Wikipedia
lgwiki
https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka
MediaWiki 1.47.0-wmf.10
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Amerika
0
1553
61971
53683
2026-07-11T23:09:57Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]"
61971
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska n’ekizinga kya Hawaii mu Pacific Ocean. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu eky'okusatu mu bungi bw'abantu, nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ] .
t1p3uddkgidu44262798255maatijt2
61972
61971
2026-07-11T23:15:13Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]"
61972
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ] .
Abayindi aba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu North Asia ne bagenda mu North America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne bakola embuga ez’enjawulo. Okuzuula kw’Abazungu mu Amerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kwaddirira n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkumi n’Asatu . Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaafuuka Enkyukakyuka ya Amerika, eyavaako ekiteeso kya Lee nga July 2, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva mu Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga Fourth of July, Ekirangiriro ky’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka mu 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku bwannannyini bw’eggwanga lino .
7hwy3nxaxejwr20njw24wxtlgwtzabj
61975
61972
2026-07-12T08:32:03Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]"
61975
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ].
Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Okuzuula kw’Abazungu mu Amerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kwaddirira n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkumi n’Asatu . Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaafuuka Enkyukakyuka ya Amerika, eyavaako ekiteeso kya Lee nga July 2, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva mu Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga Fourth of July, Ekirangiriro ky’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka mu 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku bwannannyini bw’eggwanga lino .
80mji03u2sda3a2wemtcunftar28qyl
61976
61975
2026-07-12T08:41:15Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]"
61976
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ].
Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso kya Lee nga July 2, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva mu Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga Fourth of July, Ekirangiriro ky’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka mu 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku bwannannyini bw’eggwanga lino .
b7dtprqcmgkg8koicp10u2h438sxk87
5
0
2787
61982
54044
2026-07-12T10:52:13Z
Isksks
11291
61982
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''5''' ('''ttaano''') [[Ennamba|namba]], namba ne digito . Ye namba ey'obutonde, ne [[Namba za Kibazo(cardinal numbers)|namba ya kalidinaali]], egoberera [[Nnya|4]] n'ekulembera [[Mukaaga|6]].
[[Category:Ennamba]]
6eqi3sx06ln9k9gtrswy4dkvacwfv72
7
0
2789
61983
44567
2026-07-12T10:53:44Z
Isksks
11291
61983
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Mushanju (7)''' n'enamba ey'okubariisa.
[[Category:Ennamba]]
[[Category:Okubara]]
he9c9luc6s7yyblgmz7rzaxre14z5jm
Embalabe
0
4297
60840
60837
2026-07-11T11:59:33Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60840
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriwandiikibwa omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps.<ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline.<ref>{{cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
Isotretinoin asinga kukozesebwa ku kufuukuuka kw'olususu okw'amaanyi okuyitibwa cystic acne ne kwokwo okugaanye okuwulira eddagala eddala. <ref name="pmid19588674">{{cite journal |vauthors=Merritt B, Burkhart CN, Morrell DS |date=June 2009 |title=Use of isotretinoin for acne vulgaris |journal=Pediatric Annals |volume=38 |issue=6 |pages=311–20 |doi=10.3928/00904481-20090512-01 |pmid=19588674}}</ref> <ref name="pmid20436884">{{cite journal |vauthors=Layton A |date=May 2009 |title=The use of isotretinoin in acne |journal=Dermato-Endocrinology |volume=1 |issue=3 |pages=162–9 |doi=10.4161/derm.1.3.9364 |pmc=2835909 |pmid=20436884}}</ref> <ref name="UKLabel2015">{{cite web |date=1 July 2015 |title=Roaccutane 20mg Soft Capsules - Summary of Product Characteristics |url=https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171229052407/https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |archive-date=29 December 2017 |access-date=3 August 2020 |publisher=UK Electronic Medicines Compendium |language=en}}</ref> <ref name="USlabel2010">{{Cite report|orig-year=January 2010|title=US Label|url=http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20121018202453/http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|url-status=dead|archive-date=18 October 2012|publisher=FDA|date=22 October 2010|access-date=1 June 2017}}</ref> Abasawo b’ensusu bangi era bawagira okugikozesa okujjanjaba okufuukuuka okutono n'okwo okulaga nti tekuwulira obujjanjabi obulala, oba okuvaamu enkovu ku mubiri oba mu birowoozo. <ref name="pmid17276540">{{cite journal |vauthors=Strauss JS, Krowchuk DP, Leyden JJ, Lucky AW, Shalita AR, Siegfried EC, Thiboutot DM, Van Voorhees AS, Beutner KA, Sieck CK, Bhushan R |date=April 2007 |title=Guidelines of care for acne vulgaris management |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=56 |issue=4 |pages=651–63 |doi=10.1016/j.jaad.2006.08.048 |pmid=17276540}}</ref> Teratogenic, yeerina okukozesebwa era nga yeetaaga okuziyiza ennyo embuto mu kiseera ky’okugikozesa.
=== Enkwata yaazo ===
Okunyiga embalabe eziba z'engedde nga zifunye [[emitwe emyeru]] n'engalo (mu mboozi, "okutulisa"), kuyinza okusobozesa obuwuka okuyingizibwa mu kiwundu ekiggule ekivaamu. Kino kiyinza okuvaamu obulwadde n’okufuna enkovu ez’olubeerera. Bwekityo okutwalira awamu , enkola eyo ewakanyizibwa abakugu mu by’ensusu n’abakugu mu by’okulabika obulungi nga bawagira okukkiriza embalabe okukula n'eyita mu butonde bwayo ppaka egenze.<ref>{{cite web |title=What to Know Before You Pop a Pimple |url=http://www.webmd.com/skin-problems-and-treatments/features/pop-a-zit#1 |access-date=3 April 2017 |website=WebMD}}</ref><ref>{{cite web |date=29 December 2016 |title=The 10 Most Satisfying Pimple Popping Videos Of 2016 |url=http://www.menshealth.com/style/most-satisfying-pimple-popping-videos |access-date=3 April 2017 |website=Men's Health}}</ref><ref>{{cite web |title=Should I Pop My Pimple? |url=http://kidshealth.org/en/teens/popzit.html |access-date=3 April 2017 |website=kidshealth.org}}</ref> <ref>{{cite web |last1=Merlin |first1=Design: Wolfgang (www.1-2-3-4.info) |title=What should I do after popping a pimple? |url=http://www.skinacea.com/faq/acne/a14-healing-popped-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.skinacea.com}}</ref> <ref>{{cite web |title=How to Pop a Pimple - Instructions from Acne.org |url=http://www.acne.org/pop-a-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.acne.org}}</ref> Abakugu mu by'ensusu abamu bagaba ebikozesebwa okunywa embalabe ezo.<ref>{{Cite web |title=Pimple popping: Why only a dermatologist should do it {{!}} American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/pimple-popping-why-only-a-dermatologist-should-do-it |access-date=3 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
p5glk51xwmd2yctq3eaqsl5x3d5bfyz
60841
60840
2026-07-11T11:59:54Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60841
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriwandiikibwa omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps.<ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline.<ref>{{cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
Isotretinoin asinga kukozesebwa ku kufuukuuka kw'olususu okw'amaanyi okuyitibwa cystic acne ne kwokwo okugaanye okuwulira eddagala eddala. <ref name="pmid19588674">{{cite journal |vauthors=Merritt B, Burkhart CN, Morrell DS |date=June 2009 |title=Use of isotretinoin for acne vulgaris |journal=Pediatric Annals |volume=38 |issue=6 |pages=311–20 |doi=10.3928/00904481-20090512-01 |pmid=19588674}}</ref> <ref name="pmid20436884">{{cite journal |vauthors=Layton A |date=May 2009 |title=The use of isotretinoin in acne |journal=Dermato-Endocrinology |volume=1 |issue=3 |pages=162–9 |doi=10.4161/derm.1.3.9364 |pmc=2835909 |pmid=20436884}}</ref> <ref name="UKLabel2015">{{cite web |date=1 July 2015 |title=Roaccutane 20mg Soft Capsules - Summary of Product Characteristics |url=https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171229052407/https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |archive-date=29 December 2017 |access-date=3 August 2020 |publisher=UK Electronic Medicines Compendium |language=en}}</ref> <ref name="USlabel2010">{{Cite report|orig-year=January 2010|title=US Label|url=http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20121018202453/http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|url-status=dead|archive-date=18 October 2012|publisher=FDA|date=22 October 2010|access-date=1 June 2017}}</ref> Abasawo b’ensusu bangi era bawagira okugikozesa okujjanjaba okufuukuuka okutono n'okwo okulaga nti tekuwulira obujjanjabi obulala, oba okuvaamu enkovu ku mubiri oba mu birowoozo. <ref name="pmid17276540">{{cite journal |vauthors=Strauss JS, Krowchuk DP, Leyden JJ, Lucky AW, Shalita AR, Siegfried EC, Thiboutot DM, Van Voorhees AS, Beutner KA, Sieck CK, Bhushan R |date=April 2007 |title=Guidelines of care for acne vulgaris management |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=56 |issue=4 |pages=651–63 |doi=10.1016/j.jaad.2006.08.048 |pmid=17276540}}</ref> Teratogenic, yeerina okukozesebwa era nga yeetaaga okuziyiza ennyo embuto mu kiseera ky’okugikozesa.
=== Enkwata yaazo ===
Okunyiga embalabe eziba z'engedde nga zifunye [[emitwe emyeru]] n'engalo (mu mboozi, "okutulisa"), kuyinza okusobozesa obuwuka okuyingizibwa mu kiwundu ekiggule ekivaamu. Kino kiyinza okuvaamu obulwadde n’okufuna enkovu ez’olubeerera. Bwekityo okutwalira awamu , enkola eyo ewakanyizibwa abakugu mu by’ensusu n’abakugu mu by’okulabika obulungi nga bawagira okukkiriza embalabe okukula n'eyita mu butonde bwayo ppaka egenze.<ref>{{cite web |title=What to Know Before You Pop a Pimple |url=http://www.webmd.com/skin-problems-and-treatments/features/pop-a-zit#1 |access-date=3 April 2017 |website=WebMD}}</ref><ref>{{cite web |date=29 December 2016 |title=The 10 Most Satisfying Pimple Popping Videos Of 2016 |url=http://www.menshealth.com/style/most-satisfying-pimple-popping-videos |access-date=3 April 2017 |website=Men's Health}}</ref><ref>{{cite web |title=Should I Pop My Pimple? |url=http://kidshealth.org/en/teens/popzit.html |access-date=3 April 2017 |website=kidshealth.org}}</ref> <ref>{{cite web |last1=Merlin |first1=Design: Wolfgang (www.1-2-3-4.info) |title=What should I do after popping a pimple? |url=http://www.skinacea.com/faq/acne/a14-healing-popped-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.skinacea.com}}</ref><ref>{{cite web |title=How to Pop a Pimple - Instructions from Acne.org |url=http://www.acne.org/pop-a-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.acne.org}}</ref> Abakugu mu by'ensusu abamu bagaba ebikozesebwa okunywa embalabe ezo.<ref>{{Cite web |title=Pimple popping: Why only a dermatologist should do it {{!}} American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/pimple-popping-why-only-a-dermatologist-should-do-it |access-date=3 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
8fcyn7dm2374dgc1k1iidokcww1x1rn
60842
60841
2026-07-11T12:00:35Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60842
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriwandiikibwa omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps.<ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline.<ref>{{cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
Isotretinoin asinga kukozesebwa ku kufuukuuka kw'olususu okw'amaanyi okuyitibwa cystic acne ne kwokwo okugaanye okuwulira eddagala eddala. <ref name="pmid19588674">{{cite journal |vauthors=Merritt B, Burkhart CN, Morrell DS |date=June 2009 |title=Use of isotretinoin for acne vulgaris |journal=Pediatric Annals |volume=38 |issue=6 |pages=311–20 |doi=10.3928/00904481-20090512-01 |pmid=19588674}}</ref> <ref name="pmid20436884">{{cite journal |vauthors=Layton A |date=May 2009 |title=The use of isotretinoin in acne |journal=Dermato-Endocrinology |volume=1 |issue=3 |pages=162–9 |doi=10.4161/derm.1.3.9364 |pmc=2835909 |pmid=20436884}}</ref> <ref name="UKLabel2015">{{cite web |date=1 July 2015 |title=Roaccutane 20mg Soft Capsules - Summary of Product Characteristics |url=https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171229052407/https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |archive-date=29 December 2017 |access-date=3 August 2020 |publisher=UK Electronic Medicines Compendium |language=en}}</ref> <ref name="USlabel2010">{{Cite report|orig-year=January 2010|title=US Label|url=http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20121018202453/http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|url-status=dead|archive-date=18 October 2012|publisher=FDA|date=22 October 2010|access-date=1 June 2017}}</ref> Abasawo b’ensusu bangi era bawagira okugikozesa okujjanjaba okufuukuuka okutono n'okwo okulaga nti tekuwulira obujjanjabi obulala, oba okuvaamu enkovu ku mubiri oba mu birowoozo. <ref name="pmid17276540">{{cite journal |vauthors=Strauss JS, Krowchuk DP, Leyden JJ, Lucky AW, Shalita AR, Siegfried EC, Thiboutot DM, Van Voorhees AS, Beutner KA, Sieck CK, Bhushan R |date=April 2007 |title=Guidelines of care for acne vulgaris management |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=56 |issue=4 |pages=651–63 |doi=10.1016/j.jaad.2006.08.048 |pmid=17276540}}</ref> Teratogenic, yeerina okukozesebwa era nga yeetaaga okuziyiza ennyo embuto mu kiseera ky’okugikozesa.
=== Enkwata yaazo ===
Okunyiga embalabe eziba z'engedde nga zifunye [[emitwe emyeru]] n'engalo (mu mboozi, "okutulisa"), kuyinza okusobozesa obuwuka okuyingizibwa mu kiwundu ekiggule ekivaamu. Kino kiyinza okuvaamu obulwadde n’okufuna enkovu ez’olubeerera. Bwekityo okutwalira awamu , enkola eyo ewakanyizibwa abakugu mu by’ensusu n’abakugu mu by’okulabika obulungi nga bawagira okukkiriza embalabe okukula n'eyita mu butonde bwayo ppaka egenze.<ref>{{cite web |title=What to Know Before You Pop a Pimple |url=http://www.webmd.com/skin-problems-and-treatments/features/pop-a-zit#1 |access-date=3 April 2017 |website=WebMD}}</ref><ref>{{cite web |date=29 December 2016 |title=The 10 Most Satisfying Pimple Popping Videos Of 2016 |url=http://www.menshealth.com/style/most-satisfying-pimple-popping-videos |access-date=3 April 2017 |website=Men's Health}}</ref><ref>{{cite web |title=Should I Pop My Pimple? |url=http://kidshealth.org/en/teens/popzit.html |access-date=3 April 2017 |website=kidshealth.org}}</ref> <ref>{{cite web |last1=Merlin |first1=Design: Wolfgang (www.1-2-3-4.info) |title=What should I do after popping a pimple? |url=http://www.skinacea.com/faq/acne/a14-healing-popped-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.skinacea.com}}</ref><ref>{{cite web |title=How to Pop a Pimple - Instructions from Acne.org |url=http://www.acne.org/pop-a-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.acne.org}}</ref> Abakugu mu by'ensusu abamu bagaba ebikozesebwa okukaza embalabe ezo.<ref>{{Cite web |title=Pimple popping: Why only a dermatologist should do it {{!}} American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/pimple-popping-why-only-a-dermatologist-should-do-it |access-date=3 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
fi9ypsbm1600va5ho96f5n4uhl3rkp8
60843
60842
2026-07-11T12:01:35Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60843
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriwandiikibwa omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps.<ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline.<ref>{{cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
Isotretinoin asinga kukozesebwa ku kufuukuuka kw'olususu okw'amaanyi okuyitibwa cystic acne ne kwokwo okugaanye okuwulira eddagala eddala. <ref name="pmid19588674">{{cite journal |vauthors=Merritt B, Burkhart CN, Morrell DS |date=June 2009 |title=Use of isotretinoin for acne vulgaris |journal=Pediatric Annals |volume=38 |issue=6 |pages=311–20 |doi=10.3928/00904481-20090512-01 |pmid=19588674}}</ref> <ref name="pmid20436884">{{cite journal |vauthors=Layton A |date=May 2009 |title=The use of isotretinoin in acne |journal=Dermato-Endocrinology |volume=1 |issue=3 |pages=162–9 |doi=10.4161/derm.1.3.9364 |pmc=2835909 |pmid=20436884}}</ref> <ref name="UKLabel2015">{{cite web |date=1 July 2015 |title=Roaccutane 20mg Soft Capsules - Summary of Product Characteristics |url=https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171229052407/https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |archive-date=29 December 2017 |access-date=3 August 2020 |publisher=UK Electronic Medicines Compendium |language=en}}</ref> <ref name="USlabel2010">{{Cite report|orig-year=January 2010|title=US Label|url=http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20121018202453/http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|url-status=dead|archive-date=18 October 2012|publisher=FDA|date=22 October 2010|access-date=1 June 2017}}</ref> Abasawo b’ensusu bangi era bawagira okugikozesa okujjanjaba okufuukuuka okutono n'okwo okulaga nti tekuwulira obujjanjabi obulala, oba okuvaamu enkovu ku mubiri oba mu birowoozo. <ref name="pmid17276540">{{cite journal |vauthors=Strauss JS, Krowchuk DP, Leyden JJ, Lucky AW, Shalita AR, Siegfried EC, Thiboutot DM, Van Voorhees AS, Beutner KA, Sieck CK, Bhushan R |date=April 2007 |title=Guidelines of care for acne vulgaris management |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=56 |issue=4 |pages=651–63 |doi=10.1016/j.jaad.2006.08.048 |pmid=17276540}}</ref> Teratogenic, yeerina okukozesebwa era nga yeetaaga okuziyiza ennyo embuto mu kiseera ky’okugikozesa.
=== Enkwata yaazo ===
Okunyiga embalabe eziba z'engedde nga zifunye [[emitwe emyeru]] n'engalo (mu mboozi, "okutulisa"), kuyinza okusobozesa obuwuka okuyingizibwa mu kiwundu ekiggule ekivaamu. Kino kiyinza okuvaamu obulwadde n’okufuna enkovu ez’olubeerera. Bwekityo okutwalira awamu , enkola eyo ewakanyizibwa abakugu mu by’ensusu n’abakugu mu by’okulabika obulungi nga bawagira okukkiriza embalabe okukula n'eyita mu butonde bwayo ppaka egenze.<ref>{{cite web |title=What to Know Before You Pop a Pimple |url=http://www.webmd.com/skin-problems-and-treatments/features/pop-a-zit#1 |access-date=3 April 2017 |website=WebMD}}</ref><ref>{{cite web |date=29 December 2016 |title=The 10 Most Satisfying Pimple Popping Videos Of 2016 |url=http://www.menshealth.com/style/most-satisfying-pimple-popping-videos |access-date=3 April 2017 |website=Men's Health}}</ref><ref>{{cite web |title=Should I Pop My Pimple? |url=http://kidshealth.org/en/teens/popzit.html |access-date=3 April 2017 |website=kidshealth.org}}</ref> <ref>{{cite web |last1=Merlin |first1=Design: Wolfgang (www.1-2-3-4.info) |title=What should I do after popping a pimple? |url=http://www.skinacea.com/faq/acne/a14-healing-popped-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.skinacea.com}}</ref><ref>{{cite web |title=How to Pop a Pimple - Instructions from Acne.org |url=http://www.acne.org/pop-a-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.acne.org}}</ref> Abakugu mu by'ensusu abamu bagaba ebikozesebwa okukaza embalabe ezo.<ref>{{Cite web |title=Pimple popping: Why only a dermatologist should do it {{!}} American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/pimple-popping-why-only-a-dermatologist-should-do-it |access-date=3 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
i0eb3rjb6b15r7xotkiic0lqwcs2mbt
60844
60843
2026-07-11T12:02:17Z
NKINZIK MARIE
7432
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1354032180|Pimple]]"
60844
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriwandiikibwa omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps.<ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline.<ref>{{cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
Isotretinoin asinga kukozesebwa ku kufuukuuka kw'olususu okw'amaanyi okuyitibwa cystic acne ne kwokwo okugaanye okuwulira eddagala eddala. <ref name="pmid19588674">{{cite journal |vauthors=Merritt B, Burkhart CN, Morrell DS |date=June 2009 |title=Use of isotretinoin for acne vulgaris |journal=Pediatric Annals |volume=38 |issue=6 |pages=311–20 |doi=10.3928/00904481-20090512-01 |pmid=19588674}}</ref> <ref name="pmid20436884">{{cite journal |vauthors=Layton A |date=May 2009 |title=The use of isotretinoin in acne |journal=Dermato-Endocrinology |volume=1 |issue=3 |pages=162–9 |doi=10.4161/derm.1.3.9364 |pmc=2835909 |pmid=20436884}}</ref> <ref name="UKLabel2015">{{cite web |date=1 July 2015 |title=Roaccutane 20mg Soft Capsules - Summary of Product Characteristics |url=https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171229052407/https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |archive-date=29 December 2017 |access-date=3 August 2020 |publisher=UK Electronic Medicines Compendium |language=en}}</ref> <ref name="USlabel2010">{{Cite report|orig-year=January 2010|title=US Label|url=http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20121018202453/http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|url-status=dead|archive-date=18 October 2012|publisher=FDA|date=22 October 2010|access-date=1 June 2017}}</ref> Abasawo b’ensusu bangi era bawagira okugikozesa okujjanjaba okufuukuuka okutono n'okwo okulaga nti tekuwulira obujjanjabi obulala, oba okuvaamu enkovu ku mubiri oba mu birowoozo. <ref name="pmid17276540">{{cite journal |vauthors=Strauss JS, Krowchuk DP, Leyden JJ, Lucky AW, Shalita AR, Siegfried EC, Thiboutot DM, Van Voorhees AS, Beutner KA, Sieck CK, Bhushan R |date=April 2007 |title=Guidelines of care for acne vulgaris management |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=56 |issue=4 |pages=651–63 |doi=10.1016/j.jaad.2006.08.048 |pmid=17276540}}</ref> Teratogenic, yeerina okukozesebwa era nga yeetaaga okuziyiza ennyo embuto mu kiseera ky’okugikozesa.
=== Enkwata yaazo ===
Okunyiga embalabe eziba z'engedde nga zifunye [[emitwe emyeru]] n'engalo (mu mboozi, "okutulisa"), kuyinza okusobozesa obuwuka okuyingizibwa mu kiwundu ekiggule ekivaamu. Kino kiyinza okuvaamu obulwadde n’okufuna enkovu ez’olubeerera. Bwekityo okutwalira awamu , enkola eyo ewakanyizibwa abakugu mu by’ensusu n’abakugu mu by’okulabika obulungi nga bawagira okukkiriza embalabe okukula n'eyita mu butonde bwayo ppaka egenze.<ref>{{cite web |title=What to Know Before You Pop a Pimple |url=http://www.webmd.com/skin-problems-and-treatments/features/pop-a-zit#1 |access-date=3 April 2017 |website=WebMD}}</ref><ref>{{cite web |date=29 December 2016 |title=The 10 Most Satisfying Pimple Popping Videos Of 2016 |url=http://www.menshealth.com/style/most-satisfying-pimple-popping-videos |access-date=3 April 2017 |website=Men's Health}}</ref><ref>{{cite web |title=Should I Pop My Pimple? |url=http://kidshealth.org/en/teens/popzit.html |access-date=3 April 2017 |website=kidshealth.org}}</ref> <ref>{{cite web |last1=Merlin |first1=Design: Wolfgang (www.1-2-3-4.info) |title=What should I do after popping a pimple? |url=http://www.skinacea.com/faq/acne/a14-healing-popped-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.skinacea.com}}</ref><ref>{{cite web |title=How to Pop a Pimple - Instructions from Acne.org |url=http://www.acne.org/pop-a-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.acne.org}}</ref> Abakugu mu by'ensusu abamu bagaba ebikozesebwa okukaza embalabe ezo.<ref>{{Cite web |title=Pimple popping: Why only a dermatologist should do it {{!}} American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/pimple-popping-why-only-a-dermatologist-should-do-it |access-date=3 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
*
{{Medical resources|DiseasesDB=|ICD10={{ICD10|R|23|8|r|20}}|ICD9={{ICD9|709.8}}|ICDO=|OMIM=|MedlinePlus=|eMedicineSubj=|eMedicineTopic=|MeshID=}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
rx1odn2n1450ktzdua7gmi7ddunsq0s
61938
60844
2026-07-11T22:07:13Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar
61938
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriva ew'omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps.<ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline.<ref>{{cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
Isotretinoin asinga kukozesebwa ku kufuukuuka kw'olususu okw'amaanyi okuyitibwa cystic acne ne kwokwo okugaanye okuwulira eddagala eddala. <ref name="pmid19588674">{{cite journal |vauthors=Merritt B, Burkhart CN, Morrell DS |date=June 2009 |title=Use of isotretinoin for acne vulgaris |journal=Pediatric Annals |volume=38 |issue=6 |pages=311–20 |doi=10.3928/00904481-20090512-01 |pmid=19588674}}</ref> <ref name="pmid20436884">{{cite journal |vauthors=Layton A |date=May 2009 |title=The use of isotretinoin in acne |journal=Dermato-Endocrinology |volume=1 |issue=3 |pages=162–9 |doi=10.4161/derm.1.3.9364 |pmc=2835909 |pmid=20436884}}</ref> <ref name="UKLabel2015">{{cite web |date=1 July 2015 |title=Roaccutane 20mg Soft Capsules - Summary of Product Characteristics |url=https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171229052407/https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |archive-date=29 December 2017 |access-date=3 August 2020 |publisher=UK Electronic Medicines Compendium |language=en}}</ref> <ref name="USlabel2010">{{Cite report|orig-year=January 2010|title=US Label|url=http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20121018202453/http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|url-status=dead|archive-date=18 October 2012|publisher=FDA|date=22 October 2010|access-date=1 June 2017}}</ref> Abasawo b’ensusu bangi era bawagira okugikozesa okujjanjaba okufuukuuka okutono n'okwo okulaga nti tekuwulira obujjanjabi obulala, oba okuvaamu enkovu ku mubiri oba mu birowoozo. <ref name="pmid17276540">{{cite journal |vauthors=Strauss JS, Krowchuk DP, Leyden JJ, Lucky AW, Shalita AR, Siegfried EC, Thiboutot DM, Van Voorhees AS, Beutner KA, Sieck CK, Bhushan R |date=April 2007 |title=Guidelines of care for acne vulgaris management |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=56 |issue=4 |pages=651–63 |doi=10.1016/j.jaad.2006.08.048 |pmid=17276540}}</ref> Teratogenic, yeerina okukozesebwa era nga yeetaaga okuziyiza ennyo embuto mu kiseera ky’okugikozesa.
=== Enkwata yaazo ===
Okunyiga embalabe eziba z'engedde nga zifunye [[emitwe emyeru]] n'engalo (mu mboozi, "okutulisa"), kuyinza okusobozesa obuwuka okuyingizibwa mu kiwundu ekiggule ekivaamu. Kino kiyinza okuvaamu obulwadde n’okufuna enkovu ez’olubeerera. Bwekityo okutwalira awamu , enkola eyo ewakanyizibwa abakugu mu by’ensusu n’abakugu mu by’okulabika obulungi nga bawagira okukkiriza embalabe okukula n'eyita mu butonde bwayo ppaka egenze.<ref>{{cite web |title=What to Know Before You Pop a Pimple |url=http://www.webmd.com/skin-problems-and-treatments/features/pop-a-zit#1 |access-date=3 April 2017 |website=WebMD}}</ref><ref>{{cite web |date=29 December 2016 |title=The 10 Most Satisfying Pimple Popping Videos Of 2016 |url=http://www.menshealth.com/style/most-satisfying-pimple-popping-videos |access-date=3 April 2017 |website=Men's Health}}</ref><ref>{{cite web |title=Should I Pop My Pimple? |url=http://kidshealth.org/en/teens/popzit.html |access-date=3 April 2017 |website=kidshealth.org}}</ref> <ref>{{cite web |last1=Merlin |first1=Design: Wolfgang (www.1-2-3-4.info) |title=What should I do after popping a pimple? |url=http://www.skinacea.com/faq/acne/a14-healing-popped-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.skinacea.com}}</ref><ref>{{cite web |title=How to Pop a Pimple - Instructions from Acne.org |url=http://www.acne.org/pop-a-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.acne.org}}</ref> Abakugu mu by'ensusu abamu bagaba ebikozesebwa okukaza embalabe ezo.<ref>{{Cite web |title=Pimple popping: Why only a dermatologist should do it {{!}} American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/pimple-popping-why-only-a-dermatologist-should-do-it |access-date=3 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
*
{{Medical resources|DiseasesDB=|ICD10={{ICD10|R|23|8|r|20}}|ICD9={{ICD9|709.8}}|ICDO=|OMIM=|MedlinePlus=|eMedicineSubj=|eMedicineTopic=|MeshID=}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
agh7obhoitv5jemz3rwy6mve9l4kyu8
61939
61938
2026-07-11T22:07:45Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations
61939
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriva ew'omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps.<ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline.<ref>{{cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
Isotretinoin asinga kukozesebwa ku kufuukuuka kw'olususu okw'amaanyi okuyitibwa cystic acne ne kwokwo okugaanye okuwulira eddagala eddala. <ref name="pmid19588674">{{cite journal |vauthors=Merritt B, Burkhart CN, Morrell DS |date=June 2009 |title=Use of isotretinoin for acne vulgaris |journal=Pediatric Annals |volume=38 |issue=6 |pages=311–20 |doi=10.3928/00904481-20090512-01 |pmid=19588674}}</ref> <ref name="pmid20436884">{{cite journal |vauthors=Layton A |date=May 2009 |title=The use of isotretinoin in acne |journal=Dermato-Endocrinology |volume=1 |issue=3 |pages=162–9 |doi=10.4161/derm.1.3.9364 |pmc=2835909 |pmid=20436884}}</ref> <ref name="UKLabel2015">{{cite web |date=1 July 2015 |title=Roaccutane 20mg Soft Capsules - Summary of Product Characteristics |url=https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171229052407/https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |archive-date=29 December 2017 |access-date=3 August 2020 |publisher=UK Electronic Medicines Compendium |language=en}}</ref> <ref name="USlabel2010">{{Cite report|orig-year=January 2010|title=US Label|url=http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20121018202453/http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|url-status=dead|archive-date=18 October 2012|publisher=FDA|date=22 October 2010|access-date=1 June 2017}}</ref> Abasawo b’ensusu bangi era bawagira okugikozesa okujjanjaba okufuukuuka okutono n'okwo okulaga nti tekuwulira obujjanjabi obulala, oba okuvaamu enkovu ku mubiri oba mu birowoozo. <ref name="pmid17276540">{{cite journal |vauthors=Strauss JS, Krowchuk DP, Leyden JJ, Lucky AW, Shalita AR, Siegfried EC, Thiboutot DM, Van Voorhees AS, Beutner KA, Sieck CK, Bhushan R |date=April 2007 |title=Guidelines of care for acne vulgaris management |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=56 |issue=4 |pages=651–63 |doi=10.1016/j.jaad.2006.08.048 |pmid=17276540}}</ref> Teratogenic, yeerina okukozesebwa era nga yeetaaga okuziyiza ennyo embuto mu kiseera ky’okugikozesa.
=== Enkwata yaazo ===
Okunyiga embalabe eziba z'engedde nga zifunye [[emitwe emyeru]] n'engalo (mu mboozi, "okutulisa"), kuyinza okusobozesa obuwuka okuyingizibwa mu kiwundu ekiggule ekivaamu. Kino kiyinza okuvaamu obulwadde n’okufuna enkovu ez’olubeerera. Bwekityo okutwalira awamu , enkola eyo ewakanyizibwa abakugu mu by’ensusu n’abakugu mu by’okulabika obulungi nga bawagira okukkiriza embalabe okukula n'eyita mu butonde bwayo ppaka egenze.<ref>{{cite web |title=What to Know Before You Pop a Pimple |url=http://www.webmd.com/skin-problems-and-treatments/features/pop-a-zit#1 |access-date=3 April 2017 |website=WebMD}}</ref><ref>{{cite web |date=29 December 2016 |title=The 10 Most Satisfying Pimple Popping Videos Of 2016 |url=http://www.menshealth.com/style/most-satisfying-pimple-popping-videos |access-date=3 April 2017 |website=Men's Health}}</ref><ref>{{cite web |title=Should I Pop My Pimple? |url=http://kidshealth.org/en/teens/popzit.html |access-date=3 April 2017 |website=kidshealth.org}}</ref> <ref>{{cite web |last1=Merlin |first1=Design: Wolfgang (www.1-2-3-4.info) |title=What should I do after popping a pimple? |url=http://www.skinacea.com/faq/acne/a14-healing-popped-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.skinacea.com}}</ref><ref>{{cite web |title=How to Pop a Pimple - Instructions from Acne.org |url=http://www.acne.org/pop-a-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.acne.org}}</ref> Abakugu mu by'ensusu abamu bagaba ebikozesebwa okukaza embalabe ezo.<ref>{{Cite web |title=Pimple popping: Why only a dermatologist should do it {{!}} American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/pimple-popping-why-only-a-dermatologist-should-do-it |access-date=3 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
*
{{Medical resources|DiseasesDB=|ICD10={{ICD10|R|23|8|r|20}}|ICD9={{ICD9|709.8}}|ICDO=|OMIM=|MedlinePlus=|eMedicineSubj=|eMedicineTopic=|MeshID=}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
jb8wu1sckth18qtepb29wdcdn3kst2a
61941
61939
2026-07-11T22:09:52Z
NKINZIK MARIE
7432
Added new category
61941
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriva ew'omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps.<ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline.<ref>{{cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
Isotretinoin asinga kukozesebwa ku kufuukuuka kw'olususu okw'amaanyi okuyitibwa cystic acne ne kwokwo okugaanye okuwulira eddagala eddala. <ref name="pmid19588674">{{cite journal |vauthors=Merritt B, Burkhart CN, Morrell DS |date=June 2009 |title=Use of isotretinoin for acne vulgaris |journal=Pediatric Annals |volume=38 |issue=6 |pages=311–20 |doi=10.3928/00904481-20090512-01 |pmid=19588674}}</ref> <ref name="pmid20436884">{{cite journal |vauthors=Layton A |date=May 2009 |title=The use of isotretinoin in acne |journal=Dermato-Endocrinology |volume=1 |issue=3 |pages=162–9 |doi=10.4161/derm.1.3.9364 |pmc=2835909 |pmid=20436884}}</ref> <ref name="UKLabel2015">{{cite web |date=1 July 2015 |title=Roaccutane 20mg Soft Capsules - Summary of Product Characteristics |url=https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171229052407/https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |archive-date=29 December 2017 |access-date=3 August 2020 |publisher=UK Electronic Medicines Compendium |language=en}}</ref> <ref name="USlabel2010">{{Cite report|orig-year=January 2010|title=US Label|url=http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20121018202453/http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|url-status=dead|archive-date=18 October 2012|publisher=FDA|date=22 October 2010|access-date=1 June 2017}}</ref> Abasawo b’ensusu bangi era bawagira okugikozesa okujjanjaba okufuukuuka okutono n'okwo okulaga nti tekuwulira obujjanjabi obulala, oba okuvaamu enkovu ku mubiri oba mu birowoozo. <ref name="pmid17276540">{{cite journal |vauthors=Strauss JS, Krowchuk DP, Leyden JJ, Lucky AW, Shalita AR, Siegfried EC, Thiboutot DM, Van Voorhees AS, Beutner KA, Sieck CK, Bhushan R |date=April 2007 |title=Guidelines of care for acne vulgaris management |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=56 |issue=4 |pages=651–63 |doi=10.1016/j.jaad.2006.08.048 |pmid=17276540}}</ref> Teratogenic, yeerina okukozesebwa era nga yeetaaga okuziyiza ennyo embuto mu kiseera ky’okugikozesa.
=== Enkwata yaazo ===
Okunyiga embalabe eziba z'engedde nga zifunye [[emitwe emyeru]] n'engalo (mu mboozi, "okutulisa"), kuyinza okusobozesa obuwuka okuyingizibwa mu kiwundu ekiggule ekivaamu. Kino kiyinza okuvaamu obulwadde n’okufuna enkovu ez’olubeerera. Bwekityo okutwalira awamu , enkola eyo ewakanyizibwa abakugu mu by’ensusu n’abakugu mu by’okulabika obulungi nga bawagira okukkiriza embalabe okukula n'eyita mu butonde bwayo ppaka egenze.<ref>{{cite web |title=What to Know Before You Pop a Pimple |url=http://www.webmd.com/skin-problems-and-treatments/features/pop-a-zit#1 |access-date=3 April 2017 |website=WebMD}}</ref><ref>{{cite web |date=29 December 2016 |title=The 10 Most Satisfying Pimple Popping Videos Of 2016 |url=http://www.menshealth.com/style/most-satisfying-pimple-popping-videos |access-date=3 April 2017 |website=Men's Health}}</ref><ref>{{cite web |title=Should I Pop My Pimple? |url=http://kidshealth.org/en/teens/popzit.html |access-date=3 April 2017 |website=kidshealth.org}}</ref> <ref>{{cite web |last1=Merlin |first1=Design: Wolfgang (www.1-2-3-4.info) |title=What should I do after popping a pimple? |url=http://www.skinacea.com/faq/acne/a14-healing-popped-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.skinacea.com}}</ref><ref>{{cite web |title=How to Pop a Pimple - Instructions from Acne.org |url=http://www.acne.org/pop-a-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.acne.org}}</ref> Abakugu mu by'ensusu abamu bagaba ebikozesebwa okukaza embalabe ezo.<ref>{{Cite web |title=Pimple popping: Why only a dermatologist should do it {{!}} American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/pimple-popping-why-only-a-dermatologist-should-do-it |access-date=3 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
*
{{Medical resources|DiseasesDB=|ICD10={{ICD10|R|23|8|r|20}}|ICD9={{ICD9|709.8}}|ICDO=|OMIM=|MedlinePlus=|eMedicineSubj=|eMedicineTopic=|MeshID=}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
<references />
[[Category:Ebigambo eby'ekikugu eby'abakugu mu by'ensusu]]
q7w95y2n1d0x5614d02muf915g2pdjl
61943
61941
2026-07-11T22:10:46Z
NKINZIK MARIE
7432
Added new category
61943
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriva ew'omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps.<ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline.<ref>{{cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
Isotretinoin asinga kukozesebwa ku kufuukuuka kw'olususu okw'amaanyi okuyitibwa cystic acne ne kwokwo okugaanye okuwulira eddagala eddala. <ref name="pmid19588674">{{cite journal |vauthors=Merritt B, Burkhart CN, Morrell DS |date=June 2009 |title=Use of isotretinoin for acne vulgaris |journal=Pediatric Annals |volume=38 |issue=6 |pages=311–20 |doi=10.3928/00904481-20090512-01 |pmid=19588674}}</ref> <ref name="pmid20436884">{{cite journal |vauthors=Layton A |date=May 2009 |title=The use of isotretinoin in acne |journal=Dermato-Endocrinology |volume=1 |issue=3 |pages=162–9 |doi=10.4161/derm.1.3.9364 |pmc=2835909 |pmid=20436884}}</ref> <ref name="UKLabel2015">{{cite web |date=1 July 2015 |title=Roaccutane 20mg Soft Capsules - Summary of Product Characteristics |url=https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171229052407/https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |archive-date=29 December 2017 |access-date=3 August 2020 |publisher=UK Electronic Medicines Compendium |language=en}}</ref> <ref name="USlabel2010">{{Cite report|orig-year=January 2010|title=US Label|url=http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20121018202453/http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|url-status=dead|archive-date=18 October 2012|publisher=FDA|date=22 October 2010|access-date=1 June 2017}}</ref> Abasawo b’ensusu bangi era bawagira okugikozesa okujjanjaba okufuukuuka okutono n'okwo okulaga nti tekuwulira obujjanjabi obulala, oba okuvaamu enkovu ku mubiri oba mu birowoozo. <ref name="pmid17276540">{{cite journal |vauthors=Strauss JS, Krowchuk DP, Leyden JJ, Lucky AW, Shalita AR, Siegfried EC, Thiboutot DM, Van Voorhees AS, Beutner KA, Sieck CK, Bhushan R |date=April 2007 |title=Guidelines of care for acne vulgaris management |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=56 |issue=4 |pages=651–63 |doi=10.1016/j.jaad.2006.08.048 |pmid=17276540}}</ref> Teratogenic, yeerina okukozesebwa era nga yeetaaga okuziyiza ennyo embuto mu kiseera ky’okugikozesa.
=== Enkwata yaazo ===
Okunyiga embalabe eziba z'engedde nga zifunye [[emitwe emyeru]] n'engalo (mu mboozi, "okutulisa"), kuyinza okusobozesa obuwuka okuyingizibwa mu kiwundu ekiggule ekivaamu. Kino kiyinza okuvaamu obulwadde n’okufuna enkovu ez’olubeerera. Bwekityo okutwalira awamu , enkola eyo ewakanyizibwa abakugu mu by’ensusu n’abakugu mu by’okulabika obulungi nga bawagira okukkiriza embalabe okukula n'eyita mu butonde bwayo ppaka egenze.<ref>{{cite web |title=What to Know Before You Pop a Pimple |url=http://www.webmd.com/skin-problems-and-treatments/features/pop-a-zit#1 |access-date=3 April 2017 |website=WebMD}}</ref><ref>{{cite web |date=29 December 2016 |title=The 10 Most Satisfying Pimple Popping Videos Of 2016 |url=http://www.menshealth.com/style/most-satisfying-pimple-popping-videos |access-date=3 April 2017 |website=Men's Health}}</ref><ref>{{cite web |title=Should I Pop My Pimple? |url=http://kidshealth.org/en/teens/popzit.html |access-date=3 April 2017 |website=kidshealth.org}}</ref> <ref>{{cite web |last1=Merlin |first1=Design: Wolfgang (www.1-2-3-4.info) |title=What should I do after popping a pimple? |url=http://www.skinacea.com/faq/acne/a14-healing-popped-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.skinacea.com}}</ref><ref>{{cite web |title=How to Pop a Pimple - Instructions from Acne.org |url=http://www.acne.org/pop-a-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.acne.org}}</ref> Abakugu mu by'ensusu abamu bagaba ebikozesebwa okukaza embalabe ezo.<ref>{{Cite web |title=Pimple popping: Why only a dermatologist should do it {{!}} American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/pimple-popping-why-only-a-dermatologist-should-do-it |access-date=3 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
*
{{Medical resources|DiseasesDB=|ICD10={{ICD10|R|23|8|r|20}}|ICD9={{ICD9|709.8}}|ICDO=|OMIM=|MedlinePlus=|eMedicineSubj=|eMedicineTopic=|MeshID=}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
<references />
[[Category:Ebigambo eby'ekikugu eby'abakugu mu by'ensusu]]
[[Category:Endabirira z'ensusu]]
twiuf0dl1tp6m8kwly78454s4etp6um
61948
61943
2026-07-11T22:14:58Z
NKINZIK MARIE
7432
added new heading
61948
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox infobox-has-images-with-white-backgrounds"
|- class="mw-file-element" data-file-height="3456" data-file-type="bitmap" data-file-width="4608" decoding="async" height="188" resource="./File:20200822_Pustule_2.jpg" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/250px-20200822_Pustule_2.jpg" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/20200822_Pustule_2.jpg/500px-20200822_Pustule_2.jpg 2x" width="250"
! colspan="2" class="infobox-above" style="background:#ccc; color:inherit;" |Embalabe
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Amannya amalala
| class="infobox-data" | Zit, akatulututtu
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |[[File:20200822_Pustule_2.jpg|frameless]]
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" | Embalabe yakula n’etuuka ku mutendera [[Pustule|gw’okuzimba]]
|-
! class="infobox-label" scope="row" | [[Obukugu obw’enjawulo]]
| class="infobox-data" | [[Dermatology|Obulwadde bw’ensusu]]
|}
'''Embalabe''' oba '''zit''' kika kya kuzibikira kw'abutuli bwa lususu ekiva ku masavu agakolebwa mu mubiri agasusse n’obutoffaali bw’olususu obufu okusibira mu butuli bw’olususu. Mu mbeera ey’okusajjuka, kiyinza okufuuka ekizimba. Embalabe zisobola okujjanjabibwa n’eddagala [[Embalabe|ly’embalabe]], eddagala eritta obuwuka, n’eddagala eriziyiza okuzimba eriwandiikiddwa omusawo, oba eddagala ery’enjawulo eryamangu erigulibwa mu matundiro g'eddagala.
== Ebiziviirako ==
Obutoffaali obuvunaanyizibwa ku kuzaala amasavu munda mu butuli bw'olususu bukola amasavu. Ekitundu ky’olususu eky’ebweru bwe kiyiwa (enkola ey’obutonde era egenda mu maaso, mu budde obwa bulijjo), olususu olufu n’amasavu agasigadde emabega biyinza okwegatta ne bizibilira obutoffaali buno ku ntobo y'olususu. Kino kisinga kubaawo ng'olususu lugezze mu myaka gy'obuvubuka. Obuttaffaali buno bugenda mu maaso n’okufulumya amasavu, agazimba emabega w’ebizibikidde, ne kisobozesa [[Bakitiiriya|obuwuka]] okukula mu kitundu ekyo, omuli ekika kya ''Staphylococcus aureus'' ne ''Cutibacterium acnes'', ekivaako okuzimba n’okubutukabutuka. Ebirala ebivaako ebizimba mulimu ebyafaayo bya famire, okuba n'ebiroowoozo ebingi, enkyukakyuka mu busimu, enviiri n’ebintu ebikozesebwa mu kulabirira olususu, ebizibu ebiva mu kukozesa eddagala, n’embeera z’obujjanjabi ezitannazuulibwa oba ezitannakeberwa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref> Embalabe ziyinza okuba ekitundu ku kuleeta obulwadde bwa Namakula. <ref>{{Cite journal |vauthors=Tüzün Y, Wolf R, Kutlubay Z, Karakuş O, Engin B |date=2014 |title=Rosacea and rhinophyma |journal=Clinics in Dermatology |volume=32 |issue=1 |pages=35–46 |doi=10.1016/j.clindermatol.2013.05.024 |pmid=24314376}}</ref>
Ekitongole kya American Academy of Dermatology nga kino kisomesa ku by'ansusu kiwa amagezi nti abantu abakulu abalina embalabe bakozese ebintu ebiwandiikiddwako nti "non-comedogenic", "non-acnegenic", "oil-free" oba "tebijja kuzibikira butuli", kubanga "tebitera" kuleeta lususu okufuukuuka oba embalabe. <ref name=":0">{{Cite web |title=Adult acne! American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne |access-date=1 August 2019 |website=www.aad.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/adult-acne "Adult acne! American Academy of Dermatology"]. ''www.aad.org''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">1 August</span> 2019</span>.</cite></ref><gallery>
File:Blackheads.JPG|alt=Sebaceous filaments are commonly mistaken for blackheads. However, they are completely harmless and are a natural part of the skin for people with oily skin.| Ebiwuziwuzi ebiyitibwa sebaceous filaments bitera okubuzaabuzibwa ne blackheads. Wabula tezirina bulabe bwonna era kitundu ku butonde bw'olususu eri abantu abalina olususu olulina amasavu.<ref>{{Cite book |last=Plewig |first=Gerd |date=8 June 2019 |title=Plewig and Kligman's Acne and Rosacea |last2=Melnik |first2=Bodo |last3=WenChieh |first3=Chen |publisher=Springer |isbn=978-3-319-49274-2 |page=64}}</ref>
File:AcneVulgarisUSMIL.jpg|alt=Some more severe pimples can lead to significant swelling and may appear on the back and chest.| Embalabe ezimu ezisingako obuzibu ziyinza okuvaako okuzimba ennyo era ziyinza okulabika ku mugongo ne mu kifuba.
</gallery>
== Obujjanjabi bwazo ==
=== Eddagala eryewe ===
Eddagala erimanyiddwa ennyo eritali eryewe eriwonya embalabe ye benzoyl peroxide, salicylic acid, adapalene, n’eddagala eritta obuwuka nga triclosan. Eddagala lino erissibwa ku mubiri eriyinza okusangibwa mu bizigo bingi ne geero ebikozesebwa okujjanjaba embalabe (acne vulgaris), lireetera olususu okuseeyeeya amangu ekiyamba okuggyawo obuwuka amangu. Nga tonnasiiga ffeesi olina okuginaaba n’amazzi agabuguma oba eddagala erirongoosa ku mubiri n’oluvannyuma n’okalira.
Enkola y’okukuuma ekitundu ky’olususu ekikoseddwa nga kiyonjo, n’ogattako okusiiga eddagala lino erissibwa ku mubiri buli kiseera etera okumala okukuuma embalabe nga zeewaliddwa, bwe kiba nga tekizigobedde ddala. Eddagala erisinga okukozesebwa ly'erya benzoyl peroxide nga lino okujjako oluleeta okubalagala okutonotono ku mubiri nga kuno kuba nga alaje atali w'amaanyi.<ref name="Understanding Benzoyl Peroxide">{{cite web |title=Understanding Benzoyl Peroxide |url=http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120223193522/http://www.zitfreetoday.com/understanding-benzoyl-peroxide/ |archive-date=23 February 2012}}</ref> Gye buvuddeko, nicotinamide (vitamin B <sub>3</sub> ), esiigibwa ku mubiri, kiragibwa nti ekola bulungi mu kujjanjaba embalabe okusinga eddagala eritta obuwuka nga clindamycin.<ref>{{cite journal |vauthors=Siegle RJ, Fekety R, Sarbone PD, Finch RN, Deery HG, Voorhees JJ |date=August 1986 |title=Effects of topical clindamycin on intestinal microflora in patients with acne |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=15 |issue=2 Pt 1 |pages=180–5 |doi=10.1016/S0190-9622(86)70153-9 |pmid=2943760}}</ref> Nicotinamide si ddagala eritta obuwuka era terina bikolwa bibi ebitera okukwatagana n’eddagala eritta obuwuka. Lirina omugaso omulala ogw’okukendeeza ku langi y’olususu ekivaamu enkovu z’embalabe.<ref>{{cite journal |vauthors=Handfield-Jones S, Jones S, Peachey R |date=May 1988 |title=High dose nicotinamide in the treatment of necrobiosis lipoidica |journal=The British Journal of Dermatology |volume=118 |issue=5 |pages=693–6 |doi=10.1111/j.1365-2133.1988.tb02572.x |pmid=2969260 |s2cid=37912645}}</ref>
=== Eddagala eriva ew'omusawo ===
Okufuukuuka kw'olususu okwamaanyi kutera okulaga obwetaavu bw’okukozesa eddagala eriwandiikiddwa omusawo okujjanjaba embalabe. Eddagala erigabibwa abasawo erikozesebwa okujjanjaba embalabe n’okufuukuka kw'olususu mulimu [[isotretinoin]], nga eno ye retinoid, anti-seborrheic medications, anti-androgen medications, hormonal treatments, [[alpha hydroxy acid]], [[azelaic acid]], ne [[keratolytic]] soaps.<ref>{{cite journal |vauthors=Ramos-e-Silva M, Carneiro SC |date=March 2009 |title=Acne vulgaris: review and guidelines |journal=Dermatology Nursing |volume=21 |issue=2 |pages=63–8; quiz 69 |pmid=19507372}}</ref>
Mu byafaayo, eddagala eritta obuwuka nga tetracyclines ne erythromycin lyagabibwanga abasawo. Wadde nga zaali zikola bulungi okusinga okusiiga benzoyl peroxide ku mubiri, obuwuka buno bwatuuka ekiseera ne bugumira eddagala eritta obuwuka era okukola kwalyo ne kukendeera. Ate era, eddagala eritta obuwuka( ery'okumira) lyalina ebizibu bingi okusinga okusiiga ku mubiri, gamba ng’okulumwa olubuto n’okukyusa langi y’amannyo ennyo. Eddagala eritta obuwuka erya bulijjo eryalagirwa okuva mu 2001 abakugu mu by’ensusu lyali doxycycline ne minocycline.<ref>{{cite journal |vauthors=Morrison A, O'Loughlin S, Powell FC |date=February 2001 |title=Suspected skin malignancy: a comparison of diagnoses of family practitioners and dermatologists in 493 patients |journal=International Journal of Dermatology |volume=40 |issue=2 |pages=104–7 |doi=10.1046/j.1365-4362.2001.01159.x |pmid=11328390 |s2cid=29620121}}</ref>
Isotretinoin asinga kukozesebwa ku kufuukuuka kw'olususu okw'amaanyi okuyitibwa cystic acne ne kwokwo okugaanye okuwulira eddagala eddala. <ref name="pmid19588674">{{cite journal |vauthors=Merritt B, Burkhart CN, Morrell DS |date=June 2009 |title=Use of isotretinoin for acne vulgaris |journal=Pediatric Annals |volume=38 |issue=6 |pages=311–20 |doi=10.3928/00904481-20090512-01 |pmid=19588674}}</ref> <ref name="pmid20436884">{{cite journal |vauthors=Layton A |date=May 2009 |title=The use of isotretinoin in acne |journal=Dermato-Endocrinology |volume=1 |issue=3 |pages=162–9 |doi=10.4161/derm.1.3.9364 |pmc=2835909 |pmid=20436884}}</ref> <ref name="UKLabel2015">{{cite web |date=1 July 2015 |title=Roaccutane 20mg Soft Capsules - Summary of Product Characteristics |url=https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171229052407/https://www.medicines.org.uk/emc/medicine/21511 |archive-date=29 December 2017 |access-date=3 August 2020 |publisher=UK Electronic Medicines Compendium |language=en}}</ref> <ref name="USlabel2010">{{Cite report|orig-year=January 2010|title=US Label|url=http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20121018202453/http://www.accessdata.fda.gov/drugsatfda_docs/label/2010/018662s060lbl.pdf|url-status=dead|archive-date=18 October 2012|publisher=FDA|date=22 October 2010|access-date=1 June 2017}}</ref> Abasawo b’ensusu bangi era bawagira okugikozesa okujjanjaba okufuukuuka okutono n'okwo okulaga nti tekuwulira obujjanjabi obulala, oba okuvaamu enkovu ku mubiri oba mu birowoozo. <ref name="pmid17276540">{{cite journal |vauthors=Strauss JS, Krowchuk DP, Leyden JJ, Lucky AW, Shalita AR, Siegfried EC, Thiboutot DM, Van Voorhees AS, Beutner KA, Sieck CK, Bhushan R |date=April 2007 |title=Guidelines of care for acne vulgaris management |journal=Journal of the American Academy of Dermatology |volume=56 |issue=4 |pages=651–63 |doi=10.1016/j.jaad.2006.08.048 |pmid=17276540}}</ref> Teratogenic, yeerina okukozesebwa era nga yeetaaga okuziyiza ennyo embuto mu kiseera ky’okugikozesa.
=== Enkwata yaazo ===
Okunyiga embalabe eziba z'engedde nga zifunye [[emitwe emyeru]] n'engalo (mu mboozi, "okutulisa"), kuyinza okusobozesa obuwuka okuyingizibwa mu kiwundu ekiggule ekivaamu. Kino kiyinza okuvaamu obulwadde n’okufuna enkovu ez’olubeerera. Bwekityo okutwalira awamu , enkola eyo ewakanyizibwa abakugu mu by’ensusu n’abakugu mu by’okulabika obulungi nga bawagira okukkiriza embalabe okukula n'eyita mu butonde bwayo ppaka egenze.<ref>{{cite web |title=What to Know Before You Pop a Pimple |url=http://www.webmd.com/skin-problems-and-treatments/features/pop-a-zit#1 |access-date=3 April 2017 |website=WebMD}}</ref><ref>{{cite web |date=29 December 2016 |title=The 10 Most Satisfying Pimple Popping Videos Of 2016 |url=http://www.menshealth.com/style/most-satisfying-pimple-popping-videos |access-date=3 April 2017 |website=Men's Health}}</ref><ref>{{cite web |title=Should I Pop My Pimple? |url=http://kidshealth.org/en/teens/popzit.html |access-date=3 April 2017 |website=kidshealth.org}}</ref> <ref>{{cite web |last1=Merlin |first1=Design: Wolfgang (www.1-2-3-4.info) |title=What should I do after popping a pimple? |url=http://www.skinacea.com/faq/acne/a14-healing-popped-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.skinacea.com}}</ref><ref>{{cite web |title=How to Pop a Pimple - Instructions from Acne.org |url=http://www.acne.org/pop-a-pimple.html |access-date=3 April 2017 |website=www.acne.org}}</ref> Abakugu mu by'ensusu abamu bagaba ebikozesebwa okukaza embalabe ezo.<ref>{{Cite web |title=Pimple popping: Why only a dermatologist should do it {{!}} American Academy of Dermatology |url=https://www.aad.org/public/diseases/acne-and-rosacea/pimple-popping-why-only-a-dermatologist-should-do-it |access-date=3 August 2019 |website=www.aad.org}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
*
{{Medical resources|DiseasesDB=|ICD10={{ICD10|R|23|8|r|20}}|ICD9={{ICD9|709.8}}|ICDO=|OMIM=|MedlinePlus=|eMedicineSubj=|eMedicineTopic=|MeshID=}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
<references />
== Ebijuliziddwa ebweru wa wikipedia ==
[[Category:Ebigambo eby'ekikugu eby'abakugu mu by'ensusu]]
[[Category:Endabirira z'ensusu]]
kivddy4voci0mxhgqvv4wb901ccijfb
Bobi Wine
0
5645
61334
60684
2026-07-11T16:44:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61334
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Robert Kyagulanyi Ssentamu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwokubiri 1982) amanyiddwa ennyo nga '''Bobi Wine''', omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu, munnabyabufuzi, muyimbi, era munnamateeka Omunnayuganda.<ref>{{Cite web |title=Bobi Wine conferred with law degree after 7 years as Cavendish University graduates over 700|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bobi-wine-conferred-with-law-degree-after-7-years-as-cavendish-university-graduates-over-700-4718670|access-date=2024-08-09|website=[[Daily Monitor]]|date=8 August 2024}}</ref> Yaliko omubaka wa Paalament era y'akulembera [[National Unity Platform]] (NUP), ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri ku ludda oluvuganya gavumenti ya Yoweri Museveni.<ref>{{Cite news|url=https://observer.ug/news/headlines/58803-can-people-power-change-uganda's-political-fortune|title=Can 'People Power' change Uganda's political fortune?|work=The Observer|access-date=29 November 2018|language=en-gb}}</ref>
Wine yaliko omubaka wa Paalamenti mu kitundu kya Kyadondo County East mu Disitulikiti y'e Wakiso, mu kitundu kya Uganda ekya Central Region. Mu June 2019, yalangirira okwesimbawo ku bwapulezidenti bwa Uganda mu 2021. Yetaba mu kulonda kwa 2021, nga okusinziira ku bivudde mu kulonda ebitongole, yakubwa Yoweri Museveni aliko mu ntebe. We bwazibidde mu January 2026, agamba nti ebyavaamu bino byali bya bufere.[2] Nga 14 December 2021, Gavumenti ya Uganda yamusiba mu nnyumba, olwo n'agenda mu maaso n'okwekalakaasa olw'okukwatibwa kwe.[3][4] Oluvannyuma yagenda ebweru w’eggwanga gye yeenyigira mu kutondawo ekiwandiiko ekyatuumiddwa The corruption involved in the 2021 election. Bwe yakomawo mu Uganda nga 5 October 2023, yakwatibwa.[5] Firimu y'ebiwandiiko eyawangudde engule ya Peabody Award Bobi Wine: The People's President yawandiika ku lugendo lwe mu kulonda kwa 2021.[6]
Ku kakuyege gweyaliko e Luuka nga 18 Museenene mu 2020 yakwatibwa ng'era kigambibwa nti n'atulugunyizibwa,<ref name="observer.ug">https://observer.ug/news/headlines/58803-can-people-power-change-uganda-s-political-fortune</ref> ekyavaamu okwekalakaasa okw'amaanyi okwetoloola Uganda yonna ng'abantu abawera 54 beebattibwa.<ref name="observer.ug" /> O[[2021 Ugandan general election|kulonda kwa bonna mu 2021 okwa pulezidenti wa Uganda]] okwaliwo nga 14 Gatonnya mu 2021 kwali kujjudde obutabanguko<ref>https://www.hrw.org/news/2021/01/21/uganda-elections-marred-violence</ref> nga mwalimu okwonoona ebintu eby'enjawulo.<ref>https://v-dem.net/weekly_graph/35-years-of-museveni-uganda-s-2021-election-n</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/attempting-to-fight-fake-news-ec-tweet-data-that-doesnt-add-up</ref> Akakiiko akaddukanya eby'okulonda kaalangirira [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] ng’omuwanguzi, ekintu bannayuganda kyebaali bawakanya ekyavaamu,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ekyooto.co.uk/2021/05/10/gen-muntu-admits-that-bobi-wine-won-2021-polls/ |access-date=2023-06-27 |archive-date=2022-11-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221123162807/https://ekyooto.co.uk/2021/05/10/gen-muntu-admits-that-bobi-wine-won-2021-polls/ |url-status=dead }}</ref> Abamerika USA,<ref>{{Cite web |url=https://www.blackstarnews.com/us-politics/policy/us-rejects-uganda-election-as-neither-free-nor-fair-and-slaps |title=Archive copy |access-date=2023-06-27 |archive-date=2022-06-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220629102711/https://www.blackstarnews.com/us-politics/policy/us-rejects-uganda-election-as-neither-free-nor-fair-and-slaps |url-status=dead }}</ref> n'omukago gwa [[Bulaaya]],<ref>https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2021-0057_EN.html</ref> n’abakugu mu nsi yonna kye baawakanya.<ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-55689665</ref> Firimu eyitibwa "Bobi Wine: pulezidenti w'abantu" ekwata ku Kyagulanyi mu kiseera k'okulonda egenda kuba efulumizibwa mu kiseera ensi w'esinga okubeera ng'ebuguma mu 2023 ku Disney Plus.<ref>https://whatsondisneyplus.com/national-geographic-acquires-bobi-wine-the-peoples-president/</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Kyagulanyi yazaalibwa mu [[Nkozi Hospital|ddwaaliro ly'e Nkozi,]] maama we gyeyali akola ng'omuzaalisa.<ref>https://web.archive.org/web/20181113030020/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1426903/cardinal-wamala-singer-bobi-wine-set-nkozi-hospital-marathon</ref> Yakulira mu nzigotta z'e [[Kamwokya]] mu kitundu ky’obukiika kkono bw’obuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="Good">https://web.archive.org/web/20190110182446/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1306334/bobi-giving-hands-lifted</ref>
Kyagulanyi yasomera mu [[Kitante Hill School]], gye yafunira [[Uganda Certificate of Education|satifikeeti ye eya siniya ey'okuna]] mu 1996, wamu ne [[Kololo Senior Secondary School]], gye yafunira [[Uganda Advanced Certificate of Education|satifikeeti ye eya siniya ey'omukaaga]] mu 1998. Oluvannyuma yagenda ku [[Makerere University|yunivasite y'e Makerere]] mu [[Kampala]], gye yasomera okuyimba, amazina ne katemba, n’atikkirwa ne dipulooma mu 2003. Mu 2016, Kyagulanyi yaddayo mu yunivasite okusoma ddiguli mu by'amateeka mu y[[International University of East Africa|univasite y'ensi yonna mu buvanjuba bwa Afrika]].<ref name="Bio">https://web.archive.org/web/20140929033408/http://www.eachamps.com/Bobi-wine.html</ref><ref name="parliament">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=508</ref>
== Okuyimba ==
=== Omulimu gw’okuyimba ===
[[File:Bobi Wine 2.jpg|thumb|Bobi Wine]]
Kyagulanyi yatandika omulimu gw'okuyimba mu ntandikwa y'emyaka gy'e 2000, naafuna erinnya lya Bobi Rob nga lyakozesa ku siteegi erinnya eryali lyefananyiriza erinnya lye ery'ekikatuliki eryamuweebwa erya 'Robert' ng'okusikirizibwa kuno yakujja ku Bob Marley nga naye yali yatumibwa 'Robert'. Oluvannyuma yafuna erinnya lya Bobi Wine ng'eryokusiteegi. Ennyimba ze ennyimpi ezaasooka kwaliko; "Akagoma", "Funtula", ne "Sunda" (ng'ali ne Ziggy D) kyamuleetera okumanyikwa mu kisaawe ky'okuyimba kwa Uganda.<ref name="Bio"/> Myuziki we abasinga bamuyita okubeera ow'e[[kidandali]], [[reggae]], [[dancehall]], ne [[afrobeat]], ng'ebiseera ebisinga obubaka bubeera ku by'etoloodde abantu n'ebibakwatako. Yeeyali akulembera ekibiinja kya 'Fire Base Crew'<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/an-up-close-and-personal-with-the-ghetto-president-bobi-wine/ |access-date=2023-06-27 |archive-date=2018-08-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180825041250/http://chano8.com/an-up-close-and-personal-with-the-ghetto-president-bobi-wine/ |url-status=dead }}</ref> okutuusa bwekyasaanawo, oluvannyuma naatandikawo ekibiinja ekipya ekimannyikiddwa nga 'Ghetto Republic of Uganja'.<ref name="Pol">https://web.archive.org/web/20170501073305/http://allafrica.com/stories/201705010007.html</ref> Afulumizza ennyimba ezisoba mu 70 mu myaka 15 egisembyeyo.<ref name="Bio" />
Mu 2016, oluyimba lwe "Kiwani" lwateekebwa mu ffirimu ya [[Disney]] eya ''[[Queen of Katwe]]''.<ref>https://itunes.apple.com/us/album/queen-of-katwe-original-motion-picture-soundtrack/1149485768</ref>
Ekika ky'ennyimba Bobi Wine z'abadde atera okuyimba zibadde za kika kya 'Afrobeat'. Muziki wa Bobi Wine yali yatundibwa nga omugezi Kasiwukira ng'era yeeyafuba ng'okulaba ng'agenda ku ddaala eddala. Yakikakasa okubeera nga yafuna lisiiti za bukadde 60 okuva mu muziki gweyatunda mu mwezi gumu okuva wa Kasiwukira. Alina omukutu gwa 'Youtube' okuli obukadde bw'abantu abasuka mu 10 abagiraba n'okugigoberera. Ategese ebivvulu n'okusanyusa abantu, mu kwongereza ku ngeri y'abadde yeekubiramu obulango, nga bino byonna bimuleetera okuyingiza ensiimbi. Alina ne situdiyo ekolera abayimbi ennyimba mwajja ssente esinganibwa [[Kamwokya]] emannyikiddwa nga FireBase records.
=== Enngoobo ya 'Bobi Wine Edutainment' ===
Ekiwandiiko kino kikwata ku kika kya muziki ayigiriza n'okusomesa ekyatandikibwawo Wine mu 2006. Muziki yatondebwawo okusanyusa nga mw'ayisa obubaka obuyigiriza n'okusomesa, nadala eri abantu abali mumbeera embi eteeyagaza nadala munzigota za Kampala, nadala 'Ghetto'. Omu ku muziki ali mu pulojekiti eno mulimu "Ghetto" (fng'ali ne Nubian Li), "Obuyonjo," "Obululu Tebutwala," "Time Bomb," n'endala.
Obubaka obuli mu muziki ali mu pulojekiti eno bwali bugendereddwa kugenda eri banabyabufuzi, ng'abakubiriza okufaayo ennyo eri abanti abali mumbeera embi era nga tebalina abayamaba, wamu n'okukubiriza banaansi okubeera ab'obuvunaanyizibwa mu bintu byabwe gyebawangaalira. Ebintu byebasinga okutekako essira u muziki kwaliko; obuyonjo, eby'obulamu nadala mu kuzaala abaana abato okufuna embuto, abaana abato okufumbirwa, obutabanguko mu maka, akawuka ka mukeneya nendala.
Muziki wa yakwata nga nnyo ku bantu ng'era abajukiza ekyamukazisaako erinya lya omukulembezze w'enzigota "Ghetto President" nekimuyamba okuzimba ekifo eky'amaanyi mu by'obufuzi bwa Uganda oluvannyuma mu mirimu gye.<ref>https://hir.harvard.edu/who-is-bobi-wine/</ref><ref name="kenyanmoves.co.ke">https://kenyanmoves.co.ke/bobi-wine-biography/</ref><ref name="kenyanmoves.co.ke"/>
=== Omulimu gw'okuzannya ffirimu ===
Kyagulanyi era muzannyi wa ffirimu, ng'asinga kubeera ku za wano mu Uganda.<ref name="Bio"/> Mu 2010, yalondebwa okubeera omu kubazannyi mu ffirimu ya [[Cleopatra Kyoheirwe]] ey'omuzannyo gyebayita [[Yogera|''Yogera''.]] Mu 2015, yalondebwa okukulembera mu ffirimu y'okuyamba eya Twaweza emannyikiddwa nga ''[[Situka]]'' ngali ne [[Hellen Lukoma]].<ref>http://bigeye.ug/photos-bayimba-takes-situka-movie-to-mbale/</ref> Akoze ku ffirimu eziwerako omwali ne ''Divizionz''.<ref>https://variety.com/2008/film/reviews/divizionz-1200472176/</ref>
Bobi Wine alina pulogulaamu eri ku bulamu bwe eragibwa ku ttiivi eyatumibwa 'The Ghetto President'<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://chano8.com/the-ghetto-president-reality-show-begins-airing-tonight/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220518071646/https://chano8.com/the-ghetto-president-reality-show-begins-airing-tonight/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gy'eby'obufuzi ==
Mu Mwezi ogwokuna mu 2017, Kyagulanyi yalangirira nga bweyali agenda okwesimbawo ku ky'obubaka bwa paalamenti mu kulonda okwali mu konsitituweensi ey'obuvanjuba bw'e Kyadondo mu kulonda okw'okuddibwamu. Okutambula kwe okw'e nju ku nju ng'akola kakuyege w'okunoonya akalulu ky'asikiriza abantu mu [[Uganda]] n'ebweru w'eggwanga.<ref name="Pol"/><ref>https://www.bbc.com/news/live/world-africa-39261833</ref> Yawangula okulonda kuno ng'akubidde wala abaali bamwesimbyeko okwali: Sitenda Sebalu ow'ekibiina ekifuga ekya [[National Resistance Movement]] (NRM) ne Apollo Kantinti ow'ekibiina ekisinga okuvuganya ekya [[Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref name="In">https://web.archive.org/web/20170711202642/http://www.theeastafrican.co.ke/news/Ugandan-pop-star-Bobi-Wine-sworn-in-as-lawmaker/2558-4010194-w5nxspz/index.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.the-star.co.ke/news/2017/06/29/ugandan-mucisian-bobi-wine-wins-kyadondo-mp-seat_c1588411 |access-date=2022-11-28 |archive-date=2018-10-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181020155851/https://www.the-star.co.ke/news/2017/06/29/ugandan-mucisian-bobi-wine-wins-kyadondo-mp-seat_c1588411 |url-status=dead }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20170716010252/http://www.theeastafrican.co.ke/news/2558-4016126-2pdq28/index.html</ref>
Mu 2018, Kyagulanyi yeeyongera okufuna ettutumu, ng'ayita mu kuyamba ku baali beesimbyeyo [[By-election|okujuza ebifo ebyali tebiriimu babikiikirira]] ng'akolera abaali beesiimbyeewo kakuyege nebakuba abaali beesiimbyeewo nga bagidde mu NRM ne FDC.
=== Ebyali mu by'akalulu ka Arua ak'okujjuza ekifo ekitalimu mukiise ===
Nga 14 Omwezi ogwomunaana mu 2018, abawagizi b'omubaka wa paalamenti eyajja ku bwa namunigina nga talina kibiina [[Kassiano Wadri]] kigambibwa baasiikiriza ne balumba oluseregende lw'emmotoka za pulezidenti Museveni mu kabuga k'omubukiika ddyo bwa [[Arua]] okuliraana [[Gulu]]. Emmotoka ya Museveni baagikuba amayinja, nekireetawo obutabanguko wakati wa ab'ebyokwerinda n'abaali beekalakaasa.<ref>https://www.pmldaily.com/news/2018/08/you-will-pay-museveni-lashes-at-bobi-wine-wadri-over-arua-chaos.html</ref> Oluvannyuma, Kyagulanyi, eyali asinga okwogerera Museveni amafuukuule yakyasanguza ng'ayita ku mikutu gye gimukwanira wala nga poliisi bweyali ekubye amasasi ku mmotoka ye ng'egenderedde, n'etta ddereeva we. Kyagulanyi yali akakasizza obuwagizi bwe eri Wadri eyali avuganya oyo Museveni gweyali ataddewo mu butongole mu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.sde.co.ke/article/2001291861/uganda-mp-bobi-wine-missing-as-driver-is-shot-dead-by-police |access-date=2022-11-28 |archive-date=2018-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180927002736/https://www.sde.co.ke/article/2001291861/uganda-mp-bobi-wine-missing-as-driver-is-shot-dead-by-police |url-status=dead }}</ref> Museveni mu lujjudde yanenya Bobi wine ku byaliwo.
Kyagulanyi yakwatibwa nga 15 ogwomunaana mu 2018 ng'avunaanibwa olw'okubeera n'eby'okulwanyisa ebitaali mu mateeka wamu n'okukunga obweguguungo,<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1483629/bobi-wine-wadri-charged-treason</ref> oluvannyuma yaleetebwa mu maaso g'ekkooti y'amaggye, n'avunaanibwa n'abaali baleteddwa egulo lumi olunaku olwaddako. Amawulire ga ''[[The Times]]'' gaafulumya nga Kyagulanyi bweyali alabika ng'eyali akubiddwa nga tanatwalibwa mu kkooti.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Times</ref> Loodi Meeya wa Kampala [[Erias Lukwago]], munamateeka y'abadde akiikirira ababaka ba palamenti ababeera bakwatiddwa nebagalirwa mu makomera yagamba obulamu bwa Kyagulanyi embeera gyebwalimu yali yeeralikiriza, nga yali yeetaaga obujanjabi obw'omunambiro.<ref>https://ntv.nation.co.ke/news/2720124-4718048-yf32tn/index.html</ref> Gavumenti eyongedde okwegaana ebigambibwa okuba nga yali yamutulugunya. [[Kizza Besigye]] eyali akulira oludda oluvuganya yayita olukungaana lw'abanamawulire mweyasabira okuteebwa kw'ababaka abaali baakwatibwa.<ref name="jazeera">https://www.aljazeera.com/news/2018/08/bobi-wine-arrest-uganda-180822144356189.html</ref>
Obwegugungo bwebwatandika okweyongera mu Uganda nga busaba okuteebwa kwa Kyagulanyi, nekituuka n'okwongera ebugumu mu byali byogerwako mu palamenti ya Uganda, abasala emisango mu Uganda bagyayo byebaali bajuza nga byebavunaana Kyagulanyi omulundi ogw'okubiri gweyali alabiseeko mu kkooti y'amaggye gyebakirizaamu abantu nga 23 Ogwomunaana mu 2018. Abasala emisango baalaga nga bwebaaliu bagenda okufuna byebamuvunaana mu kkooti y'abantu babulijjo okusobola okuwozesa omubaka wa palamenti.<ref>https://www.standardmedia.co.ke/article/2001293078/uganda-drops-charges-against-bobi-wine</ref> Ng'amazze okuteebwa, Kyagulanyi yaddamu n'akwatibwa nebamuvunaana mu kkooti y'abantu babuliijo olw'okulya munsi ye olukwe<ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-45282125</ref> Mu Gwomwenda mu 2018, Kyagulanyi, yateebwa ng'alindirira kuwozesebwa era n'atambula okugenda mu Amerika okujanjabibwa ebiwundu byeyali yafuna bweyali akwatiddwa n'agalirwa mu kkomera.<ref name=":2">https://www.theguardian.com/world/2018/sep/02/pop-star-politician-bobi-wine-reaches-us-after-uganda-torture</ref> Gavumenti ya Uganda yawera abawagizi bbe okukola enkungaana ez'ekika kyonna okuviira ddala kulunaki lweyali atereddwa, n'okutuusa kulunaku lweyali agenda okukomawo ng'ava mu Amerika.<ref name=":2" /><ref name=":3">https://www.cnn.com/2018/09/19/africa/bobi-wine-returns-after-treatment-intl/index.html</ref> Oluvannyuma yayogerako eri abawagizi bbe mu lukungaana lwebaaliko wabweru w'amakaage bweyali akomyewo mu Uganda nga 20 Ogwomwenda mu 2018.<ref>https://www.theguardian.com/world/2018/sep/20/uganda-pop-star-politician-bobi-wine-returns-us</ref>
Mu Gwomunaana mu 2019, Kyagulanyi yavunaanibwa ogw'okwagala okumalako mirembe okunyiza ssaako n'okweyisa ku pulezidenti Museveni mungeri embi, webaali mu [[Arua (disitulikit)|Arua]] mu mwaka ogwali guyise.Okuvunaanibwa kwajja olunaku lumu oluvannyuma lw'okufa kwa Ziggy Wine, munayuganda mune eyali omuyimbi ng'era mwesiimbu eri Museveni, eyawambibwa abantu abatamannyikibwa nebamutulugunya.<ref>https://www.dw.com/en/ugandas-bobi-wine-charged-with-annoying-the-president/a-49922185</ref><ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-49247860</ref>
=== Okwegugunga nga bawakanya emisolo egyali gitereddwa ku mikutu gimukwanira wala ===
Nga 22 Ogwokuna mu 2019, Kyagulanyi yakwatibwa nebamugalira bweyai ayagala okugenda ku kivulu ekyali kitegekeddwa mu baala ly'obwa nnanyini erimu mu bukiika kkono bwa Kampala, ekyasazibwamu poliisi.<ref>https://www.theguardian.com/world/2019/apr/22/uganda-police-detain-bobi-wine-fire-teargas-fans</ref> Baali bamulumiriza okubeera nga yakulembera okwegugunga mu kibuga mu mwaka ogwali guyise nga tafunye lukusa kuva eri poliisi; tokwegugunga kuno kwaliwo nga kuwakanya omusolo ogwali gutereddwa ku mikutu gimukwanira wala egyatandika mu Gwomusanvu mu 2018.<ref>https://www.the-star.co.ke/news/2018-07-11-bobi-wine-leads-ugandans-in-protest-against-social-media-tax/</ref><ref name="aljazeera">https://www.aljazeera.com/news/2019/04/ugandan-pop-star-opposition-mp-bobi-wine-arrested-190429153709250.html</ref> Nga 29 Ogwokuna mu 2019, bweyali agenda ku woofiisi ezikola ku by'okunoonyereza ku bumennyi bw'amateeka n'obuzi bw'emisango mungeri y'okuwa okuyitibwa kwe ekitiibwa n'okwogera ku by'okusazaamu ekivulu, Kyagulanyi neera baddamu nebamukwata era nebautwala mu kkooti ya Buganda Road, gyeyavunaanibwa okugaana okusa ekitiibwa mi mirimu gy'eggwanga n'amateeka era nebamusindika mu [[Luzira Maximum Security Prison|komera e Luzira o]]<nowiki/>kutuusa bweyagibwayo ng'alindirira kuwuliriza kuwozesebwa kwe nga 2 Ogwokutaano. Mu byayogerwa olunaku oluddako, [[Amnesty International|ekibiina ky'ensi yonna ekirwana okulaba nga kikuuma eddembe ly'abantu]], ky<nowiki>'asaba okuteebwa kwe mu bunaambiro, era nekikubiriza gavumenti ya Uganda ''okulekeraawo okukozesa mungeri eswaza okugezaako okusirisa oyo abeera agivumirira''</nowiki>."<ref>https://www.amnesty.org/en/latest/news/2019/04/uganda-detention-of-bobi-wine-is-a-shameless-attempt-to-silence-dissent/</ref> Kulunaku lw'okuwozesebwa, lwakolebwa [[Video conferencing|ku lukungaana olwali olwa vidiyo]] nga lwerwasokera ddala mu byafaayo by'amateeka ga Uganda, Kyagulanyi yakirizibwa okuteebwa, nga warindirira okuwozesebwa era n'ateebwa okuva mu kkomera, wabula ng'ekkooti yamuwera okubeerako okwegugunga kwonna kw'ategeka nga tekuli mu mateekawith the court also arring him from holding unlawful demonstrations.<ref>https://www.theeastafrican.co.ke/news/ea/Ugandan-court-grants-Bobi-Wine-bail/4552908-5097530-qmi8ysz/index.html</ref>
=== Okulonda kwa pulezidenti mu 2021 ===
Nga 24 Ogwomusanvu mu 2019, Kyagulanyi yalangirira nga bweyali agenda okwesimbawo mu ku londa kwa bonna ku bwa pulezidenti mu 2021.<ref>https://www.voanews.com/africa/ugandas-bobi-wine-formally-announces-presidential-bid</ref> Nga 22 Ogwomusanvu mu 2020, yalangirira nga bweyali yeegase ku kibiina ky'eby'obuvuzi ekimannyikiddwa nga [[National Unity Platform]], era n'alondebwa okubeera pulezidenti wakyo era eyali agenda okukikwatira bendera ng'agenda okwesimbawo ku bwa pulezidenti bwa Uganda mu kulonda kwabonna okwali kugenda okubeerawo mu Gwokubiri mu 2021.<ref>https://www.softpower.ug/2021-polls-bobi-wine-to-run-for-presidency-under-national-unity-platform-political-party/</ref> Kyagulanyi yali alondeddwa okwesimbawo mu woofiisi eyali esinga okubeera eyawagulu ey'okubeera pulezidenti nga 3 Ogwokuminoogumu mu 2020. Mu kaseera katono nnyo nga bamazze okumulonda, Kyagulanyi yakwatibwa poliisi y'amaggye.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=rUETRakzDic</ref>
Nga 6 Ogwekuminoogumu mu 2020, yatongoza byeyali agenda okukola bweyali mu kakuyege e [[Mbarara]] mu bugwanjuba bwa Uganda nga bweyali agenda okwesimbawo oluvannyuma lw'abadukanya eggwanga okuyimiriza ekibiina kye ekya NUP webotolooza woofiisi zabwe ne poliisi wamu n'amaggye, nebamulemesa okutongoreza eyo byeyali agenda okukola nga bwebaali bakitegese.<ref>https://web.archive.org/web/20210120030502/https://www.fastobserver.com/2020/11/bobi-wine-to-unveil-manifesto-in.html</ref>
On 11veOgwekuminoogumu mu, Ssentamu was yakaatibwa mu disitulikiti y'e Luuka mu buvanjuba bwa Uganda n'agalirwa ku poliisi y'e Nalufenya mu [[Jinja (disitulikit)|Jinja]] okumala enaku satu. Okusinziira ku lupapula lw'amawulire olwa 'Daily Monitor', "Poliisi yawayiriza Omukulu Kyagulanyi olw'okubeeta n'abawagizi abasoba mu 200 abaali bakiriizbwa akakiiko akavuunaanyizibwa ku by'okulonda mu Uganda okusobola okutangira okusaasaana kwa Covid-19."<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bobi-wine-arrested-in-luuka-3202494</ref>
His aatibwa kwe kwavirako okwekalakaasa okwali kwetoloodde eggwanga lyonna nadala mu bitundu bya la, Masaka, Jinja, Mukono, Mbale ne Wakiso. Wadde nga poliisi ya Uganda yali ekikatiriza nti abantu 54 beebaali batiddwa, abalwanirizi b'eddembe ly'abantu baali bagamba omuwendo gwalinya ngera kusuka mu bantu 100 abaali batemuddwa nga n'abalala baafuna ebisago.
Abantu abasuka 2000 beebakwatibwa nebagarirwa mu kkomera mu bwegugungo obwali buyitiridde.<ref>https://www.washingtonpost.com/world/africa/uganda-protests-bobi-wine/2020/11/20/efe106ec-2aa6-11eb-9c21-3cc501d0981f_story.html</ref><ref>https://apnews.com/article/bobi-wine-kampala-health-elections-coronavirus-pandemic-5e0f669f868431ace6102162b7fa4e8a</ref>
Omukuumi wa Wine, Francis Senteza yatibwa nga 27 mu Gwekumineebiri mu 2020, oluvannyuma lw'okutomerwa ekimmotoka kya poliisi y'amaggye. Yalumbibwa bweyali agezaako okutwala munamawulire eyali alumiziddwa n'omukka ogubalagala mungeri embi ennyo mu bukuubagano obwaliwo mukusooka wakati poliisi n'ekibinja ky'abawagizi ba Bobi Wine.Munamawulire omulala yafuna ebisago munsonga eno.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2020/12/27/uganda-bobi-wine-says-bodyguard-kill-in-election-violence</ref>
Nga 16 Ogwolubereberye, akakiiko akavunaanyizibwa ku by'okulondesa mu UIganda kaalangirira nga Museveni bweyali awangudde okulonda n'obululu 58,6 ku 100. Wine yagaana okukiriziganya neebyali bivudde mu kulonda kuno, ng'agamba kwekukyasinze okubeera nga tekwali kwesiimbu mu byafaayo bya Uganda.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/16/ugandas-museveni-declared-winner-of-presidential-election</ref>
Wine yagalirwa mu maka gge nga takirizibwa kutambula nga 15 Ogwolubereberye, akaseera katono nnyo oluvannyuma lw'okusuula akalulu kke ak'okulonda kwa bonna ak'obwa pulezidenti. Amaggye geetoloola amaka gge nga tegakiriza muntu yenna kuyingira oba kufuluma okumala enaku ezaali ziwerako, wadde Wine y'agamba nga ng'emere bweyali emuweddeko. Omubaka wa Amerika mu Uganda, [[Natalie E. Brown]] yali takirizibwa kukyalira wadde okumulekera emere, kuba amagye gaali gaziyiza okuseregendde lw'emmotoka zze.<ref>https://www.cnn.com/2021/01/19/africa/us-embassy-uganda-wine-intl/index.html</ref> Wine yateebwa nga 26 Ogwolubereberye oluvannyuma lwa kkooti ya Uganda enkulu okulagira ebitongole by'eby'ekwolinda okukomekereza okugalirwakwe mu nnyumba.<ref>https://www.cnn.com/2021/01/26/africa/bobi-wine-free-house-arrest-intl/index.html</ref> Nga 1 Ogwokubbiri, Wine yawakanya okulonda kwa 2021 mu kkooti, naye oluvannyuma yalagira banamateeka bbe okugyayo omusango ng'agamba abalamuzi baali bagenda kugusala mungeri etaali neesiimbu, oluvannyuma lw'omulamuzi omukulu okulabibwako mu bifannanyi ne pulezidenti Museveni, eyali agenda okukiikiriza ekibiina ekyali kiwawabibwa mu kkooti.
== Emirimu gy'okuyamba abantu ==
Kyagulanyi ayambye pulojekiti ez'enjawulo ezitereddwa munkola okuyamba okulakulanya embeera y'abaavu.<ref name="Good" /> Mu 2012, yatandika kakuyege kw'okutumbuula okwongera okulongoosa amalwaliro okwabuli kiseera, eby'obuyonjo, okukungaanya kasasiro oba obutamu mansa buli wamu n'okunaaba engalo okusobola okwewala enddwadde.<ref name="Clean">https://www.youtube.com/watch?v=7LbIBheR83c</ref> Vidiyo y'okumukutu gwa [[YouTube]] okuva mu Gwomwenda mu2012 eraga nga yeegase ku Loodi meeya wa Kampala [[Erias Lukwago]] mu kulongoosa Kamwookya, enzigota z'omulirwaano Kyagulanyi gyeyakulira.<ref name="Clean" /> Omwaka gwegumu, yawaayo ssente z'okuzimba kabuyonjo n'omukutu oguyaba okutambuza amazzi mu Kisenyi II, enzigota za Kampala olupapula lwa [[New Vision (newspaper)|''New Vision'']] lwerwanyonyola okubera nga lwali lujudde obucaafu, obuzimbe obwazimbibwa obubi nga mubeeramu abantu abaavu, eby'obulamu obuyonjo nga bubi nga tebalina na buyambi bumala." Kyagulanyi yanyonyola nti yasalawo okukwata ku pulojekiti eno kubanga bano bantu bbe, nga wadde n'agenda wa, gano gajja kusigala nga ge makaage "<ref name="Good" />
Akubye ne kakuyege w'okulwanyisa omusujja gw'ensiri, ng'alina byeyawaayo mu ddwaliro lya Nakasongola Health Centre, wamu n'okulaga ebijuliziddwa eri obulwadde buno mu nnyimba zze.<ref name="Mom">http://bigeye.ug/bobi-wine-campaign-malaria/</ref>
Mu Gwomunaana mu 2013, Kyagulanyi yakyalira enkaambi y'abanoonyi boobubuddamu mu [[Bundibugyo District|disitulikiti y'e Bundibugyo]] ng'ali n'abakiise okuva mu kitongole ekyamba abaana ekya [[Save the Children]], [[UNHCR]], n'ekya [[Red Cross]], tokuwaayo ssenye n'ebikozesebwa.<ref>http://bigeye.ug/bobi-wine-in-bundibugyo-charity-drive/</ref> Mu mwezi ogwaddako, yatumibwa omubaka eyali amannyi eky'ekizadde aba Twaweza, ekitongole ky'obwanakyewa ekiteeka esira ku byenjigiriza n'okwenyigiramu kw'abanaansi mu [[East Africa|Buvanjuba bwa Afrika;]] obubaka bwe mu nkolagana eno bwali bwakutumbuula omuzadde ow'obuvunaanyizibwa era afaayo eri abawagizi bbe abanayuganda. Mu kagyojigyoji w'ebibuuzo gweyabuuzibwa ku bikwatagana ku pulojekiti eno, yagamba nti, " eby'enjigiriza byebisobola okukyuusa entambula y'eggwanga era ng'omuyimbi ate nga taata, nzikiriza nti tusobola okuleetawo enkyuka kyuka mu by'okuyigiriza bw'abaana bafe."<ref name="Ed">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1332863/bobi-wine-appointed-parenting-ambassador#.VFNm8mzeZTQ.mailto</ref>
Mu 2014, Kyagulanyi yatuumibwa omubaka wa kakuyege eyali ow'okutaasa abaana ku lwabuli ombu, nga yeegata ku ttiimu y'abanayuganda abayimbi 14 abaakwata oluyimba olw'enjawulo ne vidiyo eyali ekwata ku by'okuzaalisa wamu n'eby'obulamu bw'abaana. Abayimbi abalala abaali mu vidiyo eno kwaliko; [[Jose Chameleone]], Radio ne Weasel, abakola ekibiina kya [[Goodlyfe Crew]].<ref>https://web.archive.org/web/20180825002910/https://everyone.savethechildren.net/articles/leading-music-artists-produce-new-campaign-song-uganda</ref> Kyagulanyi ne mukyala we Barbara batambudde amalwaliro mangi okwetoloola Uganda omubadde [[Nakaseke Hospital|eddwaliro ly'e Nakaseke,]] nga basisinkana abazaalisa n'abavunaanyizibwa ku by'obulamu okusobola okubunyisa kakuyege ono mu bantu.<ref name="Mom" /> Taasa abaana yamutwala mu bitundu ebirala ng'atambuza kakuyege ono omwali, ekifo ky'abanoonyi boobubuddamu ekya [[Nyumanzi Refugee Settlement]] mu Bukiika ddyo bwa Bugwanjuba bwa Uganda ku lw'abantu ba Sudan y'omu Bukiika kkono.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/655590-bobi-wine-thrills-south-sudanese-refugees.html</ref>
Esaawa eno, Bobi Wine yemuyima w'ekitongola ky'obwa nakyewa ekivunaanyiziba ku by'abawala n'abaana abazaala nga bato ekiyitibwa 'Caring Hearts Uganda', ekyatandikibwawo mukyala we Barbie Kyagulanyi. [https://web.archive.org/web/20221128175020/https://www.caringheartsuganda.org/about-us/#:~:text=About%20Us,health%20in%20its%20early%20stages Ebikwata ku Caring Hearts Uganda - ekitongole ekitafa ku bya kukola magoba ku lw'ensonga z'obulamu bw'abakyala mu Uganda .] Endaga ya Bobiwine eyalina okubeerawo nga 8 Ogwekumi mu 2022 yasazibwamu gavumenti ya UNITED ARAB EMIRATES olw'ensonga ezitategerekeka, bweyali yakatuuka yakwatibwa n'agalirwa ku kisaawe ky'e Dubai eky'ennyonyi okumala esaawa 10, wabula oluvannyuma yateebwa n'ayogerako eri abawagizi bbe, okwongerwayo kw'olulaga luno kwali kutegeeza nti banayuganda abaali bakonkomalidde mu United Arab Emirates baalina okukomezebwawo mu ggwanga lyabwe.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://timesuganda.com/bobi-wine-show-in-dubai-is-cancelled/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-10-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221014040519/https://timesuganda.com/bobi-wine-show-in-dubai-is-cancelled/ |url-status=dead }}</ref> https://mobile.twitter.com/HEBobiwine/status/1578697821850476544<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://celebpatrol.com/confirmed-bobi-wines-show-in-dubai-cancelled-he-reveals-why/ |access-date=2023-06-27 |archive-date=2023-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230207112717/https://celebpatrol.com/confirmed-bobi-wines-show-in-dubai-cancelled-he-reveals-why/ |url-status=dead }}</ref>
== Obutakaanya ==
Kyagulanyi ayogera butereevu ewatali kwekwekerera ku bikwatagana ku by'obufuzi n'ebeera y'abantu mu Uganda, ekiretawo obutakaanya.Okutuusa mu Gwolubereberye mu 2019, yalina obutakaanya obwali tebukoma ne munayuganda mune omuyimbi [[Bebe Cool]], ayimbye mu kuwagira pulezidenti Museveni ne NRM, ng'ate Kyagulanyi abadde mu kuwagira oludda oluvuganya.<ref name="bigeye.ug">http://bigeye.ug/bebe-cool-fans-forsake-him-over-politics-and-join-bobi-wine/</ref><ref name="bigeye.ug"/>
Mu Gwomusanvu mu 2014, kyalangirirwa nti Kyagulanyi yali wakuyimbira mu Bungereza mu kifo ekiyitibwa [[The Drum (Arts Centre)|The Drum Arts Centre]] mu Birmingham ne [[Troxy]] mu London.<ref>http://www.pinknews.co.uk/2014/07/24/anti-gay-ugandan-singer-due-to-perform-in-birmingham-and-london</ref> Kino kyaletera okukiwera olw'ebigambo byeyali akozesa nga byogera ku buli bwebisiyaga.<ref>http://chimpreports.com/?p=551</ref> Ebifo byombi byasazaamu okulabikako kwa Kyagulanyi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.gaystarnews.com/article/%E2%80%98burn-gays%E2%80%99-rapper-axed-uk-venues290714 |access-date=2023-06-27 |archive-date=2022-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220815105138/https://www.gaystarnews.com/article/%E2%80%98burn-gays%E2%80%99-rapper-axed-uk-venues290714/ |url-status=dead }}</ref><ref>http://www.birminghammail.co.uk/news/midlands-news/drum-arts-centre-aston-cancels-7525289</ref> Mu kiwandiiko ky'Ogwokutaano mu 2016 ekyali ku mukutu gwa 'Twitter' omwalimu okuwanyisiganya na'aba ULC Monastery LGBTI, ekibiina ky'abakiririza mu diini y'obukatuliki kyatumbuula okuwagira eri aba LGBT, Kyagulanyi yagamba nga bweyali avudde mungeri gyeyali awandiise eri abantu abalya ebisiyaga, naye nga teyalambululula bulungi nti oba endowooza zze eri abali b'ebisiyaga yali ekyuse.<ref>https://twitter.com/ULCMLGBTI/status/735354249186578432</ref>
Mu 2015, Kyagulanyi yalwanirira obwakabaka bwa [[Buganda]] mulujude bwebwali busonda ssente ekintu ekyavumirirwa Sheikh Muzaata n'akyogerako ebigambo ebibi, nekitandikawo olutalo lw'ebigambo.<ref name=":0">http://www.chimpreports.com/bobi-wine-warns-of-war-with-muzaata/</ref> Kyagulanyi ebiseera esinga abadde amannyikiddwa nga ''Omubanda wa Kabaka'' ku lw'engeri gy'ali omwesimbu n'okwagala [[Kabaka of Buganda|Kabaka]] wa Buganda.<ref name="observer">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=17190:bobi-wine-dumped-law-for-music |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221128175019/https://www.observer.ug/component/content/article?id=17190:bobi-wine-dumped-law-for-music |url-status=dead }}</ref>
n AGwokupa mu 6, wheekyuma kya Uganda kyokka ekiyamba mu kujanjaba obulnadde bwa kookolo e [[Mulago]] mu Uganda bwekyayononeka, Kyagulaunyi yakulemberamu mu kubunyisa obutali bumativu bw'abantu kungeri abakungu gyebalwawo okwanukula kunsonga eno, n'avumirira ne gavumenti okubeera nga tefaayo wekituuka ku by'obulamu bw'abantu, n'avuganya abakulembezze b'eggwanga ku ky'okukozesa obulungi omusolo oguweebwa banaansi.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Mulago-cancer-machine-breaks-down/688334-3150556-mf9f3i/index.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20171030150642/http://mycampusjuice.com/2016/04/11/bobi-wine-to-raise-money-for-cancer-machine/</ref>
Okuyita mu kaseera k'okulonda kwa 2015 ne 2016, Kyagulanyi esira ly'obubaka bwe yaliteeka ku bya kuwagira ndowooza za njawulo.<ref>http://www.howwe.biz/news/entertainment/10661/bobi-wine-has-today-been-interviewed-by-bbc-world-service</ref> Omulanga gwa Kyagulanyi eri abantu gwali gwakakuyege wa kulaba nga gavumenti etereeza eby'obufuzi n'embeera y'abantu mu kulonda kwa 2016, n'ennyimba nga "Dembe", lwaleeta eneeyisa ezitali zimu okuva mu byali byetaagwa mu by'obufuzi bwa Uganda. Mu kaseera kano, [[Uganda Communications Commission|ekitongole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bifulumizibwa ku mpewo]] kyegaana nga bwekyaali kiweze oluyimba lwa "Dembe" okuva ku mikutu gya leediyo.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/UCC-denies-banning-Bobi-Wine-Dembe-song/688334-3020230-x8mwqf/index.html</ref> Oluvannyuma lw'emyezi esatu ng'okulonda kuwedde, omubaka wa Amerika mu Uganda [[Deborah R. Malac]] yayaniriza Kyagulanyi ku kabaga k'abakungu akaali ku kitebe, n'agamba nti ono yali ayambye okukyusa abavubuka b'eggwanga.<ref>http://bigeye.ug/bobi-wine-and-his-wife-hang-out-with-us-ambassador/</ref>
Gavumenti ya Uganda bweyagyako emikutu gimukwanira wala mu kaseera [[2016 Ugandan general election|k'okulonda kwa 2016,]] Kyagulanyi yakoseza gw'obwanannyini ogwa [[virtual private network]] (VPN) okuwanikayo obutali bumativu eri okugalibwawo kw'eby'empuliziganya ku mukutu gwe ogwa 'Facebook' nga bw'alaga nga gavumenti bweyasigala ng'ekozesa emikutu gimukwanira wala gyebaali batandise.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/being-on-social-media-is-an-ultimate-act-of-defiance-bobi-wine/ |access-date=2022-11-28 |archive-date=2018-08-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180825002511/http://chano8.com/being-on-social-media-is-an-ultimate-act-of-defiance-bobi-wine/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.facebook.com/www.bobiwine.ug/posts/10154606144658012</ref> Kyagulanyi oluvannyuma yalondebwa ng'omu ku baali bagenda okwogera kunsonga y'eddembe kulunaku lw'okwolesa eddembe [[World Press Freedom Day]] mu Kampala mu Gwokutaana mu 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20160506005857/http://chimpreports.com/entertainment/ugandan-artistes-criticize-state-limitation-of-their-expression/</ref> Mu Gwokusatu mu 2016, yalwanirira eddembe lyabanyimbi bane abamuvuganya okwolesa endowooza zaabwe nti Kyagulanyi nga ye taziwagira.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Spare-artistes-from-boycott--Bobi-Wine-appeals-to-Besigye/688334-3110204-3bs28vz/index.html</ref>
Mu Gwomunaana mu 2020, Kyagulanyi yatwalibwa mu kkooti nga bamulumiriza okufulumya obubaka obukyamu, okwewandiisa ng'akoseza ekifannanyi ekitali kikye n'okukosesa ebipapula ebikyamu ebitali bibye.<ref>https://observer.ug/news/headlines/66379-bobi-wine-summoned-by-court-over-altered-date-of-birth</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1526705/ruling-bobi-wine-age-case-september</ref>
Nga 3 Ogwekuminoogumu mu 2020, Kyagulanyi yakwatibwa oluvannyuma lw'abavunaanyizibwa ku by'okulonda bwebamukakasa nga bweyali agenda okwesimbawo mu kulonda kwa bonna okwali kubinda binda Ekiwandiiko ku mukutu gwe ogwa [[Twitter]] kyali kigamba yakwatibwa mungeri y'obutabanguko wabweru w'ekifo webaali bamukakasiriza g'eyali agenda okwesimbawo, nebamuziba amaaso okumala akaseera katono era poliisi n'amaggye negamutulugunya.<ref>https://www.theguardian.com/world/2020/nov/03/ugandan-singer-bobi-wine-arrested-after-confirmation-as-election-candidate</ref>
== Obulamu bwe ==
Bweyali asoma ku [[Makerere University|yunivasite y'e Makerere,]] Kyagulanyi yasisinkana mukyala we, [[Barbie Kyagulanyi|Barbara Itungo,]] nga mubiseera ebya yali muyizi mu [[Sixth form|siniya ey'omukaaga]] ku [[Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]]. Embaga yabwe yaliwo mu gwomunaana mu 2011 oluvannyuma lw'emyaka 10 nga babeera bombi, ng'era balina abaana banna.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/barbie-and-children-take-bobi-wine-campaigns-to-another-level/ |access-date=2023-06-27 |archive-date=2018-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180815164215/http://chano8.com/barbie-and-children-take-bobi-wine-campaigns-to-another-level/ |url-status=dead }}</ref> Kyagulanyi ne famire ye babeera ku kyalo Magere, mu [[Wakiso District|disitulikiti y'e Wakiso]], 'ng'era akakasa nti bagenda bonna okulima okusobola okufuna emmere, buli wetuba tusobola. Nga kino nkikola kubanga njagala bayige okubeera mubulamu obwabulijjo, ssi ng'obw'omwana w'omuntu omumannyifu."<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1309518/bobi-wine-rough-musician-smooth-father</ref>
Nga 10 Ogwokubiri mu 2015, taata wa Kyagulanyi yafa oluvannyuma lw'okumala akabanga akawanvu ng'atawanyizibwa ekirwadde kya sukaali.<ref>https://web.archive.org/web/20171023120109/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Bobi-Wine-father-passes-on/812796-2619324-i7awa8z/index.html</ref> Ensonga zno n'okuziika kwasikiriza abakungubaze bangi nga muno mwemwali abakungu ba gavumenti ssaako n'abantu abalala abamannyifu.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Politics-Bobi-Wine-father-laid--rest/688334-2622250-9e469c/index.html</ref> Nga wayise omwezi gumu, Kyagulanyi yafulumya oluyimba oluyitibwa "Paradiso", olwalimu obubaka obwali bukubiriza abantu okwesiimiza bazadde baabwe nga bakyali balamu.<ref>https://web.archive.org/web/20180823141842/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Bobi-hosts-fans-at-Paradiso-release/-/812796/2654454/-/format/xhtml/-/9mriec/-/index.html</ref>
== Awaadi ==
=== Awaadi ne by'alondeddwamu ===
=== Engule endala ===
* 2018 [[Africanews]] omuntu asinze mu mwaka<ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/01/01/uganda-s-bobi-wine-is-2018-africanews-personality-of-the-year// |title=Archive copy |access-date=2023-06-27 |archive-date=2023-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230627194720/https://www.africanews.com/2019/01/01/uganda-s-bobi-wine-is-2018-africanews-personality-of-the-year// |url-status=dead }}</ref>
* 2019 ''[[Foreign Policy]]'' Abalowooza munsi yonna<ref>https://foreignpolicy.com/2019-global-thinkers/</ref>
* 2019 [[Rainbow/PUSH]] Awaadi y'abalwaniridde eddembe ly'abantu munsi yonna<ref>https://www.tuko.co.ke/310073-bobi-wine-receives-prestigious-international-humanitarian-award.html</ref>
* 2019 [[Friedrich Naumann Foundation]] Ekirabo ky'eddembe ku lukalo lwa Afrika<ref>https://www.freiheit.org/pressemitteilung/hon-robert-kyagulanyi-ssentamu-bobi-wine-honoured-freedom-prize</ref>
* 2021 Bobi Wine yalangirirwa aba [https://web.archive.org/web/20230922123612/https://lifestyleuganda.com/janzi-awards-2021-winners/ Janzi Awards] ng'omuyimbi eyali omutandisi w'emirimu eyasinga
* 2022 Ng'ali wamu ne Ronie Matovu afulumya ennyimba, [[Humphrey Nabimanya]] n'aba Bryan Morel Publications, Bobi Wine yaweebwa awaadi ku anna wansi w'anna awaadi y'okulukalo lwa Afrika mu[[Accra]] [[Ghana]].
== Ennyimba ze ==
Ennyimba zze ezigibwa ku [[Spotify|mikutu]].<ref name=":1">https://en.wikipedia.org/wiki/Spotify</ref>
; Entaambi
* 2015: ''Bobi Wange''
* 2015: ''Hosanah''
* 2015: ''Kansubize''
* 2015: ''Ontabira''
* 2015: ''Sweet''
* 2018: ''Kyarenga''
; Ennyimba eenyimpi wamu n'empaanvu
* 2015: "Ayagala Mulaasi"
* 2017: "Freedom"
* 2018: "Kyarenga"
* 2019: "Tuliyambala Engule"
* 2020: "Corona Virus Alert"
== Ffirimu z'abaddemu ==
* 2008: ''Divisionz''
* 2010: ''[[Yogera]]''
* 2015: ''[[Situka]]''
* 2016: ''[[Omubanda wakabaka]]''
== Ebujuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1982]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abayimbi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
lv56usgn6d5izfzve2ofatalxsgzunq
Tunisia
0
5699
60890
32950
2026-07-11T12:32:20Z
Isksks
11291
60890
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Tunisia</big>''', omu butongore, '''Republic of Tunisia''', n'eihanga eriri omu kicweka kya [[:en:Maghreb|Maghreb]] [[:en:North_Africa|omumatemba ga Africa]]. Ekateerwaho ensharo za [[:en:Algeria|Algeria]] omu burengyerwizooba n'omu mashuuma g'oburengyerwizooba, [[:en:Libya|Libya]] omu mashuuma g'oburugwa izooba, hamwe [[:en:Mediterranean_Sea|n'enyanja ya Mediterranean]] omu matemba n'oburugwa izooba. Tunisia nayo neegabana ensharo z'enyanja na [[:en:Italy|Italy]] kurabira omu birwa bya [[:en:Sicily|Sicily]] na [[:en:Sardinia|Sardinia]] omu matemba gaayo hamwe na [[:en:Malta|Malta]] omuri burugwa izooba. Nikyoreka emyanya y'eby'obuhangwa eya [[:en:Carthage|Carthage]] kuruga omu kyasha kya mwenda BC, hamwe n'omuzigiti muhango ogwa [[:en:Kairouan|Kairouan]]. Kimanyirwe ahabw'ebyombeko byakyo eby'obuhangwa, [[:en:Souks_of_Tunis|obutare]], hamwe n'enyanja ya bururu, kirimu 163,610 km2 (63,170 sq mi), kandi kirimu abantu 12. akakaikuru kamwe.Kirimu enshonda y'oburugwa eizooba y'[[:en:Atlas_Mountains|enshozi za Atlas]] hamwe n'oburengyerwa-izooba bw'eihamba rya [[:en:Sahara|Sahara]]; ebicweka bingi ebisigaireho n'[[:en:Arable_land|eitaka ry'obuhingi]]. Kiromita zaayo 1,300 (mayiro 810) z'enyanja zirimu okukwatanisa kwa Afirika omu bicweka by'oburengyerwa-izooba n'oburugwa-izooba bwa [[:en:Mediterranean_Basin|Mediterranean Basin]]. Eihanga rya Tunisia niryo riine omwanya ogurikukirayo oburugwa izooba bwa Africa ogurikwetwa [[:en:Cape_Angela|Cape Angela]]. Nikishangwa aha rubaju rw'enyanja rw'amatemba g'oburengyerwa-izooba, [[:en:Tunis|Tunis]] niryo [[:en:List_of_cities_in_Tunisia|kibuga ekikuru kandi ekirikusingayo obuhango]] omw'ihanga, ekirikwetwa eiziina rya Tunis. Orurimi orurikukoresibwa munonga omuri Tunisia n'orurimi rw'[[:en:Modern_Standard_Arabic|Oruarabu orw'omurembe]]. Abantu baingi omuri Tunisia n'[[:en:Arabs|abaharabu]] n'[[:en:Muslims|abasiraamu]]. Orurimi rwa buriijo orurikwetwa [[:en:Tunisian_Arabic|Tunisian Arabic]] nirwo rurikukirayo kugambwa kandi orurimi rwa [[:en:French_language|Bufaransa]] nirukoresibwa nk'orurimi rw'obwebembezi n'obwegyese omu mbeera ezimwe, kwonka tirwine kitongore ky'obutegyeki.
Okutandika n'obwire obwa kare munonga,Tunisia ekaba neetuurwamu aba [[:en:Berbers|Berber]]. Aba [[:en:Phoenicia|Phoenicians]], [[:en:Ancient_Semitic-speaking_peoples|abantu aba Semitic]], bakatandika kuhika omu kyasha kya 12 BC, [[:en:Phoenician_settlement_of_North_Africa|batandika kutuura aha rubaju rw'enyanja kandi batandikaho emyanya mingi]], omuri egi [[:en:Carthage|Carthage]] ekarugaho nk'ey'amaani omu kyasha kya 7 BC.Baijukuru b'aba Phoenician bakamanyabwa nk'[[:en:Punic_people|abantu ba Punic]]. [[:en:Ancient_Carthage|Carthage eya ira ekaba]] eri obutegyeki bw'abashuubuzi n'obw'amahe oburikuhakanisa [[:en:Roman_Republic|obutegyeki bwa Rooma]] kuhisya omwaka 146 BC obu [[:en:Siege_of_Carthage_(Third_Punic_War)|yaasingwa]] Abarooma abaabaire nibatuura omuri Tunisia kumara emyaka 800. Abarooma bakareetaho [[:en:Christianity|obukurisitaayo]]. bakasigaho eby'okwombeka nka [[:en:Amphitheatre_of_El_Jem|Amphitheatre ya El Jeme]]. Omu kyasha kya mushanju AD, [[:en:Muslim_conquest_of_the_Maghreb|Abasiraamu Abawarabu bakasingura]] Tunisia [[:en:Arab_migrations_to_the_Maghreb|batura n'enganda zaabo hamwe n'amaka gaabo]], baareeta [[:en:Islam|obusiraamu]] n'[[:en:Arab_culture|obuhangwa bw'Abaarabu]]. [[:en:Arab_migrations_to_the_Maghreb#Banu_Hilal_and_Banu_Sulaym_(11th_century)|Okufuruka kw'Abaarabu]] okw'omuhendo gw'amaani okwarugire omu nganda za [[:en:Banu_Hilal|Banu Hilal]] na [[:en:Banu_Sulaym|Banu Sulaym]] omu byasha bya 11th-12th, kukareetaho enkora egi. Omu kyasha kya 15, omwanya oguriho hati omuri Tunisia gukaba gwahindukire [[:en:Arabization|Abawarabu]]. Bwanyima, omuri 1546, [[:en:Ottoman_Empire|obutegyeki bwa Ottoman]] bukataho obutegyeki, bwagumizamu kuhika omuri 1881, obu [[:en:French_conquest_of_Tunisia|abafaransa basingire Tunisia]].Omuri 1956,[[:en:Tunisian_independence|Tunisia ekatunga okwetegyeka]] nk'eihanga rya Tunisia. Eriizooba, [[:en:Culture_of_Tunisia|eby'obuhangwa n'obumanyiso bwa Tunisia]] nibiruga omu by'obuhangwa n'enganda ezitarikushushana.
{{Amawanga g'Afirika}}
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
n12k2qbohkr5e3nkhtvv6oot7z2ekh2
Zambia
0
5700
61057
59945
2026-07-11T16:00:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61057
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zambia''' ggwanga mu [[Afirika]] elitasalagana n'amazzi mu Bukiikaddyo bwa Africa.<ref name=":0">{{Cite journal |last=Henderson |first=Ian |date=1970 |title=The Origins of Nationalism in East and Central Africa: The Zambian Case |journal=The Journal of African History |volume=11 |issue=4 |pages=591–603 |doi=10.1017/S0021853700010471 |issn=0021-8537 |jstor=180923 |s2cid=154296266}}</ref> Mu butongole eyitibwa Republic of Zambia, nsi er mu Masekkati ga Africa. Esalagana ensalo n'ensi okuli [[Congo]] mu Bukiikakkono, [[Tanzania]] mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, [[Malawi]] mu Buvanjuba, [[Mozambique]] mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, [[Zimbabwe]] ne [[Botswana]] mu Bukiikaddyo, [[Namibia]] mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba ne [[Angola]] mu Buggwanjuba. Ekibuga ekikulu ekya Zambia kiyitibwa [[Lusaka]] nga kino kisangibwa mu Masekkati g'Obukiikaddyo bwa Zambia. Abantu abasinga bawangalira okwetoloola Lusaka mu Bukiikaddyo n'essaza lye Province mu Bukiikakkono ebitundu ebikulu eby'enfuna ya Zambia.
Mu kusooka yali yajjuzibwa abantu abayitibwa Aba Khoisan, ekitundu kino ky'akosebwa olw'ogaziwa kw'abantu mu kyaasa eky'ekkuminessatu. Oluvannyuma lw'okulambula kw'abazungu mu kyaasa eky'ekkuminoomunaana, Obwakabaka bwa Bungerea bwatandiika okunyweza obuyinza mu kitundu kino oluvannyuma lw'okulangirira okwakolebwa mu mwaka gwa 1890 bwe baali bakaayana n'aba Potigo abaali bakaayanira ekitundu kya Angola ne Mozambique mu 1885.<ref>{{cite book |last=Nowell |first=Charles E. |date=1982 |title=The Rose-colored Map: Portugal's Attempt to Build an African Empire from the Atlantic to the Indian Ocean |url=https://books.google.com/books?id=I9QqAAAAMAAJ |publisher=Junta de Investigações Científicas do Ultramar |access-date=2026-04-11}}</ref> Bungereza yakola amatwale g'ayo mu Barotziland mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Rhodesia n'Obukiikakkonobwobuvanjuba bwa Rhodesia okutuukira ddala mu kyaasa eky'ekkuminomwenda. Zino zatondebwa mu 1911 okukola Obukiikakkono bwa Rhodesia. Ebiseera byonna eby'obukulembeze bw'amatwale, Zambia yali ekulemberwa omuntu eyali yalondebwa Bungereza wakati mu kuwabulwa kwa British South Africa Company.<ref>{{Cite web |title=History {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/history/ |access-date=26 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref> Nga 24 Ogwomwenda 1964, Zambia yafuuka Eggwanga ery'etongodde okuva ku Bungereza, ne Ssabaminisita Kenneth Kaunda yalayizibwa ku bwa Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://commonwealthchamber.com/member-countries/zambia/ |access-date=2025-06-30 |website=Commonwealth Chamber of Commerce |language=en-US}}</ref> Ekibiina kya Kaunda ekya United National Independence Party (UNIP) ky'ekuumira mu buyinza okuva mu 1964 okutuusa mu 1991, ng'akola emirimu gy'obukulembeze, okukuuma enkolagana ne America ng'enkola ey'okukomya obutabanguko mu Rhodesia ey'Obukiikaddyo (Zimbabwe), Angola ne Namibia.<ref>Andy DeRoche, ''Kenneth Kaunda, the United States, and Southern Africa'' (London: Bloomsbury, 2016).</ref> Okuva mu 1972 kutuusa mu 1991, Zambia yalimu ekibiina ky'ebyobufuzi kimu kyokka ekya UNIP nga kirina engombo ya "Zambia emu, Eggwanga ery'awamu" eyatandikibwawo Kaunda. Okugoberera enkola y'okugunjaawo ebibiina by'ebyobufuzi ebirala mu Zambia mu 1990, Kaunda yawangulwa mu kulonda kw'abonna okwaliwo mu 1991. Okuva kw'olwo, Zambia ebadde ekyusa obukulembeze mu mirembe awatali kusika muguwa.
Ebyobugagga eby'omuttaka mu Zambia mulimu eby'obugagga eby'omuttaka, ebisolo by'omunsiko, ebibira, amazzi agataliimu munnyo n'ettaka eggimu eririmibwako.<ref>{{citation|first=Karlyn|last=Eckman|publisher=[[Food and Agriculture Organization]]|date=2007|title=Gender Mainstreaming in Forestry in Africa: Zambia}}</ref> Okusinziira ku kuteebereza okwakolebwa mu 2018, abantu 47.9% baali mu bwavu obw'engeri ez'enjawulo.<ref>{{Cite web |date=2023 |title=Multidimensional Poverty Index 2023: Zambia |url=https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429110010/https://hdr.undp.org/sites/default/files/Country-Profiles/MPI/ZMB.pdf |archive-date=29 April 2024 |access-date=29 April 2024 |website=United Nations Development Programme Human Development Reports}}</ref> Akatale ak'awamu ak'omu Buvanjuba n'Obukiikaddyo bwa Africa (COMESA) kalina ekitebe ky'ako e Lusaka.
== Ensibuko ==
Ekitundu kya Zambia kyali kimanyiddwa nga "Rhodesia ey'Obukiikakkono" okuva mu 1911 okutuuka mu 1964. Kyakyusibwa erinnya ne lifuuka "Zambia" mu Gwomwenda 1964 bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bangereza. Erinnya "Zambia" liva mu mugga Zambezi (Zambezi eyinza okutegeeza "omugga omukulu").<ref name=":0" />
== Obutonde bw'ayo ==
Zambia nsi etasalagana n'annyanja zi ssemayanja mu [[Bukiikaddyo]] bwa Africa ng'erina embeera y'obudde ey'ekitundu ekirimu ebbugumu, era ng'esinga kubaamu obusozi obuwanvu obuwulwa n'ebiwonko by'emigga. Ku bwagaagavu bwa kilomita 752,614 (290,586 sq mi), ensi eno ekwata kifo kya 39 mu mawanga agasinga obunene mu nsi yonna.
Zambia esalibwako emigga ebiri eminene: omugga Zambezi/Kafue mu Makkati, e Bugwanjuba, n'Obukiikaddyo nga bikwata ebitundu nga bisatu ku buli kikumi eky'eggwanga; n'omugga Congo mu [[Bukiikakkono]] nga bikwata ebitundu nga kimu kyakuna ku ggwanga. Ekitundu mu Bukiikakkonobwobugwanjuba kikola ekitundu ku mugga ogw'omunda ogwa Lake Rukwa mu [[Tanzania]].
Mu kitundu kya Zambezi basin, mulimu emigga egikulukuta mu bujjuvu oba mu bitundu nga giyita mu Zambia: Kabompo, Lungwebungu, Kafue, Luangwa, ne Zambezi, egikulukuta okwetoloola mu ggwanga mu Bugwanjuba ate oluvannyuma n'efuuka ensalo yaayo ey'omu Bukiikaddyo ne [[Namibia]], [[Botswana]], ne [[Zimbabwe]]. Ensibuko yaayo eri mu Zambia era n'eyita mu [[Angola]], era nga n'obutundutundu obugiyiwa bugiyiwa mu Angola. Omugga gwa Cuando gukola ensalo zaagwo mu Bukiikaddyobwobugwanjuba bwa Zambia n'okuyita ku mugga Chobe.<ref name="Beilfuss">Beilfuss, Richard and dos Santos, David (2001) [https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf "Patterns of Hydrological Change in the Zambezi Delta, Mozambique".] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20081217180850/http://files.gorongosa.net/filestore/348-patterns_hydrological_change_zambezi_delta.pdf|date=17 December 2008}} Working Paper No 2 Program for the Sustainable Management of Cahora Bassa Dam and The Lower Zambezi Valley.</ref>
Ebiri ku migga egisinga obuwanvu era obunene mu Zambezi, Kafue ne Luangwa, gikulukutira mu Zambia. Weegattira ku Zambezi eri ku nsalo ne Zimbabwe mu Chirundu ne mu kibuga Luangwa mu ngeri ez'enjawulo. Nga tezinnegattira ku Zambezi, omugga Luangwa guyisa ekitundu ku nsalo ya Zambia ne Mozambique. Okuva mu kibuga Luangwa, Zambezi eva mu Zambia n'ekulukuta mu Mozambique, era oluvannyuma n'egatta ku Mozambique Channel.
Mu Buvanjuba bwa Zambia olusozi olugazi oluli wakati w'omugga Zambezi n'ebiwonvu by'ennyanja Tanganyika lwe wunzikidde mu Bukiikakkono, era bwe kityo ne lulinnya mpola mpola okuva ku mita 900 (fuuti 3,000) mu Bukiikaddyo okutuuka ku mita 1,200 (fuuti 3,900) mu Masekkati, okutuuka ku mita 1,800 (fuuti 5,900) mu Bukiikakkono okumpi ne Mbala. Ebitundu bino eby'olusozi olugazi muBukiikakkono bwa Zambia bikoleddwa ekitongole kya World Wildlife Fund nga ekitundu ekisinga obunene mu Central Zambezian miombo woodlands ecoregion.<ref>{{Cite web |title=Geography {{!}} Zambian High Commission |url=https://www.zambiapretoria.net/geography/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426145145/https://www.zambiapretoria.net/geography/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=27 May 2020 |website=www.zambiapretoria.net}}</ref>
Olusenyi lwa Luangwa lusalamu olusenyi luno mu nsonda ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba okutuukira ddala mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, nga lweyongerayo mu Bugwanjuba okutuuka mu makkati g'olusenyi luno olw'amaanyi olwa Mugga Lunsemfwa. Obusozi n'ensozi bisangibwa ku mabbali g'ebitundu ebimu eby'olusenyi luno, omuli mu Obukiikakkonobwobuvanjuba bw'olusenyi lwa Nyika (2,200 metres oba 7,200 feet) ku nsalo ya Malawi, nga lugendera ddala okutuuka mu nsozi za Zambia eza Mafinga.<ref>{{cite web |date=24 September 2014 |title=Mafinga South and Mafinga Central: the highest peaks in Zambia |url=http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170716161825/http://www.markhorrell.com/blog/2014/mafinga-south-and-mafinga-central-the-highest-peaks-in-zambia/ |archive-date=16 July 2017 |access-date=16 October 2014 |publisher=Footsteps on the Mountain blog}}</ref>
== Embeera y'obudde ==
Zambia esangibwa ku plateau ya Afirika ow'omu masekkati, wakati wa mmita 1,000 ne 1,600 (fuuti 3,300 ne 5,200) waggulu w'ennyanja. Obuwanvu obw'okutwaliza awamu bwa mmita 1,200 (fuuti 3,900) kiwa ettaka embeera y'obudde ey'ekigero. Embeera y'obudde eya Zambia ya bbugumu, ng'ekyusibwamu obuwanvu. Mu kika kya Köppen eky'embeera y'obudde, ekitundu ekisinga obunene mu ggwanga kibalibwa nga humid subtropical (Cfa) oba tropical wet and dry (Aw), nga mulimu obutundutundu obw'ekika kya semi-arid steppe climate (BSh) mu bugwanjuba bw'amaserengeta ne mu kiwonvu kya Zambezi.
Sizoni ebbiri ezisinga obunene ze sizoni y'enkuba (Ogwekkuminogumu okutuuka mu Gwokuna) ekwatagana n'ekyeeya, ne sizoni ey'ekyeya (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwekkumi/Ogwekkuminogumu), ekwatagana n'obutiti. Ekiseera ky'ekyeya kigabanyizibwamu ekitundu ky'ekyeya ekirimu obunnyogovu (Ogwokutaano/Ogwomukaaga okutuuka mu Gwomunaana), n'ekitundu ky'ekyeya ekirimu ebbugumu (Ogwomwenda okutuuka mu Gwekkumi/Gwekkuminogumu).<ref>''Spectrum Guide to Zambia''. Camerapix International Publishing, Nairobi, 1996. {{ISBN|1-874041-14-8}}.</ref>
== Obutonde ==
Mu 2015, Zambia yategeezebwa okuba n’ebika by’ebisolo ebiri mu 12,505 ebimanyiddwa: ebitundu 63% ebika by’ebisolo, 33% ebika by’ebimera n’ebitundu 4% ebika by’obuwuka obuleeta endwadde n’obuwuka obulala obusirikitu.<ref name="Mulenga_2015">{{cite report|author=Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|date=June 30, 2015|title=United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report|url=https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|publisher=Zambia Ministry of Lands, Natural Resources and Environmental Protection|access-date=2024-05-03|archive-date=3 May 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503192214/https://www.cbd.int/doc/world/zm/zm-nr-05-en.pdf|url-status=live}}</ref>
Waliwo ebika by'ebimuli eby'omu nsiko ebiteeberezebwa okuba nga biri 3,543, nga muno mulimu ebimera ebiyitibwa sedges, ebimera eby'omu nsiko n'ebimera.<ref>{{Cite book |last1=Bolnick |first1=Doreen |year=2007 |title=A guide to the common wild flowers of Zambia and neighbouring regions 2nd Edition |last2=Bingham |publisher=Wildlife & Environmental Conservation Society of Zambia |isbn=978-9982-18-063-4 |location=Lusaka |page=75}}</ref> Ebitundu by'omu Bukiikakkonobwobugwanjuba bw'eggwanga birina ebika by'ebimuli eby'enjawulo. Ebimera ebitali bimu eby'omu nsiko n'ebimera eby'omuti bisangibwa mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.<ref>{{Cite web |last=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection: United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia- Ministry of Lands Natural Resources}}</ref>
Omugatte gwa 242 ebisolo bisangibwa mu ggwanga, ng’ebisinga obungi biba mu bibira n’entobazi. Entugga ey'ekika kya Rhodesian ne Kafue lechwe bye bimu ku bika ebimu ebisangibwa mu Zambia mwokka..<ref>{{Cite web |last=Ministry of Lands |date=June 2015 |title=Ministry of Lands Natural Resources and Environmental Protection:United Nations Convention on Biological Diversity Fifth National Report |url=https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626142324/https://www.mlnr.gov.zm/?wpfb_dl=77 |archive-date=26 June 2020 |website=Zambia - Ministry of Lands and Natural Resources}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Ebyafaayo eby'edda
Amagumba g'ebisigalira by'omutwe gw'omuntu ow'e Broken Hill (era amanyiddwa nga Kabwe Man), nga gaakazuulibwa wakati w'emyaka 300,000 ne 125,000 egyayita, kiraga nti ekitundu ekyo kyali kibaddemuko abantu mu biseera by'edda.[1] Omuntu ow'e Broken Hill yazuulibwa mu Zambia mu Disitulikiti Kabwe.<ref>{{Cite journal |last=Malcolm Southwood, Bruce Cairncross & Mike S. Rumsey |date=2019 |title=Minerals of the Kabwe ("Broken Hill") Mine, Central Province, Zambia, Rocks & Minerals |journal=Rocks & Minerals |volume=94 |issue=2 |pages=114–149 |doi=10.1080/00357529.2019.1530038 |issn=0035-7529 |s2cid=135446729}}</ref>
Khoisan ne Batwa
Ebiwandiiko by'oku mayinja ebya Graffitied mu mpuku ya Nsalu, mu Kasanka National Park mu North-Central Zambia
Zambia yali etuuliddwamu abantu ba Khoisan ne Batwa okutuusa awo nga AD 300, abantu abava mu ubu lwaba Bantu abaali batambula nga bava mu bitundu ebirala bwe baatandika okubeera mu bitundu ebyo.<ref>{{cite book |last=Holmes |first=Timothy |year=1998 |title=Cultures of the World: Zambia |publisher=Times Books International |isbn=978-0-7614-0694-5 |location=Tarrytown, New York |pages=19–20}}</ref> Kikkirizibwa nti abantu ba Khoisan baava mu Buvanjuba bwa Africa ne basaasaanira mu bitundu ebirala okwetooloola ensi yonna emyaka nga 150,000 egiyise. Abantu ba Twa baayawulwamu mu bibinja bibiri: Abantu ba Kafwe Twa baabeeranga okumpi n'ekiwonvu kya Kafue Flats ate abantu ba Lukanga Twa abaabeeranga okumpi n'ekiwonvu ky'olutobazi lwa Lukanga.<ref>{{Cite web |date=30 March 2020 |title=Twa |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201107062915/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/pre-bantu-invasion/twa/ |archive-date=7 November 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref> Ebyokulabirako bingi eby'ebifaananyi by'oku mayinja mu Zambia, gamba nga Mwela Rock Paintings, Mumbwa Caves, ne Nachikufu Cave, bigambibwa nti byakubibwa abayizzi abaasooka okuyigga nga bava mu bitundu ebirala.<ref name="isygi">{{cite journal |last=Musonda |first=Francis B. |year=1984 |title=Late Pleistocene and Holocene Microlithic Industries from the Lunsemfwa Basin, Zambia |journal=The South African Archaeological Bulletin |publisher=JSTOR |volume=39 |issue=139 |pages=24–36 |doi=10.2307/3888592 |issn=0038-1969 |jstor=3888592}}</ref>
'''Olubu lwa Bantu'''
Ebyafaayo ebyasooka eby'abantu b'e Zambia bisengekebwa okuva mu biwandiiko by'abantu, eby'omu ttaka, n'ebiwandiiko ebyawandiikibwa abantu abatali Bafirika.<ref>{{cite web |last1=Taylor |first1=Scott D. |title=Culture and Customs of Zambia |url=http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180329102016/http://www.sahistory.org.za/sites/default/files/file%20uploads%20/scott_d._taylor_culture_and_customs_of_zambia_cbook4you.pdf |archive-date=29 March 2018 |access-date=25 March 2018 |publisher=Greenwood Press}}</ref>
'''Ensibuko y’Abantu'''
Abavubi abatonga mu Bukiikaddyo bwa Zambia. Abakyala bazannye era beeyongera okuzannya omulimu omukulu era omunene mu bitundu bya Afirika bingi.
Ba Bantu basooka kubeera mu Buggwanjuba n'Amasekkati ga Africa mu kaseera kano agamanyikiddwa nga Cameroon ne Nigeria.<ref name="unych">{{cite book |last=Flamming |first=D. |year=2009 |title=African Americans in the West |url=https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |publisher=ABC-CLIO |isbn=978-1-59884-003-2 |series=Cultures in the American West |page=15 |access-date=2023-06-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230918071953/https://books.google.com/books?id=rUbyCAAAQBAJ&pg=PA15 |archive-date=18 September 2023 |url-status=live}}</ref> Kumpi kati emyaka 5000 egiyise, baatandiika okweyongerayo okusaasaana mu Africa. Ekikolwa kino y'atuumibwa Okugaziwa k'wab'olubu lwa Bantu.<ref name="qnr0r">{{cite journal |last1=Grollemund |first1=Rebecca |last2=Branford |first2=Simon |last3=Bostoen |first3=Koen |last4=Meade |first4=Andrew |last5=Venditti |first5=Chris |last6=Pagel |first6=Mark |date=2015-09-14 |title=Bantu expansion shows that habitat alters the route and pace of human dispersals |journal=Proceedings of the National Academy of Sciences |volume=112 |issue=43 |pages=13296–13301 |bibcode=2015PNAS..11213296G |doi=10.1073/pnas.1503793112 |issn=0027-8424 |pmc=4629331 |pmid=26371302 |doi-access=free}}</ref>Abantu b’omu Bantu bateeberezebwa okuba nga be baasooka okuleeta tekinologiya w’okukola ebyuma mu bitundu bya Afirika bingi. Okusaasaana kw’abantu b’omu Bantu kwatandikira mu makubo abiri: ak’Obugwanjuba nga kayita mu kibira kya Congo n’ak’eBuvanjuba nga kayita mu mawanga ag’enjawulo aga Afirika.<ref>{{Cite web |last=Bostoen |first=Koen |date=26 April 2018 |title=The Bantu Expansion |url=https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807224432/https://oxfordre.com/africanhistory/view/10.1093/acrefore/9780190277734.001.0001/acrefore-9780190277734-e-191 |archive-date=7 August 2022 |access-date=27 October 2020 |website=Oxford Research Encyclopedia of African History |language=en |doi=10.1093/acrefore/9780190277734.013.191 |isbn=978-0-19-027773-4}}</ref>
'''Ba Bantu gye basooka okubeera'''
Ba Bantu abasooka babeera nga mu byalo. Baali tebalina bakulembeze okugeza bassaabataka era baakoleranga wamu era bayambagananga mu kuteekateeka ebimera byaabwe. Ebyalo byasengulwanga singa ettaka ly'abanga telikyazza bimera olw'engeri gye baali balimamu. Abantu bano baali balunzi b'ante.<ref>{{Cite web |date=12 January 2019 |title=Ila |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201030212745/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/early-bantu-settlers/ila/ |archive-date=30 October 2020 |access-date=27 October 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
Ebyalo bya ba Bantu mu Zambiz byali byemalirira. Abaminsani abatuukira mu bitundu bino balaba okwetengerera n'obumalirivu bw'abantu abaali bawangalira mu bitundu bino. Omu ku baminsani bano yagamba: "[Bwe] wabaawo ebyokulwanyisa, okuyigga, n'ebikozesebwa awaka ebiba byetaagibwa, [Omutonga] agenda mu nsozi n'asima okutuusa lw'azuula ekyuma. Akiyungula era n'ekyuma kino ky'afunye akozesa okukola amafumu, enkumbi, n'ebintu ebirala ebikozesebwa. Ayokya enku n'akola amanda g'akozesa mu kuyisaamu ebyuma. Ebikozesebwa okufuuwa omuliro bikolebwa mu ddiba ly'ensolo era emiyungiro gya ttayiro, era n'ekyuma n'ebikompola nabyo bitundu by'ebyuma by'afunye. Akola ebibumbe, ayokya ebyuma, abikola mu ngeri ez'enjawulo, era akola emirimu gyonna egy'omukozi w'ebyuma owa bulijjo".<ref>{{Cite web |title=The Project Gutenberg eBook of South and South Central Africa, by H. Frances Davidson. |url=https://www.gutenberg.org/files/37728/37728-h/37728-h.htm#CHAPTER_IXPART2 |access-date=29 October 2020 |website=www.gutenberg.org}}</ref> Ebyamaguzi ebyatundibwanga mu kibuga ekikulu ekya Ingombe Ilede mwalimu engoye, obusero, zzaabu, n'obukuufu. Ekifo kino kyennyini kisangibwa ku mukutu gw'omugga Zambezi n'omugga Lusitu, ekikifuula ekifo ekirungi eky'okukoleramu ebyamaguzi eby'okutunda ewala. Abatuuze baaleetanga ebintu okuva mu kifo ekiriwo kati eky'omu Bukiikaddyo bwa Democratic Republic of Congo ne Kilwa Kisiwani ng'ate ebirala byavanga wala nnyo nga mu Buyindi, China ne mu nsi z'Abawalabu.<ref>{{Cite web |title=Origins of trade - Zambia Travel Guide |url=http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210802161402/http://www.zambia-travel-guide.com/bradt_guide.asp?bradt=1084 |archive-date=2 August 2021 |access-date=28 October 2020 |website=www.zambia-travel-guide.com}}</ref> Abasuubuzi b'omu kitundu baagattibwako Abaportuguezi mu kyasa eky'ekkumi n'omukaaga.<ref>{{Cite journal |last=Pikirayi |first=Innocent |date=August 2017 |title=Ingombe Ilede and the demise of Great Zimbabwe |journal=Antiquity |language=en |volume=91 |issue=358 |pages=1085–1086 |doi=10.15184/aqy.2017.95 |issn=0003-598X |s2cid=158120419 |doi-access=free}}</ref>
'''Okusenga kw'aba Bantu okw'okubiri'''
Abantu ab'omu Bantu abasengukira e Zambia omulundi ogw'okubiri baali bantu abagambibwa okuba nga baakwata ekkubo ery'eBugwanjuba ery'okutambula kw'abantu ab'omu Bantu okuyita mu Congo Basin. Abantu bano ab'omu Bantu baamala ebbanga eddene mu bulamu bwabwe nga bali mu ekyo ekyaddirira Democratic Republic of Congo.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
'''Ebibuga mu Luba-Lunda'''
Ababemba, awamu n'ebibinja ebirala ebikwatagana nga Abalamba, Ababisa, Abasenga, Abakonde, Abaswaka, Abankoya, n'Abasoli, baakola ebitundu ebikulu eby'Obwakabaka bwa Luba mu Upemba ekitundu kya Democratic Republic of Congo era balina enkolagana ey'amaanyi n'abantu ba Luba. Ekitundu Obwakabaka bwa Luba mwe bwali bufugira, kibaddemu abalimi abasooka n'abakola ebyuma okuva mu myaka gya 300 C.E.
Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebitundu bino byayiga okukozesa obutimba n’ebiso, okukola amaato agaasimibwanga mu miti, okusima emikutu mu ntobazi n’okukola ebbibiro nga liwanvu okutuuka ku mita 2.5 (fuuti 8 inchi 2). N’ekyavaamu, baakulaakulanya ebyenfuna eby’enjawulo nga batunda ebyennyanja, ekikomo n’ebintu ebikoleddwa mu kyuma n’omunnyo okufuna ebyamaguzi okuva mu bitundu bya Afirika ebirala, gamba ng’okuva ku mwalo gwa Swahili n’oluvannyuma, Abaportugali. Okuva mu bitundu bino mwe mwava Obwakabaka bwa Luba mu kyasa eky’ekkumi n’ena.<ref name="metmuseum.org">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref>
Obwakabaka bwa Luba bwali bwakabaka bunene nga bulina gavumenti eya wakati n'obukulembeze obutonotono obwetengeredde. Bwalina obusuubuzi obw'amaanyi obwagatta ebibira mu Congo Basin n'ebifo eby'obugagga bw'omu ttaka ebiri mu plateaus ez'obugagga bw'ekikomo eziri mu Copperbelt Province leero era ne zituuka okuva ku mwalo ogwa Atlantic okutuuka ku mwalo ogwa Indian Ocean. Eby'emikono nabyo byassibwamu nnyo ekitiibwa mu bwakabaka, era abakugu mu by'emikono bassibwamu nnyo ekitiibwa.<ref name="metmuseum.org2">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref>
Mu kitundu kye kimu eky'Obukiikaddyo bwa Congo, abantu ba Lunda baafuulibwa ekitundu ky'obwakabaka bwa Luba era ne bakkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu bukiikaddyo. Okusinziira ku nfumo z'obuzaale bwa Lunda, omuyizzi Omuluba ayitibwa Chibinda Ilunga, mutabani wa Ilunga Mbidi Kiluwe, yaleeta mu Lunda enkola y'obufuzi eya Luba era n'akkiriza engeri z'obuwangwa bwa Luba n'obufuzi, bwe batyo ne bafuuka Obwakabaka bwa Lunda mu Bukiikaddyo.
Abalunda, okufaananako eggwanga lyabwe erya Luba, nabo baakolanga eby'obusuubuzi n'amawanga agali ku lubalama lwa Ssemayanja, Atlantic ne Indian. Wadde nga Mwaant Yaav Naweej yali ataddewo eby'obusuubuzi okutuuka ku lubalama lwa Ssemayanja Atlantic era n'atandikawo enkolagana ey'obutereevu n'abasuubuzi b'omu Bulaaya abaali baagala okufuna abaddu n'ebintu ebiva mu bibira era nga bafuga n'eby'obusuubuzi bya Koppa mu kitundu ekyo, era nga n'ebitundu ebiriraanye ennyanja Mweru byali bitadde obukwakkulizo ku by'obusuubuzi n'ennyanja.<ref name="metmuseum.org3">{{Cite web |last=Bortolot |first=Alexander Ives |date=October 2003 |title=Kingdoms of the Savanna: The Luba and Lunda Empires |url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232343/http://www.metmuseum.org/toah/hd/luba/hd_luba.htm |archive-date=6 November 2020 |access-date=7 November 2020 |website=[[Metropolitan Museum of Art]]}}</ref>
Amawanga ga Luba-Lunda oluvannyuma gaakendeera olw'okutunda abaddu mu Atlantic mu Bugwanjuba ne mu Ssemayanja wa Indian Ocean mu Buvanjuba ne mu ntalo n'ebibinja ebyali byawuddwa ku bwakabaka. Aba Chokwe, ekibinja ekirina oluganda olw'okumpi ne Luvale era ne kitondebwawo ng'eggwanga lya Lunda satellite, mu kusooka gaakosebwa olw'obwetaavu bwabaddu eri Abazungu, naye bwe baawukana ku bwakabaka, bo bennyini baafuuka batunzi ba baddu abamanyiddwa ennyo, nga batunda abaddu ku mbalama zombi.
Abachokwe oluvannyuma baawangulwa amawanga amalala n'Abaportugali.<ref>{{Cite book |last=Azuonye |first=Chukwuma |date=15 December 1996 |title=Chokwe: (Angola, Zambia) |url=https://books.google.com/books?id=Ejao3vG6nfsC&pg=PA11 |publisher=The Rosen Publishing Group, Inc |isbn=978-0-8239-1990-1 |language=en}}</ref> Obutali butebenkevu buno bwaviirako okugwa kw'obwakabaka bwa Luba-Lunda n'abantu okusaasaanira mu bitundu bya Zambia eby'enjawulo okuva mu Democratic Republic of the Congo. Abazambia abasinga obungi balina obuzaale mu bwakabaka bwa Luba-Lunda n'obwakabaka obulala obuli mu Masekkati ga Afirika.<ref>{{Cite web |date=8 August 2019 |title=Luba |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201103115702/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/second-bantu-invasion/luba/ |archive-date=3 November 2020 |access-date=30 November 2020 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
Mu myaka gya 1200, ng’eggwanga lya Luba-Lunda terinnatandikibwawo, ekibinja ky’aba Bantu baatandika okusenguka okuva mu Congo Basin okudda ku Nnyanja Mweru ate oluvannyuma ne basenga okumpi n’ennyanja Malawi. Abasenze bano balowoozebwa okuba nga baali abamu ku bantu abaali babeera mu kitundu ky’e Upemba mu Democratic Republic of Congo. Mu myaka gya 1400, ebibinja by’abasenze bano awamu baayitibwanga Maravi, era nga mu bo mwalimu Abachewa abaatandika okukoppa ebibinja by’aba Bantu nga Tumbuka.<ref name="Team">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=13 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref>
Mu 1480 Obwakabaka bwa Maravi bwatandikibwawo kalonga (omukulu w'obwakabaka bwa Maravi) okuva mu kika kya Phiri, kimu ku bika ebikulu, ng'ebirala mulimu Banda, Mwale ne Nkhoma. Obwakabaka bwa Maravi bwali buva ku Ssemayanja wa Indian Ocean okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati. Enkulaakulana y'ebyobufuzi ey'Obwakabaka bwa Maravi yali efaanana ey'Obwakabaka bwa Luba era kigambibwa nti bwavaayo. Ekyamaguzi ekikulu eky'Obwakabaka bwa Maravi kyali amasanga, agaatundibwanga okuyita mu Mozambique leero okutuuka e Zambia n'ebitundu bya Malawi eby'omu Masekkati.
Ekyuma nakyo kyakolebwanga era ne kitundibwa mu nsi endala. Mu myaka gya 1590, Abapotigo baagezaako okweddiza eby'obusuubuzi n’okutunda Maravi mu nsi endala. Okugezaako kuno kwaleetawo obusungu mu Maravi ab’e Lundu, abaasumulula eggye lyabwe erya WaZimba. WaZimba baalumba ebibuga by’Abapotigo eby’obusuubuzi nga Tete, Sena n’ebibuga ebirala bingi.<ref name="thinkafrica.net">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref>
Abamaravi nabo bateeberezebwa okuba nga baaleeta obulombolombo obwandifuuse ekibiina kya Nyau eky'ekyama okuva e Upemba. Aba Nyau be bakola ku nzikiriza oba eddiini y'obuwangwa ey'abantu b'omu Maravi. Ekibiina kya Nyau kirimu okuzina okw'obulombolombo n'obukookolo obukozesebwa mu kuzina; enzikiriza eno yasaasaana okwetooloola ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Maptia |title=The Secret Cult of Nyau Dancers |url=https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-url=https://web.archive.org/web/20201108130415/https://maptia.com/vlad_sokhin/stories/the-secret-cult-of-nyau-dancers |archive-date=8 November 2020 |access-date=3 January 2021 |website=Maptia |language=en}}</ref>
Obwakabaka bwa Maravi bwakendeera olw'enkaayana ezikwata ku busika mu mukago, okulumbibwa Ngoni n'okulumba abaddu okuva mu Yao.<ref name="thinkafrica.net2">{{Cite web |last=Team |first=Editorial |date=26 December 2018 |title=The Maravi Confederacy |url=https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201129190111/https://thinkafrica.net/maravi-confederacy/ |archive-date=29 November 2020 |access-date=14 December 2020 |website=Think Africa |language=en-US}}</ref>
'''Obwakabaka bwa Mutapa ne Mfecane'''
Ng'Obwakabaka bwa Great Zimbabwe bwali bukendedde, omu ku balangira baabwo, Nyatsimba Mutota, yava mu ggwanga n'atandikawo obwakabaka obupya obuyitibwa Mutapa. Ekitiibwa kya Mwene Mutapa, ekitegeeza "Omulumbaganyi w'Ensi", kyamuweebwa era n'abafuzi abaddirira.<ref>{{Cite web |title=Mwene Matapa {{!}} historical dynastic title, southern Africa |url=https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230520141810/https://www.britannica.com/topic/Mwene-Matapa |archive-date=20 May 2023 |access-date=31 December 2020 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Obwakabaka bwa Mutapa bwafuganga ekitundu ekiri wakati w’Omugga Zambezi n’Omugga Limpopo, mu kitundu ekiriwo kati ekiyitibwa Zambia, Zimbabwe ne Mozambique, okuva mu kyasa ekya 14 okutuusa mu kyasa ekya 17. Mu ntikko yaabwo, Mutapa yali awambye ekitundu kya Dande eky’Omugga Tonga ne Tavara. Obwakabaka bwa Mutapa bwasinganga kwetaba mu by’obusuubuzi okusomoka Ssemayanja wa Indian Ocean okutuuka mu mawanga ag’omu Asiya.<ref>{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=31 December 2020 |website=World History Encyclopedia}}</ref>
Okufaananako abantu abaaliwo mu kiseera kye kimu mu Maravi, Mutapa yalina obuzibu n’abasuubuzi Abapotigo abaali bazze. Obutategeeragana buno we bwatuukira ku ntikko, Abapotigo baali bagezezzaako okukyusa mu nsonga z’omunda mu bwakabaka nga batandikawo obutale mu bwakabaka era nga bakyusa abantu okubayingiza Obukristaayo. Ekikolwa kino kyaleetawo obusungu mu Basiraamu AbaSwahili abaali babeera mu kibuga ekikulu, akavuyo kano kaawa Abapotigo ensonga gye baali banoonya okulumba obwakabaka era bagezeeko okufuga ebirombe by'abwo ebya zaabu n'enguudo awayitira amasanga. Obulumbaganyi buno bwagwa butaka Abapotigo bwe baalumbibwa endwadde nga bayita ku mugga Zambezi.<ref name="Mutapa">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref>
Mu myaka gya 1600 enkaayana ez'omunda n'olutalo lw'omunda byatandika okukendeera kwa Mutapa. Obwakabaka obwali bunafuye bwawangulwa Abapotigo era oluvannyuma lw'ekiseera bwatwalibwa amawanga ga Shona bwe baali bawalangana.<ref name="Mutapa2">{{Cite web |title=Mutapa |url=https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418202600/https://www.worldhistory.org/Mutapa/ |archive-date=18 April 2021 |access-date=1 January 2021 |website=World History Encyclopedia}}</ref>
Abapotigo nabo baalina ettaka ddene, eryali limanyiddwa nga Prazos, era baakozesanga abaddu n'abaali abaddu ng'abakuumi n'abayizzi. Baatendekanga abasajja mu bukodyo bw'amagye era ne babawa emmundu. Abasajja bano baafuuka abayizzi b'enjovu abakugu era baali bamanyiddwa nga ba Chikunda. Oluvannyuma lw'okukendeera kw'Abapotigo, Chikunda baasobola okwesolossa munda mu Zambia.<ref>{{Cite web |date=11 January 2019 |title=Chikunda |url=https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227184451/https://traditionalzambia.home.blog/tribes-of-zambia/mozambique/chikunda/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=12 January 2021 |website=Zambia's Traditional History |language=en}}</ref>
Abantu b'omu Portugal okubeera mu kitundu ekyo kyali nsonga lwaki obwakabaka bwa Rozvi bwatandikibwawo, eggwanga eryali lyetongodde ku Mutapa. Omukulembeze w'obwakabaka bwa Rozvi, Changamire Dombo, yafuuka omu ku bakulembeze abasingayo amaanyi mu byafaayo bya South-Central Africa. Wansi w'obukulembeze bwe, obwakabaka bwa Rozvi bwawangula Abapotigo ne babaggya mu bifo mwe baali bakolera bizineesi ku mugga Zambezi.<ref>{{Cite web |title=Rozwi {{!}} historical state, Africa |url=https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210125203243/https://www.britannica.com/place/Rozwi-historical-state-Africa |archive-date=25 January 2021 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Naye oboolyawo ekyokulabirako ekisinga okumanyibwa mu kino okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti kwe kweyongera kw’Abazulu wansi w’obukulembeze bwa Shaka. Okupikirizibwa okuva eri Abangereza abafuzi b’amatwale mu Cape ne okweyongera kw’obukambwe bwa gavumenti mu Bazulu kyavaako Mfecane (okunyigirizibwa). Abazulu beeyongera nga bayingiza abakazi n’abaana b’ebika bye baawangula, singa abasajja b’ebika bino ebya Nguni baawona okuttibwa, baakozesa obukodyo bw’amagye obw’Abazulu okulumba ebibinja ebirala.<ref name="Mfecane {{!}} African history">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Kino kyaviirako abantu bangi okusenguka, entalo n'obulumbaganyi mu Bukiikaddyo, mu Masekkati ne mu Buvanjuba bwa Afirika nga ab'ekika kya Nguni oba Ngoni nga bakulembeddwamu Zwagendaba baasomoka omugga Zambezi nga batambulira mu Bukiikakkono. Ab'ekika kya Ngoni be baakuba ekibuga Maravi Empire ekyali kinafuye. Ab'ekika kya Ngoni abasinga obungi baasenga mu kitundu ekyali Zambia, [[Malawi]], [[Mozambique]] ne [[Tanzania]] era ne beegatta ku bika ebyali mu kitundu ekyo.<ref name="Mfecane {{!}} African history2">{{Cite web |title=Mfecane {{!}} African history |url=https://www.britannica.com/event/Mfecane |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201112032255/https://www.britannica.com/event/Mfecane |archive-date=12 November 2020 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Mu Bugwanjuba bwa Zambia, ekibinja ekirala eky’omu Bukiikaddyo bwa Afirika eky’Abasotho-Tswana abava mu Luba ne Lunda ezaagwa edda abayitibwa Abaluyana baawamba Kololo ne bamussaako olulimi Olukololo okutuusa Abaluyana lwe beekalakaasa ne baggyako Kololo mu kiseera kino olulimi Olukololo lwali lwerabiddwa era olulimi olupya olugattiddwa lwe lwavaamu, SiLozi era Abaluyana baatandika okweyita Abalozi.<ref>{{Cite web |title=Lozi {{!}} people |url=https://www.britannica.com/topic/Lozi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230528092724/https://www.britannica.com/topic/Lozi |archive-date=28 May 2023 |access-date=2 January 2021 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref>
Ku nkomerero y'ekyasa kya 18, Abamu ku Mbunda baasengukira mu Barotseland, Mongu oluvannyuma lw'okusenguka kw'abantu abalala, nga muno mwe muli, Ciyengele.<ref>'' The elites of Barotseland, 1878–1969: a political history of Zambia's Western Province'': a. Gerald L. Caplan, C. Hurst & Co Publishers Ltd, 1970, {{ISBN|0-900966-38-6}}</ref><ref>{{Cite web |last=maniacky |first=jacky |title=bantu zone K |url=http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20140411045127/http://www.bantu-languages.com/fr/zonek.html |archive-date=2014-04-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.bantu-languages.com}}</ref>
'''Ekiseera ky'obukulembeze bw'amatwale'''
'''Abazungu'''
Omu ku Bulaaya abaasooka okuwandiikibwa nga baakyalako mu kitundu kino yali omuvumbuzi Omupotigo Francisco de Lacerda ku nkomerero y'ekyasa ekya 18. Lacerda yakulemberamu ekibinja ky'abavumbuzi okuva e Mozambique okutuuka mu kitundu ky'e Kazembe mu Zambia (nga balina ekiruubirirwa eky'okuvumbula n'okuyita mu Bukiikaddyo bwa Africa okuva ku lubalama lw'ennyanja okutuuka ku lubalama lw'ennyanja omulundi ogusooka),<ref>{{cite web |year=1798 |title=Instructions and Travel Diary that Governor Francisco Joze de Lacerda e Almeida Wrote about His Travel to the Center of Africa, Going to the River of Sena, in the Year of 1798 |url=http://www.wdl.org/en/item/234/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150905135844/http://www.wdl.org/en/item/234/ |archive-date=5 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Library of Congress}}</ref> era n'afa mu kiseera ky'olugendo mu 1798. Olugendo luno okuva olwo lwakulemberwamu mukwano gwe Francisco Pinto.<ref>{{cite web |last=Hartnett |first=Craig |title=Portuguese Expedition to Northern Rhodesia, 1798–99 |url=http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924023553/http://www.greatnorthroad.org/maps/european_travellers/portuguese_expedition.php |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 September 2015 |website=Great North Road (GNR, Northern Rhodesia, Zambia) |df=dmy-all}}</ref> Ekitundu kino, ekisangibwa wakati wa Mozambique ne [[Angola]], kyali kigambibwa nti kyali kya Bupotugo mu kiseera ekyo.
Abalala abava mu Bulaaya baagoberera mu kyasa 19. Eyasinga okumanyika mu bano yali David Livingstone, eyalina okwolesebwa okw'okukomya okusuubula abaddu ng'ayita mu "3Cs": Obukristaayo, Ebyobusuubuzi, n'Obuwangwa. Ye Muzungu eyasooka okulaba ebisulo by'amazzi ebyewuunyisa ku Mugga Zambezi mu 1855, n'abyogerako bw'ati: "Ebifo ebirabika obulungi bityo biteekwa okuba nga byatunuulirwa bamalayika mu kudduka kwabwe".<ref>{{Cite web |title=Livingstone Discovers Victoria Falls, 1855 |url=http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200522092057/http://www.eyewitnesstohistory.com/livingstone.htm |archive-date=22 May 2020 |access-date=28 May 2020 |website=EyeWitness to History}}</ref>
Mu kitundu kino ebiyiriro bimanyiddwa nga "Mosi-o-Tunya" oba "omukka ogubwatuka" mu lulimi Lozi oba Kololo. Ekibuga Livingstone, okumpi n'ebiyiriro, kiyitibwa erinnya lye. Emboozi ezikwata ku ŋŋendo ze zaali zimanyiddwa nnyo ne kiviirako abagenyi bangi okuva mu Bulaaya, abaminsani, n'abasuubuzi oluvannyuma lw'okufa kwe mu 1873.<ref>{{Cite web |title=History |url=https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627015544/https://www.cbt.gov.zm/?page_id=4385 |archive-date=27 June 2020 |website=The Provincial Administration Website}}</ref>
'''Kampuni ya British South Africa Company'''
Mu 1888, kampuni ya British South Africa Company (BSA Company), eyakulemberwa Cecil Rhodes, yafuna olukusa okusima eby'obugagga eby'omu ttaka okuva ku Litunga ow'abantu ba Lozi, omukulu w'essaza ly'abantu ba Lozi (Ba-rotse) mu kitundu ekyafuuka Barotziland-North-Western Rhodesia.<ref name="livingstone">{{cite web |author=Livingstone Tourism Association |title=Destination:Zambia – History and Culture |url=http://www.livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012153527/http://livingstonetourism.com/pages/history.htm |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref>
Ebuvanjuba, mu Gwekkumineebiri 1897 ekibinja ky’Abangoni oba Abangoni (abaasibuka mu Zululand) beekalakaasa nga bakulemberwa Tsinco, mutabani wa Kabaka Mpezeni, naye obujeemu bwakomezebwawo,<ref name="unam">{{cite web |author1=Human Rights |author2=Documentation Centre |name-list-style=amp |title=Zambia: Historical Background |url=http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070311093653/http://www.hrdc.unam.na/zm_history.htm |archive-date=11 March 2007 |access-date=14 January 2011}}</ref> era Mpezeni n’akkiriza Pax Britannica. Ekitundu ky’eggwanga ekyo kyatandika okumanyibwa nga Rhodesia ey'omu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu 1895, Rhodes yasaba omusikawutu wa Omumerika Frederick Russell Burnham okunoonya eby’obugagga eby’omu ttaka n’engeri y’okulongoosaamu entambula y’emigga mu kitundu ekyo, era mu lugendo luno mwe mwazuulibwa Frederick Russell Burnham eby’obugagga eby’omu ttaka bingi ku mugga Kafue.<ref name="burnham1899">{{cite book |last=Burnham |first=Frederick Russell |author-link=Frederick Russell Burnham |year=1899 |title=Bulawayo Up-to-date; Being a General Sketch of Rhodesia |title-link=s:Northern Rhodesia |publisher=Simpkin, Marshall, Hamilton, Kent & Co. |editor-last=Wills |editor-first=Walter H. |pages=177–180 |chapter=Northern Rhodesia}}</ref>
'''Obufuzi bw'amatwale ga Bungereza'''
Mu 1953, okutondebwawo kwa Federation of Rhodesia and Nyasaland z'agatta wamu Rhodesia ey'Obukiikakkono ne Rhodesia ey'Obukiikaddyo, ne Nyasaland (kati Malawi) ng’ekitundu kimu ekyetongodde. Kino kyakolebwa wadde nga waaliwo okuwakanyizibwa okuva mu bantu abatono, abaakola okwekalakaasa okwaliwo mu 1960–61.<ref name="infoplease">{{cite web |author=Pearson Education |title=Rhodesia and Nyasaland, Federation of |url=http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20071012231959/http://www.infoplease.com/ce6/history/A0841738.html |archive-date=12 October 2007 |access-date=29 October 2007}}</ref>
'''Obwetwaaze'''
Omukago gwasaanyizibwawo nga 31 Ogwekkumineebiri 1963, era mu Gwoluberyeberye 1964, Kaunda yawangula akalulu k'Obwaminisita bwa Rhodesia ey'Obukiikakkono. Gavana w'amatwale, Sir Evelyn Hone, yali mukwano nnyo gwa Kaunda era yamukubiriza okwesimbawo ku kifo ekyo. Mangu ddala oluvannyuma lw'ekyo, waaliwo okwekalakaasa mu Bukiikakkono bw'eggwanga eryo eryali limanyiddwa nga Lumpa Uprising nga lyali liduumirwa Alice Lenshina – Kaunda's first internal conflict as leader of the nation.<ref>{{Cite web |date=26 May 2020 |title=Alice Lenshina |url=https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228081501/https://www.britishempire.co.uk/article/alicelenshinalumpa.htm |archive-date=28 February 2020 |access-date=26 May 2020 |website=The British Empire}}</ref>
Rhodesia yafuuka Republic of Zambia nga 24 Ogwekkumi 1964, nga Kenneth Kaunda ye pulezidenti eyasooka. Ku kufuna obwetwaze, wadde nga yalina ebyobugagga eby'omu ttaka ebingi, Zambia yasanga okusoomoozebwa okw'amaanyi. Munda mu ggwanga, waaliwo Abazambia abatendeke era abayivu abasukka mu 70,000 abaali basobola okuddukanya gavumenti, era ebyenfuna byali byesigamye nnyo ku bakugu okuva mu mawanga amalala. Obukugu buno bwaweebwa mu ngeri emu oba endala omubaka wa Bungereza mu Zambia John Willson.<ref>[http://www.chu.cam.ac.uk/archives/collections/BDOHP/Willson.pdf WILLSON, John Michael (born 15 July 1931)]{{Dead link|date=June 2023|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}. BDOHP Biographical Details and Interview Index. chu.cam.ac.uk</ref> Waaliwo Abazungu abasukka mu 70,000 ababeera mu Zambia mu 1964, era baasigala nga ba mugaso nnyo mu byenfuna.<ref name="Zambia">{{Cite news|date=1964-10-25|title=1964: President Kaunda takes power in Zambia|url=https://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-url=https://web.archive.org/web/20130605125604/http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/25/newsid_2658000/2658325.stm|archive-date=5 June 2013|access-date=2025-09-13|url-status=live|language=en-GB}}</ref>
Kaunda okuwagira abayeekera ba Patriotic Front abaali bakola obulumbaganyi mu mawanga ag'omuliraano (Bukiikaddyo) Rhodesia kyaleetawo obunkenke mu by'obufuzi era ne kireetawo okukozesa amagye ku nsalo, era kino kyaviirako ensalo okuggalwa mu 1973.<ref name="blackfire">{{cite book |last=Raeburn |first=Michael |year=1978 |title=We are everywhere: Narratives from Rhodesian guerillas |url=https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 |publisher=Random House |isbn=978-0-394-50530-5 |pages=[https://archive.org/details/weareeverywheren00raeb/page/1 1–209]}}</ref>Ebbibiro ly'amasannyalaze erya Kariba ku mugga Zambezi lyawa amasannyalaze agamala okukola ku byetaago by'eggwanga eby'amasannyalaze, wadde nga Rhodesia ye yali ekola ku by'amasannyalaze.
Nga 3 Ogwomwenda 1978, ennyonyi ey'abantu ba bulijjo, Air Rhodesia Flight 825, yakubibwa amasasi okumpi ne Kariba abayeekera ba Zimbabwe People's Revolutionary Army (ZIPRA) abaakulemberwa Joshua Nkomo. Rhodesia yaddamu n'ekikwekweto kya Gatling, okulumba enkambi endala mu Zambia nga bakozesa amaanyi g'ennyonyi n'abajaasi abakugu mu kubuuka mu bbanga n'abajaasi abakugu mu kukozesa ennyonyi.<ref>{{cite web |title=GREEN LEADER. OPERATION GATLING, THE RHODESIAN MILITARY'S RESPONSE TO THE VISCOUNT TRAGEDY |url=http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20170125155440/http://www.helion.co.uk/new-and-forthcoming-titles/green-leader-operation-gatling-the-rhodesian-military-s-response-to-the-viscount-tragedy.html |archive-date=25 January 2017 |access-date=22 April 2017}}</ref>
Mu myaka gya 1970, Mozambique ne Angola zaali zifunye obwetwaze okuva ku Portugal. Gavumenti ya Rhodesia eyali esingamu abazungu, eyafulumya Ekirangiriro ky’Obwetwaze mu 1965, yakkiriza obufuzi obw’abantu abangi wansi w’Endagaano ya Lancaster House mu 1979.<ref name="zimstudy">{{cite book |last=Nelson |first=Harold |year=1983 |title=Zimbabwe: A Country Study |publisher=Claitors Publishing Division |isbn=978-0-16-001598-4 |pages=54–137}}</ref>
Obukuubagano mu bitundu byombi ebyali bifugibwa Abapotigo n'olutalo lw'okufuna obwetwaze bwa [[Namibia]] byaviirako okuyingira kw'abanoonyi b'obubudamuera ne kyongera ku buzibu bw'ebyentambula. Oluguudo lw'eggaali y'omukka eya Benguela, olwayita mu [[Angola]], lwaggalwawo ddala eri ebyentambula bya Zambia mu myaka gya 1970 egyali gisembayo. Zambia okuwagira ebibiina ebirwanyisa obusosoze mu mawanga nga African National Congress (ANC) era kyaleetawo obuzibu bw'ebyokwerinda ng'amagye ga South Africa Defence Force galumba ebifo ebitali bimu mu lutalo lw'okulwanyisa obwetwaze bwa Namibia.<ref>{{cite journal |author=Evans, M. |year=1984 |title=The Front-Line States, South Africa and Southern African Security: Military Prospects and Perspectives |url=http://archive.lib.msu.edu/DMC/African%20Journals/pdfs/Journal%20of%20the%20University%20of%20Zimbabwe/vol12n1/juz012001002.pdf |journal=Zambezia |volume=12 |page=1}}</ref>
'''Ebizibu by'ebyenfuna'''
Mu masekkati g'emyaka gya 1970, omuwendo gwa kkopa, ekyamaguzi ekikulu ekiva mu Zambia, gwasereba nnyo mu nsi yonna. Mu mbeera ya Zambia, obungi bw'okutambuza kkopa eŋŋendo empanvu okutuuka mu katale kyali kizibu kinene. Zambia yasaba obuyambi okuva mu mawanga ag'ebweru n'ag'ensi yonna, naye, nga bbeeyi ya kkopa esigadde nga yasereba, kyeyongera okubeera ekizibu okusasula amabanja gaayo agaali geeyongera. Mu masekkati g'emyaka gya 1990, wadde nga tewaaliwo kusonyiyibwa mabanja, ebbeyi ya kkopa eyali eva mu Zambia yali emu ku bintu ebyali bisinga okuba eby'ebbeeyi mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Zambia (12/08) |url=https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625080205/https://2009-2017.state.gov/outofdate/bgn/zambia/102331.htm |archive-date=25 June 2020 |access-date=27 May 2020 |website=U.S. Department of State}}</ref>
'''Okukola ku nsonga z'abantu'''
Mu Gwomukaaga 1990, obwegugungo obwali buwakanya Kaunda bwatandika era abeekalakaasi bangi battibwa gavumenti.<ref>{{Cite web |date=20 May 2020 |title=About Zambia |url=http://www.psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20160509233410/http://psp-ltd.com/zam_stat_eng.htm |archive-date=9 May 2016 |access-date=20 May 2020}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Bartlett |first=David M. C. |date=2000 |title=Civil Society and Democracy: A Zambian Case Study |journal=Journal of Southern African Studies |volume=26 |issue=3 |pages=429–446 |doi=10.1080/030570700750019655 |issn=0305-7070 |jstor=2637411 |s2cid=143480603}}</ref>Mu 1990, Kaunda yawona okulumbibwa amagye, era mu 1991, yakkiriza okuzzaawo enfuga ey'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, oluvannyuma lw'okussaawo enfuga ey'ekibiina ekimu wansi w'akakiiko ka Choma aka 1972. Oluvannyuma lw'okulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi, Kaunda yaggyibwa mu woofiisi oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kulonda kw'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi Frederick Chiluba.
Mu myaka gya 2000, ebyenfuna byanywerera, ne bituuka ku kweyongera kw'ebbeeyi y'ebintu mu 2006–2007, okweyongera kw'ebyenfuna, okukendeera kw'amagoba, n'okweyongera kw'omutindo gw'ebyobusuubuzi. Bingi ku kukulaakulana kuno kuvudde ku kusiga ensimbi okuva ebweru mu by'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka n'okweyongera kw'emiwendo gy'ekikomo mu nsi yonna. Bino byonna byaleetera Zambia okusikirizibwa ennyo abagabi b'obuyambi era ne kireetera abasiga nsimbi okwongera okwesiga eggwanga lino.
== Ebyobufuzi ==
Ebyobufuzi mu Zambia bitambulira mu nkola ey'omukulembeze w'eggwanga omukiise mu demokulasiya ow'eggwanga eririmu abantu ab'enjawulo, omukulembeze wa Zambia y'akulira eggwanga era akulira gavumenti mu ggwanga eririmu abantu ab'enjawulo. Gavumenti ekozesa obuyinza obw'okuteeka mu nkola, ate obuyinza obw'okukola amateeka buweebwa gavumenti ne paalamenti.
Zambia yafuuka repubuliki oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu Gwekkumi 1964. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2014, pulezidenti wa Zambia yali Michael Sata, okutuusa Sata lwe yafa nga 28 Ogwekkumi 2014.<ref>{{Cite news|title=Zambian President Michael Sata dies in London - BBC News|url=http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-url=https://web.archive.org/web/20170705073526/http://www.bbc.com/news/world-africa-29813612|archive-date=2017-07-05|access-date=2025-09-13|work=BBC News|language=en-GB}}</ref> Oluvannyuma lw'okufa kwa Sata, omumyuka wa pulezidenti Guy Scott, Omuzambia ow'ensibuko y'Abasikawutu, yafuuka omukungu akola nga pulezidenti. Okulonda kwa pulezidenti kwaliwo nga 22 Ogwoluberyeberye 2015. Omugatte gw’abantu 11 abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti be beesimbawo mu kulonda era nga 24 Ogwoluberyeberye 2015, kyalangirirwa nti Edgar Chagwa Lungu yali awangudde okulonda okufuuka pulezidenti ow’omukaaga. Yawangula ebitundu 48.33% eby’obululu, ng’obululu 1.66% bwali bumusinga ku munnabyabufuzi akyasinze okuvuganya gavumenti, Hakainde Hichilema, eyafuna ebitundu 46.67%.<ref>{{Cite news|title=Defence Minister Lungu wins Zambia's disputed presidential race|url=http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305065726/http://news.yahoo.com/defence-minister-edgar-lungu-wins-zambia-vote-203552285.html|archive-date=2016-03-05|access-date=2025-09-13|work=Yahoo News|language=en-US}}</ref>Abantu abalala mwenda abaali beesimbyewo ku bwa pulezidenti baafuna obululu obutaweza na bitundu 1% ku bululu bwonna. Mu kulonda pkwaliwo mu Gwomunaana 2016 Zambian general election pulezidenti Edgar Lungu yawangula okulonda okw’omulundi ogw’okubiri. Omukago ogutaba ebibiina by’ebyobufuzi ogwa Patriotic Front (PF) gwagaana ebyali byogerwa ab’oludda oluvuganya gavumenti, UPND party.<ref name="bbc-15aug2016">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|title=Zambia's President Edgar Lungu declared election winner|work=BBC News|date=15 August 2016|access-date=17 May 2021|archive-date=26 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211026223033/https://www.bbc.com/news/world-africa-37086365|url-status=live}}</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, okwalimu abalonzi 70% ku abo abaali basuubirwa, Hakainde Hichilema yawangula ebitundu 59% eby’obululu, ng’omuvuganya we eyali asingayo okuba ow’amaanyi, Edgar Chagwa Lungu, eyali pulezidenti mu kiseera ekyo, yafuna ebitundu 39% eby’obululu.<ref name="zm-elec-39">{{Cite news|url=https://zambiaelections2021.org.zm|title=Presidential Election Results|work=Electoral Commission of Zambia|date=16 August 2021|access-date=27 December 2021|archive-date=2 November 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211102194510/https://zambiaelections2021.org.zm/}}</ref> Nga 16 Ogwomunaana Edgar Lungu yakkiriza mu kiwandiiko kye yafulumya ku ttivi, ng’aweereza ebbaluwa era ng’ayozayoza pulezidenti omulonde Hakainde Hichilema.<ref>{{Cite news|date=2021-08-16|title=Zambia election: Hakainde Hichilema beats President Edgar Lungu|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|access-date=2021-08-16|archive-date=24 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210824152003/https://www.bbc.com/news/world-africa-58226695|url-status=live}}</ref><ref>{{cite tweet|last=Kabwe|first=Zitto|author-link=Zitto Kabwe|user=zittokabwe|number=1426967254986629126|date=15 August 2021|title=#Zambia President @EdgarCLungu has conceded in a letter sent to now president elect @HHichilema of @UPNDZM. Once again Zambia has shown the world the level of its democratic maturity. Peaceful transfer of power is happening for third time in history. Congratulations Zambians|language=en|access-date=30 August 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210827180204/https://twitter.com/zittokabwe/status/1426967254986629126|archive-date=27 August 2021|url-status=live}}</ref> Nga 24 Ogwomunaana 2021, Hakainde Hichilema yalayizibwa nga pulezidenti wa Zambia omuggya.<ref>{{Cite web |date=24 August 2021 |title=Zambia's Hakainde Hichilema sworn in as President in rare victory for an African opposition leader |url=https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20211116213703/https://edition.cnn.com/2021/08/24/africa/zambia-president-hichilema-inauguration-intl/index.html |archive-date=16 November 2021 |access-date=16 November 2021}}</ref>
'''Amaggye'''
Mu 2019, Zambia yassa omukono ku ndagaano ya UN ekwata ku Kuziyiza eby'okulwanyisa binnamuzisa ebya Nukiriya.<ref>{{Cite web |date=7 July 2017 |title=Chapter XXVI: Disarmament – No. 9 Treaty on the Prohibition of Nuclear Weapons |url=https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20190806220546/https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XXVI-9&chapter=26&clang=_en |archive-date=6 August 2019 |access-date=18 October 2019 |publisher=United Nations Treaty Collection}}</ref>
'''Amateeka n'eddembe ly'obuntu'''
Gavumenti evunaanye abavumirira nga bakozesa ebigambo by'amateeka nti baali bawabya abantu. Amateeka agakwata ku kuwandiika ebintu ebikyamu gakozesebwa okukugira eddembe ly'okwogera ne bannamawulire.<ref>{{Cite web |title=Country Reports on Human Rights Practices for 2015 |url=https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210225030706/https://2009-2017.state.gov/j/drl/rls/hrrpt/humanrightsreport/index.htm?year=2012&dlid=204181 |archive-date=2021-02-25 |access-date=2025-09-13 |website=2009-2017.state.gov}}</ref>
Ebikolwa eby'okweganza wakati w'abantu ab'ekikula ekimu kimenya mateeka eri abasajja n'abakazi mu Zambia.<ref>{{cite web |date=17 May 2016 |title=State Sponsored Homophobia 2016: A world survey of sexual orientation laws: criminalisation, protection and recognition |url=http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170902183618/http://ilga.org/downloads/02_ILGA_State_Sponsored_Homophobia_2016_ENG_WEB_150516.pdf |archive-date=2 September 2017 |access-date=29 July 2017 |website=[[International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association]]}}</ref><ref>{{cite news|first=Daniel|last=Avery|title=71 Countries Where Homosexuality is Illegal|url=https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|work=Newsweek|date=4 April 2019|access-date=18 August 2019|archive-date=11 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191211204842/https://www.newsweek.com/73-countries-where-its-illegal-be-gay-1385974|url-status=live}}</ref> Okunoonyereza okwakolebwa mu 2010 kwalaga nti ebitundu 2% ebya Bannansi ba Zambia bakitwala nti okulya ebisiyaga tekirina buzibu bwonna ku mpisa.<ref>{{cite journal |last1=Meyer |first1=Birgit |date=2021 |title=What Is Religion in Africa? Relational Dynamics in an Entangled World |journal=Journal of Religion in Africa |publisher=Brill |volume=50 |issue=1–2 |pages=156–181 |doi=10.1163/15700666-12340184 |doi-access=free}}</ref> Mu Gwekkumineebiri 2019, kyategeezebwa nti Omubaka wa Amerika mu Zambia Daniel Lewis Foote "yakwatibwa ensisi" olw'engeri Zambia gy'ekuumamu abalyi b'ebisiyaga mu makomera. Oluvannyuma lw'okujulira ne kulema era nga n'abafumbo bano Japhet Chataba ne Steven Samba baasalirwa ekibonerezo kya kusibibwa emyaka 15 mu makomera, Foote yasaba gavumenti ya Zambia okuddamu okwekenneenya omusango guno n'amateeka ga Zambia agalwanyisa ebisiyaga. Foote yafuna obuzibu era n'asazaamu okujja mu bantu oluvannyuma lw'okutiisibwatiisibwa ku mikutu gya yintaneeti, era oluvannyuma lw'okulangirirwa Lungu nti y'omuntu ataagalwa mu ggwanga eryo.<ref>{{cite web |date=24 December 2019 |title=US recalls ambassador to Zambia after gay rights row |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191231195603/https://www.bbc.com/news/world-africa-50901537 |archive-date=31 December 2019 |access-date=12 January 2020 |website=BBC News}}</ref>
Mu 2026, gavumenti ya Zambia yavumirirwa olw'okwongezaayo olukiiko olw'amaanyi olw'ensi yonna olw'eddembe ly'obuntu, RightsCon, ennaku musanvu zokka nga tezinnatuuka okubeerawo mu Lusaka. Olukiiko olwo oluvannyuma lwasazibwamu oluvannyuma lw'okumanya nti gavumenti ya Zambia yali esaba, kirabika nga kya kusaba kw'abakungu ba China, okulungamya n'okuggyako aboogezi okuva e Taiwan. Abakugu baayogedde ku kweraliikirira olw'okulondoola n'okweyongera kw'obulabe eri ebitongole by'obwanakyewa.<ref>{{cite news|last1=Gault ·|first1=Matthew|title=World's Largest Digital Human Rights Conference Suddenly Canceled|url=https://www.404media.co/rightscon-human-rights-conference-suddenly-postponed/|access-date=1 May 2026|work=404 Media|date=29 April 2026|language=en}}</ref><ref>{{cite news|last1=Elliott|first1=Vittoria|title=The Chinese Government Just Got the World's Largest Digital Rights Conference Canceled|url=https://www.wired.com/story/the-chinese-government-pressured-zambia-to-cancel-the-worlds-largest-digital-rights-conference/|access-date=1 May 2026|work=Wired|date=1 May 2026}}</ref><ref>{{cite news|last1=Hendrix|first1=Justin|title=RightsCon Canceled After Zambia Requires 'Full Alignment' With 'National Values'|url=https://www.techpolicy.press/rightscon-canceled-after-zambia-requires-full-alignment-with-national-values/|access-date=1 May 2026|work=Tech Policy Press|date=30 April 2026|language=en}}</ref>
'''Ebyafaayo by'abantu'''
Okusinziira ku kubala abantu okwa 2022 mu Zambia, omuwendo gw'abantu mu Zambia gwali 19,610,769.<ref>{{Cite web |title=Zambia's Population up to 19,610,769 in 2022 from 13,092,666 in 2010 – Zambia Statistics Agency |url=https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240305022051/https://www.zamstats.gov.zm/population-size-by-sex-and-rural-urban-zambia-2022/ |archive-date=5 March 2024 |access-date=2024-03-27 |language=en-US}}</ref>
Ebibinja by'abantu ebisinga obunene mu Zambia beebo abayitibwa Bemba obukadde 3.3 (33.6%), Nyanja obukadde 1.8 (18.2%), Tonga obukadde 1.7 (16.8%), Abantu ab’omu Bukiikakkonobwobuvanjuba 1,000,000 (10.3%), Abalozii (Barotse) 770,000 (7.8%), Abamabwe 580,000 (5.9%), Abatumbuka 500,000 (5.1%), Abalamba 165,000 (2%), Abayindi 11,900 n’Abazungu 6,200.<ref>{{cite journal |date=2 November 2023 |title=Zambia |url=https://minorityrights.org/country/zambia/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230909114747/https://minorityrights.org/country/zambia/ |archive-date=9 September 2023 |access-date=6 March 2024 |website=minorityrights.org}}</ref>
Zambia y'emu ku nsi ezisinga okubeeramu abantu mu bibuga mu Afirika eri wansi wa Sahara, ng'ebitundu 44% eby'abantu babeera mu bitundu ebisinga okubeeramu entambula, so ng'ate ebyalo birimu abantu batono nnyo. Omuwendo gw'abaana abazaalibwa gwali 6.2 mu 2007 (6.1 mu 1996, 5.9 mu 2001–02).<ref>{{cite web |title=Welcome to the Official site of Zambian Statistics |url=http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20141113144454/http://www.zamstats.gov.zm/surveys/zdhs.php |archive-date=13 November 2014 |access-date=11 April 2014 |publisher=Zamstats.gov.zm}}</ref>
'''Ebibuga ebisinga obunene'''
Okutandika kw'okuyiikuula ekikomo mu makolero ku Copperbelt mu myaka gya 1920 egyaggwaako kyaleetawo okukulaakulana kw'ebibuga. Wadde ng'okukulaakulana kw'ebibuga kwali kuteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, kyali kinene nnyo.[1] Ebibuga ebikolebwamu eby'obugagga ku Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali eteeberezebwa nnyo mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale, yali nnene nnyo.<ref>{{Cite journal |last=Potts |first=Deborah |date=2005 |title=Counter-urbanisation on the Zambian Copperbelt? Interpretations and implications |journal=Urban Studies |volume=42 |issue=4 |pages=583–609 |bibcode=2005UrbSt..42..583P |doi=10.1080/00420980500060137 |s2cid=154412136}}</ref> Ebibuga ebirimu ebirombe bya Copperbelt mu kaseera katono byali bisukkulumye ku bibuga ebyalimu abantu era ne byeyongera okukulaakulana amangu oluvannyuma lw'ameefuga ga Zambia. Okukendeera kw'ebyenfuna ku Copperbelt okuva mu myaka gya 1970 okutuuka mu myaka gya 1990 egyaggwaako kyaleetawo enkulaakulana y'ebibuga. Wadde ng'enkulaakulana y'ebibuga yali y'etoloolera ku gaali z'omukka n'enguudo okuyita mu Bukiikaddyo bwe bironbe bya kkoppa okuyita mu Kapiri Mposhi, Lusaka, Choma ne Livingstone.
'''Ebibinja by'abantu'''
Zambia elimu ebika nga 73,<ref name="BritannicaPeople">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="epr">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> wadde mu nkola waliwo ebibinja ebitono ebirabika obulungi.[2] Abazambia abasinga boogera Olubantu.<ref name="epr2">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref> Ebibinja ebisinga obunene mu lulimi bye Bemba, Nyanja (era ekiyitibwa Chewa), ne Tonga; ebibinja ebirala ebitali binene nnyo bye Kaonde, Lozi, Luanda, ne Luvale.[2]<ref name="epr" /> Mu 2010, omuwendo gw'abantu gwateeberezebwa okuba ebitundu 21% Bemba, ebitundu 13.6% Tonga, ebitundu 7.4% Chewa, ebitundu 5.7% Lozi, ebitundu 5.3% Nsenga, ebitundu 4.4% Tumbuka, ebitundu 4.0% Ngoni, ne 38.6% abalala.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Bemba kye kisinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkono, Luapula, ne Copperbelt; ekibinja kya Tonga mu bitundu by'Obukiikaddyo, n'eby'Obugwanjuba; n'ekibinja kya Lozi mu bitundu by'Obugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ekibinja kya Tumbuka ekitono ennyo kisangibwa mu kiwonvu kya Luangwa mu Buvanjuba.[2] Tewali kibinja ky'abantu aboogera olulimi olumu abasinga obunene mu bitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba.<ref name="BritannicaPeople" /> Ebitundu by'Obukiikakkonobwobugwanjuba tebirimu bantu bangi nnyo.<ref name="epr3">{{cite web |author=GROWup – Geographical Research On War, Unified Platform |title=Ethnicity in Zambia |url=https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083438/https://growup.ethz.ch/atlas/Zambia |archive-date=21 March 2023 |access-date=1 November 2018 |publisher=ETH Zurich}}</ref>
Ng’oggyeko olulimi, obuwangwa bukulu mu Zambia.<ref name="epr3" />Obuwangwa buno batera okubukwataganya n’obwesigwa bw’amaka oba n’ab’obuyinza eb'ennono. Obuwangwa buno busengekeddwa mu bibinja by’ennimi ebikulu.<ref>{{Cite book |last=Posner |first=Daniel N. |date=2005-06-06 |title=Institutions and Ethnic Politics in Africa |url=https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-83398-1 |language=en |doi=10.1017/CBO9780511808661 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321083432/https://www.cambridge.org/core/books/institutions-and-ethnic-politics-in-africa/696855CDE1BDD865EA1254D0A3843B82 |archive-date=2023-03-21}}</ref>
Abagwiira, okusingira ddala Abangereza oba Aba South Afrika, wamu n'abamu ku bannansi ba Zambia abeeru Abazungu abava mu Bungereza, babeera nnyo mu Lusaka ne mu Copperbelt mu Bukiikakkono bwa Zambia, gye baba nga bakola mu birombe, mu by'ensimbi n'emirimu emirala egifaananako bwe gityo oba nga bawummudde. Waaliwo Abazungu 70,000 mu Zambia mu 1964, naye bangi okuva olwo bavudde mu ggwanga.<ref name="Zambia" />
Zambia erina abantu abatono naye nga balina omugaso mu byenfuna abava mu Asia, abasinga obungi ku bo Buhindi ne Bachina. Ekibinja kino eky’abantu abatono ky'ekikyasinze okufuga eby’enfuna nga kye kikola ku by’okutunda ebintu. Kiteeberezebwa nti Abachina nga 80,000 be baali babeera mu Zambia mu 2006.<ref>{{Cite web |title=ZAMBIA: Zambians wary of |url=http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110910230935/http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=61640 |archive-date=2011-09-10 |access-date=2025-09-13 |website=IRINnews}}</ref> Mu myaka egiyise, ebikumi n’ebikumi by’abalimi abazungu abaali bagobeddwa mu Zimbabwe baasengukira e Zambia oluvannyuma lw’okuyitibwa gavumenti ya Zambia, okutandika okulima mu matwae g'omu Bukiikaddyo.<ref>{{Cite news|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20110215085211/http://www.highbeam.com/doc/1G1-123518400.html|archive-date=15 February 2011}}</ref><ref name="Spiegel">{{Cite news|title=Settling in Zambia: Zimbabwe's Displaced Farmers Find a New Home|last=Thielke|first=Thilo|url=http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|date=27 December 2004|access-date=28 August 2009|periodical=[[Der Spiegel]]|archive-date=19 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120619050250/http://www.spiegel.de/international/spiegel/0,1518,334756,00.html|url-status=live}}</ref>
Okusinziira ku kunoonyereza okwalebwa ku banoonyi b'obubuddamu mu 2009 ekyakubibwa akakiikio ka America akavunanyizibwa ku banoonyi b'obubudamu n'abagwiira eka U.S. Committee for Refugees and Immigrants, Zambia yalina omuwendo gw’abanoonyi b’obubudamu n’abanoonya obubudamu nga bali 88,900. Abanoonyi b’obubudamu abasinga obungi mu ggwanga baava mu Democratic Republic of the Congo (ababundabunda 47,300 okuva mu DRC ng'ababeera mu Zambia mu 2007), Angola (27,100 Bannangola Zambia), Zimbabwe (5,400) ne Rwanda (4,900).<ref name="World Refugee Survey 2009">{{cite news|title=World Refugee Survey 2009|publisher=U.S. Committee for Refugees and Immigrants|url=http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20131211175633/http://www.refugees.org/resources/refugee-warehousing/archived-world-refugee-surveys/2009-wrs-country-updates/zambia.html|archive-date=11 December 2013}}</ref> Bannansi ba Zambia okutwaliza awamu baaniriza abagwira.
Okutandika mu Gwokutaano 2008, omuwendo gw'Abazimbabwe mu Zambia gwatandika okulinnya ennyo; okuyingira kwali kusinga kw'Abazimbabwe abaali babeera mu South Africa abaali badduka obutabanguko obwali mu ggwanga eryo.<ref name="IRIN">{{Cite news|title=Zambia: Rising levels of resentment towards Zimbabweans|date=9 June 2008|access-date=7 August 2023|periodical=[[The New Humanitarian|IRIN News]]|url=https://www.thenewhumanitarian.org/news/2008/06/09/rising-levels-resentment-towards-zimbabweans|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20090930005909/http://www.irinnews.org/Report.aspx?ReportId=78648|archive-date=2009-09-30}}{{cbignore}}</ref> Kumpi abanoonyi b'obubudamo 60,000 babeera mu nkambi mu Zambia, ate 50,000 babeera mu bantu ba bulijjo. Abanoonyi b'obubudamo abaagala okukola mu Zambia balina okusaba olukusa saako n'ebiwandiiko ebikukkiriza okukola nga bino biyinza okutwala ddoola 500 buli mwaka.<ref name="World Refugee Survey 2009" />
'''Eddiini'''
Zambia mu butongole "eggwanga ery'Ekiikuristaayo" wansi wa Ssemateeka w'eggwanga owa 1996, naye essa ekitiibwa mu kukuuma eddembe ly'eddiini n'okusinza.<ref>{{cite web |date=30 June 2008 |title=Constitution of Zambia, 1991(Amended to 1996) |url=https://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20121105055544/http://www.scribd.com/doc/3713564/Constitution-of-Zambia-1991Amended-to-1996 |archive-date=5 November 2012 |access-date=18 December 2012 |publisher=Scribd.com}}</ref> Zambia lye ggwanga lyokka mu Afirika erirangirira Obukristaayo ng'eddiini y'eggwanga.<ref>{{cite journal |last=Haynes |first=N. |date=2021 |title=Taking Dominion in a Christian Nation: North American Political Theology in an African Context |journal=Pneuma |volume=43 |issue=2 |pages=214–232 |doi=10.1163/15700747-bja10036 |hdl=20.500.11820/48b556a6-cf81-4058-bf5b-894934a35ca0 |hdl-access=free}}</ref> Ekitongole kya Zambia ekivunaanyizibwa ku kubala abantu ekya Zambia Statistics Agency mu 2022 kyabalirira nti 98.0% ku Bannazambia Bakristaayo, nga 74.5% Bapulotesitanti, 17.9% Bakatoliki ate 5.6% Bajulirwa ba Yakuwa.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-07-24 |title=RELIGIOUS LANDSCAPE OF ZAMBIA: AN ANALYTICAL REVIEW OF THE 2022 CENSUS FINDINGS |url=https://www.amulufeblog.com/2025/07/religious-landscape-of-zambia.html |access-date=2026-02-12 |website=Amulufeblog |language=en}}</ref> Enzikiriza z'ekikulisitaayo mu Zambia mulimu Apolotesitante, Abavangelika saako n'Abapentecoote.<ref name=":1" />
Obukristaayo bwatuuka mu Zambia okuyita mu bufuzi bw'amatwale obw'Abazungu, era enjawulo yaakyo ey'ebibiina eby'enjawulo eraga enkyukakyuka mu nkola y'obuminsani; okugeza, Obukatoliki bwava mu Mozambique ey'Abaportugalezi mu Buvanjuba, so ng'Obulokole bwava mu Bungereza mu Bukiikaddyo. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani ebirala okuva mu bitundu by'ensi ebitali bimu, naddala Amerika ey'Obukiikakkono ne Bugirimaani. Mu byasa ebyaddirira, emirimu gy'obuminsani egy'Abazungu egyaddira abakkiriza ab'omu kitundu (okuggyako ebifo ebimu eby'obuminsani, gamba ng'abasawo). Oluvannyuma lwa Frederick Chiluba, Omukulisitaayo Omukristaayo, okufuuka pulezidenti mu 1991, ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu byeyongera nnyo okwetooloola Zambia okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze mu 1964, Zambia yalaba okweyongera okw'amaanyi okw'ebibiina by'obuminsani eby'Abazungu okuva mu bitundu by'ensi eby'enjawulo, naddala Amerika ow'ebukiikakkono ne Bugirimaani.<ref name="pentecostal">{{cite book |last=Steel |first=Matthew |year=2005 |title=Pentecostalism in Zambia: Power, Authority and the Overcomers |publisher=University of Wales |id=MSc Dissertation}}</ref>
Eddiini z'Ekikristaayo ezimu ezirina abagoberezi batono mu nsi yonna zimanyiddwa nnyo mu Zambia. Eggwanga lino lirina abantu abawerako ab'enzikiriza y'eki Adiventi nga mu bibala ku Bazambia 18 osangamu 1 omu Adiventi.<ref>{{cite web |date=17 October 2012 |title=Zambia Union Conference – Adventist Directory |url=http://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230427045842/https://www.adventistdirectory.org/ViewAdmField.aspx?AdmFieldID=ZAUM |archive-date=27 April 2023 |access-date=18 December 2012 |publisher=Adventistdirectory.org}}</ref> Ekkanisa y'Abalokole eya Central Africa erimu abagoberezi abasukka mu 11,000 mu ggwanga.<ref>{{cite web |title=Lutheran Church of Central Africa: Zambia |url=http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170131193035/http://www.celc.info/site/cpage.asp?sec_id=180010197&cpage_id=180031341 |archive-date=31 January 2017 |publisher=Confessional Evangelical Lutheran Conference}}</ref> Abantu abasukka mu bitundu 12 ku buli kikumi mu Zambia basabira mu Kkanisa ya New Apostostoc Church.<ref>{{Cite book |last=Hayashida |first=Nelson Osamu |date=1999 |title=Dreams in the African Literature: The Significance of Dreams and Visions Among Zambian Baptists |url=https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36 |publisher=Rodopi |isbn=978-90-420-0596-9 |language=en |access-date=3 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240518182155/https://books.google.com/books?id=CkNC6-Wmga4C&q=One+in+11+Zambians+is+a+member+of+the+New+Apostolic+Church&pg=PA36#v=snippet&q=One%20in%2011%20Zambians%20is%20a%20member%20of%20the%20New%20Apostolic%20Church&f=false |archive-date=18 May 2024 |url-status=live}}</ref> Nga balina abagoberezi abasukka mu kakadde kamu mu emitwalo abiri, eggwanga lirimu ekibiina ky'Abaseveniside ekisinga obunene mu Afirika, okuva ku bantu abasukka mu bukadde mwenda mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |title=Membership figures of the global Church as at the end of 2009: New Apostolic Church International (NAC) |url=http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626032545/http://www.nak.org/news/naci-news/article/16710/ |archive-date=26 June 2020 |access-date=26 May 2020 |website=www.nak.org}}</ref>
Abantu nga 2.7% ku Bannazambia Basiraamu, abasinga obungi nga Basunni n’abalala abatonotono nga Abaismaili ne Twelver Shia.<ref name="2023RIRF">{{Cite web |title=Zambia |url=https://www.state.gov/reports/2023-report-on-international-religious-freedom/zambia/ |access-date=2025-09-13 |website=United States Department of State |language=en-US}}</ref> Abasiraamu abali mu Zambia, abalina okubalibwa okw’omulundi ogumu nga 100,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, bazingiramu abanoonyi b’obubudamu okuva e Congo ne [[Somalia]], awamu n’abagwiira okuva mu South Asia ne mu ddungu ly'ebuwalabu abafuuse Bannazambia.<ref name="2023RIRF" /> Abahindu, abasinga obungi nga ba South Asian ancestry, baali nga 10,000 okusinziira ku kuteebereza okumu okwakolebwa, mu 2019.<ref name="2023RIRF" /> Ku ntikko y'akyo mu myaka gya 1960, Abayudaaya abaali mu Zambia abaali bawerera ddala 10,000 ng'abasinga baali basibuka mu Lithuania, Latvia ne Bugirimaani,<ref>{{cite web |last=Tutton |first=Mark |date=19 January 2012 |title=The forgotten story of Zambia's Jewish settlers |url=https://www.cnn.com/2012/01/19/world/africa/zambia-jewish-history/index.html |access-date=17 February 2025 |work=CNN}}</ref>okuva mu 2012 baali batono ddala okusinga Abazambia Abayudaaya ng'abasinga ku bbo baali bawangalira mu Lusaka mu matwale g'Obukiikakkono. Mu Zambia mulimu abantu batono ab'enzikiriza ya Baha ne Buddhists saako ne Sikhs.<ref name="2023RIRF" />
'''Ennimi'''
Omuwendo omutuufu ogw'ennimi za Zambia tegumanyiddwa, wadde ng'ebiwandiiko bingi bigamba nti Zambia erina ennimi 73 ez’enjawulo; omuwendo guno guyinza okuba nga guva ku butawulira njawulo wakati w’ennimi n’ebigambo ebikozesebwa eby'enjawulo, nga basinziira ku kuba nti abantu basobola okutegeeragana nga boogera ennimi ez’enjawulo. Okusinziira ku kino, omuwendo gw’ennimi za Zambia guyinza okuba nga guli wakati wa 20 oba 30.<ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–173">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref>
Olulimi olutongole mu Zambia lwe Lungereza, olukozesebwa mu bizinensi entongole, eby'enjigiriza, n’amateeka.<ref name="BritannicaPeople" />Olulimi olusinga okwogerwa mu Zambia, naddala mu Lusaka, lwe Lunyaanja (Chewa), oluddako Bemba. Mu birombe bya koppa, Bemba lwe lulimi olusinga okwogerwa era oluddako Nyanja. Olunyaanja n’Olubemba bye byogerwa mu bitundu eby’omu bibuga, okugatta ku nnimi endala eza wano ezaatera okwogerwa mu Zambia. Zino mulimu Lozi, Tumbuka, Kaonde, Tonga, Lunda ne Luvale, ezaalagibwa ku Zambia National Broadcasting Corporation (ZNBC) mu kitundu ky’ennimi za wano.<ref name="BritannicaPeople2">{{Cite web |title=Zambia – People |url=https://www.britannica.com/place/Zambia/People |access-date=1 October 2024 |website=Encyclopedia Britannica |language=en}}</ref><ref name="Chanda, Vincent M., and, Mkandawire, Sitwe Benson. 2013 1–1732">{{Cite book |author1=Chanda, Vincent M. |year=2013 |title=Speak Zambian Languages: Phrase Book in Bemba, Kaonde, Lozi, Luvale, Lunda, Nyanja and Tonga, all in one |author2=Mkandawire, Sitwe Benson |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-073-1 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–173}}</ref><ref>{{Cite book |last=Mkandawire, Sitwe Benson. |year=2015 |title=The State of Affairs of Cultural Literacy in Zambia's Multicultural Education System. In A. L. Jotia and J. Dudu (Ed.), Multicultural Education Discourses: Breaking Barriers of Exclusion in Selected African Contexts |publisher=Zebra publishing (Pty) LTD |isbn=978-99945-84-99-4 |location=Windhoek, Namibia |pages=190–204}}</ref>
Abasinga obungi bajja kwogera Olubemba n'Olunyanja mu Copperbelt; Olunyanja lusinga kwogerwa mu Lusaka ne mu Buvanjuba bwa Zambia. Oluzungu lukozesebwa mu mpuliziganya entongole era lwe lulimi olusinga okwogerwa mu maka mu bantu abava mu mawanga ag'enjawulo. Okumelukawo kuno mu nnimi ereetedde olulimi olwogerwa mu Lusaka ne mu bibuga ebirala ebikulu. Abasinga obungi mu Zambia batera okwogera ennimi ezisukka mu lumu: olulimi olutongole, Oluzungu, n'olulimi olusinga okwogerwa mu kibuga oba mu kitundu gye babeera. Olupotugo luyigirizibwa ng'olulimi olw'okubiri mu masomo g'essomero olw'okubeerawo kw'Abangereza aboogera Olupotugo abangi mu Zambia.<ref>{{Cite web |title=Actualités Afrique - Economie, sport, santé, politique |url=http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20121208151924/http://www.afriquejet.com/news/africa-news/zambia-to-introduce-portuguese-into-school-curriculum-2009041825794.html |archive-date=2012-12-08 |access-date=2025-09-13 |website=www.afriquejet.com |language=fr-fr}}</ref>
'''Eby'enjigiriza'''
Eddembe okufuna obuyigirize obwenkanankana era obumala eri bonna kikuumibwa mu ssemateeka wa Zambia.<ref>{{cite web |date=1996 |title=Laws of Zambia |url=http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-url=https://web.archive.org/web/20160307105357/http://www.parliament.gov.zm/acts/volumes |archive-date=7 March 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Etteeka ly’Obuyigirize erya 2011 likugira obuyigirize obwenkanankana era obw’omutindo.<ref>{{cite web |date=2011 |title=The Education Act (2011) |url=http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160203063439/http://www.parliament.gov.zm/node/3324 |archive-date=3 February 2016 |access-date=27 January 2016 |website=National Assembly of Zambia}}</ref> Omutindo gw’obuyivu bw’olulimi Olungereza nga bwe gwali mu 2018 guli ebitundu 86.7%.
Ensaasaanya ya gavumenti eya buli mwaka ku by'enjigiriza ebadde ya njawulo nnyo. Nga bwe kiri ebitundu ku mbalirira ya gavumenti, kyali ebitundu 19.6% mu 2006, ebitundu 15.3% mu 2011, n'ebitundu 20.2% mu 2015.<ref name="WorldBank_2015">{{cite report|author=<!--none listed-->|date=December 2015|title=Education Public Expenditure Review in Zambia|url=https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|publisher=World Bank Group|page=36|access-date=2024-01-16|archive-date=16 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240116202228/https://documents1.worldbank.org/curated/en/431421468000590726/pdf/103870-PUB-PUBLIC-Education-Public-Expenditure-Review-in-Zambia.pdf|url-status=live}}</ref> Okutuuka mu 2020, ensaasaanya ku by'enjigiriza yali ebitundu 3.7% ku GDP.
'''Eby'obulamu'''
Zambia eri mu kiseera ky’okubalukawo kw’ekirwadde kya mukenenya, ng’omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu ggwanga lyonna guli ebitundu 12.10 ku buli kikumi mu bantu abakulu.<ref>{{Cite web |title=Country Comparisons—HIV/AIDS adult prevalence rate |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison |archive-url=https://web.archive.org/web/20220425032850/https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/hiv-aids-adult-prevalence-rate/country-comparison/ |archive-date=25 April 2022 |access-date=19 June 2021 |work=[[The World Factbook]] |publisher=Central Intelligence Agency |location=Langley, Virginia}}</ref> Kyokka, eggwanga lino likoze enkyukakyuka mu myaka ekkumi egiyise: Omuwendo gw’abantu abalina akawuka ka mukenenya mu bantu abakulu abali wakati w’emyaka 15–49 gukendedde okutuuka ku bitundu 13 ku buli kikumi mu 2013/14, bw’ogeraageranya n’ebitundu 16 ku buli kikumi emyaka nga kkumi emabega.<ref>{{Cite web |title=Children in Zambia |url=https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626221920/https://www.unicef.org/zambia/children-zambia |archive-date=26 June 2020 |access-date=27 May 2020 |publisher=UNICEF |language=en}}</ref> Ebiva mu bujjanjabi ebirala nabyo enkyukayuka ez'akolebwa, newankubadde nga bikyali bibi nnyo okusinzila ku mutindo gw’ensi yonna. Omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 135 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 169 mu 2014 ne 296 mu 2007;<ref>{{Cite web |title=Zambia |url=https://genderdata.worldbank.org/en/economies/zambia#featured-indicators |access-date=2025-03-09 |website=World Bank Gender Data Portal |language=en}}</ref> mu myaka egyo emabega, omuwendo gw’abantu abafa nga bazaala guli 59.3 ku buli kikumi mu 2020 nga bagerageranya n’abantu 69.2 ne 93.3 mu 2014 ne 2007.<ref>{{Cite web |title=Mortality rate, under-5 (per 1,000 live births) |url=https://genderdata.worldbank.org/en/indicator/sh-dyn-mort?view=trend&gender=total&geos=ZMB |access-date=2025-03-09 |website=www.worldbank.org}}</ref>
== Eby'enfuna ==
Mu 2022, Zambia ezitowa wakati w'obuwumbi bwa doolo 7.5 n'ebuwumbi 8 obuva mu by'obusuubuzi ebitundibwa w'abweru w'eggwanga buli mwaka.<ref>{{Cite web |last=International Trade Administration |date=2024-06-06 |title=Zambia - Market Overview |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-market-overview |access-date=2024-06-23 |website=www.trade.gov |language=en}}</ref> Byonna awamu byali bibalirirwamu billiyooni doola 9.1 obuwumbi obw’ebintu ebifulumizibwa ebweru w'eggwanga mu 2018<ref>{{cite web |last1=Workman |first1=Daniel |title=Zambia's Top 10 Exports |url=http://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426214352/https://www.worldstopexports.com/zambias-top-10-exports/ |archive-date=26 April 2023 |access-date=10 February 2020 |website=World's Top Exports}}</ref>M u 2015, abantu nga 54.4% baali babeera wansi w’oekigerogkyobwavu mu ggwanga, nga guno gwalongooka okuva ku 60.5% mu 2010.[3] Obwavu mu byalo bwali ku bitundu 76.6% ate mu bibuga bwali ku bitundu 23.4%.[3] Omutindo gw’obwavu mu ggwanga gwali ZMK 214 (US$12.85) buli mwezi.<ref>{{cite web |title=Poverty & Equity Brief: Zambia |url=https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240207110244/https://databank.worldbank.org/data/download/poverty/33EF03BB-9722-4AE2-ABC7-AA2972D68AFE/Global_POVEQ_ZMB.pdf |archive-date=7 February 2024 |access-date=30 Dec 2021}}</ref> Okusinziira okwakasembayo mu 2018 okwakolebwa United Nations Development Programme, abantu 47.9% beeyongera okukosebwa obwavu obwengerera ddala.<ref>{{Cite web |date=7 August 2022 |title=Zambia - Agriculture |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240131162056/https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-agriculture |archive-date=31 January 2024 |access-date=2024-01-31 |website=International Trade Administration |language=en}}</ref>
Zambia yali ku kifo kya 112 mu Index y’Ensi Yonna ey’Obuyiiya mu 2025.<ref>{{Cite web |title=GII Innovation Ecosystems & Data Explorer 2025 |url=https://www.wipo.int/gii-ranking/en/zambia |access-date=2025-10-16 |website=WIPO}}</ref><ref>{{Cite book |last1=Dutta |first1=Soumitra |year=2025 |title=Global Innovation Index 2025: Innovation at a Crossroads |url=https://www.wipo.int/web-publications/global-innovation-index-2025/en/index.html |last2=Lanvin |first2=Bruno |publisher=[[World Intellectual Property Organization]] |isbn=978-92-805-3797-0 |page=19 |language=en |doi=10.34667/tind.58864 |access-date=2025-10-17}}</ref> Ebipimo by’abantu byeyongera okukka, naddala mu bipimo by’obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa (nga 40.9 emyaka) ne mu kufa kw’abakyala abali embuto (830 ku buli 100,000 abali embuto) mu 2007.<ref>[https://web.archive.org/web/20090303204041/http://hdr.undp.org/en/media/hdr_20072008_en_complete.pdf Human Development Report 2007/2008]. Palgrave Macmillan. 2007. {{ISBN|978-0-230-54704-9}}</ref> Mu 2023, obulamu obusuubirwa ku kuzaalibwa bwali bweyongeddeko okutuuka ku myaka nga 62.<ref>{{Cite web |title=Life expectancy at birth, total (years) - Zambia |url=https://data.worldbank.org/indicator/SP.DYN.LE00.IN?view=m&locations=ZM |access-date=2024-09-30 |website=World Bank Open Data}}{{Dead link|date=February 2026|bot=InternetArchiveBot}}</ref>
Zambia yagwa mu bwavu oluvannyuma lw’emiwendo gya kkopa mu nsi yonna okukka mu myaka gya 1970. Gavumenti eyali ekulemberwa abantu abalina endowooza ez’enjawulo yagezaako okuzzaawo ssente ze yali efiiriddwa ng’eyita mu nteekateeka ez’enjawulo ezaali zitegekeddwa ekitongole ekya International Monetary Fund structural adjustment programmes (SAPs). Enkola ey’obutatunda ng’oyita mu kkubo erisinga okukozesebwa era nga lye kkubo ly’eggaali y’omukka erituuka ku nnyanja – ekitundu kino kyali kimanyiddwa nga Rhodesia (okuva mu 1965 okutuuka mu 1979), era nga kati kimanyiddwa nga Zimbabwe – kyafiiriza nnyo eby'enfuna. Oluvannyuma lw’obufuzi bwa Kaunda, (okuva mu 1991) gavumenti ez’enjawulo zaatandika okukola enkyukakyuka entonotono. Eby'enfuna byasigala mu kifo bizingamye kyabyo okutuusa mu myaka gya 1990. Mu 2007 Zambia kino yakiteeka ne mu biwandiiko anti eby'enfuna by'eggwanga byagwa okuva ku bitundu 30% okutuuka ku bitundu 8.9% mu 2000.<ref name="dos2009">{{cite web |title=Background Note: Zambia |url=https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170122194627/https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2359.htm |archive-date=22 January 2017 |access-date=21 May 2019 |publisher=Department of State}}</ref>
Zambia ekyakola ku nsonga z'enkyukakyuka mu by'enfuna nga obunene bw'ebitongole bya gavumenti, n'okutumbula enkola ya Zambia mu bitongole by'abantu.<ref name="dos2009" /> Amateeka g'ebyenfuna n'okulwawo okusalawo kungi, n'obuli bw'enguzi bususse. Enkola y'obukulembeze mu Zambia ereetera abantu okukozesa enkola ezitali mu mateeka okusobola okufuna ebyetaago byabwe ebya bulijjo.<ref>{{cite web |title=Business Corruption in Zambia |url=http://www.business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-url=https://web.archive.org/web/20140420184253/http://business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/zambia/business-corruption-in-zambia.aspx |archive-date=20 April 2014 |access-date=22 April 2014 |publisher=Business Anti-Corruption Portal}}</ref> Ebbanja lya Zambia lyonna awamu lisinga obuwumbi bwa ddoola 6 mu kiseera ekyo eggwanga lye lyali lisobola okufuna obuyambi bw'ensimbi okuva mu nteekateeka egenderera okuwola ensimbi eri amawanga agatawanyizibwa mu by'enfuna eya Highly Indebted Poor Country Initiative (HIPC) mu 2000, nga kino kyali kyesigamye ku kutuukiriza ebisaanyizo ebimu. Mu kusooka, Zambia yali esuubira okutuuka ku mutendera ogusembayo ogw'enteekateeka ya HIPC okusobola okufuna okusonyiyibwa ku bbanja lyayo 2003.
Mu Gwoluberyeberye 2003, gavumenti ya Zambia yategeeza International Monetary Fund ne World Bank nti yali eyagala okuddamu okuteesa ku bimu ku bigobererwa mu kukola ssente nga basaba okuggyawo bbanka ya Zambia National Commercial Bank n’emikutu gy’amasimu n’amasannyalaze. Wadde nga baatuuka ku nzikiriziganya ku nsonga zino, okweyongera okusaasaanya ssente ku musaala gw’abakozi ba gavumenti n’okwongera ku muwendo gw’emisolo. Okwongera ku misolo n’okukendeeza ku musaala gw’abakozi ba gavumenti kyalemesa okwongeza ku musaala gwabwe n’okufuna emirimu emirala. Kino kyaleetawo okwekalakaasa mu ggwanga lyonna mu Gwokubiri 2004.<ref>{{Cite web |title=The World Bank and IMF's long shadow in Zambia's copper mines |url=http://www.eurodad.org/whatsnew/articles.aspx?id=2108 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090724213759/http://www.eurodad.org/whatsnew/articles.aspx?id=2108 |archive-date=2009-07-24 |access-date=2025-09-13 |website=www.eurodad.org |language=en}}</ref>
Gavumenti ya Zambia eri mu kunoonyereza ku nteekateeka ey'okukyusa mu by'enfuna okusobola okukendeeza ku kwesigama kw'ebyenfuna ku makolero ga kikomo. Enteekateeka eno eruubirira okukozesa ebintu ebirala ebiri mu by'obugagga bya Zambia nga bakulaakulanya eby'obulimi, eby'obulambuzi, okusima amayinja ag'omuwendo, n'amasannyalaze agakolebwa mu mazzi. Mu Gwoluberyeberye 2018, pulezidenti wa Turkey Recep Tayyip Erdoğan ne pulezidenti wa Zambia Edgar Lungu baassa omukono ku ndagaano 12 mu kibuga ekikulu Lusaka ku nsonga ez'enjawulo okuva ku by'obusuubuzi n'okusiga ensimbi okutuuka ku by'obulambuzi n'ebyobusuubuzi.<ref>{{Cite web |title=Turkey and Zambia sign agreements to boost bilateral ties |url=https://www.trtworld.com/africa/turkey-and-zambia-sign-agreements-to-boost-bilateral-ties-19216 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180730170605/https://www.trtworld.com/africa/turkey-and-zambia-sign-agreements-to-boost-bilateral-ties-19216 |archive-date=30 July 2018 |access-date=30 July 2018 |website=Turkey and Zambia sign agreements to boost bilateral ties |language=tr-TR}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.aa.com.tr/en/africa/turkey-zambia-sign-12-deals-to-boost-bilateral-ties/1216679|title=Turkey, Zambia sign 12 deals to boost bilateral ties|access-date=30 July 2018|archive-date=29 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180729210403/https://www.aa.com.tr/en/africa/turkey-zambia-sign-12-deals-to-boost-bilateral-ties/1216679|url-status=live}}</ref>
'''Okusima eby'obugagga eby'omu ttaka'''
Okusima n'okutema amayinja byakola ebitundu nga 13.2% ku GDP ya Zambia mu 2019.<ref name="2019USGSMineralsYB">{{Cite web |title=Zambia (Advance Release), 2019 Minerals Yearbook |url=https://pubs.usgs.gov/myb/vol3/2019/myb3-2019-zambia.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=U.S. Geological Survey.}}</ref> Ebyenfuna bya Zambia byali byesigamye ku makolero agasima kkopa.<ref name="twsqt">{{cite journal |last=Sikamo |first=J. |year=2016 |title=Copper mining in Zambia - history and future |journal=Journal of the Southern African Institute of Mining and Metallurgy |publisher=Academy of Science of South Africa |volume=116 |issue=6 |pages=491–496 |bibcode=2016JSAIM.116....1S |doi=10.17159/2411-9717/2016/v116n6a1 |issn=2411-9717 |doi-access=free}}</ref> Amakolero gano gaafuulibwa ga gavumenti mu 1973; wansi w'obukulembeze bwa gavumenti, okufulumya kwakendeera nnyo<ref name="2016JSAIMM">{{Cite journal |last=Sikamo |first=J. |last2=Mwanza |first2=A. |last3=Mweemba |first3=C. |date=2016-06-01 |title=Copper mining in Zambia - history and future |url=http://www.scielo.org.za/scielo.php?script=sci_abstract&pid=S2225-62532016000600003&lng=en&nrm=iso&tlng=en |journal=Journal of the Southern African Institute of Mining and Metallurgy |language=en |volume=116 |issue=6 |pages=491–496 |doi=10.17159/2411-9717/2016/v116n6a1 |issn=2225-6253 |doi-access=free}}</ref> Oluvannyuma lw'okutunda emigabo mu 1996–2000, okusiga ensimbi, okufulumya, n'emirimu mu makolero g'ekikomo byeyongera.[3] Mu 2019, okutunda ekikomo mu mawanga amalala kwali ebitundu nga 69% ku muwendo gw'ebintu byonna ebyafulumizibwa mu Zambia ebyatundibwa mu mawanga amalala.<ref name="2016JSAIMM" /> Mu 2023, Zambia yali efulumya metric tons 698,000 eza kkopa.<ref name="TradingUnit">{{Cite news|date=2024-06-13|title=Zambia to set up mineral investment and trading unit|url=https://www.reuters.com/markets/commodities/zambia-set-up-mineral-investment-trading-unit-2024-06-12/|access-date=2025-09-13|work=Reuters|language=en}}</ref>Ye yali esinga mu kusima kkopa mu Afrika era nga ye yali esinga mu kusima kkopa mu nsi yonna, nga kino kyali kikola ebitundu 4% ku muwendo gya kkopa egyali kifulumizibwa mu nsi yonna.<ref name="2019USGSMineralsYB" /> Ebirombe bya kkopa mu Zambia birina omugabo ogusukka mu kimu kyakuna eky'ebintu eby'enkizo mu ggwanga (GDP) ate nga erina omugabo ogusukka mu kimu kyakusatu eky'ebintu eby'enkizo mu ggwanga (copper production).<ref>{{Cite web |title=Unlocking economic prosperity in the Zambian Copperbelt |url=https://www.theigc.org/sites/default/files/2024-02/23124%20Copperbelt%20Framing%20Paper_v5-WEB.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=[[International Growth Centre]]}}</ref> Ekitongole kya gavumenti ekya ZCCM Investments Holdings kirimu eby'obugagga eby'omu ttaka bingi; kirina omugabo gwa bitundu 49% mu birombe bya kkopa e Mopani, ng'ebitundu 51% ebisigadde birina nannyini byo mu ddungu ly'ebuwalabu oba United Arab Emirates ng'eyita mu kkampuni ya International Holding Company.<ref name="TradingUnit" /> ZCCM erina emigabo mu by'obugagga eby'omu ttaka eby'ebitongole ebimanyiddwa nga Vedanta Resources ne First Quantum Minerals.<ref name="TradingUnit" />Olw'okuba eby'enfuna bya Zambia byesigamye nnyo ku by'amakolero ga copper, emiwendo gy'ensimbi z'eggwanga zigenda nga zikyukakyuka okusinziira ku miwendo gya copper.<ref>{{Cite web |title=Why Zambia needs the AfCFTA {{!}} D+C - Development + Cooperation |url=https://www.dandc.eu/en/article/comparatively-small-economies-need-open-trade-drive-growth |archive-url=https://web.archive.org/web/20240328103353/https://www.dandc.eu/en/article/comparatively-small-economies-need-open-trade-drive-growth |archive-date=2024-03-28 |access-date=2025-09-13 |website=www.dandc.eu |language=en}}</ref> Gavumenti ya China, okuyita mu kkampuni ez'obwannannyini era nga kitundu ku nteekateeka yaayo eya Belt and Road Initiative, ekoze okusiga ensimbi okw'amaanyi mu mawanga amalala okuyita mu kuzimba amakolero, okutunda ebintu ebweru w'eggwanga, n'okukola bizineesi n'amawanga amalala.<ref>{{Cite web |title=China's Green Transition: Analysing Chinese Minerals Policy, and its Impact on Zambia |url=https://fhs.diva-portal.org/smash/get/diva2:1793363/FULLTEXT01.pdf |access-date=2025-09-13 |publisher=[[Försvarshögskolan]]}}</ref> Kkampuni ya China eyitibwa JCHX Mining erina obuyinza ku bitundu 80% mu birombe bya Lubambe Copper Mines eya Zambia, nga ZCCM erina ebitundu 20% ebisigaddeyo.<ref>{{Cite news|date=2024-07-11|title=Zambia says China's JCHX will invest $300 mln in Lubambe copper mine|url=https://www.reuters.com/markets/commodities/zambia-says-chinas-jchx-will-invest-300-mln-lubambe-copper-mine-2024-07-11/|access-date=2025-09-13|work=Reuters|language=en}}</ref> Embeera ez'obulabe abalombe ze bakoleramu, emisaala emitono n'okutulugunya abakozi mu kampuni za China bye bimu kunsonga ezaviirako obutakkanya mu by'obufuzi mu Zambia.<ref>{{Cite web |title=China's Bloody Frontier in Zambia |url=https://pulitzercenter.org/projects/chinas-bloody-frontier-zambia |access-date=2025-09-13 |website=Pulitzer Center |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Cheshmi |first=Rouzbeh |date=2023-05-08 |title=Gk88 |url=https://gk88.casino/ |access-date=2025-09-13 |website=gk88.casino}}</ref><ref>{{Cite news|last=Smith|first=David|date=2011-11-03|title=Chinese mining firms in Zambia under fire for mistreating workers|url=https://www.theguardian.com/global-development/2011/nov/03/chinese-mining-zambia-mistreating-workers|access-date=2025-09-13|work=The Guardian|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> Okwongereza ku kikomo, eby'obugagga eby'omu ttaka ebisimibwa mu Zambia mulimu zaabu (ekirombe kye Kansanshi ), manganeeti (ekirombe kya Serenje), ne nikule (ekirombr kye Munali), awamu n'amayinja ag'omuwendo (okusingira ddala amayinja nga amethyst, beryl, emerald, ne tourmaline).<ref name="2019USGSMineralsYB" />
'''Eby'obulimi n'ebyobulunzi'''
Obulimi n'obulunzi bikola omulimu munene nnyo mu by'enfuna bya Zambia nga biwa abantu bangi emirimu okusinga eby'okusima eby'obugagga eby'omu ttaka. Omuwendo omutono ogw'abalimi abazungu ab'e Zimbabwe baanirizibwa mu Zambia oluvannyuma lw'okugobwa Robert Mugabe, nga mu kiseera ekyo baali bantu nga 150 okutuuka ku 300.<ref>{{citation|title=Zim's Loss, Zam's gain: White Zimbabweans making good in Zambia|date=June 2004|newspaper=The Economist|access-date=28 August 2009|url=http://findarticles.com/p/articles/mi_hb5037/is_200406/ai_n18258193/}} {{Dead link|date=October 2010|bot=RjwilmsiBot}}</ref><ref>{{citation|url=https://www.nytimes.com/2004/03/21/world/zimbabwe-s-white-farmers-start-anew-in-zambia.html|periodical=[[The New York Times]]|date=21 March 2004|access-date=28 August 2009|title=Zimbabwe's White Farmers Start Anew in Zambia|last=LaFraniere|first=Shannon|archive-date=10 May 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110510092649/http://www.nytimes.com/2004/03/21/world/zimbabwe-s-white-farmers-start-anew-in-zambia.html|url-status=live}}</ref> Baalima ebirime eby'enjawulo omuli taaba, eŋŋaano, ne kaamulali ku faamu eziteeberezebwa okuba nga ziri 150. Obukugu bwe baaleeta, nga bw'ogasse n'okuggulawo eby'enfuna mu Zambia wansi w'obukulembeze bw'omugenzi Levy Mwanawasa, kigambibwa nti kyaviirako okukulaakulana mu by'obulimi mu Zambia. Mu 2004, omulundi ogwasooka mu myaka 26, Zambia yaggya ebweru kasooli omungi okusinga ku gwe yaggya ebweru. Mu Ddesemba 2019, gavumenti ya Zambia yasalawo mu ngeri emu okusimba enjaga ya cannabis olw'obujanjabi n'okugitunda ebweru w'eggwanga.<ref>{{Cite web |title=Zambia legalizes cannabis, kind of |url=https://thegrowthop.com/cannabis-news/zambia-legalizes-cannabis-kind-of |archive-url=https://web.archive.org/web/20210303193126/https://www.thegrowthop.com/cannabis-news/zambia-legalizes-cannabis-kind-of |archive-date=3 March 2021 |access-date=7 May 2021 |website=thegrowthop |language=en-CA}}</ref>
'''Eby'obulambuzi'''
Ebyobulambuzi byali ebitundu 5.8% ebya GDP ya Zambia mu 2021; ogwo gwe gwali omuwendo ogusinga obunene, ogwa 9.8%, ogwaliwo mu 2019.<ref name="ITA24">{{Cite web |date=2024-06-06 |title=Zambia - Travel and Tourism |url=https://www.trade.gov/country-commercial-guides/zambia-travel-and-tourism |access-date=2025-09-13 |website=www.trade.gov |language=en}}</ref> Eby'obulambuzi ebisinga obungi byali bikwata ku bifo ebikuumibwamu ebisolo, naddala ebikwata ku Zambia's 20 national parks and 34 game management areas.<ref name="ITA24" /> Ekifo ky'obulambuzi ekisinga obunene, Victoria Falls, kifo ekiri ku lukalala lw'ebifo by'obulambuzi eby'ensi yonna (UNESCO World Heritage Site).<ref name="ITA24" /> Oludda lwa Zambia oluliko ekiyiira mu kkumiro ly'ebisolo erya Mosi-oa-Tunya awalala we guyiira guliraanya Zimbabwe. Livingstone eliraanaganye n'ekiyiira kya victoria kyafuuka ekifo eky'obulambuzi. Ebifo ebirala ebikuumibwamu ebisolo kuliko Luangwa ey'Obukiikakkona n'ey'aObukiikaddyo, Kafue n'oluwonvu wa Luiwa.<ref>{{Cite web |last=Hayne |first=Tricia |date=2020-09-14 |title=The best national parks in Zambia |url=https://www.bradtguides.com/zambias-best-national-parks/ |access-date=2025-09-13 |website=Bradt Guides |language=en-GB}}</ref> Gavumenti ya Zambia ekulakulanyiza eby'obulambuzi eng'emu ku nkola y'okukulakulanya eby'enfuna naddala mu byaalo n'okukuuma obutonde. <ref>{{Cite journal |last=Zibanai |first=Zhou |date=2014 |title=Southern Africa Tourism Industry: Recent Trends and Future Prospects |url=http://www.publishingindia.com/ijhts/24/southern-africa-tourism-industry-recent-trends-and-future-prospects/340/2481/ |url-status=live |journal=International Journal of Hospitality and Tourism Systems |volume=7 |issue=2 |issn=0974-6250 |id={{ProQuest|1733224717}} |archive-url=https://web.archive.org/web/20221028174752/http://www.publishingindia.com/ijhts/24/southern-africa-tourism-industry-recent-trends-and-future-prospects/340/2481/ |archive-date=28 October 2022 |access-date=17 June 2023}}</ref>
'''Amasanyalaze'''
Mu 2009, Zambia yakola amasannyalaze ga TWh 10.3 era ebaddeko omuwendo munene mu kukozesa amasannyalaze g’enjuba n’amasannyalaze g’ebiyiriro.<ref>{{cite web |title=Zambia |url=http://www.irena.org/REmaps/countryprofiles/africa/Zambia.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20131203044307/http://www.irena.org/REmaps/countryprofiles/africa/Zambia.pdf |archive-date=3 December 2013 |access-date=12 March 2018 |website=www.irena.org}}</ref> Kyokka, ku ntandikwa ya 2015, Zambia yatandika okufuna ebbula ly’amasannyalaze olw’enkuba etatonnya bulungi mu 2014/2015, ekyavaako amazzi amatono mu Kariba dam ne mu mabibiro amalala amanene.<ref>{{cite web |last=Chilufya Chanda |date=28 September 2016 |title=Zambia: ARTICLE 70 of the UPND Constitution is Inconsistent with the Republican Constitution, it should be deemed illegal |url=https://www.lusakatimes.com/2016/09/28/article-70-of-the-upnd-constitution-is-inconsistent-with-the-republican-constitution-it-should-be-deemed-illegal/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170304193719/https://www.lusakatimes.com/2016/09/28/article-70-of-the-upnd-constitution-is-inconsistent-with-the-republican-constitution-it-should-be-deemed-illegal/ |archive-date=4 March 2017 |access-date=4 March 2017}}</ref> Mu Gwomwenda 2019, African Green Resources (AGR) yalangirira nti ejja kussaamu ddoola obukadde 150 mu faamu y’amasannyalaze g’enjuba ya megawaati 50, awamu n’ekidiba ky’okufukirira, era nga bajja kwongera ku busobozi bw’ebitereke by’ebirime okutuuka ku ttani 80,000.<ref>{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/us-zambia-agriculture-idUSKCN1VU0ZU|title=Zambia farm input supplier plans to invest $150 million in farming|date=9 September 2019|work=Reuters|access-date=10 September 2019|language=en|archive-date=9 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190909213832/https://www.reuters.com/article/us-zambia-agriculture-idUSKCN1VU0ZU|url-status=live}}</ref>
'''Eby'obuwamngwa'''
Nga Zambia ey'omulembe tennaba kutandikawo, abantu baabeeranga mu mawanga ag'enjawulo, buli limu nga lirina engeri yaalyo ey'obulamu. Ekimu ku byava mu kiseera ky'amatwale kwe kukulaakulana kw'okubeera mu bibuga. Ebika by'abantu eby'enjawulo byatandika okubeera awamu mu bibuga ne mu bibuga ebikulu, nga kino kikyusa engeri gye babeeramu. Era baatandika okukkiriza ebintu ebimu eby'obuwangwa obw'ensi yonna, naddala mu ngeri gye bambalamu n'engeri gye beeyisaamu.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206">{{Cite book |author1=Mkandawire, Sitwe Benson |year=2019 |title=Zambian Culture: Harnessing Cultural Literacy with a Focus on Myths and Taboos |author2=Simooya, Steriah Monica |author3=Monde, Pauline Namakau |publisher=UNZA Press |isbn=978-9982-03-105-9 |location=Lusaka, Zambia |pages=1–206}}</ref> Eby'obuwangwa bwa Zambia ebisinga obungi bikyaliwo mu byalo, n’obuwangwa obumu obuva ebweru nga Obukristaayo. Obuwangwa obukwata ku mawanga ag’enjawulo mu Zambia buyitibwa 'obuwangwa bwa Zambia' ate obulamu obw’awamu obukwata ku mawanga ag’enjawulo buyitibwa "obuwangwa bwa Zambia" kubanga bweyolekera mu Bannazambia kumpi bonna.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Mu bibuga, waliwo okugattagatta n'okukulaakulana kw'ebyobuwangwa bino okusobola okuvaamu ekiyitibwa "obuwangwa bwa Zambia".
Zambia ekola emikolo n’obulombolombo obw’enjawulo okuva ku mikolo gy’ennono egikkirizibwa eggwanga lyonna okutuuka ku mikolo egitakkirizibwa naye nga mikulu. Emikolo n’obulombolombo ebisinga obungi bikolebwa ku mikolo egy’enjawulo okujaguza oba okujjukira ebituukiddwako, ebijaguzo, okuyitawo kw’ebiseera, okutuuza ku nnamulondo n’emikolo gy’obwa pulezidenti, okutangirira n’okutukuza, okutikkirwa, okwewaayo, okulayira okuwagira, okuyingira obufumbo, okufumbirwa, okuziika, okuzaala n’emikolo emirala.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" />
Okufaananako amawanga ga Afirika agasinga obungi, Zambia ekola ku mikolo gyayo egy’olukale n’egyo egikolebwa mu kyama. Mu mikolo gy’olukale n’obulombolombo obukolebwa mulimu okulaga kalenda oba eby’obuwangwa eby’ebiseera ebigere, okulaga embeera, okulaga obulumi, okulagula, okutongoza, n’emikolo egya bulijjo.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egikolebwa mu kyama mulimu egyo egikolebwa mu kyama nga bannaddiini nga abasumba b’ekkanisa ya Nyau ne Nakisha abazinyi n’abawi b’amagezi ku bufumbo nga alangizi abakazi.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Okutuuka mu Ddesemba 2016, Zambia yalina emikolo gyayo egy’olukale 77 egy’obuwangwa egimanyiddwa gavumenti, era omuwendo guno gujja kweyongera mu biseera eby’omumaaso.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egikolebwa mu kyama mulimu egyo egikolebwa mu kyama nga bannaddiini nga abasumba b’ekkanisa ya Nyau ne Nakisha abazinyi n’abawi b’amagezi ku bufumbo nga alangizi abakazi.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emikolo egibaawo buli mwaka mulimu Nc'wala, Kulonga, Kuomboka, Malaila, Nsengele, Chibwela kumushi, Dantho, Ntongo, Makundu, Lwiindi, Chuungu, ne Lyenya. Gino gye gimanyiddwa nga emikolo gy'obuwangwa bwa Zambia. Egimu ku gyo egisinga okumanyibwa gye gino: Kuomboka ne Kathanga (mu Buggwanjuba), Mutomboko (Luapula), Kulamba ne Ncwala (Buvanjuba), Lwiindi ne Shimunenga (Bukiikaddyo), Lunda Lubanza (Bukkiikakkonobwobugwanjuba), Likumbi Lyamize (Bukkikakkonobwobuggwanjuba),<ref>{{Cite book |last=Ellert |first=Henrik |year=2004 |title=The magic of the makishi: masks and traditions in Zambia |publisher=CBC publishing |isbn=0-9515209-9-7 |location=Bath, UK |pages=38–63}}</ref> Mbunda Lukwakwa (Bukiikakkonobwobuggwanjuba), Chibwela Kumushi (Masekkati), Vinkhakanimba (Muchinga), Ukusefya Pa Ng'wena (Bukiikakkono).
Eby'emikono eby'ennono ebimanyiddwa ennyo mulimu okubumba, okukola ebibbo (nga Tonga baskets), entebe, eby'ambalo, emikeeka, ebifaananyi eby'omuti, ebifaananyi eby'amlyiba, eby'emikono eby'omu waya, n'eby'emikono eby'ekikomo. Ennyimba ezisinga obungi mu Zambia zeesigamiziddwa ku ngoma (n'ebyuma ebirala ebikubibwa) nga waliwo okuyimba n'okuzina kungi. Mu bibuga, ennyimba eziva mu mawanga amalala zimanyiddwa nnyo, naddala rumba eya Congo, ennyimba z'Abamerika abaddugavu n'ennyimba za Jamaica eziyitibwa reggae.
'''Emirimu gy'eby'emikono'''
Ng'oggyeko ebibumbe n'eby'emikono, Zambia erina eby'emikono eby'omulembe era ebinyuma okulaba, n'abasiizi b'ebifaananyi abakola mu kusiiga ebifaananyi, okukuba ebifaananyi, okukola ebibumbe, okukuba ebifaananyi n'ebintu ebirala ebikwatagana. Ekitongole kya Lechwe Trust, ekyatandikibwawo mu 1986, kikoze omulimu munene mu kuwagira eby'emikono mu Zambia okuyita mu buyambi, sikaala, emyoleso n'okukuŋŋaanya ebifaananyi ebiriwo mu Zambia.<ref name="Lechwe2019">{{cite book |year=2019 |title=Art Lives On – ii: A Retrospective Exhibition of Flinto S. Chandia & Lutanda F. Mwamba |publisher=Lechwe Trust |isbn=978-9982-70-959-0 |location=Lusaka}}</ref>
Abantu ab’omugaso mu kisaawe ky’ebifaananyi mu Zambia mulimu Henry Tayali, Flinto Chandia ne Lutanda Mwamba. Chandia, eyakolanga mu mbaawo, amayinja n’ebintu eby’ekyuma, yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya Zambia National Visual Arts Council era yakolagana n’emisomo gy’abasiizi b’ebifaananyi omuli Mbile ne Kabasa.<ref>{{cite journal |last=Paraskos |first=Michael |year=2026 |title=Discovering Flinto Chandia |journal=Pygmalion: Provocations in Contemporary Carving |issue=5 |isbn=978-1-7384987-4-1}}</ref> Mwamba yali amanyiddwa naddala olw’okusiiga ebifaananyi n’okukuba ebifaananyi. Mu 2019 Lechwe Trust yategeka omwoleso ogw’okujjukira emirimu gya Chandia ne Mwamba, nga balaga ebibumbe, ebifaananyi n’ebifaananyi ebikubiddwa okumala emyaka egiwerako.<ref name="Lechwe2019" />
'''Emikutu migattabantu'''
Wadde eddembe ly'okwogera n'ery'amawulire gakakasibwa mu ssemateeka wa Zambia, gavumenti etera okukugira eddembe lino okuteekebwa mu nkola.<ref name=":02">{{Cite web |title=Press Freedom survey on 186 countries |url=http://www.worldaudit.org/presstable.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20161201071942/http://www.worldaudit.org/presstable.html |archive-date=2016-12-01 |access-date=2025-09-13 |website=www.worldaudit.org}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |title=Zambia {{!}} Country report {{!}} Freedom of the Press {{!}} 2016 |url=https://freedomhouse.org/report/freedom-press/2016/zambia |archive-url=https://web.archive.org/web/20170116155841/https://freedomhouse.org/report/freedom-press/2016/zambia |archive-date=16 January 2017 |access-date=2017-01-14 |website=Freedomhouse.org}}</ref> Wadde ng'ekibiina ekiri mu buyinza ekya Patriotic Front kisuubizza okuleka emikutu gy'amawulire egya gavumenti—omuli Zambia National Broadcasting Corporation (ZNBC) n'olupapula lw'amawulire Zambia Daily Mail ne Times of Zambia—okwekolera ku by'okwogerako. Emikutu gy'amawulire egya gavumenti gye gisinga okufuga emikutu gy'amawulire, wadde ng'emikutu gy'obwannannyini mingi gisobola okutuuka ku bitundu by'abantu ebisinga obunene.
'''Eby'emizannyo'''
Emizannyo bya bulijjo mu mbeera z'abantu mu buwangwa bwa Zambia ebitwala abantu awamu okuyiga, okukulaakulanya ebitone, okusanyuka n'ebiseera eby'essanyu.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Emizannyo mu Zambia mulimu emizannyo ng'omupiira, emisinde, netball, volleyball ne emizannyo egy'ekinnansi nga nsolo, chiyenga, waida, nkwekula nkukwekule, walyako, ne sojo.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" /> Gino gye gimu ku mizannyo egy'ekinnansi egisobozesa enkolagana mu abantu. Ebyafaayo by'emizannyo egimu bya dda nnyo nga n'Abazambia b'ennyini tebannabaawo. Wabula, Zambia yatandika okwenyigira mu mizannyo egy'ettutumu mu nsi yonna okusinga mu mpaka za 1964 Summer Olympics.<ref name="Mkandawire, Sitwe Benson., Simooya, Steriah Monica., and Monde, Pauline Namakau. 2019 1–206" />
Zambia yalangirira obwetwaze bwayo ku lunaku lw'omukolo ogw'okuggalawo emizannyo gya Olympics egya 1964 Summer Olympics, bw'etyo n'efuuka ensi esoose okwetaba mu mizannyo gya Olympics ng'eggwanga limu ate n'evaamu ng'eggwanga eddala. Mu 2016, Zambia y'enyigira mu mizannyo gya Olympics omulundi ogwa 13. Emidaali ebbiri gye gy'awangulwa. Emidaali gino gy'awangulwa mu bikonde ne mu misinde. Mu 1984 Keith Mwila yawangula omudaali gwa kikomo mu luzannya lwa light flyweight. Mu 1996 Samuel Matete yawangula omudaali gwa ffeeza mu misinde gya 400-metre hurdles. Zambia teyeetaba mu mizannyo gya Winter Olympics.
Omupiira gw'ebigere gwe muzannyo ogusinga okumanyibwa mu Zambia, era ttiimu y'eggwanga ey'omupiira gw'ebigere ebadde n'ebiseera byayo eby'obuwanguzi mu byafaayo by'omupiira gw'ebigere. Mu 1988, mu mizannyo gya Summer Olympics egyali mu kibuga Seoul, ttiimu y'eggwanga yawangula ttiimu y'eggwanga eya Italy ku ggoolo 4–0. Kalusha Bwalya, omuzannyi w'omupiira gw'ebigere owa Zambia asinga okumanyibwa, yateeba ggoolo ssatu mu mupiira ogwo. Wabula, okutuusa leero, abakugu bangi bagamba nti ttiimu y'eggwanga eyasinga okukola obulungi y'eyo eyafiira mu kabenje k'ennyonyi nga 28 Ogwokuna 1993 mu kabenje k'ennyonyi e Libreville, Gabon. Wabula, mu 1996, Zambia yali ku kifo kya 15 ku lukalala lw'ekibiina kya FIFA World Football Team Rankings, ekifo ekisinga okuba waggulu ku ttiimu yonna eya southern Africa. Mu 2012, Zambia yawangula ekikopo ky'omupiira gw'ebigere mu Africa omulundi ogwasooka oluvannyuma lw'okukubwa mu mpaka ez'akamalirizo emirundi ebiri. Baakuba Côte d'Ivoire ggoolo 8–7 mu penati shoot-out ku fayinolo, eyazannyibwa mu Libreville, nga mayiro ntono okuva ku kabenje k'ennyonyi emyaka 19 emabega.<ref>{{Cite news|title=Zambia score emotional African Cup win|url=http://news.smh.com.au/breaking-news-sport/zambia-score-emotional-african-cup-win-20120213-1t0fb.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20140718035537/http://news.smh.com.au/breaking-news-sport/zambia-score-emotional-african-cup-win-20120213-1t0fb.html|archive-date=2014-07-18|access-date=2025-09-13|work=The Sydney Morning Herald|language=en-au}}</ref> Ttiimu y'abakyala eya Zambia yasamba omupiira gwayo ogusooka mu mpaka za FIFA Women's World Cup mu 2023 mu Australia ne New Zealand, ttiimu ya Zambia y'emu ku nnya eziikiikirira Confederation of African Football (CAF). Baawangula omupiira gwaabwe ogusooka mu mpaka za FIFA Women's World Cup, nga Lushomo Mweemba yateeba ggoolo eyasinga okuteebwa amangu mu mpaka za FIFA Women's World Cup, ate Barbara Banda n'ayongerako ggoolo eya 1,000 mu mpaka za FIFA Women's World Cup.<ref>{{cite web |author=Luke Vargas |date=31 Jul 2023 |title=Zambia earns first Women's World Cup win with 3-1 victory over Costa Rica |url=https://apnews.com/article/womens-world-cup-zambia-costa-rica-0479368443fd22795e67831ca0455f5f |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230803152711/https://apnews.com/article/womens-world-cup-zambia-costa-rica-0479368443fd22795e67831ca0455f5f |archive-date=3 August 2023 |access-date=3 August 2023 |website=The Associated Press}}</ref>
Rugby Union, ebikonde ne cricket nabyo mizannyo egimanyiddwa ennyo mu Zambia. Gye buvuddeko, obwammemba bwa Zambia bwazzibwawo mu butongole ICC ( International Cricket Council) ku 2025. Ekyewuunyisa, mu kiseera ekimu ku ntandikwa y'emyaka gya 2000, ttiimu z'eggwanga eza rugby union, ebikonde ne cricket zaali zikulemberwa abazannyi abaazaalibwa mu ddwaliro lye limu ery'e Lusaka, George Gregan ne Corné Krige. Okutuusa mu 2014, ekibiina kya Roan Antelope Rugby Club mu Luanshya kye kyali kikwatidde ddala ekifo ekisooka mu nsi yonna mu kuteekawo ebikondo by'ebigere ebiwanvu ennyo mu nsi yonna nga birina obuwanvu bwa ffuuti 110, inci 6 obuwanvu..<ref>{{Cite book |author1=Fran Cotton |date=1985 |title=The Book of rugby disasters & bizarre records |author2=Chris Rhys |publisher=Stanley Paul |isbn=0-09-162821-0 |location=London |page=107 |oclc=16923880}}</ref> Ekyewuunyisa, mu kiseera ekimu ku ntandikwa y'emyaka gya 2000, ttiimu z'eggwanga eza rugby union, ebikonde ne cricket zaali zikulemberwa bazannyi abaazaalibwa mu ddwaliro lye limu ery'e Lusaka, George Gregan ne Corné Krige.<ref>{{Cite web |title=Tallest rugby union posts |url=https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/63633-tallest-rugby-union-posts |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230102231258/https://www.guinnessworldrecords.com/world-records/63633-tallest-rugby-union-posts |archive-date=2 January 2023 |access-date=2021-10-13 |website=Guinness World Records |language=en-GB}}</ref>
Rugby union mu Zambia muzannyo mutono naye ogukula. Mu kiseera kino bali mu kifo kya 73 okusinziira ku IRB era balina abazannyi abawandiise 3,650 n’ebibiina bisatu ebyategekebwa obulungi.<ref name="IRB">{{Cite web |last=IRB.com |title=International Rugby Board - ZAMBIA |url=http://www.irb.com/unions/union=11000028/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110511104518/http://www.irb.com/unions/union=11000028/index.html |archive-date=2011-05-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.irb.com |language=en}}</ref> Zambia yali ezannyira cricket ng’ekitundu kya Rhodesia. Zambia era ewaddeyo omuzannyi wa shinty international, Zambian-born Eddie Tembo ng’akiikirira Scotland mu compromise rules Shinty/Hurling game against Ireland in 2008.<ref>{{Cite web |title=Tembo's return is boost for Glen |url=http://www.inverness-courier.co.uk/Sport/Shinty/Tembos-return-is-boost-for-Glen-9521.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20131211180806/http://www.inverness-courier.co.uk/Sport/Shinty/Tembos-return-is-boost-for-Glen-9521.htm |archive-date=2013-12-11 |access-date=2025-09-13 |website=www.inverness-courier.co.uk}}</ref>
Mu 2011, Zambia yali ya kutegeka emizannyo gya All-Africa egy'omulundi ogwa kkumi, era nga mu kuzimba ebisaawe ebyo e Lusaka, Ndola ne Livingstone.<ref name="games">{{cite web |title=Zambia to build three stadia for 2011 All-Africa Games |url=http://english.peopledaily.com.cn/200602/22/eng20060222_244775.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20080924005753/http://english.peopledaily.com.cn/200602/22/eng20060222_244775.html |archive-date=24 September 2008 |access-date=6 November 2007 |publisher=People's Daily Online}}</ref> Ekisaawe kye Lusaka kyali kyakutuuza abawagizi 70,000 saako n'ebisaawe ebirala byakutuuza abantu 50,000 buli kimu. Gavumenti yali ekubiriza abantu ab'obwannannyini okwenyigira mu kuzimba ebisaawe ebyo kubanga waaliwo ebbula ly'ensimbi za gavumenti ez'okukozesa mu kuzimba ebisaawe ebyo. Oluvannyuma Zambia yava mu kaweefube w'okutegeka emizannyo gya All-Africa egya 2011, nga bagamba nti tebalina nsimbi zimala. Bwe kityo, Mozambique yadda mu bigere bya Zambia ng'omutegeka w'emizannyo gya All-Africa egya 2011.
Zambia era yazaala omuddugavu eyasooka (Madalitso Muthiya) okuzannyira mu United States Golf Open,<ref>{{cite news|url=https://www.chicagotribune.com/2008/05/05/a-rare-talent-from-an-unusual-source/|title=Zambia's Madalitso Muthiya a pioneer|newspaper=Chicago Tribune|date=5 May 2008|access-date=18 September 2013|archive-date=4 October 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131004222257/http://articles.chicagotribune.com/2008-05-05/sports/0805040183_1_zambia-frederick-chiluba-nationwide-tour|url-status=live}}</ref> emu ku mpaka za golf ennya ezisinga obunene.
Mu 1989, ttiimu y'eggwanga ey'omuzannyo gw'ensero yali ekola bulungi nnyo bwe yatuuka ku mutendera ogw'okuddamu okuzannya mu mpaka za FIBA Africa Championship era bw'etyo n'ekomekkereza ng'emu ku ttiimu ekkumi ezisinga okuba ez'amaanyi mu Afirika.<ref>{{Cite web |title=1989 African Championship for Men {{!}} ARCHIVE.FIBA.COM |url=http://archive.fiba.com/pages/eng/fa/event/p/cid/sid/2403/tid/0/_/1989_AfroBasket/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20211027160945/http://archive.fiba.com/pages/eng/fa/event/p/cid/sid/2403/tid/0/_/1989_AfroBasket/index.html |archive-date=2021-10-27 |access-date=2025-09-13 |website=archive.fiba.com}}</ref> Mu 2017, Zambia yakyaza era n'ewangula empaka z'omupiira gw'ebigere ogwa Pan-African ogwa U-20 African Cup of Nation ogw'abazannyi abali wansi w'emyaka 20.<ref>{{Cite news|url=https://www.lusakatimes.com/2016/12/16/zambia-outsmart-south-africa-win-record-cosafa-u20-crown/|title=Zambia outsmart South Africa to win record Cosafa U20 crown|date=16 December 2016|work=Lusaka Times|access-date=16 December 2016|archive-date=2 January 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230102225752/https://www.lusakatimes.com/2016/12/16/zambia-outsmart-south-africa-win-record-cosafa-u20-crown/|url-status=live}}</ref>
'''Ennyimba n'amazina'''
Obuwangwa bwa Zambia bubadde kitundu kikulu eky'enkulaakulana yaabwe oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze nga mw'otwalidde n'okweyongera kw'ebyalo by'obuwangwa n'ebifo ebikuumirwamu ebintu eby'edda. Ennyimba ezaaleeta amazina kitundu ku nnyanjula yabwe ey'obuwangwa era kirimu obulungi n'ekitiibwa ky'obulamu mu Zambia, okuva ku butategeerekeka bw'engoma ez'okwogera okutuuka ku ngoma ya Kamangu ekozesebwa okulangirira entandikwa y'omukolo gwa Malaila ogw'obuwangwa. Amazina ng'ekikolwa kikola ng'ekintu ekigatta abantu nga bali bumu ng'ekimu ku bintu ebikolebwa mu buwangwa bwabwe.<ref>{{cite web |date=14 June 2016 |title=The Unrivaled Zambian Culture |url=http://ayibamagazine.com/unrivaled-zambian-culture/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190330174848/http://ayibamagazine.com/unrivaled-zambian-culture/ |archive-date=30 March 2019 |access-date=30 June 2016 |website=Ayiba Magazine}}</ref>
'''Zamrock'''
Zamrock kika kya nnyimba ekyavumbulwa mu myaka gya 1970, era ekulaakulanyizza abagoberezi ab'amaanyi mu Bulaaya. Zamrock ennyonnyoddwa ng'okugatta ennyimba z'ekinnansi eza Zambia n'ennyimba ez'amaanyi eziddiŋŋana ezifaanana n'ebibinja nga Jimi Hendrix, James Brown, Black Sabbath, Rolling Stones, Deep Purple, ne Cream.<ref>{{Cite news|url=https://www.musicinafrica.net/magazine/salt-thunder-mind-altering-rock-1970s-zambia|title=Salt & thunder: The mind-altering rock of 1970s Zambia|date=11 December 2015|work=Music in Africa|access-date=25 May 2017|archive-date=8 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180708135232/https://www.musicinafrica.net/magazine/salt-thunder-mind-altering-rock-1970s-zambia|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite web |last1=S |first1=Henning Goranson |last2=Press |first2=berg for Think Africa |last3=Network |first3=part of the Guardian Africa |date=22 July 2013 |title=Why Zamrock is back in play |url=https://www.theguardian.com/world/2013/jul/22/zamrock-zambia-music-rerelease |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20161222003159/https://www.theguardian.com/world/2013/jul/22/zamrock-zambia-music-rerelease |archive-date=22 December 2016 |access-date=25 May 2017 |website=the Guardian}}</ref> Ebibinja ebimanyiddwa ennyo mu kika ky'ennyimba zino mulimu Rikki Ililonga ne bbandi ye Musi-O-Tunya, WITCH, Chrissy "Zebby" Tembo, ne Paul Ngozi ne bbandi ye Ngozi Family.<ref name="azambianband">{{cite web |title=We're a Zambian Band |url=http://theappendix.net/issues/2014/7/were-a-zambian-band |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20140903054502/http://theappendix.net/issues/2014/7/were-a-zambian-band |archive-date=3 September 2014 |access-date=26 August 2014 |publisher=theappendix.net}}</ref><ref>{{Cite web |title=Dusted Reviews: Witch - Lazy Bones!! |url=http://www.dustedmagazine.com/reviews/5657 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170914035049/http://www.dustedmagazine.com/reviews/5657 |archive-date=2017-09-14 |access-date=2025-09-13 |website=www.dustedmagazine.com}}</ref>
== Laba ne ==
* Ebyafaayo bya Zambia.
* Amawanga ga Africa.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Amawanga g'Afirika]]
<references />
[[Category:Amawanga agali wansi w'omukago gw'Amawanga amagatte]]
[[Category:Amawanga agatasalagana n'assemayanja]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
lfene0cac1hkd4i1powrd5d326fsyl0
Yoweri Museveni
0
7325
60967
47911
2026-07-11T15:55:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60967
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Yoweri Kaguta Museveni Tibuhaburwa''' (yazaalibwa nga 15 Ogwomwenda 1944) munnabyabufuzi Omunnayuganda era munnamagye eyawummula, abadde [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] owoomwenda okutuusa mu kaseera kano okuva nga 26 Gatonnya 1986.<ref>https://nilepost.co.ug/2020/12/21/opinion-open-letter-to-president-yoweri-tibuhaburwa-kaguta-museveni/</ref> Museveni yakulemberamu olutalo lw'omu nsiko ng'ayambibwako munnamagye genero Tito Okello ne genero [[Bale Travor]] olwamaamulako bapulezidenti ba Uganda okwali [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]] bwe yali tannawamba buyinza mu 1986.
Wakati w'emyaka gy'ekyenda ne nga giggwako, Museveni yatenderezebwa amawanga g'abazungu [[:en:New_generation_of_African_leaders|ng'omu ku bakulembeze b'omugigi omupya mu Africa.]] Obukulembe bwa Museveni bubaddemu okwetaba mu ntalo ng'olwa Congo, Olw'e [[Rwanda]], n'entalo endala mu kitundu kya African Great Lakes; okulumbagana eggye lya [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|Lord's Resistance Army eyali mu bukiikakkono bw'eggwanga, ne kireetawo obwetaavu bw'okudduukirira abantu;]] n'okukyusa ssemateeka; okuggyawo ekkomo ku bisanja mu 2005, n'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bukulembeze bw'eggwanga mu 2017.
Obukulembeze bwa Museveni bwogerwako abawandiisi nga obwannakyemalira oba obutali bwabwenkanya.<ref>https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-658-09216-0_9</ref> Amawulire gonna gabadde gaamaamirwa gavumenti.<ref>https://global.oup.com/academic/product/arbitrary-states-9780198856474?cc=us&lang=en&</ref> Tewabangawo kulonda mu [[Uganda National Cultural Centre|Uganda]] mu myaka amakumi asatu (30) okuva mu mwaka gwa lukumi mu lwenda mu kinaana mu mukaaga (1986) kwali kubadde kwa mazima na bwenkanya. Nga 16 Gatonnya 2021, Museveni yaddamu okulondebwa ku kisanja ekyomukaaga n'ebitundu ataana mu munaana n'obutundu mukaaga ku buli kikumi (58.6%), wadde nga waaliwo obutambi bungi n'ebyogerwa ku kuwamba bbookisi z'obululu, ebifo ebironderwamu ebisukka ebikumi ebina (400) ng'abalonzi bonna baalonda, n'okutyoboola eddembe ly'obuntu. Museveni gye buvuddeko yalemera ku ky'okuwummula; okusinziira ku muwabuzi wa Pulezidenti, Museveni tayagala kubeera mukulembeze ku myaka kinaana (80%).<ref>https://chimpreports.com/is-museveni-retiring-in-2026/</ref> Museveni yasembeddwa omumyuka wa Pulezidenti okwesimbawo ku bwapulezidenti mu kulonda kwa 2026.<ref>https://www.independent.co.ug/vp-alupo-ministers-endorse-musevenis-2026-candidature/</ref>
== Obuto bwe n'okusoma ==
Museveni yazaalibwa abazadde Mzee Amos Kaguta (1916–2013), omulaalo n'omukyala Esteri Kokundeka Nganzi (1918–2001, nga 15 Ogwomwenda 1944 e [[Rukungiri]]. Ava mu ggwanga ly'Abahima mu bwakabaka bwe Mpororo (nga kati kitundu ku Ankole).
Okusinziira ku [[:en:Julius_Nyerere|Julius Nyerere]], taata wa Museveni, Amos Kaguta, yali musirikale mu magye ga [[:en:King's_African_Rifles|King's African Rifles]] mu ssematalo owookubiri. Yali mu kibinja eky'abajaasi ekirwanyi ekyomusanvu. Noolwekyo Yoweri bwe yazaalibwa, abenganda ze baagambanga nti, "Taawa we yali mu-seven" (ekiteega “mu kyomusanvu”). Eno y'engeri gye yafunamu erinnya Museveni.
Oluvannyuma famire ye yasenguka n'egenda e [[:en:Ntungamo|Ntungamo]], mu bukulebeze bw'Abafuzi b'amatwale abangereza mu Uganda. Museveni yasomera ku masomero okuli Kyamate Elementary School, [[:en:Mbarara_High_School|Mbarara High School]], ne Ntare School ng'eno gye yasomera emisomo gye egya pulayimale ne sekendule. Era yasomerako ku ssettendekero ya [University of Dar es Salaamhttps://en.wikipedia.org/wiki/University of Dar es Salaam University of Dar es Salaam] mu [[Tanzania]] ku kusoma kwe okw'eddaala erya waggulu. Yasoma byanfuna na byabufuzi. Ssetttendekero eno mu kaseera kano ye yali entabiro ya bamwoyogwaggwanga ku ssemazinga wa Africa n'endowooza z'ebyobufuzi ez'ekinnammakisi. Bwe yali akyali ku ssettendekero, yatandikawo ekibina kya [[:en:University_Students'_African_Revolutionary_Front|University Students' African Revolutionary Front]] nga kye kali entabiri y'abayizi abalwanirira eddembe ly'obuntuera n'akulemberamu abayizi okugenda mu lutuula lwa FRELIMO-olwatuula mu Portuguese Mozambique gye baafumira okutendekebwa mu by'amagye. Mu kusoma ng'akolokota endowooza z'muzungu, [[:en:Walter_Rodney|Walter Rodney]], n'abalala, Museveni yawandiika ekitabo ku ngeri y'okuteekamu ebirowoozo bya [[:en:Frantz_Fanon|Frantz Fanon]] mu nkola mu kuleetawo enkyukakyuka ku 's ideas on revolutionary violence to post-colonial Africa.
== Omukululo gwe ==
=== 1971–1979: Eggye lya Front for National Salvation n'oggyako kwa Amin ===
Amagye agaali tegakkiriziganya ne Amin gaalumba Uganda nga gava e [[Tanzania]] mu Gwomwenda gwa 1972 wabula ne gatasobola. Mu Gwekkumi, [[Tanzania]] ne Uganda zaateeka omukono ku ndagaano ya Mogadishu Agreement eyagaana abayeekera okusinziira mu ggwanga lya Tanzania okulumba Uganda.<ref>https://books.google.com/books?id=9JKdBAAAQBAJ&pg=PT18</ref> Museveni yava mu baali bavuganya gavumenti ab'amaanyi n'atandikawo eggye lya Front for National Salvation mu 1973. Mu Gwomunaana gw'omwaka gwe gumu, yawasa [[Janet Museveni|Janet Kainembabazi]].<ref>http://allafrica.com/stories/201005240504.html</ref>
Mu Gwekkumi gwa 1978 amagye ga Uganda gaalumba Kagera Salient mu bukiikakkono bwa Tanzania, ekyatantikawo olutalo wakati wa [[:en:Uganda–Tanzania_War|Uganda ne Tanzania.]] Pulezidenti wa Tanzania Julius Nyerere yalagira eggye lya Tanzania People's Defence Force (TPDF) okulumba wamu n'okukunga bannayuganda abaali batawagira Amini okulwanyisa gavumenti ye. Museveni yasanyukira nnyo enteekateeka eno. Mu Ntenvu wa 1978 Nyerere n'amagye ge beegatta ku Museveni mu kibinja kya Silas Mayunga.<ref>https://books.google.com/books?id=nujsAAAAMAAJ</ref>
=== 1980–1986: Olutalo lwa Uganda olw'ekiyeekera ===
==== Obote II n'eggye lya National Resistance Army ====
Oluvannyuma lw'okumaamulako Amin mu 1979 n'okulonda okwawakanyizibwa ennyo okwakomywawo [[Milton Obote]] mu buyinza mu 1980, Museveni yakomawo mu Uganda n'abawagizi be okusobola okufuna obuwagizi mu byalo mu bitundu by'obukiikakkono n'obukiikakkonovvanjuba okusobola okutandikawo eggye lya [[:en:Popular_Resistance_Army|Popular Resistance Army]] (PRA). Olwo baateekateeka olutalo ku bukulembeze bwa Obote obwokubiri (Obote II) n'amagye ge agaalina ebyokulwanisa aga Uganda National Liberation Army (UNLA). Obulumbaganyi bwatandika n'okulumba enkambi y'amagye mu disitulikiti y'e Mubende mu kitundu ky'omu masekkati ga Uganda nga 6 Ogwokubiri 1981. Oluvannyuma , eggye lya PRA lyegatta ku kibinja ekirwanyi eky'eyaliko Pulezidenti [[:en:Yusufu_Lule|Yusufu Lule, ekya]] Uganda Freedom Fighters, okutondawo eggye lya National Resistance Army (NRA) nga kye kyali ekiwayi kyalyo eky'ebyobufuzi, [[National Resistance Movement]] (NRM). Ebibinja by'abayeekera ebibiri, ekya [[:en:Uganda_National_Rescue_Front|Uganda National Rescue Front]] (UNRF) n'ekyali ekya Uganda National Army (FUNA), byenganga amagye ga Obote. Eggye lya FUNA lyatandikibwawo mu bitundu bya [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]] mu bantu abaali batawagirwa Amin.<ref>http://www.c-r.org/accord/uganda/accord11/theconflict.shtml</ref>
Eggye lya NRA/NRM lyateekawo enteekateeka ya ssemasonga ekkumi "Ten-point Programme" nga ze zaali ezookukolebwako gavumenti eyali eddako, omwali: demokulasiya, ebyokwerinda, okuzzawo obumu mu bantu mu ggwanga, okulwanirira obwetwaze bw'eggwanga, okussaawo ebyenfuna ebiganyula buli munnansi era eby'olubeerera; okutumbula obuweereza eri abantu; okumalwo obuli bw'enguzi n'okukozesa obubi obuyinza; okumalawo obutali bwenkanya; okukolagana n'amawanga amalala agali ku ssemazinga wa Africa n'ebyenfuna ebyalina okubeeramu abagagga ennyo wamu n'ebyo ebirumiriwa abantu ba bulijjo.<ref>http://www.c-r.org/accord/uganda/accord11/profiles.shtml</ref>
Ekitongole ekikessi ekya [[:en:Central_Intelligence_Agency|Central Intelligence Agency]] nga kisinziira ku bibalo bya ''World Factbook'' kiteebereza nti obukulembeze bwa Obote bwali buvunaanyizibwa ku kufa kw'abantu ba bulijjo abasukka emitwalo ekkumi (100,000) okwetooloola Uganda. civilian deaths across [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/uganda/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-20 |archive-date=2021-02-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210213104751/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/uganda/ |url-status=dead }}</ref>
==== Endagaano y'e Nairobi eya 1985 ====
Nga 27 Ogwomusanvu 1985, okweyawulamu mu gavumenti y'ekibiina kya Uganda People's Congress kyasobozesa eyali omuduumizi w'amagye gya Obote, Loteenanti- Genero Tito Okello , eyali Omukyoli okuwamba obuyinza. Museveni ne NRM/NRA baali banyiivu nnyo nti enkyukakyuka gye baali balwaniridde okumala emyala ena (4) yali "eyingiriddwa" eggye lya UNLA, kye baalaba nga waaliwo nnyo okutyoboola eddembe ly'obuntu mu bukulembeze bwa Obote II.<ref>https://www.jstor.org/stable/161322</ref>
Wadde nga waaliwo okukkiriziganya, wabula, eggye lya NRM/NRA oluvannyuma lyakkiriziganya enjogerezeganya ez'emirembe n'ekibinja ekyakulemberwamu Pulezidenti wa Kenya President Daniel arap Moi. Enjogerezeganya ezaakulungula ebbanga okuva nga 26 Ogwomunaana okutuuka nga 17 Ntenvu, The talks, which lasted from 26 August to 17 December, zaaleetawo akaseera ak'eddembe era okulwana ne kusirika amangu ddala. Endagaano ey'enkomeredde yateekebwako omukono e Nairobi, nga yateeka essira ku kuteeka wansi ebyokulwanyisa, okuggya amagye mu [[Kampala]], okugatta amagye ga NRA n'aga gavumenti, okuteeka obukulembeze bw'ekibinja ky'abayeekera ekya NRA ku kakiiko k'amagye. Bino tebyatuukirizibwa.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Times</ref>
==== Olutalo lw'e Kampala ====
Bwe yali yeetabye mu njogerezeganya ezeemirembe, Museveni yali ateebereza amagye ga Genero Mobutu Sésé Seko owa Zaire okwetabya amagye ga Zaire mu kuyambako amagye ga munnamagye Okello okuvuunika gavumenti. Wabula, nga 20 Gatonnya 1986, enkumi n'enkumi z'amagye agaali amawulize eri Amin nga gayambibwako amagye ga Zaire gaayingira mu Uganda. Amagye gano gaayingrawo oluvannyuma lw'okutendekebwa okwekyama mu Zaire okuva mu kusaba okwali kukoleddwa Okello ennaku kkumi emabega.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Guardian</ref>
Nga 22 Gatonnya, amagye ga gavumenti mu Kampala gaali gatandise okuva mu bifo byago olwo abayeekera ne basobola okufuna amaanyi nga basinziira mu bitundu by'obukiikakkono n'obukiikakkono-ggwanjuba.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Times</ref>
Museveni yalayizibwa ku Bwapulezidenti nga 29 Gatonnya. "Kuno si kukyusa bukyusa magye, nkyukakyuka ey'omuggundu," Museveni bwe yategeeza oluvannyuma lw'omukolo ogwakulemberwamu Ssaabalamuzi enzaalwa ya Bungereza Peter Allen. Bwe yali ayogerako eri enkumi n'enkumi z'abantu wabweru wa Paalamenti, Pulezidenti omuggya yasuubiza okukomyawo demokulasiya, "Abantu ba Africa, bannayuganda, balina eddembe okubeera ne gavumenti essa ekitiibwa mu demokulasiya."Si kuyambibwa buyambibwa okuva eri gavumenti yonna, abantu be balina okukola gavumenti, sso si gavumenti yo nga yo." <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Times</ref>
=== Okujja mu buyinza: 1986–1996 ===
[[File:ReaganMuseveni.jpg|thumb|Ensisinka ya Museveni ne Pulezidenti [[Ronald Reagan]] mu maka g'Obwapulezidenti aga White House mu Gwekkumi gwa in October 1987]]
==== Okuzzaawo ebyobufuzi n'ebyenfuna ====
Uganda yatandika okwetaba mu nteekateeka ya IMF ey'okuddaabulula ebyenfuna mu 1987. Ebiruubirirwa byayo mwalimu okuzzaawo okukuwasizaako bannabyanfuna okusobola okukuza, okusiga ensimbi, okutondawo emirimu kko n'ebintu ebitundibwa wabweru w'eggwanga; okukyusa ebyenfuna okwesigamwa ebyenfuna by'eggwanga naddala okutumbula ebyobusuubuzi nng'essira lyali liteereddwa ku kwongera ku bintu ebitundibwa wabweru w'eggwanga; okuggyawo obukwakkulizo n'okutereeza ebitongole bya gavumenti okusobola okutondawo enkulaakulana ey'ensibo mu byenfuna kko n'okukulaakulanya ebitongole by'obwannakyewa n'okusobozesa buli omu okubeera n'omukisa okwetaba mu byobusuubuzi ku madaala gonna.<ref>https://web.archive.org/web/20000529093127/http://members.aol.com/apuuli/sapuga.htm</ref>
==== Eddembe ly'obuntu n'ebyokwerinda munda mu ggwanga ====
NRM yajja mu buyinza ng'esuubiza okuzzaawo ebyokwerinda n'okuteeka ekitiibwa mu ddembe ly'obuntu. Mu butuufu, kino kiri mu nteekateeka ya NRM eya ssemasonga ekkumi (10) "NRM's ten-point programme", nga Museveni bwe yakinogaanya mu kwogera kwe ng'alayira.<ref>https://www.nytimes.com/1986/01/30/world/rebel-sworn-in-as-uganda-president.html</ref><ref>http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/-/688342/851112/-/ff1ofj/-/index.html</ref>
Ssemasonga eyookubiri ku nteekateeka yaffe ya byakwerinda by'abantu n'ebintu byabwe. Buli muntu mu Ugannda alina okubeera n'obukiimi [obwannamaddala] okusobola okubeera awantu wonna w'ayagadde. Omuntu yenna, oba ekibinja kyonna ekitiisatiisa ebyokwerinda by'abantu baffa birina okukolebwako ewatali kisa. Bannayuganda balina kufa okufa okwobutonde kwe tutalinaako busobozi bwonna, naye si kuttibwa bantu bannaffe abagenda mu maaso n'okwegolorera kko n'okussiza ku ttaka lyaffe.
Newankubadde nga Museveni ka yali akulira gavumenti empya mu Kampala, NRM yali tesobola kulaga busobozi bwayo okwetooloola Uganda yonna, okulwanisa abaali bagirwanisa ab'enjawulo. Okuva ku ntandikwa y'Obwapulezidenti bwa Museveni, yalina obuwagizi bungi okuva mu bantu abaali mu luse lw'Olunnabantu mu bukiikakkono n'obukiikakkono-ggwanjuba, Museveni gye yali yasimba amakanda. Museveni yasobola okufuna Abakalamajongo, abaalina akasaayi k'obulunzi bw'ente mu kitundu ky'obukiikaddyo-vvanjuba ekyalimu abantu abatono abataalina ddoboozi lya nkizo nnyo mu byabufuzi, okubeera ku ludda lwe ng'abawa ekifo mu gavumenti empya. Ekitundu ky'obukiikaddyo okwetooloola ensalo ya Sudan, wabula, kyo kyamutawaanya nnyo. Mu kitundu kya, ekyalimu Abakakwa n'Abalugubala (mu kusooka abaali bawagira Amini), ebibinja by'abayeekera okwali ekya UNRF ne FUNA byalwana okumala emyaka egiwera okutuusa lwe baagatta agaali gasumbibwa ekitundu ne demokulasiya mu kitundu ekyali kyogerwako. Omukulembeze w'ekibinja ky'abayeekera ekya UNRF, [[Moses Ali]], yava mu by'obuyeekera era ne yeewaayo eri gavumenti n'afuulibwa omumyuka wa ssaabaminisita owookubiri. Abantu okuva mu bitundu by'obukiikaddyo bw'eggwanga baalaba okujja kwa gavumenti mu buyinza eyali ekulemberwa omuntu eyali ava mu bukiikakkono bw'eggwanga ng'ekintu ekyabakankanya ennyo. Ebibinja by'abayeekera byatandikibwawo abantu b'e Lango, Acholi, ne Teso, baafufuggazibwa olw'amaanyi g'eggye lya NRA okujjaku mu bitundu by'ewala ennyo ensalo ya Sudan gye yali ebasobozesa. Ekibinja ky'abayeekea ekyali mu bitundu bya Acholi ekya Uganda People's Democratic Army (UPDA) kyalemwa okulemesa NRA okubeera mu kitundu kya Acholi, ekyaleka ekibiina ky'abayeekera ekya Holy Spirit Movement (HSM) nga si kimativu. Okuwangulwa kw'ebibiina by'abayeekera byombi okwali UPDA ne HSM olutalo kwalulekamu ekibinja oluvannyuma ekyategeereeka nga ekya Lord's Resistance Army (LRA), ekyali kiyinza okwekyusiza Abacholi bo bennyini.<ref>https://books.google.com/books?id=-kmTe1XVcW4C&pg=PA415</ref>
[[File:80th_Anniversary_Kim_Il-Sung.jpg|thumb|Museveni (olunyiriri olusooka, owookusatu okuva ku ddyo) ku bikujjuko by'amazalibwa ga Kim Il-sung ag'emyaka ekinaana (80) mu 1992]]
Eggye lya NRA oluvannyuma lyafuna ekifaananyi ekirungi bwe kyatuuka mu kussa ekitiibwa mu ddembe ly'abantu aba bulijjo, nerwankubadde oluvannyuma Museveni yakolokotwa olw'okukozesa abaana mu magye ge. Ekintu ekitaalaga mpisa mu ggye lya NRA era ne kyonoona ekifaananyi ky'obwenkanya kye baali bafunye. "Abasajja ba Museveni bwe baali baakajja beeyisa bulungi nnyo era ne tubaaniriza," omunakyalo omu bwe yategeeza, "naye oluvannyuma ne batandika okukwata abantu n'okubatta."<ref>http://www.dailytimes.com.pk/default.asp?page=story_30-5-2002_pg3_4</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.teachkidspeace.org/doc315.php |access-date=2022-11-20 |archive-date=2006-09-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060910160452/http://www.teachkidspeace.org/doc315.php |url-status=dead }}</ref>
Mu Gwokusatu gwa 1989, ekitongole kya Amnesty International kyafulumya alipoota ku ddembe ly'obuntu mu Uganda, eyatuumibwa, "T''he Human Rights Record 1986–1989"''. Ekitongole kino kyawandiika ku kutyoboola eddembe ly'obuntu okwali kweyongedde ennyo mu Uganda okwali kukolebwa amagye ga NRA. Okusinziira ku mukungu w'ekibiina ky'amawanga amagatte, Olara Otunnu, yategeeza nti Museveni yeetaba mu kittabantu ekya Nilotic – luo ku bantu abaali babeera mu kitundu ky'obukiikaddyo bw'eggwanga. Mu kaseera akamu olutalo mwe lwanyiinyiitirira ennyo, wakati w'Ogwekkumi ne Ntenvu wa 1988, eggye lya NRA lyaggya abantu abasukka mu mutwalo ogumu (100,000) mu maka gaabwe ne mu kibuga ky'e Gulu mu bukake.Abajaasi batta ebikumi n'ebikumi by'abantu bwe baali babakaka okutambula, okwokya amaka gaabwe wamu n'ebyagi (amatereko g'emmere).<ref>https://web.archive.org/web/20071107113401/http://web.amnesty.org/library/Index/ENGAFR590011999?open&of=ENG-UGA</ref> Wabula, mu kuggywa kwalwo, alipoota yawa abantu abamu essuubi.
Wabula, nga 13 Ogwomwenda, eyaliko [[:en:Inspector_General_of_Police|ssenkulu wa Poliisi]] wa Museveni, Genero Kale Kayihura yateekebwa ku lukalala lw'abaalina okussibwako envumbo ekitongole kya America ekirwanirira eddembe ly'obuntu ekya [[:en:United_States_Department_of_the_Treasury|United States Department of the Treasury]] olw'okutyoboola ennyo eddembe ly'obuntu mu kiseera we yabeere ssaabaduumizi wa poliisi (Okuva mu 2005 okutuuka mu Gwokusatu gwa 2018). Kino kyali kiva mu mirimu egyakolebwanga ekitongole kya poliisi ekya "Flying Squad Unit" ekyatulugunyanga ennyo abantu kko n'obuli bw'enguzi. Oluvannyuma Kayihura yasikizibwa [[:en:Martin_Okoth_Ochola|Martin Okoth Ochola]].
=== Alondebwa mu kisanja ekisooka (1996–2001) ===
==== Okulonda ====
Okulonda okwasooka mu gavumenti ya Museveni kwaliwo nga 9 Ogwokutaano 1996. Museveni yawangula [[:en:Paul_Ssemogerere_(politician)|Paul Ssemogerere]] ow'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]], eyawakanya ebyava mu kulonda mu kibiina ky'omukago gwa "Inter-party forces coalition", kwossa ne Kibirige Mayanja eyawakanya ennyo engeri abalonzi gye baali bawandiisiddwamu. Museveni yawangula n'ebitundu nsanvu mu bibiri n'obutundutundu butaano ku buli kikumi. Okuva ku bitundu by'abalonzi nsanvu mu bibiri n'obutundutundu mukaaga ku buli kikumi abaali balina okulonda. Wadde ng'ebitongole by'ensi yonna ne Bannayuganda abatunuulira ebyobufuzi baalaba okulonda kuno ng'okutuufu, abaakwetabamu bonna baagaana ebyakuvaamu. Museveni yalayizibwa nga Pulezidenti omulundi Ogwokubiri nga 12 Ogwokutaano 1996.<ref>https://books.google.com/books?id=9v1MnKYHSLoC</ref>
Mu 1997 yatandikawo okusoma kwa bonnabasome okw'obwereere okwa Pulayimale.<ref>https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-11601101</ref>
Okulonda okw'omulundi ogwokubiri waliwo mu mwaka gwa 2001. Pulezidenti Museveni yafuna obululu ebitundu nkaaga mu mwenda (69) ku buli kikumi era n'awangula munne eyamuli ku mbiranye [[:en:Kizza_Besigye|Kizza Besigye]]. Besigye yali nnyo ku lusegere lwa Pulezidenti Museveni era ye yali omusawo we mu kaseera we baabeerera mu lutalo lw'omu nsiko. Wabula, ababiri bano baafuna obutakkaanya bwe twali nga tetunnagenda mu kulonda kwa 2001, Besigye we yasalirawo okwesimbawo ku bwapulezidenti.<ref>https://www.bbc.com/news/world-africa-12431180</ref> Okunoonya akalulu ka 2001 kwaliwo nnyo okulaga obukyayi nga Pulezidenti Museveni yali atiisatiisa okuteeka abaali bamuvuganya "ebigere mukaaga wansi we".<ref>http://www.csmonitor.com/World/Africa/2015/0714/In-Uganda-Museveni-finds-biggest-election-obstacle-in-former-friends</ref>
Okulonda kwavaamu okwekubira enduulu okwakolebwa mu [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|kkooti etaputa ssemateeka ensukkulumu]] nga Besigye ye yakuteekayo. Kkooti yasalawo nti okulonda kwali kwa mazima na bwenkaya wabula n'egaana okusazaamu ebyava mu kulonda nga beesigama ku balamuzi basatu (3) abaasalawo nti okulonda tekusazibwamu n'ababiri (2) abaasalawo nti okulonda kusazibwemu kw'abo abatuula ku kakiiko ka kkooti ensukkulumu etaputa ssemateeka. Kkooti yasalawo nti newankubadde okulonda kwalimu ebintu ebitakkirizibwa mu mateeka bingi, tebyataataaganya bintu byava mu kulonda. Ssaabalamuzi [[:en:Benjamin_Odoki|Benjamin Odoki]] n'omulamuzi Alfred Karokora ne Joseph Mulenga omusango baagusalira ku ludda lw'omuwawaabirwa sso nga ate abalamuzi Aurthur Haggai Oder ne John Tsekoko bo omusanga gaagusalira ku ludda lwa Besigye.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/Elections/-/2787154/861074/-/item/2/-/6ngvlz/-/index.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2017-07-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170706015048/http://www.monitor.co.ug/Elections/-/2787154/861074/-/item/2/-/6ngvlz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
==== Ebirabo ky'ensi yonna ====
Museveni yalondebwa nga ssentebe w'[[Organisation of African Unity|ekibiina ekitaba amawanga g'ensi yonna ekya Organisation of African Unity]] (OAU) mu 1991 ne 1992.
Oboolyawo obuwanguzi Museveni bwe yaakasinga okutuukako wamu ne gavumenti ye ye kaweefube w'okulwanyisa nnawookeera w'ekirwadde kya mukenenya. Mu myaka gya 1980, [[Yuganda|Uganda]] yali emu ku nsi ezaali zisingamu omuwendo gw'abantu abaali balina akawuka akaleeta obulwadde bwa mukenenya okwetooloola ensi yonna, naye mu kaseera kano, omuwendo gw'abantu abano gugenze gukendeera mu Uganda. Era eggwanga lyogerwako ng'eririna abalwadde ba mukenenya abatono ennyo mu lutalo lw'okulwanyisa akawuka akaleeta ekirwadde kya mukenenya okwetooloola ensi yonna (laba AIDS in Africa). Emu ku nteekateeka ezikulembeddwamu Pulezidenti Museveni okulwanyisa obulwadde bwa mukennenya n'akawuka akaleeta mukenenya y'enteekateeka ya ABC. Enteekateeka ya ABC yalimu ebitundu ebikulu bisatu "Okwewala, Okubeera omwesigwa, Oba okukozesa obupiira, singa A ne B zibeera teziteekeddwa mu nkola." Mu Gwokuna gwa 1998, Uganda yafuuka ensi eyasooka okulangirirwa okubeera n'obusobozi okwewola wansi w'enteekateeka y'okuyamba ensi enjavu eya "Heavily Indebted Poor Countries" (HIPC), n'efuna obuyambi bw'obukadde bwa ddoola za America lusanvu "US$700".<ref>https://web.archive.org/web/20050317144306/http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/AFRICAEXT/UGANDAEXTN/0%2C%2CcontentMDK%3A20225952~menuPK%3A473833~pagePK%3A141137~piPK%3A217854~theSitePK%3A374864%2C00.html</ref>
Museveni yasiimibwa olw'enteekateeka ze ezimu ez'okuyamba abakazi mu ggwanga. Yakolako n'omukyala [[Specioza Kazibwe]], ng'omumyuka we ku bwapulezidenti, kumpi okumala emyaka kkumi, era n'akola kya maanyi nnyo okusobozesa abakazi okugenda okusoma. Ku ludda olulala, Museveni yagaana okusaba kw'abakyala okubeera n'obuyinza ku ttaka lya famire (eddembe ly'abakyala okubeera n'obuyinza oba n'omugabo ku bintu omukyala by'abeera akoze n'omwami nga bali mu bufumbo).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.wougnet.org/Documents/gender_politicalparties.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2012-01-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120118231702/http://www.wougnet.org/Documents/gender_politicalparties.html |url-status=dead }}</ref>
[[:en:New_York_Times|Olupapula lw'amulire olufulumira mu America olwa "''New York Times'']]''" bye lwayogera ku Museveni mu'' 1997.<ref>https://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F30916FF385B0C768DDDAF0894DF494D81</ref><blockquote>Ennaku zino za kwenyumirizaamu nnyo eri eyaliko omuyeekera nga mu kaseera kano y'akulembera Uganda. Akozesa enteekateeka n'obubonero bw'abakulembeze okukuuma obuyinza n'okutuuka ku kiruubirirwa kye. Abakukunavu wamu n'abakugu abamu ku lukalu lwa Africa bagamba nti , tekyewuunyisa nnyo. Pulezidenti Yoweri K okukola ekyo. Museveni yatandika omugendo gw'endowooza okukyusa ennyo Africa, okumalirawo ddala obuli bw'enguzi, okuteekawo gavumenti engumu enno nga bwe kyali mu kiseera ky'olutalo lw'endowooza (Cold war). Mu nnaku zino, aboogezi ku nsonga z'ebyobufuzi okwetooloola ssemazinga bayita Mw. Museveni [[:en:Otto_von_Bismarck|Bismarck]] wa Africa. Abantu abamu bamutwala ng'omuzira wa Africa omulala ng'addirira omuzira wa South African Pulezidenti [[Nelson Mandela]].</blockquote>Mu mpapula entongole ezaafulumizibwa Madeleine Albright mu Ntenvu wa 1997 ng'alambula olukalu lwa Africa nga ssaabawandiisi w'ettwale, Museveni yayogerwako obukulembeze bwa Clinton "ng'entabiro y'essuubi" atambulira ewamu "n'okutaba ebiwayi ebibiri ebya demokulasiya", newankubadde nti Uganda eddukanyzibwa ku musingi gw'ebyobufuzi obw'ebibiina ebingi.<ref>https://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9D05EED6143FF935A25751C1A961958260&sec=&spon=&pagewanted=all</ref>
Museveni abadde nnyo munywanyi ow'omugaso owa United States mu lutalo lw'ekiyeekera.<ref>https://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9D05EED6143FF935A25751C1A961958260&sec=&spon=&pagewanted=all</ref>
==== Akakuubagano k'ekitundu ====
Oluvannyuma lw'[[:en:Rwandan_genocide|ekittabantu ekyali mu Rwanda mu mwaka gwa]] 1994, gavumenti ya [[Rwanda|Rwanda yawulira ng'etidde nnyo olw'okubeera n]]'okwetooloola ennyo ensalo ya Rwanda mu [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] (DRC) eyali ey'eyaliko omusirikale wa Rwanda owa gavumenti eyali evuddeko. Abajaasi bano baayambibwako Mobutu Sese Seko, okukulemberamu Rwanda (nga bayambibwako Museveni) n'abayeekera ba Loteenaanti Kabila abeetaba mu Lutalo lwa Congo olwasoosa okusobola okumaamulako Mobutu okusobola okutwala obuyinza mu DRC.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |access-date=2022-11-20 |archive-date=2021-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210305153031/http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |url-status=dead }}</ref>: 267–268
Mu Gwomunaana gwa 1998, Rwanda ne Uganda baddamu okulumba DRC mu lutalo lwa Congo olwokubiri, nga mu kiseera kino baali baagala kumaamulako Kabila, eyaliko munywanyi wa Museveni ne Kagame. Museveni ng'ali wamu n'abawi b'amagezi abatono abaamuli ku lusegere baakola okusalawo okusindika eggye lya Uganda People's Defence Force (UPDF) mu DRC. Abantu ab'enkizo ennyo baalaga nti Paalamenti ya Uganda n'abawabuzi ku ludda lw'abantu aba bulijjo baali tebeebuziddwako ku nsonga eno, nga bwe kirambikibwa mu ssemateeka wa 1995.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |access-date=2022-11-20 |archive-date=2021-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210305153031/http://journals.cambridge.org/action/displayFulltext?type=1&fid=78408&jid=MOA&volumeId=39&issueId=02&aid=78407 |url-status=dead }}</ref> : 262–263 Museveni mu kaseera kano yakunga abantu abaali bifo eby'enkizo okwenyigira mu nsonga eno.<ref>http://www.crisisgroup.org/home/index.cfm?id=1646&l=1</ref> "Twawulira nga bannansi ba Rwanda be baatandika olutalo era gwali mulimu gwabwe okugenda mu maaso okumariza omulimu, naye Pulezidenti waffe yatwala obudde n'atumatiza nti twalina omukono ku kyali kigenda mu maaso mu Congo", omujaasi ow'oku ntikko ye yayogera ebyo. Ensonga entongole lwaki Uganda yeetaba mu lutalo luno kwe kukomya "ekittabantu" ekyali kikolebwa ku bantu b'ekika ky'e Banyamulenge mu DRC nga balwanagana n'amagye ga Rwanda wamu n'ago aga Kabila eyali alemereddwa okuteeka obukuumi ku nsalo wamu n'okukkiriza amagye ga Allied Democratic Forces (ADF) okulumba Uganda nga gatera okusinziira mu DRC. Mu butuufu, amagye ga UPDF gaateekebwa munda mu DRC, mu buwanvu obusukka kkiromita lukumi (1,000) (620 mi) bu buvanjuba bwa Uganda ku we basalaganira ne DRC.<ref>http://www.crisisgroup.org/home/index.cfm?id=1646&l=1</ref>
Amagye okuva e Rwanda nee Uganda gaalumba era ne gayingira ekitundu ky'eggwanga ekyalimu ennyo ebyobugagga eby'omu ttaka n'embaawo. Obulumbaganyi buno bwaviirako eggwanga lya America okuwera obuyambi bwonna bwe lyali liwa Uganda, ekintu ekyayiwa ennyo obukulembeze bwa Clinton kubanga yali asuubidde okukozesa Uganda ng'entabiro y'enteekateeka y'okumalawo obutabanguko mu Africa eya "African Crisis Response". Mu 2000, amagye ga Rwanda ne Uganda gaalwanagana ku bunyomero bwa mirundi esatu mu kibuga kya DRC eky'e Kisangani, ekyaviirako okutya wamu n'okuseebengerera kw'enkolagana wakati wa Kagame ne Museveni. Gavumenti ya Uganda ezze ekolokotebwa nnyo olw'okwongera amaanyi mu kakuubagano k'e Ituri, akamu ku bukuubagano obwali mu lutalo lw'e Congo olwokubiri. Amagye ga Uganda mu butongole gava mu Congo mu 2003 era ekibinja ky'ekibiina ky'amawanga amagatte ekikuuma emirembe ne kiteekebwa mu kifo kino. Mu Ntenvu wa 2005, [[:en:International_Court_of_Justice|Kkooti y'ensi yonna etaputa ssemateeka]] yasala nti Uganda wali ya kuliyirira DRC olw'okutyoboola eddembe ly'obuntu olwakolebwa mu lutalo lwa Congo olwokubiri.<ref>https://web.archive.org/web/20061002125625/http://www.icj-cij.org/icjwww/ipresscom/ipress2005/ipresscom2005-26_co_20051219.htm</ref>
=== Ekisanja ekyokubiri (2001–2006) ===
==== Okulonda kwa 2001 elections ====
Mu 2001, Museveni yawangula okulonda kw'obwapulezidenti nga ye yasinga okufuna ebitundu by'obululu ebisinga obungi, nga yali yeesimbyewo n'eyali mukwano gwe ate era omusawo we Kizza Besigye nga ye yamuli ennyo ku mbiranye. Mu kamu ku bubade obwamutunda ennyo mu bantu, Museveni yatambulira ku Booda booda okugenda okutwalayo empapulaze ez'okumusunsula okuwesimbawo. ''Bodaboda'' okusinziira ku ndowooza z'abazungu, booda booda kika kya ntambula ekya layisi wabula nga kya bulabe nnyo, ekitambuza abasaabaze okwetooloola ebibuga n'ebyalo mu kitundu ky'obugwanjuba bwa East Africa.<ref>https://web.archive.org/web/20060209001940/http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html</ref>
Waaliwo okwemulugunya n'obukambwe bungi mu kunoonya akalulu k'obwapulezidenti mu 2001, mwalabikiramu okutyoboola eddembe ly'obuntu oluvannyuma lw'okulangirira Museveni ku buwanguzi. Besigye yagenda mu kkooti ya Uganda ensukkulumu okuwakanya ebyali bivudde mu kulonda. Abalamuzi babiri ku bataano baasala nga bagamba nti okulonda kwalimu ebirumira bingi era ebyali bikuvuddemu byalina okusazibwamu. Abalamuzi abalala bo baasala nti ebirumira bino byali tebitaataaganyizza byava mu kulonda , wabula ne bateesa nti, "waliiwo obujulizi obwali bulagira ddala nti omuwendo gw'ebifo ebyalondebwamu mungi byalimu okubba obululu" ne mu bitundu by'eggwanga ebirala, "era ne kiba ng'akawaayiro k'okubeera n'okulonda okw'amazima n'obwenkanya nga katyoboolwa."<ref>https://web.archive.org/web/20060209001940/http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/08/13/wwide13.xml&sSheet=/news/2005/08/13/ixworld.html</ref>
==== Ebyobufuzi by'abangi n'okukyusa ssemateeka. ====
[[File:BushMuseveniEntebbe2003.jpg|thumb|Pulezidenti Museveni ne Pulezidenti wa U.S. [[:en:George_W._Bush|George W. Bush]] mu Gwomukaaga gwa 2003]]
Oluvannyuma lw'okulonda, ebibiina by'ebyobufuzi ebyali birinnya mu kimu ne Museveni byatandika kakuyege w'okukola ennongoosereza mu ssemateeka aggyibwemu akawaayiro k'ekkomo ku bisanja bya Pulezidenti, okumusobozesa okuddamu okwesimbawo mu kulonda kwa 2006. Ssemateeka wa 1995 yali yateeka ekkomo lya bisanja bibiri ku Pulezidenti abeera aliko.
Enteekateeka y'okukyusa ssemateeka n'ebyali bigambibwa okumalawo oludda oluvuganya mu byobufuzi by'eggwanga kyakolokotebwa nnyo abantu aboogera ku byobufuzi kuno, ebibiina by'ensi yonna, n'abagabirizi b'obuyambi mu Uganda. Mu kiwandiiko ekyaweebwako bannamawulire ekyakolebwa ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC), kyanenya Museveni olw'okwetaba mu "nteekateeka y'okubeera pulezidenti okutuusa lw'alifa", wamu n'okuwa ababaka ba paalamenti enguzi okusobola okuwagira okukonga ennongoosereza mu ssemateeka, abakulembeze ba FDC bwe baategeeza:
: Eggwanga linyiikaavu nga bannayuganda bangi tebaagala [nonoosereza mu ssemateeka]. Singa paalamenti egenda mu maaso n'okuggya ekkomo ku bisanja pulezidenti by'alina okukoma okwesibirako, kino kiyinza okuleetawo obusambattuko obw'amaanyi, okusiiga ebyobufuzi ekifaananyi ekibi, era kiyinza okuvaamu okuttattana engeri y'okukyusaamu obuyinza era noolwekyo... Twandiyagadde okusaba Pulezidenti President Museveni yeewe ekitiibwa, wamu ne ssemateeka mwe yayita okulondebwa nga Pulezidenti mu 2001 mwe yasuubiriza eggwanga n'ensi yonna okutwaliza awamu okuwaayo obukulembeze mu mirembe era mu ngeri ennungamu ku nkomerero y'ekisanja kye ekyokubiri era ekisembayo. Ekitali ekyo, yali wa kulabibwa ng'omulimba kayingo n'omufere w'ebyobufuzi eggwanga gwe likyafunye.
Nga bwe kyalabibwa abatunuulizi by'ebyobufuzi abamu, omwali [[:en:Wafula_Oguttu|Wafula Oguttu]], Museveni gye buvuddeko yategeeza nga bwe yalina endowooza y'okubeera mu woofiisi emiundi kkumi n'etaano (15) n'okusukkawo, ekintu ekiraga nti yali aweereddwa amagezi amakyamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.theperspective.org/africabigmen.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2005-11-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20051101065818/http://www.theperspective.org/africabigmen.html |url-status=dead }}</ref> Ebigambo munnansi wa Repubulic of Ireland eyali alwanyisa obwavu Bob Geldof bye yayogera abawagizi ba Museveni ne beekalakaasiza wabweru w'ekitebe kya Bungereza mu Kampala. "Twesonyiwe Museveni. Obudde bo buweddeko, genda," omuyimbi nnakinku bwe yategeeza mu Gwokusatu gwa 2005, ng'annyonnyola nti enteekateeka ya Museveni okukyusa ssemateeka yali ekontana ne bye yakola omwali okulwanyisa obwavu n'okulwanyisa akawuka akaleeta ekirwadde kya mukenenya kkon'obulwadde bwa mukenenya.<ref>http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/africa/4371265.stm</ref> Mu kiwandiiko ''[[:en:Boston_Globe|Boston Globe]]'' mwe yayoleseza endowooza ye era ne mu kwogera kwa Wilson Center, eyaliko omubaka wa U.S. mu Uganda Johnnie Carson yavumirira nnyo Museveni olw'enteekateeka eno. Ng'oggyeko okutwalibwa nga Pulezidenti "owannamaddala eyali aleeseewo enkyukakyuk" nga "obukulembeze bwe obwali buleeseewo obutebenkevu n'enkulaakulana", Carson naye yategeeza nti, "tuyinza okuba nga tugenda kufuna Mugabe omulala agenda okussaawo [[Zimbabwe]] endala". "Abatunuulizi b'ebyobufuzi bangi balaba enteekateeka ya Museveni okukola ennogoosereza mu ssemateeka ng'egenda okuzzaawo obuzibu obusinga okulabibwako mu bakulembeze ba Africa abangi ababeera bataagala kukulembera nga bagoberera ssemateeka kko n'obutaagala kuwaayo buyinza".<ref>http://www.boston.com/news/globe/editorial_opinion/oped/articles/2005/05/01/a_threat_to_africas_success_story/</ref>
Mu Gwomusanvu gwa 2005, [[Noowe|Norway]] yafuuka ensi ya Bulaaya eyookusatu oluvannyuma lw'emyezi mitono okulangirira akabonero k'okusala obuyambi ku Ugandanga yeekuusa ku bukulembeze mu ggwanga. UK ne Ireland baakola ekintu kye kimu mu mwezi Gwokutaano."Minisita waffe ow'ensonga z'ebweru yayagadde okulambika ensonga bbiri: okukyusa ebisanja bya Pulezidenti ng'okola ennongoosereza mu ssemateeka, n'obuzibu bw'obutaleka bannabyabufuzi kwetaaya, eddembe ly'obuntu n'obuli bw'enguzi", omubaka wa Norway Tore Gjos bwe yategeeza.<ref>https://mg.co.za/article/2005-07-19-norway-cuts-aid-to-uganda</ref> Ng'ensonga enkulu eyayogerwako kwali kukwata ababaka ba paalamenti ababiri ab'oludda oluvuganya okuva mu kibiina kya FDC. Abalwanirizi b'eddembe ly'obuntu baatwala okukwatibwa kw'abantu bano okubeeramu ebyobufuzi. Abatunuulizi b'eddembe ly'obuntu baategeeza nti "okukwata ababaka ba Paalamenti bano kiraga okweyagaliza mu byobufuzi".<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Human_Rights_Watch</ref> Alipoota ya [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi]] yonna eyeekyama eyasomolwa mu mwezi Gwokutaano yategeeza nti abawozi b'ensimbi yonna bayinza okusalako obuyambi bwabwe olw'enteekateeka ezityoboola eddembe ly'obuntu mu Uganda. "N'ennaku ennyingi tutegeeza nti tetukyasobola kutuusa bweweereza bwaffe mu Uganda olw'embeera y'ebyobufuzi eriyo, newankubadde ng'eggwanga libadde mu mbeera eyadde yeegombebwa mu myala kya 1990 egisembyeyo, olupapula bwe lwategeeza. "Gavumenti eremereddwa nnyo okwetabya abantu abangi mu nkola y'ebyobufuzi emu erabibwako okumala ebbanga eddene...oboolyawo ekisinga okubeera ekikulu, ebyobufuzi bwe bitambula olw'obumalirirvu bwa Pulezidenti okwesimbawo ekisanja ekyokusatu, nga kyali kibi.<ref>http://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022</ref>
Museveni yayanukula obunkenke obwali bweyongera okuva mu mawanga gw'ebweru ng'anenya abagabirizi b'obuyambi okwetaba mu byobufuzi bymawanga kko n'okukozesa obuyambi okwefunza amawanga amaavu. "Leka bannamikago bannaffe batuwe magezi gokka wabula okusalawo bakulekere amawanga ... [ensi ezaakulaakulana edda] zirina okweggyamu omuze gw'okugezaako okusalirawo amawanga amaavu nga geelimbika mu buyambi."<ref>http://www.newvision.co.ug/D/8/12/435022</ref> "Ekizibu ky'abantu bano si kisanja kyakusatu oba okulwanyisa enguzi oba ebyobufuzi by'ebibiina ebingi" Museveni bwe yayongerako bwe yali mu lukungaana lw'akulembeze b'amawanga ga Africa, ekizibu kiri nti baagala kutukuuma nga tetukulaakulana."<ref>http://allafrica.com/stories/200505260253.html</ref>
Mu Gwomusanvu gwa 2005, akalulu k'ekikungo ku kukola ennongoosereza mu ssemateeka kaakyusa akakwakkulizo akaali kamaze emyaka ekkumi n'omwenda (19) ku mirimu gy'ebibiina by'ebyobufuzi. Mu kiseera we wataabeerera bibiina bya byabufuzi "enkola y'omugendo" (esinga okumanyikibwa "ng'omugendo") eyateekebwawo Museveni mu 1986, ebibiina by'ebyobufuzi byagenda mu maaso n'okubeerawo, wabula abantu baali balina kwesimbawo ku lwabwe wabula si nga beekuusa ku kibiina kya byabufuzi. Enkola eno yali eteereddwawo n'ekigendererwa okukendeeza enjawukana mu mawanga, newankubadde nga abatunuulizi b'ebyobufuzi bazze nga bavaayo ne bategeeza nti enkola eno teyalina kintu kirala kyonna okuggyako okukugira bannabyabufuzi abaali ku ludda oluvuganya. Okulonda bwe kwali tekunnabaawo, owogezi w'ekibiina kya FDC yategeeza nti, "Ebitongole by'ebyenfuna ebikulu mu ggwanga bikulirwa bantu abava mu kitundu Pulezidenti gy'azaalibwa .... "Tufunye gavumenti esinga okwesigama ku mawanga mu byafaayo newankubadde nga tewali bibiina byabyabufuzi." Abantu bangi baalaba okukomyawo kwa Museveni ebibiina by'ebyobufuzi ebingi ng'enteekateeka y'okuddamu okutabagana n'abagabi b'obuyambi - eyali egezaako okubagonza bwe yalangirira nti yali ayagala kwesimbawo ekisanja ekyokuna.<ref>https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4726419.stm</ref> Omubaka wa Paalamenti ow'oludda oluvuganya Omara Atubo agambye nti obwagazi bwa Museveni okuleetawo enkyukakyuka "kwali kutimba bbula kwe yali agezaako okukweka mu bwagazi bwe okufuga obulamu bwe bwonna".<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Reuters</ref>
==== Okufa kwa John Garang ====
Nga 30 Ogwomusanvu 2005, omumyuka wa Pulezidenti wa Sudan John Garang yattiba mu kabenje k'ennyonyi ya Pulezidenti wa Uganda ey'obwannannyini eyafuna akabenja bwe yali bubbanga ng'addayo e Sudan ng'ava mu njogerezeganya mu Uganda. Garang yali yaakamala mu kifo ky'obumyuka bwa Pulezidenti bwa Sudan wiiki ssatu zaokka mu kiseera we yafiira.<ref>https://www.britannica.com/biography/John-Garang-de-Mabior</ref>
Engambo zaasaasaaa nnyo nti Museveni ye yali avunanyizibwa ku kuviirako akabenje kano, ekyamuviirako okutiisatiisa okuggalawo olupapula lw'amawulire olwafulumya nti Museveni ye yaviirako okufa kwa Grang nga 10 Ogwomunaana. Mu kiwandiiko, Museveni yategeeza nti engambo zino zaali za bulabe nnyo eri ebyokwerinda by'eggwanga. "Sijja kukkiriza lupapula lwa mawulire olulinga ensega. Olupapula lw'amawulire lwonna oluzannya n'ebyokwerinda by'ekitundu, sijja kukkiriza kino- nja kuluggala."<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4140446.stm</ref> Olunaku olwaddako, leediyo ey'ettutumu KFM yaggyibwako layisinsi olw'okwogera ku kufa kwa Garang. Omuweereza wa leediyo Andrew Mwenda oluvannyuma yakwatibwa olw'ebigambo ebyali byoleka omuntu eyeekuusa ku kufa kwa Grang bye yakozesa mu pulogulaamu ya KFM ey'okukubaganya ebirowoozo.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4165344.stm</ref>
=== Okulonda kw'Ogwokubiri 2006 ===
Nga 17 Ogwekkumi n'ogumu 2005, Museveni yalondebwa ng'eyali agenda okukwatira ekibiina kya NRMs bendera okuvuganya ku bwapulezidenti mu kulonda kw'omu Gwokubiri gwa 2006 mu kulonda kwa bonna. Okumusunsula okwesimbawo omulungi ogwokusatu kyakolokotebwa abantu bangi kubanga yali yategeeza mu mwaka gwa 2001 yali seesimbawo ekisanja kye ekisemba.
Okukwatibwa kw'akulembera oludda oluvuganya gavumenti omukulu Kizza Besigye nga 14 Ogwekkumi n'ogumu - n'avunaanwa omusango gw'okulya mu nsi olukwe, okwekweka mu nsi wabula ng'agiryamu olukwe wamu n'okusobya ku bakazi- kyavaako okwegugunga mu Kampala ne mu bibuga ebirala. Enteekateeka ya Museveni okwesimbawo omulundi ogwokusatu, okukwatibwa kwa Besigye, n'okutiisatiisa kkooti ensukkulumu bwe yali ewulira omusango gwa Besigye (nga bayiwa amagye amangi ku kkooti agaali gabagalidde ebyokulwanyisa ate nga ge gaali gakola mu ngeri y'emu ng'ekitongole ky'awulire, "[[:en:Black_Mamba_(group)|Black Mambas Urban Hit Squad]]"), kyaviirako amawanga okwali Sweden, Netherlands, ne United Kingdom gaalekera awo okuyambako gavumenti ya Museveni mu byenfuna kubanga obwetaavu bwago bwali mu kulaba enkulaakulana ya demokulasiya mu ggwanga.<ref>https://web.archive.org/web/20190121010811/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1112021/netherlands-cuts-aid-uganda</ref><ref>https://web.archive.org/web/20190121010757/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1110723/sweden-cuts-aid</ref> Nga 2 Gatonnya 2006, Besigye yateebwa oluvannyuma lwa kkooti ensukkulumu okulagira nti ateebwe mu bunnambiro.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4165344.stm</ref>
Okulonda kwa nga 23 Ogwokubiri 2006 kwe kulonda kwa Uganda okwasooka okwetabibwamu ebibiina by'ebyobufuzi ebingi mu myaka abiri mu etaano (25) era kwalabibwa ng'okugeesa ebisaanyizo by'okubeera ne demokulasiya mu ggwanga. Newankubadde Museveni yakola bubi nnyo okusinga nga bwe yali akola mu kulonda okwali kuzze kubaawo, yaddamu okulondebwa ku kisanja ekirala kya myaka etaano, oluvannyuma lw'okufuna ebitundu ataano mu mwenda ku buli kikumi (59) nga Besigye eyamuli ku mbiranye ye yafuna ebitundu asatu mu musanvu ku buli kikumi (37). Besigye agambibwa okugamba nti bino byali bijingiriddwa era n'abigaana. Ekibiina ky'amawanga ga bulaaya amagatte n'abatunuulizi b'ebyokulanda abeetengeredde mu Uganda bateegeea nti okulonda kwa 2006 nti tekwali kwa bwenkanya.<ref>https://pesacheck.org/is-it-true-that-uganda-has-not-held-a-fair-and-transparent-election-in-over-30-years-5d8548d42059</ref> Kkooti ensukkulumu yategeeza nti okulonda kwali kujjuddemu okutiisatiisa, okutyoboola eddembe ly'obuntu, okutyoboola eddembe ly'abalonzi, n'obumulumulu obulala; wabula kkooti eyatuulako abalamuzi omusanvu (7) abana baategeeza nti ebyali bivudde mu kulonda byali birina okusigalawo ate abasatu ne bawakanya ebyali bivudde mu kulonda.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4750040.stm</ref>
=== Ekisanja ekyokusatu (2006–2011) ===
Mu 2007, Museveni yawa ekibiina ky'omukago ogugatta amawanga ga Africa (African Union) amagye okukuuma emirembe mu [[Somalia]].
Era mu kisanja kino, Museveni yatuuza enkiiko ne bamusingansimbi omwali ne Wisdek, okusobola okutumbula ebiruubirirwa bya Uganda wamu n'okunoonya amakolero kko n'okutondawo emirimu mu ggwanga.to promote Uganda's call centre and outsourcing industry and create employment to the country.<ref>http://www.statehouse.go.ug/news.php?catId=1&item=821</ref>
==== Obwegugungo bw'omu Gwomwenda gwa 2009 ====
Mu Gwomwenda gwa 2009 Museveni yagaana Kabaka [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Muwenda Mutebi]], Kabaka wa [[Buganda]], olukusa okukyalako mu bitundu by'obwakabaka bwa Buganda ebimu, naddagala mu distulikiti y'e [[Kayunga (disitulikit)|Kayunga]] . Obwegugungo bwaliwo era abantu abasukka mu makumi ana (40) battibwa nga abalala baatwalibwa mu makomera n'okutuusa kati. Okwengereza kw'ekyo, abantu abala mwenda Furthermore, nine more people were killed during the April 2011 "Walk to Work" demonstrations. According to the Human Rights Watch 2013 World Report on Uganda, the government has failed to investigate the killings associated with both of these events.<ref>https://www.hrw.org/world-report/2013/country-chapters/uganda</ref>
==== Obwagazi bwe eri Obukatoliki ====
Mu 2009, emikutu gy'aawulire egifulumira mu ggwanga lya America okuli ogwa MSNBC ne NPR mu kunoonyereza kwa munnamawulire Jeff Sharlet yawandiika ku bukwatane obw'amaanyi wakati wa Museveni n'ekitongole ekibunyisa ky'engiri ya Krisito ekisinziira mu America ekya " American fundamentalist Christian organization" ekibiina ekibunyisa ky'engiri (era ekimanyikiddwa nga "amaka").<ref>http://www.nbcnews.com/id/34224471</ref><ref>https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516</ref> Sharlet yawandiika nti Douglas Coe, omukulembeze w'ekibiina ekibuulizi ky'enjiri, yanokolayo Museveni ng'omusajja w'ekitongole ow'enkizo ennyo ku ssemazinga wa Africa.<ref>https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=120746516</ref>
==== Eddembe ku bali b'ebisiyaga ====
Okwekenneeya okulala okwetooloola ensi yonna mu mwaka gwa 2009 kwalaga amaanyi ga Bannayuganda okuteekawo ekibonerezo ky'okufa eri abali b'ebisiyaga, nga wano abakulembeze okuva mu mawanga okuli Bungereza, Kanada, Bufalansa ne America baalaga obwetaavu ku ddembe ly'obuntu.<ref>https://www.theglobeandmail.com/news/politics/harper-lobbies-uganda-on-anti-gay-bill/article1381835/</ref> Olupapula lw'amawulire olufulumira mu ggwanga lya Bungereza olwa ''The Guardian'' lwawandiika ku Museveni "nga eyali alabika okubeera ng'awagira" abantu abaali bakola etteeka lino, wamu n'ebintu ebirala, nga gugamba "[[:en:Homosexual_agenda|Abali b'ebisiya]] okuva mu mawanga ga Bulaya bayingira mu Africa", era enkwatagana wakati w'abali b'ebisiyaga teri mu kwagala kwa Katonda.<ref>https://www.theguardian.com/world/2009/nov/29/uganda-death-sentence-gay-sex</ref>
Mu Gwomukaaga gwa 2021 abantu amakumi ana mu bana (44) baakwatibwa ku kifo awabeera abali b'ebisiyaga, nga kigambibwa nti baali batyoboola amateeka agaateekebwawo okutangira ensaasaana y'ekirwadde kya Kkovid.<ref>https://www.washingtonblade.com/2021/06/02/uganda-police-arrest-44-people-at-lgbtq-shelter/</ref>
Museveni mmemba w'ekibiina kya NRM era agenda mu maaso n'okukozesa "obuli bw'ebisiyaga" okukkakkanya abamuvuganya naddala bammemba b'ekibiina kya National Unity Platform. Nga 19 Museenene 2020, mu kunoonya akalulu k'obwapulezidenti, Museveni yagamba nti kakuyege wa [[Bobi Wine]] yali avujjirirwa bantu b'ebweru, naddala abali b'ebisiyaga abagwira.<ref>https://www.washingtonblade.com/2021/06/02/uganda-police-arrest-44-people-at-lgbtq-shelter/</ref>
=== Ekisanja ekyokuna(2011–2016) ===
[[File:Vladimir_Putin_and_Yoweri_Museveni.jpg|thumb|225x225px|[[Vladimir Putin]] ne Yoweri Museveni mu 2012]]
Museveni yaddamu okulondebwa nga 20 Ogwokubiri 2011 nga yafuna ebitundu nkaaga mu munaana (68) ku kikumi nga buno bwe bwali obusinga obungi ku bitundu ataano mu mwenda (59) ku kikumi ku balonzi abaali beewandiisizza. Ebyava mu kulonda byawakanyizibwa ekibiina ekitaba amawanga ga bulaaya wamu n'oludda oluvuganya. Okusinziira ku ttiimu y'abatunuulizi b'ensonga z'ebyobufuzi, baalaba nti "Enteekateeka y'okulonda yamaamirwa obutakola bintu byali biteekeddwa kukolebwa wamu n'okulwawo okutuusa ebintu ebikozesebwa mu budde".<ref>https://www.nytimes.com/2011/02/21/world/africa/21uganda.html</ref><ref>https://www.reuters.com/article/us-uganda-election-idUSTRE71J1XL20110220</ref>
Ng'oggyeko Pulezidenti wa Misiri (Egypt) Hosni Mubarak ne Pulezindeti wa Libya Muammar Gaddafi, Museveni yafuuka omukulembeze ku ssemazinga wa Africa owookutaano akyasinze okulwa mu buyinza.<ref>https://web.archive.org/web/20111023201747/http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/</ref>
Mu Gwekkumi gwa 2011, okulinnya kw'ebintu kwatuuka ku bitundu asatu n'obutundutundu butaano (30.5) ku buli kikumi, nga kino kyali kiva ku kulinya kw'emmere n'amafuta. <ref>https://web.archive.org/web/20111023201747/http://blogs.reuters.com/africanews/2011/10/21/who-among-the-seven-longest-serving-african-leaders-will-be-deposed-next/</ref> Okusooka mu 2011, omukulembeze w'oludda oluvuganya gavumenti Kizza Besigye yatandikawo enteekateeka y'okwegugunga eyakazibwako erya "Walk to Work"ng'awakanya okwekanama kw'ebintu ebikozesebwa mu bulamu obwa bulijjo.<ref>https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025</ref> Nga 28 Ogwokuna 2011, Besigye yakwatibwa kubanga Museveni yagamba nti Besigye ye yali asoose okumulumba, omusango gwe yeegaana.<ref>https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025</ref> Okukwatibwa kwa Besigye kwaviirako obwegugungo mu Kampala.<ref>https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025</ref> Besigye yasuubiza nti "okwekalakaasa okw'eddembe" kwali kujja kugenda mu maaso. Engeri gavumenti gye yakwatamu obwegugungo yavumirirwa nnyo abagabi b'obuyambi.<ref>https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025</ref>
[[File:Yoweri_Museveni_with_Obamas_2014.jpg|thumb|223x223px|Pulezidenti Museveni abuuzibwako Pulezidenti wa US [[:en:Barack_Obama|Barack Obama]] mu Gwomunaana gwa 2014]]
Mu gyeka egizze giyita, okutyoboola eddembe ly'obuntu kuzze kulwabwako nnyo nnyo. Okusinziira ku batunuulizi b'eddembe ly'obuntu, "Wakati wa Gatonnya n'Ogwomukaaga [2013], ekitongole ekitunuulira eddembe lya bannamawulire kyalaba obulumbaganyi amakumi ataano (50) obwakolebwa ku bannamawulire, newankubadde nga wazze wabaawo ebibadde byogerwa ku kuteeka ekitiibwa mu ddembe lya bannamawulire." Mu kiseera kino, empapula z'amawulire ez'amaanyi ennyo mu ggwanga okuli "''[[:en:Daily_Monitor|The Daily Monitor]]" ne'' "''The Red Pepper"'', zaggalwawo era ne ziggyibwako gavumenti layisinzi olw'okufulumya amawulire ku "lukwe lw'okukuba abakungu ba gavumenti abakulu ne bannamagye ab'oku ntikko amasasi abaali bawakanya Pulezidenti Yoweri Museveni ... n'enteekateeka ze okukwasa mutabani we obuyinza ng'awummudde".<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Al_Jazeera</ref>
Ensonga endala ey'okutyobola eddembe ly'obuntu yalabibwako mu mwaka gwa 2014 nga gwakatandika Museveni bwe yateeka omukono ku bbago eryali liwakanya obuli bw'ebisiyaga ne lifuuka etteka. Mu kuwayaamu n'omukutu gwa CNN, Museveni yayita abali b'ebisiyaga "ekyenyinyaza" era n'ategeeza nti nti obuli bw'ebisiyaga gwali muze abantu gwe bayiga obuyizi. Abakulembeze b'amawanga ga Bulaaya, omwali n'owa United States Pulezidenti Obama, yavumirira etteka lino.<ref>http://www.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-homosexuality-interview/index.html?hpt=hp_t1</ref>
Museveni yavumiria eky'eggwanga lya US okwetaba mu lutalo lwa Libya (Libyan Civil War"era bwe yali ayogerako mu lukiiko lw'ekibiina kyamawanga amagatt (UN), amawanga ga Africa okudduukiria gannaago munsonga z'amagye kiteekawo nnyo obutebenkevu mu mawanga ga Africa okubala ebbanga eddene, ye ky'ayita "Ebizibu bya Africa bya kugonjoolebwa Africa."<ref>http://www.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-homosexuality-interview/index.html?hpt=hp_t1</ref>
=== Ekisanja ekyokutaano(2016–2021) ===
==== Okulonda kwa 2016 ====
Abeesimbawo ku bwapulezidenti mu kalulu kano kwaliko Yoweri Museveni, ali bu buyinza kati era abadde mu kifo kino okuva mu 1986, ne Kizza Besigye, eyeemulugunya ku kubba obululu n'effujjo ku bifo ebyaondebwamu. Okulonda kwayongezebwayo mu bifo ebirala ku alipoota ezigambibwa nti abalonzi baganibwa okulonda mu bifo eby'enjawulo. Okusinziira ku kakiiko k'ebyokulonda, Museveni yaddamu okulondebwa nga (18 Ogwokubiri 2016) nga yafuna ebitundu nkaaga mu kimu ku kikumi (61) ate nga ye Besigye yafuna obululu ebitundu asatu mu bitaano (35) ku kikumi. Abooluda oluvuganya gaagamba nti obufere okwetooloola eggwanga lyonna, ebintu ebitakkirizibwa mu kulonda, okukwata abantu abaali ku ludda oluvuganya, n'embeera eyalimu ennyo okutiisatiisa abalonzi.<ref>http://www.aljazeera.com/news/2016/02/ugandans-vote-museveni-seeks-extend-30-year-rule-160218044525608.html</ref>
==== Okuggyawo ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti mu 2018. ====
[[File:Illegal_Wildlife_Trade_Conference_London_2018_(44526034314).jpg|left|thumb|228x228px|Yoweri Museveni nga'yogera mu lukiiko ly'okusuubulagana kw'ebisolo by'omu nsiko okutali mu mateeka mu London, Ogwekkumi 2018]]
Pulezidenti Yoweri Museveni, nga Pulezidenti wa Uganda ali mu buyinza yateeka omukono ku nnongoosereza mu ssemateeka okukyusa akawaayiro k'ennyingo 102 B mu mwaka gwa 2017, akaasinga okumanyika nga "ebbago l'yokuggya ekkomo ku myaka omuntu kwalina okwesimbirawo ku bwapulezidenti" nga 27 Ntenvu 2017.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/news/headlines/56518-museveni-assents-to-age-limit-bill.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424203000/http://www.observer.ug/news/headlines/56518-museveni-assents-to-age-limit-bill.html |url-status=dead }}</ref> Ebbago lino lyayisibwa bulungi mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (10) nga 20 Ntenvu. Olwo nga 27 Ntenvu 2017, nga yeesigama ku buwaayiro 259 ne 262 obwa ssemateeka wa Uganda, ebbago lyateekebwako omukono okuggya ekkomo omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti mu Uganda. Ennongoosereza eno nga tennakolebwa, ennyingo 102 B mu ssemateeka wa Uganda yali ekugira omuntu asusse emya ensanvu mu etaano (75) n'ali wansi w'emyaka asatu mu etaano (35) okwesimbawo ku bwapulezidenti. Ebbago ly'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti era ligenda mu maaso n'okukyusa emyaka gy'ekisanja ky'omubaka wa Paalamenti okuva ku myaka etaano (5) okudda ku myaka musanvu (7). Ebbago lino era lizzaawo ekkomo ku bijanja bya pulezidenti ebirina okubeera ebibiri nga bino byaggyibwawo mu nnongoosereza eyakolebwa mu ssemateeka mu mwaka gwa 2005.
==== Okuwakanya ebbago ====
Oluvannyuma lwa Museveni okuteeka omukono ku bbango ly'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti wa Uganda mu mwaka gwa 2018 ne lifuuka etteeka nga 27 Ntencu 2017 (naye Paalamenti yafuna ebbaluwa nga 2 Gatonnya 2018), abantu okwetooloola eggwanga lyonna beekalakaasa mu kaseera ng'enteekateeka z'okuteeka omukono ku bbago lino zigenda mu maaso, nga bakozesa empenda zonna omwali n'emikutu emigattabantu. Mu Gwekkumi gwa 2017, ababaka ba paalamenti abamu baakomyawo ssente bo ze baali bagamba nti yali nguzi basobole okuwagira ebbago lino ery'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti nga bakola ennongoosereza mu ssemateeka.<ref>{{Cite web |url=http://citifmonline.com/2017/10/26/ugandan-mps-return-bribes-for-age-limit-bill/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180425114602/http://citifmonline.com/2017/10/26/ugandan-mps-return-bribes-for-age-limit-bill/ |url-status=dead }}</ref>
Ekitongole ekitaba bannamateeka mu ggwanga ekya "Uganda Law Society" ne bammemba abali ku ludda oluvuganya gavumenti baagenda mu kkooti okuwakanya ebbago lino, nga bagamba nti enteekateeka eyali eyitibwamu okulonda yali ekontana n'obuwaaliyo okuli : 1, 2, 8A, 44 (c), 79 ne 94 obwa ssemateeka wa Uganda kubanga omukubiriza wa Paalamenti [Kadaga] yaggawo okukubanganya ebirowoozo ku nnongoosereza eno ng'ababaka kikumi abiri mu bana (124) bokka ku babaka ebina ataano mu omu (451) nga be baakateesa ku bbago lino.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424202938/http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |url-status=dead }}</ref> Era baategeeza nti okukozesa eryanyi okuva eri amagye ne poliisi mu kaseera ng'okukubaganya ebirowoozo ku tteeka lino kugenda mu maaso kwali kutyobooa obuwaali okuli 208(2), 209 ne 259 n'obulala mu ssemateeka wa Uganda. Ensonga eyookusatu gye baaleeta yali egamba nti ebbago lino lyali lityoboola obuwayiro obulala mu ssemateeka obwekuusa ku kwongezaayo ebisanja<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424202938/http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |url-status=dead }}</ref> wamu n'engeri okulonda gye kulina okukwatibwamu. Omubaka wa Paalamenti omu [Mbwaketamwa Gaffa] yawulirwa ng'agamba, “…Pulezidenri bw'aleeta ebbago, kiyinza okuba mu mateeka, naye tekijja kuba mu mateeka, era tugenda kukiwakanya.”<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180424202938/http://observer.ug/news/headlines/56455-government-sued-over-age-limit-law.html |url-status=dead }}</ref>
==== Abantu bye baayogera ku bbago eppya ====
[[File:President_Museveni_of_Uganda,_speaking_at_the_UK-Africa_Investment_Summit,_London,_20_January_2020_20200120134339_GMCB9543_(49415272631).jpg|left|thumb|Pulezidenti Museveni owa Uganda ng'ayogera mu lukungaana lwa UK-Africa Investment Summit mu London, Gatonnya 2020 ]]
Ebitongole ebikuumaddembe mu Uganda okuli poliisi, amagye ga mmiritale, n'ebirala, bikutte ekitono ennyo abantu ataano mu basatu (53) omuli n'akulira oludda oluvuganya gavumenti Kizza Besigye nga beekalakaasa nga bawakanya ebbago ly'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbira kubwapulezidenti.<ref>https://www.dw.com/en/ugandan-police-arrests-dozens-over-presidential-age-limit-protest/a-39767048</ref>
Ekibinja kya bannamateeka okuva mu kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM), nga tebeekutuddeemu baaleeta ekiteeso okuleeta ebbango ly'okukola ennongoosereza okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti okusobola okuwa Pulezidenti Yoweri Museveni aliko ekiseera kino okusobola okwesimbawo mu kisanja ekirala mu kalulu akanaabaawo mu mwaka gwa 2021.<ref>https://www.dw.com/en/ugandan-police-arrests-dozens-over-presidential-age-limit-protest/a-39767048</ref>
Okunoonyereza okwakolebwa ekitongole ky'obwannakyewa okumala emyezi esatu okuva mu mwezi Gwomwenda okutuuka mu Gwekkumi n'ogumu kwalaga nti abantu ebitundu kinaana mu bitaano ku buli kikumi (85) kw'abo abeebuuzibwako baawakanya okuggya ekkomo ku myaka gy'omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti ate nga abantu ebitundu kkumi na bitaano ku kikumi (15) obo baawagira ebbago lino ey'okukola ennongoosereza mu ssemateekaokusobola okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti.<ref>https://www.dw.com/en/ugandan-police-arrests-dozens-over-presidential-age-limit-protest/a-39767048</ref>
Ababaka ba Paalamenti ya Uganda mu bungi baakuba akalulu era ne bakkiriza okukola ennongoosereza mu ssemateeka okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti kubanga baali baagala Pulezidenti aliko Yoweri Museveni okwesimbawo ekisanja kye ekyomukaaga.<ref>https://www.independent.co.ug/ugandan-mps-voted-scrap-presidential-age-limit/</ref> Munnamateeka akola ku ddembe ly'obuntu Nicholas Opiyo yagambye nti okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bwapulezidenti y'engeri esinga omugaso okukuuma olutindo wakati w'obwannakyemalira n'obukulembeze obugoberera enfuga y'amateeka mu Uganda.<ref>https://www.independent.co.ug/ugandan-mps-voted-scrap-presidential-age-limit/</ref>
=== Ekisanja ekyomukaaga (2021–) ===
Nga 16 Gatonnya 2021 akakiiko ky'ebyokulonda mu Uganda kaalangirira nti Pulezidenti Museveni awangudde ekisanja ekyomukaaga n'obululu ebitundu ataano mu munaana n'obutundutundu mukaaga ku buli kikumi (58.6%). Yaddirirwa [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]], ng'ery'omulimu amanyikiddwa nga Bobi Wine, omukulembeze w'oludda oluvugabya omulala eyagaana okukkiriza ebyava mu kulonda ng'agamba nti okulonda kuno kwe kukyasinze okubaamu okucanga ebivudde mu kulonda mu byafaayo bya Uganda.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/16/ugandas-museveni-declared-winner-of-presidential-election</ref> Ebitongole by'obwannakyewa n'abakugu mu nsonga za demokulasiya baakakasa nti okulonda tekwali kwa amazima na bwenkanya.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/16/ugandas-museveni-declared-winner-of-presidential-election</ref> Akakiiko k'ebyokulonda kafulumya ebyava mu kulonda oluvannyuma ebyagambibwa kuba ebijungirire. Akakiiko k'ebyokulonda kaasuubiza okukolawo okunoonyereza naye okutaakolebwa. Wine yasibibwa mu maka ge nga 15 Gatonnya.<ref>https://www.aljazeera.com/news/2021/1/21/uganda-bobi-wine-files-detention-complaint-at-un</ref> Abantunuulizi b'ebyokulonda okwetooloola ensi yonna baasaba wabeerewo okunoonyereza ku kigambibwa nti okulonda kwalimu obutagoberera mateeka okwetooloola eggwanga lyonna, okuggyibwako kw'omutimbagano, okutyoboola eddembe ly'obuntu, era ne kugaana okukkirizibwa. Wine yateebwa nga 26 Gatonnya. Mu Gwekkumi gwa 2022 Museveni yeetondera Kenya ku lwa mutabani we, Muhoozi Kainerugaba eyateeka obubaka ku mukutu gwa tweter ng'agamba nti ayinza okuzingako Kenya mu wiiki bbiri.<ref>https://edition.cnn.com/2022/10/06/africa/museveni-kenya-invasion-apology-intl/index.html</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Museveni mukristaayo era mmemba w'ekkanisa y'Abakrisitaayo mu Uganda.
Mufumbo ne ne [[Janet Museveni|Janet Kataaha Museveni]], ''née'' Kainembabazi, gw'alinamu abaana ban:
* Gen. Muhoozi Kainerugaba – eyazalibwa mu 1974, Genero mu ggye lya Uganda People's Defence Forces (UPDF) <ref>https://www.youtube.com/watch?v=DzA5ORGITwc</ref> mu UPDF<ref>https://www.africa-confidential.com/article-preview/id/3263/Leaders_in_waiting</ref>
* Natasha Karugire – eyazaalibwa mu 1976, munnamisono era eyeebuuzibwako. Yafumbirwa Edwin Karugire. Omuwandiisi bwa Pulezidenti ow'enkalakkalira ku nsonga z'omu maka ge.<ref>https://web.archive.org/web/20100219075224/http://newvision.co.ug/D/8/217/392752/Diana_Museveni</ref>
* Patience Rwabwogo – yazaalibwa mu 1978, ppaasita w'ekkanisa ya Covenant Nations Church, Buziga, [[Kampala]]. – eyafumbirwa Odrek Rwabwogo.<ref>https://web.archive.org/web/20100225172952/http://newvision.co.ug/D/8/13/539065/Patience_Rwabogo_Church</ref>
* Diana Kamuntu – eyazaalibwa mu 1980, eyafumbirwa Geoffrey Kamuntu.<ref>https://web.archive.org/web/20100225173102/http://newvision.co.ug/D/9/40/393675/Diana_Museveni</ref>
== Ebitiibwa n'engule ==
=== Engule okuva ebweru w'eggwanga ===
* Cuba
** [[File:Order_of_Playa_Girón_(ribbon_bar).png|70x70px]] [[:en:Order_of_Playa_Girón|Order of Playa Girón]]<ref>http://www.granma.cu/granmad/2009/11/30/nacional/artic38.html</ref>
* Kenya
** [[File:Order_of_the_Golden_Heart_of_Kenya.svg|70x70px]] [[:en:Chief_of_the_Order_of_the_Golden_Heart_of_Kenya|Chief of the Order of the Golden Heart of Kenya]]<ref>https://www.standardmedia.co.ke/national/article/2001432083/uhuru-awards-koome-mugenda-kananu-egh-honours-journalists-get-hsc</ref>
* Serbia
** [[File:Orden_Republike_Srbije_2.gif|70x70px]] [[:en:Order_of_the_Republic_of_Serbia|Order of the Republic of Serbia]], Second Class
* South Africa
** [[File:Ord.GoodHope-ribbon.gif|70x70px]] Grand Cross of the [[:en:Order_of_Good_Hope|Order of Good Hop]]<nowiki/>e<ref>https://web.archive.org/web/20121015131848/http://www.info.gov.za/aboutgovt/orders/recipients/1997.htm</ref>
=== Diguli z'azze efuna naye nga tazisomye ===
{| class="wikitable"
!Ssettendekero
!Eggwanga
!Ebitiibwa
! style="width:60px;" |Omwaka
|-
|Humphrey School of Public Affairs
|United States
|Doctor of Laws
| style="text-align:center;" |1994
|-
|Mbarara University of Science and Technology
|Uganda
|Doctor of Laws
| style="text-align:center;" |2003
|-
|Latin University of Theology
|United States
|Doctor of Divinity
| style="text-align:center;" |2007
|-
|Fatih University
|Turkey
|Honorary degree
| style="text-align:center;" |2010
|-
|[[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]]
|Uganda
|Doctor of Laws
| style="text-align:center;" |2010
|-
|University of Dar es Salaam
|Tanzania
|Doctor of Literature
| style="text-align:center;" |2015
|}
== Labe ne ==
* Political parties of Uganda
* Politics of Uganda
* Tokyo International Conference on African Development
* History of Uganda (1979–present)
* Uganda Salvation Front
* Henry Tumukunde
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="0"></references>
== Okwongera okusoma ==
=== Ebitabo ===
* Media related to Yoweri Museveni at Wikimedia Commons
* Quotations related to Yoweri Museveni at Wikiquote
* Official website
* [http://www.statehouse.go.ug/ State House Official Website]
{{s-start}}
{{s-off}}
{{s-bef|before=[[Tito Okello]]}}
{{s-ttl|title=[[President of Uganda]]|years=1986–present}}
{{s-inc}}
|-
{{s-dip}}
{{s-bef|before=[[Lawrence Gonzi]]}}
{{s-ttl|title=[[Commonwealth Chairperson-in-Office|Chairperson of the Commonwealth of Nations]]|years=2007–2009}}
{{s-aft|after=[[Patrick Manning]]}}
{{s-end}}{{UgandaPresidents}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6zrfm8qopku95sr5c3j33jen2y4h631
Amelia Kyambadde
0
7470
60987
54195
2026-07-11T15:55:50Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60987
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amelia Anne Kyambadde''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, muzirakisa era mulwanirizi w'eddembe ly'abakyala. Yaliko omuwabuzi wa Pulezidenti omukulu ku nsonga z'amakolero. Yaliko Minisita w’Ebyobusuubuzi, Amakolero n’Ebibiina by’obwegassi mu Kabineeti ya Uganda okuva mu 2016-2021.<ref>{{cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=22 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref><ref>{{Cite web |date=2018-02-27 |title=Cabinet Members and Ministers of State |url=https://www.parliament.go.ug/page/cabinet-members-and-ministers-state |access-date=2021-04-02 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Cabinet Secretariat - The Republic of Uganda |url=http://www.cabinetsecretariat.go.ug/data/staffdetails/42/Hon.%20Amelia%20Anne%20Kyambadde.html |access-date=2021-04-02 |website=www.cabinetsecretariat.go.ug |archive-date=2021-05-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210514073545/http://cabinetsecretariat.go.ug/data/staffdetails/42/Hon.%20Amelia%20Anne%20Kyambadde.html |url-status=dead }}</ref> Ye mubaka wa Mawokota North Constituancy<ref>https://chimpreports.com/ex-ministers-ruhindi-kyambadde-return-to-parliament-after-years-in-political-wilderness/</ref>
Yalondebwa ku bukulu obwo nga 6 Ogwomukaaga 2016.Yaweerezaako nga Minisita w’Ebyobusuubuzi n’Amakolero wakati wa 27 Ogwokutaano 2011 ne nga 6 Ogwomukaaga 2016 .Yalya ekifo kino ng’asikira [[Kahinda Otafiire]], eyali alondeddwa nga Minisita w’ebyamateeka ne Ssemateeka.<ref>{{cite web |author=Kavuma Kaggwa |date=23 November 2014 |title=What We Should Include In Uganda's New Constitution |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/What-we-should-include-in-Uganda-s-new-Constitution--/-/689844/2531506/-/o3ksdcz/-/index.html |access-date=22 December 2014 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Amelia Kyambadde yaliko omubaka mu Paalamenti ya Uganda wakati wa 2011 ne 2021 ng'akiikirira abantu b’omu Bukiikakkono bw’essaza ly’e Mawokota mu [[Mpigi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mpigi]] ku bisanja bibiri eby'akomekerera mu Gwokutaano 2021.
== Obuto bwe ==
Yazaalibwa mu Gwomukaaga 1955, nga kitaawe ye omugenzi Serwano K. Kulubya ne nnyina ye Mary Kafureka, mu kitundu ekiyitibwa Guildford, Surrey, e Bungereza. Eyo gye yaggyibwa okudda e [[Yuganda|Uganda]], mu 1959, nga wa myaka ena egy’obuto.<ref>{{cite web |last=Ssempijja |first=David |date=3 August 2010 |title=Why Amelia Kyambadde Is Leaving State House for Peasants |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/727697 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141222180503/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/727697 |archive-date=2014-12-22 |access-date=22 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2020-06-23 |title=7 interesting things you didn't know about Trade Minister Amelia Kyambadde |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200623/94716/7-interesting-things-you-didnt-know-about-trade-minister-amelia-kyambadde.html |access-date=2021-04-02 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Kasyate |first=Simon |title=Amelia Kyambadde: wild girl fighting for underprivileged |url=https://observer.ug/viewpoint/interview/39981-amelia-kyambadde-wild-girl-fighting-for-underprivileged |access-date=2021-04-02 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb |archive-date=2021-05-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210506113045/https://observer.ug/viewpoint/interview/39981-amelia-kyambadde-wild-girl-fighting-for-underprivileged |url-status=dead }}</ref>
==Emisomo gye==
Yatandikira okusoma kwe ku Gayaza Primary School mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]], Ssiniya yagisomera ku Sacred Heart High School mu [[Gulu (disitulikit)|Disitulikiti y’e Gulu]]. Oluvannyuma lwa ssekendule, yeegatta ku Aga Khan School of Secretarial Studies e Nairobi - [[:en:Kenya|Kenya]]. Amelia Kyambadde alina diguli mu by’okuddukanya bizinensi eya Bachelor of Business Administration, okuva ku Ssettendekero wa Makerere, Ssettendekero asinga obukadde mu Uganda eyatandikibwawo mu 1922. Amelia alina ne ddiguli ey’eddaala eryokubiri mu kuddukannya bizinensi eya Master of Business Administration gye yafunira ku Ssettendekero wa American InterContinental University e London mu Bungereza.<ref>{{cite web|url=http://amelia-kyambadde.org/node/37|title=Profile of Amelia Anne Kyambadde|date=2010|accessdate=22 December 2014|first=Amelia|last=Kyambadde|publisher=Amelia-Kyambadde.Org|archive-date=27 January 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160127223358/http://amelia-kyambadde.org/node/37|url-status=dead}}</ref>
==Gy’akoledde==
Yatandika okuweereza nga omukozi wa gavumenti ya Uganda mu 1979, nga wa myaka amakumi abiri mu ena (24).Yalinnyisibwa eddaala n’afuuka omuwandiisi w’Omukulembeze w’eggwanga ow’ekyama mu mwaka 2010; Oluvannyuma yasalawo n’alekulira ekifo ekyo nga aluubirira okwesimbawo ku kifo ky’omubaka akiikirira abantu b’omu Bukiikakkono bw’essaza ly’e Mawokota mu disitulikiti y’e Mpigi. Mu kulonda kwa Uganda okwa bonna okwaliwo mu 2011, Amelia yawangula ekifo ekyo era nga na kati y’akirimu. Nga ennaku z’omwezi 27 Ogwokusatu 2011, yalondebwa okuweereza eggwanga nga Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero.<ref>{{cite web|last=Parliament of Uganda|accessdate=22 December 2014|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=654&const=Mawokota+County+North&dist_id=6&distname=Mpigi|title=The Work History of Kyambadde Amelia Anne|date=2011|location=Kampala|publisher=[[Parliament of Uganda]]|archive-date=22 December 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141222173253/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=654&const=Mawokota+County+North&dist_id=6&distname=Mpigi|url-status=dead}}</ref>Ate nga 6 Ogwomukaaga 2016 yalondebwa okubeera, Minisita w’Ebyobusuubuzi, Amakolero n’ebibiina by’Obwegassi.<ref>{{cite web|accessdate=13 June 2016 |date=6 June 2016 | publisher=Scribd.com | url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |author=Uganda State House}}</ref>
==Ebimukwatako==
Amelia Anne Kyambadde mukyala mufumbo era bba ye Wilson Kyambadde. Baafumbiriganwa nga 1976. Balina ezzadde lya baana bataano. Ye muyima era omutandisi w’ekitongole ky’obwannakyewa ekiyitibwa Twezimbe Development Foundation (TDF), ekyatandikibwawo okukulaakulanya abantu b’ekitundu kyeyali akiikirira.<ref>{{cite web|url=http://www.twezimbe.org/|title=About Twezimbe Development Foundation|accessdate=22 December 2014|publisher=Twezimbe Development Foundation (TDF)|first=.|last=TDF|date=|archive-url=https://web.archive.org/web/20141218083654/http://twezimbe.org/|archive-date=2014-12-18|dead-url=yes|df=}}</ref>
==Ebijuliziddwa==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
<references />
[[Category:Abakyala ba Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
l7hhtdfmivcih0jwuhn10tv3r07ddpo
Betty Nambooze
0
7472
60998
53554
2026-07-11T15:55:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60998
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Betty Nambooze Bakireke''', amannyiddwa nga '''Betty Nambooze''', munnamawulire era munnabyabufuzi Munnayuganda, . Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka mu Paalamenti]] akiikirira [https://e-logrev.go.ug/mmc-headquarters/intranet/user/login/ Munisipaali y'e Mukono] mu [https://mukono.go.ug/ Disitulikiti y'e Mukono] mu lukiiko Paalamenti.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref>
== Ebyafaayo n'obuyigirize bwe ==
Nambooze yazaalibwa nga 13 Ogwomusanvu, 1969 mu [[:en:Mukono_District|Disitulikiti y'e Mukono]]. Yasomera ku Bishop's Senior Secondary School Mukono okutuusa mu mwaka gwa 1986.<ref name="Trek">{{Cite web}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] gye yasomera [[:en:Law|Dipuloma mu byamateeka]] era n'agimaliriza mu mwaka gwa 1998. Mu mwaka gwa 2010, yafuna [[:en:Development_studies|Dipuloma mu ''Development Studies'']] okuva mu [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Matyrs University]] <ref name="Profile">{{Cite web}}</ref>
== Obukugu bwe ==
Nambooze yasooka okulondebwa okugenda mu lukiiko lw'eggwanga olukulu mu mwaka gwa 2010 mu kulonda okwaddibwamu. Yajjira ku kkaada y'ekibiina kya Democratic Party n'awangula Peter Bakaluba Mukasa eyali ajjidde mu kibiina ekiri mu bukulembeze ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web}}</ref> Okusinziira ku bimukwatako mu lukiiko lw'eggwanga, Nambooze yakolako nga omusasi w'amawulire wakati w'omwaka gwa 1993 ne 2000. Okuva mu mwaka gwa 2000 okutuuka mu 2004, yakolako nga akwasisa amateeka. Okuva mu mwaka gwa 2004 okutuuka mu 2005, Nambooze yali akola nga akwasaganya ensonga z'abakozi ku mulimu. Yaweerezaako ku laadiyo wakati w'omwaka gwa 2000 ne 2009 era yali [[:en:Spokesperson|mwogezi]] w'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] mu Uganda okuva mu mwaka gwa 2005 okutuuka mu 2010.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Nambooze#cite_note-4</ref>
Nga 24 Ogwokubiri, 2016, Nambooze yakwatibwa wamu n'omubaka eyali yaakalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga, Moses Kasibante oluvannyuma lw'okwanika ebiwandiiko ebyali binnyonnyola obubbi bw'akalulu obwali bugenda mu maaso mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda]] okwaliwo mu ggwanga.
Nambooze azze akawatibwa emirundi egiwerako ng'ateekebwako emisango egy'enjawulo egyekuusa ku byobufuzi naye n'okutuusa kaakano, tatwalibwangako mu kkooti y'amateeka yonna kusalirwa musango.<ref>{{Cite web}}</ref><ref>{{Cite web}}</ref><ref>{{Cite web}}</ref>
Nga 13 Ogwomunaana 2020, Nambooze yalangirirwa nga Mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya "[[National Unity Platform]]" nga beegatta mu maanyi n'omubaka wa Paalamenti "Kyagulanyi Sentamu Robert" amanyikiddwa nga "Bobi Wine" Omukulembeze w'ekibiina. Wamu ne bannakibiina abalala, Nambooze batumibwa ku mugendo ogwa "Mission 2021" omugendo ogwagenderera okusuuza ekibiina ekiri mu bukulembeze mu kulonda kwa 2021.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Nambooze#cite_note-11</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/politics/2020/10/mp-nambooze-appeals-to-nup-losers-to-support-the-flag-bearers.html</ref>
Mukulonda kwa babaka mu 2021, Namboze yawangula ekisanja ekirala (2021-2026) okukiikirira Munisipalite y'e Mukono ku tiketi ya NUP oluvanyuma lw'okuwangula Mr George Fred Kagimu owa Democratic Party (DP) ne Abbas Ssozi owa National resistance Movement (NRM).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Nambooze#cite_note-13</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Nambooze#cite_note-14</ref>
== Emirimu gye mu lukiiko lw'eggwanga olukulu ==
Nambooze atuula ku kakiiko ka (a) Public Service and Local Government n'akakiiko ka (b) Local Government Accounts.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Mu mwezi gwa Museenene, 2002, Josephine Nambooze yafumbirwa Henry Bakireke gwe yali yasisisinkana mu ssomero nga basoma mu myaka gy'ekinaana (1980s). Bazadde era balina abaana abawerera ddala 26 nga mu bo, mulimu be bazaala n'abo be bayamba obuyambi.<ref name="Trek">{{Cite web}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijulizo ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
7y2hbadmr6i0b4h6ph491twhb7avc9i
61838
60998
2026-07-11T17:53:24Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61838
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Betty Nambooze Bakireke''', amannyiddwa nga '''Betty Nambooze''', munnamawulire era munnabyabufuzi Munnayuganda, . Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka mu Paalamenti]] akiikirira [https://e-logrev.go.ug/mmc-headquarters/intranet/user/login/ Munisipaali y'e Mukono] mu [https://mukono.go.ug/ Disitulikiti y'e Mukono] mu lukiiko Paalamenti.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref>
== Ebyafaayo n'obuyigirize bwe ==
Nambooze yazaalibwa nga 13 Ogwomusanvu, 1969 mu [[:en:Mukono_District|Disitulikiti y'e Mukono]]. Yasomera ku Bishop's Senior Secondary School Mukono okutuusa mu mwaka gwa 1986.<ref name="Trek">{{Cite web}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] gye yasomera [[:en:Law|Dipuloma mu byamateeka]] era n'agimaliriza mu mwaka gwa 1998. Mu mwaka gwa 2010, yafuna [[:en:Development_studies|Dipuloma mu ''Development Studies'']] okuva mu [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Matyrs University]] <ref name="Profile">{{Cite web}}</ref>
== Obukugu bwe ==
Nambooze yasooka okulondebwa okugenda mu lukiiko lw'eggwanga olukulu mu mwaka gwa 2010 mu kulonda okwaddibwamu. Yajjira ku kkaada y'ekibiina kya Democratic Party n'awangula Peter Bakaluba Mukasa eyali ajjidde mu kibiina ekiri mu bukulembeze ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web}}</ref> Okusinziira ku bimukwatako mu lukiiko lw'eggwanga, Nambooze yakolako nga omusasi w'amawulire wakati w'omwaka gwa 1993 ne 2000. Okuva mu mwaka gwa 2000 okutuuka mu 2004, yakolako nga akwasisa amateeka. Okuva mu mwaka gwa 2004 okutuuka mu 2005, Nambooze yali akola nga akwasaganya ensonga z'abakozi ku mulimu. Yaweerezaako ku laadiyo wakati w'omwaka gwa 2000 ne 2009 era yali [[:en:Spokesperson|mwogezi]] w'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] mu Uganda okuva mu mwaka gwa 2005 okutuuka mu 2010.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Nambooze#cite_note-4</ref>
Nga 24 Ogwokubiri, 2016, Nambooze yakwatibwa wamu n'omubaka eyali yaakalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga, Moses Kasibante oluvannyuma lw'okwanika ebiwandiiko ebyali binnyonnyola obubbi bw'akalulu obwali bugenda mu maaso mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda]] okwaliwo mu ggwanga.
Nambooze azze akawatibwa emirundi egiwerako ng'ateekebwako emisango egy'enjawulo egyekuusa ku byobufuzi naye n'okutuusa kaakano, tatwalibwangako mu kkooti y'amateeka yonna kusalirwa musango.<ref>{{Cite web}}</ref><ref>{{Cite web}}</ref><ref>{{Cite web}}</ref>
Nga 13 Ogwomunaana 2020, Nambooze yalangirirwa nga Mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya "[[National Unity Platform]]" nga beegatta mu maanyi n'omubaka wa Paalamenti "Kyagulanyi Sentamu Robert" amanyikiddwa nga "Bobi Wine" Omukulembeze w'ekibiina. Wamu ne bannakibiina abalala, Nambooze batumibwa ku mugendo ogwa "Mission 2021" omugendo ogwagenderera okusuuza ekibiina ekiri mu bukulembeze mu kulonda kwa 2021.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Nambooze#cite_note-11</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/politics/2020/10/mp-nambooze-appeals-to-nup-losers-to-support-the-flag-bearers.html</ref>
Mukulonda kwa babaka mu 2021, Namboze yawangula ekisanja ekirala (2021-2026) okukiikirira Munisipalite y'e Mukono ku tiketi ya NUP oluvanyuma lw'okuwangula Mr George Fred Kagimu owa Democratic Party (DP) ne Abbas Ssozi owa National resistance Movement (NRM).<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Nambooze#cite_note-13</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Betty_Nambooze#cite_note-14</ref>
== Emirimu gye mu lukiiko lw'eggwanga olukulu ==
Nambooze atuula ku kakiiko ka (a) Public Service and Local Government n'akakiiko ka (b) Local Government Accounts.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Mu mwezi gwa Museenene, 2002, Josephine Nambooze yafumbirwa Henry Bakireke gwe yali yasisisinkana mu ssomero nga basoma mu myaka gy'ekinaana (1980s). Bazadde era balina abaana abawerera ddala 26 nga mu bo, mulimu be bazaala n'abo be bayamba obuyambi.<ref name="Trek">{{Cite web}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijulizo ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
2q8eypz8mqbgz6d4rpq3mdgf702ejdx
Winnie Kiiza
0
7473
60969
48072
2026-07-11T15:55:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60969
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Winifred Kiiza''' (yazaalibwa nga 26 museenene 1972) Mukyala Munnayuganda omusomesa ate munnabyabufuzi ,Yaweerezaako nga Akulira oludda oluvuganya Gavumenti mu Ssetteeserezo wa Uganda,okuva mu mwezi gwa Muzigo(Ogwokutaano) 2016<ref name="Boss">https://web.archive.org/web/20171107020014/http://watchdoguganda.com/winnie-kiiza-the-exceptional-leader-of-the-opposition-who-rose-from-grass-to-grace/</ref> okutuusa mu mwezi gwa Muwakanya(Ogwomunaana) 2018.<ref name="Over">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/news-headlines/44440-fdc-s-winnie-kiiza-ssemujju-nganda-eat-big |access-date=2024-01-02 |archive-date=2024-01-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240102133325/https://www.observer.ug/news-headlines/44440-fdc-s-winnie-kiiza-ssemujju-nganda-eat-big |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma yasikizibwa omubaka Betty Aol Ochan nga akalira oludda oluwabula Gavumenti omuggya.<ref name="Repl">https://www.monitor.co.ug/News/National/688334-4696670-13x7ei2z/index.html</ref> Era ye mubaka omukyala akiikirira abantu ba Disitulikiti ye Kasese mu Ssetteeserezo ya Uganda ey'omulundi ogwekkumi(2016-2021)
<ref name="over">https://chimpreports.com/betty-aol-replaces-winnie-kiiza-as-leader-of-opposition/</ref>
== Ebyafaayo n'Ebyokusoma kwe ==
Winifred Kiiza yazaalibwa nga 26 mu mwezi gwa Museenene 1972, ku kyalo Nsenyi , mu Ggombolola y'e Kisinga ,mu Disitulikiti y'e [[Kasese (disitulikit)|Kasese]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Maama we, Mukyala Modesty Muke, yali muwagizi wa kibiina ky'ebyobufuzi ekya Uganda Peoples Congress (UPC), so nga ate kitaawe,Mwami Kanyere Constance Muke, yali wa Democratic Party (DP).Kitaawe Kiiza yafa mukaziwattu alina emyaka kkumi era nnyina ataalina na mulimu n'asigaza obuvunaanyizibwa bw'okulabirira abaana.<ref name="Data">https://www.monitor.co.ug/News/National/FDC-s-Winfred-Kizza-wins-Kasese-by-election/688334-1474514-7parf5/index.html</ref>
Sasomera ku Nsenyi Primary School, Kajwenge Primary School wamu ne Kisinga Primary School. Mu misomo gye egya siniya eddaala erya <nowiki>''O''</nowiki> yalisomera ku,Saadi Memorial Secondary School, nga gye yava okudda ku Saint Maria Goretti School e [[Fort Portal]] mu myaka gye ebiri egyasembayo mu siniya.<ref name="Data">{{Cite web}}</ref>
Oluvannyuma yeegatta ku National College of Business Studies (NCBS), e Nakawa, [[Kampala]], awo mu kaseera ettendekero lino we lyakyukira okufuuka Makerere University Business School (MUBS).<ref name="Data">{{Cite web}}</ref>
== Eby'emirimu gye ==
Mu luwummula olwaddirira ebigezo bya siniya ey'okuna , Kiiza yatandika okusomesa mu ssomero lye gye yasomera erya, Kisinga Primary School nga era kino kye yakola ne ku.Saint Maria Goretti School oluvannyuma lw'ebigezo bye ebya siniya eyoomukaaga.<ref name="Data">{{Cite web}}</ref> Mu kiseera kye kimueddwaliro lya Bwera General Hospital lyabangibwawo era n'aweebwa omulimu omu mu kitongole ekitereka n'okukuuma eddagala. Oluvannyuma yakolera mu kampuni eddekanya eby'okulambuza abantu awo kinnya nampindi mu Queen Elizabeth National Park.<ref name="Data" />
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6o0y115dwqbg4hm3es08q5felaa226h
Specioza Kazibwe
0
7479
60872
48075
2026-07-11T12:04:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60872
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Speciosa Naigaga Wandira Kazibwe''' (yazaalibwa 1 Ogw'omusanvu 1954), [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]<nowiki/>era omumyuka wa pulezidenti omukyala eyasooka mu Afrika. Yali [[:en:Vice_president_of_Uganda|mumyuka wa pulezidenti wa Uganda]] ow'omukaaga okuva mu 1994 okutuuka mu 2003, ekyamufuula [[:en:Woman|omukyala]] eyasooka mu [[Afirika|Afrika]] okukwata ekifo ky’omumyuka wa pulezidenti w’eggwanga eryetongodde. Dr. Speciosa Kazibwe naye musawo [[:en:Uganda|munayuganda]] omukugu mu [[:en:Surgeon|by'okulongoosa]] . Era ayogerwako nga "Nnalongo", olw'abalongo be. Mu Ogw'omunaana 2013, yalondebwa [[:en:United_Nations_Secretary-General|ng'omuwandiisi w’ekibiina ky’amawanga amagatte]] [[:en:Ban_Ki-moon|Ban Ki-moon]] ng’omubaka ''ow’enjawulo ow’ekibiina ky’amawanga amagatte ku siriimu mu Afrika'' .
== Gyenvudde n'Okusoma ==
Speciosa Kazibwe yazaalibwa mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] nga 1 Ogw'omusanvu 1954. Yasomera mu [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College Namagunga]], essomero lya siniya ery'ettutumu eririmu abakyala nga liri ku musingi gw'e [[:en:Catholic_Church|kkanisa ya Katolika]], erisangibwa ku luguudo olwa [[:en:Kampala-Jinja_Highway|Kampala-Jinja Highway]], okumpi n'ekibuga [[:en:Lugazi|Lugazi]] . Mu 1974 yayingira [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]], gye yasomera obusawo obw’abantu, n’afuna [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|diguli esooka mu by'eddagala n'okulongoosa]] mu 1979. Oluvannyuma yafuna [[:en:Master_of_Medicine|diguli ey'okubiri mu by'eddagala]], nayo okuva mu Makerere University Medical School, ng’akuguse mu [[:en:General_Surgery|by'okulongoosa]] . Mu 2009, yaweebwa [[:en:Doctor_of_Science|diguli ey'okusatu eya Sayansi]] (SD), okuva mu [[:en:Harvard_School_of_Public_Health|Harvard School of Public Health]], Department of Population and International Health.
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Kazibwe yatandika emirimu gye egy’ebyobufuzi nga Ssentebe wa Bassentebe ba Halls of Residence ku Makerere University Kampala (1975–76) - ekyenkana Pulezidenti wa University Guild, eyali eggyiddwawo Pulezidenti w’ekiseera ekyo Idi Amin Dada. Oluvannyuma yafuuka mmemba mu biwayi by'abavubuka n'abakyala mu kibiina kya Ugandan [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] . Yawangula akalulu ke akasooka ng’omukulembeze w’ekyalo, ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) mu 1987. Oluvannyuma yalondebwa okuba omukiise w’abakyala mu [[Kampala|Disitulikiti y’e Kampala]] n’afuuka Ssentebe w’akakiiko akawabula [[Yoweri Museveni|Museveni]] mu kampeyini z’okulonda.
Yasooka kuweereza mu bufuzi bwa [[Yoweri Museveni]] mu 1989, bwe yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’amakolero, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1991. Okuva mu 1991 okutuuka mu 1994, yaweereza nga Minisita w’ekikula ky’abantu n’enkulaakulana y’abantu. Yali mmemba mu lukiiko lwa Ssemateeka olwakola ssemateeka wa Uganda omuggya mu 1994. Mu 1996, yalondebwa okuba omubaka wa Palamenti mu kitundu ky’e Kigulu South mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] . Okuva mu 1994 okutuuka mu 2003, Speciosa Kazibwe yaweereza ng'omumyuka wa Pulezidenti wa Uganda era nga Minisita w'eby'obulimi, amakolero n'oby'obuvubi.
Kazibwe abadde muwolereza w'abakyala mu kifo kyabwe mu [[Afirika|Africa]] . Ng’akolagana n’ekitongole ekya [[:en:Organization_of_African_Unity|Organization of African Unity]] n’akakiiko [[:en:United_Nations_Economic_Commission_for_Africa|k’amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku by’enfuna mu Afrika]], yatandikawo ''akakiiko k’abakyala mu Afrika akavunaanyizibwa ku mirembe n’enkulaakulana'' (AWCPD) mu 1998; ekibiina ky’akubiriza. Ekigendererwa kya AWCPD kwe kuyamba okusobozesa abakyala okwetaba mu nkola z’emirembe n’enkulaakulana ku ssemazinga ono. Dr. Kazibwe era abadde ssentebe oba mmemba mu bibiina by’eggwanga eby’enjawulo, omuli:
* The Senior Women's Advisory Group on the Environment
* Uganda Women Entrepreneurs Association Limited
* The Uganda Women Doctors Association
* Agri-Energy Roundtable Uganda(AER/U)
Kazibwe yakubiriza olukung’aana olwatongoza ekibiina kya AER/Uganda nga 25, Ogwe kkuminogumu 1991 mu Kampala Sheraton era n’aweereza ku kakiiko k’ekitiibwa aka Agri-Energy Roundtable (AER) okumala emyaka egiwerako, n’afuna okusiimibwa okw’amaanyi. Mu 1998, [[:en:Food_and_Agriculture_Organization|ekitongole ekivunaanyizibwa ku by'emmere n'eby'obulimi]] ( FAO ) kyamuwa omudaali gwa "Ceres Medal" olw'okuyamba "omulimu gwe yakola mu kufuna emmere n'okumalawo obwavu".
== Ebimukwatako ==
Mu April wa 2002, Kazibwe yawaaba omusango gw’okwawukana ne bba ng’agamba nti yali omu kubakosedwa embeera [[:en:Domestic_violence|y'obutabanguko mu maka]] obwali bugenda mu maaso . Okuwasa abakazi abangi n’okukuba omukyala birabika nyo mu [[Yuganda|Uganda]], naye okwawukana tekutera kubaawo. Bba yawakanya okwawukana kuno, ng’ajuliza enzikiriza ye [[:en:Catholic|ey’Ekikatoliki]], n’agamba nti mukyala we yali yadda ewaka ekikeerezi awataali kunnyonnyola mu butuufu, era nga yeegatta ne bannabyabufuzi abalala abamu be yali tayagala. Olw’okusanga obuzibu okukola emirimu gye egy’eby'obufuzi n’okukola ku musango gw’okugattululwa ogweyongera okutabula, ku Lwokusatu nga 21 Ogw'okutaano 2003, Kazibwe yava mu bifo bye mu gavumenti, n’asaba amukkirizibwe okweyongerayo n'emisomo. Yamaliriza diguli ey'okusatu mu [[:en:Harvard_University|yunivasite ya Harvard]] . Alina abaana bana okuli n’abalongo okuva mu bufumbo bwe obwasooka era alina n’abalala abawerako. <ref name="Violence" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1881472.stm Ebikwata ku kutulugunyizibwa mu maka mu Uganda] {{s-start}}
{{s-off}}
{{s-bef|before=[[Samson Kisekka]]}}
{{s-ttl|title=[[Vice President of Uganda]]|years=1994–2003}}
{{s-aft|after=[[Gilbert Bukenya]]}}
{{s-end}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
ez49pcjr5s4owazhbwfs51gsyhzjnyb
61600
60872
2026-07-11T17:19:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61600
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Speciosa Naigaga Wandira Kazibwe''' (yazaalibwa 1 Ogw'omusanvu 1954), [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]<nowiki/>era omumyuka wa pulezidenti omukyala eyasooka mu Afrika. Yali [[:en:Vice_president_of_Uganda|mumyuka wa pulezidenti wa Uganda]] ow'omukaaga okuva mu 1994 okutuuka mu 2003, ekyamufuula [[:en:Woman|omukyala]] eyasooka mu [[Afirika|Afrika]] okukwata ekifo ky’omumyuka wa pulezidenti w’eggwanga eryetongodde. Dr. Speciosa Kazibwe naye musawo [[:en:Uganda|munayuganda]] omukugu mu [[:en:Surgeon|by'okulongoosa]] . Era ayogerwako nga "Nnalongo", olw'abalongo be. Mu Ogw'omunaana 2013, yalondebwa [[:en:United_Nations_Secretary-General|ng'omuwandiisi w’ekibiina ky’amawanga amagatte]] [[:en:Ban_Ki-moon|Ban Ki-moon]] ng’omubaka ''ow’enjawulo ow’ekibiina ky’amawanga amagatte ku siriimu mu Afrika'' .
== Gyenvudde n'Okusoma ==
Speciosa Kazibwe yazaalibwa mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] nga 1 Ogw'omusanvu 1954. Yasomera mu [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College Namagunga]], essomero lya siniya ery'ettutumu eririmu abakyala nga liri ku musingi gw'e [[:en:Catholic_Church|kkanisa ya Katolika]], erisangibwa ku luguudo olwa [[:en:Kampala-Jinja_Highway|Kampala-Jinja Highway]], okumpi n'ekibuga [[:en:Lugazi|Lugazi]] . Mu 1974 yayingira [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]], gye yasomera obusawo obw’abantu, n’afuna [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|diguli esooka mu by'eddagala n'okulongoosa]] mu 1979. Oluvannyuma yafuna [[:en:Master_of_Medicine|diguli ey'okubiri mu by'eddagala]], nayo okuva mu Makerere University Medical School, ng’akuguse mu [[:en:General_Surgery|by'okulongoosa]] . Mu 2009, yaweebwa [[:en:Doctor_of_Science|diguli ey'okusatu eya Sayansi]] (SD), okuva mu [[:en:Harvard_School_of_Public_Health|Harvard School of Public Health]], Department of Population and International Health.
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Kazibwe yatandika emirimu gye egy’ebyobufuzi nga Ssentebe wa Bassentebe ba Halls of Residence ku Makerere University Kampala (1975–76) - ekyenkana Pulezidenti wa University Guild, eyali eggyiddwawo Pulezidenti w’ekiseera ekyo Idi Amin Dada. Oluvannyuma yafuuka mmemba mu biwayi by'abavubuka n'abakyala mu kibiina kya Ugandan [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] . Yawangula akalulu ke akasooka ng’omukulembeze w’ekyalo, ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) mu 1987. Oluvannyuma yalondebwa okuba omukiise w’abakyala mu [[Kampala|Disitulikiti y’e Kampala]] n’afuuka Ssentebe w’akakiiko akawabula [[Yoweri Museveni|Museveni]] mu kampeyini z’okulonda.
Yasooka kuweereza mu bufuzi bwa [[Yoweri Museveni]] mu 1989, bwe yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’amakolero, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1991. Okuva mu 1991 okutuuka mu 1994, yaweereza nga Minisita w’ekikula ky’abantu n’enkulaakulana y’abantu. Yali mmemba mu lukiiko lwa Ssemateeka olwakola ssemateeka wa Uganda omuggya mu 1994. Mu 1996, yalondebwa okuba omubaka wa Palamenti mu kitundu ky’e Kigulu South mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] . Okuva mu 1994 okutuuka mu 2003, Speciosa Kazibwe yaweereza ng'omumyuka wa Pulezidenti wa Uganda era nga Minisita w'eby'obulimi, amakolero n'oby'obuvubi.
Kazibwe abadde muwolereza w'abakyala mu kifo kyabwe mu [[Afirika|Africa]] . Ng’akolagana n’ekitongole ekya [[:en:Organization_of_African_Unity|Organization of African Unity]] n’akakiiko [[:en:United_Nations_Economic_Commission_for_Africa|k’amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku by’enfuna mu Afrika]], yatandikawo ''akakiiko k’abakyala mu Afrika akavunaanyizibwa ku mirembe n’enkulaakulana'' (AWCPD) mu 1998; ekibiina ky’akubiriza. Ekigendererwa kya AWCPD kwe kuyamba okusobozesa abakyala okwetaba mu nkola z’emirembe n’enkulaakulana ku ssemazinga ono. Dr. Kazibwe era abadde ssentebe oba mmemba mu bibiina by’eggwanga eby’enjawulo, omuli:
* The Senior Women's Advisory Group on the Environment
* Uganda Women Entrepreneurs Association Limited
* The Uganda Women Doctors Association
* Agri-Energy Roundtable Uganda(AER/U)
Kazibwe yakubiriza olukung’aana olwatongoza ekibiina kya AER/Uganda nga 25, Ogwe kkuminogumu 1991 mu Kampala Sheraton era n’aweereza ku kakiiko k’ekitiibwa aka Agri-Energy Roundtable (AER) okumala emyaka egiwerako, n’afuna okusiimibwa okw’amaanyi. Mu 1998, [[:en:Food_and_Agriculture_Organization|ekitongole ekivunaanyizibwa ku by'emmere n'eby'obulimi]] ( FAO ) kyamuwa omudaali gwa "Ceres Medal" olw'okuyamba "omulimu gwe yakola mu kufuna emmere n'okumalawo obwavu".
== Ebimukwatako ==
Mu April wa 2002, Kazibwe yawaaba omusango gw’okwawukana ne bba ng’agamba nti yali omu kubakosedwa embeera [[:en:Domestic_violence|y'obutabanguko mu maka]] obwali bugenda mu maaso . Okuwasa abakazi abangi n’okukuba omukyala birabika nyo mu [[Yuganda|Uganda]], naye okwawukana tekutera kubaawo. Bba yawakanya okwawukana kuno, ng’ajuliza enzikiriza ye [[:en:Catholic|ey’Ekikatoliki]], n’agamba nti mukyala we yali yadda ewaka ekikeerezi awataali kunnyonnyola mu butuufu, era nga yeegatta ne bannabyabufuzi abalala abamu be yali tayagala. Olw’okusanga obuzibu okukola emirimu gye egy’eby'obufuzi n’okukola ku musango gw’okugattululwa ogweyongera okutabula, ku Lwokusatu nga 21 Ogw'okutaano 2003, Kazibwe yava mu bifo bye mu gavumenti, n’asaba amukkirizibwe okweyongerayo n'emisomo. Yamaliriza diguli ey'okusatu mu [[:en:Harvard_University|yunivasite ya Harvard]] . Alina abaana bana okuli n’abalongo okuva mu bufumbo bwe obwasooka era alina n’abalala abawerako. <ref name="Violence" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1881472.stm Ebikwata ku kutulugunyizibwa mu maka mu Uganda] {{s-start}}
{{s-off}}
{{s-bef|before=[[Samson Kisekka]]}}
{{s-ttl|title=[[Vice President of Uganda]]|years=1994–2003}}
{{s-aft|after=[[Gilbert Bukenya]]}}
{{s-end}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
de1evbegfj25707ibsa5hob32uwvr77
Idi Amin
0
7695
61336
55828
2026-07-11T16:44:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61336
wikitext
text/x-wiki
'''Idi Amin Dada Oumee''' yali Munnayuganda, munnamagye era munnabyabufuzi eyaweereza nga [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ow'okusatu okuva mu 1971 okutuusa lwe [[:en:Uganda–Tanzania_War|yaggyibwa mu buyinza]] mu 1979. Yafuga nga [[:en:Military_dictatorship|munnamagye nnakyemalira]] era atwalibwa ng'[[:en:Despotism|omukulembeze]] omukaambwe mu by'afaayo by'ensi yonna.<ref>Boddy-Evans, Alistair.</ref>
Amin yazaalibwa kitaawe [[:en:Kakwa_people|Omukakwa]] ate nnyina [[:en:Lugbara_people|Lugbara]] . Mu 1946, yeegatta ku [[:en:British_Colonial_Army|ggye lya Bungereza]] erya [[:en:King's_African_Rifles|King’s African Rifles]] (KAR) ng’omufumbi. Yasituka n'atuuka ku ddaala lya [[:en:Lieutenant|Lieutenant]], ne yetaba mu ntalo za [[:en:British_Empire|Bungereza]] ez'okulumbagana abayeekera ba Somalia n'oluvannyuma yetaba ne mu lutalo olw'ali lunyinyitira olwa [[:en:Mau_Mau_rebellion|Mau Mau]] mu [[:en:Kenya_Colony|Kenya]] . [[:en:Uganda|Uganda]] yafuna obwetwaze okuva ku [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] mu 1962, era Amin n’asigala mu [[:en:Uganda_Army_(1962–1971)|magye]], nga yalinnyisibwa ku kifo ky’omumyuka w’omuduumizi w’amagye mu 1964 n’alondebwa okuduumira oluvannyuma lw’emyaka ebiri. Yakitegeerako nti pulezidenti wa Uganda [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] yali ateekateeka kumukwata lwa kubulankanya ssente z’amagye, kwe kutandikawo olutalo lw'okuwamba Gavumenti olw'atuumibwa [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|1971 Ugandan coup d'état]] ne yeerangirira nga Pulezidenti.
Emyaka gye yamala mu buyinza, Amin yakyuka okuva ku kubeera omufuzi eyali awagira n'okunyumirwa obuwagizi obwali buva mu Yisirayiri n'adda mu kuwagirwa [[:en:Muammar_Gaddafi|Muammar Gaddafi]] owa [[:en:Libyan_Arab_Jamahiriya|Libya]], [[:en:Mobutu_Sese_Seko|Mobutu Sese Seko]] owa [[:en:Zaire|Zaire]], [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]] ne [[:en:East_Germany|Bujirimaani ey'oBuvanjuba]] . <ref name="libya1">Roland Anthony Oliver, Anthony Atmore (1967).</ref> <ref name="ussr1">Dale C. Tatum.</ref> <ref name="gdr1">Gareth M. Winrow. </ref> Mu 1972, Amin [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|yagoba abantu ba Asia]], ng'abasinga obungi ku bo baali [[:en:Indians_in_Uganda|Bayindi-Uganda]], ekyaviirako Buyindi okusalako enkolagana y'abwe n'obukulembeze bwe. <ref>Subramanian, Archana (6 August 2015).</ref> Mu 1975, Amin yakwata [[:en:Chairperson_of_the_Organisation_of_African_Unity|obwassentebe]] w'ekitongole ekigatta amawanga ga Africa ekya [[:en:Organisation_of_African_Unity|Organisation of African Unity]] (OAU) [[:en:International_organization|ekitongole kya Gavumenti ez'enjawulo ezikolera awamu]] ekyategekebwa okutumbula obumu mu mawanga ga Afrika <ref name="Byword">https://web.archive.org/web/20080605070641/http://www.news24.com/News24/Africa/News/0%2C%2C2-11-1447_1390595%2C00.html</ref> (omulimu ogukyukakyuka buli mwaka). Uganda yali mmemba w’akakiiko k'amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku ddembe ly'obuntu aka [[:en:United_Nations_Commission_on_Human_Rights|United Nations Commission o Human Rights]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1979. <ref>Gershowitz, Suzanne (20 March 2007).</ref> Bungereza yamenya enkolagana y’ekikungu gye yali erina ne Uganda mu 1977, era Amin n’alangirira nti yali awangudde [[:en:British_Empire|Abangereza]] n’agattako okutuuka ku ngule ye 'omumegganyi w'amatwale ga Bungereza' . <ref name="Keatley">Keatley, Patrick (18 August 2003).</ref>
Obukulembeze bwa Amin bwagenda bugenda mu maaso okutuuka ku nkomerero y’emyaka gya 1970, waaliwo obutabanguko obweyongera olw’okuyigganyizibwa kwe ku mawanga agamu n’abawakanya ebukulembeze bwe, wamu n’embeera ya Uganda embi ennyo mu nsi yonna olw’obuwagizi bwa Amin eri abawambi ba [[:en:PFLP-EO|PFLP-EO]] ne [[:en:Revolutionary_Cells_(RZ)|RZ]] mu 1976, ekyavirako ekikwekweto kya Yisirayiri ekyatuumibwa [[:en:Operation_Entebbe|Operation Entebbe]] . Olwo yagezaako okuwamba [[:en:Kagera_Region|ekitundu kya Kagera]] ekya [[:en:Tanzania|Tanzania]] mu 1978. Mu kwanukula kwa Pulezidenti wa Tanzania [[:en:Julius_Nyerere|Julius Nyerere]], yalagira amagye ge [[:en:Uganda–Tanzania_War|okulumba Uganda]]. Amagye ga Tanzania n’abayeekera [[:en:Fall_of_Kampala|baawamba Kampala]] mu 1979 ne bagoba Amin mu buyinza. Amin yagenda mu buwanganguse, nga yasookera mu Libya, oluvannyuma nagenda mu [[:en:Ba'athist_Iraq|Iraq]], n'asembayo e [[:en:Saudi_Arabia|Saudi Arabia]], gye yabeera okutuusa lwe yafa mu 2003. <ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/3155925.stm</ref>
Obukulembeze bwa Amin bwalimu [[:en:Human_rights_abuse|okutyoboola eddembe ly’obuntu]] okwali kuyitiridde omuli [[:en:Political_repression|okunyigirizibwa mu byobufuzi]] n’okutta [[:en:Extrajudicial_killing|abantu mu ngeri etali ya mateeka]] wamu [[:en:Nepotism|n;obusosoze mu mawanga]], obuli bw’enguzi, n’okuddukanya obubi ennyo mu by’enfuna. Abatunuulizi b’ensi yonna n’ebibiina [[:en:Human_rights|ebirwanirira eddembe ly’obuntu]] bateebereza nti abantu wakati w’emitwalo 100 <ref>Ullman, Richard H. (April 1978).</ref> ne 500,000 be battibwa mu bukulembeze bwe. <ref name="Keatley">Keatley, Patrick (18 August 2003).</ref>
== Obuto bwe ==
Kumpi byonna ebigambibwa ku buto bwa Amin biwakanyizibwa kubanga teyewandiikako [[:en:Autobiography|kitabo kikwata ku bulamu bwe]] era teyakkiriza kuteeka bikwata ku bulamu bwe mu buwandiike. <ref name="okadameri">O'Kadameri, Billie (1 September 2003).</ref> Ebiwandiiko bya gavumenti ya Bungereza byalaga nti Amin yazaalibwa mu 1925; wabula mu kiseera ekyo tewali biwandiiko byakuumibwa ku bannayuganda. <ref name="Keatley">Keatley, Patrick (18 August 2003).</ref> Mu mboozi ey’akafubo ne [[:en:Judith_Hare,_Countess_of_Listowel|Judith Hare]] mu 1972, Amin awa ekifo we yazaalibwa ng’ekyalo [[:en:Koboko|Koboko]] n’emyaka gye nga 46, ekyanditeeka omwaka gw’amazaalibwamu okubeera 1926. Mu kitabo ekyafulumizibwa mu 1977 aba [[:en:Little,_Brown_and_Company|Little, Brown and Company]] nga kyawandiikibwa omuwabuzi wa Bungereza mu [[:en:Uganda|Uganda]] ng’akozesa [[:en:Pseudonym|erinnya ery’obulimba]] David Gwyn, Amin yazaalibwa mu [[:en:Buganda|Buganda]] n’emyaka 48 gy'eyamuwandiikako nga kino kyali kiraga nti yazaalibwa mu 1928. Ebikwata ku bulamu bwa Amin ebisinga biva mu b'engandaze ate nga binyumizibwako mu mboozi wabula okunyonyola n'emboozi endala tezikakasibwa. Ennono za famire n'abobuyinza mu Saudi Arabia mu Jeddah bateeka olunaku lw’amazaalibwa ge nga 10 [[:en:Dhu_al-Hijja|Dhu al-Hijja]] 1346 ku [[:en:Islamic_calendar|kalenda y’Obusiraamu]] (30 Ogwokutaano 1928 mu kalenda ya Gregorian). <ref>Elliott, Chris (30 November 2014).</ref>
=== Obuto bwe ne Famire ===
[[File:NakaseroMarket.jpg|thumb|244x244px|[[:en:Nakasero|Olusozi Nakasero]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], Disitulikiti egambibwa okuba nga Amin gye yazaalibwa okusinziira ku famire ye]]
Okusinziira ku famire ya Amin, engero ezikwata ku Uganda n’ebbaluwa ye ey’okufa kwe mu Saudi Arabia, Idi Amin Dada Oumee yazaalibwa nga 30 Ogwokutaano 1928 ku ssaawa nga nnya ez’oku makya mu kifo kitaawe w’akolera, Shimoni Police Barracks ku [[:en:Nakasero|lusozi lw'e Nakasero]]<nowiki/>mu [[Kampala]] . <ref name=":4">de Montesquiou, Jean-Louis (2022).</ref> <ref name=":5">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> Yaweebwa erinnya Idi oluvannyuma lw'okuzaalibwa ku lunaku lw'ebikujjuko by'Abasiraamu olwa [[:en:Eid_al-Adha|Eid al-Adha]] . <ref name=":4" /> Okusinziira ku Fred Guweddeko, omunoonyereza ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], agamba erinnya lya Amin ezaliranwa ye Idi Awo-Ango Angoo. <ref name="monitor_01012004" /> Waliwo obutakkaanya ku makulu g'erinnya "Dada", ng'abamu bagamba nti lyali litegeeza "mwannyina" oba "enneeyisa y'abakazi" mu [[:en:Swahili_language|Luswayili]], naye ensonda ezisinga zikkiriza nti "Dada" yali kika mu lubu lw'aBakakwa elyabbulwa oluvannyuma lw'emigigi kkuminesatu. <ref name=":4" />
Yali mutabani wa Amin Dada Nyabira Tomuresu ow'okusatu(1889–1976), mu lubu lwa [[:en:Kakwa_people|Bakakwa]], ne mukyala we ow'okubiri, Aisha Chumaru Aate (1904–1970), [[:en:Lugbara_people|Omulugbara]] . <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> Kitaawe [[:en:Infant_baptism|yabatizibwa]] ng’[[:en:Catholic_Church|Omukatoliki]] era n’azaalibwa n’erinnya Andreas Nyabira Tomuresu. Okusinziira ku munnamawulire wa Bungereza [[:en:David_Martin_(journalist)|David Martin]], Nyabira obulamu bwe obusinga yabumala mu [[:en:South_Sudan|South Sudan]] . [[:en:Islam|Yasiramuka]] mu 1910 oluvannyuma lw’okuyingizibwa mu magye g’Abangereza ag’amatwale ng'omukommonsi w'emulere ([[:en:Bugle|bugler]]) ng'ayita mu kojja we, omukulembeze w’ekika kya [[:en:Kakwa_people|Bakakwa]] Sultan Ali Kenyi Dada ng’omwana [[:en:Child_soldiers_in_Uganda|omujaasi]] ow’emyaka mukaaga era n’aweebwa erinnya Amin Dada. <ref name="monitor_01012004" /> <ref name=":4">de Montesquiou, Jean-Louis (2022).</ref> Yeegatta ku Poliisi ekuuma amatwale ga Bungereza eya [[:en:Uganda_National_Police|Protectorate Police Force]] mu Kampala mu Nsambya Police Barracks mu 1913.
Nyabira ku mpaka yayingizibwa mu magye ga [[:en:History_of_the_British_Army|Bungereza]] aga [[:en:King's_African_Rifles|King’s African Rifles]] (KAR) mu 1914 gye yalwana mu [[:en:World_War_I|Ssematalo eyasooka]] mu [[:en:East_African_campaign_(World_War_I)|kampeyini z’oBuvanjuba bwa Afrika]] mu [[:en:Tanganyika_Territory|Tanganyika]] nga tannasiibulwa mu kitiibwa mu 1921 n’aweebwa ekibanja mu [[:en:Arua|Disitulikiti y’e Arua]] . Mu mwaka gwe gumu, yeegatta ku poliisi ya Protectorate Police Force mu bbaalakisi ya Poliisi ey’e Nsambya nga tannatwalibwa mu bbaalakisi ya poliisi e Shimoni mu 1928, Amin gye yazaalibwa okusinziira ku famire ye. Yakyusibwa n’atwalibwa mu bbaalakisi ya Poliisi e Kololo n’awummula emirimu gya poliisi mu 1931 n’aweereza nga Omukiise wa Pulezidenti (RDC) mu Disitulikiti y’e Arua.
Maama we Aisha Aate yazaalibwa ku butaka bwe Kakwa ne taata omu Lugbara. Okusinziira ku byonna, Aate yali musawo wa kinnansi, musawo w’ebimera, era nga muzaalisa. <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> Ng'ebula emyaka kkumi Amin azaalibwe, Aate yeegatta ku kibiina kya [[:en:Allah_Water|Allah Water]] (era ekimanyiddwa nga Yakani), nga kino kyali kibiina kyali kiwakannya obukulembeze bw'amatwale nga lyesigamiziddwa ku "mazzi ga Yakan" ekyali kinyikiddwamu ekimuli kya [[:en:Narcissus_(plant)|daffodil]] ekyali kimanyikiddwa nga Kamiojo, ekinyonyolwa nga 'LSD of Central Africa' . Ekibiina kino kyanyigirizibwa ab’obuyinza okuva mu bafuzi b'amatwale Abangereza, abaali bakitunuulidde ng’obuyeekera. <ref>Middleton, John (1963).</ref> <ref>Hansen, Holger Bernt (1991).</ref> Wadde nga okusinga bayogerwako ng'ekibiina ky'eddiini, Famire ya Amin egamba nti Aate yali musumba mu "Yakanye Order" kye bannyonnyola nga 'secret African society' nga Idi Amin naye yali mmemba, anti yakozesanga 'amazzi agaali gatwalibwa okuba ag'omukisa n'amaanyi amalala ag'enjawulo' mu ntalo.
Okusinziira ku famire ya Amin, Aate yali awonyezza Irene Drusilla Namaganda eyali Nnabagereka wa Buganda mu kiseera ekyo era mukyala wa [[:en:Daudi_Cwa_II_of_Buganda|Daudi Cwa II owa Buganda]], obugumba. Omulimu gwa Aate ogw’oku ntikko mu kibiina kya Allah Water kigambibwa nti gwafuna obwagazi bw’olulyo olulangira olwa [[:en:Buganda|Buganda]] era nga kigambibwa nti alina akakwate ku famire eno kyaviirako olugambo nti taata wa Amin omuzaale ye Daudi Chwa II. Engambo zino z'asaasanyizbwa mukyala wa Nyabira omukulu eyali talina mwana, ng'ono yali alina obukyayi eri Aate olw'okuba n'abaana babiri.
Okusinziira ku famire ya Amin, Idi Amin yaweebwa ekitiibwa kya Awon'go ( lit. 'noise' ), nga bajuliza ku lugambo olwali luyiting'ana ku kitaawe. Kigambibwa nti Idi yatwalibwa okukeberebwa ‘endaga buzaale ku kitaawe’ ng’akyali muwere nga kino ky'akolebwa abakadde b’ebika, nga kino kyalimu n'okumusuula okumala ennaku nnya mu kibira okumpi n’olusozi Liru e [[:en:Koboko|Koboko]] gye badda ne basanga Amin ng’akyali mulamu. Abakadde bano oluvanyuma lw'okulaba ekyamagero kino bakiteeka ku Nakan, omusota ogw’emitwe musanvu ogwali gusinzibwa mu ddiini y’ennono y’aba Kakwa. Muganda we ne mwannyina baafa mu 1932, Idi bwe yali wa myaka ena. <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref>
Bazadde ba Amin baayawukana ng’alina emyaka ena, era ebiwandiiko ebisinga biraga nti yasengukira ku bukojja mu 1944 mu byalo by'abalimi mu Gombolola y'e Mawale mu [[:en:Luweero_District|Disitulikiti y’e Luweero]], mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Uganda. <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> Kigambibwa nti okwawukana kwa bazadde be kwava ku bigambo ebyali bisusse okuyitingana ku kitaawe wa Idi nga kino kyanyiiza nnyina. Wadde kyali kityo, famire ye y'akkaatiriza nti asigale ne kitaawe ng’ennono y’Abasiraamu mu Tanganyika, mu Disitulikiti y’e Arua, ate nnyina n’asigala ng’akola eby’okuwonya mu Buganda.
=== Obuvubuka bwe n'emisomo gye ===
Kigambibwa nti Amin bwe yali abeera n’abooluganda lwa nnyina, yali akola gwa [[:en:Goat_farming|kulunda mbuzi]] okuva ku myaka munaana okutuuka ku myaka kkumi. [[Ssemuto|[]] <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref>Mu 1938, yasenguka n'adda mu maka ga Sheikh Ahmed Hussein mu kibuga ekyali kiliraanyewo eky'e [[:en:Semuto|Semuto]]<nowiki/>era n'atandiika [[:en:Hafiz_(Quran)|okuwata esuula za Quran]] nga bwayaziina okutuusa lwe yaweza emyaka 12. <ref name="monitor_01012004">{{Cite web |last=Guweddeko |first=Fred |date=12 June 2007 |title=Rejected then taken in by dad; a timeline |url=http://www.monitor.co.ug/specialincludes/ugprsd/amin/articles/index.php |archive-url=https://web.archive.org/web/20070612053237/http://www.monitor.co.ug/specialincludes/ugprsd/amin/articles/index.php |archive-date=12 June 2007 |access-date=8 August 2009 |website=[[Daily Monitor|The Monitor]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGuweddeko2007">Guweddeko, Fred (12 June 2007). </cite></ref>[[Bombo, Yuganda|]] Mu 1940, Amin y'adda e [[:en:Bombo,_Uganda|Bombo]]<nowiki/>ng'eno yali abeera ne Kojjaawe Yusuf Tanaboo. <ref name="monitor_01012004" /> Yagezaako okwewandiisa okugenda mu [[:en:Primary_school|Pulayimale]] kyokka n’agaanibwa, kino kigambibwa nti kyava ku busika bwa Amin obwa kitaawe [[:en:Nubians|Omunnubbi]] . <ref name="monitor_01012004" />
Mu mwaka gwe gumu, Amin yafuna ebisago bwe yali yeetabye mu buvuyo mu Nubia nga balwanyisa obusosoze mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y’e Makerere]] e [[:en:Wandegeya|Wandegeya]] . <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> Yawandiisibwa mu [[:en:Madrasa|madrasa]] ya Garaya e Bombo era n’asigala ng’akwata Quran mu mutwe wansi wa Mohammed Al Rajab okutuusa mu 1944, era kigambibwa nti yawangula awaadi mu kusoma mu 1943. <ref name="monitor_01012004" /> Amin yawandiisibwa mu magye g’amatwale wamu n’abayizi abalala kkumi na bataano nga tannasiibulwa olw’okuba yali akyali muto. <ref name="monitor_01012004" />
Mu 1945, yagenda mu Kiyindi Parish mu [[:en:Bwaise|Bwaise Parish]] n’akola emirimu egy’enjawulo omwali n’okumala akaseera ng’omukuumi w’omulyango n’omuyambi w'omukuumi w'ekizimbe kya [[:en:Grand_Imperial_Hotel|Grand Imperial Hotel]] mu Kampala. <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref>
== Amagye ga King's African Rifles ==
Amin yeegatta ku maggye ga King’s African Rifles (KAR) mu 1946 ng’omuyambi w’omufumbi, ate mu kiseera kye kimu yali afuna okutendekebwa mu by’amagye okutuusa mu 1947. <ref name="Keatley">Keatley, Patrick (18 August 2003).</ref> <ref name="britannica">https://web.archive.org/web/20070314142415/https://www.britannica.com/eb/article-9007180/Idi-Amin</ref> Mu bulamu obw’oluvannyuma yalimba nti yaweereza mu [[:en:Burma_Campaign|kampeyini y'e Burma]] eya [[:en:World_War_II|Ssematalo ow'okubiri]] . <ref name="Keatley" /> <ref name="portrait">''General Idi Amin Dada: A Self Portrait''.</ref> <ref>Bay, Austin (20 August 2003).</ref> Yakyusibwa n'agenda e Kenya okukola emirimu gy'amagye ag'ebigere mu 1947, era n'aweereza mu kibinja ky'amagye g'okuttaka ag'oku bigere ekya 21st KAR mu [[:en:Gilgil|Gilgil]], [[:en:Kenya_Colony|Amatwale ga Kenya]] okutuusa mu 1949. Omwaka ogwo, ekibinja kye kyasindikibwa mu Bukiikakkono bwa Kenya okulwanyisa [[:en:Shifta_War#background|abayeekera ba Somalia]] . Mu 1952, ekibinja kye kyasindikibwa okulwanyisa [[:en:Mau_Mau_rebellion|abayeekera ba Mau Mau]] mu Kenya. Yakuzibwa n’afuulibwa Kkopolo mu mwaka gwe gumu, oluvannyuma n’afuulibwa saajenti mu 1953. <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref>
Mu 1959, Amin yafuulibwa [[:en:Effendi|Effendi Class 2]] (Warrant Officer), <ref name="gazette" /> eddaala erisinga obunene eri omujaasi omuddugavu mu KAR. Amin yakomawo mu Uganda mu mwaka gwe gumu n’afuna ekifo ku kakiiko akaaliwo akaseera akatono nga Lieutenant nga 15 Ogwomusanvu 1961, n’afuuka omu ku Bannayuganda ababiri abaasooka okufuuka ba commissioned officers. <ref name="gazette">https://www.thegazette.co.uk/London/issue/42461/supplement/6682</ref> Yaweebwa omulimu gw’okukkakkanya oluyogaano olw'aliwo olw’ente wakati wa [[:en:Karamojong_people|Bakaramoj]]<nowiki/>a ba Uganda n’abalunzi ba [[:en:Turkana_people|Turkana]]<nowiki/>abatambulatambula mu Kenya. <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> Okusinziira ku munoonyereza Holger Bernt Hansen, endowooza ya Amin, enneeyisa ye n’obukodyo bw’empuliziganya byakwatibwako nnyo olw’ebyo bye yayitamu mu magye g’amatwale. Kuno kwali n’engeri gye yakulembera obutereevu aky'amuviirako okwettanirwa mu bitundu ebimu mu bantu ba Uganda.
== Okulinnya kw'Eggye lya Uganda ==
Mu 1962, oluvannyuma lwa Uganda okufuna obwetwaze okuva ku [[:en:United_Kingdom|Bungereza]], Amin yakuzibwa n’afuulibwa kapiteeni n’oluvannyuma, mu 1963, n’afuulibwa meeja. Yalondebwa okuba omumyuka w’omuduumizi w’amagye mu 1964 ate omwaka ogwaddako n’alondebwa n’afuuka Omuduumizi w’amagye. <ref name="monitor_01012004">Mutaizibwa, Emmanuel (9 April 2019).</ref> Mu 1970, yakuzibwa n’afuulibwa omuduumizi w’amagye gonna. <ref name="britishcouncil">{{Cite web |date=2 February 1971 |title=General Idi Amin overthrows Ugandan government |url=http://www.britishcouncil.org/learnenglish-central-history-amin.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070225004054/http://www.britishcouncil.org/learnenglish-central-history-amin.htm |archive-date=25 February 2007 |access-date=8 August 2009 |publisher=British Council}}</ref>
Amin yali munnabyamizannyo mu kiseera kye yamala mu magye ga Bungereza ne Uganda. Ku fuuti 1.93 m n'obuwanvu bwa (6 ft 4 in) era nga wakiwago, yali nnantameggwa wa [[:en:Ugandan|Uganda]] mu bikonde by’obuzito obutono okuva mu 1951 okutuuka mu 1960, nga kw’otadde n’okuwuga. Amin era yali muteebi wa rugby ow’entiisa, <ref name="Scotsman">Bridgland, Fred (16 August 2003).</ref> <ref name="CainGrowden">https://en.wikipedia.org/wiki/Chichester</ref> wadde ng’omuserikale omu yamugamba nti: 'Amin musajja mulungi nnyo era muzannyi wa rugby omulungi naye ng'amagumba kumpi gava mu bulago era yeetaaga ebintu okunnyonnyolwa mu bigambo mu ebbaluwa . <ref name="CainGrowden" /> <ref name="Scotsman2">Johnston, Ian (17 August 2003).</ref> Mu myaka gya 1950, yazannyirako mu ttiimu ya Nile RFC. <ref name="RugbyDis">Cotton, p. 111</ref>
Waliwo olugero olutera okuddibwamu nti yalondebwa okudda mu bigere bya Ttiimu ya rugby eya [[:en:East_Africa_rugby_union_team|East Africa rugby union team]] mu mupiira gwabwe [[:en:1955_British_Lions_tour_to_South_Africa|ogw'okutambula mu 1955]] ne [[:en:British_and_Irish_Lions|British Lions]] . Kyokka Amin talabika mu kifaananyi kya ttiimu oba ku lukalala lwa ttiimu olutongole. <ref>Campbell, M. and Cohen, E.J. (1960) ''Rugby Football in East Africa, 1909–1959''. </ref>
[[File:Idi_Amin_-_Levi_Eshkol_-_Entebbe_1966-06-12.jpg|left|thumb|Amin (wakati ku kkono) ng’akulira abakozi bwe yali akyalidde [[:en:Prime_Minister_of_Israel|Katikkiro]] wa [[:en:Israel|Yisirayiri]] [[:en:Levi_Eshkol|Levi Eshkol]] (wakati) mu 1966]]
Mu 1965, [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]] [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] ne Amin b'enyigira mu ddiiru y’okukukusa amasanga ne zaabu okubiyingiza mu Uganda okuva mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of Congo]] . Ddiiru eno, oluvannyuma General Nicholas Olenga, omukwanaganya w’eyali omukulembeze wa Congo, [[:en:Patrice_Lumumba|Patrice Lumumba]], yali kitundu ku nteekateeka y’okuyamba amagye agaali gawakanya gavumenti ya Congo okusuubula amasanga ne zaabu okuweebwa emmundu ezaali zikukusibwa Amin. Mu 1966, [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] yasaba wabeewo okunoonyereza. Obote yassaawo ssemateeka omupya ng’aggyawo obwapulezidenti obw’emikolo egyali gitegekebwa [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Mutesa II owa Buganda]] n'eyelangirira nga Pulezidenti ow’oku ntikko. Yakuza Amin n’afuuka kkano era omuduumizi w’amagye. Amin yakulembera [[:en:Battle_of_Mengo_Hill|olulumba]] olw'akolebwa ku lubiri lwa Kabaka n'awaliriza Mutesa okuwangangukira mu Bungereza, gye yasigala okutuusa lwe yagya omukono mu ngabo mu 1969. <ref>http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/ugtoc.html#ug0159</ref> <ref name="bookrags">http://www.bookrags.com/biography/idi-amin-dada</ref>
Amin yatandika okuwandiika abakakwa, Lugbara, [[:en:South_Sudanese|South Sudanese]], n’embu z'abantu abalala mu bitundu bya [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]] ekiriraanye [[:en:South_Sudan|South Sudan]] . Aba Sudaani b'omu Bukiikaddyo baali batuuze mu [[:en:Uganda|Uganda]] okuva ku ntandikwa y’ekyasa eky’amakumi abiri, nga bava South Sudan okuweereza mu magye g’amatwale. Amawanga ga Afrika mangi mu Bukiikakkono bwa Uganda gabeera mu Uganda ne South Sudan; ebigambibwa bikyaliwo nti eggye lya Amin lyali lisinga kubaamu bajaasi ba South Sudan. <ref name="Anyanya">Nantulya, Paul (2001).</ref>
== Okuwamba obuyinza ==
[[File:Obote_cropped.png|thumb|[[:en:Milton_Obote|Milton Obote]], pulezidenti wa Uganda ow'okubiri, Amin gwe yasuula mu lutalo lw'[[:en:Coup_d'état|okuwamba gavumenti]] mu 1971]]
Oluvannyuma w'abalukawo enjawukana wakati wa Amin ne Obote, ng'obuzibu bw'ava ku buwagizi Amin bwe yali azimbye mu magye ga Uganda ng’ayingiza abantu okuva mu [[:en:West_Nile_sub-region|kitundu kya West Nile]], okwenyigira mu bikwekweto okuwagira [[:en:First_Sudanese_Civil_War|obuyeekera mu South Sudan]] n’okugezaako okutta Obote mu 1969. Mu Gwekkumi 1970, Obote yeddiza obuyinza ku magye, n’akakkanya ku buyinza bwa Amin ku kifo kye yamala emyezi eky’omuduumizi w’amagye gonna okutuuka ku muduumizi w’amagye ga Uganda. <ref name="britishcouncil"/> <ref>https://origins.osu.edu/milestones/idi-amins-uganda-coup-1971?language_content_entity=en</ref>
Olw’okukimanya nti Obote yali ateekateeka kumukwata olw’okukozesa obubi ssente z’amagye, Amin yawamba obuyinza nga yeyambisa amaggye mu kyayitibwa [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|military coup]] ng’ayambibwako ba agenti ba gavumenti ya [[:en:Israel|Yisirayiri]] <ref>https://www.independent.co.uk/news/world/africa/revealed-how-israel-helped-amin-to-take-power-100683.html</ref> <ref>https://www.nzherald.co.nz/world/why-israel-and-britain-were-delighted-at-amins-rise/Y2EVWPDJRA3FH64KE4XWVWAAKU/</ref> <ref>https://www.jpost.com/magazine/books/clandestine-and-creative-diplomacy-323185</ref> nga 25 Ogusooka 1971, nga Obote ali mu lukiiko lwa [[:en:Commonwealth_Heads_of_Government_Meeting_1971|Commonwealth summit]] mu Singapore. Abajaasi abeesigwa eri Amin baasiba ekisaawe [[:en:Entebbe_International_Airport|ky’ennyonyi Entebbe]] ne bawamba Kampala. Abajaasi bazingako amaka ga Obote ne baziba n'enguudo ennene. Ebyafulumizibwa ku [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|leediyo Uganda]] byalumiriza gavumenti ya Obote okubamu obuli bw'enguzi n'okuyisa abantu b'omu [[:en:Lango_sub-region|kitundu ky'e Lango]] mu ngeri ey'enjawulo . Abantu bawulirwa ku nguudo z'omu Kampala nga bajjabaganya oluvannyuma lw'okuwulira eby'ali biweerezeddwa ku leediyo. <ref>http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/january/25/newsid_2506000/2506423.stm</ref> Amin, eyeeyanjula ng’omujaasi, so si munnabyabufuzi, yalangirira nti [[:en:Military_dictatorship|gavumenti y’amagye]] ejja kusigala ng’[[:en:Caretaker_government|obukulembeze obulabirizi]] okutuusa ng’okulonda okupya, okwali okw'okubaawo ng’embeera emaze okudda mu nteeko. Yasuubizza okuyimbula [[:en:Political_prisoner|abasibe bonna abaali bakwatibwa olw'ebyobufuzi]] . <ref>Fairhall, John (26 January 1971)</ref>
Amin yakola olumbe lw’eggwanga mu Gwokuna 1971 olwa Ssekabaka Edward Mutesa owa Buganda era pulezidenti, eyali afiiridde mu buwanganguse. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref>
== Obukulembeze ==
=== Okuteekawo obufuzi bw’amagye ===
Nga 2 Ogwokubiri 1971, oluvannyuma lwa Sabbiiti emu ng'okuwamba gavumenti kuwedde, Amin y'erangirira nga Pulezidenti wa Uganda, [[:en:Commander-in-Chief|omuduumizi w’amagye]], [[:en:Chief_of_Staff|akulira]] amagye ga Uganda, era akulira amaggye g’omu bbanga. Yayimiriza obuwaayiro obumu obwa [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]], era mu bbanga ttono n’atandikawo olukiiko oluwabula ku by'okwerinda nga lwalimu abaserikale b’amagye nga ye Ssentebe. Amin yateeka [[:en:Military_tribunal|kkooti z'amagye]] waggulu w'enkola ya [[:en:Civil_law_(legal_system)|civil law]], n'alonda abajaasi ku bifo eby'oku ntikko mu gavumenti n'[[:en:Government-owned_corporation|ebitongole bya gavumenti]], era n'ategeeza ba [[:en:Cabinet_(government)|Minisita ba kabineeti]] aba bulijjo abaali balondeddwa nti baali bakuyisibwa mu empisa ennungi n'obukkakamu nga bakolagana n'abantu abalala ([[:en:Military_courtesy|military courtesy]]). <ref name="britishcouncil"/> <ref name="LOC_Rule_Under_Amin">http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/ugtoc.html#ug0159</ref> Enkola ya Amin ey'obwannakyemalira ([[:en:Rule_by_decree|ruled by decree]]) ; mu kiseera ky’obukulembeze bwe yafulumya ebiragiro nga 30. <ref>Mugabe, Faustin (26 May 2019).</ref> <ref>Krcmaric, Daniel (2015).</ref>
Amin yakyusa erinnya lya ly'ekisulo kya Pulezidenti mu Kampala okuva mu Government House n'akituuma "The Command Post". Yasatulula ekitongole ekikessi ekya General Service Unit (GSU) ekyatondebwawo gavumenti eyasooka, n’akisikiza n'ekitongole ky'ebyokunoonyereza ekya [[:en:State_Research_Bureau_(organisation)|State Research Bureau]] (SRB). Ekitebe kya SRB e [[:en:Nakasero|Nakasero]] kyafuuka ekifo ky'[[:en:Torture|okuttulugunya]] abantu n’[[:en:Capital_punishment|okuta ng'ekibonerezo]] mu myaka egyaddirira. <ref name="LOC_Security">http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/ugtoc.html#ug0159</ref> Ebitongole ebirala ebyakozesebwanga okuyigganya abaali bawakanya mwalimu [[:en:Military_police|poliisi y’amagye]] n’ekitongole ekivunaanyizibwa ku by’okwerinda mu bantu ekya Public Sfety Unit (PSU). <ref name="LOC_Security" />
Obote yabudamako mu Tanzania, nga Pulezidenti wa Tanzania [[:en:Julius_Nyerere|Julius Nyerere]] amuwaddeyo ekifo ekikuumirwamu obuddukiro. Obote yegattibwako Bannayuganda ababundabunda 20,000 abadduka mu Amin. Abawanganguse baagezaako naye ne balemererwa okweddiza Uganda mu 1972, nga bayita mu kaweefube [[:en:Coup_d'état|w’okuwamba gavumenti]] mu ngeri etategekebwa bulungi. <ref name="invasion">https://content.time.com/time/subscriber/article/0,33009,946151,00.html</ref>
=== Okuyigganyizibwa kw’amawanga n’ebibiina by'ebyobufuzi ===
[[File:Amin_Dadas_Torture_chambers.jpg|thumb|Bangi ku bantu abaakosebwa gavumenti ya Amin baafiira mu bisenge eby’okutulugunyizibwa mu kiseera kye.]]
Amin yeesasuza olw’okugezaako [[:en:1972_invasion_of_Uganda|okulumba kw'aBannayuganda abaali mu buwanganguse mu 1972]] bwe yagogola [[:en:Uganda_Army_(1971–1980)|Eggye lya Uganda]] nga agyamu abawagizi ba Obote, ng’okusinga abo baali bava mu mawanga ga [[:en:Acholi_people|Acholi]] ne [[:en:Langi_people|Lango]] . <ref name="TallJstor">Tall, Mamadou (Spring–Summer 1982).</ref> Mu Gwomusanvu 1971, abajaasi ba Lango ne Acholi baali batirimbulwa mu [[:en:Barracks|bbaalakisi]] y'e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] ne [[:en:Mbarara|Mbarara]] . <ref>Lautze, Sue.</ref> Ku ntandikwa ya 1972, abajaasi ba Acholi ne Lango nga 5,000, n’abantu baabulijjo abaali bakubisamu mirundi ebiri, baali babula. <ref name="telegraph_obituary">Moore, Charles (17 September 2003).</ref> Mu bbanga ttono, abaakosebwa baatuuka n’abantu [[:en:Ethnic_group|ab’amawanga]] amalala, bannaddiini, bannamawulire, abayiiya, ab'ebitiibwa mu gavumenti, abalamuzi, bannamateeka, [[:en:Student_movements_in_Uganda|abayizi]] n’abagezigezi, abateeberezebwa okuba abamenyi b’amateeka, n’abagwira. Mu mbeera eno ey’effujjo, abantu abalala bangi battibwa olw’ebigendererwa by’obumenyi bw’amateeka oba olw’okwagala. Oluusi emirambo gyasuulibwanga mu mugga Kiyira. <ref>https://web.archive.org/web/20071128072410/http://web.amnesty.org/aidoc/aidoc_pdf.nsf/d45725da5fa95f1f80256a2b00642199/cde8ef35a67e99e3802569a70019299e/%24FILE/a3307593.pdf</ref>
Ettemu lino eryakumibwamu omuliro aba mawanga, ebyobufuzi, n’eby’ensimbi, lyagenda mu maaso mu myaka omunaana Amin gye yamala ng’omukulembeze. Omuwendo omutuufu ogw’abantu abattiddwa tegumanyiddwa. Akakiiko k'abalamuzi n'ebannamateeka ak'ensi yonna aka [[:en:International_Commission_of_Jurists|International Commission of Jurists]] kateebereza nti omuwendo gw’abattibwa gwali tegukka wansi wa 80,000 ate nga guyinza okuba nga guwera 300,000. Okubalirira okwakung’aanyizibwa ebibiina by’abawangalira mu buwanganguse nga biyambibwako ekitongole kya [[:en:Amnesty_International|Amnesty International]] kulaga nti omuwendo gw’abattibwa guli 500,000. <ref name="Keatley">Keatley, Patrick (18 August 2003).</ref>
Mu kitabo kye ekya 1997 ''State of Blood: The Inside Story of Idi Amin'', [[:en:Henry_Kyemba|Henry Kyemba]] (eyali minisita wa Uganda okumala emyaka esatu mu kabineti ya Amin) agamba nti 'enneyisa ya Amin yandiba ng'esibuka ku buvo bwe oba ekika kye'. <q class="inline-quote inline-quote-marks">Okufaananako n’ebibiina by’abalwanyi ebirala bingi, [[:en:Kakwa_people|Abakakwa]], ekika kya Amin, bamanyiddwa nti baakolanga emikolo gy’omusaayi ku balabe abattibwa. Bino bizingiramu okusala ekifi ku mulambo okusobola okufuga omwoyo gw’omufu oba okuloza ku musaayi gw’oyo attiddwa okusobola okufuula omwoyo ogwo obutaba gwa bulabe. Emikolo egy’engeri eno gikyaliyo mu Bakakwa. Enkola za Amin tezikoma ku kuloza ku musaayi: emirundi egiwerako y'annewanirangako n’abalala nti yalyako mu nnyama y’omuntu.</q> (Kyemba 109–10) <ref>''A state of blood: The inside story of Idi Amin''</ref>
Mu bantu abamanyiddwa ennyo abattibwa mwe muli [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] eyali Ssaabaminisita ne [[:en:Chief_justice|Ssaabalamuzi]] ; [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]], [[:en:Archbishop|ssaabalabirizi]]<nowiki/>w'aba [[:en:Anglican_Communion|Anglican]] ; Joseph Mubiru, eyali Gavana wa [[:en:Bank_of_Uganda|banka enkulu eya Uganda]] ; Frank Kalimuzo, omumyuka wa Cansala wa [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] ; Byron Kawadwa, omuwandiisi w’emizannyo omututumufu; ne baminisita babiri abaali ku kabinenti ya Amin, [[:en:Erinayo_Wilson_Oryema|Erinayo Wilson Oryema]] ne [[:en:Charles_Oboth_Ofumbi|Charles Oboth Ofumbi]] . <ref>https://web.archive.org/web/20070613161724/http://www.monitor.co.ug/specialincludes/ugprsd/amin/articles/amin6.php</ref>
Amin yayingiza abagoberezi be okuva mu ggwanga ly'Abakakwa, wamu n’aba South Sudan, n’Abanubbi. Mu 1977, ebibinja bino ebisatu byakola ebitundu 60 ku 100 ku ba Genero 22 ab’oku ntikko ate ebitundu 75 ku 100 ku kabineti. Mu ngeri y’emu Abasiraamu baakola ebitundu 80 ku 100 n’ebitundu 87.5 ku buli 100 ku bibinja bino newankubadde nga baali ebitundu 5 ku buli 100 bokka ku miwendo gy'abantu. Kino kiyambako mu kunnyonnyola ensonga lwaki Amin yasimattuka okuwamba gavumenti ye emirundi munaana. <ref>Stefan Lindemann, The ethnic politics of coup avoidance, page 20</ref> Amagye ga Uganda gakula okuva ku 10,000 okutuuka ku 25,000 mu mwaka gwa 1978. Amagye ga Amin okusinga gaali ga kupangisa. Ekitundu ky’abajaasi baali ba South Sudan ate ebitundu 26 ku 100 baali ba Congo, nga ebitundu 24 ku 100 bokka be Bannayuganda ng’abasinga Basiraamu n'[[:en:Kakwa_people|Abakakwa]] . <ref>Andrew Mambo and Julian Schofield, "Military Diversion in the 1978 Uganda-Tanzania War", page 12</ref>
[[File:Aziaten_die_Oeganda_uitgewezen_zijn_op_Schiphol,_groep_Aziaten_na_aankomst,_Bestanddeelnr_926-0503.jpg|thumb|Ababundabunda okuva mu kibiina kya Uganda ekya Asian Community mu [[:en:Netherlands|Budaaki]], Ogwekkuminogumu 1972]]
Mu Gwomunaana 1972, Amin yalangirira kye yayita "olutalo lw'ebyenfuna", enkola ezaalimu okunyaga ebintu eby'Aba yindi n'Abazungu. Bannayuganda aba Asia 80,000 abasinga baali bava ku [[:en:Indian_subcontinent|Ssemazinga wa Buyindi]] era nga bazaalibwa mu ggwanga lino, bajjajjaabwe baali bazze mu Uganda nga banoonya obugagga mu kiseera nga Buyindi ekyali ttundutundu lya Bungereza. <ref>https://timesofindia.indiatimes.com/india/Idi-Amin-had-targeted-Indians-in-70s/articleshow/1911455.cms</ref> Bangi baalina bizinensi, omwali amakolero amanene, ebyakola omugongo gw’ebyenfuna bya Uganda. <ref name="Luganda">Luganda, Patrick (29 July 2003).</ref> <ref name="auto">http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/august/7/newsid_2492000/2492333.stm</ref> <ref name="Flight of the Asians">https://web.archive.org/web/20110129090114/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,906327,00.html</ref> Mu butuufu, yatuuka n'okuyita Abayindi "Abayudaaya" olw'okufuga kwabwe mu by'obusuubuzi n'okulowoozebwa nti bafuga ebyenfuna. <ref>Oded, Arye (2006).</ref> Ekirala, Amin yalaga okusaasira kwe eri Hitler bwe yagamba nti Hitler mutuufu olw'okwokya Abayudaaya abaali basoba mu bukadde omukaaga kubanga "Abayisirayiri si bantu abakolera obuntu." <ref>https://jcpa.org/article/justifying-the-holocaust-and-promoting-a-second-one/</ref>
Nga 4 Ogwomunaana 1972, Amin yafulumya ekiragiro ng'[[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|alagira okugoba]] Abayindi 50,000 abaali balina paasipooti z’Abangereza. Kino oluvannyuma kyakyusibwa ne kizingiramu abantu bonna aba Asia 60,000 abataali bannansi ba Uganda. Amin yagamba nti yali afunye ekirooto Katonda nga amugamba nti alina okugoba Abayindi bonna olw’obulungi bwa Uganda. Ekirala, yali alowooza nti Abayindi bano be baali bataataganya eby'enfuna bya Uganda. <ref>Brown, Thomas (31 August 2022).</ref> Okugatta ku ekyo, ensonga Amin ze yayogerako zaali ziraga nti abantu yasinzira ku bungi bw'abwe okubagoba . <ref>https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780199296057.003.0002</ref> Bannayuganda-Abayindi abawera 30,000 be basenguka ne bagenda mu Bungereza. Abalala baagenda mu mawanga agali wansi w'omukago gwa Commonwealth nga [[:en:Australia|Australia]], [[:en:South_Africa|South Africa]], [[:en:Canada|Canada]] ne [[:en:Fiji|Fiji]] oba mu [[:en:India|Buyindi]], [[:en:Kenya|Kenya]], [[:en:Pakistan|Pakistan]], [[:en:Sweden|Sweden]], [[:en:Tanzania|Tanzania]] ne [[:en:United_States|Amerika]] . <ref name="Luganda">Luganda, Patrick (29 July 2003).</ref> Amin yanyaga bizinensi n’ebintu eby’Aba Asia n’Abazungu n’abikwasa abawagizi be. Awatali bannannyini n’abalina obumanyirivu, bizinensi z'addukanyizibwa bubi era amakolero mangi ne gagwa olw’obutaba na bukugu mu mirimu n’okuziddukanya. Kino kyalaga nti kya kabi eri eby'enfuna bya Uganda ebyali bikenderedde ddala. <ref name="LOC_Rule_Under_Amin"/> Mu kiseera ekyo, abantu b’omu Asia baali bakola ebitundu 90% ku nsimbi z’omusolo mu ggwanga; olw’okuggyibwako, gavumenti ya Amin yafiirwa ekitundu kinene ku nsimbi gavumenti ze yafuna. Ebyenfuna byonna wabula byagwa. <ref>https://www.economist.com/britain/2022/08/18/50-years-on-from-the-arrival-of-the-ugandan-asians</ref>
Idi Amin yatta abasuubuzi Abawalabu aba [[:en:Yemenis|Yemen]] [[:en:Hadharem|Hadrami]] ababalirirwamu 500. <ref>Jacobsen, Frode F. (2009).</ref> <ref>https://vdoc.pub/documents/hadrami-arabs-in-present-day-indonesia-routledge-contemporary-southeast-asia-series-2fgmpjeslf00</ref>
Mu 1975, [[:en:Emmanuel_Bwayo_Wakhweya|Emmanuel Bwayo Wakhweya]], Minisita wa Amin ow’ebyensimbi era eyaweerereza ebbanga eddene mu kabineti ow'ekiseera ekyo, yasuulawo emirimu n'addukira mu kibuga jya Bungereza ekikulu [[:en:London|London]] . <ref>https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html</ref> Okwewaggula kuno kwayamba [[:en:Henry_Kyemba|Henry Kyemba]], minisita w’ebyobulamu wa Amin era eyali omukungu mu gavumenti ya Obote eyasooka, [[:en:Defection|okwewaggula]] mu 1977 n’asiisira mu Bungereza. Kyemba yawandiika era n’afulumya akatabo ka ''A State of Blood'', eyasooka okubikkula obukulembeze bwa Amin obw’omunda. <ref>https://www.kirkusreviews.com/book-reviews/henry-kyemha/a-state-of-blood-the-inside-story-of-idi-amin/</ref>
Nga 25 Ogwomukaaga 1976, olukiiko lw’ebyokwerinda lwalangirira Amin okubeera [[:en:President_for_life|Pulezidenti obulamu bwe bwonna]] . <ref>https://observer.ug/lifestyle/69226-magembe-book-tells-how-amin-was-declared-life-president-of-uganda</ref>
=== Enkolagana y’ensi yonna ===
Mu kusooka, Amin yawagirwa amawanga g’oBugwanjuba nga [[:en:Israel|Yisirayiri]], [[:en:West_Germany|West Germany]], n’okusingira ddala Bungereza. Mu myaka gya 1960 nga gigenda okuggwaako, ekisinde kya Obote eky'atuumibwa [[:en:Move_to_the_left|move to the left]], nga kino ky'alimu [[:en:Common_Man's_Charter|Common Man’s Charter]] ye n’okufuula kkampuni 80 eza Bungereza [[:en:Nationalisation|eza gavumenti]] kyaleetawo okutya mu mawanga g'ebulaaya nti kino ky'andiviirako okukendeera mu by'obugagga by'e baali bafuna mu Afrika n’okuteeka Uganda mu omukago gwa [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]] . Amin eyali aweerezzaako mu maggye g'amatwale aga King's African Rifles n'okwetaba mu lutalo lw'Abangereza okukkakanya [[:en:Mau_Mau_uprising|okwegugunga kwa Mau Mau]] nga Uganda tennafuna bwetwaze, Abangereza baali bamumanyi nga 'omuntu omwesiimbu eri Bungereza'.. . Kino kyamufuula omulonde ey'eyoleka ng’omusika wa Obote. Wadde nga abamu bagamba nti Amin yateekebwateekebwa okuweebwa obuyinza nga mu 1966, olukwe lw’Abangereza n’amawanga amalala ag’amawanga g’obugwanjuba lw'atandika n’amaanyi mu 1969, oluvannyuma lwa Obote okutandika enteekateeka ye ey’okufuula eggwanga. <ref>http://www.hartford-hwp.com/archives/36/502.html</ref>
Mu mwaka gwonna ogwasooka ogw’obwapulezidenti, Amin yafuna obuyambi obukulu mu by’amagye n’ensimbi okuva mu Bungereza ne Yisirayiri. Mu Gwomusanvu 1971 yakyala mu mawanga gombi n’asaba eby'okulwanyisa eby’amagye eby’omulembe, kyokka amawanga ne gagaana okuwaayo ebikozesebwa okuggyako nga gavumenti ya Uganda ebisasulidde. Amin yasalawo okunoonya obuyambi awalala era mu Gwokubiri 1972 yakyalira [[:en:Libyan_Arab_Jamahiriya|Libya]] . Amin yavumirira enzikiriza ya [[:en:Zionism|Zionism]], era mu kwanukula omukulembeze wa Libya [[:en:Muammar_Gaddafi|Muammar Gaddafi]] n’asuubiza okuwola Uganda obukadde bwa ddoola 25 mu bwangu okugobererwa okuwola okulala okuva mu bbanka ya Libya–Ugandan Development Bank. Mu myezi egyaddirira Amin yaggyawo abawabuzi b’amagye ga Yisirayiri mu gavumenti ye, n’agoba abakugu abalala bonna aba Yisirayiri, era okukkakkana ng’amenyawo enkolagana y’ekikungu. Gaddafi era ye yatabaganya okugonjoola obukuubagano obwaliwo wakati wa Uganda ne Sudan, era Amin yakkiriza okukomya okuwagira abayeekera ba [[:en:Anyanya|Anyanya]] mu Bukiikaddyo bwa Sudan era mu kifo ky'ekyo yayingiza abaaliko abayeekera mu magye ge
Oluvanyuma lw’okugobwa kw’Abayuganda-Abayindi mu 1972 ng’abasinga baali bava mu Buyindi, Buyindi yasalako [[:en:Diplomatic_relations|enkolagana yaayo]] ne Uganda. Mu mwaka gwe gumu, ng'ekitundu ku "lutalo lwe olw'ebyenfuna", Amin yamenyawo enkolagana y'abakungu ne Bungereza ne yeddiza bizinensi zonna eza Bungereza nazifuula za Uganda. <ref>Baltrop, Paul (17 December 2014).</ref> Bungereza ne Yisirayiri bakomya eby'obusuubuzi byonna bye baali bakola ne Uganda, naye omuwatwa guno ogw'ebyobusuubuzi gwazibibwa mangu nnyo Libya, Amerika, ne Soviet Union.
Soviet Union wansi wa [[:en:Leonid_Brezhnev|Leonid Brezhnev]] yeeyongera okwagala Uganda ng’enkola ey’obukodyo ey’okuziyiza obuyinza bwa [[:en:China|Bachina]] obwali bulowoozebwa mu Tanzania n’obuyinza [[:en:Western_world|bw’amawanga g'Ebulaaya]] mu Kenya. Yasindika amagye mu Uganda mu Gwekkuminogumu 1973. Wadde nga yali tesobola kuvugirira mutindo gwa nsimbi ogwali gufunibwa okuva mu mawanga g’Ebulaaya, Soviet Union yasalawo okuwa Amin ebikozesebwa mu by’amagye okufuna obuwagizi bwe. Soviet Union mu bwangu ddala yafuuka omuvugirizi wa Amin mu by'okulwanyisa nga yaweereza Uganda ttanka z'amagye ennwanyi, ennyonyi nnamunkanga, ebikompola, n'ebyokulwanyisa ebitono. Mu 1975, kyateeberezebwa nti Abasoviyeti baali bawadde gavumenti ya Amin obukadde bwa ddoola 12 okumuyambako mu by’enfuna n’obukadde bwa ddoola 48 mu by’okulwanyisa. Amin naye yasindika Bannayuganda enkumi eziwera mu mawanga ga [[:en:Eastern_Bloc|Eastern Bloc]] okutendekebwa mu by’amagye, ebukessi, n’eby’ekikugu naddala [[:en:Czechoslovakia|Czechoslovakia]] . [[:en:East_Germany|East Germany]] yali yeenyigira mu kitongole kya General Service Unit ne State Research Bureau, ebitongole ebibiri ebyasinga okumanyika olw’obutujju. Mu kiseera Uganda we yalumbira Tanzania mu 1979, East Germany yagezaako okuggyawo obujulizi obulaga nti yali ekolaganye n'ebitongole bino.
Mu Gwekkuminebiri wa 1973, Amin yatongoza enkola ey’okusaaga ‘Save Britain Fund’ mu kiseera [[:en:1973–1975_recession|ky’okusereba kw’eby’enfuna mu 1973–1975]] 'okutereka n'okuyamba abaali abakulembeze b'amatwale okuva mu njega y'eby'enfuna' nga bawaayo eby'etaago ng'emmere n’okukunga Bannayuganda okuwaayo. <ref>{{Cite book |last=Sharpe |first=James |date=2012 |title=Foreign Exchange: The Complete Deal A Comprehensive Guide to the Theory and Practice of the Forex Market |publisher=Harriman House |page=17}}</ref> <ref>{{Cite book |last=Turner |first=Alwyn W. |date=2009 |title=Crisis? What Crisis? Britain in the 1970s |publisher=Aurum}}</ref> Mu 1974, yawaayo okukyaza n’okutabaganya enteeseganya okumalawo [[:en:The_Troubles|obukuubagano mu Northern Ireland]], n'okukkiriza nti ekifo kya Uganda ng’eyali ettundutundu lya Bungereza kigikakkatako okukikola. <ref>https://www.belfasttelegraph.co.uk/news/cabinet-papers-dictator-amin-offered-to-broker-ulster-deal/28229409.html</ref>
[[File:Idi_Amin_and_Mobutu.jpeg|left|thumb|Amin akyalidde nnakyemalira wa [[:en:Zaire|Zairi]] [[:en:Mobutu_Sese_Seko|Mobutu]] mu lutalo lwa [[:en:Shaba_I|Shaba I]] mu 1977]]
Mu Gwomukaaga 1976, Amin yakkiriza ennyonyi ya [[:en:Air_France|Air France]] okuva mue [[:en:Tel_Aviv|Tel Aviv]] okutuuka e [[:en:Paris|Paris]] ng'eno yali ewambibwa bammemba babiri ab’ekibiina kya [[:en:Popular_Front_for_the_Liberation_of_Palestine_–_External_Operations|Popular Front for the Liberation of Palestine – External Operations]] (PFLP-EO) ne ba mmemba babiri ab'ekibiina kya German [[:en:Revolutionary_Cells_(German_group)|Revolutionäre Zellen]] okukka ku kisaawe ky’ennyonyi Entebbe. Abawambi bano beegattako bannaabwe abalala basatu. Amangu ddala nga wayise ekiseera, abawambe 156 abatali Bayudaaya era nga tebalina paasipooti za Yisirayiri baayimbulwa ne batwalibwa mu ne batwalibwa mu kifo ekitali kya bulabe, wabula ate Abayudaaya 83 ne bannansi ba Yisirayiri, wamu n’abalala 20 abaagaana okubasuula (mu bano mwalimu kapiteeni n’abakozi b’ennyonyi ya Air France eyawambibwa), ne basigala nga bawambe. <ref name="auto1">http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/july/7/newsid_2496000/2496095.stm</ref> Mu kikwekweto kya Yisirayiri eky’okununula ekyatuumibwa erinnya lya Operation Thunderbolt (ekimanyiddwa ennyo nga [[:en:Operation_Entebbe|Operation Entebbe]] ), mu kiro ekya 3–4 Ogwomusanvu 1976, ekibinja kya bakomando ba Yisirayiri b'ava mu Yisirayiri ne bawamba obuyinza ku kisaawe ky’ennyonyi Entebbe, ne basumulula kumpi abawambe bonna. Abawambe basatu baafiira mu kikwekweto kino ate 10 ne balumizibwa; abawambi musanvu, abajaasi ba Uganda nga 45, n’omujaasi wa Yisirayiri omu, [[:en:Yoni_Netanyahu|Yoni Netanyahu]] (omuduumizi w’ekibinja kino) battibwa. Omuwambe owokuna, [[:en:Murder_of_Dora_Bloch|Dora Bloch]] ow’emyaka 75, omukyala omuyudaaya omuzungu omukadde eyali atwaliddwa mu [[:en:Mulago_Hospital|ddwaaliro e Mulago]] mu Kampala nga tebannaba kudduukirira bantu, oluvannyuma yatemulwa mu kwesasuza. Bino byayongera kutabula nkolagana ya Uganda mu nsi yonna, ekyaviirako Bungereza okuggala [[:en:High_Commissioner|ekitebe ky'ayo ekikulu]] mu Uganda. <ref name="auto1" /> Mu kwesasuza olw’obuyambi bwa Kenya mu kikwekweto kino, Amin era yalagira okutta ebikumi n’ebikumi by’Abakenya abaali babeera mu Uganda. <ref>http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/july/4/newsid_2786000/2786967.stm</ref>
Uganda wansi wa Amin yatandika okuzimba enkambi z'amagye enene ekyaleetawo okweraliikirira mu Kenya. Ku ntandikwa y'Ogwomukaaga 1975, abakungu ba Kenya baakwata oluseregende lw'emmotoka ezaali zetisse eby'okulwanyisa ebyali biweerezeddwa aba Soviet Union ''mu lugendo'' nga bayingira Uganda ku mwalo gw’e [[:en:Mombasa|Mombasa]] . Obunkenke wakati wa Uganda ne Kenya bwatuuka ku ntikko mu Gwokubiri 1976, Amin bwe yalangirira nti agenda kunoonyereza ku ky'ebitundu by’oBukiikaddyo bwa Sudan n’Obuggwanjuba saako amasekkati ga Kenya, okutuukira ddala mu kilommita 32 (20 mi) eza [[:en:Nairobi|Nairobi]], mu byafaayo zaali kitundu kya Uganda eyali efugibwa amatwale. [[:en:Politics_of_Kenya|Gavumenti ya Kenya]] yayanukula n’ebigambo ebikakali nti Kenya tegenda kwawukana n'akitundu kyayo kyonna . Amin yadda emabega oluvannyuma lw’amagye ga Kenya okuyiwa amagye n'[[:en:Armoured_personnel_carrier|emmotoka ennwanyi era ezitambuza abasirikale]] ku nsalo ya Kenya ne Uganda. <ref>https://web.archive.org/web/20080206065709/http://www.nationaudio.com/News/DailyNation/17082003/News/Amin_News170820039.html</ref> Enkolagana ya Amin ne [[:en:Rwanda|Rwanda]] yali ya bunkenke, era mu kiseera ky'obukulembeze bwe, enfunda eziwera yateeka ebyenfuna byayo mu matigga bwe yagaana mmotoka zaayo ez’ebyobusuubuzi okuyita okugenda e Mombasa era n’atiisatiisa emirundi mingi okukuba bbomu e [[:en:Kigali|Kigali]] .
=== Olutalo ne Tanzania n’okugobwa ===
Mu Gusooka 1977 Amin yalonda General [[Mustafa Adrisi]] omumyuka wa Pulezidenti wa Uganda. <ref name="bulletin">https://books.google.com/books?id=oncEAQAAIAAJ</ref> <ref>https://www.newspapers.com/newspage/493270481/</ref> Omwaka ogwo, enjawukana mu magye ga Uganda yatandika wakati w’abawagizi ba Amin n’abajaasi abeesigwa eri Adrisi, eyalina obuyinza obw’amaanyi mu gavumenti era nga baagala okugya abagwira naddala Abasudan mu magye. Obutali bumativu obwali bweyongedde mu magye ga Uganda bweyola oluvannyuma lw'okugezaako okuwamba gavumenti enfunda eziwera; Amin yatuuka n’okukosebwa ku lulumba olumu kw'ezo, kwe kugamba [[:en:Operation_Mafuta_Mingi|Operation Mafuta Mingi]] mu Gwomukaaga 1977. <ref>Mann, Roger (24 June 1977).</ref> Mu mwaka gwa 1978, omuwendo gw’abawagizi ba Amin n’abakolagana naye ab’oku lusegere gwali gukendedde nnyo, era yayolekagana n’okuwakanya okweyongera okuva mu bantu munda mu Uganda ng’ebyenfuna n’ebizimbe bigwa olw’emyaka egy’okulagajjalirwa n’okukozesebwa obubi. Oluvannyuma lw’okuttibwa kw’Omulabirizi Luwum n’abaweereza Oryema ne Oboth Ofumbi mu 1977, baminisita ba Amin abawerako beewaggula era ne baddukira mu buwanganguse. <ref name="bishop">Mubangizi, Michael (16 February 2006).</ref> Ku ntandikwa ya 1978, Adrisi yafuna ebisago eby’amaanyi mu kabenje k’emmotoka era n’atwalibwa mu nnyonyi e Cairo okufuna obujjanjabi. Nga ali eyo, Amin yamuggyako ebifo bya Minisita w’ebyokwerinda ne minisita w’ensonga z’omunda n’amuvumirira olw’okuwummula emirimu gy'omukulu w'amakomera ow'okuntikko nga tamanyi. Amin yagenda mu maaso n’okugoba abakungu abawerako ab’amaanyi mu gavumenti ye era n’atwala obuyinza ku bubwe ku bifo bya baminisita ebiwerako. Okukankana kuno kwaleetawo obutabanguko mu by'obufuzi n’okusingira ddala okunyiiza abagoberezi ba Adrisi, nga balowooza nti akabenje k’emmotoka yali kaweefube w’okutta naye ne balemererwa. <ref name="crackdown">https://books.google.com/books?id=FH_hAAAAMAAJ</ref>
Mu Gwekkuminogumu 1978, amagye agaali amesimbu eri Adrisi gaajeema. Amin yasindika amagye okulwanyisa abayeekera, abamu ku bo nga baali badduse okusukka ensalo ya Tanzania. Okulwanagana kw'abalukawo ku nsalo eyo, era amagye ga Uganda [[:en:Invasion_of_Kagera|galumbagana amatwale ga Tanzania]] mu mbeera ezitategeerekeka bulungi. Okusinziira ku bakugu ne bannabyabufuzi abawerako, Amin yalagira butereevu okulumba ng’agezaako okuwugula amagye ga Uganda n’abantu okuva ku buzibu obwaliwo mu Ggwanga ly'abwe. <ref>Lubega, Henry (30 May 2014).</ref> Kyokka, ebiwandiiko ebirala biraga nti Amin yali takyalina buyinza ku bitundu by’amagye ga Uganda, kale envumbo ya Amin olw’okulumba yali kikolwa kya ''post-facto'' okutaasa ebyali bikwata ku magye agaali galumbye awatali kiragiro. <ref>Mugabe, Faustin (20 December 2015).</ref> Mu ngeri yonna, Amin yalumiriza Pulezidenti wa Tanzania [[:en:Julius_Nyerere|Julius Nyerere]] okutandika olutalo ne Uganda oluvannyuma lw'obulabe okubalukawo era n'alangirira [[:en:Annexation|okugatta]] ekitundu kya [[:en:Kagera_Region|Kagera]] ng'okulumba kwa Uganda mu kusooka bwe kwalaga nti kwali kwa buwanguzi. <ref name="LOC_Rule_Under_Amin" /> Wabula Tanzania bwe yatandika okuteekateeka okuddamu okulumba, kigambibwa nti Amin yategeera embeera ye etali nnungi, era n’agezaako okukkakkanya obukuubagano nga tavudde mu mbeera. Pulezidenti wa Uganda yawa ekiteeso mu lujjudde nti ye ne Nyerere beetaekoa mu muzanyo gw’ebikonde nga mudda gw'ali gwakulaga ebinaava mu lutalo. [ a ] Nyerere y'ebalama obubaka obwo.
Mu Gusooka 1979, Nyerere yakunga eggye lya [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force|Tanzania People’s Defence Force]] ne liddamu okulumba, nga ly'egatiddwako ebibinja bya Bannayuganda abaali mu buwanganguse nga [[:en:Uganda_National_Liberation_Army|Uganda National Liberation Army]] (UNLA). Amagye ga Amin gawanika newankubadde nga baali bafuna obuyambi okuva ewa Muammar Gaddafi owa Libya n’ekitongole kya [[:en:Palestine_Liberation_Organisation|Palestine Liberation Organization]] (PLO) kyayambibwako amagye. Kigambibwa nti Pulezidenti y'atambula engendo eziwerako ebweru w'eggwanga mu mawanga nga Saudi Arabia ne Iraq mu kiseera ky'olutalo, ng'agenderera okufuna [[:en:Foreign_support_of_Uganda_in_the_Uganda–Tanzania_War|obuwagizi obulala okuva ebweru]] . <ref>Darnton, John (7 March 1979).</ref> <ref>Brittain, Victoria (24 April 1979).</ref> Yalabikako mu lujjudde mu myezi egyasembayo egy'obukulembeze bwe, naye yayogera nnyo ku leediyo ne ttivvi. <ref>{{Cite web |date=23 April 2016 |title=Amin's final public appearances |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/amin-s-final-public-appearances-1647780 |access-date=19 April 2021 |website=Daily Monitor}}</ref> Oluvanyuma lw’okuwangulwa mu [[:en:Battle_of_Lukaya|lutalo lw’e Lukaya]], kigambibwa nti ebimu ku ebitundu mu magye ga Uganda by'asaba Amin okuva mu ntebe. Kino yagaana mu busungu obwekika eky'awaggulu era n’alangirira nti: 'bwe muba temwagala kulwana, nja kwelwanira' Ekyavaamu kwali kugoba aeyali avunaanyizibwa ku mbeera z'abannamagye [[:en:Yusuf_Gowon|Yusuf Gowon]] . <ref>John Daimon (6 April 1979).</ref> Kyokka Amin yawalirizibwa okudduka mu kibuga ekikulu ekya Uganda ng'akozesa nnamunkanga nga 11 Ogwokuna 1979, [[:en:Fall_of_Kampala|Kampala bwe yawambibwa]] . <ref name="britannica" /> Oluvannyuma lw'okugezaako okumala akaseera katono okukungaanya abamu ku bisigalira mu magye ga Uganda mu Buvanjuba bwa Uganda <ref>Mugabe, Faustin (8 May 2016).</ref> nga kigambibwa nti mwalimu Amin okulangirira ekibuga [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] ng'ekibuga ekikulu eky'ensi ye ekiggya, <ref>Kapo, Nelson Bwire (14 April 2019).</ref> yadduka n'agenda mu buwanganguse. <ref name="britannica" /> Amin we yaggyibwa mu buyinza, yali akyayiddwaa nnyo mu Uganda. Obubonero bw’obukulembeze bwe, ebifaananyi bye, n’ebizimbe ebikwatagana byonna byayonoonebwa mu lutalo n’oluvannyuma lw’olutalo.
== Omusingo gw'okukwatibwa/ okuttibwa ==
Amin bwe yaddukira mu buwanganguse, magazini ya ''[[:en:Soldier_of_Fortune_(magazine)|Soldier of Fortune]]'' eyafuluma mu Gwomwenda 1979 yali esuubizza okuwa omuntu yenna eyali alina amawulire gonna ag'oleka wa eyali Pulezidenti wa Uganda, Idi Amin gye yali addukidde gwa doola 10,000 mu zaabu. Robert K. Brown, omufulumya wa magazini eno yawulirwa ng’agamba nti “Tuggyako ekika ky’omuntu ssekinnoomu Amin ky’ali.Alina okuleetebwa mu kkooti era oluvannyuma lw’okuwozesebwa abalamuzi ba banne, abonerezebwa.” <ref>https://www.nytimes.com/1979/08/21/archives/notes-on-people-mrs-auchincloss-to-marry-for-the-third-time.html</ref> <ref>Kelly, James (18 April 2005).</ref> <ref>https://www.cia.gov/readingroom/docs/CIA-RDP90-00965R000403220014-9.pdf</ref>
== Obkuwang’anguse ==
Amin yasooka kuddukira mu Libya, gye yabeera okutuusa mu 1980, era okukkakkana ng’asenzea e [[:en:Saudi_Arabia|Saudi Arabia]] ng'eno [[:en:House_of_Saud|ab’olulyo olulangira mu Saudi Arabia]] gye baamukkiriza [[:en:Sanctuary|okubudama]] era ne bamusasula ensimbi ennyingi nga engeri y'okumwebaza olw'okuva mu by'obufuzi. Amin yamala emyaka egiwerako ng'abeera ku myaliiro ebiri egy’oku ntikko ya wooteeri ya [[:en:Novotel|Novotel]] ku luguudo lwa Palestine mu kibuga Jeddah. [[:en:Brian_Barron|Brian Barron]], eyaweereza olutalo lwa Uganda–Tanzania ku lwa BBC ng’omusasi omukulu mu Afrika ng’ali wamu n’omukwasi wa kkamera [[:en:Mohamed_Amin|Mohamed Amin]] (tebelinako luganda) owa Visnews eya [[:en:Nairobi|Nairobi]], baazuula Amin nga 4 Ogwomukaaga 1980, era ne bafuna emboozi ey'akafubo naye nga eno yeyasooka okuva lwe yagibwa mu ntebe. <ref>Barron, Brian (16 August 2003).</ref> <ref>https://www.youtube.com/watch?v=0lhrPK-Mxtc</ref> Nga ali mu buwanganguse, Amin yaweereza ssente eri bannamaggye abaali b'alwana mu lutalo lw'omunsiko olwa [[:en:Ugandan_Bush_War|Uganda Bush War]] . Newankubadde nga yasigala awakanyizibwa abantu, abamu ku baali abagoberezi ba Amin awamu n’ebibinja by’abayeekera ebiwerako byagenda mu maaso n’okulwana mu linnya lye okumala emyaka kkumi era oluusi bawanjagira okusonyiyibwa kwe <ref>United Press International (12 August 1985).</ref> n’okuzzibwa ku ntebe y'obwa Pulezidenti wa Uganda. Mu mboozi ze yawa ng'ali mu buwanganguse mu Saudi Arabia, Amin yagamba nti Uganda yali ekyamwetaaga era teyalaga ngeri yonna ey'[[:en:Remorse|okwejjusa]] olw’obukambwe obwaliwo mu kisanja kye. <ref name="remorse">http://usatoday30.usatoday.com/news/world/2003-08-16-amin-obit_x.htm</ref>
Mu Gusooka 1989, Amin yava mu buwanganguse nga tafunye lukusa okuva mu gavumenti ya Saudi Arabia n’alinnya ennyonyi n’omu ku batabani be n’agenda e [[:en:Zaire|Zaire]] . Eyo, yagenderera okukungaanya eggye ly’abayeekera okuddamu okuwamba Uganda <ref name="Wiedemann">Wiedemann, Erich (22 May 2007).</ref> <ref name="AP1">Wormser, Andy; Doyle, Brian; Smith, Jason; Akhgar, Hamed; Disque, Eric; Higdon, Rob; Prangley, Anthony; Gonzalez-Conde, Jose Michael; Peters, Natalie; Avner, Phil; Landis, Zach; Hopman, Brian; Pruitt, Gary; Swartz, Steven R., eds.</ref> ekyavaamu [[:en:War_in_Uganda_(1986–1994)|lutalo olulala olw’omunda]] mu kiseera ekyo. Aba famire ye abalala baasigalayo mu Jeddah. <ref name="AP1" /> Newankubadde yakozesa paasipooti ya Zaire ey’ekikwangala, Amin yategeerekeka mangu nnyo olw'ali okutuuka mu nnyonyi ya [[:en:Air_Zaïre|Air Zaïre]] ku [[:en:N'djili_Airport|kisaawe ky’ennyonyi e N’djili]] era amangu ago n’akwatibwa ab’ebyokwerinda mu Zaire. Gavumenti ya Zaire yayisiza ddala bubi Amin mu kutuuka kwe era bagezaako n'okumugoba mu ggwanga lyaabwe. <ref>{{Cite web |date=5 January 1989 |title=Former Dictator Idi Amin to be Expelled From Zaire |url=https://apnews.com/article/2096a48144457832986deddf537e4f9b |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210412124305/https://apnews.com/article/2096a48144457832986deddf537e4f9b |archive-date=12 April 2021 |access-date=24 February 2021 |website=AP News}}</ref> Mu kusooka, Saudi Arabia yali emugaanye okuddayo, <ref name="Wiedemann" /> <ref name="AP1" /> kubanga gavumenti yaayo yali enyiize nnyo nga bagamba nti 'yali ayisizza olugaayu mu ku mwola kwebaali bakoze' bwe yasalawo okuvaayo nga tafunye lukusa nga yali akikolwa olw'ensonga z'ebyobufuzi. <ref name="AP2">Shaw, Angus (19 January 1989).</ref> Gavumenti ya Zaire yali teyagala kuwaayo Amin mu Uganda eyali pulezidenti gye yali avunaanibwa emisango gy’obutemu wadde okumukuumira e Zaire, bwe kityo oky'aviirako okusika omuguwa mu nkolagana y’ensi yonna. Ekyavaamu, Amin yagobebwa n'agenda mu [[:en:Senegal|Senegal]] gye yali alina okusindikibwa okuddayo mu Saudi Arabia, kyokka gavumenti ya Senegal n’emuzzaayo e Zaire Saudi Arabia bwe yagenda mu maaso n’okumma Amin viza. <ref name="AP1" /> <ref name="AP2" /> Oluvannyuma lw'okujulira kwa Kabaka wa Morocco Hassan II, gavumenti ya Saudi Arabia yasembye okukkakkana n'ekkiriza Amin okudda. <ref name="Wiedemann" /> <ref name="AP2" /> Mu kuddamu, Amin yalina okusuubiza obutaddamu kwetaba mu mirimu gyonna egy’ebyobufuzi oba egy’amagye, wadde okuwa yintaviyu. Ekyavaamu obulamu bwe bwonna yabumala mu Saudi Arabia. <ref name="Wiedemann" />
Mu myaka egyasembayo egy’obulamu bwe, kigambibwa nti Amin yalya emmere [[:en:Fruitarian|erimu ebibala]] . <ref name=":0">Arad, Roy (15 April 2014).</ref> Okulya emicungwa buli lunaku kyamuweesa erinnya "Dr [[:en:Jaffa_orange|Jaffa]] " mu bantu ba Saudi Arabia. <ref name=":1">Goline, Adam Leith (2013). </ref> <ref name=":2">Smith, Joan (28 August 1999).</ref>
== Obulwadde n’okufa kwe ==
Nga 19 Ogwomusanvu 2003, mukyala wa Amin owokuna, Nalongo Madina, yategeeza nti yali mu [[:en:Coma|kkoma]] era anaatera okufa mu [[:en:King_Faisal_Specialist_Hospital_and_Research_Centre|ddwaaliro lya King Faisal Specialist Hospital and Research Center]] mu [[:en:Jeddah|Jeddah]], Saudi Arabia, olw’[[:en:Renal_failure|obulwadde bw’ekibumba]]. Yeegayirira Pulezidenti wa Uganda, [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], okumukkiriza okukomawo mu Uganda obulamu bwe bwali busidde. Museveni yayanukula ng'amba nti 'Amin yali wa kunnyonyola ebikolwa n'ebibi bye singa akomawo mu Uganda. <ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/3093613.stm</ref> Famire ya Amin yatuuka n'esalawo okuggyako [[:en:Life_support|ebyuma eby'ali bimuyambako okussa]] era Amin n’afiira mu ddwaaliro e Jeddah nga 16 Ogwomunaana 2003. Yaziikibwa mu limbo y'e Ruwais e Jeddah mu ntaana ennyangu, awatali kabonero konna kakolebwa ng'omuntu ow'ekitiibwa aziikibwa. <ref name="APobit_attendancequote">https://www.usatoday.com/news/world/2003-08-16-amin-obit_x.htm</ref>
Oluvannyuma lw’okufa kwa Amin, [[:en:David_Owen|David Owen]] yategeeza nti mu kisanja kye ng’omuwandiisi wa Bungereza ow’ensonga z’ebweru (1977 okutuuka mu 1979), yali ateesezza nti Amin [[:en:Assassination|attibwe]] . Kino akiwolerezza ng’awakanya nti: 'ssi swala olw'endowooza eyo kubanga ekisanja kye kibalibwa ng'ekimu ku bisanja eby'ali bisinga obubi mu bukulembeze bwa Afrika . <ref>Wooldridge, Mike; Owen, David (16 August 2003).</ref>
== Famire ye n’abo be bayakolagana nabo ==
[[File:Lake_Viktoria_2009-08-26_14-29-23.JPG|thumb|300x300px|Ebyasigalira ku lubiri lwa Amin okumpi [[:en:Lake_Victoria|n'ennyanja Nnalubaale]]]]
Idi Amin yawasa abakazi mukaaga, nga ku bano basatu [[:en:Divorce|yawawukana]] nabo. Yawasa mukazi we eyasooka n'owokubiri Malyamu ne Kay mu 1966. Mu 1967, yawasa Nora, n’oluvannyuma n’awasa Nalongo Madina mu 1972. Nga 26 Ogwokusatu 1974, yalangirira ku [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|Radio Uganda]] nti yali atalase Malyamu, Kay ne Nora. <ref name="life_and_loves">https://web.archive.org/web/20080206070718/http://www.nationaudio.com/News/DailyNation/20082003/News/News122.html</ref> <ref>Kavuma, Richard (18 June 2007).</ref>[[Tororo|]] Malyamu yakwatibwa mu [[:en:Tororo|Tororo]] ku nsalosalo za Kenya mu Gwokuna 1974 ng'avunaanibwa ogw'okugezaako okukukusa engoye mu Kenya <ref name="life_and_loves" /> <ref name="Amin_is_dead">Kibirige, David (17 August 2003).</ref> Mu 1974, Kay Amin yafa mu ngeri ey'ewunyisa ng'omulambo gwe ne gwasangibwa gutemeddwatemeddwa. <ref>https://web.archive.org/web/20160725032835/http://www.biography.com/people/kay-amin-21075729</ref> Nora yaddukira e [[:en:Zaire|Zaire]] mu 1979; ebimukwatako kaakano tebimanyikiddwa. <ref name="Amin_is_dead" />
Mu Gwomusanvu 1975, Amin yategeka embaga ya miliyooni 2 eza pawundi okuwasa omuwala ow'emyaka 19 [[:en:Sarah_Kyolaba|Sarah Kyolaba]], [[:en:Go-go_dancing|omuzinyi wa go-go]] mu ''kibiina kya Revolutionary Suicide Mechanized Regiment Band'', ekyakazibwako erya "Suicide Sarah". <ref name="Sarah_Amin">Kalyegira, Timothy (14 June 2015).</ref> Embaga eno yabaddewo mu kiseera ky'olukiiko lw'ekibiina kya [[:en:Organisation_of_African_Unity|Organisation of African Unity]] (OAU) mu Kampala, era ssentebe w'ekibiina kya [[:en:Palestine_Liberation_Organisation|Palestine Liberation Organisation]], [[:en:Yasser_Arafat|Yasser Arafat]], yakola nga [[:en:Groomsman#Best_man|kalabaalaba]] wa Amin . <ref name="Widow_dies">Nakajubi, Gloria (15 June 2015).</ref> Nga tannasisinkana Amin, Sarah yali abeera ne muganzi we, Jesse Gitta; yabula era tekinnategeerekeka oba [[:en:Decapitation|yasalibwako omutwe]], oba yasibibwa oluvannyuma lw'okuddukira mu [[:en:Kenya|Kenya]] . <ref name="Sarah_Amin" /> Abafumbo bano baalina abaana bana era nga banyumirwa nnyo [[:en:Rallying|okuvuga emmotoka z’empaka]] ya Amin ekika kya [[:en:Citroën_SM|Citroën SM]], nga Sarah ye musomi wa maapu. <ref name="Sarah_Amin" /> Sarah yali [[:en:Hairdresser|musibi wa nviiri]] mu [[:en:Tottenham|Tottenham]] mu kaseera weyafira mu 2015. <ref name="Widow_dies" />
[[File:The_Late_Idi_Amin_Dada's_Presidential_Car.png|thumb|Mercedes Benz ya Amin gye yalina wakati wa 1972 ne 1979]]
Mu 1993, Amin yali abeera n’abaana be omwenda abasembayo n’omukyala omu, Mama a Chumaru, maama w’abaana be bana abato. Omwana we eyasembayo okumanyibwa, muwala we Iman, yazaalibwa mu 1992. <ref>Foden, Giles (4 August 2007).</ref> Okusinziira ku lupapula lwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'', Amin yaddamu n'awasa ng’ebula emyezi mitono afe mu 2003. <ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/3156011.stm</ref>
Amin yazaala abaana abasoba mu 60. [ b ] Okutuuka mu 2003, Taban Amin (yazaalibwa 1955), <ref>https://books.google.com/books?id=fDoDAAAAMBAJ&pg=PA35</ref> Mutabani wa Amin omukulu, yali mukulembeze wa [[:en:West_Nile_Bank_Front|West Nile Bank Front]] (WNBF), ekibiina ky'abayeekera ekyali kiwakanya gavumenti ya Yoweri Museveni. Mu 2005, Museveni [[:en:Amnesty|yamusonyiwa]], ate mu 2006, n’alondebwa okuba omumyuka wa Dayirekita w’ekitongole [[:en:Internal_Security_Organisation|ekivunaanyizibwa ku by’okwerinda munda mu ggwanga]] . <ref>Mcconnell, Tristan (12 February 2006).</ref> Omulala ku batabani ba Amin, Haji Ali Amin, yeesimbawo ku bwa Ssentebe (kwe kugamba meeya) wa Town Council y'e [[:en:Njeru|Njeru]] mu 2002 kyokka teyalondebwa. <ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1740272.stm</ref>
Omwana wa Sarah Kyolaba owookusatu, Faisal Wangita (yazaalibwa mu 1983 mu Uganda; okusinziira ku ye yazaalibwa mu 1981 mu Saudi Arabia) yali yeenyigira mu butemu obw’obukambwe obw’ekibinja e [[:en:Camden_Town|Camden]], North London, mu 2006. Ku nsonga eno, yasalirwa ekibonerezo kya kusibwa emyaka etaano mu 2007, olw’okwekobaana okulumya, okwekobaana n’okubeera n'eby'okulwanyisa eby'obulabe n'okukyankalanya. Yasingisibwa emisango gy’okusangibwa n’ebyokulwanyisa eby'obulabe, obubbi n’obufere mu myaka egyayita. <ref>https://www.theguardian.com/uk/2007/aug/03/ukcrime</ref>
Ku ntandikwa ya 2007, firimu eyawangula engule eya ''[[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|The Last King of Scotland]]'' yaleetera omu ku batabani be, Jaffar Amin (yazaalibwa mu 1967), <ref name="usatoday.com">https://www.usatoday.com/life/people/2007-02-22-amin-protest_x.htm</ref> okwogera nga awolereza kitaawe. Jaffar Amin agamba nti yali awandiika kitabo okuddaabiriza erinnya lya kitaawe. <ref>https://www.usatoday.com/life/people/2007-02-22-amin-protest_x.htm</ref> Jaffar ye mwana wa kkumi ku baana 40 abatongole aba Amin abazaalibwa abakyala musanvu abatongole. <ref name="usatoday.com" />
Mu baali basinga enkolagana ne Amin mwalimu omuzungu [[:en:Bob_Astles|Bob Astles]] . <ref>https://www.usatoday.com/life/people/2007-02-22-amin-protest_x.htm</ref> [[:en:Isaac_Maliyamungu|Isaac Maliyamungu]] yali muyambi wa bikozesebwa era omu ku baserikale abaali batiibwa ennyo mu ggye lya Amin.
== Enneyisa ==
=== Amannya amapatiike ===
Mu myaka gye yamala mu buweereza, Amin yafuna amannya mangi, nga mangi ku go nga ganyoomola ekitiibwa kye:
* "Big Daddy": <ref name="africa coup">https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/when-uganda-last-played-africa-cup-idi-amin-ruled-1683198</ref> <ref>Sospeter Okero, Biching'a; Nyandoro Obara, George; Kebaya, Charles (22 September 2019).</ref> erinnya epaatiike ery'omukwano
* ''kijambiya'' ("the [[:en:Machete|machete]] "): kigambibwa nti ab'ebyokwerinda mu Uganda batera okutta abantu baabwe n'ebijambiya.
* "Omusanjazi wa Uganda" <ref name="africa coup" />
* "Omusanjazi wa Uganda"
* "Omusanjazi wa Kampala"
* "Hitler Omuddugavu" <ref name="AP2" />
* "Dada": Kikaayanirwa oba lino lyali kitundu ku linnya lya famire ya Amin oba lyali paatiike. Abamu ku batunuulizi bagamba nti ly'ali linnya epaatike ery'enneyisa ya Amin "ey'obutiitizi", anti eyinza okuvvuunulwa nga "mwannyina", newankubadde nga kino kibadde kiwakanyibwa abalala. Famire ya Amin etegeezezza nti "Dada" lyali linnya eddala ery'[[:en:Lugbara_people|abantu b'e Lugbara]] oluusi erikozesebwa ng'erinnya ly'omuntu. Omunoonyereza Mark Leopold yasalawo nti kino kyali kisukka ku linnya epaatiike.
* "Dr. Jaffa": yafuna erinnya lino mu buwanganguse mu Saudi Arabia olw'okulya emicungwa buli lunaku naddala oluvannyuma lw'okugambibwa nti yakyuka n'adda mu [[:en:Fruitarianism|kulya ebibala]] . <ref name=":0">{{Cite web |last=Arad |first=Roy |date=15 April 2014 |editor-last=Benn |editor-first=Aluf |editor2-last=Schauberg |editor2-first=M. DuMont |editor3-last=Schocken |editor3-first=Amos |editor4-last=Solomon |editor4-first=Avi |editor5-last=Bronstein |editor5-first=Aviva |editor6-last=Nitzan |editor6-first=Yaniv |editor7-last=Vissan |editor7-first=Yossi |editor8-last=Guy |editor8-first=Guy |editor9-last=Guez |editor9-first=Rami |title=Beyond vegan: Israel's fruitarians like it raw |url=https://www.haaretz.com/food/.premium-beyond-vegan-israel-s-fruitarians-1.5245165 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210218005913/https://www.haaretz.com/food/.premium-beyond-vegan-israel-s-fruitarians-1.5245165 |archive-date=18 February 2021 |access-date=17 February 2021 |website=[[Haaretz]] |publisher=Haaretz Group (Haaretz Daily Newspaper Ltd.) |place=Tel Aviv, Israel |language=English}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFArad2014">Arad, Roy (15 April 2014). </cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Smith |first=Joan |date=28 August 1999 |editor-last=Marley |editor-first=David |editor2-last=Hubbard |editor2-first=Chloe |editor3-last=McInerney |editor3-first=Lucie |editor4-last=Taylor |editor4-first=Linda |editor5-last=Owens |editor5-first=Michael |editor6-last=Best |editor6-first=Richard |editor7-last=Alabaster |editor7-first=Olivia |editor8-last=Fox |editor8-first=Gemma |editor9-last=Holdaway |editor9-first=Jo |title=How sex turned into torture |url=https://www.independent.co.uk/voices/how-sex-turned-into-torture-1118224.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210218005855/https://www.independent.co.uk/voices/how-sex-turned-into-torture-1118224.html |archive-date=18 February 2021 |access-date=18 February 2021 |website=The Independent |publisher=Independent Digital News & Media Limited |place=[[London]], [[United Kingdom]] |language=English |issn=0951-9467 |oclc=185201487}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSmith1999">Smith, Joan (28 August 1999). </cite></ref>
=== Enneeyisa etali nnungi, ebitiibwa eby’okwewa n’okulaga ebifaananyi ebyalabikira ku mikutu gy’amawulire ===
[[File:Idi_Amin_caricature2.jpg|right|thumb|Ekifaananyi kya Amin mu 1977 mu kyambalo ky'amagye ne pulezidenti ekya [[:en:Edmund_S._Valtman|Edmund S. Valtman]]]]
Emyaka bwe gyagenda giyitawo, enneeyisa ya Amin yali tekyategerekeka era nga ya bbugumu. Oluvannyuma lwa Bungereza okukutula enkolagana yonna ey’ekikungu ne gavumenti ye mu 1977, Amin yalangirira nti awangudde Abangereza, era ne yeewa ekitiibwa kya CBE (Conqueror of the British Empire). Ekitiibwa kye ekijjuvu kye yeewa okukkakkana nga kifuuse: 'ow'ekitiibwa, Pulezident w'obulamu bwonna, Feild Marshal AL Hadji, musawo, Idi Amin Dada, VC, DSO, MC,CBE, kabaka w'ebisolo eby'amaanyi ku nsi n'ebyennyanja ebiri mu nyanja era omuwanguzi w'amatwale ga Bungereza mu Afrika n'okusingira ddala Uganda , ng’oggyeeko okwewozaako kwe mu butongole nti ye [[:en:King_of_Scotland|kabaka wa Scotland]] [[:en:Pretender|atalina ngule]] . <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Anthony_Appiah</ref> Teyafunako kiragiro kya Distinguished Service Order (DSO) oba Military Cross (MC). Yeewa [[:en:Juris_Doctor|diguli mu mateeka]] okuva mu yunivasite y’e Makerere wamu n’omudaali gwa Victorious Cross (VC), omudaali ogwakolebwa okukoppa British [[:en:Victoria_Cross|Victoria Cross]] . <ref>Lloyd, Lorna (2007) p.239</ref>
Amin yafuuka omuntu ey'etolorwako olugambo, omuli n’okukkiriza okungi nti yali [[:en:Human_cannibalism|alya abantu]] . <ref>Orizio, Riccardo (21 August 2003).</ref> Kigambibwa nti Amin era yeewaana nti yali akuuma emitwe gy'abalabe be ab'ebyobufuzi mu firiiza ye, newankubadde nga yagamba nti ennyama y'omuntu "yalimu omunnyo mungi" ye gwatalya. <ref>https://www.iwmf.org/reporting/ghost-stories-idi-amins-torture-chambers/</ref>
Mu kiseera Amin we yabeerera mu buyinza, emikutu gy’amawulire egy’ettutumu ebweru wa Uganda gyatera okumulaga ng’omuntu omusesa era ow’ekyewuunyo. [[:en:Julius_Harris|Julius Harris]] yakkaatirizza oludda lwa Amin olugambibwa nti lwa ‘clownish’ mu ''[[:en:Victory_at_Entebbe|Victory at Entebbe]]'', ate [[:en:Yaphet_Kotto|Yaphet Kotto]] n’ayongera okutenderezebwa olw’okulaga obutonde bwa Amin obw’akabi mu firimu ya ''[[:en:Raid_on_Entebbe_(film)|Raid on Entebbe]]'' . Mu kwekenneenya okwakolebwa mu 1977 okwaliwo mu kiseera ekyo, ekiwandiiko ekyafulumira mu magazini ya ''[[:en:Time_(magazine)|Time]]'' kyamwogerako nga omutemu era ddikuula, omusanyusa era ow'akamanyiiro' . <ref name="time">https://content.time.com/time/subscriber/article/0,33009,918762,00.html</ref> Omuzannyo gwa comedy-variety series ''[[:en:Saturday_Night_Live|Saturday Night Live]]'' gwafulumya sketch za Amin nnya wakati wa 1976 ne 1979, omuli emu mwe yali omugenyi w'awaka eyeeyisa obubi mu buwanganguse, n'endala mwe yali omwogezi w'[[:en:Venereal_disease|enddwadde z'ekikaba]] . <ref>{{Cite web |title=Impressions – Idi Amin |url=http://snl.jt.org/imp.php?i=43 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131214145150/http://snl.jt.org/imp.php?i=43 |archive-date=14 December 2013 |website=The SNL Archives}}</ref> Mu 1979, omukozi wa leediyo [[:en:Don_Imus|Don Imus]] yaka amasimu emirundi mingi ku mpewo ng'agezaako okwogera ne Amin, era oluvannyuma n'ategeka emboozi ey'akafubo eyalamulwa nga "encaafu ennyo". <ref>{{Cite web |url=http://spectatorarchive.library.columbia.edu/?a=d&d=cs19801001-01.2.8& |title=Archive copy |access-date=2025-08-27 |archive-date=2022-11-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221130181549/https://spectatorarchive.library.columbia.edu/?a=d&d=cs19801001-01.2.8& |url-status=dead }}</ref> Mu lulaga lwa ''[[:en:Benny_Hill_Show|Benny Hill Show]]'' olwa lagibwa mu Gusooka 1977, Hill yalaga Amin ng'atudde emabega w'emmeeza eyaliko ekipande ekyali kiwandiikiddwaako nti "ME TARZAN, U GANDA". <ref>{{Cite web |url=http://runstop.de/faces05.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-27 |archive-date=2016-05-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160528232053/http://runstop.de/faces05.html |url-status=dead }}</ref>
Emikutu gy’amawulire egy’ebweru gy'avumiririrwa abawang’anguse n’abo abaali bavudde mu Uganda olw’okussa essira ku Amin okwegulumiza n'enneyisa ye saako n'okwegulumiza ebisukkiridde ate nga b'ebalama ebikolwa bye eby'obutemu. <ref name="Kibazo1">Kibazo, Joel (13 January 2007).</ref> Abakomentinga abalala baatuuka n’okugamba nti Amin yali agenderera okweyisa mu ngeri etategereekeka mu mikutu gy’amawulire egy’ebweru ng’omusajja omujoozi ow’angu okukoppa okusobola okukendeeza ku kweraliikirira kw’ensi yonna ku ngeri gye yaddukanyaamu Uganda. <ref>https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/1439131/Idi-Amin.html</ref> Omujaasi wa Uganda era omuyeekera [[:en:Patrick_Kimumwe|Patrick Kimumwe]] yawakanya nti ebya Amin okweyisa nga ddikula n'enneyisa ye ey'obukambwe eri eddembe ly'obuntu mu Uganda. Bannamawulire [[:en:Tony_Avirgan_and_Martha_Honey|Tony Avirgan ne Martha Honey]] baawandiika nti,'Bannyonyola obukulembeze bwa Amin ng'enkola y'omusajja omu oba ekibinja ky'abatemu abatalina kisa tebituuka ku nsibuko y'obukulembeze .
== Omukululo ==
Munnabyafaayo w’ekikula ky’abantu Alicia Decker yawandiika nti. 'enkolo n'enneyisa y'amaggye ga Uganda erabikira ddala nti egoberera nkola ya Amin'. Amangu ddala nga amaze okwewozaako, [[:en:War_correspondent|omusasiw'amawulire g’olutalo]] [[:en:Al_J_Venter|Al J Venter]] yategeeza nti Bannayuganda baali bakyamwogerako n'ebbanja eritali limu kati eririko obutwa. Ettuttumu lye mu Uganda libadde litunuulirwa mu myaka egisoba mu kkumi oluvannyuma lw’obukulembeze bwe mu ngeri enzibu okusinga mu nsi yonna. Abamu ku Bannayuganda bamutenderezza nti "yali ayagala nnyo eggwanga lye" era baali bawagira okusalawo kwe okugoba Abayindi mu ggwanga. Mu kiseera we yafiira, yali ajjukirwa nnyo naddala mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba bwa Uganda. <ref>"Bloody tyrant, now a good sort; Amin's legacy in Uganda".</ref> Omu ku batabani ba Amin, Jaffar Remo, yavumirira endowooza embi abantu gy'ebalina ku kitaawe era n’asaba wabeewo akakiiko akanoonyereza ku butuufu bw’okutulugunyizibwa okwakolebwa mu bukulembeze bwe. <ref>Eichner, Itamar (4 July 2016).</ref>
== Mu buwangwa obumanyiddwa ennyo ==
Mu myaka gya 1970 nga Amin ali ku ntikko y’ettutumu lye, omuzannyi w’ebifaananyi Omuzungu [[:en:John_Bird_(actor)|John Bird]] yazannya ku lutambi lwa ''[[:en:The_Collected_Broadcasts_of_Idi_Amin|The Collected Broadcasts of Idi Amin]]'', ng’ebigambo byesigamiziddwa ku miko gya [[:en:Alan_Coren|Alan Coren]] egyali giwakanya Amin ''[[:en:Punch_(magazine)|Punch]]'' . <ref>https://www.youtube.com/playlist?app=desktop&list=PL38DeM8p3BJWvhm8mQqay9qrDhRzT69r2</ref> <ref>https://www.allmusic.com/album/the-collected-broadcasts-of-idi-amin-mw0000333589</ref> Mu 1975 oluyimba olw'okusuusuta olwa "Amazin' Man", olwali ku lutambi luno, lwafulumizibwa aba kkampuni ya [[:en:Transatlantic_Records|Transatlantic]] . <ref>https://www.45cat.com/record/big527</ref> <ref>https://www.youtube.com/watch?v=cVBV7e0ksXg</ref> Likodi eno yasigala okumala wiiki 12 mu [[:en:Australian_Singles_Chart|Australian Singles Chart]], n'etuuka ku ntikko ku nnamba 26. <ref>https://www.45cat.com/record/big527au</ref>
Firimu y’ebiwandiiko eya ''[[:en:General_Idi_Amin_Dada:_A_Self_Portrait|General Idi Amin Dada: A Self Portrait]]'' eyakolebwa dayirekita [[:en:Barbet_Schroeder|Barbet Schroeder]] mu 1974 yakolebwa ng’ewagirwa era nga yeetabwamu Idi Amin. ''[[:en:Rise_and_Fall_of_Idi_Amin|Rise and Fall of Idi Amin]]'' (1981) firimu ya Kenya eraga ebikwata ku byafaayo by’obukulembeze bwa Idi Amin. Firimu eno yabunyisa engambo nyingi ezikwata ku bukambwe bwa Amin, gamba ng’ebigambibwa nti yatemaatema omu ku bakyala be mu bitundutundu. Amin azannyibwa [[:en:Joseph_Olita|Joseph Olita]], eyaddamu okuzannya ekifo kino mu ''[[:en:Mississippi_Masala|Mississippi Masala]]'' (1991), firimu ekwata ku mukwano wakati w'Abafirika n'Abaasia-Amerika oluvannyuma lwa Amin [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|okugoba Abayindi mu Uganda mu 1972]] .
Amin y’enmutwe omukulu ogutambulirwako mu itabo kya munnamawulire OAmuuungu [[:en:Giles_Foden|Giles Foden]] ekya ''[[:en:The_Last_King_of_Scotland|The Last King of Scotland]]'' (1998), ekikwata ku Uganda ya Idi Amin ng’eyita mu maaso g’omusawo omuto Omuscotland. Ekitabo kino kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|firimu ya 2006]], nga yazanyibwa [[:en:Forest_Whitaker|Forest Whitaker]] nga Amin. Olw'okuzannya kwe, Whitaker yalondeddwa ng'omuzannyi omukulu eyasinga mu mpaka za [[:en:Academy_Award_for_Best_Actor|Academy Awards]], [[:en:BAFTA_Award_for_Best_Actor_in_a_Leading_Role|BAFTA Awards]], [[:en:Screen_Actors_Guild_Award_for_Outstanding_Performance_by_a_Male_Actor_in_a_Leading_Role|Screen Actors Guild Awards]], [[:en:Golden_Globe_Award_for_Best_Actor_in_a_Motion_Picture_–_Drama|Golden Globes]] ne [[:en:Critics'_Choice_Movie_Award_for_Best_Actor|Critics Choice Movie Awards]] . <ref>{{Cite web |url=https://www.gettyimages.com/detail/video/film-the-last-king-of-scotland-preview-interviews-with-news-footage/671330738 |title=Archive copy |access-date=2025-08-28 |archive-date=2023-08-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230817040823/https://www.gettyimages.com/detail/video/film-the-last-king-of-scotland-preview-interviews-with-news-footage/671330738 |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Fruitarianism#Notable_adherents|Abagoberezi abamanyiddwa ennyo mu nkola y’okulya ebibala]]
== Ebiwandiiko ==
<nowiki>.mw-parser-output .reflist{margin-bottom:0.5em;list-style-type:decimal}@media screen{.mw-parser-output .reflist{font-size:90%}}.mw-parser-output .reflist .references{font-size:100%;margin-bottom:0;list-style-type:inherit}.mw-parser-output .reflist-columns-2{column-width:30em}.mw-parser-output .reflist-columns-3{column-width:25em}.mw-parser-output .reflist-columns{margin-top:0.3em}.mw-parser-output .reflist-columns ol{margin-top:0}.mw-parser-output .reflist-columns li{page-break-inside:avoid;break-inside:avoid-column}.mw-parser-output .reflist-upper-alpha{list-style-type:upper-alpha}.mw-parser-output .reflist-upper-roman{list-style-type:upper-roman}.mw-parser-output .reflist-lower-alpha{list-style-type:lower-alpha}.mw-parser-output .reflist-lower-greek{list-style-type:lower-greek}.mw-parser-output .reflist-lower-roman{list-style-type:lower-roman}</nowiki>
== Ebiwandiikdwao ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
== Ensonda ezikozeseddwa ==
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/3156011.stm The Idi Amin I knew], Brian Barron, BBC, 16 Ogwomunaana 2003. Mulimu akatambi ka [http://news.bbc.co.uk/olmedia/cta/events03/world/africa/barron_1999_legacy.ram Brian Barron ng’abuuza Idi Amin] mu buwanganguse mu 1980. The Atlantic – 1 Ogwokuna 2001 Memo ne Quincy LS the series
* [https://web.archive.org/web/20110604105901/http://video.google.com/videoplay?docid=4169600956573058582 General Idi Amin Dada: Yeekubye ekifaananyi] ku [[:en:Google_Videos|Google Videos]] ( [[:en:Flash_Video|Flash Video]] )
* [http://www.idiamindada.com/ idiamindada.com], omukutu ogwewaddeyo eri omusika gwa Idi Amin ogwatondebwawo mutabani we Jaffar Amin
* Idi Amin
{{s-start}}
{{s-off}}
{{s-bef|before=[[Milton Obote]]}}
{{s-ttl|title=[[President of Uganda]]|years=1971–1979}}
{{s-aft|after=[[Yusufu Lule]]}}
{{s-end}}{{UgandaPresidents}}{{African Union chairpersons}}{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Amin, Idi}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
c9f5o1fe6t1muay3g1ldol8srbx4mot
Tito Okello
0
7697
61150
48077
2026-07-11T16:34:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61150
wikitext
text/x-wiki
'''Tito Lutwa Okello''' (1914 – 3 Ogwomukaaga1996) yali [[:en:Military_officer|musirikale, munnamagye]], [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ow'omunaana okuva nga 29 Ogwomusanvu 1985 okutuuuka nga 26 Ogusooka 1986.<ref name="President">http://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-tito-okello-lutwa-general</ref>
== Obuto bwe ==
Tito Okello yazaalibwa mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] famire mu circa 1914 mu Nam Okora, [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]].<ref name="Toes">https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref>
Yegatta ku bayeekera ba [[:en:King's_African_Rifles|King's African Rifles]] mu 1940 era naweereza mu kampeyini ya ssematalo ow'okubiri owa [[:en:East_African_Campaign_(World_War_II)|East African Campaign of World War II]]. Ng'omusirikale w'amagye, yali emirimu mingi egy'okukwasaganya.
Ng'omugoberezi wa Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]], Okello yagenda mu buwaŋŋanguse oluvanyuma lw'olutalo lw'abayeekera olwa [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|1971 coup d'état]] olwaviirako [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] okufuuka omukulembeze wa Uganda omugya. Mu 1972, [[:en:1972_invasion_of_Uganda|abayeekera b'alumbagana Uganda]] okuzza Obote. Okello yali omu kubakulembeze b'ekibinja ky'amagye nga baali bagenderera [[:en:Masaka|Masaka]]. Olulumba luno lw'awangulwa abasirikale abaali ab'esimbu mu [[:en:Uganda_Army_(1971–1980)|eggye lya Uganda]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/obote-museveni-blame-each-other-for-failed-1972-invasion-of-uganda-1847674</ref>
Okello took part in the Uganda–Tanzania War. He was one of the commanders in the coalition between the Tanzania People's Defence Force and the Uganda National Liberation Army (UNLA) that removed Amin from power in 1979. In 1980, Obote was restored to presidency. Okello was selected to be the Commander of the UNLA from 1980 to 1985.
== Olutalo lw'ekiyeekera ==
== Laba na bino ==
* [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva mu 1979]], kitundu ku [[:en:History_of_Uganda|byafaayo bya Uganda]] .
* [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]]
* [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu Eby'ebweru wa WIkipediya ==
* [http://www.country-data.com/cgi-bin/query/r-14155.html nalysis of Uganda's Political and Military Turmoil in the 1970s and 1980s]
{{start box}}
{{s-off}}
{{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Bazilio Olara-Okello]]|after=[[Yoweri Museveni]]|years=29 July 1985 – 26 January 1986}}
{{end box}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
efxnygeyixjyl1a2ahx3yd5xsxkadz0
Bazilio Olara-Okello
0
7698
61705
53980
2026-07-11T17:29:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61705
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Bazilio Olara-Okello''' (1929 – 9 Ogwolubereberye 1990) yali Munnayuganda munnamajje. Yali omu kubaduumizi mu kibinja kyabayeekera ekya Uganda National Liberation Army (UNLA) nga kino kyekyegatta n'amaje ga [[Tanzania]] okuvuunika gavumenti ya Idi Amin mu 1979. Mu 1985, ono yaliko ssentebe w'akakiiko ka bannamaje akaayiitibwanga Military Council era bwatyo olw'ekifo ekyo nafuuka omukulembeze wa Uganda oluvannyuma yafuuka lieutenant-general era omudduumizi w'amaje ow'okuntikko.
[[:en:Ugandan_Bush_War|Olutalo olw'ekiyeekera]] olwali mu [[Yuganda|Uganda]] oluvannyuma lw'akalulu ka 1980 bwelwatandika; UNLA (eyali emaze okufuuka eggye etongole ery'eggwanga) eyali erwanagana nabayeekera abaakulembeerwanga [[Yoweri Museveni]] mu kiwayi kye ekya National Resistance Army yafunamu ekizibu era nga kyava ku Pulezidenti wa Uganda mu biro ebyo [[Milton Obote]] okuboola nnyo Abacholi abaali mu maje ga Uganda era banji ku bbo omuli Olara-Okello ne Genero Tito Okello nebatuuka n'okujjibwa mu bifo eby'enkizo era nebasikizibwa Abalango (lino ly'eggwanga Obote mwe yali ava) nga Brigadier Smith Opon Acak eyaweebwa obwa Chief of Staff. Nga 27 Ogwomusanvu 1985, ekiwayi kya UNLA ekyaali kidduumirwa Olara-Okello era nga kyali kisingamu bajaasi Abacholi kyawamba gavumenti ya Milton Obote era Olara-Okello ne banne nebawamba obuyinza. Ekyaddirira kwali kusattulula Palamenti era akakiiko ka bannamaje aka Military Council nekatondebwawo. Wakati wa 27 ne 29 Ogwomusanvu 1985, Olara-Okello yeeyali ssentebe w'akakiiko ka banamaje kano aka Military Council era mu mbeera eyo n'aba nga ye mukulembeze owa Uganda.
Nga 29 Ogwomusanvu, Genero Tito Okello yasikira Olara-Okello ku bwa ssentebe bwa Military Council era bwatyo Olara-Okello naddayo mu maje era nakuzibwa okuva ku Brigadier naafuulibwa Lieutenant General era naafuuka omudduumizi wamaje. Yaduumira amaje okutuusa Yoweri Museveni ne banne aba National Resistance Army lwebawamba obuyinza nga 26 Ogwolubereberye 1986. Olara-Okello yawangangukira e [[Sudan]] gyeyabeera okutuusa lweyafa mu mwaka 1990. Olara-Okello yafiira mu ddwaliro li Omdurman Hospital mu kibuga Khartoum nga 9 Ogwolubereberye 1990.
== Laba ne ==
* [[:en:Uganda_since_1979|Uganda okuva 1979.]]
* [[:en:Nairobi_Agreement,_1985|Endagaano y'e Nairobi 1985]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi mu Uganda]]
* [[:en:Political_parties_of_Uganda|Ebibiina by'obufuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
sdcxd3iz0fvgl2h49lam4tw9ylwgjm8
Paulo Muwanga
0
7699
61179
48079
2026-07-11T16:35:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61179
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox Officeholder|name=Paulo Muwanga|birth_place=|predecessor2=[[Mustafa Adrisi]]|successor2=[[Samson Kisekka]]|office3=3rd [[Prime Minister of Uganda]]|term_start3=1 August 1985|term_end3=25 August 1985|president3=|predecessor3=[[Otema Allimadi]]|successor3=[[Abraham Waligo]]|birth_date=1921|death_date=1 April 1991 (aged 70)|term_end2=July 1985|death_place=[[Kampala]], [[Uganda]]|nationality=Ugandan|spouse=|party=[[Uganda People's Congress]]|relations=|children=|residence=|alma_mater=|occupation=|president2=[[Milton Obote]]|term_start2=December 1980|image=|deputy=|thumb=|imagesize=120px|caption=Paulo Muwanga|order=|office=6th [[President of Uganda]]|term_start=12 May 1980|term_end=22 May 1980|vicepresident=|viceprimeminister=|lieutenant=|office2=4th [[Vice President of Uganda]]|monarch=|president=|primeminister=|governor=|succeeding=<!-- For President-elect or equivalent -->|predecessor=[[Godfrey Binaisa]]|successor=[[Presidential Commission of Uganda|Presidential Commission]]|constituency=|majority=|profession=}}'''Paulo Muwanga''' (agambibwa okuba nti yazaalibwa mu 1924<ref name=":1">https://www.nytimes.com/1991/04/02/obituaries/paulo-muwanga-70-ex-ugandan-official.html
</ref> oba mu 1925<ref name=":0">{{Cite book|title=Africa who's who.|date=1996|publisher=Africa Books|isbn=090327423X|editor-last=Uwechue|editor-first=Raph|edition=3rd|pages=979|oclc=36727692}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFUwechue1996">Uwechue, Raph, ed. (1996). ''Africa who's who'' (3rd ed.). Africa Books. p. 979. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/090327423X|<bdi>090327423X</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [//www.worldcat.org/oclc/36727692 36727692].</cite></ref> – 1 Ogwokuna 1991) yali Munnayuganda era munnabyabufuzi eyaweerezaako nga Pulezidenti wa Uganda newankbadde teyatongozebwa (''de facto'' president), oluvannyuma n'afuuka Ssaabaminisita wa [[Yuganda|Uganda]].
== Emirimu gye ==
Muwanga yazaalibwa mu Uganda. Yakolako mu kitongole kya [[:en:East_African_Posts_and_Telecommunications_Administration|East African Posts and Telecommunications Administration]] (1943–50) bwe yali tannayingira byabufuzi mu 1950.<ref name=":0"/> Yali [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka mu Paalamenti]] okuva mu 1962 okutuuka mu 1964, nga tannafuuka Abasada wa Uganda e Misiri (Egypt) mu 1964 okutuuka mu 70) n'oluvannyuma Ambasada wa Uganda mu France (1970–72).<ref name=":0" /> Yali mu buwang'anguse e Bungereza okuva mu 1972 okutuuka mu 1978, nga tannadda Uganda okulwana mu lutalo olwa[[:en:Uganda–Tanzania_War|Uganda–Tanzania War]] (1978–9).<ref name=":0" /> Yaweerezaako nga minisita w'ensonga ez'ebweru okumala akaseera katono ng'atandikira mu Gavumenti ya [[:en:Yusuf_Lule|Yusuf Lule]] oluvannyuma mu ya [[:en:Godfrey_Binaisa|Godfrey Binaisa]].<ref name=":0" /> Binaisa yagezaako okussa Muwanga amadaala bwe yayagala okumuzza ku Bw'abasada wa mu Gwokubiri 1980, naye Muwanga yakiwakanya eri akakiiko ka National Consultative Commission.<ref name="Jørgensen1981">{{cite book|last=Jørgensen|first=Jan Jelmert|title=Uganda: a modern history|url=https://books.google.com/books?id=09MNAAAAQAAJ|year=1981|pages=335–339|publisher=Taylor & Francis|isbn=978-0-85664-643-0}}</ref> Ku mulundi ogwaddako yalondebwa nga Minisita w'abakozi mu mwezi gwe gumu n'abeera mu kifo ekyo okutuusa mu Gwokutaano, 1980.<ref name=":0" /><ref name="Jørgensen1981" />
Nga 12 Ogwokutaano, 1980, amagye gaggyako Binaisa ne gateekawo olukiiko lwa bannamagye 6 nga lukulirwa Muwanga. Olukiiko olwe lwe lwakola nga [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okumala ennaku entonotono okutuusa bwe waateekebwawo olukiiko olulala olutongole olwa [[:en:Presidential_Commission_of_Uganda|Presidential Commission of Uganda]]. Olukiiko olwo olwali lukulemberwa Muwanga nga Ssentebe waalwo lwalina obuyinza bwa Pulezidenti wa Uganda wakati wa 22 Ogwokutaano okutuuka nga 15 Ogwekkumineebiri 1980.
Oluvannyuma lw'okulonda okwaliwo mu Gwekkumineebiri nga 10,1980, Muwanga yeeteekawo ng'akulira akakiiko k'ebyokulonda aka Uganda Electoral Commission era n'alangirira [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] owa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] ng'omuwanguzi. Ebyava mu kulonda byawakanyizibwa era bye byavaako [[Yoweri Museveni]] okugenda mu nsiko okuwakanya obufuzi bwa Obote.
Wakati wa 1980 ne 1985, ye yali [[:en:Vice_President_of_Uganda|Omumyuka wa Pulezidenti wa Uganda]] era nga Minisita w'obutebenkevu mu Gavumenti ya Obote. Okumala akaseera akatono, yali Ssaabaminisita wa Uganda (mu Gwomusanvu<ref name=":0" /> oba ova nga 1 Ogwomunaana – 25 Ogwomunaana 1985) wansi wa Pulezidenti [[:en:Tito_Okello|Tito Okello]],<ref name=":0" /> nga tannasikizibwa [[:en:Abraham_Waligo|Abraham Waligo]].<ref>https://www.nytimes.com/1985/08/26/world/uganda-removes-prime-minister.html</ref>
Yakwatibwa mu Gwekkumi 1986, n'ayimbulwa mu 1988, ate n'addamu okusibwa mu 1989–90.
== Obulamu bwe ==
Newankubadde yali mu bufumbo obutongole ne Nalongo Kasalina Zawedde Muwanga, yalinayo abakyala ebbali be yazaalamu abaana.<ref>{{Cite web |title=Museveni visits family of ex-president Paulo Muwanga |url=https://edge.ug/2020/07/20/museveni-visits-family-of-ex-president-paulo-muwanga/ |access-date=2021-08-07 |archive-date=2021-01-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210113125122/https://edge.ug/2020/07/20/museveni-visits-family-of-ex-president-paulo-muwanga/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.latimes.com/archives/la-xpm-1985-08-01-mn-4236-story.html</ref>
Abamu ku bantu ba Muwanga abatutumufu mu kiseera kino mwe Muzzukulu we Omuzannyi wa Firimu, omuwandiisi era dayirekita e Bungereza [[:en:Zawe_Ashton|Zawe Ashton.]]<ref>https://www.theguardian.com/culture/2016/jan/16/zawe-ashton-always-play-extreme-characters-fresh-meat</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{s-start}}
{{s-off}}
{{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Godfrey Binaisa]]|after=[[Presidential Commission of Uganda]]|years=12–22 May 1980}}
{{succession box|title=[[Prime Minister of Uganda]]|before=[[Otema Allimadi]]|after=[[Abraham Waligo]]|years=1 August 1985 – 25 August 1985}}
{{s-end}}
== Laba ne bino ==
* Uganda since 1979, part of the History of Uganda series.
* Pulezidenti wa Uganda
* Ebyobufuzi bya Uganda
* Ebibiina by'ebyobufuzi mu Uganda
{{DEFAULTSORT:Muwanga, Paulo}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
2vcrla43979z49vghf8mk157ing62jv
Godfrey Binaisa
0
7700
61703
56630
2026-07-11T17:29:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61703
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Godfrey Lukongwa Binaisa''', [[Pulezidenti wa Uganda]] (1979–1980)
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
l6d9x9vmtwwas3to1sgnbphw3gf8xav
Yusuf Lule
0
7701
61448
54098
2026-07-11T16:46:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61448
wikitext
text/x-wiki
'''Yusuf Kironde Lule''' (10 Ogwokuna 1912 – 21 Ogwolubereberye 1985) yali Pulofeesa era [[munnabyabufuzi]] mu Uganda era nga ye [[President of Uganda|pulezidenti wa Uganda]] owokuna wakati wa 13 Ogwokuna ne 20 Ogwomukaaga 1979.
== Obulamu obuto n’emirimu ==
'''Yusuf Lule''' yazaalibwa nga 10 Ogwokuna 1912 mu [[Kampala|Kampala.]] Yasomera mu ttendekero lya [[King's College, Budo|King's College Budo]] (1929–34), [[Makerere University, Uganda|Makerere University College]], Kampala (1934–36), Yunivasite ya Fort Hare e Alice, South Afrika (1936–39) ne Yunivasite y'e Edinburgh.<ref>{{Cite web |date=30 April 2021 |title=Uncovering University of Edinburgh's black history |url=https://www.race.ed.ac.uk/uncovering-university-of-edinburghs-black-history/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230921094719/https://www.race.ed.ac.uk/uncovering-university-of-edinburghs-black-history/ |archive-date=21 September 2023 |access-date=29 April 2022 |website=RACE.ED}}</ref> Mu kusooka, yali Musiraamu kyokka n’akyuka n’adda mu ddiini y’Ekikristaayo ng’ali mu King’s College Budo.
Mu 1947 Lule yawasa Hannah Namuli Wamala mu kkanisa ya Kings College Budo, gye yali omusomesa ate nga ye muwala omukulu.<ref>{{Cite web |last=Okech |first=Jennifer A. |date=5 June 2011 |title=Farewell to Hannah Namuli Lule |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/688334-1174668-am0ra6z/index.html |access-date=5 April 2020 |website=Daily Monitor}}</ref>
Mu 1959 [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|ekibiina kya Democratic Party]] (DP) kyalonda Lule okufuuka [[Katikkiro wa Buganda|Kattikiro]] (Ssaabaminisita) w’obwakabaka bwa [[Buganda]] obutono. Abakulu bangi mu bwakabaka tebaali beesigwa oba mu ngeri endala tebaawagira Lule olw’ensibuko ye ey’Obusiraamu wadde nga yakyuka n’afuuka Omukristaayo, era [[Michael Kintu]] okukkakkana ng’awangula akalulu. Uganda bwe yafuna obwetwaze mu 1962, yafuuka ssentebe w'akakiiko k'abakozi ba gavumenti.
Lule yaweereza ng’omuddugavu <ref name=":0">{{Cite web |date=2014-02-10 |title=President Yusuf Kironde Lule {{!}} State House Uganda |url=http://statehouse.go.ug/past-presidents/president-yusuf-kironde-lule |archive-url=https://web.archive.org/web/20140210014820/http://statehouse.go.ug/past-presidents/president-yusuf-kironde-lule |archive-date=10 February 2014 |access-date=2022-10-14}}</ref> eyasooka omukulu w’essomero lya [[Makerere University College]] okuva mu 1964 okutuuka mu 1970, era yali muyambi wa ssaabawandiisi w’ekibiina ekigatta yunivasite za Afrika, mu Accra, Ghana, wakati wa 1973 ne 1978. Lule yaweereza nga minisita mu gavumenti ya Uganda ey’amatwale ga Bungereza nga tennafuna bwetwaze n’oluvannyuma nga omuyambi w’omuwandiisi omukulu ow’ekibiina kya [[Commonwealth ku secretariate]]. Yagenda mu buwanganguse nga [[Idi Amin]] amaze okujja mu buyinza.
Oluvannyuma lw’olutalo lwa [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|Uganda–Tanzania]] okutandika, abayeekera ba Uganda n’abawanganguse baatandika okukola enteekateeka z’okussaawo gavumenti empya eneddawo oluvanyuma lw'obufuzi bwa Idi Amin. Oluvannyuma lw’eggye lya Tanzania People’s Defence Force (TPDF) okuwamba ebitundu ebiwererako ddala, Pulezidenti [[Julius Nyerere]] owa Tanzania yalagira liyimirize kiwe abayeekera ba Uganda obudde okwekumakuma n’okuddamu okwetegeka. Abayeekera ba Uganda baakola enteekateeka ezisaanidde, okusinga nga bakulembeddwamu eyali pulezidenti [[Milton Obote]] n’omukenkufu [[Dani Wadada Nabudere]] mu nnyiriri zaabwe. Nga Abatanzania batandika okutegeka olukungaana lw'abayeekera n'abawanganguse, Nyerere yali addamu okwetegereza omulimu gwa Obote mu kibiina kino. Yali tayagala kirabike nga nti Tanzania yali egenda kussaawo gavumenti yaayo mu Uganda ng’eyanguyira Obote okutwala obukulembeze bw’ekibiina ky’abayeekera, era waaliwo okuwakanya ekya Obote okuva mu [[Baganda]] mu maserengeta ga Uganda awamu n’amawanga amalala nga Kenya. Nyerere era yatya nti Obote yandiziyizza enkolagana mu lukiiko luno n’okugireetera okusasika nga tewali buwanguzi. Yatuuka n’okumatiza Obote okwewala okujja. Mu kifo kya Obote, bangi ku Bannayuganda abaali mu buwanganguse baatandika okwettanira Lule, eyali Omuganda era nga amannyiddwa okubeera omutetenkanya mu by’obufuzi era ng’omukozi wa gavumenti ataayonoonebwa mivuyo oba obuweereza obw’obuli bw’enguzi mu gavumenti ya Uganda eyayita. <ref name="womakuyu">{{Cite web |last=Womakuyu |first=Frederick |date=19 January 2012 |title=Lule, the president for 68 days |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1299060/lule-president-68-days |access-date=27 March 2020 |website=New Vision}}</ref>
Olukungaana lwa Moshi lwaggulwawo nga 24 Ogwokusatu 1979 mu kibuga mu Tanzania, oluvannyuma lw’okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi ku biwayi n’abantu ki abayinza okulwetabamu. Akawungeezi ako ababaka baalangirira okutondebwawo kw’ekibiina kya Uganda National Liberation Front (UNLF), ekyalina okufugibwa akakiiko k’eggwanga ak’okwebuuza ku bantu (NCC) akalimu abantu 30 n’akakiiko akafuzi ak’eggwanga akalimu abantu 11, akasembayo nga kalimu obukiiko obw’enjawulo busatu — Ak'ensimbi n’emirimu, eby’obufuzi, n’ensonga z’amagye. Ennaku ebbiri ezaddirira baazimala nga bakubaganya birowoozo ku ngeri y'okutebenkezamu obuyinza mu bitongole ebifuzi n’okulonda ssentebe w’ekibiina kino, ekyavuganyizibwako ennyo wakati wa Lule ne [[Paulo Muwanga]], omuwagizi wa Obote. Oluvannyuma lw’akafubo, waaliwo okukkaanya nga Lule yaweebwa obwa ssentebe ate Muwanga n’afuulibwa akulira akakiiko akavunaanyizibwa ku nsonga z’amagye.
== Pulezidenti wa Uganda ==
=== Okutongoza amatikkira ===
Mukukwatiba nga teyeetegese [[okugwa kwa Kampala|olw’okugwa kwa Kampala]], Lule yayanguwa okukola olukalala lwa baminisita nga ekigendelerwa kwali kulaba nga bannayugandabonna bakiikirirwa. Nga 12 Ogwokuna 1979, Lule ne kabineti ye baalinnya ennyonyi okuva e Dar es Salaam okuda Entebbe kulw'okutongozebwajwe. Nga ennyonyi eyimiriziddwa e [[Mwanza]], abakungu ba Tanzania baasalawo okugikeleya okutuusa bwebakakasa nti waliwo obukuumi obulungi ku mukolo ogutegekebwa mu Kampala. Enkeera Lule ne baminisita be baatuuka Entebbe ne baleetebwa mu Kampala mu mmotoka ya TPDF akawungeezi. Olwo Lule n’alayizibwa ku bwa Pulezidenti wa Uganda mu maaso g’ekizimbe kya Palamenti n’awa okwogera mu bufunze nga yeeyama okuzza amateeka n’obutebenkevu. Lule yakomekkereza ng'agamba mu [[Luganda]], "Kati lwe lwaffe" Nga bakyawulira nti Kampala taliimu butebenkevu, abakungu aba Tanzania bayanguwa okuggya Lule mu Palamenti ne bamuteeka mu Entebbe State House.
Lule yayingira ofiisi mu kiseera ng’ebitongole by’eggwanga lya Uganda tebikola bulungi era ng’eggwanga lirimu obumenyi bw’amateeka n’effujjo. Yakubiriza eggwanga eryalemererwa . Lule teyafaayo ku ndagaano y'e Moshi ezaalambika obuyinza bwa pulezidenti obunafu era n’agezaako okukakasa obusobozi bwe okukolera wansi w’obuyinza obw’amaanyi obwaweebwa ssemateeka eyali akola mu Uganda nga Amin tannawamba gavumenti. Mu nnaku ntono oluvannyuma lw’okuyingira ofiisi Lule n’abawabuzi be baatandika okusalawo ebikulu nga tebeebuuzizza ku NCC. Era yalengezza ab'akakiiko kano bw'ataalabika ku kutongoza kwabwe ate ne bwegwakyusibwa asobole okubeerawo, yawa okwogera kwe n’agenda nga tabalayiza, ekyabennyamiza ennyo. Lule olwo n’alonda baminisita n’abamyuka ba minisita mu kabineti ye nga NCC tekisembye. Abakiise ba kabineti beegatta ku NCC ''ex officio'', era okukkakkana ng’alonze baminisita 24 n’abamyuka 20, oluvannyuma ne basuka mubungi ku bakansala abaaliwo. Wadde nga waliwo okwemulugunya okuva mu NCC, Lule yagenda mu maaso n’okulonda abantu n’okuddamu okutunula mu nsengeka ya kabineti ye. Era yalangirira okuddamu okutegeka enzirukanya ya Uganda, n’agabanyaamu eggwanga mu bitundu bina buli kimu nga kigoberera obuyinza bwa kaminsona w’ekitundu.
Lule yayongera okunyiiza aba NCC, kabineti ye bwe yawa bammemba baayo bennyini ssente z'ebweru ezibalirirwamu ddoola 5,000 nga "ensako y'okwedaabiriza" wadde ng'eggwanika lyarina ssente ntono nnyo. Lule yayanukula obusungu bwa bakansala nga abawa ensako y’emu, gye baagaana. Era teyeesiga kibiina kya UNLA, kye yali atwala nti kirimu abawagizi ba Obote ne [[Yoweri Museveni]] abeesigwa. Gavumenti ya Lule yaziyiza amagye ssente olw’ensonga eyo, era teyarina kyeyakola mu kuwangulwa kw’amagye ga Amin agaali gasigaddewo. Yateekateeka okusatulula UNLA n'okugikyusa okufuuka "Eggye ly'Eggwanga" eppya, ekyanyiiza abakulembeze mu kyo.<ref name="womakuyu">{{Cite web |last=Womakuyu |first=Frederick |date=19 January 2012 |title=Lule, the president for 68 days |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1299060/lule-president-68-days |access-date=27 March 2020 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWomakuyu2012">Womakuyu, Frederick (19 January 2012). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1299060/lule-president-68-days "Lule, the president for 68 days"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 March</span> 2020</span>.</cite></ref> Amagye gaali okukiikirira ebitundu bya Uganda byonna mu kigerageranyi era nga gassaawo ebisaanyizo by’obuyigirize eri abasaba okugayingira.
Lule yafuna enteekateeka y’obuyambi bw'obukade bwa pawundi 100 okuva mu mawanga g’obugwanjuba, n’aggyawo aba kkono abaali batya nti agenda kuguza eggwanga lino eri abasuubuzi b’ensi yonna. Kaweefube wa gavumenti ye okuziyiza ebbeeyi y’ebintu okulinnya n’okukomya amagendo yali mutono era teyafuna buwanguzi, era mu kiseera kye embeera y’ebyenfuna ya Uganda yeeyongera okusebengerera okuva ku bufuzi bwa Amin.
Abaganda bangi baasanyuka nnyo olwa Lule okutuuka ku bwa pulezidenti, nga basuubira nti ajja kukuuma ensonga z'ekitundu kya Buganda n’okukuuma Obote obutadda mu buyinza. Lule okukkakkana ng’akoze entekateeka ezasanyusa Abaganda, gamba ng’okuzza obumu mu by’obufuzi mu Buganda, okuwa gavumenti ya Buganda obuyinza obusingako, okwogera eri eggwanga mu lujjudde mu Luganda, okulonda abakulembeze ab’obwakabaka bwa Baganda abamanyiddwa mu ofiisi ez’oku ntikko, n’okuwa abasuubuzi b’Abaganda endagaano z’eggwanga ezimu. Mu kuddamu okugabanya ebintu n’ebitongole ebyakwatibwa ku banne ba Amin, gavumenti ya Lule yagaba ssente ezitasaana eri Abaganda ne banne ab’okulusegere. Abantu b’amawanga amalala mu Uganda tebeesiga Lule wadde okumuwa ekitiibwa, okuva bwe baali bawulira nti agenda okusosowaza Buganda okussuka kubitundu ebirala. Bannayuganda abamu baali batya nti enteekateeka ye ey’amagye yandiviirako okutondawo eggye eriyitiriddemu Abaganda, okusinziira nti Buganda yalina abantu bangi okusinga ebitundu ebirala byonna mu ggwanga. Abamuvumirira baamusambagya nti "monarchist" era "feudalist".
=== Okuggwaawo n’okuggyibwa mu ofiisi ===
Engeri Lule gye yakwatamu kabineti ye yaleetawo obusungu mu NCC naddala bwe yagoba Muwanga mu ofiisi. Pulezidenti Nyerere owa Tanzania yategeeza Lule nti Tanzania egenda kunywerera ku ndagaano ezikwata ku buyinza mu Uganda ezaakolebwa e Moshi. Yalina okulowooza nti Tanzania yawannyo obuyambi eri abo abataali ku luuyi lwe mu by'obufuzi, era n'ayagala okulaba nga akendeeza
enkola ya TPDF eyasigala mu ggwanga olw'okuuma obutebenkevu oluvannyuma lw'okumamulako Amin. Yakubiriza nnyo empapula ezivumirira amagye ga Tanzania, ekyanyiiza Bannayuganda abamu wamu n'ekibiina kya UNLA ekyalowooza nti si kya bwenkanya okulumba amagye agaali "ganunnude" eggwanga lino. Nga 8 Ogwomukaaga, bammemba ba NCC abataali bamativu baakuŋŋaana mu Kampala ne bayisa ekiteeso nga baagala Lule ayanjule okulonda kwe kwonna mu by'obufuzi eri akakiiko okwekeneenyezebwa. Lule teyaddamu, bwebatyo nga 12 Ogwomukaaga aba NCC baddamu okutuula ne balangirira nti yalina ennaku musanvu okugondera ebyo bye baali baagala. Pulezidenti nate yalemererwa okuddamu, bwebatyo akawungeezi ka 19 Ogwomukaaga NCC yatuula mu Entebbe State House mu kubeerawo kwa Lule. Ssentebe wa NCC, [[Edward Rugumayo]] ye yaggulawo olukiiko olwo nga yeekenneenya okwegayirira kw'ekibiina kino eri Pulezidenti okuwaayo abantu beyalonda okukakasibwa. Lule yayanukula n'ategeeza nti si mwetegefu kugenda mu kafubo ku "nsonga ng'ezo enkulu nga za ssemateeka" ng'akkiriza okuwaayo abaalondebwa mu NCC. Era n'agamba nti okulonda kwe mu kabineti kwamanyibwa mu lujjudde era nti akakiiko kasobola "okutwala okulondebwa nga bwe mwagala".
Okwogera kwa Lule kwaddirirwa NCC okukubaganya ebirowoozo okumala essaawa eziwera ku kugabanya obuyinza okwakkaanyizibwaako e Moshi. Oluvannyuma Lule yasituka n’agamba nti tannamenya ndagaano ezaakolebwa e Moshi n’agamba nti tannafuna biragiro bikulu ebigambibwa nti byamusindikibwa okuva mu NCC. Rugumayo yaddamu nti empuliziganya eyogerwako yaweerezebwa omuwandiisi wa Pulezidenti mu buntu. Akaseera katono oluvannyuma lw'okuwanyisiganya, kansala Paulo Wangoola yasituka n’awa okwogera okuwanvu. Yalangirira nti Lule si mwetegefu kukkiriza bukulu bwa nfuga ya UNLF era n’amaliriza ng’ateeka mu butongole ekiteeso ky’okuggya obwesige mu Pulezidenti. Kino kyaddirira okukubaganya ebirowoozo okw’amaanyi nga bakansala ab’enjawulo bawaayo okwewozaako okw’amaanyi n’okunenya Lule. Ku ssaawa 1:00 nga 20 Ogwomukaaga NCC yakuba akalulu ak’ekyama ku kiteeso ekyo. Ebyava mu kulonda byalangirirwa nga wayise eddakiika 35 nga bakansala 18 be baagagira ate 14 ne bawakanya. Bwatyo Lule yaggyibwa ku bwapulezidenti, n’afuluma ekisenge ne bakansala abalala mwenda Rugumayo bwe yategeeza nti n’okumugoba kwe kuviiriddeko n’okuggyibwako kwa kabineti ye.
Lule yakwata obwapulezidenti bwa Uganda okumala ennaku 68 zokka, ekiseera ekitono okusinga Pulezidenti wa Uganda yenna.<ref name="statehouse">{{Cite web |title=President Yusuf Kironde Lule |url=https://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-yusuf-kironde-lule |access-date=27 March 2020 |website=The State House of Uganda |publisher=Presidency of Uganda}}</ref> [[Godfrey Binaisa]], eyali Ssaabawolereza wa Uganda ku mulembe gwa Obote eyali awakanya bombi ne Amin era nga talina kifo kyonna mu kakiiko kano, olwo n’alondebwa okubeera pulezidenti. Binaisa yasigaza abamu ku baminisita ba Lule kyokka n’aggyawo abawagizi be abakulu mu kabineti n’azzaawo enkyukakyuka ze yakola mu nzirukanya y’emirimu mu Buganda.
Abaganda bangi baawulira nga Lule aggyiddwa mu buyinza kubanga yali akuumye ebirubirirwa bya Buganda ebikakafu. Okugobwa kwe kwaleetawo okwekalakaasa okunene mu Kampala n'okulwanagana wakati w'abeekalakaasi n'amagye ga Tanzania nga bagezaako okukuuma obutebenkevu. Abekalakaasi mu Baganda baziba enguudo n’okusaanyaawo loole ate abakozi mu b’ebyentambula ne beediima era abasuubuzi ne basikambula emiwendo gy’ebintu ebikulu mu bugenderevu. Ebibinja by’abakwata mundu Abaganda byatandikawo oluvannyuma lwa Lule okugenda ne bilumba poliisi n’abajaasi ekyaleeta obutafugika mu Buganda. Nga 21 Ogwekkumi 1980 [[Kkooti ya Uganda ejulirwamu|kkooti ejulirwamu mu Uganda]] yasalawo nti okugobwa kwa Lule kwali kumenya mateeka, ng’egamba nti Lule yalina obuyinza okulonda baminisita nga NCC temukkirizza. Wadde ensala eno mu by’ekikugu yali etegeeza nti Lule yali akyayinza okweyita Pulezidenti wa Uganda, bannansi abasinga baasalawo okubuusa amaaso okusalawo kuno, okuva embeera y’ebyobufuzi mu ggwanga bwe yali ekyuuse amangu okuva Lule lwe yaggyibwawo.
== Obulamu obw’oluvannyuma ==
[[File:The_grave_for_Yusuf_Kironde_Lule_at_kololo_independence_grounds_in_Uganda.jpg|thumb|Ekijjukizo ky'omuzira e Kololo-Ekijjukizo ky'omugenzi Pulofeesa Yusuf Kironde Lule]]
Lule bwe yava mu ofiisi y’atwalibwa mu nnyonyi e [[Tanzania]], gye yasibirwa ng’akuumibwa n’emmundu nga tannakkirizibwa kulinnya nnyonyi okugenda e London. Oluvannyuma yagenda e Nairobi, Kenya. Mu 1980, Uganda yategeka [[Okulonda kwa bonna okwa Uganda 1980|okulonda kwa bonna]] okulonda gavumenti empya. Nga basuubira okuvuganya, Abaganda bangi baatandika okuwagira DP ng’engeri y’okuwakanya Obote ne UPC. Lule yategeka okwetaba mu ttabamiruka wa DP mu Gwomukaaga ng'ekibiina kilonda abakulembeze baakyo abapya. Obukulembeze obwali mu ntebe bwatya nti obuwagizi bwe obwa Baganda bujja kumusindika ku ntikko y’ekibiina kyabwe n’okubasengula, era bwe batyo ne bamulemesa okudda mu Uganda. Wadde nga waliwo okweraliikirira olw’obufere n’obutali bwenkanya, UPC yalangirirwa ng’omuwanguzi asembayo mu kulonda era Obote n’afuuka Pulezidenti wa Uganda. Olw’okutya Obote okukwata obuyinza, Lule ng’ali wamu n’abalala nga Bernard Kibuuka Musoke yatandikawo era n'afuuka akulira ekibiina ky’abayeekera ekya [[Uganda Freedom Fighters]] (UFF). Nga 8 Ogwomukaaga 1981 UFF yeegatta ku ggye lya Museveni erya Popular Resistance Army ne kifuuka ekibiina kya [[Uganda Patriotic Movement]] (UPM). Lule yafuuka ssentebe w’ekibiina kya UPM, ate Museveni n’afuuka omumyuka wa ssentebe waakyo era ssentebe w’ekitongole ekiduumira eggye lya National Resistance Army, ekiwawaatiro ky’ekibiina kino ekikwasi ky'emmundu. Okwegatta okwo kwanyweza nnyo obuwagizi bw’abayeekera abaali balwanyisa Obote mu Buganda. Lule yafuuka omuvumirira omukulu owa Obote <ref name="Obituary" /> era n'awandiika ekitabo, ''Human Rights Violations in Uganda under Obote'', ekyasaasaanyizibwa ennyo ebibiina ebitali bya gavumenti.
Mu myaka mukaaga egyasembayo mu bulamu bwe, Lule yafuna obujjanjabi olw’obuzibu bw’ensigo mu [[Hammersmith Hospital]] e London. Yafiirayo nga 21 Ogwolubereberye 1985 oluvannyuma lw’okulongoosebwa. Yaziikibwa mu kibuga London.<ref name="africanguardian" /> NRA yafulumya ekiwandiiko nga afudde, nga kigamba nti "eyagala okukakasa bammemba baayo, abawagizi, abasaasira ne Bannayuganda bonna nti olutalo Professor Lule lwe yayimiriddeko lugenda kugenda mu maaso." <ref name="Obituary" /> NRA okukkakkana ng'ewangudde [[olutalo lw'ensiko]], n'ewamba Kampala mu Gwolubereberye 1986. Oluvanyuma lwa Museveni okuwamba obuyinza, gavumenti ye yasaba omulambo gwa Lule guddizibwe. Ebisigalira byategekebwa ne biretebwa Entebbe nga 22 Ogwolubereberye 1987. Omulambo gwa Lule gwayanirizibwa ku kisaawe ky’ennyonyi, ne gutwalibwa e Kampala gye gwagalamizibwa mu mbeera okumala ennaku bbiri ne guddamu okuziikibwa mu Kampala mu kifo ewawanikirwa bendera y’eggwanga eya Uganda eyasooka ku lunaku lw’ameefuga.
== Ekitiibwa ==
Munnabyafaayo Phares Mukasa Mutibwa yayogerako ku nkola ya Lule mu bwapulezidenti nti yali ‘amateurish’.
Mutabani we Wasswa Lule yafuuka omubaka wa Rubaga North. <ref name=":0">{{Cite web |date=2014-02-10 |title=President Yusuf Kironde Lule {{!}} State House Uganda |url=http://statehouse.go.ug/past-presidents/president-yusuf-kironde-lule |archive-url=https://web.archive.org/web/20140210014820/http://statehouse.go.ug/past-presidents/president-yusuf-kironde-lule |archive-date=10 February 2014 |access-date=2022-10-14}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20140210014820/http://statehouse.go.ug/past-presidents/president-yusuf-kironde-lule "President Yusuf Kironde Lule | State House Uganda"]. 10 February 2014. Archived from [http://statehouse.go.ug/past-presidents/president-yusuf-kironde-lule the original] on 10 February 2014<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">14 October</span> 2022</span>.</cite></ref>
== Ebijuliziddwako ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
kzmo5xhcmbgxlyjtv80c5rlbkizhgvf
Peace Mutuuzo
0
7725
61817
48081
2026-07-11T17:44:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61817
wikitext
text/x-wiki
'''Peace Regis Mutuuzo''' munabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda]] awereza nga omukyala akiikirira [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti ya Bunyangabu]].<ref name="auto">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=446</ref>Ye Minisita omubeezi ow'Ekikula ky'abantu n'Obuwangwa mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]. Yaweebwa ekifo kino nga 6 Ogwomukaaga mu 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2024-03-25 |archive-date=2016-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Mu 2021, yalondebwa mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mutuuzo-peace-regis-10194/</ref>
[[File:Mutuuzo Peace Regis.jpg|alt=Peace Mutuuzo|thumb|Peace Mutuuzo]]
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 2 Ogwokutaano mu 1975 ku kyali kya Rwimi, mu munisipaali ya Bunyangabu mu [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti ya Kabarole]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bitundu bya Buganjuba]] bwa Uganda. Okuva olwo munisipaali ya Bunyangabu yakyusibwa nebagifuula [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti ya Bunyangabu]].<ref name="New">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html |access-date=2024-03-25 |archive-date=2017-08-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html |url-status=dead }}</ref> Yasomera ku St. Peter and Paul Primary School, Katikamu SDA Secondary School wamu ne Mpanga Secondary School erisinganibwa e Fort Portal. Yeeyali omuwala eyali akulira abayizi bweyali asomera ku Mpanga.<ref name="Profile">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news-headlines/39570-museveni-private-secretary-for-kabarole-woman-mp |access-date=2024-03-25 |archive-date=2016-08-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160809185736/http://observer.ug/news-headlines/39570-museveni-private-secretary-for-kabarole-woman-mp |url-status=dead }}</ref>
Yasomera kutendeero lya ''National Teachers College Kakoba'' (NTCK), nga kati liri wamu ne [[:en:Bishop_Stuart_University|Bishop Stuart University]] e [[:en:Mbarara|Mbarara]], gyeyatikirwa ne Dipulooa mu By'obusomesa bwa Siniya. Yawerezaako nga Omuyizi eyali akulira bane ku NTCK, ng'akyasomerayo.<ref name="Profile" />
Oluvannyuma yeegata ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], nga ye yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Ugnada, n;atikirwa ne [[:en:BSc|Diguli mu Environmental Science.]] Oluvannyuma yafuna [[:en:Master_of_Public_Administration|Diguli ey'okubiri mu b'okudukanya n'okulabirira abantu n'ebibeetolodde]]<nowiki/>okuva kutendekero lya Uganda Management Institute mu [[:en:Kampala|Kampala]].<ref name="Profile" /><ref name="auto" />
== Emirimu gye ==
Nga tanaba kwegata ku byabufuzi, yali akola ne kampuni eyitibwa Give and Take eyali edukanyizibwa John Sanyu Katuramu nga kati baamusiba obulamu bwe bwonna mu komera Luzira, nga oluvannyua yali mu [[:en:President_of_Uganda|Ofiisi ya Pulezidneti]], nga Omuwandiis wa Pulezidenti wa Uganda ow'obuntu. Mu 2016, yeesimbawo ku kifo ky'Omukyala anaakiikirira Disitulikiti ya Kabarole, naye nebamuwangula mu kamyuufu k'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref name="Profile" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/-/688334/3237208/-/item/1/-/jvu2eiz/-/index.html |access-date=2024-03-25 |archive-date=2018-10-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181001171313/http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/-/688334/3237208/-/item/1/-/jvu2eiz/-/index.html |url-status=dead }}</ref> nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, yaweebwa ekya Minisita Omubeezi Owekikula ky'abantu nobuwangwa.<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref>
Egimu ku mirimu gyeyasooka okusaako esira nga yakafuna ekifo ky'obwa minisita, ky'ekizibu ky'obutabanguko obusibuka ku kwegatta ob okunyumya akaboozi ak'ekikulu.<ref>http://www.weinformers.com/2016/09/21/great-lakes-region-urged-to-tackle-sexual-violence-gender-minister-peace-mutuuzo/</ref> Ensonga endala eyali kulukalala luno y'entegeka y'okulakulanya, okugaziya n'okuterezza [[:en:Uganda_National_Cultural_Centre|ekifo ewazannyibwa katemba n'okulagibwa ffirimu mu Uganda]] ekyazimbibwa mu 1956 nga kati kyafuuka kitono nnyo okubeera nga kisobola okukungaanyizibwaamu abantu abangi ababeera bazze okulaba.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://businessguideafrica.com/uganda-national-theater-not-for-sale-govt/ |access-date=2024-03-25 |archive-date=2018-02-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180208065643/http://businessguideafrica.com/uganda-national-theater-not-for-sale-govt/ |url-status=dead }}</ref> Y'omu kubali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya National Resistance Movementi.<ref name="auto" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Ku mukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ay2imnvvbq5rljk2ro7vou4zcwdcdv9
Maria Kiwanuka
0
7743
61816
48082
2026-07-11T17:44:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61816
wikitext
text/x-wiki
'''Maria''' '''Kiwanuka''' (yazaalibwa 12 Ogw'okutaano,1955) munabyanfuna, munabizinensi era munabyabufuzi eyaweerezako nga [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisita ow'eby'ensimbi]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva nga 27 Ogw'okutaano 2011 okutuuka nga 1 Ogw'okusatu 2015.Okuva mu 2015 abadde muwabuzi omukulu owa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ku nsonga z’eby'ensimbi, ng'avunaanyizibwa ku [[:en:Bretton_Woods_Institutions|Bretton Woods Institutions]].
== Ebikulu ebimukwatako ==
Nga tannalondebwa ku kabineti, yaliko avunaanyizibwa ebiweerezebwa ku ''Radio One'' ne ginaayo ''Radio Two emanyiddwa nga Akaboozi FM'', mu Uganda, nga famire ye y'esinzaamu emigabo emingi. Era yaliko omukiise ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Aga_Khan_Foundation|Aga Khan Foundation (East Africa)]], [[:en:Nnabagereka_of_Buganda|Nabagereka Development Trust]], [[:en:Nkumba_University|Nkumba University]], [[:en:Uganda_Development_Bank|Uganda Development Bank]] ne [[:en:Stanbic_Bank_(Uganda)_Limited|Stanbic Bank Uganda Limited]] .
Yaweereza ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Stanbic_Bank_Uganda_Limited|Stanbic Bank Uganda Limited]] okuva mu 2009 okutuuka mu 2011. Oluvannyuma lw'okuweereza nga ssentebe w'olukiiko olufuzi mu [[:en:United_Bank_for_Africa_Uganda_Limited|United Bank for Africa Uganda Limited]], okumala emyaka egiwera, Maria yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Standard_Chartered_Uganda|Standard Chartered Uganda]] mu May 2021.
== Gyenvudde n'Okusoma ==
Yazaalibwa mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda nga 12 Ogw'okutaano 1955. Maria Kiwanuka yasomera mu [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]], essomero lya siniya ery'abawala bokka, erisangibwa 26 kilometres (16 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa Kampala, yatikkirwa mu 1973. Mu 1974 yayingira [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y’e Makerere]], ettendekero lya matendekero aga waggulu erisinga obukadde mu Uganda. Yatikkirwa mu 1977 n’afuna diguli esooka mu by'obusuubuzi ( BCom ). Oluvannyuma yayongera ku misomo gye [[:en:London_Business_School|London Business School]] mu Bungereza, n’afuna [[:en:Master_of_Business_Administration|diguli ey'okubiri mu Business Administration (MBA)]].
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Okutandika nga mu mwaka gwa 1980, yakolera emyaka egisoba mu kkumi ne [[:en:World_Bank|Banka y’ensi yonna]], nga munabyanfuna era [[:en:Financial_Analyst|omukugu mu by’ensimbi]] mu bitundu by’obuvanjuba bwa Asia n’obugwanjuba bwa Afrika. Okusingira ddala yakola ku pulojekiti mu [[:en:Burma|Burma]], [[Malawi]], [[Eswatini|Swaziland]] ne [[Yuganda|Uganda]] . Bwe yava mu Bbanka y’ensi yonna, yaddayo mu Uganda gy’azaalwa n’agenda mu bizinensi ez’obwannannyini. Ng’ali wamu n’ab’omu maka ge, yatandikawo bizinensi mu by’okuweereza ku mpewo, okukuba ebitabo, eby’amayumba n'ettaka era [[:en:Economics|ey'ebuzibwako ku by'enfuna]]. Abadde muwabuzi w'eby'ensimbi eri [[:en:Nnabagereka_of_Buganda|Nabagereka wa Buganda]]<nowiki/>okuva ku ntandikwa y’emyaka gya 2000. Mu nkyukakyuka mu kabineti nga 1 Ogw'okusatu 2015 yagyibwa ku kabineti n’alondebwa ng'omuwabuzi wa Pulezidenti omukulu ku by’ensimbi.
Emyaka mingi aweereza nga dayirekita atalina kifo kyankalakalira ku lukiiko olufuzi mu [[:en:Stanbic_Bank_Uganda_Limited|Stanbic Bank Uganda Limited]], Agha Khan Foundation, [[:en:Nkumba_University|Nkumba University]] ne [[:en:Uganda_Development_Bank|Uganda Development Bank]]. Okuva lwe yava mu kabineti ya Uganda mu 2015, abadde ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa [[:en:United_Bank_for_Africa_Uganda_Limited|United Bank for Africa Uganda Limited]]. Okuva mu Ogw'okutaano 2022, atuula ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Standard_Chartered_Uganda|Standard Chartered Uganda]], okuva mu Ogw'okutaano 2021. Mu Ogw'okutaano 2022, Maria Kiwanuka yalondebwa okuba ssentebe w’olukiiko olufuzi mu kkampuni ya ''Airtel Mobile Commerce Uganda Limited'' (AMCUL), ekolagana ne [[:en:Airtel_Uganda|Airtel Uganda]] era nga y'evunaanyizibwa ku kkampuni ya ''Airtel Money Uganda'' .
== Ebimukwatako ==
Mufumbo ne Mohan Kiwanuka, akulira enzirukanya y'emirimu mu kkampuni ya ''Oscar Industries Limited'' . Mu 2007, ng’ebula emyaka ena alondebwa ku bwaminisita w’eby'ensimbi, bba yawandiikibwa ng’omu ku bannagagga mu Uganda.
== Laba ne ==
* [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|KCCA]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Economy_of_Uganda|Ebyenfuna bya Uganda]]
* [[:en:List_of_wealthiest_people_in_Uganda|Bannayuganda abagagga]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lwa baminisita ba kabineti ya Uganda mu bujjuvu, 27 May 2011]
* [https://web.archive.org/web/20190407155857/https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/The%2Blife%2Band%2Bmindset%2Bof%2Ba%2Bfinance%2Bminister/-/691232/1414320/-/item/0/-/15ir6yfz/-/index.html Yintaviyu Ne Maria Kiwanuka Mu 2012]
{{Kampala District}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
74703bv3ggfszrgkrfsznnvk5f92be4
Joyce Bagala
0
7835
61579
48085
2026-07-11T17:18:40Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61579
wikitext
text/x-wiki
[[File:Bagala Joyce Ntwatwa.jpg|thumb|Bagala Joyce Ntwatwa]]
'''Joyce Bagala''' munnamawulire omunnayuganda era munnabyabufuzi. Yeeyali akulira eby'amawulire ku Next Media, [[:en:NBS_Television_Uganda|NBS terefayina]].<ref>https://nilepost.co.ug/2019/05/06/joyce-bagala-threatens-to-sue-nbs-tv-over-dismissal/</ref> Mu [[:en:Ugandan_general_election,_2021|kulonda kwa bonna]] okwa 2021, ku ttiketi ya [[:en:National_Unity_Platform|National]] [[:en:National_Unity_Platform|Unity Platform]] <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Unity_Platform</ref>, yalondebwa ng'omubaka omukyala owa [[:en:Mityana_District|Mityana Disitulikiti]]<ref>https://www.pmldaily.com/news/2021/01/four-journalists-set-to-grace-the-11th-parliament.html</ref>.
== Obulamu bwe obwasooka n'okusoma. ==
Bagala Muganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |access-date=2021-03-08 |archive-date=2020-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627113211/https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |url-status=dead }}</ref> Ava mu maka g'omugenzi Petero Ntwatwa, eyaweerezaako ng'omukubiriza w'olukiiko lwa Buganda mu myaka gya 1960, Jjajjaawe azaala nnyina ye Levulandi William Ssewanyana Katula eyaliko ssaabawandiisi w'obudyankoni bw'e Mityana.<ref>https://www.spyuganda.com/joyce-bagala-quits-too-demanding-radio-one-job-to-go-bare-nuckles-with-nabakooba-for-mityana-mp-race/</ref> Yafiirwako bazadde be bombi ku myaka emito n'akuzibwa maama we omuto, Josephine Esther Nansikombi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |access-date=2021-03-08 |archive-date=2020-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627113211/https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |url-status=dead }}</ref>
Yasomera ku Mityana Junior School, Gombe SS ne UMCAT School of Journalism and Mass Communication.<ref>https://www.newvision.co.ug/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1516410/women-media</ref>Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero ya Makerere]] okusoma ddiguli mu by'amawulire.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |access-date=2021-03-08 |archive-date=2020-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627113211/https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |url-status=dead }}</ref>
== Olugendo lwe mu by'amawulire. ==
Bagala yeegatta ku NBS mu 2016 era abadde akulira okusaka amawulire g'Oluganda Amasengejje ag'essaawa 1:00 ey'olweggylo.<ref>https://nilepost.co.ug/2019/05/06/joyce-bagala-threatens-to-sue-nbs-tv-over-dismissal/</ref> Yakolako ku Radio One Uganda. Bagala yakolako ng'omusomi w'amawulire g'Olungereza ku Beat FM, Buddu FM ne Sanyu FM. Yatandikira okusaka amawulire g'Oluganda ku Sanyu FM.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |access-date=2021-03-08 |archive-date=2020-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627113211/https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |url-status=dead }}</ref> Mu 2019, Bagala y'omu ku bakulu abaagobwa ku mulumu ku biragiro bya [[:en:Uganda_Communications_Commission|Uganda Communications Commission]] olw'okuweereza obutereevu okwekalakaasa kw'eyeegwanyiza obwa pulezidenti era omubaka wa Kyadondo East Robert Kyagulanyi era amanyiddwanga nga [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]]. Uganda Communications Commission yawummuza abakulu bonna ku mikutu gy'amawulire egy'enjawulo olwokuweereza kuno.<ref>https://observer.ug/news/headlines/60570-ucc-suspends-3-nbs-tv-staff-over-bobi-wine-protests</ref> Yatiisatiisa okuwaaba omukutu olw'okugobwa mu bukyamu, okutalina kyakuvaamu.<ref>https://nilepost.co.ug/2019/05/06/joyce-bagala-threatens-to-sue-nbs-tv-over-dismissal/</ref>
Mu 2019, yagambiwa okukomya olugendo lwe olwa Radio one olw'emyaka ekkumi n'ogumu okufuna obudde okukomawo mu kalulu akabindabinda aka 2021 n'omubaka omukyala aliko owa Mityana Disitulikiti, Judith Nabakooba. Bagala, wabula yasigaza omulimu gwe ku terefayina ya NBS.<ref>https://www.spyuganda.com/joyce-bagala-quits-too-demanding-radio-one-job-to-go-bare-nuckles-with-nabakooba-for-mityana-mp-race/</ref>
== Ebyobufuzi bye. ==
Mu 2019, yakoona ku by'okuwummula okuva mu mawulire ayingire eby'obufuzi. Wabula, yavuganya mu kalulu ka bonna aka 2016 n'awangulwa [[:en:Judith_Nabakooba|Judith Nabakooba]] eyali ku ttikiti ya NRM ku ky'obubaka omukyala owa Mityana Disitulikiti. Emyaka esatu oluvannyuma era yeetaba mu kuvuganya ne kizibwe we Namuleme Esther Ntwatwa era bonna ne bawangulwa Nabakooba.<ref>https://newslexpoint.com/joyce-bagala-vows-join-politics/</ref>
== Obulamu obulala. ==
Baagala mufumbo n'abaana babiri.<ref>https://nilepost.co.ug/2019/07/27/why-couples-should-test-for-sickle-cell-before-marriage-joyce-bagalas-story/</ref>
== Laba ne ==
* T[[:en:NBS_Television_Uganda|erefayina ya NBS]]
== External links ==
* [https://web.archive.org/web/20210305192822/https://nbs.ug/ Website ya NBS Television Uganda]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ec1oll9hgbya00p6giy8p0aixy9huog
61862
61579
2026-07-11T17:53:32Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61862
wikitext
text/x-wiki
[[File:Bagala Joyce Ntwatwa.jpg|thumb|Bagala Joyce Ntwatwa]]
'''Joyce Bagala''' munnamawulire omunnayuganda era munnabyabufuzi. Yeeyali akulira eby'amawulire ku Next Media, [[:en:NBS_Television_Uganda|NBS terefayina]].<ref>https://nilepost.co.ug/2019/05/06/joyce-bagala-threatens-to-sue-nbs-tv-over-dismissal/</ref> Mu [[:en:Ugandan_general_election,_2021|kulonda kwa bonna]] okwa 2021, ku ttiketi ya [[:en:National_Unity_Platform|National]] [[:en:National_Unity_Platform|Unity Platform]] <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/National_Unity_Platform</ref>, yalondebwa ng'omubaka omukyala owa [[:en:Mityana_District|Mityana Disitulikiti]]<ref>https://www.pmldaily.com/news/2021/01/four-journalists-set-to-grace-the-11th-parliament.html</ref>.
== Obulamu bwe obwasooka n'okusoma. ==
Bagala Muganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |access-date=2021-03-08 |archive-date=2020-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627113211/https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |url-status=dead }}</ref> Ava mu maka g'omugenzi Petero Ntwatwa, eyaweerezaako ng'omukubiriza w'olukiiko lwa Buganda mu myaka gya 1960, Jjajjaawe azaala nnyina ye Levulandi William Ssewanyana Katula eyaliko ssaabawandiisi w'obudyankoni bw'e Mityana.<ref>https://www.spyuganda.com/joyce-bagala-quits-too-demanding-radio-one-job-to-go-bare-nuckles-with-nabakooba-for-mityana-mp-race/</ref> Yafiirwako bazadde be bombi ku myaka emito n'akuzibwa maama we omuto, Josephine Esther Nansikombi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |access-date=2021-03-08 |archive-date=2020-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627113211/https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |url-status=dead }}</ref>
Yasomera ku Mityana Junior School, Gombe SS ne UMCAT School of Journalism and Mass Communication.<ref>https://www.newvision.co.ug/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1516410/women-media</ref>Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero ya Makerere]] okusoma ddiguli mu by'amawulire.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |access-date=2021-03-08 |archive-date=2020-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627113211/https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |url-status=dead }}</ref>
== Olugendo lwe mu by'amawulire. ==
Bagala yeegatta ku NBS mu 2016 era abadde akulira okusaka amawulire g'Oluganda Amasengejje ag'essaawa 1:00 ey'olweggylo.<ref>https://nilepost.co.ug/2019/05/06/joyce-bagala-threatens-to-sue-nbs-tv-over-dismissal/</ref> Yakolako ku Radio One Uganda. Bagala yakolako ng'omusomi w'amawulire g'Olungereza ku Beat FM, Buddu FM ne Sanyu FM. Yatandikira okusaka amawulire g'Oluganda ku Sanyu FM.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |access-date=2021-03-08 |archive-date=2020-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200627113211/https://www.observer.ug/lifestyle/42-entertainment/44674-bagala-not-giving-up-on-representing-mityana-yet |url-status=dead }}</ref> Mu 2019, Bagala y'omu ku bakulu abaagobwa ku mulumu ku biragiro bya [[:en:Uganda_Communications_Commission|Uganda Communications Commission]] olw'okuweereza obutereevu okwekalakaasa kw'eyeegwanyiza obwa pulezidenti era omubaka wa Kyadondo East Robert Kyagulanyi era amanyiddwanga nga [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]]. Uganda Communications Commission yawummuza abakulu bonna ku mikutu gy'amawulire egy'enjawulo olwokuweereza kuno.<ref>https://observer.ug/news/headlines/60570-ucc-suspends-3-nbs-tv-staff-over-bobi-wine-protests</ref> Yatiisatiisa okuwaaba omukutu olw'okugobwa mu bukyamu, okutalina kyakuvaamu.<ref>https://nilepost.co.ug/2019/05/06/joyce-bagala-threatens-to-sue-nbs-tv-over-dismissal/</ref>
Mu 2019, yagambiwa okukomya olugendo lwe olwa Radio one olw'emyaka ekkumi n'ogumu okufuna obudde okukomawo mu kalulu akabindabinda aka 2021 n'omubaka omukyala aliko owa Mityana Disitulikiti, Judith Nabakooba. Bagala, wabula yasigaza omulimu gwe ku terefayina ya NBS.<ref>https://www.spyuganda.com/joyce-bagala-quits-too-demanding-radio-one-job-to-go-bare-nuckles-with-nabakooba-for-mityana-mp-race/</ref>
== Ebyobufuzi bye. ==
Mu 2019, yakoona ku by'okuwummula okuva mu mawulire ayingire eby'obufuzi. Wabula, yavuganya mu kalulu ka bonna aka 2016 n'awangulwa [[:en:Judith_Nabakooba|Judith Nabakooba]] eyali ku ttikiti ya NRM ku ky'obubaka omukyala owa Mityana Disitulikiti. Emyaka esatu oluvannyuma era yeetaba mu kuvuganya ne kizibwe we Namuleme Esther Ntwatwa era bonna ne bawangulwa Nabakooba.<ref>https://newslexpoint.com/joyce-bagala-vows-join-politics/</ref>
== Obulamu obulala. ==
Baagala mufumbo n'abaana babiri.<ref>https://nilepost.co.ug/2019/07/27/why-couples-should-test-for-sickle-cell-before-marriage-joyce-bagalas-story/</ref>
== Laba ne ==
* T[[:en:NBS_Television_Uganda|erefayina ya NBS]]
== External links ==
* [https://web.archive.org/web/20210305192822/https://nbs.ug/ Website ya NBS Television Uganda]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
5fjhwlx40q7vstpg535oxwhof7rm9do
Shamim Malende
0
7836
61523
48086
2026-07-11T17:12:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61523
wikitext
text/x-wiki
[[File:Malende Shamim.jpg|thumb|Malende Shamim (2021)]]
'''Shamim Malende''' (yazaalibwa 1986), munnamateeka [[Yuganda|Munnayuganda]], kaminsona w’ebirayiro, notary public, munnabyabufuzi era mulwanirizi wa bantu. Ono mmemba w’ekibiina kya People Power, Our Power Movement ne mu [[National Unity Platform|kibiina ky’ebyobufuzi ekya National Unity Platform]] (NUP) era ye mukyala yekka ku ttiimu y’abalamuzi eya [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Jonah Kirabo |date=21 January 2020 |title=Interview: Meet Shamim Malende, the only woman on Bobi Wine's legal team |url=https://nilepost.co.ug/2020/01/20/interview-meet-shamim-malende-the-only-woman-on-bobi-wines-legal-team/ |access-date=10 August 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=Derrick Wandera |date=31 August 2019 |title=Malende: The iron lady on People Power legal team |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Malende-iron-lady-on-People-Power-legal-team-/689842-5254582-1n8m4gz/index.html |access-date=10 August 2020}}</ref>
Mu [[:en:Ugandan_general_election,_2021|kulonda kwa bonna okwa 2021]] yalondebwa mu Palamenti ng’omubaka w’abakyala mu [[Kampala|Disitulikiti y’e Kampala]] mu kisanja kya 2021-2026. <ref>{{Cite web |last=Job Bwire |date=2 February 2021 |title=What next for Dr Stella Nyanzi after losing Kampala Woman MP race? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/what-next-for-dr-stella-nyanzi-after-losing-kampala-woman-mp-race--3277006 |access-date=21 February 2021}}</ref>
== Obulamu bwe n’okusoma ==
Malende yazaalibwa [[:en:Kawempe|Kawempe]], [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda, mu Ogw'ekkumin'ebiri wa 1986, eri Alhajj Jamal Ahmed Sebuta Malende, [[:en:Attorney_at_law|munnamateeka]], ne Jane Francis Nasunna, [[:en:School_teacher|omusomesa w’essomero]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Jonah Kirabo |date=21 January 2020 |title=Interview: Meet Shamim Malende, the only woman on Bobi Wine's legal team |url=https://nilepost.co.ug/2020/01/20/interview-meet-shamim-malende-the-only-woman-on-bobi-wines-legal-team/ |access-date=10 August 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFJonah_Kirabo2020">Jonah Kirabo (21 January 2020). [https://nilepost.co.ug/2020/01/20/interview-meet-shamim-malende-the-only-woman-on-bobi-wines-legal-team/ "Interview: Meet Shamim Malende, the only woman on Bobi Wine's legal team"]. Kampala: Nile Post Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 August</span> 2020</span>.</cite></ref>
Yasomera mu Busaale Church of Uganda Primary School mu [[Kayunga (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kayunga]] . Yamaliriza emisomo gye egya O-Level mu Buziga Islamic Theological Institute e Bbunga, okuliraana Makindye Division, Kampala. Oluvannyuma yakyusibwa n’atwaliba mu Aisha Girls High School mu kibuga [[:en:Mbarara|Mbarara]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bbendobendo lyo'bugwanjuba]] erya Uganda. Yatikkirwa ng’omuyizi asinga mu bbendobendo ly'obugwanjuba era yali mu baana ekkumi abasinga mu ggwanga oluvannyuma lw’okufuna obubonero bwa AAAA mu bigezo bye ebya A-Level mu 2000. <ref name="1R">{{Cite web |last=Jonah Kirabo |date=21 January 2020 |title=Interview: Meet Shamim Malende, the only woman on Bobi Wine's legal team |url=https://nilepost.co.ug/2020/01/20/interview-meet-shamim-malende-the-only-woman-on-bobi-wines-legal-team/ |access-date=10 August 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFJonah_Kirabo2020">Jonah Kirabo (21 January 2020). [https://nilepost.co.ug/2020/01/20/interview-meet-shamim-malende-the-only-woman-on-bobi-wines-legal-team/ "Interview: Meet Shamim Malende, the only woman on Bobi Wine's legal team"]. Kampala: Nile Post Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 August</span> 2020</span>.</cite></ref>
Yaweebwa ekifo mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], yunivaasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, ng'awererwa gavumenti. Yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli esooka mu mateeka]] mu 2005. Oluvannyuma yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|diguli ey'okubiri mu by’amateeka]], okuva mu [[Law Development Centre|Law Development Center]] mu Kampala. Yaweebwa ekifo okukola nga munnamateeka mu 2008.<ref name="1R">{{Cite web |last=Jonah Kirabo |date=21 January 2020 |title=Interview: Meet Shamim Malende, the only woman on Bobi Wine's legal team |url=https://nilepost.co.ug/2020/01/20/interview-meet-shamim-malende-the-only-woman-on-bobi-wines-legal-team/ |access-date=10 August 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFJonah_Kirabo2020">Jonah Kirabo (21 January 2020). [https://nilepost.co.ug/2020/01/20/interview-meet-shamim-malende-the-only-woman-on-bobi-wines-legal-team/ "Interview: Meet Shamim Malende, the only woman on Bobi Wine's legal team"]. Kampala: Nile Post Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 August</span> 2020</span>.</cite></ref><ref name="3R">{{Cite web |last=Government of Uganda |date=4 April 2020 |title=Uganda Government Gazette of 4 April 2008: General Notice No. 151 of 2008 |url=https://gazettes.africa/archive/ug/2008/ug-government-gazette-dated-2008-04-04-no-18.pdf |access-date=10 August 2020 |publisher=[[Government of Uganda]] |format=Archived from the original on 4 April 2008}}</ref>
== Emirimu ==
Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu yunivasite, yakolanga ne Kitaawe nga tannaggulawo mu butongole kampuni ye ey'obwamateeka eya Malende & Company Advocates. <ref name="2R">{{Cite web |last=Derrick Wandera |date=31 August 2019 |title=Malende: The iron lady on People Power legal team |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Malende-iron-lady-on-People-Power-legal-team-/689842-5254582-1n8m4gz/index.html |access-date=10 August 2020}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDerrick_Wandera2019">Derrick Wandera (31 August 2019). [https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Malende-iron-lady-on-People-Power-legal-team-/689842-5254582-1n8m4gz/index.html "Malende: The iron lady on People Power legal team"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 August</span> 2020</span>.</cite></ref>
Mu bbanga lya 2018-2020, abadde akola ku misango kumpi 200 [[:en:Pro-bono|egy’obutafa]] ku bannansi ba Uganda abasibibwa olw’emisango egy’enjawulo egy’ebyobufuzi. Bakasitoma be abasinga ba bibuga, bavubuka, baavu, era nga bawandiika mu kibiina kya People Power, Our Power Movement n’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya National Unity Platform. Yayitiddwa okwegatta ku ttiimu ya People Power Legal Team ekulemberwa [[Asuman Basalirwa]] ne [[Benjamin Katana]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Jonah Kirabo |date=21 January 2020 |title=Interview: Meet Shamim Malende, the only woman on Bobi Wine's legal team |url=https://nilepost.co.ug/2020/01/20/interview-meet-shamim-malende-the-only-woman-on-bobi-wines-legal-team/ |access-date=10 August 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFJonah_Kirabo2020">Jonah Kirabo (21 January 2020). [https://nilepost.co.ug/2020/01/20/interview-meet-shamim-malende-the-only-woman-on-bobi-wines-legal-team/ "Interview: Meet Shamim Malende, the only woman on Bobi Wine's legal team"]. Kampala: Nile Post Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 August</span> 2020</span>.</cite></ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=Derrick Wandera |date=31 August 2019 |title=Malende: The iron lady on People Power legal team |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Malende-iron-lady-on-People-Power-legal-team-/689842-5254582-1n8m4gz/index.html |access-date=10 August 2020}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDerrick_Wandera2019">Derrick Wandera (31 August 2019). [https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Malende-iron-lady-on-People-Power-legal-team-/689842-5254582-1n8m4gz/index.html "Malende: The iron lady on People Power legal team"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 August</span> 2020</span>.</cite></ref>
== Okwegomba kw’eby'obufuzi ==
In 2020, yalaga okwagala kwe okwesimbawo okuvugany ku kifo ky'omubaka Omukyala ow'ekibuga Kampala mu 2021 mu kulonda kwa Palamenti okwa Uganda.<ref name="1R">{{Cite web |last=Jonah Kirabo |date=21 January 2020 |title=Interview: Meet Shamim Malende, the only woman on Bobi Wine's legal team |url=https://nilepost.co.ug/2020/01/20/interview-meet-shamim-malende-the-only-woman-on-bobi-wines-legal-team/ |access-date=10 August 2020 |publisher=Nile Post Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFJonah_Kirabo2020">Jonah Kirabo (21 January 2020). [https://nilepost.co.ug/2020/01/20/interview-meet-shamim-malende-the-only-woman-on-bobi-wines-legal-team/ "Interview: Meet Shamim Malende, the only woman on Bobi Wine's legal team"]. Kampala: Nile Post Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 August</span> 2020</span>.</cite></ref> Wano, yasobola okuvuganya ne [[Stella Nyanzi]], eyali yesimbye ku kifo ky'ekimu ku tiketi y'ekibiina ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]]. Era wano yamuwangula.<ref name="4R">{{Cite web |last=Javira Ssebwami |date=9 July 2020 |title=People Power lawyer joins race for Kampala Woman MP Seat |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/07/race-to-2021-polls-people-power-lawyer-joins-race-for-kampala-woman-mp-seat.html |access-date=10 August 2020 |publisher=PML Daily |place=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* Abawagira Ligomarc
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijulizidwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://nilepost.co.ug/2020/03/08/womens-day-here-are-the-ten-most-inspirational-women-in-uganda-right-now/ Olunaku lw'abakyala: Laba abakyala kkumi abasinga okusikiriza mu Uganda mu kiseera kino] Okuva nga 8 March 2020.
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
t672phob7e962arxevw9r9rn7056drb
Beti Kamya
0
7839
61765
54064
2026-07-11T17:39:43Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61765
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Beti Olive Namisango Kamya Turomwe''', abangi gwebaanyi nga '''Beti Kamya''', mukyala munnabyabusubuzi ate munabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]], egwanga eryokusatu mubyenfuna mu kwegata kwamawanga ga buvanjuba bwa Africa ( East African Community.) ye minista we byetaaka, ebya mayumba ne nkula kulana yebibuga okuva nga 14 ntenvu 2019.Nga tanaba minista webyetaka, okuva nga 6 Sebo aseka 2016 okutusa Ntenvu 2019, yawereza nga minista wensonga za kampala capital city authority.
== Entandikwa neby'okusoma kwe ==
Kamya yatandikawo era ye mukulembeze wa Uganda Federal Alliance(UFA) ekimu ku bibiina byebyobufuzi mu uganda. yali omu kubesimbawo mu kalulu kokulonda omukulembeze wegwanga aka 2011, yakwata kifo kya kutano ngalina obululu 52,782. yakikirirako esaza lya Lubaga North mu lukiiko lwa Uganda nga'akyali mukibiina kya Forum for democratic change(FDC) okuva 2006 okutusa 2010.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/658667-i-can-be-vp-in-museveni-s-cabinet-beti-kamya.html</ref>Bamuzalira Nakuru mu [[Kenya]] nga 30 Musenene 1955. kitaawe ye George Wilson Kamya, ate mama we ye Margaret Wairimu Kamya, omuna Kenya. Beti yali wa'kuna mubaana mwenda. mu 1961, nga Beti alina emyaka mukaga, famile ye yakomawo mu Uganda.<ref>https://web.archive.org/web/20170727171520/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000094/beti-olive-kamya-namisango</ref>
Yasomera McKay memorial school mu kamapala ne St. Hellens primary school mu bugwanjuba bwa Yuganda. Yagenda Wanyange Girls school weyasomera siniya esoka paaka ku yokuna namala nagenda Kings college Budo weyasomera siniya yo'kutaano neyo'mukaga weyava nayingira Setendekero ye Makerere okusoma ebyobusubuzi nobutaale.<ref>https://web.archive.org/web/20170727171520/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000094/beti-olive-kamya-namisango</ref>
== Obumanyirivu ==
Mu myaka gye' 80 , Yayingira Uganda Leather and Tanning Industries Limited mu [[Jinja]] mu kitongole ekinnonya akatale , gye'yakolela okutusa 1988. yayingira Nyanza Textiles Industries Limited, nakolerayo nga akulira ebyokunonya akatale okutusa 1992.
okuva 1996 okutusa 1999, yakola nga omukulu wakabondo akanonya akatale ku Uganda Breweries Limited mu Port Bell, okuva 1999 okutusa 2004, yali akulira [http://uweczoo.org/ Uganda Wildlife Education Centre] (UWEC) mu [[Entebbe]] abangi gyebamanyi nga zoo, esangibwa kumpi ne [[Nnalubaale|Lake Victoria]].<ref>https://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Uganda%20Wildlife%20Education%20Centre%2C%20Entebbe%2C%20Cent%20Region%2C%20Ugaralnda&toplace=Uganda%20Post%20Office%2C%20Kampala%20Road%2C%20Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJRcKhIpGGfRcRJqknVUmj8UI&dt2=ChIJQ6vCjIC8fRcRO0xjOZ4-3Qc</ref>
[[File:Uganda Wildlife Conservation Education Centre (Zoo) in Entebbe.jpg|thumb|Uganda Wildlife Conservation Education Centre (Zoo) in Entebbe.jpg ]]
mumakati ga 2001 ne 2004, bweyali akyakola ku UWEC, yafuka mutongole mu kibiina kya Reform Agenda, ekyamala nekivamu ekibiina kyebyobufuzi ekya Forum for Democratic Change(FDC). okuva 2005 okutusa 2010, Yawereza ngo'mukungu owenjawulo owo'mukulembeze wa FDC Kizza Besigye. Yawereza ngomubaka wa Lubaga north ku kakonge ka FDC. mu Gatonya wa 2010, ya'yabulira FDC nakolawo Uganda Federal Alliance(UFA) nafuuka omukulembeze wakyo.<ref>https://web.archive.org/web/20170727171520/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000094/beti-olive-kamya-namisango</ref>
== Okulondebwa kubwa Minista ==
Nga 6 Sebo aseka 2016, yalondebwa nga Minista omugya owa Kampala Capital City Authority. mu'kukyusa kwaba minista okwaliwop nga 14 Ntenvu 2019, yalondebwa nga minista we'byetaaka, amayumba ne'nkulakulana y'ebibuga, kyeyakyusa ne Betty Amongi, eyamudira mubigere ku Kampala Capital City Authority.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html</ref>
== Obulamu bwe ==
Kamya yali mukyala wa Spencer Turwomwe eyali omuserikale mu magye ga Uganda, n'afa mu 2003. Baazaala abaana mukaaga.
== Ebiwandiiko ebijulizeemu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
t49a5skt79efug8x3xoy678v0h32pw1
Angelline Osegge
0
7842
61174
53729
2026-07-11T16:35:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61174
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Angelline Asio Osegge''', Bangi gwebamanyi nga '''Angelina Osege''' Yazaalibwa nga 8 Ogwekkuminebiri 1969. Munnayuganda, akwasaganya embeera z'abantu era munnabyabufuzi. Yaweerezaako ng'[[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka mu Paalamenti]] omukyala akikiilira [[:en:Soroti_District|Disitulikiti ya Soroti]] ku kakonge ka [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'ekumi]] (2016 to 2021).<ref name="Data">https://web.archive.org/web/20181008214016/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=357</ref>Yaweerezaako nga Ssentebe w'[[:en:Public_Accounts_Committee|akakiiko akabazi k'ebitabo bya Gavumenti]].<ref>https://www.parliament.go.ug/committee/2727/public-accounts-committee-central-government</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Osegge yazaalibwa era n'atuumibwa ''Angelline Asio'', nga 12 Ogwomunaana 1969, mu [[:en:Soroti_District|Disitulikiti y'e Soroti]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|kitundu kye Buvanjuba]] bwa Uganda .<ref>https://www.wikidata.org/wiki/Q42759362</ref> Yasoomera mu masomero agali ku ddaala ery'awansi nga tanayingira Yunivasite. Mu 1991 yaweebwa ekifo ekwegatta ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] Ssetendekero asinga obukaade nobuganzi mu Ggwanga. Yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] in [[:en:Social_Science|Social Science]] mu mwaka gwa 1994. mu mwaka gwa 2007, yegatta ku Yunivasite ya [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]], ng'eno gyeyafunira Dipuloma eya [[:en:Microfinance|Diploma in Microfinance]]. Osegge mufumbo.<ref name="Data" />
== Emirimu gye ==
Nga tanayingira byabufuzi, yaweerezaako ng'omukoozi w'enkulakulana mu bitundu abantu mwebabeera ku lwa [[:en:World_Vision_International|World Vision International]] era oluvannyuma yakola nga omuwooza w'ensimbi ku [[:en:Pride_Microfinance_Limited|Pride Microfinance Limited]] nga lino ttabi lya gavumenti [[:en:Microfinance|eliwola ssente entonotono]] eri abantu abatasobola kwewola okuyita mu [[:en:List_of_banks_in_Uganda|Bbanka za Uganda ez'abasuubuzi]]. Ng'akola wano, yakuzibwa okutuuka ku daala ly'akulila etaabi ly'eterekero lino. okuva 2006 okutusa 2008, yeyali dayilekita ow'okuntiiko owa "Local Enterprise Assistance Programme", [[:en:Non-profit_organization|ekitongole mu ekitakolera magooba]] mu Uganda.
== Eby'obufuzi ==
Osegge yasooka kulondebwa okuyingira Paalamenti ya Uganda mu 2011, ku kakonge k'ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya Gavumenti ekya Forum for Democratic Change (FDC).<ref>https://www.theguardian.com/katine/2010/oct/20/katine-poltics-primaries</ref><ref>http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/NRM-holds-meeting-over-intrigue-in-party/691252-1430422-format-xhtml-8bmsj4/index.html</ref> Mu 2016 yesiza ekifo kye mu Paalamenti.<ref>https://web.archive.org/web/20171107005421/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1407725/fdc-osege-retains-flag-soroti</ref> Ng'ali mu Paalamenti, yawereza nga Ssentebe w'akakiiko akabalirira ebitabo bya Gavumenti.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/PAC-expels-MP-extortion/688334-3460208-jd5k4a/index.html</ref> Mu Gwomwenda 2016, yaweerezaako nga Ssentebe w'ekitongole ky'Africa ekigatta obukiiko obubala ebitabo bya Gavument ekya African Organisation of Public Accounts Committees. AFROPAC.<ref>{{Cite web |url=https://afropac.net/index.php/executive-committee |title=Archive copy |access-date=2021-03-21 |archive-date=2020-09-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200925111258/https://afropac.net/index.php/executive-committee |url-status=dead }}</ref>
== Obutakkanya ==
Osege mwogezi ow'enkizo atte owamanyi ow'ekibiina ekiwakanya Gavumenti mu Paalamenti. Mu Gwomunaana 2013,yawummuzibwa omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti [[:en:Jacob_Oulanyah|Jacob Oulanyah]] okumala okumala ennaku essatu olw'okuleekaana ennyo mu kaseera webaali basomera ku bbago ly;okukungaanya abantu mu kifo ekimu.<ref>{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Parliament-approves-Public-Order-Management-Bill/688334-1939084-21ul8m/index.html |title=Archive copy |access-date=2023-10-15 |archive-date=2017-11-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171107023905/http://www.monitor.co.ug/News/National/Parliament-approves-Public-Order-Management-Bill/688334-1939084-21ul8m/index.html |url-status=dead }}</ref> Mu Gwomwenda 2017, nga banjula enongosereza mu Ssemateeka ku ky'okuja ekkomo ku myaka gy'omukulembeze w'eGgwanga, Angeline Osege yakosebwa mu kulwana okwaliwo mu kisenge kya Palamenti ateseezebwa era n'aweebwa ekitanda mu Ddwaliro olw'obuvune bwe yafuna.<ref>http://www.sunrise.ug/news/201709/parliament-goes-chaotic.html</ref><ref>https://www.howwebiz.ug/news/national/17997/mp-collapses-in-parliament-rushed-to-the-hospital</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
f4s5meqi0tndirn5zurdkb0souyq7ao
Barbara Nekesa Oundo
0
7844
61476
53951
2026-07-11T17:04:22Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61476
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Barbara Nekesa Oundo''' yazaalibwa 6 Ogwomukaaga, 1984. [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era [[:en:Diplomat|Omukungu]], akola ng'Ambasada wa [[:en:Uganda|Uganda]] mu [[South Africa]], ekisangibwa e' [[:en:Pretoria|Pretoria]].<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Dr-Kiyonga-Uganda-s-ambassador-Beijing/688334-3789164-l1e8sgz/index.html</ref> Mu buvunanyizibwa obwo, akiikirira Uganda mu South Africa, wamu n'amawanga agali mu Bukiikaddyo bwa [[Afirika]] aga [[:en:Botswana|Botswana]], [[:en:Namibia|Namibia]], [[:en:Lesotho|Lesotho]] ne [[:en:Swaziland|Swaziland]].<ref name="2R2">https://web.archive.org/web/20140629123210/http://www.ugandahighcommissionpretoria.com/</ref>
Yaweerezaako nga Minista omubeezi ow'ensonga z'e [[:en:Karamoja_sub-region|Karamoja]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo kino nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1010930/museveni-names-cabinet</ref> yadda mu bigere bya [[:en:Janet_Museveni|Janet Museveni]], . Oundo Yawerezaako ng'omubaka omukyala owa [[:en:Busia_District,_Uganda|Disitulikiti y'e Busia]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda okuva mu 2011 okutuusa mu 2016.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Barbara-Nekesa-Oundo/689842-1906046-5i6ffq/index.html</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazalibwa mu Disitulikiti y'e Busia mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] nga 6 Ogwomukaaga 1984, maama we ye Mary Hadudu, maama w'abawala mwenda n'omulenzi omu; Edward Wabudi, Kansala w'okukyalo.<ref name=":0" /> Yasomera ku Bubulo Girls School mu [[:en:Mbale|Mbale]] okuva ku siniya esooka paaka mu y'okuna ([[:en:O‑Level|O-Level]]) ne Mbogo High School mu [[:en:Kawempe|Kawempe]] gye yasooera siniya ey'okutaano ney'omukaaga ([[:en:A-level|A-Level]]).<ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=14368:young-bubbly-oundo-tells-of-rise-to-cabinet |title=Archive copy |access-date=2024-02-03 |archive-date=2018-06-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180628015616/http://www.observer.ug/component/content/article?id=14368:young-bubbly-oundo-tells-of-rise-to-cabinet |url-status=dead }}</ref> mu 2009, yatikirwa diguli ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] eya Bachelor of [[:en:Human_Resources|Human Resources]] Management.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Mu 2011, Barbara yasobola okwesimbawo ku tikiti y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Busia mu Paalamenti. Mu Gwokutaano 2011, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow'ensonga z'e Karamoja, ng'aloopa butereevu eri [[:en:Janet_Museveni|Janet Museveni]], mukyala wa Pulezidenti wa Uganda era ng'ono yeyali Minisita w'ensonga z'e Karamoja.<ref name=":0" />
Mu kiseera kino ye muwanika wa National Resistance Movement (NRM) Amb.<ref>https://www.nrm.ug/news/new-nrm-party-national-treasurer-amb-nekesa-ready-new-task</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Mu 2007, Nekesa yafumbirwa Charles Oundo, omukungu wa Uganda munsi ez'ebweru gweyali yasisinkana ng'akyasooma ku Ssettendekero wa Makerere era balina abaana babiri. mu 2011, yeesimbawo era nawangula akalulu k'omubaka omukyala owa Busia ngali ku kakonge ka National Resistance Movement (NRM). Mu Gwokutaano 2011, yalondebwa okubera Minista omubeezi ow'ensonga za karamoja ng'azilopela minista w'ensonga za karamoja ow'okuntiko Janet Museveni.<ref name=":0" />
Mu 2017, y'ayawukana ne bba Charles Oundo era mu Gwekkuminebiri 2018, yafumbirwa Hajji Suleiman Lumolo Mafabi, omusubuzi akolera e' [[:en:Mbale|Mbale]], mu Buvanjuba bwa Uganda. Omukolo gw'ategekebwa mu maka gabwe e Muyenga okumpi n'ekibuga kya Uganda ekikulu [[:en:Kampala|Kampala]].<ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=14368:young-bubbly-oundo-tells-of-rise-to-cabinet |title=Archive copy |access-date=2024-02-03 |archive-date=2018-06-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180628015616/http://www.observer.ug/component/content/article?id=14368:young-bubbly-oundo-tells-of-rise-to-cabinet |url-status=dead }}</ref><ref>https://mulengeranews.com/after-years-of-cohabiting-nrm-boss-lumolo-finally-weds-amb-barbra-nekesa-south-africa/</ref>
== Okufirwa ebifo mu by'obufuzi ==
Mu Gwekkuminogumu 2015 mu kalulu k'okusunsula anakwatira NRM bendera mu kalulu ka boona, Oundo yafuna obululu 28,750 atte eyamudirira, Nina Irene Nekesa Wandera, yafuna obulului 25,443. Wandera yatwala okwemulugunya mu kakiiko k'ebyokulonda ng'agamba nti Oundo yawangula mu bukyamu.<ref>https://chimpreports.com/minister-barbra-oundo-accused-of-gross-election-malpractice/</ref>
Mu kalulu k'okulonda ababaka mu 2016, Oundo yawangulwa [[:en:Jane_Nabulindo_Kwoba|Jane Nabulindo Kwoba]], ng'ono y'esimbawo nga talina kibiina.<ref>https://web.archive.org/web/20170606032019/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/</ref><ref>https://allafrica.com/stories/201602240463.html</ref> mu lukalala lwa baminista abaggya olwafulumizibwa ofiisi y'omukulembeze w'eggwanga nga 6 Ogwomukaaga 2016, Oundo teyaliiko ku lukalala.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/New-Cabinet--Dropped-ministers-speak-out/688334-3237132-su0ai6/index.html</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
cfpqdmog9bw6twe1nuuzc51deig2mh0
Edith Mary Bataringaya
0
7846
61216
60607
2026-07-11T16:37:35Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61216
wikitext
text/x-wiki
[[File:Edith Mary Bataringaya, 1964.jpg|thumb|Edith Mary Bataringaya ]]
'''Edith Mary Bataringaya''' ''Kaijuka'' (1929–1977) yali Munnayuganda ow'ettutumu, omulwanirizi w'eddembe ly'ebyobufuzi ate munnabyabufuzi omuggumivu nga Uganda emaze okufuna obwetwaze. Yali omu ku baatandikawo ebibiina ebigatta abakyala ebya (Ugandan Women's Union) ne (Uganda Council of Women) ng'akolagana ne Rhoda Kalema wamu ne Theresa Mbire.<ref name=":0">https://web.archive.org/web/20190110182350/http://ugandansatheart.blogspot.com/2014/02/uah-group-of-ugandans-in-israel-during.html</ref> Yafumbirwa Basil Kiiza Bataringaya nga naye munnabyabufuzi omukuukuutivu mu Uganda naddala mu gy'enkaaga.<ref>https://academic.oup.com/afraf/article-abstract/72/288/237/27097?redirectedFrom=fulltext</ref>
== Entandikwa y'obulamu bwe ==
Edith Mary Kaijuka yazaalibwa mu 1929 e [[Kabale]], ekibuga ekisangibwa mu Bugwanjuba bwa Uganda.<ref name=":1">https://web.archive.org/web/20190110181612/https://mulerasfireplace.com/kihanga-boys-primary-school-remembering-my-headmasters-my-teachers-and-the-buildings/</ref> Kitaawe ye yali Reverend Kaijuka, Omubuulizi w'enjiri mu Kkanisa ya Uganda (Anglican)era omusomesa mu kaalo ku Kasozi Bugongi.<ref name=":1" />
== Gyenvudde we mu byobufuzi ==
Edith Mary Kaijuka yafumbirwa Basil Kiiza Bataringaya, mutabani wa Marko Kiiza eyaliko omukulu w'Essaza lya Bunyaruguru, kwe kukyusa erinnya lye ne lifuuka Edith Mary Bataringaya.<ref>https://web.archive.org/web/20190112062127/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300054/basil-bataringaya-father-opposition-cross-overs</ref> Mu budde bwe baafumbiriganwamu, Basil Kiiza Bataringaya yali akyasoma kkoosi ya Busomesa mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] - [[Kampala]] Uganda.<ref>{{Cite book|title=Who's Who in East Africa 1965–1966|last=Wilson|first=E. G.|publisher=Marco Publishers|year=1966|location=Nairobi, Kenya}}</ref><ref name=":12">{{Cite book|title=Who's Who in East Africa 1967–1968|publisher=Marco Publishers|year=1968|location=[[Nairobi]], [[Kenya]]}}</ref>
Basil Kiiza Bataringaya yafuuka munnabyabufuzi omuganzi mu Uganda mu kiseera eky'amangu. Bataringaya yeesimbawo ng'Omubaka mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya DP (Democratic Party of Uganda) ku ntebe y'okukiikirira Disitulikiti ya Ankole mu Paalamenti ya Uganda mu Gavumenti ey'akabanga ey'okukyusa obukulembeze okuva mu Bangereza okudda mu Bannansi mu kalulu ka bonna akaasooka mu Uganda akaaliwo mu 1961.<ref>https://web.archive.org/web/20190109180951/http://parliamentwatch.ug/a-look-at-the-history-of-ugandas-parliament/</ref> Yafuuka akulira oludda oluvuganya Gavumenti mu Gavumenti eyali ekulirwa Apollo Milton Obote.<ref name=":4">{{Cite journal|last=Mazrui|first=Ali|date=Summer 1970|title=Leadership in Africa: Obote of Uganda|journal=International Journal|publisher=Canadian International Council|volume=25|issue=3|pages=538–564|doi=10.1177/002070207002500306|jstor=40200856}}</ref> Basil Kiiza Bataringaya yasala eddiiro n'ava mu DP n'adda mu kibiina kya Apollo Milton Obote ekya UPC (Uganda People's Congress) nga bali mu Paalamenti. Ye yali munnabyabufuzi ow'embavu eyasooka okwabulira ekibiina kye eky'ebyobufuzi mu byafayo bya Uganda.<ref>https://web.archive.org/web/20190109201741/https://mobile.monitor.co.ug/Uganda-s-political-defections-over-the-past-50-years/-/691260/2057974/-/format/xhtml/-/qgp9dj/-/index.html</ref> Basil Kiiza Bataringaya yafuuka Minisita ow'esonga ez'omunda era n'ayanguwa okufuuka omu ku basajja Apollo Milton Obote eyali Ssaabaminisita wa Uganda be yali yeesiga ennyo era yafuuka omu ku abo abaawanga Obote amagezi n'afuuka omu ku Baminisita ab'amaanyi mu Gavumenti ya Obote.
Edith Mary Bataringaya yafuuka wankizo mu Gavumenti ya Apollo Milton Obote nga bba Basil Kiiza Bataringaya amaze okweyunga ku UPC n'okubeera Minista w'ensonga ezoomunda. Yatambulanga ne bba era ng'ayogera ng'omukulu w'akakiiko k'abakyala ba Uganda (Uganda Council of Women) ng'ali n'abakungu b'amawanga ag'ebweru.<ref name=":2">https://web.archive.org/web/20190109201741/https://mobile.monitor.co.ug/Uganda-s-political-defections-over-the-past-50-years/-/691260/2057974/-/format/xhtml/-/qgp9dj/-/index.html</ref> Mu lumu ku ng'endo ezijjukirwa ez'amaanyi, yagendako mu Amerika n'asisinkana n'ababaka b'ensonga ez'omunda mu Amerika era n'akyalako ne mu Disneyland.<ref name=":2" />
== Okulwanilila edembe ==
Edith Mary Bataringaya yali mulwanirizi wa ddembe lya byabufuzi ow'amaanyi. Bataringaya Yatandikawo ekiibina ekigatta abakyala ba Uganda wamu n'akakiiko k'abakyala ba Uganda ng'ali wamu ne Rhoda Kalema ne Theresa Mbire.<ref name=":0" /> mu 1960, wansi w'obukulembeze bwa Bataringaya, akakiiko k'abakyala ba Uganda kayisa ekiiteso nga kakubiriza nti amaateka goona agakwata ku bufumbo, okwawukana, n'okusikira ebintu gawandikibwe era gabunne egwanga lyonna nga eddala erisooka mu kutereza amateeka agaliwo kati nag'enono. Mu myaka kumi egyasooka nga Yuganda emaze okwenunula, akakkiko k'abakyala kano kayongera amanyi mu kusaba nti waberewo enongosereza mu mateeka nga gakiriza abakyala boona okubera n'enintu wamu nokusigaza abaana babwe bwe'waberewo engyawukana mu'maaka.<ref name="cs">[http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/ugtoc.html Uganda country study]. [[Library of Congress]] [[Federal Research Division]] (December 1990). ''This article incorporates text from this source, which is in the [[public domain]].''</ref> Omulimo gw'akiiko k'abakyala kano wansi w'obukulemmbeze bwa Bataringaya gwaletawo enkyukakyuka mu mateeka g'okwawukana mu maaka mu Yuganda, ekyaleeta okuwandika amateeka gano mu bulungi bwago nga gayisa omukaazi n'omusaja kyenkanyii nga wabadewo okwawukana.<ref>https://web.archive.org/web/20190321041238/https://ulii.org/ug/legislation/consolidated-act/249</ref>
== Okufa kwe ==
Bba wa Edith Mary Bataringaya, Basil Kiiza Bataringaya yakulemberamu okugezako okukwatta n'okusiba Idi Amin, ekyamufula omu ku bana'Yuganda abasooka okukwatibwa gavumenti ya Amin empya.<ref>https://web.archive.org/web/20190110042400/https://www.monitor.co.ug/News/National/Bataringaya-risked-arrest-Amin/688334-3113094-5lfp9j/index.html</ref> ngali mu komeera e' Makindye, Bataringaya yatulugunyizibwa.<ref>{{Cite book|url=https://books.google.com/?id=9JKdBAAAQBAJ&pg=PT18|title=In Idi Amin's Shadow: Women, Gender, and Militarism in Uganda|last=Decker|first=Alicia C.|date=15 November 2014|publisher=Ohio University Press|location=Athens, OH|isbn=978-0-8214-4502-0|language=en}}</ref> bamala nebamusindika mu kibuga ky'embarara we bamutematemera ngali mulamu.<ref name=":3">https://books.google.co.ug/books?id=EkSP9XUIAKsC&pg=PA100&redir_esc=y&hl=en#v=onepage&q&f=false</ref> Omutwe gwe baguteka ku kiiti nebagwetoloza mu kibuga Mbarara nebamala nebagutwala mu nkambi y'amagye eya Mbarara.<ref name=":11">{{Cite journal|year=1975|title=Amin's Death Roll|journal=[[Transition Magazine|Transition]]|publisher=Indiana University Press on behalf of the [[Hutchins Center for African and African American Research]] at Harvard University|volume=49|issue=49|pages=17–27|jstor=2934890}}</ref>
Edith Mary Bataringaya yafuka namwandu nakuza abaana babwe munana yeka ku taaka lyabwe e' Mbarara, nafuka omuntu Amin gweyali yekengera.<ref>{{Cite book|title=Pastoralists in Violent Defiance of the State: The case of the Karimojong in Northeastern Uganda|last=Olowo Onyango|first=Eria|publisher=Dissertation for the degree philosophiae doctor (PhD) at the University of Bergen|year=2010|location=University of Bergen}}</ref> Bataringaya naye yamala natiibwa mu 1977 mu kiita bantu kya Amin ekyadako, kigambibwa nti yatiibwa Juma Bashir, ayali afuga ekitundu kya bugwa'njuba bwa Yuganda mu gavumenti ya Amin.<ref name=":3" /> Omubiri gwe basanga nga bagwokyeza nga bagusude mu taaka lya Bataringaya mu Mbarara.<ref name=":9">{{Cite book|title=Memories.|last=Stokes|first=Brigid|publisher=Daughters of Mary and Joseph|location=Mbarara, Uganda}}</ref> yaleka bamulekwa munana abakuzibwa kooja wabwe, Dr. Emmanuel Kaijuka.
== Obulamu bwe ==
Edith Mary ne Basil Kiiza Bataringaya balina abaana munana, Dr. Geoffrey Basil Bataringaya, Basil Bataringaya Jr., Grace Bataringaya, Kenneth Bataringaya, Jackie Bataringaya, Janet Bataringaya, Juliet Wavamunno, ne Dr. Aisha Bataringaya-Ssekalala.<ref name=":5">https://allafrica.com/stories/200306100570.html</ref> Abaana bano bafuka ba mulekwa mu 1977 ng'abazadde babwe bamazze okutiibwa Amin. mwanyina wa Edith Mary Bataringaya, Dr. Emmanuel Kaijuka eyamala nafuka omukulu wakakiiko k'ebyobulamu (Ugandan Commissioner of Health), yeyakuza abaana bano.<ref name=":5" />
Mu 1985, abaana badamu nebasisinkana omulundi ogwasooka kuva maama wabwe bweyafa.<ref name=":5" /> Abaana bano bamala nebafuna emirimu n'obulamu obusanyusa: Grace Bataringaya musaawo w'ebisoolo era ategeka ebivulu, Kenneth Bataringaya musubuzi era yalabilila emaali y'amaka gabwe, Jackie Bataringaya musawo ng'akola nekitongole kya Action Aid mu Harare, Zimbabwe, Janet Bataringaya akola by'obulamu bya boona mu Boston, Massachusetts mu Amerika, Juliet Wavamunno (née Bataringaya) musawo era akola nekitongole ky'ensi eky'ebyobulamu (World Health Organization), atte Aisha Bataringaya-Ssekalala (née Bataringaya) asoomera ku University of Western Cape mu South Africa.<ref name=":5" />
=== Ebyenzikiriza/ Ebyeddini ===
Bataringaya yali Mukatoliki ate yali yeenyigira mu mirimu gya Eklezia. Taata wa Bataringaya yali musomesa mu kanisa ya Yuganda atte ne bataringaya bamukuliza mu kanisa.<ref name=":1" /> Bba wa Bataringaya yasooka kuba musomesa mu ssomero ly'Abakatoliki mu Ankole, era yali mulambuzi wa masomero mu Ankole nga tannayingira byabufuzi.<ref name=":13">{{Cite book|title=Who's Who in East Africa 1967–1968|publisher=Marco Publishers|year=1968|location=[[Nairobi]], [[Kenya]]}}</ref> Edith Mary Bataringaya yafuuka Mukatuliki ng'amaze okufumbirwa Basil Kiiza Bataringaya ate yakola n'ebitongole by'Abakatoliki mu bulamu bwe obw'okukola bwonna, ali ne ku lukalala lw'emikwano gy'ebitongole by'Abakatoliki mu Mbarara.
== Ebijulizo ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
dztndq9it9r7d15xc6opzjnzn40p864
Anita Among
0
7847
61622
53736
2026-07-11T17:19:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61622
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anita Annet Among''' yazaalibwa 23 Ogwekkuminoogumu 1973. Munnayuganda, mubalirizi w'ebitabo, munnamateeka era munnabyabufuzi nga ye [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Sipiika]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumineemu okuva mu 2022.<ref name=":0">{{Cite web |date=2022-03-25 |title=NRM's Anita Among beats Opposition's Basalirwa to become Speaker,after gathering a total number of 401 valid votes against 66 votes scored by her opponent Asuman Basalirwa in a speaker election held on 25th March 2022 at Kololo independence grounds Kampala. |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nrm-s-anita-among-beats-opposition-s-basalirwa-to-become-speaker--3760166 |access-date=2022-03-25 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Speaker of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/speaker-of-parliament |access-date=2023-03-22 |website=Parliament of Uganda}}</ref> Mu kiseera kye kimu ye mubaka omukyala owa [[:en:Bukedea_District|Disitulikiti y'e Bukedea]], ekifo kye kimu ky'abaddemu okuva mu Paalamenti ey'ekkumi (2016–2021).<ref name="1R">{{Cite web |last=Kiggundu |first=Edris |date=21 September 2016 |title=MP Among's rise, connections leave key questions unanswered |url=https://observer.ug/news-headlines/46562-mp-among-s-rise-connections-leave-key-questions-unanswered |access-date=27 March 2021 |archive-date=2 December 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211202182441/https://observer.ug/news-headlines/46562-mp-among-s-rise-connections-leave-key-questions-unanswered |url-status=dead }}</ref> Yali mu kibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|FDC]] nga taneegatta ku kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] ekiri mu buyinza mwe yalondebwa ng’omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti ey’ekkumi. Era ye mumyuka wa sipiika omukyala ow'okubiri mu byafaayo bya Paalamenti ya Uganda nga yadda mu bigere bya Rebecca Alitwala Kadaga.<ref>{{Cite web |title=Home |url=https://www.parliament.go.ug |access-date=2025-03-31 |website=Parliament of Uganda}}</ref> Erinnya lye lyayogerwako mu kwemulugunya okw’okutulugunya kwa gavumenti ya Uganda okwaweebwayo mu kkooti y’ensi yonna.<ref>{{Cite web |date=2023-07-23 |title=Speaker Among named in fresh ICC torture petition |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/speaker-among-named-in-fresh-icc-torture-petition--4312870 |access-date=2023-08-29 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Ye mutandisi wa Bukedea Comprehensive Academy, essomero ly’ekisulo eryatandikibwawo mu 2018, nga Academy eno, esangibwa mu [[:en:Bukedea_District|Disitulikiti y’e Bukedea]],<ref>{{Cite web |date=2019-04-28 |title=Museveni: Anita Among is a 'Good Independent' MP |url=https://chimpreports.com/museveni-anita-among-is-a-good-independent-mp/ |access-date=2024-08-21 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era esomesa emisomo gy’eby'emikono ne mu mutwe okwongereza ku pulogulaamu z'eby'enjigiriza.<ref>{{Cite web |last=Betsy |first=Norah |date=2021-11-08 |title=Bukedea Comprehensive Academy, New Curriculum Implementation, Teaching and Learning Resources, ICT Club, Staff Professional Development. |url=https://kawa.ac.ug/bukedea-comprehensive-academy-new-curriculum-implementation-teaching-and-learning-resources-ict-club-staff-professional-development/ |access-date=2024-08-21 |website=KAWA Uganda |language=en-US |archive-date=2024-08-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240821181615/https://kawa.ac.ug/bukedea-comprehensive-academy-new-curriculum-implementation-teaching-and-learning-resources-ict-club-staff-professional-development/ |url-status=dead }}</ref>
Era ye mutandisi wa Bukedea [[:en:Teaching_hospital|Teaching Hospital]] ne Bukedea Comprehensive [[:en:Stadium|Sports Park]] ebyagulwawo [[:en:Yoweri_Museveni|Pulezidenti Museveni]] mu 2024.<ref>{{Cite web |date=2024-01-15 |title=Among's teaching hospital opens |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/among-s-teaching-hospital-opens-4492296 |access-date=2025-08-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Stadium</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Among yazaalibwa mu Ssaza ly'e Bukedea, [[:en:Kumi_District|Disitulikiti y'e Kumi]], kati eyafuuka [[:en:Bukedea_District|Disitulikiti y'e Bukedea]] nga 23 Ogwekkuminogumu 1973 mu maka agaalimu abaana 48 - nga baganda be abasinga baali bawala. Yasomera mu masomero ag’omu kitundu mu pulayimale era ku mutendera guno, yayolesa amagezi eg'ekikka eky'awaggulu bwe yabuusibwa ebibiina okuva mu P.1 okutuuka ku P.3 n’oluvannyuma n’abuusibwa okudda mu P.5.
Emboozi ya Anita eraga okusoomoozebwa okungi abawala abato kwe basanga mu kufuna obuyigirize naddala mu bitundu obufumbo gyebusoosowazibwa okukira ebirala byonna. Wadde nga yasomanga bulungi, kitaawe yali ayagala afumbirwe ng’amaze okutuuka mu P.7 kubanga ye yali asinga kutwala nte ng’ekikulu okusinga okussa ssente mu kumuweerera. Kino kyaviirako Anita okudduka mu maka ga kitaawe era bwatyo n’atandika okukola ng'omukozi w'awaka mu maka ag’enjawulo.
Olw’okuba yali muto mu mulimu ogwo, yafunanga okusomoozebwa kungi omuli n’okugezaako okumusobyako omu ku bba ba mugandawe y'ennyini ekyamuwalirizza okuddamu okudduka awaka kyokka nga tewali yali amubuuza ku by’okweyongerayo okusoma.
Mu zimu ku mboozi ez'akafubo Anita zeyakola, yagamba nti, nalina okukkiriza nti "nze nina okubeera omuyivu asinga mu maka ga kitange" era leero ayimiridde ng'obujulizi ku maanyi g'eby'enjigiriza agakyusa n'amaanyi ageetaagisa okuvvuunuka enkola z'obuwangwa ezisimbye amakanda ennyo.
Yatikkirwa mu kuddukkanya bizinensi eya [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|Bachelor of Business Administration]] okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 2005. Mu 2008, yaweebwa ddiguli ey'okubiri eya [[:en:Master_of_Business_Administration|Masters of Business Administration]],nga nayo yagifunira ku Ssettendekero wa Makerere.<ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |year=2022 |title=Parliament of Uganda: office of the speaker [Anita Among] |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=178 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190107124413/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=178 |archive-date=7 January 2019 |access-date=2022-08-16 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
Mu 2018, Among yatikkirwa mu [[:en:Kampala_International_University|Kampala International University]], bweyafuna [[:en:Bachelor_of_Laws|ddiguli mu Mateeka]].<ref name="3R">{{Cite web |last=Mujuni |first=David |date=23 June 2018 |title=MP Anita Among Graduates From KIU |url=https://campusbee.ug/news/photos-mp-anita-among-graduates-from-kiu/ |access-date=6 January 2019 |publisher=Campusbee Uganda}}</ref> Mu kiseera ekyo yali mu nteekateeka y'okufuna ebisaanyizo by'okubeera [[:en:Chartered_Certified_Accountant|omubalirizi w'ebitabo bya Gavumenti ajjudde]].<ref name="2R"/>
== Emirimu ==
Okuva mu 1998 okutuuka 2006, Among yakolerako mu [[:en:Centenary_Bank|Banka ya Centenary]], emu ku [[:en:Commercial_bank|banka z'eby'obusuubuzi]] mu ggwanga ng'alongoosa bweyali mu luwummula lwe owa siniya ey'omukaaga. Obumalirivu n'okulafuubana kweyayolesa kwamusobozesa okufuna omulimu gw'okukwata sente. Mu 2006 ekiseera weyaviirayo, yali asuumusiddwa n'atuuka ku ddaala ery'akulira ettabi. Emyaaka ekkumi egy'agidirira okulondebwa kwe mu Paalamenti, yali aweerezaako ng'omusomesa mu by'obubalirizi, mu bbanguliro lya bannabizinensi erya Makerere University Business School ne Kampala International University.<ref name="2R"/>
=== Eby'obufuzi ===
Mu kulonda kwa babaka ba Paalamenti okw'emirundi ebiri mu 2007, [[:en:Bukedea_District|Disitulikiti y’e Bukedea]] bwe yatondebwawo, ne mu 2011, Among yawagulwa [[:en:Rose_Akol|Rose Akol]] ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira Disitulikiti ng'ono wa kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) .<ref name="1R"/>
Among, ng'aludde mu kibiina ky’eby'obufuzi ekivuganya gavumenti ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC), yeesimbawo mu 2016 ng’avuganya ku bwa nnamunigina. Yawangula era ye mubaka wa Paalamenti aliyo.<ref name="1R"/>
Mu 2020, yegatta ku kibiina kya National Resistance Movement (NRM) oluvannyuma lw’okuva mu kibiina kye ekya FDC<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Centenary_Bank</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Centenary_Bank</ref>n’awangula mu kamyuufu. Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, Among y’omu ku babaka abatono abayitamu nga tavuganyiziddwa okwegatta ku Paalamenti ey'ekkumineemu newankubadde ng’obuwanguzi bwe bwalimu okusika omugwa olw'okuba akakiiko k’eby'okulonda kalemesa abamu ku baali bamuvuganya okusunsulwa.<ref>{{Cite web |date=27 October 2020 |title=Voters petition EC over Bukedea MP's academic papers |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/voters-petition-ec-over-bukedea-mp-s-academic-papers-2723060 |access-date=2021-04-03 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=George Okello |date=1 November 2020 |title=Bukedea Woman MP Anita Among unopposed as EC cancels nomination of her six rivals |url=https://www.pmldaily.com/news/politics/2020/11/bukedea-woman-mp-anita-among-unopposed-as-ec-cancels-nomination-of-her-six-rivals.html |access-date=3 April 2021 |website=PML Daily News}}</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/two-women-aspirants-blocked-from-nomination-in-bukedea</ref><ref>{{Cite web |date=2020-12-17 |title=Anita Among's Unopposed Victory Hanging On Thin Thread As Court Of Appeal Decides |url=https://eastnews.co.ug/anita-amongs-unopposed-victory-hanging-on-thin-thread-court-of-appeal-to-decide/ |access-date=2021-04-03 |website=East News |archive-date=2021-04-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210413005202/https://eastnews.co.ug/anita-amongs-unopposed-victory-hanging-on-thin-thread-court-of-appeal-to-decide/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.independent.co.ug/court-declines-to-order-ec-to-degazette-mp-anita-among/</ref><ref>{{Cite web |date=2020-10-31 |title=MP Anita Among's opponent cries foul after she is declared unopposed in Bukedea |url=https://nilepost.co.ug/2020/10/31/mp-anita-amongs-opponent-cries-foul-after-she-is-declared-unopposed-in-bukedea/ |access-date=2021-04-03 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-03-23 |title=BREAKING! Court upholds EC's decision to Gazette MP Anita Among as "unopposed" |url=https://www.pmldaily.com/news/2021/03/122453.html |access-date=3 April 2021 |website=PML Daily News}}</ref>
Mu Paalamenti ey'ekkumi, Among yaweereza ng’omumyuka wa Ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku bukiiko, ebitongole ebifuga amateeka n’ebitongole bya gavumenti (COSASE).<ref name="1R"/><ref name="2R"/><ref name="4R">{{Cite web |last=Dicta Asiimwe |last2=Halima Abdallah |date=5 January 2019 |title='Let us do our job,' opposition tells Uganda's Speaker |url=https://www.theeastafrican.co.ke/news/ea/Uganda-FDC-Speaker-parliament-committees-leadership/4552908-4922828-13gd8wk/index.html |access-date=6 January 2016}}</ref>
Among yalangirira okuvuganya kwe ku ky’omumyuka wa Sipiika wa Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu.<ref>{{Cite web |title=MP Anita Among Declares Bid for Deputy Speaker Slot |url=https://kampalapost.com/content/mp-anita-among-declares-bid-deputy-speaker-slot |access-date=2021-04-03 |website=The Kampala Post |archive-date=2021-04-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210410151917/https://kampalapost.com/content/mp-anita-among-declares-bid-deputy-speaker-slot |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=3 February 2021 |title=Battle for Deputy Speaker job heats up as minister joins race |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/battle-for-deputy-speaker-job-heats-up-as-minister-joins-race--3277906 |access-date=2021-04-03 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-03-18 |title=Deputy speaker's race: Bukedi MPs ask Oboth Oboth to do more consultions |url=https://www.independent.co.ug/deputy-speakers-race-bukedi-mps-ask-oboth-oboth-to-do-more-consultions/ |access-date=2021-04-03 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Seven Eyeing Deputy Speakers Job in Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/seven-eyeing-deputy-speakers-job-in-parliament- |access-date=2021-04-03 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
Among yalondebwa nga Sipiika wa Paalamenti ya Uganda omugya nga 25 Ogwokusatu, 2022 <ref name=":0"/> ng'adda mu bigere bya Jacob Oulanyah, eyafiira mu [[:en:Seattle|Seattle]], [[:en:Washington_(state)|Washington]] . <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/129819/oulanyah-died-before-accessing-treatment---ac</ref><ref>{{Cite web |date=20 March 2022 |title=Museveni explains why he delayed Oulanyah death announcement |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/129783 |access-date=2022-03-25 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=20 March 2022 |title=Speaker Oulanyah dead |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/129779 |access-date=2022-03-25 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=10 March 2023 |title=L'Ouganda Débat d'un Projet de Loi Rendant Illégale l'Identification LGBTQ |url=https://lematinal.media/louganda-debat-dun-projet-de-loi-rendant-illegale-lidentification-lgbtq/ |access-date=24 March 2024 |archive-date=11 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231111191908/https://lematinal.media/louganda-debat-dun-projet-de-loi-rendant-illegale-lidentification-lgbtq/ |url-status=dead }}</ref>. Mu 2023, yakubiriza ba mmemba ba Paalamenti okuwagira ebbago epya erigamba nti omuntu okweyita LGBT kimenya mateeka era ayinza okusibwa emyaka kkumi.
== Envumbo ez'amuteekebwako ez’ensi yonna ==
Nga 30 Ogwokuna 2024, offiisi ya Bungereza [[:en:Foreign,_Commonwealth_and_Development_Office|ekwasaganya ensonga z’ebweru]] yalangirira envumbo ku Anita Among n’abakungu ba Uganda abalala babiri ab’oku ntikko mu okusinziira ku nkola yaayo ey'ensi yonna ey'okulwanyisa obuli bw'enguzi olw'okwenyigira mu buli bw'enguzi obw'amaanyi, kyamuviirako okusiba eby'obugagga bye n'okuwera entambulaze.<ref>{{Cite web |title=UK sanctions corrupt politicians in Uganda who stole from vulnerable communities |url=https://www.gov.uk/government/news/uk-sanctions-corrupt-politicians-in-uganda-who-stole-from-vulnerable-communities |access-date=2024-05-02 |website=GOV.UK |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Financial Sanctions Notice 30/04/2024 |url=https://assets.publishing.service.gov.uk/media/6630b43d3579e7a8f398a9ba/Notice_Global_Anti-Corruption_300424.pdf}}</ref> Nga 30 Ogwokutaano 2024, Among n'abakungu ba Uganda abalala abawerako baatekebwako envumbo okuva mu [[:en:US_State_Department|Dipaatimenti ya America]] ku misango gy'okulya enguzi.<ref>{{Cite web |date=30 May 2024 |title=US sanctions Uganda's parliament speaker and others over corruption and rights abuses |url=https://apnews.com/article/uganda-parliamentary-speaker-us-sanctions-720f1c80a72cf36ed1655e2a21329967 |access-date=2024-05-30 |website=Associated Press |language=en}}</ref>
== Ebikwata ku Famire ye ==
Among ne bba [[:en:Moses_Magogo_Hassim|Moses Magogo Hassim]] balina omugogo gw'abalongo, ekimuyisa Nnalongo mu Uganda. Yamwanjulira bazadde be ku mukolo gw’obufumbo ogw’ennono. Ono era kigambibwa nti alina omwana ow'obulenzi n'omu ku bakungu ba [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] mu buggwanjuba bwa Uganda, Patrick Baguma Atenyi.<ref>{{Cite web |last=Stephen Kalema |date=2019-09-20 |title=PROFILE: All eyes on Anita Among as Bukedea MP becomes most powerful woman politician |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190920/77970/profile-all-eyes-on-anita-among-as-bukedea-mp-becomes-most-powerful-woman-politician.html |access-date=2022-08-16 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Laba ne ==
== Ebijuliziddwa ==
[https://trumpetnews.co.ug/2024/06/12/speaker-among-i-am-very-clever-i-finished-primary-in-3-years-i-jumped-from-p1-to-p5/ https://trumpetnews.co.ug/2024/06/12/omwogezi-mu-ndi-mugezi-nnyo-namaliriza-primary-mu-myaka-3-yabuuka-okuva-p1-okudda-p5/] [https://chimpreports.com/anita-among-i-refused-to-be-defined-by-adversity/ https://chimpreports.com/anita-mu-mu-nbagaana-okunnyonnyolwa-by-adversity/]{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [https://twitter.com/anitaamong?lang=en Anita Annet Among ku mukutu gwa Twitter]
* [https://www.facebook.com/among.anita Anita Annet Among ku mukutu gwa Facebook]
* [https://trumpetnews.co.ug/2024/06/12/speaker-among-i-am-very-clever-i-finished-primary-in-3-years-i-jumped-from-p1-to-p5/ https://trumpetnews.co.ug/2024/06/12/omwogezi-mu-mu-mugezi-nnyo-namaliriza-primary-mu-myaka-3-yabuuka-okuva-p1-okudda-p5/]
* [https://chimpreports.com/anita-among-i-refused-to-be-defined-by-adversity/ https://chimpreports.com/anita-mu-ngaanye-okunnyonnyolwa-obuzibu/]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4egrxm33t1nd2y5pocv4o132k7vou5h
Sarah Najjuma
0
7849
61214
60503
2026-07-11T16:37:27Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61214
wikitext
text/x-wiki
[[File:Najjuma Sarah.jpg|thumb|Najjuma Sarah]]
'''Sarah Najjuma''', mukyala munnabyabufuzi mu Uganda era nga musomesa mu bukugu bwe. Mubaka wa Palamenti mu Konsitityuwensi eye Nakaseke mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] akiikirira ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM). Yalondebwa ku kifo kino mu February wa 2016. Yadda mu bigere bya [[Rose Namayanja]], eyali akiikirira abakyala ba [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] eyaweereza okuva mu May 2006 – February 2016.
== Gyenvudde n'Okusoma kwe ==
Mu 1995, yamaliririza Pulayimale okuva mu Nalinya Lwantale Primary School. Mu 1996, yafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti eya Uganda Certificate of Education]] mu ssomero lya Nabisunsa Girls School. Mu 1998, yafuna satifikeeti ye [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|eya Uganda Advanced Certificate of Education]] ku ssomero lya Nabisunsa Girls School. Alina diguli esooka [[:en:Arts_in_education|mu by'enjigiriza]], okuva mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y'e Makerere]] ne Master of Arts mu by'enkulaakulana okuva mu [[:en:Nkumba_University|yunivasite y'e Nkumba]] . Mu 2011, yafuna diguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu n’okuddukanya emirimu mu [[:en:Nkumba_University|yunivasite y’e Nkumba]] .
== Emirimu ==
Wakati wa 2004 ne 2005, yakola ng’akulira enkulaakulana y’ekitundu, Gavumenti ez’ebitundu [[Luweero (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Luweero]] .
Okuva mu 2005 okutuuka mu 2007, yali akulira enkulaakulana y’abantu mu Gavumenti ez’ebitundu [[Nakaseke (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Nakaseke]] .
Okuva mu 2007 okutuuka mu 2015, yaliko Senior Community Development Officer, Gavumenti ez’ebitundu mu Disitulikiti y’e Nakaseke.
Okuva mu 2016 n’okutuusa kati, mubaka wa palamenti.
== Obulamu bwe ==
Najjuma mufumbo era akulidde ku musingi ogw'obusiraamu. Ayagala nnyo okubaka era ayagala nnyo okuguzannya mu biseera bye eby’eddembe.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
f547yeqkuiwpa6nun5863lgeg4w33nw
Agnes Taaka
0
7850
61474
59427
2026-07-11T17:04:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61474
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agnes Taaka''' amanyiddwa nga '''Taaka Agnes Wejuli''' eyazaalibwa nga 3 Ogwokuna mu 1980, Munnayuganda munnabyabufuzi, akola ku nsonga z'abantu ezitali zimu era omubaka wa palamenti. Yali mubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti y'e Bugiri]]. Yaweereza mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda, ey'ekkumu n'ey'ekkumineemu nga [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]]. Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":02">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210615090725/https://uganda.ohchr.org/Story/Details/11 |url-status=dead }}</ref> Yali Mubaka wa Paalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Bugiri okuva 2021 okutuuka mu 2026 oluvannyuma lw'okulangirirwa ng'omuwanguzi mu kulonda kwa bonna okwa pulezidenti n'ababaka ba Paalamenti mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|title=Agnes Taaka Wejuli Archives|url=https://www.independent.co.ug/tag/agnes-taaka-wejuli/|access-date=2021-03-26|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref> Yawangulwa munne Namatende Eunice mu kamyufu ka NRM mu 2025.<ref>{{Cite web |date=2026-01-24|title=Busoga teachers win MP seats after four attempts|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542|access-date=2026-04-22|website=Monitor|language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Agnes Taaka yazaalibwa nga 3 Ogwokuna 1980. Yamaliriza ebigezo by'Ekyomusanvu ku Kigulu Girls Primary school mu 1992 oluvannyuma nadda ku Bukoyo Senior Secondary School gyeyamaliririza Siniya Eyookuna naafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] mu 1996. Mu 1999, Agnes yayingira esomero lya Iganga Senior Secondary School gye yamaliririza Siniya Eyoomukaaga era naafua satifikeeti ya[[Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE). Yafuna diguli esooka mu ssomo lya Arts in Social Science okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2004. Okugatta ku eyo, mu 2007 yagenda okweyongerayo n'emisomo era naafuna satifikeeti mu Mateeka (Administrative Officers Law Course) okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]], Kampala. <ref name=":0">{{Cite web|title=Parliament of Uganda|url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170|access-date=2021-03-26|website=www.parliament.go.ug}}</ref> Mufumbo.
== Emirimu gye nga tannayingira byabufuzi ==
Wakati wa 2006 ne 2014, Agnes yali akola ng'akulaakulanya ebitundu eby'enjawulo mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Bugiri, nga oluvannyuma baamukuza nebamufuula akulira okukulaakulanya ebitundu mu Bugiri Town Council gyeyakolera okuva mu 2014 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2012, yaweebwa eky'okukulira munisipaali za gavumenti z'ebitundu bya Disitulikiti ye Bugiri.<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=170</ref> Y'akulembera ekitongole kya Taaka Agnes Wejuli Development Foundation.<ref>{{Cite web|title=Taaka Agnes - 2021 General Election - Visible Polls|url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/taaka-agnes-10152/|access-date=2021-03-26|website=visiblepolls.org|language=en}}</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Okuva mu 2016 okutuuka kati, awereza nga omubaka wa Paalamenti omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Bugiri.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Members of UWOPA of 10th Parliament {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ng'omubaka wa Paalamenti, mu Paalamenti ya Uganda, Agnes aweereza ne ku kakiiko k'ebyobulimi. Asinga kwagala kuzannya muzannyo gwa kubaka n'okuzina amazina, nga kuno kw'ateeka n'okwagala okulondoola amaka agali mu mbeera embi, ebibiina mu bitundu wamu n'abavubuka.<ref name=":1" /> Yeegatta ku kibiina ekigatta abakyala abali mu palamenti (UWOPA), mu Palamenti ey'ekkumi.<ref>{{Cite web |title=Uwopa Round Table Committees {{!}} Uganda Women Parliamentary Association |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |archive-date=2021-04-18 |access-date=2021-03-26 |website=uwopa.or.ug}}</ref>Ku kakiiko ka Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA) aweereza ku kakiiko k'etteeka ly'ebyemirimu n'ebyenfuna akali awamu n'akadukanya embeera z'ebitundu mu ngeri y'okulaba nga bisala amagezi okulaba nga batuuka ku ntegeka ennya ezitereddwawo.<ref>https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[Disitulikiti y'e Bugiri]]
* [[Ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement]]
* [[Omubaka wa Palamenti]]
* [[Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://twitter.com/AgnesTaaka Agnes Taaka on Twitter]
* [https://www.facebook.com/taaka.agnes.1 Agnes Taaka on Facebook]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi aba NRM]]
[[Category:Ba mmemba ba Palamenti Eyekkumineemu]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikti y'e Bugiri]]
[[Category:Abantu abaasomerako ku Ttendekero ly'e Makerere]]
[[Category:Bannayuganda abakazi bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
49gwghgrc9awgs7rquekdql2ib69a2v
Florence Akiiki Asiimwe
0
7851
61134
56138
2026-07-11T16:32:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61134
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Florence Akiiki Asiimwe (eyazallibwa mu mwaka gwa 1980) mubaka omukyala omulonde akiikirira ddisitulikiti ya Masindi mu lukiiko lw'eggwanga (Uganda) olw'ekkuminoolulumu. Muyigisa ku ssettendekero ate era munnabyabufuzi wansi w'ekibiina ekirimu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]<ref>{{Cite web |url=https://ulii.org/ug/judgment/hc-criminal-division-uganda/2002/11 |title=Archive copy |access-date=2021-03-28 |archive-date=2021-04-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210422223325/https://ulii.org/ug/judgment/hc-criminal-division-uganda/2002/11 |url-status=dead }}</ref>.
== Okusoma kwe n'ebimukwatako ==
Asiimwe Florence Akiiki yazaalibwa ku kyalo ekimanyiddwa nga Namasenene village mu ddisitulikiti ya Luweero. Alina PhD mu Sociology gye yafunira ku [[:en:University_of_Cape_Town|University of Cape Town]], Master of Arts in Development Studies gye yafunira ku [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Wikipedia:New_user_landing_page&page=Institute+of+Social+Studies+from+The+Hague%2C+Netherlands Institute of Social Studies mu Hague, Netherlands] ate era ng'alina obukugu mu kuteekerateekera ebibuga, okukomya obutabanguko n'okuzimba enkolaganamu bantu..Muyigisa mu Department of Sociology (Makerere University), muyigisa ow'akaseera obuseera ku University of Western Cape ate era nga munoonyereza ku Kyoto University<ref name=":0">https://gh-f.org/</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://chuss.mak.ac.ug/directory/staff/akiiki-asiimwe-florence |access-date=2021-03-28 |archive-date=2022-07-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220702114246/https://chuss.mak.ac.ug/directory/staff/akiiki-asiimwe-florence |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.semanticscholar.org/author/Florence-Akiiki-Asiimwe/79652956</ref>.
== Ebyobufuzi n'emirimu gy'akoze ==
Yakulirako Rotary Club of Makerere Rainbow, aweereza nga mminisita w'embeera z'abantu mu bwakabaka bwa Bunyoro Kitara ate era ng'aweerezzaako nga munnakakiiko akaddukanya essomero lya Mary Reparatrix Secondly School ne Bombo Secondary School.
== Ebijulizo ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
fr4lc0cabut9nvwacm8uy0nanfrfd0h
Dorcus Acen
0
7852
61333
59006
2026-07-11T16:44:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61333
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Dorcus Acen''', abasinga gwe bamanyi nga '''Dorcas Acen''', munnabyabufuzi, [[:en:Uganda|Munnayuganda]] akiikirira abakyala ba [[:en:Alebtong_District|Disitulikiti ya Alebtong]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi n'emu.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/30-women-line-up-for-9-lango-woman-mp-seats-1899912</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/alebtong-nrm-chairperson-faces-dismissal-for-supporting-go-foward-independent-candidates</ref> Yeesimbawo ku ky'Omukyala omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] owa [[:en:Alebtong_District|Disitulikiti ya Alebtong]] ey'ekumi nga [[:en:Independent_politician|munabyabufuzi eyali talina kibiina kyagiddemu]].
Mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa 2021]], Dorcus Acen yali yeekuusa ku kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Mu biseera byeyakolerau kakuyege w'okunoonya obululu, yawaayo ambyuleensi bbiri mu Disitulikiti gyebamuzaala okuyamba okwanguya ensonga z'abalwadde ababeera balina okutwalibwa mu malwaliro nga tebalinda, ssaako n'okwanguya ensonga [[:en:COVID-19_pandemic_in_Uganda|y'okulwanyisa obutasaasaana bwa kirwadde kya]] [[:en:COVID-19_pandemic_in_Uganda|COVID-19]].<ref name=":1">https://web.archive.org/web/20210302171529/https://tndnewsug.com/2020/05/15/alebtong-rdc-retracts-commands-that-were-to-be-misconstrued/</ref> Yawa abantu nadala abatesobola akawunga n'ebinjanjalo mu Disitulikiti, abaala obulamu nga bugotanyiziddwa omugalo olwali gwongeddwako, n'engeri endala pulezidenti zeyali ataddewo okulwanyisa ekirwadde kya COVID-19 okwetoloola eggwanga lyonna.<ref name=":1" /> Mu kulonda kwa Uganda okwa bonna mu 2021, Acen yalondebwa ng'oubaka omukyala owa [[:en:Alebtong_District|Disitulikiti ya]] [[:en:Alebtong_District|Alebtong]].<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/acen-dorcus-10110/</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=NXPo4fLbjeA</ref> Mu Paalamenti eyekumineemu, awereza ku kakiika k'ekikula ky'abantu, emirimu n'enkulakulana y'ebitundu.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-gender-labour-and-social-development/</ref>
== Emirimu gye ==
Yakolako ku GBV Prevention Network ng'omuntu eyali alwanyisa [[:en:Sexual_violence|obutabanguko obuva kunsonga z'okwegata]] wamu n'obutabanguko obuleeta okutulugunya abakyala.<ref>https://web.archive.org/web/20210304152045/https://preventgbvafrica.org/member/dorcas-acen/</ref> Mu 2018, yakolako ng'omuwabuzi w'alwanirira ekikula ky'abantu n'okukikuuma mu kitongole kya [[:en:Care_International|CARE International]] mu [[:en:South_Sudan|South Sudan]], gyeyali avunaanyizibwa kuntambula za pulogulaamu z'ekikula ky'abantu n'okukikuuma.<ref>{{Cite web |url=https://insights.careinternational.org.uk/development-blog/author/915-dorcasacen |title=Archive copy |access-date=2021-03-28 |archive-date=2022-10-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221020155851/https://insights.careinternational.org.uk/development-blog/author/915-dorcasacen |url-status=dead }}</ref><ref>https://covid19.alnap.org/help-library/covid-19-magnifying-gender-inequalities</ref>
== Laba nebino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abali mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya National Resistance Movement]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Alebtong_District|Disitulikiti ya Alebtong]]
* [[:en:Member_of_parliament|Ababaka ba Paalamenti]]
* [[:en:Independent_politician|Banabyabufuzi abatalina bibiina byabufuzi]]
== Laba na bino ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda.]
* [https://ug.linkedin.com/in/dorcas-acen-3b465b53 Dorcus Acen on Linkedin]
* [https://www.facebook.com/dorcas.acen.9 Dorcus Acen on Facebook]
* [https://twitter.com/tabithadoc?lang=en Acen Dorcus on Twitter]
* [https://web.archive.org/web/20250222113605/https://lirasqoop.com/lango-members-of-parliament-2021-2026/ Lango Members of Parliament 2021-2026.]
* [https://www.humanitarianresponse.info/sites/www.humanitarianresponse.info/files/documents/files/gbv_sub_cluster_focal_persons_for_gbv_mainstreaming_updated_7th_dec_2017.pdf GBV Sub cluster Focal Person for GBV mainstreaming in different clusters]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
7aq449ipr50pssibmevxu35tuqqwxk9
Anna Ebaju Adeke
0
7856
61395
53743
2026-07-11T16:45:42Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61395
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anna Ebaju Adeke''' yazaalibwa 27 Ogwekkuminogumu 1991. [[:en:Uganda|Munnayuganda]],[[:en:Lawyer|munnamateeka]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] .
Mu kiseera kino ye [[:en:Parliament_of_Uganda|Mubaka mu Paalamenti]] owa [[:en:Soroti_District|Disitulikiti y’e Soroti]] mu Paalamenti [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|ey’ekkuminemu]] (2021–2026).<ref>{{Cite web |url=https://kampalapost.com/news/anna-adeke-battle-osegge-soroti-woman-seat-heated-2021-race |title=Archive copy |access-date=2025-10-30 |archive-date=2025-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250222174021/https://kampalapost.com/news/anna-adeke-battle-osegge-soroti-woman-seat-heated-2021-race |url-status=dead }}</ref> <ref name="2R">{{cite web |author=David Mujuni |date=20 January 2021 |title=Former Makerere Guild President Adeke Anna Ebaju Wins Soroti Woman MP Seat |url=https://campusbee.ug/news/former-makerere-guild-president-adeke-anna-ebaju-wins-soroti-woman-mp-seat/ |access-date=7 August 2021 |work=Campusbee Uganda |place=Kampala, Uganda}}</ref> Yaliko omukiise wa Paalamenti mu kifo eky’abavubuka abakyala mu ggwanga mu Paalamenti ey’ekkumi (2016–2021).<ref name="3R2">http://www.monitor.co.ug/News/National/Adeke-wins-National-Female-Youth-MP-elections/688334-3107114-1ldpe1/index.html</ref> <ref name="4R">{{cite web |author=IYLA |date=March 2016 |title=Hon. Anna Adeke Ebaju, National Female Youth Member of Parliament |url=http://www.iyla.info/adeke-2016 |access-date=8 November 2017 |work=International Young Leaders Assembly (IYLA) |location=Washington, DC |archive-date=20 November 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181120015115/https://www.iyla.info/adeke-2016 |url-status=dead }}</ref><ref name="5R">{{Cite web |author=Patricia Lindrio |date=1 February 2017 |title=Ugandan Women Often Avoid Political Posts, But One 25-Year-Old Arises as a Superstar |url=https://globalpressjournal.com/africa/uganda/ugandan-women-often-avoid-political-posts-one-25-year-old-arises-superstar/ |access-date=7 August 2021 |work=Global Press Journal}}</ref>Yaweerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti wa [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] mu bitundu by’Obuvanjuba.<ref>{{cite web |last=Segawa |first=Nixon |date=13 September 2021 |title=Lukwago, Adeke Swear in to Serve as FDC Deputy Presidents |url=https://www.softpower.ug/lukwago-adeke-swear-in-to-serve-as-fdc-deputy-presidents/ |accessdate=13 September 2021 |publisher=softpower.ug}}</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Adeke yasomera ku Our Lady of Good Counsel Gayaza ku [[:en:O'_Level|Siniya ey'okuna]] n'oluvannyuma ku St Marys SS Kitende n'agenda mu [[:en:A'_Level|Siniya ey'omukaaga]].<ref name="6R2">{{cite web |author=POUG |date=7 November 2017 |title=Parliament of Uganda Members Of The 10th Parliament: Adeke Anna Ebaju |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=370 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181120015211/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=370 |archive-date=20 November 2018 |access-date=7 November 2017 |work=[[Parliament of Uganda]] (POUG) |place=Kampala}}</ref> Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli mu mateeka]] okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] ne [[:en:Postgraduate_Diploma_in_Legal_Practice|diguli ey'ennyongereza mu by'amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]].<ref name="2R" /> <ref name="6R2" /> Nga 17 Ogwokutaano 2021, Adeke yatikkirwa [[:en:Master_of_Laws|diguli ey'okubiri mu mateeka]] okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], ku lunaku lwe lumu lwe yalayira ng’omubaka wa Paalamenti ya Uganda ey’ekkuminemu (2021–2026).<ref name="7R">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/double-win-for-sworn-in-mp-adeke-as-she-graduates-with-master-s-degree-in-law-3403480</ref>
== Emirimu ==
Okuva mu 2013 okutuuka mu 2014, Adeke yaweerezaako nga akulira abayizi [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], yeesimbawo n’awangula ng'ali mu kibiina ky’eby'obufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]]. <ref name="8R">https://www.redpepper.co.ug/why-mak-picked-adeke-for-president/</ref> Okuva mu 2015, bwe yamaliriza emisomo gye egy’amateeka, yaweebwa ekifo mu kibiina ky'abannamateeka ekiyitibwa Uganda Bar. Akola nga munamateeka mu M&K Advocates, mu Kampala.<ref name="9R">{{cite web |author=Dickens H Okello |date=2 January 2019 |title=Anna Adeke Elected Chairperson Parliament Youth Forum |url=https://chimpreports.com/anna-adeke-elected-chairperson-parliament-youth-forum/ |access-date=7 August 2021 |work=ChimpReports.com |location=Kampala, Uganda}}</ref>
Mu Gwokusatu 2016, Adeke yalondebwa nga omubaka omukyala ow'abawala mu ggwanga mu kulonda kw’eggwanga okwakolebwa mu kibuga [[:en:Hoima|Hoima]] e Bugwanjuba bwa Uganda . Mu kulonda kw’eggwanga, yeesimbawo nga talina kibiina.<ref name="3R2" /> Ng’omubaka wa Paalamenti, alwanirira okwawulwa kwa [[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|minisitule y’ekikula ky’abantu, abakozi, abavubuka n’enkulaakulana y’embeera z’abantu]], okutondawo minisitule y’abavubuka ey'etongodde. Era akola kampeyini z’okwongera ku nsimbi eziweebwa enkiiko z’abavubuka ku mitendera egy'enjawulo egy'eggwanga..<ref name="3R2" />Yali mmemba ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga, mu Paalamenti ey’ekkumi.<ref name="6R2" />
Mu 2019, Adeke yalondebwa ku bwa Ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti akavunanyizibwa ku nsonga z'abavubuka aka Uganda parliamentary Forum on Youth Affairs. Era yaliko minisita w’ekisiikirize avunaanyizibwa ku nsonga z’abavubuka n’abaana, era mmemba w’ekibiina ky'abakyala ekya Uganda women parliamentary association (UWOPA), mu Paalamenti ey’ekkumi (2016 - 2021).<ref name="6R2" />
[[File:Anna Ebaju Adeke.jpg|left|thumb|Anna Ebaju Adeke]]
== Emirimu emirala ==
Adeke yalabikira mu lupapula lwa ''[[:en:Vogue_Italia|Vogue Italia]]'' mu Gwomwenda 2017.<ref name="Vog2">{{Cite web |url=http://www.vogue.it/en/news/daily-news/2016/09/12/adeke-anna-abaju-uganda-byron-lars-beauty-mark/ |title=Archive copy |access-date=2025-10-30 |archive-date=2025-01-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250123231909/https://www.vogue.it/en/news/daily-news/2016/09/12/adeke-anna-abaju-uganda-byron-lars-beauty-mark/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gwokusatu 2017, ''The Ugandan Magazine'' yamuwandiikako mu "bakyala 10 abasinga amaanyi mu by'obufuzi bya Uganda mu 2017.<ref>http://theugandan.com.ug/list-of-the-10-most-powerful-women-in-ugandan-politics-today/</ref> Mukatoliki.<ref name="Vog2" /> Era ayagala nnyo ensonga z'ekikula ky'abantu n'abakyala<ref>{{Cite web |last=africanfeminism |date=2018-07-11 |title=WOMEN AND TAX- By Hon. Adeke Anna Ebaju |url=https://africanfeminism.com/women-and-tax-by-hon-adeke-anna-ebaju-national-female-youth-member-of-ugandan-parliament/ |access-date=2021-04-01 |website=African Feminism (AF) |language=en-US}}</ref><ref name=":02">{{Cite web |last=murami |date=2020-01-16 |title=MPs endorse campaign against sexual harassment |url=https://www.parliament.go.ug/news/3960/mps-endorse-campaign-against-sexual-harassment |access-date=2021-04-01 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> era avumirira okukabasanya<ref>{{Cite web |last=Ssali |first=Godfrey |date=2018-04-14 |title=Uganda Parliament to probe sexual abuse in schools |url=https://www.independent.co.ug/uganda-parliament-to-probe-sexual-abuse-in-schools/ |access-date=2021-04-01 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref name=":02" /><ref>{{Cite web |date=2019-05-23 |title=UPFYA chairperson leads group of women activists to petition Rt. Hon. Speaker Rebecca Kadaga on sexual harassment at the workplace |url=https://www.upfya.or.ug/2019/05/upfya-chairperson-leads-a-group-of-women-activists-to-petition-rt-hon-speaker-rebecca-kadaga-on-sexual-harassment-at-workplace/ |access-date=2021-04-01 |website=UPFYA |language=en-US}}</ref> era abilwanisa nnyo,era akubiriza abakyala n'abantu bonna okwogera ku bibi ebiri mu kutulugunyizibwa,okutulugunyizibwa n'okukirwanyisa.<ref>{{Cite web |last=Nakatudde |first=Olive |title=Parliament Committee to Investigate Sexual Abuse in Schools |url=http://ugandaradionetwork.com/story/parliament-committee-to-investigate-sexual-abuse-in-schools |access-date=2021-04-01 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Ono era yavaayo n'ayogera oluvannyuma lwa mubaka munne mu Paalamenti bwe yagezaako okumukabasanya ng'ali mu lugendo lwe ebweru w’eggwanga.<ref>{{Cite web |date=2021-03-10 |title=MP Anna Adeke Accuses Male Colleague of Sexual Harassment on Trip |url=https://www.vanguardnews.ug/mp-anna-adeke-accuses-male-colleague-of-sexual-harassment-on-trip/ |access-date=2021-04-01 |website=Vanguard News |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |date=10 March 2021 |title=MP Adeke claims colleague sexually harassed her on trip |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mp-adeke-claims-colleague-sexually-harassed-her-on-trip--3318106 |access-date=2021-04-01 |website=Daily Monitor |language=en |archive-date=2021-03-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210318134354/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mp-adeke-claims-colleague-sexually-harassed-her-on-trip--3318106 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-03-10 |title=Soroti MP Adeke Raises Claims of Sexual Harassment from Fellow MP |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/03/10/soroti-mp-adeke-raises-claims-of-sexual-harassment-from-fellow-mp/ |access-date=2021-04-01 |website=Daily Express News |language=en-US}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [https://www.howwe.biz/news/celebrity/10995/adeke-is-new-national-female-youth-mp Anne Adeke Awangudde Akalulu Ka Palamenti Y'abavubuka Abakyala mu Ggwanga]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
h7cdptc317a077rmng711b91bq3g120
Idah Nantaba
0
7857
61828
48100
2026-07-11T17:45:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61828
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nantaba Idah Erios.jpg|thumb|Nantaba Idah Erio]]
'''Ida Erios Nantaba''' munabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda]]. Yeeyali [[:en:Ministry_of_Information_and_Communications_Technology_(Uganda)|Minisita Omubeezi mu Minisitule ya Uganda evunaanyizibwa ku by'obubaka n'eby'empulizigana]]. Yatekebwa mu kifo kino nga 6 mu Gwomukaaga mu 2016.<ref name="New">https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Nga tanatuuka ku ekyo, okuva 15 Ogwomunaana mu 2012 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, yeeyali [[:en:Ministry_of_Lands,_Housing_and_Urban_Development_(Uganda)|Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'ettaka]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>https://web.archive.org/web/20120816010806/http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni+reshuffles+Cabinet++makes+marginal+changes/-/688334/1480036/-/jh8op4/-/index.html</ref> Nantaba era ye Mubaka wa Paalamenti omukyala eyalondebwa okukiikirira [[:en:Kayunga_District|konsitituweensi ya Disitulikiti y'e Kayunga]].<ref name="Profile"/>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y'e Kayunga]] nga 20 Ogwekumineebiri mu 1979.<ref name="Profile"/> Kitaawe yafa mu 1984 nebamulekera maama we eyamulabirira ng'ali wamu ne muganda we omulenzi Samuel Kabenge Bamulumbye eyali omusika wa kitaabwe. Yasomera ku Ndeeba Primary School mu Disitulikiti y'e Kayunga okuva mu 1986 okutuuka mu 1992, gyeyatuulira P7. Wabula, maama we ne mukulu we tebaalina ssente zimala kusobola kumutwala ku somero lya siniya nuungu, era weyeegatira ku Ndeeba Senior [[:en:Secondary_school|Secondary School]] gyeyasomera S1 mu 1993. Yasenguka n'agenda okubeera ne mwanyina eyali mukulu we ng'asinganibwa ku kyalo kyebayita Kisoga era mu Disitulikiti y'e [[:en:Kayunga_District|Kayunga]]. Banakyali e [[:en:Kisoga,_Mukono|Kisoga]] bajukira nga mwanyina bweyali amutwalira ku [[:en:Bicycle|kagaali]] ng'amutwala kusomeronga bavugawo kiromita 14 za mayiro 8.7okuva ewaka waabwe buli lunaki. Mu 1994, maama wa Nantaba yafuna kussente n'amugya kusomero lya Ndeeba SSS okumutwala ku Katikamu SDA SSS gyeyasomera okuva mu S2 okutuuka mu S4 gyeyagimalira. Yaweebwa ekifo ku [[:en:Mukono_Town|Mukono]] Town Academy gyeyasomera S6, ng'eno yagimaliriza mu Gwokuminoogumu mu 1998. Nga 26 Ogwomwenda mu 1999, Nantaba yagenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], okusoma Diguli mu by'obulambuzi. Yayongerako n'okusoma kw'abayizi okw'okubiri mu kunoonyereza ku pulojekiti eyali ku ddagala erigibwa mu birime mungeri y'okusikiriza abalambuzi: n'esira yali wakuliteeka kuterekero ly'ebisolo erya Uganda Wildlife Educational Center (UWEC), eyali erondoolwa Omukenkufu J. B. Nyakaana. Nantaba alina Diguli mu By'obulambuzi, gyeyafuna mu 2003 ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]].<ref name="Profile" /><ref>http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Who-is-idah-Nantaba-/691232-1538642-item-00-94bjikz/index.html</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 2003, oluvannyuma lw'okutikirwa okuva e Makerere, Yakolako nga avunaanyizibwa ku by'obulambuzi ne kampuni ya Pearl of Africa Tours and Travel Limited. Yalekulira omulimu guno mu 2003 nga agwaako.Kuntandikwa ya 2005, yawereza ku kakiio [[:en:Board_of_directors|k'abakulu abadukanya emirimu]] mu kampuni ya Jordan Laboratories Limited, eyali ekola mu by'okufulumya ebyuma ebukuba [[:en:Photography|ebifanannyi]] n'okukola ebiwandiiko. Mu 2010, yeegata ku [[:en:Politics|by'obufuzi]] nga yeesibawo ku [[:en:Kayunga_District|ky'omukyala eyalin agenda okukiikirira Konsitituweensi ya Disitulikiti y'e Kayunga]]. Yawangula akamyuufu k'ekibiina kya NRM oluvannyuma lw'okuwangula eyali mu kifo kino, Florence Naiga. Mu 2011, yalondebwa mukaseera k'okulonda kwa bonna.<ref name="Profile">https://web.archive.org/web/20190301013451/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=249</ref> Mu kukola [[:en:Cabinet_reshuffle|enkyuka kyuka mu Kabineeti]] nga 15 Ogwomunaana mu 2012, yaweebwa eky'okubeera Minisita Omubeezi Ow'eby'ettaka,<ref>https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/full-uganda-cabinet-list-as-of-15th-august-2012/10151137578009078</ref> ng'adira [[:en:Sarah_Opendi_Achieng|Sarah Opendi Achieng]]<nowiki/>mu bigere.<ref name="Profile" /> Oluvannyuma lwa wiiki empaanvu ez'okuwuliriza, akakiiko akakola ku by'okuwa ebifo mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti,]] kaamukakasa mu kifo kino nga 23 Ogwomwenda mu 2012.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/636721-appointments-committee-rescinds-position-on-nantaba.html</ref>
=== Okuva 2015 okutuuka kati ===
Mukaseera k'okulonda ababaka ba Paalamenti mu 2016, Nantaba yawangulwa bwebaali mu kamyuufu akaategekebwa ab'ekibiina kye ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM), mu kaseera ako .<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kayunga-top-leaders-lose-NRM-primary-elections/688334-2919810-hba29x/index.html |access-date=2023-10-15 |archive-date=2016-10-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161021002208/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kayunga-top-leaders-lose-NRM-primary-elections/688334-2919810-hba29x/index.html |url-status=dead }}</ref> Yalekulira ekibiina kino, nga abalumiriza okubeera nga baakwata mu bululu buno obw'akamyuufu,<ref>http://mobile.monitor.co.ug/News/Lands-State-minister--floored-in-Kayunga--quits-NRM/2466686-2879714-format-xhtml-l6oxcoz/index.html</ref> nga bweyalabula mu kusooka.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/news-headlines/39578-nantaba-warns-nrm-over-2016 |access-date=2024-03-29 |archive-date=2016-10-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161021004030/http://www.observer.ug/news-headlines/39578-nantaba-warns-nrm-over-2016 |url-status=dead }}</ref> Mu kaseera k'okulonda kwa bonna nga 18 Ogwokubiri mu 2016, Nantaba, eyeesimbawo nga atalina kibiina , yafuna obululu 86,057 n'asinga Ruth Nakacwa, eyali afunye obululu 13,184.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Minister-Nantaba-trounces-NRM-candidate-/688334-3084210-pcp7mcz/index.html</ref> Wadde nga yali yalekulira ekibiina kya NRM, yaweebwa eky'okubeera Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku tekinologiya obubaka n'eby'empuliziganya nga 6 Ogwomukaaga mu 2016.<ref name="New"/>
Nga 24 Ogwokusatu mu 2019, Nantaba yeenyiira munsonga emu eyavirako omuntu ataalina musango okutekebwaako enpiing, era poliisi ya Uganda nemukuba esasi n'afa.<ref name=":0">https://mobile.monitor.co.ug/News/Mourners-curse-Nantaba-police-Ssebulime-murder/2466686-5045384-format-xhtml-qqegtj/index.html</ref><ref name=":1">{{Cite news|title=Murder by police in Uganda|date=2 April 2019|work=Africa Insiders' Newsletter by African Arguments}}</ref> Nantaba yali ateebereza mu bukyamu nti omusajja ono, Ronald Ssebulime, yali abagoberera ng'ali ku piki piki mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y'e Kayunga]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Oluvannyuma lw'okumugoberera, n'okumuzuula, Ssebulime yakatibwa, nebamuteeka kunpiingu, omusirikale n'amukuba amasasi gamirundi ebbiri mu kifuba.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Abakungu bagezaako okubikirira ensonga eno, nga bagamba baali bagezaako kwewala butemu.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Wabula oluvannyuma lw'okukola okunoonyereza, poliisi yafulumya ekiwandiiko nga kigamba omusirikale yeeyali avunaanyizibwa.<ref name=":1" /><ref>https://www.upf.go.ug/police-corrects-narrative-on-incident-of-murder/</ref>
Aidah Nantaba simukyala mufumbo. Akiririza mu ddiini yaba [[:en:Seventh-day_Adventist|Adiventi.]] Atuula mu Paalamenti eyekumi okuva mu 2016 okutuuka mu 2021 nga omubaka atalina kibiina kyeyagiramu.Awereza ku bukiiko bwa Paalementi obw'enjawulo nga:<ref name="Profile"/>
* Akakiiko akadukanya eby'obulambuzi, obusuubuzi n'amakolero
* Akakiiko akalwanyisa obulwadde bwa siriimu n'akawuka kamukenenya wamu n'ensonga ezekuusa ko
== Laba ne bino ==
* [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y'e Kayunga]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyekumi]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Ku mikutu gya yintaneeti egya Paalamenti ya Uganda]
* [http://4.bp.blogspot.com/-jQA3ZmoegHg/UIerJ6XRsKI/AAAAAAAAArw/QN5KtHxrKq0/s1600/Nantaba.png Ekifannanyi kya Aidah Nantaba mu 2012]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
n1bvsdyaz75j7i3iw1pnm36tzf1qbad
Veronica Namaganda Nanyondo
0
7859
61793
48102
2026-07-11T17:44:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61793
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nanyondo Veronica Namaganda.jpg|thumb|Nanyondo Veronica Namaganda.jpg]]
'''Veronica Namaganda Nanyondo''' yazaalibwa nga 22 Ogwomusanvu mu 1986 nga munabyabufuzi Omunayuganda akiikirira [[:en:Bukomansimbi_District|Disitulikiti ye Bukomansimbi]]. Agwa mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP).<ref name=":0">https://www.parliament.go.ug/mp_database/rpt_mps.php</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nanyondo-veronica-namaganda-10178/</ref><ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/4a68af8c-c56c-41ed-b3af-7098791e5579/</ref> Nanyondo yatandika emirimu gye nga munabyabufuzi mu Gwekumineebiri mu 2015 wansi w'ekibiina kya Democratic Party(DP) abaamuwa tikiti oluvannyuma lw'okusikirizibwa muganda we Suzan Namaganda eyafa akabenje k'okuluguudo.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news/headlines/62674-2021-minister-nakiwala-raids-bukomansimbi |access-date=2021-04-03 |archive-date=2019-11-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191120153154/https://observer.ug/news/headlines/62674-2021-minister-nakiwala-raids-bukomansimbi |url-status=dead }}</ref> Nanyondo esaawa eno ye mukyala Omubaka akiikirira Disitulikiti ya [[:en:Bukomansimbi_District|Bukomansimbi]] nga yafuna obululu 23,815 ekyamutuusa kubuwanguzi.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/nanyondo-veronica-namaganda-282/</ref> Yalina ayagala okwesimbawo mu kifo ky'Omukyala Omubaka kubanga yali ayagala kwongereza kuzimba kuki muganda we kyeyali yatandika, ng'alowooza yeeyali omuntu omutuufu ow'okumudira mu bigere.<ref>https://observer.ug/education</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=K2OPjYn8hMo</ref>
== Okusoma kwe ==
Nanyondo yatuuka ebibuuzo bya P7 mu 1998 ku Kisojjo Primary School. Yeeyongerayo n'afuna ebaluwa ya S4 mu 2002 ku Mende Kalema Memorial S.S. Teyakoma awo, wabula yeeyongerayo n'afuna ebaluwa ya S6 mu 2004 ku St. Andrew [[:en:Kagwa|Kagwa]] S.S nga mu kusembayo yafuna Diguli mu Busomesa ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]].<ref name=":0" />
== Obumannyirivu mu mirimu ==
Nanyondo yatandika eby'emirimu mu 2010 ng'akola ng'akulira bakituunzi mu kampuni eyitibwa okutuuka mu 2011. Okuva mu 2011 okutuuka 2013, nga omusomesa ku St. John S.S e [[:en:Mukono_Town|Mukono]] nga essaawa eno akola ng'akulira eby'emirimu ku kampuni ya Ver Stationaries Limited .<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=255</ref> Mu biseera by'okulonda okusembyeyo, yategeka okulonda okwa wamu ne bane abala okuva mu kibiina kya NUP gyebafuunira bakyewagula okuva mu kibiina ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) gyebategereza poliisi ku lukiiko lwabwe era neebakiriza.<ref>https://www.independent.co.ug/police-disperse-nup-campaign-meeting-in-bukomansimbi-as-nrm-mobilizers-defect/</ref>
== Ebikwata ku famire ye ==
Nanyondo mulamu wa Fred Mukasa Mbidde omukiise mu Lukiiko olukola amateeka g'Omubuvanjuba bwa Afrika (East African Legislative Assembly) (EALA).<ref>http://parliamentwatch.ug/political-heirs-are-an-imminent-threat-to-ugandan-politics/</ref> Nanyondo ekitegeeza muganda w'omugenze Suzan Namaganda eyali mukyala wa Mukasa Mbidde.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/lifestyle/44404-romance-fashion-and-drama-as-mps-swear-in |access-date=2021-04-03 |archive-date=2023-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231015025807/https://observer.ug/lifestyle/44404-romance-fashion-and-drama-as-mps-swear-in |url-status=dead }}</ref>
== Byasinga okwenyigiramu ==
* Okugoberera ebigenda mu maaso mu ggwanga Following current affairs
* Okunoonyereza
* Okutendereza Mukama Katonda<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=255</ref>
=== Ebimusanyusa ===
* Okuyamba abali mu bwetaavu, bamulekwa ne banamwandu
* Okukola emirimu gyobwa nakyewa
* Okulwanirira eddembe ly'abantu<ref name=":1" />
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
tvemb233vu5epfnn9dvfawvouokyo32
Agnes Atim Apea
0
7862
61386
59428
2026-07-11T16:45:36Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61386
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agnes Atim Apea''' Munnayuganda [[:en:Social_entrepreneurship|omusuubuzi]] era munnabyabufuzi. Yatandikawo ekitongole kya Hope Development Initiative, era n'alondebwa mu pulogulaamu ya [[:en:BBC|BBC]] ey'[[:en:100_Women_(BBC)|''abakyala 100'']] mu 2017. Mu [[:en:Ugandan_general_election,_2021|kulonda bwa bonna okwa 2021]], yalondebwa ku ky'omubaka wa Palamenti ya Uganda okukiikirira abakyala mu [[:en:Amolatar_District|Disitulikiti y'e Amolatar]] ku lw'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/atim-agnes-apea-10116/</ref>
== Okusoma kwe n'emirimu ==
Apea alina [[:en:Doctor_of_Philosophy|Diguli eyookusatu]] mu by'enkulaakulana y'ensi yonna okuva mu [[:en:University_of_Reading|Yunivasite y'e Reading]] e Bunegreza, ne [[:en:Master's_degree|Diguli eyookubiri]] okuva ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] mu byenkulakulana.<ref name="ambass2">{{cite web |title=Agnes Atim Apea, PhD |url=http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd |accessdate=6 November 2017 |publisher=The Global Ambassadors Program |archive-date=26 October 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171026013806/http://www.global-ambassadors.org/people/agnes-atim-apea-phd |url-status=dead }}</ref>
Apea ye ssentebe w'akakiiko ka gavumenti z'ebitundu akavunaanyizibwa ku by'enfuna ng'era ye mutandisi era akulira ekitongole kya Hope Development Initiative,<ref name="columbia">http://www.humanrightscolumbia.org/node/8683</ref><ref>https://www.humanrightscolumbia.org/node/8683</ref> ekikulaakulanya okulima omuceere naddala mu bakyala abalimi mu bitundu eby<nowiki>'enjawulo mu Uganda. Kino kyamuvirako okumukazaako erya ''Maama muceere''</nowiki>.<ref name="vision">https://web.archive.org/web/20171107023410/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463285/ugandan-named-innovative-women-world</ref> Ekitongole kye kikungaanyiza [[:en:Agricultural_cooperative|ebibiina by'obwegasi eby'abalimi]] mu Uganda, nekibasindikiriza okufuna ekitundu tundu ekiwerako mu katale. Ng'oggyeko omuceere, Mu kwongereza ku muceere, ebibiina bino bikola na b'ensigo ezikola [[:en:Vegetable_oil|butto ava mu bimera]] n'ebiva mu [[:en:Casava|muwogo]].<ref name="ambass2" />
Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu Disitulikiti ya Amolatar mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]].
Mu 2017, yalondebwa mu pulogulaamu ya [[:en:BBC|BBC]] ey'[[:en:100_Women_(BBC)|abakyala e 100]].<ref>https://www.bbc.co.uk/news/world-41380265</ref><ref>https://www.vitalvoices.org/fellow/dr-agnes-apea-atim/</ref> Apea yakimannya bweyali agenze okwetaba mu lukungaana lwa African Grain Trade Summit olw'omulundi ogw'omusanvu olwali mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], nga bagamba yatumbula obwenkanya mu bitundu wamu n'okusomesa abakyala abato kwekumuteeka ku lukalala.<ref name="vision" />
Mu Palamenti ya Uganda eyekkumineemu, akola ng'omumyuka wa ssentebe ku kakiiko k'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/</ref><ref>http://ugandaradionetwork.com/story/mps-demand-allocation-of-funds-for-food-security</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka abali mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
8mn8ln2okwpr8wsmhi3d66vgqma6ujy
Betty Louke Chelain
0
7863
61752
54201
2026-07-11T17:39:38Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61752
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Betty Louke Chelain''' munabyabufuzi Omunayuganda ng'ate mukyala omubaka wa Paalamenti. Mu 2021, yalondebwa ku kyokukiikirira abakyala mu Paalamenti ku lwa Disitulikiti ya [[:en:Amudat_District|Amudat]].<ref>https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/</ref><ref>https://dailyexpress.co.ug/2021/01/19/full-list-mps-elected-in-uganda-2021/</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/chelain-betty-louke-10121/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/102566</ref>
Y'omu ku bali u kibiina kyebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/list-of-mps-who-have-been-declared-winners-so-far-3258198</ref> Mu Paalamenti eyekumineemu, awereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku byobulamu.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-health/</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyekumineemu.]]
* [[:en:Amudat_District|Disitulikiti ya Amudat.]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina kyo bufuzi ekya National Resistance Movement]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda.]]
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
{{DEFAULTSORT:Chelain, Betty Louke}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mbrvuqbcaglkegaoo45jqipmhy4dgrz
Susan Achola Engola
0
7864
61792
48105
2026-07-11T17:44:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61792
wikitext
text/x-wiki
'''Achola Suzan Engola''' munabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda]]. Mu 2011, yalondebwa okubeera Omubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]] akiikirira [[:en:Apac_District|Disitulikiti ya Apac]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/30-women-line-up-for-9-lango-woman-mp-seats-1899912</ref><ref>https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/</ref> Yaddamu [[:en:2021_Ugandan_general_election|n'alondebwa mu kalulu ka bonna aka 2021]], akategekebwa nga 14 Ogusooka mu 2021.
Y'omu kubali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/upc-performed-better-in-2021-polls-akena-3296320</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/achola-susan-engola-10132/</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]]
* [[:en:Uganda_People's_Congress|Ekibiina kye byobufuzi ekya Uganda People's Congress]]
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka ba Paalamenti]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Apac_District|Disitulikiti ya Apac]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
d4030r940ua7cf0a85k2twftht1t3te
Resty Nanteza
0
7865
61801
48106
2026-07-11T17:44:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61801
wikitext
text/x-wiki
'''Resty Nanteza''' munabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda]]. n'ogwokuwereza ku leediyo ya NBS mu kibuga ky'e Jinja nga nannyini yo yeeyaliko omubaka wa Paalamenti Hon Igeme Nathan Nabeta. Mu 2021, Yali yeesimbyeewo okubeera omukyala omukiise mu Paalamenti ku lwa Disitulikiti ya [[:en:Buikwe_District|Buikwe]] mu kalulu ka [[:en:2021_Ugandan_general_election|Uganda akabonna mu 2021]], oluvannyuma lw'okuwereza nga ssentebe wa munisipaali ya [[:en:Nyenga,_Uganda|Nyenga]].<ref name="Monitor">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-mp-losers-in-buganda-to-petition-court-3264292</ref> Yasobola okukungaanya obululu 41,561, n'alangirirwa okubeera nga yali awangudde ng'obudde bukyali kulukalala olwali lusooka.<ref name="UgandanWire">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://theugandanwire.com/2021/01/18/full-list-2021-winners-for-member-of-parliament-mp-positions-across-uganda/ |access-date=2021-04-04 |archive-date=2022-10-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221005214522/https://theugandanwire.com/2021/01/18/full-list-2021-winners-for-member-of-parliament-mp-positions-across-uganda/ |url-status=dead }}</ref>Wabula yawangulwa Diana Mutasingwa eyali owa [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] eyawangula akakulu kano ng'afunye obululu 43,215.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nanteza-resty-10170/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/nakapachu-gives-hope-to-the-helpless--4009554</ref> Nanteza yagenda mu kkooti ng'awakanya ebyava mukulonda kuno.<ref name="Monitor" /><ref>https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=342778</ref>
Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-supporters-dispersed-in-njeru-1877012</ref><ref name="UgandanWire" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]]
* [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Ekibiina kyebyobufuzi ekya Forum for Democratic Change]]
* [[:en:Buikwe_District|Disitulikiti ye Buikwe]]
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ye Uganda]]
== Ebujuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda.]
{{DEFAULTSORT:Nanteza, Resty}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
oprz3n4efzpdnmpkyqguuturka4g6z2
Agnes Nandutu
0
7867
61496
59431
2026-07-11T17:05:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61496
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agnes Nandutu''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnamawulire, munnabyabufuzi eyaliko Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga za Karamoja, ekifo ekyamugibwako Pulezidenti wa Uganda Yoweri Kaguta Museveni n'akikwasa Florence Namboozo Wamala Omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Sironko.<ref>{{Cite web|last=Mwarua|first=Douglas|date=2021-01-16|title=Journalists Joel Ssenyonyi, Agnes Nandutu and 3 others elected to parliament|url=https://www.tuko.co.ke/399970-uganda-elections-journalists-joel-ssenyonyi-agnes-nandutu-3-elected-parliament.html|access-date=2021-04-02|website=Tuko.co.ke - Kenya news.|language=en}}</ref> Mu 2020 yeenyigira mu kamyufu k'ekibiina kya National Resistance Movement <ref>{{Cite web|last=Masaba|first=Isaac|date=2020-07-24|title=NTV Uganda's Agnes Nandutu picks NRM nomination forms for Bududa Woman MP seat|url=https://pearltimes.co.ug/ntv-ugandas-agnes-nandutu-picks-nrm-nomination-forms-for-bududa-woman-mp-seat/|access-date=2021-04-02|website=The Pearl Times|language=en-US}}</ref>n'awangulwa eyali mu kifo kino Omubaka omukyala Justin Khainza,<ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2020/09/21/nrms-agnes-nandutu-says-the-poor-can-no-longer-win-an-election-in-uganda/ |title=Archive copy |access-date=2021-04-06 |archive-date=2021-06-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210602212305/https://www.matookerepublic.com/2020/09/21/nrms-agnes-nandutu-says-the-poor-can-no-longer-win-an-election-in-uganda/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web|date=2020-07-24|title=NTV journalist Agnes Nandutu picks NRM nomination forms|url=https://eagle.co.ug/2020/07/24/ntv-journalist-agnes-nandutu-picks-nrm-nomination-forms.html|access-date=2021-04-02|website=Eagle Online|language=en-GB}}</ref> naye mu kalulu ka bonna aka 2021, ng'avuganya nga talina kibiina, yalondebwa nga Omubaka Omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Bududa.<ref>{{cite web|author=Godfrey Lugaaju|title=Four journalists set to grace the 11th parliament|newspaper=PML Daily|date=18 January 2021|url=https://www.pmldaily.com/news/2021/01/four-journalists-set-to-grace-the-11th-parliament.html|access-date=21 February 2021}}</ref><ref>{{Cite web|date=2021-01-24|title=How Agnes Nandutu used journalism to build a career in politics|url=https://www.watchdoguganda.com/news/20210124/107872/how-agnes-nandutu-used-journalism-to-build-a-career-in-politics.html|access-date=2021-04-02|website=Watchdog Uganda|language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web|last=Updates|first=Grapevine|date=2021-01-21|title=How Journalist Agnes Nandutu Rose From 4th Spot In NRM Primaries To Claim 1st Position In Finals: The Incoming Bududa Woman MP's 'Spirits' Aided Her To Beat Her Opponent Point-Blank!|url=https://www.thegrapevine.co.ug/how-journalist-agnes-nandutu-rose-from-4th-spot-in-nrm-primaries-to-claim-1st-position-in-finals-the-incoming-bududa-woman-mps-spirits-aided-her-to-beat-her-opponent-point-blank/|access-date=2021-04-02|website=Grapevine News|language=en-US|archive-date=2021-06-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20210602212842/https://www.thegrapevine.co.ug/how-journalist-agnes-nandutu-rose-from-4th-spot-in-nrm-primaries-to-claim-1st-position-in-finals-the-incoming-bududa-woman-mps-spirits-aided-her-to-beat-her-opponent-point-blank/|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|title=From Newsroom to House Floor: How Journalists Performed in Last Week's Elections |url=https://chimpreports.com/from-newsroom-to-house-floor-how-journalists-performed-in-last-weeks-elections/ |access-date=2021-04-02 |website=ChimpReports |language=en-US|date=2021-01-19}}</ref>
== Obuto n'okusoma kwe ==
Nandutu yazaalibwa mu Disitulikiti y'e [[Bududa]] mu Uganda. Ono wa lubu lwa ggwanga ly'aBantu, ery'Abagisu. Nandutu yasomerako ku Bumwali primary school gye yatandikira okusoma, era nga eno gye yamaliririza P.7. Yayingira essomero lya Bbulo girls secondary,<ref>{{Cite web |author=<!--Staff writer(s); no by-line.-->|date=2022-09-16|title=Agnes Nandutu: Biography, Family and Husband|url=https://flashugnews.com/agnes-nandutu-biography-age-family-and-husband/|access-date=2026-04-11|website=Flash Uganda Media|language=English}}</ref> era yasomerako ne ku Uphill College e Mbuya nga eno gye yamaliririza siniya eyookuna n'eyoomukaaga lwakuba nti yagwa siniya eyoomukaaga era naagiddamu mu 2017<ref>{{Cite web |title=Hon. Agnes Nandutu- A woman who has risen from Grass to Grace|url=https://www.worldpulse.org/story/hon-agnes-nandutu-a-woman-who-has-risen-from-grass-to-grace-45122|access-date=2026-04-11|website=World Pulse|language=en}}</ref> mu kiseera ekyo yasomera ku Bubuulo Girls' Secondary School gye yava okugenda ku Blucheke secondary school gye yamaliriza siniya eyoomukaaga.<ref name=":02">{{Cite web|last=Nanziri|first=Doreen|title=Agnes Nandutu's tough childhood was worth it|url=https://observer.ug/lifestyle/66517-agnes-nandutu-s-tough-childhood-was-worth-it|access-date=2 April 2021|website=[[The Observer (Uganda)]]|date=10 September 2020|location=Kampala, Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 1997, yeegata ku mukutu gwa Radio Uganda ng'akola nga omusasi w'amawulire. Oluvannyuma, n'agenda okusoma Dipulooma mu Mawulire ku ttendekero lya Uganda Institute of Journalism and Media studies. Yakolako mu ''Daily Monitor'' ng'omusasi w'amawulire. Wakati wa 2002 ne 2008, Nandutu yakolako ku mukutu gwa leediyo ya Impact FM nga omusasi w'amawulire nga tannaba kwegatta ku mukutu gwa ttivi ogwa NTV Uganda.<ref name=":2">{{Cite web |title=Hon. Agnes Nandutu- A woman who has risen from Grass to Grace |url=https://www.worldpulse.org/story/hon-agnes-nandutu-a-woman-who-has-risen-from-grass-to-grace-45122 |access-date=2026-04-11 |website=World Pulse |language=en}}</ref> Yali mukugu mu kusaka amawulire g'ebyobufuzi ku mukutu gwa ttivi ya NTV Uganda. Nandutu yeeyali omukubiriza era sipiika wa NTV citizen debate, pulogulamu eyali ayitibwa "The People’s Parliament."<ref name="NTV">{{Cite web |url=https://www.ntv.co.ug/anchors/4521988-4521974-2acvmr/index.html |title=Archive copy |access-date=2021-04-06 |archive-date=2020-03-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200323170944/https://www.ntv.co.ug/anchors/4521988-4521974-2acvmr/index.html |url-status=dead }}</ref><ref name=":2" />Yaweereza nga pulezidenti w'ekibiina ekigatta Bannamawulire ku Palamenti okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.<ref>{{Cite web|date=2013-04-29|title=NTV's Agness Nanduttu Reelected UPPA President|url=https://chimpreports.com/9689-ntvs-agness-nanduttu-reelected-uppa-president/|access-date=2021-04-02|website=ChimpReports|language=en-US}}</ref> Y'awandiika n'okuttaanya pulogulaamu emannyiddwa ennyo ku mukutu gwa ttivi ya NTV Uganda eyitibwa Point Blank.<ref>{{Cite web|url=https://www.sqoop.co.ug/201201/four-one-one/i-am-agnes-nandutuuuuuuu.html|title=I am Agnes Nandutuuuuuuu – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos|last=Batte|first=Edgar R.|date=26 January 2012|language=en-US|access-date=2020-03-23}}</ref> Mu 2011, yafuna ekirabo kya ssekukkulu okuva mu ku ''The Observer'' olwa pulogulaamu ye ku mukutu gwa NTV eyitibwa, Point Blank.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=16399:christmas-gifts-from-the-observer-for-agnes-nandutu-lord-mayor- |access-date=2021-04-06 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017080935/https://www.observer.ug/component/content/article?id=16399:christmas-gifts-from-the-observer-for-agnes-nandutu-lord-mayor- |url-status=dead }}</ref><ref>{{Citation|title=Everyday Life: Agnes Nandutu on life and journalism|date=5 June 2015|url=https://www.youtube.com/watch?v=z-Yd8BuekXU|language=en|access-date=2021-04-02}}</ref>
== Emisango gye mu b'amateeka ==
Mu kiseera kye ng’omubaka wa Palamenti mu Disitulikiti y’e Bududa, Nandutu era yaweerezaako nga Minisita w’eggwanga ow’ensonga z'e Karamoja okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. Nga 19 Gwokuna 2023, emivuyo gy’amabaati g'e [[Karamoja]] gyatuuka mu bantu, ne kizuulwa nti wakati w'Ogwokuna n'Ogwokutaano 2022, yali afunye amabaati agaali gakola ekitundu ku nsimbi ez’okugatta ku buwumbi bwa Shs39.94 okuva mu ofiisi ya Ssaabaminisita.<ref>{{Cite web|last=Omara|first=Geoffrey|date=2026-04-10|title=Iron Sheet Theft: Nandutu Sentenced to 4 Years in Jail|url=https://chimpreports.com/iron-sheet-theft-nandutu-sentenced-to-4-years-in-jail/|access-date=2026-04-10|website=ChimpReports|language=en-US}}</ref> Ebikozesebwa bino, ebyali bigendereddwamu okugenda mu bitundu by'e Karamoja, byazuulibwa nga biterekeddwa mu maka ge e Mukono. Mu nsala ya kkooti, omulamuzi Jane Kajuga yategeeza nti kino kyali kyenkana n'okubeera n’ebintu bya gavumenti mu ngeri emenya amateeka n’etatuukiridde.<ref name=":12">{{Cite web |date=2026-04-09 |title=Iron sheets scandal: Ex-minister Nandutu convicted, remanded to Luzira |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/iron-sheets-scandal-ex-minister-nandutu-convicted-remanded-to-luzira-5416960 |access-date=2026-04-10 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Oluvannyuma lw’ensala ya kkooti nga 8 Ogwokuna 2026, Nandutu yasingisibwa omusango era n’atwalibwa ng’agwanidde okusibwa emyaka musanvu. Okweyimirirwa kwe kwasazibwamu, era n’azzibwayo mu kkomera [[Luzira|e Luzira]] nga bwe balindirira okuwa ensala eyali esembayo.<ref>{{Cite web |last=Ayebare |first=Dan |title=I'm a Single Mother of Seven: Nandutu Seeks Leniency, Apologises to Karamoja |url=https://nilepost.co.ug/news/333650/im-a-single-mother-of-seven-nandutu-seeks-leniency-apologises-to-karamoja |access-date=2026-04-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Ku Lwokutaano nga 10 Ogwokuna 2026, Nandutu yalabikako mu kkooti ne yeetondera [[Politics of Uganda|Gavumenti ya Uganda]] n’abantu bonna olw’ebikolwa bye. Yasaba ekibonerezo ekitono ennyo, ng’alaga obuvunaanyizibwa bwe obw’okulabirira nnyina omulwadde ow’emyaka 80 n’abaana abawerako b’asasulira ssente z’essomero, ng’agamba nti ye yekka asobola okulabirira abantu mu maka ge. <ref>{{Cite web |last=Ayebare |first=Dan |title=I'm a Single Mother of Seven: Nandutu Seeks Leniency, Apologises to Karamoja |url=https://nilepost.co.ug/news/333650/im-a-single-mother-of-seven-nandutu-seeks-leniency-apologises-to-karamoja |access-date=2026-04-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yayongera okutegeeza kkooti nti yalina obulwadde bw’okwekwata kw'omusaayi mu mawuggwe ekimuviiriddeko okuzirika emirundi egy'enjawulo.<ref>{{Cite web |last=URN|date=2026-04-10|title=Nandutu apologises to Museveni over iron sheet theft, pleads for non-custodial sentence|url=https://observer.ug/news/nandutu-apologises-to-museveni-over-iron-sheets-theft-pleads-for-non-custodial-sentence/|access-date=2026-04-10|website=The Observer|language=en-US}}</ref>
Ssaabawolereza wa gavumenti omukulu Alet Innocent yagamba nti Nandutu yalina okufuna ekibonerezo kya myaka kkumi obutabeera mu ofiisi ya gavumenti, n’alaga nti omusango yaguzza ng’aweereza nga minisita. Ono era yateesa engassi ya sillingi za Uganda obukadde busatu n’obukadde 200, nga z'enkanankana n’obubonero 160 mu mateeka ga Uganda. Wabula omulamuzi Kajuga yakiraba nti Nandutu yali amenya amateeka omulundi gwe ogusooka.<ref>{{Cite web|url=https://kyakala.com/agnes-nandutu-obore-parliament-doesnt-belong-family/|title=Agnes Nandutu to Obore: Parliament doesn't belong to your family|last=Pro|first=Sadamix|date=2019-02-06|website=Kyakala|language=en-US|access-date=2020-03-23}}{{Dead link|date=November 2024|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref>
== Ebikontana ku ye ==
Mu 2017, dayirekita w'ebyempuliziganya mu palamenti yagaana okuwa Nandutu olukusa okukwata mawulire mu palamenti ya Uganda.<ref>{{Cite web|url=https://kyakala.com/agnes-nandutu-obore-parliament-doesnt-belong-family/|title=Agnes Nandutu to Obore: Parliament doesn't belong to your family|last=Pro|first=Sadamix|date=2019-02-06|website=Kyakala|language=en-US|access-date=2020-03-23}}{{Dead link|date=November 2024|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref>
Mu 2020, mukaseera k'okunonya akalulu k'ababaka ba Palamenti, Nandutu yasabibwa okwanjulira abalonzi bbaawe, ekintu ekyamulema okukola wabula n'asaba abalonzi ng'ali ku leediyo okumufunira omusajja amusaana era n'abasaba esira okuliteeka ku by'okukiikirirwa obulungi mu kifo ky'obufumbo. Ensonga y'obufumbo yaletawo okusika omuguwa mu bantu.<ref>{{Cite web|date=2020-11-17|title=Bududa woman MP campaigns: Voters task NTV's Agnes Nandutu to present husband|url=https://www.independent.co.ug/bududa-woman-mp-campaigns-voters-task-ntvs-agnes-nandutu-to-present-husband/|access-date=2021-04-02|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|title=Bududa Woman MP Campaigns: Voters Task NTVs Agnes Nandutu to Present Husband|url=http://ugandaradionetwork.com/story/bududa-woman-mp-campaigns-voters-task-ntvs-agnes-nandutu-to-present-husband|access-date=2021-04-02|website=Uganda Radio Network|language=en}}</ref> Nandutu yategeeza nga bw'alina abaana musanvu wadde nga teyayagala kufulumya bisingawo ku nsonga eyo bwe yali mu mboozi ey'akafubo n'olupapula lwa ''The Observer.<ref name=":0">{{Cite web|last=Nanziri|first=Doreen|title=Agnes Nandutu's tough childhood was worth it|url=https://observer.ug/lifestyle/66517-agnes-nandutu-s-tough-childhood-was-worth-it|access-date=2 April 2021|website=[[The Observer (Uganda)]]|date=10 September 2020|location=Kampala, Uganda}}</ref>''
Nga 10 Ogwokuna 2026, ekitongole ekirwanyisa obuli bw’enguzi ekya kkooti enkulu mu Uganda ky'asalira Nandutu ekibonerezo ky’okusibwa emyaka ena oluvannyuma lw’okumusingisa omusango gw’okukozesa mu bukyamu amabaati ga gavumenti agaali gagendereddwamu okuyamba abantu abaavu mu kitundu ky’e Karamoja.<ref name="SentR">{{cite web|url=https://softpower.ug/agnes-nandutu-sentenced-to-four-years-over-karamoja-iron-sheets-case/|title=Agnes Nandutu Sentenced To Four Years Over Karamoja Iron Sheets Case|work=SoftPower Uganda|author=Rogers Atukunda|date=10 April 2026|access-date=10 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref>
== Envumbo z’ensi yonna ==
Nga 30 Ogwokuna, 2024, ofiisi ya Bungereza ey’ensonga z’ebweru yalangirira envumbo ku Agnes Nandutu ng'omuntu n’omukungu omulala ow’oku ntikko mu Uganda wansi w'enteekateeka yaayo ey’envumbo mu nsi yonna ey’okulwanyisa obuli bw’enguzi olw’okwenyigira mu kulya enguzi ey’amaanyi ku bikwatagana n’okugaba mu ngeri emenya amateeka enkumi n’enkumi z’amabaati agaaweebwayo okuzimba amayumba g’abantu abaavu mu kitundu ky’e Karamoja ng’emu ku pulojekiti gavumenti ze yateekamu ssente, ekyaletera okusiba okusiba eby’obugagga bwe n’okuwera entambula ye.<ref>{{Cite web |title=UK sanctions corrupt politicians in Uganda who stole from vulnerable communities |url=https://www.gov.uk/government/news/uk-sanctions-corrupt-politicians-in-uganda-who-stole-from-vulnerable-communities |access-date=2024-05-02 |website=GOV.UK |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Financial Sanctions Notice 30/04/2024 |url=https://assets.publishing.service.gov.uk/media/6630b43d3579e7a8f398a9ba/Notice_Global_Anti-Corruption_300424.pdf}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda]]
* Member of Parliament
* List of Member of the 10th Parliament of Uganda
* Karamoja sub-region
* Bududa District
* [[Robinah Nabbanja]]
* NTV Uganda
* Daily Mornitor
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
lcp10thmi81i7l7hkwi7e7klyhui2pw
61883
61496
2026-07-11T17:59:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61883
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agnes Nandutu''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnamawulire, munnabyabufuzi eyaliko Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga za Karamoja, ekifo ekyamugibwako Pulezidenti wa Uganda Yoweri Kaguta Museveni n'akikwasa Florence Namboozo Wamala Omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Sironko.<ref>{{Cite web|last=Mwarua|first=Douglas|date=2021-01-16|title=Journalists Joel Ssenyonyi, Agnes Nandutu and 3 others elected to parliament|url=https://www.tuko.co.ke/399970-uganda-elections-journalists-joel-ssenyonyi-agnes-nandutu-3-elected-parliament.html|access-date=2021-04-02|website=Tuko.co.ke - Kenya news.|language=en}}</ref> Mu 2020 yeenyigira mu kamyufu k'ekibiina kya National Resistance Movement <ref>{{Cite web|last=Masaba|first=Isaac|date=2020-07-24|title=NTV Uganda's Agnes Nandutu picks NRM nomination forms for Bududa Woman MP seat|url=https://pearltimes.co.ug/ntv-ugandas-agnes-nandutu-picks-nrm-nomination-forms-for-bududa-woman-mp-seat/|access-date=2021-04-02|website=The Pearl Times|language=en-US}}</ref>n'awangulwa eyali mu kifo kino Omubaka omukyala Justin Khainza,<ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2020/09/21/nrms-agnes-nandutu-says-the-poor-can-no-longer-win-an-election-in-uganda/ |title=Archive copy |access-date=2021-04-06 |archive-date=2021-06-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210602212305/https://www.matookerepublic.com/2020/09/21/nrms-agnes-nandutu-says-the-poor-can-no-longer-win-an-election-in-uganda/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web|date=2020-07-24|title=NTV journalist Agnes Nandutu picks NRM nomination forms|url=https://eagle.co.ug/2020/07/24/ntv-journalist-agnes-nandutu-picks-nrm-nomination-forms.html|access-date=2021-04-02|website=Eagle Online|language=en-GB}}</ref> naye mu kalulu ka bonna aka 2021, ng'avuganya nga talina kibiina, yalondebwa nga Omubaka Omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Bududa.<ref>{{cite web|author=Godfrey Lugaaju|title=Four journalists set to grace the 11th parliament|newspaper=PML Daily|date=18 January 2021|url=https://www.pmldaily.com/news/2021/01/four-journalists-set-to-grace-the-11th-parliament.html|access-date=21 February 2021}}</ref><ref>{{Cite web|date=2021-01-24|title=How Agnes Nandutu used journalism to build a career in politics|url=https://www.watchdoguganda.com/news/20210124/107872/how-agnes-nandutu-used-journalism-to-build-a-career-in-politics.html|access-date=2021-04-02|website=Watchdog Uganda|language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web|last=Updates|first=Grapevine|date=2021-01-21|title=How Journalist Agnes Nandutu Rose From 4th Spot In NRM Primaries To Claim 1st Position In Finals: The Incoming Bududa Woman MP's 'Spirits' Aided Her To Beat Her Opponent Point-Blank!|url=https://www.thegrapevine.co.ug/how-journalist-agnes-nandutu-rose-from-4th-spot-in-nrm-primaries-to-claim-1st-position-in-finals-the-incoming-bududa-woman-mps-spirits-aided-her-to-beat-her-opponent-point-blank/|access-date=2021-04-02|website=Grapevine News|language=en-US|archive-date=2021-06-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20210602212842/https://www.thegrapevine.co.ug/how-journalist-agnes-nandutu-rose-from-4th-spot-in-nrm-primaries-to-claim-1st-position-in-finals-the-incoming-bududa-woman-mps-spirits-aided-her-to-beat-her-opponent-point-blank/|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|title=From Newsroom to House Floor: How Journalists Performed in Last Week's Elections |url=https://chimpreports.com/from-newsroom-to-house-floor-how-journalists-performed-in-last-weeks-elections/ |access-date=2021-04-02 |website=ChimpReports |language=en-US|date=2021-01-19}}</ref>
== Obuto n'okusoma kwe ==
Nandutu yazaalibwa mu Disitulikiti y'e [[Bududa]] mu Uganda. Ono wa lubu lwa ggwanga ly'aBantu, ery'Abagisu. Nandutu yasomerako ku Bumwali primary school gye yatandikira okusoma, era nga eno gye yamaliririza P.7. Yayingira essomero lya Bbulo girls secondary,<ref>{{Cite web |author=<!--Staff writer(s); no by-line.-->|date=2022-09-16|title=Agnes Nandutu: Biography, Family and Husband|url=https://flashugnews.com/agnes-nandutu-biography-age-family-and-husband/|access-date=2026-04-11|website=Flash Uganda Media|language=English}}</ref> era yasomerako ne ku Uphill College e Mbuya nga eno gye yamaliririza siniya eyookuna n'eyoomukaaga lwakuba nti yagwa siniya eyoomukaaga era naagiddamu mu 2017<ref>{{Cite web |title=Hon. Agnes Nandutu- A woman who has risen from Grass to Grace|url=https://www.worldpulse.org/story/hon-agnes-nandutu-a-woman-who-has-risen-from-grass-to-grace-45122|access-date=2026-04-11|website=World Pulse|language=en}}</ref> mu kiseera ekyo yasomera ku Bubuulo Girls' Secondary School gye yava okugenda ku Blucheke secondary school gye yamaliriza siniya eyoomukaaga.<ref name=":02">{{Cite web|last=Nanziri|first=Doreen|title=Agnes Nandutu's tough childhood was worth it|url=https://observer.ug/lifestyle/66517-agnes-nandutu-s-tough-childhood-was-worth-it|access-date=2 April 2021|website=[[The Observer (Uganda)]]|date=10 September 2020|location=Kampala, Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 1997, yeegata ku mukutu gwa Radio Uganda ng'akola nga omusasi w'amawulire. Oluvannyuma, n'agenda okusoma Dipulooma mu Mawulire ku ttendekero lya Uganda Institute of Journalism and Media studies. Yakolako mu ''Daily Monitor'' ng'omusasi w'amawulire. Wakati wa 2002 ne 2008, Nandutu yakolako ku mukutu gwa leediyo ya Impact FM nga omusasi w'amawulire nga tannaba kwegatta ku mukutu gwa ttivi ogwa NTV Uganda.<ref name=":2">{{Cite web |title=Hon. Agnes Nandutu- A woman who has risen from Grass to Grace |url=https://www.worldpulse.org/story/hon-agnes-nandutu-a-woman-who-has-risen-from-grass-to-grace-45122 |access-date=2026-04-11 |website=World Pulse |language=en}}</ref> Yali mukugu mu kusaka amawulire g'ebyobufuzi ku mukutu gwa ttivi ya NTV Uganda. Nandutu yeeyali omukubiriza era sipiika wa NTV citizen debate, pulogulamu eyali ayitibwa "The People’s Parliament."<ref name="NTV">{{Cite web |url=https://www.ntv.co.ug/anchors/4521988-4521974-2acvmr/index.html |title=Archive copy |access-date=2021-04-06 |archive-date=2020-03-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200323170944/https://www.ntv.co.ug/anchors/4521988-4521974-2acvmr/index.html |url-status=dead }}</ref><ref name=":2" />Yaweereza nga pulezidenti w'ekibiina ekigatta Bannamawulire ku Palamenti okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.<ref>{{Cite web|date=2013-04-29|title=NTV's Agness Nanduttu Reelected UPPA President|url=https://chimpreports.com/9689-ntvs-agness-nanduttu-reelected-uppa-president/|access-date=2021-04-02|website=ChimpReports|language=en-US}}</ref> Y'awandiika n'okuttaanya pulogulaamu emannyiddwa ennyo ku mukutu gwa ttivi ya NTV Uganda eyitibwa Point Blank.<ref>{{Cite web|url=https://www.sqoop.co.ug/201201/four-one-one/i-am-agnes-nandutuuuuuuu.html|title=I am Agnes Nandutuuuuuuu – Sqoop – Get Uganda entertainment news, celebrity gossip, videos and photos|last=Batte|first=Edgar R.|date=26 January 2012|language=en-US|access-date=2020-03-23}}</ref> Mu 2011, yafuna ekirabo kya ssekukkulu okuva mu ku ''The Observer'' olwa pulogulaamu ye ku mukutu gwa NTV eyitibwa, Point Blank.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=16399:christmas-gifts-from-the-observer-for-agnes-nandutu-lord-mayor- |access-date=2021-04-06 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017080935/https://www.observer.ug/component/content/article?id=16399:christmas-gifts-from-the-observer-for-agnes-nandutu-lord-mayor- |url-status=dead }}</ref><ref>{{Citation|title=Everyday Life: Agnes Nandutu on life and journalism|date=5 June 2015|url=https://www.youtube.com/watch?v=z-Yd8BuekXU|language=en|access-date=2021-04-02}}</ref>
== Emisango gye mu b'amateeka ==
Mu kiseera kye ng’omubaka wa Palamenti mu Disitulikiti y’e Bududa, Nandutu era yaweerezaako nga Minisita w’eggwanga ow’ensonga z'e Karamoja okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. Nga 19 Gwokuna 2023, emivuyo gy’amabaati g'e [[Karamoja]] gyatuuka mu bantu, ne kizuulwa nti wakati w'Ogwokuna n'Ogwokutaano 2022, yali afunye amabaati agaali gakola ekitundu ku nsimbi ez’okugatta ku buwumbi bwa Shs39.94 okuva mu ofiisi ya Ssaabaminisita.<ref>{{Cite web|last=Omara|first=Geoffrey|date=2026-04-10|title=Iron Sheet Theft: Nandutu Sentenced to 4 Years in Jail|url=https://chimpreports.com/iron-sheet-theft-nandutu-sentenced-to-4-years-in-jail/|access-date=2026-04-10|website=ChimpReports|language=en-US}}</ref> Ebikozesebwa bino, ebyali bigendereddwamu okugenda mu bitundu by'e Karamoja, byazuulibwa nga biterekeddwa mu maka ge e Mukono. Mu nsala ya kkooti, omulamuzi Jane Kajuga yategeeza nti kino kyali kyenkana n'okubeera n’ebintu bya gavumenti mu ngeri emenya amateeka n’etatuukiridde.<ref name=":12">{{Cite web |date=2026-04-09 |title=Iron sheets scandal: Ex-minister Nandutu convicted, remanded to Luzira |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/iron-sheets-scandal-ex-minister-nandutu-convicted-remanded-to-luzira-5416960 |access-date=2026-04-10 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Oluvannyuma lw’ensala ya kkooti nga 8 Ogwokuna 2026, Nandutu yasingisibwa omusango era n’atwalibwa ng’agwanidde okusibwa emyaka musanvu. Okweyimirirwa kwe kwasazibwamu, era n’azzibwayo mu kkomera [[Luzira|e Luzira]] nga bwe balindirira okuwa ensala eyali esembayo.<ref>{{Cite web |last=Ayebare |first=Dan |title=I'm a Single Mother of Seven: Nandutu Seeks Leniency, Apologises to Karamoja |url=https://nilepost.co.ug/news/333650/im-a-single-mother-of-seven-nandutu-seeks-leniency-apologises-to-karamoja |access-date=2026-04-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Ku Lwokutaano nga 10 Ogwokuna 2026, Nandutu yalabikako mu kkooti ne yeetondera [[Politics of Uganda|Gavumenti ya Uganda]] n’abantu bonna olw’ebikolwa bye. Yasaba ekibonerezo ekitono ennyo, ng’alaga obuvunaanyizibwa bwe obw’okulabirira nnyina omulwadde ow’emyaka 80 n’abaana abawerako b’asasulira ssente z’essomero, ng’agamba nti ye yekka asobola okulabirira abantu mu maka ge. <ref>{{Cite web |last=Ayebare |first=Dan |title=I'm a Single Mother of Seven: Nandutu Seeks Leniency, Apologises to Karamoja |url=https://nilepost.co.ug/news/333650/im-a-single-mother-of-seven-nandutu-seeks-leniency-apologises-to-karamoja |access-date=2026-04-10 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yayongera okutegeeza kkooti nti yalina obulwadde bw’okwekwata kw'omusaayi mu mawuggwe ekimuviiriddeko okuzirika emirundi egy'enjawulo.<ref>{{Cite web |last=URN|date=2026-04-10|title=Nandutu apologises to Museveni over iron sheet theft, pleads for non-custodial sentence|url=https://observer.ug/news/nandutu-apologises-to-museveni-over-iron-sheets-theft-pleads-for-non-custodial-sentence/|access-date=2026-04-10|website=The Observer|language=en-US}}</ref>
Ssaabawolereza wa gavumenti omukulu Alet Innocent yagamba nti Nandutu yalina okufuna ekibonerezo kya myaka kkumi obutabeera mu ofiisi ya gavumenti, n’alaga nti omusango yaguzza ng’aweereza nga minisita. Ono era yateesa engassi ya sillingi za Uganda obukadde busatu n’obukadde 200, nga z'enkanankana n’obubonero 160 mu mateeka ga Uganda. Wabula omulamuzi Kajuga yakiraba nti Nandutu yali amenya amateeka omulundi gwe ogusooka.<ref>{{Cite web|url=https://kyakala.com/agnes-nandutu-obore-parliament-doesnt-belong-family/|title=Agnes Nandutu to Obore: Parliament doesn't belong to your family|last=Pro|first=Sadamix|date=2019-02-06|website=Kyakala|language=en-US|access-date=2020-03-23}}{{Dead link|date=November 2024|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref>
== Ebikontana ku ye ==
Mu 2017, dayirekita w'ebyempuliziganya mu palamenti yagaana okuwa Nandutu olukusa okukwata mawulire mu palamenti ya Uganda.<ref>{{Cite web|url=https://kyakala.com/agnes-nandutu-obore-parliament-doesnt-belong-family/|title=Agnes Nandutu to Obore: Parliament doesn't belong to your family|last=Pro|first=Sadamix|date=2019-02-06|website=Kyakala|language=en-US|access-date=2020-03-23}}{{Dead link|date=November 2024|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref>
Mu 2020, mukaseera k'okunonya akalulu k'ababaka ba Palamenti, Nandutu yasabibwa okwanjulira abalonzi bbaawe, ekintu ekyamulema okukola wabula n'asaba abalonzi ng'ali ku leediyo okumufunira omusajja amusaana era n'abasaba esira okuliteeka ku by'okukiikirirwa obulungi mu kifo ky'obufumbo. Ensonga y'obufumbo yaletawo okusika omuguwa mu bantu.<ref>{{Cite web|date=2020-11-17|title=Bududa woman MP campaigns: Voters task NTV's Agnes Nandutu to present husband|url=https://www.independent.co.ug/bududa-woman-mp-campaigns-voters-task-ntvs-agnes-nandutu-to-present-husband/|access-date=2021-04-02|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|title=Bududa Woman MP Campaigns: Voters Task NTVs Agnes Nandutu to Present Husband|url=http://ugandaradionetwork.com/story/bududa-woman-mp-campaigns-voters-task-ntvs-agnes-nandutu-to-present-husband|access-date=2021-04-02|website=Uganda Radio Network|language=en}}</ref> Nandutu yategeeza nga bw'alina abaana musanvu wadde nga teyayagala kufulumya bisingawo ku nsonga eyo bwe yali mu mboozi ey'akafubo n'olupapula lwa ''The Observer.<ref name=":0">{{Cite web|last=Nanziri|first=Doreen|title=Agnes Nandutu's tough childhood was worth it|url=https://observer.ug/lifestyle/66517-agnes-nandutu-s-tough-childhood-was-worth-it|access-date=2 April 2021|website=[[The Observer (Uganda)]]|date=10 September 2020|location=Kampala, Uganda}}</ref>''
Nga 10 Ogwokuna 2026, ekitongole ekirwanyisa obuli bw’enguzi ekya kkooti enkulu mu Uganda ky'asalira Nandutu ekibonerezo ky’okusibwa emyaka ena oluvannyuma lw’okumusingisa omusango gw’okukozesa mu bukyamu amabaati ga gavumenti agaali gagendereddwamu okuyamba abantu abaavu mu kitundu ky’e Karamoja.<ref name="SentR">{{cite web|url=https://softpower.ug/agnes-nandutu-sentenced-to-four-years-over-karamoja-iron-sheets-case/|title=Agnes Nandutu Sentenced To Four Years Over Karamoja Iron Sheets Case|work=SoftPower Uganda|author=Rogers Atukunda|date=10 April 2026|access-date=10 April 2026|location=Kampala, Uganda}}</ref>
== Envumbo z’ensi yonna ==
Nga 30 Ogwokuna, 2024, ofiisi ya Bungereza ey’ensonga z’ebweru yalangirira envumbo ku Agnes Nandutu ng'omuntu n’omukungu omulala ow’oku ntikko mu Uganda wansi w'enteekateeka yaayo ey’envumbo mu nsi yonna ey’okulwanyisa obuli bw’enguzi olw’okwenyigira mu kulya enguzi ey’amaanyi ku bikwatagana n’okugaba mu ngeri emenya amateeka enkumi n’enkumi z’amabaati agaaweebwayo okuzimba amayumba g’abantu abaavu mu kitundu ky’e Karamoja ng’emu ku pulojekiti gavumenti ze yateekamu ssente, ekyaletera okusiba okusiba eby’obugagga bwe n’okuwera entambula ye.<ref>{{Cite web |title=UK sanctions corrupt politicians in Uganda who stole from vulnerable communities |url=https://www.gov.uk/government/news/uk-sanctions-corrupt-politicians-in-uganda-who-stole-from-vulnerable-communities |access-date=2024-05-02 |website=GOV.UK |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Financial Sanctions Notice 30/04/2024 |url=https://assets.publishing.service.gov.uk/media/6630b43d3579e7a8f398a9ba/Notice_Global_Anti-Corruption_300424.pdf}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda]]
* Member of Parliament
* List of Member of the 10th Parliament of Uganda
* Karamoja sub-region
* Bududa District
* [[Robinah Nabbanja]]
* NTV Uganda
* Daily Mornitor
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
56a0fxg4gipdpszr8gx39m673hidu6a
Mary Paula Kebirungi Turyahikayo
0
7868
61552
60592
2026-07-11T17:13:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61552
wikitext
text/x-wiki
'''Mary Paula Kebirungi Turyahikayo''' era amanyiddwa nga '''Turyahikayo Kebirungi Mary Paula''' (yazaalibwa nga 15 Gatonnya / January 1961) Munnayuganda nga munnabyabufuzi era eyasoma embeera z'abantu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=230 |access-date=2021-04-07 |archive-date=2021-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210430210929/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=230 |url-status=dead }}</ref> Ye mubaka mu Paalamenti owa konsitityuwensi y'e Rubabo,mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]] [[:en:National_Resistance_Movement|wansi w'ekibiina ki National Resistance Movement]] (NRM).<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mpscanug.com/profile/turyahikayo-kebirungi-mary-paula/ |access-date=2021-04-07 |archive-date=2023-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231015015121/https://www.mpscanug.com/profile/turyahikayo-kebirungi-mary-paula/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.ugandadecides.com/candidate.php?id=553</ref><ref>http://dailymonitoruganda.blogspot.com/2016/02/minister-muhwezi-beaten-in-rujumbura.html</ref> Yavuganya ku kifo kino mu 2021-2026 naye n'awangulwa ng'afunye obululu 20,287.
== Ebyokusoma kwe ==
Mu 1974, yatandika okusoma mu St. Theresa Primary School era gye yatuulira ebigezo bya P7, olwo oluvannyuma ne yeegatta ku Immaculate Heart Girls Senior Secondary School era gye yatuulira [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|S4]] mu 1978.<ref name=":0"/> Kyokka [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|S6]] yo yagituulira mu Kibuli S.S mu 1980. Yabeebwa ekifo mu [[:en:Makerere_University|Yunivaasite e Makerere]] n'asomayo ddiguli mu mbeera z'abantu eya Bachelor's degree of Arts in Social Sciences (Political Science, Sociology)<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=8819:cover-story-women-who-fear-no-man |access-date=2021-04-07 |archive-date=2023-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231015015118/https://www.observer.ug/component/content/article?id=8819:cover-story-women-who-fear-no-man |url-status=dead }}</ref> mu mwaka 1984.<ref name=":0" /> Mu 1997, yasomayo satifikeeti mu bukulembeze oluvannyuma lwa ddiguli mu ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]].<ref name=":0" /> Mary era yaddayo ku [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] n'afunayo Dipulooma mu by'obukulembeze mu 2000 era oluvannyuma yaddayo n'asomayo ddiguli eyookubiri eya Master of Public Health Leadership mu 2009.<ref name=":0" />
== Emirimu gye nga tannatandika byabufuzi ==
Yali musomesa era nga y'akulira essomo ly'Ebyafaayo ku ssomero lya Baptist High School, Mombasa, Kenya(1986-1988) ne ku Afraha High School, Nakuru, Kenya (1988-1990).<ref name=":0">{{Cite web}}</ref> Mu 1994, yeegatta ku puloogulaamu ya Africa Science Technology Exchange nga y'agikulembera oluvannyuma ne yeegatta ku Minisitule y'ebyobulamu gye yaweereza mu kuddukanya emirimu gya Minisitule egya bulijjo (1998-2004). Okuva awo, yakolako ng'amyuka akulira enzirukanya y'emirimu mu kitongole ekiddukanya emirimu gya Gavumenti ekya Public Sector(2004-2005).<ref name=":0" /> Era yakolao ng'amyuka akulira eby'emirimu mu kitongole kya Global Fund to fight AIDS, TB, Malaria (2004 - 2005). Yakolako ng'omu ku banoonyereza ku African Energy Policy Research Network, era ng'omusomsa w'essomo ly'Ebyafaayo ne Kayigansi (Geography) mu masomero gy'e Kenya.<ref name=":1">{{Cite web}}</ref>
== ebyobufuzi ==
Okuva mu 2006 - 2021, yaweereza [[:en:Member_of_parliament|ng'omubaka]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuli Paalamenti ey'omunaana, ey'omwenda n'ey'ekkumi.<ref name=":0">{{Cite web}}</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/turyahikayo-kebirungi-mary-paula-494/</ref> Mu 2001 yawangula eyali Minisita era aliko cansala wa Makerere University, Prof. Mondo Kagonyera, ku kifo ky'omubaka wa Rubabo Konsitityuwensi.<ref name=":1">{{Cite web}}</ref>
Mu Paalamenti yeeyongerako obuvunaanyizibwa obulala okubukiiko bwa Paalamenti obw'enjawulo, mu bitongole bya Gavumenti eby'enjawulo ne bizinensi za Gavumenti ez'enjawulo.<ref name=":0">{{Cite web}}</ref>
== Ebyomunda ebimukwatako ==
Mufumbo.<ref name=":0">{{Cite web}}</ref> By'anyumirwa mu biseera bye eby'eddembe anyumirwa okuwuliriza ennyimba ez'eddiini, okukyalira mikwano gye, okutambulako n'okukubaganya ebirowoozo.<ref name=":0" /> Ayagala nnyo okutumbula ebyobulamu n'abavubuka abawala mu ggwanga.<ref name=":0" />
== Laba na bino ==
* [[:en:Rukungiri_District|Rukungiri District]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi.]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba mu Paalamenti ya Uganda eyoomunaana.]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba mu Paalamenti ya Uganda eyoomwenda.]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]]
== Ebijuliziddwamu ==
* Mary Paula Kebirungi Turyahikayo on Facebook
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
aj9l0d22oovszh1yemkq4ah2bxynqcr
Betty Ethel Naluyima
0
7869
61774
54071
2026-07-11T17:39:47Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61774
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Betty Ethel Naluyima''' munabyabufuzi Omunayuganda era omubaka wa Paalamenti. Yalondebwa okugenda mu ofiisi nga omubaka wa Paalamenti akiikirira Disitulikiti ya [[:en:Wakiso_District|Wakiso]] mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kalulu aketabibwamu banayuganda bonna aka 2021]].<ref>https://dailyexpress.co.ug/2021/01/18/list-59-nup-elected-mps-for-the-11th-parliament/</ref>
[[File:Naluyima Betty Ethel.jpg|thumb|Naluyima Betty Ethel ]]
Y'omu kubali mu kibiina ky'e byobufuzi ekya National Unity Platform.<ref>https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210508222102/https://nrm.co.ug/ugandas-11th-parliamentarians-full-list/</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eye kumineemu]]
* [[:en:National_Unity_Platform|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya National Unity Platform]]
* [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti ye Wakiso]]
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebujuliziddwaamu ==
<references />
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti egya Paalameti ya Uganda]
{{DEFAULTSORT:Naluyima, Betty Esther}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
r2lsq3jlmc6zs8evf6bmtoig4wtd35t
Christine Tubo Nakwang
0
7870
61596
54738
2026-07-11T17:18:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61596
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakwang Tubo''' n'era amanyiddwa nga '''Christine Tubo Nakwang''' munnayuganda, munnabyabufuzi nga mu kiseera kino ye mubaka omukyala akiikirira disitulikiti [[Kaabong|y’e Kaabong]] . Christine yali omu ku bakiise b’ekibiina [[National Resistance Movement|kya National Resistance Movement]] (NRM) mu kulonda okwaddibwamu okwa 2021 okwaliwo kubanga Rose Lily Akello eyali omukyala akiikirira disitulikiti [[Kaabong|y’e Kaabong]] yasalawo okukiikirira disitulikiti y’e [[Karenga]] eyakutulwa ku disitulikiti y’e Kaabong. Yasunsulwa okuva ku Fadouta Ahmed ne Agnes Napio nga nabo baali wansi wa [[ttiketi]] ya NRM <ref name=":0" /> [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|.]] Nakwang yali avuaganya ne Judith Adyak Nalibe eyava mu lwokaano ku bigambibwa nti yafuna obuwagizi butono okuva mu kibiina kye . Obwetaavu bw’okutumbula obuweereza bw'ebyenjigiriza n’ebyobulamu mu disitulikiti y’e Kaabong bwateekebwa ku lukalala ng’ebigendererwa ebikulu eby'omubaka wa palamenti omupya omulonde Christine Tubo Nakwang .
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Christine yazaalibwa nga 7 Omwezi ogwekkuminoogumu 1967 mu disitulikiti [[Kaabong|y’e Kaabong]] . Mubazi wa bitabo [[omutendeke]]. <ref>{{Cite web |title=Nakwanga Christine Tubo |url=https://nrm.co.ug/staff/nakwang-christine-tubo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210731050243/https://nrm.co.ug/staff/nakwang-christine-tubo/ |archive-date=31 July 2021 |access-date=11 March 2021 |website=Nettech Reliable Media}}</ref> Olugendo lwe olw'ebyenjigiriza yalutandikira ku ssomero lya Komukuny Girls, ku mutendera gwa pulayimale gye yafunira satifikeeti ey'ebibuuzo ebimaliriza omutendera gwa pulayimale mu 1982, olwo n’agenda mu ssomero lya siniya erya Kangole Girls Secondary School gye yafunira satifikeeti ey'ebibuuzo ebimaliriza omutendera gwa siniya eyokuna [[U.C.E]] mu 1986. Oluvannyuma, yeegatta ku ssomero lya siniya erya Moroto High school okusomerera satifikeeti emaliriza siniya eyomukaaga [[U.A.C.E]] mu 1989.Yeegatta ku [[yunivasite y'e Nkumba]] okufuna dipuloma eya waggulu mu kubala ebitabo mu 1992.Ku nkomerero yagenda ku [[yunivasite ya Kampala International University]] gye yafunira [[ddiguli esooka]] mu [[nzirukanya ya zi bbisinensi]] (BBA) mu 2006. <ref name=":1">{{Cite web |title=parliament of uganda Members of the 10th Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153238/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |archive-date=29 April 2021 |access-date=10 March 2021 |website=parliament}}</ref>
== Emirimu gye ==
Christine yatandika emirimu gye ng'omusomesa ku ssomero lya Komukuny boys primary School nga kwotadde ne n'erya siniya erya Kaabong [[senior Secondary]] School.Yafuuka akola ng’omumyuka w’omukulu w’essomero mu Kangole Girls SS mu 1990, okuva mu 1993 okutuuka mu 1994 yali mukwasi wa sente ku kitongole ky'obukatuliki ekigula ebintu eky'e Moroto . Mu 1995, yafuuka omukuumi wa sitoowa mu ofiisi ya Oxfam GB Kotido Field, olwo n’afuuka omuwanika ku kitongole kya Dodoth Agro-pastoralist development Organization, yagenda mu maasoneyeegatta ku kkampuni enzimbi eya Terra Firma Construction Company ng'addukanya emirimu <ref>{{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |access-date=2021-03-31 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> mu kiseera kye kimu ng'aweereza nga kansala wa LC5 owa disitulikiti y’e Kaabong okuva mu 1996 okutuuka mu 2000. Yafuuka omubaka wa palamenti owa disitulikiti y'e Kabong okuva mu 2001 okutuuka mu 2011. <ref>{{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |access-date=14 March 2021 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> Yafuuka mmemba ku kakiiko k’obuweereza aka disitulikiti y’e Kaabong mu 2012–2015 era n’addamu okufuuka omubaka wa paalamenti okuva mu Mwezi ogwomenda 2019 okutuusa 2021 <ref name=":1">{{Cite web |title=parliament of uganda Members of the 10th Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153238/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |archive-date=29 April 2021 |access-date=10 March 2021 |website=parliament}}</ref>
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Christine yatandika olugendo lwe olw'ebyobufuzi nga kansala wa LC5 mu [[Kaabong (disitulikit)|disitulikiti y'e Kaabong]] okuva mu 1996 okutuuka mu 2000. <ref name=":1">{{Cite web |title=parliament of uganda Members of the 10th Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153238/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |archive-date=29 April 2021 |access-date=10 March 2021 |website=parliament}}</ref> Yawangula okulonda kwa 2006 okw'omubaka omukyala akiika owa palamenti kweyali avuganyizaamu ku bwa namunigina . Mu kulonda kwa 2006, Akello Lucy yawaabira Christine mu kkooti engeri gy'atali mumativu n’ebyava mu kulonda kwa 2006. Kino kyaleetera Christine okuteekebwa ebbali ku ky'okukubeera omubaka wa palamenti omukyala era ukuddamu okulonda ne kukolebwa okusinziira ku tteeka era Akello Lucy n’afuuka omubaka omukyala owa Palamenti owa disitulikiti y’e Kaabong mu 2017. Akello Lucy bwe yasalawo okukiikirira [[disitulikiti y'e Karenga]], yaleka ekifo kyereere era kino kyavaako okutegeke okuddamu okulonda mu 2019 <ref>{{Cite web |last=cwelikhe |date=30 September 2019 |title=District Woman Member of Parliament, Kaabong |url=https://www.ec.or.ug/election/district-woman-member-parliament-kaabong |access-date=14 March 2021 |website=Electoral Commission |language=en}}</ref> Christine gye yasunsulibwa n'afuuka omubaka omukyala owa paalamenti. Yayongera okuvuganya ku kifo kye kimu mu kulonda okwakaggwa mu 2021 ng’omukwasi wa bendera ya [[National Resistance Movement|NRM]] kweyavaamu ng’omuwanguzi. Mu kiseera kino aweereza ng'omubaka wa paalamwenti omukyala akiikirira disitulikiti y'e Kaabong .
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Lucy Akello|Lucy Akello, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[Olukalala lw'ababaka aba paalamenti ey'ekkumi]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite news|title=Race for Kaabong Woman Mp takes shape as FDC, NRM lock horns|work=VanguardNews|url=https://www.vanguardnews.ug/race-for-kaabong-woman-mp-takes-shape-as-fdc-nrm-lock-horns/|access-date=11 March 2021}}
# {{Cite web |title=Nakwanga Christine Tubo |url=https://nrm.co.ug/staff/nakwang-christine-tubo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210731050243/https://nrm.co.ug/staff/nakwang-christine-tubo/ |archive-date=31 July 2021 |access-date=11 March 2021 |website=Nettech Reliable Media}}
# {{Cite web |title=parliament of uganda Members of the 10th Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153238/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |archive-date=29 April 2021 |access-date=10 March 2021 |website=parliament}}
# {{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |access-date=2021-03-31 |website=www.parliament.go.ug}}
# {{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=550 |access-date=2021-03-31 |website=www.parliament.go.ug}}
# {{Cite news|date=20 July 2019|title=Kaabong District Woman MP crosses to newly created Karenga District|work=Daily Monitor|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kaabong-district-woman-mp-crosses-to-newly-created-karenga-district-1838512|access-date=14 March 2021}}
# {{Cite web |last=cwelikhe |date=30 September 2019 |title=District Woman Member of Parliament, Kaabong |url=https://www.ec.or.ug/election/district-woman-member-parliament-kaabong |access-date=14 March 2021 |website=Electoral Commission |language=en}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
7gw1vk7zhhbp8q6ogkhkl2binsfo7ml
Norah Bigirwa-Nyendwoha
0
7872
61325
48112
2026-07-11T16:43:33Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61325
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=Norah Bigirwa|birth_date={{birth date and age|df=y|1968|10|19}}|nationality=Ugandan|citizenship=Ugandan|occupation=Politician|title=Member of parliament}}
[[File:Bigirwa Norah Nyendwoha.jpg|thumb|Bigirwa Norah Nyendwoha]]
'''Norah Bigirwa'''
'''Yazaalibwa nga:''' 19 October 1968
'''Eggwanga:''' [[Munnayuganda]]
'''Obutuuze:''' [[Munnayuganda]]
'''Obukulu:''' Munnabyabufuzi
'''Ekifo:''' Mmemba wa Paalamenti
'''Norah Bigirwa-Nyendwoha''' (Yazaalibwa nga 19 Ogwekkumi / October 1968) Munnayuganda ate nga mubaka Omukazi mu Paalamenti. Mu 2016, Yalondebwa ng'omubaka Omukazi akiikirira [[Buliisa (disitulikit)|Disitulikii Buliisa]]. [[:en:2021_Ugandan_general_election|Mu kulonda kwa Uganda okwa bonna okwa 2021]] yaddamu okulondebwa akiikirire ekitundu kye kimu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=350 |access-date=2021-04-08 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427175727/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=350 |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.independent.co.ug/tag/norah-bigirwa-nyendwoha/</ref>
Mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ki [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=2803</ref>
== Ebyokusoma kwe ==
Mu 1992, Norah yatikkirwa Dipulooma mu byabizinensi (Business Studies) mu ttendekero lya National College of Business Studies erisangibwa e [[:en:Nakawa|Nakawa]].
Mu 1995, yatikkirwa era n'afuna satifikeeti mu by'okubala ebitabo (Accounting Technician Certificate) okuva ku ttendekero lya Uganda Management Institute. Era mu ttendekerolye limu gye yatikkirwa Dipulooma mu ssomo ly'ebyenfuna (Finance Officers Diploma) nga wayiseewo emyaka ena (4).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=350 |access-date=2021-04-08 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427175727/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=350 |url-status=dead }}</ref>
Mu 2003, yatikkirwa Ddiguli esooka mu [[:en:Ndejje_University|Ndejje University]] ng'afuna [[:en:Bachelor's_degree|Ddiguli mu kuddukanya bizinensi (bachelor's degree of Business Administration)]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=350 |access-date=2021-04-08 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427175727/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=350 |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.internationalconservation.org/publications/caucus-lists/uptcc.pdf</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
{| class="wikitable"
!Omulimu
!Ekitongole
!Ekiseera mwe yakolerayo
|-
|Mumyuka wa maneja
|A&M Executive Cleaning Services
|2012-2015
|-
|Omubazi w'ebitabo (omukuukuutivu)
|Uganda Wildlife Authority
|2003 - 2010
|-
|Omubeezi w'omubazi w'ebitabo
|District Health Services Project, Mukono District
|1994-2003
|}
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi.]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu.]]
* [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
013kkjqrbt3kknrm8eajibqjwtqn08k
Juliet Kyinyamatama Suubi
0
7873
61362
48113
2026-07-11T16:45:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61362
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=SUUBI JULIET KYINYAMATAMA|nationality=Ugandan|citizenship=Ugandan|alma_mater=Uganda Christian University
University of Geneva|years_active=2011-todate|title=Member of Parliament}}
SUUBI JULIET KYINYAMATAMA
'''Obuzaale''' [[Munnayuganda]]
'''Obutuuze''' [[Munnayuganda]]
'''Gye yasomera''': [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]], [[:en:University_of_Geneva|University of Geneva]]
'''Emyaka mw'akyaakidde:''' 2011 - okutuusa leero
'''Ekifo:''' Mmemba wa Paalamenti
'''Juliet Kyinyamatama Suubi''' '''('''yazaalibwa nga 22 Ogwekkumineebiri / December 1988) [[Munnayuganda]], munnabyabufuzi era nga [[:en:Member_of_parliament|mmemba wa Paalamenti]]. Mu 2011, yalondebwa okubeera omubaka omukazi owa [[:en:Rakai_District|Disitulikiti y'e Rakai]] mu Paalamenti ya Uganda, n'addamu okulondebwa mu kifo kye kimu [[:en:2016_Ugandan_general_election|mu kulonda kwa bonna okwa 2016]] era bwe yeesimbawo omulundi ogwokusatu ku kifo kye kimu yalondebwa [[:en:2021_Ugandan_general_election|mu kwa 2021]] n'addayo mu Paalamenti ng'omubaka omukazi owa Disitulikiti y'e Rakai mu Paalamenti ya Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=167 |access-date=2021-04-08 |archive-date=2016-11-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161107102502/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=167 |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.independent.co.ug/tag/juliet-kyinyamatama/</ref>
Yavuganya ku [[:en:Independent_politician|bwannamunigina]] oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kamufu k'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=167 |access-date=2021-04-08 |archive-date=2016-11-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161107102502/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=167 |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/losers-in-nrm-polls-vow-to-return-as-independents-1934442</ref>
== Ebyobuyigirize bwe ==
Yatuulira ebigezo bye ebya Pulayimale (PLE) mu Ronald Ruta [[:en:Primary_school|Primary School]] e [[:en:Lyantonde_District|Lyantonde mu 2001]]. Mu 2005 yatuula [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|S4]] ye ku ssomero lya Valley College erisangibwa e [[:en:Bushenyi|Bushenyi]], era ng'eno gye yatuulira n'[[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|ebya S6]] mu 2008.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=167 |access-date=2021-04-08 |archive-date=2016-11-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161107102502/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=167 |url-status=dead }}</ref> Mu 2012 yatikkirwa Ddiguli ye esooka eya [https://web.archive.org/web/20210512230851/https://www.vu.ac.ug/undergraduate/humanities-and-social-sciences/programme/bachelor-social-work-and-social Bachelor's degree of Social Work and Social Administration] ku [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]]. Oluvannyuma yasoma satifikeeti mu byobulamu eya [[:en:Global_health|Global Health]] okuva mu [[:en:University_of_Geneva|University of Geneva]] mu 2013 .<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=167 |access-date=2021-04-08 |archive-date=2016-11-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161107102502/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=167 |url-status=dead }}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala bw'akoze ==
{| class="wikitable"
!Obuvunaanyizibwa
!Ekitongole
!Ebbanga mwe yakolerayo
|-
|Maneja mu kuddukanya emirimu gy'okuyamba abanaku
|Partners in Health
|2013-2014
|-
|Mubeezi wa Maneja
|Partners in Health
|2012-2013
|-
|Mmemba wa Paalamenti
|Paalamenti ya Uganda
|2011 okutiisa leero
|}
== Laba na bino ==
* [[:en:Independent_politician|Independent politician]]
* [[:en:Rakai_District|Rakai district]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
* [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
== Ezenyongeza ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]<br /><br />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
pot7fe6ex84v1bam6ne3ml05cs99obe
Kevin Ojinga Kaala
0
7874
61149
51332
2026-07-11T16:34:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61149
wikitext
text/x-wiki
[[File:Kaala Kevin Ojinga.jpg|thumb|Kaala Kevin Ojinga]]
'''Kevin Ojinga Kaala''' Munnayuganda , Munnabyabufuzi era mmemba wa Paalamenti. [[:en:2021_Ugandan_general_election|Mu kulonda kwa bonna okwa 2021]], yalondebwa okubeera mmemba wa Paalamenti ng'akiikirira [[:en:Pallisa_District|Disituliki y'e Paliisa]] mu Paalamenti ng'omubaka waayo Omukazi.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/asiimwe-musiime-molly-10686/</ref><ref>https://www.ec.or.ug/sites/default/files/press/Nominated%20Candidates%20for%20Parliamentary%20Elections%202021.ver18.11.2020.pdf</ref>
Mmemba wa kibiina kya byabufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |url=https://archives.visiongroup.co.ug/vision/NewVisionaApi/v1/uploads/NV040518pg13.pdf |title=Archive copy |access-date=2021-04-08 |archive-date=2025-02-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250221103525/https://archives.visiongroup.co.ug/vision/NewVisionaApi/v1/uploads/NV040518pg13.pdf |url-status=dead }}</ref><ref>http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=2548</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://uchaguzi.go.ug/candidates/mp |access-date=2021-04-08 |archive-date=2021-04-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210419100713/https://uchaguzi.go.ug/candidates/mp |url-status=dead }}</ref>
== Laba na bino ==
* Olukalala lwa bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu
* [[:en:Faith_Alupo|Faith Alupo]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
* [[:en:Pallisa_District|Paliisa District]]
* Mmemba wa Paalamenti
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
== Akalandirwako ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]<br /><br />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
sr6vofgksnqmw4bgghipppjpeumqrgl
Maria Mutagamba
0
7875
61670
48115
2026-07-11T17:28:32Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61670
wikitext
text/x-wiki
[[File:Mutagamba Maria.jpg|thumb|Mutagamba Maria.jpg]]
'''Maria Emily Lubega Mutagamba,''' yazaalibwa nga 5 Ogwomwenda mu 1952, nafa nga 24 Ogwomukaaga mu 2017, nga yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Economist|kafulu mu by'enfuna]] era munnabyabufuzi. Yeeyali [[:en:Ministry_of_Tourism,_Wildlife_and_Antiquities_(Uganda)|Minisita w'eby'obulambuzi, ebisolo n'ebintu by'edda]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] okuva nga 15 Ogwomunaana mu 2012<ref name="Cabinet2">{{cite web |title=President Yoweri Museveni Reshuffles Cabinet|accessdate=3 March 2015|last=Newvision Team|url=http://www.newvision.co.ug/news/634161-president-yoweri-museveni-reshuffles-cabinet.html|date=15 August 2012|newspaper=[[New Vision]]|location=Kampala|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20120816235713/https://www.newvision.co.ug/news/634161-president-yoweri-museveni-reshuffles-cabinet.html|archive-date=16 August 2012}}</ref> okutuuka nga 6 Ogwomukaaga mu 2016.<ref>{{cite web |title=Uganda's President Museveni names Prof. Ephraim Kamuntu as new Tourism Minister|accessdate=24 October 2016|publisher=Wolfgang Thome Wordpress|url=https://wolfganghthome.wordpress.com/2016/06/06/ugandas-president-museveni-names-prof-ephraim-kamuntu-as-new-tourism-minister/|first=Thome|date=6 June 2016|last=Wolfgang|location=Kampala}}</ref>
Okuva mu 2011 okutuuka mu 2012, yeeyali minisita avunaanyizibwa ku by'amazzi n'ebitundu eby'etolodde.<ref>{{cite web |last=Mukasa|accessdate=3 March 2015|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941|first=Henry|location=Kampala|title=Museveni Names New Cabinet|date=28 May 2011|newspaper=[[New Vision]]|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941|archivedate=11 December 2014}}</ref> Yaweerezaako nga [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka Paalamenti]] omukyala omulonde eyali akiikirira [[:en:Rakai_District|Disitulikiti ye Rakai]] okuva mu 2001 okutuusa mu 2016.<ref>{{cite web |location=Kampala|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Over-20-MPs-bow-out-of-2016-race/688334-2728402-9p2w28z/index.html|title=Over 20 MPs bow out of 2016 race|first=Mercy|last=Nalugo|newspaper=[[Daily Monitor]]|date=25 May 2015|accessdate=25 October 2016}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Mutagamba yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Rakai nga 5 Ogwomwenda mu 1952. Yasomera ku St. Aloysius Senior Secondary School e Bwanda, mu [[:en:Kalungu_District|Disitulikiti y'e Kalungu]] okuva mu 1967 okutuuka mu 1970 ng'eno gyeyamalira S4. Oluvannyuma y'agenda ku [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College e Namagunga]] nga lino lisinganibwa mu [[:en:Mukono_District|Disitulikiti y'e Mukono]] okuva mu 1971 okutuusa mu 1972 ng'eno gyeyatuulira S6. Yagenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] okuva mu 1973, okutuusa mu 197, n'atukirwa ne [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu by'enjigiriza]] mu by'enfuna. Alina ne Dipulooma mu [[:en:Computer_programming|bya kompuyuuta]] gyeyafuna okuva kutendekero lya ICL Computer School erisinganibwa e [[:en:Nairobi,_Kenya|Nairobi mu Kenya,]] ng'eno yagifuna mu 1980, nga kuno kw'oteeka ne satifikeeti mu bukulembezze obw'awagulu gyeyafuna okuva kutendekero lya [[:en:John_F._Kennedy_School_of_Government|John F. Kennedy School of Government]] mu [[:en:Cambridge,_Massachusetts|Cambridge, e Massachusetts,]] mu ggwanga lya [[:en:United_States|Amerika,]] nga yagifuna mu 1997.<ref name="Palm2">{{cite web |url=http://tourism.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=61&Itemid=120|title=Profile of Maria Emily Lubega Mutagamba|accessdate=25 October 2016|date=25 October 2016|publisher=[[Ministry of Tourism, Wildlife and Antiquities (Uganda)|Uganda Ministry of Tourism, Wildlife and Antiquities]] (MTWA)|author=MTWA|location=Kampala|archive-url=https://web.archive.org/web/20160613050227/http://www.tourism.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=61&Itemid=120|archive-date=13 June 2016|url-status=dead}}</ref> Mu 2013, yafuna weebwa ekitiibwa ky'okubeera nga yali akuguze mu by'amateeka okuva ku [[:en:McMaster_University|Yunivasite ya McMaster]] e [[:en:Canada|Canada]].<ref name="McMaster2">{{cite web|accessdate=26 June 2017|url=http://dailynews.mcmaster.ca/article/honorary-degrees-celebrate-local-heroes-international-leaders/|title=Honorary degrees celebrate local heroes, international leaders|date=4 June 2013|work=McMaster Daily News|archive-date=27 June 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180627144308/https://dailynews.mcmaster.ca/article/honorary-degrees-celebrate-local-heroes-international-leaders/|url-status=dead}}</ref>
== Emirimu ==
Mutagamba yawerezaako nga avunaanyzibwa ku by'emirimu mu [[:en:Bank_of_Uganda|Bank of Uganda]], okuva mu 1976 okutuusa mu 1980, ng'era yeeyali akulira baanka eno okuva mu 1991 okutuusa mu 1999. Yaliko kubaali ku kakiiko k'abakungu abaali bavunaanyizibwa ku by'okukola amateeka, wakati wa 1994 okutuusa mu 1995. Mu 1999 okutuusa mu 200, yeeyali omumyuka w'omuwandiisi ow'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Uganda]] [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|ekya Democratic Party]]. Mu 2000, yaweebwa eky'okubeera Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'amazzi n'ebitundu eby'etolodde, ekifo kyeyalimu okutuusa mu 2012. Yeeyali akulembera akakiiko kaba minisita ku semazinga wa Afrika akaali kavunaanyizibwa ku by'amazzi okuva mu 2004, okutuusa mu 2012, ng'era ye mukwanaganya w'ekibiina ky'abakyala abakulembezze munsi yonna ku lw'amazzi n'obuyonjo, okuva mu 2005, okutuuka mu 2015. Yaliko n'omumyuka wa ssentebe w'ekitongole ky'amawanga amagate ekya [[:en:United_Nations_Task_Force_on_Integrated_Water_Resource_Management|United Nations Task Force on Integrated Water Resource Management.]] Yali asinga kumannyikwa olw'emirimu gye egyaali gyekuusa ku by'amazzi n'egyaGlobal Water Harvesting Network.<ref name="Palm2" /><ref name="McMaster2" />
Mutagamba yawerezaako nga minisita avunaanyizibwa ku by'obulambuzi, ebisolo by'okutrale n'ebintu by'edda okuva nga 15 Ogwomunaana mu 2012, okutuuka nga 6 Ogwomukaaga mu 2016 nga [[:en:Ephraim_Kamuntu|Ephraim Kamuntu]] amudira mu bigere. Nga akyali minisit, yali asinga kumannyikwa olw'okutumbuula eggi lya Uganda eryali lisinga okumannyikwa, enva endiirwa nga babizingidde wamu ne chapati abasinga kyebamanyi nga [[:en:Rolex_(food)|Rolex]].<ref>{{cite web|url=http://capitalradio.co.ug/tourism-minister-launches-rolex-festival/|title=Tourism minister launches Rolex festival|author=Patricia Osman|work=Capital FM|date=17 August 2016|accessdate=25 June 2017|archive-date=4 August 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180804200814/http://capitalradio.co.ug/tourism-minister-launches-rolex-festival/|url-status=dead}}</ref> Yeeyaza engulu e[[:en:Miss_Tourism_Uganda|mpaka z'obwa nnalulungi eya;i yeesimbawo ku ky'obulambuzi]] ekyali kyatandikawo mu 2010.<ref>{{cite web |date=28 August 2013 |title=Miss Tourism 2013 kicks off Thursday 29 |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1330268/miss-tourism-2013-kicks-thursday |accessdate=25 June 2017 |work=New Vision}}</ref> Yanyuka eby'obufuzi mu 2016 olw'embeera y'obulamu bwe okubeera nga yali etandise okusajuka.<ref name="Death2">{{cite web |last1=Bwire |first1=Job |last2=Ainebyoona |first2=Emmanuel |date=24 June 2017 |title=Former tourism minister Maria Mutagamba is dead |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Former-tourism-minister-Maria-Mutagamba-dead/688334-3985994-1u8woy/index.html |accessdate=25 June 2017 |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Ebimukwatako nga omuntu ==
Yali yafumbirwa Tarsis Matthew Mutagamba eyali akola mu Baanka ya Uganda okumala emyaka 17 okutuusa bweyawumula mu 1980. Yeeyasooka okubeera nga y'akulira ababalirizi b'e bitabo mu Afrika.<ref>{{cite web |date=4 January 2004 |title=TARSIS Mathew Mutagamba, husband to the State Minister for Water, Maria Mutagamba, is dead |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1109774/bishop-kakooza-mourns-mutagamba |accessdate=25 June 2017 |work=New Vision}}</ref> Tarsis yafa olw'omutima okulemererwa nga 2 Ogwokubiri mu 2004, ng'alina emyaka 70, ng'alina abaana 16.<ref>{{cite web |last=Vision Reporter |date=5 January 2004 |title=Uganda: Bishop Kakooza Mourns Mutagamba |url=http://allafrica.com/stories/200401050552.html |accessdate=3 March 2015 |newspaper=[[New Vision]] via [[AllAfrica.com]] |location=Kampala}}</ref>
== Okufa ==
Mutagamba yafa nga 24 Ogwomukaaga mu 2017 mu ddwaliro lya [[:en:Case_Medical_Centre|Case Medical Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala,]] okuva mu kubeera nga yali atawanyizibwa [[:en:Liver_cancer|kkookolo w'ekibuumba]],nga wadde yali atawanyizibwa [[:en:Gallstone|amayinza agaali mulubuto]]. Yalina emyaka 64. Yali yatwalibwa mu ddwaliro wiiki satu nga tanaba kufa. Saabaminisita [[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]] yayita <nowiki>''</nowiki>okufa kwe okufiirwa okwali okwa maanyi eri eggwanga lino".<ref name="Death2" /> Yazikibwa nga 28 Ogwomukaaga mu 2017 ku kyalo Gamba mu ggombolola lya Kakuuto mu Disitulikiti y'e Rakai. Okuziika kuno kwakubirizibwa Saabasuumba [[:en:John_Baptist_Kaggwa|John Baptist Kaggwa]] owa [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Masaka|Klezia y'esaza ly'abakatuliki ery'e Masaka ey'abalooma]].<ref>{{cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |date=28 June 2017 |title=Masaka Diocese bishop hails Mutagamba |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Bishop-Kaggwa-Mutagamba-Museveni-character/688334-3991248-oqdre4/index.html |accessdate=28 June 2017 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
1omm95gboudv2gmlgk4i2x0lj5l7xa9
Nandagire Christine Ndiwalana
0
7878
61804
48117
2026-07-11T17:44:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61804
wikitext
text/x-wiki
[[File:Hon. Dr. Ndiwalana Christine Nandagire.jpg|thumb|'''Hon. Dr. Ndiwalana Christine Nandagire''']]
'''Nandagire Christine Ndiwalana''' munabyabufuzi Omunayuganda. Yalondebwa mu Paalamenti mu [[:en:Ugandan_general_election,_2021|kalulu ka bonna aka 2021]], nga Omubaka wa Paalamenti okuva mu kibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] akiikirira Bukomansimbi eya Bukiika ddyo mu [[:en:Bukomansimbi_District|Disitulikiti ya Bukomansimbi]] .<ref name="Express">https://dailyexpress.co.ug/2021/01/18/list-59-nup-elected-mps-for-the-11th-parliament/</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nandagire-christine-ndiwalana-7004/</ref>
== Obulamu bwe ==
Nandagire Christine Ndiwalana alina Diguli mu by'edagala n'okulongoosa gyeyakuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]].<ref name="Kiza">https://chimpreports.com/sebamala-seeks-to-unseat-vp-sekandi-as-dp-unveils-2021-contestants-for-greater-masaka/</ref> Mu kusooka yali amannyikiddwa nga '''Christine Nandagire''', wabula oluvannyuma n'akyusa erinya lye nerifuuka Nandagire Christine Ndiwalana olw'ekiwandiiko ky'amateeka mu 2018.<ref>https://gazettes.africa/archive/ug/2019/ug-government-gazette-dated-2019-03-07-no-10.pdf</ref>
Mu Gwomunaana mu 2019 yalangirirwa ng'eyali agenda okwesimbawo ku lw'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] okuvuganya ku ky'Omubaka wa Bukomansimbi eya Bukiika Ddyo mu [[:en:Bukomansimbi_District|Disitulikiti ya Bukomansimbi]].<ref name="Kiza" />Oluvannyuma yagenda okwegata ku kibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]]. Oluvannyuma lw'obutabanguko obwali munda mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ekyaleeta enjawukana mu bitundu, <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/nrm-leaders-in-bukomansimbi-divided-as-campaigns-commence</ref> yawangula eyali mukifo kino Omubaka Ruth Katushabe okulondebwa ku ky'Omubaka wa Paalamenti okuva 2021 okutuuka mu 2026.<ref name="Express" /><ref>https://www.youtube.com/watch?v=2uVpYhVqhu4</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/102890</ref><ref>https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
le5gyjzch61dq8oijw67sccrtgsv4sk
Betty Oyella Bigombe
0
7879
61783
54209
2026-07-11T17:39:50Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61783
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Betty Oyella Bigombe''', era nga batera ku mumannya nga '''Betty Atuku Bigombe,''' yazaalibwa nga 21 Ogwekumi mu 1962, nga munabyabufuzi Omunayuganda eyawerezaako nga avunaanyizibwa ku biyinza okumenyeka, obutabanguko wamu n'obutakaanya mu [[:en:World_Bank|Baaka y'ensi yonna]] okuva mu 2014 okutuuka mu 2017. Yalondebwa mu kifo kino mu Gwomukaaga mu 2014,<ref>http://www.inclusivesecurity.org/network-bio/betty-bigombe/</ref> yeeyali [[:en:Water_resources|Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'ensulo z'amazzi]] mu Kabineeti ya Uganda. Yaweebwa ekifo kino nga 27 Ogwokutaano mu 2011.<ref>http://www.inclusivesecurity.org/network-bio/betty-bigombe/</ref> Kuno yakola n'okuwereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] eyali akiikirira [[:en:Amuru_District|Disitulikiti ya Amuru mu Konsitituweensi y'abakyala]].<ref name="AMRU">https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Yalekulira okuva mu bifo bino byombi nga 1 Ogwomukaaga mu 2014.<ref name="Resigns">http://allafrica.com/stories/201406030486.html</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Betty Bigombe yazaalibwa mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti ye Amuru]] nga 21 Ogwekumi mu 1952, gyebaali bamannyi nga Disitulikiti ya Acholi. Y'omu kubaana ekuminoomu abaazaalibwa kitaawe eyali omusawo. Asibuka mu ggwanga [[:en:Acholi_people|ly'abachooli.]] Bigombe yagenda ku [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]] gyeyamalira S4 mu 1968, n'amaliriza S6 ku [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College]] [[:en:Trinity_College_Nabbingo|e Nabbingo]] mu 1970. Yagenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite ye Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga okubeera enkadde, gyeyatikirwa ne [[:en:Social_science|Diguli mu By'enjigiriza ku bikwatagana kumbeera z'abantu]], mu 1974. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Harvard_Kennedy_School|Harvard Kennedy School]] ku [[:en:Harvard_University|Yunivasite ya Harvard]] e [[:en:Cambridge,_Massachusetts|Cambridge]] mu Massachusetts mu ggwanga lya Amerika gyeyatikirwa ne [[:en:Master_of_Public_Administration|Diguli ey'okusatu mu kudukanya embeera z'abantu]]. Okusoma kwe ku Harvard kwali kuvugirirwa ekibiina okuva mu [[:en:Harvard_Institute_for_International_Development|Harvard Institute for International Development]].<ref name="AMRU" /><ref name="Woman">https://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2007/07/10/AR2007071001933.html?hpid=artslot</ref>
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1981 okutuuka mu 1984, yakolako nga [[:en:Company_secretary|omuwandiisi wa kampuni]] ya Uganda evunaanyizibwa ku by'okusima eby'obugagga by'omuttaka, [[:en:Parastatal|kampuni eyali edukanyizibwa gavumenti]]. Okuva mu 1986 okutuuka mu 1996, yawerezaako mu Paalamenti ya Uganda nga omubaka wa Paalamenti. Mu 1988, yaweebwa ekya [[:en:Northern_Region,_Uganda|Minisita Omubeezi avunaanyizibwa kunsonga z'omubukiika ddyo bwa Uganda]], ekyamuwaliriza okufuna ekifo w'ayinza okubeera e [[:en:Gulu|Gulu]], ekibuga ekisinga obunene mu Bukiika Ddyo bw'ebitundu bya Uganda.Yaweebwa omulimu gw'okumatiza abayekera abaali beegatira mu kibiina kya [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] (LRA) okuteeka wansi eby'okulwanyisa byabwe, oluvannyuma lw'amagye okulemererwa okubawangula nga bakozesa amaanyi. Bigombe yatekawo endagaano n'abakulembezze babayeekera bano aba LRA eyali amnnyikiddwa nga [[:en:Joseph_Kony|Joseph Kony]] mu Gwomukaaga mu 1993. Mu 1993, yaweebwa engule y'okubeera omukyala w'omwaka mu olw'amaanyi geyateekamu okulaba nga akomekereza obutabanguko . Wadde nga yasisinkana Kony mu lukiiko, enteseganya z'agwa butaka mu Gwokubiri mu 1994.<ref name="O’Kadameri">http://www.c-r.org/accord-article/lra-government-negotiations-1993-94-2002</ref> Oluvannyuma obuyeekera bweyongera, ng'era tewali kya'ammyi kyonna kyakolebwa mu myaka 10 egyaddako okulaba nga wabeerawo emirembe egitikikako .
Oluvannyuma lw'emyaka 10 ng'ali mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 1986 okutuuka mu 1996, yalemererwa okuwangula entebe ky'okubeera omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Gulu|munisipaali y'e Gulu]] mu 1996 era n'alekulira emirimu gya gavumenti. mu 2011, oluvannyuma lw'emyaka 15, yakomawo era n'awangula ekifo ky'okubeera Omubaka wa Paalamenti Omukyala eyali akiikirira Konsitituweensi mu Disitulikiti ya Amuru, ku tikiti ya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement.]]<ref name="AMRU" />
Mu 1997, oluvannyuma lw'okutikirwa okuva ku Harvard, yafuna omulimu okuva mu [[:en:World_Bank|Baanka y'ensi yonna]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Washington]] DC, nga omukugu ku by'embeera z'abantu ng'ali mu kitongole ky'abakola ku by'obutabanguko. Oluvannyuma, yawereza nga eyali yeebuzibwaako mu baanka mu kitongole kye by'obukuumi n'enkulakulana. Mu 1999 ne 2000, Bigombe yakwasizaako ku by'ekikugu eri aba [[:en:Carter_Center|Carter Center]], munkwatagana ya gavumenti ya Uganda n'eye [[:en:Sudan|Sudan]].
Oluvannyuma [[:en:Barlonyo|lw'okutibwa ky'abantu mu bungi okwali mu Barlonyo]], Bigombe yeewumuzaamu okuva mu Baanka y'ensi yonna era n'alinya ennyonyi eyamukomyawo mu Uganda okugezaako okulaba nga addamu ensonga z'okutandikawo eddembe. Okuva mu Gwokusatu mu 2004 okutuuka mu 2005, Bigombe yeeyali akulira abaali mu masekati kw'okunoonya emirimbe n'abayeekera abaali begatira mu Lord's Resistance Army, nga ye nga omuntu yeeyatekamu ngamu ssente mu ngeri gyebyali bidukannyizibwaamu, n'okuleetera ba minista ba gavumenti ya Uganda wamu n'abayekera okubeera awamu. Olukiiko olwasembayo lwaliwo nga 20 Ogwokuna mu 2005, ng'era lwayitamu bulungi. Wabula oluvannyuma lw'okulemererwa kwa Bigombe okubakwataganya, kyalabibwa nga ekyatandikawo omulimu omunene [[:en:2006–2007_Juba_talks|ogw'enjogerezeganya ezaali mu kibuga ky'e Juba mu 2006 ne 2007]], nga zino zaali zikubirizibwa gavumenti ya [[:en:South_Sudan|South Sudan]].<ref name="Woman" /> Enteseganya zino zaagwa butaka mu kaseera akasembayo, Joseph Kony bweyagaana okuteeka omukono kundagaano eyali eraga eddembe.<ref name="Peace">http://www.csmonitor.com/2005/0913/p01s04-woaf.html</ref>
Mu 2006, yaddayo mu ggwanga lya Amerika n'awereza nga omuntu eyali ayize okuva mu bumannyirivu bwe ne byeyali afunye, ng'ali kutendekero lya [[:en:US_Institute_of_Peace|US Institute of Peace]] mu Washington, D.C.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.usip.org/ |access-date=2024-04-07 |archive-date=2020-06-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200609022615/https://www.usip.org/ |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma, bweyali ku [https://web.archive.org/web/20200609022615/https://www.usip.org/ Woodrow Wilson International Center for Scholars], yaweebwa eky'omufirika eyalina obukugu mu kintu ekimu, nga nebano Washington, D.C. Mu 2007, yafuna engule y'okubeera omulwanirizi w'eddembe ng'akiteeka munkola okuva muba [https://www.tanenbaum.org/ Tanenbaum Center for Interreligious Understanding].
Yaweebwa eky'okubeera ssentebe w'ekitongole ekivinaanyizibwa ku by'ebubaka mu Uganda ne Tekinologiya ekya National Information and Technology Authority in Uganda (NITAU) mu 2009. Mu Gwokutaano mu 2011, Pulezidenti Museveni yamuwa eky'okubeera Minisita Omubeezi ku by'ensulo z'Amazzi, ekifo kyeyalimu okutuuka mu Gwomukaaga mu 2014, n'alekulira okugenda okukolera mu Baanka y'ensi yonna .
== Ebirala byeyatekangako essira ==
Betty Bigombe yali abadde omufumbo nga baawe yeeyali omubaka wa Uganda mu Japan.<ref name="Woman" /> Yalina abaana babiri okwali; Pauline ne Emmanuel.<ref name="Peace" /> INga ogyeko [[:en:Acholi_language|oluchooli]] n'oluzungu, ayogera [[:en:Swahili_language|oluswayiri]] wamu [[:en:Japanese_language|n'olujapaani]].<ref>https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/434746-255822-c6id9n/index.html</ref>
== Laba ne ne bino ==
* [[:en:Acholiland|Ettaka ly'abachooli]]
* [[:en:Acholi_sub-region|Ebitundu ewasinganibwa abachoolo]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|Obutabanguko obwatandikibwa ekibiina ky'abayeekera ekyeyita Lord's Resistance Army]]
* [[:en:Robert_Carmona-Borjas|Robert Carmona-Borjas]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20080803223450/http://www.imow.org/wpp/stories/viewStory?storyId=1406 Ebikwata ku Betty Bigombe] ebyakolebwa [[:en:International_Museum_of_Women|ewaterekerwa ebikwata ku bakyala munsi yonna]]
* [http://arcadiafoundation.org/ Ekibiina kya Arcadia Foundation]
* [http://ipsinstitute.org/ Betty Bigombe y'omu kubali kukakiiko akawi k'amagezi mutendekero lya ekikwasaganya eddembe n'eby'obukuumi]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
9mnecd15how2ln9t9oz1cjf4biscldn
Annet Katusiime Mugisha
0
7880
61446
53753
2026-07-11T16:45:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61446
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Annet Katusiime Mugisha''' yazaalibwa 1974, Munnayuganda, munnabyabufuzi , awereza nga Omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekumineemu]] ng'akiikirira [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti ya Bushenyi]].<ref>{{Cite web |date=24 November 2020 |title=I will kick poverty out of Bushenyi – Annet Katusiime Mugisha |url=https://eastafricanwatch.net/i-will-kick-poverty-out-of-bushenyi-annet-katusiime-mugisha/ |access-date=16 April 2021 |website=The East African Watch |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=15 October 2020 |title=MS ANNET KATUSIIME MUGISHA FIRST TO BE NOMINATED FOR BUSHENYI DISTRICT WOMAN MP |url=https://mknewslink.com/ms-annet-katusiime-mugisha-first-to-be-nominated-for-bushenyi-district-woman-mp/ |access-date=16 April 2021 |website=MK Newslink |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Mugisha yazaalibwa mu 1974, ku kyalo Kantunda mu Ggombolola y'e Bumbaire mu Disitulikiti y'e Bushenyi mu Uganda. Alina Diguli mu Kuwabula n'Okubudabuda eya Degree in guidance and counseling gyeyafuna okuva ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]], yunivasite y'obwanannyini eddukanyizibwa Eklezia, ng'esangibwa Nkozi mu Uganda. Mu 2021, yaddayo okusoma [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] ku Uganda Martyrs University.<ref>{{Cite web |last=Editorial |first=PML DAILY EDITOR {{!}} PML Daily |date=9 June 2020 |title=EYES ON THE PRIZE: How Annet Katusiime Mugisha has won hearts and minds in Bushenyi |url=https://www.pmldaily.com/news/analysis/2020/06/eyes-on-the-prize-how-annet-katusiime-mugisha-has-won-hearts-and-minds-in-bushenyi.html |access-date=13 March 2021 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Four in race to replace Karooro in Bushenyi |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/four-in-race-to-replace-karooro-in-bushenyi-3244760 |access-date=13 March 2021 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
=== Egy'obukugu ===
Mugisha mu kusooka yali akola ng'omusomesa wa pulayimale, nga esaawa eno addukanya kampuni ekola by'okufumba emmere. Yakuguka mu [[:en:Psychologist|by'okujanjaba abantu n'eneeyisa yabwe]], abudabuda abatawanyizibwa ensonga ez'enjawulo, musiga nsiimbi, ng'era mubuulizi wa njiri. Ye ne baawe Silver Mugisha, akulira eby'emirimu n'okuddukanya [[:en:National_Water_and_Sewerage_Corporation|ekitongole ekivunaanyizibwa ku Mazzi ne Kazambi mu Uganda]],baatandikawo ekibiina ekiyitibwa Bamugisha Community Welfare Ltd., ekibiina ky'obwannanyini, wabula nga kirina ebigendererwa<ref>{{Cite web |last=AGENCIES |date=18 July 2019 |title=Bushenyi: Ba Mugisha Community Welfare resort to disease fighting |url=https://www.pmldaily.com/investigations/special-reports/2019/07/bushenyi-ba-mugisha-community-welfare-resort-to-disease-fighting.html |access-date=16 April 2021 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>by'okulakulanya eby'enjigiriza, okwongera eby'enfuna by'amaka ag'enjawulo, n'ogaba emere wamu n'okukuuma obutonde eri abantu abawangalira mu Disitulikiti y'e Bushenyi.<ref>{{Cite web |date=18 March 2019 |title=Annet Mugisha turning around lives in Bushenyi |url=https://dailymedia.co.ug/2019/03/18/annet-mugisha-turning-around-lives-in-bushenyi/ |access-date=16 April 2021 |website=Daily Media |language=en-US |archive-date=19 April 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210419105506/https://dailymedia.co.ug/2019/03/18/annet-mugisha-turning-around-lives-in-bushenyi/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=BAMUGISHA COMMUNITY WELFARE LTD (BY GUARANTEE) |url=https://opencorporates.com/companies/ug/80010004273347 |access-date=13 March 2021 |website=opencorporates.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=Editorial |first=PML DAILY EDITOR {{!}} PML Daily |date=9 June 2020 |title=EYES ON THE PRIZE: How Annet Katusiime Mugisha has won hearts and minds in Bushenyi |url=https://www.pmldaily.com/news/analysis/2020/06/eyes-on-the-prize-how-annet-katusiime-mugisha-has-won-hearts-and-minds-in-bushenyi.html |access-date=13 March 2021 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
=== Eby'obufuzi ===
Mugisha mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi mu Uganda ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Emirimu gye mu by'obufuzi gy'atandika mu kalulu k'ababaka ba Paalamenti aka 2021 nga eno gye yawangulira [[:en:Mary_Karooro_Okurut|Mary Karooro Okurut]] mu kamyuufu ka NRM nga kuno kweyateeka n'okuwangula ekifo mu kalulu ka bonna ak'ababaka ba Paalamenti. Ng'ali mu kakuyege w'okunoonya obululu bw'akamyuufu, Mugisha baamulumiriza okubeera nga yakozesa emapula z'essomero enjingirire mu kuwaaba okwali kukulembeddwamu Zeddy Gakyalo ne Phillip Murwani.<ref>{{Cite web |date=2020-08-29 |title=Annet Mugisha, Wife To NWSC Boss’ Troubles Escalate As Concerned Citizens Petition EC To Scrutinize Her Doubted Academic Papers |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/08/29/annet-mugisha-wife-to-nwsc-boss-troubles-escalate-as-concerned-citizens-petition-ec-to-scrutinize-her-doubted-academic-papers/ |access-date=2021-05-04 |website=The Capital Times |archive-date=2022-01-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220124065525/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/08/29/annet-mugisha-wife-to-nwsc-boss-troubles-escalate-as-concerned-citizens-petition-ec-to-scrutinize-her-doubted-academic-papers/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Citation|title=Status of Annet Mugisha's candidature{{!}} NBS Up and About|url=https://www.youtube.com/watch?v=Vtb0qgf639U|language=en|access-date=2021-04-28}}</ref> Mugisha yeegana byonna bye baali bamuwaayiriza, ng'akkatiriza ebyali bimwogerwako ku mpapula zze nti yali yayita mu mateeka okukyusa amannya gge okuva mu Musoga okudda mu Mugisha.<ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=PETITION ON MY QUALIFICATIONS BY PHILLIP AND ZEDDY IS TRASH-MS ANNET KATUSIIME MUGISHA |url=https://mknewslink.com/petition-on-my-qualifications-by-phillip-and-zeddy-is-trash-ms-annet-katusiime-mugisha/ |access-date=2021-04-28 |website=MK Newslink |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
0ght8c3vv1yuu0igjs3f72o59hl6wn9
Hellen Auma Wandera
0
7881
61717
56914
2026-07-11T17:30:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61717
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hellen Auma Wandera''' munabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda]] Omukyala akiikirira [[:en:Busia_District|Disitulikiti ya Busia]] eyalondebwa mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fish-vendor-turns-youngest-mp-3404082</ref> Awereza ne ku kakiiko akadukanya ensonga za Pulezidenti mu Paalamenti ya Uganda.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-presidential-affairs/</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Hellen Auma Wandera yazaalibwa mu [[:en:Busia_District|Disitulikiti ya Busia]] nga taata we ye Dickson Wandera ne maama we Betty Afuro. Yagenda ku Busia Parents Primary School gyeyatuulira ebigezi bye ebya P7, oluvannyuma n'agenda ku Great Obrem Memorial mu [[:en:Tororo_District|Disitulikiti y'e Tororo]] gyeyatuulira ebigezo bya S4 wamu ne St. Peters Naalya (Spena International) gyeyatuulira S6 nga tanaba kwegata ku [[:en:Kyambogo_University|Yunivasite y'e Kyambogo]] n'afuna Diguli mu by'Embeera z'abantu.<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/105292</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2021/05/18/fish-vendor-becomes-ugandas-youngest-serving-mp/</ref><ref>https://campusbee.ug/news/kyambogo-graduate-who-used-to-vend-fish-swears-in-as-busia-woman-mp/</ref>
== Emirimu gye mu Byobufuzi ==
Alina akakwate ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Yawangula Nina Nekesa, Fiona Nakku, Nabwire Sharon Veron Namumayi, Esther Busingye Wafula, Grace Nyakecho, Teddy Auma wamu ne Lilian Taaka mu kamyuufu ka NRM aka 2020 abaali baagala okwesimbawo ku ky'Omubaka wa Paalamenti.<ref>https://www.independent.co.ug/another-candidate-declared-winner-of-nrm-polls-in-busia-after-vote-recount/</ref> Yadira [[:en:Jane_Nabulindo_Kwoba|Jane Nabulindo Kwoba]] nga Omubaka omukyala akiikirira Paalamenti ya Disitulikiti ya Busia mu kalulu ka Uganda akabonna aka 2021.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/hellen-auma-wandera/</ref><ref name=":0" /><ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/18/23-year-old-hellen-auma-wandera-shares-how-she-rose-from-fish-vending-to-parliament/ |title=Archive copy |access-date=2024-03-26 |archive-date=2022-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220216115944/https://www.matookerepublic.com/2021/05/18/23-year-old-hellen-auma-wandera-shares-how-she-rose-from-fish-vending-to-parliament/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/auma-now-uganda-s-youngest-serving-mp-3407634</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mzworte7sshpgv8dj700ipkmkzc62fb
Ndamira Catherine Atwikiire
0
7882
61798
48121
2026-07-11T17:44:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61798
wikitext
text/x-wiki
'''Ndamira Catherine Atwikiire''' yazaalibwa nga 13 Ogwomunaana mu 197, nga munabyabufuzi Omunayuganda era omubaka wa Paalamenti. Yalondebwa nga omukyala akiikirira Disitulikiti ya [[:en:Kabale_District|Kabale]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://upfsp.org/our-people/ |access-date=2021-04-08 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015144753/https://upfsp.org/our-people/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/rage-as-kigezi-politicians-turn-to-churches-for-support</ref>, wansi w'ekibiina kye byobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement.]]
== Obumannyirivu bw'alina mu mirimu gye ==
Ensangi zino, Atwikiire y'omu kubali ku [[:en:Public_Accounts_Committee|kakiiko akakola ku By'okubala ebitabo]] ssaako n'akakiiko akavunaanyizibwa ku By'obulamu. Mu kusooka yali akola nga [[:en:Financial_management|adukanya eby'ensiimbi]] mu kitongole kya VIDAS Engineering Services Co. Ltd.okuva mu 2010 okutuuka mu 2015.<ref>https://www.ppdaproviders.ug/index.php?page=yprov&sl=4&tgt=5&aph=V&sn=all%20providers&sp=all%20sectors&st=&tp=v&id=13663</ref>
In 2019, she was engaged in community outreach in the Kabale municipality where she urged the Muslim community to educate their children to meet the development concerns of the country.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1501434/mps-condemned-selfishness</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
hq8ya1mhdrer1wjxvt9bc3g1z96qdmr
Janet Museveni
0
7883
61249
59415
2026-07-11T16:39:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61249
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Museveni Janet Kataaha.jpg|thumb|Museveni Janet Kataaha.jpg]]
'''Janet Kainembabazi Museveni''' era amanyiddwa nga Janet Kataaha Museveni (yazaalibwa nga 24 Ogwomukaaga 1948), nga munnabyabufuzi Omunayuganda, nga abadde o[[:en:First_Lady|mukyala wa pulezidenti]] wa [[:en:Uganda|Uganda]] okuviira ddala mu 1986. Mukyala eyafumbirwa Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni,]] nga bano balina abaana bana.
Abadde Minisita wa Kabineeti avunaanyizibwa ku Byenjigiriza N'ebyemizannyo mu Kabineeti ya Uganda, okuva nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, mu Paalamenti ey'ekkumi n'emu n'eyekkumi n'ebbiri eza Uganda.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 "Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle"]. ''Monitor''. 26 May 2026. Retrieved 27 May 2026.</ref> Nga wadde obuyigirize bwe buliko akabuzibwa, oluvannyuma yattikirwa ddiguli eyookubiri eya Masters Art in Organisational Leadership and Management ku Yunivasite ya Uganda Christian University, Mukono nga 30 Ogwekkumi 2015.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/news/headlines/3693-janets-degree-is-questioned |access-date=2024-04-05 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017100355/https://www.observer.ug/news/headlines/3693-janets-degree-is-questioned |url-status=dead }}</ref> Yawerezaako nga Minisita avunaanyizibwa ku nsonga z'e Karamoja mu kabineeti ya Uganda okuva nga 27 Ogwokutaano, okutuuka nga 6 Ogwomukaaga mu 2016.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20141211084313/http://newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yawerezaako nga Omubaka wa Paalamenti Omulonde eyakiikirirako essaza lya Ruhaama mu Disitulikiti ye [[Ntungamo (disitulikit)|Ntungamo]] wakati wa 2011 ne 2016. Yafulumya ebimukwatako, Olugendo lw'obulamu bwange (''My Life's Journey)'', mu 2011.<ref name="mon---itor">http://www.monitor.co.ug/News/Insight/-/688338/1226382/-/rn0jyf/-/index.html</ref><ref name="ne-wvisi-on">https://web.archive.org/web/20150225182721/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/759254</ref>[[File:Yoweri_Kaguta_Museveni_with_Obamas.jpg|thumb|Janet Museveni ne Yoweri Kaguta Museveni nga bali ne Barrack Obama ne mukyala we Mitchelle Obama]]
== Obulamu bwe n'obufumbo ==
Janet Kainembabazi Kataaha yazaalibwa mu saza lya Kajarra mu Disitulikiti ye Ntungamo<ref>https://janetmuseveni.org/biography/</ref> nga bazadde be yeeyali Edward Birori ne Mrs. Mutesi. Yasomera ku Kyamate Primary School wamu ne Bweranyangi Girls' Senior Secondary School mu Uganda. Yatikirwa ne Diguli ey'okubiri mu By'enjigiriza mu by'okutegeka obukulembezze wamu n'okubudukanya nga 30 Ogwegumi mu 2015 okuva ku Uganda Christian University.<ref>https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/</ref>
Janet Museveni yagenda mu buwangaguse mu 1971 olw'okubeeta nga baali banyagulula eby'amaguzi okuva ku bantu ba Uganda mu kaseera k'olutalo olw'omunda, Idi Amin bweyavirako obukulembezze bwa Milton Obote okugwa nga akozesa amagye okumuwamba. Yafumbirwa Yoweri Museveni imu Gwomunaana miu 1973.<ref name="Butagira2010">http://allafrica.com/stories/201005240504.html</ref> Obukulembezze bwa Idi Amin webwali buvudde mu buyinza mu Gwokuna mu 1979, yakomawo mu Uganda okuva e Tanzania gyeyali abeera mu buwangaguse ne bbaawe .
Mu Gwokubiri mu 1981, Yoweri Museveni yatongoza olutalo lw'obuyekera ku gavumenti ya Obote, Janet Museveni n'abaana bbe basengula nebagenda e [[:en:Nairobi|Nairobi]], mu ggwanga lye [[:en:Kenya|Kenya,]]<nowiki/>ng'eno gyebabeera n'emikwano gya famire okutuuka mu 1983. Mu 1983, bagenda mu kibuga kya [[:en:Gothenburg|Gothenburg,]] e [[:en:Sweden|Sweden]], gyebabeera okutuuka mu Gwokutaano mu 1986, emyezi enna oluvannyuma lwa magye ga Yoweri Museveni aga National Resistance Army okuwamba obuyinza mu [[:en:Kampala|Kampala.]]
== Emirimu gye ==
Janet Museveni yatandikawo ekibiina ky'abakyala mu 1986 ekiyamba okuyamba bamulekwa ekya Uganda Women's Effort to Save Orphans (UWESO), nga kino kya bwanannyini, kyeyagamba kyali kikoleddwa n'obumannyirivu bwe bw'okubeera omunoonyi woobubuddamu. Yatandika okwenyigira mu kakuyege w'okulwanyida akawuka ka siriimu mu Uganda mu myaka gya 1990, n'atandikawo enkolagana n'abasumba nga Martin Ssempa olw'okusomesa munsonga z'obutenyigira mu kwegadanga mu Uganda.<ref>''The Economist'', July 3, 2010, page 45.</ref>
Mu Gwekuminoogumu mu 2005, yalangirira nga bweyali ayagala ekifo ky'obwa Paalamenti mu Saza lya Ruhaama mu kulonda kwabonna okwaliwo mu Gwokubiri mu 2006. Yavuganya mu kifo kino ng'attunka n'eyali ow'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]], Augustine Ruzindana,gweyawangulira ddala nga amusingidde wala. Yaddamu n'alondebwa mu Gwokusatu mu 2011 kukisaja ekyali eky'emyaka emirala etaano.
Nga 16 Ogwekumineebiri mu 2009, Janet Museveni yaweebwa eky'okubeeta Minisita Omubeezi Ow'ensonga ze Karamoja, nga kyamuweebwa baawe Pulezidenti Yoweri Museveni.<ref>https://web.archive.org/web/20090222031330/http://www.africanews.com/site/Uganda_First_lady_appointed_minister/list_messages/23249</ref>
Oga 27 ngwokutaano mu 2011 yalinyisibwasn'atekebwa ku ky'okubeera [[:en:Karamoja|Minisita w'ensonga z'e Karamoja]], nga ayongerezaako eky'okubeera Minisita Omubeezi ow'ensonga ze Karamoja.<ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-of-list-of-ugandan-ministers-appointed-by-president-museveni--1492836</ref>
Nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, oluvannyuma lwa baabwe okubeera nga yali azeemu okulondebwa nga Pulezidenti, yaweebwa eky'okubeeta Minisita avunaanyizibwa ku By'enjigiriza N'eby'emizannyo.
== Abaana ==
Abaana abana aba Janet ne Yoweri Museveni beebano
* [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]] eyazaalibwa mu 1974, nga [[:en:General|General]]<ref>https://www.youtube.com/watch?v=DzA5ORGITwc</ref><ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-promotes-muhoozi-to-rank-of-major-general-1650632</ref> mu ggye ly'eggwanga erya[[:en:Uganda_People's_Defence_Force|UPDF]] ng'era Kti ye muduumizi waalyo.<ref name="Butagira2010" /><ref>http://www.nation.co.ke/News/africa/-/1066/446200/-/14anqyoz/-/index.html</ref>
* Natasha Karugire nga yazaalibwa mu 1976. Ono akola misono gyangoye ng'e ra yeebuzibwaako, ng'era mufumbo nga baawe ye Edwin Karugire. Omuwandiisi ow'okulusegere lwa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] kunsonga z'awaka.<ref>https://web.archive.org/web/20100219075224/http://newvision.co.ug/D/8/217/392752/Diana_Museveni</ref>
* Patience Rwabwogo yazaalibwa mu 1978, nga musumba w'e kanisa ya Covenant Nations Church,<ref>https://web.archive.org/web/20180412041307/http://www.covenantnationschurch.org/</ref> e Buziga mu [[:en:Kampala|Kampala]] nga mufumbo ng'era baawe ye Odrek Rwabwogo.<ref>https://web.archive.org/web/20100225172952/http://newvision.co.ug/D/8/13/539065/Patience_Rwabogo_Church</ref>
* Diana Kamuntu eyazaalibwa mu 1980 nga mufumbo, ng'era omwami we ye Geoffrey Kamuntu.<ref>https://web.archive.org/web/20100225173102/http://newvision.co.ug/D/9/40/393675/Diana_Museveni</ref>
== Obutabo bw'afulumiza ==
*
== Laba ne bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
* [[:en:Henry_Tumukunde|Henry Tumukunde]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubiggya ==
* Media related to Janet Museveni at Wikimedia Commons
* [http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Janet+Museveni++Emerging+from+the+shadows/-/1370466/1458664/-/9ktuixz/-/index.html Eby'ogera ku Janet Museveni mu 2012]
* [http://iisd.ca:8080/ramgen/linkages/sd/ifpri/3museveni.rm Janet Museveni byeyayogera mu kulukungaana lwa IISD olwali mu Kampala mu 2004]
* [https://web.archive.org/web/20090503105619/http://www.independent.co.ug/index.php/cover-story/cover-story/690-family-rule-in-uganda-?showall=1 Famire ya Museveni esinganibwamiu abantu abawerako]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ka7pg8pv1ckjgrcfrjhm602c6j02nbv
Aisha Sekindi
0
7884
61785
59430
2026-07-11T17:39:50Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61785
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aisha Sekindi''' (yazaalibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1970<ref name=":0">{{Cite web |last= |first= |date= |title=Sekindi Aisha |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=114 |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Parliament of Uganda}}</ref>) [[Munnayuganda]], omusomesa era omubaka wa Palamenti. Okuva mu Gwokubiri 2022, akola nga Minisita omubeezi ow’eby'amazzi era nga ye mubaka omukyala akiikirira [[Kalungu (disitulikit)|disitulikiti y’e Kalungu]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|palamenti ya Uganda ey’ekkumineemu]].<ref>{{Cite web |title=Hon. Aisha Sekindi {{!}} Ministry of Water and Environment |url=https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240502215716/https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi |archive-date=2024-05-02 |access-date=2022-02-25 |website=www.mwe.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=3 August 2021 |title=MEMBERS OF THE 11TH PARLIAMENT AS AT 03 AUGUST 2021 |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/Members.pdf |access-date=25 February 2022 |website=Parliament of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |title=Aisha Ssekindi |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/eb9cc7ec-0ca0-4e3d-ab88-59bd2e056f9d/ |access-date=2023-02-09 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-11-26 |title=Bad weather forces Bududa locals to embrace irrigation |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bad-weather-forces-bududa-locals-to-embrace-irrigation-3631776 |access-date=2023-05-16 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bad-weather-forces-bududa-locals-to-embrace-irrigation-3631776 "Bad weather forces Bududa locals to embrace irrigation".] ''Monitor''. 2021-11-26. Retrieved 2023-05-16.</ref><ref>Admin (2026-06-02). [https://www.newvision.co.ug/category/news/in-pictures-vetting-of-ministers-and-minister-NV_234811_062026 "News: 📸 In pictures: Vetting of ministers and ministers of state-designate day two"]. ''New Vision''. Retrieved 2026-06-08.</ref> Yadda mu bigere by'omubaka Ronald Kibuule eyamukwasa ofiisi eno mu Gwomusanvu 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yalina ekifo kye kimu mu palamenti ya Uganda ey'ekkumi. Mu by'obufuzi, ali mu kibiina kya [[National Resistance Movement]]<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> nga yesimbira ku tikiti yaakyo mu kuvuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2016,<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> mweyawangulira Aisha Naluyati Waligo owa [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party Uganda]] (DP).<ref>{{Cite web |date=2021-07-02 |title=Kibuule Hands Over Office to New State Minister for Water, Aisha Sekindi |url=https://chimpreports.com/kibuule-hands-over-office-to-new-state-minister-for-water-aisha-sekindi/ |access-date=2023-05-16 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=10 judges assigned to hear 140 election appeals |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/10-judges--assigned--140-election--appeals/688334-3453386-format-xhtml-fyuf4wz/index.html |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}{{Dead link|date=October 2025|bot=InternetArchiveBot}}</ref><ref>{{Cite web |title=Agataliikonfuufu: Minisita Aisha Ssekindi akuutidde bannabyabufuzi baleme okuwuuddisanga bannansi |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/118782123 |access-date=2023-02-09 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Citation|title=Court of Appeal upholds Aisha Ssekindi's election as Kalungu Woman MP|url=https://www.youtube.com/watch?v=EOp0ac-GsvE|language=en|access-date=2023-02-09}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Aisha Sekindi yazaalibwa nga 4 Ogwekkumineebiri 1970. Yasomera ku Kyato Muslim Primary School gye yava mu 1984 ne yeegatta ku Kadugala Secondary School gy'eyasomera siniya eya wansi era gyeyafunira Satifikeeti eya siniya eyookuna, mu 1988. Oluvannyuma mu 1995, yafuna satifikeeti mu busomesa okuva mu ttendekero ly'abasomesa elya Kibuli Teachers Training College.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Wadde Aisha Sekindi yatandika ng’omumyuka w’akulira essomero lya Saint Kizito Primary School, Lwengo (1997 okutuuka 2001), yagenda mu maaso n’afuuka kansala ku LC 5 ow'e Lwabenge<ref name=":12">{{Cite web |last=Mugera |first=Isaac |date= |title=Former Kalungu East MP Jailed for Six Months for Failing to Pay Court Costs |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-kalungu-east-mp-jailed-for-six-months-for-failing-to-pay-court-costs |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> era omuwandiisi w'ekikula ky'abantu mu gavumenti z'ebitundu mu [[Masaka (disitulikit)|disitulikiti y'e Masaka]] wakati wa 2001 ne 2007.<ref name=":0" /><ref name=":12" />
Nga tannafuuka mubaka wa palamenti, Aisha Sekindi yaliko omumyuka w'omubaka wa pulezidenti mu [[Lira (disitulikit)|disitulikiti y’e Lira]] wakati wa 2013 ne 2014. Ekyo nga tekinnatuuka, yaweereza mu kifo kye kimu mu [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] (2011 okutuuka 2013) ne [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]] (2007 okutuuka 2011).<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |title=Kalungu Woman MP Survives Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kalungu-woman-mp-survives-election-petition |access-date=2023-02-09 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Wakati wa 2010 ne 2011, yali akola ng'omubaka wa pulezidenti mu [[Buyende (disitulikit)|disitulikiti y’e Buyende]].<ref>{{Cite web |last=Mutyaba |first=Gertrude |title=Kalungu Woman MP Survives Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kalungu-woman-mp-survives-election-petition |access-date=2023-02-09 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref>
Ng’omubaka omukyala mu palamenti ya Uganda ey’ekkumi, yali mmemba mu kibiina kya [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA)<ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=Members of UWOPA of 10th Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Women Parliament Association}}</ref> era atuula ku kakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku [[Ebyamalimiro|by’obulimi]].
== Obukuubagano ==
Waliggo Aisha Nuluyati owa DP yaggulawo omusango ku Aisha Sekindi mu kkooti enkulu ku bigambibwa nti Sekindi teyalina bisaanyizo by'okusoma ebyetaagisa ku kifo ky’omubaka wa Palamenti omukyala (MP) kye yalondebwamu. Wadde nga bino byayogerwako, Sekindi yalangirirwa ng’omubaka omukyala omutuufu owa disitulikiti y’e Kalungu oluvannyuma lw’okulonda kwa 2016.<ref name=":2" /> Mu Gwokusatu 2023, erinnya lya Aisha Sekindi era lyafulumizibwa nga lyekuusa ku nsonga za mabaati g'e Karamoja agabbibwa,<ref name="theafricareport.com2">{{Cite web |title=Uganda: Iron sheets scandal has top government officials on a tightrope |url=https://www.theafricareport.com/295146/uganda-iron-sheets-scandal-has-top-government-officials-on-a-tightrope/ |access-date=2023-05-16 |website=The Africa Report.com |language=en}}</ref> ng'omu ku babaka 30 aba Paalamenti abaali bakwatibwako. Emivuyo gino mwalimu ebigambibwa okubuzaabuza ensimbi ezaali zigendereddwamu okugula n’okugaba amabaati mu bantu abawejjere mu bitundu by’e Karamoja mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2023-03-26 |title=30 MPs named in iron sheets saga |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/30-mps-named-in-iron-sheets-saga-4172744 |access-date=2023-05-16 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=2023-04-11 |title=Museveni Directs Ministers Who Took Karamoja Iron Sheets to Return Them or Pay |url=https://softpower.ug/museveni-directs-ministers-who-took-karamoja-iron-sheets-to-return-them-or-pay/ |access-date=2023-05-16 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyama |first=Eric |date=2023-04-13 |title=IGG releases list of gov't officials involved in iron sheets scandal |url=https://www.pulse.ug/news/igg-releases-list-of-govt-officials-involved-in-iron-sheets-scandal/bz7zw7j |access-date=2023-05-16 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref name="theafricareport.com2" /><ref>{{Cite web |title=Uganda's watchdog investigates iron sheets procurement |url=https://www.cips.org/supply-management/news/2023/april/ugandas-watchdog-investigates-iron-sheets-procurement/ |access-date=2023-05-16 |website=Supply Management |archive-date=2023-05-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230516101115/https://www.cips.org/supply-management/news/2023/april/ugandas-watchdog-investigates-iron-sheets-procurement/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Palamenti ya Uganda]]
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[Lira (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lira]]
* [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]]
* [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]]
* [[Kalungu (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalungu]]
== Ebijulizidwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20240502215716/https://www.mwe.go.ug/people/hon-aisha-sekindi Omukutu gwa minisitule y’amazzi n’obutonde bw’ensi]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
[[Category:Abazaalwa mu 1970]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abasiraamu]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Kalungu]]
[[Category:Bannabyabufuzi abakyala nannaYuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu]]
[[Category:Bammemba ba National Resistance Movement (NRM)]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
h8vfquruvc813vjxyesqk8stppm0cuu
Grace Akello
0
7887
61389
56671
2026-07-11T16:45:38Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61389
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Grace Akello''' (yazaalibwa mu 1950) [[Munnayuganda]] Omutontomi, omuwandiisi w'emboozi empanvu, omuwandiisi w'ennyimba ennansi era munnabyabufuzi.<ref name="WWCWW">https://books.google.com/books?id=Y-TMhtk5AUYC</ref> Ye ambasada wa Uganda mu nsi ya [[:en:India|India]].<ref>https://web.archive.org/web/20190406192558/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1468071/grace-akello-uganda-ambassador-india</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://newdelhi.mofa.go.ug/data-smenu-55-Ambassador-Grace-Akello.html |access-date=2021-04-09 |archive-date=2019-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190406191057/https://newdelhi.mofa.go.ug/data-smenu-55-Ambassador-Grace-Akello.html |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'ebyensoma ==
Dinah Grace Akello [[:en:Teso_people|Muteeso (Iteso)]],era yazaalibwa mu bitundu ebiriraanye ekibuga [[Soroti]], ekisangibwa mu Buvanjuba bwa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda.]] Yasoma bya kuweereza na kuyamba bantu (Social Administration and Social Work) nga Ddiguli eno yagisomera ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu [[Kampala]]. Mu 1979, yabeerako e [[Tanzania]] bwe yali adduse ekibambulira kya Gavumenti ya Pulezidenti [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] era yaliyo ng'omunoonyi w'obubudamu.<ref name="pompey">http://portsmouth.anglican.org/fileadmin/images/pompey_chimes/2007/2007-02p8-9.pdf</ref>
== Emirimu gye ==
Yakolako ng'omukuŋŋaanya w'akatabo ka maagaziini akaafulumiranga e [[Kenya]] n'e Tanzania mu kiseera nga tannagenda Bungereza. Bwe yatuuka e Bungereza awo mu myaka gy'ekinaana (1980s) yafuuka omumuka w'omukuŋŋaanya w'ekitongole ky'amawanga agaaliko mu luse lwa Bungereza ekya [[:en:Commonwealth_Secretariat|Commonwealth Secretariat]]. Ekifo kino Akello yakirimu okuva mu 1983 okutuuka mu 1990.<ref name="pompey"/>
== Ebyobufuzi ==
Mu 1990, Grace Akello yadda ku butaka e Uganda n'akola akakiiko akaaluubirira okutaasa [[:en:Teso_people|Abateeso]] (Teso People) abaali bagobwa ku ttaka lyabwe kw'ossa okuttibwa ku mulembe gwa Idi Amin Dada. Akakiiko kano kaaliwo okutuusa mu mwaka gwa 1996.<ref name="pompey"/> Mu 1996, yafuuka Omubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] era mu 1999 yalondebwa okubeera Minisita w'ekikula ky'abantu, abakozi n'enkulaakulana.<ref>http://conferences.ifpri.org/2020africaconference/advisory/bios.asp#akello</ref>
Okuva mu 1999 okutuuka mu 2006, yali Minisita mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti y'eggwanga Uganda.]] Yali Minisita w'obwegassi n'okutereka / Microfinance Initiatives okuva mu 1999 okutuuka mu 2003, era n'afuuka Minisita w'Amambuka ga Uganda okuva mu 2003 okutuusa mu 2006.
Grace Akello yafuuka Ambasada wa Uganda mu Italy, ng'abeera mu kibuga Rome oluvannyuma n'afuuka Ambasada wa Uganda mu India ng'atuula mu kibuga [[:en:New_Delhi|New Delhi]].
== Litulica ==
Mu 1992, yawandiika ekitontome kye yatuuma "Encounter"(Okweŋŋanga). Era ayongera n'agamba nti oluyimba lwe olwa ''My Barren Song'' lwavuganya mu mpaka za [[:en:Daughters_of_Africa|Margaret Busby's ''Daughters of Africa'']], era nassibwa mu ttuluba ly'abakazi abawandiisi abakuukuutivu mu Afrika.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/9780224035927"Encounter", in {{cite book|editor1-last=Busby|editor1-first=Margaret|title=Daughters of Africa: An International Anthology of Words and Writings by Women of African Descent from the Ancient Egyptian to the Present|date=1992|publisher=Jonathan Cape|isbn=9780224035927|pages=638–39|edition=1st}}</ref>
== Bye yawandiika ==
* ''Iteso Thought Patterns in Tales'', 1975
* ''My Barren Song''. Dar es Salaam, Tanzania: Eastern African Publications, 1979
* ''Self Twice-Removed: Ugandan Woman'', London: Change International Reports, 1982
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Grace Akello yafumbirwa, [[:en:Portsmouth_City_Council#Councillors_and_wards|Hugh Mason]], mu 1983. Baazaala abaana abalenzi bana (4) nga babeera mu maka gaabwe mu Uganda ku nkingizzi z'ekibuga Kampala .<ref name="WWCWW"/>
== Ebijulizo ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
eiz7y8sbhp1355khb7tg1aj5mk1qitl
Cissy Dionizia Namujju
0
7888
61738
54756
2026-07-11T17:39:33Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61738
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn" style="display:inline-block">Cissy Dionizia Namujju</div>
|-
!
! class="infobox-label" scope="row" |Yazaalibwa
| class="infobox-data" |Nga 15 Ogwomusanvu mu 1977, ng'alina emyaka 46
|-
!
! class="infobox-label" scope="row" |Eggwanga lye
| class="infobox-data category" |Munayuganda
|-
!
! class="infobox-label" scope="row" |Obutuuze bwe
| class="infobox-data category" |Munayuganda
|-
!
! class="infobox-label" scope="row" |Omulimu gw'akola
| class="infobox-data role" |Munabyabufuzi
|-
!
! class="infobox-label" scope="row" |Emyaka gy'amazze mu by'obufuzi
| class="infobox-data" |Okuva mu 2016 okutuuka kati
|-
!
! class="infobox-label" scope="row" |Ky'asinga okumanyikibwaako
| class="infobox-data" |Byabufuzi
|-
!
! class="infobox-label" scope="row" |Ekitiibwa kye
| class="infobox-data title" |Mubakwa wa Paalamenti
|}
'''Cissy Dionizia Namujju''' yazaalibwa nga 15 Ogwomusanvu mu 1977, nga Munayuganda atuula ku kakiiko akakola amateeka, nga alina n'obukugu mu bya kompuyuuta eby'empuliziganya wamu ne tekinologiya.<ref name="a">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=290</ref><ref name=":0">https://web.archive.org/web/20210803112847/https://nrm.co.ug/staff/namujju-cissy-dionizia/</ref> Okutuuka mu Gwokusatu mu 2021, akola nga omukyala omulonde akiikirira [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti ya Lwengo]] mu [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda eye kumineemu]]. Mu by'obufuzi, alina akakwate ku kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] nga bano beebamuwa tikiti gyeyavuganyizaako mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2021]].<ref name="a" /><ref name=":0" /> Cissy awereza ne mu Paalamenti ya Uganda eye kumi wansi w'ekibiina ky'oby'obufuzi kyemimu.<ref name="a" /><ref name=":0" />
== Okusoma kwe ==
Cissy Dionizia Namujju yafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti era nti yatuula S4]] mu 2005, ate [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|eya S6]] mu 2007 okuva ku Modern Secondary School.<ref name="a" /><ref>https://observer.ug/news/headlines/51647-nrm-s-namujju-retains-mp-seat-after-successful-appeal</ref> Alina Dipulooma mu Information Systems Management okuva ku APTECH gyeyafuna mu 2010.<ref name="a" />
== Emirimu gye ==
Cissy Namujju yeeyali kalabalaba ku AGOA Girls okuva mu 2002 okutuuka mu 2003, nga tanaba kutandika kuwereza nga akunga banabyabufuzi ku lwa State House okuva mu 2003 okutuuka mu 2015. Okuva mu 2016 okutuuka kati, abadde [[:en:Member_of_parliament|Mubaka wa Paalamaneti]]. Mu Paalamenti ya Uganda eye kumi, abadde awereza ku kakiiko akavunaanyizibwa kunsonga z'ebweru w'eggwanga, nga kuno kw'ateeka akakiiko ka Sayaansi ne Tekinologiya.<ref name="a" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mpscanug.com/profile/namujjucissydionizia/ |access-date=2021-04-09 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017091438/https://www.mpscanug.com/profile/namujjucissydionizia/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Simukyala mufubo.<ref name="a" /><ref name=":0" /> Asinga kwagala kwenyigira mu bya muzannyo, n'okusoma.<ref name="a" /> Cissy by'asinga okwetanira kuliko okulabirira abakadde, banamwandu wamu nebamulekwa, okulakulanya okulima nga okozesa tekinologiya, wamu n'okukunga abantu.<ref name="a" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina kye byobufuzi ekya National Resistance Movement]]
* [[:en:Member_of_parliament|Mubaka wa Paalamenti]]
* [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti ye Lwengo]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eye kumi]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti egya Paalamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20221002201751/https://www.matookerepublic.com/2016/07/29/mp-who-couldnt-answer-p3-questions-thrown-out-of-office/ Omubaka wa Paalamenti eyali tasobola kuddamu kibuuzo kya P3 yafulumiziddwa okuva mu ofiisi]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ihcyxeroix5r55vlfvtoijmjuv7sv4p
Hanifa Kawooya
0
7889
61220
56799
2026-07-11T16:37:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61220
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hanifa Kawooya''' (yazaalibwa nga 21Gatonnya /January,1957) Munnayuganda, munnabyabufuzi era mukulembeze. Mubaka Omukazi mu Paalamenti akiikirira [[:en:Sembabule_District|Disitulikiti y'e]] [[:en:Sembabule_District|Sembabule]]. Kawooya ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM).
== Gyava n'ebyobuyigirize ==
Mu 2004, yatikkirwa Ddiguli ye esooka mu by'enkulaakulana eya Bachelors Degree of Arts in Development Studies mu [[:en:Nkumba_University|Nkumba University]]. Oluvannyuma mu 2007 yatiikirwa Ddiguli eyookubiri (Masters) ekywata ku nkwatagana ez'amawanga ag'enjawulo eyitibwa Master of International Relations and Diplomacy nga yagisomera mu Yunivaasite y'emu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=386 |access-date=2021-04-09 |archive-date=2020-07-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200704073227/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=386 |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu n'olugendo lwe olw'ebyobufuzi ==
Okuva mu 1993-1995, yali mukiise mu lukiiko lw'eggwanga Uganda olufuzi olwa [[:en:National_assembly_of_uganda|National Assembly.]] Wakati wa 1998-2002, ye yali akulira eby'empuliziganya ku lukiiko lw'abakyala olwa National Women Council. Okuva mu 1980 okutuuka mu 1992, yaweebwa omulimu era n'aweereza nga kitunzi wa kkampuni y'ennyonyi eya [[:en:Uganda_Airlines|Uganda Airlines]] n'eya Zambia Airways. Okuva mu 2016 okutuusa leero, abadde mubaka mu Paalamenti ya Africa eya [[:en:Pan-African_Parliament|Pan African Parliament]]. Hanifa era yakolako ng'omuwanika w'akabondo k'ababaka ba Paalamenti ab'ekibiina kye eky'ebyobufuzi mw'ali ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Era yaliko Omukubiriza w'olikiiko lwa Disitulikiti y'e Sembabule. Yakolako mu [[:en:Uganda_Revenue_Authority|kitongole ky'eggwanga eky'emisola ekya]] [[:en:Uganda_Revenue_Authority|Uganda Revenue Authority]] ng'akola nga Senior Principal Revenue Officer mu 2001. Yakolako ng'omumyuka wa RDC (Deputy Resident District Commissioner) owa [[:en:Rakai_District|Disitulikiti y'e]] [[:en:Rakai_District|Rakai.]] Okuva mu 2001 okutuusa leero, abadde Mmemba mu Paalamenti ya Uganda.
== Obuvunaanyizibwa obulala bwe yakola ==
Aweereza ne ku:
* Mmemba ku kakiiko ka Paalamenti akafaayo okugaba emirimu eky'enkanyi
* Mmemba ku kakiiko ka Paalamenti ak'ensonga z'ebweru.
== Laba na bino ==
* [[:en:Sembabule_District|Disitulikiti y'e Sembabule]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa bammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
== Akalandirwako ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6ekz4wpmi2ff9zy4uos9tffuwf1eu34
Irene Muloni
0
7890
61529
48127
2026-07-11T17:12:50Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61529
wikitext
text/x-wiki
[[File:Muloni Irene Nafuna.jpg|thumb|Muloni Irene Nafuna.jpg]]
'''Irene Nafuna Muloni''' [[:en:Engineer|yinginiya w'ebyamasanyalaze]] era Munayuganda, munnabizinensi era munnabyabufuzi. [[:en:Advisor|Muwabuzi]] wa [[:en:President_(government_title)|Pulezidenti]] wa Uganda [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]].
Yaliko [[:en:Ministry_of_Energy_and_Mineral_Development_(Uganda)|Minisita w'amasannyalaze n'Ebyobugagga eby'omuttaka]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda okutuuka mu Gwekumineebiri mu 2019, n'awereza okuva nga 27 Ogwokutaano mu 2011]].<ref name="On">http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref> Yaddamu okufuna ekifo kye mu kabineenti empya oluvannyuma lw'okulonda lw'eggwanga okwa 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka mu Palamenti]] owa [[:en:Bulambuli_District|akiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Bulambuli]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2016 lwe yawangulwa Sarah Wekomba eyeesimbawo nga talina kibiina kya byabufuzi. Yaddamu okweddiza ekifo kino oluvannyuma lw'akalulu ka bonna akaaliwo mu 2021.<ref>https://web.archive.org/web/20210411093836/https://www.viennaenergyforum.org/content/he-irene-nafuna-muloni</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/muloni-back-to-lead-bulambuli-nrm-party-wins-big-in-tororo--3261662</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaaalibwa nga 18 Ogwekuminoogumu mu 1960, mu emannyikiddwa leero nga [[:en:Bulambuli_District|Disitulikiti ya Bulambuli.]] Yasomera ku Budadiri Girls' Primary School nga tanaba kugenda ku [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]].<ref name="Profile">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1008952/muloni-budadiri-village-girl-minister</ref> Mu 1982, yagenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere,]] yunivasite esinga obukadde mu Buvanjuba bwa Afrika, okusoma obwa yinginiya. Mu 1986, yatikirwa n'ekitiibwa kya [[:en:Bachelor_of_Science_in_Electrical_Engineering|Diguli ya saayansi mu bwayinginiya bwa Masanyalaze]]. Oluvannyuma, yatikirwa ne [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva ku [[:en:Capella_University|Capella]] [[:en:Capella_University|University]] mu [[:en:Minneapolis|Minneapolis]], Minnesota, mu ggwanga lya Amerika. Akola nga Certified Public-Private Partnership Specialist nga olukusa lwamuweebwa etendekero lya Institute for Public-Private Partnerships, Inc. (IP3) n'abakola ku by'enkulakulana ya Mazzi ne Yinginiya mu [[:en:Loughborough_University|Yunivasite ya Loughborough]].<ref name="Profile" />
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1986 Irene abadde akola n'ekitongole ekivunaanyizibwa mu Kusaasaanya Amasanyalaze mu Uganda yonna eri abagakozesa mu bungi ne mu busuubuzi nekya Uganda Posts & Telecommunications Corporation ekivunaanyizibwa ku by'amassimu, nga yeeyali yinginiya omuyizi eyasooka mu 1986 mu (UPTC), yaliko yinginiya owa wagulu mu kitongole kyekimu, yinginiya eby'empuliziganya mu 1991, oluvannyuma yinginiya w'ebyempuliziganya omukulu mu 1995, yinginiya omukulu akola ku by'okukuuma ate oluvannyua n'aba akulira [[:en:Uganda_Electricity_Distribution_Company_Limited|ekitongole evunaanyizibwa mu Kusaasaanya Amasanyalaze mu Uganda]].<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=443</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> Mu 2011, yayingira ebyobufuzi eby'okulonda bweyawangula [[:en:Bulambuli_District|eky'omukyala akiikirira Disitulikiti ya Bulambuli]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda eyomwenda]] [[:en:Parliament_of_Uganda|okuva mu 2011 okutuuka]] [[:en:Parliament_of_Uganda|2016]].<ref>https://web.archive.org/web/20160303221341/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/1163512/data/261485/-/whfr4wz/-/parliament.pdf</ref> Nga 27 Ogwokutaana mu 2011, yaweebwa [[:en:Yoweri_Museveni|Pulezedenti Yoweri Museveni]] eky'okubeera [[:en:Cabinet_of_Uganda|Minista w'Eby'amasanyalaze n'Ebyobugagga by'omuttaka]]. Yadira [[:en:Hilary_Onek|Hilary Onek]], eyali awereddwa eky'okubeera Minisita w'Ensonga z'Omunda mu Ggwanga.<ref name="On" /> Mu nkyuka kyuka za kabineeti ezaakolebwa nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, yasigaza ekifo kye ekyamuweebwa mu kabineeti.<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamanti ya Uganda]]
* [[:en:Bulambuli_District|Disitulikiti ya Bulambuli]]
== Ebujuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiwandiiko eby'ebweri wa Wikipedia ebijuliziddwa ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Full of List of Ugandan Cabinet Ministers May 2011]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
c84wsmnnt850rxfdriajmquqdeqgdwf
Janat Mukwaya
0
7891
61820
48128
2026-07-11T17:45:43Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61820
wikitext
text/x-wiki
'''Janat Balunzi Mukwaya''' munabyabufuzi eyaliko mu eyawumula amagye ga [[:en:Uganda|Uganda]] ng'ali ku daala lya [[:en:Major_(OF-2)|major.]] Esaawa eno y'emuwi w'amagezi ow'okuntiko owa Pulezidenti.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1512132/museveni-shuffles-cabinet</ref> Nga tanatuuka ku ekyo,yali yawerezaako nga Minisita alina obuvunaanyizibwa kunsonga ez'enjawulo mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ofiisi ya Saabaminisita]] okuva nga 16 Ogwokubirimu 2019 okutuuka nga 27 Ogwokutaano mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20150211174529/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671729</ref> Minisita avunaanyizibwa ku kukula ky'abantu, emirimu tn'embeera y'ebitundu okuva nga 6 Ogwomukaaga mu 2016 okutuuka mu Gwekumineebiri mu 2019. Minisita avunaanyizibwa ku by'obusuubuzi n'amakolero okuva mu Gwomukaaga mu 2006 okutuuka mu Gwokubiri mu 2009.<ref>https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> Mu Gwokutaano mu 2011, yawumulamu eby'ebufuzi akaseera akatono n'asikizibwa [[:en:Kiddu_Makubuya|Kiddu Makubuya]] mu kabineeti.<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Yawerezaako nga omubaka omulonde mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]] eyali akiikirira konsitituweensi ya Mukono ey'omubukiika kkono mu Disitulikiti y'e [[:en:Mukono_District|Mukono]], okuva mu 2006, okutuuka bweyawumula mu 2011.<ref name="Who">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1014653/kampala-executive-director</ref>
== Ebimukwatako n'okusoma kwe ==
Mukwaya yazaalibwa nga 12 Ogwekumineebiri mu 1951 mu Disitulikiti y'e Mukono. Yasoma ku [[:en:Political_science|bikwatagana ku byabufuzi]] [[:en:Social_administration|n'okudukanya embeera y'ebitundu]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] wakati wa 1971 ne 1975, n'atikirwa ne [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu By'enjigiriza]] n'ebitiibwa. Wakati wa 1975 ne 1981, yakolako nga [[:en:Magistrate|omulamuzi]] eyali ku daala ery'okubiri mu kkooti y'ebitundu by'omubyalo. Mu 1981, yeegata ku kibiinja ky'abayeekera eky'amagye ga [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA) nga omulwanyi. Yalinya okutuuka ku ddaala lya [[:en:Captain_(land)|captain]] mu kibiinja kya NRA. Alina ne [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri mu by'enjigiriza]] ku birina okugobererwa abantu n'okudukanya ebitundu ng'eno yagigya ku [[:en:University_of_London|Yunivasite y'e London]].<ref name="Who" />
== Emirimu gye mu by'obufuzi ==
Oluvannyuma lw'amagye ga NRA okuwamba obuyinza mu 1986, Mukwaya yalondebwa okubeera nga y'akulira ensonga z'abakyala mu Minisitule evunaanyizibwa kunsonga z'ekikula ky'abantu, emirimu n'embeera z'ebitundu, ng'eno yawerezaako okutuuka mu 1990. Mu 1994, yaweebwa ekifo ky'okubeera nga yeeyali [[:en:Principal_private_secretary|omuwandiisi ow'ekyama]] [[:en:Vice_President_of_Uganda|ow'omumyuka wa pulezidenti,]] n'awereza mu kifo ekyo okutuuka mu 1995. Wakati wa 1995 ne 1996, Mukwaya yawerezaako nga Minisita Omubeezi ow'ebitundu bya [[:en:Luwero_Triangle|Luwero Triangle]] mu Ofiisi ya Pulezidenti. Wakati wa 1996 ne 2001, yawerezaako nga Minisita avunaanyizibwa kunsonga z'ekikula ky'abantu, emirimu n'enkulakulana y'ebitundu.<ref>http://allafrica.com/stories/199909230105.html</ref>
Yafuuka omuwi [[:en:Attorney_General_of_Uganda|w'amagezi ow'ebitongole bya gavumenti]] wamu n'okubeera Minisita avunaanyizibwa ku by'obwenkanya n'ensonga za semateeka mu 2004, n'awereza mu kifo kino okutuuka mu 2005. Mu 2005, yakyusibwa n'atwalibwa mu Minisitule y'eby'obulimi, ng'eno yawerezaayo nga Minisita avunaanyizibwa ku by'obulimi, ebisolo wamu n'eby'obuvubi okutuuka mu 2006.<ref>http://ugandaradionetwork.com/story/few-surprises-as-new-cabinet-is-announced</ref>
Mu 2006, yalondebwa okugenda mu Paalamenti ng'ayitidde ku tikiti y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] okukiikirira Konsitituweensi ya Mukono Ey'omubukiika kkono, Mu mwaka gwegumu, yaweebwa ogw'okubeera Minisita avunaanyizibwa ku by'obulambuzi, eby'obusuubuzi wamu n'amakolero, ekifo kyeyalimu okutuusa bweyalondebwa okugenda mu ofiisi ya Saabaminisita nga Minisita wa Kabineeti ow'ensonnga ez'enjawulo.<ref>http://www.eturbonews.com/14038/former-uganda-tourism-minister-retire-politics</ref> Okusinziira ku mikutu gya yintaneeti egya Paalamenti ya Uganda, Mukwaya yeeyongerayo ne pulogulaamu y'okusoma diguli ey'okubiri Mukwaya ng'ayita mungeri empaanvu ez'okusoma, gyeyafunira [[:en:Master_of_Science|Diguli ey'okubiri mu Sayaansi]], [[:en:Public_policy|munsonga abantu kwebalina okutambulira]] n'okuzidukanya okuva ku [[:en:University_of_London|Yunivasite y'e London]]. Mu Gusooka mu 2010, Amawulire ya Uganda gaawandiika nti yali tagenda kwesimbawo ku by'ekifo kya paalamenti the Ugandan press reported that she would not contest her parliamentary seat in the 2011 national elections.<ref>https://web.archive.org/web/20150211201459/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/707412</ref>
== Ng'avudde mu kuwumula ==
Mu Gwomukaaga mu 2016, yagibwa mu kuwumula, nebamufuula Kabineeti Minisita mu Minisitule evunaanyizibwa kunsonga z'ekikula ky'abantu, emirimu n'ensonga z'ebitundu.<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref> Egimu ku mirimu egyasooka okumuweebwa nga kabineeti minisita avunaanyizibwa ku by'emirimu omulundi ogw'okubiri, kyali kyakutegeregana [[:en:Kingdom_of_Jordan|n'obwakabaka bw'e Jordan]] ku by'emirimu, nga muno banayuganda abaali bagendayo okunoonya emirimu basobola okugifuna mu bwa kabaka buno.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news-headlines/47187-uganda-signs-labour-export-deal-with-jordan |access-date=2021-04-09 |archive-date=2016-10-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161027142848/http://www.observer.ug/news-headlines/47187-uganda-signs-labour-export-deal-with-jordan |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala olujuvi olwa baminisita, okuva mu Gwomukaaga mu 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala olujuvi olwa baminisita, okuva mu Gwokubiri mu 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala olujuvi olwa baminisita, okuva mu Gwokutaano mu 2011]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
j85ewcxf8gydto4pqlkn2k5ni3atswq
Judith Peace Achan
0
7894
61114
48171
2026-07-11T16:31:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61114
wikitext
text/x-wiki
[[File:Achan Judith Peace.jpg|thumb|Achan Judith Peace]]
'''Judith Peace Achan''' (yazaalibwa 23 April 1983) munnabyabufuzi [[Yuganda|mu Uganda]] era mmemba wa [[:en:Parliament|Palamenti]] . Yalondebwa mu ofiisi ng'Omubaka omukyala akiikirira [[Nwoya (disitulikit)|disitulikiti y'e Nwoya]] mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwabonna mu Uganda okwa 2021]] .
Mmemba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] .
Mu palamenti ey’ekkumi n’emu, aweereza ku kakiiko k’ensonga z’ebweru era mu kiseera kino aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku nkyukakyuka y’obudde.
== Obuzaale bwe ==
Yazaalibwa omugenzi Kinyera Alfred Donasiano amanyiddwa ennyo nga lapwony Don ne Acayo Santa okuva mu Aporolala Wianaka, Eggombolola Got Apwoyo mu disitulikiti y’e Nwoya. Mufumbo eri Mwani Amos okuva mu Town Council y’e Koch Goma. <ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nwoya]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda.]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
or9pzeu9qpxiwunicrr17nhlsei2ulu
Agnes Acibu
0
7895
61133
59425
2026-07-11T16:32:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61133
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agnes Acibu''' [[:en:Uganda|munnayuganda]] munnabyabufuzi era mubaka wa [[:en:Parliament|palamenti]]. Yalondebwa mu ofiisi ng'omubaka omukyala akiikirira [[Nebbi (disitulikit)|disitulikiti y'e Nebbi]] mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]].<ref>{{Cite web |date=2021-01-18 |title=List: Who was Elected MP in Uganda |url=https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/ |access-date=2021-03-22 |website=Trumpet News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Press |first=West Nile |title=NRM losers defy party, to run on Independent ticket for Nebbi Woman MP seat |url=https://westnilepress.com/nrm-losers-defy-party-to-run-on-independent-ticket-for-nebbi-woman-mp-seat/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017062036/https://westnilepress.com/nrm-losers-defy-party-to-run-on-independent-ticket-for-nebbi-woman-mp-seat/ |archive-date=2022-10-17 |access-date=2021-03-22 |website=WENPA |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Acibu Agnes - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/acibu-agnes-10614/ |access-date=2023-02-10 |website=visiblepolls.org}}</ref>
Mmemba w’ekibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |date=2021-01-18 |title=List: Who was Elected MP in Uganda |url=https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/ |access-date=2021-03-13 |website=Trumpet News}}</ref><ref>{{Cite web |title=List: Who was Elected MP in Uganda – The Ugandan News |url=https://theugandannews.com/2021/01/18/list-who-was-elected-mp-in-uganda/ |access-date=2021-03-22 |archive-date=2021-02-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210228074247/https://theugandannews.com/2021/01/18/list-who-was-elected-mp-in-uganda/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |title=Election results. 2021 |url=https://www.ec.or.ug/ecresults/2021/MPS_RESULTS_2021.pdf |access-date=17 April 2023 |website=ec.or.ug}}</ref>
Mu palamenti ey’ekkumi n’emu, aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kawuka ka mukenenya n’ensonga ezikwatagana nabyo.<ref>{{Cite web |title=Committee on HIV/AIDS and Related Matters – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-hiv-aids-and-related-matters/ |access-date=2023-02-10 |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[Nebbi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Neebi]]
* [[National Resistance Movement]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]].
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Palamenti]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
9mcw2wbebw3qdami8ssil55fi818whq
Sarah Kayaki Netalisile
0
7896
61794
48173
2026-07-11T17:44:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61794
wikitext
text/x-wiki
[[File:Kayagi Sarah Netalisire.jpg|thumb|Kayagi Sarah Netalisire]]
'''Sarah Kayagi Netalisile''' munabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda]] n'ate era mubaka wa [[:en:Parliament|Paalamenti.]] Yalondebwa okugenda mu ofiisi nga omukyala akiikirira [[:en:Namisindwa_District|Disitulikiti ya Namisindwa]] ng'eno esinganibwa mu Buvanjuba bwa Uganda mu biseera [[:en:2021_Ugandan_general_election|by'okulonda kwabuli munayuganda okwwaliwo mu 2021]].<ref>https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/</ref><ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/977ae5c1-220c-447e-8a70-1179bd9c433a/</ref><ref>https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/</ref>
Y'omu kubali mu kibiina ekiri mubuyinza ekya National Resistance Movement.<ref>https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://theugandannews.com/2021/01/18/list-who-was-elected-mp-in-uganda/ |access-date=2021-04-09 |archive-date=2021-02-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210228074247/https://theugandannews.com/2021/01/18/list-who-was-elected-mp-in-uganda/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.ec.or.ug/ecresults/2021/MPS_RESULTS_2021.pdf</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eye kumineemu]]
* [[:en:Namisindwa_District|Disitulikiti ye Namisindwa]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya National Resistance Movement]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
0dbbp4jitg6mphvf4p74yglv8z28w7q
Victorious Zawedde
0
7897
60979
48174
2026-07-11T15:55:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60979
wikitext
text/x-wiki
[[File:Zawedde Victorious.jpg|thumb|Zawedde Victorious.jpg]]
'''Victorious Zawedde''' [[:en:Uganda|munayuganda]], munnabyabufuzi era mubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti]] . Yalondebwa mu ofiisi nga Member omukyala okukiikirira [[Nakasongola (disitulikit)|disitulikiti y'e Nakasongola]] esangibwa mu masekkati gwa Uganda mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa wamu mu Uganda okwa 2021]] .
Yavuganya [[:en:Independent_politician|kubwa nnamunigina nga talina kibiina]] .
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[:en:Nakasongola|Disitulikiti y’e Nakasongola]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Palamenti]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
awozb832e7wrxtafyzkoiurx69c3pym
Robinah Nabbanja
0
7918
61168
48176
2026-07-11T16:35:34Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61168
wikitext
text/x-wiki
'''Robinah Nabbanja''' (yazaalibwa 17 Ogw'ekkumin'ogumu 1969) Munnayuganda [[:en:Teacher|munnabyanjigiriza]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Ye [[Ssaabaminisita wa Uganda|Katikkiro wa Uganda]] omukyala asoose era aliko.<ref name="1R">{{Cite web |last=Uganda Radio Network |date=9 June 2021 |title=New Cabinet: Museveni drops Kuteesa, 10 ministers |url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/ |access-date=9 June 2021}}</ref> Yakakasibwa mu butongole Palamenti nga 21 Ogw'omukaaga 2021<ref>{{Cite web |title=Xinhua world news summary at 1530 GMT, June 14 |url=https://www.bignewsnetwork.com/news/269892971/xinhua-world--summary-at-1530-gmt-june-14}}</ref> ng'adda mu bigere bya [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]], oluvannyuma eyalondebwa ku kifo ''ky'Omubaka w'Emirimu egy'enjawulo Mu Ofiisi Ya Pulezidenti wa Uganda'' . Yazaalibwa omugenzi John kayiira eyali omulimi era omutunzi awamu ne Muky. Nzeremeri Nakato.
Emabegako, yaliko [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|Minisita w’eby'obulamu]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]], wakati wa 14 Ogw'ekkumi n'ebiri 2019 <ref name="2R">{{Cite web |last=Monitor Reporter |date=14 December 2019 |title=Museveni Shuffles Cabinet, Drops Muloni, Appoints Magyezi |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html |access-date=18 December 2019 |place=Kampala}}</ref> ne 3 Ogw'okutaano 2021.<ref name="3R">{{Cite web |last=The Independent |date=3 May 2021 |title=President Museveni hosts cabinet farewell luncheon |url=https://www.independent.co.ug/president-museveni-dissolves-cabinet/ |access-date=9 June 2021 |place=Kampala}}</ref>
Mu kiseera kye kimu akola [[:en:Parliament_of_Uganda|ng'Omubaka wa Palamenti]] akiikirira abakyaala aba [[:en:Kakumiro_District|disituikiti eye Kakumiro]] mu Palamenti eye 11(2021–2026), obuvunaanyizibwa bw'abaddemu okuva mu Palamenti ey’ekkumi(2016–2021).<ref name="4R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Nabbanja Robinah |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=336 |access-date=30 January 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |place=Kampala}}</ref>
== Obulamu obwasooka n’okusoma ==
Nabbanja yazaalibwa nga 17 Ogw'ekkumin'ebiri 1969 mu [[:en:Kakumiro_District|Disitulikiti y'e Kakumiro]]. Yasomera mu ''ssomero lya Nkooko Primary School'' . Oluvannyuma yasomera mu ''St. Edward’s Secondary School, Bukuumi'', gyeyafunira ebbaluwa ze ez'okusoma ezisooka eza [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]].<ref name="4R"/>
Wakati wa 1990 ne 2000, Nabbanja yafuna satifikeeti ne dipulooma mu [[:en:Leadership|by’obukulembeze]], [[:en:Development_studies|enzirukanya]] y’emirimu n’enkulaakulana okuva mu matendekero ag’enjawulo, omuli [[Uganda Martyrs University]], [[Uganda Management Institute]], [[Islamic University in Uganda]] ne ''National Leadership Institute Kyankwanzi''. [[:en:Democracy|Diguli esooka mu Democracy and Development Studies]] ne Master of Arts mu [[:en:Development_Studies|by’enkulaakulana]] byombi byamuweebwa Uganda Martyrs University.<ref name="4R"/>
Mu Ogw'ekkumi 2023, yatikkirwa diguli ey'okubiri mu [[:en:Monitoring_and_evaluation|kulondoola n’okwekenneenya]] okuva mu [[Nkumba University|yunivasite y’e Nkumba]] . <ref>{{Cite web |last=Simon Peter Tumwine |date=26 October 2023 |title=PM Nabbanja Graduates From Nkumba University |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/pm-nabbanja-graduates-from-nkumba-university-NV_173519 |access-date=28 October 2023 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Emirimu ==
Okuva mu 1993 okutuuka mu 1996, Nabbanja yali [[:en:School_teacher|musomesa]]<nowiki/>ku ''Uganda Martyrs Secondary School Kakumiro'' . Oluvannyuma yaweereza nga Kansala wa Disitulikiti, ng’akiikirira ''Nkooko Sub-County'', mu kiseera ekyo ekyali [[Kibaale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kibaale]], okuva mu 1998 okutuuka mu 2001. Mu kiseera kye kimu yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyobulamu, ekikula ky’abantu n’obuweereza bw’abantu mu disitulikiti mu kiseera ekyo.<ref name="4R"/>
== Eby'obufuzi n’Omulimu gwe ==
Nabbanja aviira mu maka amakakkamu ag'abaana 11 nayenga ali mu kifo eky’omusanvu eri bazadde be bombi Olwo yamala emyaka kkumi egyaddirira (2001–2010) ng’aweereza ng'Omubaka wa Pulezidenti disitulikiti z’e [[Pallisa (disitulikit)|Pallisa]], [[Disitulikiti ya Busia|Busia]] ne [[Budaka (disitulikit)|Budaka]]. Mu 2011, yeegatta ku by'obufuzi bya Uganda mu by’okulonda bwe yavuganya ku kifo ky’omubaka w’abakyala mu Disitulikiti y’e Kibaale mu Palamenti eya 9(2011–2016). Disitulikiti y’e Kakumiro nga bwe yatondebwawo mu 2016, yavuganya ku kifo ky’abakyala mu disitulikiti empya n’addamu okuwangula. Ye mubaka wa Palamenti aliyo.<ref name="4R"/>
Mu nkyukakyuka za kabineti nga 14 Ogw'ekkumin'ebiri 2019, Nabbanja yalondebwa okubeera Minisita Omubeezi ow’eby'obulamu (General Duties), ng'addira [[Sarah Achieng Opendi]] eyalondebwa okubeera Minisita Omubeezi ow’eby’obugagga eby’omu ttaka.<ref name="2R"/><ref name="5R">{{Cite web |last=The Edge |date=15 December 2019 |title=Kafuuzi, Nabbanja, Adoa Made Ministers Too |url=https://edge.ug/2019/12/15/kafuuzi-nabbanja-adoa-made-ministers-too/ |access-date=30 January 2020 |publisher=The Edge Uganda |place=Kampala |archive-date=1 May 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200501220832/http://edge.ug/2019/12/15/kafuuzi-nabbanja-adoa-made-ministers-too/ |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma lw'okukakasibwa Palamenti, yalayizibwa nga 13 Ogusooka 2020.<ref name="6R">{{Cite web |last=New Vision |date=13 January 2020 |title=New ministers take office |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1513304/ministers-office |access-date=30 January 2020}}</ref>
Mu kabineti empya eyatuumibwa nga 8 Ogw'omukaaga 2021, Nabbanja yalondebwa nga Ssaabaminisita wa kabineti y’abavubi 82 (2021 okutuuka 2026).<ref name="7R">{{Cite web |last=Daily Monitor |date=8 June 2021 |title=Full cabinet list: Jessica Alupo New Vice President |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430616 |access-date=9 June 2021}}</ref><ref name="4R"/>
== Obukuubagano ==
Mu Ogw'ekkumin'ebiri 2021, mu kuddamu okulonda kw’aba LC5 e Kayunga, Robinah Nabbanja yagenda mu kakuyege okumala ennaku 5 era nebamulumiriza okugaba enguzi ya UGX:4,000 okulonda munnakibiina kya NRM Andrew Muwonge.<ref>{{Cite web |last=Uganda Radio Network |date=17 December 2021 |title=NRM's Muwonge declared winner of Kayunga by-election |url=https://observer.ug/news/headlines/72208-nrm-s-muwonge-declared-winner-of-kayunga-by-election |access-date=28 October 2023 |website=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
10. [https://thecapitaltimes.co.ug/the-rise-of-rt-hon-robinah-nabbanja-biography-tribe-husband-early-life-as-a-taxi-driver-and-education/ https://thecapitaltimes.co.ug/okusituka-kw'obulamu-bwa-rt-hon-robinah-nabbanja-biography-essa-kika-obulamu-buto-nga-omuvuzi-wa-takisi-n'ebyenjigiriza/]{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweeru wa Wikipedia ==
* [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1512132/museveni-shuffles-cabinet Lujjudde Olukalala lwa baminisita ba kabineti ya Uganda December 2019]
{{s-start}}
{{s-off}}
{{s-bef|before=[[Ruhakana Rugunda]]}}
{{s-ttl|title=[[Prime Minister of Uganda]]|years=2021–present}}
{{s-inc}}
{{s-end}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
niwyo312dw7xh4bs7q8bi3tbvpg9jq3
Esther Mbulakubuza Mbayo
0
7924
61826
48177
2026-07-11T17:45:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61826
wikitext
text/x-wiki
[[File:Mbayo.png|thumb|Hon. Esther Mbulakubuza Mbayo]]
'''Esther Mbulakubuza Mbayo''' nga batera kuliwandiika nga Esther Mbulakubuza, [[:en:Politician|munabyabufuzi]] [[:en:Uganda|Omunayuganda]]. Ye [[:en:President_of_Uganda|Minisita w'ebya Pulezidenti]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref>https://web.archive.org/web/20210514072424/http://cabinetsecretariat.go.ug/data/staffdetails/28/Hon.%20Mbayo%20Esther%20Mbulakubuza.html</ref><ref>https://summit.norwegianafrican.no/previous-speakers/esther-mbayo</ref><ref>http://ugandaradionetwork.com/story/luuka-celebrates-first-ministerial-appointment</ref><ref>https://web.archive.org/web/20210506003940/https://op.go.ug/state-ministers</ref> Yalondebwa mu kifo kino nga 6 Ogwomukaaga mu 2016 n'adira [[:en:Frank_Tumwebaze|Frank Tumwebaze]] mu bigere eyali awereddwa ogw'okubeera [[:en:Ministry_of_Information_and_Communications_Technology_(Uganda)|Minisita w'eby'obubaka, Tekinologiya wamu n'empuliziganya]].<ref name="New">https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Akola ne mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] nga [[:en:Luuka_District|Omubaka Omukyala akiikirira Disitulikiti ya Luuka]].<ref name="Palm">https://web.archive.org/web/20180321100405/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=152</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu gyebayit [[:en:Luuka_District|Disitulikiti ye Luuka]] enaku zino, mu [[:en:Busoga_sub-region|Bitundu bye Busoga]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba]] bwa Uganda, nga 27, Ogwokuna u 1971. Yasomera ku [[:en:Wanyange_Girls'_School|Wanyange Girls' School]] gyeyatuulira S4 ne S6. Yagenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite ye Makerere]], gyeyatikirwa mu 2005 ne [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'embalirira n'enfuna]], nga esira yasinga kuliteeka mu byakubala bitabo.<ref name="Who">https://web.archive.org/web/20170112201844/http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/-/688334/3237208/-/item/0/-/jvu2ejz/-/index.html</ref> Alina ne satifikeeti gyeyafuna okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Chartered_Secretaries_and_Administrators|Institute of Chartered Secretaries and Administrators]].<ref name="Palm" />
== Emirimu gye ==
[[File:Mbayo Esther Mbulakubuza.jpg|thumb|Mbayo Esther Mbulakubuza|left]]
Mu 1997, yawerezaako nga eyali yekaanya eby'embalirira n'ensiimbi mu kampuni ya Transocean Uganda Limited. Okuva mu Gwekuminoogumu mu 1999 okutuuka mu 2002, yali akola nga omumyuka w'omubalirizi w'ebitabo mu kampuni ya Lonrho Motors Uganda Limited, kampuni eyali ey'obwanannyini ng'etunda mmotoka. Okuva mu Gusooka mu 2003 okutuuka mu Gwokubiri mu 2006, yali akola nga omubalirizi w'ebitabo omujuvu mu kampuni ya Lonrho Motors. Oluvannyuma yagenda okukolera aba Commercial Firms Uganda Limited era nga omubalirizi w'ebitabo, okuva mu Gwokuna mu 2006 okutuuka mu Gwomunaana mu 2007. Mu kaseera kekamu, okuva mu Gwomwenda mu 2001, okutuuka mu Gwomukaaga mu 2008, yakolerako aba kampuni ya Socket Works Uganda Limited nga omubalirizi w'ebitabo. Okuva mu Gwokubiri mu 2008, okutuusa mu Gwekumineebiri mu 2010, yakolako nga yeali [[:en:Financial_controller|avunaanyizibwa ku by'entambula by'ensimbi]] mu kampuni ya [[:en:Cooper_Motor_Corporation|Cooper Motor Corporation Uganda]].Yalondebwa nga omukyala omubaka wa Paalamenti eyali agenda okukiikirira Disitulikiti ya Luuka mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kalulu ka bonna, aka 2016]],<ref name="Palm" /><ref name="Who" /> oluvannyuma lw'okuwangula eyali mu kifo kino naddamu okwesimbawo [[:en:Evelyn_Kaabule|Evelyn Kaabule]].<ref>http://www.ec.or.ug/docs/Report%20on%20the%202015-2016%20General%20Elections.pdf</ref><ref name=":0">http://www.chimpreports.com/mbayo-ministerial-appointment-sparks-celebrations-in-luuka/</ref> Mu kusooka yali yawangudde Kabuule mu kamyuufu ka NRM. Nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, yaweebwa eky'okubeera Minisita wa Kabineeti ku bya Pulezidenti.<ref name="New" /><ref name=":0" />
Mu 2021,, mu kalulu k'okulonda pulezidenti w'eggwanga n'ababaka ba Paalamenti, Mbayon yawangula ekisanja ekirala mu ofiisi, ekyali eky'okubeera mu bukulembezze okuva mu 2021 okutuusa mu 2020<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/districts/luuka-94/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/new-parliament-takes-shape--3259238</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Awereza nga ssentebe w'ekibiina ekigata abakyala ba Disitulikiti mu kibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] wamu n'okubeera omuwandiisi w'ekibiina ekigata abakyala abakulembezze mu Busoga.
== Obulamu bwe ==
Esther Mbayo mukyala mufumbo nga baawe ye George William Mbayo nga ababbiri bano balina abaana basatu.<ref name="Who" /> Mu Gwekuminoogumu mu 2020, yafiirwa mutabano we Ian Mawanda eyafa olw'omutima okulemererwa nga kyali kiva kukajuza nnyo bweyali mu jiimu.<ref>https://web.archive.org/web/20201129085243/https://www.nrmnationalchairman.com/condolences-to-hon-mbayo-and-family-upon-the-loss-of-ian/</ref><ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20201129/105181/minister-esther-mbayos-only-child-dies.html</ref><ref>https://campusbee.ug/news/minister-mbayo-my-son-died-of-heart-failure-after-numerous-body-workouts/</ref><ref>https://web.archive.org/web/20221016101154/https://theinformerug.com/2020/11/29/presidency-minister-esther-mbayos-only-son-dies/</ref><ref>https://www.campustimesug.com/makerere-fresh-graduate-dies-after-gyming/</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6xat16fv6aoprk1kp4n5gf4filatjum
Joel Ssenyonyi
0
7927
61704
47909
2026-07-11T17:29:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61704
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Joel Besekezi Ssenyonyi,''' yazaalibwa 20 Ogwekumineebiri mu 1986 nga munamawulire omunayuganda era mu nabyabufuzi. Ye mubaka wa Paalamenti owa konsitituweensi y'e [[:en:Nakawa|Nakawa]] ey'Oubugwanjuba mu Kampala [[:en:Kampala|Kampala]]<ref>"[https://www.independent.co.ug/bobi-wine-drops-mpuuga-names-joel-ssenyonyi-as-lop/ Bobi Wine drops Mpuuga, names Joel Ssenyonyi as LOP]". ''The Independent Uganda''. 22 December 2023. Retrieved 23 January 2024.</ref><ref name="theafricareport.com">"[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mpuuga-out-ssenyonyi-in-as-opposition-leader-4487456 Mpuuga out, Ssenyonyi in as Opposition leader]". ''Monitor''. 10 January 2024. Retrieved 24 February 2026.</ref><ref name=":0">Reporter, NewVision (22 December 2023). [https://www.newvision.co.ug/category/politics/ssenyonyi-new-leader-of-opposition-in-parliam-NV_177483_022026 "Politics: Ssenyonyi new Leader of Opposition in Parliament, Mpuuga gets new role]". ''New Vision''. Retrieved 24 February 2026.</ref> era akulira abavuganya gavumenti mu Paalamenti ya Uganda,ekifo ekyalimu mubaka mune Mathias Mpuga Nsamba.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-begins-search-for-leader-of-opposition-in-parliament-3271030 "NUP begins search for Leader of Opposition in Parliament"]. ''Daily Monitor''. 27 January 2021. Retrieved 12 February 2021.</ref> Awereza ng'omwogezi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[National Unity Platform]].<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
Ssenyonyi yalondebwa ng'omubaka wa Paalamenti eyali agenda okukiikirira NUP ku kifo kya Nakawa Eyobugwanjuba mu kalulu ka [[:en:2021_Ugandan_general_election|bonna aka Uganda mu 2021]] .<ref>Najib, Mulema (7 May 2019). "[https://www.watchdoguganda.com/news/20190507/67700/profile-who-is-joel-ssenyonyi-the-new-people-power-spokesperson.html PROFILE: Who is Joel Ssenyonyi, the new People Power spokesperson?"]. ''Watchdog Uganda''. Retrieved 19 October 2025.</ref> Yawangula ekifo kino oluvannyuma lw'okusinga eyali agidde mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] Margret Zziwa Nantongo.<ref name="Mwarua">[https://www.secondopinion.co.ug/profile-joel-ssenyonyi-virgin-went-four-primary-schools/?utm_source=chatgpt.com joel-ssenyonyi-virgin-went-four-primary]</ref><ref name="theafricareport.com" />
Yalondebwa okubeera [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|omukulembezze w'abavuganya gavumenti]] mu Paalamenti nga 22 Ogwekuineebiri 2023,<ref>Republic, Matooke (17 May 2021). "[https://www.matookerepublic.com/20210517/nups-joel-ssenyonyi-graduates-from-makerere-university-law-school/ NUP's Joel Ssenyonyi graduates from Makerere University Law School - Matooke Republic]". Retrieved 19 October 2025.</ref> n'akwasibwa ofiisi nga 9 Ogusooka mu 2024.<ref>Atukunda, Rogers (4 July 2025). "[https://softpower.ug/lop-joel-ssenyonyi-earns-masters-degree-from-ucu/ LOP Joel Ssenyonyi Earns Master's Degree from UCU]". ''SoftPower News''. Retrieved 19 October 2025.</ref>
== Obulamu bwe ==
Joel Ssenyonyi mufumbo nga mukyala we ye Febress Nagawa. Ababiri bano baagatibwa mu 2020, nga balina abaana babbiri okuli omuwala n'omulenzi.<ref>Mugabi, Sam Ibanda. "[https://nilepost.co.ug/news/269973/ssenyonyi-graduates-with-masters-degree-in-organisational-leadership-and-management Ssenyonyi Graduates with Masters Degree in Organisational Leadership and Management]". ''Nilepost News''. Retrieved 19 October 2025.</ref><ref>http://mbu.ug/2023/11/20/joel-ssenyonyi-welcomes-baby-hezekiah/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
naxu60n1gvpn44mea0ayu6oct8l72dv
Abdu Katuntu
0
7929
61500
60698
2026-07-11T17:06:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61500
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Abdu Katuntu''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekkumineebiri 1965)<ref name=":0">[https://flashugnews.com/abdu-katuntu-biography-age-education-family-and-wife/ "Abdu Katuntu: Biography, Age, Education, Family and Wife"]. ''Flash Uganda Media''. 2022-11-28. Retrieved 2023-02-03.</ref> Munnabyabufuzi era munnamateeka Omunnayuganda.<ref name=":3">[https://www.independent.co.ug/bou-scandals-linked-to-mutebile-succession-katuntu/ "BoU scandals linked to Mutebile succession-Katuntu"]. ''The Independent Uganda''. 2019-06-26. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/katuntu-abdu-6950/ "Katuntu Abdu – 2021 General Election – Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opponent-explains-why-katuntu-lost-bugweri-mp-seat-5334040 "Opponent explains why Katuntu lost Bugweri MP seat".] ''Monitor''. 2026-01-21. Retrieved 2026-06-29.</ref>Yaliko omubaka akiikirira Bugweri county mu Paalamenti ya Uganda mu Disitulukiti y'e Bugweri.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20150809022734/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga "Mr. Katantu Abdu".] ''Parliament of Uganda''. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=109.000000&const=Bugweri++County&dist_id=18.000000&distname=Iganga the original] on August 9, 2015. Retrieved 2016-03-19</ref>
== Obuto bwe n'okusoma ==
Katuntu munnamateeka owa diguli okuva ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero ya Makerere]] ne dipulooma mu mateeka okuva ku Law Development Center.<ref name=":1" />
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Katuntu yaliko omukiisa wa [[Yuganda|Uganda]]<ref>[http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf Pan-African Parliament members as of 15 March 2004] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110518171107/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf|date=18 May 2011}}</ref> mu Paalamenti y'ekibiina ky'amawanga amagatte era n'alondebwa okuweereza ku kakiiko k'eddembe ly'obuntu.<ref name=":0" />
Katuntu yakolerako kampuni y'ebyamateeka ya Kadaaga and company advocates eya, [[Rebecca Kadaga|Rebecca Kadaaga]].<ref name=":0" />
Yaliko mmemba wa Forum for Democratic Change okutuuka mu 2021.<ref name=":2">Katungulu, Amon (2022-04-01). [https://nilepost.co.ug/2022/04/01/museveni-appoints-abdu-katuntu-minister-of-justice-and-constitutional-affairs/ "Museveni appoints Abdu Katuntu minister of Justice and Constitutional Affairs"]. ''Nile Post''. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref name=":0" /> Yaweerezaako nga Ssaabawolereza wa gavumenti ey'ekisiikirize mu paalamenti okutuuka mu 2018,<ref>[https://www.monitor.co.ug/News/National/Opposition-names-new-shadow-cabinet-/688334-2203736-lyomyqz/index.html "Opposition names new shadow cabinet: Alice Alaso to PAC"]. ''Daily Monitor''. Retrieved 2020-05-30.</ref> oluvannyuma n'asikizibwa Wilfred Niwagaba.<ref>child (2018-03-07). [https://www.parliament.go.ug/page/shadow-cabinet "Shadow Cabinet"]. ''www.parliament.go.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref>
Katuntu yasooka okulondebwa ku bubaka bwa Paalamenti mu 2006.<ref name=":1" /><ref name=":2" /><ref name=":0" />
[[File:Katuntu Abdu.jpg|left|thumb|Katuntu Abdu]]
Mu kalulu ka bonna aka 2006, yawangulwa Kirunda Kivejinja ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti wabula n'awakanya ebyava mu kulonda ng'agamba okulonda kwalimu emivuyo mingi.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/anti-katuntu-demonstrations-held-in-bugweri-county "Anti-Katuntu Demonstrations Held in Bugweri County"]. ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2020-05-30.</ref> Kkooti yakizuula nti mu kiseera kkampeyini ne ku lunaku lw'okulonda waaliwo okutiisatiisa n'okutulugunya abantu mu Konsitituwensi y'e Bugweri, ekyaviirako Kirunda Kivijinja okuwangula.<ref>{{Cite court|litigants=Katuntu Abdu v Kirunda Kivejinja Ali and Another (Election Petition No. 7 of 2006)|court=UGHC|date=31 December 2006|url=http://old.ulii.org/ug/judgment/high-court/2007/3|accessdate=2016-03-19}}</ref><ref name=":0" /> Oluvannyuma okulonda kwaddibwamu era Katuntu n'akuwangula.<ref>[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1213362/katuntu-wins-hotly-contested-bugweri-byelection "Katuntu wins hotly contested Bugweri byelection"]. ''www.newvision.co.ug''. Retrieved 2020-05-30.</ref><ref name=":0" />
Katuntu yaddamu okulondebwa mu kalulu ka bonna aka 2011 ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti.
Katuntu yaweerezaako nga ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti ak'amateeka n'empisa.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-mp-stage-managed-return-of-shs40m-bribe--3942556 "How MP stage-managed return of Shs40m 'bribe<nowiki>''</nowiki>]. ''Monitor''. 2022-09-09. Retrieved 2023-02-03.</ref> Akakiiko kano kaasingisa Francis Zaake omusango gw'okuyisa amaaso mu Anita Among, ekyamuviirako okuggyibwa ku kifo ky'obwakamisona bwa Paalamenti.<ref name=":2" /><ref>[https://web.archive.org/web/20231201031439/https://www.kampalasun.co.ug/zaake-protests-police-raid-at-his-home-after-retrieving-govt-car/ "Zaake protests police raid at his home after retrieving govt car – Kampala Sun"]. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/zaake-petitions-constitutional-court-to-block-impeachment/ "Zaake petitions Constitutional court to block impeachment"]. ''The Independent Uganda''. 2022-03-17. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/mp-zaake-loses-parliamentary-commission-seat/ "MP Zaake loses Parliamentary Commission seat"]. ''The Independent Uganda''. 2022-03-11. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu yaliko ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti akatunuulira ensaasaanya y'ebitongole bya gavumenti. Mu 2019, yasikizibwa Mubarak Munyagwa.<ref name=":3" /><ref>[https://www.independent.co.ug/mp-mawanda-secures-leave-to-introduce-bou-amendment-bill/ "MP Mawanda secures leave to introduce BoU Amendment Bill"]. ''The Independent Uganda''. 2019-08-28. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/munyagwa-takes-over-cosase-leadership/ "Munyagwa takes over COSASE leadership"]. ''The Independent Uganda''. 2019-02-25. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[[:en:Abdu_Katuntu#cite_note-19|"MPs grill private hospitals for retaining dead bodies, exorbitant fees"]]. ''The Independent Uganda''. 2021-07-07. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu amanyiddwa mu kukomyawo obuwumbi bwa siringa za Uganda ana mu musanvu okuva mu kkampuni enkozi y'enguudo eya Rogue Chinese road construction mu 2016.<ref>[https://www.independent.co.ug/parliament-sets-up-taskforce-to-oversee-covid-19-interventions/ "Parliament sets up taskforce to oversee Covid-19 interventions"]. ''The Independent Uganda''. 2021-06-30. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/mps-furious-as-minister-fails-to-announce-covid-19-vaccine-delivery-date/ "MPs furious as minister fails to announce Covid-19 vaccine delivery date"]. ''The Independent Uganda''. 2021-07-08. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/auditor-general-tasked-to-carry-out-forensic-audit-into-covid-19-expenditures/ "Auditor General tasked to carry out forensic audit into Covid-19 expenditures"]. ''The Independent Uganda''. 2021-09-02. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Katuntu yakuliramu akakiiko ka Paalamenti aka Kkovidi-19 akadduukiriz, ng'ayambibwako ababaka abalala bataano. Ababaka baaweebwa obuvunaanyizibwa bw'okwekenneenya omulimu gw'amalwaliro g'obwannannyini mu kulwanyisa Kkovidi-19.
Mu 2024, Abdu Katuntu yeegatta ku NRM.<ref>Kakembo, Muhammad (2024-09-11). [https://observer.ug/news/it-s-official-katuntu-mapenduzi-join-nrm/ "It's official: Katuntu, Mapenduzi join NRM"]. ''The Observer''. Retrieved 2026-04-11.</ref>
== Emivuyo mw'alabikidde ==
Yoweri Museveni bwe yali ayogerako eri abantu ku laale e Busesa, Bugweri County, yayogera ku Katuntu nga "akatiko ak'obutwa" olw'okulemesa emirimu gya gavumenti.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1132391 "Museveni calls MP Abdu Katuntu 'poisonous mushroom'"]. ''New Vision''. Retrieved 2023-02-03.</ref>
Mu kalulu ka bonna aka 2021, Julius Galisonga, owa Forum for Democratic Change yatwala okwemulugunya kwe mu kkooti ensukkulumu e Jinja ku Katuntu olw'okwekobaana n'akakiiko k'ebyokulonda ne batyoboola amateeka g'ebyokulonda.<ref>[https://www.independent.co.ug/court-rejects-abdul-katuntus-witnesses-over-inconsistencies/ "Court rejects Abdul Katuntu's witnesses over inconsistencies"]. ''The Independent Uganda''. 2021-09-10. Retrieved 2023-02-03.</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/court-of-appeal-upholds-abdu-katuntus-victory/ "Court of Appeal upholds Abdu Katuntu's victory"]. ''The Independent Uganda''. 2022-06-02. Retrieved 2023-02-03.</ref> Katuntu yawangula n'obululu 17,813 ate Galisonga n'afuna obululu 9,074.<ref>[https://www.independent.co.ug/galisonga-appeals-against-election-petition-ruling/ "Galisonga appeals against election petition ruling"]. ''The Independent Uganda''. 2021-10-29. Retrieved 2023-02-03.</ref>
== Labe ne ==
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyomwenda
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti eyekkumi
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
<references />
[[Category:Abaazaalibwa mu 1965]]
[[Category:Abaasomerako ku Law development Centre]]
[[Category:Abaasomerako ku Yunivasity y'e Makerere]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Abaasomera ku Kiira College Butiki]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Forum for Democratic Change]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
elbt6r3o8wwuku2668es67fyltyq4uf
Sarah Achieng Opendi
0
7930
61656
48180
2026-07-11T17:28:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61656
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=Sarah Achieng Opendi|image=|image_size=|caption=|birth_date={{Birth date and age|df=yes|1968|09|06}}|birth_place=[[Tororo]], Uganda|death_date=|death_place=|alma_mater='''National College of Business Studies'''<br/> {{small|([[Accounting|Diploma in Accounting]])}}<br/>'''[[Association of Chartered Certified Accountants]]'''<br/> {{small|([[Association of Chartered Certified Accountants|Associate Chartered Certified Accountant Level II]])}}<br/> '''[[Makerere University]]'''<br/> {{small|([[Bachelor of Business Administration]])}}<br/>{{small|([[Master of Business Administration]])}}|occupation=Accountant and politician|years_active=1988 – present|nationality=Ugandan|citizenship=Uganda|known_for=Politics|networth=|title=[[Ministry of Energy and Mineral Development (Uganda)|State Minister of Mineral Development]]|spouse=}}
[[File:Achieng Sarah Opendi.jpg|thumb|Achieng Sarah Opendi]]
'''Sarah Achieng Opendi''', nga oluusi '''Sarah Opendi Achieng''', munnayuganda [[:en:Accountant|omubazi w'ebitabo]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Okuva nga 14 Ogwekkuminebiri ye yali [[:en:Ministry_of_Energy_and_Mineral_Development_(Uganda)|minisita omubeezi ow'ebyobugagga eby'omuttaka]].<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html</ref>
Okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuusa nga 14 Ogwekkuminebiri 2019, yaweerezaako nga [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisita omubeezi owa guno na guli mu minisitule y'ebyobulamu]].<ref name="Cab">https://www.monitor.co.ug/News/National/First-lady-named-Education-minister/688334-3235186-c2c27sz/index.html?__cf_chl_captcha_tk__=pmd_9a7460700ca93a0d3b520d755c878df5d40431df-1627116127-0-gqNtZGzNAyKjcnBszQsi</ref> Nga tannaweereza mu kifo ekyo, yasooka kuweereza nga minisita omubeezi ow'ebyobulamu ebisookerwako okuva mu Gwomunaana nga 15, 2021 okutuusa mu Gwomukaaga nga 6, 2016.<ref name="Appointed">https://web.archive.org/web/20150402121843/http://www.newvision.co.ug/news/634161-president-yoweri-museveni-reshuffles-cabinet.html</ref> Opendi era yasooka kuweerezaako nga [[:en:Ministry_of_Lands,_Housing_and_Urban_Development_(Uganda)|Minisita omubeezi ow'ebyettaka]] okuva nga 27, Ogwokutaano 2011 okutuuka mu Gwomunaana nga 15, 2012.<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Mu kulondebwa kwa akakiiko akapya nga 1 Ogwokutaano 2015,Achieng yasigaza ekifo kye.<ref name="Shuffle">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-08-15 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref>
== Gy'ava n'ebyokusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Tororo_District|Disitulikiti ye Tororo]]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tororo_District</ref> mu Gwomwenda nga 26, 1968. Yasoma okubala ebitabo era nattikirwa [[:en:Accounting|Dipuloma mu kubala ebitabo]] mu ttendekero lya ''National College of Business Studies'', mu1994. Mu 1998, yayita ebigezo bya [[:en:Association_of_Chartered_Certified_Accountants|Association of Chartered Certified Accountants]], ebyamuwanguza engule ya [[:en:Association_of_Chartered_Certified_Accountants|Associate Chartered Certified Accountant Level II]]. Mu mwaka gwe gumu, yatikkirwa Diguli ya [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|Bachelor of Business Administration]] ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] Mu 2005, Opendi era yafuna Diguli eyookubiri mu ssetendekero wa Makerere eyitibwa [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mak.ac.ug/current-students |access-date=2023-11-18 |archive-date=2023-11-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231118090634/https://www.mak.ac.ug/current-students |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyemirimu gye byatandiika mu 1994 nga omuyambi w'omubazi w'ebitabo mu kitongole kya ''Uganda Consolidated Proportions Limited'', ekyali kikolera wansi wa [[:en:Uganda_Development_Corporation|Uganda Development Corporation]] (UDC). Mu1996, yakuzibwa ku [[:en:Accountant|bw'omubazi w'ebitabo]] omujjuvu mu Kkampuni yemu era nawereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1998. Okuva mu 1998 okutuusa mu 2000, yaweereza nga omumyuka wa Sipiika w'akakiiki aka [[:en:Accountant|Disitulikiti y'e Tororo]] aka [[Tororo (disitulikit)|Tororo District Council]]. Okuva mu 1999 okutuusa mu 2003, yaweerezaako mu ofiisi ya '''Kaliisoliiso wa Gavumenti'''. Okuva mu 2003 okutuuka mu 2004, yakuzibwa kubwa kaliisoliiso omujjuvu mu offiisi ya kaliisoliiso. Okuva mu 2004 okutuuka mu 2006, yakuzibwa kubwa ''Principal Inspetorate Officer'' mu offiisi ya IGG. mu kaseera kekamu, yaweerezaako nga omumyuka w'omukubiriza ku [[:en:DANIDA|DANIDA Anti-Corruption Project]]. Mu 2006 okutuuka mu 2007, yaweereza nga omubazi w'ebitabo mu ''Acholi Bursary Program'', ekitongole kya [[:en:Netherlands|Royal Netherlands Embassy]]. okuva mu 2009 okutuusa u 2010, yeweereza nga omukwasaganya w'ebyensimbi mu [[:en:NGO|kitongole ky'obwannakyewa]] ekya ''Windle Trust Uganda.'' Mu 2011, yawangula ekifo ky'omubaka mu palamenti akkikirira abakyala mu [[:en:Tororo_District|Disitulikiti ye Tororo]] ne tikiti y'ekibiina kya[[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. yalondebwa nga [[:en:Ministry_of_Lands,_Housing_and_Urban_Development_(Uganda)|minisita omubeezi ow'ebyettaka]] era naweereza mu kifo kino okuva mu 2011 okutuusa 2012.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-1209160-a75g5az/index.html |access-date=2021-08-15 |archive-date=2017-02-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170214000720/http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-1209160-a75g5az/index.html |url-status=dead }}</ref> Mu kukyusa Kabinenti okwakolebwa mu Gwomunaana nga 15, 2012, Opendi yalondebwa okufuuka [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita omubeezi owe by'obulamu ebisookerwako.]]
== Ekiseera ky'ebyobufuzi mu 2006 ==
Sarah Achieng Opendi yalondebwa ku [[:en:Parliament_of_Uganda|bw'omubaka mu palamenti]] [[:en:Tororo_District|akikirira abakyala mu Disitulikiti ye Tororo]] okutuusa nga 2016. Mu kamyufu k'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] , mu Gwekkumi 2015, Opendi yawangulwa n'obululu 42,718 vs 44,444 eri Jacinta Ayo.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1407446/minister-opendi-suffers-defeat-tororo |access-date=2021-08-15 |archive-date=2021-07-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210731091335/https://www.elections.co.ug/new-vision/election/1407446/minister-opendi-suffers-defeat-tororo |url-status=dead }}</ref>
Mu kaseera k'okulonda okwawamu mu Gwokubiri 2016, Opendi yeesimbawo ku bwannamunigina.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Minister-Opendi-to-stand-as-Independent/688334-2933636-p5jkyu/index.html</ref> Yalangirirwa nga omuwanguzi nobululu 61,800 ate nga Jacinta Ayo yafuna obululu 59,790.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417654/minister-opendi-omala-clash-tallying-center</ref>
Ayo yagenda mu kooti okukakasa nti abalondesa nti bawanyisa empapula okwalondebwa mu bifo ebilondebwamu ebitali bimu. Ayo yakakasa nti omugatte gw'obululu 1,765 bwali bumugyiddwako. okusinzira ku bujulizi obwatwalibwa, Ayo yasinga Opendi n'obululu 61,276 ku bululu 60,772. Kooti ensukkuluku etuula e [[:en:Mbale|Mbale]] nga 28 Ogwomusanvu 2016 yalagira Opendi okugobwa mu Paalamenti era n'okulondebwa kuddibwemu.<ref name="Out">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/news-headlines/45594-court-orders-minister-opendi-out-of-parliament |access-date=2021-08-15 |archive-date=2021-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210815111752/https://www.observer.ug/news-headlines/45594-court-orders-minister-opendi-out-of-parliament |url-status=dead }}</ref>
== Ebirala ebyenkizo ==
Sarah Achieng Opendi muwuulu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29796:dont-get-men-for-me-minister&catid=34:news&Itemid=114 |access-date=2021-07-31 |archive-date=2021-07-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210731091334/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29796:dont-get-men-for-me-minister&catid=34:news&Itemid=114 |url-status=dead }}</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
== Ebijuliziddwa eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lulamba olwaba Minisita ba Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
8aitb7pdv2nyt3vfea5xfb24rsseg89
Edward Rugumayo
0
7931
61682
60623
2026-07-11T17:29:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61682
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=Edward Rugumayo|image=|image_size=|caption=|birth_date={{Birth date and age|df=yes|1934|12|18}}|birth_place=[[Kyenjojo District]], Uganda|death_date=|death_place=|alma_mater='''[[University of London]]'''<br/> {{small|([[Bachelor of Science]])}}<br/>'''[[University of Liverpool]]'''<br/>{{small|([[Education|Diploma in Education]])}}<br/> '''[[Church of England]]'''<br/>{{small|([[Religious studies|Certificate in Religious Studies]])}}|occupation=Environmentalist, politician & academic|years_active=1966 – present|nationality=Ugandan|citizenship=[[Uganda]]|known_for=Politics, [[Academics]]|networth=|title='''[[University Chancellor]]'''<br/>[[Kampala University]] and [[Mountains of the Moon University]]}}
'''Edward Bitanywaine Rugumayo''' yazaalibwa nga 18 Ogwekkumi n'ebiri munnabyabufuzi, omuteesa, omuwandiisi w'ebitabo era munnabutonde. Yaweerezaako nga Minisita mu bisanja bisatu. Okuva mu 1979 okutuuka mu 1980, Rugumayo yaweerezaako nga Ssentebe wa Uganda Legislative Council. Mu kiseera kino aweereza nga [[:en:Chancellor_(education)|ssenkulu]] wa Yunivasite za Uganda bbiri. [[:en:Botany|Mukugu mu byebimera]] era nga mukulumbeze wa bantu ba bulijjo.<ref>https://web.archive.org/web/20140727085840/http://outreachtoafrica.org/professor-edward-rugumayo/</ref>
== Ebyafaayo ==
Rugumayo yazalibwa mu [[Kyenjojo (disitulikit)|Kyenjojo District]], kati emanyikiddwa nga Essaza lye Mwenge nga 18 Ogwekkumi ne bbiri1934.
== Obuyigirize bwe ==
Okuva mu P.1 okutuuka mu P.4 yasomera ku Mukole Primary School mu Disitulikiti ye Kyenjojo. Oluvanyuma yasomera ku Galihuma Primary School okuva mu P5 okutuuka P6. Ku kya S1 okutuuka mu S3, yasomera ku Kabarole Junior Secondary School, ate S4 okutuuka mu S6, yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|Nyakasura School]], mu [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]]. Yaweebwa ekifo okusomera mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] mu biseera bya 1950 naye yalekulira oluvanyuma lwa Ssetendekero obutamuwa ssomo lye yali ayagala; Yaweebwa bya bulimi newankubadde yali ayagala bya kutabula ddagala. Yaweebwa sikaala okugenda okusomera mu Amerikanaye yali ammiddwa paasipooti aba [[:en:British_Empire|Gavumenti yabafuzi b'a matwale Abagereza]]. wabula mu1958, yaweebwa sikaala okusomera mu Bungereza. Yasoma [[:en:Diploma_of_Education|Dipuloma mu byenjigiriza]] ku [[:en:University_of_Chester|Chester College]], era n'oluvanyuma ku[[:en:University_of_Liverpool|University of Liverpool]]. Oluvanyuma yasomera ku [[:en:University_of_London|Yunivasite y'e Bungereza]] gyeyattikirwa Diguli eyo[[:en:University_of_London|bukugu mu byebimera]] ne mu nkula y'e bisolo.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=2743%3Amuseveni-has-no-respect-rugumayo&Itemid=96 |access-date=2021-08-04 |archive-date=2021-08-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210804053552/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=2743:museveni-has-no-respect-rugumayo&Itemid=96 |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Rugumayo yakomawo mu Uganda mu 1966, yasomesaako katono e Kyambogo nga tanneeyunga ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] ng'akulira ekisulo kya Mitchell Hall. Mu 1971, [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] yakulembera okuwamba Gavumenti ya Obote. Rugumayo yalondebwa nga Minisita ow'ebyenjigiriza ng'ayambibwako mukwano gwe [[:en:Wanume_Kibedi|Wanume Kibedi]], munnamateeka gwe yali yasomako naye mu Bungereza era nga mukoddomi wa Idi Amin. Kibedi yalondebwa ku Bwa[[:en:Foreign_minister|Minisita w'e nsonga z'ebweru]]. Mu Gwokubiri 1973, omwaka gumu n'emyezi munaana ku mulimu, Rugumayo yayabulira olukiiko lwa Amin; era nafuuka Minisita eyasooka okwabulira akakiiko. Yagenda mu buwang'anguse mu [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]], okutuusa mu 1979, Gavumenti ya Amin's lwe yagyibwako.
Oluvannyuma lw'eggye lya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Army]] (UNLA) ne [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] (UNLF) okukwata obuyinza mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga bayambibwako eggye lya [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force|Tanzania People's Defence Force]] (TPDF), Rugumayo yalondebwa ku bwassentebe w'akakiiko ek'ebuuzibwako aka National Consultative Council (NCC), mu Paalamenti ey'ekiseera. Rugumayo yali musaale mu kuggyako [[:en:Yusuf_Lule|Yusuf Lule]] okuva mu buyinza, Lule bwe yalemererwa okukkiriziganya n'akakiiko ku mitendera emituufu egigobererwa mu kulonda bammemba mu kakiiko ka NCC. Lule yasikizibwa [[:en:Godfrey_Binaisa|Godfrey Binaisa]]. Mu Gwokutaano 1980, nga Rugumayo akyali mu [[:en:Arusha|Arusha]], [[:en:Tanzania|Tanzania]], obukulembeze bwa Binaisa nabwo bwawambibwa. Mu kaseera kano Rugumayo yasigala mu buwang'anguse okutuusa mu 1992. Mu mwaka ogwo, yakomawo mu Uganda ne yeeyunga ku kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] obukulembeze bwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=2743%3Amuseveni-has-no-respect-rugumayo&Itemid=96 |access-date=2021-08-04 |archive-date=2021-08-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210804053552/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=2743:museveni-has-no-respect-rugumayo&Itemid=96 |url-status=dead }}</ref>
== Obuweereza bwe mu byenjigiriza ne mu byobufuzi ==
Abaddeko mu bifo binno wammanga mu Gavumenti ya Uganda , ebitongole byensi yonna ssaako Yunivasite ez'enjawulo:<ref>http://www.newvision.co.ug/news/631077-rugumayo-planting-a-tree-during-hima-open-day-celebrations-in-kasese-in-2004.html</ref>
* Nga kaliisoliiso omukulu ow'ebyasaayansi mu masomero nga bwasomesa mu tendekero ly'abasomesa erya ''Institute of Teacher Education'', [[:en:Kyambogo|Kyambogo]]; nga kati kitundu ku [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo Yunivasite]] okuva mu 1968 okutuuka mu 1969
* Nga akulira ekisulo kya ''Mitchell Hall'', era musomesa mu kitongole ekitendeka abasomesa, [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite,]] okuva mu 1970 okutuuka mu1971.
* Nga Minisita w'ebyenjigiriza okuva nu Gwomukaaga 1971 okutuuka mu Gwokubiri 1973 wansi wa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] Nga omusomesa omukulu, oluvanyuma n'afuuka Associate Professor era Diini wa School of Education mu [[:en:University_of_Zambia|University of Zambia]], wakati wa 1973 ne 1979.
* Nga ssentebe w'akakiiko akawabuzi aka ''National Consultative Council'' okuva mu Gwokuna, 1979 okutuusa mu Gwokutaano,1980.
* Nga omukugu eyeebuuzibwako mu ssomo ly'obutonde bw'ensi; Okutendeka n'okuteekawo pulojekiti ya [[:en:UNEP|UNEP]], [[:en:UNDP|UNDP]], [[:en:UNESCO|UNESCO]], [[:en:World_Bank|World Bank]] n'ebitongole eby'obwannakyewa ng'asinziira mu kibuga [[:en:Nairobi|Nairobi]].
* As Visiting Professor of Environment at [[:en:Oklahoma_State_University|Oklahoma State University]] ne mu [[:en:Moscow_State_University|Moscow State University]]
* As Chairperson of a 12-person team of consultants hired to establish the ''School of Environmental Studies'' at [[:en:Moi_University|Moi University]] in Kenya, in 1989.
* Yaweerezaako nga Visiting UNDP/UNEP Professor ow'obutonde bw'ensi mu Moi University.
* Nga eyakulemberamu pulogulaamu ya ''Environment Liaison Centre International'', omukago ogutaba ebitongole by'obwannakyewa mu kibuga Nairobi, okuva mu Gwomukaaga,1992 okutuuka mu Gwokutaano,1995.
* Nga Omuwi w'amagezi omukugu ku butonde bw'ensi eri [[:en:Government_of_Lesotho|Gavumenti ya Lesotho]], okuva mu Gwomusanvu, 1995 okutuuka mu Gwomusanvu, 1996, ng'omulimu guno gwamuweebwa aba [[:en:United_Nations_Development_Programme|United Nations Development Programme]] (UNDP).
* Ye ambasada wa Uganda mu South Africa eyasooka okuva mu 1996 okutuuka mu 1999.
* Nga Minisita w'ensonga ez'omunda okuva mu 199 okutuuka mu 2000.
* Nga Minisita w'ebyobulambuzi, ebyobusuubuzi n'amakolero, okuva mu 2000 okutuusa mu 2005.
Mu 2005, mu kulondebwa kw'akakiiko akapya, Rugumayo yalondebwa nga ambasada wa Uganda e Bufalansa kyokka ekifo n'akigaana.
== Ebirala ==
Rugumayo yatandikawo ekifo kya ''Tooro Botanical Gardens'', ekitudde ku yiika 40, ekibira eky'emiti ginnansangwa. Eno ye botanical gardens yokka mu Uganda, ng'oggyeeko eya Gavumenti eya ''Entebbe Botanical Gardens'' esangibwa [[Entebbe]], ku mbalama z'[[Nnalubaale|ennyanja Nalubaale.]] Era alina ne ffaamu omuli ente ez'amata n'ebimera eya yiika 49 ng'eno [[:en:Apiary|alundirayo n'enjuki]].
== Laba na bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Kyenjojo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kyenjojo]]
* [[:en:New_Vision|New Vision]]
== Ebijuliziddwa ==
== Endagiriro ey'e wabweru ==
* Ebimukwatako eby'obukulemeze[https://web.archive.org/web/20210804053530/https://www.africa-ata.org/ruguamayo.htm : Minisita wa Uganda ow'ebyobulambuzi, ebyobusuubuzi n'amakolero: Honorable Pulofeesa Edward Bitanywaine Rugumayo.]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
j3kiw2jjwcezu4crtdnopgzn7e153zo
Francis K. Butagira
0
7932
61106
56187
2026-07-11T16:30:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61106
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Francis K. Butagira''' (yazaalibwa nga 22 Ogwekkumi n'ogumu 1942) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Lawyer|munnamateeka]], [[:en:Judge|mulamuzi]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era [[:en:Diplomat|omuteesa]] eyawummula, ye [[:en:Chairperson|Ssentebe]] w'ekitongole kya [[:en:Uganda_Registration_Services_Bureau|Uganda Registration Services Bureau]] (URSB), ekitongole kya Gavumenti ya Uganda ekivunanyizibwa ku kuwandiisa abantu. Yalondebwa ku kifo kino mu Gwekkumi 2015. Mu kaseera keekamu aweereza kkampuni ya bannamateeka mu Kampala nga [[:en:Uganda_Registration_Services_Bureau|Managing Partner]] owa ''Butagira and Company Advocates''.<ref name="1R">[[:en:Uganda_Registration_Services_Bureau|https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_Registration_Services_Bureauhttps://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_Registration_Services_Bureau]]</ref>
Nga ebyo tebinnabaawo, yaweerezaako nga [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka mu Paalamenti]] era nga Sipiika wa Paalamenti ya Uganda okuva mu 1980 okutuuka mu 1985. Era aweerezzaako nga Ambasada wa Uganda mu mawanga okuli [[:en:Ethiopia|Ethiopia]], [[:en:Kenya|Kenya]], [[:en:Germany|Germany]],<ref name="2R">https://www.culturaldiplomacy.org/academy/index.php?he-canon-francis-butagira</ref> [[:en:Austria|Austria]] ne mu [[:en:Holy_See|Vatican]]. Era yaweerezaako nga omulkiise wa Paalamenti ya Uganda mu kibiina ky'amawanga amagate ekya [[:en:United_Nations|United Nations]].<ref name="1R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFUganda_Registration_Services_Bureau2019">[[Uganda Registration Services Bureau]] (2019). [https://web.archive.org/web/20210511124218/https://ursb.go.ug/francis-butagira-profile/ "Ambassador Francis K.Butagira: Chairman Board of Directors, URSB"]. Kampala: [[Uganda Registration Services Bureau]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">11 March</span> 2020</span>.</cite></ref>
== Obuvo n'obuyigirize ==
Butagira yazaalibwa nga 22 Ogwekkumi n'ogumu 1942, mu[[:en:Bugamba|Bugamba]], [[:en:Mbarara_district|Mbarara District]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bugwanjuba]] bwa Uganda. Yasomera ku ssomero lya [[:en:Ntare_School|Ntare School]] mu [[:en:Mbarara|Mbarara]], gye yafunira Satifikeeti eyenkanankana ne [[:en:High_school_diploma|High School Diploma]]. Oluvanyuma yasomera mu [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|University of Dar es Salaam]] ey'e Tanzania ne ku [[:en:Harvard_Law_School|Harvard Law School]]. Alina Diguli mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] n'eya [[:en:Master_of_Laws|Master of Laws]]. Mmemba wa Uganda Bar era munnamateeka mu kkooti ensukkulumu eya [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|Supreme Court of Uganda]].<ref name="1R"/><ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/United_Nations_Information_Service_Vienna</ref><ref name="4R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1229644/butagira-uganda-eur-election-security-council</ref>
== Ebyemirimu ==
=== Ng'omuweereza w'abantu ===
Yali Mmemba mu kakiiko k'eggwanga akeebuzibwako aka ''National Consultative Council okuva mu'' 1979 okutuuka mu 1980 era omulamuzi wa kkooti enkulu wakati wa 1974 ne 1979. Mu 1974, yali mulamuzi omukulu mu kkooti y'e [[:en:Mbarara|Mbarara]], ne mu Kkooti ya [[:en:Buganda|Buganda]] Road Law Courts mu 1973. Yakulirako ekitongole ky'ebya mateeka ku ttendekero ly'ebya mateeka erya Law Development Centre mu 1969 ne mu 1970, Yasomesaako ebya mateeka ku ssomero ly'ebya mateeka erya ''Nsamizi Law School'' mu 1968 era naweereza nga munnamateeka wa Gavumenti owa Minisitule y'ebyamateeka mu 1967.<ref name="1R"/><ref name="3R"/>
=== Nga munnabyabufuzi ===
Nga tannalondebwa ku bw'okuteeseza eGgwanga, yaliko Ssentebe wa kakiiko k'ebya mateeka neby'obutebenkevu mu [[:en:Parliament_of_Uganda|National Assembly of Uganda]] okuva mu 1989 okutuuka mu 1996. Butagira yali Sipiika wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] wakati wa Ogwekkumi n'ebiri 1980 ne 1985. Yaliko Pulezidenti w'olukiiko olwa wamu olwa [[:en:European_Economic_Community|European Economic Community]] ne [[:en:Organisation_of_African,_Caribbean_and_Pacific_States|African, Caribbean and Pacific Group of States]] (EEC/ACP).
=== Emirimu gy'obuteesa ===
Butagira yafuuka omukiise w'ekkalakalira mu kibiina kya mawanga amagatte mu Gwomusanvu 2003 oluvanyuma lw'okuweereza okuva mu 2000 nga omutabaganya mu njogerezeganya z'okuleetawo obutebenkevu mu Sudan eyamanyikibwa nga [[:en:Sudan|Sudanese]] peace talks ezavujirirwa ekitongole kya [[:en:Intergovernmental_Authority_on_Development|Intergovernmental Authority on Development]] (IGAD). Mu 1999, yakulembera ekibiina kyabakugu abakulembera enteekateeka z'okuteekawo omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]]. Yaweerezaako mu Nairobi nga Kaminsona wa Uganda omukulu era omukiise ow'ekkalakalira eri [[:en:United_Nations_Environment_Programme|Pulogulaamu y'obutonde bwensi ey'ekibiina kya mawanga amagatte]] ekya United Nations Environment Programme (UNEP) era ne mu Pulogulaamu ya [[:en:United_Nations_Human_Settlements_Programme|United Nations Human Settlements Programme]] (UN-HABITAT). Mu 1998, yali Ambaasada wa Uganda mu [[:en:Ethiopia|Ethiopia]] era omukiise omw'enkalakkalira mu kibiina kya [[:en:Organisation_of_African_Unity|Organization of African Unity]] (OAU) mu [[:en:Addis_Ababa|uhz]].
== Laba na bino ==
* [[:en:Politics_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
bwuxg1oaemct6x38524bvh976s1eovd
Francis Zaake
0
7933
61707
56197
2026-07-11T17:29:52Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61707
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Francis Zaake''' musuubuzi era omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] akiikirira Municipaali y'e [[:en:Mityana|Mityana]], nga yasooka olulondebwa mu kifo kino nga yeesimbyewo ku bwannamunigina mu era n'alondebwa mu 2016 kyokka oluvannyuma ne yeegatta ku kibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] mu kulonda okwakaggwa okw'omwezi Ogwoluberyrberye 2021. Yali mmemba ku kakiiko k'ebyokwerinda n'ensonga ez'omunda bwe yali mu Paalamenti ey'e 10 nga kati Kaminsona mu Paalamenti ey'e 11.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=378 |access-date=2021-08-04 |archive-date=2021-05-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210501121733/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=378 |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako ==
Zaake yazaalibwa nga 12 Ogwoluberyeberye, 1991 ku kyalo [[:en:Butebi,_Uganda|Butebi]], mu Disistulikiti y'e [[Mityana (disitulikit)|Mityana]]. Mutabani wa Emmanuel Ssembuusi Butebi ne nnyina Teddy Naluyima. Ye mwana waabwe asooka mu ffamire ey'abaana 12 omuli abawala munaana n'abalenzi bana.<ref name="2R">https://observer.ug/lifestyle/56635-in-s-2-mp-francis-zaake-s-savings-account-had-shs-105m
</ref>
== Okusoma kwe ==
Zaake emisomo yagitandikira mu Fairway Primary School, erisangibwa e Mityana, gye yafunira satifikeeti ya P7 eya Primary Leaving Examinations (PLE) Certificate mu 2006. Oluvannyuma yasomera mu Mityana Modern Secondary School, n'atuula ebya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|S4]] mu 2010. mu 2012, yatuula ebigezo bya S6 n'afuna ebbaluwa ya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] mu ssomero lya ''Merryland High School'', [[Entebbe]]. Yeegatta ku [[:en:Ndejje_University|Ndejje University]]
gye yatikkirwa [[:en:Bachelor's_degree|Diguli]] mu ssomo lya [[:en:Supply-chain_management|procurement and logistics management]].<ref name="1R">{{Cite web}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
Bwe yali ku Ndejje University, mu Disitulikiti y'e [[Luweero (disitulikit)|Luweero]], yalondebwa okubeera omuyizi akulira ababayizi mu mwaka gw'ebyensoma ogwa 2015/2016, mu mwaka gwe ogwasembayo ku Yunivasite eyo.<ref name="1R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFParliament_of_Uganda2016">Parliament of Uganda (2016). [https://web.archive.org/web/20210501121733/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=378 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Zaake Francis"]. Kampala: [[Palaamenti ya Uganda|Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">14 February</span> 2019</span>.</cite></ref><ref name="3R">https://campusbee.ug/news/bitterness-rage-ndejje-university-former-guild-president-beaten-pulp-parliament/</ref> Y'omu ku bakulembeze b'ekisinde kya [[:en:People_power|People Power]] ekulemberwa mubaka munne mu Paalamenti [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]].<ref name="4R">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref>
Mu nnaku ezaakulembera okuddamu okulonda okw'akalulu k'omubaka mu Paalamenti owa Munisipaali y'e [[Arua]], okwaliwo mu Gwomunaana nga 15, 2018, Francis Zaake yakubibwa era n'akosebwa nnyo bwe yalumbibwa abaserikale ba poliisi ya Uganda ne bannamagye. Obujjanjabi yabufuna mu ggwanga lya [[:en:India|India]], okujjanjabwa obuvune bwe yafuna mu kanyoolagano ako.<ref name="5R">https://observer.ug/news/headlines/58987-i-remember-the-faces-of-my-tormentors-zaake-recounts-torture-ordeal</ref>
Mu Kasambattuko akaali mu Arua mu Gwomunaana nga 13, 2018, abantu 34 be baakwatibwa ne basibwa era ddereeva wa Kyagulanyi, Kyagulanyi, Yasin Kawuma yakubwa amasasi agaamuttirawo.<ref name="6R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news/headlines/58421-bobi-wine-driver-mugerwa-shot-dead.html |access-date=2021-08-04 |archive-date=2021-08-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210804195536/https://observer.ug/news/headlines/58421-bobi-wine-driver-mugerwa-shot-dead.html |url-status=dead }}</ref>
Mu Gwomwenda, 2018, Zaake yavunaanibwa [[:en:Treason|emisango gy'okulya mu nsi ye olukwe]] bwe yali akyali ku ndiri olw'ebisago ebyamutuusibwako.<ref name="7R">{{Cite web |url=http://www.africanews.com/2018/09/03/ugandans-crusade-for-tortured-mp-zaake-to-be-allowed-to-travel// |title=Archive copy |access-date=2021-08-04 |archive-date=2021-08-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210804210206/https://www.africanews.com/2018/09/03/ugandans-crusade-for-tortured-mp-zaake-to-be-allowed-to-travel// |url-status=dead }}</ref>
Mu Gwokuna, 2020, poliisi yakwata era n'eggalira Zaake olw'okugabira abalonzi be emmere mu muggalo gwa Covid19. Poliisi oluvannuma yannyonnyola nti Zaake yali tagoberedde mateeka na biragiro by'okutangira okusaasaana kwa [[:en:COVID-19|COVID-19]] ebyateekebwawo akakiiko akaali kalwanyisa ekirwadde ekyo nga kakulirwa eyali Ssaabaminisita [[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]].<ref name="9R">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/virus-lockdown-mp-zaake-arrested-for-distributing-relief-food-1886052</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
== Ebijuliziddwamu okuva wabweru ==
* [https://web.archive.org/web/20210501121733/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=378 Paalamenti ya Uganda: Zaake Francis]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
cffotx0wvwqgp0z5xtnbjfh2eus7364
James Wapakhabulo
0
7935
61250
48186
2026-07-11T16:39:36Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61250
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=James Wapakhabulo|image=|image_size=|caption=|birth_date={{Birth date|1945|03|23}}|birth_place=[[Mbale]], [[Uganda]]|death_date={{Death date and age|2004|03|27|1945|03|23}}|death_place=[[Bugoloobi]], Uganda|alma_mater=[[University of Dar es Salaam]]<br/>{{small|([[Bachelor of Laws]])}}<br/>[[Law Development Center]]<br/>{{small|(Diploma in Legal Practice)}}|occupation=Lawyer & politician|years_active=1960s — 2004|nationality=Ugandan|citizenship=Uganda|known_for=Politics|networth=|title=Minister of Foreign Affairs, 2001 - 2004 <br/> Second Deputy Prime Minister, 2001 - 2004 <br/> Speaker of Parliament, 1996 - 1998}}
'''James Francis Wambogo Wapakhabulo''' (yazaalibwa nga nga 23, Ogwokusatu 1945 n'afa nga 27 Ogwokusatu, 2004) Yali Munnayuganda era Munnabyabufuzi eyaweerezaako nga Minisita wa [[Yuganda|Uganda]] ow'ensonga z'ebweru okuva mu 2001 okutuuka mu 2004.
== Obuvo bwe ==
Wapakhabulo amateeka yatandika okugasomera mu[[:en:University_of_East_Africa|University of East Africa]] kati eyafuuka ([[:en:University_of_Dar_es_Salaam|University of Dar es Salaam]]). Okuva mu myaka gya 1960 okutuusa mu 1977, yakolako nga kiraaka era aomubazi w'amateeka mu kubangawo [[:en:East_African_Community|omukago gwa East African Community.]] Oluvannyuma mu mwaka gwe gumu, yagenda mu [[:en:Papua_New_Guinea|Papua New Guinea]], mu kusooka nga munnamateeka omugundiivu mu kubaga amateeka ate oluvannyuma n'afuuka akulira abannamateeka. Yeeyongera okuweereza mu kifo ekyo okutuuka mu 1986.
== Olugendo lw'ebyobufuzi ==
Wapakhabulo yeegatta u kibiina ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement. Mu kiseera ekyo yeesimbawo ku kifo ky'omubaka mu Paalamenti, wakati wa 1994 ne 1995 ye yali ssentebe wa [[:en:Constituent_Assembly|Constituent Assembly]]. Mu 1996, yalondebwa okufuuka Sipiika wa Paalamenti, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1998. Mu 1998, yalondebwa nga National Political Commissar in Uganda mu kiseera [[:en:No-party|nga Uganda teriimu bibiina byabyabufuzi]] okutuusa mu 2001 we yafuukira omumyuka Owookubiri owa Ssaabaminisita wa Uganda era Minisita w'ensonga ez'ebweru. Yaweereza mu bifo bino byombi okutuusa mu ku kufa kwe.
Mu kiseera we yabeerera Minisita w'ensonga ez'ebweru, yayambako okukkakkanya akakuubagano wakati wa Uganda ne [[Rwanda]] n'okuzza obujja enkolagana n'amawanga nga [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]], [[Burundi]], ne [[Sudaani|Sudan]].
Emirundi mingi nga tannafa, Wapakhabulo yawandiikira Pulezidenti (mukwano gwe okumala ebbanga) [[Yoweri Museveni]], ng'awakanya eky'okuggyawo ekkomo ku bisanja. Yafiira mu maka ge e Bugolobi mu [[Kampala]] nga 27 Ogwokusatu, 2004. Yaziikibwa ku kyalo Mafudu, ekisangibwa mu Disitulikiti y'e [[Sironko (disitulikit)|Sironko]] ku Lwokutaano nga 2 Ogwokuna, 2004.<ref>https://web.archive.org/web/20150402163501/http://business.highbeam.com/3548/article-1G1-114709075/wapa-burial-set-friday</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150402112904/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/666948</ref>
Wapakhabulo yayagalwanga abantu bangi ku njuyi zombi ez'ebyobufuzi. Oluvannyuma lw'amawulire g'okufa kwe okusaasaana, eyali akulira ababaka bo'loludda oluvuganya Gavumenti mu Paalamenti, [[:en:Aggrey_Awori|Aggrey Awori]] yagamba nti " omugenzi ye Sipiika asinga be yali alabye bukya abaawo". Bwe yafa, eyali Omumyuka wa Pulezidenti mu kiseera ekyo [[:en:Gilbert_Bukenya|Gilbert Bukenya]] yateesa nti ekitundu kya Parliament Avenue ekiri mu Kampala kituumibwe Wapa Avenue olw'okujjukiranga Wapakhabulo.
Mu Gwoluberyeberye nga 2005, Pulezidenti Museveni yalonda [[:en:Sam_Kutesa|Sam Kutesa]], eyali Minisita omubeezi owa bamusigansimbi okusikira Wapakhabulo nga Minisita w'ensonga z'ebweru.<ref name="Elected">https://www.bbc.com/news/world-us-canada-27789108</ref>
== Laba na Bino ==
* [[:en:List_of_Speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa Basipiika ba Paalamenti ya Uganda]]
* [[Francis K. Butagira|Francis Butagira]]
* [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]]
* [[:en:Rebecca_Kadaga|Rebecca Kadaga]]
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
== Ebijulizo ebirala ==
* [https://web.archive.org/web/20171029065212/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html Basipiika ba Paalamenti ya Uganda okuva mu 1962]
{{s-start}}
{{s-par|ug}}
{{s-bef|before=[[Yoweri Museveni]]}}
{{s-ttl|title=Speaker of Parliament|years=1996 - 1998}}
{{s-aft|after=[[Francis Ayume]]}}
{{s-end}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
oywsrrs690adwyt4jj1tg3vtnkl93nr
Meddie Kaggwa
0
7936
61503
37449
2026-07-11T17:06:27Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61503
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=Meddie Ssozi Kaggwa|image=|image_size=|caption=|birth_date={{Birth date|df=y|1955|04|15}}|birth_place=[[Uganda]]|death_date={{death date and age|df=y|2019|11|20|1955|04|15}}|death_place=[[Kampala]], Uganda|alma_mater='''[[Makerere University]]'''<br/>{{small|([[Bachelor of Laws]])}}<br/>'''[[Law Development Centre]]'''<br/>{{small|([[Diploma in Legal Practice]])}}<br/>'''[[National University of Ireland]]'''<br/>{{small|([[Master of Laws]])}}|occupation=Businessman, politician and corporate executive|years_active=1982–2019|nationality=Ugandan|citizenship=Uganda|known_for=Management expertise|networth=|title=Former Chairman, [[Uganda Human Rights Commission]]}}
Al-Hajj '''Meddie Ssozi Kaggwa''' (15 Ogwokuna 1955 – 20 Ogwekkuminoogumu 2019) yali Munnayuganda, munnamateeka, munnabizinensi, munnabyabufuzi, nannyini bizinensi omugundiivu nga yakulirako Ekibiina ekitakabanira eddembe ly'obuntu mu Uganda ekya [[:en:Uganda_Human_Rights_Commission|Uganda Human Rights Commission]], okuva mu Gwokutaano, 2009 okutuuka lwe yafa nga 20 Ogwekkuminoogumu 2019.<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/News/National/UHRC-boss-Med-Kaggwa-dead/688334-5355432-h7o908z/index.html</ref><ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1510937/life-times-med-kaggwa</ref>
== Ebyafaayo bye n'okusoma kwe ==
Kaggwa yazaalibwa nga 15 Ogwokuna 1955 mu kati eyitibwa [[Mpigi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mpigi]] esangibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|Buganda]] -Uganda. Yasomera mu masomero g'e Uganda ku madaala okuli erya Pulayimale ne Siniya. Ddiguli ye esooka eya[[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]], yagisomera mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], nga ye Yunivaasite ya Uganda esinga obunene n'obukadde. Yayongerako Dipulooma eya [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Diploma in Legal Practice]], nga yagisomera mu ttendekero lya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]], mu Kampala - ekibuga kya Uganda ekikulu. Oluvannyuma yatikkirwa [[:en:Master_of_Laws|ddiguli ye eyookubiri mu mateeka eya]] [[:en:Master_of_Laws|Master of Laws]] okuva mu [[:en:National_University_of_Ireland|National University of Ireland]], esangibwa mu kibuga [[:en:Dublin|Dublin]].<ref name="3R">https://nilepost.co.ug/2019/11/20/med-kaggwas-body-taken-to-mulago-hospital-for-postmortem/</ref>
== Emirimu ==
Kaggwa yamala emyaka egiwera 30 ng'ali mu bifo eby'obukulembeze mu byobufuzi, mu Gavumenti, n'okuddukanya bizinensi mu Uganda. Yali mmemba ku lukiiko olwabaga [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda eya 1995]]. Kaggwa era yaliko akulira ekitongole ky'amateeka ku ttendekeroly'amateeka ekkulu mu ggwanga erya Law Development Centre. Yaweerezaako nga Minisita ataganya ensonga z'ebyobufuzi mu [[:en:President_of_Uganda|ofiisi ya Puleezidenti]].<ref name="3R" />
Mulukiiko olubazi lwa Ssemateeka yali akiikirira konsityuwense ya [[:en:Kawempe|Kawempe]] South era oluvannyuma mu 1996 - 2001 ye yakiikirira ab'ekitundu kye kimu. Kaggwa era yakolako nga kalaani era owebyamateeka mu bbanka ya [[:en:Tropical_Bank|Arab Libyan Bank for Foreign Trade & Development]], okuva mu 1984 okutuusa mu 1991 era n'abeerako omuwandiisi wa bboodi y'ekitongole ku Uganda ekiwoozi ky'emisolo ekya[[:en:Uganda_Revenue_Authority|Uganda Revenue Authority]] okumala emyaka 5, okuva mu 1991 okutuusa mu 1996. Yali mmemba w'olukiikoolukulu olukulwmbera Makerere University okuva mu 1999 okutuusa mu 2002 era n'abeerako omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olukulembera [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]] era nga mmemba wa Senate mu Yunivasite y'emu mu 2004.<ref name="2R" />
== Famire ye ==
Yali musajja mufumbo ng'alina abaana bataano.<ref name="4R">https://observer.ug/news/headlines/62685-human-rights-commission-boss-dies-after-collapsing-in-his-car</ref>
== Okufa kwe ==
Ku makya ga nga 20 , Ogwekkuminoogumu, 2019 yafiira mu mmotoka ye bwe yali yeevuga okugenda okwetaba ku mukolo ogumu. Meddie Kaggwa eyalina emyaka 64 mu kiseera ekyo yazirirkira mu mmotoka ye n'akoona emmotoka eyamuli emukulembedde era awo we yassiza omukka gwe ogw'enkomerero. Abaali ku luguudo olwo baakoona endabirwamu y'emmotoka ye ne bagiggula ne bamuddusa mu ddwaliro lya [[:en:Case_Medical_Centre|Case Medical Centre]] kyokka okufuba kwabwe kwabafiira bwereere kubanga baagenda okumutuusa mu ddwaliro ng'amaze okufa.<ref name="2R" /> Yaziikibwa nga 21 Ogwekkuminoogumu 2019, ku kyalo ''Lufuka'' mu Munisipaali y'e [[:en:Mpigi|Mpigi]], era mu Disitulikiti y'e Mpigi.<ref name="5R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1510987/med-kaggwa-laid-rest</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|Minisitule y'amateeka n'ensonga za Ssemateeka(Uganda)]]
== Ebijuliziddwamu ==
== Ebijulizo ebirala ==
* [https://web.archive.org/web/20210808165048/https://www.uhrc.ug/ Website ya Uganda Human Rights Commission]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mha3ipe1kas14sykq6jieydk5avoafm
Frank Tumwebaze
0
7938
61391
60500
2026-07-11T16:45:40Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61391
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frank Kagyigyi Tumwebaze''' munnayuganda, musomesa ate nga munnabyabufuzi. Ye [[Minisita w'eby'okulima, okulunda n'okuvuba]] okuva nga 8 ogwomukaaga 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545</ref>
Yaliko minisita wa [[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|Gender, Labour and Social Development]], mu [[Kakiiko ka Uganda]]. Yalondebwa ku kifo kino nga 14 ogwekkumi n'ebiri 2019.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1512132/museveni-shuffles-cabinet</ref>
Ekyo nga tekinnabaawo, yali minisita w'eby'empuliziganya okuva nga 6 ogwomukaaga 2016 okutuusa nga 13 ogwekkumi n'ebiri 2019.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2021-09-01 |archive-date=2020-06-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625181934/https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref>Yaliko [[Minisita w'omukulembeze]] ne Minisita wa [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Kampala Capital City Authority]] wakati wa 2012 ne 2016. Mu kiseera kino ye [[Mubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kibaale County mu [[Kamwenge (disitulikit)|Kamwenge Disitulikiti]] nga ali mu kibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement.]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |access-date=2021-09-01 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304001651/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |url-status=dead }}</ref>
== Okusoma kwe ==
Tumwebaze yazaalibwa Matayo Kagyigyi ne Beatrice Kagyigyi mu [[Kamwenge (disitulikit)|Kamwenge Disitulikiti]] nga 1 ogwekkumi n'ebiri 1975. Mwana wa kutaano mu famire y'abaana omusanvu.
Yasomera [[Jinja college]] gye yamalira ekyomukaaga. Yafuna [[Ddiguli mu musomesa bwa ssaayansi]] mu 1999 okuva mu [[Mbarara University of Science and Technology]]. Yafuna ne [[Masters mu International and Diplomatic Studies]], ne [[Masters mu Public Health]] gye yafuna mu 2005 ne mu 2019 e [[Makerere University]], yunivasite esinga obukulu mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |access-date=2021-09-01 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304001651/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29140:frank-tumwebazes-long-walk-to-stardom&catid=72:interview&Itemid=99 |access-date=2021-09-01 |archive-date=2021-09-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210901125657/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29140:frank-tumwebazes-long-walk-to-stardom&catid=72:interview&Itemid=99 |url-status=dead }}</ref> Mu gwoluberyeberye 2019, yafuna [[Masters mu Public Health]] e [[Makerere University|Makerere University.]]<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1492629/minister-tumwebaze-graduates-masters-degree-makerere</ref>
== Emirimu ==
Okuva mu 2000 okutuuka mu 2001, yakola nga [[Ofiisa w'ebyamaguzi]] mu [[Kitongole kya ky'eby'emisolo mu Uganda]] ekya [[:en:Uganda_Revenue_Authority|Uganda Revenue Authority]]. Mu 2001, yalondebwa nga omumyuka wa RDC era yatwalibwa mu [[Iganga (disitulikit)|Iganga Disitulikiti]] mu kifo ekyo okutuuka mu 2003. Bwe yava eyo yatwalibwa mu Maka g'obukulembeze, gye yakola nga Omuyambi ow'enjawulo ow'omukulembeze mu kunoonyereza n'empuliziganya okuva mu 2003 okutuuka mu 2005. Mu 2006, yayingira eby'obufuzi nga yeesimbawo ku kifo ky'obubaka bwa paalamenti we Kibale County mu [[Kamwenge (disitulikit)|Kamwenge Disitulikiti.]] Yalondebwa ku tikiti ya NRM. Mu 2011, yaddamu n'alondebwa.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |access-date=2021-09-01 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304001651/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |url-status=dead }}</ref> Mu kukyusa abakulembeze nga 12 ogwomunaana 2015, yalondebwa nga [[Minisita w'obwa pulezidenti]].<ref>https://web.archive.org/web/20120816010806/http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni+reshuffles+Cabinet++makes+marginal+changes/-/688334/1480036/-/jh8op4/-/index.html</ref><ref>https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/full-uganda-cabinet-list-as-of-15th-august-2012/10151137578009078</ref> Yadda mu kifo kya Kabakumba Masiko, eyava mu gavumenti nga 14 ogwekkumi n'ebiri 2011 nga kigambibwa nti yali akozesa bubi woofiisi, obubbi, okufiiriza gavumenti ensimbi n'okweddiza ensimbi za gavumenti mu bukyamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1288572/-/bg4gs6z/-/index.html |access-date=2021-09-01 |archive-date=2020-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200207082156/https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1288572/-/bg4gs6z/-/index.html |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1288572/-/bg4gs6z/-/index.html |access-date=2021-09-01 |archive-date=2020-02-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200207082156/https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1288572/-/bg4gs6z/-/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20120109061110/http://www.newvision.co.ug/news/314859-Kabakumba-Masiko-resigns.html</ref>Mu gwomukaaga 2016, yafuulibwa minisita wa ICT. <ref>https://www.scribd.com/document/314964607/New-Cabinet</ref>Mu kukyusa obukulembeze nga 14 ogwekkumi n'ebiri 2019, Tumwebaze yafuulibwa minisita wa Gender, Labour and Social Development nga yadda mu kifo kya [[Janat Mukwaya]], eyaggyibwako.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html</ref> Nga 28 ogwokutaano 2021 yafuulibwa mmemba w'akakiiko akalonzi aka paalamenti ak'ekkumi n'ogumu era akakiiko kano akakulemberwa Sipiika wa paalamenti ke kakkiriza n'okwanjula ba mmemba abalondebwa Pulezidenti.<ref>https://www.independent.co.ug/minister-tumwebaze-on-nrms-appointments-committee-list/</ref>
== Ebimukwatako ==
Tumwebaze mufumbo era taata wa baana bataano. Akkiririza mu ddiini ya [[Anglican]]. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29140:frank-tumwebazes-long-walk-to-stardom&catid=72:interview&Itemid=99 |access-date=2021-09-01 |archive-date=2021-09-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210901125657/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29140:frank-tumwebazes-long-walk-to-stardom&catid=72:interview&Itemid=99 |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gya paalamenti ==
Wammanga bwe buvunaanyizibwa obulala bw'alina mu paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |access-date=2021-09-01 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304001651/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=356&const=Kibale++County&dist_id=64&distname=Kamwenge |url-status=dead }}</ref>
* [[Ssentebe]] w'akakiiko ka Finance, Planning and Economic Development
* Mmemba mu lukiiko lwa Rules, Discipline and Privileges
== Laba na bino ==
* [[Disitulikiti za Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Link endala ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20210809212430/http://www.kamwenge.go.ug/ Kamwenge District Internet Portal]
{{DEFAULTSORT:Tumwebaze, Frank}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
c8ayb19or6msyy8jw09hmxhv6iuxu3c
Thomas Tayebwa
0
7940
61526
49725
2026-07-11T17:12:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61526
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox omuntu|erinnya=Thomas Tayebwa|yazaalibwa_ddi=10/ November/ 1980|eggwanga=Munnayuganda|okusoma_kwe=[Makereke Universiy]|kifaanayi=Tayebwa Thomas.jpg|omulimu_gwe=Mumyuka wa Sipiika wa Paalamenti ya Uganda|kifaananyi=Tayebwa Thomas.jpg}}
'''Thomas Bangirana Tayebwa''' (eyazaalibwa nga 10 Ogwekkuminoogumu 1980) Munnayuganda, munnamateeka era munnabyabufuzi. Tayebwa Yalondebwa Yoweri Kaguta Museveni nga nnampala wa gavumenti.<ref>https://www.aa.com.tr/en/africa/ugandas-president-appoints-82-ministers/2267875</ref> Kyokka oluvannyuma lw'okufa kw'eyali Sipiika wa Palamenti ya Uganda Jacob Oulanya, ekibiina kya NRM kyamuwandako eddusu n'avuganya ku ky'Omumyuka wa Sipiika era n'akiwangula.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/tayebwa-elected-deputy-speaker-of-parliament-</ref> Okuva mu mwaka gwa 2016 aweereza ng’omubaka akiikirira Ruhinda North County (esangibwa mu [[Mitooma (disitulikit)|ddisitulikiti ya Mitooma]]) mu lukiiko lw’eggwanga olukulu. Tayebwa mmemba mu kibiina ekiri mu buyinza mu Uganda, ekya NRM. Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga wamu ne ku Natural Resources Committee.<ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/738cff3b-1d64-4788-9421-2d36741dcb16/</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Tayebwa yazaalibwa Bangirana Daudi ne Betty Komuhangi ab'omu kyalo ekimanyiddwa nga Bitereko mu ddisitulikiti ya Mitooma.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far |access-date=2021-08-11 |archive-date=2022-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220331170815/https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far |url-status=dead }}</ref> Yasomera ku Kigarama Primary School, Kigarama Senior Secondary School ne Ruyonza School gye yafunira UACE mu mwaka gwa 2000. Mu 2005, yafuna ddiguli esooka mu Social Sciences ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], ate era n'afuna ddiguli mu mateeka (Bachelor of Law degree) mu mwaka gwa 2012 ku yunivaasite y'emu.
== Ebifo ebirala ==
Tayebwa aweereza nga ssenkulu wa Cholmat Investments.<ref>https://theinsider.ug/index.php/2019/01/14/top-10-richest-mps-in-the-10th-parliament-named/</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwekkumi, 2015, Tayebwa yeesogga ebyobufuzi ku kkaadi ya [[National Resistance Movement|NRM]], n'awangula akamyufu k'ekibiina n'obululu 15092 wamu n'akalulu ka Uganda aka bonna aka 2016 olwo n'afuuka omubaka akiikirira Ruhinda North County, Mitooma ddisitulikiti mu lukiiko lw'ebbona lya Africa olukulu olw'ekkumi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ |access-date=2021-08-11 |archive-date=2017-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170606032019/https://web.archive.org/web/20170606032019/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/2019/10/mps-assure-mitooma-residents-on-water-electricity.html</ref> Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga wamu ne ku Natural Resources Committee (2016-2021).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://governance.mak.ac.ug/members/20/hon-thomas-tayebwa |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-09-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210923081457/https://governance.mak.ac.ug/members/20/hon-thomas-tayebwa |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-to-extend-semester-over-strike-1807302</ref><ref>https://chimpreports.com/mp-tayebwa-transfers-shs-20m-to-home-district/</ref>
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Nga 14 Ogwokubiri 2009 Tayebwa yawasa Anita Rukundo ku St Augustine Chapel e Makerere<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Makerere</ref> ([[Kampala]], UG). Balina omwana omu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-01-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210118225702/https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html |url-status=dead }}</ref>
== Ebijulizo ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
<references />
== Obulandira obulala ==
* [https://web.archive.org/web/20210721200241/https://tayebwa.org/ Thomas Tayebwa official website]
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* https://web.archive.org/web/20210514015543/https://www.parliament.go.ug/mp_database/rpt_mps.php
* http://visiblepolls.org/parliamentary-results
* https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results
* https://web.archive.org/web/20170606032019/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/
j7rutpw275mne883dvug19wlr0eetjp
61898
61526
2026-07-11T18:11:22Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
61898
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox omuntu|erinnya=Thomas Tayebwa|yazaalibwa_ddi=10/ November/ 1980|eggwanga=Munnayuganda|okusoma_kwe=[Makereke Universiy]|kifaanayi=Tayebwa Thomas.jpg|omulimu_gwe=Mumyuka wa Sipiika wa Paalamenti ya Uganda|kifaananyi=Tayebwa Thomas.jpg}}
'''Thomas Bangirana Tayebwa''' (eyazaalibwa nga 10 Ogwekkuminoogumu 1980) Munnayuganda, munnamateeka era munnabyabufuzi. Tayebwa Yalondebwa Yoweri Kaguta Museveni nga nnampala wa gavumenti.<ref>https://www.aa.com.tr/en/africa/ugandas-president-appoints-82-ministers/2267875</ref> Kyokka oluvannyuma lw'okufa kw'eyali Sipiika wa Palamenti ya Uganda Jacob Oulanya, ekibiina kya NRM kyamuwandako eddusu n'avuganya ku ky'Omumyuka wa Sipiika era n'akiwangula.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/tayebwa-elected-deputy-speaker-of-parliament-</ref> Okuva mu mwaka gwa 2016 aweereza ng’omubaka akiikirira Ruhinda North County (esangibwa mu [[Mitooma (disitulikit)|ddisitulikiti ya Mitooma]]) mu lukiiko lw’eggwanga olukulu. Tayebwa mmemba mu kibiina ekiri mu buyinza mu Uganda, ekya NRM. Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga wamu ne ku Natural Resources Committee.<ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/738cff3b-1d64-4788-9421-2d36741dcb16/</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Tayebwa yazaalibwa Bangirana Daudi ne Betty Komuhangi ab'omu kyalo ekimanyiddwa nga Bitereko mu ddisitulikiti ya Mitooma.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far |access-date=2021-08-11 |archive-date=2022-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220331170815/https://observer.ug/news-headlines/44751-mp-thomas-tayebwa-says-networking-has-propelled-him-this-far |url-status=dead }}</ref> Yasomera ku Kigarama Primary School, Kigarama Senior Secondary School ne Ruyonza School gye yafunira UACE mu mwaka gwa 2000. Mu 2005, yafuna ddiguli esooka mu Social Sciences ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], ate era n'afuna ddiguli mu mateeka (Bachelor of Law degree) mu mwaka gwa 2012 ku yunivaasite y'emu.
== Ebifo ebirala ==
Tayebwa aweereza nga ssenkulu wa Cholmat Investments.<ref>{{Cite web |url=https://theinsider.ug/index.php/2019/01/14/top-10-richest-mps-in-the-10th-parliament-named/ |title=Archive copy |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-05-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210513193501/https://theinsider.ug/index.php/2019/01/14/top-10-richest-mps-in-the-10th-parliament-named/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwekkumi, 2015, Tayebwa yeesogga ebyobufuzi ku kkaadi ya [[National Resistance Movement|NRM]], n'awangula akamyufu k'ekibiina n'obululu 15092 wamu n'akalulu ka Uganda aka bonna aka 2016 olwo n'afuuka omubaka akiikirira Ruhinda North County, Mitooma ddisitulikiti mu lukiiko lw'ebbona lya Africa olukulu olw'ekkumi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ |access-date=2021-08-11 |archive-date=2017-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170606032019/https://web.archive.org/web/20170606032019/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/2019/10/mps-assure-mitooma-residents-on-water-electricity.html</ref> Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga wamu ne ku Natural Resources Committee (2016-2021).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://governance.mak.ac.ug/members/20/hon-thomas-tayebwa |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-09-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210923081457/https://governance.mak.ac.ug/members/20/hon-thomas-tayebwa |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-to-extend-semester-over-strike-1807302</ref><ref>https://chimpreports.com/mp-tayebwa-transfers-shs-20m-to-home-district/</ref>
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Nga 14 Ogwokubiri 2009 Tayebwa yawasa Anita Rukundo ku St Augustine Chapel e Makerere<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Makerere</ref> ([[Kampala]], UG). Balina omwana omu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html |access-date=2021-08-11 |archive-date=2021-01-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210118225702/https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201903/what-you-missed-on-mp-thomas-tayebwas-anniversary-10438.html |url-status=dead }}</ref>
== Ebijulizo ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
<references />
== Obulandira obulala ==
* [https://web.archive.org/web/20210721200241/https://tayebwa.org/ Thomas Tayebwa official website]
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* https://web.archive.org/web/20210514015543/https://www.parliament.go.ug/mp_database/rpt_mps.php
* http://visiblepolls.org/parliamentary-results
* https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results
* https://web.archive.org/web/20170606032019/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/
senmkm4nos98mkdpd891hdh8f4vcw16
Jacob Oulanyah
0
7942
61317
47915
2026-07-11T16:43:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61317
wikitext
text/x-wiki
[[File:Jacoub Oulanyah (cropped).jpg|alt=Jacob Oulanyah|thumb|Jacob Oulanyah]]
'''Jacob L'Okori Oulanyah''' (1965-2022) Yali Munnayuganda omulimi, munnamateeka era munnabyabufuzi, yaweereza ng'omukubiriza wa Paalamenti ya Uganda ey'ekkumin'emu (2021 - 2026).Yalondebwa mu kifo kino nga 24 Ogwokutaano 2021<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision_(newspaper)</ref>, oluvannyuma lw'okuwangula eyali omukubiriza wa Paalamenti Rebecca Alitwala Kadaga.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/jacob-oulanyah-voted-speaker-of-11th-parliament-3412358</ref> Yaweerezaako ng'omumyuka w'omukubiriza wa Paalamenti ya Uganda okuva mu Gwokutaano, 2011 okutuuka mu Gwokutaano 2021. Oulanyah era mubaka wa Paalamenti akiikirira essaza ly'e Omoro, mu disitulikiti y'e Omoro. mu Acholi sub-region, mu bukiikakkono bwa Uganda.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Speaker-Oulanya-Omoro-County-votes-recounted/688334-3084984-xidygqz/index.html</ref>
== Obuvo n'okusoma ==
Yazaalibwa mu disitulikiti ebiseera ebyo eyali eyitibwa Gulu, nga 23/Ogwokusatu/1965 eri Nathan L'okori ne Karen Atwon.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/103806</ref> Yasomera ku St. Joseph's College Layibi, Dr. Obote College Boroboro, ne Kololo Senior Secondary School gye yakolera O-Level ne A-Level. Mu 1988, yeegatta ku ssettendekero ya [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere ,]] ssettendekero esinga obukulu mu mukago gwa ogutaba amawanga ga East Africa, gye yasomera ebyobulimi. Yatikkiirwa diguli ya Arts ssomo eryo mu 1991. Mu mwaka gwe gumu, yeegatta ku bbanguliro ly'amateeka era ku ssettendekero ya Makerere, n'afuna diguli mu mateeka mu 1994. Yaweerezaako ng'omukubiriza w'olukiiko lw'abayizi ng'ali e Makerere. Mu 1995, yeegatta ku Law Development Centre (LDC), gye yafunira dipulooma mu kuteekesa amateeka mu nkola.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed</ref>
== Emirimu ==
Oluvannyuma lw'okumaliriza emisomo ku LDC, Oulanyah yakola ng'omusomesa ku kifo ekyo. Mu kiseera kye kimu yatandika okukola eby'amateeka ku kkampuni ey'obwannannyini eya Oulanyah, Onoria & Company Advocates.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed</ref> Mu 2001, Yayingira ebyobufuzi ng'avuganya era n'awangula ekifo ky'omubaka wa Paalamenti ow'essaza lya Omoro County, mu disitulikiti y'e Gulu wansi w'enkola etaalimu bibiina byabyabufuzi. Wabula yalina kkaadi y'ekibiina kya Uganda People's Congress (UPC). Yeetaba ne nteesaganya ez'emirembe wakati wa gavumenti ya Uganda n'abayeekera ba Lord's Resistance Army <ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed</ref> Mu 2006, nga yeesimbiddewo ku kkaadi ya UPC yawngulwa mu kalulu akaddibwamu. Mu Gwomukaaga 2006, yava mu UPC ne yeegatta ku National Resistance Movement (NRM) eri mu buyinza. Mu 2008 yakola nga ssente w'akakiiko akaateekebwawo okwebuuza ku mivuyo egyali ku liizi y'akatale ka Kisekka, akamu ku butale obukulu obusangibwa mu kibuga Kampala. Mu Gwokusatu gwa 2011, Oulanyah yalondebwa ng'omubaka akiikirira essaza ly'e Omoro, mu disitulikiti y'e Gulu District, mu Paalamenti eyoomwenda, ku mulundi guno yali ku kkaadi ya NRM. Yalondebwa ng'omumyuka w'omukubiriza wa Paalamenti nga 19/Ogwokutaano/2011.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed</ref>
Oluvannyuma lw'okulonda kwa bonna okw'omu Gwokubiri gwa 2016, Oulanyah yaddamu okulondebwa ng'omumyuka w'omukubiriza wa Paalamenti nga 19/Ogwokutaano?2016. Mu kalulu akaali ak'ekyama, yafuna obululu 300, ate Muhammad Nsereko yafuna 115.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424869/kadaga-elected-speaker-unopposed</ref> Nga 13 Ogwomukaaga 2019, Oulanyah yafuna diguli eyookusatu mu by'eddiini okuva ku Zoe Life Theological College USA ekyamusobozesa okufuna ekitiibwa ky'obwa ddokita ne kimusobozesa okuyitibwa, Rt. Hon. Dr. Jacob L. Oulanyah
Nga 24 Ogwokutaano 2021, Jacob Oulanyah yalondebwa ng'omukubiriza wa Paalamenti mu kuvuganya okwalimu eyali mukamaawe, Rt. Hon. Rebecca Kadaga n'omubaka wa Kira Municipality, Ibrahim Ssemujju. Jacob yafuna obululu 310, Kadaga yafuna 197 ne Ssemujju 15.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/jacob-oulanyah-voted-speaker-of-11th-parliament-3412358</ref>
[[File:Oulanyah Jacob L’okori.jpg|left|thumb|Oulanyah Jacob]]
== Emirimu gya Paalamenti ==
Ng'oggyeko emirimu gye egy'okukubiriza Paalamenti, atuula ku bukiiko bwa Paalamenti buno:
* Akakiiko akasunsuzi- Akakiiko akasunsula bonna abalondebwa Pulezidenti era alina obuyinza obukakasa oba obugaana omuntu alondeddwa. Omumyuka w'omukubiriza wa Paalamenti y'amyuka ssentebe w'akakiiko ako.<ref>https://ugandaradionetwork.com/story/oulanyah-defends-appointments-committee</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
iwebrx34ch2912fye1vtxxy7ebhe57o
Monica Musenero
0
7943
60865
48191
2026-07-11T12:04:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60865
wikitext
text/x-wiki
'''Monica Musenero Masanza''' munnayuganda era nga kiteeberezebwa okuba nga yazaalibwa mu 1965, [[musawo wa bisolo]], [[musawo wa buwuka]] era nga mu kutangira obulwaddeakwata kisooka. Ono akola nga eyebuuzibwako mu kutangira endwadde mu gavumenti ya uganda era akola nga omuwabuzi wa pulezidenti wa uganda ku kubalukawo kw'[[endwadde mu ggwanga]]. Emabegako ye yali akulira okunoonyereza ku ndwadde ezireetebwa obuwuka era nga ye amyuka Komisona w'okunoonyereza mu [[Minisitule y'eby'obulamu mu Uganda]].<ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision_(newspaper)</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/preventive-healthcare-expert--Ndejje-University-Musenero/688334-5607428-1436dvuz/index.html</ref> Akoze mu bifo ebiwerako emabegako mu kulwanyisa ekilwadde kya [[Ebola]] mu [[Uganda]], [[Democratic Republic of Congo]] ne mu nsi y'obugwanjuba bwa Afirika eya [[Sierra Leone]].<ref name=":0" />
== Obuto bwe n'obuyigirize bwe. ==
Musenero yazaalibwa mu disitulikiti katieyitibwa [[Butebo Disitulikiti]] (eyali ekitundu kya [[Pallisa (disitulikit)|Pallisa Disitulikiti]]), mu [[Buvanjuba]] bwa [[Uganda]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision_(newspaper)</ref> Nga amaze okusoma pulayimale, O level ye yagisomera ku Bubulo Girls Secondary School. Yasomera Alevel ku [[Nabumali High School]] era n'atikkirwa ne [[Dipuloma y'okusoma kw'awagggulu]] mu 1987.<ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Heart-to-Heart/Dr-Musenero-fighting-Ebola-Sierra-Leone/691230-5297270-vt1aaoz/index.html</ref>
Bwe yava awo n'aweebwa ekifo okusomera e [[Makerere University]], Yunivasite ya Uganda esinga obunene n'obukulu, eno yatikkirwa ne [[Ddiguli mu busawo bw'ebisolo]]. Oluvannyuma, yavuna [[Ddiguli ey'okubiri mu bulamu bw'abantu]] e [[Makerere University|Makerere University.]] Yakola ne ddiguli ya [[Masters mu kulwanisa obuwuka obuleeta endwadde]] okuva mu [[Cornell University]] mu 1997.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.castlethinktank.org/team-member/dr-monica-musenero-masanza/ |access-date=2021-08-12 |archive-date=2022-02-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220224235657/https://www.castlethinktank.org/team-member/dr-monica-musenero-masanza/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 2008, Musenero yafuna omulimu mu [[African Field Epidemiology Network (AFENET)]] ekiri mu Kampala Uganda, nga eno yali yebuuzibwako ku ndwadde ezibalukawo ate nga ye Senior Program Officer. Mu 2011, yakuzibwa ku bwa Regional Epidemiology Director, yakola mu kifo ekyo okutuusa mu 2013. Mu 2014 yakola nga eyeebuuzibwako mu [[Kitongole ky'ebyobulamu mu nsi yonna]] mu biseera by'akawuka ka [[Ebola]] mu [[Sierra Leone]]. Awo we yava n'apangisibwa nga Principal Epidemiologist ate nga Amyuka Komisona wa Epidemiology and Surveillance mu kitongole ky'eby'obulamu mu Uganda mu 2015.<ref>https://www.linkedin.com/in/monica-musenero-masanza-26769565/?originalSubdomain=ug</ref>
== Ebirala ==
Mu 2014, mu kiseera ky'okubalukawo kwa Ebola mu [[Guinea]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Sierra Leone]], nga Musenero amaze emirimu gye mu Kitongole ky'eby'obulamu mu Uganda, yaddamu n'ayitibwa okukola nga omuwabuzi mu West Africa, olw'obumanyirivu bwe yalina mu kukwasaganya ekirwadde kya Ebola.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision_(newspaper)</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Heart-to-Heart/Dr-Musenero-fighting-Ebola-Sierra-Leone/691230-5297270-vt1aaoz/index.html</ref>
Mu 2020 nga atandika, nga Uganda tennaba kufuna mulwadde wa [[:en:COVID-19|COVID-19]] asooka, Dr. Musenero yalondebwa nga omuwabuzi wa pulezidenti wa Uganda ku bikwata ku kirwadde ekyo. Yakulemberamu ekibiina ky'abakugu abaategeka engeri ne bawabula pulezidenti ku kiki ekirina okukolebwa.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision_(newspaper)</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Heart-to-Heart/Dr-Musenero-fighting-Ebola-Sierra-Leone/691230-5297270-vt1aaoz/index.html</ref>
== Amaka ==
Monica Musenero yafumbirwa Micheal Masanza era bombi balina ezzadde lya baana basatu.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision_(newspaper)</ref>
== Laba bino ==
* [[Eby'obulamu mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Link endala ==
* [https://www.pbs.org/frontlineworld/stories/uganda901/musenero.html Interview with Dr. Monica Musenero, Senior Program Officer for the African Field Epidemiology Network, an NGO]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
m3d4qy6gqj4a4akuhdrr7jlgizelbvq
Diana Atwine
0
7944
60884
55314
2026-07-11T12:04:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60884
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Diana Kanzira Atwine''' (yazaalibwa mu 1973), era '''Diana Atwiine''', musawo [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era omukozi wa Gavumenti. [[:en:Incumbent|Y'ali mu offiisi]] ya Omuwandiisi ow'enkalakkalira mu [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisitule y'ebyobulamu eya Uganda]].Omukulembeze w'eGgwanga [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museven]]<nowiki/>i yamulonda mu kifo ekyo nga 4 Ogwekkuminogumu 2016<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Dr-Diana-Atwine-PS-health-ministry/688334-3440772-h7kugcz/index.html</ref>. Yadda mu bigere bya Dr. Asumani Lukwago, eyakyusibwa okubeera omuwandiisi ow'enkalakkalira ow'ebyenjigiriza eya Education Services Commission.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda_Radio_Network</ref>
== Obuvo n'obuyigirize bwe ==
Atwine yazaalibwa mu 1973, mu [[:en:Galiraya|Galiraya]], akaalo akatono mu bukiikakkono bw'olubalama [[:en:Lake_Kyoga|lw'enyanja Kyoga]], mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y'e Kayunga]], mu [[:en:Central_Region,_Uganda|masekkati ga Uganda]]. Muwala wa Ernest Rujundira ne Joy Kensheka Rujundira, era nga mwana waakusatu.<ref name="Back">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref>
Yasomera ku [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]] mu mutendera gwa Siniya ogusookerwako ogwa (O-Level) ne [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College Namagunga]] ku mutendera gwa Siniya eya waggulu ogwa (A-Level), n'atikkirwa Dipuloma eya [[:en:High_School_Diploma|High School Diploma]] . Yaweebwa ekifo ku Yunivasite y'e Mbarara ey'ebyeddagala eya [[:en:Mbarara_University_School_of_Medicine|Mbarara University School of Medicine]], gye yatikirwa [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Diguli eyookubiri mu by'eddagala n'okulongoosa]] eyitibwa [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] Okugoberera ekyo, essira yalissa ku ddagala ly'omunda era n'atikkirwa Diguli eya [[:en:Master_of_Medicine|Master of Medicine]] ku Yunivasite y'emu.<ref name="Back">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFDaily_Monitor2010">Daily Monitor (29 December 2010). [http://mobile.monitor.co.ug/-/691260/1080132/-/format/xhtml/-/qs9jjjz/-/index.html "President's physician exposes corruption in the health sector"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">4 November</span> 2016</span>.</cite></ref>
== Ebyemirimu ==
Dr Atwine yakolerako ku ddwaliro lya [[:en:Nsambya_Hospital|St. Francis Hospital Nsambya]], okumala akaseera katono, nga tanneegatta [http://www.jcrc.org.ug/ ku biina ekikola ku by'okunoonyereza] ekya [http://www.jcrc.org.ug/ Uganda Joint Clinical Research Centre] (JCRC). Okuva awo yagenda mu maka g'Obwapulezidenti mu Uganda, gye yaweebwa ekitiibwa ''eky'omuwandiisi ow'ekyama ku nsonga z'ebyobujjanjabi bwa Pulezidenti''. Ng'ali mu kifo ekyo, yaweereza ng'omu ku bajjanjabi ba Pulezidenti Museveni. Mu 2009, yaweebwa obuvunaanyizibwa okukulira ''ekibinja ekirondoola eddagala n'obujjanjabi mu malwaliro ga Gavumenti, ''okusingira ddala nga baweereddwa obuvunaanyizibwa okunoonyereza ku buli bw'enguzi mu Minisitule y'ebyobulamu mu Uganda.<ref name="Back">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFDaily_Monitor2010">Daily Monitor (29 December 2010). [http://mobile.monitor.co.ug/-/691260/1080132/-/format/xhtml/-/qs9jjjz/-/index.html "President's physician exposes corruption in the health sector"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">4 November</span> 2016</span>.</cite></ref>
Okutuuka mu Gwomukaaga 2010, ekibinja kye yaweebwa okukulembera kyali kizudde:
(a) Akabinja k'abamenyi b'amateeka Bannayuganda ne Bannakenya abaali batunda eddagala ku nsalo z'amawanga gombi.
(b) Kyatwala emisago 78 mu Kkooti.
(c) Yanunula eddagala eryali libbiddwa eribalirirwamu obukadde 200 obwa Uganda (ze Doola za America 60,000).
(d). Yakwata abafere 12, abaali beefula abasawo abatendeke ate nga tebaali. Oluvanyuma mu Gwomunaana 2010, yazuula nti abakozi abakunukkiriza 300 baali basasulwa Gavumenti so nga tebaaliyo [[:en:Mulago_National_Specialised_Hospital|mu ddwaliro ekkulu erya]] [[:en:Mulago_National_Specialised_Hospital|Mulago]].<ref name="Back">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFDaily_Monitor2010">Daily Monitor (29 December 2010). [http://mobile.monitor.co.ug/-/691260/1080132/-/format/xhtml/-/qs9jjjz/-/index.html "President's physician exposes corruption in the health sector"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">4 November</span> 2016</span>.</cite></ref> Mu kulonda abawandiisi aba'enkalakkalira abaggya mu Kabinenti, yalondebwa mu kifo ky'alimu kati eky'Omuwandiisi ow'ekalakkalira owa Minisitule y'ebyobulamu nga 4, Ogwekkuminoogumu 2016.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref>
== Ebyomubuntu ==
Diana Atwine mufumbo era maama w'abaana basatu.
== Laba na bino ==
* [[:en:Health_in_Uganda|Ebyobulamu mu Uganda]]
* [[:en:List_of_hospitals_in_Uganda|Olukalala lw'amalwaliro mu Uganda]]
== Ebijulizo ==
{{Reflist}}
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
0oi50clyj5caxiz8zq50tilx7vg1mvx
Aggrey Bagiire
0
7945
60976
59424
2026-07-11T15:55:47Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60976
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aggrey Henry Bagiire''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Transport|Minisita omubeezi ow'ebyentambula]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda.]] Yalondebwa mu kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2021-08-12 |archive-date=2016-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> [[:en:Parliament_of_Uganda|Mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi,]] yaweerezaako ng'omubaka mu Palamenti owa Bunya County ey'omubugwanjuba, mu Disitulikiti y'e Mayuge (okuva 2016–2021).<ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6p08oyc9r86y2mbetqbrt76mlo94db1
Abed Bwanika
0
7946
61425
59563
2026-07-11T16:45:52Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61425
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Abed Bwanika''' (yazaalibwa nga 1 Ogwomunaana 1967), [[Munnayuganda]], [[munnabyabufuzi]] era [[ppaasita]]. Ye Pulezidenti wa People's Development Party, ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti mu Uganda. Mu kiseera kino ye [[Mubaka wa Paalamenti]] akiikirira ekitundu kya Kimaanya-Kabonera wansi wa [[National Unity Platform|NUP]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obuto ekikulemberwa [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]].<ref>Mukombozi, Rajab (30 March 2015). "Get Out of Kampala, Bwanika Tells Opposition". ''Daily Monitor (Kampala)''. Retrieved 30 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Bwanika yazaalibwa nga 1 Ogwomunaana 1967 mu kiseera kino [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti y'e Lwengo]].<ref>Bindhe, Edward (20 March 2014). "Dr. Abed Bwanika Among Evicted Lwengo Wetland Encroachers". Uganda Radio Network (URN). Retrieved 30 March 2015.</ref> Yasomera ku Kimwanyu Primary School, okumpi n'amaka ga bazadde be mu kitundu ekyogeddwako. Oluvannyuma yeegatta ku [[Masaka Secondary School]] ku mutendera gwe ogwa siniya eyookuna, ne ku Kigezi High School ku mutendera gwe ogwa siniya eyoomukaaga. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira [[Ddiguli esooka mu Busawo bw'Ebisolo]]. Oluvannyuma, yafuna [[diguli eyookubiri eya ssaayansi|ddiguli eyookubiri eya ssaayansi]] mu kisaawe kye kimu, era okuva e Makerere.<ref>Ashaba, Anita (30 September 2013). "Abed Bwanika: I Was Called To Do Big Things In Life". Ugo.co.ug. Retrieved 30 March 2015.</ref>
== Emirimu gye ==
Ng'amaliriza ddiguli ye esooka, yasigala e Makerere ng'omusomesa amaze ddiguli esooka omuyambi, nga bwakola okunoonyereza era nga bwakola ddiguli ye eyookubiri. Mu 2001, yava mu busomesa n'okwebuuzibwako ku bulunzi bw'ebisolo. Yatandikawo ekkanisa, Christian Witness Church.<ref>"Uganda's Other Presidential Hopefuls". BBC News. 17 February 2006. Retrieved 30 March 2015.</ref>
Mu kulonda kw'obwapulezidenti okwa 1996, yawagira [[Yoweri Museveni]] wabula n'adda ku ludda lwa [[:en:Kizza_Besigye|Kizza Besigye]] mu 2001. Yavuganya mu [[kalulu k'obwapulezidenti mu Gwokubiri 2006]] ku [[bwannamunigina]],n'amalira mu kifo kyakuna n'obutundutundu 0.95 ku kikumi bwe bululu (65,874 omugaate gw'obululu).<ref name=":0">"Ugandan Presidential Election, 2011". Uganda Electoral Commission. March 2011. Archived from the original on 5 May 2016. Retrieved 30 March 2015.</ref>
Yaddamu okuvuganya mu [[kalulu k'obwapulezidenti ak'Ogwokubiri 2011]] ku kkaadi ya People's Development Party, ekibiina kye yatandikawo era nga ye Pulezidenti waakyo.<ref>{{cite web |date=30 November 2010 |title=Eight Candidates to Contest Uganda 2011 Elections |url=http://africanelections.org/new_news.php?nid=72 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402124917/http://africanelections.org/new_news.php?nid=72 |archive-date=2 April 2015 |accessdate=30 March 2015 |publisher=Africanelections.org Quoting Uganda Electoral Commission}}</ref> Omulundi ogwokubiri gweyeesimbawo, obululu bweyafuna bwesalako 14,000 (51,708 omugaate gw'obululu), ng'akunganya ebitundu 0.65 ku kikumi ku bululu bwonna.<ref name=":0" />
Mu Ggwomunaana 2020, yava mu kibiina kya People's Development Party okwegatta ku [[National Unity Platform]].<ref>{{cite news|author=Javira Ssebwami|title=Crossing the Red Line! 'President' Bwanika defects to NUP from his own party|newspaper=PML Daily|date=13 August 2020|url=https://www.pmldaily.com/news/politics/2020/08/crossing-the-red-line-president-bwanika-defects-to-nup-from-his-own-party.html|access-date=21 February 2021}}</ref> Mu kalulu ka bonna aka 2021 yalondebwa ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira konsitituwensi ya Kimaanya-Kabonera mu [[Masaka|kibuga ky'e Masaka.]]<ref>{{cite news|title=Editorial: Uganda should focus on the day after tomorrow|date=19 January 2021|newspaper=The East African|url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/oped/editorial/editorial-uganda-should-focus-on-the-day-after-tomorrow-3261560|access-date=21 February 2021|archive-date=13 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210313023454/https://www.theeastafrican.co.ke/tea/oped/editorial/editorial-uganda-should-focus-on-the-day-after-tomorrow-3261560|url-status=dead}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Bwanika yawasa Gladys Namusuwe, omukugu mu by'ennyanja era omusomesa ku Dipatimenti y' asoma ku bisolo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]]. Babadde bafumbo okuva mu 1995 era balina abaana abalenzi bana, Wise, Decent, Chosen, ne Delight.<ref name="Family">[https://web.archive.org/web/20150402113429/http://www.newvision.co.ug/D/9/500/736451 "Abed Bwanika And Gladys Namusuwe of PDP"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. 29 October 2010. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/9/500/736451 the original] on 2 April 2015. Retrieved 30 March 2015.</ref>
== Laba ne ==
* [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]]
* [[masaka]]
* [[National Unity Platform]]
* [[Kizza Besigye]]
* [[Yoweri Museveni]]
* [[Lwengo (disitulikit)|Lwengo Disitulikiti]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
[[Category:Abaazaaalibwa mu 1967]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Lwengo]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi abavira mu masekkati ga Uganda]]
[[Category:Baganda]]
[[Category:Abasawo b'ebisolo]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
d8pmnpsmac2qzcdhevo6c5636g7laet
61934
61425
2026-07-11T22:01:57Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
61934
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Abed Bwanika''' (yazaalibwa nga 1 Ogwomunaana 1967), [[Munnayuganda]], [[munnabyabufuzi]] era [[ppaasita]]. Ye Pulezidenti wa People's Development Party, ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti mu Uganda. Mu kiseera kino ye [[Mubaka wa Paalamenti]] akiikirira ekitundu kya Kimaanya-Kabonera wansi wa [[National Unity Platform|NUP]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obuto ekikulemberwa [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]].<ref>Mukombozi, Rajab (30 March 2015). "Get Out of Kampala, Bwanika Tells Opposition". ''Daily Monitor (Kampala)''. Retrieved 30 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Bwanika yazaalibwa nga 1 Ogwomunaana 1967 mu kiseera kino [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti y'e Lwengo]].<ref>Bindhe, Edward (20 March 2014). "Dr. Abed Bwanika Among Evicted Lwengo Wetland Encroachers". Uganda Radio Network (URN). Retrieved 30 March 2015.</ref> Yasomera ku Kimwanyu Primary School, okumpi n'amaka ga bazadde be mu kitundu ekyogeddwako. Oluvannyuma yeegatta ku [[Masaka Secondary School]] ku mutendera gwe ogwa siniya eyookuna, ne ku Kigezi High School ku mutendera gwe ogwa siniya eyoomukaaga. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira [[Ddiguli esooka mu Busawo bw'Ebisolo]]. Oluvannyuma, yafuna [[diguli eyookubiri eya ssaayansi|ddiguli eyookubiri eya ssaayansi]] mu kisaawe kye kimu, era okuva e Makerere.<ref>Ashaba, Anita (30 September 2013). "Abed Bwanika: I Was Called To Do Big Things In Life". Ugo.co.ug. Retrieved 30 March 2015.</ref>
== Emirimu gye ==
Ng'amaliriza ddiguli ye esooka, yasigala e Makerere ng'omusomesa amaze ddiguli esooka omuyambi, nga bwakola okunoonyereza era nga bwakola ddiguli ye eyookubiri. Mu 2001, yava mu busomesa n'okwebuuzibwako ku bulunzi bw'ebisolo. Yatandikawo ekkanisa, Christian Witness Church.<ref>"Uganda's Other Presidential Hopefuls". BBC News. 17 February 2006. Retrieved 30 March 2015.</ref>
Mu kulonda kw'obwapulezidenti okwa 1996, yawagira [[Yoweri Museveni]] wabula n'adda ku ludda lwa [[:en:Kizza_Besigye|Kizza Besigye]] mu 2001. Yavuganya mu [[kalulu k'obwapulezidenti mu Gwokubiri 2006]] ku [[bwannamunigina]],n'amalira mu kifo kyakuna n'obutundutundu 0.95 ku kikumi bwe bululu (65,874 omugaate gw'obululu).<ref name=":0">"Ugandan Presidential Election, 2011". Uganda Electoral Commission. March 2011. Archived from the original on 5 May 2016. Retrieved 30 March 2015.</ref>
Yaddamu okuvuganya mu [[kalulu k'obwapulezidenti ak'Ogwokubiri 2011]] ku kkaadi ya People's Development Party, ekibiina kye yatandikawo era nga ye Pulezidenti waakyo.<ref>{{cite web |date=30 November 2010 |title=Eight Candidates to Contest Uganda 2011 Elections |url=http://africanelections.org/new_news.php?nid=72 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402124917/http://africanelections.org/new_news.php?nid=72 |archive-date=2 April 2015 |accessdate=30 March 2015 |publisher=Africanelections.org Quoting Uganda Electoral Commission}}</ref> Omulundi ogwokubiri gweyeesimbawo, obululu bweyafuna bwesalako 14,000 (51,708 omugaate gw'obululu), ng'akunganya ebitundu 0.65 ku kikumi ku bululu bwonna.<ref name=":0" />
Mu Ggwomunaana 2020, yava mu kibiina kya People's Development Party okwegatta ku [[National Unity Platform]].<ref>{{cite news|author=Javira Ssebwami|title=Crossing the Red Line! 'President' Bwanika defects to NUP from his own party|newspaper=PML Daily|date=13 August 2020|url=https://www.pmldaily.com/news/politics/2020/08/crossing-the-red-line-president-bwanika-defects-to-nup-from-his-own-party.html|access-date=21 February 2021}}</ref> Mu kalulu ka bonna aka 2021 yalondebwa ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira konsitituwensi ya Kimaanya-Kabonera mu [[Masaka|kibuga ky'e Masaka.]]<ref>{{cite news|title=Editorial: Uganda should focus on the day after tomorrow|date=19 January 2021|newspaper=The East African|url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/oped/editorial/editorial-uganda-should-focus-on-the-day-after-tomorrow-3261560|access-date=21 February 2021|archive-date=13 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210313023454/https://www.theeastafrican.co.ke/tea/oped/editorial/editorial-uganda-should-focus-on-the-day-after-tomorrow-3261560|url-status=dead}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Bwanika yawasa Gladys Namusuwe, omukugu mu by'ennyanja era omusomesa ku Dipatimenti y' asoma ku bisolo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]]. Babadde bafumbo okuva mu 1995 era balina abaana abalenzi bana, Wise, Decent, Chosen, ne Delight.<ref name="Family">[https://web.archive.org/web/20150402113429/http://www.newvision.co.ug/D/9/500/736451 "Abed Bwanika And Gladys Namusuwe of PDP"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. 29 October 2010. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/9/500/736451 the original] on 2 April 2015. Retrieved 30 March 2015.</ref>
== Laba ne ==
* [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]]
* [[masaka]]
* [[National Unity Platform]]
* [[Kizza Besigye]]
* [[Yoweri Museveni]]
* [[Lwengo (disitulikit)|Lwengo Disitulikiti]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abaazaaalibwa mu 1967]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Lwengo]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi abavira mu masekkati ga Uganda]]
[[Category:Baganda]]
[[Category:Abasawo b'ebisolo]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
crvwsm6em2l4uyisbmsm6c7jt52ix22
61935
61934
2026-07-11T22:03:08Z
24RAY
11014
removed [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
61935
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Abed Bwanika''' (yazaalibwa nga 1 Ogwomunaana 1967), [[Munnayuganda]], [[munnabyabufuzi]] era [[ppaasita]]. Ye Pulezidenti wa People's Development Party, ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti mu Uganda. Mu kiseera kino ye [[Mubaka wa Paalamenti]] akiikirira ekitundu kya Kimaanya-Kabonera wansi wa [[National Unity Platform|NUP]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekisinga obuto ekikulemberwa [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]].<ref>Mukombozi, Rajab (30 March 2015). "Get Out of Kampala, Bwanika Tells Opposition". ''Daily Monitor (Kampala)''. Retrieved 30 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Bwanika yazaalibwa nga 1 Ogwomunaana 1967 mu kiseera kino [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti y'e Lwengo]].<ref>Bindhe, Edward (20 March 2014). "Dr. Abed Bwanika Among Evicted Lwengo Wetland Encroachers". Uganda Radio Network (URN). Retrieved 30 March 2015.</ref> Yasomera ku Kimwanyu Primary School, okumpi n'amaka ga bazadde be mu kitundu ekyogeddwako. Oluvannyuma yeegatta ku [[Masaka Secondary School]] ku mutendera gwe ogwa siniya eyookuna, ne ku Kigezi High School ku mutendera gwe ogwa siniya eyoomukaaga. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], gye yafunira [[Ddiguli esooka mu Busawo bw'Ebisolo]]. Oluvannyuma, yafuna [[diguli eyookubiri eya ssaayansi|ddiguli eyookubiri eya ssaayansi]] mu kisaawe kye kimu, era okuva e Makerere.<ref>Ashaba, Anita (30 September 2013). "Abed Bwanika: I Was Called To Do Big Things In Life". Ugo.co.ug. Retrieved 30 March 2015.</ref>
== Emirimu gye ==
Ng'amaliriza ddiguli ye esooka, yasigala e Makerere ng'omusomesa amaze ddiguli esooka omuyambi, nga bwakola okunoonyereza era nga bwakola ddiguli ye eyookubiri. Mu 2001, yava mu busomesa n'okwebuuzibwako ku bulunzi bw'ebisolo. Yatandikawo ekkanisa, Christian Witness Church.<ref>"Uganda's Other Presidential Hopefuls". BBC News. 17 February 2006. Retrieved 30 March 2015.</ref>
Mu kulonda kw'obwapulezidenti okwa 1996, yawagira [[Yoweri Museveni]] wabula n'adda ku ludda lwa [[:en:Kizza_Besigye|Kizza Besigye]] mu 2001. Yavuganya mu [[kalulu k'obwapulezidenti mu Gwokubiri 2006]] ku [[bwannamunigina]],n'amalira mu kifo kyakuna n'obutundutundu 0.95 ku kikumi bwe bululu (65,874 omugaate gw'obululu).<ref name=":0">"Ugandan Presidential Election, 2011". Uganda Electoral Commission. March 2011. Archived from the original on 5 May 2016. Retrieved 30 March 2015.</ref>
Yaddamu okuvuganya mu [[kalulu k'obwapulezidenti ak'Ogwokubiri 2011]] ku kkaadi ya People's Development Party, ekibiina kye yatandikawo era nga ye Pulezidenti waakyo.<ref>{{cite web |date=30 November 2010 |title=Eight Candidates to Contest Uganda 2011 Elections |url=http://africanelections.org/new_news.php?nid=72 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402124917/http://africanelections.org/new_news.php?nid=72 |archive-date=2 April 2015 |accessdate=30 March 2015 |publisher=Africanelections.org Quoting Uganda Electoral Commission}}</ref> Omulundi ogwokubiri gweyeesimbawo, obululu bweyafuna bwesalako 14,000 (51,708 omugaate gw'obululu), ng'akunganya ebitundu 0.65 ku kikumi ku bululu bwonna.<ref name=":0" />
Mu Ggwomunaana 2020, yava mu kibiina kya People's Development Party okwegatta ku [[National Unity Platform]].<ref>{{cite news|author=Javira Ssebwami|title=Crossing the Red Line! 'President' Bwanika defects to NUP from his own party|newspaper=PML Daily|date=13 August 2020|url=https://www.pmldaily.com/news/politics/2020/08/crossing-the-red-line-president-bwanika-defects-to-nup-from-his-own-party.html|access-date=21 February 2021}}</ref> Mu kalulu ka bonna aka 2021 yalondebwa ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira konsitituwensi ya Kimaanya-Kabonera mu [[Masaka|kibuga ky'e Masaka.]]<ref>{{cite news|title=Editorial: Uganda should focus on the day after tomorrow|date=19 January 2021|newspaper=The East African|url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/oped/editorial/editorial-uganda-should-focus-on-the-day-after-tomorrow-3261560|access-date=21 February 2021|archive-date=13 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210313023454/https://www.theeastafrican.co.ke/tea/oped/editorial/editorial-uganda-should-focus-on-the-day-after-tomorrow-3261560|url-status=dead}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Bwanika yawasa Gladys Namusuwe, omukugu mu by'ennyanja era omusomesa ku Dipatimenti y' asoma ku bisolo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]]. Babadde bafumbo okuva mu 1995 era balina abaana abalenzi bana, Wise, Decent, Chosen, ne Delight.<ref name="Family">[https://web.archive.org/web/20150402113429/http://www.newvision.co.ug/D/9/500/736451 "Abed Bwanika And Gladys Namusuwe of PDP"]. ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. 29 October 2010. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/9/500/736451 the original] on 2 April 2015. Retrieved 30 March 2015.</ref>
== Laba ne ==
* [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]]
* [[masaka]]
* [[National Unity Platform]]
* [[Kizza Besigye]]
* [[Yoweri Museveni]]
* [[Lwengo (disitulikit)|Lwengo Disitulikiti]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abaazaaalibwa mu 1967]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Lwengo]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi abavira mu masekkati ga Uganda]]
[[Category:Baganda]]
[[Category:Abasawo b'ebisolo]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
kkg504t50l6xj0fyice7mrw0bthyp8y
Moses Ali
0
7947
61680
48193
2026-07-11T17:28:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61680
wikitext
text/x-wiki
[[File:Ali, Moses.jpg|thumb|Ali, Moses.jpg ]]
'''Moses Ali''' eyazaalibwa nga 5 ogwokuna 1939 [[Munnayuganda|Munnayuganda,]] Munnabyabufuzi ate nga Munnamagye eyawummula. <ref>{{cite web|access-date=13 February 2015|first=Gawaya|newspaper=[[Daily Monitor]]|location=Kampala|url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Gen--Moses-Ali-s-promotion--How-did-he-earn-the-four-stars-/-/689364/1467126/-/qm3rmn/-/index.html|title=General Moses Ali’s Promotion: How Did He Earn The Four Stars?|last=Tegulle|date=31 July 2012|archive-date=6 September 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180906195651/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Gen--Moses-Ali-s-promotion--How-did-he-earn-the-four-stars-/-/689364/1467126/-/qm3rmn/-/index.html|url-status=dead}}</ref>Ye mumyuka wa Prime Minisita owookubiri era nga y'amyuka akulira ebya bizinensi za gavumenti mu paalamenti.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/final-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430616</ref> Yakolako mu [[Kabineti ya Uganda]] nga [[Omumyuka wa Prime minisita owookusatu]] n'omumyuka w'akulira ebya bizinensi za gavumenti okuva mu Gwokutaano 2011 okutuuka mu Gwomukaaga 2016.<ref>{{cite web|url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments|title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers|date=27 May 2011|access-date=13 February 2015|first=.|last=Uganda State House|publisher=[[Facebook.com]]}}</ref> Yakolako nga Amyuka Prime Minisita asooka okuva mu gwomukaaga 2016 okutuuka mu gwokutaano 2021.<ref>{{cite web|date=6 June 2016|access-date=13 June 2016|url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet|title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016|publisher=Scribd.com|author=Uganda State House}}</ref> Yaliko era abadde [[Mubaka wa paalamenti]] akiikirira East Moyo County mu [[Adjumani (disitulikit)|Adjumani Disitulikiti]] okuva mu 2011.<ref>{{cite web|publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)|access-date=13 February 2015|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=13&const=East+Moyo+County&dist_id=36&distname=Adjumani|title=Profile of Ali Moses, Member of Parliament for East Moyo County, Adjumani District|author=POU|location=Kampala|archive-date=24 September 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924064500/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=13&const=East+Moyo+County&dist_id=36&distname=Adjumani|url-status=dead}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma ==
Moses Ali yazaalibwa mu [[Adjumani (disitulikit)|Adjumani Disitulikiti]], [[Ekitundu kya West Nile]], mu [[Mambuka ga Uganda.]] Yazaalibwa nga 5 ogwokuna 1939.<ref>{{cite web|first=Carol|newspaper=[[New Vision]]|url=http://www.newvision.co.ug/news/642015-amin-played-moses-ali-against-yusuf-gowon.html|title=Amin Played Moses Ali Against Yusuf Gowon|access-date=13 February 2015|date=24 April 2013|last=Natukunda|location=Kampala}}</ref> Alina [[Ddiguli mu mateeka (LLB)]], gye yafunira e [[Makerere University]]. Alina ne Di[[ploma mu Legal Practice]], okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] mu [[Kampala]]. Moses Ali alina obumanyirivu okuva mu matendekero g'amagye mu [[Yuganda|Uganda]], [[Israel]] ne mu [[United Kingdom]].<ref>{{cite web|publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)|access-date=13 February 2015|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=13&const=East+Moyo+County&dist_id=36&distname=Adjumani|title=Profile of Ali Moses, Member of Parliament for East Moyo County, Adjumani District|author=POU|location=Kampala|archive-date=24 September 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924064500/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=13&const=East+Moyo+County&dist_id=36&distname=Adjumani|url-status=dead}}</ref> Musajja Musiraamu.<ref>chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/viewer.html?pdfurl=https%3A%2F%2Fsemuwemba.files.wordpress.com%2F2010%2F03%2Fnubians-of-east-africa.pdf&clen=2093266&chunk=true</ref>
== Emirimu ==
Ali yeetaba mu [[lutalo lwa Uganda olwaggyako Pulezidenti Milton Obote mu 1971]] ne luleeta [[Idi Amin]] mu ntebe. Yagenda atyo nga akuzibwa mu biseera bya [[Republic ya Uganda eyookubiri]] nga Amin y'afuga eggwanga nga munnamagye ew'effuga bbi. Ali yalondebwa nga [[Minisita w'eby'enfuna,]]<ref>{{cite web|first=Carol|newspaper=[[New Vision]]|url=http://www.newvision.co.ug/news/642015-amin-played-moses-ali-against-yusuf-gowon.html|title=Amin Played Moses Ali Against Yusuf Gowon|access-date=13 February 2015|date=24 April 2013|last=Natukunda|location=Kampala}}</ref> era yakozesa ekifo kye okutegeka obusiraamu. Kino kyamuwangulira ettutumu mu bantu naye ate kyayongera kweraliikiriza Amin,<ref name=":0">[[Template:Sfn]]</ref> nga atya nti Ali agezaako kuzimba buwagizi bwa basiraamu mu by'obufuzi.<ref>[[Template:Sfn]]</ref> Mu gwokuna 1978, Pulezidenti yategeka olukiiko mu Kampala, gye yagobera ba Minisita abaali batagondera biragiro bye, nga ba maanyi nnyo oba nga ate tebalina bumanyirivu mu bye bakola. Nga avuunaana [[Minisita w'eby'enfuna]] okukozesa obubi [[Bank of Uganda]] n'okulya enguzi, Amin yakambuwala nnyo mu kwogera kwe era nga yayogerera Ali. Bwe yamanyi nti tasobola kwewolereza, Ali yasalawo alekulire mbagirawo. Yasalawo ave mu Kampala mu kimugunyu mu mmotoka ye n'agenda mu kyalo kyabwe mu kitundu kya West Nile. Bwe yatuukayo, waliwo akabinja k'abatemu ne kamulumba, naye yabawangula nga akozesa emmundu. Ali yakakasa nti okulumbibwa okwo kwali kutegekeddwa komanda wa [[Uganda Army]] [[Yusuf Gowon]], nga ono yali mulabe we wadda.<ref name=":0" /> Amin yamuggyako ebitiibwa bye eby'amagye byonna.<ref>[[Template:Sfn]]</ref>
Enfuga ya Amini bwe yaggwaawo mu lutalo lwa [[:en:Uganda–Tanzania_War|Uganda–Tanzania War]] mu 1978-1979, Ali yagenda mu buwanganguse mu Southern Sudan, n'afuna obubudamo mu [[Nimule]].<ref>[[Template:Sfn]]</ref> Mu myaka gya1980 yakulembera ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Rescue_Front|Uganda National Rescue Front]] mu kwegugunga okwali kuwakanya okudda kwa gavumenti ya Pulezidenti Milton Obote,<ref>{{cite web|first=Carol|newspaper=[[New Vision]]|url=http://www.newvision.co.ug/news/642015-amin-played-moses-ali-against-yusuf-gowon.html|title=Amin Played Moses Ali Against Yusuf Gowon|access-date=13 February 2015|date=24 April 2013|last=Natukunda|location=Kampala}}</ref> n'afuuka omukulu w'olutalo mu Southern Sudan.<ref name=":0">[[Template:Sfn]]</ref> Nga akozesa obuyinza bwe n'amaanyi ge, Ali yateesa ne [[Yoweri Museveni]] eyadda mu ntebe nga Pulezidenti mu nkomerero y'olutalo lw'omunsiko mu 1986. Amagye ge gaayingira mu ga Uganda amaggya era [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] n'efuuka [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda People's Defence Force]] era n'alondebwa nga [[Major General.]]<ref name=":0" /> Eky'ava mu maanyi g'ekifo kye yafuna mu gavumenti ya Uganda empya, Ali yafuuka mugagga ate nga bamuwuliriramu.<ref name=":0" />
Ali yalinnya ki kifo ky'[[Amyuka Prime Minisita asooka]] mu gavumenti ya Museveni. Yakola mu paalamenti ya Uganda okuva mu 2001.<ref name=":0">{{cite web|first=Carol|newspaper=[[New Vision]]|url=http://www.newvision.co.ug/news/642015-amin-played-moses-ali-against-yusuf-gowon.html|title=Amin Played Moses Ali Against Yusuf Gowon|access-date=13 February 2015|date=24 April 2013|last=Natukunda|location=Kampala}}</ref> Yaddamu n'akuzibwa nga [[Lieutenant General]] nga 13 gwokusatu 2003,<ref>{{cite web|publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)|access-date=13 February 2015|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=13&const=East+Moyo+County&dist_id=36&distname=Adjumani|title=Profile of Ali Moses, Member of Parliament for East Moyo County, Adjumani District|author=POU|location=Kampala|archive-date=24 September 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924064500/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=13&const=East+Moyo+County&dist_id=36&distname=Adjumani|url-status=dead}}</ref> <ref>[[Template:Sfn]]</ref>naye yafiirwa ebifo byombi mu paalamenti n'obwa Minisita mu 2006. Mu 2011, nga alina emyaka 72 yaddamu okufuna ekifo kye mu paalamenti era n'aweebwa obuvunaanyizibwa obupya.<ref name=":0" /> Mu mwaka ogwaddako, Ali y'addamu n'akuzibwa ku ddaala lya [[General]] mu Uganda People's Defence Force.<ref>{{cite web|access-date=13 February 2015|first=Gawaya|newspaper=[[Daily Monitor]]|location=Kampala|url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Gen--Moses-Ali-s-promotion--How-did-he-earn-the-four-stars-/-/689364/1467126/-/qm3rmn/-/index.html|title=General Moses Ali’s Promotion: How Did He Earn The Four Stars?|last=Tegulle|date=31 July 2012|archive-date=6 September 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180906195651/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Gen--Moses-Ali-s-promotion--How-did-he-earn-the-four-stars-/-/689364/1467126/-/qm3rmn/-/index.html|url-status=dead}}</ref><ref>[[Template:Sfn]]</ref> Mu 2016, bwe yamala okulondebwa mu paalamenti, y'addamu n'alondebwa ku bwa omumyuka wa Prime Minisita asooka ate nga ye Mumyuka w'akulira ebya bizinensi za gavumenti mu paalamenti.<ref>{{cite web|date=6 June 2016|access-date=13 June 2016|url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet|title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016|publisher=Scribd.com|author=Uganda State House}}</ref>
== Laba ==
* Cabinet of Uganda
* Parliament of Uganda
== Ebijuliziddwa ==
{{reflist}}
=== Ebirlala ebijuliziddwa ===
* {{cite book|last=Kasozi|first=A.B.K.|editor1=Nakanyike Musisi|editor2=James Mukooza Sejjengo|title=Social Origins of Violence in Uganda, 1964–1985|publisher=McGill-Queen's University Press|date=1994|location=Montreal; Quebec|url=https://books.google.com/?id=YSa7Wxuw50YC&printsec=frontcover#v=onepage&q&f=false|isbn=978-0-7735-1218-4}}
* {{cite book|last=Rice|first=Andrew|title=The Teeth May Smile But the Heart Does Not Forget: Murder and Memory in Uganda|date=2009|publisher=Henry Holt and Company|location=New York City|isbn=978-0-8050-7965-4}}
== Ezenyongeza ==
* [http://www.unhcr.org/refworld/publisher,IRBC,,UGA,3df4beb910,0.html Profile At Unhcr.org]
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Full Cabinet List, May 2011]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ak6rc2se5sb2jw535m6g31r49qw859p
Moses Magogo Hassim
0
7948
61807
48194
2026-07-11T17:44:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61807
wikitext
text/x-wiki
[[File:Moses Magogo Photo.jpg|thumb|Moses Magogo]]
'''Moses Magogo Hassim''' yazaalibwa mu Gwekumineebiri nga 8, 1976 nga Munayuganda adukanya ebyemizannyo ate munabyabufuzi. ye pulezidenti [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|w'ekibiina ekidukanya omuzannyo gwomupiira mu Uganda]] (FUFA),<ref name=":0">http://ugandaradionetwork.com/story/magogo-elected-fufa-president-for-next-four-years</ref><ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1330558/moses-magogo-begins-fufa-presidency</ref> era eyaliko ku kakiiko [[:en:Confederation_of_African_Football|ky'ekibiina ekidukanya omupiira ku semazinga wa Afrika]] (CAF).<ref>https://www.independent.co.ug/ugandas-moses-magogo-gets-top-caf-excom-job/</ref> Mu [[:en:Ugandan_general_election,_2021|kulonda kwa bonna okwa 2021]] yalondebwa ng'omubaka wa Paalamenti, okukiikirira Budiope Eyobuvanjuba mu [[:en:Buyende_District|Disitulikiti ya Buyende]],<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/magogo-ready-to-undress-to-push-sports-agenda-3292966</ref> ku lw'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ekyobufuzi.<ref>https://chimpreports.com/nrm-primaries-magogo-defeats-mp-dhamuzungu-in-budiope-east/</ref>
[[File:Magogo Moses Hassim.jpg|left|thumb]]
== Obulamu bwe ==
Moses Magogo yazaalibwa mu [[:en:Buyende_District|Disitulikiti ye Buyende]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] ng'esangi zino abeera mu [[:en:Kampala,_Uganda|Kampala mu Uganda]].
Moses Hassim Magogo yafuna ekifo ky'okubeera pulezidenti w'ekibiina ekidukanya omuzannyo gw'omupiira mu Uganda nga 31 Ogwomunaana mu 2013 oluvannyuma lw'okudira Dr. [[:en:Lawrence_Mulindwa|Lawrence Mulindwa]] eyali akidukanya mu kusooka.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1330558/moses-magogo-begins-fufa-presidency</ref><ref name=":0" /> Baddamu nebamulonda mu 2017 ku bisanja ebirala bya myaka enna.<ref name=":1">http://83.138.137.249/en-US/NewsCenter/News/NewsDetails?id=Y7La0gnClT9egWaLUURA1g==</ref>
Moses Magogo yasomera ku Kagulu Primary School mu Disitulikiti ye Kamuli, Jinja College e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] ne [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] mu Disitulikiti y'e Mukono oluvannyuma neyeegata ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite ye Makerere]] okusoma Diguli mu bwa yinginiya w'eby'amasanyalaze.<ref name=":1" />
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20230404170411/https://fufa.co.ug/about-fufa/the-president/ FUFA President - FUFA: Federation of Uganda Football Associations]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
dy3q37ya4ckiumm7mtx2cxscvs9c659
Charles Bakkabulindi
0
7949
61102
54672
2026-07-11T16:30:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61102
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{{Infobox person|name=Charles Bakkabulindi|years_active=1994 — present|title=|home_town=|networth=|known_for=[[Politics]], [[Engineering]]|citizenship=[[Uganda]]|nationality=[[Uganda]]n|occupation=[[Engineer]] & [[Politician]]|image=|alma_mater='''[[Kyambogo University]]'''<br/>{{small|([[Engineering|Diploma in Electrical Engineering]])}}<br/> '''[[Makerere University]]'''<br/>{{small|([[Education|BA in Adult and Community Education]])}}<br/>'''[[Uganda Management Institute]]'''<br/>{{small|([[Public administration|Diploma in Public Administration]])}}<br/>{{small|([[Management|MA in Management Studies]])}}|death_place=|death_date=|birth_place=[[Uganda]]|birth_date={{Birth date and age|1959|11|25|df=yes}}|caption=|image_size=|spouse=}}
[[File:The Minister of State for Education and Sports, Uganda, Mr. Charles Bakkabulindi is accompanied by The Second Vice President of Commonwealth Games Uganda.jpg|thumb|'''The Minister of State for Education and Sports, Uganda, Mr. Charles Bakkabulindi is accompanied by The Second Vice President of Commonwealth Games Uganda''']]
'''Charles Bakkabulindi''' yazaalibwa nga 25 Ogwekkumi n'ogumu 1959, Munnayuganda munnabyabufuzi. Gyebuvuddeko abadde minisita omubeezi ow'ebyemizannyo mu baminisita ba Uganda, Hamsom Obua gwe yaddira mu bigere. Yalondebwa mu kifo ekyo mu 2005. Mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu baminisita nga 1 Ogwomukagga 2006, 16 Ogwokubiri 2009, ne nga 27 Ogwokutaano 2011, n'eza nga 1 Ogwokusatu 2015 yasigaza ekifo ky'obwaminisita kino. Mubaka wa Paalamenti akiikirira abakozi.
[[File:Charles Bakkabulindi.jpg|alt=Charles Bakkabulindi, eyaliko minisita omubeezi ow'eby'emizannyo|thumb|Charles Bakkabulindi, eyaliko minisita omubeezi ow'eby'emizannyo mu Uganda]]
== Early life and education ==
His oldest post-secondary academic qualification is the Diploma in Electrical Engineering, which he obtained in 1985, from the '''Uganda Polytechnic Kyambogo''', one of the constituent institutions of Kyambogo University. He went on to obtain the degree of Bachelor of Arts in Adult and Community Education, obtained in 2006, from [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], Uganda's oldest and largest public university. In 2007, he was awarded the Postgraduate Diploma in Public Administration, from Uganda Management Institute (UMI). His degree of Master of Arts in Management Studies was awarded in 2006, also by UMI.
== Career ==
[[File:Bakkabulindi Charles.jpg|left|thumb|Bakkabulindi Charles]]
Between 1994 and 1996, he served as a Delegate to the Constituent Assembly that drafted and passed the 1995 Ugandan Constitution. In 1996, he was elected to serve in Uganda's Parliament as the Workers Representative, a position he has served in since. Also in 1996, he was elected the National Chairman of the Uganda Beverage, Tobacco and Allied Worker's Union, a position he still holds today. In 2005, he was appointed State Minister for Sports. He is the incumbent for that cabinet position, as at March 2015.
== Personal affairs ==
Charles Bakkabulindi is married. He is reported to enjoy listening to music, reading, following politics and watching sports.
== See also ==
* Cabinet of Uganda
* Parliament of Uganda
* Government of Uganda
== References ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
5u0wqyw9ikmxiwjlj0t4s92r5wypmr5
Chris Baryomunsi
0
7950
61658
54714
2026-07-11T17:28:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61658
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Chris Baryomunsi''' (yazaalibwa nga 9 Ogwekkumineebiri, 1969). [[Yuganda|Munnauganda]] [[:en:Public_health|omusawo w'abantu]], [[:en:Demographer|omukugu mu by'okubala abantu]] era munnabyabufuzi. Ye Minisita w'amawulire, Tekinologiya n'okulung'amya eggwanga mu Kabineeti ya Uganda. Yaliko Minisita omubeezi ow'ebyamayumba mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti]] [[:en:Cabinet_of_Uganda|ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo kino nga 6 Ogwomukaaga, 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2021-08-15 |archive-date=2016-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Okuva nga 1 Owokusatu, 2015 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016, yaweerezaako nga [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisita omubeezi owa guno na guli mu minisitule y'ebyobulamu.]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-08-15 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref><ref name="CBN">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp |access-date=2021-08-15 |archive-date=2021-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210815080830/https://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp |url-status=dead }}</ref>
[[File:Eesti aukonsulaadi avamine Ugandas 2024.04.18 - Opening of the Consulate of Estonia in Uganda on 18 April 2024 - 22.jpg|thumb|Chris Baryomunsi ]]
Baryomunsi ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka mu Paalamenti]] owa [[Kanungu (disitulikit)|Kinkizi County East]] era mmemba mu kibiina ekiri mu buyinza ekya, [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].(NRM)<ref name="Profile">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=400 |access-date=2021-08-15 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427175554/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=400 |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Baryomunsi yazaalibwa ku kyalo Murama ekisangibwa e Nyakishenyi mu [[Rukungiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Rukungiri.]] Kitaawe ye Mugenzi Aloysius Mpungirehe n'e nnyina, omugenzi Rosaria Kamayangi.
Mu 1971, Chris nga wa myaka 2 gyokka egy'obukulu, bazadde be baasenguka ne badda e Kayungwe - Rugyeyo ekiri mu [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti kati eyafuuka ey'e Kanungu]]. Baryomunsi yasomera mu Kayungwe Primary School oluvannyuma ne yeegatta ku St. Paul's Seminary, Kabale ku ddaala lya Siniya erisooka (O-Level) n'erya A-Level. Yaweebwa ekifo mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], nga ye Yunivasite esiga obunene n'obukadde mu Uganda n'asomayo eby'okutabula eddagala ly'abantu. Mu 1995, yatikkirwa Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]]. Mu 1997, yatikkirwa Dipulooma mu by'okubala abantu, era mu 1998 yafua Diguli eya Master of Arts in [[:en:Demography|demography]], nga byonna yabisomera Makerere. Mu 2003, yatikkirwa [[:en:HIV/AIDS|Dipuloma mu kujjanjaba]] [[:en:HIV/AIDS|n'okukwatamu abalwadde ba siriimu (HIV/AIDS)]] okuva mu University of Brighton.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref> Mu 2016, yatikkirwa [[:en:PhD|Diguli eyookusatu mu busawo eya]] [[:en:PhD|PhD]] in [[:en:Public_health|Public Health]] okuva mu [[:en:Atlantic_International_University|Atlantic International University]], USA.<ref name="PhD">https://www.watchdoguganda.com/news/20170225/14091/photos-minister-baryomunsi-graduates-with-a-phd-from-atlantic-international-university.html</ref>
[[File:Chris Baryomunsi.jpg|left|thumb]]
== Emirimu egy'obusawo ==
Okuva mu 1995 okutuuka mu 1998, yali akola ng[[:en:Medical_officer|'omusawo]] ku ddwaliro ekkulu e Mulago. Okuva mu 1999 okutuuka mu 2002, yakolakong'muwi w'amagezi ku by'okuzaala ow'ekibiina kya [[:en:Deutsche_Gesellschaft_für_Internationale_Zusammenarbeit|Deutsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit]]. Oluvannyuma yaweereza obuvunaanyizibwa bwe bumu mu kibiina kya [[:en:UNFPA|UNFPA]] wakati wa 2002 ne 2006. Era yakolako ng'omusomesa w'abasawo mu Makerere University wakati wa 2000 ne 2006.<ref name="Profile" />
== Olugendo lwe olw'ebyobufuzi ==
Baryomunsi olugendo lwe olw'ebyobufuzi yalutandikira mu Siniya ya St. Paul's Seminary wakati wa 1988 ne 1990 nga yaweereza nga akulira ebyenjigiriza mu ssomero mu kiseera ekyo.
Bwe yali mu Makerere University ng'emyaka gya 1990 gitandika, ye yali omuwandiisi wa ofiisi y'ebyensimbi mu kibiina ky'abayizi Abafirika abasoma obusawo (Federation of African Medical Students' Association) era omuwandiisi wa ofiisi y'ebyensimbi mu kibiina kya Makerere University Medical Students’ Association. Mu 2005, yalondebwa okubeera omuwi w'amagezi ku Siriimu n'emiwendo gy'abantu ([[:en:United_Nations_Population_Fund|United Nations Population Fund]] HIV/AIDS) mu kibuha Harare. Yasuulawo ekifo kino mu 2006 asobole okwesimbawo mu kuvuganya [[:en:2006_Ugandan_general_election|okw'ababaka ba Paalamenti okwa 2006]]. Yavuganyiza ku tiketi ya NRM nga kandideeti mu kulonda kwa Kinkiizi County East constituency mu [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y'e Kanungu]] era n'ayitamu.<ref name="Profile">{{Cite web}}</ref> Era yalondebwa nga pulezidenti w'omukago gwa African Parliamentarians Forum on Population and Development. Mu Paalamenti, yaweereza ku kakiiko ka Social Services Committee ne ku kakiiko ka Health and HIV/AIDS Committee. Era yaweerezaako nga kaminsona wa Paalamenti akiikirira NRM mu Paalamenti ya Uganda okuva mu Gwomukaaga, 2011 okutuuka mu Gwokuna, 2014.<ref name="Ambition">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp |access-date=2021-08-15 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402121653/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/34532--dr-baryomunsi-has-bigger-ambitions-than-being-mp |url-status=dead }}</ref> Nga 1 Ogwokusatu 2015, yalondebwa okubeera [[:en:Health_minister|Minisita omubeezi owa guno na guli mu Minisitule y'ebyobulamu.]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/News/Reshuffle-mixed--reactions--countrywide/-/2466686/2640632/-/format/xhtml/-/3sn8fxz/-/index.html |access-date=2021-08-15 |archive-date=2018-10-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181026105711/http://mobile.monitor.co.ug/News/News/Reshuffle-mixed--reactions--countrywide/-/2466686/2640632/-/format/xhtml/-/3sn8fxz/-/index.html |url-status=dead }}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa okubeera Minisita omubeezi ow'amayumba.<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref>
== Ebirala ==
Amanyiddwa okubeera omuntu eyeerowooleza atatya kwawukana ku abalala kye balowooza yadde abo abaawukanya endowooza n'ekibiina kye.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=20101:mbabazi-must-first-resign-nrm-job&catid=53:interview&Itemid=67 |access-date=2021-08-15 |archive-date=2021-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210815080835/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=20101:mbabazi-must-first-resign-nrm-job&catid=53:interview&Itemid=67 |url-status=dead }}</ref><ref>http://allafrica.com/stories/201411031730.html</ref>
Aweerezzaako mu bifo bino wammanga:<ref name="Ambition">{{Cite web}}</ref>
* Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko ka HIV/AIDS and Health Committee, mu Paalamenti
* Ssentebe wa boodi ye AIDS Information Centre
* Omuwi w'amagezi omukugu ku Siriimu (HIV and AIDS), GTZ.
* Omuwi w'amagezi ku Pulogulaamu ya, United Nations Population Fund
* Mmemba w'akakiiko ka Paalamenti aka bajeti
* Pulezidenti w'omukago gwa African Parliamentarians Forum on Population and Development<ref>https://www.advancefamilyplanning.org/two-family-planning-champions-appointed-ministers-uganda</ref>
* Pulezidenti wa Rotary Club y'e Kabarole
== Personal details ==
A [[:en:Mukiga|Mukiga]] by ethnicity,<ref>https://web.archive.org/web/20150402161619/http://www.newvision.co.ug/D/8/459/580304</ref> he was born and raised in a [[:en:Roman_Catholic|Roman Catholic]] family. His father converted to Catholicism in the early 1950s, despite having been raised in a [[:en:Protestant|Protestant]] household.
Baryomunsi is married to Fosca Twebaze and they have two children.<ref name="Ambition">{{Cite web}}</ref>
== Emboozi ze, emboozi ez'akafubo n'ebiwandiiko by'afulumizza ==
* [https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/17290376.2005.9724849 SAHARA-J: Journal of Social Aspects of HIV/AIDS]
* [http://www.orthodoxytoday.org/articles5/BaryomunsiUganda.php Uganda Draws Back from the AIDS Brink]
* [http://webtv.un.org/watch/chris-baryomunsi-uganda-habitat-iii-4th-plenary-meeting/5175615695001?page=2 Chris Baryomunsi (Uganda), Habitat III, 4th Plenary meeting]
== Laba na bino ==
* [[:en:Nakaseke_District|Nakaseke District]]
* [[:en:Kanungu_District|Kanungu District]]
== Ebijuliziddwamu ==
== Ebijulizo ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [http://www.famsanet.org/ Website of the Federation of African Medical Students' Associations: The FAMSA Network]
* [https://web.archive.org/web/20140803055602/http://chs.mak.ac.ug/mumsa/ Website of Makerere University Medical Students Association (MUMSA)]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
lcm0qhjuf8n5afnxl3ceojfi5rhh1gm
Jeje Odongo
0
7951
61551
55844
2026-07-11T17:13:39Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61551
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=Jeje Odongo|occupation=Politician, military officer|title=|networth=|known_for=[[Politics]]|citizenship=Uganda|nationality=Ugandan|years_active=1979 — present|alma_mater=[[Nkumba University]]<br/>{{small|([[Master of Arts|MA in International Relations & Diplomacy]])}}|image=|death_place=|death_date=|birth_place=[[Uganda Protectorate]]|birth_date={{Birth date and age|1951|7|9|df=yes}}|caption=|image_size=|spouse=}}
[[File:Jeje Odongo (cropped).jpg|thumb|Jeje Odongo]]
[[:en:General|General]] '''Haji Abubaker Jeje Odongo''' [[:en:Uganda|Munnayuganda,]] munnamagye omukuukutivu era munnabyabufuzi. Mu Gwomukaaga 2021, yalondebwa ku [[:en:Ministry_of_Foreign_Affairs_(Uganda)|Bwaminisita ow'ensonga z'ebweru]].<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545</ref>
Yaweerezaako nga [[:en:Ministry_of_Internal_Affairs|Minisita ow'ensonga ez'omunda]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]] okuva mu 2016. Era yaweerezaako nga [[:en:Minister_of_Defence|Minisita omubeezi owe byobutebenkevu/byobukuumi]] okuva mu Gwokubiri 2009 okutuusa mu Gwomukaaga 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref>
Yalondebwa ku Bwaminisita w'ensonga z'omunda nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2021-08-15 |archive-date=2020-06-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625181934/https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref>
== Ebyafaayo bye ==
Jeje Odongo yazaalibwa mu [[Amuria (disitulikiti)|Disitulikiti y'e Amuria]] mu [[:en:Teso_sub-region|ttundutundu ly'e Teso]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]]. Siniya ye yajisomera ku ssomero lya [[:en:Ngora_High_School|Ngora High School]].<ref>http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Ngora-High-marks-100-years-as-Teso-education-anchor/688342-2349696-4wa59fz/index.html</ref> Yayingira amagye ga Uganda mu 1979. Y'omu ku balwanyi 27 abaatandika olutalo lw'ekiyeekera nga bali wamu ne [[Yoweri Museveni]], abaalumba balakisi y'amagye eya Kabamba Military Barracks mu Gwokubiri 1981 okutandika olutalo lw'omunsiko olwa [[:en:Ugandan_Bush_War|Ugandan Bush War]], olutalo olwa wangaala okuva mu Gwokubiri 1981 okutuuka mu Gwokuna 1986. Jeje Odongo yakwatibwa oluvanyuma lw'olulumba olwasooka lwa NRA era yasibibwa mu kkomera ekkulu erya Luzira Maximum Security Prison.<ref>https://web.archive.org/web/20140530024449/http://business.highbeam.com/3548/article-1G1-87056546/jeje-odongo-reveals-nra-roots</ref>
Mu 1994, Jeje Odongo yali omu ku baserikale ekkumi abaakiikirira eggye lya Uganda mu [[:en:Constituent_Assembly|Constituent Assembly]] ababaga [[:en:Constitution|ssemateeka]] wa Uganda mu 1995. Mu 1996, yalondebwa okudda mu bigere bya Colonel Sserwanga Lwanga nga omuwi wa magezi u ssomo ly'amateeka mu [[:en:Uganda_People's_Defense_Force|ggye lya Uganda]] erya [[:en:Uganda_People's_Defense_Force|Uganda People's Defense Force]] (UPDF). Era ne mu 1996, yesimbawo ku bw'omubaka owa Disitulikiti y'e Amuria mu Paalamenti ya Uganda. Yawangula era nalondebwa ku bwa Minisita ow'ebyokwerinda amangu ddala nga yaakayingira Paalamenti.
Mu 1998, yalekulira ekifo kye mu Paalamenti n'ekifo mu Kabinenti n'alondebwa ng'omuduumizi w'amagye, ng'asikira Major General [[:en:Mugisha_Muntu|Mugisha Muntu]]. Yaweereza nga omuduumizi w'amagye okutuuka mu 2001, lwe yasikizibwa Major General [[:en:James_Kazini|James Kazini]]. Mu 2001, yalondebwa nga Minisita owa guno na guli, ekifo kye yalimu okutuuka mu 2004. Mu 2004, ng'atuuse ku ddala lya [[:en:Lieutenant_General|Lieutenant General]], Jeje Odongo yalondebwa nga Minisita omubeezi ow'ebyobutonde.
Wakati wa 2001 ne 2006, yali omu ku basirikale ekkumi abakulu mu ggye lya UPDF abakiikirira amaggye ga Uganda mu Paalamenti y'a Uganda ey'omunaana.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Mu Gwokutaano 2008, Jeje Odongo yatikirwa Diguli mu [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu nteesaganya nenkolagana ez'ebweru mu Yunivasite ya Nkumba.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Mu Gwokubiri nga 6, 2009, yakuzibwa ku bwa [[:en:General|General]] era nalondebwa ku bwa [[:en:Minister_for_Defence|Minisita omubeezi ow'ebyokwerinda]].<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Oluvanyuma lw'emyaka musanvu mu kifo ekyo, wabula yalondebwa nga Minisita ow'ensonga z'omunda ku lukalala lwa Kabinenti olwalangirirwa mu Gwomukaaga nga 6. 2016.<ref>https://www.scribd.com/document/314964607/New-Cabinet</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Salim_Saleh|Salim Saleh]]
* [[:en:Elly_Tumwine|Elly Tumwine]]
* [[:en:Mugisha_Muntu|Mugisha Muntu]]
* [[:en:James_Kazini|James Kazini]]
* [[:en:Aronda_Nyakairima|Aronda Nyakairima]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti yya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Amuria_District|Disitulikiti ya Amuria]]
== Ebijuliziddwamu ==
== Ebijulizo ebirala okuva ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20130120094552/http://ugandaonline.net/red_pepper/view/3728/jeje_odongo_locks_3_traders_in_his_toilet_for_a_week Jeje Odongo Implicated in Illegal Detention of Traders]
{{s-start}}
{{s-mil}}
{{s-bef|before=Major General [[Mugisha Muntu]]|years=1989 - 1998}}
{{s-ttl|title=Commander of [[Uganda People's Defence Force]]|years=1998 - 2001}}
{{s-aft|after=Major General [[James Kazini]]|years=2001 - 2003}}
{{end}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
msf1pfoxiy39ndqagb4j4189f0u6v2t
Musa Ecweru
0
7952
61204
48198
2026-07-11T16:36:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61204
wikitext
text/x-wiki
[[File:Ecweru, Musa Francis.jpg|thumb|Ecweru, Musa Francis.jpg ]]
'''Musa Francis Ecweru''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminogumu 1964), mubalirizi wa bitabo era munnabyabufuzi mu Uganda, eky'okusatu mu bunene mu byenfuna [[:en:East_African_Community|byomukago gw'ensi zomu Buvanjuba bwa Afirika]] ogwa [[:en:East_African_Community|East African Community]]. Ye [[:en:Disaster_relief|Minisita omubeezi ow'ebigwa bitalaze]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo kino nga 1 Ogwomukaaga 2006.<ref>https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> Mu kulondebwa kwa Kabinenti empya nga 16 Ogwokubiri 2009,<ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref> era n'okwa nga 27 Ogwokutaano, 2011,<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> yasigaza ekifo kye mu Kabinenti. Era ye [[:en:Parliament_of_Uganda|Mubaka mu Paalamenti]] omulonde akiikirira ekitundu kye Amuria, [[:en:Amuria_District|Disitulikiti y'e Amuria]]. Yasooka okulondebwa mu kifo ekyo mu 2006.
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musa Ecweru yazaalibwa mu [[:en:Amuria_District|Disitulikiti y'e Amuria]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], nga 25 Ogwekkuminoogumu 1964. Ye mwana owookusatu mu baana ekkumi aba '''William Ecweru'''. Okuva mu 1971, Musa yasomera ku Angole/Wera Primary School, n'amaliriza mu 1979. Mu 1980, yayingira mu [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] mu misomo gye egya Siniya. Oluvanyuma lw'emisomo gye egya siniya, yegatta ku ku ssomero ly'ebyobulimi erya Bukalasa Agricultural College okusoma ku bikwatagana ku '''cooperatives''' naye teyasobola kumalako misomo gye olw'olutalo lwabayeekera olw'agwawo mu Luweero akaayitibwa [[:en:Luwero_Triangle|Luwero Triangle]]. Era oluvanyuma yaddayo okubeera ewaka ewa Colonel William Omaria Lo Arapai, Munnabyabufuzi omumanyifu ennyo mu [[:en:Teso_people|Teso]] ku mulembe gwa [[:en:Milton_Obote|Milton Obote II]]. Colonel Omaria yamusindika okusoma obubazi bw'ebitabo ku [[:en:Nkumba_University|Yunivasite y'e Nkumba]], mu biseera ebyo eyali amanyikiddwa nga ''Nkumba College''. Yatikirwa okuva mu ssomero eryo ne [[:en:Accounting|Dipuloma mu kubala ebitabo]] eya [[:en:Accounting|Diploma in Accounting]]. Oluvanyuma, yafuna [[:en:Human_resources|Satifikeeti mu kwataganya abantu]] eya [[:en:Human_resources|Certificate in Human Resources Management]], okuva mu ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]], mu Kampala, [[:en:Capital_city|ekibuga ekikulu ekya Uganda]] ekinene. Musa Ecweru era alina Diguli mu[[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu [[:en:Democracy|by'obukulembeze obw'obululu]] & [[:en:Development_Studies|Development Studies]] okuva mu [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] mu [[:en:Nkozi|Nkozi,]] [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'e Mpigi.]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=306&const=Amuria++County&dist_id=33&distname=Amuria |access-date=2021-08-15 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032032/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=306&const=Amuria++County&dist_id=33&distname=Amuria |url-status=dead }}</ref>
== Ebyemirimu ==
Okuva mu 1986 okutuuka mu 1992, yakola nga omubazi omukulu owa Kampuni ya Aracil Concrete Products, Bizinensi ya Uganda mu [[Amuria|Amuria.]] Wakati wa 1992 ne 1993, yaweereza nga omuduumizi w'agye ly'ebyokwerinda erya Local Defence Commander (LDU), [[:en:Teso_sub-region|Mu ttundutundu ly'e Teso]]. Wakati wa 1993 ne 1994, yaweereza nga omumyuka akiikirira Pulezidenti(DRDC) mu [[:en:Soroti_District|Disitulikiti y'e Soroti.]] Yakyusibwa n'atwalibwa mu Disitulikiti y'e Lira mu 1994, nga omumyuka wa Pulezidenti, yaweereza mu kifo ekyo okutuuka mu 1998.
Mu 1998 yakuzibwa ku bw'akiikirira Pulezidenti era n'atwalibwa mu [[:en:Nebbi_District|Disitulikiti y'e Nebbi]], nga yaweereza okutuuka mu 2000. Yakyusibwa okutwalibwa mu [[:en:Gulu_District|Disitulikiti y'e Gulu]] ng'akiikirira Pulezidenti mu 2000, era yawererezaayo okutuuka mu 2002. era Yaweerezaako ng'akiikirira Pulezidenti owa [[:en:Kasese_District|Disitulikiti y'e Kasese]], okuva mu 2002 okutuuka mu 2004 era owa [[:en:Soroti_District|Disitulikiti y'e Soroti]] wakati wa 2004 ne 2006. Okuva mu 2003, aweereza nga omukungu ow'egye lya ''Arrow Auxiliary Force'', eggye ely'obwannakyewa elikuuma abakozi ba Gavumenti okuva eri abalumbaganyi b'akabondo ka [[:en:Lords_Resistance_Army|Lords Resistance Army]]. Mu 2006, yeesimbawo ku kifo ky'omubaka mu Paalamenti akiikirira [[:en:Amuria_District|Disitulikiti y'e Amuria]]. Yaddamu n'alondebwa mu Gwokuatu 2011, mu [[:en:Incumbent|kifo kyenyini]] eky'obwa MP.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=306&const=Amuria++County&dist_id=33&distname=Amuria |access-date=2021-08-15 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032032/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=306&const=Amuria++County&dist_id=33&distname=Amuria |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Mufumbo. Era wa kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Awandiika ekimu ku mirimu gye, nga [[:en:Accountant|omubazi w'ebitabo]].
== Laba na bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Amuria_District|Disitulikiti y'e Amuria]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebyajuliziddwa eby'ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20170202113045/https://www.iclrs.org/docs/Ecweru,%20Musa%20(1).pdf Profile of Musa Ecweru At International Center for Law and Religion Studies]
* [https://www.bbc.com/news/world-africa-13957968 Uganda Lightning Strike Kills School Children]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
e7j16ly7r37ffc33jq6o8v5lvhv8qhm
Michael Lulume Bayigga
0
7953
61343
48199
2026-07-11T16:44:26Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61343
wikitext
text/x-wiki
[[File:Lulume Bayiga Michael.jpg|thumb|Lulume Bayiga Michael.jpg]]
'''Michael Lulume Bayigga Munnayuganda''' physician era munnabyabufuzi. Yaweerezaako nga ssaabawandiisi wa Democratic Party okuva mu 2007 okutuuka mu 2010.<ref>https://web.archive.org/web/20150402104305/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/570146</ref> He mubaka wa Paalamenti akiikiiria kosituwensi ya Buikwe ey'obukiikaddyo, Mu disitulikiti y'e [[Buikwe (disitulikit)|Buikwe]] .<ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref>
== Obuvo n'okusoma ==
Yazaalibwa nga 1 Ogwokutaano 1970. Lulume Bayiga yasomera ku ''St. Paul's Boys Primary School'' e Nkokonjeru, Yasomera ku ''Kyambogo College School'' e Kyambogo, [[Kampala]] gye yasomera O-Level ne A-Level. Mu 1991 yayingira Makerere University School of Medicine, n'atikkirwa diguli mu Medicine and Bachelor of Surgery (MBChB) mu 1996. Mu 2004, yatikkirwa okuva mu ''Southern African Regional Institute for Policy Studies'', ku University of Zimbabwe, Ne diguli eyookubiri mu Policy Studies.<ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref>
== Obumanyirivu ==
Mu 1997, yatandika okukola ku "Nsambya General Clinic", ng'omusawo atali ku gavumenti nga y'amyuka ssenkulu w'eddwaliro. ekifo ky'akayalimu okutuuka na kati. Mu mwaka gwe gumu ogwo, yalondebwa nga ssenkulu wa ''Uganda Medical Volunteers' Association'', ekitongole eky'obwannakyewa, ekifo ky'akyalimu okutuusa ne leero. Yasooka okuyingira ebyobufuzi 2006 wabula teyasobola kuwangula Anthony Mukasa ow'ekibiina kya National Resistance Movement (NRM) ku kifo ky'obubaka wa Buikwe ey'obukiikaddyo. Wabula Bayiga yeekubira enduulu mu kkooti ya Uganda ensukkulumu era n'esazaamu obuwanguzi bwa Mukasa olw'okugulirira abalonzi.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision_(newspaper)</ref> Mu kuddamu okuonda mu Gwokutaano gwa 2008, Bayigga yawangula gwe yali avuganya era n'alayira ng'omubaka wa Paalamenti owa konsituwensi ku Lwokusatu Ogwokutaano 7, 2007.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision_(newspaper)</ref> Yaddamu okulondebwa mu 2011.
== Ebimukwatako ebirala ==
Dr. Lulume Bayiga mufumbo. Agambibwa okuba ng'ayagala okukubaganya ebirowoozo, ttena n'obusawo. Atuula ku kakiiko ka Paalamenti ak'ensonga z'ebweru w'eggwanga ne ku kakiiko k'embalirira.<ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref>
== Laba ne ==
* Olukalala lw'ebibiina by'ebyobufuzi mu Uganda.
* [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Olukalala lw'amalwaliro mu Uganda]]
* Paalamenti ya Uganda
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
15tqzc8ofzspe1uxy2s2u8igg0bm11s
Vincent Ssempijja
0
7955
61296
48200
2026-07-11T16:42:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61296
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=Vincent Ssempijja|occupation=[[Administrator (business)|Administrator]] & [[Politician]]|title=|networth=|known_for=[[Politics]]|citizenship=[[Uganda]]|nationality=[[Uganda]]n|years_active=1986 — present|alma_mater='''[[Nkumba University]]'''<br/>{{small|([[Public Administration|BA in Public Administration]])}}<br/>{{small|([[Public Administration|MA in Public Administration]])}}|image=|death_place=|death_date=|birth_place=[[Kalungu District]], [[Uganda]]|birth_date={{Birth date and age|1956|11|28|df=yes}}|caption=|image_size=|spouse=}}<ref>https://www.scribd.com/document/314964607/New-Cabinet</ref>
'''Vincent Bamulangaki Ssempijja''', munnabyabufuzi mu Uganda, ensi eyookusatu mu bunene mu mawanga agali mu mukago ogutaba amawanga ga East Africa. Ye minisita w'ebyobulimi, obulunzi n'obuvubi. Yalondebwa mu kifo kino nga 6 Owomukaaga 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2021-08-16 |archive-date=2020-06-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625181934/https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Yasooka kubeera minisita w'ebyobulimi wakati wa nga 1 Ogwokusatu 2015 ne nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-08-16 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Ye mubaka akiikirira Kalungu ey'obuvanjuba mu lukiiko lw'eggwanga olukulu.<ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?title=Special:ContentTranslation&campaign=contributionsmenu&to=lg&page=Vincent+Ssempijja&from=en&targettitle=Vincent+Ssempijja</ref>
== Obuvo n'okusoma ==
Ssempijja yazaalibwa mu disitulikiti y'e Kalungu, mu Buganda, nga 28 Museenene 1956. Yamaliriza emisomo gya O-Level mu 1974, ne A-Level mu 1976. Alina diguli mu Public Administration, gye yafuna okuva ku Nkumba University mu 2007. Diguli ye eyookubiri mu Public Administration, yagifuna mu 2010, era okuva ku Nkumba University.<ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?title=Special:ContentTranslation&campaign=contributionsmenu&to=lg&page=Vincent+Ssempijja&from=en&targettitle=Vincent+Ssempijja</ref>
== Emirimu ==
Nga tannatuuka mu 2011, Ssempijja yaweerezaako nga ssentebe wa disitulikiti y'e Masaka. Wano nga tennafuuka Kalungu disitulikiti, Lwengo disitulikiti ne Bukomansimbi disitulikiti ezaasalibwa ku masaka disitulikiti. Mu 2011, yalondebwa mu Paalamenti eyoomwenda okukiikirira essaza ly'e Kalugu ey'obuvanjuba. Yeesimbawo ku bwannamunigina. Mu nkyukakyuka ezaakolebwa Pulezidenti Museveni nga 1 Ogwokusatu 2015, [[Yoweri Museveni|yamulonda nga]] minisita omubeezi obwebyobulimi. Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yamulonda nga minisita w'ebyobulimi, obulunzi n'obuvubi.
== Laba ne ==
* Cabinet of Uganda
* Parliament of Uganda
== Ebikuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
qp11iieavz9slxtd4xewxpcxrtuchr5
Ruth Nankabirwa
0
7956
61824
48201
2026-07-11T17:45:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61824
wikitext
text/x-wiki
'''Ruth Nankabirwa Ssentamu '''munabyabufuzi omunayuganda awereza nga [[:en:Ministry_of_Energy_and_Mineral_Development_(Uganda)|Minisita ow'eby'amasanyalaze wamu n'okulakulanya eby'obugagga by'omuttaka]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]], okuva nga 8 Ogwomukaaga mu 2021.<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430616</ref> Wadde yagamba abawagizi bbe nti, <nowiki>''singa ente zibeera zironze, muzireke zironde, njagala kufuna obululu 120 ku buli 100", wabula nga yafiirwa ekifo kino eky'</nowiki>okubeera Omukyala Omubaka wa Paalamenti akiikirira Disitulikiti ye Kiboga mu Gusooka mu 2021.<ref>https://observer.ug/news/headlines/68206-brutality-on-bobi-cost-us-in-buganda-defeated-ministers</ref>
Nga ekyo tekinabeerawo, okuva nga 1 Ogwokusatu mu 2015, okutuuka nga 3 Ogwokutaano mu 2021, yawerezaako nga [[:en:Chief_Government_Whip|kalabalaba wa gavumenti avunaanyizibwa ku mpisa mu kakiiko akakola amateeka]], nga mutendera mu kabineeti ya [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name="Shuffle">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2023-10-15 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> nga adira [[:en:Justine_Lumumba_Kasule|Justine Lumumba Kasule]] mu bigere, nga ono yeeyali awereddwa ekifo ky'okubeera [[:en:Secretary_General|omuwandiisi omukulu]] ow'ekibiina ky'eby'obufuzi ekifuga ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu Uganda okuva nga 23 Ogwekumineebiri mu 2014.<ref name="Secretary">http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=69819</ref> Okwongereza ku ekyo, okuva nga 27 Ogwokutaano okutuuka nga 1 Ogwokutaano mu 2015, Nankabirwa yawereza nga [[:en:Fisheries|Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'okuvuba]] mu Kabineeti ya Uganda ng'adira [[:en:Fred_Mukisa|Fred Mukisa]] mu bigere eyali asuliddwa okuva mu kabineeti.<ref name="Cab">https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Okwongereza ku ekyo, yawereza nga [[:en:Microfinance|Minisita Omubeezi ku by'enfuna by'abantu bamufuna mpola]], okuva nga 16 Ogwokubiri mu 2009, okutuuka nga 27 Ogwokutaano mu 2011.<ref>{{Cite web |url=http://www.redpepper.co.ug/nankabirwa-we-used-market-fund-to-implement-nrm-manifesto/ |title=Archive copy |access-date=2021-09-15 |archive-date=2022-10-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221016131442/https://redpepper.co.ug/nankabirwa-we-used-market-fund-to-implement-nrm-manifesto/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Ruth Nankabirwa yazaalibwa nga 28 Ogwekunoogumu mu 1965. Asibuka mu [[:en:Kiboga_District|Disitulikiti y'e Kiboga]] mu [[:en:Central_Region,_Uganda|Masekkati ga Uganda.]] Yasomera ku ''Bamusuuta Primary School'' gyeyatuulira P7. Yasomera ku [[:en:Nabisunsa_Girls'_Secondary_School|Nabisunsa Girls' Secondary School]], gyeyamalira S4 ne S6.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1420655/nabisunsa-girls-school-close</ref> Alina [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu mu buyigirize]] mu [[:en:Fine_Art|kusiiga ebifanannyi,]] ng'eno yagigya ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite ye Makerere]]. Alina ne [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri mu buyigirize]] mu kusoma ku bikwatagana ku butabanguko nga nayo yagigya Makerere.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1267392/nankabirwa-enrolls-masters-course</ref>
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1994 okutuuka mu 1995, yawerezaako nga omukiise mu [[:en:Constituent_Assembly|kakiiko akafunaanyizibwa ku by'asemateeka w'eggwanga]]. Mu 1996, Ruth Nankabirwa yalondebwa okuwereza nga omubaka wa Paalamenti Omukyala eyali akiikirira Disitulikiti ye Kiboga. Yali mu kifo kino okuva mu 1996, okutuuka mu 2001, Yawerezaako nga Minisita Omubeezi ow'ekitundu kya [[:en:Luwero_Triangle|Luweero Triangle]] mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ofiisi ya Saabaminisita]]. Wakati wa 2001 ne 2009, yawereza nga [[:en:Uganda_People's_Defense_Force|Minisita Omubeezi Ow'ebyokwerinda]], ekifo kyeyalimu okutuusa bweyatekebwa ku ky'okubeera Minisita Omubeezi avunaanyizibwa kunsonga z'abantu baufuna mpola.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1176035/36-updf-officers-graduate</ref><ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174460/updf-officers-graduate</ref> Mu kyuka kyuka ezaakolebwa mu Kabineeti nga 27 Ogwokutaano mu 201, yagenda mu Minisitule evunaanyizibwa ku By'obuvubi, nga ye Minisita Omubeezi,<ref name="Cab" /> ekifo kyeyalimu okutuuka weyafulibwa kalabalaba wa gavumenti avunaanyizibwa ku by'empisa mu kakiiko akakola amateeka.<ref>http://mobile.monitor.co.ug/News/NRM-seeks-expand-Cabinet-ministers-/2466686-3246752-format-xhtml-k92q0lz/index.html</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kiboga_District|Disitulikiti ye Kiboga]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala olujuvu olwa ba Minisita abali mu Kabineeti okuva mu Gwokutaano mu 2011]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
kpsr2ilmf0k1lx211icsmhemlmfcueh
Mary Begumisa
0
7958
61349
48203
2026-07-11T16:44:39Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61349
wikitext
text/x-wiki
'''Mary Begumisa''' (yazaalibwa 1976) munnabyabufuzi mu Uganda era omukyala omubaka wa paalamenti. Ofiisi gye yatuukako oluvannyuma lw’okulondebwa ng’omukyala akiikirira disitulikiti y’e [[:en:Sembabule|Sembabule]] mu kulonda kwa Uganda okwa 2021 mu Gwoluberyeberye.<ref>{{Cite web |url=https://entebbepost.com/mary-begumisa-daring-hanifa-kawooya-to-serve-sembabule/ |title=Archive copy |access-date=2021-08-17 |archive-date=2021-08-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210817181053/https://entebbepost.com/mary-begumisa-daring-hanifa-kawooya-to-serve-sembabule/ |url-status=dead }}</ref>
Mmemba w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] .<ref>https://www.independent.co.ug/parliament-23-ministers-3-nrm-bigwigs-kicked-out/</ref>
== Okusoma ==
Mary yamaliriza emisomo gye [[:en:Primary_school|egya pulayimale]] (PLE) mu Lwebitakuli primary school, n’amaliriza [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (UCE) mu by’enjigiriza ebya wansi mu Bukulula secondary school e [[:en:Masaka|Masaka]].<ref>{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/mary-begumisa-is-nrm-sembabule-woman-parliamentary-flag-bearer/ |title=Archive copy |access-date=2021-08-17 |archive-date=2021-08-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210817181047/https://pearltimes.co.ug/mary-begumisa-is-nrm-sembabule-woman-parliamentary-flag-bearer/ |url-status=dead }}</ref> essomero oluvannyuma gye yamalira eddaala lye erya siniya [[:en:Advanced|ey'okuntikko]] eryamanyibwa nga [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certification of Education]] (UACE).Begumisa yatikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] n'afuna diguli ya bachelor's mu Social Sciences .<ref>{{Cite web |url=https://entebbepost.com/mary-begumisa-daring-hanifa-kawooya-to-serve-sembabule/ |title=Archive copy |access-date=2021-08-17 |archive-date=2021-08-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210817181053/https://entebbepost.com/mary-begumisa-daring-hanifa-kawooya-to-serve-sembabule/ |url-status=dead }}</ref>
== Omulimu ==
Omulimu gwa Mary gwatandika okutambula mu 2000, oluvannyuma lw’okulondebwa nga sub county chief mu disitulikiti y’e [[:en:Rakai|Rakai]] . Oluvannyuma lw'okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] mu 2003, yalekulira n'asalawo okwenyigira mu bizinensi y'okulambula n'okutambula ne bba Wilbur Begumisa era oluvannyuma ne batandikawo ekibiina kya Gorilla Trek Africa Adventure Safaris <ref>{{Cite web |date=17 January 2021 |title=PARLIAMENT: 24 ministers, 3 NRM bigwigs kicked out |url=https://www.independent.co.ug/parliament-23-ministers-3-nrm-bigwigs-kicked-out/ |access-date=13 March 2021 |website=www.independent.co.ug}}</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/why-nup-candidate-pulled-out-of-sembabule-district-woman-mp-race-2729968</ref><ref>https://www.rwandagorilla.com/about-us/staff.html</ref>
== Laba ne ==
* Omubaka wa Paalamenti.
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] .
* [[:en:Sembabule_District|Disitulikiti y’e Sembabule]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza ekya National Resistance Movement]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
== Ebijulizidwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda.]
* [https://twitter.com/begumisamary?lang=en Mary Begumisa ku mukutu gwa Twitter]
* [https://www.facebook.com/people/Mary-Begumisa/100014114342580?fref=mentions Mary Begumisa ku Facebook]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4ivb8ynalqr38wwvdvpreir988pffey
Harriet Businge
0
7959
61758
60529
2026-07-11T17:39:40Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61758
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Harriet Businge,''' yazaalibwa nga 12 Ogwekumi mu 1980 nga musomesa Omunayuganda omukug mu nabyabufuzi ng'ate munamateeka atuula ku kakiiko akakola amateeka.
== Obulamu bwe ==
Busingye y'akiikirira abantu ba [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]] nga Omubaka Omukyala owa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Yayingira Paalamenti oluvannyua olw'okuwangula akalulu ka 2019 akaali ak'okujuza ekifo ky'Omubaka w'e Hoima Omukyala, ng'eya eyali asinga okumuvuganya yali Asinansi Nyakato eyali agidde mu kibiina kye by'obufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref name=":1">https://www.pmldaily.com/news/politics/2019/09/profiles-who-is-who-in-the-hoima-woman-mp-by-election.html</ref> Y'omu ku bali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National resistance movement]], ekibiina ekiri mu buyinza bwa Uganda, nga kidukanyizibwa [[:en:Yoweri_Museveni|HE Yoweri Kaguta Museveni]], [[:en:Uganda|pulezidenti w'eggwanga lya Uganda]] nga y'akola nga ssentebe wakyo<ref name=":0">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=551</ref> Nga twolekera [[:en:2021_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna okwa 2021]], yawangulwa mu kamyuufu ka NRM akaali ak'okulonderako eyali agenda okukwatira ekibiina kino bendera nga Beatrice Wembabazi yeeyamusinga, era okukakana nga yeesimbyeyo nga talina kibiina mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kalulu ka bonna]].<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/hoima-woman-mp-harriet-businge-loses-nrm-flag-to-rival-</ref>
== Okusoma kwe ==
Busingeyatandika okusoma pulayimale ku Kikangara primary school gyeyatuulira ebigezo bye ebya P7 mu 1992, Oluvannyuma yeeyongerayo ku [[:en:Kyebambe_Girls'_Secondary_School|Kyebambe Girls secondary]] school e [[:en:Kabarole_District|Fort Portal mu Disitulikiti y'e Kabarole]], ng'eno gyeyatuulira [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|ebigezo bye ebya S4]] mu 1996. Oluvannyuma yeegata kutendekero ly'abasomesa erya National teachers college e [[:en:Masindi_District|Masindi]] ng'eno gye yatikirwa ne Dipulooma mu eya bulijo mu b'okusomesa mu 2001, nga oluvannyuma mu bulamu, yeegata ku [[:en:Nkumba_University|Yunivasite y'e Nkumba]], gyeyatikirwa ne [[:en:Bachelor_of_Education|Didguli mu Byobusomesa]] mu 2007.<ref name=":0" />
== Obumannyirivu b'awalina mu mirimu ==
Harriet yatandika emirimu gye nga eyali akulira esomero lya Good Samaritan nursery and primary school mu 1995, nga okuva mu 2005 okutuuka kati, y'akulira kampuni ya Multi constra engineering works limited, okuva mu 2007 okutuuka mu 2009,yakolako nga [[:en:Education_minister|minisita w'eby'enjigiriza]], abavubuka n'ebyemizannyo mu [[:en:Bunyoro|Bw'omukama bwa Bunyoro Kirata]] mu bitundu bya [[:en:Western_Region,_Uganda|Uganda ebya Bugwanjuba]], y'akulira enteekateeka y'eby'ensiimbi ey'eby'enjigiriza bya Kabalega, ekifo kyabaddemu okuva mu 2009. Yali ayamba ku by'obulamu, n'okukubiriza abantu mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti ye Hoima]] okuva mu 2011, okuva mu Gwokutaano, okutuuka mu Gwomwenda mu 2018. Yali akola mu gavumenti z'ebitundu ng'avunaanyizibwa ku by'enkulakulana (RDC), owa [[:en:Sembabule_District|Disitulikiti ye Sembabule]], nga abadde Omubaka wa Paalamenti okuva mu Gwomwenda 2019, okutuusa kati.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/why-nrm-won-hoima-woman-mp-seat-1850444</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/2019/09/final-results-nrm-candidates-sweep-hoima-kaboong-by-elections.html</ref><ref name=":1" />
== Obutabanguko ==
Mu kalulu k'ekibiina kya National Resistance Movement ak'okulondawo agenda okukiikirira ekibiina kino mu Disitulikiti ye Hoima, Businge baali bamulumiriza okubeera nga yalumba eyali asinga okumuvuganya ku ky'Omubaka wa Paalamenti Beatrice Wembabazi. Abaali banoonyeza Businge akalulu baalumba Wembabazi ku kifo kya Runga landing site nga mu kakuubagano akaaliwo, yafuna ebinuubule eby'amaanyi nadala ku mutwe n'agenda n'atwalibwa nga tamannyi nabigenda mu maaso kunsi.Kino kyawaliriza ssentebe w'akakiiko k'eby'okulonda mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) Dr. Tanga Odoi okuyimiriza okulonda kuno mubunambiro.<ref>https://www.independent.co.ug/nrm-halts-hoima-woman-mp-primaries-as-aspirant-battles-for-life/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://eizooba.co.ug/tag/harriet-businge/ |access-date=2021-08-17 |archive-date=2021-08-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210817200103/https://eizooba.co.ug/tag/harriet-businge/ |url-status=dead }}</ref>
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneenti ya Paalamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
fbsnpf1kqhoqm7i299gyt3udwsbgcdg
Denis Obua
0
7960
60960
55261
2026-07-11T15:55:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60960
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Denis Hamson Obua''' (yazaalibwa nga 6 Ogwokubiri 1980), [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era Munnabyabufuzi, ye [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisita omubeezi ow'ebyemizannyo]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] ng'abadde mu kifo kino okuva nga, 14 Ogwekkumineebiri, 2019.<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html</ref> Era ye ow'essaza lya Ajuri County, mu [[Alebtong (disitulikit)|Disitulikiti y'e Alebtong]], mu Paalamenti ey'e 11 (2021- 2025).<ref name="2R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=11 |access-date=2021-08-17 |archive-date=2021-04-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429154159/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=11 |url-status=dead }}</ref>
== Obuvo bwe n'eby'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Alebtong nga 6 Gwokubiri 1980. Yasomera mu ssomero lya ''Inomo Primary School'', nga tanneegatta ku [[:en:Lango_College|Lango College]], mu Munisipaali y'e Lira, gye yatuulira S4 ne S6 n'afunayo satifikeeti okuli eya[[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (S4) mu 1997 n'eya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] (S6) mu 1999.<ref name="2R">{{Cite web}}</ref>
Alina [[:en:Diploma|Dipulooma mu mateeka]] eya era alina ne [[:en:Administrative_law|satifikeeti mu byamateeka eby'obukulembeze]] eya [[:en:Administrative_law|Certificate in Administrative Law,]] nga zombi yazisomera mu ttendekero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]], mu Kampala, ekibuga kya Uganda ekikulu. Alina Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Social_Work|Bachelor of Arts in Social Work and Social Administration]] gye yasomera mu [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]], e Mukono. Diguli ye eyookubiri eya [[:en:Master_of_Public_Administration|Master of Public Administration]] yagisomera era n'emutikkirwa mu ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute mu 2016.]]<ref name="2R">{{Cite web}}</ref>
== Emirimu gye ==
Okuva mu 2000 okutuuka mu 2003, Denis yaweebwa omulimu gw'obwakalaani wa zi kontulakiti mu kkampuni ya[[:en:British_American_Tobacco|British American Tobacco.]] Mu myaka ebiri egyaddirira yaweereza ng'ow'amateeka mu kkampuni ya Atim and Company Advocates. Oluvannyuma yapangisibwa nga akulira ebyamateeka mu ofiisi y'Omumyuka wa Pulezidenti wa Uganda, n'aweereza mukifo ekyo okuva mu 2005 okutuusa mu 2006.<ref name="2R">{{Cite web}}</ref>
Mu 2006, yalondebwa mu Paalamenti ya Uganda ey'omunaana (2006 - 2011), okukiikirira essaza lya Ajuri County, mu Disitulikiti y'e Alebtong. Abadde alondebwa emirundi egy'omuddiringanwa mu kifo ekyo omuli ekisanja kya 2011 - 2016, 2016 - 2021, era kati y'ali mu kifo ekyo.<ref name="2R">{{Cite web}}</ref>
Mu nkyukakyuka ezaakolebwa nga 14 Ogwekkumineebiri 2019, Denis Obua yalondebwa okubeera Minisita. Yadda mu bigere bya [[Charles Bakkabulindi]], eyasuulibwa okuva mu Kabineeti. Oluvannyuma lw'okukakasibwa Paalamenti, n'alayizibwa nga Minisita omubeezi ow'ebyemizannyo nga,13 Ogwoluberyeberye 2020.<ref name="3R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1513304/ministers-office</ref>
== Famire ye ==
Denis Hamson Obua mufumbo.<ref name="2R">{{Cite web}}</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]]
== Ebijulizo ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20061218230908/http://www.education.go.ug/ Website of the Uganda Ministry of Education and Sports]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
jgaeeurme1ct0ykjsd16f3shfg68n6k
Justine Lumumba Kasule
0
7962
61493
48209
2026-07-11T17:05:38Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61493
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=Justine Lumumba Kasule|occupation=Teacher, politician|title=[[Secretary General]]<br/>[[National Resistance Movement]]|networth=|known_for=[[Politics]]|citizenship=Uganda|nationality=Ugandan|years_active=1995–present|alma_mater=[[Makerere University]]<br/>{{small|([[Bachelor of Arts|BA with Diploma in Education]])}}|image=|death_place=|death_date=|birth_place=[[Uganda]]|birth_date={{Birth date and age|1972|11|22|df=yes}}|caption=|image_size=|spouse=}}
[[File:Kasule, Justine Lumumba.jpg|thumb|Kasule Justine Lumumba]]
'''Justine Lumumba Kasule''' Munnayuganda [[Okusomesa ekibalangulo mu Luganda .Miramwa ki omusomesa gye yetaaga?|Omusomesa]] ate nga [[:en:Politician|Munnabyabufuzi]]. Ye [[:en:Secretary_General|Ssabawandiisi]] w'ekibiina kya National Resistance Movement, ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 23, Ogwekkuminebiri 2014, ng'adda mu bigere bya [[Amama Mbabazi]]<ref>https://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=69819</ref>. Nga oggyeeko ekyo, yakolako nga [[:en:Chief_Government_Whip|Omukubiriza wa gavumenti]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]] okuva mu gwokutaano 2011 okutuuka mu Gwekkuminebiri 2014. Justine Lumumba Kasule yaweerezaako nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Mmemba mu Paalamenti]] [[:en:Bugiri_District|akiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Bugiri]] okuva mu 2001, okutuuka lwe yalekulira mu Gwekkuminebiri 2014<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/news-headlines/35653--the-new-faces-of-nrm |access-date=2021-08-19 |archive-date=2023-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231015014501/https://www.observer.ug/news-headlines/35653--the-new-faces-of-nrm |url-status=dead }}</ref>
== Obuyigirize bwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]] nga 22 Ogwekkuminogumu 1972. Yasomera St. Anthony Senior Secondary school mu [[:en:Nkokonjeru|Nkokonjeru]] mu misomo gye egya O-level. Oluvanyuma y'akyusa n'adda ku St. Joseph's Secondary School e [[:en:Naggalama|Naggalama]] gye yamalira emisomo gye egya A-level. Mu 1993, yafuna ekifo mu Yunivasite y'e Makerere gye yatikkirwa Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] ne [[:en:Education|Dipuloma mu byenjigiriza]], mu 1996<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/news-headlines/35653--the-new-faces-of-nrm |access-date=2021-08-19 |archive-date=2023-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231015014501/https://www.observer.ug/news-headlines/35653--the-new-faces-of-nrm |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/profile/23998-justine-kasule-lumumba-the-yellow-girl-from-bugiri |access-date=2021-08-19 |archive-date=2023-02-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230210133333/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/profile/23998-justine-kasule-lumumba-the-yellow-girl-from-bugiri |url-status=dead }}</ref>.
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1996 okutuuka mu 1997 yakolako nga [[:en:Teacher|omusomesa]]. Okuva mu 1997 okutuuka mu 1998, yali akola nga kaliisoliiso w'amasomero mu Disitulikiti gy'azaalibwa. Okuva mu 1998 okutuuka mu 2001, yakola nga Ofiisa omukulu mu Minisitule y'ebyanjigiriza. Mu 2001, yalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]] ku ttiketi ya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], okuweereza ng'omubaka akiikirira abakyala b'omu Disitulikiti y'e Bugiri. Yaddamu n'alondebwa okuva mu 2001 okutuuka mu 2014, lweyalekulira okufuuka Ssaabawandiisi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/news-headlines/35653--the-new-faces-of-nrm |access-date=2021-08-19 |archive-date=2023-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231015014501/https://www.observer.ug/news-headlines/35653--the-new-faces-of-nrm |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.redpepper.co.ug/2014/12/justine-lumumba-appointed-nrm-secretary-general/ |access-date=2021-08-19 |archive-date=2021-09-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210923212928/https://redpepper.co.ug/2014/12/justine-lumumba-appointed-nrm-secretary-general/ |url-status=dead }}</ref>, yalondebwa nga Omukubiriza wa Gavumenti mu Gwokutaano 2011 ng'adda mu bigere bya [[:en:John_Nasasira|John Nasasira.]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/profile/23998-justine-kasule-lumumba-the-yellow-girl-from-bugiri |access-date=2021-08-19 |archive-date=2023-02-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230210133333/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/profile/23998-justine-kasule-lumumba-the-yellow-girl-from-bugiri |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078/</ref>
== Ebirala by'oyinza okufaako ==
Mukyala mufumbo era nga muzadde wa Balenzi babiri. Mukyala mukatoliki.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/profile/23998-justine-kasule-lumumba-the-yellow-girl-from-bugiri |access-date=2021-08-19 |archive-date=2023-02-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230210133333/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/profile/23998-justine-kasule-lumumba-the-yellow-girl-from-bugiri |url-status=dead }}</ref>
== Laba na bino ==
* Kabinenti ya Uganda
* Paalamenti ya Uganda
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujjuvu olwa ba Minisita ba Kabinenti ya Yuganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
gld0loga4pbrjfiub9clmddx1159qfv
Henry Oryem Okello
0
7964
61409
56946
2026-07-11T16:45:47Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61409
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{{Infobox person|name=Henry Oryem Okello|image=|image_size=|caption=|birth_date={{Birth date and age|1960|1|21|df=yes}}|birth_place=[[Uganda]]|death_date=|death_place=|alma_mater='''[[University of Buckingham]]'''<br/>{{small|([[Bachelor of Laws]])}}<br/>'''[[University of Southampton]]'''<br/>{{small|([[Master of Laws]])}}<br/>'''[[General Council of the Bar]]'''<br/>{{small|([[Barrister-at-Law]])}}|occupation=[[Lawyer]] & [[Politician]]|years_active=1988 — present|nationality=Ugandan|citizenship=Uganda|known_for=[[Politics]]|networth=|title=[[Foreign minister|State Minister for Foreign Affairs (International Affairs)]]}}
'''Henry Oryem Okello''' [[:en:Lawyer|munnamateeka]], [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Ye [[:en:Foreign_minister|Minisita omubeezi ow'ensonga z'ebweru]]. Yalondebwa mu kifo ekyo mu 2004. Mu kulondebwa kwa Kabinenti empya mu Gwomukaaga nga 1, 2006,<ref>https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> n'e nga 16, Ogwokubiri 2009,<ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref> era ne mu kulonda kwa nga 27 Ogwokutaano 2011,<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> yasigaza ekifo kye. Aweerezzaako nga [[:en:Sports|Minisita omubeezi ow'ebyemizannyo]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2005. Era aweerezza nga [[Omubaka mu Paalamenti]] "ow'Essaza ly'e Chua", mu[[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]], okutuuka mu 2021.<ref name="Chua">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=233&const=Chua++County&dist_id=40&distname=Kitgum |access-date=2021-08-21 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304002907/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=233&const=Chua++County&dist_id=40&distname=Kitgum |url-status=dead }}</ref>
== Obuvo n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu Ssaza ly'e Chua mu [[:en:Kitgum_District|disitulikiti y'e Kitgum]] nga 21, Ogwoluberyeberye 1960. Kitaawe ye mugenzi [[:en:Tito_Okello|General Tito Lutwa Okello]] (1914–1996), eyaweerezaako nga [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] wakati w'Ogwomusanvu 1985 n'Ogwoluberyeberye 1986.<ref>https://web.archive.org/web/20150216223129/http://www.newvision.co.ug/news/628581-tito-okello--the-president-who-was-kept-on-his-toes.html</ref>
Oryem Okello alina Diguli mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] nga talina lupapula lw'agudde, okuva mu [[:en:University_of_Buckingham|Yunivasite y'e Buckingham]] mu [[:en:United_Kingdom|Bwakabaka bwa Bungereza]], gye yafuna mu 1985. Era alina [[:en:Master_of_Laws|Diguli eyookubiri]] mu mateeka eya [[:en:Master_of_Laws|Master of Laws]], okuva mu [[:en:University_of_Southampton|Yunivasite y'e Southampton]], era nayo mu UK, gye yafuna mu 1989. Yali [[:en:Barrister-at-Law|munnamateeka eyali awoza emisango mu kkooti ekkulu]] mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]], nga tannalekulira kuyingira mu by'obufuzi bya Uganda mu 2001.<ref name="Chua"/>
== Emirimu gye ==
Yaweerezako nga munnamateeka wakati wa 1988 ne 2000, mu Bwakabaka bwa Bungereza. Mu 2001, yalondebwa okukiikirirza essaza lya Chwa, disitulikiti y'e Kitgum, mu Paalamenti ya Uganda, naga yaweereza mu kifo ekyo okutuuka mu 2006. Yalondebwa ku bwa Minisita omubeezi ow'ebyenjigiriza n'e mizannyo, avunanyizibwa ku byemizannyo, era nga bwa kwasaganya obuvunanyizibwa mu Paalamenti, okutuuka mu 2005. Mu 2005 yalondebwa ku kifo ky'obwa Minisita. Wakati wa 2001 ne 2005, yaweereza nga omumyuka wa Pulezidenti, ku kakiiko akasukkulumu ak'ebyemizannyo mu mawanga agoogerwamu [[:en:English-speaking_world|olungereza]] mu Afirika.
Teyeesimbawo ku kifo ky'omu Paalamenti mu kulonda kwa 2006 naye, yasigala mu Paalamenti olw'okubeera Minisita naye nga talina kitundu ky'akiikirira. Wakati wa 2006 ne 2008, Yaweereza nga mmemba ku lukiiko lwa [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti olugaba obuyinza]] olwakulemberamu mu [[:en:Juba_peace_talks|nteeseganya ez'eddembe]] wakati wa Gavumenti ya Uganda n'abakiikirira abayeekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]]. Emirundi mingi, yali omumyuka w'omukulembeze w'ekibiina kya Uganda ekigabanya obuyinza, ekyali kikulemberwa Ambasada [[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]], mu kaseera ako eyali Minisita wa Uganda ow'ensonga z'omunda.
Mu kulonda kwa okwa 2011, Okello Oryem yammega eyali omubaka wa Paalamenti "ow'e ssaza ly'e Chua", Okello Oryemuo, ow'ekibiina kye byobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] , okweza ekifo kye mu Paalamenti. Mu kiseera kino ye [[:en:Incumbent|mubaka aliko]] owa Disitulikiti y'e Kitgum.
== Ebimukwatako ==
Henry Oryem Okello mufumbo. Agoberera nnyo ensonga ezigenda mu maaso mu nsi yonna, [[:en:Military_affairs|ensonga z'amagye]] n'[[:en:Sports|ebyemizannyo]].
== Laba na bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]]
* [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]]
* [[:en:List_of_University_of_Birmingham_people|Olukalala lw'abantu olwa Birmingham]]
== Ebijulizo ==
{{Reflist}}
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Full of List of Ugandan Cabinet Ministers May 2011]
* [http://www.parliament.go.ug Website of the Parliament of Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20100129013209/http://www.kitgum.go.ug/ Kitgum District Homepage]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
gy3zh9raxnrjhl1m4c8upeirn54jct7
Betty Amongi
0
7965
61782
54066
2026-07-11T17:39:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61782
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Betty Amongi Akena''', oba Betty Amongi Ongom, naye nga batera ku muyita '''Betty Amongi''',munabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda]]. Ye Minisita [[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|w'ekikula Ky'abantu, emirimu wamu n'ekulakulana y'ebintu]]<ref>https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/</ref> mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]], okuva nga 9 Ogwomukaaga mu 2021. Mukusooka yali awereza nga Kabineeti Minisita w'e [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|kibuga ekikulu ekya Kampala]]<ref name="AppR">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html</ref> ng'ate tanaba kugenda eyo, okuva nga 6 Ogwomukaaga mu 2016 okutuuka 14 Ogwekumineebiri mu 2019,yali awereza nga [[:en:Ministry_of_Lands,_Housing_and_Urban_Development_(Uganda)|Minisita avunaanyzibwa ku By'ettaka amayumba n'enkulakulana y'ebibuga]] mu kabineeti ya Uganda.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Ye mubaka wa Paalamenti [[:en:Incumbent|eyaliko wabula nebaddamu okumulonda]] okukiikirira [[:en:Oyam_District|Konsitituweensi ya Oyam eya Bukiika Kkono]] mu Paalamenti eye kumineemu okuva mu [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|2021 okutuuka mu 2026]].
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Betty Amongi yazaalibwa mu [[:en:Oyam_District|Disitulikiti ya Oyam]], mu [[:en:Lango_sub-region|bitundu bya Lango]], mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiika Ddyo]] bwa Uganda, nga 15 Ogwekuminoogumu mu 1975.<ref name="Profile">https://web.archive.org/web/20180321103317/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=427</ref> Mu 1996, yagenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite ye Makerere]], gyeyatikirwa ne [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu by'enjigiriza]] mu by'obufuzi n'okudukanya embeera z'abantu. Oluvannyumamu 2009, yatikirwa ne [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri]] mu by'enjigiriza mu [[:en:International_relations|bikwata kunsonga z'ensi yonna]] wamu [[:en:Diplomacy|n'eby'emisomo gy'ekikungu]].<ref name="Profile" />
== Emirimu gye ==
Betty Amongi baasooka okumulonda okugenda mu Paalamenti mu 2001 nga omukyala omubaka owa Disitulikiti ya Oyam, nga baddamu okumulonda mu 2006 nga tebanamulonda nga omukyala omubaka wa Paalamenti owa Oyam Ey'oubukiika kkono okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/uganda-s-28-longest-serving-mps-in-eleventh-parliament--3262486</ref> My mungeri y'eby'ewunyo oluvannyuma lw'akalulu kw'obwa Pulezidenti n'ababaka ba Paalamenti nga 20 Ogwokubiri mu 2016, [[:en:Yoweri_Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] ow'ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], kyamuwa ogw'okubeera nga ye Minisita avunaanyizibwa ku By'ettaka, Amayumba wamu n'enkulakulana z'ebitundu by'emubibuga nga wadde yali alina akakwate ku kibiina ekivuganya gavumenti ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]].<ref>http://allafrica.com/stories/201606080891.html</ref>
Mu kukola enkyuka kyuka mu kabineeti nga 14 Ogwekumineebiri mu 2019, yaweebwa eky'okubeera kabineeti minisita w'ekibuga ekikuliu ekya [[:en:Kampala|Kampala]] n'akyusa ebifo ne [[:en:Beti_Kamya-Turwomwe|Beti Kamya -Turwomwe]] eyafulibwa ow'Eby'ettaka, Amayumba wamu N'enkulakulana y'ebitundu by'omubibuga.<ref name="AppR" />
Mu Gwomukaaga mu 2021, Amongi yaweebwa eky'okubeeeta Minisita [[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|avunaanyizibwa ku Kikula ky'abantu, emirimu wamu n'enkulakulana z'ebintu]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti]] eyali empya.
== Ebimukwatako ==
Nga 6 Ogwokuna mu 2013, Betty Amongi yafumbirwa Jimmy Akena, omubaka wa Paalamenti eyali akiikirira [[:en:Lira,_Uganda|munisipaali y'e Lira,]] ng'era ye pulezidenti w'ekibiina ekivuganya gavuenti ekya Uganda People's Congress. Jimmy Akena nga mutabani wa [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]], eyaliko Saabaminista wa Uganda emirundi ebbiri wamu n'okubeera Pulezidenti wa Uganda. Embaga eno eyali ey'obuwangwa yaliwo mu gombolola lya [[:en:Minakulu|Minakulu,]] mu Disitulikiti ya Oyam ng'era yaliko ababaka ba Paalamenti 32. Pulezidenti Yoweri Museveni, nga mukwano w'abaagalana bano bombi, naye yaliyo ku mbaga eno.<ref>https://web.archive.org/web/20180316023043/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1316931/mp-jimmy-akena-missing-rib-amongi</ref>
== Laba ne bino ==
* Kabineeti ya Uganda
* Paalamenti ya Uganda
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti egya Paalamenti ya Uganda]
* [http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1436649/betty-amongi-obote-maruzi-country-deserves Betty Amongi, Obote’s Maruzi Country Deserves Much Better] Yaterekebwa nga 7 Ogwokusatu mu 2019 ku kyuma kya Wayback
* [http://www.foiredjibouti.com/index.php/fr/participants-3/participant/bio-amongi Ebitono ebimukwatako]
* [https://web.archive.org/web/20210513151135/https://www.statehouse.go.ug/people/hon-betty-amongi Ebimukwatako mubumpi mpi]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4op5m48puuh84lu065wubncfzbatx82
Jessica Alupo
0
7967
61506
48212
2026-07-11T17:06:36Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61506
wikitext
text/x-wiki
[[File:Alupo Jessica Rose Epel.jpg|thumb]]
'''Jessica Rose Epel Alupo''', amanyiddwa nga '''Jessica Alupo''', ye [[:en:Vice_president_of_Uganda|mumyuka wa Pulezidenti wa Uganda]] owoomwenda, eyalondebwa mu kifo kino okuva mu 2021. Munnayuganda, munnabyabufuzi, omusomesa era munnamaggye eyawummula. Yaweerezaako nga Minisita w'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]], wakati wa 2011 ne 2016. Era ye mubaka omukyala akiikirira [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]] mu Palamenti ya Uganda.<ref name="ProfR">{{cite web|date=14 June 2021|url=https://nilepost.co.ug/2021/06/14/parliament-approves-jessica-alupo-as-vice-president-of-uganda/|title=Parliament approves Jessica Alupo as Vice President of Uganda|work=Nile Post Uganda|access-date=16 June 2021|author=Samuel Muhimba|location=Kampala}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
[[File:Jessica Alupo.jpg|left|thumb]]
Yazaalibwa mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti ya Katakwi]] nga 23 Ogwokutaano,1974. Yasomera ku Apuuton Katakwi Primary School. Oluvannyuma n'agenda ku Kangole Girls School gye yamalira S4. S6 yagituulira ku [[:en:Ngora_High_School|Ngora High School]].
Alupo yakolako ogw'okutunda ebyokulya ku dduuka ly'essomero nga tanaba kugenda [[:en:Officer_Cadet|okusoma koosi y'okutendekebwa byakubeera muserikale]] ku ttendekero lya [[:en:Uganda_Junior_Staff_College|Uganda Junior Staff College]] e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja.]] Alina Diguli ta Bachelor of Arts in political science and linguistics, gye yafuna mu 1997 okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite ye Makerere]]. Diguli ye ey'okubiri eyasooka, yali Master of Arts in international relations and diplomacy, nga nayo yagifunira ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] mu 2008. Alina ne Dipuloma mu by'okudukanya n'okulabirira embeera z'abantu gyeyafuna mu 2008 okuva kutendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] (UMI). Diguli ye ey'okubiri mu by'okudukanya n'okulabirira embeera z'abantu yabifuna mu 2009, okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite ye Makerere]].<ref>{{cite web|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=364&const=Woman+Representative&dist_id=22&distname=Katakwi|title=Profile of Alupo Jessica Rose Epel|publisher=[[Parliament of Uganda]]|last=Uganda Parliament|date=2011|accessdate=6 December 2014|archive-date=4 March 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160304061430/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=364&const=Woman+Representative&dist_id=22&distname=Katakwi|url-status=dead}}</ref>
== Emirimu gye ==
Emyaka egiyise, abadde akola emirimu egy'enjawulo okubadde:
* Nga omusomesa ku Katakwi High School mu tawuni ya [[:en:Katakwi|Katakwi,]] mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti ya Katakwi]] esinganibwa mu Buvanjuba bwa Uganda
* Nga eyali alagirira kutendekero lya ''Uganda Urban Warfare Training School e'' Singo, mu [[:en:Nakaseke_District|Disitulikiti ye Nakaseke]], mu [[:en:Central_Region,_Uganda|bitundu bya masekati]] ga [[:en:Uganda|Uganda]]
* Nga mbega w'amagye mu Chieftaincy of Military Intelligence mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu.
Mu 2001, yayingira mu by'obufuzi nga yeesimbyewo ku ky'omubaka omukyala eyali agenda okukiikirira [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti ye Katakwi]]. Yeesimbawo ku tikiti y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Yawangula era nebaddamu okumulonda mu 2006. Mu 2009, yaweebwa eky'okubeera minisita omubeezi ow'ensonga z'abavubuka n'abaana.<ref>{{cite web|title=New Appointees Excited About Jobs|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/30/671826|date=17 February 2009|access-date=6 December 2014|last=Vision Reporters|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080737/http://www.newvision.co.ug/D/8/30/671826|archive-date=11 December 2014}}</ref> Mu 2011, baddamu nebamulonda okukiikirira konsitituweensi ye mu Paalamenti.Munkyuka kyuka ya kabineeti nga 27 Ogwokutaano mu 2011,yakuzibwa n'agenda ku kya minisita w'eby'enjigiriza eby'emizannyo.<ref>{{cite web|last=Mukasa|first=Henry|title=Museveni Names New Cabinet|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|url=http://www.newvision.co.ug/E/8/12/755941|date=28 May 2011|access-date=6 December 2014|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211073635/http://www.newvision.co.ug/E/8/12/755941|archive-date=11 December 2014}}</ref> Yadira [[:en:Namirembe_Bitamazire|Namirembe Bitamazire]] mu bigere, eyali asuliddwa okuva mu kabineeti.
== Obulamu bwe ==
Alupo mukyala mufubo ng'era baawe ye Innocent Tukashaba.<ref>{{cite web|title=Minister Jessica Alupo Introduces Today|date=9 July 2011|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/759774|first=Norman|last=Katende|access-date=6 December 2014|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211080827/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/759774|archive-date=11 December 2014}}</ref> Kigambibwa nti ayagala nnyo eby'okusoma, okukuunga abantu wamu n'okutambula engendo empaavu.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1008465/minister-jessica-alupo-introduces</ref><ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1007803/wedding-album</ref>
== Ebijiliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ebiwandiiko ebya wabweru wa Wikipedia ebijuliziddwa ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Ekibanja kya Palamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20061218230908/http://www.education.go.ug/ Ekibanja kya Minisitule y'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo mu Uganda.]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
raw53gcmxb3qz9bysmjf0il6shxtdpb
Jim Muhwezi
0
7968
61402
54370
2026-07-11T16:45:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61402
wikitext
text/x-wiki
[[File:Muhwezi Jim Katugugu.jpg|thumb|Muhwezi Jim Katugugu]]
Meeja Genero (eyawummula)'''Jim Muhwezi Katugugu''' (yazaalibwa nga 23 Ogwomunaana 1950) Munnayuganda, nga munnamateeka, munnabyabufuzi, era munnamagye eyawummula. Yakola nga Minisita w'ebyokwerinda mu Kabineeti ya Uganda okuva nga 8 Ogwomusanvu, 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/105796</ref><ref>Daily Monitor (8 June 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430616 "Full cabinet list: Jessica Alupo New Vice President"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Retrieved 20 July 2021.</ref>
Okuva mu Gwokusatu 2015 okutuuka mu Gwokutaano 2016, yaweerazaako nga Minista w'ebyamawulire n'okulungamya eggwanga. Yalondebwa mu kifo ekyo mu nkyukakyuka ezaakolebwa nga 1 Ogwokusatu 2015,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-08-23 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> ng'adda mu bigere bya [[Rose Namayanja]], eyaggyibwa mu Kabineeti.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/-regions--shared---Cabinet--positions/-/688334/2640626/-/ma61sqz/-/index.html</ref>
Era ye Mubaka mu Paalamenti akiikirira Essaza ly'e Rujumbura , [[Rukungiri (disitulikit)|Rukungiri Disitulikiti]]. Yafuna ekifo kino mu 2021, oluvannyuma lw'okuva mu kifo kino okumala emyaka etaano, wakati wa 2016 ne 2021.<ref>Parliament of Uganda (2011). [https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament "Profile of Major General Muhwezi Jim Katugugu - Member of Parliament for Rujumbura County, Rukungiri District"]. [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]]. Archived from [http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament the original] on 27 May 2016. Retrieved 5 February 2015.</ref> Mu Gwokutaano 2026, yalondebwa ku bwa Minisita mu Ofiisi ya Pulezidenti ku nsonga z'ebyokwerinda.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 "Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle"]. ''Monitor''. 2026-05-26. Retrieved 2026-06-10.</ref>
== Obuvo n'okusoma ==
Yazaalibwa mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]] nga 23 Ogwomunaana 1950. Jim Muhwezi alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu mateeka]], okuva ku [[:en:Makerere_University|ssettendekero wa Makerere]] , Ssettendekero ya gavumenti esinga obukulu mu Uganda. Era yafuna okutendekebwa okuva ku Senior Military Police and Security Intelligence Training mu [[Tanzania]] n'eyali mu kibiina kya [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]]. Mu Gwomusanvu 2009, [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] mu [[Kampala]] yamuwa [[:en:Legal_practice|Dipuloma okuteekesa amateeka mu nkola]], ekisaanyizo ekyamuwa layisinsi okukwasaganya eby'amateeka mu ggwanga.<ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref>
== Obumanyirivu ==
Mu myaka gya 1970 Jim Muhwezi yakolako ng'omupoliisi mu kitongole kya [[:en:Uganda_Police_Force|Uganda Police Force]]. Y'omu ku beetaba mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo]] lwa (1981–1986) olwaleeta [[National Resistance Movement]] mu buyinza. Oluvannyuma lw'olutalo, yaweerezaako nga mmemba ku National Resistance Council (NRC) okuva mu 1986 okutuuka mu 1996. Mu kiseera kya kimu, yali akola nga ssenkulu wa [[:en:Internal_Security_Organisation|Internal Security Organisation]] (ISO). Ng'akulira ISO, Muhwezi agambibwa okulongoosa ekifaananyi kya Poliisi. Mu kisanja kye eky'emyaka ekkumi ku kitongole, tewaali kwemulugunya kwavaayo ku [[:en:Torture|kutulugunya]] mu kitongole.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Jim_Muhwezi#cite_note-Survivor-7</ref> Wakati wa 1994 ne 1995, yaweereza nga Mmemba mu [[:en:Constituent_Assembly|kakiiko abaabaga Ssemateeka wa Uganda]] owa 1995. Okuva mu 1996 okutuuka mu 1998, Jim Muhwezi yaweerezaako nga minisita w/ebyenjigiriza ebyawansi. Yalondebwa nga minisita w'ebyobulamu mu 2001, n'aweereza mu kifo ekyo okutuuka mu 2006.<ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Jim Muhwezi Katugugu mufumbo ne Susan Muhwezi, muto wa nnaggagga [[:en:Bob_Kabonero|Bob Kabonero]] ne ambasada [[:en:Richard_Kabonero|Richard Kabonero]]. Alina abaana musanvu. agambibwa okwagala [[:en:Reading_(process)|okusoma]] [[:en:Golf|n'okuzannya ggoofu]].
== Emirimu gya Paalamenti ==
Yali Mmemba ku kakiiko ka Paalamenti akakola ku by'okuzimba.
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Uganda_People's_Defense_Force|Uganda People's Defense Force]]
* [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]]
== Emirimu ==
Mu myaka gya 1970, Jim Muhwezi yakolako ng'owamaggye mu [[:en:Uganda_Police_Force|Uganda Police Force]] . Yali omu ku balwanyi mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo]] (okuva1981–1986) olwaleeta [[National Resistance Movement|ekibiina kya National Resistance Movement]] mu buyinza. Oluvannyuma lw’olutalo, yaweerezaako nga mmemba w’olukiiko lwa National Resistance Council (NRC) okuva mu mwaka gwa 1986 okutuuka mu gwa 1996. Mu kiseera kye kimu, yaweerezaako nga Dayirekita Omukulu eyasooka [[:en:Internal_Security_Organisation|ow’ekitongole ky’ebyokwerinda eby’omunda]] (ISO). Ng’akulira ISO, Muhwezi amanyiddwa nnyo olw’okuyonja erinnya n’ekifaananyi ky’ekitongole kya poliisi y’ebyokwerinda. Mu myaka kkumi gy’amaze mu kitongole kino, tewali bigambibwa nti [[:en:Torture|waliwo]]<nowiki/>okutulugunyizibwa mu kitongole kino. <ref name="Survivor">{{Cite web |date=21 September 2005 |title=Jim Muhwezi, The Survivor |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/457043 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150206023534/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/457043 |archive-date=6 February 2015 |access-date=5 February 2015}}</ref> Wakati w'omwaka gwa 1994 nogwa 1995, yaweereza nga mmemba mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwakola owa Uganda mu mwaka gwa1995. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu gwa 1998, Jim Muhwezi yaweereza nga Minisita w’eggwanga avunaanyizibwa ku by’enjigiriza ebya pulayimale. Yalondebwa okuba Minisita w’ebyobulamu mu mwaka gwa 2001, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2006. <ref name="Profile">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2011 |title=Profile of Major General Muhwezi Jim Katugugu - Member of Parliament for Rujumbura County, Rukungiri District |url=http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament |archive-date=27 May 2016 |access-date=5 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6l801xn2v1w4zlnyd3mn3dxmynye390
Allan Ssewanyana
0
7970
61627
59757
2026-07-11T17:27:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61627
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''[[Munnamawulire w'ebyemizannyo|unnamawulire w'ebyemizannyo]], [[avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi]] era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa [[Makindye Eyobugwanjuba]].<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'[[Akakiiko]] k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu [[Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]]. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu [[kabineeti ey'ekisikirize]].<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko [[kansala]] wa [[LCV]] mu [[kitongole ekikulembera ekibuga Kampala]] ki (KCCA) ng'akiikirira [[eggombolola y'e Makindye]], [[omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo]] owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'[[Ennyanda]], mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[Liigi ya Uganda eya ba binnywera]],(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa [[KCCA FC]].<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu [[:en:Nsambya_Hospital|ddwaliro ly'e Nsambya]], nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e [[:en:Kibuye,_Uganda|Kibuye]], nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu [[:en:Catholic|ddiini y'ekikatuliki]] [[:en:Ganda_people|ey'Abaganda]]. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P7]] mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatulira [[:en:GCE_Ordinary_Level|Siniya ey'okuna]] mu 2002 ne [[:en:Mengo_Senior_School|Mengo Senior School]] gyeyamalira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Siniya ey'omukaaga]] mu 2005. Yawerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] gy'eyatikirwa mu 2008 ne diguli mu [[:en:Human_Resource_Management|kudukanya ensonga z'abakozi]]. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku [[:en:Students'_representative_council|kakiiko akakiikirira abayizi]] ku kizimbe kya [[:en:Makerere_University|Ivory Tower]].<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola [[:en:Sports_journalism|ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo]] ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza okufuna [[:en:Bachelor's_degree|diguli]] ye mu 2008, yafuna omulimu [[:en:Sports_commentator#Sports_presenter.2Fstudio_host|ng'omuwereza w'eby'emizannyo]] ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita [[:en:Daily_Monitor|Ennyanda]] olufulua buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|w'ekibiina ekidukanya omupiira mu Uganda]] (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[:en:Lawrence_Mulindwa|Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu [[:en:Democracy|by'obufuzi eby'okulonda]] ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|DP,]] ekyamufuula [[:en:Councillor|kansala]] wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LCV]] mu [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala]] (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya [[:en:Makindye_Division|Makindye Ey'obugwanjuba]] okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuwereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]] ey'e [[:en:Uganda|Kula lya Afrika]].
Mu Paalamenti ey'ekumi, Ssewanyana awereza ku [[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] k'Eby'enjigiriza n'Eby'emizannyo ku nsonga z'omwenkano nkano.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu kubannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa [[:en:National_League_(Uganda)|liigi y'eggwanga]] mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twatekawo eky'enjawulo"<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>
Allan Ssewanyana yakwatibwa olw'okuwagira obwegugungo<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref>
"Ssewanyana yakwatibwa olw'obwegugungo obwali buva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20170721225811/http://nbs.ug/category/sports/lunchtime_sports/ Link to NBS' Lunchtime Sports]
* [https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/ On unbecoming behavior to achieve political gains]
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
pjum1xal8kvpylja3u6ecvdwsqx1ke0
61902
61627
2026-07-11T18:13:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61902
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Allan Aloysius Ssewanyana''' yazaalibwa nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986, ng'asinga kumanyibwa "ng''''Omusajja wa Bwino", [[Munnamawulire w'ebyemizannyo|m]]'''[[Munnamawulire w'ebyemizannyo|unnamawulire w'ebyemizannyo]], [[avunaanyizibwa ku by'esonga z'abakozi]] era munnabyabufuzi Munnayuganda .Yali mubaka wa Paalamenti owa [[Makindye Eyobugwanjuba]].<ref>"SSEWANYANA ALLAN". Parliament of Uganda</ref> era omukiise owa [[National Unity Platform]], ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya gavumenti ekisinga obunene mu Uganda.<ref>"Who will step into Kyanjo's large shoes in Makindye West?". Daily Monitor. 2 February 2021.</ref> Mmemba w'[[Akakiiko]] k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo ne ku kakiiko akalwanirira obw'enkanya mu [[Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]]. Era ye Minisita w'ebyemizannyo mu [[kabineeti ey'ekisikirize]].<ref>"Gov't not bothered, Chinese petty traders murdering our economy – MP Ssewanyana". New Vision. 12 May 2017.</ref><ref>"Allan Ssewanyana Dreams of Leading Fufa and Uganda". The Observer.</ref>
Ssewanyana yaliko [[kansala]] wa [[LCV]] mu [[kitongole ekikulembera ekibuga Kampala]] ki (KCCA) ng'akiikirira [[eggombolola y'e Makindye]], [[omusunsuzi w'amawulire g'eby'emizannyo]] owa Nile Broadcasting Services (NBS) Ttivi ne Leediyo ya Top 89.6 FM; omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'[[Ennyanda]], mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[Liigi ya Uganda eya ba binnywera]],(Uganda Super League), ng'era yaliko omumyuka wa ssentebe w'olukiiko olufuzi owa [[KCCA FC]].<ref>"Allan Ssewanyana resigns from his position at KCCA". bigeye.ug. 4 January 2021.</ref><ref>"Men only cheat when their women change". bigeye.ug. 3 March 2015.</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssewanyana yazaalibwa mu [[:en:Nsambya_Hospital|ddwaliro ly'e Nsambya]], nga bazadde be ye Aloysius ne Sarah Ssendawula ab'e [[:en:Kibuye,_Uganda|Kibuye]], nga 26 Ogwekuminoogumu mu 1986 mu famire ekiririza mu [[:en:Catholic|ddiini y'ekikatuliki]] [[:en:Ganda_people|ey'Abaganda]]. Ye mwana ow'okusatu mu baana omusanvu beyazalibwa n'abo era alina bannyina bana ne baganda be babiri.
Pulayimale yagisomera mu kibuga ky'e Kampala ku Nakivubo Blue Primary School gyeyali ng'akulira eby'emizannyo, era nga [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P7]] mu 1998.
Oluvannyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School gyeyatulira [[:en:GCE_Ordinary_Level|Siniya ey'okuna]] mu 2002 ne [[:en:Mengo_Senior_School|Mengo Senior School]] gyeyamalira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Siniya ey'omukaaga]] mu 2005. Yawerezaako nga Minisita w'eby'emizannyo ku St. Mathias Kalemba Senior Secondary School n'omukulembezze akulira abayizi ku Mengo Senior School.
Ssewanyana yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] gy'eyatikirwa mu 2008 ne diguli mu [[:en:Human_Resource_Management|kudukanya ensonga z'abakozi]]. Yali akulira abayizi era omu ku baali ku [[:en:Students'_representative_council|kakiiko akakiikirira abayizi]] ku kizimbe kya [[:en:Makerere_University|Ivory Tower]].<ref name="AAL3">http://bigeye.ug/allan-ssewanyana-resigns-position-kcca/</ref>
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Ng'afunye ebaluwa ye eya S6, Ssewanyana yafuna omulimu gw'okukola [[:en:Sports_journalism|ng'omusunsuzi w'eby'emizannyo]] ku Top Radio 89.6 FM mu 2005. Ng'amaliriza okufuna [[:en:Bachelor's_degree|diguli]] ye mu 2008, yafuna omulimu [[:en:Sports_commentator#Sports_presenter.2Fstudio_host|ng'omuwereza w'eby'emizannyo]] ku ttivi ya NBS, ng'ayanjula n'okuwereza pulogulaamu y'eby'emizannyo ku NBA buli lunaku ku malya g'eky'emisana. Mu 2014, era oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w'omuko gw'ebyemizannyo mu lupapula lw'eby'emizannyo lw'ebayita [[:en:Daily_Monitor|Ennyanda]] olufulua buli wiiki.<ref name="AAS5">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1322842/kcca-councilor-remanded-defamation</ref>
Mu 2013, Ssewanyana yeesimbawo ku ky'omukulembezze [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|w'ekibiina ekidukanya omupiira mu Uganda]] (FUFA) ng'ayagala okudda mu bigere by'eyali Pulezidenti w'ekibiina kino mu biseera ebyo, [[:en:Lawrence_Mulindwa|Lawrence Mulindwa]]. Yawandulwamu nga basinziira ku by'ekikugu, nga Moses Magogo yeyasobola okuwangula era nga teyavuganyiziddwa.<ref name="AAS10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324298/fufa-exco-endorses-magogo</ref>
Mu 2011, Ssewanyana yayingira mu [[:en:Democracy|by'obufuzi eby'okulonda]] ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|DP,]] ekyamufuula [[:en:Councillor|kansala]] wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LCV]] mu [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|kitongole ekiddukanya emirimu mu kibuga Kampala]] (KCCA) ng'akiikirira konsitituweensi ya [[:en:Makindye_Division|Makindye Ey'obugwanjuba]] okutuuka mu 2016, bweyalondebwa okuwereza mu konsitituweensi y'emu mu kifo ekisava eky'okubeera omubaka wa Paalamenti ekyamufuula omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]] ey'e [[:en:Uganda|Kula lya Afrika]].
Mu Paalamenti ey'ekumi, Ssewanyana awereza ku [[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] k'Eby'enjigiriza n'Eby'emizannyo ku nsonga z'omwenkano nkano.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Allan Ssewanyana mufumbo nga mukyala we ye Lydia Ssewanyana nga balina abaana babbiri.Yawerezaako ng'omumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_Capital_City_Authority_FC|KCCA FC]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2015 era ng'omu ku baali ku kakiiko akakulu akaddukanya [[:en:Uganda_Premier_League|supa liigi ya Uganda]] mu kaseera k'ekamu. Ssewanyana y'omu kubannanyini era ssentebe wa kiraabu y'omupiira eyitibwa Katwe United FC.<ref name="AAS6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328195148/http://thespearnews.com/2017/06/14/fifa-begins-probe-magogos-world-cup-tickets-scam/ |url-status=dead }}</ref> Yazannyako omupiira ku mutendera gwa [[:en:National_League_(Uganda)|liigi y'eggwanga]] mu ttiimu ya Top TV FC okuva mu 2001 okutuuka mu 2004 bweyamenyeka egumba ly'okukibegabega, obuvune obwamuvirako okunyuka okusamba omupiira.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1256637/tv-fc-ban</ref>
Mu Gwomwenda mu 2021, Allan Sewanyana yavunaanibwa omusango gw'obutemu.<ref>https://fr.africanews.com/2021/09/07/ouganda-deux-deputes-de-l-opposition-accuses-d-orchestrer-des-meurtres/</ref>
== Awaadi n'Engule ==
Ssewanyana awereddwa awaadi ez'enjawulo okusinziira ku mirimu gy'azze akola emyaka egiyise
* Mu 2013: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo asinga ku Ttivi <ref name="AAS13">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2020-01-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200107013716/http://chano8.com/glory-victory-rtv-awards/ |url-status=dead }}</ref>
* Mu 2014: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo ku leediyo ne Ttivi eyali asinga
* Mu 2014: Kadanke Awards, Omukulembezze w'abavubuka eyali asinga<ref name="AAS12">http://bigeye.ug/kadanke-unveils-national-youth-festival-awards/</ref>
* Mu 2015: RTV Academy Awards, Omuwereza w'eby'emizannyo eyali akira ku balala
* Mu 2015: Eyali asinga mu basinga (BB) Awards Omuwereza w'eby'emizannyo<ref name="AAS11">http://bigeye.ug/best-best-awards-2016-heres-full-list-nominees/</ref>
* Mu 2017: [[:en:Buzz_Teeniez_Awards|Buzz Teeniez Awards]] Engula ya '''''Teeniez Leadership Award'''''
== Laba ne bino ==
* [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku mirimu gy'ekibuga Kampala]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}"Ndi musanyufu nnyo olw'engeri gyetwakwasaganyamu ensonga ya kawaayiro 102 (b) aka Ssemateeka nga tukozesa obukugu kuba abasinga baakiraba ng'eky'obusiru, naye twatekawo eky'enjawulo"<ref>https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/</ref>
Allan Ssewanyana yakwatibwa olw'okuwagira obwegugungo<ref>https://www.independent.co.ug/mp-allan-ssewanyana-arrested-for-inciting-violence/</ref>
"Ssewanyana yakwatibwa olw'obwegugungo obwali buva ku kazambi w'eddwaliro ly'e Kirundu."<ref>https://nilepost.co.ug/2019/02/22/video-mps-protest-ssewanyanas-arrest-over-kiruddu-hospital-sewerage-crisis/</ref>
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20170721225811/http://nbs.ug/category/sports/lunchtime_sports/ Link to NBS' Lunchtime Sports]
* [https://www.independent.co.ug/allan-ssewanyana-on-his-love-for-lukwago/ On unbecoming behavior to achieve political gains]
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
n1g3pv1gvbri8behf34mpowpc958z2i
Wilson Muruli Mukasa
0
7972
61508
60577
2026-07-11T17:06:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61508
wikitext
text/x-wiki
'''Wilson Muruli Mukasa''' yazaalibwa nga 5 ogwomusanvu 1952, [[Munnayuganda]] ate munnabyabufuzi. Abadde minisita wa Public Service mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]] okuva nga 6 ogwomukaaga 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2021-09-05 |archive-date=2020-06-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625181934/https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Emabegako akoze nga Kabinenti Minisita w'ekikula ky'abantu okuva nga 1 ogwokusatu 2015, okutuuka nga 6 ogwomukaaga 2016. Emabegako akoze nga Minisita w'ebyokwerinda okuva nga 27 ogwokutaano 2011 okutuuka nga 1 ogwokusatu 2015.<ref>https://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Muruli Mukasa era yakola nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Mmemba wa paalamenti]] akiikirira Budyebo County mu [[:en:Nakasongola_District|Nakasongola Disitulikiti.]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |access-date=2021-09-05 |archive-date=2016-08-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160822195206/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |url-status=dead }}</ref>
== Obuto n'okusoma ==
Yazaalibwa mu Nakasongola Disitulikiti nga 5 Ogwomusanvu 1952. Yasoma Pulayimale ne Siniya. Yasomera ku e [[Makerere University]] n'afuna Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] ne [[:en:Education|Diploma in Education (BA.Dip.Ed.)]] mu 1975. Mu 1987, yafuna [[:en:Leisure_industry|Certificate mu Hotel Management]], okuva mu ttendekero eritamanyiddwa mu [[:en:Tripoli|Tripoli]], [[Libya]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |access-date=2021-09-05 |archive-date=2016-08-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160822195206/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu ==
Okumala myaka kkumi na gumu, wakati wa 1975 ne 1986, Muruli Mukasa yali musomesa; emyaka ebiri egiyise yali Pulinsipo w'essomero gye yali asomesa. Okuva mu 1989, abadde mubaka wa Paalamenti, nga akiikirira ekitundu ky'ewaabwe. Yalondebwa ku bwa Minisita ow'ebyokwerinda mu Gwokutaano 2011.<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |access-date=2021-09-05 |archive-date=2016-08-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160822195206/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=170&const=Budyebo+County&dist_id=9&distname=Nakasongola |url-status=dead }}</ref> Yadda mu bigere bya Amama Mbabazi, eyalondebwa ku bwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda.]]<ref name=":0" /> okwongereza ku mirimu gye egy'obyokwerinda, Mukasa yaweerezaako nga [[:en:Kampala|Minisita wa Kampala]], nga Minisita ow'enkalakkalira tannalondebwa mu 2011,<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1296378/-/bfjd3xz/-/index.html</ref> mu 2014, nga Minisita, [[Frank Tumwebaze]], taliiwo.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/news/headlines/36177-minister-tumwebaze-gets-death-threats- |access-date=2021-09-05 |archive-date=2021-09-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210905020725/https://www.observer.ug/news/headlines/36177-minister-tumwebaze-gets-death-threats- |url-status=dead }}</ref> Mu kukyusa kwa Kabinenti empya nga 1 Ogwokusatu 2015, Yakyusibwa nadda ku kifo kya Minisita ow'ekikula ky'abantu, ng'adda mu bigere bya [[Mary Karooro Okurut]], eyafuulibwa Minisita ow'ebyokwerinda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=2021-09-05 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yafuulibwa Minisita ow'abakozi ba Gavumenti, mu lukalala lwa Baminisita olwalangirirwa ku lunaku olwo.<ref>https://www.scribd.com/document/314964607/New-Cabinet</ref>
== Laba ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Nakasongola_District|Disitulikiti y'e Nakasongola]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu ebirala ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujjuvu olwa Kabineeti ya Uganda eya Baminisita Gwakutaano 2011]
* [http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=630826&CatID=1 Eggye lya UPDF neetegefu okukuba ennyonyi ennwanyi eza Sudan]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
8s5ubobjjug6znpl560232p7u7hq7mm
Ibrahim Ssemujju Nganda
0
7973
61616
48217
2026-07-11T17:19:38Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61616
wikitext
text/x-wiki
'''Ibrahim Ssemujju Nganda''' (23 Omwezi ogwomwenda 1973), ng'asinga kumanyibwa nga Ibrahim Ssemujju, munnayuganda munnamawulire era munnabyabufuzi. [[Mubaka wa Paalamenti]] akiikirira [[munisipaali y’e Kira]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Palamenti ey’ekkumi n’emu]] (ekisanja kya 2021 okutuuka 2026). <ref>{{Cite web |title=As it happened: Municipal elections |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1418489/municipal-elections-live-updates |access-date=2019-04-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Ssemujju yazaalibwa mu kyalo Bijaaba mu [[Munisipaali y'e Kyazanga]] mu [[Lwengo (disitulikit)|disitulikiti y’e Lwengo]], nga 23 Omwezi ogwomwenda 1973. Mu kiseera ekyo disitulikiti y’e Lwengo yali ekyali kitundu kya [[Masaka (disitulikit)|disitulikiti y’e Masaka]] . Mutabani wa Hajji Ali Nganda Nkwanga ne Hajati Sophia Nalwooga omu ku baana be ( Hajji Ali Nganda Nkwanga ) amakumi ana mwomunaana era omu ku baana ba maama we (Hajati Sophia Nalwooga) ekkumi noomukaaga. <ref name="About">{{Cite web |last=Kavuma |first=Richard M. |date=13 January 2011 |title=Ssemujju Ibrahim Nganda: All That You Didn't Know About This Journalist-Turned-Politician |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11678:ssemujju-ibrahim-nganda-all-that-you-didnt-know-about-this-journalist-turned-politician&catid=34:news&Itemid=59 |access-date=17 March 2015 |publisher=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref>
Yasomera mu ttendekero ly'obusiraamu erya Bijaaba Islamic Institute, "eriri mmita ntono okuva waazaalibwa" n'afuna satifikeeti ey'omutendera gwa pulayimale eyakamalirizo ng'ali eyo. Oluvannyuma lw’ettendekero okutandika siniya Ssemujju yajeegattako. Wabula mu siniya 2, abawala abasinga beyasomanga nabo baali bafunye abaami ne bava mu ssomero, ate banne abalenzi baava mu ssomero nebagenda okukola emirimu egiteetaagisa bukugu mu [[Kabuga k'e Masaka a|kabuga k'e Masaka]] akaliraanyeewo . Yasonnda akasente konna akatandikibwako keyali asobola n’amatiza kitaawe okumuwandiisa mu [[ssomero lya siniya erya Masaka Secondary School]] okusoma siniya eyokusatu (Senior 3) . Mu kiseera ekyo, yali tasobola kwogera lungereza lwonna, naye baamala gamuwa ekifo
Yagenda yeeyongera okukola bulungi n’ayita ebigezo bye ebya siniya eyokuna (S.4). Yagenda mu maaso okusoma emisomo gye egya siniya eyomukaaga (S.6), era mu ssomero lya Masaka Secondary School. Yamaliriza nga yasinze mu kibiina kye mu 1995. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], ku sikaala ya gavumenti ya Uganda enzijuvu okusoma eby'amawulire. Yatikkirwa mu 1998 ne ddiguli esooka mu by'amawulire . <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |date=2011 |title=Profile of Ibrahim Ssemujju Nganda, Member of Parliament for Kyaddondo County East, Wakiso District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=756.000000&const=Kyadondo++County+East+&dist_id=13.000000&distname=Wakiso |access-date=17 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> <ref name="About"/>
== Emirimu gye ==
Butereevu ng'afulumye e Makerere, yaweebwa omulimu ng’omusasi ow'olupapula lwa [[Daily Monitor]], olumu ku mpapula z’amawulire ebbiri ez'olungereza ezisinga ezifuluma buli lunnaku mu Uganda, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2004. Okwaka kwe kwali mu kusaka mawulire mu [[Parliament of Uganda|paalamenti ya Uganda]] . Okuva mu 2000 okutuuka mu 2001, yasomesa amawulire ku [[Islamic University in Uganda|yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]](Islamic University in Uganda) . Mu 2004, yava ku ''Daily Monitor'' okewgatta ku The Observer, ng’omusasi era ng'alinamu emigabo. Yaweebwa omulimu gw'obusunsuzi / obukunganya bw’ebyobufuzi ku ''Weekly Observer'', n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2011. Mu 2009, yayongerwa emirimu emirala ng'omusunsuzi / omukunganya w'amawulire g'ebyenjigiriza. Mu 2011, yalekulira okuva mu mirimu gye egy'amawulire okuvuganya ku kifo kya palaamenti eky'essaza lya Kyaddondo ey'obuvanjuba. Yavuganyiza ku bendera y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Forum for Democratic Change]] (FDC). Yawangula era [[Y'ali mu ntebe|yali mu kifo ekyo okutuusa 2016]] . <ref name="Profile"/> <ref name="About"/> Nga okulonda kwa pulezidenti, palamenti, n'ebitundu tekunnabaawo mu February 2016, [[Kira, Yuganda|Munisipaali ya Kira]] yaweebwa ekifo kya paalamenti, ekyawuddwa ku Kyaddondo ey'obuvanjuba. Ssemujju yavuganya ku kifo ekyo wansi wa bendera y’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya FDC. <ref>{{Cite web |last=Nalugo |first=Mercy |date=22 January 2016 |title=Ssemujju setting the pace in contest for new Kira municipality |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/Ssemujju-setting-the-pace-in-contest-for-new-Kira-municipality/-/859108/3043440/-/item/0/-/1grcewz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160128190402/http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/Ssemujju-setting-the-pace-in-contest-for-new-Kira-municipality/-/859108/3043440/-/item/0/-/1grcewz/-/index.html |archive-date=28 January 2016 |access-date=22 January 2016}}</ref> kati ali mu PFF
== Ebirala eby'okulowoozaako ==
Mu palamenti, y’akubirizako akakiiko akavunaanyizibwa ku n’ebitongole bya gavumenti. Era yaliko mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by’okwerinda n’ensonga z’omunda n’akakiiko ka bizinensi. <ref name="Profile"/> Yawasa Faridah Ssemujju, era bombi bazadde ba baana basatu ab’obuwala n’abatabani basatu. <ref name="About"/>
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=As it happened: Municipal elections |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1418489/municipal-elections-live-updates |access-date=2019-04-23 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{cite web |last=Kavuma |first=Richard M. |date=13 January 2011 |title=Ssemujju Ibrahim Nganda: All That You Didn't Know About This Journalist-Turned-Politician |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11678:ssemujju-ibrahim-nganda-all-that-you-didnt-know-about-this-journalist-turned-politician&catid=34:news&Itemid=59 |accessdate=17 March 2015 |publisher=[[The Observer (Uganda)]]}}
# {{cite web |last=POU |date=2011 |title=Profile of Ibrahim Ssemujju Nganda, Member of Parliament for Kyaddondo County East, Wakiso District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=756.000000&const=Kyadondo++County+East+&dist_id=13.000000&distname=Wakiso |accessdate=17 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}
# {{cite web |last=Nalugo |first=Mercy |date=22 January 2016 |title=Ssemujju setting the pace in contest for new Kira municipality |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/Ssemujju-setting-the-pace-in-contest-for-new-Kira-municipality/-/859108/3043440/-/item/0/-/1grcewz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160128190402/http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/Ssemujju-setting-the-pace-in-contest-for-new-Kira-municipality/-/859108/3043440/-/item/0/-/1grcewz/-/index.html |archive-date=28 January 2016 |accessdate=22 January 2016 |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20160304045147/http://www.observer.ug/component/content/article?id=21641:mp-ssemujju-nganda-violently-arrested Omubaka Ssemujju Nganda Yakwatiddwa Mu Bukambwe – 19 October 2012]
* [https://web.archive.org/web/20150402151406/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=653846&CatID=1 Ssekandi Asiimye Amakanisa olw'okukulaakulanya embeera z'abantu, mu by'omwoyo]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
hgs8q6uv1fwaluwjp6s7ubl5wyzksb1
61861
61616
2026-07-11T17:53:31Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61861
wikitext
text/x-wiki
'''Ibrahim Ssemujju Nganda''' (23 Omwezi ogwomwenda 1973), ng'asinga kumanyibwa nga Ibrahim Ssemujju, munnayuganda munnamawulire era munnabyabufuzi. [[Mubaka wa Paalamenti]] akiikirira [[munisipaali y’e Kira]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Palamenti ey’ekkumi n’emu]] (ekisanja kya 2021 okutuuka 2026). <ref>{{Cite web |title=As it happened: Municipal elections |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1418489/municipal-elections-live-updates |access-date=2019-04-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Ssemujju yazaalibwa mu kyalo Bijaaba mu [[Munisipaali y'e Kyazanga]] mu [[Lwengo (disitulikit)|disitulikiti y’e Lwengo]], nga 23 Omwezi ogwomwenda 1973. Mu kiseera ekyo disitulikiti y’e Lwengo yali ekyali kitundu kya [[Masaka (disitulikit)|disitulikiti y’e Masaka]] . Mutabani wa Hajji Ali Nganda Nkwanga ne Hajati Sophia Nalwooga omu ku baana be ( Hajji Ali Nganda Nkwanga ) amakumi ana mwomunaana era omu ku baana ba maama we (Hajati Sophia Nalwooga) ekkumi noomukaaga. <ref name="About">{{Cite web |last=Kavuma |first=Richard M. |date=13 January 2011 |title=Ssemujju Ibrahim Nganda: All That You Didn't Know About This Journalist-Turned-Politician |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11678:ssemujju-ibrahim-nganda-all-that-you-didnt-know-about-this-journalist-turned-politician&catid=34:news&Itemid=59 |access-date=17 March 2015 |publisher=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref>
Yasomera mu ttendekero ly'obusiraamu erya Bijaaba Islamic Institute, "eriri mmita ntono okuva waazaalibwa" n'afuna satifikeeti ey'omutendera gwa pulayimale eyakamalirizo ng'ali eyo. Oluvannyuma lw’ettendekero okutandika siniya Ssemujju yajeegattako. Wabula mu siniya 2, abawala abasinga beyasomanga nabo baali bafunye abaami ne bava mu ssomero, ate banne abalenzi baava mu ssomero nebagenda okukola emirimu egiteetaagisa bukugu mu [[Kabuga k'e Masaka a|kabuga k'e Masaka]] akaliraanyeewo . Yasonnda akasente konna akatandikibwako keyali asobola n’amatiza kitaawe okumuwandiisa mu [[ssomero lya siniya erya Masaka Secondary School]] okusoma siniya eyokusatu (Senior 3) . Mu kiseera ekyo, yali tasobola kwogera lungereza lwonna, naye baamala gamuwa ekifo
Yagenda yeeyongera okukola bulungi n’ayita ebigezo bye ebya siniya eyokuna (S.4). Yagenda mu maaso okusoma emisomo gye egya siniya eyomukaaga (S.6), era mu ssomero lya Masaka Secondary School. Yamaliriza nga yasinze mu kibiina kye mu 1995. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], ku sikaala ya gavumenti ya Uganda enzijuvu okusoma eby'amawulire. Yatikkirwa mu 1998 ne ddiguli esooka mu by'amawulire . <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |date=2011 |title=Profile of Ibrahim Ssemujju Nganda, Member of Parliament for Kyaddondo County East, Wakiso District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=756.000000&const=Kyadondo++County+East+&dist_id=13.000000&distname=Wakiso |access-date=17 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> <ref name="About"/>
== Emirimu gye ==
Butereevu ng'afulumye e Makerere, yaweebwa omulimu ng’omusasi ow'olupapula lwa [[Daily Monitor]], olumu ku mpapula z’amawulire ebbiri ez'olungereza ezisinga ezifuluma buli lunnaku mu Uganda, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2004. Okwaka kwe kwali mu kusaka mawulire mu [[Parliament of Uganda|paalamenti ya Uganda]] . Okuva mu 2000 okutuuka mu 2001, yasomesa amawulire ku [[Islamic University in Uganda|yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]](Islamic University in Uganda) . Mu 2004, yava ku ''Daily Monitor'' okewgatta ku The Observer, ng’omusasi era ng'alinamu emigabo. Yaweebwa omulimu gw'obusunsuzi / obukunganya bw’ebyobufuzi ku ''Weekly Observer'', n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2011. Mu 2009, yayongerwa emirimu emirala ng'omusunsuzi / omukunganya w'amawulire g'ebyenjigiriza. Mu 2011, yalekulira okuva mu mirimu gye egy'amawulire okuvuganya ku kifo kya palaamenti eky'essaza lya Kyaddondo ey'obuvanjuba. Yavuganyiza ku bendera y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Forum for Democratic Change]] (FDC). Yawangula era [[Y'ali mu ntebe|yali mu kifo ekyo okutuusa 2016]] . <ref name="Profile"/> <ref name="About"/> Nga okulonda kwa pulezidenti, palamenti, n'ebitundu tekunnabaawo mu February 2016, [[Kira, Yuganda|Munisipaali ya Kira]] yaweebwa ekifo kya paalamenti, ekyawuddwa ku Kyaddondo ey'obuvanjuba. Ssemujju yavuganya ku kifo ekyo wansi wa bendera y’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya FDC. <ref>{{Cite web |last=Nalugo |first=Mercy |date=22 January 2016 |title=Ssemujju setting the pace in contest for new Kira municipality |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/Ssemujju-setting-the-pace-in-contest-for-new-Kira-municipality/-/859108/3043440/-/item/0/-/1grcewz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160128190402/http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/Ssemujju-setting-the-pace-in-contest-for-new-Kira-municipality/-/859108/3043440/-/item/0/-/1grcewz/-/index.html |archive-date=28 January 2016 |access-date=22 January 2016}}</ref> kati ali mu PFF
== Ebirala eby'okulowoozaako ==
Mu palamenti, y’akubirizako akakiiko akavunaanyizibwa ku n’ebitongole bya gavumenti. Era yaliko mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by’okwerinda n’ensonga z’omunda n’akakiiko ka bizinensi. <ref name="Profile"/> Yawasa Faridah Ssemujju, era bombi bazadde ba baana basatu ab’obuwala n’abatabani basatu. <ref name="About"/>
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=As it happened: Municipal elections |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1418489/municipal-elections-live-updates |access-date=2019-04-23 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{cite web |last=Kavuma |first=Richard M. |date=13 January 2011 |title=Ssemujju Ibrahim Nganda: All That You Didn't Know About This Journalist-Turned-Politician |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11678:ssemujju-ibrahim-nganda-all-that-you-didnt-know-about-this-journalist-turned-politician&catid=34:news&Itemid=59 |accessdate=17 March 2015 |publisher=[[The Observer (Uganda)]]}}
# {{cite web |last=POU |date=2011 |title=Profile of Ibrahim Ssemujju Nganda, Member of Parliament for Kyaddondo County East, Wakiso District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=756.000000&const=Kyadondo++County+East+&dist_id=13.000000&distname=Wakiso |accessdate=17 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}
# {{cite web |last=Nalugo |first=Mercy |date=22 January 2016 |title=Ssemujju setting the pace in contest for new Kira municipality |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/Ssemujju-setting-the-pace-in-contest-for-new-Kira-municipality/-/859108/3043440/-/item/0/-/1grcewz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160128190402/http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/Ssemujju-setting-the-pace-in-contest-for-new-Kira-municipality/-/859108/3043440/-/item/0/-/1grcewz/-/index.html |archive-date=28 January 2016 |accessdate=22 January 2016 |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20160304045147/http://www.observer.ug/component/content/article?id=21641:mp-ssemujju-nganda-violently-arrested Omubaka Ssemujju Nganda Yakwatiddwa Mu Bukambwe – 19 October 2012]
* [https://web.archive.org/web/20150402151406/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=653846&CatID=1 Ssekandi Asiimye Amakanisa olw'okukulaakulanya embeera z'abantu, mu by'omwoyo]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
fsoz01jnjy0v84ou58n5x3dte5o4az5
Nanyondo Birungi Carolyn
0
7974
61200
48218
2026-07-11T16:36:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61200
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Nanyondo Birungi Carolyn''' (yazaalibwa nga 12 muwakanya 1975) munnabyabufuzi wa Uganda era yali mubaka omukyala owa disitulikiti ye Kalangala mu Palamenti ey'omwenda
== Ebyafaayo n'obuyigirize ==
Yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Kalangala era yatandika okusoma mu St Theresa, Gayaza Girls era n'afuna ebigezo bya Primary Leaving Examinations (PLE) mu 1989 n'oluvannyuma n'agenda mu Modern secondary school, Kampala n'afuna Uganda Certificate of Education (UCE) mu 2006 eyo oluvannyuma lwa Sharing Hall Centre, Nsambya n'afuna Uganda Advanced Certificate of Education (UACE) mu 2009. Yafuna Bachelor of Public Administration and Management okuva ku Nkumba University mu 2014.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=389 |access-date=2021-08-26 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427175812/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=389 |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu n'ebyobufuzi ==
Yeegatta ku by'obufuzi mu 1996 bwe yalondebwa okubeera Kansala w'abavubuka abakyala mu disitulikiti oluvannyuma n'afuuka omuwandiisi w'ebyensimbi n'eby'okukolamu ku Kalangala District Local Government mu 2006, ate mu 2008 n'afuuka omuwandiisi w'ebyobulamu ne LC V Councillor mu 2011 Kyamuswa Sub-county, Kalangala District. Yali omuwandiisi w'emirimu era omubaka w'akakiiko akafuzi aka Kalangala District Local Government. Oluvannyuma mu 2011 yalondebwa mu palamenti ng'omubaka omukyala owa disitulikiti y'e Kalangala.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://nrm.co.ug/staff/birungi-carolyn-nanyondo/ |access-date=2021-08-26 |archive-date=2021-08-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210826130132/https://nrm.co.ug/staff/birungi-carolyn-nanyondo/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliza ==
33zeljiv34iuno8ymkcvjjcl2na5iei
Theodore Ssekikubo
0
7976
61184
48219
2026-07-11T16:36:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61184
wikitext
text/x-wiki
[[File:Ssekikubo Theodore.jpg|thumb|Ssekikubo Theodore.jpg ]]
'''Ssekikubo Theodore''' yazaalibwa nga 20 Ogwomunaana 1969 e Ssembabule, Munnabyabufuzi mu Uganda. Akiikirira essaza y'a Lwemiyaga , [[Sembabule (disitulikit)|Sembabule disitulikiti mu lukiiko lw'eggwanga olukulu.]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=453 |access-date=2021-08-27 |archive-date=2021-04-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210430210302/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=453 |url-status=dead }}</ref>
== Obuto ==
Ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere yunivaasite,]] yakola diguli mu Social Sciences, diguli eyookubiri mu Public Administration and Management ne diguli mu mateeka. Ku Law Development Centre, Kampala, yafunayo dipulooma emukkiriza okuteekesa mu nkola amateeka.
== Emirimu ==
Bwe yali tannayingira byabufuzi, yakolako mu miisitule y'ebyokwerinda ng'omumyuka wa ssaabawandiisi. Yakolako ng'omusomesa ku Ndejje Yunivaasite okuva mu 1998 okutuuka mu 1999.<ref>https://www.parliament.go.ug/ssekikubo-theodore/</ref> Mu 2016, Ssekikubo yayingira olwokaano lw'omumyuka w'omukubiriza wa paalamenti wabula n'awangulwa [[Jacob Oulanyah]] kati omumyuka w'omukubiriza wa paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.mobile.monitor.co.ug/ |access-date=2021-08-27 |archive-date=2019-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190627052027/https://mobile.monitor.co.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Okusibwa ==
Nga 10 Gatonnya 2020, yakwatibwa olw'okukuma mu bantu omuliro mu bitundu ebyali biteekeddwamu kkalantiini y'ente. Yateebwa ku kakalu nga 14 Gatonnya wabula n'addamu n'akwatibwa nga 16 Gatonnya.<ref>https://www.pmldaily.com/news/2020/01/police-explains-mp-ssekikubo-rearrest.html</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
fcxam0vzr3brfpy759qn1nuhnfftf4a
Joyce Nabbosa Ssebugwawo
0
7977
61175
48220
2026-07-11T16:35:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61175
wikitext
text/x-wiki
[[File:Joyce Nabbosa Ssebugwawo.jpg|thumb]]
'''Joyce Nabbosa Ssebugwawo''' munnabyabufuzi mu Uganda, musuubuzi <ref>entrepreneur</ref>era nga yali minisita mu gavumenti ya [[Buganda]].<ref name="observerug">[https://web.archive.org/web/20210828172711/https://observer.ug/features-sp-2084439083/interview/444-edris-kiggundu-and-shifa-mwesigye "Why I am the best candidate" 9 July 2008], observer.ug. Retrieved on 10 August 2018</ref><ref name="bugandacom">[https://web.archive.org/web/20200226005349/http://www.buganda.com/lukiikom.htm "Meet the Members of The Interim Lukiiko " Updated 24 June 1997], buganda.com. Retrieved on 10 August 2018</ref> Yeegatta ku gavumenti ya Buganda ku ntandikwa y'emyaka gya 1980 gye yakolera nga minisita w'abakyala, emirimu gy'ebitundu n'okukunga abantu.<ref name="observerug" /> Yaliko ssentebe w'ekibiina kya Forum for Democratic Change (FDC)<ref>[[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]]</ref> mu ggwanga lyonna, yali Meeya wa Rubaga Division mu [[Kampala]]<ref name="monitorcoug">[http://www.monitor.co.ug/News/National/Sserunjogi-bounces-back-as-Kampala-Central-mayor/688334-3102564-11xy6jv/index.html "Sserunjogi bounces back as Kampala Central mayor" Friday 4 March 2016] monitor.co.ug. Retrieved on 10 August 2018</ref> era alina Oluganda ku Sylvia Nagginda Luswata, Nnaabagereka wa Buganda, .<ref name="monitorco">[http://www.monitor.co.ug/News/National/FDC-names-party-chair/688334-2124854-k2grcdz/index.html "FDC names party chair" 25 December 2013], observer.ug. Retrieved on 10 August 2018</ref>
[[Category:Pages using infobox officeholder with unknown parameters|years_activeJoyce Nabbosa Ssebugwawo]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
== Laba ne ==
* Forum for Democratic Change
* Divizoni eya Rubaga
* Kampala Capital City Authority
* Divizoni ez'omu Kampala
* Index of Uganda-related articles
f2e61t08k2reeiazcpcl709tybtwcxn
Nandala Mafabi
0
7978
61555
48221
2026-07-11T17:13:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61555
wikitext
text/x-wiki
'''Nathan James Nandala Mafabi''' (yazaalibwa 17 Ogusooka1966) munnayuganda mubalirizi w'ebitabo, munnamateeka, munnabyabufuzi era omubaka wa palamenti akiikirira Budadiri West County mu [[Sironko (disitulikit)|Disitulikiti y'e Sironko]] mu [[Parliament of Uganda|palamenti]] [[:en:Ugandan|ya Uganda]] .<ref name="About">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of Nathan Nandala Mafabi, Member of Parliament for Budadiri County West, Sironko District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=190.000000&const=Budadiri+County+West&dist_id=30.000000&distname=Sironko |access-date=7 April 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref><ref>{{Cite web |date=9 August 2023 |title=2026 presidential polls: Nandala wants to be FDC flag-bearer |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_167141 |access-date=2024-05-18 |website=New Vision |language=en}}</ref> Okuva mu Ogw'okutaano 2011 okutuuka mu Ogusooka 2014, yali [[:en:Leader_of_Opposition_(Uganda)|mukulembeze w’oludda oluvuganya]] mu palamenti. <ref name="Leader">{{Cite web |last=Wambi |first=Michael |date=25 May 2011 |title=Besigye Appoints Nathan Nandala Leader of Opposition |url=http://ugandaradionetwork.com.dedi3883.your-server.de/a/story.php?s=33937 |access-date=7 April 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref>
Nandala yazaalibwa ku kyalo Busamaga mu Disitulikiti y'e Sironko nga 17 Ogusooka 1966.<ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-02-18 |title=Know your MP-elect: Nathan Nandala Mafabi |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-mp-elect-nathan-nandala-mafabi-NV_91135 |access-date=2025-08-21 |website=New Vision}}</ref>
Oluvannyuma lw’okusomera mu masomero ga pulayimale ag’omu kitundu, yakyusiibwa n’agenda ku [[:en:Mbale_Secondary_School|ssomero erya Mbale Secondary]] okufuna ebbaluwa y'obuyigirize [[:en:O‑Level|esooka]].<ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-02-18 |title=Know your MP-elect: Nathan Nandala Mafabi |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-mp-elect-nathan-nandala-mafabi-NV_91135 |access-date=2025-08-21 |website=New Vision}}</ref>
Okusoma kwe ku [[:en:A-level|A-Level]], yasomera mu [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri]] mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y’e Jinja]] . Yatikkirwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 1988 n’afuna diguli ya Bachelor of Statistics and Economics. Ekyo yakigoberera n’afuna Dipulooma mu by’enjigiriza mu 1989, nga naye yava e Makerere. <ref name="Man">{{Cite web |last=Wanjala |first=Christine W. |date=10 December 2012 |title=Nandala Mafabi Outside Politics |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Nandala-Mafabi-outside-politics/-/691232/1640032/-/item/0/-/e0w2ro/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304071201/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Nandala-Mafabi-outside-politics/-/691232/1640032/-/item/0/-/e0w2ro/-/index.html |archive-date=4 March 2016 |access-date=7 April 2015}}</ref> Mu 1993, yafuna Dipuloma mu kuddukanya omusolo ku nfuna okuva mu ttendekero lya [[Uganda Management Institute]] mu Kampala.
Mu 1993, yayita ebigezo by’ababalirizi [[:en:Certified_public_accountant|b’ebitabo bya gavumenti ebikakasibwa]] mu Kenya ne Uganda. Mu 1995, yakkirizibwa mu [[:en:Association_of_Chartered_Certified_Accountants|kibiina ekigatta ababalirizi b’ebitabo abamanyiddwa]] nga Fellow w’ekibiina ekigatta ababalirizi b’ebitabo abamanyiddwa . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (October 2024)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Mu 1997, yaddayo mu yunivasite y’e Makerere, n’atikkirwa mu 2000 n’afuna diguli ey'okubiri mu by’enfuna n’addirirwa [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli esooka mu mateeka]] mu 2006.<ref name="About">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of Nathan Nandala Mafabi, Member of Parliament for Budadiri County West, Sironko District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=190.000000&const=Budadiri+County+West&dist_id=30.000000&distname=Sironko |access-date=7 April 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Mu 1988, yapangisibwa ng’omubalirizi w’emisolo mu [[Uganda Revenue Authority|kitongole ekivunaanyizibwa ku musolo ekya Uganda Revenue Authority]] (URA), n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1993. Okuva mu 1993 okutuuka mu 1994, yakola ng’omukungu avunaanyizibwa ku musolo. Yakuzibwa n’afuulibwa omukungu omukulu mu by’emisolo mu 1995, n’akola mu kifo ekyo okutuusa mu 1996. Yakola ng’omukungu omukulu ow’omusolo mu URA mu 1997. Okuva mu 1998 okutuuka mu 2000, yakola ng’omukungu omukulu ow’omusolo n’akola ng’omubalirizi w’ebitabo by’omunda mu URA. Okuva mu 2000 okutuuka mu 2001, yakola ng’omuwi w’amagezi ku nzirukanya y’ebyensimbi mu bitongole by’obwannannyini. <ref name="About">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of Nathan Nandala Mafabi, Member of Parliament for Budadiri County West, Sironko District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=190.000000&const=Budadiri+County+West&dist_id=30.000000&distname=Sironko |access-date=7 April 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
[[:en:The_Parliamentary_Network_on_the_World_Bank_&_International_Monetary_Fund|Mu]] 2001, yayingira ebyobufuzi bya Uganda eby’okulonda ng’avuganya mu kifo kya palamenti ya Budadiri County West. Yawangula era n’addamu okulondebwa mu 2011. Okuva mu 2006 okutuuka mu 2011, Mafabi yaliko ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti mu palamenti. Okuva mu 2001 okutuuka mu 2006, yaliko ssentebe w’akakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna. Okuva mu 2008, abadde ssentebe w’ekibiina ky’obwegassi ekya Bugisu Cooperative Union. Okuva mu 2011 okutuuka mu 2020, yaliko omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti.<ref name="About">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of Nathan Nandala Mafabi, Member of Parliament for Budadiri County West, Sironko District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=190.000000&const=Budadiri+County+West&dist_id=30.000000&distname=Sironko |access-date=7 April 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref><ref name="Leader">{{Cite web |last=Wambi |first=Michael |date=25 May 2011 |title=Besigye Appoints Nathan Nandala Leader of Opposition |url=http://ugandaradionetwork.com.dedi3883.your-server.de/a/story.php?s=33937 |access-date=7 April 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref>
Ow'ekitiibwa Nathan Nandala Mafabi era ye mumyuka wa Ssentebe wa [[:en:The_Parliamentary_Network_on_the_World_Bank_&_International_Monetary_Fund|The Parliamentary Network ku World Bank & International Monetary Fund]] .
== Ebimukwatako ==
Mafabi mufumbo era wa nzikiriza ey'obukulisitaayo. Ono wa kibiina kya byabufuzi [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|ekya Forum for Democratic Change]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Wanjala |first=Christine W. |date=10 December 2012 |title=Nandala Mafabi Outside Politics |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Nandala-Mafabi-outside-politics/-/691232/1640032/-/item/0/-/e0w2ro/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304071201/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Nandala-Mafabi-outside-politics/-/691232/1640032/-/item/0/-/e0w2ro/-/index.html |archive-date=4 March 2016 |access-date=7 April 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFWanjala2012">Wanjala, Christine W. (10 December 2012). [https://web.archive.org/web/20160304071201/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Nandala-Mafabi-outside-politics/-/691232/1640032/-/item/0/-/e0w2ro/-/index.html "Nandala Mafabi Outside Politics"]. ''[[Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Nandala-Mafabi-outside-politics/-/691232/1640032/-/item/0/-/e0w2ro/-/index.html the original] on 4 March 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">7 April</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
f5k2xrqfmvjdb3x7t1csv25hc7u747o
Jane Aceng
0
7980
61821
48222
2026-07-11T17:45:43Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61821
wikitext
text/x-wiki
[[File:Aceng Jane Ruth Ocero.jpg|thumb|Jane Ruth Aceng Ocero]]
'''Jane Ruth Aceng''' yazaalibwa nga 11 Ogwokutaano mu 1968, nga nga [[:en:Uganda|Munayuganda]] ajanjaba abaana n'eddwadde zaabwe, wamu n'okubeera munabyabufuzi. Ye [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku By'obulamu]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]. Yaweebwa ekifo kino nga 6 Ogwomukaaga mu 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20190331230605/https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%252527s%2Bcabinet.pdf</ref> Wabula nga kino tekinaba, mu Gwomukaaga mu 2011 okutuuka mu Gwomukaaga 2016, yawerezaako nga nga eyali akulira eby'obulamu mu [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisitule ya Uganda evunaanyizibwa ku By'obulamu]].<ref name="App">https://web.archive.org/web/20190126001156/https://mobile.monitor.co.ug/-/691260/1190606/-/format/xhtml/-/3mx8p3/-/index.html</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Aceng yazaalibwa nga 11 Ogwokutaano mu 1968, nga yasomera ku Shimoni Primary School eryali mu [[:en:Kampala|Kampala]] ekibuga kya Uganda ekikulu. Yasomera ku [[:en:Nabisunsa_Girls_Secondary_School|Nabisunsa Girls Secondary School]] gyeyamalira S4 ne S6.<ref name="DataR">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=452</ref> Alina [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Diguli mu By'obusawo ne Diguli mu kulongoosa]], wamu ne [[:en:Master_of_Medicine|Diguli ey'obubiri mu Busawo]] mu kujanjaba abaana n'enddwa zaabwe, wamu n'eya;okubeera [[:en:Master_of_Public_Health|omukugu mu By'obulamu]], nga zino zonna yazigya ku [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Yunivasite ye Makerere, kutendekero erisomesa sayaansi n'eby'obulamu]]. Alina ne Dipulooma mu By'okudukanya eby'obulamu eyamuweebwa etendekero lya Galilee International Management Institute, mu [[:en:Israel|Yisirayiri]].<ref name="DataR" /><ref name="Who">https://web.archive.org/web/20160815211634/https://www.idi-makerere.com/index.php?option=com_content&view=article&id=87:jane-ruth-aceng-mbchb-mmed-mph&catid=87&Itemid=701</ref>
== Emirimu gye ==
Aceng yatandika okuweereza nga avunaanyizibwa ku by'obulamu<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1426036/-yellow-fever-disease-health-ministry</ref> mu minisitule evunaanyizibwa ku by'obulamu.<ref name="Who" /> Mu kaseera keyali akola nga Akulira Eby'obulamu, yali akola nga akulira eddwaliro lya [[:en:Lira_Regional_Referral_Hospital|Lira Regional Referral Hospital]].<ref name="App" />
== Ebirala by'akoze ==
Aceng y'omu kubali kakiiko akadukanya [[:en:Infectious_Diseases_Institute|Infectious Diseases Institute.]]<ref name="Who" /> Yakolako nga omu ku baali ku badukanya [[:en:Uganda_National_Medical_Stores|eterekero ly'eddagala mu Uganda]] n'okulisaasaanya nga kiri wansi wa minisitule y'eby'obulamu, okuva mu 2005 okutuuka mu 2016.<ref name="App" /><ref name="DataR" />
=== Emirimu gye mu byobufuzi ===
Mu Gwomusanvu mu 2020, Dr Jane Ruth Aceng yalangirira nga bweyali agenda okwesimbawo ku kifo ky'okubeera omukyala akiikirira [[Disitulikiti ye Lira]], mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamneti]] eye 11 okuva mu 2021, okutuuka mu 2026. Yali agenda kwesimbawo ng'ali ku tikiti y'ekibiina ky'eby'obufusi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>https://www.softpower.ug/health-minister-dr-aceng-to-contest-for-lira-district-woman-mp/</ref>
== Obukuubagano ==
Kuntandikwa ya 2014, enkyuka kyuka satu mu by'obulamu bw'eggwanga zaatandika okulinya okutuuka ku mutendera gw'obutabanguko.
* Uganda erina ekitono ennyo amasomero agayigiriza eby'obusawo nga ga gavumenti oba ga bwa nnanyini munaana, nga gatikira okutuuka ku basawo 500 buli mwaka.<ref name="Cri">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1308705/internship-crisis-finally-uganda-doctors</ref> Nga tebanafuna biwandiiko byabwe biraga nti basawo, buli musawo atekeddwa okuyita mu kulonderobwa okumala okumala emyezi 12 ng'ali wansi w'omukugu nadala omulongoosa oba omusawo eyeebuzibwaako.<ref name="Cri" />
* Okusinziira ku ky'okubeera nga bano tebasasulwa bulungi, ebikozesebwa ebikadde, obutabwerawo kw'ebikozesebwa nga eddagala, wamu n'ebifo webakakalabiza eirimu gyebawe okubeera nga si walungi, abasawo okuva mu Uganda n'abalongoosa abeebuzibwaako baalekulira eggwanga okugenda okukolera mu bifo eby'eyagaza mu munsi endala.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/2-000-doctors-leave-country-in-10-years/688334-1938196-76saruz/index.html</ref><ref name="Int">https://www.theguardian.com/global-development/2015/feb/10/uganda-crippled-medical-brain-drain-doctors</ref>
* Embalirira y'eggwanga entono ku by'obulamu ereka minisitule evunaanyizibwa ku by'obulamu nga bterina bulungi ssente za kusasula [[:en:Consultant_(medicine)|beebuzibwaako]] babeera basigaddewo, [[:en:Senior_house_officer|n'abasawo]] ababeera batendekerwa okubeera abeebuzibwaako, wamu n'omuwendo ogw'ababeera [[:en:Internship_(medicine)|bayigirizibwa okukuguka]], nga bakola okubeera nga bafuna ebisaanyizo.<ref>http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Govt-spends-Shs2-500-a-month-on-each-citizen-s-healthcare/688342-1971734-1p7dk5z/index.html</ref>
Okusinziira ku bino byonna, minisitule evunaanyizibwa ku by'obulamu esasidde abasawo bonna abatasasulirwaako yadde, wamu n'ababeera bayigirizibwa okukuguka nga nabo basasulwa bubi oba simubudde.<ref name="Int" /> Mu kuteeka esira ly'okukuuma n'okutereka ensiimbi, Aceng nga minisita alumiriza yunivasite ezimu okutikira abasawo abatatukana na mutindo,<ref name="Not">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1435297/medical-council-backs-kiu-doctors</ref> wadde [https://web.archive.org/web/20210904083003/http://www.umdpc.com/ n'akakiiko akagata abasawo n'abajanjaba amannyo mu Uganda] wamu n'aba kakiiko ak'omubu Buvanjuba bwa Afrika akagata abasawo wamu n'abajanjaba amannyo nako kaali kamuwakanya. Bino byebitongole kya gavumenti mu [[:en:East_African_Community|Buvanjuba bwa Afrika]] ezirina olukusa lw'okubeera nga zikuuma omutindo gw'okutendeka abasawo, wamu n'okulaba nga abatabula eddagala wamu n'abasawo b'amannyo bakola bulungi emirimu gyabwe.<ref name="Not" /><ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/EAC-probe-queries-medical-training-in-Ugandan-varsities/688334-3256102-1u20d4/index.html</ref>
Okutuuka mu 2016, mpozi ekirowoozo kya Aceng ekyali kiretawo obutakaanya mu bantu kyali kyakubeera nga buli yamaliriza okusoma ng'anoonya bukugu, yalina kusooka kukola bigezo by'eggwanga, nga minisita tanaba kuteeka mukono ku mpapula zaabwe ezisaba okugenda okufuna webatendekera.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://businessguideafrica.com/health-minister-mps-divided-over-pre-intern-medical-exams/ |access-date=2024-04-04 |archive-date=2017-07-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170708154503/http://businessguideafrica.com/health-minister-mps-divided-over-pre-intern-medical-exams/ |url-status=dead }}</ref><ref>http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Pre-entry-exams-medical-interns-ensure-quality-healthcare/689364-3399346-28w3lcz/index.html</ref> Kino tekyagenda bulungi n'abaasoma mu 2016/2017 abaali baagala okufuna webayinza okubangulibwa okufuna obukugu, ekyabawaliriza okugenda mu kkooti okuyita mu mateeka.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1435946/medical-interns-sue-health-minister</ref>
== Emirimu gye mu kunoonyereza ==
Aceng yeetabye era neyeenyigira mu by'obusawo, nga egimu ku mirimu gy'akoze gyegino wa manga;
* Mu 2021: The Ugandan Severe Acute Respiratory Syndrome -Coronavirus 2 (SARS-CoV-2) Model: A Data Driven Approach to Estimate Risk<ref>https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2020.12.28.20248922v1</ref>
* Mu2020: Estimating the Effect and Cost-Effectiveness of Facemasks in Reducing the Spread of the Severe Acute Respiratory Syndrome-Coronavirus 2 (SARS-CoV-2) in Uganda<ref>https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2020.06.11.20128272v1</ref>
* Mu 2020: Family Health Days program contributions in vaccination of unreached and under-immunized children during routine vaccinations in Uganda<ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6968838</ref>
* Mu 2019: Uganda's experience in Ebola virus disease outbreak preparedness, 2018–2019.<ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7081536</ref>
* Mu 2018: Prevalence of protective tetanus antibodies and immunological response following tetanus toxoid vaccination among men seeking medical circumcision services in Uganda<ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6312241</ref>
* Mu 2016: Tetanus Cases After Voluntary Medical Male Circumcision for HIV Prevention - Eastern and Southern Africa, 2012-2015<ref>https://www.cdc.gov/mmwr/volumes/65/wr/mm6502a5.htm</ref>
* Mu 2015: Multidistrict outbreak of Marburg virus disease—Uganda, 2012.<ref>https://www.researchgate.net/publication/280448360</ref>
* Mu 2015: Is the glass half full or half empty? A qualitative exploration on treatment practices and perceived barriers to biomedical care for patients with nodding syndrome in post-conflict northern Uganda<ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4552991</ref>
* Mu 2014: Ebola Viral Hemorrhagic Disease Outbreak in West Africa- Lessons from Uganda.<ref>https://www.ajol.info/index.php/ahs/article/view/107213</ref>
* Mu 2013: Nodding syndrome in Ugandan children—clinical features, brain imaging and complications: a case series<ref>https://bmjopen.bmj.com/content/bmjopen/3/5/e002540.full.pdf</ref>
* Mu 2005: Rectal artemether versus intravenous quinine for the treatment of cerebral malaria in children in Uganda: randomised clinical trial<ref>https://www.bmj.com/content/330/7487/334.short</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisitule evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.theeastafrican.co.ke/news/Uganda-Cabinet-ministers-2016/-/2558/3245422/-/f1d970z/-/index.html Minisita omwangu, eyeesigamwaako era nga talya nguzi ali mu kabineeti ya Museveni]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
449uog0muxrfvun04bhtfg76lprm362
Sam Mangusho Cheptoris
0
7982
61263
48223
2026-07-11T16:40:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61263
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=Sam Cheptoris|image=|caption=|birth_date={{Birth date and age|1949|12|12|df=yes}}|birth_place=[[Kapchorwa District]], [[Uganda]]|death_date=|death_place=|alma_mater={{plainlist|
* [[University of Nairobi]] {{small|([[Bachelor of Arts]])}}
* [[Makerere University]] {{small|([[Education|Postgraduate Diploma in Education]], [[Master of Education]])}}
}}|occupation=[[Educator]] and [[Politician]]|years_active=1975–present|nationality=Ugandan|citizenship=Uganda|known_for=[[Politics]]|networth=|title=Cabinet Minister for Water and Environment|spouse=}}
[[File:Cheptoris Sam Mangusho.jpg|thumb|alt=Sam Mangusho Cheptoris|Sam Mangusho Cheptoris]]
'''Sam Cheptoris''' [[:en:Uganda|munnayuganda]] era munnabyabufuzi. Minisita wa Uganda ow'amazzi n'obutonde bw'ensi, era nga yalondebwa mu kifo kino ng'ennaku z'omwezi 6 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2021-09-04 |archive-date=2016-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako n'obuyigirize bwe. ==
Sam Cheptoris yazaalibwa ng'ennaku z'omwezi 12 omwezi ogw'ekkumineebiri mu mwaka gwa 1949 mu [[disitulikiti ye Kapchorwa]]. Yasomerako [[Nabumali High]] [[school]] nga tanaba kwesogga [[University 'e Nairobi]] ng'eno gye yafunira esooka eya [[Bachelor of Arts]]. Yasomerako ne [[Makerere University]] ng<nowiki>''</nowiki>eno gye yafunira [[postgraduate diploma in Education]] ate nayongera n'afuna [[diguli ey'okubiri era mu by'enjigiriza.]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/-/688334/3237208/-/item/1/-/jvu2eiz/-/index.html |access-date=2021-09-04 |archive-date=2018-10-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181001171313/http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/-/688334/3237208/-/item/1/-/jvu2eiz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Obuweereza bwe nga munnabyanjigiriza. ==
Oluvannyuma lw'okutikkirwa diguli ye esooka okuva e Nairobi mu mwaka gwa 1975. Cheptoris yabakana n'omulimu gw'okusomesa [[olulimi olungereza]] ne [[litulica w'olungereza]] mu ssomero lya Sebei college ne Tegeres. Wakati wa 1978 ne 1981, Cheptoris yaweereza ng'amyuka omukulu w'essomero lya Sebei College ate nga mu ngeri y'emu bw'asomesa n'abayizi mu kibiina. Oluvannyuma lw'okusomesezaako mu Comboni College ne mu Gamatui Girls School, yakomawo n'afuuka omukulu w'essomero lya Sebei College mu mwaka gwa 1998. Bw'atyo n'awummula egy'obusomesa mu mwaka gwa 2009. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/-/688334/3237208/-/item/1/-/jvu2eiz/-/index.html |access-date=2021-09-04 |archive-date=2018-10-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181001171313/http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/-/688334/3237208/-/item/1/-/jvu2eiz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Obuweereza bwe nga munnabyabufuzi. ==
Mu mwaka gwa 2011, Cheptoris yawangula ekifo ky'obwa ssentebe wa LC5 obwa disitulikiti ye Kapchorwa ekifo kye yawangulira ku ticket ya [[NRM.]] Oluvannyuma lw'okukulemberako ekisanja kimu eky'emyaka etaano, Cheptoris yeesimbawo era n'awangula ekifo ky'obukulembeze bwa consitituency ye [[munisipaali ye Kapchorwa]] bw'atyo n'afuuka omubaka waayo mu paalamenti<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/-/688334/3237208/-/item/1/-/jvu2eiz/-/index.html |access-date=2021-09-04 |archive-date=2018-10-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181001171313/http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/-/688334/3237208/-/item/1/-/jvu2eiz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>. Ng'ennaku z'omwezi 6 omwezo og'omukaaga mu mwaka gwa 2016, Cheptoris yalondebwa okubeera minisita w'eggwanga ow'amaazi n'obutonde bw'ensi<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref>. Ebintu bw'asinga okusimbako essira ng'omukiise wa paalamenti kwe kussaawo enkola ey'omulembe efukirira ebirime mu constituency ye okusobola okutumbula ebyobulimi saako n'okuteekawo University mu kitundu kye wamu n'okuteekawo Elgon cooperative Union, era n'okutandikawo water and sewerage system mu [[munisipaali ye Kapchorwa .]]<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Cabinet-job-miracle-Cheptoris/688334-3269140-44hkd6z/index.html</ref>
Biziness z'asinga okwettanira.
Cheptoris ye mutandisi (a) Kapchorwa Standard Academy nga lino ssomero lya secondary erisangibwa mu disitulikiti ye Kapchorwa. (b) Cheminy Standard Academy nga lino ssomero lya siniya erisangibwa okumpi ne [[disitulikiti ye Kween.]]
* Cabinet of Uganda
* Parliament of Uganda
== References ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
9semy3d3q7ct6223bnbeum7dummv9bf
Kahinda Otafiire
0
7983
61582
48224
2026-07-11T17:18:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61582
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=Kahinda Otafiire|image=|image_size=|caption=|birth_date={{Birth date and age|1950|12|29|df=yes}}|birth_place=[[Mitooma, Uganda]]|death_date=|death_place=|alma_mater=[[Makerere University]]<br/>([[Bachelor of Arts|BA in Social Science]])<br/>([[French language|Certificate in French Language]])|occupation=[[Military officer]], Politician|years_active=1975 — present|networth=|spouse=Fridah Nayebale}}
[[File:Otafiire Kahinda.jpg|thumb|Minister Kahinda Otafire]]
Major General '''Kahinda Otafiire m'''unnayuganda era munnabyabufuzi, ate nga munnamagye eyawumula. Mu kiseera kino ye minisita wa Uganda [[Minisita w’ensonga z’omunda mu ggwanga|ow'ensonga ez'omunda]],ekifo ky'aweerezzamu okuva ng'ennaku z'omwezi 9 omwezi ogw'omukaaga omwaka 2021<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545</ref>.
Ono era yaliko minisita wa Uganda avunanyizibwa ku nsonga za ssemateeka n'esiga eddamuzi era nga yalondebwa mu kifo ekyo ng'ennaku z'omwezi 27 omwezi ogw'okutaano omwaka 2011<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref>. Mu ngeri y'emu Otafiire ye mubaka omulonde akiikiririra essaza lya Ruhinda mu [[dustulikiti ya Mitooma]] mu [[paalamenti ya Uganda.]]
== Ebimukwatako n'obuyigirize bwe. ==
Otafiire yazaalibwa mu disitulikiti ya Mitooma ng'ennaku z'omwezi 29 omwezi ogw'ekkumineebiriomwaka ogwa 1950. Yasomerako Kitabi seminary, Kahinde Otafiire alina diguli esooka eya Bachelor of Arts in social science. Mu ngeri y'emu alina nebbaluwa mu lulimi olufalansa.
== Obuweereza bwe. ==
Kahinda Qtafiire yasooka kubeera mukungu w'abavubuka okuva mu mwaka gwa 1975 okutuuka mu 1976. Olwo ate n'aweerezaako ng'omukungu ow'ensonga ez'ebweru mu miinisitule evunanyizibwa ku nsonga ez'ebweru. okuva mu mwaka gwa 1976 okutuuka mu 1980. Mu mwaka gwa 1981 yeegatta ku [[Yoweri Museveni]] nga bali mu [[ggye lya National Resistence Army (NRA)]] era muno mwe yaweerereza nga chief political commissar okuva mu mwaka gwa 1981 okutuuka mu 1984. Era wakati w'omwaka gwa 1984 ne 1986, omulimu gwe omukulu gwali gwa bwa National political comissar ne mu NRA. Wabula nga NRA tenajja mu buyinza, mu 1986, Otafiire yaweerezaako nga commissioner ku kakiiko akafuzi ak'okuntiko mu kitingole ekivunanyizibwa ku nsonga z'omunda mu ggwanga, naddala ku nsonga ezekuusa ku bukulembeze bwa NRA okuva mu mwaka gwa 1985 okutuuka mu mwaka gwa 1986.
Wakati wa 1986 ne 1988, Otafiire yaweereza ngaminisita w'eggwanga ow'ensonga ez'omunda. Wabula oluvannyuma lw'okutunuzaamu omukazi [[emmundu entono]] bwe yali ku bbaala emu mu Kampala<ref>https://www.nytimes.com/1989/06/15/world/uganda-after-its-years-of-terror-a-new-political-stability-emerges.html</ref>. Otafiire yawummuzibwa ku kifo kye eky'obwaminisita. Okuva mu mwaka gwa 1988 okutuuka mu mwaka gwa 1992, Otaffiire yaweereza nga omuwabuwabuzi wa pulezidenti ku by'obutebenkevu by'eggwanga. ate okuva mu mwaka 1992 okutuuka mu mwaka gwa 1994 Otafiire yaweereza nga director general of External Security Organisation (ESO).
Okuva mu 1994 okutuuka mu 1995, Otafiire yali omu ku bakiise mu lukiiko lwaa [[Costituency Assembly]] olwabaga ssemateeka wa 1995.Okuva mu mwaka gwa 1994 okutuuka mu mwaka gwa 1995. Otafiire yaweereza nga minisita avunanyizibwa ku butebenkevu bw'eggwanga. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu 2001 Kahinde Otafiire yaweereza nga minisita owa gavumenti ez'ebitundu. Yalondebwa ku bukiise bwa paalamenti mu mwaka gwa 1996.
Wakati w'omwaka gwa1998 ne 2001,Otafiire ye yakulira ekibinja ky'amagye ekya Uganda Military Expediton akyatwliabwa okulwana mu [[ggwanga lya Congo]]. Mu mwaka gwa 2001 yalondebwa nga minista w'eggwanga owa Region Cooperation era nga ekifo kino yakibeeramu okutuusuza ddala mu mwaka gwa 2003. Mu mwaka ogwo gwennyini ogwa 2003 Otafiire yalondebwa mu kifo ky'obwaminisita ow'ebyettaka,amazzi wamu n'obutonde bw'ensi.ekifo kye yaweererezaamu okutuuka mu mwaka gwa 2006. Otafiire era yasooka kuweereza nga minisita wa gavument ez'ebitundu nga tannaba kufuuka minisita wa byabusuubuzi n'amakolero mu mwezi ogw'okubiri omwaka 2009. yaweerereza mu kifo ekyo okutuusiza ddala mu mwezi ogw'okutaano mwaka gwa 2011<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=234&const=Ruhindi++County&dist_id=106&distname=Mitooma |access-date=2021-09-04 |archive-date=2015-10-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023124619/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=234&const=Ruhindi++County&dist_id=106&distname=Mitooma |url-status=dead }}</ref>, lwe yalondebwa okubeera minisita wa UGANDA OWA j.ustice
== Ebimukwatako nga ye omuntu. ==
Kahinde Otafiire musajja mufombo era mukyala we ye Faridah Nayebale<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref>. Era ayogerwako ng'omusajja anyumirwa ennyo [[okusoma]] n[['okuyigisa]]. musajja Major General mulamba mu [[ggye lya Uganda erya Uganda Peoples Defence force(UPDF)]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
0xt2pqp9bzb7aad16x9kbey72q8f8th
Amama Mbabazi
0
7986
61428
53669
2026-07-11T16:45:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61428
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''John Patrick Amama Mbabazi''', amanyiddwa nga Amama Mbabazi yazaalibwa nga 16 Ogusooka 1949. [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era munnabyabufuzi eyaweerezaako mu Paalamenti ey'omwenda nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]] wa Uganda okuva nga 24 Ogwokutaano 2011 okutuuka nga 19 Ogwomwenda 2014.yakola omulimu munene nyo mu gavumenti ez'enjawulo ezirwanyisa obufuzi bwa bamusibiramubbwa okuva mu (1972-1986) era y'omu ku batandisi b'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], ekibiina ekiri mu buyinza kaakati.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref>
Mbabazi yaweerezaako ng'omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]] akiikirira konsityuwensi y'e Kinziki ey'Obuggwanjuba mu [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y'e Kanungu]][[Paalamenti.|.]] Ekifo kino yakibeeramu okuva mu 1996 okutuusa mu 2016<ref>https://web.archive.org/web/20121002055537/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/1163512/data/262039/-/whf62vz/-/parliament.pdf</ref> lwe yavuganya ku kifo ky'omukulembeze w'eggwanga naye n'awangulwa.
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa nga 16 Ogusooka 1949<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref> ku kyalo Mparo mu Ssaza lye Rukiga kati eyafuuka [[:en:Rukiga_District|Kabaale Disitulikiti]]. Yasomerako mu matendekero ag'amaanyi era agamanyiddwa ennyo mu ggwanga mu kiseera eky'abafuzi b'amatwale ne mu kaseera nga Uganda efunye obwetwaze nga muno mulimu [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]]
[[File:Kigezi College Butobere.jpg|thumb|'''Kigezi College Butobere''']]
ne [[:en:Ntare_School|Ntare school]] ng'eno gye yamaliririza [[:en:A-level|siniya ey'omukaaga]] <ref>https://web.archive.org/web/20150715230626/http://www.observer.ug/component/content/article?id=14694%3Ambabazi-mutebile-to-revive-former-school</ref>.Mbabazi yafuna [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli y'amateeka]] okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere.]]<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref> N'oluvanyuma n'afuna dipulooma mu kukozesa amateeka okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development center]] mu [[:en:Kampala|Kampala]]<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref> Munnamateeka mu kkooti ya uganda enkulu era abadde mmemba w'ekibiina ekigatta bannamateeka bonna mu Uganda okuviira ddala mu mwaka gwa 1977<ref>https://web.archive.org/web/20140728232812/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=18&const=Kinkiizi+County+West&dist_id=65&distname=Kanungu</ref>
== Emirimu gye ==
Nga tannaba kwesogga kisaawe ky'e byobufuzi, yaweerezaako nga [[:en:Attorney_General|Ssaabawolereza wa gavumenti]] okuva mu 1976 okutuuka mu 1978 era n'asuumusibwa okufuuka Ssaabawandiisi w'ekibiina ekigatta bannamateeka mu ggwanga okuva mu mwaka gwa 1977 okutuuka mu mwaka gwa 1979<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref>
Wakati wa 1986 ne 1992, Mbabazi yaweerezaako ng'akulira [[:en:External_Security_Organisation|ekitongole ekirondoola eby'okwerinda bya Uganda n'ebweru waayo (ESO)]]<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref>Wakati wa 1999 ne 2000, yaweerezaako nga Minisita omubeezi mu office y'omukulembeze w'eggwanga avunaanyizibwa ku nsonga z'eby'obufuzi.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref><ref>https://www.weforum.org/people/amama-mbabazi/</ref>
yafuuka ssaabawandiisi w'akakundi k'ekibiina kya NRM aka [[:en:Constituent_Assembly|Constituent Assembly]] <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Constituent_Assembly</ref>akaakola Ssemateeka wa 1995 wakati wa 1986 ne 1992.<ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20210520/114053/profile-who-is-amama-mbabazi-the-nrm-historical-likely-to-bounce-back-as-prime-minister-or-vice-president-in-musevenis-new-cabinet.html</ref>
Yaliko Minisita w'eggwanga ow'eby'okwerinda wakati wa 1986 ne 1992<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref>era n'aweerezaako nga minisita omubeezi owa regional cooperation okuva mu mwaka gwa 1998 okutuuka mu 2001<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1011194/amama-mbabazi-eur-road-prime-minister</ref>. yaliko ssaabawolereza wa gavumenti ate nga Minisita w'obwenkanya okuva mu 2004 okutuuka mu 2006 ekifo ekyamuwanguza n'ekitiibwa ky'okubeera minisita asinze okukola obulungi (super minister).mu mwaka gwa 2006 Mbabazi yalondebwa okubeera minisita w'eby'okwerinda ekifo ky'eyabeeramu okutuusa lwe yafuulibwa minisita w'obutebenkevu mu 2009<ref>https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> era nga ekifo kino yakibeeramu okutuusa mu mwezi Gwokutaano mu mwaka gwa 2011 lwe yalondebwa ku kifo ky'obwa ssaabamininsita w'eggwanga.
Yaliko ssaabawandiisi w'ekibiina kya NRM okuva mu Gwekkuminobumu 2005 okutuusa mu Gusooka 2015.<ref>https://web.archive.org/web/20150702082932/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/666515</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150716174439/http://www.theinsider.ug/court-dismisses-mbabazi-nrm-case/</ref>
=== Avuganya ku bwa Pulezidenti ===
Mukwano gwa Amama Mbabazi ow'omubuto<ref>http://www.newvision.co.ug/news/659918-ruhakana-rugunda-new-prime-minister.html</ref>,[[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]], yalondebwa ku kifo ky'obwa ssaabaminisita nga 18 Ogwomwenda 2014 ng'adda mu bigere bya Amama Mbabazi. okugobwa kwa Mbabazi kwalabibwa ng'ekibonerezo Museveni kye yali awadde Mbabazi oluvannyuma lw'engambo ezaali ziyitingana nti Mbabazi yali yegwanyiza entebe y'obukulembeze era yalina enteekateeka okwenyigira mu lw'okaano lw'okwesimbawo ku bukulembeze bw'eggwanga. Amangu ddala ng'ennaku z'omwezi 15 Ogwomukaaga 2015<ref>https://www.economist.com/news/middle-east-and-africa/21654666-ugandan-presidents-29-year-rule-coming-end-bored-big-man</ref> Mbabazi yalangirira okwesimbawo ku kifo ky'omukulembeze w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] era nga yali mwetegefu okuvuganya [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] ku kifo ekyo ky'ennyini era nga kino yakyasanguliza mu lukungana lw'ekibiina olwatuula nga 4 Ogwokutaano 2015. Oluvannyuma Museveni yalangira Mbabazi okweyisa mu ngeri ey'ekito era atakkirizibwa bannakibiina ba NRM.<ref>http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/Mbabazi-to-stand-as-independent/-/859108/2815094/-/kj26ocz/-/index.html</ref> Nga 31 Ogwomusanvu omwaka ogwo gwenyini,oluvannyuma lw'okulemererwa okutegeeragana wakati w'abakulembeze ab'okuntikko, Mbabazi yakawangammula bwe yalangirira nga bwe yali agenda okwesimbawo ku bukulembeze bw'eggwanga nga talina kibiina kyonna mw'ajjidde. wabula nga ekibiina kya the Democratic Alliance(TDA), kye kya muli emabega neewankubadde nga kyalabika nga ekitaalina busobozi bumala kuwangula ntebe ya bukulembeze bwa ggwanga.
Mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kalulu kabonna akaakubwa mu mwaka gwa 2016,]] Mbabazi yakwata ekifo kyakusatu oluvannyuma lw'okufuna obululu ebitundu 1.39 ku buli ku kikumi.<ref>https://web.archive.org/web/20160304012250/http://www.ec.or.ug/sites/default/files/docs/01-Summary_PRESIDENT_1_Final22-FEB-2016.pdf</ref>
== Obuweereza bwe mu mawanga g'ebweru. ==
Mbabazi yakiikirirako Uganda mu mawanga g'ebweru, nga eno yakolerayo bino, yatuula ku [[:en:United_Nations_Security_Council|kakiiko k'ebyokwerinda ak'amawanga amagatte]] era ng'eno gye yasabira nti eggye [[:en:Uganda_People's_Defense_Force|lya uganda ekkuuma ddemmbe (UPDF)]] likkirizibwe okukwata abayeekera ba Konny ab'eggye lya Lord's Resistance Army. abaali mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|ggwanga lya congo]]<ref>https://web.archive.org/web/20150716103827/http://www.newvision.co.ug/D/8/14/494419</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
lay09btzhx8ayvv1seekz594v1lh3ka
Hilary Onek
0
7987
61689
56972
2026-07-11T17:29:20Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61689
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hilary Obaloker Onek''' yazaalibwa nga 5 ogwokutaano 1948, munnayuganda, Yinginiya ate nga munnabyabufuzi. Ye [[Minisita]] wa [[:en:Refugee|Relief, Disaster Preparedness and Refugees.]] mu l[[ukiiko lwa Uganda]] olukulu. <ref>https://www.newvision.co.ug/news/653889-uganda-to-negotiate-return-of-refugees.html</ref>Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 ogwokutaano 2013. Yadda mu kifo kya [[:en:Tarsis_Kabwegyere|Tarsis Kabwegyere]]. Nga ekyo tannakifuna, Hilary Onek yakolako nga [[:en:Energy|Minister for Energy & Minerals]], okuva nga 16 ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 ogwokutaano 2011. Ekyo era nga tannakifuna, yakolako nga Minisita w'eby'obulimi, obulunzi n'obuvubi okuva mu 2006 okutuuka mu 2009. Ye mmemba wa paalamenti omulonde owa Lamwo County mu [[Lamwo Disitulikiti]]. Yasooka okulondebwa mu paalamenti mu 2001.
<ref>https://web.archive.org/web/20140513105014/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=230&const=Lamwo++County&dist_id=114&distname=Lamwo</ref>
== Ebyafaayo ==
Onek Hilary yazaalibwa nga 5 ogwokutaano 1948, nga ye mwana owokubiri owa Samson Okello Otto, mutabani wa Rwot Damwoy ow'ekika kya Pakala mu Palabek Gem ne Muky. Jera Ayoo, muwala wa Rwot Onyanga, Omwami wa Palabek, omu ku baami omukaaga aba Lamwo County. Ekika kya Pakala kisangibwa mu Gem, Lokung n'ebitundu ebimu ebya [[South Sudan]], ku nsalosalo ya Palabek ne Lokung. Mu nnaku ez'edda, Rwodi oba amaka g'abalangira ba Acholi baategeka obufumbo bw'abaana baabwe.
Mze Samson Okello Otto yali akola mu [[:en:King's_African_Rifles|King's African Rifles]] (KAR) mu Kenya mu 1946 bwe yafumbirwa Mama Ayoo. Yava mu magye mu 1954 ne yeegatta ku Public Works Department (PWD) e
oluvannyuma n'akola mu bitundu bya Uganda eby'enjawulo, omwali [[Mubende]], [[Hoima]], [[Soroti]] ne [[Moroto]]. Mze Otto yatambula ne famire ye buli gye yafunanga omulimu.
== Okusoma ==
Hilary Onek yasomera ppulayimale e [[Moroto]] mu [[Karamoja]]. Yasomera "O" & "A" mu [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary's College Kisubi]] wakati wa 1965 ne 1970.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision_(newspaper)</ref> Wakati wa 1971 ne 1974, Onek yasomera mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]], ssettendekero esinga obukulu mu Uganda naye yavaamu nga tannaba kutikkirwa. Yeeyongerayo mu [[:en:Moscow_University|People's Friendship University]] mu Moscow, Russia, gye yasomera okuva mu 1974 okutuuka mu 1979, gye yafuna ddiguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] (BSc) in [[:en:Civil_Engineering|Civil Engineering]] ne [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] (MSc) in [[:en:Engineering|Engineering]], nga ayakuguka mu Water Resources & Hydro-technical Structural Engineering.
Okweyongerayo ne Masters ye, yeetaba mu lukungaana mu ''Moscow Institute of Civil Engineering mu Hydropower Dams & Hydro-technical Structures, wakati wa 1979 ne 1980.''
Hilary Onek era alina ne Postgraduate Certificate mu Investiment Appraisal and Management okuva mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]], mu [[:en:Cambridge,_Massachusetts|Cambridge]], Massachusetts, United States wakati wa 1994 ne 1997, yafuna ne Postgraduate Certificate endala mu Public-Private Partnership in Utility Management okuva mu ''Institute For Public-Private Partnerships'', mu [[:en:Washington,_DC|Washington, DC]]. Wakati wa 1998 ne 2000, yagenda e [[:en:Makerere_University|Makerere University]] n'atikkirwa ne ddiguli ya [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]], (MBA). <ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1387194/-/aw2iglz/-/index.html</ref>
== Bye yakugukamu ==
Yakuguka mu bino wammanga:
* Bachelor of Science (BSc) in Civil Engineering – Moscow University – 1977
* Master of Science (MSc) in Civil Engineering, majoring in Water Resources Engineering & Hydro-Technical Structures<ref>https://web.archive.org/web/20140513163006/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/392697</ref>– Moscow University – 1979.
* Master of Business Administration (MBA) – [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] – 2000
* Chartered Engineer omuwandiise mu Uganda – alina obuyinza okussa omukono ku biwandiiko by'ekikugu, n'okuwa amagezi g'ekikugu ku nsonga za Civil Engineering.
== Emirimu ==
Hilary yatandika omulimu gwe ogwa Yinginiya nga ali mu ssetendekero. Yakola nga Kiyambi ku Site Engineer, Nurek 305m Hydropower Dam Construction, [[:en:Tajikistan|Tajikistan]] (USSR), wakati w'ogwokutaano n'ogwomunaana 1977. Wakati w'gwokutaano n'ogwomunaana 1978, yakola nga Kiyambi wa Site Engineer 280m Inguri Hydropower Concrete Arc-Dam Construction, mu [[:en:Georgia_(country)|Republic of Georgia]] mu [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]].
Mu budde bwe yamala mu Moscow Institute of Civil Engineering Hydro-technical Engineering Laboratory, yeetaba mu kutegeka pulojeki z'ebweru.
* Yeeaba mu kutegeka kwa Kabur 80m Hydropower Dam in Syria
* Yali mmemba ku ttiimu eyategeka amabibiro g'amasannyalaze ana ku Andes Ranges in [[Peru]], [[South America]]
* Yakola okugezesa okwenjawulo ku ku busobozi bw'ettaka ery'ebika eby'enjawulo erikozesebwa mu mabibiro mu mbeera ez'enjawulo n'okussaawo ebigobererwa ba Yinginiya.
* Yakola empapula ezisoba mu kkumi ku misomo egikwata mu kuzimba amabibiro.
Mu 1980, Hilary yakomawo e Uganda n'afuuka omusomesa e [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu Department of Technology, teaching Water Resources Engineering and Hydro-technical Structural Engineering. Yakola ku mirimu gy'abayizi, yakola okunoonyereza ku River Nile ne ku migga gya Uganda emiralal. Okunoonyereza kwe kwalagibwa mu misomo gy'amasannyalaze egyawagirwa National Research Council n'ebibiina ebirala. Yasigala e Makerere okutuusa mu 1983.
Mu 1982, yalondebwa nga [[:en:Chief_Engineer|Chief Engineer]] ku [[:en:National_Water_and_Sewerage_Corporation|National Water and Sewerage Corporation]]. Omulimu gwe mu NWSC gw'alimu okuzimba amaterekero g'amazzi, okutumbula sitaasoni, n'okutambuza amazzi mu Kampala n'ebibuga ebirala mu Uganda. Mu kusiima emirimu gye, ab'obuyinza baamukuza ku kifo kya [[:en:Managing_Director|Managing Director]] wa NWSC mu 1983.
Bwe yali akola mu NWSC, emirimu gy'amazzi ne suwegi egyali mu Kampala, Jinja ne Entebbe mwokka gy'agaziyizibwa ne mu bibuga ebirala omuli Mbale, Tororo, Masaka, Mbarara, Kasese, Fort Portal, Gulu ne Lira. Yateekawo enteekateeka eya wamu okukola ku nkulaakulana entono n'ennene n'ekirowoozo eky'okufuula NWSC ekitongole ky'amazzi ekisinga mu kitundu. Wakati wa 1984 ne 1998, yaateekawo enkulaakulana ne pulogulaamu etendeka abantu okubeerawo nga beekulaakulanya mu kibiina. Yalabirawo enkola ey'okukozesa internal [[:en:Management_information_system|management information system]] (MIS) ne digitized [[:en:Geographical_information_system|geographical information system]] (GIS), nga kino kiyamba okukola ku ba kasitoma obulungi. Yazuula enkola ya Public-Private Partnership mu NWSC nga afuula omusolo okuba nga gukungaanyizibwa bantu. Kino kyayamba nnyo mu biseera bye kubanga omusolo gwakubisibwamu emirundi ebiri. Mu 1987, Hilary yeetaba mu kuddamu okutegeka enzimba ya Mnafwa Water Works, omulimu guno tegwatambula bulungi era ne gugwa. Kino kyava mu kupangisa muzimbi okuva ebweru eyakola ebitaliimu. Yakolako nga Managing Director wa NWSC okutuusa mu 1998.
Wakati wa 1998 ne 2001, yakola nga nakyemalira, omukugu eyeebuzibwako mu kkampuni ya EOM Services Limited, nga akola nga eyeebuuzibwako mu bifo bya [[:en:Human_Resources_Management|Human Resources Management]], [[:en:Investment|Investment Appraisals and Management]], [[:en:Water|Water Supply]] ne [[:en:Engineering|Structural Engineering]].
== Eby'obufuzi ==
Hilary Onek yeetaba mu by'obufuzi mu 2001, nga ali mabega wa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Ykola nnyo mu kunoonya akalulu ka [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) muj Acholi sub-region wakati w;omwezi ogusooka n'ogw'okusatu 2001. Yeesimbawo ku bw'obubaka bwa paalamenti akiikirira Lamwo konsitituensi era nga yawangula mu gwomukaaga 2001. Yaddamu n'alondebwa ku kifo kye kimu mu gwokubiri 2006, n'era ku kibiina kya NRM. Yalondebwa nga Minisita w'eby'obulimi, okulunda n'okuvubamu gwomukaaga2006, okutuuka mu gwokubiri 2009<ref>https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref>. Nga Minisita w'okulima n'okuvuba, yakubiriza abantu okukozesa obulungi obutonde bw'amazzi mu East Africa.<ref>https://web.archive.org/web/20140513190321/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/507172</ref> Nga 16 ogwokubiri 2009 Hilary Onek yalondebwa ku bwa minisita wa Energy and Mineral Resources, okutuuka mu gwokutaano 2011.<ref>https://www.ogj.com/drilling-production/article/17275558/uganda-wants-all-of-its-oil-refined-domestically</ref> Mu kukyusa obukulembeze nga 27 ogwokutaano 2011, yaweebwa obwa Minisita wa Internal Affairs.
Onek y'omu kw'abo abavunaanibwa okulya enguzi okuva ku makolero g'amafuta. Amafuta g'obummonde [[Tullow Oil]] kigambibwa nti yasasula Onek enguzi nga ababaka abalala tebannalaba kwenyigira mu saga. Nga oggyeeko amasimu agaakubirwa, looya Severino Twinobusingye, yasobola okuwangula omusango era n'alagira Attoney General okulekera awo n'okuyimiriza amasimu ag'egoba ku mulimu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.redpepper.co.ug/2013/02/mps-protest-shs12-9b-reward-to-amama-lawyer/ |access-date=2021-09-05 |archive-date=2021-09-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210905011012/https://www.redpepper.co.ug/2013/02/mps-protest-shs12-9b-reward-to-amama-lawyer/ |url-status=dead }}</ref>
Nga bagoberera okuteebereza okulala okwagwawo okwava mu musango gwa Tullow oil n'ebiralal, baasaba boongere okunoonya obukakafu obulaga nti waaliwo obuli bw'enguzi.<ref>https://allafrica.com/stories/201303180239.html</ref>
== Bizinensi ==
Hillary Onek musajja munnabizinensi. Ye yatandikawo Kitgum Bomah Hotel mu Kitgum ne Gulu Bomah Hotel mu Gulu. Kitgum hetel ye wooteri eyookuna mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Northern Uganda]] erina ekidiba ekiwugirwamu, nga oggyeeko (a) Paraa Lodge (b) Chobe Lodge, zonna mu [[:en:Murchison_Falls_National_Park|Murchison Falls National Park]] ne Acholi Inn e Gulu.<ref>https://web.archive.org/web/20140513213531/http://www.newvision.co.ug/D/8/30/417304</ref>
== Obukulembeze mu paalamenti ==
Okuva mu 2001, Onek akoze mu bifo bya aalamenti bino wammanga:
# Committee on Natural Resources – Ssentebe w'akakiiko(2001–2002)
# Committee on Legal & Parliamentary Affairs – Mmemba (2001–2003)
# Committee on Science and Technology – Mmemba (2003–06)
# Committee on the Humanitarian Situation in Northern Uganda – Mmemba(2004–2005)
== Obukulembeze obulala ==
Abaddeko omukulembeze mu bifo bino:
; Ku Saint Mary's College Kisubi – (1965–1970)
* Yeetabye mu by'ensoma n'emizannyo. yakola nga House prefect mu Mugwanya House okuv mu 1967 okutuuka mu 1968. Yalondebwa nga ssentebe w'akakiiko k'essomero mu 1967, nga akola nga okutuuka mu 1968. Yaddamu n'alondebwa mu 1969 okutuuka mu 1970. Yali mmemba wa National Union wa abayizi ba Uganda (NUSU) okuva mu 1969okutuuka mu 1970 nga akola nga oukulwa w'okubala ne Physics. Mu kiseera ekyo, yali ssentebe wa St Mary's High School Social Club. Okuva mu 1969 okutuuka mu 1970, yali kapitaani wa basket team y'essomero. Yakola nga mmemba mu mirimu gy'essomero egiwera nga okubuuka, okuva mu 1967 okutuuka mu 1970.
; Mu Makerere University – (1971–1974)
* Yakola nga omuwandiisi wa NUSU okuva mu 1971 okutuuka mu 1972. Yakola nga kapitaani wa Mitchel Hall basket team okuva mu 1971 okutuuka mu 1973. yali ku kakiiko ka Students' Progressive Political Camp era yanoonyezanga abayizi obuwagizi
; Mu Moscow University – (1974–1979)
* Omukulembeze w'abayizi ba Uganda Student Union nga akola okuva mu 1977 okutuuka mu 1979. Mu gwokubiri 1979 yategeka okwekalakaasa kwa Ligya embassy mu Moscow eri Idi Amin.
== Enteekateeka z'ekikugu ==
# Member, Board of Directors Management Training and Advisory Center, Uganda – 1982 to 1985
# Member, Board of Directors Reconstruction and Development Corporation, Uganda – 1987 to 1989
# Member, Board of Directors Civil Aviation Authority of Uganda – 1991 to 1997
# Executive Board Member, Technical Committee of International Water Supply Association (IWSA) – 1989 to 2000
# Corporate Member, Uganda Institute of Professional Engineers (UIPE) – 1989 to Present<ref>https://web.archive.org/web/20140513182814/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/684745</ref>
# Registered (Chartered) Engineer in Uganda – 1989 to Present
== Ebitabo by'awandiise ==
Wammanga bye binu ku bitabo n'empapula ze yawandiikanga ze yalaganga mu misomo egyenjawulo.
# "Elastic Beam on Flexible Foundation", Trud UDN – Moscow – March 1977
# "On the Mechanical Strength of Soil in Dam Structure", Trud MICI – Moscow – May 1980
# "Analysis of Stressed-strained Conditions and Structural Failure of Railway Embankments". Work done for Uganda Railways Corporation. – December 1980
# "Exploitation of Lake Levels for Hydropower in Uganda" Paper presented at Energy Workshop and published by the Uganda National Research Council. – July 1981
# "Dimension Analysis in Engineering – A research and modeling tool". Paper presented to staff and postgraduate students at the Faculty of Technology, [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]]. – March 1982.
# Co-Authored: "Water Pricing Experiences, An International Perspective". Editors: Ariel Dinar & Ashok Subramanian. World Bank Technical Paper Number 386. – 1997
# "Water Utility Research: National Water and Sewerage Corporation Uganda". 23rd WEDC Conference – Durban, [[South Africa]]. – September 1997.
# "Public-Private Partnership: National Water and Sewerage Corporation, Uganda". 24th WEDC Conference – Islamabad, Pakistan. – September 1998.
# "Poor Design of Kiira Extension at Jinja Dam and Resultant Excessive Discharge of Water for Power Generation, The Main Cause of Dropping Lake Victoria Levels" Paper presented, as the main theme at Abraham Waligo Memorial Lecture organized by Uganda Institute of Professional Engineers. Faculty of Technology, [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], [[Kampala]]. September 2004.
# "Challenges and Opportunities to Agricultural Transformation: Option for Increasing and Sustaining Agricultural Growth and Development in Sub-Saharan Africa". Keynote Address, World Agricultural Forum, St. Louis, Missouri, United States. – 7 to 10 May 2007. Partly due to the impact of this keynote address, the next World Agricultural Forum was for the first time held in a location other than St. Louis, Missouri. The 10th World Agricultural Forum (WAF), was held in [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]] in 2008.
== Laba ==
* Cabinet of Uganda
* Parliament of Uganda
* [[Lamwo (disitulikit)|Lamwo District]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Link endala ==
* [http://opm.go.ug/disaster-preparedness-and-management/ Website of Uganda Ministry of Disaster Relief & Refugees in The Office of The Prime Minister]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
axthmynok9u8wqkdnlhlpng0mtdiv50
Kiryowa Kiwanuka
0
7988
61156
55197
2026-07-11T16:34:42Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61156
wikitext
text/x-wiki
'''Kiryowa Kiwanuka Nsumikambi Mugambe''', amanyiddwa ennyo nga '''Kiryowa Kiwanuka''', munnamateeka, musuubuzi era munnabyabufuzi Munnayuganda akola nga Minisita w’ebyokwerinda n’abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=Asiimwe |first=George |date=2026-05-26 |title=Museveni Transfers Nankabirwa, Kiryowa; Appoints Tumukunde, Nameere in New Cabinet |url=https://chimpreports.com/museveni-transfers-nankabirwa-kiryowa-appoints-tumukunde-nameere-in-new-cabinet/ |access-date=2026-05-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 26 May 2026, n'adda mu bigere bya [[Jacob Oboth-Oboth|Jacob Marksons Oboth.]] Emabegako yaliko [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|Ssaabawolereza wa Uganda]] wakati wa 6 June 2021 ne May 25 2026. <ref name="1R">{{Cite web |date=8 June 2021 |title=Full cabinet list: Jessica Alupo New Vice President |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430616 |access-date=9 June 2021}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2016-05-03 |title=KK: Born for the bar |url=https://www.independent.co.ug/kk-born-for-the-bar/ |access-date=2021-09-04 |website=The Independent |language=en-US |location=Uganda}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ssemakadde |first=Isaac K. |date=21 July 2021 |title=AG Kiryowa Kiwanuka is the wrong man for the wrong job |url=https://observer.ug/news/headlines/70596-ag-kiryowa-kiwanuka-is-the-wrong-man-for-the-wrong-job |access-date=2021-09-04 |website=The Observer |language=en-gb}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Kiwanuka yazaalibwa mu Uganda awo nga mu 1972. Kitaawe omugenzi Jimmy Mugambe Kiwanuka yali munnamateeka Munnayuganda. Jjajjaawe omugenzi azaala kitaawe, Jolly Joe Kiwanuka yali munnabyabufuzi Munnayuganda eyatemulwa nnakyemalira [[Idi Amin]] ku ntandikwa y’emyaka gya 1970. <ref name="2R">{{cite web |date=3 May 2016 |title=KK: Born For The Bar: Interview |url=https://www.independent.co.ug/kk-born-for-the-bar/ |access-date=9 June 2021 |newspaper=[[The Independent (Uganda)|The Independent]] |location=Kampala}}</ref>
Kiryowa obuto bwe yabumala mu [[:en:Nairobi,_Kenya|Nairobi ,Kenya]] amaka gye gaabeeranga mu buwanganguse obw'ebyobufuzi, nga tannadda Uganda mu 1980. Yasomera mu ''ssomero lya Budo Junior School'' mu ssomero lye erya pulayimale. Oluvannyuma yakyuka n’agenda mu [[King's College, Budo|Kings College Budo]] ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna (O-level) .Ku misomo gye egya siniya eyomukaaga ( A-Level), yasomera mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] . Mu 1993, yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, okusoma amateeka. <ref name="2R" />
Kiryowa Kiwanuka yatikkirwa okuva ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], ne [[:en:Bachelor_of_Laws|ddiguli esooka ey'amateeka]] . Oluvannyuma yagenda mu kitongole kya [[Law Development Centre|Law Development Center]], n'afuna [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Dipulooma emusobozesa okutandika okuwoza emisango]] (Diploma in Legal Practice) . Yaweebwa ekifo okuba omu ku bannamateeka ba kkooti ya Uganda enkulu mu 1997. Oluvannyuma, yattikkirwa [[:en:University_of_Dundee|Yunivasite ya Dundee]] ddiguli eyokubiri ey'amateeka mu mateeka g'ebyamafuta n'enkola mu Scotland. <ref name="3R">{{cite web |date=9 June 2021 |title=Kiryowa Kiwanuka: Partner |url=https://kandk.co.ug/attorney/kiryowa-kiwanuka/ |access-date=9 June 2021 |publisher=K & K Advocates Uganda |location=Kampala |archive-date=23 September 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210923050036/https://kandk.co.ug/attorney/kiryowa-kiwanuka/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Nga tannalondebwa mu kifo kyalimu mu kiseera kino, Kiwanuka yali akolagana era omu ku batandisi aba ''K and K Advocates & Solicitors Uganda'', kkampuni y'amateeka ey’obwannannyini mu Kampala. <ref name="2R" /> Nga 8 Ogwomukaaga 2021, yaweebwa ekifo ky'obwa Ssaabawolereza wa Uganda. <ref name="4R">{{cite web |author=Uganda Radio Network |date=9 June 2021 |title=New Cabinet: Museveni drops Kutesa, 10 ministers |url=https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/ |access-date=9 June 2021 |newspaper=[[The Independent (Uganda)|The Independent]] |location=Kampala}}</ref>
== Amaka ==
Kiryow mufumbo ne Sarah Kiwanuka gwe yasisinkana mu 1997. Bazadde b’abaana bana. Alina muto we, Bakadde Kiwanuka, akola emirimu gy’amateeka mu Bungereza. <ref name="2R" />
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Kiryowa Kiwanuka aweereza ku lukiiko olufuzi olw'ekitongole kya Uganda ekitwala eby'amafuta ( Petroleum Authority of Uganda ) okuva mu 2015. N'era akola nga Ssentebe wa Kiraabu y'omupiira eya [[Express FC|Express Football Club]], kiraabu [[Omupiira ogw'ebigere|y’omupiira]] eya liigi ya Uganda . <ref name="3R"/>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
n6ma1pf9vh10urzy176wrq2ex6ckyuo
Sembuya Nalumu Mary
0
8063
60868
37485
2026-07-11T12:04:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60868
wikitext
text/x-wiki
'''Mary Nalumu Mukasa Sembuya''' (yazaalibwa nga 2 Ogusooka 1943 - yafa nga 8 Gwamukaaga 1979) yali musawo mutendeke (Senior Nurse).
Yazaalibwa mu bizinga by'e Koome mu ddisitulikiti ya Mukono, Yuganda nga 2/01/1943. Omugenzi Mary Sembuya yali muwala w'omugenzi Ernest (Erinesiti) Mukasa ne mukyalawe 'omugenzi Norah Mukasa, era yali muzzukulu w'omugenzi Muwambi e Koome. Era yabatizibwa nga musanvu ogusooka 1943 (07/01/43) e Koome, [[Mukono (disitulikit)|Mukono]].
== Emisomo ==
Mu 1959, yamaliriza Junior secondary 3. Ne yeeyongerayo n'asoma eby'okuzaalisa (Midwifery) ku [[Eddwaliro lya Mengo Hospital|ddwaliro lya Mmengo]] (Mengo Hospital) okuva mu 1960 okutuuka lwe yatikkirwa mu 1962.
== Famire ==
Omugenzi Nalumu Sembuya yali mukyala w'omugenzi [[Sembuya Christopher Columbus]] . Baagatibwa nga 12 ogwekkumineebiri 1964 (12/12/1964) ku [[Lutikko ya Namirembe|Lutikko e Nnamirembe]] (St. Paul's Cathedral, Namirembe) mu Ssaza ly'e Kyaddondo, [[Buganda]].. Era baazaala abaana bataano okuli [[Rachel Nankya Lubega]], [[Francis Sembuya]], [[Jackie Nansubuga]], [[Dokita Ronald Kizito]], ne [[Rebecca Nalumu Nnawoova Wamono]].
Omugenzi Nalumu Sembuya yali muzukulu w'Omugenzi Muwambi ow'e Koome.
== Eddiini ==
Omugenzi Nalumu Sembuya yali mukulisitaayo.
== Emirimu ==
Mu myaka gy'enkaaga, okuva mu 1962, Omugenzi Nalumu Mukasa Sembuya yakolanga ku ddwaliro lya Mmengo (Mengo Hospital) okumala emmyaka egyasoba mu munaana. Oluvannyuma yasenguka n'adda mu kibuga Lubaga mu [[Lubaga divizoni|ddivizoni ya Lubaga]]. Mu myaka gy'ensanvu baddamu ne basenguka ne badda mu maka gaabwe e [[Kololo]] era oluvannyuma n'atandika okukola mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaliro ly'e Mulago]] (Mulago National Referral Hospital).
== Okufa ==
Omugenzi Nalumu Sembuya yattibwa ababbi ababayingirira mu maka gaabwe e Kololo ekiro kya 7 omwezi ogwoomukaaga 1979 (7/06/1979). Ababbi abo baali bannamagye b'ensi ya [[Tanzania]].
Omugenzi Mary Nalumu Sembuya agalamidde [[Kikwayi]] mu [[Buikwe (disitulikit)|ddisitulikiti ya Buikwe]]. Yazikibwa mu kiggya kya Ssezaalawe, Omugenzi [[Yafesi Magulu|Yafeesi Magulu]].
Alice Nnabubi ye yasikira omugenzi Nalumu Sembuya.
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
be8apzziba7mxib15lyis0digur36ke
John Chrysestom Muyingo
0
8068
61679
60641
2026-07-11T17:28:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61679
wikitext
text/x-wiki
[[File:Muyingo John Chrysestom.jpg|thumb|Muyingo John Chrysestom.jpg]]
'''John Chrysestom Muyingo''' musomesa wa [[Yuganda|Uganda]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Education_in_Uganda|Minisita w'ebyenjigiriza ebya waggulu]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 June 2016. <ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref> Emabegako yaliko Minisita w’eggwanga ow’ebyenjigiriza ebya pulayimale okuva nga 1 March 2015 okutuuka nga 5 June 2016. <ref name="Shuffle">https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva nga 27 May 2011 okutuuka nga 1 March 2015, yaweereza nga Minisita w’eggwanga ow’ebyenjigiriza ebya waggulu, ng’azze mu bigere bya [[:en:Mwesigwa_Rukutana|Mwesigwa Rukutana]] mu May 2011. <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Muyingo era yalondeddwa ku [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Palamenti]] mu ssaza ly’e Bamunanika, [[Luweero (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Luweero]] . <ref name="Member">http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=698&const=Bamunanika++County&dist_id=4&distname=Luwero</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2021 yafiirwa ekifo kino olw’eyali maneja wa kampeyini era omuyambi we ow’obuntu, Robert Ssekitoleko eyesimbyewo ku tikiti y’ekibiina kya National Unity Platform. <ref>https://www.independent.co.ug/muyingo-voted-out-for-being-silent-on-issues-affecting-electorate-leaders/</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
[[File:Makerere University Basketball court.jpg|thumb]]
Muyingo yazaalibwa nga 22 Ogw'okubiri 1960 nga yazaalibwa Omwami John Chrysestom Ssekidde ow'okukyalo ky'eKakoola ekisangibwa mu ggombolola y'eBamunanika mu [[Luweero (disitulikit)|diisitulikiti y'eLuwero]] era maama we ye Victoria Nakiwala owe [[:en:Naakulabye|Naakulabye]], [[:en:Lubaga_Division|Lubaga Division]], mu[[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yasomerako ku Mulajje Primary School, Kisubi Seminary, ne [[:en:Makerere_College_School|Makerere College School]], nga tannaba kuyingira [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] mu 1983. Yatikkirwa mu mwaka gwa 1986 nga yali akoze Diguli mu bya Saayansi wamu ne Dipilooma mu By'emisomo. Alina Diguli ya [[:en:Master's_degree|Maasita]] mu Kuddukanya Eby'emisomo nga eno yagifuna mu 1996, era alina PhD oba [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] nga yagifunira mu 2004, era nga zombi yazifunira ku Makerere University. Okusinga yali akola mu bya kuteeka nsimbi mu misomo gya Yunivaasite mu Uganda.<ref name="Biography">{{Cite web}}</ref>
== Omulimu ==
Muyingo omulimu gw’obusomesa yagutandikira mu Ndejje Secondary School gye yasomesa Chemistry n’okubala. Oluvannyuma yasomesa ku ssomero lya St. Joseph's School Nsambya gye yafuuka dayirekita w'emisomo. Oluvannyuma yakyusiddwa n’atwalibwa mu ssomero lya St. Joseph Secondary School Naggalama, e [[:en:Naggalama|Naggalama]], mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] .
E Naggalama yafuuka [[:en:Naggalama|omukulu w'essomero]] ng'essomero likyali O-Level yokka (S1 - S4). Yatandikawo ekisulo ky’abalenzi eky’okusuza abalenzi ku [[:en:Naggalama|Naggalama Hill]], wadde nga mu kusooka olukiiko lw’essomero lwateesebwako. Oluvannyuma yatandika ekitundu kya A-Level ku ssomero (S5 - S6). Okuva e Naggalama, yakyusibwa mu 1992 n’atwalibwa mu [[:en:Uganda_Martyrs'_Secondary_School_Namugongo|ssomero lya Uganda Martyrs’ Secondary School Namugongo]], erisangibwa okumpi [[:en:Uganda_Martyrs|n’Ekereziya Yaabajulizi]] e [[:en:Namugongo|Namugongo .]]
Bwe yatuuka e Namugongo, okusoomoozebwa kwe yasoose kwe kulongoosa n’okutereeza essomero, olwo nga liri mu mbeera embi. Abasomesa baali bagenda awaka ku Lwokutaano ne bakomawo ku Mmande, abayizi ne baleka bokka ku wiikendi. Ebikozesebwa byali bibi, kiraasi tezimala, era nga tewali laabu ya ssaayansi ya maanyi. Abasomesa abasajja baabadde ba fratenising n’abayizi abakyala. [[:en:Namugongo|Olukiiko oluddukanya]] olw’essomero lino lwali terufaayo nnyo ku ssomero lino. Mpola mpola, kaweefube w’omukulu w’essomero omuggya yavaamu ebibala. Omwaka ogusooka nga tannayingira, essomero lyali liwandiisizza ebibiina bitaano ebisooka ku O-level. Mu 1992, omuwendo gwalinnya ne gutuuka ku 32, oluvannyuma 58 mu 1993, 64 mu 1994 ne 90 mu 1995. Okuva olwo, omuwendo gwalinnya buli lukya ng’emyaka egimu giwandiisa omuwendo gw’abayizi abaayitiddwa mu siniya esooka ebitundu 100 ku 100. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1992 okutuuka mu 2010. <ref name="Biography">https://web.archive.org/web/20150213033312/http://jcmuyingo.org/biograhpy.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20150215205647/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/475062</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mu 2011, Muyingo yayingira ebyobufuzi ebinyiikivu ng’avuganya ku kifo kya palamenti mu ssaza ly’e Bamunanika mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y’e Luweero]], nga Independent . Ekifo ekyo yakiwangula n’obululu 92 ku 100. Ekifo kino yakifiirwa munna NUP mu kulonda kwa bonna okwa 2021. . <ref>https://web.archive.org/web/20150215215836/http://www.newvision.co.ug/D/9/803/739340</ref> Alina pulojekiti ez’enjawulo ezigenda mu maaso mu kitundu kye ng’egenderera okutumbula embeera z’abantu be. Ayambibwako Mwebe William, Matabi Christopher, ne Bazira Paul abakulembera ttiimu y’okukwasaganya emirimu. Bano babadde balung’amya pulojekiti eziwerako ezituuse ku buwanguzi nga pulojekiti y’abakadde eya payoniya yokka ey’ekika ekyo mu Uganda, enteekateeka ya sikaala eyitibwa BACEF ekulemberwa Ssenyonjo Moses dayirekita w’ettendekero lya St. Mary’s College Lugazi era ng’eyambibwako Matabi Christopher ne Bazira Paul. Kiyambye abayizi abasoba mu 2500 abatalina nkizo nnyo okufuna obuyigirize bwa siniya. Yalondebwa okubeera Minisita w'eggwanga ow'ebyenjigiriza ebya waggulu nga 27 May 2011. <ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Oluvannyuma lw'okumala akaseera katono nga Minisita w'eggwanga ow'ebyenjigiriza ebya pulayimale, okuva mu March 2015 okutuuka mu June 2016, yaddamu okulondebwa ku kifo kya Minisita w'eggwanga ow'ebyenjigiriza ebya waggulu nga 6 June 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref>
Bweyali ku [[:en:Uganda_Martyrs'_Secondary_School_Namugongo|Uganda Martyrs' Secondary School Namugongo]], Muyingo yasisinkana Rosemary Namayanja, gwebaafumbiriganwa naye mu 1992. Bombi balina abaana mukaaga. Omukyala [[:en:Director_(education)|y'akulira]] amasomero ga ''Seeta High Schools'', agasangibwa mu [[Seeta]], [[Mukono (disitulikit)|mu diisitukiti y'eMukono.]] BaMuyingo be bannanyini masomero ago. Gali ana katiera nga gakunnukkiriza abayizi 4,500 mu gonna wamu. Bano era balina naamasomero ga ppulayimale asatu nga bagayita name Seeta Junior School era balina n'essomero ly'abaana abato abatandika nga lino lirina amatabi abiri. Nga tuvudde ku kuddukanya amasomero, Muyingo amanyiddwa nnyo nga ‘Musajja wa Kabaka’ (Omusajja w'aKabaka's ow'okuddyo). Gyebuvuddeko, yali aweereza mu In the past, he served in the [[Buganda|Gavumenti ya Buganda]] nga minisita W,ebyemisomo era yalondebwa ku kifo kya minisita asinze okukola obulungi emirundi ebiri. Erinnya lye ettuufu ye '''Miyingo''', naye lino lyawandiisibwa bubi nga '''Muyingo''' akyali mu bibiina bya wansi. Miyingo litegeeza omuti ogukozesebwa okuggala omulyangogw'ekiraalo.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref>
== Laba na bino ==
* Kabineeti ya Uganda
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Luweero_District|Diisitulikiti y'eLuweero]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi Abanayuganda]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
tlia7ypph6c006ye40gn0flvvhf100u
Dorothy Nyakato
0
8079
61110
55640
2026-07-11T16:31:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61110
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''[[Disitulikiti y'e Kitagwenda|Dorothy]] Nyakato Nzibonera''' munnabyabufuzi munnayuganda era nga ye mubaka omukyala owa [[Disitulikiti y'e Kitagwenda|Disitulikiti y’e Kitagwenda]] mu Uganda mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti]] ey’ekkumi n’emu eya [[Yuganda|Republic of Uganda.]] Ali mu kibiina ekya [[National Resistance Movement]] ekibiina ky’eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda oluvannyuma lw’okulonda okwaliwo mu January, 2021. Era omulimu gwe mubalirizi w’ebitabo era abaddeko ng’omuyambi w’ababalirizi b’ebitabo mu kitongole kya Human Rights Center Uganda.
Mu palamenti ey’ekkumi n’emu, aweereza ku kakiiko k’eby'enjigiriza n’emizannyo.
== Gyenvudde n'Okusoma ==
Dorothy Nyakato aviira mu Disitulikiti y’e Kitagwenda mu maserengeta ga Uganda. Wa nzikiriza ey'ekikulisitaayo. Dorothy mufumbo eri Robert Kabandize okutuuka mu March, 2022.
== Omulimu gw’eby'obufuzi ==
Ye mukyala akiikirira palamenti ya disitulikiti y’e Kitagwenda Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu. Yawangudde Asiimwe Joan owa [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]], Ninsiima Grace eyali awanguddwa Dorothy mu kalulu ka pulayimale ne Kenyonyonzi Efrance eyavuganya ku bwannamunigina mu kulonda okwaliwo mu January, 2021 okuwangula akalulu n’obululu obusinga obungi. Era abaddeko ng'omuyambi w'eby'okubala mu kitongole ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu ekya Human Rights Center, Uganda omulimu gw’alina n’okutuusa kati.
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
jjp3p7rd59nefaf93l2zpzkule22ft5
Margaret Aachilla Aleper
0
8081
61337
48232
2026-07-11T16:44:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61337
wikitext
text/x-wiki
'''Margaret Aachilla Aleper''' (yazaalibwa 22 Ogwekkuminogumu 1963) munnabyabufuzi mu Uganda era ye mubaka Omukyala owa [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi. Mmemba w’ekibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] .
== Gyenvudde n'Okusoma ==
Margaret Aleper Pulayimale yagimalira ku Kotido Mixed Primary School mu 1976. Mu 1980, yamaliriza ebbaluwa ye eya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] mu Kangole Girls Senior Secondary School. Yaweebwa [[:en:Academic_certificate|satifikeeti]] mu by’obusomesa mu guleedi ey’okusatu mu Moroto Teacher Training College/ [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] mu 1985. Mu 1997, yamaliriza Dipuloma mu by’enjigiriza by’abasomesa okuva mu Institute of Teacher Education, [[:en:Kyambogo|Kyambogo]] . Yafuna diguli ye esooka mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:Kyambogo_University|yunivasite y'e Kyambogo]] mu 2004.
== Emirimu ==
Ebyafaayo by'eemirimu gye biwandiikiddwa wansi:
* 2011 okutuuka kati: [[:en:Member_of_parliament|omubaka wa Palamenti]], [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] .
* 1997-2006: omumyuka w’omusomesa omukulu mu ssomero lya Lomukura Primary School.
* 2001-2006: omuyambi w’okulondoola, [[:en:Local_government|Gavumenti ez’ebitundu]] mu Disitulikiti y’e Kotido .
* 1985-1996: omuyambi w’ebyenjigiriza, Kotido Mixed ne Lomukura [[:en:Primary_school|Primary School]] .
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Era akola nga mmemba omujjuvu wansi w'ebitongole bya Membership to Professional mu [[:en:Uganda_National_Teachers_Union|Uganda National Teachers Union]] .
== Obukuubagano ==
Ono yalonkomwa mu [[:en:Member_of_parliament|babaka ba Palamenti]] abalyamu [[Yuganda|Uganda]] olukwe . [http://freeuganda.com/forums/topic-tag/aleper-aachilla-margaret/] Ono yagambibwa okubeera omu ku babaka ba Palamenti abaakuba akalulu "Yee" mu kusoma okw'omulundi ogw'okubiri mu [[:en:Constitutional_amendment|bbago erikyusa Ssemateeka]] .
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Palamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[Kotido (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kotido]]
* [[:en:Moses_Adome|Musa Adome]]
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ahp54c5ikbspcn89kgou4vv7s680ji7
Sheila Nduhukire
0
8082
61841
29207
2026-07-11T17:53:25Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61841
wikitext
text/x-wiki
'''Sheila''' '''Nduhukire''' yazaalibwa 23 Ogwokuna 1990 munnayuganda nga munnamawulire, musunsuzi era musomi w'amawulire omukulu ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] era ali mu kibiina kya [[:en:International_Women's_Media_Foundation|2017 International Women's Media Foundation]] (IWMF) Great Lakes Reporting Initiative cohort.
Sheila yali musomi w'amawulire omukulu ku [[NTV Uganda]]. mukugu mu kusaka ng'anoonyereza ku eby'obufuzi ebiriwo,obuzibu ku by'enfuna n'ensonga ezikwata ku bantu ababulijjo.
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Sheila mwana wa kubiri ku baana omusanvu e Kazo mu [[:en:Kiruhura_District|disitulikiti eye Kiruhura.]] Yasomera ku Uganda Martyr's SS Namugongo gyeyatuulira [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (UCE) oluvannyuma yegatta ku [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi]] Girls SS gyeyatuulira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certification of Education]] (UACE) oluvannyuma n'aweebwa ekifo ku [[:en:Mbarara_University|Mbarara University]] of Science and Technology (MUST) okufuna diguli esooka eya [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|Bachelor of Business Administration]], ng'eno gyeyalondebwa [[:en:Guild_president|ng'omukulembeze w'abayizi]].
== Omulimu gwe ogw'amawulire ==
Oluvannyuma lw'okumaliriza emisomo gye ku MUST, yakola ng'omusasi w'amawulire ku [[:en:Red_Pepper_(newspaper)|Red Pepper]] era oluvannyuma n'afuna okugezesebwa ku Palamenti ya Uganda ng'akola ng'omusasi ne [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]], ekyamusobozesa okufuna obukugu obwamusobozesa okuyingira mu [[NTV Uganda]] gye yamala n'ava okwegatta ku [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]].
== Ebyawandiikibwa ==
<references />
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
0pd5hje9qq27je7e1b0lndkk0qacj0h
Alice Alaso
0
8083
61165
60492
2026-07-11T16:35:23Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61165
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Alice Alaso ng'olumu ayitibwa '''Alice Alaso''' Asianut yazaalibwa 21 Ogusooka 1969. Munnayuganda, musomesa omutendeke era munnabyabufuzi eyali omubaka omukyala owa [[Serere (disitulikit)|Serere Disitulikiti]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omunaana, ey'omwenda n'ey'ekkumi. Yali akolagana n'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu by'obufuzi era ye yali Ssaabawandiisi w'ekibiina eyasooka okumala emyaka kkumi.<ref>{{Cite web |title=Committee - Alliance for National Transformation|url=https://theallianceug.com/page/committee|archive-url=https://web.archive.org/web/20220120110255/https://theallianceug.com/page/committee|archive-date=2022-01-20|access-date=2026-07-09|website=theallianceug.com}}</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Alaso alina Diguli mu busomesa okuva ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]]. Ng'omusomesa, Alaso yasomesa ku [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] wakati w'omwaka gwa 1993 ne 1997. Mu kiseera kino, yasomesanga ne ku Saint Mary's Madera.[https://web.archive.org/web/20220120110255/https://theallianceug.com/page/committee] Oluvannyuma lw'okuva ku Teso College mu 1997, yafuuka omukungu w'ekikula ky'abantu mu Disitulikiti ku pulogulaamu y'okweddaabulula oluvannyuma lw'obutabanguko nga okusinga avunaanyizibwa ku [[Kaberamaido (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kaberamaido]].
Mu 2018, Alaso yava mu kibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] gye yali aweereza nga [[:en:Secretary_(title)|Ssaabawandiisi]].<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref> Ensonda endala zigamba nti yagobebwa mu kibiina n'ekifo.<ref>https://chimpreports.com/fdc-sacks-alice-alaso-wadri-winnie-kiizas-husband/</ref>
Yeegatta ku kibiina kya Alliance for National Transformation (ANT) era mu Gwokusatu 2022, yawandiikibwa ng'omukwanaganya w'ekibiina mu ggwanga.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Alaso abadde mufumbo eri Johnson Ebaju okuva mu 2007.<ref>{{Cite news|last=Omoding|first=Johnson|date=26 December 2007|title=MP Alaso Wedding Splits Churches|pages=2|work=The New Vision|url=https://allafrica.com/stories/200712270975.html|access-date=11 March 2022}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abazaalibwa mu 1969]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Serere]]
[[Category:Bammemba ba parliament eyo munaana eya Yuganda]]
[[Category:Abasomerako e Makerere University]]
[[Category:Bannayuganda abakyala nga bannabyabufuzi mu kyaasa ky'amakkumi abiri mu ekimu]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
383wrz4qmcgx23yhzaylhcguojz4ah9
Alice Kaboyo
0
8089
61142
53587
2026-07-11T16:33:19Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61142
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alice Kaboyo''' Munnayuganda, munnabyabufuzi. Ye Minisita omubeezi mu Offiisi ya Ssaabaminisita ku nsonga za Luweero Triangle n'ekitundu kya Rwenzori. Yaliko omukulembeze alina obumanyirivu mu kukwanaganya, okukunga n'okulondoola obuweereza bw'abantu saako n'ogwa kalabaalaba w'emirimu gya Minisitule y'e Luweero Triangle.<ref>https://opm.go.ug/category/luwero-triangle-rwenzori/</ref>
== Ebyafaayo ==
Alice Kaboyo Kizibwe w'omukyala w'omukulembeze w'eggwanga era minisita w'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo, [[Janet Museveni]].
== Olugendo lwe mu by'obufuzi ==
Mu kukyala kwe e Kiruhura, Kaboyo yakkaatiriza obukulu bw'ebyobusuubuzi mu kukendeeza obwavu, okutumbula omwenkanonkano, n'okuzzaamu abakyala amaanyi mu bye bakola.
== Obukuubagano ==
Kaboyo nga tannaba kufuuka minisita, okulondebwa kwe kwagaanibwa nga kino kyava ku nsonga z'obutaba mwesimbu n'obuli bw'enguzi. Newankubadde gwali gutyo, erinnya lye lyakomezebwawo mu Lukiiko lw'eggwanga olukulu okukakasibwa, Olukiiko olulonda lwakubirizibwa Omumyuka w'omwogezi w'Olukiiko lw'eggwanga Olukulu [[Anita Among]] era eyagaana okulondebwa kwa Alice nga entabwe eva ku kubeera nti Kkooti erwanyisa obuli bw'enguzi yali yamuvunaanako mu mwaka gwa 2012. Yavunaanibwa omusango gw'okukozesa obubi yaafeesi ye bwe yeenyigira mu mivuyo gy'obuli bw'enguzi mu buvujjirizi okuva mu kitongole ki Global Alliance for Vaccines and Immunization (GAVI).<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1302478/gavi-kaboyo-guilty-fined-sh20m</ref> Yavunaanibwa nga ali wamu n'abantu abalala basatu okuli, eyaliko minisita w'ebyobulamu,, [[Jim Muhwezi]], wamu n'abamyuka be, Mike Mukula ne Alex Kamugisa.<ref>https://ulii.org/en/akn/ug/judgment/ughcacd/2013/6/eng@2013-03-13</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
j4wrnfbg4d3shzxgr05t6qio2c7wc6g
61912
61142
2026-07-11T19:24:39Z
Sisterian
9613
ngasseeko akajjegere.
61912
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alice Kaboyo''' Munnayuganda, munnabyabufuzi. Ye Minisita omubeezi mu Offiisi ya Ssaabaminisita ku nsonga za Luweero Triangle n'ekitundu kya Rwenzori. Yaliko omukulembeze alina obumanyirivu mu kukwanaganya, okukunga n'okulondoola obuweereza bw'abantu saako n'ogwa kalabaalaba w'emirimu gya Minisitule y'e Luweero Triangle.<ref>{{Cite web |title=The Cabinet |url=https://www.statehouse.go.ug/government/cabinet |access-date=2025-12-15 |website=State House of Uganda |publisher=Government of Uganda}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Alice Kaboyo Kizibwe w'omukyala w'omukulembeze w'eggwanga era minisita w'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo, [[Janet Museveni]].
== Olugendo lwe mu by'obufuzi ==
Mu kukyala kwe e Kiruhura, Kaboyo yakkaatiriza obukulu bw'ebyobusuubuzi mu kukendeeza obwavu, okutumbula omwenkanonkano, n'okuzzaamu abakyala amaanyi mu bye bakola.
== Obukuubagano ==
Kaboyo nga tannaba kufuuka minisita, okulondebwa kwe kwagaanibwa nga kino kyava ku nsonga z'obutaba mwesimbu n'obuli bw'enguzi. Newankubadde gwali gutyo, erinnya lye lyakomezebwawo mu Lukiiko lw'eggwanga olukulu okukakasibwa, Olukiiko olulonda lwakubirizibwa Omumyuka w'omwogezi w'Olukiiko lw'eggwanga Olukulu [[Anita Among]] era eyagaana okulondebwa kwa Alice nga entabwe eva ku kubeera nti Kkooti erwanyisa obuli bw'enguzi yali yamuvunaanako mu mwaka gwa 2012. Yavunaanibwa omusango gw'okukozesa obubi yaafeesi ye bwe yeenyigira mu mivuyo gy'obuli bw'enguzi mu buvujjirizi okuva mu kitongole ki Global Alliance for Vaccines and Immunization (GAVI).<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1302478/gavi-kaboyo-guilty-fined-sh20m</ref> Yavunaanibwa nga ali wamu n'abantu abalala basatu okuli, eyaliko minisita w'ebyobulamu,, [[Jim Muhwezi]], wamu n'abamyuka be, Mike Mukula ne Alex Kamugisa.<ref>https://ulii.org/en/akn/ug/judgment/ughcacd/2013/6/eng@2013-03-13</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
jcf1a2fa4owkobe1cajy8g29akalwa3
61913
61912
2026-07-11T19:25:23Z
Sisterian
9613
ngasseeko akajjegere.
61913
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alice Kaboyo''' Munnayuganda, munnabyabufuzi. Ye Minisita omubeezi mu Offiisi ya Ssaabaminisita ku nsonga za Luweero Triangle n'ekitundu kya Rwenzori. Yaliko omukulembeze alina obumanyirivu mu kukwanaganya, okukunga n'okulondoola obuweereza bw'abantu saako n'ogwa kalabaalaba w'emirimu gya Minisitule y'e Luweero Triangle.<ref>{{Cite web |title=The Cabinet |url=https://www.statehouse.go.ug/government/cabinet |access-date=2025-12-15 |website=State House of Uganda |publisher=Government of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-24 |title=Minister Kaboyo hands over Seventh Civilian Veteran House in ongoing effort to honour Civilian Veterans |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-hands-over-seventh-civilian-veteran-house-in-ongoing-effort-to-honour-civilian-veterans/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Alice Kaboyo Kizibwe w'omukyala w'omukulembeze w'eggwanga era minisita w'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo, [[Janet Museveni]].
== Olugendo lwe mu by'obufuzi ==
Mu kukyala kwe e Kiruhura, Kaboyo yakkaatiriza obukulu bw'ebyobusuubuzi mu kukendeeza obwavu, okutumbula omwenkanonkano, n'okuzzaamu abakyala amaanyi mu bye bakola.
== Obukuubagano ==
Kaboyo nga tannaba kufuuka minisita, okulondebwa kwe kwagaanibwa nga kino kyava ku nsonga z'obutaba mwesimbu n'obuli bw'enguzi. Newankubadde gwali gutyo, erinnya lye lyakomezebwawo mu Lukiiko lw'eggwanga olukulu okukakasibwa, Olukiiko olulonda lwakubirizibwa Omumyuka w'omwogezi w'Olukiiko lw'eggwanga Olukulu [[Anita Among]] era eyagaana okulondebwa kwa Alice nga entabwe eva ku kubeera nti Kkooti erwanyisa obuli bw'enguzi yali yamuvunaanako mu mwaka gwa 2012. Yavunaanibwa omusango gw'okukozesa obubi yaafeesi ye bwe yeenyigira mu mivuyo gy'obuli bw'enguzi mu buvujjirizi okuva mu kitongole ki Global Alliance for Vaccines and Immunization (GAVI).<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1302478/gavi-kaboyo-guilty-fined-sh20m</ref> Yavunaanibwa nga ali wamu n'abantu abalala basatu okuli, eyaliko minisita w'ebyobulamu,, [[Jim Muhwezi]], wamu n'abamyuka be, Mike Mukula ne Alex Kamugisa.<ref>https://ulii.org/en/akn/ug/judgment/ughcacd/2013/6/eng@2013-03-13</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
tlfaxjpeb0n6gz7vw7sfh0yjof4x4ct
61916
61913
2026-07-11T20:03:11Z
Sisterian
9613
Ngasseeko omuko
61916
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alice Kaboyo''' Munnayuganda, munnabyabufuzi. Ye Minisita omubeezi mu Offiisi ya Ssaabaminisita ku nsonga za Luweero Triangle n'ekitundu kya Rwenzori. Yaliko omukulembeze alina obumanyirivu mu kukwanaganya, okukunga n'okulondoola obuweereza bw'abantu saako n'ogwa kalabaalaba w'emirimu gya Minisitule y'e Luweero Triangle.<ref>{{Cite web |title=The Cabinet |url=https://www.statehouse.go.ug/government/cabinet |access-date=2025-12-15 |website=State House of Uganda |publisher=Government of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-24 |title=Minister Kaboyo hands over Seventh Civilian Veteran House in ongoing effort to honour Civilian Veterans |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-hands-over-seventh-civilian-veteran-house-in-ongoing-effort-to-honour-civilian-veterans/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Alice Kaboyo Kizibwe w'omukyala w'omukulembeze w'eggwanga era minisita w'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo, [[Janet Museveni]].
== Emirimu egyasooka ==
Kaboyo yakolako nga omuweereza mu state house.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament rejects Kaboyo ministerial appointment |url=https://www.independent.co.ug/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment/ |access-date=2025-12-15 |website=The Independent}}</ref> [[:en:Uganda_Radio_Network|Uganda Radio Network]] yafulumyaako nti yeyali akulira ekitongole kya NRA Archives era nga akola ng’omuwabuzi wa pulezidenti omukulu akwatagana n’emirimu gy’ennono mu NRA, omuli okutegeka olugendo lw’abaazirwanako n’enteekateeka z’okuzimba museum ya NRA e Kanyara, [[:en:Nakaseke_District|Nakaseke District]].<ref>{{Cite web |date=2020-01-11 |title=Museveni, Bush War Veterans End Six-Day Long Trek |url=https://ugandaradionetwork.net/story/museveni-bush-war-veterans-end-six-day-long-trek?districtId=470 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref>
== Minisita w'eggwanga ==
President Yoweri Museveni yalonda Kaboyo okuweereza nga Minisits w'Eggwanga mu ofiisi ya Ssaabaminisita w'ekitundu kya Luweero Triangle-Rwenzori nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament Rejects Kaboyo Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/a/story/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment?districtId=728 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Akakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku kulondebwa kaasooka kugaana kukkiriza kulondebwa kwe mu Ogwomukaaga 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament Rejects Kaboyo Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/a/story/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment?districtId=728 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Nga 6 Ogwomusanvu 2021, Uganda Radio Network yategeeza nti akakiiko kakkiriza okulondebwa kwe oluvannyuma lw'okuddamu okwetegereza.<ref>{{Cite web |date=2021-07-06 |title=Parliament Makes U-Turn on Kaboyo's Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/story/parliament-makes-u-turn-on-kaboyos-ministerial-appointment |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref>
== Olugendo lwe mu by'obufuzi ==
Mu kukyala kwe e Kiruhura, Kaboyo yakkaatiriza obukulu bw'ebyobusuubuzi mu kukendeeza obwavu, okutumbula omwenkanonkano, n'okuzzaamu abakyala amaanyi mu bye bakola.
== Obukuubagano ==
Kaboyo nga tannaba kufuuka minisita, okulondebwa kwe kwagaanibwa nga kino kyava ku nsonga z'obutaba mwesimbu n'obuli bw'enguzi. Newankubadde gwali gutyo, erinnya lye lyakomezebwawo mu Lukiiko lw'eggwanga olukulu okukakasibwa, Olukiiko olulonda lwakubirizibwa Omumyuka w'omwogezi w'Olukiiko lw'eggwanga Olukulu [[Anita Among]] era eyagaana okulondebwa kwa Alice nga entabwe eva ku kubeera nti Kkooti erwanyisa obuli bw'enguzi yali yamuvunaanako mu mwaka gwa 2012. Yavunaanibwa omusango gw'okukozesa obubi yaafeesi ye bwe yeenyigira mu mivuyo gy'obuli bw'enguzi mu buvujjirizi okuva mu kitongole ki Global Alliance for Vaccines and Immunization (GAVI).<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1302478/gavi-kaboyo-guilty-fined-sh20m</ref> Yavunaanibwa nga ali wamu n'abantu abalala basatu okuli, eyaliko minisita w'ebyobulamu,, [[Jim Muhwezi]], wamu n'abamyuka be, Mike Mukula ne Alex Kamugisa.<ref>https://ulii.org/en/akn/ug/judgment/ughcacd/2013/6/eng@2013-03-13</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
bdmv4mk3bszlu84q57kcgjpdp070aih
Mugisha Muhanga Margaret
0
8092
61534
35196
2026-07-11T17:12:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61534
wikitext
text/x-wiki
[[File:Mugisa Margaret Muhanga,.jpg|thumb|'''Mugisa Margaret Muhanga''']]
Mugisha Muhanga Margaret era amanyikiddwa nga ''Muhanga Magaret'', mukyala munnabyabufuzi mu Uganda. Omukyala ono ye Minisita w'ebyobulamu ebitandikirwako nga yalondebwa Yoweri Kaguta Museveni mu mwaka gwa 2021, omukyala ono Munnalotale, Munnamawulire, yeebuuzibwako mu by'enkulaakulana ate era nga musuubuzi.<ref name=":03">{{Cite web|last=Uganda|first=Flash|date=2022-03-12|title=Margaret Muhanga: Biography, Age, Family and Husband|url=https://flashugnews.com/margaret-muhanga-biography-age-family-and-husband/|access-date=2022-03-22|website=Flash Uganda Media|language=English}}</ref> Margaret yaliko omubaka wa disitulikiti y'e Kabarole mu ppaaliyamenti eyoomunaana ate era yaliko omubaka w'essaza ly'e Burahya mu ppaaliyamenti ya Uganda ey'omulundi ogw'ekkumi. Oluvannyuma yaddamu okwegatta ku lukiiko lw'eggwanga olukulu ng'omubaka wa disitulikiti ya Kabarole ey'Amambuka mu kibuga Fort Portal. Wano yali akiikirira ekitundu kino mu Ppaaliyamenti ya Uganda ey'omulundi ogw'ekkumi n'ogumu nga ali ku kkaadi y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekiyitibwa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement.]]
== Obulamu bwe ==
Mugisha Muhanga Margaret yazaalibwa Constance Muhangazima Adyeri. Mukyala mufumbo era nga omwami we ye Michael Mugisa, eyaliko ssentebe wa Disitulikiti y'e Kabarole era akulira ekitongole ky'ebibira mu ggwanga nga alina abaana bangi b'alabirira era nga bangi ku bbo bamulekwa. Omwami wa Muhanga yasikira Damiano Akankwasa mu National Forestry Authority, oluvannyuma lwa Akankwasa okusingisibwa omusango gw'okukozesa obubi yafeesi n'aleetawo okufiirizibwa obuwumbi bwa ssente za Uganda bubiri mu obukadde lunaana.
Ye mwannyina wa Andrew Mwenda omukulu, munnamawulire ate nga Munnayuganda. Omukyala ono era mwannyina wa Munnamagye Maj. Gen Kayanja Muhanga ne Maj. Henry Baguma, Omukulembeze ow'ebyafaayo mu kitongole ki Internal Security Organisation (ISO). Mu biseera bye eby'eddembe Muhanga anyumirwa nnyo okufumba n'okulongoosa ennyumba ye.
== Okusoma kwe ==
Yasomera ku Nyakasura School.
== Emirimu gye ==
Yaweebwa omulimu mu New Vision ku ntandikwa y'emyaka gya 1990, nga y'asaka aga ppaaliyamenti. Margaret yatandikawo ekibiina kya bannamawulire abagasakira mu ppaaliyamenti ya Uganda nga wano yali wamu ne Henry Ochieng eyali ssentebe w'ekibiina kino ate nga Margaret ye mumyuka we. Y'akulira Diamond Empowerment Limited ne Fort Fun City Fort Portal. Yaweerezaako ng'omukozi mu yaafeesi y'omukulembeze w'eggwanga.
Yaliko omubaka wa ppaalamenti omukyala akiikirira disitulikiti y'e Kabarole wakati wa 2006–2011 era oluvannyuma yafuuka omubaka w'essaza lya Burahya erisangibwa mu disitulikiti y'e Kabarole. Yakiikirira ekitundu kino mu Ppaaliyamenti ey'omulundi ogw'ekkumi. Yayingira ebyobufuzi olw'okwagala okuyamba abantu, kyokka talina bwagazi mu byabufuzi.
== Okukuubagana ==
Mu mwaka gwa 2021, yategeeza eyaliko omukubiriza wa ppalamenti, [[Rebecca Kadaga]] nti yali asobola okudda e Busoga n'alima ebikajjo. Kino kyaliwo oluvannyuma lwa Kadaga obutassa kitiibwa mu kusalawo kw'ekibiina kya National Resistance Movement (NRM) okw'okusimbawo omugenzi [[Jacob Oulanyah]] ku ky'obukubiriza bwa ppaalamenti wadde nga yakola endagaano mu mwaka gwa 2016 Oulanyah mwe yasalirawo obutamuvuganya
Abadde yeekobaana okunyagako UBC ettaka lyayo.
Yali omu ku baakulemberamu okwekalakaasa okw'obuwanguzi mu Ppaalamenti era n'akunga bannamawulire bonna okuva mu kkampuni ez'enjawulo mu mwaka gwa 1999 era bannamawulire ne basalawo obutaddayo okumala wiiki emu kubanga baali baagala yaafeesi ate nga ppaalamenti tegibawa.
== Laba ne bino ==
* Olukalala lw'ababaka ba ppaaliyamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu
* Olukalala lw'ababaka ba ppaaliyamenti ya Uganda eyoomunaana
* Omubaka wa ppaaliyamenti
* Olukiiko lwa Uganda Olukulu
* [[National Resistance Movement]]
* [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabarole]]
== Emiyungiro gy'obubaka egy'ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gw'olukiiko lwa Uganda olukulu]
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mzp1cy8vofcjizy0fbvoehuovnajjhx
61844
61534
2026-07-11T17:53:26Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61844
wikitext
text/x-wiki
[[File:Mugisa Margaret Muhanga,.jpg|thumb|'''Mugisa Margaret Muhanga''']]
Mugisha Muhanga Margaret era amanyikiddwa nga ''Muhanga Magaret'', mukyala munnabyabufuzi mu Uganda. Omukyala ono ye Minisita w'ebyobulamu ebitandikirwako nga yalondebwa Yoweri Kaguta Museveni mu mwaka gwa 2021, omukyala ono Munnalotale, Munnamawulire, yeebuuzibwako mu by'enkulaakulana ate era nga musuubuzi.<ref name=":03">{{Cite web|last=Uganda|first=Flash|date=2022-03-12|title=Margaret Muhanga: Biography, Age, Family and Husband|url=https://flashugnews.com/margaret-muhanga-biography-age-family-and-husband/|access-date=2022-03-22|website=Flash Uganda Media|language=English}}</ref> Margaret yaliko omubaka wa disitulikiti y'e Kabarole mu ppaaliyamenti eyoomunaana ate era yaliko omubaka w'essaza ly'e Burahya mu ppaaliyamenti ya Uganda ey'omulundi ogw'ekkumi. Oluvannyuma yaddamu okwegatta ku lukiiko lw'eggwanga olukulu ng'omubaka wa disitulikiti ya Kabarole ey'Amambuka mu kibuga Fort Portal. Wano yali akiikirira ekitundu kino mu Ppaaliyamenti ya Uganda ey'omulundi ogw'ekkumi n'ogumu nga ali ku kkaadi y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekiyitibwa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement.]]
== Obulamu bwe ==
Mugisha Muhanga Margaret yazaalibwa Constance Muhangazima Adyeri. Mukyala mufumbo era nga omwami we ye Michael Mugisa, eyaliko ssentebe wa Disitulikiti y'e Kabarole era akulira ekitongole ky'ebibira mu ggwanga nga alina abaana bangi b'alabirira era nga bangi ku bbo bamulekwa. Omwami wa Muhanga yasikira Damiano Akankwasa mu National Forestry Authority, oluvannyuma lwa Akankwasa okusingisibwa omusango gw'okukozesa obubi yafeesi n'aleetawo okufiirizibwa obuwumbi bwa ssente za Uganda bubiri mu obukadde lunaana.
Ye mwannyina wa Andrew Mwenda omukulu, munnamawulire ate nga Munnayuganda. Omukyala ono era mwannyina wa Munnamagye Maj. Gen Kayanja Muhanga ne Maj. Henry Baguma, Omukulembeze ow'ebyafaayo mu kitongole ki Internal Security Organisation (ISO). Mu biseera bye eby'eddembe Muhanga anyumirwa nnyo okufumba n'okulongoosa ennyumba ye.
== Okusoma kwe ==
Yasomera ku Nyakasura School.
== Emirimu gye ==
Yaweebwa omulimu mu New Vision ku ntandikwa y'emyaka gya 1990, nga y'asaka aga ppaaliyamenti. Margaret yatandikawo ekibiina kya bannamawulire abagasakira mu ppaaliyamenti ya Uganda nga wano yali wamu ne Henry Ochieng eyali ssentebe w'ekibiina kino ate nga Margaret ye mumyuka we. Y'akulira Diamond Empowerment Limited ne Fort Fun City Fort Portal. Yaweerezaako ng'omukozi mu yaafeesi y'omukulembeze w'eggwanga.
Yaliko omubaka wa ppaalamenti omukyala akiikirira disitulikiti y'e Kabarole wakati wa 2006–2011 era oluvannyuma yafuuka omubaka w'essaza lya Burahya erisangibwa mu disitulikiti y'e Kabarole. Yakiikirira ekitundu kino mu Ppaaliyamenti ey'omulundi ogw'ekkumi. Yayingira ebyobufuzi olw'okwagala okuyamba abantu, kyokka talina bwagazi mu byabufuzi.
== Okukuubagana ==
Mu mwaka gwa 2021, yategeeza eyaliko omukubiriza wa ppalamenti, [[Rebecca Kadaga]] nti yali asobola okudda e Busoga n'alima ebikajjo. Kino kyaliwo oluvannyuma lwa Kadaga obutassa kitiibwa mu kusalawo kw'ekibiina kya National Resistance Movement (NRM) okw'okusimbawo omugenzi [[Jacob Oulanyah]] ku ky'obukubiriza bwa ppaalamenti wadde nga yakola endagaano mu mwaka gwa 2016 Oulanyah mwe yasalirawo obutamuvuganya
Abadde yeekobaana okunyagako UBC ettaka lyayo.
Yali omu ku baakulemberamu okwekalakaasa okw'obuwanguzi mu Ppaalamenti era n'akunga bannamawulire bonna okuva mu kkampuni ez'enjawulo mu mwaka gwa 1999 era bannamawulire ne basalawo obutaddayo okumala wiiki emu kubanga baali baagala yaafeesi ate nga ppaalamenti tegibawa.
== Laba ne bino ==
* Olukalala lw'ababaka ba ppaaliyamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu
* Olukalala lw'ababaka ba ppaaliyamenti ya Uganda eyoomunaana
* Omubaka wa ppaaliyamenti
* Olukiiko lwa Uganda Olukulu
* [[National Resistance Movement]]
* [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabarole]]
== Emiyungiro gy'obubaka egy'ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gw'olukiiko lwa Uganda olukulu]
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
t5odtmsaxo1i7fffvjdczlnebirz352
Sylvia Nayebale
0
8094
61814
52898
2026-07-11T17:44:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61814
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nayebale Sylvia.jpg|thumb|Nayebale Sylvia]]
'''Sylvia Nayebale''', Yaazalibwa nga 22 Ogwekuinooguu mu 1990, nga munamawulire Omunayuganda, omukyala munabizineensi ng'ate munabyabufuzi, awereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa Paalamenti eyaliko]] ng'akiikirira Konsititiweensi w'abakyala mu Disitulikiti ya Gomba, mu Paalamenti eyekumi okuva mu 2016 okutuusa mu 2021.<ref name="1R">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=236</ref> Baddamu nebamulonda mu kifo kyekimu mu 2021.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nayebale-sylvia-10240/</ref><ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/1b864cc7-d892-4363-ab85-be96b7fb3753/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1524280</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=P6sFwNZueK8</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 22 Ogwekuminoogumu mu 1990, mu [[:en:Gomba_District|Disitulikiti ye Gomba]], mu bitundu bya [[:en:Central_Region,_Uganda|Buganda mu Uganda]]. Yagenda kumasomero ag'ebitundu eby'enjawulo okusoma pulayimale. Yasomerako ku [[:en:Nabisunsa_Girls'_Secondary_School|Nabisunsa Girls' Secondary School]] gyeyatuulira ebisegezo gya S4 ne S6. Mu 2008, yagenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde n'obunene mu Uganda, n'atikirwa mu 2011, ng'afunye [[:en:Mass_communication|Diguli mu By'amawulire]].<ref name="1R" />
== Obumannyirivu bw'alina mu mukola emirimu ==
Nga tanayingira bya bufuzi, yakolako nga [[:en:Receptionist|ayaniriza abagenyi]] ku ''Royal Suites'', ekifo ekisulwamu. u mwaka gwe ogwali gusembayo ng'akyasoma ku yunivasite,, yakolako nga [[:en:News_reporter|omusasi w'amawulire]] ku mu kutu gwa ttivi ya [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|Uganda Broadcasting Corporation]], nga guno gudukannyizibwa gavumenti.<ref name="1R" />
Okumala emyaka ebbiri, wakati wa 201 ne 2013, Sylvia yawereza era nga akola mu ofiisi ya Pulezidenti wa Uganda eya Minisita omubeezi akola ku by'okulondoola Eby'enfuna. Mu 2013, yalondebwa nga ssentebe w'ekibiina kya '''Gomba Action for Development''', [[:en:Non-government_organisation|ekitadukanyizibwa gavumenti]], gyeyali okutuusa mu Gwekumi u 2018.<ref name="1R" />
== Olugendo lwe olw'ebyobufuzi ==
Mu kulonda kwa 2016 Mukyala Sylvia Nayebale yawangula eky'omukyala eyali agenda okukiikirira Konsitituweensi ya Disitulikiti ya Gomba, bweyali mu kibiina kye by'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]],<ref name="2R">{{Cite web |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |title=Archive copy |access-date=2024-03-28 |archive-date=2016-03-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead }}</ref> era nga ye mubaka wa Paalamenti eyaliko nebaddamu okuulonda mu kifo kin, mu konsitutuweensi eyo.<ref name="3R">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://bugandatoday.com/2017/07/07/emmwanyi-terimba-katikkiro-atalaaze-ggomba/ |access-date=2024-03-28 |archive-date=2018-10-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181006040626/http://bugandatoday.com/2017/07/07/emmwanyi-terimba-katikkiro-atalaaze-ggomba/ |url-status=dead }}</ref>
Omu kaseera ka kayuufu ka NRM ak'okusunsula ani eyali agenda okuweebwa tikiti okwesimbawo mu kibiina kino ku ky'Omubaka wa Paalamenti, Nayebale yawangula eyali mu kifo kino, Nakato Kyabangi eyafuna obululu 9,297 obwali obutono ku bwa Nayebale eyali alina 21,835.<ref name="4R">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/Minister-Kajura--more-MPs-lose/859108-2963744-lffyw1z/index.html |access-date=2024-03-28 |archive-date=2019-03-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190302211853/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/Minister-Kajura--more-MPs-lose/859108-2963744-lffyw1z/index.html |url-status=dead }}</ref> Mu Paalamenti ya Uganda eyekumi, ali ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'Obulamu, wamu n'akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'okulwanyisa akawuka ka Mukenenya n'omulwadde bwa Siriimu olulaba nga tebusaasaana nga kuno kwekuli n'eddwadde endala ez'ekuusa ku buno.<ref name="1R" />
== Famire ==
Mukyala Sylvia Nayebale mufumbo.<ref name="1R" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Anna_Ebaju_Adeke|Anna Ebaju Adeke]]
* [[:en:Winnie_Kiiza|Winnie Kiiza]]
* [[:en:Lillian_Nakate|Lillian Nakate]]
== Ebijuliiddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20181006075307/https://www.campuseye.ug/meet-nayebale-sylvia-ugandas-hottest-female-mp-deserves-minister-photos/ Sisinkaka Nayebale, omubaka wa Uganda omukyala alabika obulungi, agwaana okubeera Minisita.]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
bv9qti9wenf4zwokh8jxydqibw8dwse
Grace Kaudha
0
8095
61219
56676
2026-07-11T16:37:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61219
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Grace Kaudha''', era amanyiddwa nga Grace Hailat Kaudha Magumba, (yazaalibwa nga ennaku z'omwezi 14 Ogwekkumi 1986) yali munnabyabufuzi wa Uganda era [[:en:Legislator|omubaka]] eyali akiikirira abakyala mu [[Iganga (disitulikit)|disitulikiti y'e Iganga]] mu Ppaaliyamenti ya Uganda ey'ekkumi mu mwaka gwa 2016.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/iganga-woman-mp-passes-on</ref> Yali alina akakwate ku kibiina kya [[National Resistance Movement]].<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/ugandan-woman-mp-kaudha-dies-child-birth-complications/</ref> Yafiira mu ddwaliro lya [[Mulago National Specialised Hospital|Mulago National Referral Hospital]] e Kawempe ku Lwomukaaga nga ennaku z'omwezi 1 Ogwomusanvu 2017 ku ssaawa munaana<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/iganga-woman-mp-grace-kaudha-dies-1709570?view=htmlamp</ref> Kigambibwa nti okufa kwe kwava ku mbeera mu lufuutifuuti eyitibwa [[:en:Pre-eclampsia|Pre-eclampsia]] eyaleetebwa obuzibu bw'olubuto.<ref name=":0" /> Yaziikibwa ku kyalo Magogo, mu ggombolola y'e Nawaningi, mu disitulikiti y'e Iganga.<ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?title=Special:ContentTranslation&campaign=contributionsmenu&to=lg&from=en&page=Grace+Kaudha&targettitle=Grace+Kaudha</ref>
== Obuweereza bwe ==
Yali mubaka omukyala owa [[Iganga (disitulikit)|disitulikiti y'e Iganga]] eyadda mu bigere bya Kabaale Kwagala Olivia, era yaweereza ku kakiiko k'amateeka, eby'empisa n'ebintu ebiweebwa abantu olw'obuweereza bwabwe. Era yaliko ne ku kakiiko akokola ku by'ekikula ky'abantu, emirimu wamu n'okwekulaakulanya.<ref>https://observer.ug/news/headlines/53732-iganga-woman-mp-passes-on-while-giving-birth</ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mukyala wa Ibrahim Tooto era nga alina omwana omu.<ref>https://www.pmldaily.com/news/2017/07/iganga-woman-mp-dies.html</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka b'olukiiko lwa Uganda olw'ekkumi]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Olukiiko lwa Uganda olukulu]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
== Emiyungiro gy'obubaka egy'ebweru ==
* [https://iganga.go.ug/ Iganga District Local Government]
j82h43uhbpmyp9eogohf7ihk4h7xru1
Hellen Adoa
0
8096
61251
56912
2026-07-11T16:39:36Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61251
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hellen Adoa''' (yazaalibwa 25 January 1977), munnabyabufuzi mu Uganda era akola nga [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka Omukyala owa disitulikiti eye Serere]] mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016 okutuuka 2021).
Okuva nga 14 December 2019, mu kiseera kye kimu y'akola nga [[:en:Ministry_of_Agriculture,_Animal_Industry_and_Fisheries_(Uganda)|Minisita w’eggwanga ow’ebyobuvubi]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] .
== Ebyafaayo n'okusoma ==
Yazaalibwa mu [[Serere (disitulikit)|Disitulikiti y’e Serere]], mu [[:en:Teso_sub-region|kitundu ky’e Teso]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|bitundu ky’obuvanjuba]] bwa [[Yuganda|Uganda]], nga 25 January 1977. Yasomera mu ''Kelim Primary School'' . Yasomera mu ''Ngora Girls Secondary School'', olw’okusoma kwe okwa O-Level, n’atikkirwa ne [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]], mu 1992. Mu 1995, yamaliriza emisomo gye egya A-Level mu [[:en:Ngora_High_School|Ngora High School]], n’atikkirwa ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] .
Alina dipulooma bbiri; emu [[:en:Business_studies|mu Business Studies]], yaweebwa ''Victoria Business Institute, Tororo'', ate endala ya [[:en:Education|eri mu Education Management]], okuva mu [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] . Diguli ye esooka, [[:en:Development_Studies|Bachelor of Democracy and Development Studies]] ne diguli ey'okubiri mu [[:en:Human_Rights|gavumenti ez'ebitundu n'eddembe ly'obuntu]], zombi zamuweebwa Uganda Martyrs University.
== Omulimu ogwasooka eby'obufuzi ==
Okumala emyaka 15, okuva ku ntandikwa ya 2001 okutuuka ku nkomerero ya 2015, Hellen Adoa yaweereza nga dayirekita mu matendekero ag’enjawulo ag’abaana abato, ng’agamu ku go y'omu kubananyini go. Era ye dayirekita mu ssomero lya ''Halcyon High School'' .
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Yayingira eby'obufuzi bya Uganda bwe yavuganya ku kifo ky'Omubaka Omukyala owa Disitulikitit eye Serere mu 2016. Yalondebwa, era mu kiseera kino ye mubaka wa palamenti omujjuvu owa Disitulikiti eyo ey’e Serere. Awandiika ku kibiina ky’eby'obufuzi ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] .
Nga 14 December 2019, yalondebwa mu kabineti ya Uganda nga minisita w’eby'obuvubi; ekifo kye yalondebwamu omukulembeze w'eggwanga lya [[Yuganda|Uganda]] Yoweri Kaguta Museveni. Yalayira nga Minisita omubeezi ow'eby'obuvubi nga 13 January 2020.
== Laba ne ==
* [[:en:Margaret_Lamwaka_Odwar|Margaret Lamwaka Odwar, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[:en:Molly_Nawe_Kamukama|Molly Nawe Kamukama]]
* [[Serere (disitulikit)|Disitulikiti y'e Serere]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Patrick Okabe
* Eriya Okupa
== Ebijulizidwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ikpfam8vua6jgpz9oxdwgwvh637my0d
Namaganda Susan
0
8097
61274
37658
2026-07-11T16:40:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61274
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Namaganda Susan''' (eyafa mu mwaka gwa 2015) yali munnabyabufuzi wa Uganda eyalondebwa mu Ppaaliyamenti ya Uganda ey'omwenda okukiikirira [[Bukomansimbi (disitulikit)|disitulikiti y'e Bukomansimbi]]. Yafuuka omubaka omukyala eyasooka owa Bukomansimbi mu ppaaliyamenti mu mwaka gwa 2011 oluvannyuma lw'okutondebwawo kwa disitulikiti eyo mu mwezi Gwomusanvu (Kasambula) mu mwaka gwa 2010.<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news-headlines/41583-bukomansimbi-mp-namaganda-dies-in-road-accident |access-date=2022-04-01 |archive-date=2016-01-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160119023418/http://www.observer.ug/news-headlines/41583-bukomansimbi-mp-namaganda-dies-in-road-accident |url-status=dead }}</ref>
== Obuyigirize bwe ==
Yasomera ku St. Mary of Lourdese primary school, ne Mengo Senior School. Susan yafuna ebbaluwa ya ssiniya eyookuna (UCE) mu Christ the King Bulinda mu mwaka gwa 2002 bwe yali tanneegatta ku St. Andrew Kagwa ne Daniel okusoma eddaala lya "A".<ref name=":2">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mp-susan-namaganda-dies-after-accident-1633638</ref><ref name=":1" /> Yasoma bya ttekinologiya (ICT) era ng'alina ddiguli mu ''Cisco Certified Network Associate'' gye yafunira mu ddiguli ya ttekinologiya (''Information Technology'') mu mwaka gwa 2006.<ref name=":2" /><ref name=":1" /> Mu mwaka gwa 2008, yafuna ddipulooma mu ''Cisco Certified Network professional'' okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero e Makerere]].<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Namaganda yazaalibwa nga ennaku z'omwezi 10 Ogwokuna (Kafuumuulampawu), 1984, nga yazaalibwa omugenzi Simon Peter Kamala ne Elizabeth Sserunkuma Bbosa.<ref name=":3">https://www.independent.co.ug/time-to-tame-family-politics/</ref> Mu mwaka gwa 2015, Susan yafiira mu ddwaliro e Nakasero oluvannyuma lw'okufuna akabenje k'emmotoka e Mpanga, mu disitulikiti y'e Mpigi ku luguudo lw'e Masaka bwe yali nga agenda e Kampala mu lutuula lwa Ppaaliyamenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://chano8.com/woman-member-of-parliament-dead/ |access-date=2022-04-01 |archive-date=2021-10-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211021155535/https://chano8.com/woman-member-of-parliament-dead/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":4">https://bigeye.ug/bukomansimbi-woman-mp-namaganda-susan-dead/</ref><ref>https://web.archive.org/web/20201129165217/https://chimpreports.com/mp-susan-namaganda-dies-after-road-accident/</ref><ref name=":0" /> Okusinziira ku muwandiisi w'ekibiina kya Democratic Party, Innocent Katerega, akabenje kaaliwo nga ennaku z'omwezi 11 Ntenvu, mu mwaka gwa 2015 wakati wa ssaawa musanvu (7) ne munaana (8) nga obudde bukya mu kibira ky'e Mpanga okumpi n'akabuga k'e Mpigi.<ref name=":0" /> Susan yasigalawo n'abaana basatu nga mw'otwalidde n'omwana omuwala ow'emyezi omusanvu.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Namaganda yali mukyala w'omubaka wa ppaaliyamenti owa ''East African Legislative assembly'', [[:en:Mukasa_Mbidde|Mukasa Mbidde]]<ref name=":2" /><ref name=":4" /> eyamuwasa mu mwezi gwa Ntenvu mu mwaka gwa 2012 mu mbaga ey'obuwangwa emanyikiddwa nga (Kwanjula) eyakolebwa mu maka ga bazadde ba Susan mu kyalo ky'e Kisojjo, mu ggombolola y'e Kibange, mu disitulikiti y'e Bukomansimbi.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":5">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://eagle.co.ug/2015/12/11/mp-namaganda-dead.html |access-date=2022-04-01 |archive-date=2022-03-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220326215032/https://eagle.co.ug/2015/12/11/mp-namaganda-dead.html |url-status=dead }}</ref> Kyokka, Mukasa Mbidde, oluvannyuma yayanjulwa muganzi we, Fiona ku mukolo gw'obuwangwa bw'Ekinyarwanda.<ref>https://www.pmldaily.com/features/celebrity/2019/12/pictures-mbidde-swept-by-stunning-rwandan-fiancee.html</ref>
== Obulamu bwe mu byobufuzi ==
Mu ppaaliyamenti ey'omwenda, Susan yaweereza ng'omubaka omukyala mu ppaaliyamenti nga ali ku kkaadi y'ekibiina kya ''Democratic Party (DP)''. Susan yayingira ebyobufuzi mu mwaka gwa 2010 oluvannyuma lw'okuweerezaako ng'omukulembeze mu ''Egy Trading and Engineering Ring'' e Bugolobi.<ref name=":0" /> Bwe yali mu Ppaaliyamenti mu mwaka gwa 2011, Susan yaweerezaako ng'omumyuka wa ssentebe omukyala ow'ekibiina kya DP mu ggwanga lyonna okuva mu Kasambula w'omwaka gwa 2015, yaliko mmemba wa ''Parliamentary Scripture Union'' era n'abeerako omuwandiisi omuteesiteesi ow'ekibiina kya DP mu Bukomansimbi.
Yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko ka ssaayansi ne ttekinologiya ate ne ku kakiiko k'ebyobulimi, obulunzi n'ebyobuvubi. Yafuuka ensonga bwe yalwana ennyo ku bbeeyi y'ebirime era bw'atyo n'akazibwako erinnya lya ''bbeeyiyabirime''. Nga wayise ennaku nnya nga Susan amaze okufa, Veronica Nanyondo yafukibwako amafuta n'alondebwa ng'omusika wa Susan mu byobufuzi era nga kino kyaliwo mu boomunju mu kuziika kwa Namaganda. Nanyondo yavuganya mu kifo kya mwannyina ku Democratic Party (DP) era nga 18 Ogwokubiri, 2016, yalondebwa mu ofiisi n'awangula abalala bataano.<ref name=":3" />
Mu kulaba kw'omulambo gw'omugenzi Susan Namaganda ogwalindiridde mu Palamenti, omubaka wa Rwampara, Vincent Kyamadidi yagamba nti eggwanga lyafiirwa munnabyabufuzi ow'amaanyi eyali akyalina bingi eby'okuwa abantu be.<ref>{{Cite web}}</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka b'olukiiko lwa Uganda olw'omwenda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka b'olukiiko lwa Uganda olw'ekkumi n'olumu]]
* [[:en:Mukasa_Mbidde|Mukasa Mbidde]]
== Ebijuliziddwa ==
* https://allafrica.com/stories/201701050056.html
37eyz4fnv2zqz60zcm6u3ju9zgftzdj
Lucy Achiro Otim
0
8099
61668
37636
2026-07-11T17:28:28Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61668
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Achiro Lucy Otim,''' era amanyikiddwa nga '''''Lucy Achiro Otim''''' (yazaalibwa nga 28 Mutunda 1986) mukyala Munnabyabufuzi wa [[:en:Ugandan|Uganda]] era omukugu mu [[:en:Gender|kikula ky'abantu]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=32 |access-date=2022-04-01 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427035302/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=32 |url-status=dead }}</ref> Ye mukyala akiikirira Obukiikakkono bw'eSsaza ly'omu Konsitituwense y'e Aruu, mu Disitulikiti y'e Pader mu Paalamenti ey'ekkumi. Achiro [[:en:Independent_politician|talina kibiina]] ky'ebyabufuzi kyalimu mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=32 |access-date=2022-04-01 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427035302/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=32 |url-status=dead }}</ref> Yawangula ekifo mu Paalamenti nga talina kibiina mu 2016. Okubeerawo kwe nga Omubaka mu Paalamenti kwasalibwaako [[:en:Supreme_court|Kkooti ensukulumu]] eya Uganda bwe yasazaamu [[:en:Election|okulondebwa kwe]] olw'okugyemera amateeka g'ebyokulonda kubanga akakiiko akakwasaganya eby'okulonda kalemererwa okuddamu okubala obululu oluvanyuma lw'okuwangula n'obululu bubiri, nga awangula James Nabinson Kidega ow'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://nbs.ug/2017/02/aruu-north-mp-loses-seat/ |access-date=2022-04-01 |archive-date=2023-03-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230323105519/https://nbs.ug/2017/02/aruu-north-mp-loses-seat/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.independent.co.ug/aruu-mp-lucy-achiro-otim-thrown-parliament/</ref> Wabula, yakomawo nga Omubaka mu Paalamenti oluvanyuma lw'okulondebwa nate ng'omubaka w'oBukiikakkono bwe Aruu mu Paalamenti mu mwezi gwa Kafuumulampawu 2017 mu kalulu mweyawangulira Kidega, ku mulundi guno ng'amuwangudde n'ebitundu nkaaga mu bina ku asatu mu bibiri ku buli kikumi.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1450494/aciro-retains-aruu-north-mp-seat</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Achiro-Otim--Aruu-North-County-seat-NRM-DP/688334-3880846-yu6u92/index.html</ref>
== Obuyigirize n'obuvo bwe ==
Mukyala mufumbo. Achiro yasomera ku Mary Immaculate primary school ku misomo gye egy'aPulayimale era n'akola ebigezo bye eby'akamalirizo ebya primary leaving examinations (PLE) mu 1998. Oluvanyuma yaweebwa ekifo mu ssomero lya Sacred Heart secondary school, mu [[:en:Gulu|Gulu]], gye yatuulira ebigezo bye ebya Siniya ey'okuna ebya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (UCE) mu 2002. N'asomera ku Merry Land High School ku mutendera gwa A'level, era n'akola ebigezo bye ebya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE) mu 2004. Oluvanyuma yegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] era n'atikkirwa Diguli eya Bachelor's degree in social sciences mu 2008. Era oluvanyuma yayongerako Diguli ey'okubiri mu Kikula ky'abantu mu 2014 okuva mu Yunivasite y'emu.<ref name=":0"/>
== Ebyafaayo bye mirimu gye ==
Achiro aweereza nga Dilekita omukulu mu kibiina ky'abakyala n'abaana ekya women and children protection initiative okuva mu 2012 okutuusa kaakano.<ref name=":0"/><ref>https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-aruu-north-county-pader</ref> Era yaweereza nga omukwanaganya w'abakyala mu kitongole kya [[:en:United_States_Agency_for_International_Development|United States Agency for International Development]] (USAID), [[:en:Adventist_Development_and_Relief_Agency|Adventist Development and Relief Agency]](ADRA) mu 2012.<ref name=":0" /> Era yali mukugu mu kikula ky'abantu mu kitongole kya [[:en:Oxfam|oxfam international]] mu 2009, era yali mukugu mu kikula ky'abantu n'abaana mu kitongole ky'abakyala ekya [[:en:UN_Women|UN Women]] mu 2011.<ref name=":0" />
Achiro aweereza ng'Omubaka mu Paalamenti, akiikirira Konsitituwense y'oBukiikakonno bw'e Aruu mu Paalamenti y'a Uganda.<ref>http://parliamentwatch.ug/lucy-achiro-retains-aruu-north-parliamentary-seat/</ref> Mu Paalamenti aweereza ku kakiiko k'eddembe ly'abantu era ne ku kakiiko k'ekikula ky'abantu. Y'e Minisita ow'ekikula ky'abantu ku [[:en:Shadow_Cabinet|Kabinenti ey'ekisiikirize]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/page/shadow-cabinet |access-date=2022-04-01 |archive-date=2021-05-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210519003848/https://www.parliament.go.ug/page/shadow-cabinet |url-status=dead }}</ref>
Mmemba omujjuvu mu bitongole eby'obukugu bibiri. omuli eky'abaana ekiyitibwa Child protection working group of Uganda,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ugandarefugees.org/en/working-group/156?sv=0&geo=220 |access-date=2022-04-01 |archive-date=2021-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211202110047/https://ugandarefugees.org/en/working-group/156?sv=0&geo=220 |url-status=dead }}</ref> n'ekya Gender cluster eky'omu Bukiikaddyo bwa Sudan. Achiro Mmemba mu kibiina ky'abakyala ekya [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |access-date=2022-04-01 |archive-date=2021-04-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead }}</ref>
== Ebitakwatagana ==
Okulondebwa kwa Achiro kwasooka n'ekugaanibwa kkooti ensukkulumu mu mwezi gwa Ssebaaseka 2016 olw'okugyeemera amateeka g'akakiiko akakwasaganya eby'okulonda aka [[:en:Election_commission|Electoral commission]] era n'ekalagira okulonda okupya.<ref>https://www.independent.co.ug/aruu-mp-lucy-achiro-otim-thrown-parliament/</ref> Lucy Achiro Otim yaddamu n'alondebwa ng'[[:en:Member_of_parliament|Omubaka mu Paalamenti]] ow'oBikiikakkono bwa Konsitituwense t'e Aruu mu Disitulikiti y'e Pader oluvayuma lw'okuwangula abaali besimbyewo abataano mu kulondebwa okwategekebwa okujjuza ekifo mu mwezi gwa Mukutulansanja nga 6 nga Kkooti ensukkulumu y'eyali efuga.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://dispatch.ug/2017/04/07/lucy-achiro-bounces-back-parliament/ |access-date=2022-04-01 |archive-date=2022-06-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220628143133/https://www.dispatch.ug/2017/04/07/lucy-achiro-bounces-back-parliament/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/tag/lucy-achiro-otim/</ref><ref>http://ugandaradionetwork.com/story/lucy-achiro-bounces-back-to-parliament</ref> Yagamba oluvanyuma lw'okuwangula akalulu nti tiimu ye yasanga okutiisibwatiisibwa n'okusoomozebwa mu nsonga z'assente n'ewankubadde basobola okubivvuunuka.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Achiro-Otim--Aruu-North-County-seat-NRM-DP/688334-3880846-yu6u92/index.html</ref>
Mu 2017, Achiro Lucy Otim yazilikira mu bisenge bya Paalamenti mu kwekalakaasa kw'a[[:en:Member_of_parliament|Babaka mu Paalamenti]] ab'oludda oluvuganya Gavumenti era yafulumizibwa w'abweru oluvanyuma lw'okuzirika.<ref>https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=114467</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=114466</ref>
== Laba na bino ==
* MP w'e Ssaza ly'omu Bukiikakkono bwe Aruu alayizibwa.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://eagle.co.ug/2017/04/26/aruu-county-north-mp-sworn.html |access-date=2022-04-01 |archive-date=2022-04-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220401112934/https://eagle.co.ug/2017/04/26/aruu-county-north-mp-sworn.html |url-status=dead }}</ref>
* [[:en:Pader_District|Disitulikiti y'e Pader]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'aBabaka mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi.]]
* [[:en:Odonga_Otto|Odonga Otto]]
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omutimbagano gwa Paalamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
9oa3vdef9j87pf2syjfj8s3up0cyo7h
Kyokuhairwa Kyaka Vicky
0
8101
61312
26842
2026-07-11T16:42:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61312
wikitext
text/x-wiki
'''Kyokuhairwa Kyaka Viccy''' (yafa 2008), era amanyiddwa nga ''Vicky Kyaka Kyokuhairwa'', yali munnabyabufuzi wa Uganda mu Palamenti ya Uganda ey'omunaana ng'akiikirira [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]]. Ye kansala wa Bukanga eyasooka mu myaka egya 90.
== Obulamu bw'ebyobufuzi ==
Kyokuhairwa yawangula okulonda kwa 2006 mu kifo ky'omukyala mu disitulikiti ye Isingiro n'obululu 94,258. eyamuddirira Kyokuhairwe Stella Masiko Kafureka yafuna obululu 10,739, ate Biriwuija Edith Mwebaze n'afuna obululu 7,571.<ref name=":1" />
Mu 2008, Vicky yafa n'abafumbo awamu n'abantu abalala babiri oluvannyuma lw'emmotoka yaabwe okukoonagana ne loole ya Fuso e Rubaale ku luguudo lwa Kabale-Mbarara. Ababala abaafa kwaliko Mathias Mulumba ne mukyala we Winnie.<ref name=":2" /> Winnie Kyokuhairwa yali wamu ne nnyazaala we era yaweebwa ekitanda mu ddwaliro lya Nkozi.
Palamenti era yasiima Viccy. ekyatwalibwa Nnampala wa gavumenti, Kabakumba Matsiko, eyategeeza nti omugenzi yali mukozi omunyiikivu, omukyamufu era omwesigwa eri ekibiina ekifuga ekya [[National Resistance Movement]].<ref name=":0" /> Vicky era yali amanyiddwa ababaka abalala ng<nowiki>'omuntu yagala eby'enkulaakulana era n'ogwo mukubiriza omukulu eyali akkiririza mu bumu bw'amaka n''emirembe, omukyala ow'amaanyi, omuteesa w'amateeka omukulu eyali eky'okulabirako eri abakyala bangi mu palamenti mu nkola y'ebibiina eby'enjawulo era omusabi eyalina enkolagana ku b'enju ye n'</nowiki>ekitundu.<ref name=":0" />
Ng'ali mu Palamenti, yaweereza ng'omubaka ku kakiiko ka palamenti ak'eby'okwerinda n'ensonga ez'omunda, eby'obugagga eb'omuttaka n'akakiiko akavunaanyizibwa ku kubalirira n'okulondoola eby'ensimbi.
== Ebijuliziddwa ==
{{reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
pmg8hts5lknjvbpovoaxnnih2rqw55k
Kiboijana Margaret N
0
8103
61205
37423
2026-07-11T16:36:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61205
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Kiboijana Margaret N''' oluusi ayitibwa '''Kiboijana Margaret Namara''' munnabyabufuzi wa Uganda eyaweerezako ng'omubaka wa Uganda mu palamenti ya Uganda ey'omunaana n'ey'omwenda ng'ali mu Forum for Democratic Change mu [[Ibanda (disitulikit)|Disitulikiti y'e Ibanda]].
[[File:Kiboijana, Margaret Namara.jpg|thumb|Kiboijana, Margaret Namara.jpg]]
== Ebyobufuzi ==
Yali omu ku babaka ba palamenti abawakanya ekiteeso ky'etteeka erirwanyisa okweyimirirwa nga likyogerako ng'eritaali mu mateeka. Ekiteeso ky'okukyusa ssemateeka ekya [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Museveni]] okugaana okweyimirirwa kw'abeekalakaasi, wamu n'abamenyi b'amateeka abalala kyali kikubaganyizibwako ebirowoozo mu kakiiko k'ekibiina ekifuga.<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://everypolitician.org/uganda/parliament/term-table/9.html |access-date=2024-07-18 |archive-date=2022-10-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221006082731/https://everypolitician.org/uganda/parliament/term-table/9.html |url-status=dead }}</ref> Era yali omu ku babaka abakyala abaali baagala okwesimbawo mu 2021-2026, Disitulikiti y'e Ibanda wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya NRM. Yali omu ku balonzi ba NRM abaalondebwa mu kalulu ka 2020 mu kakiiko k'ebyokulonda. Margaret mulwanirizi w'okulwanyisa obwaavu era agabidde abatuuze b'e Disitulikiti y'e Ibanda ensigo z'emwanyi, embuzi n'embizzi. Kiboijana awaddeyo obuyambi eri SACCO, amasomero n'amakanisa ag'enjawulo.<ref name=":1">https://www.independent.co.ug/mbabazi-suruma-face-political-end/</ref>
== Laba ne ==
* Olukalala lw'ababaka b'olukiiko lwa Uganda olw'omunaana
* Olukalala lw'ababaka b'olukiiko lwa Uganda olw'omwenda
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
fo9etghm77oq800crb7lyvn6qn1cnw0
Jane Frances Kuka
0
8104
61284
60616
2026-07-11T16:41:30Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61284
wikitext
text/x-wiki
Jane Frances Kuka ow'ekitiibwa, mubaka wa Kapchorwa omukyala mu ppaalamenti nga eyaddira Gertrude Kulany mu bigere
Yaliko minisita omubeezi ow'ekikula ky'abantu n'okukulaakulanya ebitundu wabula nga Baguma Isoke yeeyamuddira mu bigere.
Yaliko Residenti District Commissoner wa Kapchorwa mu 2007 ng'addira Tezira Jamwa mu bigere, wabula naye oluvannyuma yavaako Joseph Arwata n'atwala ekifo kino.
'''Ebimukwatako nga omuntu:'''
'''Yazaalibwa''' Jane Frances Yasiwa
'''Eggwanga:''' Munnayuganda
'''Ekibiina ky'eby'obufuzi:''' National Resistance Movement (NRM)
'''Mwami we:''' Stephen Kuka
'''Gye yasomera:''' Gamatui Primary School, Nyondo Teachers College e Mbale, Ggaba Teachers College.
'''Omulimu:''' Munnabyabufuzi era alwana okulaba nga omwana omuwala oba omukyala tebamusala mbalu Anti FGM activist
'''Jane Frances Kuka''' munnayuganda omusomesa ng'era avumirira eby'okusala abaana ab'obuwala embalu, anti-Female Genital Mutilation (FGM) activist, munnabyabufuzi eyaliko omukiise wa Kapchorwa mu ppaalamenti ey'omukaaga wakati wa (1996 ne 2001), wabula nga [[:en:Gertrude_Kulany|Gertrude Kulany]] yeyamuddira mu bigere. Yaliko minisita omubeezi ow'ekikula ky'abantu n'enkulaakulana okuva mu 1996 okutuusa 1998, yaliko minisita omubeezi ow'ebigwa tebiraze mu 1999 gye yava oluvannyuma nebamufuula Resident District Commissioner wa disitulikiti ya Kapchorwa 2007 ng'addira Tezira Jamwa mu bigere.
== Ebyafaayo bye n'eby'enjigiriza: ==
Kuka yazaalibwa Jane Frances Yasiwa mu Sipi, [[:en:Kapchorwa|Kapchorwa]] ne Miriam Chelangat mu myaka gya 1950 eyo.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/kuka-survived-female-circumcision-and-dedicates-her-life-to-protecting-all-sabiny-women-1548632</ref> Yasomera ku Gamutui Primary School, gyeyava oluvannyuma mu [[:en:1966|1966]] okwegatta ku ttendekero lya Nyondo Teachers College [[:en:Mbale|Mbale]]. Yayita ng'afuuse omusomesa [[:en:1969|1969]] .<ref name=":0" /> Kuno yakwongerezaako ng'agenze ku Ggaba Teachers College gyeyava ng'omusomesa w'ekibiina eky'okusatu.<ref name=":0" />
== By'azze akola: ==
=== Okusomesa ===
Kuka yali musomesa wa muziki ku Gamutui Primary School mu 1969. Mu 1988, yakuzibwa n'afuulibwa akulira etendekero lya Kapchorwa Teachers’ College.<ref name=":0" />
=== Eby'obufuzi: ===
Kuka yalemererwa okwesimbawo okubeera mukiise mu palamenti mu 1989 ssaako n'okubeera omu kubakola amateeka agatambulirwako eggwanga [[:en:1994_Ugandan_Constituent_Assembly_election|Constituent Assembly elections mu1994.]] Wabula oluvannyuma yalondebwa nga omukyala omukiise mu palamenti ey'omukaaga ng'akiikirira Kapchorwa.<ref>https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=5247c525-5e20-4b76-8760-4b4479d77dbf%3B1.0</ref>
Ng'ogyeko okubeera omukiise wa palamenti, yayongerko okubeera minista omubeezi o'w'ekikula ky'abantu n'okulakulanya ebituntu wakati wa 1996 ne 1998.<ref>https://allafrica.com/stories/199803070019.html</ref> Mu 1999, yatwalibwa n'afulibwa [[:en:Ministry_of_Disaster_Preparedness_and_Refugees_(Uganda)|minista omubeezi ow'ebigwa tebiraze n'abanoonyi boobubudamu]].
Mu 2007, yalondebwa nga Resident District Commissioner wa disitulikiti ya Kapchorwa nga baddamu nebamulonda mu kifo kyekimu mu 2014.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.kfm.co.ug/news/rdcs-transferred.html |access-date=2022-04-02 |archive-date=2022-05-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220522022851/https://www.kfm.co.ug/news/rdcs-transferred.html |url-status=dead }}</ref> Wakati awo, yakola nga omumyuka w'omuwandiisi wa pulezidenti ow'ekyama.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1125497</ref>
=== Okuvumurira abasala abaana embalu: ===
Nga omukulembezze w'etendekero lya Kapchorwa Teachers College mu 1988, Kuka yawona okutibwa ekibinja ky'anatu kuba yali tawagira kakiiko ka disitulikiti Kapchorwa akaali kaatekawo eteeka erikiriza abaana abawala okubasala embalu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news-headlines/40039-politicians-urged-on-fgm |access-date=2022-04-02 |archive-date=2022-10-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221016103228/https://observer.ug/news-headlines/40039-politicians-urged-on-fgm |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.independent.co.ug/soon-may-go-prison-modifying-womens-body-parts/</ref> Kuka nga ye kino yakiyita nga ekintu ekibi ennyo era ekikyamu kuba baali bakikola abantu abasobola kwerwanako.<ref>https://kidamedia.home.blog/2020/12/19/beatrice-chelangat-enemy-of-fgm-ally-of-good-culture/</ref>
Yakazibwaako eky'okubeera omuzira mu ky'okulwanisa abasala abakyala wamu n'abawala embalu nga kino yakivumirira ne mu mwanga g'ensi ez'enjawulo gyeyalaga nga.<ref name="newvision.co.ug">{{Cite web}}</ref>
== Obulamu bwe: ==
Mu 1972, yafumbirwa Steven Kuka
== Ebimuwereddwa n'okumulabawo: ==
Mu 2012, Kuka yaweebwa awaadi y'okubeera omuntu wa bulijjo, civilian award - The Distinguished Order of the Nile nga eri mu kiti eky'okuna mungeri y'okumwebaza olw'okulwanirira omwana ow'obuwala obutamusala mbalu.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1323277</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://statehouse.go.ug/media/news/2012/01/26/president-kagame-and-nguema-receive-prestigious-awards |access-date=2022-04-02 |archive-date=2021-01-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210128041613/https://statehouse.go.ug/media/news/2012/01/26/president-kagame-and-nguema-receive-prestigious-awards |url-status=dead }}</ref>
Mu kumulaba ng'eyalwanirira eddembe ly'omuwala obutamusala mbalu, [[:en:Female_genital_mutilation|Female Genital Mutilation (FGM)]], Kuka yaweebwa awaadi ya Tumaini Lifetime Achievement award mu2013 <ref name="newvision.co.ug"/>
== Laba ne ==
[[:en:Gertrude_Kulany|Gertrude Kulany]]
[[:en:Female_genital_mutilation|Female Genital Mutilation (FGM)]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
i7ovy4fygz2a49a7pmu7tresmpashzg
Derrick Nyeko
0
8106
61737
55303
2026-07-11T17:39:33Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61737
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Derrick Nyeko Keko''' yazaalibwa 1992, munabyabufuzi [[:en:Uganda|omunayuganda]], omulimu, ng'ate [[:en:Member_of_Parliament|mubaka wa Paalamenti]] akiikirira [[:en:Makindye_Division|Makindye Eyobuvanjuba]] mu Paalamenti ya Uganda eyekuminoomu okuva mu 2021 okutuuka mu 2026<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nyeko-derrick-7482/</ref> ng'era ye [[:en:Shadow_cabinet|minisita ow'ekisikirize kunsonga z'omukulembezze w'eggwanga ne ebyobukuumi]]. Yawasa Ruth kirabo Nyeko<ref>https://www.parliament.go.ug/page/shadow-cabinet-25-june-2021</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2022/12/28/photos-nup-mp-derrick-nyeko-proposes-to-girlfriend/ |title=Archive copy |access-date=2024-03-21 |archive-date=2023-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231209161200/https://matookerepublic.com/2022/12/28/photos-nup-mp-derrick-nyeko-proposes-to-girlfriend/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.kfm.co.ug/lifestyle/makindye-east-mp-proposes-to-girlfriend.html |access-date=2024-03-21 |archive-date=2023-10-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231004094824/https://www.kfm.co.ug/lifestyle/makindye-east-mp-proposes-to-girlfriend.html |url-status=dead }}</ref> Y'omu ku bali mu kibiina ekivuganya gavumenti ekya, [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform (NUP)]] era awagira ekisinde kya [[:en:People_Power,_Our_Power|People Power, Our Power movement]]. Mukusooka yali yeekuusa ku kibiina ekiri mu by'obufuzi bw'eggwanga ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]].<ref>https://www.youtube.com/watch?v=lY4r_SkBLjU</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-nup-mps-plan-to-spend-shs200m-car-cash-3485838</ref>
[[File:Nyeko Derrick.jpg|left|thumb|Nyeko Derrick.jpg]]
== Emirimu gye ==
Nyeko yawerezaako ng'omuwaandiisi w'ensonga z'abayizi ku kakiiko ka Uganda Youth Council for Market Zone mu 2011. Oluvannyuma yalondebwa ku ky'omuwandiisi w'oby'amawulire mu mwaka gwegumu n'akola n'akakiiko k'abavubuka mu Buganda ku mutendera gw'omuluka. Yawerezaako nga kansala w'abavubuka ku kakiiko k'ekibuga e Makindye wamu n'okubeera omuwandiisi w'oby'amawulire ku kakiiko k'abavubuka ba NRM mu Kampala, ekifo ekyaletawo obutakaanya kuba yali alabibwa ng'eyali mu bibiina by'obufuzi byamirundi ebbiri, ekya NRM ekifuga wamu n'ekivuganya ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform (NUP)]].<ref>https://www.independent.co.ug/nup-unmoved-by-derrick-nyekos-current-position-in-nrm/</ref>
Nyeko yasala okuva mu [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]] okudda mu [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform (NUP)]] ng'omuwakanya w'okwongerayo ku myaka omukulembezze w'eggwanga gy'alina okufugira, ekyali kiraga nga pulezidenti Museveni yali wakusigala mu buyinza okumala emyaka egisuka mu 35. Oluvannyuma yeesimbawo ku ky'omubaka wa Paalamenti okukiikirira Makindye Eyomubuvanjuba n'awangula eyali mu kifo kino Hon. Ibrahim Kasozi owa FDC, ekibiina ekirala ekiwakanya gavumenti.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/105290</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nyeko-derrick-7482/</ref> Oluvannyuma yaweebwa eky'okubeera Minisita ow'ekisikirize ku by'ensonga za Pulezidenti n'Obukuumi, mu [[:en:Shadow_cabinet|kabineeti ey'ekisikirize]] [[:en:Parliamentary_opposition|n'akulembera oludda oluvuganya gavumenti mu Uganda]] Hon. Mathias Mpuuga.<ref>https://www.independent.co.ug/shadow-cabinet-niwagaba-nyeko-and-bwanika-picked/</ref>
== Okukwatibwa ==
Nyeko yakwatibwa n'ateebwa enfunda eziwera mu kakuyege gweyaliko ng'anoonya eky'omubaka wa Paalamenti, era ng'ali n'omukulembezze wa NUP [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] mu kaseera Bobi keyaliko ng'anoonya bululu bw'okubeera pulezidenti w'eggwanga n'okwegugunga okwaliwo nga bawakanya okubulawo kw'abawagizi abaali kuludda oluvuganya.<ref>https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=222189</ref>
== Ebimukwatako n'okusoma kwe ==
Nyeko yazaalibwa mu [[:en:Nsambya_Hospital|ddwaliro ly'e Nsambya]] mu Kampala mu 1992 tabazadde b'eggwanga lya [[:en:Adhola_people|Japadhola]], nga kitaawe y'omwami Paineto Ofumbi n'omukyala Florence Ofumbi. Yakulira mu Wabigalo, Namuwongo mu Disitulikiti y'e Kampala mu famire y'abaana mukaaga. Yasomera ku Ebenezer Primary School mu Wabigalo, St. Peter’s Secondary School e Nsambya gyeyamalira S4 ate S6 n'agituulira ku St. Mary’s College Lugazi. Oluvannyuma n'agenda kutendekero lya Kampala Film School gyeyatikirwa ne dipulooma mu kukwata firimu.<ref>https://observer.ug/lifestyle/68438-i-m-a-muganda-derrick-nyeko</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=BBXpbRoK8es</ref>
== Ebijuliriziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'osobola okubigya ==
* [https://www.youtube.com/watch?v=aKZ-96pR3xM MorningXpress - Annatalia Oze as she hosts Hon.Derrick Nyeko to tell us his journey into leadership]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ojhhuzeadi86y9sf8daan4dqfc4o0oy
Cerinah Nebanda
0
8108
61761
54659
2026-07-11T17:39:42Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61761
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Cerinah Nebanda''' (1988–2012) yali mubaka wa palamenti ya Uganda, ng'akiikirira Butaleja District Women's Constituency. Okufa kwe ng'aweza emyaka 24, mu Ddesemba 2012, kwaviirako enkaayana mu by'obufuzi.
== Okufa n'okunoonyereza okw'oluvannyuma ==
Lipoota y'omukugu wa gavumenti ey'oluvannyuma lw'okufa yagamba nti enjaga, heroin, omwenge, n'ebiragalagala bingi byasangibwa mu musaayi gwa Nebanda, mu byenda, ne sampolo z'ebitundu.
Kyokka mu kuziika Nebanda, Sipiika [[Rebecca Kadaga]] yagaana lipoota eno. Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni]] yegaana nti [[National Resistance Movement]], ekibiina ky'eby'obufuzi ye n'omugenzi Nebanda kyebaalimu, kye kyamutta. Olupapula lw'amawulire oluyitibwa ''The Observer'' lwalaga nti abamu ku babaka ba palamenti (MPs) ba Uganda [b'ani?] balowooza nti Nebanda yaweebwa butwa, kubanga yali avumirira gavumenti, era nti eggwanga lyali "likwata omuntu yenna ateeberezebwa okuba ng'asaasaanya ebigambo ebiri mu ttuuba eryo." Mubaakwatibwa kwaiko ababaka babiri, ng'omu ku bo yali Mohamed Nsereko.
Emabegako, olupapula lw'amawulire olwa ''Daily Monitor'' lwali lutegeezezza nti omusawo ab'omu maka ga Nebanda gwe baali basabye okwekebejja sampolo ze yali yakwaatibwa ng'agenda mu South Africa.
Nga 2 Gatonnya 2013, poliisi yalangirira nti baali bagguddewo okunoonyereza ku nfa ya Nebanda era ne bakigatta n'ekyo kye baayita "ekibiina ky'eddagala erikola mu nsi ezitali zimu omuli Uganda, Pakistan, ne South Sudan". Nga 4 Gatonnya, muganzi wa Nebanda, Adam Suleiman Kalungi, yakwatibwa e Kenya n'atwalibwa mu Uganda okubuuzibwa ebibuuzo poliisi. Mu mwezi gw'omusanvu 2014, yaggulwako emisango gy'obumenyi bw'amateeka egikwata ku nfa ya Nebanda .<ref>{{Cite web |title="DPP Appeals Against Adam Kalungi Acquittal", ''RedPepper'', 9 July 2014, accessed 11 July 2015 |url=http://www.redpepper.co.ug/dpp-appeals-against-adam-kalungi-acquittal |access-date=2 April 2022 |archive-date=18 October 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221018220438/https://redpepper.co.ug/dpp-appeals-against-adam-kalungi-acquittal/ |url-status=dead }}</ref>
== Okujjukiza ==
{{Reflist}}
bh1pr27cwb8t5d823ut05z9631957a5
Joana Ntaja
0
8110
61226
26876
2026-07-11T16:38:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61226
wikitext
text/x-wiki
'''Joana Ntaja''' (25 Mukutulansanja 1984 – 8 Mukutulansigo 2015) yali munnabyabufuzi wa Malawi era meeya omukyala eyasooka mu Zomba, ekibuga kya Malawi ekikadde, wakati wa Kasambula 2014 ne Mugulansi 2015. Yali akolagana ne Democratic Progress Party.
== Ebyafaayo n'obuyigirize ==
Ntaja yazaalibwa Cathyreen Chimgoga Chakhaza ku Queen Elizabeth Central Hospital (QECH) mu Blantyre, [[Malawi]]. Okusinziira ku kubuuzibwa kwe yawa nga yaakamala okulondebwa nga meeya, yasomera mu masomero ga pulayimale ag'enjawulo nga "St. Pius, St Anthony, Zomba Police n'amaliriza ku Balaka Primary School".<ref name=":0" /> Oluvannyuma yasomera Balaka ne St. Marys Secondary Schools. Oluvannyuma yakola emisomo gy'omuwandiisi mu Michiru Secretarial College. Okuva eyo, yasomera ku Lilongwe Technical College n'afuna Advanced Diploma in Business Management.<ref name=":0" />
== Omulimu ==
Ng'ali ku Democratic Progressive Party (DPP), Ntaja yaweereza nga Kansala wa Zomba Central Ward ku Zomba City Council.
Nga 14 Ogwomusanvu 2014, Ntaja yalondebwa nga meeya ow'omukaaga mu lukiiko lw'ekibuga Zomba era omukazi eyasooka mu kifo ekyo.
Ntaja yali memba wa
== Obulamu bw'omuntu n'okufa ==
Oluvannyuma lw'okwemulugunya ku musujja gw'ensiri n'obuzibu mulubuto, Ntaja yalangirirwa nti afudde nga 8 Mugulansigo 2015 mu ddwaliro lya Mwaiwathu Private Hospital e Blantyre.<ref name=":1" /> Yafiirwa bba, Rashid Mussa n'abaana basatu.
Ntaja yaziikibwa ku kyalo Mteje mu Chigumula
== Ebijulizo ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ey'ebweru ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4hjubgj6eqr8be2t10xqh0cskiml75b
Babungi Josephine Bebona
0
8116
61751
53908
2026-07-11T17:39:38Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61751
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Babungi Josephine Bebona''' amanyikiddwa nga '''Josephine Babungi Bebona''' Munnayuganda, muzaalisa era Omubaka wa Paalamenti omukyala akiikirira [[:en:Bundibugyo_District|Disitulikiti y'e Bundibugyo]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumineemu okuva mu Gwokusatu 2021.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/bebona-babungi-josephine-10191/</ref><ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/ea7afc52-f4c9-437a-b88d-acb066f14b5e/</ref> Mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya National Resisitance Movement (NRM)<ref name=":0">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=348</ref> ng'era abadde mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2016.<ref name=":12">{{Cite web |url=https://archives.visiongroup.co.ug/vision/NewVisionaApi/v1/uploads/NV010316pg35.pdf |title=Archive copy |access-date=2022-04-04 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017090253/https://archives.visiongroup.co.ug/vision/NewVisionaApi/v1/uploads/NV010316pg35.pdf |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite news|title=NRM Parliamentary Caucus|work=NATIONAL RESISTANCE MOVEMENT|url=https://www.nrm.ug/party-organs/nrm-parliamentary-caucus|access-date=14 March 2021}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Babungi Josephine Bebona yazaalibwa nga 6 Ogusooka mu 1973 mu [[:en:Bundibugyo_District|Disitulikiti y'e Bundibugyo]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bitundu by'Obukiikaddyo]] bwa Uganda nga kisalagana n'e [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]]. Yasomera ku Semuliki High School mu Bundibugyo, ng'eno gye yamaliriza emisomo gye egya siniya mu 1989. Yafuna satifikeeti y'okubeera omuzaalisa mu 1997 okuva kutendekero lya Kabale School of Nursing and Midwifery. Mu 2004, Babungi Josephine Bebona yafuna satifikeeti emukakasa n'okumuwandiisa ng'omuzaalisa atuukiridde okuva kutendekero lya Rubaga School of Nursing and Midwifery.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Babungi Josephine Bebona yali muzaalisa omuwandiise okuva mu 1999 okutuuka mu 2003. Yafuuka omusawo mu ddaala lya Gavumenti z'Ebitundu ku Disitulikiti y'e Bundibugyookuva mu 2005 okutuuka mu 2016. Ensangi zino awereza nga Omubaka wa Paalamenti omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Bundibugyo okuva mu 2016 n'okutuuka kati.<ref name=":0" />
Ng'ogyeko emirimu gya Paalamenti, abadde ku bukiiko obw'enjawulo omuli: akalwanyisa akawuka kamukenenya, siriimu n'enddwadde endala, n'akakiiko k'eby'obulamu.<ref name=":0" /><ref name=":2">https://web.archive.org/web/20221207063844/https://www.mpscanug.com/wp-content/uploads/2020/07/2020ParliamentScorecard-2018-2019-draft-FINAL.pdf-Sent-for-Print-2020-7-21.pdf</ref>
== Ebirala by'akoze ==
Babungi Josephine Bebona yayambako mu kutabaganya obutabanguko obwali mu mawanga wakati wa [[:en:Bakonjo|Bakonjo]] n'aba Bamba mu Disitulikiti y'e Bundibugyo.<ref name=":1">{{Cite web |url=https://archives.visiongroup.co.ug/vision/NewVisionaApi/v1/uploads/NV010316pg35.pdf |title=Archive copy |access-date=2022-04-04 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017090253/https://archives.visiongroup.co.ug/vision/NewVisionaApi/v1/uploads/NV010316pg35.pdf |url-status=dead }}</ref> Yeenyigira mu by'okutwaala ebikozesebwa eri amaka agaali gatawanyiziddwa amataba mu Bundibugyo, ng'ali wamu n'ekitongole ekiddukirira abantu abalina obuzibu munsi ekya [[:en:Uganda_Red_Cross_Society|Uganda Red Cross Society]], ne Gavumenti ya Uganda mu 2019<ref>https://web.archive.org/web/20211125231343/https://nbs.ug/2019/12/disaster-in-bundibugyo/</ref> era, yasaba ofiisi ya Ssaabaminista wa Uganda okuteeka Disitulikiti ya Bundibugyo munteekateeka z'okusengula Disitulikiti eno olw'okutaataganyizibwanga ebigwa bitalaze buli mwaka.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/where-your-mp-stands-on-age-limit-debate-1718482</ref> Yeetaba ne mu kuwakanya eby'okwongeza ebisanja ku myaka pulezidenti w'eggwanga by'alina okufuga wadde nga yasigala tasazeewo mu kaseera okukubaganya ebirowoozo kunsonga eno we kwakomekerezebwa mu 2017.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/where-your-mp-stands-on-age-limit-debate-1718482</ref> Babungi Josephine Bebona yeeyatandikawo pulojekiti y'okukulakulanya emirimu gy'abakyala egy'emikono, egyalina ekigendererwa eky'okuyamba abantu nadala abalina obulemu ku mibiri, nga oluvannyuma kyatongozebwa Sipiika wa Paalamenti ya Uganda mu 2018.<ref>{{Cite web |url=https://theinsider.ug/index.php/2018/10/29/bundibugyo-district-on-the-spot-for-marginalizing-pwds/ |title=Archive copy |access-date=2024-03-25 |archive-date=2021-05-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210513003623/https://theinsider.ug/index.php/2018/10/29/bundibugyo-district-on-the-spot-for-marginalizing-pwds/ |url-status=dead }}</ref>
Y'omu kubabadde ku kakiiko akalwanyisa akawuka kamukenenya n'enddwadde ya siriimu, wamu n'ensonga ezeekuusa ku kyo nga yasobola okufuna obubonero bwa 67.86.<ref name=":2" /> Yeenyigidde mu pulojekiti ez'enjawulo omwali okugulira abayisi b'ekibiina ekisooka ne P7 emifaliso, okuwa Dr. Bukombi ow'eddwaliro lya Kikyo Health Center n'erya Bundibugyo ekyuma ekijanjaba sukaali, yagaba embuzi n'ente eri abalimi abamu, yagaba obutebe bwa pulasitiika 30 wamu n'akakadde kamu (1,000,000) aka ssilingi za Uganda eri ekibiina kya Mijosa Group.<ref name=":2" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekumineemu]]
* [[:en:Bundibugyo_District|Disitulikiti y'e Bundibugyo]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya National Resistance Movement]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]]
* [[:en:Richard_Gafabusa|Richard Gafabusa]]
* [[:en:Christopher_Kibanzaga|Christopher Kibanzanga]]
== Ebijuliziddwaamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
pnhqdv5y9vfggodnhrdbpwdq9bwfr01
Ruth Molly Lematia
0
8118
61345
34732
2026-07-11T16:44:31Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61345
wikitext
text/x-wiki
[[File:Lematia Ruth Molly Ondoru.jpg|thumb|Lematia Ruth Molly Ondoru.jpg ]]
'''Ruth Molly Lematia Ondoru''' [[:en:Uganda|munayuganda]] munnabyabufuzi, munnamateeka era [[:en:Human_rights_activist|omulwanirizi w’eddembe ly’obuntu]]<nowiki/>era nga [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Palamenti]] ya [[Yuganda|Uganda]] era nga ye [[:en:Presidential_advisor|muwabuzi wa Pulezidenti]] ku nsonga z’amaka. Lematia era ataddewo [[:en:Law|amateeka]] [[:en:Policy|n’enkola]] mu Uganda, naye abadde yeenyigira mu [[Enkola y’ekitundu|nkola]] y’ensi yonna n’ebitundu, ku [[:en:Peace|mirembe]] [[:en:Economic_development|n’enkulaakulana mu by'ebyenfuna]] mu [[:en:Career|mulimu]] gwe .
== Gyenvudde n’obuyigirize ==
Molly Lematia yazaalibwa ku River Oli mu [[Arua]] central division 30 Ogw'ekkuminebiri, 1946, eri Sadaraka Oce ne Maliza Oberu Oce ab’e Paranga Nigo, Omuluka Paranga mu ggombolola eya Oleba, mu disitulikiti y’e Maracha. Yasomera Paranga Primary School gye yamalira [[:en:Primary_education|emisomo gye egya pulayimale]] egyasigaddeyo era oluvannyuma, yeegatta ku Goli [[:en:Senior_secondary_education|Senior Secondary School]] ne Mvara Senior Secondary School n’afuna [[:en:'O'_Level|O’level]] ne [[:en:A-Level|A level.]] <ref name=":0" />
Alina [[:en:Diploma|dipulooma]] mu [[:en:Nursing_and_Midwifery_Council|by'obujjanjabi obw'enjawulo]] okuva mu ttendekero lya Mulago [[:en:Nurse_education|School of Nursing]] and [[:en:Midwifery|Midwifery]] . Alina ne [[:en:Diploma|dipulooma]] mu by’okuzaalisa. <ref name=":0" />
[[Yunivasite ya Aga Khan|Alina]] [[:en:Master's_degree|diguli ey’okubiri]] mu [[:en:Oncology|by’obulwadde bwa kkansa]] n’eby'obulamu [[:en:Community_health|by’ekitundu]] okuva mu [[:en:Case_Western_Reserve_University_School_of_Medicine|yunivasite ya Case Western Reserve University, Amerika]] .
[[File:Lematia Ruth Molly Ondrou.jpg|left|thumb]]
== Emirimu ==
Wakati wa 2001 ne 2015, Lematia yaliko [[:en:Commissioner|Kaminsona]] w’eby'obusuubuzi, eby’ekikugu, eby’emikono n’okutendeka abantu mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro e Mulago]] . Yaliko omumyuka w'akulira ebyobusawo mu ddwaaliro ly’abasomesa [[:en:Kampala_International_University|erya Kampala international University]] nga tannafuuka akulira eby'enjigiriza era [[:en:Vice-chancellor|omumyuka wa Cansala]] omukulu owa [[Yunivasite ya Aga Khan|Aga Khan University]], ettabi erya Uganda mu 2007 okutuuka mu 2008. Era yaliko eyebuzibwako mu West Nile University mu nsonga z'abasawo. Molly Lematia yaweerezako [[:en:Member_of_parliament|ng'omubaka wa palamenti]] ya Uganda okuva mu 2011-2016 nga [[:en:Member_of_parliament|omubaka wa palamenti]] mu [[:en:Maracha_District|disitulikiti y'e Maracha]] . Era yaliko kansala wa disitulikiti y’e Maracha wakati wa 2004 ne 2011. Yaliko [[:en:Principal_(commercial_law)|akulira]] era [[:en:Consultant|eyebuzibwako]] mu Mayanja Memorial Training Institute okumala emyaka 8 okuva mu 2010 okutuuka mu 2018, okuva mu 2007 okutuuka mu 2016 yaweereza ng'eyebuuzibwako mu West Nile University mu nsonga za ba nnamusa.
Mmemba w’ebbangulira ly’ensi yonna erya kookolo, essomero ly’ensi yonna erijjanjaba abalwadde abayi, [[Yuganda|Uganda]] National Nurses Association ne Alpha chapter ya Sigma Theta Tau.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/Members.pdf Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://www.ec.or.ug/ecresults/2021/MPS_RESULTS_2021.pdf Akakiiko k'ebyokulonda mu Uganda Omukutu Omutongole]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
d18l3rb6epo2nqdqxzgkif3msiijvb3
Nvumetta Ruth Kavuma
0
8119
61823
51346
2026-07-11T17:45:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61823
wikitext
text/x-wiki
'''Nvumetta Ruth Kavuma''' abasinga gwebamannyi nga '''Ruth Kavuma''' munabyabufuzi omunnyuganda, okwegatira mu kibiina ky'abanabizineensi n'okuba omusomesa. Yeyamukyala omufirika eyasooka okukulira esomero lya Gayaza High School okumala emyaka 11 wakati wa 1990 ne 2002.<ref name=":0">https://gayazaoldgirls.com/imt_team/hon-ruth-nvumetta-kavuma/</ref><ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/kavuma-was-gayaza-high-s-first-ugandan-headteacher-1579192</ref> Oluvannyuma lw'okuba ku [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School,]]
[[File:Gayaza High School New Admin Block.jpg|thumb|'''Gayaza High School New Admin Block.''']]
yayingira eby'obufuzi n'afuuka omubaka [[:en:Member_of_parliament|omukyala owa palamenti]] mu palamenti ey'omunaana eya [[:en:Parliament_of_Uganda|Uganda]] ng'akiikirira disitulikiti y'e [[:en:Kalangala_District|Kalangala w]]<nowiki/>ansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement.]]<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |url=https://slideplayer.com/slide/6590900/ |title=Archive copy |access-date=2022-04-05 |archive-date=2025-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250216040215/https://slideplayer.com/slide/6590900/ |url-status=dead }}</ref> Y'omu kubakyala abaatandikawo ekibiina ky'abakyala ekya [[:en:Forum_for_African_Women_Educationalists|Forum for African Women Educationalists]] (FAWE) n'afuuka ne ssentebe eyasooka okulembera boodi ya Uganda Chapter, ekitongole ekirwanirira eby'enjigiriza by'omwana ow'obuwala.<ref name=":0" />
== Obulamu bwe ==
Bamuzaala mu bizinga by'e Ssese nga kitaawe ye James Lutaaya n'abeerako mu Gayaza High School. nga alina abaana bana.<ref name=":1" />
== Eby'okusoma kwe: ==
Mu 1963, yeegata ku Gayaza Junior School gyeyava okugenda ku Gayaza High School mu 1970. Yali pulifekiti kweyateeka n'okuzannya Volleyball.<ref name=":0" /> Yasomera ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e]] [[:en:Makerere_University|Makerere]] n'afuna diguli mu bya sayansi mu Physics, Chemistry n'okubala, oluvannyuma yasuula Chemistry ku lwa Psychology.
== By'azze akola: ==
Y'amyuka ssentebe w'ekitongole [[:en:National_Identification_and_Registration_Authority|ekiwandiisa bannayuganda.]]<ref>http://nilepost.co.ug/2020/01/14/joseph-biribonwa-appointed-new-nira-board-chairperson/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/tag/ruth-nvumetta-kavuma/</ref><ref>https://www.nira.go.ug/about-nira/board-of-directors</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1514964</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=191829</ref> Y'omu ku bamemba b'ekibiina ekigatta ba minista n'abakiiririra palamenti mu Afrika ekya Network of African Ministers and Parliamentarians Uganda Chapter.<ref name=":0" /> Mulugendolwe olw'eby'obufuzii, mu palamenti ya Uganda yakolako mu kakiiko k'eby'ensimbi ekintu ekyamuwa akakisa okukwasizaako n'okufuna ebikozese okuyamba mu by'obulamu.<ref name=":0" /> Yaliko ssentebe w'ekibiina kya Mama Alive Initiatives (MAI) ne memba wa Network of Women Parliamentarians mu Uganda.<ref name=":0" /> Ali mu Rotary Club of Kampala mu bizinga by'e Ssese nga yakolako ng'omukulembezze wakyo eyavaako.<ref name=":0" /> Yakulemberako akakiiko akaali kasaganya okuzimba rotary baanka y'e ddwaliro ly'e Mengo.<ref name=":0" /> Memba w'akakiiko akavunaanyizibwa kusonga z'omwana ow'obuwala mu Uganda ng'ate memba w'akakiiko kakadukanya e Kisaakate Kya Nnabagereka.<ref name=":0" />
Mu bulamu bwe obwasooka, yakola ko nga yinginiya eyali atendekebwa ku ofiisi ezivunaanyizibwa mu kutambuza amabaluwa n'ebitereke wamu n'eby'empuliziganya. Nga wayise akaseera, yakizuula nti yali tayagala bya bwa yinginiya n'asalwo okudayo ku yunivasite e Makerere n'afuna dipulooma ey'okubiri mu by'okusomesa wakati wa 1979 ne 1980.<ref name=":1" /> Oluvannyuma lw'omusomo zino yatwalibwa ku Gayaza High School gyeyava okugenda mu by'obufuzi mu 2001 n'afuuka omubaka omukyala eyali akiikirira disitulikiti y'e Kalangala mu palamenti.<ref name=":1" /> Yalekulira eby'obufuzi ekyatiisa NRM ng'ekibiina ky'eby'obufuzi okuva eri abaali bagivuganya mu kutwala entebbe y'anaakiikirira disitulikiti y'e Kalangala.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news-headlines/7766-kalangalas-kikoola-ruth-kavuma-leave-nrm-in-tight-corner |access-date=2022-04-05 |archive-date=2022-03-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220322185830/https://observer.ug/news-headlines/7766-kalangalas-kikoola-ruth-kavuma-leave-nrm-in-tight-corner |url-status=dead }}</ref> Weyeegatta ku Gayaza High School okusomesa, yalondebwa ekibiina ekigata abazadde n'abasomesa, ng'akiikirira abasomesa.<ref name=":1" />Yalondebwa nga omumyuka w'akulira esomero, oluvannyuma n'aweebwa eky'okukulira esomero lino. Kino kyatukawo eyali akulira esomero lino Sheelagh Warren, yali awezezza emyaka 60 eg'okuwumula 60 nga addayo e Bungereza.<ref name=":1" /> Ensangi zino akola gwakubudabuda.<ref name=":1" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|List of members of the eighth Parliament of Uganda]]
* [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]]
* Section about [[:en:Gayaza_High_School#Ruth_Nvumetta_Kavuma_(1990–2002)|Ruth Nvumetta Kavuma (1990–2002)]] on [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]]
* [[:en:National_Identification_and_Registration_Authority|National Identification and Registration Authority]]
== External links ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://www.gayazahs.sc.ug/about/ Website of Gayaza High School]
* [https://www.nira.go.ug/about-nira/board-of-directors Website for Board of Directors-NIRA]
== References ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
hjktadwifi3vhkzw03bj92nm14a0ail
Kiiza Eron
0
8124
61870
31723
2026-07-11T17:59:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61870
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
'''Eron Kiiza''' (yazaalibwa mu Gw'omunaana nga 12, 1983) [[:en:Poet|mutontomi]], [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Lawyer|munnamateeka]] era [[:en:Environmentalist|mukuumi]] [[:en:Environmentalist|w'ebyobutonde]].<ref name=":0">https://observer.ug/lifestyle/58411-eron-kiiza-remembers-that-arrival-in-kampala</ref> Ye mutandisi w'ekibiina ekya Kizza & Mugisha Advocates Attorneys era munnamateeka mu [[:en:High_Court_of_Uganda|Kkooti enkulu eya Uganda]], memba mu kibiina kya [[:en:Uganda_Law_Society|Uganda Law Society]] era ne [[:en:East_Africa_Law_Society|East African Law Society]].<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://kiizamugishaadvocates.com/lawyers.php |access-date=2022-05-15 |archive-date=2020-06-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200630222241/http://kiizamugishaadvocates.com/lawyers.php |url-status=dead }}</ref><ref name=":2">https://www.eeas.europa.eu/delegations/uganda/three-shortlisted-2022-eu-human-rights-defenders-award_en</ref> Eron era muwanguzi w'engule ey'obulwanirizi bw'eddembe eya EU Human Rights Defenders Award mu 2022.<ref name=":2" /><ref>https://namati.org/network/member/eronkiiza/</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Eron yazaalibwa mu ddwaliro lya [[:en:Kabale_Hospital|Kabale Hospital]] mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]] mu Bugwanjuba bwa Uganda eri Asiimwe Maud (Nnyina)ne Mbabazi Alban (taatawe) era yakuzibwa mu [[:en:Ntungamo_District|Disitulikiti y'e Ntungamo]].<ref name=":0"/> Yatandika okusoma ku ssomero lya Rukura Primary School era oluvanyuma yegatta ku Kituga day and boarding primary school ku misomo gye egya pulayimale. Oluvanyuma lwa Pulayimale, Eron yegatta ku Muntuyera High School ku misomo gye egya Ssekendule gyonna okumala emyaka mukaaga. Alina Diguli esooka eyamateeka eya Bachelor of Laws Degree (LLB) okuva ku Yunivasite eya [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] (UCU) era ku Diguli y'esooka yayongerako Dipulooma mu by'amateeka eya Post Graduate Diploma in Legal Practice gyeyafuna ku ssomero lya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]], mu Kampala .<ref name=":0" /> Eron era yagattako amasomo agenjawulo ku Yunivasite ya [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]], ne Yunivasite ya [[:en:University_of_Pretoria|University of Pretoria]], Media Legal Defense Initiative, 2015 USA’s International Visitor Leadership Program (IVLP), [[:en:Internet_Governance_Forum|Internet Governance Forum]] (IGF) era ne Stockholm Internet Forum eya 2019.
== Emirimu ==
Mu kaseera ke akassekendule, Eron yalowooza nti ayinza okufuuka [[:en:Journalist|munnamawulire]] oluvanyuma lw'okubeera omukulembeze era omusomi w'amawulire ku ssomero lya Muntuyera High school. Era memba mu kibiina kya bannamateeka ekya Uganda Law Society Rule of law Committee ne Human Rights Cluster era n'akakiiko akawabuzi aka Advisory Committee of Network for Public Interest Lawyers (NETPIL).
== Emisango ==
Mu 2021, Eron yali omu kubalwanirira okuteebwa kwa [[:en:Nicholas_Opiyo|Nicholas Opiyo]] [[:en:Lawyer|munnamateeka]] [[:en:Human_rights|w'eddembe ly'abantu]] eyali yakwatibwa oluvanyuma lw'ebyali [[:en:Allegation|biyitingana]] ku nsonga za [[:en:Money_laundering|ssente ezakumpanyizibwa]].<ref name=":3">https://www.independent.co.ug/lawyer-eron-kiiza-shortlisted-for-prestigious-eu-human-rights-defenders-award/</ref> Eron yeyakulembera kakuyege ow'okulemesa okusaanyawo [[:en:Bugoma_Forest|Ekibira kya Bugoma]] mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]] mu Bukiikakkono bwe Buvanjuba bwa Uganda.<ref name=":3" /> Yakiikirira ekibiina ky'abantu abasukka mu 3000 abaali bawakanya eky'okugibwawo kw'ebyalo ebitaano omuli Kambuye, Kyabaana, Kikoono, Lwensanga ne Kanseera mu Disitulikiti y'e Mubende olwa George Kaweesi okuva ku katundu akapimibwa aka Yiika 322.5.<ref>http://nilepost.co.ug/2019/09/30/mubende-land-case-over-20-lawyers-escort-eron-kiiza-as-he-responds-to-cid-summons/</ref> Eron yali munnamateeka era omulwanirirzi wa [[:en:Kakwenza_Rukirabashaija|Kakwenza Rukirabashaija]] mu kaseera weyali mu kuwozesebwa.<ref>https://allafrica.com/stories/202201100013.html</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/123632</ref>
== Obulamu bwe ==
Eron mufumbo eri Sylvia Tumwebaze era abafumbo bano balina abaana ab'obuwala babiri. Awoomerwa nnyo ensujju, lumonde, obutiko, n'enkoko enganda nga emmere gy'asinga okwagala.<ref name=":0" />
== Engule ==
* Engule y'obulwanirirzi bw'eddembe ly'abantu eya EU Human Rights Defenders Award mu 2022.
== Laba na bino ==
* [[:en:Kakwenza_Rukirabashaija|Kakwenza Rukirabashaija]]
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20200630222241/http://kiizamugishaadvocates.com/lawyers.php Kiiza & Mugisha Advocates]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
e5q59ffs3ci96t6ifezxdu70eyyvqzv
Eddy Yawe
0
8126
61524
57965
2026-07-11T17:12:47Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61524
wikitext
text/x-wiki
'''Eddy Yawe''' (yazaalibwa nga 11 Ogwokutaano 1980) [[Uganda|Munnayuganda]], [[Artist|Muyimbi]] (muyimbi ow'amaloboozi), akwasaganya ebyuma by'amaloboozi, mukozi w'annyimba, muwandiisi w'anyimba, munnabyabufuzi, era mukozi w'abizinensi ez'enjawulo.<ref>http://www.howwebiz.ug/EddyYawe/biography</ref> Eddy yemutandiisi wa Dream studios, situdiyo efulumya enyimba era nga esangibwa mu kitundu ky'e [[Kamwookya|Kamwokya]] [[Kampala]] era nga yatandikibwawo mu mwaka gwa 2003.<ref name=":0">https://flashugnews.com/eddy-yawe-biography-wife-songs-politics-education/</ref>
== Obuto n'emisomo gye ==
Eddy muganda wa eyali y'esimbyewo ku bw'aPulezidenti era omuyimbi Kyagulanyi Sentamu Robert amanyikiddwa nga [[Bobi Wine]]. Eddy yazaalibwa era n'akulira mu kitundu ky'e Kinoni mu [[Gomba District|Disitulikiti y'e Gomba]] eri omugenzi Ssentamu Gerald era nga mwana wakuna mu baana 34. Eddy yatandiikira emisomo gye mu Kinoni Primary School ku misomo gye egya Pulayimale era oluvanyuma neyegatta ku St. Henry's College Kitovu ku misomo gye egya Ssekendule. Oluvanyuma yagenda mu [[Netherlands]] gyeyasomera Yunivasite oluvanyuma naafuna Diguli ye eyasooka mu ladiyo ne terefayina.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.hardrockmedia.org/2022/03/8-things-you-didnt-know-about-eddy-yawe.html |access-date=2022-05-15 |archive-date=2022-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220328171517/https://www.hardrockmedia.org/2022/03/8-things-you-didnt-know-about-eddy-yawe.html |url-status=dead }}</ref>
Eddy era yasoma okukwasaganya amaloboozi okuva mu Yunivasite y'e Morgan ne Baltimore mu [[Nashville, Tennessee|Nashville Tennessee]] USA ng'afunye sikaala era oluvanyuma n'akolera mu kitundu ky'e [[Hollywood, Los Angeles|Hollywood]].<ref name=":0"/><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://celebpatrol.com/eddy-yawe-hints-on-marriage-days-after-entering-new-mansion/ |access-date=2022-05-15 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928200236/https://celebpatrol.com/eddy-yawe-hints-on-marriage-days-after-entering-new-mansion/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Eddy yatandiika okuyimba bw'eyegatta ku kwaya y'ekkanisa y'e Kikoni mu 1997 ng'amaliriza Ssekendule. Eddy, Nassolo Phiobe ne Betty Mpologoma baakola ekibiina ekyayitibwa 2000 ky'ebayitamu okutuuka ku bayimbi ab'enjawulo. Eddy yafulumya alubaamu ye eyasooka eyayitibwa Pamela ng'akyali mu Netherlands ku misomo gye era oluvanyuma yagenda mu USA. Ng'ali mu USA, yatandiika situdiyo ye eyatuumibwa Dream Studio eyaleetebwa mu Uganda oluvanyuma lw'okudda kwe mu Uganda.
== Emirimu gy'obufuzi ==
Mu kulonda okwabonna mu 2006, Eddy yatandiika emirimu gye egy'ebyobufuzi era nga awagira ekibiina kya [[Democratic Party (Uganda)|Democratic Party]], ekibiina ky'ebyobufuzi mu Uganda era yakuyegera [[Erias Lukwago]] eyali y'esimbyewo ku kifo ky'omubaka wa Paalamenti owa [[Kampala Central Division|Kampala central Division]] era Meeya w'ekibuga ekikulu [[Kampala]].<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=10937 |access-date=2022-05-15 |archive-date=2022-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220927222706/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=10937 |url-status=dead }}</ref>
Eddy era yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Paalamenti owa [[Kampala Central Division|Kampala central Division]] ku kaadi y'ekibiina kya [[Democratic Party (Uganda)|Democratic Party]] (DP) naye n'awangulwa [[Muhammad Nsereko]] eyali ku kaadi y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) mu kulonda okw'abonna mu mwaka gwa 2011.
Mu 2016, Eddy yakyusa ebirubirirwa bye mu by'obufuzi n'eyesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Paalamenti owa [[Kira, Yuganda|Kira municipality]] era n'awangulwa Semuju Nganda eyali ku kaadi y'ekibiina kya [[Forum for Democratic Change|Forum for Democratic change]] card.
== Enyimba ze ==
Ezimu ku nyimba ze:<ref>{{Cite web |url=https://blizz.co.ug/artist/159/eddyyawe |title=Archive copy |access-date=2022-05-15 |archive-date=2022-04-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220422163503/https://blizz.co.ug/artist/159/eddyyawe |url-status=dead }}</ref>
== Ebitakwatagana ku ye ==
Eddy yagambibwa okwefunira omuyimbi eyali atandiika mu kaseera webafulumiza oluyimba oluyitibwa Tukiggale olw'agambibwa nti bombi bakola ky'enkanyi naye ate Eddy Yawe n'agamba nti oluyimba lwonna lwali lulwe.<ref>https://gandalebs.com/top-of-the/eddy-yawe-used-me-carol-nantongo</ref>
== Era laba ==
[[Bobi Wine]]
[[Erias Lukwago]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abayimbi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
a6y3b1hakwth6duu9fanaoc3jdwh8qz
Eleanor Nabwiso
0
8171
61218
34432
2026-07-11T16:37:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61218
wikitext
text/x-wiki
'''Eleanor Vaal Nansibo Nabwiso'''<ref>Eleanor Nabwiso</ref> [[:en:Uganda|munayuganda]] omuzannyi wa firimu, mutandisi, mukulembeze era nga muzannyi wa firimu ku ttivi mu [[Yuganda|Uganda]]. Amanyiddwa olw'omulimu gwe yakola ku The Hostel,<ref>Eleanor Nabwiso</ref> Rain, [[:en:Beneath_The_Lies_-_The_Series|Beneath the Lies - The Series]] ne [[:en:Bed_of_Thorns|Bed of Thorns]] nga dayirekita.<ref name=":0">{{Cite web}}</ref>
Era alina kkampuni eyitibwa Nabwiso Films gye yatandikawo n'omwami we [[:en:Matthew_Nabwiso|Matthew Nabwiso.]]<ref>Eleanor Nabwiso</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
== Obulamu n'obuvo ==
Nabwiso yazaalibwa mu ddwaliro lya [[:en:Mengo_Hospital|Sir Albert Cook Mengo]] mu maka ga munnabyabufuzi eyawummulako, Rev. Dr. Kefa Sempangi ne Jane Frances Nakamya.<ref name=":1">[[Eleanor]] Nabwiso</ref> Nabwiso ye mwana owokusatu ku baana bataano. Kitaawe, eyatandikawo [[:en:Presbyterian_Church_in_Uganda|Ekkanisa ya Presbyterian mu Uganda]], era yali wa mugaso nnyo mu buweereza eri abaana b'oku nguudo mu Uganda mu 1971 wansi w'akabonero ka The Africa Foundation.<ref>Eleanor Nabwiso</ref>
== Okusoma ==
Nabwiso yamaliriza emisomo gye egya pulayimale mu Namagunga Girls' Primary School. Oluvannyuma yagenda mu Seeta High School Mukono ku O ne A Levels gye yagenda ne [[:en:Sikkim_Manipal_University|Sikkim Manipal University]] gye yafuna diguli mu bya sayansi mu IT.<ref>Eleanor Nabwiso</ref><ref name=":1">[[Eleanor]] Nabwiso</ref>
== Emirimu gye ==
Olugendo lwe olw'okuzannya firimu n'okufulumya firimu lwatandika ng'akyali mu myaka gye egy'obutiini. Mu luwummula lwe olwa Senior Six yalondebwa okufulumya programu ya wiikendi, K-Files ku WBS TV.<ref name=":1">[[Eleanor]] Nabwiso</ref> Yazannyira mu firimu ya [[:en:The_Hostel_(TV_series)|The Hostel]] eya Uganda eya Sabiiti "MMC" Moses ne Emanuel "BUUBA" Egwel ekwata ku bulamu bw'abayizi ba yunivasite mu bifo byabwe. Yazannyira mu [[:en:Kyaddala|Kyaddala]] omuzannyo gwa ttivvi gwa [[:en:Pan-Africanism|pan-African]] ogwa Emmanuel Ikubese ku Emmanuel Ikubese Films ne [[:en:Reach_a_Hand_Uganda|Reach a Hand Uganda]] nga Bursar, #Family (Hashtag Family) omuzannyo gw'oku ttivvi ogwa Jackie Mpanga, [[:en:Beneath_The_Lies_-_The_Series|Beneath The Lies]] omuzannyo ogw'ekyama ogwa ttivvi wa Uganda ogwa [[:en:Nana_Kagga|Nana Kagga Macpherson]] nga Nancy, Watch Over Me nga Lynnet. [[:en:Bed_of_Thorns|Bed of Thorns]] (#Tosirika) ye firimu y'abakazi eya Uganda eyafulumizibwa mu Nabwiso Films.
== Awaadi n'okulondebwa ==
Yawangula ekirabo kya Best Actress in TV Drama mu [[:en:Uganda_Film_Festival_Awards|Uganda Film Festival Awards]] 2019,<ref>Eleanor Nabwiso</ref> era yalondebwa era n'awangula ekirabo ca London Arthouse Film Festivale Award, Africa Focus Award for Best Feature Film, byombi olw'omuzannyo Bed of Thorns.<ref name=":0">{{Cite web}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Eleanor-and-Matthew-Nabwiso-s-fairytale/689842-1906064-37mfmk/index.html|title=Eleanor and Matthew Nabwiso's fairytale|website=Daily Monitor|language=en|access-date=2020-03-07}}</ref><ref>{{Cite web}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Yafumbirwa omuzannyi wa firimu era omuyimbi [[:en:Matthew_Nabwiso|Matthew Nabwiso]] era balina abaana bana.<ref>Eleanor Nabwiso</ref><ref>Eleanor Nabwiso</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="1"></references>
e1r02s5agda5jlmw43n6363vbb12c9c
Florence Nakiwala Kiyingi
0
8179
61342
56144
2026-07-11T16:44:21Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61342
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Florence Nakiwala Kiyingi oba Florence Nakiwala. mukyala munnabbizinensi era munnabyabufuzi. Minisita omubeezi ow'abavubuka era n'ensonga z'abaana mukaseera kano ku kabbinenti ya Uganda.''' Yalondebwa ku kifo kino nga 6 ,ogwomukaaga 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Era ye mumyuka owokusatu ow'ekibiina ekidukanya omupiira mu Uganda,omukyala asoose okutwala ekifo kino mu Uganda. Nate era akola nga ssentebe w'ekibiina ekigatta abavuba mu mawanga akagaliko amatwale ga Bungereza eyalondebwa mu kifo ekyo mu 2017.
== OBUVO N'OKUSOMA ==
Florence Nakiwala yazaalibwa mu 1972,e Kimanya, Masaka disitulikiti,ew'omugenzi Charles Ssonko ne Perepetwa Najjuma,ng'omwana owomunaana mu baganda be 12.Taata yali omwami w'essaza ly'e Buddu mu kiseera ekyo.Yasomera ku Kimanya Primary School nga tanaweebwa kifo ku Trinity College Nabbingo gye yamalira O-Level ne A-Level,yalondebwa eky'obwapulifeekiti bw'obuyonjo ku ssomero.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1337567/family-kiyingi</ref>
Yasomera ku Ssetendekero e Makerere, n'afuna ddiguli mu by'obusubuzi.Nga gy'ali yalondebwa ku kakiiko ka Nkoba za Mbogo , ekibiina kya bayizi abaganda ku Ssetendekero e Makerere. Era yawerezako nga omukulembeze wa bayizi be ssomo ly'ebyobusubuuzi. Mu mwaka gwe ogusooka e Makerere,yasisinkana era oluvanyuma n'agwa mu mukwano n'omwami we,Deogratius Kiyingi, [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Paalamenti]] wa konsitituwense y'e [[:en:Bukomansimbi_District|Bukomansimbi eyobukiika ddyo mu Paalamenti]] eye 10 (2016-2021).<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1337567/family-kiyingi</ref>
== Emirimu ne bizinensi ==
Ng'omuvubuka,akyali mu ssomero wakati ,yagenda e London n'alaba engeri eby'obulamu ebirungi gyebitambulamu.Kino kyatondawo obwagazi obungi gyali okubeera ne ddwaliiro edungi ng'akuze.Ng'amaze okutikirwa e Makerere yatandikawo Lisa Medical Centre,eriyina amatabi amangi n'amalwaliiro g'ekiseera ekimpi mu Uganda n'ettabi mu Nairobi,Kenya.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Winners-and-losers-in-Kampala--Wakiso-MP-races/688334-3085638-113srywz/index.html |access-date=2022-09-24 |archive-date=2019-05-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190503082916/https://www.monitor.co.ug/News/National/Winners-and-losers-in-Kampala--Wakiso-MP-races/688334-3085638-113srywz/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu mu gavumenti ya Buganda ==
Yawereza nga Minisita w'ensonga z'abavubuka mu [[:en:Kingdom_of_Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]] mu bbanga lya myaka etaano.Awo nawereza nga Minisita we by'obulambuzi mu Bwakabaka,ekifo kye yatwala ppaka ogwomukaaga 2016.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1337567/family-kiyingi</ref>
== Career in national politics ==
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016, Florence Nakwala yavuganya ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira disitulikiti ya Kampala mu paalamenti ey'ekkumi (2016 - 2021). Yavuganyiza ku kaadi y'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]]. Yawangulwa omubaka eyali mu Nabilah Naggayi Sempala eyali mu kifo ekyo ng'ono yali wa kibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Winners-and-losers-in-Kampala--Wakiso-MP-races/688334-3085638-113srywz/index.html |access-date=2022-09-24 |archive-date=2019-05-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190503082916/https://www.monitor.co.ug/News/National/Winners-and-losers-in-Kampala--Wakiso-MP-races/688334-3085638-113srywz/index.html |url-status=dead }}</ref> Mu ngeri eyeewuunyisa, nga 6 Ogwomukaaga 2016, Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] yawa Nakiwala obwa minisita w'ensonga z'abavubuka n'abaana.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/DP-back-Nakiwala-Museveni/688334-3236542-nwp5gdz/index.html</ref>
== Obuntu bwe ==
Florence Nakiwala Kiyingi abadde mu bufumbo ne Dogratius Kiyingi okuva mu 1998. Era bakatoliki. Awamu, balina abaana bataano, abalenzi basatu n'abawala babiri.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1337567/family-kiyingi</ref> Okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa nga ssentebe wa ttiimu ya Express FC, ng'esamba mu [[:en:Uganda_Super_League|liigi ya Uganda eya babinywera]].<ref>https://www.monitor.co.ug/Magazines/Score/Nakiwala-wishes-Eagles-can-fly-again/689854-3322104-703q3j/index.html</ref>
== Era laba ==
* Kabineti ya Uganda
* Paalamenti ya Uganda
== Early life and education ==
Florence Nakiwala yazaalibwa mu mwaka gwa 1972, e Kimanya mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka,]] mu bazadde be Charles Ssonko ne Perepetwa Najjuma, ng’omwana ow’omunaana mu baana 12. Kitaawe yali mukulu w'essaza elyayiitibwanga Buddu mu kiseera ekyo. Yasomera mu Kimanya Pulayimale nga tannayingizibwa mu [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]] okusoma [[:en:O‑Level|O-Level ne A-Level]] Bwe yali e Nabbingo, yalondebwa okuba omuduumizi w'obuyonjo ku ssomero lino. <ref name="Profile">{{Cite web |last=Lutwama |first=Samuel |date=11 February 2014 |title=Family must take first place — Kiyingi |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1337567/family-kiyingi |access-date=4 November 2016}}</ref>
Yasomera mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere,]] n’atikkirwa diguli [[:en:Bachelor_of_Commerce|ya Bachelor of Commerce]] . Alina diguli y’obusawo mu by’obukulembeze okuva mu yunivasite ya CommonWealth. Ng’ali eyo, yalondebwa ku kakiiko akafuzi aka ''Nkoba Za Mbogo'', ekibiina ky’abayizi ba [[:en:Buganda|Baganda]] ku yunivasite y’e Makerere. Era yaweereza ng’omukulembeze w’abayizi b’ebyobusuubuzi mu kkoosi ye. Mu mwaka gwe ogwasooka e Makerere, yasisinkana era okukkakkana ng’ayagala bba, Deogratius Kiyingi, [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa Palamenti mu Bukomansimbi South Constituency]] mu Palamenti ey’ekkumi (2016 - 2021). <ref name="Profile">{{Cite web |last=Lutwama |first=Samuel |date=11 February 2014 |title=Family must take first place — Kiyingi |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1337567/family-kiyingi |access-date=4 November 2016}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
pqju2lq6c69t6fir9uolsf3ckewg3ku
Jennifer Ayoo
0
8181
61105
40001
2026-07-11T16:30:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61105
wikitext
text/x-wiki
'''Jennifer Ayoo''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], Munnabyabufuzi era abaga amateeka mu [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkuminemu]] ng'aweereza ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira Disitulikiti y'e Kalaki District mu ttunduttundu lye Teso mu Buvanjuba bwa Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ugnews24.info/politics/list-who-was-elected-mp-in-uganda/ |access-date=2024-03-25 |archive-date=2022-10-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221022104257/https://ugnews24.info/politics/list-who-was-elected-mp-in-uganda/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":0">https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/</ref> Mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].(NRM)<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1530333</ref>
== Emirimu egy'ebyobufuzi ==
Ayoo yawangula mu kalulu k'abakwatira ekibina kya National Resistance Movement bendera nga yawangula Maria Gorretti Ajilo eyali omubaka mu Paalamenti owa [[:en:Kaberamaido_District|Disitulikiti y'e Kaberamaido]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-age-limit-vote-affected-mps-performance-in-polls-1934410</ref> Oluvanyuma yalondebwa ku bwa mmemba mu Paalamenti mu kulonda kwa 2021.
== Emirimu emiralas ==
Ayoo yayambako mu kulwanyisa okusaasanya kw'ekilwadde kiluumiima mawuggwe nga yawaayo bbokisi z'eddagala ly'ekinansi erya Covidex n'ebyambalo ebikozesebwa okwetangira obulwadde (personal Protective Equipment(PPEs)) kw'otadde amazzi agafuuyirwa okutta obuwuka (Sanitizers), n'obukookolo. Okutona kwa Ayoo kwafunibwa abaali bakwasibwa obuvunaanyizibwa okulwanisa ekirwadde kino ba COVID-19 Task Force Committee aba Disitulikiti y'e Kalaki abaali bakulemberwa akiikirira Pulenzidenti (RDC), Paul Kalikwani<ref>{{Cite web |url=https://redpepper.co.ug/2021/07/covid-19-fight-kalaki-woman-mp-ayoo-donates-covidex/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220331192741/https://redpepper.co.ug/2021/07/covid-19-fight-kalaki-woman-mp-ayoo-donates-covidex/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba na bino ==
# [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkuminemu]]
# [[:en:Robinah_Nabbanja|Robinah Nabbanja]]
# [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
# [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]]
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
{{DEFAULTSORT:Ayoo, Jennifer}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
90mdvszh3gt5xpsyz5qo37lghgd2att
Vinka (musician)
0
8183
61593
59174
2026-07-11T17:18:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61593
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Nakiyingi Veronica Lugya''' era amanyiddwa nga Vinka (yazaalibwa nga 27 Ogwomukaaga 1994) [[Uganda|Munnayuganda]] munnabitone, omuzinyi, omuyimbi, era omuwandiisi w'ennyimba. Ali wansi w'ebibiina okuli ekya [[Swangz Avenue]] ne Sony Music entertainment.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1501104</ref><ref name="observer.ug">https://observer.ug/lifestyle/60714-vinka-on-that-feud-with-irene-ntale</ref><ref name="swangzavenue.com">https://swangzavenue.com/vinka/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/202109/four-one-one/vinka-returns-after-a-one-year-break.html</ref>
== Obuvo n'okusoma ==
Vinka wazaalibwa mu 1994 eri omwami n'omukyala Lugya nga yakula ne kitaawe e Kazo, bwe yatuuka mu pulayimale ey'okutaano, yagenda okubeera ne maama we e [[Bweyogerere]]<ref name="observer.ug"/>.
Yagenda ku ssomero lya Hormisdalen primary school e [[Kamwookya|Kamwokya]] ku kusoma kwe okw'obwannannyini. Oluvannyuma yeegatta ku ssomero lya Lubaga girl's school okusoma O' ne A'.<ref name="observer.ug"/>
Oluvannyuma yeegatta ku ssettendekero ya [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] n'afuna diguli mu [[Tourism|byobulambuzi]] [[Hospitality|n'ennyaniriza]] mu 2017.<ref>https://www.howwebiz.ug/Vinka/biography</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/news/view/17328/swangz_avenue_singer_vinka_graduates |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110104/https://www.ugandaonline.net/news/view/17328/swangz_avenue_singer_vinka_graduates |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu ==
Vinka yatandika [[Dance|ng'omuzinyi]] nnakinku era n'akole ne [[Jackie Chandiru]], Sera, [[Maurice Kirya]], Cindy Sanyu n'abalala.
Oluvannyuma yafuna omulimu gw'okutembeeta abayimbi ku [[Swangz Avenue]], gye yakolera nga maneja wa [[Irene Ntale]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.kampalasun.co.ug/vinka-renews-contract-with-swangz-avenue/ |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110057/https://www.kampalasun.co.ug/vinka-renews-contract-with-swangz-avenue/ |url-status=dead }}</ref>
Bwe yali ku Swangz Avenue, Vinka yayambangako abayimbi okulikoodinga amaloboozi kko n'okukola obulangu mu 2015, mukama we yamutuukirira n'amusaba oba asobola okugezaako okuyimba. Yakigezaako era n'atandika okuyimba. Mu 2016, yava ku bwa [[Artist management|maneja]] era essira n'alizza ku [[Music|kuyimba]].<ref name="observer.ug"/><ref name="swangzavenue.com"/>
Oluyimba lwe olwasooka ng'ali yekka lwali "level" n'azzaazo "stylo" ne Irene Ntale, Ng'omwaka gwa 2017 guggwako, Vinka yafulumya oluyimba lwe "Malaika" olwamwoleka eri abantu ng'omuyimbi nnakinku.<ref name="galaxyfm.co.ug">https://www.galaxyfm.co.ug/2021/09/10/thank-god-vinka-drops-first-single-after-one-year-of-maternity-leave/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-smile-more-than-i-should-vinka-1767842</ref>
Okuva kw'olwo, agenze mu maaso n'okufulumya ennyimba endala nga "chips na Ketchup", overdose ng'ali ne Voltage music, love panic, by the way, omukwano guno, sure, Oluyimba Lwomwaka, bebe ng'ali Inna n'abalala. Mu 2019, Vinka yateeka omukone ku ndagaano ne Sony Music entertainment okutambuza ennyimba ze.<ref name="swangzavenue.com"/><ref name="galaxyfm.co.ug"/>
Era mu 2019, yakola oluyimba ne "[[Bebe (Inna and Vinka song)|Bebe]]" ng'ali n'omuyimbi Omulomaaniya Inna nga lwafulumizibwa ku mutimbagano ne [[Global Records|Global records]].[https://celebmix.com/inna-vinka-single-music-video-bebe/]
== Obuvuyo ==
Vinka yasamba omuwagizi eyali agezaako okumukwata ku bitundu bye ebyekyama bwe yali ayimba e South Sudan.<ref>https://mbu.ug/2021/05/15/vinka-kicks-fan-who-tried-to-touch-her-genitalia-while-performing-in-south-sudan-video/</ref><ref>https://mbu.ug/2021/05/19/molestation-just-doesnt-work-with-me-vinka-speaks-out-on-juba-incident/</ref>
== Amaka ==
Vinka yazaala omwana omuwala nga 10 Gatonnya 2021 mu mwagalwa we Witta Nelson, munnabyanfuna era munnabyabufuzi okuva mu disitulikiti y'e Isingiro.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandaonline.net/210120210020_it_s_a_baby_girl_for_swangz_avenue_s_vinka |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110102/https://www.ugandaonline.net/210120210020_it_s_a_baby_girl_for_swangz_avenue_s_vinka |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/i-shed-tears-vinka-opens-up-on-the-pain-and-joy-of-giving-birth-shares-babys-photo/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110057/https://pearltimes.co.ug/i-shed-tears-vinka-opens-up-on-the-pain-and-joy-of-giving-birth-shares-babys-photo/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/revealed-vinka-officially-unveils-lover/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924110057/https://pearltimes.co.ug/revealed-vinka-officially-unveils-lover/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://bigeye.ug/vinka-shows-off-her-fiancee-and-baby-for-the-first-time/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abayimbi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
f98rkgx37uqc2ighetm0pf3gcok0yj3
Maurice Peter Kagimu Kiwanuka
0
8190
61484
32524
2026-07-11T17:04:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61484
wikitext
text/x-wiki
'''Maurice Peter Kagimu Kiwanuka''' munnabyabufuzi mu Uganda. Ye mutabani w'eyali ssaabalamuzi omugenzi Benedicto Kiwanuka.<ref>https://www.ugandainfo.com/uganda/government/presidents/benedicto-kiwanuka/</ref> Yali mukiise mu paalamenti ya konsituwense y'e Bukomansimbi [[Masaka (disitulikit)|disitulikiti y'e Masaka]]. Kino kyaliwo nga [[Kalungu (disitulikit)|disitulikiti y'e Kalungu]], [[Lwengo (disitulikit)|Lwengo]], ne [[Bukomansimbi (disitulikit)|Bukomansimbi District]] tezinnaba kususumbulwa ku disitulikiti y'e [[Masaka (disitulikit)|Masaka]] enkadde.
== Obuvo n'ebyensoma bye ==
Kagimu yazaalibwa Benedicto Kiwanuka Maxensia Zalwango nga 22 Mutunda 1961,<ref>https://www.ungeneva.org/en/news-media/presentation-of-credentials/2009/07/new-permanent-representative-uganda-presents</ref> mu ddwaliro ly'eNakasero mu [[Kampala]], [[Yuganda|Uganda]], era yali wa munaana mu baana bebaazaala.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/kagimu-kiwanuka-sought-priesthood-but-found-politics-1680308</ref>yasomera ku Mugwanya Preparatory School e Kabojja mu 1967 okuva mu kibiina ekisooka okutuuka mu kyokuna.<ref name=":0" /> wabula ebibuuzo ebyakamalirizo eby'ekibiina ekyomusanvu yabituulira ku Savio Junior School e Kisubi mu 1971.
Yawandiisibwa mu Nyenga Minor Seminary mu 1974, mu [[Buikwe (disitulikit)|Buikwe]] okuva mu siniya esooka okutuuka mu y'okubiri, era oluvanyuma yeegatta ku Kisubi Seminary okuva mu siniya eyookusatu okutuuka mu yookuna. Yeegatta ku St. Henry’s College Kitovu mu1978, wabula olw'olutalo lwa 1979,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/war-in-uganda-coverage-of-the-1979-liberation-war-1697838</ref> yamalayo omwaka gumu gwokka oluvannyuma ne yeegatta ku St. Mary’s College Kisubi okumaliriza siniya eyoomukaaga.<ref name=":0" />
Nga amalirizza okusoma siniya, Kagimu yafiirwa ekiruubirirwa kye eky'okusoma obusaaseeredooti kye yava asoma asoma diguli mu by'enfuna e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] wakati wa 1980 okutuusa 1983<ref name=":0">{{Cite web}}</ref> ne diguli mu bwekenneenyi bwabantu n'embeera zaabwe (philosophy) gye yasomera mu Yunivasite ya Urbanian mu Roma e Italy mu mwaka gwa 1984-1987.<ref name=":0" /> Alina ne diguli eyookubiri mu by'enzirukanya ya bizinensi gye yafunira mu University of Liverpool, mu U.K.<ref name=":0" />
== Emirimo gye ==
Nga avudde e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], yaweebwa omulimo mu banka ya Uganda nga akulira ekiwaayi ekikolagana n'ebyenvungisa ya sente engwira ne mu National Housing and Construction Corporation nga senkula wabula oluvannyuma yaddayo mu busaaseredooti. Oluvannyuma yeegatta ku baminsani b'e Verona abaali mu disitulikiti ye Gulu gye yalabira ensibuko y'omumpembe Kony n'obulumbaganyi bwe obwasooka we yabeerera ku Alokolum Major Seminary mu 1987<ref name=":0" />. Mu 1989, Kagimu yayingira ebyobufuzi<ref name=":0" /> Yawangula ekifo ky'okukiikirira abakiise b'essaza ly'e Bukomansimbi ne yeegatta ku BannaUganda abalala mu kubaga Ssemateega w'eggwanga Uganda empya.<ref name=":0" /> Mu mwaka gwa 2002 okutuusa mu 2006, Yali mukiise mu Paalamenti ya Ugandan okukiikirira konsituwensi y'e Bukomansimbi.<ref name=":0" /> Yaweerezaako nga minisita omubeezi alondoola enkola n'enzirukanya y'emirimu mu ofiisi ya pulezidenti okuva 2001 okutuusa 2006.<ref name=":0" />
Yaweerezaako nga omukiise wa Uganda e [[:en:Switzerland|Switzerland]] era yakola nga omukwanaganya ow'enkalakkalira wa Uganda mu kitongole kya [[:en:United_Nations|United Nations]], ekya [[:en:World_Trade_Organization_Ministerial_Conference_of_2005|World Trade Organisation]] n'ebitongole by'ensi yonna nga birina obusinziiro mu Geneva. Yaweerezaako nga omubaka wa Uganda e Switzerland okutuuka mu January wa 2016 bwe yakyusibwa nazziibwa e Nigeria.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://skaheru.com/flaxing/ambassador-peter-maurice-kagimu-kiwanuka-kiri-wa-nnaku/ |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924134740/https://skaheru.com/flaxing/ambassador-peter-maurice-kagimu-kiwanuka-kiri-wa-nnaku/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":0" />
== Ebijuliziddwa ==
<references group="" responsive="1"></references>
{{DEFAULTSORT:Kagimu Kiwanuka, Maurice Peter}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ohql960rz8zwqiwlpjcpdypaw07sb3x
Fortunate Nantongo
0
8191
61766
56180
2026-07-11T17:39:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61766
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fortunate Nantongo''' yazaalibwa mu 1996 nga [[:en:Lawyer|munamateeka]], [[:en:Politician|munabyabufuzi]] [[:en:Uganda|Omunayuganda]] era atuula ku [[:en:Legislator|kakiiko akakola amateeka]]. Y'akiikirira abantu ba [[:en:Kyotera_District|Disitulikiti ya Kyotera]] nga Omubaka omukyala owa Paalamenti, mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Yawangula eky'omubaka ng'ali ku tikiti Democratic Party (DP).<ref name=":0"/><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/dp-pleased-with-performance-in-parliamentary-elections/</ref><ref name=":2">https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nantongo-fortunate-rose-10472/</ref><ref>https://chimpreports.com/dp-celebrates-getting-9-mps-in-last-weeks-polls/</ref> Ye Minisita Ow'ekisikirize avunaanyizibwa ku by'ekikula ky'abantu, emirimu wamu n'enkulakulanya y'ebitundu ku ludda oluvuganya gavumenti.<ref>https://www.independent.co.ug/shadow-cabinet-niwagaba-nyeko-and-bwanika-picked/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/parliament-confirms-shadow-cabinet/</ref><ref>https://www.galaxyfm.co.ug/2021/07/14/parliament-approves-shadow-cabinet/</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Nantongo yatandika okusoma pulayimale ku Bright grammar primary school erisinganibwa e [[:en:Masaka|Masaka]], oluvannyuma n'agenda ku Mt. St Mary's college Namagunga gyeyatuulira S4, gyeyava okugenda ku St. Mary's Kitende gyeyamalira S6.<ref name=":0" /><ref>http://stmaryskitende.com/2021/01/18/big-wins-for-kitende-in-2021-elections/</ref>
Oluvannyuma yeeyongerayo okusoma Diguli mu By'amateeka okuva [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] gyeyatikirwa mu 2018 kweyayongereza ne Dipulooma mu by'okwenyigira mu ateeka okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Centre|law development center]] in 2019.<ref name=":0"/>
Maama wa Nantongo Robinah Nakasirye Ssentongo, eyasooka okubeeta Omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Kyotera bweyafa nga tewali akisuubira mu masekati g'okukuba kakuyege mu Gwekumineebiri nga 18 2020, olwa COVID-19, Nantongo yalondebwa aba DP okumudira mu bigere.<ref name=":0">https://observer.ug/news/headlines/69238-in-just-10-days-kyotera-s-rose-nantongo-buried-her-mother-father-and-aunt</ref><ref>https://www.independent.co.ug/kyotera-nrm-cadres-support-dps-nantongo-for-district-woman-mp/</ref><ref name=":3">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://witness.co.ug/how-fortune-nantongo-got-the-dp-flag-for-kyotera/ |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924142704/https://witness.co.ug/how-fortune-nantongo-got-the-dp-flag-for-kyotera/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sparktv-news/abogobereze-b-eby-obufuzi-balabudde-ebibiina-ku-okusikiza-bannabyafuzi-3235948 |title=Archive copy |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924135700/https://www.ntv.co.ug/ug/news/sparktv-news/abogobereze-b-eby-obufuzi-balabudde-ebibiina-ku-okusikiza-bannabyafuzi-3235948 |url-status=dead }}</ref><ref name=":4">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://redpaperdaily.com/daughter-to-replace-mother-in-kyotera |access-date=2022-09-24 |archive-date=2020-12-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201220074639/http://redpaperdaily.com/daughter-to-replace-mother-in-kyotera |url-status=dead }}</ref>
Nantongo, nga ye mwana ow'okubiri okuzaalibwa maama we ne taata we, yafiirwa maama we, kitaawe ne ssenga we mu kabanga ka naku 10.<ref name=":4"/> Kino kyawaliriza abalonzi okumukwatibwa ekisa era nebamulonda okugenda mu Paalamenti.<ref name=":0"/><ref name=":5">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mp-ssentongo-laid-to-rest-as-dp-fronts-daughter-to-take-up-mantle-3234822</ref>
== Emirimu gye ==
Mu kaseera maama we weyafiira, Nantongo yeeyali amuyambako ku by'obufuzi. Yeeyali adukanya n'eby'ensiimbi za maama we, nga yamukolera okunoonyereza ku by'emirimu gya Paalamenti n'okudukanya pulojekiti mu konsitituweensi ku lulwe. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (April 2022)">citation needed</span></nowiki>'']</sup>
Yalondebwa nga eyali agenda okwesimbawo ku lwa DP enaku bbiri oluvannyuma lwa maama we okuzikibwa, olw'okuba kakuyege w'okunoonya akalulu ka bonna aka 2021 yali asigazaayo obutaweza na mwezi okugwaako.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref name=":3"/><ref name=":5"/> Mu kulonda, yafuna obululu 49,019, nga eyali asinga okumuvuganya Rachel Nakitende eyali owa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] yafuna obululu 26,137.<ref name=":2"/><ref>https://www.independent.co.ug/kyotera-nrm-cadres-support-dps-nantongo-for-district-woman-mp/</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=1ELWRS13S4c</ref>
Nantongo yawerezaako ku kakiiko akadukanya eby'amateeka n'ensonga za Paalamenti<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-legal-and-parliamentary-affairs/</ref> wamu n'akavunaanyizibwa ku by'ekikula ky'abantu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://upfsp.org/gender-committee-pledges-to-work-with-the-forum-on-push-for-social-protection-system/ |access-date=2024-03-31 |archive-date=2023-05-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230509231333/https://upfsp.org/gender-committee-pledges-to-work-with-the-forum-on-push-for-social-protection-system/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
9oyzfhk4q2f6cumtslm23u3borztjz9
Pauline Kemirembe Kyaka
0
8192
61805
34031
2026-07-11T17:44:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61805
wikitext
text/x-wiki
[[File:Kemirembe Pauline Kyaka.jpg|thumb|Kemirembe Pauline Kyaka]]
'''Pauline Kemirembe Kyaka''' era gwe bamannyi nga '''''Pauline Kyaka''','' yazaalibwa nga 16 Ogwomukaaga mu 1977, nga munabyabufuzi Omunayuganda nga kuno kuno kw'ateeka n'okubeera omusomesa.<ref name=":0">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=206</ref> Ye mukyala omubaka akiikirira [[:en:Lyantonde_District|Disitulikiti ye Lyantonde]]<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mpscanug.com/profile/kemirembepaulinekyaka/ |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924135820/https://www.mpscanug.com/profile/kemirembepaulinekyaka/ |url-status=dead }}</ref> mu Paalamenti ya Uganda eye kumi.<ref name=":0" /><ref>https://chimpreports.com/museveni-stop-praising-fat-people/</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/kemirembe-pauline-kyaka-239/</ref> Omubaka wa Paalamenti ya Uganda ono yaddamu n'alondebwa, ng'era, [[:en:Grace_Namara_Lutemba|Grace Namara Lutemba]] yawangulwa Pauline Kyaka, mune gwebaali bavuganya mu kibiina kya NRM.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/nrm-sweeps-sembabule-polls-as-kakooza-retains-kabula-seat</ref>
== Okusoma kwe ==
Mu 1990, yamaliriza ebigezo bye ebya P7 ku St. Maria Goretti Preparatory School, nga lisinganibwa [[:en:Kabale|Kabale.]] Oluvannyuma yeegata ku St. Mary's College e Rushoroza gyeyaaliriza [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|S4]] mu 1994. Mu 1997, Yafuna [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya S6]] okuva ku St Theresa Girls Secondary School erisinganibwa e Bwanda. Mu 2000, yafuna Diguli mu by'enjigiriza mu Busomesa okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]].<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Okuva mu 2005 okutuuka kati, yakolako nga akulira St. Paul's Kindergarten Primary School nga lisinganibwa, Lyantonde.<ref name=":0" /> Wakati wa 2000 ne 2002, yaweebwa omulimu gw'okubeera omusomesa ku St. Gonzaga S.S. e Lyantonde.<ref name=":0" /> Okuva mu 2016 okutuuka kati, abadde awereza nga Omubaka wa Paalamenti mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] .<ref name=":0" />
== Obuvunaanyizibwa Obulala ==
Ali kukakiiko akavunaanyizibwa ku by'eddembe ly'abantu , wamu n'akakiiko ak'eby'obulamu nga omubaka mu Paalamenti ya Uganda.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Mukyala mufumbo,nga singa kwagala, kwenyigira mu uzannyo gwa kubak, kukola mikwano, kusoma butabo, mawulire, ku kwatagana n'abantu abapya wamu n'okukola obwa nakyewa.<ref name=":0" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eye kumineemu.]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda .]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eye kumi.]]
* [[:en:Lyantonde_District|Disitulikiti y'e Lyantonde.]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina ky'e by'obufuzi ekya National Resistance Movement]] (NRM).
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka a Paalamenti]]
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.facebook.com/honPauliineK/ Pauline Kemirembe Kyaka ku mukutu gwa Facebook.]
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti egya Paalamenti ya Uganda]
* [http://parliamentwatch.ug/mps/page/3/ Ku mukutu gwa Paalamenti gukalabalaba ku Babaka ba Paalamenti]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
inxxukh3bvrd22u73003z401b6hzm6s
Florence Kabugho
0
8196
61811
56140
2026-07-11T17:44:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61811
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Florence Kabugho''' munabyabufuzi Omunayuganda era eyaliko munamawulire ku mukutu gwa leediyo, eyalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyekumineemu mu kulonda kwa bonna okwa 2021, nga omukyala eyali agenda okukiikirira [[:en:Kasese_District|Disitulikiti y'e Kasese]].<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kabugho-florence-10374/</ref><ref>https://chimpreports.com/parliament-256-mps-have-so-far-taken-oath-for-new-term/</ref><ref>{{Cite web |url=https://redpepper.co.ug/pictorial-mps-take-oath-as-joy-vigour-open-eleventh-parliament/108243/ |title=Archive copy |access-date=2024-03-29 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209194512/https://redpepper.co.ug/pictorial-mps-take-oath-as-joy-vigour-open-eleventh-parliament/108243/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Nga tanaba kuyingira mu byabufuzi, Florence yali munamawulire wa leediyo. Yalekulira omulimu gwe ku ogw'okukola ku mukutu gwa [[:en:Radio_Uganda|Radio Uganda]] okugenda okukola ku Messiah FM esinganibwa mu bitundu bya in the Rwenzori sub-region.Yakolera Omusinga [[:en:Charles_Mumbere|Charles Mumbere]] owa [[:en:Rwenzururu|Rwenzururu]], mu bifo ebiwerako nga kuno kwaliko nga okubeera omumyuka w'omwogezi wa omumyuka wa Rwenzururu, Minisita w'ekikula ky'abantu n'entambula y'amateeka. Olubiri bwerwalumbibwa Omumbere n'akwatibwa mu 2016, Kabugho katono afiibwe obulamu bwe .<ref>{{Cite web |url=https://www.secondopinion.co.ug/hot-battle-for-kasese-woman-mp-seat-heats-up/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-24 |archive-date=2022-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220924143104/https://www.secondopinion.co.ug/hot-battle-for-kasese-woman-mp-seat-heats-up/ |url-status=dead }}</ref>
Mu Gwomusanvu mu 2010 [[:en:Winnie_Kiiza|Winnie Kiiza]] yalangirira nga bweyali agenda okuwumula okuva mu by'obufuzi oluvannyuma lw'emyaka 15 ng'akola nga Omubaka wa Paalamenti owa Disitulikiti y'e Kasese. Florence Kabugho yali omu kubana abaalina okudira Kiiza mu bigere mu kusunsula kwa FDC.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kiiza-quits-elective-politics-after-15-years-as-kasese-woman-mp-1899868</ref> Yafuna okukakasibwa kwa FDC mu Gwomunaana mu 2020, n'afuna obululu 259 mu kamyuufu ka bweyali awangula Catherine Muhindo eyalina obululu 111, Ruth Kabguho yafuna 54 ate Annet Night ng'alina 39.<ref>https://www.independent.co.ug/busongora-south-mp-defeated-in-fdc-primaries/</ref>
Mu Gwokuminoogumu mu 2020, Kabugho yali omu ku ba FDC abaali beesimbyewo, poliisi beyalemesa okutongoza byeyaali bagenda okukolera abantu nga bano baali ku kisaawe kye gombolola lya Karambi.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/police-blocks-fdc-mass-campaign-launch-in-kasese</ref> Yagamba esira yali agenda kusinga kuliteeka ku byanjigiriza nadala abawala wamu n'eby'obulamu ebitandikibwako.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/female-candidates-in-kasese-promise-to-improve-education-and-maternal-health-</ref> Oluvannyuma lwa [[Kizza Besigye]] okusalawo nga bweyali tagenda kwesimbawo ku bwa Pulezidenti mu kulonda ka 202, Kabugho yatebereza nti FDC yali yakusigala ng'erina obuwagizi bwayo mu Kasese.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/kasese-fdc-candidates-still-hope-for-victory-even-without-loved-besigye-</ref>
Florence yalondebwa ku ky'obwa Paalamenti mu [[:en:Ugandan_general_election,_2021|kulonda kwa boona mu 2021,]] nga omukyala eyali agenda okukiikirira [[:en:Kasese_District|Disitulikiti ye Kasese]]. FDC yafiirwa ebifo bisatu mu Kasese nga bino byatwalibwa [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]], ebibiina ebivuganya gavumenti ebirala byegata okulaba nga biwangula ebifo bya LC ssaako n'ebyama meeya.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/opposition-team-up-in-kasese-ahead-of-lc-v-mayoral-elections</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
kazzu7gv1n5z1cuqcs2klhejdubfgln
Linda Agnes Auma
0
8198
61258
33967
2026-07-11T16:40:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61258
wikitext
text/x-wiki
[[File:Auma Linda Agnes.jpg|thumb|Auma Linda Agnes]]
'''Linda agnes Auma''' [[:en:Uganda|munayuganda]] munnabyabufuzi era omubaka, akiikirira abantu ba [[Lira (disitulikit)|disitulikiti y’e Lira]] ng’omubaka omukyala ukyala omubaka mu palamenti mu [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda]], gye yayingira ku tikiti ey'ataalina kibiina. Auma ye minisita omubeezi ow’ekikula ky’abantu n’eby'obuwangwa era omumyuka wa ssentebe w’olukiiko lw’abakyala mu ggwanga. <ref name=":0" /> Era ye yali omubaka wa pulezidenti (RDC) owa [[:en:Amuru_District|disitulikiti eye Amuru]].
== Obulamu obwasooka n’okusoma ==
Auma muwala w'omugenzi major general [[:en:David_Oyite-Ojok|David Oyite Ojok]], akulira eggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA)mu kisanja eky'okubiri eky'obwapulezidenti obwa [[Milton Obote|Dr Apollo Milton Obote]] .
Auma yafiirwa kitaawe nga wa myaka 2. Oyite Ojok yafiira mu kabenje k'ennyonyi nnamunkanga mu 1983 ng'agenda mu misoni okwekenneenya enkulaakulana y'ekibiina ky'abayeekera abayeekera, National Liberation Army (NRA) ekyakulemberwa [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], oluvannyuma eyawamba obuyinza mu 1986.
Auma era yafiirwa nnyina nga wa myaaka 8, ekyamuleka nga mulekwa ajudde era obuto bwe n’obulamu bwe bwalimu obwavu n’ennaku. Auma yasoma ng’ayambibwako bamuzira kisa, era Yazaala muwala we omubereberye ku myaka 16.
Ku myaka 26 egy’obukulu. Auma nga maama wa baana 2 yaddayo okusoma okumaliriza emisomo gye egya O'level era ebisale by'essomero byasasulwa pulezidenti [[Yoweri Museveni]], eyali omulabe wa kitaawe.
Oluvannyuma yakola kkoosi ya satifikeeti mu kubala ebitabo n’afuna dipulooma mu [[:en:Business_administration|by’obusuubuzi]] n’oluvannyuma n’akola diguli esooka mu by’obusuubuzi.
== Emirimu ==
Auma yayingira [[:en:Politics|eby'obufuzi]] ng’avuganya n’afuuka ssentebe w’abavubuka mu munisipaali y’e Lira wansi w’olukiiko lw’abavubuka mu ggwanga, oluvannyuma mu 2006 yalondebwa ku bwakansala w’abavubuka ku divizoni y’amasekkati mu lukiiko lwa munisipaali y’e Lira.
Mu 2016 yanoonya ekifo ky’omubaka omukyala owa munisipaali y’e Lira ku tikiti ya [[National Resistance Movement]] kyokka n’awangulwa mu kamyuufu. Joyce Ongom owa [[Uganda People's Congress]] (UPC) yali wakuwangula ekifo ky'omubaka wa Palamenti.
Oluvannyuma lw’okulonda kwa Uganda okwa 2016, Auma yalondebwa pulezidenti Museveni ku bwa RDC wa disitulikiti y’e Amuru.
Mu kudduka mu kulonda kwa Uganda okwa 2021, Auma yawangula Florence Angina mu kalulu ka pulayimale mu kibiina kya NRM, kyokka obuwanguzi bwe bwasazibwamu oluvannyuma lw’okuddamu okubala obululu.
Florence Angina yalangirirwa ku bwa NRM bendera ku kifo ky’omukyala omubaka wa Palamenti e Lira, kino kyawalirizza Auma okwesimbawo ku bwannamunigina era okukkakkana nga ye muwanguzi mu kulonda kwa bonna.
Mu palamenti ya Uganda, Auma aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku butonde bw’ensi n’eby'obugagga eby’omu ttaka. Aweereza n’omuwandiisi w’okubunyisa amawulire mu kibiina ekigatta ababaka ba Palamenti y’abakyala ekya [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA).
== Obulamu bubwe ==
Muwala wa Aumas omukulu Shakila Among Meenyi yatikkirwa engule ya Miss Lira mu 2017. Era ye yali ffeesi ya Lango Cultural Heritage era mu 2020 yatikkirwa engule ya Miss Tourism Northern Region. Shakila Among era akiikirira abavubuka b’e Lira ku city council y’e Lira.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
0ke7xznp1rbrprywxejbz2ini3ozsy5
Jovanice Twinobusingye
0
8199
61809
39229
2026-07-11T17:44:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61809
wikitext
text/x-wiki
[[File:Twinobusingye Jovanice.jpg|thumb|Twinobusingye Jovanice.jpg ]]
'''Jovanice Twinobusingye''' ey'e kumineemu munabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda]], munamateeka atuula kukakiiko akakola amateeka era omukyala oubaka akiikirira [[:en:Kiruhura_District|Disitulikiti ya Kiruhura]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'e kumineemu.<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/103076</ref><ref name="Independent">https://www.independent.co.ug/mps-decry-poor-state-of-roads-in-constituencies/</ref><ref name=":1">https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/twinobusingye-jovanice-10420/</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://newsfeed.co.ug/2021/04/27/kiruhura-mps-elect-vows-to-sanitize-opposition-out-of-the-district-within-100-days/ |access-date=2024-03-30 |archive-date=2024-05-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240521015021/https://newsfeed.co.ug/2021/04/27/kiruhura-mps-elect-vows-to-sanitize-opposition-out-of-the-district-within-100-days/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://pearlpost.co.ug/news/politics/list-of-winners-and-losers-of-2021-member-of-parliament-elections/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-26 |archive-date=2022-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220308132912/https://pearlpost.co.ug/news/politics/list-of-winners-and-losers-of-2021-member-of-parliament-elections/ |url-status=dead }}</ref> Y'omu kubali mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] oba kiyite NRM.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=2795 |access-date=2024-03-30 |archive-date=2022-04-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220407134454/http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=2795 |url-status=dead }}</ref> Atuula kukakiiko ka Paalamenti akakola mukuwereza abantu, wamu ne gavumenti z'ebitundu, nga kakubiriza Hon. Onzima Godfrey.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-public-service-and-local-government/</ref>
== Emirimu gye nga munabyabufuzi ==
Twinobusingye yawangulwa Mary Begumisa webaali bavuganya ku ani yali agenda okuweebwa tikiti y'okukiikirira NRM ku ky'omukyala omubaka eyali agenda okukiikirira Sembabule mu Paalamenti.<ref name=":3">https://www.independent.co.ug/minister-kabasti-three-others-in-sembabule-reject-results/</ref> Yawangula akamyuufu ka NRM oluvannyuma lw'okuwangula Nuweahereza Phionah ne Mwiine Sheillah okufuuka eyali agenda okukwatira NRM bendera mu kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021.<ref name="Independent" /> Twinobusingye yawangula okulonda kwa bonna okwa 2021 okufuula omukyala eyali agenda okukiikirira Disitulikiti ya Kiruhura mu Paalamenti ya Uganda eye kumineemu.<ref name=":2" />
Twinobusingye yali ou kumusingi gwa [[:en:Rebecca_Kadaga|Rebecca Kadaga]] bweyali atongoza okusaba kwe okwesimbawo ekisanja eky'okusatu mu ofiisi, bweyali mu kakuyege w'okwagala okuddamu okumulonda ku Speke Resort e Munyonyo mu Kampala.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kadaga-takes-on-oulanyah-3336450</ref>
== Emirimu emirala ==
Twinobusingye yali omu babaka ba Paalamenti ya Uganda abaakabira ng'embeera embi enguudo za konsitituweensi ye gyezaalimu, wabula nga banamateeka baali bawagira gavumenti okwongera amaanyi munkozesa y'enguudo, nga kino kyayisibwa Alex Ruhunda, mu kaseera k'okukomekereza sabiiti y'okulaba nga buli omu abeera mu mbeera nungi ng'akozesa enguudo mu ggwanga lyonna. Yagamba nga bwebaalina enguudo embi, nga kiva kumbaliriza embi eya Minisitule evunaanyizibwa ku by'emirimu n'entambula.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/5506/mps-decry-poor-state-roads-constituencies</ref><ref name="Independent" />
== Obukuubagano ==
Twinobusingye yawakanya ebyava mu kulonda kwa kamyuufu ka NRM aka 2020, bweyali awanguddwa Mary Begumisa mu lwokaano lwani eyali agenda okuweebwa tikiti ya NRM okwesimbawo ku ani yali agenda okuvuganya ku kifo ky'omukyala eyali agenda okukiikirira Sembabule mu Paalamenti. Joy Kabasti eyawakanya naye ebyava mu kulonda kuno yali agamaba abalondesa abasinga mu ma gombolola agamu baawambibwa okumala esaawa eziwera, webaali bagaba obukonge kwebalondera mu Disitulikiti webaalina okulondera, nga agamba tewali wano byava mu kulonda webaali bisobola kubeera nga byali byesigamwako.<ref name=":3" />
Twinobusingye yali omu ku bana abaali ku musanvu mu kibiina kya kamyuufu ka National Resistance Movement mu konsitituweensi za Mawogola Ey'obukiika Ddyo ne mu Bugwanjuba,<ref>https://elitenewsug.com/nrm-electoral-commission-has-released-the-list-of-nominated-canidates-in-2020-primaries/</ref> Disitulikiti ya Sembabule abaagana okukozesa nanga muntu mu kamyuufu ka NRM mu 2020 nga eky'okugobererwa ekyayisibwa Tanga Odoi, nga buli mulonzi yali wa kwolesa nanga muntu ye, nga tanakirizibwa kulonda oyo gweyali ayagala. Odoi yategeeza nga akaiiko akavunaanyizibwa ku by'okulondesa bwekaali kagenda okusengeka abakungu abaali bagenda okulonda, olw'ensonga nti baali baagala kugyamu bataali batuuze mungeri y'okukwasaganya abaali bagaala okucankalanya era n'ategeeza nti okukozesa ebikwogerako bino kwali kwakulemesa abantu okuddamu okulonda enfunda eziwera, nadala nga bava mu konsitituweensi endala. Twinobusingye yawa ensoga bbiri olw'okugaana kwe, ng'eyasooka yali nti abalonze bangi baali basuula kaadi zaabwe oba nga beewandiisa wabula nga tebazikima nga yo ku kitongole ekivunaanyizibwa ku by'okuwandiisa abantu ekya NIRA. Ensonga ey'okubiri yali nti abalonze bangi baali balimbiddwa abaali beesimbyewo abatuuka n'okubawambako nanga muntu zaabwe nga eky'okwekuumisa oluvannyuma lw'okubeera nga baali baabawa enguzi.<ref>https://www.independent.co.ug/candidates-reject-use-of-national-ids-in-sembabule-nrm-primaries/</ref>
== Laba ne bino ==
# [[:en:Rebecca_Kadaga|Rebecca Kadaga]]
# [[:en:Flora_Natumanya|Flora Natumanya]]
# [[:en:Sembabule_District|Disitulikiti ye Sembabule]]
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
fyon353io79c9b77n5y87hp94ic8s34
Christine Nakimwero Kaaya
0
8201
61478
56457
2026-07-11T17:04:28Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61478
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Nakimwero Kaaya''' era awandiikiddwa nga Christine Kaaya Nakimwero ( '''yazaalibwa 1979''' ) munnabyabufuzi, omubaka wa Palamenti, era omukyala akiikirira [[Kiboga (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kiboga]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]].<ref name=":02">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Christine Kaaya Nakimwero |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/96709 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":13">{{Cite web |title=Kaaya Christine Nakimwero - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kaaya-christine-nakimwero-10404/ |access-date=2022-04-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Sekanjako |first=Henry |date=2021 |title=PICTURES {{!}} Day Two: Sworn-in MPs say they are ready for work |url=https://www.bukedde.co.ug/amawulire/102754/ebifaananyi-nga-ttiimu-yabawala-eyomupiira-gw |access-date=2022-04-04 |website=Bukedde |archive-date=2022-04-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220405155741/https://www.bukedde.co.ug/amawulire/102754/ebifaananyi-nga-ttiimu-yabawala-eyomupiira-gw |url-status=dead }}</ref><ref name=":2">{{Cite web |date=2021-12-09 |title=Parliament moots new law to streamline mining sector |url=https://www.independent.co.ug/parliament-moots-new-law-to-streamline-mining-sector/ |access-date=2022-04-05 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=MPs promise to front interests of their electorate as swearing ceremony enters day two |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/102752 |access-date=2022-04-05 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2022-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220927105911/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/102752 |url-status=dead }}</ref> Mmemba w’ekibiina ekya National Unity Platform (NUP).<ref>{{Cite web |date=2020-09-30 |title=NUP names 380 MP flag bearers |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-names-380-mp-flag-bearers-2453360 |access-date=2022-04-04 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |title=Kaaya Christine Nakimwero - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kaaya-christine-nakimwero-10404/ |access-date=2022-04-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-09-28 |title=FULL LIST: Winners, Losers As NUP Unveils MP Flagbearers for Central Region |url=https://theugandanwire.com/2020/09/28/full-list-winners-losers-as-nup-unveils-mp-flagbearers-for-central-region/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220927105909/https://theugandanwire.com/2020/09/28/full-list-winners-losers-as-nup-unveils-mp-flagbearers-for-central-region/ |archive-date=2022-09-27 |access-date=2022-04-05 |website=The Ugandan Wire}}</ref> Mulwanirizi w'ekikula ky'abantu, eby'obulamu, obungi bw'abantu, n'obutonde bw'ensi. <ref name=":0" />
Nakimwero ye Minisita ow'ekisiikirize ow'amazzi n'obutonde bw'ensi era aweereza ku kakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku nkyukakyuka y'obudde n'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'obugagga eby'omu ttaka mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]].<ref>{{Cite web |title=COP26 Talks: Christine Kaaya Nakimwero, Shadow Minister for Water and Environment, Uganda |url=https://worldwarzero.com/magazine/2021/11/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-uganda/ |access-date=2022-04-04 |website=worldwarzero.com |language=en |archive-date=2021-11-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211112192937/https://worldwarzero.com/magazine/2021/11/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-uganda/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-06-25 |title=FULL LIST : LOP Mathias Mpuuga names Shadow Cabinet |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20210625/116287/full-list-lop-mathias-mpuuga-names-shadow-cabinet.html |access-date=2022-04-05 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |last=World War |first=Zero |date=2022 |title=COP26 Talks: Christine Kaaya Nakimwero, Shadow Minister for Water and Environment, Uganda |url=https://kzpost.info/ex/iJllyc55r3l1iKc/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-for-water-and-environment-uganda |access-date=2022-04-05 |website=kzpost |archive-date=2022-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220927115919/https://kzpost.info/ex/iJllyc55r3l1iKc/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-for-water-and-environment-uganda |url-status=dead }}</ref>
== Ebyafaayo n’okusoma ==
Nakimwero yazaalibwa mu tawuni Kanso eye Bukomero mu Disitulikiti y’e Kiboga. Nakimwero yasomera mu St Joseph's Primary School e Mubende, Caltec Academy Makerere mu Kampala, ne St. Kizito High School Bethany mu Disitulikiti y'e Mityana, yatikkirwa mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y'e Makerere]] ne diguli esooka mu by'okuddukanya obutonde bw'ensi.<ref name=":03">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Christine Kaaya Nakimwero |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/96709 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":32">{{Cite web |date=2020-10-28 |title=Two women seek to end Nankabirwa's 26-year grip on Kiboga District seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/two-women-seek-to-end-nankabirwa-s-26-year-grip-on-kiboga-district-seat--2724128 |access-date=2022-04-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> Alina diguli ey'okubiri mu nkozesa y’ettaka n’enkulaakulana y’ebitundu. <ref name=":0" />
== Emirimu ==
Nakimwero yavunaanyizibwako ku bibira mu disitulikiti eye Kiboga.<ref name=":04">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Christine Kaaya Nakimwero |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/96709 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}</ref> Nakimwero yaliko omukwanaganya w’olukiiko lwa Palamenti olw’enkyukakyuka y’obudde -Uganda (PFCC-U). Yali Ssentebe w’enkiiko za palamenti za Uganda 20. Nakimwero mmemba ku kakiiko akalondeddwa ekitongole ekirwanirira obutonde bwensi ekya Green Climate Fund. Ye dayirekita w’ekibiina kya African Coalition on Green Growth. <ref name=":0" /> Nakimwero mmemba mu kibiina ekiteesa ku nkyukakyuka y’obudde ekya Uganda Climate Change Thematic negotiation group wansi [[:en:United_Nations_Framework_Convention_on_Climate_Change|w’enteekateeka y’ekibiina ky’amawanga amagatte ku nkyukakyuka y’obudde]].<ref name=":0" /> Nakimwero mmemba mu kibiina ekigatta abakugu mu by’obutonde bw’ensi mu ggwanga.<ref name=":0" /> Era atuula ku kakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku butonde bw'ensi n'ebyobugagga eby'omu ttaka.<ref name=":22">{{Cite web |date=2021-12-09 |title=Parliament moots new law to streamline mining sector |url=https://www.independent.co.ug/parliament-moots-new-law-to-streamline-mining-sector/ |access-date=2022-04-05 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
Nakimwero teyali mumativu n'ekiteeso kya gavumenti eky’okusaawo ttenda y’okuvuganya ku musingi gwa ‘first come, first served’ ate ng’asaba layisinsi y’okunoonyereza ku nsonga z’okunoonyereza nti tefaayo ku kikula ky’abantu era eyinza okulemesa abantu abalala abatali ba mugaso abatamanyi mawulire makulu bwe gatyo . Kino kyabaddewo Minisita w’eggwanga ow’eby’obugagga eby’omu ttaka, Peter Lokeris, nga 7 December 2021 bwe yayanjula ebbago ly’etteeka ly’etteeka ly’eby’obugagga eby’omu ttaka erya Mining and Minerals Bill, 2021 eryali libadde lisuubirwa okumala ebbanga eri akakiiko okwekenneenya. Ebbago lino lyali ligendereddwamu kusazaamu tteeka ly’eby’eby’eby’obuggagga bw’omu ttaka, erya 2003 eryali lifuuse ‘eritamala’ era ‘eritaliiko mugaso’ mu kukuuma n’okulongoosa eby’eby’obuggagga bw’omu ttaka mu Uganda.<ref name=":23">{{Cite web |date=2021-12-09 |title=Parliament moots new law to streamline mining sector |url=https://www.independent.co.ug/parliament-moots-new-law-to-streamline-mining-sector/ |access-date=2022-04-05 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
Nakimwero y’omu ku bammemba ba Palamenti ya Uganda abaagaana ebbago ly’etteeka lya East African Crude Oil Pipeline Project (EACOP) (Special Provisions) Bill 2021. Yayanjudde alipoota y’abatono mu palamenti ku lwa Asinansi Nyakato (FDC), abakiise ku ludda oluvuganya gavumenti mu Palamenti ya Uganda gye baawakanya nti Ebbago lino terikebereddwa bulungi.<ref>{{Cite web |last=Ssekika |first=Edward |date=2021-12-14 |title=Uganda: Why Opposition MPs Rejected the Oil Pipeline Bill |url=https://allafrica.com/stories/202112140001.html |access-date=2022-04-05 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref>
== Emirimu emirala ==
Nakimwero yagulira abasomesa b’amasomero ag’obwannannyini mu Disitulikiti y’e Kiboga emmotoka eya takisi empya ddala okubayambako okwedabulula mubyenfuna byabwe oluvannyuma lw’okumala emyaka egisoba mu ebiri nga tebalina mirimu olw’amasomero okuggalwa mu muggalo gwa COVID-19.<ref>{{Cite web |last=Lineaker |first=Kiggundu |date=2021-10-07 |title=NUP's Kiboga Woman MP Christine Kaaya buys a brand new taxi van for teachers in district |url=https://whispereye.co.ug/2021/10/07/nups-kiboga-woman-mp-christine-kaaya-buys-a-brand-new-taxi-van-for-teachers-in-district/ |access-date=2022-04-05 |website=Whisper Eye |language=en-US |archive-date=2021-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211007041810/https://whispereye.co.ug/2021/10/07/nups-kiboga-woman-mp-christine-kaaya-buys-a-brand-new-taxi-van-for-teachers-in-district/ |url-status=dead }}</ref>
Nakimwero yawa endu z'emiti eziwera 200 eri ekitongole ekya Green Radio Community mu kujjukira olunaku lw’obutonde bw’ensi 2021 olwali ku ofiisi za Gre Radio mu Disitulikiti y’e Kiboga era nga zaayaniriziddwa Julius Kyamanywa, Maneja w'ekifo.<ref>{{Cite web |title=KIBOGA WOMAN MP GIVES TREE SEEDLINGS TO COMMUNITY GREEN RADIO AS THE WORLD MARKS WORLD ENVIRONMENT DAY {{!}} COMMUNITY GREEN RADIO |url=https://www.greenradio.ug/kiboga-woman-mp-gives-tree-seedlings-to-community-green-radio-as-the-world-marks-world-environment-day/ |access-date=2022-04-05 |website=www.greenradio.ug |archive-date=2022-05-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220519204540/https://www.greenradio.ug/kiboga-woman-mp-gives-tree-seedlings-to-community-green-radio-as-the-world-marks-world-environment-day/ |url-status=dead }}</ref>
Nakimwero yakiikirira Uganda mu nteeseganya za [https://ukcop26.org/uk-presidency/what-is-a-cop/ COP26] ezaali mu [[:en:Glasgow|kibuga Glasgow]].<ref name=":42">{{Cite web |last=World War |first=Zero |date=2022 |title=COP26 Talks: Christine Kaaya Nakimwero, Shadow Minister for Water and Environment, Uganda |url=https://kzpost.info/ex/iJllyc55r3l1iKc/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-for-water-and-environment-uganda |access-date=2022-04-05 |website=kzpost |archive-date=2022-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220927115919/https://kzpost.info/ex/iJllyc55r3l1iKc/cop26-talks-christine-kaaya-nakimwero-shadow-minister-for-water-and-environment-uganda |url-status=dead }}</ref>
Yakubirizza abantu be Bukomero Town Council mu Disitulikiti y’e Kiboga okusimba emmere erimu ebiriisa bingi, kino kyabadde mu kutendekebwa okuyigiriza abantu okulima ebitooke. Yategeezezza abantu b’e Kiboga nti emizabbibu gy’amatooke gigenda kugabibwa ku bwereere okuva mu bitundu by’e Kiboga eby’enjawulo omuli ne Lwamata Town Council.<ref>{{Cite web |title='Mwettanire okulima emmere eriimu ebiriisa' |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/114329123 |access-date=2022-04-05 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Nakimwero mufumbo era alina abaana.<ref name=":05">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Christine Kaaya Nakimwero |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/96709 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Early life and education ==
Nakimwero yazaalibwa mu tawuni kanso y’e Bukomero mu Disitulikiti y’e Kiboga. Yasomera mu St Joseph's Primary School e Mubende, Caltec Academy e Makerere mu Kampala, ne St. Kizito High School Bethany mu Disitulikiti y'e Mityana. Oluvannyuma yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gye yatikkirwa diguli mu byokulabirira n'okukuuma obutonde bw’ensi. <ref name=":0">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Christine Kaaya Nakimwero |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/96709 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |date=2020-10-28 |title=Two women seek to end Nankabirwa's 26-year grip on Kiboga District seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/two-women-seek-to-end-nankabirwa-s-26-year-grip-on-kiboga-district-seat--2724128 |access-date=2022-04-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> Alina diguli eyookubiri mu nkozesa y’ettaka n’enkulaakulana y’ebitundu. <ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[Sauda Kauma]]
* [[Helen Nakimuli]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[National Unity Platform|Omukutu gw'Obumu bw'Eggwanga]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
r3k0xonblo3sc9o20whcpifqz2bzdw1
Flavia Nabagabe Kalule
0
8204
61711
60536
2026-07-11T17:29:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61711
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Flavia Nabagabe Kalule''' yazalibwa mu Gwokuna nga 22 mu 1985, nga musomesa [[:en:Uganda|Omunayuganda]], akiika mu Inter-parliamentary Unino, era mukyala alwanirira eddembe ly'abantu ng'ate mubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Kassanda mu [[:en:Member_of_parliament|Paalamenti]] ya [[:en:Uganda|Uganda]] eyekumineemu.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/nabagabe-from-teacher-to-mp-3451718</ref><ref name=":2">https://www.newvision.co.ug/articledetails/90047</ref><ref name=":4">https://liberal-international.org/news-articles/ugandan-mp-flavia-kalule-nabagabe-calls-on-international-community-to-speak-out-in-li-webinar/</ref> Ye ssentebe w'abakyala abeegatira mu kibiina kya National Unity Platform(NUP) ng'era bagimannyi nga People Power.<ref>https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/</ref><ref>https://yali.state.gov/shes-fighting-for-women-to-build-a-better-uganda/</ref><ref name=":2" /><ref name=":5">https://www.newvision.co.ug/articledetails/107951</ref><ref name=":4" />
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Flavia yazaalibwa omugenzi Florence Nalwanga Kalule, eyali ayamba nga ku gavumenti y'ebitundu okukola entegeka mu Disitulikiti okwali eye Mubende, Kabarole ne Nakasongola mu Gwokuna nga 22 mu 1985, n'omugenzi Dr. Lawrence Sserugo Kalule.<ref name=":0" />
Flavia yaaliriza emisomo gya pulayimale ku St.Theresa’s Namagunga Primary Boarding School mu 1998. Emisomo gye egya S4 ne S6 gyomabi yagituulira ku Our Lady of Good Counsel Gayaza mu 2004. Oluvannyuma yeegata ku Yunivasite y'e Makerere gyeyafunira Diguli mu by'enjigiriza mu 2008.<ref name=":0" /> Mu 2013, Flavia yeeyongerayo okusoma diguli ey'okubiri mu by'enjigiriza mu kulwanirira eddembe ly'abantu ku Yunivasite y'e Makerere.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web |url=https://yecuganda.org/flavia-kalule |title=Archive copy |access-date=2022-09-28 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928090345/https://yecuganda.org/flavia-kalule |url-status=dead }}</ref>
Mu 2016, Flavia yagenda neyeetaba mu pulogulaamu y'okutendekebwa abakulembezze eyali e Kenya wansi w'ekibiina kya Young African Leaders Initiative (YALI) East African programme.<ref name=":0" /> Mu 2017, Flavia yeetaba mu Mandela Washington Fellowship eyali mu abakulmebezze abato, pulogulaamu eyali eya gavumenti ya Amerika gyeyetabira, nga eno yeetaba mu pulogulaamu y'obukulembezze, okuzuula ebiruma abantu wamu n'okudukanya wamu n'okudukanya embeera z'abantu.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
=== Obusomesa ===
Flavia yasomesaako ku Our Lady of Good Counsel e Gayaza. Oluvannyuma neyeegata ku Namilyango College gyeyasomeseza okuva mu 2008 okutuuka mu 2012.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
=== Emirimu gy'okulwanirira enkyuka kyuka ===
Mu 2012, Flavia yeegata ku Forum for Women in Democracy (FOWODE) ng'omuyiga, wabula oluvannyuma baamukuza nebamuteeka mu kifo ky'okubeera avunaanyizibwa ku bya pulogulaamu.<ref name=":0" />
=== Emirimu gye mu byobufuzi ===
Mu 2016, Flavia yeesimbawo, wabula n'awangulwa ku ky'omubaka wa Paalamenti eyali agenda okukiikirira Disitulikiti y'e Mubende.<ref name=":0" /> Mu 2021, Flavia yeesimbawo n'awangula ekifo ky'omubaka omukyala eyali akiikirira Disitulikiti y'e Kassanda mu Paalameenti wansi wa National Unity Platform (NUP).<ref name=":0" /> Flavia yalondebwa nga ssentebe w'abakyala mu NUP, akakiiko akakwasaganya obukulembezze bw'abakyala wamu n'okulwanyisa okukabasanya abakyala mu kibiina kya NUP mwenyini .<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":5" /><ref name=":4" />
== Laba nebino ==
# [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]]
# [[:en:Ruth_Nankabirwa|Ruth S Nankabirwa]]
# [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
# [[:en:National_Unity_Platform|Ekibiina kya National Unity Platform]]
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
cwf2sf5k1mbh3zhfcvefbyogm60cufm
Brenda Namukuta
0
8205
61702
54385
2026-07-11T17:29:43Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61702
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Brenda Namukuta''' munabyabufuzi, Munnayuganda, munamateeka ali kukakiiko akakola amateekanga kuno kw'ateeka n'okubeera Omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kaliro_District|Disitulikiti y'e Kaliro]] mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mps-lack-offices-work-in-corridors-3446698</ref><ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/89258</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/115247</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/namukuta-brenda-10328/</ref><ref name=":1">{{Cite web |url=https://pearlpost.co.ug/news/politics/list-of-winners-and-losers-of-2021-member-of-parliament-elections/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-28 |archive-date=2022-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220308132912/https://pearlpost.co.ug/news/politics/list-of-winners-and-losers-of-2021-member-of-parliament-elections/ |url-status=dead }}</ref> Alina akakwate ku kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]]<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/115247 |access-date=2022-09-28 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928095108/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/115247 |url-status=dead }}</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/namukuta-brenda-10328/</ref>
== Emirimu gye ==
Namukuta yeyakwatira ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]] bendera ku lwa Disitulikiti y'e Kaliro.<ref>https://www.independent.co.ug/nrm-candidates-demand-facilitation-to-battle-opposition-rivals/</ref><ref>https://observer.ug/news/headlines/67380-nup-is-killing-us-busoga-nrm-candidates-cry-to-kadaga</ref><ref>http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=2718</ref> Yawangula akalulu ka 2021 n'afuuka omubaka omukyala eyali agenda okukiikirira Disitulikiti y'e Kaliro.<ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/19/list-of-130-mps-set-to-be-sworn-in-on-wednesday/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-28 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928095109/https://www.matookerepublic.com/2021/05/19/list-of-130-mps-set-to-be-sworn-in-on-wednesday/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":1" /> Atuula ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyekumineemu<ref name=":2">https://fufa.co.ug/parliamentary-budget-committee-pays-courtesy-visit-to-fufa-headquarters/</ref> Namukuta awereza nga omuwanika ow'ekibiina Ekigatta Abakyala mu Paalamenti. Ye muwanika w'akakiiko ka Paalamenti ababaka abava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekimu gyebeewandisiza aka bitundu by'omu Busoga.
== Emirimu emirala ==
Namukuta yali omu ku baali ku kakiiko ka Paalamenti akakola ku by'embaliriza mu Paalamenti ya Uganda akaalambula ekitebe kya [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]] ekikulu okuyiga ku mirimu gya FUFA n'okumannya engeri omupiira gyegudukanyizibwamu n'okukulemberwamu mu Uganda .<ref name=":2" /><ref>https://chimpreports.com/fufa-hosts-parliamentary-budget-committee-members/</ref><ref>https://www.galaxyfm.co.ug/2021/11/22/parliamentary-budget-committee-pays-courtesy-visit-to-fufa-headquarters/</ref><ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-budget/</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Brenda_Namukuta#cite_note-17</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Brenda_Namukuta#cite_note-17</ref>
Namukuta yali omu ku babaka ba Paalamenti okuva mu bitundu bye Busoga abaakubaganya ebirowoozo kumbeera y'enguudo eziri mu Busoga, nga bali wamu [[:en:Uganda_National_Roads_Authority|n'ekitongole ekivunaanyizibwa ku by'enguudo mu Uganda]], ekyali kikulembeddwa akikulira [[:en:Allen_Kagina|Allen Kagina]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mulengeranews.com/busoga-mps-salute-unra-for-doing-such-a-powerful-job/ |access-date=2022-09-28 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928095109/https://mulengeranews.com/busoga-mps-salute-unra-for-doing-such-a-powerful-job/ |url-status=dead }}</ref>
== Obukuubagano ==
Namukuta teyali kubabaka ba Paalamenti okuva NRM bebaali balumiriza okubeera nga baafuna ssente z'okubeebaza ez'obukadde obutaano olw'okulonda [[:en:Anita_Among|Anita Among]] ne [[:en:Ťhomas_B._Ťayebwa|Thomas Tayebwa]] mu lwokaano lw'okulonda, nga wano [[:en:Anita_Among|Anita Among]] weyawangulira akalulu kano oluvannyuma lw'okufa kwa [[:en:Jacob_Oulanyah|Jacob Oulanyah]]. [[:en:Cissy_Namujju|Cissy Namujju]] eyali omubaka wa Paalamenti Omukyala akiikirira Disitulikiti ya Lwengo yakakasa nti yeeyali omu ku babaka ba Paalamenti okuva mu NRM, abaafuna ssente zino.<ref name=":3">https://en.wikipedia.org/wiki/Brenda_Namukuta#cite_note-:3-19</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
37423lvjokk8nl9z7wuxlu6pvptia4o
Patience Nkunda Kinshaba
0
8207
61810
39232
2026-07-11T17:44:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61810
wikitext
text/x-wiki
[[File:Kinshaba Patience Nkunda.jpg|thumb|Kinshaba Patience Nkunda]]
'''Patience Nkunda Kinshaba''' nga batera ku liwandiika nga Patience Kinshaba Nkunda munabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda]], ali ne kukakiiko akakola amateeka, ng'ate mubaka wa Paalamenti Omukyala akiikirira [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti ya Kanungu]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyekumineemu.<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/102763</ref><ref name=":1">https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kinshaba-patience-nkunda-10352/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mulengeranews.com/excitement-as-nrm-ponders-another-kyankwanzi-meet/ |access-date=2022-09-28 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928113812/https://mulengeranews.com/excitement-as-nrm-ponders-another-kyankwanzi-meet/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://pearlpost.co.ug/news/politics/list-of-winners-and-losers-of-2021-member-of-parliament-elections/ |title=Archive copy |access-date=2024-03-29 |archive-date=2022-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220308132912/https://pearlpost.co.ug/news/politics/list-of-winners-and-losers-of-2021-member-of-parliament-elections/ |url-status=dead }}</ref> Alina akakwate ku kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]]<ref name=":1" /><ref name=":0" /><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kinshaba-patience-nkunda-10352/</ref>
Mu Paalamenti eyekumineemu, Kinshaba yali awereza ku kakiiko akavunaanyizibwa kunsonga z'ebweru W'eggwanga.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-foreign-affairs/</ref>
== Emirimu gye mu byobufuzi ==
Kinshaba yawangula akalulu ka NRM ak'okusunsula bweyasinga Elizabeth Karungi era n'akwatira ekibiina kino bendera mu kulonda kwa bonna okwa 2021.<ref>https://chimpreports.com/mp-elizabeth-karungi-defeated-by-nkunda-in-kanungu-nrm-primaries/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://theinformerug.com/2020/09/07/new-entrant-kinshaba-trounces-kanungu-woman-mp-to-become-nrm-flag-bearer/ |access-date=2022-09-28 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928113815/https://theinformerug.com/2020/09/07/new-entrant-kinshaba-trounces-kanungu-woman-mp-to-become-nrm-flag-bearer/ |url-status=dead }}</ref> Yawangula eky'omubaka wa Paalamenti omukyala eyali agenda okukiikirira [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y'e Kanungu]].
Kinshaba yawaayo ekiteeso mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyali etudde nga ayagala gavumenti ya Uganda okuwa Banayuganda abaalina obulwadde bwa sukaali ne puleesa eddala. Wabula abakola amateeka mu Uganda kyabakwatako nnyo olw'ebeeyi ly'eddagala lino ery'obulwadde obutasaasanyizibwa nga buyita mu bantu kuba lyali lyabeeyi nebasaba gavumenti okugaba eddala lino ku bwereere olw'okubeera nga lyali tono mu bifo abantu webayinza okuligya.<ref name=":2">https://kampalapost.com/index.php/content/parliament-wants-free-drugs-diabetic-people</ref> Ekiteeso kya Kinshaba kyawagirwa Omubaka wa Paalamenti owa Munisipaali ya Tororo Apollo Yeri eyasaba Gavumenti okukikola ng'eyita mu kitongole kyayo ekikola mu by'okutereka eddagala ekya National Medical Stores (NMS), okuligaba ku bweereere.<ref name=":2" />
Kinshaba yasaba gavumenti ya Uganda okukeberera kubweereere wamu n'okuwa obujanjabi eri obulwadde obuvirako omuntu okubeera muzimbe nga takyalaba, okukebera omusaayi okukakanya endawadde ez'enjawulo, wamu n'okukebera obubonero bwonna obwekuusa ku sukaali wamu n'obwensigo, n'okugijanjaba.<ref>https://www.independent.co.ug/auditor-general-tasked-to-carry-out-forensic-audit-into-covid-19-expenditures/</ref><ref name=":2" />
Kinshaba yasaba gavumeenti ya Uganda okufunira abantu ba [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y'e Kanungu]] ebikozesebwa mu by'obulamu mu ddwaliro lyabwe erya health centre IV eryali likolera ku genereeta emu wabula nga nayo teyeesigwa<ref>https://allafrica.com/stories/202109030473.html</ref>
Kinshaba yeetaba ku mukolo ogumu ogwali ogw'okugabirako emmotoka ezitambuza abalwadde (ambyulaansi) ezaali ziweebwa eddwaliro lya Bwindi Community Hospital mu Disitulikiti y'e Kanungu nga kino kyakolebwa abajapaani nga bayita mu kitongole kyabwe ekya Japanese Grant Assistance for Grassroots Projects ekigaba ssente okuyamba pulojekiti ezitandikibwaako.<ref>https://uelresins.com/ugandanews/archives/9110</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
dzl0okh911kv8m3f9sqgo26dq7t3j10
Shatsi Musherure Kutesa
0
8209
61815
46897
2026-07-11T17:44:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61815
wikitext
text/x-wiki
[[File:Musherure Shartsi Nayebare Kutesa.jpg|thumb|Musherure Shartsi Nayebare Kutesa]]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Shatsi Namatovu Musherure Kutesa''' gwebasinga okamannya nga Shatsi Kuteesa [[:en:Lawyer|munamateeka]] [[:en:Uganda|omunayuganda]], [[:en:Politician|munabyabufuzi]] ng'era akola n'amateeka. Y'akiikirira konsitituwensi ya [[:en:Mawogola_County|Mawogola County]] North mu disitulikiti y'e Sembabule mu [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda]].<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/103119</ref>
== Obuvo n'eby'enjigiri ==
Shatsi muwala w'eyaliko minista w'ensonga z'ebweru w'eggwanga [[:en:Sam_Kutesa|Sam Kuteesa]] era nga mulongo ne Charlotte Kainerugaba mukyala wa mutabai wa pulezidenti [[:en:Museveni|Museveni's]] [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]].<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-won-t-be-absent-like-my-father-kutesa-s-daughter-3147516</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-won-t-be-absent-like-my-father-kutesa-s-daughter-3147516</ref><ref>https://observer.ug/news/headlines/62969-daughter-minister-kutesa-wants-change</ref>
Yadira kitaawe mu bigere ng'omukiise mu palamenti ku lwa [[:en:Mawogola_County|Mawogola county]] oluvannyuma lw'okulonda okwalimu okuvuganya okw'amaanyi.<ref name=":0"/>
Mu kusooka mu kusunsula kw'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) okwali kubatwala mu kulonda kwa 2021, Shatsi yali awanguddwa muganda wa pulezidenti Museveni omuto, Godfrey Aine Kaguta gwebamannyi nga "Sodo". Okuwangula kwa Sodo teyakukiriza era n'asaba abadukanya okulonda mu kibiina kya NRM okuleka bano bombi abaali beesimbyewo okuyimirira nga tewali alina kibiina kyagiddemu.<ref>https://www.independent.co.ug/aine-kaguta-kawooya-win-nrm-residual-primaries-in-sembabule/</ref><ref name=":1">{{Cite web |url=https://kampalapost.com/content/why-sodo-kaguta-quit-mawogola-north-mp-race |title=Archive copy |access-date=2022-09-29 |archive-date=2022-09-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220929102733/https://kampalapost.com/content/why-sodo-kaguta-quit-mawogola-north-mp-race |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20201201/105315/muwala-wa-minisita-kuteesa-musherure-ebintu-byongedde-okumwononekera-e-mawogola-north-abawagizi-bamwabulidde.html</ref><ref name=":2">https://web.archive.org/web/20220929102729/https://dailymedia.co.ug/2021/01/20/museveni-forced-me-out-of-mawogola-north-race-sodo/</ref><ref>https://observer.ug/news/headlines/67006-museveni-s-brother-kutesa-s-daughter-to-battle-for-mawogola-north-seat-again</ref><ref>http://nilepost.co.ug/2020/10/17/sodo-kutesas-daughter-to-face-off-again-as-both-are-nominated-for-mawogola-north/</ref>
Ng'ebula olunaku lumu okulonda kwa Uganda okwa 2021 kutuuke, Famire ya Sodo yamuwa amagezi ne [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] okuva mulwokaano luno aleke Shatsi. Shatsi oluvannyuma yawangula okulonda kuno.<ref>https://chimpreports.com/shartis-kutesas-election-victory-challenged-in-court/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/loser-of-mawogola-north-parliamentary-election-disputes-shartsi-kutesas-victory-</ref><ref>{{Cite web |url=https://blizz.co.ug/5054/Aine-Godfrey-Kaguta-Sodo-Steps-Down-from-Mawogola-Race-Leaves-Race-for-Kuteesas-Daughter |title=Archive copy |access-date=2022-09-29 |archive-date=2022-09-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220929102725/https://blizz.co.ug/5054/Aine-Godfrey-Kaguta-Sodo-Steps-Down-from-Mawogola-Race-Leaves-Race-for-Kuteesas-Daughter |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/politics/2020/09/breaking-kaguta-sodo-takes-commanding-lead-in-ssembabule-nrm-polls-defeats-kutesas-daughter-at-her-own-polling-station.html</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2021/01/13/how-museveni-salim-saleh-lured-their-brother-sodo-into-quitting-mawogola-north-mp-race-a-day-to-polls/ |title=Archive copy |access-date=2022-09-29 |archive-date=2022-09-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220929102725/https://www.matookerepublic.com/2021/01/13/how-museveni-salim-saleh-lured-their-brother-sodo-into-quitting-mawogola-north-mp-race-a-day-to-polls/ |url-status=dead }}</ref>
Shatsi alina diguli biri mu [[:en:Lawyer|by'amateeka]].<ref>{{Cite web |url=https://www.kampalapost.com/content/gen-kainerugaba-commends-sister-laws-attributes-she-launches-goberera |title=Archive copy |access-date=2022-09-29 |archive-date=2022-09-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220929102733/https://www.kampalapost.com/content/gen-kainerugaba-commends-sister-laws-attributes-she-launches-goberera |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu ==
Shatsi ye mubaka wa palamenti akiikirira Mawogola north county mu palamenti ya Uganda, ng'akola ne kukakiiko k'amateeka akavunaanyizibwa kunsonga za palamenti.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-legal-and-parliamentary-affairs/</ref>
<references responsive="" />
bc5mr1ifx6ud4x3ffsxmtjc7dsuvper
Iriama Rose
0
8214
61808
37421
2026-07-11T17:44:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61808
wikitext
text/x-wiki
[[File:Iriama, Rose.jpg|thumb|Iriama, Rose.jpg]]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Iriama Rose munabyabufuzi omunayuganda eyazalibwa mu mwezi ogusooka nga 5,''' 1967. Yaliko [[:en:Member_of_Parliament|omubaka mu palamenti]] ey'omunaana n'omwenda eya [[:en:Parliament_of_Uganda|Uganda]] ng'akiikirira [[:en:Nakapiripirit_District|disitulikiti y'e]] [[:en:Nakapiripirit_District|Nakapiripirit]] nga yali talina kibiina gyeyagiramu.
== Obulamu mu by'obufuzi ==
Yawerezaako mu palamenti ya Uganda ey'omunaana n'omwenda<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20180815091530/http://fortuneofafrica.com/ug/members-of-parliament/</ref>eya Uganda nga ye mubaka wa disitulikiti y'e Nakapiripirit.<ref name=":0">{{Cite news}}https://allafrica.com/stories/200703260492.html</ref><ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20221006082731/https://everypolitician.org/uganda/parliament/term-table/9.html</ref><ref>{{Cite web}}https://www.independent.co.ug/mbabazi-suruma-face-political-end/</ref> Ng'awereza mu palamentie ey'omwenda yalondebwa ng'omu kubabaka abaayogera obutaka wansi wa mirundi etaano mu palament,okusinziira ku kunoonyereza okwakolwa olupapula lwa 'Daily Monitor' ku likodi ezibeera kunteseganya za palamenti .<ref name=":1">{{Cite web}}https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/silent-mps-exposed-1546614</ref> Okunoonyereza kwakizuula nti ababaka ba palamenti 34 boogedde emirundi egitaka wansi wa 5 nga bali mu kungaana za palamenti mu myaka 2 egisembyeyo, ng'ababaka 105 abalala105, bawadeeyo endowooza zaabwe kubibeera biteseebwako emirundi 15.<ref name=":1" />
Ng'akyali mu offisi ye mu 2007, yawabula abalwanyi b'e Karimojong okukwatagana ne gavumenti eyali eyagala okubagyako emundu okugisobozesa okukulakulanya ekitundu gyebali .<ref name=":0" /> Yali tawagira kita eky'okuta abantu abaali tebalina musango nadala abakyala nga kino kyali kikolebwa bibinja by'abatujju abaali mu kitundu ekintu ekyali kikosa enkulakulana mu Karamoja.<ref name=":0" /> Iriama yali omu ku babaka abaasalawo okusisinkana saabaminista, [[:en:Amama_Mbabazi|Amama Mbabazi]] eyabawa obudde nga mukyala wa pulezidenti era eyali minista w'ebikwatagana mu Karamoja, [[:en:Janet_Museveni|Janet Museveni]], agaanye okusisinkana ababaka ba palamenti abaali bava mu bitundu by'e Karamoja mu kuteeseganya ku by'ekitundu kyabwe ekyali kisinga obwanvu mu Uganda.<ref name=":2">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20221006082735/https://www.observer.ug/component/content/article?id=18958:why-janet-karamoja-mps-fell-out</ref> Ababaka abaasisinkana eyaliko saabaminista kwaliko Rose Akello (Kaabong), Modest Juliana Auma (Abim), Rose Iriama (Nakapiripirit) ne Margaret Iriama (Moroto).<ref name=":2" /> Oluvannyuma lw'okuva mu ofiisi y'eby'obufuzi mu palamenti ey'omwenda yatiisa tiisa mungeri y'okusaaga okunyagulula ente za [[:en:Yoweri_Museveni|pulezidenti Museveni]] singa abalonzi tebaaliririrwa bisolo byabwe byebali balunda byebafiirwa mukaseera gavumenti weyali egirako abazigu emundu .<ref>{{Cite web}}http://nilepost.co.ug/2020/09/29/opinion-why-are-the-karimojong-so-little-understood-outside-of-karamoja/</ref> Mu 2009, Iriama yagamba olupapula lwa 'The East African' endowooza zze olw'engeri gyeyali alabamu engeri Janet Museveni gyeyali agenda okuleetamu enkulakulana mu kitundu nga klezia bweyakikola mu biseera by'emabega .<ref>{{Cite web}}https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/first-lady-must-tread-carefully-on-karamoja-development-agency-1294012</ref> Yali omu kubabaka abaateeka omukono ku kawaayiro aka 118 ku by'okulonda akaali ak'okuwulirwa mu kooti ez'enjawulo mu ggwanga oluvannyuma lw'okulonda gw'omwezi ogw'okubiri nga 18 .<ref>{{Cite web}}https://ugandaradionetwork.net/story/118-parliamentary-election-petitions-cause-listed-for-hearing</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|List of members of the eighth Parliament of Uganda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|List of members of the ninth Parliament of Uganda]]
s683fabiboed42n881nv913zp3ojr2r
Milton Obote
0
8250
61241
54906
2026-07-11T16:39:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61241
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Obote cropped.png|thumb|Ekyifananyi kya Milton Obote]]
'''Apollo Milton Obote''' (28 Ogwekkuminebiri 1925 – 10 Ogwekkumi 2005) Mukulembeze w'eby'obufuzi eyakulembera [[:en:Uganda|Uganda]] okutuuka ku meefuga gaayo okuva mu [[:en:British_Empire|nfuga y'abangereza ey'amatwale]] mu 1962. Oluvanyuma lw'amefuga g'eggwanga, yaweerezako nga [[:en:Prime_minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda]] okuva mu 1962 okutuusa mu 1966 era yali [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva mu 1966 okutuusa mu 1971, era naddamu n'akulembera okuva mu 1980 okutuusa mu 1985.
Yatandikawo ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] (UPC) mu 1960, eky'akola omulimi ogw'enkizo mu kulwanirira ameefuga ga Uganda okuva ku [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] mu 1962. Era yafuuka Ssaabaminisita wa Uganda mu nkolagana eyali awamu n'ekibiina kya [[:en:Kabaka_Yekka|Kabaka Yekka]] ekyali kikulemberwa Kabaka [[:en:Mutesa_II|Mutesa II]] eyaweebwa elinnya ly'obwa Pulezidenti. Olw'okutaataganyizibwa kwa Mutesa mu [[:en:1964_Ugandan_lost_counties_referendum|1964 Bannayuganda lw'ebabulwa emiluka gyaabwe mu ffedero]] saako n'okwetaba mu [[:en:Gold_Scandal|mivuyo gy'okunyaga zaabu]], Obote [[:en:Mengo_Crisis|yamugya mu bukulembeze]] mu 1966 era n'eyerangilira nga Pulezidenti, nagunjaawo omulembe gw'okufugisa obumbula n'ekibiina kya UPC nga ky'[[:en:One-party_state|ekibiina kyokka ekitongole]]. Kigambibwa nti Obote yeyatandikwo [[:en:Move_to_the_Left|enkola za nakalyakw'ani]], era nga zaaletera eggwanga okubonaabona olw'enguzi n'ebbula ly'emmere.
Yagyibwaako ab'ekisinde ekya tumibwa coup d'état ekya [[Idi Amin]] mu 1971, wabula yaddamu n'alondebwa mu 1980 oluvanyuma lw'okugyibwaako kwa Amin mu 1979. Obukulembezebwe bwakomekerezebwa oluvanyuma lw'olutalo kanywa musaayi olwa Ugandan Bush War, nga mu kaseera kano yagyibwako ekisinde eky'okubiri mu 1985 nga kimusindiikiriza okumala obulamu bwe bwonna mu buwanganguse.
== Obulamu bwe obw'asooka ==
Milton Obote yazaalibwa ku kyalo kye lubumba mu [[:en:Apac|Disitulikiti y'e A]]<nowiki/>kamu mu mamba ga Uganda. Tali mwana Watusi mu baana omwenda <ref>https://www.britannica.com/EBchecked/topic/423934/Milton-Obote</ref> ab'o[[:en:Tribal_chief|mukulu w'ekika]] kya Oyima clan mu [[:en:Lango_people|Lango]]. Y'atandika emisomo gye mu 1940 mu ssomero ly'abamisani mu [[:en:Lira,_Uganda|Lira]], oluvanyuma nagenda ku [[:en:Gulu|Gulu]] Junior Secondary School, [[:en:Busoga_College|Busoga College]] era n'amaliririza ku ssetendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]]. N'ekigendererwa eky'okusoma amateeka essomo elitaaliyo ku Yunivasite, Obote yasalawo okutwala essomo lya atisi nga muno mwalimu Olungereza ne jjogulafe.<ref name="ODNB">http://www.oxforddnb.com/view/article/96666</ref> At Makerere, Obote yayongera okw'olesa obukugu bwe mu kwogera eri abantu, era oluvanyuma yalekulira ng'afunye ekifo aw'okusomera amateeka mu Bulaaya nga newankubadde tekwavugirirwa Gavumenti eyaliko ebiseera ebyo.<ref>https://web.archive.org/web/20070420171359/http://monitor.co.ug/specialincludes/ugprsd/obote/ob04072.php</ref> Yakolera mu [[:en:Buganda|Buganda]] ekiri mu maserengeta ga Uganda nga tannagenda [[:en:Kenya|Kenya]], gy'eyakolera ng'omuzimbi mu Kkampuni y'abazimbi.
Ng'ali mu Kenya, Obote yeetaba ku mugendo ogwali ogw'okuleeta <nowiki/>obw'etwaze mu ggwanga. Lw'okudda kwe mu Uganda mu 1956, y'egatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] (UNC), era yalondebwa ku [[:en:Legislative_Council|kakiiko akabaga amateeka]] mu 1957.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.upcparty.net/upcparty/roots_adhola.htm |access-date=2022-11-15 |archive-date=2021-01-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210126025547/http://www.upcparty.net/upcparty/roots_adhola.htm |url-status=dead }}</ref> Mu 1959, ekibiina kya UNC ky'ekutulamu ebiwayi bibiri ng'ekimu wansi w'obukulembeze bwa Obote kyakyusibwa okuva mu Uganda People's Union n'ekituumibwato [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] (UPC).<ref name="Javira">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/inside-the-life-of-president-milton-obote/ |access-date=2022-11-15 |archive-date=2021-05-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210512113034/https://www.ugstandard.com/inside-the-life-of-president-milton-obote/ |url-status=dead }}</ref>
Obote yakiikirira ekibiina kya UPC mu ttabamiruka wa [[:en:Ugandan_Constitutional_Conference|Ugandan Constitutional Conference]], eyategekebwa ku [[:en:Lancaster_House|Lancaster House]] mu 1961, wamu ne munnabyabufuzi munne [[:en:A._G._Mehta|A. G. Mehta]].<ref name="Conference">http://worldcat.org/oclc/14210279</ref> Ttabamiruka yategekebwa Gavumenti Birigi okusobola okutema empenda eri ameefuga ga Uganda.<ref name="Conference" />
== Emirimu gy'obwa ssabaminisita ==
Mu nteekateeka z'okulonda oluvanyuma lw'amefuga.Obote y'assawo enkolagana n'ekibiina ky'obwakabaka bwa [[:en:Buganda|Buganda]] ekya [[:en:Kabaka_Yekka|Kabaka Yekka]]. Ebibiina by'ombi by'alina omuwendo ogusinga mu Paalamenti era Obote n'afuuka Sabaminisita mu 1962. Ekifo y'akifuna mu Gwokuna nga 25 1962, nga yalondebwa ow'ekitiibwa [[:en:Walter_Coutts|Walter Coutts]], eyali [[:en:Governor-General_of_Uganda|Gavana-jenero wa Uganda]]. Omwaka ogw'addirira, ekifo kya Gavana Jenero ky'asikizibwa n'ekitiibwa ky'obwa Pulezidenti era ng'ono yali w'akulondebwa Paalamenti. Mutesa, ''[[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]]'' wa Buganda, yafuuka Pulezidenti nga Obite ye Ssabaminisita [[:en:Executive_(government)|kamala byonna]].<ref name="ODNB"/>
[[File:Grace_Ibingira,_Milton_Obote,_and_John_Kakonge.jpg|thumb|Okuv ku kkono okudda ku ddyo: [[:en:Grace_Ibingira|Grace Ibingira]], Obote, ne [[:en:John_Kakonge|John Kakonge]] mu 1962]]
Mu Gusooka 1964, olutalo lw'abalukawo mu Balakisi y'e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] ekibuga ekikulu eky'okubiri era amaka agasooka ag'[[:en:Uganda_Army_(1962–1971)|eggye lya Uganda]]. Waaliwo entalo entala bbiri ezaali z'efaananyirizaako luno mu bitundu ebirala eby'oBuvanjuba bwa Afrika, ensi z'onsatule z'asaba obuyambi bw'amaggye okuva mu ggye ly'aba Biriji. Nga tebannatuuka, Obote yatuma Minisiter omubeezi ow'ebyokwerinda [[:en:Felix_Onama|Felix Onama]] okuteesaganya n'abayeekera. Onama y'akwatibwa ng'omuwanbe n'akkiriziganya n'okusaba kw'abwe omwali, okwongeza emisaala gy'abannamaggye, n'okulinyisa amadaala g'abasirikale nga mwemwaali ne Pulezidenti ow'ekiseera ekyali kigenda okujja [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]].<ref name="ODNB"/> Mu 1965, [[:en:Kenya|bannaKenya]] bayawulibwa okuva mu bifo by'obufuzi mu Gavumenti nga kino ky'awerekerwako okugibwa kwaabwe mu Uganda mu 1969, wansi w'okulungamizibwa kwa Obote.<ref name="mutibwa"/>
Nga Ssaabaminisita, Obote yeetaba mu was implicated in [[:en:Gold_Scandal|a kunyagulula golodi]], wamu ne Idi Amin, omumyuka w'omudumizi w'eggye lya Uganda. [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]] bw'eyasaba okunoonyereza ku Obote saako n'okugobebwa kwa Amin, yagyawo Ssemateeka w'eggwanga neyerangirira ku bwa Pulezidentu mu Gwokusatu 1966, nga y'ewa obuyinza bwonna ng'akozesa enfuga emanyikiddwa nga [[:en:State_of_emergency|state of emergency]]. Ba mmemba abawerako ku [[:en:Cabinet_(government)|Kabinenti]] ye, abaali abkulembeze b'ebiwayi ebyali bimuwakanya era n'ebasibibwa awataali kuwozesebwa. Obote yayanukula [[:en:Battle_of_Mengo_Hill|n'alulumba lwa mundu ku Lubiri lwa Mutesa]], ekyakomekerera ne Muteesa okuddukira mu buwanganguse.<ref>https://www.independent.co.ug/last-word-obotes-1966-musevenis-2016/</ref> Mu 1967, ouyinza bwa Obote bwanwezebwa Ssemateeka omugya bw'eyayisibwa Paalamenti nga agyawo enfuga ya Ffedero era nga agunjaawo obuyinza bwa Pulezidenti obujjudde.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1515957/history-obote-president</ref>
== Obukulembeze bwe obw'asooka nga Pulezidenti ==
Nga 19 Ogwekkuminebiri 1969, waaliwo obutujju obwakolebwa okugezaako okutta Obote. bweyali nga avva mu taabamiluka w'ekibiina kya UPC owa buli mwaka e Lugogo mu kisaawe mu Kampala, Mohamed Sebaduka yakuba Pulezidenti essasi limu. Essasi ly'akuba Obote mu bwenyi era n'elimenya amannyo abiri neliyita wakati mu ttama. Bbasitoola ya Sebaduka yakyankalana era omutujju omulala Yowana Wamala, n'amusuulira guluneedi wabula yagaana okwabika. Sebaduka yakubibwa abakuumi ba Obote, naye abatujju bombi baatolokera mu kavuyo akaali kakoleddwa obulumbaganyi. Abakugu mu kunonyereza bakwata abatujju bombi era ba mmemba b'ekibiina ekyali kiwakanya Gavumenti ekya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] baalumiriza eyali Ssabaminisita [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] okuluka olukwe olwo.<ref>https://books.google.com/books?id=yURMdAfadS4C&pg=PA67</ref> Oluvanyuma lw'akasambattuko, ebibiina by'obufuzi by'onna eby'ali biwakanya Gavumenti byonna byawerebwa, nga kireka Obote ng'omulembeza yekka. Embeera eyakajagalalo yamala ebanga eliwerako era bannabyabufuziabawerako baakwatibwa era n'ebasibibwa mayisa awatali kuwozesebwa mu maaso g'omulamuzi. Omulembe gwa Obote gw'atugumbula, n'egubonyabonya era n'okutulugunya abantu. Poliisi ye ey'ekyama eyali manyikiddwa nga General Service Unit eyali ekulemberwa kizibwewe, yeyalina obuvunanyizibwa ku okutulugunya kwonna.<ref name="mutibwa"/>
Mu1969–70, Obote yafulumya obutabo obuwerako obwagenderera okulaga enkola ye mu by'obufuzi n'ebyenfuna. ''[[:en:The_Common_Man's_Charter|The Common Man's Charter]]'' lye ly'ali ekkunganiro ly'enkolaye eya nnakalya kw'ani eyagya okumanyibwa nga [[:en:Move_to_the_Left|Move to the Left]]. Gavumenti yali etwala ebitundu 60 ku buli kikumi ku bitongole by'obwannanyini ne bbanka mu ggwanga lyonna mu 1970. Ku mulembe gwa Obote, omuze gw'[[:en:Political_corruption|enguzi]] gw'abalukawo mu linnya lya "nnakalyak kw'ani".<ref name="mutibwa">https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-1-85065-066-9</ref> Ebbula ly'emmere ly'aletera ebbeeyi y'emmere okwekanama. Obote okugobwa a[[:en:Indians_in_Uganda|Bayindi abasuubuzi]] kw'aleetera emiwendo gy'ebintu okulinya.<ref name="mutibwa" />
Gavumenti ya Israeli yali mu kutendeka Poliisi ya Uganda wamu n'amaggye nga babawa eby'okulwanisa eri Anyanya mu maserengeta ga Sudan abeetaba mu lutalo olw'amanyikibwa nga guerilla war ne Gavumenti ya Sudan. Gavumenti ya Obote yagyayo obuyambi eri abayeekera era n'ekwata omutujju wa Bujilimaani eyali ayitibwa Steiner era nebamuwaayo mu Sudan okuvunaanibwa. Ebikolwa byonna tebyasanyusa Gavumenti ya Israeli.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/0-86543-357-7</ref>
Mu Gusooka 1971, Obote [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|ab'amaggye b'amugya mu ntebe]] bweyali mu lukyala lwe e[[:en:Singapore|Singapore]] mu ttabamiruka wa[[:en:Commonwealth_Heads_of_Government_Meeting_1971|Commonwealth conference]], era Amin n'afuuka Pulezidenti. Mu myaka ebiri ng'okuwamba tekunnabaawo, enkolagana ya Obote n'aba mawanga g'ebweru yali yagootaana. Kigambibwa nti amawanga g'ebweru gaali g'amanyi ku lukwe era nga agamu g'awagira buterevu okuwamba kwa Gavumenti ya Obote.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/George_Ivan_Smith</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/George_Ivan_Smith</ref> Gavumenti ya Israeli y'etaba butereevu mu nteekateeka, n'okuteeka mu nkola okuwambibwa kwa Gavumenti ya Obote. Baakozesa eby'okulwanyisa eby'omulembe nebateeka n'emisanvu mu kkubo naddala wakati mu kibuga ekikulu. Okuva mu nsonda emu ennekusifu, "Baali bakulabibwako buli wamu."<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/0-86543-357-7</ref> Okugwa kwa Gavumenti ya Obote kwajagulizibwa bannayuganda abawerako.<ref name="mutibwa"/>
== Omulundi ogw'asooka mu buwanganguse era ne by'eyakola okulwana okudda mu buyinza ==
Amangu ddala nga y'akamanya ku by'okuwamba Gavumenti ye, Obote yaddukira mu [[:en:Nairobi|Nairobi]] okuzimba eggye mu Uganda okuwakanya obukulembeze bwa Amin. Wabula obuyinza bw'abannakenya bw'amulemesa okuwuliza abagobelezibe era n'eggye eryali lisigaddewo ly'alemererwa okuzaayo omuliro. Eggye lya Amin ly'asobola okumalawo eggye lya Obote. Obote yagaana okuwanika era naagenda mu Tanzania gy'eyafuna obuwagizi obuwerako.[[:en:President_of_Tanzania|Pulezidenti waTanzania]] [[:en:Julius_Nyerere|Julius Nyerere]] baalina enkolagana ne Obote naddala ku nkola ya nnakalya kw'ani. Gavumenti ya Tanzania ne Somalia he Tanzanian baasooka nebateekateeka okuyamba ku Obote okweddiza obuyinza nga bayingira Uganda okuyita mu [[:en:Missenyi_District|Kagera Salient]]. Enkola eno teyateekebwa mu nkola nga aba [[:en:Premier_of_the_People's_Republic_of_China|Chinese Premier]] [[:en:Zhou_Enlai|Zhou Enlai]] baategeeza ebibiina eby'ali by'etabyemu nti yali ayingirira lutalo lw'amaggye ng'ate aba Tanzania balina okutya nti amawanga g'ebweru gandi etaba lutalo nga gali ku luuyi lwa Amin. Mu kaseera kano, abantu abaali bakkiririza mu Obote baali bamaze okusanyizibwaawo era Nyerere n'awa Obote ebifo ebitendekebwaamu mu Tanzania okuteekateeka egye ery'amaanyi mu buwanganguse. Ebyo nga bizze ku bbali, abawagizi ba Obote enkumi n'enkumi ((omw'ali n'abasirikale) abatolokera mu Sudan nga Gavumenti y'ayo yeyama okubawa enkambi omw'okutendekebwa. Okuva mu mwezi Gwokusatu 1971, Obote yazimba eggye ly'abayeekera era nebadda e Sudan.
Wabula amaanyi Obote g'eyassaamu ng'ali mu buwanganguse g'afa ttogge olw'okubulwa obuwagizi okuva mu bannayuganda nga n'ebibiina by'ali biwakanya Gavumenti ya Amin byonna by'ali by'ewaayo okuwagira Amino. N'ekibiina kye ekya UPC ky'ali kyasalawo okwekutulamu okuva ku Obote. Era waaliwo embeera y'okusindikirizibwa okuva mu b'ekika kye wamu n'abo abaali balwanira obuyinza mu nkambi ya Obote nga banyomoola okutendekebwa. Okwongerezaako, Gaumenti ya Sudan yassa omukono ku ndagaano ne Amin mu 1972 ng'eno yali egenderera okugoba Obote n'abagoberezibe era nga kino ky'abanafuya nnyo. Mu byonna, Obote yalemererwa okukungaanya abalwanyi abasukkka 1,000 okulwanyisa Gavumenti ya Amin era nga abasinga tebaalina kutendekebwa kwa kikugu. Obukuubagana we bw'eyongera wakati wa Tanzania ne Uganda nga buno bw'aviirako okulwanagana ku nsalo, Nyerere oluvanyuma y'asumulula olukwe olw'ali lutekedwatekeddwa okulumbagana Gavumenti ya Amin. N'abo abaamanya ku buwanganguse bwa Obote ng'ekibinja kya [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Yoweri%20Museveni Yoweri Museveni], n'abo beegata ku lulumba. [[:en:1972_invasion_of_Uganda|Olutalo lw'okulumbaga Uganda mu 1972]] olw'akolebwa abayeekera ba Obote, lw'ali lw'attabu nnyo ng'amaggye mangi agaali mukutendekebwa gasanyizibwaawo. Okulemererwa kuno kw'ateekawo obunkenke eri eggye lya Amin. Ku luuyi olulala Obote y'avunaana Museveni olw'okulimba nti yali uyakwasagganya emikutu egy'ekyama egy'ali mu Maserengeta ga Uganda. Omukutu guno gw'ali gw'akugenderera okulinyisa emiwendo gy'abantu babulijjo wabula enkola eno n'etatuukirira era eky'aviirako okuwangulwa. Obote teyasonyiwa Museveni olw'ekyo era ky'aviirako enjawukana mu masekkati gaabwe. Olulumba luno lw'aviirako Gavumenti ya Tanzania okuggalawo enkambi z'abayeekera era nenyeyama obutaddamu kuwagira bayeekera. Obote ne bammemba be abaali bamwetolodde, beemulula mpola n'ebaddukira mu [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]] ng'eyo abasinga gy'ebatandikira okukola ng'abasomesa, bannamateeka, abasawo n'emirimu emirala mingi. ng'ate abalwanyi be abalala b'atwalibwa e [[:en:Tabora|Tabora]] okufuuka abalimi ba kaawa.
Gavumenti ya Tanzania yategeeza Obote nti yali y'akwongera okuwangira enteeketeeka z'abwe ez'obutujju bwe baba nga bakusigala nga bakolera mu nkukutu nga eby'endagaano eya sayiningibwa oluvannyuma lw'okuwangulwa. N'olwensonga eyo,Obote y'ekuumira mu kyaama nga bwayongera amaanyi mu kulwanirira okwezza obuyinza. Nga bw'atasobola kugya ssente mu nsi z'ebweru ng'akyali Pulezidenti, Obote yawangalira ku ssente za Gavumenti ya Tanzania. Teyaddamu kwetaba mu mboozi yonna ey'akafubo, era obudde bwe obusinga y'abeera nga mu maka agaalia okumpi n'amaka ga Nyerere ag'ekyama. Abakungu ba Tanzania baatandika okumuyita "Pulezidenti" era oluvanyuma "[[:en:Mzee|Mzee]]". Okugyako obutalabikalabika bwe mu lujjude, Obote n'obusungu obungi y'aluka olukwe okuwamba Amin: Yateekawo egye ly'abayekera ery'abalwanyi 100 ery'akolanga obulumbaganyi ku Uganda nga bayita Kenya, era n'akola "eggye lye ery'okumazzi" ery'amaato mukaaga agaali ganyagulula emmwanyi ku [[:en:Lake_Victoria|enyanja Nalubaale]] okuvugirira ebikolwa bye eby'obufuzi n'ebya maggye. eggye eryo era ly'akola omukutu mu Uganda. Enteekateeka zino z'akwasibwa abamu ku bagoberezibe b'eyali y'esiga omwali [[:en:David_Oyite-Ojok|David Oyite-Ojok]]. Obote y'asuubira okunyomola obukulembeze bwa Amin okutuusa lwaddamu okulumbagana Amin wamu n'abawagizi be ob'omubuwanganguse mu Tanzania. Amaanyige n'obuyeekera bwe tebyavaamu bibala, ekisinde kye teky'asobola kusaanyawo bagoberezi ba Amin ab'enkizo era y'abulwa obuwagizi mu Bannayuganda abasinga. Obote y'asigala tamanyikiddwa mu bitundu ebisinga ebya Uganda era n'abo abaali bawakanya gavumenti ya Amin baali tebaagala Obote kudda mu buyinza.
== Obukulembeze bwe obw'okubiri nga Pulezidenti ==
Mu 1979, Idi Amin yagibwa mu buyinza amagye ga Tanzania nga galimu bannayuganda abaali mu buwanganguse. Mu 1980, Uganda yali mu bukulembeze obumanyikiddwa nga [[:en:Presidential_Commission_of_Uganda|Presidential Commission]]. Mu kaseera k'akalulu ka 1980, ssentebe w'akakiiko yali w'akulusegere nnyo wa Obote, [[:en:Paulo_Muwanga|Paulo Muwanga]]. Muwanga yaliko Pulezidenti wa Uganda mu mankweetu okuva nga 12–20 Ogw'okutaano 1980, ng'omu ku bakulembeze ba Uganda abaafugira ebbanga entono mu kiseera Amin weyagibwa mu bukulembeze n'emunteekateeka y'akakiiko ka Pulezidenti. Abakulembeze abalala baali [[:en:Yusuf_Lule|Yusuf Lule]] ne [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Godfrey%20Binaisa Godfrey Binaisa].
[[:en:1980_Ugandan_general_election|Okulonda kwa1980]] kw'awangulwa ekibiina ky'ebyebufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] (UPC) eky'ali ekya Obote. Wabula ebibiina eby'ali bivuganya ekibiina kya UPC baalina okukkiriza nti akalulu kaalimu gozilini mungi nnyo era n'ekiviirako okubalukawo kw'o[[:en:Guerrilla_warfare|lutalo lw'ekiyeekera]] olw'abekibiina kya Yoweri Museveni [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA) n'ebibinja by'abannamagye ebiwerako. Obote y'alina n'ekitiibwa kya [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisita w'ebyensimbi]].<ref name="ugandanews">https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence</ref>
Mu 1983, Gavumenti ya Obote y'ayanjula enkola eyatuumibwa Bonanza, olutalo lw'atwalimu enkumi n'enkumi z'abantu eky'akendeeza ku muwendo gw'abantu.<ref name="Doom p.9">https://doi.org/10.1093%2Foxfordjournals.afraf.a008002</ref> Okunenyezebwa kwonna kw'ateekebwa ku bantu b'omumambuka ga Uganda olw'okuwagira ebikolwa bya Ssaabaminisita era nga kino ky'ayongeza ekiluyi eky'aliwo mu masekkati g'ebitundu by'eggwanga ebyenjawulo.<ref name="Doom p.9" /> Ky'ateberezebwa nti abantu wakati wa 100,000 ne 500,000 bebattibwa mu lutalo lwa Obote olwa [[:en:Uganda_National_Liberation_Army|Uganda National Liberation Army]] (UNLA) n'abayeekera b'omu nsiko.<ref>http://usatoday30.usatoday.com/news/world/2005-10-11-oboteobit_x.htm</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-1-56802-195-9</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/uganda/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-17 |archive-date=2021-02-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210213104751/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/uganda/ |url-status=dead }}</ref>
Nga 27 Ogwomusanvu 1985, Obote era gagyibwa mu buyinza. Mu 1971, abaduumizi be ab'amagye be bamugya mu buyinza mu lutalo olw'atuumibwa [[:en:Coup_d'état|coup d'état]]; nga ku mulundu guno omuduumizi yali Buligediya [[:en:Bazilio_Olara-Okello|Bazilio Olara-Okello]] ne Genelo [[:en:Tito_Okello|Tito Okello]]. Abaami bombi bakulembera eggwanga mu nkola ey'ekigyasi naye oluvanyuma lw'emyezi egy'okwekalakaasa, eggye lya Museveni erya NRA ly'eddiza obuyinza eri eggwanga. Era mu mwezi gwomusanvu 1985, [[:en:Amnesty_International|ekisinde ky'ensi yonna ekirwanirira eddembe ly'obuntu]] ky'ateebereza nti Gavumenti ya Obote y'eyali evunanyizibwa ku kutibwa kw'abantu b'abulijjo abasoba mu 300,000 okw'etoloola Uganda yonna. Okutulugunyizibwa kw'abantu kwekyakira nnyo mu masekkati ga Uganda mu kifo ekimamnyikiddwa nga ekya [[:en:Luwero_Triangle|Luweero Triangle]].<ref>{{Cite web |url=http://www.blackstarnews.com/global-politics/others/notes-on-concealment-of-genocide-in-uganda.html |title=Archive copy |access-date=2022-11-17 |archive-date=2022-11-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221117153118/https://www.blackstarnews.com/global-politics/others/notes-on-concealment-of-genocide-in-uganda.html |url-status=dead }}</ref>
== Okufa kwe mu buwanganguse ==
Oluvanyuma lw'okugyibwa mu buyinza omulundi ogw'okubiri, Obote yaddukira mu [[:en:Kenya|Kenya]] n'oluvanyuma [[:en:Zambia|Zambia]]. Okumala emyaka emitonotono, olugambo lw'ayitingana nti Obote yali wa kudda mu by'obufuzi bya Uganda. Mu Gwomunaana 2005, Obote yalangirira ekigendererwa kye eky'okuva ku bukulembeze bw'ekibiina kya UPC.<ref>https://web.archive.org/web/20090214004610/http://news.xinhuanet.com/english/2005-08/28/content_3412655.htm</ref> Mu Gwomwenda 2005, ky'agambibwa nti Obote yali w'akudda mu Uganda ng'omwaka tegunnaggwako.<ref>http://english.people.com.cn/200509/02/eng20050902_206125.html</ref> Nga 10 Ogwekkumi 2005, Obote y'afa olw'e[[:en:Renal_failure|kirwadde ky'ensigo]] mu ddwaliro lya [[:en:Johannesburg|Johannesburg]], mu [[:en:South_Africa|South Africa]].<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4328834.stm</ref>
[[File:Apollo_Milton_Obote_grave_Africa8_069.jpg|thumb|Entaana ya Milton Obote]]
Milton Obote yaziikibwa mu kitiibwa mu nkola emanyikiddwa nga [[:en:State_funeral|state funeral]], nga yaliko n'omukulembeze w'eggwanga Pulezidenti Museveni, mu kibuga kya Uganda ekikulu [[:en:Kampala|Kampala]] mu Gwekkumi 2005, eky'ali eky'ekyewuunyo ennyo era n'okwesiima anti Obote ne Museveni baali tebalima kambugu.<ref>https://www.theguardian.com/worldlatest/story/0,1280,-5358413,00.html</ref> Ebibiina ebirala omw'ali bakawonawo b'eLuwero abaali abaganda, basunguwala nnyo elw'ekitibwa ekyakolebwa mu kuziikibwa kwa Obote..<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Monitor_(Uganda)</ref>
Yaleka omukyala era n'abaana bataano. Nga 28 Ogwekkuminogumu 2005, mukyalawe [[:en:Miria_Obote|Miria Obote]] yalondebwa okubeera omukulembeze w'ekibiina kya UPC.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/specialincludes/ugprsd/uhdecide/decide12211.php |access-date=2022-11-17 |archive-date=2007-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070313203023/http://www.monitor.co.ug/specialincludes/ugprsd/uhdecide/decide12211.php |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
<references responsive="1"></references>
=== Ebitabo ebijjuliziddwamu ===
* {{Cite book|isbn=Tony Avirgan|location=Martha Honey}}
*
== Ebirala eby'okusomako ==
*
*
*
*
*
*
* {{Cite journal|issue=109–123}}
*
*
*
*
*
* {{Cite journal|issue=479–504}}
*
*
*
*
*
{{s-start}}
{{s-off}}
{{succession box|title=President of the [[Uganda People's Congress]]|before=''none''|after=[[Miria Obote]]|years=1959–2005}}
{{succession box|title=[[Prime Minister of Uganda]]|before=[[Benedicto Kiwanuka]]|after=[[Otema Allimadi]]<br />post abolished 1966–1980|years=1962–1966}}
{{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Mutesa II|Edward Mutesa]]|after=[[Idi Amin]]|years=1966–1971}}
{{succession box|title=[[President of Uganda]]|before=[[Presidential Commission of Uganda]]|after=[[Tito Okello Lutwa]]|years=1980–1985}}
{{s-end}}{{UgandaPresidents}}{{UgandaPMs}}{{Uganda topics}}{{African coups d'État}}{{Authority control}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
bd2jyfqlfrgpbo4u8e537r2rke8k8bp
Samson Kisekka
0
8257
60978
37832
2026-07-11T15:55:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60978
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox officeholder|name=Samson Babi Mululu Kisekka|image=|imagesize=|smallimage=|caption=|order=5th [[Prime Minister of Uganda]]|term_start=30 January 1986|term_end=22 January 1991|vicepresident=|viceprimeminister=|deputy=|president=|primeminister=|predecessor=[[Abraham Waligo]]|successor=[[George Cosmas Adyebo]]|order2=5th [[Vice President of Uganda]]|term_start2=22 January 1991|term_end2=November 1994|president2=[[Yoweri Museveni]]|predecessor2=[[Paulo Muwanga]]|successor2=[[Specioza Kazibwe]]|birth_date=23 June 1912|birth_place=Mengo, [[Kampala]], [[Uganda Protectorate]]|death_date={{death date and age|1999|10|25|1912|6|23|df=y}}|death_place=[[London]], [[UK]]|constituency=|party=[[National Resistance Movement]]|spouse=|profession=[[physician]]|religion=|signature=|footnotes=}}{{Seventh-day Adventism}}
'''Samson Babi Mululu Kisekka''' (23 Ogwomukaaga 1912 – 25 Ogwekkumi 1999) yali munnabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era nga ye [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] okuva mu 1986 okutuuka mu 1991 era nga ye [[:en:Vice_President_of_Uganda|mumyuka wa Pulezidenti wa Uganda]] ow'okutaano okuva mu 1991 okutuuka mu 1994. Yaweerezaako ng'[[:en:Physician|omusawo]] era [[:en:Diplomat|omubaka wa Gavumenti]] . Yali akolagana nnyo ne [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] .
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Ku myaka mwenda gyokka, Samson yatwalibwa mu masomero ga Kira ne Ngogwe Central Schools nga gano gaali wala okuva n'ewaabwe e Nakifuma. Oluvannyuma lw’emyaka etaano, ng'ayolesa omutindo gwe ogw’ekitalo, yaweebwa sikaala okumala emyaka esatu ng'asomera ku King’s College Buddo. Oluvannyuma lwa Buddo, yafuna sikaala endala, ku mulundi guno yamala emyaka mukaaga ng’asoma obusawo mu [[:en:Makerere_University|bbanguliro ly’obusawo erya Makerere University]] era n’afuuka omusawo ow’ekitiibwa. Yali omu kubagezi, omukulembeze, era munnabyamizannyo omukuukutivu kuba yali omu ku bazannyi ba ttiimu "ekkumi n'emu abasooka" (ab'azannya mu mupiira gwa Uganda Vs Kenya) nga yawangula ekirabo kya ky'omuzannyi asukkulumye ku balala mu yunivasite y'e Makerere mu Gwekkuminebiri 1935.
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
9ymfvitdg534hot3gf9q7c71hu8vulj
61058
60978
2026-07-11T16:00:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61058
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox officeholder|name=Samson Babi Mululu Kisekka|image=|imagesize=|smallimage=|caption=|order=5th [[Prime Minister of Uganda]]|term_start=30 January 1986|term_end=22 January 1991|vicepresident=|viceprimeminister=|deputy=|president=|primeminister=|predecessor=[[Abraham Waligo]]|successor=[[George Cosmas Adyebo]]|order2=5th [[Vice President of Uganda]]|term_start2=22 January 1991|term_end2=November 1994|president2=[[Yoweri Museveni]]|predecessor2=[[Paulo Muwanga]]|successor2=[[Specioza Kazibwe]]|birth_date=23 June 1912|birth_place=Mengo, [[Kampala]], [[Uganda Protectorate]]|death_date={{death date and age|1999|10|25|1912|6|23|df=y}}|death_place=[[London]], [[UK]]|constituency=|party=[[National Resistance Movement]]|spouse=|profession=[[physician]]|religion=|signature=|footnotes=}}{{Seventh-day Adventism}}
'''Samson Babi Mululu Kisekka''' (23 Ogwomukaaga 1912 – 25 Ogwekkumi 1999) yali munnabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era nga ye [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] okuva mu 1986 okutuuka mu 1991 era nga ye [[:en:Vice_President_of_Uganda|mumyuka wa Pulezidenti wa Uganda]] ow'okutaano okuva mu 1991 okutuuka mu 1994. Yaweerezaako ng'[[:en:Physician|omusawo]] era [[:en:Diplomat|omubaka wa Gavumenti]] . Yali akolagana nnyo ne [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] .
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Ku myaka mwenda gyokka, Samson yatwalibwa mu masomero ga Kira ne Ngogwe Central Schools nga gano gaali wala okuva n'ewaabwe e Nakifuma. Oluvannyuma lw’emyaka etaano, ng'ayolesa omutindo gwe ogw’ekitalo, yaweebwa sikaala okumala emyaka esatu ng'asomera ku King’s College Buddo. Oluvannyuma lwa Buddo, yafuna sikaala endala, ku mulundi guno yamala emyaka mukaaga ng’asoma obusawo mu [[:en:Makerere_University|bbanguliro ly’obusawo erya Makerere University]] era n’afuuka omusawo ow’ekitiibwa. Yali omu kubagezi, omukulembeze, era munnabyamizannyo omukuukutivu kuba yali omu ku bazannyi ba ttiimu "ekkumi n'emu abasooka" (ab'azannya mu mupiira gwa Uganda Vs Kenya) nga yawangula ekirabo kya ky'omuzannyi asukkulumye ku balala mu yunivasite y'e Makerere mu Gwekkuminebiri 1935.
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
m2resdiy5m74vhl4dk5px9hn9k0aqj7
Fred Rwigyema
0
8269
61784
56239
2026-07-11T17:39:50Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61784
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Pages using infobox officeholder with unknown parameters|Number of ChildrenFred Rwigyema]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Fred Gisa Rwigyema''' ng'ebiseera ebisinga baliwandiika nga '''Rwigema'''; yazaalibwa '''Emmanuel Gisa'''; nga 10 Ogwokuna mu 1957, n'afa nga 2 Ogwekumi mu 1990 yali munabyabufuzi omunyarwanda nga yali munamagye. Yeeyatandikawo ekibiina kya [[:en:Rwandan_Patriotic_Front|Rwandan Patriotic Front]] (RPF), ekibinja ekyali eky'eby'obufuzi n'amaggye ekyatandikibwawo bazzukulu baabanyarwanda [[:en:Tutsi|abatuusi]] abaali mu buwanganguse abaakakibwa okuva mu nsi yabwe oluvannyuma l[[:en:History_of_Rwanda#Strife_and_lead_up_to_independence|w'aba Hutu okugyako gavumenti eyali mubuyinza nga bakozesa maani mu 1959.]]
== Ebyaafaayo bye n'engeri gyeya okumannyikwa mu Uganda ==
Rwigema yazaalinwa mu [[:en:Gitarama|Gitarama,]] mu bukiika kkono bwa Rwanda. Ng'atwalibwa okubeeta ng'asibuka mu ggwanga ly'aba Tuusi, mu 1960, ye ne famire ye badukira mu [[:en:Uganda|Uganda]] nebatebenkera mu nkambi y'abanoonyi boobubuddamu mu esinganibwa mu Nshungerezi, mu Ankole foluvannyuma lw'entalo z'okugyako gavumenti eyali mu buyinza e Rwanda mu 1959 n'okugibwako kweyali [[:en:Kigeli_V_of_Rwanda|Kabaka eyali ayitibwa Kigeli V]].<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1412032/gen-fred-rwigyemas-untold-story</ref>
Oluvannyuma lw'okumaliriza okusoma siniyamu 1976, yagenda e Tanzania neyeegata ku kibinja ky'abayekera ekya [[:en:Front_for_National_Salvation|Front for National Salvation]] (FRONASA), ekyali kikulirwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni,]] muganda wamukwano gwe [[:en:Salim_Saleh|Salim Saleh]]. Kyali mu kaseera ako bweyatandika okweyita Fred Rwigema. Oluvannyuma mu mwaka ogwo, yagenda e [[:en:Mozambique|Mozambique]] aneyeegata ku kibinja ky'abayeekera ekya [[:en:FRELIMO|FRELIMO]] abaali balwanirira okufuna obwetwaze bwa Mozambique okuva mu bafuzi b'amatwale aba Portugal.
Mu 1979, yeegata ku kibinja kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Army|Uganda National Liberation Army]] (UNLA), nga kino kyakwataganira wamu [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force|n'amaggye ga Tanzania]] okuwamba [[:en:Kampala|Kampala]] mu 1979 Ogwokuna nebasindika [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] mu buwangaguse .<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507824/history-rpa-invades-rwanda</ref>
Oluvannyuma yeegata ku kibiinja ky'amaggye ga Museveni ekya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA), ekyalwana olutalo lw'abayeekera olwali luyitibwa [[:en:Ugandan_Bush_War|Ugandan Bush War]] nga battunka ne gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote.]] Kyali wano Rwigyema bweyasooka okulwana ng'ali wamu n'abaali abakulembezze ba RPF nga pulezidenti wa Rwanda ow'ebiseera ebijja mu maaso [[:en:Paul_Kagame|Paul Kagame,]] [[:en:James_Kabarebe|James Kabarebe]], [[:en:Patrick_Karegeya|Patrick Karegeya]] ne [[:en:Kayumba_Nyamwasa|Kayumba Nyamwasa]].<ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref>
Oluvanyuma lw'ekibiinja kya NRA o[[:en:Battle_of_Kampala|kuwamba obuyinza bw'eggwanga mu 1986]], Rwigema yafuuka omumyuuka wa Minista w'eby'okwerinda. Yali asinga kubeera mu kulwana ntalo mu bukiika ddyo bwa Uganda mu [[:en:War_in_Uganda_(1986–1994)|biseera by'emirimu]] gya gavumenti empya egy'okusigulula abaali basigadde nga bagoberera aboobuyinza obwali bugiddwako wamu n'ebibiinja by'abayeekera.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref>
== Obukulembezze ==
Fred Rwigema yali omu ku bantu 27 abasooka abaalina eby'okulwanyisa abaakulemberwa pulezidenti wa Uganda Yoweri Museveni, abaagenda munsiko mu 1981 okutandika olutalo lw'abayeekera nga bawakanya okulonda kwa pulezidenti wa Uganda mu 1980, nga muno ekibiina kya Apollo Milton Obote ekya Uganda People's Congress eky'eby'obufuzi baali bakirumiriza okuba nga kyenyigira mu bubbi okusobola okufuna obuwanguzi eri ekibiina kya Democratic Party, ekyali kikulemberwa omugenzi Paul Kawanga Ssemwogerere n'ekibiina kya Uganda Patriotic Movement, ekyali kikulemberwa Yoweri Museveni nga kati ye pulezidenti wa Uganda.
Mu 1985, Fred Rwigyema yali afuuse omu kubakulembezze b<nowiki>'amaggye abaali bamannyikiddwa era abaamannyi nga n'ekibiinja kya National Resistance Army (NRA) oluavnnyuma lw'okuwangula gavumenti eyali ey'amaggye mu lutalo lw'omunda nga battunka n'obukulembezze bwa Milton Obote, Fred Rwigyema y'ali omu ku bakulembezze baabayeekera abasatu abaalinyisibwa amadaala nebabafuula ba genero mu NRA. Yafuulibwa ''Major General'' ng'ali wamu ne muganda wa Yoweri Museveni Salim Saleh Akandwanaho wamu ne Elly Tumwine. Yoweri Museveni baamufuula ''Lieutenant General.''</nowiki>
Fred Rwigema yali mukulembezze w<nowiki>'amaggye eyasikiriza ng'abalala, era nga yali ayagalwa abajaasi bonna n'abasirikale abaali bakolera wansi we. Yasinga kufuna okumannyikwa munumba zebaakola nga nga bagenda mu bayeekera nadala mu bukiika ddyo bwa Uganda, ng'eno amaggye agaawangulwa ekibiinja kya ''National Resistance Army'' gyebaali beekweese. Fred Rwigyema yayimirira nga agambibwa okubeera nga teyeenyigira nga mu misango gyantalo mu kaseera kekamu wezaali zigenda mu maaso, bweyali akulembeddemu emirimu mu bukiika ddyo ne bubukiika ddyo bwabuvanjuba bwa Uganda. Kino kyamuweesa erinya lya “Mungu wa vita”, nga lino liri mu lulimi luswaayiri nga kiba kitegeeza ''katonda w'</nowiki>entalo”.
Yaweebwa eky<nowiki>'okubeera omumyuka wa Minisita ow'eby'okwerinda, oluvannyuma lw'okuwambibwa lw'ekibiinja kya ''National Resistance Movement'' okuwamba obuyinza, wabula nga kino tekyamugya ku byakukulembera mirimu gy'</nowiki>amaggye mu bukiika ddyo bwa Uganda.
Yali ayagala nnyo omupiira, ng'era yali muwagizi wa kiraabu ya Uganda ey'omupiira eyitibwa Soccer Club Villa (S.C Villa). Yatera ng'okugenda ku kisaawe ky'e Nakivubo okulaba emipiira gya kiraabu eno ng'eri mu kusamba, buli bweyabeera nga mu Kampala.
== Okulumba Rwanda n'enfa ye ==
Nga 1 Ogwekumi mu 1990, Rwigyema yakulembera akabiinja k'amaggye akaalimu abajaasi 10,000 akaali keekutudde ku NRA okugenda okulumba obukiika ddyo bwa Rwanda.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> Ekyafuuka RPF kyalonda enaku z'omwezi zino kuba zaali ziriraanye olunaku Uganda weyafunira obwetwaazze nga 9 Ogwomwenda.<ref name=":0" /> Kino kyakola ng'omukisa eri Rwigyema, ng'olulumba luno baali bakugamba lwali lwawukana ku lw'ekibiina kya NRA nga lwakutwalibwa ng'olukungaana lw'amaggye.<ref name=":0" />
Ku lunaku olw'okubiri [[:en:Rwandan_Civil_War|olw'ensitaano]] eno, Rwigyema yakubwa esasi ku mutwe era n'afiira mu busozi bwa Nyabwenshogozi<ref>https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Was-Rwigyema-assassinated-/688342-2470530-j6ff8qz/index.html</ref> Okufa kwe kwakumibwa ng'ekyaama okumala omwezi nga beewala okutatagaanya mpisa nantambula z'amirimu.<ref name=":1">https://web.archive.org/web/20120307130518/http://www.gov.rw/liberation15/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=37&Itemid=55</ref> Waliwo obutakaanya kungeri Rwigyema gyeyafaamu; kuba agaali gava mu gavumenti ya Kagame mu butongole gaali gagamba nti Rwigyema yatibwa esasi eryali liwabye.<ref name=":1" /><ref>https://web.archive.org/web/20120307130518/http://www.gov.rw/liberation15/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=37&Itemid=55</ref> Munabyafaayo [[:en:Gérard_Prunier|Gérard Prunier]] agamba nti yali afuuse obujulizi obwali tebuganibwa, nga muno mwalimu nekagyojigyoji w'ebibuuzo okuva w'eyalaba n'amaaso gge kukutibwa kuno nti Rwigyema yatibwa omu kubaali abaduumizi b'amaggye [[:en:Peter_Bayingana|Peter Bayingana,]] oluvannyua lw'okuyomba ku bukodyo obwali bukozesebwa, n'alumiriza abasomi bbe olw'okukiriza ebyo ebyali bifumbiddwa ab'ekibiina kya RPF byebaamubuulira.<ref>[[Template:Sfn]]</ref>
Rwigyema atwalibwa okubeera omu ku bazira b'ensi ya Rwanda. Omubiri bwe gwazikibwa mu liimbo y'abazira e [[:en:Kigali|Kigali.]]
== Ebiwandiike ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu ==
*
*
*
== Ewalala w'oyinza okubiggya ==
* [http://www.newtimes.co.rw/index.php?option=com_content&task=view&id=3292&Itemid=1 Profile at ''The New Times (Rwanda)'']
6a6g9rh7wvgcwsvigxdo8b20smkqb7e
New Vision (olupapula lw'amawulire)
0
8273
61878
35776
2026-07-11T17:59:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61878
wikitext
text/x-wiki
[[File:Gervase Ndyanabo, the Deputy Managing Director of Vision Group.jpg|alt=Gervase Ndyanabo|thumb|Gervase Ndyanabo, amyuuka akulira kampuni ya Vision group]]
'''''New Vision''''' a [[:en:Newspaper|lupapula lwa mawulire]] oluweerereza mu luzungu nga lusangibwa mu Ugandan nga lufuluma buli lunaku mu kyapa ssaako n'omutimbagano.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandaonline.net/new_vision |access-date=2022-11-18 |archive-date=2022-11-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221118112050/https://www.ugandaonline.net/new_vision |url-status=dead }}</ref>
== Okutwaliza awamu ==
[[File:Sales manager Vision Group Rogers Anguzu.jpg|alt= Rogers Anguzu.|left|thumb|Rogers Anguzu, akulira ebyakituunzi mu Vision group]]
''New Vision'' lwe lumu ku mpapula z'oluzungu ebbiri ezisinga obunene mu Uganda, olulala nga lwe lwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Lukubibwa mu kyapa ekitongole kya [[:en:Vision_Group|Vision Group]], ekirina ekitebe kyakyo ekikulu mu kibangirizi kya bannamakolero First Street mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu era ekisinga obunene mu [[:en:East_Africa|ggwanga lino ery'obugwanjuba]].<ref name="Prof">http://allafrica.com/stories/200705020734.html</ref>
[[File:Head of Marketing and communications in Vision Group Lorraine Tukahirwa.jpg|alt=Lorraine Tukahirwa|thumb|Lorraine Tukahirwa, akulira ebyakituunzi n'empuliziganya mu Vision Group]]
[[File:The Vision Group CEO Don Wanyama, holding a trophy during an inter department tournament.jpg|alt=Don Wanyama|left|thumb|Don Wanyama, akutte ekikopo nga y'akulira kampuni ya Vision Group]]
== Ebyafaayo ==
Yatandikibwawo mu ngeri efaanana bweti mu 1986 [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Lwatandikibwawo mu 1955 nga ''Uganda Argus'',<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Mark_Barrington-Ward</ref> ne Gavumenti y'abafuzi b'amatwale ey'Abangereza. Wakati w'omwaka 1962 ne 1971, [[:en:Milton_Obote|Gavumenti ya Obote eyasooka]] yakuuma erinnya lyayo ly'efulumizaako amawulire ''Uganda Argus''. Oluvannyuma lwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] okujja mu buyinza mu1971, olupapula lwa Gavumenti lwakyusibwa erinnya ne lutuumibwa "V''oice of Uganda" ekivvunulwa nti eddoboozi lya Uganda''. Amin bwe yasindikirizibwa okuva mu buyinza mu 1979, [[:en:Milton_Obote|Gavumenti ya Obote ey'okubiri]] yatuuma olupapula luno erinnya eddala nga Uganda Times. Gavumenti [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] bwe yalya obuyinza mu 1986, erinnya ly'olupapula luno lwakyusibwa okudda ku New Vision. ''Uganda Argus'' n'abasika bonna baakikirira olupapula oluggya ng'abakungu mu Gavumenti empya.<ref name="Prof">{{Cite news}}</ref>
== Vision Group ==
[[:en:Vision_Group|Vision Group]] kati kitongole kyetengeredde ekiyitibwa "the New Vision Printing & Publishing Company Limited (NVPPCL)", eyatandika mu gwokusatu 1986. Kkampuni eyegatta okuweereza ebintu bingi nnyo mu by'amawulire nga ekuba empapula z'amawulire, Obutabo bwa Magazini, n'ebintu bingi ebikolebwa ku mutimbagano. Kkampuni eno erina Ttivvi ez'enjawulo, Leediyo ezifulumya pulogulamu ezaddala. Okugattako, NVPPCL ekola ne kubiwandiiko ebisasulire n'obulango. NVPPCL eteekebwa ku lukangaga nga [[:en:Uganda_Securities_Exchange|kkampuni y'emigabo gya Uganda]] abasuubizi gye bakozesa akabonero ka '''NVL'''.<ref>https://www.use.or.ug/listed/nvl</ref>
== Obukulembeze ==
Nga 12 Ogwekkumi 2006, [[:en:William_Pike_(journalist)|William Pike]], [[:en:Chief_executive_officer|Ssenkulu]] w'olupapula yalekulira n'agobererwa eyali [[:en:Editor-in-chief|omukungaanya omukulu]] David Sseppuuya nga wiiki bbiri tezinnawera.<ref>http://allafrica.com/stories/200610270188.html</ref> Pike yalina ebyafaayo eby'omuzinzi ku lupapula luno, we yatandikira nga munnabyamizannyo emyaka 19 emabega. Pike assibwamu nnyo ekitiibwa olw'okukuuma olupapula luno nga olusinga okubeere [[:en:Editorial_independence|olupapula olw'etengeredde mu kukungaanya amawulire]]. Kigambibwa nti mu 2006 eddembe ly'amawulire bwe lyali mu katyabaga Pike yawalirizibwa okulekulira ku lwa amaanyi agaava ew'omukulembeze w'eggwanga [[:en:Yoweri_Kaguta_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]].<ref>http://allafrica.com/stories/200610230129.html</ref>
Okuvaawo kwa Pike kwaleetera okulondebwa kw'omwogezi wa Gavumenti [[:en:Robert_Kabushenga|Robert Kabushenga]] nga Ssenkulu wa kkampuni.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/6043834.stm</ref> Okutuukira mu gwomusanvu 2014, Kabushenga yali akyali [[:en:Editor-in-chief|Ssenkulu]].<ref name="In">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://visiongroup.co.ug/senior-management/ |access-date=2022-11-18 |archive-date=2022-11-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221118112052/https://visiongroup.co.ug/senior-management/ |url-status=dead }}</ref>
Ogwekkumin'ogumu nga guggwaako mu 2006, Munnamawulire ate nga mulwanirizi wa ddembe ly'obuntu okuva mu ggwanga lya Belgium [[:en:Els_de_Temmerman|Els de Temmerman]] yafuuka omukungaanya ow'okuntikko oluvannyuma lw'okulondebwa nga omulwanirizi w'eddembe lya bannamawulire.<ref>https://web.archive.org/web/20140714124022/http://www.newvision.co.ug/D/8/20/535270</ref> Omukyala ono yalekulira ekifo kye nga 24, ogwekkumi 2008, bwe yayogera mu bigambo bye nti, " Ndekulidde kubanga sikyasobola kubalirwa ku bye nasuubizibwa okukola bwe nnali mpeebwa omulimu guno". Mu gwokubiri 2009, Els de Temmerman yakomawo ng'omukungaanya omukulu oluvannyuma lw'ekiseera kya myezi ena ng'alekulidde ekifo ekyo.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://webmail.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=2309%3Abelgian-boss-returning-to-new-vision&Itemid=96 |access-date=2022-11-18 |archive-date=2022-11-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221118112050/https://webmail.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=2309:belgian-boss-returning-to-new-vision&Itemid=96 |url-status=dead }}</ref> Yalekulira byaddala wakati w'ogwokuna 2010,<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Independent_(Uganda)</ref> n'asegulira eyali amumyuka, Barbara Kaija, oluvannyuma eyalondebwa ng'omukungaanya ow'okuntikko.<ref name="In">{{Cite web}}</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Media_in_Uganda|Amawulire mu Uganda]]
* [[:en:List_of_newspapers_in_Uganda|Enkalala z'empapula z'amawulire mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="0"></references>
== Eby'ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/ Ekibanja ky'olupapula lwa New Vision ku mutimbagana]
* [http://www.onlinenewspapers.com/uganda.htm Enkalala z'empapula z'amawulire mu Uganda ez'okumutimbagano]
* [https://web.archive.org/web/20221118112059/https://www.newvisionuganda.info/ Amawulire ga New Vision]
{{Kampala District}}
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
7650z7f9i25xkpowm2cy7nqhll82uw3
Mukotani Rugyendo
0
8282
61840
27089
2026-07-11T17:53:25Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61840
wikitext
text/x-wiki
'''Mukotani''' Rugyendo (eyazaalibwa mu [[:en:Kigezi_District|Kigezi]], 1949) Munnayuganda omuwandiisi w'ebitontome, ebiwandiiko ate era munnamawulire, alabika okuba nga yasinga kumanyika olw'ekitontome kye ekimanyiddwa nga "My Husband Has Gone".
Yatikkirwa ddiguli ku [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|University of Dar es Salaam]] mu mwaka gwa 1973 gye yasunsulira journal ey'ebyekiyivu emanyiddwa nga ''Umma''. Mu mwaka gwa 1977, yafulumya ekitabo ekiyitibwa ''The Barbed Wire'' n'emizannyo emirala (The Contest ne And the Storm Gathers) mu kitabo ekiyitibwa Heinemann's [[:en:Heinemann_African_Writers_Series|African Writers Series]]. Mu kiwandiiko eky'enkizo ekiyitibwa "Waiting for Amin: Two Decades of Ugandan Literature, omuyivu mu ggwanga lya Uganda amanyiddwa nga Peter Nazareth, nga kaakano asangibwa ku University of Iowa, bino by'ayogera ku Rugyendo, "Alina endaba ey'amaanyi eri ebizibu ebyajjawo oluvannyuma lw'obufuzi bw'amatwale, mu kugezaako okutondawo katemba w'enkyukakyuka okuyita mu bubaka n'ekikula ky'ebyo by'awandiika".<ref>''The Writing of East and Central Africa'', edited D. G. Killam. London: Heinemann, 1984, p. 29</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{Authority control}}
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
ot0v3cemsgu7yi6pzv7hrc6q2tqbe19
Sandra Suubi
0
8284
61199
58050
2026-07-11T16:36:40Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
61199
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Sandra Suubi''' (yazaalibwa mu mwaka gwa 1990) Munnayuganda omuyimbi w'ennyimba z'eddini era mubumbi.<ref name=":0">{{Cite web |url=https://www.ntv.co.ug/features/MORNING-AT-NTV--Christmas-Carols-with-Sandra-Suubi/4545218-5392624-9hhebvz/index.html |title=Archive copy |access-date=2022-11-19 |archive-date=2022-07-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220717074926/https://www.ntv.co.ug/features/MORNING-AT-NTV--Christmas-Carols-with-Sandra-Suubi/4545218-5392624-9hhebvz/index.html |url-status=dead }}</ref><ref name=":1">https://campusbee.ug/news/award-winning-artiste-sandra-suubi-graduates-masters-degree/</ref><ref>http://www.africancrossroads.org/team-member/sandra-suubi/</ref><ref name=":2"/><ref name=":6">https://observer.ug/lifestyle/50826-sandra-suubi-on-balancing-art-and-music</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Suubi yazaalibwa mu [[Kampala]], Uganda mu 1990. emisomo gye egya Pulayimale y'agisomera ku Greenhill Academy ne ssekendule ye n'agisomera ku [[Gayaza High School]], nga gombi masomero g'amukibuga.<ref>https://allafrica.com/stories/201805030173.html</ref> Yasomera ku ssetendekero wa [[Makerere University]] gyeyafunira Diguli ye mu kusiiga ebifaananyi eya bachelor's degree in Fine Arts okuva mu dipatimenti y'okuwunda n'okusiiga ebifaananyi erya Margaret Trowell School of Industrial and Fine Art. Mu mwezi Ogusooka 2018, yatikkirwa mu Ssetendekero y'emu nga yavaayo ne Diguli ennene mu kusiiga ebifaananyi eya master's degree in Fine Arts.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>{{Cite web |url=https://www.at-work.org/en/notebook/sandra-suubi-notebook |title=Archive copy |access-date=2022-11-19 |archive-date=2022-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220627082811/https://www.at-work.org/en/notebook/sandra-suubi-notebook/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":4">{{Cite web |url=https://www.ugchristiannews.com/sandra-suubi-accorded-a-masters-degrees-from-makerere/ |title=Archive copy |access-date=2022-11-19 |archive-date=2023-10-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231009030019/https://www.ugchristiannews.com/sandra-suubi-accorded-a-masters-degrees-from-makerere/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye egy'okuyimba ==
Ng'ali mu ssekendule, Suubi yali kitundu ku kwaaya y'essinzizo ly'essomero. Yatandika omulimi gwe ogw'okuyimba mu 2011 bwe yegatta ku kibiina ky'abawala ekyayitibwa nga Xabu wansi w'ebiragiro bya First Love. Ng'ali mu kibiina kino, yatandiika okuyimba ku mikolo egy'enjawulo ng'akyali ku Yunivasite. Mu 2015, ekibiina ky'asasika era n'eyetaba mu mpaka za Airtel Trace Music era n'awangula. Yeyongerayo mu maaso n'akiikirira Uganda ku mu tendera gwa East Africa mu mpaka ezaali ku ddala lw'ensi yonna.<ref name=":3">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://bayimbafestival.com/sandra-suubi/ |access-date=2022-11-19 |archive-date=2019-12-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191230080802/https://bayimbafestival.com/sandra-suubi/ |url-status=dead }}</ref> Yafulumya alubaamu ye eyasooka mu 2016 nga yalimu enyimba bbiri, ''Togwamu Suubi'' and ''Nsiimye.''<ref name=":2"/><ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1439093/sandra-suubi-finally-releases-debut-song</ref> Oluyimba lwe olwa, ''Togwamu Suubi'' lw'akozesebwa mu filimu eyawangula awaadi eya [[Veronica's Wish|Veronica’s Wish]] mu 2018. Yafulumya alubaamu ye ey'okubiri mu 2018 era nga alubaau yalimu ennyimba, ''Onjagande nyo'', ''Kingdom come,'' ''Heaven'' ne ''Jangu Tuzine.''<ref name=":2">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ugandandiaspora.com/sandra-suubi-a-talented-unique-musician-and-eco-artist |access-date=2022-11-19 |archive-date=2022-10-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221002033343/http://www.ugandandiaspora.com/sandra-suubi-a-talented-unique-musician-and-eco-artist |url-status=dead }}</ref><ref name=":3" />
Eby'okuyimba ng'abizze ku bbali, Suubi awunda ebifaananyi okuva mu bintu abisuuliddwa oba ebitakyalina mugaso. Akozesa ebintu omuli pulastiiki okukola entiimbe za sitegi, oby'okwewunda n'ebyokutimba. Ebintu bye byakola bikozesaddwa mu bikujjuko by'okusiiga ebiwerako mu Kampala nga olutiimbe lwa Bayimba mu 2013, laba 2014 Headphones, Bodaboda Helmet n'ekirowoozo ky'ekinyonyi ku mukolo Kampala art.<ref name=":2"/><ref name=":2"/>
== Enyimba z'eyayimba ==
* ''Anthems of Life'' (2016)
* ''Anthems of Life, Ep'' (2018)
* Faya
== Awaadi z'eyawangula ==
* Omuyimbi w'omwaka omupya mu 2015 - Victoria Gospel Academy (VIGA) awards<ref name=":6"/>
* Omuyimbi omukyala omuto ow'omwaka 2016 - VIGA Awards<ref name=":4"/>
*
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abayimbi]]
nzq11w4ayac9vtuyl2r8ibxxexvb33s
Grace Ibingira
0
8294
61417
56675
2026-07-11T16:45:50Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61417
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Grace Stuart Katebariirwe Ibingira''' (23 Meeyi 1932 – Decemba 1995) yali munnamateeka Munnayuganda era munnabyabufuzi.
== Early life ==
Grace Ibingira yazaalibwa 23 Meeyi 1932 mu [[:en:Ibanda_District|Ssaaza ly'e Ibanda]] , mu [[:en:Ankole|disitulikiti y'e Ankole]] , [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]]. Kitaawe , Alfred Katebarirwe, yali wa Gombolola . okuva 1942 okutuusa 1950 yasomera ku Mbarara High School. Omwaka gwaddako yagenda mu [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]]. Yatikkirwa mu 1953 ne satifiketi ya Cambridge School eya gulaadi 1 . Oluvannyuma yasoma amateeka natikkirwa mu 1958 ''magna cum laude mu'' [[:en:Aberystwyth_University|University College Wales, Aberystwyth]]. Ibingira yamaliriza emisomo gye mu 1959 n'omwaka gumu ogw'okukola ng'amaze okutikkirwa ku [[:en:University_of_London|University of London]]. Aba [[:en:Middle_Temple|Middle Temple]] [[:en:Call_to_the_bar|bamuyita mu kaguli]] ng'omu ku bawolereza ba [[:en:Supreme_Court_of_England|kkooti enkulu eya Bungereza]] , . Omwaka gwe gumu ogwo yakomawo mu [[:en:Kampala|Kampala]] nakola nga munnamateeka mu kkooti ya Uganda enkulu .{{Sfn|Ibingira|1973|p=ix}}
== Eby'obufuzi bye ==
=== Ayingira eby'obufuzi ===
Mu 1960 Ibingira y'omu ku baatandikawo ekibiina ki [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] (UPC) ne [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] ne Abu Mayanja. OboteObote yafuuka omukulembeze w'ekibiina {{Sfn|Akyeampong|Gates|2012|p=539}} ate Ibingira ye naafuuka omuwabuzi w'ekibiina .{{Sfn|Mutibwa|1992|p=54}} Obuwagizibwe mu by'obufuzi bwava mu bifo 4 :UPC [[:en:Political_machine|masiini y'eby'obufuzi]] mu Ankole, bannabyabufuzi okuva mu munisipaali ne disitulikiti z'omumambuka abatiisibwatisibwa enkola za Obote mu bantu abasomi ababuyabuya abasanga enkola za Obote nga ezitali nungamu ne [[:en:Kabaka_of_Buganda|Edward Mutesa]], [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] (king) wa Buganda.{{Sfn|De La Rue|1966|p=208}}
[[File:Flag_of_Uganda.svg|thumb|Ibingira yakola omulimu munene mu kusalawo butya [[:en:Flag_of_Uganda|bendera ya Uganda]] bwerina okufaanana]]
Ibingira yalondebwa palamenti mu 1960 mu Ankole Eishengyero (olukiiko lwa disitulikiti ).{{Sfn|Ibingira|1973|p=ix}} [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] (DP) yawangula akalulu ka Uganda akaasookera ddala okuba akeerufu mu 1961, n'ekola gavumenti . Bannakibiina ba UPC n'abaganda baali tebaagala musingi gwa [[:en:Catholicism|bukatoliki]] obwa DP, naye beewakanyanga ku buli omu kyeyali ateese .{{Sfn|Karugire|1980|pp=179–181}} Ng'oggyeeko ebyo , Ibingira yaweebwa obuvunaanyizibwa okukwatagana n'abaganda okukola omukago . UPC yamulonda lw'ekyokyo kye yali kubanga yali amanyidde Mutesa. Oluvannyuma lw'okwenyigiramu enfunda eziwera , UPC n'abakulembeze ba Baganda era oluvannyuma endagaano yatuukibwako. Mu bwangu Abaganda batondawo [[:en:Kabaka_Yekka|Kabaka Yekka]] (KY), ekibiina ky'obufuzi eky'ennono ekyayingira omukago ne UPC.{{Sfn|Karugire|1980|pp=182, 186}} nga kigobererra obuwanguzi bwa UPC mu kulonda kwa bonna mu Apuli 1962, Obote yasoomozebwa okukola gavumenti .{{Sfn|Karugire|1980|p=188}} Yalonda Ibingira okuweereza nga minista w'obwenkanya .<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://eagle.co.ug/2015/06/08/ugandan-personalities-through-the-years-from-1962.html |access-date=2022-11-20 |archive-date=2018-04-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180426153016/http://eagle.co.ug/2015/06/08/ugandan-personalities-through-the-years-from-1962.html |url-status=dead }}</ref> Ibingira era yazannya kinene okusalawo ku nfaanana ya [[:en:Flag_of_Uganda|bendera ya Uganda]], ng'atuuza olukiiko oluvunaanyizibwa kukuteesa emisono nga ateesa omutindo gw'esigamizibwe okuva ku bendera ya [[:en:Flag_of_West_Germany|Bugirimaani ey'obugwa njuba]] .<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1303343/intrigue-manoeuvres-designing-uganda-flag</ref> Uganda yafuna ameefuga gaayo nga 9 Octoba 1962.{{Sfn|Karugire|1980|p=188}}
=== Olutalo lwe ne Obote ===
[[File:Grace_Ibingira,_Milton_Obote,_and_John_Kakonge.jpg|left|thumb|Okuva ku kkono okutuuka ku ddyo : Ibingira, [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]], and John Kakonge mu 1962]]
Ibingira yawuliranga Obote tagwaniidde kubeera Ssaabaminisita wa Uganda olw'ensonga nti yali teyasoma kimala era yakkiriza nti ekifo kyali kyamuweebwa lwakuba nti yali avumirira nnyo obufuzi bwa amatwale .{{Sfn|Ingham|1994|p=100}} Mu 1964 Ibingira yatandika kaweefube w'okwezza amanyi g'ekibiina ki UPC n'ekigendererwa eky'okujjako Obote obukulembeze bw'ekibiina .{{Sfn|Kasozi|2013|p=46}} Ku kabaga k'ekibiina mu Apuli , yasoomoza [[:en:John_Kakonge|John Kakonge]] okubeera ssabawandiisi w'ekibiina ki UPC. Yakakasa Obote nti Kakonge ayagala kweddiza buyinzabwe. N'obuwagizi bwa Obote , Ibingira yawangula Kakonge n'obululu 2 .{{Sfn|De La Rue|1966|pp=207–208}} Yakozesa ekifo kye ekipya, okusobola okujjawo abakkiririza mu Obote abawera {{Sfn|Kasozi|2013|p=46}}Era nakkiriza okujjawo tiimu y'omupiira ey'abavubuka ba UPC.<ref>https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/How-UPC-struggled-deal-Youth-Wing-menace/689844-5584178-d5jagtz/index.html</ref>
Ebyo nga biri awo, Muteesa yali atiddemu nti UPC yandiremesa Obwakabakabwe okwefuga. Yafundikira agamba nti , okusobola okusigaza obuyinza alina okufuna amanyi mu by'obufuzi by'eggwanga . Mutesa yakunga Abanganda okwegatta ku UPC n'ekigendererwa okunyweza ekifo kya Ibingira okujjako Obote, ekyavaamu kwekutandiika omukago gwa UPC-KY ogwagumya Abaganda .{{Sfn|Kasozi|2013|p=47}} Nga okukola kwe ne Mutesa kweyongedde, Ibingira yagatta abantu abava ebukiika ddyo abatali Baganda nebaba "Bantu Group".{{Sfn|The rise and fall of Grace Ibingira|1967|p=25}} Mu Decemba 1964 yalambulanga ku nte ze mu Ankole mu kasirise , yagenda mu Amerika okukuunganya ensimbi okukomya enkola ya gavumenti okweddiza ebintu by'eggwanga byonna .Bwe yadda, yakozesa ssente ze yali afunye okwongera ku bantu abamu kkiririzaamu{{Sfn|Ingham|1994|p=100}} Omwaka ogwaddako Ibingira yakola omulimu gwa ttendo mu kuyisa etteeka ku poliisi ng'ayita mu palamenti eryakkirizanga poliisi okuyimiriza olukiiko lw'olukale lyonna . Ebiseera ebyo kyali kirabwa naayonka nti UPC yalimu ekiwayi ekyali kikulemberwa Ibingira n'ekyali kikulemberwa Obote . Ibingira buli lweyagezangako okutuuza olukiiko lwa UPC lwonna nga ssabawandiisi w'ekibiina , poliisi nga erukomya. {{Sfn|Karugire|1980|p=195}}
Mu ntandiikwa ya, 1966 omukozi wa bbanka yafulumya ensasanya y'ensimbi eya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], omujaasi mu magye ga Uganda eyali ow'okulusegere nnyo ne Ssaabaminisita Obote. Ekiwandiiko kyali kyoleka Amin nti [[:en:Gold_Scandal|akukusa zaabu mu bumenyi bw'amateeka]] okuliraana ensalosalo za [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]] . Omulamwa ogwakubaganyizibwako ebirowoozo mu palamenti era Amin navunaanibwa okulya enguzi ne Obote okuba mu kkobaane lino . .{{Sfn|Kasozi|2013|p=48}} UPC yasalawo okukiwakana .Wabula , nga 4 Febwali , Obote bweayali avuddeko mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu , Ibingira yamatiza olukiiko lwa palamenti okutwala mu maaso okwemulugunya okwo .{{Sfn|Ingham|1994|p=106}} Obote bweyadda oluvannyuma lw'ennaku 11 , yali tasobola kumatiza baminisita be kukomya kunoonyereza ku nsonga eyo . Olukiiko lwagezaako okutuula nga 22 February okusaba olukusa lw'okwebuuza ku nsonga eno, naye Obote yagattamu poliisi ekyankalanye olukiiko luno era Ibingira ne baminisita abalala bana ne basibibwa .{{Sfn|Kasozi|2013|p=48}}{{Sfn|The rise and fall of Grace Ibingira|1967|p=28}} Baatwalibwa e [[:en:Karamoja|Karamoja]] nga amateeka g'abafuzi bamatwale bwegaali nga gakkiriza okusiba wamu n'okujja abantu abeesittazza mu bantu baabulijjo . Ibingira ne baminisita baasaba kkooti ekiwandiiko kya ''[[:en:Habeas_corpus|habeas corpus]]''. Omulamuzi wa kkooti ya Uganda enkulu balaba okusibwa kwabwe kuli mu mateeka era naagana okukkiriza okusaba kwabwe wabula [[:en:East_African_Court_of_Appeal|East African Court of Appeal]] yawa ensala nti nti etteeka lyatyoboola eddembe mu ssemateeka wa bannayuganda eryokwetaaya nalagira ekiwandiiko kyabwe okusimbibwa mu maaso g'omulamuzi mu kkooti . Ibingira ne banne mu bunnambiro baddamu okusibibwa wabweru wa kkooti mu Buganda mu tteeka erya kagwirawo era gavumenti neeyisa etteeka eryokubatikka okubazza mu ngeri y'okubikkirira ebikolwa byabwe. Ibingira ne baminisita abalala baggulawo omusango omupya , nate mu kuwulirwa kkooti yakakasa obutuufu bw'etteeka eppya .{{Sfn|Oloka-Onyango|2017|pp=41–42}}
=== Oluvannyuma lwa Obote ===
Nga 25 Ogusooka 1971 Amin yawamba gavumenti ya Obote n'amugyako obuyinza . Yata Ibingira n'ebannabyabufuzi abaali baasibwa namufuula omukiise wa Uganda era akiikirira Uganda mu [[:en:United_Nations|Mawanga amagatte]] .{{Sfn|Karamura|1998|pp=113, 120}} Ibingira oluvannyuma yagenda mu buwanganguuse . [[:en:Uganda–Tanzania_War|Olulumba lwa Tanzania]] bwelwatiisa ekisanja ekyaliko ,yalinnyisa [[:en:Yusuf_Lule|Yusuf Lule]] nga eyali asobola okuddira Amin mu bigere {{Sfn|Avirgan|Honey|1983|p=108}} Ibingira yakiika mu lukungaana lwa Moshi mu gwookusatu 1979 Abannayuganda abawangangusibwa bwe balonda Lule okuddira Amin mu bigere singa abawakuggibwa mu ofiisi lwa mpaka .{{Sfn|Avirgan|Honey|1983|pp=113, 117}} Lule yalonda Ibingira Minisita w'amawulire nga 7 Juni 1979.{{Sfn|Kasozi|1994|p=131}} Okugattibwa ku lukiiko luno kyanyiiza bangi naddala akakiiko akeebuzibwako<ref>https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/How-Prof-Yusuf-Lule-s-68-day-reign-came-crashing-down/689844-5158760-qd6oj8/index.html</ref> Nga 19 Juni Lule yajjawo Ibingira mu kifo kye yali amuwadde ate namufuula omukiise wa Uganda mu mukago gwa mawanga amagatte .<ref>https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/How-Prof-Yusuf-Lule-s-68-day-reign-came-crashing-down/689844-5158760-qd6oj8/index.html</ref>
Mu 1980 Ibingira yafulumya akatabo , akatuumiddwa , ''African Upheavals since Independence''.{{Sfn|Mutibwa|1992|p=42}} Yafa mu Decemba 1995.{{Sfn|Kahigiriza|2001|p=36}}
== Ebijjuliziddwamu ==
{{Reflist|2}}
== Ebijjuliziddwamu ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
hqogycnrbxcgzag5w2hcy3v86niv89x
Kizza Besigye
0
8296
61570
47912
2026-07-11T17:14:26Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61570
wikitext
text/x-wiki
[[File:Kizza Besigye.png|thumb|Kizza Besigye]]
'''Warren Kizza Besigye Kifefe yazaalibwa''' nga 22 Ogwokuna mu 1956 ng'asinga amanyiddwa nga Colonel. Dr. Kizza Besigye, [[:en:Uganda|Munayuganda]] eyakuguka by'okujanjaba abantu, munnabyabufuzi, eyaliko [[:en:Military_officer|munnamaggye]] mu [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda People's Defence Force.]] Yaweerezaako nga pulezidenti w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) nga yeesimbawo ku bwa pulezidenti wa [[:en:Uganda|Uganda]] mu kulonda kwa bonna mu 2001, 2006, 2011 ne 2016 wabula gyonna nga [[:en:President_of_Uganda|pulezidenti wa Uganda]] [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] okuva nga 26 Ogwolubereberye mu 1986 yamuwangula. Ebyaava mu kulonda kwa 2006 byawakanyizibwa mu kkooti z'amateeka, ng'era kkooti yakizuula nga bwemwalimu okukyusakyusa obululu n'okulemesa abantu okulonda. Yakkiriza okulonda okw'amangu munda mu FDC okulaba amudira mu bigere nga pulezidenti, nga kino kyaliwo nga 24 Ogwekuminoogumu mu 2012.
[[Category:Pages using infobox officeholder with unknown parameters|image sizeKizza Besigye]]
== Obulamu bwe ne famire ==
Warren Kizza Besigye Kifefe yazaalibwa mu Rwakabengo, mu munisipaali ye [[:en:Rukungiri|Rukungiri]] mu disitulikiti ye [[:en:Rukungiri|Rukungiri]] mu bukiika kkono bwabugwanjuba bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 22 ogwokuna 1956. Ye mwaana ow'okubiri mu famire abya baana mukaaga, wabula bazadde be bombi baafa nga tanamaliriza kusoma pulayimale. Kitaawe yali musirikale wa poliisi. Pulayimale yagisomera ku Kinyasano Primary School ne Mbarara Junior School. Oluvannyuma yeegata ku Kitante High School gyeyatulira [[:en:Ordinary_Level|siniya ey'okuna,]] gyeyava okugenda ku [[:en:Kigezi_High_School|Kigezi High School]] mu disitulikiti ye [[:en:Kabale|Kabale]] gyeyatuulira [[:en:Advanced_Level|siniya ey'omukaaga.]]
Besigye yeeyongerayo ku yunivasite e Makerere mu 1975 gyeyafunira diguli mu by'okujanjaba abantu mu 1980. Bweyali munsiko yeeyali omujanjabi wa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] ow'okulusegere. Ng'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] n'amaggye (NRM/A) webyajja mu buyinza mu gwolubereberye nga 26 mu 1986, yaaweebwa obwa minista omubeezi avunaanyizibwa kunsonga z'omunda ng'alina emyaka 29. Oluvannyuma yafuna ekifo kya minista omubeezi avunaanyizibwa kunsonga za pulezidenti, n'okuyigiriza wamu n'okusomesa ebikwata ku kibiina okulaba ng'abantu babeera beesiimbu gyekiri. Mu 1991, yafuuka aduumira amaggye mu [[:en:Masaka|Masaka]] mu masekati ga [[:en:Uganda|Uganda]], nga mu 1993 yaweebwa ogw'okukulira amaggye, era nga y'avunaanyizibwa ku by'entambula y'eby'amaguzi okutuuka gyebirina okukozesebwa wamu n'obwa yinginiya.
Nga 7 ogwomusanvu mu 1999, Besigye yawasa [[:en:Winnie_Byanyima|Winnie Byanyima]], eyali omubaka wa palamenti, e [[:en:Nsambya|Nsambya]], Kampala.<ref>{{cite news|last1=Tumusiime|first1=James|last2=Nsigaye|first2=Sarah|title=Winnie weds Col. Besigye|newspaper=The Monitor|issue=189|pages=1–2|date=8 July 1999}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ng'amazze okutikirwa, Besigye yakolerako mu ddwaliro ly'e ggwanga erye Mulago. Oluvannyuma yagenda mu buwanganguse ku mulirwano e [[:en:Kenya|Kenya]].
Bweyali eyo, yasaba akakiiko akavunaanyizibwa ku by'okwewandiisa ku by'eddagala okukola ng'omusawo, yasaba omulimu mu ddwaliro lya [[:en:Aga_Khan_University_Hospital,_Nairobi|Aga Khan Hospital]] ogwamuweebwa n'atandika okukola ng'omusawo, ate oluvannyuma ku [[:en:Kenyatta_National_Hospital|Kenyatta National Hospital]] nga gombi gali mu mu kibuga kya [[:en:Kenyan|Kenya]] ekikulu ekya [[:en:Nairobi|Nairobi]] nga tanaba kwegatta ku bayeekera ba Museveni aba [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] / amaggye (NRM/A) mu 1982
== Obulamu bwe mu by'obufuzi ==
Mu 1999, Besigye yakola ekiwandiiko ekirumba gavumenti kyebayita "An Insider's View of How the NRM Lost the Broad Base". Ekiwandiiko kyali kirumiriza NRM okubeera nga ekozesa eby'obufuzi okulya enguzi, n'okubeera nga yafuuka ya musajja omu nakyemalira. Besigye baamutwala mu kkooti y'amagye nga bamuvunaana okufulumya endowooza zze ku mukutu mungeri enkyamu. Oluvannyuma baategeka okukaanya mu 2000 nga muno byebaali bamuvunaana byamusonyiyibwa singa yeetonda olw'okufulumya ekiwandiiko.
Mu gwekumi 2000, Besigye yalangirira nga bweyali agenda okwesiimba ku Museveni mu kulonda kwa bonna okwa 2001. Yawummula okuva mu magye ga Uganda People's Defence Forces mu 2001, ng'ali kudaala lya koloneeri. Mu kakuyege we, Besigye, eyali asinga okuvuganya Museveni, yalumiriza gavumenti olw'obuli bw'enguzi obwali buyitiridde, n'asindikiriza okukomekerezebwa kw'obukulembezze bwa Museveni, bweyali agamba bwali bumazze okuwereza omugaso bwago mu nkyuka nkyuka y'eby'obufuzi bwa[[:en:Uganda|Uganda]] omwali okuleeta ebibiina by'obufuzi eby'enjawulo.
Yalemwa okuwangula okulonda kuno, kwebagamba nti kwaliwmu okubba obululu, obutabanguko n'okulemesa abalonzi wamu n'okubatiisatiisa. Mu gwokusatu 2001, Besigye yawaayo okusaba kwe mu kkooti enkulu baddemu okutunula mu byava mu kulonda. Akabinja k'abalamuzi bataano bakaanya 5-0 nti waliwo okubbira, naye nebasalawo 3-2, kuleme kuddibwamu.
Mu ogwomukaaga 2001, Besigye baamusoya ebibuuzo oluvannyuma lwa poliisi okumukwata nga bamulumiriza okulya munsi ye olukwe. Gavumenti yali emulumiriza okubeera emabega w'akabinja k'ekisikirize kebaayitanga [[:en:People's_Redemption_Army|People's Redemption Army]] (PRA) akaalina amakanda mu [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]] (DRC). Abawagizi ba Besigye baagamba gavumenti yatondawo okubeerawo kw'abayekera okwonoona ekifannanyi kye mu [[:en:Ugandans|banayuganda]] n'ensi yonna.
Mu gwomunaana 2001, Besigye yadduka mu ggwanga ng'agamba baali baagala kumuteeka kukalabba. Yagamba nti yali atya okufiirwa obulamu bwe. Yabeera mu [[:en:South_Africa|South Afrika]] okumala emyaka enna, ng'eno yasigala ovumirira gavumenti ya Museveni. Besigye yakomawo mu Uganda nga 26 ogwekumi mu 2005 mukaseera akaali ak'okwewandiisa ng'omulonzi mu kulonda kwa bonna okwa 2006. Yayanirizibwa namungi w'omuntu era n'atandikirawo kakuyege, ng'ayogerako eri enkumi n'ekumi z'abawagizibe okwetoloola eggwanga. Mu 2005 ogwekuminoogumu, [https://www.iom.int/news/iom-mourns-death-former-director-general-william-lacy-swing William Lacy Swing], eyali akulira akiikirira ekibiina ky'amawanga amagatte [[:en:United_Nations|United Nations]] mu bitundu bya Great Lakes region, omuli amawanga 10 okuli; Burundi, the Democratic Republic of the Congo (DRC), Ethiopia, Kenya, Malawi, Mozambique, Rwanda, Zambia, Tanzania ne Uganda. yakakasa okubeerawo kwa PRA, n'akayita akamu kububiinja bw'ebweru obwalina eby'okulwanyisa eby'okulwanyisa obwali bukolera mu buvanjuba bwa DRC.
Kakuyege wa Besigye yayimirizibwamu mubunambiro nga 14 ogwekuminoogumu oluvannyuma lw'okukwatibwa nga bamuvunaana okulya munsi ye olukwe n'ogw'obuliisa maanyi. Ogw'okulya munsi ye olukwe gwaali gwekuusa ku kibiinja kya PRA n'ogw'abayeekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] abaali bamazze mu mubukiika ddyo bwa Uganda emyaka 20. Ogw'obuliisa maanyi gwaali gwekuusa ku musango gwebaali bamulumiriza mu 1997 ku eyali muwala wa mukwano gwe eyali yafa. Okukwatibwa kwe kwaviirako obwegugungo mu Kampala n'okwetoloola eggwanga. Museveni baali bamulumiriza okubeera nga yali ayogera kalebule eri omusajja eyali asinga okumuvuganya n'ekigendererwa ky'okwonoona ekifanannyi kya Besigye n'okumulemesa okwesimbawo mu kalulu ka bonna. Abantu mu ggwanga ne kumuntendera gw'ensi yonna baavaayo nebavumirira engeri Munseveni gyeyali adukanyamu emirimu, nga bamukubiriza okumuyimbula Besigye ku kakalu ka poliisi. Gavumeenti yayanukula ng'ewera enkungaana z'abantu zonna, obwegugungo, enkungaana z'ekika kyonna ezaali zeekuusa ku kukwatibwa kwa Besigye. Baayongerako nga bawera emikutu gy'amawulire okukubaganya ebirowoozo ku kukwatibwa kuno, nebatiisatiisa kampuni z'amawulire zonna nga webagya okusazaamu ebisaanyizo byazo ebizikiriza okuwereza singa bagaana okugondera okuwerebwa kuno.
Nga 25 ogwekuminoogumu, kkooti ya [[:en:Uganda|Uganda]] enkulu yakiriza Besigye okuteebwa nga bw'alindirira okuwozesebwa, wabula nadizibwayo mubunaabiro mu kkomera, ng'amaggye gamulumiriza okwenyigira mu butujju n'okubeera n'eby'okulwanyisa mu bumenyi bw'amateeka. Besigye yeegaana byonna byebaali bamulumiriza era n'agamba ng'eyawumula amaggye, yali tagwanidde kuwozesebwa mu kkooti y'amaggye. Kkooti yamuta nga bw'alindirira okuwozesebwa nga 6 ogwolubereberye. Wadde nga byebaali bamuvunaana byali bikyaliwo, Besigye yalina ekirubirirwa ky'okufuuka pulezidenti wa [[:en:Uganda|Uganda]] addako.
== Okulonda kw'ogwokubbiri mu 2006 ==
[[:en:2006_Ugandan_general_election|Okulonda kwa bonna okwa 2006]] kwalaba FDC ng'ekibiina ekyali kivuganya, nga Besigye y'asinga okuvuganya Museveni ku bwa pulezidenti. Yeesimbawo ne Miria Kalule Obote, omukyala eyasooka okwesimbawo ku bwa pulezidenti ng'ava mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] (UPC), Abed Bwanika talina kibiina, [[:en:John_Ssebana_Kizito|John Ssebana Kizito]] ku lwa Democratic Party ([[:en:Democratic_Party_(Uganda)|DP]]). Museveni yalondebwa ku kisanja ekirala eky'emyaka etaano ng'awangudde n'ebitundu 59 ku 100 ku bululu bweyasingisa ng'ate Besigye eyalina ebintu 37 ku 100. Besigye yeyali alumiriza ebikyamu ebyakolwa mu kulonda kuno yagaana ebyali bivuddemu. Kkooti enkulu eya [[:en:Uganda|Uganda]] yakifulumya oluvannyuma ng'okulonda kuno bwekwalimu okutiisatiisa, okutulugunya, okulemesa abantu okulonda, ne kiremya omulala. Wabula kkooti neeronda 4-3 okukiriziganya n'ebyali bivudde mu kulonda.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4750040.stm</ref>
== Okulonda kw'ogw'okubiri mu 2011 n'ebyavaamu ==
Mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa 2011]] Besigye omulundi ogw'okusatu ogw'omudiringanwa yavuganya Yoweri Museveni eyali, aserebye okusinziira ku bululu bweyali azze afuna emabega, kuba yalemererwa okuwangula ekitundu n'ekimu. Wadde ng'okulonda baakutendereza ng'okwali okw'emirembe n'amazima mu byafaayo bya Uganda,<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4750040.stm[http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4750040.stm "Uganda's Museveni wins election"], ''BBC'', 25 February 2006</ref> Besigye yalumiriza gweyali avuganya nti yakozesa okutiisatiisa n'okubba okusobola okuwangula ekisanja eky'okunna mu woofiisi.
Olw'okuba yakola bubi mu kulonda kw'obwa pulezidenti mu 2011, Besigye yalagira ba memba b'ekibiina kye abaali balondeddwa mu palamenti ey'omwenda, okubigaana. Kino kyagaanibwa ababaka ba palamenti abaali bakalondebwa, nga bagamba obuwanguzi mu kulonda kuno bwali buvudde mungalo zaabwe, nga sibibyali mu za Besigye oba ez'ekibiina, ekyaleetawo obutali butebenkevu mu FDC. <ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4750040.stm[http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4750040.stm "Uganda's Museveni wins election"], ''BBC'', 25 February 2006</ref>
Besigye yakwatibwa omulundi ogwokuna nga 28 ogwokuna bweyali atambula okugenda ku mulimu, mungeri y'okuwakanya ebeeyi y'emere n'amafuta. Baamufuuyira kamulali, <ref>https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13255025</ref> era poliisi neemusikambula okuva mu mmotoka ye.<ref>https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-13222227</ref> Eno yali entandikwa y'obwegugungo ekyavirako okwekalakaasa okwetoloola [[:en:Kampala|Kampala]], omwafiira abantu babiri ate abantu 120 nebafuna ebisago ekyaletera abalala 360 okukwatibwa.<ref>https://www.theguardian.com/world/2011/apr/29/uganda-riots-kampala-museveni</ref>
== Eteeka erigaana obuli bw'ebisiyaga ==
Besigye yawakanya okukomyawo e[[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill|teeka eryali liwakanya obuli bw'ebisiyaga mu Uganda]] mu palamenti ya [[:en:Uganda|Uganda]] ey'omwenda eryali likolebwa omubaka [[:en:David_Bahati|David Bahati]] eyali atuula emabega. Besigye okubeera nga yali awagira abali b'ebisiyaga, yali nsonga eyaletawo obutakaanya mu [[:en:Uganda|Uganda]] kuba okulya ebisiyaga musango wansi wagubeera musango mu kawaayiro k'amateeka ga Uganda.
== Okukwatibwa mu 2012 ==
Besigye yakwatibwa nga 1 ogwekumi mu 2012 oluvannyuma lw'okwagala okwogerako eri abatembeeyi mu katale k'ewa Kiseka mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]]. Yatwalibwa ku kitebe kya poliisi ekikulu ekya central police station mu kibuga.<ref name="ALL">http://allafrica.com/stories/201210011085.html</ref> Mukusooka, poliisi yali eyiye abasirikale baayo mu maka ga Besigye okumulemesa okugenda mu kabuga okubeera n'olukungaana lwe, naye yasobola okutoloka ku b'eby'okwerinda n'agenda mu kifo ekitayogerwa paka poliisi bweyamukwata ng'ali mu katale k'omu kibuga oluvannyuma lw'esaawa.<ref name="ALL" />
== Okulonda kwa 2016 ==
Mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda kwa 2016,]] Besigye yaddamu okwesimabwo ku bwa pulezidenti ng'agidde mu FDC ng'avuganya abaali beesimbyeyo nga bamannyikiddwa nga Amama Mbabazi ne [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]],eyali pulezidenti wa [[:en:Uganda|Uganda]] okumala emyaka 30. Besigye neera yawangulwa Museveni, ng'afunye obululu ebitundu 34 ku 100, ate Museveni n'awangulira ku bitundu 62 ku 100.<ref>http://www.cnn.com/2016/02/20/africa/uganda-election/index.html</ref>
Ebyava mu kulonda kuno, yategeeza abawagizi bbe okwegugunga mungeri y'emirembe nga bawakanya ebyali bifuddemu, nga bagamba okulonda kuno kwalimu obubbi, okutiisatiisa abalonzi, okuteeka ab'oludda olwali luvuganya mu makomera, okutataganya enkungaana z'abalonzi, ebikozesebwa mukulonda byatusibwa kikerezi mu bifo gyebalondera, obululu obukyamu mu bifo gyebalondera ebitayogerwa, okuwa enguzi, ssaako n'ebintu ebirala ebyali bimenya amateeka<ref>https://web.archive.org/web/20160223023648/http://www.ugandadiasporap10.org/</ref><ref>http://www.aljazeera.com/news/2016/02/uganda-elections-besigye-held-march-planned-160222065601088.html</ref>
Mu ogwokutaano nga 11 mu 2016 yeerayiza ng'omukulembezze wa [[:en:Uganda|Uganda]] mu kyama ng'ebula olunaku lumu omukolo gw'okulayizibwa kwa pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] okutongole kubeerewo. Yakwatibwa amaggye ga Uganda mukaseera katono nga tanagenda mukulayizibwa kwe. Oluvannyuma ennyo yatandikawo ekibiina kya "The peoples government" oba gavumenti y'abantu, n'alangirira gavumenti nga bweyali akiriza nti yeyali omuwanguzi omutuufu mu kulonda kwa 2016.<ref>https://thetowerpost.com/2019/02/15/besigye-unveils-peoples-government-cabinet-assembly/</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=3qPYdLK66Nk</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=AYfJLsmqmQQ</ref>
== Okulonda kwa 2021 ==
Besigye yasalawo obutesimbawo ku bwa pulezidenti mu kulonda okwali kujja ng'agamba agya kukulmebera oludda oluvuganga muntegeka ‘B’ okuleetawo enkyuka kyuka mu ggwanga.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1535901/lose-hope-elections-dr-besigye-tumukunde-tells-ugandans</ref><ref>https://www.independent.co.ug/will-fdc-maintain-grip-on-teso-without-besigye/</ref> Agenda okwegata ne [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] eyali asinga okuvuganya Museveni amuyambe okuwangula okulonda kwa 2021.<ref>https://www.europapress.es/internacional/noticia-principal-candidato-opositor-uganda-suspende-campana-morir-guardaespaldas-manos-policia-20201228135651.html</ref> Oluvannyuma lw'okulonda kwa 2021, Besigye yatongoza ekibiina kya people's front for transition, ekibiina ekyali kyegatidde awamu n'ekirubirirwa ekimu eky'okukyusa Uganda.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/120836</ref><ref>https://www.independent.co.ug/peoples-front-for-transition-kicks-off-countrywide-mobilization/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/peoples-front-for-transition-to-kick-off-countrywide-mobilization-next-week/</ref>
== Okukwatibwa mu 2022 ==
Mu ogwokutaana mu 2022, Besigye yakwatibwa nga yeegugunga olw'ebeeyi y'ebintu mu Uganda eyali erinyira ku sipiidi.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/pictorial/besigye-arrested-in-downtown-kampala-3826206</ref> Yateebwa omulamuzi wa kkooti esooka eya Buganda Road, nga bwalindirira okuwozesebwa, wabula kakwakulizo nti yali wakusasula [[:en:Ugandan_shilling|ssente za Uganda]] 30,000,000/= nga ssente z'okumweyimirira mu kooti. Mu kwegugunga ku by'ebeeyi y'ebintu eyali erinya, Besigye yagaana ekyaali kimugambiddwa, n'asaba okutwalibwa mu kkomera.<ref>https://softpower.ug/besigye-refuses-to-pay-shs30m-bail-sent-to-luzira/</ref> Banamateeka bbe nga bakulembeddwa [[:en:Erias_Lukwago|Erias Lukwago]] baasaba okukedeezebbwa kwa ssente ezaali zimusabiddwa mukweyimirirwa, ekyakirizibwa nga ekintu kyakirizibwa, nga Besigye yategezebwa okusasula 3,000,000/=.<ref>https://softpower.ug/court-revises-besigyes-bail-from-shs30m-to-shs3m/</ref> Yakirizibwa okweyimirirwa era n'avaayo mu komera.
Oluvannyuma lw'enaku entono ng'atekeddwa okuva mu kkomera nga bw'alindirira okuwozesebwa mu kkooti, Besigye yaddamu okwegugunga kunguudo z'omu Kampala ekyaleetera nga [[:en:Uganda_National_Police|poliisi ya Uganda]] okumwanguyira nga n'emukwata.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/besigye-arrested-again-for-protesting-high-commodity-prices--3848008</ref> Yakwatibwa ne munywanyi we we Samuel Lubega Makaku, nebsindikibwa mu kkomera. Okusaba kw'okweyimirirwa kwaganibwa esaawa z'ekooti zaali ziyiseeko nga banamateeka bbe balina okusaba okweyimirirwa olunaku oludako. Engeri ekkooti gyeyali yeeyisaamu yawakanyizibwa banamateeka ba Besigye abaalemerako nga bagamba gwebaali balumiriza yali akoleddwako omulamuzi eyali mubuyinza nga wayise esaawa gy'emiriu emitongole egy'e kkooti. Okusaba kwabwe okw'okweyimirirwa okwajuzibwa, wabula nekuganibwa era nekugobebwa omulamuzi w'edaala erisooka Asuman Muhumuza owa kkooti ya Buganda road ng'agamba yali teyeekakasa oba Besigye taddemu n'akola ebintu byebimu, singa anaateebwa nga yeeyimiriddwa neera.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/court-denies-kizza-besigye-bail-sends-him-to-luzira-3851552 |access-date=2022-11-20 |archive-date=2022-11-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221120200058/https://www.ntv.co.ug/ug/news/court-denies-kizza-besigye-bail-sends-him-to-luzira-3851552 |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Elections_in_Uganda|Elections in Uganda]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Politics of Uganda]]
* [[:en:Political_parties_of_Uganda|Political parties of Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mlasdnt1qaz13qsdda0a3f83mw6bzbg
Gilbert Bukenya
0
8297
61685
56599
2026-07-11T17:29:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61685
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gilbert Balibaseka Bukenya''' (yazaalibwa 5 August 1949) munnabyabufuzi era musawo wa Uganda era nga yaliko [[:en:Vice_president_of_Uganda|omumyuka wa pulezidenti wa Uganda]] ow'omusanvu okuva nga 23 May 2003 okutuuka nga 23 May 2011. <ref>{{Cite web |last=Wanambwa |first=Richard |date=24 May 2011 |title=Museveni Sacks Bukenya As Vice President |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1168300/-/c1fc2pz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131204053425/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1168300/-/c1fc2pz/-/index.html |archive-date=4 December 2013 |access-date=20 February 2015}}</ref> Abadde akiikirira ekitundu kya Busiro County North mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] okuva mu 1996. <ref name="Kakiri">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Bukenya Balibaseka Gilbert, Member of Parliament for Busiiro County North, Wakiso District |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=61.000000&const=Busiiro+County+North&dist_id=13.000000&distname=Wakiso |url-status=bot: unknown |archive-url=https://web.archive.org/web/20150809022259/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=61.000000&const=Busiiro+County+North&dist_id=13.000000&distname=Wakiso |archive-date=9 August 2015 |access-date=20 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Ebitabo bye ebikwata ku bulamu bwe, ''Intricate Corridors to Power'', yafulumizibwa mu 2008. <ref name="observer">{{Cite web |title=VP Bukenya pens autobiography |url=http://observer.ug/lifestyle/books-a-art/323-martyn-drakard |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150225181754/http://observer.ug/lifestyle/books-a-art/323-martyn-drakard |archive-date=25 February 2015 |access-date=25 February 2015}}</ref>
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Gilbert Bukenya yazaalibwa nga 5 Ogw'omunaana1949, ku kyalo Lwantama mu Ggombolola y'e Kakiri , mu Ssaza ly'e Busiro, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti ya Wakiso]] leero, <ref>{{Cite web |title=Uganda's Vice Presidents over the years: Gilbert Bukenya |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1509893 |access-date=2023-01-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> nga 30 kilomita (mailo 19), ku luguudo, mu bukiikakkono bw'amaserengeta ga [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda|Uganda]] era ekibuga ekisinga obunene. <ref name="Kakiri">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Bukenya Balibaseka Gilbert, Member of Parliament for Busiiro County North, Wakiso District |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=61.000000&const=Busiiro+County+North&dist_id=13.000000&distname=Wakiso |url-status=bot: unknown |archive-url=https://web.archive.org/web/20150809022259/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=61.000000&const=Busiiro+County+North&dist_id=13.000000&distname=Wakiso |archive-date=9 August 2015 |access-date=20 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20150809022259/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=61.000000&const=Busiiro+County+North&dist_id=13.000000&distname=Wakiso "Profile of Bukenya Balibaseka Gilbert, Member of Parliament for Busiiro County North, Wakiso District"]. [[Parliament of Uganda]]. 2011. Archived from the original on 9 August 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 February</span> 2015</span>.</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite web|cite web]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: bot: original URL status unknown ([[:Category:CS1 maint: bot: original URL status unknown|link]])</span>
[[Category:CS1 maint: bot: original URL status unknown]]</ref> Yasomesebwa ekibiina kya [[:en:Brothers_of_Christian_Instruction|Brothers of Christian Instruction]] mu Uganda. Yasomera mu ssomero lya St. Savio Primary School, e Kisubi, [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary's College Kisubi]], St. Edward Secondary School, Bukuumi ne [[:en:Old_Kampala|Old Kampala]] Secondary School.
Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] mu 1971, n’atikkirwa mu 1976 n’afuna [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|diguli mu by’obusawo ne diguli mu kulongoosa ( MBChB )]]. Yakola nga Omusawo mu [[:en:Mbale_Hospital|ddwaaliro e Mbale]] okutuusa mu 1982 lwe yava mu Uganda n'agenda e [[:en:Papua_New_Guinea|Papua New Guinea]] .
Bwe yali e bweru wa Yuganda, yafuna [[:en:Public_health|Dipuloma mu by’obulamu bw’abantu]] okuva mu [[:en:Royal_Institute_of_Public_Health|Royal Institute of Public Health]], e London, mu 1982. Era yafuna diguli za Master of Science (MSc) okuva mu [[:en:London_School_of_Hygiene_and_Tropical_Medicine|London School of Hygiene and Tropical Medicine]] UK, ne Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu [[:en:University_of_Queensland|University of Queensland]], <ref name="Kakiri">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Bukenya Balibaseka Gilbert, Member of Parliament for Busiiro County North, Wakiso District |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=61.000000&const=Busiiro+County+North&dist_id=13.000000&distname=Wakiso |url-status=bot: unknown |archive-url=https://web.archive.org/web/20150809022259/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=61.000000&const=Busiiro+County+North&dist_id=13.000000&distname=Wakiso |archive-date=9 August 2015 |access-date=20 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20150809022259/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=61.000000&const=Busiiro+County+North&dist_id=13.000000&distname=Wakiso "Profile of Bukenya Balibaseka Gilbert, Member of Parliament for Busiiro County North, Wakiso District"]. [[Parliament of Uganda]]. 2011. Archived from the original on 9 August 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 February</span> 2015</span>.</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite web|cite web]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: bot: original URL status unknown ([[:Category:CS1 maint: bot: original URL status unknown|link]])</span>
[[Category:CS1 maint: bot: original URL status unknown]]</ref> ng’alina omulamwa gw’okunonyereza ogwa ''The Epidemiology of Under-Five Childhood Ekiddukano mu bantu abaliraanye ebibuga mu Papua New Guinea'' . <ref>{{Cite web |title=Completed Thesis Topics for Studies in Public Health at the University of Queensland: 1971 – 2007 |url=http://www.sph.uq.edu.au/docs/Thesis%20Topics.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150220174732/http://www.sph.uq.edu.au/docs/Thesis%20Topics.pdf |archive-date=20 February 2015 |access-date=20 February 2015 |publisher=[[University of Queensland| University of Queensland, School of Public Health]]}}</ref>
== Omulimu ==
Gilbert Bukenya yakomawo mu Uganda nga Pulofeesa w’obusawo era n’alondebwa okuba [[:en:Dean_(education)|akulira]] [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|essomero ly’obusawo erya Makerere University School of Medicine]], ekifo kye yalimu okuva mu 1994 okutuuka mu 1996. Mu 1996 yayingira ebyobufuzi n’alondebwa okuba omubaka wa Palamenti (MP) mu kitundu kya Busiro eyamambuka. Era yaliko ssentebe w’akabondo [[National Resistance Movement|ka National Resistance Movement]] (NRM) mu palamenti. Mu kiseera kino yasimibwa olw’okusobola okukkakkanya obunkenke obwaliwo wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] n’abakulembeze abalala ab’ebyafaayo mu kibiina kya NRM ekiri mu buyinza. Yali ssentebe wa NRM mu kitundu kya [[Buganda]] . Oluvannyuma Bukenya yafuuka Minisita w’eggwanga ow’ebyobusuubuzi n’amakolero nga tannasitulwa ku kifo kya Minisita wensonga zo bwa pulezidenti. Yafuuka omumyuka wa Pulezidenti mu 2003 ng’adda mu bigere bya [[Specioza Kazibwe]], mu kiseera ekyo eyali alwanagana n’obufumbo obwali bulemye. Oluvannyuma yeesimbawo ku kifo ky'omuwandiisi w'ekibiina kya NRM n'awangulwa [[Amama Mbabazi]] . <ref name="Kakiri">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Bukenya Balibaseka Gilbert, Member of Parliament for Busiiro County North, Wakiso District |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=61.000000&const=Busiiro+County+North&dist_id=13.000000&distname=Wakiso |url-status=bot: unknown |archive-url=https://web.archive.org/web/20150809022259/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=61.000000&const=Busiiro+County+North&dist_id=13.000000&distname=Wakiso |archive-date=9 August 2015 |access-date=20 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20150809022259/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=61.000000&const=Busiiro+County+North&dist_id=13.000000&distname=Wakiso "Profile of Bukenya Balibaseka Gilbert, Member of Parliament for Busiiro County North, Wakiso District"]. [[Parliament of Uganda]]. 2011. Archived from the original on 9 August 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 February</span> 2015</span>.</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite web|cite web]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: bot: original URL status unknown ([[:Category:CS1 maint: bot: original URL status unknown|link]])</span>
[[Category:CS1 maint: bot: original URL status unknown]]</ref> Mu Gw'okutaano 2011, yasikizibwa [[Ow'ekitiibwa Edward Kiwanuka Ssekandi|Edward Ssekandi]] ku bw'omumyuka wa Pulezidenti wa Yuganda .
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Gilbert mufumbo ne Dr. Margaret Bukenya eyali muyizi munne mu [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|ssomero ly’abasawo e Makerere]] ku ntandikwa y’emyaka gya 1970. Ono mmemba [[:en:Catholic_Church|w'Eklezia Katolika]] . Mu 2005 Dr. Bukenya yeewuunyisa abatunuulizi b’ebyobufuzi bwe yalumiriza nti gavumenti efugibwa akabinja ka bamafia. Mu mboozi ey’akafubo ne ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'', yategeezezza nti bamafia baali bakola olukwe lw’okumugwa. Kino kyava ku buganzi bwe obweyongera buli kiseera n’okubeera okumpi n’Eklezia Katolika ey’amaanyi mu Uganda. Kigambibwa nti anyumirwa nnyo okuwuga n’okulima. Ono amanyiddwa olw’okutandika okulima [[:en:Upland_rice|omuceere ogw’ensozi]], era ogumanyiddwa nga NERICA mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Nakaweesi |first=Dorothy |date=20 February 2013 |title=I Promote Farming To Get People Out of Poverty; Gilbert Bukenya |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Farming/I-promote-farming-to-get-people-out-of-poverty--Gilbert-Bukenya/-/689860/1698688/-/ap875b/-/index.html |access-date=20 February 2015}}</ref>
* {{Cite book |year=2008 |title=Through intricate corridors to power |publisher=Fountain Publishers |isbn=9789970028108}}
== Early life and education ==
Gilbert Bukenya yazaalibwa nga ennaku zomwezi 5 omwezi gwomunaana mu mwaka gwa
1949, ku kyalo Lwantama mu bendobendo lye Kakiri mu ggombolola ye Busiro , mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti ya Wakiso]] leero, <ref>{{Cite web |title=Uganda's Vice Presidents over the years: Gilbert Bukenya |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1509893 |access-date=2023-01-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> nga kilomitta 30 (19 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw'amaserengeta ga [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya [[:en:Uganda|Uganda]] era ekibuga ekisinga obunene. <ref name="Kakiri">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Bukenya Balibaseka Gilbert, Member of Parliament for Busiiro County North, Wakiso District |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=61.000000&const=Busiiro+County+North&dist_id=13.000000&distname=Wakiso |url-status=bot: unknown |archive-url=https://web.archive.org/web/20150809022259/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=61.000000&const=Busiiro+County+North&dist_id=13.000000&distname=Wakiso |archive-date=9 August 2015 |access-date=20 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20150809022259/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=61.000000&const=Busiiro+County+North&dist_id=13.000000&distname=Wakiso "Profile of Bukenya Balibaseka Gilbert, Member of Parliament for Busiiro County North, Wakiso District"]. [[Parliament of Uganda]]. 2011. Archived from the original on 9 August 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 February</span> 2015</span>.</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite web|cite web]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: bot: original URL status unknown ([[:Category:CS1 maint: bot: original URL status unknown|link]])</span>
[[Category:CS1 maint: bot: original URL status unknown]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
</ref> Yasomesebwa ekibiina kya [[:en:Brothers_of_Christian_Instruction|Brothers of Christian Instruction]] mu Uganda. Yasomera mu ssomero lya St. Savio Pulayimale Kisubi, [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary's College Kisubi]], St. Edward Sekendule, Bukuumi ne [[:en:Old_Kampala|Old Kampala]] Sekendule
Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] mu mwaka gwa 1971, n’atikkirwa mu mwaka gwa 1976 n’afuna [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|diguli eyookubiri mu by’obusawo ne Bachelor of Surgery ( MBChB ).]] Yakola nga Medical Officer mu [[:en:Mbale_Hospital|ddwaaliro e Mbale]] okutuusa mu mwaka gwa1982 lwe yava mu Uganda n'agenda e [[:en:Papua_New_Guinea|Papua New Guinea .]]
Bwe yali bweru wa Uganda, yafuna [[:en:Public_health|Dipuloma mu by’obulamu bw’abantu]] okuva mu [[:en:Royal_Institute_of_Public_Health|Royal Institute of Public Health,]] e London, mu mwaka gwa 1982. Era yafuna diguli za Master mu sayansi (MSc) okuva mu [[:en:London_School_of_Hygiene_and_Tropical_Medicine|London School of Hygiene and Tropical Medicine]] UK, ne Omusawo mu byobuirosoofo (PhD) okuva mu [[:en:University_of_Queensland|University of Queensland,]] <ref name="Kakiri">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Bukenya Balibaseka Gilbert, Member of Parliament for Busiiro County North, Wakiso District |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=61.000000&const=Busiiro+County+North&dist_id=13.000000&distname=Wakiso |url-status=bot: unknown |archive-url=https://web.archive.org/web/20150809022259/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=61.000000&const=Busiiro+County+North&dist_id=13.000000&distname=Wakiso |archive-date=9 August 2015 |access-date=20 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> ng’alina omulamwa gw’ebbaluwa eya ''The Epidemiology of Under-Five Childhood Ekiddukano mu bantu abaliraanye ebibuga mu Papua New Guinea'' . <ref>{{Cite web |title=Completed Thesis Topics for Studies in Public Health at the University of Queensland: 1971 – 2007 |url=http://www.sph.uq.edu.au/docs/Thesis%20Topics.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150220174732/http://www.sph.uq.edu.au/docs/Thesis%20Topics.pdf |archive-date=20 February 2015 |access-date=20 February 2015 |publisher=[[University of Queensland| University of Queensland, School of Public Health]]}}</ref>
== Laba ne ==
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
ozd7jrn4ttq08h6h4y71chv7604vjui
Judith Babirye
0
8299
61282
57996
2026-07-11T16:41:24Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61282
wikitext
text/x-wiki
[[File:Judith-babirye.jpg|alt=Judith Babirye|thumb|Judith Babirye]]
'''Judith Babirye''' muyimbi wa gospel era munnabyabufuzi Munnayuganda. Musumba mukulu mu "New Life Deliverance Church", mu [[Makindye Division]], mu bitundu by'obugwanjuba bw'obuvanjuba bwa [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.
Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]] ng’akiikirira [[Buikwe (disitulikit)|ekitundu ky’abakyala mu Disitulikiti y’e Buikwe]] mu Palamenti ey’ekkumi (2016–2021).
== Obulamu bwe n’Okusoma ==
Babirye yazaalibwa [[Nyenga, Uganda|Nyenga]], mu [[Buikwe (disitulikit)|Disitulikiti y’e Buikwe]], mu maka ga Mwami ne Mukyala Mukooza, nga 23 September 1977. Yasomera mu ''ssomero lya Nalinya Lwantale Primary School'' mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]]. Yasomera mu ''Ndejje Senior School'' okusoma O-Level ate mu [[Iganga (disitulikit)|Iganga Secondary School]] okusoma A-Level, n'afuna [[High School Diploma|Dipuloma ya High School]] mu 1998.
Yayingizibwa mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y’e Makerere]], [[Public university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa mu 2001 n’afuna [[Tourism|diguli esooka mu by’obulambuzi]].
== Ennyimba ==
[[File:Judith Babirye.jpg|left|thumb|Judith Babirye.jpg]]
Bwe yali mu Senior Two ku Ndejje Secondary School, Babirye yawangula ebivvulu by’okuyimba ennyimba mwe baaweebwa omulimu gw’okuyiiya oluyimba lw’essomero. E Iganga era yayiiya oluyimba lw’essomero n’atandika okuyimba.
Oluyimba lwe olwasooka, "Beera Nange", lwawangula engule ya gospel esinga mu mpaka za [[Pearl of Africa Music Awards]] eza 2006. Abadde n'ennyimba ezikutteyo nga "Wambatira", "Omusaayi gwa Yesu", "Ekitibwa kyo Mukama" ne "Maama".
== Obulamu bwe ==
Babirye yali mufumbo ne Niiwo nga balina omwana omuwala. Kyokka mu Ogusooka ogwa 2017, yasaba baawukane. Oluvannyuma yafumbirwa Paul Musoke Sebulime, nga 28 Ogw'omusanvu 2018, ku mukolo ogw’obuwangwa.
== Ennyimba ==
=== Ennyimba ===
=== Album z'abayimbi ===
== Awaadi n'okusiimibwa ==
* Oluyimba lw'enjiri olusinga obulungi, "Beera nange", mu mpaka za [[Pearl of Africa Music Awards|Pearl of Africa Music Awards eza]] 2006.
* Album y'omwaka mu mpaka za Victoria Gospel Music Awards (VIGA),2007.
== Amaka ==
Mu 2005, Judith Babirye yafumbirwa Samuel Niwo era n’azaala omwana omu omuwala circa 2006. Baayawukana mu 2009. Mu Ogusooka ogwa 2017, Babirye yasaba okwawukana.
Mu 2018 yafumbirwa Paul Musoke Ssebulime, mu kiseera ekyo omubaka akiikirira Buikwe North Constituency. Buli omu yali mu bufumbo obw'okubiri.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abayimbi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mh396iscpl4dbk9n5v7udti1hwgm8yv
Ken Lukyamuzi
0
8309
61136
33052
2026-07-11T16:32:51Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61136
wikitext
text/x-wiki
[[File:Ken Lukyamuzi.jpg|thumb|Ken Lukyamuzi]]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''John Ken Lukyamuzi''', nga amanyikiddwa nnyo nga '''Ken Lukyamuzi''', munnayuganda, munnabyabufuzi era munnamateeka nga ye mukulembeze w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Conservative%20Party%20(Uganda) Conservative Party] ekya [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name="2R">https://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Government-losing-Constitution-direction-that-is-absurd/689364-4752996-6hwhlnz/index.html</ref> Yaweerezako mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]] ya Uganda ey'omusanvu (2001–2006) ng'omubaka omulonde akiikirira konsitityuwensi y'obukiikaddyo bwa Lubaga (Rubaga South).<ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Yakiikirira ekitundu ky'ekimu mu Paalamenti y'omwenda (2011–2016)<ref name="1R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1416009/lukyamuzi-discharged-hospital</ref>
== Obuyigirize bwe ==
Mu mwaka gwa 2013, Ken Lukyamuzi yaweebwa ekifo mu ssetendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu ssomero ly'amateeka.<ref name="4R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/OpEd/Letters/My-academic-record-at-Makerere-Law-School-is-good/806314-2210546-format-xhtml-x5yh7dz/index.html |access-date=2022-11-23 |archive-date=2019-01-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190119123204/https://www.monitor.co.ug/OpEd/Letters/My-academic-record-at-Makerere-Law-School-is-good/806314-2210546-format-xhtml-x5yh7dz/index.html |url-status=dead }}</ref> Oluvanyuma lw'emyaka mukaaga egy'okusoma nga mwemuli n'okuddamu ebigezo, yaweebwa Diguli mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] mu Gusooka 2019.<ref name="5R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://blizz.co.ug/former-mp-ken-lukyamuzi-graduates-in-law/ |access-date=2022-11-23 |archive-date=2019-04-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190417212600/https://blizz.co.ug/former-mp-ken-lukyamuzi-graduates-in-law/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ng'omubaka mu Paalamenti ==
Ken Lukyamuzi yakiikirira konsityuwensi y'obukiikaddyo bwa Lubaga mu Paalamenti ya Uganda okuva mu mwaka gwa 2001 okutuusa mu 2006.<ref name="3R"/> Wabula olw'okulemererwa okwangya eby'obugagga bye nga amateeka bwegalagira, Ken yafuumulwa okuva mu Paalamenti mu mwezi Ogusooka 2006.<ref name="6R">https://ugandaradionetwork.com/story/lukyamuzi-expelled-from-parliament-rubaga-south-seat-declared-vacant</ref> Suzan Nampijja Lukyamuzi, muwala wa Ken Lukyamuzi yalondebwa okudda mu kifo kya kitaawe okukiikirira Konsityuwensi ye mu Paalamenti y'omunaana (2006–2011).<ref name="7R">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref>
Ken Lukyamuzi yawabira kaliisoliiso wa Gavumenti (IGG) olw'okozesa olukwesikwesi okumugoba mu Paalamenti for wrongful dismissal from parliament. [[:en:Uganda_Supreme_Court|Kkooti ya Yuganda ensukkulumu]] yakkiriziganya ne Lukyamuzi era neragira okuliyirirwa era n'okuggya envumbo ey'obuteetaba mu by'abufuzi eyali emutereddwako Kalisoliiso wa Gavumenti (IGG).<ref name="8R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1293123/lukyamuzi-nambooze-win</ref>
Mu Paalamenti y'omwenda(2011–2016), Ken Lukyamuzi yaddamu n'alondebwa ogw'okubiri okukiikirira Konsityuwensi y'aBukiikaddyo bwa Lubaga.<ref name="1R"/> Mu kalulu ka 2016, Ken Lukyamuzi yawangulwa omubaka gw'eyali avuganya naye Kato Lubwama, Munnabyabufuzi atalina kibiina era ng'amulimu gwe omulala [[:en:Comedian|Munnakatemba]]<ref name="9R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mobile.monitor.co.ug/News/Winners-and-losers-in-Kampala--Wakiso-MP-races/2466686-3085638-format-xhtml-uqqkmx/index.html |access-date=2022-11-23 |archive-date=2019-04-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190417180102/https://mobile.monitor.co.ug/News/Winners-and-losers-in-Kampala--Wakiso-MP-races/2466686-3085638-format-xhtml-uqqkmx/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Ebirala eby'enkizo ==
Ken Lukyamuzi mulwanirizi obutonde bw'ensi era kigambibwa okuba nti yeyatandikawo ''Wildlife Club of Uganda'', ng'ali wamu n'omugenzi Ponsiano Semwezi era n'omugenzi Professor Eric Edroma.<ref name="10R">https://www.campustimesug.com/wildlife-conservationist-and-educationist-prof-eric-edroma-dies-at-74/</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1154901/lukyamuzis-born-leaders Ba Lukyamuzi bazalibwa bakulemeze] Okuva nga 8 Ogwokubiri 2006.
l8rl7yy6ek67092zj7agactj2smnzh0
Jowaash Mayanja Nkangi
0
8317
61665
27146
2026-07-11T17:28:24Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61665
wikitext
text/x-wiki
'''Jehoash Ssibakyalyawo Mayanja Nkangi''' oba '''Joash Mayanja Nkangi''' (22 ogw'omunaana 1932 – 6 ogw'okusatu 2017)<ref name="Mem">UFSLMW (6 March 2017).</ref> yali mu [[:en:Lawyer|munnamateeka]], [[:en:Civil_servant|omukozi wa gavumenti]] ,era munnabyabufuzi [[:en:Lawyer|omunayuganda]] .<ref name="ntv">NTV Uganda (7 March 2017).</ref><ref name="nv">Ssenyonga, Andrew (6 March 2017).</ref> Mu biseera w'eyafiira ye yali ssentebe eyali atuukirwako ku mwanjo ku [[:en:Uganda_Land_Commission|kakiiko k'ettaka]] . Yali yaweerezaako nga minisita mu minisitule eziwerako ku [[:en:Cabinet_of_Uganda|bukiiko bwa bakugu Uganda]] .<ref name="Mem">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFUFSLMW2017">UFSLMW (6 March 2017). </cite></ref><ref name="Bio">Ssenyonga, Andrew (6 March 2017).</ref>
Okuva 1962 okutuuka 1993, Mayanja Nkanji yaweereza nga "Katikkiro" (prime minister) wansi wa [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Sir Edward Muteesa II]], [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]], eyafuga okuva 1939 okutuusa 1969.Mu 1993, [[:en:Kingdom_of_Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]] bwali budizibwawo , yali wankizo mu kubteekawo obwakabaka obuliwo leero obukulemberwa , [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Ronald Muwenda Mutebi II]].<ref>http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/1993-Coronation--journey-that-dates-back-to-1956/688342-1934982-8xka8uz/index.html</ref><ref name="List">http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/1993-Coronation--journey-that-dates-back-to-1956/688342-1934982-8xka8uz/index.html</ref>
== Ebimukwatako n'obuyigirize ==
Yazaalibwa nga 22 ogw'omunaana 1932 omwami Isaya Sibakyalwayo n'omukyala Yozefina Nantale mu eyali disitulikiti y'e Masaka ebiseera ebyo , wabula nga kati eri kitundu ku [[:en:Kalungu_District|disitulikiti y'e Kalungu]] eri abazadde, Isaya Sibakyalwayo ne Yozefina Nantale.<ref name="ntv">NTV Uganda (7 March 2017).</ref><ref name="nv">Ssenyonga, Andrew (6 March 2017).</ref><ref name="parlug">Parliament of Uganda (10 March 2017).</ref><ref name="Mem">UFSLMW (6 March 2017).</ref><ref name="Bio">Ssenyonga, Andrew (6 March 2017).</ref> Yasomera Kaabungo Masaka Primary School okuva 1937 okutuuka 1946, Kako Junior School okuva 1944 okutuuka 1946,ne [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu [[:en:Secondary_school|ssomero lya sekendule]] okuva 1947 okutuuka 1949.<ref name="ntv" /> Mu 1950, Yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], nadda ku constituent college of the [[:en:University_of_London|University of London]], natikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu 1953.<ref name="Mem" /><ref name="Bio" />
Mu 1954, yaweebwa ekifo ku [[:en:Keble_College,_Oxford|Keble College , Oxford]] ku sikaala era nafuna diguli eyookubiri [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] in politics, philosophy and economics mu 1960.Era yaweebwa satifukeeti nga omuwolereza oluvannyuma lwokwegezaangamu ku [[:en:Lincoln's_Inn|Lincoln's Inn of Courts]] mu [[:en:United_Kingdom|United Kingdom]].<ref name="ntv" /><ref name="Story">Natukunda, Carol (6 March 2017).</ref>
== Obuto bwe ==
Ng'ali ku Oxford, Nkangi yasoma amateeka ku Lincoln's Inn of Courts mu London, olwo nakomawo mu Uganda mu 1960 gye yagezesezanga amateeka ge. Yegatta mu by'obufuzi by'ameefuga ga Uganda . Yakola ekibiina ky'ebyobufuzi kye yayita "United Party"; oluvannyuma ekyayitibwa "United National Party" (UNP). Mu 1962, yasuulawo UNP ne yeegatta ku Kibiina ky'eby'obufuzi ki [[:en:Kabaka_Yekka|Kabaka Yekka]] (KY) . Yalondebwa okukiikirira Masaka East Constituency mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] , mu gw'okutaano 1962. Ameefuga ga 9 Octoba 1962, Nkangi yaweereza nga minisita mu minisitule y'eby'ensimbi . Era nga minisita w'eby'obusuubuzi n'amakolero . Nga 17 ogw'omunaana 1964, Nkangi, ku myaka 33 era omuwuulu yalondebwa Lukiiko okuba Katikkiro .<ref name="Story">Natukunda, Carol (6 March 2017).</ref> Okutunulako emabega ,Nkangi agamba entandika ye enzikakkamu oba olyawo y'eyamutuusa awo ." Kabaka yali tammanyi ng'omuntu ."<ref name="Story" />
Obuzibubwatandiika mu ntandiikwa ya 1966. Nga 15 ogw'okuna 1966, Ssemateeka wa Uganda owa 1962 yaggyibwawo wakati mu lutuula lwa palamenti [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]], eyali ssabaminisita nga yeetoloddwa ba amagye ga Uganda . [[:en:Lukiiko|lukiiko]] lwa Buganda (parliament) yateesa okuggya Buganda ku gavumenti eyawakati; Ne balangirira Buganda [[:en:Secession|okwekutula]] mu Uganda .Okwali okuddibwamu , Obote yalagira [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], eyali omuduumizi w'eggye ebiseera ebyo okulumba olubiri e [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]]. Obulumbaganyi bwajja nga 24 ogw'okutaano 1966. Muteesa ne Nkangi bombiriri ne bagenda mu [[:en:United_Kingdom|United Kingdom]]. Nkangi yayita [[:en:Nairobi|Nairobi]], mu [[:en:Kenya|Kenya]]. Mu 1967, Obote yawera Obwakabakaera nassaawo ssemateeka omuggya .<ref name="Mem">UFSLMW (6 March 2017).</ref><ref name="Bio">Ssenyonga, Andrew (6 March 2017).</ref><ref name="Story">Natukunda, Carol (6 March 2017).</ref>
== Obuwanganguse ==
Ng'ali mu buwanganguse ,yasobola okufuna omulimu nga [[:en:Research_fellow|omunoonyereza]] mu [[:en:Lancaster_University|yunivasite ya Lancaster]] .<ref name="Mem">UFSLMW (6 March 2017).</ref><ref name="Bio">Ssenyonga, Andrew (6 March 2017).</ref><ref name="Story">Natukunda, Carol (6 March 2017).</ref> Ng'akyali eyo yasobola okwerabirako ku bbaluwa ya Kabaka gye yawandiika olw'okwagala kwe mutabani we Ronald Muwenda Mutebi okulya namulondo. Muteesa bwe yakisa omukono nga 21 Novemba 1969, Mayanja Nkangi, mu kiti kye nga Katikkiro, ye yamubika , nga akalombolombo bwe kali. Yakomawo mu Uganda mu gwookuna okukola entegeka wamu n'okuba kalabalaba w'okulumbe lwa Kabaka mu gw'okuna 1971.<ref>Nampewo, Angela (13 April 2015). "60 years in the life of a Kabaka".</ref>
== Oluvannyuma lw'obuwanganguse ==
Oluvannyuma lw'okusuula gavumenti ya Obote I mu 1971, Nkangi yakomawo mu Uganda naggulawo buggya okukola amateeka . Wadde Amin yamukettanga , yamala namwesonyiwa oluvannyuma lw'okukizuula nti Nkangi teyalina nteekateeka zonna ezinyoomola gavumenti ye.<ref name="Story">Natukunda, Carol (6 March 2017).</ref> Gavumenti ya Idi Amin bwe yasuulibwa mu 1979, Nkangi nakola [[:en:Conservative_Party_(Uganda)|Conservative Party (Uganda)]].<ref name="Mem">UFSLMW (6 March 2017).</ref><ref name="Bio">Ssenyonga, Andrew (6 March 2017).</ref><ref name="Story" />
Gavumenti ya Obote II (1980 - 1985) bwe yasuulwa bnnamagye nga bakulembeddwamu [[:en:Tito_Okello|Tito Okello Lutwa]], Nkangi yalondebwa nga [[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|minisita w'abakozi]] era nakola mu kifo ekyo okuva mu gwomusanvu 1985 okutuuka mu mwezi ogusooka 1986.<ref name="Story">Natukunda, Carol (6 March 2017).</ref>
Mu bukulembeze bwa [[National Resistance Movement]] obukulemberwa [[Yoweri Museveni]], Nkangi yaweereza nga minisita w'ebyenjigiriza , minisita w'enteekateeka , minisita w'ebyenfuna ne minisita w'amateeka n'obwenkanya . Obuweereza bwe mu gavumenti ya Museveni bwava mu 1986 okutuusa 2001. Oluvannyuma lw'okuwummula emirimu gya gavumenti , yalondebwa okubeera ssentebe w'akakiiko k'ettaka era yaweereza mu kiti ekyo okuva mu 2002 okutuuka 2012.
Mu 2010, yalondebwa okubeera ssentebe w'akakiiko k'ettaka , ke yakulira okuva mu 2010 okutuuka mu 2013. Mu myaka egyaddirira , gyewandiikako ekitabo kyeyatuuma "Out of Empire into Servitude."<ref name="ntv" />
== Other considerations ==
Mu biseera bye nga minisita w'ebyenjigiriza (1986 - 1989), yalondoola emirimu mu kutondawo kwa [[:en:Kyambogo_University|yunivasite ya Kyambogo]] . Bwe yali aweereza nga minisita w'enteekateeka (1989 - 1992), yalambula okutondawo kwa [[:en:Uganda_Investment_Authority|Uganda Investment Authority]].
== Okufa ==
Yafa nga 6 Ogw'okusatu 2017 mu [[:en:Nakasero_Hospital|ddwaliro ly'e Nakasero]] Gye yali ajjanjabibwa okuva mu gw'okubiri 2017, ku myaka 85.<ref name="parlug">Parliament of Uganda (10 March 2017).</ref> Ekyamuviirako okufa bwe bulwadde bwa [[:en:Pneumonia|pneumonia]].<ref>Tusingwire, Serestino (6 March 2017).</ref> Yaziikibwa nga 10 Ogwookusatu 2017 ku kiggya kya bajjaaja be mu disitulikiti y'eKalungu . Abamu ku bamukungubagira mwalimu eyali omumyuka wa pulezidenti [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]], Katikkiro wa Buganda [[:en:Charles_Mayiga|Charles Peter Mayiga]], ababaka ba palamenti n'abakulembeze b'eddiini.<ref>Mubiru, Apollo (10 March 2017).</ref>
== Na bino birabe ==
== Ebijuliziddwamu ==
<references group="" responsive="1"></references>
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
cjgzgg3ay0m6ok3i78moz7b9y0lu5fk
Charles Peter Mayiga
0
8326
61712
54684
2026-07-11T17:29:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61712
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{{merge|Charles Mayiga}}
[[File:Owek. Charles Peter Mayiga.jpg|thumb|Oweekitibwa Mayiga nga akutte ddamula]]
Oweekitiibwa '''Charles Peter Mayiga''' Yazaalibwa mu mwaka 1962. Mwami Mayiga Munnamateeka mugundivu era omukulembeze mu Bwakabaka bwa Buganda era nga ye Katikkiro ekifo kyabaddemu okuva Ssaabasajja lweyasiima namuwa obuvunanyizibwa obwo mu mwaka 2013. Mwami Mayiga era muwandiisi wa bitabo ebifulumira mu lulimi olungereza era waliwo n'ebikyusiddwa okuzzibwa mu Luganda. Nga tannafuuka Katikkiro Ow'ekitiibwa Mayiga yali aweerezza Obwakabaka okuviira ddala mu biseera ebya Ssaabataka supreme Council. Olukiiko olwakulembera okuzzaawo obwakabaka mu mwaka 1993. Okutuuka mu kifo kino yalondebwa Ssaabasajja [[Kabaka wa Buganda]], aliko,[[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Ronald Muwenda Mutebi II]], mu Gwokutaano 2013, era yasikira Ow'ekitiibwa John Baptist Walusimbi<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/four-eventful-years-at-the-helm-1504906#google_vignette</ref>.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/643006-katikiro-mayiga-chairs-his-first-cabinet-meeting.html</ref><ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1333039/-support-buganda-katikiro</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
== Ebimukwatako ==
Oweekitibwa Charles Peter Mayiga yazaalibwa Katikkiro wa Buganda aliko kati musajja Muganda ey'eddira Omutima omuyanja<ref>https://buganda.or.ug/clan/mutima-omuyanja-clan/</ref>, azaalibwa ku kyalo [[Kasanje]], mu muluka gw'e ''Kabonera,'' mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y'e Masaka]],(soma kibuga Masaka) mu [http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1333039/-support-buganda-katikiro Masekkati ga Uganda]. Bazadde be ye '''Ssaalongo Cyprian Mukasa''' ne nnyina '''Nnaalongo Rebecca Kyese Mukasa'''. Yasomera Butale Primary School ne mu Nkoni Primary School. Eddaala lya Siniya erya wansi yalisomera mu [[:en:St._Henry's_College_Kitovu|St. Henry's College Kitovu]]. Kyokka oluvannyuma ne yeegatta ku [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary's College Kisubi]] gye yatuulira S6. Alina Diguli mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] (LLB), gye yafunira mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], Yunivasite ya Uganda esinga obunene n'obukadde mu za Gavumenti. Alina ne Dipuloma mu kukola amateeka eya [[:en:Legal_practice|Diploma in Legal Practice]], gye yasomera ku ttendekero ly'ebyamateeka erya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]], mu Kampala, ekibuga kya Uganda ekikulu.<ref name="History">{{Cite web}}</ref>
== Emirimu gye ==
Okuviira ddala mu 1987, Mayiga abadde akolera wamu n'obukulembeze bw'obwakabaka bwa [[Buganda]], era y'omu ku bantu abeebuuzibwako naddala ku nsonga ezikwata ku Bwabakabaka era ng'abuwandiiseeko ne mu bimu ku bitabo bye nga [https://books.google.co.ug/books/about/King_on_the_Throne.html?id=20ZFYgEACAAJ&redir_esc=y King on the throne] <ref>Mayiga, C.P. (2009). ''King on the throne: The story of the restoration of the kingdom of Buganda''. Prime Time Communications. Retrieved from <nowiki>https://books.google.co.ug/books?id=20ZFYgEACAAJ</nowiki></ref>(2009) mwatebeza ebyo ebyakulembera okuzzibwawo kw'Obwakabaka bwa Buganda
Nga 4 Ogwomusanvu 1991, ng'Obwakabaka bwa Buganda bwetegekera okuzzibwawo, Mayiga yalondebwa okubeera omuwandiisi w'olukiiko lw'abakungu ba Ssaabasajja (oba Ssaabataka nga bweyayitibwanga mu budde obwo) abaalondebwa okuteekateeka n'okuzzaawo ennono z'obuwangwa bw'Abaganda n'Okuzzaawo obukulembeze bw'Obwakabaka. Oluvannyuma ekitiibwa kino kyakyuka n'afuuka omuwandiisi wa ssetteeserezo wa Buganda ayitibwa ''[[:en:Lukiiko|Lukiiko]] oluvannyuma lw'okuzzibwawo kw'Obwakabaka.'' Mwami Mayiga era yakolako nga minisita mu minisitule ez'enjawulo omuli ey'abavubuka n'ey'ebyamawulire okutuuka bwe yalondebwa ku [[:en:Katikkiro_of_Buganda|Bwatikkiro wa Buganda]] mu Gwokutaano, 2013.<ref name="One">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1321669/mayiga-choice-katikkiro</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Mayiga-appointed-Katikkiro/-/688334/1850466/-/rhyrwbz/-/index.html |access-date=2022-11-25 |archive-date=2017-09-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170908200454/http://www.monitor.co.ug/News/National/Mayiga-appointed-Katikkiro/-/688334/1850466/-/rhyrwbz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Nga tannalondebwa nga Katikkiro, Mayiga yali agaanyi ebifo ebisukka mu bibiri (2) ebyali bimuweereddwa mu Gavumenti eya wakati - [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda.]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=25380:how-mayiga-took-buganda-top-job |access-date=2022-11-25 |archive-date=2022-11-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221125185728/https://www.observer.ug/component/content/article?id=25380:how-mayiga-took-buganda-top-job |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye wabweru w'obuwereza mu bwakabaka bwa Buganda ==
Oweekitiibwa [https://x.com/cpmayiga Mayiga] munnamateeka omutendeke era ye ne munywanyi we baatandika kkampuni ya bannamateeka eya [https://web.archive.org/web/20240620172924/http://www.buwuleandmayiga.com/ Buwule and Mayiga Company Advocates], mu mwaka 1994. Eno esangibwa [[Kampala]] [[Yuganda|Uganda]] mu ssaza Kyadondo, musajja mulimi era amanyiddwa olwobwagazi bwalina eri ekirime ky'emwanyi, era muwandiisi wabitabo era ng'ebitabo bye ebisinga awandiika ku nsonga z'obwakabaka bwa Buganda (laba ekitabo [https://x.com/cpmayiga/status/1789621795131175045 Kabaka ku Nnamulondo]) Mwami Mayiga era awandiika ku byenfuna n'okwekulakulanya.
== Laba ne ==
* [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]]
* Bulange<ref>https://www.ugandasafaristours.com/uganda-attractions/bulange-mengo.html</ref>
* [[Kabaka wa Buganda]]
* Nnabagereka wa Buganda<ref>https://buganda.or.ug/nnaabagereka/</ref>
== Ebijuliziddwa okuva wabweru wa Wikipediya ==
* [http://www.newvision.co.ug/news/652814-buganda-centenary-bank-partner-in-kasubi-tombs-drive.html "Buganda, Centenary Bank partner in Kasubi tombs drive"], ''New Vision'', 21 February 2014
* [http://www.newvision.co.ug/news/650446-katikiro-mayiga-leadership-style-proves-critics-wrong.html "Katikiro Mayiga Leadership Style Proves Critics Wrong"], ''New Vision'', 12 December 2013
== Olukangaga olulaga Bakatikkiro bwe bazze beddiring'ana ==
{{s-start|}}
{{s-bef|before=[[John Baptist Walusimbi|Engineer John Baptist Walusimbi]]<br><small>as [[Prime Minister|Katikkiro]] of [[Buganda]]</small>}}
{{s-ttl|title=Charles Peter Mayiga<br><small>as [[Prime Minister|Katikkiro]] of [[Buganda]]</small>|years=2013–present}}
{{s-aft|after=Incumbent}}
{{s-end}}
bpy0q1rgvt2tny92b092rz41mvnkgqu
Kiraabu ya Vipers SC
0
8328
61723
54127
2026-07-11T17:32:32Z
Tamaledenisvalelian
10136
enterezeza erinya marisa nerifuuka karisa, milton karisa
61723
wikitext
text/x-wiki
'''Vipers SC''' kiraabu y'omuzannyo gw'[[:en:Football_(soccer)|omupiira gw'ebigere]] esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda. Baakazibwako erinnya ly'obusaggwa oba Nyokas (mu Luswayiri kitegeeza misota).
[[File:Vipers 2017.jpg|thumb|Vipers 2017]]
== Ebyafaayo bya kiraabu eno ==
Kiraabu y'omupiira eno yatandikibwawo nga Bunamwaya FC mu 1969.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.kawowo.com/index.php/football/item/12828-2012-13-super-league-club-preview-vipers-sports-club.html?tmpl=component&print=1 |access-date=2022-11-25 |archive-date=2016-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303232754/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/12828-2012-13-super-league-club-preview-vipers-sports-club.html?tmpl=component&print=1 |url-status=dead }}</ref>
Vipers SC ezannye mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda ey'ababinywera]] okuva mu 2006 oluvanyuma lw'okuwangula liigi ya Wakiso Disitulikiti ne liigi y'okusunsulamu eya Super Mini League promotion mu 2005.<ref>http://rsssf.com/tableso/oeg05.html</ref> Baamalira mu masekkati g'ekimeeza mu sizoni ez'omuddiŋŋanwa 2006–07.
Nga bayambibwako pulezidenti Lawrence Mulindwa, kilaabu y'asayininga abazannyi eb'enjawulo ab'omugaso mu sizoni ya 2010, ga mw'alimu abazanyi musanvu abaali ku ttiimu y'eggwanga ey'omupiira mu biseera ebyo. Bunamwaya bawangula ekikopo ky'abwe eky'asooka mu liigi y'ababinywera nga bongera kw'ekyo ky'abaali balina.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=9164:how-bunamwaya-became-ugandan-football-kings |access-date=2022-11-25 |archive-date=2018-06-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180618102425/http://www.observer.ug/component/content/article?id=9164:how-bunamwaya-became-ugandan-football-kings |url-status=dead }}</ref><ref>http://rsssf.com/tableso/oeg2010.html</ref> Tebaasobola kwetaba mu mpaka za liigi ya CAF mu 2011 olw'ensonga z'eby'ensimbi.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1276644/bunamwaya-caf-cash-woes</ref>
Bunamwaya tebaasobola kukuuma buwanguzi bw'abwe nga bamalira mu kifo ky'akusatu mu 2011 n'emu ky'okubiri mu liigi ya 2012.
Nga 21 Ogwomunaana 2012, Bunamwaya y'akyusibwa eriinya n'efuuka Vipers SC n'ekigendererwa "eky'okulinyisa omutindo gwa kilaabu" era n'okubafuula ab'enkizo mu Ggwanga lyonna.<ref>https://web.archive.org/web/20120825154114/http://www.newvision.co.ug/news/634357-bunamwaya-fc-renamed-vipers-sc.html</ref>
Vipers bawangulwa mu mpaka ez'akamalirizo ez'omupiira gwa Uganda mu 2013 mu ngeri eyali emenya omutima. Oluvannyuma lw'okukulembera eddakiika 78 nga balina goolo eyali eibiddwa Joseph Mprade mu penati, Ssettendekero wa Victoria University yateeba goola mu mu saawa ey'akamalirizo era nebawanglwa mu penati 5–3.<ref>https://www.kawowo.com/2013/05/26/scvu-edge-vipers-sc-to-claim-the-2013-uganda-cup/</ref>
Obuwanguzi mu liigi bw'ajja oluvannyuma mu sizoni ya 2014–15 oluvanyuma lw'akalulu akakubwa nti Vipers yali yawangulwako omulundi gumu gwokka.<ref>http://rsssf.com/tableso/oeg2015.html</ref> Bakulemberwamu Edward Golola. Kiraabu eno erina enkolagana y'amaanyi n'essomero lya St. Mary's mu [[:en:Kitende|Kitende]], ng'abazanyi 17 abaali ku tiimu eyawangula mu 2015 baava mu ssomero eryo.<ref>https://www.monitor.co.ug/Sports/Soccer/Golola-role-can-t-be-ignored/690266-2742734-14i7b54z/index.html</ref>
Obuwanguzi bw'asanga aba Vipers bali mu mpaka za ssemazinga wa Afrika omulundi ogwasookeraddal. Mu liigi ya [[:en:2016_CAF_Champions_League|2016 CAF Champions League]], baawangulwa omulundi gwaabwe ogwasooka mu mpaka za ssemazinga wa Afrika 2–1 eri ttiimu ya [[:en:Enyimba_FC|Enyimba FC]] ey'e [[:en:Nigeria|Nigeria]] mu mpaka z'okusunsulamu.
Vipers yamalira mu ky'okubiri mu sizoni ya 2015–16 era obuwanguzi bwaabwe mu kikopo kya [[:en:Uganda_Cup|Uganda Cup]], nga bawangula [[:en:Onduparaka_FC|Onduparaka FC]] 3–1.<ref>https://upl.co.ug/vipers-claim-maiden-cup-to-end-onduparaka-fairytale/</ref> Obuwanguzi buno bw'abasanyiza okwetaba mu mpaka za [[:en:2017_CAF_Confederation_Cup|2017 CAF Confederation Cup]] gy'ebakubira tiimu ya [[:en:Volcan_Club|Volcan Club]] okuva mu [[:en:Comoros|Comoros]] 1–1 mu kukyala kwabwe mu lawundi y'okusunsulamu wabula bakubibwa tiimu ya [[:en:South_Africa|South Africa]] [[:en:Platinum_Stars|Platinum Stars]] ku mulundi ogw'asooka 3–2 okuva ku penati eyaweebwa mu ddakiika eya 90.
Aba Vipers beetaba mu liigi ya [[:en:2018-19_CAF_Champions_League|2018-19 CAF Champions League]] ng'eno bawangulwa aba [[:en:CS_Constantine|CS Constantine]] okuva mu [[:en:Algeria|Algeria]] 3–0 nga bawandulwa ku mulundi ogusooka okuva mu kibinja.
Mu Gwokutaaano 2020, Vipers sc balangirirwa ng'abawanguzi ba liigi ya Uganda ey'ababinywera mu 2019/2020 nga baakulembera n'obubonero 54 okuva mu mipiira 25 omulundi ogw'okuna mu byafaayo oluvanyuma lwa FUFA okusazaamu liigi olw'okubalukawo kw'ekirwadde kya COVID19.
Mu Gwokuna 2022 Vipers yawangula KCCA FC ku kisaawe ky'e Lugogo 2-1 nga balumba okuva emabega nga bakozesa Kaputeeni waabwe Halid Lwaliwa ne Milton Karisa.
Vipers SC era bawanika ekikopo oluvanyuma lw'okukuba Express FC 3-0 ku kisaawe kya St. Mary's n'emipiira ena egisigaddeyo ku sizoni ya 2021-2022
== Ekisaawe kya Vipers ==
Bazannyira mu [[:en:St._Mary's_Stadium-Kitende|kisaawe kya St. Mary's-Kitende]], ekituuza abantu 25,000.<ref>https://web.archive.org/web/20070622024032/http://www.fifa.com/associations/association=uga/nationalleague/standings.html</ref> Ekisaawe kino kyamalirizibwa okuddabirizibwa mu 2018 ne kisaawe kya kapeti.<ref>https://web.archive.org/web/20070622024032/http://www.fifa.com/associations/association=uga/nationalleague/standings.html</ref>
== Obuwanguzi bwe batuukako ==
* [[:en:Ugandan_Premier_League|Liigi ya Uganda ey'ababinywera]]: 8
:: 2010, 2015, 2017–2018, 2019–2020, 2021-2022, 2022-23, 2024-25, 2026-26
* [[Ugandan Cup|Ekikopo kya Uganda Cup]]: 2
:: 2016, 2021
* [[:en:Ugandan_Super_Cup|Ugandan Super Cup]]: 1
:: 2015
* [[:en:Pilsner_Super_Cup|Pilsner Super Cup]]: 1
:: 2019
== Abazannyi abali mu ttiimu kati ==
Mu Gwokutaano 25, 2022<ref>https://viperssc.co.ug/players/first-team/</ref>
{| border="0"
| style="background-color:#FFFFFF;vertical-align:top;" |
{| class="wikitable football-squad nogrid" style="display:inline-table;"
|+ id="156" |
! scope="col" style="; " |<abbr title="Number">No.</abbr>
! scope="col" style="; " |<abbr title="Position">Pos.</abbr>
! scope="col" style="; " |Nation
! scope="col" style="; " |Player
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |1
| style="text-align: center" |[[Goalkeeper (association football)|<abbr title="Goalkeeper">GK</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Fabien Mutombora]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |2
| style="text-align: center" |[[Defender (association football)|<abbr title="Defender">DF</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_South_Sudan.svg|link=|alt=South Sudan|border|23x23px]] </span>[[South Sudan Football Association|SSD]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Joseph Dhata]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |3
| style="text-align: center" |[[Defender (association football)|<abbr title="Defender">DF</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Dissan Galiwango]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |4
| style="text-align: center" |[[Defender (association football)|<abbr title="Defender">DF</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Livingstone Mulondo]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |5
| style="text-align: center" |[[Defender (association football)|<abbr title="Defender">DF</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Asiku Bashir]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |6
| style="text-align: center" |[[Defender (association football)|<abbr title="Defender">DF</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Siraje Ssentamu]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |7
| style="text-align: center" |[[Forward (association football)|<abbr title="Forward">FW</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Orit Ibrahim]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |8
| style="text-align: center" |[[Midfielder|<abbr title="Midfielder">MF</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Jamil Kalisa]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |9
| style="text-align: center" |[[Forward (association football)|<abbr title="Forward">FW</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_the_Democratic_Republic_of_the_Congo.svg|link=|alt=Democratic Republic of the Congo|border|20x20px]] </span>[[Congolese Association Football Federation|COD]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[César Lobi Manzoki]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |10
| style="text-align: center" |[[Forward (association football)|<abbr title="Forward">FW</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Ibrahim Ndugwa]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |11
| style="text-align: center" |[[Forward (association football)|<abbr title="Forward">FW</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_South_Sudan.svg|link=|alt=South Sudan|border|23x23px]] </span>[[South Sudan Football Association|SSD]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Umar Kyebatala]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |12
| style="text-align: center" |[[Forward (association football)|<abbr title="Forward">FW</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_South_Sudan.svg|link=|alt=South Sudan|border|23x23px]] </span>[[South Sudan Football Association|SSD]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Yunus Sentamu]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |13
| style="text-align: center" |[[Forward (association football)|<abbr title="Forward">FW</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Dan Sserunkuma]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |14
| style="text-align: center" |[[Forward (association football)|<abbr title="Forward">FW</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Paul Mucureezi]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |15
| style="text-align: center" |[[Defender (association football)|<abbr title="Defender">DF</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Paul Willa]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |16
| style="text-align: center" |[[Forward (association football)|<abbr title="Forward">FW</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Denis Mwemezi]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |17
| style="text-align: center" |[[Midfielder|<abbr title="Midfielder">MF</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Allan Kayiwa]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |18
| style="text-align: center" |[[Midfielder|<abbr title="Midfielder">MF</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Bobosi Byaruhanga]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |19
| style="text-align: center" |[[Goalkeeper (association football)|<abbr title="Goalkeeper">GK</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Ssekagya Bashir]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |20
| style="text-align: center" |[[Midfielder|<abbr title="Midfielder">MF</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[David Bagoole]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |21
| style="text-align: center" |[[Defender (association football)|<abbr title="Defender">DF</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Halidi Lwaliwa]]</span> ''([[Captain (association football)|C]])''
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |23
| style="text-align: center" |[[Defender (association football)|<abbr title="Defender">DF</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Aziz Kayondo]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |25
| style="text-align: center" |[[Midfielder|<abbr title="Midfielder">MF</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Abdul Karim Watambala]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |22
| style="text-align: center" |[[Defender (association football)|<abbr title="Defender">DF</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Okao Jacob]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |26
| style="text-align: center" |[[Forward (association football)|<abbr title="Forward">FW</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Najib Yiga]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |27
| style="text-align: center" |[[Defender (association football)|<abbr title="Defender">DF</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Wasswa Geoffrey]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |28
| style="text-align: center" |[[Forward (association football)|<abbr title="Forward">FW</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Muhammad Shaban]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |29
| style="text-align: center" |[[Forward (association football)|<abbr title="Forward">FW</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Milton Karisa]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |30
| style="text-align: center" |[[Goalkeeper (association football)|<abbr title="Goalkeeper">GK</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Kigundu Denis]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |31
| style="text-align: center" |[[Midfielder|<abbr title="Midfielder">MF</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Kenya.svg|link=|alt=Kenya|border|23x23px]] </span>[[Football Kenya Federation|KEN]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Innocent Wafula]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |32
| style="text-align: center" |[[Defender (association football)|<abbr title="Defender">DF</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Ahmed Amayo]]</span>
|- class="vcard agent"
| style="text-align: center" |35
| style="text-align: center" |[[Defender (association football)|<abbr title="Defender">DF</abbr>]]
| style="padding-right:15px;" |<span style="white-space:nowrap"><span class="flagicon">[[File:Flag_of_Uganda.svg|link=|alt=Uganda|border|23x23px]] </span>[[Federation of Uganda Football Associations|UGA]]</span>
| style="padding-right:15px;" |<span class="fn">[[Rashid Toha]]</span>
|}
|}
== Olukiiko olukulembera ttiimu ya Vipers SC ==
{| class="wikitable"
|'''Omuyambi w'omutendesi'''
|Jose Rodrigues Marcelo cardoso
|-
|'''Omuyambi w'omutendesi'''
|Male Daniel
|-
|'''Omutendesi w'omukwasi wa Goolo'''
|Ibrahim Mugisha
|-
|'''Omusawo wa ttiimu'''
|Lule Micheal
|-
|'''Physical Trainer'''
|Kato Ibrahim
|-
|-
|'''Diyilekita w'omuzannyo'''
|Charlse Masembe
|-
|'''Akwasaganya ebikozesebwa mu kutendekebwa'''
|Edward Ssentongo
|}
== Former managers ==
* {{Flagicon|Mexico}} Javier Martinez Espinoza<ref>https://espndeportes.espn.com/futbol/nota/_/id/7139267/javier-martinez-entrenador-mexicano-africa-anecdotas-entrevista-vipers-uganda</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* Omukutu omutongole ogwa Webusayiti [https://viperssc.co.ug/ Vipers SC]
* https://www.goal.com/en-ug/team/vipers/fixtures-results/bi084dnzwxqicamwpeyo99yj8
3twkejn003aagk0gxezx8yztapcezh2
Ruhakana Ruganda
0
8335
61139
37463
2026-07-11T16:33:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61139
wikitext
text/x-wiki
[[File:Prime Minister Rugunda.png|thumb|Dr.Ruhakana Rugunda]]
'''Livingstone Ruhakana Rugunda''' oba Ndugu nga bwatera okuyitibwa. Musajja munna Uganda omusawo omutendeke ate nga era munnabyabufuzi omugundiivu eyaliko [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|ssabaminisita]] wa [[:en:Uganda|Yuganda]] okuva mu 2014 okutuuka 2021 nga tannafuuka ssabaminisita era yali aweerezzaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya pulezidenti wa Uganda ow'omwenda General [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] eyakwata obuyinza mu mwaka1986. Ebifo bino byeyaweerezamu mulimu okukola nga minisita [https://mofa.go.ug/ avunanyizibwa ku nsonga z'amawanga] amalala okuva 1994 okutuusa 1996, minisita [https://web.archive.org/web/20240805130201/https://mia.go.ug/ ow'ensonga z'omunda muggwanga] okuva 2003 okutuuka 2009. Oluvannyuma yaliko omukiise wa Uganda ow'enkalakkalira mu [[:en:United_Nations|mukago gwa mawanga amagatte]] okuva 2009 okutuusa 2011 era minisita w'ebyobulamu wakati wa 2013 okutuuka 2014.<ref name="1R">https://www.newvision.co.ug/news/1211928/uganda-ready-security-council-chair</ref>
[[File:Day 1 MC10 - Opening Session (23144516913).jpg|thumb]]
Yalondebwa okubeera ssabaminisita wa Uganda nga 18 Sebutemba 2014 okutuuka 21 ogw'omukaaga 2021.Ono okutuuka ku buvunaanyizibwa buno yaddira [[:en:Amama_Mbabazi|Amama Mbabazi]] mu bigere oluvannyuma lw'okusuulibwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] .<ref name="2R">https://www.newvision.co.ug/news/1310297/ruhakana-rugunda-prime-minister</ref> era nga bweyanyuka obuweereza buno yasikirwa omukyala [[Robinah Nabbanja|Robinah Nabbanja Musaafiiri]].<ref>https://opm.go.ug/the-prime-minister/</ref>
== Obuzaale bwe n'emisomo gye ==
Ruhakana Rugunda yazaalibwa mu [[:en:Kabale_District|disitulikiti y'eKabale]] mu bugwanjuba bwa Uganda nga 7 Novemba 1947. Mu buto Rugunda yatuulanga nasomera kitaawe Surumani Rugunda empapula zamawulire ,era bweyakula kino kyamuleetera okwagala okwenyigira mu by'obufuzi . Rugunda yasomera [[:en:Kigezi_High_School|Kigezi High School]] ne [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri]] gye yaweereza nga omukulembeze wa bayizi bonna nga tanneegatta ku [[:en:Makerere_University_Medical_School|Makerere University Medical School]] n'oluvannyuma [[:en:University_of_Zambia|University of Zambia]] gye yasomera eddagala , natikkirwa diguli mu [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]]. Oluvannyuma yasomera ku [[:en:University_of_California,_Berkeley|University of California, Berkeley]] naafuna diguli eyookubiri mu [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] in public health.<ref name="1R"/><ref name="3R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.statehouse.go.ug/people/rt-hon-dr-ruhakana-rugunda |access-date=2022-11-26 |archive-date=2021-04-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210416113632/https://statehouse.go.ug/people/rt-hon-dr-ruhakana-rugunda |url-status=dead }}</ref>
Nga tannayingira byabufuzi bya Uganda, Rugunda yakola nga [[:en:Physician|medical officer]] mu [[:en:Zambia|Zambia]], omusawo mu [[:en:District_of_Columbia_General_Hospital|disitulikiti ya Columbia General Hospital]] mu [[:en:Washington,_D._C.|Washington, D. C.]], ne ku [[:en:Kenyatta_National_Hospital|Kenyatta National Hospital]] e [[:en:Nairobi,_Kenya|Nairobi, Kenya]].<ref name="1R"/><ref name="3R"/>
== Eby'obufuzi ==
Ng'asoma ku Makerere University mu Uganda, Rugunda,yali asinga kumanyibwa nga "Ndugu" ([[:en:Swahili_language|kyalu Swahili]] ekitegeeza "muganda wange ") , yaweerezanga pulezidenti wa National Union of Students of Uganda (NUSU), ekibiina kya bavubuka eky'obufuzi.<ref name="4R">Bryan Langlands (1977). "Students and Politics in Uganda". ''African Affairs''. '''76''' (302): 3–20. JSTOR 722010.</ref> Nga munnabyabufuzi omuvubuka, Rugunda yali kitundu ku Uganda People's Congress (UPC) era kigambibwa yali kulusegere nnyo olwa pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]].Ebimu ku bibuuzo ebyamubuuzibwa nga tanaffa , Obote yannyonnyola lwaki Rugunda yafunamu obutategeeregana ne [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] n'ekibiina ki [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Rugunda yali omu kwabo abatono abaali Obote beyalaba abali ab'okukulembera ekibiina wamu n'eggwanga.<ref name="4R" />
Mu 1985 yasisinkanaabakulembeze [[:en:Uganda|bannayuganda]] [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) ku inn "Zum grünen Jäger"mu Unterolberndorf, Austria, mu lukiiko lw'okukwatagana mu bubba okwogera ku nteekateeka z'obufuzi ez'okununula [[:en:Uganda|Uganda]]. Museveni bweyatwala obuyinza mu 1986, Rugunda yafuna obukulembeze obw'enjawulo obw'obwomuddiringanwa : yali minisita w'eby'obulamu okuva 1986 okutuuka 1988, minisita w'emirimu , entambula n'empuliziganya okuva 1988 okutuuka 1994,minisita w'ensonga z'ebweru okuva 1994 okutuuka 1996, minisita w'amawulire okuva 1996 okutuuka 1998,minisita w'bwa pulezidenti okuva 1998 okutuuka 2001, minisita w'amazzi , ettaka n'obutonde okuva 2001 okutuuka 2003, ne minisiter w'ensonga z'omuggwanga munda okuva 2003 okutuusa 2009.<ref name="1R"/><ref name="2R"/>
Yaweerezaako nga ssentebe w'olukiiko lwa NRM olulonzi, nga [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa palamenti owa munisipaali y'e Kabale era yaweereza nga]] [[:en:United_Nations_Environment_Program|pulezidenti w'olukiiko olufuzi olwa United Nations Environment Program]] (UNEP).Mu Julayi 2006, Rugunda yakulemberamu ttimu ya Uganda okuteesa ne [[:en:Juba|Juba]] okussaawo emirembe n'aksbinja kabayeekera aka [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]].<ref name="5R">https://www.newvision.co.ug/news/1166009/rugunda-lra-meet-peace-talks-plan</ref><ref name="6R">https://www.newvision.co.ug/news/1166009/rugunda-lra-meet-peace-talks-plan</ref>
Mu mwezi ogusooka 2009, yalondebwa nga omukiise wa Uganda ow'enkalakkalira mu mukago gwa mawanga amagatte . Mu kiseera kyekimu ekifo kyalinnyisibwa nadda ku ddala ly'o bwaminisita mu Uganda. Yaweerezaako nga [[:en:President_of_the_Security_Council|pulezidenti w'olukiiko olukuumi]] mu Julayi 2009 ne mu Octoba 2010 [[:en:Security_Council|olukiiko olukuumi]] lwe lwali olw'ekkekwa okumala emyaka 2.<ref name="7R">https://www.newvision.co.ug/news/1211928/uganda-ready-security-council-chair</ref>
Rugunda yalondebwa nga Katikkiro nga 18 Septemba 2014.<ref name="1R"/><ref name="2R"/>
== Obulamu bwe ==
[[File:The Prime Minister of Uganda, Mr. Ruhakana Rugunda and his spouse, Mrs. Jocelyn Rugunda calling on the Vice President, Shri M. Hamid Ansari, in New Delhi on March 10, 2017. Smt. Salma Ansari is also seen.jpg|thumb| '''Ruhakana Rugunda ne mukyala we ,Jocelyn Rugunda ne vice pulezidenti shri M Ansari mu New Delhi''']]
Rugunda yawasa Jocelyn Rugunda era nga bazadde ba baana abalenzi 4 .Mu biseera bye eby'eddembe anyumirwa [[:en:Reading_(process)|okusoma]], [[:en:Tennis|okuzannya tenis]]<nowiki/>i [[:en:Chess_(game)|n'omweso]].
== Na bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Olukiiko llw'eggwanga Uganda]]
* [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== External links ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Full List of Cabinet Ministers May 2011]
* [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf Museveni’s New Cabinet List At 6 June 2016]
{{s-start}}
{{s-off}}
{{s-bef|before=[[Amama Mbabazi]]}}
{{s-ttl|title=[[Prime Minister of Uganda]]|years=2014–2020}}
{{s-aft|after=[[Robinah Nabbanja]]}}
{{s-end}}{{UgandaPMs}}{{Authority control}}
{{DEFAULTSORT:Rugunda, Ruhakana}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
q4p1j3nnq22z34nex675lf77p88zkmp
Apolo Nsibambi
0
8337
61107
60587
2026-07-11T16:30:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61107
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Apolo Robin Nsibambi''' 25 Ogwekkumi 1940 – 28 Ogwokutaano 2019 yali Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi eyaweerezaako nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] ow'omulundi ogw'omunaana okuva 5 Ogwokuna 1999 okutuusa 24 Ogwokutaano 2011, [[:en:Amama_Mbabazi|Amama Mbabazi]] bwe yamuddira mu bigere.<ref>https://web.archive.org/web/20150207054546/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755640</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi</ref>
Ng'omuyivu mu byobufuzi, yasomesa Ku Ssettendekero wa Makerere okuva mu myaka gya 1960 era oluvannyuma yakwata ebifo bingi eby'oku ntikko mu by'enjigiriza, omuli [[:en:Dean_(education)|Dean]] of the Faculty of Social Sciences ne Head of the Department of [[:en:Political_science|Political Science]]. Era yali Dayirekita wa Makerere Institute of Social Research wakati wa 1994 ne 1996. Ng'oggyeeko eby'enjigiriza, Nsibambi yaweereza mu [[:en:Politics_of_Uganda|gavumenti]] nga [[:en:Ministry_of_Public_Service_(Uganda)|Minisita w'abakozi ba gavumenti]] (1996-1998) ne [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisita w'ebyenjigiriza n'emizannyo]] (1998-1999) nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]]. Okuva mu 2003 okutuuka mu 2007, yafuuka [[:en:Chancellor|Chansala]] wa [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] eyasooka atali mukulembeze w'eggwanga. Nsibambi yatwalibwa nnyo nga munnabyabufuzi omugezi, era mu kiseera kye nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]] yannyonnyola [[:en:Makerere_University|Makerere]] nga [[:en:Intellectual_giftedness|ekibinja ky'amagezi]] eri omusomi munne [[:en:Ali_Mazrui|Ali Mazrui]]. Ajjukirwa olw'ebyo bye yakola mu buweereza bwa gavumenti n'[[:en:Higher_education_in_the_United_States|ebyenjigiriza ebya waggulu]] mu Uganda.<ref>https://mak.ac.ug/chancellor/rt-hon-apolo-robin-nsibambi-chancellor-2003-2007</ref><ref name="AboutR3">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1501054/life-times-prof-apolo-nsibambi</ref><ref>{{Cite web |last=Writer |first=Secondopinion |date=2019-05-29 |title=Museveni eulogizes Nsibambi: He contributed to Uganda’s development, streamlined salary issues at Makerere - THE SECOND OPINION |url=https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/,%20https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/ |access-date=2025-08-22 |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Apolo Robin Nsibambi yazaalibwa 25 Ogwekkumi 1940.<ref>https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi</ref> Yali omu ku baana 12 abaazaalibwa Eva Bakaluba ne Semyoni Nsibambi, omukulembeze wa [[:en:Balokole|Balokole]] oba "East African Revival".<ref>https://archive.org/details/darkstarsafariov00ther</ref><ref>https://archive.org/details/betterfreedomfin0000card</ref><ref>https://archive.org/details/betterfreedomfin0000card</ref> Apolo Nsibambi yasomera ku [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya . Yatikkirwa ddiguli mu by'ensimbi eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] in economics, okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]]. Yafuna diguli ey'okubiri mu byobufuzi eya Master of Arts in political science okuva mu [[:en:University_of_Chicago|University of Chicago]] mu Amerika. Diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] yo ate yagifunira mu [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]].
== Emirimu gye ==
Nsibambi yaweerezaako ng'omukulu w'ebbanguliro lya Social Science ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] okuva 1978 okutuusa 1983 n'okuva 1985 okuttuka mu 1987. Yalondebwa okuba akulira dipaatimenti ya Political Science ku Ssettendekero wa Makerere mu 1987, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1990. Yali dayirekita wa Makerere Institute of Social Research okuva 1994 okutuusa 1996.
Wakati wa 1996 ne 1998, Yaweereza nga minisita w'abakozi ba gavumenti mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] . Mu 1998 yalondebwa nga [[:en:Minister_of_Education|minisita w'eby'enjigiriza n'emizannyo]] ,nga yaweereza mu ttuluba eryo okutuusa mu 1999 bweyalondebwa nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita n'okubeera omukulembeze wa bizinensi za gavumenti mu Paalamenti]].
Nsibambi era yaweerezaako nga Chansala wa Ssettendekero wa Makerere okuva mu 2003 okutuusa mu Gwekkumi 2007. Yasomesaako ku Yunivasite mu myaka gya 1960 nga yafuuka mukwano gwa [[:en:Paul_Theroux|Paul Theroux]], eyabuuzanga Nsibambi ku bifo gye yatambuliranga ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''.<ref>{{Cite web |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |title=Archive copy |access-date=2025-11-03 |archive-date=2019-06-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |author=Makerere University |date=2012 |title=Professor Apolo Robin Nsibambi: Former Chancellor, Makerere University |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |access-date=6 February 2015 |publisher=[[Makerere University]] |archive-date=1 June 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Yawasa Esther Nsibambi mu Ogwokusatu 2003 oluvannyuma lwa mukyala we eyasooka Rhoda okufa mu Gwekkuminebiri 2001.<ref>https://web.archive.org/web/20150207055238/http://www.newvision.co.ug/news/629339-prof--apolo-nsibambi--legacy-of-a-technocrat-prime-minister.html</ref> Yali taata w'abaana bana abawala.<ref>https://web.archive.org/web/20150207055238/http://www.newvision.co.ug/news/629339-prof--apolo-nsibambi--legacy-of-a-technocrat-prime-minister.html</ref> Yali [[:en:Anglican|Mukulisitaayo]]. Nsibambi yafa nga 28 Ogwokutaano 2019, ku myaka 78.<ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba na bino ==
* [https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ Eby'obufuzi bya Uganda]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}{{authority control}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
l5i6m7rqa97o1oy96pg6pgb2opwqsvc
Abraham Waligo
0
8340
61709
57577
2026-07-11T17:29:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61709
wikitext
text/x-wiki
{{databox}}
'''Abraham Waligo''' (yazaalibwa nga 28 Ogwomusanvu 1928 ppaka nga 6 Ogwokusatu 2000)<ref>{{Cite web |title=Index Wa-We |url=https://www.rulers.org/indexw1.html}}</ref><ref>{{cite web |title=Reference at allafrica.com |url=http://allafrica.com/stories/200003080112.html}}</ref> yali [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ssaabaminisita]] wa [[Yuganda|Uganda]] owookuna okuva nga 25 Ogwomunaana 1985 okutuusa nga 26 Ogwoluberyeberye 1986.
== Ebimukwatako ==
Waligo yasoma obwa yinginiya bw'amasannyalaze mu ggwanga lya South Africa ne mu United Kingdom. Oluvannyuma lw'okutikkirwa mu 1955, ye yinginiya w'amasannyalaze eyasooka mu masekkati n'obuvanjuba bwa Afirika. Oluvannyuma lw'okutendekebwa emirimu gino egy'emikono ku masundiro g'amasannyalaze ag'enjawulo mu Bungereza, yakomawo mu nsi ye mu 1957 naafuuka yinginiya ow'okuntikko ow'ekitongole ki Electricity Authority (UEB). Mu 1969, Waligo yatandikawo ofiisi y'aba yinginiya. Mu kwongerezaako, yeenyigira mu kibiina kya bayinginiya n'e mukisaawe ky'ebyenjigiriza ebyawaggulu ebya bayinginiya. Oluvannyuma yafuuka omukulembeze w'okuntikko owa Uganda Airlines.
Weyali mu byobufuzi, Waligo yali minisita w'amayumba n'enkulaakulana y'ebibuga era yaliko ne minisita w'ebyensimbi.
Waligo yali Ssaabaminisita okuva nga 25 ogwomunaana 1985 okutuusa nga 26 Ogwoluberyeberye 1986, ng'ayaddira pulezidenti Paulo Muwanga mu bigere. Samson Kisekka naamuddira mu bigere mu mwezi ogwoluberyeberye 1986. Mu kisanja kye nga Ssaabaminisita, yasigala aweereza nga [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisita w'eby'ensimbi]].
Yeegatta ku kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
----
----
----
----
----
----
----
----
----
----
----
----
----
[[Category:Abazalibwa mu 1925]]
[[Category:Abafa mu 2000]]
[[Category:Ba minisita ba Uganda]]
[[Category:Ba nabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6s2clp1wspxjw0aemo4x5c1kmlukgro
Otema Allimadi
0
8343
61004
38761
2026-07-11T15:55:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61004
wikitext
text/x-wiki
'''Erifasi Otema Allimadi''' (11 ogw'okubiri 1929 – 5 ogw'omunaana 2001) yali munnabyabufuzi omunayuganda eyaweereza nga [[:en:Foreign_Minister|minisita w'eggwanga ow'ebweru]] (1979–1980)mu gavumenti ya UNLF era oluvannyuma yaweereza nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Katikkiro wa Uganda]] owookusatu (1980–1985) mu gavumenti ya .<ref>http://www.worldstatesmen.org/Uganda.html</ref>
Oluvannyuma lwokujjawo omulembe ogwo,yatabaala amawanga nga tannadda mu Uganda .<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.blackstarnews.com/global-politics/africa/tribute-e-otema-allimadi-honorable-ugandan-statesman-who |access-date=2022-11-26 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126214416/https://www.blackstarnews.com/global-politics/africa/tribute-e-otema-allimadi-honorable-ugandan-statesman-who |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako ==
Mu gavumenti ya pulezidenti Godfrey Binaisa okuva Juni 20, 1979 okutuuka Meeyi 11, 1980yali minisita w'ensonga za wabweru w'eggwanga . Oluvannyuma lwokukyusa gavumenti za Paulo Muwangane ba memba abasatu abakakiiko ka pulezidenti, awo yalondebwa pulezidenti omuggya Milton Obote okubeera Katikkiro mu Decemba 18, 1980. Yakuuma owfiisi eyo okutuusa okugwa kwa Obote okwaleetebwa Lieutenant General Bazilio Olara Okello mu Julayi 27, 1985.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.blackstarnews.com/global-politics/africa/tribute-e-otema-allimadi-honorable-ugandan-statesman-who |access-date=2022-11-26 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126214416/https://www.blackstarnews.com/global-politics/africa/tribute-e-otema-allimadi-honorable-ugandan-statesman-who |url-status=dead }}</ref>
Allimadi yalina abaana 17 . Muwalawe [[:en:Barbara_Allimadi|Barbara]] yali mulwanirizi wa ddembe era yali akwatagana ne [[:en:Alliance_for_National_Transformation|Alliance for National Transformation]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/police-probe-political-activist-barbara-allimadi-s-death-1887238</ref>
== References ==
{{Reflist}}{{start box}}
{{s-off}}
{{succession box|title=[[Prime Minister of Uganda]]|before=[[Milton Obote]]|after=[[Paulo Muwanga]]|years=18 December 1980 – 27 July 1985}}
{{end box}}{{UgandaPMs}}{{Authority control}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
oojj7pilnxg3zam192fvujv60bp4um8
61084
61004
2026-07-11T16:00:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61084
wikitext
text/x-wiki
'''Erifasi Otema Allimadi''' (11 ogw'okubiri 1929 – 5 ogw'omunaana 2001) yali munnabyabufuzi omunayuganda eyaweereza nga [[:en:Foreign_Minister|minisita w'eggwanga ow'ebweru]] (1979–1980)mu gavumenti ya UNLF era oluvannyuma yaweereza nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Katikkiro wa Uganda]] owookusatu (1980–1985) mu gavumenti ya .<ref>http://www.worldstatesmen.org/Uganda.html</ref>
Oluvannyuma lwokujjawo omulembe ogwo,yatabaala amawanga nga tannadda mu Uganda .<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.blackstarnews.com/global-politics/africa/tribute-e-otema-allimadi-honorable-ugandan-statesman-who |access-date=2022-11-26 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126214416/https://www.blackstarnews.com/global-politics/africa/tribute-e-otema-allimadi-honorable-ugandan-statesman-who |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako ==
Mu gavumenti ya pulezidenti Godfrey Binaisa okuva Juni 20, 1979 okutuuka Meeyi 11, 1980yali minisita w'ensonga za wabweru w'eggwanga . Oluvannyuma lwokukyusa gavumenti za Paulo Muwangane ba memba abasatu abakakiiko ka pulezidenti, awo yalondebwa pulezidenti omuggya Milton Obote okubeera Katikkiro mu Decemba 18, 1980. Yakuuma owfiisi eyo okutuusa okugwa kwa Obote okwaleetebwa Lieutenant General Bazilio Olara Okello mu Julayi 27, 1985.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.blackstarnews.com/global-politics/africa/tribute-e-otema-allimadi-honorable-ugandan-statesman-who |access-date=2022-11-26 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126214416/https://www.blackstarnews.com/global-politics/africa/tribute-e-otema-allimadi-honorable-ugandan-statesman-who |url-status=dead }}</ref>
Allimadi yalina abaana 17 . Muwalawe [[:en:Barbara_Allimadi|Barbara]] yali mulwanirizi wa ddembe era yali akwatagana ne [[:en:Alliance_for_National_Transformation|Alliance for National Transformation]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/police-probe-political-activist-barbara-allimadi-s-death-1887238</ref>
== References ==
{{Reflist}}{{start box}}
{{s-off}}
{{succession box|title=[[Prime Minister of Uganda]]|before=[[Milton Obote]]|after=[[Paulo Muwanga]]|years=18 December 1980 – 27 July 1985}}
{{end box}}{{UgandaPMs}}{{Authority control}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
3onw98pvwk1t1a2zo5z5con5c2dqazc
Mugisha Muntu
0
8352
61693
41069
2026-07-11T17:29:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61693
wikitext
text/x-wiki
[[File:Mugisha Muntu 2020.jpg|thumb|'''Mugisha Muntu''']]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Gregory Mugisha Muntuyera''', nga asinga kuyitibwa '''Mugisha Muntu''' (yazalibwa mu Gwomwenda 1958), [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] wa [[:en:Ugandan|Uganda]] era [[:en:Military_officer|omusirikale wa magye]] eyawummula. Ye Pulezidenti w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Alliance for National Transformation (ANT), ekibiina ky'ebyobufuzi eky'atandikibwawo mu Gwokusatu 2019. Yaweerezaako nga Pulezidenti w'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC), ekibiina ky'ebyobufuzi ekivuganya Gavumentian, okuva mu 2012 okutuusa mu 2017. Mu Gwomwenda 2018, General Muntu yayawukana okuva ku kibiina kya FDC ng'entabwe y'ava ku butakaanya wakati we n'omukulembeze wa FDC omugya Hon.Patrick Oboi Amuriat. Nga 27 Ogwomwenda 2018 y'alangirira mu lukiiko lw'abannamawulire omwali n'aba telefayina nti ye wamu n'abakulembeze abalala baali batandisewo ekisinde oluvanyuma eky'afuuka ANT.
Yaweerezaako ng'omudumizi w'amagye, ekifo eky'awaggulu mu magye ga Uganda, okuva mu 1989 okutuusa mu 1998. Eggye lya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] bwe ly'akyusibwa okufuuka [[:en:Uganda_People's_Defence_Forces|Uganda People's Defence Forces]] (UPDF), General Muntu y'afuuka omuduumizi wa UPDF.
Mu 2008, teyasobola kuwangula kifo ky'obwapulezidenti wa FDC mu lw'okaano lw'eyalimu ne [[:en:Kizza_Besigye|Kizza Besigye]]<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/muntu-asks-for-trust-promises-victory--2729496</ref> naye oluvanyuma yalondebwa ku bwa Pulezidenti w'ekibiina mu 2012.
Ye mutandisi era pulezidenti w'ekibiina kya [[:en:Alliance_for_National_Transformation|Alliance for National Transformation]] (ANT)<ref>https://www.independent.co.ug/muntu-unveils-alliance-for-national-transformation-leadership/</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Mugisha Muntu yazalibwa mu Gwekkumi 1958<ref name="eala">https://www.eala.org/index.php?/eala-members/view/maj.-gen.-rtd-muntu-mugisha-o</ref> mu kyalo ky'e Kitunga nga mu kiseera kino kyafuuka [[:en:Ntungamo_District|Ntungamo District]], [[:en:Ankole_sub-region|Ankole sub-region]], [[:en:Western_Region,_Uganda|Buggwanjuba bwa Uganda]], eri Enock Ruzima Muntuyera ne Aida Matama Muntuyera.<ref name="muntu">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/who-is-maj-gen-mugisha-muntu--1780682</ref> Obuto bwe bw'amwanguyira olw'ensonga nti kitaawe yali muweereza wa Gavumenti ow'amaanyi era ow'okulusegere lw'eyali omukulembeze wa Uganda [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]]. Yasomera ku Mbarara Junior School, Kitunga Primary School ne Kitunga High School. (Kitunga High School oluvanyuma yatuumibwa Muntuyera High School, ng'ekijjukizo kya kitaawe.) Muntu era yasomera ku [[:en:Makerere_College_School|Makerere College School]] era oluvanyuma yatikkirwa mu ssomo lya [[:en:Political_science|political science]] okuva ku ssetendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]], ng'eno yali mumyuka wa pulezidenti w'ekibiina ky'abayizi.
== Emirimu gyeyakola mu magye ==
Muntu yegatta ku ggye ly'omunsiko erya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] ekya [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] olunaku lw'eyamaliriza ebigezo bye ebya Yunivasite ekintu eky'anyiiza ennyo ab'eŋŋanda ze saako ne Pulezidenti Obote eyali amutwala nga mutabani we.<ref>https://www.independent.co.ug/open-letter-gen-mugisha-muntu/</ref> Mu bwangu ddala nga y'akeggata ku bayekera, yakubibwa essasi mu kifuba wabula y'awona oluvanyuma lw'okufuna obujjanjabi mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Oluvanyuma yafuulibwa omukulu w'ekitongole ky'amagye ekikesi oluvanyuma lw'obuwanguzi bwa NRA mu 1986. Mu kitongole ky'amagye ekikessi, y'alina abantu baali wansi w'obuduumizi bwe nga [[:en:Paul_Kagame|Paul Kagame]], ng'ono oluvanyuma yafuuka pulezidenti wa [[:en:Rwanda|Rwanda]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/component/content/article?id=22258:muntu-a-principled-quiet-political-warrior |access-date=2022-11-27 |archive-date=2021-05-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210525161944/https://observer.ug/component/content/article?id=22258:muntu-a-principled-quiet-political-warrior |url-status=dead }}</ref>
Muntu yatwalibwa okwongera okutendekebwa mu magye mu [[:en:Russia|Russia]] nga tannafuuka muduumizi wa Divizoni y'omu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiika kkono bwa Uganda]]. Yalinyisibwa ku mutendera gwa [[:en:Major_General|Maj. Genero]] mu ggye lya [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|UPDF]]. Okukuzibwa kwe okw'amangu tekwakolebwanga awatali kumanyisibwa kw'abasirikale abakulu mu magye ga Uganda. Oluvanyuma yali w'akuweereza ng'omuduumizi wa UPDF. Ekifo ekyo oluvanyuma kyakyusibwa nekifuulibwa Omuduumizi w'eggye ly'eggwanga erya UPDF. Ng'omuduumizi w'eggye, y'alabirira okusuulibwa kw'ebitundu ebimu okuva mu magye.
Abalabi baakinogaanya nti okulinyisibwa kwa Maj. Gen. Muntu okwamangu mu NRA/UPDF kw'ava ku nkola ye ng'omusirikale omwelufu era n'obuwulize eri Pulezidenti wa Uganda. Obuwulize bwe bwasasulwa n'abuwagizi okuva eri Pulezidenti mu kaseera k'ennyombo ezaali ziliwo wakati wa Muntu n'ebiwayi by'amagye eby'ali bimuvunaana olw'okugezaako okubigyawo. Mu bano mwalimu abasirikale abaali bagambibwa 'abataasoma'nga bano bakulemberwamu Maj. Genero [[:en:James_Kazini|James Kazini]]. Muntu yavunaanibwa olw'okutandikawo enjawukana mu maggye nga yasukkulumya nga abasirikale abaali basoma ate nga abataasoma abazza ku bbali.
== Byatuseeko mu kisaawe ky'ebyobufuzi ==
Muntu yali mmemba mu [[:en:Constituent_assembly|Kakiiko akaali kalondebwa okukyusa Ssemateeka]] mu Paalamenti ya (1994–1995). Oluvanyuma lw'obutakkiriziganya n'ankola ya Museveni eri eby'obufuzi n'amagye, yagyibwa ku bw'omuddumizi w'amagye era nalondebwa ku bwa Minisita ekifo ky'eyagaana mu mirembe.<ref>http://www.newvision.co.ug/D/8/17/474407/Mugisha%20Muntu</ref> Mu Gwekkuminogumu 2001, yalondebwa ba mmemba ba [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuweereza ng'omu ku bantu omwenda abaali bakiikiridde Uganda mu lukiiko lwa Paalamenti y'omukago gwa East Afrika ogwa [[:en:East_African_Community|East African Legislative Assembly]] (EALA).<ref>http://www.newvision.co.ug/D/8/13/517625/Mugisha%20Muntu</ref>
Nga 21 Ogwekkuminogumu 2020, Muntu, wamu n'abaali besimbyewo ku kifo ky'obukulembeze [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]], [[:en:Henry_Tumukunde|Henry Tumukunde]], [[:en:Norbert_Mao|Norbert Mao]], ne Patrick Amuriat Oboi, bakkiriziganya okukola omukago ogw'awamu.<ref>https://www.independent.co.ug/presidential-candidates-join-forces-to-deal-with-police-brutality/</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Okuva mu 1992, abadde mufumbo eri Julia Kakonge Muntu. Balina omutabani omu nga yazalibwa mu 1993, n'omwana ow'obuwala nga yazalibwa mu 1996.<ref>http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/The-Muntu-you-did-not-know/-/691232/1645342/-/oba9ekz/-/index.html</ref>
== Laba n'abino ==
* [[:en:Uganda_People's_Defense_Force|Uganda People's Defense Force]]
* [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
* [[:en:Salim_Saleh|Salim Saleh]]
* [[:en:Elly_Tumwine|Elly Tumwine]]
* [[:en:Jeje_Odongo|Jeje Odongo]]
* [[:en:James_Kazini|James Kazini]]
* [[:en:Aronda_Nyakairima|Aronda Nyakairima]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20030823040054/http://www.kbc.co.ke/story.asp?id=18189&categoryID=1 Mugisha Muntu Leads EALA Team to Kisumu, Kenya]
* [https://web.archive.org/web/20160304000610/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/888094/-/wjuys6/-/index.html Narrative of Mugisha Muntu's Military Career]
{{s-start}}
{{s-mil}}
{{s-bef|before=[[Salim Saleh]]<br><small>As Commander of the [[National Resistance Army|NRA]]</small>}}
{{s-ttl|title=Commander of [[Uganda People's Defence Force]]|years=1989–1998}}
{{s-aft|after=[[Jeje Odongo]]}}
{{end}}
== Military career ==
Muntu yeegatta ku ggye ly’abayeekera [[:en:National_Resistance_Army|erya National Resistance Army]] erya [[Yoweri Museveni]] olunaku lwe yamaliriza ebigezo bya yunivasite, ekintu ekyanyiiza aba famile ye ne Pulezidenti Obote, abaali bamutwala ng’omwana wabwe omulenzi.<ref>Kwiringira, Freddie B. (24 November 2014). "Open letter to Gen. Mugisha Muntu". ''The Independent''. The Independent. Retrieved 25 May 2021.</ref> Ku ntandikwa y'olutalo yakubwa amasasi mu kifuba kyokka n'awona oluvannyuma lw'okufuna obujjanjabi mu [[Kampala]] . Oluvannyuma nafuuka akulira ekitongole ekikessi mu magye oluvannyuma lw'obuwanguzi bwa NRA mu 1986. Mukitongole kikessi ky'amagye yalina abantu wansi we beyali akola nabo nga [[:en:Paul_Kagame|Paul Kagame]], oluvannyuma eyagenda okufuuka Pulezidenti wa [[Rwanda]].<ref>Kiggundu, Edris (22 November 2012). "Muntu, a principled, quiet political warrior". Observer Media Ltd. The Observer. Retrieved 25 May 2021.</ref>
Muntu yayongera okutendekebwa mu by'amagye eby'ekika ekya waggulu mu [[Rwasha|Russia]] nga tannafuuka muduumizi wa divizoni mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]] . Yasitulwa n'atuuka ku ddaala lya [[:en:Major_General|Major General]] munda mu [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]]. Okukuzibwa kwe okw’amangu kwalabibwa abaserikale abalala ab’oku ntikko mu magye ga Yuganda. Oluvannyuma yali ajja kuweereza ng’omuduumizi w’eggye lya UPDF. Ekifo ekyo oluvannyuma kyatuumibwa Chief of Defence Forces of Uganda. Ng’omuduumizi w’amagye, yalabirira okuggyawo ebitundu by’amagye bingi. Abatunuulizi ba Maj. Gen. Muntu okulinnya amangu ku ntikko y’ekibiina kya NRA/UPDF bakiteeka ku linnya lye ng’omuserikale atalya nguzi era omwetowaze eri Pulezidenti wa Yuganda. Obwetowaze buno bwasasulwa obuwagizi bwa Pulezidenti mu biseera Muntu bye yasowagana n’ebitundu by’amagye ebimu ebyamulumiriza okugezaako okubaggyako. Mu bano abamanyiddwa ennyo be baserikale abayitibwa ‘abatasoma’, nga bakulembeddwamu Major General [[James Kazini]] . Muntu yavunaanibwa okuleetawo enjawukana mu magye ng’alaga abaserikale abasomye okuyisibwa obulungi ate ng’abo b’atwala ng’abatasomye.
5wgl6qot9nsjhg737ggy069pevhdutn
Kintu Musoke
0
8355
61119
31644
2026-07-11T16:31:36Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61119
wikitext
text/x-wiki
'''Kintu Musoke''', (Yazaalibwa 5 August 1938) Munnabyabufuzi era [[:en:Uganda|Munnayuganda]] alina enkolagana ey'amaanyi ne Pulezidenti [[Yoweri Museveni]].<ref name="Detribalised">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=30566:-kintu-musoke-the-detribalised-muganda&catid=59:profile&Itemid=91 |access-date=2022-11-28 |archive-date=2022-11-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221128154929/https://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=30566:-kintu-musoke-the-detribalised-muganda&catid=59:profile&Itemid=91 |url-status=dead }}</ref> Yaweereza nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Katikkiro]] wa Uganda okuva nga 18 November 1994 paka 5 April 1999.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times</ref> Oluvanyuma yalondebwa okukulira akakiiko ak'enjawulo akalwanyisa Siriimu mu Uganda.<ref>https://web.archive.org/web/20150206041320/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/468422</ref>
Era aweereza ng'omuwi w'amagezi eri Pulezidenti wa Uganda.<ref>https://web.archive.org/web/20150206045205/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/646782</ref>
== Obuzaale bwe n'okusoma kwe ==
Kintu Musoke yazaalibwa mu [[:en:Masaka_District|disitulikiti y'e Masaka]] nga bakadde be ye Yafeesi Kintu ne Eseza Nassiwa nga May 8 1938. Yasomerako ku Kabungo Native Anglican Church School ne Buwere Primary School. Yagenda ku [[:en:Kings_College_Budo|Kings College Budo]] gye yatuulira Siniya ey'okuna n'eyomukaaga. Alina diguli mu by'obufuzi, endowooza z'abantu n'amawulire ([[:en:Political_Science|Political Science]], [[Essomabibuuzo|Philosophy]] and [[:en:Journalism|Journalism,]]) okuva mu [[:en:Delhi_University|Delhi University]] mu ggwanga lya [[:en:India|Buyindi]].
== Emirimu gye ==
Oluvanyuma lw'okumaliriza emisomo gye egya Yunivasite mu 1963, yakomawo mu Uganda n'ayingira eby'obufuzi ng'omukunzi w'abavubuka mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|UPC]]. Mu 1965, yagobwa mu kibiina kino wamu ne Bammemba baakyo abalala abaali bakkiririza mu kiwayi kya Ssaabawandiisi w'ekibiina kino John Kakonge. Yasooka ne yesonyiwa eby'obufuzi paka mu 1980, lwe yeetaba mu kutondawo ekibiina kya [[:en:Uganda_Patriotic_Movement|Uganda Patriotic Movement,]] oluvanyuma ekyafuuka [[National Resistance Movement]]. Mu kiseera kye eky'okukola, yakolerako empapula z'amawulire ez'enjawulo okuli ''Uganda Eyogera'', [[:en:Uganda_Argus|''Uganda Argus'',]] ''The African Pilot'' ne ''Weekly Topic''.
== Laba na bino ==
* [[:en:Jaberi_Bidandi_Ssali|Jaberi Bidandi Ssali]]
* Kirunda Kivejinja
* [[Yoweri Museveni]]
* Kabineeti ya Uganda
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ij19myhsjrylbeo0slknl5ryn5cxu5s
John Mikloth Magoola Luwuliza-Kirunda
0
8357
60871
27176
2026-07-11T12:04:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60871
wikitext
text/x-wiki
'''John Mikloth Magoola Luwuliza-Kirunda''' (5 Ogwomunaana 1940 – 8 Ogwomunaana 2005) yali musawo wa Uganda ow'amaanyi nga yaweerezaako mu buvunanyizibwa obw'enjawulo mu Gavumenti ya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] , nga y'aweereza nga [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisita ow'ensonga z'omunda mu Uganda]] era nga Omuwandiisi w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], ng'ekifo ekyo yakiweerezaamu okumala emyaka ebiri.<ref name=":20">https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-0-903274-17-3</ref><ref name=":21">https://allafrica.com/stories/200508170299.html</ref>
== Obulamu bwe obw'omubuto ==
John Mikloth Magoola Luwuliza-Kirunda yazaalibwa nga 5 Ogwomunaana 1940 mu [[:en:Busembatya,_Uganda|Busembatia]], [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] , [[:en:Busoga_sub-region|mu Divizoni y'e Busoga]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa]] [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name=":20">https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-0-903274-17-3</ref> Yali kizibwe w'omu ku ba Minisita ba Uganda abaali ab'amaanyi [[:en:Shaban_Nukutu|Shaban Nukutu]].<ref>https://web.archive.org/web/20190510192853/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1304519/shaban-nkutu-tragedy-cabinet-minister-solid-achievements</ref>
=== Emisomo gye ===
Luwuliza-Kirunda yasomera ku [[:en:Busoga_College|Busoga College]] ku lusozi lw'e Mwiri, mu [[:en:Jinja_District|Disitulikiti y'e Jinja]] mu [[:en:Uganda|Uganda]] okuva mu 1948 okutuusa mu 1959.<ref name=":20">https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-0-903274-17-3</ref> Eyo gy'eyafunira emikwano emingi era nga mu bbo mwemwava bannabyabufuzi ab'amaanyi mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]].<ref>https://web.archive.org/web/20190508012753/https://mobile.monitor.co.ug/News/2466686-1475562-format-xhtml-t6ma8/index.html</ref> Oluvanyuma yegatta ku ssetendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu [[:en:Kampala|Kampala]] okuva mu 1960 okutuusa mu 1967, era n'agezesa obuyigirize bwe mu Yunivasite ya [[:en:University_Hospitals_Birmingham_NHS_Foundation_Trust|University Teaching Hospital of]] [[:en:Birmingham|Birmingham]] era ne mu Yunivasite ya [[:en:Royal_Liverpool_University_Hospital|Royal Liverpool University Hospital]] mu Bungereza okuva mu 1968 okutuusa mu 1971.<ref name=":20" />
== Emirimu gye yakola ==
=== Emirimu gye egy'obusawo ===
Luwuliza-Kirunda yali musawo omukugu era ow'amaanyi mu kisaawe ky'okujjanjaba n'okwetoloola emirimu gye egy'obusawo. Yatikkirwa era nafukka omusawo omukugu mu [[:en:Gynecologist|kujjanjaba abakyala]] n'[[:en:Obstetrician|okuzaalisa abakyala b'embuto]] okuva mu [[:en:Royal_College_of_Obstetricians_and_Gynaecologists|Royal College of Obstetricians and Gynaecologists]] mu London mu 1978, oluvanyuma lwokuyita ebigezo by'obwa mmemba mu [[:en:Royal_College_of_Obstetricians_and_Gynaecologists|Royal College of Obstetricians and Gynaecologists]] (MRCOG).<ref>https://web.archive.org/web/20190510025506/https://www.rcog.org.uk/en/careers-training/mrcog-exams/</ref><ref>https://www.worldcat.org/title/who-is-who-in-kenya/oclc/9136975</ref> Emirimu gye yagitandikira mu ddwaliro ly'e [[:en:Mulago_Hospital|Mulago Hospital]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda, ng'omukugu mu kujjanjaba abakyala saako n'okubazaalisa ng'eyo yakolerayo mu 1971.<ref name=":20">https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-0-903274-17-3</ref>
Oluvanyuma lw'omwaka nga yegezaamu mu ddwaliro lya [[:en:Mulago_Hospital|Mulago Hospital]], Yayingira okusomesa obusawo. Yali lekikyala ku [[:en:Makerere_University|Makerere Medical School]] okuva mu 1972 okutuusa mu 1974, oluvanyuma nafuuka lekikyala omukugu okuva mu 1974 okutuusa 1976, n'oluvanyuma nafuulibwa addirira pulofeesa okuva mu 1976 okutuusa mu 1977.<ref name=":20">https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-0-903274-17-3</ref>
Yeyongerayo n'emurimu gye ng'omusawo omukugu ebulaaya, nga asomesa mu Yunivasite y'abasawo eya [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] Medical School ne mu [[:en:University_of_Zambia_School_of_Medicine|University of Zambia School of Medicine]] nga lekikyala omukugu mu 1978.<ref name=":20">https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-0-903274-17-3</ref>
=== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ===
Okuggyako emirimu gye egy'obusawo ne Pulofeesa [[:en:Obstetrics_and_gynaecology|omujjanjaba abakyala saako n'okubazalisa]], John Mikloth Magoola Luwuliza-Kirunda yali omu ku bannabyabufuzi ab'amaanyi mu Gavumenti ya [[:en:Apollo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] ey'okubiri, era yali amannyikiddwa nga "ow'amaanyi" era "omuvumu" mu by'obufuzi bya [[:en:Busoga|Busoga]] ne Uganda.<ref name=":21">https://allafrica.com/stories/200508170299.html</ref> yali mmemba w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] okuva mu 1960, era yali Muwandiisi w'ekibiina kya Uganda People's Congress mu 1966 okumala emyaka ebiri.<ref name=":20">https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-0-903274-17-3</ref>
Ng'akyakola nga lekikyala omukugu mu kisaawe ky'okujjanjaba abakyala n'okubazaalisa, Luwuliza-Kirunda yetaba mu [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]]. Wansi w'obukulembeze bwa Gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] eya [[:en:Paulo_Muwanga|Paulo Muwanga]] wamu n'[[:en:Presidential_Commission_of_Uganda|akakiiko ka Pulezidenti aka Uganda]], Luwuliza-Kirunda yaweereza nga Minisita w'abakozi okuva mu Gwokutaano 1980 okutuusa mu [[:en:1980_Ugandan_general_election|kalulu Uganda aka bonna aka 1980]] mu Gwekkuminebiri 1980. Mu kaseera ako, Luwuliza Kirunda yaweereza nga omuwandiisi wa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], ekyaleetera akalulu ka 1980 ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] bwekyawangula ebifo 75 ku bifo 126.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-0-19-829645-4</ref><ref>https://web.archive.org/web/20190510183132/https://mobile.monitor.co.ug/News/2466686-1475562-format-xhtml-t6ma8/index.html</ref>
[[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]] yaddamu n'afuuka Pulezidenti wa Uganda mu 1980, mweyalondera Luwuliza-Kirunda okubeera [[:en:List_of_Ministers_of_Internal_Affairs_of_Uganda|Minisita ow'ensonga z'omunda mu Uganda]], nga mu kulondebwa kwe yakolerako n'emirimu gy'obukulu bwa [[:en:Uganda_National_Police|Poliisi ya Uganda]] n'omukulembeze w'amagye eg'enjawulo n'amakomera.<ref name=":21">https://allafrica.com/stories/200508170299.html</ref> Nga 10 Ogwokutaano 1981, yaggalawo empapula z'amawulire nnya omwali Weekly Topic ne Citizen era n'asiba abasunsuzi b'empapula zino olw'okufulumya emboozi ezaali z'ogera ku Luwuliza Kirunda ne ba mmemba abagagga abalala abaali ku lusegere lwa [[:en:Milton_Obote|Obote]].<ref name=":21" /> Yasiba abantu nkumi n'ankumi nga muno mwa'alimu ne kizibwe we John Kirunda olw'okuvvola ekifaananyi kya [[:en:Apolo_Milton_Obote|Apollo Milton Obote]].<ref name=":21" />
Era yakolerako eby'enjigiriza mu Uganda, naddala mu muluka gwa JIK ogwali gukola obwali Obwakabaka bwa Busoga (JIK kitegeeza [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]], [[:en:Iganga|Iganga]], ne [[:en:Kamuli|Kamuli]]).<ref name=":21">https://allafrica.com/stories/200508170299.html</ref> Yaddabiriza amasomero omwali [[:en:Busoga_College|Busoga College]], [[:en:Wanyange_Girls'_School|Wanyange Girls' School]], ne [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]], n'azimba n'amasomero amapya aga sekendule nga [[:en:Kisiki_College|Kisiki College]], [[:en:Nkuutu_Memorial_Secondary_School|Nkuutu Memorial Secondary School]], [[:en:Bubinga_Girls'_School|Bubinga Girls' School]], ne [[:en:Nakabugu_Girls'_School|Nakabugu Girls' School]].<ref name=":21" /><ref>https://allafrica.com/stories/200508170299.html</ref>
Mu 1985, John Mikloth Magoola Luwuliza-Kirunda yaleka ekifo ky'obwa Minisita w'ensonga z'omunda mu ggwanga nafuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Foreign_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ensonga z'ebweru wa Uganda]] mu umpimpi,<ref>https://web.archive.org/web/20201016103848/https://www.nytimes.com/1981/09/13/world/land-mine-blast-kills-20-on-bus-in-uganda.html</ref><ref>http://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.146912</ref> nga tannava mu Uganda mu lutalo lwa [[:en:1985_Ugandan_coup_d'état|1985 Ugandan coup d'état]] n'okuddukira mu [[:en:Kenya|Kenya]].<ref name=":20">https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-0-903274-17-3</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
John Mikloth Magoola Luwuliza-Kirunda yawasa Margaret Marjorie Kaluma mu 1974. Bombi bazaala omwana omulenzi omu n'abawala bana. Luwuliza-Kirunda bagenda ebulaaya oluvanyuma lw'olutalo lw'ekiyekera olwa [[:en:1985_Ugandan_coup_d'état|1985 Ugandan coup d'état]], ng'abeera [[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:Kenya|Kenya]] mu myaka gya 1990 ne mu [[:en:Zimbabwe|Zimbabwe]] mu 2000.<ref name=":20" />
== Okufa kwe ==
Nga 8 Ogwomunaana 2005, John Mikloth Magoola Luwuliza-Kirunda yaffiira mu kalwaliro k'omukyalo e [[:en:Zimbabwe|Zimbabwe]].<ref name=":21">{{Cite news}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFMufumba2005">Mufumba, Isaac (17 August 2005). [https://allafrica.com/stories/200508170299.html "Uganda: Luwuliza: Busoga's Unsung Hero"]. ''All Africa: The Monitor''. The Monitor<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">7 May</span> 2019</span>.</cite>{{dead link|date=August 2020|bot=medic}}
[[Category:Articles with dead external links from August 2020]]
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
<sup class="noprint Inline-Template" data-ve-ignore="true"><span style="white-space: nowrap;">[''[[Wikipedia:Link rot|<span title=" Dead link tagged August 2020">dead link</span>]]'']</span></sup></ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
bo8xkss50tg3ljp6cbzdnnhaepq2fcr
Benedicto Kiwanuka
0
8364
61714
54014
2026-07-11T17:29:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61714
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Benedicto Kagimu Mugumba Kiwanuka''' yazaalibwa nga 8 Ogwokutaano 1922<ref>https://books.google.com/books?id=hOItAQAAIAAJ&q=Benedicto+Kiwanuka+1922</ref> n'afa nga 22 Ogwomwenda 1972 yeyali [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda]] era omukulembeze w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]], era nga y'omu kw'abo abakulemberamu Eggwanga mu kukyuusa obukulembeze okuva mu bufuzi bwa matwale wansi wa Bangereza n'okufuna amefuga. <ref>https://www.cambridge.org/core/books/contesting-catholics/39AAFC8688B8E270F5302DB5125B92C3</ref> Yatemulwa ku mulembe gwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] mu 1972.
== Ebimukwatako ==
[[File:Logo UPC.svg|thumb]]
Ava mu lubu lwa [[:en:Baganda|Baganda]], Benedicto Kagimu Mugumba Kiwanuka yazalibwa Kisabwa nga taatawe y'e Kaketo-Namugera [[:en:Roman_Catholic_Church|Omukatoliki]].<ref name="Amin211">David Martin, ''General Amin'', London: Faber and Faber, 1974, p. 211</ref>
Oluvannyuma lw'okusoma eby'amateeka mu Lesotho mu 1950-52, yagenda e London okusoma eby'amateeka mu ttendekero lya University College mu London.<ref name="Judiciary">https://judiciary.go.ug/files/publications/JudiciaryInsiderIssue11webversion.pdf</ref> Yayitibwa [[:en:Gray's_Inn|Gray's Inn]] [[:en:Called_to_the_Bar|okutuula ku kakiiko akawulira emisango]] mu kkooti akayitibwa mu Gwokubiri 1956.<ref name="Amin211" />
Ouvanyuma lwa'olutuula lwa Ssemateeka wa Uganda owa 1961 olwatuuzibwa mu London, olwa "1961 Uganda Constitutional Conference", Uganda yafuna gavumenti y'abakulembeze bannansi nga 1 Ogw'okusatu 1962. Kiwanuka yafuuka omukulembeze w'[[:en:National_Assembly_of_Uganda|Olukiiko lw'Eggwanga olukulu]]. <ref name="Judiciary" />
Okulonda okwaddako kwategekebwa mu Gwokuna 1962 ekibiina kya Kiwanuka kyawangulwa ab'ekibiina kya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] n'ekibiina ky'abaganda abaali tebakiririza mu Ddiini ngwira ekya [[:en:Kabaka_Yekka|Kabaka Yekka]].Kiwanuka okubeeera Omukatuliki kyamulemesa okubeera ow'etutumu ne mu Buganda okusingira ddala [[:en:Protestantism|Abapolotesitanti]].<ref name="Amin212">Martin, ''General Amin'', p. 212</ref>Uganda yafuna obwetwazenga 9 Ogwekkumi 1962 ne Obote nga Ssaabaminisita eyasooka owa [[:en:Uganda|Uganda]] ey'etongodde.<ref>{{Cite web |last=Daily Monitor |date=2013-10-08 |title=Prime Minister Milton Obote’s inaugural Independence speech at Kololo Airstrip on October 9, 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prime-minister-milton-obote-s-inaugural-independence-speech-at-kololo-airstrip-on-october-9-1962-1555090 |access-date=25 May 2024 |website=Daily Monitor}}</ref>
Kiwanuka yasibibwa mu 1969 ku mulembe gwa Obote wabula yali omu ku basibe 55 abayimbulwa Idi Amin oluvanyuma ddala nga yakawamba obuyinza.<ref>Martin, ''General Amin'', p. 140</ref> Amin yamulonda ku bwa Ssabalamuzi wa Uganda nga 27 Ogwomukaaga 1971.<ref name="Amin2114">David Martin, ''General Amin'', London: Faber and Faber, 1974, p. 211</ref>
Kiwanuka mu bwangu yatandika okusika omuguwa olwa Amin okugaana okutambulira ku nfuga y'amateeka. Oluvanyuma lw'amangu ddala nga Obote yakakola [[:en:1972_invasion_of_Uganda|obulumbaganyi ku Uganda mu 1972]], Kiwanuka yawambibwa ku mudumu gw'emundu abasajja ba Amin bweyali alina omusango gw'awulira ku kkooti enkulu.<ref name="Amin2115">David Martin, ''General Amin'', London: Faber and Faber, 1974, p. 211</ref> Oluvanyuma lw'okusazaamu ebiragiro bya Amini ebikakali, Kiwanuka yali akkiriza okuwagira Obote mu kyama okusobola okudda mu buyinza nga yali asuubiziddwa okubeera ku kakiiko k'abo abanakola ennongosereza mu Ssemateeka.<ref name="Amin2123">Martin, ''General Amin'', p. 212</ref>
== Okufa kwe ==
Kiwanuka yattibwa nga 22 Ogwomwenda mu kkomera lya bamnamagye e Makindye. Ebyafaayo by'amawanga g'Ebulaaya gogera ku kuttibwa kwa Kiwanuka ng'okwali okw'okutulugunyizibwa era okw'obulumi ennyo okusinziira ku baabiraba era abawandiisi ab'enjawulo abakola okunonyereza ku nfa ye balaga nti yatulugunyizibwa nga bamulinza okutibwa era okusinzira ku mujulizi ey'elabirako n'agage agamba yasalwako amatu emimwa, emikono,ennyindo ne bitemwatemwa obutundutundu saako n'okulaayibwa nga tannayokebwa.<ref name="Amin2124">Martin, ''General Amin'', p. 212</ref> Oludda olulala luwanuuza nti Amin k'ennyini yeyakuba Kiwanuka amasasi.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> Okufa kwa Kiwanuka tekwatwalibwa ng'okuttibwa, mu kifo ky'ekyo Amin yanenya abawagizi ba Obote era n'alagira poliisi okukola okunonyereza.<ref name="Amin2116">David Martin, ''General Amin'', London: Faber and Faber, 1974, p. 211</ref> Okuttibwa kwa Kiwanuka kwekwakulemberamu okwa bakulembeze abokuntiko Abaganda [[:en:Ankole|n'Abanankole]] n'ekigendererwa eky'okubanafuya.<ref>Martin, ''General Amin'', p. 213</ref>
== Omukululo gwe ==
Muzukulu wa Kiwanuka omulenzi, [[:en:Mathias_Kiwanuka|Mathias Kiwanuka]], yazannya nga omuzibizi mu ttiimu ya [[:en:American_football|American Football]] team eya [[:en:Boston_College|Boston College]], era ye yasooka okukyuukira ku kugulu kumu n'asimula omupiira ku tiimi ya New York Giants mu mpaka za [[:en:2006_NFL_Draft|2006 NFL Draft]], era n'awangula obwannantamegwa emirundi ebiri.<ref>https://www.nytimes.com/2012/01/30/sports/football/mathias-kiwanukas-heart-belongs-to-uganda.html?_r=1&ref=world</ref>
Mu 2018, Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] yasalawo bamukolere ekibumbe ky'ekijjukizo.<ref>https://twitter.com/mjilesen/status/1057929449155383296</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}{{UgandaPMs}}{{Authority control}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
r5p01ff9qp637u5whm537l3w5nny25q
John Ssebaana Kizito
0
8368
61009
30565
2026-07-11T15:55:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61009
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''John Ssebaana Kizito''' (12 Ogwomwenda 1934<ref name="Book">https://books.google.com/books?id=SXMwAQAAIAAJ&q=John+Ssebaana+Kizito+1934</ref> - 3 Ogwomusanvu 2017) yali [[:en:Uganda|munnayuganda]] omusuubuzi, [[:en:Economist|omukugu mu nsonga z'ebyenfuna]] era munnabyabufuzi. Yali Pulezidenti w'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] (DP) mu Uganda okuva mu 2005 okutuusa 2010. Kizito yali mmemba mu [[:en:University_Council|kakiiko ka Yunivasite]] aka [[:en:Ndejje_University|Ndejje University]]. Ky'awandikibwa nti yali omu ku bantu abaali basinga obugagga mu Uganda, nga alina emizigo egiwerako mu esiteeti ne Insuwalensi.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html</ref>
== Ebimukwatako n'emisomo gye ==
Ssebaana yazaalibwa u kyalo ky'e Mpande, [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti ye Luweero]], mukitundu kya Uganda eky'oumasekkati nga 12 Ogwomwenda 1934. Yasomera ku Kings College Budo era n'atikkirwa ku ssetendekero wa [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]]. Mu 1960, yatikkirwa Diguli ey'okusatu eya Master of Arts u ssomo ly'okubaliriraokuva mu Yunivasite ya University of Oregon uu Eugene, Oregon mu ggwanga lya U.S.
== Emirimu gye egy'obyobufuzi ==
Kizito emirimu gye egy'ebyobufuzi gyatandiika nga Uganda tennafuna ggwanga ly'etongodde. Yali mukozi wa Gavumenti era munnabyabufuzi mu byafaayo bya Uganda mu Gavumenti z'abakulembeze abatulugunyanga abantu ab'enjawulo, omwali [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]], ne mu Gavumenti ya Pulezidenti[[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] mu kisinde kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].
Mu 1960, yawereza nga omukulebeze w'ekibiina. Oluvanyuma lw'okudda okuva mu U.S. mu Gwekkumi 1962, yafuuka Omukulebeze w'enkulakulana mu kibiina kya Uganda Development Corporation, kampuni eyali ekwasaganya Bizinensi ezali eza Gavumenti.<ref>http://ugnew.independent.co.rw/features/features/5866-ssebaana-kizito</ref>
Oluvanyuma lw'amefuga, yali mmemba mu [[:en:East_African_Legislative_Assembly|Paalamenta ya East Africa]], ettabi [[:en:East_African_Community|ery'omukago gwa East Africa]], okuva mu 1967 okutuusa 1977. Okuva mu 1977 okutuusa 1980, yaweereza nga ssentebe wa [[:en:National_Insurance_Corporation|National Insurance Corporation]]. Mu 1980, yalondebwa ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira Konsitiwensi y'obukiikaddya bwa Kampala nga yawangula n'obululu 90 ku kikumi. Yali Minisita ow'ensonga z'ebweru ow'ekisiikirize wakati wa 1981 okutuusa 1985 era yakola nga omukulebeze w'ebibiina ebiwakanya Gavumenti mu 1983.
Yaweereza nga Minisita ow'ebyekittunzi okuva mu 1985 okutuusa mu 1987, Minisita ow'obyokuzimba n'enkulakulana okuva mu 1989 okutuusa mu 1991.
Yali mmemba mu [[:en:Constituent_Assembly|kakiiko akataputa Ssemateeka]] ak'awandiika Ssemateeka wa Uganda owa 1995, nga akiikirira konsitituwensi y'eBuvanjuba bwa Makindye. Okuva mu 1994 okutuusa 1995, yaweereza nga Sentebe w'akakiiko akasunsula ab'essimbyewo okulondebwa.
Wakati wa 1998 ne 2006, yalondebwa emirundi ebiri nga [[:en:Mayor|Mmeeya]] wa [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu, nga y'adda mu bigere bya [[:en:Nasser_Sebaggala|Nasser Sebaggala]] mu 1999 ate era n'asikizibwa Sebaggala mu 2006.
Kizito yali mukwasi wa bbendera y'ekibiina kya Democratic Party wabula yawangulwa mu [[:en:2006_Ugandan_general_election|kalulu k'obwa Pulezidenti aka 2006]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Independent_(Uganda)</ref>
== Bye yakola mu kisaawe kya Bizinensi ==
Mu 1982, John Ssebaana Kizito, wamu ne mukozi munne, [[:en:Joseph_William_Kiwanuka|Joseph William Kiwanuka]], batandikawo Kampuni ya insuwalensi eyasooka mu Uganda nga teddukanyizibwa Gavumenti eya, [[:en:Statewide_Insurance_Company|Statewide Insurance Company]] (SWICO), nga Ssebaana yakola nga [[:en:Chairman_of_the_Board|Sentebe w'akakiiko akaddukanya]] ne Kiwanuka ng'aweereza nga [[:en:Managing_Director|Maneja ow'okuntikko]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Statewide_Insurance_Company</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref>
== Ebikwata ku kufa kwe ==
Ssebaana yafa nga 3 Ogwomusanvu 2017 mu Ddwaliro lya [[:en:Nakasero_Hospital|Nakasero Hospital]], mu Kampala, gyeyatwalibwa wiiki bbiri oluvanyuma lw'[[:en:Stroke|okusanyalala]].<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/DP-s-Ssebana-Kizito-dies/688334-3997678-ts5lygz/index.html</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_political_parties_in_Uganda|Olukalala lw'ebibiina bye by'obufuzi mu Uganda]]
* [[:en:Statewide_Insurance_Company|Statewide Insurance Company]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Eby'obufuzi bya Uganda]]
* [[:en:List_of_wealthiest_people_in_Uganda|Olukalala lw'abasinga obugagga mu Uganda]]
* [[:en:List_of_Insurance_Companies_in_Uganda|Olukalala lwa Kampuni za Yinsuwalensi mu Uganda]]
* [[:en:Ndejje_University|Ndejje University]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* DP Uganda Homepage at the Wayback Machine (archived 21 March 2004)
* [https://web.archive.org/web/20150923195206/http://www.bukedde.co.ug/news/80887-ssebaana-bamukoledde-akabaga-k-emyaka-80.html Ssebaana ajjaguza amazaalibwa ge ag'emyaka 80] ([[Luganda]])
{{s-start}}
{{succession box||title=President of the Democratic Party|before=[[Paul Ssemogerere (politician)|Paul Ssemogerere]]|after=[[Norbert Mao]]|years=2005–2010}}
{{s-end}}{{s-start}}
{{succession box|title=Mayor of Kampala|before=[[Nasser Sebaggala]]|after=[[Nasser Sebaggala]]|years=1999–2006}}
{{s-end}}
9fegk84bxzrlige68d3plz6767ngfnn
61088
61009
2026-07-11T16:00:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61088
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
'''John Ssebaana Kizito''' (12 Ogwomwenda 1934<ref name="Book">https://books.google.com/books?id=SXMwAQAAIAAJ&q=John+Ssebaana+Kizito+1934</ref> - 3 Ogwomusanvu 2017) yali [[:en:Uganda|munnayuganda]] omusuubuzi, [[:en:Economist|omukugu mu nsonga z'ebyenfuna]] era munnabyabufuzi. Yali Pulezidenti w'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] (DP) mu Uganda okuva mu 2005 okutuusa 2010. Kizito yali mmemba mu [[:en:University_Council|kakiiko ka Yunivasite]] aka [[:en:Ndejje_University|Ndejje University]]. Ky'awandikibwa nti yali omu ku bantu abaali basinga obugagga mu Uganda, nga alina emizigo egiwerako mu esiteeti ne Insuwalensi.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html</ref>
== Ebimukwatako n'emisomo gye ==
Ssebaana yazaalibwa u kyalo ky'e Mpande, [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti ye Luweero]], mukitundu kya Uganda eky'oumasekkati nga 12 Ogwomwenda 1934. Yasomera ku Kings College Budo era n'atikkirwa ku ssetendekero wa [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]]. Mu 1960, yatikkirwa Diguli ey'okusatu eya Master of Arts u ssomo ly'okubaliriraokuva mu Yunivasite ya University of Oregon uu Eugene, Oregon mu ggwanga lya U.S.
== Emirimu gye egy'obyobufuzi ==
Kizito emirimu gye egy'ebyobufuzi gyatandiika nga Uganda tennafuna ggwanga ly'etongodde. Yali mukozi wa Gavumenti era munnabyabufuzi mu byafaayo bya Uganda mu Gavumenti z'abakulembeze abatulugunyanga abantu ab'enjawulo, omwali [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]], ne mu Gavumenti ya Pulezidenti[[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] mu kisinde kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].
Mu 1960, yawereza nga omukulebeze w'ekibiina. Oluvanyuma lw'okudda okuva mu U.S. mu Gwekkumi 1962, yafuuka Omukulebeze w'enkulakulana mu kibiina kya Uganda Development Corporation, kampuni eyali ekwasaganya Bizinensi ezali eza Gavumenti.<ref>http://ugnew.independent.co.rw/features/features/5866-ssebaana-kizito</ref>
Oluvanyuma lw'amefuga, yali mmemba mu [[:en:East_African_Legislative_Assembly|Paalamenta ya East Africa]], ettabi [[:en:East_African_Community|ery'omukago gwa East Africa]], okuva mu 1967 okutuusa 1977. Okuva mu 1977 okutuusa 1980, yaweereza nga ssentebe wa [[:en:National_Insurance_Corporation|National Insurance Corporation]]. Mu 1980, yalondebwa ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira Konsitiwensi y'obukiikaddya bwa Kampala nga yawangula n'obululu 90 ku kikumi. Yali Minisita ow'ensonga z'ebweru ow'ekisiikirize wakati wa 1981 okutuusa 1985 era yakola nga omukulebeze w'ebibiina ebiwakanya Gavumenti mu 1983.
Yaweereza nga Minisita ow'ebyekittunzi okuva mu 1985 okutuusa mu 1987, Minisita ow'obyokuzimba n'enkulakulana okuva mu 1989 okutuusa mu 1991.
Yali mmemba mu [[:en:Constituent_Assembly|kakiiko akataputa Ssemateeka]] ak'awandiika Ssemateeka wa Uganda owa 1995, nga akiikirira konsitituwensi y'eBuvanjuba bwa Makindye. Okuva mu 1994 okutuusa 1995, yaweereza nga Sentebe w'akakiiko akasunsula ab'essimbyewo okulondebwa.
Wakati wa 1998 ne 2006, yalondebwa emirundi ebiri nga [[:en:Mayor|Mmeeya]] wa [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu, nga y'adda mu bigere bya [[:en:Nasser_Sebaggala|Nasser Sebaggala]] mu 1999 ate era n'asikizibwa Sebaggala mu 2006.
Kizito yali mukwasi wa bbendera y'ekibiina kya Democratic Party wabula yawangulwa mu [[:en:2006_Ugandan_general_election|kalulu k'obwa Pulezidenti aka 2006]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Independent_(Uganda)</ref>
== Bye yakola mu kisaawe kya Bizinensi ==
Mu 1982, John Ssebaana Kizito, wamu ne mukozi munne, [[:en:Joseph_William_Kiwanuka|Joseph William Kiwanuka]], batandikawo Kampuni ya insuwalensi eyasooka mu Uganda nga teddukanyizibwa Gavumenti eya, [[:en:Statewide_Insurance_Company|Statewide Insurance Company]] (SWICO), nga Ssebaana yakola nga [[:en:Chairman_of_the_Board|Sentebe w'akakiiko akaddukanya]] ne Kiwanuka ng'aweereza nga [[:en:Managing_Director|Maneja ow'okuntikko]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Statewide_Insurance_Company</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref>
== Ebikwata ku kufa kwe ==
Ssebaana yafa nga 3 Ogwomusanvu 2017 mu Ddwaliro lya [[:en:Nakasero_Hospital|Nakasero Hospital]], mu Kampala, gyeyatwalibwa wiiki bbiri oluvanyuma lw'[[:en:Stroke|okusanyalala]].<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/DP-s-Ssebana-Kizito-dies/688334-3997678-ts5lygz/index.html</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_political_parties_in_Uganda|Olukalala lw'ebibiina bye by'obufuzi mu Uganda]]
* [[:en:Statewide_Insurance_Company|Statewide Insurance Company]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Eby'obufuzi bya Uganda]]
* [[:en:List_of_wealthiest_people_in_Uganda|Olukalala lw'abasinga obugagga mu Uganda]]
* [[:en:List_of_Insurance_Companies_in_Uganda|Olukalala lwa Kampuni za Yinsuwalensi mu Uganda]]
* [[:en:Ndejje_University|Ndejje University]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* DP Uganda Homepage at the Wayback Machine (archived 21 March 2004)
* [https://web.archive.org/web/20150923195206/http://www.bukedde.co.ug/news/80887-ssebaana-bamukoledde-akabaga-k-emyaka-80.html Ssebaana ajjaguza amazaalibwa ge ag'emyaka 80] ([[Luganda]])
{{s-start}}
{{succession box||title=President of the Democratic Party|before=[[Paul Ssemogerere (politician)|Paul Ssemogerere]]|after=[[Norbert Mao]]|years=2005–2010}}
{{s-end}}{{s-start}}
{{succession box|title=Mayor of Kampala|before=[[Nasser Sebaggala]]|after=[[Nasser Sebaggala]]|years=1999–2006}}
{{s-end}}
scc0xjzes927ipabjuzcseyarywfhh4
Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)
0
8369
60959
44441
2026-07-11T15:55:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60959
wikitext
text/x-wiki
[[File:Paul Kawanga Ssemogerere.jpg|thumb|Paul Kawanga Ssemogerere.]]
'''Paul Kawanga Ssemogerere''' (11 Ogwokubiri 1932 – 18 Ogwekkuminogumu 2022) munnabyabufuzi wa Uganda eyali omukulembeze w'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] okumala emyaka 25, era omu ku bannabyabufuzi abaami mu Uganda okutuusa lw'eyawummula.<ref name="2R">https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref><ref name="3R">https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
== Ebyafaayo ==
Ssemogerere yazalibwa nga 11 Ogw'okubiri 1932, mu [[:en:Central_Region,_Uganda|masekkati Buganda]] (nga kaakano ye [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]) eya Uganda.<ref name="1R">{{Cite web |url=http://www.bundesheer.at/wissen-forschung/publikationen/person.php?id=212 |title=Archive copy |access-date=2022-11-30 |archive-date=2022-11-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221130190713/https://www.bundesheer.at/wissen-forschung/publikationen/person.php?id=212 |url-status=dead }}</ref> Yasomera ku [[:en:St._Henry's_College_Kitovu|St. Henry's College Kitovu]] mu ssekendule. Yafuna Dipuloma mu Busomesa okuva ku Yunivaasite eya [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu Kampala. Yasoma eby'obufuzi ne Pulogulaamu ya Gavumenti ku ssomero lya [[:en:Allegheny_College|Allegheny College]] mu [[:en:Meadville,_Pennsylvania|Meadville, Pennsylvania]]. Mu 1979 yafuna Diguli ye ey'okusatu eya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] ([[:en:PhD|PhD]]) mu [[:en:Public_administration|public administration]] okuva mu [[:en:Syracuse_University|Syracuse University]] mu [[:en:Syracuse,_New_York|Syracuse, New York]].<ref name="2R"/>
== Emirimu gye egy'eby'obufuzi ==
Okuva 1961 okutuusa 1962 Ssemogerere yalondebwa nga Mmemba mu [[:en:Legislative_Council|kakiiko akabaga amateeka]] mu Uganda, era oluvanyuma yalondebwa mu [[:en:National_Assembly_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] nga [[:en:Member_of_Parliament|Mmemba wa Paalamenti]] ow'Obukiikakkono bwa Mengo Konsityuwensi. Mu 1972, yadda mu bigere bya [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] ng'omukulembeze w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party, oluvanyuma lw'okuweereza ng'omuwandiisi we mu Paalamenti.<ref name="3R"/> Oluvanyuma lw'olutalo olw'omunsiko olwa 1971, Ssemogerere yagenda mu buwaŋŋanguse okutuusa mu 1979, nga yakomawo nga Minisita w'abakozi.<ref name="3R" />
Mu 1980, Paul Ssemogerere yawangula obukulembeze bw'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]]. Mu 1984, yaddau n'alondebwa wakati mu kusomozebwa kwa Okeny Atwoma.<ref name="4R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1308575/veteran-dp-vp-dies-aged-87</ref> Mu kwanukula kwa Okeny Atwoma oluvanyuma lw'okuwangulwa, Atwoma yatandikawo ekibiina kye ekya Nationalist Liberal Party nga ayambibwako eyali Minisita [[:en:Anthony_Ochaya|Anthony Ochaya]], [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]], ne Francis Bwenge.<ref name="5R">https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/9781474292870</ref>
Ssemogerere yesimbawo ku bwa Pulezidentu mu [[:en:Elections_in_Uganda#General_elections_December_1980|kalulu ka bonna aka 1980]] nga yawangulwa [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] ow'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]].<ref name="6R">https://www.nytimes.com/1996/05/11/world/uganda-leader-looks-set-for-election-victory.html</ref> Ssemogerere oluvanyuma yafuuka [[:en:Leader_of_Opposition_(Uganda)|omukulembeze w'abo abawakannya Gavumenti mu Paalamenti]] okuva mu 1981 okutuusa 1985.<ref name="3R"/> Yalondebwa nga Minisita w'ensonga z'omunda mu Ggwanga mu kiseera ky'obukulembeze bwa [[:en:Tito_Okello|Tito Okello]] (1985–86).<ref name="3R" />
Oluvanyuma lwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] okufuuka Pulezidenti mu Gusooka 1986 okuddirira olutalo lw'ekiyeekera, Ssemogerere yasigala ye Minisita ow'ensonga z'omunda mu ggwanga (1986–88<ref name="3R"/>), era n'ensonga z'ebweru w'eggwanga (1988–94) saako n'abakozi ba Gavumenti (1994–95)<ref name="1R"/> era mu kaseera kekamu ng'alina n'ekifo ky'omumyuka wa Ssabaminisita mu Gavumenti ya Museveni n'ekisinde ky'ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (Okuva mu 1986).<ref name="3R" /> Yawummula okuva mu bifo Gavumenti bino mu Gwomukaaga 1995<ref name="2R"/> kubanga y'ali yesimbyewo ku bwa Pulezidenti ng'akutte bendera y'ekibiina ekyali ekikulu mu kuvuganya Gavumenti, naye yawangulwa Museveni mu [[:en:Elections_in_Uganda#Presidential_elections_1996|kalulu k'obwa Pulezidenti aka1996]].<ref name="6R"/>
Ssemogerere yali mukungu mu kitongole kya [[:en:Organisation_for_African_Unity|Organisation for African Unity]] (OAU), era yali sentebe w'akakiiko k'aba Minisita ba OAU okua mu 1993 okutuusa mu 1994.<ref name="1R"/>
Oluvanyuma lw'okuwummula eby'obufuzi mu Gwekkuminogumu 2005, yasikizibwa [[:en:John_Ssebaana_Kizito|John Ssebaana Kizito]]<nowiki/>nga Pulezidenti w'ekibiina, nga mu kaseera ako yali Mmeeya wa [[:en:Kampala|Kampala]].
== Ebikwata ku bulamu bwe n'okufa kwe ==
Ssemogerere yali mufumbo eri Namatovu Ssemogerere, Pulofeesa w'essomo ly'eby'obusuubuzi ku ssetendekero wa Makerere. Abaana baabwe Grace Nabatanzi (1963–2011), eyafumbirwa [[:en:Gerald_Ssendaula|Gerald Ssendaula]]; Karoli Ssemogerere, munnamateeka eyakuggukiramu Amerika; Anna Namakula, omukugu mu kubaga amateeka ga Gavumenti nga alina n'ekitongole kya Foundation for African Development, Immaculate Kibuuka, munnamisono; ne Paul Semakula kakensa mu bya Kompyuuta.<ref name="2R"/> Yali mu mmemba mu nzikiriza [[:en:Roman_Catholic|y'obukatuliki.]].
Ssemogerere y'afa nga 18 Ogwekkuminogumu 2022,ku myaka 90.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.dispatch.ug/2022/11/18/former-dp-president-dr-paul-kawanga-ssemogerere-dies-at-90/ |access-date=2022-11-30 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126135333/https://www.dispatch.ug/2022/11/18/former-dp-president-dr-paul-kawanga-ssemogerere-dies-at-90/ |url-status=dead }}</ref>
== Olugendo lwe mu by'obufuzi ==
* 1961–62 Omuwandiisi wa Ssabaminisita u Paalamenti Benedicto Kiwanuka
* 1963–69 Ow'ebyamawulire mu kibiina kya Democratic Party
* 1979–81 Mmemba mu Kakiiko k'eggwanga ak'ebuuzibwako
* 1981–85 Omukulembeze w'abawakanya Gavumenti
* 1984–94 Omumyuka wa Pulezidenti wa Christian Democratic International
* 1985–88 Minisita w'ensomga z'omunda mu ggwanga
* 1988–90 Ssentebe w'akakiiko k'aba Minisita ba OAU
* 1988–94 Omumyuka wa Ssabaminisita ow'okubiri ne Minisita w'ensonga z'ebweru w'eggwanga
* 1994–95 Omumyuka wa Ssabaminisita ow'okubiri ne Minisita w'abakozi ba Gavumenti
* 1999 Yaleeta amateeka 5 agaali gagaana enkola y'ekisinde era n'ateekawo enkola ez'okuzza enkola y'ebibiina byobufuzi mu Uganda.
* 2005 Yawummula obukulembeze bw'ekibiina kya DP nadda mu Bizinensi ez'bwannanyini.
* 2011 Yasiimibwa nga Sabasaba 2011 aba Sabasaba Flame Award, plw'okubeera munnabyabufuzi ow'eddembe ne demokulasiya
== Laba na bino ==
* [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]]
== Eijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijulziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [http://www.bmlv.gv.at/wissen-forschung/publikationen/person.php?id=212 Dr. Paul Kawanga Ssemogerere] profile at Österreichs Bundesheer
pszc4d4kctz3htpoyeigyu3a9aifsxx
61022
60959
2026-07-11T15:59:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61022
wikitext
text/x-wiki
[[File:Paul Kawanga Ssemogerere.jpg|thumb|Paul Kawanga Ssemogerere.]]
'''Paul Kawanga Ssemogerere''' (11 Ogwokubiri 1932 – 18 Ogwekkuminogumu 2022) munnabyabufuzi wa Uganda eyali omukulembeze w'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] okumala emyaka 25, era omu ku bannabyabufuzi abaami mu Uganda okutuusa lw'eyawummula.<ref name="2R">https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref><ref name="3R">https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
== Ebyafaayo ==
Ssemogerere yazalibwa nga 11 Ogw'okubiri 1932, mu [[:en:Central_Region,_Uganda|masekkati Buganda]] (nga kaakano ye [[:en:Kalangala_District|Disitulikiti y'e Kalangala]]) eya Uganda.<ref name="1R">{{Cite web |url=http://www.bundesheer.at/wissen-forschung/publikationen/person.php?id=212 |title=Archive copy |access-date=2022-11-30 |archive-date=2022-11-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221130190713/https://www.bundesheer.at/wissen-forschung/publikationen/person.php?id=212 |url-status=dead }}</ref> Yasomera ku [[:en:St._Henry's_College_Kitovu|St. Henry's College Kitovu]] mu ssekendule. Yafuna Dipuloma mu Busomesa okuva ku Yunivaasite eya [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu Kampala. Yasoma eby'obufuzi ne Pulogulaamu ya Gavumenti ku ssomero lya [[:en:Allegheny_College|Allegheny College]] mu [[:en:Meadville,_Pennsylvania|Meadville, Pennsylvania]]. Mu 1979 yafuna Diguli ye ey'okusatu eya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] ([[:en:PhD|PhD]]) mu [[:en:Public_administration|public administration]] okuva mu [[:en:Syracuse_University|Syracuse University]] mu [[:en:Syracuse,_New_York|Syracuse, New York]].<ref name="2R"/>
== Emirimu gye egy'eby'obufuzi ==
Okuva 1961 okutuusa 1962 Ssemogerere yalondebwa nga Mmemba mu [[:en:Legislative_Council|kakiiko akabaga amateeka]] mu Uganda, era oluvanyuma yalondebwa mu [[:en:National_Assembly_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] nga [[:en:Member_of_Parliament|Mmemba wa Paalamenti]] ow'Obukiikakkono bwa Mengo Konsityuwensi. Mu 1972, yadda mu bigere bya [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] ng'omukulembeze w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party, oluvanyuma lw'okuweereza ng'omuwandiisi we mu Paalamenti.<ref name="3R"/> Oluvanyuma lw'olutalo olw'omunsiko olwa 1971, Ssemogerere yagenda mu buwaŋŋanguse okutuusa mu 1979, nga yakomawo nga Minisita w'abakozi.<ref name="3R" />
Mu 1980, Paul Ssemogerere yawangula obukulembeze bw'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]]. Mu 1984, yaddau n'alondebwa wakati mu kusomozebwa kwa Okeny Atwoma.<ref name="4R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1308575/veteran-dp-vp-dies-aged-87</ref> Mu kwanukula kwa Okeny Atwoma oluvanyuma lw'okuwangulwa, Atwoma yatandikawo ekibiina kye ekya Nationalist Liberal Party nga ayambibwako eyali Minisita [[:en:Anthony_Ochaya|Anthony Ochaya]], [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]], ne Francis Bwenge.<ref name="5R">https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/9781474292870</ref>
Ssemogerere yesimbawo ku bwa Pulezidentu mu [[:en:Elections_in_Uganda#General_elections_December_1980|kalulu ka bonna aka 1980]] nga yawangulwa [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] ow'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]].<ref name="6R">https://www.nytimes.com/1996/05/11/world/uganda-leader-looks-set-for-election-victory.html</ref> Ssemogerere oluvanyuma yafuuka [[:en:Leader_of_Opposition_(Uganda)|omukulembeze w'abo abawakannya Gavumenti mu Paalamenti]] okuva mu 1981 okutuusa 1985.<ref name="3R"/> Yalondebwa nga Minisita w'ensonga z'omunda mu Ggwanga mu kiseera ky'obukulembeze bwa [[:en:Tito_Okello|Tito Okello]] (1985–86).<ref name="3R" />
Oluvanyuma lwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] okufuuka Pulezidenti mu Gusooka 1986 okuddirira olutalo lw'ekiyeekera, Ssemogerere yasigala ye Minisita ow'ensonga z'omunda mu ggwanga (1986–88<ref name="3R"/>), era n'ensonga z'ebweru w'eggwanga (1988–94) saako n'abakozi ba Gavumenti (1994–95)<ref name="1R"/> era mu kaseera kekamu ng'alina n'ekifo ky'omumyuka wa Ssabaminisita mu Gavumenti ya Museveni n'ekisinde ky'ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (Okuva mu 1986).<ref name="3R" /> Yawummula okuva mu bifo Gavumenti bino mu Gwomukaaga 1995<ref name="2R"/> kubanga y'ali yesimbyewo ku bwa Pulezidenti ng'akutte bendera y'ekibiina ekyali ekikulu mu kuvuganya Gavumenti, naye yawangulwa Museveni mu [[:en:Elections_in_Uganda#Presidential_elections_1996|kalulu k'obwa Pulezidenti aka1996]].<ref name="6R"/>
Ssemogerere yali mukungu mu kitongole kya [[:en:Organisation_for_African_Unity|Organisation for African Unity]] (OAU), era yali sentebe w'akakiiko k'aba Minisita ba OAU okua mu 1993 okutuusa mu 1994.<ref name="1R"/>
Oluvanyuma lw'okuwummula eby'obufuzi mu Gwekkuminogumu 2005, yasikizibwa [[:en:John_Ssebaana_Kizito|John Ssebaana Kizito]]<nowiki/>nga Pulezidenti w'ekibiina, nga mu kaseera ako yali Mmeeya wa [[:en:Kampala|Kampala]].
== Ebikwata ku bulamu bwe n'okufa kwe ==
Ssemogerere yali mufumbo eri Namatovu Ssemogerere, Pulofeesa w'essomo ly'eby'obusuubuzi ku ssetendekero wa Makerere. Abaana baabwe Grace Nabatanzi (1963–2011), eyafumbirwa [[:en:Gerald_Ssendaula|Gerald Ssendaula]]; Karoli Ssemogerere, munnamateeka eyakuggukiramu Amerika; Anna Namakula, omukugu mu kubaga amateeka ga Gavumenti nga alina n'ekitongole kya Foundation for African Development, Immaculate Kibuuka, munnamisono; ne Paul Semakula kakensa mu bya Kompyuuta.<ref name="2R"/> Yali mu mmemba mu nzikiriza [[:en:Roman_Catholic|y'obukatuliki.]].
Ssemogerere y'afa nga 18 Ogwekkuminogumu 2022,ku myaka 90.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.dispatch.ug/2022/11/18/former-dp-president-dr-paul-kawanga-ssemogerere-dies-at-90/ |access-date=2022-11-30 |archive-date=2022-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221126135333/https://www.dispatch.ug/2022/11/18/former-dp-president-dr-paul-kawanga-ssemogerere-dies-at-90/ |url-status=dead }}</ref>
== Olugendo lwe mu by'obufuzi ==
* 1961–62 Omuwandiisi wa Ssabaminisita u Paalamenti Benedicto Kiwanuka
* 1963–69 Ow'ebyamawulire mu kibiina kya Democratic Party
* 1979–81 Mmemba mu Kakiiko k'eggwanga ak'ebuuzibwako
* 1981–85 Omukulembeze w'abawakanya Gavumenti
* 1984–94 Omumyuka wa Pulezidenti wa Christian Democratic International
* 1985–88 Minisita w'ensomga z'omunda mu ggwanga
* 1988–90 Ssentebe w'akakiiko k'aba Minisita ba OAU
* 1988–94 Omumyuka wa Ssabaminisita ow'okubiri ne Minisita w'ensonga z'ebweru w'eggwanga
* 1994–95 Omumyuka wa Ssabaminisita ow'okubiri ne Minisita w'abakozi ba Gavumenti
* 1999 Yaleeta amateeka 5 agaali gagaana enkola y'ekisinde era n'ateekawo enkola ez'okuzza enkola y'ebibiina byobufuzi mu Uganda.
* 2005 Yawummula obukulembeze bw'ekibiina kya DP nadda mu Bizinensi ez'bwannanyini.
* 2011 Yasiimibwa nga Sabasaba 2011 aba Sabasaba Flame Award, plw'okubeera munnabyabufuzi ow'eddembe ne demokulasiya
== Laba na bino ==
* [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]]
== Eijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijulziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [http://www.bmlv.gv.at/wissen-forschung/publikationen/person.php?id=212 Dr. Paul Kawanga Ssemogerere] profile at Österreichs Bundesheer
cqq69kl4vq3u7ru84etyr66qhpcg9tn
Norbert Mao
0
8371
61572
47140
2026-07-11T17:14:31Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61572
wikitext
text/x-wiki
[[File:Mao_(5415479504).jpg|thumb|Ekipande kya kampeyini za Norbert Mao nga yeesimbyewo ku bwapulezidenti bwa DP. Yategekebwa Samson Mwaka mu lupapula lwa Kampala Dispatch Magazine olwa Ogwokubiri 2011.]]
'''Norbert Mao''' Munnayuganda munnabyabufuzi era munnamateeka. Abadde pulezidenti w'ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] okuva mu 2010,<ref>{{Cite web |last=Charles Ariko |first=and Jude Kafuma |date=22 February 2010 |title=Uganda: Political Parties React to Mao DP Election |url=http://allafrica.com/stories/201002230015.html}}</ref> yeesimbawo emirundi esatu ku kya Pulezidenti wa Uganda era nga yaliko ssentebe wa [[Gulu (disitulikit)|Disitulikiti y'e Gulu]] . Ye minisita w’ebyamateeka ne ssemateeka mu gavumenti ya Uganda,<ref name=":0">{{Cite web |date=31 July 2022 |title=▶️ IN THE WEEK PAST: Mao sworn in as Justice and Constitutional Affairs Minister |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/139777 |access-date=2023-01-30 |website=New Vision |language=en}}</ref> ofiisi gye yakwata nga 21 July 2022. Yalondebwa [[Yoweri Museveni]], pulezidenti wa Uganda mu kifo kino.<ref name="CabfillR">{{Cite web |last=David Vosh Ajuna |date=21 July 2021 |title=Museveni appoints Mao justice minister |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-mao-justice-minister-3887380 |access-date=22 July 2021 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref><ref name=":0" /> Okulondebwa kuno kwamu leetera okunenyezebwa okw’amaanyi okuva mu kibiina kya Democratic Party, ekibiina ekivuganya gavumenti ky’akola nga pulezidenti waakyo mu kiseera kino.<ref name=":0" /> Kyalabibwa ng’ekikolwa kya Pulezidenti Museveni okufuga ekibiina n’okukisala ebiwaawaatiro kikendeeze okukolokota gavumenti ye.
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Mao yazaalibwa nga 12 Ogwokusatu 1967. Kitaawe ye Dusman Okee Sr. (5 Ogwolubereberye 1942 – 3 Ogwolubereberye 2016) nga yali [[:en:Acholi_people|Mucholi]] <ref>{{Cite web |last=Jackson Kitara |last2=David Lumu |date=3 January 2016 |title=Mao's father dies aged 74 |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1413965/mao-father-dies-aged |access-date=3 January 2016}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Okuda |first=Ivan |date=3 January 2016 |title=Norbert Mao's father is dead |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Norbert-Mao-father-dead/-/688334/3020240/-/asq2igz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304060855/http://www.monitor.co.ug/News/National/Norbert-Mao-father-dead/-/688334/3020240/-/asq2igz/-/index.html |archive-date=4 March 2016 |access-date=3 January 2016}}</ref> ate nnyina yali [[:en:Munyankole|Munyankole]] . Mao yasomera mu Mwiri Primary School e [[Jinja]] era okumala akaseera katono n’asomerako mu Wairaka College mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y’e Jinja]] nga tannagenda mu [[Namilyango College]], essomero lya siniya egganzi ery'abalenzi ery'ekisulo kyokka mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] gye yali okuva mu 1982 okutuuka mu 1988. Oluvannyuma yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] okuva mu 1988 okutuuka mu 1991, n’atikkirwa diguli mu mateeka. Yaliko akulira abayizi ba Makerere University wakati wa 1990 ne 1991. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[Law Development Centre|Law Development Center]] mu 1992. Mu 2003, Mao yaweebwa ekifo mu [[:en:Yale_University|Yale University]], wansi w'enkola ya [[:en:Yale_World_Fellows_Program|Yale World Fellows Program]], gye yamala omwaka gumu ku ttendekero lya [[:en:New_Haven,_Connecticut|New Haven, Connecticut]].<ref name="CV">{{Cite web |last=Mao |first=Norbert |date=2000 |title=Norbert Mao's Curriculum Vittae |url=http://www.parlnet.org/admindb/docs/NORBERTMAOCV.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160512231939/http://www.parlnet.org/admindb/docs/NORBERTMAOCV.pdf |archive-date=12 May 2016 |access-date=3 January 2016 |publisher=Parlnet.org}}</ref>
== Emirimu gye ==
[[File:Norbert_Mao.jpg|alt=Norbert Mao|thumb|'''Norbert Mao''']]
Okuva mu 1992 okutuuka mu 1994, Mao yakola nga munnamateeka omubeezi mu ofiisi kampuni ya bannamateeka eya Kabugo and Company Advocates, esangibwa mu [[Kampala]]. Wakati wa 1994 ne 1996, yakola nga munnamateeka mu kitongole kya Legal Aid Project ekya [[Uganda Law Society]] mu ofiisi yaabwe [[Gulu|e Gulu]].<ref>{{cite web |date=February 2022 |title=Who Is Who in Africa: Norbert Mao |url=http://whoinafrica.com/person/18 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221201080834/https://whoinafrica.com/person/18 |archive-date=1 December 2022 |access-date=16 February 2022 |work=Who Is Who in Africa}}</ref> Mu 1996, yalondebwa ku [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]], ng'akiikirira Munisipaali y'e Gulu. Bwe yali mu palamenti, yaweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka ne Palamenti n’akakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti. Yalekulira Palamenti mu 2006 n’alondebwa okuba ssentebe wa Disitulikiti y’e Gulu.<ref name="ProflR">{{cite web |date=February 2022 |title=Who Is Who in Africa: Norbert Mao |url=http://whoinafrica.com/person/18 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221201080834/https://whoinafrica.com/person/18 |archive-date=1 December 2022 |access-date=16 February 2022 |work=Who Is Who in Africa}} </ref>
Mao ye ssentebe w’ekibiina kya Palamentary Network ku bbanka y’ensi yonna ekikola ku nsonga z’[[:en:East_Africa|Amawanga g’Obuvanjuba bwa Afrika]] era mmemba w’obwassaabawandiisi bwayo.<ref name="CV">{{Cite web |last=Mao |first=Norbert |date=2000 |title=Norbert Mao's Curriculum Vittae |url=http://www.parlnet.org/admindb/docs/NORBERTMAOCV.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160512231939/http://www.parlnet.org/admindb/docs/NORBERTMAOCV.pdf |archive-date=12 May 2016 |access-date=3 January 2016 |publisher=Parlnet.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMao2000">Mao, Norbert (2000). [https://web.archive.org/web/20160512231939/http://www.parlnet.org/admindb/docs/NORBERTMAOCV.pdf "Norbert Mao's Curriculum Vittae"] <span class="cs1-format">(PDF)</span>. Parlnet.org. Archived from [http://www.parlnet.org/admindb/docs/NORBERTMAOCV.pdf the original] <span class="cs1-format">(PDF)</span> on 12 May 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">3 January</span> 2016</span>.</cite></ref> Era, yayambako okutandikawo ekibiina kya Palamenti ekya Great Lakes Forum on Peace ( [[:en:AMANI_Forum|AMANI Forum]] ). Yakola kinene nnyo mu kugezaako okuziba ekituli wakati w’abayeekera [[:en:Lord's_Resistance_Army|eggye lya Lord’s Resistance Army]] ne gavumenti ya Uganda ng’alwanirira okuyisibwa etteeka [[:en:Amnesty|ly’okusonyiwa]] abantu bonna nga ligendereddwamu okugonjoola entalo z’emmundu mu bukiikakkono bwa Uganda mu mirembe. <ref>{{Cite web |date=5 January 2016 |title=Meet the World Fellows: Yale University |url=http://worldfellows.yale.edu/fellows?title=&field_region_tid=All&field_field_of_work_tid=All&page=5 |access-date=5 January 2016 |publisher=[[Yale University]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Karen Allen |date=15 March 2007 |title=Uganda's war victims live on hope |url=https://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/6454293.stm |access-date=5 January 2016 |publisher=[[BBC]]}}</ref> Ono wa [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|kibiina kya Democratic Party]] <ref name=":0">{{Cite web |date=31 July 2022 |title=▶️ IN THE WEEK PAST: Mao sworn in as Justice and Constitutional Affairs Minister |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/139777 |access-date=2023-01-30 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/139777 "▶️ IN THE WEEK PAST: Mao sworn in as Justice and Constitutional Affairs Minister"]. ''New Vision''. 31 July 2022<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 January</span> 2023</span>.</cite></ref> era yalaga mu lujjudde ekigendererwa kye eky'okuvuganya mu kulonda kwa pulezidenti mu Uganda okwa 2011, oba ng'omuntu eyeesimbyewo ekibiina kye oba singa teyasunsulwa ku tikiti y'ekibiina, ng'omuntu eyeetongodde. Yalondebwa ku bwa Pulezidenti bw’ekibiina kya Democratic Party nga 20 February 2010 era yeesimbawo ku bwa Pulezidenti wa Uganda mu kulonda kwa bonna okwa 2011. <ref name="Obama">{{Cite web |last=Emmanuel Mulondo |last2=Sheila Naturinda |date=25 October 2010 |title=2011 UGANDA ELECTIONS: I'm the 'Obama' – Mao |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/-/859108/1039872/-/jkbhde/-/index.html |access-date=5 January 2016}}</ref> DP yayolekagana n’okusoomoozebwa kungi okwavaako okwawukana n’okuwukana okw’amaanyi ku ntikko y’okulonda. Yasikiriza omugabo omutono gwokka ku bululu, era Pulezidenti Yoweri Museveni n’alondebwa ku kisanja ekirala. Mao n’aba Inter Party Coalition abesimbyewo ku bwapulezidenti [[Kizza Besigye]] ne [[Olara Otunnu]], n’abalala, beekalakaasizza ebyava mu kulonda wadde ng’abatunuulizi b’ensi yonna ne Amerika byabikkiriza nga bukyali nti okusinga bya ddembe era bya bwenkanya. <ref>{{Cite web |date=20 February 2011 |title=Uganda election: Yoweri Museveni wins fresh term |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-12516562 |access-date=5 January 2016 |publisher=[[BBC]]}}</ref>
Nga 21 November 2020, Mao, wamu ne banne abavuganya ku bwa pulezidenti [[Bobi Wine]], [[Henry Tumukunde]], [[Mugisha Muntu]], ne Patrick Amuriat Oboi, bakkiriza okukola omukago. <ref>{{Cite web |date=21 November 2020 |title=Presidential candidates join forces to deal with police brutality |url=https://www.independent.co.ug/presidential-candidates-join-forces-to-deal-with-police-brutality/}}</ref>
Nga 20 July 2022, Mao yalondebwa pulezidenti Museveni okubeera Minisita w’ebyamateeka ne Ssemateeka mu kaweefube eyavaako okukubaganya ebirowoozo ku bwesigwa bwe eri ab’oludda oluvuganya. <ref name=":0">{{Cite web |date=31 July 2022 |title=▶️ IN THE WEEK PAST: Mao sworn in as Justice and Constitutional Affairs Minister |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/139777 |access-date=2023-01-30 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/139777 "▶️ IN THE WEEK PAST: Mao sworn in as Justice and Constitutional Affairs Minister"]. ''New Vision''. 31 July 2022<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">30 January</span> 2023</span>.</cite></ref> Nga 28 July 2022, Mao yalayizibwa mu State House Entebbe nga Pulezidenti Museveni ye mujulizi omukulu. <ref>{{Cite web |date=2022-07-27 |title=Norbert Mao Sworn in As Minister For Justice at Entebbe State House |url=https://kab.news/norbert-mao-sworn-in-as-minister-for-justice-at-entebbe-state-house/ |access-date=2022-07-27 |website=KAB News |language=en-US}}</ref> <ref name=":0" />
Nobert Mao abadde atera okubeerawo era nga mwogezi mu ttabamiruka w’ekibiina [[:en:Ugandan_North_American_Association_(UNAA)|kya Ugandan North American Association (UNAA)]] ekitegekebwa buli mwaka mu USA. <ref name="UNAA_PastConventions">{{Cite web |title=Past UNAA Conventions |url=https://unaaonline.org/past-unaa-conventions/ |access-date=2026-02-18 |website=Ugandan North American Association (UNAA)}}</ref>
== Ebirala ebimukwatako ==
Mao yali mufumbo ne Naomi Achieng Odongo, era balina abaana babiri ab’obulenzi bombi. <ref name="Obama">{{Cite web |last=Emmanuel Mulondo |last2=Sheila Naturinda |date=25 October 2010 |title=2011 UGANDA ELECTIONS: I'm the 'Obama' – Mao |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/-/859108/1039872/-/jkbhde/-/index.html |access-date=5 January 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEmmanuel_MulondoSheila_Naturinda2010">Emmanuel Mulondo; Sheila Naturinda (25 October 2010). [http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/-/859108/1039872/-/jkbhde/-/index.html "2011 UGANDA ELECTIONS: I'm the 'Obama' – Mao"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">5 January</span> 2016</span>.</cite></ref> Bano baawukanye nga 27 May 2019, oluvannyuma lw’emyaka 16 mu bufumbo. <ref>{{Cite web |last=Anthony Wesaka |date=1 June 2019 |title=Mao's marriage with Naomi dissolved by court |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Mao-marriage-Naomi-dissolved-court-Ntinda-Gulu-/688334-5140436-159l658/index.html |place=Kampala}}</ref> Nga 1 June 2024 Mao yawasa Beatrice Nambi mu kibuga Gulu. <ref>{{Cite web |date=June 2024 |title=Justice minister Mao weds Beatrice in Gulu |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_189238 |access-date=2024-06-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> Ayogera bulungi Luo, [[Luganda]], [[:en:Runyankole|Runyankole]], [[Lungereza|n'Olungereza]] . <ref>{{Cite web |last=Michael Ssali |date=17 January 2011 |title=I want a new beginning – Mao on the future |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/-/859108/1090628/-/jntf6k/-/index.html |access-date=5 January 2016}}</ref> Mao muganda wa [[Daniel Kiganda|Daniel Kidega]] eyali sipiika [[East African Legislative Assembly|w'olukiiko olufuzi olwa East Africa]] . <ref>{{Cite web |last=Donald Kiirya |date=4 January 2016 |title=Hundreds attend Mao father's funeral |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1414051/hundreds-attend-mao-father-funeral |access-date=5 January 2016}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Mugisha Muntu]]
* [[Bobi Wine]]
* [[Kizza Besigye]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4ddhqfot4nq9matea1s8cvpx22ktuek
Bart Magunda Katureebe
0
8378
61779
53964
2026-07-11T17:39:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61779
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Bart Magunda Katureebe''' Munnayuganda, mulamuzi era yaweerezaako nga [[:en:Chief_Justice|Ssabalamuzi]] wa [[:en:Uganda|Uganda]].<ref>https://www.theeastafrican.co.ke/news/Yoweri-Museveni-finally-appoints-new-Uganda-chief-justice/-/2558/2643328/-/rwxsyoz/-/index.html</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 5 Ogwokutaano 2015.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/We-have-a-chief-justice/-/688334/2643262/-/l8stsdz/-/index.html</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, yali mulamuzi wa [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|kkooti ensukkulumu mu Uganda]].<ref>https://web.archive.org/web/20150705154014/http://www.judicature.go.ug/data/incourt/3/The_Honourable_Justices_of_the_Supreme_Court_of_Uganda.html</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa nga 20 Ogwomukaaga 1950, ku kyalo Rugazi, mu [[:en:Rubirizi_District|Disitulikiti y’e Rubirizi]] mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bugwanjuba bwa Uganda]], eri Yowana Magunda ne Virginia Ngonzi.<ref name="katureebe">https://web.archive.org/web/20210602212331/https://observer.ug/news-headlines/36674-who-is-justice-bart-katureebe</ref> Pulayimale ye yagisomera ku Rugazi Primary School mu by'emisomo gye egitandikirwako okuva mu 1957 okutuuka 1962. Oluvannyuma yagenda mu St. Joseph Junior Secondary School e [[:en:Mbarara|Mbarara]] okuva 1963 okutuuka 1964, ne Kitunga High School mu [[:en:Ntungamo_District|Disitulikiti y’e Ntungamo]] okusoma siniya okuva mu 1965 okutuuka 1968. Yagenda mu [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] ng'essomero lino ly’abalenzi bokka mu [[:en:Mukono_District|Disitulikiti y’e Mukono]], okusoma siniya ey'omukaaga okuva 1969 okutuuka 1970. Nga wayise emyaka ena, yatikkirwa diguli mu mateeka okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero y’e Makerere]] eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Law]].<ref name="Who">https://web.archive.org/web/20150402120237/http://www.newvision.co.ug/news/665519-bart-katureebe-is-new-chief-justice.html</ref> Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Legal_practice|Dipulooma mu by’amateeka]] okuva mu ttendekero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda ekisinga obunene.<ref name="Chief">http://www.monitor.co.ug/News/National/I-will-stop-infights--corruption-in-Judiciary--Justice-Katureebe/-/688334/2649860/-/34x6wyz/-/index.html</ref><ref name="Task">http://www.monitor.co.ug/News/National/task-ahead-Chief-Justice-Katureebe/-/688334/2643262/-/h7e857z/-/index.html</ref>
== Emirimu gye ==
Okuva 1975 okutuuka 1983, Katureebe yakola nga munnamateeka w’eggwanga mu minisitule y’ebyamateeka. Okuva mu 1983 okutuuka 1988, yakola mu by’amateeka mu kifo eky’obwannannyini. Okuva 1988 okutuuka 1991, yaweereza nga omumyuuka wa minisita ow’enkolagana mu bitundu, oluvannyuma ng'omumyuuka wa minisita omubeezi ow’amakolero ne tekinologiya (1991 okutuuka 1992), ne Minisita omubeezi ow’ebyobulamu era mmemba w’olukiiko lwa National Resistance Council, akakiiko akakola amateeka mu kiseera ekyo okuva mu 1992 okutuuka 1996. Okuva mu 1994 okutuuka 1995, yalondebwa nga mmemba mu lukiiko lwa Ssemateeka olukiikirira Essaza lye Bunyaruguru mu [[:en:Rubirizi_District|Disitulikiti y'e Rubirizi]] . Okuva mu 1996 okutuuka 2001, yaliko minisita w’ebyamateeka, ensonga za ssemateeka ne ssaabawolereza wa gavumenti.<ref>http://judiciary.go.ug/data/news/157/19328/Hon.%20Justice%20Bart%20Katureebe%20Profile.html</ref> Yaddayo mu by’obwannannyini mu 2001, n’afuuka omu ku baatandikawo kampuni y'abannamateeka eya Kampala Associated Advocates.<ref>https://africanlii.org/article/20200701/uganda%27s-chief-justice-bart-katureebe-retires%2C-heads-his-%27village%27</ref> Chambers Global yamulonda ng'omu ku bannamateeka abasinga mu Uganda mu 2004 era yaliko ne Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Vision Group kampuni y’amawulire era n’aweereza ku lukiiko olufuzi olwa Standard Chartered Bank Ltd.<ref>https://web.archive.org/web/20210602212350/https://sifocc.org/2020/06/19/in-recognition-of-time-in-post-of-the-hon-chief-justice-bart-katureebe/</ref> Yalondebwa okuba omulamuzi wa kkooti ey’oku ntikko mu 2005. Nga 5 Ogwokusatu 2015, yalondebwa nga ssabalamuzi. Nga 20 Ogwomukaaga 2020, yalekulira ofiisi y'obwa Ssaabalamuzi wa Uganda era n’akwasa omumyuka we [[:en:Alfonse_Owiny-Dollo|Alfonse OWiny-Dollo]] okukola nga Ssaabalamuzi.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1521324/katureebe-hands-office-deputy</ref> Nga 8 Ogwekkuminebiri, 2020 yalondebwa nga mmemba w’akakiiko k’ensi yonna ak’abakugu mu by’obusuubuzi mu kkooti ey’oku ntikko mu China (International Commercial Expert Committe of the Supreme Court of the People's Republic of China) ku ndagaano ey’emyaka ena, etambula okutuuka nga 8 Ogwekkuminebiri, 2024.<ref>https://www.independent.co.ug/chinese-supreme-court-hires-retired-chief-justice-katureebe/</ref>
== Ebirala ebikulu ==
Katureebe mufumbo era taata w’abaana mukaaga. Ono mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kitongole ekiramuzi.
== Laba ne ==
* [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
* [[:en:Uganda_Law_Society|Uganda Law Society]]
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Ekitongole kya Uganda ekiramuzi]]
== Ebijuliziddwamu ==
<references responsive="1"></references>
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
jg59n8qondjhd6wzxivorgnelf83jvo
George Cosmas Adyebo
0
8381
61323
56552
2026-07-11T16:43:25Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61323
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''George Cosmas Adyebo''' (18 Ogwomukaaga 1947<ref>https://books.google.com/books?id=cI8UAQAAIAAJ&q=George+Cosmas+Adyebo+1947</ref> – 19 Ogwekkuminogumu 2000) yali [[:en:Uganda|Munnayugandan]] munnabyabufuzi eyali [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] okuva mu 1991 okutuusa 1994.
Adyebo yafuuka Ssabaminisita nga 22 Ogusooka 1991, nga yadda mu bigere bya [[:en:Samson_Kisekka|Samson Kisekka]], eyafuulibwa Omumyuka wa Pulezidenti. Adyebo yaweereza nga Ssabaminisita okumala emyaka ena okutuusa nga 18 Ogwekkuminogumu 1994.
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Adyebo George Cosmas yazalibwa nga 18 Ogwomukaaga 1947<ref>https://books.google.com/books?id=iicWAQAAIAAJ&q=George+Cosmas+Adyebo+18+June+1947</ref> mu kyalo kya Owiny, mu ggombola ly'e Nambyeco, Kwania, Apac eri Mw. William Ogwal ne Imat Giradeci Acio.
Adyebo yasomera ku St. Aloysius College, Nyapea eryali limanyikiddwa nga St Pious XII Junior Secondary School Aduku -nga kaakano liyitbwa Ikwera Boys, oluvanyuma lwa Abuli Primary School, Nambyeco, gyeyakolera likodi mu bigezo by'akamalirizo ebya Primary Leaving School Certificate (PLE) mu 1961. Tewali muyizi n'omu yali agyimenyewo. Eyali omusomesa we mu Pulayimale yakikakasa nti Adyebo yabuusibwa ekibiina n'ateekebwa mu ky'okuna olw'amagezi ge ag'atetaagisa ye kusoma kibiina kya kubiri n'ekyokusatu.
Ku myaka emito, Adyebo yali yatandiika okulaga obubonero bw'obukulembeze mu bavubuka banne. Bwe yali mu 'O' levo ku [[:en:St._Aloysius_College_Nyapea|St. Aloysius College Nyapea]], yaweereza ng'omukulembeze w'abayizi.
Ng'ali ku Namilyango College, yali musambi w'amupiira era ng'azannyira tundutundu lya Buganda. Oluvannyuma yasambira Disitulikiti y'e West Nile (nga kati mulimu Disitulikiti nga Arua, Nebbi, Moyo ne Adjumani).
Oluvannyuma lw'okuyita emisomo gye egya 'A' level ku Namilyango College, yaweebwa sikaala okusomera mu Yunivasite ya Charles University mu Prague. Yatikkirwa Diguli ey'okusatu eya master's degree in Economic Engineering specializing in Mechanization & Automation of Management.
== Emirimu gye egyasooka ==
Okuva mu 1976 okutuusa mu 1979, Adyebo yakola ne Kkampuni ya [[Uganda Computer Services,]] ettabi lya Mnisitule y'ebyensimbi nga tannalinyisibwa n'akukozesebwa Minisitule y'ebyenjigiriza.
Okuva mu 1979 okutuusa mu 1983, Adyebo yasomesaako ku Uganda College of Commerce Nakawa nga kati emanyikiddwa nga [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]]. Amasomo ge yali asomesa mwalimu; Okwekennenya enkola y'eirimu na butya bwegiyinza okutumbulwa, okuzimbz ebyumz bikalimagezi ne pulogulamu ezenjawulo okusobola okukozesebwa, okwekennenya embeera wamu n'obubalirizi bw'ebitabo. Era yali asomesa nabayizi abaali bakola ebigezo bya Award of Certified and Chartered Accountants (ACCA), Institute of Chartered Managers and Administrators (ICMA) ne Institute of Chartered Secretaries and Administrators (ICSA).
Oluvanyuma lw'okusomesa ku Makerere Business School, Yafuuka Pulinsipo w'esomero lya Uganda College of Commerce Aduku wakati wa 1983 ne 1989 - era nga mmemba mu kakiiko ka Council V mu Disitulikiti y'e Apac .
Adyebo yafa nga 19 Ogwekkuminogumu 2000 ku ddwaliro lya Kampala International Hospital oluvanyuma lw'okulwanagana ne Kkookola okumala emyaka.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1018110/adyebo-dead</ref>
== Emirimu gye egy'obufuzi ==
Adyebo yali mubaka mu Paalamenti owa Kwania nga tannafa 19.11.2000. Mu biseera bye eby'ebyobufuzi, Adyebo yalwana bwezizingirire okuleetawo enkyukakyuka mu nkola z'a Gavumenti ya Uganda n'okukulakulanya ebyenfuna by'eggwanga. Yalekawo omukululo gw'amaanyi ogw'abannayuganda naddala ab'omubukiikakkono bwa Uganda okulabirako. Oluvanyuma lw'okuba nti yava mu maka amakkakamu, byonna ebikolwa bye by'oleka omusajja omuyivu era ow'empisa. Obuwanguzi bwe ne Pulojekiti ze zikyali mu mitima gy'abannayuganda abawerako naddala abo abetegefu okulangirira obwesimbu bwe, okukola kwen'okubeera eky'okulabirako ekirungi mu by'obufuzi. Obuvunanyibwa ow'enjawulo mu byobufuzi buwandikiddwa wansi:
1997–2000: Mmemba wa Paalamenti owa Kwania
1994–1997: Oumyuka wa Sipiika wa Paalamenti n'omuwabuzi wa Pulezidenti omukugu. Mu 1995, Adyebo yalondebwa okubeera omukungu mu kaseera k'okubaganya ebirowoozo n'okuwandiika Ssemateeka wa 1995.
1991–1994: Ssabaminisita wa Uganda nga yasikira Samson Kiseka era n'adda mu bigere bya Kintu Musoke.
1989: Mmemba w'ekisinde kya National Resistance Movement oluvanyuma lw'okweyunga ku kakiiko ka Apac Disitulikiti.
== Ebikwata ku Famire ye ==
Adyebo yasisinkana mukyalawe Nelly Adyebo mu kaseera ng'akyasomesa ku UCC Aduku. Balina abaan bana; Moses Oteng, Carolyne Acio, Christine Ayo ne Abraham Ogwal.
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
{{s-start}}
{{s-off}}
{{succession box|title=[[Prime Minister of Uganda]]|before=[[Samson Kisekka]]|after=[[Kintu Musoke]]|years=22 January 1991 - 18 November 1994}}
{{s-end}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
gplzkjncbo8wv3w38bfpol31ejjon7i
Patrick Amuriat
0
8383
61546
36521
2026-07-11T17:13:28Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61546
wikitext
text/x-wiki
'''Patrick Oboi Amuriat''' Munnayuganda, yinginiya,munnabyabufuzi era omu ku bammemba abaatandika ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) era yeesimbawo ku Bwapulezidenti mu kalulu ka January 2021 nga y'akikwatidde bendera. Yaliko omubaka mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2016 era yaliko ssentebe w'obukiiko bwa Paalamenti obw'enjawulo era yali mmemba w'ekibiina kya Parliamentary Advocacy Forum, PAFO.<ref>https://www.independent.co.ug/amuriat-asks-fdc-supporters-to-boycott-musevenis-swearing-in-ceremony/</ref><ref>https://www.africanews.com/2021/01/12/what-did-uganda-s-frontrunners-do-on-the-last-day-of-campaigns/</ref>
== Obuto bwe, okusoma kwe n'emirimu gye ==
Amuriat yazaalibwa [[Soroti]] mu Buvanjuba bwa Uganda nga kitaawe ye Mzee John Amuriat ne nnyina ye Elizabeth Aciro Amuriat. Pulayimale ne Siniya yabisomera Soroti oluvannyuma ne yeegatta ku Makerere University gye yafuna ebbaluwa z'obuyigirize ez'enjawulo omuli dipuloma mu Busomesa eya diploma in education, kw'ossa Diguli<ref name=":0">https://fdc.ug/team/patrick-oboi-amuriat/</ref> esooka mu n'eyookubiri mu kisaawe kya engineering. Yali yinginiya mu bitongole eby'enjawulo oluvannyuma n'afuuka omukozi wa Gavumenti nga yaliko yinginiya wa Disitulikiti y'e Kumi.
== Olugendo lwe mu byobufuzi ==
Amuriat yayingira mu byobufuzi mu 1994 era yasooka okwesimbawo mu kalulu k'omubaka mu Constituency Assembly(CA) aka 1994. Yalondebwa okubeera akulira kampeyini za era omuvvuunuzi wa omutongole ow'ebitundu by'e Teso ne Karamoja owa Paul Kawanga Ssemogerere eyali yeesimbyewo ku Bwapulezidenti mu kulonda kwa 1996. Yalondebwa n'afuuka omubaka mu Paalamenti ya Uganda mu 2001era nga yali akulira akakiiko k'ebya Saayansi ne Tekinologiya aka Science and Technology and Commissions Statutory Authorities and State Enterprises (COSASE).<ref name=":0" /> Yali ku kakiiko K'emirimu N'ebyenguudo okutuuka mu 2016 lwe yalekulira Paalamenti. Mu 2015, mu kibiina kya FDC yalondebwa okubeera Chief National Field Coordinator nga yalondebwa Omukulu w'akyo Kizza Besigye. Amuriat era yalondebwa ku kifo Ky'akulira ekibiina kino mu ggwanga mu lukungaana lw'abakiise bakyo mu ggwanga olw'omusanvu nga 24 November 2017 nafuuka omukulembeze wakyo ow'okusatu.
=== Kkampeyini ze ku bwa Pulezidenti ===
Amuriat yalangirira ekigegendererwa kye eky'okwesimbawo ku kifo kyo bwa Pulezidenti wa Yuganda mu Gw'omunaana 2020, yalangirira nti yali waakutandika kino oluvannyuma lw'ekibiina kya FDC okulemererwa okumatiza eyaali omukiise wakyo ku kifo kino Kizza Besigye okwesimbawo mu kalulu ka 2021. Amuriat yawangula tiketi y'ekibiina ey'okwesimbawo mu kalulu k'obwa Pulezidenti k'omwezi Gw'oluberyeberye lwa 2021. Yafuna obululu 337,589 (3.26) emabega wa Yoweri Museveni 6,042,898 (58.38%) eyawangula akalulu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.xinhuanet.com/english/2021-01/16/c_139672806.htm |access-date=2022-12-02 |archive-date=2022-12-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221202151421/http://www.xinhuanet.com/english/2021-01/16/c_139672806.htm |url-status=dead }}</ref> Yatuukirira Akakiiko mu Paalamenti Akakola ku Ddembe Ly'abantu nga annonyereza ku nsonga zoobukambwe n'amanyi mu kadde k'okulonda, yeemulugunya ku nsonga y'okumutiisatiisa era naaloopa nti yakwatibwa emirundi egisoba mw'ana mu myezi ebiri egya kkampeyini era nti yakubwa omu ku bakuumaddeembe ebikonde mu lubuto. Nga 11 Ogwoluberyeberye, nga wabula ennaku okutuuka ku kulonda okubaawo, Yasibwako nga anenyezebwa okumenya amateeka gookunguudo<ref>https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/uganda-s-opposition-presidential-candidate-arrested-over-traffic-offence-3253204</ref> oluvannyuma lw'omuvuzi we okuva ku kkubo mbagirawo naavigivugirako mu nsiko oluvannyuma nadda ku kkubo nga yeewala abaserikale ba ppoliisi abaali babalinze kubalemesa okugenda mu kkampeyini e Mpigi mu ttawuni .<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/amuriat-faults-parliament-over-violent-elections-3352078</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references group="" responsive="1"></references>
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
g9wy2bgko0fu451t6duhxcb9tdo1qbr
John Babiiha
0
8386
61451
53500
2026-07-11T16:46:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61451
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''John Babiiha''' (17 Ogwokuna 1913 - Ogwokusatu 1982) yali Munnabyabufuzi, Munnayuganda, mulunzi era mulimi. Yali [[:en:Vice_President_of_Uganda|Omumyuka wa Pulezidenti]] wa Uganda eyasooka wansi w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] ekyali kikulemberwa [[:en:Milton_Obote|Apollo Milton Obote]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news-headlines/46721-former-vp-babiiha-s-house-turned-into-church |access-date=2022-12-03 |archive-date=2022-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221203044435/https://observer.ug/news-headlines/46721-former-vp-babiiha-s-house-turned-into-church |url-status=dead }}</ref><ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1509882</ref> Era yaweereza nga Minisita w'amagana wansi wa Milton Obote. ki kkirizibwa nti yeyatandikawo ekibiina kya Uganda People's Congress Party mu 1959 ne Obote, [[:en:Sam_Odaka|Sam Odaka]] ne [[:en:Felix_Rwambarari|Felix Rwambarari]].<ref name=":0" />
== Ebimukwatako n'emisomo gye ==
Babiiha yazaalibwa nga 17 Ogwokuna 1913 mu Toro, ekibuga ekikulu eky'obwakabaka bw'[[:en:Western_Region,_Uganda|oBugwanjuba bwa Uganda]].<ref name=":0"/>
Babiiha yasomera ku St Joseph's College, [[:en:Mbarara|Mbarara]] ne [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St Mary's College, Kisubi]]. Oluvanyuma yafuna [[:en:Scholarship|Sikaala]] mu [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], gye yafunira [[:en:Diploma|Dipuloma]] mu [[:en:Veterinary_medicine|busawo bw'ebisolo.]]
== Emirimu gye ==
Babiiha yatandiika okukola nga [[:en:Veterinary_Officers'_Association|omusawo w'ebisolo]] okuva mu 1939 okutuusa mu 1946, lw'eyegatta ku Gavumenti y'[[:en:Tooro_Kingdom|Obwakabaka bwa Toro]], nga [[:en:Secretary|omuwandiisi]] n'oluvanyuma omumyuka w'[[:en:Treasurer|omuwanika]] mu [[:en:Local_government|Paalamenti ya wano]].
Babiiha mu 1954 yalondebwa Paalamenti ya Toro okwegata ku lukiiko lwa [[:en:Uganda|Uganda]] olukulu olwa [[:en:Legislative_council|Legislative Council]]. Yesimbawo ku ky'omubaka mu Paalamenti owa Toro ey'omumasekkati mu kulonda kwa 1958, ng'omukulembeze w'ekibiina kye ekya Uganda Peoples’ Union Party era n'addamu mu kulonda kw'abonna mu Gwokusatu 1961, nga yawangula ekifo kye emirundi ebiri. Babiiha yali yagatta ekibiina kye n'abalala okwegatta ku [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda Peoples’ Congress]] ekya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] mu 1960; oluvanyuma nafukka ssentebe w'ekibiina. Obote yamuwa ekifo mu Kabinenti ye eyasooka mu Gwekkumi 1962, mu kaseera k'[[:en:Independence|ameefuga]], nga [[:en:Ministry_of_Fisheries,_Animal_Husbandry_and_Dairying|Minisita w'amagana]], [[:en:Game|emizannyo]] n'[[:en:Fishery|ebyobuvubi]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.uls.or.ug/-4 |access-date=2022-12-03 |archive-date=2022-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221203044439/https://www.uls.or.ug/-4 |url-status=dead }}</ref><ref name=":0"/>
Babiiha era yaweerezaako nga [[:en:Vice_President_of_Uganda|Omumyuka wa Pulezidenti]] eyasooka oluvannyuma lw'okugyibwawo [[:en:Institution|kw'enkola y'obwakabaka]] mu 1967.<ref name=":2">http://ugandaradionetwork.com/story/babiiha-family-struggling-to-survive-await-benefits</ref><ref name=":0"/>
== Obulamu bwe obw'ebyobufuzi ==
Babiiha yafuna obuyinza ku [[:en:Government|Gavumenti]] obw'akaseera akagere era n'alangirira akaseera mu [[:en:Nation_state|Ggwanga]] [[:en:Emergency|akaakatyabaga]] nga 19 Ogwekkuminebiri 1969, nga omukulembeze w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] era eyali [[:en:Presidential_system|Pulezidenti]] wa Uganda [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] bweyafuna obuvune mu lulumbagana olw'ali lw'akolebwa okumutemula.<ref name=":0"/>
== Okufa kwe ==
Oluvanyuma lw'[[:en:Coup_d'état|olutalo lw'amagye]] mu 1971, Babiiha yawummula mu bwangu n'agenda mu [[:en:Farm|Ffaamu]] ze. Omukolo gwe ogw'omulujjude mu myaka ebiri gw'ali gwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], Pulezidenti wa [[:en:Uganda|Uganda]], bweyamusindikira world [[:en:Goodwill_ambassador|goodwill]] mission mu Gusooka, 1973. Babiiha [[:en:Death|yafa]] mu Gwokusatu 1982<ref name=":0"/> era yaziikibwa mu makage mu kyalo ky'e Kibimba, mu Munisipalite y'e [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]].<ref name=":2"/>
== Laba na bino ==
* [[:en:William_Gabula|William Gabula]]
* [[:en:Paulo_Muwangahttps://en.wikipedia.org/wiki/Paulo_Muwanga|Paulo Muwanga]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20230323015844/https://www.upcparty.net/upcparty/index.htm Omukutu omutongole ogwa Webusayiti ogw'ekibiina kya Uganda People's Congress]
3u0eqlf9t01iv54k4dnnp5ll9bhfspg
Ragga Dee
0
8417
61431
46293
2026-07-11T16:45:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61431
wikitext
text/x-wiki
[[File:Raga Dee 1.jpg|alt=Ragga Dee|thumb|Ragga Dee]]
'''Ragga Dee''', yazaalibwa era natuumibwa '''Daniel Kazibwe''', [[:en:Uganda|Munnayuganda]], muyimbi era munnabyabufuzi.<ref name="newvision">[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1433385/return-ragga-dee. http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1433385/return-ragga-dee.]</ref> Yesimbawo mu kifo ky'abwa [[:en:Mayor|Mmeeya]] wa [[:en:Kampala|Kampala]] mu kulaonda kwa bonna okwa 2016.<ref name="elections">[http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1407433/ragga-dee-katongole-win-kampala. http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1407433/ragga-dee-katongole-win-kampala.]</ref><ref name="kampalasun">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://kampalasun.co.ug/2015/09/15/ragga-dee-hosts-first-succesful-campaign-rally/ |access-date=2022-12-06 |archive-date=2018-09-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180907144753/https://kampalasun.co.ug/2015/09/15/ragga-dee-hosts-first-succesful-campaign-rally/ |url-status=dead }}</ref><ref name="monitor">http://www.monitor.co.ug/News/National/stepped-down-Babu-Ragga-Dee/688334-2939530-wjt4ab/index.html</ref> Mu kaseera kano, Ragga Dee akola ng'omu kubakwasaganya kateeba n'okuzannya ffilimu ng'akiikirira okuzannya katemba ne firimu mu kimanyikiddwa nga Private Sector Foundation Executive era nga ye sentebe w'ekitongole ky'ebyobuwangwa ekya National Culture Forum.
[[Category:Articles with short description]]
[[Category:Short description matches Wikidata]]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
== Obuto bwe ne mu kisaawe ky'okuyimba ==
Dee yazaalibwa mu 1968 eri [[:en:George_William_Kyeyune|George William Kyeyune]].<ref name="new-vision">[http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331430/singer-ragga-dee-picks-mayoral-seat-forms. http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331430/singer-ragga-dee-picks-mayoral-seat-forms.]</ref> Omulimu gwe ogw'okuyimba yagutandika mu 1988.<ref name="musicinafrica">[http://musicinafrica.net/directory/ragga-dee. http://musicinafrica.net/directory/ragga-dee.]</ref> Enyimba ze zetobeseemu enkola ez'enjawulo omuli reggae, ragga, hip-hop, ne Lingala. Yali muyimbi wa Ragga ow'omwaka mu mpaka za [[:en:Pearl_of_Africa_Music_Awards|Pearl of Africa Music Awards]] mu 2004<ref name="archive">[https://web.archive.org/web/20050204005728/http://pamawards.com/index.php?option=com_frontpage. https://web.archive.org/web/20050204005728/http://pamawards.com/index.php?option=com_frontpage.]</ref> ne 2005<ref name="ar-chive">https://web.archive.org/web/20070702053829/http://pamawards.com/pages/2005.php</ref> era n'awangula ekya vidiyo esinze mu 2006.<ref name="ugandaonline">{{Cite web |url=http://www.ugandaonline.net/2006 |title=Archive copy |access-date=2022-12-06 |archive-date=2012-12-04 |archive-url=https://archive.today/20121204190055/http://www.ugandaonline.net/2006 |url-status=dead }}</ref> Alina Alubaamu 18. yafuna ettutumu mu myak gya 1990 n'enyimba nga ''Bamusakata'' ne ''Mukwano'' nga akyali omu ku kibiina kya Da Hommies. Awangudde Awaadi y'omuyimbi wa Ragga ow'omwaka asinze eya Pearl of Africa Music Award ne Awaadi y'omuyimbi omusajja ow'omwaka asinze era nga kino kyawandiikibwa ne ku BBC. Mu 2005 Alubaamu ye eya reggae yawangula ekya Alubaamu esinze mu awaadi ya Golden Awards mu Uganda.<ref name="ourmusiq">[http://ourmusiq.com/ugandan-musicians-meet-ragga-dee/394/m.aspx. http://ourmusiq.com/ugandan-musicians-meet-ragga-dee/394/m.aspx.]</ref>
== Ennyimba ze y'ayimba ==
* Ndigida
* Parliament
* NO. 9
* Cissy
* kabonge kko
* Mbawe
* Oyagala cash
Sirikawo baby nga yaluyimba ne. Mention Summer
[https://www.bbc.co.uk/music/records/nnmf24 "Mpeta"]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijjuliziddwamu eby'ebweeru wa Wikipediya ==
* [http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417940/ill-win-kampala-mayor-race-65-ragga-dee "Njakuwangula olw'okaano lw'obwa Mmeeya wa kampala ne bitundu 65 ku buli kikumi - Ragga Dee"]
f37ewqsk00582e2e82l4u8romahew0h
Assumpta Oturu
0
8466
61852
53833
2026-07-11T17:53:28Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61852
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Assumpta Oturu''' (yazaalibwa mu 1953). MunnaUgandan-Omumerika, munnamawulire era omutontomi. Akola ku ppulogulaamu yaabuli wiiki eya 'Spotlight Africa', ku leediyo esangibwa mu Los Angeles eya KPFK. Atongozza eby'okutontoma nga yeeyita '''Assumpta Acam-Oturu'''.
== Obulamu bwe ==
Acam-Oturu yazaalibwa mu kitundu kye'Teso, mu Eastern Uganda.Yafuna diploma mu by'amawulire nga yasomera ku ssomero ly'ebyamawulire erya Mindolo Ecumenical Centre's School of Journalism erisangibwa e [[Zambia]]. Mu 1983 yafuna Diguli ya BA in Journalism and International Relations mu [[:en:University_of_Southern_California|University of Southern California]].<ref name="Chipasula1995">https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-0-435-90680-1</ref> Yatandika 'Spotlight Africa' ku KPFK mu Gw'omusanvu gwa 1986, okugonjoola ensonga y'obutamanya bifa ku Africa mu Bamerika.<ref>''Newswatch: Nigeria's Weekly Magazine'', 1991, p.25</ref> Pulogulaamu eno eragibwa buli lw'amukaaga lwa wiiki, Erimu ebikwata ku by'obufuzi, ebyenfuna, ebitambula n'obulamu bwabulijjo awamu nensonga zaabakyala mu Africa.<ref>[https://www.kpfk.org/on-air/spotlight-africa/ Spotlight Africa]. Accessed 17 August 2020.</ref>
Oturu yalabikirako ku pulogulaamu ekwata ku nsonga ez'enjawulo mu 2015 omwali okukubagana empawa wakati w'aBafirika abali wano naabali mu ''American. Baali boogera ku bbugumu erivudde ku [[:en:African_diaspora|kugenda kw'abafirika mu Amerika]] okuyitiridde''. Oturu yakkaatiriza ensonga y'ebyafaayo okuvaako ebbugumu lino, mu kitunda bantu n'obutamanya bw'a[[:en:African_American|Bafirika abali mu Amerika]] mbeera mwebayita. Nga ali mu Lukungaana olukwata ku kutambula kw'abafirika okugenda mu nsi endala olwaliwo mu Gwekkuminoogumu gwa 2017, yakkaatiriza ensonga yeemikisa Abafirika abali mu Africa naabali mu Amerika gyebalina okusomesangana ku nnono ez'enjawulo.<ref>[https://www.immigrantmagazine.com/the-resurgence-and-redefinition-of-pan-africanism-our-culture-our-identity/ The Resurgence and Redefinition of Pan-Africanism, Our Culture Our Identity], ''The Immigrant Magazine'', 15 November 2017. Accessed 17 August 2020.</ref>
== Ebitontome bye ==
* 'A Fountain of Blood',<ref>https://www.immigrantmagazine.com/the-resurgence-and-redefinition-of-pan-africanism-our-culture-our-identity/</ref> ''Ufahamu: A Journal of African Studies'', Vol. 16, Issue 1 (1988), p. 136
* 'Arise to the Day's Toil' and 'An Agony... A Resurrection', in Stella Chipasula & Frank Mkalawile Chipasula, eds., ''The Heinemann book of African women's poetry'', Heinemann Educational Publishers, 1995.
* 'An Agony... A Resurrection', in Tanure Ojaide and Tijan M. Sallah, eds., ''The New African Anthology'', Lynne Reinner Publishers, 1999.
== Ebijuliziddwa ==
<references group="" responsive="1"></references>
== External links ==
* [https://www.youtube.com/watch?v=u4Pql-sE5VI The Resurgence and Redefinition of Pan-Africanism: Assumpta Oturu]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
8r2h1lxu6rtpjgpx8rwr239kh4pt1i9
Harriet Ntabazi
0
8480
61472
56834
2026-07-11T17:04:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61472
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Harriet Ntabazi''' (yazaalibwa 11 Nenvu 1974) munnanyuganda munnabyabufuzi. Yalondebwa nga minisita omubeezi ow'ebyobusuubuzi mu kabinenti ya Uganda nga 6 Ogwomusanvu 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2022-12-11 |archive-date=2016-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Wabula, okulondebwa kwe kwagaanibwa akakiiko ka paalamenti akasunsula abantu ababeera balondeddwa Pulezidenti.However, her appointment was rejected by the parliamentary appointments committee. She was therefore not sworn in with the rest of the cabinet on 22 June 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |access-date=2022-12-11 |archive-date=2016-06-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160626081313/http://observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |url-status=dead }}</ref> Between 2011 and 2016, she served as the Women's Representative for Bundibugyo in the Parliament of Uganda.
== Background and education ==
Ntabazi was born on 11 December 1974 in [[Bundibugyo (disitulikit)|Bundibugyo District]], in the Western Region of Uganda. She attended Bumadu Primary School for her elementary schooling, graduating in 1986. She then attended ''Semuliki High School'' for her O-Level studies. She then studied at ''Bundibugyo Primary Teachers College'', graduating with a Grade II Primary Teachers Certificate, in 2002. In 2004, she graduated from St. Mary's Simbya High School. She then joined [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] in 2005, graduating in 2008 with a Bachelor of Arts.<ref>https://web.archive.org/web/20160803083035/http://parliamentwatch.ug/mp/ms-ntabazi-harriet/</ref>
== Emirimu ==
Okuva mu mwaka gwa lukumi lwenda kinaana mu mwenda (1989) okutuuka mu mwaka gwa lukumi mu lwenda kyenda mu ebiri (1992), Ntabazi yakolako ng'omubazi w'ebitabo mu woofiisi ya tawuni kkiraaka. Yakolako ng'omukuumi w'ebitabo mu ssomero lya Semuliki High School, okuva mu mwaka gwa lukumi lwenda mu kyenda mu ena (1994) okutuusa mu mwaka gwa lukumi mu lwenda kyenda mu munaana (1998). Yaweerezaako nga kkansala akiikirira abavubuka ku distulikiti wakati w'omwaka gwa lukumi mu lwenda kyenda mu munaana (1998) okutuuka mu mwaka gwa nkumi bbiri (2000). Okuva mu mwaka gwa nkumi bbiri mu gumu (2001) okutuuka mu mwaka gwa nkumi bbiri mu etaano (2005)<ref>https://web.archive.org/web/20160803083035/http://parliamentwatch.ug/mp/ms-ntabazi-harriet/</ref>, yaweerezaako ng'omukiise w'abakyala ku lukiiko olufuzi olwa disitulikiti y'e Bundibugyo.([[Bundibugyo (disitulikit)|Bundibugyo District Local Government Council]].) . Mu kaseera kano akola nga omukunzi omukugu ow'ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri nu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM) okuva mu mwaka gwa lukumi mu lwenda mu kyenda mu ena (1994) okutuuka mu mwaka gwa nkumi bbiri mu etaano (2005). Yayingira ebyobufuzi mu mwaka gwa nkumi bbiri mu kkumi (2010) era mu kulonda kwa bonna okw'omwaka gwa nkumi bbiri mu kkumi na gumu, yalondebwa ng'omubaka omukyala akiikirira abantu Bundibugyo mu lukiiko lw'eggwanga olukulu nga yali ku kkaadi y'ekibiina ekiri mu buyinza (NRM<ref>http://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf</ref>), oluvannyuma lw'okuwangula Jane Alisemera eyali mu kifo kino mu kamyufu ka NRM.<ref>http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Why-many-incumbents-lost-NRM-primaries-in-western-Uganda/689844-2936944-pjc585/index.html</ref> Mu mwaka gwa nkumi bbiri mu kkumi n'etaano (2015),wabula yawangulwa mu kamyufu ka (NRM) nga yawangulwa [[Josephine Babungi Benona]] era n'ateesimbawo kuvuganya mu kulonda kwa bonna okwa nkumi bbiri mu kkumi na mukaaga (2016).
Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa nga minisita omubeezi ow'amakolero<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref>, ng'adda mu kifo kya Werikhe Kafabusa, wabula yasuulibwa akakiiko ka paalamenti akasunsula abantu ababeera balondeddwa pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |access-date=2022-12-11 |archive-date=2016-06-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160626081313/http://observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* Kaabinenti ya Uganda
* Paalamenti ya Uganda
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
4bd2x1ob8fwee5rg66i1kej1ctoqr45
Joshua Wanume Kibedi
0
8498
61831
31089
2026-07-11T17:45:47Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61831
wikitext
text/x-wiki
'''Joshua Wanume Kibedi''' yazaalibwa nga 3 Ogwomunaana mu 1941, n'afa nga 13 Ogwomukaaga mu 2016 nga yali munamateeka omunayuganda, munabyabufuzi ate omukungu, eyawerezaako nga [[:en:Ministry_of_Foreign_Affairs_(Uganda)|Minisita w'ensonga z'ebweru w'eggwanga]] wakati wa 1971 Ogwolubereberye, ne 1973 Ogwolubereberye mu biseera by'emyaka egyasooka [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] bweyali mubuyinza. Wabula, Kibedi yalekulira nga Minisita w'ensonga z'bweru w'eggwanga mu 1973 oluvannyuma lwa Amin okuta kojja we, [[:en:Shaban_Nkutu|Shaban Nkutu]].<ref name="allafrica">http://allafrica.com/stories/201606140086.html</ref><ref name="cr">http://www.chimpreports.com/ex-minister-wanume-kibedi-dies-at-london-hospital/#</ref><ref name="cr2">http://www.chimpreports.com/ex-minister-wanume-kibedi-dies-at-london-hospital/#</ref> Kibedi yagenda mubuwangaguse era n'afuula omu kubaali bakulembera okuvumirira obwanakyemalira bwa Idi Amin.<ref name="allafrica" /> Oluvannyuma yawerezaako ng'omubaka wa Uganda mu kibiina ky'amawanga amagate okuva mu 1986 paka 1988.<ref name="cr2" /><ref name="ugandaun">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://newyork.mofa.go.ug/data/formerprs/110/Permanent-Representatives.html |access-date=2023-07-16 |archive-date=2023-07-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230716170910/https://newyork.mofa.go.ug/data/formerprs/110/Permanent-Representatives.html |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako ==
Joshua Wanume Kibedi yazaalibwa mu Busesa, [[:en:Iganga_District|mu disitulikiti y'e Iganga]], [[:en:Uganda_Protectorate|mutwale erikuumibwa Uganda,]] nga 3 Ogwomunaana mu 1941.<ref name="cr2" /> Kitaawe, Elkanah Kibedi, eyali akulira esomero lya [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri,]] yali omu kubasajja eyali omusoga okugenda okusoma.<ref name="cr" /><ref name="dm">http://www.monitor.co.ug/News/National/Kibedi-s-letter-to-Amin/-/688334/3249812/-/7r2o5k/-/index.html</ref> Kibedi yali omu ku bazzukulu abaali bava mu Baisemenhya, ekimu ku bika eby'esiimbu 11 eby'abantu [[:en:Busoga|abasoga]].<ref name="cr" /> Ekika kya Baisemenhya eky'ensiimbu kiviira kigira ddala emirandira gyakyo mu famire y'abanyoro abeesiimbu.<ref name="cr" />
Kibedi yasooka kusomera ku Busesa Primary school gyeyava oluvannyuma n'agenda ku [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri]] okuva mu 1955 okutuuka mu 1960.<ref name="cr2" /> Yagenda e Bungereza mu 1960 okutendekebwa gyebatambuliza eby'amateeka wansi wa [[:en:Inns_of_Court|Inn of Court,]] ekyamufuula [[:en:Barrister|munamateeka omukugu mu kooti ey'awagulu.]]<ref name="dm" /> Yakomawo mu Uganda mu 1960, era n'afuuka munamateeka omunayuganda eyasooka eyali akakasiddwa okuleeta emisango mu kooti y'omubuvanjuba bwa Afrika ejulirwamu.<ref name="cr2" /><ref name="dm" /> Mu by'obufuzi, yafuuka omu ku baali mukibiina kya [[Uganda People's Congress]] eky'eby'obufuzi<ref name="dm" />
Kibedi yaweebwa omulimu gw'okubeera Minista w'ensonga z'ebweru w'eggwanga mu 1971 Ogwolubereberye mu bwangu ddala nga Idi Amin yali agiddwa mu buyinza mu [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|lutalo lw'omuda mu ggwanga olwaliwo mu 1971.]]<ref name="allafrica" /><ref name="allafrica" /> Mwanyina wa Kibedi, eyali mukyala w'omukulembeze tebiseera ebyo Mama Maryamu Kibedi Amin, yeeyali mukyala wa Idi Amin, ekyamufuula mukodomi wa wa Idi Amin.<ref name="allafrica" /> Mu 1972, Kibedi yawagira okusalawo kwa Idi Amin okw'okuwera abantu abaali basibuka ku semazinga wa Asia okuva mu ggwanga.
Mu 1973 Ogwolubereberye, abajaasi b'e Uganda nga bakulembeddwa, Kapiteeni Issa Habib Galungbe, baawamba kojja wa Kibedi, [[:en:Shaban_Nkutu|Shaban Nkutu,]] eyaliko Minista w'eby'obulamu okuva mu 1966 okutuusa mu 1967, okuva ku luguudo lw'e Scindia e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja,mu Uganda]].<ref name="dm" /> Nkutu oluvannyuma yatemulya. Omulambo gwe oluvannyuma baguzuula [[:en:Mass_grave|muntaana eyali ejuddemu emirambo]] emingi mu 2005, oluvannyuma lw'emyaka 32 bukyanga yali awambibwa.<ref name="bbc">http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/4215629.stm</ref>
Minista w'ensonga z'ebweru w'eggwanga Kibedi yali agenda munkiiko z'aba [[:en:Foreign_minister|Minisita w'ensonga z'ewabweru w'amawanga]] ezeetabibwamu abali mu [[:en:Organisation_of_African_Unity|kibiina ekigata amawanga ga Afrika]] olwali e [[:en:Ghana|Ghana]] on 11 January 1973, when he received confirmation that his brother-in-law, President Idi Amin, was responsible for the murder of his uncle.<ref name="allafrica" /><ref name="dm" /><ref name="cr" /> Mu kifo ky'okukomawo mu Uganda, Kibedi mubunambiro yalangirira okulekulira kwe okuva ku bwa Minisita w'ensonga z'ebweru w'eggwanga ne ku kabineeti ya pulezidenti, nalangirira Amin ng'omusajja omukyamu era ow'amasitaani, olwo n'agenda [[:en:Exile|mubuwangaguse]] mu Bungereza.<ref name="allafrica" /><ref name="dm" /> Oluvannyuma famire ye yatulugunyizibwa, nekitykawo ne kubakyewagula abalala okwali; [[:en:Emmanuel_Blayo_Wakhweya|Emmanuel Blayo Wakhweya]].<ref>Amnesty International Report (26 September 1979). "The Death Penalty" (PDF). ''Amnesty International Report''.</ref> Yafuna obutuuze mu London, n'afuuka eyalu akulembera abaali bavumirira n'okuwakanya obwanakyemalira bwa Idi Amin mu myaka gya 1970.<ref name="allafrica" /><ref name="cr2" /> Mwanyina wa Kibedi, eyali mukyala wa pulezidenti Maryamu Kibedi Amin, oluvannyuma yaduka mu ggwanga ng'ayitira [[:en:Kenya|Kenya]] mu 1973 wamu n'okulekulira abaana bbe nga bali ne Amin.<ref name="dm" /> Yasobola okudukira e Bungereza, ng'ayambibwako eyali omumyuka wa pulezidenti wa Kenya, [[:en:Daniel_arap_Moi|Daniel arap Moi]].<ref name="cr" /> Idi Amin yalangirira okwawukana kwe n'eyali mukyala we mukaseera katono oluvannyuma.<ref name="cr" />
Kibedi tatandikawo [[:en:Law_practice|okwenyigira mu mateeka]] okwaali okw'amaanyi, ng'akita mu kifo kye ekyali kiyitibwa Kibedi and Co. Advocates, ekyali kisinganibwa ku luguudo lwa High Street mu [[:en:Lewisham|Lewisham]] mu London.<ref name="cr" /> Yakola nga ne kizibwe we ow'okubiri,omugenzi [[:en:Kirunda_Kivejinja|Kirunda Kivejinja,]] eyali akola n'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) eky'omunda, okulaba nga bawakanya obwanakyemalira bwa Idi Amin.<ref name="cr" />
Mu gya 1980, Kibedi yawagira ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], ekyali kikulemberwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], mu biseera by'olutalo bwa Uganda olw'omunsiko nga bawakanya Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]].<ref name="cr" /> Ekibiina kya Museveni ekya NRM kyawangula olutalo nekigoba Obote okuva mu buyinza.<ref name="cr" />
Mu 1986, Museveni yawa Kibedi ogw'okubeera omubaka mu kibiina ky'amawanga amagate, ekifo ky'omukungu kyeyalina okuva mu 986 paka 1988. Pulezidenti Museveni era yamuwa eky'okubeera omubaka wa Uganda mu Soviet Union mu 1990, naye Kibedi yagaana ekifo kino, ng'esira ayagala kuliteeka ku mirimu gye egy'okubeera mu namateeka.<ref name="dm" />
Mu 2010, Kibedi yaweebwa Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] ogw'okubeera ssentebe w'akakiiko adukanya abanoonya obubudamu n'okufuna obutuuze.<ref name="allafrica" /> Yakubiriza ng'enkiiko ez'aliko nga boodi y'abavunaanyizibwa ku banoonyi boobubudamu n'oufuna obutuuze okuva mu 2010 okutuusa mu 2014.<ref name="cr2" />
Yafiira mu ddwaliro lya St Thomas' Hospital mu London nga 13 Ogwomukaaga mu 2016, ku myaka 74, oluvannyuma lw'okubeera nga yali asiza ku byuma okumala enaku eziwerako. Yalina obulwadde obukwata amagumba wegagatira n'obwomu mawugwe. Kibedi yaleka mukyala we, Betty Wanume Kibedi, n'abaana baabwe mukaaga.<ref name="cr2" /> Okufa kwe kwalangirirwa eyali omumyuka wa Minisita omugenzi [[:en:Kirunda_Kivejinja|Kirunda Kivejinja,]] eyali kizibwe bwa Kibedi ow'okubiri.<ref name="allafrica" /><ref name="allafrica2">http://allafrica.com/stories/201606300562.html</ref> Ebyasigalira bya Kibedi byakomezebwawo ku [[:en:Entebbe_International_Airport|kisaawe ky'ennyonyi e Ntebbe]] nga 29 Ogwomukaaga mu 2016.<ref name="allafrica" /> [[:en:Memorial_service|Okusabira omwoyo]] gwa Kibedi kwakolebwa ku kanisa ya All Saints Cathedral mu [[:en:Kampala|Kampala,]] oluvannyuma n'azikibwa mu Busesa nga 2 Ogwomusanvu mu 2016.<ref name="cr2" />
== Ebijuliriziddwamu ==
{{Reflist|30em}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
9icfyn7ndjklxghrhmjcgsu2zymxh3w
Asuman Basalirwa
0
8500
61225
53836
2026-07-11T16:38:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61225
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asuman Basalirwa''' yazaalibwa nga 17 Ogwekkuminogumu 1977. Munnayuganda, Mmunnamateeka, munnabyabufuzi era nga mubaka mu [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkuminemu]] akiikirira abantu ba munisipalite y'e Bugiri. Yasooka okulondebwa ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti mu mwaka gwa 2018 ku ttiketi y'ekibiina kya [[:en:Justice_Forum|Justice Forum]] (JEEMA).<ref>https://www.independent.co.ug/we-must-work-together-to-challenge-nrm-basalirwa/</ref> Era ye Ssentebe wa Uganda Muslim Association ne Uganda Sports Club
== Okusoma ==
Basalirwa ebbaluwa ye ey'okusoma eyasoka yagifunira ku ssomero lya Mwiri Primary School mu 1991. Siniya ye ey'okuna yagituula mu mwaka gwa 1996 and n'ebbaluwa ya siniya ey'omukaaga y'agifunira ku ssomero lya Kiira College Butiki mu 1998.<ref>https://flashugnews.com/asuman-basalirwa-biography-politics-education-bugiri-municipality-mp/</ref> Alina dipuloma emukkirizisa okuteekesa amateeka mu nkola eya Diploma in Legal Practice okuva ku bbanguliro lya bannamateeka erya Law Development Centre (LDC) Kampala, Uganda mu mwaka gwa 2004. Mu 2008, yamaliriza okusoma kwe okuva mu Ssettendekero wa Pretoria University gye yafunira ebbaluwa ya Certificate in International Humanitarian Law ne diguli ey'okubiri mu mateeka okuva ku ssettendekero wa Makerere mu mwaka gwa 2015. Munnamateeka era akola ne kkampuni ekola ku nsonga z'amateeka eya Sewankambo & Co. Advocates.<ref>https://flashugnews.com/asuman-basalirwa-biography-politics-education-bugiri-municipality-mp/</ref>
== Ekisaawe ky'ebyobufuzi ==
Basalirwa ye pulezidenti w'ekibiina kya Justice Forum (JEEMA) okuva mu mwaka gwa 2010 okutuuka kati<ref>https://nilepost.co.ug/2021/03/05/jeema-says-they-will-not-attend-todays-ipod-summit/</ref> Ye ssentebe w'ekibiina ekitaba ebibiina ebirina ababaka mu Paalamenti ekya Inter-Party Organisation on Dialogue (IPOD). Yalondebwa ku kifo ky'obubaka bwa Paalamenti mu kifo kya 2018 era n'addamu okulondebwa mu kalulu ka bonna aka 2021 okutuusa kati mu kiseera kino ng'akiikirira ekitundu kya munisipalite y'e Bugiri. Ye y'amyuka ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti akakola ku mbalirira ya ssente eziyisibwa Paalamenti aka Public Accounts Committee (PAC).<ref>https://nilepost.co.ug/2020/03/19/basalirwa-who-will-enforce-presidential-directives-on-covid19-measures/</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/news/4813/political-parties-not-getting-funding-basalirwa</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
gpvykn4ho2mt8v61c8fw9wrk5ui62gx
Joy Atim
0
8503
61387
30567
2026-07-11T16:45:36Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61387
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Atim Joy Ongom''', (yazaalibwa 15 Ogwomwenda 1968) mukyala musuubuzi mu Uganda era munnabyabufuzi eyaweerezaako ng'omubaka wa paalamenti ng'akiikirira abakyala ba distulikiti ya Lira District Women Constituency mu paalamenti ey'ekkumi (2016 okutuuka 2021).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=263 |access-date=2022-12-12 |archive-date=2019-11-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191106043641/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=263 |url-status=dead }}</ref>
== Obuvo n'okusoma ==
Yazaalibwa ''Joy Atim'', nga 15 Ogwomwenda 1968, mu [[Lira (disitulikit)|Lira District]], mu kitundu ky'obukiikakkono bwa Uganda. yasomera ku masomero g'omu kitundu ekyo okutuusa lwe yeeyongerayo ku yinivaasite. Mu mwaka gwa 1989 yeegatta ku ttendekero lya ''Uganda College of Commerce Aduku'', mu [[Aduku]], [[Apac (disitulikit)|Apac District]], era n'atikkirwa oluvannyuma lw'emyaka ebiri oluvannyuma lw'okufuna dipulooma mu byobusuubuzi Diploma in Business Studies (DipBS). Oluvannyuma mu mwaka gwa 2011, yatikkirwa ku ssettendekro ya Kampala International University nga yafuna Bachelor of Public Administration (BPA).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=263 |access-date=2022-12-12 |archive-date=2019-11-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191106043641/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=263 |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gy'akozeeko ==
Mu mwaka gwa 1993 yapangisibwa firimu ekolebwa "Riclen Printers", ng'akolayo ng'omubazi era omukwasi wa ssente okumala emyaka mukaaga okutuuka mu mwaka gwa 1999. Oluvannyuma yagenda okukola emirimu emirala mu kitongole ekiyitibwa "Jocent Enterprises", gye yali akola nga ssenkulu w'ekitongole kino okutuuka mu mwaka gwa 2011. Oluvannyuma mu mwaka gwa 2005, ye ssenkulu wa bisinensi eyitibwa "Hillside Annex", ekifo ky'akyalimu ne mu kiseera w'abeeredde omubaka wa paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=263 |access-date=2022-12-12 |archive-date=2019-11-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191106043641/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=263 |url-status=dead }}</ref>
== Ekisaawe ky'ebyobufuzi ==
Mu kunoonya akalulu ka 2006 – 2011, Joy Atim yalondebwa nga kkansala ku disitulikiti ya [[Lira (disitulikit)|Lira District]]. Mu mwaka gwa 2011, yeesimbawo okuvuganya ku kifo ky'omubaka omukyala owa paalamenti akiikirira disitulikiti ya Lira mu paalamenti eyoomwenda (2011 okutuusa 2016).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=263 |access-date=2022-12-12 |archive-date=2019-11-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191106043641/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=263 |url-status=dead }}</ref> Mu kiseera kino, yali yeesimbyewo ku bwannamunigina era n'awangula.<ref>http://www.adwarping.co.ug/lira-woman-member-of-parliament-in-car-accident/</ref><ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Lira-Woman-MP-in-road-accident/688334-2997498-78p960/index.html</ref>
Mu kalulu ka 2016, yeesimbirawo ku kkaadi y'ekibiin aekiri ku ludda oluvuganya ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC), era n'adamu okulondebwa ku kifo kino kye yalimu. Y'omu ku babaka ba paalameni abaawakanya okukola ennongoosereza mu ssemateeka okuggya ekkomo ku myaka omuntu kwalina okwesimbirawo ku bwapulezidenti.<ref>http://allafrica.com/stories/201710230106.html</ref> Kakuyege we ng'anoonya akalulu yasumbuyibwa nnyo poliisi ya Uganda, ekyaviiramu okulumya abantu wamu n'abamu okutwalibwa ku malwaliro.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Age-limit-MP-Cecelia-Ogwal-hospitalized-police-fired-bullets/688334-4154118-qinu5t/index.html</ref> Wabula, mu mwaka gwa 2021, mu kulonda kwa bonna, yawangulwa minisita Dr. [[Jane Aceng|Jane Ruth Aceng]].
== Amaka ==
Mukyala Joy Atim Ongom mufumbo eri mwami Ongom Innocent.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=263 |access-date=2022-12-12 |archive-date=2019-11-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191106043641/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=263 |url-status=dead }}</ref>
== Eby'okufaako ebirala ==
Mu paalamenti ey'ekkumi, Joy Atim yali mmemba era ng'atuula ku bukiiko bubiri okwali: (a) akakiiko ka paalamenti akasunsula abantu ababeera balondeddwa pulezidenti (b) akakiiko akakola embalirira y'eggwanga.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=263 |access-date=2022-12-12 |archive-date=2019-11-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191106043641/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=263 |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Angelline Osegge]]
* [[Winnie Kiiza]]
* Cecilia Ogwal
* Olukalala lw'ababaka ba paalamenti ya Uganda eyekkumi.
* Olukalala lw'ababaka ba paalamenti ya Uganda eyoomwenda
* [[Lira (disitulikit)|Lira District]]
== Ebiliziddwa ==
{{Reflist}}
n4rfwd5fzqglh0ljadpdjrfvjvzlz93
Alex Onzima
0
8506
61399
58967
2026-07-11T16:45:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61399
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alex Aadroa Onzima''' [[Munnayuganda]] era munnabyabufuzi. Ye yali Minisita Omubeezi mu Ofiisi y'Omumyuka wa Pulezidenti mu kabineeti ya Uganda. Yalondebwa ku kifo kino nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 6 June 2016.</ref> Nga tannalondebwa mu kifo ekyo, yaweerezaako nga Minisita Omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu okuva nga 27 Ogwokutaano, 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011). [https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 "Museveni Names New Cabinet"]. [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 17 February 2015.</ref> Yadda mu bigere bya [[Perez Ahabwe]]. Onzima era yaliko omubaka wa Paalamenti akiikirira essaza ly'e Maracha, mu Disitulikiti y'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.<ref name="Maracha">{{cite web |last=POU |title=Profile of Aandroa Alex Onzima, Member of Parliament for Maracha County, Maracha District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=2&const=Maracha++County&dist_id=81&distname=Maracha |accessdate=17 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Onzima yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Maracha, mu kitundu kya West Nile , mu Bukiikakkono bwa Uganda nga 26 Ogwomukaaga 1952. Yasomera mu masomero g'omukitundu ekyo okutuuka lwe yagenda ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]], gye yasomera ebintu eby'ekuusa ku by'obulamu bw'amannyo (public health dentistry) okuva mu mwaka gwa 2002 okutuusa lwe yatikkirwa mu mwaka gwa 2005 ne ddiguli ya ssaayansi (Bachelor of Science).<ref name="Maracha" />
== Ebyafaayo bye mu kukola ==
Onzima yakiikirira Essaza ly'e Maracha mu Paalamenti ya Uganda okuva mu mwaka gwa 1996. Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuuka mu mwaka gwa 2004, yali mu Paalamenti mu kiseera nga tewaliiwo nfuga ya bibiina bingi. Mu mwaka gwa 2004, ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Forum for Democratic Change (FDC)|Forum for Democratic Change]] (FDC) bwe kyatondebwawo, yasalawo okukyegattako. Mu 2010, yava mu kibiina kya FDC mu butongole era ne y'egatta ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref>Nalugo, Mercy (2 August 2010). [https://web.archive.org/web/20160304000514/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html "Onzima Formally Crosses To NRM"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/968672/-/x2pre7/-/index.html the original] on 4 March 2016. Retrieved 17 February 2015.</ref><ref>Darious Magara, and Polly Kamukama (28 June 2010). [https://web.archive.org/web/20150217171604/http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177 "FDC Says Alex Onzima Is Free To Go".] ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/PA/8/13/724177 the original] on 17 February 2015. Retrieved 17 February 2015.</ref> Wabula, mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okw'omwaka gwa 2011, waliwo ebyawandiikibwa mu mawulire nti yali ayagala kwesimbawo ku bwannamunigina.<ref>Kenyi, Desmond (3 September 2010). [https://web.archive.org/web/20150217174809/http://www.newvision.co.ug/D/8/21/730810 "Onzima, What's Up?]". ''[[:en:New_Vision|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/21/730810 the original] on 17 February 2015. Retrieved 17 February 2015.</ref> Mu kulonda kwa baminisita okwakolebwa oluvannyuma lw'okulonda kwa 2011 okwa bonna,<ref>Rupiny, David (31 May 2011). [http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=34087 "Minister D'Ujanga Defends Performance, Promises To Deliver Nyagak Dam"]. Uganda Radio Network (URN). Retrieved 17 February 2015.</ref> Onzima yalondebwa nga Minisita omubeezi owa gavumenti ez'ebitundu. Olukalala lwa baminisita olwafulumizibwa nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa nga Minisita omubeezi mu ofiisi y'omumyuka wa Pulezidenti.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet "Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016"]. Scribd.com. Retrieved 18 June 2016.</ref>
== Laba ne ==
* Kabineeti ya Uganda
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ettundu-ttundu ly'e West Nile
* Olukalala lw'ebibiina by'ebyobufuzi mu Uganda
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lwa Kabineeti enzijuvu mu Gwokutaano 2011]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazaalwa mu 1952]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba paalament ya Uganda ey'omunaana]]
[[Category:Bammemba ba National Resistance Movement (NRM)]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Ttundu-ttundu lya West Nile]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Maracha]]
[[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]]
[[Category:Abaasomerako ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaasomerako ku St.Joseph's College Ombaci]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
o85vnbl38h38zude4uqs3oiicqvvt0j
Nabilah Naggayi Sempala
0
8512
61599
35146
2026-07-11T17:19:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61599
wikitext
text/x-wiki
'''Nabilah Naggayi Sempala''' munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]]. Mu kiseera kino y'akiikirira abakyala b'ekibuga Kamapala mu paalamenti ya Uganda eyekkumi okuva mu mwaka gwa (2016 okutuuka mu 2021).
== Obuvo n'okusoma ==
Nabilah Naggayi yazaalibwa mu Uganda mu Gwokuna gwa 1972. yasomera ku ssomero lya Kibuli Demonstration School ng'eno gye yasomera emisomo gye gyonna egya pulayimale bwe yali nga tannagenda ku ssomero lya [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli Secondary School]] okusoma siniya eyookuna. Oluvannyuma yamaliriz okusoma kwa siniya eyoomukaaga ku ssomero lya Mengo Senior School, olwo n'afuna dipulooma y'okumaliriza okusoma siniya eyoomukaaga mu mwaka gwa 1992.
Mu 1994, Naggayi eyalina dipuloma ku kuvvuunula okuva mu ssettendekero ya Saarland University, mu Saarbrücken, Germany. Mu mwaka gwa 1996, yaddayo okusoma diguli ya Atisi (Bachelor of Arts) okuva ku ssettendekero ya [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], ssettendekero ya gavumenti esinga obukadde n'obunene mu Uganda. Yaddayo okusoma era n'afuna diguli eyookubiri mu mbeera z'abakozi okuva ku ssettendekero ya Her degree of Master of Arts in Public Administration, was awarded by Makerere University in 2011.<ref>http://allafrica.com/stories/200701020196.html</ref>
== Emirimu ==
Naggayi yatandika olugendo lwe ol'ebyobufuzi nga kkansala akiikia ku distulikiti y'e Wakiso ([[Wakiso (disitulikit)| Wakiso District Local Government]]) mu mwaka gwa 2001, era nga yabeera mu kifo kino okutuuka mu mwaka gwa 2005. Ye ng'ali ne banne okwali [[Muhammad Nsereko]], nga mu kiseera kino y'akiikirira ekitundu kya Kampala y'amassekkati mu paalamenti ya Uganda, baatandikawo ekibiina ky'ebyobufuzi ekya ''Social Democratic Party (SDP)''. Yeetaba nnyo mu kakuyege w'akalulu k'ekikugo ak'okuzzaawo enfuga y'ebibiina by'ebyobufuzi ebingi mu mwaka gwa 2005. Yali talna kibiina kya byabufuzi kyonna okutuusa mu mwaka gwa 2006 lwe yeegatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya Forum for Democratic Change (FDC) era n'avuganyiza ku kaadi y'ekibiina kino mu kulonda wka bonna okw'omwaka 2006.<ref>http://allafrica.com/stories/200701020196.html</ref>
Mu mwaka gwa 2006, ku myaka asatu mu etaano (35), yalivvula Margaret Nantongo Zziwa ow'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] (NRM), okusobola okufuna ky'omubaka omukyala owa Kampala mu paalamenti ya Uganda eyoomunaana mu kisanja kya (2006 okutuusa 2011).<ref>{{cite web|url=http://allafrica.com/stories/200701020196.html|date=30 December 2006|title=Uganda: Our Politicians – Nabilah Naggayi Sempala|access-date=4 November 2016|author=Andrew Ndawula|newspaper=[[New Vision]]|format=via [[AllAfrica.com]]|location=Kampala}}</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba paalamneti okwa 2011, yafuna obululu obukadde bubiri obukadde bubiri mu emitwalo abiri mu enkumi bbiri mu lusanvu mu abairi mu buna (222,724) bw'ogeraageranya ku bululu emitwalo ekkumi n'omukaaga mu enkumi nnya mu bisatu mu nsanvu mu munaana (164,378) obw'eyamuli ku mbiranye, Margaret Zziwa ow'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) bwe yafuna. Mu kulonda kwa 2013, akabinja ka bannamateeka kaamukuba mu mbuga z'amateeka, okwali; ssaabawolereza wa Uganda, akakiiko k'ebyokulonda, ku nsonga ey'ekikugu kubanga gavumenti eya wakati yali emaze okweddiza enzirukanya y'ekibuga Kampala okuva nga 28 Ntenvu 2010, era ekibuga ne kibeera nga tekikyatwalibwa kubeera nga disitulikiti.<ref>http://allafrica.com/stories/200701020196.html</ref>
Mu mwaka gwa 2016 Naggayi yavuganyizibwa abantu bataano ku kifo kino, omwali n'eyali minisita w'ensonga z'abavubuka n'ensonga z'abaana, [[Florence Nakiwala Kiyingi]]. Wabula bano bonna Naggayi yabawangulira ddala.<ref>{{cite web|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Winners-and-losers-in-Kampala--Wakiso-MP-races/688334-3085638-113srywz/index.html|title=Winners And Losers in Kampala, Wakiso MP Races|accessdate=4 November 2016|newspaper=[[Daily Monitor]]|date=20 February 2016|last=Paul Tajuba|first=and Joseph Kiggundu|location=Kampala|archive-date=3 May 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190503082916/https://www.monitor.co.ug/News/National/Winners-and-losers-in-Kampala--Wakiso-MP-races/688334-3085638-113srywz/index.html|url-status=dead}}</ref> Mu kukubaganya ebirowoozo okwali mu paalamenti okw'okuggya ekkomo ku myaka omuntu kw'alina okwesimbirawo ku bukulembeze bw'eggwanga nga bakola ennongoosereza mu ssemateeka w'eggwanga, Naggayi yali omu ku babaka b'oludda oluvuganya abaggyibwa abeebyokwerinda mu paalamenti ku kifuba, nga 27 Ogwomwenda 2017, wadde nga yali tali ku lukalala lw'abo abaali bawereddwa omukubiriza w'olukiiko lw'eggwanga olukulu okuva mu paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Winners-and-losers-in-Kampala--Wakiso-MP-races/688334-3085638-113srywz/index.html |access-date=2022-12-12 |archive-date=2019-05-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190503082916/https://www.monitor.co.ug/News/National/Winners-and-losers-in-Kampala--Wakiso-MP-races/688334-3085638-113srywz/index.html |url-status=dead }}</ref>
Yeesimbawo ku kifo ky'obwaloodimmeeya mu kalulu ka 2021-2026 era n'awangulwa <ref>http://nilepost.co.ug/2021/05/26/erias-lukwago-sworn-in-as-kampala-lord-mayor-for-third-term/</ref>
== Laba ne ==
* Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]]
* Ekitongole kya Kampala Capital City Authority
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="1"></references>
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
hmtnmqghqz4o91yu53yx4x8oaams339
Cecilia Ogwal
0
8516
61713
54638
2026-07-11T17:29:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61713
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Cecilia Barbara Atim Ogwal''' yazaalibwa nga 6 Ogwekumineebiri mu 1946, n'afa nga 18 Oguwooka mu 2024, nga yali munabyabufuzi Omunayuganda, omukyala munabizineensi ng'ate [[:en:Management|yeebuzibwako ku by'enzirukanya y'emirimu]]. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] owa [[:en:Dokolo_District|Konsitituweensi ya bakyala ey'e Dokolo]]. Yali omu kubaali ku kakiiko akakola amateeka okuviira ddala mu 1996 okutuusa weyafiira.<ref name="Profile">https://web.archive.org/web/20150924064612/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=31.000000&const=Woman+Representative&dist_id=85.000000&distname=Dokolo</ref>
== Ebimukwatako n'okusoma kwe ==
Cecilia Atim Ogwal yazaalibwa mu [[:en:Dokolo_District|Disitulikiti ye Dokolo]], [[:en:Protectorate_of_Uganda|etwale ly'Abagereza mu Uganda]], ng 6 Ogwekumineebiri mu 1946. Yagenda ku masomero g'ebitundu eby'enjawulo mu Uganda. Mu 1967, ng'alina emyaka 21,yaweebwa ekifo ku [[:en:University_of_East_Africa|University of East Africa]] mu [[:en:Nairobi|Nairobi]] nga kati gyebayita [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y'e Nairobi]] okusoma [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'okubala ebitabo]]. Yatikirwa okuva ku Yunivasiye y'e NairobI mu 1970. Alina ne satifikeeti mu by'okudukanya n'okumannya embeera z'abakozi okuva kutendekero Institute of Public Administration nga bwebaali baliyita ebiseera ebyo, naye nga kati balimannyi nga [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]]. Alina satifikeeti endala bbiri okuli emu ng'esira eriteeka kunzikiriza y'abakatuliki nga yagigya kutendekero lya Haggai Institute, Singapore, ng'ate endala mu bya [[:en:Public–private_partnership|Public-Private Partnership]],okuva mu Australia.<ref name="Profile" /><ref name="Beauty">https://web.archive.org/web/20190502083930/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/Ogwal--Beauty-Queen--who-turned-into--an-Iron-Lady/-/1370466/1506936/-/item/0/-/8jkljr/-/index.html</ref>
== Emirimu gye ==
[[File:Cecilia Ogwal 2.jpg|left|thumb|Cecilia Ogwal 2]]
Okuva mu 1979 okutuuka mu 1980, Ogwal yali akolera ku kitebe kya Uganda e Kenya, nga yaavunaanyizibwa ku bitongole eby'enjawulo okukwatagana mu kukomyawo abanoonyiz boobuda abanayuganda. Okuva mu 1980 mu 1981, yali akola ng'adukanya eby'emirimu mu kitongole kya Uganda Advisory Board of Trade. Mu 1982, yeeyali omu kubatandikawo [[:en:Housing_Finance_Bank|Baanka ya Housing Finance]], gyeyakolera okutuusa mu 1984. Yawerezaako nga [[:en:Chairperson|ssentebe]] wa [[:en:Uganda_Development_Bank|Uganda Development Bank]], okuva mu 1981 okutuusa mu 1986.
Ogwal yatandika okwenyigira mu byobufuzi bya Uganda, ng'awereza nga [[:en:Secretary_General|saabawaandiisi]] w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] (UPC) fokuva mu 1985 okutuusa mu 1992. Mu 1994, yaliko ku [[:en:Constituent_Assembly|kakiiko akakolebwa okwekaanya ssemateeka]] abaaliwandiika n'okubunyisa ssemateeka wa Uganda owa 1995. Yasigala n'ebitiibwa bye ebyawagulu mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya UPC okutuusa mu 2004. Mu kalulu ka 2006 aka Paalamenti, yawangulwa ku kifo kye ekya Munisipaali y'e Lira ekya mugibwako Jimmy Akena, mutabani w'eyatandikawo UPC [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]]. Mu 2011, Ogwal yeesimbawo era n'awangula ekifo ky'omukyala akiikirira [[:en:Dokolo_District|Disitulikiti ya Dokolo]] eyali yakatandikibwawo.Mu kadde kano, yakyusa ekibiina ky'ebyobufuzi n'avuganya nga memba omujuvu ow'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]].<ref name="Profile" /><ref name="Beauty" />
[[File:Atim Ogwal Cecilia Barbara.jpg|left|thumb|Atim Ogwal Cecilia Barbara]]
== Emirimu gye mu Paalamenti ==
Ogwal yali omu kubaali ku kakiiko ka Paalementi akavunaanyizibwa ku bwa kalabalaba n'okugonjoola ensonga ezeekuusa ku ttaka, mayumba, enkulakulana n'ebibuga, emirimu n'entambula n'okuteekera teekera ebitundu.<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=264</ref> Yaliko ne kukakiiko k'eby'embalirira.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mpscanug.com/profile/atim-ogwal/ |access-date=2022-12-12 |archive-date=2022-10-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221018093128/https://www.mpscanug.com/profile/atim-ogwal/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe n'okufa ==
Mu 1969, ng'alina emyaka 23, Yawangula empaka z'onwa Nalulungu bwa Uganda.<ref name="Beauty" />
Ogwal yali mukyala mufumbo era maama eyalina abaana musanvu n'abalala beyakuza nga siy'abazaala.Yafa kirwadde kya kookolo e Buyindi nga 18 Ogusooka mu 2024 ng'alina emyaka 77.<ref>https://www.independent.co.ug/veteran-opposition-legislator-cecilia-ogwal-is-dead/</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Dokolo_District|Disitulikiti y'e Dokolo]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
stqykdxegpdusjk3brrm91gewu0o0v6
Doreen Mirembe
0
8525
60878
55634
2026-07-11T12:04:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60878
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
'''Doreen Mirembe''' (yazaalibwa nga 4 Ogwekkumi 1987), Munnayuganda, muzannyi w'amizannyo, mukozi wa filimu,<ref>http://allafrica.com/stories/201606220411.html</ref><ref name="omenkaonline1">{{Cite web |title=Lilian, Ntege (5 July 2017). "Mars Babe: Doreen Mirembe; dentist filmmaker". Lilian Ntege. The Observer. |url=https://www.omenkaonline.com/film-african-art-7-young-african-filmmakers-watch/ |access-date=12 December 2022 |archive-date=18 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201018154137/https://www.omenkaonline.com/film-african-art-7-young-african-filmmakers-watch/ |url-status=dead }}</ref> mukozi era mutunzi wa filimu, ye mutandisi wa Amani (Kkampuni ya filimu) era omuyambi w'omusawo w'amannyo ku ddwaliro lya Pan Dental Surgery.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://chimplyf.com/2017/09/27/medic-ventures-into-movie-industry/ |access-date=2022-12-12 |archive-date=2017-10-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171028042307/http://chimplyf.com/2017/09/27/medic-ventures-into-movie-industry/ |url-status=dead }}</ref> Azanye mu filimu eziwerako n'obuzannyo obulagibwa ku TV saako n'okufulumya filimu ezize.<ref>http://www.chweziclan.com/index.php/2017/07/06/city-medic-joins-movie-bandwagon/</ref>
== Ebikwata ku mirimu gye ==
Okugatta ku filimu n'obulango bwa TV, Mirembe alabikidde mu buzannyo obulagibwa ku TV nga ''[[:en:Deception_NTV|Deception NTV]]'' ng'azannya nga Dr. Stephanie ne mu filimu ya [[:en:Nana_Kagga|Nana Kagga]] eya ''[[:en:Beneath_The_Lies|Beneath The Lies]]'' nga yazannya nga Miriam. Yatandikawo kampuni ya filimu gye yatuuma Amani House. Filimu ye eyasooka eya ''[[:en:A_Dog_Story|A Dog Story]]'' yali filimu eyawamba era n'elondebwa mu filimu ennyimpi esinze era newangula bbiri omuli ey'omuzanyi asinze omusajja n'omukazi era n'omuzannyi omukyala asinze mu filimu ennyimpi mu awaadi za Pearl International Film Festival mu 2006.<ref>Lilian, Ntege (5 July 2017). "Mars Babe: Doreen Mirembe; dentist filmmaker". Lilian Ntege. The Observer.</ref><ref name="omenkaonline1"/> Oluvanyuma yafulumya filimu ye ey'okubiri n'ey'okusatu nga yazituuma Nectar n'endala Kafa Coh.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.redpepper.co.ug/city-medic-joins-movie-bandwagon/ |access-date=2022-12-12 |archive-date=2017-10-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171027232637/http://www.redpepper.co.ug/city-medic-joins-movie-bandwagon/ |url-status=dead }}</ref>
Mirembe musawo era omuyambi w'omusawo w'amannyo ku ddwaliro lya Pan Dental Surgery, Kampala.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.pandentalsurgery.com/the-team/meet-the-surgery-assistants/ |access-date=2022-12-12 |archive-date=2017-10-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171027233141/http://www.pandentalsurgery.com/the-team/meet-the-surgery-assistants/ |url-status=dead }}</ref>
== Filimu ze y'azannya ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Filimu/kazannya akalagibwa ku TV
!Ekifo ky'eyazannya
!Abagikolako
|-
|2022
|Kafa Coh
|Sandra Atika Alexis
|Dayilekita yali Gilbert K. Lukalia<br /><br /> Yafulumizibwa Doreen Mirembe
|-
|2019 -
|[[:en:Kyaddala|Kyaddala]]
|
|Dayilekita w'ayo yali Emmanuel Ikubese
|-
|2017 -
|''[[:en:The_Honourables|The Honourables]]''
|Honourable Specioza
|Yawandikibwa John Ssegawa
|-
|
|''[[:en:Mistakes_Girls_Do|Mistakes Girls Do]]''
|
|
|-
|-
|2014–2016
|''[[:en:Beneath_the_lies_-_The_Series|Beneath the lies - The Series]]''
|Mariam
|Yawandiikibwa Nana Kagga Macpherson
|-
|2013–2016
|''[[:en:Deception_NTV|Deception NTV]]''
|Dr. Stephanie
|
|-
|
|''Nectar''
|
|Y'agyefulumiza
|-
|2016
|''[[:en:New_Intentions|New Intentions]]''
|Favour
|
|-
|2015
|''[[:en:Queen_of_Katwe|Queen of Katwe]]''
|
|Extra role
|-
|
|''Belated Troubles''
|
|
|-
|
|No Lie
|Flavia
|Yawandiikibwa Mariam Ndagire
|-
|
|Love Makanika
|Cindy
|
|}
== Empaka z'eyetabamu ne Awaadi z'eyawangula ==
{| class="wikitable" style="width:90%;"
! colspan="6" style="background: #FBFC8A;" |Awaadi
|- style="background:#ccc; text-align:center;"
!Omwaka
!Awaadi
!Omutendera
!Film/TV Series
!Ebyavaamu
!Recipient
|-
| rowspan="3" |2017
|Zanzibar International Film Festival<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://risktakers.co.ke/2017/05/22/zanzibar-film-festival-2017-nominees/ |access-date=2022-12-12 |archive-date=2017-05-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170528174520/http://risktakers.co.ke/2017/05/22/zanzibar-film-festival-2017-nominees/ |url-status=dead }}</ref><ref>http://www.ziff.or.tz/wp-content/uploads/2017/05/official-selection.pdf</ref>
|Best Short Film
|Nectar
|
|-
|Slum Film Festival
|Best Short Film
| rowspan="8" |[[:en:A_Dog_Story|A Dog Story]]
|
|-
|Silicon Valley African Film Festival
|Best Short Film
|
|-
| rowspan="6" |2016
| rowspan="3" |Pearl International Film Festival<ref>http://www.ziff.or.tz/wp-content/uploads/2017/05/official-selection.pdf</ref>
|Best Female Actor in a Short Film
| {{won}}
|Doreen Mirembe
|-
|Best Male Actor in a Short Film
| {{won}}
|[[:en:Michael_Wawuyo_Jr.|Michael Wawuyo Jr.]]
|-
|Best Screenplay
|
|-
|Africa International Film Festival
|Best Short Film
|
|-
|Uganda Film Festival
|Best Short Film
|
|-
|Afro Film Festival (ANANSE)
|Best Short Film
|
|-
|}
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* Doreen Mirembe at IMDb
46gwuhusck4v6z4de2uwb0gew5t49ja
Aggrey Awori
0
8526
61692
48477
2026-07-11T17:29:24Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61692
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Aggrey Siryoyi Awori''' (Yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939 – 5 Ogwomukaaga 2021) Munnayuganda munnabayanfuna, munnabyabufuzi era munnabyamizannyo eyaweerezaako nga minisita w'ebyempuliziganya ne tekinologiya mu kabineeti ya Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20150413225108/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/673643</ref> Ngatannagenda mu kifo ekyo, yakiikirirako ekitundu kya Samia mu Bugwe ey'obukiikakkono, [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|mu disitulikiti y'e Busia]] mu palamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali mubaka ku ludda oluvuganya gavumenti ayogera ennyo ow'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC). Mu mwaka gwa 2007, yava mu kibiina ki UPC ne yeegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] ekiri mu buyinza.<ref name=":1">https://web.archive.org/web/20150414005819/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/603500</ref>
== Obuvo ==
Awori yazaalibwa nga 23 Ogwokubiri 1939, ku kyalo Budimo mu disitulikiti y'e [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|Busia]] , okuliraana ensalo ya Uganda ne Kenya nga mwana wa kkumi ku baana ekkumi n'omusanvu nga bwe baazaalibwa mu maka gaabwe. Bazadde be baali Canon Jeremiah Musungu Awori, Omusumba mu kkanisa y'abakulisitaayo eyasooka mu buvanjuba bwa Afirika ne mukyala Mariamu Odongo Awori, omusawo era omusomesa mu kitundu.<ref name="Profile">{{cite web |date=2007 |title=Honorable Aggrey Siryoyi Awori's Profile |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |archive-date=11 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Uganda Ministry of ICT}}</ref> Baganda ba Aggrey mulimu [[:en:W.W.W._Awori|W.W.W. Awori]], omulwanirizi w'eddembe era mmemba w'[[:en:Legislative_Council_of_Kenya|olukiiko olufuzi e Kenya]] nga Kenya tennafuna mefuga,<ref>{{Cite book |last=Moody |first=Awori, Arthur |date=2020-02-27 |title=Riding on a Tiger |url=https://books.google.com/books?id=DH8zswEACAAJ |publisher=Moran Publishers |isbn=978-9966-34-991-0 |language=en}}</ref> omumyuka wa pulezidenti wa [[Kenya]] owoomwenda [[:en:Moody_Awori|Moody Arthur Awori]]<ref>{{cite web |date=20 April 2012 |title=Dr. Arthur Moody Awori "Uncle Moody" EBS |url=http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150419085555/http://dailykenya.blogspot.com/2012/04/dr-arthur-moody-awori-uncle-moody-ebs.html |archive-date=19 April 2015 |access-date=6 April 2015 |publisher=Daily Kenya BlogSpot}}</ref> ne Mary Okelo, omukyala eyasooka mu buvanjuba bwa Afirika okukulira ettabi lya [[:en:Barclays_Bank|bbanka ya Barclays]] era omutandisi wa bbanka y'abakyala mu Kenya eya Kenya Women Finance Trust, bbanka y'abakyala yokka mu Kenya.<ref>{{cite web |title=Dr Elizabeth Mary Okelo |url=https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230212090020/https://sustainabilitysummit.afrasiabank.com/speaker/dr-elizabeth-mary-okelo/ |archive-date=12 February 2023 |access-date=3 June 2021 |website=AfrAsia Bank Sustainability Summit}}</ref> Mary era ye mutandisi w'amasomero ga Makini Schools, omuyungo gw'amasomero mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Afirika]] ogukulembera ebyenjigiriza.<ref>{{cite journal |last1=Bauer |first1=Andrew |last2=Brust |first2=Frederick |last3=Hubbert |first3=Joshua |date=Fall 2002 |title=Expanding Private Education in Kenya: Mary Okelo and the Makini Schools |url=https://www8.gsb.columbia.edu/researcharchive/articles/87 |journal=Chazen Web Journal of International Business |publisher=Columbia Business School Research Archive |access-date=11 July 2021}}</ref>
Awori yalina amaka mu kibuga mu [[Busia, Yuganda|Munisipali y'e Busia]] n'ennyumba gye yalina mu kyalo mu [[:en:Bugiri_District|disitulikiti y'e Bugiri]].<ref>{{cite web |date=2014 |title=What's With Aggrey Awori's Generosity? |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387 |archive-date=14 April 2015 |access-date=6 April 2015 |newspaper=[[New Vision|New Vision Mobile]] (Kampala)}}</ref>
== Okusoma ==
Awori yasomera Nabumali High School mu disitulikiti y'e [[Mbale (disitulikit)|Mbale]] ne ku King's College Budo, mu disitulikiti y'e [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]], nga gonna gali mu Uganda. Ye yali omukulembeze w'abayizi owa Canada House ku ssomero lya King's College Budo. Bwe yali ng'akyali ku ssomero lya King's College Budo (okuva 1959 okutuuka 1961), Aggrey yalondewa wamu ne banne abalala abaali abagezi okugenda okutendekebwa mu bukodyo bw'ekinnamagye mu ttendekero lya Sandhurst Military College mu ggwanga mu Bungereza. Kyokka kitaawe Canon Awori yagaana ekirowoozo kya mutabani we eyali munnabitone ennyo okwegatta ku magye.<ref>https://web.archive.org/web/20150414005341/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632367&CatID=387</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1965, yafuna sikaala okusomera ku [[:en:Harvard_University|yunivasite y'e Harvard]]. Mu mwaka ogwasooka yasoma amasomo ga ssaayansi wa [[:en:Nuclear_physics|nuclear physics]], naye oluvannyuma yakyusa n'asoma essomo ly'[[:en:Political_economics|ebyenfuna mu by'obufuzi]].<ref name=":2">https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/aggrey-awori-gifted-orator-master-of-all-trades--3464672</ref>
Bwe yali ng'akyali ku Harvard, Aggrey yafuuka omuntu eyasooka mu byafaayo by'emizannyo gya yunivasite eno okuwangula emizannyo esatu omwali Okubuuka kwa long jump, high hurdles, ne 60-yard dash, naakola likodi mu muzannyo gwa hurdles n'afuuka eky'okulabirako mu muzannyo gwa dash. Atuuse ku bintu ebyobuwanguzi bingi ekyamuyamba okutuuka ku buwanguzi bw'emizannyo gya ssettendekero eno.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/awori-an-olympian-of-great-distinction-3464464?view=htmlamp</ref> Mu kadde we yatikkirirwa ku ssettendekero wa Harvard, Awori yalina likoda z'emizannyo egizannyirwa munda mu bizimbe ttaano n'egizannyirwa wabweru w'ebizimbe ssatu.<ref name=":0" /> Era yakiikirira Uganda mu [[:en:110_metres_hurdles|misinde egya mmita ekikumi mu kkumi]] mu mizannyo gya [[:en:1960_Summer_Olympics|Summer Olympics egya 1960]] ne mu mizannyo gya [[:en:1964_Summer_Olympics|Summer Olympics egya 1964]], wabula yalemererwa okuwangulayo omudaali gwonna.<ref>https://web.archive.org/web/20200418011126/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/aw/aggrey-awori-1.html</ref>
Awori alina [[:en:Master_of_Arts|diguli eyookubiri]] mu byenfuna okuva ku [[:en:Syracuse_University|Yunivasite y'e Syracuse]] mu Amerika.<ref name="Profile" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |access-date=2022-12-12 |archive-date=2015-04-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150411151619/http://www.ict.go.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=49&Itemid=71 |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu ==
Mu 1967, Awori yalondebwa okubera dayirekita eyasooka owa ttivi ya [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda Television]] (UTV).<ref>{{cite web |last1=Bwire |first1=Jobby Naseke |date=5 April 2011 |title=Biographytt of Aggrey Awori |url=https://jobbynasoko.wordpress.com/2011/04/05/biography-of-aggrey-awori/ |access-date=3 June 2021 |website=Jobby Naseke Bwire}}</ref> Mu 1971 Awori yasibibwa okumala emyezi ebiri oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] okuvuunika gavumenti eyaliko, kubanga mu kaseera ako Amin mwe yasooka okugerezaako okuvuunikira gavumenti, ono teyaweereza kwogera kwe ku nsonga eno, kyokka nga yamulimba nti bino byali biweerezeddwa. Yagenda mu buwanganguse bw'eyobufuzi mu [[Kenya]],<ref>{{cite journal |last1=Kabeba |first1=Don |date=1979 |title=Uganda: no censors needed |url=https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1080/03064227908532896 |journal=Index on Censorship |volume=8 |issue=2 |pages=18–21 |doi=10.1080/03064227908532896 |s2cid=143863530 |url-access=subscription |access-date=3 June 2021}}</ref> gye yasomeseza eby'amawulire mu by'obufuzi ku [[:en:University_of_Nairobi|yunivasite y'e Nairobi]]<ref>{{cite news|last1=Schneider|first1=Deborah|title=Election Special|url=https://www.harvardmagazine.com/2000/11/election-special.html|access-date=4 June 2021|agency=Harvard Magazine|publisher=Harvard Magazine Inc.|date=1 November 2001}}</ref> okutuusa mu 1976 oluvannyuma n'atandika okulambula amawanga agali ku lukalu lwa Africa nga muno yakyalira amawanga omwali [[Tanzania]], [[Liberiya|Liberia]] ne [[Senegal]] era n'adda e [[:en:Nairobi|Nairobi]] mu 1979.
Oluvannyuma lw'okuggyibwako kwa Idi Amin mu 1979, Awori yakomawo mu Uganda. Wano yavuganya ku kifo mu [[:en:National_Assembly_of_Uganda|lukiiko lw'eggwanga Uganda olwa National Assembly]], kyokka n'awangulwa.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yafuuka omubaka wa Uganda mu ggwanga lya [[Amerika]], okutuuka lwe yakyusibwa [[:en:Tito_Okello_Lutwa|Tito Okello Lutwa]] mu 1985.<ref name=":0" /> Yaweerezaako ng'omubaka wa Uganda e [[Bubirigi|Belgium]] okuva mu 1985 okutuusa mu 1987 lwe yasuulibwa [[Yoweri Museveni]].<ref name="Profile" />
Oluvannyuma lw'okufuna obubudamu obutono e Nairobi, Awori yatandika okuzimba ekibinja ky'abayeekera ekyakolera mu kitundu ky'obuvanjuba bwa Uganda ekyatuumibwa Force Obote Back Again (FOBA).<ref>{{cite book |last1=Lewis |first1=Janet I. |date=2020 |title=How Insurgency Begins Rebel Group Formation in Uganda and Beyond |url=https://www.cambridge.org/core/books/how-insurgency-begins/uganda-and-beyond/53BD24D03D8FDB92CF1B56AD4A667B2C |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-1108479660 |location=Online |page=61 |access-date=4 June 2021}}</ref> Yategeeza nti ekyamukozesa kino bwali busungu ku ggye lya Museveni erya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]], eryali liwambye ebintu bye. Mu 1992, yasattulula ekibinja kye eky'abayeekera ekyali kisingamu abalwanyi abato. Mu 1993, Awori yasisinkana ne Museveni mu [[:en:New_York_City|New York]] era [[:en:1994_Ugandan_Constituent_Assembly_election|yalondebwa okubeera ekitundu ku lukiiko lwa Constituent Assembly]] okubaga ssemateeka wa Uganda nga kw'ogasse n'okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":2" />
Yakwata ekifo kya kusatu mu [[:en:2001_Ugandan_presidential_election|kalulu k'obwapulezidenti akaakubibwa mu 2001]], oluvannyuma lw'okufuna ekitundu kimu n'obutundu buna ku kikumi (1.41%) eky'obululu.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1209952.stm</ref>
Yakiikirira ekitundu kya Samia, mu Bugweri ey'obukiikakkono, mu [[Busia (disitulikit mu Yuganda)|disituliki y'e Busia]] mu palamenti ya Uganda okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Awori yali musajja ateerya ntama ku ludda oluvugaya gavumenti mu palamenti ow'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC). Mu 2007, yava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya UPC ne yeegatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref name=":1" />
Yali minisita w'amawulire n'ebyempuliziganya kko ne tekinologiya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuusa nga 27 Ogwokutaano mu 2011. Mu kukyusakyusa mu baminisita ba Uganda okwakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasuulibwa ku kifo kino era n'asikizibwa [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]].<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Olw'ekifo kye ku kabineti, yaliko omukiise wa [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda]] (MP).<ref>{{cite web |last1=Bekunda |first1=Catherine |last2=Namutebi |first2=Joyce |date=19 March 2009 |title=Awori Back In Parliament, Tables Three Bills |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150413215846/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/675212 |archive-date=13 April 2015 |access-date=6 April 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Yali muumbo ne [[:en:Thelma_Awori|Thelma Awori]], eyali ssenkulu w'[[:en:United_Nations_Development_Programme|ekitongole ekikola ku nteekateeka z'ekibiina ky'amawanga amagatte ekya United Nations]] Development Programme. Era wamu baali bazadde nga balina abaana abakulu mukaaga.<ref name="Profile" />
Aggrey Awori, ku myaka 82, yafa obulwadde bwa [[:en:COVID-19|COVID-19]] nga 5 Ogwomusanvu 2021, mu ddwaliro ery'obwannannyini e Naalya, mu Kampala.<ref>https://www.the-star.co.ke/news/africa/2021-07-05-former-ugandan-presidential-candidate-aggrey-awori-dies/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/raila-odinga-eulogises-aggrey-awori-3463368</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="1"></references>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Website ya palamenti ya Uganda]
*[http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwomukaaga 2006]
*[http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwokubiri 2009]
*[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa ba minisita ku kabinet olujudde, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
953wfly0l1iqxjgxzu471rx0wfvjwmc
James Nsaba Buturo
0
8532
61522
33991
2026-07-11T17:12:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61522
wikitext
text/x-wiki
[[File:Buturo Nsaba.jpg|thumb|Buturo Nsaba]]
'''James Nsaba Buturo''' munnabyabufuzi munnayuganda. Ye minisita omubeezi ow'empisa n'obwesimbu mu woofiisi y'omumyuka wa pulezidenti wa Uganda mu kabneeti ya Uganda okuva nga 1 Ogwomukaaga 2006<ref>https://web.archive.org/web/20150410224821/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/749139</ref> okutuusa lwe yalekulira nga 15 Ogwokusatu 2011. Mu kukyusakyusa mu baminisita ba Uganda okwaolebwa nga 27 Ogwolutaano 2011, era ekifo kye ne kiweebwa Father Simon Lokodo.<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Era yaweerezaako ng'omubaka wa paalamenti omulonde akiikiira ekitundu kya "Bufumbira County East",mu disitulikiti y'e [[Kisoro (disitulikit)|Kisoro]] , okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka mu mwaka gwa 2011. Mu mwaka gwa 2011 mu kulonda kwa bonna, Nsaba Buturo yawanguwa [[Wagahugu Kwizera]] ow'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] mu kamyufu era ng'ono ye yali omubaka wa paalamenti eyali mu kifo kino. Nsaba Buturo yalemerako okuvuganya mu kulonda kwa bonna era yeesimbawo ku bwannamunigina wabula era yawangulwa.<ref>https://web.archive.org/web/20150411002000/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/747104</ref>
== Obuvo n'okusoma ==
Yazaalibwa mu disitulikiti y'e [[Kisoro (disitulikit)|Kisoro]] , nga munaana (08) Ogwomunaana on 18 1951. Alina diguli mu byobufuzi n'obukulembeze gye yafunira ku ssettendekero ya [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], ssettendekero ya Uganda esinga obukadde mu Uganda, eyatandikibwawo mu mwaka gwa 1922. Era alina depulooma mu Developmental Administration, era gye yafunira e Makerere. Yalina diguli eyookubiri mu Developmental Administration gye yafunira mu yivaasite ya University of Birmingham mu ggwanga lya United Kingdom. Oluvannyuma yafuna diguli eyookusatu eya Doctor of Philosophy era mu kisaawe kye kimu, era mu Birmingham.
== Emirimu ==
Okuva mu mwaka gwa 1977 okutuuka mu mwakagwa 1986, yaweerezaako ng'omukungu wa District mu gavumenti ey'ebitundu. Oluvannyuma yasenguka n'agenda mu ggwanga lya United Kingdom, gye yaweerereza ng'omukungu w'ebyenkulaakulana okuva mu mwaka gwa 1989 okutuuka mu mwaka gwa 1995. Mu mwaka gwa 1999 yakomawo mu [[Yuganda|Uganda]] era n'alondebwa nga ssenkulu w'okuteekateeka n'okulondoola ekitongole ekirwanyisa akawuka akaleeta obulwadde bwa mukenenya (Uganda AIDS Commission) ekifo kye yaweererezaamu okutuuka mu mwaka gwa 2001.
Mu mwaka gwa 2001, yayingira ebyobufuzi era n'alondebwa ku kifo kifo ky'oubaka wa paalamenti akiikirira ekitundu kya "Bufumbira County East", mu disitulikiti y'e [[Kisoro (disitulikit)|Kisoro]] . Era yaddamu okulondeba mu kifo kye kimu mumwaka gwa 2006. Okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka mu mwaka gwa 2006, yaweerezaako nga minisita omubeezi ow'ebyamawulire n'ebiweerezebwa ku mpewo.<ref>https://web.archive.org/web/20150411001906/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/409392</ref> Yazzibwa mu kifo ky'obwaminisita w'amawulire mu kukyusakyusa mu baminisita okwakolebwa nga 13 Gatonnya 2005. Mu kukyusakyusa mu baminisita okwakolebwa mu Gwomukaaga gwa 2006, yalondebwa nga minisita omubeezi ow'empisa mu woofiisi y'omumyuka womukulembeze w'eggwanga Mu Gwokusatu gwa 2011, yawangulwa ku kifo kye eky'obubaka bwa paalamenti era n'alekulira ku ky'okubeera minisita.<ref>https://web.archive.org/web/20150410224821/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/749139</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
James Nsaba Buturo mufumbo<ref>https://allafrica.com/stories/200605220352.html</ref> ne Edith Buturo. Wa kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]]. Kigambibwa okubeera nti ayagala nnyo okusoma n'ebyobufuzi..
== Laba ne ==
* Paalamenti ya Uganda
* Kaabinenti ya Uganda
* [[Kisoro (disitulikit)|Disitulikiti ya Kisoro]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
d1o4nhoz6jim9toe6t6esqjubugd830
Sarah Kiyingi Musoke
0
9597
61812
47943
2026-07-11T17:44:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61812
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox biography vcard"
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn" style="display:inline">Sarah Kiyingi Musoke</div>
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Obuzaale
| class="infobox-data" |Omwezi ogw'okuna nga 16, 1960
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Eggwanga
| class="infobox-data category" |Ugandan
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Obutuuze bwe
| class="infobox-data category" |Ugandan
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Gyeyasomera
| class="infobox-data" |Bwanda Primary School, Kalagala Primary School, St Catherine Girls School kati eyitibwa Dr. Obote College, Kyebambe Girls, Makerere University, University of Nairobi
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Omulimu gwe
| class="infobox-data role" |Munabyafuzi
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Ekitiibwa
| class="infobox-data title" |Minisita
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Ekibiina ky'eby'obufuzi
| class="infobox-data org" |National Resistance Movement (NRM)
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Abazadde
| class="infobox-data" |David Livingstone (Taata we)
|}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Sarah Kiyingi Musoke''' (yazaalibwa mu mwezi ogw'okuna nga 16 mu mwaka gwa 1960) nga munabyabufuzi okuva [[:en:Uganda|Omunayuganda]], nga yaliko [[:en:State_minister|minisita omubeezi]] ow'ensonga z'omunda ng'era yaliko omukyala eya kiikirirako [[:en:Rakai_District|disitulikiti y'e Rakai]] mu palamenti ya Uganda okuviira ddala mu y'omulundi ey'omukaaga wakati w'omwaka gwa 1996 okutuuka mu 2016.<ref name=":0">{{Cite web}}http://archive.observer.ug/specials/mu7/mus200507284.php</ref>
== Obulamu bwe, ne gyeyasomera ==
Sarah yazaalibwa David Livingstone ( ng'ono ye kitaawe) okuva mu [[:en:Rakai_District|disitulikiti y'e Rakai]].<ref>{{Cite web}}https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/i-regret-joining-politics-says-former-minister-sarah-kiyingi-3233900</ref> Yasomera ku Bwanda Primary School nga tanaba kugenda ku Kalagala Primary School. Oluvannyuma yagenda ku St Catherine Girls School (ng'esaawa eno eyitibwa Dr. Obote College), Kyebambe Girls oluvannyuma n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gyeyatikirwa ne diguli mu by'etolootedde abantu [[:en:Religious_studies|n'eby'ediini]]. Oluvannyuma yeegata ku [[:en:University_of_Nairobi|yunivasite y'e Nairobi]] gyeyafunira diguli ye ey'okubiri mu [[:en:Religious_studies|by'ediini]] .<ref name=":0" />
== Obulamu mu by'obufuzi ==
Bweyajja mu palamenti mu mwaka gwa 1996, yasooka kubeera mumyuka wa ssentebe w'akakiiko k'ensonga z'ebweru, nga mukaseera ako [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] yaulonda nga minisita omubeezi ow'ensonga z'omunda wakati wa 1999 okutuuka mu 2003. Yeeyali ssentebe w'akakiiko ka palaemti akaali kavunaanyizibwa mu b'ensonga z'omunda .<ref name=":0" />
Yakulemberamu era n'atandikawo enkola y'okunoonyereza ku eyali minisita w'eby'entamabula n'empuliziganya omukulu Kirunda Kivejinja gwebaali balumiriza okubeera nga yali akozesa bubi lita z'amafuta ezaali zisuka mu lukumu. Kino kyali kisanja kye ekyali kisooka mu palameenti.
== Obukubagano ==
Sarah Kiyingi, Eriya Kategaya, Bidandi Ssali, Miria Matembe ne Namusoke baagobwa Yoweri Museveni okuva mu lukiiko lw'abaminisita oba mu bifo byabwe nga ba minisita ng'ezimu kunsonga zeyawa olw'okubagoba baali tebakwatagana oba kukiriziganya na National Resistance Movement ku kisanja eky'okusatu. Era kyali kigambibwa nti baali tebakiriziganya nakusalwo kwa Yoweri Meseveni eyali ayagala okukola enoongosereza mu semateeka ku bisanja .<ref>{{Cite web}}https://www.newvision.co.ug/articledetails/1121522</ref>
Mu mwezi ogw'okuna mu mwaka gwa 2021, Musoke kyali kigambibwa nti yeeyatandikawo okujulira okwakolera ku mitimbagano okwali kuwakanya okukyusa obuwumbi 10 ezaali ez'abakaka ba palamenti, okusobola okulwanyisa okusaasaana kwa ssenyiga omukambwe.<ref>{{Cite web}}https://www.independent.co.ug/17000-sign-petition-against-covid-19-allocation-to-parliament/</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Rakai_District|Rakai District]]
* [[:en:Juliet_Kyinyamatama_Suubi|Juliet Kyinyamatama Suubi]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
* [[:en:Eriya_Kategaya|Eriya Kategaya]]
* [[:en:Miria_Matembe|Miria Matembe]]
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
8h6j2fu2ysq29xi1w7ibh6qdnwt4rbv
Acen Rhoda
0
9600
61213
57712
2026-07-11T16:37:20Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61213
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Acen Rhoda''' Munnayuganda munnabyabufuzi eyali akiikirira ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Forum for Democratic Change mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] ey'omunaana wansi wa Disitulikiti ya Amuria.<ref name=":02">{{Cite web |title=Girls sold in Katakwi, says MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1145605 |access-date=2022-03-25 |website=New Vision |language=en}}</ref> Rhoda yatuumibwa erinnya lino nga basinziira ku ssomero lya pulayimale eriyitibwa Rhoda Acen Primary School erisangibwa mu Amusus, mu ssaza ly'e Kuju, mu Disitulikiti ya Amuria.<ref>{{Cite web |title=UNSER - Schools |url=https://unser.co.ug/school/8671/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015150450/https://unser.co.ug/school/8671/ |archive-date=2022-10-15 |access-date=2022-03-25 |website=unser.co.ug}}</ref>
== Omulimu gw'ebyobufuzi ==
Bweyali mu ofiisi y'ebyobufuzi, Acen yagamba abakazi mu Katakwi mu Bugwanjuba bwa Uganda baali batunda abaana baabwe ku nkumi satu (3,000) eza Uganda okusobola okulabirira famire zaabwe oluvannyuma lw'abaami baabwe okudduka enteekateeka ey'okuggya ebyokulwanyisa mu bantu mu kitundu ekyo.<ref name=":02" /> Kino kyayogerwa Rhoda bweyali ayogerako eri omubaka wa paalamenti omukyala mu lukungaana olwali lutegekeddwa ekibiina ki [[Omukutu gw'abakyala mu Uganda|Uganda Women's Network]] olwateekebwamu ensimbi aba Westminster [[Foundation for Democracy]].<ref name=":02" /> Olukungaana luno lwali ku ddembe ly'abakyala mu demokulasiya ow'ebibiina ebingi olwali ku woteeri ya Entebbe Imperial Resort Beach Hotel.<ref name=":02" /> Mu 2020, Rhoda yakomawo mu palaamenti oluvannyuma lw'okuwangula [[Susan Amero]], eyali mu kifo kino ng'omubaka wa paalamenti.<ref>{{Cite web |last=URN |title=All Kumi district incumbents lose in NRM primaries |url=https://observer.ug/news/headlines/66448-all-kumi-district-incumbents-lose-in-nrm-primaries |access-date=2022-03-25 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Mu 2007, yali mu kibiina ekya paalamenti eky'abaali bava mu Teso abaayogera mu lukungaana lwa bannamawulire ku paalamenti mwe bayolesezza ebimu ku bijanjaalo ebivundu ebyali byagabibwa gavumenti okusobola okuyamba ku by'emere mu kitundu kyabwe.<ref>{{Cite news|last=Kiwuuwa and Mubiru|first=Paul and Apollo|date=5 September 2007|title=Uganda: Teso MPs Protest Rotten Beans|work=AllAfrica|url=https://allafrica.com/stories/200709060329.html|access-date=25 March 2022}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'ababaka ba palamenti ya Uganda ey'omunaana]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Ekibanja ky'omutimbagano gwa paalament ya Uganda
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abava mu Amuria Disitulikiti]]
[[Category:Ababaka ba paalament ya Uganda ey'omunaana]]
[[Category:Ababaka abakyala mu paalament ya Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Forum for Democratic Change]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
1dksfnl0s9btvakw5baaoggr79pw32p
Adrian Tibaleka
0
9601
60981
57474
2026-07-11T15:55:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60981
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Adrian Tibaleka''' munnabyabufuzi Munnayuganda. Yalondebwa okubeera minisita omubeezi ow'abakadde n'abalina obulemu ku [[Kabineti ya Uganda]], nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=12 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Wabula okulondebwa kwe kwagaanibwa akakiiko ka paalamenti akekkeenenya abalondeddwa pulezidneti.<ref>{{cite web |author=Sadab Kitatta Kaaya |date=17 June 2016 |title=Uganda: How Ministers Lost, Won Vetting Battle |url=http://allafrica.com/stories/201606170937.html |accessdate=19 June 2016 |location=Kampala |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref>{{cite web |last=Solomon Arinaitwe |first=and Isaac Imaka |date=17 June 2016 |title=Uganda: MPs Reject Three Cabinet Nominees |url=http://allafrica.com/stories/201606170130.html |accessdate=19 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] via [[AllAfrica.com]] |location=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* Kabineti ya Uganda
* Palaamenti ya Uganda
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi abakyala nannaYuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu]]
[[Category:Bannabyabufuzi bek'yasa ekyamakumi abiri mwe kimu]]
[[Category:Bannabyabufuzi okuva mu ttundu ttundu ly'e bugwanjuba bwa Uganda]]
[[Category:Abakyala ba minisita aba Gavumenti ya Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
eszdecqv2jccyqpxyyk2ugmdxvqfkoe
61060
60981
2026-07-11T16:00:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61060
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Adrian Tibaleka''' munnabyabufuzi Munnayuganda. Yalondebwa okubeera minisita omubeezi ow'abakadde n'abalina obulemu ku [[Kabineti ya Uganda]], nga 6 Ogwomukaaga 2016.<ref>{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=12 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Wabula okulondebwa kwe kwagaanibwa akakiiko ka paalamenti akekkeenenya abalondeddwa pulezidneti.<ref>{{cite web |author=Sadab Kitatta Kaaya |date=17 June 2016 |title=Uganda: How Ministers Lost, Won Vetting Battle |url=http://allafrica.com/stories/201606170937.html |accessdate=19 June 2016 |location=Kampala |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref>{{cite web |last=Solomon Arinaitwe |first=and Isaac Imaka |date=17 June 2016 |title=Uganda: MPs Reject Three Cabinet Nominees |url=http://allafrica.com/stories/201606170130.html |accessdate=19 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] via [[AllAfrica.com]] |location=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* Kabineti ya Uganda
* Palaamenti ya Uganda
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi abakyala nannaYuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu]]
[[Category:Bannabyabufuzi bek'yasa ekyamakumi abiri mwe kimu]]
[[Category:Bannabyabufuzi okuva mu ttundu ttundu ly'e bugwanjuba bwa Uganda]]
[[Category:Abakyala ba minisita aba Gavumenti ya Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
tw83arboa2gn717wxygv8tj4vtmmkq2
Faith Kunihira
0
9602
61741
56029
2026-07-11T17:39:35Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61741
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Dr. Faith Kunihira Philo, amanyiddwa nga Faith Kunihra, ye mubaka omukyala akiikirira ekitundu ky'e Kyenjojo mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu ng'akiikirira [[National Resistance Movement|ekibiina kya National Resistance Movement]] (NRM).
== Ebyafaayo n'obuyigirize ==
Faith Kunihira yazaalibwa ku kyalo Ntutu, eggombolola ya Nantungo mu disitulikiti ya Kyenjojo awo nga mu mwaka gwa 1970. Kunihira yasomera ku Kayihura Primary School mu pulayimale ne Madox Secondary School mu sekendule. Kunihira alina diguli mu by'obusuubuzi okuva mu Institute of Computer Management mu Bungereza. Alina ne Masters degree in Business Administration okuva mu Roehampton University, UK. Faith Kunihira yaweebwa diguli ey'okusatu mu Humanities okuva mu Lead Impact University mu Amerika.
== Emirimu gy'akoze ==
Faith Kunihira ye mubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e Kyenjojo mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu. Faith Kunihira ali ku kakiiko akakola ku nsonga z'obwapulezidenti mu paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu. Mu ntebe y'omubaka omukyala akiikirira disitulikiti ya Kyenjojo, Faith Kunihira eyajjira mu NRM yamegga Baguma Spellanza Muhenda eyajjira ku bwannamunigina, Kemigisa Rose eyajjira mu kibiina kya Forum for Democratic Change ne Timbigamba Lyndah nga naye yali ku bwannamunigina. Kunihira ye yatandikawo era ye dayirekita ow'oku ntikko owa Bringing Hope Family, Uganda okuva mu Gwokusatu 2023. Kunihira era yatandikawo essomero lya Masterseed Primary School e Jinja, Uganda. Kunihira Faith yakolako ng'omubalirizi w'ebitabo ku Shell Jinja nga tannagenda ku Uganda Grain Milling Company ng'amyuka omubalirizi w'ebitabo nga tannagenda ku Source Café okukola nga dayirekita, gye yava oluvannyuma ne yeesogga ebyobufuzi.<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* Paalamenti ya Uganda
* [[Kyenjojo (disitulikit)|Disitulikiti ya Kyenjojo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
p926yosmp41lzkprgboi4iwn471omvy
Beatrice Akello Akori
0
9603
61754
53984
2026-07-11T17:39:39Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61754
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Beatrice Akello Akori''' munabyabufuzi Omunayuganda. Mukyala omubaka mu [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2026, ng'awereza mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ekyebufuzi.<ref>https://eagle.co.ug/wp-content/uploads/2021/01/MP-RESULTS-FINAL.pdf</ref><ref>https://dailyexpress.co.ug/2021/01/19/full-list-mps-elected-in-uganda-2021/</ref><ref>https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/</ref>
== Emirimu gye ==
Beatrice Akello Akori yeeyali omubaka wa pulezidenti owa [[:en:Apac_District|Disitulikiti ya Apac]]. Mu 2020 yeeyali akubiriza ekibiinja ekyali mu Disitulikiti ya Apac ekyali kirwana okulaba nga [[:en:COVID-19|COVID-19]] tasaasaana.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/apac-covid-19-task-force-seeking-funds-to-expand-isolation-centre-</ref>
Mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2021]], yalondebwa ng'omubaka omukyala eyali agenda okukiikirira abakyala aba Disitulikiti ya [[:en:Agago_District|Agago]] mu Paalamenti. Yafuna obululu Yafuna obululu 31,450 okuwangula eyalu omubaka wa Agago, [[:en:Judith_Franca_Akello|Judith Franca Akello]] eyali mu [[:en:Forum_for_Democratic_Change|FDC]] eyali afunye obululu 26,564.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/why-acholi-s-long-serving-lawmakers-were-defeated-3306266</ref><ref name="Ocungi">https://ugandaradionetwork.net/story/eight-mps-lose-parliamentary-seats-in-east-acholi-</ref>
Mu 2022, yaweebwa ekya Minisita omubeezi alondoola Ebyenfuna mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]].<ref name="CabfillR">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-mao-justice-minister-3887380</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abali mu Paalamenti ya Uganda eyekumineemu.]]
* [[:en:Agago_District|Disitulikiti ya Agago]]
* [[:en:Apac_District|Disitulikiti ya Apac]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina kya National Resistance Movement ekyobufuzi]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Ababaka ba Paalamenti
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda.]
== Ebijuliriziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
01fos7dmqd2tv4edyh436tday2bnk7k
Ajilo Elogu Maria Goretti
0
9604
61046
48511
2026-07-11T16:00:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61046
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
'''Ajilo Elogu Maria Goretti''' eyazaalibwa nga 26 Ogwomukaaga 1963, mukyala [[Yuganda|omunnayuganda]], munnabyabufuzi era munnamateeka. Akiikirira abantu b'e [[Kaberamaido]] ng'omubaka omukyala akiikirira disitulikiti mu Paalamenti ya Uganda.
== Laba ne ==
* Paalamenti ya Uganda
* [[Kaberamaido (disitulikit)|Disitulikiti ya Kaberamaido]]
* Olukalala lw'ababaka ba paalamenti ya Uganda ey'ekkumi
* [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti ya Luweero]]
== Obulandira obulala ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
a8tqlyw69a7bmkbcruqt2u1sgdmqk5h
Agnes Akiror
0
9605
61441
48481
2026-07-11T16:45:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61441
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agnes Akiror Egunyu''' (yazaalibwa nga 28 ogwomusanvu 1968), amanyikiddwa nga '''Agnes Akiror''', [[:en:Uganda|munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Ye minisita omubeezi akola ku nsonga z'e Teso ku [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti y'eggwanga]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 6 ogwomukaaga 2016.<ref>{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni’s new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=18 June 2016 |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}</ref> Nga tannatuuka ku ekyo, okuva nga 27 Ogwokutaano 2011 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga, yali akola nga [[:en:Ministry_of_Tourism,_Wildlife_and_Antiquities_(Uganda)|minisita omubeezi Ow'ebyobulambuzi]].<ref name="Appoint">{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=9 March 2015}}</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:Serapio_Rukundo|Serapio Rukundo]], eyaggyibwa ku kabineti. Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineti nga 1 Ogwokusatu 2015, yasigaza ekifo kye kye yalina.<ref name="Shuffle">{{cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |archive-date=9 July 2017 |accessdate=9 March 2015 |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}</ref> Olw'okubeera minisita ku lukiiko lw'eggwanga, kimuwa enkizo okubeera [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa Palamenti]].<ref name="File">{{cite web |date=October 2016 |title=Members of Parliament: Cabinet Members and Ministers of State |url=http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161119192536/http://www.parliament.go.ug/index.php/members-of-parliament/cabinet-members |archive-date=19 November 2016 |accessdate=7 November 2016 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
== Obuvo n'okusoma kwe ==
Akiror yazaalibwa mu [[:en:Kumi_District|disitulikiti y'e Kumi]] nga 28 Ogwomusanvu 1968. Oluvannyuma lw'okusoma pulayimale mu ssomero ly'ekitundu, yegatta ku [[:en:Ngora_High_School|Ngora High School]] mu [[:en:Ngora|Ngora]], gye yamalira mu 1984. Siniya eyoomukaaga, yagimalira ku Mende Kalema Memorial Senior Secondary School erisangibwa mu [[:en:Wakiso_District|disitulikiti y'e Wakiso]] mu 1988. Yasomera ku ttendekero lya International Institute of Business and Media Studies okutuuka mu 2000 oluvannyuma lw'okutikkibwa [[:en:Accounting|Dipulooma mu by'embalirira]]. Yagenda ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2010 gye yatikkirwa ddiguli mu Demokulaasiya n'ebyenkulaakulana. Era alina [[:en:Sustainable_development|ebbaluwa mu nkulaakulanya y'abantu]] gye yafuna okuva mu ttendekero lya Negev e Yisilayiri mu 2008.<ref name="File" />
== Emulimu ==
Okuva mu 1988 okutuuka mu 1989 yaweereza nga omumyuka w'omubalirizi w'ebitabo mu kibiina kya Oya Rural Development Association. Okuva mu 2000 okutuuka mu 2005, yali [[:en:Managing_Director|akulira ekitongole]] ekyawano [[:en:Non-governmental_organization|ekitali kya gavumenti]] ekya Eyalama. Yakolako nga omubaka wa Palamenti akiikirira abakyala mu [[:en:Kumi_District|disitulikiti y'e Kumi]] okuva mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]]. Wabula mu 2010 yava mu kibiina kya FDC era bwatyo n'afiirwa ekifo kye mu Palamenti.<ref>{{cite web |last=Elunya |first=Joseph |date=17 September 2010 |title=Kumi Woman MP Quits FDC |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=28848 |accessdate=9 March 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016 yafuulibwa minisita omubeezi akola ku nsonga z'e Teso.<ref>{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |accessdate=18 June 2016 |via=Scribd}}</ref>
== Ebirala eby'okufaako ==
Agnes Akiror si mufumbo. Akkiririza mu [[:en:Roman_Catholic|ddiini ey'Obukatuliki]].<ref name="File" />
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
* [[:en:Kumi_Town|Kumi]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="1"></references>
==Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia==
*[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita ba kabineti olujudde, Ogwokutaano 2011]
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
i8fcmp38uyiklnxfo0crvaxycqdii5u
Agnes Ameede
0
9608
61313
59426
2026-07-11T16:42:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61313
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agnes Ameede''' yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1970 Munnayuganda, munnabyabufuzi, ng'awereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Palamenti]] omukyala owa [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti ya Pallisa]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ey'ekkumi okuva mu 2016, okutuuka mu 2021]].<ref name="1R">https://web.archive.org/web/20180321100501/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=173</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/ameede-agnes-10218/</ref><ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/1c2a802d-235c-4665-b9a0-cf53197ac270/</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Agnes Ameede yazaalibwa mu [[:en:Pallisa_District|Disituliki y'e Pallisa]] nga 12 Ogwomukaaga mu 1970,<ref name="1R" /> nga bazadde be ye omwami n'omukyala Gabriel Olaki, nga omwana wabwe ow'okutaano, mu baana 12 beebaalina. Kitaabwe yali musaomesa wa pulayimale, nga'te maama we yali mukyala eyali asigala ewaka.<ref name="2R">https://observer.ug/special-editions/51447-agnes-ameede-talks-atap-dancing-and-her-travels</ref>
Yasomera ku ''Kabwangasi Primary School'', ng'era taata we yeeyali omukulu w'essomero. Oluvannyuma yeegatta ku ''St. Paul's College'' erisangibwa mu kibuga ky'e [[:en:Mbale|Mbale]] ng'eno gyeyatuulira siniya eyookuna. Yeeyongerayo n'emisomo gye ku [[:en:Tororo_Girls_School|Tororo Girld School]], gyeyatuulira siniya eyoomukaaga, n'atikkirwa ne [[:en:High_School_Diploma|Dipulooma mu misomo egya waggulu mu siniya]] mu 1991.<ref name="1R" />
Mu 1994, yatikkirwa okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obukadde n'obunene mu Uganda, ng'atikiddwa ne Diguli eya Bachelor of Arts. Oluvannyuma yafuna [[:en:Management|Dipulooma gyeyayongerezaako mu by'okudukanya emirimu]] okuva ku [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] (UMI). Yayongerezaako ne Diguli eyookubiri mu [[:en:Master_of_Management|by'enzirukanya y'emirimu]], era okuva ku [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]]. Diguli ye eyookusatu yali mu bya saayansi mu kudukanya n'okulakulanya ebitundu, eyamuweebwa aba [[:en:Open_University|The Open University]], mu ggwanga lya Bungereza. Alina ne [[:en:Law|satifikeeti mu mateeka agafuga emirimu,]] gyeyafuna okuva ku ttendekero lya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu Kampala.<ref name="1R" />
== Emirimu gye ==
=== Nga taneenyigira mu byabufuzi ===
Mu 1996, Agnes Ameede yaweebwa omulimu aba [[:en:Ministry_of_Internal_Affairs_(Uganda)|Minisitule ya Uganda Ey'ensonga z'omuggwanga munda]] ng'akola ng'avunaanyizibwa ku bayingira n'okufuluma eggwanga nga bamuteeka ku zimu ku ofiisi zaabwe ezisinganibwa e [[:en:Malaba,_Uganda|Malaba mu Uganda]]. Yawerezaayo okumala emyaka esatu, oluvannyuma n'akyusibwa okugenda ku kitebe kya Minisitule ekikulu ekisinganibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu.<ref name="1R" />
Mu 2003, yatwalibwa ku [[:en:Entebbe_International_Airport|kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]], gyeyawereza okutuuka mu 2005. Mu 2006, yakuzibwa n'afuulibwa omukulembeze mu kitongole ky'okunoonyereza wamu n'eby'amateeka, era n'akyusibwa n'adda ku kitebe ekikulu e Kampala. Mu 2009, yatwalibwa mu ggwanga lya [[:en:Liberia|Liberia]], nga omuwabuzi ku by'okufuluma n'okuyingira eggwanga, gyeyali akolera n'ekibiina ekigatta amawanga g'ensi yonna okutuusa kunkomerero ya 2010.<ref name="1R" />
Okuva mu e Liberia, yateekebwa ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe nga omukulembeze w'ekitongole ky'okunoonyereza wamu n'eby'amateeka. Mu 2015, yakuzibwa n'afulibwa Omukungu omukulu avunaanyizibwa ku by’okuyingiza abantu mu ggwanga. Oluvannyuma mu mwaka ogwo, yalekulira n'ayingira eby'obufuzi bya Uganda.<ref name="1R" />
=== Nga munnabyabufuzi ===
Mu kalulu kabonna aka 2016 , Agnes Ameede yeesimbawo bulungi ku ky'omubaka omukyala owa Konsitituweensi ya [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y'e Pallisa]], mu Palamenti ya Uganda. Yeesimbawo ku tikiti y'ekibiina ekiri mu ntebe ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resisitance Movement]]. Omu kubaali bawangudwa, Catherine Achola, yawakanya ebyali buvudde mukulonda kuno bweyagenda mu kkooti, wabula neeyo Agnes Ameede yavaayo nga ye muwanguzi.<ref name="3R">https://ugandaradionetwork.com/story/court-upholds-election-of-pallisa-woman-mp</ref>
Mu Palamenti eyekkumi, y'omu kubali ku bukiiko okuli; (a) Akakiiko ka palamenti akalondoola emirimu gy'ebitongole by'eggwanga n'ebya gavumenti (COSASE) wamu (b) n'akakiiko k'ensonga ezikwata ku kibiina ekigatta amawanga g'obuvanjuba bwa Afirika (COEACA).<ref name="1R" />
== Amaka ge ==
Agnes Ameede mukyala mufumbo nga bbaawe ye Lawrence Omulen ng'era bazadde b'abaana basatu aboobuwala.<ref name="2R" />
== Laba ne ==
* [[:en:Anna_Ebaju_Adeke|Anna Ebaju Adeke]]
* [[:en:Anita_Among|Anita Among]]
* [[:en:Doreen_Amule|Doreen Amule]]
* [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y'e Pallisa]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Palamenti ya Uganda eyekkumi]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa yintaneeti owa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
t3qpy813d9djt95p13fzrz3d8ocg2y0
Florence Namayanja
0
9614
61401
56145
2026-07-11T16:45:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61401
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Florence Namayanja''' (yazaalibwa nga 04 Ogwekkumi, 1960) mukyala Munnayuganda munnabyabufuzi eyali omubaka omukyala akiikirira [[:en:Bukoto|Bukoto]] y'omu buvanjuba mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka.]] Yali muwagizi wa kibiina kya Democratic Party wabula kati yeeyunga ku kibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]].<ref name=":0">{{Cite web}}</ref> Mu Paaliyamenti ey'ekkumi n'emu, yeesimbawo okuvuganya nga omukulembeze wa LC 5 owa [[:en:Masaka_City|Masaka City]] wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] newankubadde akalulu kaamumegga. Ye yawangula entebe y'obwa Mayor bwa [[:en:Masaka_City|Masaka city]] oluvannyuma lw'okumegga banne be yavuganya nabo omusanvu omwali n'omusuubuzi omugagga, Lwasa Emmanuel n'obululu 28,824.
== Ebyafaayo n'obuyigirize bwe ==
Namayanja yazaalibwa omugenzi John Kisomose Mukasa n'omukyala Pirajiya Namatove era mwana wa kutaano mu maka ag'abaaana omunaana. Certificate ya Siniya eyookuna yagifunira ku ssomero lya Masaka S.S.S mu 1978 era oluvannyuma yeeyunga ku bibiina eby'emisana n'ekiro eby'abakulu eby'e Makerere okufuna Certificate ya Siniya eyoomukaaga era yagifuna mu 2003. Yafuna Certificate mu kulungamya abakozi ba gavumenti mu 2004 ne Certificate mu bukulembeze n'obuddukanya mu 2005 okuva mu Uganda Management Institute.<ref name=":0" /> Mu 2007, yeegatta ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] okufuna degree ye esooka mu Industrial and Organisational Psychology<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=314 |access-date=2023-03-11 |archive-date=2021-04-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153308/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=314 |url-status=dead }}</ref> mu mwaka gwe gumu, (2007) yaweebwa certificate mu Building Communities of Character okuva mu Character Training Institute, Oklahoma.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=314 |access-date=2023-03-11 |archive-date=2021-04-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153308/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=314 |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gy'akoze ==
Yaliko omukulu ku National Water and Sew.Corp (1981-1994). Oluvannyuma yaweebwa omulimu ng'omu ku b'akakiiko ku Ssomero Ly'abasawo e Mulago (2008-2009) n'e ku kakiiko ka Kyambogo University (2006-2011).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=314 |access-date=2023-03-11 |archive-date=2021-04-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153308/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=314 |url-status=dead }}</ref>Mu mwaka gwe gumu (2006-2011), yaweereza nga mmemba ku kakiiko ka [[:en:National_Water_and_Sewerage_Corporation|National Water & Sewerage Corporation.]] okwongerezaako ku ebyo, yali Kkansala wa LC5 (2001-2006) era yaweerezaako nga omumyuka wa Mayor w'ekibuga Kampala (2006-2011).<ref name=":0" />
== Obuweereza bwe mu by'obufuzi ==
Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Member_of_parliament|mukiise mu Paaliyamenti]] y'e Uganda ey'omwenda n'ey'ekkumi yafuna obuweereza obulala mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paaliyamenti y'e Uganda]] ku kakiiko ka Natural Resources, ne ku kakiiko ka Commissions, State Authorities & State Enterprises.<ref name=":0" />
== Obulamu bwe obw'ekyama ==
Yayawukana n'omwagalwa we. Ayagala okunoonyereza ebintu ebipya, n'okukola emikwano emipya. Munnalotale (Rotary)era mukulembeze w'abakyala ba DP (Head of DP Women League).
== Obutakkaanya ==
Florence Namayanja ne Dr Abed Bwanika, bammemba b'ekibiina ki National Unity Platform - baakwatibwa mu bwegugungo obwaddirira okukwatibwa kwa Robert Kyagulanyi Ssentamu eyakwatira ekibiina ekyo kaada y'obwa Pulezidenti. Bakwatibwa wamu ne Evan Kanyike eyakiikirira ekibiina kya NUP mu kuvuganya ku ky'obubaka bwa Paalamenti obwa Bukoto y'omu buvanjuba okwo kw'ossa ne Juliet Kakande Nakabuye ey'esimbawo okukiikirira abakyala e Masaka ne kaada y'ekibiina ekyo ne bavunaanibwa okukukuma mu bantu omuliro awamu n'okusaasaanya ebirwadde ebikambwe, wansi w'akawaayiro 171 ak'etteeka lya Penal Code Act.<ref name=":1" /> oluvannyuma baateebwa ku kakalu.
== Laba era ==
* Olukalala lw'abakiise mu Paalamenti y'e Uganda ey'ekkumi
* Alintuma Nsambu
* [[Masaka (disitulikit)|Masaka District]]
* Olukalala lw'abakiise mu Paalamenti y'e Uganda ey'omwenda
* Paaliyamenti ya Uganda
* Omubaka wa Paalamenti
* [[National Unity Platform]]
== Ebijuliziddwamu ==
ooci964jdre4gjz84hqdobytgmxzz21
Catheline Ndamira
0
9616
61186
54621
2026-07-11T16:36:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61186
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Catheline Ndamira''' mukyala munnabyabizinensi era munnabyabufuzi wa Uganda nga abadde mubaka akiikirira abakyala mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=339 |access-date=2023-03-17 |archive-date=2021-04-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429153725/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=339 |url-status=dead }}</ref> ekifo kino ekibaddemu okuva mu 2016.
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
== Ebimukwatako n'emisomo gye ==
Yazaalibwa nga 13 Ogwomunaana 1977. Catheline Ndamira emisomo gye egya ssekendule yagisomera ku Rubirizi S.S.S. Yasoma ebya bizinensi ku ssettendekero wa [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]], nga yafuna Satifiketi eya [[:en:Business_administration|business administration]] mu 2008, Era yafuna ne Dipulooma okuva ku [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]], mu [[:en:Kampala|Kampala]] mu 2010. Mu 2014, yafuna Diguli esooka mu kukwasanganya bizinensi eya Bachelor of Business Administration and Management okuva mu [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]].
== Emirimu gy'akoze ==
Wakati wa 2010 ne 2015 yakola ng'omukwanaganya w'ebyenfuna mu Kampuni ya VIDAS ENGINEERING SERVICES CO. LTD
Oluvanyuma lw'[[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda okwabonna okw'ali mu Gwokubiri 2016]], Catheline Ndamira Atwakiire yalondebwa ku kifo ky'omubaka akiikirira abakyalA MU [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]] mu 2016.
== Emirimu gye mu Paalamenti ==
Okuggyako obuvunanyizibwa bwalina mu Paalamenti, buno bw'[[:en:Parliamentary_committees|ebukiiko bwatuulako mu Paalamenti]]:
* Mmemba ku kakiiko akakwasaganya esimbi z'abakozi ba Gavumenti
* Akakiiko akakwasaganya eby'obulamu[https://web.archive.org/web/20210429153725/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=339 Patliament of Uganda retrieved 15 April 2020]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
{{DEFAULTSORT:Ndamira, Catheline}}
js70z0nc908rls8kejkrnxskvq4bre7
Caroline Amali Okao
0
9617
61211
54606
2026-07-11T16:37:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61211
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Caroline Amali Okao''' Munnabyabufuzi wa [[:en:Uganda|Uganda]]. Yali Minisita omubeezi ow'ebibiina ebiwozi by'ensimbi mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011. Y'adda mu bigere bya [[:en:Ruth_Nankabirwa|Ruth Nankabirwa]].<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Okao era ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] omulonde [[:en:Amolatar_District|akiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar]], mu Paalamenti ey'omwenda (2011 - 2060).<ref name="District">https://web.archive.org/web/20150924064901/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=304&const=Woman+Representative&dist_id=51&distname=Amolatar</ref>
== Ebuvo bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Amolatar, mu [[:en:Lango_sub-region|ttundutundu ly'e Lango]], mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]], nga 1 Ogusooka 1972. Mu misomo gye egya Pulayimale ne Ssekendule yagisomera mu masomero ga Uganda. Mu 1997, yegatta ku ssettendekero wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]], Yunivasite ya Uganda esinga obukulu n'obunene, nga yatikkirwa Diguli esooka mu by'obulambuzi eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] in tourism mu 2000. Mu 2011, Yunivasite ya Makerere yamuwa Satifikeeti eya Certificate in Planning and Management.<ref name="District"/>
== Emirimu gye ==
Okuva mu 2003 okutuusa mu 2006, yaweerezaako nga Dayilekita wa Crown Technical Services, nga Kkampuni eno yayambako mu kugitandika. Mu 2006, yawangula akalulu k'omubaka wa Paalamenti omukyala akiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar, nga y'esimbawo nga talina kibiina. Mu Gwokutaano 2011, yalondebwa ku kya Minisita omubeezi ebw'ebibiina biwozi by'ensimbi.<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150217021728/http://www.newvision.co.ug/D/8/18/765766</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150217021724/http://www.newvision.co.ug/news/631137-govt-postpones-national-census-to-2013.html</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Economy_of_Uganda|Eby'efuna bya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lulamba olw'abaminisita abali ku Kabinenti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
* [https://web.archive.org/web/20160303215049/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1239976/-/bj6dsmz/-/index.html Gavumenti etwala tekinologiya mu byalo olw'enkulakulana - Ogwomwenda 2011]
izmkxuvycf2li0kq20xlj3vehhn5erj
Catherine Apalat
0
9618
61875
54624
2026-07-11T17:59:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61875
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
'''Catherine Apalat''' (yazaalibwa nga 28 Ogwomunaana 1981) Munnamawulire, Munnayuganda, mukozi wa filimu ra mukubi wa bifaananyi ku [[:en:Uganda_Media_Women's_Association|Uganda Media Women's Association (UMWA)]].<ref name=":0">UMWA, UMWA (2016). ''A Gender Analysis Report on media and Elections''. Kampala: UMWA. p. 18.</ref> Okuva mu Gwokuna 2013, Apalat ye Maneja wa pulogulaamu za [[Mama FM]], ladiyo eri wansi wa UMWA.<ref name=":1">https://www.umwamamafm.co.ug/</ref>
== Obuvo bwe n'emisomo gye ==
Apalat yazaalibwa mu Tororo eri David Livingstone Ongadi omusomesa wa Pulayimale ne Grace Onyadi omukugu mu by'empuliziganya. Apalat Pulayimale ye yagisomre ku Rock View mu 1994 nga tannaba kwegatta ku Tororo Girls ne Our Lady of Gayaza mu misomo gye egya Ssekendule (1995-2000). Apalat yegatta ku [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]] era n'attikirwa Diguli esooka mu by'amawulire eya bachelor's degree in Mass Communication mu 2005.
== Emirimu gye ==
Apalat yakola n'ekibiina ekikola filimu kya Makerere University Mass Communication Film Department in 2002. Apalat y'afulumya omuzannyo ogw'eddakiika kkumi ogw'atuumibwa "Salongo’s Gift" ne "Portrait of an artist". Apalat yegatta ku Top Radio ng'akola ne dipatimenti effulumya amawulire, okusunsula era nga essira yalissa mu kusaka mawulire g'abzzi b'emisango mu 2003. Apalat yegatta ku kibiina ekikozi kya filimu ekya Great Lakes Film Production mu 2005-2006 nga yali akola ng'omuwandiisi w'emizannyo.
Okuva mu 2007 okutuusa kati, Apalat era akola nga pulodyusa era omukubi w'ebifaananyi mu lupapula lw'amawulire olwa [[:en:Uganda_Media_Women's_Association|Uganda Media Women's Association]] oluyitibwa (The Other Voice) ne Grass Root Women Empowerment Network (GWEN) Magazine n'ebirala. Apalat yakola nga [[:en:Fredskorpset|Fredskorpset]] (FK) Exchange Participant (Norwegian Peace Corp) n'essomero ly'abannamawulire erya College of Journalism and Mass Communication (CJMC FM) mu 2011, Nepal. Minisitule y'ebympuliziganya mu Nepal, basiima omulimu gwa Apalat mu kwolesa n'okutumbula ennono n'obuwangwa bwa Africa obw'enjawulo ng'ayita mu filimu mu bikujjuko bya filimu ebyasooka mu Nepal mu Gwokutaano 2011.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.nepalafricafilmfestival.com.np/media/2011.html |access-date=2023-03-17 |archive-date=2020-06-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628033455/https://www.nepalafricafilmfestival.com.np/media/2011.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.nepalafricafilmfestival.com.np/media/2011.html |access-date=2023-03-17 |archive-date=2020-06-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200628033455/https://www.nepalafricafilmfestival.com.np/media/2011.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.nepalafricafilmfestival.com.np/gallery/2011.html |access-date=2023-03-17 |archive-date=2020-06-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200625135524/https://www.nepalafricafilmfestival.com.np/gallery/2011.html |url-status=dead }}</ref>
Okuva mu Gwokuna 2013, Apalat ye Dayilkita wa pulogulaamu ku Mama Fm, ladiyo y'abantu mu Uganda.<ref name=":1"/> Apalat yakola n'abakozi ba ladiyo okukakasa nti ekigendererwa kya ladiyo kituukibwako naddala pulogulaamu ezikwata ku kikula ky'abantu n'emizannyo emimpi.
== Okunoonyereze kw'eyetabamu ==
Apalat yetabye mu pulojekiti eznjawulo mu kunonyreza omuli “Grass roots Women in Technology mu 2013, Audience analysis for Mama FM listeners mu 2014 ne [[:en:The_Global_Media_Monitoring_Project|The Global Media Monitoring Project]] (GMMP) mu 2015 wamu ne Uganda Media Women's Association.
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
08r4jth2rq4qtl3hejbywumf1811mmv
Catherine Lamwaka
0
9621
61449
54627
2026-07-11T16:46:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61449
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Catherine Lamwaka''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1983) [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] munnabyabufuzi era mubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eya 11th ng'akikirira [[:en:Omoro_District|Disitulikiti y'e Omoro]].
== Ebimukwatako ==
Lamwaka Mubaka omukyala mu Paalamenti ya Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=509 |access-date=2023-03-18 |archive-date=2021-04-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210428172730/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=509 |url-status=dead }}</ref> Ye [[:en:Parliament_of_Uganda#Composition|Mubaka wa Disitulikiti omukyala akiikirira]] akiikirira [[:en:Omoro_District|Disitulikiti y'e Omoro]]<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1500279/museveni-commends-omoro-voting-leaders</ref> era mmba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Ekibiina kya NRM kye kiri mu bukulembeze bw'eggwanga lya [[:en:Uganda|Uganda]]<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/NRMs-Lamwaka-registers-early-lead-in-Omoro-District/688334-3362062-in6n91z/index.html</ref> nga sentebe w'akyo ye [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], Pulezidenti wa Uganda.<ref>https://www.theeastafrican.co.ke/news/ea/NRM-to-endorse-yoweri-museveni-for-another-term/4552908-5431318-l5hclwz/index.html</ref> Yaweerezaako nga omukiise wa Pulezidenti owa [[Gulu (disitulikit)|Disitulikiti y'e Gulu]]<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/gulu-rdc-lamwaka-resigns-for-mp-seat-</ref> ne[[:en:Pader_District|Disitulikiti y'e Pader]].<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1319359/pader-rdc-weds-museveni-couple-cows</ref>
== Emisomo gye ==
Lamwaka emisomo gye egya Pulayimale yagitandikira ku Gulu Primary School gye yamaliririza ebigezo bye eby'akamalirizo ebya primary-leaving examinations. In 1996, yasomera ku Sacred Heart Secondary School, Gulu, mu misomo gye egya O-levo ne A-levo gye yakolera ebigezo by ebyakamalirizo ebya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (UCE) mu 2000 n'ebya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE) mu 2002.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=19561:sacred-heart-ogs-boost-alma-mater |access-date=2023-03-18 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015102028/https://www.observer.ug/component/content/article?id=19561:sacred-heart-ogs-boost-alma-mater |url-status=dead }}</ref> Oluvanyuma yegatta ku Yunivasite ya [[:en:Gulu_University|Gulu University]], mu 2006, gye yatikkira ne Diguli esooka ya Bachelors Degree in Development Studies. Mu 2008, yayongerako Dipulooma eya Diploma in Public Administration and Management okuva mu ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]].
[[File:Lamwaka Catherine.jpg|left|thumb]]
== Emirimu gye ==
Okuva mu 2016, Lamwaka abadde mubaka mu Paalamenti ya Uganda, ng'akiikirira abantu ba [[:en:Omoro_District|Disitulikiti y'e Omoro]] ng'omubaka omukyala akiikirira Disitulikiti.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1434001/nrm-lwamaka-wins-omoro-woman-mp-race</ref> Aweereza ku kakiiko ka Gavumenti akagendera okutereeza obuwereza mu malwaliro [[:en:Parliament_of_Uganda|mu Paalamenti ya Uganda]] era memba ate nga mumyuka w'ekitongole kya Uganda Women Parliamentary Association (UWOPA).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://uwopa.or.ug/content/uwopa-executive-10th-parliament |access-date=2023-03-18 |archive-date=2020-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200406101714/http://uwopa.or.ug/content/uwopa-executive-10th-parliament |url-status=dead }}</ref> Yaweerezaako wansi wa ofiisi ya Pulezidenti nga omukiise wa Pulezidenti, [[:en:Gulu_District|Disitulikiti y'e Gulu]], okuva mu 2014 okutuusa mu 2015<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1431284/nominated-omoro-woman-mp-seat</ref> era omukiise wa Pulezidenti owa [[:en:Pader_District|Disitulikiti y'e Pader]], okuva mu 2010 okutuusa mu 2014.<ref>https://www.ugandaradionetwork.net/story/pader-teachers-financial-institutions-investigated-for-forgery</ref> Lamwaka yakola nga ow'ebyenkulakulana mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] okuva mu 2007 okutusa mu 2010,<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1295217/masaka-dp-youth-battle-elders-nrm-women-clash-amuru</ref> era nga kaakano mu mirimu gye ng'omuyambi mu kunoonyereza mu kitongole kya NGO Forum mu Gulu okuva mu 2006 okutuusa mu 2007.
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
h7r9oi3valrct0sb2ud8ahgnf5k70za
Barbie Kyagulanyi
0
9623
61637
57644
2026-07-11T17:27:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61637
wikitext
text/x-wiki
'''Barbara Kyagulanyi''' (yazaalibwa 7 Ogwomwenda 1984) [[:en:Philanthropy|muzirakisa]] era [[:en:Author|omuwandiisi w'ebitabo]] Munnayuganda . Ye muwandiisi w'ekitabo " ''Golden Memories of a Village Belle'' " ekyafulumizibwa mu 2012. <ref>{{cite news|last1=Nila|first1=Yasmin|title=Barbie Kyagulanyi Reveals writing New Book|url=https://chimpreports.com/barbie-kyagulanyi-reveals-writing-new-book/|access-date=29 July 2021|agency=Chimpreports}}</ref> <ref>{{cite web |last1=Tacca |first1=Alan |date=29 November 2020 |title=Chat time? Barbara Itungo Kyagulanyi and Janet Museveni |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/allan-tacca/chat-time-barbara-itungo-kyagulanyi-and-janet-museveni-3213478 |access-date=29 July 2021 |website=Daily Monitor}}</ref> Mufumbo n'omuyimbi era munnabyabufuzi Robert Kyagulanyi Ssentamu amanyiddwa nga [[Bobi Wine]], <ref>{{cite web |date=31 May 2020 |title=Barbie Itungo Kyagulanyi: Biography, Early Life, Education and Family of Bobi Wine's wife |url=https://flashugnews.com/barbara-itungo-kyagulanyi-biography-education-family/ |access-date=29 July 2021 |website=Flash News}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-12-03 |title=Prepare Barbie to step into Bobi's shoes |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/prepare-barbie-to-step-into-bobi-s-shoes-3218108 |access-date=2022-03-12 |website=Monitor |language=en}}</ref> gw'alinamu abaana bana. <ref name=":0">{{Cite web |title=Bobi Wine, Barbie welcome fourth child |url=https://www.newvision.co.ug/news/1332258/bobi-wine-barbie-welcome-fourth-child |access-date=2025-04-12 |website=New Vision}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Barbie yazaalibwa nga 7 Ogwomwenda 1984 mu [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ntungamo]], mu Bukiika ddya bw'obugwanjuba bwa Uganda. Bazadde be ba Doctor Basawo Gershom Kagaju ne Joy Kagaju. Yasomera mu ssomero lya St. Hellen Primary School, [[:en:Nyamitanga_Division|Nyamitanga]] mu [[:en:Mbarara|Mbarara]] [[Bweranyangi Girls' Senior Secondary School|Bweranyangi Girls]] mu [[Bushenyi]] ku mutendera gwe ogwa Siniya eyokuna n'ogwa siniya eyomukaaga (O ne A ) okumala emyaka mukaaga. Olwo yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gye yasomera eby'okuzuula ebizibu ebitawaanya embeera z'abantu n'okutema empenda z'okubivvuunuka n'okulondoola engaba y'obuweereza . Era yamaliriza ddiguli eyookubiri mu ddembe ly’obuntu ku [[:en:University_of_London|Yunivasite y'e London]]. <ref>{{Cite web |date=2021-12-10 |title=Barbie Kyagulanyi bags MA from University of London – The Kampala Report |url=https://www.thekampalareport.com/society/202112105541/barbie-kyagulanyi-bags-ma-from-university-of-london.html |access-date=2022-07-11 |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 2013, Barbie yatandikawo ekitongole ky’obwannakyewa ekya Caring Hearts Uganda ekitongole ky'obwannakyewa ekissa essira ku abawala abaakavubuka, okusomesa ku kawuka ka siriimu n’[[:en:Feminine_hygiene|obuyonjo mu biseera by'okugenda mu nsonga]] <ref>{{cite news|last1=Sebwami|first1=Javira|title=Barbie Kyagulanyi calls for intense debate on sexual harassment at global conference in Canada|url=https://www.pmldaily.com/news/2019/09/barbie-kyagulanyi-makes-case-for-sexual-harassment-at-global-conference-in-canada.html|access-date=29 July 2021|agency=PML Daily}}</ref> <ref>{{cite news|last1=Muhwezi|first1=Maurice|title='Close your legs, open your books!' Barbie cautions young girls|url=https://www.pmldaily.com/news/2018/11/close-your-legs-open-your-books-barbie-cautions-young-girls.html|access-date=29 July 2021|agency=PML Daily}}</ref> Ekibiina ky’obwannakyewa kitonye ebizimbe n’ebikozesebwa eri amasomero g’abaana abatalina mwasirizi n’ababundabunda munda mu ggwanga. <ref>{{cite web |title=Barbie Kyagulanyi skilling young girls {{!}} Uncut |url=https://www.youtube.com/watch?v=Y_VK6kQutOk |access-date=19 August 2021 |website=Youtube |publisher=Next Media Uganda - Uncut}}</ref>
Mu 2017, Barbie yakolera bba Bobi Wine kakuyege okufuuka omubaka wa paalamenti n'oluvannyuma noluvannyuma obwa pulezidenti mu 2020 ne manifesito ye ekwata ku ddembe ly'abakyala. <ref>{{cite news|last1=Kirabo|first1=Jonah|title=Barbie Kyagulanyi: Government does not care about women|url=https://nilepost.co.ug/2020/11/28/barbie-kyagulanyi-government-does-not-care-about-women/|access-date=29 July 2021|agency=The Nile Post}}</ref> Yalwanirira okuyimbulwa kwa Bobi Wine bwe yali asibiddwa mu kkomera e Nalufenya mu kampeyini ze ez’obwapulezidenti mu 2020. Bombi baasibirwa ab’ebyokwerinda bya Uganda awaka nga tebawozeseddwa mu 2021 olw’okutya nti Bobi okubeera mu lujjudde kiyinza okukuma omuliro n'okuleetawo obwegugungo . Nga wayise ennaku kkumi na lumu, kkooti yasala nti okusibirwa awaka kyali kimenya mateeka <ref>{{cite news|title=Barbie narrates house arrest ordeal|url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/barbie-narrates-house-arrest-ordeal-3269976|access-date=29 July 2021|agency=NTV Uganda|archive-date=18 March 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230318130832/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/barbie-narrates-house-arrest-ordeal-3269976|url-status=dead}}</ref> <ref>{{cite news|title=Ugandan security forces withdraw from Bobi Wine's house|url=https://www.theguardian.com/world/2021/jan/25/ugandan-court-rules-bobi-wine-house-arrest-judge-says|access-date=12 February 2024|agency=The Guardian}}</ref>
Kampeyini zaabwe ez'obwapulezidenti zaalagiddwa mu lutambi olwakwatibwa oluyitibwa Bobi wine) olwasunsulwa okuvuganya ku Ngule ya [[:en:Academy_Award_for_Best_Documentary_Feature|Academy Award for the Best Documentary feature]] mu 2024. <ref>{{cite news|last1=Sundby|first1=Alex|title=See the full list of Oscar nominations for 2024 Academy Awards|url=https://www.cbsnews.com/news/oscars-nominations-2024-academy-awards-list/|access-date=12 February 2024|agency=CBS News}}</ref>
Mu Gwoluberyeberye 2026, oluvannyuma [[Akalulu ka Uganda aka 2026|lw’okulonda kwa bonna okwa 2026]], Bobi Wine yategeeza nti yakubwa abajaasi mu kikwekweto kye baakola ku maka gaabwe, nga kyetaagisa okuweebwa ekitanda mu ddwaaliro. <ref>{{cite news|title=Uganda opposition leader says wife hospitalised after being choked by soldiers|url=https://www.reuters.com/world/africa/uganda-opposition-leader-says-wife-hospitalised-after-being-choked-by-soldiers-2026-01-24/|access-date=24 January 2026|work=[[Reuters]]|date=24 January 2026}}</ref>
== Obulamu bwe ng’omuntu ==
Barbie yasisinkana Bobi Wine bwe yali ali mu siniya nga Bobi yali muyizi mu Nyimba, Amazina ne Katemba ku yunivasite y’e Makerere. Ababiri bano baagattibwa mu 2011 mu Lutikko y’e Lubaga mu Kampala oluvannyuma lw’okubeera bombi okumala emyaka 10. <ref>{{Cite web |title=Bobi Wine, Barbie mark 5 years of marriage |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1433938/bobi-wine-barbie-mark-5th-marriage |access-date=2025-07-21 |website=New Vision}}</ref> Balina abaana bana. <ref name=":0" /> Mukatuliki ow'[[:en:Catholic_Church|Ekeleziya Katulika]] mu Uganda
== Awaadi ==
Barbara yaweebwa awaadi y’obuweereza bw’ebyemikono (vocational service award) okuva mu Lotale kiraabu y'e Bugoloobi mu 2018, yafuna awaadi y’obukulembeze obusukkulumye (Excellence in Leadership award ) okuva mu kitongole ki The Aid Child Leadership institute /Uganda. Mu 2020, yaweebwa awaadi ya The teen’s most favourite social media star by Teenz Awards 2020. Era yaweebwa awaadi olw’okuyamba bamaama abali mu myaka gy'ekitiini okuva mu kitongole kya The Remnant Generation, ekitongole ekibuudaabuda n’okuyamba ba maama abali mu myaka gy'ekitiini mu Uganda. <ref>{{cite news|last1=Nila|first1=Yasmin|title=Barbie Kyagulanyi Awarded For Supporting Teen Mothers|url=https://chimpreports.com/barbie-kyagulanyi-awarded-for-supporting-teen-mothers/|access-date=29 July 2021|agency=Chimpreports}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [[Barbie Kyagulanyi at IMDb|Barbie Kyagulanyi]] at IMDb
* [https://www.caringheartsuganda.org// Website] Archived 2020-11-19 at the Wayback Machine
{{Authority control}}
[[Category:Abalamu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Ntungamo]]
[[Category:Abaasomera ku Bweranyangi Girl's Seniror Secondary School]]
[[Category:Abaasomerako ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Abaasomerako ku University of London]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1984]]
[[Category:Bannayuganda abawandiisi b'ekyasa ky'abiri mu ekimu]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
pzhqas507alczf5t7xaw3yc8hpmvjxm
Mary Babirye Kabanda
0
9624
61806
60531
2026-07-11T17:44:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61806
wikitext
text/x-wiki
'''Mary Babirye Kabanda''' (yazalibwa nga 23 Ogw'ekuminagumu 1971) [[:en:Ugandan_people|Munayuganda]] munabyabufuzi era omusomesa. Yazalibwa Masaka era yali mubaka mu lukiiko lw'e Ggwanga mu palamenti ye 10 nga omubaka omukyaala owa Disitulikiti ye Masaka.<ref>https://capitalradio.co.ug/mary-babirye-kabanda/</ref> Mary Babirye Kabanda mufumbo.
== Ebimukwatako n'obuyigirize Background and education ==
Mu myaka gye egy'obuto, Kabanda yasomera ku St Joseph Bikira Girls school mu 1985 gyeyatulira ebigezo bye eby'omutendera gwa Pulayimale "Primary Living Exams", St Edward SS Bukuumi gyeyatulira ebigezo bye ebya siniya y'okuna 'Uganda Certificate of Education' mu mu 1989, St Aloysius SS Bwanda gyeyamalira sinya ey'omukaaga 'Uganda Advanced Certificate of Education' mu 1992, [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] gyeyasomera Dipulooma muby'enfuna mu 1995, Digiri ye ey'okubiri mu busomesa mu 1996 ne [[:en:Diploma|Dipuloma]] mu nzirukanya y'ebyengigiriza ebyawaggulu okuva ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |access-date=2023-03-18 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427110940/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |url-status=dead }}</ref> mu 2001, Digiri mu by'ensimbi n'okulakulanya ebitundu mu 2010 ne [[:en:Master's_degree|Digiri ey'okubiri]] mu nzirukanya ya gavumenti z'ebitundu n'eddembe ly'obuntu mu 2016<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |access-date=2023-03-18 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427110940/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |url-status=dead }}</ref>
== Ebyemirimu ==
Kabanda musomesa mutendeke,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |access-date=2023-03-18 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427110940/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |url-status=dead }}</ref> yali mukulu w'essomero lya St Joseph SS Kigando, Kilboga okuva mu 1995–1998, St Peters SS Busubizi Mityana okuva mu 1998–2000, Blessed sacrament SS Kimanya Masaka okuva mu 2000–2013, yali Dayirekita wa St Jude SS Masaka okuva 2013 okutuusa 2021 yali mubaka mu lukiko lwe ggwanga [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti Parliament of Uganda]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |access-date=2023-03-18 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427110940/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=307 |url-status=dead }}</ref> .
== Gyebisimbudwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
gcd8clnb9yc580uz86lcq2ncmm02y5p
Charity Bainababo
0
9629
61716
54666
2026-07-11T17:30:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61716
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Charity Bainababo''' [[:en:Military_Officer|Munnamagye]] era [[:en:Legislator|omubaka wa palamenti]] Munnayuganda akiikirira eggye lya Uganda erya [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda people's defense forces]] (UPDF) mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'Ekkumineemu(2021-2026).<ref>http://nilepost.co.ug/2021/04/26/ppg-commander-charity-bainababo-1300-updf-officers-promoted/</ref><ref name=":0">{{Cite web |url=https://www.secondopinion.co.ug/updf-polls-janet-musevenis-most-trusted-adc-sent-to-parliament/ |title=Archive copy |access-date=2023-03-19 |archive-date=2024-11-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241127113742/https://www.secondopinion.co.ug/updf-polls-janet-musevenis-most-trusted-adc-sent-to-parliament/ |url-status=dead }}</ref>Bainababo yaliko omumyuuka w'omuduumizi w'eggye erikuuma omukulembeze w'eggwanga n'abantu abalala ab'enkizo mu Uganda li SFC. Ku kifo kino yasikirwa Asaph Nyakikuru Mweteise<ref>https://www.kampalapost.com/content/brig-nyakikuru-replaces-brig-charity-bainababo-deputy-sfc-commander</ref>
== Obuto n'emisomo ==
Bainababo Munnayuganda eyazaalibwa mu 1975. Yasomera ku Kako Primary School mu disitulikiti y'e Masaka oluvannyuma n'agenda ku St. Charles Lwanga Girls Secondary School mu disitulikiti ye Kalungu okusoma omutendera gwa siniya. Emisomo gya haaya yagisomera ku Progressive Secondary School.<ref>https://softpower.ug/profile-brig-gen-charity-bainababo-becomes-first-woman-to-command-sfc/</ref>
Ayina diguli mu nzirukanya ya bizinensi n'ebyobusuubuzi nga essira alissa kubwa kitunzi eya Bachelor of Business Administration in marketing, okuva mu [[Nkumba University|Nkumba University.]] Ku [[Uganda Management Institute]] yasomerayo era nattikirirwayo Postgraduate Diploma mu Information Systems Management wamu ne diguli ey'okubiri mu ssomo ly'erimu erya Information Systems Management. Eby'okwerinda n'ensonga z'ekijaasi yabisoma era abirinamu diguli ey'okubiri eyitibwa Master's in Defence and Security Studies gyeyasomera ku Yunivasite e [[Makerere]].<ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20220416/134377/brig-gen-charity-bainababo-here-are-interesting-facts-you-didnt-know-about-the-new-sfc-deputy-commander.html</ref>
== Okutendekebwa mu nsonga z'ekijaasi ==
Bainababo yegatta ku ggye lya Uganda mu 1998 era naagenda mu kutendekebwa ku ttendekero ly'amagye e Kabamba mu disituikiti ye Mubende. Yaliko ne mu ttendekero lyabajaasi abakuuma omukulembeze wa Uganda erisangibwa e Kaweweta mu [[Nakaseke]]. Yaliko mu ttendekero lya Uganda Military Academy. Oluvannyuma natendekebwa mu ttendekero lyabamaje abali ku madaala agawaggulu li Uganda Senior Command and Staff College e Kimaka natikkirwa mu 2017.<ref>https://observer.ug/news/headlines/72643-how-president-museveni-planned-his-succession</ref>
Mu Gwomukaaga 2024, Bainababo ku ddaala Brigadier General yeeyongerayo ku Uganda National Defence College e Njeru mu [[Buikwe]] okwongera okutendekebwa.
== Emirimu gye ==
Bainababo yaliko omuyambi omukulu era nga akukulira abakuumi b'omukyala w'omukulembezo wa Uganda era Minisita w'ebyenjigiriza [[:en:Janet_Museveni|Janet Kataha Museveni]].<ref name=":0"/><ref>https://kampalapost.com/content/gen-kainerugaba-praises-ppg-trainees-high-level-training</ref>
Ye Buligediya w'eggye lya Uganda erya Uganda People's Defense Forces (UPDF) era omumyuka w'omuduumizi wa SFC.<ref>https://observer.ug/news/headlines/72643-how-president-museveni-planned-his-succession</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.radiosapientia.com/news/museveni-promotes-first-son-muhoozi-to-full-general/ |access-date=2023-03-19 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015114905/https://www.radiosapientia.com/news/museveni-promotes-first-son-muhoozi-to-full-general/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/20-nominated-for-10-updf-slots-in-parliament</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/88729 |access-date=2023-03-19 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017191917/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/88729 |url-status=dead }}</ref>
Bainababo y'akkikirira Eggye kya Uganda mu Paalamenti era aweereza nga omukwasi w'empisa mu babaka ba Paalamenti ab'eggye lya Uganda people's Defense Forces (UPDF) MPs in parliament.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.eyewitnessug.com/parliament-constitutes-committees/ |access-date=2023-03-19 |archive-date=2022-10-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221016112802/https://www.eyewitnessug.com/parliament-constitutes-committees/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/you-re-listening-posts-in-parliament-museveni-tells-new-updf-mps-3274554</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2021/01/30/muhoozi-katumba-elwelu-elected-to-represent-updf-in-parliament-tumwine-loses-out/ |title=Archive copy |access-date=2023-03-19 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017191703/https://www.matookerepublic.com/2021/01/30/muhoozi-katumba-elwelu-elected-to-represent-updf-in-parliament-tumwine-loses-out/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
{{DEFAULTSORT:Bainababo, Charity}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
enrp3r5ltyxwk8fd3hbxzioqrebz8il
Alum Sandra Ogwang Santa
0
9631
61371
60554
2026-07-11T16:45:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61371
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alum Sandra Ogwang''' yazaalibwa 2 Ogwekkuminebiri 1972. Munnayuganda [[:en:Social_science|omukugu mu by’embeera z’abantu]], munnabyabufuzi era mubaka mu Paalamenti.<ref>https://www.wikidata.org/wiki/Q57829630</ref> Akiikirira abantu ba [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y'e Oyam]] ng'omubaka omukyala mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref>https://web.archive.org/web/20210427105804/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=379</ref> Mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] ( UPC),<ref>https://www.observer.ug/component/content/article?id=13480:new-otuke-mp-appointed-upc-leader-in-house</ref> ekibiina ekikubirizibwa [[:en:Jimmy_Akena_Obote|Jimmy Akena]], nga ye mubaka wa palamenti owa [[:en:Lira,_Uganda|munisipaali y'e Lira]] <ref>https://nilepost.co.ug/2019/12/18/jimmy-akena-seeks-new-term-as-upc-president/</ref> era mutabani w'eyaliko pulezidenti [[Milton Obote|Apollo Milton Obote]] .<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1515957/history-obote-president</ref>
== Okusoma ==
Alum pulayimale ye yagisomera ku Anai primary school gye yatuulira ebigezo bye eby'akamalirizo (PLE) mu 1987. Oluvannyuma yaweebwa ekifo mu Ikwera girls secondary school okusoma O'levo gye yafunira satifikeeti ya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (UCE) mu 1990. Oluvannyuma yeegatta ku Bombo senior secondary school okusoma A'levo gye yafunira satifikeeti ya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE) mu 1994. Yasomera ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasite y’e Makerere]] gye yatikkirwa diguli esooka mu kutereka ebitabo n’eby’amawulire mu 1998. Oluvannyuma yayongerako diguli ey'okubiri mu kikula ky'abantu mu 2010 mu yunivasite y’emu.<ref>https://web.archive.org/web/20210427105804/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=379</ref>
== Emirimu ==
Alum akola nga dayirekita/omuwandiisi wa Sysplus Limited okuva mu 1998 okutuuka kati.<ref>{{Cite web |url=https://graphsearch.epfl.ch/en/concept/63662428 |title=Archive copy |access-date=2025-09-14 |archive-date=2025-01-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250125094015/https://graphsearch.epfl.ch/en/concept/63662428 |url-status=dead }}</ref> Okuva mu 2005 okutuuka 2006 yaliko ayingiza data mu yunivasite y'e Makerere Era yali mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti mu Disitulikiti y'e Oyam okuva mu 2006 okutuuka mu 2010. Mu 1998 yali musomesa mu ttendekero lya Almond College, [[:en:Lira,_Uganda|Lira]] .
Ono abadde mubaka mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2011 n’okutuusa kati. Mu Paalamenti, ye nnampala w’ekibiina kya Uganda People’s Congress (UPC)<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/role-of-government-chief-whip-in-question</ref> era akola ne ku kakiiko akakola ku by’obusuubuzi n’akakiiko akavunaanyizibwa ku by’obulimi. Ono era mmemba w’ekibiina ekigatta ababaka abakyala mu Paalamenti ekya [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA).
Alum Santa mmemba mu kibiina kya Uganda parliamentary forum on social protection (UPFSP) olukiiko olulwanirira okukuuma embeera z’abantu naddala abantu ba Uganda abisinga okubeera mu kabaate.
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[Oyam (disitulikit)|Disitulikiti y’e Oyam]]
* [[:en:Charles_Engola|Charles Okello Engola]]
* [[Betty Amongi|Ongom Amongi Omuyimbi Betty]]
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ngvnh0agzdsg50lt57y9kp8dilbb26s
Asinansi Nyakato
0
9636
61202
53826
2026-07-11T16:36:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61202
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asinansi Nyakato''', era amannyikiddwa nga '''Kamanda''', Munnayuganda, munnabyabufuzi era Omubaka mu Paalamenti ya Uganda akiikirira [[:en:Hoima|ekibuga ky'e Hoima]] mu Paalamenti eyekkumineemu okuva mu 2021 okutuuka mu 2016. Alina akakwate ku kibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref>{{Cite web |title=Asinansi Nyakato Kamanda, Aspiring Woman MP 2021–2026, Hoima district |url=http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=64 |access-date=16 April 2021 |website=www.ugandadecides.com |language=en |archive-date=17 April 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210417112154/http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=64 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Mulengera |date=23 August 2019 |title=FDC'S NYAKATO IS OUR HOIMA CANDIDATE TOO, P'PLE POWER – mulengeranews.com |url=https://mulengeranews.com/fdcs-nyakato-is-our-hoima-candidate-too-pple-power/ |access-date=16 April 2021 |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nyakato mumbeja ava mu [[:en:Bunyoro-Kitara|Bumukama bwa Bunyoro Kitara]]. Alina [[:en:Bachelor's_degree|Diguli]] mu mbeera z'abantu, gyeyafuna okuva ku [[:en:Ndejje_University|Yunivasite y'e Ndejje]].<ref name=":02">{{Cite web |date=2019-09-24 |title=PROFILES: Who is who in the Hoima Woman MP by- election? |url=https://www.pmldaily.com/news/politics/2019/09/profiles-who-is-who-in-the-hoima-woman-mp-by-election.html |access-date=2022-03-03 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye ==
Nyakato y'omu ku bammemba b'ebibiina ebivuganya gavumenti nga mu 2011, yavuganya ku kifo ky'omubaka omukyala owa [[:en:Hoima|Hoima]] wabula nga y'akwata ekifo kya kubiri oluvannyuma lw'okuwangulwa mukyala Tophas Kaahwa Byagira. Mu Gwomunaana mu 2011, yeegata ku [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] gyeyali akolera ng'[[:en:Policy_analysis|omutaputa w'ebigenda okuteekebwa munkola]] okutuuka mu 2016. Ali ku kakiiko k'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|FDC]] ngeno awerezaayo ng'omuwandiisi ku by'ensonga [[:en:Health_care|z'eby'obulamu]]. Akola nga omuwandiisi wa munisipaali ya [[:en:Hoima|Hoima]], [[:en:Forum_for_Democratic_Change|ku lw'ekibiina kya FDC]]. Emabegako, yali awereza ng'omuwandiisi w'ebyobutonde mu [[:en:Forum_for_Democratic_Change|FDC]] ku lw'abavubuka.<ref name=":0">https://www.pmldaily.com/news/2019/08/fdc-picks-nyakato-asinansi-for-hoima-woman-mp-by-election.html</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/politics/2019/09/profiles-who-is-who-in-the-hoima-woman-mp-by-election.html</ref> Oluvannyuma yakomawo okulwanirira ebitundu n'abantu abanyigiriziddwa enkulakulana ereeteddwa okusima kw'amafuta mu bitundu bya Albertine graben.<ref name=":0" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
rws71mfax08tmdt7amezuiuhnx54qsf
Alengot Oromait
0
9638
61370
59580
2026-07-11T16:45:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61370
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Proscovia Alengot Oromait''' yazaalibwa mu gwoluberyeberye nga 1 1993 [[Yuganda|Munnayuganda]], muyizi mu Yunivasite era munnabyabufuzi. Yaweereza ng'omubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]] (MP) ow'e Ssaza lya Usuk, mu [[:en:Katakwi_District|Disitulikiti y'e Katakwi]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2016. Ng'aweza emyaka 19, ye yali omubaka asinga obuto mu Paalamenti ya Uganda<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/MP+at+19+++Alengot+writes+history/-/688334/1506628/-/mbbij7z/-/index.html</ref> ne ku Ssemazinga wa Afirika.<ref>https://web.archive.org/web/20140519064810/http://www.newvision.co.ug/news/635260-oromait-is-youngest-mp-in-africa.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Katakwi nga 1 Ogwoluberyeberye 1993. Kitaawe, Michael Oromait, yaweereza ng'omubaka wa Paalamenti ku kifo kye kimu nga tannafa nga 21 Ogwoluberyeberye 2012.<ref>https://web.archive.org/web/20140519065027/http://www.newvision.co.ug/news/633217-michael-oromait-mp-katakwi-passes-on.html</ref>
== Okusoma kwe ==
Yamaliriza emisomo gye egya siniya ey'omukaaga ku St. Kalemba Senior Secondary School mu [[Kayunga (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kayunga]] mu gwokumunebiri 2011.<ref>http://www.newvision.co.ug/news/635524-alengot-s-victory-excites-teachers-at-former-school.htm</ref> Yaweebwa ekifo mu [[Uganda Christian University]] e [[Mukono (disitulikit)|Mukono]], okutandika mu gwomunaana 2012.<ref>https://www.voanews.com/a/in-uganda-mixed-reactions-to-africas-youngest-mp/1512624.html</ref>
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Oluvannyuma lw'okufa kwa Kitaawe, Alengot Oromait yasalawo okuvuganya mu kulonda kwa [[National Resistance Movement]] okudda mu kifo kya kitaawe, eyali aweereza nga talina kibiina. Yawangula empaka z'okusunsulwamu era mu kulonda okw'awamu mu gwomwenda 2012, yaziwangula n'ebitundu 54.2% eby'okulonda. Asuubirwa okukwasaganya okusoma kwe okw'omutendera n'emirimu gye egy'obukiise mu lukiiko lw'eggwanga okumala emyaka esatu egiddako.<ref>https://web.archive.org/web/20140519065414/http://www.newvision.co.ug/news/650419-mp-alengot-on-forbes-list-of-most-powerful-women.html</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Alengot Oromait ssi mufumbo era ali mu kibiina kya National Resistance Movement, ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda. Akola ku nsonga nga ez'obutonde bw'ensi, [[Eby’Enjigiriza|eby'enjigiriza]], enkola z'ebyobulamu n'ensonga z'ekikula ky'abantu. Omu ku basomesa be ye [[Jessica Alupo]], eyali Minisita ow'ebyenjigiriza era nga mubaka wa Paalamenti (MP) akiikirira abakyala aba Disitulikiti y'e Katakwi.<ref>{{cite web |last1=Wandera |first1=Dennis |last2=Namusimni |first2=Esther |date=2 October 2012 |title=Alengot, 19 Year Old MP Joins UCU |url=http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140519074125/http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |archivedate=19 May 2014 |accessdate=18 May 2014 |publisher=[[Uganda Christian University|The Standard]] (Uganda Christian University)}}</ref> <ref>{{cite web |last1=Wandera |first1=Dennis |last2=Namusimni |first2=Esther |date=2 October 2012 |title=Alengot, 19 Year Old MP Joins UCU |url=http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20140519074125/http://www.ucu.ac.ug/thestandard/news/1858-alengot-19-year-old-mp-joins-ucu.html |archivedate=19 May 2014 |accessdate=18 May 2014 |publisher=[[Uganda Christian University|The Standard]] (Uganda Christian University)}}</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Yvonne_Khamati|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Yvonne_Khamati|Yvone Khamati]]
* [[Katakwi (disitulikit)|Disitulikiti ya Katakwi]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'omwenda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://allafrica.com/stories/201207240126.html Palamenti ya Uganda Ewa ekitiibwa omubaka wa palamenti eyafa Michael Oromait]
[[Category:Abantu abakyali abalamu]]
[[Category:Abantu abava mu disitulikiti y'e Katakwi]]
[[Category:Abamanyi abasomerako ku uganda Christian University]]
[[Category:Bannabyabufuzi okuva mu buvanjuba bwa Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi okuva mu kibiina kya National Resistance Movement]]
[[Category:Abantu abava mu kitundu ky'e Teso]]
[[Category:Ababaka ba palamenti abakyala]]
[[Category:Abateeso]]
[[Category:Abantu abazalibwa mu 1993]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
q3r4v57yxajxa35ev1bl8vf8z0nz7tz
Christine Amongin Aporu
0
9639
61771
60530
2026-07-11T17:39:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61771
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Christine Hellen Amongin Aporu''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Educator|musomesa]] era [[:en:Politician|munnabyafuzi]]. Yaweerezaako nga [[:en:Teso_sub-region|Minisita Omubeezi ow'ensonga za Teso]] mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Offisi ya Ssabaminisita]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yakiikirira [[:en:Kumi_District|Disitulikti y'e Kumi]] mu Paalamenti ng'omubaka omukyala.<ref name="About">https://web.archive.org/web/20150924064541/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=20&const=Woman+Representative&dist_id=23&distname=Kumi</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kumi_District|Disitulikiti y'e Kumi]] nga 22 Ogwokutaano 1958. Yasomera ku Nabuyanga Primary School ne Soroti Secondary School. Yasomera ku St. Aloysius Teachers College, mu [[:en:Ngora_District|Disitulikiti y'e Ngora]],<ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=64903</ref> nga yatikkirwa ne Satifikeeti mu busomesa eya Grade III Certificate in Teaching, mu 1979. Mu 1986, yatikkirwa mu ttendekero ly'abasomessa erya Institute of Teacher Education Kyambogo, kati eri ekitundutundu kya [[:en:Kyambogo_University|Yunivasite ya Kyambogo]], ne Dipuloma mu busomesa eya [[:en:Education|Diploma in Education]]. Alina Diguli esooka mu busomesa eya degree of Bachelor of Education, gye yafunira mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] mu 1996. Yayongerako Dipuloma eya Diploma in [[:en:Management|Management]] okuva mu Ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] (UMI), gye yafuna mu 2005. Diguli ye ey'okubiri eya [[:en:Human_resources_management|Masters in Human Resources Management]] yagifuna ku UMI mu 2009.
== Emirimu gye ==
Amongin Aporu yatandiika emirimu gye ng'omusomesa wa Pulayimale mu 1980, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1984. Oluvanyuma lw'okutikirwa kwe okuva mu ITEK mu 1986, yafuuka omusomesa ku ssomero elitendeka abasomesa nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1996. Yasooka kulondebwa okukiikirira Disitulikiti y'e Kumi mu 1996. Wakati wa 2001 2006, yaweereza nga Minisita omubeezi. Yali mmemba ku kakiiko akakkiriza okuwanika kw'abo ababadde balwanisa Gavumenti, ne dipatimenti ya [[:en:Lord's_Resistance_Army|LRA]] okuva ku ttaka lya Uganda. Oluvanyuma lw'akalulu k'eggwanga mu 2011, yalondebwa ku bwa Minisita omubeezi ow'ensonga za Teso.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Ba Minisita ba Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20150207095437/http://opm.go.ug/departments/management-of-special-programmes1/teso-sub-region-affairs.html Omukutu gwa Webusayiti ogwa offiisi ya Ssabaminisita wa Uganda - ku nsonga za Teso]
0gbugdrahsqm8oszp5zy17rrt9ee1lt
Auma Juliana Omwetoowaze
0
9641
61190
53870
2026-07-11T16:36:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61190
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Auma Juliana''' Modest yazaalibwa nga 14 ogwekkumi 1964 munnabyabufuzi wa Uganda. Yali [[:en:Member_of_parliament|mubaka]] [[:en:Member_of_parliament|wa Palamenti]] [[:en:Parliament_of_Uganda|mu lukiiko lwa Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] ng'akiikirira [[:en:Abim_District|disitulikiti eye Abim]] mu kibiina eky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement.]]
== Olugendo lwe mu by'obufuzi ==
Yali Mubaka wa palamenti ey'olutuula olw'omwenda mu lukiika lw'eggwanga olukulu olwa Palamenti ya Uganda. Yafiirwa ekifo kye mu palamenti wakati wa (2011-2016) ku kigambibwa nti yakozesa emyaka gye etaano egyasooka ng'omubaka wa palamenti mu kisanja ekyasooka ng'agoba ku diilu z'ettaka mukifo ky'okuweereza abalonzi be.<ref name=":0" /> Mu kulonda okwa 2021 okw'awamu, yavuganya ku bwa memba wa palamenti nga talina kibiina naye n'awangulwa Janet Akech Okorimoe eyafuna obululu 7,705 ate Auma n'afuna obululu 7,608. Wabula, Auma yawakanya ebyaali bivudde mu kulonda ng'agamba nti okulonda kwalimu okubba obululu era n'asaba okubala obululu kuddibwemu.<ref name=":1" /> Oluvannyuma yasaayo okusaba kw'ebyaava mu kulonda kugaanibwe ng'okusaba kwe kwagobwa omulamuzi omukulu Ow'e Kotido Emmanuel Seiko era n'asalirwa omutango olw'okuba Auma teyaleeta bujulizi obw'essimba mu musango guno.<ref name=":1" /> Y'omu ku babaka ba palamenti abawera 34 mu Uganda aboogedde emirundi egitawera etaano nga kubano, 29 baviira mu kibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza ekya NRM.
== Era laba ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'omwenda]]
* [[Iriama Rose]]
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ez'ebweru ==
* https://allafrica.com/stories/201502200201.html
* https://web.archive.org/web/20230314191243/https://www.redpepper.co.ug/2015/09/kadaga-files-on-sleeping-mps-leak/
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6yoqkw075r0d21yp80i9z4c1cxuy7q0
Akello Judith Franca
0
9642
61763
48519
2026-07-11T17:39:42Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61763
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Akello Judith Franca''' yazaalibwa nga 17 Ogwomunaana 1978, Munnayuganda, munabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna.<ref name=":0">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=128</ref> Ye mubaka omukyala akiikirira ab'e [[:en:Agago|Agago]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omunaana, omwenda n'ekumi.<ref name=":0" /><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/female-mps-on-a-pregnancy-watch-as-golola-visits-parliament-1843882</ref> Mu Paalamenti ey'ekuminoomu , yeesimbawo ku ky'omukyala eyali ayagala okukiikirira Agago naye nebamuwangula ng'ayafuna obululu 26,840.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/akello-judith-franca-10106/</ref> Yalina akakwate ku kibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] mu Paalamenti ey'ekkumi.<ref name=":0" /><ref>https://fdc.ug/team/hon-franca-akello/</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=18794:besigye-in-cris-talks-with-fdc-rebels |title=Archive copy |access-date=2023-03-19 |archive-date=2022-10-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221016222645/https://www.observer.ug/component/content/article?id=18794:besigye-in-cris-talks-with-fdc-rebels |url-status=dead }}</ref> Yaliko ne mu kibiina ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement member.<ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/2cec2ab5-bce3-4e0d-b496-03f1fac9c826/</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
== Okusoma kwe ==
Mu mwaka gwa 1993, yatuula ebigezo bya P.7 ebya P.L.E ku somero lya Lacek-Ocot Primary School.<ref name=":0" /> Mu mwaka gwa 1997, yaweebwa Satifikeeti ya siniya ey'okuna eya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] okuva kusomero ly'e Atanga S.S. oluvannyuma yeegata ku Sacred Heart S.S. mu Disitulikit y'e Gulu gy'eyatuulira siniya ey'omukaaga ne satifikeeti ya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]], oluvannyuma n'amaliriza mu mwaka gwa 1999.<ref name=":0" /> Alina diguli mu busomesa ng'eno yagifunira ku Ssenttendekero wa Makerere nga yagifuna mu mwaka gwa 2004. Oluvannyuma yaweebwa diguli ey'okubiri mu by'okudukanya eby'enfuna mu mwaka gwa 2009 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssetendekero wa Makaerere]].<ref name=":0" />
== Obulamu bwe nga tanayingira byabufuzi ==
Okuva mu mwaka gwa 1998 okutuusa mu gwa 2001, yali akola mu kitongole kya [[:en:Uganda_Red_Cross_Society|Uganda Red Cross Society]], wabula ng'akola ng'eyali ayamba kubaali babeera mu bantu. Wakati w'omwaka gwa 1999 ne 2001, yakola ng'omusomesa ku somero lya Pajule S.S. Okuva mu mwaka gwa 2017 okutuuka kati, yali akola nga sabawandiisi mu kakiiko ka palamenti akafunaanyizibwa kunsonga z'abaana. Yakolako ng'omusomesa wakati w'omwaka gwa 2003 ne 2005 okuva mu Kisugu Secondary School ery'e Muyenga.<ref name=":0" />
== Olugendo lwe mu by'obufuzi ==
Nga tanaba kwegata ku [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda]] [[:en:Member_of_parliament|ng'omubaka wa palamenti]] okuva mu mwaka gwa 2006 okutuuka mu 2021, Judith yakolako ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu bifo eby'enjawulo. Mu mwaka gwa 2006 okutuusa 2011, yaweebwa omulimu gw'okubeera w'okumyuka kalabalaba wa palamenti akakasa ng'ababaka baloonda n'okulabikako munkiiko ezibeera ezibeera zitegekeddwa. Judith oluvannyuma yakolako nga minista ow'ekisikirize ow'eby'enjigiriza n'eby'emizannyo okuviira ddala mu mwaka gwa 2011 okutuusa mu mwaka gwa 2013. Okuva mu mwaka gwa 2013 okutuusa mu 2016, yeeyali saabawandiisi w'ekibiina ekigata abakyala mu palamenti ekya 'Uganda Women Parliamentary Association'.<ref name=":0" /> Wakati w'omwaka gwa 2013 ne 2016, yeeyali omukungu wa Uganda eyakiikirira nga mu palamenti y'ensi yonna eya International Parliamentary Association, oluvannyuma n'akiikirira Uganda mu palamenti egata amawanga agaali mulubu olumu ne Bungereza eya 'Commonwealth Parliamentary Association' okuva mu mwaka gwa 2016 n'okutuusa kati.<ref name=":0" /> Okuva mu mwaka 2017 n'okutuuka kati, Judith yakola ng'omumyuka wa ssentebe mu kakiiko ka palamenti ku by'ensonga z'eby'enfuna by'abantu mu palamenti ya Uganda .<ref name=":0" />
== Ebirala by'akola ==
Yakolako mu kakiiko k'eby'ensiimbi, okutegeka wamu n'okulakulanya eby'enfuna ne kukakiiko akakola embalirira y'eby'enfuna by'abantu mu palamenti ya Uganda, ng'ogyeko okubeera omubaka.<ref name=":0" /><ref>https://www.independent.co.ug/tag/judith-franca-akello/</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.mpscanug.com/profile/hon-akello-judith-franca/ |title=Archive copy |access-date=2023-03-19 |archive-date=2022-10-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221018200605/https://www.mpscanug.com/profile/hon-akello-judith-franca/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Mufumbo.<ref name=":0" /> Ayagala nnyo okwenyigira mu by'emizannyo n'okusoma.<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[:en:Beatrice_Akello_Akori|Beatrice Akello Akori]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Palamenti ya Uganda ey'ekkuminemu]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Palamenti ya Uganda ey'omunaana]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Palamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Palamenti]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
cq7ntd3308v76b1lagus61qsylvdx8o
Christine Apolot
0
9645
61299
54725
2026-07-11T16:42:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61299
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Apolot''' munnayuganda omusomesa era munnabyabufuzi. Yeeyali ssentebe wa LC eyokutaano ( LC5 ) owa [[Kumi (disitulikit)|disitulikiti y'e Kumi]] . Yalondebwa ku kifo ekyo mu Mwezi ogwomukaaga 2016. Mu 2021 yavuganya ng’omubaka wa paalamenti akiikirira abakyala owa [[Kumi (disitulikit)|disitulikiti y’e Kumi]] wansi w’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] ng'avuganya Amoding Monicah. <ref>{{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=430 |access-date=14 March 2021 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 January 2021 |title=Full List of Elected MPs in Uganda 2021 |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/01/19/full-list-mps-elected-in-uganda-2021/ |access-date=13 March 2021 |website=Daily Express Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=27 January 2021 |title=Court dismisses Kumi Woman MP vote recount application |url=https://www.independent.co.ug/court-dismisses-kumi-woman-mp-vote-recount-application/ |access-date=13 March 2021 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Apolot Christine - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/apolot-christine-10446/ |access-date=2023-02-09 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Apolot yazaalibwa mu [[Kumi (disitulikit)|disitulikiti y'e Kumi]] . Yafuna ddiguli eyeddaala erisingayo (First Class) mu by'enjigiriza okuva mu [[yunivasite y'e Kum]]<nowiki/>i. Alina ne satifikeeti mu mateeka [[ag'enzirukanya y'emirimu]] okuva mu ttendekero ly'amateeka li [[Law Development Centre|Law Development Center]] (LDC). Omwezi ogwokusatu 2021, wegwatuukira , yali asoma dipuloma eddirira ddiguli esooka [[munzirukanya y'emirimu gya gavumenti]] ku ttendekero lya [[Uganda Management Institute]] (UMI). <ref>{{Cite web |title=Championing exemplary leadership has earned Apolot recognition |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/championing-exemplary-leadership-has-earned-apolot-recognition-1814886 |access-date=13 March 2021 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
Apolot yatandika emirimu gye ng’omusomesa wa siniya, olwo neyeegatta ku byobufuzi mu 2016 wansi w’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] ( NRM ) nga ssentebe wa LC eyookutaano (LC5) mu [[Kumi (disitulikit)|disitulikiti y'e Kumi]] .Teyakoma kukyakufuuka mukyala asoose okuba mu kifo ekyo ekifo kino mu ttundutundu lya teso, naye omu ku bakyala abasatu mu ggwanga lyonna okufuuka ba ssentebe ba LC eyokutaano (LC.5) mu Uganda. Mu kiseera kino ye mubaka wa paalamenti akiikirira abakyala eyalondebwa owa [[Kumi (disitulikit)|disitulikiti y’e Kumi]] mu paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |title=Full List: All 529 Members Of The 11th Parliament |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2021/01/19/full-list-all-529-members-of-the-11th-parliament/ |access-date=13 March 2021 |website=Thecapitaltimes |language=en-US |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227071724/https://thecapitaltimes.co.ug/2021/01/19/full-list-all-529-members-of-the-11th-parliament/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Championing exemplary leadership has earned Apolot recognition |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/championing-exemplary-leadership-has-earned-apolot-recognition-1814886 |access-date=23 March 2021 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=430 |access-date=14 March 2021 |website=www.parliament.go.ug}}
# {{Cite web |date=19 January 2021 |title=Full List of Elected MPs in Uganda 2021 |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/01/19/full-list-mps-elected-in-uganda-2021/ |access-date=13 March 2021 |website=Daily Express Uganda |language=en-US}}
# {{Cite web |date=27 January 2021 |title=Court dismisses Kumi Woman MP vote recount application |url=https://www.independent.co.ug/court-dismisses-kumi-woman-mp-vote-recount-application/ |access-date=13 March 2021 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}
# {{Cite web |title=Apolot Christine - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/apolot-christine-10446/ |access-date=2023-02-09 |website=visiblepolls.org |language=en}}
# {{Cite web |title=Championing exemplary leadership has earned Apolot recognition |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/championing-exemplary-leadership-has-earned-apolot-recognition-1814886 |access-date=13 March 2021 |website=Daily Monitor |language=en}}
# {{Cite web |title=Full List: All 529 Members Of The 11th Parliament |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2021/01/19/full-list-all-529-members-of-the-11th-parliament/ |access-date=13 March 2021 |website=Thecapitaltimes |language=en-US |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227071724/https://thecapitaltimes.co.ug/2021/01/19/full-list-all-529-members-of-the-11th-parliament/ |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=Championing exemplary leadership has earned Apolot recognition |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/championing-exemplary-leadership-has-earned-apolot-recognition-1814886 |access-date=23 March 2021 |website=Daily Monitor |language=en}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* {{Wikiquote inline}}
{{DEFAULTSORT:Apolot, Christine}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
3hric8tx6rq76vt3rv49koix4v0e43d
Concy Aciro
0
9646
61197
54832
2026-07-11T16:36:38Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61197
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Concy Aciro''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]], munnabyabufuzi.
Nga wa myaka kkumi,Concy Aciro yawambibwa amagye ga [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] okutendekebwa ng'omulwanyi. Yasanga obuzibu obuwerako oluvanhyuma lw'okutolokayo. Aciro yatikkirwa okuva mu Yunivasite ya the International Development Department ey'e [[:en:Birmingham_University|Birmingham University]] mu misomo gy'okukendeza obwavu n'enkulakulana mu 2007. Aciro yali omu kubayizi ya Yunivasite ya [[:en:University_of_Birmingham|University of Birmingham]] mu 2008.<ref name="bham.ac.uk">https://web.archive.org/web/20090326082937/http://www.download.bham.ac.uk/idd/pdfs/annual_report_08.pdf</ref><ref name="birmingham.ac.uk">https://web.archive.org/web/20141222022332/http://www.birmingham.ac.uk/schools/government-society/departments/international-development/alumni/profiles/postgraduate/2011-12/aciro-concy.aspx</ref><ref name="birmingham.ac.uk1">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.birmingham.ac.uk/alumni/ouralumni/outstandingalumni/aciro.aspx |access-date=2023-03-19 |archive-date=2018-05-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180503042103/https://www.birmingham.ac.uk/alumni/ouralumni/outstandingalumni/aciro.aspx |url-status=dead }}</ref>
Yatikirwa okuva mu [[:en:University_of_Birmingham|University of Birmingham]]. Yafuuka [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka]] okuva ku ludda oluvuganya Gavumenti mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Aciro y'enyigira kwogerezeganya okultawo emirembe saako. Y'etaba mu kwogerezeganya okw'okuleetawo emirembe okwali wakati wa Gavumenti n'amagye g'abayeekera aga [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] okumalawo olutalo olw'ali mu Bukiikakkono bwa Uganda. Aciro yakwasibwa obuvunanyizibwa okutandikawo liigi y'okusamba omupiira okuyamba okukwasaganya era n'okuzza [[:en:Child_soldiers|abaana abaali bayingizibwa mu magye]] n'okuzimba obumu mu [[:en:Refugee_camps|nkambi z'ababundabunda]]. Y'akwasaganya ebikozesebwa mu mupiira okuva [[:en:Football_clubs|Kilaabu z'emupiira]] ez'eBulaaya. Aciro yali [[:en:Amuru_District|mubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Amuru]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref>https://web.archive.org/web/20141222021900/http://www.acholitimes.com/index.php/acholi-news/2044-government-now-willing-to-engage-landowners-directly-on-proposed-madhivani-sugar-works-project</ref> Mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]], ekyali mu kuwakanya Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]].<ref>https://books.google.com/books?id=S80iBQAAQBAJ&pg=PA265</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
{{DEFAULTSORT:Aciro, Concy}}
9br7lrecscddtuwi582lfg0kuazgq66
Alice Auma
0
9647
61740
53585
2026-07-11T17:39:34Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61740
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alice Auma''' yazaalibwa mu mwaka gwa 1956 n'afa ng'enaku z'omwezi 17 mu mwezi ogusooka mu mwaka gwa 2007 nga yali musawuzi mu ggwanga lya [[:en:Acholi_people|Acholi]] eyali [[:en:Holy_Spirit_Movement|akulira ekibiina ky'abasamize ekya 'Holy Spirit Movement]] (HSM), yakulemberamu akabinja k'abaali baagala okumaamulako gavumeenti ya pulezidenti ya [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] okuva mu mwezi ogw'omunaana mu mwaka gwa 1986 okutuusa mu mwezi ogw'ekuminoogumu mu mwaka gwa 1987. Omuzimu gweyakozesa ng'okuyisaamu ebyawongo bye gwali gw'eyali munamaggye eyali yafa eyali ammnyikiddwa nga "Lakwena", ekitegeeza omutume oba gwebasindise, abachooli kyebaali bakiririzaamu okubeera ng'abakatuliki mwebaakozesa ng'okuyisa [[:en:Holy_Spirit|omwoyo omutukirivu]].<ref name="aa">{{Cite journal|issue=5–36}}[[Template:Cite journal]]</ref> Eky'okubeera nga yali Alice Auma yali asobola okukola ebyawongo ng'ayita mu muzimu gwa Lakwena kyebatera okuyita "Alice Lakwena".<ref>{{Cite web}}https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Alice-Lakwena-fishmonger--rebel-leader-NRA-Okello-Lutwa/689844-4804780-6ewycnz/index.html</ref><ref>{{Cite web}}http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1172728/rebel-chief-lakwena-dead</ref><ref>{{Cite news}}https://www.economist.com/obituary/2007/01/25/alice-lakwena</ref><ref>{{Cite news}}https://www.nytimes.com/2007/01/19/world/africa/19lakwena.html</ref> Ekibiina kya Auma ekyaali kyagala okugyako gavumenti baakiwangula mu mwezi ogw'ekuminoogumu mu mwaka gwa 1987, amaggye ga Uganda agaali gakulembeddwamu Yoweri Museveni.
== Obulamu bwe ==
Alice Auma yazaalibwa mu mwaka gwa 1956, ng'era eyali akulira ekibinja ky'abayeekera ekya [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] [[:en:Joseph_Kony|Joseph Kony]] yagamba nti ye ne Auma yali kizibwe we era ng'amulinako omuganda. Naye nga teyatera kumusaba buyambi kuba ne Auma tetamusemberera nga kuba ebiseera ebisinga yayawukana okuva kundowooza za Kony n'endowooza zze.<ref>{{Cite journal}}[[Template:Cite journal]]</ref>
== Emirimu gye ==
Eky'okubeera nga yali tazaala oluvannyuma lw'obufumbo lwamirundi ebbiri , yayabulira ekyalo gyebaali bamuzaala. Yasobola okukyusibwa n'afuuka omukatuliki naye, ng'enaku z'omwezi 25 mu mwezi ogw'okutaano mu mwaka gwa 1985, yagwamu akajabangu oba yafuna obulwadde ku bwongo, nga takyasobola kwogera wadde okuwulira, oluvannyuma n'ategeeza nga bweyali alinyiddwako omuzimu ku mutwe ogwa Lakwena. Kitaawe yamutwala ku balogo bamirundi 11, naye tewali yasobola kutereeza mbeera gyeyali alimu. Auma yategeeza nga Lakwena bweyamukulemberamu n'amutwala mu kuumiro ly'ebisolo[[:en:Paraa_National_Park|Paraa National Park]], gyeyabulira okumala enaku 40 n'akomawo ng'asobola okwogerezeganya n'emizimu and returned a spirit-medium, ng'akola ng'omusasuzi oba omusawo omuganda.
Nga tebanaba kuwangula [[:en:Tito_Okello|Tito Okello]], Auma yali omu ku baali boogerezeganya n'abafu eyali akolerera okulinaana akabuga g'e [[:en:Gulu|Gulu]] ng'alina omusawuzi era eyali awonnya ng'ayita mu by'emizimu n'emisambwa. Yakolera nga mu bwegugungo bw'abayeekera abaali baagala b'amagye ga [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA) abaali bayeekera amagye ga [[:en:Uganda_People's_Democratic_Army|Uganda People's Democratic Army]], n'okubeera ng'okuyeekera kwa NRA kwali kweyongera. Olugero mu buyekera lugamba nti ng'enaku z'omwezi 6 mu mwezi ogw'omunaana mu mwaka gwa 1986, Lakwena yalagira Auma okulekeraawo omulimu gwe g'omusawuzi n'omuwonya obutaalina makulu namulamwa munsonga z'olutalo, n'atandikawo ekibiinja ky'abayeekera ekya '[[:en:Holy_Spirit_Movement|Holy Spirit Movement]]' (HSM) okulwanyisa amasitaani n'okukomekereza okuyiwa omusaayi. Baali batambulira ku mulamwa gw'obwakatonda ogw'okuwamba ekibuga kya [[:en:Kampala|Kampala]], nga wano abachoolo webaali bagenda okwebulula okuva mu kutulugunya kwebaali batadde ku bayuuze b'omukitundu kya [[:en:Luwero_triangle|Luwero triangle]], nga baali bakuteeka bulamu bweyagaza oba bwesiimisa kunsi. Ebalu eyali esindikiddwa mu bamisaani yeeyali enyonyola enkyuka kyuka eno:<blockquote>Katonda omulungi yali yasindika Lakwena yasalawo okukyusa omulimu gwe okuva mu kubeera omusawo, n'amufuula omuduumizi w'amagye olw'ensonga emu eyali enyangu: tekigasa kuwonga musajja leero, ate n'atibwa olunaku oluddako. Kino kyafuuka kirubirirwa kye okuyimiriza okuyiwa omusaayi nga tanaba kwongerayo mulimu gwe ng'omusawo.</blockquote>Auma yakikaatiriza nti Lakwena yali amwetaaga okubeera ng'alinyibwako emizimu egiwerako okusobola okutuuka ku kirubirirwa kye. Kino kyali tekisangibwa sangibwa mu neeyisa y'abachooli ey'eby'emizimu.
Mu kaseera ako waliwo okumannyikwa kw'emizimu egyali gigambibwa nti gyali mu kitundu egyaliwo mu kaseera kekamu nga gy'ayagala okuwamba amagye g'omubukiika kkono. Obunkenke obwali bweyongera n'abantu okubeera nga baali bayitiridde okufa, baali bakikuusa okubeera ku bulogo. Okweyongerayo, abajaasi baali baabulira ekifo kino nga baddayo mu Acholi oluvannyuma lw'okubeera nga baali bawanguddwa mu Kampala abaagaana emikolo gy'obuwangwa egy'okubatukuza. Emikolo gino baali bakiriza nti gyali gya kukuuma bitundu bino n'abantu okuva eri emizimu gy'abantu abaali batibwa abajaasi egyali gy'agala [[:en:Vengeful_spirit|okuwoolera,]] naye abakulu baakizuula nti baali tebakyasobola kugoberera kiragiro kino kungeri gyebaali batekeddwa okukikola.but the elders found that they no longer had the authority to force compliance with the onvention.
Oluvannyuma lw'okuwangula okwomudiringanwa, Auma yakulembera akabinja k'abayekera akaali kayitibwa Holy Spirit Movement (HSM) mu bukiika kkono bw'ettaka [[:en:Acholiland|ly'abachooli]] abaali boolekera Kampala. Eno, gyeyafunira obuwagizi okuva mu bibiinja ky'abantu abaali balina obutakaanya ne gavumenti ya [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]]. Naye baafunamu obuzibu okuva mu magye ekyavirako abamu kubagoberezi b'ekibiinja kino abaali balumiriza Auma okubeera omulogo ng'akozesa emizimu okuleeta enkomerero y'ensi. Ekibiinja kya HSM bwekya funa okuwangulwa okwali kusembayo mu [[:en:Artillery|kuwanyisiganya amasasi]] okwali mu kibira okulinaana Kampala, Auma yaduka ng'agamba omuzimu gwa Lakwena gwali gumulekulidde.
== Obulamu bwe obulala ==
Auma yali abeera mu nkambi [[:en:Refugee|y'abanoonyi boobubuddamu]] eya Ifo okulinaana [[:en:Dadaab|Dadaab]] mu bukiika ddyo bw'eggwanga lya [[:en:Kenya|Kenya]] obulamu bwe obwali busigalidde, nga yali agamba emizimu gyali gyamulekulira. Mu mwezi ogw'ekuminoogumu mu mwaka gwa 2004, yaliko mu by'okukukusa abaana okuva e Gulu okubatwala munkambi y'abanoonyi boobudamu. Mu mwaka gwa 2006, yagamba nga bweyali azudde eddagala eryali liwonya akawuka kasiriimu. Auma yafa ng'enaku z'omwezi 17 mu mwezi ogusooka mu mwaka gwa 2007, oluvannyuma lw'okubeeta nga yali mulwadde okumala wiiki n'obulwadde obwali tebutegerekeka obwali buteberezebwa okubeera siriimu.
== Olugero lwa Paraa ==
Wadde nga Auma' okubeera nga yali akola ng'omuwaatwa nga yakadda mu Gulu teyagenda bulungi, olugero lwa Paraa yafuuka ensibuko y'ekibiinja kya HSM. Mu ngeri eno Lakwena yakyasanguza ng'abayeekera bwali bwetaaga okukulakulanya. Okusinziira ku lugero, Lakwena yasooka okubeera nenteseganya n'ebisolo ebyali mukuumiro okusobola okumannya olutalo luno kyerwali lutegeeza oba kwelwali lutambulira mu bukiika kkono, nemukukwonoona ebyali byetoloddewo n'abantu abaali tebakwatagana:<blockquote>Lakwena yagamba ebisolo: " bisolo mwe katonda yansindika okubabuuza oba mwemulina obuvunaanyizibwa kukuyiwa omusaayi okwali mu Uganda." Ebisolo byegaana era [[:en:African_Buffalo|embogo]] neeraga ekiwundu ekyali kukugulu, ate [[:en:Hippopotamus|envubu]] neeraga ekiwundu ekyali kumukono.</blockquote>Lakwena oluvannyuma yeebuza mu mazzi ku by'olutalo:<blockquote>Lakwena yagamba ekiyiira ky'amazzi: "Mazzi, nzijja kukubuuza ku [[:en:Sin|bibi]] n'okuyiwa omusaayi munsi eno." Awo amazzi wegagambira: "Abantu abalina amagulu abbiri bata baganda baabwe nebasuula emibiri gyabwe mu mazzi ." Omuzimu gwabuuza amazzi kiki kyekyakolera [[:en:Sin|aboonoonyi]], amazzi negagamba: " Nwanisa aboonoonyi, kuba beebanenyezebwa ku by'okuyiwa omusaayi. Genda olwanyise aboonoonyi, kuabnga beebakasuka baganda baabwe mu mazzi."</blockquote>
[[File:Acholiland,_Uganda.png|thumb|246x246px|[[:en:Acholiland|Ettaka ly'abachooli]]]]
Oluavnnyumwa lw'okudda kubuttaka bwe akaseera akatono, Lakwena yakulemberamu Auma nebagenda ku [[:en:Mount_Kilak|lusozi lwa Kilak]] okukwasaganya ensonga y'obulogo. Olusozi lwayaniriza okujja kwabwe n'okubaluka okw'amaanyi:<blockquote>Omuzimu gwa Lakwena gwagamba olusozi oba olwazi: "Katonda ansindise okuzuula lwaki waliwo obubbi munsi." Olusozi lwamuddamu: "Sirina wegenze, ng'era sirina mwana wa muntu yenna gwenzibye, naye abantu bajja wano wendi nebangamba amannya gaabo beembeera nina okutta nga mpita mukubaloga oba okubasindikira etalo. Abala bansaba ddagala okubaloga. Bino by'ebibi by'abantu.Njagala kukuwa mazzi okuwonya enddwadde. Naye olina okulwanyisa aboonoonyi."</blockquote>Kuntiko y'olugero, katonda kennyini alaga ani alina okunenyezebwa ku lw'okubonaabona n'okuyiwa omusaayi:<blockquote>Katonda yagamba nti waaliwo eggwanga ly'abantu mu Uganda eryali lyakyayibwa buli wamu. Eggwanga lino lyaali ly'abachooli. Era katonda naalagira akaliga akato kaweebweeyo ng'eky'okusadaaka, basobole okwenenya ebibi byabwe okusobola okukomekereza okuyiwa omusaayi mu Acholi.</blockquote>
== Laba ne bbino ==
* [[:en:Joseph_Kony|Joseph Kony]]
* [[:en:Tito_Okello|Tito Okello]]
* [[:en:Vincent_Otti|Vincent Otti]]
* [[:en:Caesar_Achellam|Caesar Achellam]]
* [[:en:Okot_Odhiambo|Okot Odhiambo]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
qawrpgdyem1bfdb45vd5wqp4i4jihdj
Annet Nyakecho
0
9648
61231
53759
2026-07-11T16:38:20Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61231
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Annet Nyakecho''' era gwe bamannyi nga '''Okwenye Annet Nyakecho,''' yazaalibwa nga 27 Ogwomunaana 1982. Munnayuganda, munnabyabufuzi, mukyala munnabizinensi,<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news/headlines/53652-meet-nyakecho-the-mp-who-has-served-two-constituencies.html |access-date=2024-04-02 |archive-date=2022-10-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221016223247/https://observer.ug/news/headlines/53652-meet-nyakecho-the-mp-who-has-served-two-constituencies.html |url-status=dead }}</ref> era Omubaka omukyala mu Paalamenti akiikirira Essaza lye Tororo ey'Obukiikakkono mu [[:en:Tororo_District|Disitulikiti ye Tororo]].<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=180</ref><ref name=":2">https://nilepost.co.ug/2020/03/17/tumukunde-saga-mp-nyakecho-9-others-not-held-on-treason-charges-police/</ref><ref name=":3">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mpscanug.com/profile/nyakechoannet/ |access-date=2024-04-02 |archive-date=2022-10-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221016142348/https://www.mpscanug.com/profile/nyakechoannet/ |url-status=dead }}</ref> [[:en:Independent_politician|Munnabyabufuzi atalina kibiina]].<ref name=":1" /><ref name=":3" /><ref>https://www.ugandadecides.com/candidate.php?id=610</ref> Yawereza nga omubaka omukyala mu Paalamenti akiikirira Disitulikiti ye Otuke mu Paalamenti ey'omwenda. Mu Paalamenti ey'ekkumi, yawereza ng'omubaka wa Tororo ey'Obukiikakkono.<ref name=":0" /><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/tororo-north-mp-nyakecho-cleared-1705648</ref> Esaawa eno ye mubaka wa Paalamenti omukyala akiikirira Tororo mu Paalamenti ey kumineemu ey'e Uganda .<ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2020/07/02/tororo-mp-annet-nyakecho-says-her-voters-will-miss-her-smile-dance-strokes-and-hairstyles-if-election-campaigns-are-held-scientifically/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-02 |archive-date=2024-06-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240620161750/https://matookerepublic.com/2020/07/02/tororo-mp-annet-nyakecho-says-her-voters-will-miss-her-smile-dance-strokes-and-hairstyles-if-election-campaigns-are-held-scientifically/ |url-status=dead }}</ref>
Oluvannyuma lw'okutondebwawo kwa Disitulikiti ya Otuke mu 2009, kino kyamuwa akakisa nga mu 2011 y'oku kubaali beesimbyeewo ku kifo ky'omubaka omukyala, naye nga teyawangula.<ref name=":0" /> Oluvannyuma yeesimbawo n'awangula ekisanja kye ekyali kisooka mu Paalamenti eyo mwenda, ng'ali ku tikiti ya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], nga Omubaka wa Paalamenti eyali akiikirira abavubuka ng'awangudde abala musavan abaali bamwesimbyeko, wadde nga teyalina ntegeka yakwegata ku byabufuzi.<ref name=":0" />
== Eby'enjigiriza ==
Mu 1994, yamaliriza ebigezo bye ebya P7 ku Rock View School erisinganibwa e Tororo. Mu 1998, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|yafuna satifikeeti ye eya S4]] okuva kusomero lya Nkono Memorial S.S. erisinganibwa e Kaliro.<ref name=":1" /> Mu 2000, syaweewa [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya S6]] okuva ku City High School nga lino lisinganibwa Kololo, ate oluvannyuma neyeegata ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]]<ref name=":0" /><ref name=":3" /> fgyeyatikirwa ne Diguli mu By'okulakulanya ebitundu mu 2008.<ref name=":1" />
== Obulamu bwe mu by'emirimu ==
Yaweebwako omulimu gw'okukola nga omumyuka w'akola ku by'okunoonyereza ku kitebe kya kampuni ya massimu ekya MTN ekikulu mu 2000, yaliko ne ku pulojekiti y'okulakulanya 'eby'enddya n'ekikula ky'abaana mu Tororo okuva mu 2001 okutuuka mu 2002), ne ku African Centre for Institutional Development esinganibwa mu Kampala okuva mu 2002 okutuuka mu 2003.<ref name=":1" />
== Obulamu bwe mu by'obufuzi ==
Yawerezaako mu Paalamenti ya Uganda nga omu kubaali ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'ensonga z'ebweru w'eggwanga, okuva mu 2011 okutuuka mu 2013, yaliko ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira wakati wa 2011 okutuuka mu 2013, yaliko ku kakiiko akadukanya eby'amateeka, n'ensonga za Paalamenti okuva mu 2013 okutuuka mu 2013, nga kw'oteeka n'okubeera ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku sayaansi ne tekinologiya, okuva mu 2015 okutuuka mu 2016.<ref name=":1" /> Yawerezaako nga Omubaka wa Paalamenti mu Paalamenti ya Uganda eyo mwenda, kumi ne kumineemu.<ref name=":1" />
Yawerezaako nga ssentebe w'akakiiko k'eby'empuliziganya, obubaka wamu ne tekinologiya, wabula oluvannyuma [[:en:Ruth_Nankabirwa|Ruth Nankabirwa]] eyali akwasisa amateeka namusuula okuva mu kifo kino n'amusikiza eyali Omubaka wa Dokolo y'omubukiika ddyo [[:en:Paul_Amoru|Paul Amoru]].<ref>https://www.independent.co.ug/nankabirwa-drops-mp-annet-nyakecho-from-ict-committee-leadership/</ref>
Annet Nyakecho ng'ali wamu ne baawe Levi Otim, mwanyina wamu n'abala abasinganibwa mu maka ga minisita eyaliko ow'eby'okwerinda, Lt. Gen. [[:en:Henry_Tumukunde|Henry Tumukunde]], baakwatibwa era nebatekebwa mu kkomera.<ref name=":2" /> Yeeyali omukwanaganya wa Lt. Gen. Henry Tumukunde mu ggwanga lyonna mu kakuyege w'okunoonya akalulu ka pulezidenti aka 2021.<ref>https://chimpreports.com/tumukunde-saga-mp-nyakecho-detained-at-jinja-road/</ref>
== Emirimu emiralala gy'ayongerako ==
Yakolako nga mu Paalalamenti ya Uganda nga omu kubaali kukakiiko akakola ku by'embaliriza y'abantu, wamu ne ku kakiiko akawereza abantu n'e gavumenti z'ebitundu.<ref name=":1" />
== Obulamu bwe ==
Yafumbirwa Levi Otim.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Mukyala asinza Katonda era ng'akiririza mu ddiini ya bukulisitaayo.<ref name=":3" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka abali mu Paalamenti eye kumineemu]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka abali mu Paalamenti ya Uganda eye kumi]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka abali mu Paalamenti ya Uganda eyomwenda]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina kye by'obufuzi ekya National Resistance Movement]]
* [[:en:Independent_politician|Banabyabufuzi abatalina bibiina]]
* [[:en:Otuke_District|Disitulikiti ye Otuke]]
* [[:en:Tororo_District|Disitulikiti ye Tororo]]
* [[:en:Ruth_Nankabirwa|Ruth Nankabirwa]]
* [[:en:Paul_Amoru|Paul Amoru]]
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti egya Paalamenti ya Uganda]
* [https://www.facebook.com/annetnyakecho/ Hon Annet Nyakecho ku mukutu gwa Facebook]
* [https://twitter.com/nyakechoa?lang=en Nyakecho Annet ku mutu gwa Twitter]
* [https://ug.linkedin.com/in/hon-nyakecho-annet-b5885574 Hon. Nyakecho Annet ku mukutu gwa Linkedin]
* https://web.archive.org/web/20210514143305/https://theinsider.ug/index.php/2018/10/09/exclusive-mp-nyakecho-dumps-mp-lover-elopes-with-rdcs-son/
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mxoqhzfpfwstclmgcisoqocf5gu8cof
Benna Namugwanya
0
9652
61453
54020
2026-07-11T16:46:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61453
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Benna Namugwanya Bugembe''' nga mukusooka yali ayitibwa Benna Namugwanya. Yazaalibwa 21 Ogwomwenda 1967 [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi . Yeeyali [[:en:State_minister_for_Kampala_Cit|Minisita omubeezi ow'ekibuga Kampala]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni’s new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=11 June 2016 |format=PDF}}</ref> Yaweereza ng’[[:en:Mubende_District|Omubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Mubende]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] (2016–2021). <ref name="Profile">{{Cite web |last=POUG |date=8 October 2017 |title=Parliament of Uganda: Members of the 10th Parliament: Namugwanya Bugembe Benny |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=297 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180321102651/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=297 |archive-date=21 March 2018 |access-date=8 October 2017 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POUG)}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Benna yazaalibwa nga 21 Ogwomwenda 1967, mu [[:en:Mubende_District|Disitulikiti y’e Mubende]] eya leero. Yasomera ku [https://web.archive.org/web/20230319184302/http://www.stedwardsbukuumi.sc.ug/ Saint Edwards College], e Bukuumi, nga leero ye [[:en:Kakumiro_District|Disitulikiti y'e Kakumiro]] ku misomo gye egy'[[:en:O‑Level|omutendera gwa siniya ey'okuna]] (O-level). Yakyusa n’agenda ku [https://ihmrsistersggogonya.org/education/st-kizito-high-school-bethany/ Saint Kizito High School Bethany], e Ngugulo mu [[:en:Mityana_District|Disitulikiti y'e Mityana]] leero ku misomo gye egy'[[:en:A-level|omutendera gwa siniya ey'omukaaga]] (A-level). <ref name="Profile"/> Mu 1989, yaweebwa ekifo ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu era ekisinga obunene ekya Uganda. Yatikkirwa mu 1992 ne [[:en:Bachelor_of_Education|ddiguli esooka mu by'enjigiriza]] . Oluvannyuma mu 2006, yunivasite y'emu yamuwa [[:en:Master_of_Education|ddiguli eyokubiri mu byenjigiriza]]. Benna Namugwaya era alina [[:en:Human_resource_management|dipuloma mu kukulembera abakozi n'okubalabirira]] , gyeyafuna okuva mu ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] mu 2007 ne [[:en:Administrative_law|Satifikeeti mu mateeka ag'enzirukanya y'emirimu]], ey'amuweebwa ekitongole kya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] mu 2009. <ref name="Profile" />
== Emirimu gye ==
Omulimu gwe ogwasooka gwali gwa busomesa ku ssomero lya siniya erya Alliance High School nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1995. Olwo yakyusa n’agenda ku Saint Augustine College e [[:en:Wakiso|Wakiso]], n’asomesa eyo okuva mu 1996 okutuuka mu 1998. <ref name="Profile"/>
Mu 1998, Benna Namugwanya yapangisibwa [[:en:Mubende_District|Disitulikiti y'e Mubende,]] ng’omulambuzi w’amasomero, nga y’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka mukaaga. Mu 2004, yakuzibwa okutuuka ku kifo ky’omuyambi w’akulira eby'enjigiriza mu Disitulikiti y’e Mubende, n’aweereza mu kifo ekyo okumala omwaka gumu. Mu 2005, yaddamu okukuzibwa okutuuka ku kifo kyakola ng’akulira eby'enjigiriza mu Disitulikiti, nga y’aweereza okumala emyaka ebiri mu kifo ekyo. Yafuuka akulira eby'enjigiriza mu Disitulikiti mu 2007, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010. <ref name="Profile"/>
Mu 2011 yayingira eby'obufuzi bya Uganda eby'okulonda ng'avuganya ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Mubende, wansi wa tikiti y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ekiri mu buyinza. Yawangula era n'addamu okulondebwa mu 2016. <ref name="Profile"/> Mu lukalala lwa kabineeti, olwafulumizibwa nga 6 Ogwomukaaga 2016, Namugwanya yalondebwa ku bwa Minisita omubeezi w'ensonga z'ekibuga Kampala, ng'amyuka [[:en:Beti_Kamya-Turwomwe|Beti Olive Namisango Kamya-Turomwe]], Minisita wa kabineti omujjuvu. <ref>http://www.statehouse.go.ug/media/news/2016/06/06/president-announces-new-cabinet</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{Reflist}}{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni’s new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=11 June 2016 |format=PDF |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}
# {{cite web |author=POUG |date=8 October 2017 |title=Parliament of Uganda: Members of the 10th Parliament: Namugwanya Bugembe Benny |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=297 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180321102651/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=297 |archive-date=21 March 2018 |accessdate=8 October 2017 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POUG) |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Presidential Press Unit |date=6 June 2016 |title=President announces new Cabinet |url=http://www.statehouse.go.ug/media/news/2016/06/06/president-announces-new-cabinet |accessdate=8 October 2017 |publisher=State House Uganda |location=Entebbe}}
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
dihkjfgbv6vc58jbrmofv6efe4zwqfd
Alleluya Rosette Ikote
0
9654
61728
53610
2026-07-11T17:39:30Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61728
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alleluya Rosette Ikote''' Munnayuganda, munabyabufuzi era yaliko omukiise mu Paalamenti ya Uganda. Ye yali omubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Pallisa mu kakiiko ka National Resistance Council wakati w'omwaka 1989 okutuuka mu mwaka gwa 1996 n'omubaka wa Paalamenti okuva mu mwaka gwa 1997 okutuuka mu mwaka gwa 2001 mu konsitituwensi y'emu mu Paalamenti ya Uganda ey'omukaaga.
== Emirimu gye ==
=== Eby'obufuzi ===
Ikote yeesimbawo mu [[:en:1989_Ugandan_general_election|kulonda okwa bonna okwa 1989 mu Uganda]], era ye yali akiikirira [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y'e Pallisa]] mu kakiiko ka National Resistance Council (NRC) mu mwaka gwa 1989.<ref>http://www.nzdl.org/cgi-bin/library?e=d-00000-00---off-0unescoen--00-0----0-10-0---0---0direct-10---4-------0-1l--11-en-50---20-help---00-0-1-00-0--4----0-0-11-10-0utfZz-8-10&cl=CL1.11&d=HASH01498f0cfd994ddfe10f20e4.15&x=1</ref> oluvannyuma ennyo nga yegasse ku kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]], yeesimbawo mu [[:en:1996_Ugandan_parliamentary_election|kulonda kw'ababaka mu Paalamenti okwa 1996]] ng'era akiikirira konsitituwensi y'emu mu Paalamenti ya Uganda ey'omukaaga okuva mu 1997 ne 2001<ref>https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=5247c525-5e20-4b76-8760-4b4479d77dbf%3B1.0</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/1-879720-20-5</ref>
Yasikizibwa [[:en:Jenipher_Namuyangu|Jennifer Namuyangu]] eyamuwangula mu kulonda kwa Uganda okw'ababaka ba Paalamenti okwa 2001.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1032096</ref>
=== Ng'anyuse eby'obufuzi ===
Ikote yakolerako mu kibuga ky'e Nairobi ng'eyali akulira ekitongole kya Amani Forum ekivunaanyizibwa ku by'emirembe .<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1115420</ref>
Oluvannyuma yalondebwa nga maneja addukanya ekitongole kya [[:en:United_Nations_Development_Programme|United Nations Development Programme (UNDP)]] mu ggwanga lya [[:en:South_Sudan|South Sudan]].<ref name=":0" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]]
* [[:en:Jenipher_Namuyangu|Jenipher Namuyangu]]
==Ebijuliziddwa==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
gplh1p54xh5ch45yv652g77ububpjbo
Judith Alyek
0
9658
61452
42076
2026-07-11T16:46:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61452
wikitext
text/x-wiki
[[File:Alyek Judith.jpg|thumb|Judith Alyek]]
'''Judith Alyek''' (yazaalibwa 8 Ogw'ekkumi 1971) munnabyabufuzi [[Yuganda|mu Uganda]] era nga ye mubaka omukyala mu [[Kole (disitulikit)|disitulikiti y'e Kole]] mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi. Ono mmemba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] kye yavuganya ku tikiti ye mu kulonda kwa bonna okwa 2016. Era akola nga ssentebe ku kakiiko akakola ku siriimu n’endwadde ezikwatagana nabyo.
Mu palamenti ey’ekkumi n’emu aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku mikisa egy’enkanankana.
== Gyenvudde n'Okusoma ==
Judith Alyek yasomera mu pulayimale ku ssomero lya Atan Primary School mu [[Kole (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kole]] . Wakati wa 1987 ne 1990, yasomera mu St. Catherine SS e Lira okusoma O Levels era n’afuna UACE okuva mu Dr. Obote College, Boroboro mu 1993.
== Emirimu ==
Ebyafaayo by’emirimu gya Alyek mu bujjuvu biibino:
* 2016 okutuuka kati : Omukiise w'abakyala mu Disitulikiti, [[Kole (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kole]]
* 2011–2015 : Omuwabuzi ku by’ekikugu, ebyobulamu bya bamaama n’abaana, siriimu n’endya, [https://www.avsi.org/en/ AVSI Foundation]
* 2007–2010 : Omusomesa w'ebyobulamu omukulu, gavumenti y'ebitundu [[Dokolo (disitulikit)|mu Disitulikiti y'e Dokolo]]
* 2000–2006 : Omulambuzi w'ebyobulamu, gavumenti y'ebitundu [[Lira (disitulikit)|mu Disitulikiti y'e Lira]]
== Obwammemba ==
Akolera ku mulimu guno ogwongezeddwaako ogwa Palamenti ya Uganda:
* Ssentebe – Akakiiko akakola ku [[:en:HIV/AIDS|siriimu]] n’endwadde ezikwatagana nabyo
* Memba – Akakiiko k’ebyobusuubuzi
* Memba – Akakiiko k’ebyobulamu
* Memba – Ekibiina ekigatta abakyala mu palamenti ya Uganda (UWOPA) [https://web.archive.org/web/20240417171419/http://uwopa.or.ug/]
* Memba – Board y’akakiiko ka Uganda Aids Commission
* Omuyambi – WEEREZA Uganda [https://web.archive.org/web/20230319200213/https://serve.ug/about.php]
* Memba – Ekibiina ky’ensi yonna ekitumbula ebyobulamu n’ebyenjigiriza [https://web.archive.org/web/20230321201553/https://www.iuhpe.org/index.php/en/ (IUHPE)]
== Okulwanirira eddembe ly’obuntu ==
Nga ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:HIV/AIDS|siriimu]] n’endwadde ezikwatagana nabyo, asabye abasajja okukeberebwa akawuka ka siriimu mu ngeri ey’ekiragiro. Ono era asaba abakulembeze b’ebitundu okubeera abasaale nga balaga [[:en:HIV_status|embeera yaabwe ey’akawuka ka siriimu]] ng’ekyokulabirako eri abantu be bakulembera.
Mu July wa 2017, yaleeta ekiteeso ky’okussa mu nkola enkola n’amateeka gonna agakwata ku baana. Yasabye wateekebwewo ekitongole ekigenda okwanguyiza okulondoola n’okussa mu nkola eddembe ly’abaana
Oluvannyuma lw'okufa kwa Dickens Okello mu 2018, yasaba bammemba ba palamenti okuva mu kitundu ky'e Lango okwetegereza n'okuteesa ku bikolwa ebirina okukolebwa ku "Abayindi abavunaanibwa okutyoboola eddembe ly'abantu b'e Lango."
== Obufumbo ==
Mu 2017, Alyek yeewozaako nti yali mufumbo eri Richard Odongo era n’awakanya ebyali byogerwa omumyuka w’omukulu w’ekika ky’ekika kye Inomo nti Ambrose Eger mu kiseera ekyo eyali omugenzi yali bba.
== Laba ne ==
* [[Kole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kole]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://www.facebook.com/699420380098805/posts/kole-district-woman-mp-judith-alyek-has-been-involved-in-a-road-accident-she-has/3028098000564353/ https://www.facebook.com/699420380098805/posts/omukyala-mu disitulikiti-kole-mp-judith-alyek-abadde-mu-akabenje-aka-ku-kkubo/3028098000564353/]
* [https://ug.linkedin.com/in/alyek-judith-56a5651a https://ug.linkedin.com/mu/alyek-judith-56a5651a]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4o1uj7lodygasgyp20of3bxt9y4952w
Safia Juuko Nalule
0
9660
61673
44991
2026-07-11T17:28:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61673
wikitext
text/x-wiki
'''Safia Juuko Nalule''' (yazaalibwa Omwezi ogwokusatu 1966 <ref name=":0">{{Cite web |title=Nalule Juuko Safia |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=316 |access-date=17 April 2020 |website=Parliament of Uganda}}</ref> ) munnayuganda omulwanirizi w'eddembe ly'abaliko obulemu, munnabyabufuzi era omubaka wa palamenti era eyaweerezaako nga omukyala omulonde akikiikirira abantu abaliko obulemu, mu [[ttundutundu lyomumassekkati]] ga [[Uganda]] mu palamenti ya Uganda ey'ekkumi. <ref name=":1" /> Mu Mwezi ogwokuna 2021, yalondebwa okuba Ssentebe w’akakiiko ka Uganda akalwanirira obwenkanya (Equal Opportunities Commission-EOC). <ref>{{Cite web |date=2021-04-16 |title=Sylvia Ntambi dropped as Museveni names Safia Nalule as new EOC Boss |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/04/16/sylvia-ntambi-dropped-as-museveni-names-safia-nalule-as-new-eoc-boss/ |access-date=2022-02-25 |website=Daily Express News |language=en-GB}}</ref> Mu byobufuzi , yeegattira mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] <ref>{{Cite web |last=National Resistance Movement |date=1 January 2017 |title=NRM Parliamentary Caucus |url=https://www.nrm.ug/organ/nrm-parliamentary-caucus |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151004122100/http://www.nrm.ug/organ/nrm-parliamentary-caucus |archive-date=4 October 2015 |access-date=17 April 2020 |website=National Resistance Movement}}</ref> nga wansi tikiti yaakyo kweyavuganyiza mu [[kulonda kwa bonna okwa 2016]] . <ref name=":1">{{Cite web |last=Electoral Commission |date=13 April 2016 |title=General Parliamentary Elections 2016 Gazette List |url=https://www.ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Electoral Commission of Uganda}}</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Okusinziira ku mukutu ogw'omutimbagano ogw'akakiiko akalwanirira obwenkanya , Nalule yazaalibwa Mawokota mu disitulikiti y’e Mpigi eri omugenzi Mwami Lule Moses ne Mukyala Nanyonga Jane Lule <ref>{{Cite web |title=MESSAGE FROM THE CHAIRPERSON {{!}} EOC -UGANDA |url=https://eoc.go.ug/about-us/message-from-executive-director/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220319185552/https://eoc.go.ug/about-us/message-from-executive-director/ |archive-date=19 March 2022 |access-date=2022-02-25 |website=THE EQUAL OPPORTUNITIES COMMISSION - EOC |language=en-US}}</ref>
Nalule yafuna ddiguli esooka okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 1990 era olwamala awo n’afuna satifikeeti mu kutendeka enzirukanya ya bbizinensi okuva mu mu kitongole kyensi yonna ekivunaanyizibwa ku bakozi / Ekitongole ekigatta abakozesa abakozi mu 1991. Mu 1996, yafuna satifikeeti bbiri – Satifikeeti mu bukulembeze bw’abakyala okuva mu ttendekero lya [[ESAMI]] (Eastern and Southern African Management Institute) ne satifikeeti mu by’obukulembeze n’enkozesa y'ensimbi entonotono okuva mu Mobility International USA (MIUSA). Ekyo yakigobereza [[dipulooma mu mateeka]] okuva mu ttendekero lya [[Law Development Centre|Law Development Center]] mu 2006 n’oluvannyuma n’afuna Ddiguli eyokubiri mu ddembe ly’obuntu okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2016. <ref name=":0"/>
== Emirimu gye ==
Nalule yali mubaka wa Palamenti okuva 2006, nga yatuula mu paalamenti ya Uganda ey'omunaana n'eyomwenda . Mu mwaka 2020, yalondebwa ku bwa kaminsona ku kakiiko ka Paalamenti. <ref>{{Cite web |date=27 February 2018 |title=Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> <ref>{{Cite web |date= |title=Parliament Gets Two New Backbench Commissioners |url=http://ugandaradionetwork.com/story/parliament-gets-back-bench-commissioners |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Radio Network}}</ref>
Ekyo nga tekinnabaawo , wakati wa 2005 ne 2006, yaweerezaako nga Kaminsona n'akakiiko akeekennenya Ssemateeka wansi wa [[minisitule y'obwenkanya n'ensonga za Ssemateeka]] . N'era yaliko Kansala n'ekitongole ekyali kitwala Kampala ebiseera ebyo ki (Kampala City Council) wakati wa 1997 ne 2006. Okuva mu 1996 okutuuka mu 2005, yakola nga omukulembeze owokuntikko ow'ekitongole kya [[Disabled Women Network and Resource Organisation in Uganda]] (DWNRO).
Aweereza nga [[mmemba ku lukiiko olufuzi]] olw'[[ekitongole ekigatta ebibiina by'abaliko obulemu ekya Uganda]] (NUDIPU) okuva mu 2015 n’okutuusa leero, ne mu kibiina ky'abakyala ekya [[Omukutu gw'abakyala mu Uganda|Uganda Women’s Network]] (UWONET) wakati wa 1990 ne 1997.
Mu 2017,yeeyali ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu. <ref>{{Cite web |date=10 May 2017 |title=The Human Rights Committee of Parliament meets the Equal Opportunities Commission (EOC) over recommendations made in the 18th Report of the Uganda Human Rights Commission (UHRC) |url=http://www.eoc.go.ug/media-updates/2017/05/human-rights-committee-parliament-meets-equal-opportunities-commission-eoc |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210228222150/http://eoc.go.ug/media-updates/2017/05/human-rights-committee-parliament-meets-equal-opportunities-commission-eoc |archive-date=28 February 2021 |access-date=17 April 2020 |website=Equal Opportunities Commission}}</ref> Ng’omubaka omukyala mu paalamenti ya Uganda ey’ekkumi, yali mmemba w’ekibiina [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|ekigatta ababaka ba Paalamenti abakyala ekya Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA) <ref>{{Cite web |date= |title=Members of UWOPA of 10th Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Women Parliament Association}}</ref> nga kw’otadde n’okuba omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akalonda abantu ab'okuwa emirimu. Yateekebwa ku lukalala nga mmemba w’akakiiko akavunaanyizibwa ku nsonga z'[[amawanga ag'obuvanjuba bwa Afirika]] . <ref name=":0"/>
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Nalule Juuko Safia |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=316 |access-date=17 April 2020 |website=Parliament of Uganda}}
# {{Cite web |last=Electoral Commission |date=13 April 2016 |title=General Parliamentary Elections 2016 Gazette List |url=https://www.ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Electoral Commission of Uganda}}
# {{Cite web |date=2021-04-16 |title=Sylvia Ntambi dropped as Museveni names Safia Nalule as new EOC Boss |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/04/16/sylvia-ntambi-dropped-as-museveni-names-safia-nalule-as-new-eoc-boss/ |access-date=2022-02-25 |website=Daily Express News |language=en-GB}}
# {{Cite web |last=National Resistance Movement |date=1 January 2017 |title=NRM Parliamentary Caucus |url=https://www.nrm.ug/organ/nrm-parliamentary-caucus |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151004122100/http://www.nrm.ug/organ/nrm-parliamentary-caucus |archive-date=4 October 2015 |access-date=17 April 2020 |website=National Resistance Movement}}
# {{Cite web |title=MESSAGE FROM THE CHAIRPERSON {{!}} EOC -UGANDA |url=https://eoc.go.ug/about-us/message-from-executive-director/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220319185552/https://eoc.go.ug/about-us/message-from-executive-director/ |archive-date=19 March 2022 |access-date=2022-02-25 |website=THE EQUAL OPPORTUNITIES COMMISSION - EOC |language=en-US}}
# {{Cite web |date=27 February 2018 |title=Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |archive-url= |archive-date= |access-date=17 April 2020 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}
# {{Cite web |date=10 May 2017 |title=The Human Rights Committee of Parliament meets the Equal Opportunities Commission (EOC) over recommendations made in the 18th Report of the Uganda Human Rights Commission (UHRC) |url=http://www.eoc.go.ug/media-updates/2017/05/human-rights-committee-parliament-meets-equal-opportunities-commission-eoc |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210228222150/http://eoc.go.ug/media-updates/2017/05/human-rights-committee-parliament-meets-equal-opportunities-commission-eoc |archive-date=28 February 2021 |access-date=17 April 2020 |website=Equal Opportunities Commission}}
# {{Cite web |date=10 May 2017 |title=The Human Rights Committee of Parliament meets the Equal Opportunities Commission (EOC) over recommendations made in the 18th Report of the Uganda Human Rights Commission (UHRC) |url=http://www.eoc.go.ug/media-updates/2017/05/human-rights-committee-parliament-meets-equal-opportunities-commission-eoc |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210228222150/http://eoc.go.ug/media-updates/2017/05/human-rights-committee-parliament-meets-equal-opportunities-commission-eoc |archive-date=28 February 2021 |access-date=17 April 2020 |website=Equal Opportunities Commission}}
# {{Cite web |date= |title=Members of UWOPA of 10th Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=17 April 2020 |website=Uganda Women Parliament Association}}{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20220319185552/https://eoc.go.ug/about-us/message-from-executive-director/ Akakiiko ka Uganda Equal Opportunities Commission] Archived
{{DEFAULTSORT:Nalule, Safia Juuko}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
k14jz2rmwuiu2y1c9inja19desy71y8
Sarah Kataike
0
9664
61504
34698
2026-07-11T17:06:27Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61504
wikitext
text/x-wiki
[[File:Kataike, Sarah Ndoboli.jpg|thumb|Kataike Sarah Ndoboli]]
'''Sarah Ndoboli Kataike''' [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] wa [[Yuganda|Uganda]]. Mu kiseera kino ye [[:en:Luweero_triangle|minisita omubeezi owa Luweero Triangle]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 25 Ogusooka 2013. Nga kino tekinnabaawo, okuva nga 15 Ogwokuna 2012 okutuuka nga 25 Ogwomusanvu 2013, yaweereza nga [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita omubeezi ow'eby'obulamu mu ggwanga]]. Yadda mu bigere bya [[:en:Richard_Nduhura|Richard Nduhura]], eyalondebwa okuba omubaka wa Uganda mu [[:en:United_Nations|kibiina ky'amawanga amagatte]]. Era ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka omulonde mu lukiiko lw'eggwanga ow'abakyala bomu disitulikiti eye Budaka]] ku kaadi ey'ekibiina ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM).
== Ebyafaayo n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Budaka (disitulikit)|disitulikiti]] eye Budaka nga 21 Ogusooka 1961. Alina obuyigirize obuwerako mu by'obulimi. Mu 1980, ng'aweza emyaka 19, yamaliriza emisomo gye mu Bukalasa Agricultural College ne [[:en:Agriculture|Satifikeeti mu by'obulimi]]. Oluvannyuma lw'okutendekebwa, Bukalasa yamuwa [[Ebyamalimiro|Dipulooma mu by'obulimi]] mu 1985. Mu 1989, yafuna [[:en:Rural_development|dipulooma mu Rural Integrated Development]] mu [[Cameroon]].
Mu 1996, yaweebwa ekifo mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasite eye Makerere]], yunivasite y'eggwanga esinga obukadde okusoma eby'obulimi. Yattikirwa mu 1999 ng'alina [[:en:Bachelor_of_Science|diguli esooka mu Science in Agriculture]]. Yeyongera okusoma mu Makerere era mu 2003, yaweebwa [[:en:Agriculture|diguli ey'okubiri mu Science in Agricultural Extension and Education]]. Oluvannyuma, mu 2010, yafuna [[:en:Management|Postgraduate Diploma in Organizational Development and Management]], okuva mu [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]].
== Emirimu ==
Omulimu gwe ogw'ekiseera ekiwanvu gwatandika mu 1980, bwe yakolanga [[:en:Farm|ng'akulira faamu]], n'aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985. Wakati wa 1990 ne 1992, yaweerezako ng'omukwanaganya wa [[:en:Vegetables|pulojekiti y'enva endiirwa]] mu kitundu mu [[Budaka (disitulikit)|disitulikiti]] y'e Budaka. Okuva mu 1992 okutuuka mu 1994, yaweereza ng'omukugu mupulojekiti y'ekitongole ekikuza obutiko mu [[Iganga (disitulikit)|disitulikiti eye Iganga]].
Wakati wa 1994 ne 2000, yaweereza [[:en:Agriculture|ng'akulira eby'obulimi]] ku [[:en:Mukono_District|disitulikiti eye Mukono]]. Okuva mu 2002 okutuuka mu 2004, yaweereza nga Senkulu w'ekitongole ekya [[:en:The_Hunger_Project|The Hunger Project]] mu ggwanga. Okuva mu 2004 okutuuka mu 2006, yaweereza ng'akulira enteekateeka [[:en:Nongovernmental_organization|z'ebitongole eby'obwannakyewa]] bibiri eby'enjawulo, ng'akola ku kukendeeza obwavu n'enjala mu Afirika. Mu 2007 ne 2008, yaweereza nga [[:en:Chairperson|Ssentebe]] wa [[:en:Budaka_District|kakiiko akagaba emirimu mu disitulikiti eye Budaka]]. Okuva mu 2008 okutuuka mu 2010, yaweereza ng'omukugu mu [[:en:World_Bank|World Bank Reintegration Specialist]] mu Uganda Amnesty Commission.
Mu 2011, yayingira eby'obufuzi bweyesimba ku kifo ky'akiikirira abakyala mu disitulikiti y'e Budaka. Yagyira ku tiketi y'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) era n'awangula. Oluvannyuma yalondebwa okukiikirira Uganda mu Palamenti ya Pan African (PAP) eyali mu [[South Africa]]. Mu PAP yalondebwa okubeera Sssentebe w;akabondo ak'abakyala era bw'atyo n'afuuka memba wa Cafe, ekitongole ekikulembera [[:en:Pan-African_Parliament|Palamenti ya Pan African]]. Ye mufuzi w'ekiseera kino. Mu nkyukakyuka y'olukiiko olwaba minisita nga 15 Ogwomunaana 2012, yalondebwa nga Minisita omubeezi ow'eby'obulamu (General Duties) era okuva olwo yalina okulekulira okuva mu Palamenti ya Pan African kubanga yali afuuse omukulembeze ku kakiiko akafuzi okuweereza eggwanga lye butereevu. Mu nkyukakyuka z'akakiiko k'aba minisita aka kabineti akaliwo nga1 Ogwekkumi 2015, yasigaza ekifo kye n'okutuusa kati.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Sarah Ndoboli Kataike si mufumbo. Agoberera enzikiriza eya Anglican.
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Alina obuvunaanyizibwa obulala mu palamenti: (a)mmemba ku kakiiko ak'eby'obulimi,ebisolo n'eby'enyanja (b) Mmemba ku kakiiko akateekerateekera eggwanga, (c) Mmemba ku kakiiko Rural Economy, Agriculture, Natural Resources and Environment and (d) Chairman's Women's Caucus.
== Laba era ==
* [[Disitulikiti mu Yuganda|Disitulikiti za Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ez'ebweru ==
* [https://archive.today/20130102132101/http://www.enteruganda.com/brochures/images/cabinet.jpg Olukalala lw'abaminisita mu Gwomunaana 2012]
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
fydpfsrhxjg2msy0aawkcbwlo09jqlo
Sarah Kiguli
0
9665
60881
40699
2026-07-11T12:04:16Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60881
wikitext
text/x-wiki
'''Sarah Kiguli''' [[Yuganda|Munnayuganda]] musawo wa baana, mu by’ensoma, n’okunoonyereza ku by’obusawo. Ono Pulofeesa era y'akulira ekitongole n'eby'obulamu by'abaana mu [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] ekitundu ku ttendekero ly'ebyobulamu erya [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]] . <ref name="About">{{Cite journal |last=Westberg |first=Jane |date=10 December 2008 |title=Making a Difference: An Interview with Sarah Kiguli |url=http://www.educationforhealth.net/article.asp?issn=1357-6283;year=2008;volume=21;issue=3;spage=275;epage=275;aulast=Kiguli |journal=Education for Health |volume=21 |issue=3 |page=275 |doi=10.4103/1357-6283.101545 |access-date=25 June 2016 |doi-access=free |archive-date=15 August 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160815101812/http://www.educationforhealth.net/article.asp?issn=1357-6283;year=2008;volume=21;issue=3;spage=275;epage=275;aulast=Kiguli |url-status=dead }}</ref>
== Ebyafaayo n'okusoma ==
Yazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|massekkati]] ga nga 1961. Yasomera mu [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]] nga tannayingira [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n'atikkirwa [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|diguli esooka mu by'eddagala n'okulongoosa]] . [[:en:Master_of_Medicine|Diguli ey'okubiri]] mu [[:en:Pediatrics|by’abaana]] nayo yagifuna mu Makerere. Oluvannyuma yafuna diguli ey'okubiri mu [[:en:Health_education|by’enjigiriza mu by’obulamu]] okuva mu [[:en:Maastricht_University|yunivasite y’e Maastricht]] mu [[Netherlands|Budaaki]] . <ref name="About"/>
== Emirimu ==
Yatendekebwa mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]] ng’amaze diguli esooka. Oluvannyuma yakola ng’omusawo mu ddwaaliro lye limu okumala emyaka emirala ebiri nga tannatandika pulogulaamu ya masters ey’emyaka esatu. <ref name="About"/>
Oluvannyuma lw’okusoma MMed, yagenda mu maaso n’okukola mu kitongole ky’abaana mu MNRH era n’alondebwa okuba [[:en:Lecturer|omusomesa]] e Makerere mu kitongole ky’abaana n’ebyobulamu by’abaana. E Makerere, yalondebwa ku kakiiko k’ebyenjigiriza mu kitongole ky’obusawo mu 2000. Oluvannyuma yeenyigira mu kuteekawo ensoma empya ey’essomero ly’obusawo. <ref name="About"/>
Kiguli afulumizza nnyo mu bitabo bya banne, <ref>{{Cite web |last=[[BBC News]] |date=27 May 2011 |title=Africa trial questions shock treatment for children |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-13580838 |access-date=24 June 2016 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]]}}</ref> era akuuma enkola y’abaana ekola ng’ekimu ku bigenda mu maaso mu ddwaaliro ne yunivasite. <ref>{{Cite web |last=MoH |date=23 March 2013 |title=Uganda: Sickle Cells Disease On the Rise in Uganda |url=http://library.health.go.ug/news/uganda-sickle-cells-disease-rise-uganda |access-date=24 June 2016 |publisher=[[Ministry of Health (Uganda)|Uganda Ministry of Health (MoH)]] |archive-date=13 May 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190513092444/http://library.health.go.ug/news/uganda-sickle-cells-disease-rise-uganda |url-status=dead }}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Mu buyinza bwe nga pulofeesa w’abaana mu Makerere University Medical School, munda mu Makerere University College of Health Sciences, Kiguli akola ng’omuwi w’amagezi omukulu mu by’abaana mu [[Mulago National Specialised Hospital|Mulago National Referral Hospital]], eddwaliro erisomesa yunivasite eno. <ref>{{Cite web |last=Uganda Ministry of Health |date=4 November 2016 |title=Uganda: Sickle Cells Disease On the Rise in Uganda |url=http://library.health.go.ug/news/uganda-sickle-cells-disease-rise-uganda |access-date=4 November 2016 |website=[[Ministry of Health (Uganda)|Uganda Ministry of Health]] |archive-date=13 May 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190513092444/http://library.health.go.ug/news/uganda-sickle-cells-disease-rise-uganda |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisitule y'ebyobulamu mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20130924054242/http://www.chs.mak.ac.ug/ Omukutu gwa Makerere University College of Health Sciences]
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
f85w7869fxgs4j2qkedrnyxbugqiy5h
Sarah Mateke Nyirabashitsi
0
9668
61279
35879
2026-07-11T16:41:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61279
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nyirabashitsi Sarah Mateke.jpg|thumb|Nyirabashitsi Sarah Mateke]]
'''Sarah Mateke Nyirabashitsi''' (yazaalibwa 15 Ogw'omusanvu 1974 era yafa nga September 7, 2024) [[:en:Uganda|munayuganda munabyabufuzi]] era [[:en:Educationist|munaby'anjigiriza]] [[Yuganda|mu Uganda]] nga ye mukyala akiikirira [[Kisoro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kisoro]], <ref name=":1" /> era Minisita omubeezi ow'ekikula ky'abantu, abakozi n'enkulaakulana eyalondebwa mu 2021 Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] mu... Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu.
== Obulamu bwe obwasooka n’okusoma ==
Sarah Mateke Nyirabashitsi yazaalibwa mu ggombolola ye Chahi, Disitulikiti y’e Kisoro mu bitundu by’e [[:en:Kigezi_sub-region|Kigezi]] eri [[:en:Philemon_Mateke|Philemon Mateke]] ne Joy Rwanfizi Mateka. Ono mwana wakusatu ku baana mukaaga mu maka gaabwe. Kitaawe yali munnabyabufuzi, yaliko Minisita omubeezi ow’ensonga z’ebitundu ate nnyina yali musomesa mukugu.
Nyirabashitsi yasomera mu Seseme Integrate School oluvannyuma ku [[:en:Maryhill_High_School|Maryhill High School]] okusoma siniya. Yeegatta [[Bugema University|ku yunivasite y’e Bugema]] n’afuna [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|diguli y'okudukanya bizinensi]] . Era alina [[:en:Master's_degree|diguli ey'okubiri]] mu by’obulamu okuva mu Yunivasite y’emu ne [[:en:Postgraduate_diploma|diguli ey'okubiri]] mu by’okuddukanya emirimu n’okuddukanya emirimu okuva mu [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] .
== Emirimu ==
Nyirabashitsi yayingira emirimu gya famire ye omuli okukola embaawo n'okutambuza. Ono ye mutandisi wa Nyirabashitsi Foundation gy’awagira abaana okwegatta ku masomero ga siniya ag’ekisulo okuva ku siniya emu okutuuka ku siniya ey’okubiri. Ye ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Metropolitan International University, Makerere Metropolitan Management Institute, Kampala.
Nyirabashitsi yeegatta ku bakozi ba gavumenti ng'akulira emirimu mu [[Kisoro]] town council. Mu 2021, yavuganya ku kifo ky’omukyala omubaka wa palamenti mu [[Kisoro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kisoro]] era n’awangula [[:en:Rose_Kabagyeni|Rose Kabagyeni]] eyaliko mu ntebe . Nyirabashitsi yalondeddwa okubeera Minisita omubeezi ow’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana (abaana n’abavubuka) ng’adda mu bigere bya [[Florence Nakiwala Kiyingi]] . Yeegattira mu kibiina [[National Resistance Movement|kya National Resistance Movement]] .
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20220815005337/https://kualalumpur.mofa.go.ug/data-qmenu-5-Cabinet-Members.html BA MEMBERS ABA KABINETI NE MINISITA BW'EGGWANGA ELYA UGANDA]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
if19etdn8tn6vn3ep5l5mcvvnbe0iau
Davinia Esther Anyakun
0
9670
61180
55119
2026-07-11T16:35:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61180
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Davinia Esther Anyakun''' (yazaalibwa nga 19 Ogwokuna 1976) mukyala [[:en:Uganda|Munnayuganda]],munnabyabufuzi.
Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti omukyala]] owa [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] okuva mu 2016.<ref>https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/New-female-MPs--What-will-they-stand-for-/689842-3160932-j7rrmk/index.html</ref> Mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], ekibiina ekikulemberwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=208 |access-date=2023-03-20 |archive-date=2018-03-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180321100656/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=208 |url-status=dead }}</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Anyakun yazalibwa nga 19 Ogwokuna 1976 mu[[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] mu tundutundu lye [[:en:Karamoja|Karamoja]]. yatandiika emisomo gye egya Pulayimale ku Nkoyoyo boarding primary era n'atuula ebigezo bye ebya Primary Leaving Examinations mu 1991. Oluvanyuma yegatta ku Kangole Senior Secondary School natuula ebigezo bye ebya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] mu 1995. Oluvanyuma yatuula ebigezo bye ebya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] mu 1999 okuva ku Mbale secondary school. Mu 2002 yatikkirwa Dipuloma eya diploma in social work and social administration okuva mu Ttendekero lya Makerere Institute for Social Development. Esther Anyukan yayongerayo emisomo gye era mu 2009 yatikkirwa Dipulooma mu byobulamu eya diploma in [[:en:Health_administration|health administration]] okuva ku Yunivasite ya [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] era nayongerako Diguli esooka eya procurement and logistics okuva ku Yunivasite ya [[:en:Nkumba_University|Nkumba University]] mu 2009.
== Emirimu gye egyasooka ==
Anyukan emirimu gye emitongole yagitandikira mu Ddwaliro lya Amudat mu 2004 ng'addukanya eddwaliro lino nga kino yakikola okutuusa mu 2010. Mu 2010 yegatta ku kitongole kya [[:en:International_Organization_for_Migration|International Organization for Migration]] ng'omuddukanya wa Pulojekiti eno. Mu 2013 yakola n'ebitongole omuli[[:en:ACDI/VOCA|Agricultural Cooperative Development International/Volunteers in Overseas Cooperative Assistance]] ne [[:en:United_States_Agency_for_International_Development|United States Agency for International Development]] okutuusa mu 2015. Mu 2016 yalondebwa ng'omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] owa Disitulikiti y'e Nakapiripit.<ref>https://ug.linkedin.com/in/esther-anyakun-a2034789</ref>
== Emirimu gye nga munnabyabufuzi ==
Anyakun ye Mmemba omukyala mu Paalamenti owa Disitulikiti y'e [[:en:Nakapiripirit_District|Nakapiripiriti]]. Yayingira [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu Gwokutaano 2016 ng'ayavuganyiza ku kaadi y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Mu Paalamenti yaweerezaako ku kakiiko k'ebyensimbi z'abakozi ba Gavumenti ne ku kakiiko k'ensonga z'ebweru.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=208 |access-date=2023-03-20 |archive-date=2018-03-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180321100656/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=208 |url-status=dead }}</ref>
Era mmemba mu kibiina ky'abakyala mu Paalamenti ekya [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |access-date=2023-03-20 |archive-date=2021-04-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwato eby'omunda ==
Muwalawe Challa Elma Kapel, yawangula empaka z'obwannalulungi ow'ebyobulambuzi owa Uganda mu 2017.<ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/MP-s-daughter-crowned-Miss-Tourism/691232-4151764-o8nbqk/index.html</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
cmyebehkuwpmqk9r6nxbskz4pd1zx3c
Sarah Nyendwoha Ntiro
0
9671
61577
29153
2026-07-11T17:18:39Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61577
wikitext
text/x-wiki
'''Sarah Nyendwoha Ntiro''' (21 Ogwokusatu 1926-22 Ogwekkumi 2018) yali munayuganda nga munabyanjigiriza, munnabyabufuzi era omulwanirizi w'eddembe. Y mukyala eyasooka okuttikirwa mu [[:en:East_Africa|East]] and [[:en:Central_Africa|Central Africa]] okuva mu [[:en:Oxford_University|yunivasite ya Oxford]] ne [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] (Hon) mu [[:en:History|byafaayo]] mu 1954.
== Ebyafaayo n'ebyenjigiriza ==
Yazaalibwa mu Hoima eri Erasto B. Nyendwoha Akiiki ow'ekika kya Bakwonga ne Jane Nsungwa Nyendwohi Adyeri, ow'ekika kya Babiito, mu 1925. Abazadde be bombi baali basomesa. Sarah yatandika okusoma mu ssomero lya Duhaga Girls' School mu Hoima gye yasomera okutuuka ku Primary 4. Mu 1938, yagenda mu [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]], gye yasomera emyaka munaana, okuva ku kibiina ekya 5 okutuuka ku Secondary 6 (1938-1945). Ku nkomerero y'emyaka egyo, yatuula ebigezo ebibayingiza mu Makerere College era n'aweebwa ekifo okutendekebwa obusomesa. Yamaliriza emyaka esatu, ng'asoma ebyafaayo, geography, English n'okutendekebwa kw'abasomesa. Yamibwa omukisa okusoma okubala olw'okubanga omutendesi w'okubala yagamba nti teyasomesa bawala.
Yakola omulimu gwe ogw'okusomesa mu King's College Budo ne [[:en:Kyebambe_Girls'_Secondary_School|Kyebambe Girls' School]] era oluvannyuma n'afuna satifikeeti y'okusomesa. Mu 1951, yegatta ku yunivasite eya Oxford gyeyattikirwa mu byafaayo mu 1954. Ye mukyala eyasooka okumaliriza emisomo gye mu yunivasite ya Oxford mu kiseera ng'amasomero aga waggulu tegawa diguli mu East Africa mu East ne Central Africa .
== Omulimu gwe ==
Yasooka kukolera mu ssomero lya Kyebambe Girls eriri Fort Portal. Mu 1955, yegatta ku ssomero lya [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]]. Oluvannyuma yava mu ssomero lya Gayaza High School neyeegatta ku Duhaga Junior Secondary School (DJSS) mu Hoima gye yasomesa okumala emyaka ebiri nga tanawumula mulimu gwe ogw'obusomesa 1958.
Sarah okwenyigira mu mirimu gy'obwannakyewa yagitandika akyali ku ssomero mu myaka gya 1940. Eky'okulabirako, bwe yali ku King's College Budo, yayitibwa omu ku basomesa be okuyambako okusomesa oluzungu eri abanoonyi b'obubudamo abapolandi. Omusomesa yafumbirwa omuduumizi w'enkambi eye Budongo Forest era abanoonyi b'obubudamo baali baleetebwa oluvannyuma lwa Sematalo II.
Ku nkomerero y'emyaka gya 1950, Bungereza bwe yalangirira nti yali egenda kuwa Uganda obwetwaze, yatandikawo amasomo g'ebyenjigiriza ku kitebe kya disitulikiti y'e Hoima okukubaganya ebirowoozo ku demokulasiya n'okulonda. Yaweereza mu lukiiko lw'amateeka mu Uganda okuva mu 1958 okutuuka mu 1961 gye yaleetera ekiteeso ky'omuntu kinoomu ku kuwandiisa obufumbo mu 1961 era yeenyigira mu bibiina by'abakyala nga Uganda Council of Women ne YWCA (U). Okuva mu 1965 okutuuka mu Ogwomunaana 1967, yakolera mu minisitule y'eby'enjigiriza ng'omuwandiisi w'akakiiko k'okusomesa. Mu Ogwomwenda 1967, yayingira Kings College Budo ng'omusomesa.
Mu 1971, yawumula obusomesa ku King's College Budo neyeegatta ku Yunivaasite eye Makerere ng'omuyambi w'omuwandiisi mu ofiisi y'omuwandiisi wa yunivaasite era ng'omuwandiisi w'olukiiko lwa yunivasite ye Makerere, ng'akola ku nsonga z'olukiikakiiko lwa yunivesite (1971-1976).
Mu 1976, yakyusibwa okuva mu ofiisi y'omuwandiisi wa yunivasite n'atwalibwa mu kitongole ekikolera awamu ekya Faculty of Arts ne Faculty of Social Sciences gye yakolera okutuusa mu Ogw'omwenda 1978. Bwe yali mu Makerere, yeeyali Senkulu wa East African Posts and Telecommunications Corporation (EAPTC).
== Okuvvuunuka enkomera ==
Okulwanirira eddembe ly'abakyala mu Uganda kubaddewo okumala ebbanga ddene. Amangu ddala ng'atuuse ku ssomero lya [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]], yakizuula nga omusaala gwe gwali gwa wansi ku gwa bakozi banne ab'abasajja. Olw'okwemulugunya ku kino, yasaba okukola awatali kusasulwa kwonna okumala omwaka mulamba okusobola okusasula ssente z'okusoma kwe. Oluvannyuma lw'omwaka gumu ogw'okusoma, yabagamba nti, yali agenda kulekulira anoonye omulimu omulala ogumusasula nga ssi nga omukyala wabula ng'omukozi owabulijjo. Ekikolwa kye kyavaamu ebibala. Omukulu w'essomero yategeeza mukyala wa Gavana, Sir Andrew Cohen ekikolwa kye, eyamutuukirira ku ssomero. Yanywerera ku buyinza bwe era oluvannyuma lw'olukiiko luno, yaweebwa omusaala gwe gumu olw'omulimu gwe gumu gwe yakola. Eno y'engeri gye yayimirizaamu omuggalo gw'okusasulwakwe okw'enjawulo.
== Amaka ==
Yafumbirwa Sam Joseph Ntiro mu Ogwekumunieebiri 1958. Baalina abaana babiri, Joseph Kakindo Ntiro Amooti ne Simbo Nyakwera Ntiro Atenyi.
== Ebiwandiiko ebifulumiziddwa ==
* Bafuuyiddwa. [Obugambo obuli wansi] ISBN 978-9970-480-10-4.
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
== Ensibuko ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
nr0wh925g86yqu7wt0afo8dy5flr064
Sezi Mbaguta
0
9677
61461
32267
2026-07-11T17:04:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61461
wikitext
text/x-wiki
'''Sezi Prisca Bessy Mbaguta''' (19 Ogwokubiri 1946 – 10 Ogusooka 2023) yali munnabyabufuzi wa Uganda era omukozi wa Gavumenti. Yali Minisita omubeezi ow'abakozi ba Gavumenti mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomukaaga 2006. Mu nkyukakyuka ez'akolebwa mu Kabinenti nga 16 Ogwokubiri 2009,<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> ne mwezo eza nga 27 Ogwokutaano 2011,<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Yasigaza ekifo kye mu kabinenti. Mbaguta ye yali [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka mu Paalamenti]] omulonde akiikirira [[:en:Rukungiri_District|abakyala ba Disitulikiti y'e Rukungiri]].<ref name="Parliament">https://web.archive.org/web/20150924064706/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=512&const=Woman+Representative&dist_id=63&distname=Rukungiri</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Mbaguta yali yazalibwa nga 19 Ogwokubiri 1946 mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]]. Mbaguta yalina [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli esooka]] mu by'obufuzu eya degree in political science and public administration okuva ku Yunivasite ya Uganda esinga obunene n'obukulu [[:en:Makerere_University|Makerere University]]. Era yafuna Diguli ey'ennyongereza eya Diploma in Public Administration, nga n'ayo yagigya ku Makerere, gyeyafuna mu 1975. Diguli ye ey'okubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] in public administration and management yagifuna mu 1997, nga nayo yagifunira ku Yunivasite y'e Makerere.<ref name="Parliament"/>
== Emirimu gye ==
Mbaguta yalina ebbanga eliwerako mu kuweereza ng'omukozi wa Gavumenti nga yatandikira mu 1975, bwe yali akola ng'akwasaganya eby'ensasula y'abakozi ba Gavumenti ku kakiiko akakulembera abakozi ba Gavumenti ekifo kye yatuulamu okutuusa mu 1980. Wakati wa 1980 ne 1983, yaweereza nga akulira akakiiko akakulira abakozi ba Gavumenti saako ne mu Minisitule y'abakozi ba Gavumenti okuva mu 1983 okutuusa mu 1990.
Mu 1990, yaweereza nga omumyuka w'akulembera akakiiko akekennenya emirimu gya Gavumenti. Oluvanyuma mu mwaka ogwo, yalondebwa ku bwa Kaminsona akulembera abakozi ba Gavumenti nga yaweereza mu busobozi obwo okutuusa 1996. Wakati wa 1992 ne 1996, yaweerezaako ng'omukubiriza wa Civil Service Reform Implementation Project (CSRIP). Okuva mu 1996 okutuusa 1999, yaweerezaako nga Dayilekita akwasaganya abakozi mu Minisitule y'abakozi ba Gavumenti. Mu 1997, ekitiibwa kye kyakyusiibwa nafuuka maneja era n'omukubiriza w'abakozi ba Gavumenti n'enkola egobererwa mu mirimu mu Minisitule y'emu. Yali mu kifo ekyo okutuusa mu 2006. Mu kaseera ke kamu, yaweereza nga Dayilekita w'abakozi ba Gavumenti mu Minisitule y'abakozi ba Gavumenti. Yalondebwa mu kifo kyeyasembayo okuweereza mu Kabinenti mu Gwomukaaga 2006.<ref name="Parliament"/>
== Obulamu bwe n'okufa kwe ==
Mbaguta yali mufumbo. Yali anyumirwa nnyo ensonga z'ekikula ky'abantu n'abakyala wamu n'okutumbula [[:en:Rural_development|enkulakulana y'ebyalo]].
Mbaguta yafa nga 10 Ogusooka 2023, ku myaka 76.<ref>https://www.independent.co.ug/former-minister-prisca-sezi-mbaguta-is-dead/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://radiorukungiri.com/2023/01/10/former-rukungiri-woman-mp-prisca-sezi-mbaguta-dies/ |access-date=2024-04-04 |archive-date=2023-09-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230923213604/https://radiorukungiri.com/2023/01/10/former-rukungiri-woman-mp-prisca-sezi-mbaguta-dies/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]]
* [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [http://www.parliament.go.ug Webusayiti ya Paalamenti ya Uganda]
{{DEFAULTSORT:Mbaguta, Sezi}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
1sq085uagafjqhu51h0b9c7jnpsa0gc
Doreen Amule
0
9680
61159
55629
2026-07-11T16:34:51Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61159
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Doreen Ruth Amule''', nga amanyikiddwa nga '''Doreen Aumule''', Munnayuganda, munnabyabufuzi era [[:en:Parliament_of_Uganda|Mubaka wa Paalamenti]], akiikirira [[:en:Amolatar_District|abakyala mu Disitulikiti y'e Amolatar]], okuva mu 2017.<ref name="Bo">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://tnt.co.ug/2017/10/10/mp-amule-booed-as-she-tried-to-sell-age-limit-removal-bill/ |access-date=2023-03-20 |archive-date=2018-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180222104823/http://tnt.co.ug/2017/10/10/mp-amule-booed-as-she-tried-to-sell-age-limit-removal-bill/ |url-status=dead }}</ref> Y'omu ku bavugirizi b'etka lya Paalamenti ery'okujja ekkomo ku myaka gya Pulezidenti wa Uganda, nga bwekyawandiikibwa mu Ssemateeka wa Uganda owa 1995.<ref name="Con">http://www.monitor.co.ug/News/National/Age-limit-Police-beef-up-MP-s-security-attempted-mob-attack/688334-4142054-b4up8e/index.html</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Amolatar, nga 28 Ogwekkumi 1882.<ref name="Profile">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=190 |access-date=2023-03-20 |archive-date=2018-03-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180321102215/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=190 |url-status=dead }}</ref> Yasomera ku Masindi Secondary School wakati wa 1998 ne 2001, mu misomo gye egya O-Levo. Oluvanyuma yegatta ku Wanale View Secondary School, mu [[:en:Mbale|Mbale]], mu misomo gye egya A-Levo, okuva mu 2002 okutuusa mu 2003.<ref name="Profile" />
Mu 2004, yakkirizibwa mu Yunivasite ya Uganda eya basiraamu eyitibwa [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University in Uganda]], nga yatikkirwa mu 2007 ne Diguli mu kukwasaganya abantu eya [[:en:Human_resource_management|Bachelors in Human Resource Management]]. Mu 2010, yasomera ku ssomero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga yatikkirwa Satifikeeti mu mateeka eya [[:en:Law|Certificate in Administrative Law]]. Oluvanyuma, mu 2014, yatikkirwa Diguli eyokubiri mu Bizinensi eya [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] okuva mu [[:en:Nkumba_University|Yunivasite y'e Nkumba]].
== Emirimu gye ==
Mu 2008, yatandika okukola nga omuyambi w'omusomesa ku ttabi lya Yunivasite ya Nile eliri mu [[:en:Arua|Arua]], nga yasomesa okutuuka mu 2009.
== Emirimu nga Munnabyabufuzi ==
Mu 2011, yalondebwa nga Kansala wa [[:en:Amolatar_District|Disitulikiti y'e Amolatar]]. Mu 2014, yalondebwa nga Sentebe w'akakiiko k'abakyala akakulembera Disitulikit y'e Amolatar, nga yaweereza mu kifo ekyo mu 2016. Mu kasera keekamu, yawereza nga Omumyuka wa Pulezidenti w'ekibiina ky'abakyala ekya [[:en:Network_for_Locally_Elected_Women_of_Africa|Network for Locally Elected Women of Africa]] (REFELA), era yali sentebe w'akakiiko akakwasaganya eby'embalirira mu kibiina kya Gavumenti ey'awakati. Okuva mu 2011 okutuusa mu 2016, yaweereza ng'omwogezi w'akakiiko akakulembera Disitulikiti y'e Amolatar.
Mu 2016 yesimbawo ku kifo ky'omukyala mu Paalamenti akiikirira Disitulikiti y'e Amolatar. Yesimbawo ku kaadi y'ekibiina ekiri mu bukulembeze ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Yawangula.
== Laba ne bino ==
* [[:en:Evelyn_Anite|Evelyn Anite]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Webusayiti ya Paalamenti ya Uganda]
* [https://www.newvision.co.ug/w-images/e57afcfd-33af-4ed9-9964-e1568c1239fd/1/AmuleDoreen-704x793.jpg Ekifaananyi kya Doreen Amule wamu n'aba famire ye ku lunaku lwe yalayizibwa okuyingira mu Paalamenti (nga bwekiragibwa ku mukutu gw'amawulire ogwa Newision.co.ug)]
{{DEFAULTSORT:Amule, Doreen}}
pc323syeu8x3iuvhdvnxreyaphint3g
Phiona Mutesi
0
9684
61859
42006
2026-07-11T17:53:31Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61859
wikitext
text/x-wiki
[[File:Phiona Mutesi 2013.jpg|thumb|Phiona Mutesi ]]
'''Phiona Mutesi''' (yazaalibwa 28 Ogw'okusatu 1996) muzannyi wa chess mu Uganda. Akiikiridde Uganda mu [[:en:Women's_Chess_Olympiad|mpaka za Women's Chess Olympiads]] emirundi ena, era y'omu ku bazannyi abakyala abaasooka okuwangula engule mu byafaayo bya Uganda. Mutesi ye mulamwa gw'ekitabo ekyafulumizibwa mu 2012 ne firimu ya 2016 eyitibwa ''[[:en:Queen_of_Katwe|Queen of Katwe]]'' .
== Gyenvudde ==
Mutesi yazaalibwa era n'akulira mu kitundu ekiriraaniganye [[:en:Katwe|Katwe]], ekisinga obunene ku nzigotta ya [[Kampala]] munaana. Bwe yali wa myaka ng'esatu, kitaawe [[:en:HIV/AIDS|yafa mukenenya]] . Oluvannyuma mwannyina omukulu Julia yafa olw’ensonga ezitamanyiddwa. Ku myaka mwenda, Mutesi yava mu ssomero olw'okuba aba famile ye baali tebakyasobola kumuwereza ku somero. <ref name="Crothers28Aug2016" />
Mutesi yatunda kasooli mu katale k’oku luguudo. Olunaku lumu yagoberera muganda we n’azuula pulojekiti eyali eddukanyizibwa ekitongole kya Sports Outreach Institute, ekitongole ky’eby'emizannyo ekikulemberwa Abakristaayo. Mu pulogulaamu eno ey’oluvannyuma lw’essomero ng'eddukanyizibwa [[:en:Robert_Katende|Robert Katende]], Mutesi yatandika okuzannya chess.
Mu lugendo lwe yaliko mu [[Amerika]], Mutesi yalambudde [[:en:Northwest_University_(United_States)|Northwest University]] e [[:en:Kirkland,_Washington|Kirkland mu Washington]] . Yaweebwa sikaala era n'atandika okugenda mu Northwest University mu 2017. Ateekateeka kusoma diguli mu by’embeera z'abantu (sociology). Oluvannyuma lw'okusoma mu ttendekero ekkulu, Mutesi yagamba nti ayagala "okudda eka aweereze ekitundu kye," n'okukola n'abaana ababeera mu bitundu by'omugotteko mu Uganda.
Mu 2019, Mutesi amala obudde butono ku muzannyo ogwa chess, essira alissa ku misomo gye era akolanga ayagazisa abantu abalala era abazaamu esuubi.
== Omulimu gwa Chess ==
Mu 2010, Mutesi yazannya lawundi mukaaga ku mmeeri bbiri ate lawundi emu ku mmeeri emu ku lwa Uganda mu mpaka z’abakazi eza [[:en:39th_Chess_Olympiad|Chess Olympiad ez’omulundi ogwa 39]], ezaabadde mu [[:en:Khanty-Mansiysk|Khanty-Mansiysk,]] [[Rwasha|Russia]] . Yafuna akabonero kamu n’ekitundu mu mipiira omusanvu gye yazannya. Ku mukolo guno, yasikiriza munnamawulire [[:en:Tim_Crothers|Tim Crothers]], eyamuwandiikako mu ''[[:en:ESPN_The_Magazine|ESPN The Magazine]]'' .
Ng'ayogera ku gumu ku mizannyo gye okuva mu Olympiad za 2010, munnamawulire wa chess Omuzungu [[:en:John_Saunders_(chess_player)|John Saunders]] yawandiika nti "Phiona omutindo gw'okuzannya mu kiseera kino gwa muzannyi wa kiraabu omutono naye ng'amanyi naye, bw'ateekebwa mu mbeera y'okubulwa obutonde bw'ensi n'okusoma, obuwanguzi bwe mu kutuuka ku ekyo." omutendera gubadde gwa ntiisa." <ref>Xan Rice, [https://www.theguardian.com/world/2011/feb/18/ugandan-phiona-mutesi-chess-player Ugandan girl, Phiona Mutesi leads chess revolution from the slums], The Guardian, 18 February 2011</ref>
Mu 2012, yali muwanguzi wa Uganda emirundi esatu mu mpaka z’abakazi eza Chess ez’abato. <ref>[http://www.uschess.org/content/view/11992/319/ "Phiona Mutesi To Speak at Philly All-Girls Chess Workshop"]. United States Chess Federation. 29 November 2012.</ref>
Mu 2012, Mutesi ne [[:en:Ivy_Claire_Amoko|Ivy Amoko]] baaweebwa engule ya [[:en:Woman_Candidate_Master|Woman Candidate Master]] oluvannyuma lw’okuteeba ebitundu 50% ebyetaagisa okuva mu mipiira mwenda mu [[:en:40th_Chess_Olympiad|mpaka za Chess Olympiad ez’omulundi ogwa 40]] mu [[:en:Istanbul,_Turkey|Istanbul Turkey]]. Kino kyabafudde abazannyi abakyala abasoose okuwangula engule mu byafaayo bya chess ya Uganda. Mu mwaka gwe gumu Mutesi yafuuka omuzannyi omukyala asoose okuwangula omutendera oguggule mu mpaka za National Junior Chess Championship mu Uganda.
Mu 2013, yaddamu okuzannya mu mpaka za National Junior Chess Championship mu Uganda era n’atuuka ku fayinolo ne Lutaaya Shafiq owa [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] . Yawangudde omutendera gw’abawala abali wansi w’emyaka 20 kyokka si gwa open.
Mutesi yakiikirira Uganda mu mpaka za [[:en:41st_Chess_Olympiad|Chess Olympiad ez'omulundi ogwa 41]] ne 2016 eza [[:en:42nd_Chess_Olympiad|Chess Olympiad ez'omulundi ogwa 42]] .
Yeegatta ku ttiimu ya Northwest University eya chess okuvuganya mu mpaka za [[:en:Pan_American_Intercollegiate_Team_Chess_Championship|Pan American Intercollegiate Team Chess Championship]], ezaali mu Columbus, Ohio, mu December 2017. Ttiimu eno yawangula engule ya "Top Small College" eri Northwest University, <ref name="new.uschess.org" /> n'agiggya ku bafunye engule okumala emyaka ena egy'omuddiring'anwa, [[:en:Oberlin_College|Oberlin College]] . Mutesi yawangula emipiira esatu n'amaliri gumu, n'azannya ku Board 2.
== Eby'amawulire ==
Mu 2010, Silent Images yakola firimu ennyimpi ey’ebiwandiiko ebikwata ku ye. Sports Outreach yakozesezza ekiwandiiko kino okusikiriza [[:en:The_Walt_Disney_Company|The Walt Disney Company]] okukola firimu ekwata ku mboozi ya Mutesi, eyafuluma mu 2016. <ref name="CharObs.2006Film" />
Mu 2012, ekitabo kyafulumizibwa ekikwata ku Mutesi ekyatuumiddwa ''The Queen of Katwe: A Story of Life, Chess, and One Extraordinary Girl’s Dream of Becoming a Grandmaster'' era nga kyawandiikibwa [[:en:Tim_Crothers|Tim Crothers]] .
[[:en:Walt_Disney_Pictures|Walt Disney Pictures]] ye yasalawo eddembe ly'ekitabo kino era n'etandika okukola ku firimu eno mu 2012. Firimu eyo eya 2016, ''[[:en:Queen_of_Katwe|Queen of Katwe]]'', ezannyibwa [[:en:Lupita_Nyong'o|Lupita Nyong'o]] ne [[:en:David_Oyelowo|David Oyelowo]] . Mutesi alagibwanga [[:en:Madina_Nalwanga|Madina Nalwanga]] . Mutesi yeetabye mu kusooka kwa firimu eno mu kibuga Toronto ekya Canada (10 September), Hollywood, California (20 September), ne Kampala, Uganda (1 October). Ensimbi z’obwakabaka ezivudde mu kitabo kino zifudde Mutesi ne famire ye obukuumi bungi nnyo mu by’ensimbi okusinga bwe babadde banyumirwa. Mutesi yagambye nti, "Ndowooza firimu eno yannyonyola ebitundu 90 ku 100, wadde nga saagala bifo ebimu eby'okuzina kubanga saagala kuzina." We bwazibidde mu 2019 Mutesi kirabika yali tannafuna ssente za busuubuzi okuva mu firimu ya Disney.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://www.queenofkatwe.com/phiona-mutesi/ Omukutu omutongole]
* Phiona Mutesi </img>
* [https://web.archive.org/web/20170911162428/http://www.impactmania.com/article/phiona-mutesi-commenting-espn-disney-film-based-life/ Okwogera ne Robert Katende ne Phiona Mutesi] ku ''impactmania''
* Phiona Mutesi , nga eno entambula za buli muzannyo gwe mu Women's Chess Olympiads zisobola okulabibwa (scroll down there to links)
* [https://www.youtube.com/watch?v=j7c9Jd5Afkw ''Queen of Katwe''] - Ekiwandiiko ekimpi ekikwata ku Phiona Mutesi ekya Silent Images ku YouTube
* [https://abcnews.go.com/International/phiona-virtual-reality-portrait-queen-katwe/story?id=42225695 Phiona: Ekifaananyi ekituufu ekya ‘Queen of Katwe’], ''[[:en:ABC_News|ABC News]]'', 2016
{{Authority control|qid=Q3658171}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
97ipnomjsjylxnpnjmegs0ebl187zqs
Egunyu Janepher Nantume
0
9686
61538
57001
2026-07-11T17:13:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61538
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Engunyu Janepher Nantume''' (yazaalibwa nga 1 Ogwekkuminebiri 1978) Munnanyuganda era munnabyabufuzi, omubazi w'amateeka akwasaganya abantu abayita mu kusoomozebwa okwenjawulo. Akkikirira abantu b'Essaza ly'omubizinga bye Buvuma (Disitulikiti y'e Buvuma) mu Paalamenti ya Uganda.<ref name=":0">"[https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=54 Parliament of Uganda members of the 10th parliament]". ''Parliament.go.ug''. Retrieved 17 April 2020.</ref> Mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] (NRM),<ref>"[https://web.archive.org/web/20200406122850/https://www.nrm.ug/organ/nrm-parliamentary-caucus NRM members of parliament elect 2016–2021]". ''nrm.ug''. Archived from [https://www.nrm.ug/organ/nrm-parliamentary-caucus the original] on 6 April 2020. Retrieved 17 April 2020.</ref> ekibiina ekiri mu bukulembeze bwa [[Yuganda|Uganda]] wansi wa sentebe [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] Pulezidenti wa republic of Uganda.<ref>{{Cite news|url=https://www.theeastafrican.co.ke/news/ea/NRM-to-endorse-yoweri-museveni-for-another-term/4552908-5431318-l5hclwz/index.html|title=NRM to endorse museveni for another term|date=2 January 2020|work=The east african|access-date=17 April 2020}}</ref>
== Ebikwata ku misomo gye ==
Engunyu yatandika emisomo gye egya Pulayimale ku Natteta primary school gye yatuulira ebigezo bye eby'akamalirizo ebya primary leaving examinations (PLE) mu 1990. Oluvanyuma yakkirizibwa mu St Pontiano, Kangulumira mu misomo gy egya O'levo ng'eno gye yatuulira ebigezo bye ebyakamaliriza ebya Uganda Certificate of Education (UCE) mu 1995. Oluvanyuma yagenda ku St. Mathias Kalemba senior secondary school mu misomo gye egy'okumutendera gwa A'levo era natuulia ebigezo bye ebya Uganda Advanced Certificate of Education (UACE) mu 1998. Oluvanyuma yeyongerayo mu Yunivasit ya kyambogo University gyeyafunira Dipuloma mu busomesa eya diploma in education mu 2000, n'oluvanyuma n'eyegatta ku Busoga University ng'eno gyeyafunira Diguli ye esooka mu kukwasaganya abantu eya bachelor's degree in social works and social administration (B.SWASA) mu 2011. Mu kaseera kano asoma Diguli ye ey'okubiri eya master's degree in public administration okuva mu Islamic University in Uganda (IUIU)<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Egunyu yaweerezaako ng'omumyuka wa sentebe w'olukiiko olukulembera Disitulikiti y'e Buvuma mu 2011.<ref name=":0" />
Yaliko omusomesa wa sekendule ku Jinja secondary school ne Iganga progressive king of kings okuva mu 2000 okutuusa 2004.<ref name=":0" />
Yaweerezaako ng'omumyuka w'akakiiko k'ebyobutonde mu kitongole ky'ebyobulimi eya agriculture, animal industry and fisheries okuva mu 2011 okutuusa mu 2013.<ref>{{Cite web|title=Women mp decry gender insensitivity in parliament |url=https://www.peacewomen.org/content/uganda-uganda-government-news-women-mp-decry-gender-insensitivity-parliament |access-date=17 April 2020 |date=2 June 2011|website=Peace women.org}}</ref>
Egunyu aweereza ng'omubaka mu Paalamenti ya Uganda okuva mu 2011 okutuusa kaakano.<ref>{{Cite web|url=https://www.parliament.go.ug/find-an-mp|title=Find an mp|website=Parliament.go.ug|access-date=17 April 2020}}</ref><ref name=":0" /> Mu Paalamenti, aweereza ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo, era yaweerezaako nga sentebe w'akakiiko akalwanirizi k'eddembe ly'obuntu.
Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, yaddamu okuvuganya ku kifo ky'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Buvuma mu Paalamenti ya Uganda ku bwannamunigina n'awangulwa [[Susan Mugabi Nakaziba|Suzan Mugabi Nakaziba]] owa [[National Unity Platform|National Unit Platform]].<ref>{{Cite web |title=Nantume Janepher Egunyu - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nantume-janepher-egunyu-10224/ |access-date=2025-08-26 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
Mmemba mu kabondo k'ababaka ba Paalamenti ab'ekibiina kya National Resistance Movement (NRM)<ref>{{Cite web |title=NRM parliamentary caucus |url=https://www.nrm.ug/organ/nrm-parliamentary-caucus |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200406122850/https://www.nrm.ug/organ/nrm-parliamentary-caucus |archive-date=6 April 2020 |access-date=17 April 2020 |website=NRM.ug}}</ref> akasunsulamu aba n'esimbawo mu ofiisi ez'enjawulo<ref>{{Cite web |title=Buganda parliamentary caucus |url=https://www.buganda.or.ug/index.php/kingdom-structure/buganda-caucus |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200201063330/http://www.buganda.or.ug/index.php/kingdom-structure/buganda-caucus |archive-date=1 February 2020 |access-date=17 April 2020 |website=Buganda.or.ug}}</ref> ne ku kakiiko ka Buganda akasunsulamu aba n'esimbawo mu Ofiisi ez'enjawulo.<ref name=":0" />
Mmemba omujjuvu mu bitongole eby'amaanyi omuli; the Uganda National Teachers Union (UNATU) ne [[:en:Uganda_Red_Cross_Society|Uganda Red Cross Society]]
== Ebirala ebimwogerwako ==
Abakuumi ba Egunyu basindirira amasasi sentebe w'ekibiina kya National Resistance Movement ow'ekyalo kya kiziba, Ggombolola y'e Bugaya ku bigambibwa nti yali agezaako okulemesa Egunyu okwogerako eri abatuuze b'ekyalo.<ref>{{Cite news|last=Derrick Kisa|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Buvuma-Woman-MP-bodyguard-accused-shooting-NRM-chairman-/688334-5132446-mxajv0z/index.html|title=Buvuma woman mp bodyguard accused of shooting, killing NRM village Chairman|date=2 May 2019|work=Daily monitor|access-date=17 April 2020}}</ref>
Nga sentebe w'akakiiko ak'alwanirizi k'eddembe ly'obuntu, Egunyu awanjagidde okulwanirira eddembe ly'obuntu nga mwemuli okunoonyereza ku [[:en:Torture|kutulugunya]] okubeera mu bifo ebikuumirwamu abantu (safe houses) nga ziddukanyizibwa ebitongole by by'okwerinda nga mu kino, akakiiko kaakonagana ne Minisita ow'ensonga z'ebyokwerinda general [[Elly Tumwine]] olw'okulemesa akakiiko okuzuula amazima.<ref>{{Cite web |last=Alex Otto |date=5 February 2020 |title=Tumwine liable for frustrating probe into safe houses – committee |url=https://ugandaradionetwork.net/story/tumwine-liable-for-frustrating-probe-into-safe-houses-torture-committee- |access-date=17 April 2020 |website=Uganda radio network}}</ref>
== Laba ne ==
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda
* National Resistance Movement
* Disitulikiti y'e Buvuma
* Paalamenti ya Uganda
* Robert Ndugwa Migadde
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda ogwa Website]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Abaazaalibwa mu 1978]]
[[Category:Bammemba ba National Resistance Movement (NRM)]]
[[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
3adzh7ugmrpmicyftjtm6ry1o8n08ei
Elizabeth Beikiriize Karungi
0
9687
61643
34699
2026-07-11T17:28:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61643
wikitext
text/x-wiki
[[File:Karungi, Elizabeth.jpg|thumb|Karungi, Elizabeth.jpg ]]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Elizabeth Beikiriize Karungi''', amanyikiddwa nga '''Elizabeth Karungi NRM''' (yazaalibwa nga 5 Ogwekkuminebiri 1976),<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=496 |access-date=2023-03-21 |archive-date=2021-04-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210428013254/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=496 |url-status=dead }}</ref> Munnayuganda era mukyala munnabyabufuzi aweereza ng'omukyala owa[[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y'e Kanungu]]<nowiki/>mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi, ekifo ky'abaddemu okuva mu 2011. Munnamateeka omukugu era mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ekiri mu bukulembeze bwa Uganda.
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Karungi yakola ebigezo bye eby'akamalirizo ebya Primary Leaving [[:en:Test_(assessment)|Examinations]] mu 1990 ku ssomero lya Kayonza Primary School. Emisomo gye egy'okumutendera gwa O Levels (UCE) yagimaliririza ku Bishop Comboni College mu 1994 era n'egya A Levels (UACE) yagimaliririza mu ssomero ly'elimu mu 1999. Yatkkirwa Dipuloma mu mateeka eya Diploma in Law okuva mu ttendekero ly'abannamateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]], [[:en:Kampala|Kampala]] 2001. Bweyava eyo, yeyongerayo mu [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]], Mukono ku Diguli ye ey'okubiri mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] nga yatikkirwa mu 2006. Yaddayo ku ttendekero ly'abannamateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu 2007 okufuna Dipuloma mu kukuguka amateeka eya diploma in [[:en:Legal_practice|legal practice]].
== Emirimu gye ==
Karungi munnamateeka omutendeke era y'aliko munnamateeka atuukiridde mu kibiina ky'abannamateeka ekya Bwenye and Ndyomugabe Advocates wakati wa 2008 ne 2011.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=496 |access-date=2023-03-21 |archive-date=2021-04-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210428013254/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=496 |url-status=dead }}</ref> Oluvanyuma yayingira eby'obufuzi era abadde Mubaka omukyala owa Disitulikiti y'e [[:en:Kanungu_District|Kanungu]]<nowiki/>mu Paalamenti okuva mu 2011.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Elizabeth Karungi mufumbo eri Allan Kamugisha.
== Ebitakwatagana ==
Okugoberera alipoota eyafulumizibwa ku nsimbi ez'asaasanyizibwa ku ntambula z'ababaka ba Paalamenti eya 2011, Elizabeth Karungi y'emulugunya ku mitendera egy'ayitibwamu okulonda ba mmemba ab'atambula.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=15974:mps-blow.. |access-date=2023-03-21 |archive-date=2023-03-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321073256/https://www.observer.ug/component/content/article?id=15974:mps-blow.. |url-status=dead }}</ref>
Alipoota ya 2017 ey'obuli bw'enguzi okuva mu sekita ya Uganda ekwasaganya okusima eby'obugagga eby'omuttaka eya [[:en:Global_Witness|Global Witness]]<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/-Corruption-plagues-Uganda-s-mining-sector-/688334-3957178-142frmu/index.html</ref> y'anokolayo Elizabeth Karungi ng'omu ku baali baganyurwa mu layisensi<ref>https://kampalapost.com/content/special-reports/how-corruption-stifling-ugandas-mining-sector-report</ref> ekyamusobozesa okusima n'okuvumbula eby'obugagga eby'omuttaka<ref>https://www.independent.co.ug/analysis-messing-ugandas-minerals/2/</ref> mu [[:en:Bwindi_Impenetrable_Forest|kibira kya Bwindi]] newankubadde kyali ky'atekebwaawo ng'ekumiro ly'e[[:en:Endangered_species|bisolo ebyali byawuddwa obutattibwa bisolo birala eby'omunsiko]]. [[:en:Report|Alipoota]] yasaba kaliisoliiso wa Gavumenti ya Uganda okumunoonyerezaako.<ref>https://kampalapost.com/content/special-reports/how-corruption-stifling-ugandas-mining-sector-report</ref>
Mu Gwekkumi 2018, ky'awandiikibwa nti [[:en:Parliament_of_Uganda|Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] balemererwa okukubaganya ebirowoozo ku lipoota eyali eleteddwa akakiiko k'abakozi ba Gavumenti ne Gavumenti eyawakati ku tteeka eryali ligoba abasuubuzi, ab'emmotoka ezipangisibwa saako ne bannanyini taxi okugobebwa mu paaka y'e [[:en:Mukono_District|Mukono]].<ref>https://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:1uZu_W-GEo4J:https://www.parliament.go.ug/cmis/views/380052d2-657e-400f-9151-b468e48c7b20%25253B1.0+&cd=4&hl=lg&ct=clnk&gl=ug</ref> Kino ky'abaawo olw'obutabaawo bwe ne sentebe w'akakiiko okwajula lipooti yaabwe.<ref>https://kampalapost.com/content/news/how-mps-perpetual-absenteeism-stifling-parliament-business</ref>
Mu Gwekkuminogumu 2018, kyawandikibwa nti Elizabeth Karungi yali ayitiddwa okulabikako mu Kkooti ku byali bigambibwa nti yagengezaako okuwa omunnamawulire wa Paalamenti [[:en:Poison|obutwa]].<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Court-summons-MP-Karungi-poison-attack/688334-4838548-rfwcg1/index.html</ref><ref>https://www.softpower.ug/kanungu-woman-mp-dragged-to-court-for-poisoning-parliament-staffer/</ref><ref>http://www.spyuganda.com/kanungu-woman-mp-abuses-poison-victim-live-on-radio/</ref> Mu nkyukira, yavunaana munnamawulire n'olupapula lw'amawulire ng'aluvunaana okuwa omukozi w'alwo "omwagaanya okufulumya emboozi etaali ntuufu n'okugezaako okuvumaganya ye ne Famire ye."<ref>http://thecrime24.com/features/scandal/kanungu-woman-mp-now-sues-parliament-staff-in-alleged-poisoning-attempt/</ref>
== Obukiiko bw'abaddemu ==
* Mmemba – Committee on Government Assurances<ref>http://parliamentwatch.ug/committee/committee-on-government-assurances/</ref>
* Mmemba – [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |access-date=2023-03-21 |archive-date=2021-04-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead }}</ref> (UWOPA)
* Omumyuka wa Sentebe – Akakiiko k'abakozi ba Gavumenti<ref>https://mobile.monitor.co.ug/News/NRM-fires-rewards-MPs-over-age-limit/2466686-4679926-i3el8lz/index.html</ref>
* Omumyuka wa Sentebe – [https://www.parliament.go.ug/page/uganda-parliamentary-forum-children-upfc Uganda Parliamentary Forum for children (UPFC)]
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y'e Kanungu]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda Website]
{{DEFAULTSORT:Karungi, Elizabeth}}
8v5ztmri2qrxz12ph1hv6ppcuh8m0x3
61895
61643
2026-07-11T17:59:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61895
wikitext
text/x-wiki
[[File:Karungi, Elizabeth.jpg|thumb|Karungi, Elizabeth.jpg ]]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
'''Elizabeth Beikiriize Karungi''', amanyikiddwa nga '''Elizabeth Karungi NRM''' (yazaalibwa nga 5 Ogwekkuminebiri 1976),<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=496 |access-date=2023-03-21 |archive-date=2021-04-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210428013254/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=496 |url-status=dead }}</ref> Munnayuganda era mukyala munnabyabufuzi aweereza ng'omukyala owa[[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y'e Kanungu]]<nowiki/>mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi, ekifo ky'abaddemu okuva mu 2011. Munnamateeka omukugu era mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ekiri mu bukulembeze bwa Uganda.
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Karungi yakola ebigezo bye eby'akamalirizo ebya Primary Leaving [[:en:Test_(assessment)|Examinations]] mu 1990 ku ssomero lya Kayonza Primary School. Emisomo gye egy'okumutendera gwa O Levels (UCE) yagimaliririza ku Bishop Comboni College mu 1994 era n'egya A Levels (UACE) yagimaliririza mu ssomero ly'elimu mu 1999. Yatkkirwa Dipuloma mu mateeka eya Diploma in Law okuva mu ttendekero ly'abannamateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]], [[:en:Kampala|Kampala]] 2001. Bweyava eyo, yeyongerayo mu [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]], Mukono ku Diguli ye ey'okubiri mu mateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] nga yatikkirwa mu 2006. Yaddayo ku ttendekero ly'abannamateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu 2007 okufuna Dipuloma mu kukuguka amateeka eya diploma in [[:en:Legal_practice|legal practice]].
== Emirimu gye ==
Karungi munnamateeka omutendeke era y'aliko munnamateeka atuukiridde mu kibiina ky'abannamateeka ekya Bwenye and Ndyomugabe Advocates wakati wa 2008 ne 2011.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=496 |access-date=2023-03-21 |archive-date=2021-04-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210428013254/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=496 |url-status=dead }}</ref> Oluvanyuma yayingira eby'obufuzi era abadde Mubaka omukyala owa Disitulikiti y'e [[:en:Kanungu_District|Kanungu]]<nowiki/>mu Paalamenti okuva mu 2011.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Elizabeth Karungi mufumbo eri Allan Kamugisha.
== Ebitakwatagana ==
Okugoberera alipoota eyafulumizibwa ku nsimbi ez'asaasanyizibwa ku ntambula z'ababaka ba Paalamenti eya 2011, Elizabeth Karungi y'emulugunya ku mitendera egy'ayitibwamu okulonda ba mmemba ab'atambula.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=15974:mps-blow.. |access-date=2023-03-21 |archive-date=2023-03-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321073256/https://www.observer.ug/component/content/article?id=15974:mps-blow.. |url-status=dead }}</ref>
Alipoota ya 2017 ey'obuli bw'enguzi okuva mu sekita ya Uganda ekwasaganya okusima eby'obugagga eby'omuttaka eya [[:en:Global_Witness|Global Witness]]<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/-Corruption-plagues-Uganda-s-mining-sector-/688334-3957178-142frmu/index.html</ref> y'anokolayo Elizabeth Karungi ng'omu ku baali baganyurwa mu layisensi<ref>https://kampalapost.com/content/special-reports/how-corruption-stifling-ugandas-mining-sector-report</ref> ekyamusobozesa okusima n'okuvumbula eby'obugagga eby'omuttaka<ref>https://www.independent.co.ug/analysis-messing-ugandas-minerals/2/</ref> mu [[:en:Bwindi_Impenetrable_Forest|kibira kya Bwindi]] newankubadde kyali ky'atekebwaawo ng'ekumiro ly'e[[:en:Endangered_species|bisolo ebyali byawuddwa obutattibwa bisolo birala eby'omunsiko]]. [[:en:Report|Alipoota]] yasaba kaliisoliiso wa Gavumenti ya Uganda okumunoonyerezaako.<ref>https://kampalapost.com/content/special-reports/how-corruption-stifling-ugandas-mining-sector-report</ref>
Mu Gwekkumi 2018, ky'awandiikibwa nti [[:en:Parliament_of_Uganda|Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] balemererwa okukubaganya ebirowoozo ku lipoota eyali eleteddwa akakiiko k'abakozi ba Gavumenti ne Gavumenti eyawakati ku tteeka eryali ligoba abasuubuzi, ab'emmotoka ezipangisibwa saako ne bannanyini taxi okugobebwa mu paaka y'e [[:en:Mukono_District|Mukono]].<ref>https://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:1uZu_W-GEo4J:https://www.parliament.go.ug/cmis/views/380052d2-657e-400f-9151-b468e48c7b20%25253B1.0+&cd=4&hl=lg&ct=clnk&gl=ug</ref> Kino ky'abaawo olw'obutabaawo bwe ne sentebe w'akakiiko okwajula lipooti yaabwe.<ref>https://kampalapost.com/content/news/how-mps-perpetual-absenteeism-stifling-parliament-business</ref>
Mu Gwekkuminogumu 2018, kyawandikibwa nti Elizabeth Karungi yali ayitiddwa okulabikako mu Kkooti ku byali bigambibwa nti yagengezaako okuwa omunnamawulire wa Paalamenti [[:en:Poison|obutwa]].<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Court-summons-MP-Karungi-poison-attack/688334-4838548-rfwcg1/index.html</ref><ref>https://www.softpower.ug/kanungu-woman-mp-dragged-to-court-for-poisoning-parliament-staffer/</ref><ref>http://www.spyuganda.com/kanungu-woman-mp-abuses-poison-victim-live-on-radio/</ref> Mu nkyukira, yavunaana munnamawulire n'olupapula lw'amawulire ng'aluvunaana okuwa omukozi w'alwo "omwagaanya okufulumya emboozi etaali ntuufu n'okugezaako okuvumaganya ye ne Famire ye."<ref>http://thecrime24.com/features/scandal/kanungu-woman-mp-now-sues-parliament-staff-in-alleged-poisoning-attempt/</ref>
== Obukiiko bw'abaddemu ==
* Mmemba – Committee on Government Assurances<ref>http://parliamentwatch.ug/committee/committee-on-government-assurances/</ref>
* Mmemba – [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |access-date=2023-03-21 |archive-date=2021-04-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead }}</ref> (UWOPA)
* Omumyuka wa Sentebe – Akakiiko k'abakozi ba Gavumenti<ref>https://mobile.monitor.co.ug/News/NRM-fires-rewards-MPs-over-age-limit/2466686-4679926-i3el8lz/index.html</ref>
* Omumyuka wa Sentebe – [https://www.parliament.go.ug/page/uganda-parliamentary-forum-children-upfc Uganda Parliamentary Forum for children (UPFC)]
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y'e Kanungu]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda Website]
{{DEFAULTSORT:Karungi, Elizabeth}}
b8sbetkv4c7ewh2l1yf0xwnv1ojzasy
Omumbejja Elizabeth ow'e Tooro
0
9697
61659
44866
2026-07-11T17:28:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61659
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
[[File:Princess Elizabeth of Toro (1959).jpg|thumb|'''Princess Elizabeth of Toro''' ]]
'''Princess Elizabeth of Tooro''' (Elizabeth Christobel Edith Bagaaya Akiiki; yazaalibwa nga 9 Ogwokubiri 1936<ref>https://twitter.com/winnie_byanyima/status/1359247495960932354</ref>) ''Batebe'' (Naalinya Lubuga) w'[[:en:Tooro_Kingdom|Obwakabaka bwe Tooro]] okuva nga 2 March 1966 okutuuka nga 12 September 1995 lwe Yasikirwa muwala wa muganda we, Omumbejja Ruth Nsemere Komuntale Farquharson Akiiki.[[:en:Ugandan|Munnayuganda]], munnamateeka, Munnabyabufuzi, era mwolesi w'amisono. Ye mukyala okuva mu mukago gwa East Africa okulondebwa okwegatta ku bannamateeka ba Bungereza ekya [[:en:English_Bar|English Bar]]. [[:en:Paternal_aunt|Mwannyina wa taata]] wa [[:en:Omukama_of_Toro|Kabaka wa Tooro]], [[:en:Rukidi_IV_of_Toro|Rukidi IV]]. Yaweerezaako nga Minisita w'ensonga z'ebweru wansi wa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] okuva mu Gwokubiri okutuusa mu Gwekkuminogumu 1974.
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Omumbejja yazaalibwa mu 1936 eri [[:en:Rukidi_III_of_Tooro|Rukidi III owa Tooro]], Omukama wa Toro ow'ekkuminomu eyakulembera wakati wa 1928 ne 1965. Maamawe yali [[:en:Queen_Kezia|Nnabagereka Kezia]],<ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/9789970447008</ref> muwala wa Nikodemo Kakoro. Ekitiibwa kye okuva lw'eyazaalibwa yayitibwanga ''Omubiitokati'' ekitegeeza ''Omumbejja.''
Oluvanyuma lw'okumalirirza emisomo gye egya pulayimale ku ssomero kakaano eriyitibwa [[:en:Kyebambe_Girls'_Secondary_School|Kyebambe Girls' Secondary School]], yasindikibwa ku [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]], essomero ery'ekissulo ery'abawala bokka mu[[:en:Buganda|Buganda]], n'eligobererwa [[:en:Sherborne_School_for_Girls|Sherborne School for Girls]] mu Bungereza, ng'eno y'emuddugavu yekka eyali asomerayo. Oluvanyuma yawandiika nti "Nawulira ng'ali ku kigezo era n'okugwa kwange kw'ali kuggyakulaga ekifaananyi ekibi eri abaddugavu bonna,". Oluvanyuma lw'omwaka gumu, y'akkirizibwa mu ssomero lya [[:en:Girton_College,_Cambridge|Girton College, Cambridge]], omuwala omuddugavu ow'okusatu okukkirizibwa mu [[University of Cambridge]] mu byafaayo by'ettendekro lino. Mu 1962, yatikkirwa okuva mu Cambridge<ref name=":0" /> ne Diguli mu mateeka. Oluvanyuma lw'emyaka esatu, mu 1965, Omumbejja yafuuka [[:en:Barrister-at-law|Munnamateeka atuukiridde okutaputa amateeka mu kooti enssukkulumu]] nga mmemba wa [[:en:Gray's_Inn|Gray's Inn]],<ref>https://www.africanwomeninlaw.com/african-women-in-law/Princess-Elizabeth-Bagaya-of-Toro</ref> nga kino kyamufuula omukyala asoose okuva East Africa okuyitibwa mu kibiina ky'abannamateeka ekya Bangereza ekya English [[:en:Bar_(law)|Bar]].<ref name=":0" />
== Obulamu bw'obumbejja n'okwolesa ==
Mu biseera bino, kitaawe y'aggya omukono mu ngabo era n'asikizibwa mutabaniwe Patrick David Matthew Kaboyo Olimi yattikirwa nga [[:en:Olimi_III_of_Toro|Olimi III]], nga yeyali Omukama wa Toro ow'ekkuminababiri, ono nga y'atuula ku Nnamulondo okuva mu 1965 okutuusa mu 1995. Ku [[:en:Coronation|mikolo gy'amatikira]], Elizabeth yafuna ekitiibwa ne offiisi ya ''Batebe'' (Naalinya Lubuga), ekintu ekyamufuula omukazi ow'amannyi mu buwangwa bw'obwakabaka bwa Tooro era omuwi w'amagezi omwesigwa eri Kabaka.
[[:en:Muteesa_II_of_Buganda|King Fredrick Mutesa II]] owa [[:en:Buganda|Buganda]], Obwakabaka bw'obuwangwa obulala ye yali Pulezidenti wamu ne Ssaabaminisita we [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]]. Nga wakayita omwaka gumu oluvanyuma lw'amatikkira ga Omukama Olimi III, Obote yalumba olubiri lwa Buganda, ekyasindikiriza Edward Muteesa II mu buwaŋŋanguse, era neyelangirira ku bwa Pulezidenti. Mu bwangu yagyawo Obw'akabaka bwonna obwali mu Uganda, omwali Toro. Elizabeth yali mwerelikirivu ku lw'obulamu bwa mwannyina naye yatoloka nagenda mu Bungereza.
Oluvannyuma Elizabeth yamaliriza okugezesebwakwe ku kkampuni y'abannamateeka era nafuuka munnamateeka wa Uganda omukyala eyasooka. Yali musibe mu Gggwanga lye okutuusa omumbejja w'obwakabaka bwa Bungereza [[:en:Princess_Margaret|Omumbejja Margaret]] bweyamuyita okwolesa mu musono gweyali ategese. Omumbejja y'akola bulungi era mu bwangu y'afuuka modo w'emisono ow'amaanyi, ng'akozesebwa mu butabo bw'amagazini. [[:en:Jacqueline_Kennedy_Onassis|Jacqueline Kennedy Onassis]] yasisinkana Elizabeth ku kabaga era n'amumatiza okubeera mu kibuga kya York City. Mu 1971, Genero Amin yagya Obite mu buyinza era Elizabeth nakomawo mu Uganda. Obukulmbeze bwa Amin bw'ali bukaambwe nnyo n'okusinga ku bwa Obote, nga Amin y'atemula n'okuteeka abantu abawerako mu kkomera. Mu 1974, Amin yalonda Elizabeth nga Minisita w'ensonga z'ebwru.
== Okudda kw'abo abaali baagenda mu buwaŋŋanguse ==
Mu Gwokubiri 1975, Elizabeth yatolokera mu [[:en:Kenya|Kenya]], n'oluvanyuma [[:en:Vienna|Vienna]], okutuuka mu Bungereza. Nga wayisewo emyaka ena, Elizabeth yakomawo mu Uganda okuyambako mu kalulu k'ggwanga ak'mirembe akawangulwa Obote, eyagenda mu maaso n'okutta balabe be. Elizabeth n'omwagalwawe , [[:en:Prince_Wilberforce_Nyabongo|Prince Wilberforce Nyabongo]], mutabani w'omulangira [[:en:Leo_Sharp_Ochaki|Leo Sharp Ochaki]], baddukira mu Bungereza mu 1980 era bafumbirwa mu 1981.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318163/princess-bagaya-fired-refusing-marry-amin</ref> Mu 1984, Elizabeth yazannya ekifo kya Shaman mu filimu ya in the Columbia Pictures film [[:en:Sheena_(film)|Sheena: Queen of the Jungle]]
Mu 1985, Obote yagibwa mu buyinza era okugoberera kaseera katono ak'obufuzi bw'amagye, yasikizibwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]]. Mu 1986, Elizabeth yalondebwa nga Ambasada w'Amerika omulimu gwe yalimu okutuusa mu 1988. Era mu mwaka ogwo, Nyabongo, omukanisi w'ennyonyi yafiira mu kabenje k'ennyonyi ku myaka 32.
Okugoberera okufa kw'abbawe, Elizabeth yasalawo okuva mu kubeera omukozi wa Gavumenti nasalawo okwenyigira mu mirimu gy'obwannakyewa, Era yali mu luŋŋamya w'omwana wa mwannyina, [[:en:Rukidi_IV|Rukidi IV]], eyali yazaalibwa mu 1992 era yeyali ku Nnamulondo y'obwakabaka bwa Toro monarch okuva mu 1995. Okugoberera akaseera ke nga Ambasada wa Uganda mu Germany ne [[:en:Holy_See|Vatican]], Elizabeth yakkiriza ekifo ekyamuwebwa ekya [[:en:High_Commissioner|High Commissioner]] mu [[:en:Nigeria|Nigeria]].
== Laba na bino ==
* [[:en:First_women_lawyers_around_the_world|Bannamateeka abakyala abasooka okwetoloola ensi yonna]]
* [[:en:Juliana_Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Obutabo obw'enjawulo obumwogerako ==
* Hassen, Joyce. ''African Princess''. New York: Hyperion, 2004
* Elizabeth of Toro. ''Elizabeth of Toro: The Odyssey of an African Princess''. New York: Simon and Schuster.
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20091219092036/http://www.answers.com/topic/elizabeth-bagaaya-nyabongo-of-toro Biography of Elizabeth Bagaaya]
* [http://www.torokingdom.org/Bagaaya.htm Princess Elizabeth Bagaaya of Toro]
* [https://web.archive.org/web/20071202070748/http://www.uq.net.au/~zzhsoszy/states/uganda/toro.html Toro royal family site]
* [https://web.archive.org/web/20110708054808/http://nihirafame.blogspot.com/2010/12/princess-elizabeth-bagaaya-africas.html Princess Elizabeth Bagaaya]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/unto-she-who-has-more-shall-be-given-and-even-more-demanded-1518224 Unto she who has, more shall be given and even more demanded]
{{Authority control}}
{{DEFAULTSORT:Elizabeth Of Toro}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
t5aiik5n5vbyyxblxjos7mcr3746wrb
Sheila Mwine Kabaije
0
9698
61715
29183
2026-07-11T17:30:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61715
wikitext
text/x-wiki
'''Sheila Mwine Kabaije''' yazaalibwa nga 26 Ogwokubiri 1968, [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda munayuganda Omusomesa era munnamateeka aweereza nga Omubaka omukyala ow'ekitundu ekye Kiruhura disitulikiti] mu Palamenti y'e [[Yuganda|Uganda]] ey'ekkumi (2016 okutuuka mu 2021). Ye memba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya National Resistance Movement.
== Ebyafaayo n'okusoma ==
Sheila Mwine yasomera ku Buganda Road Primary School, mu kibuga [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Mu 1982 yayingizibwa mu ssomero lya [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]], essomero ly'abawala ery'ekitiibwa mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti]] y'e [[:en:Wakiso_District|Wakiso]]. Yasomera eyo mu O-Level ne A-Level, n'amaliriza mu 1988 ng'alina [[:en:High_School_Diploma|dipulooma mu High School]].
Yegatta ku eyali Institute of Teacher Education, Kyambogo, nga okuva mu 2021 yafuulibwa kitundu ku [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]], n'attikirwa [[:en:Education|dipulooma mu Secondary Education]] mu 1990. Yeyongera mu maaso n'emisomo gye mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasite ya Makerere]], yunivasite y'eggwanga esinga obunene mu Uganda, n'attikirwa [[:en:Bachelor_of_Education|diguli esooka mu busomesa]] mu 1996. [[:en:Master_of_Education|Diguli ey'okubiri mu .]] [[:en:Master_of_Education|Education Organisation, Planning and Management]], yamuweebwa [[:en:University_of_Reading|University of Reading]] mu 2005.
== Omulimu gwe ng'omusomesa ==
Sheila Mwine yatandika obusomesa mu Kinoni Girls School, mu [[:en:Mbarara|kibuga Mbarara]] wakati wa 1991 ne 1994. Oluvannyuma yakyuusibwa n'aweerezebwa mu ssomero erya Bishop Kivengere Girls School, Muyebe ng'Omumyuuka w'omukulu w'essomero wakati wa 1997 ne 2001 ate gyeyamala n'afuulibwa omukulu wa ssomero eryo wakati wa 2001 ne 2007. Oluvannyuma yaweereza ng'akulira ebyenjigiriza mu [[:en:Kiruhura_District|gavumenti ez'ebitundu mu disitulikiti eya Kiruhura]] okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.
== Omulimu gwe nga munnabyabufuzi ==
Yafuna obuwanguzi mu kuvuganya kw'ekifo ky'abakyala mu disitulikiti y'e Kiruhura, mu kiseera ky'okulonda okwa 2016. Mu palamenti ya Uganda ey'omulundi ogw'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo wamu n'akakiiko k'eby'obufuzi, ab'obuyinza n'amakolero g'eggwanga.
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ez'ebweru ==
* [https://www.ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lwa Uganda mu 2016]
* [https://kampalapost.com/content/special-report-over-100-mps-who-have-not-spoken-2017-named Alipoota ey'enjawulo: Ababaka abasoba 100 abatayogedde mu 2017 baabano] nga 3 Janwali 2019.
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
o5y6bdf755wb1s5v4p9mjw2j7d9tcld
Anne Mary Kobugabe Tumwine
0
9703
61384
60589
2026-07-11T16:45:34Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61384
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anne Mary Kobugabe Tumwine''' (yazaalibwa nga 9 Omwezi ogwomwenda 1973) [[musomesa]] munnayuganda era [[munnabyabufuzi]] era mubaka omukyala mu [[paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'ey'ekkumineemu ng'omukiise okuva mu disitulikiti y'e [[Ntoroko]] era ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] <ref name=":0">{{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=216 |access-date=2021-04-03 |website=www.parliament.go.ug}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Anne yatandika okusoma mu 1990 era n’afuna satifikeeti ey'ebigezo ebimaliriza omutendera gwa pulayimale (PLE) okuva mu ssomero lya St. Peter and Paul Primary School olwo era n’afuna [[satifikeeti ya Uganda emaliriza omutendera gwa siniya eyokuna]] (UCE) mu 1995 okuva mu St. Maria Gorretti, Fort Portal. Yafuna satifikeeti mu by’okuddukanya wooteeri n’ebitongole mu YWCA mu 1996 olwo n’afuna dipulooma eya bulijjo mu nzirukanya ya zi bizinensi okuva mu [[yunivasite y'e Ndejje]] mu 2003. Mu 2005 n'era yafuna ne satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] ne ddiguli esooka mu nzirukanya ya zi bizinensi okuva mu [[Bishop Stuart University]], Mbarara mu 2012. <ref name=":0"/>
== Emirimu gye ==
=== Entandikwa ===
Mu 1997–2000, Anne yali atuukirwako abagenyi / akwata ensimbi ku wooteeri ya Nile international ,kitunzi era abudaabuda n'okulabirira ba bakasitoma ku kkampuni ya Excel logistics 2000–2006. Mu 2007,2008 ne 2009 yali nannyini w’amasomero: Ebenezer Hope Primary School, Nakivale Hope Primary School ne Trust Primary School Mbarara nga bwegaddiringana era kati yaddukanya zipulojekiti ku kifo ky'abaana ekya RWCA/Trust Children Centre. <ref name=":0"/>
=== Emirimu gy'ebyobufuzi ===
Anne yali mubaka omukyala owa paalamenti ya Uganda ey'ekkumi ng'omukiise okuva mu disitulikiti y'e [[Ntoroko]] era nga yali kitundu ku kibiina kya [[National Resistance Movement]].<ref name=":0"/> Ye omubaka wa palamenti omukyala eyalondebwa mu paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu okuva mu disitulikiti y’e Ntoroko mu 2021–2026.
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Anne yafumbirwa Omutume Willy Tumwine ow’ekkanisa ya Holy Spirit Fire esangibwa mu kibuga Mbarara. Omutume Tumwine mutuuze w’e Rwanyamehembe eggombolola - Kashari- disitulikiti Mbarara era okusomesa abavubuka; obulungi bw’abakyala n’okulungamya bye bimu ku by’ayagala ennyo okukola. <ref>{{Cite web |date=2019-09-19 |title=Pastor Joins Mbarara MP Race |url=http://mbararanews.co.ug/pastor-joins-mbarara-mp-seat/ |access-date=2021-04-03 |website=Mbarara News |language=en-US |archive-date=2020-05-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200520043105/https://mbararanews.co.ug/pastor-joins-mbarara-mp-seat/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=acmeug |date=2020-07-13 |title=List of Members of the 10th Parliament of Uganda |url=https://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-10th-parliament-uganda/ |access-date=2021-04-03 |website=Uganda Journalists' Resource Centre |language=en-US |archive-date=2022-09-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220901052946/https://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-10th-parliament-uganda/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[Olukalala lw'ababaka aba paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Ntoroko (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ntoroko]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=216 |access-date=2021-04-03 |website=www.parliament.go.ug}}
# {{Cite web |date=2019-09-19 |title=Pastor Joins Mbarara MP Race |url=http://mbararanews.co.ug/pastor-joins-mbarara-mp-seat/ |access-date=2021-04-03 |website=Mbarara News |language=en-US |archive-date=2020-05-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200520043105/https://mbararanews.co.ug/pastor-joins-mbarara-mp-seat/ |url-status=dead }}
# {{Cite web |last=acmeug |date=2020-07-13 |title=List of Members of the 10th Parliament of Uganda |url=https://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-10th-parliament-uganda/ |access-date=2021-04-03 |website=Uganda Journalists' Resource Centre |language=en-US |archive-date=2022-09-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220901052946/https://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-10th-parliament-uganda/ |url-status=dead }}{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ihrapwoinub5webhxzsmm7szqybrsvq
Annie Logiel
0
9707
61743
53762
2026-07-11T17:39:35Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61743
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Annie Logiel''' yazaalibwa 27 Ogwokusatu, 1968.<ref>{{Cite web |date=2017-02-14 |title=Moroto Woman MP, Annie Logiel Dies in DenMark |url=https://croozefm.com/moroto-woman-mp-annie-logiel-dies-in-denmark/ |access-date=2021-04-04 |website=Western Uganda's Biggest radio. |archive-date=2023-03-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230321210846/https://croozefm.com/moroto-woman-mp-annie-logiel-dies-in-denmark/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":02">{{Cite web |last=URN |title=Fallen Moroto Woman MP was supporting 101 students |url=https://observer.ug/news/headlines/51478-fallen-moroto-woman-mp-was-supporting-101-school-children |access-date=2021-04-04 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Yali Munnayuganda, munabyabufuzi, naansi omutendeke, ng'era yeeyatandikawo ekibiina kya Karamoja Traditional Healers Association ekyali kijanjaba abantu nga kiyita mu dagala ly'ekinaansi,<ref>{{Cite web |last=Eninu |first=Olive Nakatudde and Edward |title=Moroto Woman MP Annie Logiel Dead |url=http://ugandaradionetwork.com/story/moroto-woman-mp-annie-logiel-dead |access-date=2021-04-04 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref>era omubaka omukyala eyali akiikirira [[:en:Moroto_District|Moroto]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi wansi w'ekibiina kyeby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] .<ref name=":12">{{Cite web |title=Annie Logiel Was a Mother Figure - MPs : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/moroto-woman-mp-annie-logiel-dead-1 |access-date=2021-04-04 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Yalondebwa mu mwaka gwa 2016 wabula naafa mu mwaka gwa 2017.<ref name=":12" /> Yafiira kumyaka 48 mu ddwaliro lya Rigshospitalet mu kibuga Copenhagen ekisangibwa mu Denmark gye baali baamutwala okulongoosebwa ekizimba eky'okubwongo.<ref name=":12" /><ref>{{Cite web |date=2017-02-14 |title=MP Logiel dies in Denmark due to brain tumor complications |url=http://capitalradio.co.ug/mp-logiel-dies-denmark-due-brain-tumor-complications/ |access-date=2021-04-04 |website=Capital FM |language=en-US |archive-date=2017-06-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170626153105/http://capitalradio.co.ug/mp-logiel-dies-denmark-due-brain-tumor-complications/ |url-status=dead }}</ref>Aba Famire banyonyola nti yalongosebwa bulungi, wabula oluvannyuma n'afunamu obuzibu obw'amuviirako okufa.<ref name=":12" />
== Okusoma kwe ==
Siniya yagisomera ku Kangole Girls nga yagimaliriza mu 1986 ne Lotome Girls Primary School gyeyatuulira P.7 (PLE) mu mwaka gwa 1982.<ref name=":12" /> Alina diguli mu by'obusawo oba mu by'okubeera naansi gyeyatikirwa okuva kutendekero lya [[:en:Kampala_International_University|Kampala International University]], mu 2014.<ref name=":12" /> Alina ne dipulooma endala bbiri mu bwa nnaansi n'okuzaalisa okuva mutendekero lya Nsambya Nursing Training School and Health Administration and Management. Yafuna ne diguli ey'okubiri mu by'obulamu munsi yonna eya master's degree in International Health gye yafuna okuva kutendekero lya [[:en:University_of_Copenhagen|University of Copenhagen]] mu Denmark.<ref name=":12" />
== Eby'afaayo mu by'obufuzi ==
Logiel yali mu kisanja kye ekyali kisooka ng'omubaka mu Paalamenti ey'ekkumi.<ref name=":12" /> Nga tanaba kwegata ku Paalamenti, Logiel yeeyali akulira pulojekiti ya Karamoja Indigenous and Modern Health project okuviira ddala mu mwaka gwa 2008 okutuusa mu 2016.<ref name=":12" /><ref name=":02" /> Yaweerezaako ng'omusawo omukugu mu ddwaliro lya Moroto Regional Referral Hospital wakati wa 2006 ne 2008.<ref name=":12" /> Yeeyali omumyuka wa ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti akaali kavunaanyizibwa ku by'obulamu, era nga mmemba ku kakiiko akalwanyisa ekirwadde kyamukenenya mu Paalamenti.<ref name=":02" />
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Yaleka bamulekwa babiri okuli omulenzi nomuwala.<ref name=":12" /><ref name=":02" /> Yali yafumbirwa Eric Joe Logiel.<ref name=":2">https://chimpreports.com/museveni-pledges-to-meet-education-needs-of-fallen-mp-logiels-children/</ref> <ref name=":02" /> Museveni yeeyama okutuukiriza ebyeetaago by'esomero eby'abaana ba Logiel.<ref name=":2" />
Mu kaseera ke ak'okufa, Logiel yali ayamba ku bayizi abawera 101 ku 106 mu bitundu kitundu kye ng'ayita mu nkola ya basale gye yali yatandikawo mu Moroto.<ref name=":02" /><ref name=":32">{{Cite web |title=Parliament bids MP Logiel farewell |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/parliament-bids-mp-logiel-farewell-1689592 |access-date=2021-04-04 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ku bano, kwaliko abaana bbe ababiri, abeenganda zze 12, abantu b'omu kitundu 87 abaali ku mitendera egy'enjawulo mu okusoma kwabwe. Mu bano, munaana baali basoma kufuna diguli, 20 baali basoma koosi za dipulooma, 16 nga basoma satifikeeti. Waaliwo n'abayizi 10 abaali mu S.6, 41 nga bali mu S.4, bana nga bali mu pulayimale, ate omu ng'ali mu nnassale.<ref name=":02" />
== Okuziika kwe ==
Annie yaziikibwa ku Sande mu maka g'abajjajja bbe ku kyalo ky'e Nakapelimen, mu Ggombolola y'e Nadunget mu Disitulikiti y'e Moroto ku luguudo lw'e Moroto okudda e Soroti.<ref name=":02" /><ref name=":32" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwaamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://www.youtube.com/watch?v=5WElWZryXb4 MPs mourn former Moroto Woman MP, the late Annie Logiel]
* [https://www.linkedin.com/in/logiel-annie-2b653439/?originalSubdomain=ug logiel annie on Linkedin]
* https://www.facebook.com/thenewvision/posts/moroto-woman-mp-annie-logiel-mournedit-was-a-somber-mood-at-entebbe-internationa/10155155067924078/
* http://dspace.ciu.ac.ug/handle/123456789/106/browse?type=author&value=Logiel%2C+Annie.
== Ebijuliziddwaamu ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
lcegn8u8xrrbadtcnehzf7b2wkzfxpy
Eseza Afoyochan
0
9711
61000
32759
2026-07-11T15:55:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61000
wikitext
text/x-wiki
[[File:Hon Esther Afoyochan.jpg|thumb|Hon. Esther Afoyochan]]
'''Esther Afoyochan''' munnabyabufuzi wa Uganda ng'omubaka omukazi mu Paalamenti ya Uganda <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/afoyochan-esther-10732/</ref> owa [[:en:Zombo_District|Disitulikiti y'e Zombo]] yalondebwa mu kifo kino mu Paalamenti mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kalulu ka Uganda akawamu mu 2021]].<ref>https://eagle.co.ug/wp-content/uploads/2021/01/MP-RESULTS-FINAL.pdf</ref>
Mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].
[[File:Hon Esther Afoyochan.jpg|thumb|Hon. Eseza Afoyochan]]
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkuminemu]].
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].
* [[:en:Zombo_District|Disitulikiti y'e Zombo]].
* [[:en:Member_of_parliament|Mubaka wa Paalamenti.]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda ogwa Website]
{{DEFAULTSORT:Afoyochan, Esther}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
r1t2qt8kyx2fec797ya6bqyrln6zsxn
61081
61000
2026-07-11T16:00:16Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61081
wikitext
text/x-wiki
[[File:Hon Esther Afoyochan.jpg|thumb|Hon. Esther Afoyochan]]
'''Esther Afoyochan''' munnabyabufuzi wa Uganda ng'omubaka omukazi mu Paalamenti ya Uganda <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/afoyochan-esther-10732/</ref> owa [[:en:Zombo_District|Disitulikiti y'e Zombo]] yalondebwa mu kifo kino mu Paalamenti mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kalulu ka Uganda akawamu mu 2021]].<ref>https://eagle.co.ug/wp-content/uploads/2021/01/MP-RESULTS-FINAL.pdf</ref>
Mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].
[[File:Hon Esther Afoyochan.jpg|thumb|Hon. Eseza Afoyochan]]
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkuminemu]].
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].
* [[:en:Zombo_District|Disitulikiti y'e Zombo]].
* [[:en:Member_of_parliament|Mubaka wa Paalamenti.]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda ogwa Website]
{{DEFAULTSORT:Afoyochan, Esther}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
ea6w7m3cc9xhuvx0iof4a9wchvho8fa
Asiimwe Evarlyne Buregyeya
0
9717
61781
60568
2026-07-11T17:39:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61781
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asiimwe Evarlyne Buregyeya''' yazaalibwa nga 28 Ogwomunaana, 1975, [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzu, munnamagye ali ku ddaala lya Lt. Colonel [[:en:Psychologist|eyakuguka mu by'okusoma obwongo n'eneeyisa y'abantu]]. Mubaka mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi ng'akiikirira eggye lya Uganda erya [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda People's Defence Force]] mu Paalamenti.<ref name=":0">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=260</ref><ref name=":12">{{Cite web |date=2019-01-28 |title=Exclusive!!! Members of Parliament's marital statuses, education background and profession SEASON 1 |url=https://pearlposts.com/2019/01/28/exclusive-members-of-parliaments-marital-statuses-education-background-and-profession-season-1/ |access-date=2020-06-27 |website=Pearlposts |language=en-GB}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Yatuula ebigezo bye ebya P.7 okuva mu Nyamwegabira Primary School mu mwaka gwa 1987. Mu mwaka gwa 1991, Yatuula [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|S.4]] ku Kihihi High School. Oluvannyuma yatuula [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|S.6]] mu mwaka gwa 1994. Mu mwaka gwa 1996, yafuna dipulooma mu busomesa okuva mu Ttendekero ly'abasomesa erya 'National Teachers College', mu [[:en:Kabale|Kabale]]. Yafuna diguli mu kusomesa okuva mu [[:en:Ndejje_University|Yunivasite y'e Ndejje]] mu mwaka gwa 2006. Mu mwaka gwa 2011, yaddayo ku yunivasite okufuna diguli ye ey'okubiri mu kubuulirira n'okusoma ku neeyisa y'abantu n'eby'ebwongo okuva Yuniasite ya [[:en:Kampala_International_University|Kampala International University]]. Okuva mu mwaka gwa 2015, yafuna dipulooma eya Diploma in Health Systems Management okuva mu Ttendekero lya Galilee Institute, mu ggwanga lya [[:en:Israel|Yisirayiri]] .<ref name=":0" /><ref name=":1">https://pearlposts.com/2019/01/28/exclusive-members-of-parliaments-marital-statuses-education-background-and-profession-season-1/</ref>
== Emirimu gye n'eby'obufuzi ==
Mu Ogwomukaaga, 2020 yalondebwa okubeera nga y'akulira ekitongole ekivunaanyizibwa ku by'okulwanyisa akawuka ka mukeneya mu magye ga Uganda ekya <nowiki>''</nowiki>UPDG directorate of HIV&AIDS<nowiki>''</nowiki>. Yaweerezaako ng'omumyuka wa nnakyemalira okuva mu mwaka gwa 2015 okutuusa mu mwezi Ogwomukaaga mu mwaka gwa 2020, ng'era nga y'emumyuka w'akulira ekitongole ky'abalwanyisa akawuka ka mukeneya ekya 'HIV Prevention programs Coordination, wakati w'omwaka gwa 2012 ne 2015. Okuva mu mwaka gwa 2008 okutuusa mu mwaka gwa 2009, yaweebwa omulimu gw'okulagirira abakozi b'amagye abaali nga mu kutendekebwa e Kabamba. Okuva mu mwaka gwa 2001 okutuusa mu 2006, yali musomesa kusomero lya Bombo Military Secondary School okuva mu 1997 okutuusa mu 2000, yasomesaako ku Kihihi High School, mu kihihi teachers college, St Pius secondary school. Okuva mu 2016 okutuusa kati, ye [[:en:Member_of_parliament|Mubaka mu Paalamenti]], mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" />
Mu Ogwokutaano, 2016, yakuba ebirayiro bye ku Paalamenti ya Uganda ng'omubaka akiikirira amagye ga UPDF mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |title=UPDF representative Captain Everlyne Asiimwe Buregyeya at parliament to take oath. :: Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=89997 |access-date=2020-06-27 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref> Yeeyali omu ku babaka ba Paalamenti abakkiriza okuyisa eteeka ly'okuggya ekkomo ku myaka gy'omukulembezze gy'atekeddwa kufuga oba ku kisanja eky'emyaka 75.<ref>{{Cite web |last=Team |first=Observer |title=Age limit battle: Who is winning? |url=https://observer.ug/topics/agelimit |access-date=2020-06-27 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb |archive-date=2023-03-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230310015953/https://observer.ug/topics/agelimit |url-status=dead }}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Asiimwe alina omulimu omulala gw'akola mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ku kakiiko akalwanyisa akawuka ka mukeneya oba siriimu n'enddwadde endala ez'efaananyiriza, n'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'ekikula ky'abantu, emirimu nenkulakulana y'abantu.<ref name=":0" />
== Obulamu bwe ==
Mufumbo.<ref name=":1" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda People's Defence Force]]
* [[:en:Katumba_Wamala|Katumba Wamala]]
== Ebijuliziddwaamu ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
cci3v1b3ym34klosubiks9sd0fkznzx
Okukkiriza Alupo
0
9719
61574
40397
2026-07-11T17:18:37Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61574
wikitext
text/x-wiki
'''Faith Alupo''' (9 Ogwekkumi 1983 – 15 Ogwomwenda 2020) yali Munnabyabufuzi wa Uganda<ref name="Parliament518">https://web.archive.org/web/20200920013825/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=518</ref> eyaweereza ng'[[:en:Member_of_parliament|omubaka wa Paalamenti]], akiikirira [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y'e Pallisa]]. Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwomukaaga 2018.<ref>''cwelikhe (22 November 2018).''</ref>
Alupo yalangirirwa era n'akakasibwa ku bw'omubaka wa Paalamenti owa Disitulikiti y'e Pallisa wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu bukulembeze ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] oluvannyuma lwa Achola Catherine Osupelem, owa [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) omubaka omukyala eyali y'esimbyewo naye akakiiko k'ebyokulonda n'ekamugya mu lw'okaano olw'okukozesa amannya agatakwatagana n'ago agali ku biwandiiko bye eby'obuyigirize. Kino ky'alangirirwa mu bbaluwa nga 14 Ogwomusanvu era nga kyasibwako omukono Omulamuzi Simon Byamukama.<ref>{{Cite web |url=https://www.ntv.co.ug/news/national/NRM-s-Alupo-declared-Paliisa-Woman-MP-after-FDC-s-Achola/4522324-4623114-q274vw/index.html |title=Archive copy |access-date=2023-03-22 |archive-date=2022-10-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221019172926/https://www.ntv.co.ug/news/national/NRM-s-Alupo-declared-Paliisa-Woman-MP-after-FDC-s-Achola/4522324-4623114-q274vw/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'misomo gye ==
Alupo yali mufumbo era yalina obumanyirivu mu kukwasaganya abantu abayita mu mbeera ey'okusoomozebwa. Mu 1997, Ebigezo bye eby'akamalirizo ebya Primary Leaving Examinations y'abimaliririza ku Pallisa Girls Primary School. Mu 2001, Alupo yakola ebigezo bye ebya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] ku Pal and Lisa College. Mu 2003, yafuna Satifiketi eya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate]] ku MM College Wairaka. Yamaliriza Diguli y'essooka eya bachelor's degree in social work and social administration ku [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]], Mukono mu 2007. Oluvannyuma lw'emyaka ena (mu 2011), Faith yegatta ku Ttendekero ly'abannamateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]], Kampala n'afuna Satifikeeti mu mateeka.<ref name="Parliament518" />
== Ebyafaayo ku mirimu gye ==
Wakati wa 2007 ne 2008, yatandiika omulimu gwe ogw'asooka ng'omukozi alondola abalwadde abaweebwa obujjanjabi mu [[:en:Makindye_Division|Divizoni y'e Makindye]]. Okuva mu 2008 okutuuka 2009, yakola ng'omusoyisoyi w'kitongole kya [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|Uganda Bureau of Statistics]]. Okuva mu 2010 okutuuka 2011, yatandiika okukola ku Ggombolola ng'akwasaganya eby'okulonda mu [[:en:Election_commission|kakiiko k'ebyokulonda]], Pallisa.
=== Mmemba wa Paalamenti ===
Mu 2018, Gavumenti ya Uganda y'akutulamu [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y'e Pallisa]], n'ekola [[:en:Butebo_District|Disitulikiti y'e Butebo]] okuva ku matwale gaayo. Eyali Omubaka omukazi mu[[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] owa Disitulikiti, [[:en:Agnes_Ameede|Agnes Ameede]], yasalawo okukiikirirz Butebo, n<nowiki>'aleka ekifo ky'omubaka omukazi mu Paalamenti ng''</nowiki>a kyelere.<ref name="IndyCandCase">https://www.independent.co.ug/the-pallisa-woman-mp-candidate-case/</ref> Alupo yawangula okulondebwa kwa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) mu kifo ekyo nga 28 Ogwokutaano 2018, nga yakuŋŋaanya obululu 34,580 mu kalulu k'ekibiina okugerageranya ku 26,995 ne 11,058 abaali b'amuvuganya Kevin Kaala Ojinga ne Josephine Ibaseret.<ref>''Okwakol, Lawrence (28 May 2018).''</ref> [[:en:By-election|okulonda kw'okujjuza ekifo]] kwategekebwa nga 28 Ogwomukaaga. Abeesimbawo ku kifo ekyo baali bataano naye abasatu b'awandukamu ne baleka Alupo n'owa [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) [[:en:Catherine_Achola|Catherine Achola]] mu lw'okaano. Ababiri bano abaali besimbyewo, basunsulwa [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|Akakiiko k'ebyokulonda mu Uganda]] nga 5 Ogwomukaaga, wabula nga 19 Ogwomukaaga akakiiko kalangirira nti Achola yali agiddwa mu lw'okaano olw'obutakwatagana mu mpapula ze ez'obuyigirize ne zeyawaayo mu kusunsulwa.<ref name="IndyCandCase" />
Okuva mu 2018 - 2020, yaweereza nga [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]] mu Paalamenti ya Uganda.
== Okufa kwe ==
Yafa nga 15 Gwomwenda 2020 ku Ddwaliro lye Mulago, gyeyali afunira obujjanjabi ku bulwadde bw'[[:en:Blood_pressure|entunnunsi]] ne [[Okugwamu amazzi|sukaali]].<ref name="monitor16">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/pallisa-woman-mp-faith-alupo-dies-2017918</ref> [[:en:COVID-19|Lumiima mawuggwe]], mu kaseera ekirwadde kya [[:en:COVID-19_pandemic_in_Uganda|COVID-19 pandemic mu Uganda]], nabwo bw'ali busuubirizibwa kubanga yali akalubirizibwa mu kussa.<ref>''Etukuri, Charles (15 September 2020).''</ref> Nga 18 Ogwomwenda, ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]'' yawandiika nti Alupo yali afudde " mu kaseera weyali afunira obujjanjabi mu Ddwaliro eddene ery'eMulago ng'abagamba nti kyali kivudde ku bulwadde bwa Lumiima mawuggwe",<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1527348/life-fallen-mp-faith-alupo</ref> ng'ebula ennaku abiri mu nnya okutuuka ku mazaalibwa ge aga 37.
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=518 Ebikwata ku ALUPO FAITH] bya Paalamenti ya Uganda
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
nss3ken6taal0dc0h4mqp2cgv47rbxl
Bako Christine Abia
0
9720
61419
53925
2026-07-11T16:45:50Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61419
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bako Christine Abia''' Yazaalibwa nga 29, Ogwomukaaga, 1977. Munnayuganda, munnabyabufuzi ng'aweerezaako ng'omubaka omukyala akiikirira [[:en:Arua_District|Disitulikiti y'e Arua]] mu [[:en:Member_of_parliament|Paalamenti ya Uganda]] ey'omunaana n'eyomwenda.<ref>{{Cite web |title=Stories :: Keyword: arua district woman mp bako christine abia :: Accepted date: April 2022 :: Uganda Radio Network |url=https://ugandaradionetwork.com/a/archive.php?iKeyword=60944 |access-date=2022-04-01 |website=ugandaradionetwork.com}}</ref> Mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]].
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
== Obulamu bwe mu by'obufuzi wamu n'enjawukana ==
Yali omubaka wa palamenti mu [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda]] eyo 9.<ref>{{Cite web |date=2013-06-07 |title=Members of 9th Parliament |url=https://fortuneofafrica.com/ug/members-of-parliament/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180815091530/http://fortuneofafrica.com/ug/members-of-parliament/ |archive-date=2018-08-15 |access-date=2022-04-01 |website=Fortune Of Africa - Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Corridors of power |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1206008 |access-date=2022-04-01 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=EveryPolitician: Uganda - Parliament - 9th Parliament |url=https://everypolitician.org/uganda/parliament/term-table/9.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221006082731/https://everypolitician.org/uganda/parliament/term-table/9.html |archive-date=2022-10-06 |access-date=2022-04-01 |website=EveryPolitician}}</ref><ref>{{Cite web |date=2008-11-05 |title=Mbabazi, Suruma face political end |url=https://www.independent.co.ug/mbabazi-suruma-face-political-end/ |access-date=2022-04-01 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Mu mwaka gwa 2010, yawanyisiganya ebigambo ne minisita w'ebigwa tebiraze n'abanoonyi boobubuddamu, Tarsis Kabwegyere webaali mu by'okuteereeza eddwalliro lya Arua mu waadi y'abalwadde webatukira nga kino kyali kiva ku ddagala etono eryali liweebwaayo.<ref>{{Cite web |last=DRASIMAKU |first=RICHARD |title=Minister, MP clash in Arua |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=8401:-minister-mp-clash-in-arua |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220401111643/https://www.observer.ug/component/content/article?id=8401:-minister-mp-clash-in-arua |archive-date=2022-04-01 |access-date=2022-04-01 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>Ebyava mu kulonda kwa palamenti ya Uganda eye 10, ekibinja kya babaka okuva mu bitundu bya West Nile nebitundu bya Uganda eby'omubukiika ddyo beegata ku minisita omubeezi ow'ensonga z'omunda okujaguza eyali omubaka w'esaza lya Terego, Kasiano Wadri Ezati okulemererwa okwegata ku palamenti eye 10.<ref name=":02">{{Cite web |date=2016-10-24 |title=Minister, MPs Throw Bash To Celebrate Kasiano Wadri Parliament Loss - |url=https://www.redpepper.co.ug/2016/10/minister-mps-throw-bash-to-celebrate-kasiano-wadri-parliament-loss/ |access-date=2022-04-01 |language=en-US}}</ref> Yeeyali omu ku babaka ba Paalamenti abataayitamu kwegatta ku Paalamenti ey'ekkumi.<ref name=":02" /> Ababaka abalala abataddayo mungeri y'emu baali; omukyala eyali akiikirira Arua mu Paalamenti, Alex Onzima, minisita omubeezi owa gavumenti eza wakati n'omubaka wa FDC – NRM owa Maracha, Sam Okuonzi mu Vurra, Martin Drito mu Madi Okollo, Ahmed Awongo ow'e Koboko, Ruth Lematia owa Maracha omukyala, Noah Acile okuva mu Yumbe, Christine Acayo omukyala wa Nebbi, Hudah Oleru omukyala okuva mu Yumbe ne Ann Awuru omubaka omukyala owa Moyo n'abalala etc.,<ref name=":02" />
Mu mwaka gwa 2010, Christine yalwana ne ssentebe w'akakiiko ka LC 5, Richard Andama Ferua mu lukiiko lwali lutudde mu munisipaali y'e Arua ey'okugonjoola obutabanguko obwali wakati w'abakwasiza b'amateeka mu kitundu, wamu n'abasuubuzi b'omubutale abaali bavunaanibwa ogw'okukuba abakwasiza amateeka nga bakozesa emitayimbwa nga bali kubiragiro by'omubaka wa Pulezidenti, Ibrahim Abiriga.<ref>{{Cite news|last=Dradenya|first=Amazia|date=18 February 2010|title=Uganda: Arua Chairman, Woman MP Fight|work=AllAfrica|url=https://allafrica.com/stories/201002190031.html|access-date=1 April 2022}}</ref>Mu Paalamenti ey'omwenda, yayogerwako ng'omu ku bantu 34 abaali boogedde obutasuka mirundi 5, nga 29 kubano baakibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement.<ref>{{Cite web |date=2021-01-22 |title=Silent MPs exposed |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/silent-mps-exposed-1546614 |access-date=2022-04-01 |website=Monitor |language=en}}</ref>Ye muwanika w'eggwanga mu kitongole kya [[:en:Alliance_for_National_Transformation|Alliance for National Transformation]].<ref>{{Cite web |title=Committee - Alliance for National Transformation |url=https://theallianceug.com/page/committee |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230207213056/https://theallianceug.com/page/committee |archive-date=2023-02-07 |access-date=2022-04-01 |website=theallianceug.com}}</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:Mourine_Osoru|Mourine Osoru]]
* [[:en:Alliance_for_National_Transformation|Alliance for National Transformation]]
== Ebijuliziddwamu ==
6p367xlzw44clkrqu7o5yvn7fjfvqs1
Flora Natumanya
0
9722
61103
56137
2026-07-11T16:30:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61103
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Flora Natumanya''' munnabyabufuzi munnayuganda, omubaka wa palamenti akiikirira abakyala mu [[:en:Kikuube_District|Disitulikiti y'e Kikuube]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'emu . Mmemba mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM). <ref name=":1" /> <ref name=":0" />
== Emirimu gy’eby'obufuzi ==
Natumanya yawangula Tophas Kahwa mu kamyuufu aka NRM n'abeera ku tiketi ya NRM mu kulonda kw'eggwanga okwa 2021, okulonda kwe yawangula okufuuka omubaka w'abakyala mu [[:en:Kikuube_District|Disitulikiti y'e Kikuube]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'emu . Atuula ku kakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku butonde bw'ensi n'ebyobugagga eby'omu ttaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'emu . Natumanya yabuuza ku kiki ekinakolebwa gavumenti okukendeeza ku musenyu ogukozesebwa mu ntuula z’akakiiko akavunaanyizibwa ku butonde bw’ensi n’eby'obugagga eby’omu ttaka.
== Emirimu emirala ==
Natumanya yawaddeyo mmotoka za saluuni ttaano eri abantu okukola nga kabangali z’abasawo mu Disitulikiti y’e Kikuube. Ono era ategeezezza abantu b’omu Disitulikiti y’e Kikuube nti emmotoka zino wakuzisaamu amafuta era y'omu agenda okusasula baddereeva baazo.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
g1lwc0v9udkvf1z79jt7la7tqxjpn9t
Sophie Alal
0
9724
61845
31671
2026-07-11T17:53:26Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61845
wikitext
text/x-wiki
'''Sophie Alal''' munayuganda Omuwandiisi, munnamateeka, mutontomi, munnamawulire era omwekenneenya w'eby'obuwangwa .<ref name="observer">[https://web.archive.org/web/20230322131405/https://www.observer.ug/component/content/article?id=15902:pride-of-a-woman "Sophie Alal"] observer.ug. Retrieved August 10, 2018.</ref> Afulumya ebitabo ku Deyu African, ekitongole ekikola ku by'obuwangwa.<ref name="acme">[https://acme-ug.org/2015/04/28/alternative-media-giving-space-to-diverse-voices/ "Alternative media giving space to diverse voices"] acme-ug.org. Retrieved August 10, 2018.]</ref> Yawangula [[:en:Babishai_Niwe_Poetry_Foundation|ekirabo kya Beverley Nambozo Poetry Award]] mu 2010 olw'omuzannyo gwe Making Modern Love.<ref name="monitor">[http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/691232-1047648-13o5p1gz/index.html "BOOKS THEY READ: Sophie Brenda Alal"] monitor.co.ug. Retrieved August 10, 2018.</ref> Emboozi ze enyimpi zafulumizibwa mu Kalahari Review, Lawino Magazine, AfricanColours ne START journal.<ref name="mediadiversified">[https://mediadiversified.org/category/sophie-alal/ "Sophie Alal" mediadiversified.org. Retrieved October 31, 2016.]</ref> Abadde akola ng'omuwandiisi w'olupapula lw'amawulire oluyitibwa [[:en:The_EastAfrican|The EastAfrican]], African Colours magazine ne [[:en:Global_Press_Institute|Global Press Institute]].<ref name="maishafilmlab">[http://maishafilmlab.org/maisha-alumni/sophie-alal/ "Sophie Alal"] maishafilmlab.org. Retrieved August 10, 2018.]</ref> Alina diguli esooka mu by'amateeka okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]].<ref name="africainwords">[https://africainwords.com/2016/04/04/q-a-its-just-not-enough-to-be-a-lawyer-sophie-alal-on-law-and-literature/ "Q& A: “It’s just not enough to be a lawyer” – Sophie Alal on law and literature " africainwords.com. Retrieved August 31, 2016]</ref>
== Ebitabo ebifulumiziddwa ==
=== Emboozi enyimpi ===
* "Here are the Children" in James Woodhouse, ed. (2017). <cite class="citation book cs1" id="CITEREFJames_Woodhouse2017">''Moonscapes'': engero entonotono n'ebitontome. </cite><cite class="citation book cs1" id="CITEREFJames_Woodhouse2017">Africa Writers Trust. </cite><cite class="citation book cs1" id="CITEREFJames_Woodhouse2017">ISBN <nowiki><bdi>978-9970-28-001-8</bdi></nowiki>.</cite>
* "Making Modern Love" mu , ed. (2014). <cite class="citation book cs1" id="CITEREFBeverley_Nambozo_Nsengiyunva2014">A Thousand Voices Rising: Olukalala lw'ebitontome bya Afirika eby'omu kiseera kino. </cite><cite class="citation book cs1" id="CITEREFBeverley_Nambozo_Nsengiyunva2014">Ekitongole kya BN Poetry Foundation. </cite><cite class="citation book cs1" id="CITEREFBeverley_Nambozo_Nsengiyunva2014">ISBN <nowiki><bdi>978-9970-9234-0-3</bdi></nowiki>.</cite>
* [https://web.archive.org/web/20190717054440/http://www.lawino-magazine.com/2014/08/short-story-partaking-by-sophie-alal.html "Okuteekawo"]
* [http://www.kalaharireview.org/fictionpoetry/2014/7/31/debris.html "Okunywa"]
=== Ebitontome ===
* [http://bnpoetryaward.blogspot.ug/2010/05/rebel-fell-third-winner-of-first.html "Omujeemu yagwa"]
* [https://thestraybulletin.wordpress.com/2010/08/21/making-modern-love/ "Okukola okwagala okw'omulembe"]
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
9wnyytp4ckq4ab4wqb5bih61cm39gm0
Stella Atyang
0
9728
61790
33962
2026-07-11T17:44:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61790
wikitext
text/x-wiki
[[File:Atyang Stella.jpg|thumb|Atyang Stella]]
'''Stella Atyang''' munayuganda munabyabufuzi era nga mubaka akiikirira abakyala be [[:en:Moroto_District|Moroto]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]. Yalondebwa 26 Ogwokuna 2017 ku kaadi ya National Resistance Movement okudda mu kifo kya kizibwe we, Annie Logiel eyali Omubaka omukyala akiikirira Moroto nga tanaffa. Atyang yemukulembeze yekka nga mu kulonda ebibiina by'obufuzi ku ludda oluvuganya bwe byagaana okusimbawo omuntu olw;okutya nti oluvannyuma lw'ebibiina by'oludda oluvuganya gavumenti okugaana okuteekawo omukulembeze olw'okutya nti disitulikiti ejja kumuwa obululu obw'okumuwa ekitiibwa olw'okumuweesa ekitiibwa muwala wa muganda we eyafa. Yalangirirwa ng'alondeddwa nga talina gwe yeegwanyiza.
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
51jn6okw2drjst43res7k7f4p855cp6
Stella Namoe Nyomera
0
9729
61561
33229
2026-07-11T17:14:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61561
wikitext
text/x-wiki
'''Stella Namoe Nyomera''', amanyiddwa nga '''Namoe Stella Nyomera''' yazaalibwa nga 26 Ogwomunaana 1973 mukyala munabyabufuzi era mukugu mumbeera z'abantu. Ali mu kibiina ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'omubaka omukyala akiikirira [[:en:Napak_District|disitulikiti eye Napak]] mu palamenti ya Uganda ey'omulundi ogw'ekkumi, ekifo ky'abaddemu okuva mu 2006.
== Okusoma n'ebyafaayo ==
Stella Namoe Nyomera yakola ebigezo bye eby'okuva mu pulayimale mu 1987 okuva mu Kasimeri Primary School. Mu 1991, yamaliriza [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] mu Kangole Girls S.S.S era n'aweebwa [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of education]] mu ssomero lye limu mu 1994. Mu 1998, yaweebwa ekifo era n'afuna dipulooma mu Project Planning and Management okuva mu Imsat Demtac School of Management, [[Soroti]]. Yafuna diguli esooka mu Arts in democracy and development okuva mu [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] mu 2012.
== Ebyafaayo by'omulimu ==
Ebyafaayo by'omirimu gwe biragiddwa wammanga:
* 2006 okutuuka mu 2021: [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa palamenti, palamenti ya Uganda.]]
* 2002 - 2004: Member District Tender Board, [[:en:Local_Government|Moroto District Local Government]].
* 1998 - 2005: Omukulembeze w'enteekateeka, [[:en:Karamoja|Karamoja]] Agro Pastoral Development Programme.
* 1997 - 1998: Omulabirizi w'ebyokwerinda by'emmere, Lutheran World Federation.
* 1995 - 1996: Omuyambi w'ebyenfuna, Gavumenti y'ebitundu mu Disitulikiti ya Moroto.
* 1990: Omubalirizi w'omuwendo gw'abantu, [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS).
== Obulamu bwe n'obubaka obulala ==
Stella mufumbo era akola n'omulimu omulala mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ng'akakiiko akakola ku mateeka, enkizo n'okukangavvula. Stella ali mu kibiina ky'abakyala Abakatuliki n'ekitongole ky'ebyenjigiriza ky'abaminsani. Namoe Stella Nyomera yeenyigira mu lukiiko lw'abakiise olw'amateeka, enkizo n'okukangavvula abaalaga okweraliikirira olw'obutaba na bifaananyi bya CCTV ku bikwata ku ebyo ebyaliwo wakati wa munnabyabufuzi wa [[:en:Mityana|Mityana]] Municipality [[:en:Francis_Zaake|Francis Zaake]] n'omumyuka w'omukulu w'essomero lya [[:en:Makerere_University|Makerere University]] Profesa [[:en:Barnabas_Nawangwe|Barnabas Nawangwe]].
[[File:Barnabas Nawangwe.jpg|thumb|'''Barnabas Nawangwe''']]
Mu lukuŋŋaana olwo, yagamba nti okuteeka kamera mu bifo by'enkuŋŋaana kye kintu Palamenti kyandikoze amangu ddala nga bwe kisoboka, olw'omuwendo gw'abantu abangi abajja mu nnyumba ne bakozesa ebifo by'olukuŋŋaana eby'enjawulo, ng'ekitongole ky'olukale. Yayongeddeko nti kya bulabe obutabeera na kamera ezo mu bisenge by'akakiiko kubanga kino kireetawo obulabe ku bukuumi bw'abakiise n'abakozi ba palamenti kubanga abantu bangi nnyo bakyalira palamenti buli lunaku.
Ayogerwako ng'abali mu kakaiika aka [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA) Round Table Committees on Mental Health.
Stella yeenyigira mu Napak Women demand for responses from MPs on Land ng'abakyala abakungu mu disitulikiti y'e Napak baalagira ababaka baabwe okufulumya obulungi n'okutandika ekifo kyabwe ku tteeka ly'okukyusa ssemateeka 2017 erinoonya okuwa ekitundu 26 mu ssemateeka okuteekawo okugulibwa kw'ettaka okw'obuwaze eri pulojekiti za gavumenti.
Yali mu kibinja kya [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|KCCA]] mu kukolera awamu, n'abakulembeze ba disitulikiti ya [[:en:Napak|Napak]] n'abalala, abaali baagala abaana b'oku nguudo baddayo ewaabwe ne baddayo okubeera ne bazadde baabwe e Napak.
== Enjawukana endala ==
Yayogerwako ng'omu ku bakazi 50 ab'olukiiko lwa Uganda abaayogeranga emirundi egitawera etaano (abaavu) mu myaka ebiri, okusinziira ku kunoonyereza kwa [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] okw'olukiise lwa palamenti Hansard okukebera ebyo byonna ebyava mu lukiiko lwa palamenti mu kukubaganya ebirowoozo. Okunoonyereza kuno kwateekebwa ku lukungaana olwasooka n'olwokubiri olw'olukiiko olw'omwenda, olwatandika mu Ogwokutaano 2011 okutuuka mu Ogwokutaano 2013.
Stella yayogerwako ng'omu ku [[:en:Members_of_Parliament|babaka b'olukiiko lw'eggwanga]], mukyala w'omukulu era minisita w'ensonga z'e Karamoja, [[Janet Museveni]] yanyiiga olw'okukubaganya ebirowoozo n'e Sabaminisita [[Amama Mbabazi]], olw'okuyita emabega we okwogera ku bizibu by'ekitundu ky'eggwanga ekisinga obwavu.
== Laba era ==
* [[Napak (disitulikit)|Disitulikiti ya Napak]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'omwenda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ez'ebweru ==
* [http://parliamentwatch.ug/wp-content/uploads/2019/11/Report-of-the-delegation-of-the-Parliament-of-Uganda-to-the-74th-UN-General-Assembly-held-in-New-York-United-States-of-America-from-17th-30th-September-2019.pdf Alipoota y'abakiise b'olukiiko lwa Uganda mu lukungaana olw'omulundi ogwa 74 olw'olukiikakkono lw'ekibiina ky'amawanga amagatte olwali mu New York, United States of America okuva nga 17 okutuuka nga 30 Ogwomusanvu, 2019]
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
bzqdhf7gdi41uzmuvok8ouqo3qfxvzg
Bangirana Kawooya Anifa
0
9731
61769
53937
2026-07-11T17:39:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61769
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bangirana Kawooya Anifa''' yazaalibwa nga 21 Ogusooka 1957. Munnayuganda, munabyabufuzi era awerezaako ng'omubaka omukyala okuva mu 2000 okutuuka mu 2020 ng'[[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa Paalamenti]], nga mu kaseera kano akiikirira konsitituweensi y'e Mawogola ey'omubuggwanjuba mu Disitulikiti y'e [[:en:Sembabule_District|Ssembabule]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 2021, okutuuka kati.<ref>https://web.archive.org/web/20200704073227/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=386</ref> Kuno kw'ateeka n'okuwereza ng'omu ku baali ku [[:en:Committee|bukiiko]] ng'akalwanirira omwenkano nkano, wamu n'akavunaanyizibwa ku nsonga z'ebweru w'eggwanga.
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu Disitulikiti y'e [[:en:Sembabule_District|Ssembabule]] mu [[:en:Uganda|Uganda]], nga 21 Ogusooka 1957.
Yafuna [[:en:Bachelor's_degree|Diguli]] mu by'enjigiriza mu kulakulanya embeera z'abantu okuva ku Yunivasite y'e [[:en:Nkumba_University|Nkumba]]<ref>https://nkumbauniversity.ac.ug/</ref> mu 2004. Oluvannyuma mu 2001, yafuna Diguli ey'okubiri mu bikwatagana kunsonga z'ensi yonna okuva mu yunivasite y'emu eyo mu 2007.
== Emirimu gye n'eby'obufuzi ==
Nga tanaba kufuuka mubaka wa Paalamenti ya [[:en:Uganda|Uganda]] mu 2001, Anifa yali akola ku [[:en:Constituent_assembly|kakiiko akalina obuyinza okukola ennongosereza mu Ssemateeka w'eggwanga]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1995, yawerezaako nga avunaanyzibwa ku by'amawulire ku kakiiko k'abakyala okuva mu 1998 okutuuka mu 2002<ref>http://parliamentwatch.ug/meeting/meeting-national-women-council/</ref> nga kuno kw'otadde n'okubeera eyali amyuuka ayambako ku gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Rakai, omwogezi wa gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti y'e [[:en:Sembabule_District|Ssembabule]], omuwanika w'ekibiina kya National Resistance Movement.<ref>https://web.archive.org/web/20200704073227/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=386</ref>
Mu 2016, yafuuka mmemba mu Paalamenti egatta ababaka okuva ku semaziga wa Afrika n'okutuuka kati<ref>https://www.pmldaily.com/news/2019/10/women-mps-rally-for-laws-implementation-resolutions.html</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/anifa-kawooya-elected-vice-chair-of-the-women-caucus-of-the-pan-african-parliament</ref>
Yasaba okubeera mu kibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
3zpvovjlkehqymqbo2j53yx3r7q3zyv
Barumba Beatrice Rusaniya
0
9735
60968
53967
2026-07-11T15:55:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60968
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Barumba Beatrice Rusaniya''' yazaalibwa nga 2, Ogwekkumineebiri mu 1964. Munnayuganda omukyala era munnabyabufuzi.<ref>https://www.independent.co.ug/mbabazi-suruma-face-political-end/</ref> Yali munnabyabufuzi okuva mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], era [[:en:Member_of_parliament|omubaka mu Paalamenti]] owa [[:en:Kiruhura_District|Disitulikiti y'e Kiruhura]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omunaana n'eyomwenda.<ref>https://web.archive.org/web/20180815091530/http://fortuneofafrica.com/ug/members-of-parliament/</ref> Mu mwaka gwa 2005, Disitulikiti y'e Kiruhura bweyali esaliddwa ku [[:en:Mbarara_District|Disitulikiti y'e Mbarara]], yafuuka omubaka omukyala eyasooka okugikiikirira mu Paalamenti mu mwaka gwa 2006, nga yawereza okutuuka mu mwaka gwa 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20230322200630/https://mulengeranews.com/beatrice-rusaniya-rides-on-kazo-to-bounce-back-in-national-politics/</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
== Obulamu bwe mu by'obufuzi ==
Yawangulwa mu kalulu ka 2016 okutuusa mu 2021.<ref>http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=1353</ref> Yagyayo okuwakanya kweyali ataddeyo bweyali alaga obutali bumativu ku byaali bivudde mu kulonda kweyali amudidde mubigere nga bweyali akozze, [[:en:Sheila_Mwine_Kabaije|Sheila Mwine Kabaije]] nga waaliwo okulumiriza ng'okulonda kuno bwekwalimu ebirumira ssaako n'obubbi.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1428985</ref> Rusaniya yali omu kubaali bakikiridde Uganda mu palamenti ya Afrika (Pan African Parliament).<ref name=":0">https://web.archive.org/web/20230322200628/https://www.observer.ug/component/content/article?id=20919:-african-parliament-happy-with-updf-job-in-somalia</ref> Wabula, yali mulwadde mulukungaana lw'abakungu.<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
* [[:en:Sheila_Mwine_Kabaije|Sheila Mwine Kabaije]]
* [[:en:Kiruhura_District|Disitulikiti y'e Kiruhura]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]]
== Ebijuliziddwamu ==
0x2yt11icfc68v3oqeude2reijvak8t
61044
60968
2026-07-11T16:00:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61044
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Barumba Beatrice Rusaniya''' yazaalibwa nga 2, Ogwekkumineebiri mu 1964. Munnayuganda omukyala era munnabyabufuzi.<ref>https://www.independent.co.ug/mbabazi-suruma-face-political-end/</ref> Yali munnabyabufuzi okuva mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], era [[:en:Member_of_parliament|omubaka mu Paalamenti]] owa [[:en:Kiruhura_District|Disitulikiti y'e Kiruhura]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omunaana n'eyomwenda.<ref>https://web.archive.org/web/20180815091530/http://fortuneofafrica.com/ug/members-of-parliament/</ref> Mu mwaka gwa 2005, Disitulikiti y'e Kiruhura bweyali esaliddwa ku [[:en:Mbarara_District|Disitulikiti y'e Mbarara]], yafuuka omubaka omukyala eyasooka okugikiikirira mu Paalamenti mu mwaka gwa 2006, nga yawereza okutuuka mu mwaka gwa 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20230322200630/https://mulengeranews.com/beatrice-rusaniya-rides-on-kazo-to-bounce-back-in-national-politics/</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
== Obulamu bwe mu by'obufuzi ==
Yawangulwa mu kalulu ka 2016 okutuusa mu 2021.<ref>http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=1353</ref> Yagyayo okuwakanya kweyali ataddeyo bweyali alaga obutali bumativu ku byaali bivudde mu kulonda kweyali amudidde mubigere nga bweyali akozze, [[:en:Sheila_Mwine_Kabaije|Sheila Mwine Kabaije]] nga waaliwo okulumiriza ng'okulonda kuno bwekwalimu ebirumira ssaako n'obubbi.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1428985</ref> Rusaniya yali omu kubaali bakikiridde Uganda mu palamenti ya Afrika (Pan African Parliament).<ref name=":0">https://web.archive.org/web/20230322200628/https://www.observer.ug/component/content/article?id=20919:-african-parliament-happy-with-updf-job-in-somalia</ref> Wabula, yali mulwadde mulukungaana lw'abakungu.<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
* [[:en:Sheila_Mwine_Kabaije|Sheila Mwine Kabaije]]
* [[:en:Kiruhura_District|Disitulikiti y'e Kiruhura]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]]
== Ebijuliziddwamu ==
dc511nakirda7l8frzig3zngh4i9bh5
Florence Nambozo Wamala
0
9737
61749
56146
2026-07-11T17:39:38Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61749
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Florence Nambozo Wamala''' (born 14 February 1975) [[:en:Uganda|munayuganda]] nga munabyabufuzi era [[:en:Member_of_parliament|omubaka wa Palamenti]]. Yalondebwa [[:en:Member_of_parliament|ng'omubaka Omukyala]] akiikirira distulikiti eye [[:en:Sironko_District|Sironko]] mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda okwawamu okwa Uganda mu 2016]] era n'addamu n'alondebwa ku kifo ky'ekimu mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwawamu mu 2021]].
== Okusoma ==
Yamaliriza [[:en:Primary_school|pulayimale]] mu 1989 mu Nkoyoyo Boarding Primary School, Matale, Mu 1992,Florence yamaliriza emisomo gye egya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (UCE) egya siniya eya wansi ku Nabumali High School .
Yamaliriza siniya ey’oku ntikko emanyiddwa nga [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certification of Education]] (UACE) mu 2008 ku ssomero lya Makerere Day and Evening Adult School mu [[Kampala]] . Mu 2012 yatikkirwa [[:en:Bachelor's_degree|diguli esooka]] mu [[:en:Education|by’enjigiriza]] mu [[:en:Kyambogo_University|yunivasite y’e Kyambogo]] .
== Omulimu ==
Ye Ssentebe wa [[Sironko Development Network]], ekifo ky’abaddemu okuva mu 2014. Yasomesa mu [[:en:Aga_Khan_Education_Services|Aga Khan Education Services]] mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 2002 okutuuka mu 2011 era n’afuuka [[:en:Member_of_parliament|omubaka wa palamenti]] mu kulonda kwa bonna okwa 2016, ekifo kye yaddamu okufuna ng’ayita mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2021]] .
== Laba ne ==
* [[Sironko (disitulikit)|Disitulikiti y’e Sironko]]
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Palamenti]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
psborj5xls8me1od7sr1nn4lypmw1so
Florence Alice Lubega
0
9738
61305
56139
2026-07-11T16:42:30Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61305
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Florence Alice Lubega''' (5 Omwezi ogwekkuminoogumu 1917 – 28 Omwezi ogwekkumi 2021) yali munnayuganda munnabyabufuzi era omukazi munnayuganda eyasooka okwegatta ku [[Parliament of Uganda|paalamenti mu Uganda eyeetongodde]] mu Mwezi ogwokutaanao 1962. Yali omu ku babaka ba Uganda abakyala abaasooka, okuba ba mmemba b'[[olukiiko lw'eggwanga]] ([[:en:Uganda_Legislative_Council|Legislative Council]] -LEGCO) mu 1957. Era yali mubaka wa [[Parliament of Uganda|paalamenti ya Uganda]] eyasooka, era nga [[minisita omubeezi]] ow’enkulaakulana y'ebitundu n'abantu ababiwangaaliramu n'abakozi mu 1966.
== Obuvo bwe n’okusoma kwe ==
Florence Lubega yeeyali muwala wa [[Buganda|Katikkiro wa Buganda]] Samuel Wamala ne Erina Nantongo. <ref>{{Cite web |title=Uganda's first female legislator recounts life in corridors of |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Uganda-s-first-female-legislator-corridors-of-power/689844-3809020-106tn0cz/index.html |access-date=20 March 2019 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Yasomesebwa ku ssomero lya siniya ery'abawala bokka erya [[Gayaza]] Girls' School bweyali tannaba kwegatta ku [[ttendekero ly'abasomesa ery'e Bulob]]<nowiki/>a Buloba Teachers' College . Oluvannyuma ye mukyala eyasooka okuweebwa ekifo mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] bweyali tanneegatta ku [[yunivasite y'e Oxford]]. Bwe yamaliriza emisomo gye egya yunivasite mu 1946, yadda e Uganda okusomesa [[Lungereza|Olungereza]] ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=10 October 2018 |title=Uganda's first female legislator speaks out - |url=http://dispatch.ug/2018/10/10/ugandas-first-female-legislator-speaks/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190717113134/http://dispatch.ug/2018/10/10/ugandas-first-female-legislator-speaks/ |archive-date=17 July 2019 |access-date=20 March 2019 |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Florence Lubega yali yafumbirwa Saulo Lubega omusomesa ku ssomero lya siniya erya [[Mityana]] secondary school <ref>{{Cite web |title=Parliament mourns passing of Uganda's first female MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/118527 |access-date=2022-03-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> era eyali minisita w’ebyensimbi owa gavumenti ya Buganda <ref>{{Cite web |title=Lubega's love for the girl child |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1309842/lubegas-love-girl-child |access-date=20 March 2019 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Florence Lubega yawangaala okusinga abaana be era yalina bannyina bana; omugenzi Israel Magembe Wamala [( omuyimbi ow'e Nakasajja e Kyaggwe) , Wamala Steven Ssempasa, abeera mu Bungereza, Paul Musoke Wamala, eyali omuddukanya eby’obulambuzi nga kati abeera [[Luzira]] ,ekitundu ekiriraanye Kampala n’omugenzi Wamala Herbert Dagirira.
Yafa nga 28 Omwezi ogw'ekkumi 2021, ng'ebula wiiki emu okutuuka ku mazaalibwa ge ag’emyaka 104.
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Uganda's first female legislator recounts life in corridors of |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Uganda-s-first-female-legislator-corridors-of-power/689844-3809020-106tn0cz/index.html |access-date=20 March 2019 |website=Daily Monitor |language=en}}
# {{Cite web |date=10 October 2018 |title=Uganda's first female legislator speaks out - |url=http://dispatch.ug/2018/10/10/ugandas-first-female-legislator-speaks/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190717113134/http://dispatch.ug/2018/10/10/ugandas-first-female-legislator-speaks/ |archive-date=17 July 2019 |access-date=20 March 2019 |language=en-US}}
# {{Cite web |title=Parliament mourns passing of Uganda's first female MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/118527 |access-date=2022-03-06 |website=New Vision |language=en}}
# {{Cite web |title=Lubega's love for the girl child |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1309842/lubegas-love-girl-child |access-date=20 March 2019 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |title=Lubega's love for the girl child |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1309842/lubegas-love-girl-child |access-date=20 March 2019 |website=www.newvision.co.ug}}{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.sunrise.ug/news/201709/ugandas-1st-woman-mp-clocks-100.html Omubaka wa Uganda omukyala asoose ku ssaawa 100]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/will-new-women-leaders-carry-on-the-legacy--3273858 Abakulembeze abakyala abapya banaagenda mu maaso n’omusika guno?]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
nd1amk6v8cdqxgdeluyj3dcm603mut1
Beatrice Atim Anywar
0
9740
61626
53985
2026-07-11T17:27:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61626
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Beatrice Atim Anywar''' oluusi ayitibwa '''Beatrice Atim''', oba '''Betty Anywar''', yazaalibwa 9 Ogwolubeereberye,1964 [[:en:Politician|munabyabufuzi]] [[:en:Uganda|Munnayuganda]] eyaliko [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa palamenti]] akiikirira abantu ba [[:en:Kitgum|munisipaali y'e Kitgum]] mu palamenti ya Uganda eye 10 (2016- 2021).<ref name="Data">https://web.archive.org/web/20180321100915/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=262</ref> Nga 14, Ogwekkumineebiri,2019, yalondebwa okuba [[:en:Ministry_of_Water_and_Environment_(Uganda)|minisita omubeezi avunaanyizibwa ku butonde bw'ensi]] mu kabineti ya Uganda era nga yasikira Dr. [[:en:Mary_Goretti_Kitutu|Mary Goretti Kitutu]], eyatwalibwa mu [[:en:Ministry_of_Energy_and_Mineral_Development_(Uganda)|minisitule y'ebyobugagga obwensibo n'amasanyalaze]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/anywar-s-long-walk-to-museveni-s-cabinet-1864948#google_vignette</ref><ref name="AppR">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
== Ensibuko n'obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kitgum_District|disitulikiti y'e Kitgum]] mu [[:en:Acholi_sub-region|Acholi]] mu bukiika kkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 9, Ogwoluberebeerye,1964. Mu 1991, Yatikirwa [[:en:Marketing|dipulooma mu bwa kituunzi]] okuva ku ttendekero [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere]] [[:en:Makerere_University_Business_School|University Business School]]. Yeeyongera okusoma era mu 2004, yatikkirwa diguli mu nzirukanya y'emirimu okuva ku [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University in Uganda]]. Diguli ye ey'okubiri mu by'okudukanya emirimu eya [[:en:Master_of_Public_Administration|Master of Public Administration and management]] yajisomera ku [[:en:Makerere_University|yunivasite e]] [[:en:Makerere_University|Makerere]]. Alina ne satifikeeti mu demokulasiya n'eby'obufuzi, gyeyafunira kutendekero [[:en:Marquette_University|Marquette University]], mu ggwanga lya [[Amerika]].<ref name="Data"/>
== Emirimu gye ==
==== '''Nga tannayingira byabufuzi''' ====
Wakati wa 1991 ne 1993, Beatrice Anywar yeeyali avunaanyizibwa ku kifo awatukira ebyamaguzi mu kkampuni ya UFEL Uganda. Mu 1994 okutuusa 1995, yeyaali kituunzi omukulu mu kampuni enkozi y'emifaliso eya V''itafoam Uganda Limited'' bweyava awo yeegatta ku kitongole kya gavumenti ekivunaanyizibwa ku mazzi n'emidumu gya kazambi eya [[:en:National_Water_and_Sewerage_Corporation|National Water and Sewerage Corporation]] nga avunaanyizibwa ku nsonga za bakasitoma era wano yakolawo emyaka 8 okuva mu 1996 okutuuka mu 2004.<ref name="Data" />
== Ng'atandise eby'obufuzi ==
; Mu kibiina ky'eby'obufuzi ki FDC
Anywar yayingira eby'obufuzi ebyakalulu mu mwaka 2006 era navuganya ku kifo ky'omubaka akiikirira munisipaali y'e Kitgum. Akalulu yakawangula oluvannyuma lw'okumegga Santa Okote mu biro ebyo eyali agidde ku kaadi y'ekibiina ki [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Mu kisanja kye ekyasooka mu paalamenti yalondebwa nga minista ow'ekisikirize ku ludda oluvuganya eyali avunaanyizibwa ku by'obutonde bw'ensi. Kino kyava ku kuba nga yali alwanirira eddembe ly'obutonde.<ref name="One">https://web.archive.org/web/20190321035416/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1290476/suspended-legislators-strangers-controversy</ref>
Anywar era ajjukirwa nnyo olw'obuvunaanyizibwa bwe mu kutaasa [[:en:Mabira_Forest|ekibira Mabira]] mu Uganda. Kino kyajjawo oluvannyuma lwa Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] ne gavumenti ye okusalawo okutunda ekibira kino eri kampuni enkozi ya sukaali eya [[:en:Sugar_Corporation_of_Uganda_Limited|Sugar Corporation of Uganda Limited]] (SCOUL) esaanyeewo ekibira kino wekiri lifuuke essamba ly<nowiki>'ebikajjo. Anywae nga ayambibwako ebibiina ebirala ebitakabanira obutonde bw'ensi nga ekya ''</nowiki>''National Association of Professional Environmentalists<nowiki>''</nowiki>'' baawakanya nnyo okusalawo kuno era nebatisatiisa n'okukuunga abantu okuzira eby'amaguzi bya SCOUL n'ekigendererwa eky'okusanyalaza emirimu gyayo.<ref name="Pri">https://en.wikipedia.org/wiki/The_Independent_(Uganda)</ref>
Mu 2007, bannayuganda abasoba mu 100,000 beegugunga mu mwekalaakaasa okwamanyibwa nga "Save Mabira Crusade" n'ekigendererwa okutaasa ekibira kya Mabira. Abantu basatu baafa, ate abalala nebalumizibwa. Oluvannyuma Amaka ga Atim Anywar gaasalibwako amagye ne poliisi naye kennyini n'akwatibwa era nasibwa nga avunaanibwa emisango egyekuusa ku butujju.<ref name="Pri"/><ref>https://www.iied.org/forest-protest-ends-teargas-death-green-governance-movement-starts-emerge-uganda</ref><ref>https://web.archive.org/web/20190321035417/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1158157/save-mabira-crusaders-renew-debate</ref>
; Nga munnabyabufuzi atalina kibiina
[[File:Beatrice Anywa.jpg|left|thumb]]
Mukulonda kwa palamenti mu 2016, Betty Anywar yawangulwa mu kusunsulamu eyali anaakwatira ekibiina ki [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] bbendera.<ref name="Lost">https://web.archive.org/web/20171231211926/http://mobile.monitor.co.ug/specialreports/elections/Anywar-loses-Kitgum-Municipality-MP-FDC-flag/2471424-2977538-format-xhtml-2n5r74/index.html</ref> Anywar yeesimbawo kubwannamuninga atalina kibiina.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Anywar-pleads-with-FDC-leaders-for-Kitgum-municipality-flag/-/688334/2978950/-/op6ssyz/-/index.html</ref> Ebyava mu kalulu byalaga nga Anywar bweyali amezze bonna abaali bamwesimbyeeko era bwatyo naayingira paalamenti ey'ekkumi nga nnamunigina.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/i-will-cooperate-with-fdc-in-parlaiement-anywar-?districtId=505</ref><ref>https://ugandaradionetwork.com/story/anywar-wins-kitgum-municipality-seat-</ref>
Mu mwezi Ogwekkumineebiri mu 2017, Anywar yeewunyisa bangi bweyalonda nga awagira ekiteeso ekyali kingenderera okukola ennongoosereza mu ssemateeka wa Uganda okusobozesa omuntu asussiza emyaka 75 okuvuganya kubwa Pulezidenti bwa Uganda.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/mp-anywar-uganda-s-political-slay-queen-on-politics-of-transition--1732962</ref><ref>http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/MP-Anywar-needs-urgent-protection-media/689364-4245630-8myeocz/index.html</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-mps-have-voted-on-lifting-age-limit-1732018</ref>
Nga 14 Ogwekumineebiri 2019, yalondebebwa nga nga minista omubeezi avunaanyizibwa ku butonde bwensi muUganda nga yalondebwa Gen. [[:en:Yoweri_Kaguta_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]].<ref name="AppR"/>
Oluvannyuma Anywar yeegatta ku kibiina ki NRM era naayabulira oludda oluvuganya<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1500095/meet-opposition-politicians-defected-nrm</ref><ref>{{Cite web |url=https://theinsider.ug/index.php/2018/03/31/anywar-finally-swallowed-officially-joins-nrm/ |title=Archive copy |access-date=2025-10-24 |archive-date=2021-07-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210725052152/https://theinsider.ug/index.php/2018/03/31/anywar-finally-swallowed-officially-joins-nrm/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Margaret_Lamwaka_Odwar|Margaret Lamwaka Odwar]]
* [[:en:Winnie_Kiiza|Winnie Kiiza]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Rwanda|Kabineti ya Rwanda]]
== Ebijuliziddwa ==
guvr4qhgt76pb818ct8n5s2kj9rmhax
Beatrice Rwakimari
0
9744
61117
53991
2026-07-11T16:31:28Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61117
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Beatrice Rwakimari''' yazalibwa nga 21 Ogwokutaano, mu 1961. Munnayuganda, ng'omukulembeze w'[[:en:Public_health|ebyobulamu eby'abantu]], [[:en:Public_administrator|kalabaalaba w'emirimu gya Gavumenti]], omusomesa era munnabyabufuzi. Yalondebwa okubeera omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Ntungamo mu Uganda mu Paalamenti ey'ekkumi nga yalina akakwate ku kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]], ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu bukulembeze bwa Uganda.<ref name="BRW2">https://web.archive.org/web/20190717084804/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=97</ref> Yali yawerezaako konsitituweensi eno okumala emyaka ebbiri egy'omudiringanwa mu Paalamenti ey'omusanvu n'eyomunaana okuva mu 2001 okutuusa mu 2011. Mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]], yawerezaako ng<nowiki>'omu ku baali ku kakiiko ka ''</nowiki>''Akasunsula abalondeddwa<nowiki>''</nowiki>'', akakiiko ku by'obulamu , n'akakiiko ka ''NRM aka Paalamenti nga ketabibwamu ba [[:en:Caucus|memba b'ekibiina ekyo bokka]]''.<ref name="BRW1">https://web.archive.org/web/20161106041008/http://www.parliament.go.ug/index.php/about-parliament/parliamentary-news/849-house-constitutes-appointments-committee</ref><ref name="BRW3">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1446323/mps-push-increasing-funding-health</ref>
Yasikizibwa Joseline Baata Kamateneti mu kalulu ka bonna aka 2021<ref>https://web.archive.org/web/20230323080927/https://theinformerug.com/tag/hon-joselyn-kamateneti-bata/</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Ntungamo_District|Disitulikiti y'e Ntungamo]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mrtfjka1f40g2nuxlue8j1qag582l14
Beatrice Wabudeya
0
9745
61483
53992
2026-07-11T17:04:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61483
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Beatrice Mukaye Wabudeya''' Munnayuganda [[:en:Veterinarian|omusawo w'ebisolo]] ng'ate munnabyabufuzi. Yaliko minista [[:en:Kampala|w'ekitongole ekiddukanya e kibuga kya Kampala]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]], okuva nga17 OGwokusatu, mu 2011 okutuuka nga 27 Ogwokutaano mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20110822082112/http://mobile.monitor.co.ug/News/-/691252/1139054/-/format/xhtml/-/kido39z/-/index.html</ref>Okwongerezaako ku bino, yawerezaako nga [[:en:President_of_Uganda|minisita w'ensonga za Pulezidenti]] okuva mu 2006 okutuuka mu Gwokutaano 2011.Mu kyukakyuka ezaakolebwa nga 27 Ogwokutaano, 2011, yasikizibwa [[:en:Kabakumba_Masiko|Kabakumba Masiko]] mu kifo kya minisita w'ensonga za Pulezidenti.<ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Yawerezaako [[:en:Parliament_of_Uganda|ng'omubaka wa Paalamenti omukyala]] eyali akiikirira [[:en:Sironko_District|konsitituweensi ya Disitulikiti y'e Sironko]] okuva mu mwaka gwa 2001 okutuuka mu 2011.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-1051172-b7drnmz/index.html</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Sironko_District|Disitulikiti ye Sironko]] ng'enaku z'omwezi 12 Ogwekumineebiri, 1956. Beatrice Wabudeya yafuna [[:en:Bachelor_of_Veterinary_Medicine|diguli mu by'okujanjaba ebisolo]] (BVM) okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] mu 1979.Yagenda n'afuna [[:en:Master_of_Science|diguli ey'okubiri mu saayaansi]], ng'esira asinze kuliteeka mu [[:en:Agricultural_Extension|byakugaziya eby'obulimu]], nga nayo yagifunira ku Ssetendekero wa Makerere mu mwaka gwa 1996.<ref>http://allafrica.com/stories/200708130316.html</ref>
== Obumannyirivu bw'alina mu mirimu ==
Okuva mu 1979 okutuuka mu 1988, Beatrice Wabudeya yali akola ng'omusawo ajanjaba ebisolo mu disitulikiti y'e Mbale. Okuva mu 1988, okutuuka mu1993, nga yali akola ng'eyali akulira abasawo abajanjaba ebisolo mu [[:en:Mbale_District|disitulikiti y'e Mbale]]. Okuva mu 1993 okutuuka mu 1996, era yawerezaako ng'eyali kalabalaba eyali akulira abalondoola 'ebikolebwa mu makolero k'omu disitulikiti y'e Mbale. Mu mwaka gwa 1996, baayingira eby'eby'obufuzi, neyeesimbawo ku ky'omubaka wa palamenti eyali agenda okukiikirira disitulikiti y'e Mbale ng'ali ku bendera ya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Yawangula ekifo kino, gyeyawereza okutuuka mu mwaka gwa 2001.<ref>https://m.facebook.com/thenewvision/posts/10152279892246215</ref>
Okuva mu 1998 okutuuka1999, yawerezaako nga minisita omubeezi ow'ekikula ky'abantu n'ensonga z'eby'obuwangwa. Mu 1999, yawerezaako nga minista omubeezi ow'eby'obulamu ebitandikirwako, ekitiibwa kyeyaliko okutuusa mu 2001. Mu 2001, Yeesimbaawo ku kifo ky'omukyala eyali agenda okukiikirira [[:en:Sironko_District|Disitulikiti y'e Sironko]]. Yawangula ekifo kino, nga yaddamu n'alondebwa mu 2006. Yaweebwa omulimu gw'okubeera minisita w'ensonga za pulezidenti mu 2006<ref>https://web.archive.org/web/20161028085957/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1133137/cabinet-shuffled</ref> n'awereza mu buyinza bwe, naye nga yasuulibwa okuva mu kakiiko mu Gwokutaano mu 2011. Okumala emyezi ebbiri okuva nga 17 Ogwokusatu, 2011<ref>https://web.archive.org/web/20110822082112/http://mobile.monitor.co.ug/News/-/691252/1139054/-/format/xhtml/-/kido39z/-/index.html</ref> okutuusa nga 28 Ogwokutaano, 2011, yawereza nga minisita [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|w'ekitongole ekivunaanyizibwa ku by'emirimu mu kibuga kua Kampala]].<ref>http://allafrica.com/stories/201105310168.html</ref>
Mu biseera eby'emabega, yawerezaako ng'omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde eyali [[:en:Sironko_District|akiikirira konsititiwensi ya Disitulikiti y'e Sironko]]. Mu Gwokusatu, mu 2011, yavuganya [[:en:Nandala_Mafabi|Nandala Mafabi]] ow'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu "Ssaza ly'e Budadiri ey'eBuggwanjuba" mu Disitulikiti y'e Sironko.<ref>https://web.archive.org/web/20161028154058/http://www.observer.ug/component/content/article?id=12728:sironko-district-where-fdc-rules&showall=1</ref> Mafabi yawangula bulungi nnyo.<ref>https://web.archive.org/web/20150211211940/http://mobile.monitor.co.ug/News/-/691252/1115552/-/format/xhtml/-/g4a9o1z/-/index.html</ref> Mu 2014, yaweebwa omulimu gw'okubeera [[:en:Chairperson|ssentebe]] w'akiiko ak'abantu munaana aka [[:en:President_of_Uganda|Presidential Awards Committee]] okumala emyaka etaano egyaddako<ref>http://www.newvision.co.ug/news/653737-wabudeya-new-presidential-awards-committee-boss.html</ref>
== Obuvunaanyizibwa bwe obulala ==
Mu kwongerako ku buvunaanyizibwa bwe, munkalala ez'asooka, yaweerezaako nga ssentebe w'akakiiko oba boodi y'abakulira kampuni ya [[:en:National_Enterprise_Corporation|National Enterprise Corporation]], okuviira ddala nga 20, Ogwokusatu mu 2014.<ref>https://web.archive.org/web/20161028154143/http://www.observer.ug/news-headlines/33892--mps-probe-40-boards</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Sironko_District|Disitulikiti y'e Sironko]]
== Ebijuliziddwaamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa Paalamenti ya Uganda ogwa yintaneeti]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{DEFAULTSORT:Wabudeya, Beatrice}}
h8n9mrazygrov3b03zhge3vdwzn7hll
Gorreth Namugga
0
9755
60961
56666
2026-07-11T15:55:42Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60961
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gorreth Namugga''' [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] [[Yuganda|mu Uganda]] . Mu 2021, yalondebwa ng'omukiise mu palamenti mu Ssaza ly’e [[:en:Mawogola_County|Mawogola]], mu disitulikiti y’obugwanjuba. Ono ava mu kibiina ekikulembedde oludda oluvuganya gavumenti ekya, National Unity Platform. Namugga ye munnabyabufuzi asoose ku ludda oluvuganya gavumenti okuwangula ekifo eky'okulonda mu Sembabule okuva mu 1986.
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Yakola nga Ssentebe w'akakiiko akagaba emirimu ku disitulikiti era alina amasomero mu [[Sembabule]] . Yaliko omukungu omukulu avunaanyizibwa ku kugula ebintu mu kibuga [[Masaka]] . <ref name=":0" />
== Emirimu gya Palamenti ==
Namugga mu kiseera kino akola nga minisita w’ekisiikirize owa Sayansi, Obuyiiya ne Tekinologiya. Namugga yayanjula alipoota y’abali batakkiriziganya na byaali mu mbalirira eya 2022/2023. , .
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
1f9ndpgxw0ejfy812lrforcfbpo1hv6
61034
60961
2026-07-11T16:00:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61034
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gorreth Namugga''' [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] [[Yuganda|mu Uganda]] . Mu 2021, yalondebwa ng'omukiise mu palamenti mu Ssaza ly’e [[:en:Mawogola_County|Mawogola]], mu disitulikiti y’obugwanjuba. Ono ava mu kibiina ekikulembedde oludda oluvuganya gavumenti ekya, National Unity Platform. Namugga ye munnabyabufuzi asoose ku ludda oluvuganya gavumenti okuwangula ekifo eky'okulonda mu Sembabule okuva mu 1986.
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Yakola nga Ssentebe w'akakiiko akagaba emirimu ku disitulikiti era alina amasomero mu [[Sembabule]] . Yaliko omukungu omukulu avunaanyizibwa ku kugula ebintu mu kibuga [[Masaka]] . <ref name=":0" />
== Emirimu gya Palamenti ==
Namugga mu kiseera kino akola nga minisita w’ekisiikirize owa Sayansi, Obuyiiya ne Tekinologiya. Namugga yayanjula alipoota y’abali batakkiriziganya na byaali mu mbalirira eya 2022/2023. , .
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
7c7elemqyvm4plra5qz5wm8qol3z1qh
Breeze Sarah Babirye Kityo
0
9760
61776
54378
2026-07-11T17:39:47Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61776
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
'''Sarah Babirye Kityo''' yazaalibwa ng'enaku z'omwezi 27, mu mwezi ogw'ekumineebiri, mu mwaka gwa 1986,<ref name="auto">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20210427110919/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=306</ref> nga munayuganda ow'eby'obufuzi, eyaliko omulonde eyai akiikirira abavubuka mu bitundu by'amasekati g'eggwanga<ref name="auto" /> mu palamenti ey'e 10 eya Uganda. Y'omu kubali oba ba memba bw'ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], nga ku bendera yabwe kweyagira mu kulonda kwabonna okwaliwo mu mwak gwa 2016<ref name="Howwebiz.ug/news/politics/10869/nrm-candidates-win-all_2020-08-26">{{Citation|url=https://www.howwebiz.ug/news/politics/10869/nrm-candidates-win-all|title=NRM Candidates Win All Three Regional Youth MP Slots|newspaper=Howwebiz.ug/news/politics/10869/nrm-candidates-win-all|access-date=26 August 2020}}https://www.howwebiz.ug/news/politics/10869/nrm-candidates-win-all</ref> gyeyawangulira Arthur Katongole,eyali yeesimbyeyo nga talina kibiina kweyali agidde. Ye pulezidenti w<nowiki>'ekibiina ekidukanya omuzannyio gw'okubaka mu ggwanga ekya ''Uganda Netball Federation'', ekifo kyeyafuna mu mwaka gwa 2021 ng'</nowiki>alin aokuwereza okutuusa mu mwaka gwa 2025<ref name=":0">{{Cite web}}http://kawowo.com/2021/06/05/babirye-takes-over-uganda-netball-presidency-in-a-new-dawn-of-administration/</ref>
== Ebimukwatako n'okusoma kwe ==
Sarah Babirye yasomera ku [[:en:Luweero|Luweero]] SDA Primary School gyeyava mu mwaka gwa 1995. Oluvannyuma yasomera ku Mulusa Academy, erisinganibwa e [[:en:Wobulenzi|Wobulenzi]], ng'eo gyeyatuulira S.4([[:en:Uganda_Certificate_of_Education|UCE]]) ne S.6 ([[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|UACE]]) gyava mu mwaka gwa 1999. Mu mwaka gwa 2015, yatikirwa ne diguli ye ey'okuweereza abantu n'okudukanya emirimu gyeyayitira mu daala erisooka, ng'eno yagifunira kutendekero lya [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]].<ref name="auto1">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20210427110919/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=306</ref>
== Emirimu gye ==
Ebikwata ku biseera byeyamala ng'ali mu by'obufuzi biri bwebiti:<ref name=":0" />
* Mu mwaka gwa 2005 ookutuuka mu gwa 2006: yali mukubiriza mu ofiisi y'omubaka wa pulezidneti mu [[:en:Wakiso_District|disitulikiti y'e Wakiso]] mu gavumenti ya wansi.
* Mu mwaka gwa 2006 okutuusa mu gwa 2011: Kansala omukyala ow'abavubuka, ng'ate ssentebe w'eby'obugagga by'eggwanga n'okubufulumya mu gavumenti eya wansi, mu [[:en:Mukono_District|disitulikiti y'e Mukono]].
* Mu mwaka gwa 2011 okutuusa ogwa 2015: Yeeyali alabirira abavubuka mu kakiiko k'eggwanga .
* Mu mwaka gwa 2016 okutuusa kati: Y'akiikirira abavubuka mu bitundu by'amasekati gw'eggwanga mu palamenti eye 10 eya Uganda..
Mu mwaka gwa 2016, ng<nowiki>'ali wamu n'abakiikirira abavubuka mu palamenti abalala 4, Sarah Babirye yakiikirira Uganda mulukungaana lw'abavubuka olw'ensi yonna olwali luyitibwa ''International Young Leaders Assembly'' (IYLA) ku kitebe ekikulu eky'ekitongole ky'</nowiki>amawanga amagate ekisingaanibwa mu kibuga kya New York.<ref>{{Cite web}}http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1433070/future-hope-oulanyah-tells-youth</ref>
Mu mwaka gwa 2017, Sarah Babirye yakiikirira Uganda ng'eyali omwogezi omukulu mu [[:en:Commonwealth_Parliamentary_Association|pulogulaamu y'abavubuka eyali yeetabibwamu ababaka abaali bava mu mawanga agaali mu lusa olumu ne Bungereza oba lebaali bayita Commonwealth Parliamentary Association]] Youth Program (CPA) olwa;o olw'okujagulizaako olunaku wl'amawanga agaaliko mu luse olumu n'eggwanga lya Bungereza nga luno batera kuluyita '''Commonwealth Day''' olwaliwo mu mwaka gwa 2017 mu kibuga London.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20190813132823/http://www.cpahq.org/cpahq/Main/News/News_Items/Commonwealth_Day_2017.aspx</ref>
== Emisango gy'omukooti ==
Muntandikwa y'omwaka gwa 2016, ikyali kigambibwa nti gweyali avuganya mu kulonda yali awaabye omusango mu kooti, ng'asaba okulayira kwa Babirye kulemesebwe, ng'agamba nti yali asusa mu myaka egyali gyetagisibwa okwesimabwo.<ref>{{Cite web}}https://www.monitor.co.ug/News/National/Losers-contest-Central-Youth-MP-election-age-queries/688334-3103420-oyw0nlz/index.html</ref> Oluvannyuma mu mwaka ogwo, kyali kigambibwa nti ekooti enkulu ey'omu [[:en:Masaka_District|disitulikiti y'e Masaka]] yali etandise okuwuliriza omusango guno ogwali guwawabiddwa Sarah Babirye nga basinziira ku by'okulimba emyaka ekyamufuula okubeera nga yali tagwanidde kubeera mubaka wa palamenti eyali akiikirira abavubuka,<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20180617050738/http://mobile.monitor.co.ug/News/Witnesses-pin-Youth-MP-over-age/2466686-3228122-format-xhtml-6ts6enz/index.html</ref> ekintu ekyagobwa ekooti enkulu ey'e Masaka mu mwaka gwa 2019.
== Obukiiko, obwa memba, n'emirimu egimuwereddwa ==
* Memba oba y'omu kubali mu kakiiko akalondebwa mu mwaka gwa 2018 akalimu abantu 8 okunoonyereza ku by'okukulusanya abaana mu matendekero ag'enjawulo.<ref>{{Cite web}}http://www.pmldaily.com/news/2019/01/parliament-cant-be-run-on-streets-kadaga-hits-back-over-cosase-tenure-extension.html</ref><ref>{{Cite web}}https://trumpetnews.co.ug/robinah-rwakojo-to-chair-panel-probing-sexual-violence-in-schools/</ref>
* Memba oba y'omu kubali ku [[:en:HIV/AIDS|kakiiko ka siriimu oba akawuka kamukenenya]] n'enddwadde endala ezeefananyiriza
* Memba oba ali ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'obulamu.
* Memba oba y'omu kubali ku kakiiko akadukanya ensonga z'omubuvanjuba bwa Afrika.
* Memba oba y'omu kubali ku kakiiko ka palamenti ak'abakyala akayitibwa [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA).<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament</ref>
== Obulamu bwe ==
Sarah Babirye Kityo, avuganya ku kifo ky'omubaka wa Bukoto East mu kulonda kwa palamenti okw'omwaka gwa 2021 2021, mufumbo ng'era maama w'abaana babiri.<ref>[[Template:Citation needed]]</ref>
Yeetabye mu mu mizannyo gyonna egyetabibwamu ababaka b'omu palamenti z'amawanga g'omubuvanjuba bwa Afrika eziyitibwa East African Community (EAC) Inter-Parliamentary Games tournaments wakati w'omwaka gwa 2016 ne 2019, nga yayambako ne ttiimu y'abakyala eya palamenti okuwangula ebirabo ebiwerako. Naye alina ebirabo eby'enajwulo ebiwerako okuviira ddala bweyawatandika mu mwaka gwa 2016. <ref>[[Template:Citation needed]]</ref>
* Mu mwaka gwa 2016 mu kibuga ky'e Mombasa, mu ggwanga ly'e Kenya, yeeyali omuzannyi w'omuzannyo gw'okubaka eyakira kubano mu kuteeba n'okuzannya Volleyball. <ref>[[Template:Citation needed]]</ref>
* 2Mu mwaka gwa 2017, mu kibuga Dar-es-Salaam, eky'eggwanga ly'e Tanzania, yeeyasinga bane mu kuteeba mu muzannyo gw'okubaka. <ref>[[Template:Citation needed]]</ref>
* Mu mwaka gwa 2018 mu kibuga ky'e Bujumbura, mu ggwanga ly'e Burundi, yeeyasinga mu kuteeba mu muzannyo gw'okubaka. <ref>[[Template:Citation needed]]</ref>
* Mu mwaka gwa 2019 mu kibuga ekikulu ekya Uganda, yeetaba mu muzannyo gwa Volleyball, Basketball, n'okubaka Netball n'awangula zaabu ng'eyasinga okuteeba mu kubaka, n'okubeera nga yeeyakira ku bane mu mpaka zonna.<ref>{{Cite web}}http://parliamentwatch.ug/uganda-parliament-team-into-eac-soccer-and-netball-finals/</ref><ref>{{Cite web}}http://parliamentwatch.ug/uganda-parliament-team-into-eac-soccer-and-netball-finals/</ref><ref>{{Cite web}}https://twitter.com/BungeEac/status/1203681804206723072</ref>
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
onnyy0crwyc110xb5guetl14nqou2su
Brenda Nabukenya
0
9761
61756
54384
2026-07-11T17:39:40Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61756
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Brenda Nabukenya''' yazaalibwa nga 19 Ogwokuna mu 1984, nga [[:en:Politician|munabyabufuzi]] [[:en:Uganda|Omunayuganda]] era [[:en:Legislator|munamateeka]] atuula ku kakiiko akakola amateeka. Akiikirira abantu ba [[:en:Luweero_District|Disitulikiti ye Luwero]] nga omubaka omukyala omukyala mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Ali mu kibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]], abaamuwa tikiti gweyagira okumulonda okwesimbawo okugenda mu Paalamenti oluvannyuma lw'okulonda kwa bonna okwa 2021. National Unity platform ekulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Sentamu]] gwebasinga okumannya nga Bobi Wine.<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/luwero-district-dp-executive-committee-members-cross-to-nup/</ref><ref name=":1">https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nabukenya-brenda-10493/</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Nabukenya yaliko mu kibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] (DP) nga ku tikiti y'abano kweyawangulira eky'okukulembera bayizi bane ku Yunivasite y'e Kyambogo mu 2005 wamu n'okubeera omubaka wa Paalamenti akiikirira Disitulikiti ye Luwero wakati wa 2011 okutuuka mu 2016.<ref name=":0" /><ref name=":2">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/the-enigma-that-is-mp-nabukenya-1574064</ref><ref>https://chimpreports.com/dps-nabukenya-dismissed-from-uyd/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/30867--brenda-nabukenya-i-dont-drink-i-dont-smoke-weed |access-date=2023-03-24 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017094757/https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/30867--brenda-nabukenya-i-dont-drink-i-dont-smoke-weed |url-status=dead }}</ref>
Nga tanatuuka ku by'akulondebwa nga eyali akulira bayizi bane omukyala eyali asookse ku [[:en:Kyambogo_University|Yunivasite y'e Kyambogo]], Nabukenya yali akola muterekero lya bitabo erya yunivasite mu Yunivasite ye Kyambogo.
Ng'ali Kyambogo, yasoma Diguli mu sayaansi w'eby'okulya wamu n'okujanjaba enddwa ezisibuka kundya embi.<ref name=":2" />
Oluvannyuma yeeyongerayo okusoma Diguli mu [[:en:Law|by'amateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite ye Makerere]].<ref name=":2" />
Mu 2020, yavuganya [[:en:Norbert_Mao|Nobert Mao]], eyali pulezidenti w'ekibiina kya Democratic party ku ky'okubeera pulezidenti w'ekibiina kino.<ref>http://nilepost.co.ug/2020/02/10/mao-not-responsible-for-failed-institutions/</ref><ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20200204/86873/here-are-the-four-politicians-who-want-to-kick-mao-out-of-dp-leadership.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.radiosapientia.com/news/ex-luwero-district-woman-mp-nabukenya-to-stand-for-dp-presidency/ |access-date=2024-04-03 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017094755/https://www.radiosapientia.com/news/ex-luwero-district-woman-mp-nabukenya-to-stand-for-dp-presidency/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-mp-brenda-nabukenya-announces-bid-for-mao-s-seat-1872628</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=MuNjoaORPD0</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/2020/02/he-has-sold-our-soul-to-nrm-dp-strong-lady-nabukenya-vows-to-unseat-mao-in-race-for-dp-presidency.html</ref>
Mu kulonda kwabonna okwa Uganda mu 2021, , Nabukenya yawangula nga afunye obululu 76,801 oluvannyuma lw'okuwangula gweyali asinga okuvuganya naye okuva mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] Mulondo Cissy eyafuna obululu 40,353.<ref name=":1" />
== Emirimu gye ==
Nabukenya esaawa eno ye minisita ow'ekisikirize avunaanyizibwa ku by'enjigiriza n'eby'emizannyo ku ludda oluvuganya gavumenti.<ref>https://web.archive.org/web/20220122113209/https://www.ugstandard.com/lop-mpuuga-accounts-for-first-100-days-in-office/</ref>
Ye mu myuka wa ssentebe w'akakiiko akagata abakyala mu Paalamenti ya Uganda.<ref>{{Cite web |url=http://www.uwopa.or.ug/news/uwopa-elects-new-executive-11th-parliament-uganda |title=Archive copy |access-date=2023-03-24 |archive-date=2024-04-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240412141803/http://www.uwopa.or.ug/news/uwopa-elects-new-executive-11th-parliament-uganda |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/118580 |access-date=2023-03-24 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017100257/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/118580 |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
pb340clzp8sqaxgtcdwg14mw4u799lq
Busingye Peninah Kabingani
0
9762
61724
54529
2026-07-11T17:39:28Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61724
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Busingye Peninah Kabingani''' yazalibwa mu mwaka gwa 1944, nga [[:en:Uganda|munayuganda]] era [[:en:Politician|munabyabufuzi]], era [[:en:Legislator|eyegigira ne mukukola amateeka]].Yaakiikirira abantu abakuliridde mu Uganda mu [[:en:Central_Region,_Uganda|bitundu by'omumasekati]] g'eggwanga ng'omubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti wa Uganda]]. Y'omu kuba memba oba abali mu kibiina ky'eby'obufuzi ekiyitibwa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) ng'era kyekiri mu buyinza nga ku tiketi yabwe kweyalondebwa okujja mu palamenti mu mwaka gwa 2021, mukulonda kwabonna okwali mu Uganda.<ref>{{Cite web}}https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/busingye-peninah-kabingani-10785/</ref><ref name=":0">{{Cite web}}https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/busingye-peninah-kabingani-10785/</ref><ref>{{Cite web}}https://www.newvision.co.ug/articledetails/87085123</ref><ref>{{Cite web}}https://chimpreports.com/nrm-sweeps-elections-for-pwds-older-persons-workers-mps/</ref><ref>{{Cite web}}https://www.newvision.co.ug/articledetails/1529304</ref>
== Ebimukwatako ==
Kabingani, abasinga gwebamannyi nga Mama Kisanja, mutuuze mu [[:en:Kira_Municipality|munisipaali y'e Kira]], esinganibwa mu [[:en:Wakiso_District|disitulikiti y'e Wakiso]].<ref name=":1">{{Cite web}}https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/four-elected-as-mps-for-elderly-3262964</ref><ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20230324072417/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/102761</ref>
Kabingani yawangula won the seat for Elderly MP central region on the NRM ticket with 113 votes against her closest rival Halima Namakula who came second from the elders electoral college, composed of delegates of elders from 27 districts of the central region.<ref>{{Cite web}}https://www.independent.co.ug/131-mps-take-oaths-on-first-day-of-swearing-in-ceremonies/</ref><ref>{{Cite web}}https://www.independent.co.ug/131-mps-take-oaths-on-first-day-of-swearing-in-ceremonies/</ref><ref name=":3">{{Cite web}}https://chimpreports.com/busingye-takes-nrm-flag-for-central-elderly-mp/</ref><ref>{{Cite web}}https://mbu.ug/2021/01/27/halima-namakula-to-challenge-election-results-in-court/</ref>
== Emirimu gye ==
Kabingani mulimu eyanyuka emirimu gya gavumenti, ng'era yali akolera mu kitongole ky'amawanga g'omubuvanjuba bwa Afrika eky'eby'enguudo z'egaali y'omuka oba kiyite [[:en:East_African_Railways_and_Harbours_Corporation|East African railways]], ekyakyusibwa erinya nebatandika okukiyita [[:en:Uganda_Railways_Corporation|Uganda railways]] oluvannyuma lw<nowiki>'okusaanawo kw'akakiiko akaali kagata amawanga kw'omubuvanjuba bwa Afrika akasooka kebaali bayita ''the first east African community''</nowiki>.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Citation|title=Omuntu wabantu: Tukyaazizza Maama Busingye Peninah. Mubaka w'abakadde omulonde mu Paalamenti. BB|url=https://www.youtube.com/watch?v=LvrNSct7jlk|language=en|access-date=2022-04-07}}https://www.youtube.com/watch?v=LvrNSct7jlk</ref>
Abadde yeenyigira mu by<nowiki>'okukuunga banabyabufuzi okumala kumpi emyaka 58, yemuwanika w'ekibiina ky'abantu abakuliridde mu myaka ekya disitulikiti y'e Wakiso ekiyitibwa ''Wakiso district Elderly league''</nowiki>.<ref name=":1" /><ref name=":2" />
Esangi zino yaakiikirira abantu abakuze mu myaka mu bitundu by'omukasekati g'eggwanga, mu palamenti ya Uganda.<ref name=":1" /><ref name=":3" /><ref>{{Cite web}}https://www.parliament.go.ug/news/5125/131-mps-take-oath-day-one</ref><ref>{{Cite web}}https://www.parliament.go.ug/news/5125/131-mps-take-oath-day-one</ref><ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20221005214522/https://theugandanwire.com/2021/01/18/full-list-2021-winners-for-member-of-parliament-mp-positions-across-uganda/</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
e85b9ynhrann3ciyored3cujvyec0wq
Caroline Asiimwe
0
9763
60876
54607
2026-07-11T12:04:14Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60876
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox biography vcard"
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn" style="display:inline">Caroline Asiimwe</div>
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Eggwanga lye
| class="infobox-data category" |Munayuganda
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Gyeyatikirwa
| class="infobox-data" |Univesity ya Edinburgh
(Diguli ey'okubiri mu by'okujanjaba ebisolo)
Kusetendekero lye Makerere
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Omulimu gwe
| class="infobox-data role" |Musawo wa bisolo era akola n'okunoonyereza
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Engule
| class="infobox-data" |TWAS-Samira Omar Prize winner olw'okubeera omuyiiya era alwana okulaba ng'ebintu ebimwetolodde bisigala ku mutindo
|}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
'''Caroline Asiimwe''' musawo wa bisolo [[:en:Uganda|omunayuganda]], ng'era mukulembezze alwanirira okulaba ng'ebeera y'omutonde teyonoonebwa, ng'era [[:en:Research|munoonyereza]]. Yeenyigira mu bantu babulijjo okulaba ngatuukirira eky'ebisolo by'omusiko bibeera mu mirembe, nokubeera nga tebabikolako bimenya mateeka, n'okulaba ng'ebitonde by'omumazzi bisigala biramu mu Uganda .
Mu mwaka gwa 2017, Asiimwe yaweebwa engule ya [[:en:The_World_Academy_of_Sciences|TWAS]]-Samira Omar Prize winner olw'okubeera omuyiiya era alwana okulaba ng'ebintu ebimwetolodde bisigala ku mutindo eya <nowiki>''</nowiki>Innovation for Sustainability Prize<nowiki>''</nowiki>. Engule no eya <nowiki>''</nowiki>Innovation for Sustainability Prize<nowiki>''</nowiki> eweebwa banayaansi olw'omulimu gwebabeera bakoze okulaba ng'ebintu byabwe eby'enjawulo mwebawangaalira nabyo byeeyagalira mumbeera ya saayanzi ate nga nuungi.<ref>{{Cite web}}https://twas.org/article/caroline-asiimwe-wins-twas-samira-omar-prize</ref>
== Obulamu bwe n'eby'emirimu ==
Asiimwe alina diguli ey'okubiri mu [[:en:Veterinary_medicine|by'okujanjaba ebisolo]] gyeyatikirwa okuva mutendekero lya [[:en:University_of_Edinburgh|University of Edinburgh]] mu ggwanga lya Scotland. Assimwe aluddde ng'akola ng'omusawo w'ebisolo era okukwanaganya w'abatangira, nga kuno kwayongereza okudukanya eby'obugagga eby'omutaka ku kitongole kya Budongo Conservation Field Station mu Uganda okumala emyaka 7<ref>{{Cite web}}.http://www.budongo.org/</ref><ref name="pmid31134473">{{Cite journal|issue=69–82}}https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6971177</ref>
Akwasaganya abaaliko mukutta oba mukusaanyaawo obulamu bw'ebisolo nga tebalina lukusa mu bintu ng'okukuuma obulamu bw'ebitonde by'omu mazzi. Caroline akungaanya ebikwatagan ku bintu eby'enjawulo okulaba ng'akuuma eby'obutonde bwa Uganda nga buli mu mbeera nungi. Yasomera [[:en:Makerere_University|kusetendekero ly'e Makerere]] mu kibuga kya Uganda ekikulu ekya Kampala .<ref>{{Cite web}}http://www.budongo.org/</ref><ref>{{Cite web}}https://twas.org/article/caroline-asiimwe-wins-twas-samira-omar-prize</ref>
Okunoonyerezaa kwe kulik: okulya abaana ababeera bazaaliddwa mu bika bya mazike ag'emirundi ebbiri mu mwaka gwa 2019,<ref>{{Cite journal|url=6|issue=181–187}}https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7080684</ref> ekiviirako obuvune obuleetebwa ebiwuka ebibeera mu mazike (''Pan troglodytes''), mu mwaka gwa 2016<ref>{{Cite journal|issue=21–30}}https://doi.org/10.1007%2Fs10764-016-9941-x</ref>,Emmotoka ezita amazike: omusango ogugambibwa okubeera ngemmotoka yatomera era n'eta ekizike kuluguudo lw'e Bulindi mu Uganda mu mwaka gwa 2016,<ref>{{Cite journal|issue=377–88}}https://doi.org/10.1007%2Fs10329-016-0528-0</ref> Okunoonyereza ku kusaasaana kw'obulwadde bw'omusujja gw'ensiri n'engeri gyebakozesaamu okukebera oba ky'oyinza okuyita (Programme level implementation of malaria rapid diagnostic tests) (RDTs): ekivaamu n'okutendeka abanaayamba ku by'obulamu mu bulwaliro obwa wansi mu Uganda mu mwaka gwa 2012.<ref>{{Cite journal|url=6|issue=291}}https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3433367<nowiki/>https://link.springer.com/search?dc.creator=%22Caroline+Asiimwe%22</ref><ref>{{Cite web}}https://link.springer.com/search?dc.creator=%22Caroline+Asiimwe%22</ref>
3o2uq17p5d9hy07lhdy9zbfarn7h9t8
Grace Kesande Bataringaya
0
9767
61163
56678
2026-07-11T16:35:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61163
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Grace Kesande Bataringaya''' (yazaalibwa nga 4 Ogwomwenda 1970) Munnayuganda, munnabyabufuzi era mubaka mu Paalamenti. Mu 2011, yalondebwa ng'akiikirira Disitulikit y'e [[:en:Rubirizi_District|Rubirizi]] mu Paalamenti.<ref>https://www.ec.or.ug/pub/General%20election%20Report%202010-2011.pdf</ref><ref>https://www.weinformers.com/tag/the-area-mp-grace-kesande-bataringaya/</ref>
Mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>https://observer.ug/news/headlines/56437-age-limit-how-your-mp-voted</ref>
== Emisomo gye ==
Yamaliriza emisom gye gya [[:en:Primary_school|primary level]] mu 1983 ku Kyanamira primary school, Mu 1987 yamaliriza ebigezo bye ebya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (UCE) ku Hornyby girls secondary school e [[:en:Kabale|Kabale]]. Ebigezo bye ebya siniya ebimanyikiddwa nga [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certification of Education]] (UACE) yabimaliriza mu 1990 ku Seseme girls secondary school mu [[:en:Kisoro|Kisoro]]. Mu 1993 yatikkirwa okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] ne Diguli eya [[:en:Bachelor's_degree|bachelor's degree]] of Arts in [[:en:Social_science|Social science]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=212 |access-date=2023-03-24 |archive-date=2021-04-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210428095054/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=212 |url-status=dead }}</ref> mu [[:en:Kampala|Kampala]].
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Ye Dayilekita alimu buyinza mu kitongole kya Livelihood Community Volunteer Initiative for Development<ref>http://www.covoiduganda.net/</ref> (COVOID), ekitongole ky'obwannakyewa ekikolera mu Disitulikiti y'e Rubirizi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://croozefm.com/20-hiv-patients-receive-treatment/ |access-date=2023-03-24 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015162105/https://croozefm.com/20-hiv-patients-receive-treatment/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
o0yp8b6fa9wooja24v7rzbq2s9fe6ti
Grace Tubwita
0
9768
61227
56689
2026-07-11T16:38:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61227
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Grace Tubwita Bagaya Bukenya''' (née Grace Tubwita), nga amanyikiddwa nga '''Grace Tubwita''', mukayala munnayuganda, [[:en:Urban_planner|mukubi wa pulaani]] era munnabyabufuzi. Ye ssentebe w'ettendekero ly'abakubi ba pulaani erya ''Uganda Institute of Physical Planners''.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.bukedde.co.ug/bukedde/kasalabecca/1454817/-minisita-tereera-nkufuneko-kkopi |access-date=2023-03-24 |archive-date=2019-05-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190503095924/https://www.bukedde.co.ug/bukedde/kasalabecca/1454817/-minisita-tereera-nkufuneko-kkopi |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Grace Tubwita yazaalibwa mu [[:en:Nakasongola_District|Disitulikiti y'e Nakasongola]] era ayogera olulimi olumanyikiddwa nga (Ruluuli). Yakiikirira Disitulikiti ye mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ebisanja bibiri eby'omuddiriŋŋanwa mu Paalamenti 7 (2001 - 2006) n'eyo 8 (2006 - 2011), ku kaadi y'ekibiina kyebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Yagibwa mu kifo kino mu kalulu k'ekibiina era nga yawangulwa [[:en:Margaret_Komuhangi|Margaret Komuhangi]], gwe yali yawangula,<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Margaret_Komuhangi</ref> emirundi ebiri mu 2003 ne 2015.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1283471/nakasongola-woman-mp-tubwita-loses-nrm-primaries</ref>
== Ebirala ebikulu ==
Tubwita atuula ku bukiiko obukulembera Kkampuni ez'enjawulo omuli [[:en:Uganda_National_Oil_Company|Uganda National Oil Company]], ne national oil [[:en:Parastatal|ekitongole ky'amafuta ekiweereza eggwanga]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Parastatal</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1416576/uganda-national-oil-company-seeks-recruit-executives</ref> Era mmemba ku kakiiko akakwasaganya ebibira aka National Forestry Authority (NFA), nga nakyo kitongole kya Gavumenti nga bwekyalangirirwa eyali Minisita w'ebyamawulire n'okuluŋŋamya eggwanga, [[:en:Rose_Namayanja|Rose Namayanja]], nga 17 Ogwomusanvu 2014.<ref>https://ugandaradionetwork.com/story/national-forestry-authority-gets-new-members-to-the-board-of-directors</ref> Mu Gwomwenda 2016, Tubwita Grace Bagaya Bukenya yaweebwa Awaadi ya "Parliamentary Medal of Honor" mu kwagala okusiima obuweerezabwe mu Paalamenti ya Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://eagle.co.ug/2016/09/22/besigye-byanyimas-generals-oyite-ojok-rwigyema-parliament-medal-list.html |access-date=2023-03-24 |archive-date=2023-03-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230322080540/https://eagle.co.ug/2016/09/22/besigye-byanyimas-generals-oyite-ojok-rwigyema-parliament-medal-list.html |url-status=dead }}</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Ingrid_Turinawe|Ingrid Turinawe]]
* [[:en:Pauline_Irene_Batebe|Pauline Irene Batebe]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru Wakipedya ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Website ogwa Paalamenti ya Uganda]
{{DEFAULTSORT:Tubwita, Grace}}
q4h4jql9gdg8w955mjppugose4f7qze
Harriet Anena
0
9777
61888
56830
2026-07-11T17:59:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61888
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ber Anena''' yazaalibwa era yafulumizibwa nga '''Harriet Anena'''<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.amesall.rutgers.edu/global-africa/symposium/2022-symposium/participants-2022/participant-2022/136-2022-artists/566-anena-ber |access-date=2023-03-24 |archive-date=2023-02-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230201225403/https://amesall.rutgers.edu/global-africa/symposium/2022-symposium/participants-2022/participant-2022/136-2022-artists/566-anena-ber |url-status=dead }}</ref> Munnayuganda, muwandiisi, era muyimbi ng'ebiwandiiko bye mulimu ebitontome, ebiyiiye, n'ebyabaawo. Ye muwandiisi w'ebitontome bya, ''A Nation In Labour'', ebyafulumizibwa mu 2015,<ref name="somanystories">{{Cite web |url=http://somanystories.ug/reviews/2015/02/book-review-nation-labour-three-voices-one-book |title=Archive copy |access-date=2023-03-24 |archive-date=2016-05-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160503055425/http://somanystories.ug/reviews/2015/02/book-review-nation-labour-three-voices-one-book |url-status=dead }}</ref> era kawangula ekirabo mu 2018 ekya [[:en:Wole_Soyinka_Prize_for_Literature_in_Africa|Wole Soyinka Prize for Literature in Africa]].<ref>https://www.premiumtimesng.com/entertainment/artsbooks/300293-nigerian-professor-ugandan-win-wole-soyinka-prize-for-literature.html</ref> Aba ''[[:en:The_Economist|The Economist]]'' bannyonyola ebitontome by nga "ebijjudde omukwano oguwamba n'olutalo".<ref>https://www.economist.com/prospero/2019/08/23/the-writers-breathing-fresh-life-into-ugandan-literature</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Anena yazaalibwa abazadde okuva mu [[:en:Acholi_people|Acholi]] era n'akulira mu [[:en:Gulu_District|Disitulikiti y'e Gulu]] mu Uganda.<ref name="shortstorydayafrica.org">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://shortstorydayafrica.org/news/for-me-life-is-political |access-date=2023-03-24 |archive-date=2023-03-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230324195053/http://shortstorydayafrica.org/news/for-me-life-is-political |url-status=dead }}</ref> Yakulira mu byasa by'entala ebiri ezaaliwo omuli abayeekera ba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]], esuula ey'asibukamu okuwandiika kwe okwasooka. Anena yasomera ku [[Gulu (disitulikit)|Gulu]] Public Primary School, Sacred Heart Secondary School, ne Gulu Central High School. Yatikkirwa Diguli mu by'empuliziganya eya Bachelor of [[:en:Mass_communication|Mass Communication]] degree okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu 2010 era n'amaliriza Diguli ye ey'okubiri mu ku lwanirira eddembe ly'obuntu eya Master of Arts degree in human rights fokuva mu Yunivasit y'emu mu 2018.<ref name="monitor">http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/making-budding-poet/-/691232/2615400/-/11yvvy0z/-/index.html</ref> Asoma MFA Writing program ku [[:en:Columbia_University|Columbia University]] mu New York.<ref>https://www.theatlantic.com/education/archive/2019/07/columbia-costs-mfa/593215/</ref><ref>https://www.theatlantic.com/education/archive/2019/07/columbia-costs-mfa/593215/</ref>
== Emirimu gye egy'obunnamawulire ==
Anena yakola ng'omuwandiisi, omusunsuzi, n'omumyuka w'omusunsuzi w'amawulire mu ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' okuva mu 2009 okutuusa mu Gwomwenda 2014.<ref>https://itanile.org/harriet-anena-writing-father-uncomfortable/</ref> Yegatta ku African Centre for Media Excellence mu 2014 ng'ayakola nga munnamawulire, munnamawulire w'okunoonyereza, akwasaganya pulogulaamu era pulodusa w'ebiteekebwa ku mutimbagano okutuusa 2019. Mu Gwomunaana 2019, Anena yegatta ku ''Columbia Journal'' ng'omusunsuzi w'ebiteekebwa ku mutimbagano. Emboozi ze mu mawulire zifulumiziddwa mu mpapula za ''Daily Monitor'',<ref name="mo-n-itor">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/If-Uganda--divorced--colonialism--why-are-we-on/-/689364/1629784/-/113668rz/-/index.html |access-date=2023-03-24 |archive-date=2018-11-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181120222527/https://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/If-Uganda--divorced--colonialism--why-are-we-on/-/689364/1629784/-/113668rz/-/index.html |url-status=dead }}</ref><ref name="mo-n-i-tor">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/If-Uganda--divorced--colonialism--why-are-we-on/-/689364/1629784/-/113668rz/-/index.html |access-date=2023-03-24 |archive-date=2018-11-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181120222527/https://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/If-Uganda--divorced--colonialism--why-are-we-on/-/689364/1629784/-/113668rz/-/index.html |url-status=dead }}</ref> ''[[:en:New_Vision|New Vision]]'', ''[[:en:The_Observer_(Uganda)|The Observer]]'', ''[[:en:Columbia_Journal|Columbia Journal]]'', ''[[:en:The_Atlantic|The Atlantic]]'' ne ''[[:en:Popula|Popula]]''. Asomeseza abayizi abasoma amwulire okukuguka mu kuwandiika ku [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University in Uganda]].<ref>https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/anena-s-poetry-wins-wole-soyinka-prize-1409428</ref>
== Okuwandiika kwe ==
Anena yawandiika ekitontome kye ekyasooka, "The plight of the Acholi child", mu 2003.<ref>https://writivism.org/2018/10/14/uganda-at-56-2000-2009/</ref> ky'awangula empaka z'okuwandiika ezaali zitegekeddwa bannaddiini aba Acholi Religious Leaders Peace Initiative era ky'ayambako okumukuumira basale ye mu misomo gye egya A-Levo. Yetabamu musomo gwa 2013 Caine Prize ogwategekebwa mu Uganda, era olugro lwe olwa "Watchdog Games" lw'afulumizibwa mu bitontome ''A Memory This Size and Other Stories: The Caine Prize for African Writing, 2013''.<ref name="m-o-nit-or">http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Caine-prize-anthology-launched/-/691232/1759300/-/oh9h7l/-/index.html</ref> Mu 2013, yali omu ku baali bavuganya ku kirabo "[[Ghana]] Poetry prize" olw'ekitontome kye "We Arise".<ref name="poetryfoundationghana">http://www.poetryfoundationghana.org/index.php/en/featured/poetry-news/item/800-shortlist-for-ghana-poetry-prize-2013-released</ref>
''A Nation In Labour'', akafulumizibwa mu 2015, ke kaali akatabo ke akasooka okufulumizibwa,<ref name="magunga">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.magunga.com/a-nation-in-labour |access-date=2023-03-24 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402101202/http://www.magunga.com/a-nation-in-labour/ |url-status=dead }}</ref> Olupapula lwa The ''New Vision'' lw'awandiika nti "ebitontome bya Anena bigya kuleka ng'okyayagala."<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1427988/book-review-nation-labour</ref>. Ebitontome bya Anena bilabula ku by'obuwangwa ebikyusiddwa nga bayita mu kugunjula. Buli kitundu ku biwandiikibwa ky'ongera kubbika ebikolwa eby'obuntu mu maloboozi."<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://wawabookreview.com/2015/10/27/rhetoric-of-pain-and-other-resources/ |access-date=2023-03-24 |archive-date=2018-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181209124239/http://wawabookreview.com/2015/10/27/rhetoric-of-pain-and-other-resources/ |url-status=dead }}</ref>
Mu Gwekkuminogumu 2018, ''A Nation In Labour'' yateekebwa mu lukalala lwa biennial [[:en:Wole_Soyinka_Prize_for_Literature_in_Africa|Wole Soyinka Prize for Literature in Africa]], wamu n'ebitontome bya [[:en:Tanure_Ojaide|Tanure Ojaide]] ne Servio Gbadamosi.<ref>https://www.pmnewsnigeria.com/2018/11/03/nine-african-poets-shortlisted-for-2018-wole-soyinka-prize-for-literature/</ref><ref>https://www.graphic.com.gh/news/general-news/9-african-poets-on-2018-wole-soyinka-prize-for-literature-list.html</ref><ref>https://www.thecable.ng/arena-ojaide-gbadamosi-shortlisted-for-wole-soyinka-prize-for-literature</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.jamesmurua.com/wole-soyinka-prize-for-literature-2018-shortlist-announced/ |access-date=2023-03-24 |archive-date=2019-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190327102046/http://www.jamesmurua.com/wole-soyinka-prize-for-literature-2018-shortlist-announced/ |url-status=dead }}</ref> Nga 9 Ogwekkuminebiri 2018, ku mukolo gw'okujaguza ogwategekebwa mu [[:en:Lagos|Lagos]], Nigeria, Anena ne Ojaide balangirirwa nga abawanguzi. Empaka z'alamulwa [[:en:Toyin_Falola|Toyin Falola]], Olu Obafemi ne [[:en:Margaret_Busby|Margaret Busby]].<ref>https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/ugandan-poet-longlisted-for-wole-soyinka-prize-1406272</ref> Awaadi yalangirirwa Nobel Laureate, Pulofeesa [[:en:Wole_Soyinka|Wole Soyinka]].<ref>https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/ugandan-poet-longlisted-for-wole-soyinka-prize-1406272</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1491013/ugandan-wins-2018-wole-soyinka-prize-literature</ref><ref>https://www.softpower.ug/ugandan-author-harriet-anena-wins-2018-wole-soyinka-prize/</ref>
Emirimu gye gilabikira mu 2019 ''[[:en:New_Daughters_of_Africa|New Daughters of Africa]]: An International Anthology of Writing by Women of African Descent'',<ref>{{Cite web |url=https://myriadeditions.com/books/new-daughters-of-africa/#:~:text=New%20Daughters%20of%20Africa%3A%20An%20International%20Anthology%20of,Africa%2C%20published%2025%20years%20ago%20to%20global%20acclaim |title=Archive copy |access-date=2023-03-24 |archive-date=2023-03-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230324195054/https://myriadeditions.com/books/new-daughters-of-africa/#:~:text=New%20Daughters%20of%20Africa%3A%20An%20International%20Anthology%20of,Africa%2C%20published%2025%20years%20ago%20to%20global%20acclaim |url-status=dead }}</ref> akasunsulwa Margaret Busby.
== Awaadi z'eyawangula ==
Mu Gwekkuminebiri 2018, Harriet Anena ye yawangula ekirabo kya 2018 [[:en:Wole_Soyinka_Prize_for_Literature_in_Africa|Wole Soyinka Prize for Literature in Africa]] olw'akatabo ke ''A Nation in Labour'', akafulumizibwa mu 2015.<ref>http://www.pmldaily.com/news/2018/12/ugandas-harriet-anena-of-acugandas-harriet-anena-wins-wole-soyinka-prize-for-literature-in-africa-2018me-wins-wole-soyinka-prize-for-literature-in-africa.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://edge.ug/2018/12/10/ugandan-writer-harriet-anena-wins-wole-soyinka-literature-prize/ |access-date=2023-03-24 |archive-date=2019-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190402130911/http://edge.ug/2018/12/10/ugandan-writer-harriet-anena-wins-wole-soyinka-literature-prize/ |url-status=dead }}</ref> Ekirabo yakiwangula ne Pulofeesa [[:en:Tanure_Ojaide|Tanure Ojaide]]. Anena Awaadi ye yagifunira ku mukolo mu Lagos, Nigeria, ogwaliko [[:en:Wole_Soyinka|Wole Soyinka]], omuwandiiso eyasooka mu Africa, ng'ono elinnya ly'engule mwe lyagibwa. Awaadi ya Wole Soyinka Prize for Literature "pan-African writing prize awarded biennially to the best literary work produced by an African".<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Ugandan-author-Anena-Soyinka-Literature-Ojaide-prize/688334-4888872-o5j6ad/index.html</ref>
Olugero lwa Anena "Dancing with Ma" lwateekebwa ku lukala lw'empaka za 2018 [[:en:Commonwealth_Short_Story_Prize|Commonwealth Short Story Prize]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.commonwealthwriters.org/2018-cssp-shortlist/ |access-date=2023-03-24 |archive-date=2022-12-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221225191856/https://www.commonwealthwriters.org/2018-cssp-shortlist/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/ugandan-writer-shortlisted-for-commonwealth-prize-1395662</ref> Mu 2017 ne 2018, olugero lwe olwa, "The Satans Inside My Jimmy" ne "Waiting", n'azo zateekebwa mu mpaka za Short Story Day Africa Prize.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://shortstorydayafrica.org/books |access-date=2023-03-24 |archive-date=2023-04-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230426141215/http://shortstorydayafrica.org/books/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye egy'afulumizibwa ==
=== Ebitontome ===
*
=== Ebitontome eby'alondebwa ===
* "Forgiveness" and "We Arise", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFBeverley_Nambozo_Nsengiyunva2014">''A Thousand Voices Rising: An anthology of contemporary African poetry''. BN Poetry Foundation. ISBN <nowiki><bdi>978-9970-9234-0-3</bdi></nowiki>.</cite>
* [https://web.archive.org/web/20180824230041/http://enkare.org/sharing-man-country-harriet-anena/ "Sharing My Man With A Country"] in ''Enkare Review'', 15 Ogwomwenda 2016
* [https://web.archive.org/web/20191101081328/http://africanwriterstrust.org/wp-content/uploads/2013/03/suubi.pdf "I Died Alive"] Archived 2019-11-01 at the Wayback Machine in ''The Suubi Collection'' (2013)
=== Emboozi ennyimpi ez'alondebwa ===
* "[https://web.archive.org/web/20230426141215/http://shortstorydayafrica.org/books/ The Satans Inside My Jimmy]" in ''Hotel Africa: New Short Fiction from Africa'', 2019
* [https://www.addastories.org/dancing-with-ma/ "Dancing with Ma"] in ''adda'', 2018
* "[https://web.archive.org/web/20230426141215/http://shortstorydayafrica.org/books/ Waiting]" in ''ID: New Short Fiction from Africa'', 2018
* [http://somanystories.ug/features/short-stories/2014/07/dogs-hungry-harriet-anena "The Dogs Are Hungry "] in ''Sooo Many Stories'', 2014
* [http://bookslive.co.za/blog/2014/05/02/writivism-flash-fiction-friday-early-for-nwacheta-games-of-guilt-a-question-of-underwear-and-the-axe/ "The Axe"] in ''Bookslive,'' 2014.
=== Emboozi ez'alondebwa ===
* "[https://web.archive.org/web/20211215105037/http://columbiajournal.org/review-no-roses-from-my-mouth-by-dr-stella-nyanzi/#:~:text=Review%3A%20No%20Roses%20from%20My%20Mouth%20by%20Dr.,thorny%20as%20the%20writing%20that%20got%20her%20imprisoned. Review: No Roses from My Mouth by Dr Stella Nyanzi]", ''Columbia Journal'', 25 Ogwokubiri 2020
* [https://www.monitor.co.ug/News/National/Strange-men-stronger-sex-weaker-sex-rape/688334-5415008-3lnj18/index.html "Strange that men, the stronger sex, should become weaker sex in rape"], ''Daily Monitor'', 12 Ogusooka 2020
* [https://www.theatlantic.com/education/archive/2019/07/columbia-costs-mfa/593215/ "I’m Emptying My Bank Account to Go to Columbia"], ''The Atlantic'', 18 Ogwomusanvu 2019
* [https://anenah.wordpress.com/2019/06/15/for-dr-stella-nyanzi-i-plead-guilty-to-silence/ "For Dr. Stella Nyanzi: I Plead Guilty to Silence"], ''Journeys Within'', 15 Ogwomukaaga 2019
* [https://anenah.wordpress.com/2019/02/12/misscurvyuganda-heres-why-we-are-cutting-the-tree-and-ignoring-the-roots/ "#MissCurvyUganda: Here’s why we are cutting the tree and ignoring the roots"], ''Journeys Within'', 12 Ogwokubiri 2019
* [https://popula.com/2018/10/18/a-sack-of-cash/ "A Sack of Cash: When President Museveni Makes it Rain"], ''Popula'', 18 Ogwekkumi 2018
* [https://popula.com/2018/09/20/the-end-of-allowing/ "The End of Allowing: Bobi Wine, Bebe Cool and Uganda's Bottle Revolution"], ''Popula'', 20 Ogwomwenda 2018
* [https://web.archive.org/web/20190427114017/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Mr-President--how-much-do-you-know-about--conflict-resolution-/689844-2029612-igib7a/index.html "Mr President, how much do you know about conflict resolution?"], ''Daily Monitor'', 13 Ogwekkumi 2013
* [https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Gen-Sejusa--you-owe-my-people-an-apology/689844-2121250-gf98wv/index.html "Gen Sejusa, you owe my people an apology"], ''Daily Monitor'', 22 Ogwekkuminebiri 2013
* [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Child-labour-should-be-a-concern-for-all/-/689844/1734666/-/r4rjen/-/index.html "Child labour should be a concern for all"], ''Daily Monitor'', 31 Ogwokusatu 2013.
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu by'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://anenah.wordpress.com/ Omukutu gwa website omutongole]
{{Authority control}}
{{DEFAULTSORT:Anena, Harriet}}
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
629o2me7ax9g7gkcgpobc553ayjbr3a
Hellen Kahunde
0
9778
61764
60547
2026-07-11T17:39:43Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61764
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hellen Kahunde''', nga batera kuliwandiika nga '''Helen Kahunde''' yazaalibwa nga 27 Ogwekuminoogumu mu 1982, musomesa Omunayuganda era munabyabufuzi awereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] o[[:en:Kiryandongo_District|mukyala akiikirira Konsitituweensi ya Disitulikiti ya Kiryandongo]] mu Paalamenti eye kumiokuva mu 2016 okutuuka mu 2021.<ref name="One">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=94</ref> Mu 2021, baddamu nebamulonda okudayo mu Paalamenti.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kahunde-helen-10423/</ref><ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/645d30b5-896d-48a6-b254-e5e8d313f957/</ref> Mu Paalamenti, yawereza nga ku kakiiko akavuunaanyizibwa kunsonga za Afrika y'obuvanjuba.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu Uganda nga 27 Ogwekuminoogumu mu 2018<ref name="One" />Yasomera ku ''[[:en:Gulu|Gulu]] Sacred Heart Secondary School'' nga lisinganibwa Gulu, ekibuga ekisinga obunene mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiika Ddyo]] bwa Uganda, gyeyamalira emisomo gye egya S4. Oluvannyuma yatwalibwa ku Ou''r Lady of Good Counsel Secondary School erisinganibwa e [[:en:Gayaza|Gayaza]] mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti ye Wakiso]] gyeyamaliriza emisomo gye egyawagulu oba S6''.<ref name="One" />
Yagenda ku [[:en:Gulu_University|Disitulikiti ye Gulu]] mu 2003, gyeyatikirwa mu 2007 ne Diguli mu By'okusomesa Sayaansi. Oluvannyuma yatikirwa kutendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] erisinganibwa mu Kampala, ne [[:en:Evaluation|Dipulooma y'okulondoola n'okubeera kalabalaba]].
== Emirimu gye ==
Nga tanaba kwegata ku byabufuzi, yali asomesa sayaansi ku ''Kigumba Intensive Secondary School, erisinganibwa e [[:en:Kigumba|Kigumba]], mu Disitulikiti ye Kiryandongo okuva mu 2008 okutuuka mu 2008''.<ref name="One" />
Mu 2011, yeesimbawo ku ky'omukyala eyali agenda okukiikirira Konsitituweensi ya Disitulikiti ya Kiryandongo. Yawangula era n'afuuka omukyala eyasooka okubeera omubaka wa Paalamenti mu disitulikiti eyali yatondebwawo nga 1 Ogwomusanvu mu 2010.<ref name="Two">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/Elections/2787154-1110996-13n4bdoz/index.html |access-date=2024-03-30 |archive-date=2019-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190327035237/https://www.monitor.co.ug/Elections/2787154-1110996-13n4bdoz/index.html |url-status=dead }}</ref> Yaddamu n'alondebwa mu 2016, nga neera ali ku tikiti y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movementi]].<ref name="Three">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Amin-s-grandson-takes-Kibanda-North-seat/688334-3087122-n7n2k7/index.html |access-date=2023-03-24 |archive-date=2019-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190327040740/https://www.monitor.co.ug/News/National/Amin-s-grandson-takes-Kibanda-North-seat/688334-3087122-n7n2k7/index.html |url-status=dead }}</ref>
Mu Paalamenti, y'omu kubali ku kakiiko akavunaanyizibwa ku Sayaansi ne Tekinologiya, ssaako n'akavunaanyizibwa ku by'ensonga za Pulezidenti.<ref name="One" />
== Famire ==
Helen Kahunde mukyala mufumbo.<ref name="One" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Monica_Azuba_Ntege|Monica Azuba Ntege]]
* [[:en:Winnie_Kiiza|Winnie Kiiza]]
* [[:en:Ruth_Nankabirwa|Ruth Nankabirwa]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Ku mukitu gya yintaneeti egy Paalamenti ya Uganda]
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-silences-MP--complaints--investors--/688334-4390856-p4xv96z/index.html Musevenyi asirisiza ababaka ababadde beemulugunya kunsonga z'abamusiga nsiimbi], nga 13 Ogwokuna mu 2018
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ekzi6j1q14z3xksv61ly6yrryctla7m
Grace Kwiyucwiny
0
9779
61502
56680
2026-07-11T17:06:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61502
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Grace Freedom Kwiyucwiny''' era '''Grace Kwiyucwiny''' munnayuganda munnabyabufuzi mu Uganda eyaweerezaako nga [[minisita omubeezi ow'obukiika kkono bwa Uganda]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Omwezi ogwomukaaga 2016. <ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=8 June 2016}}</ref> N'era yaweerezako ng'[[omubaka wa paalamenti]] omukyala akiikirira [[Zombo (disitulikit)|disitulikiti y'e Zombo]] . <ref name="Pol">{{Cite web |last=Anyoli |first=Edward |title=Zombo Gets First Woman MP |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1015495/zombo-woman-mp |access-date=8 November 2016}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Zombo (disitulikit)|disitulikiti y’e Zombo]], [[Ttundutundu lya West Nile|kitundu kya West Nile]] mu [[ttundutundu ly'obukiika kkono]] bwa Uganda. Yasomera mu ''ssomero lya Lower Zombo Primary School'' n'essomero lya ''Warr Girls School'' ku misomo gye egy'okufuna [[satifikeeti ya Uganda ey'ebyenjigiriza eyomutendera gwa siniya eyokuna]] (UCE) bweyali tannagenda ku ssomero lya siniya erya [[Tororo Girls School]] ku msomo gye egy'okufuna [[satifikeeti ya Uganda ey'ebyenjigiriza ey'omutendera gwa siniya eyomukaaga]] (UACE). Yasomera Ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] naatikkirwa [[ddiguli esooka mu mbeera z'abantu,]] [[Nzirukanya y'emirimu|dipulooma edda ku ddiguli esooka mu nzirukanya y'emirimu]] ne [[Kuddukanya zi bizinensi|ddiguli eyokubiri mu kuddukanya zi bizinensi]]. <ref name="Who">{{Cite web |last=Monitor Team |date=8 June 2016 |title=Who are the new faces in Museveni's Cabinet?: Grace Freedom Kwiyucwiny - State Minister for Northern Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/-/688334/3237208/-/mc8gbv/-/index.html |access-date=8 June 2016}}</ref>
== Emirimu gye ==
Yali [[Mukulembeze wa kitund]]<nowiki/>u omujjumbize mu disitulikiti ye naddala mu bakyala. Emabegako yaweerezaako nga ssentebe w’ekibiina ky’abakyala eky'e Nebbi. Yavuganya ku kifo ky'abakyala b'e Nebbi mu paalamenti emabegako era yali awanguddwa. Yaddamu okuvuganya mu disitulikiti y’e Zombo, oluvannyuma lwa disitulikiti ebbiri okukutulwamu era naawangula mu 2011. <ref name="Pol"/> Yaddamu okulondebwa mu 2016. Yawangulwa mu kulonda kwa 2020 ku kifo ky’omubaka akiikirira abakyala mu paalamenti ya Uganda owa disitulikiti y’e Zombo. <ref name="Who"/> Ye mubaka wa Palamenti Omukyala eyasooka okulonda Disitulikiti y'e Zombo, okuva lwe yayolwa okuva mu Disitulikiti y'e Nebbi mu 2009. <ref name="Pol" /> Nga 6 June 2016, yalondebwa okuba Minisita w'Eggwanga mu Bukiikakkono bwa Uganda. <ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |access-date=8 June 2016 |publisher=Scribd.com}}</ref>
== Emirimu ==
Ogumu ku mirimu gye yakwasibwa nga Minisita omubeezi ow’obukiikakkono bwa Uganda, kwe kulondebwa ku kakiiko akanoonyereza ku bigambibwa emititi n'embaawo byanyagibwa mu biseera by'olutalo mu [[kibira kya Zoka]] mu [[Adjumani (disitulikit)|disitulikiti y’e Adjumani]] .Ttiimu ya bantu bana, yalondebwawa Ssaabaminisita [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]], era nga yakubirizibwa [[Mary Karooro Okurut]], eyali minisita wa kabineti avunaanyizibwa ku guno na guli mu ofiisi ya ssaabaminisita . Bammemba abalala baali [[Betty Amongi]], Minisita w’ettaka, amayumba n’okukulaakulanya ebibuga ekiseera ekyo ne [[Sam Mangusho Cheptoris|Sam Cheptoris]], mu kiseera ekyo eyali minisita w’amazzi n’obutonde bw’ensi. <ref>{{Cite web |last=BGA |date=6 August 2016 |title=Ruhakana Rugunda appoints Four Ministers to probe Zoka forest Plunder |url=http://businessguideafrica.com/ruhakana-rugunda-appoints-four-ministers-to-probe-zoka-forest-plunder/ |access-date=8 November 2016 |publisher=Business Guide Africa (BGA) |archive-date=26 June 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180626170956/http://businessguideafrica.com/ruhakana-rugunda-appoints-four-ministers-to-probe-zoka-forest-plunder/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{Reflist}}{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=8 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}
# {{cite web |last=Anyoli |first=Edward |title=Zombo Gets First Woman MP |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1015495/zombo-woman-mp |accessdate=8 November 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Monitor Team |date=8 June 2016 |title=Who are the new faces in Museveni's Cabinet?: Grace Freedom Kwiyucwiny - State Minister for Northern Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/-/688334/3237208/-/mc8gbv/-/index.html |accessdate=8 June 2016 |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}
# {{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |accessdate=8 June 2016 |publisher=Scribd.com}}
# {{cite web |last=BGA |date=6 August 2016 |title=Ruhakana Rugunda appoints Four Ministers to probe Zoka forest Plunder |url=http://businessguideafrica.com/ruhakana-rugunda-appoints-four-ministers-to-probe-zoka-forest-plunder/ |accessdate=8 November 2016 |publisher=Business Guide Africa (BGA) |location=Kampala |archive-date=26 June 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180626170956/http://businessguideafrica.com/ruhakana-rugunda-appoints-four-ministers-to-probe-zoka-forest-plunder/ |url-status=dead }}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
qvwq7e5wb4ku9ifduxd59sy2vo0e93p
Idah Nabayiga
0
9780
61488
44358
2026-07-11T17:05:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61488
wikitext
text/x-wiki
'''Idah Nabayiga''' (yazaalibwa nga 14 Ogw'ekkuminoogumu ogwa 1979). Munnabyabufuzi Omunnayuganda era nga ye Mukyala [[:en:Representative|akiikirira]] Disitulikiti [[:en:Kalangala_District|y'eKalangala]] mu Paalamenti [[:en:Uganda|ya Uganda]] ey'ekkumi. Munnakibiina kya [[National Resistance Movement]] era nga mu kalulu ka 2016 konna yali wansi wakyo.
== Ebyafaayo bye ==
Idah Nabayiga yazaalibwa mu Disitulikiti [[:en:Kalangala_District|y'eKalangala]].
== Okusoma kwe ==
Idah Nabayiga yasomera ku ssomero lya Memere Primary School . Mu 1994, yayingira essomero lya St. Henry's Buyege Secondary School nga eno gyeyasomera siniya yonna. Oluvannyuma yagenda ku ssettendekero wa [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] mu 2003, era eno yafunayo Diguli mu Busomesa. Idah Nabayiga alina ne Satifikeeti mu Mateeka agakwata mu kuddukanya ebifo nga eno yagiggya ku [[:en:Law_Development_Centre|Kifo awakolerwa amateeka ga Uganda]] mu 2008. Mu 2011, yafuna [[:en:Postgraduate_diploma|Dipulooma]] [[:en:Postgraduate_diploma|Eyaabamaze okusomako]] mu Kuyiga Okukwasaganya Abantu era nga eno yagiggya ku Ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]]. Ensangi zino ali mu kusoma Diguli Ey'okubiri mu Kukola n'okutuusa enkola za gavumenti era nga eno ali mu kugisomera mu ttendekero lyerimu.<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=334</ref>
== Emirimu gye ==
Nga tannaba kuyingira byabufuzi, Idah Nabayiga yali akola mu [[:en:Community_development|kukulaakulanya ebitundu]] era nga yali akolera mu gavumenti yaaawansi ku Disitulikiti wakati wa 2006 ne 2012. Oluvannyuma, wakati wa 2012 ne 2015, yaweereza nga Addukanya abakozi era nga akolera mu kifo kyekimu.
Idah Nabayiga yasomerera busomesa era nga ne mu paalamenti eyekkumi yali ku kakiiko K'ebyensoma [[:en:Sport|N'ebyemizannyo]].<ref name="parliament1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=334</ref>
== Obutabanguko bweyalimu n'obulwanirizi bweddembe ==
Idah Nabayiga yoomu ku Bakiise mu Paalamenti abali wansi w'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] abagambibwa okuwakanya ekiteeso ky'[[:en:Mobile_money|omusolo ku ssente ezitambulizibwa ku masimu]] ekyali kiteeseddwa omukulu w'eggwanga, [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] mu 2018<ref>{{Cite web |url=https://theinsider.ug/index.php/2018/10/03/nrm-mps-who-defied-museveni-on-mobile-money-tax-listed/ |title=Archive copy |access-date=2023-03-24 |archive-date=2023-03-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230324222722/https://theinsider.ug/index.php/2018/10/03/nrm-mps-who-defied-museveni-on-mobile-money-tax-listed/ |url-status=dead }}</ref>
A newspaper poll in 2017, listed Idah Nabayiga yafulumira nnyo mu mpapula z'amawulire nga omu ku Bakiise mu Paalamenti abaali bawakanya ekiteeso eky'okwongerayo emyaka gy'omukulembeze w'eggwanga.<ref>{{Cite web |url=https://observer.ug/special-editions/56240-age-limit-battle-who-is-winning.html |title=Archive copy |access-date=2023-03-24 |archive-date=2023-03-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230324222720/https://observer.ug/special-editions/56240-age-limit-battle-who-is-winning.html |url-status=dead }}</ref> Kigambibwa nti yalekulira akalulu olw'okutya [[:en:Lynching|okumutuusaako obuzibu]] okuva eri abalonzi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://edge.ug/2017/11/27/afraid-of-being-lynched-nrm-mps-abandon-age-limit/ |access-date=2023-03-24 |archive-date=2020-12-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201208060950/http://edge.ug/2017/11/27/afraid-of-being-lynched-nrm-mps-abandon-age-limit/ |url-status=dead }}</ref>
Akoze erinnya mu kuwakanya nookugaana ebya Gavumenti ya Uganda okugaana okwogera ku nsonga [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Y'amagye g'eggwanga]] okuyisa okukozesa obukambwe obuyitiridde ku bavubi ku [[:en:Lake_Victoria|Nyanja Nalubaale]] brutality against fishing.<ref>https://www.softpower.ug/govt-denies-updfs-involvement-in-brutality-against-fishing-communities/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://capitalradio.co.ug/parliamentarians-want-updf-fishing-communities/ |access-date=2023-03-24 |archive-date=2019-04-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190414105454/https://capitalradio.co.ug/parliamentarians-want-updf-fishing-communities/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Idah Nabayiga mukyala mufumbo.<ref name="parliament1" />
Mu 2016, yasiattuka akabenje k'emmotoka oluvannyuma lw'emmotoka mweyali okugwa neeyeefuula.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Kalangala-MP-motor-crash/688334-3388482-ki8k7/index.html</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
iiz6ivm4rx902in5l99wjaaw9mgfj15
Hope Mwesigye
0
9781
61797
32448
2026-07-11T17:44:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61797
wikitext
text/x-wiki
'''Hope Ruhindi Mwesigye,''' [[:en:Lawyer|looya]] omunayuganda ng'era [[:en:Politician|munabyabufuzi.]] Yeeyaliko [[:en:Agriculture|Minisita w'eby'obulimu, ebisolo n'obuvubi]]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.nation.co.ke/business/Small-farmers-hold-key-to-food-security/-/996/1050102/-/view/printVersion/-/bjwarg/-/index.html |access-date=2023-03-24 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304203654/http://www.nation.co.ke/business/Small-farmers-hold-key-to-food-security/-/996/1050102/-/view/printVersion/-/bjwarg/-/index.html |url-status=dead }}</ref>okuva nga 16 Ogwokubiri mu 2009, okutuuka nga 27 Ogwokutaano mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref> Nga tanaba kulondebwa mu kifo ekyo, yawerezaako nga [[:en:Local_government|Minisita Omubeezi owa Gavumenti z'ebitundu]], okuva mu Gwomukaaga mu 2006, okutuusa mu Gwokubiri mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> Mu kukola enkyuka kyuka mu kabineeti nga 27 Ogwokutaano mu 2011, yasuulibwa okuva mu kabineeti, nga wano [[:en:Tress_Bucyanayandi|Tress Bucyanayandi]] yeeyamudira mu bigere.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tress_Bucyanayandi</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 28 Ogwekumineebiri mu 1956, mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti ye Kabale]]. Yasomera ku Kabale High School ng'eno gyeyamalira S4, oluvannyuma n'agenda ku [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College e Nabbingo]] gyeyatuulira S6.<ref>https://web.archive.org/web/20150211175100/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/576022</ref> Ms Mwesigye yeeyongerayo n'afuna [[:en:Bachelor_of_Law|Diguli mu Mateeka]] n'ebitiibwa ebigenderako okuva mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]]. Alina ne [[:en:Legal_practice|Dipulooma]] [[:en:Legal_practice|mu kwenyigira mu By'amateeka]], ng'eno yagifuna okuva kutendekero lya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] esinganibwa mu [[:en:Kampala|Kampala.]] Mu kwongerezaako, yafuna ne [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'okubiri mu By'enjigiriza]] ebikwatagana ku [[:en:Gender|by'abakyala n'ekikula ky'abantu.]]
== Obumannyirivu bw'alina mu mirimu ==
Hope Mwesigye yakolako nga Omuwi w'amagezi mu ggwanga ow'ebitongole bya gavumenti, mu minisitule y'amateeka evunaanyizibwa ku by'obwenkanya okumala emyaka munaana okutuusa mu 1988. Wakati wa 1988 ne 1991, yakolako nga avunaanyizibwa ku pulogulaamu mu kitongole kya '''Uganda Gender Resources Center''', nga kino kyali kya bwa nannyini era ekitaaliwo kubeera nga kikola magoba. Wakati wa 1991 ne 2001, yawerezaako nga eyali [[:en:Executive_director|akulira]] ekitongole ekyo kyennyini ekyalina ekigendererwa ky'obutakola magoba. Awerezaako era nga avunaanyizibwa ku bya pulogulaamu mu mu kitongole ekirwanirira eddembe ly'abakyala mu Uganda ekya FIDA, nga kino nakyo kiyimirira lwa butakola magoba. Mu 2001, yayingira eby'obufuzi era nebamulonda okubeera omubaka mu paalamenti omukyala eyali akiikirira [[:en:Kabale_District|Disitulikti y'e Kabale]]. Yadda n'alondebwa mu 2006 ng'ali ku tikiti ya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement.]] Yawangulwa Ronah Ninsiima mu 2011 eyeesimbawo nga munabyabufuzi eyali talina kibiina, [[:en:Incumbent|eyali mu kifo kino nebaddamu]] [[:en:Incumbent|nebalonda]] nga Omubaka wa Paalamenti omukyala okukiikirira Kabale.<ref>http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/-/689842/1140592/-/13dwb1y/-/index.html</ref> Mu kukola enkyuka kyuka mu kabineeti nga 27 Ogwokutaano mu 2011, yasulibwa okuva mu kabineeti.
== Ebimukwatako nga omuntu ==
Kigambibwa okubeera nga anyumirwa nnyo okukunga abantu b'ebitundu okutuuka kunkulakulana. Mukyala mufumbo ng'era maama alina abaana bana.
== Laba ne bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala olujuvu olwa baminisita, okuva mu Gwomukaaga mu 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala olujuvu olwa baminisita, okuva mu Gwokubiri mu 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala olujuvu olwa baminisita, okuva mu Gwokutaano mu 2011]
* [https://web.archive.org/web/20160303214935/http://www.monitor.co.ug/News/National/Hope-Mwesigye-faces-storm-over-Museveni-petition/-/688334/2630960/-/ddyn0xz/-/index.html Hope Mwesigye alu mububuyaga oluvannyuma lw'okuwawabira Museveni]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
d1cj0vgb3qp2mglcz665s4nx71p0khc
Uganda
0
9785
60891
60687
2026-07-11T12:36:19Z
Ssemmanda will
3837
Ssemmanda will moved page [[Yuganda]] to [[Uganda]]: Misspelled title
60687
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Uganda''', mu butongole Republic of'''''Uganda, nsi etalina mwalo ku ssemayanja.''''' Lyetooloddwa<ref>[https://thecommonwealth.org/our-member-countries/uganda#:~:text=Uganda%20is%20a%20landlocked%20country,the%20eastern%20and%20western%20borders. https://thecommonwealth.org/our-member-countries/uganda#:~:text=Uganda%20is%20a%20landlocked%20country,the%20eastern%20and%20western%20borders.]</ref> mu buvanjuba bwa [[Afirika]]. Egabana ensalo ne [[Kenya]] e buvanjuba, [[South Sudan|Sudan y'Omaserengeta]] mu mambuka, [[Democratic Republic of Congo|Ripabulika ya Demokurase eya Kongo]], [[Rwanda]] mu maserengeta buvanjuba, ne [[Tanzania]] mu maserengeta. Ekitundu kya maserengeta kirimu ekitundu kinene eky'Ennyanja Nalubaale, egabanibwa ne Kenya ne Tanzania. Uganda eri mu kitundu omusangibwa amayanja amanene aga Afirika, esangibwa mu kifo omusibuka omugga Kiyira, era elina embeera y'obudde ey'enjawulo eya yikweta. Nga bwekiri mu 2024, elina abantu obukadde 49, okwo obukadde 8.5 babeera mu kibuga ekikulu era ekibuga ekinene ennyo, Kampala.
Uganda erina erinnya okuva mu bwakabaka bwa Buganda, obuzingiramu ekitundu ekinene eky'ebukiikaddyo bw'eggwanga, nga mw'otwalidde n'ekibuga ekikulu Kampala<ref>https://www.ubos.org/uganda-profile/</ref> era nga olulimi lwabwe Luganda lwogerwa nnyo mu ggwanga lyonna. Okuva mu 1894, ekitundu kino kyafugibwa Bungereza, ekyatandikawo amateeka g'obufuzi mu bitundu byonna. Uganda yafuna obwetwaze okuva mu Bungereza nga 9 Okitobba 1962. Okuva olwo wabaddewo entalo nnyingi, nga mw'otwalidde n'obufuzi bwa bannamaje obwamala emyaka munaana nga bukulemberwa Idi Amin.<ref>{{Cite web|title=Buganda: Uganda's 1,000-year-old kingdom|url=https://www.aa.com.tr/en/world/buganda-ugandas-1-000-year-old-kingdom/99978|access-date=2023-03-11|website=www.aa.com.tr}}</ref>
Olulimi olutongole lwe Lungereza, wadde nga Ssemateeka agamba nti "olulimi olulala lwonna luyinza okukozesebwa ng'ensomesa mu masomero oba mu bitongole ebirala eby'enjigiriza oba mu mateeka, mu by'obufuzi, oba mu misango nga bwe kiragibwa mu mateeka". Luganda, olulimi olwogerwa mu bitundu bya Buganda, lwogerwa nnyo mu bitundu bya Buganda n'ebukiikaddyo bw'obuvanjuba bw'eggwanga, era n'ennimi endala nnyingi nazo zoogerwa omuli Luteso, Lulango, Lucholi, Lunyoro, Lunyankole, Lukiga, Luluo, Lutooro, Lusamia, Lujopadhola, ne Lusoga. Mu 2005, olulimi Oluswayili, olwali lutwalibwa ng'olutalina kakwate konna n'olulimi olulala olw'omu Uganda, lwatongozebwa okuba olulimi olw'okubiri olukozesebwa mu Uganda, naye olulimi olwo telunnakkirizibwa mu palamenti.<ref>{{cite web|url=https://theconversation.com/english-rules-in-uganda-but-local-languages-shouldnt-be-sidelined-49381|title=English rules in Uganda, but local languages shouldn't be sidelined|access-date=4 October 2022|archive-date=4 October 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221004181120/https://theconversation.com/english-rules-in-uganda-but-local-languages-shouldnt-be-sidelined-49381|url-status=live}}</ref> Mu 2022 Uganda yasalawo okufuula Oluswayili essomo ly'ekiragiro mu nsoma y'essomero.<ref>{{cite web|url=https://www.msn.com/en-us/news/world/uganda-is-embracing-swahili-in-its-curriculum-after-years-of-resistance/ar-AAXsAmz|title=Uganda is embracing Swahili in its curriculum after years of resistance|website=[[MSN]]|access-date=4 October 2022|archive-date=4 October 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20221004181120/https://www.msn.com/en-us/news/world/uganda-is-embracing-swahili-in-its-curriculum-after-years-of-resistance/ar-AAXsAmz|url-status=live}}</ref>
Pulezidenti wa Uganda kati ye Yoweri Kaguta Museveni, eyajja ku buyinza mu Jjanwali 1986 oluvannyuma lw'olutalo lwa bannalukalala olwamala emyaka mukaaga. Oluvannyuma lw'okukyusa mu ssemateeka ekyajjawo ekkomo ku bwapulezidenti, yasobola okwesimbawo n'alondebwa ku bwapulezidenti mu kulonda kwa 2011, 2016 ne 2021.<ref>{{cite web|url=https://freedomhouse.org/report/freedom-world/2019/uganda|title=Uganda|date=30 January 2019|website=freedomhouse.org|access-date=22 May 2019|archive-date=29 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190929074232/https://freedomhouse.org/report/freedom-world/2019/uganda|url-status=dead}}</ref>
== Ebyafaayo ==
{{main|History of Uganda}}
=== Uganda ey'Edda ===
{{main|Early history of Uganda}}
Ekitundu ekinene ekya Uganda kyali kibeeramu abantu ab'omu Central Sudan ne Kuliak nga boogera ku balimi n'abasumba nga n'aboogera Olubantu tebannajja mu bukiikaddyo n'aboogera Olunyiriri lwa Nilo mu bukiikakkono bw'ebuvanjuba emyaka 3,000 emabega mu 1000 BC. Omwaka gwa 1500 AD we gwatuukira, baali bayingidde mu buwangwa bw'abantu aboogera Olubantu mu bukiikaddyo bw'Olusozi Elgon, omugga Nile, n'Ennyanja Kyoga.<ref>{{Cite journal|url=https://www.jstor.org/stable/183030|jstor=183030|title=We Are What We Eat: Ancient Agriculture between the Great Lakes|last1=Schoenbrun|first1=David L.|journal=The Journal of African History|year=1993|volume=34|issue=1|pages=1–31|doi=10.1017/S0021853700032989|s2cid=162660041|access-date=28 February 2022|archive-date=28 March 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220328154318/https://www.jstor.org/stable/183030|url-status=live}}</ref>
Okusinziira ku bulombolombo bw'abantu n'ebyafaayo, obwakabaka bwa Kitara bwali buzingiramu ekitundu ekikulu eky'Ennyanja Ennene, okuva mu bukiikakkono bw'ennyanja Albert ne Kyoga okutuuka mu bukiikaddyo bw'ennyanja Victoria ne Tanganyika. Bunyoro-Kitara kigambibwa nti ye yali ensibuko y'obwakabaka bwa Toro, Ankole, Buganda ne Busoga.<ref name="Mwambutsya">{{cite journal|author=Mwambutsya, Ndebesa|url=http://www.ossrea.net/eassrr/jan91/mwambuts.htm|archive-url=https://web.archive.org/web/20080131112357/http://www.ossrea.net/eassrr/jan91/mwambuts.htm|archive-date=31 January 2008|title=Pre-capitalist Social Formation: The Case of the Banyankole of Southwestern Uganda|journal=Eastern Africa Social Science Research Review|volume=6|issue=2; 7 no. 1|date=June 1990 – January 1991|pages=78–95}}</ref>
Abamu ku bantu ba Luo baalumba ekitundu ky'e Bunyoro ne beegatta ku bantu b'omu kitundu ekyo, ne batandikawo obwakabaka bwa Babiito obwa Omukama (omufuzi) wa Bunyoro-Kitara.<ref name="babito">{{cite web|url=http://www.bunyoro-kitara.com/history2.htm|title=Origins of Bunyoro-Kitara Kings|access-date=10 December 2006|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20061210003812/http://www.bunyoro-kitara.com/history2.htm#The%20Babiito|archive-date=10 December 2006}}, bunyoro-kitara.com.</ref>
Abasuubuzi Abawalabu baayingira mu nsi eyo okuva ku lubalama lw'ennyanja y'Ekiyindi mu buvanjuba bwa Afirika mu myaka gya 1830 olw'obusuubuzi. Mu myaka gya 1860, Bunyoro mu Buganda ey'omu masekkati g'ebugwanjuba yalaba ng'atyoboolebwa okuva mu bukiikakkono aba Egypt. Okwawukana ku basuubuzi Abawalabu abaava ku lubalama lw'ennyanja y'omu buvanjuba bwa Afirika, abaakolanga omulimu ogwo baali bawagira okuwamba amawanga. Mu 1869, Khedive Ismail Pasha owa Misiri, ng'anoonya okuwamba ebitundu ebisangibwa ebukiikakkono bw'ensalo z'Ennyanja Victoria n'ebuvanjuba bw'Ennyanja Albert ne "ebukiikaddyo bwa Gondokoro",<ref name="Baker 1879">{{Cite book|last=Baker|first=Samuel White|url=http://archive.org/details/ismailianarrativ00bake|title=Ismailia; a narrative of the expedition to Central Africa for the suppression of the slave trade, organized by Ismail, Khedive of Egypt|date=1879|publisher=London, Macmillan|others=Robarts - University of Toronto}}</ref> yatuma omunoonyereza Omungereza, Samuel Baker, mu kaweefube w'amagye ku nsalo z'omu bukiikakkono bwa Uganda, n'ekigendererwa eky'okumalawo okusuubula abaddu eyo n'okuggulawo ekkubo eri eby'obusuubuzi ne "obuwangwa". Bannayoro baawakanya Baker, eyalina okulwana olutalo olw'amaanyi okusobola okuwonawo. Baker yatwala okuziyiza ng'ekikolwa eky'obukuusa, era n'avumirira Bannayoro mu kitabo (Ismailia A Narrative Of The Expedition To Central Africa For The Suppression Of Slave Trade, Organized By Ismail, Khadive Of Egypt (1874)) ekyasomebwa nnyo mu Bungereza. Oluvannyuma, Abongereza baatuuka mu Uganda nga baagala nnyo okulwanyisa obwakabaka bwa Bunyoro ne beegatta ku bwakabaka bwa Buganda. Kino kyandireetedde Bunyoro okufiirwa ekitundu ky'ettaka lye, eryaweebwa Buganda ng'empeera okuva mu Bungereza. Ebitundu bibiri ku "bitundu ebyayonoonebwa" byazzibwayo e Bunyoro oluvannyuma lw'obwetwaze.
Mu myaka gya 1860, nga Abawalabu banoonya obuyinza okuva mu bukiikakkono, abanoonyereza aba Bungereza nga banoonya ensulo y'omugga Nile baatuuka mu Uganda. Baagobererwa abaminsani b'Abongereza ab'omu Bungereza abaatuuka mu bwakabaka bwa Buganda mu 1877 era n'abaminsani Abakatuliki Abafalansa mu 1879. Embeera eno yaleeta okufa kwa Uganda Martyrs mu 1885 oluvannyuma lw'okukyusibwa kwa Muteesa I n'ekitundu ekinene eky'olukiiko lwe, n'okulonda mutabani we Mwanga.<ref name="Background">{{cite web|url=https://2001-2009.state.gov/r/pa/ei/bgn/2963.htm|title=Background Note: Uganda|publisher=Bureau of African Affairs, United States Department of State|date=November 2008|access-date=21 January 2017|archive-date=28 January 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220128192054/https://2001-2009.state.gov/r/pa/ei/bgn/2963.htm|url-status=live}}</ref>
Gavumenti ya Bungereza yalagira Imperial British East Africa Company (IBEAC) okukola endagaano z'obusuubuzi mu kitundu kino okuva mu 1888.<ref name="Snakes">{{Cite book|title=Two Kingdoms of Uganda: Snakes and Ladders in the Scramble for Africa|last=Pulford|first=Cedric|publisher=Ituri Publications|year=2011|location=Daventry}}</ref>
Okuva mu 1886, waaliwo entalo ez'eddiini mu Buganda, okusooka wakati w'Abasiraamu n'Abakristaayo ate oluvannyuma, okuva mu 1890, wakati w'Abapolotesitante b'e Ba-Ingleza n'Abakatuliki b'e Ba-Fransa.<ref>{{Cite journal|title=The Arms Trade in East Africa in the Late Nineteenth Century|last=Beachey|first=R. W.|date=1962|journal=The Journal of African History|volume=3|issue=3|page=451|doi=10.1017/s0021853700003352|s2cid=162601116}}</ref> Olw'obutabanguko n'ebizibu by'eby'enfuna, IBEAC yagamba nti yali tasobola "kuyimirizaawo mulimu gwabwe" mu kitundu ekyo. Eby'obusuubuzi bya Bungereza byali byagala nnyo okukuuma ekkubo ly'obusuubuzi ery'omugga Nile, ekyaleetera gavumenti ya Bungereza okuwamba Buganda n'ebitundu ebiriraanyeewo okutonda Uganda Protectorate mu 1894.<ref name="Snakes" />{{rp|3–4}}<ref>Gordon Martel, "Cabinet politics and African partition: The Uganda debate reconsidered." ''Journal of Imperial and Commonwealth History'' 13.1 (1984): 5-24.</ref>
=== Uganda Protectorate (1894–1962) ===
{{main|Uganda Protectorate}}
[[File:Flag_of_the_Uganda_Protectorate.svg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_of_the_Uganda_Protectorate.svg|thumb|Eggye lya Uganda Protectorate]]
Obukuumi bwa Uganda bwali bufuzi bwa Bungereza okuva mu 1894 okutuuka mu 1962. Mu 1893, Imperial British East Africa Company yakyusa eddembe lyayo ery'okufuga ettaka eryali lizingiramu Obwakabaka bwa Buganda eri gavumenti ya Bungereza. Ekibiina kya IBEAC kyalekera awo okufuga Uganda oluvannyuma lw'entalo z'eddiini ez'omunda ezaali mu Uganda okukireetera okufiirwa.<ref>{{Cite journal|last=Griffiths|first=Tudor|date=2001|title=Bishop Alfred Tucker and the Establishment of a British Protectorate in Uganda 1890-94|url=https://brill.com/view/journals/jra/31/1/article-p92_4.xml|journal=Journal of Religion in Africa|volume=31|issue=1|pages=92–114|doi=10.1163/157006601X00040|issn=0022-4200|access-date=2 January 2021|archive-date=28 January 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220128203602/https://brill.com/view/journals/jra/31/1/article-p92_4.xml|url-status=live}}</ref>
Mu 1894, Uganda Protectorate yatandikibwawo, era ettaka eryo ne libuna n'ebitundu ebirala eby'ensi ya Buganda nga bayita mu ndagaano n'obwakabaka obulala (Toro mu 1900, Ankole mu 1901, ne Bunyoro mu 1933) mu kitundu ekisangibwa mu Uganda leero.<ref>{{Cite web|last=joz|first=Jaynnielaw|date=22 March 2015|title=The Wars of Religion 1888-1892|url=https://v2040rc.wordpress.com/uganda-country-facts/education-cultural-transformation/the-wars-of-religion-1888-1892/|access-date=2 January 2021|website=DISCOVER UGANDA, TOUR UGANDA, VOLUNTEER UGANDA & SERVE UGANDA|language=en|archive-date=29 January 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210129063759/https://v2040rc.wordpress.com/uganda-country-facts/education-cultural-transformation/the-wars-of-religion-1888-1892/|url-status=live}}</ref>
Ekifo ky'obukuumi kyalimu emiganyulo egy'enjawulo eri Uganda okusinga ekifo kino bwe kyafuulibwa ekkoloni nga Kenya, Uganda bwe yasigala n'obuyinza obw'enjawulo obwandibadde butono wansi w'obufuzi bw'amakoloniya.
Mu myaka gya 1890, abakozi 32,000 okuva mu Bungereza mu Buyindi baaweerezebwa mu Buvanjuba bwa Afirika wansi w'endagaano z'abakozi okuzimba Uganda Railway. Bangi ku Bayindi abaawonawo baddayo ewaabwe, naye 6,724 baasalawo okusigala mu Buvanjuba bwa Afirika oluvannyuma lw'okuzimbibwa. Oluvannyuma, abamu baafuuka abasuubuzi era ne batandika okutunda enva endiirwa n'ebintu ebirala.
Okuva mu 1900 okutuuka mu 1920, obulwadde bw'endwadde y'ekizikiza obwali bucaase mu bukiikaddyo bwa Uganda, okumpi n'olubalama lw'Ennyanja Victoria, bwatta abantu abasukka mu 250,000.<ref>{{cite journal|title=Reanalyzing the 1900–1920 Sleeping Sickness Epidemic in Uganda|publisher=Centers for Disease Control and Prevention|location=US|journal=Emerging Infectious Diseases|last1=Fèvre|first1=E. M.|last2=Coleman|first2=P. G.|last3=Welburn|first3=S. C.|last4=Maudlin|first4=I.|date=April 2004|volume=10|issue=4|pages=567–573|doi=10.3201/eid1004.020626|pmid=15200843|doi-access=free}}</ref>
Ssematalo ow'okubiri yakubiriza gavumenti ya Uganda okuwandiisa abaserikale 77,143 okuweereza mu King's African Rifles. Baalabiddwa nga bakola mu lutalo lwa Western Desert, olutalo lwa Abyssinian, olutalo lwa Madagascar n'olutalo lwa Burma.
=== Independence (1962 to 1965) ===
Uganda yafuna obwetwaze okuva mu Bungereza nga 9 Okitobba 1962 ne Nnaabakyala Elizabeth II nga ye mukulembeze w'eggwanga ne Nnaabakyala wa Uganda. Mu Okitobba 1963, Uganda yafuuka repabuliki naye n'eyongera okuba ekitundu kya Commonwealth.
Okulonda okwasooka oluvannyuma lw'obwetwaze, okwaliwo mu 1962, kwawangulwa omukago wakati wa Uganda People's Congress (UPC) ne Kabaka Yekka (KY). UPC ne KY zaakola gavumenti esooka oluvannyuma lw'obwetwaze nga Milton Obote ye yali Ssaabaminisita omukulu, nga Kabaka wa Buganda (Kabaka) Edward Muteesa II ye yali akulira olukiiko.<ref>{{cite web|url=http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=4&Itemid=3|title=History of Parliament|access-date=18 April 2010|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20100220164706/http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=4&Itemid=3|archive-date=20 February 2010}} (Website of the Parliament of Uganda)</ref><ref>{{cite web|url=http://www.buganda.com/crisis66.htm|title=Buganda Kingdom: The Uganda Crisis, 1966|publisher=Buganda.com|access-date=3 May 2010|archive-date=24 March 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100324164117/http://www.buganda.com/crisis66.htm|url-status=live}}</ref>
=== Buganda crisis (1962–1966) ===
{{main|Mengo Crisis}}
[[File:Owen_Falls_Dam_construction.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Owen_Falls_Dam_construction.jpg|right|thumb|Okuzimba ekidiba kya Owen Falls mu Jinja]]
Emyaka egyaddirira nga Uganda emaze okufuna obwetwaze gyateekebwawo enkolagana wakati wa gavumenti enkulu n'obwakabaka obusingako obunene mu Buganda.
Okuviira ddala mu kiseera Bungereza lwe yatandikawo obukuumi bwa Uganda, ekibuuzo ky'engeri y'okukulembera obwakabaka obusingirayo ddala obunene mu nteekateeka y'eggwanga erimu obumu bulijjo kyali kizibu. Abakulembeze b'amasaza baali balemereddwa okuteekawo enkola eyali ekozesebwa. Kino kyayongera okwonooneka olw'endowooza Buganda gye yalina ku nkolagana ye ne gavumenti enkulu. Buganda teyagezaako kufuna buwambe wabula yalabika ng'ewulira bulungi n'entegeka eyabakakasa enkizo okusinga abantu abalala abaali mu bufuzi bwa Buganda oba embeera ey'enjawulo ng'Abongereza bavuddeyo. Kino kyeyolekera mu bulabe obwaliwo wakati w'abakulembeze b'obwakabaka bwa Bungereza ne Buganda nga tebannafuna ddembe.
Mu Buganda, waaliwo enjawukana wakati w'abo abaali baagala Kabaka abeere kabaka ow'amaanyi n'abo abaali baagala okwegatta ku Uganda yonna okutonda eggwanga erya leero. Okwawukana kwavaamu okutondebwa kw'ebibiina bibiri eby'amaanyi ebyesigamiziddwa ku Buganda - Kabaka Yekka (Kabaka Yekka) KY, n'ekibiina kya Democratic Party (DP) ekyali kirina emirandira mu Kkanisa y'Abakatoliki. Obukyayi wakati w'ebibiina bino byombi bwali bwa maanyi nnyo naddala ng'okulonda okw'olubereberye okw'olukiiko oluvanyuma lw'Obukoloni kuli kumpi. Kabaka yali tayagala nnyo mukulembeze wa DP, Benedicto Kiwanuka.
Ebweru wa Buganda, munnabyabufuzi omuwombeefu okuva mu bukiikakkono bwa Uganda, Milton Obote, yali akoze omukago gwa bannabyabufuzi abataali Bannayuganda okuzimba Uganda People's Congress (UPC). UPC mu mutima gwayo yali efugibwa bannabyabufuzi abaali baagala okutereeza kye baalaba ng'obutaba na bwenkanya mu bitundu ebyaleetera Buganda okuba n'enkizo ey'enjawulo. Kino kyasikiriza abantu bangi okuva ebweru wa Buganda. Kyokka, ekibiina kyasigala nga kikwatagana bulungi, naye Obote yalaga obumanyirivu obw'ekitalo mu kukkaanya ku nsonga emu nga yeesigama ku nkola ya federo.<ref name="Kasozi">{{cite book|last1=Kasozi|first1=A. B. K.|title=The social origins of violence in Uganda, 1964–1985|date=1994|publisher=McGill-Queens's University Press|location=Montreal|isbn=9780773512184}}</ref>
[[File:Uganda_Printers_Kampala_1950s.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Uganda_Printers_Kampala_1950s.jpg|left|thumb|Ekizimbe eky'omu Uganda ekikuba ebitabo ku Kampala Road, Kampala, Uganda]]
Mu kiseera ky'obwetwaze, ekibuuzo kya Buganda kyali tekinnagonjoolwa. Uganda y'emu ku bitundu by'amakoloniya ebitono ebyafuna obwetwaze nga tebirina kibiina kyabufuzi ekirina obuyinza bungi mu palamenti. Mu kulonda okwaliwo ng'obwetwaze tebunnabaawo, UPC teyafulumya muntu yenna mu Buganda era yawangula ebifo 37 ku 61 ebyalondebwa butereevu (ebweru wa Buganda). DP yawangula ebifo 24 ebweru wa Buganda. "Ekifo eky'enjawulo" ekyaweebwa Buganda kyali kitegeeza nti ebifo bya Buganda 21 byalondebwa mu ngeri ya proportional representation ekikwatagana n'okulonda palamenti ya Buganda ′′ Lukikko. KY yawangula DP, n'efuna ebifo byonna 21.
UPC yatuuka ku ntikko ku nkomerero ya 1964 omukulembeze wa DP mu palamenti, Basil Kiiza Bataringaya, bwe yasomoka olukiiko lwa palamenti n'abakiise abalala bataano, DP n'eba n'ebifo mwenda byokka. Abakiise ba DP tebaali basanyufu nti obukyayi bwa mukulembeze waabwe, Benedicto Kiwanuka, eri Kabaka bwali bulemesa omukisa gwabwe ogw'okukolagana ne KY.<ref>{{cite book|last1=Bade|first1=Albert|title=Benedicto Kiwanuka : the man and his politics|date=1996|publisher=Fountain Publ.|location=Kampala|isbn=978-9970020089}}</ref> Okuvunda kw'abavudde mu kibiina kwafuuka amataba ng'ab'ekibiina kya KY 10 basazeewo okudda mu kibiina bwe baakiraba nti omukago n'ekibiina kya UPC tegukyasobola. Emboozi za Obote ez'ekitiibwa mu ggwanga lyonna zaali zimuluma nnyo, era UPC yali efuna obuwanguzi kumpi mu kulonda kwonna okw'ebitundu era n'eyongerako obuyinza ku bukiiko bwonna obw'ebitundu n'abateesa ebweru wa Buganda. Kabaka yayanukula mu kasirise - oboolyawo nga musanyufu olw'ekifo kye eky'omukolo n'akabonero ke yalina mu kitundu kye. Kyokka, waaliwo n'enjawukana ez'amaanyi mu lubiri lwe ezaamuzibuwalira okulwanyisa Obote. Mu kiseera Uganda we yafuukira eddembe, Buganda "yali nnyumba eyawuddemu amaanyi mu by'obufuzi n'eby'enfuna". Ab'ekibiina ekyo bwe beeyongera obungi, abantu ab'amawanga ag'enjawulo, ab'eddiini ez'enjawulo, n'ab'amawanga ag'enjawulo baatandika okukyusa endowooza yaabwe. Amaanyi g'ekibiina gaakendeera olw'obutakkaanya obwaliwo wakati w'ebibiina by'obufuzi mu bitundu byayo. Era mu 1966, UPC yali etandise okwekutula. Enkaayana zeeyongedde olw'abappya abaayita mu Palamenti okuva mu DP ne KY.
Abakiise ba UPC baatuuka e Gulu mu 1964 ku lukuŋŋaana lw'abakiise. Kuno kwe kwalaga engeri Obote gye yali afiiriddwa obuyinza ku kibiina kye. Olutalo olw'okufuna Ssaabawandiisi w'ekibiina lwali lutalo lwa maanyi wakati w'omulwanyi omuggya ow'ekika ekya'moderate' Grace Ibingira ne John Kakonge. Ibingira oluvannyuma yafuuka akabonero k'okuziyiza Obote mu UPC. Kino kintu kikulu nnyo nga twetegereza ebyaliwo oluvannyuma ebyatuusa ku buzibu wakati wa Buganda ne gavumenti ya Buganda. Eri abo abataali mu UPC (nga mw'otwalidde n'abawagizi ba KY), kino kyali kabonero akalaga nti Obote yali mu kabi. Abalabirizi abanyiikivu baakiraba nti UPC teyali kibinja kimu.
Okusaanawo kw'omukago gwa UPC-KY kwalaga obutasiima Obote n'abalala bwe baalina ku "kifo eky'enjawulo" ekya Buganda. Mu 1964, gavumenti yayanukula okusaba kw'ebitundu ebimu eby'Obwakabaka bwa Buganda nti tebyali bantu ba Kabaka. Ng'obwakabaka bwa Buganda tebunnaba kufuga Buganda, obwakabaka bwa Bunyoro obwali buliraanyeewo bwali buwangudde Buganda. Buganda yali efunye ebitundu bya Bunyoro era abakoloni ba Bungereza baali bagikakasizza mu ndagaano za Buganda. Abantu b'omu bitundu ebyo baali baagala okudda mu Bunyoro. Obote yasalawo okukkirizza olukiiko, ekyasunguwaza Kabaka n'abantu abasinga mu Buganda. Abatuuze b'amasaza baasemba okudda e Bunyoro wadde Kabaka yagezaako okukyusa akalulu. Oluvannyuma lw'okufiirwa palamenti, KY yaziyiza etteeka ly'okusindika amasaza mu Bunyoro, bwe kityo n'akomya omukago ne UPC.
Engeri y'ekika mu byabufuzi bya Uganda nayo yali yeeyoleka mu gavumenti. UPC eyali edda ekibiina ky'eggwanga yatandika okusaanawo ng'ebika bwe byavaako Ibingira okuvuganya Obote mu UPC. Enjawukana eyali wakati w'abantu b'omu bukiikakkono n'ab'omu bukiikaddyo, eyali yeeyolekera mu by'enfuna ne mu mbeera z'abantu, kati yali yeeyongedde nnyo mu bya bufuzi. Obote yeetoolodde bannabyabufuzi abasinga obungi ab'omu bukiikakkono. A. Neykon, Felix Onama, Alex Ojera nga n'abawagizi ba Ibingira oluvannyuma abaakwatibwa ne basibibwa naye, baali basinga kuva mu bukiikaddyo bwa South George Magezi, B. Kirya, Matthias Ngobi. Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, ebibiina by'abantu ebyo byombi byafuna amannya ag'ebika ′′ "Bantu" (ekitundu ekisinga okuba eky'ebukiikaddyo ekya Ibingira) ne "Nilotic" (ekitundu ekisinga okuba eky'ebukiikaddyo ekya Obote). Endowooza nti gavumenti yali mu lutalo n'Ababantu yeeyongedde bwe Obote yakwata era n'asiba mu kkomera baminisita ba Bantu abaali bawagira Ibingira.<ref name="Otunnu">{{cite book|last1=Otunnu|first1=Ogenga|title=Crisis of Legitimacy and Political Violence in Uganda, 1890 to 1979|date=2016|publisher=Palgrave Macmillan|location=London|isbn=978-3319331553}}</ref>
[[File:SA18157-Crowned_Crane_-_Żuraw_Królewski.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:SA18157-Crowned_Crane_-_%C5%BBuraw_Kr%C3%B3lewski.jpg|alt=|thumb|Ngaali : Kano kekabonero akakulu ak'eggwanga Uganda era nga erabikira ne mu bbendera ya Uganda]]
Ebiwandiiko bino byaleeta ebintu bibiri eby'amaanyi. Ekisooka Buganda abantu b'omu Buganda Bantu era nga bwe kiri, beegasse ku kibiina kya Ibingira. Ekibinja kya Ibingira kyayongera mu maaso omukago guno nga bavunaana Obote nti ayagala okugoba Kabaka.<ref name="Otunnu" /> TKati tuli ku ludda lw'abawakanya Obote. Eky'okubiri, ab'ebyokwerinda, ab'obwakabaka bwa Bungereza baali basoloozezza amagye ne poliisi okuva mu bukiikakkono bwa Uganda olw'okuba baali balowooza nti basobola okukola emirimu gino. Mu kiseera ky'obwetwaze, amagye n' poliisi byafugibwa ebika by'omu bukiikakkono nga ebisinga bya Nilotic. Kati bandibadde bawulira nga beeyongedde okunywerera ku Obote, era yakozesa omukisa guno okunyweza obuyinza bwe. Mu Apuli 1966, Obote yawaayo abasirikale abappya 800 e Moroto, nga 70 ku buli kikumi baava mu Northern Region.<ref>{{cite book|last1=Kasozi|title=The social origins of violence in Uganda, 1964–1985|date=1994|page=83}}</ref>
Mu kiseera ekyo waaliwo endowooza nti gavumenti n'abakuumi b'ebyokwerinda baakulemberwa "abantu b'omu bukiikakkono" naddala Abacholi abaalina obuyinza bungi mu gavumenti ku mutindo gwa UPC. Mu bukiikakkono bwa Uganda waaliwo n'enneewulira ez'enjawulo ez'okuziyiza Buganda, naddala ku bikwata ku "kifo eky'enjawulo" eky'obwakabaka ng'obwetwaze tebunnabaawo n'oluvannyuma lw'obwetwaze, n'emiganyulo gyonna egy'eby'enfuna n'embeera y'abantu eyajja n'ekifo kino. "Obote yaleeta abantu abangi ab'omu bukiikakkono mu ssaza ekkulu, nga bayita mu buweereza bwa gavumenti n'amagye, era n'atandikawo enkola y'okukuuma abantu mu bukiikakkono bwa Uganda". Kyokka, ebiwandiiko bya "Bantu" ne "Nilotic" byombi biraga obutali bumu. Ng'ekyokulabirako, ekika kya Bantu kizingiramu Buganda ne Bunyoro, ab'empaka ez'amaanyi. Ekika ky'abantu b'omu Nilo omuli abantu b'omu Lugbara, Acholi, ne Langi, bonna balina obukuubagano obw'amaanyi obwayamba mu by'obufuzi bya Uganda. Newankubadde nga waliwo obuzibu buno, ebintu bino byaleetawo enjawukana mu by'obufuzi wakati w'ebitundu by'omu bukiikakkono n'ebukiikaddyo nga tebamanyi era nga kino kikyalina kinene kye kikola ku by'obufuzi bya Uganda.
Okutemagana kwa UPC kweyongera nga abalabe balaba obunafu bwa Obote. Ku mutindo gw'ebitundu UPC gye yali efugidde amakanisa agasinga obutasanyuka kwatandika okulemesa abakulembeze b'akakiiko. Ne mu disitulikiti Obote gye yakulira, baagezaako okugoba omukulembeze w'akakiiko k'essaza mu 1966. Ekirala ekyeeraliikiriza UPC kwe kuba nti okulonda okw'eggwanga okuddako kwali kujjawo mu 1967 era awatali buyambi bwa KY (abalina okuwagira DP), era n'okweyongera kw'ebibiina mu UPC, waaliwo akawuka nti UPC yandibadde ewedde obuyinza mu myezi mitono.
Obote yalumba KY n'etteeka lya palamenti eriggya ku ntandikwa ya 1966 eryaziyiza KY okugezaako okubuna ebweru wa Buganda. KY yalabise ng'addamu mu palamenti ng'ayitira mu omu ku babaka be abaasigalawo, Daudi Ochieng omulwadde ennyo. Ochieng yali wa njawulo nnyo wadde nga yali ava mu bukiikakkono bwa Uganda, yali ayingidde waggulu mu KY era yafuuka mukwano gwa Kabaka eyamuwa ettaka mu Buganda. Mu kiseera Obote we yali tali mu Palamenti, Ochieng yayanika obubbi obw'amasavu n'ezaabu okuva e Congo obwali bukoleddwa omuduumizi w'amagye ga Obote, Colonel Idi Amin. Era yagambye nti Obote, Onama ne Neykon bonna baaganyulwa mu nteekateeka eno.<ref>{{cite book|last1=Somerville|first1=Keith|title=Ivory: Power and Poaching in Africa|date=2017|publisher=Hurst|location=London|isbn=9781849046763}}</ref> Palamenti yakkiriziganya n'okusalawo okukangavvula Amin n'okunoonyereza ku Obote. Kino kyayisa bubi gavumenti era ne kireetawo obuzibu mu ggwanga.
KY era yalaga obusobozi bwe obw'okulwanyisa Obote okuva munda mu kibiina kye mu lukuŋŋaana lwa UPC Buganda gye yafulumya Godfrey Binaisa (omuwaabi w'amateeka) ng'ali mu kibiina ekikkirizibwa okuba nga kiwagirwa KY, Ibingira n'abantu abalala abawakanya Obote mu Buganda. Okwanukula kwa Obote kwe kukwata Ibingira ne baminisita abalala mu lukiiko lwa kabineeti era n'afuna obuyinza obw'enjawulo mu February 1966. Mu Maaki 1966, Obote era yalangirira nti ofiisi za Pulezidenti ne Ssaabaminisita zaali ziweddewo - n'asindika Kabaka. Obote era yawa Amin obuyinza obusingawo n'amuwa ekifo ky'omuduumizi w'amagye okusinga oyo eyasooka (Opolot) eyalina enkolagana ne Buganda okuyita mu bufumbo (kyoka nga yeesiga nti Opolot yandibadde tayagala kukola bya bujaasi ku Kabaka singa kino kyabaawo). Obote yaggyawo ssemateeka era n'ayimiriza okulonda okwaliwo mu myezi mitono. Obote yagenze ku ttivi ne ku leediyo n'avunaana Kabaka emisango egy'enjawulo omuli okusaba amagye g'ebweru agalabika okuba nga Kabaka yaganoonyerezaako oluvannyuma lw'obulimba nti Amin yali ateekateeka okuwamba gavumenti. Obote yeeyongedde okuggyawo obuyinza bwa Kabaka ng'alangirira, wakati mu bikolwa ebirala:
* Okuggyawo obukiiko bw'obuweereza bw'eggwanga obw'obwereere mu bitongole bya federo. Kino kyaggyawo obuyinza bwa Kabaka okulonda abakozi ba gavumenti mu Buganda.
* Okuggyawo kkooti enkulu ey'e Buganda nga kiggyawo obuyinza bwonna Kabaka bwe yalina.
* Okuteeka Buganda mu bufuzi obw'ebyensimbi wansi w'okufuga okw'amaanyi.
* Okuggyawo ettaka ly'abakulembeze ba Buganda. Ettaka y'emu ku nsibuko y'obuyinza Kabaka bw'alina ku bantu be.
Empaka kati zaali zitegekeddwawo wakati wa Buganda ne gavumenti ya Buganda. Bannabyafaayo bayinza okwebuuza obanga kino kyali kisobola okwewalibwa okuyitira mu kukkaanya. Kino tekyali kyangu kubanga Obote kati yali awulira nga wa maanyi era ng'alaba Kabaka ng'omunafu. Mazima ddala, Kabaka bwe yakkiriza obukulembeze emyaka ena emabega n'awagira UPC, yagabanyizza abantu be era n'atandika okuwagira omu ku bo. Mu bitongole bya Buganda eby'obufuzi, obuzibu obuva mu ddiini n'okwegomba kw'omuntu byasobozesa ebitongole ebyo obutaba na mugaso era nga tebisobola kuddamu gavumenti. Kabaka yatwalibwanga ng'atafaayo era nga tawuliriza kubuulirira okuva mu bannabyabufuzi abato aba Buganda abaali bategeera bulungi ebyobufuzi ebipya ebyaddirira obwetwaze, obutafaananako bannakatemba abaali batayagala ebyo ebyali bigenda mu maaso kasita emiganyulo gyabwe egy'obuwangwa gyali gikyaliwo. Kabaka yali ayagala nnyo bannakyemalira.<ref>{{cite book|last1=Kasozi|title=The social origins of violence in Uganda, 1964–1985|date=1994|page=64}}</ref>
Mu Maayi 1966, Kabaka yakola enteekateeka. Yasaba obuyambi okuva ebweru, era palamenti ya Buganda n'eyagala gavumenti ya Uganda eva mu Buganda (nga mw'otwalidde n'ekibuga ekikulu, Kampala). Ng'addamu, Obote yalagira Idi Amin okulumba ekibuga kya Kabaka. Olutalo olw'okuwamba ekibuga kya Kabaka lwali lukambwe nnyo ∙ abakuumi ba Kabaka baayoleka obuvumu bungi okusinga bwe baali basuubira. Aba Bungereza baatendeka Captain Kabaka n'abasajja nga 120 ne bakuuma Idi Amin okumala essaawa 12.<ref>{{cite book|last1=Kasozi|title=The social origins of violence in Uganda, 1964–1985|date=1994|page=85}}</ref> Kigambibwa nti abantu nga 2,000 baafiira mu lutalo olwo olwakomekkerezebwa amagye bwe gaakozesa eby'okulwanyisa eby'amaanyi ne gawamba olubiri. Obutemu obwali bulindiriddwa mu byalo mu Buganda tebwaliwo era oluvannyuma lw'essaawa ntono Obote eyali omuyimbi yasisinkana bannamawulire okusanyukira obuwanguzi bwe. Kabaka yadduka ng'ayita mu bbugwe w'olubiri n'atwalibwa mu buwaŋŋanguse e London abawagizi be. Yafiira eyo nga wayise emyaka esatu.
=== 1966–1971 (before the coup) ===
Mu 1966, oluvannyuma lw'okulwanagana ku buyinza wakati wa gavumenti eya Obote ne Kabaka Muteesa, Obote yayimiriza ssemateeka n'aggyawo pulezidenti n'omumyuka we. Mu 1967, ssemateeka omuggya yalangirira Uganda ng'eggwanga era n'aggyawo obwakabaka obw'edda. Obote yalangirirwa nga pulezidenti.<ref name="Background" />
=== 1971 (after the coup) –1979 (end of Amin regime) ===
{{Main|History of Uganda (1971–79)}}
Oluvannyuma lw'okulwanagana n'amagye nga January 25, 1971, Obote yagobwa ku buyinza era General Idi Amin n'atwala obuyinza mu ggwanga. Amin yafuga Uganda ng'omufuzi wa bufuzi obw'obukambwe ng'ayambibwako amagye okumala emyaka munaana egyaddirira. Yatta abantu bangi mu ggwanga okusobola okukuuma obufuzi bwe. Kigambibwa nti Bannayuganda 500,000 bafiiridde mu bufuzi bwe. Ng'oggyeko ebikolwa bye eby'obukambwe, yaggyawo n'amaanyi bannayuganda okuva mu Uganda.<ref>[http://www.theage.com.au/news/business/uk-indians-taking-care-of-business/2006/03/07/1141701511987.html "UK Indians taking care of business"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180119151852/http://www.theage.com.au/news/business/uk-indians-taking-care-of-business/2006/03/07/1141701511987.html|date=19 January 2018}}, ''The Age'' (8 March 2006). Retrieved 24 March 2013.</ref>Mu June 1976, bannalukalala ba Palesitayini bawamba ennyonyi ya Air France ne bagikaka okugwa ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe. Abantu 100 ku abo 250 abaali ku mmeeri eyo baasibibwa okutuusa abasirikale ba Isiraeri lwe baabalokola oluvannyuma lw'ennaku kkumi. Obufuzi bwa Amin bwakomekkerezebwa oluvannyuma lw'olutalo lwa Uganda-Tanzania mu 1979, ng'amagye ga Tanzania nga gayambibwako Bannayuganda abaali mu buwaŋŋanguse gaayingira Uganda.
=== 1979–present ===
{{Main|History of Uganda (1979–present)}}
[[File:Second_Congo_War_Africa_map_en.svg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Second_Congo_War_Africa_map_en.svg|thumb|Abalwanyi mu lutalo lwa Congo olw'okubiri. Nga 19 December, 2005, kkooti y'ensi yonna yasalawo nti Uganda, mu musango ogwatwalibwa DRC, yali eyingidde mu nsi yaayo mu bukyamu era ng'eyonoonye eddembe ly'obuntu.<ref>"[https://www.theguardian.com/world/2005/dec/20/congo.uganda Court orders Uganda to pay Congo damages] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210102143450/https://www.theguardian.com/world/2005/dec/20/congo.uganda|date=2 January 2021}}". ''[[The Guardian]]''. 20 December 2005</ref>]]
Yoweri Museveni abadde pulezidenti okuva amagye ge lwe gaamenya gavumenti eyaliko mu January 1986.
Ebibiina by'obufuzi mu Uganda byawerebwa mu mirimu gyabyo okuva mu mwaka ogwo, nga kino kyali kigendererwa okukendeeza ku bikolwa eby'ettemu. Mu nteekateeka ya "Movement" eyateekebwawo Museveni, ebibiina by'obufuzi byeyongera okubeerawo, naye byasobola okukola ofiisi y'ekitebe kyokka. Tebaasobola kuggulawo matabi, kukuŋŋaana, oba kulonda bantu butereevu (wadde abalonzi b'ebyokulonda baali basobola okuba ab'ebibiina by'obufuzi). Olukiiko lw'abantu olwakola ku ssemateeka lwaggyawo ekiragiro kino eky'emyaka 19 eky'obufuzi obw'ebibiina bingi mu Jjulaayi 2005.
Mu 1993, Ppaapa John Paul II yakyalira Uganda mu lugendo lwe olw'ennaku 6 okukubiriza Bannayuganda okunoonya okutabagana. Mu mikolo gy'abantu abangi, yawa ekitiibwa abakristu abaafiira okukkiriza kwabwe.
Mu makkati g'emyaka gya 1990, Museveni yatenderezebwa amawanga g'ebugwanjuba ng'omu ku bakulembeze b'omu Afirika ab'omulembe omuggya.
Kyokka, obukulembeze bwe bwonoonese olw'okulumba n'okuwamba Democratic Republic of Congo mu kiseera kya Ssematalo ow'okubiri owa Congo, ekyaleetawo abantu nga obukadde 5.4 okufa okuva mu 1998, era n'okwenyigira mu ntalo endala mu bitundu by'Ennyanja Ennene mu Afirika. Alwanye okumala emyaka mingi mu lutalo lwa bannayuganda n'eggye lya Lord's Resistance Army, eririna omusango gw'ebikolwa eby'obumenyi bw'amateeka bingi, nga mw'otwalidde n'obuddu bw'abaana, ettemu ly'Atiak, n'ettemu eddala. Entalo eziri mu bukiikakkono bwa Uganda ziviiriddeko enkumi n'enkumi z'abantu okufa era n'obukadde n'obukadde okusengulwa.
Palamenti yakomya ekkomo ku biseera bya Pulezidenti mu 2005, nga kigambibwa nti Museveni yakozesa ensimbi za gavumenti okusasula doola z'Amerika 2,000 buli mubaka eyawagira ekiteeso ekyo. Okulonda kwa Pulezidenti kwaliwo mu February 2006. Museveni yalwana n'abeesimbyewo abawerako, omukulu ku bo ye Kizza Besigye.
Nga February 20, 2011, akakiiko k'ebyokulonda mu Uganda kaalangirira Pulezidenti Yoweri Kaguta Museveni ng'omulwanyi awangudde akalulu ka 2011. Kyokka, abawakanya gavumenti tebaali bamativu n'ebivudde mu kulonda kuno, nga babavumirira nga bagamba nti bya bulimba. Okusinziira ku byavudde mu kulonda, Museveni awangudde n'ebitundu 68 ku buli 100 by'abalonzi. Kino kyasinga omuyigganya we Besigye, eyali omusawo wa Museveni era n'agamba bannamawulire nti ye n'abawagizi be "beemulugunya ddala" ku byavudde mu kulonda era n'obufuzi bwa Museveni oba omuntu yenna gw'ayinza okulonda. Besigye yayongeddeko nti okulonda okwabadde kutegekeddwa kujja kuleetawo obukulembeze obutali butuukirivu era nti kiri eri Bannayuganda okunoonyereza ku kino. Ekitongole kya European Union eky'okwetegereza okulonda kyaleeta alipoota ku kulongoosa n'obunafu mu nkola y'okulonda mu Uganda: "Kaweefube w'okulonda n'olunaku lw'okulonda byakolebwa mu mirembe. Kyokka, enkola y'ebyokulonda yakosebwa obutali bwenkanya mu by'obufuzi n'eby'obugagga obwali busobola okuziyizibwa ne kireetera abantu bangi mu Uganda okufiirwa eddembe lyabwe ery'okwesalirawo".
Okuva mu Agusito 2012, ekibiina kya Anonymous ekirwanirira eddembe ly'obuntu kibadde kyekalakaasa abakungu ba Uganda era nga kikweka ku mikutu gya Gavumenti olw'ebiteeso byayo ebikontana n'obwenzi. Ab'ensi ezimu abagaba ensimbi baatiisatiisa okukomya obuyambi bw'ensimbi eri eggwanga singa ebbago erirwanyisa abalyi b'ebisiyaga likyagenda mu maaso.<ref>Roberts, Scott (14 November 2012) [http://www.pinknews.co.uk/2012/11/14/pressure-on-uganda-builds-over-anti-gay-law/ Pressure on Uganda builds over anti-gay law] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20121115234405/http://www.pinknews.co.uk/2012/11/14/pressure-on-uganda-builds-over-anti-gay-law/|date=15 November 2012}}. pinknews.co.uk</ref>
Ebintu ebiraga nti mutabani wa Pulezidenti, Muhoozi Kainerugaba, y'agenda okudda mu bigere bya Pulezidenti, byongedde okutabangula embeera.
Pulezidenti Yoweri Museveni akulembedde eggwanga okuva mu 1986 era yasembayo okulondebwa mu kalulu ka pulezidenti aka January 2021. Okusinziira ku byavudde mu kulonda, Museveni awangudde akalulu nga yafunye ebitundu 58 ku buli kikumi, ate Bobi Wine eyafuuka munnabyabufuzi yafuna ebitundu 35 ku buli kikumi. Ab'oludda oluvuganya beebuuza ku buwanguzi olw'okuvunaanibwa obukumpanya n'obutali butuukirivu.<ref>{{Cite web|url=https://www.dw.com/en/uganda-election-bobi-wine-challenges-result-in-court/a-56405583|title=Uganda election: Bobi Wine challenges result in court | DW | 01.02.2021|website=Deutsche Welle|access-date=12 March 2021|archive-date=1 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210301143714/https://www.dw.com/en/uganda-election-bobi-wine-challenges-result-in-court/a-56405583|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-55675887|title=Uganda elections 2021: Museveni takes lead as Bobi Wine cries foul|work=BBC News|date=16 January 2021|access-date=12 March 2021|archive-date=10 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210310035143/https://www.bbc.com/news/world-africa-55675887|url-status=live}}</ref>Omuvuganya omulala yali John Katumba ow'emyaka 24.<ref>{{cite web|last1=Independent|first1=The|title=Presidential candidate John Katumba publishes his memoir|url=https://www.independent.co.ug/presidential-candidate-john-katumba-publishes-his-memoir/|website=The Independent Uganda|date=9 January 2021|access-date=12 April 2022|archive-date=1 July 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220701070601/https://www.independent.co.ug/presidential-candidate-john-katumba-publishes-his-memoir/|url-status=live}}</ref>
== Ekifo Uganda gy'eri ==
{{Main|Geography of Uganda}}
Uganda esangibwa mu bukiikaddyo bw'obuvanjuba bwa Afirika wakati wa 1o S ne 4o N obuwanvu, era wakati wa 30o E ne 35o E obuwanvu. Ensi yaayo ya njawulo nnyo, era erimu ensozi, ennyanja, n'ensozi. Ensi eno eri ku ffuuti 900 waggulu w'ennyanja. Ensozi ziri ku nsalo za Uganda ez'ebuvanjuba n'ez'ebugwanjuba. Olusozi Ruwenzori lwe lusingayo obuwanvu mu Uganda.
=== Ennyanja n'emigga ===
Ekitundu ekisinga obunene eky'ebukiikaddyo bw'eggwanga lino kirimu n'eriba erisinga obunene mu nsi yonna eriyitibwa Victoria, eririmu ebizinga bingi. Ebibuga ebisinga obukulu biri mu bukiikaddyo, okumpi n'eriba lino, omuli ekibuga ekikulu Kampala n'ekibuga Entebbe ekiri okumpi. Ennyanja Kyoga eri mu masekkati g'eggwanga era yeetooloddwa ebitundu eby'ebinyeebwa.<ref>{{Britannica|325970}}</ref>
Wadde nga Uganda teri na nnyanja, erimu ennyanja nnyingi. Ng'oggyeko amazzi ga Victoria ne Kyoga, waliwo n'amazzi ga Albert, Lake Edward, ne Lake George. Ekitundu kino kisangibwa kumpi mu mazzi ga mugga Kiyira. Omugga Victorian Nile guva mu nnyanja ya Victoria ne gusigala mu nnyanja ya Kyoga n'oluvannyuma mu nnyanja ya Albert ku nsalo ya Congo. Oluvannyuma lugenda ebukiikakkono mu South Sudan. Ekitundu ekimu ekiri mu buvanjuba bwa Uganda kiriko omugga Suam oguyita mu mazzi. Ekitundu eky'ebukiikakkono bw'obuvanjuba bwa Uganda kifuluma ne kiyingira mu kiwonvu ekiyitibwa Lotikipi, ekisangibwa mu Kenya.<ref name="DataBasin">{{cite web|url=http://databasin.org/maps/new#datasets=878c064ec5d8440493f9924f90b58af1|title=Maps|website=Data Basin|access-date=14 September 2015|archive-date=6 September 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150906155539/http://databasin.org/maps/new#datasets=878c064ec5d8440493f9924f90b58af1|url-status=live}}</ref>
=== Ebintu eby'enjawulo ebiramu n'okukuuma ebiramu ===
{{Main|Conservation in Uganda}}
[[File:Koppen-Geiger_Map_UGA_present.svg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Koppen-Geiger_Map_UGA_present.svg|thumb|Uganda map of Köppen climate classification.]]
Uganda erina ebifo 60 ebikuumibwa, omuli ebifo bya ggwanga kkumi: Bwindi Impenetrable National Park ne Rwenzori Mountains National Park (byonna ebiri ku UNESCO World Heritage Sites), Kibale National Park, Kidepo Valley National Park, Lake Mburo National Park, Mgahinga Gorilla National Park, Mount Elgon National Park, Murchison Falls National Park, Queen Elizabeth National Park, ne Semuliki National Park.
Uganda erimu ebika by'ebisolo bingi, nga mw'otwalidde n'ebisolo ebiyitibwa mountain gorillas mu Bwindi Impenetrable National Park, ebiyitibwa gorillas ne golden monkeys mu Mgahinga Gorilla National Park, n'ebisolo ebiyitibwa hippos mu Murchison Falls National Park. Enva endiirwa nazo zisangibwa mu nsi yonna.
Eggwanga lino lyali lifunye omuwendo gwa Forest Landscape Integrity Index ogwa 2019 oguli wakati wa 4.36/10, ne libeera mu kifo 128 mu nsi 172.<ref name="FLII-Supplementary">{{cite journal|last1=Grantham|first1=H. S.|last2=Duncan|first2=A.|last3=Evans|first3=T. D.|last4=Jones|first4=K. R.|last5=Beyer|first5=H. L.|last6=Schuster|first6=R.|last7=Walston|first7=J.|last8=Ray|first8=J. C.|last9=Robinson|first9=J. G.|last10=Callow|first10=M.|last11=Clements|first11=T.|last12=Costa|first12=H. M.|last13=DeGemmis|first13=A.|last14=Elsen|first14=P. R.|last15=Ervin|first15=J.|last16=Franco|first16=P.|last17=Goldman|first17=E.|last18=Goetz|first18=S.|last19=Hansen|first19=A.|last20=Hofsvang|first20=E.|last21=Jantz|first21=P.|last22=Jupiter|first22=S.|last23=Kang|first23=A.|last24=Langhammer|first24=P.|last25=Laurance|first25=W. F.|last26=Lieberman|first26=S.|last27=Linkie|first27=M.|last28=Malhi|first28=Y.|last29=Maxwell|first29=S.|last30=Mendez|first30=M.|last31=Mittermeier|first31=R.|last32=Murray|first32=N. J.|last33=Possingham|first33=H.|last34=Radachowsky|first34=J.|last35=Saatchi|first35=S.|last36=Samper|first36=C.|last37=Silverman|first37=J.|last38=Shapiro|first38=A.|last39=Strassburg|first39=B.|last40=Stevens|first40=T.|last41=Stokes|first41=E.|last42=Taylor|first42=R.|last43=Tear|first43=T.|last44=Tizard|first44=R.|last45=Venter|first45=O.|last46=Visconti|first46=P.|last47=Wang|first47=S.|last48=Watson|first48=J. E. M.|display-authors=1|title=Anthropogenic modification of forests means only 40% of remaining forests have high ecosystem integrity - Supplementary Material|journal=Nature Communications|volume=11|issue=1|year=2020|page=5978|issn=2041-1723|doi=10.1038/s41467-020-19493-3|pmid=33293507|pmc=7723057|bibcode=2020NatCo..11.5978G|doi-access=free}}</ref>
== Gavumenti ne byabufuzi ==
{{unreferenced section|date=March 2017}} {{Main|Politics of Uganda}}
Pulezidenti wa Uganda ye mukulembeze w'eggwanga era nga mukulembeze wa gavumenti. Pulezidenti alonda omumyuka wa pulezidenti ne katikkiro okumuyamba mu bufuzi.
Palamenti efumbibwa olukiiko lw'eggwanga oluliko abakiise 449. Bano kuliko abakiikirira ebifo 290 ebyokulonda, abakiikirira abakyala 116 ab'ebitundu, abakiikirira 10 ab'Ekibinja kya Uganda People's Defense Forces, abakiikirira abavubuka 5, abakiikirira abakozi 5, abakiikirira abantu abaliko obulemu 5, n'abakiikirira abakiikirira abakazi 18 ab'omu ofiisi..<ref>{{Cite web|title=About Uganda {{!}} State House Uganda|url=https://www.statehouse.go.ug/about-uganda|access-date=19 June 2022|website=www.statehouse.go.ug|archive-date=18 June 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220618075533/https://statehouse.go.ug/about-uganda|url-status=live}}</ref>
=== Foreign relations ===
{{Further|Foreign relations of Uganda|}}
Uganda y'emu ku mawanga agali mu East African Community (EAC), wamu ne Kenya, Tanzania, Rwanda, Burundi, ne South Sudan. Okusinziira ku ndagaano ya East African Common Market eya 2010, eby'obusuubuzi n'okutambuza abantu mu ddembe birungi, nga mw'otwalidde n'eddembe okubeera mu ggwanga eddala ery'omubaka olw'emirimu. Kyokka, endagaano eno teyateekebwa mu nkola olw'okukkiriza omulimu n'ebizibu ebirala eby'obulabirizi, eby'amateeka, n'eby'ensimbi. Uganda y'omu ku batandikawo ekibiina kya Intergovernmental Authority on Development (IGAD), ekirimu amawanga munaana omuli gavumenti ez'omu Horn of Africa, Nile Valley, ne African Great Lakes. Ekitebe kyayo ekikulu kiri mu kibuga Djibouti. Uganda era y'omu ku b'ekibiina kya Islamic Cooperation.<ref name="oicmems">{{cite web|title=Member States|url=https://www.oic-oci.org/|website=OIC|access-date=1 November 2020|archive-date=1 November 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201101030126/https://www.oic-oci.org/|url-status=live}}</ref>
[[File:BushMuseveniEntebbe2003.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:BushMuseveniEntebbe2003.jpg|thumb|U.S. President [[:en:George_W._Bush|George W. Bush]] met with President Yoweri Museveni in Entebbe, Uganda, 11 July 2003.]]
=== Military ===
{{Further|Uganda People's Defence Force}}
Mu Uganda, Uganda People's Defence Force ekola ng'amagye. Omuwendo gw'abaserikale mu Uganda gukubisaamu 45,000. Eggye lya Uganda likwatibwako mu mirimu egiwerako egy'okukuuma emirembe n'okulwanyisa mu kitundu kino, ng'abanoonyereza bagamba nti amagye ga Amerika ge gokka agasangibwa mu nsi nnyingi. Uganda erina abaserikale mu bitundu by'obukiika kkono n'obuvanjuba bwa Democratic Republic of Congo ne mu Central African Republic, Somalia, ne South Sudan.<ref>{{cite web|url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/CharlesOnyangoObbo/With-Somalia--CAR--and-South-Sudan--Museveni/-/878504/2137720/-/eb4y1nz/-/index.html|title=With Somalia, CAR, and South Sudan, Museveni is remaking the state – Charles Onyango Obbo|publisher=Monitor.co.ug|access-date=30 May 2015|archive-date=29 November 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141129014713/http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/CharlesOnyangoObbo/With-Somalia--CAR--and-South-Sudan--Museveni/-/878504/2137720/-/eb4y1nz/-/index.html|url-status=dead}}</ref>
=== Corruption ===
{{main|Corruption in Uganda}}
Ekitongole kya Transparency International kigambye nti ekitongole kya gavumenti mu Uganda kye kimu ku bitongole ebirimu obulyi bw'enguzi obusingirayo ddala mu nsi yonna. Mu 2016, Uganda yali ku ddaala ery'omulundi ogwa 151 ku 176 era yafuna obubonero 25 ku mutendera okuva ku 0 (olw'okulya enguzi) okutuuka ku 100 (olw'okubeera omuyonjo).
Aba World Bank's 2015 Worldwide Governance Indicators batadde Uganda mu bitundu 12 eby'ensi ebisinga obubi. Okusinziira ku lipoota y'ekitongole kya Amerika ekikola ku nsonga z'eddembe ly'obuntu eya 2012 ekwata ku Uganda, "Bbanka y'Ensi Yonna gye buvuddeko awo yalaga nti obulyi bw'enguzi bucaase nnyo" era nti "buli mwaka eggwanga lifiirwa obuwumbi 768.9 (doola obukadde 286) olw'obulyi bw'enguzi".
Abakiise ba Uganda mu 2014 baafuna emirundi 60 okusinga abakozi ba gavumenti abasinga obungi, era baasaba okwongerwako ssente nnyingi. Kino kyavuddemu okwemulugunya n'obwegugungo, omuli n'okukumpanya enkoko bbiri mu palamenti mu June 2014 okulaga enguzi eri mu ba palamenti. Abayeekera, abaakwatibwa, bakozesezza ekigambo "MPigs" okulaga okwemulugunya kwabwe.
Ekikangabwa ekimu, ekyalina ebivaako eby'amaanyi mu mawanga gonna era ne kilaga nti waliwo obulyi bw'enguzi mu bitongole bya gavumenti eby'oku ntikko, kwe kubba ssente za ddoola obukadde 12.6 okuva mu ofiisi ya Katikkiro mu 2012. Ssente ezo "zaali za kukozesebwa mu kuzimba ekitundu ekisangibwa mu bukiikakkono bwa Uganda, ekyali kizikiriziddwa olutalo olwamala emyaka 20, ne mu Karamoja, ekitundu ekisinga okubaamu obwavu mu Uganda". Ensonga eno yaleetera EU, UK, Germany, Denmark, Ireland, ne Norway okuyimiriza obuyambi.
Okulya enguzi okw'amaanyi n'okutono okwabaddewo mu bakozi ba gavumenti n'enteekateeka z'obufuzi nabyo bikosezza nnyo embeera y'ebyensimbi mu Uganda. Ekimu ku bitundu omuli obutali bwenkanya obw'amaanyi y'ebigaba ebya gavumenti, omuteekebwawo ssente ezitasangikasangika okuva mu bakozi b'ebigaba.
Ekirala ekiyinza okwongera ku buzibu buno kwe kuba nti amafuta tegaliiwo. Etteeka lya Petroleum Bill, eryassibwawo palamenti mu 2012 era nga NRM eriyitibwa okuleeta obwenkanya mu kitongole ky'amafuta, lyalemeddwa okusanyusa bannabyabufuzi ab'omunda n'ab'eby'enfuna ab'omunda n'ab'ensi yonna. Ng'ekyokulabirako, Angelo Izama, omunoonyereza ku by'amasannyalaze mu Uganda ku Open Society Foundation ey'omu Amerika yagamba nti etteeka eriggya lifaanana "okuwa Museveni n'obufuzi bwe ekyuma ekikola ssente". Okusinziira ku kitongole ekiyitibwa Global Witness ekyafulumizibwa mu 2012, Uganda kati erina "amafuta mangi nnyo agasobola okuzzaawo amagoba ga gavumenti emirundi ebiri mu myaka mukaaga oba kkumi, era nga gagenda kuweza doola z'Amerika obuwumbi 2.4 buli mwaka".
Etteeka erikwata ku bitongole ebitakola gwa gavumenti (Amendment) Act, eryassibwawo mu 2006, liziyizza ebikozesebwa by'ebitongole ebitakola bya gavumenti olw'okuteekawo obuzibu mu kuyingira, emirimu, ensimbi n'okukuŋŋaana mu kitongole kino. Enkola z'okuwandiisa ezizitowa era ezitali nnongoofu (ekitegeeza, okwetaaga okubuulirira okuva mu bakozi ba gavumenti; okuwandiisa obuggya buli mwaka), okufuga emirimu mu ngeri etasaanira (ekitegeeza, okwetaagisa gavumenti okutegeeza nga tennabaako muntu yenna gw'ayogerako mu kitundu ekitwala ebitongole ebitakola bya gavumenti), n'ekigendererwa nti ssente zonna ez'ebweru zigenda okuyita mu Bbanka ya Uganda, n'ebirala, bikugira nnyo omulimu gw'ekitongole ekyo. Okugatta ku ekyo, eddembe ly'okwogera ly'ekitundu lino lyeyongedde okumenyebwa nga bakozesa okutya, era etteeka lya Public Order Management Bill (erikugira ennyo eddembe ly'okukuŋŋaana) lijja kwongera ku by'okulwanyisa bya gavumenti..<ref>The International Center for Not-For-Profit Law. (2012). [http://www.icnl.org/research/monitor/uganda.html NGO Law Monitor: Uganda] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20131029191439/http://www.icnl.org/research/monitor/uganda.html|date=29 October 2013}}.</ref>
=== Human rights ===
{{Main|Human rights in Uganda}}
Waliwo ebitundu bingi ebyeyongera okuleeta okweraliikirira ku nsonga y'eddembe ly'obuntu mu Uganda.
Entalo eziri mu bitundu by'obukiika kkono bw'eggwanga zeeyongedde okuleeta alipoota z'ebikolwa eby'obukambwe ebyakolebwa abajeemu aba Lord's Resistance Army (LRA), abakulemberwa Joseph Kony, n'amagye ga Uganda. Omukungu wa UN yalumiriza LRA mu Febwali 2009 ku "bukambwe obw'entiisa" mu Democratic Republic of Congo.
Omuwendo gw'abantu ab'omu nsi yonna abanoonyi b'obubudamu gukubisaamu obukadde 1.4. Okubonyaabonyezebwa kukyagenda mu maaso nga nkola ebucaase mu bitongole by'ebyokwerinda. Okulumba eddembe ly'eby'obufuzi mu ggwanga lino, omuli okukwatibwa n'okukuba ababaka ba palamenti ab'oludda oluvuganya, kuleetedde amawanga gonna okunenyezebwa, ekyavuddeko gavumenti ya Bungereza okusalawo mu May 2005 okulekera awo okuwa eggwanga eryo obuyambi. Okukwatibwa kw'omukulembeze w'oludda oluvuganya Kizza Besigye n'okusibibwa kwa kkooti enkulu mu kiseera ky'okuwulira omusango gwa Besigye ng'akozesa amagye agaliko ebyokulwanyisa eby'amaanyi nga tebannalondebwa mu February 2006 kyaviirako okuvumirirwa.
Okukozesa abaana emirimu kya bulijjo mu Uganda. Abaana bangi abakola mu bulimi. Abaana abakola ku faamu z'omukka mu Uganda beetooloddwa endwadde. Abaana abaweereza awaka mu Uganda bali mu kabi k'okunyigirizibwa. Okutunda abaana kubaawo. Obuddu n'emirimu egy'obukakafu biragiddwa mu ssemateeka wa Uganda.
Olukiiko lwa Amerika olw'Abanoonyi b'obubudamu n'abanoonyi b'obubudamu lwategeezezza ku kusobya ku ddembe ly'abanoonyi b'obubudamu mu 2007, omuli okugoba abantu mu Uganda n'ebikolwa eby'obukambwe eri abanoonyi b'obubudamu.
Okubonyaabonyezebwa n'okuttibwa awatali musango kibadde kizibu kya maanyi mu Uganda mu myaka egiyise. Ng'ekyokulabirako, okusinziira ku lipoota ya U.S. State Department eya 2012, "Ekitongole kya Afirika eky'Okutereeza n'Okujjanjaba Abo Abaakosebwa Okubonyaabonyezebwa kyawandiisa emisango 170 egy'okubonyaabonyezebwa ku poliisi, 214 ku UPDF, 1 ku poliisi y'amagye, 23 ku kitongole kya Special Investigations Unit, 361 ku bantu abatali bategeerekeka ab'ebyokwerinda, ne 24 ku bakungu ba kkomera" wakati wa Jjanwali ne Ssebutemba 2012.
Mu Ssebutemba 2009, Museveni yagaana Kabaka Muwenda Mutebi, kabaka wa Baganda, olukusa okugenda mu bitundu ebimu eby'Obwakabaka bwa Buganda, naddala disitulikiti y'e Kayunga. Wabaddewo obwegugungo era abantu abasukka mu 40 battiddwa ate abalala bakyali mu makomera. Okugatta ku ekyo, abantu abalala 9 battiddwa mu April 2011 mu kwekalakaasa kwa "Walk to Work". Okusinziira ku lupapula lwa Human Rights Watch 2013 World Report ku Uganda, gavumenti eremeddwa okunoonyereza ku kuttibwa okwali kukwataganyizibwa n'ebintu bino byombi.<ref>Human Rights Watch. (2013). [https://www.hrw.org/world-report/2013/country-chapters/uganda World Report 2013 (Uganda)] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160701082641/https://www.hrw.org/world-report/2013/country-chapters/uganda|date=1 July 2016}}.</ref>
==== LGBT rights ====
{{Main|LGBT rights in Uganda}} {{See also|The Anti-Homosexuality Act, 2014}}
[[File:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill_protest.jpg|link=https://en.wikipedia.org/wiki/File:Uganda_Anti-Homosexuality_Bill_protest.jpg|left|thumb|Protests in [[:en:New_York_City|New York City]] against Uganda's [[:en:Anti-Homosexuality_Bill|Anti-Homosexuality Bill]].]]
Mu 2007, olupapula lw'amawulire oluyitibwa Red Pepper, lwafulumya olukalala lw'abasajja abagambibwa okuba nti basongasonga, era bangi ku bo baatulugunyizibwa.
Nga 9 Okitobba 2010, olupapula lw'amawulire olw'omu Uganda oluyitibwa Rolling Stone lwafulumya ekitundu ku lupapula olusooka ekyalina omutwe ogugamba nti "Ebifaananyi 100 eby'Abalyi b'ebisiyaga ab'oku ntikko mu Uganda" ekyaliko amannya, amadirisa, n'ebifaananyi by'abalyi b'ebisiyaga 100 okumpi n'akabonero aka zaabu akaaliko ebigambo "Basibe". Olupapula olwo era lwagamba nti abalyi b'ebisiyaga baali baagala okuyingira abaana ba Uganda. Ekiwandiiko kino kyaleetawo okutunuulirwa okw'ensi yonna n'okunenya okuva mu bitongole by'eddembe ly'obuntu, nga Amnesty International, No Peace Without Justice ne International Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association. Okusinziira ku bannanyini ddembe ly'abayaaye, bannayuganda bangi balumbiddwa okuva lwe kyafulumizibwa. Nga January 27, 2011, omukuumi w'eddembe ly'abasajja abeefaako bokka David Kato yattibwa.
Mu 2009, palamenti ya Uganda yatunuulira etteeka erirwanyisa obukaba eryandiyongedde obumenyi bw'amateeka bw'obukaba nga liteekawo ekibonerezo kya kufa eri abantu abalina emisango egy'emabega, oba abalina akawuka ka siriimu, era abenyigira mu bikolwa eby'okwetaba eby'ekika kye kimu. Etteeka lino era lyalimu ebiragiro ku Bannayuganda abeenyigira mu bikolwa eby'okwetaba okw'ekika kye kimu ebweru wa Uganda, nga bagamba nti bayinza okuzzibwayo e Uganda okubonerezebwa, era lyalimu ebibonerezo ku bantu kinnoomu, amakampuni, ebitongole by'amawulire, oba ebitongole ebitaba bya gavumenti ebiwagira obukuumi mu mateeka ku kwetaba oba sodomy. Etteeka lino lyateekebwawo omubaka David Bahati mu Uganda nga 14 Okitobba 2009, era lyagambibwa okuba nga lyali liwagiddwa nnyo mu palamenti ya Uganda. Ekibinja kya bannalukalala ekya Anonymous kyayingira ku mikutu gya gavumenti ya Uganda nga bawakanya etteeka lino. Okukubaganya ebirowoozo ku tteeka lino kwakendeera olw'okulumirirwa okw'ensi yonna naye oluvannyuma lyassibwa mu nkola nga 20 December 2013 era ne lyassibwa omukono Pulezidenti Yoweri Museveni nga 24 February 2014. Ekibonerezo kya kufa kyaggibwawo mu tteeka eryasembayo. Etteeka lino lyavumirirwa nnyo ekibiina ky'ensi yonna. Denmark, Netherlands, ne Sweden zaategeezezza nti zigenda kulekera awo okuwa obuyambi. Bbanka y'Ensi yonna nga 28 Febwali 2014 yagamba nti yali agenda kukyusaayo ssente za ddoola z'Amerika obukadde 90, ate Amerika n'egamba nti yali yeekenneenya enkolagana ne Uganda. Nga 1 August 2014, Kkooti ya Uganda ey'Etteeka yavumirira etteeka lino nga teririna mugaso kubanga teryayisibwa bulungi. Lipoota y'amawulire eya 13 August 2014 yagambye nti Ssaabawolereza wa Uganda avuddeyo ku nteekateeka zonna ez'okujulira, okusinziira ku kiragiro kya Pulezidenti Museveni eyali yeeraliikirivu olw'ebikolwa by'ebweru w'eggwanga ku tteeka lino era eyagamba nti etteeka lyonna eriggya teririna kussa mu nkola mpisa za bannaabwe ab'ekikula ekimu. Enkulaakulana ku lukalu lwa Afirika ebadde ya kaseera katono naye ng'egenda mu maaso nga South Africa ye nsi yokka eri mu ggwanga erikkiriza obufumbo obw'ekika kye kimu. Nga 21 March 2023, palamenti ya Uganda yakkiriza etteeka eryandifudde okweyanjula ng'omugenzi okubonerezebwa obulamu bwonna mu kkomera n'ekibonerezo kya kufa eri omuntu yenna avunaanibwa "obwenzi obw'amaanyi".<ref>{{Cite web|last=Nicholls|first=Larry Madowo,Catherine|date=2023-03-21|title=Uganda parliament passes bill criminalizing identifying as LGBTQ, imposes death penalty for some offenses|url=https://www.cnn.com/2023/03/21/africa/uganda-lgbtq-law-passes-intl/index.html|access-date=2023-03-22|website=CNN|language=en}}</ref><ref>{{Cite news|last=Atuhaire|first=Patience|date=2023-03-21|title=Uganda Anti-Homosexuality bill: Life in prison for saying you're gay|language=en-GB|work=BBC News|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-65034343|access-date=2023-03-22}}</ref>
==== Homosexuality ====
{{Undue weight|date=March 2023}} {{See also|Anti-Homosexuality Bill, 2023}}{{align|right|{{Highlighted world map by country|scale = 60|US=darkblue|CA=darkblue|MX=yellow|GB=darkblue|IS=yellow|NO=yellow|SE=lightblue|FI=lightblue|EE=lightblue|LV=lightblue|LT=lightblue|PL=lightblue|DE=darkblue|DK=lightblue|NL=lightblue|BE=lightblue|FR=lightblue|ES=lightblue|PT=lightblue|IT=lightblue|CH=yellow|IE=lightblue|GL=yellow|CZ=lightblue|SK=lightblue|RU=yellow|BY=yellow|UA=yellow|RO=lightblue|AT=lightblue|GR=lightblue|TR=yellow|BG=lightblue|RS=yellow|MK=yellow|AL=yellow|HU=lightblue|SI=lightblue|BA=yellow|ME=yellow|HR=lightblue|KZ=yellow|MN=yellow|CN=yellow|KP=yellow|KR=yellow|JP=yellow|TW=yellow|PH=yellow|UZ=yellow|KG=yellow|TJ=yellow|AF=yellow|PK=yellow|IN=yellow|NP=yellow|BT=yellow|BD=yellow|MM=yellow|TH=yellow|VN=yellow|KH=yellow|LA=yellow|IR=yellow|LK=yellow|ID=yellow|MY=yellow|PG=yellow|AU=yellow|NZ=yellow|SA=yellow|YE=yellow|OM=yellow|AE=yellow|BH=yellow|QA=yellow|IQ=yellow|SY=yellow|JO=yellow|IL=yellow|EG=yellow|LY=yellow|TN=yellow|DZ=yellow|MA=yellow|EH=yellow|MG=yellow|MR=yellow|CU=yellow|SD=yellow|SS=yellow|ER=yellow|DJ=yellow|ET=yellow|SO=yellow|BR=yellow|UY=yellow|AR=yellow|CL=yellow|KW=yellow|PY=yellow|BO=yellow|PE=yellow|EC=yellow|CO=yellow|VE=yellow|PA=yellow|GY=yellow|SR=yellow|CR=yellow|NI=yellow|HN=yellow|SV=yellow|GT=yellow|HT=yellow|DO=yellow|NE=yellow|ML=yellow|BF=yellow|NG=yellow|CM=yellow|CF=yellow|TD=yellow|KE=yellow|ZA=yellow|NA=yellow|BW=yellow|CD=yellow|CG=yellow|GA=yellow|GQ=yellow|BZ=yellow|AZ=yellow|AM=yellow|GE=yellow|SN=yellow|GM=yellow|GW=yellow|SL=yellow|CI=yellow|GN=yellow|PR=yellow|JM=yellow|AO=yellow|ZM=yellow|MZ=yellow|ZW=yellow|MW=yellow|TZ=yellow|UG=black|BI=yellow|RW=yellow|BS=yellow|TK=yellow|BJ=yellow|TG=yellow|GH=yellow|TT=yellow|LR=yellow|FK=yellow|CY=lightblue|TM=yellow|LB=yellow|FJ=yellow|SB=yellow|NC=yellow|VU=yellow|MD=yellow|PS=yellow|LU=yellow|BN=yellow}}
{{legend|darkblue|Countries opposing the bill}}
{{legend|lightblue|European Union countries without statements}}
{{legend|darkred|Countries supporting the bill}}
{{legend|yellow|No statement}}
{{legend|black|Uganda}}}}Nga March 09, 2023 Asuman Basalirwa, omubaka wa palamenti okuva mu 2018 okuva mu ludda oluvuganya nga akiikirira Munisipaali y'e Bugiri ku kaadi y'ekibiina kya Justice Forum yateekawo etteeka [pdf bill] erigenda okuvumirira okwegatta kw'abalyi b'ebisiyaga n'okutumbula oba okukkiriza enkolagana ng'ezo. Naye era kituufu nti abantu bakola ensobi. Njagala okugamba nti obukaba kibi eri abantu ekikontana n'amateeka ga Uganda era nga bulabula obutukuvu bw'amaka, obukuumi bw'abaana baffe n'okweyongera kw'obuntu okuyitira mu kuzaala. Omukulembeze wa palamenti, Annet Anita Among, atadde etteeka lino mu kakiiko k'olukiiko olw'eby'obufuzi, nga guno gwe mutendera ogusoose mu nkola ey'okukyusa etteeka lino okufuuka etteeka. Omukulembeze w'olukiiko lwabadde agambye nti: "Twagala okusiima abawagizi baffe ab'obwenzi olw'enkulaakulana y'eby'enfuna gye baleese mu ggwanga, nga twogera ku mawanga g'ebugwanjuba n'abo abagaba. Naye tetusiima nti batta empisa. Tetwetaaga ssente zaabwe, twetaaga obuwangwa bwaffe. Mu kusaba okwali mu palamenti era nga n'abakulembeze b'eddiini bangi be baaliwo. Omwogezi yeeyamye okuteeka etteeka lino mu mateeka ku buli kigero okusobola okukuuma obuwangwa bwa Uganda n'obufuzi bwayo. <ref>{{Cite web|date=2023-03-08|title=Anti-gay law will be passed at whatever cost, says Speaker|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/anti-gay-law-will-be-passed-at-whatever-cost-says-speaker-4150612|access-date=2023-03-16|website=Monitor|language=en}}</ref>
Amerika yasalira etteeka lino omusango. Mu lukungaana lwa White House Press nga March 22, 2023, Karine Jean-Pierre yategeezezza. "Eddembe ly'obuntu lya muwendo nnyo. Tewali muntu n'omu asaanidde kulumbibwa, kusibibwa, oba okuttibwa olw'engeri gy'alimu oba olw'omuntu gw'ayagala". Mu nnaku ezaddirira, okwemulugunya okulala kwava mu Bungereza, Canada, Bugirimaani, n'Ekibiina kya Bulaaya.
=== Administrative divisions ===
{{main|Administrative divisions of Uganda}}
{{As of|2022}},Uganda eyawuddwamu ebitundu bina ne disitulikiti 136. Ebifo by'ebyalo eby'ebitundu bigabanyizibwamu ebibiina, ebibiina, n'ebyalo. Akakiiko k'ebibuga n'ebibuga kalondebwa mu bibuga by'amasaza.
Ebitundu by'obufuzi mu Uganda biweereddwa obuyambi n'obumu ekibiina kya Uganda Local Governments Association (ULGA), ekitongole ekikola ku bwereere era ekitalina kigendererwa kya kunoonya magoba era ekikola ng'olukiiko olw'okuwagira n'okuwa obulagirizi gavumenti za Uganda eziri wansi w'eggwanga.
Ng'oggyeko gavumenti, obwakabaka bwa Bantu butaano buzze bubeerawo, nga bufuna obwetwaze. Obwakabaka buno bwe Toro, Busoga, Bunyoro, Buganda, ne Rwenzururu. Okugatta ku ekyo, ebibiina ebimu bigezaako okuzzaawo Ankole ng'omu ku bwakabaka obw'obuwangwa obwategeerekeka mu butongole, kyokka nga tebinnavaamu kalungi. Obwakabaka obulala bungi n'ebika by'abaami bitegeerekese mu butongole gavumenti, omuli obumu bw'ebika by'abaami eby'e Alur, obwakabaka bwa Iteso, obwakabaka bwa Lango n'obwakabaka bwa Padhola.<ref>{{cite web|url=http://www.irinnews.org/report/86107/uganda-a-rough-guide-to-the-country-s-kingdoms|title=A rough guide to the country's kingdoms|date=11 September 2009|access-date=30 November 2014|archive-date=5 December 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141205023326/http://www.irinnews.org/report/86107/uganda-a-rough-guide-to-the-country-s-kingdoms|url-status=live}}</ref>
== Laba era ==
{{portal|Uganda|Africa}}
* [[:en:Index_of_Uganda-related_articles|Index of Uganda-related articles]]
* [[:en:Outline_of_Uganda|Outline of Uganda]]
== Ebyokulabirako ==
<references group="lower-alpha" responsive="1"></references>
== Ensibuko ==
<references responsive="1"></references>
== Further reading ==
; Encyclopedias
{{Refbegin}}
* Appiah, Anthony and Henry Louis Gates (ed.) (2010). ''Encyclopaedia of Africa''. Oxford University Press.
* Middleton, John (ed.) (2008). ''New encyclopaedia of Africa''. Detroit: Thompson-Gale.
* Shillington, Kevin (ed.) (2005). ''Encyclopedia of African history''. CRC Press.
{{Refend}}
; Selected books and scholarly articles
{{Refbegin}}
* BakamaNume, Bakama B. (2011). ''[https://books.google.com/books?id=E-u-oqGczPsC&source=gbs_ViewAPI A Contemporary Geography of Uganda]''. African Books Collective.
* {{cite book|title=Uganda (Cultures of the World)|author=Robert Barlas|publisher=Marshall Cavendish|year=2000|url=https://books.google.com/books?id=T3RYYPSq8JoC|isbn=9780761409816|oclc=41299243|ref=none}} overview written for younger readers.
* Carney, J. J. ''For God and My Country: Catholic Leadership in Modern Uganda'' (Wipf and Stock Publishers, 2020).
* Chrétien, Jean-Pierre (2003). ''The great lakes of Africa: two thousand years of history''. New York: Zone Books.
* Clarke, Ian, ed. ''Uganda - Culture Smart!: The Essential Guide to Customs & Culture'' (2014) [https://www.amazon.com/dp/1857336992/ excerpt] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20220714061651/https://www.amazon.com/dp/1857336992|date=14 July 2022}}
* Datzberger, Simone, and Marielle L.J. Le Mat. "Just add women and stir?: Education, gender and peacebuilding in Uganda." ''International Journal of Educational Development'' 59 (2018): 61-69 [https://discovery.ucl.ac.uk/id/eprint/10050396/1/Datzberger%20Education%20gender%20and%20peacebuilding%20in%20Uganda%20-%20Revisions%20tracked%20changes.pdf online] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210417063530/https://discovery.ucl.ac.uk/id/eprint/10050396/1/Datzberger%20Education%20gender%20and%20peacebuilding%20in%20Uganda%20-%20Revisions%20tracked%20changes.pdf|date=17 April 2021}}.
* Griffin, Brett, Robert Barlas, and Jui Lin Yong. ''Uganda.'' (Cavendish Square Publishing, 2019).
* Hepner, Tricia Redeker. "At the Boundaries of Life and Death: Notes on Eritrea and Northern Uganda." ''African Conflict and Peacebuilding Review'' 10.1 (2020): 127-142 [https://www.jstor.org/stable/10.2979/africonfpeacrevi.10.1.06 online] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210425044047/https://www.jstor.org/stable/10.2979/africonfpeacrevi.10.1.06|date=25 April 2021}}.
* Hodd, Michael and Angela Roche ''Uganda handbook''. (Bath: Footprint, 2011).
* Izama, Angelo. "Uganda." ''Africa Yearbook'' Volume 16. Brill, 2020 pp. 413–422.
* Jagielski, Wojciech and Antonia Lloyd-Jones (2012). ''The night wanderers: Uganda's children and the Lord's Resistance Army''. New York: Seven Stories Press. {{ISBN|9781609803506}}
* Jørgensen, Jan Jelmert, ''Uganda: a modern history'' (1981) [https://archive.org/details/ugandamodernhist00jrge online]
* Langole, Stephen, and David Monk. "Background to peace and conflict in northern Uganda." in ''Youth, education and work in (post-) conflict areas'' (2019): 16+ [https://www.rug.nl/research/portal/files/135090531/YEW_Publication_2020_online.pdf#page=22 online] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210119194009/https://www.rug.nl/research/portal/files/135090531/YEW_Publication_2020_online.pdf#page=22|date=19 January 2021}}.
* Otiso, Kefa M. (2006). ''[https://books.google.com/books?id=rMnkcZsv_eEC&source=gbs_ViewAPI Culture and Customs of Uganda]''. Greenwood Publishing Group.
* Reid, Richard J. ''A history of modern Uganda'' (Cambridge University Press, 2017), the standard scholarly history. [http://www.h-net.org/reviews/showrev.php?id=55348 Buy from Amazon - online review] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210127162144/https://www.h-net.org/reviews/showrev.php?id=55348|date=27 January 2021}}
* Sobel, Meghan, and Karen McIntyre. "The State of Press Freedom in Uganda". ''International Journal of Communication'' 14 (2020): 20+. [https://ijoc.org/index.php/ijoc/article/viewFile/11456/2948 online] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210415075411/https://ijoc.org/index.php/ijoc/article/viewFile/11456/2948|date=15 April 2021}}
{{Refend}}
== External links ==
{{Sister project links|voy=Uganda}}
=== Overview ===
* [https://web.archive.org/web/20210213104751/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/uganda/ Uganda]. ''[[:en:The_World_Factbook|The World Factbook]]''. [[:en:Central_Intelligence_Agency|Central Intelligence Agency]].
* [https://web.archive.org/web/20080607090539/http://ucblibraries.colorado.edu/govpubs/for/uganda.htm Uganda] from ''UCB Libraries GovPubs''.
* [http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/africa/country_profiles/1069166.stm Country Profile] from [[:en:BBC_News|BBC News]].
* [https://web.archive.org/web/20140914133543/http://www.business-anti-corruption.com/country-profiles/sub-saharan-africa/uganda-version/snapshot.aspx Uganda Corruption Profile] from the [[:en:Business-Anti-Corruption_Portal|Business Anti-Corruption Portal]]
* {{curlie|Regional/Africa/Uganda}}
=== Maps ===
* [https://www.un.org/Depts/Cartographic/map/profile/uganda.pdf Printable map of Uganda from UN.org]
* {{wikiatlas|Uganda}}
* {{osmrelation-inline|192796}}
=== Government and economy ===
* [https://web.archive.org/web/20081210073716/https://www.cia.gov/library/publications/world-leaders-1/world-leaders-u/uganda.html Chief of State and Cabinet Members]
* [http://www.ifs.du.edu/ifs/frm_CountryProfile.aspx?Country=UG Key Development Forecasts for Uganda] from [[:en:International_Futures|International Futures]]
=== Humanitarian issues ===
* [http://www.irinnews.org/Africa-Country.aspx?Country=UG Humanitarian news and analysis from IRIN – Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20110402165315/http://www.reliefweb.int/rw/dbc.nsf/doc104?OpenForm&rc=1&cc=uga Humanitarian information coverage on ReliefWeb]
* [https://web.archive.org/web/20210208131440/http://www.rfi.fr/actuen/pages/001/page_40.asp Radio France International – dossier on Uganda and Lord's Resistance Army]
; Trade
* [http://wits.worldbank.org/CountryProfile/Country/UGA/Year/2012/Summary World Bank Summary Trade Statistics Uganda]
=== Tourism ===
* [https://web.archive.org/web/20091223191137/http://www.visituganda.com/ Uganda Tourism Board]
* [http://www.ugandawildlife.org/ Uganda Wildlife Authority]
* [https://web.archive.org/web/20171003170213/https://visitkampala.net/ Visit Kampala with Kampala Capital City Authority]
* [http://visas.immigration.go.ug/ Immigration Department]
{{Uganda topics}}{{Districts of Uganda}}{{Navboxes|list={{Countries of Africa}}
{{African Union}}
{{Organisation of Islamic Cooperation}}
{{Commonwealth of Nations}}}}{{Authority control}}<!--Please leave the empty space as per [[WP:CATMAIN]].--> <!--Ebola virus?: [[Category:Eboli virus]]-->
iqd4y0xty2b5xork4yflym98rdkjgl6
Christine Ondoa
0
10020
61759
54737
2026-07-11T17:39:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61759
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Christine Joyce Dradidi Ondoa''' alina diguli mu by'okujanjaba, n'okudukanya ebifo gyebajanjabira, ng'era atwalibwa okubeera omu [[:en:Uganda|kubanayuganda]] abakulembezze nadala mu kulaba ng'eby'obulamu ebituuka mu bantu bibeera ku mitundo, [[:en:Discipline|empisa]], [[:en:Ethical_code|neneeyisa y'abakozi nga abavunaanyzibwa ku by'obulamu]] bw'abantu nga egobererwa. Y'omu kubanayugada abalina [[:en:Paediatrician|obuyigirize mu kujanjaba abaana n'enddwadde]], wamu n'okubeera omukulembezze w'abakiriza. Esaawa eno, [[:en:Director_General|akola ng'akulira]] ekitongole [[:en:Uganda_AIDS_Commission|ekivunaanyizbwa ku by'akawuka kasiriimu]].Yateekebwa mu kifo [[:en:President_of_Uganda|ekyo pulezidneti wa Uganda]] mu mwezi ogw'okubiri, mu mwaka gwa 2014. Nga tanaba kugengda mu kifo ekyo, yakolako ng'omuwi w'amagezi owa pulezidenti wa Uganda [[:en:Yoweri_Kaguta_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] ku [[:en:Public_health|by'obulamu bw'abantu]]. Yali omu kubaaali ku kakiiko akagata amawanga ag'enjawulo ak'ensi yonna akavunaanyizibwa ku by'okugema.<ref>{{Cite web}}http://allafrica.com/stories/201403050068.html</ref> Yaliko [[:en:Global_Alliance_for_Vaccines_and_Immunization|minista w'eby'obulamu]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva mu mwaka gwa 2011, okutuuka mu gwa 2013.Yatekebwa mu kifo ekyo ng'enaku z'omwezi 27, mu mwezi ogw'okutaano, ogw'omwaka gwa 2011,<ref>{{Cite web}}https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078</ref> naye oluvannyuma yadirwa [[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]] mu bigere ng'enaku z'omwezi 23, mu mwezi ogw'okutaano, ogw'omwaka gwa 2013.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20140328010754/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&id=25477&catid=75</ref> Ng'ogasaako eky'okubeera minista mu kabineti, yaliko omukiise mu [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda]], wabula nga teyalondebwa oba kuteekebwa mu kifo kino, naye ng;akozesa ofiisi ye n'obuyinza okuwabula oba okuwa amagezi. Ng'ogyeko ekyo, yeeyali akulira eddwaliro lye Mbarara erya [[:en:Mbarara_Regional_Referral_Hospital|Mbarara Regional Referral Hospital]], agamu ku malwaliro e 14 gyebakusinzidka mu Uganda singa meera ebeera egaanye, oba ekalubye.
== Ebimukwatako ==
Yazaalibwa mu disitulikiti y'e Moyto ng'enaku z'mwezi 21, mu mwezi ogw'ekumi, mu mwa ka gwa 1968.
== Eby'enjigiriza ==
Christine Ondoa yasomera ku [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College, e Namagunga]] gyeyasomera siniya ye, wabula nga [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|diguli ye mu by'edagala, ne diguli my by'okulongoosa yagifuna]] mu mwaka gwa 1994, okuva kutendekero ly'e [[:en:Makerere_University_Medical_School|Makerere eriyigiriza eby'obusawo]], nga ly'esomero erisinga obukadde mu buvanjuba bwa Afrika. Alina ne diguli ey'okubiri mu by'okujanjaba abaana n'eddwadde zaabwe, gyeyafuna mu mwaka gwa 2000, nga nayo yagifunira kutendekero ly'e Makerere eriyigiriza eby'obusawo. Mu mwezi ogw'okusatu, mu mwaka gwa 2011, yatikirwa okuva kutendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute eriyigiriza]] [[:en:Uganda_Management_Institute|ebikwatagana n'okudukanya ku bya bizineensi]], ng'eno gyeyatikirwa ne [[:en:Administration_(government)|dipulooma]] [[:en:Administration_(government)|mu kuweereza abantu n'okudukanya emirimu]]. Mu mwaka gwa 2012, yatikirwa mutendekero lyerimu ne [[:en:Management_Studies|diguli ey'okubiri mu by'okudukanya eby'emirimu]]. Asomeddeko [[:en:Institute_of_National_Transformation|kutendekero eriyamba ku by'enkyuka kyuka]] gyeyafunira diguli ye ey'okusatu. Yafuna okutendekebwa ku by'eyasoma okuva mu [[:en:Nsambya_Hospital|ddwaliro ly'e Nsambya erya St. Francis]] okuva mu mwaka gwa 1994 okutuuka mu mwaka gwa 1995. Yasigala ku ddwaliro lino ery'e Nsambya okuva mu mwaka gwa 1995, okutuusa mu 1997, bweyadayo ku somero eriyigiriza obusawo erisingaanibwa ku setendekero ly'e Makerere, okufuna diguli edirira gyeyasooka [[:en:Pediatrics|ey'okujanjanba abaana n'enddwadde zaabwe]], ng'eno yeeyadirira gyeyasooka okufuna. Wakati w'omwaka gwa 2000 ne 2009, yakolerako mu [[:en:Arua_Regional_Referral_Hospital|ddwaliro gyebakusindika oluvannyuma gy'oba oseese nga bibalemeredde erisinaanibwa mu Arua]], ng'eno gyeyali [[:en:Pediatrician|ng'omusawo eyali yeebuzibwako ku by'abaana, n'enddwadde ezibeera zibaluma]]. Wakati w'omwaka gwa 2009 ne 2010, yakolako mu ddwaliro ly'e Jinja gyebakusindika nga gyewasoose balemereddwa, ng'eno yaliyo ng'eyali yeebuzibwako ku by'abaana, ng'eddwadde zaabwe ezitera okubaluma, ng'oluvannyuma yakuzibwa nebamufuula eyali [[:en:Medical_director|akulira eddwaliro,]] era nga y'akulira abeebuzibwako ku by'abaana n'eddwadde zaabwe. Yawerezaako nga [[:en:Chairperson|ssentebe]] ow'akakiiko akadukanya etendekero erisomesa abasawo nadala banaansi, wamu n'abazaalisa.<ref>{{Cite web}}http://dfcublog.wordpress.com/page/2</ref> Okuva mu mwezi ogusooka mu mwaka gwa 2011, okutuusa mu mwezi ogw'okutaano mu mwaka gwa 2011, yakolako ng'eyali akulira eddwaliro ly'e [[:en:Mbarara_Regional_Referral_Hospital|Mbarara ewasindikirwa abalwadde singa gyebabeera basoose okufuna obujanjabi balemererwa]], eddwaliro erisomesa ery'etendekero ly'e [[:en:Mbarara_University_of_Science_and_Technology|Mbarara erya saayaansi ne tekinologiya]]. Okuva mu mwezi ogw'okutaano mu mwaka gwa 2011, okutuuka mu mwezi ogw'okutaano mu mwaka ogwa 2013, yeeyali [[:en:Minister_of_Health|minista wa Uganda avunaanyizibwa ku by'eby'obulamu]].<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20150923195459/http://www.busiweek.com/index1.php?Ctp=2&pI=734&pLv=3&srI=68&spI=107&cI=10</ref><ref>{{Cite news}}https://web.archive.org/web/20160803170011/http://www.european-times.com/sector/healthcare/minister-christine-ondoa/</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Dr. Ondoa yemaama w'omwaka omu omulenzi ayitibwa Reuben Azi, eyazaalibwa mu mwaka gwa 1996. [[:en:Born-again_Christian|Mulokelo]],ng'era ng'enaku z'omwezi 23, mu mwezi ogw'okuna, mu mwaka gwa 2011, omulabirizi '''Julius Peter Oyet''' yamutikira n'amufuula omusumba mu kanisa ya ''LifeLine Ministries'' esingaanibwa e [[:en:Mbuya|Mbuya]] mu [[:en:Nakawa_Division|divizoni y'e Nakawa]], mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga kua [[:en:Uganda|Uganda]] ekikulu, ate ekisinga obunene mu ggwanga lyonna.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20180708220805/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1171058/-/view/printVersion/-/68g8ofz/-/index.html</ref> Ng'enaku z'omwezi 28, mu mwezi ogusooka ogw'omwaka gwa 2012, Dr. Christine Ondoa yafumbirwa omwami Thomas Udong P'ongona mu kanisa ya C''hurch of the Resurrection'', esinganibwa e [[:en:Bugolobi|Bugolobi]], nebasembeza abagenyi baabwe ku kifo [[:en:Speke_Resort_and_Conference_Center|ekisanyukirwamu e Munyonyo, gyebategekera n'enkungaana ekya Speke Resort]].
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda net of Uganda]]
* [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisitule evunaanyzibwa ku by'obulamu mu Uganda]]
* [[:en:Uganda_AIDS_Commission|Ekitongole ekirwanyisa okutangira okusaasaana kw'akawuka kamukenenya oba obulwadde bwa siriimu]]
4v2yb6szmi6grgql7ul9w5fiehla58a
Zaitun Driwaru
0
10021
61158
60538
2026-07-11T16:34:51Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61158
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zaitun Driwaru''' yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977, [[Munnayuganda]], musomesa era [[munnabyabufuzi]]. Yaweerezako ng'omubaka Omukyala owa Disitulikiti ye Yumbe mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016-2021).<ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Zaitun Driwaru |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=51 |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref><ref name="2R">{{cite web |author=Robert Elema |date=12 March 2016 |title=Driwaru Elected Yumbe Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Driwaru-elected-Yumbe-Woman-MP/688334-3113168-wiaxogz/index.html |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Driwaru yazaalibwa 10 Ogwekkumineebiri 1977. Yasomera mu Arua Hill Primary School, mu kibuga [[Arua]], ekibuga ekisinga obunene mu kitundu kya West Nile. Yatikirwa mu 1991 era n'aweebwa ekifo ku Mvara Secondary School mu Arua. Yafuna satifikeeti ya [[Uganda Certificate of Education]] (siniya ey'okuna) ne Uganda Advanced Certificate of education (siniya ey'omukaaga), okuva mu Mvara mu 1995 ne 1999.<ref name="1R" />
Yaweebwa ekifo ku ''Muni National Teachers College'', gye yafunira dipuloma mu busomesa bwa siniya eya Diploma in Secondary Education mu 2002. Mu 2005, yattikirwa mu Yunivasite ya [[Islamic University in Uganda]], ne diguli mu kuddukkanya emirimu gya Gavumenti eya Degree in Public Administartion.
== Emirimu ==
=== Nga tannagenda mu by'obufuzi ===
Okuva mu 1999 okutuuka mu 2001, yali kitunzi mu Kkampuni ya Bata Uganda. Oluvannyuma yakolako ng'omusomesa owa sekendule ku Aringa Secondary School mu kibuga [[Yumbe]]. Oluvannyuma yaweereza ng'omukugu ow'enkulaakulana mu gavumenti z'ebitundu mu Disitulikiti ye Yumbe okuva mu 2006 okutuuka mu 2011.<ref name="1R" />
=== Nga munnabyabufuzi ===
Mu kulonda kw'olukiiko lw'eggwanga olukulu okwa 2016, Zaitun Driwaru yavuganya ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[Disitulikiti ye Yumbe]]. Yavuganya nga atalina kibiina kya byabufuzi. Driwaru yawangula Avako Naima Gule, ow'ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]], eyali [[omubaka wa Paalamenti]] mu kiseera ekyo. Driwaru yafuna obululu 32,504 ate Naima n'afuna obululu 24,394.<ref name="3R">{{cite web |author=New Vision |date=10 March 2016 |title=Yumbe Police Fire Tear Gas In Post-Election Fracas |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1419263/yumbe-police-tear-gas-post-election-fracas |access-date=23 April 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
Mu Palamenti ey'ekkumi, ali ku kakiiko k'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo n'akakiiko ka Palamenti akalondoola ebisuubizo bya gavumenti.<ref name="1R" /> Era memba mu kakiiko akataba ababaka abakyala mu Paalamenti aka [[Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA).<ref name="4R">{{cite web |author=Uganda Women Parliamentary Association |date=2016 |title=Members of UWOPA In the 10th Ugandan Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |archive-date=18 April 2021 |access-date=23 April 2020 |publisher=Uganda Women Parliamentary Association |place=Kampala}}</ref> Zaitun Driwaru memba omujuvu mu kibiina ekyatandikawo akakiiko akataba abasiraamu aka [[Uganda Muslim Supreme Council]] (UMSC).<ref name="5R">{{cite web |author=Farooq Kasule |date=5 July 2019 |title=Muslim MPs Plan Bill On Family Law |url=https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=dbea72ae-88cb-43af-8b93-1f7a2c9b2444%3B1.0 |access-date=23 April 2020 |format=Cached from the original on 23 April 2020 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Nusura Tiperu]]
* [[Rose Atima Ayaka]]
* [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]]
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="1"></references>
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
[[Category:Abantu abazaalibwa mu Disitulikiti y'e Yumbe]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti abakyala]]
[[Category:Bannayuganda abasiraamu]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
21tv61g4px24ajwv9m1pzck9ktdxket
Jacinta Athieno Ayo
0
10023
60962
31939
2026-07-11T15:55:42Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60962
wikitext
text/x-wiki
'''Jacinta Athieno Ayo''' munnabyabufuzi munnayuganda era mmemba wa palamenti. Ono yalondebwa nga [[:en:Member_of_parliament|omubaka Omukyala akiikirira Disitulikiti eye Tororo]] mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda okwawamu mu Uganda okwa 2021]] oluvannyuma lw'okuwangula [[Sarah Achieng Opendi]] .
Yavuganya kubwa [[:en:Independent_politician|nnamunigina nga talina kibiina]] ky'abyabufuzi.
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’ababaka mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[:en:Independent_politician|Munnabyabufuzi atalina kibiina]]
* [[Sarah Achieng Opendi|Sarah Achieng Opendi, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Palamenti]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijulizidwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
1aioso3qyqu8xlzvzxjr3oa4e3ujwua
61036
60962
2026-07-11T16:00:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61036
wikitext
text/x-wiki
'''Jacinta Athieno Ayo''' munnabyabufuzi munnayuganda era mmemba wa palamenti. Ono yalondebwa nga [[:en:Member_of_parliament|omubaka Omukyala akiikirira Disitulikiti eye Tororo]] mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda okwawamu mu Uganda okwa 2021]] oluvannyuma lw'okuwangula [[Sarah Achieng Opendi]] .
Yavuganya kubwa [[:en:Independent_politician|nnamunigina nga talina kibiina]] ky'abyabufuzi.
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’ababaka mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[:en:Independent_politician|Munnabyabufuzi atalina kibiina]]
* [[Sarah Achieng Opendi|Sarah Achieng Opendi, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Palamenti]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijulizidwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
smvq5wgv61sdxlbxi375ytfz2eeg9t8
Jacinta Atuto
0
10028
61800
34886
2026-07-11T17:44:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61800
wikitext
text/x-wiki
[[File:Atuto Jacinta.jpg|thumb|Atuto Jacinta]]
'''Jacinta Atuto''' munabyabufuzi Omunayuganda awereza nga omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kapelebyong_District|Disitulikiti ya Kapeyebyong]], mu [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]].<ref name=":0">https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-climate-change/</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://tndnewsug.com/2021/10/19/kapelebyong-woman-mps-shs220m-ambulance-story/ |access-date=2023-03-25 |archive-date=2022-01-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220129105434/https://tndnewsug.com/2021/10/19/kapelebyong-woman-mps-shs220m-ambulance-story/ |url-status=dead }}</ref> Ye mubaka wa ssentebe ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku By'enkyuka kyuka y'embeera y'obudde.<ref name=":0" /> Ya'omu ku bali mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref name=":2">https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/mp-losers-flood-soroti-court-seeking-vote-recount-3270960</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/97181</ref>
== Emirimu emirala ==
Yawa abantu ba Kapelebyong eotoka etambuza abalwadde.<ref name=":1" />
== Obukuubagano ==
Mukyala Adupo Florenceyaliko omukyala omubaka eyali akiikirira Disitulikiti ye Kapelebyong District nga ali mu kibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] eyawangulwa, wabula n'alumiriza nga obululu bwe bwebwaali buwereddwa gweyali avuganya naye Atuto mu kulonda kwa 2021,<ref name=":2" /> ensonga Adupo gyeyatwaala mu kkooti enkulu ey'e Soroti, nga ayagala obululu buno buddemu okubalibwa, wabula ekiwandiiko kye ekyali kisaba obululu okuddamu okubalibwa kyagaanibwa omulamuzi Monica Amono nga kigambibwa bano baali tebalina bukakafu bumala buyinza kudisibwamu bululu buno kubalibwa.<ref>https://www.independent.co.ug/court-dismisses-vote-recount-petitions-in-teso/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/court-dismisses-vote-recount-petitions-in-teso</ref>
== Laba nebino ==
# [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]]
# [[:en:Sauda_Kauma|Sauda Kauma]]
# [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
# [[:en:National_Unity_Platform|Ekibiina kya National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
fe70599s3eswwtu7o0oawzmig41avwn
Iriama Margaret
0
10029
61352
31547
2026-07-11T16:44:43Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61352
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Iriama Margaret''' (yazaalibwa 3 Ogwekkuminogumu 1965) Munnayuganda, munnabyabufuzi owa [[:en:Moroto_District|Disitulikiti y'e Moroto]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Mmemba w'ekibiina kyebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].
== Ebyobufuzi ==
Margaret yaweereza ng'omubaka mu Paalamenti ya Uganda ey'omunaana n'eyomwenda.<ref>https://ugandaradionetwork.com/a/archive.php?iStatus=4&iKeyword=99162</ref><ref>https://ugandaradionetwork.com/a/archive.php?iStatus=4&iKeyword=99162</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=18958:why-janet-karamoja-mps-fell-out |access-date=2023-03-25 |archive-date=2022-10-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221006082735/https://www.observer.ug/component/content/article?id=18958:why-janet-karamoja-mps-fell-out |url-status=dead }}</ref> Ng'ali mu Paalamenti, yaweereza ng'omumyuka wa sentebe ku kakiiko k'ebyobulamu aka [[:en:Sam_Lyomoki|Sam Lyomoki]].<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1302710</ref> Mu 2017, Yalimu kubesimbawo mu kulonda kw'ekibiina kya NRM okwe Moroto nga kwagendereramu okulonda omubaka omukazi owa Disitulikiti mu paalamenti ekyali ekikalu nga 14 Ogwokubiri oluvanyuma lw'okufa kwa Annie Logiel eyali MP wa Disitulikiti.<ref name=":0">https://ugandaradionetwork.net/story/nrm-supporters-in-moroto-threaten-to-leave-party</ref> Annie Logiel yafiira mu Denmark.<ref name=":1">https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nrm-s-atyang-declared-winner-for-moroto-woman-mp-seat-1695836</ref> Yalabika nga eyatleetawo enjawukana mu kibiina kya NRM okuva mu kalulu k'ekibiina era kino kyaviirako ba mmemba abamu ab'ekibiina kya NRM okwolesa obutali bumativu bwaabwe ku ngeri abakulembeze ba Disitulikiti gye baali bayisaamu Iriama, eyali akiikirira Disitulikiti y'e Moroto mu Paalamenti wakati wa 2011 ne 2016.<ref name=":0" /> Lwa nsonga nti abalonzi b'e Moroto baali betaaga omubaka omugya owa Disitulikit yaabwe naye nga ssi wa kibiina kya NRM.<ref name=":0" /> Akalulu kawangulwa Stella Atyang eyagamba nti ekigndererwa kye kyali kyakuzzawo nkolagana wakati wa Iriama n'abawagizi be okusobola okuweereza obulungi abatuuze b'e Moroto.<ref name=":1" /> Wabula ne Stella mmemba w'akibiina kya National Resistance Movement (NRM).<ref name=":1" />
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda olw'omunaana]]
* [[:en:Iriama_Rose|Iriama Rose]]
== Ebijuliziddwamu ==
<references group="" responsive="1"></references>
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* https://www.ohchr.org/Documents/HRBodies/SP/CallApplications/HRC38/WG_TNCs_A/LOKAWUA%20Margaret%20Iriama%20form.doc
* https://web.archive.org/web/20230314191243/https://www.redpepper.co.ug/2015/09/kadaga-files-on-sleeping-mps-leak/
{{DEFAULTSORT:Margaret, Iriama}}
blaj8v58llhiki7id32ck4ytz0s8v4l
Oleru Huda
0
10031
61450
60557
2026-07-11T16:46:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61450
wikitext
text/x-wiki
'''Huda Abason Oleru''' (yazaalibwa nga 3 Omwezi ogwekkumineebiri 1975) Munnayuganda munnabyabufuzi era omubaka wa paalamenti eyaliko omubaka omukyala owa paalamenti omukiise ow'e [[Yumbe (disitulikit)|disitulikiti y'e Yumbe]] mu paalamenti ya Uganda ey'omunaana n'ey'omwenda. <ref name=":0">{{Cite web |title=KNOW YOUR MP-ELECT: Huda Abason Oleru |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/99582 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Member of Parliament engages with U-Reporters in her district! |url=https://uganda.ureport.in/story/183/ |access-date=2022-04-04 |website=uganda.ureport.in}}</ref> Yali ku bwa namunigina naye kati yeegatta ku kibiina ky'ebyobufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . <ref>{{Cite web |title=Huda Abason Oleru |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/c219b699-fcd1-4c1b-b44d-7e3ed013f0cd/ |access-date=2022-04-04 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref> Era yali minisita omubeezi ow’ensonga z’abaazirwanako. <ref>{{Cite web |date=2022-01-05 |title=UPDF to conduct nationwide verification of veterans |url=https://www.independent.co.ug/updf-to-conduct-nationwide-verification-of-veterans/ |access-date=2022-04-04 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=@watchdoguganda |last2=@watchdoguganda |date=2022-01-30 |title=UPDF is now a professional force, says Minister Oleru |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20220130/129276/updf-is-now-a-professional-force-says-minister-oleru.html |access-date=2022-04-04 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |title=UPDF to Conduct Nationwide Verification of Veterans |url=http://ugandaradionetwork.com/story/updf-to-conduct-national-wide-verification-of-veterans- |access-date=2022-04-04 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Huda yazaalibwa nga 3 Omwezi ogwekkumineebiri 1975 eri bazadde be Ayub Adiga (taata) ne Drakai Khadija (maama) ab'ekyalo Pania, mu ggombolola ya Kophi mu [[disitulikiti y'e Yumbe]] . Huda yagenda ku ssomero lya pulayimale erya Limidia bweyali ttanneegatta ku somero lya siniya erya Yumbe Secondary School. <ref name=":0">{{Cite web |title=KNOW YOUR MP-ELECT: Huda Abason Oleru |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/99582 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/99582 "KNOW YOUR MP-ELECT: Huda Abason Oleru"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2022-04-04</span></span>.</cite></ref> Olwo yeegatta ku ssomero lya siniya erya [[Mvara Secondary School]]. Oluvannyuma lw’emisomo gye egya siniya, Huda yeegatta ku [[Islamic University in Uganda|yunivasite y’obusiraamu mu Uganda]] (IUIU) gye yafunira ddiguli ye eyasooka mu [[nzirukanya y'emirimu gya gavumenti]]. Nga tannaba kwegatta mu byabufuzi, Huda yafuna n'era ddiguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti n’okuddukanya n'okukuliramu emirimu. <ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Huda yakolako ng’omusomesa ku ssomero lya pulayimale erya Aringa Primary School n'era yeeyali omuwandiisi w’abavubuka ab'eggombolola ya Romogi nga ttaneegatta mu byabufuzi. <ref name=":0">{{Cite web |title=KNOW YOUR MP-ELECT: Huda Abason Oleru |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/99582 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/99582 "KNOW YOUR MP-ELECT: Huda Abason Oleru"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2022-04-04</span></span>.</cite></ref> N'era yeeyali saabawandisi wakakiiko k'abavubuka ak'ekibiina kya National Resistance Movement mu ggombolola y'e Romogi mu 1996. Wakati wa 1996 ne 1998, yali musomesa ku ssomero lya pulayimale erya Limitia .Yeeyali omuluganya w'ekitundu (Community facilitator ) ne pulogulaamu ya Community Actor wakati wa 1998 ne 2000. Wakati wa 2000 ne 2003, Huda yeeyali ssentebe ow'okusiga ow'eggombolola y'e Lulu. <ref name=":0" />
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Huda yafumbirwa Mohammed Abason Ingamule. <ref name=":0">{{Cite web |title=KNOW YOUR MP-ELECT: Huda Abason Oleru |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/99582 |access-date=2022-04-04 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/99582 "KNOW YOUR MP-ELECT: Huda Abason Oleru"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2022-04-04</span></span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
[[Olukalala lw'ababaka ba paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
[[Yumbe (disitulikit)|Disitulikiti y'e Yumbe]]
[[Naima Melsa Gule Avako|Naima Melsa Gule Avako, Omuntu w’abantu]]
[[Zaitun Driwaru|Zaitun Driwaru nga bwe kiri]]
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://yumbe.go.ug/ Gavumenti ez'ebitundu mu Disitulikiti y'e Yumbe]
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{DEFAULTSORT:Oleru, Huda Abason}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
kdxelr7au54mpa8iojdvi239024hcml
Taban Sharifah Aate
0
10085
61796
34518
2026-07-11T17:44:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61796
wikitext
text/x-wiki
[[File:Taban Sharifah Aate.jpg|thumb|Taban Sharifah Aate.jpg ]]
'''Taban Sharifa Aate''' [[:en:Uganda|munayuganda munabyabufuzi]] era [[:en:Legislator|omubaka wa Palamenti]] . Akiikirira abantu ba [[Koboko (disitulikit)|disitulikiti y'e Koboko]] ng'omubaka omukyala Mu [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'emu . Awandiika mu [[National Resistance Movement|kibiina kya National Resistance Movement Party]] (NRM) ekibiina ekikubirizibwa [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], pulezidenti wa Uganda.
== Gyenvudde n'Okusoma ==
Aate muzzukulu w’eyali pulezidenti wa Uganda [[Idi Amin|Idi Amin Dada]] era muwala wa Taban Amin eyali atandise okujeemera gavumenti oluvannyuma lwa kitaawe Amin okugobwa mu buyinza kyokka oluvannyuma gavumenti ya Museveni n’emuddiramu.
Wadde nga mu kusooka waliwo omusaayi obutakwatagana wakati wa famile ya Amin n'eya Museveni, Aate yasobola okusomera ku sikaala y'amaka g'obwa pulezidenti eyamuweebwa pulezidenti Museveni era amutunuulira mu kifaananyi ekya taata.
Aate kati mmemba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] kwe yavuganyizaako tikiti eyamutuusa mu Palamenti. Yawangula n’obululu 44,616 ate Ariye Eunice Owinyi n’afuna obululu 4,937.
Muganda we Taban Idi Amin yaliko omubaka w'essaza Kibanda mu disitulikiti eye [[Kiryandongo (disitulikit)|Kiryandongo]] ku tikiti ya NRM.
== Emirimu ==
Mu palamenti ya Uganda, Aate aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by’enjigiriza n’eby'emizannyo.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
c9j7ik2dblbgldb7hwxv9wjm8cbzjd8
Veronica Isala Eragu Bichetero
0
10089
61351
30800
2026-07-11T16:44:43Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61351
wikitext
text/x-wiki
'''Veronica Isala Eragu Bichetero'''a Munnayuganda munnabyabufuzi era munnamateeka. Ye Mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] akiikirira [[:en:Kaberamaido_District|Disitulikiti y'eKaberamaido]] okuva mu 2016.
Emabegako yali aweereza nga Omuddukanya era eyebuuzibwako omukulu ku EDG Venture Consult, Kampala okuva mu 2007 okutuusa mu 2015.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=413 |access-date=2023-03-26 |archive-date=2021-04-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210428010839/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=413 |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe nookusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 3 Ogw'omunaana 1953.
Yasomera ku St Mary's College, Aboke gyeyafunira ssatifikeeti ye mu busomesa eya East African Certificate of Education (EACE), mu 1970 ne Dr. Obote College, Boroboro gyeyafunira ssatifikeeti ye eya East African Advanced Certificate of Education (EAACE). Mu 1972, yatikkirwa e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] mu Uganda nga yafuna Diguli mu Mateeka era yafuna ne Dipuloma oluvannyuma mu kukwasa amateeka nga eno yagikolera ku Law Development Centre, Kampala mu 1978.
== Omulimu gwe ==
Yali mukulu mu ttendekero lya United States Institute of Peace, Washington DC okuva mu 2011 okutuusa mu 2012; yaliko Kkomiisona ku kakiiko akakuumi k'eddembe aka Uganda Human Rights Commission okuva 2001 ppaka mu 2007; era yaliko munnamateeka yekka mu kkampuni ya Eragu & Co. Advocates, Kampala, okuva mu 1998 to 2001; Yaliko omukulu era eyebuuzibwako ku Sentinel, Nairobi, kuva mu 1995 okutuusa mu 2001; era yaliko omukulu eyebuuzibwako ku kitongole kya [[:en:UNICEF|UNICEF]] ku ofiisi zabwe ezisangibwa mu bitundu by'omu Buvanjuba n'oBugwanjuba bwa Africa mu Nairobi, okuva 1992 okutuusa 1994. Ye yali addukanya ku Kkampunimya Yinsuwa eya Apollo Insurance Company esangibwa e Kenya okuva mu 1987 okutuusa mu 1991; era yakozesebwako nga Addukanya ku Kenya Commercial Insurance Corporation okuva mu 1983 okutuusa mu 1987; era nga munnamateeka bwe yali akola ne Rhodes & Rhodes, e Lagos, mu Nigeria, okuva mu 1980 okutuusa mu1981; nga omuwandiisi mu by'amateeka ku Insurance Corporation, Uganda, kuba mu 1976 okutuusa mu 1980. era oluvannyuma lw'ebyo byonna, yalondebwa nga Mmemba wa paalamenti okuva mu 2016 okutuusa leero.
== Emirimu gye mu paalamenti ==
Nga oggyeko okukola nga Mmemba wa paalamenti, atuula ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko mu paalamenti]] nga bwe buno wammanga mu paalamenti:
{| class="wikitable"
!Akakiiko kwali
!Kyakola
|-
|AKAKOLA KU DDEMBE KY'ABANTU
|Mmemba
|-
|AKAKOLA KU NSONGA Z'AMATEEKA N'ENSONGA ZA PAALAMENTI
|Mmemba
|}
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
o3ho7j0ryu3pccn40wv2amoeseldtfg
Doreen Nyanjura
0
10091
61732
55635
2026-07-11T17:39:31Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61732
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Doreen Nyanjura''' yazaalibwa awo nga mu 1989) munayunganda nga munabyafuzi eyalondebwa ng'omumyuuka wa Loodi Meeya owa Kampala nga 18 Ogwomukaaga 2020, ng'adda mu kifo ekya Sarah Kanyike. Era akola ng'omukulembeze w'abakyala ku L.C5(LCV), akiikirira [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasite ya Makerere]] mu [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Kampala Capital City Authority]], ekitongole ekikulembera [[Kampala]], ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Uganda. Yalondebwa mu kifo ky'alina kati mu 2016.<ref name="1R2">{{cite web |author=Amos Ngwomoya |date=15 February 2018 |title=The making of political activist Doreen Nyanjura |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/The-making-political-activist-Doreen-Nyanjura/689842-4895538-1ie2tmz/index.html |access-date=24 February 2020 |place=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Ebyafaayo n'okusoma ==
Doreen Nyanjura yazaalibwa mu 1989, mu [[Fort Portal]], [[:en:Kabarole_District|disitulikitit eye Kabarole]], mu bitundu by'obugwanjuba obw'eggwanga. Mwana wakusatu mu maka g'abaana musanvu. Bazadde be bayawukana ng'abaana bakyali bato; abaana bakula ne kitaabwe era nyaabwe bamukyaliranga mu biseera by'oluwummula. Kitaawe, Samson Muhenda, omusomesa, yaweereza ng'omumyuka w'omukulu [[:en:Nyakasura_School|w'essomero lya Nyakasura]].
Doreen yasomera mu Pulayimale ez'omu kitundu. Mu 2003 yakyuusibwa n'adda mu [[:en:Kyebambe_Girls'_Secondary_School|Kyebambe Girls' Secondary School]], mu Fort Portal, gye yamaliriza emisomo gye egya O-Level n'afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]]. Mu buyigirize bwe obwa A-Level, yagenda mu ssomero lya ''Masheruka Girls School'', mu kiseera ekyo mu [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti ya Bushenyi]], naye nga kati eyitibwa [[:en:Sheema_District|Sheema disitulikiti]]. Ku ssomero lya Musheruka Girls, yafuna diguli ya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]].<ref name="1R" /> Mu 2009, yayingizibwa mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasite ya Makerere]], [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|yunivasite y'eggwanga]] esinga obunene era ey'edda mu Uganda, n'afuna [[:en:Tourism|diguli esooka mu by'obulambuzi]], oluvannyuma lw'emyaka esatu. Mu Ogw'ekkuminebiri 2018, yaweebwa ekifo ku pulogulaamu eya Master of Arts in [[:en:Public_policy|Public policy]], ku Makerere University.<ref name="1R" />
== Ebyafaayo by'ebyobufuzi ==
Doreen yatandika okwenyigira mu by'obufuzi mu 2001 ku myaaka 12. Yalowooza nti [[Kizza Besigye|Kiiza Besigye]] eyali alondeddwa okubeera omukulembeze w'eggwanga teyaweebwa kifo kya bwenkanya okuteekawo n'okunnyonnyola manifesito ye. Olw'okuba nti yali akyali muto nnyo okulonda, yasaba kitaawe okulonda Besigye.
Yagenda mu maaso n'okwenyigira mu kwekalakaasa kw'abayizi mu ssomero lya siniya, bweyeetaba mu kwekalakaasa eri kw'abakulembeze b'essomero abamu n'emmere embi mu ssomero erya Kyebambe Girls. Ku ssomero erya Masheruka Girls, yalondebwa okubeera Ssentebe w'akakiiko k'essomero. Kino kyamuwa okwekirirzaamu mu bukugu bwe obw'obukulembeze era n'amuzzaamu amaanyi okubeera omunyiikivu mu kibiina ky'eby'obufuzi ekivuganya gavumenti, [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC).
Mu yunivaasite, yagenda mu maaso n'okwenyigira mu kukungira FDC. Yalondebwa ng'omumyuka w'omukulembeze w'ekibiina kya ''Makerere University Guild'', era n'ategeka era oba yeenyigira mu kwekalakaasa kw'abayizi okw'enjawulo ku ssomero. Obuljjumbize bwe bwaleetera abakulembeze mu kibiina kya FDC okumwetegereza.
Mu 2012, yakwatibwa olw'okuwandiika ekitabo ekiyitibwa "Is It a Fundamental Change?". Ekitabo kyavumirira [[National Resistance Movement|ekibiina]] ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza, [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Yakwatibwa wamu nemuwandiisi munne, Ibrahim Bagaya Kisubi. Omusango gwagwa butaka, naye omuwawaabirwa yamala ebbanga ng'asibiddwa mu [[Ekkomera ly'e Luzira|kkomera]] lya [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]].
Oluvannyuma lw'okumaliriza diguli ye esooka, yagaana omulimu ogw'enkalakkalira mu [[:en:National_Social_Security_Fund_(Uganda)|Uganda National Social Security Fund]] kyokka mu kifo ky'ekyo n'atandika okukola okunoonyereza okw'ekiseera n'abakulembeze b'oludda oluvuganya mu [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti]]. Mu 2016, yawangula ekifo kya LCV Woman Representative mu Kampala Capital City Authority. Mu Ogwokubiri 2020, Doreen Nyanjura y'akulembera ng'ava mu kibiina eky'eby'obufuzi ekya FDC, neyesimbawo nga Sipiika wa KCCA, ekifo ekipya eky'otondebwawo.
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
== Enkolagana ez'ebweru ==
* [https://www.kcca.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Kampala Capital City Authority]
* [https://web.archive.org/web/20201025193233/http://edge.ug/2019/01/23/prof-nawangwe-has-become-a-dictator-writes-nyanjura/ Pulof Nawangwe afuuse Nnakyemalira, Kyawandiikibwa Nyanjura] nga 23 Ogusooka 2019. {{Kabarole District}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
nqhl0h0pj3kdtz905jjx2nez1aavtat
Namirembe Bitamazire
0
10092
61423
44687
2026-07-11T16:45:52Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61423
wikitext
text/x-wiki
'''Geraldine Namirembe Bitamazire''' (17 Ogwomusanvu 1941 - 14 Ogwolubereberye 2026) yali [[Yuganda|munnayuganda]] [[:en:Academic|munnabyanjigiriza]] era munnabyabufuzi. Bitamazire weyafiira nga ye ssenkulu w'ettendekero li [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] . Yaliko minisita w’eby'enjigiriza okuva mu 1979 okutuuka mu 1980 era n’addamu okuva mu 2005 okutuuka mu 2011. Era yaliko omubaka wa palamenti ng'akiikirira abakyala [[Mpigi (disitulikit)|mu Disitulikiti y'e Mpigi]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2011.
== Gyenvudde n’Okusoma ==
Yazaalibwa nga 17 ogw'Omusanvu 1941 mu [[:en:Central_Region,_Uganda|Masekkati ga Uganda]]. Bitamazire yasomera mu [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]] okusoma siniya. Yayingira [[:en:Makerere_University|yunivaasite ey'e Makerere]] okufuna dipulooma mu by'enjigiriza njigiriza mu 1964. Okwo yazaako n’afuna [[:en:Bachelor_of_Arts|diguli esooka]] mu 1967 ne [[:en:Master_of_Arts|diguli ey'okubiri]] mu 1987, byombi okuva mu yunivasite y’e Makerere.
== Emirimu ==
Okuva mu 1971 okutuuka mu 1973, yaweereza nga dayirekita w’ekitongole kya East African Harbors Corporation, ekitundu ku mukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] ogwasooka . Era yaweerezaako ng’akulira [[:en:Tororo_Girls_School|Tororo Girls School]] okuva mu 1971 okutuuka mu 1974. Okuva mu 1974 okutuuka mu 1979, yaweereza ng’omukulu w’eby'enjigiriza mu [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|minisitule ya Uganda ey’eby'enjigiriza n’emizannyo]] . Mu 1979, yalondebwa okuba minisita w’ebyenjigiriza, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1980. Okuva mu 1981 okutuuka mu 1996, Bitamazire ye yali omumyuka wa ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku mpeereza y’abasomesa. Yalondebwa ku bwaminisita w’ebyenjigiriza mu 1999, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2005, lwe yalondebwa okubeera minisita w’ebyenjigiriza n’emizannyo. Mu 2010, [[Mpigi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mpigi]] yayawulwamu ebitundu bisatu; [[Butambala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Butambala]], [[Gomba (disitulikit)|Disitulikiti y'e Gomba]], ne Disitulikiti y'e Mpigi entono eya leero. Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011, Bitamazire yawangulwa mu kalulu ka primary [[Mariam Nalubega]], naye ow’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] (NRM), mu Disitulikiti y’e Butambala. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 May 2011, Bitamazire yagobwa mu kabineti n’asikizibwa [[Jessica Alupo]] .
Bitamazire mu kiseera kino akola nga chancellor w’ekitongole kya Uganda Management Institute, ettendekero lya gavumenti, erigaba diguli, ery’amatendekero aga waggulu, nga lirina okukkirizibwa okwenkana yunivasite.
== Obulamu bwe ==
Bitamazire mufumbo ne Alphonce Bitamazire owa [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda People's Defence Force]]. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekya NRM. Yali mmemba w'akakiiko [[:en:United_Nations_Commission_on_the_Status_of_Women|k'ekibiina ky'amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku mbeera z'abakyala]] okuva mu 1998 okutuuka mu 2001 era mmemba abatandikawo [[:en:Forum_for_African_Women_Educationalists|ekibiina ekigatta abakyala mu by'enjigiriza mu Afrika]] .
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_university_leaders_in_Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
asj0jueewoce7n1hyxs1d230slbpyaf
Rosemary Seninde
0
10094
61591
42100
2026-07-11T17:18:50Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61591
wikitext
text/x-wiki
'''Rosemary Nansubuga Seninde''', era '''Rosemary Nansubuga Sseninde''' (nga ye Rosemary Nansubuga) (yazaalibwa 7 Ogusooka 1965), [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi. Yaliko [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisita wa omubeezi ow’ebyenjigiriza ebya pulayimale]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okumala emyaka etaano. Mu kifo ekyo yalondebwa nga 6 Ogw'omukaaga 2016, n’adda mu bigere bya [[John Chrysestom Muyingo|John Chrysostom Muyingo]] eyafuulibwa Minisita omubeezi ow’ebyenjigiriza ebya waggulu. <ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=11 June 2016 |archive-date=7 October 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Yasikirwa [[Joyce Moriku]] .
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Rosemary Nansubuga yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Wakiso nga 7 Ogusooka 1965. Yagenda mu St. Agnes Boarding Primary School e [[:en:Naggalama|Naggalama]] okusoma pulayimale ku myaaka emito.<ref name="Tough">{{Cite web |last=Lutwama |first=Samuel |date=13 November 2015 |title=From a house wife, primary teacher to legislator |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1408206/house-wife-primary-teacher-legislator |access-date=1 November 2016 |archive-date=9 October 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171009174349/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1408206/house-wife-primary-teacher-legislator |url-status=dead }}</ref> Mu St. Joseph's Senior Secondary School e [[:en:Nsambya|Nsambya]]<nowiki/>gyeyamalira siniya ey'okuna, n'atikkirwa mu 1982. Oluvannyuma yasomera mu [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]] okusoma A-Level, n'atikkirwa mu 1985. <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |date=1 November 2016 |title=Profile of Nansubuga Rosemary Seninde: Woman Representative, Wakiso District |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=252 |access-date=1 November 2016 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
Mu 1997 yafuna ebbaluwa z'obuyigirize mu busomesa okuva ku Lady Irene College, mu [[:en:Ndejje|Ndejje]], kati eyafuulibwa [[:en:Ndejje_University|Ndejje University]]. TOmwaka ogwaddako, yeetaba mu kubangula okwa wiiki 10 ku ''National Institute of Small Industries Extension Training'' (NISIET) mu [[:en:Hyderabad|Hyderabad]], [[:en:India|India]], n'attikirwa n'ebbaluwa y'obuyigirize.<ref name="Profile"/>
Mu 2001, yatikkirwa dipulooma mu by’enjigiriza, eyaweebwa ''ekitongole ekisomesa abasomesa ekya Institute of Teacher Education'' (ITEK), kati ekitundu ku [[Yunivasite y'e Kyambogo|yunivasite y’e Kyambogo]] . Mu 2005, yafuna [[:en:Bachelor_of_Arts|diguli esooka]] mu [[:en:Human_Resource_Management|by’okuddukanya abakozi]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] . Oluvannyuma mu 2009, yafuna [[:en:Master_of_Arts|diguli ey'okubiri]] mu by’empisa n’okuddukanya emirimu gya gavumenti okuva mu [[:en:Makerere_University|Yunivaasite eye Makerere]]. <ref name="Profile"/>
== Omulimu gw’obusomesa ==
Omulimu gwe ogw’obusomesa yagutandika mu 1987 ng’omusomesa/omusomesa mu ssomero lya pulayimale ery’ekisulo okutuusa mu 1994. Oluvannyuma yakyusibwa n'adda mu Wampeewo Senior Secondary School ng’omusomesa, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2000. Mu 2001, okumala omwaka ogutawera gumu, yakola ng’omusomesa/omusomesa mu Shimoni Teacher Training College.<ref name="Profile"/>
== Eby'obufuzi ==
Mu 2001, yayingira eby'obufuzi bya Uganda eby’okulonda era n’alondebwa mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] okukiikirira abakyala b’omu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] . Yaddamu okulondebwa mu 2006, 2011 ne 2016, era y’abadde [[:en:Incumbent|mu ntebe]] . <ref>{{Cite web |last=Draku |first=Franklin |date=20 February 2016 |title=Seninde Retains Wakiso Woman MP Seat |url=http://ugandaradionetwork.com/story/seninde-retains-wakiso-woman-mp-seat |access-date=1 November 2016 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref> Mu kabineti eyalondebwa nga 6 Ogw'omukaaga 2016, yalondebwa nga Minisita omubeezi ow’ebyenjigiriza ebya pulayimale. <ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |access-date=1 November 2016 |publisher=Scribd.com}}</ref>
Yaweereza ng'omubaka [[Wakiso (disitulikit)|w'abakyala mu disitulikiti y'e Wakiso]] mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref name="Profile"/><ref>{{Cite web |title=Nansubuga Rosemary Seninde - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nansubuga-rosemary-seninde-10725/ |website=visiblepolls.org}}</ref>
Oluvannyuma lw’okulonda kwa 2021, yafuuka Ssabakunzi w’ekibiina ekya [[National Resistance Movement|NRM]] . <ref>{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=8 July 2021 |title=Ex-minister Rosemary Seninde appointed as NRM Director of Mobilisation |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20210708/116966/ex-minister-rosemary-seninde-appointed-as-nrm-director-of-mobilisation.html}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Rosemary Nansubuga Sseninde mufumbo eri ''Zephaniah Kizza Kikoba Walube Sseninde'' okuva nga 12 Ogw'ekkumi 1985. <ref>{{Cite web |last=Lutwama |first=Samuel |date=15 September 2013 |title=Rosemary gave up school for me — Sseninde |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1331688/rosemary-school-sseninde |access-date=1 November 2016}}</ref> Maama w'abaana musanvu. <ref name="Tough"/> Muwala we, [[Jean Sseninde]], mukyala musuubuzi era yaliko omuzannyi w'omupiira ogw'ebigere mu [[:en:Uganda_women's_national_football_team|Uganda]] ne [[:en:Queens_Park_Rangers_W.F.C.|Queens Park Rangers WFC]] e Bungereza.<ref>{{Cite web |date=15 December 2020 |title=Jean Sseninde: Battling prejudice to develop women's football in South Sudan |url=https://www.bbc.co.uk/sport/africa/55301354 |website=BBC Sport}}</ref><ref>{{Cite web |last=Byamukama |first=Aloysius |date=11 December 2014 |title=Seninde eyes Cranes team |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1317219/seninde-eyes-cranes-team |access-date=29 December 2017}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweeru wa wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
smh3w7odtqv6q03h14ol3vqrzsq76de
Susan Mugabi Nakaziba
0
10097
61786
34135
2026-07-11T17:44:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61786
wikitext
text/x-wiki
[[File:Mugabi Susan,.jpg|thumb|Mugabi Susan]]
'''Susan Mugabi Nakaziba''' munabyabufuzi Omunayuganda okuva mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|NUP]], ng'akiikirira [[:en:Buvuma_District|Disitulikiti ya Buvuma]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] .<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mugabi-susan-10222/</ref>
Mu 2021, yawakanya eky'okubeeta ng'ebitundu omuli abavubu byali biyisibwa bubi.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mps-from-islands-protest-continued-harassment-of-fishing-communities-</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]]
== Ebujuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
m5mvgs4tuagapxolgfdfml5j6f3ud2a
Dorothy Azairwe Nshaija Kabaraitsya
0
10106
61834
55637
2026-07-11T17:45:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61834
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{| class="infobox biography vcard"
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn" style="display:inline">Dorothy Azairwe Nshaija Kabaraitsya</div>
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Yazaalibwa
| class="infobox-data" |Ng'enaku z'omwezi 15, mu mwezi ogw'ekumineebir, mu mwaka gwa 1974i
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Eggwanga lye
| class="infobox-data category" |Munayuganda
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Citizenship
| class="infobox-data category" |Munayuganda
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Education
| class="infobox-data" |Kusomero lya yunivasite y'e Makerere eriyigiriza ebikwatagana ku bya bizineensi
Kusetendekero lya yunivasite y'e Makerere
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Omulimu gwe
| class="infobox-data role" |Mu nabyabufuzi ng'ate mubalirizi wa bitabo
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Gy'akolera
| class="infobox-data org" |Akola mu ofiisi esingaanibwa mu bitundu bya Rwenzori, ng'ono y'evunaanyizibwa ku by'okulaba nga abali mu kibiina ky'eby'obufuzi balonda wamu n'okukiika mu palamenti ng'abakulmebezze beekibiina webakyala.
Mu kibiina ekigatta abakyala mu palamenti
Baanka ya Uganda Finace Trust
Kampuni ekulakulanya ebyalo by'omu Bunyoro
Ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza eky National Resistance Movement
Palamenti ya Uganda
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Basinga ku mumannya ku kya
| class="infobox-data" |Munabyabufuzi
|}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Dorothy Azairwe Nshaija Kabaraitsya''' yazaalibwa ng'enaku z'omwezi 5, mu mwezi ogw'ekumineebiri, mu mwaka gwa 1974, nga munayuganda ow'eby'obufuzi mu [[:en:Kamwenge_District|disitulikiti y'e Kamwenge]], ng'obukugu bwe bwakubeera [[:en:Accountant|mubalirizi wa bitabo]]. Ye mukyala akiikirira ng'era alina akakwate ku kibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda]] eye 10.<ref name=":0">{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20200406101858/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=289</ref>
== Okusoma kwe ==
Yasoma dipulooma mu bya bizineensi okuva [[:en:Makerere_University_Business_School|kusomero lya yunivasite y'e Makerere eriyigiriza ebya bizineensi]] mu mwaka gwa 1998.Mu mwaka gwa 1998, yamaliriza diguli ye mu by'okudulanya bizineensi okuva kusetendekero lya [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]].<ref name=":0" />
== Ebimukwatako ==
Okuva mu mwaka gwa 2011 okutuuka kati, abadde akola nga kalabalaba w'ekitundu kya Rwenzori ng'ababaka w'abali mu kibiina ky'eby'obuvuzi okubeera nga balonda n'okukiira mu palamenti, mu ofiisi ya gavumenti ey'avunaanyizibwa mu kulaba ng'abali mu kibiina ky'eby'obufuzi nga balonda wamu n'okukiika mu palamenti. Okuva mu mwaka gwa 2016 okutuusa kati, abadde akola ng'omuwanika [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|w'ekibiina ekigata abakyala mu palamenti]]. Wakati w'omwaka gwa 2000 ne 2004, abadde akola,ng'akulira abavunaanyizbwa ku by'okugaba looni mu baanka ya [[:en:Finance_Trust_Bank|Uganda Finance Trust]]. Okuva mu mwaka gwa 2004 okutuuka mu 2009, y'abadde agaba n'okutegeka empapula z'abasaba looni mu kampuni ya Bunyoro Toro Rural Development Company Limited. Okuva mu mwaka gwa 2010 okutuusa nakati, abadde awereza ng'omuwanika w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Okuva mu mwaka gwa 2011 okutuusa kati, abadde mubaka wa palamenti, mu palamenti ya Uganda .<ref name=":0" />
Yawerezaako mu kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira n'ensaasaanya mu palamenti ya Uganda .<ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abali ku kakiiko ka palamenti ya Uganda eye 10]]
* [[:en:Frank_Tumwebaze|Frank Tumwebaze]]
* [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti y'e Kamwenge]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
okcixntlk71or9kkuyenmu72w6kj5t9
Dorothy Hyuha
0
10107
61261
60533
2026-07-11T16:40:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61261
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
{{Infobox person|name=Dorothy Samali Hyuha|image=Dorothy Hyuha (cropped).jpg|image_size=|caption=Hyuha in 2023|birth_date={{Birth date and age|df=yes|1962|7|4}}|birth_place=[[Uganda]]|death_date=|death_place=|nationality=Ugandan|citizenship=Uganda|education=[[Makerere University]]<br/>{{small|([[Bachelor of Science]] with Diploma in Education)}}<br/>{{small|([[Master of Education]])}}|occupation=Educator, politician, and [[diplomat]]|years_active=since 1986|known_for=|networth=|title=High Commissioner of the Republic of Uganda to Malaysia
(08/2017 - Present)|spouse={{small|Daniel Haumba Hyuha}}}}
'''Dorothy Samali Hyuha''' [[:en:Diplomat|mubaka wa Gavumenti]] [[:en:Uganda|Munnayuganda]], musomesa, era munnabyabufuzi. Ye [[:en:High_Commissioner|Kaminsona omukulu]] (Ambasada) wa Uganda mu Malaysia . <ref>https://web.archive.org/web/20171010155716/http://kualalumpur.mofa.go.ug/data-cddetails-1-Ambassador-Dorothy-Samali-Hyuha.html</ref> Yaweerezaako nga [[:en:Minister_Without_Portfolio|Minisita Atalina mulimu gwa nkalakalira]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] . <ref name="Pol">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.mediacentre.go.ug/press-release/president-pays-tribute-late-danny-hyuha |access-date=2023-03-28 |archive-date=2017-10-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171010163156/http://www.mediacentre.go.ug/press-release/president-pays-tribute-late-danny-hyuha |url-status=dead }}</ref> Okuva mu 2006 okutuuka mu 2011, Hyuha yaliko [[:en:Butaleja_District|omubaka omukyala owa Disitulikiti y’e Butaleja]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] . Mu kiseera kye kimu, yaweereza ng’omumyuka wa ssaabawandiisi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). <ref name="How">http://ugandaradionetwork.com.dedi3883.your-server.de/story/police-deploy-at-dorothy-hyuhas-homes-after-mp-nebandas-death</ref>
== Omulimu ==
Hyuha yasooka kulondebwa mu Palamenti ya Uganda mu 1996 ng’omukiise wa [[:en:Tororo_District|Disitulikiti y’e Tororo]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 2006. Oluvannyuma lwa Disitulikiti y’e Butaleja okuyoolwa okuva mu Disitulikiti y’e Tororo mu 2006, yawangula ekifo kya palamenti eky’omubaka w’abakyala ku Disitulikiti y’e Butalehja ku tikiti y’ekibiina kya NRM. Ekifo ekyo y'akirimu okutuusa lwe y'awangulwa [[:en:Cerinah_Nebanda|Cerinah Nebanda]] mu 2011 . Okuva mu 2009 okutuuka mu 2011 yaweereza nga Minisita atalina mulimu gw'ankalalira. Mu Gwomunaana 2012, Hyuha y'alondebwa okubeera Kaminsona omukulu owa Uganda mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], <ref>http://www.chimpreports.com/5568-m7-reshuffles-envoys-ssebagala-appointed-presidential-advisor/</ref> gye yaweereza okutuusa mu Gwomunaana 2017 lwe y'akyusibwa n’agenda e Malaysia era ku mulimu gwe gumu. Mu kiseera kino aweereza mu kakiiko akakulu aka Republic of Uganda e Malaysia. <ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Dr-Kiyonga-Uganda-s-ambassador-Beijing/688334-3789164-l1e8sgz/index.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Mmemba mu kibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya NRM. Yali mufumbo eri Daniel Hyuha eyafa mu Gwekkuminebiri 2014 ku myaka 68. Baalina amaka asatu mu Disitulikiti y’e Butalja.
== Laba ne bino ==
* [[:en:Butaleja_District|Disitulikiti y’e Butaleja]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineti ya Uganda]]
== Ebiwandiiko ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby’ebweru ==
* [http://www.daressalaam.mofa.go.ug/ Omukutu gw'akakiiko ka Uganda High Commission mu Tanzania]
{{Authority control}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
nudhalv2lof8as6xpd0qnhts9nkzv27
Monica Azuba Ntege
0
10112
61355
29948
2026-07-11T16:44:51Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61355
wikitext
text/x-wiki
'''Monica Azuba Ntege''' yyazaalibwa Monica Azuba [[:en:Uganda|munayuganda]] [[:en:Engineer|yinginiya]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yali [[:en:Ministry_of_Works_and_Transport_(Uganda)|minisita w'emirimu n'eby'entambula]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogw'omukaaga 2016 ng'adda mu kifo kya [[:en:John_Byabagambi|John Byabagambi]], eyafuuka Minisita wa Karamoja. [[Katumba Wamala]] eyamuddira mu bigere nga 14 Ogwekumunebiri 2019.
== Ebyafaayo n'okusoma ==
Monica Azuba yazaalibwa mu [[:en:Busoga_sub-region|bitundu ebye Busoga]], mu kitundu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|eky'obuvanjuba bwa Uganda]], nga mu 1954. Yasomera mu ssomero lya [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]] ku madaala aga O ne A-Level, n'amaliriza mu 1973. Yayingira [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu 1974, n'attikirwa mu 1978 ne [[:en:Engineering|Bachelor of Science in Civil Engineering]].
== Emirimu ==
Yakolerako mu [[:en:Uganda_Commercial_Bank|Uganda Commercial Bank]] oluvannyuma lw'okuttikirwa okuva e Makerere mu 1978.
[[:en:Standard_Bank_of_South_Africa|Standard Bank of South Africa]] bwe yaligula mu 2002, yasigala n'ekitongole ekyo, n'alinyisibwa ku kifo ekya ''Facilities Manager'' mu [[:en:Stanbic_Bank_Uganda_Limited|Stanbic Bank Uganda Limited]]. Abadde ku kakiiko ka [[:en:Uganda_National_Roads_Authority|Uganda National Roads Authority]] okuva mu Ogwomukaaga 2014.<ref name="App1" /> Nga 6b Ogwomukaaga 2016, yalondebwa nga Minisita w'emirimu n'eby'entambula.
== Emirimu nga Minisita w'emirimu n'eby'entambula ==
Ogumu ku mirimu gye yasooka okuweebwa amangu ddala ng'amaze okukuba ebirayiro bye nga minisita Ow'emirimu n'eby'entambula, yali ya kwekenneenya butya [[:en:Government_of_Uganda|gavumenti ya Uganda]] gy'egenda okuzza obuggya ekitongole ekya [[:en:Uganda_Airlines|Uganda Airlines]]. Kampuni ekola ku ntambula z'ennyonyi mu ggwanga zagulwawo mu 2001 kubanga yaliwo naye nga tefiibwako olw'okulowooza nti yali tekola magoba.
Wabula, mu 2013, ekiteeso eky'okudaabulula ekitongole ky'ebyennyonyi kyakolebwa okusobola okwongeza ku muwendo gw'abalambuzi mu Uganda awamu n'okwongera ku bungi bw'abakozi abeekebegya abantu n'emigugu awamu n'okulaba [[:en:Petrochemical_industry|ng'ebigibwa mu kkolero ery'amafuta]] byeyongera. Ebitongole ebyali ebisaale nga minisita y'e Sentebe wabyo, kwaliko abakiise okuva mu [[:en:Ministry_of_Works_and_Transport_(Uganda)|Minisitule ey'enguudo n'eby'entambula]], eya [[:en:Uganda_Development_Corporation|Uganda Development Corporation]], [[:en:Civil_Aviation_Authority_of_Uganda|Civil Aviation Authority Uganda]], eya [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisitule ey'eby'enguudo, amakolero n'obwegassi]], [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisitule ey'eby'ensimbi,okuteekerateekera n'enkulaakulana]] n'endala nyingi ezasisinkana nezikola okusalawo. Ebiteeso bino byaweerezebwa mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti]] okukakasibwa nga tebinaba kuteekebwa munkola.
== Obulamu bwe ==
Ntege mufumbo. Ye muzannyi nantamegga ow'omupiira gwa goofu era awangudde empaka nnyingi mu tonamenti ez'okumitendera egy'eggwanga awamu n'ez'ebitundu. Mu biseera ebyayita, yaweereza ng'omuwanika w'ekitundu owa All Africa Challenge Trophy mu golf y'abakyala.
== Laba era ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:James_Zikusoka|James Zikusoka]]
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
l2fa9cokbq7dkv7frjt0zvl1w5ie3he
Syda Bbumba
0
10113
61829
59314
2026-07-11T17:45:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61829
wikitext
text/x-wiki
[[File:Bbumba Syda Namirembe.jpg|thumb|Bbumba Syda Namirembe.jpg ]]
'''Syda Namirembe Bbumba,''' nga erinya lye erissembayo batera okuliwandiika nga Bumba, yazaalibwa nga 7 Ogusooka 1952. Munayuganda omubalirizi w'ebitabo, munabyabufuzi ng'ate era akola mu baanka. Yakolako mu Kabineeti ya Uganda anga Minisita w'eby'amasanyalaze wami n'eby'obugagga eby'omuttaka okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, Minisita w'ekikula ky'abantu, emirimu n'enkulakulana y'ebitundu okuva mu 2006 okutuuka mu 2008, Minisita w'eby'ensiimbi okuva mu 2009 okutuuka mu 2011,<ref>{{Cite web|url=https://visiongroup.co.ug/supplements/2020/01/29/why-uganda-ranks-highly-in-tax-administration/|title=Why Uganda ranks highly in tax administration | supplements|first=Emma|last=Buufu}}</ref> wamu ne Minisita w'ekikula ky'abantu, emirimu wamu n'ekulakulana y'ebitundu neera okuva mu 2011 okutuuka mu 2012. Yeeyaliko omulonde nga Omubaka wa [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti]] okukiikirira esaza lya Nakaseke ery'omuBukiika ddyo, mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakaseke]]. Yeeyali ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti ku by'enfuna by'eggwanga wamu n'okubeera ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'akakiiko ka [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti]] akadukanya ensonga z'ekiyisiraamu ez'okutereka mu baaka. Yeeyali akiikirira amawanga agatali mu dduungu lya Afrika mu kakiiko ka OIC Women Advisory Panel.<ref name="Parliament2">{{cite web|accessdate=10 November 2016|date=October 2016|url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=347|title=Parliament Of Uganda Members Of The 10th Parliament: Bbumba Namirembe Syda|location=Kampals|publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)|last=POU}}</ref>
== Background and education ==
Syda Bbumba yasomera ku [[Trinity College Nabbingo|Trinity College Nabbingo,]] gyeyamalira eby'enjigiriza bye ebya wagulu.<ref>{{cite web|title=Nabbingo Savours 65-Year-Old Fruit|url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1161144/nabbingo-savours-65-fruit|date=14 July 2007|accessdate=10 November 2016|first=Stephen|last=Ssenkaaba|newspaper=[[New Vision]]|location=Kampala}}</ref> Yagendako ne ku [[Makerere College School]], nga tanaba kuyingira yunivasite.<ref>{{cite web|title=Makerere College Alumni Introduce Award|url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1281705/makerere-college-alumni-introduce-award|date=30 September 2010|accessdate=10 November 2016|last=Newvision Reporter|newspaper=[[New Vision]]|location=Kampala}}</ref>
Alina Diguli by'enfuna, wamu ne diguli mu By'embalirira, nga yazifuna okuva ku Yunivasite y'e Makerere mu 1974. Yasomerako ne ku Yunivasite ya East Anglia esinganibwa mu bwakabaka bwa Bungereza, nga alina ne dipulooma mu bya bizineensi n'ensiimbi okuva mu yunivasite emu mu Buyonaani.<ref>{{cite book |last1=Freeman|first1=Sharon T.|title=Conversations with powerful African women leaders : inspiration, motivation, and strategy|date=2002|publisher=All American Small Business Exporters Association|location=Washington, DC|isbn=9780970346339|pages=24}}</ref> Diguli ye Ey'okubiri mu kudukanya Bizineensi yagifuna okuva ku Kampala International University mu 2006.<ref name="Parliament2" />
== Emirimu gye ==
Syda Bbumba yakolako nga omubalirizi w'ebitabo era akulira abawanika okumala emyaka 21 mu Uganda Development Bank, okuva mu 1974 okutuuka mu 1995. Yaliko ku kakiiko akavunaanyizibwa ku By'okulondesa mu Uganda mu 1996, nga nataba kulondebwa ku kya Mubaka wa Paalamenti ya Uganda eyali akiikirira esaza ly'e Nakaseke mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti ye Nakaseke]]. Ayongedde okukiikirira konsitituweensi eyo mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Era yabaddamu okulondebwa mu kifo kino.<ref name="Parliament2" />
Okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, yeeyali Minisita avunaanyizibwa ku By'amasanyala wamu n'eby'obugagga by'omuttaka. Okuva mu 2006 okutuuka mu 2008, yawerezaako nga Minisita ow'ekikula ky'abantu, emirimu wamu n'ensonga z'ebitundu. Bbumba awereza ku nsonga nyingi ezenyigiriza abantu mu bitundu gyebabeera, nga abantu abeeyongera okubeera abangi beebabiviriddeko, naye Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] asigala akubiriza Banayuganda okusigala nga bazaala abaana.<ref>{{cite web |last=Musasizi |first=Simon |date=2 December 2009 |title=Rivers, Lakes Dry Up As Population Figures Soar |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=6285%3Arivers-lakes-dry-up-as-population-figures-soar&catid=34%3Anews&Itemid=59 |accessdate=10 November 2016 |location=Kampala |newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref>
Okuva nga 18 Ogwokubiri mu 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano mu 2011, yawerezaako nga Minisita avunaanyizibwa ku by'ensiimbi, nga ye mukyala eyasooka mu Uganda okubeera nga wereza mu kifo kino, mu byafaayo by'eggwanga.<ref>{{cite web |last=Vision Reporter |date=18 February 2009 |title=Reshuffle: Museveni Names Janet, Awori, Jeje Ministers |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1226523/reshuffle-museveni-names-janet-awori-jeje-ministers |accessdate=10 November 2016 |location=Kampala |newspaper=[[New Vision]]}}</ref> Yaddamu okuweebwa omulimu gw'okubeera Minisita avunaanyizibwa ku By'ekikula ky'abantu, emirimu wamu n'enkulakulana y'ebintu nga 27 Ogwokutaano mu 2011, nga adira [[Gabriel Opio]], eyali asuliddwa okuva mu Kabineeti.<ref>{{cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1010930/museveni-names-cabinet |accessdate=10 November 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Yalekulira okuva mu kabineeti nga 16 Ogwokubiri mu 2012 nga bamulumiririza okubeera nga yali akozesebwa bubi ssente za gavumenti, wabula nga yaddamu n'afuna ekifo kye mu gavumenti.<ref>{{cite web |last=Sheila Naturinda |first=and Yasiin Mugerwa |date=17 February 2012 |title=Makubuya, Bbumba Resign From Cabinet |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1329176/-/b0pd8uz/-/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140814222922/https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1329176/-/b0pd8uz/-/ |archive-date=14 August 2014 |accessdate=11 February 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Nga bamazze okumulonda nga Minisita wa Uganda ow'eby'enfuna, Syda Bbumba era yafuuka ssentebe w'akakiiko akadukanya East African Development Bank (EADB).<ref>{{cite web |last=Juuko |first=Sylvia |date=5 March 2009 |title=East African Development Bank Gets New Chief |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1225424/east-african-devt-bank-chief |accessdate=10 November 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Era mu buvunaanyizibwa bwe nga Minisita w'eby'enfuna, yafuna obuyinza bw'okubeera nga y'akulira ekitongole kyab Gavumenti ekivunaanyizibwa okuterekera abakoze ba gavumenti ssente zaabwe, nga kino kirina akakwate ku gavumenti ng'era kyali wansi wa Minisitule y'ekukula ky'abantu, emirimu wamu n'enkulakulana z'ebitundu, nga kino yali yakakirekulira. Ekitongole kino kyagibwa okuva ku Minisitule evunaanyizibwa ku By'ekukula ky'abantu, nebakiteeka mu Minisitule evunaanyizibwa ku by'ensiimbi mu Gwekumi 2004.<ref>{{cite web |last=Odeu |first=Steven |date=21 October 2004 |title=NSSF Transfer Was Planned |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1094766/nssf-transfer-planned |accessdate=10 November 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Mukukola enkyuka kyuka mu kabineeti nga 27 Ogwokutaano mu 201, Syda Bbumba yadizibwayo mu Minisitule evunaanyizibwa ku by'ekikula ky'abantu nga Minisita omugya. Yasikibwa [[Maria Kiwanuka]] nga yeeyadda mu kifo kye nga Minisita eyali avunaanyizibwa ku by'ensiimbi.<ref>{{cite web |last=Monitor Team |date=28 May 2011 |title=Full List of Ugandan Ministers Appointed by President Museveni |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html |accessdate=11 February 2015 |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Laba ne ==
* Kabineeti ya Uganda
* [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya ==
* [http://www.newvision.co.ug/D/8/20/672607 Abakyala abali mu Kabineeti ya Uganda okuva nga 25 Ogwokubiri mu 2009]
[[Category:Abantu abasomera ku Makerere College School]]
[[Category:Abantu abasomera ku Trinity College Nabbingo]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ey'omunaana]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu kibiina kya National Resistence Movement]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Nakaseke]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
kg5aird86jxgq4ggggvnl56eepth9ds
Nancy Kalembe
0
10115
61459
29952
2026-07-11T17:03:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61459
wikitext
text/x-wiki
'''Nancy Linda Kalembe''' (yazaalibwa mu 1980) munnabyabufuzi wa Uganda.
Yavuganya ku bwa Pulezidenti nga talina kibiina ky'agiddeko mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kw'eggwanga okwa 2021]], era ye mukyala yekka eyali yesimbyeewo, naye yawangulwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] eyali mu buyinza.
== Obulamu bwe obwasooka n'okusoma ==
Nancy Kalembe yazaalibwa mu 1980 era yakulira mu [[Iganga (disitulikit)|disitulikiti y'e Iganga]] mu kitundu ky'e [[:en:Busoga|Busoga]] mu Uganda. Yali omu ku baana 18. Kalembe yazaalibwa George Patrick Bageya, eyaliko [[:en:Local_Council_(Uganda)|Ssentebe wa disitulikiti]] eye [[Iganga]], ne Aida Cissy Kubaaza. Yasomera ku [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College Namagunga]] okufuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] ne Mariam High School ku [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of education]]. Mu 2007, yafuna diguli esooka mu kunoonyereza ku bantu okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]].
Era yali muyizi nga muddusi mu Makerere, era yavuganya mu [[:en:2004_Summer_Olympics|2004 Summer Olympics]] ng'omuddusi,omubuusi era akasuka, naye, okusinziira ku bigambo bye, gavumenti teyasobola kuleeta abaddusi abaalina busobozi mu Athens.
== Emirimu ==
=== Ebitongole eby'obwannannyini ===
Nga tanayingira byabufuzi, Kalembe yasomako ku mawulire ku [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|Uganda Broadcasting Corporation]] ne bbanka ne kkampuni z'amafuta mu Nigeria ne Uganda.
Mu 2003, yavuganya mu [[:en:Miss_Uganda|mpaka za Nnalulungi asinga mu Uganda]] oluvannyuma lw'okusoomoozebwanga mikwano gye, abamuyitanga [[:en:Tomboy|kyakulassajja]]<nowiki/>mu bulamu bwe bwonna. Yatuuka abataano abasinga naye teyawangula; wabula, yalondebwa okuba omukyala omugezi ekyamuvrako okufuna omulimu ku leediyo eya Sanyu FM.
Kalembe era yakola emirimu egya firimu ne ttivvi, era yalabikira mu firimu ya ''[[:en:The_Apprentice_Africa|The Apprentice Africa]]'' mu 2008.
=== Okuvuganya ku bwa Pulezidenti ===
Mu Ogw'omusanvu 2020, Kalembe yalangirira nga bwe yali agenda kwetaba [[:en:2021_Ugandan_general_election|mu kulonda kwa pulezidenti mu Uganda mu 2021]]. Yatongoza kampeyini ze mu Jinja mu Ogw'ekkumi nagumu 2020, ng'a tagenda kugira ku kaadi ey'ekibiina kyonna.
Ye mukyala yekka eyesimbawo okuvuganya ku kifo ky'omukulembeze w'eggwanga mu kulonda okwa 2021, era nga wakuna okwesimba ku kifo ekyo mu byafaayo by'eggwanga. Aba kuba nga yawangula kampeyini ze ez'ekiseera ekiwanvu, yeyandibadde omukyala asoose okufuuka pulezidenti owa Uganda.<ref name=":2" />
Essira yasinga kuliteeka ku pulogulaamu ez'okulwanyisa obwavu n'ebbula ly'emirimu awamu eby'obulamu n'ebyokuzimba enguudo,amakolero,amalwaliro. Yayogeranga ku [[:en:José_Mujica|José Mujica]] Pulezidenti wa Uruguay nga omuntu gweyali yegomba mu by'obufuzi.
Kampeyini za Kalembe zamukaluubiriza ol'wbbeula ly'ensimbi. Yafuna obululu 38,772, oba 0.37 ku buli kikumi ku bungi bw'abantu bonna, mu kulonda, okwavaamu obutategeeragana wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] n'eyali amuvuganya enyo [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] eyawakanya ebyaava mu kulonda.
== Obulamu bwe ==
Kalembe yafumbirwa mu 2007, naye oluvannyuma baayawukana n'omwami we. Alina abaana babiri okuva mu bufumbo obwo. Mu kukubaganya ebirowoozo n'ekitongole ekimu eky'amawulire mu Uganda, mu kampeyini ye ey'obwa pulezidenti, yagamba nti, "Afirika yerabidde nti bakyala abafirika balina amaaanyi oba balina abaami oba nedda....netaaga Katonda sossi mwami okufuna ekifo".
== Ebyawandiikibwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
02cfziol9a0omw3vdrudzak3pma9o6k
Betty Awori Engola
0
10117
61777
54070
2026-07-11T17:39:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61777
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Betty Awori Engola''' (yazaalibwa nga 24 Ogwekuminogumu mu mwka gwa 1960) era ayittibwa '''Awor Betty Engola''' Munnayuganda ow'Ebyobufuzi. Ye mubaka omukyaala akiikirira [[:en:Apac_District|Distulikitti y' Apac]] wansi w'ebiina eky'obufuzi ekifuga ekya [[National Resistance Movement]] mu Paalamenti ey'ekumi (2016 to 2021).<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=412</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://parliamentofuganda.nwtdemos.com/find-an-mp |access-date=2024-04-15 |archive-date=2021-11-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211130130626/http://parliamentofuganda.nwtdemos.com/find-an-mp |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako n'emisomo ==
Mu mwaka gwa 1974, yamaliriza ebigezo bya Primary Leaving Examination ku [[:en:Shimoni_Demonstration_School|Shimon Demonstration School]]. Mu mwaka gwa 1978, yafunasatifikeeti ya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] ku St Josephs Girls School, [[:en:Nsambya|Nsambya]]. Awori yamaliriza [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate]] ye okuva mu [[:en:Tororo_Girls_School|Tororo Girls School]] Mu mwaka gwa 1981. Mu mwaka gwa 1984, yegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasitte y' e Makerere]], natikibwa ne diguli ya Bachelor of Arts in Social Science.<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=412</ref>
== Omubanyirivu mu mirimu ==
Okuva mu mwaka gwa 2009 okutuusa 2010, Betty Awori Engola yaweereza nga Governing Council Mmemba ku Uganda Technical College, Lira. Era yaweereza nga Board Mmemba wakati wa 2005 ne 2008 ku National Agricultural Advisory Services. Yakola ku Uganda Advisory Board of Trade nga Commercial Offiisa okuva mu mwaka gwa 1986 okutuusa 1987. Okuva mu 1988 okutuusa 2001, yali akola nga offiisa w'ebyobusubizi ebiva mu mawanga g'ebweru ku Minisitule y'ebyobulambuzi, Obusuubuzi n'amakolero. Okuva mu 2016 okutuusa kati, abadde aweereza nga [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamentti]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=412</ref>
== Emirimu emirala ==
Betty Awori Engola akola omulimu omulala mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamentti ya Uganda]] nga mmemba ku kakiiko ka [[:en:Science|Sayansi]] ne [[:en:Technology|Tekinoloogiya]].<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=412</ref> Yettaba mu lukungaanya olw'ekkumi n'ennya olwa [[:en:United_Nations_Conference_on_Trade_and_Development|United Nations Conference on Trade and Development]] mu [[:en:Nairobi|Nairobi, Kenya]] olwaaliwo okuva nga 17–22 Ogwomusanvu 2016.[https://unctad.org/meetings/en/SessionalDocuments/tdxiv_inf1_en.pdf] Awori era yeenyigira mu nkulaakulana y'enteekateeka y'embalirira eya Gavumentti ez'ebitundu eya Local Government Budget Framework Paper eya [[Apac (disitulikit)|Distulikitti eye Apac]].[https://web.archive.org/web/20220319213949/https://budget.go.ug/sites/default/files/Indivisual%20LG%20Budgets/APAC%20BFP%202015-16.pdf]
== Laba na bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].
* [[:en:Apac_District|Distulikiti eye Apac]].
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa ba mmemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
* [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]]
* [[Tonny Ayoo]]
* [[Akora Maxwell]]
* [[Ebong Patrick]]
== Enkolagana ez'ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website ya Paalamenti ya Uganda]
== Ebyawandiikibwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
pv68aknviekomzfpiny75b7buw206u5
Jane Avur Pacuto
0
10122
61243
43987
2026-07-11T16:39:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61243
wikitext
text/x-wiki
[[File:Avur Jane Pacuto.jpg|thumb|Avur Jane Pacuto]]
'''Jane Avur Pacuto''' (yazaalibwa 6 January 1966) munnabyabufuzi omukyala era omubaka wa Palamenti mu Uganda. Akiikirira abantu b'e [[Pakwach]] ng'omubaka Omukyala mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]. Ye mmemba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ekikulemberwa pulezidenti wa Uganda aliwo kati [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni.]]
== Okusoma ==
Jane avur pacuto pulayimale yagitandikira mu Nabiyonga n’akola ebigezo bye eby'akamalirizo (PLE) mu 1982, oluvannyuma yeegatta ku Sacred Heart secondary school Gulu gye yamaliriza [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (UCE) mu 1985 n’oluvannyuma n’aweebwa ekifo mu siniya e Kibuli essomero olw'obuyigirize bwe obwa A'level era n'akola ebbaluwa ye [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|eya Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE) mu 1988. Oluvannyuma yeegatta ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y’e Makerere]] n’afuna diguli esooka mu mbeera z'abantu mu 1991, oluvannyuma yayongerako diguli ey'okubiri mu by'obusuubuzi okuva mu [[:en:Islamic_University_in_Uganda|yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]] (IUIU) mu 2008
== Emirimu ==
Jane avur pacuto abadde mmemba wa palamenti ya [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 2017 okutuusa kati, yali mmemba ku lukiiko olufuzi [[:en:Uganda_Retirement_Benefits_Regulatory_Authority|olwa Uganda Retirement Benefits Regulatory Authority]] (URBRA) okuva mu 2015 okutuuka mu 2017, ate okuva mu 2004 okutuuka mu 2008 yali mulabirizi mu microfinance support center limited, okwongera ku ekyo era yaliko omuyambi wa pulojekiti administrator rural microfinance support project okuva mu 2004 okutuuka mu 2008. Okuva mu 1998 okutuuka mu 2004 yali assistant project administrator project okukendeeza obwavu era yali clearing officer Uganda central transport and clearers limited okuva mu 1991 okutuuka mu 1998.
Mu palamenti akola ku kakiiko k’ebyensimbi ng’omumyuka wa ssentebe
== Ebijjuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
rszvpcw96hqahdogm47wsndup5n8fai
Jacklet Atuhaire
0
10125
61655
42071
2026-07-11T17:28:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61655
wikitext
text/x-wiki
[[File:Atuhaire.jpg|alt=Jacklet Atuhaire|thumb|Jacklet Atuhaire]]
'''Jacklet Atuhaire Rwabukurukuru Mukwana''' (yazaalibwa nga 20 Ogwomukaaga 1981) Munnayuganda [[:en:Petroleum_industry|omukugu mu mafuta ne gaasi]], [[:en:International_development|enkulakulana ey'omutindo ogw'ensi yonna]] mukugu era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Member_of_Parliament|MP]] omukazi omulionde owa [[:en:Sheema_District|Disitulikiti y'e Sheema]]<ref name="JRA2">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=265 |access-date=2023-03-29 |archive-date=2021-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210427110602/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=265 |url-status=dead }}</ref> era [[:en:Independent_politician|talina kakwate ku kibiina ky'ebyobufuzi kyonna]] mu Uganda. Yasikira owa [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] [[:en:Rosemary_Nyakikongoro|Rosemary Nyakikongoro]] eyali yamuwangula mu 2015 mu [[:en:Primary_election|kalulu k'ani anakwatira ekibiina bendera]].<ref name="JRA5">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1412047/mp-aspirants-office-torched-property-worth-sh160m-gone</ref> Atuhaire yali Mukulembeze w'abayizi ba Yunivasite ya [[:en:University_of_East_London|University of East London]] era mmemba mu kibiina kya International Petroleum Negotiators (AIPN) n'ekyabakugu mu byamafuta ekya [[:en:Society_of_Petroleum_Engineers|Society of Petroleum Engineers]].<ref name="JRA1">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref>
Nga tannanyikira mu byabufuzi, Atuhaire yali Dayilekita wa Extractive Energy Services and BFF Services Ltd. Yali [[:en:Product_manager|maneja w'okukulakulana y'ebifulumizibwa]] mu WANA Energy Solutions, era yaliko [[:en:Project_manager|pulojekiti maneja]] w'ekitongole kya Positive Care Link (PCL), ekitongole ky'obwannakyewa ekiri mu Bungereza era yaliko omukubiriza wa International Refugee Trust (IRT) ng'ayita mu [[:en:JustGiving|JustGiving]] n'ebitongole ebirala.<ref name="JRA4">https://www.showbizuganda.com/meet-jacklet-atuhaire-the-woman-on-the-helm-of-taking-sheema-district-woman-mp-seat/</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Atuhaire yazaalibwa mu kyalo kye Runyinya, Ggombolola y'e Kigarama, mu [[:en:Ankole_sub-region|ttundutundu lye Ankole]] nga 20 Ogwomukaaga 1981 mu famire y[[:en:Anglican|ekikulisitaayo]] eya [[:en:Ankole|Banyankole]]. Pulayimale ye yagisomera mu Disitulikiti ye eye [[:en:Sheema_District|Sheema]], nga yafuna satifikeeti eya [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|PLE certification]] mu 1992 okuva mu ssomero lya Kamugungunu Primary School, [[:en:State_school|essomero lya Gavumenti erya Pulayimale]] nga lisangibwa mu muluka gwa Kyagaju, Ggombolola y'e Kagando.<ref name="JRA4"/>
Atuhaire oluvanyuma yasomera ku Rweibare Senior Secondary School mu misomo gye gy'omutendera gwa [[:en:GCE_Ordinary_Level|O-Levo]] ne Universal Girls High School mu misomo gye egya [[:en:GCE_Advanced_Level|A-Levo]], nga yafuna satifikeeti eya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|UCE certification]] mu 1997 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|UACE certification]] mu 2000. Ye yali [[:en:Head_girl|akulembera abawala]] ku Rweibare Senior Secondary School era ye yali Sentebe wa [[:en:Scripture_Union|Scripture Union]] ku Universal Girls High School.
Atuhaire yeyongerayo mu Yunivasite ya University of Woolwich gye yafunira Dipuloma mu [[:en:Public_Administration|kukwasaganya emirimu gya Gavumenti]] mu 2004 n'oluvannyuma [[:en:University_of_East_London|University of East London]], ng'eno gyeyali Pulezidenti w'abayizi natikkirwa mu 2010 ne Diguli esooka mu [[:en:Information_Technologies_and_International_Development|by'enkulakulana eby'omutindo gw'ensi yonna n'ebyempuliziganya]]. Oluvannyuma, yafuna Diguli ey'okubiri mu by'amafuta ne gaasi eya Master of Science in [[:en:Petroleum#Industry|International Oil and Gas Management]] mu 2013 okuva ku ssomero lya [[:en:Centre_for_Energy,_Petroleum_and_Mineral_Law_and_Policy|Centre for Energy, Petroleum and Mineral Law and Policy]] (CEPMLP), essomero eliri wansi wa [[:en:University_of_Dundee|University of Dundee]], Scotland, United Kingdom.
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
Oluvanyuma lw'okuna Satifikeeti ye eya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|UACE certification]], Atuhaire yagenda mu Bungereza era nga [[:en:Part-time_job|yakola]] okuva mu 2001 okutuusa mu 2004 ng'omukubiriza wa Pulojekiti ya International Refugee Trust (IRT). Oluvanyuma y'akaza omulimu gwa [[:en:Project_manager|Pulojekiti maneja]] owa Positive Care Link (PCL), ekitongole ky'obwannakyewa mu London, okutuusa mu 2009 bweyamaliriza [[:en:Bachelor's_degree|Diguli ye esooka]] ku [[:en:University_of_East_London|University of East London]]. Oluvanyuma yakola nga [[:en:Product_manager|akwasaganya enkulakulana y'ebintu ebigulumizibwa]] owa WANA Energy Solutions okuva mu 2012 okutuusa mu 2015 bweyasalawo okuwummula okuyingira [[:en:Democracy|eby'obufuzi]]. Atuhaire yatandikawo era yakola nga Dayilekita wa Extractive Energy Services and BFF Services Ltd okuva mu 2013 ne 2016.
[[File:Community_Consultation.jpg|left|thumb|Atuhaire mu 2017 mu lukiiko olw'okwebuuza ku bantu mu [[:en:Sheema_District|Disitulikiti y'e Sheema]]]]
Oluvanyuma lw'okulekulira omulimu gwe ku WANA Energy Solutions n'okutandikirawo eby'obufuzi, Atuhaire y'esimbawo ku kifo ky'[[:en:Representation_(politics)|omubaka omukazi owa Disitulikiti y'e Sheema]] ku Kaadi y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] era yawangulwa mu kalulu k'[[:en:Primary_election|ekibiina]] mu 2015 ng'eyamuwangula y'e [[:en:Member_of_Parliament|MP]], [[:en:Rosemary_Nyakikongoro|Rosemary Nyakikongoro]]. Eyali [[:en:Political_campaign|akulira kakuyegewe]] yateekawo ensasage eyakomekerera ng'eyonoonye ebintu by'abuwanana bwa [[:en:Ugandan_shilling|nsimbi]]<ref name="JRA5"/> nga yali yasaayo okweemulugunya kwe [[:en:Primary_election|kalulu k'ekibiina ak'okusunsula]] ekintu ekyalaga ebilumira. Ng'ebiwandiiko mu offiisi ye eby'obukakafu bwebigamba, yagamba nti:<blockquote>Kino kibadde kikolwa ekigenderere eky'obutujju. Ndi munakuwavu nnyo olw'emigozobano egiri wano, ekikolwa kino ky'entiisa kyabalukawo mu kiro. Tetunnaba kuzuula ky'aviirako muliri wabula kino ky'andiba ekikolwa ky'abantu abo abatayagaliza nkulakulana ya Sheema. Ekigendererwa kyange kya kulaba abantu bonna aba Sheema, abato n'abakulu nga bayiga butya bwebakozesa ebyuma bikalimagezi, wabula kyabuswavu nnyo eri abantu ablina obukyayi ku by'enkulakulana.</blockquote>Olw'okulemererwa okutuuka ku nzikiriziganya n'abekibiina olw'ebyava mu kalulu, Atuhaire yayingira mu lw'okaana lw'ababaka ba Paalamenti nga [[:en:Independent_politician|talina kibiina]] era yawangula [[:en:Parliament_of_Uganda|akalulu k'abonna]] aka 2016, era nafuuka memba mu [[:en:Uganda|Paalamenti eye 10]] eye [[:en:Uganda|Kkula lya Africa]] nga akiikirira [[:en:Sheema_District|Disitulikiti y'e Sheema]].
Mu Paalamenti eye 10, Atuhaire yaweereza ku [[:en:Committee_on_Science_and_Technology|Kakiiko ka sayansi ne tekinologiya]] era ne mu [[:en:Committee_on_Defence_and_Internal_Affairs|Kakiiko k'ebyokwerinda ku nsonga z'omunda mu Ggwanga]]. Era mmemba mu kakiiko akakwasaganya ensonga ku [[:en:Climate_Change|nkyukakyuka y'obudde]] (PFCC), akakiiko ka Paalamenti akakwasaganya amafuta ne Gaasi, ekibiina ky'abakyala mu Paalamenti ekya (UWOPA) ne ku kakiiko ka NRM.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Jacklet Atuhaire mufumbo eri Simon Mukwana era balina abaana basatu ab'obuwala. Mmemba omujjuvu mu kakiiko kebyamafuta aka International Petroleum Negotiators (AIPN) era ne mu kakiiko ka [[:en:Society_of_Petroleum_Engineers|Society of Petroleum Engineers]].
== Laba na bino ==
* [[:en:Sheema_District|Disitulikiti y'e Sheema]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
<references group="" responsive="1"></references>
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20240417171419/http://uwopa.or.ug/ Website of Uganda Parliamentary Women’s Association (UWOPA)]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
l6c0e7zjpzg7617ha3x5j1y3ljuh3x4
Jessica Eriyo
0
10130
61464
60477
2026-07-11T17:04:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61464
wikitext
text/x-wiki
'''Jessica Eriyo''' (26 Ogwomunaana 1969 – 12 Ogwomunaana 2022) Munnayuganda, musomesa, munnabyabufuzi era akiikirira eggwanga mu ggwanga eddala. Yaweereza nga omumyuka w'omukulembeze w'akakiiko ka [[:en:East_African_Community|East African Community]], (EAC), avunaanyizibwa kulinyisa sekita y'ebyenjigiriza. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 30 Ogwokuna 2012.
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Eriyo yazaalibwa mu [[:en:Adjumani_District|Disitulikiti y'e Adjumani]] nga 26 Ogwomunaana 1969. Yafuna Diguli esooka eya Bachelor of Arts in [[:en:Social_science|social science]] ne Dipuloma mu busomesa. Era yalina Satifikeeti bbiri; eya project planning and management ne satifiketi mu byuma bikalimagezi eya certificate in [[:en:Computer_science|computer science]]. Yaweebwa Diguli ey'okubiri mu By'enkulakulana eya Master of Arts degree mu [[:en:Development_studies|development studies]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssentendekero wa Makerere]].<ref name="Arusha">{{Cite web |url=http://www.eac.int/sg/index.php?option=com_content&view=article&id=72%3Adsg-productive-and-social-sectors&catid=30%3Adeputy-sgs&Itemid=76 |title=Archive copy |access-date=2023-03-29 |archive-date=2015-02-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150217185949/http://www.eac.int/sg/index.php?option=com_content&view=article&id=72%3Adsg-productive-and-social-sectors&catid=30%3Adeputy-sgs&Itemid=76 |url-status=dead }}</ref><ref>http://allafrica.com/stories/200607030604.html</ref>
== Emirimu gye egy'asooka ==
Mu 1994, Eriyo yakola ng'omusomesa wa sekendule ku [[:en:Kololo_Senior_Secondary_School|Kololo Senior Secondary School]]
[[File:Administration Block at Kololo Senior Secondary School, Kampala.jpg|thumb|'''Administration Block at Kololo Senior Secondary School, Kampala''']]
mu [[:en:Kololo|Kololo]], ekisangibwa mu [[Kampala]], ekibuga kya Uganda era ekisinga obunene mu Ggwanga.<ref name="MPs">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1148030/nominees-await-mps-eur-approval-taking-offices</ref> Wakati wa 1998 ne 1999, yali musomesa ku Our Lady Consolata Senior Secondary School. Yaweereza nga akwasaganya emiwndo gy'abantu mu [[:en:Adjumani_District|Disitulikiti y'e Adjumani]], okuva mu 1999 okutuusa mu 2001.
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Yayingira mu by'obufuzi mu 2001, okuvuganya ku [[:en:Parliament_of_Uganda|kifo ky'omubaka wa Paalamenti]] omukazi owa Disitulikiti y'e Adjumani. Yawangula era n'addamu nalondebwa mu 2006 ku kaadi yekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], era yaweereza mu Paalamenti okutuusa 2011. Mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kalulu k'eggwanga aka 2011]], Yafiirwa ekifo kye eri [[:en:Jesca_Ababiku|Jesca Ababiku]], ey'esimbawo ng'atalina kibiina.<ref name="Lost">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/-/859108/1120380/-/k3lbft/-/index.html |access-date=2023-03-29 |archive-date=2019-03-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190306190322/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/-/859108/1120380/-/k3lbft/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
{| class="wikitable"
|+Okulonda kwa 2011
! colspan="4" |[[:en:2011_Ugandan_general_election|Okulonda kwa Uganda okwa bonna okwa 2011]]: Omubaka omukazi akiikirira [[:en:Adjumani_District|Disitulikiti y'e Adjumani]]
|-
!Ekibiina
!Abeesimbyewo
!Obululu
!%
|-
|Talina kibiina
|Jesca Ababiku
|17,037
|51.38
|-
|[[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
|Jesca Osuna Eriyo
|14,231
|42.92
|-
|[[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]]
|Hellen Achan
|1,145
|3.45
|-
|Talina kibiina
|Mamawi Josephine Ujjeo
|732
|2.21
|}
Eriyo yaweereza nga [[:en:Ministry_of_Water_and_Environment_(Uganda)|Minisita omubeezi ow'abutonde]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]], okuva mu 2006 okutuusa 2011. Mu kukyusibwa ka Kabinenti nga 27 Ogwokutaano 2011,<ref name="List">https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> yawandulwa nasikizibwa [[:en:Flavia_Munaaba|Flavia Munaaba]].<ref name="List" />
Mu Gwokuna 2012, Eriyo yalondebwa ku ky'omumyuka w'aomukulembeze w'ebyenkulakulana mu sekita y'ebyenjigiriza mu [[:en:East_African_Community|East African Community]]. Yadda mu bigere bya Beatrice Kiraso, Munnayuganda omulala eyaweereza mu kifo ekyo wakati w'oGwokuna 2006 n'Ogwokuna 2012.<ref name="Arusha" />
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Eriyo yafiira mu Ddwaliro lya Kkookolo erya [[:en:MD_Anderson_Cancer_Center|MD Anderson Cancer Center]] mu [[:en:Houston|Houston]], United States, gye yali afunira obujjanjabi bw'ekirwadde kya Kkookolo nga 12 Ogwomunaana 2022, ku myaka 52.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-environment-minister-jesca-eriyo-is-dead-3913078</ref>
== Laba na bino ==
== Ebikulu ==
<references group="lower-alpha" responsive="1"></references>
== Ebijuliziddwamu ==
<references responsive="1"></references>
== External links ==
* [http://www.parliament.go.ug Website of the Parliament of Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20140705202327/http://www.eac.int/ Website of the East African Community]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Full Ministerial Cabinet List, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Full Ministerial Cabinet List, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011.]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4hhjw8x1k1ritf6drf90lk1q9air11e
Jenipher Namuyangu
0
10131
61547
34185
2026-07-11T17:13:28Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61547
wikitext
text/x-wiki
[[File:Namuyangu Kacha Jenipher.jpg|thumb|Namuyangu Kacha Jenipher]]
'''Jenipher Kacha Namuyangu''' nga naye '''Jennifer Namuyangu Byakatonda''' kyokka atera okuyitibwa '''Jennifer Namuyangu''' [[:en:Uganda|munayuganda munnabyabufuzi]] era [[:en:Environmentalist|omukugu mu by'obutonde bw'ensi]] . Ono wa kibiina ky’eby'obufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . Ye [[:en:Ministry_of_Local_Government_(Uganda)|Minisita omubeezi owa Gavumenti ez'ebitundu]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 June 2016. Emabegako yaliko [[Minisitule y'ebyamazzi n'obutonde bw'ensi (Uganda)|Minisita w'eggwanga ow'eby'obugagga by'amazzi]], okuva nga 1 June 2006 okutuuka nga 27 May 2011. Mu nkyukakyuka mu kabineti nga 27 May 2011, yagobwa mu kabineti n’asikizibwa [[Betty Oyella Bigombe|Betty Bigombe]] . Era yaweereza nga omubaka wa Palamenti eyalondebwa ku [[Pallisa (disitulikit)|mubaka wa Palamenti ow’omubaka w’abakyala mu disitulikiti y’e Pallisa]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2011. Mu mwaka gwa 2010, Disitulikiti y’e Pallisa yayawulwamu ebitundu bibiri, okutondawo [[Kibuku (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kibuku]] . Namuyangu yavuganya ku kifo kya palamenti mu ssaza ly'e Kibuku mu [[Kibuku (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kibuku]] . Yakubiddwa Saleh Kamba ku bubonero bungi.
== Gyenvudde n'Okusoma ==
Namuyangu yazaalibwa mu [[Kibuku (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kibuku]] nga 27 Ogw'omusanvu 1968.
Namuyangu yasomera mu Kibuku Secondary School okusoma O-Level, nga tannakyuka n’agenda mu Iganga Secondary School, gye yamalira emisomo gya A-Level. Yakkirizibwa mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda, n’atikkirwa [[:en:Bachelor_of_Science|diguli eya sayansi mu by'ebibira]], mu 1993. [[:en:Master_of_Science|Diguli ey'okubiri eya Sayansi mu kusimba ebibira]] nayo yagifuna okuva mu yunivasite y’e Makerere, mu 1996. <ref name="Dob" />
== Emirimu ==
Okuva mu 1994 okutuuka mu 1996, yaweereza ng’omubaka w’abavubuka mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|buvanjuba bwa Uganda]] mu lukiiko lwa '''National Resistance Council''', ekitongole kya palamenti mu kiseera ekyo. Okuva mu 1997 okutuuka mu 1998, yaweereza [[:en:Lecturer|ng’Omusomesa]] mu ttendekero ly’ebibira erya ''Nyabyeya Forestry College'' mu [[Masindi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masindi]] . Oluvannyuma yeegatta ku minisitule y’ettaka n’obutonde bw’ensi, mu kitongole ky’ebibira, ng’akulira enkulaakulana y’ensibuko y’ensigo, n’aweereza mu kifo ekyo okuva mu 1998 okutuuka mu 2001.
Mu 2001, yaddamu okwegatta ku byobufuzi era n’alondebwa okukiikirira abakyala ba [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y’e Pallisa]] mu palamenti. Yaddamu okulondebwa mu kifo kye kimu mu 2006. Wakati wa 2003 ne 2006, yaweerezaako nga [[:en:Ministry_of_Trade,_Industry_and_Cooperatives_(Uganda)|Minisita omubeezi Ow’amakolero]] . Yalondebwa nga Minisita w'eggwanga ow'ebyobugagga by'amazzi nga 1 June 2006, n'aweereza mu kifo ekyo okutuusa nga 27 May 2011. Wakati wa 2013 ne 2016, yali mmemba w'akakiiko ka [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisitule y’ebyensimbi, okuteekateeka n’enkulaakulana y’eby'enfuna]] .
Namuyangu y’omu ku baminisita ba gavumenti abawerako n’ababaka ba National Resistance Movement abaawangulwa mu kalulu k’ekibiina kyabwe ne bajeemera ekiragiro kya Pulezidenti Museveni, obutayimirira nga beetongodde, mu kifo ky’ekyo ne beewaayo okuyimirira nga abesimbyewo ku bwa palamenti abetongodde mu 2011. Yavuganya ne munna NRM munne, [[:en:Saleh_Kamba|Saleh Kamba]] (eyali omubaka wa Palamenti mu kiseera ekyo era nga ye yakwatira bendera ya NRM) ku kifo kya "Kibuku County" n'akubwa n'enjawulo ennene ennyo.
Mu kulonda kwa palamenti okwa 2016, Namuyangu yavuganya ku ky'omubaka omukyala owa Palamenti mu disitulikiti y'e Kibuku, ku tikiti y'ekibiina kya NRM. Yawangudde ey’abadde mu ntebe. Nga 6 Ogw'omukaaga 2016, yalondebwa okuba Minisita omubeezi owa Gavumenti ez’ebitundu.
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Namuyangu mufumbo. Ono wa kibiina ky’eby'obufuzi ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] .
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Kibuku (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kibuku]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://www.parliament.go.ug Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006] </link>< [[Category:Articles with permanently dead external links]] /link>
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009] </link>< [[Category:Articles with permanently dead external links]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
/link>
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011]
ek4yhtvl5xxzs8egeqypdx4gud394na
Edith Sempala
0
10133
61819
31531
2026-07-11T17:45:43Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61819
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Edith Grace Sempala''' abasinga gwebatera okuyita Edith Bafakulera, munayuganda akola obwa [[:en:Civil_engineer|yinginiya]], [[:en:Civil_servant|mukoze wa gavumenti]], [[:en:Diplomat|mukungu]] ng'ate [[:en:Political_activist|munabyabufuzi alwanirira eddembe ly'abantu]], ng'awereza ng'akulira era omuwi w'amagezi mu [[:en:World_Bank|baanka y'ensi yonna]] okuva mu mwaka gwa 2008. Abadde awereza ng'akiikirira Uganda [[:en:Nordic_countries|mu mawanga ag'obuzinga obusingaanibwa mubukiika ddyo bw'ensi okuli Denmark, Finland, Iceland, Norway ne Sweden]], nga kuno kw'oteeka amalala gy'abadde nga [[:en:United_States|Amerika]], [[:en:African_Union|ekibiina ekigata amawanga g'okulukalo lwa Afrika]], [[:en:Ethiopia|Ethiopia]] ne [[:en:Djibouti|Djibouti]].<ref name="Selfie">{{Cite web}}https://www.linkedin.com/in/edith-grace-ssempala-b232ba6?authType=name&authToken=WBUX</ref><ref>{{Cite web}}http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1312043/diplomacy-complex</ref>
== Ebimukwatako ng'eby'enjigiriza ==
Yazaalibwa ng'enaku z'omwezi 28 mu mwezi ogw'ekumineebiri, mu mwaka gwa 1953 mu Namutamba, ng'enaku zino gyebayita [[:en:Mityana_District|disitulikiti y'e Mityana]] mu [[:en:Central_Region,_Uganda|bitundu by'amasekati gw'eggwanga]] lya Uganda.Yasomera ''Namutamba Demonstration School'' mu by'emisomo gye ebyasooka oba egya pulayimale. Yagenda ku [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]], ng'eno gyeyatuulira S.4 , gyeyava okugenda ku [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] gyeyamalira S.6.Mu mwaka gwa 1973, yagenda kutendekero lya she entered [[:en:Peoples'_Friendship_University_of_Russia|Peoples' Friendship University mu ggwanga lya Russia]], ng'ebiseera eby' baali bagiyita [[:en:Lumumba_University|yunivasite ya Lumumba]], ng'eno gyeyatikirwa ne [[:en:Bachelor_of_Science|diguli mu bya saayaansi]], ne [[:en:Master_of_Science|diguli ey'okubiri eya saayaansi]] mu [[:en:Civil_Engineering|bya yinginiya]], ng'emisomo gye yagimaliriza mu mwaka gwa 1979.
== Emirimu gye ==
Oluvannyuma lw'emisomo gye mu biseera ebyo gyebaayita nga [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]] yamala emyaka musanvu (1979 to 1986), mu ggwanga lya Sweden, n[[:en:Refugee|g'omunoonyi w'obubuddamu]]. Mu mwaka gwa 1986, oluvannyuma lw'enkyuka kyuka mu gavumenti mu Kampala, yatuumibwa omubaka wa Uganda mu mawanga g'ebizinga ebiri mu bukiika ddyo bw'ensi, ng'asinziira mu kibuga [[:en:Copenhagen|Copenhagen]], [[:en:Denmark|eky'eggwanga lya Denmark,]]<nowiki/>gyeyaweerereza okumala emyaka 10. Mu mwaka gwa 1996, yatuumibwa omubaka wa Uganda mu ggwanga lya Ameriak, ng'asinziira mu [[:en:Washington_DC|Washington DC]]. Yawereza eyo okumala emyaka 10.<ref name="Profile">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFSadab_Kitatta_Kaaya2015">Sadab Kitatta Kaaya (21 October 2015). [https://web.archive.org/web/20160815233405/http://observer.ug/news-headlines/40571-why-museveni-woman-joined-team-mbabazi "Why Museveni woman joined team Mbabazi"]. ''[[The Observer (Uganda)]]''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">28 June</span> 2016</span>.</cite></ref><ref>{{Cite web}}http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1028208/uganda-sh112b-roads</ref> Mu mwaka gwa 2006, yatuumibwa okubeera omubaka wa Uganda mu [[:en:African_Union|kibiina ekigata amawanga ga]] [[:en:African_Union|semazinga wa Afrika]], ng'amakanda agatadde mu kibuga [[:en:Addis_Ababa|Addis Ababa]],eky'eggwanga lya [[:en:Ethiopia|Ethiopia]]. Yali aweereza ng'omubaka wa Ethiopia ne [[:en:Djibouti|Djibouti]]. Yaweerza mu kifo kino okuva mu mwaka gwa 2006, okutuusa ogwa 2008. Mu mwaka gwa 2008, yeegata ku [[:en:World_Bank|baanka y'ensi yonna]] ng'eyali akulira eby'emirimu, ng'era eyali atwala abawi b'amagezi, ensonga z'ensi yonna, ofiisi ya baanka y'ensi yonna ey'omumyuka wa pulezidenti avunaanyizibwa ku by'ensonga z'ebweru w'eggwanga.<ref name="Selfie" /><ref name="Profile" /> Mu mwaka gwa 2015, yatuumibwa omuwandiisi ow'ekitongole [[:en:United_Nations|ky'amawanga amagate]], okuwereza ku kibiinja ky'abawi b'amagezi abeekaanya enzimba ey'emirembe.<ref>{{Cite web}}https://www.un.org/press/en/2015/sga1541.doc.htm</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Edith Grace Sempala yafumbirwa Patrick Ssempala, nga wadde babadde baayawukana okuva mu mwaka gwa 1996, ng'abadde ayagala baawukane mu mateeka.<ref>{{Cite web}}https://www.newvision.co.ug/articledetails/1029210</ref><ref>{{Cite web}}https://www.washingtontimes.com/</ref> Edith maama era ng'alina abaana basatu.<ref>{{Cite web}}https://web.archive.org/web/20210510082341/http://www.aiard.org/ssempala.html</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Mityana_District|Disitulikiti y'e Mityana]]
* [[:en:List_of_political_parties_in_Uganda|Olukalala lw'ebibiina by'eby'obufuzi mu Uganda]]
* [[:en:Amama_Mbabazi|Amama Mbabazi]]
4xpx3fduy9xbc39vt44awy932627lrl
Sarah Kagingo
0
10136
61262
33201
2026-07-11T16:40:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61262
wikitext
text/x-wiki
[[File:Sarah Kagingo.png|thumb|Photo of Sarah Kagingo]]
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Sarah Kagingo''' (yazaalibwa 1978) [[:en:Ugandan|munayuganda]]<nowiki/>nga [[:en:Businesswoman|mukyala musuubuzi]], omukugu mu by'empuliziganya era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Mu kiseera kino akola ng'omuwandiisi w'amawulire omukulu mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]. [[:en:Managing_director|Yavunaanyizibwa ku nkola y'emirimu]] mu kitongole ekya SoftPower Digital Communication Ltd.
== Obutoowe n'obuyigirize ==
Kagingo yazaalibwa mu 1978 mu kyalo ekya Kajara, mu Disitulikiti eye Ntungamo, yasomera ku Trinity College Nabingo mu [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|UCE]] ne Mt St Mary's College Namagunga mu [[:en:UACE|UACE]].
Yafuna [[:en:Bachelor_of_Library_and_Information_Science|Bachelor of Library and Information Science]] okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]].
== Emirimu gye ==
Mu 1997, Kagingo yalondebwa ng'omukulembeze w'abayizi ab'oku [[:en:Makerere_University|yunivaasite e Makerere]] University 1997–1998 nafuuka ow'okubiri okuvuganya ku kifo kino n'akiwangula bukya [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] etandikibwawo mu 1922.
Aweereza mu bitongole eby'enjawulo ng'omuyambi wmu kunoonyereza n'oluvannyuma n'akolako ng'omwogezi w'ekiitongole ekya Divintiy Union Limited ekibiina eky'obwannakyeewa,era ng'akulira okunoonyereza ku Akiba International. Mu 2013, Kagingo yalondebwa nga omuyambi omukulu owa Pulezidenti ku by'empuliziganya (2011-2014.).<ref name="auto1" /> Yeyali avunaanyizibwa ku byempuliziganya mu kitongole ekya(2015-2017).
[[:en:Managing_director|Y'avunaanyizibwa ku nkola ey'emirimu]] mu kitongole ekya SoftPower Digital Communication Ltd era nga y'akulira amawulire agafulumizibwa SoftPower News ekitongole ky'amawulire ekikolera ku miikutu egy'emitimbagano ekisangibwa mu Kampala.
Nga 3 Ogw'omunaana 2021, Kagingo yalondebwa ng'omuwandiisi omukulu owa sipiika owa [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]].<ref name="auto4" />
=== Eby'obufuzi ===
Mu 2012 ne 2017, yavuganya ku kifo ky'o mubaka owa EALA ttikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]] naye yawangulwa.
== Ebirala bye balowoozaako ==
Yaliko Pulezidenti w'ekitongole ekigatta aboogereara ebitongole ekya Uganda's Public Relations Body (2018[[2018]20]. Kagingo aweereza ng'omu ku b'olukiiko olwa PSFU, era yaliko mmeba ku lukiko olugatta abakulira emikutu gy'eby'empuliziganya olwa National Association of Broadcasters
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="1"></references>
jznrbeqsn30dymw44o8vju7bs71319w
Mariam Nalubega
0
10153
61338
30588
2026-07-11T16:44:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61338
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Mariam Patience Nalubega''' munnabyabufuzi wa Uganda. Ye mubaka omukazi akiikirira [[:en:Butambala_District|Disitulikiti y'e Butambala]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo kyo mu Gwokusatu 2011.<ref name="Elected">Namaganda, Agnes (9 April 2011).</ref> Ngebyo tebinnabaawo, okuva mu 2005 okutuusa mu 2011, yaweerezaako ng'omuwala omuvubuka mu Paalamenti ya Uganda.<ref name="Parliament">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=469&const=National+Female+Youth+Represantive&dist_id=71&distname=Youth |access-date=2023-04-02 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304061552/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=469&const=National+Female+Youth+Represantive&dist_id=71&distname=Youth |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Butambala_District|Disitulikiti y'e Butambala]], [[:en:Central_Region,_Uganda|masekkati ga Uganda]], nga 27 Ogwekkuminogumu 1981 eri '''Saidi Lubega''' ne '''Jalia Nakayange'''. Yasomera ku ''Makerere University Primary School'', nga tannakyusibwa kutwalibwa mu ''Butawuka Secondary School'' mu misomo gye egya O-Levo. Yasomera ku ''St. Francis Secondary School'' e [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]], mu msomo gye gya A-Levo. Nalubega alina Diguli asooka mu mirimu gya Gavumenti eya [[:en:Bachelor_of_Public_Administration|Bachelor of Public Administration]], okuva ku [[St Lawrence University ], Satifikeeti eya Public admistration and Management gye yafunira ku ( Makerere university)]. Era [[:en:Law|Dipuloma mu mateeka]], gye yafunira ku ttendekero ly'amateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu Kampala.
== Ebikwata ku mirimu gye ==
Okuva mu 2001 okutuusa mu 2006, Mariam Nalubega yali memba mu [[:en:Mpigi_District|Kakiiko akakulembera Disitulikiti y'e Mpigi]], nga aweereza nga omuwandiisi wa Disitulikiti ow'ebyobulamu okuva mu 2003 okutuusa mu 2006. Mu 2006, yalondebwa ng'omubaka omuvubuka mu Paalamenti, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2011. Mu kaseera ako, yaweereza ku kakiiko ka paalamenti ak'ebyensimbi ne ku kakiiko akakwasaganya eby'mpuliziganya aka [[:en:Information_and_Communications_Technology|Information and Communications Technology]]. Mu 2011, yalondebwa ng'omubaka omukazi owa Disitulikiti empya eyali eteekeddwawo eya [[:en:Butambala_District|Butambala]].
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Mariam Nalubega nakyeyombekedde era maama wa baana bana, mmemba mu kibiina kya Rorary, musuubuzi era nga asoma Dipuloma ey'ennyongereza eya Diploma in Public admistration
== Laba na bino ==
* Paalamenti ya Uganda
* Mariam Najjemba
* [[Butambala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Butambala]]
== Ebijuliziddwamu ==
<references group="" responsive="1"></references>
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [http://allafrica.com/stories/201407211618.html Uganda: Wolokoso - Gen Otafiire Charms MP Nalubega, Loses Decorum]
7u0ygddnqbjmiqqeqxh0uklqqpzdmz6
Mariam Naigaga
0
10154
61630
42083
2026-07-11T17:27:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61630
wikitext
text/x-wiki
[[File:Mariam naigaga.jpg|alt=Mariam Naigaga|thumb|Mariam Naigaga]]
'''Mariam Naigaga''' (yazaalibwa nga 22 Ogwokutaano 1979) Munnayuganda omukozi wa Bbanka, omukugu kukungaanya ebikwandiiko era munnabyabufuzi. Ye mubaka [[:en:Representation_(politics)|omukazi akiikirira]] [[:en:Namutumba_District|Disitulikiti y'e Namutumba]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ye 10]] era mmemba w'ekibiina ekiri mu bukulembeze bwa Uganda ekya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]].<ref name="MN1">http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/-Empowering-youth-will-end-Namutumba-s-poverty-/691232-3220358-b0iom7/index.html</ref> Aweereza ku kakiiko ek'enjawulo akawabuzi ka Pulezidenti ku nsonga z'ebyembalirira aka Presidential Advisory Committee on Budget (PACOB) era Mmemba ku Kkakiiko k'ebyembalirira ne ku [[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] k'ebyensimbi, enteekateeka n'ebyenkulakulana mu Paalamenti.<ref name="MN3">http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Gomesi--the-MP-way/689842-3221640-137mfitz/index.html</ref>
Naigaga Mmemba mu kakiiko ka Paalamenti akakwasagana eby'enkyukakyuka y'obudde aka Parliamentary Forum on [[:en:Climate_Change|Climate Change]] (PFCC), akakiiko akakubaganya ebirwoozo ku baana aka the Uganda Parliamentary Forum for Children (UPFC), n'ekibiina ky'abakazi abali mu Paalamenti ekya [[:en:Uganda_Women's_Parliamentary_Association|Uganda Women's Parliamentary Association]] (UWOPA),<ref name="MN6">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://mobile.howwe.biz/news/entertainment/13405/police-officers-in-trouble-because-of-negligence |access-date=2023-04-02 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328095150/https://mobile.howwe.biz/news/entertainment/13405/police-officers-in-trouble-because-of-negligence |url-status=dead }}</ref> n'akakiiko ka the Uganda Parliamentary Forum on [[:en:Social_Protection|Social Protection]] (UPFSP). Okwongera kwebyo, [[:en:Secretary_general|Y'akulira]] ekibiina kya NRM mu Disitulikiti y'e Namutumba, omuwanika w'[[:en:Parliamentary_group|akakiiko ka NRM akalondoola ebitongole bya Gavumenti]] era omuwandiisi w'Akakiiko ka Paalamenti ya Busoga.<ref name="MN4">http://www.monitor.co.ug/News/National/NRM-elects-Parliament-leaders/688334-3280064-136fkflz/index.html</ref>
Naigaga yali [[:en:Branch_manager|Maneja w'ettabi]] lya [[:en:Centenary_Bank|Centenary Bank]] gye yakolera okumala emyaka kkuminesatu okuva mu 2003 okutuusa mu 2015 bweyalekulira okwegatta mu [[:en:Democracy|by'obufuzi]].<ref name="MN5">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.centenarybank.co.ug/?q=article/iganga-businesses-equipped-financial-literacy-skills |access-date=2023-04-02 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328120507/https://www.centenarybank.co.ug/?q=article%2Figanga-businesses-equipped-financial-literacy-skills |url-status=dead }}</ref> Mmemba mu Ttendekero lya Uganda Institute of Banking and Financial Services (UIBFS) n'essomero lya East African Banking School.
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Naigaga yazaalibwa mu [[:en:Namutumba_District|Disitulikiti y'e Namutumba]], [[:en:Busoga_sub-region|Ttundutundu lye Busoga]], nga 22 Ogwokutaano 1979 mu Famire y'[[:en:Muslim|abasiraamu]] mu Basoga. Pulayimale ye yagisomera ku kyalo gyeyazaalibwa mu Disitulikiti y'e Namutumba nga yafuna Satifiketi ya [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|PLE certification]] mu 1992.
Naigaga oluvanyuma yasomera ku [[:en:Bugobi_High_School|Bugobi High School]] mu misomo gye egya [[:en:GCE_Ordinary_Level|O-Level]], gye yafunira [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|UCE certification]] mu 1996, n'oluvannyuma St. Mathias Kalemba Senior Secondary School Nazigo mu misomo gye egya [[:en:GCE_Advanced_Level|A-Level]], gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|UACE certification]] mu 1998.
Naigaga yeyongerayo ku kasozi e [[:en:Makerere_University|Makerere]] gye yatikkirwa mu 2002 ne Diguli esooka mu kukungaanya ebiwandiiko n'emiwendo eya Bachelor of Science in Statistics. Mu Yunivasite y'emu, yafuna [[:en:Master_in_Finance|Diguli ey'okubiri mu by'ensimbi]] mu 2011.<ref name="MN2">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=342 |access-date=2023-04-02 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328131023/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=342 |url-status=dead }}</ref>
[[File:Naigaga Mariam.jpg|left|thumb]]
== Emirimu gye ==
Oluvanyuma lw'okufuna [[:en:Bachelor's_degree|Digula esooka]], Naigaga yafuna omulimu mu [[:en:Centenary_Bank|Centenary Bank]] gye yakolera okumala emyaka kumunesatu okuva mu 2003 - 2015, era mu myaka egyo yayongerako okumanya mu [[:en:Financial_management|kukwasaganya eby'ensimbi]]. Yatandika nga [[:en:Bank_officer|ayambako abantu okutereka ssente]] okuva mu 2003 okutuusa mu 2007. Oluvanyuma yakuzibwa mu kifo kya [[:en:Supervisor|Kalabaalaba w'ettabi]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 2009 era bweyalinyisibwa eddaala okutuuka ku [[:en:Administrative_Assistant|omumyuka wa Maneja w'ettabi]] mu 2009. Mu 2011, yalinyisibwa nafuuka [[:en:Branch_manager|Maneja w'ettabi]] okutuusa lwe yalekulira mu 2015 okuyingira by'obufuzi.<ref name="MN5"/>
Okugoberera okulekulira kwe okuva mu Centenary Bank n'okutandikirawo eby'obufuzi, Naigaga yesimbawo ku kifo ky'[[:en:Representation_(politics)|omubaka omukazi owa Disitulikiti y'e Namutumba]] ku kaadi ya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] ticket era n'awangula mu bululu bw'ombi ak'ekibiina kya NRM mu 2015<ref name="MN8">https://ugandaradionetwork.com/story/namutumba-woman-mp-loses-in-nrm-primary-election</ref> ne mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda kw'abonna]] mu 2016 okufuuka omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti eye 10]] ey'e[[:en:Uganda|Kkula lya Africa]].<ref name="MN9">https://web.archive.org/web/20170606032019/http://ugblizz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/</ref>
Mu Paalamenti eya 10, Naigaga aweereza ku kakiiko ak'enjawulo akawabula Pulezidenti ku nsonga z'embalirira aka Presidential Advisory Committee on Budget (PACOB) era mmemba ku kakiiko k'ebyembalirira era [[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|Akakiiko]] ku by'ensimbi, enteekateeka, n'enkulakulana mu by'ensimbi. Era mmemba ku kakiiko akakubaganya ebirowoozo ku nkyukakyuka y'obudde aka Parliamentary Forum on [[:en:Climate_Change|Climate Change]] (PFCC), n'akakiiko akakwasganya ensonga z'abaana aka Uganda Parliamentary Forum for Children (UPFC), ne mu kibiina ky'abakyala ba Paalamenti aka [[:en:Uganda_Women's_Parliamentary_Association|Uganda Women's Parliamentary Association]] (UWOPA) n'aka Uganda Parliamentary Forum on [[:en:Social_Protection|Social Protection]] (UPFSP).
Mu 2021 yaddamu n'alondebwa mu kifo ky'omubaka wa Paalamenti.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/naigaga-mariam-10607/</ref><ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/62e9bd9c-2b38-440d-a587-bce2d772cd7e/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1487444</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Namutumba_District|Disitulikiti y'e Namutumba]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
<references responsive="1"></references>
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Website of the Parliament of Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20240417171419/http://uwopa.or.ug/ Website of UWOPA]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
jte6itxzmusksi4qn7ljiliv6r6ejew
Margaret Zziwa
0
10155
61587
47918
2026-07-11T17:18:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61587
wikitext
text/x-wiki
'''Margaret Nantongo Zziwa''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Politician|Munnabyabufuzi]] era [[:en:Legislator|Mubazi w'amateeka]]. Yaweerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|Sipiika]] wa Paalamenti ya [[:en:East_African_Legislative_Assembly|East African Legislative Assembly]] (EALA) ey'okusatu mu [[:en:Arusha|Arusha]], [[:en:Tanzania|Tanzania]]. Yalondebwa mu kifo ekyo mu Ogwomukaaga 2012.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/East_African_Community</ref> Yasongebwanu ennwe era nagyibwa mu offiisi nga 17 Ogwekkuminebiri 2014, nga ky'ava ku nneyisa ye n'okukozesa obubi ofiisi ye,<ref>https://web.archive.org/web/20190212130706/https://mobile.theeastafrican.co.ke/News/EALA-Speaker-out/-/433842/2559906/-/format/xhtml/-/116idg/-/index.html</ref> naye oluvanyuma yaliyiribwa olw'okuggyibwa mu ofiisi mu ngeri etaali ya mateeka.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://newz.ug/court-awards-former-speaker-margaret-zziwa-1-2-billion-in-special-damages-costs/ |access-date=2023-04-02 |archive-date=2019-02-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190212011522/https://newz.ug/court-awards-former-speaker-margaret-zziwa-1-2-billion-in-special-damages-costs/ |url-status=dead }}</ref>
[[Category:Articles with hCards]]
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa eri Charles Mugerwa ne Josephine Mugerwa ab'e [[:en:Mpererwe|Mpererwe]], ekisangibwa mu kibuga kya Uganda ekikuli, [[:en:Kampala|Kampala]], mu 1963. Margaret Zziwa alina Diguli esooka eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu [[:en:Economics|Economics]] ne [[:en:Education|Dipuloma ey'enyogereza mu busomesa]], nga zombi yazifunira ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], Yunivasite ya Uganda esinga obukulu mu Yunivasite zonna. Ezimu ku Diguli y'eyokubiri gyeyafunira e Makerere, iyali ku kikula ky'abantu n'emisomo gy'abakyala eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] in [[:en:Gender_studies|Gender and Women Studies]]. Era alina Diguli endala eya [[:en:Social_policy|Master of Arts in Social Policy Studies]], okuva ku [[:en:University_of_Stirling|University of Stirling]] mu Bungereza.<ref>https://web.archive.org/web/20120609025439/http://www.newvision.co.ug/news/631703-how-zziwa-won-eala-speaker-post.html</ref> Oluvanyuma yaweebwa awaadi ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] okuva ku University of Stirling.<ref name="Brief">http://wuf7.unhabitat.org/margaret-zziwa</ref>
== Ebikwata ku mirimu gye ==
Nga tannaba kwegatta mu byabufuzi, yali asomesa ssomo lya economics ne geography ku ssomera lya [[:en:Kololo_Senior_Secondary_School|Kololo Senior Secondary School]], elisangibwa mu makati g'ekibuga kya Uganda ekikulu Kampala. Era yaweerezaako nga [[:en:Lecturer|Omusomesa wa Yunivasite]] mu ssomero elisomesa ku kikula ky'abantu n'ebyenjigiriza by'abakyala ku Yunivasite ya Makerere.<ref name="Brief"/>
Wakati wa 1993 ne 1995, yaweereza nga mmemba [[:en:Constituent_Assembly|kakiiko akabaga ssemateeka]] era nga kekabaga Ssemateeka wa Uganda owa 1995. Okuva mu 1996 okutuusa mu 2006, yaweereza ebisanja bibiri eby'omuddiringanwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] nga [[:en:Kampala_District|Omubaka omukazi owa Disitulikiti y'e Kampala mu Paalamenti]]. Mu kalulu ka 2006 yafiirwa ekifo kye mu Paalamenti eri, [[:en:Nabilah_Naggayi_Sempala|Nabilah Naggayi Sempala]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/AllAfrica.com</ref>
Okuva mu 2007, aweerezaako nga omu ku abazi b'amateka omwenda aba Uganda mu Paalamenti ya [[:en:East_African_Legislative_Assembly|East African Legislative Assembly]] (EALA), ettabi ly'ababazi b'amateeka erya [[:en:East_African_Community|East African Community]]. Mu Gwomukaaga 2012, yalondebwa okuweereza nga Sipiika wa EALA mu kisanja eky'emyaka etaano.<ref>https://web.archive.org/web/20140606230135/http://www.independent.co.ug/column/insight/5965-zziwa-ealas-first-female-speaker</ref><ref>https://web.archive.org/web/20120615141036/http://www.newvision.co.ug/news/631907-eala-speaker-receives-heroic-welcome.html</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Zziwa mmemba ku kakiiko akakulembera essomero ly'eyatandikawo erya St. Margaret Secondary School. Era mmemba omutandiisi w'ekibiina ky'abayimbi ekya St. Francis Choir ku Kelziya ya St. Jude Catholic Church e [[:en:Naguru|Naguru]], okuliraana ekibuga Kampala.<ref>http://www.newtimes.co.rw/section/article/2012-06-23/89771/</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Zziwa mufumbo eri Francis Babu. Balina abaana bana. Wa nzikiriza y'eddini ya [[:en:Roman_Catholic|Bakatoliki]]. Mmemba wa kibiina ky'ebyobufuzi ekirimu bukulembeze bwa Uganda ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] okuva mu 1986.<ref>https://web.archive.org/web/20170510133622/http://www.theeastafrican.co.ke/news/2558-2357154-tcprckz/index.html</ref>{{s-start}}
{{succession box||title=[[Speaker (politics)|Speaker]] of the [[East African Legislative Assembly]]|before=[[Abdirahin Abdi]]<br /> 2007–2012|after=[[Daniel Kidega]]<br /> 2014–2017|years='''2012–2014'''}}
{{s-end}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
<references responsive="1"></references>
== Ebijuliziddwamu eby'bweru wa Wikipediya ==
* [http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=1051&Itemid=65 Uganda Parliament Names Nine Representatives To EALA]
* [https://web.archive.org/web/20120617131230/http://www.eala.org/oldsite041111/3rd-assembly.html Members of 3rd East African Legislative Assembly]
* [http://allafrica.com/stories/201206060144.html Uganda's Zziwa Replaces Abdi As EALA Speaker]
{{EAC Speakers}}
{{DEFAULTSORT:Zziwa, Margaret Nantongo}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
h7xgj413ddzgiucx6wgyk6tzjjdypiv
Molly Lanyero
0
10159
61482
31978
2026-07-11T17:04:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61482
wikitext
text/x-wiki
'''Molly Lanyero''' (yazaalibwa nga 24 Ogwokubiri mu mwaka gwa 1975) munnabyabufuzi wa Uganda eyalondebwa mu Paalamenti ey'ekumi (2016-2021), nga akiikirila<ref name=":0"/> [[Lamwo (disitulikit)|Disitulikiti ye Lamwo]].<ref name=":0" />
Mu Gwomusanvu 2016, yalondebwa ng'omuwanika w'ekibiina kya 25-member Acholi Parliamentary Group, ekilimu ba mmemba ba Paalamenti abava m bitundu bya [[:en:Acholi_sub-region|Acholi sub-region]] mu Paalamenti ey'ekumi<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Latigo-is-new-Acholi-MPs-chairperson/688334-3295194-eweons/index.html |access-date=2023-04-02 |archive-date=2019-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190328041111/https://www.monitor.co.ug/News/National/Latigo-is-new-Acholi-MPs-chairperson/688334-3295194-eweons/index.html |url-status=dead }}</ref> Era mmemba w'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM)<ref name=":0"/>
Lanyero aweereza ku Parliamentary Committee on Human Rights and the Parliamentary Committee on Education and Sports,<ref name=":0"/> era mmemba wa [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |access-date=2024-03-29 |archive-date=2021-04-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako n'emisomo ==
Molly Lanyero yasomera ku Shimoni Demonstration School okutuusa mu mwaka gwa 1988.<ref name=":0">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true">[https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=304 "Parliament of Uganda: Members of the 10th Parliament: Lanyero Molly: Lamwo District Woman Representative"]. Kampala: [[Palaamenti ya Uganda|Parliament of Uganda]]. 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 March</span> 2019</span>.</cite></ref> Mu 1992, yafuna satifikeeti ya Uganda Certificate of Education (UCE) okuva mu somero lya St. Joseph's Senior Secondary School Naggalama.<ref name=":0" /> Mu 1995, yafuna satifikeeti ya Uganda Advanced Certificate of Education (UACE), okuva mu somero lya [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]].<ref name=":0" /> Oluvanyuma mu mwaka gwa 1997, yafuna [[:en:Secondary_education|Dipulooma mu misomo gya Siniya]] okuva mu Somero ly'emisomo gy'abasomesa egya Institute of Teacher Education Kyambogo (ITEK), kati ekitundu ku [[:en:Kyambogo_University|Yunivasitte ye Kyambogo]].<ref name=":0" /> Lanyero yamaliriza emisomo gye emikulu mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasitte y'eMakerere]].<ref name=":0" /> Yatikibwa Diguli ya Bachelor of Arts in Social Sciences mu mwaka gwa 2001 ne diguli ya Master of Arts in Peace and Conflict Studies mu mwaka gwa 2008.<ref name=":0" />
== Emirimu ==
Wakati w'emyaka gya 2002 okutuusa 2009, Ms Lanyero yawereza ng'omumyuuka w'omukulu wesomero lya Siniya elya Hillside High School in Bunamwaya, ekifo mu [[Kampala]], ekibuga gya Uganda ekikulu. Yaweereza nga omukwaasaganyi wa Pulojyeekiti ya Foundation for Early Childhood Education & Development, okuva mu mwaka gwa 2005 okutuusa mu mwaka gwa 2007.<ref name=":0"/>
Okuva mu mwaka gwa 2013 okutuusa mu mwaka gwa 2014, Yali Associate Direkita wa Regional Associates for Community Development, [[:en:Non-government_organisation|ekibiina ekitakolera magoba]].<ref name=":0"/><ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1340950/serve-terms-women-mps-told</ref> Mu myaka gya 2014 ne 2015, yaweereza nga Grant Consultant ku Embassy ya Japan mu Kampala, Uganda.<ref name=":0" />
== Obutabanguko ==
Mu mwezi Ogusooka mu mwaka gwa 2018, Molly Lanyero, ne ba mmemba ba Palaamenti bana abalala ([[Beatrice Atim Anywar]], Edward Otto Makmot, Catherine Lamwaka ne Margaret Odwa), baagobebwa ekiseera okuva mu kibiina kya Acholi Parliamentary Group (APG), olw'okuwagira okuyimusa ebbago ely'emyaaka gya Pulezidenti (Presidential age limit).<ref>http://www.pmldaily.com/news/2018/01/acholi-parliamentary-group-suspends-five-mps-over-age-limit.html</ref>
== Ebijulizidwaamu ==
{{Reflist}}
== Ebijulizidwaamu wabweru wa Wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
avgs1zgi2pi13h7kesvi1y68f0ip3d9
Miria Obote
0
10160
61196
36948
2026-07-11T16:36:34Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61196
wikitext
text/x-wiki
[[File:Miria Obote (cropped).jpg|thumb|'''Miria Obote''']]
'''Miria Obote''' '''Kalule'''; yazaalibwa 16 Ogusooka 1936) munnabyabufuzi bya Uganda eyaliko [[:en:First_lady|omukyala w'omukulembeze]] owa [[:en:Uganda|Uganda]], era nnamwandu w'eyaliko Ssabaminisita era Pulezidenti [[Milton Obote]]. Yavuganyaako mu [[:en:2006_Ugandan_general_election|kulonda kwa Uganda okwawamu mu 2006]].<ref>{{Cite journal|issue=855–886}}</ref>
== Ebyafaayo n'okusoma ==
Miria Kalule yazaalibwa Kawempe, mu maka ga Bulasio Kalule eyali omukozi wa gavumenti ng'akola mu kitongole ky'okuddaabiriza enguudo mu minisitule y'emirimu n'eby'entambula ne mukyala we Malita.
Yasomera ku [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]] n'oluvannyuma mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]].
Miria Obote yakomawo mu Uganda ng'ava e Zambia mu Ogw'ekkumi 2005, Oluvannyuma lw'emyaka 20 ng'ali mu buwaŋŋanguse, okuziika omwami we. Nga wayiseewo emyezi ebiri, yalondebwa ng'omukulembeze w'ekibiina kya [https://web.archive.org/web/20230604045656/https://www.upcparty.net/memboard/mama_nom_121505.htm Uganda People's Congress] (UPC) era nga anavuganya ku ntebe y'obwa Pulezidenti mu kulonda okwaddako. UPC yatandikibwawo omwamiwe era n'akikulembera okutuusa lwe yafa. Yafuna ebitundu 0.6% ku bululu mu kulonda kw'obwa pulezidenti nga 23 Ogwokubiri 2006, okwawangulwa pulezidenti eyali mu buyinza, [[Yoweri Museveni]].
== Obulamu bwe ==
Miria yafumbirwa [[Milton Obote]] mu Ogwekkumi n'ogumu 1963 era bazaala abaana bana omuli [[:en:Jimmy_Akena_Obote|Jimmy Akena]], [[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa Palament]]<nowiki/>i akiikirira munisipaali ya Lira.
== Ebijulizidwa ==
* [https://web.archive.org/web/20070313203023/http://www.monitor.co.ug/specialincludes/ugprsd/uhdecide/decide12211.php Walking in Obote's shadow], ''The Monitor'',December 21,2005.
<references />
{{s-start}}
{{succession box|title=President of the [[Uganda People's Congress]]|before=[[Milton Obote]]|after=[[Olara Otunnu]]|years=2005-2010}}
{{s-end}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
d377nyht9ggd8rjuauf51nt2kvmktxb
Masiko Winifred Komuhangi
0
10165
61330
30009
2026-07-11T16:43:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61330
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox biography vcard"
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn" style="display:inline">Masiko Winifred Komuhangi</div>
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Eggwanga
| class="infobox-data category" |Munnayuganda
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Obutuuze
| class="infobox-data category" |Munnayuganda
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Amukozesa
| class="infobox-data org" |Paalamenti ya Uganda
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Ekimufudde ow'ettutumu
| class="infobox-data" |Munnabyabufuzi wa Uganda
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Omulimu ogw'enkizo
| class="infobox-data" |Byabufuzi
|}
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Masiko Winifred Komuhangi''' Munnabyabufuzi wa Uganda. Yali akiikirira ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]<ref>https://www.nrm.ug/party-organs/nrm-parliamentary-caucus</ref> mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omunaana n'ey'omwenda.
== Ebitakwatagana ==
Mu 2002, Masiko Winifred Komuhangi ne Babihuga J. Winnie baalina omusango ogwali gwekuusa ku kutyoboola eby'okulonda.<ref>https://ugandalawlibrary.net/judgments/view/BnEoOt9085PQWpsX93r/masiko-winifred-komuhangi-vs-babihuga-j-winnie</ref> Mu Paalamenti ya Uganda ey'omusanvu, Omubaka wa Paalamenti owa Rukungiri, Winfred Masiko Komuhangi, yawangulwa mu musango gwa kalulu ogwaggulwawo eyali omuvuganya, Winifred Babihuga.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1084560</ref> Lwa nsonga nti okulondebwa kwe kwasazibwamu Kkooti.<ref>https://www.independent.co.ug/this-week-nrm-fdc-face-off-again-for-rukungiri-woman-mp-seat/</ref>
Masiko yasaayo okuisaba kwe ku Kkoyi enkulu nga 9 Ogwomusanvu<ref>https://www.pmldaily.com/news/2021/10/breaking-court-nullifies-joyce-bagalas-victory-orders-by-election.html</ref> ng'asaba okusazibwamu kw'obuwanguzi bwa Betty Bamukwatsa Muzanira, ng'agamba nti by'okulonda by'etobekamu emivuyo mingi.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-upholds-mp-muzanira-victory-1810636</ref> Masiko yali ayagala Kkooti eragire okuddinbwamu kwa kalulu.<ref name=":0" /> Wabula, Muzanira, ey'esimbawo ku kaadi ya Forum for Democratic Change (FDC), yafuna obululu 50,611 ng'ate Masiko, eyali ku kaadi y'ekibiina kya National Resistance Movement, yafuna obululu 46,379.<ref name=":0" /><ref name=":1">http://thespearnews.blogspot.com/2018/06/rukungiri-rejects-life-presidency.html</ref> Ataalina kibiina era nga yaliko Minisita Sezi Prisca Mbaguta yakwata ky'akusatu n'obululu 993 ate owa Progressive People’s Party Kakundakwe Fabith n'asiba ekkira n'obululu 183.<ref name=":1" /> Kkooti enkulu eyali wansi w'omulamuzi Justice Moses Kazibwe yekennnya omusango n'obujulizi obwali buleeteddwa nga bwali tebumatiza era omusango n'agugoba awataali kuliyirirwa.<ref name=":0" />
Mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]], NRM yawangulwa mu bululu obw'okujjuza ekifo emirundi ebiri nga ekiikirirwa Masiko Winifred Komuhangi. Kino ky'ava mu 2018, bannansi lwe bayolesa obusungu bwabwe eri aba NRM okwekobaana okuyisa eteeka ery'okugya ekkomo ku myaka gya Pulezidenti e 75.<ref name=":1" />
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:Winnie_Kiiza|Winifred Kiiza]]
* [[:en:Joyce_Bagala|Joyce Bagala]]
== Ebijuliziddwamu eby'bweru wa Wikipediya ==
* https://www.acode-u.org/uploadedFiles/PRS28.pdf
* https://www.cpahq.org/media/eldnym0h/theparliamentarian2019issuefourcoverfinalonlinesingle-2.pdf
* [https://www.defenddefenders.org/wp-content/uploads/2017/03/EAC-Elections-dispute-Managment-and-Resolution-Report.pdf Management and Dispute Resolution of Elections in East Africa]
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
{{DEFAULTSORT:Komuhangi, Masiko Winifred}}
li42nyw6sawnn9zw0httmtt103jhlp7
Mary Goretti Kitutu
0
10166
61825
60603
2026-07-11T17:45:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61825
wikitext
text/x-wiki
[[File:Kitutu Mary Goretti Kimono.jpg|thumb|Kitutu Mary Goretti Kimono]]
'''Mary Goretti Kitutu''', nga atera okweyita '''Mary Goretti Kitutu Kimono''' [[:en:Uganda|munayuganda]] [[:en:Academic|omusomesa,]] [[:en:Politician|munabyabufuzi]] ,era [[:en:Environmentalist|alwanirira obutonde]]. Yaweebwa ekya [[:en:Ministry_for_Karamoja_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa kunsonga z'e Karamoja]] nga 8 Ogwomukaaga mu 2021, ng'adira [[:en:John_Byabagambi|John Byabagambi,]] mu bigere. Yeeyali [[:en:Ministry_of_Energy_and_Mineral_Development_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku by'amasanyalaze n'okulakulanya eby'obugagga eby'omutaka,]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]], okuva nga 14 Ogwekumineebiri mu 2019 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga mu 2021.<ref name="reshuffle">https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/</ref><ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html</ref> Nga tanaba kutuuka eyo, okuva nga 10 Ogwomukaaga mu 2016 okutuuka nga 14 Ogwekumineebiri mu 2019, yawereza nga [[:en:Natural_environment|Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'etolodde n'eby'obutonde]] mu Kabineeti ya Uganda.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2023-04-03 |archive-date=2019-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190331230605/https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%252527s%2Bcabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Dr Mary Kitutu yayongerezaako nga akola nga [[:en:Manafwa_District|Omubaka omukyala eyalondebwa okukiikirira Disitulikiti ye Manafwa]], mu Paalamenti eye kumu okuva mu 2016 okutuuka mu 2021.<ref name="Profile">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=229</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu Disitulikiti ye Manafwa nga 17 Ogwomwenda mu 1962. Oluvannyuma lw'okugenda ku masomero g'ebitundu eby'etolodde, yayingira [[:en:Makerere_University|Yunivasite ye Makerere]] mu 1984, n'atikirwa mu 1987 ne [[:en:Bachelor_of_Science|Diguli mu sayaansi]] mu by'okutabula edagala n'ekutegeera enkula y'ensi. Mu 1993, yaddayo ku Yunivasite ye Makerere [[:en:Education|n'ayongerezaako Dipulooma mu By'obusomesa]]. [[:en:Master_of_Science|Diguli ye ey'okubiri yagifuna mu sayaansi]] ng'eno [https://www.itc.nl/ yamutikirwa mu 1998 okuva kutendekero erisomesa ebikwatagana ku sayaansi w'ekikula ky'ensi wamu n'okwekaanya] [https://www.itc.nl/ ensi] okuva ku [[:en:University_of_Twente|University of Twente]], mu kibuga kya [[:en:Enschede|Enschede]], mu ggwanga lya [[:en:Netherlands|Netherlands.]] Mu 2011, yafuna Diguli ye ey'okusatu okuva ku Yunivasite ye Makerere, mu Kampala, Uganda.<ref name="Profile" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.gggweek2016.org/?page_id=159 |access-date=2023-04-03 |archive-date=2019-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190327085727/http://www.gggweek2016.org/?page_id=159 |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Omulimu gwe ogwasooka ng'ali wabweru wa Yunivasite yali musomesa ku [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri,]] okuva mu 1988 okutuuka mu 1991. Okuva mu 1991 okutuusa mu 1996, yasomesa ku ''Our Lady of Good Counsel School'', erisinganibwa e [[:en:Gayaza|Gayaza]], mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso.]] Oluvannyuma yalekulira obusomesa, n'atandika okukola nga eyeebuzibwaako ku ''Axis Technical Geo Mineral Consult'', wakati wa 1998 okutuuka mu 2001.<ref name="Profile" />
IMu Gwokuna mu 2002, yapangisibwa okukola nga omukugu eyali akulira eby'okunoonyereza ku by'etolodde n'obutonde ku [https://web.archive.org/web/20230402072503/https://nema.go.ug/ kitongole ekivunaanyizibwa ku by'obutonde mu Uganda], ng'awereza mu kiti ekyo okutuuka mu Gwokubiri mu 2015. Okuva mu Gwokubiri mu 201, yakola nga omukugu omuwabuzi ku by'ekikugu era kalabalaba mu by'okulondoola ku bikwatagana ku by'obutonde ku ''Tetra Tech'', ng'eno pulojekiti eyali evugirirwa ekitongole kya [[:en:USAID|USAID]], ng'awereza mu kiti ekyo okutuuka mu 2015.<ref name="Profile" />
== Eby'obufuzi ==
Mu nkomekerero ya 2015, yayingira mu by'obufuzi bweyavuganya ku ky'omukyala eyali agenda okukiikirira Disitulikiti ya Manafwa mu kulonda kwa Uganda yonna n'okwa Paalamenti. Yavuganya ng'ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://opengatefm.com/2015/12/04/manafwa-parliamentary-aspirants-outline-priorities-ahead-of-2016-polls/ |access-date=2023-04-03 |archive-date=2017-05-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170510115157/http://opengatefm.com/2015/12/04/manafwa-parliamentary-aspirants-outline-priorities-ahead-of-2016-polls/ |url-status=dead }}</ref> Yawangula era [[:en:Incumbent|nebaddamu okumulonda]] nga yali mu kifo kino. Yaweebwa eky'okubeera Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'obutonde nga 6 Ogwomukaaga mu 2016.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/688334-3237208-item-00-obgwqy/index.html</ref> Mu kukyusa kyusa kabineeti nga 14 Ogwekumineebiri mu 2019, Mary Goretti Kitutu, yatekebwa ku ky'okubeera Minisita mu kabineeti nga y'avunaanyizibwa ku by'amasanyalaze wamu n'okulakulanya eby'obugagga by'omuttaka. Yadira [[:en:Irene_Muloni|Irene Muloni]] mu bigere eyali asuliddwa okuva mu kabineeti.<ref name="1R" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
9mw5zmla4g4r593hz8v8wivhlry63qq
Rhoda Kalema
0
10175
61129
38860
2026-07-11T16:32:22Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61129
wikitext
text/x-wiki
'''Rhoda Nakibuuka Nsibirwa Kalema''' (yazaalibwa mu Ogwokutaano 1929 ni egbo yɛ Manyawale 3, 2025) munnabyabufuzi eyawummula nga amanyiddwa nga "Maama w'olukiiko lw'eggwanga".
== Obulamu bwe obwasooka ==
Rhoda Kalema yali omu ku baana 24 aba [[Martin Luther Nsibirwa]], eyalondebwa Ssabaminisita (Prime Minister) emirundi ebiri mu bwakabaka bwa [[Buganda]] mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Yazaalibwa mu Ogwokutaano 1929 mu [[:en:List_of_National_Cultural_Sites_in_Central_Region,_Uganda|Butikkiro]], ekifo ekikakafu Katikkiro w'asula, mu kitundu ky'e [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]] okuliraana [[Kampala]].<ref name="URN" />
Kalema yagenda mu ssomero lya [[Gayaza]] Junior School okumala omwaka gumu, n'oluvannyuma mu [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu ssomero lye eryasigaddeyo erya pulayimale ne sekendule. Yayingira emisomo gy'eby'obusuubuzi mu kutendekebwa kw'omuwandiisi, era n'akola ng'omuwandiisi n'e baasa mu ssomero lya [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]] okutuusa mu 1949. Mu 1950, yafumbirwa [[William Kalema (politician)|William Kalema]], omusomesa mu King's College Budo oluvannyuma eyafuuka munnabyabufuzi omwatiikirivu era Minisita w'eby'obusuubuzi mu gavumenti. Mu 1955 yatandika okusoma omwaka gumu mu Social Work and Social Administration mu [[:en:Newbattle_Abbey#College|Newbattle Abbey]], [[:en:Adult_education|Adult Education College]] mu Bungereza, n'agoberezaako Diploma mu Social Studies mu University of Edinburgh.
== Emirimu mu byobufuzi ==
Mu 1961, [[Grace Ibingira]] ne Adoko Nyekon baayingiza Rhoda Kalema mu kibiina kya [[Uganda People's Congress]]. Yali minisita omuto ow'ebyobuwangwa n'enkulaakulana mu mulembe ogwa [[Godfrey Binaisa|Binaisa]]. Kyokka, oluvannyuma lw'okufa kw'omwami we mu 1972 - eyawambibwa n'attibwa ku mulembe gwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], yasalawo okukoma okwenyigira mu by'obufuzi okutuusa mu 1979, gavumenti ya [[:en:Idi_Amin|Idd Amin]] lweyagyibwako, yeegatta ku National Consultative Council (NCC) eyatandikibwawo ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] wansi wa [[Edward Rugumayo]], ng'omu ku bakyala babiri abakikiikirira.<ref name="mon" /> Mu 1980 yali omu ku bantu abaatandikawo [[:en:Uganda_Patriotic_Movement|ekibiina kya Uganda Patriotic Movement]] (UPM).<ref>{{Cite book|isbn=Aili M. Tripp}}</ref>
Yakwatibwa emirundi esatu ekitongole kya [[:en:State_Research_Bureau_(organisation)|State Research Bureau]]: nga 23 Ogusooka 1979; nga 21 Ogwokubiri, 1981 (ng'ali wamu ne bannabyabufuzi abalala bwebakwatibwa oluvannyuma lw'okulumba ebifo bya poliisi enfunda eziwera) ne nga 4 Ogwokubiri, 1983.
Yafuuka omumyuka wa minisita w'emirimu gy'abantu okuva mu 1989 okutuuka mu 1991 wansi wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]]. Mu 1994, yesimbawo mu kulonda kw'olukiiko lwa ssemateeka ng'omubaka wa [[Kiboga]], era n'awangula abasajja 8 oluvannyuma lw'okufuna ebitundu bibiri ku bisatu eby'okulonda kwonna. Oluvannyuma yawummula eby'obufuzi ng'amaze okutendeka abantu bangi eby'obufuzi okuli [[Ruth Nankabirwa]], [[:en:Chief_Whip|nnampala]] mu Kabineeti ya Uganda.
Rhoda Kalema yaweebwa ekitiibwa mu 1996 ekibiina kya Uganda's Forum for Women in Democracy "ng'omukulembeze ow'enkyukakyuka". Nga 13 Ogwokusatu 2018, yafuna awaadi okuva mu kitongole ekya Sudreau Global Justice Lifetime Achievement Award okuva mu [[:en:Pepperdine_University_School_of_Law|Pepperdine University School of Law]] ne Uganda Judiciary.
== Laba era ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti of Uganda]]
* [[:en:List_of_National_Cultural_Sites_in_Central_Region,_Uganda|Butikkiro]]
* [[Ruth Nankabirwa]]
== Enkolagana ez'ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Palamenti ya Uganda]
== Ebyawandiikibwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
cpvw9iayafdr18m7jymx41dio6i5g4d
Nancy Acora
0
10184
61799
37715
2026-07-11T17:44:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61799
wikitext
text/x-wiki
'''Nancy Acora''' munabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda]] era nga munamateeka atuula kukakiiko akakola amateeka. Ye mukyala akiikirira abantu ba [[:en:Lamwo_District|Disitulikiti ya Lamwo]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0">https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/acora-nancy-10476/</ref>
== Obulamu bwe ==
Acora mubaka wa Paalamenti atalina kibiina kya byabufuzi, nga yayingira Paalamenti oluvannyuma lw'okuwangula eyali Omubaka wa Paalamenti [[:en:Molly_Lanyero|Molly Lanyero]] eyali ow'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/102631 |access-date=2023-04-06 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017064416/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/102631 |url-status=dead }}</ref>
Oluvannyuma lw'okulonda, Lanyero yali tamatidde era n'agenda mu kkooti okuwawabira Acora. Acora kunkomerero lya byonna nga awangudde omusango guno ogwali ku by'akalulu mu Gwomwenda mu 2021.<ref>https://www.independent.co.ug/court-dismisses-petition-against-lamwo-woman-mp/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://megafm.co.ug/lamwo-district-woman-mp-petition-ruling-set-for-september-17th/ |access-date=2023-04-06 |archive-date=2022-10-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221019004624/https://megafm.co.ug/lamwo-district-woman-mp-petition-ruling-set-for-september-17th/ |url-status=dead }}</ref><ref>http://ugandaradionetwork.com/story/lamwo-district-woman-mp-election-petitioner-requests-to-submit-additional-evidence</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/former-lamwo-district-woman-mp-appeals-against-petition-dismissal</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/why-over-50-mp-election-petitions-were-thrown-out-3585324</ref>
== Emirimu gye ==
Mu Paalamenti ya Uganda, Acora awereza nga omu kubali ku kakiiko akavunaanyzibwa kunsonga za pulezidenti.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-presidential-affairs/</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
42q3yy8w6dc364y4383xzwjoowks5se
Naima Melsa Gule Avako
0
10187
61791
33966
2026-07-11T17:44:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61791
wikitext
text/x-wiki
[[File:Avako Melsa Naima Gule.jpg|thumb|Avako Melsa Naima Gule]]
'''Naima Melsa Gule Avako''' munabyabufuzi omunayuganda ate nga mubaka wa Paalamenti.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/afoyochan-esther-10732/</ref> Yalondebwa mu ofiisi y'okubera omukayala akiikirira Disitulikiti ya [[:en:Yumbe_District|Yumbe]] mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kalulu kabonna aka 2021]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/driwaru-elected-yumbe-woman-mp-1643236</ref>
Ya'omu kubali mu kibiina ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>https://www.ec.or.ug/sites/default/files/press/Nominated%20Candidates%20for%20Parliamentary%20Elections%202021.ver18.11.2020.pdf</ref><ref>https://www.ec.or.ug/docs/Report%20on%20the%202015-2016%20General%20Elections.pdf</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya National Resistance Movement]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka abali mu Paalamenti ya Uganda eye kumineemu]]
* Paalamenti ya Uganda
* [[:en:Yumbe_District|Disitulikiti ye Yumbe]]
* Omubaka wa Paalamenti.
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti egya Paalamenti ya Uganda]
{{DEFAULTSORT:Avako, Naima Melsa Gule}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
fzpjs6fr89lcgf90lnhjhg0ymmfts1h
Florence Nebanda
0
10189
61773
56148
2026-07-11T17:39:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61773
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Florence Andiru Nebanda''', gwebasinga okumannya nga '''Florence Nebanda''', munabyabufuzi Omunayuganda ng'ate munamateeka ali kukakiiko akakola amateeka.<ref>https://web.archive.org/web/20130318221801/http://www.newvision.co.ug/news/639000-nebanda-s-sister-changes-name.html</ref><ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://tndnewsug.com/2020/08/13/meet-florence-nebanda-butaleja-woman-giving-mp-milly-mugeni-sleepless-nights/ |access-date=2023-04-07 |archive-date=2022-01-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220129011818/https://tndnewsug.com/2020/08/13/meet-florence-nebanda-butaleja-woman-giving-mp-milly-mugeni-sleepless-nights/ |url-status=dead }}</ref> Ye Mubaka Omukyala owa Paalamenti akiikirira [[:en:Butaleja_District|Disitulikiti ya Butaleka]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo mu Gwokubiri gwa 2013,<ref name="Win">{{Cite web |url=http://www.redpepper.co.ug/florence-nebanda-wins-butaleja-seat-by-a-landslide/ |title=Archive copy |access-date=2023-04-07 |archive-date=2022-10-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221019144152/https://redpepper.co.ug/florence-nebanda-wins-butaleja-seat-by-a-landslide/ |url-status=dead }}</ref> ng'adira mutoowe mu bigere [[:en:Cerinah_Nebanda|Cerinad Nebanda]], eyafa ng'ali mu ofiisi eno mu Gwekumineebiri mu 2012.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Lawyers-ask-President-to-respect-MPs-on-Nebanda/-/688334/1652720/-/92lfdgz/-/index.html</ref><ref>{{Cite web |url=https://redpepper.co.ug/political-dynasty-in-the-making-as-nebanda-wins-butaleja-primary/4885/ |title=Archive copy |access-date=2023-04-07 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209134617/https://redpepper.co.ug/political-dynasty-in-the-making-as-nebanda-wins-butaleja-primary/4885/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2021, baddamu nebamu londa mukifo kyekimu.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nebanda-andiru-florence-10209/</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Y'asooka mu famire y'abaana omunaana, nga omulenzi ali omu n'abawala musanvu nga baamuzaalira [[:en:Entebbe|Entebbe]] nga 9 Ogwekumi mu 1986 nga kitaawe ye omugenzi'''Peter Waiga''' ne maama we '''Alice Namulwa'''. Yagenda ku masomero gamu Uganda okutuusa bweyamaliriza S6 ku Katikamu SDA Secondary School e Wobulenzi mu disitulikiti ye Luwero mu 2013.<ref name=":0" /> Yasenga ng'agenda mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] okwenyongerayo n'emisomo gye. Yakomawo mu Uganda oluvannyuma lwa muganda we [[:en:Cerinah_Nebanda|Cerinah Nebanda]] okuva mu Gwekumineebiri mu 2012.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> Kigambibwa alina [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu kudukanya n'Okumannya embeera z'Abvakozi]] gyeyafuna okuva ku University of East London mu 2008 wamu ne [[:en:Master_of_Arts|Diguli ey'Okubiri mu kumannya n'okudukanya embeera z'abakozi munsi yonna]], okuva ku University of Bedfordshire mu ggwanga lya Bungereza.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/viewpoint/interview/23732-newly-elected-nebanda-speaks-on-sisters-death |access-date=2023-04-07 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924111423/http://www.observer.ug/viewpoint/interview/23732-newly-elected-nebanda-speaks-on-sisters-death |url-status=dead }}</ref><ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Nga 14 Ogwekumineebiri mu 2012, [[:en:Cerinah_Nebanda|Cerinah Nebanda]], eyali [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde akiikirira konsitituweensi ya Butaleja yafa mungeri ya kibwatukira,ekyaletera ekifo kino okubeera nga kyali tekirina muntu akidukanya. Mu kulonda okwali okw'ekitundu ekimu okujuza ekifo kino ekitaalimu mubaka, mukulu we Florence Andiru Nebanda yawangula ng'agidde ku tikiti y'ekibiina kye by'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Yalina okuwereza ekisanja ekyali kisigaddeyo okutuusa akalulu ka bonna akaalina okubeerawo mu Gwokusatu gwa 2016.<ref name="Win" /> Yaliko ne kukakiiko akavunaanyizibwa kunsonga za Pulezidenti wamu n'embalirira.<ref name=":0" />
== Obulamu bwe ==
Nebanda ayagala nnyo okubaka nga byebimu ku by'asinga okwenyigiramu, kuba y'oku kubaali ku ttiimu ya Paalamenti eyeetaba mu mpaka z'okubaka mu Paalamenti eyomwenda. Atera okusoma obutabo wamu ne bayibuli.<ref name=":0" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Butaleja_District|Disitulikiti ya Butaleja]]
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamentii]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya National Resistance Movement]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyomwenda]]
* [[:en:Index_of_Uganda-related_articles|Olukalala olukwata ku biwandiiko eby'ekuusa ku Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [http://www.newvision.co.ug/news/664771-mp-nebanda-speaks-out-on-kyankwazi-fight-with-a-colleague.html Omubaka Nebanda avuddeyo n'ayogera ku butakaanya bweyalimu e Kyankwazi n'omu kubane]
* [http://www.abc.net.au/news/2015-03-25/uganda-paid-us-pr-firm-27to-clean-up-image27-after-anti-gay-b/6345764 Uganda yasasula ekibiina ky'abanamateeka okulongoosa ekifannanyi kyayo, oluvannyuma lw'eteeka erivumirira obuli bwebisiyaga.]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
im7haobimciq0c0gkc4jaikj0dzn7hw
Najibu Kivumbi
0
10234
61563
36638
2026-07-11T17:14:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61563
wikitext
text/x-wiki
[[File:Exterior of Sultan Ahmed I Mosque in Istanbul, Turkey 002.jpg|thumb]]
'''Al-Hajji Najibu Kivumbi''' (muzzukulu wa Kisolo) munnamawulire omukukuutivu, ayogerwako okutandika mu Yuganda pulogulaamu y'okunoonyereza (Ssaawa 24), oluvannyuma n'egenda nga esaasaanira emikutu emirala, mu kusoosootola ebifa emitala w'amayanja.
Ng'omu ku mikwano gya munnamawulire era munnabyabufuzi Kazibwe Bashir Mbaziira bwe baali abakozi ku laadiyo emu,<ref><nowiki>https://www.newvision.co.ug/category/sports/hajji-bashir-kazibwe-ffiizi-yaziggya-mu-kusii-88265</nowiki></ref> Kivumbi ayogerwako ng'omu ku bannamawulire abayivu, nga ne gyebuli eno akyaweereza ku laadiyo y'Obusiraamu Voice of Africa, eyasookerawo ddala mu ggwanga eyo mu 2001.
Ng'oggyeeko okuweereza Abayisiraamu n'abantu bonna okutwaliza awamu, ono era amanyikiddwa ng'omu ku bantu abakyasinze okuyiwawo omubiri olw'okukuuma obuwangwa n'ennono za Buganda, era azze abeera ssentebe ku bukiiko obw'enjawulo, okugeza, akaalimu okulangirira Abaana n'Abazzukulu ba Nasuru Muwanga.<ref><nowiki>https://www.studocu.com/my/document/universiti-tun-hussein-onn-malaysia/artificial-intelligence/abaana-nabazukulu-ba-nasuru-muwanga/48024401</nowiki></ref> Era yalondebwa okutuula mu nkiiko z'obwakabaka ez'enjawulo, okugeza, ye mukiise w'essaza ly'e Butambala okuva mu 2011.<ref><nowiki>https://ekitibwakyabuganda.wordpress.com/2011/01/</nowiki></ref>
=Obulamu bwe=
[[File:Supplicating Pilgrim at Masjid Al Haram. Mecca, Saudi Arabia.jpg|thumb]]
Al-Hajji Najibu y'omu ku bantu ab'amaanyi abakuumye obulamu baabwe nga bwa kyama nnyo, weewo awo nga bingi bizze bimuwandiikibwako. Ne bw'aba atuukiriddwa mu buntu, ono talina ky'akyogera ku bintu nga ennaku ze ez'obuzaale weewo awo nga ateeberezebwa okuzaalibwa eyo ku ntandikwa y'emyaka gya 1980. Mu bulambulukufu, teri amanyi bifa ku famire ye (ze), ekibiina ky'eby'obufuzi mw'agwa, n'ebirala ebigwa mu kkowa eryo.
Wabula okwawukana ku bantu abasinga, ettutumu ly'omwami ono azze alizimba mu kuba omukkakkamu n'okuteekawo enkola ey'okukolaganira awamu, wadde nga tewabuzeewo kusoomoozebwa okw'enjawulo omuli n'okugezaako okutirimbulwa mu 2014 — bwe yagezaako okutemulwa ba mutamanyanngamba. Wadde teyavaayo kukyogerako mu lujjudde, ensonda zaategeeza nti kyava ku kuba nga ye yali omutwe omukulu mu kukunngaanya ensimbi z'ekitongole ki Union of Muslim Councils for East, Central and Southern Africa nga kiyita mu laadiyo yaakyo Voice of Africa, okuzimba emizikiti mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.
=Mu mawulire=
[[File:Taj Mahal Sunset.jpg|thumb]]
Oluvannyuma lw'okuyingira obuweereza buno ku ntandikwa y'ekyasa kino ekya 21, al-Hajji Najibu atutumukidde ku mukutu gw'amawulire gumu gwokka nga aweereza pulogulaamu ez'okumanyisa, omuli Vva mu Tulo ebeerawo kumakya ne Ssaawa 24 eweerezebwa mu biseera ebya kalasamayanzi.<ref><nowiki>http://voiceofafricafmuganda.com</nowiki></ref>
Mu kaseera kano (Ssebo aseka 2023), y'akola nga akulira abakozi ku laadiyo kw'aweereza (General Manager) oluvannyuma lw'okuddirira Hajji Ismail Ntege mu bigere,<ref><nowiki>https://www.thefreelibrary.com/Al+Qathafi+Projects+in+Uganda+Collapsing-a0275697828</nowiki></ref> eyavaako oluvannyuma lw'ebbugumu n'okutya okwabalukawo oluvannyuma lw'okuttibwa kw'omukulembeze wa [[Libya]] Muamar al-Gaddafi, eyalina omukono mu laadiyo eyo.
=Mu by'emizannyo=
[[File:Paul Cézanne, 1892-95, Les joueurs de carte (The Card Players), 60 x 73 cm, oil on canvas, Courtauld Institute of Art, London.jpg|thumb]]
Najibu Kivumbi muwagizi wa byamizannyo nnakinku era azze akola ebintu bingi okubitumbula. Olw'obwagazi bwe yajja ayolesa, nga 5 Kafuumulampawu 2020, yalondebwa okumyuka omukulu Kiyingi Bbosa, ssentebe w'olukiiko oluteesiteesi e Butambala olwali lwetegekera ekikopo ky'amasaza ekyavujjirirwa omukutu gw'eby'empuliziganya, Airtel, mu biseera ekimbe ki COVID-19 we kyakyakira.<ref><nowiki>https://entebbepost.com/butambala-chief-names-management-team-prior-to-2020-masaza-cup/</nowiki></ref><ref><nowiki>https://kawowo.com/2020/04/04/butambala-ssaza-eyes-maiden-airtel-masaza-title-names-full-management-team/</nowiki></ref><ref><nowiki>https://chimpreports.com/masaza-cup-emuron-retains-head-coach-role-at-butambala/</nowiki></ref>
=Emirimu emirala=
Mu birala ebimanyiddwa, mulimu okuba nga y'atwala essomero lya siniya ery'obwannanyini, Ngando Secondary School e Wamala, Butambala.<ref><nowiki>https://voiceofbugerere.com/umea-solidarity-games-ngando-ss-retains-netball-trophy-as-the-hosts-kawanda-express-dirty-behaviors-on-final/</nowiki></ref> Lino lye limu ku gakyatutumuse mu disitulikiti eyo olw'eby'enjigiriza n'okunywanga akendo mu malala mu by'emizannyo okumala ebbanga, era ne kyongera okumutunda.
Byonna mu byonna, ekitayinza kulekebwaayo, al-Hajji Kivumbi amanyiddwa nnyo mu kujjumbira okulamaga buli mwaka n'ekigendererwa ky'agamba eky'okusabira abantu b'eggwanga okubukanamu emirembe n'obutebenkevu. Bangi ku Bannayuganda bamussaamu ekitiibwa<ref><nowiki>https://swiftsportsug.com/blog/butambala-reappoint-emuroni-recoba-as-their-head-coach/</nowiki></ref> naddala nga bayita mu by'emizannyo ne mu kibiina ky'abawuliriza kye yatandikawo, Team Aamanu (Tiimu Bakkiriza).
Ebisingawo: [http://emmyanso.wordpress.com Emmyanso: The Illumination]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
7rnoi6rbtvieapvgdb1h34hh97w0pzl
61846
61563
2026-07-11T17:53:27Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61846
wikitext
text/x-wiki
[[File:Exterior of Sultan Ahmed I Mosque in Istanbul, Turkey 002.jpg|thumb]]
'''Al-Hajji Najibu Kivumbi''' (muzzukulu wa Kisolo) munnamawulire omukukuutivu, ayogerwako okutandika mu Yuganda pulogulaamu y'okunoonyereza (Ssaawa 24), oluvannyuma n'egenda nga esaasaanira emikutu emirala, mu kusoosootola ebifa emitala w'amayanja.
Ng'omu ku mikwano gya munnamawulire era munnabyabufuzi Kazibwe Bashir Mbaziira bwe baali abakozi ku laadiyo emu,<ref><nowiki>https://www.newvision.co.ug/category/sports/hajji-bashir-kazibwe-ffiizi-yaziggya-mu-kusii-88265</nowiki></ref> Kivumbi ayogerwako ng'omu ku bannamawulire abayivu, nga ne gyebuli eno akyaweereza ku laadiyo y'Obusiraamu Voice of Africa, eyasookerawo ddala mu ggwanga eyo mu 2001.
Ng'oggyeeko okuweereza Abayisiraamu n'abantu bonna okutwaliza awamu, ono era amanyikiddwa ng'omu ku bantu abakyasinze okuyiwawo omubiri olw'okukuuma obuwangwa n'ennono za Buganda, era azze abeera ssentebe ku bukiiko obw'enjawulo, okugeza, akaalimu okulangirira Abaana n'Abazzukulu ba Nasuru Muwanga.<ref><nowiki>https://www.studocu.com/my/document/universiti-tun-hussein-onn-malaysia/artificial-intelligence/abaana-nabazukulu-ba-nasuru-muwanga/48024401</nowiki></ref> Era yalondebwa okutuula mu nkiiko z'obwakabaka ez'enjawulo, okugeza, ye mukiise w'essaza ly'e Butambala okuva mu 2011.<ref><nowiki>https://ekitibwakyabuganda.wordpress.com/2011/01/</nowiki></ref>
=Obulamu bwe=
[[File:Supplicating Pilgrim at Masjid Al Haram. Mecca, Saudi Arabia.jpg|thumb]]
Al-Hajji Najibu y'omu ku bantu ab'amaanyi abakuumye obulamu baabwe nga bwa kyama nnyo, weewo awo nga bingi bizze bimuwandiikibwako. Ne bw'aba atuukiriddwa mu buntu, ono talina ky'akyogera ku bintu nga ennaku ze ez'obuzaale weewo awo nga ateeberezebwa okuzaalibwa eyo ku ntandikwa y'emyaka gya 1980. Mu bulambulukufu, teri amanyi bifa ku famire ye (ze), ekibiina ky'eby'obufuzi mw'agwa, n'ebirala ebigwa mu kkowa eryo.
Wabula okwawukana ku bantu abasinga, ettutumu ly'omwami ono azze alizimba mu kuba omukkakkamu n'okuteekawo enkola ey'okukolaganira awamu, wadde nga tewabuzeewo kusoomoozebwa okw'enjawulo omuli n'okugezaako okutirimbulwa mu 2014 — bwe yagezaako okutemulwa ba mutamanyanngamba. Wadde teyavaayo kukyogerako mu lujjudde, ensonda zaategeeza nti kyava ku kuba nga ye yali omutwe omukulu mu kukunngaanya ensimbi z'ekitongole ki Union of Muslim Councils for East, Central and Southern Africa nga kiyita mu laadiyo yaakyo Voice of Africa, okuzimba emizikiti mu bitundu by'eggwanga ebitali bimu.
=Mu mawulire=
[[File:Taj Mahal Sunset.jpg|thumb]]
Oluvannyuma lw'okuyingira obuweereza buno ku ntandikwa y'ekyasa kino ekya 21, al-Hajji Najibu atutumukidde ku mukutu gw'amawulire gumu gwokka nga aweereza pulogulaamu ez'okumanyisa, omuli Vva mu Tulo ebeerawo kumakya ne Ssaawa 24 eweerezebwa mu biseera ebya kalasamayanzi.<ref><nowiki>http://voiceofafricafmuganda.com</nowiki></ref>
Mu kaseera kano (Ssebo aseka 2023), y'akola nga akulira abakozi ku laadiyo kw'aweereza (General Manager) oluvannyuma lw'okuddirira Hajji Ismail Ntege mu bigere,<ref><nowiki>https://www.thefreelibrary.com/Al+Qathafi+Projects+in+Uganda+Collapsing-a0275697828</nowiki></ref> eyavaako oluvannyuma lw'ebbugumu n'okutya okwabalukawo oluvannyuma lw'okuttibwa kw'omukulembeze wa [[Libya]] Muamar al-Gaddafi, eyalina omukono mu laadiyo eyo.
=Mu by'emizannyo=
[[File:Paul Cézanne, 1892-95, Les joueurs de carte (The Card Players), 60 x 73 cm, oil on canvas, Courtauld Institute of Art, London.jpg|thumb]]
Najibu Kivumbi muwagizi wa byamizannyo nnakinku era azze akola ebintu bingi okubitumbula. Olw'obwagazi bwe yajja ayolesa, nga 5 Kafuumulampawu 2020, yalondebwa okumyuka omukulu Kiyingi Bbosa, ssentebe w'olukiiko oluteesiteesi e Butambala olwali lwetegekera ekikopo ky'amasaza ekyavujjirirwa omukutu gw'eby'empuliziganya, Airtel, mu biseera ekimbe ki COVID-19 we kyakyakira.<ref><nowiki>https://entebbepost.com/butambala-chief-names-management-team-prior-to-2020-masaza-cup/</nowiki></ref><ref><nowiki>https://kawowo.com/2020/04/04/butambala-ssaza-eyes-maiden-airtel-masaza-title-names-full-management-team/</nowiki></ref><ref><nowiki>https://chimpreports.com/masaza-cup-emuron-retains-head-coach-role-at-butambala/</nowiki></ref>
=Emirimu emirala=
Mu birala ebimanyiddwa, mulimu okuba nga y'atwala essomero lya siniya ery'obwannanyini, Ngando Secondary School e Wamala, Butambala.<ref><nowiki>https://voiceofbugerere.com/umea-solidarity-games-ngando-ss-retains-netball-trophy-as-the-hosts-kawanda-express-dirty-behaviors-on-final/</nowiki></ref> Lino lye limu ku gakyatutumuse mu disitulikiti eyo olw'eby'enjigiriza n'okunywanga akendo mu malala mu by'emizannyo okumala ebbanga, era ne kyongera okumutunda.
Byonna mu byonna, ekitayinza kulekebwaayo, al-Hajji Kivumbi amanyiddwa nnyo mu kujjumbira okulamaga buli mwaka n'ekigendererwa ky'agamba eky'okusabira abantu b'eggwanga okubukanamu emirembe n'obutebenkevu. Bangi ku Bannayuganda bamussaamu ekitiibwa<ref><nowiki>https://swiftsportsug.com/blog/butambala-reappoint-emuroni-recoba-as-their-head-coach/</nowiki></ref> naddala nga bayita mu by'emizannyo ne mu kibiina ky'abawuliriza kye yatandikawo, Team Aamanu (Tiimu Bakkiriza).
Ebisingawo: [http://emmyanso.wordpress.com Emmyanso: The Illumination]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
3jaoe6wwnx6khbypw0793bh8x348obz
Rose Namayanja
0
10239
61611
30182
2026-07-11T17:19:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61611
wikitext
text/x-wiki
'''Namayanja Rose Nsereko''' (yazaalibwa 18 Ogw'omunaana 1975) [[:en:Uganda|munayuganda nga munnamateeka]], [[:en:Author|muwandiisi]], akulira ekitongole ky'eby'okwerinda era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Mu kiseera kino ye [[:en:Treasurer|muwanika mu ggwanga Ow’ekibiina]] ekiri mu buyinza ekifuga ekya The [[National Resistance Movement]] (NRM).
Namayanja yaliko Minisita w'ebyamawulire n'okulungamya eggwanga mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kakiiko akafuzi ak'eggwanga Uganda]], ekifo kye yalimu okuva nga 23 Ogw'Okutaano 2013, okutuuka nga 1 Ogw'Okusatu 2015. Okwongeraza kwekyo,yaliko Minisita w’eggwanga mu [[:en:Luwero_Triangle|Luwero Triangle]] mu ofiisi ya Ssaabaminisita, okuva nga 27 Ogw'okutaano 2011 okutuuka nga 24 Ogw'okutaano 2013. Ono yadda mu bigere bya [[:en:Thembo_Nyombi|Thembo Nyombi]] eyafuulibwa [[:en:Information_technology|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku by'amawulire ne tekinologiya]] . Namayanja yaweerezako nga [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] owa [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakaseke akiikirira abakyala]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2016. Yali mmemba ku batandisi b'ekibiina ekya Uganda Young Democrats (UYD), ekiwayi ky’abavubuka mu kibiina ky'eby'obufuzi mu Uganda ekya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] (DP) ekyali kimanyiddwa olw’endowooza z'eby'obufuzi egy'enkyuukakyuuka mu myaaka egya 1990.
== Ebyafaayo n’obuyigirize ==
Namayanja yazaalibwa Kalagi, ekyalo mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] (emu ku disitulikiti y’e [[:en:Luwero_Triangle|Luwero Triangle]] ) nga 18 Ogw'omunaana 1975 eri Jackson Ssebowa ne Catherine Namirembe Ssebowa. [[Baganda|Muganda]] mu kika, yazaalibwa mu maka amakulisitaayo. Yakyuka n’dda munzikiriza eya [[:en:Seventh-day_Adventist_Church|Seventh-day Adventist Church]] ng’akyali mu siniya. Yasomera mu [[:en:Church_of_Uganda|Kabowa Church of Uganda Primary School]], mu pulayimale ne ''Light College Katikamu'' mu middle ne high school. Alina [[:en:Bachelor_of_Arts|diguli esooka mu Arts]] (1998) ne [[:en:Bachelor_of_Laws|mu mateeka]] (2011), zombi okuva mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivaasite eye Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukulu era esinga obunene mu Uganda. Era alina [[:en:Master_of_Science|diguli ey'okubiri mu Sayansi]] (2010), mu Security Sector Management, okuva mu ne [[:en:Cranfield_University|Cranfield University]], [[:en:Defence_Academy_of_the_United_Kingdom|Defence Academy of the United Kingdom]] .
== Emirimu gye ==
Okwongerza ku mirimu gye egy’eby'obufuzi egya waggulu, Namayanja yakolako ng’omuwandiisi w’eby’ensoma mu ''kitongole kya Light Bureau of Accountancy mu 1998'' . Wakati wa 1999 ne 2001, yakolako ng’omukungu w'eby'obufuzi mu [[:en:President_of_Uganda|maka g'obwa Pulezidenti]] e Kampala. Eby'obufuzi yabitandika ng’omuyizi era omukulembeze w’abavubuka mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivaasite e Makerere]] mu 1995. Y'omu ku ba mmemba abatandikawo ekibiina ekya Uganda Young Democrats (UYD), ekiwayi ky’abavubuka mu kibiina kya Uganda ekya Democratic Party (DP). Okusinziira ku ye, obuvumu n'amaanyi yabigya ku bavubuka abaali mu by'obufuzi mu kiseera ekyo ng’omugenzi [[:en:Nobel_Mayombo|Nobel Mayombo]] n’okuva ku bakyala ab’amaanyi mu by'obufuzi ng’eyali omumyuka wa pulezidenti wa Uganda, [[Specioza Kazibwe|Specioza Naigaga Wandira Kazibwe]], [[Winnie Byanyima]], [[Janat Mukwaya]] ne [[Cecilia Ogwal]] . Okwagala okubaako ettofaali lyazimba ku kuddamu okuzimba [[:en:Luwero_Triangle|Luwero Triangle]], ekyaalo kye era eddwaniro ly'olutalo lw'okununula [[Yoweri Museveni]] kyamuleetera okwetaba mu 'bifo eby'amaanyi mu by'obufuzi.
Mu 2001 ku myaka 25, yalondebwa okubeera omubaka wa Palaamenti (MP) ng’akiikirira abavubuka mu kitundu kya masekkati ga Uganda, omuli [[:en:Luwero_Triangle|Luwero Triangle]], okumala ekisanja kya myaka etaano. Mu 2006, ng'amaze okwegatta ku kibiina ekya NRM oluvannyuma lw’okutandikawo ebibiina by'eby'obufuzi ebingi n'okutondawo [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti eye Nakaseke]] omwaka ogwali guyise, Namayanja yesimbawo n'ayitamu nga tavuganyizidwako ku kifo ky'omubaka Omukyala owa disitulikiti eye Nakaseke era n’addamu okulondebwa mu 2011 okumala ekisanja kya myaka etaano. Mu 2011, yalondebwa ku kifo kya [[:en:Minister_of_State|minisita omubeezi]] owa [[:en:Luwero_Triangle|Luwero Triangle]] mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|ofiisi ya Ssaabaminisita]] (OPM). Ekifo ekyo yakibaamu okutuusa lwe yalondebwa okuba [[:en:Minister_of_Information|Minisita w’ebyamawulire n’okulungamya eggwanga]] nga 23 Ogw'okutaano 2013, ekifo kye yalimu okutuusa nga 1 Ogw'okutaano 2015, lwe yasuulibwa okuva mu kakiiko k'eggwanga akafuzi oluvannyuma lw'okufuulibwa [[:en:Treasurer|omuwanika w'eggwanga]] mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] mu January 2015. Namayanja teyavuganya mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2016]] .
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Rose Namayanja yafumbirwa Charles Nsereko. Baagattibwa ku mukolo [[:en:Seventh-day_Adventist_Church|gw’Abadiventi]] nga 2 Ogw'Omwenda 2002. Yali Ssentebe w'akakiiko ka Palaamenti akakola ku baana aka ''Uganda Parliamentary Forum for Children'' . Yawummula eby'obufuzi ebibaamu okulonda mu 2016.
== Laba ne ==
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Emikutu emirala ==
* [http://www.newvision.co.ug/news/653143-nakaseke-teachers-sleeping-in-classrooms.html Abasomesa Nakaseke Basula Mu Bibiina]
* [http://durangoherald.com/article/20131019/NEWS01/131019410/Ugandan-leader:-Be-prepared-to-listen- Omukulembeze wa Uganda: Beera mwetegefu okuwuliriza]
* [https://www.amazon.com/Parliamentary-oversight-security-sector-Uganda/dp/3659146943/ref=sr_1_1/183-0595514-5794566?s=books&ie=UTF8&qid=1395420062&sr=1-1 "Okulondoola kwa Palamenti ku kitongole ky'ebyokwerinda mu Uganda: Okukola ku kusoomoozebwa mu nsengeka, ebyobufuzi ne bitongole - Paperback, 11 October 2012, by Rose Namayanja Nsereko (Author)]
* [http://www.newvision.co.ug/news/653984-journalists-oppose-new-fees.html Bannamawulire Bawakanya Ebisale Ebipya]
{{s-start}}
{{s-par|ug}}
{{s-bef|before=Constituency Created}}
{{s-ttl|title=[[Parliament of Uganda|Member of Parliament for Youth Central Region]]|years=2001–2006}}
{{s-aft|after=Kasozi Joseph Muyomba}}
{{s-break}}
{{s-bef|before=District Created}}
{{s-ttl|title=[[Parliament of Uganda|Member of Parliament]] from [[Nakaseke District]]|years=2006–2016}}
{{s-aft|after=[[Sarah Najjuma]]}}
{{s-off}}
{{s-bef|before=[[Thembo Nyombi]]}}
{{s-ttl|title=Minister of State for Luweero Triangle|years=2011–2013}}
{{s-aft|after=[[Sarah Kataike|Sarah Ndobooli Kataike]]}}
{{s-break}}
{{s-bef|before=[[Mary Karooro Okurut]]}}
{{s-ttl|title=Minister of Information and National Guidance|years=2013–2015}}
{{s-aft|after=[[Jim Muhwezi]]}}}
{{s-break}}
{{s-bef|before=[[Amelia Kyambadde]]}}
{{s-ttl|title=[[Treasurer|National Treasurer]] of the [[National Resistance Movement]]|years=2015 – present}}
{{s-inc}}
{{s-end}}
{| class="wikitable succession-box noprint" style="margin:0.5em auto; font-size:95%;clear:both;"
! colspan="3" style="border-top: 5px solid #cccccc" |[[Parliament of Uganda]]
|- style="text-align:center;"
| rowspan="1" style="width:30%;" |Preceded by<div style="font-weight: bold">Constituency Created</div>
| rowspan="1" style="width: 40%; text-align: center;" |''' [[Parliament of Uganda|Member of Parliament for Youth Central Region]] '''<br /><br />2001–2006
| rowspan="1" style="width: 30%; text-align: center;" |Succeeded by<div style="font-weight: bold">Kasozi Joseph Muyomba</div>
|- style="text-align:center;"
| rowspan="1" style="width:30%;" |Preceded by<div style="font-weight: bold">District Created</div>
| rowspan="1" style="width: 40%; text-align: center;" |''' [[Parliament of Uganda|Member of Parliament]] from [[Nakaseke District]] '''<br /><br />2006–2016
| rowspan="1" style="width: 30%; text-align: center;" |Succeeded by<div style="font-weight: bold">[[Sarah Najjuma]]</div>
|-
! colspan="3" style="border-top: 5px solid #ccccff;" |Political offices
|- style="text-align:center;"
| rowspan="1" style="width:30%;" |Preceded by<div style="font-weight: bold">[[Thembo Nyombi]]</div>
| rowspan="1" style="width: 40%; text-align: center;" |''' Minister of State for Luweero Triangle '''<br /><br />2011–2013
| rowspan="1" style="width: 30%; text-align: center;" |Succeeded by<div style="font-weight: bold">[[Sarah Kataike|Sarah Ndobooli Kataike]]</div>
|- style="text-align:center;"
| rowspan="1" style="width:30%;" |Preceded by<div style="font-weight: bold">[[Mary Karooro Okurut]]</div>
| rowspan="1" style="width: 40%; text-align: center;" |''' Minister of Information and National Guidance '''<br /><br />2013–2015
| rowspan="1" style="width: 30%; text-align: center;" |Succeeded by<div style="font-weight: bold">[[Jim Muhwezi]]</div>
|- style="text-align:center;"
| rowspan="1" style="width:30%;" |Preceded by<div style="font-weight: bold">[[Amelia Kyambadde]]</div>
| rowspan="1" style="width: 40%; text-align: center;" |''' [[Treasurer|National Treasurer]] of the [[National Resistance Movement]] '''<br /><br />2015 – present
| rowspan="1" style="width: 30%; text-align: center;" |'''Incumbent'''
|}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4iubn836qdjym3s468h5dfnhetpiawn
Kato Lubwama
0
10242
61259
58000
2026-07-11T16:40:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61259
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Hon. Kato Lubwama.jpg|thumb|Munnakatemba Kato Lumbwama nga'yogeramu ne Dr.Micheal Muhumuza ku National theatre 2022]]
'''Kato Lubwama Paul''' (Yazaalibwa nga 16 Ogwomunaana 1970 – 7 Ogwomukaaga 2023)<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-mp-kato-lubwama-is-dead-4260798</ref> yali Munnayuganda [[Film maker|omukozi wa ffirimu]] muzannyi wa katemba mu mizannyo omuli n'okuba n'emirimu egy'enkizo mu Bakayimbira Dramma actors, muyimbi, [[Radio host|mukozi ku leediyo]] era munnabyabufuzi eyawereza ng'o[[Member of parliament|mubaka wa Paalamenti]] akiikirira [[Lubaga]] ow'e Bukiikaddyo okuva mu 2016 okutuka mu 2021. Yafuna ettutumu olw’okuzannya katemba ne kkomedi mu by’amasanyu mu Uganda nga tannakyuka mu byobufuzi.<ref>{{Cite web |last=KAWENJJA |first=ABU |date=2023-06-14 |title=Obituary: Kato Lubwama was born to be an entertainer |url=https://observer.ug/news/headlines/78175-obituary-kato-lubwama-was-born-to-be-an-entertainer |access-date=2023-07-10 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref>{{Cite web |last=Asiteza |first=Remmy |date=2023-06-07 |title=PROFILE: Kato Lubwama's full biography, net worth and career |url=https://dailyexpress.co.ug/2023/06/07/profile-kato-lubwamas-full-biography-net-worth-and-career/ |access-date=2023-07-10 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref>
== Obulamu bwe n’emirimu gye ==
Kato Lubwama yazaalibwa nga 16 Ogwomunaana 1970, mu [[Kampala]], Uganda. Omulimu gwe yagutandikira mu by’amasanyu, ng’alaga ekitone kye eky’okukola kkomedi mu mizannyo mingi egy’oku siteegi, emizannyo gya ttivvi ne firimu. Lubwama yamanyika nnyo olw’okuyimba mu ngeri ey’okusesa n’okukwatagana n’abalabi ng’ayita mu magezi n’okusesa.
Lubwama era yali mutegesi wa pulogulaamu y’oku makya emanyiddwa nga ' ''Kalisoliso'' ' ku leediyo [[Buganda|y'obwakabaka bwa Buganda]] eya CBS Fm okumala emyaka egisoba mu 20 ng'ali wamu ne munnakatemba munne [[Abby Mukiibi Nkaaga|Abey Mukiibi]], ekifo ekyamuwa obuganzi mu kisaawe ky'okuzannya katemba mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2023-06-08 |title=KATO LUBWAMA: The multitalented maestro |url=https://www.independent.co.ug/kato-lubwama-the-multitalented-maestro/ |access-date=2023-07-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
Lubwama yegatta ku bannakatemba ab’amanyifu nga [[Ndagire Mariam]], [[John Seaward|John Segawa]], [[James Ssenkubuge]] ne Abey Mukiibi mu kuwandiika, okuzannya n’okulagirira emizannyo n’ebivvulu bya katemba ebiwerako n’okutuuka ku ddaala eritali limu ne pulogulaamu za ttivvi.
Lubwama era yakola emiziki n’okuwandiika ennyimba okusinga n’ekigendererwa eky’okuziyingiza mu mizannyo gya katemba n’okuyimba, wabula ezimu nga ''Bank Y'ebyamabyo, Dimitinya n'Ekisolo'' ku lutambi lwe oluyitibwa ''Abantu Bazibu'' zaatuuka ku mpewo za leediyo ne ttivi mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Lubwama Shows His Lyrical Genius |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1047832/lubwama-lyrical-genius |access-date=2025-09-09 |website=New Vision}}</ref>
== Omulimu gw’eby'obufuzi ==
Mu 2016, Lubwama yasalawo okuyingira ebyobufuzi era n’agenda bulungi okwesimbawo ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti (MP) mu kitundu kya Rubaga Ow'e Bukiikaddyo mu Paalamenti ya Uganda. Yavuganya ng'eyesimbyewo ku bwa nnamunigina era n’awangula akalulu kano ng’avuganya ne munnabyabufuzi ow’oludda oluvuganya gavumenti era eyali mu ntebe mu kiseera ekyo, [[Ken Lukyamuzi]]. Obuwanguzi bwe bwalaga nti abasanyusa abantu beeyongedde okwesimbawo ku bifo by’ebyobufuzi ng’abayimbi nga [[Bobi Wine]] oluvannyuma beegasse ku mutendera gw’ebyobufuzi.<ref>{{Cite web |date=2023-06-18 |title=Rise and fall of Kato Lubwama as a politician |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/rise-and-fall-of-kato-lubwama-as-a-politician--4273670 |access-date=2023-07-10 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Lubwama mu byobufuzi byalimu okusika omuguwa n’okusoomoozebwa mu mateeka. Mu 2017, omusango gwamuggulwako, nga gubuusabuusa ebisaanyizo bye mu by’ensoma n’ebisaanyizo by’okubeera mu ofiisi ya gavumenti. Kyokka kkooti yagoba omusango, n’emukkiriza okugenda mu maaso n’okuweereza ng’omubaka wa Paalamenti.<ref>{{Cite web |title=Kato Lubwama v Buwembo (ELECTION PETITION APPLICATION No. 02 OF 2017) [2020] UGCA 103 (13 October 2020); {{!}} Uganda Legal Information Institute |url=https://old.ulii.org/ug/judgment/court-appeal-uganda/2020/103 |access-date=2023-07-10 |website=old.ulii.org |archive-date=2023-07-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230710074011/https://old.ulii.org/ug/judgment/court-appeal-uganda/2020/103 |url-status=dead }}</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/court-halts-hearing-of-election-petition-against-mp-kato-lubwama/ Court halts hearing of election petition against MP Kato Lubwama]</ref>
== Omugabo ng’Omubaka wa Paalamenti ==
Ng’omubaka wa Paalamenti, Kato Lubwama yali mujjumbize mu kukiikirira ebirowoozo by’abalonzi be. Yetaba mu kukubaganya ebirowoozo mu paalamenti ez’enjawulo, ng’essira aliteeka nnyo ku nsonga ezikwata ku by’emikono n’eby’amasanyu mu Uganda. Ono era yali muyitirivu mu ''Kampeyini ya Togikwatako'' eyagenderera okukomya pulezidenti wa Uganda aliko [[Yoweri Museveni]] okukyusa mu ssemateeka okwesimbawo ku kisanja eky’omukaaga mu ofiisi agende mu maaso n’obufuzi bwe obw’emyaka 30 mu kiseera ekyo.
== Okufa kwe ==
Kato yafa bulwadde bwa mutima nga 7 Ogwomukaaga 2023,<ref name=":0" /> ku myaka 52.Yali yatawanyizibwaako embeera z'obulamu eziwerako era ng’atera okutwalibwa okulongoosebwa okuva mu ggwanga okufuna obujjanjabi obulungi. Yaziikibwa nga 14 Ogwomukaaga e [[Nkozi]].<ref>{{Cite web |date=2023-06-07 |title=Former MP Kato Lubwama is dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-mp-kato-lubwama-is-dead-4260798 |access-date=2023-07-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=DP laments Kato Lubwama’s death |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/162709 |access-date=2023-07-10 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-03-27 |title=Kato Lubwama health worsens after operation |url=https://www.pulse.ug/entertainment/celebrities/kato-lubwama-health-worsens-after-operation/b5g4b0m |access-date=2023-07-10 |website=Pulse Uganda |language=en |archive-date=2023-07-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230710073824/https://www.pulse.ug/entertainment/celebrities/kato-lubwama-health-worsens-after-operation/b5g4b0m |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/learn-to-forgive-bugingo-says-at-lubwama-buri-NV_162768</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abayimbi]]
[[Category:Bannakatemba]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
bua2rbfj6y26k8x416n0z8k4n7rqhyj
Abby Mukiibi Nkaaga
0
10243
60919
59136
2026-07-11T14:22:09Z
Nakisozi
10800
60919
wikitext
text/x-wiki
'''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga.
== Emirimu gye. ==
=== Ku siteegi ===
Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Firimu ===
Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Leediyo ===
Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Walakira, Joshua. "CBS BOSS ABBEY MUKIIBI; I CAN'T FIGHT BOBI WINE". Mulengera News. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
.
== Obulamu bwe ==
Nkaaga yazaalibwa mu Jinja eri omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu mayumba g'e Jinja Walukuba . Yasoma bya Kuyimba, Amazina ne Katemba ([[MDD]]) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana.
== Firimu zaalabikiddemu ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Firimu/Firimu
! Omugaso
! Ebiwandiiko
|-
| 1994
| ''Omuliro gw'essuubi''
|
|
|-
| 1996
| ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).''
|
|
|-
| 1998. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Ensalo za Geyeena''
|
|
|-
| 2000-2004
| ''Ensitano (Okusika omuguwa) .''
|
| Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV.
|-
| 2002. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Omo Londa Ekibokisi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omuzannyo gwa TV
|-
| 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Oluusi mu mwezi gw’okuna''
| Colonel Bagosora, omusajja omulala
| Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]]
|-
| 2006
| ''Kabaka Asembayo mu Scotland''
| Masanga
| Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald
|-
| 2007
| ''Obulamu Obulungi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omusomo gw'ebyobulamu ku TV
|-
| rowspan="3" | 2008
| ''Amaanyi g’Omugenyi''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| ''White Light/Eggye erisirise''
| Michel Obeke
| Firimu ya South Afrika
|-
| ''Yimirirako Uganda''
| (Ye kennyini - Omulamuzi)
| MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy
|-
| 2009
| ''Emitima mu bitundutundu''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| 2017
| ''Bella''
|
| Firimu ya Matt Bish eyalagirira
|-
| 2018
| ''Obusaasizi bw’ensiko''
| Kikukulu
| Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi
|-
| 2019
| ''Bbululu wa Imperial''
| Yokaana
| Elagiddwa Dan Moss
|-
| 2020
| ''Kafa Coh''
| Golomadi
| Firimu ya Amani Film House.
|-
| 2021. Omuntu w’abantu
| ''Sanyu''
|
| Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime.
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Amatuluba]]
o1txqi075g7blk1b4y7qsptnmu8d18m
60920
60919
2026-07-11T14:22:25Z
Nakisozi
10800
removed [[Category:Amatuluba]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60920
wikitext
text/x-wiki
'''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga.
== Emirimu gye. ==
=== Ku siteegi ===
Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Firimu ===
Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Leediyo ===
Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Walakira, Joshua. "CBS BOSS ABBEY MUKIIBI; I CAN'T FIGHT BOBI WINE". Mulengera News. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
.
== Obulamu bwe ==
Nkaaga yazaalibwa mu Jinja eri omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu mayumba g'e Jinja Walukuba . Yasoma bya Kuyimba, Amazina ne Katemba ([[MDD]]) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana.
== Firimu zaalabikiddemu ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Firimu/Firimu
! Omugaso
! Ebiwandiiko
|-
| 1994
| ''Omuliro gw'essuubi''
|
|
|-
| 1996
| ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).''
|
|
|-
| 1998. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Ensalo za Geyeena''
|
|
|-
| 2000-2004
| ''Ensitano (Okusika omuguwa) .''
|
| Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV.
|-
| 2002. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Omo Londa Ekibokisi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omuzannyo gwa TV
|-
| 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Oluusi mu mwezi gw’okuna''
| Colonel Bagosora, omusajja omulala
| Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]]
|-
| 2006
| ''Kabaka Asembayo mu Scotland''
| Masanga
| Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald
|-
| 2007
| ''Obulamu Obulungi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omusomo gw'ebyobulamu ku TV
|-
| rowspan="3" | 2008
| ''Amaanyi g’Omugenyi''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| ''White Light/Eggye erisirise''
| Michel Obeke
| Firimu ya South Afrika
|-
| ''Yimirirako Uganda''
| (Ye kennyini - Omulamuzi)
| MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy
|-
| 2009
| ''Emitima mu bitundutundu''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| 2017
| ''Bella''
|
| Firimu ya Matt Bish eyalagirira
|-
| 2018
| ''Obusaasizi bw’ensiko''
| Kikukulu
| Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi
|-
| 2019
| ''Bbululu wa Imperial''
| Yokaana
| Elagiddwa Dan Moss
|-
| 2020
| ''Kafa Coh''
| Golomadi
| Firimu ya Amani Film House.
|-
| 2021. Omuntu w’abantu
| ''Sanyu''
|
| Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime.
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
72pn9u2oodc21wgsq12l7f7tbb4yywz
60922
60920
2026-07-11T14:36:10Z
Nakisozi
10800
60922
wikitext
text/x-wiki
'''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga.
== Emirimu gye. ==
=== Ku siteegi ===
Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Firimu ===
Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Leediyo ===
Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Walakira, Joshua. "CBS BOSS ABBEY MUKIIBI; I CAN'T FIGHT BOBI WINE". Mulengera News. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
.
== Obulamu bwe ==
Nkaaga yazaalibwa mu Jinja eri omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu mayumba g'e Jinja Walukuba . Yasoma bya Kuyimba, Amazina ne Katemba ([[MDD]]) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana.
== Firimu zaalabikiddemu. ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Firimu/Firimu
! Omugaso
! Ebiwandiiko
|-
| 1994
| ''Omuliro gw'essuubi''
|
|
|-
| 1996
| ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).''
|
|
|-
| 1998. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Ensalo za Geyeena''
|
|
|-
| 2000-2004
| ''Ensitano (Okusika omuguwa) .''
|
| Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV.
|-
| 2002. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Omo Londa Ekibokisi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omuzannyo gwa TV
|-
| 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Oluusi mu mwezi gw’okuna''
| Colonel Bagosora, omusajja omulala
| Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]]
|-
| 2006
| ''Kabaka Asembayo mu Scotland''
| Masanga
| Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald
|-
| 2007
| ''Obulamu Obulungi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omusomo gw'ebyobulamu ku TV
|-
| rowspan="3" | 2008
| ''Amaanyi g’Omugenyi''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| ''White Light/Eggye erisirise''
| Michel Obeke
| Firimu ya South Afrika
|-
| ''Yimirirako Uganda''
| (Ye kennyini - Omulamuzi)
| MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy
|-
| 2009
| ''Emitima mu bitundutundu''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| 2017
| ''Bella''
|
| Firimu ya Matt Bish eyalagirira
|-
| 2018
| ''Obusaasizi bw’ensiko''
| Kikukulu
| Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi
|-
| 2019
| ''Bbululu wa Imperial''
| Yokaana
| Elagiddwa Dan Moss
|-
| 2020
| ''Kafa Coh''
| Golomadi
| Firimu ya Amani Film House.
|-
| 2021. Omuntu w’abantu
| ''Sanyu''
|
| Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime.
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
sd0you95piwj34vah664enr8r83ea9m
60924
60922
2026-07-11T14:39:21Z
Nakisozi
10800
60924
wikitext
text/x-wiki
'''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga.
== Emirimu gye. ==
=== Ku siteegi ===
Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Firimu ===
Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Leediyo ===
Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Walakira, Joshua. "CBS BOSS ABBEY MUKIIBI; I CAN'T FIGHT BOBI WINE". Mulengera News. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
.
== Obulamu bwe ==
Nkaaga yazaalibwa mu Jinja eri omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu mayumba g'e Jinja Walukuba . Yasoma bya Kuyimba, Amazina ne Katemba ([[MDD]]) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana.
== Firimu zaalabikiddemu. ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Firimu/Firimu
! Omugaso
! Ebiwandiiko
|-
| 1994
| ''Omuliro gw'essuubi''
|
|
|-
| 1996
| ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).''
|
|
|-
| 1998. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Ensalo za Geyeena''
|
|
|-
| 2000-2004
| ''Ensitano (Okusika omuguwa) .''
|
| Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV.
|-
| 2002. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Omo Londa Ekibokisi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omuzannyo gwa TV
|-
| 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Oluusi mu mwezi gw’okuna''
| Colonel Bagosora, omusajja omulala
| Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]]
|-
| 2006
| ''Kabaka Asembayo mu Scotland''
| Masanga
| Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald
|-
| 2007
| ''Obulamu Obulungi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omusomo gw'ebyobulamu ku TV
|-
| rowspan="3" | 2008
| ''Amaanyi g’Omugenyi''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| ''White Light/Eggye erisirise''
| Michel Obeke
| Firimu ya South Afrika
|-
| ''Yimirirako Uganda''
| (Ye kennyini - Omulamuzi)
| MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy
|-
| 2009
| ''Emitima mu bitundutundu''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| 2017
| ''Bella''
|
| Firimu ya Matt Bish eyalagirira
|-
| 2018
| ''Obusaasizi bw’ensiko''
| Kikukulu
| Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi
|-
| 2019
| ''Bbululu wa Imperial''
| Yokaana
| Elagiddwa Dan Moss
|-
| 2020
| ''Kafa Coh''
| Golomadi
| Firimu ya Amani Film House.
|-
| 2021. Omuntu w’abantu
| ''Sanyu''
|
| Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime.
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Amatuluba}}
3ystzkdclmg6sorqkwz6bdvrev1vduk
60925
60924
2026-07-11T14:40:43Z
Nakisozi
10800
60925
wikitext
text/x-wiki
'''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga..
== Emirimu gye. ==
=== Ku siteegi ===
Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Firimu ===
Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Leediyo ===
Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Walakira, Joshua. "CBS BOSS ABBEY MUKIIBI; I CAN'T FIGHT BOBI WINE". Mulengera News. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
.
== Obulamu bwe ==
Nkaaga yazaalibwa mu Jinja eri omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu mayumba g'e Jinja Walukuba . Yasoma bya Kuyimba, Amazina ne Katemba ([[MDD]]) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana.
== Firimu zaalabikiddemu. ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Firimu/Firimu
! Omugaso
! Ebiwandiiko
|-
| 1994
| ''Omuliro gw'essuubi''
|
|
|-
| 1996
| ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).''
|
|
|-
| 1998. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Ensalo za Geyeena''
|
|
|-
| 2000-2004
| ''Ensitano (Okusika omuguwa) .''
|
| Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV.
|-
| 2002. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Omo Londa Ekibokisi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omuzannyo gwa TV
|-
| 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Oluusi mu mwezi gw’okuna''
| Colonel Bagosora, omusajja omulala
| Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]]
|-
| 2006
| ''Kabaka Asembayo mu Scotland''
| Masanga
| Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald
|-
| 2007
| ''Obulamu Obulungi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omusomo gw'ebyobulamu ku TV
|-
| rowspan="3" | 2008
| ''Amaanyi g’Omugenyi''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| ''White Light/Eggye erisirise''
| Michel Obeke
| Firimu ya South Afrika
|-
| ''Yimirirako Uganda''
| (Ye kennyini - Omulamuzi)
| MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy
|-
| 2009
| ''Emitima mu bitundutundu''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| 2017
| ''Bella''
|
| Firimu ya Matt Bish eyalagirira
|-
| 2018
| ''Obusaasizi bw’ensiko''
| Kikukulu
| Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi
|-
| 2019
| ''Bbululu wa Imperial''
| Yokaana
| Elagiddwa Dan Moss
|-
| 2020
| ''Kafa Coh''
| Golomadi
| Firimu ya Amani Film House.
|-
| 2021. Omuntu w’abantu
| ''Sanyu''
|
| Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime.
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Amatuluba}}
oi6x7peed60v8wqaynbrjklzjbc641p
60926
60925
2026-07-11T14:43:12Z
Nakisozi
10800
added [[Category:Amatuluba]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60926
wikitext
text/x-wiki
'''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga..
== Emirimu gye. ==
=== Ku siteegi ===
Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Firimu ===
Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Leediyo ===
Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Walakira, Joshua. "CBS BOSS ABBEY MUKIIBI; I CAN'T FIGHT BOBI WINE". Mulengera News. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
.
== Obulamu bwe ==
Nkaaga yazaalibwa mu Jinja eri omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu mayumba g'e Jinja Walukuba . Yasoma bya Kuyimba, Amazina ne Katemba ([[MDD]]) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana.
== Firimu zaalabikiddemu. ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Firimu/Firimu
! Omugaso
! Ebiwandiiko
|-
| 1994
| ''Omuliro gw'essuubi''
|
|
|-
| 1996
| ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).''
|
|
|-
| 1998. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Ensalo za Geyeena''
|
|
|-
| 2000-2004
| ''Ensitano (Okusika omuguwa) .''
|
| Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV.
|-
| 2002. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Omo Londa Ekibokisi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omuzannyo gwa TV
|-
| 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Oluusi mu mwezi gw’okuna''
| Colonel Bagosora, omusajja omulala
| Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]]
|-
| 2006
| ''Kabaka Asembayo mu Scotland''
| Masanga
| Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald
|-
| 2007
| ''Obulamu Obulungi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omusomo gw'ebyobulamu ku TV
|-
| rowspan="3" | 2008
| ''Amaanyi g’Omugenyi''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| ''White Light/Eggye erisirise''
| Michel Obeke
| Firimu ya South Afrika
|-
| ''Yimirirako Uganda''
| (Ye kennyini - Omulamuzi)
| MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy
|-
| 2009
| ''Emitima mu bitundutundu''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| 2017
| ''Bella''
|
| Firimu ya Matt Bish eyalagirira
|-
| 2018
| ''Obusaasizi bw’ensiko''
| Kikukulu
| Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi
|-
| 2019
| ''Bbululu wa Imperial''
| Yokaana
| Elagiddwa Dan Moss
|-
| 2020
| ''Kafa Coh''
| Golomadi
| Firimu ya Amani Film House.
|-
| 2021. Omuntu w’abantu
| ''Sanyu''
|
| Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime.
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Amatuluba}}
[[Category:Amatuluba]]
ro12y0aovqstshjkm6ho8qscmt98e2d
60927
60926
2026-07-11T14:47:23Z
Nakisozi
10800
60927
wikitext
text/x-wiki
'''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga..
== Emirimu gye. ==
=== Ku siteegi ===
Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Firimu ===
Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Leediyo ===
Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Walakira, Joshua. "CBS BOSS ABBEY MUKIIBI; I CAN'T FIGHT BOBI WINE". Mulengera News. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
.
== Obulamu bwe ==
Nkaaga yazaalibwa mu Jinja eri omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu mayumba g'e Jinja Walukuba . Yasoma bya Kuyimba, Amazina ne Katemba ([[MDD]]) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana.
== Firimu zaalabikiddemu. ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Firimu/Firimu
! Omugaso
! Ebiwandiiko
|-
| 1994
| ''Omuliro gw'essuubi''
|
|
|-
| 1996
| ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).''
|
|
|-
| 1998. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Ensalo za Geyeena''
|
|
|-
| 2000-2004
| ''Ensitano (Okusika omuguwa) .''
|
| Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV.
|-
| 2002. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Omo Londa Ekibokisi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omuzannyo gwa TV
|-
| 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Oluusi mu mwezi gw’okuna''
| Colonel Bagosora, omusajja omulala
| Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]]
|-
| 2006
| ''Kabaka Asembayo mu Scotland''
| Masanga
| Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald
|-
| 2007
| ''Obulamu Obulungi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omusomo gw'ebyobulamu ku TV
|-
| rowspan="3" | 2008
| ''Amaanyi g’Omugenyi''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| ''White Light/Eggye erisirise''
| Michel Obeke
| Firimu ya South Afrika
|-
| ''Yimirirako Uganda''
| (Ye kennyini - Omulamuzi)
| MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy
|-
| 2009
| ''Emitima mu bitundutundu''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| 2017
| ''Bella''
|
| Firimu ya Matt Bish eyalagirira
|-
| 2018
| ''Obusaasizi bw’ensiko''
| Kikukulu
| Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi
|-
| 2019
| ''Bbululu wa Imperial''
| Yokaana
| Elagiddwa Dan Moss
|-
| 2020
| ''Kafa Coh''
| Golomadi
| Firimu ya Amani Film House.
|-
| 2021. Omuntu w’abantu
| ''Sanyu''
|
| Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime.
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Amatuluba}}
[[Category:Amatuluba]]
[[Category:Abantu abalamu]]
cdrkz7d2a48he3yen4se7z9gml0c7vv
60928
60927
2026-07-11T14:47:31Z
Nakisozi
10800
removed [[Category:Abantu abalamu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60928
wikitext
text/x-wiki
'''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga..
== Emirimu gye. ==
=== Ku siteegi ===
Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Firimu ===
Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Leediyo ===
Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Walakira, Joshua. "CBS BOSS ABBEY MUKIIBI; I CAN'T FIGHT BOBI WINE". Mulengera News. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
.
== Obulamu bwe ==
Nkaaga yazaalibwa mu Jinja eri omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu mayumba g'e Jinja Walukuba . Yasoma bya Kuyimba, Amazina ne Katemba ([[MDD]]) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana.
== Firimu zaalabikiddemu. ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Firimu/Firimu
! Omugaso
! Ebiwandiiko
|-
| 1994
| ''Omuliro gw'essuubi''
|
|
|-
| 1996
| ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).''
|
|
|-
| 1998. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Ensalo za Geyeena''
|
|
|-
| 2000-2004
| ''Ensitano (Okusika omuguwa) .''
|
| Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV.
|-
| 2002. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Omo Londa Ekibokisi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omuzannyo gwa TV
|-
| 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Oluusi mu mwezi gw’okuna''
| Colonel Bagosora, omusajja omulala
| Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]]
|-
| 2006
| ''Kabaka Asembayo mu Scotland''
| Masanga
| Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald
|-
| 2007
| ''Obulamu Obulungi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omusomo gw'ebyobulamu ku TV
|-
| rowspan="3" | 2008
| ''Amaanyi g’Omugenyi''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| ''White Light/Eggye erisirise''
| Michel Obeke
| Firimu ya South Afrika
|-
| ''Yimirirako Uganda''
| (Ye kennyini - Omulamuzi)
| MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy
|-
| 2009
| ''Emitima mu bitundutundu''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| 2017
| ''Bella''
|
| Firimu ya Matt Bish eyalagirira
|-
| 2018
| ''Obusaasizi bw’ensiko''
| Kikukulu
| Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi
|-
| 2019
| ''Bbululu wa Imperial''
| Yokaana
| Elagiddwa Dan Moss
|-
| 2020
| ''Kafa Coh''
| Golomadi
| Firimu ya Amani Film House.
|-
| 2021. Omuntu w’abantu
| ''Sanyu''
|
| Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime.
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Amatuluba}}
[[Category:Amatuluba]]
ro12y0aovqstshjkm6ho8qscmt98e2d
60930
60928
2026-07-11T14:48:03Z
Nakisozi
10800
60930
wikitext
text/x-wiki
'''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga..
== Emirimu gye. ==
=== Ku siteegi ===
Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Firimu ===
Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Leediyo ===
Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Walakira, Joshua. "CBS BOSS ABBEY MUKIIBI; I CAN'T FIGHT BOBI WINE". Mulengera News. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
.
== Obulamu bwe ==
Nkaaga yazaalibwa mu Jinja eri omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu mayumba g'e Jinja Walukuba . Yasoma bya Kuyimba, Amazina ne Katemba ([[MDD]]) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana.
== Firimu zaalabikiddemu. ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Firimu/Firimu
! Omugaso
! Ebiwandiiko
|-
| 1994
| ''Omuliro gw'essuubi''
|
|
|-
| 1996
| ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).''
|
|
|-
| 1998. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Ensalo za Geyeena''
|
|
|-
| 2000-2004
| ''Ensitano (Okusika omuguwa) .''
|
| Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV.
|-
| 2002. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Omo Londa Ekibokisi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omuzannyo gwa TV
|-
| 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Oluusi mu mwezi gw’okuna''
| Colonel Bagosora, omusajja omulala
| Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]]
|-
| 2006
| ''Kabaka Asembayo mu Scotland''
| Masanga
| Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald
|-
| 2007
| ''Obulamu Obulungi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omusomo gw'ebyobulamu ku TV
|-
| rowspan="3" | 2008
| ''Amaanyi g’Omugenyi''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| ''White Light/Eggye erisirise''
| Michel Obeke
| Firimu ya South Afrika
|-
| ''Yimirirako Uganda''
| (Ye kennyini - Omulamuzi)
| MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy
|-
| 2009
| ''Emitima mu bitundutundu''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| 2017
| ''Bella''
|
| Firimu ya Matt Bish eyalagirira
|-
| 2018
| ''Obusaasizi bw’ensiko''
| Kikukulu
| Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi
|-
| 2019
| ''Bbululu wa Imperial''
| Yokaana
| Elagiddwa Dan Moss
|-
| 2020
| ''Kafa Coh''
| Golomadi
| Firimu ya Amani Film House.
|-
| 2021. Omuntu w’abantu
| ''Sanyu''
|
| Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime.
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Amatuluba}}
[[Category:Abantu abalamu]]
ibp3og1576wr9hikyofko0icrx9golr
60931
60930
2026-07-11T14:48:58Z
Nakisozi
10800
60931
wikitext
text/x-wiki
'''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga..
== Emirimu gye. ==
=== Ku siteegi ===
Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Firimu ===
Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Leediyo ===
Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Walakira, Joshua. "CBS BOSS ABBEY MUKIIBI; I CAN'T FIGHT BOBI WINE". Mulengera News. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
.
== Obulamu bwe ==
Nkaaga yazaalibwa mu Jinja eri omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu mayumba g'e Jinja Walukuba . Yasoma bya Kuyimba, Amazina ne Katemba ([[MDD]]) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana.
== Firimu zaalabikiddemu. ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Firimu/Firimu
! Omugaso
! Ebiwandiiko
|-
| 1994
| ''Omuliro gw'essuubi''
|
|
|-
| 1996
| ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).''
|
|
|-
| 1998. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Ensalo za Geyeena''
|
|
|-
| 2000-2004
| ''Ensitano (Okusika omuguwa) .''
|
| Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV.
|-
| 2002. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Omo Londa Ekibokisi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omuzannyo gwa TV
|-
| 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Oluusi mu mwezi gw’okuna''
| Colonel Bagosora, omusajja omulala
| Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]]
|-
| 2006
| ''Kabaka Asembayo mu Scotland''
| Masanga
| Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald
|-
| 2007
| ''Obulamu Obulungi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omusomo gw'ebyobulamu ku TV
|-
| rowspan="3" | 2008
| ''Amaanyi g’Omugenyi''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| ''White Light/Eggye erisirise''
| Michel Obeke
| Firimu ya South Afrika
|-
| ''Yimirirako Uganda''
| (Ye kennyini - Omulamuzi)
| MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy
|-
| 2009
| ''Emitima mu bitundutundu''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| 2017
| ''Bella''
|
| Firimu ya Matt Bish eyalagirira
|-
| 2018
| ''Obusaasizi bw’ensiko''
| Kikukulu
| Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi
|-
| 2019
| ''Bbululu wa Imperial''
| Yokaana
| Elagiddwa Dan Moss
|-
| 2020
| ''Kafa Coh''
| Golomadi
| Firimu ya Amani Film House.
|-
| 2021. Omuntu w’abantu
| ''Sanyu''
|
| Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime.
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Amatuluba}}
oi6x7peed60v8wqaynbrjklzjbc641p
60932
60931
2026-07-11T14:53:29Z
Nakisozi
10800
60932
wikitext
text/x-wiki
'''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga..
== Emirimu gye. ==
=== Ku siteegi ===
Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Firimu ===
Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Leediyo ===
Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Walakira, Joshua. "CBS BOSS ABBEY MUKIIBI; I CAN'T FIGHT BOBI WINE". Mulengera News. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
.
== Obulamu bwe ==
Nkaaga yazaalibwa mu Jinja eri omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu mayumba g'e Jinja Walukuba . Yasoma bya Kuyimba, Amazina ne Katemba ([[MDD]]) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana.
== Firimu zaalabikiddemu. ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Firimu/Firimu
! Omugaso
! Ebiwandiiko
|-
| 1994
| ''Omuliro gw'essuubi''
|
|
|-
| 1996
| ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).''
|
|
|-
| 1998. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Ensalo za Geyeena''
|
|
|-
| 2000-2004
| ''Ensitano (Okusika omuguwa) .''
|
| Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV.
|-
| 2002. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Omo Londa Ekibokisi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omuzannyo gwa TV
|-
| 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Oluusi mu mwezi gw’okuna''
| Colonel Bagosora, omusajja omulala
| Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]]
|-
| 2006
| ''Kabaka Asembayo mu Scotland''
| Masanga
| Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald
|-
| 2007
| ''Obulamu Obulungi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omusomo gw'ebyobulamu ku TV
|-
| rowspan="3" | 2008
| ''Amaanyi g’Omugenyi''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| ''White Light/Eggye erisirise''
| Michel Obeke
| Firimu ya South Afrika
|-
| ''Yimirirako Uganda''
| (Ye kennyini - Omulamuzi)
| MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy
|-
| 2009
| ''Emitima mu bitundutundu''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| 2017
| ''Bella''
|
| Firimu ya Matt Bish eyalagirira
|-
| 2018
| ''Obusaasizi bw’ensiko''
| Kikukulu
| Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi
|-
| 2019
| ''Bbululu wa Imperial''
| Yokaana
| Elagiddwa Dan Moss
|-
| 2020
| ''Kafa Coh''
| Golomadi
| Firimu ya Amani Film House.
|-
| 2021. Omuntu w’abantu
| ''Sanyu''
|
| Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime.
|}
== Ebijuliziddwa. ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Amatuluba}}
o9sctz48ihyod65e06tjtretuxmyadr
60933
60932
2026-07-11T14:53:57Z
Nakisozi
10800
60933
wikitext
text/x-wiki
'''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga..
== Emirimu gye. ==
=== Ku siteegi ===
Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Firimu ===
Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Leediyo ===
Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Walakira, Joshua. "CBS BOSS ABBEY MUKIIBI; I CAN'T FIGHT BOBI WINE". Mulengera News. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
.
== Obulamu bwe ==
Nkaaga yazaalibwa mu Jinja eri omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu mayumba g'e Jinja Walukuba . Yasoma bya Kuyimba, Amazina ne Katemba ([[MDD]]) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana.
== Firimu zaalabikiddemu. ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Firimu/Firimu
! Omugaso
! Ebiwandiiko
|-
| 1994
| ''Omuliro gw'essuubi''
|
|
|-
| 1996
| ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).''
|
|
|-
| 1998. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Ensalo za Geyeena''
|
|
|-
| 2000-2004
| ''Ensitano (Okusika omuguwa) .''
|
| Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV.
|-
| 2002. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Omo Londa Ekibokisi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omuzannyo gwa TV
|-
| 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Oluusi mu mwezi gw’okuna''
| Colonel Bagosora, omusajja omulala
| Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]]
|-
| 2006
| ''Kabaka Asembayo mu Scotland''
| Masanga
| Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald
|-
| 2007
| ''Obulamu Obulungi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omusomo gw'ebyobulamu ku TV
|-
| rowspan="3" | 2008
| ''Amaanyi g’Omugenyi''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| ''White Light/Eggye erisirise''
| Michel Obeke
| Firimu ya South Afrika
|-
| ''Yimirirako Uganda''
| (Ye kennyini - Omulamuzi)
| MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy
|-
| 2009
| ''Emitima mu bitundutundu''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| 2017
| ''Bella''
|
| Firimu ya Matt Bish eyalagirira
|-
| 2018
| ''Obusaasizi bw’ensiko''
| Kikukulu
| Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi
|-
| 2019
| ''Bbululu wa Imperial''
| Yokaana
| Elagiddwa Dan Moss
|-
| 2020
| ''Kafa Coh''
| Golomadi
| Firimu ya Amani Film House.
|-
| 2021. Omuntu w’abantu
| ''Sanyu''
|
| Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime.
|}
== Ebijuliziddwa. ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Amatuluba}}
[[Category:Amatuluba]]
iwosfk79tj8nsyx4ki9buxa0yy6qwn1
60934
60933
2026-07-11T14:55:42Z
Nakisozi
10800
Ngasseeko ettuluba
60934
wikitext
text/x-wiki
'''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga..
== Emirimu gye. ==
=== Ku siteegi ===
Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Firimu ===
Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Leediyo ===
Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Walakira, Joshua. "CBS BOSS ABBEY MUKIIBI; I CAN'T FIGHT BOBI WINE". Mulengera News. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
.
== Obulamu bwe ==
Nkaaga yazaalibwa mu Jinja eri omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu mayumba g'e Jinja Walukuba . Yasoma bya Kuyimba, Amazina ne Katemba ([[MDD]]) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana.
== Firimu zaalabikiddemu. ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Firimu/Firimu
! Omugaso
! Ebiwandiiko
|-
| 1994
| ''Omuliro gw'essuubi''
|
|
|-
| 1996
| ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).''
|
|
|-
| 1998. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Ensalo za Geyeena''
|
|
|-
| 2000-2004
| ''Ensitano (Okusika omuguwa) .''
|
| Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV.
|-
| 2002. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Omo Londa Ekibokisi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omuzannyo gwa TV
|-
| 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Oluusi mu mwezi gw’okuna''
| Colonel Bagosora, omusajja omulala
| Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]]
|-
| 2006
| ''Kabaka Asembayo mu Scotland''
| Masanga
| Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald
|-
| 2007
| ''Obulamu Obulungi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omusomo gw'ebyobulamu ku TV
|-
| rowspan="3" | 2008
| ''Amaanyi g’Omugenyi''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| ''White Light/Eggye erisirise''
| Michel Obeke
| Firimu ya South Afrika
|-
| ''Yimirirako Uganda''
| (Ye kennyini - Omulamuzi)
| MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy
|-
| 2009
| ''Emitima mu bitundutundu''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| 2017
| ''Bella''
|
| Firimu ya Matt Bish eyalagirira
|-
| 2018
| ''Obusaasizi bw’ensiko''
| Kikukulu
| Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi
|-
| 2019
| ''Bbululu wa Imperial''
| Yokaana
| Elagiddwa Dan Moss
|-
| 2020
| ''Kafa Coh''
| Golomadi
| Firimu ya Amani Film House.
|-
| 2021. Omuntu w’abantu
| ''Sanyu''
|
| Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime.
|}
== Ebijuliziddwa. ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Amatuluba}}
[[Category:Abantu abalamu]]
1v819s2dp8o2kgof25f5yewpg7ukskd
60935
60934
2026-07-11T14:56:45Z
Nakisozi
10800
60935
wikitext
text/x-wiki
'''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga..
== Emirimu gye. ==
=== Ku siteegi ===
Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Firimu ===
Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Leediyo ===
Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Walakira, Joshua. "CBS BOSS ABBEY MUKIIBI; I CAN'T FIGHT BOBI WINE". Mulengera News. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
.
== Obulamu bwe ==
Nkaaga yazaalibwa mu Jinja eri omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu mayumba g'e Jinja Walukuba . Yasoma bya Kuyimba, Amazina ne Katemba ([[MDD]]) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana.
== Firimu zaalabikiddemu. ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Firimu/Firimu
! Omugaso
! Ebiwandiiko
|-
| 1994
| ''Omuliro gw'essuubi''
|
|
|-
| 1996
| ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).''
|
|
|-
| 1998. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Ensalo za Geyeena''
|
|
|-
| 2000-2004
| ''Ensitano (Okusika omuguwa) .''
|
| Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV.
|-
| 2002. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Omo Londa Ekibokisi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omuzannyo gwa TV
|-
| 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Oluusi mu mwezi gw’okuna''
| Colonel Bagosora, omusajja omulala
| Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]]
|-
| 2006
| ''Kabaka Asembayo mu Scotland''
| Masanga
| Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald
|-
| 2007
| ''Obulamu Obulungi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omusomo gw'ebyobulamu ku TV
|-
| rowspan="3" | 2008
| ''Amaanyi g’Omugenyi''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| ''White Light/Eggye erisirise''
| Michel Obeke
| Firimu ya South Afrika
|-
| ''Yimirirako Uganda''
| (Ye kennyini - Omulamuzi)
| MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy
|-
| 2009
| ''Emitima mu bitundutundu''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| 2017
| ''Bella''
|
| Firimu ya Matt Bish eyalagirira
|-
| 2018
| ''Obusaasizi bw’ensiko''
| Kikukulu
| Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi
|-
| 2019
| ''Bbululu wa Imperial''
| Yokaana
| Elagiddwa Dan Moss
|-
| 2020
| ''Kafa Coh''
| Golomadi
| Firimu ya Amani Film House.
|-
| 2021. Omuntu w’abantu
| ''Sanyu''
|
| Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime.
|}
== Ebijuliziddwa. ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Amatuluba}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abazannyi ba katemba]]
347z28z4lzude7vvkacwrq4rmg7nak5
60944
60935
2026-07-11T15:10:11Z
Nakisozi
10800
60944
wikitext
text/x-wiki
'''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga..
== Emirimu gye. ==
=== Ku siteegi ===
Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Firimu ===
Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Leediyo ===
Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Walakira, Joshua. "CBS BOSS ABBEY MUKIIBI; I CAN'T FIGHT BOBI WINE". Mulengera News. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
.
== Obulamu bwe ==
Nkaaga yazaalibwa mu Jinja eri omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu mayumba g'e Jinja Walukuba . Yasoma bya Kuyimba, Amazina ne Katemba ([[MDD]]) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana.
== Firimu zaalabikiddemu. ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Firimu/Firimu
! Omugaso
! Ebiwandiiko
|-
| 1994
| ''Omuliro gw'essuubi''
|
|
|-
| 1996
| ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).''
|
|
|-
| 1998. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Ensalo za Geyeena''
|
|
|-
| 2000-2004
| ''Ensitano (Okusika omuguwa) .''
|
| Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV.
|-
| 2002. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Omo Londa Ekibokisi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omuzannyo gwa TV
|-
| 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Oluusi mu mwezi gw’okuna''
| Colonel Bagosora, omusajja omulala
| Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]]
|-
| 2006
| ''Kabaka Asembayo mu Scotland''
| Masanga
| Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald
|-
| 2007
| ''Obulamu Obulungi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omusomo gw'ebyobulamu ku TV
|-
| rowspan="3" | 2008
| ''Amaanyi g’Omugenyi''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| ''White Light/Eggye erisirise''
| Michel Obeke
| Firimu ya South Afrika
|-
| ''Yimirirako Uganda''
| (Ye kennyini - Omulamuzi)
| MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy
|-
| 2009
| ''Emitima mu bitundutundu''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| 2017
| ''Bella''
|
| Firimu ya Matt Bish eyalagirira
|-
| 2018
| ''Obusaasizi bw’ensiko''
| Kikukulu
| Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi
|-
| 2019
| ''Bbululu wa Imperial''
| Yokaana
| Elagiddwa Dan Moss
|-
| 2020
| ''Kafa Coh''
| Golomadi
| Firimu ya Amani Film House.
|-
| 2021. Omuntu w’abantu
| ''Sanyu''
|
| Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime.
|}
== Ebijuliziddwa. ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Amatuluba}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abazannyi ba katemba]]
[[Category:Abaweereza bookuleediyo Bannayuganda]]
gwm2e8i08co20uixzt177rv4yf1hprc
61094
60944
2026-07-11T16:01:11Z
Nakisozi
10800
Ngasseeko ettuluba
61094
wikitext
text/x-wiki
'''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga..
== Emirimu gye. ==
=== Ku siteegi ===
Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Firimu ===
Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Leediyo ===
Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Walakira, Joshua. "CBS BOSS ABBEY MUKIIBI; I CAN'T FIGHT BOBI WINE". Mulengera News. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
.
== Obulamu bwe ==
Nkaaga yazaalibwa mu Jinja eri omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu mayumba g'e Jinja Walukuba . Yasoma bya Kuyimba, Amazina ne Katemba ([[MDD]]) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana.
== Firimu zaalabikiddemu. ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Firimu/Firimu
! Omugaso
! Ebiwandiiko
|-
| 1994
| ''Omuliro gw'essuubi''
|
|
|-
| 1996
| ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).''
|
|
|-
| 1998. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Ensalo za Geyeena''
|
|
|-
| 2000-2004
| ''Ensitano (Okusika omuguwa) .''
|
| Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV.
|-
| 2002. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Omo Londa Ekibokisi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omuzannyo gwa TV
|-
| 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Oluusi mu mwezi gw’okuna''
| Colonel Bagosora, omusajja omulala
| Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]]
|-
| 2006
| ''Kabaka Asembayo mu Scotland''
| Masanga
| Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald
|-
| 2007
| ''Obulamu Obulungi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omusomo gw'ebyobulamu ku TV
|-
| rowspan="3" | 2008
| ''Amaanyi g’Omugenyi''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| ''White Light/Eggye erisirise''
| Michel Obeke
| Firimu ya South Afrika
|-
| ''Yimirirako Uganda''
| (Ye kennyini - Omulamuzi)
| MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy
|-
| 2009
| ''Emitima mu bitundutundu''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| 2017
| ''Bella''
|
| Firimu ya Matt Bish eyalagirira
|-
| 2018
| ''Obusaasizi bw’ensiko''
| Kikukulu
| Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi
|-
| 2019
| ''Bbululu wa Imperial''
| Yokaana
| Elagiddwa Dan Moss
|-
| 2020
| ''Kafa Coh''
| Golomadi
| Firimu ya Amani Film House.
|-
| 2021. Omuntu w’abantu
| ''Sanyu''
|
| Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime.
|}
== Ebijuliziddwa. ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Amatuluba}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannayuganda abazannyi ba katemba]]
[[Category:Abaweereza bookuleediyo Bannayuganda]]
[[Category:Abantu Bannayuganda abazannyira katemba ku siteegi]]
8ppcsmrd3up72gy77a297sfkov1i9ib
61095
61094
2026-07-11T16:01:26Z
Nakisozi
10800
removed [[Category:Abantu abalamu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
61095
wikitext
text/x-wiki
'''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga..
== Emirimu gye. ==
=== Ku siteegi ===
Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Firimu ===
Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Leediyo ===
Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Walakira, Joshua. "CBS BOSS ABBEY MUKIIBI; I CAN'T FIGHT BOBI WINE". Mulengera News. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
.
== Obulamu bwe ==
Nkaaga yazaalibwa mu Jinja eri omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu mayumba g'e Jinja Walukuba . Yasoma bya Kuyimba, Amazina ne Katemba ([[MDD]]) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana.
== Firimu zaalabikiddemu. ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Firimu/Firimu
! Omugaso
! Ebiwandiiko
|-
| 1994
| ''Omuliro gw'essuubi''
|
|
|-
| 1996
| ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).''
|
|
|-
| 1998. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Ensalo za Geyeena''
|
|
|-
| 2000-2004
| ''Ensitano (Okusika omuguwa) .''
|
| Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV.
|-
| 2002. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Omo Londa Ekibokisi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omuzannyo gwa TV
|-
| 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Oluusi mu mwezi gw’okuna''
| Colonel Bagosora, omusajja omulala
| Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]]
|-
| 2006
| ''Kabaka Asembayo mu Scotland''
| Masanga
| Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald
|-
| 2007
| ''Obulamu Obulungi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omusomo gw'ebyobulamu ku TV
|-
| rowspan="3" | 2008
| ''Amaanyi g’Omugenyi''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| ''White Light/Eggye erisirise''
| Michel Obeke
| Firimu ya South Afrika
|-
| ''Yimirirako Uganda''
| (Ye kennyini - Omulamuzi)
| MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy
|-
| 2009
| ''Emitima mu bitundutundu''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| 2017
| ''Bella''
|
| Firimu ya Matt Bish eyalagirira
|-
| 2018
| ''Obusaasizi bw’ensiko''
| Kikukulu
| Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi
|-
| 2019
| ''Bbululu wa Imperial''
| Yokaana
| Elagiddwa Dan Moss
|-
| 2020
| ''Kafa Coh''
| Golomadi
| Firimu ya Amani Film House.
|-
| 2021. Omuntu w’abantu
| ''Sanyu''
|
| Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime.
|}
== Ebijuliziddwa. ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Amatuluba}}
[[Category:Bannayuganda abazannyi ba katemba]]
[[Category:Abaweereza bookuleediyo Bannayuganda]]
[[Category:Abantu Bannayuganda abazannyira katemba ku siteegi]]
0ep6521uyceuru79srmbtwoouhcy1zn
61099
61095
2026-07-11T16:16:17Z
Nakisozi
10800
Ngasseeko ettuluba
61099
wikitext
text/x-wiki
'''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga..
== Emirimu gye. ==
=== Ku siteegi ===
Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Firimu ===
Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Leediyo ===
Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Walakira, Joshua. "CBS BOSS ABBEY MUKIIBI; I CAN'T FIGHT BOBI WINE". Mulengera News. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
.
== Obulamu bwe ==
Nkaaga yazaalibwa mu Jinja eri omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu mayumba g'e Jinja Walukuba . Yasoma bya Kuyimba, Amazina ne Katemba ([[MDD]]) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana.
== Firimu zaalabikiddemu. ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Firimu/Firimu
! Omugaso
! Ebiwandiiko
|-
| 1994
| ''Omuliro gw'essuubi''
|
|
|-
| 1996
| ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).''
|
|
|-
| 1998. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Ensalo za Geyeena''
|
|
|-
| 2000-2004
| ''Ensitano (Okusika omuguwa) .''
|
| Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV.
|-
| 2002. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Omo Londa Ekibokisi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omuzannyo gwa TV
|-
| 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Oluusi mu mwezi gw’okuna''
| Colonel Bagosora, omusajja omulala
| Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]]
|-
| 2006
| ''Kabaka Asembayo mu Scotland''
| Masanga
| Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald
|-
| 2007
| ''Obulamu Obulungi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omusomo gw'ebyobulamu ku TV
|-
| rowspan="3" | 2008
| ''Amaanyi g’Omugenyi''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| ''White Light/Eggye erisirise''
| Michel Obeke
| Firimu ya South Afrika
|-
| ''Yimirirako Uganda''
| (Ye kennyini - Omulamuzi)
| MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy
|-
| 2009
| ''Emitima mu bitundutundu''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| 2017
| ''Bella''
|
| Firimu ya Matt Bish eyalagirira
|-
| 2018
| ''Obusaasizi bw’ensiko''
| Kikukulu
| Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi
|-
| 2019
| ''Bbululu wa Imperial''
| Yokaana
| Elagiddwa Dan Moss
|-
| 2020
| ''Kafa Coh''
| Golomadi
| Firimu ya Amani Film House.
|-
| 2021. Omuntu w’abantu
| ''Sanyu''
|
| Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime.
|}
== Ebijuliziddwa. ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Amatuluba}}
[[Category:Bannayuganda abazannyi ba katemba]]
[[Category:Abaweereza bookuleediyo Bannayuganda]]
[[Category:Abantu Bannayuganda abazannyira katemba ku siteegi]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
iwew7o4npxzvomg31iikv7thliibpx9
61100
61099
2026-07-11T16:17:57Z
Nakisozi
10800
Ngasseeko ettuluba
61100
wikitext
text/x-wiki
'''Abby Mukiibi Nkaaga''' Munnakatemba, omukozi wa firimu, kazannyirizi, ateekateeka ebifulumizibwa ku mpewo za leediyo, nga munnayuganda awangudde engule nnyingi, amannyiddwa nnyo mu mizannyo gya siteegi, firimu, ttivvi ne leediyo.<ref>Kasadha, Badru. "Celebrated actor, Abby Mukiibi declares intention to join politics". Eagle News. Retrieved 21 October 2020.</ref> Ono ye mutandisi w’ekibiina kya Afri Talent, ekibiina kya Uganda ekya katemba era muwerezawa leediyo omugundivu ku 88.8 CBS mu Kampala. Asinze kuzannya bifo bya busirikale/bunnamaggye mu firimu nga [[The Last King of Scotland]] (Nga Masanga), [[Some time in April mu April]] (Nga Colonel Bagosora), [[The Silent Army]] (Nga Michel Obeke) ne [[The Mercy of the Jungle]] (Nga Major). <ref>"ABBY NKAAGA MUKIIBI". ''African Cultures''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>"Abby Mukiibi And Patriko Mujuuka Set For 3-Hour 'Nonstop Nonsense". Chano8. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref> Mu 2015 yateekebwa omukutu gwa Big Eye mu kifo nnamba 1# ku lukalala lwa bakazannyirizi bannayuganda ekkumi abasinga..
== Emirimu gye. ==
=== Ku siteegi ===
Nkaaga yatandika ng'omuwagizi mu kibiina kya kitaawe omuto, [[Omugave Ndugwa]] The Black Pearls mu 1988. Yakola ku mizannyo mingi kyokka yatandika okumanyika bweyazannya ng'akulembeddemu mu muzannyo Ziribasanga Ne Sanyu. Ebiseera ebyo ebitundu ng'ebyo baabirekeranga Fred Kalule, Ndugwa n'omulangira Kayondo, ezaali emunyeenye ebir'ebyo. [[Kato Lubwama]] n'egimu ku mikwano gye baava mu Black Pearls mu 1993. Nkaaga naye yatandikawo Afri Talent ne banne abalala Ruth Wanyana, Brenda Nanyonjo, Michael Mabira, Bob Bulime ne John Segawa. Ekitundu kyeyazannya ekyamuggyayo ennyo mu Afri Talent kyali bweyazannya nga Chombe, omukulembeze atalina kisa ataafangayo ku bizibu by'amaka g'abaserikale. Enzannya ye yasikiriza omuduumizi w’amagye ga Uganda ([[UPDF]]) , Gen Mugisha Muntu eyatendereza Mukiibi olw’ekuzannya. Yafuna awaadi y’omuzannyi asinga mu mpaka za [[Uganda National Theatre Awards]] mu 1994 bwe yazannya nga Kabaka Muteesa II mu firimu ya Ssaagala agalamidde. Emizannyo hye emirala mu katemba mulimu E Kya Munzikiza, Omuyaga Mu Makoola, Omusaayi Gw'obutiko, Olujegere Lw'obulamu, Galimpitawa ne ba [[The Black Pearls and Orders]], [[The Best of Abby ne Patricko]], Ensitaano, [[Safari]], Sebalamu, Tebeesigwa, Mbyaase n'Akandolindoli ku [[Afri Talent]].<ref>Nantaba, Agnes (24 August 2015). "I am my own fan!". ''The Independent''. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Badru Zziwa, Hassan. "How ABBY MUKIIBI risked it all to cut it as an all-rounder". The Observer. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Firimu ===
Mukiibi yatandika okulabikira mu firimu mu 1996 ng'atandika ne [[Fire of Hope]]. Mu 2005, yazannya ekifo ky’omuntu omukambwe era omubbi omukulu nga [[Col Bagosora]] mu firimu eya [[HBO]] [[Sometimes in April]], ekwata ku [[Kittabantu e Rwanda|kittabantu ky'e Rwanda]] mu 1994. Enzannya ye mu [[Sometimes mu April]] yaamuweesa okusiimiibwa n'okumanyika mu ttundutundu ly’obuvanjuba bwa Afrika era n’atandika okufuna ebitundu by'okuzannya mu zi firimu ku mutendera gw'ensi yonna omuli okuzannya ekitundu mu firimu ya Hollywood eya The Last King of Scotland mu 2006 n’ekitundu mu firimu ya South Afrika [[The Silent Army]] mu 2008 ekwata ku lutalo [[LRA]] mu bukiika kkono bwa Uganda<ref>Ssejjengo, Emmanuel. "Abby Mukiibi brings Kony to the silver screen". New Vision. Retrieved 21 October 2020.</ref> . Yazannya ekifo kya [[Major]] mu firimu endala ey’ekittabantu ekya Rwanda eya The Mercy of the Jungle mu 2018. Ebifo bya firimu ebirala byeyazannya mulimu John mu [[Imperial Blue]] (2019) ne [[Golomadi]] mu firimu ya katemba ey'eby'amateeka egenda okufuluma eya Kafa Coh.<ref>"Abby Mukiibi in international movie deal". Big Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref>
=== Leediyo ===
Abby Mukiibi yazuulibwa Daudi Ochieng ne Peter Sematimba okwegatta ku leediyo mu 1996 era bwebaggulawo [[leediyo eya CBS]]. Yatandika okuweereza mu pulogulaamu y'ebyemizannyo eyokumakya Kalisoliso w'emizannyo era agiweerezza okuva ebiseera ebyo , naasigala nga y'omu ku bakozi ba leediyo asinze okuweereza ebbanga eggwanvu mu pulogulamu ku leediyo mu Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa okufuuka akulira ebiweerezebwa ku mpewo ow'omukutu.<ref>"Defiant Abbey Mukibi asked to resign from CBS radio". Whisper Eye. Retrieved 21 October 2020.</ref><ref>Walakira, Joshua. "CBS BOSS ABBEY MUKIIBI; I CAN'T FIGHT BOBI WINE". Mulengera News. Archived from the original on 24 October 2020. Retrieved 21 October 2020.</ref>
.
== Obulamu bwe ==
Nkaaga yazaalibwa mu Jinja eri omugenzi Haji Erias Simwogerere n’omugenzi Hajati Madina Simwogerere. Yakulira mu mayumba g'e Jinja Walukuba . Yasoma bya Kuyimba, Amazina ne Katemba ([[MDD]]) mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite eye Makerere]]. Mufumbo ne Stella Namatovu era balina abaana bana.
== Firimu zaalabikiddemu. ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Firimu/Firimu
! Omugaso
! Ebiwandiiko
|-
| 1994
| ''Omuliro gw'essuubi''
|
|
|-
| 1996
| ''Ekiwandiiko ekisembayo (Ultimatum).''
|
|
|-
| 1998. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Ensalo za Geyeena''
|
|
|-
| 2000-2004
| ''Ensitano (Okusika omuguwa) .''
|
| Sabbuuni wa Ttivvi eya Afri-Talent ku WBS TV.
|-
| 2002. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Omo Londa Ekibokisi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omuzannyo gwa TV
|-
| 2005. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''Oluusi mu mwezi gw’okuna''
| Colonel Bagosora, omusajja omulala
| Firimu ya HBO Television eyalagirwa [[Raul Peck]]
|-
| 2006
| ''Kabaka Asembayo mu Scotland''
| Masanga
| Firimu ya Hollywood eyalagirwa Kevin Macdonald
|-
| 2007
| ''Obulamu Obulungi''
| (Ye kennyini - Omukyaza)
| Omusomo gw'ebyobulamu ku TV
|-
| rowspan="3" | 2008
| ''Amaanyi g’Omugenyi''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| ''White Light/Eggye erisirise''
| Michel Obeke
| Firimu ya South Afrika
|-
| ''Yimirirako Uganda''
| (Ye kennyini - Omulamuzi)
| MNET Africa TV Omusomo gwa Comedy
|-
| 2009
| ''Emitima mu bitundutundu''
|
| Elagiddwa [[Mariam Ndagire]]
|-
| 2017
| ''Bella''
|
| Firimu ya Matt Bish eyalagirira
|-
| 2018
| ''Obusaasizi bw’ensiko''
| Kikukulu
| Firimu y’ekittabantu e Rwanda eyalagirwa Joel Karekezi
|-
| 2019
| ''Bbululu wa Imperial''
| Yokaana
| Elagiddwa Dan Moss
|-
| 2020
| ''Kafa Coh''
| Golomadi
| Firimu ya Amani Film House.
|-
| 2021. Omuntu w’abantu
| ''Sanyu''
|
| Omuzannyo gwa TV ku Pearl Magic Prime.
|}
== Ebijuliziddwa. ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Amatuluba}}
[[Category:Bannayuganda abazannyi ba katemba]]
[[Category:Abaweereza bookuleediyo Bannayuganda]]
[[Category:Abantu Bannayuganda abazannyira katemba ku siteegi]]
[[Category:Abaasomerako ku yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Bannayuganda bannakatemba abasajja]]
p9s2ubnfeutejppwmul9hgaqhkx4vu2
Ninsiima Ronah Rita
0
10298
61006
36185
2026-07-11T15:55:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61006
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
'''Ninsiima Ronah Rita''' (yazaalibwa nga 31 Ogwokusatu 1978) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzi era munnamawulire eyali omubaka omukyala mu Paalamenti ya Uganda eyomwenda ng'akiikirira [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]]. Yawangula eyali minisita w'ebyobulimi [[:en:Hope_Mwesigye|Hope Mwesigye]] eyali akiikirira Konsitituwensi eyo okuva mu 1994 nga yamuwangulira mu kalulu akabonna nga 18 Ogwokubiri 2011 nga yadda mu kifi ekyo wakati wa 2011 ne 2016.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1008133</ref><ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/how-they-beat-political-giants-to-win-ronah-ninsiima-1489526</ref> Rita teyalina kibiina oluvanyuma lw'okuwangulwa mu kalulu k'anakwata bedera y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) eri [[:en:Hope_Mwesigye|Hope Mwesigye]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11081 |access-date=2023-11-18 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015150738/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11081 |url-status=dead }}</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/new-kabale-woman-mp-seething-at-womens-day-snub</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandanewsreleases.com/%EF%BB%BFninsiima-hopes-to-keep-kabale-woman-mp-seat/ |access-date=2023-11-18 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015150738/https://www.ugandanewsreleases.com/%EF%BB%BFninsiima-hopes-to-keep-kabale-woman-mp-seat/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako ==
Rita yazaalibwa mu maka agalimu abakyala abasukka mu omu. Emisomo gye egya O-levo yagisomera ku [[:en:Kigezi_High_School|Kigezi High School]] era yafuna Dipuloma mu bya Bizinensi okuva ku International Professions Academy mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]] mu 1997. Yakolera ku kitongole ky'obwannanyini ekya Kigezi Private Sector Promotion Centre n'oluvanyuma yegatta ku Kigezi radio mu 2000 gyeyaweerereza pulogulaamu eyatuumibwa "Ruhondeza". Mu 2005, Rita yafuna omulimu nga omusasi w'amawulire ku Radio West mu Mbarara nga tannafuuka munnabyabufuzi mu 2011.<ref name=":0" /> Rita yawangulwa [[:en:Ndamira_Catherine_Atwikiire|Catherina Ndamira Atwikiire]] ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi mu 2016.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/5561/budget-committee-questions-role-eac-ministry</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://nnn.ng/uganda-budget-committee-2/ |access-date=2023-11-18 |archive-date=2022-01-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220126125739/https://nnn.ng/uganda-budget-committee-2/ |url-status=dead }}</ref><ref name="auto">https://chimpreports.com/ex-kabale-mp-turns-to-god-after-surviving-covid-19/</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Rita yakwatibwa ekirwadde kya [[:en:COVID-19|COVID-19]] nga 7 Ogwomwenda 2021. Oluvanyuma lw'okusimatuka, kyagambibwa nti Rita yasalawo okuwayo obulamu bwe eri Katonda.<ref name="auto"/>
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'aba babaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[Hope Mwesigye]]
* [[Hope Mwesigye|Catherina Ndamira Atwikiire]]
== Ebijjuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijjuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://kabale.go.ug/ Kabale District Local Government]
o9j3o4wzmkkipu6g0s1n4rd9mlbdnsm
61086
61006
2026-07-11T16:00:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61086
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
'''Ninsiima Ronah Rita''' (yazaalibwa nga 31 Ogwokusatu 1978) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzi era munnamawulire eyali omubaka omukyala mu Paalamenti ya Uganda eyomwenda ng'akiikirira [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]]. Yawangula eyali minisita w'ebyobulimi [[:en:Hope_Mwesigye|Hope Mwesigye]] eyali akiikirira Konsitituwensi eyo okuva mu 1994 nga yamuwangulira mu kalulu akabonna nga 18 Ogwokubiri 2011 nga yadda mu kifi ekyo wakati wa 2011 ne 2016.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1008133</ref><ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/how-they-beat-political-giants-to-win-ronah-ninsiima-1489526</ref> Rita teyalina kibiina oluvanyuma lw'okuwangulwa mu kalulu k'anakwata bedera y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) eri [[:en:Hope_Mwesigye|Hope Mwesigye]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11081 |access-date=2023-11-18 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015150738/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11081 |url-status=dead }}</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/new-kabale-woman-mp-seething-at-womens-day-snub</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandanewsreleases.com/%EF%BB%BFninsiima-hopes-to-keep-kabale-woman-mp-seat/ |access-date=2023-11-18 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015150738/https://www.ugandanewsreleases.com/%EF%BB%BFninsiima-hopes-to-keep-kabale-woman-mp-seat/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako ==
Rita yazaalibwa mu maka agalimu abakyala abasukka mu omu. Emisomo gye egya O-levo yagisomera ku [[:en:Kigezi_High_School|Kigezi High School]] era yafuna Dipuloma mu bya Bizinensi okuva ku International Professions Academy mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]] mu 1997. Yakolera ku kitongole ky'obwannanyini ekya Kigezi Private Sector Promotion Centre n'oluvanyuma yegatta ku Kigezi radio mu 2000 gyeyaweerereza pulogulaamu eyatuumibwa "Ruhondeza". Mu 2005, Rita yafuna omulimu nga omusasi w'amawulire ku Radio West mu Mbarara nga tannafuuka munnabyabufuzi mu 2011.<ref name=":0" /> Rita yawangulwa [[:en:Ndamira_Catherine_Atwikiire|Catherina Ndamira Atwikiire]] ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi mu 2016.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/5561/budget-committee-questions-role-eac-ministry</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://nnn.ng/uganda-budget-committee-2/ |access-date=2023-11-18 |archive-date=2022-01-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220126125739/https://nnn.ng/uganda-budget-committee-2/ |url-status=dead }}</ref><ref name="auto">https://chimpreports.com/ex-kabale-mp-turns-to-god-after-surviving-covid-19/</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Rita yakwatibwa ekirwadde kya [[:en:COVID-19|COVID-19]] nga 7 Ogwomwenda 2021. Oluvanyuma lw'okusimatuka, kyagambibwa nti Rita yasalawo okuwayo obulamu bwe eri Katonda.<ref name="auto"/>
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'aba babaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[Hope Mwesigye]]
* [[Hope Mwesigye|Catherina Ndamira Atwikiire]]
== Ebijjuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijjuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://kabale.go.ug/ Kabale District Local Government]
e7xtzl637g98726kfa2txvcnt1oio41
61855
61086
2026-07-11T17:53:30Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61855
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Articles with hCards]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
'''Ninsiima Ronah Rita''' (yazaalibwa nga 31 Ogwokusatu 1978) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzi era munnamawulire eyali omubaka omukyala mu Paalamenti ya Uganda eyomwenda ng'akiikirira [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]]. Yawangula eyali minisita w'ebyobulimi [[:en:Hope_Mwesigye|Hope Mwesigye]] eyali akiikirira Konsitituwensi eyo okuva mu 1994 nga yamuwangulira mu kalulu akabonna nga 18 Ogwokubiri 2011 nga yadda mu kifi ekyo wakati wa 2011 ne 2016.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1008133</ref><ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/how-they-beat-political-giants-to-win-ronah-ninsiima-1489526</ref> Rita teyalina kibiina oluvanyuma lw'okuwangulwa mu kalulu k'anakwata bedera y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) eri [[:en:Hope_Mwesigye|Hope Mwesigye]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11081 |access-date=2023-11-18 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015150738/https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11081 |url-status=dead }}</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/new-kabale-woman-mp-seething-at-womens-day-snub</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugandanewsreleases.com/%EF%BB%BFninsiima-hopes-to-keep-kabale-woman-mp-seat/ |access-date=2023-11-18 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015150738/https://www.ugandanewsreleases.com/%EF%BB%BFninsiima-hopes-to-keep-kabale-woman-mp-seat/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako ==
Rita yazaalibwa mu maka agalimu abakyala abasukka mu omu. Emisomo gye egya O-levo yagisomera ku [[:en:Kigezi_High_School|Kigezi High School]] era yafuna Dipuloma mu bya Bizinensi okuva ku International Professions Academy mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]] mu 1997. Yakolera ku kitongole ky'obwannanyini ekya Kigezi Private Sector Promotion Centre n'oluvanyuma yegatta ku Kigezi radio mu 2000 gyeyaweerereza pulogulaamu eyatuumibwa "Ruhondeza". Mu 2005, Rita yafuna omulimu nga omusasi w'amawulire ku Radio West mu Mbarara nga tannafuuka munnabyabufuzi mu 2011.<ref name=":0" /> Rita yawangulwa [[:en:Ndamira_Catherine_Atwikiire|Catherina Ndamira Atwikiire]] ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi mu 2016.<ref>https://www.parliament.go.ug/news/5561/budget-committee-questions-role-eac-ministry</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://nnn.ng/uganda-budget-committee-2/ |access-date=2023-11-18 |archive-date=2022-01-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220126125739/https://nnn.ng/uganda-budget-committee-2/ |url-status=dead }}</ref><ref name="auto">https://chimpreports.com/ex-kabale-mp-turns-to-god-after-surviving-covid-19/</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Rita yakwatibwa ekirwadde kya [[:en:COVID-19|COVID-19]] nga 7 Ogwomwenda 2021. Oluvanyuma lw'okusimatuka, kyagambibwa nti Rita yasalawo okuwayo obulamu bwe eri Katonda.<ref name="auto"/>
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'aba babaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[Hope Mwesigye]]
* [[Hope Mwesigye|Catherina Ndamira Atwikiire]]
== Ebijjuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijjuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://kabale.go.ug/ Kabale District Local Government]
nv8t64td4ytd88iv9ii3z600ql9dtec
Lagen Dawudi Atuka
0
10432
61789
34111
2026-07-11T17:44:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61789
wikitext
text/x-wiki
[[File:Lagen David.jpg|thumb|Lagen David]]
'''Lagen David Atuka''' munabyabufuzi okuva mu [[:en:Uganda|Uganda]], nga [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|mukiisa mu palamenti ya Uganda ey'ekumineemu]] okuva mu [[:en:Agago_District|konsitituweensu ya Agogo]].<ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERS%20OF%20THE%2011TH%20PARLIAMENT%20AS%20AT%2024%20AUGUST%202022.pdf</ref><ref>https://gazettes.africa/archive/ug/2021/ug-government-gazette-dated-2021-04-19-no-34.pdf</ref><ref>https://dailyexpress.co.ug/2021/01/19/full-list-mps-elected-in-uganda-2021/</ref> Mu kulonda okwakomerezebwa, yafuna obululu 9,300, n'adira [[:en:Makmot_Otto|Makmot Otto]] eyafuna obululu 8,700.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/eight-mps-lose-parliamentary-seats-in-east-acholi-</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/lagen-david-6807/</ref><ref>https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/</ref>
== Ebijuliriddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
g3se1l0f8z2866dmsrk8mqof6hrf3j0
James Mamawi
0
10433
61256
34126
2026-07-11T16:39:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61256
wikitext
text/x-wiki
[[File:Mamawi James 2.jpg|thumb|Mamawi James]]
'''James Mawawi''' yazaalibwa mu Gwomwenda nga 29, 1988 Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukiise mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ng'akiikirira konsityuwensi ya [[:en:Adjumani_District|Adjumani ey'Obuvanjuba]]. Yalondebwa okugenda mu Paalamenti ku ttikiti y'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya National Resistance Movement (NRM).<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/99439</ref><ref>https://www.adjumani.go.ug/about-us/district-council</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mamawi-james-6791/</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumineemu, aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku nsonga za Pulezidenti wa Uganda.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-presidential-affairs/</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Mawawi yazaalibwa Brani Festo ne Jovita Chandiga ku kyalo Itirikwa mu Disitulikiti y'e Adjumani. Yawasa Stella Komouo Mamawi nga balina abaana bana. Yatandika okusoma kwe ku Subbe Primary School, n'agenda ku Monosbala Secondary School ne St Benard's College mu Disitulikiti y'e Masaka gye yasomera Siniya. Alina Dipulooma mu byokuddukanya [[:en:Agribusiness|bizinensi z'ebyobulimi]] ne ddiguli mu byobulimi n'okukulaakulanya ebyalo gye yafuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]].<ref name=":0" />
== Ebyobufuzi ==
[[File:Mamawi James.jpg|thumb|Mamawi James]]
Mawawi yatandika okwenyigira mu byobufuzi ng'aweereza n'okukiikirira abantu b'omu kitundu kya Itirikwa ku lukiiko lwa Disitulikiti.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.westnileweb.com/news-a-analysis/adjumani/adjumani-district-councilor-forest-ranger-trade-blows-over-charcoal |access-date=2024-03-20 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130054453/https://www.westnileweb.com/news-a-analysis/adjumani/adjumani-district-councilor-forest-ranger-trade-blows-over-charcoal |url-status=dead }}</ref> Yeesimbawo ku ky'okukiikirira konsityuwensi ya Adjumani ey'omu buvanjuba mu Paalamenti, mu kulonda kwa Paalamenti gye yafunira obululu 9633, n'awangula eyali mu kifo kino, Dulu Mark Angel eyafuna obululu 9354.<ref>https://dailyexpress.co.ug/2021/05/19/full-list-of-130-mps-to-be-sworn-in-on-today-wednesday/</ref>
== Ebijuliriziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
3h7e6lg3r4xi3bo5wvwoq6uow2f6c6x
Rachael Magoola
0
10435
61818
60597
2026-07-11T17:45:42Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61818
wikitext
text/x-wiki
[[File:Magoola Rachel Miriel.jpg|thumb|Magoola Rachel (2021)]]
'''Rachael Magoola''' Muyimbi [[Yuganda|Munna Ugandan]],<ref name="ourmusic">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ourmusiq.com/rachel-magoola-busoga-s-music-diva-and-ambassadress/986/m.aspx |access-date=2024-03-21 |archive-date=2014-02-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140228224251/http://ourmusiq.com/rachel-magoola-busoga-s-music-diva-and-ambassadress/986/m.aspx |url-status=dead }}</ref> omuwandisi w'enyimba, omuzinyi,<ref name="musicuganda">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.musicuganda.com/Rachel%20Magoola.html |access-date=2024-03-21 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304034622/http://www.musicuganda.com/Rachel%20Magoola.html |url-status=dead }}</ref> era munabyabufuzi. Ali kitundu ku kibiina kya [[Afrigo Band]].<ref name="allafrica">http://allafrica.com/stories/201307100208.html</ref><ref name="mondaytimes">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.mondaytimes.co.ug/details.php?option=acat&a=2125#.VJxBaF4AA |access-date=2024-03-23 |archive-date=2016-11-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161110083332/http://mondaytimes.co.ug/details.php?option=acat&a=2125#.VJxBaF4AA |url-status=dead }}</ref><ref name="theeastafrican">https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Kampala+most+resilient+band+Afrigo+plays+on/-/434746/1990058/-/ptxvk0/-/index.html</ref><ref name="eastafricanmusic">http://www.eastafricanmusic.com/rachel_magoola.htm</ref> [[:en:Ugandan_general_election,_2021|Mukulonda kwa bonna okwa]] [[:en:Ugandan_general_election,_2021|2021]] yalondebwa okukikkirira abakyala mu [[:en:Bugweri_District|Disitulikiti ya Bugweri]] mu Paalamenti ku tikiti ya [[National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.kampalawifi.com/rachael-magoola-wins-woman-mp-seat-2021-for-bugweri-district/ |access-date=2024-03-23 |archive-date=2021-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210220141334/https://www.kampalawifi.com/rachael-magoola-wins-woman-mp-seat-2021-for-bugweri-district/ |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Olugendo lwa Magoola olw'okuyimba yalutandikira waka kuba taata we, omugenzi Nicholas Magoola, yali musomesa w'ebyokuyimba mu masomero mangi ebuvanjuba bwa Uganda. Nga omuwala omuto, yayimbira mu kkwaya y'ekanisa era yakubanga n'ebivuga ewaka. Mu siniya eyokubiri, yagobebwa ku [[:en:Tororo_Girls_School|Tororo Girls School]] olw'okwenyigira mu mirimu gya bbandi nga ali muluwumula lwe somero. Mu 1983 Magoola yegatta ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] noluvanyuma ku "Kaliro Teacher Training College" gyeyatendekebwa nga omusomesa wa siniya, omukugu mubyokuyimba n'ennimi. Yasomesa e Namasagali College okutuusa 1993 weyegattira ku [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]] gyeyafunira diguli esooka mu Busomesa, ng'eno yakuguka nnyo mu by'okuyimba. Newankubadde yemuyizi eyasinga mu kibiina kyabwe, Magoola teyatikirwa kubanga yasabibwa obutagenda mu maaso n'okusoma oluvanyuma lw'okuduka ku yunivaasite okwegata mu kulambula ne Afrigo Band. Yalikodinga [[:en:Obangaina|Obangaina]] e London wamu ne Afrigo Band oluyimba olwafuukirawo olw'amanyi. Magoola yadayo e Kyambogo University mu 2012 okumaliriza era n'okufuna diguli ye mu Busomesa.<ref name="monito-r">http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Catching-up-with-Rachael-Magoola/-/689842/1974036/-/mmlk4p/-/index.html</ref>
== Okuyimba kwe ==
Magoola yegatta ku Afrigo gyeyayiyiza enyimba nyingi n'okukuguka mubyokuzina. Mu 2001 Rachel yatandika era natongoza ekibiina ekikye mweyalikodingira alubaamu ssatu: ''Inhaife'', ''Tyenda Wundi'' ne ''Tonyiiga''. Mu 2003, yava mu Afrigo band ne mu Uganda, Naagenda mu United Kingdom. E London's South Bank yakulemberamu ekibiina kya 'Women of Kampala' mu Kivulu Kya Afirika Eky'okuyimba e London naakolagana ne South African trumpeter Claude Deppa. Mu 2009 Rachel wamu n'ekibiina kye baayimba mukivulu kya Sauti za Busara e Zanzibar. Enyimba ze zirimu ebirungo by'ennimi nebisoko okuva mu mawanga gona mu Uganda, era ne reggae ne zouk.<ref name="africanmusiciansprofiles">http://www.africanmusiciansprofiles.com/RachelMagoola.htm</ref><ref name="observer">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15468:rachel-magoola-marks-20-years |access-date=2024-03-23 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304051226/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=15468:rachel-magoola-marks-20-years |url-status=dead }}</ref> Magoola alina alubaamu mukaaga: ''Inhaife'' (1997), ''Tyenda Wundi'' (1998), ''Tonyiiga'' (2000), ''Atubembe'' (2001), ''Songs from the Source of the Nile'' (2005) and ''Eisadha'' (2008).<ref name="africanwomanmagazine">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://africanwomanmagazine.net/features/rachel-magoola-songstress-of-the-nile/ |access-date=2024-03-23 |archive-date=2015-03-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150322234956/http://africanwomanmagazine.net/features/rachel-magoola-songstress-of-the-nile/ |url-status=dead }}</ref>
== Alubaamu ze ==
* ''Inhaife'' (1997)
* ''Tyenda Wundi'' (1998)
* ''Tonyiiga'' (2000)
* ''Atubembe'' (2001)
* ''Songs from the Source of the Nile'' (2005)
* ''Eisadha'' (2008)
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist|30em}}{{authority control}}{{DEFAULTSORT:Magoola, Rachael}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6bip51nd9nb68baelvbjdn7r4v1qs0n
Aloysius Mukasa
0
10436
61422
60702
2026-07-11T16:45:51Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61422
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aloysius Mukasa TG ('''yazaalibwa 1983) [[Munnayuganda]] omutandisi wa bizinensi, munnabyabufuzi era omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South, mu Disitulikiti y'e [[Kampala]] mu Paalamenti ey'ekumineemu okuva mu 2021 okutuuka 2026. Y'omu ku bammemba b'ekibiina ekivuganya gavumenti ekya, [[National Unity Platform]] (NUP) ng'era muwagizi nnyo w'enjogera ya People Power, Our Power movement.<ref>[https://www.newseditor.co.ug/2020/08/good-job-mp-favorite-aloysius-mukasa-delivers-lubaga-south-leaders-to-bobi/ "Good- job Mp favorite Aloysius Mukasa delivers Lubaga South leaders to Bobi".] News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Nakintu, Jovitah. [https://www.newseditor.co.ug/2021/05/all-is-set-for-money-magnet-mukasa-aloysius-to-swear-in-as-lubaga-south-mp-2021-2026/ "ALL IS SET FOR MONEY-MAGNET MUKASA ALOYSIUS TO SWEAR IN AS LUGABAGA SOUTH MP 2021-2026"]. News Editor. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold - 2021 General Election - Visible Polls".] ''visiblepolls.org''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
== Emirimu gye ==
Mukasa yatandika okulwanirira eddembe ly'obuntu ng'akyali ku yunivasite y'e [[Ndejje University|Ndejje]]. Ng'akyakolera wansi w'ekisinde kya People Power, yatona ambyulensi eri abantu ba Rubaga South okubawa obujjanjabi obw'obwangu n'okutambuza abalwadde abatalinda.<ref>Nassamba, Florence. [https://theworldnews.net/ug-news/mukasa-eyalondeddwa-e-lubaga-adduukiridde-bakateeyamba-b-e-nalukolongo "Mukasa eyalondeddwa e Lubaga adduukiridde bakateeyamba b'e Nalukolongo"]. The World News. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>''[https://www.youtube.com/watch?v=LHJMsC2s340 Hon. Aloysius Mukasa agamba ababaka ba Palamenti balina omululu gwa ssente okusinga n’abalonzi babwe]'', retrieved 9 February 2023</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/114510123 "Omubaka Aloysius Mukasa agabye amazzi agoobwereere ku lunaku lw'abaagalana"]. ''New Vision''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Mukasa yawangula beyali avuganya nabo abalala 14 okufuuka omukiise mu Paalamenti owa Rubaga South mu Kampala nga yawangula n'obululu 49,501.<ref>[https://www.independent.co.ug/nine-nominated-in-rubaga-south/ "Nine nominated in Rubaga South".] The Independent. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukasa-aloysius-talton-gold-7526/ "Mukasa Aloysius Talton Gold: Candidate for Constituency Representative (MP) - Rubaga South Division"]. ''Visible Polls''. Retrieved 3 December 2021.</ref> Wabula obuwanguzi bwe bwawakanyizibwa omu ku baali beesimbyewo [[Eugenia Nassolo]] eyawandiika ebbaluwa eri kkooti enkulu ng'agisaba okusazaamu obuwanguzi ng'amulumiriza okubeera nga yali talina bipapula byabuyigirize.<ref>Kazibwe, Kenneth. [http://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/ "Court accepts new evidence challenging Aloysius Mukasa's election"]. The Nile Post. Retrieved 3 December 2021.</ref>
Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bigezo mu Uganda ky'afulumya empapula z'obuyigirize nga kisinziira kukusaba kwa looya wa Nassolo, nga biraga nti yali yagwa ebigezo bya S6, ekyamufuula okubeera nga yali tagwanidde kubeera mukiise mu Paalamenti.<ref>[https://redpepper.co.ug/2021/05/nup-mp-mukasa-uace-results/ "NUP MP Mukasa UACE Results Shock Nation"]. Red Pepper. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20211203122308/https://whispereye.co.ug/2021/04/24/why-rubaga-south-mp-elect-aloysious-mukasa-likely-to-lose-seat-over-academic-documents/ "Why Rubaga South MP-elect Aloysious Mukasa likely to lose seat over academic documents"]. ''The Whisper Eye''. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Kazibwe, Kenneth (24 August 2021). [https://nilepost.co.ug/2021/08/24/court-accepts-new-evidence-challenging-aloysius-mukasas-election/ "Court accepts new evidence challenging Aloysius Mukasa's election"]. ''Nile Post''. Retrieved 9 February 2023.</ref> Okusaba kw'okujulira kwagyibwayo mu kkooti enkulu oluvannyuma Mukasa n'asigalayo mu kifo kye ng'omubaka mu Paalamenti.<ref>Ntezza, Michael. [https://chimpreports.com/rubaga-kassolo-withdraws-petition-against-aloysius-mukasa/ "Rubaga: Nassolo Withdraws Petition Against Aloysius Mukasa"]. Chimpreports. Retrieved 3 December 2021.</ref><ref>Kazibwe, Kenneth (2 September 2021). [https://nilepost.co.ug/2021/09/02/petition-challenging-nups-aloysius-mukasa-election-withdrawn/ "Petition challenging NUP's Aloysius Mukasa election withdrawn"]. ''Nile Post''. Retrieved 9 February 2023.</ref>
Yalayizibwa ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira Rubaga South nga 19 Ogwokutaano 2021.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/103055 "WATCH: Aloysius Mukasa sworn in as Rubaga South MP"]. The New Vision. The New Vision. Retrieved 3 December 2021.</ref> Mu Paalamenti, yalondebwa kubukiiko omuli <nowiki>''Equal Opportunities Committee'' n'akavunaanyizibwa kunsonga z'</nowiki>omubuvanjuba bw'Afrika.<ref>[https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20EQUAL%20OPPORTUNITIES%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf "MEMBERSHIP OF THE EQUAL OPPORTUNITIES COMMITTEE (2021-2022)"] (PDF). ''Parliament of Uganda''. p. 2. Retrieved 7 December 2021.</ref><ref>[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/ "Committee on East African Community Affairs"]. ''Parliament Watch''. Retrieved 7 December 2021.</ref>
== Laba ne ==
* [[National Unity Platform]]
*[[Allan Ssewanyana|Allan Sewannyana]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abazaalwa mu 1983]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Kampala]]
[[Category:Kampala Central Division]]
[[Category:Bannabyabufuzi abavira mu masekkati ga Uganda]]
[[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
sr9i9mhf10hkmbaxe27r5460nzki6d6
Alex Ruhunda
0
10437
61624
59044
2026-07-11T17:27:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61624
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alex Ruhunda''' yazaalibwa nga 2 Ogwekkuminebiri 1971. Munnayuganda [[:en:Consultant|ey'ebuuzibwako mu by'okunoonyereza]], [[:en:Community_organizing|mukwanaganya w'ensonga z'okukitundu]], munnabizinensi era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|Mmemba wa Paalamenti]] omulonde owa Munisipalite y'e [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]] era y'akiikirira ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]], ekibiina ekiri mu bukulembeze bwa Uganda.<ref name="RA1">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=95</ref>
Ruhunda ye Ssentebe w'ekibiina kya ''Parliamentary Forum for Road Safety'', era Ssentebe wa ''Rwenzori MPs Forum'', mumyuka wa Ssentebe ku ''Kakiiko ka Paalamenti ak'eby'obusuubuzi, ebyobulambuzi n'amakolero era Mmemba ku kakiiko k'eby'embalirira mu'' [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]].<ref name="RA2">http://torodev.blogspot.ug/2013/08/rwenzori-mps-boss-gives-accountability.html</ref><ref name="RA3">http://www.newtimes.co.rw/section/Printer/2017-03-21/209263/</ref>
Mu 2007, yali Pulezidenti wa IACD, ekigwaayo nti International Association for Community Development nga ye mutandiisi era eyali omukulu atwala ekitongole kya ''Kabarole Research and Resource Centre (KRC)'', ekitongole ky'obwannanyini ekisangibwa mu [[:en:Toro_sub-region|Ttundutundu ly'e Toro]].<ref name="RA4">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.iacdglobal.org/about/brief-history/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2024-03-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240319113424/https://www.iacdglobal.org/about/brief-history/ |url-status=dead }}</ref><ref name="RA5">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://krcuganda.org/?p=1292 |access-date=2024-03-22 |archive-date=2018-09-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180908025055/http://krcuganda.org/?p=1292 |url-status=dead }}</ref> Era yaliko Mmemba mu Ttendekero lya [[:en:Mountains_of_the_Moon_University|Mountains of the Moon University]], kalabaalaba w'ebibiina ebiwerako ebiwola n'okutereka ssente ''(SACCOs)'' mu Uganda era atuula ku bukiiko bw'ebitongole ebiyamba abali mu bwetaavu nga mwemuli ne [[:en:Rotary_International|Rotary International]] n'ebirala bingi.<ref name="RA7">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1434793/fort-portal-shines</ref><ref name="RA6">https://books.google.com/books?id=hHnFBQAAQBAJ&q=rotary+international+ruhunda+alex+uganda&pg=PT378</ref><ref name="RA9">{{Cite web |url=https://journalism.mak.ac.ug/?q=news/010816/mp-ruhunda-moves-end-drug-abuse-poor-performance-fort-portal-schools-0 |title=Archive copy |access-date=2024-03-22 |archive-date=2024-03-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240322095535/https://journalism.mak.ac.ug/?q=news/010816/mp-ruhunda-moves-end-drug-abuse-poor-performance-fort-portal-schools-0 |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Ruhunda yazaalibwa mu [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y'e Kabarole]], nga 2 Ogwekkuminebiri 1971 mu famire y'abakatoliki. Yasomera ku St Peter and Paul Primary School, Kijanju, Fort Portal M/C mu misomo gye egya Pulayimale, City High School, Kampala gyeyamalira siniya eyokuna ne [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] gyeyamalira siniya eyomukaaga .<ref name="RA8">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1328535/museveni-grace-city-school-celebrations</ref>
Ruhunda oluvanyuma yegatta ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] ng'eno gye yatikkirwa Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Social_Science|Bachelor of Social Science]] in [[:en:Political_Science|Political Science]] and [[:en:Public_Administration|Public Administration]] mu 1996. Mu Ssettendekero ly'elimu, Ruhunda yeyongerayo nafuna Diguli ey'okubiri mu misomo gya Master of Arts in [[:en:Gender_and_Development|Gender and Development]] studies mu 2000.<ref name="RA1"/>
== Emirimu gye ==
Oluvanyuma lw'okutikkirwa mu 1996, Ruhunda yatandikawo era naweereza nga Dayilekita era [[:en:Advisory_board|ng'omuwandiisi w'akakiiko akakulu]] mu kibiina kya ''Kabarole Research and Resource Centre (KRC)'', ng'ekifo kino yakikwasa omuntu omulala mu 2009. Nga akyakulembera ekitongole eky'okunoonyereza, yakulemberamu [[:en:Research_program|pulogulaamu z'okunoonyereza]] eza [[:en:MTN_Uganda|MTN Uganda]], [[:en:Vivo_Energy|Shell Uganda]] ne mu bitongole ebirala era nga yaweereza nga omukulembeze wa '''ACD''' mu 2007 era nga [[:en:Board_of_directors|Mmemba ku kakiiko akakulembera]] ekitongole kya global [[:en:Community_development|community development]] organization ngakiikirira Ssemazinga wa Africa.<ref name="RA15">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1450476/fort-portal-hospital-boost-emergency-ward</ref>
Era yaweereza nga Ssentebe omutandiisi w'ekibiina kya ''Uganda Governance Monitoring Platform (UGMP)''<ref name="RA16">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ngoforum.or.ug/uganda-governance-monitoring-plaform/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2019-09-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190915194621/http://www.ngoforum.or.ug/uganda-governance-monitoring-plaform/ |url-status=dead }}</ref> era nga kalabaalaba wa ''Sustainable Agriculture Trainers Network (SATNET)'', ''Rwenzori-Anti-Corruption-Coalition (RAC)'' n'ebitongole ebirala eby'enjawulo. Alex Ruhunda, wamu ne Dennis Mugarra saako ne Joseph Rwabuhinga batandiikawo Kkampuni ya ''DAJ Communications'' mu 2000, nga mu Kkampuni eno Ruhunda akyaweereza nga Dayilekita ow'okuttikko.<ref name="RA11">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1309068/daj-communications</ref>
Mu 2011, Ruhunda yegatta ku by'obufuzi ku tiketi y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] era nafuuka Mmemba mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] nga akiikirira Munisipalite y'e Fort Portal. Mu 2016, yawangula akalulu akaddako era n'asigala ng'awereeza mu Konsityuwensi y'emu mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] ey[[:en:Uganda|'Ekkula lya Africa]].<ref name="RA13">https://ugandaradionetwork.com/story/alex-ruhunda-leads-fort-portal-mp-seat</ref>
Mu Paalamenti ey'omwenda, Ruhunda yaweereza ku Kakiiko ka Paalamenti aka ad hoc committee okunoonyereza ku nsonga z'amasanyalaze; akakiiko akanoonyereza ku nsonga z'ebyobugagga eby'omuttaka. Mu Paalamenti ey'ekkumi, y'e Ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti akakwasaganya obutebenkevu ku nguudo aka ''Parliamentary Forum for Road Safety'',<ref name="RA22">https://web.archive.org/web/20170505222820/http://www.parliament.go.ug/index.php/about-parliament/parliamentary-news/1224-sensitize-citizens-on-road-use-speaker</ref> Ssentebe w'akakiika ka ''Rwenzori MPs Forum'', Omumyuka wa Ssentebe wa kakiiko ak'ebyobusuubuzi'', Obulambuzi n'amakolero, era'' Mmemba ku kakiiko k'ebyembalirira.<ref name="RA12">http://ict4democracy.org/category/blog/page/6/</ref>
Emyaka egiyise, Alex Ruhunda ayanjudde [[:en:Academic_paper|empapula]] eziwerako era [[:en:Keynote|akkaatirizza]] ensonga ez'enjawulo eri abantu ab'enjawulo okwetoloola ensi yonna era aky'eyongerayo n'omulimu ogwo.<ref name="RA6"/>
Mu 2017 Ruhunda yawandiika ekiwandiiko ekyakozesebwa mu ''The Tower Post'' okusaayo endowooza ye ku nsonga z'okuggya ekkomo ku myaka gy'obukulembeze mu Ggwanga. Yawandiika bwati, "Nsubira Katonda anakwata mu mutima gwa Pulezidenti Yoweri Museveni okwewala okukemebwa ng'awuliriza endowooza z'abantu abamu abalina ebigendererwa byabwe nga basindikiriza eky'okuggya ekkomo ku myaka gy'obukulembe mu Ssemateeka wa Uganda."<ref>http://thetowerpost.com/2017/09/24/mp-alex-ruhunda-why-i-rejected-nrm-caucus-plot-to-remove-age-limit/</ref>
== Laba na bino ==
* [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabarole]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Webusayiti ya Paalamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20201127172029/http://daj.co.ug/ Webusayiti ya Kkampuni y'eby'empuliziganya eya DAJ Communications]
{{DEFAULTSORT:Ruhunda, Alex}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4q95wpzsrocbj6wq41op5wd1hg21xpk
Irene Linda Mugisha
0
10438
60870
34119
2026-07-11T12:04:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60870
wikitext
text/x-wiki
{| class="wikitable sortable mw-collapsible mw-collapsed infobox biography vcard"
|+[[File:Linda Irene.jpg|thumb|Linda Irene]]
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn" style="display:inline-block">Irene Linda Mugisha</div>
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Eggwanga
| class="infobox-data category" |Uganda
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Obutuuze
| class="infobox-data category" |Munnayuganda
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Obuyigirize
| class="infobox-data" |Yunivasite ya Moon <br /><br />Yunivasite ya Uganda Martyrs
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Emirimu
| class="infobox-data role" |Munnabyabufuzi, era mujjanjabi wa bwongo
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Gyakoledde
| class="infobox-data org" |Kabarole Local Government Council<br /><br />Kasusu Cell, Fort Portal City<br /><br />Obukiikaddyo bwa Munisipalite ya Fort Portal<br />Paalamenti ya Uganda
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Ekimututumusiza
| class="infobox-data" |Byabufuzi
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Ekitiibwa kye
| class="infobox-data title" |Mmemba wa Paalamenti
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Ekibiina ky'ebyobufuzi
| class="infobox-data org" |National Resistance Movement
|}
'''Irene Linda Mugisa''', Mukyala Munnayuganda, munnabyabufuzi, [[:en:Psychologist|musawo wa bwongo]] era Omubaka mu Paalamenti akiikirira ekiuga ky'e Fort Potal mu[[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] 11 nga akiikirira ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/irene-linda-declared-winner-of-fort-portal-city-mp-race</ref>
== Ebimukwatako n'emisomo gye ==
Mugisa Diguli ye mu misomo gya social and community development yagifunira ku Yunivasite ya Mountain of the Moon, Dipuloma mu kubudaabuda abantu n'agifunira ku Yunivasite ya Uganda Martyrs, saako ne Satifikeeti okuva mu masomo ag'enjawulo omuli (gender and development, policy making and implementation in local government, finance business and customer management).<ref>https://www.alluniversity.info/uganda/mountains-of-the-moon-university/#:~:text=University%20Profile%20%20%20University%20Name</ref>
== Ebikwata ku mirimu gye ==
Mugisa alina obumanyirivu mu by'obufuzi bwa myaka 20, ng'abudaabuda abantu saako n'obuwandiisi ku kakiiko ka Gavumenti ey'awakati mu Kabarole. Era mukyala mukugu mu by'enkulakulana n'obumanyrivu mu kubudaabuda abantu era akoze n'[[:en:Organization|ebitongole]] by'obwannanyini ebiwerako.<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/fort-portal-city-woman-mp-elect-roots-for-adequate-funding-for-youth-women/</ref>
Mu 1997 Mugisa yaweereza ng'akulembera [[:en:Kasusu|Kasusu]] cell mu Divizoni y'ekibuga kya Fort Portal. Era yaliko omuwandiisi mukitongole ekikwasaganya ekikula ky'abantu mu Divizoni y'obukiikaddyo bwa Munisipalite y'e Fort Portal.<ref name=":0">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFIndependent2021">Independent, The (29 January 2021). [https://www.independent.co.ug/fort-portal-city-woman-mp-elect-roots-for-adequate-funding-for-youth-women/ "Fort Portal city woman MP elect roots for adequate funding for youth, women"]. ''The Independent Uganda''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2021</span>.</cite></ref>
Mu 2001, yalondebwa ku bwa Kansala w'abavubuka mu Disitulikiti y'e Kabarole n'oluvanyuma n'alondebwa ku bw'omuwandiisi mu kitongole ky'ebyensimbi n'okuteekeratekera Disitulikitiku myaka 24 era yeyali omuto ku bakulembeze abalala.<ref>https://kabarole.go.ug/</ref>
Mu 2021, Mugisa yawangula eky'omubaka omukyala ow'ekibuga ky'e Fort Portal City Woman MP race.
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
7d60ez9do26vv9clu5vbo8u1gdpt6iy
61228
60870
2026-07-11T16:38:14Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61228
wikitext
text/x-wiki
{| class="wikitable sortable mw-collapsible mw-collapsed infobox biography vcard"
|+[[File:Linda Irene.jpg|thumb|Linda Irene]]
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn" style="display:inline-block">Irene Linda Mugisha</div>
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Eggwanga
| class="infobox-data category" |Uganda
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Obutuuze
| class="infobox-data category" |Munnayuganda
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Obuyigirize
| class="infobox-data" |Yunivasite ya Moon <br /><br />Yunivasite ya Uganda Martyrs
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Emirimu
| class="infobox-data role" |Munnabyabufuzi, era mujjanjabi wa bwongo
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Gyakoledde
| class="infobox-data org" |Kabarole Local Government Council<br /><br />Kasusu Cell, Fort Portal City<br /><br />Obukiikaddyo bwa Munisipalite ya Fort Portal<br />Paalamenti ya Uganda
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Ekimututumusiza
| class="infobox-data" |Byabufuzi
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Ekitiibwa kye
| class="infobox-data title" |Mmemba wa Paalamenti
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Ekibiina ky'ebyobufuzi
| class="infobox-data org" |National Resistance Movement
|}
'''Irene Linda Mugisa''', Mukyala Munnayuganda, munnabyabufuzi, [[:en:Psychologist|musawo wa bwongo]] era Omubaka mu Paalamenti akiikirira ekiuga ky'e Fort Potal mu[[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] 11 nga akiikirira ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/irene-linda-declared-winner-of-fort-portal-city-mp-race</ref>
== Ebimukwatako n'emisomo gye ==
Mugisa Diguli ye mu misomo gya social and community development yagifunira ku Yunivasite ya Mountain of the Moon, Dipuloma mu kubudaabuda abantu n'agifunira ku Yunivasite ya Uganda Martyrs, saako ne Satifikeeti okuva mu masomo ag'enjawulo omuli (gender and development, policy making and implementation in local government, finance business and customer management).<ref>https://www.alluniversity.info/uganda/mountains-of-the-moon-university/#:~:text=University%20Profile%20%20%20University%20Name</ref>
== Ebikwata ku mirimu gye ==
Mugisa alina obumanyirivu mu by'obufuzi bwa myaka 20, ng'abudaabuda abantu saako n'obuwandiisi ku kakiiko ka Gavumenti ey'awakati mu Kabarole. Era mukyala mukugu mu by'enkulakulana n'obumanyrivu mu kubudaabuda abantu era akoze n'[[:en:Organization|ebitongole]] by'obwannanyini ebiwerako.<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/fort-portal-city-woman-mp-elect-roots-for-adequate-funding-for-youth-women/</ref>
Mu 1997 Mugisa yaweereza ng'akulembera [[:en:Kasusu|Kasusu]] cell mu Divizoni y'ekibuga kya Fort Portal. Era yaliko omuwandiisi mukitongole ekikwasaganya ekikula ky'abantu mu Divizoni y'obukiikaddyo bwa Munisipalite y'e Fort Portal.<ref name=":0">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFIndependent2021">Independent, The (29 January 2021). [https://www.independent.co.ug/fort-portal-city-woman-mp-elect-roots-for-adequate-funding-for-youth-women/ "Fort Portal city woman MP elect roots for adequate funding for youth, women"]. ''The Independent Uganda''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2021</span>.</cite></ref>
Mu 2001, yalondebwa ku bwa Kansala w'abavubuka mu Disitulikiti y'e Kabarole n'oluvanyuma n'alondebwa ku bw'omuwandiisi mu kitongole ky'ebyensimbi n'okuteekeratekera Disitulikitiku myaka 24 era yeyali omuto ku bakulembeze abalala.<ref>https://kabarole.go.ug/</ref>
Mu 2021, Mugisa yawangula eky'omubaka omukyala ow'ekibuga ky'e Fort Portal City Woman MP race.
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
gdg7ou6fgjnsvp8kt1oyl3l9g42gzqo
Margaret Annet Muhanga Mugisa
0
10439
61381
44437
2026-07-11T16:45:31Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61381
wikitext
text/x-wiki
[[File:Mugisa Margaret Muhanga,.jpg|thumb|Mugisa Margaret Muhanga]]
'''Margaret Annet Muhanga Mugisa''' (yazaalibwa nga '''4 Ogwomukaaga 1967'''<ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/978-947478-111-0</ref>''')''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era Mubaka mu Paalamenti akiikirira Divizoni y'Obukiikakkono bw'ekibuga ky'e Fort Portal mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkuminemu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.ugstandard.com/full-list-here-are-mps-who-have-been-declared-winners/ |access-date=2024-03-22 |archive-date=2022-05-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220521192202/https://www.ugstandard.com/full-list-here-are-mps-who-have-been-declared-winners/ |url-status=dead }}</ref> Ava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>https://allafrica.com/stories/202009090719.html</ref><ref name=":2" /> Era yaweerezaako ng'omubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Kabarole mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi<ref name=":2" />
== Emisomo gye n'obuto bwe ==
Margaret alina Diguli ey'okubiri
== Emirimu gye ==
Margaret yakolerako mu kitongole kya New Vision mu 1990 ng'aweereza mu mawulire agafa mu Paalamenti.<ref name=":0">http://nilepost.co.ug/2017/12/17/for-mp-margaret-muhanga-controversy-is-her-middle-name/</ref> Yali Mubaka mu Paalamenti owa Burahya mu Disitulikiti y'e Kabarole mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/topics/agelimit |access-date=2024-03-22 |archive-date=2023-03-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230310015953/https://observer.ug/topics/agelimit |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://redpepper.co.ug/2017/07/most-silent-active-mps-named/ |title=Archive copy |access-date=2024-03-22 |archive-date=2022-02-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220219102433/https://www.redpepper.co.ug/2017/07/most-silent-active-mps-named/ |url-status=dead }}</ref><ref name="newvision.co.ug">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1008905</ref><ref>https://chimpreports.com/hon-muhangas-car-smashed-at-nrm-headquarters/</ref> Yawangula akalulu ka bonna aka 2021 mu kifo ky'omubaka mu Paalamenti owa Divizoni y'Obukiikakkono bw'ekibuga kya Fort Portal.<ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/19/list-of-130-mps-set-to-be-sworn-in-on-wednesday/ |title=Archive copy |access-date=2024-03-22 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928095109/https://www.matookerepublic.com/2021/05/19/list-of-130-mps-set-to-be-sworn-in-on-wednesday/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/political-faces-of-mbarara-hoima-fort-portal-gulu-cities-1935326</ref> Margaret yawagira eky'okuggya ekkomo ku kisanja ky'omukulembeze mu Paalamenti ey'ekkumi.<ref name=":1" /><ref>https://diaspora.nup-uganda.com/?author=2</ref><ref name=":2">{{Cite book}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="true">''The Parliamentary Performance Scorecard 2018- 2019''. Uganda: The Africa Leadership Institute. April 2020. p. 337. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-947478-111-0|<bdi>978-947478-111-0</bdi>]].</cite></ref>
Margaret yatuula ku bukiiko bwa Paalamenti omuli parliamentary Committee on Commissions, State Authorities & State Enterprises.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Margaret mufumbo eri Michael Mugisha era balina abaana.<ref>https://chimpreports.com/muhangas-husband-chased-by-parliament/</ref> Yayambako ku baana abava mu masomero sako n'okuzimba amasinzizo
== Laba na bino ==
# [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkuminemu]]
# [[:en:Irene_Linda_Mugisha|Irene Linda Mugisha]]
# [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
# [[:en:National_Unity_Platform|National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
{{DEFAULTSORT:Mugisa, Margaret Annet Muhanga}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
pjj7xbnz7r0208s5q06qa75xgqde8ye
Lucy Akello
0
10441
61827
36400
2026-07-11T17:45:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61827
wikitext
text/x-wiki
[[File:Akello Lucy.jpg|thumb|Lucy Akello]]
'''Lucy Akello''' Munayuganda alwanirira obwenkanya bw'abantu n'okulaba nga babeera mu mbeera nungi nga kuno kw'ateeka okubeera munabyabufuzi, awereza [[:en:Parliament_of_Uganda|ng'omubaka wa Paalamenti]] mu [[:en:Amuru_District|konsitituweensi y'abakyala mu Disitulikiti ya Amuru]] mu Paalamenti eyekumu okuva mu 20216 okutuuka mu 2021.<ref name="Data">https://web.archive.org/web/20171112021046/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=130</ref><ref name="Two">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://kfm.co.ug/news/lucy-akello-to-be-sworn-in-as-new-amuru-woman-mp-on-tuesday.html |access-date=2024-03-23 |archive-date=2017-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201044252/http://kfm.co.ug/news/lucy-akello-to-be-sworn-in-as-new-amuru-woman-mp-on-tuesday.html |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/amuru-woman-mp-sued-over-election-1595692</ref> Yalondebwa emirundi ebbiri egy'omudiringanwa mu Paalamenti eyekumineemu okukiikirira Disitulikiti ya Amuru District ng'ali wansi w'ekibiina kyobufuzi ekya FDC.<ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/5b74a303-fe48-4b2b-832c-1e8f05220b99/</ref><ref>https://www.youtube.com/watch?v=75waAUjjiko</ref> Y'omu kubali mu kibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) ekivuganya gavumenti, ng'awereza nga minisita ow'ekisikirize ow'ebyemirimu ekikula ky'abantu n'enkulaakulana y'ebitundu.<ref name="Three">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://capitalradio.co.ug/fdc-shadow-cabinet-list/ |access-date=2024-03-23 |archive-date=2017-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201033257/http://capitalradio.co.ug/fdc-shadow-cabinet-list/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Akello yazaalibwa nga 9 Ogwekumi mu 1980, ku kyalo kya Lamogi, mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti ya Amuru]], mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|bitundu bya Bukiika ddyo]] bwa Uganda. Taata we ye John Obina, omusomesa ku [[:en:Kyambogo_University|Yunivasite y'e Kyambogo]].<ref name="Four">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/component/content/article?id=35454:new-amuru-broom-speaks-out |access-date=2024-03-23 |archive-date=2017-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201044340/http://observer.ug/component/content/article?id=35454:new-amuru-broom-speaks-out |url-status=dead }}</ref>
Akello yasomera ku Olwal Ocaja Primary School,oluvannyuma n'agenda ku Lacor Primary School, Mary Immaculate Primary School e Gulu ne Kyambogo Primary School gyeyatuulira P7. Oluvannyuma yagenda ku Iganga Secondary School gyeyamalira S4, ate S6 n'agituulira ku [[:en:Uganda_Martyrs'_Secondary_School_Namugongo|Uganda Martyrs' Secondary School e Namugongo]]. Yagenda ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], mu Kampala, gyeyatikirwa mu 2004, ne Diguli mu [[:en:Social_Science|by'ensonga z'abantu mu bitundu]]. Oluvannyuma mu 2011, yafuna Diguli eyookubiri mu [[:en:Development_studies|byokulakulanya ebitundu]], okuva ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] esinganibwa e [[:en:Nkozi|Nkozi]], mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso.]]<ref name="Data" /><ref name="Four" /><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/amuru-woman-mp-sued-over-election-1595692</ref>
== Obumannyirivu bw'alina mu bye mirimu ==
Mu 2005, yaweebwa ab'ekibiina kya Justice & Peace Commission (JPC), [[:en:Non-government_organization|ekitadukanyizibwa gavumenti]], nga kiri mu Klezia y'abakatulikiokulakulanya emirembe n'enkolagana mu bifo ebyatataganyizibwa entalo mu Bukiika Ddyo bwa Uganda. Yakolera okumala emyaka 10, nga y'avunaanyizibwa ku bya pulogulaamu ezigenda mu maaso, oluvannyuma nga yakulira abadukanya pulogulaamu, ate okuva 2006 okutuuka mu 2014, nga y'akulira. Esira yasinga kuliteeka ku ddembe ly'abantu, [[:en:Land_rights|obuyinza ku ttaka]], [[:en:Women_rights|eddembe ly'abakyala]] n[[:en:Children's_rights|'eddembe ly'abaana]].<ref name="Data" /><ref name="Four" />
== Emirimu gye mu byobufuzi ==
Mu Gwekumi 2014, [[:en:Betty_Bigombe|Betty Bigombe,]] eyali Omubaka w'Abakyala mu Paalamenti owa Disitulikiti ya Amuru yeewandiisa okugenda okufuna omulimu mu [[:en:World_Bank|Baanka y'Ensi yonna]] mu kibuga Washington, DC.<ref>https://web.archive.org/web/20151017091959/http://www.redpepper.co.ug/bigombe-resigns-as-amuru-mp/</ref> Okulonda okwenjawulo kwategekebwa okujuza ekifo kino mu Gwekumineebiri mu 2014. Akello, nga yeesimbyewo ku ludda oluvuganya ng'ali ku tiketi y'ekibiina kya FDC ekyebyobufuzi yawangula abalala musanvu abaali beesimbyewo.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Amuru-Woman-MP-sued-over-election/688334-2574526-15f7dmnz/index.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://ntv.co.ug/news/politics/22/nov/2014/fdcs-lucy-akello-wins-amuru-woman-mp-election#sthash.uTi2rBw7.dpbs |access-date=2024-03-23 |archive-date=2017-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201042105/http://ntv.co.ug/news/politics/22/nov/2014/fdcs-lucy-akello-wins-amuru-woman-mp-election#sthash.uTi2rBw7.dpbs |url-status=dead }}</ref> Mu biseera by'okulonda kwa Paalameenti okwa 2016, yaddamu ne yeesimbawo era ng'ali ku tikiti ya FDC.<ref>https://ugandaradionetwork.com/story/tda-drops-akello-lucy-as-its-candidate-for-amuru-mp-race-</ref> Yayogera eirundi 30 mu mwaka gwe ogusooka mu Paalamenti eyekumi.<ref>https://web.archive.org/web/20171201033912/https://uganda7.com/info/most-silent-active-mps-named/</ref>
=== Eteeka erirwanisa obuli bwebisiyaga ===
Akello yali omu ku [[:en:Member_of_parliament|Babaka]] eyali ayagala [[:en:Anti-Homosexuality_Act,_2014|Eteeka erivumirira obuli bw'ebisiyaga]] okudizibwa obugya.<ref>https://www.nytimes.com/2023/03/22/world/africa/uganda-lgtbq-anti-gay-law.html</ref> Eteeka lino, lyali likugira [[:en:Freedom_of_speech|eddembe ly'okwogera]] ku bali [[:en:LGBT_civil_rights|beebisiyaga n'ensonga zonna ezibyekuusa]] ku buli bwebisiyaga okubeera nga za musango wabula nga [[:en:Constitutional_Court_of_Uganda|Ekkooti Etaputa Semateeka wa Uganda]] yategeeza nga bwelyali lyagwawo 2014. Yamala n'awangula ku kyeyali aluubirirwa [[:en:Anti-Homosexuality_Act,_2023|Eteeka Erivumirira obuli bw'ebisiyaga]] weryayisibwa mu Gwokutaano mu 2023. Eteeka lino liwakanya [[:en:Universal_Declaration_of_Human_Rights|Eddembe ly'Abantu]] munsi yonna omuli [[:en:International_Covenant_on_Civil_and_Political_Rights|okwenyigira munsonga z'Abantu, Ebyobufuzi]] eryayisibwa olukiiko [[:en:United_Nations_General_Assembly|lw'Ekitongole Ekigatta Amawanga G'ens]]<nowiki/>i nga kiwakanya emirembe gy'okwogera era nga kikuvirako [[:en:Death-penalty|okuteekebwa ku kalaba]].
Yayogerako ng'awakanya eddembe ly'abantu ekikula kino bweyali nga ku mikolo ky'ensi yonna, gamba nga kumikola ng'egyali mu Yitale nga gitegekeddwa aba [[:en:World_Congress_of_Families|World Congress of Families]] mu 2019 .<ref>https://www.politico.eu/article/verona-italy-world-congress-of-families-lgbt-protests/</ref>
== Famire ==
Akello mukyala mufumbo alina n'abaana.<ref name="Four" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Angelline_Osegge|Angelline Osegge]]
* [[:en:Winnie_Kiiza|Winnie Kiiza]]
* [[:en:Joy_Atim|Joy Atim]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
* [http://www.parliament.go.ug/index.php/about-parliament/parliamentary-news/507-new-amuru-mp-joins-parliament New Amuru MP joins Parliament]
* [https://web.archive.org/web/20221015173516/http://www.archdioceseofgulu.org/JPC/ Justice and Peace Commission]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6qmi7ibdx7jivor4x6gnzrtad22jkww
Phyllis Chemutai
0
10443
61788
33999
2026-07-11T17:44:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61788
wikitext
text/x-wiki
[[File:Chemutai Phyllis.jpg|thumb|Chemutai Phyllis]]
'''Phyllis Chemutai''' (yazaalibwa nga 30 Ogwokutaano 1962),<ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/89297a62-1c9f-4a8f-900c-175a259c227e/
</ref> Munnayuganda era [[:en:Politician|munabyabufuzi]] eyakiririra [[Kapchorwa|Disitulikiti y'e Kapchorwa]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda, era nga kati ye mubaka omukyala owa Disitulikiti y'e [[Kapchorwa]], agikikirira omulundi ogwokubiri mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ye uganda]] ey'e kkumineemu oluvanyuma lwokulondebwa mu kalulu kaabona akakubwa mu mweezi Ogw'oluberyeberye 2021.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/kapchorwa-woman-mp-race-pulls-4-to-the-ring-2463694</ref><ref>https://www.ec.or.ug/polling-dates-2021-general-elections</ref>
Mmemba w'ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]].<ref>https://www.ec.or.ug/ecresults/2021/MPS_RESULTS_2021.pdf</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
tsauh1q2gx4etefpnm8pxf2xobn6q5i
Aisha Kabanda
0
10445
61151
58030
2026-07-11T16:34:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61151
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Nalule Asha Aisha''' '''Kabanda''' [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era omubaka omukyala akiikirira disitulikiti y'e [[Butambala (disitulikit)|Butambala]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|paalamenti ya Uganda]] okuva 2021 okutuuka 2026.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/aisha-kabanda-wins-butambala-woman-mp-seat- "Aisha Kabanda Wins Butambala Woman MP Seat".] ''Uganda Radionetwork''. Retrieved 2026-06-06.</ref> Mu kalulu kabonna aka 2026 yawangulwa Lydia Daphine Mirembe eyali talina kibiina kya byabufuzi.<ref>Independent, The (2026-01-18). [https://www.independent.co.ug/nup-loses-23-parliamentary-seats/ "NUP loses 23 Parliamentary Seats"]. ''The Independent Uganda''. Retrieved 2026-06-06.</ref>
== Ebimukwatako ==
Aisha Kabanda mukyala mufumbo era omwami we ye Omar Kalinge-Nnyago, omunoonyereza era akulira eby'okusoma mu Uganda's Wasafiri consulting firm. Balina abaana kkumi.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/106282 "I like his deep voice and accent — Aisha Kabanda"].</ref>
== Emirimu gye ==
Aisha Kabanda yasooka okumanyibwa ennyo bweyalondebwa okukiikirira omukulembeze w'eggwanga mu kibuga [[Kampala]].<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/female-faces-emerging-on-the-political-horizon-1622966 "Female faces emerging on the political horizon".] ''Monitor''. 2021-01-07. Retrieved 2026-01-03.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-defeated-walk-protests-hashaka-1566020 "I defeated walk protests - Hashaka"]. ''Monitor''. 2021-01-20. Retrieved 2026-01-03.</ref> Kyokka mu mwaka 2015 ng'akalulu ka bonna aka 2016 kabindabinda Kabanda yasulawo obukulu buno nagenda avuganye ku bubaka bwa Paalamenti akikiirire disitulikiti ye Butambala ng'omubaka omukyala.<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1331570 "Kampala RCC Aisha Kabanda quits for Butambala"]. ''New Vision''. Retrieved 2022-03-08.</ref> Ye mumyuka wa Ssaabawandiisi w'ekibiina ki [[National Unity Platform]].<ref>[https://web.archive.org/web/20230928152007/https://whispereye.co.ug/2020/10/18/nups-deputy-secretary-general-aisha-kabanda-released/ "NUP's Deputy Secretary General Aisha Kabanda released".] Archived from [https://whispereye.co.ug/2020/10/18/nups-deputy-secretary-general-aisha-kabanda-released/ the original] on 2023-09-28. Retrieved 2022-03-08.</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/106282 "I like his deep voice and accent — Aisha Kabanda"]. ''New Vision''. Retrieved 2023-02-09.</ref><ref>Kisakye, Frank (2020-08-04). [https://observer.ug/news/jeema-bobi-wine-in-war-over-nup/ "Jeema, Bobi Wine in war over NUP"]. ''The Observer''. Retrieved 2026-01-03.</ref>
== Laba ne ==
* [[National Unity Platform]]
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|List of members of the eleventh Parliament of Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://butambala.go.ug/ Butambala District local government]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
[[Category:Ababaka abakyala mu paalament ya Uganda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi abakyala nannaYuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Butambala]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba National Unity Platform]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
5o9m129izbpwbtpwoto9ik2225eiwrv
Lillian Obiale Paparu
0
10446
61813
60565
2026-07-11T17:44:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61813
wikitext
text/x-wiki
[[File:Paparu Lillian Obiale.jpg|thumb|Paparu Lillian Obiale.jpg]]
'''Lillian Obiale Paparu''' yazaalibwa mu 1978, nga munabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda]] awereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Paalamenti]], akiikirira [[:en:Arua_District|Disitulikiti ya Arua]].<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/news/1529506/ec-declares-nrm-paparu-unopposed-arua-woman-mp-seat</ref><ref>https://www.independent.co.ug/2021-elections-six-nrm-parliamentary-candidates-go-through-unopposed/</ref> Alina akakwate ku kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) ekyebyobufuzi ng'era y'abakwatira bendera.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Lillian_Obiale_Paparu#cite_note-nile_post_unopposed-4</ref> Mukulonda kwa NRM okwokusunsula, yavuganya Diana Ayikoru ne Immaculate Bako, oluvannyuma ne yeesimbawo nga tavuganyiziddwa.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/paparu-lillian-obiale-10134/</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Lillian_Obiale_Paparu#cite_note-5</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Paparu yazaalibwa [[:en:Colonel|Col.]] Nelson ne Evelyn Obiale, nga wakubiri ku baana musanvu. Oluvannyuma lw'omwaka , kitaawe yagenda mubuwangaguse olw'okuba eyali pulezidenti [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] yali agiddwa mu buyinza. Famire oluvannyuma yasenga n'egenda mu buvanjuba bwa [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of Congo]] (DRC).Bweyali awezezza emyaka egigenda [[:en:Education_in_Uganda|okusoma pulayiale]], yakomawo mu Uganda gyeyali abeera ne ssenga we mu muluka gwa Opia mu [[:en:Arua_District|Disitulikiti ya Arua]]. Yasomera ku Opia primary school, ate oluvannyuma ku Ekarakafe primary, gyeyamaliriza P7 mu 1994. Yagenda ku Ediofe Girls [[:en:Secondary_education|somera siniya]], nga gyeyamalira era n'afuna [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|ebaluwa ya S6]].<ref name=":0" /><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Lillian_Obiale_Paparu#cite_note-6</ref>
Yasomera ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite ye Makerere]], gyeyafunira [[:en:Bachelor's_degree|Diguli]] mu [[:en:Political_science|byensonga z'ebitundu]] [[:en:Sociology|n'embeera z'abantu]] mu 2002. Yaddamu n'asoma ng'amaliriza Diguli ye n'afuna [[:en:Postgraduate_diploma|Dipulooma mu Busomesa]] mu 2004, ate oluvannyuma [[:en:Master_of_Education|Diguli ey'okububiri mu Busomesa]] mu 2007.
== Emirimu gye ==
Mu 2009, Paparu yeegata ku kibiina ekirwanirira enkulakulana [[:en:Rural_development|y'ebitundu by'Omubyalo]] nga y'avunaanyizibwa ku pulogulaamu ezinaaberawo <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Lillian_Obiale_Paparu#cite_note-down_to_earth-7</ref>ate oluvannyuma nga [[:en:Program_Manager|y'adukanya pulogulaamu]] mu kibiina kino ekya Community Empowerment for Rural Development CEFORD. Yali musomesa ku [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University,]] e [[:en:Mukono_Town|Mukono]], ate oluvannyuma n'asomesa kutabi lya yunivasite eno esinganibwa mu [[:en:Arua|Arua.]]
== Obulamu bwe ==
Papru mukyala mufumbo nga baawe ye Simon Ababo, akola ng'adukanya ebyemirimu mu Disitulikiti ya Arua nga balina abaana babiri.<ref name=":0" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist|refs=<ref name="down to earth">{{Cite news |last=Drasimaku |first=Richard |date=21 October 2020 |title=Down-To-Earth Paparu To Champion Women Leadership In Arua |work=West Nile News |url=https://www.westniletodaynews.com/down-to-earth-paparu-tochampion-women-leadership-in-arua/ |url-status=dead |access-date=2021-03-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201101075314/https://www.westniletodaynews.com/down-to-earth-paparu-tochampion-women-leadership-in-arua/ |archive-date=2020-11-01}}</ref>
<ref name="grass">{{Cite news |last=Odama |first=Joseph |last2=Amvesi |first2=Andrew Cohen |title=From Grass to grace; Paparu's tough road to parliament |language=en-gb |work=West Nile Web |url=https://www.westnileweb.com/special-features/west-nile-made/from-grass-to-grace-paparu-s-tough-road-to-parliament |access-date=2021-03-21 |archive-date=2021-04-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210413041245/https://www.westnileweb.com/special-features/west-nile-made/from-grass-to-grace-paparu-s-tough-road-to-parliament |url-status=dead }}</ref>
<ref name="nile post unopposed">{{Cite news |last=Mugisha |first=Crispus |date=17 October 2020 |title=NRM candidate unopposed at the home of NUP Deputy Principal and grass-root mobilizer Dr. Lina Zedriga |work=Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2020/10/17/nrm-candidate-unopposed-at-the-home-of-nup-deputy-principal-and-grass-root-mobilizer-dr-lina-zedriga/ |access-date=2021-03-21}}</ref>}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://ug.linkedin.com/in/paparu-lillian-obiale-591893a Lillian Obiale Paparu on Linkedin]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
grp31ktmm2b3mqbs8jw2retm3zerfmq
Betty Aol Ochan
0
10449
61315
60474
2026-07-11T16:43:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61315
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Betty Aol Ochan''', Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi nga yaweerezaako nga [[:en:Leader_of_Opposition_(Uganda)|Akulembera oluddda oluvuganya Gavumenti]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva nga 3 Ogwomunaana 2018.<ref name="1R">https://ugandaradionetwork.com/story/betty-aol-ochan-i-am-a-humble-person-who-will-work-with-all</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352</ref> Yalondebwa [[:en:Patrick_Amuriat|Patrick Amuriat]], Omukulembeze w'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC), ekibiina ekivuganya Gavumenti ekisingamu ababaka mu Paalamenti eye 10 (2016–2021).<ref name="2R">http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-4696670-13x7ei2z/index.html</ref><ref>https://www.softpower.ug/winfred-kiiza-dropped-as-leader-of-opposition-replaced-by-betty-ochan/</ref>
Yaweerezaako nga Mmemba omulonde akiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Paalamenti ya Uganda eye 10.<ref name="3R">https://web.archive.org/web/20180805052014/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=224</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Ochan yazaalibwa nga 28 Ogwekkuminebiri 1958. Yasomera ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Public_university|Yunivasite ya Gavumenti]] esinga obunene, nga yatikkirwa [[:en:Education|Dipuloma mu busomesa]] mu 1981. Mu 2006, Yafuna Diguli mu by'enkulakulana eya [[:en:Bachelor's_degree|Bachelor of Development Studies]] okuva ku [[:en:Gulu_University|Yunivasite y'e Gulu]]. Diguli ye ey'okubiri mu by'enkulakulana eya [[:en:Development_studies|Master of Development Studies]] yagifunira ku Yunivasite ya [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]]. Era alina Satifikeeti eziwerako mu Nkulakulana y'e bibuga, obukulembeze n'enkolagana mu bantu okuva mu matendekero ga kuno n'ebulaaya.<ref name="3R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (4 August 2018). [https://web.archive.org/web/20180805052014/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=224 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Aol Ocan Betty"]. Kampala: [[Palaamenti ya Uganda|Parliament of Uganda]]. Archived from [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=224 the original] on 5 August 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">4 August</span> 2018</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
Nga tannegata ku byabufuzi, Ochan yali musomesa wa Siniya okuva mu 1981 okutuusa mu 1990. Ekitundu ky'akaseera ako okutuusa mu 1985, y'akamala mu Layibi College, ebiseera bye eby'obusomesa yabimalira ku ssomero lya Awere Secondary School.<ref name="3R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (4 August 2018). [https://web.archive.org/web/20180805052014/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=224 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Aol Ocan Betty"]. Kampala: [[Palaamenti ya Uganda|Parliament of Uganda]]. Archived from [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=224 the original] on 5 August 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">4 August</span> 2018</span>.</cite></ref>
Mu 1990, yatwala omulimu gw'okukolera mu Kitongole kya Kenya ekitakola magoba ekya ACORD, nga Offiisi z'akyo zaali mu Gulu, nga yali akola nga akulira eby'enkulakulana okutuusa mu 1995. Oluvanyuma yaweereza nga akwasaganya Pulogulaamu z'ekigo kya St. Muritz Catholic Parish okumala ekyaka ebiri okutuusa mu 1997.<ref name="3R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (4 August 2018). [https://web.archive.org/web/20180805052014/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=224 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Aol Ocan Betty"]. Kampala: [[Palaamenti ya Uganda|Parliament of Uganda]]. Archived from [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=224 the original] on 5 August 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">4 August</span> 2018</span>.</cite></ref>
Emyaka egyaddako omwenda okutuusa mu 2006, Ochan yali mmemba ku kakiiko ka [[:en:Gulu_District|Disitulikiti y'e Gulu]] . Mu 2006, yalondebwa okwegatta ku Paalamenti ya Uganda ku kaadi y'ekibiina kya FDC. Abadde mmemba wa Paalamenti okuva kw'olwo.<ref name="4R">http://www.monitor.co.ug/News/National/Betty-Aol-Ochan--the-new-Leader-of-Opposition-in-Parliament/688334-4696952-3o5495z/index.html</ref>
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Webusayiti ya Paalamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
64wf0mjv2h8efqjtfquz4yfdhvsxmna
Sharon Balmoi Laker
0
10451
61287
34108
2026-07-11T16:41:35Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61287
wikitext
text/x-wiki
[[File:Laker Sharon Balmoyi.jpg|thumb|Laker Sharon Balmoyi]]
'''Sharon Balmoi Laker''' Munnayuganda, Munnabyabufuzi. Ye mubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Gulu wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0">https://chimpreports.com/gulu-girls-cautioned-on-early-marriages/</ref><ref>https://observer.ug/news/headlines/71782-balaalo-nomads-invasion-worrying-acholi-leaders</ref>
== Emirimu gye ==
Yayogerako eri abawala b'essomero lya Gwengdiya Primary School mu [[:en:Gulu_District|Gulu district]] era n'abakuutira okwewala okufna ebbuto nga bakyali bato. Yali omu kubaabaga amateeka okuva mu bitundu bye Acholi nga yasaba Gavumenti okuwaayo obuyambi eri Famire z'abo abakosebwa olw'akabenje akaali ku luguudo lwe [[:en:Kamdini|Kamdini]] saako n'abo abakosebwa lw'enguudo embi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://luotunes.com/tag/Hon.-Sharon-Balmoi-Laker-.html |access-date=2024-03-25 |archive-date=2023-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230402175929/https://luotunes.com/tag/Hon.-Sharon-Balmoi-Laker-.html |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/kamdini-road-crash-mps-appeal-for-govt-suppor-151240</ref>
Yali omu ku kibiina kya Acholi Parliamentary Group (APG) ne Ker Kwaro Acholi abakoowola okuteebwa kw'abatuuze ba Apaa musanvu abaali bakwatibwa ne basibibwa mu [[:en:Adjumani_District|Disitulikiti y'e Adjumani]].<ref>https://thecooperator.news/apg-ker-kwaro-acholi-calls-for-unconditional-release-of-apaa-residents-in-custody/</ref>
Mu 2021, yalondebwa okukiikirira eby'enkulakulana ow'ekibiina kya Acholi Parliamentary Group.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.radio4.ug/2021/07/23/akol-calls-for-unity-as-he-assumes-acholi-parliamentary-group-leadership/ |access-date=2024-03-25 |archive-date=2023-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230402175930/https://www.radio4.ug/2021/07/23/akol-calls-for-unity-as-he-assumes-acholi-parliamentary-group-leadership/ |url-status=dead }}</ref> Acholi Parliamentary Group kyatandikibwawo mu 1989.<ref name=":1" /> kye kyasooka okutondebwawo mu bukiiko bw'ebitundu mu kakiiko ka National Resistance Council, nga katondebwawo Gavumenti y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya National Resistance Movement-NRM.<ref name=":1" /> Kyatondebwawo mu kaseera nga ebitundu by'e Acholi byali bitaataganyizibwa olw'obulumbaganyi bw'abayeekera omwali [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]]-LRA Eggye ly'abayeekera eryali likulemberwa [[:en:Joseph_Kony|Joseph Kony]].<ref name=":1" />
== Ba Mmemba ba Paalamenti abava mu bitundu by'e Acholi ==
* Anthony Akol
* Phillip Okin Ojara
* Hillary Onek Obaloker
* Ricky Anywar
* John Amos Okot
* Lillian Aber
* Beatrice Akori
* Tonny Awany Nwoya
* Margaret Lamwaka Odwar
* Geoffrey Okello Nwoya
* Betty Aol Ocan
* Simon Wokorach
* Judith Peace Acan
* David Lagen Atuka
* Aciro Menya
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Webusayiti ya Paalamenti ya Uganda]
{{DEFAULTSORT:Laker, Sharon Balmoi}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
a9nkcyi12bj6n4q61esmfb1tfypb1si
Victoria Rusoke Businge
0
10453
61229
60614
2026-07-11T16:38:14Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61229
wikitext
text/x-wiki
[[File:Businge Rusoke Victoria.jpg|thumb|Businge Rusoke Victoria.jpg ]]
'''Victoria Rusoke Businge''' era amanyikiddwa nga '''''Rusoke Victoria Businge''''' (yazaalibwa nga 3 Ogusooka 1956) Munnayuganda, [[:en:Politician|Munnabyabufuzi]] era [[:en:Teacher|Musomesa]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=13132:kabaroles-new-brooms |access-date=2024-03-25 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015151905/https://www.observer.ug/component/content/article?id=13132:kabaroles-new-brooms |url-status=dead }}</ref> Victoria yaweereza nga Omubaka omukyala akiikirira [[:en:Kabarole_District|Disiulikiti y'e Kabarole]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda. Yaddamu n'alondebwa ng'omubaka mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkuminemu u kalulu ka 2021. Ava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Mu 2018, yalondebwa era n'alayizibwa nga mmemba omugya mu kakiiko k'eddembe ly'obuntu aka [[:en:Uganda_Human_Rights_Commission|Uganda Human Rights Commission]] (UHRC) nga yalayizibwa Ssabalamuzi, Hon. Justice Bart M. Katureebe ku kitebe ekikulu eky'abalamuzi mu Kampala.<ref>http://www.judiciary.go.ug/data/news/639/CJ%20Swears%20in%20New%20UHRC%20Member.html</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.uhrc.ug/about/leadership/uhrc-commissioners/ |access-date=2024-03-25 |archive-date=2022-06-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220627170756/https://www.uhrc.ug/about/leadership/uhrc-commissioners/ |url-status=dead }}</ref>
== Emisomo gye n'obuto bwe ==
Alina Diguli ey'okubiri mu Busomesa okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] (2001) era yafuna Diguli esooka mu Busomesa okuva ku Yunivasite y'e Makerere mu 1991. Alina Dipuloma mu busomesa okuva mu ttendekero ly'abasomesa, Kyambogo (1986), Satifikeeti ya Grade II teacher, [[:en:Makerere_University|Makerere University]] (1980), era mu 1977, yaweebwa awaadi mu busomesa eya East African certificate of education.<ref name=":1">{{Cite web}}</ref>
Maama wa Victoria yali takyasobola kumwongerayo mu misomo gye okusukka ku ddaala lya O-level n'olwekyo teyasobola kutuukiriza kirooto kye eky'okufuuka munnamateeka wabula n'asalawo okufuuka omusomesa.
== Emirimu gye ==
Yaweereza nga omukulu akwatibwako ku nsonga z'ebyenjigiriza (District Education Officer), [[:en:Kabarole_District|Kabarole]] ouva mu 2003 okutuusa mu 2010. Okuva mu Gwokubiri okutuusa mu Gwomusanvu 2003, yakola nga omukulu w'essomero lya Kalinaabiri Primary School ne Old Kampala Primary School okuva mu 1997 okutuusa mu 2002. Yali mukulu w'essomero lya City Primary School okuva mu 1994 okutuusa mu 1995. Yaweebwa omulimu nga omumyuka w'omukulu w'essomero ku Nakasero Primary School okuva mu 1991 okutuusa mu 1993 era ng'omusomesa ku ttendekero lya Kibuli TTC okuva mu 1986 okutuusa mu 1990. Yaweereza ng'omusomesa ku [[:en:Shimoni_Demonstration_School|Shimoni Demonstration School]] okuva mu 1980 okutuusa mu 1985. Mu 1978, yegatta ku Institute of Teacher Education Kyambogo (ITEK) nga mu kaseera kano emanyikiddwa nga [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]].<ref name=":0" />
Yaweerezaako ku kakiiko ka Paalamenti akakwasaganya eby'obulambuzi, obusuubuzi n'amakolero saako ne ku kakiiko akasunsuzi.<ref name=":1"/>
== Ebitakwatagana ==
Mu 2016, yawangulwa [[:en:Sylvia_Rwabogo|Sylvia Rwabwo]] mu kalulu k'ekibiina ku ani anakwata bendera ya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Yeyongerayo n'eyesimbawo [[:en:Independent_politician|munnabyabufuzi atalina kibiina]]<nowiki/>wabula n'awangulwa.<ref name=":2">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/19/uhrc-commissioner-victoria-rusoke-in-hot-soup-for-campaigning-using-govt-resources/ |access-date=2024-03-25 |archive-date=2024-03-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240325082205/https://thecapitaltimes.co.ug/2020/03/19/uhrc-commissioner-victoria-rusoke-in-hot-soup-for-campaigning-using-govt-resources/ |url-status=dead }}</ref> Bweyawangulwa [[:en:Sylvia_Rwabogo|Sylvia Rwabwo]], yasigala talina mulimu okutuusa lweyalondebwa nga Kaminsona ku kakiiko akalwanirira eddembe ly'obuntu aka [[:en:Uganda_Human_Rights_Commission|Uganda Human Rights Commission]]. Mu 2021, yaddamu n'eyesimbawo ng'omubaka omukyala akiikirira [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y'e Kabarole]] mu Paalamenti era yawangula n'ewankubadde kyayongerwa nti yakozesa ebintu bya Gavumenti okugeza emmotoka n'ebirala mu kakuyege w'okunoonya akalulu ng'atambula nju ku nju ng'akozesa ekifo kye eky'obwa Kaminsona wa kakiiko aklwanirira eddembe ly'obuntu aka [[:en:Uganda_Human_Rights_Commission|Uganda Human Rights Commission]] okusobola akutuukiriza ebigendererwa bye mu by'obufuzi.<ref name=":2" /> Kyagambibwa nti okwetaba kwe mu by'obufuzi ng'akyali Kaminsona ky'ali kimenya mateeka okusinzira ku kawayiro 54 mu Ssemateeka wa Uganda akalagiraa Kaminsona okwemalirira era n'obutenyigira mu [[:en:Partisan_(politics)|Byabufuzi ebirimu ky'ekubiira]].<ref name=":2" />
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abammemba ba paalamenti ey'ekkuminemu]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y'e Kabarole]]
* [[:en:Sylvia_Rwabogo|Sylvia Rwabogo]]
* [[:en:Uganda_Human_Rights_Commission|Akakiiko akalwanirizi k'eddembe ly'obuntu]]
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Webusayiti ya Paalamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6iprx7h3lyxpme7eozjfniu2litco7a
Aisa Black Agaba
0
10454
61203
44491
2026-07-11T16:36:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61203
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agaba Aisa Black''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era [[:en:Legislator|mubaka wa Palamenti]]. Akiikirira abantu b’e Bugangaizi ow'ebuvanjuba mu Disitulikiti y’e Kakumiro ng’omukiise wa konsityutyuwensi (MP) mu [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda]].<ref>{{Cite web |title=Agaba Aisa - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/agaba-aisa-7413/ |access-date=2022-04-07 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Tushabe |first=Nasa |date=2021-01-18 |title=Full List of Winners and Losers of 2021 Member of Parliament Elections |url=https://pearlpost.co.ug/news/politics/list-of-winners-and-losers-of-2021-member-of-parliament-elections/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220308132912/https://pearlpost.co.ug/news/politics/list-of-winners-and-losers-of-2021-member-of-parliament-elections/ |archive-date=2022-03-08 |access-date=2022-04-07 |website=The Pearl Post |language=en-US}}</ref><ref>{{Citation|title=Hon. Agaba Aisa taking parliamentary oaths|url=https://www.youtube.com/watch?v=IFKKFDuaYnw|language=en|access-date=2022-04-07}}</ref><ref>{{Cite web |title=Parliament Swearing in Day two: who is on the list |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/102763 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220407092227/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/102763 |archive-date=2022-04-07 |access-date=2022-04-07 |website=Bukedde |language=en}}</ref>
== Obuvo ==
Agaba mmemba mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) ekibiina ekikulemberwa [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] pulezidenti wa Uganda. Yawangula eyali omubaka wa Palamenti Twinamatsiko Onesmus mu kamyuufu ka NRM ne mu kulonda kwa Uganda okwabonna okwa 2021.<ref>{{Cite web |title=AISA AGABA, Aspiring Woman MP 2021-2026, BUGANGAIZI EAST |url=http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=2890 |access-date=2022-04-07 |website=www.ugandadecides.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kakumiro records high voter turnout |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1526636 |access-date=2022-04-07 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Tumusiime |first=Alex |title=Chaos As Kibaale NRM Results Are Announced |url=http://ugandaradionetwork.com/story/chaos-as-kibaale-nrm-results-are-announced |access-date=2022-04-07 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-08-31 |title=Battleground constituencies to watch in NRM primaries |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/battleground-constituencies-to-watch-in-nrm-primaries-1928634 |access-date=2022-04-07 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu ==
Mu palamenti ya Uganda, Agaba aweereza ku bukiiko bubiri okuli akakwata ku by'okuzimba n’eby’enfuna by’eggwanga.<ref>{{Cite web |title=AISA AGABA, Aspiring Woman MP 2021-2026, BUGANGAIZI EAST |url=http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=2890 |access-date=2022-04-07 |website=www.ugandadecides.com |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Uganda Women Parliamentary Association|Uganda Women Parliamentary Association]]
* [[Susan Jolly Abeja]]
* [[Bako Christine Abia]]
* [[Dorcus Acen]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
th5mm0ktimj2tucrw4lryvr4qi61qk8
Helen Nakimuli
0
10455
61326
56911
2026-07-11T16:43:38Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61326
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Helen Nakimuli''' (yazaalibwa 2 Ogw'Omusanvu 1985) munnabyabufuzi munna Uganda era mubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'emu akiikiria abakyala mu distulikiti ye Kalangala. Nakimuli munna kibiina ki [[National Unity Platform]] (NUP) era nga yeminisita wamawulire n'okulwanyisa obuli bwenguzi mu gavumenti eyeekisikiirize (ey'oludda oluvuganya).<ref>https://www.parliament.go.ug/shadow-cabinet</ref><ref name=":0" />
== Gyenvudde n'Okusoma ==
Nakimuli yazaalibwa ku kyalo Lukuba, mu ggombolola ye Kyamuswa e [[Kalangala (disitulikit)|Kalangala]] nga kitaawe Faaza munzikiriza yabasodokisi era yaliko omwami atwaala esaza Ssese mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]] ayitibwa [[Kweba|Kweeba]] Rev. Christopher Walusimbi ne Maria Nalwanga Walusimbi eyaliko kansala akiikira Kyamuswa ne Bubeke ku lukiiko lwa disitulikiti e Kalangala <ref>https://www.orthodoxafrica.org/annunciation-orthodox-church</ref>. Nakimuli yatandika okusoma mu Bukasa Primary school, Hormisdallen Primary School e Bweyogerere mu [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]], Our Lady of Good Counsel e Gayaza ku ddaala lya Ordinary Level, St. Augustine secondary school e Wakiso ku Advanced level ye nga tannayingira Makerere University. <ref name=":3" />
== Omulimu gw’eby'obufuzi ==
Eby'obufuzi bya Nakimuli byatandikira ku ssomero lya St. Augustine secondary school ng’akulira abayizi. Mu kalulu ka bonna ak'omwaka 2021 Nakimula yamegga Aidah Nabayiga bwatyo n'afuuka omubaka wa palamenti omukyala owa Disitulikiti y'e Kalangala
== Emirimu emirala ==
Nakimuli abadde muzannyi wa volleyball okuva mu 1998. Yali kapiteeni wa ttiimu ya volleyball ey’abakyala eyeetaba mu mizannyo gya Palamenti ya East Africa e Arusha mu Tanzania. <ref name=":0" /> Mmemba mu kibiina kya COBAP Volleyball Club. <ref name=":0" /> Yayambako bannamwandu b'e Kalangala okufuna bannamateeka ng’abantu abalala bwebaali bagala okutwala bintu bya babbaabwe abagenzi. Nakimuli yadduukiridde n'obuyambi okwabaddemu emmere, ssabbuuni n’ebirala eri abakadde mu Disitulikiti y’e Kalangala. Nakimuli yawadde obuyambi eri abantu abaayokebwa amayumba gaabwe. Nakimuli yalaajanidde minisita omubeezi ow’eby'ensimbi, Haruna Kyeyune Kasolo okussa ebizinga ebye Buvuma ne Namayingo ku nkalala lz'abanaaganyulwa munteekateeka z'ensimbi ez'emyooga.
== Awaadi ==
Nakimuli yaweereddwa omudaali gw’ekkanisa okuva mu The Orthodox Pope and Patriarch of Alexandria and all Africa, His Divine Beatitude Theodore II ng’asiimibwa olw'obuweereza bwe ng’eky'okulabirako n'okwolesa obutuntubulamu eri Eklesia y’Abasodokisi, Uganda.
== Laba ne ==
# [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
# [[Shamim Malende]]
# [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
# [[National Unity Platform|Enkola y’obumu mu ggwanga (NUP) .]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
bi643mjymdxkyh8j8n4u4mbf5wzi0qe
Rose Lilly Akello
0
10456
61527
33518
2026-07-11T17:12:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61527
wikitext
text/x-wiki
[[File:Akello Rose Lilly.jpg|thumb|Rose Lilly Akello]]
'''Rose Lilly Akello''' (yazalibwa nga 23 Ogwekkuminebiri 1971) Munnayuganda, munnabyabufuzi. Ye mubaka omukyala akiikirira [[:en:Karenga_District|Disitulikiti y'e Karenga]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkuminemu.<ref name=":0">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=507</ref><ref>https://observer.ug/news/headlines/54648-nrm-s-rose-lilly-akello-wins-kaabong-by-election</ref> Mu Paalamenti y'omwenda n'ekkumi, yaweereza ng'omubaka omukyla akiikirira [[Kaabong (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kaabong]].<ref>https://chimpreports.com/mp-akello-lilly-switches-constituencies/</ref> Rose yasalawo okukiikirira Disitulikiti y'e Karenga kubanga Karenga yali eyawuddwa okuva ku Kaabong nga 1 Ogwomusanvu 2019.<ref name=":1">a[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kaabong-district-woman-mp-crosses-to-newly-created-karenga-district-1838512 https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kaabong-district-woman-mp-crosses-to-newly-created-karenga-district-1838512https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kaabong-district-woman-mp-crosses-to-newly-created-karenga-district-1838512]</ref> Yafuuka omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Kaabong oluvanyuma lw'okuwangula akalulu ak'ojjuza ekifo mu 2017 nga yali avuganya ne Ms Christine Tubo Nakwang.<ref name=":1" /><ref>https://www.independent.co.ug/tag/akello/</ref> Ali mu kibiina ekiri mu buyinza ekya, [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]].<ref name=":0" /><ref>https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=152599</ref>
== Emisomo gye ==
Mu 1986, yakola ebibuuzo bye eby'akamalirizo ebya Primary Leaving Examinations ku ssomero lya Kotido Mixed Primary School. Satifikeeti ye eya Uganda Certificate of Education yagifunira ku Kangole Girls S.S. mu 1990. Oluvanyuma yegatta ku Moroto High School era namaliriza n'ebigezo bya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] mu 1993. Yafuna Dipuloma mu Hotel Management Studies mu 1996 okuva ku National College of Business Studies, [[:en:Nakawa_Division|Nakawa.]] Mu 2004, yafuna Dipulooma endala eya diploma in Social Work and Social Administration okuva ku ttendekero lya Nsamizi Institute of Social Development. Mu 2013, yafuna Diguli ya Bachelor of Democracy and Development Studies okuva mu Yunivasite ya [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]]. Rose yaweebwa ekifo mu China oKusoma essomo elikwata ku byobufuzi erya Political Science and Administration era yamaliriza mu 2014 ne Satifikeeti.<ref name=":0">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true">[https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=507 "Parliament of Uganda"]. ''www.parliament.go.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2021</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
Wakati wa 1993 ne 1994, yakola nga omusomesa ku ssomero lya Komukuny Girls Primary School. okuva mu 2000 - 2010, yaweereza nga mmemba ku kakiiko ka Kaabong District Service Commission. Okuva mu 1995 - 2002, yakolerako ku offiisi z'ekitongole kya Pulezidenti ekya Karamoja Development Agency, ng'akwasaganya ebintu by'omu sitoowa. Era yaweerezaako nga memba ku kakiiko ka [[:en:Kotido_District|Kotido District]] Tender Board wakati wa 2002 ne 2005. Okuva mu 2003 okutuusa kati, aweereza nga Dayilekita w'ekibiina kya Mowoin Women's Group, [[:en:Kaabong_District|Disitulikiti y'e Kaabong]]. Mu 2007, yaweebwa omulimu ng'omuyambi ku nsonga za pulogulamu u Oxfam GB, Kotido Field Office.
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Okuva mu 2011 okutuusa kati, Rose aweerezza ng'omubaka mu Paalamenti akiikirira, [[:en:Kaabong_District|Disitulikiti y'e Kaabong]], ne [[:en:Karenga_District|Disitulikiti y'e Karenga]].<ref>https://www.pmldaily.com/tag/rose-lilly-akello</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Mukyala mufumbo. Ebintu ebinyumira Rose mulimu okukunga abantu, okubuulirira, okusoma, okuzannya omuzannyo gw'okubaka, okuwuliriza ennyimba eziryowa omwoyo, okukuuma obutonde bw'ensi n'okutabaganya abantu.<ref name=":0" />
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkuminemu]]
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Webusayiti ya Paalamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
{{DEFAULTSORT:Akello, Rose Lilly}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
cvigjfqoouimch0xvuu7e066l1vrgfk
Tophace Kaawa
0
10459
61468
60583
2026-07-11T17:04:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61468
wikitext
text/x-wiki
[[File:Kaahwa, Tophace Byagira.jpg|thumb|Kaahwa, Tophace Byagira.jpg ]]
'''Tophace Byagira Kaahwa''', (yazaalibwa nga 1 Ogw'omwenda 1974). Mukyala musomesa era munnabyabufuzi mu [[:en:Uganda|Uganda]], era nga yaakola nga yaakiikirira eggwanga mu [[:en:Japan|Japan]].<ref name="0R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://african.business/2022/08/apo-newsfeed/courtesy-call-by-h-e-ms-tophace-kaahwa-ambassador-designate-of-the-embassy-of-the-republic-of-uganda-on-18th-august-2022/ |access-date=2024-03-25 |archive-date=2022-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220928163256/https://african.business/2022/08/apo-newsfeed/courtesy-call-by-h-e-ms-tophace-kaahwa-ambassador-designate-of-the-embassy-of-the-republic-of-uganda-on-18th-august-2022/ |url-status=dead }}</ref>
Gyebuvuddeko yeeyabadde [[:en:Parliament_of_Uganda|Mmemba wa Paalamenti]] owa [[:en:Hoima_District|Disitulikiti ya Hoima]] mu Paalamenti ey'ekkumi (2016–2021). Yaweerereza mu kifo kyekimu ne mu Paalamenti ey'omwenda (2011–2016).<ref name="1R">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=432</ref>
== Obuto bwe nookusoma kwe ==
Kaahwa yazaalibwa mu Disitulikiti y'eHoima, mu kitundu [[:en:Western_Region,_Uganda|Ky'obugwanjuba bwa Uganda]], nga 1 Ogw'omwenda gwa 1974. Yasomera ku ssomero lya Kihabwemi Primary School okutuusa lweyamala ekibiina Eky'omusanvu. Oluvannyuma yadda ku Ikoba Girls' Secondary School, era eno gyeyatuulira ebigezo bya Siniya ey'okuna era gyeyafunira ne [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Satifikeeti y'okumaliriza Siniya Ey'okuna]].<ref name="1R"/>
Mu 1994, yaweebwa ekifo mu ssomero lya Bulera Core Primary Teachers' College, nga lino lisomesa basomesa ba Pulayimale era yatikkirwa mu mwaka gwa 1996, ne [[:en:Academic_certificate|Satifikeeti]] y'obusomesa ey'eddaala ery'okusatu. Oluvannyuma yawebwa ekifo mu [[:en:Kyambogo_University|Ssettendekero wa Kyambogo]], era eno yasoma [[:en:Education|Dipulooma mu busomesa]] mu mwaka gwa 2003, era oluvannyuma yafuna [[:en:Bachelor_of_Education|Diguli mu Busomesa]] mu mwaka gwa 2008. Mu 2013, yafuna [[:en:Education|Diguli Ey'okubiri mu Busomesa wamu nendala mu Ku pulaaninga n'okuddukanya]] era nga eno yagijja ku Yunivaaite ya [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]], mu [[:en:Mukono_District|Disitulikiti y'eMukono .]]<ref name="1R"/>
== Okukola kwe ==
Yatandikira mu kusomesa ku ddaala lya ppulayimale era yatandikira mu ssomero lya Katereiga Primary School wamu ne St. Aloysius Primary School, era eno yasomesa okutuusa nga 1998. Mu 2005, oluvannyuma lwokufuna Dipulooma okuva ku Kyambogo University, yalondebwa ku kifo Ky'omumyuka w'omukulu w'essomero lya Bunyoro Catholic School, erisangibwa e Kigaaya. Oluvannyuma yafuuka Omukulu w'essomero lya Haibale Primary School, era eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 2006.<ref name="1R" />
Okuva mu 2006 okutuusa mu 2010, yali akola omuyabi w'abasomesa ku Ttendekero lya Bulera Core Primary Teachers' College, era eno yali akola nga Omumyuka W'omukulembeze walyo mu 2008.<ref name="1R" />
== Omulimu gw'ebyobufuzi ==
Mu 2010, yeegatta mu by'obufuzi by'eggwanga. Yeetaba era naayita mu kusunsulwamu era naawangula munne [[:en:Beatrice_Byenkya|Beatrice Byenkya]] ezaali wansi weekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|Nationa Resistance Movement]] mu Disitulikiti y'eHoima mu zaabakyala.<ref name="2R">https://ugandaradionetwork.com/story/hoimas-beatrice-byenkya-discards-poll-results</ref> Yawangula mu kalulu kaawamu era naddamu naalondebwa mu 2016.<ref name="1R" />
Bweyali akola mu Paalamenti yali ku bukiiko obwenjawulo omwali akokusasula abakulu obusiimo, aka State Authorities & State Enterprises (COSACE), n'akakola ku nsonga Z'obulimi era Naakobwenkanya.<ref name="1R" /><ref>https://nilepost.co.ug/2019/09/27/nrms-businge-takes-hoima-seat/</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abammemba ba Palamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abammemba ba Palamenti ya Uganda eyekkumi]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebibanja ebirala ku mutimbagano ==
* [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1315796/kiiza-started-sh100-hoima-billionaire Kiiza yatandikawo noobukadde bwa Uganda kikumi okusobola okufuuka omuntu alina obuwumbi] nga 18 Ogw'okusatu, 2013.
* [https://web.archive.org/web/20190421020237/https://mobile.monitor.co.ug/News/Residents-query-refinery-plans/-/691252/1718264/-/format/xhtml/-/jyb8ogz/-/monitor.co.ug Residents Query Refinery Plans] nga 13 Ogw'okusatu, 2013.
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
daw3fel1d9zua5v46yquekbtmdtw5e4
Omuyimbi Beatrice Byenkya
0
10460
61354
43876
2026-07-11T16:44:47Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61354
wikitext
text/x-wiki
'''Beatrice Nyakaisiki Byenkya''' Munnayuganda munnabyabufuzi nga aweereza nga Ssentebe w'[[:en:Uganda_Land_Commission|Akakiiko akakulira Eby'ettaka mu Uganda.]] Yalondebwa ku kifo ekyo nga 18 Ogwokuna gwa 2019. Okulondebwa kuno kwalina okukakasibwa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda.]]<ref name="1R">https://www.spyuganda.com/president-museveni-drops-isoke-appoints-byenkya-as-new-ulc-boss/</ref>
== Obuto bwe n'emirimu gye ==
Byenkya gyebuvuddeko yaweerezaako ng'omubaka omukyala akiikirira [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omusanvu (2001–2006) era ne mu y'omunaana (2006–2011). Yafiirwa ekifo kye mu kalulu k'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] aka 2016 era yawangulwa Mmemba wa paaalamenti Omukyala owa Disitulikiti y'e Hoima, [[:en:Tophace_Kaahwa|Tophace Byagira Kaahwa]].<ref name="2R">https://ugandaradionetwork.com/story/hoimas-beatrice-byenkya-discards-poll-results</ref> Mu Paalamenti ey'omusanvu, y'omu kwabo abatono abaagaana okukwata obukadde obutaano obwa Uganda (bukunukkiriza Ddoola za America enkumi bbiri . US$2,000 mu biseera ebyo) ezaweebwa buli Mmemba wa Paalamenti okubagulirira okukkiriza okukola ennongosereza mu Ssemateeka ku myaka gy'omukulembeze w'eggwanga wamu n'okugyawo ekkomo ku myaka egy'okufuga.<ref name="3R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-drops-Isoke-appoints--Byenkya-new-land-boss/688334-5078600-xoaks4z/index.html</ref>
Okulondebwa kwe okukulira [[:en:Uganda_Land_Commission|akakiiko akakola ku nsonga z'eby'ettaka mu Ggwanga]] kwajja mu kaseera nga akakiiko kaali mu katyabaga omwali emisango mu kkooti nga (a) kugoba bantu ku ttaka, (b) okugingirira ebyapa, (c) abagagga okwesenza ku ttaka, (d) n'enguzi eyitiridde. Mu 2018, Omulamuzi [[:en:Catherine_Bamugemereire|Catherine Bamugemereire]] nga ali ku kakiiko ak'ebuuzibwako ku by'ettaka yalagira okusibwa kw'abamu ku baakakiiko kano nga yava ku kulumirizibwa okwali ku kuvumaganya ebifo byabwe, wamu n'obutakola buvunaanyizibwa bwabwe n'obuli bw'enguzi.<ref name="1R" />
Bweyagenda ku kakiiko kano, yasikira Baguma Isoke, eyali Minisita W'ebyettaka mu Kkabineeti ya Uganda, era nga yeeyali Ssentebe okuva mu 2013 okutuusa 2019.<ref name="4R">https://web.archive.org/web/20190419181304/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1498857/museveni-appoints-mp-byenkya-ulc-boss</ref>
== Ebirala ebikulu ==
Mu 2012, omukulembeze W'eggwanga [[Yoweri Museveni]] y'amulonda okubeera ku kakiiko akakola ku nsonga ezifuga Abantu abayingira mu Ggwanga wamu n'abatuuze.<ref name="3R" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Hoima|Hoima]]
== Ebijuliziddwaamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://chimpreports.com/museveni-appoints-beatrice-byenkya-as-new-land-commission-boss/ Museveni alonda Beatrice Byenkya nga Omukulembeze Waakakiiko K'ettaka mu ggwanga omuggya]
== Ebijuliziddwaamu ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
czq3t2cxymaz05g2yasjc7g9ezit993
Noeline Kisembo Basemera
0
10463
60974
34037
2026-07-11T15:55:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60974
wikitext
text/x-wiki
[[File:Kisembo Basemera Noeline.jpg|thumb|Kisembo Basemera Noeline]]
'''Noelina Kisembo Basemera''' (yazaalibwa 27 December 1973) munnabyabufuzi, mubaka wa palamenti era addukanya emirimu.
== Ebyafaayo ==
Noelina Kisembo Basemera yazaalibwa nga 27 December 1973. Munnabyabufuzi mu Uganda, mubaka wa palamenti era nga ye muddukanya w'emirimu. Ye mubaka omukyala mu Disitulikiti [[Kibaale (disitulikit)|y'e Kibaale]] era mmemba w'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ekiri mu bukulembeze bw'ebyobufuzi mu Uganda nga kikubirizibwa [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] pulezidenti [[Yuganda|wa Uganda.]]
== Okusoma ==
Kisembo pulayimale yagitandikira mu muhorro primary school Kibale n'amaliriza ebigezo bye eby'okuva mu pulayimale mu 1987, yeewandiisa mu Naigana secondary school okusoma O'level era n'amaliriza [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (UCE) mu 1991, oluvanyuma ne yeegatta ku st Andrea Kaahwas college hoima olw'obuyigirize bwe obwa A'level gye yamalira ebbaluwa ye eya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE) mu 1994. Oluvannyuma yeegatta ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y’e Makerere]] n’afuna [[:en:Bachelor's_degree|diguli esooka]] mu [[:en:Social_science|mbeera z'abantu]] mu 1998 n’oluvannyuma n’agattako diguli ey'okubiri mu by’enkulaakulana mu 2008
== Emirimu ==
Kisembo abadde mubaka Omukyala owa Palamenti owe Kibale okuva mu 2016 n’okutuusa kati.
Yakolagana ne [[google:uganda+kolping+society&oq=ugan&aqs=chrome.1.69i59l3j69i57j69i61l2.2610j0j9&client=ms-android-samsung&sourceid=chrome-mobile&ie=UTF-8#trex.3Dm_t:lcl_akp.2Crc_f:.2Crc_ludocids:9757751156239460924.2Crc_q:Uganda_Kolping_Society.2Cru_q:Uganda_Kolping_Society|Uganda Kolping society]] ng'omumyuka wa dayirekita okuva mu 2003 okutuuka mu 2016, omukwanaganya w'eby'enjigiriza okuva mu 1999 okutuuka mu 2003 n'omuyambi w'omukwanaganya w'eby'enjigiriza okuva mu 1996 okutuuka mu 1999.
Mu palamenti aweereza ku kakiiko akakola ku nsonga z’abantu b’omu buvanjuba bwa Afrika. Ono era mmemba mu [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|kibiina ekigatta ababaka ba Palamenti abakyala ekya Uganda Woman Parliamentary Association]] (UWOPA).
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
33s6117w1ep0n8af0zjq2jdofl12wq5
61055
60974
2026-07-11T16:00:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61055
wikitext
text/x-wiki
[[File:Kisembo Basemera Noeline.jpg|thumb|Kisembo Basemera Noeline]]
'''Noelina Kisembo Basemera''' (yazaalibwa 27 December 1973) munnabyabufuzi, mubaka wa palamenti era addukanya emirimu.
== Ebyafaayo ==
Noelina Kisembo Basemera yazaalibwa nga 27 December 1973. Munnabyabufuzi mu Uganda, mubaka wa palamenti era nga ye muddukanya w'emirimu. Ye mubaka omukyala mu Disitulikiti [[Kibaale (disitulikit)|y'e Kibaale]] era mmemba w'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ekiri mu bukulembeze bw'ebyobufuzi mu Uganda nga kikubirizibwa [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] pulezidenti [[Yuganda|wa Uganda.]]
== Okusoma ==
Kisembo pulayimale yagitandikira mu muhorro primary school Kibale n'amaliriza ebigezo bye eby'okuva mu pulayimale mu 1987, yeewandiisa mu Naigana secondary school okusoma O'level era n'amaliriza [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (UCE) mu 1991, oluvanyuma ne yeegatta ku st Andrea Kaahwas college hoima olw'obuyigirize bwe obwa A'level gye yamalira ebbaluwa ye eya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE) mu 1994. Oluvannyuma yeegatta ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y’e Makerere]] n’afuna [[:en:Bachelor's_degree|diguli esooka]] mu [[:en:Social_science|mbeera z'abantu]] mu 1998 n’oluvannyuma n’agattako diguli ey'okubiri mu by’enkulaakulana mu 2008
== Emirimu ==
Kisembo abadde mubaka Omukyala owa Palamenti owe Kibale okuva mu 2016 n’okutuusa kati.
Yakolagana ne [[google:uganda+kolping+society&oq=ugan&aqs=chrome.1.69i59l3j69i57j69i61l2.2610j0j9&client=ms-android-samsung&sourceid=chrome-mobile&ie=UTF-8#trex.3Dm_t:lcl_akp.2Crc_f:.2Crc_ludocids:9757751156239460924.2Crc_q:Uganda_Kolping_Society.2Cru_q:Uganda_Kolping_Society|Uganda Kolping society]] ng'omumyuka wa dayirekita okuva mu 2003 okutuuka mu 2016, omukwanaganya w'eby'enjigiriza okuva mu 1999 okutuuka mu 2003 n'omuyambi w'omukwanaganya w'eby'enjigiriza okuva mu 1996 okutuuka mu 1999.
Mu palamenti aweereza ku kakiiko akakola ku nsonga z’abantu b’omu buvanjuba bwa Afrika. Ono era mmemba mu [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|kibiina ekigatta ababaka ba Palamenti abakyala ekya Uganda Woman Parliamentary Association]] (UWOPA).
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
enym5w52unelmba971ypndkfgl5hq33
Flavia Rwabuhoro Kabahenda
0
10466
61753
56132
2026-07-11T17:39:39Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61753
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Flavia Rwabuhoro Kabahenda''' Munabyabufuzi Omunayuganda, Omukyala Omubaka wa Paalamenti akiikirira Disitulikiti ye [[:en:Kyegegwa_District|Kyegegwa]] mu Paalamenti ya Uganda eye Kumineemu, mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]], nga akiikirira ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>https://visiblepolls.org/ug/apr-2017-aruu-north-mp-by-election/candidates/kabahenda-flavia-rwabuhoro-10464/</ref> Ye ssentebe w'akakiiko aka Paalamenti akavunaanyzibwa ku kukula ky'abantu, emirimu n'enkulakulana y'ebitundu. Yawerezaako mu Paalamenti ya Uganda eye kumi nga omubaka omukyala eyali akiikirira Disitulikiti ye Kyengewa. Flavia yeeyali ssentebe eyatandikawo wamu n'okukwanaganya ku akakiiko ka Uganda Parliamentary Forum on Social Protection mu 2014.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://upfsp.org/upfsps-advocacy-advisor-to-chair-gender-committee-of-parliament/ |access-date=2024-03-26 |archive-date=2021-07-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210712100643/https://upfsp.org/upfsps-advocacy-advisor-to-chair-gender-committee-of-parliament/ |url-status=dead }}</ref><ref name="auto1">https://www.developmentpathways.co.uk/news/ugandan-mps-winning-argument-to-make-senior-citizens-grant-national-event-hears/</ref> Flavia Rwabuhoro Kabahenda yali musaale mu kuwagira enkola y'okukendeeza obwaavu mu Uganda.<ref name="auto1" />
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 20 Ogwomukaaga mu 1995, Flavia Rwabuhoro Kabahenda alina Dipulooma mu Bizineensi okuva ku Yunivasite ye Makerere University Business School wamu ne Dipulooma mu By'obusomesa nadala sekondale okuva ku Yunivasite y'e Kyambogo. Alina ne Diguli mu By'okudukanya Bizineensi okuva ku Yunivasite ya Mountains of the Moon esinganibwa e Fort Portal.<ref name="auto">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=13576:new-faces-in-kyegegwa-and-kyenjojo-politics |access-date=2024-03-26 |archive-date=2024-03-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240326120323/https://www.observer.ug/component/content/article?id=13576:new-faces-in-kyegegwa-and-kyenjojo-politics |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye mu By'obufuzi ==
Flavia Rwabuhoro Kabahenda yeeyali omu ku bakyala abaasooka okubeera ba kansala nga akiikirira e gombolola lye Kyegegwa mu Kyenjojo, nga kati Disitulikiti mpya, okuva wakati wa 2002 okutuuka mu 2006. Wakati wa 1995 okutuuka mu 2001, yeeyali omuwandiisi w'abakyala ng'akiikirira esaza lya Kyaka ku kakiiko akadukanya Disituliti ye Kabarole. Awerezaako nga Omukyala omubaka wa Paalamenti owa [[:en:Kyegegwa_District|Kyegegwa]] mu Paalamenti eyo mwenda, ng'era akyawereza mu Paalamenti eye kumineemu eya [[:en:Uganda|Uganda eggwanga ery'efuga]].<ref name="auto" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eye kumineemu]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eye kumi]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyo mwenda]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=623&const=Woman+Representative&dist_id=109&distname=Kyegegwa
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
afx4ge5i2i5n90k5pabatgkld0wi8ue
Connie Galiwango Nakayenze
0
10467
61238
60539
2026-07-11T16:38:52Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61238
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Connie Galiwango Nakayenze''' (yazaalibwa nga 31 August 1967) munnabyabufuzi mu Uganda era omubaka omukyala owa [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]] mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu. Connie yaliko omubaka mu Palamenti ya Uganda ey’omwenda. Ali mu kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] . <ref name=":0" />
== Okusoma n'obulamu bwe ==
Mukyala mufumbo. Connie yatuula ebigezo by'akamalirizo ebya Pulayimale (PLE) mu 1981 ku ssomero lya Gangama Primary School. Oluvannyuma yafuna satifikeeti y’abusomesa mu guleedi eky’okusatu mu 1989 okuva mu Kabwangasi Primary Teachers College ne Uganda Advanced Certificate of Education (UACE) mu 1992 okuva e Mbale Hall. Alina Dipuloma mu by’enjigiriza ebya siniya okuva mu ttendekero ly’abasomesa erya National Teachers College, Nagongera (1995). Mu 2001, Connie yaweebwa engule ya diguli esooka mu mbeera z'abantu okuva mu [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University mu Uganda]] . Kuno yazaako diguli ey'okubiri mu by’enjigiriza mu 2008 okuva mu Yunivasite y’emu. <ref name=":0" />
Connie ayagala ennyo Volleyball, Music ne Net Ball.
== Emirimu ==
[[File:Connie Galiwango.jpg|left|thumb|Connie Galiwango]]
Connie yali musomesa mu Nabuyonga Primary School wakati wa 1989 ne 1993 nga tannaweereza ng’omusomesa mu Mbale SS (1995–2003) ne Mbale High School (2003–2011). Wakati wa 2011 ne 2016, yeegatta ku [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ng’omubaka wa palamenti. Connie era yalondebwa ku bwa mu palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu mu kulonda okwaliwo mu January wa 2021 mu Uganda.
Mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi, akola nga Ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'enjigiriza n'emizannyo. Okugatta ku ekyo, akola nga mmemba w’akakiiko akakola ku siriimu n’endwadde ezibwekusaako era mmemba ku kakiiko ka bizinensi.
== Laba ne ==
* [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]]
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] .
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda]] .
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda.]
* https://web.archive.org/web/20210803112327/https://nrm.co.ug/staff/nakayenze-galiwango-connie/ Archived </link>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mp29zjci4h6n7oko9y3gx72rzpha00b
Juliet Bashiisha Agasha
0
10468
61348
33505
2026-07-11T16:44:35Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61348
wikitext
text/x-wiki
[[File:Agasha Juliet Bashiisha.jpg|thumb|Agasha Juliet Bashiisha]]
'''Juliet Bashiisha Agasha''' Munnayuganda, Munnabyabufuzi aweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu 2021. Agasha akiikirira [[:en:Mitooma_District|Disitulikiti y'e Mitooma]] ng'ava mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kalulu ka bonna aka 2011]], Agasha y'aketabamu nga[[:en:Independent_candidate|Kandideeti atalina kibiina]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalament ya Uganda]] mu kifo ky'omukyala akiikirira [[:en:Mitooma_District|Disitulikiti y'e Mitooma]]. Agasha y'enganga [[:en:Jovah_Kamateeka|Jovah Kamateeka]] ow'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Agasha yawangulwa Kamateeka, nga yafuna obululu 19,971 ng'ate ye Kamateeka yafuna obululu 29,263.<ref>https://www.yumpu.com/id/document/read/5896404/women-representatives</ref> Mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kalulu k'awamu aga 2016 mu Uganda]], Agasha yaddamu n'eyesimbawo nga talina kibiina era nga ali ne Kamateeka. Newankubadde Agasha yawangulwa nate, ku mulundi guno yamuwangulira watono nnyo nga yafuna obululu 32,032 okusinzira ku kwa Kamateeka obwali 37,949.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/agasha-juliet-bashiiisha-313/</ref>
Mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kalulu ka wamu aka 2021]], Agasha yaddamu n'avuganya Kamateeka omulundi ogw'okusatu. Agasha yawangula Kamateeka mu kalulu k'ekibiina kya NRM nga yafuna obululu 25,228 ku 23,227. Ensonga enkulu eyawanguza Kamateeka gyali myaka ng'anabalonzi baali betaaga okulaba ku muntu omulala omuto okubakiikirira mu Paalamenti.<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://theinformerug.com/2021/01/08/truth-revealed-why-mp-kamateeka-will-lose-again-to-nrms-juliet-bashisha/ |access-date=2024-03-27 |archive-date=2022-09-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220903014835/https://theinformerug.com/2021/01/08/truth-revealed-why-mp-kamateeka-will-lose-again-to-nrms-juliet-bashisha/ |url-status=dead }}</ref> Okugyako okuwangulwa kwa, Kamateeka mu kalulu k'ekibiina, yasalawo okwetaba mu kalulu k'awamu nga talina kibiina. Obuwanguzi bwa Agasha bwali mu [[:en:Ruhinda_South_constituency|Konsityuwensi y'Obukiikaddyo bwa Ruhinda]], Kamateeka yalemererwa okukungaanya obuwagizi olwa Rebecca Kyarampe atalina kibiina, nga kino kyakutulamu obululu bwa Kamateeka mu bitundu by'eyali asuubiramu obuwanguzi. Ku nkomekerero Agasha yamala n'awangula Kamateeka ne Kyarampe mu kalulu k'abonna nga yafuna obululu 34,736 okusinzira ku Kamateeka eyafuna obululu 16,148 ne Kyarampe 13,974.<ref name=":0" /><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/agasha-juliet-bashiisha-10557/</ref>
Mu kisanja kye mu Paalamenti, Agasha asiimiddwa olw'okutereza embeera y'ebyensimbi mu Disitulikiti y'e Mitooma, saako n'okulwanirira okulinyisa omutindo gw'[[:en:Female_empowerment|abakyala]] n'[[:en:Youth_empowerment|abavubuka]]. Aweereza ku kakiiko k'eby'obugagga eby'ensibo ne ku kakiiko k'omwenkanonkano.<ref>https://parrotsug.com/evaluating-365-days-of-hon-juliet-agasha-bashiisha-in-parliament/</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Agasha, Juliet Bashiisha}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
96f8cbdd912buq3a3qmge5icefk03qp
Joan Acom Alobo
0
10470
61152
31927
2026-07-11T16:34:22Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61152
wikitext
text/x-wiki
'''Joan Acom Alobo''' munnabyabufuzi Omunnayuganda aweereza mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] . Ono ye Mubaka Omukyala ow'ekibuga Soroti ng'ali wansi w'ekibiina ky'eby'obufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|ekya Forum for Democratic Change]]. Alobo akola nga omumyuka wa Ssentebe w’ekibiina kya Teso Parliamentary Group, era nga ye Ssaabawandiisi wa [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] Youth League.
== Omulimu gwe mu by'obufuzi ==
Alobo bwe yeegatta ku [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’emu, yasuubiza okukwasaganya n’okukolagana n’ababaka ba Palamenti abaviira mu bibiina by’obufuzi eby’enjawulo olw’okugasa Uganda ng’alayira. Akola ku kakiiko akavunaanyizibwa ku Sayansi, Tekinologiya n’Obuyiiya mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu.
== Okukwatibwa ==
Alobo yasoowagana ne Poliisi ye Soroti olw’okumulemesebwa okusisinkana abatunzi b’omu katale ku bizibu abasuubuzi bye boolekagana nabyo oluvannyuma lw’okukkirizibwa okuva mu Poliisi. Ono yakwatibwa wamu ne Anna Adeke ne bannabyabufuzi n'abalala basatu abalwanirira eby'obufuzi oluvannyuma lw’okusika omugwa ne poliisi mu Kasangati Town mu Disitulikiti y’e Wakiso nga bagezaako okutambula okugenda mu maka g’eyali yeesimbawo ku bwa pulezidenti, Kizza Besigye eyasibirwa mu makaage.
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’ababaka mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Adeke Anna
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
r7crwz0gh4mvw4ybw3nkmldf0fmx0iv
Sauda Kauma
0
10473
61803
34026
2026-07-11T17:44:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61803
wikitext
text/x-wiki
[[File:Kauma Sauda.jpg|thumb|Kauma Sauda]]
'''Sauda Kauma''' munabyabufuzi Omunayuganda era omubaka akiikirira [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]] mu [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/big-winners-losers-in-nrm-primaries-1933360</ref><ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/108082123</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://eastnews.co.ug/iganga-parliamentary-polls-why-the-victors-triumphed/ |access-date=2024-03-28 |archive-date=2021-06-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210613025443/https://eastnews.co.ug/iganga-parliamentary-polls-why-the-victors-triumphed/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":2">http://pressug.com/health-workers-in-iganga-concerned-over-shortage-of-ppes-increasing-number-of-covid-19-patients</ref><ref name=":3">https://www.watchdoguganda.com/news/20220317/132200/health-ministry-launches-sanitation-week.html</ref> Alina akakwate ku kibiina kyebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]<ref name=":1" /><ref>https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=242521</ref><ref name=":0" /><ref name=":4">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-pledges-to-bail-out-busoga-sugarcane-farmers-3218664</ref>
== Emirimu gye egy'obyobufuzi ==
Sauda atuula ku kakiiko akakola ku biragiro, eddembe n'empisa mu [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]]<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-rules-privileges-and-discipline/</ref> nga kano kakubirizibwa Hon. [[:en:Abdu_Katuntu|Abdu Katuntu.]]
== Emirimu emirala ==
Sauda yawa abasawo n'abajanajaba abantu ebikozesebwa nga kuno kweyateeka n'ebicupa bya gaasi we bakozesa mu kusa, mu Disitulikiti ye Iganda, wetwali mu kaseera kokulwanyisa ekirwadde kya COVID-19 mu 2021.<ref name=":2" /> Yasaba ne gavumenti ya Uganda okukyusa eddwaliro lya Iganga eryalimu omujuzo gw'abantu, balifuule gyebalina okusindika singa obulwadde bubeera busajuse.<ref name=":3" />
Sauda abadde ayogerayo nnyo ku butabanguko mu maka nadala mu Disitulikiti y'e Iganga.<ref name=":0" /> Yasaba ne pulezidenti Yoweri Kaguta Museveni okubazimbira ekolero ly'ebikajjo mu Disitulikiti ye Iganga okuyamba abantu mu bitundu bya Busoga, ng'era pulezidenti yandibadde abatandikirako enkola y'enfunda okuyamaba abalimi abalina looni okuva u baanka okutuukana n'emiwendo gyebikajjo egyali gitandise okugwa.<ref name=":4" /><ref>https://allafrica.com/stories/202012040768.html</ref>
== Laba ne bino ==
# [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eyekumineemu]]
# [[:en:Harriet_Businge|Harriet Businge]]
# [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
# [[:en:National_Unity_Platform|Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6dhunitm5qowlmj1tkk5pmkca7jtbib
Rosemary Nyakikongoro
0
10475
61335
34408
2026-07-11T16:44:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61335
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nyakikongoro Rosemary.jpg|thumb|Nyakikongoro Rosemary.jpg]]
'''Rosemary Nyakikongoro''' (yazaalibwa nga mu1965) munnabyabufuzi mu Uganda. Yaliko omukiise w’abakyala ataalina kibiina mu [[Sheema (disitulikit)|Disitulikiti y’e Sheema]] mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ey’omwenda]] (2011-2016). Mu [[:en:Ugandan_general_election,_2021|kulonda kwa bonna okwa 2021]], yaddamu okulondebwa ng’omubaka w’abakyala mu Disitulikiti y’e Sheema, ku mulundi guno ng’ayimiridde ku tikiti ya [[National Resistance Movement]] .
== Obulamu ==
Rosemary Nyakikongoro yafuna diguli esooka mu by’obulamu ne diguli ey'okubiri mu by'obungi bw’abantu okuva mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y’e Makerere]] . Yafuuka mulwanirizi w’abakyala ng’akola n’ekibiina [[Forum for Women in Democracy|ekigatta abakyala mu demokulasiya ekya Forum for Women in Democracy]] (FOWODE). Mu 2010 yagezaako okukiikirira ekibiina kya [[National Resistance Movement]] for Sheema District, emu ku masaza ataano mu Disitulikiti y’e Bushenyi enkadde eyaakaweebwa ekitiibwa kya disitulikiti. Oluvannyuma lw’okusalawo kwa kkooti enkulu okusazaamu okwesimbawo kwe mu kibiina kya [[National Resistance Movement]], Nyakikongoro yesombawo era n’alondebwa, ku myaaka 46, nga talina kibiina mu Disitulikiti y’e Sheema mu [[:en:Ugandan_general_election,_2011|kulonda kwa bonna okwa 2011]].
Mu lukiiko olwatuula mu July 2011 nga lukubirizibwa mukoomukulembeze w'eggwanga, [[Janet Museveni]], ababaka ba NRM abakyala baalonda Nyakikongoro okusinga omubakaOmukyala ow'o[[Ibanda (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Ibanda]] [[Margaret Kiboijana]] okubeera omubaka wa [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA) eyakakasibwa NRM. Ababaka b’oludda oluvuganya gavumenti balumiriza Museveni okugezaako okwawula abakyala mu nnyiriri z’ebibiina by’obufuzi ne bateesa [[Betty Amongi]] ku kifo kino. Okusinziira ku mawulire agamu, Pulezidenti Museveni ne mukyala we baali baagala Kobijiana okusinga Nyakikongoro abeere ssentebe wa UWOPA, olwo abamu ku beesigwa mu URM ne basalawo okulonda Amongi.
Mu 2015 Nyakikongoro yawangulwa [[Jacklet Atuhaire]] mu kalulu k'akamyuufu aka NRM . Nga yesimbyewo talina kibiina, era yawangulwa Atuhaire mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2016.]] Yafuna omulimu nga mmemba [[Judicial Service Commission (Uganda)|w’akakiiko akavunaanyizibwa ku kitongole ekiramuzi]] (JSC).
Nyakikongoro yaddamu okuvuganya mu kibiina kya NRM okubeera Omubaka w’abakyala mu Disitulikiti y’e Sheema mu September 2020, n’afuna obululu 41,134 (41.7%) n’asinga Atuhaire ali mu kifo ekyo, eyafuna obululu 37,865 (38.4%). Mu [[:en:Ugandan_general_election,_2021|kulonda kwa bonna okwa 2021]], yalondebwa ku [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Palamenti ey'ekkumi n'emu]] .
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
galpb7lb7rhmxorulmoogh0j4x36dzv
Rose Obinga
0
10478
61787
37506
2026-07-11T17:44:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61787
wikitext
text/x-wiki
[[File:Rose Obinga.jpg|thumb|Rose Obinga, Woman MP Terego ]]
'''Rose Obinga''' [[:en:Uganda|munnayuganda]] nga munabyabufuzi era mmemba wa palamenti . Yalondebwa mu ofiisi ng'omubaka omukyala okukiikirira [[:en:Terego_District|disitulikiti y'e Terego]] mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwawamu mu Uganda okwa 2021]] .
Mmemba w’ekibiina ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] .
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[:en:Terego_District|Disitulikiti y’e Terego]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]].
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Palamenti]].
== Ebiwandiiko ebikozeddwa ==
<references />
== Ebiwandiiko eby'ebweru wa Wikipediya ebikozeseddwa ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda.]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
op15q7f01aquomfrdheiz5yh9txenoo
Abigaba Cuthbert Mirembe
0
10482
61209
60484
2026-07-11T16:37:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61209
wikitext
text/x-wiki
[[File:Abigaba Cuthbert Mirembe.jpg|thumb|Abigaba Cuthbert Mirembe]]
'''Abigaba Cuthbert Mirembe''' yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano 1975. [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] munnabyabufuzi era yinginiya. Yaakiikirira essaza lya Kibale, mu [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti ye Kamwenge]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]. Yalondebwa ku tikiti ya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu 2017.<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=9</ref><ref>http://parliamentwatch.ug/meeting/full-list-on-how-mps-voted-for-the-second-reading/</ref><ref>{{Cite web |last=acmeug |date=2016-05-17 |title=List of Members of Parliament of the 10th Parliament of Uganda |url=http://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-parliament-10th-parliament-uganda/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240329021925/http://ugandajournalistsresourcecentre.com/list-members-parliament-10th-parliament-uganda/ |archive-date=2024-03-29 |access-date=2019-04-24 |website=Uganda Journalists' Resource Centre |language=en-US}}</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/abigaba-cuthbert-mirembe-7575/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ec-nullifies-kibale-nup-candidate-declares-rival-winner--3020322</ref><ref>https://cbsfm.ug/electoral-commission-releases-2021-parliamentary-election-report-17-were-unapposed-in-favour-of-nrm/</ref>
Mu Palamenti eyekkumineemu, aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'enjigiriza N'emizannyo.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-education-and-sports/</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abigaba Cuthbert Mirembe yazaalibwa nga 24 Ogwokutaano 1975 eri Charles Mirembe ne mukyala we Mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]]. Taata we yali musomesa, ng'ate maama we yali mukyala w'awaka.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
imyiwloae8wwji1y9rkwhklxa0abwks
Molly Musiime Asiimwe
0
10483
60989
37514
2026-07-11T15:55:51Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60989
wikitext
text/x-wiki
[[File:Asiimwe Musiime Molly.jpg|thumb|Asiimwe Musiime Molly]]
'''Molly Musiime Asiimwe''' munnabyabufuzi Munnayuganda era nga Mubaka Omukyala owa Palamenti. Yalondebwa okukiikirira abakyala mu Palamenti ab'omu Disitulikiti y’e [[:en:Rwampara_district|Rwampara]] mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2021 mu Uganda.]]
Ono mmemba w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza [[:en:National_Resistance_Movement|ekya National Resistance Movement]] .
Mu palamenti ey’ekkumi n’emu, aweereza ku kakiiko ak’ebyenjigiriza n’emizannyo.
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] .
* Omubaka wa Palamenti.
* [[:en:Rwampara_district|Disitulikiti y'e Rwempara]] .
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiwandiiko eby'ebweru wa Wikipedia ebijuliziddwa ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda.]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
lqqepf10vnx8ljg9hwa1yo12jvw2uzf
61072
60989
2026-07-11T16:00:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61072
wikitext
text/x-wiki
[[File:Asiimwe Musiime Molly.jpg|thumb|Asiimwe Musiime Molly]]
'''Molly Musiime Asiimwe''' munnabyabufuzi Munnayuganda era nga Mubaka Omukyala owa Palamenti. Yalondebwa okukiikirira abakyala mu Palamenti ab'omu Disitulikiti y’e [[:en:Rwampara_district|Rwampara]] mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2021 mu Uganda.]]
Ono mmemba w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza [[:en:National_Resistance_Movement|ekya National Resistance Movement]] .
Mu palamenti ey’ekkumi n’emu, aweereza ku kakiiko ak’ebyenjigiriza n’emizannyo.
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] .
* Omubaka wa Palamenti.
* [[:en:Rwampara_district|Disitulikiti y'e Rwempara]] .
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiwandiiko eby'ebweru wa Wikipedia ebijuliziddwa ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda.]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
l6mxa28wryr1wkwpjppm2axm6o6qjdh
Prossy Akampurira
0
10484
61141
33509
2026-07-11T16:33:19Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61141
wikitext
text/x-wiki
[[File:Akampurira Prossy Mbabazi.jpg|thumb|Akampurira Prossy Mbabazi]]
'''Prossy Akampurira Mbabazi (''' yazaalibwa 8 December 1987) munnabyabufuzi [[Yuganda|mu Uganda]] era [[:en:Member_of_parliament|Mubaka Omukyala mu palamenti]]. Mu 2016, yalondebwa ng’omubaka omukyala owa disitulikiti y’e Rubanda, n’addamu n'alondebwa ekisanja eky’okubiri mu ofiisi mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa Uganda okwa 2021]] .
Mmemba w’ekibiina ky’eby'obufuzi ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] .
== Okusoma ==
Yamaliriza emisomo gye egya [[:en:Primary_school|pulayimale]] mu 2000 ku Rubaga Girls [[:en:Primary_school|primary school]], Mu 2004 Prossy yamaliriza emisomo gye egya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (UCE) egya siniya eya wansi mu ssomero lya St Mary's secondary school. Yamaliriza siniya ey’oku ntikko emanyiddwa nga [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certification of Education]] (UACE) mu 2007 ku ssomero lya Hana Mixed Secondary school. Mu 2013,Yatikkirwa mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y’e Makerere]] n’afuna [[:en:Bachelor's_degree|diguli esooka]] mu [[:en:Education|by’enjigiriza]] mu [[Kampala]] .
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
{| class="wikitable"
!Omutindo gw’Omulimu
! Ekitongole
! Ekiseera Ky'Omulimu
!
|-
| Omubaka wa Palamenti
| Palamenti ya Uganda
| 2016 okutuuka mu 2021
| 2021-okutuusa kati
|-
| Dayirekita wa bizinensi
| Kkampuni ya FREAM Investments Ltd
| 2012–2016
|
|-
| Omusomesa
| Kajjansi Omukulembeze w’enkulaakulana SS
| 2010–2012
|}
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] .
* [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Palamenti]].
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky'eggwanga eky'okuziyiza]] .
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] .
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .
* [[:en:Rubanda_District|Disitulikiti y'e Rubanda]] .
*
== Ebijjulizidwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda.]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
drbbpt8ztf47yugknqer95abbh5zdaj
Margaret Lamwaka
0
10488
61802
34104
2026-07-11T17:44:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61802
wikitext
text/x-wiki
[[File:Lamwaka Margaret.jpg|thumb|Lamwaka Margaret]]
'''Margaret Lamwaka Odwar''' nga batera kumuyita '''Margaret Lamwaka'''), oba '''Margaret Odwar''', yazaalibwa nga 23 Ogwekumineebiri mu 1969, nga munabyabufuzi Omunayuganda, awereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] eyaliko era n'alondebwa mu kifo ekyo eky'okubeera [[:en:Kitgum_District|Omukyala akiikirira Konsitituweensi ya Disitulikiti ya Kitgum]] mu Paalamenti ya Uganda eye kumu okuva mu 2016 okutuuka mu 2021.<ref name="1R">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=301</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti ye Kitgum]] mu [[:en:Acholi_sub-region|bitundu bya Acholi]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiika Ddyo]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]], nga 23 Ogwekumineebiri mu 1969. Yatuula P7 gyeyafunira ebaluwa eraga nti yasoma pulayimale okuva ku Koch Goma Central Primary School. Mu 1986, Yafuna satifikeeti ye eya S6 okuva ku [[:en:Wanyange_Girls'_Secondary_School|Wanyange Girls' Secondary School]] erisinganibwa mu Disitulikiti ye Jinja.<ref name="1R" />
Yagenda kutendekero lya Alero Primary Teachers College gyeyafunira [[:en:Certified_teacher|Satifikeeti y'okubeera Omusomesa ku mutendera Ogw'okusatu]], wamu ne [[:en:Diploma_in_Education|Dipulooma mu kusomesa pulayimale]] okuva kutendekero lya National Teachers College erisinganibwa e Unyama.<ref name="1R" />
Mu 2006, yafuna [[:en:Bachelor_of_Education|Diguli mu kusomesa]], gyeyagobereza ne [[:en:Master_of_Education|Diguli Ey'okubiri]] mu Busomesa,Enteekateeka n'okudukanya emirimu, nga zombi yazigya ku U[[:en:Uganda_Christian_University|ganda Christian University]] e [[:en:Mukono|Mukono]].<ref name="1R" />
== Emirimu gye nga tanaba kwenyigira mu byabufuzi ==
Okuva mu 1989 okutuuka mu 2015, Margaret Lamwaka yasomesa mu masomero ga pulayimale mu bitundu bya Uganda eby'enjawulo. Yatandika nga omusomesa ow'omutendera ogw'okusatu ku Gulu Public Primary School, mu 1989, n'alinyisibwa okutuuka ku mutendera ogusooka kusomero lya Pandwong Primary School, in 2015.<ref name="1R" />
== Emirimu gye nga munabyabufuzi ==
Mu 2016, Margaret Lamwaka yavuganya ku ky'omubaka omukyala eyali agenda okukiikirira Disitulikiti ye Kitgum mu Paalamenti, ng'ali ku tikiti y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref name="2R">https://ugandaradionetwork.com/story/photograph-of-kitgum-parliamentary-candidate-altered-on-ballot-</ref> Yawangula era nga yaddamu n'alondebwa nga omubaka omukyala eyali mukifo kino akiikirira Disitulikiti ye Kitgum.<ref name="3R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1512257/kitgum-girls-benefit-sanitary-pads</ref><ref name="4R">https://ugandaradionetwork.net/story/18000-girls-in-kitgum-acquire-skills-in-making-reusable-sanitary-pads</ref>
Mu Paalamenti eye kumi, ye mubaka w'obukiiko obw'emirundu ebbiri okuli;
(a) akakiiko akavunaanyizibwa ku by'amateeka the committee on rules, okukuuma abantu wamu n'empisa
(b) akakiiko ku by'enjigiriza n'eby'emizannyo.<ref name="1R" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Beatrice_Atim_Anywar|Beatrice Atim Anywar]]
* [[:en:Okello_Oryem|Okello Oryem]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
m44zhpp1buzg4a0aetdiu0f1bozh4gt
Margaret Lamwaka Odwar
0
10489
61300
37869
2026-07-11T16:42:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61300
wikitext
text/x-wiki
{{merge|Margaret Lamwaka}}
'''Margaret Lamwaka Odwar''' (née '''Margaret Lamwaka''' ), era '''Margaret Odwar''', (yazaalibwa 23 Ogw'ekkumi n'ebiri 1969), munnabyabufuzi Munnayuganda nga [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka Omukyala akiikirira [[Kitgum (disitulikit)|ekitundu Disitulikiti ye Kitgum]] mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi (2016 okutuuka 2021).
== Gyenvudde n'Okusoma ==
Yazaalibwa mu [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kitgum]], mu [[:en:Acholi_sub-region|kitundu kya Acholi]], mu [[:en:Northern_Region,_Uganda eky’omumambuka]] ga [[Yuganda|Uganda]], nga 23 Ogw'ekkumi n'ebiri 1969. Satifikeeti eya pulayimale yagifunnira ku ssomero erya Koch Goma Central Primary School. Mu 1986, yafuna satifikeeti ye eya eddaala erisooka okuva mu [[:en:Wanyange_Girls'_Secondary_School|Wanyange Girls’ Secondary School]], mu Disitulikiti y’e Jinja]] .
Yagenda mu Alero Primary Teachers College n'afuna Dipuloma mu by’enjigiriza ebya pulayimale, okuva mu National Teachers College, Unyama.
Mu 2006, yaweebwa diguli esooka ey'obusomesa, oluvannyuma lw’emyaka esatu n’aweebwa diguli ey'okubiri mu by'obusomesa okuteekerateekra n'okubuddukanya, zombi okuva mu [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]], e [[:en:Mukono|Mukono]] .
== Emirimu nga tanagenda mu by'obufuzi ==
Okuva mu 1989 okutuuka mu 2015, Margaret Lamwaka yasomesa mu masomero ga pulayimale mu bitundu bya Uganda eby'enjawulo. Ye yatandika ng’omusomesa owa guleedi ey'okusatu mu ssomero lya Gulu Public Primary School, mu 1989, n’alinnya ku guleedi 1 era n’afuuka omukulu w’essomero lya Pandwong Primary School, mu 2015.
== Omulimu gw’eby'obufuzi ==
Mu 2016, Margaret Lamwaka yavuganya ku ky’omubaka omukyala mu Disitulikiti y’e Kitgum, ku tikiti y’ekibiina ky’eby'obufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] ekiri mu buyinza. Yawangula era ye mubaka Omukyala owa Palamenti mu Disitulikiti y’e Kitgum.
Mu palamenti ey’ekkumi, mmemba ku bukiiko bwa palamenti bubiri; (a) akakiiko akakola ku mateeka, enkizo n’empisa ne (b) akakiiko akakola ku by’enjigiriza n’emizannyo.
== Laba ne ==
* [[Beatrice Atim Anywar|Beatrice Atim Anywar nga bwe kiri]]
* [[Henry Oryem Okello|Okello Oryem]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
fbqf74xktrh3pna886dyafa0ehrv5va
Gertrude Nakabira
0
10501
61767
56589
2026-07-11T17:39:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61767
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gertrude Nakabira Lubega''' (1962 – 19 Ogusooka 2020) yali munnayuganda ow'ebyobufuzi eyawereza nga omubaka wa Paalamenti omukyala owa [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti ya Lwengo]] okuva ku mwaka gwa 2011 okutuusa 2016. Nga tanalondebwa, yamala ebanga eliwelako mu busomesa, ekyamulobera okufuuka Offiisa w'emisomo mu [[Sembabule (disitulikit)|Disitulikitti ye Sembabule]].
== Ebimukwatako ==
Gertrude Nakabira Lubega yazaalibwa mu mwaka gwa 1962.<ref name="Bindhe 2015">https://ugandaradionetwork.net/story/mp-nakabira-accused-of-holding-forged-academic-papers</ref> Yakolako nga omusomesa ne consultant mubyemisomo, namala emyaka asattu mu entaano mu mirimu ejyasooka.<ref name="monitor">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-lwengo-woman-mp-gertrude-nakabira-succumbs-to-cancer-1870520</ref> Mu mwaka gwa 2005, yafuuka Offiisa w'ebyemisomo owa [[Sembabule (disitulikit)|Disitulikiti ye Sembabule]], naweereza okutuusa omwaka gwa 2010.<ref name="monitor" />
Mu kulonda kw'abonna okwa [[:en:2011_Ugandan_general_election|2011 Ugandan general election]], ylondebwa ku lwa [[National Resistance Movement]] ku ntebe y'omubaka omukyala akyikirira Lwengo.<ref>http://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf</ref> Mu mwaka gwa 2013, mu kiseera kya anniversary y'obufumbo bwe ey'emyaka abiri mu etaano ku Kinoni Town Council, [[:en:Rwampara_district|mu Disitulikitti ye Rwampara]], Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] yatendereza "obumalirivu bwe ku nkulaakulana n'okujjawo obwaavu mu constituency ye".<ref name="New Vision">https://www.newvision.co.ug/news/1335203/respect-families-museveni</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa [[:en:2016_Ugandan_general_election|2016 Ugandan general election]], yasalawo okulekulira entebbe y'omubaka omukyala okusobola okunoonya akalulu k'entebbe y'omubaka wa Bukoto County South.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1330723/judith-babirye-nabakooba-pick-nomination-forms</ref><ref name="Bindhe 2015">{{Cite news}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFBindhe2015">Bindhe, Edward (21 January 2015). [https://ugandaradionetwork.net/story/mp-nakabira-accused-of-holding-forged-academic-papers "MP Nakabira Accused of Holding Forged Academic Papers"]. ''[[Uganda Radio Network]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">21 October</span> 2023</span>.</cite></ref> Naye, yafuna okunenyezebwa olwokugyingirira empapula z'emisomo gye mu biseera by'okunoonya akalulu, omwali obutakwatagana wakati w'olunaku lwe y'amaliriza emisomo gye ejy'obuto n'olunaku lwe yazaalibwa.<ref name="Bindhe 2015" /> Ku nkomerelo, yawangulwa [[:en:Muyanja_Mbabaali|Muyanja Mbabaali]] era naava mu Paalamenti.<ref name="ugandaradionetwork">https://ugandaradionetwork.net/story/former-lwengo-woman-mp-gertrude-nakabira-dead</ref>
Oluvannyuma lw'emyaka nga mulwadde nnyo, yamala n'aweebwa ekitanda mu [[:en:Nsambya_Hospital|Ddwaliro lye Nsambya]], eyo jy'eyafiira n'ekilwadde kya kookolo nga 19 Ogusooka 2020, ku myaka 57.<ref name="monitor 20200122">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-lwengo-woman-mp-nakabira-laid-to-rest-1871168</ref> Oluvannyuma yaziikibwa mu Kibengo, [[Sembabule (disitulikit)|Disitulikitti ye Sembabule]] nga 22 Ogusooka.<ref name="monitor 20200122" />
Yabeera mu [[:en:Lwengo|Lwengo]]. Yalina mukulu we omuwala Irene Nakabira. Eyafumbirwa Emmanuel Lubega mu mwaka gwa 1988.
== Ebijulizidwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
oucv7eh7h1jtyq0tf2n9quqn0xqics2
Joyce Moriku
0
10503
61775
60595
2026-07-11T17:39:47Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61775
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Joyce Moriku''' era gwebamannyi nga '''Joyce Kaducu''' yazaalibwa nga 21 Ogwokuna mu 1969, nga [[:en:Uganda|Munayuganda]] eyakuguka mu [[:en:Pediatrician|by'okujanjaba abaana n'eddwadde zaabwe]], omusomesa era nga [[:en:Politician|munabyabufuzi]]. Ye Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku by'enjigiriza bya pulayimale mu kabineeti empya eyatandika mu 2021. Mu kusooka yali [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisita Omubeezi Ow'eby'obulamu ebitandikirwaako]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda.]] Yalondebwa mu kifo kino nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, ng'adira [[:en:Sarah_Achieng_Opendi|Sarah Achieng Opendi]] mu bigere eyali afuuse Minisita Omubeezi Ow'eby'obulamu, n'emirimu egy'enjawulo.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Akola nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] [[:en:Moyo_District|Omukyala omulonde akiikirira Disitulikiti ye Moyo]] mu Paalamenti eye kumi okuva mu 2016 okutuuka mu 2021.<ref name="Profile">https://web.archive.org/web/20180718234538/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=189</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Dr. Moriku yazaalibwa mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti ye Moyo]], mu [[:en:West_Nile_sub-region|bitundu bya West Nile]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiika Ddyo]] bwa Uganda, nga 21 Ogwokuna mu 1969. Yasomera ku Laropi Primary School gyeyatandikira n'okumalira eby'enjigiriza bye ebisokerwaako. Yasomerako ku Metu Senior Secondary School, erisinganibwa e [[:en:Moyo_Town|Moyo]], ng'eno gyeyatuulita S4, nga tanaba kugenda ku Sacred Heart Senior Secondary School e [[:en:Gulu|Gulu]] gyeyasomera n'okumalirira S6.<ref name="Profile" />
Mu 1997, yagenda ku [[:en:Mbarara_University_School_of_Medicine|Yunivasite y'e Mbarara gyebayigiriza ku bikwatagana n'eby'eddagala]], ng'eno gyeyasoma [[:en:Medicine|obusawo bw'okujanjaba abantu]], n'atikirwa ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Diguli mu busawo wamu ne Diguli mu kulongoosa]] mu 2002. Mu 2005, yafuna Dipulooma mu by'okuteeka teeka pulojekiti n'okuzidukanya okuva ku [[:en:Gulu_University|Yunivasite ye Gulu]]. Oluvannyuma yayingira [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Yunivasite ye Makerere gyebatendekera obusawo]] e Mulago, ng'eno gyeyafunira [[:en:Master_of_Medicine|Diguli ey'okubiri mu kujanjaba abaana n'enddwadde]] zaabwe mu 2008. Oluvannyuma neera, mu 2005, Yunivasite ye [[Gulu (disitulikit)|Gulu]] yamuwa [[:en:Doctorate|Diguli ey'okusatu mu by'okusoma n'akuguka mu by'emisuwa]].<ref name="Profile" />
== Emirimu gye mubusawo ==
Oluvannyuma lw'okufuna Diguli ye esooka, yagenda okufuna obukugu mu by'okujanjaba mu [[:en:Lacor_Hospital|Ddwaliro lya Lacor]] e Gulu, okuva mu 2002 okutuuka mu 2003. Wakati wa 2003 ne 2005, yali akola nga omukwanaganya w'abasawo ku kitongole ekivunaanyizibwa mu k[[:en:HIV|ulwanyisa akawuka ka siriimu]] mu Uganda, ng'asinziira Gulu. Okuva mu 2005 okutuuka mu 2008, yali akola nga omusawo omukugu mu [[:en:Mulago_National_Referral_Hospital|ddwaliro ly'e Mulago]]. Oluvannyuma lw'ekyo, yakolako nga akulira abasawo okumala omwaka gumu mu ddwaliro lya Mildmay Clinic nga lisinganibwa ku [[:en:Kampala-Entebbe_Road|luguudo lw'e Ntebbe]], okuva 2008 okutuuka mu 2009. Okuva mu 2010 okutuuka mu 2015, yali akola nga omusomesa w'abasawo abajanjaba abaana n'enddwadde zaabwe ku Yunivasite y'e Gulu, nga kuno kweyaongereza okuwereza nga omujanjabi w'abaana n'eddwadde zaabwe eyali yeebuzibwaako mu [[:en:Gulu_Regional_Referral_Hospital|Ddwaliro ly'e Gulu]].<ref name="Profile" />
== Emirimu gye nga munabyabufuzi ==
Mu 2016, yayingira eby'obufuzi nga avuganya mu Konsitituweensi nga omukyala eyali ayagala okukiikirira ya Disitulikiti ya [[Moyo (disitulikit)|Moyo]]. Yawangula ng'era ye mubaka [[:en:Incumbent|eyaliko nebaddamu nebamulonda]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti eye kumi]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021.<ref name="Who">http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/-/688334/3237208/-/mc8gbv/-/index.html</ref> Nga 6 Ogwomukaagamu 2016, yaweebwa ekya Minisita avunaanyizibwa ku By'obulamu ebisokerwaako.<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref>
== Obulamu bwe ==
Mukyala mufumbo ng'era baawe ye Omukenkufu Kaducu, nga musomesa ku [[:en:Gulu_University|Yunivasite y'e Gulu]].<ref name="Who" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
akq4fn1r2yzuinzq42ojr59tk4he6mb
Medius Kaharata Natukunda
0
10510
61795
35639
2026-07-11T17:44:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61795
wikitext
text/x-wiki
'''Medius Kaharata Natukunda''' munabyabufuzi Omunayuganda, ng'ate mubaka wa Paalamenti.Mu 2021, yalondebwa nga omukyala akiikirira [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti ye Rukungiri]] mu Paalamenti, [[:en:2021_Ugandan_general_election|mu kalulu ka banayuganda bonna aka 2021]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ugnews24.info/politics/nrm-storm-lands-in-rukungiri-district-sweeps-away-besigyes-fdc/ |access-date=2024-04-02 |archive-date=2021-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210220195610/https://ugnews24.info/politics/nrm-storm-lands-in-rukungiri-district-sweeps-away-besigyes-fdc/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://campusbee.ug/featured/rukungiri-legislator-excites-stranded-bsu-students-with-food-relief/</ref><ref>https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/</ref>
Ye omu kubali mu kibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>https://www.independent.co.ug/candidates-in-rukungiri-district-complain-about-defaced-posters/</ref><ref>https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/</ref><ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20220627/139021/rukungiri-woman-mp-asks-government-to-consider-enhancing-salaries-of-arts-teachers-too.html</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda eye kumineemu.]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya National Resistance Movement]]
* [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti ye Rukungiri.]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* Omubaka wa Paalamenti
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti egya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
2cec3ksl4trjymydu8xkjifrac2oc79
Lukia Isanga Nakadama
0
10512
61515
60569
2026-07-11T17:07:24Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61515
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nakadama Rukia Isanga.jpg|thumb|Lukia Nakadama Isanga.jpg]]
'''Lukia Isanga Nakadama''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri 1970), ng'ebiseera ebisinga baliwandiika nga '''Rukia Isanga Nakadama''', Munnayuganda omukyala ey'ekolera bizinensi ze, nga musomesa wamu n'okubeera munnabyabufuzi. Esaawa eno ye mumyuka wa Saabaminisita wa Uganda ow'okusatu, ng'era ye Minisita atalina kifo kyankalakalira kyatwala, okuva nga 9 Ogwomukaaga mu 2021.<ref name="1R">https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545</ref> Yaddamu okulondebwa ng'omumyuka wa Saabaminisita wa Uganda owo'kusatu era nga Minisita atalina kifo kyankalakalira kyatwala mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebbiri.<ref>Reporter, Our (26 May 2026). [https://observer.ug/news/museveni-retains-wife-janet-vp-alupo-in-new-cabinet/ "Museveni retains wife Janet, VP Alupo in new cabinet"]. ''The Observer''. Retrieved 27 May 2026.</ref><ref>Atukunda, Rogers (26 May 2026). [https://softpower.ug/museveni-names-new-cabinet-retains-vp-alupo-pm-nabbanja/ "Museveni Names New Cabinet: Retains VP Alupo & PM Nabbanja"]. ''SoftPower News''. Retrieved 27 May 2026.</ref>
Nga tanafuna kifo ekyo, yali awereza nga Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku kikula ky'abantu wamu n'eby'obuwangwa mu Kabineeti ya Uganda. Yaweebwa ekifo kino mu 2006.<ref>https://web.archive.org/web/20150226063838/http://www.newvision.co.ug/D/8/17/713136</ref> Mu kukyusa kyusa kabineeti nga 16 Ogwokubiri mu 2009,<ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref>wamu n'eya 27 Ogwokutaano mu 2011,<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref>yaddamu okufuna ekifo kye mu kabineeti. Ye mubaka wa Paalamenti Omukyala omulonde akiikirira Disitulikiti ye Mayuge. Abadde alondebwa ng'akomawo mu kifo kino okuviira ddala mu 2001.<ref name="Gender">http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=87&const=Woman+Representative&dist_id=29&distname=Mayuge</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Isanga Nakadama yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri mu 1970. Yakuzibwa mu famire eyalimu abakyala abawera, nga yeeyali omwana ow'omukaaga, ku 12 maama we beyali yazaala. Taata we yalina abakyala babiri. Yasomera ku Nabisunsa Girls School, esomero lya gavumenti nga lirina eby'enjigiriza ebiri eby'awakati n'ebya wagul, nga lisinganibwa mu munisipaali y'e Nakawa mu bukiika ddyo bw'omubuvanjuba bwa Kampala, ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yafuna satifikeeti mu Busomesa. gyeyayongerezaako mu 1999, okuva mutendekero lya Institute of Teacher Education Kyambogo (ITEK), nga kati kyafuuka kitundu ku Yunivasite y'e Kyambogo, nga y'emu ku yunivasite za Uganda omunaana eza gavumenti, okutuuka mu Gwokubiri mu 2015. Alina Dipulooma ku kwekaanya eby'amaguzi ebiyingira nokufuluma eggwanga, ng'eno yagifuna mu 2004, okuva ku Islamic University in Uganda (IUIU). alina ne Diguli mu by'enjigiriza mu kudukanya eby'embeera z'abantu okuva ku IUIU.<ref name="Gender" />
== Emirimu gye ==
Mu kusooka mu 2001, yalinako bizineensi nga yabwanannyini, era nga omusomesa ku Hassantourabi Education Centre mu Disitulikiti ye Mayuge. Baasooka okumulonda mu Paalamenti mu 2001, nga Omukyala eyali agenda okukiikirira Disitulikiti ye gyebamuzaala ey'e Mayuge. Mu 2006, baddamu nebamulonda okusigala nga akiikirira konsitituweensi eno. Baamuteeka mu kifo kya kabineeti kyalimu kati mu 2006.<ref name="Gender" />
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Rukia Nakadama wanzikiriza ya kiyisiraamu. Mukyala mufumbo, nga baawe ye Hajji Daudi Isanga. Ali mu kibiina ky'eby'obufuzi ekya National Resistance Movement<ref name="Gender" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti ye Mayuge]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Ku mikutu gya yintaneeti egya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
2szsc3wseqz0e6x2vzbyql2c67h0amo
Agather Atuhaire
0
10513
61858
59570
2026-07-11T17:53:30Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61858
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agather Atuhaire''' (yazaalibwa c.1988) [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnamateeka, omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu era munnamawulire ow'obwanakyewa. Yayayatuukiriza enguzi n'efuggabbi ebyamuleeta okumanyibwa Ambassador wa EU ne US Secretary of State.
== Obuto bwe n'okusoma ==
Atuhaire yazaalibwa mu [[Sheema (disitulikit)|Disitulikiti Ye Sheema]] nga mu 1988. Yamaliriza Siniya ng'afunye sikaala ku ssomero lya Alliance School Mbarara. Obutaba na sente ky'ategeeza nti teyalina busobozi kutuukiriza kirooto kye eky'okusoma amateeka olwo n'asomamu eby'amawulire ku Yunivasite y'e [[Makerere University, Uganda|Makerere]].<ref name="dd">[https://web.archive.org/web/20240310205116/https://defenddefenders.org/human-rights-defender-of-the-month-agather-atuhaire/ "Human Rights Defender of the month: Agather Atuhaire - DefendDefenders"]. 2022-06-30. Retrieved 2024-03-10.</ref>
== Emirimu gye ==
Mu Gwomukaaga 2022 ba DefendDefenders bamufuula omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwezi.<ref name="dd"/>
[[File:Awardees,_Jill_Biden,_Secretary_Blinken_with_KEY_IWOC_2024_(53567876276).jpg|left|thumb|Abaweebwa awaadi: (Emabega) Ajna Jusić, Rina Gonoi, Fatou Baldeh, Rabha El Haymar, Benafsha Yaqoobi, Fawzia Karim Firoze, Volha Harbunova and Atuhaire. Mu maaso okudda ku kkono: Fariba Balouch, Fátima Corozo, Benafsha Yaqoobi]]
Mu mwaka gwa 2023 yaweebwa engule y'omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu ow'omwaka gwa 2022 okuva eri Ambassador wa EU mu Uganda, Jan Sadek. Saduk yali agoberedde emirimu gye ku ttendekero ly'amateeka li Law Development Center eyo gy'eyazuulira nti abayizi baagwanga ebigezo nga tewaliyo gy'owaaba oba okunoonyereza. Abadde n'obukuubagano ne bannabyabufuzi nga [[Anita Among]] ne [[Mathias Mpuuga]] n'ekitongole kya kazambi.<ref name="indug">[https://www.independent.co.ug/agather-atuhaire-bags-eus-human-rights-defenders-award/ "Agather Atuhaire bags EU's Human Rights Defender's Award"]. ''The Independent Uganda''. 2023-05-04. Retrieved 2024-03-10.</ref> Atuhaire yategeeza nti Among n'omumyuka we bombi baali baguze emmotoka ez'ebeeyi nga bakoseza sente za Gavumenti.<ref name="pearl">[https://pearltimes.co.ug/big-win-speaker-anita-amongs-fearless-tormentor-wins-prestigious-eu-award-see-details/ "Journalist Agather Atuhaire Is EU Human Rights Defenders Award Winner - The Pearl Times"]. 2023-05-05. Retrieved 2024-03-10.</ref> Emmotoka zaali tezeetagisa kubanga bombi baali balina emmotoka z'okwejalabya. Okusaba okugula emmotoka zino bwe kwalema, baatekawo abantu abalala abawulize mu bifo ebyo. Okwatuukiriza kw'obuli bwenguzi buno okw'akolebwa Atuhaire kw'amuletera okuyitibwa annyonyere. Yatiisibwatiisibwa abaali bamuloopye lwe bakizuula nti yali tasobola kusibibwa kubanga buli kye yali akoze kyali mu mateeka.<ref name="dd" />
Mu Gwokusatu 2024 yali mu Washington eyo gy'eyasiimibwa nga International Woman of Courage ekitongole kya US State. ng'akikulembeddwamu U.S. Secretary of State Antony Blinken ne mukyala wa Pulezidenti Jill Biden yafuna engule eno nga 4 Ogwokusatu 2024.<ref name="alla">https://allafrica.com/stories/202403060048.html</ref> Nga emikolo gya IWOC giwedde, abawanguzi b'engule bayitibwa okw'etaba mu pulogulaamu ya State department eya ''International Visitor Leadership Program'' eyo gy'ebesisinkanira n'abo abaagala emirimu gy'abwe.<ref name="announced">[https://www.state.gov/2024-international-women-of-courage-award-recipients-announced/ "2024 International Women of Courage Award Recipients Announced". ''United States Department of State'']. Retrieved 2024-03-11.</ref>
== Laba ne ==
* [[Akena p'Ojok|Akena P'Ojok]]
* [[Zahara Nampewo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Sheema]]
[[Category:Bannayuganda abalwanirizi b'eddembe]]
[[Category:Bannayuganda bannamateeka]]
[[Category:Bannayuganda bannamawulire abakyala]]
[[Category:Abaafuna engule ya International Women of Courage Award]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
c3l8az3fuifb4tzpu0abpvv6czq5w0d
Jennifer Driwaru
0
10515
61320
34006
2026-07-11T16:43:20Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61320
wikitext
text/x-wiki
[[File:Driwaru Jennifer.jpg|thumb|Driwaru Jennifer]]
'''Jennifer Driwaru''' (yazaalibwa mu 1982) munnabyabufuzi era mukyala musuubuzi wa Uganda, akiikirira abakyala mu [[:en:Maracha_District|Disitulikiti y’e Maracha]] mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu ali mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM).
== [[Okubuulirira abantu|Gyenvudde]] n’obuyigirize ==
Driwaru yazaalibwa era n’akulira mu ggombolola Yivu, Omuluka Loinya ku kyaalo Aliro East eri Orijaba John omuduumizi wa poliisi eyawummula eyakolanga ng’omuduumizi wa poliisi mu disitulikiti (DPC) ne Florence Drijaru omusuubuzi.
Mu 1995, Driwaru yamaliriza ebigezo bye ebya Primary Leaving Examinations (PLE) okuva mu Maracha Primary School, O level ye mu 1999 ne A level (yakola LEG/Fine art) mu 2001 okuva mu Maracha Secondary School. Mu 2004, Yakola [[:en:Diploma_of_Education|dipulooma mu by'enjigiriza]] n'ebyemikono oluvannyuma ne yeegatta ku [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]] gye yafunira diguli esooka mu kulunggamya [[Okubuulirira abantu|n'okubuulirira abantu]] mu 2012, dipuloma ya [[:en:Postgraduate_education|postgraduate]] mu [[:en:Social_work|Social Work]] and [[:en:Social_Administration|Social Administration]] mu 2014 okutuuka mu 2015.
== Emirimu ==
Yakolako ng’omusomesa, asomesa olulimi Olungereza mu Maracha Secondary School olwo n’akola mu ddwaaliro lya St. Joseph’s Hospital Maracha/ Ovujo Hospital ng’omukozi ku nsonga z’abantu wakati wa 2022 ne 2013. Mu 2007, Jennifer era yakolagana ne Baylor Uganda e [[Entebbe]] [[:en:Mental_health_counselor|ng'abudaabuda abantu]] ng’omukugu. Era yakola n’ekitongole [[:en:National_Identification_and_Registration_Authority|ekivunaanyizibwa ku kuwandiisa endagamuntu mu ggwanga ekya]] (NIRA) ng’omukungu avunaanyizibwa ku kuwandiisa abantu mu 2014 oluvannyuma ng’omukozi w’ensonga z’abantu mu [[:en:International_Rescue_Committee|kitongole ekivunaanyizibwa ku kununula abantu]] (IRC) wakati wa 2017 ne 2019.
== Ebikolwa ebyeyoleka ==
Driwaru yagula ambyulensi bbiri eza disitulikiti y’e Maracha okuva mu ssente ezigambibwa nti zaamuweebwa okugula emmotoka.
== Laba ne ==
[[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
== Ebijulizzidwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
7gjioikwmxhsaf1seh1rmyyps8v3a5t
Kabakumba Masiko
0
10525
61832
34694
2026-07-11T17:45:47Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61832
wikitext
text/x-wiki
[[File:Kabakumba, Masiko Labwoni.jpg|thumb|Kabakumba, Masiko Labwoni.jpg]]
'''Princess Kabakumba Labwoni Masiko''' munabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunayuganda.]] Yeeyaliko [[:en:President_of_Uganda|Minisita kunsonga z'obwa Pulezidenti]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda.]] Yaweebwa ekifo kino nga 27 Ogwokutaano mu 2011. Yadira [[:en:Beatrice_Wabudeya|Beatrice Wabudeya]] eyasulibwa okuva mu kabineeti.<ref>{{cite web|accessdate=25 February 2015|date=27 May 2011|url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments|title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers|last=Uganda State House|publisher=[[Facebook.com]]}}</ref> Mungeri y'emu, yawerezaako nga [[:en:Kampala|Minisita w'ekitongole ekivunaanyizibwa ku by'emirimu mu kibuga kya Kampala]].
<ref>{{cite web|title=Kabakumba Tipped To Be Kampala Minister|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/758650|accessdate=25 February 2015|last=Musoke|first=Cyprian|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|date=27 June 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110807073411/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/758650|archive-date=7 August 2011|url-status=dead}}</ref> Yalekulira okuva mu bifo bino byombi nga 14 Ogwekumineebiri mu 2011, oluvannyuma olw'okuberawo abaali bamulumiriza olw'okukozesa obubi ofiisi, nga abba n'okutwala ebitali bibye, ekyali kiviriddeko okubulawo kwa ssente za gavumenti, wamu n'okuberawo kw'akabinja akaalina entegeka ez'okugya ssente mu gavumentu nga kayita mu makubo amakyamu.<ref name="Quit">{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-16181387|date=14 December 2011|accessdate=25 February 2015|title=Uganda Minister Masiko Resigns After Radio Theft Claim|first=Joshua|last=Mmali|publisher=[[BBC|BBC News]]}}</ref><ref>{{cite web|title=To Err Is Human, Kabakumba Says: Her Resignation Speech|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1289648/-/bg3qr1z/-/index.html|first=Kabakumba|last=Masiko|newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)|date=16 December 2011|accessdate=25 February 2015|archive-date=18 September 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180918001403/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1289648/-/bg3qr1z/-/index.html|url-status=dead}}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150226032938/http://www.newvision.co.ug/news/314859-</ref> Yalondebwa n'okubeera [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Paalamenti]], nga yakiikirira esaza lya Bujenje, wabula nebamuwangula mu 2016, mu [[:en:Masindi_District|Disitulikiti ye Masindi]].<ref name="Bujenje">http://parliamentwatch.ug/mp/mrs-kabakumba-masiko-labwoni-princess/</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Disitulikiti y'e Masindi]] nga 20 Ogwekumi mu 1966. Kabakumba Masiko yasomera ku ''Gulu High School'' fng'eno gyeyamalira S4, olwo n'agenda ku [[:en:Nabisunsa_Girls'_Secondary_School|Nabisunsa Girls' Secondary School]] gyeyatuulira S6. Yayingira [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde n'obunene mu ggwanga, n'atikirwa mu 1990, ne [[:en:Economics|Diguli ya Sayaansi mu By'enfuna]]. Alina [[:en:Management|Dipulooma mu by'okuteekateeka pulojekiti wamu n'okuzidukanya]], gyeyafuna okuva ku Uganda National Chamber of Commerce and Industry, mu 1998. Alina ne [[:en:Management|Dipulooma mu munteekateeka za pulojekiti wamu n'okuzidukanya]], nga yagifuna mu 200, okuva kutendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] (UMI). Mmu 2009, yaweebwa aba UMI Diguli mu by'enjigiriza mu by'okudukanya embeera z'abantu by UMI. [[:en:Legislation|Dipulooma mu by'okukola amateeka]] yauweebwa ab'etendekero lya International Law Institute mu 2003.<ref name="Bujenje" /> Mu Gwokuna mu 2018, Kabakumba yatikirwa ne [[:en:Legal_practice|Dipulooma mu by'okwenyigira mu mateeka,]] okuva mutekero eribangula banamateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu Kampala.<ref>{{cite web|title=Masiko Celebrates Appointment|date=25 June 2006|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/18/505839|accessdate=25 February 2015|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|first=Kyetume|last=Kasanga|archive-url=https://web.archive.org/web/20150226041118/http://www.newvision.co.ug/D/8/18/505839|archive-date=26 February 2015|url-status=dead}}</ref>
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1986 okutuuka mu 1996, yali akola nga vunaanyizibwa ku by'emikolo gy'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ekiri mu buyinza. Mu 1996, yeesimbawo ku kifo ky'okubeera omubaka akiikirira [[:en:Masindi_District|Disitulikiti y'e Masindi,]] era n'awangula ekifo kino kyeyawerezaamu okutuuka mu 2001.Mu 2001, oluvannyuma lw'ekyuka kyuka ezaali zikolebwa mu Disitulikiti, yeesimbawo ku kifo ky'okukiikirira esaza lya Bujenje, nga lisinganibwa mu Disitulikiti y'e Masindi, n'awangula ekifo kino era n'awereza nga Omubaka wa Paalamenti okutuuka mu 2006. Mu 2006, baddamu nebamulonda okuddayo mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Mu mwaka ogwo gwegumu, yaweebwa omulimu gwokubeera [[:en:Parliament_of_Uganda|Minisita eyali avunaanyizibwa ku by'ensonga za Paalamenti,]] wamu n'okubeera [[:en:Government_Chief_Whip|kalabalaba wa Gavumenti]], ekifo kyeyali okutuusa weyalondebwa nga Minisita w'eby'obubaka mu Gwokubiri mu 2009.<ref>{{cite web|title=Masiko Celebrates Appointment|date=25 June 2006|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/18/505839|accessdate=25 February 2015|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|first=Kyetume|last=Kasanga|archive-url=https://web.archive.org/web/20150226041118/http://www.newvision.co.ug/D/8/18/505839|archive-date=26 February 2015|url-status=dead}}</ref> Nga 16 Ogwokubiri, mu 2009, yalondebwa okubeera [[:en:Information|Minisita w'obubaka n'obubaka mu ggwanga]], n'awereza mukifo kino okutuusa nga 27 Ogwokutaano mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20150211174529/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671729</ref>
Mu kaseera ka 2016, ak'okulonda kw'ababaka ba Paalamenti, Kabakumba Masiko yeesimbawo nga talina kibiina okukiikirira [[:en:Masindi|Munisipaali y'e Masindi,]] naye n'awangulwa [[:en:Ernest_Kiiza|Ernest Kiiza]], ng'no ye [[:en:Bunyoro_sub-region|Minisita aliko kati Omubeezi Ow'ensonga za Bunyoro]].<ref>{{cite web|accessdate=15 October 2016|last=Muzoora|url=http://ugandaradionetwork.com/story/kabakumba-rejects-poll-results|title=Kabakumba Rejects Poll Results|date=20 February 2016|first=George|publisher=[[Uganda Radio Network]]|location=Kampala}}</ref>
== Ebimukwatako ==
Kabakumba Masiko yafumbirwa [[:en:Major_general|Maj.Gen]] Henry Masiko, nga ye Chief Political Commissar w'amagye g'eggwanga aga [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF).<ref>{{cite web|accessdate=25 February 2015|first=James|url=http://www.ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=39048|title=Minister Kabakumba Resigns|date=14 December 2015|last=Odongo|publisher=Uganda Radio Network (URN)}}</ref>
== Emivuyo ku mukutu gwa Uganda Broadcasting Corporation ==
Mu Gwekuminoogumu mu 2011, [[:en:Uganda_Police_Force|abasirikale okuva mu poliisi ya Uganda]] nga babaguddwako, baawamba [[:en:Radio_transmitter|ekyuma ekitambuza amaloboozi]] [[:en:Radio_mast|n'omunaala]] okuva mu kifo ewasinganibwa omukutu gwa Kings Broadcasting Sercvice (KBS), mu kibuga ky'e [[:en:Masindi|Masindi]] mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bugwanjuba bwa Uganda]]. Ebyuma bino kyali kigambibwa nti byali bya mukutu gwa Uganda Broadcasting Corporation (UBC), omukutu gwa leediyo ne ttivi, ng<nowiki>'era byali byabibwa okuva ku UBC mu 2009 oba 2010, Kabakumba bweyali akyali Minisita w'obubaka n'obubaka, era nga y'avunaanyizibwa ku UBC. KBS, nga kati yava kumpewo, yali evunaanyizibwa Kabakumba Masiko nga nannyini yo, era nga agirinamu ebitundu 75 ku 100 ate akulira ekifo ng'alinamu ebitundu 25 ku 100. Era baamutekako ogw''</nowiki>okwenyigira mu kutunda oba okuta ettaka eryali lrya UBC, erisinganibwa e [[:en:Bugoloobi|Bugoloobi,]] ebimu kubifo by'omu [[:en:Kampala|Kampala]].<ref name="Quit" /><ref>{{cite web|accessdate=25 February 2015|date=15 December 2011|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1289624/-/bg3qswz/-/index.html|title=Kabakumba Resigns, Named in Land Row|last=Nalugo|first=Mercy|newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)|archive-date=19 April 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190419211233/https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1289624/-/bg3qswz/-/index.html|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|title=Is The Downfall of Princess Kabakumba Inevitable?|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1289102/-/bg3us1z/-/index.html|first=John|last=Njoroge|date=14 December 2011|accessdate=25 February 2015|newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref> Poliisi yawaayo okunoonyereza kwaayo eri omuwaabi wa gavumenti okubeerako ne ky'aba akola.<ref>{{cite web|title=Police Charge Former Minister Kabakumba With Theft|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1291114/-/bfmvf5z/-/index.html|first=Chris|last=Obore|accessdate=25 February 2015|date=18 December 2011|newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref> Omuwaabi wa gavumenti weyasalawo okubagulawo musango eri Masiko, wabula n'atanza eyali adukanya omukutu gwa leediyo eno yekka, babaka bane mu paalamenti nebakiwakanya.<ref>{{cite web|accessdate=25 February 2015|url=http://www.newvision.co.ug/news/632960-clearing-kabakumba-of-transmitter-theft-a-joke-mps.html|title=Clearing Kabakumba of Transmitter Theft A Joke – MPs|date=13 July 2012|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|first=Henry|last=Sekanjako}}</ref>
== Ebifanannyi ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1175810/-/c0ur6qz/-/index.html Ebifanannyi bya Kabakumba Masiko mu 2011]
== Laba ne bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Masindi_District|Disitulikiti y'e Masindi]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Ku mikutu gya Paalamenti ya Uganda egya yintaneeti]
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujuvu olwa Kabineeti, okuva mu Gwokutaano mu 2011]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
rahxaee4mogzx639bd9pd88o6jz0j5u
Grace Oburu
0
10528
61721
56688
2026-07-11T17:30:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61721
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Grace Oburu''' Munnayuganda eyaliko Mmemba wa Paalamenti owa [[Tororo (disitulikit)|Disitulikitti ye Tororo]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/will-minister-opendi-retain-her-tororo-woman-mp-seat--3229858</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/farming/creating-wealth-one-cow-at-a-time-1470776</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1222003</ref> Pulezidenti Museveni yamulonda nga Commissioner wa Judicial Service Commission mu Gwokubiri mu mwaka gwa 2012.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/odoki-reappointment-illegal-says-ogoola-1550724</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-appoints-ogoola-to-head-new-judicial-commission-1503056</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
1trjzv4uap8ld564gby7h6y49wp1ier
Achia Remegio
0
10532
61347
59423
2026-07-11T16:44:35Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61347
wikitext
text/x-wiki
'''Achia Remegio''' yazaalibwa nga 27 Ogwekkumineebiri 1970, munnayuganda munnabyabufuzi, omukugu mu by'enfuna n'eby'embalirira.<ref name=":0">https://flashugnews.com/remigio-achia-biography-age-education-family-and-wife/</ref> Abadde [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Palamenti]] ng'ali wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira essaza lya Pian, mu Disitulikiti y'e Nakapiripirit okuva mu 2006, okutuuka nakati.<ref>https://www.independent.co.ug/tag/remigio-achia/</ref><ref>https://www.independent.co.ug/mps-demand-disbandment-of-karamoja-affairs-ministry/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/Karamoja%20Development%20Agency/189530/mps-ask-govt-to-retain-karamoja-devt-agency-in-ongoing-rationalization-process</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Nakapiripirit_District|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] esangibwa mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikaddyo]] bwa Uganda.<ref name=":0" /> Musajja mufumbo eyawasa omulamuzi [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]] akulira abasalawo ekirina okukolebwa eky'enkomeredde eri omuzzi w'emisango singa gubeera gumusse muvvi.<ref name=":0" />
Yasomera ku St. Mary's Seminary Nadiket, erisangibwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] mu Uganda gyeyamalira emisomo gye egya siniya. Wakati wa 1986 ne 1990, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] n'atikkirwa ne Diguli mu by'embalirira wamu n'eby'enfuna.<ref name=":0" />
== Emirimu gye ==
Yaweerezaako nga eyeebuzibwaako ku by'ekikugu mu [[:en:Food_and_Agriculture_Organization|Kitongole ekivunaanyizibwa ku by'emere n'eby'obulimi]] eky[[:en:United_Nations|'Amawanga Amagatte]] wakati w'Ogwekkuminoogumu 1999 n'Ogwokutaano 2005.<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokutaano 2011 okutuusa kati, abadde aweereza ng'Omumyuka wa ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Okuva mu Gwokuna 2006 okutuusa kati, abadde mubaka wa Palamenti ya Uganda n'emirimu gamba nga okwekkanya ebikozesebwa n'okubisaasaanya, okwekkanya embalirira, n'okussa mu nkola embalirira egenderera ebiruubirirwa.<ref name=":0" /> Yeeyali Omumyuka wa ssentebe ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'embalirira by'Eggwanga wakati w'Ogwokutaano 2006 okutuuka Ogwomusanvu 2009.<ref name=":0" />
Remigio Achia ensangi zino ye ssentebe w'akakiiko akeegattibwamu ababaka ba Palamenti okuva mu bitundu bye Karamoja.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/karamoja-mps-accuse-updf-of-looting-livestock-killing-civilians/</ref> Yavumirira nnyo amagye g'eggwanga aga UPDF olw'okuyisa ekitundu kyonna nga ekimenyi ky'amateeka ekyavirako okufiirwa abatuuze 3,000, wamu n'enkumi z'abaana abaawalirizibwa okugenda kunguudo z'ebibuga.<ref name=":1" />
== Obukuubagano ==
Mu Gwokutaano 2013, yakwatibwa olw'okuvuga ng'atamidde.<ref name=":0" /> Yawalanyizibwa olw'okusalinkiriza gyebaliira emere e Wandegeya, wadde nga ku ggeeti kwali kuliko ekiwandiiko.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1169879/achia-harassed-trespass</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda ey'Ekkumineemu]]
* [[:en:Jane_Frances_Abodo|Jane Frances Abodo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mikutu gya yintaneeti eya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4mdhl5sp9btstfzblvxlhaxek8t0ofg
Ajok Lucy
0
10533
61164
59429
2026-07-11T16:35:23Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61164
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ajok Lucky''' (yazaalibwa nga 3 Ogwoluberyeberye 1962), nga [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi akiikirira ekitundu kya Munisipaali ya [[Apac]] ng'omukyala omubaka mu Paalamenti ya Uganda<ref>administrator (2018-07-31). [https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district "Directly Elected Member of Parliament, Apac Municipality, Apac District"]. ''Electoral Commission''. Retrieved 2024-04-02</ref>ey'omwenda wansi w'ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda Peoples Congress]] (UPC).<ref name="monitor">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ex-minister-obote-s-son-join-race-for-apac-municipality-seat-1761654 "Ex-minister, Obote's son join race for Apac Municipality seat"]. ''Monitor''. 2021-01-12. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/3-5m-children-living-in-abject-poverty-report-1574520 "3.5m children living in abject poverty - report"]. ''Monitor''. 2021-01-20. Retrieved 2024-04-02.</ref><ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Corridors of power"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-04-02.</ref>
== Okusoma kwe ==
Lucy yasomera ku St. Catherine High School mu Disitulikiti y'e Lira.
== Emirimu gye ==
Nga tanneegatta ku byabufuzi mu 2011, yakola n'ekitongole ky'obwannakyewa ekiyitibwa Move On Referral era yakolako mu kitongole ekivunaanyizibwa ku by'amayumba.<ref name="monitor" />Mu 2016, yawangulwa [[Betty Awori Engola]] ku kifo kya [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumi.<ref name="monitor" /> Mu 2015, yawangulwa Kenny Auma Lapat mu kamyufu ka UPC, naawaba mu kakiiko ka UPC ak'ebyokulonda ng'agamba akalulu kaalimu ebirumira naddala mu kaseera k'okulonda.<ref>Ronald, Andrew, Odongo, Omadi (9 October 2015). [https://ugandaradionetwork.net/story/apac-woman-mp-loses-upc-primaries "Apac Woman MP Loses UPC Primaries"]. ''Uganda Radio Network''. p. 1. Retrieved 2024-04-02.</ref> Yaweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'obusuubuzi, obulambuzi, okusiga ensimbi wamu n'amakolero.<ref>[https://dam.media.un.org/asset-management/2AM9LO4YXG90?FR_=1&W=1280&H=585 "United Nations Photo - President of the sixty-ninth session of the General Assembly meets with a parliamentary delegation from Uganda"]. ''dam.media.un.org''. Retrieved 2024-04-02.</ref>
== Laba ne bino ==
* Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda
* [[Betty Awori Engola]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Ku mukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
[[Category:Abazaalwa mu 1962]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Apac]]
[[Category:Bannabyabufuzi abakyala nannaYuganda mukyasa eky'amakumi abiri mwekimu]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Uganda People's Congress]]
[[Category:Bannabyabufuzi abatalina bibiina by'abufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abalango]]
[[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda ey'omwenda]]
[[Category:Abakyala Abalango]]
[[Category:Bammemba ba Palamenti ya Uganda abakyala]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
5wteum2z0adnecsdy1mju9vgeodq99a
Rukiya Chekamondo
0
10534
61124
60487
2026-07-11T16:31:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61124
wikitext
text/x-wiki
'''Rukiya Kulany Chekamondo''' (yazaalibwa 7 Ogwekkumi,1965), oluusi awandiikibwa nga '''Rukia Kulany Chekamondo''', [[:en:Educator|musomesa]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] [[Yuganda|Munnayuganda]] . Yali [[:en:Finance|Minisita w'eggwanga ow'okutunda ebintu by'obwannannyini mu minisitule y'ebyensimbi]], okuva mu June 2006 okutuuka mu Ogwokutaano 2011. <ref>http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Chekamondo</ref> Mu nkyukakyuka ya kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti n'asikizibwa [[:en:Aston_Kajara|Aston Kajara]].<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Era yaweereza nga [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]] (MP), ku [[Kapchorwa (disitulikit)|lw'omubaka w'abakyala mu Disitulikiti y'e Kapchorwa]], okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. Mu kulonda kw'eggwanga okwa 2011, yawangulwa omubaka [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]] mu kiseera kino, [[Phyllis Chemutai]], munnabyabufuzi eyeetongodde. <ref>{{Cite web |title=Parliament of Uganda Website:: |url=http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 |access-date=2017-11-23 |website=parliament.go.ug |language=en-gb}}</ref>
Rukiya Kulany Chekamondo yazaalibwa nga 7 Ogwekkumi, 1965. Yafuna satifikeeti ye ey’ekibiina eky’okusatu mu by’enjigiriza mu 1986 okuva mu ttendekero ly’ebyenjigiriza ly’abasomesa (ITEK), erimu ku matendekero agaagatta ne gafuuka [[Yunivasite y'e Kyambogo|Yunivasite y’e Kyambogo]] . Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Education|Dipuloma mu by’enjigiriza ebya siniya]] mu 1993, nayo okuva mu ITEK. [[:en:Bachelor_of_Education|Diguli ye eya obusomesa]] mu [[:en:English_Language|lulimi oluzungu]] and [[:en:English_Language|English Literature]], yagifuna mu 1999, okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], Yunivasite esinga obukadde mu Yuganda, eyatandikibwawo mu 1922. Alina ne Postgraduate Diplomas mu [[:en:Education|kutekeratekera n'okukulembera eby'enjigiriza]] (1999), ne mu [[:en:Counseling|Guidance & Counseling]] (2001), byombi okuva mu ITEK. Diguli ye [[:en:Master_of_Education|eya Master of Education]] mu [[:en:Education|by’enjigiriza mu nnimi]] n’ebiwandiiko [[:en:English_Literature|by’Olungereza]] yafuna mu 2004 okuva mu yunivasite y’e Makerere. <ref>{{Cite web |title=Parliament of Uganda Website:: |url=http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 |access-date=2017-11-23 |website=parliament.go.ug |language=en-gb}}</ref>
== Omulimu ==
Chekamondo abadde [[:en:Teacher|musomesa]] okuva lwe yafuna satifikeeti y’obusomesa eyasooka mu 1986. Wakati wa 1993 ne 1995, yaweereza nga [[:en:Matron|Matron]], ku Bilal Islamic Institute, essomero erisangibwa mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Yuganda. <ref>{{Cite web |title=Parliament of Uganda Website:: |url=http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 |access-date=2017-11-23 |website=parliament.go.ug |language=en-gb}}</ref> Yeegatta ku byobufuzi mu 2006, ng'avuganya ku [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kapchorwa]], ekitundu ekikiikirira abakyala ku [[National Resistance Movement]] (NRM), tikiti y'ekibiina ky'ebyobufuzi. Yawangula, era nga 1 Ogwomukaaga 2006, yalondebwa okuba Minisita w’eggwanga ow’okutunda ebintu mu bwannannyini. <ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Chekamondo Rukiya Chekamondo Appointed State Minister for Privatization on 1 June 2006]</ref> Mu Gw'okusatu 2011, yafiirwa ekifo kye mu palamenti era mu Gw'okutaano 2011, yagobwa mu kabineti mu nkyukakyuka.
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Rukiya Chekamondo mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . Ebintu by'ayagala mulimu [[:en:Reading_(process)|okusoma]], [[:en:Research|okunoonyereza]] n'ensonga [[:en:Gender_issues|z'ekikula ky'abantu]] .
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
* [http://www.parliament.go.ug Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mr5najsnxccotq3qkilbjbztsngoh0e
Sara Mulindwa
0
10539
61836
32279
2026-07-11T17:53:24Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61836
wikitext
text/x-wiki
'''Sara Mulindwa''' oba oluusi awandiikibwa nga '''Sarah Mulindwa''' munnayuganda enzaalwa y’e Bungereza, asinziirira mu Bungereza [[:en:Media_personality|munnamawulire]], [[:en:TV_host|omukozi wa'oku ttivvi]] era [[:en:Sexual_health|omusomesa w’ebyobulamu]] .
== Oulamu bwe obwasooka n’Okusoma ==
Yasomera mu Westminster Kingsway College (2001– 2003) n’amaliriza n’eddaala ery’enjawulo mu by’obulamu n’okulabirira abantu, oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Thames_Valley_University|Thames Valley University]] (2004–2007), n’atikkirwa diguli esooka eya Sayansi mu kujanjaba abantu abakulu.
== Emirimu ==
Wakati wa 2007 ne 2012, Sarah yakola nga ward nurse mu Acute Medicine era okuva mu 2012, yakuguka mu Sexual Health ne HIV. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.startswithme.org.uk/2019/12/14/sarah-mulindwa-hiv-is-no-longer-a-death-sentence/ |access-date=2024-04-05 |archive-date=2022-09-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220922112803/https://www.startswithme.org.uk/2019/12/14/sarah-mulindwa-hiv-is-no-longer-a-death-sentence/ |url-status=dead }}</ref> Mu November 2015, Sarah yatandika okwanjula okusomesa ku bulamu bw’okwegatta n’akawuka ka siriimu ku [[:en:Channel_4|Channel 4]] . Mu 2019, yasooka kuzannya ku The sex clinic. Mu kiseera kino ekirwadde kya covid-19 yakola nga front line nurse mu ddwaliro lya Chelsea and Westminster Hospital.
== Okukwata firimu ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Firimu/Ttivvi
! Omugaso
! Ekirabo
|-
| 2017
| ''Abagezesa akaboozi''
| Sarah Mulindwa
| Omuzannyo gwa ttivvi ogwa Reality.
|-
| 2019–2020
| ''Eddwaaliro ly'okwegatta''
| Sarah Mulindwa
| Omuzannyo gwa ttivvi ogwa Reality
|-
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
jgs6bgqk7o0h5jslouz2x0hhqkpw5yr
Juliet Sekabunga Nalwanga
0
10541
60859
44249
2026-07-11T12:04:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60859
wikitext
text/x-wiki
'''Juliet Sekabunga Nalwanga''' musawo mu [[:en:Uganda|Uganda]], ye [[:en:Neurosurgery|musawo w'obwongo]] omukyala asooka mu nsi ye.<ref name=":0">https://www.thelancet.com/journals/laneur/article/PIIS1474-4422(18)30152-2/abstract</ref><ref>http://mbu.ug/2018/09/12/meet-dr-nalwanga-juliet-sekabunga-ugandas-first-female-neurosurgeon/</ref><ref name=":1">https://www.wfns.org/newsletter/182</ref><ref>https://thejns.org/focus/view/journals/neurosurg-focus/50/3/article-pE15.xml</ref><ref>https://thejns.org/focus/view/journals/neurosurg-focus/50/3/article-pE9.xml</ref><ref>https://globalhealth.duke.edu/news/dghis-michael-haglund-recognized-global-neurosurgery-achievements</ref> Mu mwaka gwa 2021 yali omu ku basawo b'obwongo e kumi na bassattu mu Uganda.<ref name=":2">http://www.theguardian.com/global-development/2021/aug/09/a-great-blow-to-uganda-surgeon-john-baptist-mukasa-dies-of-covid</ref> Mu mwaka gwa 2018 yali akolera mu ddwaliro lya [[Mulago National Specialised Hospital|Mulago National Referral Hospital]] mu Kampala.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |url=https://ugandafact.com/list-of-neurosurgeons-in-uganda/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-05 |archive-date=2022-10-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221002164504/https://ugandafact.com/list-of-neurosurgeons-in-uganda/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako n'emisomo ==
Munnayuganda enzalwa ya Uganda. Taata we y'omugenzi Professor Sekabunga, Omulongoosabalwadde mu baana (pediatric surgeon) amanyikiddwa ennyo, eyakolera mu [[Mulago National Specialised Hospital|Mulago National Referral Hospital]] mu myaka jya 1970 ne 1980. Yalina maama we omuto eyali omusawo. Assima maama oyo okumusasulira ebisale by'esomero n'okubeera ekyokulabilako okusoma emirimu jy'amadagala.<ref name=":3">https://opmed.doximity.com/articles/two-firsts-for-black-women-in-neurosurgery</ref>
Yagenda mu maaso n'okusoma obusawo mu [[:en:Mbarara_University_School_of_Medicine|Yunivasitte ye Mbarara]], okwagobererwa n'okutendekebwa mu ttendekero ly'elimu, ne ku [[:en:Lira_Hospital|Lira Regional Referral Hospital]].<ref name=":0"/> Yadayo ku Yunivasitte ye Mbarara okusoma degree y'[[:en:Master_of_Medicine|obukugu mu madagala]] mu kulongoosa ebilwadde, omukyala eyasooka okukikola.<ref name=":3"/> Oluvanyuma yayingizibwa mu[[:en:Pediatric_neurosurgery|Yunivasitte ye Makerere]] okusoma eby'obwongo ku Mulago National Referral Hospital, natikibwa mu mwaka gwa 2018. Yamala omwaka mulamba nga yetegereza n'okukuga mu [[:en:Pediatric_neurosurgery|kulongoosa endwadde z'obwongo mu baana]] (paediatric neurosurgery) ku [[:en:University_of_Toronto_Faculty_of_Medicine|The Hospital for Sick Children]], eddwaliro elisomesa elya [[:en:University_of_Toronto_Faculty_of_Medicine|University of Toronto Faculty of Medicine]], mu Toronto, Canada.<ref name=":1"/> Omu ku basomesa be aba nayuganda yali omugenzi [[:en:John_Baptist_Mukasa|John Baptist Mukasa]] (1967 - 2021).<ref name=":2"/><ref name="10R">https://www.npr.org/sections/goatsandsoda/2021/07/17/1016897461/pandemic-loss-pioneering-ugandan-neurosurgeon-was-a-servant-of-the-people</ref>
== Emirimu ==
Bwe yamaliriza emisomo gy'okulongoosa obwongo (neurosurgery) mu Toronto, Canada, yakomawo e Uganda n'afuna omulimu mu ddwaliro lye [[Mulago National Specialised Hospital|Mulago National Referral Hospital]] nga omusawo w'abaana n'obwongo gwebeebuzaako era nga assistant lecturer mu byokulongoosa obwongo mu ttendekero lye[[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]]. Akute ebifo by'okusomesa mu [[:en:Mbarara_University_School_of_Medicine|Mbarara University School of Medicine]]. Mu Gwokubiri 2023, Nalwanga yali mmemba wa faculty ku [[:en:Uganda_Christian_University_School_of_Medicine|Uganda Christian University School of Medicine]].<ref name="Empl1R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://standard.ucu.ac.ug/ucu-student-meets-medical-idol-she-is-my-hero/ |access-date=2024-04-05 |archive-date=2024-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240303193237/https://standard.ucu.ac.ug/ucu-student-meets-medical-idol-she-is-my-hero/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Empl2R">{{Cite web |url=https://www.ugandapartners.org/2023/03/nalwanga-ugandas-first-female-neurosurgeon/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-05 |archive-date=2024-03-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240302114524/https://www.ugandapartners.org/2023/03/nalwanga-ugandas-first-female-neurosurgeon/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Claire_Karekezi|Claire Karekezi]]
* [[:en:Isabella_Epiu|Isabella Epiu]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wa bweru wa wikipediya ==
* [https://www.youtube.com/watch?v=q9IaiaQVBE4 Juliet Sekabunga, neurosurgeon, discusses the principles of managing traumatic brain injury]
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
oqytuw84yfu59m98ihlvedwbrg184u8
Miriam Mukhaye
0
10547
61126
34139
2026-07-11T16:32:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61126
wikitext
text/x-wiki
[[File:Mukhaye Miriam.jpg|thumb|Mukhaye Miriam]]
'''Miriam Mukhaye''' Munnabyabufuzi, Munnayuganda nga ye mubaka ataliina kibiina eyalondebwa okuba [[:en:Member_of_parliament|Memba mu Paalamenti]] akiikirira [[:en:Mbale_District|Disitulikiti y'e Mbale]] okuva mu 2021 okutuusa 2026.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mukhaye-miriam-10538/</ref><ref name=":0" /> Ye [[:en:CEO|CEO]] w'ekitongole kya Miriam Mukhaye Foundation''',''' ekikwasaganya "okukunga abantu n'okuyamba ku balimi aba wansi ng'akozesa ssente ze".<ref>https://www.f6s.com/member/mukhaye-miriam</ref> Era aweereza mu busobozi n'obukiiko obw'enjawulo, omuli akakiiko ka Paalamenti ak'obwenkanya, Minisitule y'ekikula ky'abantu mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0">https://ugleader.com/leader/976/mukhaye-miriam</ref>
Mukhaye yasomera ku Bubulo Girls High School ne Mbale Secondary School.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/education/mbale-ss-shines-in-science-subjects-4364406</ref>Oluvanyuma yafuna Diguli mu buweereza bwa Gavumenti eya [[:en:Public_administration|public administration]] okuva ku [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University in Uganda]], nga yagobererwa Dipuloma ey'enyongereza mu ssomo eddala ery'okukwasaganya abakozi (human resource management) okuva ku [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] mu Kampala.
== Laba na bino ==
* [[:en:Anita_Among|Anet Anita Among]]
* [[:en:Cecilia_Ogwal|Cecilia Atim Ogwal]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Yuganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
avexvswlxn8odf2xeyo19lh6dgs2zsl
Nakato Kyabangi Katusiime
0
10548
61316
52867
2026-07-11T16:43:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61316
wikitext
text/x-wiki
Nakato Kyabangi Katusiime (yazaalibwa nga 23 Ogwekkuminebiri 1972) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzi era nga yaliko Mmemba mu Paalamenti (MP) akiikirira [[:en:Gomba_District|Disitulikiti y'e Gomba]]. Ye yali omubaka omukyala mu Paalamentiya Uganda 9 nga yali wa kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://everypolitician.org/uganda/parliament/term-table/9.html |access-date=2024-04-06 |archive-date=2022-10-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221006082731/https://everypolitician.org/uganda/parliament/term-table/9.html |url-status=dead }}</ref> Yali omu ku babaka ba Paalamenti abaweebwa emidaalo gy'azaabu (Golden Jubilee Medals) mu Gwomwenda nga 9 2012.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://eagle.co.ug/2016/09/22/besigye-byanyimas-generals-oyite-ojok-rwigyema-parliament-medal-list/ |access-date=2024-04-06 |archive-date=2024-04-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240403194553/https://eagle.co.ug/2016/09/22/besigye-byanyimas-generals-oyite-ojok-rwigyema-parliament-medal-list/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu mu by'obufuzi ==
Mu kalulu ka bonna aka 2011,Ms Nakato Kyabangi yawangula eky'omubaka akiikirira Disitulikiti y'e Gomba, ku kaadi y'ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Mu kalulu k'ekibiina kya NRM, Nakato Kyabangi yawangulwa Nayebale nga yalina obululu 9,297 ate nga Nayebale yafuna obululu 21,835. <ref>{{Cite web |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |title=Archive copy |access-date=2024-04-06 |archive-date=2018-12-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181208125538/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead }}</ref>
== Obukuubagano n'ensonga z'amateeka ==
Mu 2014, Nakato Kyabangi Katusiime yasisikana emitawaana olw'ebbanja eryali limubanjibwa aba Kenroy Investments (U) Ltd. Ebbanja lyali liweza obukadde bwa Uganda 79 (kumpi Doola 22,000 mu kaseera ako). Okugyako ebiragiro bya Kkooti n'ebiwandiiko by'okukwatibwa, teyabikkiriza. N'olwensonga eyo, Kkooti enkulu yasalawo asibibwe mu kkomera ly'abantu babulijjo.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref><ref>https://www.aljazeera.com/news/2014/9/3/ugandan-mps-drown-in-debt</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/would-bringing-back-constituency-development-fund-save-mps--1592552</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:Sylvia_Nayebale|Sylvia Nayebale]]
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
pr5ow335nhpbc5n07dlp9ytc2hsyi0n
Hashaka Kabahweza Florence
0
10549
61153
56866
2026-07-11T16:34:22Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61153
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Hashaka Kabahweza Florence [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Politician|Munnabyabufuzi]]. Yali mubaka omukyala mu Paalamenti ya Uganda 8 ng'akiikirira [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti y'e Kamwenge]].<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> Ava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM).
== Emirimu gye ==
Yali mubaka omukyala mu Paalamenti ya Uganda 8 ng'akiikirira [[:en:Kamwenge_District|Disitulikiti y'e Kamwenge]].<ref>https://www.ec.or.ug/pub/General%20election%20Report%202005-2006.pdf</ref> Yawangulwa Nshaija Dorothy Kabaraitsya mu kalulu ka bonna aka 2011 ng'omukyala mu Paalamenti ya Uganda eyo 9 owa [[:en:Kamwenge_District|Kamwenge Disitulikiti]]. Yesimbawo ku kifo ky'omubaka omukyala mu Paalamenti mu kalulu ka 2021 nga yafuna obululu 4,761 era nga yawangulwa Sylvia Bahereira eyafuna obululu 25,453.<ref>http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=1089</ref><ref name=":0">https://ugandaradionetwork.net/story/kamwenge-woman-mp-aspirant-rejects-results-</ref> Kabahweza Florence yali memba ku kakiiko akakwasagnaya ensinga z'egaali y'omukka aka Uganda Railways Corporation.<ref>https://dailyexpress.co.ug/2022/09/10/uganda-railways-corporation-gets-new-board/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_149082</ref>
== Obukuubagano ==
Okusinzira ku ngeri gyeyali akolamu mu kalulu k'ekibiina, Hashaka Kabahweza yafuna obuzibu mu kalulu ka bonna. Ye n'aba kakundi ke kateekawo okuwaaba kw'abwe okwokugulirira abalonzi mu kaseera k'okulonda. Okusinzira ku bbo, omuwendo gw'obululu obwalangirirwa Asuman Mugisha, tebwakwatagana n'amiwendo egyali giwandiikiddwa ku biwandiiko by'aba ejenti be. Kino kyaleetawo okubuusabusa mu mazima agaali mu kulonda.<ref name=":0">[https://ugandaradionetwork.net/story/kamwenge-woman-mp-aspirant-rejects-results- Kamwenge Woman MP Aspirant Rejects Results]</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Abigaba_Cuthbert_Mirembe|Abigaba Cuthbert Mirembe]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].
* [[:en:Member_of_parliament|Memba wa Paalamenti]]
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mwkjxmaa64yz570nw9a06k6lmucotc3
Akumu Catherine Mavenjina
0
10550
61161
59449
2026-07-11T16:35:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61161
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Akumu Catherine Mavenjina''' [[Munnayuganda]], nga munnamateeka era munnabyabufuzi okuva mu Disitulikiti y'e Nebbi, Uganda. Yali mukiise mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'Omunaana mu 2006–2011. Yali Minisita omubeezi era nga kaakano y'akiikirira abakadde mu Bukiikakkono bwa Uganda mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkuminemu.<ref>[https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERS%20OF%20THE%2011TH%20PARLIAMENT%20%282021-2026%29%20.pdf MEMBERS OF THE 11TH PARLIAMENT (2021–2026)]</ref> Mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya National Resistance Movement (NRM).<ref>[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Corridors of power"]. ''New Vision''. Retrieved 2024-04-04.</ref><ref name=":0">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/four-elected-as-mps-for-elderly-3262964 "Four elected as MPs for elderly".] ''Monitor''. 2021-01-20. Retrieved 2024-04-04.</ref>
== Emirimu gye ==
Nga tannaba kuyingira mu byabufuzi, yaweerezaako ng'omulamuzi. Yali Minisita omubeezi ow'abakozi ba Gavumenti.<ref name=":0" /><ref name=":1">[https://www.newvision.co.ug/news/1255919/-minister-loses-defamation-suit "Ex-minister loses defamation suit"]. ''New Vision''. 2003-11-16. Retrieved 2024-04-04.</ref>
Mu Paalamenti Ey'omunaana, Mavenjina yakiikirira Disitulikiti y'e Nebbi ng'omubaka omukyala mu Paalamenti. Okuyita mu kisanja kye, yeetaba mu nsonga z'okubaga amateeka, yalwanirira eddembe ly'abakyala era n'akola ne ku by'etaago by'abantu. Yawangulwa [[Agnes Acibu]] mu kalulu ka bonna aka 2021 ng'omubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Nebbi mu Paalamenti. Yaakiikirira abakadde b'omu Bukiikakkono bwa Uganda mu Paalamenti ey'ekkuminemu eya 2021-2026. Mavenjina yaweerezaako ku kakiiko akaali kategeka ebikujjuko by'olunaku lw'abajulizi mu 2024 e Nebbi.<ref>[https://ugandaradionetwork.net/story/nebbi-cuts-martyrs-day-budget-by-ugx-2b-cites-financial-constraints-among-faithful Nebbi Cuts Martyrs Day Budget by UGX 2B, Cites Financial Constraints Among Faithful]</ref><ref>[https://www.independent.co.ug/nebbi-cuts-martyrs-day-budget-by-shs2billion-cites-financial-constraints-among-faithful/ "Nebbi cuts Martyrs Day budget by shs2billion, cites financial constraints among faithful"]. [[:en:The_Independent_(Uganda)|''The Independent''.]] 2024-02-27. Retrieved 2024-04-04.</ref>
== Obukuubagano n'emisango egyamujwetekebwako ==
Mu 2003, Mavenjina yaggulawo emisango eri Monitor Publications, ng'agamba nti baali bamujjwetekako emboozi emuttatana. Wabula omusango guno gwagobebwa mu Kkooti enkulu olw'okubulwa obujulizi mu musango gwe.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[Agnes Acibu]]
* Disitulikiti y'e Nebbi
* [[National Resistance Movement]]
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]].
* Ababaka ba Paalamenti
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omutimbagano gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ey'omunaana]]
[[Category:Ababaka abakyala mu Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Bannayuganda abakazi bannabyabufuzi ab'Ekyasa Kyabiri mwekimu]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Nebbi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
1wvlglia65yt5zcfm5nzlocs1ieyyck
Freda Mubanda Kasse
0
10556
61729
56241
2026-07-11T17:39:30Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61729
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Freda Mubanda Kasse Nanziri''' era ng'amanyikiddwa nga '''Mama Masaka,''' '''Girl Mubanda''' ''('''yazalibwa''': 30 Ogwomunaana 1943 - '''Yafa''': 15 Ogwekkuminebiri 2020)''
Yali Munnayuganda omubazi wa Mateeka.<ref name=":8">https://dailyexpress.co.ug/2020/12/16/masaka-district-nrm-woman-mp-candidate-dies-of-covid-19/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1535379/hon-freda-mubanda-dead</ref> Yali mubaka omukyala akiikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda okuva mu 2011 okutuusa 2016 nga yali ava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]]<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-masaka-woman-mp-mubanda-dies-at-77-3231986</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.dispatch.ug/2020/12/17/masaka-nrm-woman-mp-candidate-dies-in-kenya-of-suspected-covid-19/ |access-date=2024-04-06 |archive-date=2024-04-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240417160728/https://www.dispatch.ug/2020/12/17/masaka-nrm-woman-mp-candidate-dies-in-kenya-of-suspected-covid-19/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/masaka-woman-mp-survives-boat-accident-1626600</ref><ref name=":5">https://observer.ug/news/headlines/67782-masaka-nrm-flag-bearer-dies-in-kenya-of-suspected-covid-19</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1317647/</ref>
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Freda yazaalibwa nga 30 Ogwomunaana 1943 eri Yokana Kase ne Manjeri Mukebiita mu Bukoba ekisangibwa mu Bukiikakkono bwa Tanzania. Yali mwana w'akubiri mu baaba kkumi.<ref name=":2">https://www.gatheringus.com/memorial/freda-nanziri-kase-mubanda/6102?c=973</ref>
Freda yafa nga 15 Ogwekkuminebiri 2020 ku myaka 76 nga yafiira mu Ddwaliiro lya [[:en:Aga_Khan_University_Hospital,_Nairobi|Aga Khan hospital]] mu Nairobi, Kenya olw'okufuna obuzibu mu kussa.<ref name=":6">https://www.kenyans.co.ke/news/60364-former-uganda-mp-dies-nairobi</ref><ref name=":7">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nrm-candidate-for-masaka-woman-mp-seat-dies-in-nairobi-3230820</ref>
Freda pulayimale ye yagisomera ku Kabwoko Girls School. Neyegatta ku [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]] ne [[:en:Makerere_University|Makerere University]] yafuna Diguli mu by'obufuzi n'ebyafaayo eya degree in political science and history okuva mu 1959 okutuusa mu 1964.<ref name=":3">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/72-year-old-elected-nrm-flag-bearer-1630864</ref> Mu 2004, yaddamu natikkirwa ku [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]] ne Dipuloma.<ref name=":3" />
Okuva 1964 okutuuka 1999, Freda yaweerezaako ne Ministule ya Uganda ekwasaganya ensonga z'ebweru saako n'ekitongole ky'amawanga amagatte okuva mu 1971 ne 1999.
== Emirimu gye mu by'obufuzi ==
Mu 2011, Freda yafuuka omubaka omukyala akiikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda nga oluvanyuma lw'okuwangula Sauda Namaggwa.<ref name=":4">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/masaka-woman-mp-rejects-election-results-1641396</ref>
Mu Gwekkumi 2015, Freda yasimatuka akabenje k'elyato akaali ku Nyanja Nnalubaale bweyali agenda ku mwalo gwe Gwamba mu kakuyege we ow'akalulu k'ekibiina kya NRM akaali kanyinyitira nga 16 Ogwekkumi 2015.
Nga 16 Ogwekkumi 2015, Freda yalondebwa ng'omubaka omukyala an'akiikirira Disitulikiti y'e Masaka ku bbendera y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya NRM.
Yesimbawo mu kifo kye kimu mu kalulu ka 2016 naye n'awangulwa [[Mary Babirye Kabanda]] ow'ekibiina kya DP mu kulonda kweyafunamu obululu 34,119 okusinzira ku eyali avuganya naye nga ye yafuna obululu 51,938.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-upholds-dp-s-kabanda-election-1693450</ref>
Nga tannaba kufa mu 2020, Freda yaweereza nga Sentebe wa Liigi y'abakyala ba NRM mu Disitulikiti y'e Masaka.
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:Mary_Babirye_Kabanda|Mary Babirye Kabanda]]
== Ebijulizddwamu ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6oa1rvsodqsalroprg8tz15q893t1vs
Princess Elizabeth of Tooro
0
10559
61830
44419
2026-07-11T17:45:47Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61830
wikitext
text/x-wiki
[[File:Elizabeth Rukidi Nyabongo Princess Elizabeth of Toro.jpg|thumb|'''Princess Elizabeth of Toro''']]
'''Princess Elizabeth of Tooro''' nga amanya ge ye Elizabeth Christobel Edith Bagaaya Akiiki, yazaalibwa nga 9 Ogwokubiri mu 1936 yeeyali Batebe, Omumbejja w'engoma okuva mu [[:en:Tooro_Kingdom|Bukama bw'e Tororo]] okutuuka mu Gwomwenda nga 12, mu 1995, bweyasikirwa ne Omubiitokati Ruth [[:en:Ruth_Nsemere_Komuntale|Nsemere Komuntale]]. Munamateeka [[:en:Ugandan|Omunayuganda]], munabyabufuzi, omukungu ate era omwolesi w'emisonol.
Yeeyali omukyala okuva mu Buvanjuba bwa Uganda okuweebwa ekifo mu [[:en:English_Bar|English Bar.]] [[:en:Paternal_aunt|Ssenga]] [[:en:Omukama_of_Tooro|w'omukama we Tooro]], [[:en:Rukidi_IV_of_Tooro|Rukidi IV.]] Yakolako nga Minisita w'ensonga z'ebweru w'eggwanga wansi wa Pulezidenti [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] okuva mu Gwokubiri okutuuka mu Gwekuminoogumu mu 1974.
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Omubejja ono yazaalibwa mu 1936 nga kitaawe yeeyali [[:en:Rukidi_III_of_Tooro|Omukama w'e Tooro Rukidi III]], eyali ow'ekuminoomu era n'afuga okuva wakati wa 1928, okutuuka mu 1965. Maama we yeeyali [[:en:Queen_Kezia|Naabagereka Kezia]],<ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/9789970447008</ref>eyali muwala wa Nikodemo Kakoro, eyali omulu w'ekitundu. <ref name=":1">[https://www.africanwomeninlaw.com/african-women-in-law/Princess-Elizabeth-Bagaya-of-Toro AfricanWomeninLaw.com: Princess Elizabeth Bagaya of Toro, by Ire Fagbemi]</ref><sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (August 2020)">citation needed</span></nowiki>'']</sup> Yali ayitibwa ''Omubiitokati oba omumbejja okuviira ddala mu kuzaalibwa kwe''.
Oluvannyuma lw'okumaliriza okusoma kwe okutandikibwaako okuva mu gyebayita [[:en:Kyebambe_Girls'_Secondary_School|Kyebambe Girls' Secondary School]] ensangi zino, yasindikibwa ku [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School,]] esomero ly'abawala bokka erisinganibwa mu [[:en:Buganda|Buganda]], nga kuno kwekwali [[:en:Sherborne_School_for_Girls|Sherborne esomero ly'abawala bokka]] nga lisinganibwa Bungereza, ng'eno yeeyali omuyizi yekka eyali omudugavu.<ref name=":0" /> " Nawulira nga eyali atereddwa mu kkooti okuwozesebwa, ng'era okulemererwa kwange okubeera omuwanguzi kwali kugya kwekuusa ku bantu bonna abadugavu," bweyawandiika oluvannyuma. Oluvannyuma lw'omwaka gumu, yakirizibwa okugenda ku [[:en:Girton_College,_Cambridge|Girton College erisinganibwa e Cambridge]], ng'era yeeyali omukyala okuva ku semazinga wa Afrika okuweebwa ekifo ku [[:en:University_of_Cambridge|Yunivasite y'e Cambridge]] mu byafaayo by'etendekero lino. Mu 1962, yatikirwa okuva ku Cambridge<ref name=":0" /> ng'afunye Diguli mu By'amateeka. Oluvannyuma lw'emyaka esatu, mu 1965, omubejja [[:en:Barrister-at-law|yafuuka eyali omuwi w'amagezi]] era omu kubaali mu kifo ekyali kiyitibwa [[:en:Gray's_Inn|Gray's Inn]],<ref name=":1" /> n'afuuka omukyala eyasooka okuva mu Buvanjuba bwa Afirika okuyitibwa okugenda mu English Bar.<ref name=":0" />
== Obulamu bw'omulubiri n'okubeera omwolesi w'emisono ==
Mu kaseera taata we weyafiira, wamu ne mwanyina Patrick David Matthew Kaboyo Olimi bweyatekebwa muntebe nga [[:en:Olimi_III_of_Tooro|Olimi III]] Omukama w'e Tooro, ng'era yafuna okuva mu 1965, okutuuka mu 1995. Ku [[:en:Coronation|mikolo gy'okumutuuza muntebbe nga Omukama]], Elizabeth yafuna ekitiibwa ne ofiisi ya ''Batebe, oba omumbejja w'omulubiri'', ekyamufuula omukyala ow'amaanyi mu by'obuwangwa mu Bukama bw'e Tooro wamu n'okubeera omuwi w'amagezi Omukama gweyali asinga okukiririzaamu.<ref name=":0" />
[[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Kabaka wa Buganda Fredrick Muteesa II]], omukulembezze mu Uganda omulala ow'eby'obuwangwa, yeeyali pulezidenti w'eggwanga, nga [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] ye Saabaminisita. Nga n'omwaka tegunawera, oluvannyuma lw'okubeera nga Omukama Olimi III y'ali yakatuuzibwa ku by'okubeera omukulembezze w'e Tooro, Obote yaumba olubiri lwa Buganda, ekyawaliriza Edward Muteesa II okugenda mubuwangaguse, era Obote neyeerangirira nga pulezidenti wa Uganda. Oluvannyuma yawera buli bukulembezze obw'obuwangwa okuva mu Uganda, nga muno mwemwali obukama bw'e Tooro.<ref name=":0" /> Elizabeth yalina okutya eri obulamu bwa mwanyina, wabula nga yasobola okuduka okuva mu ggwanga n'agenda mu kibuga London.
Elizabeth oluvannyuma yamaliriza okubangulwa ku byeyali yasoma nga kino kyali ku kifo ekimu ewasinganibwa ba looya,era n'afuuka looya Omunayuganda eyali asookera ddala.Yali musibe mu ggwanga lye, okutuuka [[:en:Princess_Margaret|Omubejja Margaret]] okuva mu bwakabaka bwa Bungereza bweyauyita okugenda okwolesa emisono ku mukolo gw'okwolesa emisono ogwali ogwali ogw'okusonderako ssente z'okuyamba abali mu bwetavu.Omubejja yasobola okuganyurwamu era oluvannyuma n'afuuka omwolesi w'emisono ow'etutumu, ekyamuvirako okubeera nga atekebwa mu butabo obw'enjawulo. [[:en:Jacqueline_Kennedy_Onassis|Jacqueline Kennedy Onassis]] yasisinkana Elizabeth ku kabaga akamu, era n'amumatiza okugenda mu kibuga kya New York City. Mu 1971, Obote yagibwa mu buyinza nga kino kyakolebwa eyali aduumira amagye General Amin, era Elizabeth n'akomawo e Uganda. Obukulembezze bwa Amin bwali businga ku bwo Obote okubeera obw'omutawaana, kuba ono yayitiriza nnyo okutta abantu wamu n'okubateeka mu makoemra. Mu 1974, Amin yawa Elizabeth eky'okubeera Minisita avunaanyizibwa kunsonga z'ebweru w'eggwanga.
== Obuwangaguse n'okukomawo ==
Mu gwokubiri mu 1975, Elizabeth yatoloka okugenda e [[:en:Kenya|Kenya]], okluvannyuma [[:en:Vienna|Vienna]], gyeyava okugenda e London. Emyaka enna nga gimazze okuyitawo, Elizabeth yakomawo e Uganda okuyamba nokulonda kw'eggwanga okwali kusookera ddala, nga kuno kwawangulwa Obote, eyasigala nga atta abalabe bbe. Elizabeth n'eyali omwagalwa we [[:en:Prince_Wilberforce_Nyabongo|Omulangira Wilberforce Nyabong,]] eyali mutabani w'Omulangira [[:en:Leo_Sharp_Ochaki|Leo Sharp Ochaki,]] baduka mu ggwanga okugenda e London mu 1980, nebafumbiriganwa mu 1981.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1318163/princess-bagaya-fired-refusing-marry-amin</ref>Mu 1984, Elizabeth yazannya ekifo ky'okubeera nga Shaman mu firimu eyafulumizibwa kampuni ya in the Columbia Pictures eyali eyitibwa [[:en:Sheena_(film)|Sheena:Queen of the Jungle]] oba Naabagereka w'ekibira
Kunkomerero mu 1985, Obote yagibwa mubuyinza, nga mu kaseera akatono ak'obulumbezze bw'amagye, [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] yadda mu buyinza. Mu 1986, Elizabeth yaweebwa eky'okubeera omubaka wa Uganda mu ggwanga lya Amerika, omulimu gweyaliko okutuuka mu 1988. Oluvannyuma lw'omwaka, Nyabongo, eyali yinginiya mu by'entambula by'ennyonyi, yafiira mu kabenje k'ennyonyi bweyali alina emyaka 32.
Oluvannyuma lw'okufa kwa bbaawe, Elizabeth yasalwo okulekulira emirimu gy'okuwereza abantu, atandike okwenyigira mu mirimu gy'obwanakyewa nga ayamba abantu beetaaga buyamba, nga ogyeko okubeera nga y'alabirira omwana wa mwanyina amannyikiddwa nga [[:en:Rukidi_IV|Rukidi IV]] eyazaalibwa mu 1992 ng'era y'abadde mu buyinza bw'okubeera Omukama wa Tooro okuva mu 1995. Oluvannyuma lw'akaseera keyamala nga Omubaka wa Uganda mu ggwanga lye Girimaani wamu ne [[:en:Holy_See|Vatican]], Elizabeth yakiriza omulimu gw'okubeera [[:en:High_Commissioner|kamisona wa wagulu]] owa Uganda mu ggwanga lya [[:en:Nigeria|Nigeria]] .
== Laba ne bino ==
* [[:en:First_women_lawyers_around_the_world|Balooya abakyala abaasooka nga basinganibwa okwetoloola ensi yonna]]
* [[:en:Juliana_Kanyomozi|Juliana Kanyomozi]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ebitabo ebirala by'oyinza okutekako esira ==
* Hassen, Joyce. ''African Princess''. New York: Hyperion, 2004
* Elizabeth of Toro. ''Elizabeth of Toro: The Odyssey of an African Princess''. New York: Simon and Schuster.
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20091219092036/http://www.answers.com/topic/elizabeth-bagaaya-nyabongo-of-toro Ebikwata ku Elizabeth Bagaaya]
* [http://www.torokingdom.org/Bagaaya.htm Omubejja Elizabeth Bagaaya ow'e Toro]
* [https://web.archive.org/web/20071202070748/http://www.uq.net.au/~zzhsoszy/states/uganda/toro.html Omukutu gw'okuyintaneeti ogulina ebikwata ku famire y'Obukama bw'e Tooro]
* [https://web.archive.org/web/20110708054808/http://nihirafame.blogspot.com/2010/12/princess-elizabeth-bagaaya-africas.html Omubejja Elizabeth Bagaaya]
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/unto-she-who-has-more-shall-be-given-and-even-more-demanded-1518224 Okutuusa nga alina, bingi bigya ku mwongerwa, ate bingi nga bisabibwa]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ghgbx8e6uobc5cfjm947s20hjc3g59a
Florence Nkurukenda
0
10573
61720
56150
2026-07-11T17:30:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61720
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Florence Nkurukenda''' (yazaalibwa mu mwaka gwa 1941) [[Yuganda|Munnayuganda]] omuyigiriza era yaliko mmemba wa Paalamenti. Yaweereza nga omubaka omukyala owa [[Masindi (disitulikit)|Disitulikitti ye Masindi]] ku kakiiko ka National Resistance (1989 - 1996) mu biseera ebyo bwe yalondebwa okuba omumyuuka wa Minisita wa Labour (1988) ne Local Government (1989 - 1991). Era ye yali omumyuuka wa ssentebe wa Uganda Interim [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|Electoral Commission]] (1996) nakola mu kifi ky'ekimu Commission bwe yakakasibwa mu mwaka gwa 1997.
== Ebimukwatako n'emisomo ==
Nkurukenda yazaalibwa [[:en:Kabale|Kabale]], Uganda.<ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/ISBN_(identifier)</ref> Alina diguli ya Bachelor of Arts in Fine Art, nga kwogaase ne Dipulooma mu by'Enjigiriza.<ref name=":0" />
== Emirimu ==
=== Eby'obufuzi ===
Nkurukenda yesimbawo mu kulonda kwa [[:en:1989_Ugandan_general_election|1989 Ugandan general elections]] okufuuka omukyala akiikirira [[Masindi (disitulikit)|Disitulikitti ye Masindi]] mu eyali National Resistance Council.<ref>http://www.nzdl.org/cgi-bin/library?e=d-00000-00---off-0unescoen--00-0----0-10-0---0---0direct-10---4-------0-1l--11-en-50---20-help---00-0-1-00-0--4----0-0-11-10-0utfZz-8-10&cl=CL1.11&d=HASH01498f0cfd994ddfe10f20e4.15&x=1</ref> Wakati wa 1989 ne 1991, yaweereza nga omumyuuka wa Minisita wa [[:en:Local_government|Local Government]] wamu ne [[:en:Stephen_Chebrot|Stephen Chebrot]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://umispace.umi.ac.ug/bitstream/handle/20.500.12305/869/Hansards%20%20THIRD%20MEETING-%20FOURTH%20SESSION%20WEDNESDAY%2020%20MARCH%201991%20NATIONAL%20ASSEMBLY%2020%20FEBRUARY%20TO%2021%20MARCH%201991%2020-02-21-03-1991.pdf?sequence=1&isAllowed=y |access-date=2024-04-09 |archive-date=2023-12-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231215080218/http://umispace.umi.ac.ug/bitstream/handle/20.500.12305/869/Hansards%20%20THIRD%20MEETING-%20FOURTH%20SESSION%20WEDNESDAY%2020%20MARCH%201991%20NATIONAL%20ASSEMBLY%2020%20FEBRUARY%20TO%2021%20MARCH%201991%2020-02-21-03-1991.pdf?sequence=1&isAllowed=y |url-status=dead }}</ref> Emabega ko yakola ng'Omumyuuka wa Minisita wa Labour (1988).<ref>http://www.nzdl.org/cgi-bin/library?e=d-00000-00---off-0unescoen--00-0----0-10-0---0---0direct-10---4-------0-0l--11-en-50---20-help---00-0-1-00-0--4----0-0-11-10-0utfZz-8-00&a=d&cl=CL1.11&d=HASHd523166d749aac96e1efaa.11</ref>
=== Eby'obufuzi nga biwedde ===
Wamu ne [[Syda Bbumba]] ne Florence Ssekagya, Nkurukenda yali omu ku bakyaala abassattu abaali ku Uganda's interim Electoral Commission eyattegeka akalulu ka besimbawo ku bwa Pulezidenti aka [[:en:1996_Ugandan_presidential_election|1996 Ugandan Presidential]] n'aka [[:en:1996_Ugandan_parliamentary_election|Parliamentary Elections]].<ref name=":1">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1046951</ref><ref>https://www.worldcat.org/oclc/35586919</ref> Mu Gwekumi 1996 Electoral Commission bwe yakakasibwa, yalondebbwa okuweereza ng'Omumyuuka wa Ssentebe wa [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|Uganda's Electoral Commission]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/the-four-men-who-have-handled-polls-since-1996-3399024</ref> Yamyuuka Aziz Kasujja naye wamu ne ba commissioner abalala battaano ne ba wumula nga 31 Ogwomusanvu 2002 "ku mateeka ga Gavumentti"<ref name=":1" />
Oluvanyuma yaweebwa omulimu okusomesa abakungu b'ebyokulona abe Nigerian wansi wa [[:en:International_Foundation_for_Electoral_Systems|International Foundation for Election Systems]]<ref name=":1"/>
== Laba ne ==
* [[:en:Masindi_District|Masindi District]]
* [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|Electoral Commission Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
432bw6h2jk12t8zotyfzltef3mqpnaa
Agnes Kirabo
0
10576
61285
57339
2026-07-11T16:41:30Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61285
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Agnes Kirabo''' [[Yuganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi era mubaka wa palamenti. Ye mubaka wa Palamenti akiikirira abavubuka mu [[:en:Central_Region,_Uganda|masekkati ga Uganda]] mu palamenti ya Uganda.
Yalondebwa mu Palamenti ku ticket y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ekikulemberwa Ssentebe [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] pulezidenti wa [[Yuganda|Uganda]].<ref name=":3">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.kfm.co.ug/news/nrm-takes-all-the-five-youth-mp-slots.html |access-date=2024-04-09 |archive-date=2024-04-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240409150650/https://www.kfm.co.ug/news/nrm-takes-all-the-five-youth-mp-slots.html |url-status=dead }}</ref>
== Obuvo n'okusoma kwe ==
Kirabo eyasomera ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] era alina diguli eyookubiri mu Nzirukanya y'emirimu okuva mu Yunivasitte y'emu.<ref name=":4">https://campusbee.ug/news/central-region-youth-mp-agnes-kirabo-graduates-during-makereres-71st-ceremony/</ref>
Mu kibiina kya NRM mu kalulu akasooka aka ba mmemba abavubuka, yawangula be yali avuganaya nabo abalala 11 n'obulu ana mu buna ku kikumi omwali Justine Namere muwala wa [[:en:Vincent_Ssempijja|Vicent Ssempijja]] minisita w'ebyokwerinda.<ref>{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/nrm-central-region-youth-mp-flag-bearer-i-only-spent-shs30m-my-opponent-bought-each-vote-at-shs500000/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-09 |archive-date=2024-04-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240409150654/https://pearltimes.co.ug/nrm-central-region-youth-mp-flag-bearer-i-only-spent-shs30m-my-opponent-bought-each-vote-at-shs500000/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":5">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1529252</ref><ref name=":6">https://www.vanguardnews.ug/i-used-my-money-to-put-nameere-in-her-place-nrm-central-region-agnes-kirabo-tells-church/</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, yawangula abasajja 6 okufuuka omubaka wa Palamenti ow'abavubuka b'omu bitundu by'omumasekkati. Yafuna obululu 780 votes n'awangula gweyali asinga okuvuganya naye [[:en:Ivan_Bwowe|Ivan Bwowe]] eyali omukulembeze w'abayizi mu Yunivasitte y'e Makerere.<ref name=":0">https://www.independent.co.ug/nrms-agnes-kirabo-beats-six-men-to-become-the-central-youth-mp/</ref><ref name=":4"/><ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nrm-s-kirabo-wins-central-youth-mp-seat-3276900</ref><ref name=":2">http://nilepost.co.ug/2021/02/02/nrm-sweeps-national-youth-mp-elections/</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ugnews24.info/politics/nrm-sweeps-national-youth-mp-elections/ |access-date=2024-04-09 |archive-date=2024-04-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240409150650/https://ugnews24.info/politics/nrm-sweeps-national-youth-mp-elections/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu ==
Kirabo yaliko omukozi ku wofiisi ya ssabawandiisi wa National Resistance Movement eyo gyeyaweereza nga omuwandiisi w'ensonga z'abakyala era nga omubazi w'ebitabo.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://newsfeed.co.ug/2020/10/11/agnes-kirabo-declared-official-flagberaer-for-central-youth-mp/ |access-date=2024-04-09 |archive-date=2024-04-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240409150654/https://newsfeed.co.ug/2020/10/11/agnes-kirabo-declared-official-flagberaer-for-central-youth-mp/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":5"/><ref name=":6"/>
Mu kiseera kino aweereza ng'omubaka wa Palamenti w'Abavubuka mu kitundu ky'amasekkati.<ref name=":3"/><ref>https://www.galaxyfm.co.ug/2021/02/02/nrm-scoops-massive-victory-in-country-wide-youth-mp-elections/</ref><ref>http://www.sunrise.ug/news/202102/nrm-sweeps-youth-mp-elections.html</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kirabo-agnes-6764/</ref>
Mu Palamenti, Kirabo aweerereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by'obusuubuzi, eby'obulambuzi n'amakolero.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-trade-tourism-and-industry/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
jlki4kddl83c2tscumvfnp8l2s3dz64
Victor Nekesa
0
10577
60846
46544
2026-07-11T12:04:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60846
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nekesa Victor.jpg|thumb|Nekesa Victor]]
'''Victor Nekesa''' [[:en:Physician|Munnayuganda omusawo]], [[:en:Officer_(armed_forces)|offiisa w'amajje]] era [[:en:Legislator|omukozi w'amateeka]]. Akiikirira ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda People's Defense Forces]] (UPDF) mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/you-re-listening-posts-in-parliament-museveni-tells-new-updf-mps-3274554</ref><ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.modva.go.ug/UPDF_Elects_New_Members_of_Parliament.php/ |access-date=2024-04-10 |archive-date=2022-06-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220619213251/https://modva.go.ug/UPDF_Elects_New_Members_of_Parliament.php |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://theinformerug.com/2021/01/30/list-updf-elects-new-members-of-parliament/ |access-date=2024-04-10 |archive-date=2022-10-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221016143605/https://theinformerug.com/2021/01/30/list-updf-elects-new-members-of-parliament/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.dembefm.ug/amawulire/gen-elly-tumwine-awanguddwa-mu-kalulu.html |access-date=2024-04-10 |archive-date=2024-11-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241127122706/https://www.dembefm.ug/amawulire/gen-elly-tumwine-awanguddwa-mu-kalulu.html |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako n'emisomo ==
Nekesa [[:en:Physician|musawo]]. Era offiisa wa Uganda People's Defense forces (UPDF) ku rank ya [[colonel]].<ref name=":1">https://www.newvision.co.ug/articledetails/88729</ref>
Defence council yamulonde mu Paalamenti wamu ne ba offiisa ba UPDF abakyala babbiri omwali [[Charity Bainababo]] ne Jennifer Alanyo. Nekasa yeyafuna obululu obungi mu kibinja ky'abakyaala.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/updf-members-of-parliament-defend-role-in-parliament</ref><ref name=":0">{{Cite web}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2021/01/30/muhoozi-katumba-elwelu-elected-to-represent-updf-in-parliament-tumwine-loses-out/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-10 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017191703/https://www.matookerepublic.com/2021/01/30/muhoozi-katumba-elwelu-elected-to-represent-updf-in-parliament-tumwine-loses-out/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.secondopinion.co.ug/updf-polls-janet-musevenis-most-trusted-adc-sent-to-parliament/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-10 |archive-date=2024-11-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241127113742/https://www.secondopinion.co.ug/updf-polls-janet-musevenis-most-trusted-adc-sent-to-parliament/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":1">{{Cite web}}</ref>
Defence council era yasunsulamu n'elonda abasajja musanvu okukiikirira [[:en:Military|amajje]] ge gwanga mu Paalamenti ya Uganda.<ref>https://www.independent.co.ug/updf-mps-defend-role-in-parliament/</ref><ref>{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/list-defence-council-declines-to-nominate-top-generals-muhoozi-elwelu-elected-updf-mps-tumwine-dropped/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-10 |archive-date=2024-05-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240522104545/https://pearltimes.co.ug/list-defence-council-declines-to-nominate-top-generals-muhoozi-elwelu-elected-updf-mps-tumwine-dropped/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://chimpreports.com/gen-tumwiine-dropped-as-army-elects-cdf-muhoozi-wamala-mbadi-to-parliament/</ref><ref>{{Cite web |url=https://kampalapost.com/index.php/content/arming-our-forces-be-best-region-top-priority-museveni-tells-new-updf-mps |title=Archive copy |access-date=2024-04-10 |archive-date=2025-02-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250221195123/https://kampalapost.com/index.php/content/arming-our-forces-be-best-region-top-priority-museveni-tells-new-updf-mps |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/2021/01/voted-out-army-council-ditches-security-minister-tumwine-as-he-is-floored-in-updf-mps-poll.html</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nekesa-victor-6763/</ref>
== Emirimu ==
Nekesa w'amajje era musawo. Musawo wogulusegere owa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] Pulezidenti we gwanga ya Uganda.<ref name=":1">{{Cite web}}</ref>
Mu Paalamenti, Nekesa aweereza nga mmemba w'akakiiko k'ebyobulamu.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-health/</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/news/5485/doctors-mps-strike-will-not-end-until-our-demands-are-met</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
n84jo0fgbkzbg56act4oxvym9o05xff
Alintuma Nsambu
0
10578
61456
59784
2026-07-11T16:46:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61456
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alintuma Nsambu''' amanyikiddwa nga Alintuma Nsambu '''John Chrysostom''' [[Munnayuganda]] akiikirira eggwanga lye mu mawanga g'ebweru amalala, munnabyabufuzi era mubaka mu Paalamenti. Yaweerezako nga Minisita omubeezi ow'amawulire n'eby'empuliziganya okuva mu mwaka gwa 2006 okutuusa mu 2011.<ref>http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu</ref><ref name=":0">https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref> Yakyusibwa okuva mu Kabineeti okuda mu buweereza bw'okukiikirira eggwanga mu mawanga amalala era nga yadda mu bigere bya [[:en:Nyombi_Thembo|Nyombi Thembo]] mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu Kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://www.facebook.com/note.php?http://dispatch.ug/2012/08/06/kings-dont-kill-dp-dp-will-kill-kings/note_id=10150208384704078&comments</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Nsambu yasomera ku United States International University mu San Diego ne ku Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":12">{{Cite web |date=2014-07-27 |title=PHOTOS: Nsambu Marries MP Nakawuki |url=https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/ |access-date=2024-04-07 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Emirimu ==
Okuva mu mwaka gwa 1996 okutuusa 2000, Nsambu yaweereza ng'omukulu era omukwanaganya wa Exchange Students’ Program eya European Union ku ttendekero lya Technical University of Braunschweig mu Germany.<ref name=":1">https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref>
Nsambu yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Paalamenti]] omulonde akiikirira Essaza ly'e Bukoto mu buvanjuba mu [[:en:Masaka_District|Disitulikitti ye Masaka]] okuva 2001 okutuusa 2011. Mu kalulu ka bonna aka 2011, yawangulwa [[:en:Florence_Namayanja|Florence Namayanja]], owa [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>https://web.archive.org/web/20120325004007/http://www.politicouganda.com/?p=1702</ref><ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref>
Nsambu yaweereza ng'ambassada wa Uganda mu Eritrea omulonde naye yafundikira aweereza nga Ambasada wa Uganda eri Canada.<ref name=":1" /><ref name=":0" />
Mu mwaka gwa 2013, yesimbawo ku bwa MP wa Konsityuwensi ya Bukoto ey'Obukiikaddyo mu Disitulikitti y'e Lwengo eyo nawangulwa Omugenzi Matia Nsubuga Birekerawo eyali omuwandiisi wa Democratic Party.
Waliwo ekigambibwa nti okuwangulwa kwa Nsambu kwonna kwaleetebwaawo eyali omukulu wa Police, Gen.[[Kale Kayihura]] agambibwa okuba nga yakyuusa eby'ali ebivudde mu kulonda. Ng'akyaali Minisita, Nsambu ateberezebwa okuba nti yagaana okukiriza enguzi okuva eri Kayihura okuwa engule ya ID production project eri abakozi b'ekitongole kye mu Bufaransa.
Ng'okulonda kwa kagwa, Pulezidenti Museveni yatuma Alintuma Nsambu nga Ambasada wa Uganda eri Canada, Cuba ne the Bahamas.
Mu mwaka gwa 2016, Pulezidenti Museveni yasiindika Nsambu e Algiers nga Ambassador wa Uganda eri Maghreb region (Tunisia, Morocco, Mauritania, Algeria).
== By'akoze ==
Alintuma Nsambu asinga kujukirwa mu mirimu gye egy'okuyamba okuzimba ebifo ebikuumirwamu Kompyuta mu masomero ga Uganda ng'ayambibwaako muwala wa Bill Gates - Jennifer Gates era n'amasomero g'omu Bellevue area schools mu Washington State.
Nga Minisita, Alintuma Nsambu yawa Pulezidenti Museveni amagezi okuteekawo national data bank eya ba nansi ba Uganda era eno ye yali entandikwa ya National Identification Project eyambye buli Munnayuganda omukulu okubeera ne nanga muntu(National ID).
Nga Minisita wa ICT, Alintuma Nsambu yatandikawo enkola y'okuyisa ensimbi ku masimu eyatuumibwa Mobile Money mu bitongole by'empuliziganya kati omukutu ogukyasinze okukozesebwa mu kusindika ssente mu Uganda.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Nsambu yawasa [[:en:Susan_Nakawuki|Susan Nakawuki]] mu 2014.<ref>https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref><ref>https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref><ref>https://www.sqoop.co.ug/201408/four-one-one/mp-nakawuki-introduces-former-ict-minister-alintuma-nsambu.html</ref><ref name=":32">https://www.newvision.co.ug/news/1169878/mp-nakawuki-eur-fiance-married</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Nsambu Full Ministerial Cabinet List, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Ababaka ba palamenti abakyala]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Abava mu Masaka Disitulikiti]]
[[Category:Ba minisita ba Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
0sykriuvhygu9b7d9th2ygpb81j64pw
Susan Nakawuki
0
10581
61645
47920
2026-07-11T17:28:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61645
wikitext
text/x-wiki
'''Susan Nakawuki Nsambu''' ('''Yazaalibwa mu''' 1984) Munnayuganda, [[:en:Lawyer|Munnamateeka]], [[:en:Politician|Munnabyabufuzi]] era [[:en:Legislator|Abaga amateeka]] eyaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omunaana ng'omubaka omukyala akiikirira Essaza ly'Obuvanjuba wa Busiiro mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]].<ref name=":4">https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref><ref name=":5">https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref><ref name=":1">https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> Yali mmemba mu kakiiko ak'okusatu n'akokuna aka [[:en:East_African_Legislative_Assembly|East African Legislative Assemblies]].<ref name=":0">https://www.eala.org/members/view/nakawuki-susan</ref>
== Omubto bwe n'emisomo gyen ==
Nakawuki yazaalibwa eri omwami Henry Kasirye mu kyalo ky'e Nakabago mu Disitulikiti y'e Mukono.<ref name=":3">https://www.newvision.co.ug/news/1169878/mp-nakawuki-eur-fiance-married</ref>
Nakawuki yatikkirwa okuva ku Yunivasite y'e Makerere ne [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu mateeka]] mu 1998.<ref name=":2">https://www.newvision.co.ug/news/1191828/sengas-eur-mp-nakawuki</ref><ref name=":6">https://carleton.ca/africanstudies/wp-content/uploads/AGENDA-Agenda-2063-conference-FINAL.pdf</ref> Amateeka yagasomera ku Law Development Center.
== Emirimu gye ==
=== Emirimu gye mu kisaawe ky'ebyobufuzi ===
==== Mu Paalamenti ya Uganda ====
Nakawuki yaweereza nga mmemba mu Paalamenti ya Uganda ng'akiikirira Konsityuwensi y'oBuvanjuba bwa Bukoto okuv mu 2006 okutuusa 2011 nga mmemba mu kibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]].<ref name=":2">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true">[https://www.newvision.co.ug/news/1191828/sengas-eur-mp-nakawuki "Men also need sengas eur MP Nakawuki"]. ''New Vision''. 2008-04-18<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-04-07</span></span>.</cite></ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> Yawangula n'obululu 24,660 nga yawangula Ddungu Henry Matovu (obululu 463), lubega Samuel .W.M. (obululu 2,357 Nabukeera Sophia Kizza (obululu 540) ne Sebalu Mike Kennedy(obululu 17,860).<ref>https://www.ec.or.ug/pub/General%20election%20Report%202005-2006.pdf</ref>
Nakawuki yaweereza ku bukiiko busatu mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] era nga mulimu; Akakiiko akakwasaganya amateeka n'ensonga za Paalamenti, akakiiko akakwasaganya ensonga z'ekikula ky'abantu ne ku kakiiko akakwasaganya ensonga z'ebulaaya.
Nakawuki yesimbaw mu kalulu ka bonna aka 2021 okubeera mmemba mu Paalamenti akiikirira Obukiikaddyo bwa Mawokota wansi w'ekibiina kya National Resistance Movement wabula yawangulwa Nsibambi Yusuf ow'ekibiina kya Forum for Democratic Change.<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nakawuki-susan-nsambu-8212/</ref>
==== Paalamenti y'Obuvanjuba bwa East Africa ====
Nakawuki yaweereza mu Paalamenti ey'okusatu eya (2012 - 2017) [[:en:East_African_Legislative_Assembly|East African Legislative Assembly (EALA)]] ng'akyali mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]].<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/incumbent-mp-sseggona-fighting-to-break-busiro-east-one-term-cycle-1639386</ref> Mu 2017, Nakawuki yaweereza mu Paalamenti ey'okuna eya (18 Ogwekkuminebiri2017- 18 Ogwekkuminebiri 2022) [[:en:East_African_Legislative_Assembly|East African Legislative Assembly]] naye mu kaseera ako teyalina kibiina ky'abyabufuzi kyonna ky'eyali avaamu.<ref name=":0" /><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/editorial/eala-election-rules-need-to-be-rethought-1690694</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/intrigue-tribalism-cited-in-eala-speaker-election-1518276</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/uganda-bitter-after-eala-clerk-job-goes-to-tanzania--3583136</ref><ref>https://www.thecitizen.co.tz/tanzania/oped/eala-elections-have-now-exposed-uganda-s-political-battle-lines-2580532</ref><ref>https://www.eac.int/eac-press-releases?start=432</ref><ref>https://www.independent.co.ug/democratic-party-starts-search-for-eala-candidates/</ref> Ng'ali mu EALA, yaweereza ku kakiiko ka General Purpose Committee, akakiiko k'ebyensimbi, akakiiko k'ebyannamateeka, n'akakiiko ka Rules and Privileges Committee. Era yaweereza ne ku kakiiko k'ebyobulimi, obulambuzi n'ebyobugagga eby'ensibo.
=== Emirimu gye nga munnamateeka ===
Nakawuki munnamateeka omutendeke. mu 2012, yali aweereza ne kampuni ya Ochieng and company advocates.<ref name=":4" /> Mu 2015, yaweereza nga munnamateeka era ey'ebuuzibwako ku nsonga z'ebyamateeka mu [[:en:Kampala_Associated_Advocates|Kampala Associated Advocates]] (KAA).
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Nakawuki yali mufumbo eri Emmanuel Matthew Matovu gwalinamu abaana. Mu 2014, yafumbiriganwa ne [[Alintuma Nsambu]] oluvanyuma lw'okwawukana ne Emmanuel Matovu.<ref>https://chimpreports.com/photos-nsambu-marries-mp-nakawuki/</ref>
== Obukuubagano ==
=== Nakawuki ayenda ku bbawe ===
Nga 30 Ogwomukaaga 2006, Nakawuki yavunaanibwa okwenda ku bba we bweyali mu kusirika lwa FDC olw'ali ku Lake hotel, kigo. Nga 01 Ogwomusanvu 2006, Nakawuki yatuuza olukiiko lw'abannamawulire ne bbawe ku resort beach hotel e Entebbe ng'eno gyeyategereza bannamawulire nti yali agenze kulaba mupiira gw'ensi yonna ogwali wakati wa Germany ne Brazil mu kisenge ky'abannakibiina banne abasajja babiri. Bbawe yagamba nti mukyalawe yali amwesiga okubeera omwesimbu gyali era nti yali yamukyalirako mu kakwungeezi okukebera ku Nakawuki.<ref name=":1" />
=== Emmanuel Matovu yali mufumbo nga tannaba kusisinkana Nakawuki ===
Mu 2007, Oluvanyuma lwa Nakawuki lw'okumwanjula Emmanuel Matthew Matovu, ebiwandiiko ebikwata ku Emmanuel Matovu byali biraga nti yali akyali mufumbo eri Maureen Namawejje nga baali bafumbiriganwa nga 13 Ogwekkuminebiri 2003 ku Luttiko e Namirembe era Satifikeeti y'abwe ey'obufumbo Omulabirizi Balagadde Sekadde ye yagisaako omukono. Matovu yali agamba nti Maureen yamusuulawo mu 2005 olw'okusuubiriza kweyali alina nti Matovu yali ayenda. Emmanuel ne Maureen baali bazaala omwana n'olwekyo yagaana okussa omukono ku mpapula z'okwawukana kubanga yali tannaba kuwandiika kwewaayo nti ajja kulabirira mutabani we.<ref name=":3" />
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
* [[:en:Nakato_Kyabangi_Katusiime|Nakato Kyabangi Katusiime]]
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.youtube.com/watch?v=4BeUXgZ8iu8&ab_channel=NTVUganda Amawulire ga NTV: Susan Nakawuki: EALA member who dared to dream big bows out]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
l1r3aa16ndszplfwqzbte05rdiljmk7
Beatrice Kiraso
0
10583
61437
48551
2026-07-11T16:45:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61437
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q116547881}}
'''Beatrice Birungi Kiraso''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Politician|Munnabyabufuzi]] ng'amanyikiddwa mu kisaawe ky'ebyobufuzi bya Uganda ne [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC).<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> Aweereza ng'omukozi wa Gavumenti okumala eby'asa bibiri nga [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]] akiikirira [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y'e Kabarole]], Omumyuka w'omukulembeze wa East African Community, era nga lekikyala ku Yunivasite y'e Makerere <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref><ref>https://www.newtimes.co.rw/article/126422</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Kiraso yazaalibwa mu kyalo kye Kiburara, mu Ggombolola y'e Hakibale mu [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y'e Kabarole]] mu Uganda. Ye mwana omuberyeberye mu baana ekkumi abazaalibwa omugenzi Edison Amooti Rusoke Kiraso.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kiraso-journey-from-retirement-to-running-tumukunde-s-campaign--2303680</ref> Olugendo lwe olw'okusoma lw'atandikira ku Kiburara Primary School, n'adda ku [[:en:Nyakasura_School|Nyakasura School]]
[[File:Nyakasura School 001.jpg|thumb|'''Nyakasura School.''']]
ng'eno gye yamalira siniya ey'okuna oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kyebambe_Girls_School|Kyebambe Girls’ School]] mu siniya ey'okutaano n'eyomukaaga. Mu 1981, y'egetta ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] nga yatikkirwa Diguli mu by'enfuna eya Degree in Economics and Social Administration mu 1984.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kiraso-journey-from-retirement-to-running-tumukunde-s-campaign--2303680</ref> Era alina ne Diguli ey'okubiri mu Public Administration saako ne Diguli ey'okubiri mu Public Policy Management okuva ku [[:en:Harvard_University|Havard University]].<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 1996, Kiraso yalondebwa nga talina amuvuganya mu kifo ky'[[:en:Member_of_parliament|Omubaka mu Paalamenti]] akiikirira Disitulikiti y'e Kabarole, ekifo kyeyalwamu olw'emirimu gye yakolera abantu b'omu kitundu kye.<ref>https://www.newtimes.co.rw/article/72691/beatrice-kiraso-aeac-political-integration-is-on-right-coursea</ref> Yali mmemba mu [[:en:National_Assembly|Lukiiko lw'eGgwanga olukulu]] era aweereza ku kakiiko akakwasaganya eby'embalirira mu Paalamenti ya Uganda.<ref>https://allafrica.com/stories/200605020067.html</ref> Oluvanyuma lw'emyaka mwenda ng'awummude eby'obufuzi, Kiraso yakomawo mu kisaawe ky'ebyobufuzi okuwagira eyali y'esimbyewo ku bwa Pulenzidenti wa Uganda Gen [[:en:Henry_Tumukunde|Henry Tumukunde]]. Yali musaale nnyo mu kutambuza kakuyege we, okuwanjaga okufuna “Uganda empya” n'enjogera eya "Kisoboka".<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/why-history-of-flip-flopping-might-come-back-to-haunt-tumukunde-1921822</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref>
==== Bye yakola mu East African Community ====
Kiraso yaweereza nga omumyuka [[:en:Secretary_General|Akulira ekibiina]] ekirwannirira obumu mu by'obufuzi ekya Political Federation for the EAC. Mu kisanja kye, yamalako ebisanja bibiri eby'emyaka esatu era yali wa nkizo nnyo mu kulondoola emirimu egikolebwa mu [[:en:East_African_Federation|East African Federation]] n'okulinyisa omutindo gw'eby'obufuzi mu mawanga g'omukaga gwa EAC.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kiraso-journey-from-retirement-to-running-tumukunde-s-campaign--2303680</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref>
== Omukululo gw'eyaleka ne by'akoze ==
Kiraso bwe yakulemberamu mu kussa essira ku bumu obw'enkukunala mu kibiina kya East African Community n'okutandiikibwa kwa East African political federation processes, ky'aviraako okukazibwako elinnya lya "Mama Federation".<ref>https://www.newtimes.co.rw/article/72691/beatrice-kiraso-aeac-political-integration-is-on-right-coursea</ref> Mu 2016 ye yakulembezebwa mu kwesimbawo ku kifo ky'[[:en:Executive_Secretary|akulembera]] akakiiko ttabamiluka aka [[:en:International_Conference_on_the_Great_Lakes_Region|International Conference on the Great Lakes Region]] olw'obumanyirivu bwe yalina mu nsonga ezikwata ku mawanga ag'enjawulo n'okumalawo obutabanguko.<ref>https://chimpreports.com/uganda-nominates-beatrice-kiraso-for-icglr-top-job/</ref><ref>https://ugandaradionetwork.net/story/beatrice-kiraso-fronted-for-icglr-job?districtId=499</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mecqv7r1mcd1e3hkdd38f794me8by61
Amoit Judith Mary
0
10584
60997
53686
2026-07-11T15:55:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60997
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amoit Judith Mary''' (26 Ogwomukaaga 1976) Munnayuganda, munnabyabufuzi aweereza ng'omubaka omukyala akiikirira [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y'e Pallisa]] ng'akiikirira ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uwopa-demand-investigation-into-police-recall-of-pregnant-officers</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/life-after-parliament--1665454</ref><ref>https://www.pmldaily.com/author/grace-judith-amoit</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe n'ebyafaayo by'emirimu gye ==
Bweyatambulamu okugenda mu lusirika lw'ekibiina kya NRM mu ttendekero lya Kyankwanzi-based National Leadership Institute, Judith yagwa ku kabenje akabulako katono okumutwalira obulamu.<ref>https://chimpreports.com/21459-another-mp-in-deadly-accident/</ref> Yali mmemba ku kakiiko ka NRM caucus akajulira Kyankwanzi okwesimbawo yekka nga bwe bavunaana omukulembeze w'ekibiina okuvvoola n'okuyisa olugaayu mu bya baba balonze.<ref>https://allafrica.com/stories/201505111787.html</ref> Yali omu ku bakyala ababaga amateeka abaleeta ekirowoozo ky'okukyusaamu mu tteka ly'okutulugunyizibwa mu maka.<ref>https://chimpreports.com/21134-women-legislators-seek-to-amend-domestic-violence-bill/</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Webusayiti ya Paalamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Judith Mary, Amoit}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ps2agvfn1739orveao7g16jsg6kui3j
61079
60997
2026-07-11T16:00:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61079
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amoit Judith Mary''' (26 Ogwomukaaga 1976) Munnayuganda, munnabyabufuzi aweereza ng'omubaka omukyala akiikirira [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y'e Pallisa]] ng'akiikirira ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/uwopa-demand-investigation-into-police-recall-of-pregnant-officers</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/life-after-parliament--1665454</ref><ref>https://www.pmldaily.com/author/grace-judith-amoit</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe n'ebyafaayo by'emirimu gye ==
Bweyatambulamu okugenda mu lusirika lw'ekibiina kya NRM mu ttendekero lya Kyankwanzi-based National Leadership Institute, Judith yagwa ku kabenje akabulako katono okumutwalira obulamu.<ref>https://chimpreports.com/21459-another-mp-in-deadly-accident/</ref> Yali mmemba ku kakiiko ka NRM caucus akajulira Kyankwanzi okwesimbawo yekka nga bwe bavunaana omukulembeze w'ekibiina okuvvoola n'okuyisa olugaayu mu bya baba balonze.<ref>https://allafrica.com/stories/201505111787.html</ref> Yali omu ku bakyala ababaga amateeka abaleeta ekirowoozo ky'okukyusaamu mu tteka ly'okutulugunyizibwa mu maka.<ref>https://chimpreports.com/21134-women-legislators-seek-to-amend-domestic-violence-bill/</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abammemba ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Webusayiti ya Paalamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Judith Mary, Amoit}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
9s1pphmjfjiwu2egtlynvljiiv2vqqn
Okullo Aabuka Jallon
0
10585
61144
52501
2026-07-11T16:33:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61144
wikitext
text/x-wiki
[[File:Okullo Aabuka Jallon Anthony.jpg|thumb|Okullo Aabuka Jallon Anthony.]]
'''Okullo Aabuka Jallon Anthony''' Era amanyikiddwa nga '''Okullo Anthony''' Munnayuganda, munnabyabufuzi akiikirira [[:en:Lamwo_District|Disitulikiti y'e Lamwo]] nga [[:en:Member_of_parliament|Omubaka]] mu ya [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]<nowiki/>ey'ekkuminemu wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>https://www.independent.co.ug/women-still-struggling-to-compete-in-direct-constituencies-amongi/</ref><ref>{{Cite web |url=https://trumpetnews.co.ug/2021/01/18/list-who-was-elected-mp-in-uganda/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-11 |archive-date=2026-04-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260415215337/https://trumpetnews.co.ug/2021/01/18/list-who-was-elected-mp-in-uganda/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.independent.co.ug/executive-order-to-evict-herdsmen-from-northern-uganda-deferred/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/jacob-oulanyah-among-132-mps-to-take-oath-tod-NV_103076</ref>
== Ebyemirimu gye ==
Okullu era akola ng'omusawo wa [https://www.marriott.com/en-us/hotels/ebbsi-sheraton-kampala-hotel/overview/ Wooteri ya Sheraton].<ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref>
== Obukuubagano ==
Yasibibwa mu kkomera okumala emyezi mukaaga olw'okulemererwa okusasula Miliyooni z'[[:en:Ugandan_shilling|ensimbi za Uganda]]87 ezawera olw'okulemererwa mu Kkooti.
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkuminemu]]
* [[:en:Wikipedia:Equity_lists/Nationality/Uganda|Wikipedia: Equity lists/Nationality/Uganda]]
* [[:en:Dorcus_Acen|Dorcus Acen]]
* [[:en:Joan_Acom_Alobo|Joan Acom Alobo]]
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Webusayiti ya Paalamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
oztehvxb53fu9l13yxxwqvhkzdpq3ui
Nayiga Florence Ssekabira
0
10597
61252
32307
2026-07-11T16:39:43Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61252
wikitext
text/x-wiki
'''Nayiga Florence Ssekabira''' Munnayunda, mukyala, munnabyabufuzi era eyali Minisita omubeezi owa PWDs era [[:en:Member_of_parliament|Mmemba mu Paalamenti]] omukyala akiikirira [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y'e Kayunga]] mu Paalamenti ey'omunaana ku kaadi y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM).<ref>https://allafrica.com/stories/199802230085.html</ref><ref name=":0">https://kayunga.go.ug/</ref><ref>https://www.nrm.ug/</ref>
== Emirimu mu by'obufuzi ==
Florence Nayiga Sekabira yali Minisita omubeezi ow'ensonga z'abakadde n'abaliko obulemu okuva mu 2001 okutuusa 2006,<ref>https://www.un.org/esa/socdev/enable/rights/contrib-uganda.htm</ref><ref>https://www.thenewhumanitarian.org/ar/node/193078</ref> Yawangula ekifo ky'omubaka omukyala akiikirira abaliko obulemu mu Paalamenti oluvanyuma lw'okuwangula eyali amuvuganya Sophia Nalule.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1032348</ref><ref>https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=b238bf21-c540-44ca-b623-9bc0fd61f00c%3B1.0</ref> Florence Nayiga Sekabira yali akiikirira abakyala b'e Kayunga mu Paalamenti ey'omunaana wabula yawangulwa Hon. [[:en:Aidah_Nantaba|Nantaba Aidah Erios]] mu Paalamenti ey'omwenda.<ref>https://kayunga.go.ug/rt-hon-minister-hosts-kayunga-district-leaders</ref>
== Bye yakola mu kisaawe kye by'obufuzi ==
Minisita omubeezi ow'esonga z'abakadde n'abaliko obulemu Florence Nayiga Sekabira awanjagira eddembe ly'abantu abaliko obulemu.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1267626</ref><ref>http://www.sjdr.se/articles/10.1080/15017410802410084/</ref> Hon. Nayiga Florence Ssekabira yagaba entandikwa eri pulojekiti y'okwegagawaza ng'ayita mu kugaba ensingo eri abantu be Kayunga.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1231944</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa babaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{DEFAULTSORT:Nayiga Florence Ssekabira}}
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
minim1tj2479ylpcph4esigh21d51dm
Tezira Jamwa
0
10599
61388
60551
2026-07-11T16:45:38Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61388
wikitext
text/x-wiki
'''Tezira Jamwa''' Munnayuganda, musomesa, munnabyabufuzi era mulwanirizi w'eddembe ly'abakyala. Yakiikirira Tororo mu Paalamenti ya 1994 n'oluvanyuma yafuuka Mmemba mu Paalamenti ya Uganda ey'omukaaga ng'akiikirira Obuggwanjuba bwa Budama (1996–2001).<ref>https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=5247c525-5e20-4b76-8760-4b4479d77dbf;1.0</ref> Y'omu ku ba mmemba abatandiisi b'ekitongole kya Forum for Women in Democracy (FOWODE) era yaweereza ku kakiiko ka Tororo District's Service Commission.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/female-faces-emerging-on-the-political-horizon-1622966</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Jamwa yazaalibwa mu [[:en:Tororo_District|Disitulikiti y'e Tororo]]. Alina Diguli mu Social Works and Social Administration (SWASA). Era alina Dipuloma ey'enyongereza ne Diguli ey'okubiri mu [[:en:Public_administration|Public Administration]] okuva ku [[:en:University_of_Arkansas|University of Arkansas]].<ref name=":0">http://fowode.blogspot.com/2015/11/reaching-new-heights-hon-teziras.html</ref>
== Emirimu gye ==
=== Ng'omubazi w'amateeka ===
Mu 1994, Jamwa y'esimbawo okukiikirira abakyala b'e [[:en:Tororo_District|Tororo]] mu [[:en:1994_Ugandan_Constituent_Assembly_election|kulonda kw'abanakiika mu lukiiko olukwasaganya ssemateeka]] nga Constituent Assembly Delegate (CAD).<ref>http://www.nzdl.org/cgi-bin/library?e=d-00000-00---off-0unescoen--00-0----0-10-0---0---0direct-10---4-------0-1l--11-en-50---20-about---00-0-1-00-0--4----0-0-11-10-0utfZz-8-00&cl=CL1.2&d=HASH016d9c404a032ce0564b7ae4.11.4&x=1</ref> Yaweereza mu kifo ekyo wakati wa 1994 ne 1995 n'oluvannyuma y'esimbawo mu [[:en:2001_Ugandan_parliamentary_election|kalulu k'ababaka ba Paalamenti aka 2001]] ng'omubaka akiikirira Obuggwanjuba bwa Budama. Yawangulwa eyali Minisita w'ebyemirimu, Henry Obbo.<ref name=":1">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1115603</ref>
=== Obukulembeze ===
Mu 1994, Jamwa wamu ne [[:en:Winnie_Byanyima|Winnie Byanyima]], [[:en:Esther_Opoti_Dhugira|Esther Dhugira Opoti]] , Benigna Mukiibi, Solome Mukisa ne Betty Akech Okullo batandiika ekitongole kya FOWODE, ekitongole eky'obwannanyini <ref>https://observer.ug/news/headlines/72970-fowode-s-contribution-to-women-movement-can-t-be-ignored</ref>
=== Eby'obufuzi ===
Yalondebwa ng'Omukiise wa Pulezidenti (RDC) owa [[:en:Kaberamaido_District|Disitulikiti y'e Kaberamaido]], ekifo kye yalekulira mu [[:en:2005|2005]] okusobola okwetaba mu [[:en:2006_Ugandan_general_election|kalulu ka bonna aka 2006]]. Wabuls mu 2012, kyawandiikibwa nti yalina ekisanja kye yali aweereza mu kakiiko ka Tororo District Service Commission.<ref>http://ugandaradionetwork.com/story/nominees-for-tororo-district-service-commission-rejected</ref> Yawangalira mu kifo ekyo okutuusa mu 2015 lwe yesimbawo ku kifo "ky'omumyuka wa Ssentebe w'ekibiina ky'abakyala ba [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]] mu kitundu ky'e Buvanjuba.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/female-faces-emerging-on-the-political-horizon-1622966</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Jamwa, Tezira}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
fjp8gu75bcz5kv5ib7p8ftx6nz9sxbt
Hellen Asamo
0
10600
61768
56913
2026-07-11T17:39:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61768
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hellen Asamo''' era amanyikiddwa nga '''Asamo Hellen Grace''' (yazaalibwa nga 24 Ogwokuna mu mwaka gwa 1964) Munnayuganda [[:en:Teacher|omusomesa]] era akiikirira abantu abaliko obulemu mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|bitundu by'omu Buvanjuba]] eyaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda n'eyekumi .<ref name=":0">{{Cite web}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2019/03/19/who-is-grace-hellen-asamo-the-mp-who-tabled-motion-to-have-president-museveni-as-the-unopposed-nrm-flagbearer-for-2021/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-12 |archive-date=2023-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231207191832/https://matookerepublic.com/2019/03/19/who-is-grace-hellen-asamo-the-mp-who-tabled-motion-to-have-president-museveni-as-the-unopposed-nrm-flagbearer-for-2021/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/2020/06/23/scientific-election-how-will-the-deaf-and-blind-benefit-from-radios-and-tvs-people-with-disabilities-mp-asamo-asks/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-12 |archive-date=2022-10-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221019102924/https://www.matookerepublic.com/2020/06/23/scientific-election-how-will-the-deaf-and-blind-benefit-from-radios-and-tvs-people-with-disabilities-mp-asamo-asks/ |url-status=dead }}</ref> Yawangula mu kalulu ka bonna aka 2021 general elections mu kifo kye nga akiikirira abantu abaliko obulemu mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|bitundu by'omu Buvanjuba]].<ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/asamo-hellen-grace-10769/</ref> Hellen ai mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref name=":0" />
== Emisomo ==
Mu mwaka gwa 1977, Yamaliriza emisomo gye egya Primary Leaving Examination (PLE) okuva mu Soroti Primary School era oluvanyuma ne yegatta ku Nkoma Secondary School okusoma [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] era n'amaliriza mu mwaka gwa 1981. Mu mwaka gwa 1990, yaweebwa satufikeetti ya Grade III Teaching Certificate okuva mu ttendekero lya Institute of Teacher Education Kyambogo. Mu mwaka gwa 1996, yafuna dipulooma mu by'enjigiriza okuva mu ttendekero lya Institute of Teacher Education Kyambogo era. Alina diguli mu by'enjigiriza (2006) okuva mu [[:en:Kyambogo_University|Yunivasitte ya Kyambogo]].
== Emirimu gye nga tanatandika by'abufuzi ==
Mu 1992-1997, yaweereza ng'omusomesa mu somero lya Nakatunya Primary School.<ref name=":0"/> Mu mwaka gwa 1997, yegatta ku somero lya Moroto KDA Primary School nga omusomesa era oluvanyuma n'aweereza mu somero ly'erimu nga head teacher wakati wa 1998 ne 2000.<ref name=":0" /> Yegatta ku NUDIPU (National Union of Disabled Persons of Uganda) wakati wa 2002 ne 2003 era n'akola nga Ag. executive dayirekitta.<ref name=":0" /> Mu 1990-1992, yaweereza ng'omusomesa mu Soroti Primary School.<ref name=":0" /> Okuva mu mwaka gwa 2000 okutuusa 2003, yegatta ku Moroto Army School era n'aweebwa omulimu nga omumyuuka wa head teacher.<ref name=":0" /> Okuva mu mwaka gwa 2003 okutuusa 2011, ye yali omumyuuka wa executive dayirekita/sentebbe wa pulogulaamu mu NUDIPU.<ref name=":0" />
== Eby'obufuzi ==
Okuva mu mwaka gwa 2013 okutuusa kati, akoze nga mumyuuka wa sentebbe w'akakiiko ka Equal Opportunities Committee mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0" /> Yaweereza nga [[:en:Member_of_parliament|mmemba wa Paalamenti]]<ref name=":0" /> mu Paalamenti ya Uganda okuva mu mwaka gwa 2011 okutuusa 2021 mu Paalamenti ya Uganda ey'omwenda n'eyekumi.<ref name=":0" />
Mu Paalamenti ya Uganda, yaweereza mu milimu emirala nga omumyuuka wa sentebe w'akakiiko ka Equal Opportunities,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/involve-more-women-in-conflict-solving-igad-3276190</ref><ref>https://parliamentwatch.ug/mps-question-the-criteria-to-merger-government-bodies/</ref> era nga mmemba w'akakiiko ka Gender Labour and Social Development and Appointments Committee.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mpscanug.com/profile/asamo-hellen/ |access-date=2024-04-12 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015115251/https://www.mpscanug.com/profile/asamo-hellen/ |url-status=dead }}</ref>
Yaleeta ekiteeso ku meeza ekya NRM Parliamentary Caucus okukaanya nti Pulezidenti Museveni yekka akwaate bendera y'ekiibina mu kalulu ka 2021 nga tewali amuvuganya.<ref name=":1"/> Hellen yanyonyola nti ensonga ye enkulu lwaaki alonze Museveni yekka okuvuganya yali ya kukaatiriza bye yali akoze munsonga z'eddembe n'obukakamu nga akulembera egwanga eri obuwanguzi, ekuzimba amakolero, n'okutereeza eby'enfuna<ref name=":1" />
Era mmemba w'ekibiina kya Uganda Women Parliamentary Association ekyomu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |access-date=2024-04-12 |archive-date=2021-04-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Yazaalibwa mu Disitulikitti ye Soroti.<ref name=":1" /> Hellen mufumbod.<ref name=":0" /> Alina okwagala okungi mu kugaba, okuyamba ba kateyamba, okubuulirira n'okwetabba mu bikolwa by'omutababuvumo (Community) activities.<ref name=":0" />
Byayagala okukola bye bino wamangaBelow are her hobbies:<ref name=":0"/>
* Travelling
* Making friends
* Listening to church music
* Reading novels
* Discussions
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa ba mmemba ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala kwa ba mmemba ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
* [./Https://en.wikipedia.org/wiki/National_Resistance_Movement National Resistance Movement]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament ya Uganda]]
* [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Ebitundu by'omubuvanjuba]]
== Ebijuliziddw wa bweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website ya Paalamenti ya Uganda]
* [https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/6ceddccb-15e7-44f4-b11f-dc098e8cabd2/ Parliament Watch Uganda]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
gd67e5wnxdspvfz88azag5mupdyhb28
Margaret Rwabushaija
0
10603
61398
32601
2026-07-11T16:45:43Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61398
wikitext
text/x-wiki
'''Margaret Rwabushaija''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomunaana 1956) mmemba wa Paalamenti ya Uganda<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.educationsolidarite.org/en/slideshow/uganda-because-teachers-are-nation |access-date=2024-04-12 |archive-date=2018-12-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181214174232/http://www.educationsolidarite.org/en/slideshow/uganda-because-teachers-are-nation |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/2020/03/workers-mps-meet-trade-unions-leaders-over-new-market-bill.html</ref> era Akiikirira Abakozi ku mutendera gwe Gwanga era Omusomesa.<ref name=":0">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=377</ref><ref>https://www.independent.co.ug/tag/margaret-rwabushaija/</ref> She is an [[:en:Independent_politician|Munnabyabufuzi ey'esimbawo ku lulwe]].<ref name=":0" />
== Ebikwaata ku misomo gye ==
Mu mwaka gwa 1969, yamaliriza emisomo gye ejya Primary Leaving Examinations okuva mu Namukozi Primary School era oluvanyuma ne yegatta ku Namasagali College okusoma [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] mu mwaka gwa 1975.<ref name=":0"/> Mu mwaka gwe gumu (1975), yamaliriza Certificate ye ey'ebyenjigiriza mu East Africa okuva mu somero lya Kamuli Parents Secondary School era ne yegatta ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasitte y'e Makerere]] okusoma diguli ye eya Bachelor degree in arts mu mwaka gwa 1979.<ref name=":0" /> Mu mwaka gwe gumu (1979), yakomawo ku [[:en:Makerere_University|Yunivasitte y' e Makerere]] okusoma Dipulooma mu by'Enjigiriza.<ref name=":0" /> Mu mwaka gwa 2001, yattikibwa Postgraduate Dipulooma mu Management okuva mu ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]].<ref name=":0" /> Margaret yadayo ku ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] mu mwaka gwa 2008 okusoma Masters of Management Studies.<ref name=":0" />
== Emirimu ==
Wakati wa 2009 - 2015, yaweereza nga omumyuuka wa ssentebe w'abasomesa ku [[:en:Kitante_Hill_Secondary_School|Kitante Hill School]], ne Lubiri Secondary School( mu 1998 - 2008).<ref name=":0" /> Yasomesa mu ma somero ag'enjyawulo nga Mengo Senior School (1981-1983), City High School(1984 -1997), ne [[:en:Kitante_Hill_Secondary_School|Kitante Hill School]] (1979 -1980).<ref name=":0" />
== Eby'obufuzi ==
Okuva mu mwaka gwa 2016 okutuusa 2021, ye yali[[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekumi.
Yaweereza ku Professional Body nga mmemba omujjuvu mu [[:en:Uganda_National_Teachers_Union|Uganda National Teachers Union]], Commonwealth Teachers Group ne [[Forum for East African Teachers Union]].<ref name=":0" /> Era yaweereza nga Mmemba ku Kakiiko k'ebyenjigiriza n'emizannyo.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mpscanug.com/profile/rwabushaija-margaret/ |access-date=2024-04-12 |archive-date=2021-11-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211127061733/https://www.mpscanug.com/profile/rwabushaija-margaret/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Mufumbo.<ref name=":0" /> Ayagala okusoma n'ebyemizannyo mu biseera bye eby'eddembe.<ref name=":0" />
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa ba mmemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]]
== Ebijuliziddwa wa bweru wa Wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website ya Paalamenti ya Uganda]
* [https://twitter.com/margaretrwabus1?lang=en Margaret Rwabushaija ku Twitter]
* [https://ug.linkedin.com/in/margaret-rwabushaija-5b091a68 Margaret Rwabushaija Linkedin]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4ywaomw6cfn15f814w1cjitof618uzy
Christine Ayo Achen
0
10609
61739
54726
2026-07-11T17:39:34Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61739
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Ayo Achen''' amanyikiddwa nga '''Achen Christine Ayo''' (yazaalibwa nga 7 Ogwomusanvu 1983) Munnayuganda ow'ebyobufuzi era administrator.<ref name=":0">https://web.archive.org/web/20210803115357/https://nrm.co.ug/staff/achen-christine-ayo/</ref> Ye mubaka omukyaala akiikirira disitulikitti ya [[:en:Alebtong|Alebtong]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekumi.<ref>https://web.archive.org/web/20221017101723/https://ugandalawlibrary.net/judgments/view/78GQ4SogNkaVW1ImD5g/achen-christine-ayo-vs-abongo-o-elizabeth-election-petition-appeal-no-0058-of-2016</ref> Ali mu kibiina eky'ebyobufuzi ekifuga ekya [./Https://en.wikipedia.org/wiki/National_Resistance_Movement National Resistance Movement].<ref name=":0" /> Era ye yali omubaka wa Paalamenti omukyaala eyesimbawo mu kiseera kya 2021–2026 mu [[:en:Alebtong|Alebtong]].<ref>http://www.ugandadecides.com/aspirant.php?profile=1984</ref>
== Emisomo ==
Christine alina dipulooma mu development studies okuva mu ttendekero kya Nzamizi Training Institute of social development.<ref name=":1">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mpscanug.com/profile/achen-christine/ |access-date=2024-04-14 |archive-date=2021-11-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211127051003/https://www.mpscanug.com/profile/achen-christine/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebyafaayo by'emirimu gye ==
Mmemba wa Paalamenti mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu mwaka gwa 2016 okutuusa kati.<ref name=":1"/> Aweereza mu buvunaanyizibwa obulala nga mmemba w'akakiiko ka Gender Labour and Social Development ne PAC local government mu Paalamenti ya Uganda.<ref name=":1" /> Mmemba wa Uganda Women Parliamentary Association eya Paalamenti ya Uganda ey'ekumi.<ref>https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament</ref> Mu maaso g'okulonda kwa bonna okwa 2021, yalina amavuganya ku ntebe y'omubaka omukyaala owa Disitulikitti ye Alebtong mu Paalamenti, Ms Barbra Akech.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://tndnewsug.com/2020/01/11/akech-spare-tyre-warming-up-to-replace-mute-alebtong-woman-mp/ |access-date=2024-04-14 |archive-date=2021-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210305012420/https://tndnewsug.com/2020/01/11/akech-spare-tyre-warming-up-to-replace-mute-alebtong-woman-mp/ |url-status=dead }}</ref>
Yali omu ku babaka ba Paalamenti abalonda nga bawagira eri okusoma kwa Constitution Amendment Bill omulundi ogw'okubiri mu mwaka gwa 2017.<ref>http://parliamentwatch.ug/how-mps-voted-on-the-second-reading-of-the-constitution-amendment-bill/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/where-your-mp-stands-on-age-limit-debate-1718482</ref><ref>https://observer.ug/news/headlines/56437-age-limit-how-your-mp-voted</ref><ref>https://nilepost.co.ug/2017/12/21/parliament-approves-removal-of-presidential-age-limits-term-limits-reinstated/</ref>
== Obulamu bwe ==
Mufumbo.<ref name=":0"/> Wa nzikiriza ya ki Kristaayo.<ref name=":1"/>
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa ba mmemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Alebtong_District|Disitulikitti ya Alebtong]]
* [./Https://en.wikipedia.org/wiki/National_Resistance_Movement National Resistance Movement]
== Ebijukiziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wa bweru wa Wikipediya ==
* [https://twitter.com/christineachena?lang=en Achen Christine Ayo ku Twitter]
* [https://www.facebook.com/Achen-Christine-Ayo-805191792966373/ Achen Christine Ayo ku Facebook]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
jxstmsp62wrnsrn0nsr5jicpocvilqp
Nusura Tiperu
0
10616
61509
32332
2026-07-11T17:06:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61509
wikitext
text/x-wiki
'''Ambassador Nusura TIPERU''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Diplomat|mukozi wa Gavumenti]],[[:en:Politician|Munnabyabufuzi]] ng'alina obumanyirivu n'obukugu nga [[:en:Legislator|Abaga amateeka]] mu Ggwanga n'Obuvanjuba bwa Africa. Ye mmemba omuvubuka omukyala okubeera mu Paalamenti ya Uganda oluvanyuma lw'okulangirirwa kwa Ssemateeka wa 1995.
Oluvanyuma y'akiikirira abakyala ba Yumbe mu Paalamenti ya Uganda era yali musinde nnyo mu kulwanirira n'okukuuma obutebenkevu mu Bukiikakkono bwa Uganda. Mulwanirizi w'amirembe.
Okuva mu 2007 okutuusa 2017, Ambassador Tiperu yaweereza ebisanja bibiri eby'omuddiringanwa ng'omu kuba memba omwenda abakiikirira Uganda mu Paalamenti y'Obuvanjuba bwa Africa eya 2 ne 3 (EALA) mu Arusha, Tanzania. Yalondebwa okuwereza mu kifo ekyo mu Gwomukaaga 2012 okumala emyaka etaano. Era yaweereza mu busobozi obwo okuva mu Gwomukaaga 2007 okutuusa mu Gwomukaaga 2012, mu biseera bya EALA eya 2.
Tiperu yasooka kulondebwa nnga Ambasada wa Uganda mu Tanzania nga y'akulemberamu okutumbula eby'obusuubuzi ** wakati wa Uganda ne United Republic of Tanzania. Oluvanyuma yalondebwa nga Ambasada wa Uganda mu [[:en:Turkey|Türkiye]] mu Gwekkuminebiri 2021.<ref name="AmbR">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nusura-tiperu-sent-to-ankara-as-museveni-appoints-new-ambassadors-3650544</ref>
Yazaalibwa mu [[:en:Yumbe_District|Disitulikiti y'e Yumbe]], [[:en:West_Nile_sub-region|kitundu kya West Nile]], mu Bukiikakkono bwa Uganda nga 21 Ogwekkumi 1974. Nusura Tiperu yasomera ku ''Mukono Town Academy'' mu [[:en:Mukono_District|Disitulikiti y'e Mukono]] mu misomo gye egya A-Levo, okuva mu 1992 okutuusa mu 1993. Oluvanyuma yayingira [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], Yunivasite ya Uganda esinga obukadde, nga gyeyasomera essomo lya studied Social Sciences okuva mu 1994 okutuusa 1997. Yatikkirwa Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu [[:en:Social_Science|Social Sciences]].<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Government-names-14-constitutional-review-team-/688334-4860180-format-xhtml-oqbgl5/index.html</ref>
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1996 okutuusa mu 2001, yaweereza ng'[[:en:Parliament_of_Uganda|omukyala omuvubuka mu Paalamenti]], akiikirira abakyala abavubuka mu Uganda. Oluvamyuma y'alondebwa okuweereza ng'''Omubaka omukyala mu Paalamenti'' akiikirira [[:en:Yumbe_District|Disitulikiti y'e Yumbe]] okuva mu 2001 okutuusa 2006. Okuva mu 2007 okutuusa 2012, yaweereza mu [[:en:East_African_Legislative_Assembly|East African Legislative Assembly]] mu Arusha, Tanzania, nga yali akiikirira [[:en:Republic_of_Uganda|Republic of Uganda]]. Mu Gwomukaaga 2012, y'addamu n'alondebwa okuweereza mu kifo ekyo okumala emyaka emirala etaano.<ref name="Re-elected">https://web.archive.org/web/20150217053913/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=631559&CatID=1</ref>
== Obuvunanyizibwa obulala ==
Ye [[:en:Chairman|Ssentebe]] w'ekibiina ky'abakyala abasiraamu ekya ''International Muslim Women’s Union''. Era mmemba mu kakiiko ka ''Central Executive Committee'' ak'ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], mu Uganda okutuusa mu 1986.<ref>https://web.archive.org/web/20150217062923/http://www.newvision.co.ug/D/9/803/730831</ref> Nusura Tiperu Omar mufumbo. Amannyi ennimi zino wamanga: [[:en:English_language|Olungereza]], [[:en:Swahili_language|Oluswayiri]], [[:en:Alur_language|Alur]], [[:en:Aringa_language|Aringa]] n'[[:en:Luganda|Oluganda]]. Okuva mu 2012 okutuusa mu 2015, yaweereza nga mmemba ku kakiiko ka EALA. Akakiiko ''"akakwasaganya ensonga za Paalamenti, okuteekateeka bizinensi ne pulogulaamu z'olukiko, n'okulonda ba mmemba abanatuula ku kakiiko"''.<ref>http://www.newtimes.co.rw/section/article/2015-01-20/185120/</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:East_African_Community|East African Community]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Margaret_Zziwa|Margaret Zziwa]]
* [[:en:Daniel_Kidega|Daniel Kidega]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20120617131230/http://www.eala.org/oldsite041111/3rd-assembly.html Members of 3rd East African Legislative Assembly]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
h9ysiezkym3dacbgu8i49952ehb0il3
Dora Byamukama
0
10619
61727
55507
2026-07-11T17:39:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61727
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Dora Kanabahita Byamukama''' Munnayuganda munabyabufuzi, munnamateeka, mubazi w'amateeka. Ye mmemba omulonde mu [[:en:East_African_Legislative_Assembly|East African Legislative Assembly]] okuva mu Gwoukaaga 2012 okutuuka mu Gwomukaaga 2017.<ref name="eala.org">https://web.archive.org/web/20150402091524/http://www.eala.org/interact/contact-members/426-hon-dora-byamukama-uganda.html</ref> Yaweereza nga mmemba mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] akiikirira Konsityuwensi y'Obukiikaddyo bwa Mwenge.<ref name="nv">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1302184/uganda-pins-eala-speaker-hopes-dora-byamukama</ref>
Alina Diguli bbiri okuva mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] era atwalibwa ng'omukugu ow'okumutendera gw'ensi yonna mu mateeka, obwenkannya n'enkulakulana.
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
3rtc5kr0vs6yiy855d1nhtbik7e4t2m
Susan Jolly Abeja
0
10628
61157
45778
2026-07-11T16:34:42Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61157
wikitext
text/x-wiki
[[File:Abeja Susan Jolly.jpg|thumb|Susan Jolly Abeja]]
'''Susan Jolly Abeja''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzi era mmemba wa [[:en:Parliament|Palamenti]].
Yalondebwa mu ofiisi nga omubaka omukyala okukiikirira [[:en:Otuke_District|Disitulikitti y' Otuke]] mu kulonda kwa bonna okwa [[:en:2021_Ugandan_general_election|2021.]]<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664</ref><ref>https://www.ec.or.ug/2021-general-elections</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/2011_Woman_MP.pdf |title=Archive copy |access-date=2024-04-15 |archive-date=2022-06-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220626234118/https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/2011_Woman_MP.pdf |url-status=dead }}</ref>
Mmemba wa Palamenti [[:en:Independent_politician|ey'esimbawo ku lulwe]].<ref>https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/</ref> Susan yali omu ku ba babaka ba Paalamenti 132 abalayizibwa mu ttaamu ey'emyaka ettaano okukiikirira constituencies ez'enjawulo ezibunye mu gwanga, mu Paalamenti ey'ekumineemu nga 17 Ogwokuttaano, 2021.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/102557</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.kfm.co.ug/news/otuke-nrm-parliamentary-aspirant-involved-in-accident.html |access-date=2024-04-15 |archive-date=2022-01-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220105181156/https://www.kfm.co.ug/news/otuke-nrm-parliamentary-aspirant-involved-in-accident.html |url-status=dead }}</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa ba mmemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekumineemu]]
* [[:en:Otuke_District|Disitulikitti y'Otuke]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Julius_Bua_Acon|Julius Bua Acon]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wa bweru wa wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website ya Paalamenti ya Uganda.]
{{DEFAULTSORT:Abeja, Susan Jolly}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
myrsmwd9lythujz4evbro7v56b0yms0
Rosette Kajungu Mutambi
0
10629
61528
36118
2026-07-11T17:12:50Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61528
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
'''Rosette Kajungu Mutambi''' (yazaalibwa mu Gwekumi 26, 1964) [[:en:Ugandan_English|Munnayuganda]] professional social worker era ow'ebyamawulire, munnabyabufuzi era omukozi w'amateeka akiikirira abantu b'omu [[:en:Mbarara_district|Disitulikitti y'e Mbarara]] nga omubaka omukyaala owa disitulikitti eyo mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamentti ya Uganda]]. Mmemba w'ekibiina kya [./Https://en.wikipedia.org/wiki/National_Resistance_Movement National Resistance Movement](NRM),<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.nrm.ug/organ/nrm-parliamentary-caucus |access-date=2024-04-15 |archive-date=2020-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200406122850/https://www.nrm.ug/organ/nrm-parliamentary-caucus |url-status=dead }}</ref> ekibiina eky'obufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda wansi wa ssentebe [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] Pulezidenti we [[:en:Uganda|gwanga lya Uganda]].<ref>https://www.theeastafrican.co.ke/news/ea/NRM-to-endorse-yoweri-museveni-for-another-term/4552908-5431318-l5hclwz/index.html</ref>
== Eby'emisomo ==
Kajungu Mutambi yasomera emisomo gya O'level mu [[:en:Maryhill_High_School|Maryhill High School]] eyo gyeyafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]](UCE) ye mu mwaka gwa 1981. Oluvanyuma yewandiisa mu [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]] okusoma emisomo jye ejya A'level era n'akola ebigezo bya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE) mu mwaka gwa 1984 bweyamaliriza ne yegatta ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasitte y' e Makerere]] eyo jye bamutikira ne diguli ya bachelor's degree in arts mu mwaka gwa 1988. Yafuna satifikeetti mu public relations okuva mu (MTAC) Nakawa mu mwka gwa 1992 era n'agatako dipulooma mu by'amawulire mu mwaka gwa 1993 okuva mu ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] (UMI). Oluvanyuma yasoma satifikeetti ey'awagulu mu by'amawulire okuva mu ttendekero lya [[:en:International_Institute_for_Journalism|International Institute for Journalism]] Berlin mu mwaka gwa 1996 era nagatako postgraduate dipulooma mu management okuva mu [[:en:University_of_Leicester|Yunivasitte ya Leicester]] mu mwaka gwa 2008. Mu bissera binno asoma diguli ya master's mu social sector planning and management okuva mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Makerere_University Yunivasitte y'e Makerere].<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=99</ref>
== Emirimu ==
Kajungu Mutambi ye yali omutandisi/dayirekita wa HEPS Uganda coalition ey'okutumbuula eby'obulamu okuva mu mwaka gwa 2000 okutuusa 2016,.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1295562/fought-healthcare</ref> Yali volunteer coordinator wa Health Action east Africa okuva mu mwaka gwa 1998 okutuusa 2000 era yali offiisa w'ebyempuliziganya mu minisitule y'ebyempuliziganya ne broadcasting/yafisi ya Pulezidentti okuva mu mwaka gwa 1990 okutuusa 1998. Wakati wa 1994 ne 1996, Kajungu Mutambi yali omumyuuka wa, pulogulaamu ekugira AIDS, yali omumyuuka w'omunonyereza ku Recon Uganda limited okuva mu mwaka gwa 1987 okutuusa 1989, era health consultant w'entababuvobwawamu okuva mu 2002 okutuusa na kati. Ye mubaka omukyaala owa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu mwaka gwa 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://parliamentofuganda.nwtdemos.com/find-an-mp |access-date=2024-04-15 |archive-date=2021-11-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211130130626/http://parliamentofuganda.nwtdemos.com/find-an-mp |url-status=dead }}</ref> Mu Paalamentti, aweereza ku kakiiko ka local government accounts ne ku kakiiko k'ebyobulamu. Mmemba wa [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA) eyo gyaali ssentebe w'akakiiko ka succession act round table committee.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |access-date=2024-04-15 |archive-date=2021-04-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead }}</ref>
Kajungu Mutambi alina membership mu professional bodies; Uganda media women association nga mmemba omujjuvu era associate mmemba mu Association of social workers.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
evc13eo9imu6l2lz9wdjerwiqjh98oy
Lowila CD Oketayot
0
10631
61507
37654
2026-07-11T17:06:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61507
wikitext
text/x-wiki
'''Lowilo CD Oketayot''' (yazaalibwa nga 24 Ogw'ekuminogumu mu 1969) Munnayuganda omukenkufu mu by'okulima, ow'ebyobufuzi, era omukozi w'amateeka.
== Ebimukwaatako ==
Lowilo CD Oketayot (yazaalibwa nga 24 Ogw'ekkuminogumu mu 1969) [[:en:Ugandan_English|Munnayuganda]] omukenkufu mu by'enimiro, munnabyabufuzi, era[[:en:Legislator|omukozi w'amateeka]]. [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]] ya Uganda akiikirira abantu b'omu [[:en:Pader_District|Disitulikitti y'e Pader]] nga omubaka wa distulikitti okuva mu 2011.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://parliamentofuganda.nwtdemos.com/find-an-mp |access-date=2024-04-15 |archive-date=2021-11-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211130130626/http://parliamentofuganda.nwtdemos.com/find-an-mp |url-status=dead }}</ref> Mmemba w'ekibbina kya [./Https://en.wikipedia.org/wiki/National_Resistance_Movement National Resistance Movement](NRM),<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=52</ref> ekibiina eky'obufuzi ekifuga mu Uganda <ref>https://www.nrm.ug/</ref> wansi w'obukulembeza bwa ssentebe [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], Pulezidenti w'[[Yuganda|eGwanga lya Uganda.]]
== Emisomo ==
Oketayot yatandika emisom gye ejya pulayimale okuva mu somero lya [https://web.archive.org/web/20240416190521/https://ugandaschools.guide/view/16750/namunkanaga-primary-school Oppette Primary School] natuula ebigezo bye ebimaliriza pulayimale ebya primary leaving examinations(PLE) mu 1982, yasoma emisomo jya O' level okuva mu somero lya Sacred Heart Secondary School Gulu eyo gye yakolera satifikeeti ye eya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda certificate of education]](UCE) mu mwaka gwa 1986,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=19561:sacred-heart-ogs-boost-alma-mater |access-date=2024-04-15 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015102028/https://www.observer.ug/component/content/article?id=19561:sacred-heart-ogs-boost-alma-mater |url-status=dead }}</ref> yewandiisa ku somero lya Kitgum High School okusoma emisomo gye egya A' level era n'amaliriza satifikeeti ye eya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda advanced certificate of education]](UACE) mu mwaka gwa 1990. Yakola satifikeeti mu by'obulimi okuva mu [[:en:Bukalasa_Agricultural_Training_Institute|Bukalasa agricultural college]] mu mwaka gwa 1994 era ne dipulooma mu by'obulimi mu ttendekero ly'elimu mu 1996. Yegatta ku[[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Yunivasitte y'e Makerere]] era n'atikibbwa ne diguli ya sayansi mu by'obulimi mu 2007 era n'agatako diguli ya master's degree mu by'enfuna y'ebyobulimi okuva mu Yunivasitte y'e Makerere mu 2015.
== Emirimu ==
Oketayot abadde [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]] ya Uganda okuva mu 2011,<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=52</ref> Yali manager w'ebyobulimi mu [https://www.zoa-international.com/files/uganda/ ZOA Uganda] okuva mu 2009 okutuusa 2010 n'akwasaganya eby'obulimu mu ZOA Uganda okuva mu 2008 okutuusa 2009.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://issuu.com/zoa-vluchtelingenzorg/docs/zoa-vluchtelingenzorg-jaarverslag-eng-2009 |access-date=2024-04-15 |archive-date=2024-04-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240416190521/https://issuu.com/zoa-vluchtelingenzorg/docs/zoa-vluchtelingenzorg-jaarverslag-eng-2009 |url-status=dead }}</ref> Yakola nga avunaanyizibwa ku bya puloojyekiti mu [[:en:ACET_(AIDS_charity)|AIDS care education and training]](ACET) Uganda okuva mu 1996 okutuusa 2001, era n'akola nga offiisa wa pulogulaamu za [[:en:ACET_(AIDS_charity)|ACET]] Uganda okuva mu mwaka gwa 2001 okutuusa 2003.
Mu Paalamenti ey'ekumi, yaweereza nga ssentebe w'akakiiko ku makolero g'ebyobulunzi bw'ebisolo n'ebyokuvuba ebya agriculture animal industry and fisheries.<ref>http://www.sunrise.ug/news/201808/agriculture-committee-strives-to-restore-sector-to-rightful-place.html</ref> era mmemba w'akakiiko k'ebya bizinensi.<ref>https://www.parliament.go.ug/committee/2734/business-committee</ref> Era akyiikirira ebintu by'omumambuka mu kibiina kya [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA) executive.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://uwopa.or.ug/content/uwopa-executive-10th-parliament |access-date=2024-04-15 |archive-date=2020-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200406101714/http://uwopa.or.ug/content/uwopa-executive-10th-parliament |url-status=dead }}</ref>
== Ebyawandiikibwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
2vcbyce1n9wmf87k290ueuspp1ae2r3
Margaret Mbeiza Kisira
0
10634
61535
41227
2026-07-11T17:12:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61535
wikitext
text/x-wiki
'''Margaret Mbeiza Kisira''' (yazaalibwa nga 18 Ogw'ekumineemu mu 1973) [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] [[:en:Hotelier|ow'amawoteeli]], munnabyabufuzi era omukozi w'amateeka. Ye mubaka omukyaala akiikirira [[Kaliro (disitulikit)|Disitulikitti ye Kaliro]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=174</ref><ref name="Find an mp">https://www.parliament.go.ug/find-an-mp</ref> Mmemba w'ekibiina ekiri mu bufuzi ekya [./Https://en.wikipedia.org/wiki/National_Resistance_Movement National Resistance Movement]<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.nrm.ug/organ/nrm-parliamentary-caucus |access-date=2024-04-15 |archive-date=2020-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200406122850/https://www.nrm.ug/organ/nrm-parliamentary-caucus |url-status=dead }}</ref>(NRM) mu Uganda<ref>https://www.nrm.ug/</ref> wansi wo bwa ssentebe w'ekibiina [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] Pulezidenti wa Uganda.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1512423/museveni-summons-nrm-leaders-national-conference</ref> Yalondebwa Pulezident Museveni kubwa state minisita w'okulondoola eby'enfuna ebya Economic monitoring mu 2009<ref>https://www.independent.co.ug/mbeiza-explains-museveni-friend/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1226279/congs-mbeiza-kisira</ref> okulondebwa kwe kwaziyizibwa Paalamenti ya Uganda.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1246721/mps-reject-mbeiza-appointment</ref>
{{Reflist}}
== Emisomo ==
Margaret Mbeiza yatandika emisomo gye egya pulayimale okuva mu somero lya Kaliro Church of Uganda Primary school eyo gye yatuulira ebigezo bye ebikomekereza pulayimale ebya primary leaving examinations (PLE) mu 1987, oluvanyuma yegatta ku somero lya [[:en:Wanyange_Girls_School|Wanyange Girls secondary school]] okusoma emisom gye egya O'level education ara natuula ebigezo bye ebya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (UCE) examinations mu mwaka gwa 1991 bweyamaliriza ne yeewandiisa mu somero lya Budoni Secondary School okusoma emsiomo gye egya A'level education era natuula [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]](UACE) ye mu mwaka gwa 1998. Oluvanyuma yegatta ku [[:en:Nkumba_University|Yunivasitte y'e Nkumba]] eyo gye yatikibwa ne diguli ya Sayansi mu by'obulambuzi eya bachelor's degree of science in tourism.<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=174</ref>
== Emirimu ==
Margaret Mbeiza yakolera mu yafiisi ya Pulezidenti nga resident district commissioner(RDC) wa [[:en:Mayuge_District|Distulikitti y'e Mayuge]] okuva mu 2012 okutuusa 2015,<ref>{{Cite web |url=http://www.kfm.co.ug/news/rdcs-transferred.html |title=Archive copy |access-date=2024-04-15 |archive-date=2024-06-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240612200807/https://www.kfm.co.ug/news/rdcs-transferred.html |url-status=dead }}</ref> yaweereza nga omubaka wa Paalamenti omukyaala akiikirira [[:en:Kaliro_District|Disitulikitti y'e Kaliro]] wakati 2006 ne 2011,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=2670:i-am-ready-to-serve-mbeiza |access-date=2024-04-15 |archive-date=2023-05-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230502212441/https://www.observer.ug/component/content/article?id=2670:i-am-ready-to-serve-mbeiza |url-status=dead }}</ref> Yaweereza nga sipiika wa Gavumenti ya wansi mu [[:en:Kamuli_District|Distulikitti y'e Kamuli]] wakati wa 2001 ne 2005. Kati ye mubaka wa Paalamenti omukyaala akiikirira [[:en:Kaliro_District|Distitulikitti y'e Kaliro]] okuva mu 2016 okutuusa kati.<ref name="Find an mp">{{Cite web}}</ref> Mu Paalamenti aweereza ku [https://parliamentwatch.ug/committee/committee-on-physical-infrastructure/ kakiiko aka kwasaganya okuzimba ebizimbe bya Gavumenti] aka physical infrastructure
== Obulamu bwe ==
Muwuulu era ayagala nyo okuwulira omuziki n'ebyobulamu ne duyiro.<ref name=":0">{{Cite web}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [./Https://en.wikipedia.org/wiki/National_Resistance_Movement National Resistance Movement]
* [[:en:Kaliro_District|Distulikitti ye Kaliro]]
* [[:en:Frederick_Ngobi_Gume|Frederick Ngobi Gume]]
* [[Kenneth Lubogo]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa ba mmemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]]
== Ebyawandiikibwa ==
== Ebijuliziddwa wa bweru wa wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website ya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
qv4jxbl2i17f5o3ja7e5ksoou0g703k
Jackee Budesta Batanda
0
10636
61879
41019
2026-07-11T17:59:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61879
wikitext
text/x-wiki
'''Jackee Budesta Batanda''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] munnamawulire,<ref name="theguardian">https://www.theguardian.com/profile/jackee-budesta-batanda</ref> muwandiisi era munnabizinensi. Ye maneja omukulu owa Kampuni y'ebyempuliziganya n'ebyenjigiriza eya Success Spark Brand Limited, era omu ku batandiisi b'ekibiina kya Mastermind Africa Group Limited, a business-networking group.<ref name="jackeebatanda">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://jackeebatanda.com/?page_id=197 |access-date=2024-04-15 |archive-date=2014-04-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140416183452/http://jackeebatanda.com/?page_id=197 |url-status=dead }}</ref> Mu 2006, Batanda yakola ng'omuwandiisi awandiika ku ddembe ku [[:en:Joan_B._Kroc_Institute_for_Peace_and_Justice|Joan B. Kroc Institute for Peace and Justice]] ku [[:en:University_of_San_Diego|University of San Diego]].<ref name="sandiego">https://en.wikipedia.org/wiki/Wayback_Machine</ref> Yasiimibwa olw'okunonyereza kweyakola okuva mu ba Africa fellowship Programme n'ettendekero lya [[:en:Institute_for_Justice_and_Reconciliation|Institute for Justice and Reconciliation]] mu [[:en:Cape_Town|Cape Town]], South Africa, mu 2008.<ref name="ijr">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.ijr.org.za/justice-and-reconciliation-in-africa-fellowship.php |access-date=2024-04-15 |archive-date=2014-04-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140416181325/http://www.ijr.org.za/justice-and-reconciliation-in-africa-fellowship.php |url-status=dead }}</ref> Mu 2010, Batanda yali omu ku bawandiisi ba International Writer-in-Residence at the Housing Authors and Literature Denmark,<ref name="haldhovedgaard">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.haldhovedgaard.dk/i-participants.asp |access-date=2024-04-15 |archive-date=2016-10-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161012164943/http://www.haldhovedgaard.dk/i-participants.asp |url-status=dead }}</ref> gye yamaliririza katabo ke aka, ''A Lesson in Forgetting''. Mu 2012, yali omu kubalabikira mu ''[[:en:The_Times|The Times]]'' wamu n'abakyala abalala 19 mu kuwunda ebiseera eby'omumaaso ebya Africa.<ref name="thetimes">http://www.thetimes.co.uk/tto/business/ceo-summit-africa/article3353322.ece</ref> Omwaka ogwo gwennyini, yawangula Awaadi ya 2012 Trust Women journalism Award. Abadde muwandiisi mu [[:en:Lancaster_University|Lancaster University]] mu Bungereza.<ref name="cca">http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php/tow-past-participants/46-tow-2013/197-jackee-batanda-uganda-south-africa</ref> Yalondebwa ekitongole kya [[:en:International_Women's_Media_Foundation|International Women's Media Foundation]] nga 2011–12 Elizabeth Neuffer Fellow.<ref name="i-wmf">http://www.iwmf.org/our-impact/training/elizabeth-neuffer-fellowship/fellows/</ref> Mu biseera ebyo yali asomera ku [[:en:Massachusetts_Institute_of_Technology|Massachusetts Institute of Technology]] mu misomo gye egy'ebulaaya ne Yunivasite endala mu bitundu bya Boston era y'akolera ne ku ''[[:en:The_New_York_Times|The New York Times]]'' ne ''[[:en:The_Boston_Globe|The Boston Globe]]''.
Ye yafuna Awaadi ya 2010 Uganda Young Achievers Awards mu ttuluba ly'abakugu era omulamuzi mu Africa program fellowship. Aweereza nga munnamawulire ow'akaseera n'e [[:en:Global_Press_Institute|Global Press Institute]], abakolera ku mutimbagano era yali akwasaganya eby'empuliziganya mu pulojekiti y'amateeka ku banoonyi b'obubudamo ku ssomero lya Mateeka ku [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]], [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda.<ref name="iwmf">http://www.iwmf.org/jackee-batanda-201112/</ref> Y'omu ku bawandiisi 39 abalangirirwa okuva mu Africa okubeera ekitundu ku pulojekiti ya [[:en:Africa39|Africa39]] eyali egenderera okwanja abasiyazi, [[:en:Hay_Festival|Hay Festival]] ne [[:en:Bloomsbury_Publishing|Bloomsbury Publishing]] ku [[:en:London_Book_Fair|London Book Fair]] mu Gwokuna 2014. Olukalala luliko abawandiisi abamaanyi okuva mu Africa abali wansi w'emyaka 40.<ref name="hayfestival">http://www.hayfestival.com/artistlist-a-d.aspx?skinid=27&festivalid=95&localesetting=en-GB</ref><ref name="thebookseller">http://www.thebookseller.com/news/africa39-list-promising-writers-revealed.html</ref><ref name="cityvoiceng">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.cityvoiceng.com/chimamanda-tope-folarin-stanley-kenani-others-make-africa-39-list/ |access-date=2024-04-15 |archive-date=2014-04-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140413125827/http://www.cityvoiceng.com/chimamanda-tope-folarin-stanley-kenani-others-make-africa-39-list/ |url-status=dead }}</ref><ref name="lesleighkenya">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://lesleighkenya.com/africa-39-list-is-out/ |access-date=2024-04-15 |archive-date=2014-04-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140413141824/http://lesleighkenya.com/africa-39-list-is-out/ |url-status=dead }}</ref><ref name="hay-festival">http://www.hayfestival.com/artist.aspx?artistid=5975</ref><ref name="ha-y-festival">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.hayfestival.com/africa39/downloads/Africa39_authors_Biographies.pdf |access-date=2024-04-15 |archive-date=2016-11-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161101112111/http://www.hayfestival.com/africa39/downloads/Africa39_authors_Biographies.pdf |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Batanda [[:en:Samia_tribe_(Luhya)|Musamya]] ava mu Buvanjuba bwa [[Yuganda|Uganda]]. Yasomera ku Mary Hill High School mu [[:en:Mbarara|Mbarara]], [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls' Secondary School]] mu [[:en:Bushenyi|Bushenyi]] ne St. Paul's College mu [[:en:Mbale|Mbale]]. Alina Diguli ey'okubiri eya master's degree in forced migration studies okuva mu [[:en:University_of_the_Witwatersrand|University of the Witwatersrand]] mu [[:en:South_Africa|South Africa]] ne Diguli mu ssomo eddala ery'ebyempulizigazanya okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]] mu Uganda.
== Bye yawandiika ==
Batanda abadde awandiika n'obukugu okumala emyaka kkumi nga munnamawulire omupangise saako ne mu luapula lw'eggwanga–''The Sunday Vision'' and ''Sunday Monitor''. Mu Awaadi z'eyafuna olw'okuwandiika ku bintu ebilowoozebwa obulowoozebwa mulimu n'eya [[:en:Commonwealth_Short_Story_Competition|Commonwealth Short Story Competition]], 2003, era n'okuvuganya mu mpaka za Macmillan Writers Prize for Africa, 2003. Emirimu gye gilagiddwa ku [[:en:BBC_World_Service|BBC World Service]], BBC 3 ne emikutu gya kediyo emirala.<ref name="mildredbarya">http://mildredbarya.com/2011/happy-times-with-jackee-b-batanda/</ref><ref name="afrolit">http://afrolit.com/ugandan-writers-meet-jackee-budesta-batanda/295/l.aspx</ref><ref name="mazwi">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.mazwi.net/interviews/an-evaluation-talking-to-jackee-budesta-batanda |access-date=2024-04-15 |archive-date=2014-02-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140224150057/http://www.mazwi.net/interviews/an-evaluation-talking-to-jackee-budesta-batanda |url-status=dead }}</ref><ref name="newsoffice">http://newsoffice.mit.edu/2011/ugandan-journalist-cis</ref><ref name="globalpressjournal">http://www.globalpressjournal.com/users/jackee-batanda</ref> Batanda awandiise emboozi ennyimpi eziwerako era nga zifulumiziddwa mu bitabo eby'abawandiisi ab'amaanyi omuli "The Thing That Ate Your Brain", "Holding onto the Memories" ne "Dora's Turn", n'endala nyingi. Awandiise ku nkyukakyuka ku mukutu gwa Foreign Policy magazine website, the ''New York Times'', ''Boston Globe'', ''Latitude News'', the ''Global Post'', ''The Star'', the ''[[:en:Mail&Guardian|Mail&Guardian]]'', the ''Sunday Vision'' ne ''[[:en:Sunday_Monitor|Sunday Monitor]]''.
Batanda memba mu kibiina ky'abakyala abawandiisi mu Uganda eka [[:en:FEMRITE|FEMRITE]],<ref name="femriteug">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.femriteug.org/?view=7 |access-date=2024-04-15 |archive-date=2023-03-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230323191715/https://www.femriteug.org/?view=7 |url-status=dead }}</ref> era abadde muwandiisi wa Lancaster University,<ref name="lancaster">http://www.lancaster.ac.uk/fass/projects/graham_mort/crew/writers_residence.htm</ref> gyeyakolera ku kitabo kya ''The Big Picture'', ekitabo eky'awandiikibwa abawandiisi basatu okuva mu Bulaaya, abadde omu ku b'akakiiko ka [[:en:British_Council|British Council]]'s Crossing Borders programme.<ref name="transculturalwriting">http://www.transculturalwriting.com/radiophonics/contents/writers/index.html?p=C250200911368201DAyYg289DD07&rp=false</ref>
Yali muwanguzi w'empaka z'abawaniisi b'mboozi nnyimpi za 2003 Commonwealth Short Story Competition<ref name="allafrica">http://allafrica.com/stories/200311070326.html</ref> era yalondebwa mu mpaka za [[:en:Caine_Prize_for_African_Writing|Caine Prize for African Writing]] ez'ategekebwa aba Macmillan Writer's Prize for Africa.<ref name="ghanaweb">http://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/artikel.php?ID=48004</ref> Afulumiza obutabo bw'abaana, ''The Blue Marble'', nga yali akolagana n'aba [[:en:UNESCO|UNESCO-Paris]] n'aba Sub-Saharan Publishers (Ghana). Emboozi ze zafulumizibwa mu bitabo eby'enjawulo n'ebitabo ebiwandiikibwamu emboozi z'abawandiisi ab'enjawulo nga ''[[:en:Farafina_Magazine|Farafina]]'', ''[[:en:Edinburgh_Review|Edinburgh Review]]'', ''Moving Worlds'', ''Gifts of Harvest'', ''The Spirit of the Commonwealth'', ''[[:en:Wasafiri|Wasafiri]]'', ''Jazz'', ''Miracles and Dreams'', n'ebifo ebirala era omu ku bawandiisi abawandiika mu kitabo kya [[:en:Margaret_Busby|Margaret Busby]] ekya 2019 anthology ''[[:en:New_Daughters_of_Africa|New Daughters of Africa]]''.<ref>https://www.lionessesofafrica.com/blog/2020/8/2/startup-story-of-jackee-batanda</ref> Amaliriza pulojekiti ze bbiri, ''Everyday People'',ekitabo akirimu emboozi n'ennyimpi ne ''Our Time of Sorrow'', akatabo.
== Obutabo bw'eyafulumya ==
=== Non fiction ===
* "Seeking Freedom Among the Ruins: akatabo ak'ogera ku bulamu n'emirimu gya Shukrije Gashi", Joan B. Kroc Institute for Peace and Justice, Ogwokusatu 2007.
* "For Our Children", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_Barungi_and_Ayeta_Anne_Wangusa2003">(2003). ''Tears of Hope, a Collection of Short Stories by Ugandan Rural Women''. Femrite Publications. ISBN <nowiki><bdi>978-9970700028</bdi></nowiki>.</cite>
=== Emboozi ennyimpi ===
* "The Thing That Ate Your breakfast", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFRohin_Chowdhury_and_Zukiswa_Wanner2012">(2012). ''Behind The Shadows. Contemporary Stories from Africa and Asia''.</cite>
* "My Mother Dances in the Dark", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFDike_Okoro2010">(2010). ''Speaking for the Generations: An Anthology of Contemporary African Short Stories''. Africa World Press. ISBN <nowiki><bdi>978-1592217199</bdi></nowiki>.</cite>
* "1 4 the Road…till 4am", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFEmma_Dawson2010">(2010). ''Butterfly Dreams and Other Stories from Uganda''. Typhon media. ISBN [[Special:BookSources/9789881516589|<bdi>9789881516589</bdi>]].</cite>
* "Remember Atita", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFJennifer_Bassett2008">(2008). <span class="id-lock-registration" title="Free registration required">[[iarchive:dancingwithstran00west|''Dancing with Strangers: Stories from Africa'']]</span>. Oxford University Press. ISBN [[Special:BookSources/9780194791977|<bdi>9780194791977</bdi>]].</cite>
* "A Pocket Full of Dreams", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFHelon_Habila,_Kadija_George2008">(2008). ''Dreams, Miracles and Jazz''. Picador Africa. ISBN [[Special:BookSources/9781770100251|<bdi>9781770100251</bdi>]].</cite>
* "Dora's Turn", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFJennifer_Bassett2008">(2008). ''Cries from the Heart: Stories from Around the World''. Oxford University Press. ISBN <nowiki><bdi>978-0194790840</bdi></nowiki>.</cite>
* "Dance with Me", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_Barungi2006">(2006). ''Gifts of Harvest''. Femrite Publications. ISBN <nowiki><bdi>978-9970700042</bdi></nowiki>.</cite>
* "Stella", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFAnnie_Clarkson_and_Chris_Fittock2005">(2005). ''The Big Picture''. Lancaster Litfest Publications. ISBN <nowiki><bdi>978-0954088095</bdi></nowiki>.</cite>
* "Life Sucks…Sometimes", in <cite class="citation book cs1">Jacana Media (Pty) Ltd. 2005. ISBN <nowiki><bdi>978-1770091450</bdi></nowiki>.</cite>
* "Dance with me", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFRaoul_J._Granqvist2005">(2005). ''Michael's Eyes: The War Against the Ugandan Child''. Umea, Sweden: Institutionen for moderna sprak Umea universitet. ISBN [[Special:BookSources/9173059897|<bdi>9173059897</bdi>]].</cite>
* "A Job for Mundu", in <cite class="citation book cs1" id="CITEREFViolet_Barungi2001">(2001). ''Words from a Granary''. Femrite Publications. ISBN [[Special:BookSources/9789970700011|<bdi>9789970700011</bdi>]].</cite>
* [http://www.percontra.net/issues/23/fiction/waiting-on-the-frangipani-tree/ "Waiting on the frangipani tree"], in ''Per Contra'', 2012
* [https://web.archive.org/web/20140131105455/http://www.african-writing.com/ten/batanda.htm "Doing nothing"]
* [http://www.author-me.com/fict04/rememberatita.htm "Remember Atita "]
* "The Rule of the Game", in ''Forma Fluens'', October 2010
* "Holding on to the Memories", in ''Feminist and Online Scholar Journal'', 2009
* "Aciro's Song", in ''Wasafiri'', June 2007, and ''Edinburgh Review'', August 2006
* "The Rule of the Game" in ''Crossing Borders Magazine'', October 2006
* "I Took her a Hibiscus", in ''The Sunday Monitor'', December 2005
* "City Link", in ''Moving Worlds'' journal, December 2005
* "Dora's Turn", Commonwealth Broadcasting Association (CBA) CD, October 2004
* "Bahati from Bunia", in ''World View'', June–August, 2004
* "It was Eden", in Masscom Online, 2002
* "Four Sweets Please", in ''Dhana'', March 2002
* "Tears of Sky", in ''New Era Magazine'', 2002
* "Radio Africa", in ''Win Magazine'', September 2001
== Awaadi n'empaka z'eyetabamu ==
* Listed among 39 top writers from Africa – Africa39, April 2014
* April winner of the Real Wealth & Success for Real People Scholarship, Loral Langemeier Millionaire Maker, April 2014
* 2012 finalist, Trust Women Journalist Award, October 2012, Thomson Reuters Foundation and ''International Herald Tribune''
* London ''Times'' "20 women shaping the future of Africa", 19 March 2012
* 2011–2012 Elizabeth Neuffer Fellow, September 2011 – March 2012, Boston and New York City
* Young Achievers Award 2010 – Corporate and Professionals, 3 December 2010
* Global Press Institute Online Photo Essay Training Award, October 2010 – March 2011
* International Writer-in-Residence, Housing Authors and Literature Denmark (H.A.L.D), Viborg, Denmark, July–August 2010
* Fellow in Transitional Justice in Africa Programme, Institute for Justice and Reconciliation, Cape Town, South Africa, October–November 2008
* Scholarship to attend "Crafting Human Security in an Insecure World Conference", Joan B. Kroc Institute for Peace and Justice, University of San Diego, USA, September 2008
* Post-graduate Merit Award, University of the Witwatersrand, Johannesburg, South Africa, 2006.
* Forced Migration Studies Departmental Grant, University of Witwatersrand, Johannesburg, South Africa, 2006
* Appointed writer-in-residence, Lancaster University and Litfest, Lancaster, UK, January–March 2005
* Highly commended for the Commonwealth Short Story Competition, 2004
* Highly commended for the Caine Prize for African Writing, 2004
* Shortlisted for Macmillan Writer's Prize for Africa, 2004
* Africa Regional Winner of the Commonwealth Short Story Competition, 2003
* Thrice selected as fellow on the Crossing Borders an African Writers' Mentoring Scheme run by British Council 2002/2003, 2003/2004, 2004
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist|30em}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20140416232613/http://jackeebatanda.com/ Author's website]
* [[Beatrice Lamwaka]], [https://web.archive.org/web/20180122001204/http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Batanda-is-opening-doors-to-the-world-with-her-pen/-/689842/2301550/-/item/1/-/bdigs3/-/index.html "Batanda is opening doors to the world with her pen"], ''Daily Monitor'', 2 May 2014.
* [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Ugandans-flying-Africa-s-literary-flag/-/691232/2293562/-/qwycrz/-/index.html "Ugandans flying Africa’s literary flag"], ''Daily Monitor'', 25 April 2014
{{Authority control}}{{DEFAULTSORT:Batanda, Jackee Budesta}}
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
oyhmk7ztqn71uto2wygfavz1s6cnt2a
Julie Mukoda Zabwe
0
10638
61327
32382
2026-07-11T16:43:38Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61327
wikitext
text/x-wiki
'''Julie Mukoda Zabwe''' Munnayuganda kafulu mu bya Kompyuuta ebya ICT era munnabyabufuzi abadde omubaka omukyaala akiikirira [[:en:Mayuge_District|Disitulikitti y'e Mayuge District]] ekiffo kyabademu okuva mu mwaka gwa 2016.<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=272</ref>
== Ebimukwaatako n'emisomo ==
Yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri mu 1980. Julie Mukoda yasomo gya siniya egya O level mu mwaka gwa 1996 mu somero lya Mengo Senior School ne A level mu mwaka gwa 1998 mu somero lya Mbogo High School. Yasoma Sayansi wa Kompyuuta mu [[:en:Makerere_University|Yunivasitte y'e Makerere]] natikibwa ne diguli ya Sayansi wa Kompyuta eya Bachelor of Computer Science mu mwaka gwa 2005. Yagenda mu maaso n'okufunadiguli ya Master of Public Administration okuva mu ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]], mu[[Kampala]] mu 2016–2018. Mu 2014.
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Wakati wa 2007 ne 2008 yakola nga Academic Registrar mu ttendekero lya Bethel Training Institute, Assistant Systems Administrator mu TASO, Jinja mu 2002–2004, Network Administrator mu MXN Technologies mu 2006–2007 ye Dayirekita ku United Helping Hands for Uganda okuva mu 2007 okutuusa kati, Patron wa Core Foundation 2012 okutuusa kati,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://pemug.org/about-us.html |access-date=2024-04-15 |archive-date=2019-08-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190805083103/http://www.pemug.org/about-us.html |url-status=dead }}</ref> ye mubaka omukyaala akiikirira [[Mayuge (disitulikit)|Distulikitti y'e Mayuge]] ekifo ky'abaddemu okuva mu 2016 okutuusa kati.
Mu kalulu ko mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|Gwokubiri 2016 general election]], Julie Mukoda yalondebwa nga omubaka omukyaala akikirira [[:en:Mayuge_District|Disitulikitti y'e Mayuge]] mu mwaka gwa 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20200406103532/https://www.parliament.go.ug/mp_database/rpt_mps.php</ref>
== Emirimu gy'omu Paalamentti ==
Ng'ojyeeko emirimu gye nga speaker wa Paalamenti ya Uganda, atuula ku buno [[:en:Parliamentary_committees|obukiiko bwa Paalamentti]]:
* The Parliamentary Commission – Yali mmemba
* KAKIIKO KA PUBLIC SERVICE AND LOCAL GOVERNMENT – Mmemba
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
9cb9lu9u329k4tkcyoy1hchkpo1lj46
Joy Kabatsi
0
10639
61511
32369
2026-07-11T17:07:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61511
wikitext
text/x-wiki
'''Joy Kabatsi''', also '''Joy Kabatsi Kafura''' (1 Ogwokubiri 1954),<ref>https://web.archive.org/web/20161109221349/http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=455</ref> [[:en:Uganda|Munnayuganda]] Munnamateeka, mulimi era munnabyabufuzi. Mu Gusooka 2020, ye yali [[:en:Ministry_of_Works_and_Transport_(Uganda)|Minisita omubeezi ow'byentambula]] mu Kabinenti ya Uganda, okuva mu Gwekkumi 2019.<ref name="1R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html</ref> Ava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].
Ng'ebyo tebinnatuukawo, okuva mu Gwomukaaga nga 6, 2016 okutuusa nga 14 Ogwekkuminebiri 2019, yaweereza nga [[:en:Ministry_of_Agriculture,_Animal_Industry_and_Fisheries_(Uganda)|Minisita omubeezi ow'amakolero g'ebisolo]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]]. Y'adda mu bigere bya [[:en:Bright_Rwamirama|Bright Rwamirama]], eyali asuuliddwa okuva mu Kabinenti.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Okusinziira ku kifo kye eky'obwa Minisita, yali mmemba mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda eye 10]] (2016 okutuusa 2021).<ref name="Bio">https://en.wikipedia.org/wiki/Parliament_of_Uganda</ref>
== Obuto bwe n'emirimu gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Sembabule_District|Disitulikiti y'e Sembabule]], mu [[:en:Buganda|Buganda]], Uganda, nga 1 Ogwokubiri 1954. Yasomera ku [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]] mu misomo gye egya O-Levo. Yakyusibwa n'atwalibwa ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] mu misomo gye egya A-Levo, yatikkirwa mu 1973. Yasomera ku [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|University of Dar es Salaam]], nga yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu mateeka]] mu 1981. Oluvanyuma, yafuna [[:en:Legal_practice|Dipuloma mu kukola amateeka]] okuva ku [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]].<ref name="Who">https://web.archive.org/web/20181001171313/http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/-/688334/3237208/-/item/1/-/jvu2eiz/-/index.html</ref>
== Emirimu gye ==
Emirimu gye yagitandiika mu 1982, ng'omutendesi mu ttendekero lya ''National Institute of Public Administration'', mu [[:en:Lusaka|Lusaka]], [[:en:Zambia|Zambia]], nga yaweereza mu busobozi obwo okutuusa 1987. Okuva mu 1987 okutuusa 1988, yaweereza ng'akulembera ''World University Service International'', nga n'ayo esangibwa mu Lusaka, Zambia. Yakomawo mu Uganda mu 1988 era yakolera ne ku [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisitule y'ebyensimbi, okubalirira n'ebyenkulakulana (Uganda)]], nga yaweerezako mu [[:en:World_Bank|Bbanka y'ensi]].
Mu 1997 yakyusibwa n'atwalibwa mu kitongole kya [[:en:Uganda_Revenue_Authority|Uganda Revenue Authority]] (URA), nga yakolera eyo okutuusa mu 2001, nga akulira n'okulondoola enkugaanya y'omusolo (mu mateeka). okuva mu 2002 okutuusa 2004, yaweereza nga omumyuka akulira ekitongole kya URA. Okuva awo, y'adda mu [[:en:President_of_Uganda|Offisi ya Pulezidenti]], nga yali aweereza nga akulira dipaatimenti y'abannamateeka okuva mu 2009 okutuusa mu 2012. Nga tannaba kulondebwa mu kifo ekyo, Kabatsi yali mutunzi w'amata. Abadde Mneja wa ''Entuutsi Rural Enterprise Limited''', okuva mu 2005.
Y'esimbawo ku ky'omubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Sembabule mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]], emirundi esatu egy'omuddiringanwa naye nga awangulwa.<ref>http://allafrica.com/stories/201509150730.html</ref><ref>http://ugandaradionetwork.com/story/sembabules-kabatsi-seeks-fresh-polls-widespread-massive-rigging</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa nga Minisita omubeezi ow'amakolero g'ebisolo.<ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Webusayiti ya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
92spsv91w9rv4mcp1245l9epjeythk5
Rose Mutonyi Masaaba
0
10641
61379
32606
2026-07-11T16:45:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61379
wikitext
text/x-wiki
'''Rose Mutonyi Masaaba''' era amanyikiddwa nga '''Rose Mutonyi''' Munnayuganda Omusomesa,<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/minister-kitutu-battles-4-new-challengers-for-manafwa-seat--2722350</ref> era munnabyabufuzi abadde omubaka omukyaala akiikirira [[:en:Manafwa_District|Disituliktti y'e Manafwa]] Bubulo County West ,<ref name=":0">https://observer.ug/news/headlines/53722-rose-mutonyi-ambassadors-put-marriages-at-risk</ref> ekifo ky'abaddemu okuva mu mwaka gwa 2016.<ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=319</ref><ref name=":2">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://nrm.co.ug/staff/mutonyi-rose-masaaba/ |access-date=2024-04-15 |archive-date=2021-08-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210803100618/https://nrm.co.ug/staff/mutonyi-rose-masaaba/ |url-status=dead }}</ref> Ali mu kibiina eky'obufuzi ekya National Resistance Movement.<ref name=":1" /><ref name=":2" />
== Ebimukwaatako n'emisomo ==
Yazaalibwa nga 20 Ogwomunaana mu mwaka gwa 1949.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Rose Mutonyi Masaaba yasoma emisomo gye egya siniya mu somero lya Nyondo Junior Secondary School mu mwaka gwa 1964.<ref name=":1" />
Mu mwaka gwa 1968 yatikibwa nga omusomesa owa Grade II ne satifikeetti mu mwaka gwa 1974 rose atikibbwa nga Grade III teacher ne satifikeetti ya Grade III Teachers Certificate mu mwaka gwa 1979. Rose yafuna Dipulooma mu by'Enjigiriza era oluvanyuma mu mwaka gwa 1986, yafuna diguli ya bachelor's mu Arts era ku nkomerelo mu mwaka gwa 1997 yatikibwa ne diguli ya Master mu by'Enjigiriza mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Makerere_University Yunivasitte y'e Makerere] era obuyigirize buno bwonna yabufunira ku [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Makerere_University Yunivasitte y'e Makerere] mu myaka ejyenjyawulo.<ref name=":0"/>
== Obumanyirvu mu mirimu ==
{| class="wikitable"
|+obumanyirivu mu mirimu Tabulated
!Omutwe
!Ettendekero
!Omwaka
|-
|Counsellor
|Minisitule y'ensonga z'ebweeru
|2003–2010
|-
|Omukulembeze w'okutiko
|Nazigo Teacher Training College
|1989–1997
|-
|Omumyuuka w'omukulembeze w'okuntiko
|Busubizi Teacher Training College
|1986–1988
|-
|Omusomesa
|Gangama Pulayimale School
|1976
|-
|Mmemba wa Paalamenti
|Paalamenti ya Uganda
|2016 okutuusa kati
|-
|Omusomesa
|Nabuyonga Primary School
|1974–1975
|-
|Omusomesa
|Muyembe Girls Primary School
|1971–1972
|-
|Omusomesa
|Nyondo Demonstration School
|1969–1971
|}
Mutonyi yaweerezaako lumu nga counsel n'avunaanyizibwa ku by'embalirira nga accounting officer ku Uganda's foreign missions mu New Delhi ne Dar es Salaam.<ref name=":0"/> Yaafiisi ye ey'ebyobufuzi eri mu Sibanga Sub County mu Sibanga Trading Center.<ref name=":3">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.mpscanug.com/profile/mutonyimasaabarose/ |access-date=2024-04-15 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017102625/https://www.mpscanug.com/profile/mutonyimasaabarose/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gy'omu Paalamenti ==
Okujako emirimu jye nga speaker wa Paalamenti ya Uganda, atuula ku bunno [[:en:Parliamentary_committees|obukiiko bwa Paalamenti]]:<ref name=":1"/>
* Akakiiko k'ensonga z'ebweru nga Ssentebe.<ref name=":0"/>
* Akakiiko ka Bizinensi, Mmemba.
* Akakiiko ku bya Sayansi ne Tekinoloogiya, Mmemba.
== Obulamu bwe ==
Wa nzikiriza ye ki katuliki.<ref name=":3"/>
== Laba na bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Member_of_parliament|Mmemba wa Paalamenti]]
* [[:en:Manafwa_District|Distulikitti y'e Manafwa]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lwa ba mmemba ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wa bweru wa wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Website ya Paalamenti ya Uganda]
* https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
jefh4vvz028w1ywj709wqunvpm2665i
Lilly Adong
0
10642
61298
44784
2026-07-11T16:42:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61298
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox vcard"
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size: 100%;" |<div class="fn" style="font-size:125%;">Lilly Adong</div>
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" |<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
|-
! colspan="2" class="infobox-header" style="background:lavender;line-height:normal;padding:0.2em;" |Member of the Parliament of Uganda
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" style="border-bottom:none" |<div style="width:100%; margin:0; background-color: lavender">'''Incumbent'''</div>
|-
| colspan="2" class="infobox-full-data" style="border-bottom:none" |<span class="nowrap">'''Assumed office'''</span> <br /><br />2011
|- style="display:none"
| colspan="2" |
|-
! colspan="2" class="infobox-header" style="background:lavender" |Personal details
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Born
| class="infobox-data" |2 February 1976
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Citizenship
| class="infobox-data" |Ugandan
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Nationality
| class="infobox-data" |Ugandan
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Political party
| class="infobox-data" |Independent politician
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Education
| class="infobox-data" |Makerere University<br /><br />Institute of Housing & Urban Development Studies in Rotterdam<br /><br />Law Development Center, Kampala<br /><br />Uganda Management Institute
|-
! class="infobox-label" scope="row" |Occupation
| class="infobox-data" |Politician
|-
| colspan="2" class="infobox-below" style="border-top: 1px solid right;" |<div></div>
|}
'''Lilly Adong''' (yazaalibwa nga 2 Ogwokubiri mu mwaka gwa 1976) Munnayuganda ow'ebyobufuzi era mmemba wa Paalamenti okuva mu 2011, aweereza nga omubaka omukyaala akiikirira distulikitti y'e [[:en:Nwoya|Nwoya]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]].<ref name=":0">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=120</ref>
Munnabyabufuzi ayimiriddewo ku lulwe nga tali mu kibiina ky'abyabufuzi kyonna.
== Emisomo ==
Adong yafuna diguli ye eya [[:en:Bachelor's_degree|Bachelor's]] mu by'enjigiriza bya arts mu [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Makerere_University Yunivasitte y'e Makerere] mu 2000. Mu 2003, yaweebwa dipulooma mu strategic environmental education okuva mu ttendekero lya Institute of Housing & Urban Development Studies mu [[:en:Rotterdam|Rotterdam]].
Oluvanyuma, mu 2005, yafuna satifikeeti mu by'amateeka mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] mu [[:en:Kampala|Kampala]].<ref>{{Cite web |url=https://ulii.org/ug/judgment/high-court-uganda/2011/94 |title=Archive copy |access-date=2024-04-15 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015215151/https://ulii.org/ug/judgment/high-court-uganda/2011/94 |url-status=dead }}</ref>Mu 2008, yakola postgraduate dipulooma mu kugonjoola obutabanguko n'emisomo gy'eddembe ku [[:en:Gulu_University|Yunivasitte y'e Gulu]]. Mu 2010 yakola postgraduate dipulooma mu public administration ne management mu ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]]. Yakola masters mu public administration n'okudukanya emisomo ku ttendekero lya Uganda Management Institute mu 2014.
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Yaweereza nga avunaanyizibwa ku kwetegekera ebigwa bitalazze District Disaster Preparedness Coordinator mu yafiisi ya prime minister mu [[:en:Amuru_District|Disituliktti y'e Amuru]] okuva mu 2009 okutuusa 2010.<ref>https://www.pmldaily.com/news/2019/12/parliament-rejects-murchison-falls-dam-construction.html</ref>
Okuva mu mwaka gwa 2003 okutuusa 2009, yaweereza nga omumyuuka w'omuwandisi omukulu mu Gavumenti za Wansi mu Amuru ne [[:en:Gulu_District|Distulikitti y'e Gulu]].<ref name=":0"/>
Okuva mu 2006 okutuusa mu 2007, yaweereza nga clerk wa council (Gavumenti ya wansi mu disitulikitti y'e Amuru ).<ref>http://www.pmldaily.com/news/2017/08/rising-suicide-cases-trouble-nwoya.html</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
2tg8eok5zorh82i8649jf9jxof46gfl
Aisha Sematiko
0
10652
61989
59024
2026-07-12T11:21:25Z
~2026-39432-69
11439
Ngasseeko ettuluba
61989
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aisha Sematiko''' ng'amanyiddwa nnyo nga '''''Hajati Aisha Sematiko''''' (yafa nga 19 Ogwomukaaga 2010'')'''.'''''<ref>Mwesigye, Shifa. "CBS staff down but not out". ''The Observer - Uganda''. Archived from the original on 26 June 2020. Retrieved 24 June 2020.</ref> yali musomi w'amawulire omugundiivu ku [[Laadiyo CBS]]. Era ye mukyala munnayuganda eyasooka okusoma amawulire mu [[Luganda]] ku Laadiyo ekyamuyamba okusikiriza abakyala abalala okwegatta ku kisaawe. Buli kiseera yalangirirwanga ng'omusomi w'amawulire asinze mu mwaka. <ref>https://web.archive.org/web/20200626152958/https://www.monitor.co.ug/artsculture/FashionBeauty/691228-736060-nyrj3tz/index.html</ref> Mu Maka g'obwapulezidenti, [[Amelia Kyambadde]] yasiima Hajati Aisha Sematiko ng'omu ku bantu abamanyifu beyali asiimye okubeeramu.<ref>"What happened at State House". ''www.newvision.co.ug''. Retrieved 24 June 2020.</ref> Mu 2003, yalondebwa ku kifo eky'okubiri ng'omusomi w'amawulire owa Dembe FM n'obululu 385 ng'addirira Kaddu Mukasa owa CBS eyawangula n'obululu 460.<ref>"The readers with a vision have chosen". ''www.newvision.co.ug''. Retrieved 24 June 2020.</ref>
== Emirimu gye ==
Yeegombanga Bbale Francis ku Ttivi era ku Laadiyo yeegombanga Eva Kabali Kaggwa eyali ku Radio Uganda. Batabani be ababiri abaasoma eby'amawulire; Nasser yakola ne Radio Simba ng'omusasi w'amawulire ate Hassan ne [[Straight Talk]] mu kitongole kya laadiyo.<ref>"Hajati Aisha Sematiko". ''Daily Monitor''. Archived from the original on 26 June 2020. Retrieved 24 June 2020.</ref>
== Laba na bino ==
* Rachel Kabejja
* Patricko Mujuuka
* Sheila Nnvannungi
* Alex Ndawula
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [[Ekibanja kya laadiyo CBS eky'omutimbagan|Ekibanja kya laadiyo CBS eky'omutimbagano]]
* Ekibaja kya Ddembe FM eky'omutibagano.
[[Category:Bannamawulire ba laadiyo Bannayuganda]]
[[Category:Bannamawure abakyala Bannayuganda]]
[[Category:Abaafa mu 2010]]
[[Category:Bannamawulire abakyala Bannayuganda abokuleediyo]]
rzwuk0z76zx7q05of794de8ceq2h45p
Anne Atai Omoruto
0
10657
60880
60555
2026-07-11T12:04:16Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60880
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anne Deborah Atai Omoruto''' (22 Ogwekkuminogumu 1956 okutuusa nga 5 Ogwokutaano 2016) yali Munnayuganda, musawo wa famire, omusawo omukugu mu nddwadde zonna, era musomesa. Mu 2014, yakulemberamu abasawo 12 okuva mu Uganda ng'abakugu ab'egatta ku kitongole ky'ebyobulamu mu nsi yonna ekya [[:en:World_Health_Organization|World Health Organization]] okulwanyisa okubalukawo kw'ekirwadde kya [[:en:Ebola|Ebola]] mu [[:en:Liberia|Liberia]].<ref>https://web.archive.org/web/20160507030238/http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1423850/ebola-expert-dr-atai-omoruto-died</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kumi_District|Disitulikiti ye Kumi]] nga 22 Ogwekkuminogumu 1956. Yasomera ku [[:en:Dr._S.N._Medical_College,_Jodhpur|Dr. S.N. Medical College, Jodhpur]], mu [[:en:India|India]], nga yatikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Diguli mu busawo n'okulongoosa]]. Oluvanyuma, yatikkirwa okuva ku Settendekero wa [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] ne Diguli ey'okubiri eya [[:en:Master_of_Medicine|Master of Medicine]] in internal medicine.<ref name="nytobit">https://www.nytimes.com/2016/05/11/world/africa/anne-deborah-atai-omoruto.html?_r=0</ref><ref name="Def">https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref>
== Emirimu gye ==
Atai yali ssentebe wa dipaatimenti y'abasawo ba famire ku somero ly'abasawo erya [[:en:Makerere_University_Medical_School|Makerere University Medical School]] era nga bw'aweereza nga ssentebe wa Dipaatimenti y'abasawo abakwasganya enddwadde z'abulijjo ku Ddwaliro eddene erya [[:en:Mulago_National_Referral_Hospital|Mulago National Referral Hospital]].
== Okubalukawo kw'ekirwadde kya Ebola mu 2014 ==
Mu Gwomusanvu 2014, Omoruto yasabibibwa ab'ekitongole kya World Health Organization okuyambako mu kulwanyisa ekiradde kya Ebola ekyali kibaluseewo mu Liberia. Yagenda ne tiimu y'abasawo 12 okuva mu Uganda. Era nga batendeka abasawo abasoba mu lukumi ku nggeri y'okwasaganyamu abalwadde ba Ebola n'okukuatangira okusaasana.
== Obulwadde n'okufa kwe ==
Anne Atai Omoruto yafa nga 5 Ogwokutaano 2016 ku myaka 59. Okufa kwe kigambibwa nti bw'ava ku [[:en:Pancreatic_cancer|Kkookolo w'akalulwe]].<ref name="IlldR">https://www.globalfamilydoctor.com/News/RememberingAtaiOn5thDeathAnniversary.aspx</ref><ref name="DeaR">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1423850/ebola-expert-dr-atai-omoruto-died</ref>
== Ebikwata ku Famile ye ==
Yali Maama w'abaana bataano Wamala Francis, Kiyai Dorothy Esther Ndiko, Ariong James Oscar, Atai Elisabeth Mary ne Acom Victoria Ruth.<ref>https://www.nytimes.com/2016/05/11/world/africa/anne-deborah-atai-omoruto.html</ref>
== Ebirala ebikulu ==
Ekitongole kya [[:en:World_Organization_of_Family_Doctors|World Organization of Family Doctors]] (WONCA) kitandiisewo sikaala mu linnyalye. '''Dr Atai Anne Deborah Omoruto Scholarship Award''' nga ziweebwa abakyala abasawo okuva mu African'addala eb'enfuna entono. Awaadi zino zisobozesa abasawo abazifunye okwetaba mu nkiiko ttabamiluka eza WONCA ezibeerawo buli luvanyuma lw'amyaka ebiri.<ref name="SchR">https://profmoosa.com/the-dr-atai-anne-deborah-omoruto-scholarship-award/</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]]
* [[:en:Uganda_Cancer_Institute|Eddwaliro lya Uganda elijjanjaba Kkookolo]]
* [[:en:Esperance_Luvindao|Esperance Luvindao]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20241125172918/http://www.health.go.ug/ Webusayiti ya Minisitule y'ebyobulamu mu Uganda]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
9ta75sfxdpu633nqs1ysir2ybcq6p1s
Christine Akello
0
10666
61309
54721
2026-07-11T16:42:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61309
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Akello''' yazaalibwa nga '''Akello Christine Ogwang Gwok Adako''' Munnabyabufuzi wa Uganda nga Mubaka mu Paalamenti ow'omu Bukiikakkono bwa Erute, [[:en:Lira_District|Disitulikiti y'e Lira]] wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu '''[[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]''' ey'ekkuminemu.'''<ref name=":0">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://vol.co.ug/index.php/2023/09/19/erute-north-mp-accused-of-frustrating-plans-to-open-community-access-roads/ |access-date=2024-04-16 |archive-date=2024-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240406170807/https://vol.co.ug/index.php/2023/09/19/erute-north-mp-accused-of-frustrating-plans-to-open-community-access-roads/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_115079</ref><ref>https://www.independent.co.ug/women-still-struggling-to-compete-in-direct-constituencies-amongi/</ref>'''
== Ebikwata ku mirimu gye ==
Christine aweereza ku kakiiko k'ebyobulimi,amakolero g'ebisolo n'eby'enyanja mu Paalamenti ya Uganda.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/</ref>
Mu Erute ey'Obukiikakkono, mu kakuyege w'ebyobufuzi, yawangula Charles Angiro Gutumoi eyali ku kaadi y'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) nga yafuna obululu 8,625 ng'ate ye yafuna obululu 13,948.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/10-incumbents-in-lango-kicked-out-of-parliament-3260664</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/loser-declared-winner-after-beating-up-returning-officer-in-lira-1933508</ref> Charles Angiro Gutumoi, eyali akiikirira Erute ey'obukiikakkono mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi yafiirra mu kabenje ddeka busa n'abalala basatu akaali mu kuumiro ly'ebisolo erya Murchison Game Park mu 2023.<ref name=":1">https://nilepost.co.ug/news/164266/former-erute-north-mp-charles-angiro-gutumoi-three-others-dead-in-accident</ref> Kino ky'aggwawo mu kaseera bwe yali ava e Lira okugenda mu Disitilikiti y'e Nebbi okwetaba ku mukolo gw'okwanjula.<ref name=":1" /> Mu Gwokutaano 2018, era yagwa ku kabenje okumpi ne Karuma nga kano kamumenya okugulu. Charles y'awanagulwa memba w'ekibiina kya National Resistance Movement's (NRM) Christine Akello.<ref name=":1" />
== Obukuubagano ==
Mu 2023, yavunaanibwa olw'okukuma omuliro mu bantu okuwakanya kuggulawo oluguudo olw'ali luzimbiddwa aba Gulsan Construction Company nga y'eli mu mitambo gy'okuzimba oluguudo lwa Apac nga luyita mu Lira okutuuka mu Puranga ng'egimu ku mirimu gyabwe. ayayogera ku bubenje obwali bweyongedde mu Kampala kubanga abantu bavuga bakooye n'abalala nga b'enyiyiddwa.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_168372</ref>
== Laba na bino ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw'aba mmemba ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkuminemu]]
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Webusayiti entongole eya Paalamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Akello, Christine}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
p2pus31yezn9kmqr2g0gjjoimbaau0t
Rose Akol
0
10669
61311
32781
2026-07-11T16:42:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61311
wikitext
text/x-wiki
[[File:Rose Akol, Uganda (profiile).jpg|thumb|image of Rose Akol]]
'''Rose Akol Okullu''', amanyikiddwa nga '''Rose Akol''' (yazaalibwa nga 27 Ogwekkuminogumu 1964), [[:en:Uganda|Munnayuganda]] mubalirizi w'abitabo era munnabyabufuzi. Yalondebwa nga Minisita w'ensonga z'omunda mu Ggwanga nga 16 Ogwekkuminogumu 2015.<ref>https://web.archive.org/web/20151117162842/http://www.newvision.co.ug/news/675772-akol-appointed-internal-affairs-minister.html</ref> Yafuna offiisi eno oluvanyuma lw'okukakasibwa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Era ye mubaka omukyala omulonde akiikirira [[:en:Bukedea_District|Disitulikiti y'e Bukedea]].<ref name="Appointed">http://allafrica.com/stories/201511162873.html</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Bukedea, era yasomera ku [[:en:Ngora_High_School|Ngora High School]].<ref>https://web.archive.org/web/20160923182315/http://theinvestigatornews.com/2015/11/museveni-replaces-fallen-gen-aronda-nyakairima-with-little-known-mp-rose-akol-as-aging-kirunda-kivejinja-bounces-back/</ref> Alina Diguli eya [[:en:Masters_in_Business_Administration|Masters in Business Administration]] ne Diguli mu by'ensimbi n'obubaliriza bye yafuna mu 2004 nga yagigya ku [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]].<ref name="Profile">https://web.archive.org/web/20160304060333/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=523&const=Woman+Representative&dist_id=84&distname=Bukedea</ref>
== Emirimu gye ==
Ytandiika emirimu gye mu 1989 ng'omubazi w'ebitabo mu Uganda Export Promotions Council, nga yaweereza mu ofiisi eyo okutuusa mu 1990. Okuva mu 1990 okutuusa mu 1993, yaweereza nga omubazi w'ebitabo mu kitongole kya Karamoja Development Agency. okuva mu 1994 okutuusa mu 2000, Yali mubalirizi w'ebitabo mu kitongole kya [[:en:Uganda_Airlines|Uganda Airlines Corporation]]. Okuva mu 2003 okutuusa u 2006, yaweereza ng'akulira ababalirizi b'ebitabo ku ddwaliro lya Joint Clinical Research Centre. Era yali aweereza ng'omubazi w'ekitongole kya East African Airlines. Mu 2006, yayingira mu by'obufuzi era yawangula ekifo ky'omubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Bukedea. Yaddamu n'alondebwa mu 2011.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Rose Akol mufumbo. Mukyala wa nzikiriza y'e[[:en:Roman_Catholic|Kikatoliki]]. Mmemba mu kibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].
== Laba na bino ==
* [[:en:Teso_sub-region|Teso sub-region]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Webusayii ya Paalamenti ya Uganda] Archived 15 Ogwokusatu 2015 at the Wayback Machine
{{DEFAULTSORT:Akol, Rose}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
7qizyzo73c5t5qegm3rfg6y4wd07io9
Mariam Najjemba
0
10681
61564
34760
2026-07-11T17:14:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61564
wikitext
text/x-wiki
'''Mariam Najjemba Mbabaali''', amanyikiddwa nga '''Rosemary Najjemba Muyinda''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|Munnabyabufuzi]]. Yaweerezaako nga [[Urban planning|Minisita omubeezi ateekerateekera ekibuga]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]] okuva nga 15 Ogwomunaana 2012,<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni+reshuffles+Cabinet++makes+marginal+changes/-/688334/1480036/-/jh8op4/-/index.html |access-date=2024-04-24 |archive-date=2012-08-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120816010806/http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni+reshuffles+Cabinet++makes+marginal+changes/-/688334/1480036/-/jh8op4/-/index.html |url-status=dead }}</ref> okutuusa nga 6 Ogwomukaaga 2016, lwe yasuulibwa okuva ku Kabinenti.<ref>http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1408407/gomba-residents-bid-farewell-minister-najjemba</ref> Mu Kabinenti y'adda mu bigere [[:en:Justine_Lumumba_Kasule|Justine Lumumba Kasule]], eyali alondeddwa nga [[:en:Chief_Whip|ow'ebyempisa mu Paalamenti ku ludda lwa Gavumenti]]. Najjemba yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Memba wa Paalamenti]] ow'Essaza lye Gomba, [[:en:Gomba_District|Disitulikiti y'e Gomba]] ku kaadi y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) okumala ebisanja bibiri eby'omuddiringaanwa okuva mu 2006 okutuusa mu 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=28781:wolokoso-knowledgeable-mbabazi |access-date=2024-04-24 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924084532/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=28781:wolokoso-knowledgeable-mbabazi |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
[[File:Ssetendekero Makerere.jpg|thumb]]
Yazalibwa mu [[:en:Gomba_District|Disitulikiti y'e Gomba]] nga 4 Ogwomunaana 1972. Yasomera ku [[:en:Kitante_Hill_School|Kitante Hill School]] mu misomo gye egya O-Levo.<ref>https://www.independent.co.ug/najjemba-mbabali-on-musevenis-letter-that-took-four-years-to-reach-her/</ref> Yasomera ku ''MacKay College'' mu misomo gye egya A-Levo, nga yatikkirwa mu 1993. Yayingira [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1994, nga yatikkirwa mu 1997 ne Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] in Public Administration and Management. Era alina Diguli ey'okubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu kisaawe ky'ekimu nga yagifuna mu 2004, nga n'ayo yagigya ku Makerere Yunivasite.<ref name="Parliament">https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref>
== Emirimu gye ==
Okutandiikira mu 1999, okutuusa lw'eyetaba mu by'obufuzi mu 2006, Mariam Najjemba yaweereza mu buvunanyizibwa obw'enjawulo mu [[:en:President_of_Uganda|Offisi ya Plezidenti wa Uganda]], nga mwe muli akulira emmeza y'abakyala mu maka g'obwa Plezidenti, omuyamb wa Pulezidenti mu by'kunoonyereza mu maka g'obwa Pulezidenti, Uganda. Mu 2006, yayingira mu by'obufuzi nga yesimbawo ku kifo ky'omubaka mu Paalamenti akiikirira Essaza lye Gomba nga mu kaseera ako yali [[:en:Mpigi_District|Mpigi Disitulikiti]]. Yesimbawo ku kaadi y'ekibiiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) era n'awangula. Mu 2011, Essaza ly'e Gomba ly'ayakutulwa okuva ku Disitulikiti y'e Mpigi ne bakola [[:en:Gomba_District|Disitulikiti y'e Gomba]]. Yaddamu n'alondebwa mu Konsityuwensi y'emu era n'akiikirira Disitulikiti empya eyali ekoleddwa mu Paalamenti ya Uganda 9th (2011 - 2016).<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=8184:ugandas-parliament-not-short-of-beauties&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |access-date=2024-04-24 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924111202/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=8184:ugandas-parliament-not-short-of-beauties&catid=42:sizzling-entertainment&Itemid=74 |url-status=dead }}</ref> Mu nkyukakyuka ez'akolebwa mu Kabinenti nga 15 Ogwomunaana 2012, yalondebwa nga [[:en:Urban_planning|Minisita omubeezi ateekerateekera ekibuga n'ebyenkulakulana]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-reshuffles-Cabinet--makes-marginal-changes/-/688334/1480036/-/item/02/-/ftogoc/-/index.html |access-date=2024-04-24 |archive-date=2018-01-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180118181030/http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-reshuffles-Cabinet--makes-marginal-changes/-/688334/1480036/-/item/02/-/ftogoc/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Mu 2015, Najjemba yaangirira nti yali alekulira eby'obufuzi bya Uganda. Teyaddamu kwesimbawo mu kalulu k'ekibina omwaka ogwo era teyalwanirira Konsityuwensi ye mu 2016. Yasuulibwa okuva mu Kabnenti mu 2016.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://observer.ug/news-headlines/38230-minister-najjemba-quitting-warns-on-intrigue-in-nrm |access-date=2024-04-24 |archive-date=2017-11-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171125053929/http://observer.ug/news-headlines/38230-minister-najjemba-quitting-warns-on-intrigue-in-nrm |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Mariam Najjemba mufumbo. Mukyala w'anzikiriza y'[[:en:Muslim|obusiraamu]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=28781:wolokoso-knowledgeable-mbabazi |access-date=2024-04-24 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924084532/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=28781:wolokoso-knowledgeable-mbabazi |url-status=dead }}</ref>
== Obuvunanyizibwa obulala ==
Yakola emirimu gino wammanga ng'obuvunaanyizibwa mu Paalamenti:
* Yali [[:en:Chairperson|Ssentebe]] w'akakiiko akakwasaganya HIV/AIDS n'ensonga ezigoberera
* Yali mmemba mu kakiiko akakwasaganya eby'obugagga eby'ensibo
* Yali mmemba ku kakiiko akasunsula abalondeddwa
== Laba na bino ==
* [[:en:Districts_of_Uganda|Disitulikiti za Uganda]]
* [[:en:Mariam_Nalubega|Mariam Nalubega]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [https://web.archive.org/web/20180118180955/http://www.monitor.co.ug/News/National/Minister--NRM-district-chairperson-warn-Mbabazi/688334-2762648-11w1tukz/index.html Minisits, Ssentebe wa NRM ku Disitulikiti alabula Mbabazi] Nga 24 Ogwomukaaga 2015.
{{DEFAULTSORT:Najjemba, Mariam}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
84dllirsyl674wkti9djuyvna5z00n8
Irene Birungi
0
10685
61867
32499
2026-07-11T17:59:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61867
wikitext
text/x-wiki
'''Irene Birungi Mugisha''' (eyali '''Irene Birungi'''; yazaalibwa mu 1973), [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] munnabizinensi, muweereza woku Laadiyo ne ttivvi, era omuwaandiisi womu mawulire ne mu butabo bwa magazine akolera ekakiiko akafuga mu yaafiisi ya [[:en:President_of_Uganda|Puleziddenti wa Uganda]], [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] nga omuwaandiisi nakyeewa, mu Gwomwenda 2017.<ref name="2R">https://en.wikipedia.org/wiki/Yoweri_Museveni</ref>
Mugisha ye mutandisi wa ''All Round Consult'', ekitongole kya [[:en:Public_relations|public relations]] n'ekyebyamawulire, ekisangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu. Mu Gwekkumi 2010, yafuuka manager wa ttiivi omuyaala asooka mu Uganda nga amaze okulondebwa nga omuweereza wo ku ttiivi mu kifo kya state broadcaster ku [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|Uganda Broadcasting Corporation]]. Mu 2013, yafuuka omukulemebeza wa ttiimu epandiisi eya editorial era yali omusunsuzi wa ttivvi ne [[:en:CNBC_Africa|CNBC Africa]]. Muwandiisi mu lupapula lwa [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]<ref name="3R">{{cite web|url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Ugandas-public-health-sector-has-undergone-/-/689364/3062974/-/pr2lt5z/-/index.html|title=Uganda's public health sector has undergone fundamental change|newspaper=[[Daily Monitor]]|date=5 February 2016|author=Irene Birungi Mugisha|access-date=12 November 2018|location=Kampala|archive-date=17 July 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190717064247/https://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Ugandas-public-health-sector-has-undergone-/-/689364/3062974/-/pr2lt5z/-/index.html|url-status=dead}}</ref> ne [[:en:New_Vision|New Vision]] mu songa z'ebyobufunyi.<ref name="4R">{{cite web|access-date=12 November 2018|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1442218/lower-middle-income-status-means-local-ugandans|title=What lower middle income status means to local Ugandans|newspaper=[[New Vision]]|date=16 December 2016|author=Irene Birungi Mugisha|location=Kampala}}</ref>
== Emirimu gy'ebyamawulire ==
Mugisha yazimba erinnya lye nga munnamawulire oluvanyuma lw'okuweebwa omulimu nga [[:en:News_anchor|omusomi w'amawulire]] ku ''WBS Television'', (kati etakyaakola). Oluvanyuma lw'emyaaka ettaano, yegatta ku [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|Uganda Broadcasting Corporation]] Television (UBC Television) nga omusuunsuzi wa ttiivi era nga omuwandiisi w'ebyabizinensi. Mu Gwekkuimi 2010, yalondebwa nga manager wa ttiivi ya UBC, omukyaala eyasooka mu Uganda okikwaata ekifo ekyo.<ref name="5R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://edge.ug/2018/09/12/awel-denies-list-of-spin-masters-who-made-museveni-hate-pr/ |access-date=2024-04-24 |archive-date=2019-07-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190717054640/https://edge.ug/2018/09/12/awel-denies-list-of-spin-masters-who-made-museveni-hate-pr/ |url-status=dead }}</ref>
Mu 2013, yegatta ku [[:en:CNBC_Africa|CNBC Africa]] nga akulira ttiimu empaandiisi era nga omusunsuzi w'aoku ttivvi ow'ebitongole byaabwe ebikyuusa ssente ebya Uganda ne Rwanda bureaus, eyo gye yaweereza ku puloogulamu eyali emanyikiddwa enyo eya "Okukola Buzinensi mu Rwanda.<ref name="6R">{{Cite web}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Mugisha mufumbo eri, [[:en:Maurice_Mugisha|Maurice Mugisha]], omumyuuka wa dayirekita adukannya emirimu ku Uganda Broadcasting Corporation era akola nga omwoogezzi w'okumikolo. Yakolako nga akulira eby'amawulire ku [[:en:Nation_Media_Group|Nation Media Television Uganda]].<ref name="7R">{{cite web|date=12 October 2018|url=http://www.pmldaily.com/news/2018/10/revamp-uganda-national-broadcasting-television-poaches-ntvs-maurice-mugisha.html|title=Revamp: Uganda National Broadcasting Television poaches NTV’s Maurice Mugisha|access-date=12 November 2018|publisher=PMLDaily.com|author=Agencies|location=Kampala}}</ref> Maama w'abaana bassattu, omutabani gw'eyazaalira mu bufumbo bweyasookamu, n'abawala babbiri baalina ne baawe kati.<ref>{{cite web|url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/I-m-older-than-Maurice--but-so-what-/689842-2397028-6nfrkdz/index.html|title=I’m older than Maurice, but so what?|newspaper=[[Daily Monitor]]|access-date=12 November 2018|last=Okuda|first=Ivan}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
i2oocnkwles6vninue6o0jgodqhjnb8
Ruth Tuma
0
10694
61455
44123
2026-07-11T16:46:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61455
wikitext
text/x-wiki
'''Ruth Tuma''' (yafa 2016) yali munnabyabufuzi era omusomesa mu Uganda eyaweereza mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omusanvu (2001 - 2006) <ref name=":1">{{Cite web |title=Former Jinja district MP Ruth Tuma passes on |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1429663 |access-date=2022-03-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> n'ey'omunaana (2006 - 2011) ng'akiikirira [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Jinja]] . <ref name=":0">{{Cite web |date=2016-07-14 |title=Jinja Former Legislator Succumbs to Cancer |url=https://chimpreports.com/jinja-former-legislator-succumbs-to-cancer/ |access-date=2022-03-24 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Tuna yafuna ddiguli ye esooka ey'obusomesa mu masomo g'embeera z'abantu mu by’enjigiriza ne ddiguli eyookubiri mu by’enjigiriza mu kutegeka n’okuddukanya emirimu okuva mu yunivasite ya [[Uganda Christian University|Uganda Christian University, Mukono]] . <ref name=":1">{{Cite web |title=Former Jinja district MP Ruth Tuma passes on |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1429663 |access-date=2022-03-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> N'era yasomera ne mu ttenderro ly'eggwanga ery'abasomesa erya Kyambogo National and Bishop Willis Teacher's Colleges. <ref name=":1" />
Tuna yali yamanyibwa olw’okulwanirira okusomesa abawala mu Busoga. <ref name=":0">{{Cite web |date=2016-07-14 |title=Jinja Former Legislator Succumbs to Cancer |url=https://chimpreports.com/jinja-former-legislator-succumbs-to-cancer/ |access-date=2022-03-24 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Ruth Tuma |url=https://chimpreports.com/tag/ruth-tuma/ |access-date=2022-03-27 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Era yayambako abakyala bomubyalo ng’abawa endokwa z'emwanyi n’ensukusa z'ebitooke <ref name=":0" />
Tuma yaweereza ng'oomubaka wa paalamenti owa disitulikiti y’e Jinja okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. <ref name=":0">{{Cite web |date=2016-07-14 |title=Jinja Former Legislator Succumbs to Cancer |url=https://chimpreports.com/jinja-former-legislator-succumbs-to-cancer/ |access-date=2022-03-24 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mu kiseera Tuma we yabeerera mu palamenti, yeeyali ssentebe w’akakiiko ka paalamenti ak'abaana era mmemba w’obukiiko bw’ebyensimbi n’embalirira mu kakiiko ka paalamenti ya Uganda aka Parliamentarians for Global Action. <ref name=":1">{{Cite web |title=Former Jinja district MP Ruth Tuma passes on |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1429663 |access-date=2022-03-24 |website=New Vision |language=en}}</ref> Yaweereza mu bifo ebirala omwali okubeera mmemba ku lukiiko olufuzi, omumyuka w’omukubiriza w’emirembe ne demokulasiya era pulezidenti w’ekibiina ekigatta abakyala ba yunivasite mu Afrika. <ref name=":1" /> Mu 2007, yalaajanira okukuumibwa kw'abaana okuva mu ba ssedduvutto era n’asaba nti paalamenti erina okukola ennyo mu kukuuma eddembe ly’obuntu n’okulwanyisa obwavu. <ref>{{Cite web |title=Ugandan legislators urge funding for children in northern Uganda - Uganda |url=https://reliefweb.int/report/uganda/ugandan-legislators-urge-funding-children-northern-uganda |access-date=2022-03-27 |website=ReliefWeb |language=en}}</ref>
Mu 2016, Tuma yawangulwa [[Agnes Nabirye]] mu kamyufu ka [[National Resistance Movement]] .<ref name=":0">{{Cite web |date=2016-07-14 |title=Jinja Former Legislator Succumbs to Cancer |url=https://chimpreports.com/jinja-former-legislator-succumbs-to-cancer/ |access-date=2022-03-24 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/jinja-former-legislator-succumbs-to-cancer/ "Jinja Former Legislator Succumbs to Cancer"]. ''ChimpReports''. 2016-07-14<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2022-03-24</span></span>.</cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Gulumaire |first=Andrew |title=Former Jinja Woman MP Dead |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-jinja-woman-mp-dead |access-date=2022-03-27 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref>
Mu 2016, yafa kookolo nga 13th Omwezi ogwomusanvu mu ddwaliro lya Kampala International Hospital nda kiddirira okumala emyezi egiwereako ngalwanagana ne kkookolo. <ref name=":2">{{Cite web |last=Gulumaire |first=Andrew |title=Former Jinja Woman MP Dead |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-jinja-woman-mp-dead |access-date=2022-03-27 |website=Uganda Radio Network |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGulumaire">Gulumaire, Andrew. [http://ugandaradionetwork.com/story/former-jinja-woman-mp-dead "Former Jinja Woman MP Dead"]. ''Uganda Radio Network''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2022-03-27</span></span>.</cite></ref> Nga tannafa, yabuusibwa mu nnyonyi naatwalibwa e South Afrika okujjanjabibwa. <ref name=":2" /> Tuma yaziikibwa mu maka ga bajjajjaabe mu [[Namutumba (disitulikit)|disitulikiti y'e Namutumba]] . <ref name=":1">{{Cite web |title=Former Jinja district MP Ruth Tuma passes on |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1429663 |access-date=2022-03-24 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1429663 "Former Jinja district MP Ruth Tuma passes on"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2022-03-24</span></span>.</cite></ref>
== Obulamu bwe ng’omuntu ==
Tuma yali yafumbirwa ne Rev. Canon Dr. Tom Tuma. Abaagalana bano baazaala abaana bana. <ref name=":1">{{Cite web |title=Former Jinja district MP Ruth Tuma passes on |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1429663 |access-date=2022-03-24 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/1429663 "Former Jinja district MP Ruth Tuma passes on"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2022-03-24</span></span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'ababaka ba paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mh9jotiiwrtdlxe0ifk8ti2x5z9mgjx
Rebecca Amuge Otengo
0
10699
61532
32563
2026-07-11T17:12:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61532
wikitext
text/x-wiki
'''Rebecca Amuge Otengo''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Mu 2017, yalondebwa nga Ambasada wa Uganda mu [[:en:Ethiopia|Ethiopia]]<ref name="addisababa.mofa.go.ug">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://addisababa.mofa.go.ug/data-staff-9-Embassy-Staff.html |access-date=2024-04-29 |archive-date=2019-05-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190525123621/https://addisababa.mofa.go.ug/data-staff-9-Embassy-Staff.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://addisababa.mofa.go.ug/data-dnews-49-AMB.-AMUGE-OTENGO-REBECCA-PRESENTED-HER-LETTERS-OF-CREDENCE-TO-H.E-DR.-TESHOME-MULATU,-PRESIDENT-OF-F.D.R.-ETHIOPIA-ON-TUESDAY,-14-NOVEMBER-2017.html |access-date=2024-04-29 |archive-date=2019-05-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190525134327/https://addisababa.mofa.go.ug/data-dnews-49-AMB.-AMUGE-OTENGO-REBECCA-PRESENTED-HER-LETTERS-OF-CREDENCE-TO-H.E-DR.-TESHOME-MULATU,-PRESIDENT-OF-F.D.R.-ETHIOPIA-ON-TUESDAY,-14-NOVEMBER-2017.html |url-status=dead }}</ref> ne Djibouti ng'abeera mu [[:en:Addis_Ababa|Addis Ababa]]. Ekifo kino ky'amufuula omukiise wa Uganda omutongole mu kakiiko akataba amawanga ga Africa aka [[:en:African_Union|African Union]] (AU), Intergovernmental Authority on Development (IGAD) wamu ne [[:en:United_Nations_Economic_Commission_for_Africa|UNECA]]<ref name="addisababa.mofa.go.ug" /><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://addisababa.mofa.go.ug/data-dnews-51-AMBASSADOR-REBECCA-AMUGE-OTENGO-PRESENTED-HER-LETTERS-OF-CREDENCE-TO-H.E.-VERA-SONGWE,-UNECA-EXECUTIVE-SECRETARY-IN-ADDIS-ABABA-ON-7th/12/2017.html |access-date=2024-04-29 |archive-date=2019-05-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190525134330/https://addisababa.mofa.go.ug/data-dnews-51-AMBASSADOR-REBECCA-AMUGE-OTENGO-PRESENTED-HER-LETTERS-OF-CREDENCE-TO-H.E.-VERA-SONGWE,-UNECA-EXECUTIVE-SECRETARY-IN-ADDIS-ABABA-ON-7th/12/2017.html |url-status=dead }}</ref> Ye yali [[:en:Northern_Region,_Uganda|Minisita omubeezi ow'ensonga z'Obukiikakkono bwa Uganda]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref><ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Rebecca Amuge ye yali [[:en:Parliament_of_Uganda|Mmemba mu Paalamenti]], [[:en:Alebtong_District|omubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Alebtonge]].<ref name="Profile">http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=384&const=Woman+Representative&dist_id=112&distname=Alebtong</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Rebecca Amuge yazaalibwa nga 26 Ogwokuna 1966 mu [[:en:Lango_sub-region|Tunduttundu ly'e Lango]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]]. Yasomera ku St. Katherine Girls' Secondary School mu misomo gye egya O-Levo, ng'atannaba kwegatta ku Dr. Obote College mu [[:en:Lira,_Uganda|Lira]], okumaliriza A-Levo. Mu 1990 yafuna [[:en:Business|Dipuloma mu Business Studies]] okuva ku ssomero elimanyikiddwa mu kusomesa eby'ensimbi erya [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]]. Mu 2008, Yafuna Diguli mu kukwasaganya abakozi eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] in Human Resource Management okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], Yunivasite ya Gavumenti esinga obukulu n'obukadde mu Uganda. Mu mwaka gwe gumu yafuna Satifikeeti mu kukwasaganya amateeka eya [[:en:Law|Certificate in Administrative Law]] okuva ku Law Development Centre. Mu 2010 Makerere Yunivasite yamutikkira Diguli eyokubiri eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] in Human Resources Management.<ref name="Profile"/>
== Emirimu gye ==
Amuge Otengo yatandiika emirimu gye mu 1991 nga Personnel Manager/Trainer mu Sun-Set Group, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1993. Era oluvanyuma yaweereza nga personnel instructor mu Pulojekiti y'[[:en:Church_of_Uganda|eKkanisa ya Uganda]] mu [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]], okuva mu 1993 okutuusa mu 1995. Wakati wa 1996 ne 2001 yali mukubiriza wa Pulojekiti y'eKkanisa ya Uganda, mu Busumba bw'e Lango. Okuva mu 2002 Okutuusa mu 2006, yaweereza nga Omumyuka wa Ssentebe wa [[:en:Lango_District|Gavumenti ya wakati eya Lango Disitulikiti]]. Mu 2006, yalondebwa ku kifo ky'omubaka akiikirira abakyala mu Disitulikiti y'e Lira, nga yaweereza okuva mu 2006 okutuusa mu 2011. Mu 2011 yesimbawo ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[:en:Alebtong_District|Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Paalamenti era n'alondebwa. Mu Gwokutaano 2011, yalondebwa nga [[:en:Northern_Region,_Uganda|Minisita omubeezi owa Disitulikiti y'Obukiikakkono bwa Uganda]];<ref>https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078</ref> Yadda mu bigere bya [[:en:David_Wakinona|David Wakinona]], eyali alondeddwa ku kifo kya Minisita omubeezi ow'ebyobusuubuzi n'ebintu eby'edda.
== Ebirala ebikulu ==
Rebecca Amuge Otengo mukyala mufumbo era maama. Ava mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].
== Laba na bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabinenti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Northern_Region,_Uganda|Obukiikakkono bwa Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujjuvu olw'aba Minisita mu Kabinenti ya Uganda mu Gwokutaano 2011]
{{DEFAULTSORT:Amuge, Rebecca Otengo}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
oyrz75o4ant3l27jfsqvwrkxqartwiy
Phiona Nyamutoro
0
10700
61359
40048
2026-07-11T16:44:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61359
wikitext
text/x-wiki
'''Phiona Nyamutoro''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era [[:en:Legislator|mubazi w'amateeka]] akiikirira abavubuka mu Paalamenti ya Uganda, ye muvubuka omukyala mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi
ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) ng'era ye kaadi ey'amutuusa mu Paalamenti.<ref name=":0">https://campusbee.ug/news/former-makerere-vice-guild-president-elected-national-female-youth-mp/</ref><ref name=":1">https://www.independent.co.ug/nyamutoro-is-national-youth-mp-first-from-west-nile/</ref><ref>https://www.rxradio.ug/post/youth-mp-phiona-nyamutoro-i-would-be-a-dancer-if-i-wasn-t-a-politician</ref><ref>https://www.pmldaily.com/news/2021/01/nrms-nyamutoro-trounces-rivals-to-win-national-woman-youth-mp-race.html</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/89863</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nrm-scoops-five-youth-positions-3277822</ref> Ye Minisita omubeezi ow'eby'obugagga eby'omuttaka mu Minisitule y'ebyamasanyalaze n'okwongera omutindo ku by'obugagga eby'omuttaka, nga yalondebwa mu kifo kino nga 22 Ogwokusatu 2024.
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Nyamutoro alina Diguli eya first class degree in Arts (Luganda, Sociology) ne Diguli ey'okubiri mu kuweereza Gavumenti (public administration) okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivaste y'e Makerere]].<ref name="auto">{{Cite web |url=https://redpepper.co.ug/2020/09/profiledphionanya/ |title=Archive copy |access-date=2024-04-29 |archive-date=2022-04-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220405163928/https://redpepper.co.ug/2020/09/profiledphionanya/ |url-status=dead }}</ref> Yasomera ku Najjera progressives mu misomo gye egya Pulayimale, Misanvu SS in Kibinge Bukomansimbi mu O'levo ne Maleku Secondary school mu A'levo.<ref name="auto" />
[[File:Nyamutoro Phiona.jpg|thumb|Nyamutoro Phiona.jpg ]]
== Emirimu gye ==
Nyamutoro yali amyuka pulezidenti w'abayizi ku Yunivasite y'e Makerere 2015 -2016.
Yali mmemba ku kakiiko k'Eggwanga ak'abavubuka abakiikirira [[:en:Nebbi_District|Disitulikiti y'e Nebbi]]. Nyamutoro ye muvubuka asoose okwegatta ku Paalamenti ng'ava mu Disitulikiti y'e Nebbi.
Nyamutoro alwanirira okukomya embuto mu baana abatannetuuka n'ensonga ez'ekuusa ku kikula ky'abantu.<ref>https://chimpreports.com/srhs-experts-explore-measures-to-end-teenage-pregnancies-early-marriages/</ref>
Mu Paalamenti eye 11, mmemba ku kakiiko akakwasaganya eby'enjigiriza n'ebyemizannyo.<ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-education-and-sports/</ref>
Yalondebwa ku kifo kya Minisita omubeezi ow'ensonga z'ebyobugagga eby'omuttaka mu Minisitule y'ebyamasanyalaze n'enkulakula y'ebyobugagga ebyomuttaka mu kukyusakyusa mu Kabinenti ya Uganda okwaliwo okwakolebwa [[:en:Yoweri_Museveni|Pulezidenti Museveni]]<ref>https://twitter.com/PNyamutoro/status/1770944309459570715?t=ut7N5ct77SPKTW2sYyjwEA&s=19</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{DEFAULTSORT:Nyamutooro, Phiona}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
3c5zmblqyvtf6jtrb04mge5u2qlicqs
Cissy Kityo
0
10705
60863
54757
2026-07-11T12:04:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60863
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Cissy Kityo Mutuluuza''' (née Cissy Kityo), [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Physician|Musawo]], [[:en:Epidemiologist|mukugu mu kusoma ku ndwadde eziluma abantu]] era [[:en:Medical_researcher|Musawo akola ku kunoonyereza ku ndwadde]]. Ye Dayilekita w'ettendekero lya [[:en:Joint_Clinical_Research_Centre|Joint Clinical Research Centre]], ettendekero lya Gavumenti ya Uganda eliko ku kunonyereza ku ndwadde, nga bakwasaganya bulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|Mukenenya n'akawuka akamuleeta]] ku nzijanjaba n'egeri y'obubukwatamu.<ref>https://web.archive.org/web/20190528215722/http://earnest.cineca.org/jcrc.html</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Dr. Kityo azaalibwa mu [[:en:Mpigi_District|Disitulikiti y'e Mpigi]], mu [[:en:Central_Region,_Uganda|Masekkati]] ga Uganda. Yasomera ku masomero ga bulijjo mu Uganda n'emisomo gye egya A-Levo. Yasomera ku Yunivasite y'e Makerere mu ssomero ly'abasawo erya [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]], nga yasooka kutikkirwa [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Diguli mu Busawo n'okulongoosa]] (MBChB). Yagyonerezaako [[:en:Master_of_Medicine|Diguli ey'okubiri mu Busawo]] (MMed), nga nayo yagifunira ku Makerere Yunivasite. Oluvanyuma, yafuna Diguli ey'okubiri mu bujanjabi bw'abantu eya [[:en:Master_of_Public_Health|Master of Public Health]] (MPH) okuva ku [[:en:Johns_Hopkins_Bloomberg_School_of_Public_Health|Johns Hopkins Bloomberg School of Public Health]], mu [[:en:Baltimore|Baltimore]], [[:en:Maryland|Maryland]], mu [[:en:United_States|United States]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.eurekalert.org/pub_releases/2004-07/uoc--ata071304.php |access-date=2024-04-29 |archive-date=2019-05-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190514014917/https://www.eurekalert.org/pub_releases/2004-07/uoc--ata071304.php |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Alina obumanyirivu kumpi bwa myaka 20 mu kisaawe ky'okujanjaba obulwadde bwa mukenenya, engeri y'okubujanjabamu, okwetangira n'okubunonyerezaako. Okutandiikira mu myaka gya 1992, y'omu kubakozesa enkola ya Antiretroviral Therapy (ART) eyeyambisibwa mu kujanjaba abalwadde ba mukenya mu Africa. Abadde omu kw'abo abaleeta ekiteeso ky'okutuusa obujanjabi eri abalwadde mu Uganda. Yali kitundu ku tiimu eyateekateeka era n'okuwandiika pulaani ya Uganda eyasooka ku ngeri y'okubunyisaamu n'okutuusa eddagala lya ARVs eri abalwadde.<ref name="One">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.virology-education.com/cissy-kityo-mutuluuza-md/ |access-date=2024-04-29 |archive-date=2020-08-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200814101048/https://www.virology-education.com/cissy-kityo-mutuluuza-md/ |url-status=dead }}</ref><ref name="Two">http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Uganda-s-30-year-long-struggle-with-HIV-AIDS/691232-1633044-qsp6jdz/index.html</ref>
Dr. Kityo yaweereza ng'omukulu mu kunoonyereza Principal Researcher (PR), (Co-RP) oba ow'ebyokunonyereza ku ndwadde, ezibalukawo n'enkola ezigezesebwa mu kujanjaba endwadde ng'akuwuka akaleeta mukenenya aka HIV n'endwadde ezekuusa ku kko omuli [[Akafuba bulwadde|Akafuba]]. Era abadde ku mwanjo nnyo mukwekenenya engeri y'okwekuumamu ensasaanya y'obulwadde bwa mukenenya n'emuteekateeka y'eddagala lya HIV. Essira nga yalissa mu bujjanjabi nga obujjanjabi obuyisibwamu abalwadde b'akawuka ka mukenenya (ART), okuvumbula eddagala elirwanyisa akawuka ka HIV, awaterekebwa eddagala n'enkola z'okunoonyereza.
Aweereza nga mmemba mu "AIDS Task Force (ATF)" mu Uganda era nga Sentebe w'akakiiko k'amalwaliro agabudabuda abalwadde ba mukenenya aka "AIDS Clinical Care Subcommittee" aka ATF. Dr. Kityo afulumiza obutabo okusinga mu bavubuka n'ebitabo ebikwata ku nsonga eyo emu.<ref>https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/?term=Kityo%20C%5BAuthor%5D&cauthor=true&cauthor_uid=26723018</ref>
== Obuvunanyizibwa obulala ==
Mu busobozi bwe nga Dayilekita wa JCRC, mmemba ku [[:en:Board_of_directors|kakiiko k'aba Dayilekita abaddukanya]] ettendekero.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://jcrc.org.ug/board-of-directors/ |access-date=2024-04-29 |archive-date=2024-04-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240429154959/https://jcrc.org.ug/board-of-directors/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Moses_Kamya|Moses Kamya]]
* [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Ministule y'ebyokwerinda n'ensonga z'abannazilwanako (Uganda)]]
* [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisitule y'eby'obulamu mu Uganda]]
* [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]]
* [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisitule y'eby'enjigiriza n'eby'emizannyo(Uganda)]]
== Ebijuliziddwamu ==
== Ebijuliziddwamu eby'ebweru wa Wikipediya ==
* [http://www.jcrc.org.ug/ Website of the Joint Clinical Research Centre]
* [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1468223/mpigi-district-ranked-performing-districts Mpigi district ranked among the best performing districts] As of 29 December 2017.
{{authority control}}{{DEFAULTSORT:Kityo, Cissy}}
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
qtv42hv833rz7nn1lj4rlwtnw4uh6i2
Nimisha Madhvani
0
10706
61411
52028
2026-07-11T16:45:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61411
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Nimisha Jayant Madhvani''' munnabyabufuzi wa [[Yuganda|Uganda]], mu kiseera kino akola ng'omubaka wa Uganda mu [[Great Britain|Bungereza]]. Mu kusooka yali omubaka wa Uganda mu Amawanga ga Nordic era n'aweebwa olukusa mu [[Denimaaka|Denmark]], [[Finilandi|Finland]], [[Isilandi|Iceland]], [[Noowe|Norway]] ne [[Swiiden|Sweden]].
Yasooka kubeera mubaka wa Uganda mu [[United Arab Emirates]], [[International Renewable Energy Agency|n’ekitongole ky’ensi yonna ekivunaanyizibwa ku masannyalaze agazzibwawo]] (IRENA).<ref>{{Cite web |last=Kyatusiimire |first=Sharon |date=7 May 2018 |title=Nimisha Madhvani Appointed Uganda's Representative to IRENA |url=https://chimpreports.com/nimisha-madhvani-appointed-ugandas-representative-to-irena/ |access-date=28 November 2018 |publisher=Chimp Reports Uganda}}</ref>
Nga kino tekinnabaawo, yali mubaka wa Uganda mu [[France]], [[Spain]], [[Portugal]] ne [[UNESCO]], ng'abeera mu [[Paris]].<ref>{{Cite web |last=Embassy of Uganda in Paris, France |date=21 April 2017 |title=Ambassador Nimisha Madhvani Meets Director General of UNESCO |url=https://paris.mofa.go.ug/data-dnews-43-AMBASSADOR-NIMISHA-MADHVANI-MEETS-DIRECTOR-GENERAL-OF-UNESCO.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181129100157/https://paris.mofa.go.ug/data-dnews-43-AMBASSADOR-NIMISHA-MADHVANI-MEETS-DIRECTOR-GENERAL-OF-UNESCO.html |archive-date=29 November 2018 |access-date=28 November 2018 |publisher=Embassy of Uganda in Paris, France}}</ref>
== Ebyafaayo n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu Uganda mu 1959 mu maka ga Meena Madhvani ne Jayant Madhvani, bombi Bannayuganda nga baava mu [[India|Buyindi]].<ref name="Bio">{{Cite web |last=Singh |first=Shubha |date=23 April 2008 |title=Uganda makes a point with Indian origin envoy |url=http://www.hindustantimes.com/india/uganda-makes-a-point-with-indian-origin-envoy/story-QNithxLsl8zyilFwrSeKQJ.html |access-date=9 November 2017}}</ref> Jayant yali mubereberye ku batabani abataano aba [[Muljibhai Madhvani|Mulji Prabhudas Madhvani]] (1894–1958), [[Industrialist|munnamakolero]], [[Entrepreneur|omusuubuzi]] eyatandikawo ekibiina kya [[Madhvani Group|Madhvani Group of Companies]] mu 1930.<ref name="Profile">{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs |date=29 July 2008 |title=From India, Penniless, Madhvani Made A Fortune In Uganda |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1184391/india-penniless-madhvani-fortune-uganda |access-date=9 November 2017}}</ref> Nimisha yakulira mu maka g'abazadde b'e [[Kakira]], nga essaawa emu n'ekitundu okuva mu buvanjuba bw'ekibuga ekikulu, [[Kampala]]. Nakyemalira [[Idi Amin]] bwe yagoba [[Abayindi mu Uganda|Bannayuganda abava mu Asia]] mu 1972, bagenda e Bungereza ne famire ye, bwe yali wa myaka 13.<ref name="Bio" />
== Omulimu gw’obubaka ==
Ekibiina [[National Resistance Movement|kya National Resistance Movement]] ekiriwo kati bwe kyawamba obuyinza mu myaka gya 1980, famire ya Madhvani yaddayo mu Uganda ne yeddiza eby’obugagga byabwe.<ref name="Bio"/> Mu myaka gya 1990 Nimisha yeegatta ku Uganda foreign service, yasooka kusindikibwa mu [[Washington, D.C.|Washington, DC]], nga omuwandiisi asooka ku kitebe kya Uganda eyo. Mu 2007, yakyusibwa n’atwalibwa mu kakiiko ka Uganda [[Embassy|High Commission]] mu Buyindi, akasangibwa e [[New Delhi]], ng’omumyuka.<ref>{{Cite web |last=TTOI |date=8 May 2007 |title=Minister sells Uganda to Gujaratis |url=https://timesofindia.indiatimes.com/world/Minister-sells-Uganda-to-Gujaratis/articleshow/2016162.cms |access-date=9 November 2017}}</ref> Nga wayise omwaka gumu, yalondebwa okuba High Commissioner omujjuvu, n'aweereza mu kifo ekyo okuva mu Gwokuna 2008.<ref>{{Cite web |last=Statehouse Uganda |date=12 April 2012 |title=President mourns Manubhai M. Madhvani |url=http://www.statehouse.go.ug/media/news/2012/04/12/president-mourns-manubhai-m-madhvani |access-date=9 November 2017 |publisher=State House Uganda (SHU)}}</ref> Bwe yali eyo, mu kiseera kye kimu yakkirizibwa okugenda mu [[Bangladesh]], [[Bhutan]], [[Indonesia]], [[Malaysia]], [[Myanmar]], [[Singapore]], [[Sri Lanka]] ne [[Thailand]].<ref name="Bio" />
Mu summeer ya 2014 Nimisha yakyusibwa n’atwalibwa ku kitebe kya Uganda e Paris ekya Bufalansa ng’Omubaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2017. Bwe yali eyo, era yaweereza ng’omubaka w’eggwanga lye mu Portugal, Spain, [[Bureau of International Expositions|BIE]], [[OECD]] ne UNESCO.<ref name="Move" /> Mu Gwoluberyeberye 2017 yasindikibwa e Abu Dhabi ng’omubaka wa Uganda kyokka oluvannyuma n’ayitiibwa olw’okuleetawo akakuubagano wakati wa gavumenti ya UAE ne Uganda.<ref>{{Cite web |last=Kaaya |first=Sadab Kitatta |date=16 May 2018 |title=UAE, Kampala row deepens as Arab country demands apology |url=https://observer.ug/news/headlines/57685-uae-kampala-row-deepens-as-arab-country-demands-apology |access-date=2021-03-15 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Mu kibuga Paris yasikizibwa [[Richard Nduhura]], eyali omukiise wa Uganda ow'enkalakkalira ku kitebe ky'ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky'Amawanga Amagatte]] mu [[New York City|kibuga New York]].<ref name="Move">{{Cite web |last=Vision Reporter |date=28 April 2017 |title=I will retire in Uganda - UNESCO Boss |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1452186/retire-uganda-unesco-boss |access-date=9 November 2017}}</ref> Mu Gwekkuminoogumu 2018, yasindikibwa ku kitebe kya Uganda ekya Copenhagen, ekikkirizibwa mu [[Nordic countries|mawanga ga Nordic]], ng’adda mu bigere bya Ambasada Kibedi Zaake Wanume, eyasindikibwa mu [[Abu Dhabi]], mu United Arab Emirates. Mu 2020 yazzibwayo mu Kampala oluvannyuma [https://www.youtube.com/watch?v=EauPOJs1HCQ lw'amaloboozi agafuluma] nga [https://www.ft.com/content/617187c2-ab0b-4cf9-bdca-0aa246548745 Nimisha Madhvani yeekobaana ne banne mu kitebe ne babba n'okugaba ensimbi ezaaweebwayo okuyamba Bannayuganda ababundabunda abakoseddwa ekirwadde kya Covid-19 mu nsi yonna].
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.mofa.go.ug/ Omukutu gwa Minisitule ya Uganda ey'ensonga z'ebweru]
* [http://www.atlantadunia.com/dunia/Features/F166.htm Tide of Fortune: Enfumo y’Amaka]
* [https://web.archive.org/web/20240228094254/https://mediacentre.go.ug/news/president-praises-madhvani-group Pulezidenti Atenderezza Ekibiina kya Madhvani] Archived
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/Envoy-asks-for-gun-as-intrigue--fights-intensify/688334-3028580-6ait34z/index.html Envoy asaba emmundu nga enkwe, entalo zeeyongera]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
je9sxu71c3wjmcc8h2m181q5o1my2p7
Rosemary Tumusiime
0
10712
61681
60632
2026-07-11T17:29:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61681
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
'''Rosemary Bikaako Tumusiime''' (yazaalibwa nga 17 Ogwokuttaano 1962) Munnayuganda omukungu mu by'okutunda, [./Public_administratorhttps://en.wikipedia.org/wiki/Public_administrator public administrator], [[:en:Feminist|omulwaanirizi w'eddembe ly'abakyaala]] era munnabyabufuzi. Mmemba wa Paalamenti omulonde owa Municipality y'[[:en:Entebbe|Entebbe]] era akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina eky'ebyobufuzi ekifuga mu Uganda.<ref name="RBT2">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=209</ref> Ye mukyaala eyasookera ddala okukiikirira constituency okusukka emyaaka asattu (three decades) era nadila Muhammad Kawuma mubigere eyaweereza mu bisanja bibiri ebyedirigana okuva mu 2006 okutuusa 2016.<ref name="RBT3">http://entebbenews.com/nrms-rose-tumusiime-roars-over-entebbe-municipality-mp-seat/</ref> Mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]], aweereza nga mmemba w'akakiiko ak'obwenkanya aka ''Equal Opportunities'' era ne ku ''kakiiko ku nsonga za Pulezidenti''. Mmemba wa ''NRM Parliamentary [[:en:Caucus|Caucus]]'',<ref name="RBT1">http://www.chimpreports.com/joy-in-entebbe-as-rosemary-tumusiime-wins-nrm-primaries/</ref> ''Buganda Parliamentary [[:en:Caucus|Caucus]] era ye muwanika wa'' ''Network for African Women Ministers and Parliamentarians (NAWMP)''.
Nga tanatandika mirimu gye egy'obufuzi, Tumusiime yali [./Branch_managerhttps://en.wikipedia.org/wiki/Branch_manager branch manager] ku Office Services, Supplies & Equipment (OSSE) Limited, [[:en:Inspector|kalabaalaba]] womu ssolo gwa [[:en:Civil_Aviation_Authority_of_Uganda|Civil Aviation Authority of Uganda]] (CAA), omumyuuka wa [[:en:Chief_marketing_officer|offiisa w'ebyobutunzi]] n'[./Freight_transporthttps://en.wikipedia.org/wiki/Freight_transport omumyuuka w'okuyigiza n'okufulumnya ebintu mu gwanga] owa Uganda Coffee Marketing Board era; n'omumyuuka w' [[:en:Records_manager|omukuumi w'ebitabo]] era [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|omumyuuka w'omukuumi w'ebiwandiiko]] owa [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisitule w'ebyobulamu]]. Ye mmemba omutandisi wa [[:en:Janet_Museveni|UWESO Entebbe]] era yaweereza nga ssentebe w'akakiiko k'abakyaala ekya women organization's National Executive Committee okuva mu 2000 okutuusa mu 2006. Yaliko ssentebe wa [[:en:The_AIDS_Support_Organization|TASO Entebbe]], yali ssentebe wa board ya Success Microfinance Limited mu 2010, sentebe wa [[:en:Community_advisory_board|community advisory board]] owa [[:en:International_AIDS_Vaccine_Initiative|International AIDS Vaccine Initiative]] (IAVI) okuva mu 2001 okutuusa 2013 era ssentebe wa Women's Network owa [[:en:Lake_Victoria|Lake Victoria]] Region Local Authorities Cooperation (LVRLAC) okuva 2006 okutuusa 2012.
== Eby'obulamu n'emisomo ==
Tumusiime yazaalibwa mu [./Entebbe_General_Hospitalhttps://en.wikipedia.org/wiki/Entebbe_General_Hospital Entebbe Grade B Hospital], [[:en:Entebbe|Entebbe]], [[:en:Wakiso_District|Disitulikitti y'e Wakiso]] nga 17 Ogwokuttaano 1962 mu famire e'yenzikiliza eye [[:en:Catholic|Kikatuliki]] ey'[[:en:Tooro_people|abantu be Tooro]], nga [[:en:First_born|omwaana asooka]] mu baana munaana Taata we Robert Bikaako [[:en:Meteorologist|munnantebereza budde]] eyawumula, era ne maama we omugenzi Mary Bikaako yali musomesa.
Emisomo gye egya pulau]yimale yagifunire mu kabuga k'[[:en:Entebbe|Entebbe]] ku St. Theresa Primary School e Lake Victoria School, nafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ya PLE]] mu 1975. Tumusiime oluvanyuma yasomera [./Gayaza_High_Schoolhttps://en.wikipedia.org/wiki/Gayaza_High_School Gayaza High School] ne Christ The King Secondary School Kalisizo femisomo gye egya [[:en:GCE_Ordinary_Level|O-Level]] ne Caltec Academy Makerere emisomo gye egya [[:en:GCE_Advanced_Level|A-Level]], nafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ya EACE]] mu 1979 era ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya UACE]] mu 1982. Yali avunaanyizibwa ku bitabo mu library ye Gayaza High School era yali [[:en:Student_leader|munkulembeze omuyizi]] ku Christ The King Secondary School Kalisizo.
Tumusiime yeyongerayo ku [[:en:Makerere_University_Business_School|National College of Business Studies]] eyo gyeyafunira [[:en:Higher_Diploma|Dipulooma ey'awagulu]] mu by'ekitunzi mu 1991 era oluvanyuma neyeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|Yunivasitte y'e Makerere]], gyeyatikibwa mu 1999 ne [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli ya Commerce]].
== Emirimu n'ebyobufuzi ==
=== Obukugu bwe ===
Tumusiime yatandika emirimu gye nga [[:en:Records_manager|omumyuuka w'akuuma ebiwandiiko]] mu 1980 era nga omumyuuka [[:en:Bookkeeping|w'akuuma ebitabo]] mu 1982 ku [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisitule y'ebyobulamu]] eya Ministry of Health(MOH). Mu 1988,yegatta ku Uganda Coffee Marketing Board as a [[:en:Freight_transport|omumyuuka w'avunaanyizibwa ku kuyingiza n'okufulumya ebintu mu gwanga]], ekifo kyeyalimu okutuusa 1996 gye yalinyisibwa eddaala okutuuka mu kifo ky'okumyuuka [[:en:Chief_marketing_officer|offiisa w'ebyekitunzi]]. Mu 1997, Tumusiime yegatta ku [[:en:Civil_Aviation_Authority_of_Uganda|Civil Aviation Authority of Uganda]] nga [[:en:Inspector|omukebezi]] w'omusolo, ekifo kyeyalimu okutuusa 2000 bweyafuna omulimu nga [[:en:Branch_manager|Manager wa branch]] ku Office Services, Supplies & Equipment (OSSE) Limited.
=== Emirimu gy'ebyobufuzi ===
Tumusiime yatandika nga [[:en:Local_Council_(Uganda)|RC]]I Councillor owa Kitooro Central mu 1989 mu kiseera aba [[:en:Local_Council_(Uganda)|local councils]] (LCs) nga bakyaayitibwa resistance councils (RCs). Mu 1991, yalondebwa nga RCIII Councillor owa Division B Entebbe era yaweereza nga Councillor w'abakyaala mu [[:en:Mpigi_District|Disitulikitti y'e Mpigi]] okumala emyaaka essattu. Mu 2001, yalondebwa nga [[:en:Local_Council_(Uganda)|LC]]IV Councilor wa Nakasamba, Kitasa, Kakeeka ne Bugonga; ekifo veteran Councillor kyeyalimu okutuusa 2016 bweyalondebwa nga mmemba wa Paalamenti.
Tumusiime yawangula [[:en:Primary_elections|akalulu ok'omukibiina]] ak'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] mu kulonda kwa 2015 [[:en:2016_Ugandan_general_election|general elections]] mu 2016 n'afuuka mmemba [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[:en:Uganda|Pearl of Africa]] akiikirira [[:en:Entebbe|Entebbe]] Municipality mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikitti y'e Wakiso]].<ref name="RBT12">http://entebbenews.com/veteran-councilor-rose-tumusiime-sweeps-entebbe-nrm-mp-flag-bearer-race/</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Tumusiime aweereza ng'omuwanika wa Network for African Women Ministers and Parliamentarians (NAWMP) era nga mmemba w'akiiko ku Equal Opportunities ne ku kakiiko ku nsonga za Pulezidenti. Mmemba wa [[:en:Uganda_Women's_Parliamentary_Association|Uganda Women's Parliamentary Association]] (UWOPA), the Buganda Parliamentary Caucus, the Parliamentary Forum on Climate Change (PFCC), the Uganda Parliamentarians Forum on WASH (UPF-WASH), the Uganda Parliamentary Prayer Breakfast Fellowship ne the NRM Parliamentary Caucus.
== Eby'obulamu bwe ==
Rosemary Bikaako Tumusiime namwandu wa Edward Gumizamu Tumusiime, omulwaanyi w'omunsiko era eyaliko LCV Councillor wa Division y'e Entebbe Municipality, eyaffa mu 2013. Baalina abaana bana: Edward Tumusiime Jr, Liz Tumusiime, Enos Tugume Tumusiime n'omugenzi Doreen Tashobya Tumusiime.<ref name="RBT5">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://entebbenews.com/good-bye-doreen-tashobya-1992-2016/ |access-date=2024-04-30 |archive-date=2016-07-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160731011621/http://entebbenews.com/good-bye-doreen-tashobya-1992-2016/ |url-status=dead }}</ref>
Era, Tumusiime yali omuwanika w'ekibiina kya [[:en:Mothers_Union|Mothers Union]] ne ssentebe wa St. John's Parish Church, [[:en:Church_of_Uganda|Church of Uganda]], Entebbe. Okwongelako yaweereza mu kkanisa y'[[:en:Anglican|Abakristaayo]] nga [[:en:Laity|Omukubiriza w'ekkanisa]] ku [[:en:Archdeacon|bulabirizi]] bw'Entebbe okuva mu 2006 okutuusa mu 2014.<ref name="RBT12"/>
Mmemba wa [[:en:Board_of_governors|boards of governors]] aga ma somero agawerako mu Entebbe, omumyuuka wa sentebbe w'akakiiko ka National Executive Committee aka [[:en:Janet_Museveni|Uganda Women's Effort to Save Orphans]] (UWESO), sentebe w'ekitongole kya [./The_AIDS_Support_Organizationhttps://en.wikipedia.org/wiki/The_AIDS_Support_Organization The AIDS] [[:en:The_AIDS_Support_Organization|Support]] Organization (TASO) Entebbe era ali mu [[:en:Community_groups|bibiina by'entababuvobwaawamu]] ebirala ebitonotono<ref name="RBT14">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://watchdog.co.ug/fun-filled-entebbe-registers-300-new-hiv-cases-in-one-year/ |access-date=2024-04-30 |archive-date=2016-09-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160906002842/http://watchdog.co.ug/fun-filled-entebbe-registers-300-new-hiv-cases-in-one-year/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Wakiso_District|Disitulikitti y'e Wakiso]]
* [[:en:Entebbe|Entebbe]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wa bweru wa wikipediya ==
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Website ya Paalamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20240417171419/http://uwopa.or.ug/ Website ya Uganda Parliamentary Women’s Association (UWOPA)]
* [https://web.archive.org/web/20170814220947/http://dictum.cipher256.com/ Link to Uganda Parliamentary Prayer Breakfast Fellowship]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ttntm92vkxslyj8utgnf48wq1aezibn
Oliver Wonekha
0
10715
61460
32574
2026-07-11T17:03:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61460
wikitext
text/x-wiki
'''Oliver Wonekha''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era [[:en:Diplomat|Akiikirira Eggwanga lye]], ng'aweereza nga Ambasada wa Uganda mu [[:en:People's_Republic_of_China|People's Republic of China]], okuva mu 2022.<ref name="Who">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.newsofrwanda.com/abanyapolitiki/32014/dean-of-foreign-diplomatic-missions-in-rwanda-replaced/ |access-date=2024-04-30 |archive-date=2018-07-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180727194227/http://www.newsofrwanda.com/abanyapolitiki/32014/dean-of-foreign-diplomatic-missions-in-rwanda-replaced/ |url-status=dead }}</ref> Yaweerezaako nga [[:en:Embassy_of_Uganda,_Washington,_D.C.|Ambassada wa United States of America]], okuva mu 2013, okutuusa mu 2017 n'oluvannyuma nga Kaminsona ow'okuntikko mu Ggwanga lye Rwanda wakati wa 2017 ne 2022.<ref name="About">http://www.newvision.co.ug/news/645278-obama-receives-wonekha-as-ugandan-envoy.html</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Wonekha yazaalibwa mu kifo kaseera kano [[:en:Bududa_District|Disitulikiti y'e Bududa]], c. 1951. Alina Diguli eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], mu kibuga kya Uganda ekikulu ekya [[:en:Kampala|Kampala]]. Era alina Dipuloma ey'enyongereza mu Busomesa eya [[:en:Education|Postgraduate Diploma in Education]], nga n'ayo yagifunira Makerere.
== Eby'emirimu gye ==
Yakolerako mu Kkampuni ya kkaawa okumala emyaka 30, nga yatandikira mu mwaka gwa c. 1971, nga tannaba kuyingira by'abufuzi.<ref name="Pol">http://www.allgov.com/news/appointments-and-resignations/ambassador-from-uganda-who-is-oliver-wonekha-140510?news=853112</ref> Yakolerako mu kampuni ya Coffee Marketing Board nga tekyaliwo n'oluvanyuma Kkampuni y'obwannanyini eya [[:en:Kyagalanyi_Coffee_Limited|Kyagalanyi Coffee Limited]].
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Mu 2011, Wonekha yayingira mu by'obufuzi bya Uganda nga yesimbawo ng'omubaka omukyala akiikirira [[:en:Mbale_District|Disitulikiti y'e Mbale]], mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. Yawangula era y'aweereza mu Paalamenti ya Uganda ey'omunaana (2001–2006). Mu 2006, y'esimbawo ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira Konsityuwensi y'abakyala mu [[:en:Bududa_District|Disitulikiti y'e Bududa]] ku kaadi y'ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Yawangula era yaweereza mu Paalamenti 9th (2006–2011).<ref>https://ugandaradionetwork.com/story/new-district-woman-mps-to-be-sworn-in-on-september-12th</ref> Mu kalulu k'okukyusa obukulembeze aka 2011, yafiirwa ekifo kye.<ref name="Loss">http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Foreign-service-chokes-with-failed-politicians/-/689844/1622710/-/3g6jam/-/index.html</ref> Oluvanyuma lw'okuwangulwa mu Paalamenti ya Uganda, yesimbawo okwegata ku kakiiko ka [[:en:East_African_Legislative_Assembly|East African Legislative Assembly]] wabula n'awangulwa.
== Emirimu gye ng'akiikirira Eggwanga ==
Mu 2013, yatumibwa okubeera Ambasada wa Uganda mu United States, nga yawaayo ebiwandiiko bye eri Pulezidenti [[:en:Barack_Obama|Barack Obama]] nga 22 Ogwomusanvu 2013. Mu Gusooka 2017, yakyusibwa n'atwalibwa e Rwanda, nga Ambasada wa Uganda mu nsi eyo, nga yali adda mu bigere bya [[:en:Richard_Kabonero|Richard Kabonero]] eyali akyusiddwa okutwalibwa mu [[:en:Republic_of_Tanzania|Republic of Tanzania]].<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-appoints-Dr-Kiyonga-Uganda-s-ambassador-Beijing/688334-3789164-l1e8sgz/index.html</ref> Yawaayo ebiwandiiko bye eri Pulezidenti [[:en:Paul_Kagame|Paul Kagame]], nga 11 Ogwekkumi 2017. mu 2022 yafuna ekifo ky'alimu kati nga Ambasada wa Uganda mu China <ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1463469/wonekha-credentials-kagame</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Districts_of_Uganda|Disitulikiti za Uganda]]
* [[:en:East_African_Community|East African Community]]
== Ebijuliziddwamu ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
11h2nsu07dxcotf5td21rt54n8vxghh
Elizabeth Mpagi Bahigeine
0
10721
61440
60074
2026-07-11T16:45:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61440
wikitext
text/x-wiki
{{ Databox }}
{{Reflist}}
'''Elizabeth Mpagi Bahigeine''' (eyali '''Elizabeth Mpagi'''), era '''Elizabeth Mpagi-Bahigeine''', Munnayuganda ow'ebyamatteka era omulamuzi, aweereza nga Deputy Chief Justice wa Uganda okuva mu 2010 okutuusa bwe yawumula emirimu gye mu 2012.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-1070642-b66acjz/index.html</ref> Mu kissera nga tanalondebwa nga deputy chief justice, yali Justice wa [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|Court of Appeal ya Uganda]], era eweereza nga Constitutional Court ya Uganda.<ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1198551/alenyo-appeal-dismissed</ref>
== Obuto n'emisomo ==
Alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor y'Amateeka]], gyeyafunira mu [[:en:University_of_East_Africa|Yunivasitte ya East Africa]], nga tenafuuka [[:en:Makerere_University|Yunivasitte y'e Makerere]]. Alina Dipulooma mu Legal Practice okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga kya Uganda era ekisinga obunene. Yazaalibwa mu Bitundu by'Awakati wa Uganda mu 1942. Yaweza emyaaka gya mandatory retirement age egye 70 mu 2012, bweyewumuza emirimu okuva mu Court of Appeal.<ref name="Ret">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1304465/deputy-chief-justice-retires</ref>
== Emirimu ==
Yasooka okulondebwa ku bench mu 1988.<ref>https://web.archive.org/web/20171112074019/http://www.monitor.co.ug/OpEd/columnists/KaroliSsemogerere/Deputy-Chief-Justice-retires--What-next-around-the-corner-/878682-1468748-uldjrb/index.html</ref> Obuweereza bwe mu [[:en:Judiciary_of_Uganda|Judiciary ya Uganda]] yetabba mu kuweereza mu nsengekera za high court y'omu gwanga, nga Justice wa High Court ya Uganda. Okuva eyo, yalondebwa mu Court of Appeal/Constitutional Court mu 2010 era nawumula emirimu gye okuva mu judiciary mu 2012, ku myaaka 70.<ref name="Ret" /> Mu kissera ky'okulondebwaakwe mu kifo kya Deputy Chief Justice (DCJ) mu 2010, Ye yali senior justice oweddaala ery'awagulu ku [[:en:Appellate_court|appellate court]]. Mu Uganda, DCJ yakulira Court of Appeal/Constitutional Court era si mmemba wa [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|Supreme Court of Uganda]].<ref>https://web.archive.org/web/20171112022735/http://allafrica.com/stories/201704170277.html</ref>
== Ebirala ==
Mu 2010, Justice Mpagi-Bahigeine yali mmemba wa panel of Appellate Court judges abasala omusango 5–0 okujawo emisango gy'okulya mu nsi olukwe egya munnabyabufuzi [[:en:Kizza_Besigye|Kizza Besigye]], n'abalala 10 abali baloopeddwa.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://blog.jaluo.com/?p=9902 |access-date=2024-04-30 |archive-date=2024-05-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240502035055/https://blog.jaluo.com/?p=9902 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-1033240-b8kg46z/index.html |access-date=2024-04-30 |archive-date=2017-11-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171112021931/http://www.monitor.co.ug/News/National/688334-1033240-b8kg46z/index.html |url-status=dead }}</ref> Nga agenda okuwumula emirimu, yayogera nga awakanya etteeka elyo erisosola abakyaala n'obusobozi bwaabwe okusaba.<ref>http://judiciary.go.ug/data/news/507/200/Women%20in%20Leadership%20Conference%20Award%20Bios.html</ref>
== Laba na bino ==
* [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|Minisitule ya Justice and Constitutional Affairs (Uganda)]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wa bweru wa wikipediya ==
* [http://www.judiciary.go.ug/files/publications/TheJudiciaryInsider%20April%207_webversion.pdf Munda mu Judiciary ya Uganda (PDF)]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4g7stvuuhym14zs4e48fq1qkx8dmxwi
Ismail Haniyeh, omuwandiisi
0
10796
61708
35142
2026-07-11T17:29:52Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61708
wikitext
text/x-wiki
'''Ismail Haniyeh''' (soma Haniya) (1962/1963 – 31 July 2024) yali munnabyabufuzi mu Palestina nga ye yali omukulembeze wa Hamas, mu kiwayi eky'ebyobufuzi. Hamas kibiina kyabyabufuzi ekifuga mu luwannanda olwe Gaza(ekimu ku bitundu ebikola Palesitayini) okuva mu 2007. Okuva mu mwaka 2017 okutuuka lwe yattibwa mu 2024, yasinga kuwangalira nnyo mu ggwanga Qatar gyeyali yabuddamira oluvanyuma lw'ebbanga nga ayigibwa gavumenti ya Yisirayiri
Haniyeh yazaalibwa mu nkambi y'ababundabunda eya al-Shati mu kitundu luwannanda lwe Gaza era nga mu biseera weyazaalibwa awasangibwa enkambi eno waali wafugibwa eggwanga lya Misiri mu mwaka 1962 oba 1963 Haniya mwasubirwa okuba nga yazaalibwa. <ref>{{Cite news|date=Haniyeh was born in January 1963, according to the Hamas media office [...]}}</ref> <ref>{{Cite web|date=born 1962?}}</ref> <ref name="nytimes-ismail-haniyeh-dead">{{Cite news|date=Mr. Haniyeh was born in 1962 [...]}}</ref> <ref>{{Cite web|date=Haniyeh was born in 1962 (some sources say January 1963) [...]}}</ref> Bazadde be baali banoonyi ba bubudamu abaasindiikirizibwa okuva mu kitundu kye Ashkelon mu lutalo lwa Palestina mu 1948 . Haniya yasoma era n'afuna diguli ey'Oluwarabu mu 1987 okuva mu Islamic University of Gaza era nga eno gyeyasookera okwenyigira mu bikolwa bya Hamas oluvannyuma lw'obwegugungo bw'Abapalesitiina obwasooka obwamanyibwa ennyo nga Intifada . Mu bwegungungo buno Aba Palesitiina baali bawakanya ekyabannansi ba Yisirayiri okuwamba awamu n'okwesenza ku ttaka lyabwe. Okweguguunga kuno kwaviirako Haniya (kati omugenzi) okusibwa enfunda eziwerera ddala satu yadde nga mu kkomera teyabandaalangayo. Oluvannyuma lw’okuyimbulwa mu nkomyo mu mwaka 1992 Ismael Haniyeh yakakibwa okuwangangukira mu nsi ya Lebanon wabula oluvanyuma l'omwaka gumu ono yakomawo mu luwannanda lwe Gaza okukulira erimu ku mabanguliro gabayizi ku Islamic university of Gaza. Mu mwaka 1997 Haniyeh yalondebwa okukulira ofiisi ya Hamas era okuva awo teyadda mabega era nagenda nga alinnya amadaala mu Hamas
Haniya yali omu kwabo abavuganya mu okulonda kw’ababaka ba Palamenti okwa 2006, ku kaada ya Hamas era nga mu kalulu ako emiramwa gya Hamas emikulu kweyakolera kampeyini kwaliko okukozesa eryanyi ly'emmundu okwetakkuluzaako Yisirayiri. Okulonda kuno Hamas yakuwangula era bwe kityo Haniya nafuukaSsaabaminisita w’eggwanga lya Palestina . Wabula oluvanyuma lwakwabanga katono Mahmoud Abbas, Pulezidenti wa Palestina, yagoba Haniyeh mu ofiisi nga 14 06 2007. Abbas yagoba Haniya Olw’obukuubagano obwali bugenda mu maaso mu kiseera ekyo wakati wekibiina kyebyobufuzi ekya Fatah (kino kye kya Abbas) ne Hamas (ekya Haniya). Haniya teyagondera kiragiro kya Abbas era n’asigala ng’akozesa obuyinza bwa ssaabaminisita mu luwannanda olwe Gaza . Haniya era ye yali pmukulembeze wa Hamas mu luwannanda olwe Gaza okuva mu 2006 okutuuka mu gwokubiri gwa 2017, lwe yasikizibwa Yahya Sinwar . Haniya okutwaliza awamu yatwalibwanga okuba muzzanganda era omukulembeze atali nnalukalala nyo bwomugerageeranya ne banne abalala mu Hamas.
Nga Maayi wa 2017, Haniyeh yalondebwa ku bukulembeze bwekiwayi kya Hamas eky'ebyobufuzi era wano yadda mu mu bigere bya Khaled Mashal ; mu kiseera ekyo, Haniyeh yasenguka nava mu luwannanda olwe Gaza nadda mu ggwanga lya Qatar. kinajjukirwa nti mu kiseera kye nga omukulembeze wa Hamas ow'ekiwayi ekyebyobufuzi, Hamas yakola obulumbaganyi bwa Okitoba 7 2023 ku Yisirayiri era obulumbaganyi buno Haniya yabujaguza nyo ngasinziira mu kibuga Doha. Oluvannyuma lw’obulumbaganyi bwa Hamas buno, Yisirayiri yalangirira yali yakuyigga era etemule abakulembeze ba Hamas bonna. <ref name=":1" /> Mu May 2024, Karim Khan, omuwaabi wa kkooti y’ensi yonna ewozesa ba kalintalo , yalangirira ekigendererwa kye eky’okusaba okuyisa ekibaluwa ki bakuntumye ku Haniyeh, n’abakulembeze ba Hamas abalala, olw’ebikolobero muntalo n’emisango emirala egyekuusa ku kutyoboola eddembe ly'obuntu, ng’omu ku kaweefube wa kooti eno ku kunoonyereza mu Palestine . Nga 31 ogwomusanvu 2024, Haniyeh yatemulwa, nga kigambibwa nti yatemulwa Yisirayiri, mu maka agamu mu kibuga Tehran bwe yali agenze e Iran mu mikolo gyokulayizapulezidenti waayo eyali yakalondebwa . <ref name="nytimes-ismail-haniyeh-dead">{{Cite news|date=Mr. Haniyeh was born in 1962 [...]}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFLivniAbdulrahim2024">Livni, Ephrat; Abdulrahim, Raja (31 July 2024). </cite></ref>
== Emisomo gye n'obuto bwe ==
Ismail Abdulsalam Ahmed Haniyeh yazaalibwa mu maka g’Abasiraamu Abapalestina mu nkambi y’ababundabunda eya al-Shati mu luwananda lwe Gaza
ebiseera ebyo olwali lufugwa Misiri . Bazadde be baali banoonyi babudamuabaagobwa mu Askeloni mu lutalo lw’e Palestina olwaliwo mu 1948, Askeloni kyali kitundu kw'ebyo ebifo Yisirayiri byeyali yeddiza oluvanyuma lwokutondebwawo. Mu buvubuka bwe, yakolera mu Isiraeri okusobola okulabirira ab’omu maka ge. Yasomera mu masomero agaddukanyizibwa [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ekibiina ky’amawanga amagatte]] era n’atikkirwa diguli mu misomo egyekuusa ku lulimi oluwarabu mu 1987. <ref name="bbcprofile" /> Yayingira mu kibiina kya Hamas ng’ali ku yunivasite. <ref name="bbcprofile" /> Okuva mu 1985 okutuuka mu 1986, yali akulira olukiiko lw’abayizi olwali lukiikiridde ekibiina kya Muslim Brotherhood . <ref name="tbt" /> Yazannyirako ng’omuwuwuttanyi mu ttiimu y’omupiira ey’ekibiina ky’Obusiraamu. <ref name="tbt" /> Yatikkirwa mu kiseera nga Obwegugungo bwa Abapalesitiina obwasooka okulwanyisa okuwambibwa kwa Yisirayiri bubaluseewo era nabwetabamu butereevu. <ref name="bbcprofile" />
== Atandika ddi okwenyigira mu kaweefube w'Abapalesitiina ==
Haniya yeetaba mu bwegugungo bwa Abapalesitiina obwasooka era nakwatibwa bwatyo kkooti y’amagye ga Yisirayiri nemusalira ekibonerezo eky’okusibwa wadde nga kino tekyali kiwanvu nyo. Yaddamu okusibibwa Yisirayiri mu 1988 okumala emyezi mukaaga. <ref name="bbcprofile" /> era ne mu mwaka 1989, yasibwa emyaka esatu. <ref name="bbcprofile" />
Oluvannyuma lw’okuyimbulwa mu 1992, abakulu b’amagye ga Yisirayiri mu bitundu bya Palestina ebyali bimaamiddwa Yisirayiri baamuwangangusa e Lebanon ngali wamu n’abakulembeze ba Hamas ab’oku ntikko Abdel-Aziz al-Rantissi, Mahmoud Zahhar, Aziz Duwaik, n’abavubuka abalala 400. Bannakisinde bano baamala omwaka mulamba n’okusoba mu [[Marj al-Zahour]] mu bukiika ddyo bwa (amasereengeta) Lebanon, okusinziira ku mukutu gwamawulire ogwa BBC , Hamas “yafuna okumanyisibwa mu mawulire okutabangawo era n’emanyibwa mu nsi yonna”. <ref name="bbcprofile" /> Nga wayise omwaka gumu, yaddayo e Gaza n’alondebwa okukulira erimu ku mabanguliro ku Islamic University of Gaza. <ref name="bbcprofile" />
== Omukululo gwe mu byobufuzi ==
Oluvannyuma lwa Yisirayiri okuyimbula Ahmed Yassin mu kkomera mu 1997, Haniyeh yalondebwa okukulira ofiisi ye. Obututumufu bwe mu Hamas bwakula olw’enkolagana ye ne Yassin era n’alondebwa ng’omukiise eri gavumenti efuga Palesitina. <ref name="bbcprofile" /> Amanyi ge mu Hamas geeyongera mu kiseera Kyobweguguungo bw'Abapalesitiina obw’okubiri olw’enkolagana ye ne Yassin, n’olw’okuba nga abakulembeze ba Hamas banji baali batemuddwa ab’ebyokwerinda ba Yisirayiri . Haniya yatandika okulondoolwa era n'okuyigibwa amagye ga Yisirayiri olw’ebigambibwa nti yeenyigira mu bulumbaganyi ku bannansi ba Yisirayiri. Oluvannyuma lw’abalumira mwoyo okwetulisizako bbomu mu Yerusaalemi mu 2003, yafuna ebisago ebitonotono ku mukono gwe olw’obulumbaganyi bwa bbomu obwakolwa Eggye lya Yisirayiri ery'omubbanga bwelyali ligezaako okusaanyawo abakulembeze ba Hamas. Mu December wa 2005, Haniya yakulemberamu </link> ekibiina kya Hamas mu kalulu akaliwo era Hamas nekawuuta buva. Haniya era oluvanyuma yasikira Khaled Mashaal 's okukulembera obukulembeze bwa Hamas mu kulonda okwaliwo mu 2016.
=== Ssaabaminisita ===
[[File:Gaza_police_graduation_ceremony_in_2012_(19).jpg|thumb| Omukolo gw’okutikkira abaserikale ba poliisi mu kibuga Gaza, nga 16 ogwomukaaga 2012]]
[[File:Numan_Kurtulmuş_İsmail_Heniye.jpeg|thumb| Haniya ne Minisita w'ebyobuwangwa owa Butuluuki Numan Kurtulmuş, 20 Ogwe kumi n'ogumu 2012]]
[[File:25th_anniversary_of_Hamas_(25).jpg|thumb| Haniyeh ne Khaled Mashal mu kibuga Gaza, nga 8 Ogwe kumi n'ebiri 2012]]
Haniyeh yasunsulwa ku bwa ssaabaminisita nga 16 Ogw'okubir 2006 oluvannyuma lw'obuwanguzi bwa Hamas mu "List of Change and Reform" nga 25 January 2006. Yayanjulwa mu butongole eri pulezidenti Mahmoud Abbas nga 20 Ogwokubiri era n’alayizibwa nga 29 Ogw'okusatu 2006.
==== Yisirayiri nebanywanyi baayo bazaako ki? ====
Yisirayiri yassa mu nkola ebibonerezo ebiwerako omuli n’okussa envumbo ku by’enfuna bya Gavumenti ya Palestina oluvannyuma lw’okulonda. eyali akola nga Ssaabaminisita Ehud Olmert, yalangirira nti Yisirayiri yali tegenda kukwasa Gavumenti ya Palestina ensimbi ezaali eyo mu bukadde bwa ddoola 50 buli mwezi mu lisiiti z’omusolo ezasoloozebwa Yisirayiri ku lwa Palestina. Haniya envumbo zino tezamuyigula ttama era n’agamba nti Hamas teyali yakulekera awo kulwana wadde okukkiriza Yisirayiri nga ensi.
Haniya era yalaga obwennyamivu nti Hamas yaweebwa ebibonerezo, n'agattako nti "yo [Israel] yandibadde teyanukula etyo eri okusalawo kwabaPalesitiina kwebakola nga bayita mu kalulu.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (May 2024)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Amerika yasaba nti ssente obukadde bwa ddoola 50 ez’obuyambi okuva ebweru ezitasaasaanyiziddwa eri Gavumenti ya Palestine ziddizibwe mu Amerika, Minisita w’ebyenfuna mu Palestina [[Mazen Sonokrot|, Mazen Sonokrot]] kye yakkiriza okukola. Ku kufiirwa obuyambi okuva ebweru okuva mu Amerika n'omukago gwa Bulaaya, Haniya yategeezezza nti: "Amawanga g'abazungu gaali gakozesa obuyambi bwago okussa akazito ku ba Palestina."
oluvanyuma lwemyezi egiwerako nga Hamas ewangudde okulonda mu 2006, Haniya yaweereza ebbaluwa eri Pulezidenti wa Amerika George W. Bush, mwe yasabira "gavumenti ya Amerika okubeera n'enteeseganya obutereevu ne gavumenti eyalondebwa", wasobole okubaawo akalembereza eri Yisirayiri. Haniya era yasaba okutongoza n'okukkiriza eggwanga lya Palestina okusinziira ku nsalo za 1967 era n'asaba okuboola eggwanga lino, ng'agamba nti "kino bwekigenda mumaasa kyongera kuleeta kavuyo nabutali butebenkevu". Gavumenti ya Amerika teyayanukula era n’esigala ng’egenda mu maaso n’okuboola Palesitiina.
==== Enkaayana ne Abbas ====
Endagaano ne Abbas yalina okutuukibwako okulemesa okwagala kwa a Abbas okwokuddamu okulonda okupya. Nga 20 Okitobba 2006, ku lunaku olwakulembera okussa omukono ku ndagaano ey’okumalawo okulwana wakati wa Fatah ne Hamas, oluseregende lw'emotoka za Haniya lwasasirirwa amasasi mu kibuga Gaza era emu ku mmotoka n’eteekeerwa omuliro. Haniya teyalumiziddwa mu bulumbaganyi buno. Ensonda mu Hamas zaategeezezza nti telwali lukwe luteekeeteeke kutemula Haniya. Ensonda mu by’okwerinda mu Gavumemti ya Palesitiina zaategeezezza nti abalumbaganyi bano baaluganda lw’omusajja wa Fatah eyattibwa mu kulwanagana ne Hamas.
==== Agaanibwa okuddamu okuyingira Gaza ====
Mu bukuubagano wakati wa Fatah ne Hamas , nga 14 ogw'ekumi n'ebiri 2006, Haniya yagaanibwa okuyingira Gaza okuva e Misiri ku nsalo ya Rafah . Ensalo eno yaggalwa ku biragiro bya minisita wa Yisirayiri ow'ebyokwerinda, Amir Peretz . Haniya yali akomawo e Gaza okuva ku lugendo lwe olutongole olusooka ebweru w’eggwanga nga ssaabaminisita. Haniya yalina n’ensimbi enkalu ezaali zibalirirwamu obukadde bwa doola za Amerika 30, eza gavumenti ya Palesitiina Oluvannyuma ab’obuyinza mu Yisirayiri baategeezezza nti baali bakukkiriza Haniya okusala ensalo adde e Gaza kavuna aleka omusimbi guno e Misiri, oluvanyuma guteekebwe ku akawunti y’ekibiina kya Arab League . Olutalo lw’emmundu wakati w’abalwanyi ba Hamas n’abakuumi ba Pulezidenti wa Palestina lwabalukawo ku nsalo ya Rafah oluvanyuma lw'obukuubagano buno. Oluvanyuma kyategeerekeka nti abakozi b'omukago gwa Bulaaya gu EU abaali baddukanya emirimu ku nsalo bataasibwa. Oluvannyuma Haniyeh bwe yagezezzaako okusala ensalo, okuwanyisiganya amasasi okwaliwo kwavaako omukuumi omu okufa ate ye mutabani wa Haniyeh omukulu n’afuna ebisago. Hamas yavumirira obukubaagano buno era n'ekissa ku Fatah nti yali ejjiridde bulamu bwa Haniya ekyavaako amasasi okwesooza mu West Bank ne mu luwannanda olwe Gaza wakati w’amagye ga Hamas n’aga Fatah. Haniya yavaayo nategeeza nti amanyi abawoma omutwe mu kikolwa kino, kyokka n’agaana okubasanguza era n’alaajanira abaPalestina ekusigala obumu. Misiri yawaayo okutabaganya enjuyi zombi.
==== Gavumenti mugatta eya Palestina : Gwakusatu 2007 ====
[[File:Hamas_leader_Ismail_Haniyeh_meeting_Iranian_Supreme_Leader_Ali_Khamenei.jpg|thumb| Haniya n’omukulembeze wa Iran ow’oku ntikko Ali Khamenei mu 2012]]
Haniyeh yalekulira nga 15 Ogwokubiri 2007 ng’ekimu ku kaweefube wenteekateeka z’okukola gavumenti mugatta wakati wa Hamas ne Fatah. Yakola gavumenti empya nga 18Ogwokusatu 2007 ng’akulira kabineti empya eyalimu Fatah nga kw’otadde ne bannabyabufuzi ba Hamas.
Nga 14 Ogw'omukaaga 2007, wakati mu lutalo lw'e Gaza, Pulezidenti Mahmoud Abbas yalangirira okusatululwa kwa gavumenti ey'obumu mu March 2007 n'okulangirira ekiseera ekyakazigizigi . Haniya yagobwa era Abbas nayisa ekiragiro nga yezza obuyinza okufuga oluwannanda lwe Gaza ne West Bank.
=== Ebyaddirira Oluvannyuma lw’olutalo lw’e Gaza ===
Nga mu mwaka gwa 2016, Haniya yasenguka okuva e Gaza n’agenda e Qatar .era naggulawo office mu kibuga Doha .
Nga 13 October 2016, akakiiko k’ebyamateeka ak’olukiiko olufuzi olwa Palestina (PLC) kaawagira okusaba okwokudda kwa gavumenti ya Haniya mu kitundu ky’e Gaza, oluvannyuma lw’okulekulira nga 2 June 2014. Okusalawo kumo kwatuukibwako oluvanyuma lw'okwekenneenya okunoonyereza okwaweebwayo abakiise mu palamenti ya Hamas, nga abayoolesa obutali bumativu olw’okulemererwa kwa gavumenti eyakwata obuyinza oluvannyuma lwa Haniya okulekulira. Mu bigambo bya Hamas yennyini, yavumirira gavumenti eyawamu era nejirangira "okuva ku ndagaano ey'omunda wakati wa Hamas n'ebiwayi by'ebibiina ekigatta eddembe lya Palestine okukola gavumenti ey'okukkaanya mu 2014, n'okukyusa baminisita abawerako n'abakulembeze ba Fatah – okugifuula gavumenti ya Fatah." Wadde nga PLC yali ewadde okuwabula na ne Hamas ewadde okunyonyola kwayo, gavumenti eyawamu n'ekibiina ki Fatah baagaana okusaba kuno, era nebawa ensonga okuyita kiwandiiko kye baafulumya eri bannamawulire omuli ekyokusaba kuno obutaba mu mateeka n’obulabe obuyinza okuviirako enjawukana okweyongera wakati wa Gaza efugibwa Hamas ne West Bank.
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
2041pm5t7v42nr7ls5hbz46aosrmrhv
Ismail Haniyeh
0
10797
61722
35182
2026-07-11T17:30:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61722
wikitext
text/x-wiki
'''Ismail Haniyeh''' (soma Haniya) (1962/1963 – 31 July 2024) yali munnabyabufuzi mu Palestina nga ye yali omukulembeze wa Hamas, mu kiwayi eky'ebyobufuzi. Hamas kibiina kyabyabufuzi ekifuga mu luwannanda olwe Gaza(ekimu ku bitundu ebikola Palesitayini) okuva mu 2007. Okuva mu mwaka 2017 okutuuka lwe yattibwa mu 2024, yasinga kuwangalira nnyo mu ggwanga Qatar gyeyali yabuddamira oluvanyuma lw'ebbanga nga ayigibwa gavumenti ya Yisirayiri
Haniyeh yazaalibwa mu nkambi y'ababundabunda eya al-Shati mu kitundu luwannanda lwe Gaza era nga mu biseera weyazaalibwa awasangibwa enkambi eno waali wafugibwa eggwanga lya Misiri mu mwaka 1962 oba 1963 Haniya mwasubirwa okuba nga yazaalibwa. <ref>{{Cite news|date=Haniyeh was born in January 1963, according to the Hamas media office [...]}}</ref> <ref>{{Cite web|date=born 1962?}}</ref> <ref name="nytimes-ismail-haniyeh-dead">{{Cite news|date=Mr. Haniyeh was born in 1962 [...]}}</ref> <ref>{{Cite web|date=Haniyeh was born in 1962 (some sources say January 1963) [...]}}</ref> Bazadde be baali banoonyi ba bubudamu abaasindiikirizibwa okuva mu kitundu kye Ashkelon mu lutalo lwa Palestina mu 1948 . Haniya yasoma era n'afuna diguli ey'Oluwarabu mu 1987 okuva mu Islamic University of Gaza era nga eno gyeyasookera okwenyigira mu bikolwa bya Hamas oluvannyuma lw'obwegugungo bw'Abapalesitiina obwasooka obwamanyibwa ennyo nga Intifada . Mu bwegungungo buno Aba Palesitiina baali bawakanya ekyabannansi ba Yisirayiri okuwamba awamu n'okwesenza ku ttaka lyabwe. Okweguguunga kuno kwaviirako Haniya (kati omugenzi) okusibwa enfunda eziwerera ddala satu yadde nga mu kkomera teyabandaalangayo. Oluvannyuma lw’okuyimbulwa mu nkomyo mu mwaka 1992 Ismael Haniyeh yakakibwa okuwangangukira mu nsi ya Lebanon wabula oluvanyuma l'omwaka gumu ono yakomawo mu luwannanda lwe Gaza okukulira erimu ku mabanguliro gabayizi ku Islamic university of Gaza. Mu mwaka 1997 Haniyeh yalondebwa okukulira ofiisi ya Hamas era okuva awo teyadda mabega era nagenda nga alinnya amadaala mu Hamas
Haniya yali omu kwabo abavuganya mu okulonda kw’ababaka ba Palamenti okwa 2006, ku kaada ya Hamas era nga mu kalulu ako emiramwa gya Hamas emikulu kweyakolera kampeyini kwaliko okukozesa eryanyi ly'emmundu okwetakkuluzaako Yisirayiri. Okulonda kuno Hamas yakuwangula era bwe kityo Haniya nafuukaSsaabaminisita w’eggwanga lya Palestina . Wabula oluvanyuma lwakwabanga katono Mahmoud Abbas, Pulezidenti wa Palestina, yagoba Haniyeh mu ofiisi nga 14 06 2007. Abbas yagoba Haniya Olw’obukuubagano obwali bugenda mu maaso mu kiseera ekyo wakati wekibiina kyebyobufuzi ekya Fatah (kino kye kya Abbas) ne Hamas (ekya Haniya). Haniya teyagondera kiragiro kya Abbas era n’asigala ng’akozesa obuyinza bwa ssaabaminisita mu luwannanda olwe Gaza . Haniya era ye yali omukulembeze wa Hamas mu luwannanda olwe Gaza okuva mu 2006 okutuuka mu gwokubiri gwa 2017, lwe yasikizibwa Yahya Sinwar . Haniya okutwaliza awamu yatwalibwanga okuba muzzanganda era omukulembeze atali nnalukalala nyo bwomugerageeranya ne banne abalala mu Hamas.
Nga Maayi wa 2017, Haniyeh yalondebwa ku bukulembeze bwekiwayi kya Hamas eky'ebyobufuzi era wano yadda mu mu bigere bya Khaled Mashal ; mu kiseera ekyo, Haniyeh yasenguka nava mu luwannanda olwe Gaza nadda mu ggwanga lya Qatar. kinajjukirwa nti mu kiseera kye nga omukulembeze wa Hamas ow'ekiwayi ekyebyobufuzi, Hamas yakola obulumbaganyi bwa Okitoba 7 2023 ku Yisirayiri era obulumbaganyi buno Haniya yabujaguza nyo ngasinziira mu kibuga Doha. Oluvannyuma lw’obulumbaganyi bwa Hamas buno, Yisirayiri yalangirira yali yakuyigga era etemule abakulembeze ba Hamas bonna. <ref name=":1" /> Mu May 2024, Karim Khan, omuwaabi wa kkooti y’ensi yonna ewozesa ba kalintalo , yalangirira ekigendererwa kye eky’okusaba okuyisa ekibaluwa ki bakuntumye ku Haniyeh, n’abakulembeze ba Hamas abalala, olw’ebikolobero muntalo n’emisango emirala egyekuusa ku kutyoboola eddembe ly'obuntu, ng’omu ku kaweefube wa kooti eno ku kunoonyereza mu Palestine . Nga 31 ogwomusanvu 2024, Haniyeh yatemulwa, nga kigambibwa nti yatemulwa Yisirayiri, mu maka agamu mu kibuga Tehran bwe yali agenze e Iran mu mikolo gyokulayizapulezidenti waayo eyali yakalondebwa . <ref name="nytimes-ismail-haniyeh-dead">{{Cite news|date=Mr. Haniyeh was born in 1962 [...]}}</ref>
Ismail Abdulsalam Ahmed Haniyeh yazaalibwa mu maka g’Abasiraamu Abapalestina mu nkambi y’ababundabunda eya al-Shati mu luwananda lwe Gaza
ebiseera ebyo olwali lufugwa Misiri . Bazadde be baali banoonyi babudamuabaagobwa mu Askeloni mu lutalo lw’e Palestina olwaliwo mu 1948, Askeloni kyali kitundu kw'ebyo ebifo Yisirayiri byeyali yeddiza oluvanyuma lwokutondebwawo. Mu buvubuka bwe, yakolera mu Isiraeri okusobola okulabirira ab’omu maka ge. Yasomera mu masomero agaddukanyizibwa [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ekibiina ky’amawanga amagatte]] era n’atikkirwa diguli mu misomo egyekuusa ku lulimi oluwarabu mu 1987. <ref name="bbcprofile" /> Yayingira mu kibiina kya Hamas ng’ali ku yunivasite. <ref name="bbcprofile" /> Okuva mu 1985 okutuuka mu 1986, yali akulira olukiiko lw’abayizi olwali lukiikiridde ekibiina kya Muslim Brotherhood . <ref name="tbt" /> Yazannyirako ng’omuwuwuttanyi mu ttiimu y’omupiira ey’ekibiina ky’Obusiraamu. <ref name="tbt" /> Yatikkirwa mu kiseera nga Obwegugungo bwa Abapalesitiina obwasooka okulwanyisa okuwambibwa kwa Yisirayiri bubaluseewo era nabwetabamu butereevu. <ref name="bbcprofile" />
== Atandika ddi okwenyigira mu kaweefube w'Abapalesitiina ==
Haniya yeetaba mu bwegugungo bwa Abapalesitiina obwasooka era nakwatibwa bwatyo kkooti y’amagye ga Yisirayiri nemusalira ekibonerezo eky’okusibwa wadde nga kino tekyali kiwanvu nyo. Yaddamu okusibibwa Yisirayiri mu 1988 okumala emyezi mukaaga. <ref name="bbcprofile" /> era ne mu mwaka 1989, yasibwa emyaka esatu. <ref name="bbcprofile" />
Oluvannyuma lw’okuyimbulwa mu 1992, abakulu b’amagye ga Yisirayiri mu bitundu bya Palestina ebyali bimaamiddwa Yisirayiri baamuwangangusa e Lebanon ngali wamu n’abakulembeze ba Hamas ab’oku ntikko Abdel-Aziz al-Rantissi, Mahmoud Zahhar, Aziz Duwaik, n’abavubuka abalala 400. Bannakisinde bano baamala omwaka mulamba n’okusoba mu [[Marj al-Zahour]] mu bukiika ddyo bwa (amasereengeta) Lebanon, okusinziira ku mukutu gwamawulire ogwa BBC , Hamas “yafuna okumanyisibwa mu mawulire okutabangawo era n’emanyibwa mu nsi yonna”. <ref name="bbcprofile" /> Nga wayise omwaka gumu, yaddayo e Gaza n’alondebwa okukulira erimu ku mabanguliro ku Islamic University of Gaza. <ref name="bbcprofile" />
== Omukululo gwe mu byobufuzi ==
=== Obukulembeze bwe mu kiwayi kya Hamas eky'ebyobufuzi. ===
Oluvannyuma lwa Yisirayiri okuyimbula Ahmed Yassin mu kkomera mu 1997, Haniyeh yalondebwa okukulira ofiisi ye. Obututumufu bwe mu Hamas bwakula olw’enkolagana ye ne Yassin era n’alondebwa ng’omukiise eri gavumenti efuga Palesitina. <ref name="bbcprofile" /> Amanyi ge mu Hamas geeyongera mu kiseera Kyobweguguungo bw'Abapalesitiina obw’okubiri olw’enkolagana ye ne Yassin, n’olw’okuba nga abakulembeze ba Hamas banji baali batemuddwa ab’ebyokwerinda ba Yisirayiri . Haniya yatandika okulondoolwa era n'okuyigibwa amagye ga Yisirayiri olw’ebigambibwa nti yeenyigira mu bulumbaganyi ku bannansi ba Yisirayiri. Oluvannyuma lw’abalumira mwoyo okwetulisizako bbomu mu Yerusaalemi mu 2003, yafuna ebisago ebitonotono ku mukono gwe olw’obulumbaganyi bwa bbomu obwakolwa Eggye lya Yisirayiri ery'omubbanga bwelyali ligezaako okusaanyawo abakulembeze ba Hamas. Mu December wa 2005, Haniya yakulemberamu </link> ekibiina kya Hamas mu kalulu akaliwo era Hamas nekawuuta buva. Haniya era oluvanyuma yasikira Khaled Mashaal 's okukulembera obukulembeze bwa Hamas mu kulonda okwaliwo mu 2016.
=== Ssaabaminisita ===
[[File:Gaza_police_graduation_ceremony_in_2012_(19).jpg|thumb| Omukolo gw’okutikkira abaserikale ba poliisi mu kibuga Gaza, nga 16 Ogw'omukaaga 2012]]
[[File:Numan_Kurtulmuş_İsmail_Heniye.jpeg|thumb| Haniya ne Minisita w'ebyobuwangwa owa Butuluuki Numan Kurtulmuş, 20 Ogwe kumi n'ogumu 2012]]
[[File:25th_anniversary_of_Hamas_(25).jpg|thumb| Haniyeh ne Khaled Mashal mu kibuga Gaza, nga 8 Ogwe kumi n'ebiri 2012]]
Haniyeh yasunsulwa ku bwa ssaabaminisita nga 16 Ogw'okubiri 2006 oluvannyuma lw'obuwanguzi bwa Hamas mu "List of Change and Reform" nga 25 January 2006. Yayanjulwa mu butongole eri pulezidenti Mahmoud Abbas nga 20 Ogwokubiri era n’alayizibwa nga 29 Ogw'okusatu 2006.
==== Yisirayiri nebanywanyi baayo bazaako ki? ====
Yisirayiri yassa mu nkola ebibonerezo ebiwerako omuli n’okussa envumbo ku by’enfuna bya Gavumenti ya Palestina oluvannyuma lw’okulonda. eyali akola nga Ssaabaminisita Ehud Olmert, yalangirira nti Yisirayiri yali tegenda kukwasa Gavumenti ya Palestina ensimbi ezaali eyo mu bukadde bwa ddoola 50 buli mwezi mu lisiiti z’omusolo ezasoloozebwa Yisirayiri ku lwa Palestina. Haniya envumbo zino tezamuyigula ttama era n’agamba nti Hamas teyali yakulekera awo kulwana wadde okukkiriza Yisirayiri nga ensi.
Haniya era yalaga obwennyamivu eri ebibonerezo ebyaweebwa Hamas n'agattako nti "yo [Israel] yandibadde teyanukula etyo eri okusalawo kwabaPalesitiina kwebakola nga bayita mu kalulu.<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (May 2024)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Amerika yasaba nti ssente obukadde bwa ddoola 50 ez’obuyambi okuva ebweru ezitasaasaanyiziddwa eri Gavumenti ya Palestine ziddizibwe mu Amerika, Minisita w’ebyenfuna mu Palestina [[Mazen Sonokrot|, Mazen Sonokrot]] kye yakkiriza okukola. Ku kufiirwa obuyambi okuva ebweru okuva mu Amerika n'omukago gwa Bulaaya, Haniya yategeezezza nti: "Amawanga g'abazungu gaali gakozesa obuyambi bwago okussa akazito ku ba Palestina."
oluvanyuma lwemyezi egiwerako nga Hamas ewangudde okulonda mu 2006, Haniya yaweereza ebbaluwa eri Pulezidenti wa Amerika George W. Bush, mwe yasabira "gavumenti ya Amerika okubeera n'enteeseganya obutereevu ne gavumenti eyalondebwa", wasobole okubaawo akalembereza eri Yisirayiri. Haniya era yasaba okutongoza n'okukkiriza eggwanga lya Palestina okusinziira ku nsalo za 1967 era n'asaba okuboola eggwanga lino, ng'agamba nti "kino bwekigenda mumaasa kyongera kuleeta kavuyo nabutali butebenkevu". Gavumenti ya Amerika teyayanukula era n’esigala ng’egenda mu maaso n’okuboola Palesitiina.
==== Enkaayana ne Abbas ====
Endagaano ne Abbas yalina okutuukibwako okulemesa okwagala kwa a Abbas okwokuddamu okulonda okupya. Nga 20 Okitobba 2006, ku lunaku olwakulembera okussa omukono ku ndagaano ey’okumalawo okulwana wakati wa Fatah ne Hamas, oluseregende lw'emotoka za Haniya lwasasirirwa amasasi mu kibuga Gaza era emu ku mmotoka n’eteekeerwa omuliro. Haniya teyalumiziddwa mu bulumbaganyi buno. Ensonda mu Hamas zaategeezezza nti telwali lukwe luteekeeteeke kutemula Haniya. Ensonda mu by’okwerinda mu Gavumemti ya Palesitiina zaategeezezza nti abalumbaganyi bano baaluganda lw’omusajja wa Fatah eyattibwa mu kulwanagana ne Hamas.
==== Agaanibwa okuddamu okuyingira Gaza ====
Mu bukuubagano wakati wa Fatah ne Hamas , nga 14 ogw'ekumi n'ebiri 2006, Haniya yagaanibwa okuyingira Gaza okuva e Misiri ku nsalo ya Rafah . Ensalo eno yaggalwa ku biragiro bya minisita wa Yisirayiri ow'ebyokwerinda, Amir Peretz . Haniya yali akomawo e Gaza okuva ku lugendo lwe olutongole olusooka ebweru w’eggwanga nga ssaabaminisita. Haniya yalina n’ensimbi enkalu ezaali zibalirirwamu obukadde bwa doola za Amerika 30, eza gavumenti ya Palesitiina Oluvannyuma ab’obuyinza mu Yisirayiri baategeezezza nti baali bakukkiriza Haniya okusala ensalo adde e Gaza kavuna aleka omusimbi guno e Misiri, oluvanyuma guteekebwe ku akawunti y’ekibiina kya Arab League . Olutalo lw’emmundu wakati w’abalwanyi ba Hamas n’abakuumi ba Pulezidenti wa Palestina lwabalukawo ku nsalo ya Rafah oluvanyuma lw'obukuubagano buno. Oluvanyuma kyategeerekeka nti abakozi b'omukago gwa Bulaaya gu EU abaali baddukanya emirimu ku nsalo bataasibwa. Oluvannyuma Haniyeh bwe yagezezzaako okusala ensalo, okuwanyisiganya amasasi okwaliwo kwavaako omukuumi omu okufa ate ye mutabani wa Haniyeh omukulu n’afuna ebisago. Hamas yavumirira obukubaagano buno era n'ekissa ku Fatah nti yali ejjiridde bulamu bwa Haniya ekyavaako amasasi okwesooza mu West Bank ne mu luwannanda olwe Gaza wakati w’amagye ga Hamas n’aga Fatah. Haniya yavaayo nategeeza nti amanyi abawoma omutwe mu kikolwa kino, kyokka n’agaana okubasanguza era n’alaajanira abaPalestina ekusigala obumu. Misiri yawaayo okutabaganya enjuyi zombi.
==== Gavumenti mugatta eya Palestina : Gwakusatu 2007 ====
[[File:Hamas_leader_Ismail_Haniyeh_meeting_Iranian_Supreme_Leader_Ali_Khamenei.jpg|thumb| Haniya n’omukulembeze wa Iran ow’oku ntikko Ali Khamenei mu 2012]]
Nga 14 Ogw'omukaaga 2007, wakati mu lutalo lw'e Gaza, Pulezidenti Mahmoud Abbas yalangirira okusatululwa kwa gavumenti ey'obumu mu March 2007 n'okulangirira ekiseera ekyakazigizigi . Haniya yagobwa era Abbas nayisa ekiragiro nga yezza obuyinza okufuga oluwannanda lwe Gaza ne West Bank.
=== Ebyaddirira Oluvannyuma lw’olutalo lw’e Gaza ===
Nga mu mwaka gwa 2016, Haniya yasenguka okuva e Gaza n’agenda e Qatar .era naggulawo office mu kibuga Doha .
Nga 13 October 2016, akakiiko k’ebyamateeka ak’olukiiko olufuzi olwa Palestina (PLC) kaawagira okusaba okwokudda kwa gavumenti ya Haniya mu kitundu ky’e Gaza, oluvannyuma lw’okulekulira nga 2 June 2014. Okusalawo kumo kwatuukibwako oluvanyuma lw'okwekenneenya okunoonyereza okwaweebwayo abakiise mu palamenti ya Hamas, nga abayoolesa obutali bumativu olw’okulemererwa kwa gavumenti eyakwata obuyinza oluvannyuma lwa Haniya okulekulira. Mu bigambo bya Hamas yennyini, yavumirira gavumenti eyawamu era najirangira okuva ku ndagaano ey'omunda wakati wa Hamas n'ebiwayi by'ebibiina ekigatta eddembe lya Palestine okukola gavumenti ey'okukkaanya mu 2014, n'okukyusa baminisita abawerako n'abakulembeze ba Fatah – okugifuula gavumenti ya Fatah. Wadde nga PLC yali ewadde okuwabula na ne Hamas ewadde okunyonyola kwayo, gavumenti eyawamu n'ekibiina ki Fatah baagaana okusaba kuno, era nebawa ensonga okuyita kiwandiiko kye baafulumya eri bannamawulire omuli ekyokusaba kuno obutaba mu mateeka n’obulabe obuyinza okuviirako enjawukana okweyongera wakati wa Gaza efugibwa Hamas ne West Bank.
=== Afuuka omukulembeze ow'okuntiko owekiwayi kyebyobufuzi ===
Mu gw'ekumi n'ogumu 2016, amawulire ga Haniya okusikira Khaled Mashaal ng’omukulembeze wa Hamas gaalangirirwa. Mashaal, Haniyeh ne Pulezidenti wa Palestina, Mahmoud Abbas baali kyebajje basisinkane mu Qatar nga bateesa ku kutabaganya eggwanga awamu n’okulonda okwali kubindabinda. Olukiiko luno lwayongera okulaga nti Haniyeh yali alinyisiddwa ku ddala okusinga abalala babiri abali balowoozebwa okwegwanyiza ekifo kino. ku bano kwaliko Moussa Mohammed Abu Marzook ne Mahmoud Zahhar .
Mu 2018 yateekebwa ku lukalala lwa [[Amerika]] olw’abatujju abawenjezebwa mu nsi yonna.
Haniya yava e Gaza mu Sebutemba n’agenda okukyala mu mawanga g’Abawalabu n’Abasiraamu agawerako nga yeetegekera obuvunanyizibwa bwe obupya era mu butongole n’asengukira mu kibuga ekikulu ekya Qatar Doha eno era Mashaal gyeyali abeera. Waliwo enkola emanyiddwa nti omukulembeze wa Hamas ow'ebyobufuzi tawangaalira Gaza era kyekyatwala Haniya e Doha.
Mu Gw'okubiri gwa 2020, Haniya yasisinkana Pulezidenti wa Butuluuki Recep Tayyip Erdoğan . Minisitule ya Amerika ey’ensonga z’ebweru yategeezezza nti: “Pulezidenti Erdogan okugenda mu maaso n’okuteetera nekibiina kino eky’abatujju kyakwongera okwawula [[Buturuki|Turkey]] ku nsi yonna, kyabulabe eri ebiruubirirwa bya ba Palestina, era nga kityoboola kaweefube w’ensi yonna okutangira obulumbaganyi bw’abatujju obukoleddwa okuva e Gaza.”
Mu gw'omunaana gwa 2020, Haniya yakubira Mahmoud Abbas essimu nga awakanya endagaano y'okuzawo enkolagana wakati wa Yisirayiri ne United Arab Emirates, endagaano omukutu gwamawulire ogwa Reuters gwe gwali gwogeddeko nga akabonero "akw'obwamuzzanganda nantalabika".
Nga 26 Ogw'omusanvu 2023, Haniya yasisinkana Erdoğan ne Pulezidenti wa Palestina Mahmoud Abbas . Nga olukiiko luno lwali kitundu ku kaweefube wa Butuluuki okutabaganya Fatah ne Hamas.
==== Olutalo lwa Yisirayiri ne Hamas ====
Nga 7 Okitoba 2023, Hamas lwe yalumba Yisirayiri, Haniya yali mu kibuga Istanbul, e Butuluuki. Akatambi akaafulumizibwa okuva mu ofiisi ye mu kibuga ekikulu ekya Qatar e Doha kaalaga Haniya ng’ajaguza wamu n’abakungu ba Hamas abalala, nga tebannasaba awamu n’okutendereza Katonda olw'okulumba Yisirayiri okwakulemberwa Hamas nga 7 Okitoba . Okusinziira ku lupapula lwamawulire olwa Telegraph, Haniya yafuuka omutwe omukulu ogw'obulumbaganyi buno era nabwogerako ng'entandikwa y'essuula empya mu lutalo lwa Yisirayiri ne Palestina . Haniyeh era yayogerako eri entimbe za Terefayina nayogera ku bulabe obwolekeddwa eri omuzikiti gwa Al-Aqsa, Yisirayiri okufuttubbala ku Gaza, n'embeera embi eri ababundabunda okuva mu Palestina : "Mirundi emeka gye tubalabudde nti abantu ba Palestina babadde babeera mu nkambi z'ababundabunda okumala." Emyaka 75, ate nemugaana okukkiriza eddembe ly'abantu baffe?" <ref name="reuters" /> Yagenda mu maaso n'agamba nti Yisirayiri, "etasobola kwetakkuluzza ku balwanyi", yali tesobola kuwa bukuumi eri mawanga ga Buwalabu amalala, era nti " endagaano zonna ez'okuzza embeera mu nteeko ze mwakola n'egavumenti ya Fatah zaali teziyinza kugonjoola katuubagiro e Palestina "
Nga 10 Okitoba, Haniya yategeeza nti Hamas teyali ya kuyimbula musibe yenna mu Yisirayiri okutuusa ng’olutalo luwedde. Yayongera okukikaatiriza nti ekikolwa kya Yisirayiri okwesasuza kyali obukosefu obw'amaanyi obulumbaganyi obwakolebwa nga 7 Okitoba bwe bwakola ku ggwanga lya Yisirayiri era n'addamu okiggumiza nti abantu ba Palestina mu luwannanda olwe Gaza baali bammalirivu ekimala " okwefiiriza byonna eby'omuwendo gyebali olw'eddembe lyabwe n'ekitiibwa." Haniya era Yagattako nti Yisirayiri yali "egenda kusasula omuwendo omunene olw'ebikolobero byabwe n'obutujju ku bantu ba Palestina."
Nga 15 Okitoba 2023, olupapula lwamawulire olwa <nowiki><i id="mwAWM">Times of Israel</i></nowiki> lwategeeza nti Haniya yali asindiikiriziddwa okuva e Butuluuki; wabula Butuuluki mu butungole yavaayo nesambajja amawulire gano. Oluvannyuma Haniya yalabwako nga asisinkanya minisita wa Iran ow’ensonga z’amawanga amalala , Hossein Amir-Abdollahian mu kibuga Doha.
Nga 16 Okitoba 2023, Haniya ne Minisita wa Turkey ow’ensonga z’amawanga amalala Hakan Fidan baateesa ku ky’okuyimbula abawambe abaali bawambiddwa mu kiseera Hamas we yalumba Yisirayiri . Nga 21 Okitoba 2023, Haniya yayogera ne Pulezidenti wa Turkey Recep Tayyip Erdoğan ku bigenda mu maaso mu lutalo lwa Yisirayiri ne Hamas n’embeera nga bweyali eyimiridde mu luwannanda eGaza.
Nga 1 ogw'ekumi n'ogumu 2023, Haniya yalumiriza Yisirayiri okukola "okwenyigira mu kitta bantu abatalina mmundu" bino byaliwo oluvannyuma lwa Yisirayiri okukola olulumba ku nkambi y'ababundabunda e Jabalia mu kikwekweto ekyali kigendereddwamu okufeffeta [[Ibrahim Biari]]. Haniya yayongera okukikaatiriza nti okulwana kwali kwa kugenda kugenda mu maaso okutuusa nga "Abapalestina bafunye eddembe eddembe awamu obwetwaze '".
Nga 2 Ogw'ekumi n'ogumu 2023, Haniya yategeeza nti singa Yisirayiri ekkiriza okusirisa mu mundu n'okuggulawo emikutu gy'okuyamba abantu okuleeta obuyambi obwali bwetaagibwa enyo mu luwannanda e Gaza, Hamas yali neetegefu okwetaba mu nteeseganya ez'okugonjoola okusika omuguwa wakati wa Palesitiina ne Yisirayiri watondebwewo ensi bbiri ezeetongodde (Yisirayiri ne Palesitiina) nga Yerusaalemi kye kibuga ekikulu ekya Palesitiina. haniya era yakkaatiriza nti Abasibe ba Yisirayiri baali basobola okuttibwa nga ne Yisirayiri bweyali etta abantu ba Palesitiina.
Nga 13 Ogw'ekumi n'ebiri, okunoonyereza okukwekuusa ku byokulonda okwakolebwa kwalaga nti Haniya singa okulonda kwategekebwa mu budde obwo Haniya yali waakuwangula Mahmoud Abbas Pulezidenti w’eggwanga lya Palestine nga amenya mu jjenje kalu n'ebitundu 78% ye Abbas yali ku bitundu 16%. kyokka abanoonyereza bwebakola okunoonyereza nga abavuganya bali basatu Haniyeh, Abbas, ne Marwan Barhgouti, Barghouti yalagibwa nti yandiwangudde n'ebitundu 47%, Haniyeh yali ku bitundu 43% ate Abbas yali ku 7%. Barghouti obudde buno ali mu busibe e Yisirayiri era nga yasibwa mu kaduukulu mwali yekka.
== Haniya mu mbuga z'amateeka ==
Nga 20 Ogw'okutaano 2024,omuwaabi wa kkooti y’ensi yonna (ICC) Karim Khan yasaba okuteeka ebbaluwa zi bakuntumye ku Haniya, awamu n’abakulembeze abalala mu Palestina ne Yisirayiri, era nga kino kyava mu kunoonyereza kwa ICC mu Palestine. Khan yagenderera okulaba nga Haniya akwatibwa awerenembe n'emisango omuli egyekuusa ku bikolobero mu ntalo awamu n'okulinyirira eddembe ly'obuntu mu lutalo lwa Yisirayiri ne Hamas. <ref>{{Cite web|url=Karim Ahmad Khan}}</ref>
== Ekifananyi kya Haniya okutwaliza awamu ==
Haniya okutwaliza ewamu yali atwalibwa nga muzzanganda era omutabaganya mu Hamas.
=== Paapa Benedict XVI n'ebigambo bye ku busiraamu ===
Mu katuubagiro ka Paapa Benedict XVI n'abasiraamu mu 2006, Haniyeh yasambajja nnyo ebigambo bya Paapa era nagamba ku lwaba Palesitina bonna, yali avumirira ebigambo bya Paapa ku Busiraamu . yanyongerako nti Ebigambo bino byali bikontana butereevu n'amazima era bikwata ku kinyusi kyenzikiriza yabwe nga abantu. Haniya era yasambajja ebyali bigambibwa nti aba Palesitiina baali bakola obulumbaganyi masinzizo gabagoberezi ba Kulisito mu West Bank ne Gaza.
=== Enkolagana ye ne Isirayiri ===
Mu Agusito wa 2006 nga ali ku bugenyi bwe obwasooka wabweru w'eggwanga nga ssaabaminisita munsi ya Yirani, Haniyeh yategeeza nti: "Tetujja kukkiriza gavumenti yabasaatuusi abayudaaya era tujja kugenda mu maaso n'olutalo lunno olutukuva okutuusiza ddala nga ekibuga Yerusaalemi kinunuddwa". Mu Ntenvu wa 2010, Haniya yategeeza mu lukungaana lwa bannamawulire mu luwannanda lwe Gaza nti, "Tukkiriza eggwanga lya Palesitina nga ensalo zalyo ziri nga bwezali mu 1967, ne Yerusaalemi nga kye kibuga kyayo ekikulu. okuyimbula abasibe aba Palestina, n'okugonjoola ensonga y'abanoonyi boobubudamu." Haniya era yagattako nti endagaano eyekikula ekyo ne Yisirayiri bwekkirizibwa abalonzi ba Palestina gavumenti ye yali yakujjigobera era ejiteekese mu nkola awatali kwesisiggiriza nakwesiba ku ndowooza za Hamas enkadde.
Nga 23 ogw'okusatu 2014, mu bikujjuko eby'okujjukira emyaka kkumi bukya Seeka Ahmad Yassin attibwa, Haniya yayogerako eri nnamunji wabawagizi ba Hamas abaali bamwegese amatu era nagamba nti, "Ffe eno munda mu luwannanda lwe Gaza, nga bwenzize nkiddingana: Tetujja kukkanya nakubeerawo kwa Yisirayiri era tutulijitongoza nga nsi.kyannaku nyo nti omuggalo n'okunyigirizibwa kwa Gaza kweeyongera buli lukya." Mu kwogera kuno, abaali bamwegese amatu baayongera kusaakaanya nokukuba emizira nga bwebawaana Hamas nti "Mugende mu maaso Hamas, mugende! Ffe tuli mmundu Hamas masasi. ... Gwe Qassam(Kino ky'ekibinja ekirwanyi ekya Hamas), omwagalwa waffe, tulisa Tel Aviv(kino kye kibuga ekikulu ekya (Yisirayiri) ."
Nga 2 Maayi wa 2011, Osama bin Laden yattibwa amagye ga Amerika, era Fatah nga bano bali ku mbiranye ne Hamas baajaguza okutemulwa kwe. <ref name="reuters.com" /> Wabula Haniya ye bin Laden yamwogerako nga "omulwanyi Omuwalabu omutukuvu era omuzira" era n'avumirira nnyo okuttibwa kwe era nagamba nti lino lyali kkoobaane lya America okunyigiriza awamu n'okuyiwa omusaayi gwabawalabu abayisiraamu.. Abataouta beby'obufuzi ebigambo bino baagamba nti yali agenderera kukendeeza njawukana mu luwannanda lwe Gaza wakati wa Hamasi nabalwanyi Abasalafi abawagirwa Al-Qaeda, eyali evunaana Hamas okuba mukubya byayi mukulwanirira eddembe lyabapalesitiina. <ref name="reuters.com" /> Kakensa yategeeza nti Haniya ebigambo bino yali abiweera Bawarabu banne okusobola okwawula Hamas ku Fatah era n'okukozesa omukisa guno okwezimba nga muzzanganda n'okukozesa obukyayi ku Amerika okusakira Hamas obuwagizi. Gavumenti ya Amerika yavumirira nnyo ebigambo ebyo era yabiyita byabwewussa.
== Obulamu bwe obwa bulijjo n'amaka ==
[[File:Qasem_Soleimani_funeral_2.jpg|thumb| Haniya emabega wa Khamenei mu kusaalira Qasem Soleimani]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
58suv65k93nt0hk76qswn5qtxsp56nb
Ricky Richard Anywar
0
10799
60988
35321
2026-07-11T15:55:51Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60988
wikitext
text/x-wiki
[[File:Ricky Richard Anywar ,.jpg|thumb|Ricky Richard Anywar]]
Rick Richard Anywar munnabyabufuzi munnayuganda era nga yali mwana mujaasi mu muyeekera w’eggye lya Lord’s Resistance Army (LRA) eryatandikibwawo Joseph Kony. Anywar yayingizibwa mu magye ku myaka 14 era n’aweereza mu magye g’abayeekera okumala emyaka ebiri nga tannatoloka ku myaka 16. Yafuuka mulekwa oluvannyuma lwa bazadde be okuttibwa ekitongole kya LRA.
Anywar yalondebwa ku kifo kya Agago County mu Palamenti ya Uganda ey'omulundi ogwa 11 ku Ticket of National Resistance Movement mu 2021.
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
k7mget51kga7hvsw7y7ylrvzsuqxoiv
61070
60988
2026-07-11T16:00:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61070
wikitext
text/x-wiki
[[File:Ricky Richard Anywar ,.jpg|thumb|Ricky Richard Anywar]]
Rick Richard Anywar munnabyabufuzi munnayuganda era nga yali mwana mujaasi mu muyeekera w’eggye lya Lord’s Resistance Army (LRA) eryatandikibwawo Joseph Kony. Anywar yayingizibwa mu magye ku myaka 14 era n’aweereza mu magye g’abayeekera okumala emyaka ebiri nga tannatoloka ku myaka 16. Yafuuka mulekwa oluvannyuma lwa bazadde be okuttibwa ekitongole kya LRA.
Anywar yalondebwa ku kifo kya Agago County mu Palamenti ya Uganda ey'omulundi ogwa 11 ku Ticket of National Resistance Movement mu 2021.
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
fgipzjq3knec4f5hx4x93f447w8xvgb
Jaberi Bidandi Ssali
0
10813
61280
56105
2026-07-11T16:41:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61280
wikitext
text/x-wiki
'''Jaberi Bidandi Ssali''', abanji basinga kumamanya nga '''Bidandi Ssali''' (yazaalibwa 1937), munna Uganda omutandisi w'ekibiina kyeby'obufuzi ki '''People's Progressive Party''' mu mwaka 2011 yadde nga ekibiina kino kyava mu kibiina ekayitibwanga National Progresive Movement ekyatandikibwa ku ntandikwa y'emyaka gya 2000 eyaliko omumyuka wa ssenkulu wa ssetendekero '''Makerere''' '''Venacius Baryamureeba.''' <ref>https://observer.ug/news/headlines/69905-santa-okot-embodies-ppp-s-long-walk-to-parliament</ref> Bidandi nga tannatandika kibiina kino kyeyakozesa okwesimbawo ku bukulembeze bwa Uganda mu mwaka 2011 yali akoze mu gavumenti ez'enjawulo mu bifo ebyenjawulo omuli n'okuba minisita wa gavumenti ez'ebitundu mu gavumenti ya Yoweri Museveni wakati wa 1989 okutuuka 2004.<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1510079/legends-jaberi-bidandi-sali#google_vignette</ref> Okuleka okubeera munnabyabufuzi, Bidandi Ssali era musuubuzi, era nga munnabyamizannyo naddala mu [[Omupiira ogw'ebigere|mupiira ogw'ebigere]] gyeyamannyika ennyo nga omutendesi mu myaka gy'ensanvu ne kinaana mu tiimu zeyatendeka mwemuli kiraabu ya '''KCCA FC''' wamu ne [[Ttiimu ya Uganda Yeggwanga ey'omupiira|ttiimu ya Uganda the Cranes.]]
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Bidandi yazaalibwa mu [[Butambala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Butambala]], mu [[Buganda]] nga 17 ogw'omusanvu 1937 bazadde be ye mwami Bumaali Kakonge Matembe ne Nalongo Eriosi Bulyaba.Pulayimale yajisomera Luggala ne Budde oluvannyuma neyeyoongerayo e Kibuli ne Nyakasura okusoma omutendera gwa siniya. Oluvannyuma yasomerako e '''Pakistan''' .<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-have-no-problem-with-my-son-bebe-cool-supporting-museveni-bidandi-ssali-1793364</ref> Ono era oluvannyuma lw'okunnyuka eby'obufuzi yasoma era natikkirwa ddigula mu byenzirukanya ya gavumenti ez'ebitundu awamu neddembe ly'obuntu okuva ku ssettendekero '''Uganda Martyrs''' <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1278875/bidandi-nambooze-graduate-nlozi</ref>
== Omulimu ==
[[File:Jaberi Bidandi Ssali.jpg|thumb| Jaberi Bidandi Ssali 2011. ]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
dj2p2oftnuo16ijm7xnusp4i7e5fk1b
Crispus Kiyonga
0
10822
61608
56283
2026-07-11T17:19:21Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61608
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Crispus Walter Kiyonga''' (yazaalibwa 1 Ogwoluberyeberye 1952) munnayuganda musawo munnabyabufuzi era mukungu wa gavumenti. Ono ye ssenkulu(Chancellor) wa [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]]. <ref>https://www.independent.co.ug/dr-crispus-kiyonga-is-new-chancellor-of-makerere-university/</ref> Yunivasite ya gavumenti esinga obunene n'obukulu mu [[Yuganda|Uganda]]. Yaweerezaako ng'omukiise wa Uganda mu China.<ref>https://www.independent.co.ug/kiyonga-presents-credentials-china-president-xi-jinping/</ref> Yaweerezaako nga Minisita w'ebyokwerinda mu kabineeti ya Uganda okuva mu 2006 okutuusa mu 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> Ono okutuuka ku bukulu buno yadda mu bigere bya kakensa '''Ezra Suruma''' eyali akomekkereza ebisanja bibiri eby'essalira ku bukulu buno era natuuzibwa mu butongole nga 2 Ogwekkumi 2024 ku lunaku okwali omukolo ogw'okuggulawo ekizimbe ekikulu ku yunivasite e Makerere ekimanyiddwa ennyo nga ''Ivory Tower''.<ref>https://softpower.ug/dr-crispus-kiyonga-installed-as-chancellor-of-makerere-university/</ref><ref>[https://news.mak.ac.ug/2024/01/prof-suruma-on-50-years-at-mak-8-years-as-chancellor/#:~:text=Ezra%20Suruma%2C%20Chancellor%20Makerere%20University,Chancellor%20(2016%2D2023). https://news.mak.ac.ug/2024/01/prof-suruma-on-50-years-at-mak-8-years-as-chancellor/#:~:text=Ezra%20Suruma%2C%20Chancellor%20Makerere%20University,Chancellor%20(2016%2D2023).]</ref> Dr Kiyonga era y'omu ku banna Uganda abalina obukugu mu nkolagana zamawanga era nga yaliko omubaka [[Uganda]] mu kibuga Beijing mu ggwanga lya [[Cayina|China]] . <ref>https://www.independent.co.ug/kiyonga-presents-credentials-china-president-xi-jinping/</ref> Kiyonga era yaliko Minisita avunaanyizibwa ku nsonga zebyokwerinda wakati wa 2006 ne 2016. <ref>{{cite web|title=Ministries Allocated|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|url-status=dead|archive-date=11 December 2014|newspaper=[[New Vision]]|date=2 June 2006|access-date=18 April 2019|format=Archived from the original on 11 December 2014|first=Henry|last=Mukasa|location=Kampala}}</ref>
Kiyonga era yaliko Minisita owagunonaguli mu ofiisi ya Pulezidenti okuva mu 2005 okutuuka mu 2006. Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineeti nga 16 Ogwokubiri 2009,27 Ogwokutaano 2011 ne nga 1 Ogwokusatu 2015 yasigaza ekifo kye ku kabineeti. Mu 2016 yawangulwa mu kifo kye eky'omubaka wa Paalamenti akiikirira Essaza lye Bukonjo ey'obugwanjuba mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kasese]] mu Paalamenti ya Uganda. Mu kulonda kwa 2016 yaddamu nawangula ekifo kye eky'omubaka akiikirira Bukonzo ey'Obuggwanjuba mu Paalamenti ey'ekkuminebbiri nga kino ky'amusobozesa okulondebwa nate nga omumyuka ow'okubiri owa Ssabaminisita era ng'omumyuka w'omukulembeze w'emirimu gya gavumenti mu Paalamenti. okumala emyaka egisoba mu 35 yadde nga ekifo kino yakifiirwa mu kulonda kwa 2016 bwe yameggebwa '''Godfrey Atkins Katusabe.''' <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/fdc-sweeps-kasese-as-defense-minister-dr-kiyonga-loses-out</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Kiyonga yazaalibwa mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kasese]] mu bugwanjuba bwa Uganda nga 1 January 1952. Wakati wa 1959 ne 1966, yali muyizi ku Bwera Primary School, e Bwera, ku nsalo ya Uganda ne [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] . Mu mwaka gwa 1967 okutuuka mu 1970, yasomera mu ssomero lya Nyakasura okuva mu S1 okutuuka mu S4. Yasomera S5 ne S6 mu Kings College Budo okuva mu 1971 okutuuka mu 1972. <ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
Ono yeeyunga ku ssettendekero Makerere mu mwaka 1973 okutuuka mu 1978, gyeyakoonola gye diguli ye eyasooka mu by’obusawo.Oluvannyuma yafuna sikaala eyamusobozesa okufuna diguli eyookubiri mu by’obulamu okuva mu '''Johns Hopkins School of Public Health''' mu mwaka 2004<ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
== Emirimu ==
Mu kulonda kw’eggwanga okwasooka okwaliwo oluvannyuma lwa gavumenti ya [[Idi Amin]] mu Uganda mu 1980, Kiyonga yeesimbawo era naawangula ekifo ku kaada y'ekibiina ki '''Uganda Patriotic Movement''' '''(UPM).''' ekyakulemberwanga [[Yoweri Museveni]].Ono yawangula ekifo era nga kino kyamufuula omuntu yekka ku kaada UPM eyawangula mu kulonda okwo. Ono oluvanyuma yegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) ekyakulembera olutalo olwekiyeekera ku gavumenti ya [[Milton Obote]] eyali erangiriddwa ku buwanguzi bw'okulonda okwo<ref>https://web.archive.org/web/20190418164056/http://specialforcescommand.go.ug/the-ugandan-minister-of-defense-hon-dr-crispus-walter-kiyonga/</ref>
* 1986 - 1986: Minisita avunanyizibwa kubibiina by'obwegassi.
* 1986 - 1992: Minisita w'ebyensimbi - mu buvunaanyizibwa bwa buno yagunjawo ekitongole ekiwooza '''ky'omusolo ekya Uganda Revenue Authority''' .
* 1994 - 1996: Minisita w'ensonga z'omunda
* 1996 - 2001: Minisita w'ebyobulamu - Yasiimibwa olw'okukwata obulungi ekirwadde kya [[Ekirwadde ky’ebola|Ebola]] e [[Gulu]] mu 2000. Ssentebe wa Global Fund.
* 2001 - 2006: Minisita atalina buvunaanyizibwa bwa nkalakkalira mu ofiisi ya Pulezidenti
* 2006 - 2016: Minisita w'ebyokwerinda
Wakati wa 1992 ne 1994, Kiyonga yava mu gavumenti okumala akaseera n’akola ng’omuwi w’amagezi mu '''Bbanka y’ensi yonna''' ne African Development Bank . Oluvanyuma yakomawo mu byobufuzi ebyokuvuganya mu 1994 bwe yalondebwa ku '''lukiiko olwabaga Ssemateeka wa Uganda''' eya 1995 nga akiikirira Bukonjo County West obutasalako okutuuka mu 2016.<ref>{{cite web|title=Kiyonga: A Loyal Movement Cadre|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/25/464991|date=9 November 2005|accessdate=3 April 2015|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|last=Etukuri|first=Charles|archive-url=https://web.archive.org/web/20150409005139/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/464991|archive-date=9 April 2015|url-status=dead}}</ref> Mu 2016, yalondebwa okuba Omubaka wa Uganda mu China.
== Laba ne bino ==
*Kabineeti ya Uganda
*Paalamenti ya Uganda
*Disitulikiti y'e Kasese
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ioe9qjtggonhnofeyrhroypfwxerxyc
Zziwa
0
10836
60995
57226
2026-07-11T15:55:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60995
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zziwa''' Linnya lya kika. Abantu abamanyiddwa n'erinnya lino kwekuli bano wammanga;
* [[:en:Keiron_Zziwa|Keiron Zziwa]](yazaalibwa mu 1997), Canadian ugandan muzaannyi w'ensero eya ssente
* [[:en:Margaret_Zziwa|Margaret Zziwa]] (yazaalibwa mu 1963) munnabyabufuzi era munnamatee mu uganda
* [[:en:Joseph_Anthony_Zziwa|Joseph Anthony Zziwa]] (yazaalibwa mu 1956), Munnayuganda omukatoliki era omusumba w'obusumba bw'e Kiyinda Mityana
* Hakim Zziwa Munnayuganda omulungamya era pulodyusa wa filimu
* [[Asha Naava Zziwa]] (Naava Grey) Munnayuganda, muyimbi, muwandiisi wa nnyimba era munnabizinensi
* [[Zziwa Kennedy]] [[Munnayuganda]], muzannyi wa filimu era musuubuzi
* Justine Zziwa Munnayuganda omuyimbi
[[Category:Amannya g'abasajja mu Buganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
s4jus9mckv5e8gvcp5ginss44rsasdn
61074
60995
2026-07-11T16:00:14Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61074
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zziwa''' Linnya lya kika. Abantu abamanyiddwa n'erinnya lino kwekuli bano wammanga;
* [[:en:Keiron_Zziwa|Keiron Zziwa]](yazaalibwa mu 1997), Canadian ugandan muzaannyi w'ensero eya ssente
* [[:en:Margaret_Zziwa|Margaret Zziwa]] (yazaalibwa mu 1963) munnabyabufuzi era munnamatee mu uganda
* [[:en:Joseph_Anthony_Zziwa|Joseph Anthony Zziwa]] (yazaalibwa mu 1956), Munnayuganda omukatoliki era omusumba w'obusumba bw'e Kiyinda Mityana
* Hakim Zziwa Munnayuganda omulungamya era pulodyusa wa filimu
* [[Asha Naava Zziwa]] (Naava Grey) Munnayuganda, muyimbi, muwandiisi wa nnyimba era munnabizinensi
* [[Zziwa Kennedy]] [[Munnayuganda]], muzannyi wa filimu era musuubuzi
* Justine Zziwa Munnayuganda omuyimbi
[[Category:Amannya g'abasajja mu Buganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
lo2f8vpaewbi8ci5052efb2cjb8umit
Henry Kyemba
0
10862
61473
56941
2026-07-11T17:04:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61473
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Henry_Kyemba_(1977).jpg|thumb|Kyemba in 1977]]
'''Henry Kisaja Magumba Kyemba''' (8 February 1939 – 19 October 2023) Yali munnabyabufuzi omukukutivu mu Uganda era nga yalinako ebifo ebinene era yamala nafuuka [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|minisita we byobulamu]] mu uganda ku mulembe gwa [./Idd_Aminhttps://en.wikipedia.org/wiki/Idi_Amin Idd Amin] .<ref>https://web.archive.org/web/20110822171707/http://articles.cnn.com/2003-08-16/world/amin.obituary_1_idi-amin-ugandan-army-ugandan-government?_s=PM%3AWORLD</ref>yawereza mu kifo kino okuva nga ogwokubiri 1974 paka ogwokuttaano 1977,bweyawanganguka.<ref name="harvey">{{Cite news|accessdate=28–30}}</ref>yawandiika akatabo ''State of Blood'' a 1977kyeyawandiika nga amazze okuva m[./U_Ugandahttps://en.wikipedia.org/wiki/Uganda u Uganda] nga kanyonyola obukulembeze obwa musibirs mu bbwa ku mulembe gwa Amin.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Sydney_Morning_Herald</ref>
== Ebyafaayo by'okusoma kwe ==
Henry Kisaja Magumba Kyemba yazalibwa mu ssaza lye Bunya County mu [[:en:Busoga|Busoga]] nga 8 /2/1939,<ref name="monitor.co.ug">https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/henry-kyemba-the-man-who-joined-politics-by-accident-1562988</ref><ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?title=Special:ContentTranslation&campaign=contributionsmenu&to=lg&from=en&page=Henry+Kyemba#:~:text=Reference-,View,dead%22.%20NilePost.%2019%20October%202023.%20Retrieved%2019%20October%202023,-. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?title=Special:ContentTranslation&campaign=contributionsmenu&to=lg&from=en&page=Henry+Kyemba#:~:text=Reference-,View,dead%22.%20NilePost.%2019%20October%202023.%20Retrieved%2019%20October%202023,-.]</ref> yazalibwa omukyala Suzana Babirizangawo Mutekanga ne Suleiman Kisajja, omuyambi wa bafuzi ba matwale.
Kyembayasomera ku ssomero lye kyalo prku mutendera gwa wansi ,nga tanaba kweyunga ku Busoga College Mwiri okufuna Cambridge School Certificate (1951–1956).yaliko ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]] wakati wa 1957 ne 1962 era natikirwa degiri mu bwafaayo . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[''<span title="This claim needs references to reliable sources. (October 2023)">[[Wikipedia:Citation neededhttps://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Citation needed|citation needed]]</span>'']</sup>
Kyemba yafuna masters degree mu byafayo ku [[:en:Northwestern_University|Northwestern University, Evanston]], US ne Certificatemu ssomo lya Afiricaku ssetendekero yomu . yatikirwa digiiri mu byafayo mu London University.
Kyembayatandika okuwereza Gavumenti olunaku olukesa amefuga ga uganda mu 1962 okuva eri Bungereza .yaliko omuwandiisi we kyama wawa ssabaminisita wa Uganda o, [[Milton Obote]]. [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|oluvanyuma lw' okuwamba mu 1971]] gavumenti ya Obote ,yeyunga ku kakiiko akafuzi ka Gavumenti ya [[Idi Amin|Amin]] era yakuzibwa nafuka minisita we byobulamu wakati wa (1974–1977) .<ref name=":0">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?title=Special:ContentTranslation&campaign=contributionsmenu&to=lg&from=en&page=Henry+Kyemba#:~:text=Reference-,View,Kampala%3A%20Vision%20Group.%202012.%20p.%C2%A041.%20ISBN%C2%A09789970447008.,-Issues</ref> Kyemba oluvanyuma lw'okugenda e London mu 1977,gye yawandiikira akatabo ku mulembe gwa Amin nga kayitibwa : "''A State of Blood''."yakomawo mu Uganda mu 1986,era nawereza nga omuwandiisi w'ekitongole ekiramuzi.<ref name="monitor.co.ug">https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/henry-kyemba-the-man-who-joined-politics-by-accident-1562988</ref>
<ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?title=Special:ContentTranslation&campaign=contributionsmenu&to=lg&from=en&page=Henry+Kyemba#:~:text=View-,Kyemba%2C%20Henry%20(1977).%20A%20State%20of%20Blood%3A%20The%20Inside%20Story%20of%20Idi%20Amin.%20Grosset%20%26%20Dunlap.%20ISBN%C2%A09780448785349.,-Issues</ref>
== Obulamu n'obuwereza bwe mu Rotary international ==
Henry Kyemba yewayo okuwereza mu bibiina bya nakyewa era nafuuka nakyewa mu 1987nga memba waThe Source of the Nile Rotary Club ekisangibwa e Jinja.wansi wa Henry Kyemba's, obuwereza bwa nakyewa bwagaziwa mu Ugandaera kati kiweza obubinja 400 mu 2023. Ugandakai yagabanyibwamu District 9213,okuyita ku nsalo Tanzania.
mu kaseera k'okuffa kwe yali mukulembeze wa district mu buwereza bwa nakyewa Rotary International District 9200 (Uganda, Kenya, Eritrea, Ethiopia and Tanzania). kye kifo ekikulu mu buwereza buno obwanakyewa nga ssentebe yekka ye mukulembeze owokuntiko mu nsi yonna . obubinja bwa nakyewa busubira nti buyambye abanyu abali mu bukadde .
<ref>https://clubrunner.blob.core.windows.net/00000050146/en-ca/files/homepage/the-wave-newsletter---january-2019/The-Wave-Magazine_January_2018.pdf</ref>
== okufa kwe ==
Henry Kyembayaffa obulwadde bwa ssuukali nga 18 /10/2023,ku myaka 84.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ex-minister-henry-kyemba-dies-at-84-family-4406258</ref>
== Ebijjuriziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
5hx40olo3oo4junh346ub6plfs5f6et
Moroto
0
10869
61053
35785
2026-07-11T16:00:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61053
wikitext
text/x-wiki
* [[Moroto (disitulikit)|Disitulikiti y’e Moroto]] mu bukiikakkono bw’obuvanjuba bwa Uganda
* [[:en:Moroto_Town|Moroto kibuga]] mu Disitulikiti y'e Moroto mu Uganda
** [[:en:Moroto_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi e Moroto]]
* [[:en:Mount_Moroto|Olusozi lwe Moroto]] mu Disitulikiti y'e Moroto mu Uganda
* Eggombolola lye Moroto mu [[Alebtong (disitulikit)|Disitulikiti y'e Alebtong]], Uganda
== Abantu abalina amannya g'ebika ==
* [[:en:Samuel_Moroto|Samuel Moroto]] (yazaalibwa 1960), munnabyabufuzi mu Kenya
[[Category:Bannabyabufuzi]]
ppl3nv9uctx077pe846dunx171xqeds
Balaam Barugahara
0
10871
61594
53927
2026-07-11T17:18:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61594
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Balaam Barugahara Ateenyi''' <ref>{{Cite web |date=2023-02-22 |title=Balaam Graduates With a Doctorate in Humanities |url=https://www.howwe.ug/news/showbiz/35083/balaam-graduates-with-a-doctorate-in-humanities |access-date=2023-11-19 |website=www.howwe.ug |language=en}}</ref><ref name=":22">{{Cite web |last=Eye |first=The Cavendish |date=2023-02-22 |title=CUU Alumnus Awarded Honorary Doctorate for Impacting Lives |url=https://www.cavendish.ac.ug/cuu-alumnus-awarded-honorary-doctorate-for-impacting-lives/ |access-date=2023-11-19 |website=Cavendish University Uganda |language=en}}</ref> amanyiddwa ennyo nga '''Balaam''' <ref>https://observer.ug/lifestyle/76509-balaam-on-what-it-takes-to-organise-a-show</ref> <ref>https://www.galaxyfm.co.ug/2019/11/18/helpless-music-promoter-balaam-reveals-why-he-decided-to-invest-over-20-million-us-dollars-in-south-sudan-as-he-closes-in-on-losing-all-his-properties-to-greedy-citizens/</ref> yazaalibwa 28 Ogwomusaanvu 1979. [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzi, musuubuzi era mutegesi w'abuvulu. <ref name=":0">https://chimpreports.com/balaam-barugahara-elected-president-of-promoters-federation/</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20231119114008/https://www.kampalasun.co.ug/events-promoter-balaam-gets-phd-in-theology-from-us-college/</ref> <ref name=":1">https://www.pulse.ug/news/balaam-commissions-maiden-mk-movement-chapter-in-london/q040bn4</ref> Ye minisita omubeezi ow’ekikula ky’abantu, abakozi, n’enkulaakulana y’embeera z’abantu avunaanyizibwa ku nsonga z’abaana n’abavubuka eyalondebwa Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] .<ref name=":12">{{Cite web |last=Kyama |first=Eric |date=2023-04-03 |title=Balaam commissions maiden MK movement chapter in London |url=https://www.pulse.ug/news/balaam-commissions-maiden-mk-movement-chapter-in-london/q040bn4 |access-date=2023-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_184091</ref>
Balaam era ye mukkulu wa Kkampuni ya Balaam group of companies, [[:en:Conglomerate_(company)|ekibiina ekirina amattabi]] mu [[:en:Uganda|Uganda]] ne [[:en:South_Sudan|South Sudan]] <ref>{{Cite web |date=2024-03-22 |title=Events promoter Balaam Barugahara appointed Minister |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/events-promoter-balaam-barugahara-appointed-minister-4564880 |access-date=2024-03-23 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2024-03-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240323124642/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/events-promoter-balaam-barugahara-appointed-minister-4564880 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Cabinet reshuffle: Kitutu, Ssempijja dropped as Barugahara, Mbadi appointed |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_184091 |access-date=2024-03-23 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>https://observer.ug/news/headlines/62673-how-sudanese-generals-grab-ugandan-businesses</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20231119114012/https://www.elixnews.com/2023/04/from-sweet-bananas-vendor-to.html</ref> era ssente ezisiinga yaziteeka mu by’eby’amasanyu, okuweereza ku mpewo, eby’amayumba, eby’amakolero, wooteeri, n’ebifo ebisanyukirwamu . <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_143329</ref> <ref>https://nilepost.co.ug/2022/09/18/uganda-would-be-out-of-poverty-if-all-youth-copied-balaam-museveni/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://blizz.co.ug/5596/Businessman-Promoter-Balaam-Barugahara-Reportedly-Opens-Up-New-Radio-Station |title=Archive copy |access-date=2024-09-04 |archive-date=2022-10-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221017073304/https://blizz.co.ug/5596/Businessman-Promoter-Balaam-Barugahara-Reportedly-Opens-Up-New-Radio-Station |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ugandanz.com/full-details-how-balaam-is-set-to-lose-shs18-billion-property-to-south-sudanese-general/ |access-date=2024-09-04 |archive-date=2023-11-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231129144920/https://ugandanz.com/full-details-how-balaam-is-set-to-lose-shs18-billion-property-to-south-sudanese-general/ |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Balaam Barugahara Ateenyi yazaalibwa 28 Ogwomusanvu, 1979 mu maka g’omugenzi Yinginiya David Balaam Byenkya Akiiki ow’e Kijura mu Disitulikiti y’e Masindi ne Gladesi Byenkya Abwooli ow’e [[:en:Kalisizo|Kalisizo]] mu [[:en:Central_Region,_Uganda|Buganda ey’omu masekkati]] . <ref>[https://web.archive.org/web/20221012001049/https://pearlpost.co.ug/#:~:text=Balaam%20is%20the%20founder%20of,FM%20Radio%20in%20South%20Sudan. https://web.archive.org/web/20221012001049/https://pearlpost.co.ug/#:~:text=Balaam%20is%20the%20founder%20of,FM%20Radio%20in%20South%20Sudan.]</ref> Kitaawe omwami Davidson Balaam Byenkya Akiiki yafa mu 1991 nga akyali muto. <ref>https://flashugnews.com/balaam-barugahara-biography-age-wife-tribe/</ref>
=== Okusoma ===
Yasomera mu massomero nga Namasagali, St. John Bosco Senior Secondary School ne Original Progressive Senior Secondary School gyeyasomera mu siniya ey'omukaaga. <ref>https://hardrockmedia.org/2022/07/10-things-you-need-to-know-about-balaam-barugahara/</ref> Oluvannyuma yeewandiisa ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] okusoma diguli mu by’obusuubuzi oluvannyuma, n’akola diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi eya [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] ku Cavendish University. <ref name=":32">https://observer.ug/lifestyle/71773-balaam-barugahara-that-striped-t-shirt-simply-dries-faster</ref>
== olugendo mu bizinensi ==
[[File:Balaam_Barugahara.jpg|left|thumb| Balamu Barugahara.jpg]]
Balaam ye nnannyini kkampuni ya: Original Best Water company esangibwa mu [[:en:South_Sudan|South Sudan]], Radio One mu [[:en:South_Sudan|South Sudan]], laadiyo y'obwannanyini eyasooka nga yagitandiikawo mu 2009. Era ye nnanyini Radio4 mu Uganda, Radio 7 e Masindi, Radio8 e Masaka ne Radio8 mu bitundu bya Elgon era nga ye musaasaanya wa [[:en:MTN_Uganda|MTN]] [[:en:Uganda|Uganda]] mu bendobendo lye'Kigezi. <ref>{{Cite web |url=https://detectiveug.com/hidden-fortune-the-unsung-success-of-balaam-barugahara-emerging-from-the-shadows-into-a-young-billionaire/ |title=Archive copy |access-date=2024-09-04 |archive-date=2024-08-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240811081256/https://detectiveug.com/hidden-fortune-the-unsung-success-of-balaam-barugahara-emerging-from-the-shadows-into-a-young-billionaire/ |url-status=dead }}</ref>
Balaam Muzimbi w'amayumba n'okukulakulanya ettaka ng’alina wooteeri mu Kampala ne South Sudan, omuli ne woteri matiribona ey'ekika kya 5 star e Masindi, eyagulibwawo Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] mu Gwomwenda mu 2022. <ref name=":4">https://chimpreports.com/museveni-speaks-out-on-muhoozi-birthday-celebrations/</ref>
== Emirimu gy’ebyobufuzi ==
Yalondebwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] nga minisita omubeezi ow’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu ng’avunaanyizibwa ku nsonga z’abaana n’abavubuka nga 21 Ogwokussatu 2024.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Ye mwana ow'okutaano mu baana kkuminabana. Balaam alina abaana basatu Benta Karuhanga Abwooli, Biden Kamusiime Amooti ne Brennan Kamukama Akiikil. Yafiirwa mutabani we eyasooka olw’obulwadde bwa kookolo mu 2013. <ref>https://www.spyuganda.com/heres-what-you-didnt-know-about-the-one-t-shirt-man-balaam-barugahara-ateenyi-behind-his-simplistic-humble-life-style-lies-a-budding-young-business-tycoon/</ref>
== Engule n'Ebitiibwa ==
* Nga 21 Ogwokusatu, 2023, Balaam yaweebwa diguli ey’ekitiibwa mu by’obuntubulamu okuva mu Zoe Life Theological College, USA olw’okukyusa n’okukwata ku bulamu bwa Bannayuganda. <ref>{{Cite web |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/BUK_131704 |title=Archive copy |access-date=2024-09-04 |archive-date=2024-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241209195133/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/BUK_131704 |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
svz1ktqs98dgjsnjikljexhbxofa2ls
Elioda Tumwesigye
0
10891
61696
35852
2026-07-11T17:29:32Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61696
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
'''Elioda Tumwesigye''' Munnayuganda munnabyabufuzi, musawo era [[munoonyereza ku ndwadde n'eddagala lyazo]]. Aweerezza nga Minisita w'ebya Sayansi,tekinologiya n'ebyobuyiiya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kakiiiko akakulu akakulembera Uganda]] okuva mu Gwomukaaga gwa 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Okuva mu Gwokusatu 2015 okutuuka mu Gwomukaaga 2016, yeeyali Minisita W'ebyobulamu.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.statehouse.go.ug/media/news/2015/03/01/president-museveni-announces-new-cabinet |access-date=2024-09-05 |archive-date=2021-01-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210114094135/https://www.statehouse.go.ug/media/news/2015/03/01/president-museveni-announces-new-cabinet |url-status=dead }}</ref>
Tumwesigye abadde mukiise omulonde mu paalamenti nga akiikirira abantu ba Munisipaali y'eSheema mu [[:en:Sheema_District|Disitulikiti y'eSheema]], okuva mu 2018.<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Tumwesigye-wins-Sheema-municipality-MP-race/688334-4685446-5e33vcz/index.html</ref> Okuva nga 25 Ogwomusanvu, 2013 okutuuka nga 28 Ogwokubiri 2015, yaweereza nga Minisita W'ebyobulamu mu wofiisi y'omukulembeze w'eggwanga (kalabaalaba w'obuvunaanyizibwa obwenjawulo).<ref name="Reports">http://www.newvision.co.ug/news/645425-new-health-minister-tumwesigye-reports-for-work.html</ref> Oluvannyuma yakuzibwa naaweebwa ekifo kya [[:en:Health_minister|Minisita W'ebyobulamu]] mu ggwanga nga 1 Ogwokusatu 2015,<ref name="Shuffle">https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf</ref> nga wano yajjuza kifo ekyali ekikalu okuva nga 18 Ogwomwenda, 2014.<ref>https://web.archive.org/web/20150510084444/http://www.newvision.co.ug/news/659918-ruhakana-rugunda-new-prime-minister.html</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Tumwesigye yazaalibwa mu Disitulikiti y'eSheema nga 5 Ogwokuna 1964. Bazadde be beeba Yekonia ne Edinance Kasyamutwe, nga ono ye mwana waabwe ow'okubiri. Yasomerako ku ssomero lya [[:en:Ntare_School|Ntare School]] na eno gyeyamalira siniya ey'okuna,mu 1981, era nga gyeyamalira ne siniya ye ey'omukaaga era nga eno yalondebwa ku kifo Ky[[:en:Head_Boy|'akulira Abayizi]] era mu kumaliriza ebigezo bye ebya siniya ey'omukaaga yeeyali omuyizi akutte ekifo eky'osatu mu ggwanga mu baali baayitidde waggulu. Yafuna [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Diguli Mu By'eddagala ne Diguli Mu Kulongoosa abantu]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu 1990. Bweyali e Makerere, yatandika Ekibiina Ekigatta abayizi okuva e Sheema, nga kino kyali kikyaliwo ne mu Gwokusatu gwa 2015. Yalondebwa ne ku ky'omuwandiisi mu KIbiina ky'ebyobulamu mu kisulo kya Yunivaasite eky'abalenzi. Mu 1997, yafuna [[:en:Master_of_Science|Diguli Ey'okubiri]] mu kunoonyereza ku ndwadde n'eddagala nga eno yagisomera ku [[:en:Case_Western_Reserve_University|Case Western Reserve University]].<ref name="Profile">https://web.archive.org/web/20151023184532/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=270.000000&const=Sheema+County+North&dist_id=108.000000&distname=Sheema</ref>
== Emirimu gye egyasooka ==
Okuva mu 1990 okutuusa mu 2001, yali akolera mu [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Kitongole Ky'ebyeddagala mu Uganda]] nga yali akolera ku ludda olukola ku misomo gy'okunoonyereza ku ndwadde n'eddagala lyazo. Mu 2001, yeesimbawo okuvuganya ku kifo mu paalamenti okukiikirira ekitundu ky'amambuka g'essaza lya Sheema mu Disitilikiti y'eSheema, nga yali wansi w'akibiiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Yayitamu era naddamu naalondebwa mu 2006 ne 2011.<ref name="Profile"/>
== Obunoonyereza bwe ==
Ebbanga lyeyamala nga musawo era omunoonyereza ku ndwadde n'eddagala, alina kinene kyeyagasse ku by'obulamu nga ayita mu kunoonyereza kwe naddala ku ndwadde ezisiigibwa nga ziyita mu mpewo, nga ebizuuliddwa ebizikwatako bingi bifulumiziddwa mu biwandiiko ebisinga obulungi mu nsi yonna. Ebimu ku biwandiiko bye mulimu; ''engeri embeeera ezibeera mu nkwatagana y'abantu n'engeri abantu gyebeetabulamu bweyamba endwadde eziyita mu mpewo okukwata abantu nga ziyita mu kuliraanagana ennyo: okunoonyereza kuno yakukolera mu Bukiikakkono bw'amaserengeta ga Uganda''. Okunoonyereza kuno kwayambako okuwa ebibeera mu nkwatagana z'abantu era n'embeera zaabwe mu bitundu ebyenjawulo mu mbeera ya Africa.<ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5896105</ref> ''Omulimu ogwakolebwa okutangira okubuna kw'akawuka akaleeta Mukenenya, obwetangize mu baagalana nga omu mulwadde ate nga omulala mulamu mu Uganda.'' Okunoonyereza kuno kwayongera okukakasa nti embeera eyokumira eddagala okwetangira akakwuka wamu n'okwekuuma byali bisoboka bwe baakola okugezesa mu kalwaliro akatono mu Uganda, era okwekuuma kweyongera nnyo oluvannyuma lw'ekikolwa kino.<ref>https://journals.lww.com/00126334-201408150-00009</ref> Olwokuba n'obusobozi bw'okuwa abakyala abaalina obuzibu n'obutaffaali obubayamba okuzaaala eddagala eriziyiza okufuna akawuka ery'okunywa nga libayamba okwewala akawuka ka Mukenenya'': okwekenneenya kwakolebwa oluvannyuma lw'okunoonyereza okwo eri abaagalana ab'enjawulo nga bakozesa eddagala ery'okugezesa wabula nga si lyerijjanjabira ddala akawuka mu kunoonyereza kwebaalimu.'' Ebyafunibwa mu kunoonyereza kuno byayongera okubayamba okukakasa nti eddagala ery'okunywa mu bakyala lisoboka okubaweebwa okwetangira akawuka nga tebakeberwa mirundi mingi.<ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5649365</ref> Waaliwo emikisa mitono egy'okufa kw'emisuwa mu nsigo nga kino kiva ku kwegatta mu basajja naabakazi''.okunoonyereza kwazuula nti eddagala eriziyiza okufuna akawuka ery'okunywa erya'' FTC-TDF lyali terikola butereevu ku ndwadde za misuwa okumala emyezi abirimwena, n'ensonga y'okujjanjaba emisuwa teyateeberezabwa kuba nnyangu yaakujjanjaba.<ref>https://academic.oup.com/jid/article-lookup/doi/10.1093/infdis/jiw125</ref> Obujjanjabi ku bwetangize mu bakazi b'embuto ne bannakawere mu kugezesa okwayitibwa ''B+: Mu myezi kkumineebiri baakola okunoonyereza mu bibuga bya South Africa ne mu byalo nya Uganda''.<ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7441010</ref> Waaliwo okubuulirira abantu wamu nookukeberwa okwakolebwa ebyali bikwata ku Kawuka ka Mukenenya era baakomola naabasajja mu Uganda'': Kuno kwali kugezesa''.<ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3521653</ref> Eddagala erikendeeza ku maanyi gaakawuka kano lyalwawo okukola mu bafumbo okwali omulwadde noomulamu mu''.''<ref>https://journals.lww.com/00126334-201408010-00014</ref> Oluvannyuma waaliwo ekkomo mu kugaba eddagala ly'okugezesa era ne batandika okugaba eddagala erijjanjabira ddala era baafuna obubaka okuva eri akakiiko akatambuza nti lyali likola: Ebyali mu kunoonyereza ku ddagala ly'abaagalana eriyamba okutangira okukwatibwa Akawuka.<ref>https://journals.lww.com/00126334-201406010-00015</ref> Ebyava mu kutambula nju ku nju nga babuulirira abantu nookubakebeza n'engeri gyekyayambamu okukendeeza okutulugunyizibwa mu bwongo wamu nookwewala omumala geegatta mu bantu. '': Okunoonyereza okwamala akabanga mu Uganda''.<ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3499790</ref> Obujjanjabi obutangira okukwatibwa kw'akawuka ka Mukenenya mu basajja naabakazi abeegatta naabantu abeekikula ekimu wamu naabeekikula ekimu.<ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3770474</ref> Omukwano gukolawo ki''? okunnyonnyola obwetangize mu baagalana okuli omu nga mulwadde omu nga mulamu ku ddagala ly'okunywa eriyamba okujjanjaba akawuka akaleeta Mukenenya.''<ref>https://journals.lww.com/00126334-201204150-00006</ref> Abantu baabulijjo abaakozesebwa okuyambako okubuulirira abaagalana okuli omulamu n'omulwadde okunywerera ku ddagala eriyambako ku Kawuka mu nsi za Africa eziriraanye eddungu Sahara'': okunoonyereza okw'ekikugu.''<ref>https://doi.org/10.1007/s10461-014-0899-4</ref> Okunywerera ku ddagalaeritangira okufuna akawuka: Okunoonyereza okutono okwali ku kugezesa okwakolebwa ku baagalana okuli omulwadde n'omulamu mu Buvanjuba bwa Africa. Okunoonyereza kuno kwalaga nti okunywerera ku ddagala kwali kutono nga kino kyali kiva ku kwegatta, okunywa omwenge, obuto mu myaka, n'obuwanvu bw'ekiseera ky'okumira eddagala.<ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3769210</ref> Abalala balina obuzibu bw'okugaana okumira eddagala mu balwadde abafunye Akawuka akaleeta Mukenenya, nga kyazuulwa mu kugezesa okutono okwakolebwa mu kalwaliro akatono nga kwali kulaba emmira y'eddagala ku muntu omu oba ababiri.<ref>https://academic.oup.com/jid/article-lookup/doi/10.1093/infdis/jiu677</ref> Okutulugunyizibwa mu baagalana wamu nookunywerera ku kumira eddagala mu bakyala Abafirika mu mukwano ogulimu omulwadde n'omulamu: Okunoonyereza okwasigala kugenda mu maaso ku nsonga ezo.<ref>https://journals.lww.com/00126334-201611010-00012</ref>
== Laba na bino ==
* [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]]
* [[Chris Baryomunsi]]
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
a4oqj8faex9xlgnnri8ppyes4c1ni3o
Bugweri District
0
10894
61148
54464
2026-07-11T16:34:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61148
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Katuntu_Abdu.jpg|alt=Katuntu Abdu, Bugweri County Bugweri (Independent)|thumb| Katuntu Abdu, omubaka akiikirira Bugweri County Bugweri mu paalimenti]]
'''Disitulikiti y'e Bugweri''' ye disitulikiti esangibwa mu bwa Kyabazinga bwa Busoga [[:en:Eastern_Region,_Uganda|mu buvanjuba bwa Uganda]] . <ref name=":nrrpnd">https://www.pmldaily.com/news/2018/08/nrm-releases-roadmap-for-primaries-in-new-districts.html</ref> <ref name=":nsnhphpnd">https://www.softpower.ug/nrm-sets-nov-21-to-hold-primaries-in-new-districts/</ref> Disitlikiti eno esalagana ne disitulikiti okuli Bugiri, Iganga, Mayuge, ne Namutumba era nga yatandika emirimu mu butongole nga 1 Ogwomusanvu 2018 oluvannyuma lw'okusalwa ku [[Iganga]] disitulikiti . Bugweri ekolebwa amagombolola 8 okuli Namalemba, Buyanga, Busesa, Idudi, Ibulanku, Makuutu,Igombe ne Busembatia. Bugweri erimu abantu emitwalo 212,204 okusinziira ku byava mu kubala abantu okwaliwo mu mwaka 2024.<ref>https://www.ubos.org/wp-content/uploads/publications/National-Population-and-Housing-Census-2024-Preliminary-Report.pdf</ref> Bugweri ekiikirirwa ababaka babiri mu paalimenti era nga bano kuliko Hon Abudu Katuntu akulira akakiiko akakwasisa empisa mu paalimenti n'omuyimbi era munnabyabufuzi Racheal Magoola.<ref>[https://busogatoday.com/bugweri-district-demands-two-more-constituencies/#:~:text=With%20eight%20sub%2Dcounties%20of,Abudu%20Katuntu%20and%20Racheal%20Magoola. https://busogatoday.com/bugweri-district-demands-two-more-constituencies/#:~:text=With%20eight%20sub%2Dcounties%20of,Abudu%20Katuntu%20and%20Racheal%20Magoola.]</ref>
[[File:Magoola Rachel Miriel.jpg|thumb|Omubaka omukyala owa Bugweri Racheal Magoola]]
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
[[Category:Disitulikiti mu Yuganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
2suhfououk7oognlfmsyz2eiqm6xsqg
Asuman Kiyingi
0
10908
61369
53837
2026-07-11T16:45:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61369
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asuman Kiyingi''' Munnayuganda, [[:en:Lawyer|Munnamateeka]] era [[:en:Politician|Munnabyabufuzi]]. Ye yali [[:en:Ministry_of_Works_and_Transport_(Uganda)|Minisita omubeezi ow'emirimu]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 1 Ogwokusatu, 2015, nga yadda u bigere bya [[:en:John_Byabagambi|John Byabagambi]], nga ono yali yalondebwa ku kifo kya Minisita w'emirimu n'eby'entambula.<ref name="Shuffle">https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf</ref> Ebyo nga tebinnabaawo, okuva nga 27 Ogwokutaano, 2011 okutuusa nga 1 Ogwokusatu 2015, ye yali [[:en:Ministry_of_Foreign_Affairs_(Uganda)|Minisita omubeezi ow'ensonga z'ebweru nensonga ezikwata ku bitundu]]. Yaweebwa ekifo kino nga 27 Ogwokutaano 2011. Yadda mu bigere bya [[:en:Isaac_Musumba|Isaac Musumba]], eyasuulibwa okuva ku Kabineeti.<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Gy'ebyasookera, yali aweereza nga Minisita omubeezi ow;ensonga z'ettaka okuva mu 2009 okutuusa mu 2011.<ref>http://allafrica.com/stories/200907200835.html</ref> Y'akiikirira Essaza ly'e Bugabula ery'Obukiikaddyo nga eno esangibwa mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]], mu Paalamenti ya Uganda. Aweerezza mu kifo ekyo okuva nga 23 Ogwokubiri 2006.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kamuli]] nga 27 Ogwekkumineebiri 1963.<ref name="Parliament">https://web.archive.org/web/20150924064627/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=355&const=Bugabula+County+South&dist_id=20&distname=Kamuli</ref> Yasomera ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]], nga ye Ssettendekero esinga obukulu mu Uganda era yatandikibwa mu 1922. Yafuna Diguli bbiri, [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli Esooka mu By'amateeka]] ne [[:en:Master_of_Laws|Diguli Ey'okubiri mu Mateeka]]. Alina [[:en:Legal_practice|Dipulooma mu Kukola amateeka]] era nga eno yagifunira ku ttendekero ly'abannamateeka erya [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] mu [[:en:Kampala|Kampala]].<ref name="Parliament" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Nga tannaba kuweebwa kifo mu Kkabineeti ya Uganda mu Gwokubiri 2009,<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Kiyingi yali akola mu bifo eby'enjawulo ebikola mu mateeka. Yatandika nga omuyambi w'abannamateeka mu kkampuni emu eya bannamateeka esangibwa mu Kampala eyitibwa Ntume, Nyanzi & Company Advocates. Oluvannyuma, yafuna endala mwe yadda nga eyitibwa Mugenyi & Company Advocates. Bwe yali mu kkampuni eyo yakuzibwa nadda ku kifo ky'[[:en:Advocate|Omuwolereza]]. Bwe yavaayo, yafuuka [[:en:Lawyer|Munnamateeka]] w'ekibiiina [[:en:National_Social_Security_Fund_(Uganda)|Ky'ekittavvu]]. Bwe yava eno, yafuuka [[:en:Company_secretary|Munnamateeka w'ekitongole]] kya National Medical Stores, nga kino kikola ku Kufuna ddagala erikozesebwa mu Uganda. Omulimu gweyasembayo okukola nga tannaba kuyingira by'abufuzi yeeyali [[:en:Legal_counsel|Munnamateeka Omuwabuzi]] ow'ekitongole ekikola ku kukuba ppulaani z'eggwanga.<ref name="Parliament">https://web.archive.org/web/20150924064627/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=355&const=Bugabula+County+South&dist_id=20&distname=Kamuli</ref> Yalondebwa okuweereza mu Paalamenti ya Uganda mu Gwokubiri gwa 2006, era naanyiza oyo eyaliko Salaamu Musumba ow'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]], nga kino kibiina ekivuganya gavumenti.<ref>https://web.archive.org/web/20141227231232/http://www.newvision.co.ug/D/8/17/486466</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Asuman Kiyingi mufumbo. Ali mu kibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. Ayogerwako ng'omuntu ayagala ennyo [[:en:Debate|okukuba empawa]], [[:en:Travel|okutambula]], [[:en:Theater|ebifo awazannyirwa firimu]], [[:en:Poetry|n'ebyobutontomi]].<ref name="Parliament">https://web.archive.org/web/20150924064627/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=355&const=Bugabula+County+South&dist_id=20&distname=Kamuli</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
j8m156pkah1kc05t7zmci8umlk1n2vu
David Sejusa
0
10941
61760
55114
2026-07-11T17:39:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61760
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''David Sejusa''' yazaalibwa nga 13 Ogwekuminoogumu mu 1954<ref>https://www.africa-confidential.com/profile/id/3473/David_Sejusa</ref> Ono era amanyiddwa nga David Tinyefuza munamateeka munna Uganda, [[:en:Military_officer|munamaggye]] eyaganyukira ku ddaala lya genero mu mwaka 2022.<ref>https://nilepost.co.ug/news/142109/inside-sejusas-26-year-quest-to-retire-from-the-army</ref> Sejusa yawereza eggwanga lye mu buvunannyizibwa obwenjawulo okuli okuba omukwanaganya w'ensonga zonna ezikwatagana n'obukesi (2005-2013), okuba omuwabuzi wa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] avunaanyizibwa ku nsoga z'ekijaasi 2013, mmemba wakakiiko ak'okuntiko ak'eggye lya UPDF,<ref>https://web.archive.org/web/20140810145836/http://www.kigalipost.com/?Uganda-charges-four-in-alleged</ref> [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] akiikirira amaggye g'eggwanga aga [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda People's Defence Force]]. Yafunamu obutakaanye ne Museveni n'atandikawo ekibiina kya [[:en:Freedom_and_Unity_Front|Freedom and Unity Front]] bweyali mubuwangaguse mu ggwanga lya [[:en:United_Kingdom|Bugereza]] oluvannyuma lw'okubeera nga baali bamulumiriza olw'okubeera nga yali ayagala kutandikawo olutalo mu ggwanga nga lwagala kugyako gavumenti eyali mubuyinza<ref>https://web.archive.org/web/20140810145836/http://www.kigalipost.com/?Uganda-charges-four-in-alleged</ref> ng'eno yali alina enteekateeka ez'okumamulako gavumenti ya Museveni.<ref name=":0">http://www.afroamerica.net/AfricaGL/2013/09/30/ugandan-general-david-sejusa-tinyefuza-prepares-rebellion-from-kigali-rwanda//index.html</ref>
== Obulamu bwe ==
Tinyefuza yasomerako ku Nyakasura High School. Alina Diguli mu By'okubeera nga yakuguka mu by'amateeka wamu ne Diguli ey'okubiri mu by'Amateeka okuva kutendekero ly'e [[:en:Makerere_University|Makerere University]]. Yasomerako ne kutendekero eribangula banamateeka eriyitibwa Law Development Centre gyeyafunira dipulooma mu by'okwenyigira mu by'amateeka, gyeyalekulira okugenda ku by'okutendekebwa mu by'abanamaggye e Tanzania. Yaliko omukulembezze w'abayizi kutendekero ly'e Makerere University. Yafuna empapula eziraga nga bweyakuguka mu by'okuduumira amaggye gawagulu okuva kutendekero ly'amaggye eriyitibwa [[:en:Uganda_Senior_Command_and_Staff_College|Uganda Senior Command and Staff College]] erisinganibwa e [[:en:Kimaka|Kimaka]] mu [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] mu [[:en:Jinja,_Uganda|Uganda]]. Alina ne satifikeeti mu by'okumannya ebya tekinologiya gyeyafuna okuva mutendekero erimu mu Canada. Yasomerako ne kutendekero eribangula abasirikale ba poliisi mu Tanzania wamu ne koosi y'abalina obukugu mu kuduumira.<ref name="parliament.go.ug">http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref>
Yawasa Juliet Tinyefuza.<ref name="parliament.go.ug" />
=== Okukyusa erinya ===
Nga 17 Ogwokubiri mu 2012, David Tinyefuza mubutongole yakyusa erinya lye nebatandika okumuyita David Sejusa. Yagamba nti Sejusa linya lya famire ng'era lino lisinganibwa kuzimu kumpapula zze ez'obuyigirize, wabula nga yali yalesonyiwa mu biseera byeyali musomero ng'akyali ku ddaala lya sekondale, wabula nga yali akyasobola okuddamu okulikozesa nga buli omu bwegwali ewaabwe nga webaali bamuyita. Yayongerako: "Tewali kinkyusa kuddamu kweyita linya lyange eryaddala. Bantu nga mwe benkola nabo abatamannyi nti lino lyali linya lyange, wabula ng'akululiridde mu myaka bebaali batera okumpita bwebatyo. Wabula nga okuva n'olunaku lwolwaleero okumpita nga Gen. David Sejusa."
Erinya Sejusa liri mu [[:en:Luganda|Luganda]] ng'era kino bakivunula nti sirina kyenyiza kwejusa. Nga kino kitegeeza ekintu kyekimu mu [[:en:Ankole|Banyankole]] okwefanannyiriza Tinyefuza, nga kino kyeyagamba nti kyekyamuvirako okubeera nga yali afunye endabika empya.
== Emirimu gye mu maggye ==
Mukusooka okutuuka mu 1981, David Tinyefuza yalu musirikale wa poliisi n'ekitongole kya [[:en:Uganda_Police_Force|Uganda Police Force]] nga yali akola nga omumyuka w'eyali akulira poliisi. Mu 1981, yafuuka omulwanyi mu lutalo lwa [[:en:Uganda_Bush_War|Uganda olwali munsiko]] wakati w'amaggye g'ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Army|Uganda National Liberation Army]] (UNLA) agaali aga [[:en:Milton_Obote|Militon Obote]], n'aga [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA) agaali aga [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], okuva mu 1981 okutuuka mu 1986. Okumala emyaka 10, oluvannyuma lw'amaggye ga NRA okubeera nga gaali gawangudde mu 1986, yakolako nga omu kubaali ku kakiiko k'ekibiina kya National Resistance Army Council (NRAC) wamu n'akakiiko akakulu aka National Executive Committee (NEC). Wakati wa 1989 ne 1992, yawerezaako nga Minisita Omubeezi Ow'eby'okwerinda. Mu 1993, yaweebwa omulimu gw'okubeera Omuwabuzi wa Pulezidenti ku by'Eddembe n'Eby'okwerindahegyeyawereza okutuuka mu 1997 Yaweebwa eky'okubeera eyali akulira Abawabuzi ba Pulezidenti, n'okukwanaganya Eby'obwanbega mu 2005, ekifo kyeyalimu okutuusa mu 2013.<ref name=":0" /><ref name="parliament.go.ug" />
Nga 31 Ogwomunaana mu 2022, Sejusa ne ba genero abalal 34 baawumuzibwa okuva mu maggye g'eggwanga aga UPDF
== Eby'obufuzi ==
Ekibiina kyatandikibwaawo mu 2013 <ref name="voanews1">http://www.voanews.com/content/sejusa-says-museveni-subverting-east-african-community/1793733.html</ref> nga okulangirira okutongole kwakolebwa oluvannyuma mu Londona , ekibuga kya Bungereza, ng'eno eyali genero, David Sejusa gyeyali mu [[:en:Exile|buwangaguse]]. Sejusa yagamba ku Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] nti: "Abadde n'obudde obumala. Asobola okulekulira n'agenda. netutandika enteekateeka empya ey'okudaabulula eggwanga n'okuliwonya. Ng'era tuli mu kweteekateeka, tuli mu kutandika eteeka lya semateeka nga lino yalyonoona." Sejusa yeegaana okubeera nga yali ayagala kyakubeera pulezidenti era n'agamba nti, byakumala budde nabiseera okwesimba ku Museveni okusinziira kunteekateeka eriwo. Eyezi ebiri egyasooka, Museveni yategeeza Sejusa agezeeko okumugya muntebe y'obwa pulezidenti, wabula n'ayongererako nti buli akozesa obutabanguko agya kuyimirizibwa. "Sejusa bw'abeera ayagala okukozesa amaanyi, mumuleke ajje." Sejusa yadda ebibuuzo by'okubeera oba yali ayagala okukozesa amaanyi okuleetawo enkyuka kyuka n'agamba: "Siky'amannyi nti twagala okukikola. Naye bw'asigala ng'ayagala okuleeta obutabanguko n'okumalako emirembe eri abantu, ffe tugya kuba twetaasa."
Oluvannyuma lw'okumenyeka kw'enteekateela mu Gwokutaano 2013 eyali ku mutabani wa Pulezidenti wa Uganda [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni,]] [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]], nga bamulumiriza okubeera nga baali bamunyigira ku liiso, ng'ra nga yeeyali agenda okudfira kitaawe mu bigere nga pulezidenti, ekintu Kainerugaba kyeyegaana,Yatandikawo ekibiina kya [[:en:Freedom_and_Unity_Front|Freedom and Unity Front]].<ref>http://www.aljazeera.com/news/africa/2013/12/dissident-ugandan-general-launches-new-party-20131214173437430904.html</ref> Sejusa mu kusooka yali yakuba omulanga eri Bannayuganda okwezimba n'amannyi kubasobozese okumamulako Museveni. Yayongerako, mu wiiki eyagoberera bweyali ayolekera nga Omubaka wa Paalamenti eyali akiikirira amaggye, nti "tewali alina kukiteeka mundowooza zze nti Museveni bagya kumugya mu buyinza nga bakozesa kulonda."<ref>http://www.sudantribune.com/spip.php?article48897</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
lhirko75yf1tkrk2kayvydombo3n96t
Alex Kakuba
0
10955
61991
60246
2026-07-12T11:46:32Z
Ssebuufu
9882
61991
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino.
== Emirimu gye egya kiraabu. ==
Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref>
Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref>
Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Amatuluba]]
i3meo5pvub0lpqcq61s44a57lq7c5lu
61992
61991
2026-07-12T11:55:27Z
Ssebuufu
9882
Ngasseeko ettuluba
61992
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino.
== Emirimu gye egya kiraabu. ==
Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref>
Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref>
Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
twakid6wfzarq439xv0tq5l5vy802y9
61993
61992
2026-07-12T11:56:44Z
Ssebuufu
9882
61993
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino.
== Emirimu gye egya kiraabu. ==
Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref>
Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref>
Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />Amatuluba
ta2jhyjt4ux9l898f6rjhglmniob73u
61994
61993
2026-07-12T11:57:10Z
Ssebuufu
9882
/* Ebijuliziddwa */
61994
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino.
== Emirimu gye egya kiraabu. ==
Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref>
Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref>
Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
twakid6wfzarq439xv0tq5l5vy802y9
61995
61994
2026-07-12T11:57:41Z
Ssebuufu
9882
61995
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino.
== Emirimu gye egya kiraabu. ==
Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref>
Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref>
Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Ettuluba]]
klbk6821rox7ft1kzl0h8yl6dcp4v1i
61996
61995
2026-07-12T11:57:51Z
Ssebuufu
9882
removed [[Category:Ettuluba]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
61996
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino.
== Emirimu gye egya kiraabu. ==
Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref>
Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref>
Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
twakid6wfzarq439xv0tq5l5vy802y9
Augustine Nshimye
0
10971
61757
53860
2026-07-11T17:39:40Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61757
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Augustine Nshimye''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Judge|mulamuzi]] era nga memba wa [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|Kkoti ensukulumu mu Uganda]] okuva mu mwaka 2015. <ref name="Bio">https://medium.com/@princemulindwaisaac/profiling-the-justices-of-the-supreme-court-the-career-side-b3a3d0e02bc9</ref>
== Emirimu gye ==
Emirimu gye yagitandiika mu 1967 nga kilaaka omukulu. Okuva mu 1986 okutuusa mu 1988, yaweereza ng’omumyuka w’omuwandiisi omukulu. Mu 1988, yagenda mu kukola emirimu gy’obwannannyini. <ref name="Bio" />
Mu 2008, yalondebwa okuba Omulamuzi wa kkooti ejulirwamu era ekola nga kkooti ya Ssemateeka. Mu 2010, yaweerezaako ng’omulamuzi wa kkooti ensukkulumu okumala akaseera. <ref name="Bio" /> Yalondebwa mu kkooti ensukkulumu mu Gwomwenda 2015. <ref name="Bio" />
Wakati wa 1988 ne 2008, yaliko [[:en:Member_of_parliament|omubaka mu Paalamenti]] owa Konsityuwensi y'e Mityana ey'Obukiikaddyo. Era yaweerezaako nga Minisita wa kabineeti ow’emirimu gy'ebitundu mu gavumenti ya NRM. <ref name="Bio" />
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Y’omu ku baatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] . <ref name="Bio" /> Mu 2015, yalondebwa nga kalabaalaba w'abalamuzi ba Kkooti, obuvunaanyizibwa bw’akola mu kiseera kye kimu n’omulimu gwe mu Kkooti ensukkulumu. <ref name="Bio" /> <ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Judge-blames-corruption-case-backlog/-/688334/3221322/-/3m30in/-/index.html</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Judiciary_of_Uganda|Ekitongole ekiramuzi mu Uganda]]
* [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|Kkooti ensukkulumu mu Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
e1px2e2mwrs9fg8ek5k6rb9ppdfrjwa
Isaac Musumba
0
10996
61557
36057
2026-07-11T17:14:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61557
wikitext
text/x-wiki
'''Musumba''' '''Isaac Isanga''' Munnayuganda [[:en:Lawyer|Munnamateeka]] era Munnabyabufuzi. Yaweerezaako nga [[:en:Foreign_minister|Minisita Omubeezi ow'ensonga z'ebitundu by'ebweru]], okuva mugwomukaaga 2006 okutuusa mugwokutaano 2011.<ref name="auto">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=309</ref>
<ref name="Cabinet">https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695
https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Mu nkyukakyuka za kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011, yasuulibwa okuva ku Kabineeti era [[Asuman Kiyingi]] nadda mu kifo kye.<ref name="Dropped">https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Yakolako nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] (MP) omulonde, akiikirira "Buzaaya County", [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti ye Kamuli]], okuva mu 1996 okutuusa mu 2011. Mu kulonda kwa 2011, ''Muzaale Martin Kisule Mugabi'' yamuwaangula, mu kulonda kwekibiina ki [[National Resistance Movement]] (NRM).<ref name="3R">https://web.archive.org/web/20150402124312/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/731269</ref><ref name="4R">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1005888/-/co9a09z/-/index.html |access-date=2024-09-14 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304061245/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1005888/-/co9a09z/-/index.html |url-status=dead }}</ref> Mu 2016, yakomawo mu Paalamenti ey'ekkumi (2016 - 2021), okukiikirira ''[[:en:Buzaaya|Buzaaya County]]'', mu [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti ye Kamuli]] , ku kaadi ya NRM.<ref name="5R">https://ugandaradionetwork.com/story/kamuli-returns-isaac-musumba-kizige-to-parliament</ref> Mu kalulu ka 2021, ''Martin Muzaale'' yamuwangula mu kalulu k'ekibiina ki [[National Resistance Movement|NRM]] naasalawo okwesimbawo nga tali mu kibiina kyonna era naawangulwa eyali akwatidde NRM bendera, ''Muzaale Martin Kisule Mugabi''<ref>https://chimpreports.com/minister-musumba-defeated-in-buzaaya-by-kadaga-ally/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/voters-speak-on-why-they-kicked-out-24-ministers-vp-3262462</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Musumba yazaalibwa mu [[Kamuli (disitulikit)|Kamuli District]], nga 16 ogwekkumi n'ebiri 1961. O-Level yagisomera ku [[:en:Jinja_College|Jinja College]]. Naagenda ku [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] gye yasomera A-Level, naatikkirwa ne [[:en:High_School_Diploma|High School Dipulooma]] mu 1980.<ref name="6R">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=309
https://en.wikipedia.org/wiki/Parliament_of_Uganda</ref>
Alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] (LLB), okuva e [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], [[:en:Public_university|Yunivaasite]] esinga obukulu n'obunene mu Uganda. Yagenda okufuna [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Diploma mu Legal Practice]], okuva ku [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]], mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Diguli ye eya [[:en:Master_of_Laws|Master of Laws]] (LLM), nga akuguka mu [[:en:Tax_law|mateeka ag'ebyemisolo]], nayo yamuwebwa Makerere University, mu 1992.
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1985 okutuusa mu 1991, Isaac Musumba yakola nga principal legal officer mu Minisitule y'ebyensiimbi. Oluvannyuma yakola nga Administrative Commissioner, mu [[:en:Uganda_Revenue_Authority|Kitoongole ekiwooza ky'emisolo mu Uganda (URA)]] okuva mu 1991 okutuusa 1993.
Mu 1994, yalondebwa ku [[:en:Constituent_Assembly|Constituent Assembly]] eyabaga [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]], owa 1995 ekifo kyeyalimu okutuusa 1995. Yalondebwa nga omubaka wa Paalamenti ya Uganda mu 1996, okukiikirira "Buzaaya County", [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti ye Kamuli]]. Yaddamu nalondebwa mu 2001 ne mu 2006. Mu 2011, yawangulwa ''Martin Muzaale'' [[:en:Incumbent|kati ali mu ntebe]] nga Omubaka wa Paalamenti.
Mu 2001, yalondebwa nga [[:en:Planning|Minisita omubeezi ow'enteekateeka]]. Ekifo ekyo yakisigalamu n'oluvannyuma lw'enkyukyuka mu kkabineeti nga 14 Ogwoluberyeberye 2005.<ref>https://web.archive.org/web/20150402131338/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/411869
https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Mu gwomukaaga 2006, Isaac Musumba yalondebwa nga [[:en:Foreign_minister|Minisita omubeezi ow'ensonga z'ebweru (Regional Affairs)]], ekifo kyeyaweererezaamu okutuusa Ogwokutaano 2011, bwe yasuulibwa okuva ku kkabineeti oluvannyuma lw'enkyukakyuka.
[[File:Salaamu_Musumba.jpg|thumb|Salaamu Musumba.jpg]]
== Laba nabino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Cabinet of Uganda]]
* [[Kamuli (disitulikit)|Kamuli District]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'osobola okubijja ==
* [http://www.parliament.go.ug Website of the Parliament of Uganda]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Full Ministerial Cabinet List, May 2011]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4ga4yx62f6qt3liakh6scwog1q5ws2i
Adolf Mwesige
0
11033
61654
60699
2026-07-11T17:28:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61654
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
47nrfixtw4hw59q7yziprpbzza1r7ts
61919
61654
2026-07-11T21:20:12Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
61919
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1966]]
s3pvlsvwe0lgpcfxed6u25ujw2wsd2l
61920
61919
2026-07-11T21:23:07Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
61920
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1966]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]]
93z5qdwh7p9ekkldde1gr2umj7cvzrk
61921
61920
2026-07-11T21:24:26Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
61921
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1966]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ey'omunaana]]
tot881p5lu1nr9v2p7dfhpukrv9i3xj
61922
61921
2026-07-11T21:25:13Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
61922
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1966]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ey'omunaana]]
[[Category:Abantu b'e Tooro]]
kwozgup0jrfrn5j3nhlfldukoaglpo1
61923
61922
2026-07-11T21:26:35Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
61923
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1966]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ey'omunaana]]
[[Category:Abantu b'e Tooro]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
g1vhi39tl56mvpzz04v992toycqn0hb
61924
61923
2026-07-11T21:27:43Z
24RAY
11014
removed [[Category:Ababaka ba Paalamenti ey'omunaana]]; added [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
61924
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1966]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
[[Category:Abantu b'e Tooro]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
5jwr49ajigqnyeyhliv9l9tjly4i9w5
61925
61924
2026-07-11T21:31:10Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
61925
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1966]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
[[Category:Abantu b'e Tooro]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
865a81h5qps44qv3f0j9nayyqj2hjsj
61926
61925
2026-07-11T21:32:08Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
61926
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1966]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
[[Category:Abantu b'e Tooro]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
bi7t8tk8beeeb72ppg3nq4421xxwmbf
61927
61926
2026-07-11T21:35:22Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
61927
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1966]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
[[Category:Abantu b'e Tooro]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
066szi4f7wzy3t3noonazdfuv0dfms6
61928
61927
2026-07-11T21:36:47Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
61928
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1966]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
[[Category:Abantu b'e Tooro]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]]
jhrz0yfj79hj5ieft78k9wovh0tjp6l
61929
61928
2026-07-11T21:39:48Z
24RAY
11014
ngasseeko amatuluba
61929
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1966]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
[[Category:Abantu b'e Tooro]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]]
[[Category:Abanyankole]]
9qxuu94ozbqq9qoblwei8mhbswtfnjd
61932
61929
2026-07-11T21:56:08Z
24RAY
11014
removed [[Category:Abanyankole]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
61932
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1966]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
[[Category:Abantu b'e Tooro]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]]
jhrz0yfj79hj5ieft78k9wovh0tjp6l
61933
61932
2026-07-11T21:57:51Z
24RAY
11014
added [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
61933
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1966]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
[[Category:Abantu b'e Tooro]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]]
[[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]]
rzhiv52t1muo9ecnrfaxfwlzfxffq27
61940
61933
2026-07-11T22:09:21Z
24RAY
11014
added [[Category:Baminisita b'ebyokwerinda mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
61940
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1966]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
[[Category:Abantu b'e Tooro]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]]
[[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]]
[[Category:Baminisita b'ebyokwerinda mu Uganda]]
r9hzrt8fa9dzrhiw5j21vdqr9ue119z
61950
61940
2026-07-11T22:16:16Z
24RAY
11014
removed [[Category:Baminisita b'ebyokwerinda mu Uganda]]; added [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
61950
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[:en:Ministry_of_Defence_and_Veterans_Affairs_(Uganda)|Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne [[:en:Legal_practice|dipulooma mu by'amateeka]] okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[:en:Geneva,_Switzerland|Geneva mu Switzerland]].<ref name="Member" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1966]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
[[Category:Abantu b'e Tooro]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]]
[[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]]
[[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]]
m18lpudwdcqvkk7eneb5y4dp74zqgzo
61954
61950
2026-07-11T22:23:00Z
24RAY
11014
ngasseeko laba ne
61954
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola Disitulikiti y’e Bunyangabu.<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina Diguli esooka mu mateeka okuva ku Yunivasite y'e Makerere, yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* Paalamenti ya Uganda
* Yoweri Museveni
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1966]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
[[Category:Abantu b'e Tooro]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]]
[[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]]
[[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]]
p1s1x3yv6avauuiinz7gw9u4rlb0oy6
61957
61954
2026-07-11T22:25:02Z
24RAY
11014
/* Laba ne */
61957
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola Disitulikiti y’e Bunyangabu.<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina Diguli esooka mu mateeka okuva ku Yunivasite y'e Makerere, yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* Paalamenti ya Uganda
* Yoweri Museveni
* Disitulikiti y'e Bunyangabu
* Yunivasite y'e Makerere
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1966]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
[[Category:Abantu b'e Tooro]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]]
[[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]]
[[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]]
3y3whp73t0rd6n2fgauaw24zs3ljx9w
61959
61957
2026-07-11T22:26:15Z
24RAY
11014
/* Laba ne */ Ngasseeko obutindo
61959
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola Disitulikiti y’e Bunyangabu.<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina Diguli esooka mu mateeka okuva ku Yunivasite y'e Makerere, yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* Paalamenti ya Uganda
* Yoweri Museveni
* Disitulikiti y'e Bunyangabu
* [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1966]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
[[Category:Abantu b'e Tooro]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]]
[[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]]
[[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]]
ny2xy8hcxgb7w1i315wmirdm8k7ll2o
61961
61959
2026-07-11T22:26:41Z
24RAY
11014
/* Laba ne */ Ngasseeko obutindo
61961
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola Disitulikiti y’e Bunyangabu.<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina Diguli esooka mu mateeka okuva ku Yunivasite y'e Makerere, yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* Paalamenti ya Uganda
* [[Yoweri Museveni]]
* Disitulikiti y'e Bunyangabu
* [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1966]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
[[Category:Abantu b'e Tooro]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]]
[[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]]
[[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]]
4swedcs1qm8nvcfc78rrsbfnf4f2d3s
61962
61961
2026-07-11T22:27:27Z
24RAY
11014
/* Laba ne */ Ngasseeko obutindo
61962
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola Disitulikiti y’e Bunyangabu.<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina Diguli esooka mu mateeka okuva ku Yunivasite y'e Makerere, yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina abaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Yoweri Museveni]]
* Disitulikiti y'e Bunyangabu
* [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1966]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
[[Category:Abantu b'e Tooro]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]]
[[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]]
[[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]]
t3y50ykll1q0s4fcpqnyzlwgm79v301
61967
61962
2026-07-11T22:30:10Z
24RAY
11014
empandiika
61967
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola Disitulikiti y’e Bunyangabu.<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina Diguli esooka mu mateeka okuva ku Yunivasite y'e Makerere, yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Yoweri Museveni]]
* Disitulikiti y'e Bunyangabu
* [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1966]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
[[Category:Abantu b'e Tooro]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]]
[[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]]
[[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]]
97qd2or5c6k2hjkxr15xs6zcfe0wqbp
61970
61967
2026-07-11T22:33:57Z
24RAY
11014
/* Obumanyirivu mu mirimu */ empandiika
61970
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba palamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola Disitulikiti y’e Bunyangabu.<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018.
</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina Diguli esooka mu mateeka okuva ku Yunivasite y'e Makerere, yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" />
== Obumanyirivu bwe ku mulimu ==
Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p. 22. Retrieved 15 January 2018.</ref>
Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref>
== Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 ==
Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref>
Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref>
Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref>
== Amaka ==
Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Yoweri Museveni]]
* Disitulikiti y'e Bunyangabu
* [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]]
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1966]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
[[Category:Abantu b'e Tooro]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]]
[[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]]
[[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]]
37b2e1zd5tx8k8pmok2d6ht3pb423sa
Erias Lukwago
0
11034
61676
45639
2026-07-11T17:28:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61676
wikitext
text/x-wiki
'''Erias Lukwago''' (yazaalibwa 11 Ogwokutaano 1970), [[:en:Lawyer|munnamateeka]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] Munnayuganda . Ono ye Meeya wekibuga kya [[Uganda]] ekikulu [[Kampala]] era nga ekitiibwa ekitongole ayitibwa [[:en:Lord_Mayor_of_Kampala|lord mayor]] ekiviiramu abantu bangi okumuyita ''omuloodi''. Lukwago abaddde Meeya wa Kampala okumala ebisanja bisatu era nga yasooka kulondebwa nga 14 Ogwolubereberye 2011. <ref name="1R">https://web.archive.org/web/20150206210008/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/749174</ref>
Mu kisanja kye ekyasooka nga meeya wa Kampala Lukwago yagyibwamu obwesige ba kansala ku lukiiko lwa KCCA nga 25 Ogwekkumineebiri 2013 era nga bankansala bamulanga kubulwa busobozi kuddukanya ofiisi eno kwossa okukozesa obubi obuyinza bwe. Ku ba kansala [[Kampala Capital City Authority|ba Kampala Capital City Authority]] 32 abaakuba akalulu ku kiteeso kyokugoba Lukwago 29 bakiwagira sso nga 3 bokka bebasigala ku ludda lwe nebawakanya eky'okumugoba. <ref name="2R">https://www.bbc.com/news/world-africa-25086200</ref> Yadde nga Lukwago yagyibwamu obwesige olukiiko lwa ba kansala, Omulamuzi wa kooti enkulu Yasin Nyanzi yayisa ekiragiro 28 Ogwekuminoogumu 2013 eri minisita wa Kampala nga mu budde obwo yali [[Frank Tumwebaze]] okuyimiriza okussa mu nkola alipoota olukiiko lwa bankansala kwerwasinziira okugoba Lukwago era bwatyo nawona okugobwa <ref name="3R">https://www.bbc.com/news/world-africa-25141480</ref>
Erias Lukwago yaddamu nasaba ekisanja ekirala mu kulonda kwa bonna okwa 2016 era nawangula era naddamu okusaba ekisanja ekirala mu mwaka 2021 era nawangula. <ref name="4R">https://nilepost.co.ug/2021/05/26/erias-lukwago-sworn-in-as-kampala-lord-mayor-for-third-term/</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Lukwago yazaalibwa ku kyalo Kabungo, mu [[Kalungu (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kalungu]] nga 11 Ogwokutaano 1970, era nga kitaawe ye mwami Muhhamoud Mirundi ate maama we ye mukyala Salmati Nakayaga. Kigambibwa nti Lukwago alina baganda be abasoba mu makumi abiri. Lukwago yasomera mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite y’e Makerere]] wakati wa 1995 okutuuka mu 1997, n’atikkirwa diguli mu byamateeka eyitibwa [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] . Lukwago ali ne [[:en:Law_practice|Dipulooma mu by’amateeka]] okuva ku ttendekero lya [[Law Development Centre|Law Development Center]] mu 1998. Alina ne satifikeeti mu ''Advocacy Skills'' okuva ku ttendekero eriyitibwa [[:en:International_Law_Institute|International Law Institute]] . <ref name="5R">https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/lukwago-a-politician-of-all-seasons-1488186</ref>
== Obumanyirivu bwe ==
Okuva mu mwaka 1998, Lukwago abadde akola ng'omu ku bakugu mu kampuni yabannamateeka eya ''Lukwago and Company Advocates'' mu [[Kampala]]. Lukwago obukugu bwe mu mateeka obusinga buli mu misango egikwata ku mateeka kwossa n'entaputa ya [[:en:Constitutional_law|ssemateeka]] wamu [[:en:Human_rights_law|n'eddembe ly'obuntu]] . Mu mwaka 2005, yalondebwa ng'omubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]], ku tikiti yekibiina ki ''Democratic Party'', nga yali akiikirira [[Kampala|Kampala Central]] . Lukwago nga mubaka wa paalamenti, yaweereza ku kakiiko k'ebyamateeka mu Paalamenti ne ku kakiiko akalondoola emirimu mu Gavumenti ez’ebitundu. Lukwago mu kalulu ka 2011 teyadda mu paalamenti era naasaba obwa [[:en:Lord_Mayor|Lord Mayor]] [[Kampala|w'ekibuga Kampala]] . Lukwago nga akyali mu kibiina kya Democratic Party mu [[Yuganda|Uganda]] yakolako nga omuwabuzi wakyo ku nsonga z'amateeka era nga yaliko [[:en:Shadow_Minister|Minisita w'oludda oluvuganya]] avunaanyizibwa ku nsonga za ssemateeka n'essiga eddamuzi. <ref name="6R">https://www.concordia.net/community/erias-lukwago/</ref>
Erias Lukwago ye Lord Mayor eyasooka mu kibuga Kampala oluvannyuma lw'okutondawo ekitongole ki KCCA ekyajja oluvannyuma lwa paalamenti okuyisa etteeka li ''KCCA Act'' <ref name="7R">https://web.archive.org/web/20150207050630/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755266</ref> <ref name="8R">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kampala-lord-mayor-erias-lukwago-swears-in-1492286</ref> Mu 2016 yalayira ekisanja kye ekyokubiri. <ref name="9R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://observer.ug/news-headlines/44638-lord-mayor-lukwago-swears-in-today |access-date=2024-09-26 |archive-date=2022-04-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220427032718/https://observer.ug/news-headlines/44638-lord-mayor-lukwago-swears-in-today |url-status=dead }}</ref> Nga 26 Omwezo ogwokutaano 2021, yalayira ekisanja kye ekyokusatu nga Lord Mayor wa Kampala Capital City. <ref name="10R">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-had-intended-to-serve-10-years-says-lukwago-as-he-swears-in-for-another-term-3414784</ref>
== Mu bulamu obwabulijjo ==
Erias Lukwago musajja mufumbo era mukyala we ye Zawedde Lubwama Lukwago nga bombi balina abaana mukaaga okuli n’abalongo. Lukwago yadde nga ebyobufuzi yabitandikira mu kibiina ki Democratic Party mu Uganda, yamala nakyabuulira. <ref name="11R">https://allafrica.com/stories/201103160026.html</ref> Nga 28 Ogwomusanvu 2020, yeegatta ku kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]], (FDC) Kyokka nakyo bwekyajjamu enjawukana mu mwaka 2023 nga obuzibu buva ku bigambibwa nti abakulu mu kibiina kino bali bafunye ssente okuva ew'omukulembeze wa Uganda mu kulonda kwa 2021, Lukwago yali omu ku banene mu kibiina kino abava e Najjanakumbi nebakuba enkambi ku luguudo Katonga era bano okwali Dr. Besigye, Ibrahim Ssemuju, Wasswa Birigwa, Harold Kaija n'abalala okuyita mu ttabamiruka w'ekiwayi kino (delegates conference) baalonda Lukwago okubakulembera nga omukulembeze ow'ekiseera.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/from-dp-to-fdc-is-lukwago-step-closer-to-taking-on-besigye-s-mantle--4385948</ref><ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://ubc.go.ug/2023/09/20/erias-lukwago-elected-to-head-the-katonga-faction-as-fdc-split-soars/ |access-date=2024-09-26 |archive-date=2024-11-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241112091426/https://ubc.go.ug/2023/09/20/erias-lukwago-elected-to-head-the-katonga-faction-as-fdc-split-soars/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.independent.co.ug/fdc-delegates-at-katonga-name-lukwago-as-interim-president/</ref> <ref name="12R">https://observer.ug/news/headlines/65878-lukwago-finally-crosses-from-dp-to-home-in-fdc</ref>
Ekiwayi kino eka FDC ekituula e Katonga era kyayisa ekiteeso okusattulula ekibiina kya FDC ssaako okukola ekibiina ekipya era nebawandiikira akakiiko k'ebyokulonda mu Uganda nga basaba okuwandiisa ekibiina ekiggya kyebaatuuma ''People's Front for Freedom'' (PFF).<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/besigye-team-resolve-to-dissolve-fdc-party-4731256</ref><ref>https://observer.ug/index.php/news/headlines/82261-fdc-katonga-moulds-into-people-s-front-for-freedom-party</ref><ref>https://www.independent.co.ug/fdc-katonga-faction-reserves-new-political-party-name/</ref>
== Laba ne ==
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
* [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]]
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
e1365sriv8jm3kllnm18rnyib8xyr24
Haruna Kasolo Kyeyune
0
11048
61288
56864
2026-07-11T16:41:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61288
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Haruna Kasolo Kyeyune''' munnabyabufuzi [[Yuganda|mu Uganda]] . Ye [[:en:Microfinance|Minisita omubeezi mu avunaanyizibwa ku byensimbi]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] Obuvunaanyizibwa bwe mu minisitule eno ey'ebyensibi obusinga bukwata ku ssente entonotono ezikozesebwa mu byobusuubuzi oba bizinensi entonno mu lungereza ekiyitibwa ''Microfinance'' . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Kasolo era yaliko omubaka mu palamenti akiikirira Kyotera County mu disitulikiti ye [[Rakai (disitulikit)|Rakai]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] (2016–2021). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Uganda mu mwaka 2021, John Paul Mpalanyi Lukwago munna Democratic Party (DP) yamuwangula era bwatyo Kasolo nafiirwa ekifo mu palamenti nga omubaka omulonde yadde nga ne palamenti y'ekkumi nemu atuula olw'ekifo kye nga minisita.<ref>https://www.independent.co.ug/ex-officio-ministers-take-oath-in-parliament/</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/kyotera-nup-dp-supporters-released-on-bail/</ref> Kasolo nga minisita amannyiddwa nnyo olwokubunyisa entekateeka za gavumenti naddala ezo eziri mu minisitule y'ebyensimbi okugeza nga e''myooga'' ne ''Parish Developemnt Model'' (PDM) ssako n'okuba omu ku bateesa ku pulogulaamu y'ebyobufuzi ebeera ku TV ya NBS buli lwakubiri nga eno eyitibwa ''NBS Barometer.''<ref>https://www.independent.co.ug/minister-kasolo-sets-deadline-for-emyooga-defaulters/</ref><ref>https://presidentialinitiatives.go.ug/minister-haruna-kasolo-urges-enforcement-of-emyooga-loan-repayments/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-delete-rich-people-from-pdm-beneficiary-lists-4777172</ref><ref>https://www.independent.co.ug/minister-kasolo-orders-banks-to-refund-pdm-account-opening-fees/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/news/216660/minister-kasolo-raises-concern-over-poor-implementation-of-pdm-in-buvuma</ref>
'''EBIRALA EBIMUKWATAKO'''
Hajji Kasolo nga ojjeeko okuba munna byabufuzi musajja mufumbo era mukyala we ye Dr. Ruth Aisha Biyinzika.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.kfm.co.ug/lifestyle/photos-state-minister-huruna-kasolo-introduced-by-lover.html |access-date=2024-09-27 |archive-date=2024-06-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240619051956/https://www.kfm.co.ug/lifestyle/photos-state-minister-huruna-kasolo-introduced-by-lover.html |url-status=dead }}</ref><ref>https://satisfashionug.com/inside-min-haruna-kasolo-psfus-dr-ruth-aisha-biyinzikas-plush-traditional-wedding/</ref> Kasolo era omu ku basuubuzi abatutumufu mu Uganda ne mu bbendo bendo lye Masaka era nga ye nnanyini wooteri ya ''Solo Hites'' esangibwa mu kibuga masaka.<ref>{{Cite web |url=https://blizz.co.ug/7655/Micro-Finance-Minister-Haruna-Kasolo-Launches-Own-Four-Star-Hotel-in-Masaka-City--Solo-Hites-Hotel |title=Archive copy |access-date=2024-09-27 |archive-date=2025-01-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250125170855/https://blizz.co.ug/7655/Micro-Finance-Minister-Haruna-Kasolo-Launches-Own-Four-Star-Hotel-in-Masaka-City--Solo-Hites-Hotel |url-status=dead }}</ref><ref>https://scribe.co.ug/here-are-the-faces-behind-hotel-ownership-in-masaka-city-what-drives-their-progress/</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
nles976620llibhkz5wlqg05mhbk0vc
Henry Tumukunde
0
11050
61700
56949
2026-07-11T17:29:40Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61700
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Tumukunde Kakurugu''' munnabyabufuzi era nga yali munamaje mu [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda People's Defence Forces]] (UPDF) eyawumula. <ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1317614/brig-tumukunde-stay-army</ref> Yeesimbawo okuvuganya ku bwa pulezidenti bwa [[Uganda]] mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2021]] .
Tumukunde era yaliko minisita avunaanyizibwa ku nsonga [[:en:National_Security|z'obutebenkevu]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] era yalondebwa ku kifo kino nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref> Wabula mu ngeri eyewuunyisa abanji Tumukunde yagobwa kubwa minisita nga 4 Ogwokusatu 2018 mu nkyukakyuka ezakolebwa omukulembeze wa Uganda mu bukulembeze bwe.Enkyukakyuka z'ezimu zaalimu n'okugoba eyali ssaabadduumizi wa poliisi ya Uganda Gen. Kale Kayihura.<ref>https://observer.ug/news/headlines/57086-museveni-fires-police-boss-kayihura-security-minister-tumukunde.html</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-fires-kayihura-tumukunde-1743212</ref> <ref name="Four">https://www.nation.co.ke/news/africa/Uganda-president-fires-police-chief--security-minister-/1066-4328592-5wkl9kz/index.html</ref>
Tumukunde [[:en:Advocate|puliida omutendeke]] alina obusobozi okuwoza emisango mu [[:en:High_Court_of_Uganda|kkooti enkulu mu Uganda]] . Mu maje ga Uganda aga [[:en:Uganda_Peoples_Defence_Forces|Uganda Peoples Defence Forces]], Tumukunde yaliko avunaanyizibwa ku kutekateeka, ensonga zabakozi, kwossa n'enzirukanya y'emirimu mu maje, yakulirako ekitongole kyamaje ekikesi ekiyitibwa ''CMI,'' Ono era yaliko [[:en:Commanding_officer|omudduumizi]] w'ekibinja kyamaje ekyokuna mu maje nga kino kisangibwa mu kibuga [[Gulu]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|mambuka]] ga Uganda. Tumukunde yakulirako ekitongole [[:en:Internal_Security_Organisation|ekikettera munda mu ggwanga]] ekya ISO. Tumukunde era yali mubaka wa Palamenti akiikirira amaje mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] wakati wa 1995 ne 2005. <ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Tumukunde-cries-out-on-UPDF-ranks/-/688334/1920204/-/11w9s91z/-/index.html</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa nga 28 Ogwokubiri 1959 mu [[Rukungiri (disitulikit)|Disitulikiti y’e Rukungiri]] mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bugwanjuba]] bwa Uganda. Yasomera mu ssomero lya Bishop Stuart College Demonstration School e [[:en:Mbarara|Mbarara]] okusoma pulayimale gyeyava okugenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] (Siniya) ne [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli Secondary School]] okusoma emisomo gya siniya. Tumukunde yatikkirwa diguli mubyamateeka eya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] mu 1981 mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|yunivasite e Makerere]] . Oluvannyuma mu mwaka 2010 yatikkirwa [[:en:Diploma_in_Professional_Legal_Practice|dipulooma mu by’amateeka]] gyeyasomera ku ttendekero lya [[Law Development Centre|Law Development Center]] . Ono era alina diguli mu byamafuta ne gaasi eyitibwa [[:en:Oil_and_gas|Executive Masters in Oil and Gas management]], gyeyafuna okuva mu [[:en:Graduate_Institute_of_International_and_Development_Studies|Graduate Institute of International and Development Studies]] mu kibuga Geneva e [[Switzerland]] mu mwaka 2013. <ref name="Profile">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=448</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20160303212656/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/973410/-/x38ryd/-/index.html</ref>
== Okwegatta ku bayeekera ba NRA ==
Mu biseera bye yamala nga muyizi ku yunivasite e Makerere, Tumukunde yeenyigira nnyo mu byobufuzi nga awakanya gavumenti, oluvannyuma ekyamuviirako okwegatta ku bayeekera mu kiseera ekyo, abayina eje nga liyitibwa [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]], nga likulemberwa Pulezidenti wa Uganda mu budde buno [[Yoweri Museveni]]. Tumukunde olwebirowoozo bye mu byobufuzi yayigganyizibwa nnyo ab’ebyokwerinda mu gavumenti naddala mu mwaka gwe ogwasemba ku yunivasite era bwe yamala okusoma, yasalawo okwegatta ku [[:en:Ugandan_Bush_War|lutalo lw'omunsiko]], wamu ne mikwano gye babiri mu nga bano ye [[Mugisha Muntu]] ne Colonel Jet Mwebaze. <ref name="Who">http://chimpreports.com/8515-analysis-the-rise-and-fall-of-brig-tumukunde/</ref>
Ab’ebyokwerinda mu gavumenti ya [[Milton Obote|Obote]] mu kiseera ekyo baagezako okubakwata bwebalumba edduuka eryakolanga nga ensisikano yabayeekera mu kibuga [[Kampala]] wabula tebasobola kubakwata. Kigambibwa nti Tumukunde ne Muntu mu lulumba luno gavumenti lweyakola beefuula abasuubuzi ku kizimbe kino, era bwebatyo nebawona okukwatibwa okwandibaviiriddemu okutulugunyizibwa, si nakindi okufa. Mu ntandikwa y’olutalo, Tumukunde yali mukubi wa mmundu luwandula masasi era kyokka gyebyagwera nga afuuse omu ku baserikale abakulu mu ggye ly’abayeekera.Mu NRA Tumukunde ennamba ye yali RA 0111.
Mu mwaka 1984, mu lulwana wakati wamaje [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|ga Uganda mu kiseera ekyo]] wamu n'abayeekerea ba NRA mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y’e Luweero]], Tumukunde yakubwa amasasi mu magulu. Ebisago bye yafuna byali bya maanyi nnyo nebyeraliikiriza banne nti yali ayinza obutawona. Wabula ono yamala nakukusibwa okuva mu ggwanga n’atwalibwa e [[:en:Nairobi|Nairobi]] mu [[Kenya]] gyeyava okutwalibwa e London mu Bungereza nalongosebwa. <ref>http://allafrica.com/stories/201411190793.html</ref>
== Okwegwanyiza obwa Pulezidenti ==
Nga 3 Ogwokusatu 2020, Tumukunde yalangirira nga bw’agenda okuvuganya eyali mukama we [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] ku kifo ky’obwapulezidenti mu kulonda kwa bonna mu mwaka 2021. Mu lukung’aana lwa bannamawulire Tumukunde lweyakuba yategeeza nti yali asazeewo okwesimbawo oluvannyuma lwokulaba nti [[National Resistance Movement|ekibiina kya NRM]] ne Yoweri Kaguta Museveni nga pulezidenti tebaali beetegefu kuteesa [[:en:Peaceful_transition_of_power|ku ky’okukyusa obuyinza mu mirembe]] . <ref>https://www.softpower.ug/former-security-minister-henry-tumukunde-announces-presidential-bid/</ref> Nga 7 Ogwomukaaga 2020, oluvannyuma lw'[[:en:2020_Malawian_presidential_election|okulonda kwa pulezidenti]] okwali mu ggwanga lya [[Malawi]] ab'oludda oluvuganya gyebawangula akululu k'obwa pulezidenti, Tumukunde yasaba ebibiina ku ludda oluvuganya gavumenti mu Uganda okwegatta bisimbewo omuntu omu avuganye ku bwapulezidenti mu 2021 nga bannaabwe e Malawi bwebasimbawo Lazarus Chakwera . <ref>https://observer.ug/news/headlines/65163-tumukunde-calls-for-united-opposition-to-defeat-museveni</ref> Tumukunde yatuukiriza kyeyasuubiza era mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2021 mu Uganda]] ku bwa Pulezidenti.
== Obuweereza bwe oluvannyuma lwolutalo ==
Oluvannyuma lwabayeekera ba NRA okuwamba obuyinza mu mwaka 1986, Tumukunde yakuzibwa n’atuuka ku ddaala lya Major era nasindikibwa ku kitebe kya Uganda mu Bungereza nga avunaanyizibwa ku nsonga zeby'ekijaasi. Oluvannyuma Tumukunde yasindikibwa oweyongerayo okusoma ensonga z'ekijaasi ku ttendekero eriyitibwa [[:en:Armed_Forces_Command_and_Staff_College,_Jaji|Armed Forces Command and Staff College, Jaji]], e [[:en:Kaduna|Kaduna]] mu ggwanga lya[[Nigeria]],era nayitira waggulu ddala. Bwe yakomawo e Uganda yalondebwa okukulira ekitongole ekitekateekera amaje. Tumukunde yaweereza mu kifo kino okumala emyaka mingi era nayamba nnyo okuzimba ebitongole mu maje ga UPDF n'okulifuula ejje eryekikugu okulijja ku ndabika eyekiyeekera.
Mu 1994, Uganda yagenda mu kulonda okwavamu olukiiko olwabaga Ssemateeka wa Uganda owa 1995. Mu kulonda okwo, Tumukunde yeesimbawo okukiikirira Rubabo mu disitulikiti y’e [[Rukungiri]]. Mu kulonda okwo Tumukunde yavuganya ne minisita era omuntu omugundiivu mu gavumenti [[:en:Mondo_Kagonyera|Mondo Kagonyera]] . Tumukunde mu biseera ebyo eyali atemera mu myaka asatu yalabibwa nga omunafu era nga banji baalowooza nti yali amala biseera okwesimba ku muntu omugundiivu nga Kagonyera. Yadde nga gwali bwegutyo, Tumukunde yakola kakuyege owamaanyi era akalulu nakawangulira waggulu ddala bwatyo ne yeegatta ku ''CA''. Tumukunde yamanyibwa mu lukiiko olwobaga ssemateeka olwokwewangayo okukubaganya ebirowoozo ku buli nsonga n'okwetaba mu ntuula obutayosa.
Oluvanyuma lw’okuyisa ssemateeka, Uganda yagenda mu kulonda era Tumukunde nakomawo mu palamenti nga [[:en:Member_of_Parliament|omubaka]] omu ku abo abakiikirira amaje. Mu palamenti yaliyo okutuusa omwaka 2005. Mu biseera byebimu Tumukunde yali aweereza butereevu mu maje era n’akuzibwa okutuuka ku ddaala lya [[:en:Lieutenant_colonel|Lieutenant colonel]] era n’alondebwa okukulira abakozi n’enzirukanya y’emirimu. Ono era ajjukirwa olw’okutandika enkola y’okutuula ebigezo (PROMEX) eri abaserikale mu maje nga tebannakuzibwa era nga nabuli kati enkola eno ekyagobererwa. Mu mwaka 1998, Tumukunde yakuzibwa okutuuka ku ddala lya [[:en:Colonel|Colonel]] era nalondebwa okukulira ekitongole kyamaje ekikesi. Ekiseera kye nga ssabakesi kyogerwako nga ekiseera ekyalimu okutuuka ku buwanguzi obwamanyi. Mu buwanguzi buno mwalimu okulemesa obulumbaganyi bwabanalukalala ba [[:en:Al-Qaeda|Al-Qaeda]] okutegulula bbomu ku kitebe kya [[Amerika]] mu kibuga [[Kampala]]. Tumukunde era yateekawo obukiiko bwekikkesi mu Kampala obwagonjoola ekizibu kyokutegulula bbomu mu kibuga Kampala n'ebikolwa by'obutujju okutwalira ewamu. Tumukunde mu ngeri y'emu yazimba enkolagana n'obukulembeze bw'obusiramu banji bwebali batebeereza okukola obulumbaganyi ekyamwanguyiza okufuna amawulire ag'ekikessi mu bwangu.Okutwaliza awamu mu kiseera kye nga ssabakessi, ebitongole ebikessi mu Uganda byakolera ddala bulunji.<ref>http://chimpreports.com/8515-analysis-the-rise-and-fall-of-brig-tumukunde/</ref>
Tumukunde yakuzibwa okutuuka kuddaala lya [[:en:Brigadier_general|brigadier general]] n'akyusibwa n'aduumira ekibinja kya UPDF eky'okuna nga kisangibwa e [[Gulu]] . Mu kiseera ekyo, olutalo n'abayeekera ba ''Lord's Resistance Army'' (LRA) abakulirwa Joseph Kony lwali lugenda mu maaso era Tumukunde ng’aduumira ekibinja kyamaje ekyokuna yayongera nnyo okunafuya [[:en:Lords_Resistance_Army|Lords Resistance Army]] . Tumukunde era yakola kinene mu kutandikawo enteeseganya z’emirembe n’abayeekera era ye nekibinja kyamaje kyeyali aduumira nebetaaba butereevu kulwanyisa ekirwadde kya [[:en:Ebola_virus|Ebola]] ekyali kitawaanya [[:en:Northern_Uganda|amambuka ga Uganda]] mu kiseera ekyo.
Mu 2000, Tumukunde yalondebwa okukulira ekitongole ekikettera munda mu Uganda ekya [[:en:Internal_Security_Organisation|Internal Security Organization]]. <ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1026483/pulkol-tumukunde-appointed</ref>Mu kiseera kye yamala mu ''ISO'', Tumukunde yayongera okutereeza enkola y'emirimu mu kitongoel kino awamu n'okukiwa embavu n'obusobozi okukola obukessi nga bwe yali akoze mu CMI. ISO mu budde yamanyika olw'enkola yaayo ennungi era ennungi mu by'obukessi awamu n'okulwanyisa [[:en:Counter-terrorism|obutujju]] .
== Obukuubagano n'okutabuka ==
Engeri Tumukunde gyeyalinnyamu amadaala mu byekijaasi kwossa n'ebyobufuzi mu Uganda yamufuula wa ttutumu nnyo mu ggwanga lyonna. Ono bwatyo olw'endowooza ye eya ba mwoyo gwa ggwanga yeesanga mu bukuubagano n'ebitongole ye kkenyini byeyali afubye okuzimba.
Mu lumu ku ntuula zabakulembeze olwatuula mu 2003, Tumukunde yawakanya ekiteeso eky’okuggyawo [[:en:Term_limit|ekkomo ku bisanja]] by'omukulembeze weggwanga era nga kino yakikolera mu maaso ga mukama we era omuduumizi wamaje ow'okuntikko [[Yoweri Museveni]] nga ali ne ba minisita be Pulezidenti ne kabineti ye. Tumukunde yategeezezza nti kino ekiteeso kino kikontana butereevu n'ennono kwossa eddembe lye baali balwanye okussaawo era nategeeza nti ye teyali mwetegefu kwetaba mu nkikolwa kya kumenya ssemateeka. Ekikolwa kino nga bwekyali kisuubirwa kyamuteeka mu bukuubagano n'abantu banji nga n'omukulembeze w'eggwanga mwomutwalidde.
== Okukwatibwa n’okusibwa ==
Tumukunde yakwatibwa era navunanibwa emisango gy’okukozesa obubi ofiisi n’okusaasaanya amawulire amakyamu. Omisango gw'okukozesa obubi ofiisi oluvannyuma gwamujjibwako era nga kino kyayongera okukasa endowooza eyaliwo nti emisango gino gyali gya byabufuzi. Oluvannyuma ebyaddirira byewuunyisa kuba mwalimu okuwaliriza Tumukunde okulekulira ekifo kye mu palamenti ekintu kyeyakola nga 28 Ogwokutaano 2005 oluvannyuma n’akwatibwa ku biragiro bya pulezidenti.<ref>https://allafrica.com/stories/200506080362.html</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1124006/tumukunde-forced-resign-mp</ref> <ref>http://allafrica.com/stories/200404090088.html</ref>
Nga akwatibwa amaka ge getoloolwa abajaasi abatakka wansi wa 50 era nga bano baadduumirwa ba Genero babiri okwali [[:en:Kale_Kayihura|Kale Kayihura]] ne Joshua Masaba era nga bano bebamukwata (mu nkola y'ekinamaje omujaasi akwatibwa oyo bwebenkana eddaala, oba oyo amusingako). Tumukunde oluvannyuma lw'okukwatibwa yatwalibwa mu kifo awasanyukirwa abakulu ku madaala agawaggulu ekiyitibwa ''officers mess'' ekisangibwa e Kololo era lino ne lifuula 'ekkomera' lye okumala ebbanga eryakunukiriza mu myaka ebiri nga akuumibwa butiribiri kwossa okumukugira okwogera nabantu abalala.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/judgment-day-for-brig-tumukunde-1540646</ref> [[:en:Extrajudicial_detention|Okusibwa kwe awatali kuwozesebwa mu kooti]] nga kw’ogasse n’okuwulira emisango [[:en:Court_martial|mu kkooti y’amagye]] kwayongera okutabula embeera era bwatyo oluvannyuma yayimbulwa mu mwaka 2007. Okukwatibwa kwe kwali kwekuusa ku ndowooza ye eyali ewakanya okukola ennongosereza mu [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda]] okusobozesa pulezidenti okufuga ebisanja ebitaliiko kkomo okuva kwebyo ebibiri ssemateeka byeyali alambika mu budde obwo. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/index.php?view=article&catid=34%3Anews&id=23221%3Atumukunde-faces-death-life-in-jail&tmpl=component&layout=default&page=&option=com_content&Itemid=114 |access-date=2024-09-30 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304000106/http://www.observer.ug/index.php?view=article&catid=34:news&id=23221:tumukunde-faces-death-life-in-jail&tmpl=component&layout=default&page=&option=com_content&Itemid=114 |url-status=dead }}</ref>
Nga 18 Ogwokuna 2013, kkooti yamaje ga UPDF yatuula era olutuula luno nerukomekkereza okuwulira emisango egyali gitutte emyaka 8. Omusango gw’okusaasaanya amawulire amakyamu era ag'obulabe gwagobwa ate omusango ogw’okweyisa obubi n'okusiiwuuka empisa ne gumusinga era nasalirwa ekibonerezo kya kooti yamaje kuvumirira bikolwa bye bino. <ref>http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=24851:feature-what-next-for-brig-tumukunde</ref>
=== Okukwatibwa kwe ===
Nga 12 Ogwokusatu 2020, nga zinatera okuwera wiiki bbiri ng'alangiridde nti yali wa kuvuganya ku bwa Pulezidenti, Gen. Tumukunde yakwatibwa ku misango egyekuusa ku [[:en:Treason|kulya mu nsi olukwe]] .
Nga 19 Ogwekkuminogumu 2020, Tumukunde yayimiriza kampeyini ze ez’obwapulezidenti oluvannyuma lw'okukwatibwa Robert Kyagulanyi Ssentamu amanyiddwa ennyo nga [[Bobi Wine]] omu ku baali mu lwokaano lw'obwa Pulezidenti. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://eagle.co.ug/2020/11/19/gen-tumukunde-muntu-suspend-campaigns-over-the-arrest-of-bobi-wine-and-amuriat.html |access-date=2024-09-30 |archive-date=2021-07-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210726022438/https://eagle.co.ug/2020/11/19/gen-tumukunde-muntu-suspend-campaigns-over-the-arrest-of-bobi-wine-and-amuriat.html |url-status=dead }}</ref> Nga wayise ennaku bbiri, Tumukunde ne Kyagulanyi, wamu nabavuganya ku bwapulezidenti [[Mugisha Muntu]], [[Norbert Mao]], ne Patrick Amuriat Oboi, bakuba olukungaana lwa bannamawulire olwawamu era nebabaako byebakkaanya kungeri y'okugonjoola okusoomozebwa ne Poliisi. <ref>https://www.independent.co.ug/presidential-candidates-join-forces-to-deal-with-police-brutality/</ref>
== Okuwummula amaje ==
Nga 1 Ogwomwenda 2015, olupapula lwamawulire olwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' lwafulumya eggulire nga liraga nti Tumukunde yali akuziddwa okutuuka ku ddaala lya [[:en:Lieutenant_general|Lieutenant General]] era nawummuzibwa mu maje geyali awereezaamu okumala emyaka amakumi asatu mu ena. Okutuuka ku ddaala kweyawummulira amaje, Tumukunde yabuusibwa eddaala lya [[:en:Major_general|major general]] . <ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Brig-Tumukunde-promoted--then-retired/-/688334/2854028/-/ssmso7/-/index.html</ref>
== Okulondebwa kubwa minisita ==
Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa mu [[Cabinet of Uganda|kabineti]] nga Minisita avunaanyizibwa ku nsonga z'obutebenkevu mu ggwanga . <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Tumukunde uagobwa kubwa minisita ku Ssande nga 4 Ogwokusatu 2018, mu [[:en:President_of_Uganda|bubaka pulezidenti]] wa Uganda bweyayisa ku mukutu gwe ogwa Twitter (mu budde buno eyitibwa X), Tumukunde yagobwa ne Genero munne [[:en:Kale_Kayihura|Kale Kayihura]], eyali adduumira poliisi ya Uganda.
== Laba ne ==
* [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda People's Defense Force]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Rukungiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Rukungiri]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Kale_Kayihura|Kale Kayihura]]
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
fdwepu1qwyi3mivnn3q19vm3dkpjw65
Felix Kulaygye
0
11052
61748
56072
2026-07-11T17:39:37Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61748
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Felix Kulayigye''' munnamajje ku ddaala erya [[:en:Major_general|Acting Major General]] mu jje lya [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|''Uganda People's Defence Force'']] (UPDF).<ref>https://nilepost.co.ug/news/239800/gen-muhoozi-promotes-brig-felix-kulayigye-to-acting-major-general</ref> Ono era ye mwogezi w'ejje lino okuva nga 4 Ogwokubiri 2022 era nga gwe mulundi gwe ogw’okubiri okubeera mu buvunaanyizibwa buno era nga omulundi ogwasooka gwaliwo wakati wa 2005 ne 2013.
== Ebyafaayo bye ==
Kulayigye yazaalibwa mu mwaka 1964. Kitaawe ye ''Fredrick Semichacha'' ne nnyina ''Regina Abagirinka'' ku kyalo Gayaza, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y'e Masaka]] . Famire eno yasenguka okuva mu [[Kisoro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kisoro]], era n'esenga mu [[Bukomansimbi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bukomansimbi]] obudde buno . Ye mwana asembayo mu maka ku baana omwenda. Maama we yafa amangu ddala nga Kulayigye amaze okuzaalibwa era yakulira mu kifo ekirabirira bamulekwa e Rutshuru mu Disitulikiti y’e [[Kisoro]].
== Emisomo ==
Kulayigye yasomera mu masomero ga pulayimale agawerako kyokka nga P7 yajimalira ku ''ssomero lya St. Herman Nkoni Boys’ Primary School'' e [[Masaka]]. Eno gyeyava okugenda ku ''Kabalega Secondary School'' n’asomerayo okutuuka lweyamaliriza siniya eyokuna nagenda ku ''Kololo High School'' gyeyamalira siniya ey'omukaaga. Oluvannyuma, yayingira [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Makerere University]], okusoma obusomesa era natikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts_in_Education|''Bachelor of Arts in Education'']], mu 1989. Oluvannyuma yaddayo ku yuinivasite yeemu okusoma diguli ey'okubiri mu kuteekateekera ebyenfuna eya [[:en:Master_of_Arts|''Master of Arts mu Economic Policy and Planning'']].
== Obuweereza mu maje ==
Kulayigye yeggata ku maje ga Uganda mu 1989, oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya diguli esooka ku yunivasite. Yeetaba butereevu mu kulwanagana okwali mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|mambuka ga Uganda]] nga UPDF erwanagana nabayeekera aba [[:en:Lord's_Resistance_Army|Lord's Resistance Army]] abaaduumirwanga Joseph Kony era nga eno yali omu ku baduumizi bakabinja kabajaasi akatonotono mu lungereza akayitibwa ''platoon''. Oluvannyuma okuva mu mwaka 2005 okutuuka mu 2013, yeyali omwogezi wa UPDF. <ref>http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/An-army-spokesman-who-has-stood-tall-in-his-job/-/691232/1742014/-/wtfl79/-/index.html</ref> Kulayigye era yaliko akwanaganya ensonga z'ebyobufuzi mu maje mu lungereza ayitibwa ''Chief Political Commissar''. Mu 2016, yalondebwa okubeera omubaka wa Palamenti ng’akiikirira UPDF mu Palamenti ey’ekkumi (2016 okutuuka 2021).<ref>https://www-monitor-co-ug.webpkgcache.com/doc/-/s/www.monitor.co.ug/uganda/news/national/who-are-new-updf-mps--1642582</ref> Ono y'omu era yaliko mu kiwayi kyamaje ekikuuma Pulezidenti ekyayitibwanga ''Presidential Protection Unit'' nga leero kiri wansi wa ''Special Forces Command'' mu UPDF.
Mu Gwokubiri gwa 2019, yakuzibwa okuva ku ddaala lya [[:en:Colonel|colonel]] n’adda ku [[:en:Brigadier|brigadier]], mu ntekateeka eyalimu okukuza banamaje eb'enjawulo nga bonna omugatte baasoba mu 2,000. <ref name="PrmR">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-promotes-Muhoozi-Kainerugaba-Lieutenant-General/688334-4972994-mqpx8tz/index.html</ref>
Mu Gwokubiri 2022 [[:en:Commander-in-Chief|omuduumizi w’amaje ow'okuntikko]] General [[Yoweri Museveni]] . , yaddamu okulonda Brigadier General Felix Kulayigye okwogerera ejje lya Ugana erya UPDF era nga yasikira Brigadier Flavia Byekwaso, eyasindikibwa ku misomo mu ttendekero lyamaje erya ''National Defence College,'' [[Njeru]] mu [[Buikwe (disitulikit)|Disitulikiti y’e Buikwe]] . <ref name="BackR">http://nilepost.co.ug/2022/02/04/brig-kulayigye-appointed-new-updf-spokesperson/</ref>
== Ebirala ebimukwatako ==
Felix Kulayigye musajja mufumbo era nga mukyala we ye Justine Bagonza era balina abaana basatu ab’obuwala n’abobulenzi babiri. <ref name="Hist">http://allafrica.com/stories/201607080631.html</ref> <ref name="Who">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1301299/sickness-earned-kulayigye-wife</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Moses_Ddiba_Ssentongo|Moses Ddiba Ssentongo]]
* [[:en:Fred_Tolit|Fred Tolit]]
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
0m1ngof12ey9ecmryloibqzd6g37xmf
Shaka Ssali
0
11145
61839
36918
2026-07-11T17:53:25Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61839
wikitext
text/x-wiki
'''Shaka Ssali''' (Yazaalibwa mu Gwokuna 9, 1953 - n'afa nga 27, 2025), era yamanyibwa nnyo nga "'''Kabale Kid'''", yali munnamawulire Omumerika eyazaalibwa mu Uganda eyali amanyiddwa olw'omulimu gwe ng'omukubiriza wa pulogulamu ya Voice of America's (VOA) "Straight Talk Africa". Eno yakubiriza okumala emyaka egisukka mu abiri. Omulimu gwe gwayamba nnyo okuzimba bannamawulire mu Afirika, n'okutumbula emboozi ezikwata ku demokulasiya, obukulembeze, n'enkulaakulana okwetooloola ssemazinga.<ref name=":0" />
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ssali yazaalibwa mu Disitulikiti y'e Kabale mu bugwanjuba bwa [[Uganda]]. Okusoma yakutandikira mu Kikungiri Primary School oluvannyuma ne yeegatta ku Kigezi High School. Olugendo lwe olw'ebyokusoma lwayita mu mbeera ezaamuleetera okuleka essomero lya siniya mu myaka gya 1960.<ref name=":2" /><ref name=":5" /> Ng'akyali muto, yeegatta ku magye ga Uganda ng'omuserikale wa parachute.
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
imna4cb5mvu8lg0cb6ggbkkt4fefgu2
Ivan Edwards
0
11148
60848
36951
2026-07-11T12:04:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60848
wikitext
text/x-wiki
[[File:Dr. Ivan Edwards.jpg|thumb|Musawo Ivan Edwards]]
Ivan Edwards musawo enzaalwa ya Uganda oluvannyuma n’afuuka munnansi wa [[Amerika]]. Kitaawe yeeyali Teddy Edwards, workshop manager mu Uganda Breweries, ate mama mwe ali Ludmilla Nnabisooli. Bazadde bbe bombi baalina bataata baabwe nga bazungu, ng'ate banyaabwe baali banauganda.<ref name=":0">Dr. Ivan Edwards, a Ugandan, is a Major in the US Air Force, Serving as a Flight surgeon – Uganda Diaspora News</ref>. Ali musawo mu ggye lya Amerika erya Air Force Reserve, ku ddaala lya lieutenant colonel.<ref name=":1">Alamo Wing flight surgeon receives prestigious fellowship > Joint Base San Antonio > News</ref> Ye musawo asoose mu ggye ly’omu bbanga ng’ava mu Uganda.<ref>THE HEALTH SECTOR IN UGANDA - Kmaupdates</ref> Yalwanyisa okutunda essabo ery’ebyafaayo mu [[Kampala]] mu [[Yuganda|Uganda]], n’alitaasa obutagulibwa.<ref>Uganda: U.S. Soldier to Fight for KCC Cemetery - allAfrica.com</ref> Ono mwogezi wa lujjudde mu nsi yonna.<ref>Lt. Col. Dr. Ivan Edwards | A Special keynote Speaker at the Diaspora Gala 2017 Edition – Uganda Diaspora News</ref><ref>(6) Video | Facebook</ref> Alina eddwaaliro, alaba n’okujjanjaba abalwadde abafunye obuvune mu kibuga San Antonio mu gwanga ly’e Texas.<ref name=":2">True Health Begins With The Mind - Top Doctor Magazine</ref>
=== Ensibuko n’Ebyenjigiriza ===
Yazaalibwa mu Kampala mu Uganda, n’abeera eyo mu kiseera ky’obufuzi bwa [[Idi Amin]], omufuzi eyafuga obubi n’okusaanyaawo obulamu bw’abantu bangi.<ref>Ugandan immigrant finds rehabilitation in Air Force service</ref> Ku nkomerero y’emyaka gya 1980, yajja mu [[Amerika|USA]] n’afuuka munnansi wa Amerika.<ref name=":0" /> Yasomera mu Rivier University, n’atikkirwa diguli eyookubiri mu Biology mu 1999. Oluvannyuma yamaliriza okusoma obusawo mu Midwestern University, e Glendale, Arizona, mu 2004. Mu 2005, yamaliriza emisomo gye egy’obusawo obw’omunda mu Eastern Virginia Medical School, mu Norfolk, Virginia . Oluvannyuma yamaliriza emisomo gye egy’oku ntikko mu by’obusawo bw’omubiri n’okuddaabiriza mu UTHSCSA mu 2008. Oluvannyuma yamaliriza emisomo egy’enjawulo mu ttendekero ly’amagye g’omu bbanga erya United States Air Force School of Aerospace Medicine okufuuka omusawo w’amagye g’omu bbanga alina ebisaanyizo eby’amaanyi.<ref>Dr Ivan Edwards | ASU Search</ref><ref>Dr. Ivan Edwards, DO | San Antonio, TX | Physiatrist | US News Doctors</ref>
[[File:Picture of Lt Col Ivan Edwards.jpg|thumb|Lt Colonel Ivan Edwards]]
Era mu kiseera kino ye USAF Flight Surgeon, ku ddaala lya Lt. Colonel. Ono muwanguzi w’omudaali gw’okusiima amagye g’omu bbanga ga Amerika ne Oak Leaf Cluster, omudaali gw’abazirakisa abasinga obulungi mu magye, n’omudaali gw’amagye agakuuma.<ref name=":1" /><ref>Drs. Edwards, Fredericson, & Haig: In the News, August 25, 2021</ref>
Yatandikawo enteekateeka y’okusponsa abaana abaana abataliiko mwasirizi ne bamulekwa mu Uganda ku ntandikwa y’emyaka gya 1990.<ref>Nashua Telegraph Newspaper Archives, Nov 24, 1991, p. 2</ref> Okuva mu 2013 okutuuka mu 2017, yaddukanya enteekateeka z’okuddaabiriza abantu abalina obuzibu bw’obusimu n’obulumi mu kibuga San Antonio mu gwanga ly’e Texas.<ref>Dr. Ivan Edwards | Becomes an Inducted Fellow of the Royal Society of Arts (RSA) in London | Welcome to the Ugandan Diaspora News Online</ref>
=== Emirimu gy’omukitundu ===
Mu 2009, Edwards yalwana okukomya okutunda essabo erikadde mu Kampala mu Uganda. Essabo lino eriyitibwa Kampala European Cemetery, mwe baaziikibwa abantu bangi abakulu okuva mu Uganda mu biseera eby’emabega omuli n’abamu ku ba famire ya Edwards.<ref>Uganda: Family Opposes City Cemetery Giveaway - allAfrica.com</ref> Abantu abamu baali baagala okugula essabo lino okuzimbayo ekifo eky’amaduuka, naye Edwards yali tayagala ekyo kibeerewo. Yatandika okwekalakaasa n’ayingizaamu abantu bangi. Olw’okufaayo okuva mu mawulire g’ekitundu n’obuwagizi bw’abantu b’omu kitundu, essabo lino lyawona okutundibwa. Era kyamanyibwa ng’ekifo eky’ebyafaayo ekyali kyetaaga okukuumibwa.<ref>Uganda: Sebaggala Stops Grave Relocation - allAfrica.com</ref><ref>Uganda: KCCA Denies Cemetery Sale - allAfrica.com</ref><ref>Uganda: Jinja Road Cemetery to Become Tourist Site - allAfrica.com</ref>
Edwards ayogedde ku mikolo gya Uganda Diaspora egy’ensi yonna egitegekebwa buli mwaka mu Kampala mu Uganda. Nga December 30, 2017, yaliko omwogezi ow’enjawulo ku mukolo gw’abagwira mu Uganda, oluvannyuma n’afuna engule ya Ugandan Diaspora Award ng’asiima ebituukiddwaako n’okubunyisa amawulire. Omumyuka wa Pulezidenti wa Uganda Edward Ssekandi (eyamukwasizza engule) n’omubaka wa Bufalansa mu Uganda mu kiseera ekyo Stéphanie Rivoal baabaddewo.<ref>Diaspora Gala Awards | Maj. Dr. Ivan Edwards Has Accepted to be One of Our Special Guest Speakers For 2017 | Welcome to the Ugandan Diaspora News Online</ref><ref>Lt. Col. Dr. Ivan Edwards | A Special keynote Speaker at the Diaspora Gala 2017 Edition | Welcome to the Ugandan Diaspora</ref><ref>Diaspora Gala 2017 | Ugandan Diaspora Social Networking Gala Video Highlights & Keynote Speech | Welcome to the Ugandan Diaspora News Online</ref>
=== Omulimu gw'obusawo ===
Ng’omukugu mu PM&R, Dr. Edwards ajjanjaba abalwadde abalina ensonga ezikwata ku magumba, ennyondo, ebinywa, obusimu, n’obulumi. Abalwadde be abatonotono bafunye obuvune, obuvune mu mizannyo, omugongo n’obuvune ku bwongo. Essira lye ery’enjawulo kwe kuddaabiriza obusimu n’okujjanjaba obulumi mu ngeri ey’enjawulo.<ref name=":2" />
=== Okwogera mu Lujjudde ===
Edwards awagira obulamu bw’abantu, obujjuvu, n’obulungi bw’abantu. Ayogedde mu bifo eby’enjawulo, mu ggwanga n’ensi yonna. Ayogera ku nsonga z’ebyobulamu, okuwona, okwekula, n’okwewa amaanyi. Era alabiseeko ku ttivvi za wano n’ensi yonna era ayitibwa ebitongole eby’enjawulo okwogera mu nkuŋŋaana ennene n’emisomo.<ref>Choosing the right rehab for MS treatment</ref><ref>Lt Col Dr Ivan Edwards recognised for excellence in his adopted country USA by Uganda Diaspora Network. | By Maggie | Facebook</ref>
=== Ebirala ebirowoozebwa ===
Awandiika ku nsonga ez'enjawulo ku mukutu gw'amawulire nga Watchdog Uganda, empapula z'amawulire n'ebirala.<ref>DR. IVAN EDWARDS: The Silent Killer Is At Work In Uganda – we must mitigate it - Watchdog Uganda</ref><ref>DR. IVAN EDWARDS: Issues of the Heart Africa Can No Longer Ignore - Watchdog Uganda</ref><ref>DR. IVAN EDWARDS: Imported Diets & Lifestyles Come With A Price - Watchdog Uganda</ref><ref>You searched for Ivan Edwards - Watchdog Uganda</ref><ref>Texas leaders had no Plan B for power outages. Or even a Plan A</ref>
=== Ebijuliziddwa ===
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
0iqo8wdj3q1ji7dhnxe79e8cwzn6956
Essanyu Ruth Acheng
0
11149
61166
36978
2026-07-11T16:35:33Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61166
wikitext
text/x-wiki
Joy Ruth Acheng munnabyabufuzi wa [[Yuganda|Uganda]], eyali Omubaka wa Uganda ng'atuula mu kibuga Ottawa, e Canada.Mmemba w'ekibiina kya [[Uganda People's Congress]] era yalondebwa mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda mu 2011.
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Acheng yazaalibwa Ejang Margaret Obia. Alina diguli eyookubiri eya Masters in Management Studies, Diguli mu busomesa eya Bachelor of Education n'ebbaluwa mu mateeka eya Certificate in Administrative Law.
== Emirimu gye ==
Acheng yaweereza ng'omubaka omukyala owa Disitulikiti y'e Kole mu Paalamenti ey'omwenda eya Uganda (2011-2016). Yalondebwa Pulezidenti Yoweri Kaguta Museveni okubeera Minisita omubeezi w'ebyennyanja naye oluvannyuma n'amukyusa. Yali mmemba ku kakiiko ka Physical Infrastructure and HIV/Aids mu Palamenti ya Uganda ey'omwenda okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.
Yaliko omubaka wa Uganda mu Canada okuva nga 12 Ogwomwenda 2017.
== Ebitakwatagana ku ye ==
Mu Gwomunaana 2024, Gavumenti ya Canada yalangirira nti Acheng nti yali tasaanidde kukiikirira Uganda mu Canada ekiyitibwa persona non grata mu Lulatini olw'onneeyisa ye era n'emugoba e Canada. Mu kiseera kino ye mubaka wa Uganda mu nsi ya Bahamas.
== Laba na bino ==
* Olukalala lw'ababaka n'abakungu abakulu mu Canada
* Palamenti ya Uganda
== Ebyawandiikibwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ngacn7r0i14gmv254x38fiuewc9u6is
Frances Akello
0
11153
61137
60493
2026-07-11T16:33:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61137
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Frances Akello (yazaalibwa mu 1936) mu nna yuganda omulimi, omusomesa era yali munnabyabufuzi. Yaweereza ku lukiiko lw'ababaka ba Uganda nga mmemba w'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] okuva mu 1959 okutuuka mu 1961, yomu ku bakyala aba firika abasooka okuweereza ku lukiiko.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/One-of-Uganda-s-pioneer-female-legislators/691232-2025658-l4nvjnz/index.html</ref><ref>http://www.nzdl.org/gsdlmod?e=d-00000-00---off-0unescoen--00-0----0-10-0---0---0direct-10---4-------0-1l--11-en-50---20-help---00-0-1-00-0--4----0-0-11-10-0utfZz-8-10&cl=CL1.11&d=HASH01498f0cfd994ddfe10f20e4.15&x=1</ref>
Yasomera ku Magoro Primary School, Toroma Primary School ne Ngora Convent School. Yattikibwa obusomesa e Namagunga mu Disitulikiti y'emukono mu 1958 era n'afuna dipulomoma okuva ku Makerere University mu 1966. Yasoma okusomesa olungereza ng'ayambibwako sikaala mu [[:en:University_of_Leeds|University of Leeds]].<ref name=":0" />
Akello yali musomesa mu ttendekero ly'abasomesa erya St Mary's Teachers Training College bweyasunsulwamu n'alondebwa mu lukiiko lw'ababaka ba palamenti mu 1958. Yakolako ng'omukiise ku kakiiko ka Bandera, ng'avunaanyizibwa ku kutegeka bandera y'eggwanga ku bwetwaze bwalyo. Yasalawo obutavuganya ku kifo mu lukiiko lw'eggwanga olusooka kubanga yandibadde avuganya omubuulizi we [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]].<ref name=":0" />
== Ebiwandiiko Ebikozeseddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mfvbtmk90llgejpihxix0wn4ena5cme
Joyce Mpanga
0
11155
61481
60564
2026-07-11T17:04:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61481
wikitext
text/x-wiki
[[File:Amb_Brown_with_Hon._Mpanga.jpg|thumb| Amb. Brown ne Hon. Mpanga]]
Joyce Rovincer Mpanga (Yazaalibwa 22 January 1934- N'afa nga 18 Ogwekkuminoogumu 2023) yali munnabyabufuzi enzaalwa ya Uganda era nga mmemba w'Ol[[:en:Lukiiko|ukiiko]] lwa Buganda okuva mu 2009. Mpanga yali Minisita w'abakyala ne [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisita omubeezi ow'ebyenjigiriza ebya pulayimale]] mu 1988 okutuuka mu 1989 . Ng'oggyeeko egya Kabineeti ya Uganda, Mpanga yali [[:en:Parliament_of_Uganda|Mubaka mu Palamenti]] owa [[:en:Mubende_District|Disitulikiti y'e Mubende]] okuva mu 1996 okutuuka mu 2001.
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Mpanga yazaalibwa nga 22 January 1934 mu Disitulikiti y'e Mityana mu Uganda n'asomera mu [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High Schoo]]<nowiki/>l. Oluvannyuma lw'okumaliriza emisomo mu [[:en:Makerere_College|Makerere College]] mu 1958, yeegatta ku [[:en:University_of_London|University of London]] gye yafunira ddiguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] ne mu Indiana University Bloomignton gye yafuna Diguli eyookubiri eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu 1962.<ref name=":0">https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&pg=RA3-PA270</ref>
== Emirimu gye ==
Mpanga yatandika okusomesa ku [[:en:Makerere_College|Makerere College]] mu 1958 n'afuuka omumyuka w'omukulu w'essomero lya Gayaza High School mu 1962.<ref name=":0" />Mu kiseera kye mu Makerere, Mpanga yalondebwa n'afuuka omubaka mu Palamenti ya [[Yuganda|Uganda]] mu 1960.<ref>https://books.google.com/books?id=36BViNOAu3sC&pg=PA158</ref> Mpanga yawaŋŋangukira e [[:en:England|Bungereza]] mu omwaka gumu oluvannyuma lw'okulumbibwa kw'olubiri lwa Kabaka mu 1966 n'adda mu Uganda mu 1972.<ref name=":0" />Ng'ali e Bungereza, yali musomesa mu ssomero erimu erya elementary.<ref name=":1">http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Joyce-Mpanga--A-quiet-champion-for-women-s-rights/689842-1531966-ctdgc5/index.html</ref>
Mu 1988, Mpanga yafuuka Minisita w'abakyala eyasooka mu Uganda era n'asikirwa Gertrude Byekwaso Lubega.<ref>https://books.google.com/books?id=C4f--wYMhhkC&pg=PA87</ref>Mu mwaka ogwaddako, yalondebwa okuba Minisita w'ebyenjiriza bya Pulayimale era n'akibeeramu okutuusa mu 1991. Ng'oggyeeko okuweereza mu Kabineeti ya Uganda, Mpanga era yali mubaka wa Palamenti owa [[:en:Mubende_District|Disitulikiti y'e Mubende]] okuva mu 1996 okutuuka mu 2001.<ref name=":1" />
Wakati mu bifo by'ebyobufuzi, yeenyigira mu kuddamu okuwandiika ssemateeka wa Uganda mu 1995.<ref>https://web.archive.org/web/20190307054010/http://articles.orlandosentinel.com/2008-02-06/news/luganda06_1_beacon-college-primary-education-universal-primary</ref>Mu 2009, Mpanga yafuuka mmemba w'Olukiiko olwa Buweekula<ref>https://web.archive.org/web/20171128071432/http://www.observer.ug/news-headlines/3061-full-list-of-buganda-lukiiko-members</ref> era yali akiikirira abakyala mu Lukiiko lwa [[:en:Buganda|Buganda]] okuva mu 2011.<ref>https://web.archive.org/web/20111014042837/http://www.buganda.or.ug/index.php/representatives-of-different-categories-professionals</ref>
== Ebirala ebimukwatako ==
Mpanga yali mufumbo n'abaana babiri.<ref>https://web.archive.org/web/20190308004404/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Marriage-led-to-Mpanga-s-exile/-/689844/1966402/-/item/0/-/iepitsz/-/index.html</ref> Muzzukulu we ayitibwa [[:en:George_the_Poet|George the Poet]], muyimbi era [[:en:Spoken_word|mutontomi]].<ref>https://www.bbc.co.uk/programmes/m000cmym</ref>
Mpanga yafa nga November 18, 2023, ku myaka 89.<ref>https://dailyexpress.co.ug/2023/11/18/former-minister-joyce-mpanga-dies-at-89/</ref>
== Ebiwandiiko ebijulize ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
k2143y0lbsrloxipp67ndi4r38w3sxc
Omuyimbi Eunice Otuko Apio
0
11156
61350
41958
2026-07-11T16:44:39Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61350
wikitext
text/x-wiki
Eunice Otuko Apio (yazaalibwa mu 1976) munnabyabufuzi enzaalwa ya Uganda, omuwandiisi, omunoonyereza ku by'eddembe ly'obuntu n'emirembe.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/eunice-apio-the-war-shaped-her-life-1516740</ref> Y'omu ku bammemba b'ekibiina kya Uganda People's Congress (UPC) eyafuuka omubaka wa Oyam North Constituency mu Palamenti ya Uganda ey'e 11 oluvannyuma lw'okuwangula akalulu akaaliwo nga July 6, 2023.<ref>https://nilepost.co.ug/politics/165028/who-is-dr-apio-otuko-the-new-oyam-north-mp</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/women-mps-making-oyam-a-model-district--4306136</ref> Y'omu ku batandisi ba Facilitation for Peace and Development.<ref name=":0" />
== Obulamu obw'obuto n'obuyigirize ==
Apio yazaalibwa mu disistulikiti y'e Oyam mu famire y'abooluganda mwenda. Yagenda mu St. Mary's Aboke Girls' okusoma pulayimale n'agenda mu Tororo Girls' School mu 1992 gye yasomera siniya n'amaliriza mu 1996.<ref name=":0" /> Yeegatta ku Makerere University gye yafunira diguli mu Sayansi.
== Omulimu ==
Oluvannyuma lw'okumaliriza emisomo mu yunivasite y'e Makerere, Yakolako ng'omuwi w'amagezi ku nkulaakulana mu ofiisi za gavumenti ez'ebitundu. Mu 2000, yeegatta ku kakiiko ka Uganda Human Rights Commission, omulimu gwe yaleka oluvannyuma lw'emyezi ebiri n'atandikawo ekibiina kye ekirwanirira eddembe ly'obuntu ekiyitibwa Facilitation for Peace and Development.<ref name=":0" />
Akola ng'omubaka omukyala wa Oyam County North oluvannyuma lw'okufa kwa Charles Engola.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/otuko-sworn-in-as-oyam-north-mp</ref>Omukolo gw'okulayiza gwabaawo nga July 20, 2023.<ref>https://www.independent.co.ug/new-oyam-north-mp-apio-otuko-eunice-takes-oath/</ref><ref>https://nilepost.co.ug/editors-choice/164154</ref>
Apio era abadde mulwanirizi w'eddembe ly'obuntu era omulwanirizi w'emirembe mu bukiikakkono bwa Uganda mu distulikiti y'e Lira, mu ssaza ly'e Oyam okuva mu 2006 oluvannyuma lw'okugwawo kwa LRA.<ref name=":0" />
== Ebirabo n'okulondwebwa ==
* Muwanguzi wa Janzi Award olw'ekitabo (Zurz Maid).<ref>https://www.chibow.org/single-post/dr-eunice-otuko-apio-wins-the-janzi-award-for-new-book</ref>
* Yalondebwa okufuna ekirabo kya 2022 Women Building Peace Award.<ref>https://www.cbow.org/post/dr-eunice-apio-shortlisted-for-2022-women-building-peace-award</ref>
<references />{{DEFAULTSORT:Eunice Otuko Apio}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
5qabdlb1dgwumvsjegb92p02ixfnyij
Jacqueline Asiimwe
0
11159
61901
60764
2026-07-11T18:13:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61901
wikitext
text/x-wiki
Jackie Asiimwe-mwesigwa,( amanyikiddwa nga Jacqueline Asiimwe) (yazaalibwa March 1970), munnamateeka w'addembe ly'obuntu mu Uganda era omuwabuzi w'eddembe ly'obuntu. Mu kiseera kino ye ssentebe w'ekibiina kya East African Philanthrophy Network (EAPN) era akulira ekitongole kya Civsource Africa, ekitongole ekigabi kyobuyambi kye yatandikawo mu 2017.<ref name=":0">https://observer.ug/lifestyle/56620-jackie-asiimwe-has-climbed-five-mountains</ref><ref>https://www.andariya.com/post/on-giving-and-generosity-an-interview-with-jacqueline-asiimwe</ref><ref>https://www.icrw.org/news/tara-abrahams-and-jacqueline-asiimwe-to-join-icrw-board/</ref>
Mukiseera kye kimu aweereza nga ssentebe w'ekitongole kya International Center for Research on Women Uganda, ekikolagana n'ekitongole kya International Center for Research on Women ICRW, ekisangibwa mu [[:en:Washington,_DC|Washington]], [[:en:Washington,_DC|DC]], Amerika. Jacqueline mmemba ku kakiiko k'ensi yonna aka ICRW. Era yaliko omumyuka w'omukulembeze w'ekitongole kya Civil Society Capacity Building Programme, ekiyambibwako [[:en:European_Union|European Union]], okuva mu 2007 okutuuka mu 2009.<ref>https://www.icrw.org/news/tara-abrahams-and-jacqueline-asiimwe-to-join-icrw-board/</ref>
== Obulamu bw'obutu n'obuyigirize ==
Asiimwe yazaalibwa mu March wa 1970 mu ddwaaliro ly'e [[:en:Mengo_Hospital|Mengo Hospita]] mu [[Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu. Bazadde be ye Reverend Benon Mugarura ne Mrs Joye Mugarura.<ref name=":0" />
Asiimwe yasomera mu Mengo Primary School gye yasomera P7 mu 1983. Okuva mu 1984 okutuuka mu 1989 yeegatta ku ssomero lya [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]] erisinga obukulu mu [[Yuganda|Uganda,]] gye yasomera seniya ye yona .Alina ddiguli mu mateeka eyamuwebwa [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite esinga obunene era esinga obukulu mu yunivasita z'agavumenti mu Uganda.<ref name=":0" />
Asiimwe alina Postgraduate Diploma mu by'amateeka gye yafunye okuva mu ttendekero lya Law Development Centre mu Kampala. Ddiguli ye ey'okubiri mu mateeka yamuwebwa essomero lya Georgetown University Law School mu [[:en:Washington,_D.C.|Washingtom, D.C]].<ref name=":0" />
== Omulimu ==
Ng'akyali mu yunivasite ye Makerere, Jacqueline yafuuka mmemba mu kibiina kya Uganda ekya [[:en:Federacion_Internacional_de_Abogadas|Federacion International De Abogadas]] (FIDA) (International Federation of Women Lawyers).<ref>https://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/16-Days-Activism-Against-Gender-Based-Violence--hope-redress/689364-5365914-p1thbq/index.html</ref>
Asiimwe yakolako ng'omulwanirizi w'eddembe ly'abakyala mu [[:en:Uganda_Women's_Network|Uganda Women's Network]] (UWONET). Mu kiseera kino, yakolagana n'abakazi bangi abalwanyisa obumenyi bw'amateeka, okutulugunya abantu mu maka, n'okusobya ku baana.<ref>{{Cite web |url=https://edition.cnn.com/2020/05/15/africa/uganda-domestic-violence-as-equals-intl/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-04-13 |archive-date=2025-04-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250413193251/https://edition.cnn.com/2020/05/15/africa/uganda-domestic-violence-as-equals-intl/index.html |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.hrw.org/reports/2003/uganda0803/6.htm</ref><ref>{{Cite web |url=https://mulerasfireplace.com/2099-2/ |title=Archive copy |access-date=2025-04-13 |archive-date=2025-04-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250413193255/https://mulerasfireplace.com/2099-2/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://books.google.com/books?id=p3msSO2dBUAC&q=Jacqueline+Asiimwe+yale&pg=PA178</ref><ref>https://www.independent.co.ug/interview-jacqueline-asiimwe-finding-human-rights-calling-early/</ref>
Era yakolako nga maneja w'ekitongole ky'omuyambi atamanyikiddwa, omumyuka w'omuwandiisi w'ekitongole kya European Union Civil Society Capacity Building Programme, Chief executive Officer wa Uganda Women's Network, Fellow, ekitongole ekirwanirira eddembe lya'bakyala ekya Human Rights Watch. Asiimwe ye Chief Executive Officer wa CivSource Africa, ekitongole ekivunaanyizibwa ku nkolagana n'okuwagira emirimu gy'ebitongole by'obwannakyewa n'ebitongole by'obwannakyewa mu Afirika. Ekitongole kino kinoonyereza naddala ku nkolagana n'okuwagira obukulembeze bw'omubitundu oba Afiraka era kiwa obuyambi ku mbeera n'enteekateeka.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://africaphilanthropynetwork.org/fr/rewriting-the-narrative-of-african-philanthropy-a-round-table-conversation-with-jacqueline-asiimwe-the-ceo-of-civsource-africa/ |access-date=2025-04-13 |archive-date=2021-10-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211005221114/https://africaphilanthropynetwork.org/fr/rewriting-the-narrative-of-african-philanthropy-a-round-table-conversation-with-jacqueline-asiimwe-the-ceo-of-civsource-africa/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1513918/social-enterprises-neglected-uganda</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1507905/corruption-threatening-space-csos-east-africa</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1508804/women-reject-hike-nomination-fees</ref>
Assimwe era yawerezaako nga ssentebe w'ekitongole kya Uganda ekikolagana n'ekitongole kya Internation Center for Research on Women. Y'omu ku bammemba ku kakiiko ka Femme Forte, Project Soar ne East Africa Philantrophy Network. Era yaweerezako nga maneja wa Uganda mu Wellspring Advisors, kkampuni y'Abamerika ebuuliriza ku by'obuwangwa.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://glimug.com/femme-forte-organizes-conversation-on-image-based-violence/ |access-date=2025-04-13 |archive-date=2020-06-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200626092537/https://glimug.com/femme-forte-organizes-conversation-on-image-based-violence/ |url-status=dead }}</ref><ref>http://reigniteafrica.org/become-a-mentor/2018-professional-mentors/13913817_10154478251664009_8269218016286923927_o/</ref>
Asiimwe amanyiddwa olw'okulwanirira eddembe ly'abakyala, si mu Uganda mwokka wabula ne mu nsi yonna.<ref name=":0" /> Yeenyigira mu kampeyini ya "Black Monday"; ekikola ekyatandibwawo ebitongole ebyenjawulo kulwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref>
== Obwammembe obw'obuyigirize n'enkolagana ==
Jacqueline Asiimwe mmemba w'ebibiina n'ebitongole bino, (a) Uganda Association of Women Lawyers (FIDA), (b) the Uganda Charpter of the [[:en:International_Coach_Federation|Internation Coach Federation]] (c) memmba wa Forum for Women in Democracy (FOWODE) (d) mmemba wa [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza Old Girls Association]] (GOGA) (e) mmemba wa Uganda Feminist Forum (UFF) ne (f) mmemba wa Law ne Advocacy for Women in Uganda (LAW Uganda)
== Obumanyirivu mu kwebuuza ku bantu ==
GiZ Human Rights Program, Global Rights Alert,<ref>https://www.civsourceafrica.com/our-workmitooma2</ref> [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA), [[:en:OXFAM|OXFAM]] GB Pan African office-[[:en:Nairobi|Nairobi]], [[:en:UN_Women|UN Women]], Forum for Women in Democracy, [[:en:DFID|DFID]], [[:en:International_Center_for_Research_on_Women|International Centre for Research on Women]], [[:en:Hivos|HIVOS]], OSIEA, SHARP, [[:en:European_Union|European Union]] Delegation in Kenya, Ministry of Justice [[Kenya]], [[:en:African_Union|African Union]] Women and Gender Directorate, [[:en:ActionAid|Action Aid]] International, [[:en:National_Democratic_Institute|National Democratic Institute]] ne [[:en:British_Council|British Council]] Uganda.<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1127895</ref>
== Famire ==
Jacqueline yafumbirwa Peter Mwesige, munnamawulire nga 22 December, 2002 mu Perryman, Maryland, Amerika. era nebazaala abatabani babiri mu bufumbwo bwabwe. Obufumbo buno bwasaanyizibwawo mu butongole mu lutuula lwa Kkooti Enkulu eya Uganda mu [[Kampala]] mu Uganda nga 30 November, 2021. Abafumbo bano bakkirizibwa okulabirira abaana baabwe ababiri wamu.<ref>http://nilepost.co.ug/2021/12/01/dr-peter-mwesige-wife-part-ways-after-20-years-in-marriage/</ref>
== Ebibiina ebirala ==
Asiimwe mmemmba wa Fellow of the Women's Rights Division of [[:en:Human_Rights_Watch|Human Rights Watch]].<ref>https://www.hrw.org/report/2003/08/13/just-die-quietly/domestic-violence-and-womens-vulnerability-hiv-uganda</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
0a2ou5somres7j613gsb5tame1vbqh3
Jackline Kemigisa
0
11166
61881
44140
2026-07-11T17:59:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61881
wikitext
text/x-wiki
'''Jackline Kemigisa''' mukyala omunayuganda, omunamawulire, muwandiisi, munoonyereza, mulwanirizi w'eddembe ly'abantu era akola obutambi nabusa ku yintanenti. Nga munnamawulire awandiika ebikwata ku by’eggwanga n’ensi zonna endala. <ref>{{Cite web|title=Jackline Kemigisa, Author at African Arguments|url=https://africanarguments.org/author/kemigisa-jackline/#:~:text=Jackline%20Kemigisa%20is%20a%20feminist%20journalist,%20writer,%20researcher,,the%20team%20organizing%20the%20Black%20Planetary%20Future%20Conversations.|access-date=2025-04-09|website=African Arguments|language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web|title=Kemigisa Jackline – Uganda Feminist Forum|url=http://ugandafeministforum.org/team-member/kemigisa-jackline/|access-date=2025-04-09|language=en-US|archive-date=2025-04-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20250411015113/http://ugandafeministforum.org/team-member/kemigisa-jackline/|url-status=dead}}</ref> Jackline yeetabye mu kussa mu nkola ebago erilwanyisa ebisiyaga mu Yuganda ng'omulwanirizi w'eddembe. <ref>{{Cite web|date=2023-09-13|title=Court sets rules ahead of anti-gay law petition hearing|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-sets-rules-ahead-of-anti-gay-law-petition-hearing-4367360|access-date=2025-04-10|website=Monitor|language=en}}</ref> Era awandiise emiko mingi ku nkola z’amatwale mu Yuganda naddala ez'ekusa ku ddembe ly’abantu ng’amakomera, ebyenjigiriza, <ref>{{Cite web|last1=Colonialism|first1=The Museum of British|date=2023-08-21|title=Manufacturing Death Worlds: The Prison System in Uganda|url=https://museumofbritishcolonialism.org/manufacturing-death-worlds-the-prison-system-in-uganda/|access-date=2025-04-10|website=MBC|language=en-US}}</ref> okutumbula omwenkano nadala mu bakyala, eby'emikutu gy'amawulire, ebyafayo, okuva mu bufuzi bw'amatwale, dimokulasiya n'eby'obufuzi. <ref>{{Cite web|date=2023-06-02|title=Home|url=https://www.opendemocracy.net/en/author/jackline-kemigisa/|access-date=2025-04-10|website=openDemocracy|language=en}}</ref>
== Okusoma ==
Mu 2016 Jane Kemigisa yatikkirwa diguli mu [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|by'enzirukanya ya bizinense, eby'empuliziganya, eby'amawulire e Makerere]] yunivasite. Mu 2018 yeegatta ku New York University gye yatikkirwa mansita mu byamawulire studio 20 program, empuliriziganya ey'omulembe n'emikutu egy'empuliziganya.
== Omulimu ==
Jane Kemigisa munoonyereza mu kiseera kino alina enkolagana n’ekitongole kya Center for Arts Design and Social Research, <ref>{{Cite web|title=Center for Arts Design Social Research|url=http://www.centerartsdesign.org/|access-date=2025-04-10|website=www.centerartsdesign.org}}</ref> ng’akolagana ne ttiimu etegeka Emboozi za Black Planetary Future Conversations. Ng’omukozi wa podcaster, Kemigisa y’akyaza podcast Wulira history, ng’essira aliteeka ku kuwandiika abakyala n,ebyafaayo byabwe mu Yuganda. <ref>{{Cite web|title=Wulira|url=https://soundcloud.com/wulira_uganda|access-date=2025-04-10|website=SoundCloud|language=en}}</ref>
Jane era kitundu ku ttiimu ekunoonyereza n’ewandiika ebikwata kungeri abakyala mu Afrika gy'ebetaba mu mikolo gy’okuziika abafu oba abalamu, omukutu ogunoonyereza kungeri abakyala gye bayinza okwetawuluza ku nkola ya patriarchal cis-hete ey’obuzaale edumira okufa kwabwe mu bitundu by’Afirika. Okunoonyereza kwe essira literedwa ku bakyala abaziyizibwa kigasiza nnyo mu kutekateka ebikozesebwa mu kulwanirira eddembe ly’abakyala, wamu n’abakulembeze abakyala abagala okwesimbawo mu Yuganda. Ekiwandiiko kya Kemigisa ekiwandiko ky'akisembyeyo okuwandiikira ekitongole ky’abakyala ekya digital feminist organisation mu Buvanjuba bwa Afrika kyafulumiziddwa ng’ekimu ku bitundu by’emyaka 150 mu buvanjuba bwa Afrika. <ref>{{Cite web|title=Kemigisa Jackline – Uganda Feminist Forum|url=http://ugandafeministforum.org/team-member/kemigisa-jackline/|access-date=2025-04-10|language=en-US|archive-date=2025-04-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20250411015113/http://ugandafeministforum.org/team-member/kemigisa-jackline/|url-status=dead}}</ref>
Jane yakulira emirimu mu Parliament watch Uganda, era muwandiisi ku mikutu gy’amawulire egy’enjawulo nga womens media center, the independent, ne Lakwena Uganda. <ref>{{Cite news|date=2019-08-08|title=Give Stella Nyanzi Flowers While She Still Lives — Lakwena|url=https://lakwena.org/2019/08/08/give-stella-nyanzi-flowers-while-she-still-lives/|archive-url=https://web.archive.org/web/20221202194946/https://lakwena.org/2019/08/08/give-stella-nyanzi-flowers-while-she-still-lives/|archive-date=2022-12-02|access-date=2025-04-10|work=Lakwena|language=en-US|url-status=live}}</ref> Era yaliko mmemba ku lukiiko olwali lufuga Innovate Africa, <ref>{{Cite web|title=Innovate Africa|url=https://innovateafrica.co/|access-date=2025-04-10|language=en-GB}}</ref> omukunzi w’emikutu gy’amawulire mu Center for African Cultural Excellence(CACE). Jane munamawulire awandika eby'obwananyini wansi wa Eagle ku yintaneeti. <ref>{{Cite web|last=Writer|first=Guest|date=2017-09-13|title=President's nationwide land campaign exposes an inefficient system|url=https://eagle.co.ug/2017/09/13/presidents-nationwide-land-campaign-exposes-inefficient-system/|access-date=2025-04-10|website=Eagle Online|language=en-GB|archive-date=2025-04-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20250411015155/https://eagle.co.ug/2017/09/13/presidents-nationwide-land-campaign-exposes-inefficient-system/|url-status=dead}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
fuogw6jni6n82oeor8jv4s0zkd4iijh
Florence Nkalubo
0
11171
61331
60542
2026-07-11T16:43:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61331
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Florence Nkalubo''' amanyiddwa nga owek. Florence Bagunya Nkalubo munnayuganda, musomesa, munnabyabufuzi era omuwolereza w’ebyemizannyo . Amanyiddwa nnyo mu Yuganda olw’okufuba okulembera abakyala n'abavubuka mu by'emizannyo.
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Maama w’abaana basatu. <ref name=":0">{{Cite web|date=2021-01-07|title=Football is in her veins|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/football-is-in-her-veins-1487604|access-date=2025-04-18|website=Monitor|language=en}}</ref> Arthur Bagunywa Nkalubo Kateregga yali taata wa Florence era yaliko minisita w'Obwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]] . <ref name=":1">{{Cite web|title=Ex-Buganda minister dies aged 91|url=https://www.newvision.co.ug/news/1500084/-buganda-minister-dies-aged-91|access-date=2025-04-18|website=New Vision}}</ref> Taata ono yafira mu ddwaliro lya platinum ku myaka 91 okusinziira ku bafamire ye. <ref name=":1" />
== Ebyafaayo by’emirimu ==
Yawereza mu Bwakabaka bwa Buganda emyaka 10 nga Minisita w’abavubuka n’emirimu. <ref name=":2">{{Cite web|title=Owek. Florence Bagunywa Nkalubo :: Kampala University|url=https://ku.ac.ug/leadership-page.php?i=7&a=council-members-owek-florence-bagunywa-nkalubo-member-gender|access-date=2025-04-18|website=ku.ac.ug}}</ref> <ref>{{Cite web|title=Buganda Kingdom Official Decries Bad Conditions For Jailed Riot Suspects :|url=https://ugandaradionetwork.net/story/buganda-kingdom-official-decries-bad-conditions-for-jailed-riot-suspects?districtId=506|access-date=2025-04-18|website=Uganda Radionetwork|language=en}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Kasozi|first=Ephraim|date=1 November 2007|title=Uganda: Teach Luganda in Schools - Mengo|url=https://allafrica.com/stories/200710311115.html|url-status=live|access-date=18 April 2025|work=AllAfrica}}</ref> Era ye nnantameggwa w’omupiira gw'abakazi ogw'ebigere mu Yuganda ekisikiriza abawala bangi okutwala emizannyo ng’omulimu. <ref name=":2" /> <ref name=":3">{{Cite web|title=Florence Bagunywa Nkalubo deliberates|url=https://www.fufa.co.ug/pictorial-96th-fufa-ordinary-assembly-hosted-by-kampala-region/florence-bagunywa-nkalubo-deliberates/|access-date=2025-04-18|website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations|language=en-US}}</ref> Yawereza ng'omumyuka w'omukulembeze wa [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|Federation of Uganda Football Association]]<nowiki/>s (FUFA) era yakiikirira abakyala okumala ekiseera ng’omu ku babaka ababiri bakyala.<ref name=":2" /> <ref name=":3" /> <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web|title=Florence Bagunwa Nkalubo|url=https://www.fufa.co.ug/pictorial-95th-fufa-ordinary-assembly-multi-purpose-hall-adjumani/florence-bagunwa-nkalubo/|access-date=2025-04-18|website=FUFA: Federation of Uganda Football Associations|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Isabirye|first=David|date=2021-05-08|title=Kabugo, Kiwanuka voted as Uganda Youth Football Delegates {{!}} FUFA Elections 2021|url=https://kawowo.com/2021/05/08/kabugo-kiwanuka-voted-as-uganda-youth-football-delegates-fufa-elections-2021/|access-date=2025-04-18|website=Kawowo Sports|language=en-US}}</ref> Yegatta ku FUFA ng’omuwanika. <ref name=":0" /> Ng’omubaka wa FUFA, yaleeta pulogulaamu nnyingi ezawagirwa FIFA ng’omupiira gw’amasomero nga Kampala District Girls’ Primary School football era amasomero 60 gegatandikawo omupiira gw'abawala ogw'ebigere negugaziwa oluvanyuma. <ref name=":0" /> Yetaba mu muby'emizanyo ng’okubuuka waggulu, ttena y’oku mmeeza, ttena y’omuddo, ne hockery ng'akyali muwala muto. <ref name=":0" /> Ng'ali mu Nkozi Teachers’ College, yabanguka mu discus, short put n’okudduka emisinde emiwanvu.<ref name=":0" /> Yawangula ebikopo bingi. <ref name=":0" /> Mu 1997 e Lubaga North, Nkalubo yavuganya nga kansala omukyala nga LC zaakajja n’awangula era ekiseera kye yamala mubuweereza yatandikawo empaka za Nkalubo End of Year Cup.<ref name=":0" /> Era yaweereza ng'omukulembeze wa UWFA. <ref name=":0" /> Yali ayagala okuvuganya ng'omubaka wa Palamenti e Lubaga North ng'ayita mu kibiina kya Democratic Party. <ref name=":4">{{Cite web|title=IN BRIEF|url=https://www.newvision.co.ug/news/1155915/brief|access-date=2025-04-18|website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Kasozi|first=Ephraim|date=26 January 2006|title=Uganda: Lubaga Candidate Pledges to Address Teachers' Pay|url=https://allafrica.com/stories/200601250965.html|url-status=live}}</ref> Yali muwandiisi mu by'enjigiriza mu kibuga kya Lubaga North.<ref name=":4" /> Yawerezako nga Kampala International University Council. <ref>{{Cite web|title=University Council :: Kampala University|url=https://www.ku.ac.ug/university-council.php|access-date=2025-04-18|website=www.ku.ac.ug|archive-date=2024-10-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20241005021712/https://ku.ac.ug/university-council.php|url-status=dead}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|Federation of Uganda Football Associations]]
* Cotilda Nakate Kikomeko
* Omugagga Nankindu Kavuma
* Ekibiina ekigatta omupiira mu nsi yonna
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
omy1ux6d2g18xth3fcvtmgy7qrduddp
Jolly Nankunda
0
11173
60877
41210
2026-07-11T12:04:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60877
wikitext
text/x-wiki
'''Jolly Kaharuza Nankunda''' (yazaalibwa 1959), musawo w'abaana mu [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|minisitule y'ebyobulamu mu Uganda]], era aweereza ng'omumyuka w'akulira eddwaliro lya [[:en:Mulago_Women's_Referral_Hospital|Mulago Women's and Neonatal Referral Hospital.]] Yalondebwa ku kifo kino nga 9 August wa 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref>
== Omulamu bw'obuto n'ebyanjigiriza ==
Yazaalibwa mu 1959, ku kyalo Kinoni, Rwampara, mu [[Mbarara (disitulikit)|distulikiti ye Mbarara]], abazadde Mary Kabarungi ne John Kafaari. Oluvannyuma lw'okumaliririza pulayimale, yeyunga ku [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bwaranyangi Girls' Senior Secondary School]] mu disitulikiti y'e [[Bushenyi (disitulikit)|Bushenyi]], gye yasoma O-level.<ref name=":0">https://archives.visiongroup.co.ug/collections/51-her-vision/28075-nankunda-s-passion-for-breastfeeeding</ref> Mu 1977, yawebwa ekifo mu ssomero lya [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]], essomero ettutumu ennyo ery'abawala ery'ekisulo mu disitulikiti y'e [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]], gye yasomera emisomo gya A-Level.<ref name=":0" />
Yaweebwa ekifo mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]], okusoma obusawo bw'abantu. Mu 1987 yafuna ddiguli mu [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Surgery]] (MBChB). Oluvannyuma, mu 1996, yaweebwa ddiguli ey'okubiri mu busawo (MMed) mu [[:en:Pediatrics|bw'obujjanjabi bw'abaana (Pediatrics)]], nayo okuva mu Makerere University, mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref>{{Cite web |url=http://www.musawoug.com/musawo/Specialist_Details/570 |title=Archive copy |access-date=2025-04-27 |archive-date=2018-08-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180811032510/http://www.musawoug.com/musawo/Specialist_Details/570 |url-status=dead }}</ref> Mu 2012, yatikkibwa ne ddiguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] mu bw'obujjanjabi bw'abaana, okuva mu [[:en:University_of_Bergen|University of Bergen,]] mu [[:en:Norway|Norway]].<ref>https://translate.google.com/translate?hl=en&sl=no&u=https://www.uib.no/en/node/72918&prev=search</ref>
== Omulimu ==
Dr. Nankunda omusawo w'abaana mu ddwaliro lya [[:en:Mulago_Hospital|Mulago National Referral Hospital,]] agamba nti y'emu ku waadi ezizaalisa ezisinga okubeera bbize mu nsi yonna, nga abaana abasukka mu 30,000 bazaalibwa nga balamu buli mwaka, era nga tebakka wansi wa 32,654 mu mwaka mu myaka essatu okuva 1 January 2011 okutuusa 31 December 2013. Kino kiraga enzaalo 90 buli lunaku oba enzaalo 3.7 buli ssawa nga ogaseeko n'abakyala abalongosebwa ([[:en:Caesarean_section|Caesarean sections]]).<ref>https://translate.google.com/translate?hl=en&sl=no&u=https://www.uib.no/en/node/72918&prev=search</ref>
Mu August wa 2018, Minisitule y'ebyobulamu mu Uganda, yalonda Jolly Kaharuza Nankunda MBChB, MMed (peds), Phd, nga omumyuka w'akulira eddwaliro lya New Mulago Specialised Maternal and Neonatal Hospital. Amyuka Dr. [[Evelyn Christine Nabunya]], omusawo omukugu mu kujjanjaba abakyala.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-appoints-directors-Kiruddu-Kawempe-hospitals/688334-4706006-15qy4up/index.html</ref>
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
mfcz5e0xugsqfzes0dauz7nvm95kk1b
Thembo Nyombi
0
11224
61589
60624
2026-07-11T17:18:47Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61589
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox person|name=Thembo Nyombi|image=|image_size=|caption=|birth_date={{Birth date and age|1964|7|31|df=yes}}|birth_place=[[Uganda]]|death_date=|death_place=|alma_mater='''[[Makerere University]]'''<br/>{{small|([[Bachelor of Arts]])}}<br/>'''[[Bradford University]]'''<br>{{small|([[Project planning|Diploma in Project Planning & Management]])}}<br>'''[[Uganda Martyrs University]]'''<br/>{{small|([[Economics|MSc in Development Economics]])}}<br/>{{small|([[Corporate finance|Diploma in Financial Management]])}}|occupation=[[Economist]] & [[Politician]]|years_active=1990 — present|nationality=Ugandan|citizenship=Uganda|known_for=[[Politics]]|networth=|title=}}
'''George William Thembo Nyombi''' (yazaalibwa 31 Ogwomusanvu 1964) Munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Y'akulira ekitongole kya [[:en:Uganda_Communications_Commission|Uganda Communications Commission]] ekifo kino y'akifuna nga 24 Ogwekkuminogumu 2023 <ref>https://www.pmldaily.com/news/2023/11/former-ict-minister-nyombi-thembo-named-ucc-executive-director.html</ref> era nga yaliko [[:en:Information_technology|Minisita omubeezi owa tekinologiya w'amawulire]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] .Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011. Y'adda mu bigere bya Alintuma Nsambu, eyagobwa mu kabineti. <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Ekyo nga tekinnabaawo, yaweerezaako nga [[:en:Luweero_triangle|Minisita omubeezi owa Luweero Triangle mu ofiisi ya Ssaabaminisita]], okuva mu 2009 okutuuka mu 2011. <ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref> Nyombi Thembo era yaliko [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa Palamenti]] (MP) owa Kassanda ey'omumaselengeta mu [[:en:Mubende_District|Disitulikiti y'e Mubende]] . Abadde akiikirira ekitundu kino obutasalako okuva mu 2001. <ref name="Parliament">http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=263&const=Kassanda+County+South&dist_id=7&distname=Mubende</ref>
== Obuto bwe ==
Yazaalibwa nga 31 Ogwomusanvu 1964 mu [[:en:Mubende_District|Disitulikiti y’e Mubende]], nga yazalibwa ne baganda be kkumi na basatu. Kitaawe yali '''Erisa Zziwa Bosomungho''', okuva mu lulyo olulangira Ndomboli e Zenzeka, [[:en:Boma,_Kongo_Central|Boma]], mu [[:en:Democratic_Republic_of_Congo|Democratic Republic of Congo]] . Maama we yali '''Eseza Ziribasanga''', nga naye yalina obuzaale bwa Congo. Taata ono yasenguka n’ajja mu [[:en:Uganda|Uganda]] mu 1924, olw’obutabanguko obwabalukawo olw'ebyobufuzi mu kitundu kino era okukkakkana ng’asengukidde Kassanda mu Ssaza ly'e Singo, mu Disitulikiti y’e Mubende.
== Okusoma kwe ==
Yasomera ku ''Lubiri Secondary School'' mu Kampala, mu A-Levo. Thembo Nyombi yatikkirwa Diguli ye eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] okuva mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y’e Makerere]], esinga obukadde n’obunene mu yunivasite za gavumenti mu Uganda. Alina Dipulooma mu by’okuteekateeka n’okuddukanya pulojekiti okuva mu [[:en:Bradford_University|Bradford University]] mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] ne Dipulooma mu by’okuddukanya eby’ensimbi okuva mu [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] (UMU) mu Uganda. Diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu [[:en:Development_Economics|by’enfuna n'enkulaakulana]] yagifunira ku UMU.
== Emirimu gye ==
Wakati wa 1990 ne 1996, Thembo Nyombi yali musomesa wa by'anfuna mu kiseera ekigere ku Uphill College, essomero lya siniya mu Uganda. Yakolako [[:en:Industry_analyst|ng’omukenkufu]], omukungu avunaanyizibwa ku nteekateeka mu kitongole ky’eggaali y’omukka ekya Uganda Railways Corporation mu mwaka gwa 1990. Wakati wa 1995 ne 2001, yakola nga [[:en:Project_Manager|Pulojekiti Maneja]], mu pulojekiti ya'okutereeza n'okulongoosa mu nkola z'egaali y'omukka, ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kibuga Kampala ekya [[:en:Kampala|Kampala City Council]] . Yalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] mu 2001, ng’akiikirira Kassanda ey'Omumaseregenta mu [[:en:Mubende_District|Disitulikiti y’e Mubende]] . Mu mwaka gwe gumu, yalondebwa okuba Minisita w’Ebyenjigiriza n’Ebyemizannyo (ku mutendera gwa Pulayimale). Mu 2006, yaddamu okulondebwa mu Paalamenti era n'aweebwa ekifo kye eky'asembayo mu kabineti. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Help-Ugandans-on-counterfeits--says-Nyombi-Thembo-/-/688322/1517322/-/hy8jn3z/-/index.html |access-date=2025-07-09 |archive-date=2016-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303221453/http://www.monitor.co.ug/Business/Help-Ugandans-on-counterfeits--says-Nyombi-Thembo-/-/688322/1517322/-/hy8jn3z/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako ==
Thembo Nyombi mmemba mu kibiina ky’ebyobufuzi [[:en:National_Resistance_Movement|ekya National Resistance Movement]] . Yali mufumbo ne Prisca Mashengyero Thembo. Akawungeezi k’Olwomukaaga nga 28 Ogwomusanvu 2012, ku ssaawa nga 10 ez’olweggulo, yafiira mu kabenje k’emmotoka, ng'emmotoka gye yali avuga bwe yatomeregana n'emmotoka endala e Bwebajja, ku luguudo oluva e Kampala okudda e Entebbe. <ref>http://www.newvision.co.ug/news/633534-minister-nyombi-tembo-s-wife-dies-in-accident.html</ref> <ref>http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=20462:nyombi-thembo-buries-his-sorrow-in-music</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Mubende_District|Disitulikiti y’e Mubende]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu eby’ebweru ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20110716081034/http://www.sundayvision.co.ug/detail.php?mainNewsCategoryId=7&newsCategoryId=784&newsId=709360 Ebikwata ku bulamu bwe ku Newvision.co.ug]
{{Authority control}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
1roo57q2njhxy8lnjeodkhrpdkmq47b
Maryhill High School
0
11233
61049
38157
2026-07-11T16:00:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61049
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox school|name=Maryhill High School|image=|motto='''Domine Dirige Nos'''<br/> (Lord guide us)|established=1961|type=[[State school|Public]] [[Middle School]] and [[High School]]|head_name=Principal|head=|head_name2=|head2=|city=Mbarara|state=[[Mbarara District]]|country=[[Uganda]]|students=|faculty=|athletics=[[Track and field|Track]], [[Tennis]], [[Netball]], [[Volleyball]], [[association football|Football]], [[Basketball]], and [[Field hockey|Hockey]]|mascot=|free_label=|website=[http://www.maryhillug.net/ Homepage]}}'''Maryhill High School ssomero''' ly'abawala bokka ery'ekissulo nga liri ku mutendera gwa O ne A levo nga lisangibwa ku lusozi Nyamitanga mu [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]] mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Buggwanjuba]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]] . Essomero lino likwatagana n'obulabirizi [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Mbarara|bw'Abakatuliki b'e Mbarara]] . Ly'atandikibwawo mu 1961 n’ekigendererwa eky’okutumbula ebyenjigiriza by’omwana omuwala okuzimba eggwanga. <ref name="maryhillug">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.maryhillug.net/index.php/school-info/profile.html |access-date=2025-07-13 |archive-date=2025-06-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250601063908/http://www.maryhillug.net/index.php/school-info/profile.html |url-status=dead }}</ref>
== Ekifo ==
Lisangibwa ku lusozi Nyamitanga, kilomita 2.5 okuva mu [[:en:Central_business_district|kitundu ky'ebyobusuubuzi wakati]] mu [[:en:Mbarara_City|kibuga Mbarara]], ku luguudo oluva e Mbarara-Kabale.
== Abayizi abaaliwo ng'essomero litandiika ==
* [[:en:Emma_Boona|Emma Boona]], omusomesa, omuddukanya emirimu gya gavumenti era munnabyabufuzi
* [[:en:Leah_Kagasa|Leah Kagasa]], model era omuvuganya mu mpaka z'obwannalulungi
* [[:en:Kasha_Nabagesera|Kasha Nabagesera]], omulwanirizi w'eddembe ly'abakyala abaagalana
* [[:en:Polly_Namaye|Polly Namaye]], omukugu mu by’empuliziganya, omusomesa era omukuuma ddembe
* [[:en:Irene_Pauline_Batebe|Irene Pauline Batebe]], Omuwandiisi ow’enkalakkalira mu minisitule y’amasannyalaze n’eby’obugagga eby’omu ttaka
* [[:en:Victoria_Kakoko_Sebagereka|Victoria Kakoko Sebagereka]], munnabyabufuzi era omulwanirizi w'eddembe ly'abalwadde b'akawuka ka mukenenya
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{Mbarara District}}{{Coord|0.6155|S|30.6335|E}}
== Ebijuliziddwamu eby’ebweru ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/Maryhill-High-School-students-tipped-on-living-successful-lives/-/688334/2054516/-/2ypxupz/-/index.html "Abayizi ba Maryhill High School bawadde amagezi ku kubeera n'obulamu obulungi".]
* [http://africa2trust.com/member/?l=1&c=1&sid=1827&glx=0&catid=2 "Ebikwata ku ssomero lya Maryhill High School".]
* [https://archive.today/20150117140907/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=632281&CatID=6 "Museveni agguddewo ekizimbe kya Maryhill golden Jubilee".]
* [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=7111:-top-10-schools-in-last-10-years=6 "Amasomero 10 agasinga mu myaka 10 egiyise "]
{{DEFAULTSORT:Maryhill High School}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
s5kw7pyrez71ra172bhp0874b0qvwot
Template:Infobox person/doc
10
11240
61981
51511
2026-07-12T10:43:58Z
Icodense
5189
Reverted edit by [[Special:Contributions/Todduka|Todduka]] ([[User talk:Todduka|talk]]) to last revision by [[User:B722N|B722N]]
38068
wikitext
text/x-wiki
{{tl|Infobox person}} kiyinza okukozesebwa okufunza amawulire agakwata ku muntu yennyini, ebiseera ebisinga waggulu w’ekiwandiiko.
== Enkozesa==
Infobox eyinza okugattibwako nga oteeka ekifaananyi nga bwe kiragibwa wansi mu kiwandiiko n’oluvannyuma n’ojjuzaamu ebifo by’oyagala. Parameters zonna ezirekeddwa nga njereere oba ezirekeddwawo tezijja kulagibwa.
=== Template ekitaliiko kintu kyonna nga kiriko ebipimo ebikulu ===
{{Infobox person
| erinnya = "erinnya"
| ekifaananyi = example-serious.jpg
| alt = alt
| caption = "caption"
| erinnya_ly'amazaalibwa = "erinnya_ly'amazaalibwa"
| olunaku lw'amazaalibwa = "olunaku lw'amazaalibwa'.
| ekifo_gyazaalibwa = "ekifo_gyazaalibwa"
| olunaku_lw'okufa = "olunaku_lw'okufa"
| ekifo_Kyeyafiiramu = "ekifo_Kyeyafiiramu"
| amannya_amalala = "amannya_amalala"
| omulimu = "omulimu"
| emyaka_ngamulamu = "emyaka_ngamulamu"
| amanyidwa_lwa = "amanyidwa_lwa"
| emirimu_egy'ekitalo = "emirimu_egy'ekitalo"
}}
<syntaxhighlight lang="wikitext" style="overflow:auto; line-height:1.2em;">
{{Infobox person
| erinnya = <!-- defaults to article title when left blank -->
| ekifaananyi = <!-- filename only, no "File:" or "Image:" prefix, and no enclosing brackets -->
| alt = <!-- descriptive text for use by speech synthesis (text-to-speech) software -->
| caption =
| erinnya_ly'amazaalibwa = <!-- only use if different from name -->
| olunaku lw'amazaalibwa = <!-- {{Birth date and age|YYYY|MM|DD}} for living people supply only the year with {{Birth year and age|YYYY}} unless the exact date is already widely published, as per WP:DOB. For people who have died, use {{Birth date|YYYY|MM|DD}}. -->
| ekifo_gyazaalibwa =
| olunaku_lw'okufa = <!-- {{Death date and age|YYYY|MM|DD|YYYY|MM|DD}} (DEATH date then BIRTH date) -->
| ekifo_Kyeyafiiramu =
| amannya_amalala =
| omulimu =
| emyaka_ngamulamu =
| amanyidwa_lwa =
| emirimu_egy'ekitalo =
}}
</syntaxhighlight>
<syntaxhighlight lang="wikitext" style="overflow:auto; line-height:1.2em;">
{{Infobox person
| erinnya =
| ekifaananyi =
| alt =
| caption =
| erinnya_ly'amazaalibwa =
| olunaku lw'amazaalibwa =
| ekifo_gyazaalibwa =
| olunaku_lw'okufa =
| ekifo_kyeyafiiramu =
| amannya_amalala =
| omulimu =
| emyaka_ngamulamu =
| amanyidwa_lwa =
| emirimu_egy'ekitalo =
}}
</syntaxhighlight>
=== Blank template with all parameters ===
<syntaxhighlight lang="wikitext" style="overflow:auto; line-height:1.2em">
{{Infobox person
| entandikwa_ey'ekitiibwa =
| erinnya = <!-- defaults to article title when left blank -->
| enkomerero_ey'ekitiibwa =
| erinnya_erya_enzaalwa =
| olulimi_lw’erinnya_enzaalwa =
| ekifaananyi = <!-- filename only, no "File:" or "Image:" prefix, and no enclosing brackets -->
| ekifaananyi_ekigolokofu =
| landscape = <!-- yes, if wide image, otherwise leave blank -->
| alt = <!-- descriptive text for use by speech synthesis (text-to-speech) software -->
| caption =
| enjatula =
| erinnya_ly'amazaalibwa = <!-- only use if different from name -->
| lw'amazaalibwa = <!-- {{Birth date and age|YYYY|MM|DD}} for living people supply only the year with {{Birth year and age|YYYY}} unless the exact date is already widely published, as per WP:DOB. For people who have died, use {{Birth date|YYYY|MM|DD}}. -->
| ekifo_gyazaalibwa =
| lw'abatizibwa = <!-- will not display if birth_date is entered -->
| lwe_yabula = <!-- {{Disappeared date and age|YYYY|MM|DD|YYYY|MM|DD}} (disappeared date then birth date) -->
| ekifo_mweyabulira =
| disappeared_status =
| ekifo_kyeyafiiramu = <!-- {{Death date and age|YYYY|MM|DD|YYYY|MM|DD}} (enter DEATH date then BIRTH date (e.g., ...|1967|8|31|1908|2|28}} use both this parameter and |birth_date to display the person's date of birth, date of death, and age at death) -->
| death_place =
| ekivaako_okufa= <!-- should only be included when the cause of death has significance for the subject's notability -->
| body_discovered =
| resting_place =
| resting_place_coordinates = <!-- {{coord|LAT|LONG|type:landmark|display=inline}} -->
| burial_place = <!-- may be used instead of resting_place and resting_place_coordinates (displays "Burial place" as label) -->
| burial_coordinates = <!-- {{coord|LAT|LONG|type:landmark|display=inline}} -->
| monuments =
| eggwanga = <!-- do not use per WP:INFONAT -->
| other_names =
| siglum =
| obutuuze = <!-- use only when necessary per WP:INFONAT -->
| obuyigirize =
| alma_mater =
| omulimu =
| emyaka_ngamulamu =
| era =
| employer =
| ekitongole =
| agent = <!-- discouraged in most cases, specifically when promotional, and requiring a reliable source -->
| known_for =
| emirimu_egy'ekitalo = <!-- produces label "Notable work"; may be overridden by |credits=, which produces label "Notable credit(s)"; or by |works=, which produces label "Works"; or by |label_name=, which produces label "Label(s)" -->
| style =
| ttivvi =
| obuwanvu = <!-- "X cm", "X m" or "X ft Y in" plus optional reference (conversions are automatic) -->
| ekitibwa = <!-- formal/awarded/job title. The parameter |office=may be used as an alternative when the label is better rendered as "Office" (e.g. public office or appointments) -->
| term =
| predecessor =
| successor =
| party =
| otherparty =
| movement =
| opponents =
| boards =
| criminal_charges = <!-- criminality parameters should be supported with citations from reliable sources -->
| criminal_penalty =
| criminal_status =
| muganziwe = <!-- use article title or common name -->
| partner = <!-- (unmarried long-term partner) -->
| abaana =
| abazadde = <!-- overrides mother and father parameters -->
| maama = <!-- may be used (optionally with father parameter) in place of parents parameter (displays "Parent(s)" as label) -->
| taata = <!-- may be used (optionally with mother parameter) in place of parents parameter (displays "Parent(s)" as label) -->
| ab'ekika =
| amaka =
| callsign = <!-- amateur radio, use if relevant -->
| engule =
| omukutu_gwa_yintaneeti = <!-- {{URL|example.com}} -->
| module =
| module2 =
| module3 =
| module4 =
| module5 =
| module6 =
| okutekako_omukono =
| signature_type =
| sayizi_y'omukono =
| signature_alt =
| footnotes =
}}
</syntaxhighlight>
<syntaxhighlight lang="wikitext" style="overflow:auto; line-height:1.2em">
{{Infobox person
| entandikwa_ey'ekitiibwa =
| erinnya =
| enkomerero_ey'ekitiibwa =
| erinnya_erya_enzaalwa =
| olulimi_lw’erinnya_enzaalwa =
| ekifaananyi =
| ekifaananyi_ekigolokofu =
| landscape =
| alt =
| caption =
| enjatula =
| erinnya_ly'amazaalibwa =
| lw'amazaalibwa =
| ekifo_gyazaalibwa =
| lw'abatizibwa =
| lwe_yabula =
| ekifo_mweyabulira =
| disappeared_status =
| ekifo_kyeyafiiramu =
| death_place =
| ekivaako_okufa=
| body_discovered =
| resting_place =
| resting_place_coordinates =
| burial_place =
| burial_coordinates =
| monuments =
| eggwanga =
| other_names =
| siglum =
| obutuuze =
| obuyigirize =
| alma_mater =
| omulimu =
| emyaka_ngamulamu =
| era =
| employer =
| ekitongole =
| agent =
| known_for =
| emirimu_egy'ekitalo =
| style =
| ttivvi =
| obuwanvu =
| ekitibwa =
| term =
| predecessor =
| successor =
| party =
| otherparty =
| movement =
| opponents =
| boards =
| criminal_charges =
| criminal_penalty =
| criminal_status =
| muganziwe =
| partner =
| abaana =
| abazadde =
| maama =
| taata =
| ab'ekika =
| amaka =
| callsign =
| engule =
| omukutu_gwa_yintaneeti =
| module =
| module2 =
| module3 =
| module4 =
| module5 =
| module6 =
| omukono_gwe =
| signature_type =
| sayizi_y'omukono =
| signature_alt =
| footnotes =
}}
</syntaxhighlight>
== Example ==
{{Infobox person
| entandikwa_ey'ekitiibwa =
| erinnya = Bill Gates
| ekifaananyi = Bill Gates 2017 (cropped).jpg
| ekifaananyi_ekigolokofu =
| alt = Head and shoulders photo of Bill Gates
| caption = Gates in 2017
| erinnya_ly'amazaalibwa = William Henry Gates III
| lw'ayazaalibwa = {{birth date and age|1955|10|28}}
| ekifo_gyazaalibwa = Seattle, Washington, U.S.
| Ensooma_ye = Harvard University (dropped out)
| alma_mater =
| omulimu =
| emyaka_ngamulamu = 1972–present
| emirimu_egy'ekitalo = Co-founder of Microsoft and Bill & Melinda Gates Foundation
| obuwanvu =
| ekitibwa = {{indented plainlist|
* Co-chairperson of the Bill & Melinda Gates Foundation
* Chairman and founder of Branded Entertainment Network
* Chairman and founder of Cascade Investment
* Chairman and co-founder of TerraPower
* Founder of Breakthrough Energy
* Technology advisor of Microsoft}}
| boards = {{plainlist|
* Berkshire Hathaway
* Microsoft (former, both)}}
| muganziwe = {{marriage|Melinda French|January 1, 1994|August 2, 2021|reason=divorce}}
| partner =
| abaana = 3
| maama = Mary Maxwell Gates|Mary Maxwell
| taata = Bill Gates Sr.
| engule = {{ubl|Presidential Medal of Freedom (2016)|Hilal-e-Pakistan (2022)}}
| omukutu_gwa_yintaneeti = {{URL|https://www.gatesnotes.com}}
| omukono_gwe = Bill Gates signature.svg
| omukono_gwe _omulala = William H. Gates III
}}
0wl1ihsugsyvin3osx4jgfif58p5iaf
Tom Butime
0
11247
61340
38765
2026-07-11T16:44:14Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61340
wikitext
text/x-wiki
[[:en:Colonel|Colonel]] (Eyawummula) '''Tom Butime''' <ref>https://www.google.com/search?client=ms-android-samsung&sxsrf=APwXEddRlLzjE2P-PSPv0Ti84-VjaWeemw:1687820888837&q=tom+butime+15+november+1947&tbm=bks&sa=X&ved=2ahUKEwj845fkhuL_AhU3h_0HHfBiAPsQ0pQJegQICBAB&biw=412&bih=652&dpr=2.63</ref> <ref>https://www.rulers.org/indexb5.html</ref> munnabyabufuzi [[:en:Uganda|Munnayuganda]].<ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=395</ref> Ye Minisita ow'ebyobulambuzi, ebisolo by'omu nsiko n'ebintu eby'edda mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=2025-07-21 |archive-date=2016-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Mu kiseera kye kimu akola ng’omubaka omulonde akiikirira Eddombolola y'e Mwenge mu Disitulikiti y'e Kyenjojo, mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] (2016–2021). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref>
Yakola nga Minisita omubeezi ow’ebyempuliziganya okuva nga 13 Ogusooka 2005 okutuuka mu Gwokubiri 2006. Oluvannyuma lw’okulonda kwa bonna mu Gwokubiri 2006, yalondebwa okubeera [[:en:Karamoja|Minisita omubeezi ow’ensonga z’e Karamoja]], ekifo kye yagaana okutwala. <ref name="No">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.observer.ug/news-headlines/9175-karamoja-job-was-an-insult-tom-butime |access-date=2025-07-21 |archive-date=2016-11-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161116194811/http://observer.ug/news-headlines/9175-karamoja-job-was-an-insult-tom-butime |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Butime yavuganya ku kifo ky'omubaka w'Essaza ly'e Mwenge ey'Obukiikakkono, kyokka n'awangulwa [[:en:David_Muhumuza|David Muhumuza]] . <ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=42456</ref>
Emabegako, Butime yaliko Minisita w’ensonga z’omunda okuva nga 6 Ogwomusanvu 1996 okutuuka mu Gwomusanvu 2001, era mu kiseera ekyo yaliko Minisita omubeezi ow'abanoonyi b'obubudamu n’okwetegekera obutyabaga. Okuva mu 2001 okutuuka mu nkyukakyuka mu kabineeti mu Gusooka 2005, Butime yaweereza nga Minisita omubeezi ow’enkolagana y’ensi yonna era n’aweereza nga [[:en:Foreign_Minister|Minisita w’ensonga z’ebweru]] okuva mu Gwokusatu 2004 okutuuka mu Gusooka 2006. <ref name="Who">http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/NRM-weaknesses-Col-Butime/-/689844/2774982/-/5pead9/-/index.html</ref>
Anyumirwa nnyo okulima.
== Laba ne bino ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
44jwbh3c0hrrmk0tvyrl9tyufrvcp7d
Michael Mawanda
0
11248
61292
38757
2026-07-11T16:41:50Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61292
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Michael Maranga Mawanda''' (yazaalibwa 23 Ogwomusanvu 1967) [[:en:Ugandan|munnayuganda]] musuubuzi, mukugu mu by'enfuna era munnabyabufuzi. Ono mubaka wa paalamenti akiikirira Igara East [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]].<ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Michael-Mawanda-declared-Igara-East-MP/688334-4229306-11cgoxt/index.html</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://nbs.ug/2021/11/igara-east-mp-to-table-constitutional-amendment-bill-2021/ |access-date=2025-07-21 |archive-date=2023-02-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230206115442/https://nbs.ug/2021/11/igara-east-mp-to-table-constitutional-amendment-bill-2021/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://visiblepolls.org/ug/dec-2017-igara-east-mp-by-election/candidates/mawanda-michael-maranga-3083/</ref> era nga ye mumyuka wa ssentebe ku [[:en:Kampala_International_University|Kampala International University]] [[Yuganda|Uganda]] mu kiseera kino. <ref>https://kiu.ac.ug/governance-page.php?i=hon-michael-m-mawanda</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]] nga 23 Ogwomusanvu 1967.<ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/58077aeb-d517-4b49-bf90-20a75ea6bbfb/</ref> Mawanda yasomera Masheruka Secondary School mu by'enjigiriza ebya O'Level ne St. Francis Secondary School mu A-Level, n'afuna satifikeeti ye eya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] mu 1985 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] mu 1989.
Mawanda yafuna Diguli ye eya Bachelor of Arts okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] mu 1993. <ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=535</ref>
== Emirimu gye n’ebyobufuzi ==
Obuweereza bwa Mawanda mu by'obufuzi bwatandika mu 2011 ng’omubaka wa paalamenti mu Igara County East ng’omubaka wa [[National Resistance Movement]] okumala ekisanja 2011–2016. <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/58077aeb-d517-4b49-bf90-20a75ea6bbfb</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/994046/data/187416/-/8oy8ni/-/nrmnominated.pdf |access-date=2025-07-21 |archive-date=2020-03-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200323102201/https://www.monitor.co.ug/blob/view/-/994046/data/187416/-/8oy8ni/-/nrmnominated.pdf |url-status=dead }}</ref> Mu 2016 Mawanda yavuganya nga talina kibiina era n’awangula, n’afuuka mmemba wa Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi ng’akiikirira Igara County East, Bushenyi District ekisanja 2017–2020. <ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1466557/igara-east-elections-campaigns-commence</ref> <ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=535</ref> <ref>https://thetowerpost.com/2017/12/14/micheal-mawanda-beats-nrms-andrew-martial-in-igara-east-by-election/</ref>
== Ekibiina ky'eby'obukugu ==
Mawanda mmemba omujjuvu mu kitongole ekigaba amafuta ne ggaasi. <ref>https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-forum-oil-and-gas</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
lhdhsbs8exzeswqq9xs5ejxkc0ugb1a
Patrick Kayemba
0
11249
60975
47998
2026-07-11T15:55:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60975
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox biography vcard"
|- class="infobox-data"
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn">Patrick Kayemba</div>
|- class="infobox-data role"
! class="infobox-label" scope="row" | Yazaalibwa
| class="infobox-data" |<div class="nickname" style="display:inline"> Patrick Kayemba</div><br /><br /><br /><br /><div class="birthplace" style="display:inline"> Uganda</div>
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Omulimu (emirimu) .
| class="infobox-data role" | munnabyabufuzi, omusuubuzi, omukungu
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Okumanyika -a
| class="infobox-data" | Ebyobufuzi, omukungu
|}
'''Patrick Kayemba''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era mukiise wa Uganda mu mawanga amalala. Mmemba ku lukiiko [[:en:Economic,_Social_and_Cultural_Council|lw’ebyenfuna, embeera z’abantu n’ebyobuwangwa]]<nowiki/>olwa African Union's Economic, Social and cultural Council ng'akiikirira omukago gwa [[:en:East_Africa|East Africa]]. Era ye Ssentebe w'akakiiko [[:en:Rural_Economy_and_Agriculture_Committee|akavunaanyizibwa ku by'enfuna n'ebyobulimi mu byalo]], akamu ku bukiiko ekkumi obukola ku bitundu [[:en:African_Union|by'omukago gwa Afrika]] . <ref>https://web.archive.org/web/20051201010833/http://www.africa-union.org/organs/ecosocc/LIST%20OF%20%20MEMBERS%20OF%20%20ECOSOCC%20COMMITTEES.pdf</ref> <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/iganga-lc-5-chairperson-casts-doubt-on-his-covid-19-positive-results?districtId=727</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/parliamentary-aspirant-passes-on-hours-to-nrm-primaries/</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ayn5f57nu6ihog3v0fpifokhxz07n3j
Mike Kennedy Sebalu
0
11254
61011
39823
2026-07-11T15:55:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61011
wikitext
text/x-wiki
'''Mike Kennedy Sebalu''' munnabyabufuzi [[Yuganda|munna Uganda]] . Yaliko [[:en:Member_of_parliament|omubaka]] wa [[:en:National_Assembly_of_Uganda|paalamenti]] akiikirira Busiro East mu disitulikiti ya [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] kwossa okuba omukiise mu Palamenti y'omukago ogutaba [[:en:African_Union|amawanga ku lukalu lwa Afirika]] eyitibwa [[:en:Pan-African_Parliament|Pan-African Parliament]] <ref>[https://web.archive.org/web/20060220032009/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf Pan-African Parliament members as of 15 March 2004] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110518171107/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf|date=18 May 2012}}</ref> Mu paalamenti y'omukago ogutaba amawanga g'obuvanjuba bwa Afirika oguyitibwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] nayo Ssebalu yakiikayo kulwa Uganda <ref>https://web.archive.org/web/20110928071301/http://www.ugandaobserver.com/new/archives/2005arch/news/jul/news2005071410.php
</ref> <ref>https://www.jamiiforums.com/threads/uchaguzi-wakenya-waamua.8344/</ref>
Ssebalu mmemba w'ekibiina ki Rotary era mwogezi ku nsonga ez'enjawulo [https://rotary.org]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
nms9pml5psibj2drbpy1zwftmfuh21u
61090
61011
2026-07-11T16:00:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61090
wikitext
text/x-wiki
'''Mike Kennedy Sebalu''' munnabyabufuzi [[Yuganda|munna Uganda]] . Yaliko [[:en:Member_of_parliament|omubaka]] wa [[:en:National_Assembly_of_Uganda|paalamenti]] akiikirira Busiro East mu disitulikiti ya [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]] kwossa okuba omukiise mu Palamenti y'omukago ogutaba [[:en:African_Union|amawanga ku lukalu lwa Afirika]] eyitibwa [[:en:Pan-African_Parliament|Pan-African Parliament]] <ref>[https://web.archive.org/web/20060220032009/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf Pan-African Parliament members as of 15 March 2004] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20110518171107/http://www.africa-union.org/organs/pan%20african%20parliament/List%20of%20Members%20pap.pdf|date=18 May 2012}}</ref> Mu paalamenti y'omukago ogutaba amawanga g'obuvanjuba bwa Afirika oguyitibwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] nayo Ssebalu yakiikayo kulwa Uganda <ref>https://web.archive.org/web/20110928071301/http://www.ugandaobserver.com/new/archives/2005arch/news/jul/news2005071410.php
</ref> <ref>https://www.jamiiforums.com/threads/uchaguzi-wakenya-waamua.8344/</ref>
Ssebalu mmemba w'ekibiina ki Rotary era mwogezi ku nsonga ez'enjawulo [https://rotary.org]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
mopirdmlfxsecqwuk6yzmzzny6920tf
Best Kemigisa
0
11255
61735
54039
2026-07-11T17:39:32Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61735
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Best Kemigisa Akiiki''' (yazaalibwa 22 Ogwokuna 1967) ye [[:en:Queen_mothers_(Africa)|Maama w'Omukama]] wa [[:en:Tooro_Kingdom|Tooro]], ng'abeera mu kibuga [[Fort Portal]] mu bugwanjuba bwa [[Yuganda|Uganda]] . Mutabani we Rukirabasaija Oyo Nyimba Kabamba Iguru Amooti [[:en:Rukidi_IV_of_Toro|Rukidi IV]], [[:en:Omukama|Omukama]] yemukulembeze ow'enono afuga Obukama bwaTooro. <ref name="UGPulse">http://www.ugpulse.com/articles/daily/heritage.asp?ID=90</ref>
Muwala w’Omulangira (Omubiito) Mujungu, ow’ekika kya [[:en:Batuku|Batuku]], ow’e Rwebisengo mu Disitulikiti eyitibwa [[:en:Ntoroko|Ntoroko]] . Mu biseera mwe yazaalibwa Ntoroko yali ekyali kitundu ku [[Kabarole (disitulikit)|disitulikiti y’e Kabarole]] okutuusa mu mwaka 1974 lweyakutulwamu okufunamu disitulikiti y’e [[Bundibugyo]]. <ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1292073/patrick-olimi-kaboyo</ref> Okusoma yakutandikira ku Kahinju Primary School, Mpanga Senior Secondary School kwossa ne [[:en:Kyebambe_Girls'_Secondary_School|Kyebambe Girls School]] era amasomero gonna gasangibwa mu kibuga [[Fort Portal]]. Ye Mutandisi era Omuyima w'ekibiina Tooro Women's Development Association ekitakabanira enkulaakulana y'abakyala mu Bukama bwa Tooro <ref>http://www.polyvore.com/queen_best_kemigisa/set?id=75300475</ref> era nga y'omu ku baatandisi b'ekibiina ki [[:en:African_Queens_and_Women_Cultural_Leaders_Network|African Queens and Women Cultural Leaders Network]] ekitaba abakyala abali ku madaala agawaggulu mu bukulembeze obw'enono ku ssemazinga Afrika . <ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Uganda-to-host-African-queens/688334-1969058-8q92am/index.html</ref> Best Kemigisa era ayagala nnyo ensonga ezikwata ku bawala n'abakyala mu Afrika era ategeka emikolo egiyitibwa Hakyooto mu bitundu bya Afrika eby’enjawulo okusomesa, okusanyusa n’okuzzaamu abantu amaanyi olwo basobole okubeera n’obulamu obulungi era obweyagaza.
== Maama w'Omukama ==
Best Akiiki yatuuka ku bukulu bwa Maama w'omukama nga 3 Ogwomunaana 1995 oluvanyuma lw'okufa kwa [[:en:Olimi_III_of_Toro|Omukama Patrick Olimi Kaboyo II]] era bwatyo mutabani we namusikira. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://mobile.monitor.co.ug/News/Tooro-Queen-Mother-Best-Kemigisa-grilled-by-land-probe/2466686-4495278-format-xhtml-fkk4byz/index.html |access-date=2025-07-22 |archive-date=2019-05-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190530114307/https://mobile.monitor.co.ug/News/Tooro-Queen-Mother-Best-Kemigisa-grilled-by-land-probe/2466686-4495278-format-xhtml-fkk4byz/index.html |url-status=dead }}</ref> Olwokuba Oyo yafuuka Omukama ku myaka emito nnyina yalondebwa nga omu ku bakuumi era abakuza mutabani we, eyali afuuse omukulembeze ow'enono omuggya era Kemigisa nafuna n'obuvunaanyizibwa wamu nabantu abalala okuyambako Oyo okufuga Tooro okutuusa lwe yatuuka ku myaka egyessalira mu mu 2010. <ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/900594/-/wxuxqb/-/index.html</ref>
Muwala we Omubiitokati Ruth Nsemere Komuntale yafumbirwako omusuubuzi Omumerika Christopher Thomas, kyokka oluvannyuma baayawukana. <ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Batooro-give-mixed-reactions-to-Komuntale-s-marriage/688334-2052608-i30xfm/index.html</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.biyokulule.com/view_content.php?articleid=5414 |title=Archive copy |access-date=2025-07-22 |archive-date=2025-01-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250121113857/http://www.biyokulule.com/view_content.php?articleid=5414 |url-status=dead }}</ref>
== Obukuubagano ==
Best yeetaba mu lukiiko lu Kings and Sultans of Africa Forum olwalimu okusika omuguwa. Olukungaana luno lwateegekebwa omukulembeze [[Libya|wa Libya]] mu biro ebyo, [[:en:Muammar_Gaddafi|Muammar Gaddafi]] . <ref>http://www.modernghana.com/news/366755/1/hail-the-asantehene-now-king-of-kings-of-africa-pa.html</ref>
Kigambibwa nti yakozesa eryaanyi okusindiikiriza omukadde John Businge mubiro ebyo eyali ow’emyaka 60 ku ttaka okwali enkaayana era kiteebeerezebwa okuba nga yayambibwako ab’ebyokwerinda ab'emmundu abaali bakuuma Omukama. <ref>http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=45431</ref>
Kemigisa era yaggula emisango gy’obufere ku musajja agambibwa okumubbako ddoola za Amerika eziwera emitwaloo 60,000 ngs ssente zino zaali ziteekeddwa kukozesebwa mu kuwandiisa ekibiina kye eky’abakyala mu Tooro ku [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kibiina ky’amawanga amagatte]] . <ref>http://www.newvision.co.ug/news/638152-toro-queen-sh1-4b-fraud-case-postponed.html</ref> omuwawaabirwa Moses Kyeyune yasingisibwa omusango mu Gwokutaano 2013 era nasindikibwa mu kkomera okumala myaka etaano. <ref>http://newsuganda.ug/news/latest/uganda-news-picks/man-imprisoned-for-conning-toro-queen-mother-best-kemigyisha/1curv.101632</ref>
Kemigisa era yawawaabirako munnamateeka [[:en:Lawyer|munnamateeka]] Bob Kasango gwe yali avunaana okumufera ssente ezitemera mu buwumbi bwa ssiringi busatu. <ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Court-orders-lawyer-Kasangao-pay-Tooro-queen-mother-3b/688334-3226160-tj127t/index.html</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
3dxcbepxa78on1qlbizump9rxjklyjh
Bright Rwamirama
0
11256
61442
54406
2026-07-11T16:45:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61442
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bright Kanyontore Rwamirama''' munnabyabufuzi munnayuganda, mubaka wa Palamenti era [[:en:Army_officer|munnamagye]] eyawummula . Ye minisita omubeezi mu minisitule y'ebyobulimi avunaanyizibwa ku magana mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 1 Ogwomukaaga 2006. <ref name="Appointed">https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Ono era yasigaza ekifo kye mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu kabineti nga 16 Ogwokubiri 2009, <ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref> 27 Ogwokutaano 2011, <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> ne 1 Ogwokusatu 2015.<ref name="Shuffle">https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf</ref> Rwamirama ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] akiikirira Isingiro County North, [[Isingiro (disitulikit)|Isingiro Disitulikiti]] okuva mu kulonda kwabonna okwaliwo mu 2001 <ref name="BKR">https://web.archive.org/web/20150402125532/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=247&const=Isingiro+County+North&dist_id=68&distname=Isingiro</ref> era mukulonda kwa 2021 yamegga Posiono Mugyenyi . <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/rwamirama-bright-kanyontore-7292/</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Rwamirama yazaalibwa mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Isingiro]] nga 16 Ogwekuminebiri 1954. Bright Rwamirama yasomera mu Omungyenyi Primary School, [[:en:Mbarara_High_School|Mbarara High School]] ku mutendera gwa O-Level ne Kololo High School okusoma haaya. Alina diguli eya [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|Bachelor of Business Administration]] gyeyafuna mu mwaka gwa 1996 kwossa ne [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] gyeyafuna mu mwaka gwa 2004 okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] kwossa ne [[:en:Management|Satifikeeti mu nzirukanya y'emirimu]] gyeyafuna mu 1993 okuva e Makerere. Mubyekijaasi yasomerako ku [[:en:British_Army|British Junior Staff College]] era nafuuna satifikeeti ya [[:en:Command_and_control|Junior Command and Staff Course]] wamu ne [[:en:Naval_Postgraduate_School|Naval Postgraduate School]], n'asoma [[:en:Management|Resource Management Course]] era nafuna satifikeeti.
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1978 okutuuka mu 1983, Rwamirama yakola nga ne Banka ya [[:en:Uganda_Commercial_Bank|Uganda Commercial Bank]] nga [[:en:Banker|Banking Officer]] oluvannyuma banka eno yatundibwa era nefuuka [[:en:Stanbic_Bank_(Uganda)_Limited|Stanbic Bank Uganda]] . Mu mwaka 1983, yeegatta ku bayeekera aba [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA), mu [[:en:Uganda_Bush_War|lutalo lwekiyeekera]] n'ekigendererwa eky'okuvunika gavumenti ya [[Milton Obote]]. Yalondebwa okubeera ofiisa avunaanyizibwa kubyensasula mu NRA mu mwaka 1986 era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1989. Mu 1989, yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:Finance|Dayirekita atwala eby'ensimbi]], mu NRA, oluvannyuma eyafuuka [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People’s Defence Force]] (UPDF), mu 1995 era ekifo ekyo yakiweerezamu okutuusa mu 1997. Yasigala aweereza ku kitebe kyamagye mu bifo ebyenjawulo ku madaala agawaggulu okutuusa mu 2001 lweyawummula amagye ku ddaala lya [[:en:Lieutenant_colonel|lieutenant colonel]] . Yayingira ebyobufuzi era n'avuganya ku kifo ky'omukiise wa palamenti owa Isingiro County North mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]] era nawangula ekifo ekyo. Yaddamu okulondebwa mu kifo kye kimu mu 2006, 2011, 2016 ne 2021 Yalondebwa okuba Minisita wamagana mu Gwomukaaga 2006, ekifo ky’akyalimu okutuuka mu Gwomusanvu 2025.
== Ebirala ==
Bright Rwamirama mussajja mufumbo era munna kibiina kya byabufuzi ki [[National Resistance Movement]] . Yettanira nnyo [[:en:Conflict_resolution|okugonjoola obutakkaanya]], [[:en:Community_development|okutumbula enkulaakulana z'ebitundu]] [[:en:Sports|n'ebyemizannyo]] .
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Isingiro]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
8dxky3nwc0hnususni6ghqbay3409bv
Olara Otunnu
0
11259
61650
56106
2026-07-11T17:28:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61650
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Olara A. Otunnu''' (yazaalibwa 6 Ogwomwenda 1950) <ref>https://www.africa-confidential.com/profile/id/3478/page/2</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1116751/olara-otunnu </ref> .Munnabyabufuzi, mukiise wa Uganda mu mawanga amalala, era munnamateeka [[:en:Uganda|Munnayuganda]]. Yaliko Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC), okuva mu 2010 okutuuka mu 2015 era n’ayimirira wo ng’omukiise w’ekibiina mu [[:en:Ugandan_general_election,_2011|kalulu k'obwa pulezidenti aka 2011]] . <ref name="Control">{{Cite web |url=http://www.observer.ug/news-headlines/36673-how-otunnu-lost-control-of-upc |title=Archive copy |access-date=2025-07-23 |archive-date=2024-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241205052244/https://www.observer.ug/news-headlines/36673-how-otunnu-lost-control-of-upc |url-status=dead }}</ref> Otunnu yeeyali [[:en:Permanent_Representative_to_the_United_Nations|Omukiise ow'enkalakkalira mu Kitongole Ky'amawanga Amagatte]] okuva mu 1980 okutuusa mu 1985 era nga yaweereza nga [[:en:Ministry_of_Foreign_Affairs_(Uganda)|Minisita W'ensonga Z'ebweru]] okuva mu 1985 okutuusa mu 1986. Oluvannyuma, yafuuka ppulezidenti w'ekitongole kya [[:en:International_Peace_Institute|International Peace Academy]] okuva mu 1990 <ref name="Press">https://www.un.org/press/en/1997/19971010.SGA655.html</ref> okutuusa mu 1998<ref>http://sydney.edu.au/news/84.html?newsstoryid=36</ref> era yeeyali [[:en:Under-Secretary-General_of_the_United_Nations|Under-Secretary-General mu Kitongole Ky'amawanga Amagatte]] era akiikirira eggwanga mu kaweefube w'okulwanyisa okuyingiza abaana abato mu ntalo nga baweebwa emmundu owa Children and Armed Conflict okuva mu 1997 <ref name="Press" /> okutuuka mu 2005.<ref>https://www.un.org/news/dh/pdf/english/2005/01082005.pdf</ref>
== Obuvo bwe ==
[[File:Olara Otunnu (5414870043).jpg|thumb|Olara Otunnu]]
Otunnu yazaalibwa Mucwini, mu [[:en:Acholi_people|Bacholi]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|bukiikakkono bwa Uganda]] . Kitaawe yali mukulembeze mukulu mu kibiina kya [[:en:East_African_Revival|East African Revival]] .
== Okusoma ==
Okusoma kwe okwa wansi yakufunira ku masomero omwali; Mvara, Mucwini, ne [[:en:Anaka|Anaka]] . Okusoma kwa siniya yakufunira mu Gulu High School ne [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]].<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1973735.stm</ref> Oluvannyuma yasomera mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], gye yali pulezidenti w'abayizi.<ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Otunnu-rubs-Amin-regime-the-wrong/689364-1891116-kdk0k5/index.html</ref> Mu kiseera kyonna kye yamala ng’akyali muyizi, yakola kinene nnyo okukuyega banne, ekyaviirako okuwankanya okufuga kwa gavumenti ya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], ne yeenyigira mu kutandikawo era n’akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya Uganda Freedom Union, ekibiina ekyagatta bannayuganda abaawerako abaalina omwoyo gw'eggwanga mu lutalo lw’okulwanyisa Amin. Olw’okuba nga yeeyongera okufuna okutiisibwatiisibwa okuva mu gavumenti, Otunnu yawangangusibwa mu 1973, naye naatoloka era okwewonyya okukwatibwa era yassibira mu [[:en:Nairobi|Nairobi e Kenya]].<ref name=":0" /> Eyo, gyeyafunira sikaala ey'ebweru w'eggwanga okugenda mu okusomera mu [[:en:Oxford_University|Oxford University]] . <ref name=":0" /> Mu 1976, yasomera mu [[:en:Harvard_Law_School|Harvard Law School]] wansi wa sikaala ya [[:en:Fulbright_Scholar|Fulbright Scholarship]].<ref>http://www.law.harvard.edu/news/2007/06/14_otunnu.html</ref>
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1980 okutuuka mu 1985, Otunnu yaweereza ng’omukiise wa Uganda mu [[:en:United_Nations|kibiina Ky’amawanga Amagatte]] . Mu 1980, yalondebwa Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] okukiikirira Uganda enkalakkalira mu kibiina ky’Amawanga Amagatte . <ref name=":0" /> Mu kiseera kino, yaweereza mu mirimu emikulu egy’enjawulo. Mu 1981, yalondebwa okuba pulezidenti w’olukiiko [[:en:United_Nations_Security_Council|lw’Amawanga Amagatte Olw’ebyokwerinda]], era eno gye yakubiriza okulonda kwa [[:en:Secretary-General_of_the_United_Nations|Ssaabawandiisi]] [[:en:Javier_Pérez_de_Cuéllar|Javier Pérez de Cuéllar]] era nayiiya enkola y’okulonda eya straw balloting emanyiddwa ennyo nga [[Otunnu Formula]] era nga ekyakozesebwa n’okutuusa leero. <ref name=":1">http://www.upcparty.info/page9/page9.html</ref> Okuva mu 1982 okutuuka mu 1983, yaweereza ng'Omumyuka wa Pulezidenti w'olukiiko [[:en:United_Nations_General_Assembly|lw'Amawanga Amagatte]], era nga ye Ssentebe w'ekibiina ekikwatagana ku nteeseganya z'ensi yonna. Omwaka ogwaddako yakola nga Ssentebe w'akakiiko [[:en:United_Nations_Commission_on_Human_Rights|k'Amawanga Amagatte akavunaanyizibwa ku Ddembe Ly'obuntu]] .
Okuva mu 1985-1986, Otunnu yaweereza nga Minisita W'ensonga Z'ebweru era naakola na maanyi okusobola okufuna endagaano ya [[:en:Nairobi_Agreement,_1985|Nairobi Agreement]] eyakolebwa mu Gwekkumineebiri gwa 1985.<ref name="Press" />
Otunnu yalondebwa okuba pulezidenti w'ekitongole kya [[:en:International_Peace_Institute|International Peace Institute]] mu 1990, era naaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1998. Yakyusa endabika y'ekitongoleera naasikiriza abavujjirizi b'ensimbi abapya ekyaviirako okugawa kw'emirimu gyakyo.<ref>https://www.ipinst.org/about/mission-history</ref>
Otunnu yalondebwa Ssabawandiisi w'ekibiina ky'Amawanga Amagatte, [[:en:Kofi_Annan|Kofi Annan]] ku [[:en:Under-Secretary-General_of_the_United_Nations|ky'Omubeezi wa Ssabawandiisi]] era ng'omukiise ow'enjawulo mu kaweefube wa Children in Armed Conflict nga 19 Ogwomunaana 1997, n'atandika ofiisi nga 1 Ogwomwenda 1997. <ref name="Press" />
Otunnu yeesimbawo mu 2010 okudda mu bigere bya [[:en:Miria_Obote|Miria Obote]], mukyala w’eyali Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]], ku bwa pulezidenti wa UPC. Nga 14 May, yawangula mutabani we Jimmy Akena mu lukungaana lw’ababaka ba UPC. <ref name="Control" /> UPC yamusimbawo mu November 2010 ng’avuganya ku bwapulezidenti bwayo. <ref name="Control" /> Kyokka ku lunaku lw’okulonda mu 2011, yagaana okulonda, wadde ku lulwe. <ref name="Control" /> Yafuna obululu 1.58 ku buli 100. <ref>http://www.electionguide.org/elections/id/2182</ref>
== Awaadi n’okulondebwa kwe ==
Otunnu afunye engule z’ensi yonna ez’amaanyi eziwerako, omuli Awaadi y’Obuweereza Obw’enjawulo okuva mu [[:en:United_Nations_Association_of_the_United_States_of_America|kibiina ky’Amawanga Amagatte ekya United States of America]] (2001); [[:en:German_Africa_Prize|Ekirabo kya Germany Africa Prize]] mu (2002); <ref>https://www.aspeninstitute.org/people/olara-a-otunnu</ref> [[:en:Sydney_Peace_Prize|ekirabo kya Sydney]] Peace Prize (2005); n’ekirabo ky’ensi yonna olw’okuyamba ennyo mu kutumbula ddembe ly’obuntu (India, 2006). <ref name="Press" /> Mu 2007, yafuna awaadi y'ekibiina kyabayizi b'amateeka eya Harvard Law School Association, eyamuweebwa <ref>https://web.archive.org/web/20120119070833/http://www.fed-soc.org/docLib/20100518_ElenaKaganPublicQuestionnaire.pdf</ref> pulezidenti waakyo <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://law.harvard.edu/alumni/hls-community/report-of-the-president,-2006-2008.html |access-date=2025-07-23 |archive-date=2012-02-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120218170558/http://www.law.harvard.edu/alumni/hls-community/report-of-the-president,-2006-2008.html |url-status=dead }}</ref> Jay H. Hebert ne [[:en:Elena_Kagan|Elena Kagan]] ( [[:en:Associate_Justice_of_the_Supreme_Court_of_the_United_States|omulamuzi akolagana ne kkooti ey'oku ntikko mu Amerika]]). <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://judiciary.senate.gov/nominations/SupremeCourt/KaganIndex.cfm |access-date=2025-07-23 |archive-date=2011-11-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20111116070857/http://judiciary.senate.gov/nominations/SupremeCourt/KaganIndex.cfm |url-status=dead }}</ref>
Otunnu aweereza emirimu egy’enjawulo egy’okuwabula mu nsengeka y’ebibiina by’obwa nnakyewa, omuli: omukulembeze omwesigwa mu [[:en:Aspen_Institute|Aspen Institute]], omulamuzi mu [http://mcnultyfound.org/ McNulty Foundation], omuwabuzi wa Aspen France, Aspen Italia, [[:en:Carnegie_Endowment_for_International_Peace|Carnegie Endowment for International Peace]], [[:en:Carnegie_Corporation_of_New_York|Carnegie Corporation of New York]], the Hilton Humanitarian Prize, International Selection Commission of the [[:en:Philadelphia_Liberty_Medal|Philadelphia Liberty Medal]], [[:en:International_Crisis_Group|International Crisis Group]] (ICG), olukiiko lw’abawabuzi ba Afrika mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]], akakiiko akawabula ku [[:en:Stockholm_International_Peace_Research_Institute|kitongole ky’ensi yonna ekinoonyereza ku mirembe mu Stockholm]] (SIPRI), era omutandisi w’ekitongole kya LBL Foundation for Children. <ref name="Press" /> <ref name=":1" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|colwidth=30em}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.upcparty.net]
* [http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/1973735.stm Ebikwata ku BBC]
{{Footer Sydney Peace Prize laureates}}
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'eKitgum]]
[[Category:Abakiise ba Uganda abenkalakkalira mu Kibiina Ky'amawanga Amagatte]]
[[Category:Abantu abava mu Bukiikakkono bwa Uganda]]
[[Category:Abaasomerako ku ssomero lya Harvard Law School]]
[[Category:Eyasomerako ku University of Oxford]]
[[Category:Eyasomerako ku Ssettendekero wa Makerere]]
[[Category:Abalwanirizi b'eddembe Bannayuganda]]
[[Category:Abacholi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
rzep1g87ubrc8uniwlahteigea9tupy
Saleh Kamba
0
11268
61012
41044
2026-07-11T15:55:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61012
wikitext
text/x-wiki
'''Saleh Kamba''' [[Yuganda|Munnayuganda]] [[:en:Accountant|mubalirizi w'ebitabo]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yalondebwa nga [[:en:Bunyoro|Minisita omubeezi ow’ensonga z’e Bunyoro]] mu [[Ssaabaminisita wa Uganda|ofiisi ya Ssaabaminisita]] ku [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |access-date=2025-07-24 |archive-date=2014-12-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead }}</ref> Kyokka Paalamenti ya Uganda yagaana okukakasa okulondebwa kwe. Era ye [[:en:Parliament_of_Uganda|Mubaka omulonde mu Paalamenti]] akiikirira e ssaza ly'e Kibuku, mu [[Kibuku (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kibuku]] .
Mu kiseera kino ye Mubaka wa Pulezidenti [[Nakasongola district|Disitulikiti y'e Nakasongola]] .
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kibuku (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kibuku]]
== Ebijjuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Full of Olukalala lwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
{{DEFAULTSORT:Kamba, Saleh}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ricxo9dnbhdq8643yvme9jeawzwyz44
61093
61012
2026-07-11T16:00:19Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61093
wikitext
text/x-wiki
'''Saleh Kamba''' [[Yuganda|Munnayuganda]] [[:en:Accountant|mubalirizi w'ebitabo]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yalondebwa nga [[:en:Bunyoro|Minisita omubeezi ow’ensonga z’e Bunyoro]] mu [[Ssaabaminisita wa Uganda|ofiisi ya Ssaabaminisita]] ku [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |access-date=2025-07-24 |archive-date=2014-12-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead }}</ref> Kyokka Paalamenti ya Uganda yagaana okukakasa okulondebwa kwe. Era ye [[:en:Parliament_of_Uganda|Mubaka omulonde mu Paalamenti]] akiikirira e ssaza ly'e Kibuku, mu [[Kibuku (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kibuku]] .
Mu kiseera kino ye Mubaka wa Pulezidenti [[Nakasongola district|Disitulikiti y'e Nakasongola]] .
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kibuku (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kibuku]]
== Ebijjuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Full of Olukalala lwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
{{DEFAULTSORT:Kamba, Saleh}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
m1qsiewcxvpaif37rslkm8yz7g0tdw4
Hajjati minsa kabanda
0
11272
60845
56761
2026-07-11T12:04:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60845
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
omukyala nga mukulebeze ku dalla lyo mubaka we kampala central division
waa NRM ATE NGA MUSAWO,aka MAMA KAMPALA ELA KAMPALA ENYUMA NGA WAL<ref>KAMPALA ENYUMA NGA WOLI </ref>
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
0n8l3jaf3n2g4l8hfthgzqvuqvy4nwb
Faridah Nambi
0
11275
61297
38721
2026-07-11T16:42:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61297
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Faridah Nambi''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] omukozi w’ensonga z’abantu, omulwanirizi w’ensonga z’abantu era munnabyabufuzi. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://kampalasun.co.ug/2020/03/17/profile-meet-hajati-faridah-nambi-the-jack-of-all-trades/ |access-date=2025-07-26 |archive-date=2020-03-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200318122934/https://kampalasun.co.ug/2020/03/17/profile-meet-hajati-faridah-nambi-the-jack-of-all-trades/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.pmldaily.com/news/world/2020/02/hajjat-faridah-nambi-confrims-plans-for-kampala-woman-mp-seat.html</ref>
== Obuvo bwe n'okusomba kwe ==
'''Nambi''' yazaalibwa Moses Kigongo mu [[Butambala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Butambala]].<ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.bukedde.co.ug/amawulire/1371560/nnali-ssisuubira-kufuga-ku-ggwanga-museveni |access-date=2025-07-26 |archive-date=2020-07-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200704223154/https://www.bukedde.co.ug/amawulire/1371560/nnali-ssisuubira-kufuga-ku-ggwanga-museveni |url-status=dead }}</ref> <ref>https://mulengeranews.com/moses-kigongo-fronts-own-daughter-faridah-nambi-for-nabilah-seat/</ref> Nambi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli eyookubiri mu by'obusuubuzi]] okuva ku [[:en:The_University_of_Edinburgh|The University of Edinburgh]].<ref>https://obamawhitehouse.archives.gov/sites/default/files/rss_viewer/entrepreneurship_summit_participant_bios.pdf</ref>
== Emirimu gye n'obuweereza mu bantu ==
Abadde yeetaba mu pulojekiti z’okukulaakulanya abantu omuli kampeyini y’amazzi amayonjo, okulwanirira ensonga z’embeera z’abantu era omwanjuzi wa pulogulaamu y’okukubaganya ebirowoozo ku ttiivi.<ref>https://chimpreports.com/arua-women-living-with-hiv-aids-benefit-from-faridah-nambi-skills-initiative/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/news/1335102/nambi-talk-revives-debate-hiv-aids</ref><ref>https://obamawhitehouse.archives.gov/blog/2010/05/04/unleashing-power-women-entrepreneurs</ref><ref name="faceoff">https://www.newvision.co.ug/news/1521753/nabilah-kigongo-daughter-stella-nyanzi</ref> Mu Gwokuna 2010, Nambi yali omu ku beetaba mu lutuula lwa ba Pulezidenti n'abakulu okuva mu nsi yonna olwategekebwa [[:en:Barack_Obama|Barack Obama]] mu Washington.<ref>https://web.archive.org/web/20200706120805/https://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/689842-932036-x89pj2z/index.html</ref>
== Eby'obufuzi ==
Mu Gwokubiri 2020, Nambi yalangirira mu butongole okuvuganya ku bwa [[Kampala]] Women Parliamentary Constituency mu kulonda kwa bonna okwa 2021. <ref name="faceoff"/>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* {{cite web|url=https://allafrica.com/stories/201410010314.html|title=Uganda: Saudi King Facilitates 50 for Pilgrimage to Mecca|date=19 February 2016|first=Sadab|last=Kitatta Kaaya|publisher=All Africa|access-date=26 July 2025|archive-date=22 December 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20141222015447/http://allafrica.com/stories/201410010314.html|url-status=dead}}
* https://www.parliament.go.ug/cmis/browser?id=3fe62db4-571e-4a30-a025-9a45c5ec341b%3B1.0
* https://smart24tv.co.ug/2020/03/11/hajat-faridah-nambi-empowers-women/
* {{cite web|url=https://www.swiftsportsug.com/blog/faridah-nambi-boosts-zebra-boxing-club-with-overwhelming-support/|title=Faridah Nambi boosts Zebra Boxing Club with overwhelming support|date=29 June 2019|publisher=Swift Sports|access-date=26 July 2025|archive-date=4 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200704224418/https://www.swiftsportsug.com/blog/faridah-nambi-boosts-zebra-boxing-club-with-overwhelming-support/|url-status=dead}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
07270qyxr9g5v1jcqw90rhkxe7um8tw
Amon Bazira
0
11280
61736
53688
2026-07-11T17:39:33Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61736
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amon Bazira''' oluusi ayitibwa '''Amon Kabunga Bazira''' ; <ref>"[https://web.archive.org/web/20181020160332/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Former-MP-Bazira-deserves--a-decent-burial-in-Kasese/689364-3332948-bea25iz/index.html Former MP Bazira deserves a decent burial in Kasese] - Daily Monitor". ''www.monitor.co.ug''. Retrieved 2019-05-16.</ref> yazaalibwa 1944–1993 yali mukulembeze wa Uganda [[:en:Pan-Africanist|ow'omwoyo gw'okulwanirira eddembe ly'Abafirika]] era eyateekawo [[:en:Intelligence|enkola ey'ekikessi]] ey'ekyama eyagenderera okuvuunika gavumenti y'eyali munnamagye era eyali [[:en:President_of_Uganda|pulezidenti]] wa [[Yuganda|Uganda]], [[Idi Amin]]. Oluvannyuma lw’okuyambako okuggyako Idi Amin, Bazira yaweereza ng’omumyuka wa Dayirekita w’ekitongole ekikessi, n’oluvannyuma n’akola nga Dayirekita w’ekitongole ekikessi mu Uganda mu 1979. Yakola lipooti ya gavumenti ng’alagula nti waali wajja kubaawo [[:en:Genocide|ekittabantu]] mu [[Rwanda]] era kijja okuvaako akasambattuko mu Masekkati n’Obuvanjuba bwa Afrika, era n’ateesa okuwa obutuuze eri bannansi ba Rwanda n’Abafirika abalala mu Uganda, ng’engeri y’okuziyiza ekittabantu. Mu Gwomunaana 1993 Amon Bazira yatemulwa wakati w'ebibuga [[:en:Nairobi|Nairobi]] ne [[:en:Nakuru|Nakuru]] mu Kenya. <ref>"[https://www.latimes.com/archives/la-xpm-1993-08-21-mn-25901-story.html Uganda Rebel Chief Murdered in Kenya]". ''Los Angeles Times''. Nairobi, Kenya. Reuters. 21 August 1993.</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Amon Bazira yasomera mu [[Mpondwe|Bwera]] Junior Secondary School oluvvannyuma ne yeegatta ku [[:en:Nyakasura_School|Nyakasura School]] mu Disitulikiti y'e [[Fort Portal]]. <ref>{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=1XmiD3AsisMC&q=Amon+Bazira+%2CNyakasura&pg=PA37|title=Celebrating Literacy in the Rwenzori Region: Lest We Forget: A Biographical Narrative of Uganda's Youngest Member of Parliament, 1980-1985|last=Kambere|first=Amos Mubunga|date=2010|publisher=Trafford Publishing|isbn=9781426930973|language=en}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku Yunivasite y’e Makerere gye yasomera obufirosoofa, Ebyafaayo n’amateeka n’atikkirwa mu 1970.
== Emirimu gye ==
Amon Bazira yaweereza ng'omubaka mu Paalamenti owa Kosityuwensi ya Kasese ey'Obuggwanjuba wakati wa 1980 ne 1985 <ref>{{Cite web|url=https://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Former-MP-Bazira-deserves--a-decent-burial-in-Kasese/689364-3332948-bea25iz/index.html|title=Former MP Bazira deserves a decent burial in Kasese - Daily Monitor|website=www.monitor.co.ug|access-date=2019-05-16|archive-date=2018-10-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20181020160332/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Former-MP-Bazira-deserves--a-decent-burial-in-Kasese/689364-3332948-bea25iz/index.html|url-status=dead}}</ref> <ref>{{Cite web|url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1137452/princes-line-bakonzo-bamba-kingship|title=Four princes line up for Bakonzo/Bamba kingship|website=www.newvision.co.ug|access-date=2019-05-16}}</ref> .Era yaweereza nga Minisita omubeezi ow’ettaka, amazzi n’okupunta mu gavumenti ya Obote II, ekifo kye yalimu okutuusa gavumenti eyo lwe yagwa mu Gwomusanvu nga 27, 1985. <ref>{{Cite web|url=https://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Former-MP-Bazira-deserves--a-decent-burial-in-Kasese/689364-3332948-bea25iz/index.html|title=Former MP Bazira deserves a decent burial in Kasese - Daily Monitor|website=www.monitor.co.ug|access-date=2019-05-16|archive-date=2018-10-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20181020160332/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Former-MP-Bazira-deserves--a-decent-burial-in-Kasese/689364-3332948-bea25iz/index.html|url-status=dead}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://reliefweb.int/report/uganda/ugandan-rebel-group-says-bomb-attacks-continue|title=Ugandan rebel group says bomb attacks to continue - Uganda|website=ReliefWeb|date=15 May 1999|language=en|access-date=2019-05-16}}</ref>
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Amon Bazira yali mufumbo eri Mary Bazira <ref>{{Cite web|url=https://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Former-MP-Bazira-deserves--a-decent-burial-in-Kasese/689364-3332948-bea25iz/index.html|title=Former MP Bazira deserves a decent burial in Kasese - Daily Monitor|website=www.monitor.co.ug|access-date=2019-05-21|archive-date=2018-10-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20181020160332/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/Former-MP-Bazira-deserves--a-decent-burial-in-Kasese/689364-3332948-bea25iz/index.html|url-status=dead}}</ref> era ye taata wa Daniel Bazira Kashagama, <ref>{{Cite web|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Two-fight-Busongora-throne/688334-3448364-ardup5/index.html|title=Two fight for Busongora throne - Daily Monitor|website=www.monitor.co.ug|access-date=2019-05-21}}</ref> eyalondebwa okuba omukulembeze ow'ennono owa Busongora. <ref>{{Cite web|url=https://ugandaradionetwork.com/story/busongora-king-dead|title=Imara Dan Kashagama Ndahura II crowned as King of Busongora|website=Uganda Radio Network|access-date=2019-07-27}}</ref>
Era yali Ssezaala wa [[:en:Obiora_Chinedu_Okafor|Obiora Chinedu Okafor]] eyawasa muwala we Annette Atugonza. <ref>{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=J6gBdEPaxS0C&q=Mary+Bazira+%2CAmon&pg=PR5|title=Re-Defining Legitimate Statehood: International Law and State Fragmentation in Africa|last=Okafor|first=Obiora Chinedu|date=2000-01-26|publisher=Martinus Nijhoff Publishers|isbn=9789041113535|language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
428q4gmqquprhfmxfdcl9mqqtw2nk0x
Jack Maumbe Mukhwana
0
11287
61443
41452
2026-07-11T16:45:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61443
wikitext
text/x-wiki
'''''Jack Maumbe Mukhwana''''' (18 Ogwokubiri 1939 – 27 Ogwokubiri 2017) yali [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] munnabyabufuzi, omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu, omulwanyi w'olutalo era nga Mulwanirizi w'abantu. Ono y’omu ku baatandikawo ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement (NRM) ekibiina ky'obufuzi mu Uganda ekikulemberwa Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] . <ref>https://observer.ug/viewpoint/51614-tribute-to-maumbe-mukhwana</ref> <ref>https://theugandan.com/tag/jack-maumbe-mukhwana/</ref> <ref>https://chimpreports.com/tag/jack-maumbe-mukhwana/</ref>
== Obulamu bw'obuto ==
Jack Maumbe Mukhwana yazaalibwa mu maka [[:en:Polygamous|agalimu abakazi abangi]] e Busiu mu disitulikiti y’e [[Mbale]] mu buvanjuba bwa [[:en:Mbale|Uganda]] kyokka oluvannyuma n’asengukira ku kyalo Mabanga mu Gombolola ya Bungokho, mu Parish ya Busilikori. Yasomera mu Nabongo Primary School, Nabumali SSS era n’asembayo mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]] eno nga gyeyasisinkanira mukyala we Beth Maumbe era naamuwasa mu 1970. Yalina abaana mukaaga. <ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20170227/14308/nrm-historical-member-jack-maumbe-mukhwana-passes-on.html</ref> <ref>{{Cite web |url=https://mediacentre.go.ug/index.php |title=Archive copy |access-date=2025-07-28 |archive-date=2024-05-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240501022721/https://www.mediacentre.go.ug/index.php |url-status=dead }}</ref> <ref>https://allafrica.com/stories/201704240021.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20190504090635/http://dispatch.ug/2017/03/04/mbale-municipality-mp-maumbe-died-poor-man/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://mediacentre.go.ug/index.php |title=Archive copy |access-date=2025-07-28 |archive-date=2024-05-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240501022721/https://www.mediacentre.go.ug/index.php |url-status=dead }}</ref> <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mps-pay-tribute-to-maumbe-mukhwana</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Yalwana mu lutalo lw'okununula eggwanga okulwanyisa gavumenti ya nnakyemalira eya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] . Yali muyeekera w’ekibinja ekyali kimanyiddwa nga [[:en:Front_for_National_Salvation|Front for National Salvation]] (FRONASA) ng’ali wamu n’abaazirwanako abalala nga Museveni eyali omukulembeze mu kiseera ekyo. Era yali mulwanirizi w'abantu ng’akola ng’omukutu wakati wa bannabyabufuzi b’obuvanjuba bwa Uganda ne gavumenti eya wakati mu biseera by'obutakkaanya n’okuwakanya. Mu kiseera ekimu mu lutalo lw’okununula, ajjukirwa nnyo olw’okukweka n’okukuuma Pulezidenti Museveni okuva ku bajaasi ba Idi Amin abaali beesomye okutta bannakibiina kya FRONASA bonna abaali abayeekera mu kiseera ekyo. Mu 1986 Jack yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’amawulire ate oluvannyuma n’afuuka omubaka wa palamenti mu disitulikiti y’e Mbale. <ref>https://www.newvision.co.ug/tag/jack-maumbe-mukhwana/</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20190621193207/https://www.ditclip.com/new-vision-tv/LssDW3v9l_Y.html</ref>
== Okufa ==
Yafa [[:en:Colorectal_cancer|kookolo w'ekyenda]] nga 27 Ogwokubiri 2017. <ref>https://www.youtube.com/watch?v=OwQcwlSLhVs</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Former-FRONASA-fighter-Maumbe-Mukhwana-succumbs-to-cancer/688334-3830486-93vh85z/index.html</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
pz23tpzlq6eu3t3co5m9qcjax0oits9
Fred Mukisa
0
11291
61492
60509
2026-07-11T17:05:28Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61492
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frederick Douglas Mwanja Mukisa''' (4 Ogwokuna 1949 – 29 Ogwekkuminebiri 2019 <ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Former-fisheries-minister-Fred-Mukisa-succumbs-cancer-70/688334-5401250-ptdc2v/index.html</ref> ) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Educator|musomesa]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Yaweerezako nga [[:en:Fisheries|Minisita omubeezi ow'ebyobuvubi]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]], okuva nga 1 Ogwomukaaga 2006 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="Cabinet">https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineti nga 27 Ogwokutaano 2011, yasuulibwa okuva mu kabineeti n'asikizibwa [[:en:Ruth_Nankabirwa|Ruth Nankabirwa]] . <ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref> Era yaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ng'omubaka eyalondebwa, ng'akiikirira "eSsaza ly'eBukooli ey'omumasekkati", [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]], okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. Mu kulonda kw'eggwanga okwa 2011, yawangulwa Hajji Siraji Lyavala mu kalulu k'ani anakwata bendera y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM), nga naye yawangulwa [[:en:Wafula_Oguttu|Wafula Oguttu]] owa [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]], mu kulonda kwa bonna. Mu Gwokusatu 2015, Siraji Lyavala yalondebwa okuba [[:en:Chairman|Ssentebe]] (LC-5) wa [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]] . <ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/NRM-wins-Bugiri-by-elections/-/688334/2660156/-/11w6cms/-/index.html</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y’e Bugiri]] nga 4 Ogwokuna 1949. Yalina diguli mu by'enfuna eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts in Economics]], ng’ayakuguka mu by’enfuna by’ebyalo, eyamuweebwa okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], [[:en:University|yunivasite]] esinga obukadde mu Uganda nga yatandikibwawo mu 1922. Yalina ne [[:en:Education|Dipuloma mu by’enjigiriza]] okuva mu ttendekero lye limu. Diguli ye eya [[:en:Masters_in_Education|Masters mu Education Planning & Management]] nayo yagifunira Makerere.
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Fred Mukisa yatandika nga musomesa mu ssomo ly'[[:en:Economics|eby'enfuna]] n'[[:en:Accounting|okubala ebitabo]], mu ssomero lya siniya e [[:en:Kenya|Kenya]], okuva mu 1976 okutuuka mu 1978. Yakomawo mu [[:en:Uganda|Uganda]] n’akola nga [[:en:Accountant|omubalirizi w'ebitabo ku misolo egiwoozebwa]], mu kkampuni ya [[:en:Madhvani_Group|Kakira Sugar Works]], e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]], okuva mu 1979 okutuuka mu 1981. Oluvannyuma yadda e [[:en:Kenya|Kenya]] n’akola nga [[:en:Headmaster|omukulu w'essomero]] lya Ekwanda High School, okuva mu 1981 okutuuka 1985. Mu kiseera ekyo, okuva mu 1976 okutuuka mu 1984, yaweereza ng'[[:en:Academic_examiner|omubuuzi w'ebigezo]] mu lukiiko lw’ebigezo olwa East African Examination Council (EAEC).
Oluvanyuma lw’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] okuwamba obuyinza mu 1986, Fred Mukisa yakomawo mu Uganda n’akola ng'omukubiriza w'ebyobufuzi, mu kibiina kya NRM mu [[:en:Busoga|kitundu ky’e Busoga]], okuva mu 1986 okutuuka mu 1987. Mu 1987, yalondebwa okuba omukiise wa Pulezidenti (RDC) ow'[[:en:Eastern_Region,_Uganda|Ebuvanjuba bwa Uganda]], nga yaweereza mu kifo kino okutuusa mu 1991. Oluvanyuma yakyusibwa n'atwalibwa ku kitebe kya NRM ekikulu mu [[:en:Kampala|Kampala]], gye yakolera ng’omumyuka wa dayirekita, [[:en:National_Resistance_Movement|NRM Secretariat]], okuva mu 1994 okutuusa mu 1998.
Mu 1998, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’ebyobuvubi, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2001. Era yaweereza nga mmemba w’akakiiko k’ebyettaka mu Uganda okuva mu 2003 okutuuka mu 2006. <ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref> Mu 2006, yaddamu okulondebwa kubwa Minisita omubeezi ow’ebyobuvubi, ekifo kye yaweererezaamu wakati wa 1998 ne 2001. Mu bbanga nga lya myezi mukaaga okuva mu Gwekkuminogumu 2010 okutuuka mu Gwokutaano 2011, yafiirwa ebifo bye byombi eky'omubaka mu Paalamenti mu kalulu k'ekibiina n’ekifo kye mu kabineeti mu nkyukakyuka ezaliwo mu kabineti.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Fred Mukisa yali mufumbo. Yali mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . Mu bintu bye yali asinga okwagala mwalimu [[:en:Reading_(process)|okusoma]], [[:en:Traveling|okutambula]] [[:en:Farming|n’okulima]]
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y'e Bugiri]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
lfez1jqjih1gxuxd6c9fqmynjwlqk08
Fred Omach
0
11294
61397
56237
2026-07-11T16:45:43Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61397
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fred Mandir Jachan Omach''' amanyikiddwa ennyo nga '''Fred Omach''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Banker|akola mu bbanka]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Mu kiseera kino ye ssentebe w’olukiiko olufuzi mu kitongole kya [[:en:Pride_Bank_Limited|Pride Bank Limited]], ekitongole ky’ebyensimbi ekya Tier II ekya Uganda. <ref name="OffR">https://sunrise.ug/finance-and-banking/202504/pride-microfinance-officially-transitions-to-pride-bank-limited-ushering-in-a-new-era-of-financial-inclusion-in-uganda.html</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva nga 14 Ogwokusatu 2017 okutuuka mu 2024, yali ssentebe w’ekitongole ekyali kivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[:en:Uganda_National_Roads_Authority|Uganda National Roads Authority]], <ref name="1R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1448506/minister-omach-unra-board-boss</ref>
Yaweerezaako nga [[:en:Finance|Minisita omubeezi ow’ebyensimbi]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo kino mu 2006. <ref name="2R">https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> <ref name="3R">{{Cite web |title=Archive copy |url=http://tororodistrict.blogspot.com/2006/10/ugandas-cabinet-chart-2006-2011.html |access-date=2025-07-28 |archive-date=2023-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231126142127/https://tororodistrict.blogspot.com/2006/10/ugandas-cabinet-chart-2006-2011.html |url-status=dead }}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eya 16 Ogwokubiri 2009, <ref name="4R">https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref> n’eya 27 Ogwokutaano 2011, <ref name="5R">https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> yasigaza ekifo kye mu kabineti.
Era yaweereza nga omubaka mu Paalamenti (MP), akiikirira "Jonam County", [[Nebbi (disitulikit)|Nebbi District]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2016.
== Obuvo bwe n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Nebbi_District|Disitulikiti y’e Nebbi]] nga 16 Ogwokuna 1953. Fred Omach yasomera ku [[:en:St._Aloysius_College_Nyapea|St. Aloysius College Nyapea]], mu [[:en:Zombo_District|Disitulikiti y'e Zombo]], mu misomo gye egya O-Levo. Oluvannyuma yeegatta ku '''Lango College''' mu [[:en:Lira,_Uganda|Lira]] okusoma A-Levo, nga yagimaliriza mu 1973. Yayingira [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu [[:en:East_Africa|East Africa]] mu 1974, n’atikkirwa mu 1977 ne diguli mu by'enfuna eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] in [[:en:Economics|economics]] n’okukwasaganya [[:en:Social_Administration|embeera z’abantu]] . <ref name="6R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFDenzel_Shantel2015">Denzel Shantel (26 April 2015). [https://www.showbizuganda.com/meet-fred-omach-the-pillar-of-nebbi-district-2/ "Meet Fred Omach, The Pillar Of Nebbi District"]. Kampala: Showbiz Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">25 March</span> 2019</span>.</cite></ref>
== Emulimu gye ==
Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu yunivasite y’e Makerere, yapangisibwa nga [[:en:Human_resources|omukungu w'abakozi]],(HR) aba [[:en:Ministry_of_Public_Service_(Uganda)|minisitule ya Uganda evunaanyizibwa ku bakozi ba gavumenti]], mu 1978. Mu 1979 yeegatta ku bbanka y'ebyobusuubuzi eya [[:en:Uganda_Commercial_Bank|Uganda Commercial Bank]] (UCB) nga kati etakyaliwo, [[:en:Commercial_bank|bbanka y’ebyobusuubuzi]] eyali esinga obunene mu kiseera ekyo. Yasituka ng’ayita mu madaala okutuusa lwe yatuuka ku ddaala lya [[:en:General_Manager|Maneja ow'okuntikko]], owa UCB. <ref name="6R"/>
Yawummula emirimu gya bbanka n'ayingira eby'obufuzi eby'okulonda mu 2001. Omwaka ogwo, Omach yavuganya bulungi ku kifo ky'omubaka mu Paalamenti eky "Essaza ly'e Jonam"mu [[:en:Nebbi_District|Distulikiti y'e Nebbi]] . Okuva ku olwo yaddamu okulondebwa obutasalako, okutuusa lwe yawangulwa mu 2016. <ref name="7R">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.observer.ug/news-headlines/42721-big-names-fall-in-nrm-opposition |access-date=2025-07-29 |archive-date=2019-03-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190325153622/https://www.observer.ug/news-headlines/42721-big-names-fall-in-nrm-opposition |url-status=dead }}</ref>
Mu Gwokusatu 2017, yalondebwa okuba ssentebe w’olukiiko olufuzi olw’abantu omusanvu mu kitongole ky'ebyenguudo ekya UNRA mu Uganda. Ekisanja kye kyatambula okutuusa mu Gwokusatu 2020. <ref name="8R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Ex-minister-Omach-head-UNRA-board/688334-3850210-9no0cx/index.html</ref>
== Ebimukwatako ==
Fred Omach mufumbo. Ayagala nnyo [[:en:Bible_study_(Christian)|okuyiga Baibuli]], [[:en:Golf|okuzannya golf]] [[:en:Reading_(process)|n'okusoma]] .
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Stanbic_Bank_(Uganda)_Limited|Stanbic Bank Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
tmahiw2l7dvw0jf8i60jiukzegnqxtx
Sulaiman Kyebakoze Madada
0
11296
61173
38330
2026-07-11T16:35:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61173
wikitext
text/x-wiki
'''Sulaiman Kyebakoze Madada''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Journalist|munnamawulire]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era . Ye [[:en:Disabled|Minisita omubeezi ow'abakadde n'abalema]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 1 Ogwomukaaga 2006. <ref name="Allocated">https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> Mu nkyukakyuka ezakolpebwa mu kabineti nga16 Ogwokubiri 2009, <ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref> ne nga 27 Ogwokutaano 2011, <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> yasigaza ekigo kye mu kabineeti. Era ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka mu Paalamenti]] omulonde akiikirira [[:en:Bbaale_County|Essaza ly'e Bbaale]] mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y'e Kayunga]] . Abadde akiikirira ekitundu ekyo obutasalako okuva mu 2001. <ref name="Parliament">https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref>
== Obuvo bwe n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y’e Kayunga]] nga 11 Ogwekkuminogumu 1961. Sulaiman Madada alina diguli mu by'empuliziganya eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu Mass Communication, gye yafuna mu 2009, okuva mu [[:en:Kampala_International_University|Kampala International University]] (KIU). Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts_(academic)|Master of Arts]] mu Development Administration & Management gye yaweebwa mu 2011, nayo yagifunira ku KIU. <ref name="Parliament">https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4q4pc3srlgw96f5r8qxgquudbxezvh0
61843
61173
2026-07-11T17:53:26Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61843
wikitext
text/x-wiki
'''Sulaiman Kyebakoze Madada''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Journalist|munnamawulire]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era . Ye [[:en:Disabled|Minisita omubeezi ow'abakadde n'abalema]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 1 Ogwomukaaga 2006. <ref name="Allocated">https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> Mu nkyukakyuka ezakolpebwa mu kabineti nga16 Ogwokubiri 2009, <ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref> ne nga 27 Ogwokutaano 2011, <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> yasigaza ekigo kye mu kabineeti. Era ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka mu Paalamenti]] omulonde akiikirira [[:en:Bbaale_County|Essaza ly'e Bbaale]] mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y'e Kayunga]] . Abadde akiikirira ekitundu ekyo obutasalako okuva mu 2001. <ref name="Parliament">https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref>
== Obuvo bwe n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y’e Kayunga]] nga 11 Ogwekkuminogumu 1961. Sulaiman Madada alina diguli mu by'empuliziganya eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu Mass Communication, gye yafuna mu 2009, okuva mu [[:en:Kampala_International_University|Kampala International University]] (KIU). Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts_(academic)|Master of Arts]] mu Development Administration & Management gye yaweebwa mu 2011, nayo yagifunira ku KIU. <ref name="Parliament">https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
8nu04g8gu8lxzieqqa6dtvpolbeb8t4
Sulaiman Madada
0
11297
61344
39009
2026-07-11T16:44:26Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61344
wikitext
text/x-wiki
'''Sulaiman Kyebakoze Madada''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Journalist|munnamawulire]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era . Ye [[:en:Disabled|Minisita omubeezi ow'abakadde n'abalema]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 1 Ogwomukaaga 2006. <ref name="Allocated">https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> Mu nkyukakyuka ezakolpebwa mu kabineti nga16 Ogwokubiri 2009, <ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref> ne nga 27 Ogwokutaano 2011, <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> yasigaza ekigo kye mu kabineeti. Era ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka mu Paalamenti]] omulonde akiikirira [[:en:Bbaale_County|Essaza ly'e Bbaale]] mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y'e Kayunga]] . Abadde akiikirira ekitundu ekyo obutasalako okuva mu 2001. <ref name="Parliament">https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref>
== Obuvo bwe n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y’e Kayunga]] nga 11 Ogwekkuminogumu 1961. Sulaiman Madada alina diguli mu by'empuliziganya eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu Mass Communication, gye yafuna mu 2009, okuva mu [[:en:Kampala_International_University|Kampala International University]] (KIU). Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts_(academic)|Master of Arts]] mu Development Administration & Management gye yaweebwa mu 2011, nayo yagifunira ku KIU. <ref name="Parliament"/>
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Okuva mu 1986 okutuuka mu 1992, yakola nga omukugu avunanyizibwa ku bifulumira ku mpeewo (Broadcast Executive) ku leediyo emu. Wakati wa 1992 ne 2001, yeegatta ku by'obufuzi era n’alondebwa okukiikirira [[:en:Bbaale_County|Essazza ly'e Bbaale]], mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y'e Kayunga]], mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti mu 2001, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2006. <ref>http://www.newvision.co.ug/D/8/13/423436</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20150210191203/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/456006</ref> Mu 2006, yaddamu okulondebwa mu Paalamenti nga tavuganyiziddwa. <ref>https://web.archive.org/web/20150210223034/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/479964</ref> Nga 1 Ogwomukaaga 2006, yalondebwa ku bwa Minisita omubeezi akiikirira abaliko obulemu. Abadde mu kifo ekyo okuva mu Gwokubiri 2015.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Mufumbo. Mmemba mu kibiina kye by'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] .Kigambibwa nti alina obwagazi obw'enjawulo mu [[:en:Volunteering|by'obwannakyewa]], n'[[:en:Arts|ebyemikono]] .
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y'e Kayunga]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20111001001655/http://www.ugandatravelguide.com/kayunga-district.html Omukutu gwa Disitulikiti y'e Kayunga]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
npao0cl9jo1gkajny0fl5p4982tb6xv
61856
61344
2026-07-11T17:53:30Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61856
wikitext
text/x-wiki
'''Sulaiman Kyebakoze Madada''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Journalist|munnamawulire]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era . Ye [[:en:Disabled|Minisita omubeezi ow'abakadde n'abalema]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 1 Ogwomukaaga 2006. <ref name="Allocated">https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> Mu nkyukakyuka ezakolpebwa mu kabineti nga16 Ogwokubiri 2009, <ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref> ne nga 27 Ogwokutaano 2011, <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> yasigaza ekigo kye mu kabineeti. Era ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka mu Paalamenti]] omulonde akiikirira [[:en:Bbaale_County|Essaza ly'e Bbaale]] mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y'e Kayunga]] . Abadde akiikirira ekitundu ekyo obutasalako okuva mu 2001. <ref name="Parliament">https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref>
== Obuvo bwe n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y’e Kayunga]] nga 11 Ogwekkuminogumu 1961. Sulaiman Madada alina diguli mu by'empuliziganya eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu Mass Communication, gye yafuna mu 2009, okuva mu [[:en:Kampala_International_University|Kampala International University]] (KIU). Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts_(academic)|Master of Arts]] mu Development Administration & Management gye yaweebwa mu 2011, nayo yagifunira ku KIU. <ref name="Parliament"/>
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Okuva mu 1986 okutuuka mu 1992, yakola nga omukugu avunanyizibwa ku bifulumira ku mpeewo (Broadcast Executive) ku leediyo emu. Wakati wa 1992 ne 2001, yeegatta ku by'obufuzi era n’alondebwa okukiikirira [[:en:Bbaale_County|Essazza ly'e Bbaale]], mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y'e Kayunga]], mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti mu 2001, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2006. <ref>http://www.newvision.co.ug/D/8/13/423436</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20150210191203/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/456006</ref> Mu 2006, yaddamu okulondebwa mu Paalamenti nga tavuganyiziddwa. <ref>https://web.archive.org/web/20150210223034/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/479964</ref> Nga 1 Ogwomukaaga 2006, yalondebwa ku bwa Minisita omubeezi akiikirira abaliko obulemu. Abadde mu kifo ekyo okuva mu Gwokubiri 2015.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Mufumbo. Mmemba mu kibiina kye by'obufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] .Kigambibwa nti alina obwagazi obw'enjawulo mu [[:en:Volunteering|by'obwannakyewa]], n'[[:en:Arts|ebyemikono]] .
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y'e Kayunga]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20111001001655/http://www.ugandatravelguide.com/kayunga-district.html Omukutu gwa Disitulikiti y'e Kayunga]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
j6vfg384mwccy5n756175yu9buf2tnz
Gagawala Wambuzi
0
11298
60963
56295
2026-07-11T15:55:42Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60963
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Nelson Gagawala Wambuzi''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzi. Yali [[:en:Trade|Minisita omubeezi ow'ebyobusuubuzi n'ebintu eby'edda]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]], okuva nga 1 Ogwomukaaga 2006 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref>http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Wambuzi</ref> Mu nkyukakyuka ezaliwo mu kabineti nga 27 Ogwokutaano 2011, yasuulibwa okuva mu kabineti n'asikizibwa [[:en:David_Wakinona|David Wakinona]] . <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref>
Era yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka mu Paalamenti]] (MP) omulonde ng'akiikirira "Essaza ly'e Bulamogi", mu [[:en:Kaliro_District|Disitulikiti y'e Kaliro]], okumala emyaka kkumi n'etaano (15) egy'omuddiring'anwa, okuva mu 1996 okutuuka mu 2011. Mu 2011, yafiirwa ekifo kye mu Paalamenti eri '''Kenneth Lubogo''', munnabyabufuzi atalina kibiina nga kati ye mubaka akiikirira kitundu kino. <ref>http://www.newvision.co.ug/D/8/12/747104/Wambuzi</ref> Mu bbanga lya wiiki nga kkumi (10), Gagawala Wambuzi yafiirwa ekifo kye mu Paalamenti nga 18 Ogwokusatu 2011 n’ekifo kye eky’obwaminisita nga 27 Ogwokutaano 2011.
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Wambuzi Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwomukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Wambuzi Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Wambuzi, Gagawala}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
tqy1fki7qxlba4gpww8bwwbwms07iqb
61035
60963
2026-07-11T16:00:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61035
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Nelson Gagawala Wambuzi''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzi. Yali [[:en:Trade|Minisita omubeezi ow'ebyobusuubuzi n'ebintu eby'edda]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]], okuva nga 1 Ogwomukaaga 2006 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref>http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Wambuzi</ref> Mu nkyukakyuka ezaliwo mu kabineti nga 27 Ogwokutaano 2011, yasuulibwa okuva mu kabineti n'asikizibwa [[:en:David_Wakinona|David Wakinona]] . <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref>
Era yaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka mu Paalamenti]] (MP) omulonde ng'akiikirira "Essaza ly'e Bulamogi", mu [[:en:Kaliro_District|Disitulikiti y'e Kaliro]], okumala emyaka kkumi n'etaano (15) egy'omuddiring'anwa, okuva mu 1996 okutuuka mu 2011. Mu 2011, yafiirwa ekifo kye mu Paalamenti eri '''Kenneth Lubogo''', munnabyabufuzi atalina kibiina nga kati ye mubaka akiikirira kitundu kino. <ref>http://www.newvision.co.ug/D/8/12/747104/Wambuzi</ref> Mu bbanga lya wiiki nga kkumi (10), Gagawala Wambuzi yafiirwa ekifo kye mu Paalamenti nga 18 Ogwokusatu 2011 n’ekifo kye eky’obwaminisita nga 27 Ogwokutaano 2011.
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Wambuzi Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwomukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Wambuzi Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Wambuzi, Gagawala}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
9wbs1a7l5fl9pt5a8uta4btjul10mos
Simon Ejua
0
11301
61122
38354
2026-07-11T16:31:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61122
wikitext
text/x-wiki
'''Simon Ejua''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzi. Yali minisita w’ebyentambula mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva nga 1 Ogwomukaaga 2006 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="Appoint">https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> Yasimatukka okusulibwa mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineeti nga 16 Ogwokubiri 2009. <ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref> Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011, yasulibwa oluvanyuma n’asikizibwa [[:en:Stephen_Chebrot|Stephen Chebrot]] <ref name="Dropped">https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> eyali aweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Memba mu Paarliamenti]], akiikirira essaza ly'e Vurra mu [[:en:Arua_District|Disitulikiti y'e Arua]], okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. Mu kalulu ka bonna aka 2011, yafiirwa ekifo kye mu Paalamenti eri Sam Agatre Okuonzi, munnabyabufuzi atalina kibiina nga ye mubaka [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]] mu kitundu ekyo. <ref name="Lost">https://web.archive.org/web/20100902055706/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/730533</ref>
== Obuvo n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Arua_District|Disitulikiti y’e Arua]] nga 3 Ogwomunaana 1968. Alina [[:en:Business_studies|Diploma mu by’obusuubuzi]], gye yafuna mu 1993 okuva mu Uganda College of Commerce, eryafuuka ebbanguliro ly'emisomo gya biziness erya [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]] mu 1997. Mu 2000, yafuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|diguli ey'okubiri mu by’obusuubuzi]] mu [[:en:Accounting|kubala ebitabo]] okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] . Yagenda mu maaso n’afuna dipuloma ey'enyongereza mu kukwasaganya eby'ensimbi eya Diploma in Financial Management okuva ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]], mu 2003. Alina ne satifikeeti mu by'empuliziganya eya [[:en:Information_technology|Certificate in Information Technology]], gye yafuna mu 2003 okuva mu kkampuni ya Fintech Business Technology Solutions.
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mu 1994, Simon Ejua yakola nga kalabaalaba w'obutale mu [[:en:Arua_District|Disitulikiti y’e Arua]] . Mu 1995, yakola okumala emyezi etaano ng’omuyambi wa bbaasa ku ssomero lya St. Charles Lwanga Secondary School e [[:en:Koboko|Koboko]], mu [[:en:Koboko_District|Disitulikiti y’e Koboko]] . Oluvannyuma mu 1995, yalondebwa nga [[:en:Auditor|omubalirizi w’ebitabo]] mu ofiisi y’omubalirizi [[:en:Auditor_General|w’ebitabo bya Uganda]], nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2005. Yayingira eby'obufuzi mu 2006, ng’avuganya ku kifo ky'omubaka mu Paalamenti ow'Essaza lye Vurra mu Disitulikiti y’e Arua. Yalondeddwa ku kaadi y’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . Yalondebwa okwegatta ku kabineeti mu 2006. Yafiirwa ekifo kye mu Paalamenti n’eku kabineeti nga 18 Ogwokusatu 2011 <ref name="Lost">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFNewvision_Archive2010">Newvision Archive (1 September 2010). [https://web.archive.org/web/20100902055706/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/730533 "Movement Giants Fall at Party Primaries"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/730533 the original] on 2 September 2010<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">9 March</span> 2015</span>.</cite></ref> ne nga 27 Ogwokutaano 2011, <ref name="Dropped">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFUganda_State_House2011">Uganda State House (27 May 2011). [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">9 March</span> 2015</span> – via [[Facebook]].</cite></ref> .
== Laba ne ==
* [[:en:Vurra|Vurra]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Ejua Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwomukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Ejua Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
* [http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=29549 Okutiisibwatiisibwa eri Simon Ejua olw'okwesimbawo ku bwa mmemba wa Paalamenti]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
60b8lwqmddu1x6kir3zic5uk9mucrm5
Cotilda Nakate Kikomeko
0
11302
61731
54861
2026-07-11T17:39:31Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61731
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Cotilda Nakate Kikomeko''' ye [[:en:Minister_(government)|Minisita]] w'ebyenjigiriza, obuwereza, embera z'abantu ne ofiisi ya Nnaabagereka mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]].<ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Trinity_College_Nabbingo<nowiki/>{{Cite web}}</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Trinity_College_Nabbingo</ref><ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Trinity_College_Nabbingo</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Trinity_College_Nabbingo</ref> Yaliko [[:en:Head_teacher|omukulu w’essomero]] lya [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]] okuva mu 2002 okutuuka mu 2018.<ref name=":0" /><ref name=":1">https://en.wikipedia.org/wiki/Trinity_College_Nabbingo</ref> N'era yakolako nga ssentebe w’ekibiina ekigatta abakulira amasomero mu disitulikiti y’e [[Wakiso (disitulikit)|Wakiso]].<ref name=":3">https://en.wikipedia.org/wiki/Trinity_College_Nabbingo</ref>
== Emirimu ==
Nakate mu kiseera kino aweereza [[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]] nga [[:en:Buganda_Kingdom|minisita]] w'ebyenjigiriza, eby'obulamu, enkulaakulana y'abantu ne ofiisi ya [[:en:Nnaabagereka_of_Buganda|Nnaabagereka]]. Yali wakusatu mu baddugavu [[:en:Head_teacher|abaakulirako]] essomero lya [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]] era yaweereza okumala emyaka kkumi na mukaaga (16 2002 - 2018). Yali omu ku bammemba ekkumi n'omusanvu ( 17) abaalondebwa ku kakiiko aka White paper okwetegereza alipoota y’akakiiko ku kukyala kw'akakiiko ka Rwanderire ku Makerere.<ref name=":4">https://en.wikipedia.org/wiki/Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)</ref> Yali ssentebe w'akakiiko k'eby'enjigiriza mu Bwakabaka bwa Buganda era yakola ne [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisitule y'eby'enjigiriza n'emizannyo]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)</ref> Yali ssentebe w’abakulira amasomero ga siniya mu Uganda.<ref name=":4" />
== Omukululo. ==
Aweereddwa ekitiibwa kya ''Owekitibwa'' mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]] . Ekitiibwa "Owekitibwa," ekifunzibwa nga "Owek.", kitiibwa eky'enonno mu Bwakabaka bwa Buganda ekiraga obusukkulumu bw'ekifo eky'ekitiibwa. Ekitiibwa kino yemu ku nkola engazi ey’ebitiibwa mu Bwakabaka bwa Buganda, ng'essira liteekebwa ku nsengeka y’eby'obuwangwa n’amakulu g’emirimu gy’obukulembeze mu bantu [[:en:Ugandan|bannayuganda]]. Abantu abamanyifu ababadde n’engule eno kuliko Owek. [[Charles Peter Mayiga]] ne Owek. [[:en:Ezekerial_Tenywa_Wako|Ezekerial Tenywa Wako]], bombi abagasse ettoffaali ku bukulembeze n’eby'obuwangwa bya Buganda.
== Laba ne ==
* [[Charles Peter Mayiga]]
* [[:en:Ezekerial_Tenywa_Wako|Ezekerial Tenywa Wako]]
* [[:en:Nnaabagereka_of_Buganda|Nnaabagereka wa Buganda]]
* [[Sylvia Nagginda|Sylvia owa Buganda]]
* [[Kabaka wa Buganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
krtg1poi03wlxdarmego4a6nylp3tan
James Baba
0
11305
61583
41917
2026-07-11T17:18:42Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61583
wikitext
text/x-wiki
'''James Boliba Baba''' [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era eyaliko [[:en:Diplomat|omukungu wa gavumenti]]. Mu kiseera kino ye [[:en:Ministry_of_Internal_Affairs|Minisita W'eggwanga Omubeezi Ow'ensonga Z'omunda]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011. Yadda mu bigere bya [[Matia Kasaija]], eyalondebwa okubeera [[:en:Minister_of_Finance|Minisita W'eggwanga Omubeezi Ow’eby'ensiImbi n'Okuteekateeka]] . <ref name="Face">{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=5 March 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Nga tanakola ekyo, yaweerezaako nga [[:en:Vice_President_of_Uganda|Minisita W'eggwanga Omubeezi mu ofiisi y’Omumyuka wa Pulezidenti]], okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. Olw’ekifo kye eky’obwaminisita mu kabineti, era y'omu ku [[:en:Parliament_of_Uganda|babaka ba Palamenti]] (MP). <ref name="JBB">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of James Boliba Baba, Member of Parliament, Ex-Officio Representative |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=376&const=Ex-Officio+Representative&dist_id=70&distname=Ex-Officio |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304001053/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=376&const=Ex-Officio+Representative&dist_id=70&distname=Ex-Officio |archive-date=4 March 2016 |access-date=5 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
Mu 2021, yalondebwa mu palamenti ng’omubaka wa palamenti ku lwa Koboko. <ref>{{Cite web |title=Baba James Boliba - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/baba-james-boliba-7795/ |access-date=2023-02-09 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Boliba James Baba |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/4cb43bab-faf4-4ee4-b9e9-8bb64d803b42/ |access-date=2023-02-09 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref> mu palamenti ya Uganda, aweereza ku Kakiiko Akavunaanyizibwa ku Nsonga z’Omukago gw'Amawanga G'omubuvanjuba bwa Afrika. <ref>{{Cite web |title=Committee on East African Community Affairs – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/ |access-date=2023-02-09 |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bwe n'obuyigirize ==
James Baba yazaalibwa mu [[Koboko (disitulikit)|Disitulikiti y’e Koboko]] nga 5 Ogwekumi, 1945. Alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu [[:en:History|byafaayo]], okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda. Era alina diguli eyookubiri mu nkolagana y’ensi yonna, gye yafuna mu 1975 okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y’e Nairobi]] . Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu [[:en:Public_administration|by'okuddukanya emirimu gya gavumenti]] yamuweebwa mu 1993 okuva mu [[:en:St._John's_University_(New_York)|St. John's University e Queens]] mu [[:en:New_York_City|New York City]] . <ref name="JBB">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of James Boliba Baba, Member of Parliament, Ex-Officio Representative |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=376&const=Ex-Officio+Representative&dist_id=70&distname=Ex-Officio |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304001053/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=376&const=Ex-Officio+Representative&dist_id=70&distname=Ex-Officio |archive-date=4 March 2016 |access-date=5 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20160304001053/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=376&const=Ex-Officio+Representative&dist_id=70&distname=Ex-Officio "Profile of James Boliba Baba, Member of Parliament, Ex-Officio Representative"]. [[Parliament of Uganda]]. 2012. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=376&const=Ex-Officio+Representative&dist_id=70&distname=Ex-Officio the original] on 4 March 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">5 March</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
James Baba abaddeko [[:en:Civil_servant|ng’omukozi wa gavumenti]] mu minisitule ya Uganda Ey’ensonga Z’ebweru n’okubeera [[:en:Ambassador|Omubaka]] mu mirimu gya Uganda egy’ebweru w’eggwanga. Wakati wa 1991 okutuuka mu 1994, yaweereza ng’Omubaka wa Uganda era Omumyuuka W’omubaka ow’enkalakkalira eyali Akiikirira mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|Kibiina ky’Amawanga Amagatte]] mu [[:en:New_York_City|kibuga New York]] . Oluvannyuma yakola nga [[wiktionary:director|Dayirekita]] w’ekitongole kya Afrika, mu Minisitule y’Ensonga z’Ebweru ekisinganibwa mu [[Kampala]], Uganda. Wakati wa 1998 ne 2001, yaweereza nga dayirekita w’enkolagana mu bitundu mu Minisitule y’Ensonga z’Ebweru. Wakati wa 2001 ne 2005, James Baba yaweereza ng'omubaka wa Uganda mu [[Japan]] . Yeegata ku by'obufuzi mu 2006, bwe yavuganya obulungi ku kifo kya palamenti ekya "Koboko County" mu [[:en:Koboko_District|Disitulikiti y'eKoboko]], <ref>{{Cite web |last=Osike |first=Felix |last2=Odong |first2=James |last3=Olupot |first3=Milton |date=28 February 2006 |title=Eighty Members of Parliament Lose Elections |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/484315 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150309105041/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/484315 |archive-date=9 March 2015 |access-date=5 March 2015}}</ref> n'aweereza ng'omubaka wa Palamenti okutuusa mu 2011. <ref name="JBB">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of James Boliba Baba, Member of Parliament, Ex-Officio Representative |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=376&const=Ex-Officio+Representative&dist_id=70&distname=Ex-Officio |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304001053/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=376&const=Ex-Officio+Representative&dist_id=70&distname=Ex-Officio |archive-date=4 March 2016 |access-date=5 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20160304001053/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=376&const=Ex-Officio+Representative&dist_id=70&distname=Ex-Officio "Profile of James Boliba Baba, Member of Parliament, Ex-Officio Representative"]. [[Parliament of Uganda]]. 2012. Archived from [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=376&const=Ex-Officio+Representative&dist_id=70&distname=Ex-Officio the original] on 4 March 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">5 March</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu 2011, mu kulonda kw'eggwanga, yawangulwa mu kalulu k'okusunsula anaakwatira ekibiina kye bendera, yawangulwa '''Ahmed Awongo''' eyali muntebe nga naye wa kibiina ky'eby'obufuzi ekya [[National Resistance Movement]]. Mu Gwokutaano gwa 2011, yalondebwa okubeera Minisita Omubeezi Ow’eggwanga ku Nsonga z’Omunda. <ref name="Face">{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=5 March 2015 |publisher=Uganda State House}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers"]. Uganda State House. 27 May 2011<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">5 March</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Ebimukwatako ==
Mufumbo. Kigambibwa nti anyumirwa nnyo okuwuliriza [[:en:Classical_music|ennyimba za kinaansi]], [[:en:Reading_(process)|okusoma,]] [[:en:Exercising|okukola dduyiro]] n’okukola [[:en:Volunteering|obwanakyewa]] mu kitundu.
== Ebitiibwa ==
Japan:
* [[File:JPN_Kyokujitsu-sho_2Class_BAR.svg|70x70px]] <a href="https://en.wikipedia.org/wiki/Order_of_the_Rising_Sun#2nd_Class,_Gold_and_Silver_Star" rel="mw:ExtLink" title="Order of the Rising Sun" class="cx-link" data-linkid="126">Order of the Rising Sun, Gold And Silver Star</a> (2018) <ref>{{Cite web |date=2018-06-22 |title=Kenjin-Tatsujin James Boliba Baba is awarded the "Order of the Rising Sun, Gold and Silver Star" |url=https://www.ashinaga.org/en/media/kenjin-tatsujin/17337/ |access-date=2022-09-06 |website=[[Ashinaga (organization)|Ashinaga]] |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Koboko (disitulikit)|Disitulikiti y'e Koboko]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
abkuw51immffv5xjvv8zri9cryu3jdv
Kiweewa
0
11318
61634
38445
2026-07-11T17:27:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61634
wikitext
text/x-wiki
'''Kiweewa''' kitiibwa kya bulangira mu [[Yuganda|Bwakabaka]] bwa [[Buganda]] obwa [[:en:Uganda|Uganda]] ekiweebwa omwana omulenzi asooka owa [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] (Kabaka) afuga. <ref name="Kaggwa">https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda</ref> Ekikulu mu kitiibwa kino ke kalombolombo akagaanyisa alina ekitiibwa kino obutalya ngoma (aba ''Nnamulondo'' ).<ref name="Roscoe">https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda</ref> Enkola eno yateekebwawo okukuuma obutebenkevu mu by'obufuzi, okukendeeza ku nkaayana z’obusika, n’okukuuma omulangira omubereberye okuva ku nkwe n’obulabe obuyinza okuva mu kuvuganya ku ngule. <ref name="Kiwanuka">https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda</ref>
Mu kifo ky’okubeera omuntu ow’eby'obufuzi mu lulyo olw'obusika, Kiweewa alina ekifo eky’enkizo ekyeeyawulidde ng’omulangira omukulu, omuwabuzi, era omukuumi w’eby'obuwangwa mu lulyo olulangira.
== Ennono ==
Erinnya '''Kiweewa''' liva mu njogera [[:en:Luganda_language|y'Oluganda]] ekitiibwa ekiweereddwa'','' ekivuunulwa nti "ekitiibwa ekiweereddwa" oba "oyo aweereddwa ekitiibwa." <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Luganda_language</ref> Erinnya lino liraga nti ekifo ky’omulangira kitiibwa kya njawulo, ekiragiddwa nga kyawukana ku kkubo erigenda mu bwakabaka. Entaputa endala egiyunga ku ndowooza y'okubeera "okusonyiyibwa" oba "okuteekebwa ku bbali" (okuweebwa) okuva ku ntebe. <ref name="Observer2017">https://en.wikipedia.org/wiki/Luganda_language</ref>
== Ensibuko y’ebyafaayo n’ensonga ==
Okuggyibwako omwana omubereberye ku ntebe, kintu kya njawulo mu mpisa za Buganda ez’okusikira, ezitagoberera [[:en:Primogeniture|nkola ya primogeniture]] enkakali . Enkola eno mu buwangwa edda ku mulembe gwa Kabaka [[Kyabaggu of Buganda|Kyabaggu Kabinuli]] ku nkomerero y’ekyasa eky’ekkumi n’omunaana. Okusinziira ku byafaayo eby’omu kamwa, mutabani wa Kabaka Kyabaggu omubereberye, Omulangira Junju, yali amanyiddwa nnyo olw’obukambwe n’obutasaasira. Oluvannyuma lw’okulinnya ku ntebe, kigambibwa nti Junju yatta baganda be okumalawo abavuganya, ekikolwa ekyasuula obwakabaka mu kavuyo. Okusobola okutangira okuddamu okulwanagana okw’okutta ab’oluganda ng’okwo, enkiiko z’obwakabaka n’aba Kabaka abaddirira kirowoozebwa nti be baataddewo etteeka nti okuva kati omwana omubereberye yandilondeddwa okuba Kiweewa n’agaanibwa ku ntebe.
Ensonga enkulu evaako ennono eno kwe kutebenkera mu by'obufuzi n’embeera z’abantu:
* '''Okukuuma Omulangira:''' Kikuuma omwana ow’obulenzi omubereberye obutafuuka kifo ekikulu eky’okuttibwa abalangira abavuganya oba ebiwayi by’ebyobufuzi ebirina ebirowoozo ebinene.
* '''Okutangira entalo z’okusikira:''' Nga eggyawo omusika asinga okweyoleka, enkola eno emalamu amaanyi okutondebwawo kw’ebiwayi ebimwetoolodde era n’ekendeeza ku mikisa gy’olutalo lw’omunda nga Kabaka afudde.
* '''Okugaziya Ekidiba ky’abeesimbyewo:''' Omusika alondebwa olukiiko lw’abakadde (nga muno mulimu ''Katikkiro'' (Ssaabaminisita), ''Mugema'' (akulira ekika ky’e Nkima), ne ''Kasujju Lubinga'' ) okuva mu batabani ba Kabaka abalala bonna. Kino kisobozesa olukiiko okulonda omulangira okusinziira ku mpisa, engeri z’obukulembeze, n’empisa, okusinga ku nsengeka y’okuzaalibwa yokka.
== Emirimu n’obuvunaanyizibwa ==
Wadde nga tebalina bisaanyizo bya bwakabaka, Abakiweewa balina ekifo eky’amaanyi era eky’ekitiibwa mu bwakabaka. Atwalibwa ng'omulangira omukulu (''Omulangira Owe'kitiibwa'' ) era munnabyabufuzi omukulu. Emirimu gye gitera kubaamu:
* '''Omuwabuzi w’Obwakabaka:''' Okukola ng’omuwabuzi eyesigika eri Kabaka ali mu buyinza n’abantu abalala mu lulyo olulangira ku nsonga z’omunda n’ebyobuwangwa.
* '''Omukuumi w’ebyobuwangwa:''' Okukubiriza emikolo egy’enjawulo egy’obuwangwa n’okukiikirira amaka g’obwakabaka ku mikolo.
* '''Omukulu w’Ekibanja:''' Omukiweewa mu buwangwa aweebwa ekibanja kye n’amaka ge okuddukanya, okukakasa nti yeetongodde mu by’ensimbi ne mu mbeera z’abantu.
* '''Omutabaganya:''' Okuweereza ng’omuntu ow’ekitiibwa ataliiko ludda okuyamba okugonjoola enkaayana mu maka g’obwakabaka oba wakati w’ebika.
Omuweewa asuubirwa okusigala nga teyeenyigira mu by'obufuzi era tatunuulirwa ng’eyekengerwa okulya obwakabaka, ekisobozesa enkolagana ey’obwesige wakati we ne Kabaka.
== Aba ofiisi abamanyiddwa ==
Abalangira abawerako bakutte ekitiibwa kya Kiweewa mu byafaayo bya Buganda byonna.
* '''Omulangira Junju:''' Wadde yabaako nga Kabaka ng’ekyapa tekinnateekebwa mu butongole, mu buwangwa ebikolwa bye bijuliziddwa ng’ebyaviirako okutondawo ekitongole kya Kiweewa.
* '''Kiweewa Mutebi Nnyonyintono''' (mutabani wa [[Muteesa I of Buganda|Muteesa I]] ): Akiikirira okusinga okujjako etteeka. Mu 1888, oluvannyuma lw’okusuula muganda we [[:en:Mwanga_II_of_Buganda|Mwanga II]] mu ntalo z’eddiini za Buganda, ekiwayi ky’Abasiraamu kyatuuza Kiweewa Nnyonyintono ku bwa Kabaka okumala akaseera katono. Kino kyali kyava nnyo ku nnono, nga kivudde ku butabeera mu ntebenkevu obw’amaanyi mu byobufuzi. Obufuzi bwe bwali bwa kaseera katono; yagaana okukomolebwa nga bwe kyali baagala abasiraamu be bakabaka era n’agobwa mu ntebe oluvannyuma n’attibwa mu mwaka gwe gumu, n’asikizibwa muganda we [[Kalema of Bugand|Kalema]] . <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Mwanga_II_of_Buganda</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Mwanga_II_of_Buganda</ref>
* '''Omulangira Robert Masamba''' (mutabani wa [[Ssekabaka Mutesa II|Muteesa II]] ): Ng’omwana wa Kabaka Sir Edward Muteesa II omubereberye, Kabaka eyasembayo nga obwakabaka tebunnaggyawo mu 1967, yakwata ekifo kya Kiweewa, wadde ng’obulamu bwe bungi yabumala mu buwanganguse.
* '''Omulangira Jjunju Suuna''' (mutabani wa [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Ronald Muwenda Mutebi II]] ): Mutabani wa Kabaka aliwo kati era y’alina ekitiibwa kya Kiweewa. Ng’omubaka wa ofiisi mu kiseera kino, yeetaba mu mirimu egy’enjawulo egy’ebyobuwangwa n’enkulaakulana mu bwakabaka. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Mwanga_II_of_Buganda</ref>
== Laba ne ==
* [[Kabaka wa Buganda]]
* [[:en:History_of_Buganda|Ebyafaayo bya Buganda]]
* [[:en:Katikkiro_of_Buganda|Katikkiro wa Buganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Buganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
9ut4axzaf7a3v41t46hdjj4gxy3qvzh
Onegi Obel
0
11340
61382
48000
2026-07-11T16:45:31Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61382
wikitext
text/x-wiki
'''Angelo Onegi Obel''' (4 Ogwokuna 1932 – 16 Ogwekkuminebiri 2008), yali Munnayuganda [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], munnabyabufuzi era nga yali muwabuzi wa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] . Era yaweerezako nga [[:en:Governor_of_the_Bank_of_Uganda|Gavana wa Bank of Uganda]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1978. <ref name="Governors">{{Cite web |title=Archive copy |url=https://www.bou.or.ug/bou/services/museum/Governors_of_the_Bank.html |access-date=2025-08-01 |archive-date=2018-01-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180106063659/https://www.bou.or.ug/bou/services/museum/Governors_of_the_Bank.html |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n’obuyigirize ==
Obel yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1932, ku kyalo ''Pacego Pumvuga mu Ggombolola lye''' Panyango e Ssaza lye ''Jonam'' mu [[:en:Nebbi_District|Disitulikiti y'e Nebbi]], mu [[:en:West_Nile_sub-region|ttundutundu lya West Nile]] . Mu kiseera ekyo, ekitundu kya West Nile kyali kimanyiddwa nga ''Disitulikiti y'e West Nile'' . M u myaka gya 1940 yasomera mu ''Ngetta Catholic Primary School’'' e [[:en:Lira,_Uganda|Lira]], nga tannagenda mu siniya ku ''St. Aloysius College'' e Nyapea, mu Disitulikiti y’e Nebbi, n’atikkirwa mu 1948. Mu 1949, yakkirizibwa mu ssomero lya [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]], essomero ly’abalenzi bonna ery’ekisulo, n’atikkirwa eyo mu 1953, ne satifikeeti ya ''Ordinary Cambridge shool'' (O-Level). Oluvannyuma yeewandiisa mu ssomero erisomeseza emitala w’amayanja n’afuna ''satifikeeti ya Advanced Cambridge School Certificate'' (A-Level). Era oluvannyuma, y'ewandiisa mu [[:en:Assumption_University_(Windsor,_Ontario)|Assumption University]], mu Canada, n’afuna diguli mu by'enfuna eya [[:en:Economics|Bachelor of Arts in Economics]] . Yakyuka n'agenda mu [[:en:University_of_Toronto|yunivasite y'e Toronto]] gye yafunira diguli ye ey'okubiri mu by'enfuna eya [[:en:Economics|Master of Arts in Economics]] . Yakomawo mu Uganda mu 1965. <ref name="Bio">http://memorialwebsites.legacy.com/onegiobel/Homepage.aspx</ref>
== Emirimu gye ==
Oluvannyuma lw'okutikkirwa mu ttendekero lya [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]], Obel yaweebwa omulimu mu [[:en:Uganda_Government|Gavumenti ya Uganda]], ng'akalabaalaba mu by'okubala ebitabo mu [[:en:Lira,_Uganda|Lira]] ne [[:en:Arua|Arua]] . Bwe yakomawo okuva mu misomo gye e Canada, yafuna omulimu mu Minisitule y’ebyensimbi, ng’aweereza nga Kaminsona w’omusolo. Mu 1968, yakyusibwa n’atwalibwa mu [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka enkkulu eya Uganda]] ng’omumyuka wa Gavana, okuva mu 1968 okutuuka mu 1973. Mu 1973, yalondebwa okuba [[:en:Governor_of_the_Bank_of_Uganda|Gavana wa Bank of Uganda]], nga yaweereza mu kifo ekyo mu 1978.
Yalondebwa ku lukiiko lwa Ssemateeka olwakola ssemateeka wa Uganda mu 1995. Kaweefube gwe yakola okutumbula eby'enfuna n’enteekateeka ya Uganda n’ebigendererwa bya Gavumenti by'aterantu okuviirako obutakkaanya era okugeza mu 2006, y'enyigira mu lutalo lw’amateeka olw’okuzimba olutindo ekyagootanya embeera z'abantu n'abalimi.
== Ebirala ebikulu ==
Onegi Obel yafa nga 16 Ogwekkuminebiri 2008 olw’obulwadde obw’obutonde. Yaleka omukyala Agnes Atoh, abaana abawerako saako n'abazzukulu bangi. Omu ku batabani be [[:en:Geoffrey_Onegi_Obel|Geoffrey Onegi Obel]] eyaweerezaako nga [[:en:Chairman|Ssentebe]] w'ekitongole kya [[:en:National_Social_Security_Fund_(Uganda)|National Social Security Fund]] . <ref>http://allafrica.com/stories/201411280365.html</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
hdijdgphchcpfa9326tms2bsh037fes
Kyebambe IV owe Tooro
0
11358
61542
38712
2026-07-11T17:13:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61542
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox royalty|name=Daudi Kasagama Kyebambe III|succession=Omukama of Toro|reign=18 August 1891 - 31 December 1928|coronation=16 March 1908, St John's Cathederal, Kabarole|predecessor=Rukirabasaija Nyaika Mukabirere Olimi II|successor=[[Rukidi III of Tooro| Rukidi III]]|birth_date=1860|birth_place=Royal Palace, Kabarole|death_date=31 December 1928|death_place=Kyangabukama, Mwenge|burial_place=Karambi royal tombs (Ha'gasani)|spouse={{marriage|Omugo Adyeri Damali Tibaitwa | 4 May 1896}}|spouse-type=Consort|father=[[Olimi II of Tooro|Olimi II]]|mother=Omugo Vikitoria Kahinju|religion=Anglican|royal house=Biito-boyo}}'''Rukirabasaija Daudi Kasagama Kyebambe III''' yali [[:en:Omukama_of_Tooro|Omukama]] w'[[:en:Tooro_Kingdom|Obukama bwa Tooro]] (obumu ku bwakabaka obw'ennono obuna obusangibwa mu nsalo za [[:en:Uganda|Uganda]] ) okuva mu 1891 okutuuka mu 1928. Ye yali Omukama ow'ekkumi ow'e Tooro.
[[File:A_naturalist_in_Mid-Africa-_being_an_account_of_a_journey_to_the_Mountains_of_the_Moon_and_Tanganyika_(1890)_(14780393224).jpg|thumb|"Kasagama, Sultan wa Toru", c. 1890.]]
== Okulinnya ku ntebe yObukama ==
Yali mutabani wa [[:en:Olimi_II_of_Toro|Rukirabasaija Nyaika Mukabirere Olimi II]], Omukama ow’okutaano (5) ow’e Toro, eyafugira wakati wa 1872 ne 1875. Maama we yali Vikitoria Kahinju. Mu 1875, oluvannyuma lw’okufa kwa kitaawe, yadduka ne nnyina saako ne baganda be babiri ne baddukira mu Ankole. Bwe yali eyo, bakulu be babiri battibwa ku biragiro bya Nnabagereka w’e Ankole, omu yali ayitibwa ''Kiboga'' . Oluvannyuma yabudamira mu [[:en:Buganda|Buganda]] .
Yakola endagaano ne [[:en:Imperial_British_East_Africa_Company|Imperial British East Africa Company]] (IBEAC), era n’alangirirwa e [[:en:Kabarole|Kabarole]], [[:en:Lord_Lugard|Lord Lugard]] nga 14 Ogwomunaana 1891. Yatuuzibwa nga Omukama ow’e Tooro nga 16 Ogwomunaana 1891 e Kabarole.
== Obulamu bwe obw’obufumbo ==
Omukama Kasagama Kyebambe IV yawasa [[:en:Wives|abakyala]] abawerako okusinziira ku mpisa z’edda, kyokka bonna n’abagaana, okuggyako mukyala we ow’ekkumi n’omu era gwe yali ayagala ennyo era gwe yaddamu okuwasa mu Kkanisa okusinziira ku nzikiriza y'e Kikulisitaayo ku, Lutikko ya St John, Kabarole, nga 4 Ogwotaano 1896. Erinnya lye yali ayitibwa Adyeri Damali Tibaitwa, muwala wa Nikodemo Kakurora, Omutaka wa Kitagwenda.
== Abaana be ==
# [[:en:Rukidi_III_of_Tooro|Rukirabasaija Sir George David Matthew Kamurasi Rukidi III]], Omukama ow’ekkumi n’omu (11) ow’e Tooro, nga nnyina yali Damali Tibaitwa.
# Omubito [[:en:Akiki_Hosea_K._Nyabongo|Akiiki Hosea K. Nyabongo]], nga nnyina tayogerwako. Yazaalibwa mu [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]] mu 1907. Yasomera mu [[:en:Mengo_High_School|Mengo High School]], [[:en:King's_College,_Budo|King's College, Budo]], [[Queen's College, Oxford]] (Rhodes Scholar) ( MA ), Carmen Theological Seminary, [[:en:Yale_University|Yunivasite ya Yale]] . ( [[:en:BSc|BSc]] ), ne [[:en:Harvard_University|Yunivasite ya Harvard]], (PhD). Yaweereza nga Pulofeesa mu [[:en:University_of_Alabama|Yunivasite y’e Alabama]] ate [[:en:Lecturer|ng’omusomesa]] mu [[:en:Philosophy|by’obufirosoofo]] mu A&T University of North Carolina. Era yakubiriza olukiiko oluteekerateekera ebibuga n'amawanga mu Uganda, wakati wa 1963 ne 1975. Yali mmemba w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] . Yawandiika ekitabo; ''Winds And Lights: African Fairy Tales''.. Yafiira [[Jinja]], nga 3 Ogwekkumi 1975. Ye yali taata wa: Omubiito Amooti Nyabongo Kyebambe Mukarusa, eyazaalibwa mu [[:en:Brooklyn|Brooklyn]]<nowiki/>ekya [[:en:New_York_(state)|New York]]<nowiki/>mu Amerika, yasomera mu [[:en:Tuskegee_University|Tuskegee University]] n’aweereza mu [[:en:US_Air_Force|Ggye ly’omu bbanga erya Amerika]], oluvannyuma ne yeegatta ku kitongole kya poliisi ekya [[:en:NYPD|NYPD]] .
# Omubiito Akiiki Yokaana. B.Rwakatale.
# Omubiito Amooti Keith Kagoro era amanyiddwa nga Keesi Bahindi era nga yali Omusuga wa Rukirabasaija Rukidi III.
# Omubiito Araali Switzer Rwaboni Kaijomurubi <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/prince-kaijamurubi-king-oyo-s-grandfather-1863532</ref>
# Omubiito Adyeri Solomon Okwiri* eyafumbirwa Angelinah M Okwiri
# Omubiito Atwooki Danyeri. K. Ogene ye taata wa Ambassador Anne Katusiime Kageye, consul General wa Uganda mu kitebe kya Uganda e Arusha mu Tanzania.
# Omubiito Kiijanangoma taata wa Kyebambe, Rubambaiguru, Mufumu, Kabasweka ne Ada Nyamutoka
# Omubiitokati Lusi, nga nnyina yali Damali Tibaitwa.
# Omubiitokati Ruth Komuntale nga nnyina yali Damali Tibaitwa. Yazaalibwa Kabarole mu 1900. Yatuuzibwa ku bwa Rubuga/ Batebe eri muganda we [[:en:Rukidi_III_of_Tooro|Omukama Rukidi III]], nga 19 Ogusooka 1929.
# Omubiitokati Abwooli Agnes Nkwenge Kakoko ye maama w'omubaka wa Paalamenti Munnabyabufuzi era [[:en:HIV/AIDS_activism|mulwanirizi w'eddembe ly'abalina ekirwadde kya mukenenya]] . [[:en:Victoria_Kakoko_Sebagereka|Victoria Kakoko Sebagereka]] <ref name=":1">https://www.softpower.ug/victoria-sebagereka-the-of-voice-of-uganda-has-aids-goes-silent/</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1337924</ref>
# Omubiitokati Ada Nyamutoka.
# Omubiitokati Kabokya.
# Omubiitokati Adyeri Fredrick Rweru
# Omubiitokati Abwooli Jeruline Mpanja
# Omubiitokati Akiiki Juliana Komubaizi
# Omubiito Akiiki Charles Kimome
# Omubiitokati Atwooki Evasta Masamba
# Omubiitokati Abwooli Victoria Komukyeya
# Omubiitokati Adyeri Beatrice Kabasweka
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
gowjtblwyheuau64kdhbsozydo4m50d
Kyebambe III owe Tooro
0
11359
61615
38717
2026-07-11T17:19:38Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61615
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox royalty|name=Daudi Kasagama Kyebambe III|succession=Omukama of Toro|reign=18 August 1891 - 31 December 1928|coronation=16 March 1908, St John's Cathederal, Kabarole|predecessor=Rukirabasaija Nyaika Mukabirere Olimi II|successor=[[Rukidi III of Tooro| Rukidi III]]|birth_date=1860|birth_place=Royal Palace, Kabarole|death_date=31 December 1928|death_place=Kyangabukama, Mwenge|burial_place=Karambi royal tombs (Ha'gasani)|spouse={{marriage|Omugo Adyeri Damali Tibaitwa | 4 May 1896}}|spouse-type=Consort|father=[[Olimi II of Tooro|Olimi II]]|mother=Omugo Vikitoria Kahinju|religion=Anglican|royal house=Biito-boyo}}'''Rukirabasaija Daudi Kasagama Kyebambe III''' yali [[:en:Omukama_of_Tooro|Omukama]] w'[[:en:Tooro_Kingdom|Obukama bwa Tooro]] (obumu ku bwakabaka obw'ennono obuna obusangibwa mu nsalo za [[:en:Uganda|Uganda]] ) okuva mu 1891 okutuuka mu 1928. Ye yali Omukama ow'ekkumi ow'e Tooro.
[[File:A_naturalist_in_Mid-Africa-_being_an_account_of_a_journey_to_the_Mountains_of_the_Moon_and_Tanganyika_(1890)_(14780393224).jpg|thumb|"Kasagama, Sultan wa Toru", c. 1890.]]
== Okulinnya ku ntebe yObukama ==
Yali mutabani wa [[:en:Olimi_II_of_Toro|Rukirabasaija Nyaika Mukabirere Olimi II]], Omukama ow’okutaano (5) ow’e Toro, eyafugira wakati wa 1872 ne 1875. Maama we yali Vikitoria Kahinju. Mu 1875, oluvannyuma lw’okufa kwa kitaawe, yadduka ne nnyina saako ne baganda be babiri ne baddukira mu Ankole. Bwe yali eyo, bakulu be babiri battibwa ku biragiro bya Nnabagereka w’e Ankole, omu yali ayitibwa ''Kiboga'' . Oluvannyuma yabudamira mu [[:en:Buganda|Buganda]] .
Yakola endagaano ne [[:en:Imperial_British_East_Africa_Company|Imperial British East Africa Company]] (IBEAC), era n’alangirirwa e [[:en:Kabarole|Kabarole]], [[:en:Lord_Lugard|Lord Lugard]] nga 14 Ogwomunaana 1891. Yatuuzibwa nga Omukama ow’e Tooro nga 16 Ogwomunaana 1891 e Kabarole.
== Obulamu bwe obw’obufumbo ==
Omukama Kasagama Kyebambe IV yawasa [[:en:Wives|abakyala]] abawerako okusinziira ku mpisa z’edda, kyokka bonna n’abagaana, okuggyako mukyala we ow’ekkumi n’omu era gwe yali ayagala ennyo era gwe yaddamu okuwasa mu Kkanisa okusinziira ku nzikiriza y'e Kikulisitaayo ku, Lutikko ya St John, Kabarole, nga 4 Ogwotaano 1896. Erinnya lye yali ayitibwa Adyeri Damali Tibaitwa, muwala wa Nikodemo Kakurora, Omutaka wa Kitagwenda.
== Abaana be ==
# [[:en:Rukidi_III_of_Tooro|Rukirabasaija Sir George David Matthew Kamurasi Rukidi III]], Omukama ow’ekkumi n’omu (11) ow’e Tooro, nga nnyina yali Damali Tibaitwa.
# Omubito [[:en:Akiki_Hosea_K._Nyabongo|Akiiki Hosea K. Nyabongo]], nga nnyina tayogerwako. Yazaalibwa mu [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]] mu 1907. Yasomera mu [[:en:Mengo_High_School|Mengo High School]], [[:en:King's_College,_Budo|King's College, Budo]], [[Queen's College, Oxford]] (Rhodes Scholar) ( MA ), Carmen Theological Seminary, [[:en:Yale_University|Yunivasite ya Yale]] . ( [[:en:BSc|BSc]] ), ne [[:en:Harvard_University|Yunivasite ya Harvard]], (PhD). Yaweereza nga Pulofeesa mu [[:en:University_of_Alabama|Yunivasite y’e Alabama]] ate [[:en:Lecturer|ng’omusomesa]] mu [[:en:Philosophy|by’obufirosoofo]] mu A&T University of North Carolina. Era yakubiriza olukiiko oluteekerateekera ebibuga n'amawanga mu Uganda, wakati wa 1963 ne 1975. Yali mmemba w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] . Yawandiika ekitabo; ''Winds And Lights: African Fairy Tales''.. Yafiira [[Jinja]], nga 3 Ogwekkumi 1975. Ye yali taata wa: Omubiito Amooti Nyabongo Kyebambe Mukarusa, eyazaalibwa mu [[:en:Brooklyn|Brooklyn]]<nowiki/>ekya [[:en:New_York_(state)|New York]]<nowiki/>mu Amerika, yasomera mu [[:en:Tuskegee_University|Tuskegee University]] n’aweereza mu [[:en:US_Air_Force|Ggye ly’omu bbanga erya Amerika]], oluvannyuma ne yeegatta ku kitongole kya poliisi ekya [[:en:NYPD|NYPD]] .
# Omubiito Akiiki Yokaana. B.Rwakatale.
# Omubiito Amooti Keith Kagoro era amanyiddwa nga Keesi Bahindi era nga yali Omusuga wa Rukirabasaija Rukidi III.
# Omubiito Araali Switzer Rwaboni Kaijomurubi <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/prince-kaijamurubi-king-oyo-s-grandfather-1863532</ref>
# Omubiito Adyeri Solomon Okwiri* eyafumbirwa Angelinah M Okwiri
# Omubiito Atwooki Danyeri. K. Ogene ye taata wa Ambassador Anne Katusiime Kageye, consul General wa Uganda mu kitebe kya Uganda e Arusha mu Tanzania.
# Omubiito Kiijanangoma taata wa Kyebambe, Rubambaiguru, Mufumu, Kabasweka ne Ada Nyamutoka
# Omubiitokati Lusi, nga nnyina yali Damali Tibaitwa.
# Omubiitokati Ruth Komuntale nga nnyina yali Damali Tibaitwa. Yazaalibwa Kabarole mu 1900. Yatuuzibwa ku bwa Rubuga/ Batebe eri muganda we [[:en:Rukidi_III_of_Tooro|Omukama Rukidi III]], nga 19 Ogusooka 1929.
# Omubiitokati Abwooli Agnes Nkwenge Kakoko ye maama w'omubaka wa Paalamenti Munnabyabufuzi era [[:en:HIV/AIDS_activism|mulwanirizi w'eddembe ly'abalina ekirwadde kya mukenenya]] . [[:en:Victoria_Kakoko_Sebagereka|Victoria Kakoko Sebagereka]] <ref name=":1">https://www.softpower.ug/victoria-sebagereka-the-of-voice-of-uganda-has-aids-goes-silent/</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1337924</ref>
# Omubiitokati Ada Nyamutoka.
# Omubiitokati Kabokya.
# Omubiitokati Adyeri Fredrick Rweru
# Omubiitokati Abwooli Jeruline Mpanja
# Omubiitokati Akiiki Juliana Komubaizi
# Omubiito Akiiki Charles Kimome
# Omubiitokati Atwooki Evasta Masamba
# Omubiitokati Abwooli Victoria Komukyeya
# Omubiitokati Adyeri Beatrice Kabasweka
== Obukulembeze bwe ==
Yakyuka n'adda mu nzikiriza y'[[:en:Christianity|Obukristaayo]] era n'akkirizibwa mu [[:en:Anglican|kkanisa ya Anglican]] . <ref>https://dacb.org/stories/uganda/kasagama-daudi/</ref> Nga 15 Ogwokusatu 1896, yabatizibwa Omulabirizi Tucker, n’atwala erinnya lya Daudi (David). Nga 16 Ogwokusatu 1908, yatikkirwa [[:en:Coronation|engule]] ya Reverend G. R. Blackledge mu Lutikko ya St. John e [[:en:Fort_Portal|Kabarole]] . Mu 1918 yafuulibwa mmemba ow’ekitiibwa mu kibiina kya [[:en:Order_of_the_British_Empire|Order of the British Empire]] olw’obuweereza mu kuweza emiwendo y'abalwanyi n'abakuuma ddembe mu matwale ga Uganda. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_London_Gazette</ref>
== Emyaka gye egy'oluvannyuma ==
Omukama Kasagama Kyebambe III yafiira e Kyangabukama, Mwenge nga 31 Ogwekkuminebiri 1928.
== Engeri Abakama gye bazze b'eddiringana ==
{{s-start}}
{{succession box|title=[[Omukama of Tooro]]|before=[[Katera of Tooro|Katera]]|after=[[Rukidi III of Tooro|Kamurasi Rukidi III]]|years=1891–1928}}
{{s-end}}
== Laba ne ==
* [[:en:Omukama_of_Tooro|Omukama w'e Tooro]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
{{DEFAULTSORT:Kyebambe III of Tooro}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
tsvqpz8cob7ends27d2mr89s0324ya6
Kamanda Bataringaya
0
11362
60879
38748
2026-07-11T12:04:16Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60879
wikitext
text/x-wiki
[[File:Kamanda, Cos Bataringaya.jpg|thumb|Kamanda Bataringaya]]
'''Kamanda Bataringaya''' musawo munnayuganda, munnabyabufuzi era yaliko omukiise wa Uganda wabweru. Ono era yaliko [[:en:Labor_relations|Minisita omubeezi ensonga z'abakozi n'amakolero]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 1 Ogwokusatu 2015. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> Okujja mu minisitule eyo yava mu minisitule y'ebyenjigiriza gyeyakoleranga nga minisita omubeezi avunaanyizibwa kubyenjigiriza ebisookerwako okuva nga 16 Ogwokubiri 2009. <ref name="Cabinet">https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref> Yaliko [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa Palamenti]] akiikiirira Bwamba County mu disitulikiti ye [[Bundibugyo (disitulikit)|Bundibugyo]] . <ref name="West">http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=98&const=Bwamba++County&dist_id=52&distname=Bundibugyo</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Bataringaya yazaalibwa mu [[Bundibugyo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bundibugyo]] nga 24 Ogwekuminebiri 1959. Bataringaya alina diguli mu busawo eya [[:en:Doctor_of_Medicine|Doctor of Medicine]] (MD), gyeyafuna mu 1990 okuva mu [[:en:Kharkiv_National_Medical_University|Kharkiv National Medical University]] e [[Ukraine]] . Alina ne diguli ey'okubiri munzirukanya ya bizinensi eya [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] gye yafuna mu 2003 okuva mu [[:en:Nkumba_University|yunivasite e Nkumba]] . Diguli ye eyokubiri mubyobujanjabi eya [[:en:Master_of_Public_Health|Master of Public Health]] yajifuna mu 2009, okuva mu [[:en:University_of_the_Western_Cape|University of the Western Cape]], mu [[:en:Cape_Town|kibuga Cape Town]] e [[South Africa]] . Bataringaya era alina Dipuloma mu by'obulamu okuva mu ttendekero ly'ebyobujjanjabi erya International Christian Medical Institute e [[:en:Canada|Canada]] .
== Emirimu gye ==
Yakolako nga omusawo ku ddaala erya [[:en:Medical_Officer|Medical Officer]] ku ddwaliro ekkulu e [[Mulago National Specialised Hospital|Mulago]] okuva mu 1990 okutuuka mu 1992. Oluvannyuma yaweereza nga akulira eddwaliro lya Mityana District Hospital, e [[:en:Mityana|Mityana]], okuva mu 1992 okutuuka mu 1996. Mu 1994, yalondebwa ku [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko olwabaga Ssemateeka]] wa Uganda owa 1995, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa 1995. Mu 1996, yalondebwa [[:en:Ambassador|Omubaka]] wa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]], n'aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2000. Mu 2001, yayingira ebyobufuzi era n'avuganya ku kifo ky'omukiise mu palamenti e Bwamba County mu [[Bundibugyo (disitulikit)|disitulikiti ye Bundibugyo]] era nawangula okulonda mu mwaka ogwo, mu 2006 ne 2011. Mu 2001 Kamanda Bataringaya yalondebwa okuba Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku by’obuggagga obw’omu ttaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2009 lweyalondebwa mu minisitule y’ebyenjigiriza, nga Minisita omubeezi ow’ebyenjigiriza ebisookerwako.
== Ebimukwatako ebirala ==
Mufumbo era munna kibiina kyabyabufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . Kigambibwa anyumirwa [[:en:Medical_research|kunoonyereza ku by'obusawo]] wamu [[:en:Politics|n'ebyobufuzi]] .
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Bundibugyo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bundibugyo]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
6eufhxcll2hetc56pvutcvel0ss85ce
61424
60879
2026-07-11T16:45:52Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61424
wikitext
text/x-wiki
[[File:Kamanda, Cos Bataringaya.jpg|thumb|Kamanda Bataringaya]]
'''Kamanda Bataringaya''' musawo munnayuganda, munnabyabufuzi era yaliko omukiise wa Uganda wabweru. Ono era yaliko [[:en:Labor_relations|Minisita omubeezi ensonga z'abakozi n'amakolero]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 1 Ogwokusatu 2015. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> Okujja mu minisitule eyo yava mu minisitule y'ebyenjigiriza gyeyakoleranga nga minisita omubeezi avunaanyizibwa kubyenjigiriza ebisookerwako okuva nga 16 Ogwokubiri 2009. <ref name="Cabinet">https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref> Yaliko [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa Palamenti]] akiikiirira Bwamba County mu disitulikiti ye [[Bundibugyo (disitulikit)|Bundibugyo]] . <ref name="West">http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=98&const=Bwamba++County&dist_id=52&distname=Bundibugyo</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Bataringaya yazaalibwa mu [[Bundibugyo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bundibugyo]] nga 24 Ogwekuminebiri 1959. Bataringaya alina diguli mu busawo eya [[:en:Doctor_of_Medicine|Doctor of Medicine]] (MD), gyeyafuna mu 1990 okuva mu [[:en:Kharkiv_National_Medical_University|Kharkiv National Medical University]] e [[Ukraine]] . Alina ne diguli ey'okubiri munzirukanya ya bizinensi eya [[:en:Master_of_Business_Administration|Master of Business Administration]] gye yafuna mu 2003 okuva mu [[:en:Nkumba_University|yunivasite e Nkumba]] . Diguli ye eyokubiri mubyobujanjabi eya [[:en:Master_of_Public_Health|Master of Public Health]] yajifuna mu 2009, okuva mu [[:en:University_of_the_Western_Cape|University of the Western Cape]], mu [[:en:Cape_Town|kibuga Cape Town]] e [[South Africa]] . Bataringaya era alina Dipuloma mu by'obulamu okuva mu ttendekero ly'ebyobujjanjabi erya International Christian Medical Institute e [[:en:Canada|Canada]] .
== Emirimu gye ==
Yakolako nga omusawo ku ddaala erya [[:en:Medical_Officer|Medical Officer]] ku ddwaliro ekkulu e [[Mulago National Specialised Hospital|Mulago]] okuva mu 1990 okutuuka mu 1992. Oluvannyuma yaweereza nga akulira eddwaliro lya Mityana District Hospital, e [[:en:Mityana|Mityana]], okuva mu 1992 okutuuka mu 1996. Mu 1994, yalondebwa ku [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko olwabaga Ssemateeka]] wa Uganda owa 1995, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa 1995. Mu 1996, yalondebwa [[:en:Ambassador|Omubaka]] wa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]], n'aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2000. Mu 2001, yayingira ebyobufuzi era n'avuganya ku kifo ky'omukiise mu palamenti e Bwamba County mu [[Bundibugyo (disitulikit)|disitulikiti ye Bundibugyo]] era nawangula okulonda mu mwaka ogwo, mu 2006 ne 2011. Mu 2001 Kamanda Bataringaya yalondebwa okuba Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku by’obuggagga obw’omu ttaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2009 lweyalondebwa mu minisitule y’ebyenjigiriza, nga Minisita omubeezi ow’ebyenjigiriza ebisookerwako.
== Ebimukwatako ebirala ==
Mufumbo era munna kibiina kyabyabufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . Kigambibwa anyumirwa [[:en:Medical_research|kunoonyereza ku by'obusawo]] wamu [[:en:Politics|n'ebyobufuzi]] .
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Bundibugyo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bundibugyo]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
5spwp6dv65ay9tr1xvfv3l5n5u56b7c
John Kabaireho
0
11364
60973
48001
2026-07-11T15:55:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60973
wikitext
text/x-wiki
'''John Kabaireho''' (yazaalibwa mu 1923 oba 1924 – Ogwoluberyeberye 22, 2014) yali munnabyabufuzi Munnayuganda. Yali Katikkiro [[:en:Ankole_Kingdom|w’Obwakabaka bwa Ankole]] obwali buteetengeredde okuva mu 1960 okutuuka mu 1963. Mu 1963 yasikizibwa [[James Kahigiriza]] . <ref>[http://www.newvision.co.ug/news/651683-ankole-ex-prime-minister-dies-in-kampala.html Ankole ex-prime minister dies in Kampala]</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
rb74vjmvfcnk8gx2abyj0916zy3vgj7
Esther Wamala
0
11382
61865
39224
2026-07-11T17:59:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61865
wikitext
text/x-wiki
'''Esther Wamala''' Munnayuganda omukugu mu by’amawulire era akulira amawulire ku leediyo ya CBS. <ref name=":0" /> Era [[:en:Science_journalism|munnamawulire wa ssaayansi]] omukulu era muwandiisi w’amawulire. Akuguse mu by’amawulire ebya ssaayansi w’ebyobulamu gy’afulumizza emiko mingi.<ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Social_exclusion</ref> Ye kitundu ku bibiina [[:en:Humanitarianism|ebiyamba abantu]] ebissa essira ku kukola ku mboozi z'eby'obulamu n'eddembe ly'obuntu ezikwata ku [[:en:Social_exclusion|bawejjere abanyigirizibwa]] awamu n'abakoseddwa [[Siriimu|akawuka ka siriimu]] . <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Social_exclusion</ref><ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Social_exclusion</ref>
== Gyenvudde n’obuyigirize ==
Wamala yafuna diguli esooka mu by’enkulaakulana okuva mu yunivasite y’e Makerere. Oluvannyuma yafuna diguli ey'okubiri mu by’amawulire n’obuyiiya okuva mu yunivasite ya Aga Khan. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (May 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Emirimu ==
Wamala mukugu mu by’amawulire ebya ssaayansi ng’essira alitadde mu bya ssaayansi w’ebyobulamu.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Social_exclusion</ref> Kati akolera ne kkampuni ya Central Broadcasting Service Limited ng’omukunggaanya w’amawulire omukulu ku CBS 89.2 FM Emmanduso. Bwe yali akyakola amawulire, emboozi za Wamala zaali zafulumizibwa ku mikutu gy’amawulire egy’enjawulo egy’ensi yonna n’emikutu gy’empuliziganya omuli OVC support.net, AllAfrica.com, ne Health News [[Nigeria]] .
Mu 2007, yali yeetabye mu Fredkorpset (FK) Professional Exchange, gye yali yeegattira mu kibiina ekigatta abakyala b’emikutu gy’amawulire ekya Ethiopian Media Women Association (EMWA) era nga yali pulodyusa wa wano mu firimu ya vidiyo eyatuumiddwa ''Joining Hands'' ekwata ku butabanguko eri abaana n’abakyala mu [[Ethiopia]] . Firimu eno yakoleddwa kkampuni ya Sound Development Media Communication ekola ku by’amawulire [[:en:Canadians|mu Canada]] .
Wamala mu 2019 yawangula mu kibinja ky'enteekateeka ya WAN-IFRA Coaching, Mentorship and Networking Program eri bannamawulire abakyala.
Wamala mmemba w’omukutu gwa Key Correspondents, ogussa essira ku bibinja ebisuuliddwa ku mabbali ebikoseddwa akawuka ka siriimu, okuloopa emboozi z’ebyobulamu n’eddembe ly’obuntu ezibakwatako. <ref name=":1">{{Cite news}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20160509145933/http://allafrica.com/stories/201408151374.html "Sex Workers Demand Female Condoms"]. ''allAfrica.com''. Archived from [https://allafrica.com/stories/201408151374.html the original] on 2016-05-09<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-05</span></span>.</cite></ref> Era ali mu bannamawulire abakyala abamanyiddwa mu kulonda kwa 2016. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Canadians</ref> Mu 2023, Wamala yafuna engule okuva mu kibiina kya UMWA (Uganda Media Women's Association) olw'omulimu gwe yakola mu kutendeka, okubuulirira n'okutendeka bannamawulire kkumi mu mikutu gy'amawulire wansi w'obwakabaka bwa buganda. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Canadians</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
n8n6vqz1ldxqd5u5zwcenp1lcuuhhjm
George Kirya
0
11383
61647
60600
2026-07-11T17:28:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61647
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''George Barnabas Kirya''' [[Munnassomabusirikitu(Microbiologist)|.]] Yazaalibwa 1939. Munnayuganda, musawo, musomesa, [[:en:Microbiologist|mukugu mu kunoonyereza ku buwuka obusirikitu obutalabika]], munnabyabufuzi, Ambasada wa Uganda. Yakola nga ssentebe w’akakiiko k’ebyobulamu mu Uganda aka Uganda Health Services Commission okuva mu 2007 okutuuka mu 2012. <ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1240877/igg-handle-late-comers-prof-kirya</ref> Emabegako, okuva mu 1997 okutuuka mu 2003, yaweerezaako nga Ambasada wa Uganda mu Bungereza. <ref>http://allafrica.com/stories/200110300008.html</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu ddwaliro lya [[:en:Ngora_Hospital|Ngora Hospital]] mu 1939 eri Joshua Kirya, [[:en:Gwere_people|Mugwere]] okuva mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]], <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.geoffreykiryabwire.com/pressclip7.htm |access-date=2025-08-04 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304064022/http://www.geoffreykiryabwire.com/pressclip7.htm |url-status=dead }}</ref> ne Miriam Najjemba [[:en:Muganda|Muganda]] okuva mu [[:en:Central_Region,_Uganda|kitundu ky'Omumasekkati]] ga Uganda . <ref name="Top">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1304879/uganda-expert-insect-viruses</ref> Kirya yasomera mu [[:en:Busoga_College|Busoga College Mwiri]] okusoma siniya ey'okuna <ref>{{Cite web |url=http://observer.ug/education/85-education/10350-100-years-on-mwiri-mourns-lost-glory |title=Archive copy |access-date=2025-08-04 |archive-date=2017-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201043417/http://observer.ug/education/85-education/10350-100-years-on-mwiri-mourns-lost-glory |url-status=dead }}</ref>
Oluvannyuma yakyuka yegatta ku ssomero lya [[:en:Mbale_Secondary_School|Mbale Secondary School]] okusoma siniya ey'omukaaga. Mu 1961, yayingira ebbanguliro ly'abasawo e Makerere erya [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]], gye yatikkirwa diguli ye mu busawo n'okulongoosa eya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] mu 1966. Oluvannyuma yafuna diguli e'okubiri mu kunoonyereza ku buwuka obusirikitu obutalabika eya Master of Science in [[:en:Microbiology|Microbiology]] mu 1971 okuva mu [[:en:University_of_Birmingham|University of Birmingham]] mu Bungereza. Dipulooma ye mu [[:en:Bacteriology|Bacteriology]] yagufunira mu [[:en:University_of_Manchester|University of Manchester]] mu 1975. Mu 2001, ng’asiimibwa olw'obuweereza bwe ng’omubaka wa gavumenti, Yunivasite y’e Birmingham yamuwa diguli ey’ekitiibwa eya [[:en:Doctor_of_Laws|Doctor of Laws]] . <ref>http://www.birmingham.ac.uk/Documents/senate/honorary-graduates-since-2000.pdf</ref>
== Emirimu gye ==
Oluvannyuma lw’okutendekebwa mu [[:en:Mulago_Hospital|ddwaaliro e Mulago]], Kirya yeegatta ku pulogulaamu ya diguli ey'enyongereza eya [[:en:Master_of_Medicine|Master of Medicine]] postgraduate program, ng’essira yaliteeka mu kwongera okukuguka mu biwuka obusirikitu. Bwe yatikkirwa mu pulogulaamu ya MMed, yeegatta ku kitongole ekinoonyereza ku buwuka ekya East African Virus Research Institute (EAVRI), ekitongole ky’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]], kati ekimankiyiddwa nga [[:en:Uganda_Virus_Research_Institute|Uganda Virus Research Institute]] . Yakola ng’omukungu akola ku kunoonyereza nga tannafuuka mukungu omukulu mu kunoonyereza ku by’obujjanjabi era akulira okunoonyereza ku buwuka obutambuzibwa ebiwuka ng'ensiri n'ebirala ([[:en:Arbovirus|arbovirology]] mu EAVRI.
Okuva mu 1970 okutuuka mu 1973, yaweereza ng’omusomesa ow'ekiseera mu dipaatimenti esomesa ku buwuka obusirikitu mu bbanguliro lya [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] . Okuva mu 1973 okutuuka mu 1975, yaliko omusomesa omukulu e Makerere, ng’asomesa essomo elikwata ku buwiuka obusirikitu, okwekennenya n’okunoonyereza ne kumutendera gw'abayizi abatannaba kutikkirwa n'abo abasoma diguli ey'ennyongereza. Yaweerezaako nga pulofeesa era akulira ekitongole kya Medical Microbiology e Makerere okuva mu 1978 okutuuka mu 1986.
Okuva mu Gwokuna 1986 okutuuka mu Gwekkuminogumu 1990, yakola nga omumyuka w'Akulira [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obunene mu Uganda. Mu 1997, yalondebwa okubeera [[:en:High_Commissioner|Ambasada]] wa Uganda mu Bungereza, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2003. <ref>https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/right-of-reply-george-b-kirya-1186796.html</ref>
Yakomawo mu Uganda mu 2003 n’alondebwa okuba ssentebe w’akakiiko k’ebyobulamu mu Uganda, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2012. <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/909734/-/wy291g/-/index.html |access-date=2025-08-04 |archive-date=2017-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201032722/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/909734/-/wy291g/-/index.html |url-status=dead }}</ref> Wakati wa 2007 ne 2011, yaweereza nga Omukulu akulira [[:en:Lugazi_University|Yunivasite y’e Lugazi]] .
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Professor George Kirya awandiise nnyo mu bitabo bya babavubuka mu kisaawe ky'okusoma ku buwuka obulwaza omubiri ([[:en:Virology|virology]]), ng'essira aliteeka ku ''arbovirology'' . Awandiika emiko mu mpapula z'amawulire ez’olulimi Olungereza eza Uganda, ezisaasaanyizibwa mu ggwanga lyonna. <ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324275/ddt-save-lives-uganda</ref> <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/To-fight-unemployment--establish-vocational-schools/689364-2670680-hk1d2nz/index.html |access-date=2025-08-04 |archive-date=2017-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201033152/http://www.monitor.co.ug/OpEd/Commentary/To-fight-unemployment--establish-vocational-schools/689364-2670680-hk1d2nz/index.html |url-status=dead }}</ref> Ye Ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa THETA, ekitongole ky'obwannakyewa ekya Uganda ekigenderera "okutumbula eby'obulamu n'okufuna obujjanjabi nga kiyita mu kutumbula enkolagana wakati w'enkola y'obujjanjabi bw'eddagala ly'obutonde n'ekozesa y'eddagala erilongooseemu". <ref>{{Cite web |title=Archive copy |url=http://www.thetaug.org/board/chairman.php |access-date=2025-08-04 |archive-date=2017-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201032911/http://www.thetaug.org/board/chairman.php |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Bagwere|Bagwere]]
* [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y’e Pallisa]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/england/london/3251837.stm Professor George Kirya Yakoseddwa Olw'okukubwa ekibinja ky'abamenyi b'amateeka Mu London]
* [http://www.afdevinfo.com/htmlreports/peo/peo_41253.html Ebimwogerako ku mukutu gwa Afdevinfo.com]
{{s-start}}
{{succession box||title=Vice Chancellor of Makerere University|before=[[Asavia Wandira]]|after=[[Senteza Kajubi]]|years=1986–1990}}
{{s-end}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
smz735s6xkfhd6kgiyjlvxgsq27r2li
Nelson Sewankambo
0
11385
60883
60537
2026-07-11T12:04:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60883
wikitext
text/x-wiki
'''Nelson Kaulukusi Sewankambo''' musawo, [[:en:Academician|musomesa,]] [[:en:Medical_researcher|omunoonyereza ku by'obujjanjabi]], era omuddukanya eby'obujjanjabi [[:en:Ugandan|mu Uganda]] . Ye [[:en:Professor|pulofeesa]] w'obusawo era eyaliko omukulu w'esomero [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|lya Makerere University College of Health Sciences]], <ref>{{Cite web |last=Accordia Foundation |title=Accordia Global Health Foundation's Academic Alliance: Nelson Sewankambo MBChB, MMed, MSc, FRCP |url=http://www.accordiafoundation.org/what-we-do/academic-alliance/index.html#Sewankambo |access-date=27 December 2014 |publisher=Accordia Foundation}}</ref> etendekero eririna akakwate [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] .
== Ebimukwatako ==
Yazaalibwa mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaliro ly'e Mulago]], mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda, mu 1951.
== Obuyigirize bwe ==
Sewankambo yasomera mu [[Namilyango College]], esomero eririna emitendera gya wakati wamu n'egyawagulu ng'era ly'abalenzi bokka, gyeyafunira obubonero munaana ku 13, nga lisinganibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], okuva mu 1965 okutuuka mu 1970. Mu 1971, yayingira [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|esomero ly’Obusawo erya Makerere University School of Medicine]], gye yafunira [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Diguli mu By'eddagala wamu ne Diguli mu By'okulongoosa]], n’atikkirwa mu 1976. Yeeyongerayo mu maaso n'afuna [[:en:Master_of_Medicine|Diguli Ey'okubiri mu By'eddagala,]] nga akuguse mu [[:en:Internal_Medicine|By'eddagala Ly'omunda]], nga nayo yagifuna kuva e Makerere ku ntandikwa y’emyaka gya 1980. Oluvannyuma yafuna Diguli Ey'okubiri mu Sayaansi W'okulabirira n'Okujanjaba abalwa, nga yagifuna kuva ku [[:en:McMaster_University|McMaster University]] e [[:en:Hamilton,_Ontario|Hamilton, Ontario]] e [[:en:Canada|Canada]] . Y'omu ku bali [[:en:Fellow_of_the_Royal_College_of_Physicians|Fellow Royal College of Physicians]] . Oluvannyuma yaweebwa [[:en:Doctor_of_Laws|diguli esinga okubeera eya wagulu mu By'Amateeka]], nga yeebazibwa olw'ekyo kyeyali abakoledde, nga yagigya ku McMaster University. <ref>{{Cite web |date=30 September 2010 |title=Nelson Sewankambo, Principal, Makerere University College of Health Sciences |url=http://www.africaportal.org/person/nelson-sewankambo |access-date=27 December 2014 |website=The Africa Portal}}</ref> <ref>{{Cite web |date=3 May 2007 |title=McMaster Announces Honorary Degree Recipients: May 2007 |url=http://www.mcmaster.ca/opr/html/opr/media/main/NewsReleases/2007/HonoraryDegreeRecipients.html |publisher=[[McMaster University]] (McMU)}}</ref><ref>{{cite web |date=3 May 2007 |title=McMaster Announces Honorary Degree Recipients: May 2007 |url=http://www.mcmaster.ca/opr/html/opr/media/main/NewsReleases/2007/HonoraryDegreeRecipients.html |publisher=[[McMaster University]] (McMU)}}</ref>
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Ku ntandikwa y'emyaka gya 1980, Sewankambo y'omu ku basawo abaasooka mu Uganda okutegeera obulwadde obupya obwaleetera ng'abalwadde okusala omubiri ne bakoga okutuuka ku sayizi nga [[:en:Cachexia|ne bw'oba omuwadde ekiriisa kyonna taddamu kugejja]]. Obulwadde buno obupya, mu kusooka baali babuyita <nowiki>''</nowiki>''Slim Disease'',<nowiki>''</nowiki> oluvannyuma ne bumannyibwa nga [[:en:HIV|siriimu]] / [[:en:AIDS|mukenenya]] . Abadde ku mwanjo mu kunoonyereza ku bulwadde buno, ng’esira yaliteeka mu kugezesa eddagala liyiza kubujjanjaba. <ref>{{Cite journal |last=Kapp |first=Clare |date=5 July 2008 |title=Nelson Sewankambo: Building HIV/AIDS Research In Uganda |url=http://www.thelancet.com/journals/lancet/article/PIIS0140-6736(08)60977-0/fulltext |journal=Lancet |publisher=[[The Lancet]] Volume 372, No. 9632, p21, 5 July 2008 |volume=372 |issue=9632 |pages=21 |doi=10.1016/S0140-6736(08)60977-0 |pmid=18603146 |s2cid=36660815 |url-access=subscription |access-date=27 December 2014}}</ref> Afulumizza nnyo ebizuuliddwa mu kunoonyereza kwe mu [[:en:Medical_journals|butabo by’obusawo]] n’ebitabo ebirala ebifulumizibwa ebiyigiriza nga byakakasibwa abakugu. Ku nkomerero y’emyaka gya 1990, yalondebwa okubeera nga [[:en:Dean_(education)|y'Akulira Abayizi]] kusomero lya [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University erisomera ku By'obusawo]] . Yawereza mu kifo kino okutuusa mu 2007 lwe yakuzibwa n’ateekebwa mu kifo [[:en:Dean_(education)|ky’Omukulu w’esomero, Makerere University College of Health Sciences]], eriyigiriza ebikwatagana ku By'obusawo, ekifo kya ky’akyalimu n'okutuuka kati. Abadde akola ku bukiiko obw'enjawulo kumutendera gw'ensi yonna, akamu ku Bukiiko buno k'e Norway akamannyikiddwa nga [[:en:Global_Health_and_Vaccination_Research|Global Health and Vaccination Research]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2014. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Programme Board for Global Health and Vaccination Research |url=http://www.forskningsradet.no/prognett-globvac/Programme_Board/1224697869244 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170407184534/http://www.forskningsradet.no/prognett-globvac/Programme_Board/1224697869244 |archive-date=7 April 2017 |access-date=27 December 2014 |publisher=Programme for Global Health And Vaccination Research}}</ref> <ref>{{Cite book |date=19 September 2014 |title=Global Forum on Innovation in Health Professional Education; Board on Global Health; Institute of Medicine. Assessing Health Professional Education: Workshop Summary. Washington (DC): National Academies Press (US); 19 September 2014 - Appendix E, Speaker Biographical Sketches |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK248050/?report=reader |publisher=[[National Institutes of Health]] (NIH) |chapter=Speaker Biographical Sketches |access-date=27 December 2014}}</ref>
== Ebirala by’atekako esira ==
Sewankambo y'omu ku bali mutendekero lya Fellow of the Uganda National Academy of Sciences. <ref>{{Cite web |title=UNAS: Fellow Profile |url=http://ugandanationalacademy.org/fellow_profile.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150302002902/http://ugandanationalacademy.org/fellow_profile.php |archive-date=2 March 2015 |access-date=27 December 2014 |publisher=Uganda National Academy of Science}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Etendekero eriyigiriza eby'Omusawo erya Makerere University School of Medicine]]
* [[:en:Uganda_AIDS_Commission|Akakiiko akayamba mu kulwanyisa Obulwadde bwa Siriimu mu Uganda]]
* [[David Serwadda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20160304002955/http://www.nasaconline.org/index.php/news-and-events/news-articles/98-archives/175-board?showall=&limitstart= Abakiise ku lukiiko olufuzi olwa The Network of African Science Academies (NASAC) 2013 okutuuka mu 2016] Archived
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
cxps96s6dcvzs0y4ajct7202mp7n18a
Charles Mumbere
0
11387
61648
54686
2026-07-11T17:28:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61648
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
Charles Wesley Mumbere|title=Omusinga of Rwenzururu|image=|caption=Charles Mumbere|reign=19 October 2009 – present|coronation=19 October 2009|birth_date={{Birth date|1953|11|20}}<ref name="DailyMonitorProfile">{{cite web |title=Mumbere’s 70-year journey: From a prince to a king, then a prisoner and now a free man |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mumbere-s-70-year-journey-from-a-prince-to-a-king-then-a-prisoner-and-now-a-free-man-4439098 |website=Daily Monitor |date=2023-11-20 |access-date=2025-06-07}}</ref>|birth_place=Kasese District, Uganda Protectorate|father=Isaya Mukirane|predecessor=Isaya Mukirane|spouse=Agnes Ithungu|issue=5}}'''Charles Wesley Mumbere''' (yazaalibwa 20 Ogwekkuminogumu 1953), amanyikiddwa n'erinnya lye ery'obusinga '''Irema-Ngoma I''', y'''[[:en:Omusinga_of_Rwenzururu|Omusinga]]'' afuga [[:en:Rwenzururu|Rwenzururu]], ekitongole ky'ebyobuwangwa n'obusinga obw'amatwale obusangibwa mu [[:en:Rwenzori_Mountains|nsozi za Rwenzori]] mu [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref name="NewVisionProfile">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1133261</ref>
Obukulembeze bwe bubaddewo oluvannyuma lw'ebbanga eddene nga awangangukidde mu Amerika, okutuuzibwa ku ntebe mu butongole mu 2009 oluvannyuma lw’okukkirizibwa gavumenti ya Uganda, n’ekiseera eky’akajagalalo oluvannyuma lw’okulwanagana okwaliwo mu [[:en:2016_Kasese_clashes|2016 e Kasese]] . Yakwatibwa mu Gwekkuminogumu 2016 n’aggulwako emisango omuli ogw’obutujju, okulya mu nsi ye olukwe, n’obutemu. Oluvannyuma lw’emyaka kumpi musanvu ng’avunaanibwa mu mateeka n’okuteebwa ku kakalu akaaliko bukwakkulizo obukakali obw’okweyimirirwa, emisango gyonna egyamuggulwako gyamuggyibwako gavumenti mu Gwomukaaga 2023. <ref name="ChargesDroppedMonitor">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/state-drops-all-charges-against-mumbere-217-royal-guards-4268616</ref>
== Obuto bwe n’obusika bwe ==
Charles Mumbere yazaalibwa mu 1953 mu Disitulikiti y’e Kasese mu Bukiikaddyo bwa Uganda. Mutabani wa [[:en:Isaya_Mukirania|Isaya Mukirania]] omukulembeze w'[[:en:Rwenzururu_movement|ekisinde kya Rwenzururu]], ekibiina ky'ebyobufuzi eky'akozesa emmundu eky'[[:en:Bakonjo_people|aBakonzo]] ne [[:en:Amba_people|Amba]] abalowooza ku ky'okwekutula ku [[:en:Tooro_Kingdom|Bukama bwa Tooro]] . Mu 1962, Mukirane yalangirira Obusinga bwa Rwenzururu obwetongodde era abagoberezi be ne bamukkiriza nga Omusinga waabwo eyasooka. <ref name="ap-sfgate">https://www.sfgate.com/news/article/Ex-nurse-s-aide-in-U-S-leads-Uganda-kingdom-3214232.php</ref>
Oluvannyuma lw’okufa kwa kitaawe, Charles Mumbere yasikira obukulembeze bw’ekibiina kino. Yalangirirwa ng'Omusinga omupya nga 19 Ogwekkumi 1966 ku myaka 13. <ref name="TheEastAfricanHistory">https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/the-return-of-rwenzururu-the-kingdom-of-the-hills-1296848</ref> Yagenda mu maaso n'okukulembera abayeekera ba Rwenzururu okuva ku nsozi okutuusa mu 1982, lwe yatuuka ku nzikirizigana ne gavumenti ya Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] . Mu ku kkiriza okussa wansi emmundu, gavumenti yakkiriza okumuwa sikaala y’okusoma ebweru w’eggwanga.
== Obulamu bwe mu Amerika ==
Mu 1984, ku myaka 30, Mumbere yagenda mu Amerika okutandika okusoma mu butongole ng’ayambibwako gavumenti. Wabula ssente za gavumenti ze yawaayo zaggwaawo oluvannyuma lw’obukulembeze bwa Obote okugibwa mu buyinza mu 1985. Yasaba [[:en:Political_asylum|okubudama olw'okutya mu by'obufuzi]] mu Amerika mu 1987. Okusobola okweyimirizaawo, yatendekebwa ng’[[:en:Nurse's_aide|omuyambi wa nnansi]] era yatandika okukola mu maka g’abakadde mu bitundu by’e [[:en:Maryland|Maryland]] . Oluvannyuma yasenguka nadda mu [[:en:Harrisburg,_Pennsylvania|Harrisburg, Pennsylvania]], gye yeeyongera okukola ng’omuyambi wa nnansi okumala kumpi emyaka amakumi abiri. <ref name="ap-sfgate" /> <ref name="BBCStory">http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/africa/8315615.stm</ref>
Mu myaka 25 gye yamala mu Amerika, Mumbere okusinga yakuuma ekifo kye eky’Obusinga ng'ekyama eri banne n’abantu b’omu kitundu.
== Okudda n’okutikkirwa ku ntebe ==
Mu 2005, oluvannyuma lw’okuteesa ne gavumenti ya Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], Obusinga bwa Rwenzururu bwakkirizibwa mu butongole ng’ekitongole ky’ebyobuwangwa mu mateeka ga Uganda. Mu Gwomusanvu 2009, Mumbere y'enyonyolako ku ki ky'eyali mu mboozi ey'akafubo n'omusasi w'amawulire owa Harrisburg ''[[:en:The_Patriot-News|The Patriot-News]]'' n'alangirira enteekateeka ze ez'okudda mu Uganda okusanga obuvunaanyizibwa bwe ng'Omusinga''.''
Yaddayo e Kasese era n’atuzibwa ku ntebe ye mu butongole nga 19 Ogwekkumi 2009, ku mukolo ogwaliko enkumi n’enkumi z'abantu omwali be yalifuga n’abakungu ba gavumenti ya Uganda abawerako. Ng’omukulembeze ow'ennono, obuyinza bwe bukoma ku nsonga z’embeera z’abantu n’obuwangwa ezikwata ku Bakonzo.
== 2016 Okulwanagana e Kasese n'olutalo lw'amateeka ==
=== Okukwatibwa n’okuggulwako emisango ===
Nga 26 ne 27 Ogwekkuminogumu 2016, okulwanagana okw’amaanyi kwabalukawo e Kasese wakati w’abebyokwerinda by’eggwanga lya Uganda n’abakuumi b’oBusinga bwa Rwenzururu. Eggye lya [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF) ne poliisi bakulemberamu okulumba Olubiri lwa Mumbere olukulu nga bajuliza nti waliwo abajaasi abalina emmundu. Ekikwekweto kino kyaleka bangi nga banyiga bisago, ng’ebibalo ebitongole biraga nti abantu abasoba mu 100 be battibwa omwali abakuumi b’obusinga n’abaserikale ba poliisi. <ref name="ReutersClash">https://www.reuters.com/article/idUKKBN13N0N7/</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.redpepper.co.ug/kasese-death-toll-hits-100-as-police-discovers-more-25-bodies |title=Archive copy |access-date=2025-08-04 |archive-date=2016-12-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161224030208/http://www.redpepper.co.ug/kasese-death-toll-hits-100-as-police-discovers-more-25-bodies/ |url-status=dead }}</ref>
Charles Mumbere yakwatibwa nga 27 Ogwekkuminogumu 2016 era oluvannyuma n’avunaanibwa wamu n’abantu be yali akulembera abaali basoba mu 200 ku emisango egy’amaanyi egy’enjawulo omwali obutujju, okulya mu nsi olukwe, obutemu, obunyazi obw’amaanyi, n’okugezaako okutta omuntu. <ref name="NTVArrest">{{Cite web |url=http://www.ntv.co.ug/news/local/13/jan/2017/rwenzururu-king-charles-mumbere-rearrested-after-being-granted-bail-15770#sthash.BjVGyAaV.dpbs |title=Archive copy |access-date=2025-08-04 |archive-date=2017-12-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171207012228/http://www.ntv.co.ug/news/local/13/jan/2017/rwenzururu-king-charles-mumbere-rearrested-after-being-granted-bail-15770#sthash.BjVGyAaV.dpbs |url-status=dead }}</ref>
=== Okusibwa n'okweyimirirwa ===
Oluvannyuma lw’okusibwa ebbanga eryasooka, Mumbere yakkirizibwa okweyimirirwa mu Gusooka 2017. Kyokka amangu ago yaddamu okukwatibwa ku misango egy’enjawulo nga tannaddamu kukkirizibwa kweyimirirwa. Okuyimbulwa kwe kwajja n’obukwakkulizo obukakali obwamukugira ennyo okutambula, era n'sibirwa mu maka ge mu [[:en:Kampala|Kampala]] ne [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]] saako n’okumugaana okukyalira obusinga bwe mu bitundu bye Rwenzori okumala ebbanga lye yamala ng’awozesebwa. <ref name="BailPrisoner">http://www.monitor.co.ug/News/National/Still-prisoner-king-Mumbere-Rwenzururu/688334-3943400-x5sg63z/index.html</ref> Enkola nga tebannaba kuwozesebwa yalwawo nnyo okumala emyaka. <ref>https://nilepost.co.ug/2021/02/05/court-sets-trial-date-for-omusinga-mumbere/</ref>
=== Okwejjerezebwa n'okuddayo mu lubiri ===
Nga 13 Ogwomukaaga 2023, mu nkulaakulana ey’amaanyi, Ssabawaabi wa gavumenti (DPP) yayimiriza emisango gyonna egyali givunaanibwa Omusinga Mumbere ne banne 217 bwe baali bavunaanibwa. DPP yayanjula ekiwandiiko kya ''nolle prosequi'' eri ekitongole ky’ensi yonna ekivunaanyizibwa ku bumenyi bw’amateeka mu kkooti enkulu, nga aggyayo omusango gw’eggwanga mu butongole nga tewadde nsonga ya lujjudde mu bujjuvu. <ref name="DPPWithdrawal">https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/dpp-withdraws-charges-against-omusinga-mumbere-and-his-subjects-4268710</ref>
Oluvannyuma lw’okumwejjeereza, obukwakkulizo bwe obw’okweyimirirwa bwaggyibwawo. Oluvannyuma lw’okugonjoola enteekateeka z’okutereeza mu byokwerinda ne gavumenti, Mumbere yakomawo mu butongole mu businga bwe e Kasese nga 4 Ogwekkumi 2023, n’amaliriza emyaka kumpi musanvu gy’ayali amaze mu buwanganguse. <ref name="ReturnMonitor">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/tears-jubilation-as-king-mumbere-returns-to-rwenzori-4391696</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Mumbere mufumbo eri Agnes Ithungu Asiimawe, nga ye ''Nyabakhole'' wa Rwenzururu. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1218729</ref> Balina abaana basatu okuli Omulangira Charles Nyamutswa n'omumbejja Vickie Michelle Kibanzanga Muganda we, [[:en:Christopher_Kibanzanga|Christopher Kibanzanga]], munnabyabufuzi wa Uganda omututumufu era aweereza ng'omubaka mu Paalamenti era nga minisita mu gavumenti. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/bakonzo-cry-foul-as-army-s-rwenzori-operation-bites-1647794</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Mumbere, Charles}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
5i1l7tc0zo5cdiehqnkbhoyv2815g2q
Sandy Stevens Tickodri-Togboa
0
11390
61194
60491
2026-07-11T16:36:28Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61194
wikitext
text/x-wiki
'''Sandy Stevens Tickodri-Togboa''' (yazaalibwa 29 Ogwekkumi 1949) Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi. Okuva mu 2015 okutuuka mu 2016, yaliko Minisita omubeezi ow’ebyenjigiriza ebya waggulu ne tekinologiya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekya nga 1 Ogwokusatu 2015, nga yadda mu bigere bya [[:en:John_Chrysostom_Muyingo|John Chrysostom Muyingo]] ; <ref name="Shuffle">Uganda State House (1 March 2015).</ref> Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu Gwomukaaga 2016, teyaddamu kulondebwa. <ref>Businge, Conan (27 June 2016).</ref> Nga minisita ku kabineti, era yali mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]]. <ref name="Officio">Our Reporter (7 May 2015).</ref> Nga tannalondebwa ku bwaminisita, yali [[:en:Vice_Chancellor|amyuka omumyuka wa chancellor]] mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], esinga obukadde n'obunene ku yunivasite za gavumenti omunaana mu Uganda. <ref name="Officio" /> <ref>Nalugo, Mercy (2 March 2015).</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Tickodri-Togboa yazaalibwa mu kyalo Oduluba, nga 3 kilometres (2 mi), eBuvanjuba bwa kibuga ekya [[:en:Arua|Arua]] . Maama we yafa ng’alina emyaka esatu. Kitaawe omuzimbi, yaddamu n'awasa oluvannyuma lwa maama wa Togboa okufa. Tickodri-Togboa yasomera mu Arua Junior School mu misomo gye egya pulayimale. Yasomera [[:en:Nyakasura_School|Nyakasura School]] nga tannaba kwegatta ku [[:en:Nairobi_University|Nairobi University]], gye yasomera eby'amasannyalaze. Oluvannyuma yafuna diguli ey'okubiri mu ssaayansi okuva mu Ssettendekero wa Makerere n’afuna diguli ey’okusatu okuva mu [[:en:Odesa_University|yunivasite y’e Odesa]] mu [[:en:Ukraine|Ukraine]] .
== Laba ne ==
* [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.nytimes.com/1991/01/24/world/kampala-journal-in-uganda-a-light-of-learning-dims.html?pagewanted=1 Kampala Journal; Mu Uganda, a Light of Learning Dims]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ljt0l3lk7nepvu3mhn456kq5zr71bcy
David Wakikona
0
11396
61477
55116
2026-07-11T17:04:27Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61477
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''David Wandendeya Wakikona''' [[Yuganda|munnayuganda]] [[:en:Aviator|muvuzi wa nnyonyi]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]], eyasooka okuweereza mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] nga Minisita Omubeezi [[:en:Northern_Region,_Uganda|Ow’obukiikakkono bwa Uganda]] okuva nga 2 Ogwomukaaga 2006 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011 ne Minisita Omubeezi Ow’eby'obusuubuzi n’Ebinti By’edda okuva mu Gwokutaano 2011 okutuuka Gwomukaaga 2016). <ref name="Allocated">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=19 March 2015}}</ref> Era yali [[Parliament of Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde eyali akiikirira Manjiya County mu [[Bududa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bududa]] okuva mu 2001 <ref name="About">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of David Wanendeya Wakikona, Member of Parliament for Manjiya County, Bududa District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.heip=t&n=t&details=t&j=278&const=Manjiya++County&dist_id=80&distname=Bududa |access-date=19 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> okutuuka mu 2016.
== Obulamu bwe n’okusoma ==
Wakikona yazaalibwa mu [[Bududa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bududa]] nga 26 Ogwekuminoogumu 1950. Mu 1971, yafuna [[:en:Commercial_pilot_license|layisinsi y’okuvuga ennyonyi ez’obusuubuzi]] okuva mu kitongole ky’ennyonyi ekya East African Civil Aviation Authority, mu kiseera ekyo nga kisinziira ku [[:en:Soroti_Airport|kisaawe ky’ennyonyi e Soroti]] . Mu 1993, yaweebwa [[:en:Flight_dispatcher|Dipuloma mu by’okutambuza n'okudukanyi ennyonyi]] okuva mutendekero lya CASI e Beirut. Omwaka ogwaddako, yafuna Dipuloma mukudukanya emirimu gya Gavumenti okuva mutendekero lyerimu. Mu 1995, [https://web.archive.org/web/20150402113523/http://www.cahf.ca/belt_of_orion/IAMTI.php ekitongole ky’ensi yonna ekitendeka abaddukanya ennyonyi] mu Canada, kyamuwa Dipuloma mu by’Okuddukanya Ennyonyi. Mu 1999, yafuna diguli y'Emisomo egy'enjawulo mu by’ennyonyi okuva mu [[:en:University_of_Western_Sydney|Yunivasite y’e Western Sydney]] mu Australia. Mu 2007 yaweebwa diguli ya Misomo Egy'enjawulo egikwatagana ku By'okudukanya Emirimu gya Gavumenti n'Okugirabirira okuva mu [[Nkumba University|Yunivasite y'e Nkumba]] . <ref name="About">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of David Wanendeya Wakikona, Member of Parliament for Manjiya County, Bududa District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.heip=t&n=t&details=t&j=278&const=Manjiya++County&dist_id=80&distname=Bududa |access-date=19 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.heip=t&n=t&details=t&j=278&const=Manjiya++County&dist_id=80&distname=Bududa "Profile of David Wanendeya Wakikona, Member of Parliament for Manjiya County, Bududa District"]. </cite></ref>
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1991 okutuuka mu 1992, Wakikona yaweereza nga eyali Akulira okugaba ebisaanyizo n'okulondoola Entambula y'ennyonyi mu [[:en:Civil_Aviation_Authority_of_Uganda|kitongole ky’ennyonyi ekya Civil Aviation Authority of Uganda.]] Okuva mu 1993 okutuuka mu 1998, yaweereza ng'eyali [[:en:Director-general|akulira etendekero]] ly’ennyonyi erya East African Civil Aviation Academy, era erimanyiddwa nga Soroti Flying School, mu [[Soroti]],mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]]. Okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yakola nga eyali Akulira ba Maneja mu kampuni y'ennyonyi eya [[Uganda Air Cargo Corporation|Uganda Air Cargo]], kampuni ya gavumenti ey'ennyonyi ezitambuza emigugu.<ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 The Work History of David Wakikona]</ref> Mu 2001, yayingira eby'obufuzi, n'avuganya ku kifo kya paalamenti okukiikirira Manjiya County mu [[Bududa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bududa]]. Yawangula, <ref>{{Cite web |last=Etengu |first=Nathan |date=24 February 2005 |title=Mbale Demands Luweero Compensation |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/420015 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402171012/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/420015 |archive-date=2 April 2015 |access-date=20 March 2015}}</ref> n’addamu okulondebwa mu 2006 n’addamu okulondebwa mu 2011. Nga 1 Ogwomukaaga 2006, yalondebwa okuba Minisita Omubeezi owa Bukiikakkono bwa Uganda mu ofiisi ya Ssaabaminisita, <ref name="Allocated">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=19 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2006">Mukasa, Henry (2 June 2006). </cite></ref> ekifo kye yalimu okutuusa mu Gwokutaano 2011. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yakyusibwa nga Minisita Omubeezi Ow'eby'Obuzuubuzi n'Ebintu by'Edda. <ref name="About">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of David Wanendeya Wakikona, Member of Parliament for Manjiya County, Bududa District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.heip=t&n=t&details=t&j=278&const=Manjiya++County&dist_id=80&distname=Bududa |access-date=19 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.heip=t&n=t&details=t&j=278&const=Manjiya++County&dist_id=80&distname=Bududa "Profile of David Wanendeya Wakikona, Member of Parliament for Manjiya County, Bududa District"]. </cite></ref> Yadda mu bigere bya [[Gagawala Wambuzi]] mu kifo ekyo, eyali yasuulwa okuva mu Kabineti. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=19 March 2015 |publisher=[[Facebook.com]]}}</ref>
Nga beetegekera okulonda kwa bonna okwa 2016, Wakikona yawangulwa John Baptist Nambeshe mu kalulu ka [[National Resistance Movement]] akasalawo anaakwatira ekibiina bendera ku ani eyali agenda okukiikirira Manjiya County, era ekyavaamu teyavuganya mu kulonda kuno. Oluvannyuma lw’okulonda kuno, mu Gwomukaaga kwa 2016 Wakikona yasikizibwa [[:en:Werikhe_Kafabusa|Michael Werikhe Kafabusa]] ku bwa Minisita Omubeezi Ow’eby'obusuubuzi .
== Obulamu bwe ==
Wakikona yafuuka semwandu mu 2017. <ref>{{Cite web |last=Rwamasyoro |first=Steven |date=27 February 2017 |title=Ex Trade Minister Wakikona's wife has died |url=http://trumpetnews.co.ug/2017/02/27/1445/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240625212437/https://trumpetnews.co.ug/2017/02/27/1445/ |archive-date=June 25, 2024 |access-date=3 June 2017 |website=Trumpet News}}</ref> Ali mu kibiina ky’eby'obufuzi ekya [[National Resistance Movement]] . Kigambibwa nti alina obwagazi obw'enjawulo mu [[:en:Politics|nsonga eza zigenda mu maaso]] nga kwekuli [[Omupiira ogw'ebigere|n'omupiira]] .
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Bududa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bududa]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://www.parliament.go.ug Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Wakikona Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
a6o238yhfvaku79yocne2wameyiryu6
Semei Kakungulu
0
11406
61480
46896
2026-07-11T17:04:34Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61480
wikitext
text/x-wiki
'''Semei Kakungulu''' (1869 – 24 Ogwekkuminogumu 1928) yali Mukooki General era nga munnabyabufuzi [[:en:Uganda|wa Uganda]] eyatandikawo ekibiina [[:en:Luganda|ky’Abayudaya]] ( [[:en:Luganda|Luganda]] : ''Jews'' ) <ref name="Ben Abraham">https://web.archive.org/web/20110810035748/http://www.kcholmim.com/abayudaya</ref> mu Uganda mu 1917. Yasoma era n’afumiitiriza ku [[:en:Hebrew_Bible|Tanakh]], yewaayo okukuuma ebiragiro bya Musa byonna ekkumi, omuli [[:en:Circumcision|okukomolebwa]], era n’awa abagoberezi be bonna amagezi okubikuuma. Abayudaya bakyuse ne badda mu ddiini y’Ekiyudaaya ng’okusinga bayita mu bibiina by'okukuuma eddembe, ate abamu ne bakyusibwa mu ddiini y’Abasodokisi. Abayudaya tebagamba nti baali bazzukulu [[:en:Israelite|ba Isirayiri]] ab’edda. <ref>{{Cite web |url=https://kulanu.org/communities/uganda/semei-kakungulu-jewish-warrior/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-05 |archive-date=2020-08-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200804140918/https://kulanu.org/communities/uganda/semei-kakungulu-jewish-warrior/ |url-status=dead }}</ref>
Era yalondebwa okubeera pulezidenti wa [[:en:Lukiiko_(Busoga)|Lukiiko wa Busoga]] [[:en:British_colonization_of_Africa|abafuzi b’amatwale Abangereza,]] era mu butuufu, yafuuka ‘Kabaka’ wa Busoga eyasooka, wadde ng[[:en:United_Kingdom|’Abangereza]] baagaana okumuwa ekitiibwa ekyo. Kyokka enkaayana wakati [[:en:Tribal_chief|w’abaami n’ebika]] eby’enjawulo zaagenda mu maaso, era Abasoga abasinga baali bakyasigazza enkolagana n’omukulu waabwe, [[:en:Clan|ekika]] oba [[:en:Dialect|olulimi lwe baali bakozesa .]] Ekizimbe kya Lukiiko kyagwa, Kakungulu n’agobwa Abazungu. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/kakungulu-the-making-of-a-colonial-mercenary-1516042</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kakungulu-migrant-who-became-british-collaborator-1612786</ref> <ref>https://www.jstor.org/stable/3171726</ref>
== Obulamu bw'obuto ==
Kakungulu yali mulwanyi era munnabyabufuzi w’Obwakabaka bwa Baganda obw’amaanyi. Mu myaka gya 1880 yakyusibwa n’afuuka Omukristaayo omuminsani Omupolotesitante eyamuyigiriza okusoma Baibuli mu Luswayiri. Olw’okuba yaduumira abalwanyi bangi, olw’enkolagana ye n’ekkooti ya Buganda era olw’okuba yali Mupolotesitante, Abazungu baasaba obuwagizi bwa Kakungulu mu kuteeka obufuzi obw’obwakabaka bwabwe mu buvanjuba bwa Uganda. Yaddamu ng’awamba n’okussa wansi obuyinza bwa Bungereza ebitundu bibiri ebweru w’Obwakabaka bwa Buganda, [[:en:Bukedi|Bukedi]] ne [[:en:Busoga|Busoga]] . Ebitundu bino byali wakati w’ensibuko y’omugga Nile mu nnyanja Victoria n’olusozi Elgon ku nsalo ya Kenya. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Semei%5FKakungulu#cite_note-6</ref>
Kakungulu yali alowooza nti Abangereza bajja kumukkiriza okufuuka kabaka wa Bukedi ne Busoga, kyokka Abangereza baayagala nnyo okufuga ebitundu bino nga bayita mu bakozi ba gavumenti bebasasula omusaala era nga beebabafuga. Abazungu bassa Kakungulu ku kkomo lya kitundu kya mayiro 20 (kiromita 52) mu kitundu n’ebitundu ebiriraanyewo kati ekifuuse [[:en:Busoga|Mbale]], Uganda. Abantu abaali babeera mu kitundu kino baali ba kika kya Bagisu abatakolagana na Baganda. Wadde kyali kityo, Kakungulu ng’ayambibwako abagoberezi be Abaganda, wadde nga omuwendo gwakendeera nnyo, yasobola okukuuma obuyinza kasita yafuna obuwagizi bw’Abangereza. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Semei%5FKakungulu#cite_note-7</ref>
Okutandika nga mu mwaka gwa 1900, okuggwaamu essuubi eri buli emu kwagenda kubaawo mpola wakati wa Kakungulu n’Abangereza. Mu 1913, Kakungulu yafuuka Omukristaayo [[:en:Malakite|Omumalaki]] . Ekibiina kino Abangereza baakyogerako nga "cult" ekyali "Okutabula eddiini y'Ekiyudaaya, Obukristaayo ne Sayansi w'Ekikristaayo." Bangi abeegatta ku ddiini y’e Malaki Kakungulu gye yali afuga baali Baganda. <ref>https://www.jewishvirtuallibrary.org/a-history-of-the-abuyudaya-jews-of-uganda</ref>
Kakungulu bwe yali akyali Mumalaki, yasalawo nti abaminsani Abakristaayo baali tebasoma bulungi Bayibuli. Yalaga nti Abazungu tebaafaayo ku Ssabbiiti entuufu, olwaali Olwamukaaga so si Ssande. Ng’obukakafu, yawaayo eky’okuba nti Yesu yaziikibwa ku Lwokutaano nga Ssabbiiti tennatuuka, era nti nnyina n’abayigirizwa be tebaakyalira ntaana ku lunaku olwaddako kubanga lwali Ssabbiiti, wabula baalinda okutuusa ku Ssande. <ref>https://www.jewishvirtuallibrary.org/a-history-of-the-abuyudaya-jews-of-uganda</ref> <ref>Delcor Amone, Charlce (2000). ''Understanding the history of Africa''.</ref>
== Eddiini y’Ekiyudaaya ==
Olw’okunyigirizibwa kw’Abangereza abaali baagala okussa ekkomo ku by'obugagga bwe, mu 1917, Kakungulu yasengula amaka ge amakulu okumpimpi okuva e Mbale n’agenda mu maserengeta g’obusozi bw’olusozi Elgon mu kifo ekiyitibwa Gangama. Eyo gye yatandikira ekiwayi ekyeyawula ekyasooka okumanyibwa nga Kibiina Kya Bayudaya Abesiga Katonda (Ekibiina ky’Abayudaaya abeesiga Katonda Omuyinza wa byonna). Okuyingiza abantu mu kibiina kino ekya Bayudaya kumpi kwava mu bagoberezi ba Kakungulu Baganda abaali basigaddewo. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Semei%5FKakungulu#cite_note-11</ref>
Bayibuli, olw’enjigiriza z’abaminsani, yassibwamu nnyo ekitiibwa mu Bakristaayo b’omu Uganda. Abaminsani baali baggumizza amazima ga Baibuli nga balangirira nti teyava mu Bazungu wabula yava mu ggwanga eddala, Abayudaaya. Ekigendererwa ky’abaminsani kyali kya kulaga Bafirika nti n’Abazungu baali bafunye amazima okuva mu ggwanga ery’amawanga amalala. Naye olw’okussa essira kuno, obulombolombo n’empisa z’Abayudaaya byafuuka bya njawulo nnyo eri abagoberezi ba Kakungulu. <ref>Henige, David (1984). ''History of Africa''. p. 325.</ref>
Mu 1922, e Gangama, Kakungulu yafulumya ekitabo ky’amateeka n’okusaba eky’emiko 90 ng’okulungamya eri ekitundu kye eky’Abayudaaya. Ekitabo kino kyalaga amateeka n’enkola z’Abayudaaya nga Kakungulu bwe yabisanga mu ndagaano enkadde, wadde nga kyalimu ennyiriri nnyingi n’ebitundu okuva mu ndagaano empya. Wadde nga waliwo okwagala kuno eri enkola z’Abayudaaya, kirabika tewaaliwo nkolagana yonna butereevu wakati wa Kakungulu n’Abayudaaya nga 1925 tannatuuka. <ref>{{Cite web |url=http://makir.mak.ac.ug/handle/10570/8100?show=full |title=Archive copy |access-date=2025-08-05 |archive-date=2023-11-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231120100918/http://makir.mak.ac.ug/handle/10570/8100?show=full |url-status=dead }}</ref>
Okutandikira nga mu 1925, Abayudaaya Abazungu abawerako abaali bakozesebwa abangereza nga bamakanika ne bayinginiya beegatta mu butanwa ku kibiina ky’Abakristaayo n’Abayudaaya okumpi n’e Mbale. Abayudaaya nga bano, mu kiseera ekirabika ng’eky’okusisinkana mu butanwa, baategeeza Kakungulu ku ddiini y’Ekiyudaaya ey’Obusodokisi. N’ekyavaamu, obulombolombo obw’Ekikristaayo bungi obwali busigaddewo bwaggyibwawo, okuli okubatizibwa. Mu nsisinkano zino, ekitundu kyayiga okukuuma [[:en:Shabbat|Sabiiti,]] okusoma essaala n’emikisa egy’Olwebbulaniya, okusala ebisolo olw’ennyama mu ngeri ya Kosher, era n’okwogera n’Olwebbulaniya olumu. <ref>Landing E, James (2002). ''Black Judaism: Story of an American Movement''. Carolina Academic Press. pp. 164–165.</ref> <ref>https://www.greatadventuresafaris.com/blog/the-jewish-community-of-uganda-near-mbale/</ref>
== Okufa ==
[[File:Grave_of_Semei_Kakungulu_at_Gangama_hill_-_Mbale_city.jpg|thumb|400x400px|'''Entaana ya Semei Kakungulu ku lusozi Gangama - ekibuga Mbale''']]
Kakungulu yafa nga 24 Ogwekkuminogumu 1928 obulwadde bwa tetanus. <ref name="Ben Abraham">{{Cite web}}</ref> Oluvannyuma lw’okufa kwe, ekibiina ky’Abayudaya kyayawukana mu abo abaagala okusigala mu Bukristaayo n’abo abaagala okumenyerawo ddala enkolagana ezo. Abayudaya "baasigala nga batabuddwamu Obukristaayo n'Ebuyudaaya, ng'okukkiriza mu Kristo kusigala nga kwa maanyi mu nzikiriza za Kakungulu." <ref>https://www.jewishvirtuallibrary.org/a-history-of-the-abuyudaya-jews-of-uganda</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Semei%5FKakungulu#cite_note-17</ref> Ekitabo ky'entaana kiraga nti Kakungulu aziikibwa okumpi n'ekkuŋŋaaniro eddene erya Abayudaya emabega w’amaka mwe yabeeranga mu myaka egyasembayo egy’obulamu bwe. <ref>https://www.jewishvirtuallibrary.org/a-history-of-the-abuyudaya-jews-of-uganda</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-50/kakungulu-king-who-died-without-a-throne-1516112</ref><blockquote>“SEMEI WAKIRENZI KAKUNGULU, Genero Omuwanguzi era...Sewava mu BugandaOmuddukanya w'essaza ly’obuvanjuba 1899–1905Pulezidenti wa Busoga 1906–1913Yafa nga 24th 11 1928”</blockquote>
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
65d91b3tjxlhy99ekcssfrybzut56s6
Kirunda Kivejinja
0
11410
61567
48630
2026-07-11T17:14:21Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61567
wikitext
text/x-wiki
'''Ali Kirunda Kivejinja''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1935 – 19 Ogwekkumineebiri 2020), amanyiddwa ennyo nga '''Kirunda Kivejinja''', yali [[:en:Politics_of_Uganda|munnabyabufuzi Munnayuganda]] era omuwabuzi omukulu owa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]], [[Yoweri Museveni]]. Mu kiseera we yafiira yali [[:en:Deputy_Prime_Minister_of_Uganda|Mumyuka wa Ssaabaminisita Owookubiri]] era [[:en:Minister_without_portfolio#Uganda|Minisita owaaguno na guli]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]].<ref>{{cite news|title=Museveni shuffles Cabinet, drops Muloni, appoints Magyezi|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html|access-date=28 August 2022|work=Monitor|date=14 December 2019|language=en}}</ref>
Emabegako, yaliko Minisita w’obuyambi n’okuddaabiriza embeera z’abantu, ensonga z’omunda n’okubeera [[:en:Deputy_Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Ssaabaminisita]] wa Uganda.<ref>{{cite web|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kivejinja-returns-to-challenge/-/688334/2426864/-/12woa2xz/-/index.html|title=Kivejinja Returns To Challenge MP Katuntu|accessdate=5 February 2015|date=22 August 2014|first=Yazid|last=Yolisigira|newspaper=[[Daily Monitor]]|location=Kampala}}</ref> Yalondebwa okuba [[:en:Ministry_of_East_African_Community_Affairs_(Uganda)|Minisita w'ensonga z'omukago gwa East Africa]] nga 6 Ogwomukaaga 2016,<ref>{{cite web|date=6 June 2016|newspaper=[[Daily Monitor]]|url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf|title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016|accessdate=13 June 2016|location=Kampala|author=Uganda State House|archive-date=7 October 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf|url-status=dead}}</ref> n'ava mu kifo ekyo nga 14 ogwekkumineebiri 2019.<ref>{{cite news|title=Museveni shuffles Cabinet, drops Muloni, appoints Magyezi|url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html|access-date=28 August 2022|work=Monitor|date=14 December 2019|language=en}}</ref>
Yafa nga 19 Ogwekkumineebiri 2020 era nga kigambibwa nti okufa kwe kwava ku bulwadde bwa [[:en:COVID-19|COVID-19]] obwali buyitiridde nga kigambibwa nti yali amaze wiiki nga bbiri ng’alwanagana nabwo mu ddwaaliro lya Mulago Referral Hospital.<ref>{{cite web|url=https://www.newvision.co.ug/news/1535707/kivejinja-succumbs-covid-19|title=Kivejinja succumbs to COVID-19|date=19 December 2020}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Ali Kirunda Kivejinja yasomera ku Kibuli Junior School ne [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri]] mu Uganda n’oluvannyuma n’akola omusomo nga tannatuuka ku yunivasite mu [[:en:Madras_Christian_College|Madras Christian College]] nga tannafuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] (Honours) mu [[:en:Zoology|by’ensolo]] ku [[:en:Delhi_University|Yunivasite y’e Delhi]] ku sikaala ya [[:en:Government_of_India|Gavumenti ya Buyindi]]. Bwe yali mu [[:en:India|Buyindi]] yaliko omuwanika w’ekibiina ekigatta abayizi mu Afirika ekya African Students Association (ASA) ekyalimu mu bammemba baakyo [[:en:Bingu_wa_Mutharika|Bingu wa Mutharika]], [[:en:John_Malecela|John Malecela]] ne [[John Mataure]].<ref name="Profile">{{cite web|title=AbaiseMenhya Royal Clan of Busoga In Uganda: Kirunda Kivejinja|accessdate=5 February 2015|url=http://abaisemenhya.tripod.com/test/id13.html|date=2010|publisher=Abaisemenhya.tripod.com|archive-date=5 February 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150205172320/http://abaisemenhya.tripod.com/test/id13.html|url-status=dead}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Ali Kiruda Kivejinja yakomawo mu [[Yuganda|Uganda]] mu 1962. Mu myaka gya 1960 yakola ng’omukunzi mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]], ekibiina ky’ebyobufuzi ekyali kifuga mu kiseera ekyo. Okuva gavumenti ya [[Milton Obote]] eyookubiri lwe yawambibwa mu 1986, Kivejinja aweerezza mu bifo ebiwerako mu gavumenti ekulemberwa Pulezidenti Yoweri Museveni. Mu 1986, yalondebwa okuba Minisita w’obuyambi n’okuddaabiriza abantu.<ref name="Profile" /> Yaliko Omubaka wa Paalamenti ow'omu kitundu ky’e Bugweri. Okuva olwo abadde Minisita w’ensonga z’omunda era omumyuka wa Katikkiro wa Uganda owookusatu. Okuva mu Gwomunaana 2012 yafuulibwa omuwabuzi wa Pulezidenti omukulu ku nsonga z’omunda eri Pulezidenti Museveni.<ref>{{cite web|accessdate=5 February 2015|url=http://www.independent.co.ug/news/news/6278-museveni-appoints-new-envoys-and-presidential-advisors|title=Museveni Appoints New Envoys And Presidential Advisors|date=18 August 2012|first=Haggai|last=Matsiko|newspaper=[[The Independent (Uganda)]]|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20150205185642/http://www.independent.co.ug/news/news/6278-museveni-appoints-new-envoys-and-presidential-advisors|archivedate=5 February 2015}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/news/639251-coup-talk-real-says-kivejinja.html|title=Coup Talk Real, Says Kivejinja|date=27 January 2013|accessdate=5 February 2015|first1=John|last1=Semakula|first2=John|last2=Masaba|newspaper=[[New Vision]]|location=Kampala}}</ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa ng'omumyuka wa Ssaabaminisita ow'okubiri era Minisita w'ensonga z'obuvanjuba bwa Afirika mu Kkabineti empya eyalangirirwa ku lunaku olwo.<ref>{{cite web|date=6 June 2016|url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet|title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016|accessdate=13 June 2016|publisher=Scribd.com|author=Uganda State House}}</ref>
== Okufa kwe ==
Ali Kirunda Kivejinja yafa nga 19 Ogwekkumineebiri 2020, mu ddwaliro lya Mulago National referral Hospital mu Kampala Uganda ekirwadde kya [[:en:COVID-19|COVID-19]] mu kiseera [[:en:COVID-19_pandemic_in_Uganda|ky'ekirwadde kya COVID-19 mu Uganda]], okusinziira ku Pulezidenti [[Yoweri Museveni]].<ref>{{cite news|title=Minister Kivejinja succumbed to Covid-19 - Museveni|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/minister-kivejinja-succumbed-to-covid-19-museveni-3233928|access-date=20 December 2020|work=Monitor|date=19 December 2020}}</ref>
== Ebitabo bye ==
Kivejinja ye muwandiisi w’ekitabo ''Uganda: The Crisis of Confidence'', ekitabo ekikwata ku byafaayo by’ebyobufuzi bya Uganda.<ref>{{cite web|url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/-/434746/2569742/-/hep9s9z/-/index.html|title=Kivejinja Tells of A Dramatic Past That Seems To Be Repeating Itself|accessdate=5 February 2015|date=26 December 2014|first=Gaaki|last=Kigambo|newspaper=[[The EastAfrican]] (Nairobi)}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{Authority control}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
jdd3rgqszbq4na9wzpfu5z20lvznzlf
Margaret Ssebagereka
0
11431
61123
39068
2026-07-11T16:31:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61123
wikitext
text/x-wiki
'''Margaret Ssebagereka''' [[:en:Ugandan|Munayuganda]] [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era [[:en:Women's_rights|alwanirira eddembe ly'abakyala]] .<ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/Member_of_parliament</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Women's_rights</ref> [[:en:Co-Founder|Y'omu ku batandisi]] b'ekibiina ekigatta abakyala mu nkola ya demokulasiya ekya Forum for Women in Democracy (FOWODE) mu 1995, abadde ku kifo ky'omuwandiisi w'eby'obulamu okutuuka mu 2001 olwo n'alondebwa okuba [[:en:Member_of_parliament|omubaka wa Palamenti]]<nowiki/>omukyala mu Disitulikiti mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]].<ref name=":0" /><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Member_of_parliament</ref>
== Emirimu ==
Mu 1995 Ssebagereka yali omu ku baatandikawo FOWODE(Forum for Women in Democracy) [[:en:Organization|ekitongole]] ekitumbula abakyala okwetaba mu by'obukulembeze n'okusalawo mu Uganda ng'ali wamu n'abalala nga [[Winnie Byanyima]], n'abalala. Yaliko omuwandiisi w'eby'obulamu okutuusa mu 2001 era n'alondebwa okubeera [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Palamenti]] owa disitulikiti eye Mukono.
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo n’omugenzi Sam Sebagereka.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Member_of_parliament</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
t5oaj8hb7sl0lxc734w5uqs0k2g2ibu
Culton Scovia Nakamya
0
11433
61854
54890
2026-07-11T17:53:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61854
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Culton Scovia Nakamya''' (yazaalibwa 1993) [[:en:Journalist|Munnamawulire]] wa TV, omulwanirizi w'eddembe [[:en:Press_freedom|ly'eby'amawulire]] era omutandisi wa "Her Story Uganda".<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Yakola ne [[:en:BBS_Terefayina|BBS Terefayina]](TV) okutuusa mu 2024.<ref name=":0">https://en.wikipedia.org/wiki/BBS_Terefayina</ref> Yakola nga omusasi wa [[NTV Uganda]] ng'asinziira mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] . Ye mwana owookubiri addirira asembayo nga bwebazaalibwa omusanvu.<ref name=":1">https://en.wikipedia.org/wiki/BBS_Terefayina</ref>
== Obulamu obwasooka n'okusoma ==
Mu kiseera kino Nakamya asoma diguli ey'okubiri mu kikula ky’abantu, emikutu gy’amawulire n’obuwangwa mu [[:en:London_School_of_Economics|London School of Economics and Political Science]] nga avujirirwa [[:en:Chevening_Scholarship|sikaala ya Chevening]]<nowiki/>mu kibinja kya 2024–2025.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Chevening_Scholarship</ref> Yagenda mu Makerere Institute for Social Development, Uganda Film and Television Institute, Balibaseka Secondary School, St. Andrews Primary School, ne St. Pius Naddangira Primary School.
Yayanjula alipoota y'essomero mu maaso [[:en:Vice_president|g'omumyuka wa Pulezidenti]]<nowiki/>mu kiseera ekyo Gilbert Bukenya eyalagibwa ku UTV ( [[Uganda Broadcasting Corporation]] kati) ng'ali mu kibiina [[:en:Vice_president|eky'omukaaga]]. Olugendo lwe olw'ebyamawulire yalutandikira ku leediyo y'omukitundu esangibwa e Kiwok nga [[:en:Internee|agezesebwa]] mu 2013.
== Emirimu ==
Yakola nga ne [[:en:BBS_Terefayina|BBS Terefayina]] (TV) okutuusa mu 2024, yakola nga omusasi wa [[NTV Uganda]] ng'asinziirira mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y’e Luweero]]. Ye mutandisi wa "Her Story Uganda", [[:en:Consultant|eyebuuzibwako]] ku by'empuliziganya era omutendesi w'ebyokwerinda [[:en:Digital_security|bya digito]] .<ref name=":1" /> Yakwatibwa mu kulonda kwa bonna okwa 2021 bwe yali ku mulimu ng'alaga ebyali ku eyali avuganya ku bwapulezidenti [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi]] amanyiddwa nga [[Bobi Wine]] mu [[Kalangala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kalangala]].<ref name=":2">https://en.wikipedia.org/wiki/Digital_security</ref>
== Obulamu bwe ==
Anyumirwa nnyo [[:en:Videography|okukwata vidiyo]], okukola ku leediyo n'okulunda [[:en:Piggery|embizzi]] . Awomerwa nyo [[:en:Rice|omuceere]] n'ennyama [[:en:Pork|y'embizzi]] .
== Awaadi n’okusiimibwa ==
* Yawangula sikaala ya Chevening Award okugenda e [[Great Britain|Bungereza]] mu 2024.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Pork</ref>
* Yawangula empaka z’okukola lipoota ku bibuga n’okusenga abantu mu 2024.<ref name=":3">https://en.wikipedia.org/wiki/Pork</ref>
* Yawangula ekirabo kya Inspiring Female Journalist mu 2023 okuva mu kitongole kya African Center for Media Excellence.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Pork</ref><ref name=":3" />
* Yasiimibwa aba [[:en:Rotaract_Club|Rotaract Club]] eye Lubaga mu 2023. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Rotaract_Club</ref>
* Yasiimiddwa ekitongole kya Bannamawulire ekya [[:en:YMCA|YMCA]] Buwambo Campus.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
qlnncharl9gml50o6rx87elvzytr9nf
Mukasa Mbidde
0
11438
61710
60661
2026-07-11T17:29:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61710
wikitext
text/x-wiki
'''Fred Mukasa Mbidde''' (yazaalibwa nga 15 Ogwekkumi 1974) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Lawyer|munnamateeka]], [[:en:Human-rights|mulwanirizi w'eddembe ly'obuntu]], [[:en:Mass_communication_specialist|mukugu mu mpuliziganya y'abantu]], [[:en:Motivational_speaker|omwogezi azaamu amanyi n'okukubiriza]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Ono mubaka omulonde mu lukiiko lw'ababaka olw'obuvanjuba bwa Afrika olwa [[:en:East_African_Legislative_Assembly|East Africa Legislative Assembly]] (EALA) olw’omulundi ogw’okusatu, ng’akiikirira Republic of Uganda. Abadde mu ofiisi eno okuva mu Gwomukaaga 2012.
Aweereza ku bukiiko bwa EALA busatu: akakiiko akavunaanyizibwa ku mpuliziganya, eby’obusuubuzi n’okusiga ensimbi; akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka, ebiragiro n’ebyenkizo; n’akakiiko akavunaanyizibwa ku nsonga z’ebitundu n’okugonjoola obutakkaanya. <ref name="COMM">{{Cite web |url=http://www.investigator.co.ug/politics/item/118-uganda%E2%80%99s-fred-mukasa-mbidde-star-shines.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2015-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924035726/http://www.investigator.co.ug/politics/item/118-uganda%E2%80%99s-fred-mukasa-mbidde-star-shines.html |url-status=dead }}</ref> Ye ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku mpuliziganya, eby’obusuubuzi n’okusiga ensimbi. <ref name="FMM">https://web.archive.org/web/20140413145741/http://www.eala.org/quick-links/3rd/428-hon-fred-m-mukasa-uganda.html</ref> <ref name="EALA5">{{Cite web |url=http://www.newvision.co.ug/news/631530-mukasa-mbidde-wins-eala-seat--nrm-dominates.html |title=Archive copy |access-date=2014-05-05 |archive-date=2014-05-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505181437/http://www.newvision.co.ug/news/631530-mukasa-mbidde-wins-eala-seat--nrm-dominates.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="EALA7">https://web.archive.org/web/20140505181845/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=636335&CatID=1</ref>
Ono mmemba, eyali omuwabuzi omukulu mu by’amateeka, ssentebe wa disitulikiti y’e Masaka era nga mu kiseera kino ye mumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]], (DP) mu ggwanga. Era mmemba w’ekibiina ''ekigatta bannamateeka ekya Pan African Lawyers Union'' ne ''Coalition for an Effective African Court on Human and Peoples’ Rights'' (African Court Coalition). <ref name="Mbidde7">{{Cite web |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/Mao-voted-Democratic-Party-president-again/-/2466686/2810642/-/format/xhtml/-/9gdib5/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304083616/http://mobile.monitor.co.ug/News/Mao-voted-Democratic-Party-president-again/-/2466686/2810642/-/format/xhtml/-/9gdib5/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Yasooka kufuna kitiibwa mu 2001 bwe yali akola nga [[:en:Guild|Omukulembeze]] era akiikirira abayizi ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] . Yakola kinene mu "Save [[:en:Mabira|Mabira]] Riots" ezaaliwo mu Uganda mu mwaka gwa 2007. Era, Mbidde yakola kyamuwendo nnyo mu [[:en:Liberation_war|lutalo lw'amennunula]] ga [[:en:Rwanda|Rwanda]] mu 1994 . Ono ye Patron w’ekitongole kya [[:en:Mbidde_Foundation|Mbidde Foundation]] era nga ye [[:en:Attorney_general|ssaabawolereza]] wa gavumenti mu ntebe y’obwakabaka bw’e [[:en:Kooki|Kooki]] . <ref name="FMM3">http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=10835</ref> <ref name="MF1">http://allafrica.com/stories/200312190867.html</ref> <ref name="MR5">http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=10825</ref>
== Obuto bwe ==
Mukasa Mbidde yazaalibwa mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] nga 15 Ogwekkumi 1973 ng’omwana ow'okubiri w’omugenzi Emmanuel Mbidde eyali omukulu w’essomero ne Mukyala Mary Kintu kati omusomesa eyawummula. [[:en:Muganda|Muganda]] mu kika, yazaalibwa mu maka g’Abakristaayo ag’ekika ky’Ente. Babiri ku baganda be ye Henry Mbidde ne Balaam Mbidde nga bombi basomesa ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] . Yafunamu okutendekebwa mu by’amagye mu myaka gya 1990 era yakola kinene nnyo mu lutalo lw’amenunula ga Rwanda mu 1994 bwe yalwana n’ekibiina kya [[:en:National_resistance_mkovement|National resistance army]] (nra) nga tannaba kwegatta ku Yunivasite mu 1999. <ref name="FMM2">http://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/Mbidde-learned-to-challenge-authority-while-in-high-school/-/689856/1682662/-/duexv2z/-/index.html</ref>
Abadde boosi okumala emyaka era abadde addukanya bizinensi omuli mu n'ebirala, olupapula lw’amawulire ''olwa The Financial Times'' (1999–2000), ekitongole kivungisa ssente ekya Forex bureau (1999 okutuuka kati), Radio Station e Rwanda, kkampuni ya bannamateeka eya Mbidde & Co Advocates (2011 okutuuka kati), ekitongole kya Mbidde Foundation ng'ekitebe kyayo kiri [[:en:Nagoya|Nagoya]], [[:en:Japan|Japan]], n’ebirala Alina mukwano n’Abajapaani bangi era bano bawagidde pulogulaamu ze okumala emyaka mingi nga bayita mu kitongole kye ekya Mbidde Foundation.
== Emisomo gye ==
Mukasa Mbidde pulayimale ye yagisomera mu ssomero lya Nakyenyi Primary School, nnyina gye yali asomesa ne Kabwoko High School mu siniya ey'okuna. Yasomera mu Masuliita Boarding School ne [[:en:Kampala_High_School|Kampala High School]] okusoma siniya ey'omukaaga. Yasomera mu Ssettendekero wa Makerere n'ebbanguliro ly'abannamateeka erya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] (LDC) mu matendekero aga waggulu. Alina diguli mu [[:en:Mass_Communication|by’empuliziganya]] (2003) okuva mu Ssettendekero wa Makerere, [[:en:LLB|LLB]] (2009) okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] ne dipuloma ey'enyongereza mu kukola amateeka eya [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Diploma in Legal Practice]] (Dip.Leg.Pract) (2010) okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] . Era yatendekebwa mu by’obukulembeze mu [[:en:Norwegian_School_of_Leadership_and_Theology|Norway School of Leadership and Theology]] (HLT) mu 2005. Mu 2014, Mbidde yalina enkolagana y’amateeka mu kooti ez'enjawulo mu [[:en:Mandela_Institute|Mandela Institute]], [[:en:University_of_the_Witwatersrand|University of the Witwatersrand]] .
== Eby'obufuzi ng'omuvubuka ==
Mukasa Mbidde yatandika okwenyigira mu byobufuzi mu 1999 ng’ali mu kibiina kya [[:en:Uganda_Young_Democrats|Uganda Young Democrats]] (UYD), ekiwayi ky’abato mu kibiina kya Democratic Party. Yakola ng'omumyuka w'omuwanika w'ekibiina kino n'oluvannyuma n'afuuka omuwandiisi w'ensonga ''z'abayizi'' . Yayimirira ku bwa pulezidenti w'abayizi mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 2001 ku tikiti ya UYD era n’awangula mu bifo byonna eby’okulonda olw’ensonga eziwerako. Yadda mu bigere bya Asuman Basalirwa nga eyamuddira mu bigere ye Denis Okema. Mu kiseera kino yaweebwa ekitiibwa kya ''Otak Olweny'' (ekitegeeza omulwanyi) n’erinnya '''Okello''' okuva mu kibiina ekigatta abayizi ba yunivasite y’e Acholi Makerere (AMUSA) n’abakadde b’[[:en:Sub-region|ekitundu kya]] [[:en:Acholi_people|Acholi]] . Era, yafuna engule z’okusiimibwa mu Japan okuva mu [[:en:Chiba_University|Chiba University]] ne [[:en:Soka_University|Soka University]] mu 2002. Mu nkomerero, yawangula engule ya ''American Council of Young Political Leaders (ACYPL)'' mu 2001, ekitiibwa ekiweebwa [[:en:Political_leader|abakulembeze b’ebyobufuzi]] abato buli mwaka okuva mu [[:en:American_Council_of_Young_Political_Leaders|American Council]] .
== Emirimu gye egy'obukulembeze emirala ==
Oluvannyuma lw’okufa obukulembeze bw'abayizi ba Yunivasite, yagenda mu maaso n’afuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UYD mu 2005. Mu 2006, yafuuka omumyuka wa dayirekita w’okunoonya akalulu mu ggwanga mu kibiina ekinene eky’eby'obufuzi ekya Democratic Party. Mu kiseera ekyo yali amyuka [[:en:Norbert_Mao|Norbert Mao]] . Yali yeesimbyewo mu [[:en:By-election|kalulu k'okujjuza ekifo]] mu Paalamenti aka 2007 ak'omubaka akiikirira ssaza ly’e [[Kalungu, Yuganda|Kalungu]] Ow'ebuvanjuba mu disitulikiti y’e Masaka kyokka n’awangulwa mu mbeera eziriko enkaayana era n’okutuusa kati akyanenya Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] okwenyigira mu kufiirwa kuno. Era yeesimbawo mu kalulu k'omubaka mu Paalamenti okwa 2011 ku kitundu kye kimu n’awangulwa kyokka ku mulundi guno y'akkiriza. <ref name="KBE">http://allafrica.com/stories/200708170627.html</ref> <ref name="KBE2">https://web.archive.org/web/20140505182303/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/581791</ref>
Olw’okulemererwa okugenda mu Paalamenti mu 2011, Mbidde yalaba [[:en:Loophole|ebituli]] mu lukiiko lwa East African Legislative Assembly (EALA) oluvanyuma ekyawagira ekibiina ekiri mu buyinza, [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], era bwe kityo n’asaba kkooti etereezebwa n’okulwanirira okuyingizaamu abakiise b’ebibiina ebivuganya gavumenti ebalala. Ku buwanguzi mu kkooti, yalondeddwa ku tikiti ya DP wadde nga yali mu mbeera eziriko enkaayana era abadde mubaka wa EALA okuva mu Gwomukaaga 2012. Aweereza ku bukiiko bwa EALA busatu, akakiiko akavunaanyizibwa ku mpuliziganya, eby’obusuubuzi n’okusiga ensimbi, akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka, n’enkizo n’akakiiko akavunaanyizibwa ku nsonga z’ebitundu n’okugonjoola obutakkaanya. Ye ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku mpuliziganya, eby’obusuubuzi n’okusiga ensimbi. <ref name="MMC">http://allafrica.com/stories/201504010770.html</ref> Era y’akulira akakiiko akatono akakola ku mateeka, ebiragiro n’enkizo. Ekirala, y’akulira olukiiko lwa Sipiika olw’amateeka era y’akulira abalwanirizi b’eddembe ly’obuntu mu East African Sub-regional. <ref name="DMO">http://www.monitor.co.ug/News/National/Police-occupy-Daily-Monitor-Journalists-are-teargassed/-/688334/1866392/-/cranmn/-/index.html</ref> <ref name="EALA8">http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=19042:how-dp-upc-struck-eala-deal-with-nrm</ref>
'''Ebbago ly’etteeka eryateekebwa ku mmeeza, eriwagirwa oba eritawagirwa'''
* Mu Gusooka 2013, Mbidde yategeeza nti yali wa kusaba mu lukiiko lwa EALA okulangirira ebikolwa bya Museveni mu Uganda g'eno b'ayombaganira mu Paalamenti nga tebikwatagana na kifo ky’alina nga ssentebe w’omukago guno. Pulezidenti Museveni mu kiseera ekyo abadde ku bulumbaganyi ku palamenti bukya okunoonyereza ku kufa kw’omubaka omukyala ow’e Butaleja [[:en:Cerinah_Nebanda|Cerinah Nebanda]] eyafa mu mbeera ebuusibwabuusibwa nga 20 December 2012. <ref name="M7A">https://www.theeastafrican.co.ke/news/-/2558/1658326/-/lcqwjdz/-/index.html</ref>
* Mu Gwokuna 2013, Mbidde yayisa ekiteeso ng'awagira ekiteeso nti SADC n'olukiiko lw'amawanga amagatte olw'ebyokwerinda "amagye g'ensi yonna agakuuma emirembe" abayeekera ba M23 bikuumibwe nga biyimiriziddwa okuwa omukisa okuteesa. <ref name="M23">https://www.theeastafrican.co.ke/news/SADC-leaning-Tanzania-to-face-EALA-over-M23-/-/2558/1747688/-/pd1s70/-/index.html</ref>
* Mu Gwomukaaga 2013, Mbidde yayimiriza okuyingiza [[:en:South_Sudan|South Sudan]] mu [[:en:East_African_Community|mukago gwa East African Community]] (EAC). Emabegako yali ayogeddeko nti "Ngenda kuleeta ebbago ly'etteeka eriziyiza South Sudan okwegatta ku EAC singa eggwanga eryo liremererwa okugoberera okusaba kwe. Ettemu lya Bannayuganda abatalina musango teriyinza kugenda mu maaso nga tewali avuganyizibwa." <ref name="SSA">https://web.archive.org/web/20140505181925/http://chimpreports.com/index.php/business/10517-mbidde-threatens-to-block-s-sudan-eac-bid.html</ref>
* Mu Gwokusatu 2014, Mbidde yawangula okusaba mu kkooti y’obuvanjuba bwa Afrika ng’ayagala ebiragiro okuyimiriza omuntu yenna okuwandiika ekiteeso ekivumirira Margaret Zziwa, Sipiika wa EALA. <ref name="MZB">{{Cite web |url=http://www.ugandapicks.com/2014/03/mukasa-mbidde-tries-to-save-eala-speaker-margaret-zziwa-from-censure-79504.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2014-03-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140324111346/http://www.ugandapicks.com/2014/03/mukasa-mbidde-tries-to-save-eala-speaker-margaret-zziwa-from-censure-79504.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="MZ2">http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=30932&Itemid=114</ref>
* Mu Gwokusatu 2015, akakiiko k’ebyempuliziganya, eby’obusuubuzi n’okusiga ensimbi nga kakubirizibwa Mbidde k'ayisa ebbago ly’etteeka erikwata ku kuggyawo ebiziyiza ebitali bya misolo, EAC Elimination of Non-Tariff Barriers Bill, 2015. <ref name="BILL">http://allafrica.com/stories/201503260452.html</ref>
== Emirimu gye nga munnamateeka ==
Mukasa Mbidde abadde munnamateeka okuva mu 2011 n’okutuusa kati. Ye mmemba w’ebbanguliro ly'abannamateeka erya [[Uganda Law Society]], ekibiina ekigatta bannamateeka mu buvanjuba bwa Afrika, [[:en:Pan_African_Lawyers_Union|Pan African Lawyers Union]] ne [[:en:Coalition_for_an_Effective_African_Court_on_Human_and_Peoples'_Rights|Coalition for an Effective African Court on Human and Peoples’ Rights]] (African Court Coalition). Musomesa ow'ekiseera mu [[:en:Soka_University|yunivasite ya Soka]], [[:en:Chiba_University|Chiba University]] ne [[:en:Kyoritsu_Women's_University|Kyoritsu Women’s University]] mu Japan. Ye muwi w’amagezi mu ''kakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Kenya mu ddembe ly’okutambula'' . Ebitundu bye eby'enjawulo by'alinamu obumanyirivu bye bino: ''etteeka ly'endagaano'', ''ensimbi z'ebitongole'', ''okugatta n'okugula ebintu'' wamu n'okutambuza ''ebintu n'obubonero bw'obusuubuzi'' .
Alina kkampuni ya bannamateeka ey'obwannannyini mu mannya ga [[:en:Mbidde_&_Co|Mbidde & Co]] Advocates era ekitongole kya Mbidde Foundation gy'ali omuyambi waakyo nakyo [[:en:NGO|kibiina kya bannakyewa]] ekyesigamiziddwa ku mateeka . Atera okuba n’ebiragiro eby’awamu ku misango egy’amaanyi ne Justin Semuyaba owa [[:en:Semuyaba_Yiga_&_Co|Semuyaba Yiga & Co]] Advocates. Abadde obwongo ku misango egyaggulwawo ekibiina kya Uganda ekya Democratic Party, nga ye muwabuzi omukulu ku nsonga z'amateeka mu kibiina ky'ebyobufuzi. Enkola ye ennaku zino ebadde egenda mu kkooti [[:en:Sub-region|z’ebitundu]] naddala [[:en:East_African_Court_of_Justice|kkooti y’obuvanjuba bwa Afrika]] (EACJ), ekikulu mu kino gwe musango gwe ogwa EALA ogwa 2011 mu kkooti eyogeddwako waggulu.
== Emirimu gye egy'okuyamba abantu ==
Mukasa Mbidde muzirakisa mu Uganda. Yavugirira okulonda kw’a[[:en:Members_of_parliament|babaka ba Paalamenti]] kkumi oba bwe batyo mu Uganda. Naye ali omu kubayambi b'emirimu gy'ekibiina kya Uganda ekya Democratic Party nga kwotadde n'[[:en:Catholic_Church|Eklezia Katolika]] mu Uganda. Okwagala kwalina eri omuzannyo gw'ebikonde ky'amuleetera okuwagira kiraabu z’ebikonde eziwerako mu ggwanga. Olw’okuba munnamateeka, abadde atera okuwa bakasitoma abataliiko mwasirizi [[:en:Pro_bono|okubawolereza emisango egy’obwereere]] era abadde atera okuyambako Bannayuganda abawangalira ebulaaya ku nsonga z’ettaka. Gye buvuddeko, Mbidde yasiimibwa KCCA olw’okuwagira okuzimba ekijjukizo kya [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] ekyakazimbibwa ku nkulungo y’ebyafaayo eya Kabaka Njagala e [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]] . <ref name="KM1">http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabaka-monument-cost-million/-/688334/2680930/-/9sgi5p/-/index.html</ref>
== Enkaayana ezaaliwo ==
Mukasa Mbidde abadde mu butakkaanya obuwerako okuva lwe yalwana n’eggye lya Kagame erya [[:en:Rwandan_Patriotic_Army|Rwandan Patriotic Army]] (RPA) mu myaka gya 1990 okutuuka ku kuwagira [[:en:Margaret_ZZiwa|Margaret ZZiwa]], eyali Sipiika wa EALA. Okufiirwa kwe mu kulonda kwa Paalamenti okwaliwo mu Kalungu East mu 2007 kwajja n’ebigambibwa nti waliwo [[:en:Vote_rigging|emivuyo egyali gy'etobese mu obululu]] egyategekebwa Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] ng’ekibonerezo olw’omulimu gwa Mbidde mu kavuyo akaaliwo mu Kampala mu 2007, abasajja Bannayuganda babiri n’omuyindi ne battibwa n’Abayindi 40 ne basengulwa okuva mu yeekaalu y’Abahindu.
Mukasa Mbidde era yaleetawo okusika omuguwa bwe yawagira [[:en:Norbert_Mao|Norbert Mao]] atali [[:en:Muganda|Muganda]] ku bwapulezidenti bwa DP era n’ayongera okuteeberezebwa nti yamuyamba nnyo okujja mu ofiisi y'obwa pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekyatandikibwawo ku musingi gwa [[:en:Buganda|Buganda]] n’[[:en:Roman_Catholic|Abakatoliki]]. Okulondebwa kwe mu kibiina kya EALA era kwalimu obutakkaanya mu nteekateeka z’oludda oluvuganya ekyavaako okuggyibwawo kw'ekibiina kya FDC ekisinga obunene mu Paalamenti y’oludda oluvuganya gavumenti. Kigambibwa nti okusinziira ku kusaba kwe okupya No4 okwa 2012 kwe yawaaba eri kkooti y’obuvanjuba bwa Afrika okulemesa NRM kufuna ky'akusalawo wabula okulonda Mbidde olw'okutaasa okulonda okuva mu kusazaamu kwa kkooti era kino ku nkomerero kyakola okulemesa olukwe olwakulemberwa FDC okulekerera okulonda. <ref name="EALA">{{Cite web |url=http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/5864-opposition-shoots-self-in-foot-again |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2014-05-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140505193350/http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/5864-opposition-shoots-self-in-foot-again |url-status=dead }}</ref> <ref name="EALA3">{{Cite web |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/-/691252/1235370/-/format/xhtml/-/hgnjuz/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2015-04-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150414130301/http://mobile.monitor.co.ug/News/-/691252/1235370/-/format/xhtml/-/hgnjuz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Mukasa Mbidde yali mufumbo eri omugenzi [[:en:Susan_Namaganda|Susan Namaganda]], eyali omubaka omukyala owa [[:en:Bukomansimbi_District|Disitulikiti y’e Bukomansimbi]], gwe yazaalamu abaana basatu. <ref name="NAM100">http://www.monitor.co.ug/News/National/MP-Susan-Namaganda-dies-in-accident/-/688334/2992478/-/140h1qu/-/index.html</ref> Era taata wa Gabrielle Mbidde. Era wa mukwano nnyo n’ababaka ba Paalamenti ya EALA nga mukaaga nga mu bano mulimu Dr. James Ndahiro ne Dr. Abdu Karim Harelimana okuva mu Republic of Rwanda, Hafsa Mossi owa Burundi, Peter Mutuku Mathuki owa Kenya, Nyerere Charles Makongoro owa Tanzania ne Suzan Nakawuki owa Uganda. <ref name="NAM">{{Cite web |url=http://www.observer.ug/lifestyle/73-people-society/22705-mbidde-susan-is-simply-the-best |title=Archive copy |access-date=2025-08-07 |archive-date=2016-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303231032/http://www.observer.ug/lifestyle/73-people-society/22705-mbidde-susan-is-simply-the-best |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:East_African_Legislative_Assembly|Olukiiko lw’ababaka ba Paalamenti ya buvanjuba bwa Afrika]]
* [[:en:Bukomansimbi_District|Disitulikiti y'e Bukomansimbi]]
* [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://www.eala.org/members/3rd-assembly-2012-2017.html Bammemba ba 3rd EALA (Bammemba abaliwo kati)]
* [http://www.africancourtcoalition.org/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=35&Itemid=47&lang=en Omukago gwa kkooti ya Afrika ekola obulungi ku ddembe ly'obuntu n'abantu]
* [https://web.archive.org/web/20140505161458/http://www.independent.co.ug/features/features/1297-to-keep-or-end-15-free-points-for-varsity-girls Okukuuma oba okumaliriza obubonero 1.5 obw'obwereere eri abawala ba varsity?]
* [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=8602:15-female-bonus-leaves-boys-crying- Bonus ya female 1.5 ereka abalenzi nga bakaaba]
* [https://web.archive.org/web/20140505173706/http://www.scbandores.com/locations/club-5-makerere-university/ Kiraabu 5, Yunivasite y’e Makerere]
* [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=5264%3Acampus-vibe-uproar-as-makerere-privatizes-bookshop-canteen-printery CAMPUS VIBE: Akajagalalo nga Makerere efudde edduuka ly’ebitabo, kantiini, ekyuma ekikuba ebitabo mu bwannannyini]
* [https://web.archive.org/web/20120315103316/http://news.mak.ac.ug/news-categorization/general Sikolashipi za Gavumenti ya Japan MEXT 2015]
* [http://acypl.org/about/our-story/ ACYPL]
* [http://themakererean.blogspot.com/ Owa Makerere]
* [http://www.eala.org/members/3rd-assembly-2012-2017.html Bammemba ba 3rd EALA (Bammemba abaliwo kati)]
* [http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=31018:-zziwa-censure-eala-members-under-fire Zziwa censure: Bammemba ba EALA bakubiddwa amasasi]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
2we7qqsb5alqm1ol07yjeg0eb1hi7jq
Patrick Nsamba Oshabe
0
11439
60964
43754
2026-07-11T15:55:43Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60964
wikitext
text/x-wiki
'''Patrick Oshabe''' Munnabyabufuzi Munnayuganda era omubaka wa paalamenti ow'ekitundu kya [[Kassanda]] ey'obukiika kkono. Yalondebwa ku kifo kino mu Mwezi Ogwolubereberye 2021 mu kibiina kya National Unity Platform. Emabegako yaweerezaako ng'omubaka wa paalamenti wansi wa NRM.
== Ebyobufuzi ==
Oshabe Munnabyabufuzi era mmemba wa paalamenti ya Afirika, olukiiko olukola amateeka mu [[:en:Pan-African_Parliament|mukago gw'amawanga ga Afirika]] esangibwa mu [[:en:Midrand|kibuga Mirand]] mu South Africa.
== Ebijuliziddwa ==
# https://www.newvision.co.ug/category/politics/nups-nsamba-elected-pan-african-parliament-au-NV_137549NUP's Nsamba elected Pan-African Parliament audit committee chair - New Vision Official {{Dead link|date=July 2024|fix-attempted=yes}}
# {{cite web|last=Eyotaru|first=Olive|date=27 September 2017|title=MP Nsamba outlines tactics to fight moves on age limit|url=https://observer.ug/news/headlines/55132-mp-nsamba-outlines-tactics-to-fight-moves-on-age-limit.html|access-date=|website=[[The Observer (Uganda)]]|archive-date=30 March 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240330004634/https://observer.ug/news/headlines/55132-mp-nsamba-outlines-tactics-to-fight-moves-on-age-limit.html|url-status=dead}}
# {{cite web|date=18 March 2004|title=Five nominated to Pan African parliament|url=https://www.newvision.co.ug/category/news/five-nominated-to-pan-african-parliament-104029|access-date=|website=[[New Vision]]|publication-place=[[Kampala]]}}
# {{cite web|last=Kiwawulo|first=Chris|date=27 May 2021|title=Uganda MPs swear-in at Pan African Parliament|url=https://www.independent.co.ug/uganda-mps-swear-in-at-pan-african-parliament/|access-date=|website=[[The Independent (Uganda)]]}}{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
9ic7xhsgj85jmyswuabl8b2e345uixa
61042
60964
2026-07-11T16:00:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61042
wikitext
text/x-wiki
'''Patrick Oshabe''' Munnabyabufuzi Munnayuganda era omubaka wa paalamenti ow'ekitundu kya [[Kassanda]] ey'obukiika kkono. Yalondebwa ku kifo kino mu Mwezi Ogwolubereberye 2021 mu kibiina kya National Unity Platform. Emabegako yaweerezaako ng'omubaka wa paalamenti wansi wa NRM.
== Ebyobufuzi ==
Oshabe Munnabyabufuzi era mmemba wa paalamenti ya Afirika, olukiiko olukola amateeka mu [[:en:Pan-African_Parliament|mukago gw'amawanga ga Afirika]] esangibwa mu [[:en:Midrand|kibuga Mirand]] mu South Africa.
== Ebijuliziddwa ==
# https://www.newvision.co.ug/category/politics/nups-nsamba-elected-pan-african-parliament-au-NV_137549NUP's Nsamba elected Pan-African Parliament audit committee chair - New Vision Official {{Dead link|date=July 2024|fix-attempted=yes}}
# {{cite web|last=Eyotaru|first=Olive|date=27 September 2017|title=MP Nsamba outlines tactics to fight moves on age limit|url=https://observer.ug/news/headlines/55132-mp-nsamba-outlines-tactics-to-fight-moves-on-age-limit.html|access-date=|website=[[The Observer (Uganda)]]|archive-date=30 March 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240330004634/https://observer.ug/news/headlines/55132-mp-nsamba-outlines-tactics-to-fight-moves-on-age-limit.html|url-status=dead}}
# {{cite web|date=18 March 2004|title=Five nominated to Pan African parliament|url=https://www.newvision.co.ug/category/news/five-nominated-to-pan-african-parliament-104029|access-date=|website=[[New Vision]]|publication-place=[[Kampala]]}}
# {{cite web|last=Kiwawulo|first=Chris|date=27 May 2021|title=Uganda MPs swear-in at Pan African Parliament|url=https://www.independent.co.ug/uganda-mps-swear-in-at-pan-african-parliament/|access-date=|website=[[The Independent (Uganda)]]}}{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
0yc3o9tx54kgajtix83nnuztms96m2w
Mike Mukula
0
11441
61372
39102
2026-07-11T16:45:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61372
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''George Michael Mukula''' amanyiddwa ennyo nga '''Mike Mukula''' [[:en:Businessman|musuubuzi]] Munnayuganda, [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era [[:en:Pilot|muvuzi wa nnyonyi]] omukugu. Yakiikirira Munisipaali y'e [[Soroti]] okuva mu 1996 okutuuka mu 2016 mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti ya Uganda]] . Alina ekibiina ekigatta amakampuni 28 wansi w’ekibiina kya Mukula Group of Companies.<ref name="George">{{cite web|accessdate=19 February 2015|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=172.000000&const=Soroti+Municipality&dist_id=26.000000&distname=Soroti|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924064522/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=172.000000&const=Soroti+Municipality&dist_id=26.000000&distname=Soroti|url-status=dead|archive-date=24 September 2015|title=Profile of Mukula George Michael, Member of Parliament for Soroti Municipality, Soroti District|year=2011|last=POU|publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> Mmemba w’ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] era mu kiseera kino ali mu kifo ky’omumyuka wa Ssentebe (Ekitundu ky’Ebuvanjuba) mu kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] mu Uganda.<ref>{{Cite web|title=Our Leaders {{!}} National Resistance Movement|url=https://www.nrm.ug/our-leaders-0|access-date=2025-07-17|website=www.nrm.ug}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Mukula yazaalibwa [[Soroti]], [[:en:Teso_sub-region|Teso sub-region]] mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|kitundu ky’Ebuvanjuba bwa Uganda]] nga 27 Ogwoomunaana 1956. Yasomera mu masomero g’omu kitundu nga tannayingizibwa mu Kenya School of Flying ku [[:en:Wilson_Airport_(Kenya)|kisaawe ky’ennyonyi Wilson]] e [[:en:Nairobi,_Kenya|Nairobi, Kenya]]. Yamaliriza emisomo gye egy'okuvuga ennyonyi mu Amerika era n'agenda mu [[:en:IDF_Military_Colleges|matendekero g'amagye ga IDF]] okuva mu 2000 okutuuka mu 2001 n'atikkirwa mu [[:en:Counterterrorism|Kulwanyisa obutujju]]. Yasomerako ne ku [[:en:Harvard_Kennedy_School|Harvard Kennedy School]] mu kibiina kya 2004-2005, gye yakugukira mu nnongoosereza mu by'obufuzi n’ebyenfuna mu gavumenti.<ref>{{Cite web|title=Captain Mukula quits politics {{!}} Monitor|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/captain-mukula-quits-politics-1610500|archive-url=https://web.archive.org/web/20240524152908/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/captain-mukula-quits-politics-1610500|access-date=2025-07-17|archive-date=2024-05-24}}</ref> Mu 2005, yaweebwa [[:en:Master_of_Business_Administration|diguli eyookubiri mu by'obusuubuzi]] okuva mu [[:en:Nkumba_University|Yunivasite y'e Nkumba]]. Mu 2009, yafuna diguli eyookusatu ey’ekitiibwa okuva mu Latin University of Theology, esangibwa mu [[:en:Torrance,_California|Torrance, California]], Amerika.<ref name="George" /><ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/D/9/40/707161|date=15 January 2010|title=Doctor Captain Mike Mukula|last=Newvision Archive|newspaper=[[New Vision]]|accessdate=19 February 2015|location=Kampala|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20150219081103/http://www.newvision.co.ug/D/9/40/707161|archivedate=19 February 2015}}</ref>
== Emirimu gye ==
Mukula yakyuka okuva mu by’ennyonyi n’adda mu byobufuzi mu makkati g’emyaka gya 1990. Yavuganya bulungi ku kifo kya paalamenti ekya Munisipaali ya [[Soroti]] mu 1996 era n’addamu okulondebwa mu 2001, 2006, ne 201.<ref name="Leaving">{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/news/668159-capt-mike-mukula-to-quit-politics.html|title=Captain Mike Mukula To Quit Politics|accessdate=7 August 2015|date=10 May 2015|last=Godfrey Ojore|first=and Samuel Ouga|newspaper=[[New Vision]]|location=Kampala}}</ref> Okuva mu 2001 okutuuka mu 2006, yaweereza nga minisita w’eggwanga ow’ebyobulamu.<ref>{{cite web|date=23 May 2006|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/500150|title=President Museveni Nominates 69 To Cabinet|accessdate=19 February 2015|first=and Felix Osike|last=Henry Mukasa|newspaper=[[New Vision]]|location=Kampala|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20150206030146/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/500150|archivedate=6 February 2015}}</ref> Yalangirira nti yawummula ebyobufuzi eby’okulonda mu May 2015, okutandika ne March 2016, kyokka akyagenda mu maaso n’okuweereza ng’omumyuka wa Ssentebe w’ekibiina ki [[National Resistance Movement]] ow'ekitundu ky’obuvanjuba.<ref name="Leaving" /><ref>{{cite web|url=http://mobile.monitor.co.ug/News/News/Captain-Mukula-quits-politics/-/2466686/2712206/-/format/xhtml/-/scej11z/-/index.html|title=Captain Mukula Quits Politics|last=Emwamu|first=Simon Peter|newspaper=[[Daily Monitor]] Mobile|location=Kampala|accessdate=11 May 2015|date=11 May 2015|archive-date=18 May 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150518083215/http://mobile.monitor.co.ug/News/News/Captain-Mukula-quits-politics/-/2466686/2712206/-/format/xhtml/-/scej11z/-/index.html|url-status=dead}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Mufumbo era taata w’abaana bana. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekya [[National Resistance Movement]].<ref name="Leaving" />
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
8qroguez8o5s4uffkr434rs81j9sb6o
Samuel Okwir
0
11444
61154
39122
2026-07-11T16:34:32Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61154
wikitext
text/x-wiki
'''Samuel Okwir Odwe''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi akola nga [[:en:Member_of_parliament|Omubaka]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Uganda]].
== Emirimu ==
Okwir yasooka kulondebwa mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda kwa Uganda okwa 2016]] okuweereza mu palamenti ey’ekkumi nga talina kibiina owa Moroto County, [[Alebtong (disitulikit)|Disitulikiti y'e Alebtong]] era n’addamu okulondebwa mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kalulu k'abonna mu Uganda aka 2021]] nga mmemba w’ekibiina [[National Resistance Movement|kya National Resistance Movement]] . Ono abadde avumirirwa olw’obutawaayo manifesito zimala mu palamenti ey’ekkumi n’emu.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/2021_Ugandan_general_election</ref> Ekitundu kye kibadde kiteeberezebwa okuba okulonda okw'okumpi mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026]] .<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/2026_Ugandan_general_election</ref> Mu 2022, yawawaabirwa omusuubuzi Morris Okwi olw'ebbanja lya bukadde bwa sillingi 120, n'awa omusajja ono [[:en:Cheque_fraud|ceeke ey'ekicupuli]]. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Cheque_fraud</ref> Era abadde avunaanibwa omusango gw’obutemu, olw'omusajja omusajja eyasangiddwa ng’akubiddwa emiggo n’afa okumpi n’ekibanja kye oluvannyuma lw’okukwatibwa mu [[:en:Extramarital_sex|bwenzi n'emuka musajja]], wabula lipoota ya poliisi teyazuula buvune ku musajja ono era ebigambibwa byawakanyizibwa abangi okuva mu Lango.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Cheque_fraud</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
cks818qknc4qm1ijm81tzspyotcnkbz
Stanislaus Okurut
0
11448
61010
39235
2026-07-11T15:55:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61010
wikitext
text/x-wiki
'''Stanislaus Okurut''' (? – 5 Ogwokuna 2014) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Yaweereza nga [[:en:Cabinet_of_Uganda|Minisita w’ebyemizannyo]] okuva mu 1986 okutuuka mu 1986, wamu n’ebisanja eby’enjawulo nga [[:en:Minister_of_Labour|Minisita w’abakozi]] ne [[:en:Minister_of_Transport|Minisita w’ebyentambula]] . <ref name="monitor">{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Former-Transport-minister--Stanislaus-Okurut-is-dead/-/688334/2271980/-/hxnhd0z/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-08 |archive-date=2014-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140408142941/http://www.monitor.co.ug/News/National/Former-Transport-minister--Stanislaus-Okurut-is-dead/-/688334/2271980/-/hxnhd0z/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Okurut yali mufumbo eri [[:en:Mary_Karooro_Okurut|Mary Karooro]], [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka mu Paalamenti]] omukyala akiikirira [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y'e Bushenyi]]. yaweerezaako nga Minisita w'ekikula ky'abantu, abakozi n'enkulaakulana y'embeera z'abantu okuva mu 2012. <ref name="monitor" />
Okurut yafa obulwadde bw’omutima mu maka ge e [[:en:Ntinda|Ntinda]], [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda, nga 5 Ogwokuna 2014, ku myaka 84. Yali y'akalongosebwa okutaali kw'amaanyi mu wiiki eyo. <ref name="monitor" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Okurut, Stanislaus}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
54lahlypnw1spt38r1izev0cr4t585h
61092
61010
2026-07-11T16:00:19Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61092
wikitext
text/x-wiki
'''Stanislaus Okurut''' (? – 5 Ogwokuna 2014) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Yaweereza nga [[:en:Cabinet_of_Uganda|Minisita w’ebyemizannyo]] okuva mu 1986 okutuuka mu 1986, wamu n’ebisanja eby’enjawulo nga [[:en:Minister_of_Labour|Minisita w’abakozi]] ne [[:en:Minister_of_Transport|Minisita w’ebyentambula]] . <ref name="monitor">{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Former-Transport-minister--Stanislaus-Okurut-is-dead/-/688334/2271980/-/hxnhd0z/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-08 |archive-date=2014-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140408142941/http://www.monitor.co.ug/News/National/Former-Transport-minister--Stanislaus-Okurut-is-dead/-/688334/2271980/-/hxnhd0z/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
Okurut yali mufumbo eri [[:en:Mary_Karooro_Okurut|Mary Karooro]], [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka mu Paalamenti]] omukyala akiikirira [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y'e Bushenyi]]. yaweerezaako nga Minisita w'ekikula ky'abantu, abakozi n'enkulaakulana y'embeera z'abantu okuva mu 2012. <ref name="monitor" />
Okurut yafa obulwadde bw’omutima mu maka ge e [[:en:Ntinda|Ntinda]], [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda, nga 5 Ogwokuna 2014, ku myaka 84. Yali y'akalongosebwa okutaali kw'amaanyi mu wiiki eyo. <ref name="monitor" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Okurut, Stanislaus}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
ef9wz0lz6mr9chqi659xojbn4fdyoa4
Frank Nabwiso
0
11455
61559
60604
2026-07-11T17:14:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61559
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frank Nabwiso''' (1 January 1940 – 14 December 2024) yali musomesa era munnabyabufuzi Munnayuganda eyaweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Member of Parliament]], nga akiikirira ''Kagoma County Constituency'' mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y’e Jinja]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Mu 2006 yayimirira okuddamu okulondebwa kyokka n’atafuna buwanguzi. Mu 2021, Nabwiso yavuganya ku kifo kya Meeya [[Jinja|w’ekibuga Jinja]] gye yawangulwa ''Peter Kasolo Okotcha'' ow’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] . Mu kulonda kwonna okusatu, yayimiridde ku tikiti y’ekibiina ky’ebyobufuzi eky’oludda oluvuganya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|ekya Forum for Democratic Change]] .
== Obulamu obwasooka n’okusoma ==
Nabwiso yazaalibwa nga 1940, mu [[:en:Busoga_sub-region|bitundu ebye Busoga]] , mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|buvanjuba bwa Uganda]] ya Uganda. Yasomera mu ''St James Senior Secondary School'' . Yayongerayo mu Kamuli Junior Secondary School oluvannyuma n'agenda [[:en:Busoga_College_Mwiri|mu Busoga College Mwiri]].<ref name="3R">https://en.wikipedia.org/wiki/Busoga_College_Mwiri</ref>
Yatikkirwa n’ebbaluwa ''y’obusomesa mu kibiina eky’okusatu'' okuva mu National Teachers College Kyambogo (kati [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]]). Oluvannyuma yakyusibwa n’agenda mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], gye yafunira diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|diguli esooka]]<nowiki/>mu [[:en:History|byafaayo]] [[:en:Political_Science|n'eby'obufuzi]] mu 1967.<ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
Mu 1968, yagenda e Bungereza ku sikaala okusoma [[:en:Master's_degree|diguli ey'okubiri]] mu [[:en:African_studies|by’enkulaakulana ya Afrika]] mu [[:en:University_of_Sussex|Yunivasite y’e Sussex]]. Ng’ali eyo, yasisinkana abayizi aba fririka abalala okuli [[:en:Thabo_Mbeki|Thabo Mbeki]], oluvannyuma eyafuuka Pulezidenti wa South Afrika, [[:en:Mokgweetsi_Masisi|Mokgweetsi Masisi]], oluvannyuma eyafuuka Pulezidenti wa Botswana ne [[:en:George_Saitoti|George Saitoti]], oluvannyuma eyaweereza ng’omumyuka wa Pulezidenti wa Kenya. Yaweebwa [[:en:Doctorate_degree|diguli ey'okusatu Philosophy]] mu by'enjigiriza by'abantu abakulu n'enkulaakulana y'ebyalo okuva mu [[:en:University_of_Wisconsin|Yunivasite y'e Wisconsin]] mu 1976.<ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
== Emirimu nga tanayingira byabufuzi ==
Yasomesa mu ''Kaliro Junior Secondary School'', e [[Kaliro]] ne ku ''Bishop Willis Teachers Training College'' e [[Iganga]], nga tannayingira [[Uganda Broadcasting Corporation|Radio Uganda]] ng'omukozi w'amawulire mu lulimi Olulusoga mu 1962. Mu 1969, yafuuka omusomesa omutuuze mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] 's Center for Continuing Education, for Busoga and East Mengo sub-regions, n'adda mu bigere bya [[Apolo Nsibambi|Apollo Nsibambi]] . Ng’oggyeeko ekyo, Nabwiso yasomesa abaserikale b’amagye eby’enkulaakulana mu bbaalakisi ya Gadhafi e Jinja mu Uganda okuva mu 1969 okutuuka mu 1970.<ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
Okuva mu 1976 okutuuka mu 1981 yakola nga Regional International Officer for [[:en:Planned_Parenthood_Federation|Planned Parenthood Federation]], esangibwa e [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya. <ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
== Emirimu gy’eby'obufuzi ==
Mu 1984 yeegatta ku NRM n’afuuka omuwandiisi w’ekiwayi kyabwe eky’ebweru. Omwaka ogwaddako yaliko omuwandiisi w'enteeseganya z'emirembe wakati wa NRM eyakulemberwa [[Yoweri Museveni]] ne gavumenti ya Uganda eyakulemberwa [[:en:Tito_Okello_Lutwa|Tito Okello Lutwa]] . Mu 1987, yalondebwa okuba executive director wa ''Uganda Export Promotion Council'', n’aweerezayo emyaka etaano. Oluvannyuma yaweereza nga Dayirekita ''w’ekitongole ekikola ku by’amawulire ku mukenenya'' okumala emyaka esatu. Mu 2001, Nabwiso yalondebwa okuba omubaka wa Palamenti mu ssaza ly’e Kagoma, n’aweereza ekisanja kimu. Mu 2008 yalondebwa okuba omuwandiisi w’enkolagana ''wakati w’ebibiina'', omukago gw’ebibiina by’obufuzi ebikulu omuli UPC, FDC, DP, CP, ne JEEMA.<ref name="2R">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTausi_NakatoAbubaker_Kirunda2024">Tausi Nakato; Abubaker Kirunda (14 December 2024). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-frank-nabwiso-dies-at-84-4857292 "FDC's Frank Nabwiso Dies At 84"]. ''[[Daily Monitor]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2024</span>.</cite></ref>
== Ebimukwatako eby'omunda n'okufakwe ==
Wiiki eziwera ezasembayo mu bulamu bwa Nabwiso yazimala mu [[:en:Church_of_Uganda|ddwaaliro lya Mukono Church of Uganda Hospital]] e [[Mukono Town|Mukono]], mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], mu [[:en:Central_Region,_Uganda|bbendobendo ly'amasekkati]] ga Uganda. Gyeayafiira nga 14 Ogw'ekkuminebiri 2024, ku myaka 84.<ref name="DthR">https://en.wikipedia.org/wiki/Central_Region,_Uganda</ref> Yaziikibwa ku kyalo Mutai, mu [[:en:Buwenge|ggombolola eye Buwenge Rural]], [[:en:Jinja_District|disitulikiti eyeJinja]], nga 21 Ogw'ekkuminebiri.<ref name="RetR">https://en.wikipedia.org/wiki/Jinja_District</ref>
== Laba ne ==
* [[John Mikloth Magoola Luwuliza-Kirunda]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Ebyobufuzi bya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.newvision.co.ug/news/1242132/uncle-stood-father-eur-shoes Kitange omuto Yayimirira Mu Ngatto za Taata]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
lobnuole5x8e9ngci1cr1sati72l153
Yokaana F. Mugisha
0
11459
61914
39837
2026-07-11T19:34:27Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
61914
wikitext
text/x-wiki
'''John F. Mugisha''' (yazaalibwa 1 Ogwokusatu 1970) Munnayuganda [[:en:Scholar|omumanyi]], [[:en:Researcher|omunoonyereza]], [[:en:Outline_of_health_sciences|munnasayansi w'eby'obulamu]], era [[:en:Academic_administration|omuddukanya eby'ensoma]] . Y'a[[:en:Vice-Chancellor|mumyuka Cansala]] wa [[:en:Bishop_Stuart_University|Bishop Stuart University]]<nowiki/>o'wokuna era mu kiseera kino, ekitongole ky'obwannannyini ekya Chartered Higher Education Institution <ref>{{Cite web |date=19 June 2024 |title=Bishop Stuart University – National Council for Higher Education |url=https://unche.or.ug/institution/bishop-stuart-university/}}</ref> ekyakakasibwa olukiiko lwa [[:en:Uganda_National_Council_for_Higher_Education|Uganda National Council for Higher Education,]] <ref>{{Cite web |date= |title=Uganda National Council for Higher Education: Private Universities |url=http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141017054940/http://www.unche.or.ug/institutions/private-universities |archive-date=17 October 2014 |access-date=21 August 2014 |publisher=Uganda National Council for Higher Education}}</ref> okuva mu Ogw'omusanvu 2024.<ref name=":0">{{Cite web |last=Mugumya |first=Norman |date=20 June 2024 |title=BSU Unveils Prof. John Mugisha as the 4th Vice-Chancellor |url=https://www.bsu.ac.ug/2024/06/bsu-unveils-prof-john-mugisha-as-the-4th-vice-chancellor/ |access-date=26 June 2024 |website=Bishop Stuart University}}</ref> Nga taneegatta ku [[:en:Bishop_Stuart_University|Bishop Stuart University]], Mugisha yali, okutuusa mu Ogwomukaaga 2024, omumyuka wa Cansala wa [[Yunivasite ya Cavendish Uganda|Cavendish University Uganda]],<ref>{{Cite web |date=17 June 2024 |title=Best Wishes to Prof. John Mugisha – Uganda Vice Chancellors Forum |url=https://uvcf.ac.ug/news/best-wishes-to-prof-mugisha/ |access-date=27 June 2024 |archive-date=27 June 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240627102653/https://uvcf.ac.ug/news/best-wishes-to-prof-mugisha/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Eye |first=The Cavendish |date=12 June 2024 |title=Cavendish University Uganda Bids Heartfelt Farewell to a Visionary Vice Chancellor |url=https://www.cavendish.ac.ug/cavendish-university-uganda-bids-heartfelt-farewell-to-a-visionary-vice-chancellor/ |website=Cavendish University Uganda |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Dr Sabiiti appointed acting Cavendish University vice chancellor |url=https://www.newvision.co.ug/category/education/dr-sabiiti-appointed-acting-cavendish-univers-NV_190079 |access-date=26 June 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref>5 ] <ref>{{Cite web |title=Dr Sabiiti appointed acting Cavendish University vice chancellor |url=https://www.newvision.co.ug/category/education/dr-sabiiti-appointed-acting-cavendish-univers-NV_190079 |access-date=26 June 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref> gyeyegattako mu 2016 okuva mu [[:en:Uganda_Martyrs_University|Yunivaasite eya Uganda Martyrs]] <ref>{{Cite web |date=12 June 2024 |title=PROF. JOHN MUGISHA BOWS OUT AS CAVENDISH UNIVERSITY VC |url=https://mulengeranews.com/prof-john-mugisha-bows-out-as-cavendish-university-vc/ |access-date=27 June 2024 |website=mulengeranews.com |archive-date=27 June 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240627102652/https://mulengeranews.com/prof-john-mugisha-bows-out-as-cavendish-university-vc/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Eye |first=The Cavendish |date=10 May 2017 |title=University Announces a New Vice-Chancellor, Prof. John F. Mugisha, PhD. |url=https://www.cavendish.ac.ug/university-announces-a-new-vice-chancellor-prof-john-f-mugisha-phd/ |website=Cavendish University Uganda |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=C. B. |date=23 April 2018 |title=Cavendish University Gets New Vice Chancellor |url=https://campusbee.ug/news/cavendish-university-gets-new-vice-chancellor/ |access-date=27 June 2024 |website=Campus Bee}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Thembo |first=Johnson |date=8 April 2017 |title=Cavendish University gets a New Vice Chancellor, Prof. John F. Mugisha – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/2017/04/08/cavendish-university-gets-a-new-vice-chancellor-prof-john-f-mugisha/ |access-date=27 June 2024 |website=theinsider.ug |archive-date=27 June 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240627102652/https://theinsider.ug/index.php/2017/04/08/cavendish-university-gets-a-new-vice-chancellor-prof-john-f-mugisha/ |url-status=dead }}</ref> gyeyaweerereza ng'akulira ekitongole kya Sayansi okumala emyaaka mukaaga. <ref>{{Cite web |last=Muhimba |first=Samuel |date=16 June 2024 |title=Dr. Olive Sabiiti appointed acting vice chancellor at Cavendish University |url=https://nilepost.co.ug/education/203812/dr.-olive-sabiiti-appointed-acting-vice-chancellor-at-cavendish-university |access-date=27 June 2024 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo ==
John Mugisha yazaalibwa nga 1 Ogw'okusatu 1970. Mufumbo era alina abaana. <ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=11 June 2018 |title=Prof Mugisha first set foot in a kitchen 10 years ago |url=https://www.observer.ug/lifestyle/57914-prof-mugisha-first-set-foot-in-a-kitchen-10-years-ago |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
== Emirimu ==
* 1996 – 2000: [[:en:Uganda_Martyrs_University|addukanya]] [[:en:Hospital|eddwaliro]], [[:en:Itojo_Hospital|Itojo Hospital]], [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisitule y’eby'obulamu (Uganda) .]]
* 2000 – 2002: [[:en:Health_administration|addukanya]] [[:en:Hospital|eddwaliro]] ly’abakulu, [[:en:Gulu_Regional_Referral_Hospital|Gulu Regional Referral Hospital]], [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisitule y’eby'obulamu (Uganda) .]]
* 2002 – 2006: [[:en:Lecturer|Omusomesa]], Ekitongole kya [[:en:Health_Sciences|Sayansi w’Ebyobulamu]], [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]]
* 2006 – 2010: [[:en:Senior_Lecturer|Omusomesa omukulu]], Ekitongole kya [[:en:Health_Sciences|Sayansi w’Ebyobulamu]], [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]]
* 2011 – 2016: [[:en:Dean_(education)|Omukulu w’ekitongole]], Ekitongole kya [[:en:Health_Sciences|Sayansi w’Ebyobulamu]], [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]]
* 2016 – 2017: [[:en:Vice-Chancellor|Amyuka omumyuka wa Cansala]], [[Yunivasite ya Cavendish Uganda|Cavendish University Uganda]]
* 2017 – 2024: [[:en:Vice-Chancellor|Omumyuka wa Cansala]], [[Yunivasite ya Cavendish Uganda|Cavendish University Uganda]]
Nga 1 July 2014, Mugisha yalondebwa okubeera [[:en:Vice-Chancellor|omumyuka wa Chancellor]] owokuna mu [[:en:Bishop_Stuart_University|Bishop Stuart University]].<ref name=":0"/>
== Awaadi ==
Mugisha yafuna awaadi ya Pulezidenti – Golden Independence Medal olw’omulimu gwe yakola mu by’obulamu n’eby'enjigiriza mu Uganda, <ref>{{Cite web |date=11 October 2018 |title=VC Prof Mugisha awarded The Uganda National Independence Medal |url=http://uat.cavendish.ac.ug/vc-prof-mugisha-awarded-the-uganda-national-independence-medal/ |access-date=27 June 2024 |website=Cavendish University Uganda |language=en}}</ref> engule ya Outstanding Alumni Award eya Uganda Martyrs University ku mukolo gwayo ogw’okutongoza, <ref>{{Cite web |last=Eye |first=The Cavendish |date=1 March 2022 |title=Vice Chancellor, Prof. John Mugisha of Cavendish University Receives Outstanding Award for Excellent Service |url=https://www.cavendish.ac.ug/vice-chancellor-prof-john-mugisha-of-cavendish-university-receives-outstanding-award-for-excellent-service/ |website=Cavendish University Uganda |language=en}}</ref> n’ekirabo kya Fellowship Award ekyakolebwa ekitongole kya African Institute of Public Health Professionals. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=20 July 2017 |title=Cavendish University Vice Chancellor Prof. Mugisha wins AIPHP Award – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/2017/07/20/cavendish-university-vice-chancellor-prof-mugisha-wins-aiphp-award/ |access-date=27 June 2024 |website=theinsider.ug |archive-date=27 June 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240627102652/https://theinsider.ug/index.php/2017/07/20/cavendish-university-vice-chancellor-prof-mugisha-wins-aiphp-award/ |url-status=dead }}</ref>
Nga mmemba w’olukiiko [[:en:Uganda_National_Council_for_Higher_Education|lwa Uganda National Council for Higher Education]] <ref>{{Cite web |title=MEMBERS OF THE NATIONAL COUNCIL FOR HIGHER EDUCATION |url=https://unche.or.ug/wp-content/uploads/2023/06/LIST-OF-COUNCIL-MEMBERS-2022-23.pdf |access-date=27 June 2024 |website=unche |publisher=National Council for Higher Education (NCHE)}}</ref> era omumyuka wa Ssentebe w’olukiiko lwa Uganda Vice Chancellors’ Forum, Mugisha akoze kinene mu kutumbula omutindo gw’okusomesa n’okuyiga, okunoonyereza n’okuyiiya mu yunivasite. Mu 2022, yalondebwa ng’omumyuka wa Ssentebe w’olukiiko [[:en:Inter-University_Council_for_East_Africa|olugatta amatendekero aga waggulu mu buvanjuba bwa Afrika]] . <ref>{{Cite web |date=8 July 2022 |title=IUCEA General Assembly elects New Members of the Governing Board (2022-2024) – Inter-University Council of East Africa |url=https://www.iucea.org/iucea-general-assembly-elects-new-members-of-the-governing-board-2022-2024/#:~:text=Prof.%20John%20Mugisha%2C%20Vice%20Chancellor%2C%20Cavendish%20University%2C%20Uganda |access-date=27 June 2024 |website=iucea |publisher=Inter University Council for East Africa (IUCEA)}}</ref> Era abaddeko mu kutegeka omutindo gw’okuyiga ku yintaneeti, ewala n’oku yintaneeti (ODeL) ogwayamba amatendekero amalala oluvannyuma lw’amatendekero [[:en:Impact_of_the_COVID-19_pandemic_on_education|g’eby'enjigiriza okuggalwa olw’ekirwadde kya COVID-19]] . <ref>{{Cite web |title=More Education Institutions Close After Registering COVID-19 Cases |url=https://ugandaradionetwork.net/story/more-education-institutions-close-after-registering-covid-19-cases-?districtId=732 |access-date=27 June 2024 |website=Uganda Radio Network}}</ref>
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
Mugisha alina ebitabo bya ssayansi ebisoba mu 35 mu mannya ge. <ref>{{Cite web |title=Publications by authors named "John Mugisha" |url=https://www.pubfacts.com/author/John+Mugisha |access-date=27 June 2024 |website=PubFacts}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Prof. John F. Mugisha (PhD) |url=https://www.bsu.ac.ug/profile/prof-john-f-mugisha/#:~:text=Qualifications-,Publications,-Experience |access-date=27 June 2024 |website=Bishop Stuart University}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
i2ufawsh0s7satcsdhmcc752hgme3z3
Jack Sentongo
0
11462
60999
39174
2026-07-11T15:55:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60999
wikitext
text/x-wiki
'''Jack APM Sentongo''' yali Munnayuganda munnabyabufuzi era nga omukungu w'eby'okulonda. Yali [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisita w'eby'ensimbi]] mu Uganda okuva mu Ogwomukaaga 1979 okutuuka mu Ogw'okutaano 1980.<ref name="Monitor">{{Cite web |last=Ismail Musa Ladu |title=Matia Kasaija: The longest serving Finance minister |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/finance/matia-kasaija-the-longest-serving-finance-minister-4656296}}</ref><ref name="Brisset-Foucault 2023">{{Cite web |last=Brisset-Foucault |first=Florence |date=2023 |title=Shillings, donors and planning: Why the Commonwealth 'Team of experts' did not rehabilitate Uganda |url=https://uganda1979.hypotheses.org/325 |doi=10.58079/uy7e}}</ref><ref name="Rothchild-1981">{{Cite journal |last=Rothchild |first=Donald |last2=Harbeson |first2=John W. |date=1981 |title=Rehabilitation in Uganda |url=https://www.jstor.org/stable/45314934 |journal=Current History |volume=80 |issue=464 |pages=115–138 |issn=0011-3530 |jstor=45314934}}</ref><ref name="New Vision-2006">https://en.wikipedia.org/wiki/Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
*
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
t0hxxt7vucf3apj4cnlxm9waog4c2dt
61080
60999
2026-07-11T16:00:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61080
wikitext
text/x-wiki
'''Jack APM Sentongo''' yali Munnayuganda munnabyabufuzi era nga omukungu w'eby'okulonda. Yali [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisita w'eby'ensimbi]] mu Uganda okuva mu Ogwomukaaga 1979 okutuuka mu Ogw'okutaano 1980.<ref name="Monitor">{{Cite web |last=Ismail Musa Ladu |title=Matia Kasaija: The longest serving Finance minister |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/finance/matia-kasaija-the-longest-serving-finance-minister-4656296}}</ref><ref name="Brisset-Foucault 2023">{{Cite web |last=Brisset-Foucault |first=Florence |date=2023 |title=Shillings, donors and planning: Why the Commonwealth 'Team of experts' did not rehabilitate Uganda |url=https://uganda1979.hypotheses.org/325 |doi=10.58079/uy7e}}</ref><ref name="Rothchild-1981">{{Cite journal |last=Rothchild |first=Donald |last2=Harbeson |first2=John W. |date=1981 |title=Rehabilitation in Uganda |url=https://www.jstor.org/stable/45314934 |journal=Current History |volume=80 |issue=464 |pages=115–138 |issn=0011-3530 |jstor=45314934}}</ref><ref name="New Vision-2006">https://en.wikipedia.org/wiki/Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
*
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
n0tuoo33gpry8ovld5njtacdh3q0eyh
Angufiru Margaret
0
11464
60861
53733
2026-07-11T12:04:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60861
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Angufiru Margaret''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, musawo omutendeke era omukozi w'omu kitundu era nga yaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey’omunaana ng’omubaka wa Paalamenti ow'Essaza ly’e Ayivu, mu Disitulikiti y’e Arua nga talina kibiina.
== Ebimukwatako mu kisaawe kye by'obufuzi ==
Bwe yali [[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa Paalamenti]] ow'e kitundu kye Ayivu, yazimba eddwaaliro eribalirirwamu obukadde bwa sillingi za Uganda 300 mu Ggombolola y’e Oluko nga kigendereddwamu okutumbula embeera y’ebyobulamu mu bantu b'ekitundu kino. <ref>{{Cite web |title=Ayivu MP constructs sh300m hospital |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-04-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> Margaret yadda mu bigere by'oyo eyali Minisita omubeezi ow’ebyokwerinda, Betty Akech era n’asuubiza okubunyisa eby'enjigiriza eri abantu b’omu Ssaza ly'e Ayivu. Kigambibwa nti yali alina obwagazi okuvuganya ku kifo ku[[:en:Member_of_Parliament|'omubaka wa Paalamenti]] omukyala. <ref>{{Cite web |date=2021-01-10 |title=FDC's Abia setting the pace in Arua |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/insight/fdc-s-abia-setting-the-pace-in-arua-1598800 |access-date=2024-04-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw'okuwangula akalulu nga talina kibiina, Margaret yalangirira nti agenda kwegatta ku kibiina ky'ebyobufuzi [[National Resistance Movement]] . <ref>{{Cite web |title=In Brief |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-04-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda.]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
39fam1aergjh3nkwtumiwoebaig4zbz
61104
60861
2026-07-11T16:30:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61104
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Angufiru Margaret''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, musawo omutendeke era omukozi w'omu kitundu era nga yaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey’omunaana ng’omubaka wa Paalamenti ow'Essaza ly’e Ayivu, mu Disitulikiti y’e Arua nga talina kibiina.
== Ebimukwatako mu kisaawe kye by'obufuzi ==
Bwe yali [[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa Paalamenti]] ow'e kitundu kye Ayivu, yazimba eddwaaliro eribalirirwamu obukadde bwa sillingi za Uganda 300 mu Ggombolola y’e Oluko nga kigendereddwamu okutumbula embeera y’ebyobulamu mu bantu b'ekitundu kino. <ref>{{Cite web |title=Ayivu MP constructs sh300m hospital |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-04-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> Margaret yadda mu bigere by'oyo eyali Minisita omubeezi ow’ebyokwerinda, Betty Akech era n’asuubiza okubunyisa eby'enjigiriza eri abantu b’omu Ssaza ly'e Ayivu. Kigambibwa nti yali alina obwagazi okuvuganya ku kifo ku[[:en:Member_of_Parliament|'omubaka wa Paalamenti]] omukyala. <ref>{{Cite web |date=2021-01-10 |title=FDC's Abia setting the pace in Arua |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/insight/fdc-s-abia-setting-the-pace-in-arua-1598800 |access-date=2024-04-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw'okuwangula akalulu nga talina kibiina, Margaret yalangirira nti agenda kwegatta ku kibiina ky'ebyobufuzi [[National Resistance Movement]] . <ref>{{Cite web |title=In Brief |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-04-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]]
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda.]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
408fltlbeypk1mzse88w4u8igvdlrw6
Omuyimbi Joselyn Kamateneti
0
11466
61247
39178
2026-07-11T16:39:23Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61247
wikitext
text/x-wiki
'''Joselyn Kamateneti''' ( yazaalibwa 16 Ogwokuna, 1982) mubalirizi w'ebitabo era munnabyabufuzi [[Yuganda|mu Uganda]], akola ng'[[:en:Member_of_parliament|omubaka wa palamenti]] Omukyala owa [[Ntungamo (disitulikit)|disitulikiti y'e Ntungamo]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'emu (2021 okutuuka 2026). <ref>{{Cite web |date=2021-08-12 |title=Agent holds MP's academic papers hostage, demands Shs209m |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/agent-holds-mp-s-academic-papers-hostage-demands-shs209m-3508486 |access-date=2024-03-16 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Joselyn Kamateneti |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_94816 |access-date=2024-03-16 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Obulamu obwasooka n’okusoma ==
Joselyn Kamateneti yazaalibwa nga 16 Ogw'okuna, 1982 ku kyalo Nyabushenyi, mu ggombolola eye Nyabushenyi, mu [[Ntungamo (disitulikit)|disitulikiti y’e Ntungamo]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|maserengeta ga Uganda, eri]] mugenzi Tadeo Kanyankore-Kakiga ne Norah Twinomugisha. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (March 2024)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Yasomera Nyakisa Primary School okusoma pulayimale, Hornby High School e Kabale okusoma O'level n'oluvannyuma n'agenda mu Immaculate Heart Nyakibare Girls' Secondary School okusoma A'level. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (March 2024)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Oluvannyuma yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], Kampala, gye yafunira diguli ye eyasooka mu by’obusuubuzi, ng’akuguse mu by’ensimbi. <ref name=":0">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Joselyn Kamateneti |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_94816 |access-date=2024-03-16 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_94816 "Know your MP-elect: Joselyn Kamateneti"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-03-16</span></span>.</cite></ref>
== Emirimu ==
Joselyn Kamateneti yakolera wamu ne Crane Bank Uganda, nga tannayingira [[Bank of Uganda]] gye yali akola nga omubalirizi w’ebitabo. Nga tannayingira byabufuzi, yali alina bizinensi mu [[Kampala]] ng’asuubula eby’okukuba ebitabo n’eby’okuwandiika. <ref name=":0">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Joselyn Kamateneti |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_94816 |access-date=2024-03-16 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_94816 "Know your MP-elect: Joselyn Kamateneti"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-03-16</span></span>.</cite></ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Joselyn Kamateneti mufumbo ne Sande Baata-Kaketto eyali kansala w’eggombolola y’e Nyabihoko sub-county, [[Ntungamo (disitulikit)|mu disitulikiti y’e Ntungamo]] era balina abaana bana. <ref name=":0">{{Cite web |title=Know your MP-elect: Joselyn Kamateneti |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_94816 |access-date=2024-03-16 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_94816 "Know your MP-elect: Joselyn Kamateneti"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-03-16</span></span>.</cite></ref>
== Ebijuliizddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
l0l0lkbusjwenh8oy0stqp0noogiqae
John Nagenda
0
11477
61699
44116
2026-07-11T17:29:40Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61699
wikitext
text/x-wiki
'''John Mwesigwa Robin Nagenda''' ( 25 Omwezi ogwokuna 1938 – 4 Omwezi ogwokusatu 2023 ) yali munnayuganda omuwandiisi wa Uganda, munnabyabufuzi, era munnabyamizannyo. Mu myaka gya 1960, yatandikawo ebiwandiiko by’Olungereza eby’oluvannyuma lw'obufuzi bw'amatwale mu buvanjuba bwa Afirika. Yabeera mu buwanganguse mu Bungereza mu myaka gya 1970 negy'e 1980 nga tannadda mu Uganda mu 1986. Yaddako okufuuka omuwabuzi omukulu owa pulezidenti [[Yoweri Museveni]] era omuwandiisi w’emiko gy'empapula z'amawulire omututumufu. Yakiikirira [[obugwanjuba bw'Afirika]] mu [[mpaka z'ekikopo ky'ensi yonna ez'omuzannyo gwa Criket ez'omwaka kwa 1975]] era oluvannyuma n'abeera pulezidenti w'[[ekibiina kya Uganda ekitwala omuzannyo gwa Cricket]]
Nagenda yazaalibwa nga 25 Omwezi ogwokuna 1938 mu nsi kati eyitibwa [[Rwanda]] . <ref name="monitor">{{Cite web |date=4 March 2023 |title=Senior presidential advisor John Nagenda dies at 84 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/senior-presidential-advisor-john-nagenda-dies-at-84-4145978 |access-date=4 March 2023 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yeeyali mukulu mu baana omukaaga abasigaddewo abaazaalibwa William Kyanjo Nagenda ne Sala Maliamu Bakaluba. Bazadde be baali baminsani Abakuristaayo, era amaka gaddayo mu Uganda ng’akyali mwana muto. Amaka ga kitaawe ga kika kya Mmamba eky'o[[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]] ; jjajjaawe Festo Mukasa Manyangenda yali nnannyini ttaka wa maanyi era yaweereza ng'omu ku bakauza ku mulembe gwa [[Ssekabaka Mutesa II|Mutesa II owa Buganda]] . Era ssaabaminisita [[Apolo Nsibambi]] yali kkojjaawe .
Nagenda okusoma kwe yakutandikira ku ssomero lya Kiwanda e Namutamba, essamba y'amaka gaabwe ey'amajaani gye yali esangibwa. Yagenda mu maaso okusomera ku [[King's College, Budo|King’s College Budo]] nga tannasindikibwa mu kisulo ku somero lya siniya erya [[Kigezi High School]] okumala emyaka ebiri.
== Omulimu gw’ebyemizannyo ==
Nagenda yazannyira Uganda n'obuvanjuba bw'Afirika cricket w’ensi yonna ng’omuteebi wa ddyo ow’amangu n’amangu. Ye n'omuteebi [[Samuel Walusimbi|Sam Walusimbi]] be bannayuganda bokka abaalondebwa mu ttiimu y'obuvanjuba bw'Afirika mu mpaka ezaggulawo ez'omuzannyo gwa Criket ez'ekikopo ky'ensi yonna mu Bungereza. Yaggulawo okukubira obugwanjuba bw'afirika akapiira mu muzannyo gwabwo ne [[New Zealand]], n’atwala emiwendo gya 1/50, naye teyazannya mipiira egy'eyongerako mu mpaka. N'era yalabikira mu mupiira gumu ogwa [[Cricket ogw'omutendera ogusooka]] ogw'obuvanjuba bw'Afirika nga battunka ne [[Sri-Lanka]] mu Bungereza mu 1975. <ref>{{Cite web |title=John Nagenda |url=https://cricketarchive.com/Archive/Players/1/1472/1472.html |access-date=5 October 2012 |publisher=CricketArchive}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The Home of CricketArchive |url=https://cricketarchive.com/Players/1/1472/all_teams.html |access-date=1 November 2022 |website=cricketarchive.com}}</ref>
Ku nkomerero y'olugendo lwe olw'okuzannya, Nagenda yaweereza nga ssentebe w’ekibiina kya [[Uganda Cricket Association|Uganda ekitwala / ekikulembera omuzannyo gwa Cricket ekya Uganda Cricket Association]] era yakola kinene nnyo mu kukulaakulanya kw'ekisaawe ky'omuzannyo gwa Cricket ekya [[Kyambogo Cricket Oval]] .
== Okuwandiika ==
Nagenda yali mu bayizi abaasooka mu pulogulaamu / kkoosi y'ebiwandiiko ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] era nga yasunsula n'okwekeneenya ensobi mu katabo k'abayizi aka ''Penpoint'' . Yali mmemba empagi "ow'ebbanguliro lya Makerere", elyava mu yunivasite, wamu ne David Rubadri ne Ngugi wa Thiong'o. Ebitontome bye eby'omuntandikwa n'engero ze ezaasooka byafulumira nnyo mu ''Penpoint'' ne mu katabo ''Transition'', n'ekitontome kye "Ennyanja Gahini ( Gahini Lake ) n'olugero olumpi "Na kino (And This), Ku kisembayo - {At Last) " biyingizibwa mu kitabo kya Makerere anthology ''Origin East Africa'' ekyafulumizibwa mu 1965. Okusinziira ku [[Simon Gikandi]] Nagenda yali "omu ku batandisi b'okuwandiika mu buvajuba bw'Afirika " era yawandiika "ku biseera by'okukyuka mu kuwandiika kw'obuvanjuba bw'Afirika okwomulungereza", abawandiisi bawano abaakuzibwa mu kiseera ky'obufuzi bw'amatwale bwe baafuba okukozesa engeri z'Abangereza ez'ebiwandiiko n'ebitontome mu mbeera y'obuvanjuba bw'Afrika. <ref name="gikandi">{{Cite book |last=Gikandi |first=Simon |year=2003 |title=Encyclopedia of African Literature |url=https://books.google.com/books?id=hKmCAgAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=9781134582235 |pages=491–492}}</ref>
Nagenda yabeera mu buwanganguse mu Bungereza mu myaka gya 1970 ne 1980 nga kiddirira [[1971 Ugandan coup d'etat|Uganda okuwamba gavumenti mu 1971]] . Yakomawo mu ggwanga mu 1986 [[Yoweri Museveni]] bwe yafuuka pulezidenti. <ref name="monitor"/> Mu mwaka gwe gumu, yafulumya akatabo ke akasooka ,Omukyo gwa Thomas Tebo - ( ''The Seasons of Thomas Tebo )'' , ekizingiramu "omusajja alina endowooza ennungi eyeenyigira mu byobufuzi kyokka n'akwatibwa mu ntiisa n'akavuyo k'enkola ey'obulyake". <ref name="gikandi"/> Nagenda oluvannyuma yafuuka omuwandiisi w’emiko okumala ebbanga mu lupapula lwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'', olufuluma buli lunaku mu Kampala. Omuko gwe "Wiiki / ssabiiti y'Omusajja Omu" gwamala emyaka egisukka mu makumi abairi mwetaano (25 years), era ekiwandiiko kyawamu omuli ebiwandiiko oba atiko ze kyafulumizibwa mu 2019 wansi w'omutwe = wansi w'omutwe ''Wiiki y'Omusajja Omu: Amagezi agataterekeddwa'' .
== Ebyobufuzi ==
Mu myaka gya 1980, Nagenda yafuuka mmemba w’ekiwayi ky’ebweru eky’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM), ekyawagira [[Yoweri Museveni]] . Yali ku kakiiko akafuzi aka NRM e Kenya era yakola kinene mu kumatiza Kabaka [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Muwenda Mutebi II owa Buganda]] okudda okuva mu buwanganguse okuwagira omugendo guno. Yawerekera Mutebi okuva e London okutuuka mu kibuga ekikulu ekya Rwanda [[Kigali|e Kigali]], gye baava ne bakukusibwa okuyingira Uganda ne basisinkana Museveni n'abakiise b'eggye lya [[National Resisitance Army]] .
Nagenda yakomawo mu Uganda mu 1986 oluvannyuma lw'[[olutalo lwa Kampala]] ne Museveni okulinnya ku bwa pulezidenti. Mu mwaka gwe gumu, yalondebwa ku kakiiko akanoonyereza ku kutyoboola eddembe ly’obuntu (akamanyiddwa ennyo nga akakiiko k’amazima mu Uganda -Ugandan Truth Commission), ng’avunanyizibwa ku kunoonyereza ku kutyoboola eddembe ly’obuntu wansi w’abakulembeze Museveni beyaddira mu bigere : [[Idi Amin]] ne [[Milton Obote]] . <ref name="quinn">{{Cite journal |last=Quinn |first=Joanna R. |year=2004 |title=Constraints: The Un-Doing of the Ugandan Truth Commission |journal=Human Rights Quarterly |volume=26 |issue=2 |pages=401–427 |doi=10.1353/hrq.2004.0024 |s2cid=144493124}}</ref>Nagenda yamanyika eri abanyu olw'engeri enkakali gyeyabuuzaamu eyali omumyuka wa pulezidenti owa Obote [[Paulo Muwanga]] eyalumba Nagenda n'ebigambo ebinyooma ebyekuusa ku kuzaalibwa mu Rwanda [[Paulo Muwanga|.]] Akakiiko ku nkomerero ya byonna kaawa alipoota yaako mu 1994 naye kaazibuwalirwa olw’ebbula ly’ensimbi n’obuwagizi bwa gavumenti mu nkola zaako. <ref name="quinn" />
Mu 1989, Nagenda yalondebwa Museveni ng’omuwabuzi wa pulezidenti omukulu ku by’amawulire n’enkolagana n’abantu, ekifo ky’eyalimu okutuusa lwe yafa mu 2023. Mu [[kulonda kw'obwa pulezidenti okwa 1996]], yateekateeka kakuyege wa gavument ng’ewakanya omukulembeze w’oludda oluvuganya [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Ssemogere]], ng’amwoleka ng'eyali aleeteddwa pulezidenti Milton Obote eyali yamaamulwa ku ntebe. Nagenda yalina enkolagana enzibu ne Museveni, n'amuvumirira mu lujjudde emirundi egiwera. Mu 2010, yavumirira gavumenti okuwamba akatabo ka [[Olive Kobusingye]] akayitibwa ''The Correct Line?'' ''Uganda Under Museveni'' . Kigambibwa nti yafuna obutakkaanya ne Museveni mu 2011 nga kyava ku [[butambi bwa Amerika obw'ekikungu obwasomolwa]] mwe yasangibwa ng'anyonnyodde Museveni nga "atafugika era ateefuga " ate mukyala we [[Janet Museveni]] nga " akisussa". Wabula oluvannyuma Nagenda ne Museveni baatabagana, era mu 2020 yategeeza nti Museveni "yali akoze omulimu gwa ttendo" nga pulezidenti. <ref name="monitor"/>
Nagenda yafiira ku ddwaliro lya Medipal International Hospital mu Kampala nga 4 Omwezi ogwokuna 2023. Yalina emyaka 84. <ref name="monitor"/>
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |date=4 March 2023 |title=Senior presidential advisor John Nagenda dies at 84 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/senior-presidential-advisor-john-nagenda-dies-at-84-4145978 |access-date=4 March 2023 |website=Monitor |language=en}}
# {{cite news|url=https://www.newvision.co.ug/category/report/john-nagenda-my-story-2927|title=John Nagenda: My Story|newspaper=New Vision|first=Sumaya|last=Muwonge|date=14 August 2020|access-date=6 March 2023}}
# {{cite news|url=https://nbssport.co.ug/2022/12/06/cricket-fraternity-honours-john-nagenda/|title=Cricket Fraternity Honours John Nagenda|first=Marion|last=Malinga|date=6 December 2022|accessdate=6 March 2023|publisher=NBS Sport}}
# {{cite news|url=https://www.msn.com/en-xl/news/other/cricket-fraternity-mourns-john-nagenda-s-death/ar-AA18eRRI|title=Cricket fraternity mourns John Nagenda's death|newspaper=New Vision|date=5 March 2023|access-date=6 March 2023}}
# {{cite web |title=John Nagenda |url=https://cricketarchive.com/Archive/Players/1/1472/1472.html |accessdate=5 October 2012 |publisher=CricketArchive}}
# {{Cite web |title=The Home of CricketArchive |url=https://cricketarchive.com/Players/1/1472/all_teams.html |access-date=1 November 2022 |website=cricketarchive.com}}
# {{cite book |last=Gikandi |first=Simon |year=2003 |title=Encyclopedia of African Literature |url=https://books.google.com/books?id=hKmCAgAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=9781134582235 |pages=491–492}}
# {{cite news|url=https://www.newvision.co.ug/news/1527752/honouring-john-nagenda-wordsmith|title=Honouring John Nagenda, the wordsmith|newspaper=New Vision|first=Peter|last=Muli|date=23 September 2020|access-date=7 March 2023}}
# {{cite news|url=https://www.newvision.co.ug/news/1527752/honouring-john-nagenda-wordsmith|title=Honouring John Nagenda, the wordsmith|newspaper=New Vision|first=Peter|last=Muli|date=23 September 2020|access-date=7 March 2023}}
# {{cite news|url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/literary-icon-john-nagenda-dies-after-lengthy-illness-4146412|title=Literary icon, John Nagenda dies after lengthy illness|publisher=NTV|date=4 March 2023|access-date=6 March 2023|archive-date=14 March 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230314213946/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/literary-icon-john-nagenda-dies-after-lengthy-illness-4146412|url-status=dead}}
# {{cite news|url=https://www.newvision.co.ug/news/1336943/nrm-struggle-unfolded-nairobi|title=How the NRM struggle unfolded in Nairobi|newspaper=New Vision|date=25 January 2014|access-date=6 March 2023|first=Elvis|last=Basudde}}
# {{cite news|url=https://ugandaupdatenews.com/nagenda-the-legend-who-cemented-kabaka-museveni-ties/|title=Nagenda the Legend who cemented Kabaka – Museveni ties|newspaper=Uganda Update|date=4 March 2023|access-date=7 March 2023}}
# {{cite journal |last=Quinn |first=Joanna R. |year=2004 |title=Constraints: The Un-Doing of the Ugandan Truth Commission |journal=Human Rights Quarterly |volume=26 |issue=2 |pages=401–427 |doi=10.1353/hrq.2004.0024 |s2cid=144493124}}
# {{cite news|url=https://www.observer.ug/news-headlines/10565-release-anti-museveni-book-urges-nagenda|title=Release 'anti-Museveni' book, urges Nagenda|first=Gaaki|last=Kigambo|newspaper=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]|date=17 October 2010|accessdate=6 March 2023|archive-date=6 March 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230306145551/https://www.observer.ug/news-headlines/10565-release-anti-museveni-book-urges-nagenda|url-status=dead}}
# {{cite news|url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=15012:nagenda-m|title=Nagenda, Museveni secrets revealed, how Wikileaks caused fallout|newspaper=Observer|date=11 September 2011|access-date=7 March 2023|archive-date=7 March 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230307015905/https://www.observer.ug/component/content/article?id=15012:nagenda-m|url-status=dead}}
{{East Africa Squad 1975 Cricket World Cup}}{{Authority control}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
8a74x92npcmiyoiktj1woi00axutsof
Akena p'Ojok
0
11485
61601
59572
2026-07-11T17:19:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61601
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Akena p'Ojok''' yali munnabyabufuzi [[Munnayuganda|Omunnayuganda]] eyali mu bifo bya gavumenti eby'enjawulo mu myaka gya 1980, omuli Minisita w'amasannyalaze, posita n'ebyempuiziganya. Yali muntu wa maanyi mu kibiina kya Uganda National Liberation Front/Army ekyayamba okuggyawo [[Idi Amin]] era nga y'enyigira mu ntalo z'okuwamba obuyinza ez'addirira.<ref>Admin (2026-01-20). [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/persons-who-wanted-to-rule-uganda-before-janu-NV_226564_062026 "Ugandaelections2026: Persons who wanted to rule Uganda before January 1986"]. ''New Vision''. Retrieved 2026-07-06.</ref>
== Obuto bwe ==
P'Ojok, ava mu ggwanga ly'Abacholi, yazaalibwa mu Pupwonya, ekitundu eky'omu kyalo okumpi n'ekitundu eky'obusuubuzi ekya [[Atiak]] mu Ssaza lye Kilak, mu Disitulikiti y'e Amuru.
== Obulamu bwe mu byobufuzi ==
Mu kiseera ky’obukulembeze bwa Idi Amin, p’Ojok yaddukira e [[Kenya]], n’asiisira mu Nairobi, gye yafuukira yinginiya omukulu mu kkampuni y'amasanyalaze mu Kenya eya Kenya Electricity Utility.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/how-battle-of-lukaya-shaped-war-between-uganda-tanzania-3339404 "How battle of Lukaya shaped war between Uganda, Tanzania"]. ''Daily Monitor''. 28 March 2021. Retrieved 2021-05-27.</ref> Nga bali wamu ne Yonna Kanyomozi, Ephraim Kamuntu, Richard Kaijuka ne Bannayuganda abalala abatutumufu abaali mu buwanganguse, p'Ojok baatandikawo ekibiina ky'abwe ekya Save Uganda Movement (SUM), ekibiina ky'abatujju abalwanyisa Idi Amin oluvannyuma ne kyegatta wansi wa bendera ya Uganda National Liberation Front (UNLF) n'ebibinja ebirina ebigendererwa ebifaanagana ng'ekyabwe, awamu n'amagye ga Tanzania, ne baggyako Idi Amin mu mwaka gwa 1979.
Mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania, p'Ojok yali mumyuka wa Ssentebe w'omukago gw'amagye ogwakolebwa okutondawo eggye lya Uganda National Liberation Army (UNLA, ekiwayi ky'amagye ekya UNLF) n'eggye lya Tanzania People's Defence Force, ekyaviirako Amin okuggyibwa mu buyinza. Oluvannyuma yafuuka omumyuka wa Pulezidenti wa UNLF,<ref>Nanyenga, Peter F.B (1982). [https://www.jstor.org/stable/4186254 "The Overthrowing of Idi Amin: An Analysis of the War"]. ''Africa Today''. '''31''' (3): 69–71. [[:en:JSTOR_(identifier)|JSTOR]] [https://www.jstor.org/stable/4186254 4186254].</ref><ref>[https://www.upcparty.net/obote/upc_role_Idi_Amin.htm "UPC ..::|::.. Uganda Peoples Congress"]. ''www.upcparty.net''. Retrieved 2021-05-27.</ref> ''ekiwayi'' ekyafuga Uganda amangu ddala nga Idi Amin avudde mu bukulembeze. Akena p'Ojok yalondebwa okufuuka Pulezidenti wa Uganda nga yadda mu bigere bya Yusuf Lule eyali Pulezidenti oluvannyuma lwa Idi Amin. Wabula oluvannyuma lw'olukungaana lwa The Moshi Conference, Godfrey Binaisa yalondebwa okubeera Pulezidenti mu kifo ekyo.<ref>"[https://web.archive.org/web/20230130072558/https://uca.edu/politicalscience/dadm-project/sub-saharan-africa-region/uganda-1962-present/ 44. Uganda (1962-present)]". ''uca.edu''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Nyeko, Balam (1987). [https://escholarship.org/content/qt5zh4k3q3/qt5zh4k3q3.pdf?t=mniq7j "The Background to the Political Instability in Uganda"] (PDF). ''Ufahamu: A Journal of African Studies'': 1–22.</ref><ref>[https://www.statehouse.go.ug/past-presidents/president-godfrey-lukongwa-binaisa "President Godfrey Lukongwa Binaisa | State House Uganda"]. ''www.statehouse.go.ug''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Times, Carey Winfrey Special to The New York (1979-06-21). [https://www.nytimes.com/1979/06/21/archives/ugandan-president-out-after-10-weeks-lule-is-accused-by-his.html "UGANDAN PRESIDENT OUT AFTER 10 WEEKS"]. ''The New York Times''. [[:en:ISSN_(identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0362-4331 0362-4331]. Retrieved 2021-05-27.</ref>
Ebibiina by’obufuzi bwe byali bitondebwawo mu kwetegekera okulonda kwa bonna okwa 1980, p’Ojok yavuganya ku bukulembeze bwa Uganda Patriotic Movement (UPM),<ref>Makara, Sabiti (2009-09-01). [http://journals.openedition.org/eastafrica/580 "The Challenge of Building Strong Political Parties for Democratic Governance in Uganda: Does multiparty politics have a future?"]. ''Les Cahiers d'Afrique de l'Est / The East African Review'' (41): 43–80.</ref> kyokka [[Yoweri Museveni]] ye yalondebwa ku kifo kino. Akena p'Ojok oluvannyuma y'egatta ku kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC), n'afuuka omubaka wa Paalamenti eyali akiikirira Obugwanjuba bwa Gulu, oluvannyuma lw'okuwangula eyali amuvuganya Anthony Ochaya owa Democratic Party. Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya Uganda People's Congress kye kyawangula akalulu (akaali kamanyikiddwa nti kabiddwa). Akena p'Ojok yafuuka Minisita w'amasannyalaze n'ebyempuliziganya, era oluvannyuma n'akola emirimu egy'enjawulo nga Minisita wa kabineeti mu gavumenti ya [[Milton Obote]] eya UPC.
Mu 1985, gavumenti ya Obote yagobebwa mu buyinza mu lutalo lw'okuwamba gavumenti olwakulemberwa [[Tito Okello]] ne [[Bazilio Olara-Okello]] . Mu 1986, oluvannyuma lw’akavuyo akaddirira mu kuwamba gavumenti, eggye lya Yoweri Museveni erya National Resistance Army, eryali limaze emyaka mukaaga nga lirwanagana ne gavumenti ya Obote, ly'awamba obuyinza. P’jok yagaana okwegatta ku gavumenti ya Museveni bweyamusaba<ref>[[google:+P'Ojok+declined+several+personal+offers+from+Museveni+to+join+his+government&hl=lg|"P'Ojok declined several personal offers from Museveni to join his government - Nonya Google"]]. ''www.google.com''. Retrieved 2021-05-27.</ref> era mu 1987 yakwatibwa n’aggulwako omusango gw’okulya mu nsi ye olukwe olw’ebigambibwa nti yakungaanya eby'okulwanyisa okusuula gavumenti. Tewali kiwandiiko kyonna kikakasa nti yasingisibwa emisango egyo, naye yasindikibwa mu kkomera. Mu 1990 yayimbulwa oluvanyuma lw'okusonyiyibwa kwa Pulezidenti Museveni, oluvannyuma n’ava mu Uganda n’asenga mu Bungereza.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/from-third-to-main-force-tracing-museveni-s-final-leg-to-power-3269466 "From third to main force: Tracing Museveni's final leg to power".] ''Daily Monitor''. 26 January 2021. Retrieved 2021-05-27.</ref>
Ku ntandikwa ya 2005, ekibiina ky’abakadde b’Acholi kyatuukirira p’Ojok ne bamusaba okukiikirira Abacholi mu Uganda People’s Congress, ekiteeso kye yagaana.<ref>[https://www.britannica.com/topic/Uganda-Peoples-Congress "Uganda Peoples Congress | Ugandan political party"]. ''Encyclopedia Britannica''. Retrieved 2021-05-27.</ref><ref>Otunnu, Ogenga (2017), [[doi:10.1007/978-3-319-56047-2_2|"Crisis of Legitimacy and Political Violence Under the Uganda National Liberation Front (UNLF), 1979–1980"]], in Otunnu, Ogenga (ed.), ''Crisis of Legitimacy and Political Violence in Uganda, 1979 to 2016'', African Histories and Modernities, Cham: Springer International Publishing, pp. 33–67 retrieved 2021-05-27</ref>
Okuva mu myaka gya 1990, p'Ojok abadde abeera ne mukyala we n'abaana ku njegoyego z'ekibuga London.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiwandiiko ==
* Nyai, Dick. ''The Origins of the Uganda [[:en:Luwero|Luwero]] War''. Pdf Paper Submissions [http://www.grandslacs.net/doc/3781.pdf].
{{DEFAULTSORT:P'Ojok, Akena}}
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Amuru]]
[[Category:Abacholi]]
[[Category:Bannayuganda bannamagye]]
[[Category:Bannayuganda abalwanirizi b'eddembe]]
[[Category:Bannayuganda abaawangangusibwa]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Uganda National Liberation Front]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Uganda Patriotic Movement]]
[[Category:Bannabyabufuzi ba Uganda People's Congress]]
[[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]]
[[Category:Ba mmemba ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Bannayuganda abaweebwa ekisonyiwo kya Pulezidenti]]
[[Category:Ekibiina kya Save Uganda Movement]]
[[Category:Abaasomerako ku Yunivasite y'e Nairobi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
j2449e0r3xxsutw06hwaaddw0ih5yel
Lilian Ruteraho
0
11486
61301
60528
2026-07-11T16:42:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61301
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox biography vcard"
|- class="infobox-data"
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size:125%;" |<div class="fn">Lilian Ruteraho, omuwandiisi w’ebitabo</div>
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Okuzaalibwa
| class="infobox-data" | 28 Ddesemba 1978<br /><br /><br /><br /><div class="birthplace" style="display:inline"> Mu ssaza ly’e Kasana, mu Disitulikiti y’e Sheema</div>
|- class="infobox-label" scope="row"
! class="infobox-label" scope="row" | Obutuuze
| class="infobox-data category" | Munnayuganda
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Okusoma
| class="infobox-data" | Masters mu by’enjigiriza
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Omulimu (emirimu) .
| class="infobox-data role" | Omusomesa, munnabyabufuzi era omuddukanya emirimu
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Okumanyika -a
| class="infobox-data" | RDC Disitulikiti y'e Kagadi
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Ekibiina ky'ebyobufuzi
| class="infobox-data org" | Ekibiina kya National Resistance Movement (NRM) .
|-
! class="infobox-label" scope="row" | Memba ku lukiiko olufuzi -a
| class="infobox-data" | Essomero lya siniya erya Lake Mburo
|}
'''Lilian Ruteraho''' (yazaalibwa nga 28 Ogwekkumineebiri 1978) [[:en:Teacher|musomesa]] Munnayuganda, [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era muddukanya w'emirimu. Abaddeko Omubaka wa Pulezidenti owa disitulikiti mu Uganda omuli [[:en:Kagadi_District|Kagadi]], [[:en:Rubanda_District|Rubanda]] ne [[Kyegegwa (disitulikit)|Kyegegwa]]. <ref>{{Cite web |date=4 August 2023 |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/amakuru/lillian-ruteraho-yaatandika-emirimo-ye-nka-rd-TVWEST_733 |access-date=2025-04-17 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |date=14 September 2022 |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/vocal-rdc-ruteraho-reinstated-to-serve-in-rub-143030 |access-date=2025-04-17 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=UGSOUND - ONLINE RADIO |url=https://ugsound.com/my-leader-detail/667/-RUTERAHO-LILLIAN- |access-date=2025-04-17 |website=ugsound.com}}</ref><ref>{{Cite web |title=Radio Talk Show on KKCR Radio in Kagadi District with the RDC of Kagadi Madam Ruteraho Lilian and Madan Hon. Grace Mary Mugasa the State Minister of Public Service – Ministry of Public Service |url=https://www.publicservice.go.ug/radio-talk-show-on-kkcr-radio-in-kagadi-district-with-the-rdc-of-kagadi-madam-ruteraho-lilian-and-madan-hon-grace-mary-mugasa-the-state-minister-of-public-service/ |access-date=2025-04-17 |language=en}}</ref>
== Okusoma kwe n'obuvo bwe ==
Lilian Ruteraho yazaalibwa nga 28 Ogwekkumineebiri 1978 eri kitaawe omugenzi Samson Ruteraho ku kyalo Kigaba, mu ssaza ly’e Kasana, mu [[Sheema (disitulikit)|Disitulikiti y’e Sheema]] .
Yasomera mu ssomero lya Kasana Primary School. Yeegatta ku Kitagata Secondary School ne Standard High School Zana ku ddaala lya siniya eyookuna. Yeegatta ku Lake Mburo Secondary School ku ddaala lya siniya eyoomukaaga, mu kiseera kino gy’aweereza nga mmemba ku lukiiko lw’essomero.
Oluvannyuma Ruteraho yeegatta ku National Teacher’s College, Kakoba, gye yasomera ebyenjigiriza mu byafaayo n’ebyenjigiriza by’eddiini y’Ekikristaayo. Oluvannyuma, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], gye yafunira diguli, oluvannyuma ne yeegatta ku [[:en:Bishop_Stuart_University|Bishop Stuart University]] okufuna diguli eyookubiri.<ref>{{Cite web |title=DSpace Repository :: Browsing by Author "Lilian, Ruteraho" |url=https://ir.bsu.ac.ug/browse/author?value=Lilian,%20Ruteraho |access-date=2025-04-17 |website=ir.bsu.ac.ug |archive-date=2025-05-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250506214501/https://ir.bsu.ac.ug/browse/author?value=Lilian,%20Ruteraho |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Ruteraho yatandika okusomesa ku Lake Mburo Secondary School oluvannyuma lw’okutikkirwa mu ttendekero ly’abasomesa mu ggwanga. Yafuuka ssentebe w’ekitundu mu disitulikiti y’e Isingiro era ssentebe omukyala ow’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM).
Oluvannyuma yavuganya ku ky’okubeera omubaka wa Paalamenti okuva mu [[Isingiro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Isingiro]], kyokka n’awangulwa.
Mu 2018, Ruteraho yalondebwa nga Resident District Commissioner wa [[:en:Kagadi_District|Disitulikiti y’e Kagadi]]. Yakyusibwa n’atwalibwa mu[[:en:Rubanda_District|Disitulikiti y’e Rubanda]], [[Kyegegwa (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Kyegegwa]] n’oluvannyuma n’adda mu Disitulikiti y’e Kagadi. <ref>{{Cite web |date=2024-10-31 |title=Vigilance urged after religious dispute kills 10 in Kagadi |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/vigilance-urged-after-religious-dispute-kills-10-in-kagadi-4806746#google_vignette |access-date=2025-04-17 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2024-11-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241101025706/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/vigilance-urged-after-religious-dispute-kills-10-in-kagadi-4806746#google_vignette |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.youtube.com/watch?v=8BrcTkWUMI4 REEBA AHINDUGIRE: Lilian Ruteraho, RDC wa Kagadi, omusajja omulala akola ku nsonga z’abalala]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
crapj7izicicszfuwqnegbzypyjw83t
Nasser Sebaggala
0
11488
61308
40977
2026-07-11T16:42:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61308
wikitext
text/x-wiki
'''Nasser Ntege Sebaggala''' (15 ,Ogwekkuminoogumu 1947 – 26 ,Ogwomwenda 2020) yali musuubuzi era munnabyabufuzi [[Yuganda|Munnayuganda]] era nga yali Meeya wa [[Kampala]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. Yali yeesimbawo ku bwapulezidenti era nga teyajjira ku kaada yonna mu [[:en:2006_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2006]] nga tannavaamu yeegatta ku bwameeya bwa Kampala.<ref>Siraje Lubwama, and Yudaya Nangonzi (16 February 2014). "[http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=30184:sebaggala-plots-comeback-as-mayor&catid=34:news&Itemid=114 Sebaggala Plots Comeback As Mayor"]. ''The Observer''. Retrieved 31 December 2014.</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu Kampala ekibuga ekikulu ekya Uganda nga 15 ogwokuminogumu, 1947. Nasser yafa nga 26 ogwomwenda 2020. <ref>[[Fraud]]</ref>
== Emirimu gye ==
Oluvanyuma lw’okugobwa kw’Abayindi Idi Amin mu 1972, Nasser Sebaggala yafuna supamaketi eyitibwa UGANTICO ku luguudo lwa Nkrumah omulyango ogwa wansi oguyingira mu minaala gya CHAM egy’akaseera kano <ref>[[Fraud]]</ref> edduuka ly’ebyuma n’engoye ku Kampala Road, oluguudo olukulu mu Kampala. Ebintu bye yali ayagala mu bizinensi byakula oluvannyuma lw’ekiseera. Mu 1998, yatandika emirimu gy’ebyobufuzi bwe yeesimbawo ku kifo kya Loodi Meeya wa Kampala. yaali mukiise mu [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], Sebaggala yawangula okulonda okwasooka obutereevu ku bwameeya wa Kampala mu 1998, n’awangula abantu babiri abaali beesimbyewo gavumenti. Kyokka yakwatibwa mu [[Amerika]] oluvannyuma lw’emyezi ebiri, mu June 1998, ku misango munaana [[:en:Fraud|egy’okufera]] n’okulimba abakungu ba Kasawo mu Amerika. Mu February 1999, yafuna ekibonerezo kya myezi 15 kyokka n’ayimbulwa ku kakalu ka kkooti mu December 1999. Yaddayo e Kampala mu February 2000 n’ayanirizibwa nnyo <ref>[[Fraud]]</ref> era n’alowooza ku ky’okuvuganya mu kulonda kwa Pulezidenti okwa 2001. <ref>[[Fraud]]</ref> <ref>[[Fraud]]</ref>
Mu makkati ga ogwekumminebiri mu 2005, yayawukana n’ekibiina kya Democratic Party (DP), oluvannyuma lw’okukwata ekifo eky’okusatu mu kalulu ka pulezidenti k’ekibiina, [[John Ssebaana Kizito|Ssebaana Kizito]] kwe yawangulwa, ne yeewandiisa ng’omuntu eyeetengeredde. Nga wayise wiiki emu, yakyusizza kye yasalawo, n’aggyayo okwesimbawo n’alangirira nti awagira Kizito. Bwe yafiirwa [[Norbert Mao]] okuvuganya mu kibiina kya Democratic Party mu 2010, yava mu DP n’atandikawo ekibiina kye. <ref>[[Fraud]]</ref>
== Laba ne ==
* [[John Ssebaana Kizito]]
* [[Erias Lukwago]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
* [[Jennifer Musisi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
fycqrdbu5slne20rm6813iwnc3fdxn7
James Makumbi
0
11496
60862
39427
2026-07-11T12:04:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60862
wikitext
text/x-wiki
'''James Makumbi''' (yazaalibwa 12 Ogwomwenda 1942<ref>{{Cite web |title=Voordat je verdergaat naar Google Zoeken |url=https://www.google.com/search?client=ms-android-samsung&biw=412&bih=382&tbm=bks&ei=QF5UWpTnEcTxUvSYn5AL&q=James+Makumbi+1942&oq=James+Makumbi+1942&gs_l=mobile-gws-serp.12...12585.14111.0.14991.4.4.0.0.0.0.245.637.0j1j2.3.0....0...1c.1j4.64.mobile-gws-serp..1.2.446...41.0.8Jl441YHH4U |access-date=2025-06-27 |website=www.google.com}}</ref> – 8 Ogwoluberyeberye 2018) yali musawo era munnabyabufuzi Munnayuganda.
Yamala ebbanga ng’akola mu ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital mu Kampala, nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisita w’ebyobulamu]]. Mu Gwokubiri 1995, mu kiseera we yabeerera minisita w’ebyobulamu, Makumbi yawambibwa amagye ga Federal Democratic Alliance n’ayimbulwa oluvannyuma lw’ennaku ssatu.<ref>{{cite news|title=The life and times of Brig. James Makumbi|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1468677/life-times-brig-james-makumbi|accessdate=8 January 2018|work=New Vision|date=8 January 2018}}</ref> Olwo Makumbi n’akiikirira Baale mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]] okutuusa mu 2001, lwe yawangulwa [[:en:Sulaiman_Madada|Sulaiman Madada]].<ref>{{cite news|last1=Jjuuko|first1=Charles|title=Former minister Brig. Makumbi passes on|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1468634/minister-brig-makumbi-passes|accessdate=8 January 2018|work=New Vision|date=8 January 2018}}</ref> Eggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Force]] olwo ne lilonda Makumbi ng'omu ku bakiise b'egyye ekkumi mu paalamenti ey'omunaana, mu ofiisi wakati wa 2006 ne 201.<ref name="ntv">{{cite news|title=Former Health minister James Makumbi is dead|url=http://ntv.co.ug/news/local/08/jan/2018/former-health-minister-james-makumbi-dead-21841#sthash.v5WNRyPd.dpbs|accessdate=8 January 2018|publisher=NTV|date=8 January 2018|archive-date=9 January 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180109063809/http://ntv.co.ug/news/local/08/jan/2018/former-health-minister-james-makumbi-dead-21841#sthash.v5WNRyPd.dpbs|url-status=dead}}</ref> Yafa nga 8 Ogwoluberyeberye 2018, mu ddwaaliro e Kayunga.<ref name="ntv" />
[[File:James_Makumbi.png|thumb]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
aoywhajl6bdcqir5hu58eiztn3j7w8d
61178
60862
2026-07-11T16:35:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61178
wikitext
text/x-wiki
'''James Makumbi''' (yazaalibwa 12 Ogwomwenda 1942<ref>{{Cite web |title=Voordat je verdergaat naar Google Zoeken |url=https://www.google.com/search?client=ms-android-samsung&biw=412&bih=382&tbm=bks&ei=QF5UWpTnEcTxUvSYn5AL&q=James+Makumbi+1942&oq=James+Makumbi+1942&gs_l=mobile-gws-serp.12...12585.14111.0.14991.4.4.0.0.0.0.245.637.0j1j2.3.0....0...1c.1j4.64.mobile-gws-serp..1.2.446...41.0.8Jl441YHH4U |access-date=2025-06-27 |website=www.google.com}}</ref> – 8 Ogwoluberyeberye 2018) yali musawo era munnabyabufuzi Munnayuganda.
Yamala ebbanga ng’akola mu ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital mu Kampala, nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|Minisita w’ebyobulamu]]. Mu Gwokubiri 1995, mu kiseera we yabeerera minisita w’ebyobulamu, Makumbi yawambibwa amagye ga Federal Democratic Alliance n’ayimbulwa oluvannyuma lw’ennaku ssatu.<ref>{{cite news|title=The life and times of Brig. James Makumbi|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1468677/life-times-brig-james-makumbi|accessdate=8 January 2018|work=New Vision|date=8 January 2018}}</ref> Olwo Makumbi n’akiikirira Baale mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]] okutuusa mu 2001, lwe yawangulwa [[:en:Sulaiman_Madada|Sulaiman Madada]].<ref>{{cite news|last1=Jjuuko|first1=Charles|title=Former minister Brig. Makumbi passes on|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1468634/minister-brig-makumbi-passes|accessdate=8 January 2018|work=New Vision|date=8 January 2018}}</ref> Eggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People's Defence Force]] olwo ne lilonda Makumbi ng'omu ku bakiise b'egyye ekkumi mu paalamenti ey'omunaana, mu ofiisi wakati wa 2006 ne 201.<ref name="ntv">{{cite news|title=Former Health minister James Makumbi is dead|url=http://ntv.co.ug/news/local/08/jan/2018/former-health-minister-james-makumbi-dead-21841#sthash.v5WNRyPd.dpbs|accessdate=8 January 2018|publisher=NTV|date=8 January 2018|archive-date=9 January 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180109063809/http://ntv.co.ug/news/local/08/jan/2018/former-health-minister-james-makumbi-dead-21841#sthash.v5WNRyPd.dpbs|url-status=dead}}</ref> Yafa nga 8 Ogwoluberyeberye 2018, mu ddwaaliro e Kayunga.<ref name="ntv" />
[[File:James_Makumbi.png|thumb]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
f51qq5xz4bnybl4xls5qatv1gl4dt0x
Emmanuel Lumu
0
11500
61435
39451
2026-07-11T16:45:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61435
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bijjugo Sajjalyabene Lumu''' (Omwezi ogwokubiri 1916 – 11 Omwezi ogwekumi n'ebiri 2019) yali munnayuganda omusawo era munnabyabufuzi .
== Obuto bwe ==
Emmanuel Bijjugo Sajjalyabene Lumu yazaalibwa mu Mwezi gwakubiri 1916 mu Komamboga mu Uganda. Yeeyali omwana ow'omukaaga ku baana ekkumi aba Mikaili Sajjalyabene ne Hannah Nalwoga. Oluvannyuma lw’okufuna okusoma kwe okw'omutendera ogusooka , Lumu yeewandiisa mu [[King's College, Budo|King’s College, Budo]] mu 1933. Mu 1938, yeewandiisa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite ya Makerere]] . Wadde yayagala kusoma bwa yinginiya, Lumu yateekebwa mu bbanguliro ly'abasawo. Mu nkukutu yagendanga mu bibiina by'obwa yinginiya bweyali tannakwatibwa abaddukanya emirimu. Ng'atikkiddwa mu 1945 ne ddiguli mu busawo, yaweereza emyaka ebiri ng’omuyizi atendekebwa bweyali tannaweebwa mulimu ku ddwaliro ly'Arua ng'omusawo omuyambi. Yazzaako okukolera ku ddwaaliro e [[Gulu]] n’oluvannyuma [[Mulago National Specialised Hospital|mu ddwaaliro ly'e Mulago]] mu Kampala.
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Lumu yaweereza ng'omubaka ku lukiiko lwa 1961 olwa [[ssemateeka wa Uganda]] . Yalondebwa okugenda mu paalamenti ya Uganda mu 1962 mu kifo ekikiikirira Kyadondo. Ng'ebula mbale Uganda efune obwetwaze, olukiiko lw'eggwanga lwalonda Lumu okukulembera minisitule y'eggwanga ey'ebyobulamu. Lumu yateebereza nga omukwano gwe ne Kabaka wa Buganda, [[Ssekabaka Mutesa II|Mutesa II]], gwagatta ku kulondebwa kwe.
N'obwetwaze bwa Uganda, Lumu yafuuka minisita w'ebyobulamu mu kabineti ya ssaabaminisita [[Milton Obote]] . Yateeka essira ku kukola enteekateeka y’eggwanga namutaayiika ey’okugaziya obuweereza bw'ebyobulamu mu ggwanga lyonna. Ng'okusinga yeesigamye ku bakozi abakugu, yatumbula enteekateeka y’okutondawo amalwaliro mu bitundu agasindikibwa abalwadde abajulidde mu bbanga lya myaka 10.
Nga 25 Omwezi ogusooka 1971, Idi Amin yateekateeka okuwamba ,n’amamulako Obote n’eyeddiza obuyinza .Yayimbula Lumu wamu n'abasibe b'ebyobufuzi abalala 54 oluvannyuma lw'ennaku ssatu.
== Obulamu obw’oluvannyuma ==
Oluvanyuma lw’okuyimbulwa mu kkomera, Lumu yaggulawo akalwaliro mu Mengo Kisenyi, ke yaddukanya okutuusa mu 1996. Okumala ekiseera yaddukanya ne galagi eyazzangawo n’okuddaabiriza mmotoka enkadde. Okulumirizibwa nti yafuna eby'obugagga mu ngeri etali mu mateeka mu disitulikiti za Kampala ne Mukono byamuleetera okuyitibwa okuwa obujulizi mu kakiiko k’ebyettaka mu 2018 mu kulabikako kwe okwasembayo mu lujjudde. Ng'abomumaka ge bakyakola enteekateeka okujaguza amazaalibwa ge ag’emyaka 104, Lumu yalwala bweyafuna ekifuba ekikololwa ne lubyamira naafa nga 11 Omwezi ogwekkumi n'ebiri 2019 mu maka ge e Bakuli, mu ggombolola y’e Rubaaga mu Kampala. <ref name="lubegalegacy" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
# {{cite news|last=Lubega|first=Henry|title=Uganda’s pioneer Health minister Dr Lumu leaves a lasting legacy|newspaper=Daily Monitor|date=December 13, 2019|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/uganda-s-pioneer-health-minister-dr-lumu-leaves-a-lasting-legacy-1864584|access-date=12 February 2024}}
# {{cite news|last=Musoke|first=Kizito|title=Lumu headed the best ever health system in Uganda|newspaper=New Vision|date=16 April 2012|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1511884/lumu-headed-health-uganda|access-date=12 February 2024}}
# {{cite news|title=Dark memories of 1966 evoked as family, friends celebrate Dr. Lumu’s life|newspaper=The Independent|agency=Uganda Radio Network|date=13 December 2019|url=https://www.independent.co.ug/dark-memories-of-1966-evoked-as-family-friends-celebrate-dr-lumus-life/|access-date=13 February 2024}}
# {{cite news|title=Uganda's first health minister passes on|newspaper=New Vision|date=11 December 2019|url=https://www.newvision.co.ug/news/1511881/ugandas-health-minister-passes-away|access-date=13 February 2024}}
== Emirimu ejijuliziddwa ==
* {{Cite book |last=Otunnu |first=Ogenga |date=2016 |title=Crisis of Legitimacy and Political Violence in Uganda, 1890 to 1979 |url=https://books.google.com/books?id=aZDLDQAAQBAJ |publisher=Springer |isbn=9783319331560}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
bcllo1dykqnmyriybjwduo80pup44rm
Abdul Nadduli
0
11507
61413
59418
2026-07-11T16:45:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61413
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Al hajji Abdul Nadduli''' (yazaalibwa nga 22 Ogwekkumineebiri 1942) munnabyabufuzi [[Uganda|Omunnayuganda]] era munnamagye eyawummula azaalibwa mu Disitulikiti y'e Nakaseke.<ref name="urn-profile-2022">{{cite news|title=The Making of Retired Major Abdul Nadduli|url=https://ugandaradionetwork.net/story/the-making-of-retired-major-abdul-nadduli-|work=Uganda Radio Network|date=23 December 2022|access-date=15 December 2025}}</ref><ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2021-08-08 |title=Retirement of Gen Kigongo, Maj Nadduli from army raises debate |url=https://www.independent.co.ug/retirement-of-gen-kigongo-maj-nadduli-from-army-raises-debate/ |access-date=2026-06-26 |website=The Independent Uganda: |language=en-US}}</ref> Yaliko [[Minisita wa guno naguli]] mu Kabineeti ya [[Yuganda|Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016, ekifo kye yaweerezaamu okutuusa nga 14 Ogwekkuminebiri 2019.<ref name="independent-2016">{{cite news|title=Betty Kamya, Nadduli and Tumukunde in new cabinet|url=https://www.independent.co.ug/betty-kamya-nadduli-in-new-cabinet/|work=The Independent (Uganda)|date=6 June 2016|access-date=15 December 2025}}</ref><ref name="newvision-appointed-2016">{{cite news|title=I've been appointed for my hard work - Nadduli|url=https://www.newvision.co.ug/news/1426291/-appointed-hard-nadduli|work=New Vision|date=6 June 2016|access-date=15 December 2025}}</ref> Oluvannyuma lw’okusuulibwa ku kabineti mu December wa 2019, yalondebwa okubeera Omuwabuzi wa Pulezidenti Omukulu.<ref name="urn-reshuffle-2019">{{cite news|title=President Museveni Reshuffles Cabinet|url=https://ugandaradionetwork.net/a/story/president-museveni-reshuffles-cabinet-|work=Uganda Radio Network|date=14 December 2019|access-date=15 December 2025}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Nadduli yazaalibwa nga 22 Ogwekkumineebiri 1942 ku kyalo Kaddunda mu ggombolola lye [[Kapeeka]], mu Disitulikiti y’e [[Nakaseke]]. Bazadde be ye Nabukenya ne Ali Nadduli. Yasomera ku [[Luweero (disitulikit)|Luwero]] Boys Primary School ne Lukalu Quran School, oluvannyuma ne yegatta ku Gulu Central Technical School ne Ndejje Teachers College.<ref name="urn-profile-2022" />
Uganda Radio Network yategeeza nti yatikkirwa mu [[yunivasite y’e Bugema]] n’afuna diguli ya Bachelor of Arts mu by’obulamu n’okuddukanya embeera z’abantu.<ref name="urn-disqualification-2006">{{cite news|title=Nadduli petitions High Court over his disqualification|url=https://ugandaradionetwork.net/story/nadduli-petitions-high-court-over-his-disqualification|work=Uganda Radio Network|date=18 January 2006|access-date=15 December 2025}}</ref>
== Emirimu ==
Nadduli yakola yasomesaako ku Kalasa Church of Uganda Primary School mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y’e Luwero]] okumala emyaka 11, nga tannegatta ku kibiina ky’abayeekera ekya [[National Resistance Army]] (NRA) mu 1980 oluvannyuma lw’okusisinkana [[Yoweri Museveni]] mu Disitulikiti y’e Luwero.<ref name="urn-profile-2022" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
=== Ssentebe wa Disitulikiti y'e Luwero ===
Nadduli yaweereza ebisanja ebiwerako nga ssentebe wa Disitulikiti y’e Luwero (LC V). Lipoota ya ACODE score-card ey’omwaka gw’ebyensimbi 2011/2012 eraga nti yali aweereza ekisanja kye eky’okusatu era nti emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa disitulikiti mu biseera 1996 okutuuka mu 2001 ne 2001 okutuuka mu 2006; lipoota y’emu eraga nti yaddamu okulondebwa mu March wa 2011 oluvannyuma lw’okufiirwa ekifo kino emabegako mu 2006.<ref>{{Cite web |title=Nadduli Rubbishes Local Government Score Card :|url=https://ugandaradionetwork.net/story/nadduli-rubbishes-local-government-score-card|access-date=2026-07-05|website=Uganda Radionetwork|language=en}}</ref>
Mu kulonda kwa ssentebe wa disitulikiti mu 2011, [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|''New Vision'']] yategeeza nti yawangula n’obululu 40,780 ng’avuganya ne Ronald Ndawula eyali mu ntebe ekiseera ekyo, eyafuna obululu 32,354, mu kuvuganya kw’abeesimbawo basatu.<ref name="newvision-2011">{{cite news|title=Nadduli bounces back in Luwero|url=https://www.newvision.co.ug/news/1015771/nadduli-bounces-luwero|work=New Vision|date=25 February 2011|access-date=15 December 2025}}</ref>
Mu 2015, Ronald Ndawula yawangula ekifo kya ssentebe wa NRM mu Disitulikiti y’e Luwero mu kulonda kw’ekibiina, n’adda mu bigere bya Nadduli.<ref name="urn-nrm-chair-2015">{{cite news|title=Nadduli's rival wins Luweero NRM chairperson seat|url=https://ugandaradionetwork.net/story/naddulis-rival-wins-luweero-nrm-chairperson-seat?districtId=729|work=Uganda Radio Network|date=18 September 2015|access-date=15 December 2025}}</ref>
=== Emirimu gya kabineti n’okuwabula ===
Nga 6 Ogwomukaaga 2016, Pulezidenti Yoweri Museveni yalonda Nadduli Minisita wa guno naguli ku kabineti ya Uganda.<ref name="independent-2016" /><ref name="newvision-appointed-2016" />
Nga 14 Ogwekkumineebiri 2019, yakyusibwa n'alondebwa okubeera omuwabuzi wa Pulezidenti Omukulu mu nkyukakyuka ezaakolebwa.<ref name="urn-reshuffle-2019" /><ref name="newvision-reshuffle-2019">{{cite news|title=Unforgettable moments of former ministers: Nadduli, Onzima|url=https://www.newvision.co.ug/news/1512152/unforgettable-moments-ministers-hajji-nadduli-onzima|work=New Vision|date=15 December 2019|access-date=15 December 2025}}</ref>
== Obuvunanyizibwa mu kibiina ==
In 2016, Nadduli ye yali omumyuka wa ssentebe w’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] mu ggwanga lyonna owa Buganda.<ref name="newvision-bows-out-2016">{{cite news|title=Nadduli bows out of elective politics|url=https://www.newvision.co.ug/news/1424197/nadduli-bows-elective-politics|work=New Vision|date=10 May 2016|access-date=15 December 2025}}</ref> Yaweerezaako ku kakiiko akafuzi ak'okuntikko aka NRM Central Executive Committee (CEC) ng'akiikirira ekitundu ky'omumasekkati ga Uganda.<ref name="monitor-2022-cec">{{cite news|title=Why top NRM party officials skipped Nadduli son's burial|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/why-top-nrm-party-officials-skipped-nadduli-son-s-burial-3997958|work=Daily Monitor|date=26 October 2022|access-date=15 December 2025}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
jkklwi7eumkjbxcgjfqmwi5dqinib65
Amos Okot
0
11509
61230
53695
2026-07-11T16:38:20Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61230
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amos John Okot''' Munnayuganda,musumba, munnabyabufuzi era mmemba mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] akiikirira Agago ey'Obukiikakkono ku tikiti y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM). Yasooka kulondebwa mu 2011 mu Paalamenti ey’omwenda, kyokka n’alemererwa okuddamu okulondebwa mu 2016. Yaddamu okulondebwa mu Paalamenti mu kulonda kwa bonna okwa 2021. <ref>http://thekalongotimes.com/okot-john-amos-the-newly-elected-member-of-parliament-for-agago-north-sets-out-his-vision-for-his-constituency/</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/agago-mp-explains-ambulance-withdrawal-from-hospital-1591260</ref> <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/okot-john-amos-6811/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/8eec0ad3-8774-485e-b103-f0b22c4933dd/</ref>
== Emulimu gye ogy'ebyobufuzi ==
Okot emirimu gye emikulumu byobufuzi gy'atandika mu 2011, bwe yawangula ekifo ky'omubaka akiikirira Agago ey'Obukiikakkono mu Paalamenti ya Uganda ey’omwenda, ng’adda mu bigere by’omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti mu Paalamenti Ogenga Latigo. Yafuna okusoomozebwa mu by'obufuzi nga 18 Ogwokubiri 2016, bwe yawangulwa mu kalulu akaali kamutwala mu Paalamenti ey’ekkumi ng’avuganya ne, Ogenga Latigo eyafuna obululu 14,079 ate Okot naafuna obululu 10,420. <ref>http://ugandaradionetwork.com/story/prof-ogenga-latigo-bounces-back-in-agago-</ref> <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/professor-ogenga-plots-political-comeback</ref> Okot yawakanya ebyava mu kulonda mu kkooti ng’alumiriza okugulirira abalonzi, okutyoboola erinnya n’obutagoberera mateeka ga Paalamenti ag’okulonda ng'avunaana Ogenga Latigo n’akakiiko k’ebyokulonda kyokka n’alemererwa okukakasa ensonga ze era n’agobwa saako n'okuliyirira. <ref>{{Cite web |url=https://ulii.org/ug/judgment/election-petitions-uganda/2016/42 |title=Archive copy |access-date=2025-08-11 |archive-date=2021-09-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210922014034/https://ulii.org/ug/judgment/election-petitions-uganda/2016/42 |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=https://observer.ug/news-headlines/44983-court-says-prof-latigo-was-rightly-elected |title=Archive copy |access-date=2025-08-11 |archive-date=2023-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130062202/https://observer.ug/news-headlines/44983-court-says-prof-latigo-was-rightly-elected |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma Okot yakomawo mu by'obufuzi mu kulonda kwa bonna okwa 2021 era ne yeddiza ekifo ky'omubaka mu Paalamenti akiikirira Agago ey'Obukiikakkono okuva ku Latigo eyali amuwangudde mu 2016.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
lym05anjffesuca15wo77khxofiqxvw
Morris Ogenga Latigo
0
11510
61304
39495
2026-07-11T16:42:30Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61304
wikitext
text/x-wiki
<ref name=":0">http://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/2009/10/091012_uganda_crash.shtml</ref>
[[File:Professor_Ogenga_Latigo_(cropped).jpg|thumb|Latigo mu 2010]]
'''Morris Ogenga Latigo''' Munnayuganda pulofeesa w’ebyobulimi, Munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi mu kibiina kya Forum for Democratic Change (FDC) nga yaliko [[:en:Leader_of_Opposition_(Uganda)|omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Ppaalamenti ya Uganda]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2010. <ref name=":0" /> <ref>https://www.independent.co.ug/prof-ogenga-latigo-denies-dodging-covid-19-mandatory-checkup/</ref>
== Obulamu bwe n’emirimu gye egy’ebyobufuzi ==
Latigo ava mu Bukiikakkono bwa Uganda erao yalondeddwa ku palamenti ng'akiikirira ekitundu ky'Obukiikakkono bwa Agago ku tikiti ya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|FDC]] . Okuva mu 2006 okutuuka mu 2010, yaliko omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti mu palamenti. Yava mu kibiina kya FDC mu 2020 oluvannyuma lw’okulemererwa okufuna tikiti y’ekibiina okuddamu okwesimbawo ku kifo ky’omubaka w'Obukiikakkono bwa Agago mu palamenti ng’ayogera ku FDC n’ebibiina by’obufuzi ebirala byonna mu Uganda nga “ebiwunya”. Olwo n’alangirira nti agenda kwesimbawo ku kifo kya Palamenti eky'Obukiikakkono bwa Agago ku bwa nnamunigina. <ref>https://www.independent.co.ug/prof-latigo-abandons-fdc-for-independent-card/</ref>
Mu Gwolubereberye 2019, Latigo yagwa ku kabenje k’emmotoka bwe yali agenda mu kibuga ky’ewaabwe mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]] mmotoka ye n’etomera bbaasi eyali ejja naye n’awona akabenje ako. <ref>http://www.bbc.co.uk/worldservice/africa/2009/10/091012_uganda_crash.shtml</ref> <ref>https://www.pmldaily.com/news/2019/01/mp-ogenga-latigo-out-of-danger-after-deadly-accident.html</ref> Guno gwali mulundi gwakuna ng’afuna akabenje k’emmotoka. Mu Gwekkumi 2009, ne mu Gwolubereberye 2011, Latigo yawona obubenje obwali bumusse ku luguudo oluva e Kampala okudda e Gulu. Nga 30 Ogwolubereberye 2018, mmotoka ye yatomera loole eyali esimbiddwa e Kakooge mu disitulikiti y’eLuweero ku mabbali g’oluguudo oludda e Kampala. <ref>https://observer.ug/news/headlines/59728-prof-ogenda-latigo-survives-4th-road-acciden</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
e65uz7rgs47x724qp0bnzkp5hem5h87
Maxwell Akora
0
11511
61314
40012
2026-07-11T16:43:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61314
wikitext
text/x-wiki
'''Maxwell''' '''Ebong Patrick''' '''Akora''' (yazaalibwa nga 31 Ogwomunaana 1965). Munnayuganda munnabyabufuzi era mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|ppaalamenti]] akiikirira essaza ly'e[[:en:Maruzi|Maruzi]] mu [[:en:Apac_District|disitulikiti y'eApac]] nga akozesa tikiti ya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] (UPC).<ref>{{Cite web |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/22787-maruzi-county-mp-akora-evokes-lango-nostalgia |title=Archive copy |access-date=2025-08-11 |archive-date=2021-08-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210817151335/https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/22787-maruzi-county-mp-akora-evokes-lango-nostalgia |url-status=dead }}</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/akora-maxwell-ebong-patrick-6867/</ref><ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/ee76c193-d289-4bef-b0e2-b88f033c6384/</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Akora Mukulisitaayo . Yafuna diguli esooka mu by’obusuubuzi okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite ya Makerere]] ne diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi okuva mu [[:en:University_of_Cambodia|yunivasite y’eCambodia]] . <ref>https://www.mpscanug.com/profile/hon-akora-maxwell-ebong-patrick/</ref> <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/mp-akoras-mother-killed-by-grand-daughter</ref> <sup class="noprint Inline-Template" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="The material near this tag failed verification of its source citation(s). (August 2021)">failed verification</span></nowiki>'' ]</sup> Mu 2019, Akora yeerangirira ng’akulira ekika ky’Oyima ng’akozesa ebirango by’emikutu gy’amawulire nga bilangirira okutuuzibwa kwe kyokka abakulu b’ekika ne bamwegaana nga balabula ab’ekika obutabeerayo ku mukolo. <ref>{{Cite web |url=https://tndnewsug.com/2019/12/27/announcement-oyima-clan-rejects-mp-maxwell-akora/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-11 |archive-date=2021-08-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210817151332/https://tndnewsug.com/2019/12/27/announcement-oyima-clan-rejects-mp-maxwell-akora/ |url-status=dead }}</ref>
== Omulimu gwe ogw’ebyobufuzi ==
Akora yalondebwa ku palamenti ng’akiikirira Essaza lya Maruzi mu kibiina kya UPC. Aweerereza ku bukiiko okuli ak'eby’empuliziganya amawulire ne tekinologiya, eby’ensimbi, okuteekerateekera, naak'enkulaakulana y’ebyenfuna. Yalondeddwa mu kakiiko ka sectoral committee ng’omumyuka wa Ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku by’empuliziganya ne Tekinologiya, ng’omumyuka w’omubaka w'Obukiikakkono bwa Tororo, Annet Nyakecho. Bammemba b’ekibiina kye eky’ebyobufuzi, UPC mu palamenti beekalakaasa olw’okulondebwa okwo <ref>http://parliamentwatch.ug/opposition-protests-appointment-of-its-mp-onto-a-sectoral-committee/</ref> kubanga ekifo ekyo kyali kyaterekebwa nga ky'akibiina ekiri mu buyinza mu palamenti y’ebibiina.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ru1bp8yvxy6bmp0cyuznlh77zb5pss7
Erinayo Wilson Oryema
0
11531
61661
44016
2026-07-11T17:28:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61661
wikitext
text/x-wiki
'''Erinayo Wilson Oryema''' [[:en:Overseas_Territories_Police_Medal|CPM]] (1 Ogusooka 1917 – 16 Ogw'okubiri 1977) yali muserikale wa poliisi era munnabyabufuzi mu Uganda. Yali Ssabaduumizi wa Poliisi eya Uganda eyasooka (1964–1971), n’oluvannyuma n’aweereza nga Minisita w’ettaka, eby’obugagga eby’omu ttaka, n’amazzi (1971–1974) ne Minisita w’ettaka, amayumba n’okuteekateeka eby’omubiri (1974–1977) wansi [[:en:Second_Republic_of_Uganda|w’obufuzi]] bwa [[Idi Amin]] .
Mu February 1977, Oryema, wamu ne Ssaabalabirizi [[Janani Luwum]] ne minisita w’ensonga z’omunda [[:en:Charles_Oboth_Ofumbi|Charles Oboth Ofumbi]], battibwa ab’ebyokwerinda ba Amin. <ref name="ugpolice">{{Cite web |title=The Leaders of Uganda Police Force |url=http://www.ugandapolice.go.ug/igps.htm |url-status=bot: unknown |archive-url=https://web.archive.org/web/20050606015558/http://www.ugandapolice.go.ug/igps.htm |archive-date=6 June 2005 |access-date=24 September 2013}}</ref>
== Omulimu ==
Erinayo Wilson Oryema omulimu gwe yagutandikira ng’omusomesa. Mu 1935 yatikkirwa mu ttendekero e Buwalasi Teacher Training College e [[Mbale]], oluvannyuma n’asindikibwa mu ssomero lya Gulu Primary School mu Bukiikakkono bwa Uganda. Yasomesa mu masomero ga pulayimale e [[Gulu]] ne [[:en:Kitgum|Kitgum]] wakati wa 1936 ne 1939, oluvannyuma n’afuuka omusomesa we ssomero.
Erinayo Wilson Oryema olwo n’awandiisibwa mu [[:en:Uganda_Police_Force|Poliisi ya Uganda]] mu 1939. Nga wayise omwaka gumu n’akuzibwa n’aweebwa eddaala lya Corporal, n’omwaka ogwaddako n’afuulibwa Sub-Inspector. Mu Ssematalo II, yeewandiisa mu ggye lya [[:en:King's_African_Rifles|Kings African Rifles]] omuteesiteesi era olutalo bwe lwaggwa, n’adda mu Poliisi ya Uganda. Yafuuka Ssabaduumizi wa Poliisi mu 1951, era n’awandiikibwa mu [[:en:1952_Birthday_Honours|bitiibwa by’amazaalibwa ga Nnabagereka mu 1952]], n’afuna [[:en:Colonial_Police_Medal|omudaali gwa Poliisi y’amatwale]] olw’obuweereza obw’eky'okulabirako. Yakuzibwa n’afuulibwa Assistant Superintendent of Police mu 1954, ate mu 1956 n’afuulibwa ASP.
Gavumenti y’amatwale bwe yatandika okuzuula abaserikale ba Africa okutwala obukulembeze bw’amagye gano, Oryema yakuzibwa n’aweebwa eddaala lya Superintendent mu 1961, ate omwaka ogwaddako n’afuulibwa Senior Superintendent of Police, oluvannyuma n’afuulibwa Assistant Commissioner of Police. Mu 1963 Oryema yalondebwa okuba omumyuka w’omuduumizi wa poliisi mu Afrika eyasooka, ate omwaka ogwaddako n’alondebwa okuba omuduumizi wa poliisi. Yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1971. Mu 1971, Oryema yalondebwa okuba Minisita w’eby’obugagga eby’omu ttaka n’amazzi, era okuva mu 1976 n’aweereza nga Minisita w’ettaka, amayumba n’okuteekateeka ebintu. <ref name="ugpolice">{{Cite web |title=The Leaders of Uganda Police Force |url=http://www.ugandapolice.go.ug/igps.htm |url-status=bot: unknown |archive-url=https://web.archive.org/web/20050606015558/http://www.ugandapolice.go.ug/igps.htm |archive-date=6 June 2005 |access-date=24 September 2013}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20050606015558/http://www.ugandapolice.go.ug/igps.htm "The Leaders of Uganda Police Force"]. Archived from the original on 6 June 2005<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 September</span> 2013</span>.</cite><span class="cs1-maint citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite web|cite web]]<nowiki>}}</nowiki></code>: CS1 maint: bot: original URL status unknown ([[:Category:CS1 maint: bot: original URL status unknown|link]])</span>
[[Category:CS1 maint: bot: original URL status unknown]]</ref>
=== Obulamu bwe ===
Oryema yazaalibwa mu [[:en:Acholi_people|Acholi]] okuva mu Bukiikakkono bwa Uganda. Yazaalibwa mu 1917 eri Victoria Abum Daramoi, muwala w’omuweesi, Dwoka Adat, ne Owiny Okoli ow’e Payira (Obukiikakkono bwa Uganda). Yasisinkana mukyala we Janet Manjeri Acoyo muwala wa Lasto Olum ne Abwoyo P’Wali ow’e Palabek, Kitgum (Northern Uganda), omusomesa eyali afunye ebisaanyizo mu Kabwangazi Teacher Training College, ne bafumbiriganwa mu 1937 mu kkanisa y’ekigo ya St Philips mu kibuga Gulu. Bombi baasomesa mu masomero ga pulayimale ge gamu e Gulu ne Kitgum wakati wa 1936 ne 1939, oluvannyuma E. W. Oryema gye yafuuka omukulu w’essomero. Baazaala abaana 11: Gertrude, Mary, Joyce, William, Henry, Pamela, Betty, John, Irene, Anna, ne [[Geoffrey Oryema|Geoffrey]], abaagenda mu maaso n’afuuka omuyimbi omututumufu mu nsi yonna.
=== [[:en:Charles_Oboth_Ofumbi|Okufa]] ===
Mu Ogw'okubiri 1977, Oryema ng’ali wamu ne Ssaabalabirizi [[Janani Luwum]] ne minisita w’ensonga z’omunda Charles Oboth Ofumbi baakwatibwa ku bigambibwa nti baali bagezaako okuwamba gavumenti era nga wayiseewo akaseera katono ne bafa.<ref name="monitor">{{Cite web |last=Henry Lubega |date=26 July 2015 |title=Oboth Ofumbi's nine days as acting president |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Oboth-Ofumbi-s-nine-days-as-acting-president/-/689844/2807992/-/ajy0bwz/-/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150914210939/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Oboth-Ofumbi-s-nine-days-as-acting-president/-/689844/2807992/-/ajy0bwz/-/index.html |archive-date=14 September 2015 |access-date=14 September 2015 |website=Daily Monitor}}</ref>
Akawunti entongole eyogera ku bantu bano abasatu ng’abaafiiridde mu kabenje k’ebidduka nga bagezaako okuwangula ddereeva waabwe. <ref name="monitor">{{Cite web |last=Henry Lubega |date=26 July 2015 |title=Oboth Ofumbi's nine days as acting president |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Oboth-Ofumbi-s-nine-days-as-acting-president/-/689844/2807992/-/ajy0bwz/-/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150914210939/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Oboth-Ofumbi-s-nine-days-as-acting-president/-/689844/2807992/-/ajy0bwz/-/index.html |archive-date=14 September 2015 |access-date=14 September 2015 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFHenry_Lubega2015">Henry Lubega (26 July 2015). [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Oboth-Ofumbi-s-nine-days-as-acting-president/-/689844/2807992/-/ajy0bwz/-/index.html "Oboth Ofumbi's nine days as acting president"]. ''Daily Monitor''. [https://web.archive.org/web/20150914210939/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Oboth-Ofumbi-s-nine-days-as-acting-president/-/689844/2807992/-/ajy0bwz/-/index.html Archived] from the original on 14 September 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">14 September</span> 2015</span>.</cite></ref> Kyokka [[Henry Kyemba]], Minisita w'Ebyobulamu mu gavumenti ya Amin, oluvannyuma yawandiika mu kitabo kye ''A State of Blood'', nti "Emirambo gyali gikubiddwa amasasi. Ssaabalabirizi yali akubiddwa amasasi mu kamwa n'amasasi agatakka wansi wa asatu mu kifuba. Baminisita baali bakubiddwa amasasi mu ngeri y'emu naye omulundi gumu mu kifuba so si mu kamwa. Oryema yalina ekiwundu ky'essasi mu kigere." Okusinziira ku bujulizi bw’abajulizi oluvannyuma, abaakosebwa baali batwaliddwa mu bbaalakisi y’amagye, gye baakunyiziddwa, ne babakuba n’okukuba amasasi ne bafa.
Erinayo Oryema ekiseera weyafiira ye yali minisita asinga okuweereza mu gavumenti ya Amin. Ettemu lya Oryema ne Luwum lyalina kinene kye lyakola. Okufa kwabwe kwaleetera bangi okukimanya nti tewali muntu yenna yali mutebenkevu, era nga wayiseewo akaseera katono baminisita ba Amin abawerako baddukira mu buwangganguse.
Mu Ogw'okutaano 2014,mu bijaguzo by'obuweereza ebya Uganda Police Force,eyali Ssabaduumizi wa Poliisi [[Kale Kayihura]] yalangirira okuteerza ebyali byasoba mu butuufu bwabyyo obusaanidde okwawukana ku byali biyise era n'ategeeza nti omugenzi IGP Erinayo Oryema yali wakuziikibwa mu bitiibwa byonna.<ref>{{Cite web |year=2014 |title=Police centenary celebration launched in style |url=http://www.upf.go.ug/police-centenary-celebration-launched-style/ |access-date=10 August 2014 |website=Uganda Police Force}}</ref>
== Ebijulizidwa ==
# "The Leaders of Uganda Police Force". Archived from the original on 6 June 2005. Retrieved 24 September 2013.
# Henry Lubega (26 July 2015). "Oboth Ofumbi's nine days as acting president". ''Daily Monitor''. Archived from the original on 14 September 2015. Retrieved 14 September 2015.
# "Police centenary celebration launched in style". ''Uganda Police Force''.2014. Retrieved 10 August 2014.{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
*
*
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
qhvjjv8914xz0ucvbynnb4l04e3a7yx
List of Ugandan writers
0
11546
61069
60269
2026-07-11T16:00:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61069
wikitext
text/x-wiki
Luno lwe '''lukalala lw’abawandiisi [[Yuganda|ba Uganda]] abamanyiddwa''', abaazaalibwa oba abakulidde mu Uganda, oba gyebabeera oba emitala w’amayanja, era nga bawandiika mu lumu ku nnimi za Uganda .
== Esooka ==
* [[:en:Adong_Judith|Adong Judith]] (yazaalibwa 1977), omuwandiisi w'emizannyo
* [[:en:Grace_Akello|Grace Akello]] (yazaalibwa 1950), omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'ennyiriri, omuwandiisi w'ennono era munnabyabufuzi
* [[:en:Harriet_Anena|Harriet Anena,]] omuwandiisi w’emboozi ennyimpi, mutontomi, munnamawulire
* [[:en:Apolo_Kagwa|Apolo Kagwa]] (1864–1927), ssaabaminisita wa [[:en:Buganda|Buganda]]
* [[:en:Monica_Arac_de_Nyeko|Monica Arac de Nyeko (]]<nowiki/>yazaalibwa 1979), omuwandiisi w'emboozi ennyimpi, mutontomi era muwandiisi w'ennyiriri
* [[Asiimwe Deborah GKashugi|Asiimwe Deborah GKashugi,]] omuwandiisi w'emizannyo
* [[:en:Lillian_Aujo|Lillian Aujo]], mutontomi, muwandiisi w’emboozi ennyimpi
== B ==
* [[:en:Doreen_Baingana|Doreen Baingana]] (yazaalibwa 1966), muwandiisi w'emboozi ennyimpi
* [[:en:Bake_Robert_Tumuhaise|Bake Robert Tumuhaise]] (yazaalibwa 1981), muwandiisi w'ebitabo
* [[:en:Evangeline_Barongo|Evangeline Barongo,]] muwandiisi w'abaana
* [[:en:Violet_Barungi|Violet Barungi]] (yazaalibwa 1943), muwandiisi w’ebitabo era musunsuzi
* [[:en:Mildred_Barya|Mildred Barya]], muwandiisi w'ebitontome
* [[:en:Jackee_Budesta_Batanda|Jackee Budesta Batanda,]] muwandiisi w’emboozi ennyimpi, muwandiisi w’ebitabo
* [[:en:Austin_Bukenya|Austin Bukenya]] (yazaalibwa 1944), mutontomi, mukugu mu by'ebiwandiiko, munnakatemba era omuwandiisi w'emizannyo [Gikandi & Mwangi] [Killam & Rowe]
* [[:en:Busingye_Kabumba|Busingye Kabumba (]]<nowiki/>yazaalibwa 1982), munnamateeka, muyimbi
* [[:en:Bwesigye_bwa_Mwesigire|Bwesigye bwa Mwesigire]] (yazaalibwa 1987), munnamateeka, mutontomi, omuwandiisi w'emboozi ennyimpi
* [[:en:Ernest_Bazanye|Ernest Bazanye,]] munnamawulire, omuwandiisi
* [[:en:Dilman_Dila|Dilman Dila]] (yazaalibwa 1977), muwandiisi w'ebitabo, omuwandiisi w'emboozi ennyimpi, omukozi wa firimu
* [[:en:Ivan_Edwards|Ivan Edwards]], musawo, omusawo alongoosa ennyonyi, Minisita, mutontomi
* [[Angella Emurwon]], muwandiisi w’emizannyo
* [[:en:Angella_Emurwon|Arthur Gakwandi]] (yazaalibwa 1943), muwandiisi w’ebitabo, omuyivu, muwandiisi w’emboozi ennyimpi
* [[:en:Jessica_horn-Uganda|Jessica horn-Uganda]] (yazaalibwa 1979), mutontomi
* [[:en:Ife_Piankhi|Ife Piankhi,]] mutontomi
* [[:en:Moses_Isegawa|Moses Isegawa]] (yazaalibwa 1963), muwandiisi w’ebitabo [Gikandi & Mwangi]
* [[:en:Kabubi_Herman|Kabubi Herman]], mutontomi
* [[:en:Peter_Kagayi|Peter Kagayi,]] mutontomi
* [[:en:Keturah_Kamugasa|Keturah Kamugasa]] (1967–2015), muwandiisi era munnamawulire
* [[:en:Catherine_Samali_Kavuma|Catherine Samali Kavuma]] (yazaalibwa 1960), muwandiisi w'ebitabo
* [[:en:China_Keitetsi|China Keitetsi]] (yazaalibwa 1967), muwandiisi w'ebifaananyi by'obulamu bwe
* [[:en:Susan_Nalugwa_Kiguli|Susan Nalugwa Kiguli]] (yazaalibwa 1969), mutontomi, muyivu
* [[:en:Barbara_Kimenye|Barbara Kimenye]] (1929–2012), muwandiisi w’abaana [Gikandi & Mwangi] [Killam & Rowe]
* [[:en:Wycliffe_Kiyingi|Wycliffe Kiyingi]] (1929–2014), muwandiisi w’emizannyo
* [[:en:Henry_Kyemba|Henry Kyemba]] (1939–2023), munnabyabufuzi era muwandiisi
* [[:en:Goretti_Kyomuhendo|Goretti Kyomuhendo]] (yazaalibwa 1965), muwandiisi w'ebitabo
* [[:en:Beatrice_Lamwaka|Beatrice Lamwaka]], muwandiisi w'emboozi ennyimpi
* Bonnie Lubega (yazaalibwa 1929), muwandiisi w'ebitabo, muwandiisi w'abaana era omuwandiisi w'ebigambo [Gikandi & Mwangi] [Killam & Rowe]
* [[:en:Lubwa_p'Chong|Lubwa p’Chong]] (1946–1997), muwandiisi w’emizannyo. [Killam & Rowe]
* [[:en:Jennifer_Nansubuga_Makumbi|Jennifer Nansubuga Makumbi]], mutontomi, muwandiisi w'ebitabo, muwandiisi w'emboozi ennyimpi
* [[:en:Irshad_Manji|Irshad Manji]] (yazaalibwa 1968), muwandiisi, Pulofeesa era muwolerezi
* [[:en:Charles_Mayiga|Charles Mayiga]] (yazaalibwa 1962), munnamateeka, Ssaabaminisita wa [[:en:Buganda|Buganda]] (yazaalibwa 1962)
* [[:en:Rose_Mbowa|Rose Mbowa]] (1943–1999), muwandiisi w’emizannyo, munnakatemba era musomesa <ref>https://books.google.com/books?id=F5h8O8TafTUC&pg=PR14</ref>
* [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Mutesa II owa Buganda]] (1942–1969), [[Kabaka wa Buganda]]
* Christopher Henry Muwanga Barlow (1929–2006), mutontomi
* Mahmood Mamdani (yazaalibwa 1933), musomesa, muwandiisi w'ebyobufuzi
* [[:en:Patrick_Mangeni|Patrick Mangeni]], musomesa era muwandiisi
* Mulumba Ivan Matthias (yazaalibwa 1987), mutontomi, muwandiisi w'emboozi ennyimpi, omuwandiisi w'ebitabo
* [[:en:John_Nagenda|John Nagenda]] (1938–2023), muwandiisi era muwabuzi wa pulezidenti [Killam & Rowe]
* [[:en:Nakisanze_Segawa|Nakisanze Segawa]], mutontomi
* [[:en:Beverley_Nambozo|Beverley Nambozo]], mutontomi, muwandiisi w'emboozi ennyimpi
* [[Glaydah Namukasa|Glaydha Namukasa]], muwandiisi w'ebitabo
* [[:en:Philippa_Namutebi_Kabali-Kagwa|Philippa Namutebi Kabali-Kagwa]] (yazaalibwa 1964), mutontomi
* Peter Nazareth (yazaalibwa 1940), muwandiisi w’ebitabo, muwandiisi w’emizannyo, mutontomi era muvumirizi [Gikandi & Mwangi] [Killam & Rowe]
* Rajat Neogy (1938–1995), muwandiisi era musunsuzi [Gikandi & Mwangi]
* Jason Ntaro, mutontomi
* [[:en:Richard_Carl_Ntiru|Richard Carl Ntiru]] (yazaalibwa 1946), mutontomi [Gikandi & Mwangi] [Killam & Rowe]
* Michael B. Nsimbi (1910–1994), muwandiisi w’Oluganda
* [[:en:Nyana_Kakoma|Nyana Kakoma]], muwandiisi w'emboozi ennyimpi
* Julius Ocwinyo (yazaalibwa 1961), musunsuzi, mutontomi, era omuwandiisi w’ebitabo
* [[:en:James_Munange_Ogoola|James Munange Ogoola]] (yazaalibwa 1945), mutontomi, mulamuzi
* Okello Oculi (1942–2025), muwandiisi w’ebitabo, mutontomi era musomi [Killam & Rowe]
* [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p'Bitek]] (1931–1982), mutontomi [Gikandi & Mwangi] [Killam & Rowe]
* [[Mary Karooro Okurut]] (yazaalibwa 1954), muwandiisi w’ebitabo, musomi, munnabyabufuzi
* Charles Onyango-Obbo (yazaalibwa 1958), munnamawulire
* [[:en:John_Ruganda|John Ruganda]] (1941–2007), muwandiisi w’emizannyo
* Andrew Rugasira, muwandiisi wa bitabo, musuubuzi
* [[:en:Rose_Rwakasisi|Rose Rwakasisi]] (yazaalibwa 1945), muwandiisi w'abaana, muwandiisi w'emboozi ennyimpi
* [[:en:Eneriko_Seruma|Eneriko Seruma]] (yazaalibwa 1944), mutontomi, muwandiisi w'ebitabo era muwandiisi w'emboozi ennyimpi [Gikandi & Mwangi] [Killam & Rowe]
* Robert Serumaga (1939–1980), muwandiisi w’emizannyo, Dayirekita era muwandiisi w’ebitabo [Gikandi & Mwangi] [Killam & Rowe]
* [[:en:Taban_Lo_Liyong|Taban Lo Liyong]] (yazaalibwa 1939), mutontomi, muvumirizi era enzaalwa ya Sudan [Gikandi & Mwangi] [Killam & Rowe]
* Bahadur Tejani (yazaalibwa 1942), mutontomi, enzaalwa ya Kenya, muwandiisi w'emizannyo era omukugu mu by'ebiwandiiko [Gikandi & Mwangi] [Killam & Rowe]
* [[:en:Lillian_Tindyebwa|Lillian Tindyebwa]], muwandiisi w’ebitabo, muwandiisi w’emboozi ennyimpi
* Tumusiime Rushedge (1941–2008), muwandiisi w’ebitabo, mukubi wa katuuni, musawo alongoosa
* [[:en:Nick_Twinamatsiko|Nick Twinamatsiko]], yinginiya, muwandiisi w’ebitabo, mutontomi
* [[:en:Hilda_Twongyeirwe|Hilda Twongyeirwe]], musunsuzi, mutontomi, muwandiisi w'emboozi ennyimpi
* [[:en:Ayeta_Anne_Wangusa|Ayeta Anne Wangusa]] (yazaalibwa 1971), mulwanirizi w'eddembe, muwandiisi w'ebitabo, muwandiisi w'emboozi ennyimpi
* Timothy Wangusa (yazaalibwa 1942), [Gikandi & Mwangi] [Killam & Rowe] omutontomi, omuwandiisi w'ebitabo
* [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] (yazaalibwa 1944), munnabyabufuzi, pulezidenti
* Samuel Iga Zinunula, mutontomi
* [[:en:Elvania_Namukwaya_Zirimu|Elvania Namukwaya Zirimu]] (1938–1979), [Gikandi & Mwangi] mutontomi, omuzannyi wa katemba
* [[Pio Zirimu]] (yafa 1977), mukugu mu nnimi era omukugu mu by’ebiwandiiko [Gikandi & Mwangi]
* Olukalala lw'abawandiisi b'Afirika okusinziira ku nsi
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
9repzuzepbmlxwwgh3mbjkkack3ijx8
Apollo Kironde
0
11563
61744
59476
2026-07-11T17:39:35Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61744
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Apollo Kironde''' (1915 – 21 Ogwokuna 2007) yali Munnayuganda munnamateeka era ye Ambasada wa Uganda eyasooka mu kibiina ky’amawanga amagatte.<ref>Anne Mugisa, [http://www.newvision.co.ug/D/8/13/561287 "Diplomat Kironde is dead"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20100531141520/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/561287|date=31 May 2010}}, ''New Vision'', 22 April 2007.</ref><ref>{{Cite book |last=Kironde |first=Apollo K. |date=1963-01-08 |title=Apollo K Kironde, First Permanent Representative of Uganda |url=https://digitallibrary.un.org/record/3834184}}</ref>
=== Obuvo bwe ===
Yali muzzukulu mu famire y’abakulu ab’edda ab’e Nsenene. Jjajjaawe, Apollo Kaggwa, yali minisita mu bwakabaka bwa Buganda Abangereza webaatuukira, era n’aweereza ng'omukulembeze ow'ekiseera eri kabaka wa [[Buganda]] eyali omuto Daudi Chwa okutuusa mu 1914, oluvannyuma y’asigala nga katikkiro wa [[Buganda]] okutuusa mu 1926. Olw’okufuba kwe, yaweebwa ekitiibwa kya knighting by Queen Victoria, n’afuuka Omufirika eyasooka okuweebwa ekitiibwa ky'obwa knight.<ref name=":0">{{Cite AV media|url=https://www.youtube.com/shorts/tuWrXeiTAUw|title=Apollo Kironde {{!}} Uganda's first ambassador to the United Nations. #uganda #obote #amin #history|language=en|access-date=2025-12-16|via=www.youtube.com}}</ref>
Muzzukulu we era bwe bafaanaganya erinnya, Apollo Kironde, yali mutabani wa kubiri eri mutabani we eyasooka Assanasio Sentenza ne Bladina Kironde owookubiri. Ku myaka emito omuvubuka Apollo yalaga esuubi lingi era n’asindikibwa ebweru w’eggwanga okusoma. Yasoma okubeera omusomesa era oluvannyuma lw'emyaka mingi ng'asomesa yagenda e Bungereza n'asoma amateeka mu Middle Temple. Yadda mu [[Yuganda|Uganda]] era ye Mufirika eyasooka okuyita omutendera ogwo.
[[Kabaka wa Buganda]] [[Ssekabaka Mutesa II|Mutesa II]] bwe yawang’angusibwa mu Bungereza oluvannyuma lw’okukaayana ne gavumenti y’amatwale, ye Apollo Kironde eyagenda e Bungereza okufuna eddembe lye. Oluvannyuma yayitibwa okubeera minisita mu gavumenti y’amatwale, ekitiibwa kino kyali kya Bangereza bokka. [[Yuganda|Uganda]] bwe yawangula obwetwaze, yalondebwa okuba omubaka waayo eyasooka mu kibiina ky’amawanga amagatte.
=== Obulamu bwe ===
==== Obufumbo n'abaana ====
Kironde yawasa emirundi egiwera naye obufumbo bwe obwasokera ddala bwali ne Santa okuva mu famire ya Bakaluba eyekitiibwa mu 1945. Bano baazaala abaana babiri.
* Kaddumukasa Kironde: Munnabyamawulire amnyiddwa ennyo mu Uganda. Obufumbo obuwera bwaletera Kironde okubeera
* Katiti Kironde: Abeera Amerika ng'ono yafuuka omutwe omukulu ku magaziini ya bakyala.
Eky'ennaku, Santa yaffa nga azaala mu 1954. Obufumbo obw'emirundi egiwera bwaletera Kironde okubeera n'amakka abiri mu Amerika ne mu Bungereza. Omu ku bakyala be abo'luvannyuma yali Josephine Hawkins, gwe yawasa mu Newark, [[:en:New_Jersey|New Jersey]], mu 1966 ng'awereeza nga ambasada w'Ekibiina kya mawanga amagatte.<ref>{{Cite news|date=Aug 27, 1966|title=Apollo K. Kironde Weds Miss Hawkins|url=https://www.nytimes.com/1966/08/27/archives/apollo-k-kironde-weds-miss-hawkins.html|work=The New York Times Archives}}</ref> Awamu, yalina abaana abawerera ddala 16.
=== Okusoma kwe ===
* '''[[:en:King's_College,_Budo|King's College Budo]]''': Yamaliriza siniya ye kulino essomero.
* '''[[:en:Makerere_University|Makerere College]] (University)''': Kironde yasooka kusoma busomesa ne sociology ku [[:en:Makerere_College|Makerere College]] (now [[:en:Makerere_University|Makerere University]]), ng'atendekebwa muntandikwa ng'omusomesa.
* '''[[:en:University_of_Fort_Hare|University of Fort Hare]]''': HYeeyongerayo n'emisomo gye ku [[:en:University_of_Fort_Hare|yunivasite y'e Fort Hare]] mu [[:en:South_Africa|South Africa]], gyeyasomera n'eyali pulezidenti wa [[:en:South_African_Republic|South Africa]] [[:en:Presidency_of_Nelson_Mandela|Nelson Mandel]]<nowiki/>a.
* Middle Temple, London: Kironde yagenda e Bugengereza okusoma amateeka, okuva ku limu ku makooti anna mu London.
* '''[[:en:University_of_London|University of London]]''': Yafuna diguli mu mateeka okuva ku [[:en:University_of_London|yunivasite y'e London]]
Oluvannyuma lw'omulundi gwe ogwasooka mu Amerika, Kironde yadda e [[:en:Uganda|Uganda]] era yayitibwa ku [[:en:Uganda|Uganda]] bar mu Gwokuna 1953, nafuuka Omufirika asoose okwegezaamu nga munnamateeka mu ggwanga.
Ekifaananyi kya muwalawe Katiti Kironde kyafulumira ku magazini ya women's magazine.
=== Omukululo ===
Appolo Kironde yaffa nga 21 Ogwokuna 2007 ku myaka 92. Mu myaka gye egy'oluvannyuma, yali amanyikiddwa nga omu ku bantu abalina ettaka eddene mu Buganda era yafuna situlesi olw'enkaayana z'ettaka.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
glgspdr1ikpu3o2z1l38h0xsjnytr7l
James Obita
0
11565
60984
48004
2026-07-11T15:55:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60984
wikitext
text/x-wiki
Dr. '''James Alfred Obita''' munnabyabufuzi mu Uganda. Yakuguka mu industrial [[:en:Biochemist|biochemist]], aweereza nga Omuwandiisi w'ensonga z'ebweru n'okukunga, era omukulembeze w'ekibinja ky'ababaka mu kibiina kya [[:en:Lord's_Resistance_Movement|Lord's Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |title=First international peace efforts 1996–1998 |url=http://www.c-r.org/our-work/accord/northern-uganda/peace-efforts-1996-98.php |access-date=2009-03-18 |website=Conciliation Resources}}</ref><ref>{{Cite web |title=Letter from the LRM/A to President Museveni |url=http://www.c-r.org/our-work/accord/northern-uganda/letters.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20080516041613/http://www.c-r.org/our-work/accord/northern-uganda/letters.php |archive-date=2008-05-16 |access-date=2009-03-18 |website=Lord's Resistance Movement |publisher=[[Conciliation Resources]]}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4akxw92x6ua0b7wylxcy7tei7cr7s87
Raphael Owor
0
11569
60858
46889
2026-07-11T12:04:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60858
wikitext
text/x-wiki
'''Raphael Owor''' [[:en:Physician|musawo]] munnayuganda, [[:en:Pathologist|musawo w'endwadde]], [[:en:Academic|mukugu mubyensoma]] era munonyereza mu byobusawo.<ref>{{Cite web |date=2013 |title=Metromed Medical Centre: Who We Are |url=https://sites.google.com/site/metromedmedicalcentre/home/who-we-are |access-date=11 March 2015 |publisher=Metromed Medical Centre (MMMC)}}</ref> Ye Chancellor akyasembyeyo okundirwa mu bigere owa [[Ssetendekero y’e Mbarara|Mbarara University of Science and Technology]], ekifo kye yaweerezamu okuva mu 2003 okutuuka mu 2007.<ref name="Chancellor">{{Cite web |last=Tumushabe |first=Alfred |date=22 August 2008 |title=Uganda: Mbarara University Gets New Chancellor |url=http://allafrica.com/stories/200808220102.html |access-date=11 March 2015}}</ref> Nga tannakola ekyo, yaweereza nga Dean wa [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]], oluvannyuma lw’okuweereza nga Pathology Professor era akulira Dipaatimenti ku Makerere University.<ref>{{Cite book |date=1985 |title=Crisis in Uganda: The Breakdown of Health Services |url=https://europepmc.org/backend/ptpmcrender.fcgi?accid=PMC2418757&blobtype=pdf |publisher=Pergamon Press |editor-last=Cole P. Dodge and Paul D. Wiebe |location=Oxford, New York, Toronto, Sydney, Frankfurt |format=PDF |access-date=27 April 2018 |archive-date=6 November 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191106040930/https://europepmc.org/backend/ptpmcrender.fcgi?accid=PMC2418757&blobtype=pdf |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Yiniya eyookuna n'eyomukaaga, Owor yabimalira ku [[:en:St._Peter's_College_Tororo|St. Peter's College Tororo]], nga tannawebwa kifo mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] okusoma obusawo bw'abantu. Yatikkirwa diguli ye esooka eya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery]]. Yayongera okufuna [[:en:Doctor_of_Medicine|diguli eyookusatu mu busawo]] obwokunoonyereza ku ndwadde n'ekizireeta, nga nayo yagifunira Makerere. Oluvannyuma lw’okusoma e Makerere, yayongera okutendekebwa mu [[Great Britain|Bungereza]], ng’akuguka mu [[:en:Pathology|by’endwadde z’abantu]]. Yaweebwa ekitiibwa kya [[:en:Royal_College_of_Pathologists|Fellow mu ttendekero lya Royal College of Pathologists]]. Oluvannyuma nga 30 Ogwoluberyeberye 2010, [[Ssetendekero y’e Mbarara|Yunivasite y’e Mbarara]] yamuwa diguli [[:en:Doctor_of_Science|ey'ekitiibwa eya Doctor of Science]].<ref>{{Cite web |last=Talemwa |first=Moses |date=1 February 2010 |title=Mbarara University's First Class Graduates Hail Group Discussions |url=http://observer.ug/education/85-education/7018--mbarara-universitys-first-class-graduates-hail-group-discussions |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402132202/http://observer.ug/education/85-education/7018--mbarara-universitys-first-class-graduates-hail-group-discussions |archive-date=2 April 2015 |access-date=11 March 2015}}</ref>
== Emirimu gye ==
Owor y’omu ku bakugu mu byensoma abaasigala emabega okuddukanya [[:en:Makerere_University_Medical_School|Ettendekero ly’abasawo erya Makerere University Medical School]], nnakyemalira wa Uganda [[Idi Amin]] bwe yagoba Abayindi mu 1972. Owor yakwata Dipatimenti ya Pathology n’atandika okutendeka abakugu mu by’endwadde abapya wansi w’enteekateeka ya [[:en:MMed|Master of Medicine in Pathology]]. Mu kiseera kye, pulogulaamu ya [[:en:MMed|Master of Medicine mu Hematology]] nayo yatongozebwa.<ref>{{Cite web |last=Mulera |first=Muniini |date=16 July 2012 |title=Salute To Those Who Taught Us Medicine With Distinction |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/MuniiniMulera/Salute-to-those-who-taught-us-medicine-with-distinction/-/878676/1454726/-/klndp1/-/index.html |access-date=11 March 2015 |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402153950/http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/MuniiniMulera/Salute-to-those-who-taught-us-medicine-with-distinction/-/878676/1454726/-/klndp1/-/index.html |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma, yaweereza nga Dean, Makerere University School of Medicine, nga tannaweereza nga kyansala wa [[Ssetendekero y’e Mbarara|Mbarara University]], okuva mu 2003 okutuuka mu 2007.<ref name="Chancellor" /> Ye muntu eyasooka mu Uganda, nga si mukulembeze wa Gavumenti, okuweereza nga kyansala wa yunivasite ya gavumenti.<ref>{{Cite web |last=Eremu |first=John |date=12 August 2003 |title=Uganda: Owor New University Boss |url=http://allafrica.com/stories/200308120785.html |access-date=11 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Baguma |first=Raymond |date=30 January 2006 |title=Mbarara University Wants Aid |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/479040 |access-date=11 March 2015}}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Mu 2003, yafuuka [[:en:Chairman|ssentebe]] eyatandikawo ekibiina kya African Health Research Forum, ekibiina ekigatta abantu bonna [[Afirika|mu Afrika]] ekigenderera okutumbula okunoonyereza ku by’obulamu olw’enkulaakulana mu Afrika. <ref>{{Cite journal |last=Njoroge |first=James |date=2003 |title=New Organization To Promote African Health Research |url=https://www.who.int/bulletin/News0103.pdf |journal=Bulletin of the World Health Organization |publisher=[[World Health Organization]] |volume=81 |issue=1 |pages=71–2 |pmc=2572312 |pmid=12640479 |access-date=11 March 2015}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Ssetendekero y’e Mbarara|Yunivasite y’e Mbarara]]
* [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]]
* [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]]
* [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Olukalala lw'amalwaliro mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
7rneeh8gjoh62t9m8kxozc6sreh51kq
Elizabeth Paula Napeyok
0
11577
61745
58890
2026-07-11T17:39:36Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61745
wikitext
text/x-wiki
{{ Databox }}
'''Elizabeth Paula Napeyok''' (Yazaalibwa nga 24 Ogwekkumineebiri, 1988) [[Yuganda|Munnayuganda]] omubaka wa Gavumenti akola nga Akiikirira Uganda mu Italy.<ref>{{Cite web |title=Ambassador of the Republic of Uganda Presents Credentials to the President of the Republic |url=https://www.predsjednik.hr/en/news/ambassador-of-the-republic-of-uganda-presents-credentials-to-the-president-of-the-republic/ |access-date=2025-04-14 |website=President of the Republic of Croatia - Zoran Milanović |language=en-US}}</ref> Ye mukiise w'eggwanga ow'enkalakkalira mu Kitongole ky'Emmere n'ebyobulimi,ekya [[Food and Agriculture Organization]], ekya [[World Food Programme]], ne [[International Fund for Agricultural Development]].<ref name=":0">{{Cite web |title=H. E. Amb. Elizabeth Paula Napeyok, Head of Mission and Permanent Representative to FAO, WFP & IFAD |url=https://rome.mofa.go.ug/leadership/he-amb-elizabeth-paula-napeyok-head-mission-and-permanent-representative-fao-wfp-ifad |access-date=2025-04-14 |website=rome.mofa.go.ug}}</ref>
== Obuto n'okusoma kwe ==
Napeyok yazaalibwa Kangole era naakuguka mu mulimu gw'ebyenjigiriza, era yabunyisa okumanya kwe mu kusomesa abawala mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Novosti Press |url=https://www.unizg.hr/fileadmin/rektorat/Novosti_press/Vijesti_velike/Rektorat_dogadanja_2021/Ambassador_Napeyok_-_Biography_PDF.pdf}}</ref>
== Ebyafaayo by'okusoma kwe ==
* '''Dipuloma mu by’enjigiriza (Olungereza/Geography):''' Yagifuna mu 1976 okuva mu National Teachers’ College Kyambogo (kati [[Yunivasite y'e Kyambogo|Kyambogo University]]).
* '''Diguli essoka eya BA (Hons) mu Sociology/Social Administration:''' Yagifuna mu 1988 okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] . <ref>{{Cite web |title=Singapore / Uganda / Presentation of Credentials, 25 June 2015 |url=https://www.modernghana.com/news/625902/singapore-uganda-presentation-of-credentials-25-june-20.html |access-date=2025-12-16 |website=Modern Ghana |language=en}}</ref>
Nga tannagenda mu yunivasite, yamaliriza emisomo gye egya O-Level (East African Certificate of Education) e [[Gulu]], [[Yuganda|Uganda]], mu 1972. Olugendo lwe olw’ebyenjigiriza lwassaawo omusingi gw’omulimu gwe ogwasooka ng’omusomesa era omuwi w’amagezi ku nkulaakulana nga tannadda mu buweereza bw’abakungu.
== Emirimu gye ==
'''Entandikwa y'Emyaka gya 1970–Emyaka gya 1990 nga: Ekisaawe ky’ebyenjigiriza'''
Napeyok obulamu bwe obw'ekikugu yabutandikira mu busomesa bwa siniya mu [[Northern Region, Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]] . Emirimu gye mu by’enjigiriza mwalimu:
* Okusomesa ku ssomero lya Kangole Girls Secondary School.
* Okulinnya eddaala okutuuka ku buvunaanyizibwa bw'omukulu w'essomero.
* Ng’aweereza ng’omuwandiisi w’omumyuka w'ebyenjigiriza mu disitulikiti okuva mu 1985.
'''1991–2004: Okwebuuzibwako ku by'enkulaakulana'''
Okumala emyaka egisukka mu kkumi, Napeyok yakola ng’omuwi w’amagezi ku by'enkulaakulana. Mu kifo kino, yakolagana ne [[Ugandan government|gavumenti ya Uganda]], ebitongole wansi w’ekitongole [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky’amawanga amagatte]] ebiwerako, n’ebibiina by’ensi yonna ebiyamba abantu. Essira yalissa ku nkulaakulana z’ebitundu n’ensonga z’obuntubulamu.
'''2004–Kati: Empeereza y’abakungu'''
Napeyok yeegatta ku minisitule ya Uganda ey’ensonga z’ebweru, gy’abadde mu bifo by’ababaka ebikulu ebiwerako:
'''- Omubaka wa Bufalansa, Cuba, ne Buyindi:''' Okusooka okuteekebwa mu bifo eby’obubaka mwalimu okuweereza ng’Omubaka wa Uganda mu [[Cuba]] ne [[Bufalansa]], n’okubeera Kaminsona Omukulu mu [[India|Buyindi]] .
'''- Omulimu gw’akola mu kiseera kino (okuva mu 2017): Omubaka mu [[Yitale]] :''' Mu kiseera kino ali mu kifo kino, era abeera mu kibuga [[Rome]].
'''- Omukiise ow’enkalakkalira mu bitongole by’ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky’amawanga amagatte]] :''' Mu kiseera kye kimu n’omulimu gwe ogw’okubeera Omubaka mu [[Yitale]], ye mukiise ow’enkalakkalira wa [[Yuganda|Uganda]] mu bitongole [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|by’amawanga amagatte]] ebisatu eby’emmere ebisangibwa e [[Rome]]:
* [[:en:Food_and_Agriculture_Organization|Food and Agriculture Organization (FAO)]]
* [[:en:World_Food_Programme|World Food Programme (WFP)]]
* [[:en:International_Fund_for_Agricultural_Development|International Fund for Agricultural Development (IFAD)]]
'''Omubaka atali mutuuze:''' Obunene bw’emirimu gye mu kiseera kino era butwala amawanga nga [[Serbia]] ne [[Cyprus]], gy’aweereza ng’omubaka atali mutuuze/Kamisona omukulu okutumbula enkolagana y’amawanga gombi n’ebyobusuubuzi.
== Awaadi ze n'okusiimibwa ==
Mu 2013, Napeyok yalondebwa ku bwa Kaminsona wa Uganda mu Buyindi.<ref>{{Cite news|date=2013-12-16|title=Envoys of five nations present credentials to President Pranab Mukherjee|url=https://economictimes.indiatimes.com/news/politics-and-nation/envoys-of-five-nations-present-credentials-to-president-pranab-mukherjee/articleshow/27479045.cms?from=mdr|access-date=2025-04-29|work=The Economic Times|issn=0013-0389}}</ref> Napeyok yakkirizibwa nga Her Excellency mu 2017 Gavumenti ya Uganda.<ref>{{Cite web |title=Embassy of the Republic of Uganda in Italy |url=https://easydiplomacy.com/en/ambasciate-straniere/embassy-of-uganda-in-italy/ |access-date=2025-04-14 |website=EasyDiplomacy |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Elizabeth Paula Napeyok - State House Uganda |url=https://statehouse.go.ug/tag/elizabeth-paula-napeyok/ |access-date=2025-04-14 |language=en-US |archive-date=2025-01-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250113035632/https://statehouse.go.ug/tag/elizabeth-paula-napeyok/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":0" /> Ambasada awa obuwagizi eri bamusigansimbi ab’ensi yonna ne Bannayuganda abali mu nsi endala okuzuula emikisa gy’okusiga ensimbi okutumbula ebyenfuna.<ref>{{Cite web |title=HER EXCELLENCY AMBASSADOR ELIZABETH PAULA NAPEYOK MEETING WITH POBIC ASSOCIATION AND THE TOP MANAGEMENT OF THE GIANNINA GASLINI PAEDIATRIC HOSPITAL GENOVA, ITALY, 12 TH JULY, 2024. {{!}} Embassy of the Republic of Uganda |url=https://rome.mofa.go.ug/article/her-excellency-ambassador-elizabeth-paula-napeyok-meeting-pobic-association-and-top |access-date=2025-04-14 |website=rome.mofa.go.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ugandan Diaspora urged to invest back home |url=https://www.newvision.co.ug/news/1505934/ugandan-diaspora-urged-invest-home |access-date=2025-04-14 |website=New Vision}}</ref>
Napeyok abadde asiimibwa olw’ebintu by’akoledde ne awaadi okuva ewa Pulezidenti bbiri: emu olw’omulimu gwe yakola mu kutumbula ebyenjigiriza by’abawala ate endala olw’okutumbula okutunda ebintu ebweru w’eggwanga.
== <small>Obulamu bwe obw’omunda</small> ==
Elizabeth Paula Napeyok maama w’abaana babiri.
== Laba ne ==
* [[Joy Ruth Acheng]]
* [[Palamenti ya Uganda|Parliarment of Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Ababaka ba Uganda ebweru]]
[[Category:Abakungu mu kitongole kya Food and Agriculture Organization]]
[[Category:Ababaka ba Uganda ebweru abakazi]]
[[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi ab'Ekyasa kyabirimwekimu]]
[[Category:Abazaale ba 1958]]
[[Category:Abaasomerako ku Makerere University]]
[[Category:Abaasomerako ku Kyambogo University]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
r86nv2ci2eeyaot2gv1nbxja03f8g6p
Patrick Mutono
0
11586
60856
42552
2026-07-11T12:04:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60856
wikitext
text/x-wiki
'''Patrick Lodoi Mutono''' yazaalibwa nga 17 Ogwokusatu 1960 [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era [[:en:Physician|musawo]] ng'abeera mu Buvanjuba bwa [[:en:Uganda|Uganda]] . Ono ye mutandisi w’ekitongole kya Lodoi Development Fund, nga kino n’okutuusa kati kyekyazimba eddwaliro lya Kanginima Hospital mu [[:en:Pallisa|Pallisa]] , n’okuteekateeka okuzimba enzizi z’amazzi amayonjo 400 mu Buvanjuba bwa Uganda. Okuva nga mu 2013, yali mubaka wa [[:en:Parliament|Paalamenti]] ow'[[:en:Butebo_District|Essaza lya Butebo]]. <ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/229-new-butebo-mp-sworn-in</ref> <ref>https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/lodoi-patrick-mutono-1147/</ref> Mu 2021 yaddamu okulondebwa era okuweereza nga omukiise wa Paalamenti. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/mutono-patrick-lodoi-7137/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/769198c2-8620-4bdd-9573-96160ef04098/</ref> <ref>https://www.youtube.com/watch?v=-DnYGXnRq64</ref> <ref>{{Cite web |url=https://redpepper.co.ug/butebo-by-election-nrms-mutono-wins-in-a-landslide-victory/14507/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-18 |archive-date=2024-11-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241127130247/https://redpepper.co.ug/butebo-by-election-nrms-mutono-wins-in-a-landslide-victory/14507/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
cutp0e7683ge4kpgpevnksnqo4yrcpp
61145
60856
2026-07-11T16:33:39Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61145
wikitext
text/x-wiki
'''Patrick Lodoi Mutono''' yazaalibwa nga 17 Ogwokusatu 1960 [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era [[:en:Physician|musawo]] ng'abeera mu Buvanjuba bwa [[:en:Uganda|Uganda]] . Ono ye mutandisi w’ekitongole kya Lodoi Development Fund, nga kino n’okutuusa kati kyekyazimba eddwaliro lya Kanginima Hospital mu [[:en:Pallisa|Pallisa]] , n’okuteekateeka okuzimba enzizi z’amazzi amayonjo 400 mu Buvanjuba bwa Uganda. Okuva nga mu 2013, yali mubaka wa [[:en:Parliament|Paalamenti]] ow'[[:en:Butebo_District|Essaza lya Butebo]]. <ref>http://www.parliament.go.ug/new/index.php/about-parliament/parliamentary-news/229-new-butebo-mp-sworn-in</ref> <ref>https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/lodoi-patrick-mutono-1147/</ref> Mu 2021 yaddamu okulondebwa era okuweereza nga omukiise wa Paalamenti. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/mutono-patrick-lodoi-7137/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/769198c2-8620-4bdd-9573-96160ef04098/</ref> <ref>https://www.youtube.com/watch?v=-DnYGXnRq64</ref> <ref>{{Cite web |url=https://redpepper.co.ug/butebo-by-election-nrms-mutono-wins-in-a-landslide-victory/14507/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-18 |archive-date=2024-11-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241127130247/https://redpepper.co.ug/butebo-by-election-nrms-mutono-wins-in-a-landslide-victory/14507/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
2dy077ikpp5las86cymmzlh54rfxrit
Shem Bageine
0
11587
60996
44204
2026-07-11T15:55:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60996
wikitext
text/x-wiki
'''Shem Bajura Bageine''' [[:en:Uganda|Munnayuganda munnabyabufuzi]]. Yaliko [[:en:East_African_Community|Minisita omubeezi ow'ensonga z'obuvanjuba bwa Afrika]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 1 Ogw'okusatu 2015.<ref name="Shuffle">{{Cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=1 April 2015 |format=PDF |archive-date=9 July 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Olw'okuba minisita ku kabineti, Shem Bageine yaliko [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Palamenti]].
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
* [[East African Community|Omukago gwa East Africa]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://www.parliament.go.ug/new Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20150402093825/http://bageine.co.ug/ Omukutu gwa yintaneeti ogwa Bageine & Company Limited]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
tt3kbiosjq7wj0aq3dhxyzh3p2fanwq
61078
60996
2026-07-11T16:00:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61078
wikitext
text/x-wiki
'''Shem Bajura Bageine''' [[:en:Uganda|Munnayuganda munnabyabufuzi]]. Yaliko [[:en:East_African_Community|Minisita omubeezi ow'ensonga z'obuvanjuba bwa Afrika]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 1 Ogw'okusatu 2015.<ref name="Shuffle">{{Cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=1 April 2015 |format=PDF |archive-date=9 July 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Olw'okuba minisita ku kabineti, Shem Bageine yaliko [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Palamenti]].
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
* [[East African Community|Omukago gwa East Africa]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://www.parliament.go.ug/new Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20150402093825/http://bageine.co.ug/ Omukutu gwa yintaneeti ogwa Bageine & Company Limited]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
tvymhv168s0n6fio01vv9g79opvsbq5
Rachael Mwine Arinaitwe
0
11592
61869
40697
2026-07-11T17:59:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61869
wikitext
text/x-wiki
'''Rachael Mwine Arinaitwe''' era amanyiddwa nga Rachael Arinaitwe Tibarokoka Mwine (yazaalibwa nga 17 mu mwezi ogw'ekkumi n'ebbiri mu mwaka gwa 1983) Munnamawulire omunnayuganda, musomi w'amawulire, omukubiriza era omukugu mu by'amawulire eyakolanga ne [[NTV Uganda]] . <ref name=":0">{{Cite web |last=Kasyate |first=Simon |title=Anchor Mwine shares school times and work |url=https://observer.ug/news-headlines/47296-anchor-mwine-shares-school-times-and-work |access-date=2022-04-01 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb |archive-date=2022-04-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220401141343/https://observer.ug/news-headlines/47296-anchor-mwine-shares-school-times-and-work |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |date=2018-10-26 |title=Why Rachael Arinaitwe Mwine Quit NTV |url=https://chimpreports.com/why-rachael-arinaitwe-mwine-quit-ntv/ |access-date=2022-04-02 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Rachael yazaalibwa Lilian (maama) ne Clement Tibarikoka (taata) ng’omwana owookubiri mu baana bana. Rachael yakulira Najjanankumbi oluvannyuma nadda e Kyebando mu Kampala, Uganda. <ref name=":0"/> Yagenda mu ssomero erimanyiddwa nga Joy primary school okusoma pulayimale ye
Oluvannyuma yeegatta ku ssomero lya Gayaza High School okusoma eddaala erya O ne Migadde College okusoma eddaala erya waggulu. <ref name=":0" /> Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] gye yakolera [[:en:Mass_communication|kkoosi y'eby'empuliziganya]]<nowiki/>wabula essira naliteeka ku [[:en:Public_relations|by'enkolagana n'abantu]] . <ref name=":0" />
== Omulimu ==
Oluvannyuma lw'okuva ku yunivasite, Rachael yakola ne leediyo ya Power FM okumala emyaka etaano nga tannayingira kibiina kya Nation Media Group ( [[NTV Uganda]] ) gye yakolera okumala emyaka musanvu okutuuka mu mwezi ogw'ekkumi nga 25 omwaka gwa 2018 bwe yalekulira. [ <ref>{{Cite web |last=Opio |first=Samuel |date=2018-10-26 |title=Rachael Mwine Arinaitwe Quits NTV! |url=https://www.spyuganda.com/rachael-mwine-arinaitwe-quits-ntv/ |access-date=2022-04-02 |website=The Spy |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Rachael Arinaitwe Mwine – Inspire Synergy |url=http://inspiresynergy.org/speaker/rachael-arinaitwe-mwine/ |access-date=2022-04-02 |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Editor |first=SautiTech |date=2019-03-06 |title=Rachael Mwine joins Andela Uganda |url=https://sautitech.com/startups/rachael-mwine-andela-uganda/ |access-date=2022-04-02 |website=SautiTech |language=en-US |archive-date=2022-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220402151010/https://sautitech.com/startups/rachael-mwine-andela-uganda/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":1" /> <ref name=":2">{{Cite web |date=2018-02-27 |title=Rachael Arinaitwe set for fundraiser that lauds Christian achievers |url=https://www.ugchristiannews.com/rachael-arinaitwe-set-for-fundraiser-that-lauds-christian-achievers/ |access-date=2022-04-02 |website=Breaking news on Christianity in Uganda and World |language=en-US |archive-date=2025-04-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250417054642/https://www.ugchristiannews.com/rachael-arinaitwe-set-for-fundraiser-that-lauds-christian-achievers/ |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma yegatta ku [[:en:Andela|Andela]],kkampuni ya tekinologiya ekola "software" eri ku ddaala ly'ensi yonna eyagulwawo mu mwezi ogw'omusanvu mu mwaka gwa 2018. mu Uganda.Rachael era yali omu ku Red Sofa sessions ezategekebwa Red Enterprises ezaliwo mu mwezi ogw'okussatu nga lumu mu mwaka gwa 2018
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Rachael mufumbo ne Ben Mwine omukozi ku leediyo okuva mu mwezi gw'omwenda nga 28 omwaka gwa 2013 lwe baakola embaga yaabwe. <ref name=":2"/> <ref>{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |title=Still traumatized by the horror I saw in my wife's hair- Ben Mwine |url=https://www.sqoop.co.ug/201906/four-one-one/still-traumatized-by-the-horror-i-saw-in-my-wifes-hair-ben-mwine.html |access-date=2022-04-02 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-01-04 |title=Nothing has changed for the Mwines since they began dating |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/heart-to-heart/nothing-has-changed-for-the-mwines-since-they-began-dating-1559556 |access-date=2022-04-02 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba nabino ==
[[NTV Uganda]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
cv7cwndjiksbhgq79w5mrtld5s6ahif
Luyimbaza Elias Nalukoola
0
11595
61688
44435
2026-07-11T17:29:16Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61688
wikitext
text/x-wiki
'''Luyimbazi Elias Nalukoola''' munnayuganda [[munnamateeka]] , era [[munnabyabufuzi]] .Yaweerezanga ng' [[omubaka wa paalamenti]] owa [[Kawempe ey'obukiika kkono]] mu [[Kampala]] <ref>{{Cite web |date=2025-03-14 |title=Why NUP's Nalukoola won Kawempe North by-election |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/why-nup-s-nalukoola-won-kawempe-north-by-election-4964060 |access-date=2025-03-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> okuva nga 13 Omwezi ogwokusatu okutuuka nga 26 Omwezi ogwokutaano 2025, <ref>{{Cite web |date=2025-05-26 |title=Court cancels Nalukoola's election as Kawempe North MP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-cancels-nalukoola-s-election-as-kawempe-north-mp-5057452 |access-date=2025-05-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Aine |first=Kim |date=2025-05-26 |title=BREAKING: Court Nullifies Kawempe North MP Nalukoola's Election, Orders Fresh Poll |url=https://chimpreports.com/breaking-court-nullifies-kawempe-north-mp-nalukoolas-election-orders-fresh-poll/ |access-date=2025-05-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw'omulamuzi Namanya Bernard okusazaamu okulonda n'alangirira ekifo nti kikalu. <ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2025-05-26 |title=High Court annuls Erias Nalukoola's Kawempe North MP election over campaign violations |url=http://mbu.ug/2025/05/26/elias-luyimbazi-election-nullified-kampala/ |access-date=2025-05-26 |website=MBU |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Object |first=object |date=2025-05-26 |title=NUP's Nalukoola loses Kawempe MP seat, court orders fresh elections |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/nups-nalukoola-loses-kawempe-mp-seat-court-or-NV_211500 |access-date=2025-05-26 |website=New Vision}}</ref>
Yayingira ofiisi oluvannyuma lw’okulangirirwa akakiiko k’ebyokulonda ng’omuwanguzi mu kulonda okwaddibwamu n’obululu 17,764 nga 13, Omwezi ogwokusatu 2025 okwategekebwa oluvannyuma lw’okufa kw’eyali omubaka wa Palamenti, [[Muhammad Ssegirinya]], mu Mwezi ogusooka 2025. <ref name=":0">{{Cite web |date=2025-03-12 |title=NUP's Nalukoola sues govt over torture by JATT operatives |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-s-nalukoola-sues-govt-over-torture-by-jatt-operatives-4961514 |access-date=2025-03-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Asiimwe |first=George |date=2025-03-14 |title=NUP's Elias Luyimbazi Nalukoola Wins Kawempe North By-Election |url=https://chimpreports.com/nups-elias-luyimbazi-nalukoola-wins-kawempe-north-by-election/ |access-date=2025-03-14 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-03-13 |title=NUP's Nalukoola wins Kawempe North MP by-election |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-s-nalukoola-wins-kawempe-north-mp-by-election-4964240 |access-date=2025-03-14 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-03-14 |title=Elias Nalukoola's journey to become MP elect |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/elias-nalukoola-s-journey-to-become-mp-elect--4965388 |access-date=2025-03-18 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2025-03-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250317010757/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/elias-nalukoola-s-journey-to-become-mp-elect--4965388 |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Elias Nalukoola yagenda mu Kawempe Islamic Seminary, Kyerima Umea Primary School, ne Kawempe Muslim Primary School ku misomo gye egya pulayimale (His primary school educatin) . <ref name=":2">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2025-03-14 |title=Who is NUP's Elias Nalukoola, the winner of the Kawempe North by-election? He once dropped out of school in Senior Two due to a lack of school fees and tried to pursue a career in music as 'Mr. Dandi' - Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20250314/who-is-nups-elias-nalukoola-the-winner-of-the-kawempe-north-by-election-he-once-dropped-out-of-school-in-senior-two-due-to-a-lack-of-school-fees-and-tried-to-pursue-a-career-in-music-as/ |access-date=2025-03-18 |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku St. Paul SS Mpererwe gattako Kawempe Muslim Secondary School okusoma siniya 6. <ref name=":2" /> Yafuna ddiguli ye mu mateeka okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] ne dipuloma ya ddiguli eyookubiri mu by’amateeka (Post graduate diploma) okuva mu [[Law Development Centre|Law Development Center]] (LDC). <ref name=":2" /> Elias yatandika emirimu gye egy'amateeka mu 2014 mu kkampuni ya Mayanja,Nakibuule and Co. Advocates ng’omuyambi mu by’amateeka nga tanneetongola. <ref name=":1"/>
== Omulimu gwe ogw’amateeka ==
Nalukoola, ng’omulwanirizi w’eddembe ly’obuntu, yafuna okusiimibwa ( gained recognition) ng’omulwanirizi w’eddembe ly’obuntu olw'obuvumu bwe n’eddoboozi ery'omwanguka okulwanirira abanyigirizibwa. <ref name=":1"/> Enkola ye ey’amateeka essa essira ku ddembe ly’obuntu ,enkola ey'amateeka, okutaawulula enkayana (civil litigation) , obusuubuzi n'okugula n'okutunda ettaka. Yeetabye mu misango mingi omuli n’okuwoza mu [[kkooti ya Uganda ensukkulumu]] . <ref name=":1" /> Yali omu ku kibinja ky bannamateeka ekyawakanya okukola ennongoosereza mu kawaayiro 102(b) aka ssemateeka wa Uganda, akaggyawo ekkomo ku myaka gy’abeesimbawo ku bwa pulezidenti. Era abadde mpagi mu kulwanirira abasiraamu abateeberezebwa okwenyigira mu ttemu ly’abakulembeze b’eddiini Abasiraamu. <ref name=":1" />
== Eby'obufuzi bye ==
Nga tannagenda ku mulimu gwa paalamenti, Nalukoola yaweerezaako ng'omumyuka w'omukubiriza ow'olukiiko lw'eggombolola ya Kawempe mu 2006 okutuuka mu 2011.<ref name=":2"/> Era yaliko omuwi wa'amagezi ku by'amateeka mu ggwanga ow'ekibiina ky'ebyobufuzi ki Democratic Party (DP) mu Uganda ekifo kyeyalekulira mu 2023 nga tannafuuka muwi w'amagezi ku kibiina ekigatta bannamawulire ( Uganda Journalists Association-UJA) .<ref name=":2" /><ref>{{Cite web |last=Muhimba |first=Samuel |date=2025-01-08 |title=City lawyer Luyimbazi vows to unseat Ssegirinya for Kawempe North seat |url=https://nilepost.co.ug/news/236121/city-lawyer-luyimbazi-vows-to-unseat-ssegirinya-for-kawempe-north-seat |access-date=2025-03-18 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Mu Mwezi ogwokubiri 2025, yasunsulwa ekibiina kya [[National Unity Platform|National Unity Platform (NUP)]] ng'eyali ow'okubakwatira bendera mu kuddamu akaluku ka Kawempe ey'obukiika kkono, nga kyaddirira okufa kw'omubaka wa paalamenti [[Muhammad Ssegirinya]].<ref>{{Cite web |date=13 March 2025 |title=Kawempe byelection: EC's Byabakama orders impounding cars without number plates |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/kawempe-byelection-ecs-byabakama-orders-impou-NV_206759 |access-date=2025-03-13 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Namakumbi |first=Josephine |date=2025-02-11 |title=Lawyer Nalukoola Takes NUP Flag for Kawempe North By-election |url=https://nilepost.co.ug/top-stories/242114/lawyer-nalukoola-takes-nup-flag-for-kawempe-north-by-election |access-date=2025-03-13 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Mu kusunsulwamukwe, Nalukoola yasanga ebisomooza, omwali ebigambibwa nti abayambi be baawambibwa ssaako okutaataaganyizibwa abakuumaddembe.<ref>{{Cite web |date=12 February 2025 |title=NUP plots 90% victory in Kawempe North byelection |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/nup-plots-90-victory-in-kawempe-north-byelect-NV_204794 |access-date=2025-03-13 |website=New Vision |language=en}}</ref> Wadde emiziziko gino gyaliwo, yasunsulwa n'ekyaddirira yawangula akalulu akaali kaddiddwamu nga 13, Omwezio gwokusatu 2025 ng'awangula abalala 9 abaavuganya (Namabi Faridah Kigongo (NRM), Hanifah Karadi Murerwa (Independent), Sadat Mukiibi aka Kalifa Aganaga (FDC), Henry Mubiru Kasacca (DP) ) n'abalala.<ref name=":0"/><ref name=":1">{{Cite web |title=Luyimbazi Elias Nalukoola - Uganda Muslim Lawyer's Association |url=https://umlas.org/luyimbazi-elias-nalukoola/ |access-date=2025-03-13 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-02-11 |title=NUP names Elias Nalukoola for Kawempe North by-election |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/nup-names-elias-nalukoola-for-kawempe-north-by-election-4922882 |access-date=2025-03-13 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2025-04-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250401002656/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/nup-names-elias-nalukoola-for-kawempe-north-by-election-4922882 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=19 February 2025 |title=How much does it take to be an MP? |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/how-much-does-it-take-to-be-an-mp-NV_205226 |access-date=2025-03-13 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |date=2025-03-25 |title=Kawempe North by-election: Why NRM's Nambi withdrew vote recount petition |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kawempe-north-by-election-why-nrm-s-nambi-withdrew-vote-recount-petition-4978552#summary |access-date=2025-03-30 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Elias Nalukoola amanyiddwa olw’okwewaayo kwe eri eddembe ly’obuntu n’obwenkanya. Yali omu ku baatandikawo kkampuni ya Nalukoola, Kakeeto Advocates & Solicitors era aweereza nga mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Buganda Cultural and Development Foundation (BUCADEF). Era yeetaba mu bukiiko bw’amasomero obw’enjawulo era yeenyigira mu kwogera okw'okuzaamu amaanyi. <ref name=":1"/> Yategeka n'empaka za Nalukoola Kawempe North Sports Tournament 2024-2025 ezaatandika nga 22 Omwezi gw'ekkumi n'ebiri 2024. <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2024-12-16 |title=Elias Luyimbazi Nalukoola: Vocal legal expert-cum-politician preaches sports development in Kawempe North |url=https://kawowo.com/2024/12/16/elias-luyimbazi-nalukoola-vocal-legal-expert-cum-politician-preaches-sports-development-in-kawempe-north/ |access-date=2025-03-13 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
== Obutakkaanya ==
Nalukoola yawawaabira gavumenti ya Uganda mu Mwezi gwokusatu 2025 ng’agamba nti yatulugunyizibwa abakozi b’ekibinja ekirwanyisa obutujju (Joint Anti-Terrorism Taskforce - JATT) bwe yali agenda okusunsulwa. <ref name=":0"/> <ref name=":3">{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |date=2025-03-12 |title=Nalukoola Sues Govt Over Torture |url=https://www.nilepost.co.ug/news/247367/nalukoola-sues-govt-over-torture |access-date=2025-03-18 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Anoonya okuliyirirwa n’okwetonderwa mu lujjudde, ng’agamba nti eddembe ku kitiibwa era n'eddembe obutatulugunyizibwa byayingirirwa <ref name=":0" /> <ref name=":3" />
Okusinziira ku katundu 59 ak’etteeka erifuga okulonda kwa Palamenti, 2005, akalaga nti okulonda bwe kuggwa, [[akakiiko k'ebyokulonda]] kajja kulangirira mu buwandiike era kafulumye ebyava mu kulonda mu ssaawa 48 oluvannyuma lw’okulonda okuggalwawo. <ref name=":5"/> Ekkubo lya Nalukoola okufuuka omubaka wa Palamenti lyafuuka kkalubo okusingawo kubanga akakiiko k’ebyokulonda kaalabika nga tekasobola kumaliriza mu bujjuvu enkola y’okufulumya erinnya lye mu butongole oluvannyuma lw’obuwanguzi bwe obw’olwatu.
Newankubadde yalangirirwa ng’omuwanguzi, era akakiiko okukkakkana nga kamulangirira omuwanguzi mu ssaawa 18 zokka ng’ebifo eby’okulonda biggaddwa, omutendera omukulu ddala ogw'okugatta erinnya lye mu kyapa kya gavumentiekitongole (National Gazette) gwasigala teguwedde. <ref>{{Cite web |date=2025-03-24 |title=Nalukoola election win gazetted hours after protest meeting with EC |url=https://www.independent.co.ug/nalukoola-election-win-gazetted-hours-after-protest-meeting-with-ec/ |access-date=2025-03-30 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Embeera yaleetera ey’okuddukanya emirimu mu bukulu yamulemesa okusobola okugenda mu maaso n’omukolo gw’okulayira. Embeera eno yaleetedde Nalukoola n’abamu ku bakiise [[National Unity Platform|ba National Unity Platform]] (NUP) okugenda mu maaso ne batuukirira [[akakiiko k'ebyokulonda]] mu lwamaliriza nga lufuuse olukiiko olw’okuwakanya, nga bwe bagezaako okuzuula lwaki waali wabaddewo okulwawo okutali kwa bulijjo mu nkola eyandibadde enambulukufu. <ref name=":5"/>
Nga 20, Omwezi ogwokusatu 2025, eyeesimbyewo ku lw'ekibiina kya National Resistance Movement (NRM) mu kulonda okwaddibwamu okw’e Kawempe ey'obukiika kkono , Muky Faridah Nambi yawaaba ng’ayita mu bannamateekaabe ba Atwijukire Dennis Advocates, yateekamu okusaba eri akulira kkooti ezisookerwako e Kawempe okusaba okuddamu okubala obululu kwe yaggyayo nga 25, Omwezi ogwokusatu 2025 oluvannyuma lw’[[akakiiko k'ebyokulonda]] okuteeka mu kyapa kya gavumenti ekitongole (National gazette) ebyava mu kulonda nga Nalukoola yemuwanguzi. <ref name=":4"/>
Nalukoola ku nkomerero yalayizibwa ng'omubaka wa paalamenti owa Kawempe ey'obukiika kkono mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu nga 26, Omwezi ogwokusatu 2025. Omukolo gw’okulayira gwakolebwa omukubiriza (Speaker) [[Anita Among]] mu bisenge bye (Her chambers), engeri Palamenti gyeyali mu luwummula mu kiseera ekyo. <ref name=":5"/> <ref>{{Cite web |title=Speaker swears in MP Nalukoola {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/3650/speaker-swears-mp-nalukoola |access-date=2025-03-30 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> Kino kyaliwo oluvannyuma lw’okufuna okuteegeezebwa okutongole okuva mu [[kakiiko k'ebyokulonda]] wamu ne kkopi y’ebyava mu kulonda ebyali biteekeddwa mu kyapa kya gavumenti (Uganda Gazette). <ref name=":5" /> <ref>{{Cite web |last=Nabakooza |first=Shamim |date=2025-03-26 |title=PHOTOS: Nalukoola Sworn In as Kawempe North MP |url=https://nilepost.co.ug/news/250164/nalukoola-sworn-in-as-kawempe-north-mp-in-speakers-chambers |access-date=2025-03-30 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=26 March 2025 |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/nalukoola-sworn-in-as-new-kawempe-north-mp-NV_207668 |access-date=2025-03-30 |website=www.newvision.co.ug}}</ref>
== Ebimwogerwako ==
Nalukoola yawawaabira gavumenti ya Uganda mu gwokusatu gwa 2025 ng’agamba nti yatulugunyizibwa abakozi b’ekitongole ekirwanyisa obutujju ekya Joint Anti-Terrorism Taskforce (JATT) bwe yali agenda okusunsulwa. <ref name=":0"/> <ref name=":3"/> Ali mu kulondoola eky'okumuliyirira n’okumwetondera mu lujjudde, ng’agamba nti eddembe lye n’ekitiibwa kye n’obwetwaze bwe byatyoboolwa. <ref name=":0" /> <ref name=":3" />
== Ebimwogerwako ==
'''Luyimbazi Elias Nalukoola''' [[:en:Lawyer|Munnamateeka]] , era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] Munnayuganda. Yakola nga [[:en:Member_of_parliament|omubaka mu Palamenti]] ow'ekitundu kya [[:en:Kawempe|Kawempe North]] mu [[:en:Kampala|Kampala]] <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/why-nup-s-nalukoola-won-kawempe-north-by-election-4964060</ref> okuva nga 13 Gwokusatu okutuuka nga 26 Ogwokutaano 2025, <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-cancels-nalukoola-s-election-as-kawempe-north-mp-5057452</ref> <ref>https://chimpreports.com/breaking-court-nullifies-kawempe-north-mp-nalukoolas-election-orders-fresh-poll/</ref> ekyaddirirwa omulamuzi Namanya Bernard okusazaamu okulonda ng'alangirira nti ekifo kino kikalu. <ref>http://mbu.ug/2025/05/26/elias-luyimbazi-election-nullified-kampala/</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/nups-nalukoola-loses-kawempe-mp-seat-court-or-NV_211500</ref>
Yayingira ofiisi oluvannyuma lw’okulangirirwa akakiiko k’ebyokulonda ng’omuwanguzi mu kulonda okw’okuddira mu kifo n'obululu 17,764 nga Ogwokusatu 13, 2025 okwakolebwa oluvannyuma lw’okufa kw’eyali omubaka wa Palamenti, [[:en:Muhammad_Ssegirinya|Muhammad Ssegirinya]], mu Gwolubereberye, 2025. <ref name=":0"/> <ref>https://chimpreports.com/nups-elias-luyimbazi-nalukoola-wins-kawempe-north-by-election/</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-s-nalukoola-wins-kawempe-north-mp-by-election-4964240</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/elias-nalukoola-s-journey-to-become-mp-elect--4965388 |title=Archive copy |access-date=2025-08-19 |archive-date=2025-03-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250317010757/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/elias-nalukoola-s-journey-to-become-mp-elect--4965388 |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Elias Nalukoola yasomerako ku ssomero lya Kawempe Isalmic School, Kyerima Umea Primary School, ne Kawempe Muslim Primary School nga eno gyeyasomera pulayimale. <ref name=":2"/> Oluvannyuma yeegatta ku St. Paul SS Mpererwe oluvannyuma nadda ku Kawempe Muslim Secondary School okusoma okumaliriza siniya eyomukaaga. <ref name=":2" /> Yafuna diguli mu mateeka okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’eMakerere]] ne dipulooma mu by’amateeka okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] (LDC). <ref name=":2" /> Elias yatandika omulimu gwe ogw’amateeka mu 2014 mu Mayanja, Nakibuule and Co. Advocates ng’omuyambi mu by’amateeka nga tannatandikawo kitongole kye eky’obwannannyini. <ref name=":1"/>
== Omulimu gwe ogw’amateeka ==
Nalukoola, ng’omulwanirizi w’eddembe ly’obuntu, yafuna okumanyika ng’omulwanirizi w’eddembe ly’obuntu olw’okulwanirira n’obuvumu n’okwogera obulungi okutaasa abantu abassibwa wansi. <ref name=":1"/> Enkola ye ey’amateeka essira esinga kulissa ku ddembe ly’abantu n’amateeka agakwata ku ssemateeka, okugonjoola obutabanguko mu bibiina, eby’obusuubuzi n’okutunda ettaka. Yeetaba mu misango mingi omuli n’okukaayana mu [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|kkooti ensukkulumu eya Uganda]] . <ref name=":1" /> Yali mu ttiimu y’abalamuzi eyawakanya ennongoosereza mu nnyingo 102(b) eya Ssemateeka wa Uganda, eyaggyawo ekkomo ku myaka gy’abeesimbyewo ku bwa pulezidenti. Ono era abadde akola kinene mu kuwolereza abasiraamu abateeberezebwa okuba nga bavunaanibwa okwenyigira mu ttemu ly’abakulembeze b’eddiini y'Abasiraamu. <ref name=":1" />
== Omulimu gwe ogw’ebyobufuzi ==
Nga tannafuna kifo mu palamenti, Nalukoola yaliko omumyuka wa Sipiika wa Divizoni y’e Kawempe okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. <ref name=":2"/> Era yaliko n’ekifo ky’omuwabuzi w’amateeka mu ggwanga mu kibiina kya Democratic Party (DP) mu Uganda ekifo kye yalekulira mu 2023 nga tannafuuka muwabuzi mu kibiina kya bannamawulire ekya Uganda Journalists Association (UJA). <ref name=":2" /> <ref>https://nilepost.co.ug/news/236121/city-lawyer-luyimbazi-vows-to-unseat-ssegirinya-for-kawempe-north-seat</ref> Mu Gwokubiri gwa 2025, yalondebwa ekibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform (NUP)]] ng’omukwasi wa bendera mu kalulu ka Kawempe North, oluvannyuma lw’okufa kw’omubaka [[:en:Muhammad_Ssegirinya|Muhammad Ssegirinya]] . <ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/kawempe-byelection-ecs-byabakama-orders-impou-NV_206759</ref> <ref>https://nilepost.co.ug/top-stories/242114/lawyer-nalukoola-takes-nup-flag-for-kawempe-north-by-election</ref> Mu kulonda kwe, Nalukoola yafuna okusoomoozebwa, omuli okuwamba omuyambi we n’okuyingirirwa ab’ebyokwerinda. <ref>https://www.newvision.co.ug/category/politics/nup-plots-90-victory-in-kawempe-north-byelect-NV_204794</ref> Wadde nga waliwo ebizibu bino, yafuna okusunsulwa kwe n’oluvannyuma n’awangula akalulu ak’okuddira omuntu mu kifo nga 13 Ogwokusatu, 2025 ng’avuganya n’abavuganya abalala 9 (Namabi Faridah Kigongo (NRM), Hanifah Karadi Murerwa (Bwannamunigina), Sadat Mukiibi aka Kalifa Aganaga (FDC), Henry Mubiru Kasacca (DP) ) n’abalala. <ref name=":0"/> <ref name=":1"/> <ref>{{Cite web |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/nup-names-elias-nalukoola-for-kawempe-north-by-election-4922882 |title=Archive copy |access-date=2025-08-19 |archive-date=2025-04-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250401002656/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/nup-names-elias-nalukoola-for-kawempe-north-by-election-4922882 |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/category/politics/how-much-does-it-take-to-be-an-mp-NV_205226</ref> <ref name=":4"/>
== Obulamu bwe obw’obuntu ==
Elias Nalukoola amanyiddwa nnyo olw’okwewaayo ennyo ku eddembe ly’obuntu n’obwenkanya. Yali omu ku baatandikawo kkampuni ya Nalukoola, Kakeeto Advocates & Solicitors era akola nga mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Buganda Cultural and Development Foundation (BUCADEF). Era yeetaba mu bukiiko bw’amasomero obw’enjawulo era yeenyigira mu kwogera okuzimba abantu. <ref name=":1"/> Yategeka n'empaka za Nalukoola Kawempe North Sports Tournament 2024-2025 ezaatandika nga 22 Ogwekkumineebiri, 2024. <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2024-12-16 |title=Elias Luyimbazi Nalukoola: Vocal legal expert-cum-politician preaches sports development in Kawempe North |url=https://kawowo.com/2024/12/16/elias-luyimbazi-nalukoola-vocal-legal-expert-cum-politician-preaches-sports-development-in-kawempe-north/ |access-date=2025-03-13 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
== Nalukoola yawawaabira gavumenti ya Uganda mu gwokusatu gwa 2025 ng’agamba nti yatulugunyizibwa abakozi b’ekitongole ekirwanyisa obutujju ekya Joint Anti-Terrorism Taskforce (JATT) bwe yali agenda okusunsulwa. <ref name=":02">{{Cite web |date=2025-03-12 |title=NUP's Nalukoola sues govt over torture by JATT operatives |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-s-nalukoola-sues-govt-over-torture-by-jatt-operatives-4961514 |access-date=2025-03-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":3"/> Ali mu kulondoola eky'okumuliyirira n’okumwetondera mu lujjudde, ng’agamba nti eddembe lye n’ekitiibwa kye n’obwetwaze bwe byatyoboolwa. <ref name=":02" /> <ref name=":3" />Ebimwogerwako ==
Nalukoola yawawaabira gavumenti ya Uganda mu March wa 2025 ng’agamba nti yatulugunyizibwa abakozi b’ekibiina ekirwanyisa obutujju ekya Joint Anti-Terrorism Taskforce (JATT) bwe yali agenda okusunsulwa. <ref name=":0" /> Agoberera okuliyirira n’okwetondera mu lujjudde, ng’agamba nti eddembe lye ery’ekitiibwa n’eddembe ly’okutulugunyizibwa lyatyoboolwa. <ref name=":0" /> <ref name=":3" />
Okusinziira ku Kawaayiro 59 ak'etteeka ly'okulonda kw'olukiiko lw'eggwanga, 2005, ekiraga nti oluvannyuma lw'okulonda, [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|Akakiiko k'ebyokulonda]] kajja kulangirira mu buwandiike n'okufulumya ebivudde mu kulonda mu ssaawa 48 oluvannyuma lw'okumaliriza okulonda.<ref name=":5"/> Ekkubo Nalukoola lye yatambuliramu n'afuuka mmemba wa palamenti lyalabika ng'eryali ezzibu ennyo kubanga akakiiko k'ebyokulonda kaalabika ng'akalemereddwa okumaliriza ensonga eyo ey'okufulumya erinnya lye mu butongole oluvannyuma lw'obuwanguzi bwe.
Newankubadde yalangirirwa ng’omuwanguzi, era akakiiko okukkakkana nga kamulangiridde ng'omuwanguzi mu ssaawa 18 zokka ng’ebifo eby’okulonda biggaddwa, omutendera omukulu ddala ogw’okwongera erinnya lye mu lupapula lwa National Gazette gwasigala nga tegutuukiridde. <ref>{{Cite web |date=2025-03-24 |title=Nalukoola election win gazetted hours after protest meeting with EC |url=https://www.independent.co.ug/nalukoola-election-win-gazetted-hours-after-protest-meeting-with-ec/ |access-date=2025-03-30 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Ensonga eno yamulemesa okusobola okugenda mu maaso n’omukolo gw’okulayira. Embeera eno yaleetera Nalukoola n’abamu ku bakiise ba [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) okugenda mu maaso ne battunka n’[[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|akakiiko k’ebyokulonda]] era nga baamaliriza babawakanyizza mu lukungaaga nga bagezaako okuzuula lwaki waaliwo okulwawo okutaali kwa bulijjo ku nsonga eyali ey'obwerufu. <ref name=":5">{{Cite web |date=2025-03-26 |title=MP-elect Nalukoola to be sworn in today- Speaker Among |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mp-elect-nalukoola-to-be-sworn-in-today-speaker-among-4978778 |access-date=2025-03-30 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Nga 20 Ogwokusatu, 2025, eyeesimbawo ku bendera ya National Resistance Movement (NRM) mu kulonda kw’e Kawempe North, Muky Faridah Nambi yawaaba ng’ayita mu bannamateeka be Atwijukire Dennis Advocates, yawandiika nga asaba Ssaabalamuzi w’e Kawempe wabeewo okuddamu okubala obululu kye yaggyayo nga 25 Ogwokusatu, 2025 oluvannyuma lw’[[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|akakiiko k’ebyokulonda]] okuwandiika ebyava mu kulonda nga Nalukoola nga yeeyali omuwanguzi. <ref name=":4"/>
Nalukoola oluvannyuma yalayizibwa ng'omubaka wa Kawempe North mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu nga 26 Ogwokusatu, 2025. Omukolo gw’okulayira gwakolebwa Sipiika [[:en:Anita_Among|Anita Among]] mu ofiisi ye, anti Palamenti yali mu luwummula mu kiseera ekyo. <ref name=":5"/> <ref>{{Cite web |title=Speaker swears in MP Nalukoola {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/3650/speaker-swears-mp-nalukoola |access-date=2025-03-30 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> Kino kyaliwo oluvannyuma lw’okufuna empuliziganya entongole okuva mu [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|kakiiko k’ebyokulonda]] wamu ne kkopi y’ebyava mu kulonda. <ref name=":5" /> <ref>{{Cite web |last=Nabakooza |first=Shamim |date=2025-03-26 |title=PHOTOS: Nalukoola Sworn In as Kawempe North MP |url=https://nilepost.co.ug/news/250164/nalukoola-sworn-in-as-kawempe-north-mp-in-speakers-chambers |access-date=2025-03-30 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=26 March 2025 |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/nalukoola-sworn-in-as-new-kawempe-north-mp-NV_207668 |access-date=2025-03-30 |website=www.newvision.co.ug}}</ref>
== Ebimwogerwako ==
'''Luyimbazi Elias Nalukoola''' [[:en:Lawyer|Munnamateeka]] , era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] Munnayuganda. Yakola nga [[:en:Member_of_parliament|omubaka mu Palamenti]] ow'ekitundu kya [[:en:Kawempe|Kawempe North]] mu [[:en:Kampala|Kampala]] <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/why-nup-s-nalukoola-won-kawempe-north-by-election-4964060</ref> okuva nga 13 Gwokusatu okutuuka nga 26 Ogwokutaano 2025, <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-cancels-nalukoola-s-election-as-kawempe-north-mp-5057452</ref> <ref>https://chimpreports.com/breaking-court-nullifies-kawempe-north-mp-nalukoolas-election-orders-fresh-poll/</ref> ekyaddirirwa omulamuzi Namanya Bernard okusazaamu okulonda ng'alangirira nti ekifo kino kikalu. <ref>http://mbu.ug/2025/05/26/elias-luyimbazi-election-nullified-kampala/</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/nups-nalukoola-loses-kawempe-mp-seat-court-or-NV_211500</ref>
Yayingira ofiisi oluvannyuma lw’okulangirirwa akakiiko k’ebyokulonda ng’omuwanguzi mu kulonda okw’okuddira mu kifo n'obululu 17,764 nga Ogwokusatu 13, 2025 okwakolebwa oluvannyuma lw’okufa kw’eyali omubaka wa Palamenti, [[:en:Muhammad_Ssegirinya|Muhammad Ssegirinya]], mu Gwolubereberye, 2025. <ref name=":0"/> <ref>https://chimpreports.com/nups-elias-luyimbazi-nalukoola-wins-kawempe-north-by-election/</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-s-nalukoola-wins-kawempe-north-mp-by-election-4964240</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/elias-nalukoola-s-journey-to-become-mp-elect--4965388 |title=Archive copy |access-date=2025-08-19 |archive-date=2025-03-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250317010757/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/elias-nalukoola-s-journey-to-become-mp-elect--4965388 |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Elias Nalukoola yasomerako ku ssomero lya Kawempe Isalmic School, Kyerima Umea Primary School, ne Kawempe Muslim Primary School nga eno gyeyasomera pulayimale. <ref name=":2"/> Oluvannyuma yeegatta ku St. Paul SS Mpererwe oluvannyuma nadda ku Kawempe Muslim Secondary School okusoma okumaliriza siniya eyomukaaga. <ref name=":2" /> Yafuna diguli mu mateeka okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’eMakerere]] ne dipulooma mu by’amateeka okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] (LDC). <ref name=":2" /> Elias yatandika omulimu gwe ogw’amateeka mu 2014 mu Mayanja, Nakibuule and Co. Advocates ng’omuyambi mu by’amateeka nga tannatandikawo kitongole kye eky’obwannannyini. <ref name=":1"/>
== Omulimu gwe ogw’amateeka ==
Nalukoola, ng’omulwanirizi w’eddembe ly’obuntu, yafuna okumanyika ng’omulwanirizi w’eddembe ly’obuntu olw’okulwanirira n’obuvumu n’okwogera obulungi okutaasa abantu abassibwa wansi. <ref name=":1"/> Enkola ye ey’amateeka essira esinga kulissa ku ddembe ly’abantu n’amateeka agakwata ku ssemateeka, okugonjoola obutabanguko mu bibiina, eby’obusuubuzi n’okutunda ettaka. Yeetaba mu misango mingi omuli n’okukaayana mu [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|kkooti ensukkulumu eya Uganda]] . <ref name=":1" /> Yali mu ttiimu y’abalamuzi eyawakanya ennongoosereza mu nnyingo 102(b) eya Ssemateeka wa Uganda, eyaggyawo ekkomo ku myaka gy’abeesimbyewo ku bwa pulezidenti. Ono era abadde akola kinene mu kuwolereza abasiraamu abateeberezebwa okuba nga bavunaanibwa okwenyigira mu ttemu ly’abakulembeze b’eddiini y'Abasiraamu. <ref name=":1" />
== Omulimu gwe ogw’ebyobufuzi ==
Nga tannafuna kifo mu palamenti, Nalukoola yaliko omumyuka wa Sipiika wa Divizoni y’e Kawempe okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. <ref name=":2"/> Era yaliko n’ekifo ky’omuwabuzi w’amateeka mu ggwanga mu kibiina kya Democratic Party (DP) mu Uganda ekifo kye yalekulira mu 2023 nga tannafuuka muwabuzi mu kibiina kya bannamawulire ekya Uganda Journalists Association (UJA). <ref name=":2" /> <ref>https://nilepost.co.ug/news/236121/city-lawyer-luyimbazi-vows-to-unseat-ssegirinya-for-kawempe-north-seat</ref> Mu Gwokubiri gwa 2025, yalondebwa ekibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform (NUP)]] ng’omukwasi wa bendera mu kalulu ka Kawempe North, oluvannyuma lw’okufa kw’omubaka [[:en:Muhammad_Ssegirinya|Muhammad Ssegirinya]] . <ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/kawempe-byelection-ecs-byabakama-orders-impou-NV_206759</ref> <ref>https://nilepost.co.ug/top-stories/242114/lawyer-nalukoola-takes-nup-flag-for-kawempe-north-by-election</ref> Mu kulonda kwe, Nalukoola yafuna okusoomoozebwa, omuli okuwamba omuyambi we n’okuyingirirwa ab’ebyokwerinda. <ref>https://www.newvision.co.ug/category/politics/nup-plots-90-victory-in-kawempe-north-byelect-NV_204794</ref> Wadde nga waliwo ebizibu bino, yafuna okusunsulwa kwe n’oluvannyuma n’awangula akalulu ak’okuddira omuntu mu kifo nga 13 Ogwokusatu, 2025 ng’avuganya n’abavuganya abalala 9 (Namabi Faridah Kigongo (NRM), Hanifah Karadi Murerwa (Bwannamunigina), Sadat Mukiibi aka Kalifa Aganaga (FDC), Henry Mubiru Kasacca (DP) ) n’abalala. <ref name=":0"/> <ref name=":1"/> <ref>{{Cite web |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/nup-names-elias-nalukoola-for-kawempe-north-by-election-4922882 |title=Archive copy |access-date=2025-08-19 |archive-date=2025-04-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250401002656/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/nup-names-elias-nalukoola-for-kawempe-north-by-election-4922882 |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/category/politics/how-much-does-it-take-to-be-an-mp-NV_205226</ref> <ref name=":4"/>
== Obulamu bwe obw’obuntu ==
Elias Nalukoola amanyiddwa nnyo olw’okwewaayo ennyo ku eddembe ly’obuntu n’obwenkanya. Yali omu ku baatandikawo kkampuni ya Nalukoola, Kakeeto Advocates & Solicitors era akola nga mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Buganda Cultural and Development Foundation (BUCADEF). Era yeetaba mu bukiiko bw’amasomero obw’enjawulo era yeenyigira mu kwogera okuzimba abantu. <ref name=":1"/> Yategeka n'empaka za Nalukoola Kawempe North Sports Tournament 2024-2025 ezaatandika nga 22 Ogwekkumineebiri, 2024. <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2024-12-16 |title=Elias Luyimbazi Nalukoola: Vocal legal expert-cum-politician preaches sports development in Kawempe North |url=https://kawowo.com/2024/12/16/elias-luyimbazi-nalukoola-vocal-legal-expert-cum-politician-preaches-sports-development-in-kawempe-north/ |access-date=2025-03-13 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
== Nalukoola yawawaabira gavumenti ya Uganda mu gwokusatu gwa 2025 ng’agamba nti yatulugunyizibwa abakozi b’ekitongole ekirwanyisa obutujju ekya Joint Anti-Terrorism Taskforce (JATT) bwe yali agenda okusunsulwa. <ref name=":02"/> <ref name=":3"/> Ali mu kulondoola eky'okumuliyirira n’okumwetondera mu lujjudde, ng’agamba nti eddembe lye n’ekitiibwa kye n’obwetwaze bwe byatyoboolwa. <ref name=":02" /> <ref name=":3" />Ebimwogerwako ==
Nalukoola yawawaabira gavumenti ya Uganda mu March wa 2025 ng’agamba nti yatulugunyizibwa abakozi b’ekibiina ekirwanyisa obutujju ekya Joint Anti-Terrorism Taskforce (JATT) bwe yali agenda okusunsulwa. Agoberera okuliyirira n’okwetondera mu lujjudde, ng’agamba nti eddembe lye ery’ekitiibwa n’eddembe ly’okutulugunyizibwa lyatyoboolwa. <ref name=":0" /> <ref name=":3" />
Okusinziira ku Kawaayiro 59 ak'etteeka ly'okulonda kw'olukiiko lw'eggwanga, 2005, ekiraga nti oluvannyuma lw'okulonda, [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|Akakiiko k'ebyokulonda]] kajja kulangirira mu buwandiike n'okufulumya ebivudde mu kulonda mu ssaawa 48 oluvannyuma lw'okumaliriza okulonda.<ref name=":5"/> Ekkubo Nalukoola lye yatambuliramu n'afuuka mmemba wa palamenti lyalabika ng'eryali ezzibu ennyo kubanga akakiiko k'ebyokulonda kaalabika ng'akalemereddwa okumaliriza ensonga eyo ey'okufulumya erinnya lye mu butongole oluvannyuma lw'obuwanguzi bwe.
Newankubadde yalangirirwa ng’omuwanguzi, era akakiiko okukkakkana nga kamulangiridde ng'omuwanguzi mu ssaawa 18 zokka ng’ebifo eby’okulonda biggaddwa, omutendera omukulu ddala ogw’okwongera erinnya lye mu lupapula lwa National Gazette gwasigala nga tegutuukiridde. <ref>https://www.independent.co.ug/nalukoola-election-win-gazetted-hours-after-protest-meeting-with-ec/</ref> Ensonga eno yamulemesa okusobola okugenda mu maaso n’omukolo gw’okulayira. Embeera eno yaleetera Nalukoola n’abamu ku bakiise ba [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) okugenda mu maaso ne battunka n’[[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|akakiiko k’ebyokulonda]] era nga baamaliriza babawakanyizza mu lukungaaga nga bagezaako okuzuula lwaki waaliwo okulwawo okutaali kwa bulijjo ku nsonga eyali ey'obwerufu. <ref name=":5" />
Nga 20 Ogwokusatu, 2025, eyeesimbawo ku bendera ya National Resistance Movement (NRM) mu kulonda kw’e Kawempe North, Muky Faridah Nambi yawaaba ng’ayita mu bannamateeka be Atwijukire Dennis Advocates, yawandiika nga asaba Ssaabalamuzi w’e Kawempe wabeewo okuddamu okubala obululu kye yaggyayo nga 25 Ogwokusatu, 2025 oluvannyuma lw’[[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|akakiiko k’ebyokulonda]] okuwandiika ebyava mu kulonda nga Nalukoola nga yeeyali omuwanguzi. <ref name=":4" />
Nalukoola oluvannyuma yalayizibwa ng'omubaka wa Kawempe North mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu nga 26 Ogwokusatu, 2025. Omukolo gw’okulayira gwakolebwa Sipiika [[:en:Anita_Among|Anita Among]] mu ofiisi ye, anti Palamenti yali mu luwummula mu kiseera ekyo. <ref name=":5" /> <ref>https://www.parliament.go.ug/news/3650/speaker-swears-mp-nalukoola</ref> Kino kyaliwo oluvannyuma lw’okufuna empuliziganya entongole okuva mu [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|kakiiko k’ebyokulonda]] wamu ne kkopi y’ebyava mu kulonda. <ref name=":5" /> <ref>https://nilepost.co.ug/news/250164/nalukoola-sworn-in-as-kawempe-north-mp-in-speakers-chambers</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/category/politics/nalukoola-sworn-in-as-new-kawempe-north-mp-NV_207668</ref>
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |date=2025-03-14 |title=Why NUP's Nalukoola won Kawempe North by-election |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/why-nup-s-nalukoola-won-kawempe-north-by-election-4964060 |access-date=2025-03-18 |website=Monitor |language=en}}
# {{Cite web |date=2025-05-26 |title=Court cancels Nalukoola's election as Kawempe North MP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-cancels-nalukoola-s-election-as-kawempe-north-mp-5057452 |access-date=2025-05-26 |website=Monitor |language=en}}
# {{Cite web |last=Aine |first=Kim |date=2025-05-26 |title=BREAKING: Court Nullifies Kawempe North MP Nalukoola's Election, Orders Fresh Poll |url=https://chimpreports.com/breaking-court-nullifies-kawempe-north-mp-nalukoolas-election-orders-fresh-poll/ |access-date=2025-05-26 |website=ChimpReports |language=en-US}}
# {{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2025-05-26 |title=High Court annuls Erias Nalukoola's Kawempe North MP election over campaign violations |url=http://mbu.ug/2025/05/26/elias-luyimbazi-election-nullified-kampala/ |access-date=2025-05-26 |website=MBU |language=en-US}}
# {{Cite web |last=Object |first=object |date=2025-05-26 |title=NUP's Nalukoola loses Kawempe MP seat, court orders fresh elections |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/nups-nalukoola-loses-kawempe-mp-seat-court-or-NV_211500 |access-date=2025-05-26 |website=New Vision}}
# {{Cite web |date=2025-03-12 |title=NUP's Nalukoola sues govt over torture by JATT operatives |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-s-nalukoola-sues-govt-over-torture-by-jatt-operatives-4961514 |access-date=2025-03-13 |website=Monitor |language=en}}
# {{Cite web |last=Asiimwe |first=George |date=2025-03-14 |title=NUP's Elias Luyimbazi Nalukoola Wins Kawempe North By-Election |url=https://chimpreports.com/nups-elias-luyimbazi-nalukoola-wins-kawempe-north-by-election/ |access-date=2025-03-14 |website=ChimpReports |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2025-03-13 |title=NUP's Nalukoola wins Kawempe North MP by-election |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-s-nalukoola-wins-kawempe-north-mp-by-election-4964240 |access-date=2025-03-14 |website=Monitor |language=en}}
# {{Cite web |date=2025-03-14 |title=Elias Nalukoola's journey to become MP elect |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/elias-nalukoola-s-journey-to-become-mp-elect--4965388 |access-date=2025-03-18 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2025-03-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250317010757/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/elias-nalukoola-s-journey-to-become-mp-elect--4965388 |url-status=dead }}
# {{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2025-03-14 |title=Who is NUP's Elias Nalukoola, the winner of the Kawempe North by-election? He once dropped out of school in Senior Two due to a lack of school fees and tried to pursue a career in music as 'Mr. Dandi' - Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20250314/who-is-nups-elias-nalukoola-the-winner-of-the-kawempe-north-by-election-he-once-dropped-out-of-school-in-senior-two-due-to-a-lack-of-school-fees-and-tried-to-pursue-a-career-in-music-as/ |access-date=2025-03-18 |language=en-US |archive-date=2025-03-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250314062858/https://www.matookerepublic.com/20250314/who-is-nups-elias-nalukoola-the-winner-of-the-kawempe-north-by-election-he-once-dropped-out-of-school-in-senior-two-due-to-a-lack-of-school-fees-and-tried-to-pursue-a-career-in-music-as/ |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=Luyimbazi Elias Nalukoola - Uganda Muslim Lawyer's Association |url=https://umlas.org/luyimbazi-elias-nalukoola/ |access-date=2025-03-13 |language=en-US}}
# {{Cite web |last=Muhimba |first=Samuel |date=2025-01-08 |title=City lawyer Luyimbazi vows to unseat Ssegirinya for Kawempe North seat |url=https://nilepost.co.ug/news/236121/city-lawyer-luyimbazi-vows-to-unseat-ssegirinya-for-kawempe-north-seat |access-date=2025-03-18 |website=Nilepost News |language=en}}
# {{Cite web |date=13 March 2025 |title=Kawempe byelection: EC's Byabakama orders impounding cars without number plates |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/kawempe-byelection-ecs-byabakama-orders-impou-NV_206759 |access-date=2025-03-13 |website=New Vision |language=en}}
# {{Cite web |last=Namakumbi |first=Josephine |date=2025-02-11 |title=Lawyer Nalukoola Takes NUP Flag for Kawempe North By-election |url=https://nilepost.co.ug/top-stories/242114/lawyer-nalukoola-takes-nup-flag-for-kawempe-north-by-election |access-date=2025-03-13 |website=Nilepost News |language=en}}
# {{Cite web |date=12 February 2025 |title=NUP plots 90% victory in Kawempe North byelection |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/nup-plots-90-victory-in-kawempe-north-byelect-NV_204794 |access-date=2025-03-13 |website=New Vision |language=en}}
# {{Cite web |date=2025-02-11 |title=NUP names Elias Nalukoola for Kawempe North by-election |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/nup-names-elias-nalukoola-for-kawempe-north-by-election-4922882 |access-date=2025-03-13 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2025-04-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250401002656/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/nup-names-elias-nalukoola-for-kawempe-north-by-election-4922882 |url-status=dead }}
# {{Cite web |date=19 February 2025 |title=How much does it take to be an MP? |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/how-much-does-it-take-to-be-an-mp-NV_205226 |access-date=2025-03-13 |website=New Vision |language=en}}
# {{Cite web |date=2025-03-25 |title=Kawempe North by-election: Why NRM's Nambi withdrew vote recount petition |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kawempe-north-by-election-why-nrm-s-nambi-withdrew-vote-recount-petition-4978552#summary |access-date=2025-03-30 |website=Monitor |language=en}}
# {{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2024-12-16 |title=Elias Luyimbazi Nalukoola: Vocal legal expert-cum-politician preaches sports development in Kawempe North |url=https://kawowo.com/2024/12/16/elias-luyimbazi-nalukoola-vocal-legal-expert-cum-politician-preaches-sports-development-in-kawempe-north/ |access-date=2025-03-13 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}
# {{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |date=2025-03-12 |title=Nalukoola Sues Govt Over Torture |url=https://www.nilepost.co.ug/news/247367/nalukoola-sues-govt-over-torture |access-date=2025-03-18 |website=Nilepost News |language=en}}
# {{Cite web |date=2025-03-26 |title=MP-elect Nalukoola to be sworn in today- Speaker Among |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mp-elect-nalukoola-to-be-sworn-in-today-speaker-among-4978778 |access-date=2025-03-30 |website=Monitor |language=en}}
# {{Cite web |date=2025-03-24 |title=Nalukoola election win gazetted hours after protest meeting with EC |url=https://www.independent.co.ug/nalukoola-election-win-gazetted-hours-after-protest-meeting-with-ec/ |access-date=2025-03-30 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}
# {{Cite web |title=Speaker swears in MP Nalukoola {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/3650/speaker-swears-mp-nalukoola |access-date=2025-03-30 |website=www.parliament.go.ug}}
# {{Cite web |last=Nabakooza |first=Shamim |date=2025-03-26 |title=PHOTOS: Nalukoola Sworn In as Kawempe North MP |url=https://nilepost.co.ug/news/250164/nalukoola-sworn-in-as-kawempe-north-mp-in-speakers-chambers |access-date=2025-03-30 |website=Nilepost News |language=en}}
# {{Cite web |date=26 March 2025 |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/nalukoola-sworn-in-as-new-kawempe-north-mp-NV_207668 |access-date=2025-03-30 |website=www.newvision.co.ug}}{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
09a2bipbpjzysjdapw7ud0a6k94b0mo
Daudi Migereko
0
11596
61445
55094
2026-07-11T16:45:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61445
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Daudi Migereko''' (yazaalibwa nga 26 Ogwomukaaga 1956) munnabyabufuzi, [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era yaweerezaako nga minisita w'ettaka, amayumba n'enkulaakulana y'ebibuga mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011. Yadda mu bigere bya [[:en:Omara_Atubo|Omara Atubo]], eyasuulibwa okuva mu kabineeti. Mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu kabineeti mu 2016, Pulezidenti yamugya mu kifo kino n’amusikiza [[:en:Betty_Amongi|Betty Amongi]] . <ref>https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941</ref> Okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011, yaweerezaako nga akwasaganya eby'empisa ku ludda lwa Gavumenti mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] . Nga tannatuuka mu kifo ekyo, yali Minisita w’amasannyalaze n’eby’obugagga eby’omu ttaka mu kabineeti. <ref>https://web.archive.org/web/20160306101113/http://uk.reuters.com/article/uganda-cabinet-idUKLH31566320090217?sp=true</ref> Migereko yali yakiikirira Esazza lye Butembe, [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Jinja]] mu palamenti okuva mu 2006 okutuuka mu 2016, ekifo kye yawaayo eri [[:en:Nelson_Lufafa|Nelson Lufafa]] ey'awangula ekifo kino mu kulonda kwa bonna okwa 2016.
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Migereko yazaalibwa nga 26 Ogwomukaaga 1956 mu Disitulikiti y’e Jinja. Yatikkirwa diguli eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] ne Dipuloma mu by’enjigiriza okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] . Wabula [[:en:Master_of_Arts|Diguli ye ey'okubiri]] mu by'entambula, okuteekateeka n'ebyakitunzi yagifunira mu [[:en:University_of_California,_Santa_Barbara|Yunivasite y’e California, Santa Barbara]], mu Amerika. <ref>http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=161&const=Butembe++County&dist_id=19&distname=Jinja</ref>
== Ebyafaayo ku mirimu gye ==
Wakati wa 1986 ne 2001, yaliko dayirekita w’emirimu mu kkampuni ya Intraco Uganda Limited, bizinensi ey’obwannannyini. Mu kiseera kye kimu, era yaweerezaako nga dayirekita ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:FINCA|FINCA]], kkampuni ya Uganda [[:en:Microfinance|ewola ensimbi]] . Mu 1996, yalondebwa okukiikirira Essazza ly'e Butembe, Disitulikiti y'e Jinja mu Paalamenti. Okuva olwo abaade nga alondebwa mu kifo eky. <ref>https://web.archive.org/web/20141209044759/http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Pastor-s-entry-complicates-Migereko/-/688342/2450792/-/item/0/-/1rkd5rz/-/index.html</ref>
Mu 2001, Daudi Migereko yaweerezaako ng'omumyuka wa dayirekita mu ofiisi ya Kaminsona w’ebyobufuzi mu ggwanga mu gavumenti. Wakati wa 2001 ne 2005, yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow’amasannyalaze n’eby’obugagga eby’omu ttaka. Mu 2005, yalondebwa okubeera Minisita w’ebyobusuubuzi, eby’obulambuzi n’amakolero, gye yaweerereza okutuusa mu 2006.
Mu 2006, yalondebwa okuba minisita w’amasannyalaze n’eby’obugagga eby’omu ttaka, ekifo kye yakuuma okutuusa nga 16 Ogwokubiri 2009 lwe yalondebwa okubeera omukwasi w'empisa. Mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti nga 27 Ogwokutaano 2011, yaddamu n'aweebwa emirimu mu Minisitule y’ebyettaka n’enkulaakulana y’ebibuga nga minisita wa kabineti omujjuvu. <ref>https://web.archive.org/web/20141218113420/http://www.theworldfolio.com/interviews/hon-daudi-migereko-minister-of-lands-housing-and-urban-development-uganda-n3135/3135/</ref>
== Okulondebwa okulala ==
Mu 2008, Migereko yalondebwa okubeera mmemba ow’ekitiibwa mu kibiina ekivuananyizibwa ku masanyalaze agava mu mazzi ekya [[:en:International_Hydropower_Association|Internationala Hydropower Association]](IHA). IHA egenderera okutumbula enkulaakulana ey’olubeerera eya pulojekiti z’amasannyalaze g’amazzi. Migereko yasiimiddwa olw’omulimu ogw’enjawulo gwe yakola mu kitongole kino mu tendera gw'e ggwanga n’ensi yonna. <ref>https://web.archive.org/web/20141211125149/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/637495</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
== Ebifaananyi ==
* [http://www.newvision.co.ug/newvision_cms/gall_content/2012/8/2012_8$largeimg223_Aug_2012_154652103.jpg Ekifaananyi kya Daudi Migereko Mu 2012]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20141211125021/http://www.newvision.co.ug/D/8/17/672809 "Chief Whip" Kifo Kya Minisita Mu Kabineti]
{{DEFAULTSORT:Migereko, Daudi}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
nfqnqt9sx6xlvxbn442bjqn2qdgxzan
Yunivasite y'e Kyambogo
0
11599
61662
60516
2026-07-11T17:28:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61662
wikitext
text/x-wiki
'''Kyambogo University''' (KYU) [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Y'emu ku Yunivasite ezisinga obunene era ez'ekitiibwa mu Uganda era y'emu ku yunivasite za gavumenti omunaana saako n'amatendekero agagaba diguli mu ggwanga nga zitambula n'omubala ogusoma nti , "Okumanya n'Obukugu mu Buweereza."
== Ebyafaayo ==
Yunivasite y’e Kyambogo yatandikibwawo mu 2003 olw'etteeka erifuga yunivasite n’amatendekero ga waggulu amalala erya 2001 nga ligatta amatedekero omwali Uganda Polytechnic Kyambogo (UPK), Institute of Teacher Education, Kyambogo (ITEK), n’ekitongole kya Uganda National Institute of Special Education (UNISE). <ref>Cula, Andres (2005).</ref>
=== Ettendekero lya Uganda Polytechnic Kyambogo ===
Mu 1928, emisomo gy’ebyobusuubuzi n’ebyemikono mu Makerere College (kati [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]] ) gy'akutulwamu ne gifuuka Kampala Technical School empya. <ref name="PS-Review">Uganda.</ref> Essomero lino lyasengukira e [[:en:Nakawa|Nakawa]] ne lifuuka Kampala Technical Institute. <ref>Ssekamwa, J. C. (1997).</ref> Mu 1958, essomero eryo ly'asengulwa ne litwalibwa e Kyambogo ne lituumibwa Uganda Technical College n'oluvannyuma ne lituumibwa erinnya lya Uganda Polytechnic, Kyambogo.
=== Ettendekero ly’okusomesa abasomesa, Kyambogo ===
[[File:Institute_of_Teacher_Education_Kyambogo_Golden_Jubilee_(1948-1998).jpg|thumb|Ettendekero elisomesa abasomesa Kyambogo]]
ITEK yatandika ng’ettendekero lya gavumenti eritendeka abasomesa mu 1948 e Nyakasura mu [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y’e Kabarole]] . Mu 1954, yakyusibwa n'etwalibwa ku lusozi Kyambogo n’efuuka ettendekero ly’abasomesa mu ggwanga era oluvannyuma n’efuuka ITEK mu mateeka ga Paalamenti mu 1989. <ref>Kiyaga-Mulindwa, David; Adupa, Cyprien B. (1998).</ref>
=== Ettendekero ly'ebyenjigiriza ery'enjawulo erya Uganda National Institute of Special Education ===
UNISE yali yeegattira mu kitongole ky’ebyenjigiriza eby’enjawulo mu [[:en:Faculty_(division)|Bbanguliro]] ly’ebyenjigiriza mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], n’efuuka ettendekero eryetongodde mu [[:en:Act_of_Parliament|tteeka]] lya [[:en:National_Assembly_of_Uganda|Paalamenti]] mu 1998.
== Kampasi ==
[[File:Kyambogo_University_Central_library.jpg|alt=Kyambogo University Central library|thumb|Etterekero ly’ebitabo ery’omu yunivasite y’e Kyambogo]]
Ekibangirizi kya yunivasite kisangibwa ku [[:en:Kyambogo|lusozi Kyambogo]], nga kilomita 8 (5 mi) okuva ku luguudo mu Buvanjuba bwa [[:en:Central_business_district|Disitulikiti y’ebyobusuubuzi]] wakati mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. <ref>https://www.google.com/maps/dir/Amber+House+Ltd,+Speke+Rd,+Kampala/Kyambogo+University,+Kyambogo+Road,+Kiwatule+-+Banda+-+Kyambogo+Rd,+Kampala/@0.3299625,32.5737519,13z/data=!3m1!4b1!4m14!4m13!1m5!1m1!1s0x177dbc8088ae51ed:0xda1acac01440f031!2m2!1d32.5820395!2d0.3135936!1m5!1m1!1s0x177db987217a1c5b:0x5d51c8f289ef68da!2m2!1d32.6321083!2d0.3474915!3e0</ref> Ebibalo bya maapu ku yunivasite eno biri: 0°21'00.0"N, 32°37'48.0"E (Latitude:0.350000; Longitude:32.630000). <ref>https://www.google.com/maps/place/0%C2%B021'00.0%22N+32%C2%B037'48.0%22E/@0.3487514,32.6310231,555m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x0:0x0!8m2!3d0.35!4d32.63?hl=en</ref>
== Enteekateeka n’okuddukanya emirimu ==
Kati Yunivasite y’e Kyambogo erina amabanguliro mukaaga, amasomero mukaaga n’ettendekero limu: <ref>Johnson Twinamatsiko (4 March 2022).</ref>
* Ebbanguliro lya Yinginiya
* Ebbanguliro lya Sayansi
* Ebbanguliro ly’ebyobulimi
* Ebbanguliro ly'ebyetaago eby'enjawulo & Rehabilitation
* Ebbanguliro ly’ebyemikono n’eby’obuntubulamu
* Ebbanguliro lya Sayansi w’Ebyobulamu
* Essomero elisomesa ku bya [[:en:Built_environment|Built Enviroment]]
* Essomero [[:en:Study_skills|ly’Ebyemikono]]
* Essomero lya [[:en:Computing|Sayansi w'ebyuma bikalimagezi]] n'[[:en:Information_Science|Amawulire]]
* Essomero [[:en:Education|ly'ebyenjigiriza]]
* Essomero [[:en:Art|ly’ebyemikono]] n’[[:en:Industrial_Design|okukuba ebifaananyi ebifulumiziddwa]]
* Essomero elisomesa [[:en:Management|okuddukannya emirimu]] n’ebya [[:en:Entrepreneurship|bizinensi]]
* Ekitongole ky’ebyenjigiriza eby’ewala, ebifo eby’okuyiga ku yintaneeti n’okuyiga.
== Abayizi abaaliwo abamanyiddwa ==
=== Ab'ebitiibwa ===
* [[:en:William_Gabula|William Gabula]], Kyabazinga wa [[:en:Busoga|Busoga]] ow'okuna era nga ye mukulu mu kika kya Gabula
=== Eby'obufuzi ===
* [[:en:Henry_Bagiire|Henry Bagiire]], Minisita omubeezi ow’ebyobulimi, 2011-2016
* [[:en:Charles_Bakkabulindi|Charles Bakkabulindi]], MP, Minisita Oomubeezi ow’Ebyemizannyo okuva mu 2005
* [[:en:Rukiya_Chekamondo|Rukiya Chekamondo]], Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku kukyusa bizinensi okuva mu gavumenti okudda mu by'obwannannyini, 2006-2011
* [[:en:Lukia_Isanga_Nakadama|Lukia Isanga Nakadama]], Minisita omubeezi ow’ekikula ky’abantu n’ebyobuwangwa okuva mu 2006
* [[:en:Daniel_Kidega|Daniel Kidega]], Sipiika ow’okuna mu lukiiko lw’ababaka ba Paalamenti mu buvanjuba bwa Afrika okuva mu 2014
* [[:en:Brenda_Nabukenya|Brenda Nabukenya]], Omubaka wa palamenti owa Disitulikiti y’e Luwero wakati wa 2011 ne 2016, Omubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y’e Luwero mu Paalamenti 2021-
=== Abasomesa ===
* [[:en:Hannington_Sengendo|Hannington Sengendo]], omumyuka wa Cansala wa Yunivasite y’e Nkumba okuva mu 2013.
* [[:en:Arthur_Sserwanga|Arthur Sserwanga]], omumyuka wa Cansala wa Muteesa I Royal University 2014 okutuuka mu 2017.
=== Bizinensi ===
* [[:en:Anatoli_Kamugisha|Anatoli Kamugisha]], omutandisi era maneja wa kkampuni ya Akright Projects
* [[:en:Richard_Musani|Richard Musani]], akulira eby’okutunda mu kkampuni ya Movit Products Limited
=== Mu kisaawe ky'abamusanyusa ===
* [[:en:Joanita_Kawalya|Joanita Kawalya]], muyimbi era mmemba wa [[:en:Afrigo_Band|Afrigo Band]]
* [[:en:Rachael_Magoola|Rachael Magoola]], muyimbi era mmemba wa Afrigo Band
* [[:en:Irene_Ntale|Irene Ntale]], muyimbi
* [[:en:Milka_Irene|Milka Irene]], munnakatemba era munnabyabufuzi
* [[:en:Rema_Namakula|Rema Namakula]], muyimbi era omusanyusa
=== Eby'emizannyo ===
* [[:en:Stella_Chesang|Stella Chesang]], munnabyamizannyo era nnantameggwa w’ensi yonna mu misinde gy’oku nsozi mu 2015
* [[:en:Henry_Malinga|Henry Malinga]], omuzannyi wa nsero
* [[:en:Susan_Muwonge|Susan Muwonge]] ddereeva wa motoka z'empaka era musomesa <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/susan-muwonge-queen-of-speed-1791602</ref>
* [[:en:Brian_Umony|Brian Umony]], muzannyi w’amupiira mu [[:en:KCCA_FC|KCCA FC]] ne mu [[:en:Uganda_national_football_team|Ttiimu y’eggwanga eya Uganda]], emanyiddwa nga Uganda Cranes.
=== Abalala ===
* [[:en:Diana_Nkesiga|Diana Nkesiga]], Vicar wa Lutikko y'Abatukuvu bonna, Nakasero okuva mu 2007
* [[:en:Julius_Ocwinyo|Julius Ocwinyo]], mutontomi era omuwandiisi w’ebitabo
* [[:en:Kazawadi_Papias_Dedeki|Kazawadi Papias Dedeki]], Yinginiya era pulezidenti w'ekitongole ekitaba ba yinginiya ekya Federation of Africa Engineering Organizations
* [[:en:Stephen_Buay_Rolnyang|Stephen Buay Rolnyang]], omukulembeze w’abayeekera mu South Sudan era eyali Genero wa SSPDF
== Abakulu b'amasomero ==
* [[:en:John_Ssebuwufu|John Ssebuwufu]], Cansalar okuva mu 2014 <ref>Anguyo, Innocent (20 February 2014).</ref>
* [[:en:Elly_Katunguka|Elly Katunguka]], omumyuka wa Cansala okuva mu 2014 <ref>JoomlaSupport (1 April 2012).</ref> <ref>Wandera, Stephen (1 February 2016).</ref>
* [[:en:Senteza_Kajubi|Senteza Kajubi]], Omukulu w’ettendekero ly’ebyenjigiriza ebya waggulu e Kyambogo, 1986-1990 <ref>New Vision (1 May 2012).</ref>
*
* [[:en:Venansius_Baryamureeba|Venansius Baryamureeba]], Omusomesa omuyambi, 1995-1996 <ref>OneQN.net (24 August 2013).</ref>
* [[:en:Edward_Rugumayo|Edward Rugumayo]], musomesa, 1968-1969
* [[:en:Sam_Joseph_Ntiro|Sam Joseph Ntiro]]
* [[:en:Elvania_Namukwaya_Zirimu|Elvania Namukwaya Zirimu]]
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]]
* [[:en:List_of_university_leaders_in_Uganda|Olukalala lw'abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://www.kyu.ac.ug Omukutu gwa Yunivasite y'e Kyambogo]
{{Authority control}}{{Kampala District}}{{Universities in Uganda}}
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
i2zvyed9lsg6jvdcb2d4mudvy2azeiq
Patrick Ocan
0
11601
61610
59405
2026-07-11T17:19:25Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61610
wikitext
text/x-wiki
'''Patrick Ocan''' (yazaalibwa 24 ,Ogwokuna 1978) munnayuganda omukugu mu byenfuna era munnabyabufuzi, nga yaliko Omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti]] eyali akiikirira Munisipaali ya Apac mu kibiina kya [[Uganda People's Congress]] (UPC).<ref>{{Cite web |last=administrator |date=2018-07-31 |title=Directly Elected Member of Parliament, Apac Municipality, Apac District |url=https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district |access-date=2021-08-17 |website=Electoral Commission |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ocan Patrick - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/ocan-patrick-6865/ |access-date=2023-02-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=administrator |date=2018-07-31 |title=Directly Elected Member of Parliament, Apac Municipality, Apac District |url=https://ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district |access-date=2023-02-04 |website=Electoral Commission |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=administrator|date=2018-07-31|title=Directly Elected Member of Parliament, Apac Municipality, Apac District|url=https://ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district|access-date=2023-02-04|website=Electoral Commission|language=en}}</ref>
== Obulamu n’okusoma kwe ==
Ocan yasomera ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gye yatikkirwa ne ddiguli esooka mu nkyuka kyuka y'eby'enfuna mu by'amaguzi (Bachelor's degree in ''Qualitative economics'').<ref>{{Cite web |title=Hon.Ocan Patrick |url=https://www.mpscanug.com/profile/ocan-patrick/ |access-date=2021-08-17 |website=MPScan Uganda |language=en-US |archive-date=2021-11-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211127054711/https://www.mpscanug.com/profile/ocan-patrick/ |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gy’ebyobufuzi ==
Ocan yalondebwa mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] okukiikirira [[Apac (disitulikit)|disitulikiti y’e Apac]] mu 2018 kubendera ya UPC n’afuna obululu 6,597. Oluvannyuma lw’obuwanguzi bwe, [[Centenary Bank|Bbanka ya Centenary]] yazukusa omusango gw'obufere ogwali gumazze emyaka 12 nga bavunaana Ocan, ekyamuvirako okukwataibwa. Yavunaanibwa okufera bbanka obukadde bwa ssente za Uganda 25 oluvanyuma lw'okukizuula nti ssente zaali zibuze okuva mu gwanika lya banka.<ref>{{Cite web |date=12 January 2021 |title=Centenary Bank wants Apac MP race winner arrested |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/centenary-bank-wants-apac-mp-race-winner-arrested--1770852 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2018-07-29 |title=APAC MP elect had been hiding from court, now a wanted man |url=https://nilepost.co.ug/2018/07/29/apac-mp-elect-had-been-hiding-from-court-now-a-wanted-man/ |access-date=2021-08-17 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> Ocan yeegaana ebyali bigambibwa , ng'agamba nti bbanka yaferebwa, oluvannyuma lwa kasitoma okuleeta sente za ddoola okumukyusizaamu, wabula nga byali bicupuli ekintu ky'atazulirawo mu kusooka.<ref>{{Cite web |date=2021-01-11 |title=Lawyer to DPP: Try Apac MP-elect |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/lawyer-to-dpp-try-apac-mp-elect--1772282 |access-date=2025-12-17 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Ocan yaggyibwa mu kifo kye mu [[Palamenti ya Uganda|palamenti]] Kkooti ya Uganda eya Ssemateeka mu Gwekumineebiri 2019, ng'ali n'ababaka abalala bataano. Ensala y’omusango eno yakolebwa eyaliko omubaka wa Palamenti eyali akiikirira Bufumbira East, Eddie Kwizera. Omusango guno gwasomooza nnyo banamateeka ab'ebitundu omukaaga gyebalondera omwali [[Apac (disitulikit)|disitulikiti ya Apac]] ebyatondebwawo oluvannyuma lw’okulonda kwa 2016.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-02-07 |title=Expelled MPs did not get fair hearing- Lawyers |url=https://www.independent.co.ug/expelled-mps-did-not-get-fair-hearing-lawyers/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Wandati |first=Michael |date=2019-12-28 |title=Why Ugandan court kicked out six MPs out of Parliament |url=https://www.dispatch.ug/2019/12/28/ugandan-court-kicked-six-mps-parliament/ |access-date=2021-08-17 |website=Kampala Dispatch |language=en-US |archive-date=2025-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250122075129/https://www.dispatch.ug/2019/12/28/ugandan-court-kicked-six-mps-parliament/ |url-status=dead }}</ref> Kkooti yalangirira nti ebitundu byonna omukaaga tebirina makulu. Kkooti yalangirira ebitundu byonna omukaaga nti tebyaliwo mu mateeka.<ref>{{Cite web |title=OCAN PATRICK - UGLEADER |url=https://ugleader.com/leader/1074/ocan-patrick |access-date=2025-12-17 |website=ugleader.com}}</ref>
Mu 2025, Ocan yalangirira ekigendererwa kye eky'okwesimbawo nga talina kibiina mu kalulu ka 2026 ak'omulundi ogwe 11, oluvannyuma lw'okubeera nga baali bamuwezze okuva mu kibiina kya UPC. Yakola okulangirira kuno bwebaali mu kutendekebwa okwabanamwandu okwali okwenaku esatu, nga kuno kwali kutegekeddwa ekibiina ekitadukanyizibwa gavumeenti eky'e Kanisa ya Uganda eya St. Thomas mu Apac.<ref>{{Cite web |title=No Turning Back |url=https://lcctvuganda.com/no-turning-back/ |access-date=2025-12-13 |website=LCCTV Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-07 |title=Tension rises as MP Ocan is expelled from UPC |url=https://www.radiocomnetu.org/radioapac/2025/07/07/1236/ |access-date=2025-12-13 |website=Radio Apac |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-10-22 |title=West Nile, Lango and Teso battle of titans |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/west-nile-lango-and-teso-battle-of-titans-5239804 |access-date=2025-12-17 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda eye 10.
* [[Maxwell Akora]]
* [[Yovan Adriko]]
* [[Uganda People's Congress]]
* Olukalala lwa babaka ba Palamenti ya Uganda eye 111
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |last=administrator |date=2018-07-31 |title=Directly Elected Member of Parliament, Apac Municipality, Apac District |url=https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district |access-date=2021-08-17 |website=Electoral Commission |language=en}}
# {{Cite web |title=Ocan Patrick - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/ocan-patrick-6865/ |access-date=2023-02-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}
# {{Citation|title=Okello takes on Ocan for Apac seat|date=19 December 2020|url=https://www.youtube.com/watch?v=ujj7sROVfc4|language=en|access-date=2023-02-04}}
# {{Cite web |last=administrator |date=2018-07-31 |title=Directly Elected Member of Parliament, Apac Municipality, Apac District |url=https://ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-apac-municipality-apac-district |access-date=2023-02-04 |website=Electoral Commission |language=en}}
# {{Cite web |title=Hon.Ocan Patrick |url=https://www.mpscanug.com/profile/ocan-patrick/ |access-date=2021-08-17 |website=MPScan Uganda |language=en-US |archive-date=2021-11-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211127054711/https://www.mpscanug.com/profile/ocan-patrick/ |url-status=dead }}
# {{Cite web |date=12 January 2021 |title=Centenary Bank wants Apac MP race winner arrested |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/centenary-bank-wants-apac-mp-race-winner-arrested--1770852 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}
# {{Cite web |date=2018-07-29 |title=APAC MP elect had been hiding from court, now a wanted man |url=https://nilepost.co.ug/2018/07/29/apac-mp-elect-had-been-hiding-from-court-now-a-wanted-man/ |access-date=2021-08-17 |website=Nile Post |language=en-US}}
# {{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-02-07 |title=Expelled MPs did not get fair hearing- Lawyers |url=https://www.independent.co.ug/expelled-mps-did-not-get-fair-hearing-lawyers/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}
# {{Cite web |last1=Wandati |first1=Michael |date=2019-12-28 |title=Why Ugandan court kicked out six MPs out of Parliament |url=https://www.dispatch.ug/2019/12/28/ugandan-court-kicked-six-mps-parliament/ |access-date=2021-08-17 |website=Kampala Dispatch |language=en-US |archive-date=2025-01-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250122075129/https://www.dispatch.ug/2019/12/28/ugandan-court-kicked-six-mps-parliament/ |url-status=dead }}{{Reflist}}
{{DEFAULTSORT:Ocan, Patrick}}
[[matuluba:]]
[[Category:Abaazalibwa mu 1978]]
[[Category:Abantu abaali basomeddeko ku Makerere Yunivasite]]
[[Category:Bannayuganda ab'enzikiriza y'Obukatuliki]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'e 11]]
[[Category:Banabyabufuzi ab'ekibiina kya Uganda People's Congress]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
13qys9ewkfu1wu933mbw87d4bmcl96i
Hassan Basajjabalaba
0
11603
61730
56903
2026-07-11T17:39:30Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61730
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Hassan Basajjabalaba''' (yazaalibwa 4 Omwezi ogw'omukaaga 1967) munnayuganda omusuubuzi, musigansimbi era muzirakisa . Asinga kumanyibwa nnyo ng'omutandisi, ssentebe, era ssenkulu w'amakampuni ga HABA Group ,ekibinja ky'amakampuni ekinene (large conlomerate) mu buvanjuba bw'Afirika nga gabalirirwamu omuwendo gwa bukadde bwa ddoola z'Amerika $520M <ref name=":0">{{Cite web |title=Home page |url=https://www.kiu.org/portal/site/?lang=ar |access-date=2021-02-14 |website=KIU |language=ar}}</ref>
== Obuto bwe ==
Hassan yazaalibwa mu maka g'Abanyankole amasiraamu amagagga nga 4 Omwezi ogwomukaaga 1967. Kitaawe omugenzi Idd Basajjabalaba yeeyali mutabani w’omusuubuzi eyeenyigira mu kutunda amaliba, okulima, okulunda amagana, n’ebyenjigiriza. <ref name=":0">{{Cite web |title=Home page |url=https://www.kiu.org/portal/site/?lang=ar |access-date=2021-02-14 |website=KIU |language=ar}}</ref> Okusinziira ku lupapula lw'amawulire olwa [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] Kitaawe naye yali omu ku basinga okuba n'ettaka eddene mu Disitulikiti y’e Bushenyi, esangibwa mu bugwanjuba bw'eggwanga. <ref>{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=13 March 2016}}</ref> Hassan yasomera mu somero lya siniya e Bushenyi kyokka n'awanduka ng'omwaka gwe ogwakamalirizo tegunnatuuka okussa essira ku kugaziya n’okukuza bizinensi y’amaka oluvannyuma lwa kitaawe okufa ku ntandikwa y’emyaka gya 1980. Kino nakyo kyaliwo mu kiseera kye kimu eggwanga we lyakosebwa ennyo olw’okuwambibwa kwa gavumenti okwaggyako pulezidenti Obote ne kuleeta pulezidenti aliwo kati, Yoweri Kaguta Museveni, n’ekibiina kya National Resistance Movement (NRM) mu buyinza. <ref name="Eriasa Mukiibi Sserunjogi">{{Cite web |last=Eriasa Mukiibi Sserunjogi |date=10 September 2011 |title=Basajjabalaba: The merchant of trouble |url=http://independent.co.ug/cover-story/4591-basajjabalaba-the-merchant-of-trouble |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120106053909/http://www.independent.co.ug/cover-story/4591-basajjabalaba-the-merchant-of-trouble |archive-date=6 January 2012 |access-date=13 March 2016}}</ref>
== Omulimu gw'obusuubuzi ==
Amakampuni ga HABA Group gatandika nga kkampuni y’obusuubuzi mu 1986, eyatandikibwawo nga wayise akaseera katono nga taata wa Hassan afudde. Hassan essira yalissa ku kisaawe kya byanjigiriza n’amakolero g’amaliba. <ref name="Eriasa Mukiibi Sserunjogi">{{Cite web |last=Eriasa Mukiibi Sserunjogi |date=10 September 2011 |title=Basajjabalaba: The merchant of trouble |url=http://independent.co.ug/cover-story/4591-basajjabalaba-the-merchant-of-trouble |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120106053909/http://www.independent.co.ug/cover-story/4591-basajjabalaba-the-merchant-of-trouble |archive-date=6 January 2012 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFEriasa_Mukiibi_Sserunjogi2011">Eriasa Mukiibi Sserunjogi (10 September 2011). [https://web.archive.org/web/20120106053909/http://www.independent.co.ug/cover-story/4591-basajjabalaba-the-merchant-of-trouble "Basajjabalaba: The merchant of trouble"]. ''[[the independent|The Independent]]''. Kampala. Archived from [http://independent.co.ug/cover-story/4591-basajjabalaba-the-merchant-of-trouble the original] on 6 January 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref>
Leero, Kampala International University y’emu ku yunivasite ez’obwanannyini ezisinga obunene mu Afirika, ng’ekolera ebussukka nsalo mu [[Kenya]], [[Tanzania]] ne [[Rwanda]] n'ebifo ebisomerwamu okwetoloola Uganda. HABA Group of Companies evudde ku kubeera kkampuni y’ebyobusuubuzi n’efuuka ekibiina ekisinga obunene mu Uganda, ng'erimu Ekyuma ekirongoosa ssukaali, Essamba z'amajaani n’amakolero e [[Butale]] ne [[Buhweju,]] n’ekkolero ly’eddagala, Amalwaliro, n'okuzimba n'okupangisa ebizimbe. <ref>{{Cite web |last=KIU |date=13 March 2016 |title=Kampala International University: School of Health Sciences |url=http://www.university.youth4work.com/KIU_Kampala-International-University/news/14406-Kampala-International-University- |access-date=13 March 2016 |publisher=[[Kampala International University]] (KIU)}}</ref>
Mu 2009, Hassan yatuukirira ekitongole kya Kampala Capital City Authority - KCCA kimuwe liizi ku butale [[Nakasero]] ne [[Owino]] mu [[Kampala]], ekyakakasibwa. Abaddukanya obutale batandikirawo okuddamu okuzimba n’okuzza obuggya okw'omuggundu okwetooloola obutale ekyayongezessa emiwendo gy'oobupangisa egyateekebwa ku b'emiddaala. Ekyo kyavaako obwediimo abw'amaanyi okwetoloola ekibuga era pulezidenti n’asigala nga talina kya kukola okuggyako okufulumya ekiragiro ekyaviirako okusazaamu endagaano ekyawaliriza gavumenti okuliyirira Basajjabalaba obuwumbi bwa siringi. <ref>{{Cite web |date=23 November 2022 |title=Presidential directive throws city markets into another phase of chaos |url=https://www.independent.co.ug/presidential-directive-throws-city-markets-into-another-phase-of-chaos/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20240414052316/https://www.independent.co.ug/presidential-directive-throws-city-markets-into-another-phase-of-chaos/ |archive-date=14 April 2024 |access-date=30 May 2024 |website=independent.co.ug |publisher=[[The Independent]] (KIU)}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Home page |url=https://www.kiu.org/portal/site/?lang=ar |access-date=2021-02-14 |website=KIU |language=ar}}
# {{cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |accessdate=13 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Eriasa Mukiibi Sserunjogi |date=10 September 2011 |title=Basajjabalaba: The merchant of trouble |url=http://independent.co.ug/cover-story/4591-basajjabalaba-the-merchant-of-trouble |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20120106053909/http://www.independent.co.ug/cover-story/4591-basajjabalaba-the-merchant-of-trouble |archivedate=6 January 2012 |accessdate=13 March 2016 |location=Kampala |newspaper=[[The Independent (Uganda)|The Independent]]}}
# {{cite web |last=KIU |date=13 March 2016 |title=Kampala International University: School of Health Sciences |url=http://www.university.youth4work.com/KIU_Kampala-International-University/news/14406-Kampala-International-University- |accessdate=13 March 2016 |publisher=[[Kampala International University]] (KIU) |location=Kansanga}}
# {{cite web |date=23 November 2022 |title=Presidential directive throws city markets into another phase of chaos |url=https://www.independent.co.ug/presidential-directive-throws-city-markets-into-another-phase-of-chaos/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20240414052316/https://www.independent.co.ug/presidential-directive-throws-city-markets-into-another-phase-of-chaos/ |archive-date=14 April 2024 |access-date=30 May 2024 |website=independent.co.ug |publisher=[[The Independent]] (KIU)}}{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
84jtok1trokiieo67fwgmtiuneehmkn
Lawrence Sebalu
0
11604
61520
40231
2026-07-11T17:12:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61520
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Sebalu''' (1930 oba 1931 – nga 31 Ogwolubereberye, 2019 terunnatuuka) yali munnamateeka era munnabyabufuzi [[:en:Uganda|Munnayuganda]] eyaweereza nga [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisita w’ebyensimbi, okuteekerateekera, n’okukulaakulanya ebyenfuna]] okuva mu 1961 okutuuka mu 1962 ne mu Gwokutaano 1980. Mu kiseera kye yasooka okubeera mu ntebe, yali muwagizi wa bwetwaze okuva mu Bungereza era n’aluubirira nnyo okugaziya eby’enfuna bya Uganda ebyali byesigama ennyo ku bulimi.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Lawrence Sebalu yazaalibwa mu 1930 oba 1931. Mutabani w’omwami omukulu mu ggwanga erimu mu Uganda, yasomera mu yunivasite zaamu Buyindi gye yafunira diguli mu mateeka n’ebyenfuna. <ref name="Dietz-1961">https://www.newspapers.com/article/the-tennessean-uganda-independence-neari/149294114/</ref> <ref name="The Nashville Tennessean-1961">https://www.newspapers.com/article/the-tennessean-uganda-economist-in-vu-se/149294075/</ref> Sebalu yali akola nga munnamateeka. <ref name="Martin-1972">https://www.newspapers.com/article/the-miami-herald-slaughter-of-amin-enemi/149293959/</ref> Yali munna kibiina ki [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] . <ref name="Kanyeihamba-2010">https://books.google.com/books?id=0_pWEAAAQBAJ&dq=%22Lawrence+Sebalu%22&pg=PA161</ref>
Okuva mu 1961 okutuuka mu 1962, Sebalu yaweereza nga [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisita asooka ow’ebyensimbi, okuteekerateekera, n’okutumbula ebyenfuna]] mu [[:en:Protectorate_of_Uganda|kitundu ekyali kitwali bwa abafuzi b'amatwale ekya Uganda]] ekyafugibwanga Bungereza mu gavumenti ya Pulezidenti [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] . <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Guardian</ref> <ref name="Kizza-2011">https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> Ng'omulwanirizi w'[[:en:History_of_Uganda_(1963–1971)#Move_to_independence|obwetwaze obujjuvu]] ng'ayita mu nkola ez'emirembe, yakubiriza nti Uganda eyeetongodde erina okussa essira ku kukulaakulanya [[:en:Energy_in_Uganda|amasannyalaze agava mu mazzi]] n'[[:en:Education_in_Uganda|okusomesa abantu .]] Ono era yakubiriza nti [[Ebyobulimi mu Uganda|ebyobulimi]] mu ggwanga byalina okuva ku kufulumya [[:en:Coffee_production_in_Uganda|emmwanyi]] ne ppamba ebya;i bikola ebitundu 80% ku bintu Uganda bye yali etunda ebweru – okwolekera amakolero amatono. Mu Gwomwenda 1961, ekitongole kya American [[:en:International_Cooperation_Administration|International Cooperation Administration]] kyassa ssente mu kukyala kwa Sebalu okwogererako mu yunivasite mu Amerika. <ref name="Dietz-1961">{{Cite news|accessdate=4}}</ref> <ref name="The Nashville Tennessean-1961">{{Cite news|accessdate=20}}</ref> Nga 1 Ogwokusatu 1962, Sebalu yalangirira nti yali azudde olukwe olugambibwa nti lwakolebwa ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] (UPC) okumenyawo ssemateeka mu myaka esatu egy'ameefuga. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref>
Ku nkomerero ya 1972, mu kiseera ky’obufuzi bwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], Sebalu yabula oluvannyuma lw’okukwatibwa poliisi y’amagye, kyokka n’atattibwa. <ref name="Martin-1972" /> <ref>https://www.newspapers.com/article/the-daily-telegraph-ugandan-ex-ministers/149293864/</ref> Mu May 1980, oluvannyuma lwa [[:en:Uganda–Tanzania_War|gavumenti ya Amin okugwa]], Sebalu yaddamu okuweereza nga minisita wa Uganda ow'ebyensimbi mu gavumenti ey'ekiseera eya [[:en:Paulo_Muwanga|Paulo Muwanga]] okumala akaseera katono, kyokka n'agobwa ku kifo kino [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] . <ref name="Kizza-2011">{{Cite web}}</ref> Mu kiseera kino, ye mmemba yekka ow'oku ntikko mu kibiina kya Democratic Party eyawagira UPC mu kiwandiiko eky'awamu nga bawakanya [[:en:1980_Ugandan_general_election|okulonda kw'omwaka ogwo]], kwe bagamba nti kwandifuula Uganda [[:en:One-party_state|eggwanga ery'ekibiina kimu]] wansi w'obuyinza bw'ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] . <ref name="Kanyeihamba-2010" /> <ref>https://books.google.com/books?id=YSa7Wxuw50YC&dq=%22Lawrence+Sebalu%22&pg=PA135</ref>
Sebalu yafa mu kiseera nga 31 Ogwolubereberye 2019 terunnatuuka. <ref>https://mulengeranews.com/im-too-rich-to-grab-kabaka-mutungo-land-tycoon-tells-land-commission-of-inquiry/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
pi4l829of1fwlnjjb0wog0729klzape
Mbarara High School
0
11606
61040
40241
2026-07-11T16:00:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61040
wikitext
text/x-wiki
{{Infobox school|name=<span style="color:#E55e08">Mbarara High School</span>|image=|motto='''Mugume N'amani'''|established=1911|type=[[state school|Public]] [[Middle School]] and [[High School]] (8-13)|head_name=Principal|head='''Ahimbisibwe Hamm'''|head_name2=|head2=|city=[[Mbarara]]|state=[[Mbarara District]]|country=[[Uganda]]|students=1,200|faculty=|athletics=[[soccer]], [[rugby football|rugby]], [[Track and field|track]], [[tennis]], [[volleyball]].|nickname=|free_label=|website=}}
[[File:Yoweri_Museveni_2015.jpg|alt=H.E Yoweri Kaguta Museveni the president of Uganda, one of the notable people who studied at Mbarara High School.|thumb|216x216px|HE Yoweri Kaguta Museveni Pulezidenti wa Uganda, omu ku bantu ab’ekitiibwa abaasomera mu Mbarara High School.]]
'''Mbarara High School (MHS)''', era emanyiddwa nga Chaapa ssomero ly'abalenzi bokka erisangibwa e Ruharo mu [[:en:Mbarara_City|kibuga ky'e Mbarara]] mu [[:en:Mbarara_District|Disitulikiti y’e Mbarara]] mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Buggwanjuba bwa Uganda]] .
== Ekifo ==
Essomero lino lisangibwa mu kibuga [[:en:Mbarara|Mbarara]] mu Buggwanjuba bwa Uganda kilommita 270 (170 mi), ku luguudo, mu Bukiikaddyobwobuggwanjuba bwa [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu ggwanga. <ref>http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20()&toplace=Mbarara%20(Mbarara)&fromlat=0.3155556&tolat=-0.6583333&fromlng=32.5655556&tolng=30.6758333</ref> Essomero lino lisangibwa mu bitundu by’e '''Ruharo''' nga kilommita 2 (1.2 mi)okuva ku luguudo lwa [[:en:Mbarara|Mbarara]] - [[:en:Ishaka|Ishaka]], mu Buggwanjuba bw'[[:en:Central_business_district|ekitundu ky’abasuubuzi ekiri wakati]] mu Mbarara. Coordinates za MHS ze zino: Latitude:-0.6155S; Longitude:30.6335E. <ref>http://www.google.com/maps?f=q&source=s_q&hl=en&geocode=&q=-0.6155,+30.6335&aq=&sll=-0.61592,30.632179&sspn=0.003326,0.011694&ie=UTF8&ll=-0.611275,30.669537&spn=0.053212,0.187111&t=p&z=13</ref>
== Ebyafaayo ==
Yatandikibwawo mu 1911 abaminsani aba [[:en:Anglican|Anglican]], [[:en:Christians|Abakristaayo]] abeegattira mu [[:en:Church_of_England|Kkanisa ya Bungereza]] . Essomero lya Mbarara High School lye ssomero lya siniya erisinga obukadde mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Buggwanjuba bwa Uganda]] . Erina ebibiina okuva ku Siniya esooka okutuusa ku y'omukaaga. Ettaka essomero lino kwe lyazimbibwa lya Bulabirizi bwa Ankole, obw'[[:en:Church_of_Uganda|Ekkanisa ya Uganda]] . Nga ekkanisa erina obwannannyini n’okufuga essomero lino, [[:en:Uganda_Government|Gavumenti ya Uganda]], ng’eyita mu [[:en:Ministry_of_Education_(Uganda)|Minisitule y’ebyenjigiriza]], ewaayo ku mbalirira y’essomero. Ekibiina ky’okwekalakaasa ekya Kumanyana mu myaka gya 1940, ekyali kisaba omwenkanonkano mu [[:en:Bairu_people|abantu b’e Bairu]] ab’e [[:en:Ankole|Ankole]] n[[:en:Ankole|’Abahima]], kyalina emirandira mu ssomero lino. <ref>http://www.leeds.ac.uk/history/studentlife/e-journal/James.pdf</ref>
== Ekitiibwa ==
Essomero lya Mbarara High School lye limu ku masomero ag'ebbeeyi mu [[:en:Uganda|Uganda]], olw’obuyigirize bwalyo obulungi.
== Abayizi abaaliwo abamanyiddwa ==
Essomero lino lirimu abayizi bangi abaaliwo nga bangi ku bo baweereza mu bitongole bya gavumenti n’eby’obwannannyini mu Uganda. Abamu ku bbo be bano wammanga:
* [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti]] [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] - Pulezidenti wa Uganda 1986–Kaakano. <ref>http://www.irinnews.org/report.aspx?reportid=58146</ref>
* [[:en:Amanya_Mushega|Amanya Mushega]] - Eyali [[:en:Secretary-General|Secretary-General]] mu [[:en:East_African_Community|mukago gwa East Africa]] . <ref>http://www.newvision.co.ug/D/8/25/557854/Amanya%20Mushega</ref>
* [[:en:Elly_Tumwine|Elly Tumwine]] - Eyali [[:en:National_Resistance_Army|muduumizi w'amagye]] mu Uganda (1986 - 1989). [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] (MP), akiikirira eggye lya Uganda erya [[:en:Uganda_People's_Defense_Force|Uganda People’s Defence Force]] (UPDF) (1986–okutuusa kati). Omuserikale wa UPDF ow'eddaala ery'okuntikko.
* [[:en:Andrew_Mwenda|Andrew Mwenda]] - munnamawulire era omutandisi wa magazini eyitibwa ''Independent Magazine'' .
* [[:en:Sabiiti_Muzeyi|Sabiiti Muzeyi]] - omuserikale w'amagye era omuserikale wa poliisi
* [[:en:Kenneth_Kimuli|Kenneth Kimuli]] - Munnakatemba, omuwandiisi w'emizannyo era munnamawulire
* [[:en:Zeddy_Maruru|Zeddy Maruru]] - omugoba w'ennyonyi z'amagye era omuserikale w'amagye ey'awummula
* [[:en:Francis_Takirwa|Francis Takirwa]] - omuserikale w'amagye
* [[:en:Tumusiime_Rushedge|Tumusiime Rushedge]] - omusawo alongoosa, omuvuzi w'ennyonyi, omuwandiisi w'ebitabo, muyiiya/mukozi wa katuni era omuwandiisi w'emiko mu mpapula z'amawulire.
* [[:en:Charles_Oboth_Ofumbi|Charles Oboth Ofumbi]] - Minisita w'ensonga z'omunda mu Uganda
* [[:en:Emmanuel_Karooro|Emmanuel Karooro]] - omusomesa, omuddukanya eby'ensoma n'ebyenjigiriza, era nga ye mumyuka wa Cansala ku yunivasite y'e Ibanda
* [[:en:Eriya_Kategaya|Eriya Kategaya]] - munnamateeka era munnabyabufuzi
* [[:en:Sam_Kutesa|Sam Kutesa]] - munnabyabufuzi era munnamateeka, eyali Pulezidenti w’olukiiko lw’amawanga amagatte olwa United Nations General Assembly.
* [[:en:Levi_Karuhanga|Levi Karuhanga]] - omuserikale w'amagye
* [[:en:Bright_Rwamirama|Bright Rwamirama]] - munnabyabufuzi era omunnamagye eyawummula
* [[:en:Mwesigwa_Rukutana|Mwesigwa Rukutana]] - munnamateeka era munnabyabufuzi
* [[:en:Fred_Ruhindi|Fred Ruhindi]] - munnamateeka era munnabyabufuzi
* [[:en:Yoramu_Bamunoba|Yoramu Bamunoba]], [[:en:Diocese_of_West_Ankole|Omulabirizi w’e West Ankole]], 1997-2007
* [[:en:Ernest_Shalita|Ernest Shalita]], [[:en:Diocese_of_Muhabura|Omulabirizi w'e Muhabura]], 1990-2002
== Laba ne ==
* [[:en:Education_in_Uganda|Ebyenjigiriza mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{Mbarara District}}{{Coord|0.6155|S|30.6335|E}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
s1gobl3dlm0m2wu016zq7lfk9fpxxqv
Apollo Kaggwa
0
11607
61666
53773
2026-07-11T17:28:24Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61666
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Sir Apollo Kagwa''' (mu mpadiika entongole ey'olulimi Oluganda liwandiikibwa nga '''Kaggwa''') KCMG MBE (1864-1927)<ref name="britannica">Apollo Kaggwa</ref> yali muyivu era munnabyabufuzi ow'enkizo mu Uganda bwe yali wansi w’obufuzi bwa Bungereza. Yali mukulembeze wansi w’ekiwayi ky’Abakrisitaayo era Ssekabaka [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Mwanga II]] yamulonda okuba ssaabaminisita ( Katikkiro) ow’Obwakabaka bwa [[Buganda]] mu 1890. Yaweereza okutuusa mu 1926. Kaggwa yaweereza nga Omulangira omufuzi ow'ekiseera okuva mu 1897 okutuuka mu 1914 Ssekabaka [[Ssekabaka Daudi Cwa II|Daudi Chwa]] eyali omuto bwe yasuumukamu.<ref name=":1">Apollo Kaggwa</ref> Ye yali omukugu mu by'amawanga mu [[Buganda]] eyasooka era eyali asinga.<ref name=":1" /> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ankole</ref>
== Emirimu gye ==
Kaggwa yali muyizi mu by’okuddukanya emirimu mu lubiri lw’Obwakabaka bwa [[Buganda]] ng’Abaminsani Abakrisitaayo abaasooka okutuuka mu myaka gya 1870. Abayizi bano mu lubiri, bannabyafaayo Abazungu ab’omulembe ogwo be baayogerako ng’empapula, baali bavubuka bagezi okuva mu Bwakabaka bwonna abaasindikibwa mu lubiri okutendekebwa ng’omulembe gw’abakulembeze oguddako. Yali omu ku bantu abaasooka okukyukira enzikiriza y’Obupulotesitanti. Kata afuuke omu ku [[Abajulizi ba Uganda|Bajulizi ba Uganda]] [[Ssekabaka Mwanga II owa Buganda|Ssekabaka Mwanga II]].<ref>{{cite book |last=Wrigley |first=C. C. |date=1974 |title=Leadership in 19th Century Africa: Essays from Tarikh |publisher=Historical Society of Nigeria |isbn=978-0-391-00357-6 |editor-last=Ikime |editor-first=Obaro |location=London |pages=[https://archive.org/details/leadershipin19th0000unse/page/116 116–127] |chapter=Apollo Kagwa: Katikkiro of Buganda |chapter-url=https://archive.org/details/leadershipin19th0000unse/page/116 |chapter-url-access=registration}}</ref> Okuva mu 1885 okutuuka mu 1887, Obwakabaka bwagwa mu lutalo lw’omunda olw’eddiini ng’ebiwayi by’Abapolotesitanti, Abakatoliki n’Abasiraamu nga bivuganya ku buyinza. Kaggwa, era mu myaka gye amakumi abiri egyo, okuva mu buto yali amanyiddwa ng’omukulembeze w’ekiwayi ky’Abapolotesitanti. Omuvuzi w’emmundu omunyiikivu,<ref>{{cite book |last=Wright |first=Michael A. |date=1972 |title=Buganda in the Heroic Age |publisher=Oxford University Press}}</ref> Kaggwa yaweereza nnyo mu kulwana mu ntalo zino. Abasiraamu be baali bafuga mu kitundu ky’olutalo ekyasooka, era Kaggwa n’Abapolotesitanti abalala baamala ekiseera mu buwanganguse mu Bugabe bwa Ankole obwali ku muliraano .
== Ssaabaminisita ==
[[File:Kattikiro_Apollo_Kaggwa.png|thumb|350x350px|Katikkiro Apollo Kaggwa mu mwaka gwa 1893]]
[[File:Basiima_Bakyagaya_House_of_sir_apollo_kagwa.jpg|thumb|350x350px|Ennyumba ya Apollo Kaggwa, eyazimbibwa mu 1903]]
Ssekabaka Mwanga, eyawangangusibwa okumala akaseera, yazzibwawo mu 1890 ng’ayambibwako Abapolotesitanti, era Kaggwa n’aweebwa ''Obwakatikkiro'' (Ssaabaminisita). Ssekabaka Mwanga yaddamu okuwangangusibwa mu ntebe mu 1897 bwe yasalawo okugaana obuyinza bw’abagwira n’alwana olutalo n’Abangereza n'atalutawangula. Omulangira eyali omuto, Daudi Chwa, yalangirirwa nga Kabaka (''Kabaka'') nga Kaggwa y’omu ku bakuza abasatu. Kaggwa y’omu ku baateesa ku ndagaano ya Uganda, Buganda mwe yafuukira okuleetebwa wansi w'obufuzi bwa Bungereza nga erina obuyinza butono ku nsonga zaayo ez'omunda.<ref name=":0">{{Cite web |last=Ward |first=Kevin |title=A History of Christianity in Uganda |url=https://dacb.org/histories/uganda-history-christianity/ |access-date=2023-01-26 |website=Dictionary of African Christian Biography |language=en}}</ref>
Endagaano ya Uganda eya 1900 yanyweza obuyinza bw'abaami oba ‘Abakungu’ abaali basinga okuba Abapolotesitanti, nga bakulemberwa Kaggwa.<ref name=":0"/> London yasindika abakungu bataano bokka okuddukanya eggwanga, nga okusinga yeesigamye ku baami oba ‘Abakungu’. Okumala emyaka mingi, baali be basinga kwettanirwa olw’obukugu bwabwe mu by’obufuzi, Obukristaayo bwabwe, enkolagana yaabwe ey’omukwano n’Abangereza. Waaliwo obusobozi bwabwe obw’okusolooza emisolo, n’okubeera okumpi n’ekibuga Entebbe (ekibuga ekikulu) kyali okumpi n'embuga ya Buganda enkulu. Emyaka gya 1920 we gyatuukira abaddukanya Bungereza baali beesiga nnyo, era nga tebalina bwetaavu bwa buyambi bwa magye oba mu by’obufuzi. Abakungu b’amatwale baasolooza omusolo ku birime ebitundibwa okuva ku balimi. Waaliwo obutaali bumativu mu bantu mu Baganda rank-and-file, ekyakendeeza ku buyinza bw'abakulembeze baabwe. Mu 1912 Kaggwa yasenguka okunyweza obuyinza bwa ‘Bakungu’ bwe yateesa mu ‘Lukiiko’ ku lwa Buganda nga ye ye Pulezidenti n'Abakungu ng’ekibiina ky'obukulu ebw'ensikirano. Abakungu ba Bungereza baakuba akalulu ku irowoozo kino bwe baazuula nti abantu baali babawakanya baali bangi. Mu kifo ky’ekyo abakungu ba Bungereza baatandika ennongoosereza ezimu ne bagezaako okufuula ‘Lukiiko’ olukiiko olukiikirira abantu abatuufu.<ref>{{cite journal |last=Twaddle |first=Michael |date=April 1969 |title=The ''Bakungu'' Chiefs of Buganda Under British Colonial Rule, 1900–1930 |url=https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-african-history/article/bakungu-chiefs-of-buganda-under-british-colonial-rule-19001930/87FCBA2F66FB27F1813DDF2B261B9879 |journal=Journal of African History |publisher=Cambridge University Press |volume=10 |pages=309–322 |doi=10.1017/S0021853700009543 |s2cid=154425473 |url-access=subscription |number=2}}</ref>
== Engendo ze ==
Yagendako e Bungereza mu 1902 mu kiti kye nga ''Katikkiro'' (Ssaabaminisita)<ref name=":0"/> mu kutuuza Ssekabaka Edward VII ku ntebe, ng’awerekerwako omuwandiisi we, Ham Mukasa.<ref>{{cite book |last=Mukasa |first=Ham |date=1904 |title=Uganda's Katikiro in England: Being the Official Account of His Visit to the Coronation of His Majesty Edward VII |url=http://www.wdl.org/en/item/9950 |publisher=Hutchinson & Company |location=London |authorlink=Ham Mukasa |access-date=2025-08-21 |archive-date=2021-03-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210328103356/http://www.wdl.org/en/item/9950 |url-status=dead }}</ref>
== Ebitabo ==
Kaggwa yawandiika ebitabo bingi ebikwata ku Buganda, omuli general history, ''Bassekabaka ba Buganda'', a treatise on laws and customs, ''Empisa z'Abaganda,'' collection of folklore n'''Engero z'Abaganda.''<ref name=":0"/>
== Emirimu gye ==
Yali muwagizi nnyo mu kuteekawo ebyenjigiriza eby’omulembe mu Uganda. Okusingira ddala, yakwatibwa ensonyi olw’ekyo kye yalaba ng’omuze gwa batabani b’abaami okwonooneka, okwawukana ku nkuza ey’ekika kya spartan omulembe gwe gye gwafuna okuva mu nkola y’okutendekebwa mu lubiri. Yakolagana n’Abaminsani b’e Bungereza okutandikawo amasomero g’ekisulo naddala [[King's College, Budo|King’s College Budo]], mu bulambulukufu okukuuma abavubuka ab’ebitiibwa obutakula nga boonoonese.<ref>Hattersley, C.W. ''The Baganda at Home''. Frank Cass Ltd, 1968</ref>
Mu 1918, yaweebwa ekitiibwa ky'obwammemba mu Order of the British Empire olw’obuweereza mu kwongeza n’okutegeka emisolo mu basirikale abakuuma ekitundu n’ekitongole ky’ebyokwerinda mu kitundu mu Ttwale lya Uganda. <ref>{{London Gazette|issue=30576|supp=y|page=3289|date=12 March 1918}}</ref>
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Yalina abaana 23 omuli ne [[Michael Kawalya Kagwa]] (eyakola nga ''Katikkiro wa Buganda'' okuva mu 1945 okutuuka mu 1950). <ref>[http://www.worldstatesmen.org/Uganda.html World Statesmen: Uganda]</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
''"... yali Kaggwa okusinga omuntu omulala yenna Mwanga gwe yasinga okukyawa. Omulimu gwe ogw'obuntu mu kugwa kwa Mwanga n'olwekyo munene nnyo, nga Mwanga yennyini bwe yalambika mu bbaluwa ezisukka mu emu."''
* M. M. Semakula Kiwanuka <ref>Kiwanuka, M. S. (1972). ''A History of Buganda from the Foundation of the Kingdom to 1900''. Holmes & Meier Pub.</ref>
''"... era nga Nnaabagereka Elizabeth I bwe yali awadde omubbi w'oku nnyanja eyali amanyiddwa ennyo, Francis Drake ekitiibwa ky'obuzira, ne Ssekabaka Edward VII bwe yali awadde Apolo Kaggwa ekitiibwa ky'obuzira. Sir Francis Drake ne Sir Apolo Kaggwa bombi baali bayizzi era nga baaweebwa ekitiibwa olw'ebikolwa byabwe eby'obugwenyufu. Francis Drake yatuusa zaabu ne ffeeza eza Spain eyabbibwa ate Apolo Kaggwa n'awaayo obwetwaze bwa Buganda."''
* Samwiri Lwanga-Lunyiigo, ''Mwanga II'' (2011), olupapula 2 <ref>Lwanga-Lunyiigo, S. (2011). ''Mwanga II: Resistance to Imposition of British Colonial Rule in Buganda, 1884-1899''. Kampala: Wavah Books</ref>
''"Omukulembeze w'eggwanga omutuufu, nga oggyeeko abakungu b'eBungereza, Apolo Kagwa Ssaabaminisita oba Katikkiro. Omulenzi w'olupapula eyasitula enkovu z'obusungu bwa Mwanga akulakulanye n'afuuka omukulembeze mu lutalo era omufuzi mu mirembe ng'amaanyi ge ag'emirembe n'empisa n'Obukristaayo obwa nnamaddala bimufudde amaanyi ag'obulungi."''
* J. D. Mullins, ''Emboozi ey’ekitalo eya Uganda'' (1908), olupapula 115. <ref>Mullins, J. D. (1908). ''The Wonderful story of Uganda''. Church Missionary Society.</ref>
== Ebitabo by’ebiwandiiko bye ==
* Kaggwa, Apolo. ''Empisa z’Abaganda'' (Columbia University Press, 1934).
* Kaggwa, Apolo. ''Bakabaka ba Buganda'' (East African Publishing House, 1971).
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
tkywawnheq24k1srftr5ekiwagpy5d8
Ruth Achieng
0
11609
61115
40402
2026-07-11T16:31:20Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61115
wikitext
text/x-wiki
'''Ruth Achieng''' munnabyabufuzi [[Yuganda|mu Uganda]] . Yalondebwa, naye teyaweerezako nga, Minisita w’eggwanga ow’ebyobuvubi mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] nga 6 June 2016, <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> ng’adda mu bigere bya Zerubabel Nyiira .Ruth Achieng yaweereza mu Palamenti ey’omwenda (2011–2016) ng’omubaka [[Kole (disitulikit)|omukyala mu disitulikiti y’e Kole]] nga tannawangulwa mu mutendera gw’okulonda kwa 2016. <ref>{{Cite web |last=Kitatta Kaaya |first=Sadab |date=8 June 2016 |title=Uganda: Cabinet - How Museveni Got the Opposition In |url=http://allafrica.com/stories/201606080891.html |access-date=10 June 2016}}</ref> Erinnya lye lyaggyibwawo ku ssaawa esembayo era teyakeberebwa kakiiko ka palamenti akalonda abantu, ekyamuviirako obutalayira nga 22 June 2016. <ref>{{Cite web |last=Edward Ssekika |first=and Sulaiman Kakaire |date=22 June 2016 |title=Cabinet: Museveni admits patronage played part in selection |url=http://www.observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |access-date=27 June 2016 |archive-date=26 June 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160626081313/http://observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* Palamenti ya Uganda
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4aki0rdaw4vwjuuopa45jm6hkeegsnw
Frederick Ngobi Gume
0
11612
60982
56247
2026-07-11T15:55:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60982
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frederick Ngobi Gume''', [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] mu [[Yuganda|Uganda]] . Ye [[:en:Cooperative|Minisita omubeezi ow'ebibiina by'obwegassi]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineeti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> Mu kiseera kye kimu yakola ng’omubaka omulonde akiikirira Essaza ly'e Bulamogi ey'Obukiikakkonobwobuggwanjuba mu Disitulikiti y'e Kaliro mu Paalamenti ey’ekkumi (2016 - 2021). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Mu 2021 yalondebwa ku kifo kye kimu. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/gume-fredrick-ngobi-7443/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/08b4c874-3452-47f9-b9a8-336ee5a831b9/</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
dhfyxzuo72t3ciomob0w271wm7uqssu
61061
60982
2026-07-11T16:00:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61061
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frederick Ngobi Gume''', [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] mu [[Yuganda|Uganda]] . Ye [[:en:Cooperative|Minisita omubeezi ow'ebibiina by'obwegassi]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineeti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> Mu kiseera kye kimu yakola ng’omubaka omulonde akiikirira Essaza ly'e Bulamogi ey'Obukiikakkonobwobuggwanjuba mu Disitulikiti y'e Kaliro mu Paalamenti ey’ekkumi (2016 - 2021). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Mu 2021 yalondebwa ku kifo kye kimu. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/gume-fredrick-ngobi-7443/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/08b4c874-3452-47f9-b9a8-336ee5a831b9/</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
bv4ykf0sgvyj90zhecg4qakg6l0f98p
Charles Engola
0
11613
61598
54675
2026-07-11T17:19:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61598
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Charles Okello Macodwogo Engola''' (12 October 1958 – 2 May 2023), amanyiddwa ennyo nga '''Charles Okello (Macodwogo) Engola''', yali munnabyabufuzi mu Uganda era munnamaggye eyawummula mu ggye [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|lya UPDF]]. Yali Minisita w’eggwanga ow’enkolagana y’abakozi, emirimu n’amakolero mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]], era yali mubaka wa Palamenti eyakiikirira Oyam North County bwe yakubwa amasasi n’attibwa omukuumi we. Emabegako yali abadde mu kifo kya Minisita w’eggwanga ow’ebyokwerinda.
== Obuvo bwe n'eby'ensoma ==
Engola yazaalibwa nga 12 October 1958 <ref>https://www.bbc.com/pidgin/articles/cv2v50k77n9o</ref> mu kibuga Iceme ekiriwo kati [[Oyam (disitulikit)|mu Disitulikiti y'e Oyam]] . <ref name=":0">{{Cite web |title=▶️ TRIBUTE: Who was Charles Okello Macodwogo Engola? |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_159406 |access-date=2024-06-09 |website=New Vision |language=en}}</ref> Bazadde be baali Omulangira (Jago) Nasan Engola, omukulu amanyiddwa ennyo era ow’ekitiibwa mu Lango, ne Ketula Engola ow’e Awangi, era yali muzzukulu wa Rwot Olong Adilo, era muzzukulu wa Rwot Olwa Abelli ow’e Iceme. <ref name=":0" /> Yasomera mu ssomero lya pulayimale e Iceme. Okusinziira ku bimukwatako ku mukutu gwa palamenti ya Uganda, satifikeeti ya siniya yagifuna okuva mu [[Soroti Secondary School|ssomero lya Soroti Secondary School]], mu kibuga [[Soroti]], mu [[buvanjuba]] bwa Uganda. <ref name="2R">https://web.archive.org/web/20210429224618/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=371</ref> Diguli ye eyasooka, Bachelor of Development Studies, yaweebwa [[Kampala International University]], mu 2010. Diguli ye eyookubiri, Master of Public Administration and Management yajifuna okuva mu yunivasite y’emu mu 2013. <ref name="2R" />
== Emirimu ==
Mu maggye, Engola yali muduumizi wa UPDF 501 Brigade, ekitebe kyayo e Opit, mu [[Gulu (disitulikit)|Disitulikiti y’e Gulu]] . Brigade eno yakola kinene mu kulwanyisa eggye lya Lord's Resistance Army . Yakuzibwa n’atuuka ku ddaala lya colonel era n’awummula amaggye mu 2007. <ref name="3R">{{Cite web |last=Bill Oketch |date=24 July 2014 |title=Oyam chairperson demands recognition for ending LRA war |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Oyam-chairperson-demands-recognition-for-ending-LRA-war/-/688334/2394894/-/puiq4i/-/index.html |access-date=24 February 2020}}</ref>
Mu kulonda okwa 2006, Engola yavuganya bulungi ku bwassentebe bwa LC 5, Oyam District Council, ku tikiti y’ekibiina kya NRM ekiri mu buyinza. Yawangula akalulu n'ebitundu 93 ku 100. <ref name="3R"/> Yaddamu okulondebwa mu 2011 era n’aweereza nga Ssentebe w’olukiiko lw’ekitundu mu Disitulikiti y’e Oyam okumala emyaka 10, okuva mu 2006. Mu 2016 yawangula ekifo kya palamenti ya Oyam North. <ref name="2R"/>
Nga 6 June 2016, Engola yalondebwa mu kabineti nga Minisita w’eggwanga ow’ebyokwerinda. <ref name="1R">{{Cite web |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=14 June 2016}}</ref> <ref name="4R">{{Cite web |date=6 June 2016 |title=Cabinet: Kamya, Nadduli, Tumukunde In: President Yoweri Museveni Has Released The New Cabinet List |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1426284/cabinet-betty-kamya-nadduli-appointed |access-date=24 February 2020 |place=Kampala}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 14 December 2019, Engola yasigaza ekifo kye. <ref name="5R">{{Cite web |last=Javira Ssebwami |date=14 December 2019 |title=Cabinet Reshuffle: Museveni drops Muloni, Nadduli, PPS Kamukama |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/12/breaking-cabinet-reshuffle-museveni-drops-muloni-nadduli-pps-kamukama.html |access-date=24 February 2020 |publisher=Post Media Limited}}</ref>
Mu kiseera we yafiira, yali aweereza nga Minisita w’eggwanga ow’enkolagana y’abakozi, emirimu n’amakolero <ref name="BBC 65454213">{{Cite web |last=Atuhaire |first=Patience |date=2 May 2023 |title=Soldier shoots dead politician he was guarding |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-65454213 |access-date=2 May 2023 |website=BBC News}}</ref> era yakulembera abakungu ba gavumenti ya Uganda nga 1 May 2023 mu kujjukira olunaku lw’abakozi mu nsi yonna mu Disitulikiti y’e Mayuge mu Buvanjuba bwa Uganda. <ref name="NTV Uganda 2023">{{Cite web |date=2 May 2023 |title=Minister Engola shot dead |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/minister-engola-shot-dead-4219966 |access-date=2 May 2023 |website=NTV Uganda |archive-date=5 May 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230505134257/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/minister-engola-shot-dead-4219966 |url-status=dead }}</ref>
== Okufa ==
Charles Engola yakubwa amasasi mu maka ge nga 2 May 2023. Yalina emyaka 64. Omujaasi eyali akuuma Engola yamukuba amasasi oluvannyuma naye yeekuba amasasi n’afa. <ref name="BBC 65454213"/> <ref name="Celebrity Telegraph 2023">{{Cite web |date=2 May 2023 |title=Soldier kills the politician he was protecting |url=https://celebritytelegraph.com/2023/05/02/soldier-kills-the-politician-he-was-protecting/ |access-date=4 May 2023 |website=Celebrity Telegraph |archive-date=4 May 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230504081144/https://celebritytelegraph.com/2023/05/02/soldier-kills-the-politician-he-was-protecting/ |url-status=dead }}</ref>Omujaasi eyakuba Engola yategeerekeka nga Wilson Sabiiti, era kigambibwa nti bino byabawo olw'ensonga z'omusaala gw'omukuumi. <ref name="AP-RMuhumuza 20230502">https://apnews.com/article/uganda-minister-shot-bodyguard-7edd541da986917ce37bea63e6010249</ref> Minisita w’ekikula ky’abantu n’abakozi, Betty Amongi, eyatuuka mu kifo kino amangu ddala nga bamaze okukuba amasasi, yagamba nti Pte. Sabiiti yali mukuumi mupya era ng’amaze omwezi gumu gwokka ku mulimu guno. Okusinziira ku baalaba amasasi gano, Sabiiti yali yeemulugunya nti teyasasulwa ssente za Amerika nga 4,000,000, ezisukka katono doola za Amerika 1000, ezaali zimubanjibwa. <ref name="TheEastAfrican4220150" /> Omuyambi wa Engola, Lieutenant Ronald Otim naye yafuna ebisago mu masasi gano era n’addusibwa mu ddwaaliro; oluvannyuma lw'ennaku bbiri, kigambibwa nti yali avudde mu kabi "era yatereera" oluvannyuma lw'abasawo mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]] okuyimiriza omusaayi. <ref name="TheEastAfrican4220150">https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/ugandan-minister-killed-by-bodyguard-4220150</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/category/world/slain-minister-engolas-aide-de-camp-out-of-da-159596</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
19uxf3bw71o3sh45htss26tj797zcl1
Francis Mwijukye
0
11622
61240
56191
2026-07-11T16:39:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61240
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Mwijukye Francis''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era omubaka akiikirira Essaza ly'e Buhweju mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Find an MP {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/find-an-mp |access-date=2021-11-29 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-01-13 |title=FDC's Mwijukye faces tough battle to retain Buhweju seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-s-mwijukye-faces-tough-battle-to-retain-buhweju-seat-3256048 |access-date=2021-12-05 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mwijukye yali munna [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|kibiina kya Forum for Democratic Change]] (FDC) era yeesimbawo emirundi esatu oluvanyuma nnaawangula ekisanja kye ekyasooka mu 2017. Yalondebwa okuweereza nga kaminsona wa Paalamenti mu 2019.
== Obuto bwe n’okusoma ==
Mwijukye yasomera ku Bwoga primary school, St. Mukasa seminary primary School, ne St Joseph vocational School ku mutendera ogwa siniya ([[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education)]] ne haaya ([[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]]) oluvannyuma yeegatta ku [[Ssetendekero y’e Mbarara|Mbarara University]](MUST) gye yasomera eby'enkulaakulana. <ref>{{Cite web |date=2017-01-29 |title=MP Mwijukye Finally Graduates as Minister Warns |url=https://chimpreports.com/mp-mwijukye-finally-graduates-as-minister-warns/ |access-date=2021-12-05 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mwijukye ajjukirwa nnyo bweyategeeza baminisita abavunaanyizibwa ku butebenkevu okulekulira oluvannyuma lw'abazigu obatta abakyala abaasoba mu makumi abiri mu Disitulikiti y’e Wakiso. <ref>{{Cite web |title=Mwijukye attacks minister over witchcraft alleged women murders report – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/2017/09/07/mwijukye-attacks-security-minister-over-witchcraft-alleged-women-murders-report/ |access-date=2021-12-05 |language=en-US |archive-date=2021-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211205192520/https://theinsider.ug/index.php/2017/09/07/mwijukye-attacks-security-minister-over-witchcraft-alleged-women-murders-report/ |url-status=dead }}</ref>
Mu 2016, yeegatta ku Paalamenti oluvannyuma lw’okumegga [[:en:Ephraim_Biraaro|Ephraim Biraaro]] eyali mu ntebe mu kiseera ekyo .
Mu 2021, yawakanya ekisuubizo kya Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] okusasula abasomesa basaayansi obukadde buna ate abasomesa amasomo amalala emitwalo nsanvu. <ref>{{Cite web |last=admini |title=It's Total Madness Paying Biology Teacher shs.4m, Then 700k to History Teacher yet They Teach same students – MP Mwijukye – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/2021/10/20/its-total-madness-paying-biology-teacher-shs-4m-then-700k-to-history-teacher-yet-they-teach-same-students-mp-mwijukye/ |access-date=2021-12-05 |language=en-US |archive-date=2021-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211205090035/https://theinsider.ug/index.php/2021/10/20/its-total-madness-paying-biology-teacher-shs-4m-then-700k-to-history-teacher-yet-they-teach-same-students-mp-mwijukye/ |url-status=dead }}</ref>
Mwijukye yasimattuka obutwa obwali bumuteereddwa mu mmere mu kiseera nga anoonya akalulu mu kulonda kwa bonna okwa 2021. <ref>{{Cite web |date=2020-10-05 |title=MP Francis Mwijukye in hospital after being poisoned |url=https://www.matookerepublic.com/2020/10/05/mp-francis-mwijukye-in-hospital-after-being-poisoned/ |access-date=2021-12-05 |website=Matooke Republic |language=en-US |archive-date=2021-12-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211205094548/https://www.matookerepublic.com/2020/10/05/mp-francis-mwijukye-in-hospital-after-being-poisoned/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
jq21cdpgjewcphn1p2tdomg4u58bj4l
Omwony Ojwok
0
11624
60985
40328
2026-07-11T15:55:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60985
wikitext
text/x-wiki
'''Omwony Ojwok''' (yazaalibwa nga 1 Ogwomukaaga 1947 – 11 Ogwekkuminoogumu 2007) yali munnabyabufuzi [[Yuganda|Munnayuganda]]. Yaliko dayirekita w’akakiiko ka Uganda [[Siriimu|akavunaanyizibwa ku mukenenya]] (okuva 1994–1999), Minisita w’okuddaabiriza obukiikakkono (okuva 1999–2001) ne Minisita omubeezi ow’okulondoola ebyenfuna (okuva 2001–2007). Yafa olw'omutima okulemererwa ku myaka 60.<ref name="AA1">{{Cite web |last= |date= |title=Uganda: Parliament Mourns Omwony Ojwok |url=http://allafrica.com/stories/200711140043.html |access-date=2007-11-15 |publisher=allAfrica.com}}</ref><ref name="AA2">{{Cite web |last= |date= |title=Uganda: Omwony Ojok (sic) Dies Aged 60 |url=http://allafrica.com/stories/200711120100.html |access-date=2007-11-15 |publisher=allAfrica.com}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
3s3ll6xn9sdslhwcsd6mvst310ozkpl
61066
60985
2026-07-11T16:00:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61066
wikitext
text/x-wiki
'''Omwony Ojwok''' (yazaalibwa nga 1 Ogwomukaaga 1947 – 11 Ogwekkuminoogumu 2007) yali munnabyabufuzi [[Yuganda|Munnayuganda]]. Yaliko dayirekita w’akakiiko ka Uganda [[Siriimu|akavunaanyizibwa ku mukenenya]] (okuva 1994–1999), Minisita w’okuddaabiriza obukiikakkono (okuva 1999–2001) ne Minisita omubeezi ow’okulondoola ebyenfuna (okuva 2001–2007). Yafa olw'omutima okulemererwa ku myaka 60.<ref name="AA1">{{Cite web |last= |date= |title=Uganda: Parliament Mourns Omwony Ojwok |url=http://allafrica.com/stories/200711140043.html |access-date=2007-11-15 |publisher=allAfrica.com}}</ref><ref name="AA2">{{Cite web |last= |date= |title=Uganda: Omwony Ojok (sic) Dies Aged 60 |url=http://allafrica.com/stories/200711120100.html |access-date=2007-11-15 |publisher=allAfrica.com}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
n9bvy9q1lwzolwfxorx5z9ceazefr5j
Christopher Iga
0
11626
60965
54742
2026-07-11T15:55:43Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60965
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christopher Iga''' Munnabyabufuzi, [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] . Yaliko meeya wa [[:en:Kampala|Kampala]] okuva mu 1989 okutuuka mu 1997 [[:en:Nasser_Sebaggala|Nasser Ntege Ssebagala]] lw'eyamuddira mu bigere. <ref>https://www.nytimes.com/2000/07/18/world/kampala-journal-when-a-questionable-past-pays-political-dividends.html</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=1048:kcc-land-deal-divid |title=Archive copy |access-date=2025-08-23 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304101835/http://www.observer.ug/component/content/article?id=1048:kcc-land-deal-divid |url-status=dead }}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
53ad9sr21d3jhqnixuxbudsp8nlu5d9
61045
60965
2026-07-11T16:00:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61045
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christopher Iga''' Munnabyabufuzi, [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] . Yaliko meeya wa [[:en:Kampala|Kampala]] okuva mu 1989 okutuuka mu 1997 [[:en:Nasser_Sebaggala|Nasser Ntege Ssebagala]] lw'eyamuddira mu bigere. <ref>https://www.nytimes.com/2000/07/18/world/kampala-journal-when-a-questionable-past-pays-political-dividends.html</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=1048:kcc-land-deal-divid |title=Archive copy |access-date=2025-08-23 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304101835/http://www.observer.ug/component/content/article?id=1048:kcc-land-deal-divid |url-status=dead }}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
5b11h7gaodzwyohxxk020tye86h085h
Eng Abner Nangwale
0
11632
61127
41526
2026-07-11T16:32:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61127
wikitext
text/x-wiki
'''Eng Abner Nangwale''' (Yazaalibwa mu 1932 – 17 Ogwoluberyeberye 2013) yali Munnayuganda munnabyabufuzi era mmemba ku lukiiko lwa [[Uganda People's Congress]]. Yaweereza nga Minisita w’Ebyemirimu mu bukulembeze bwa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti]] [[Milton Obote]] okuva mu 1980 okutuuka mu Gwomusanvu 1985.<ref name="independent">{{cite news|first=Julius|last=Odeke|title=Obote's ex-works minister, Eng Abner Nangwale has died|url=http://www.independent.co.ug/news/news/7253-obotes-ex-works-minister-eng-abner-nangwale-has-died|work=The Independent (Uganda)|date=2013-01-18|accessdate=2013-01-29|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140531124644/http://www.independent.co.ug/news/news/7253-obotes-ex-works-minister-eng-abner-nangwale-has-died|archivedate=2014-05-31}}</ref> Nga Minisita, Nangwale yagaziya kaweefube wa gavumenti okuwa abayizi Bannayuganda okusoma okw’obwereere, okwa bonna.<ref name="independent" /> Nangwale yakulembera okuzimba amatendekero amapya agawerako agatendeka abasomesa (TTC), kati agayitibwa Parents Teachers Colleges (PTCs), okutendeka abasomesa abapya mu Uganda.<ref name="independent" />
Nangwale yazaalibwa [[Bukigai]], esangibwa mu kati eyitibwa [[Bududa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bududa]], mu 1932.<ref name="independent" /> Yalondebwa okubeera omubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] akiikirira e Ssaza lya Manjia, nga tannalondebwa Pulezidenti Obote ku bwa Minisita w’Ebyemirimu mu 1980.<ref name="independent" />
Nangwale yafiira mu makaage e [[Bududa]], Uganda, nga 17 Ogwoluberyeberye, 2013, ku myaka 80. <ref name="independent" />
== Ebujuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
osnv65rgqlrhwfiafcg7lopi84gngoh
Peter Lwabi
0
11640
60852
40879
2026-07-11T12:04:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60852
wikitext
text/x-wiki
'''Peter Lwabi''' muwi w'amagezi, musawo [[:en:Cardiologist|wa mitima mu baana]] mu [[:en:Mulago_National_Referral_Hospital|ddwaaliro ly'e Mulago]] mu [[:en:Kampala|Kampala]] mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Mu kiseera kye kimu akola ng’Omumyuka w’akulira [[:en:Uganda_Heart_Institute|ekitongole kya Uganda Heart Institute]] (UHI). Era akola nga akulira ekitongole ekijjanjaba omutima mu baana mu [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|ssomero ly'obusawo erya Makerere University School of Medicine]] . <ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1321986/uganda-heart-institute-starts-cardiac-catheterization</ref> <ref>v<nowiki/>https://books.google.com/books?id=LyxNF2kpYqEC&dq=Peter+Lwabi%C3%A9&pg=PR13</ref> <ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/lifestyle/43252-mulago-to-transfer-all-patients-for-renovations |title=Archive copy |access-date=2025-08-24 |archive-date=2016-08-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160822093819/http://www.observer.ug/lifestyle/43252-mulago-to-transfer-all-patients-for-renovations |url-status=dead }}</ref> Era atuula ku lukiiko olufuzi olwa UHI. <ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1314847/mulago-handle-heart-surgery</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
rfrjv4k1zlb9btugtlek282feena4ks
Yabezi Kiiza
0
11641
61234
48007
2026-07-11T16:38:36Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61234
wikitext
text/x-wiki
'''Yabezi Kiiza''' (20 Ogwolubereberye 1938 – 1 Ogw'omunaana 2016) yali munnayuganda munnabyabufuzi era [[:en:Civil_engineer|yinginiya w'eby'okuzimba.]] <ref>https://books.google.com/books?id=iicWAQAAIAAJ</ref> Yaweereza nga [[:en:Prime_Minister|Katikkiro]] wa [[:en:Bunyoro|Bunyoro]] ow'omulundi ogwa 13, nga buno bumu ku bwakabaka mu Uganda obw'ennono, obukulemberwa [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Omukama Solomon Iguru I]] okuva mu 2009 okutuuka mu 2012. <ref name="nv">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1431434/bunyoro-prime-minister-passes-away</ref>
Kiiza yali yinginiya w’eby’okuzimba. <ref name="urn">http://ugandaradionetwork.com/story/bunyoro-kingdom-silent-on-premiers-resignation</ref> Yalondebwa okuba Omumyuka wa Katikkiro wa Bunyoro mu 2007. <ref name="urn" /> Yafuuka Katikkiro w'Obwakabaka mu Gwokusatu gwa 2009 oluvannyuma lw'okugobwa kwa Katikkiro eyasooka, Emmanuel Aliba Kiiza. <ref name="urn" />
Kiiza yava ku bwa Katikkiro wa Bunyoro mu Gwolubereberye gwa 2012 ng’agamba nti eby’obulamu bwe tebikyatambula bulungi ng'asumbuyibwa obulwadde bwa ssukaali ne puleesa. <ref name="nv">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1431434/bunyoro-prime-minister-passes-away</ref> <ref name="urn">http://ugandaradionetwork.com/story/bunyoro-kingdom-silent-on-premiers-resignation</ref> <ref name="urn2">http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=41838</ref> Kiiza yawaayo [[:en:Letter_of_resignation|ebbaluwa ye ey’okulekulira]] nga 5 Ogwolubereberye 2012, era n’awummula ofiisi ku nkomerero y'omwezi Ogwolubereberye. <ref name="urn" />
Yabezi Kiiza yafa obulwadde [[:en:Diabetes|bwa sukaali]] ne [[:en:Hypertension|puleesa]] mu ddwaaliro lya Masindi Kitara Medical Center e [[:en:Masindi|Masindi]] nga 1 Ogwomunaana 2016, ku myaka 78. <ref name="nv">{{Cite news}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAutairwe2016">Autairwe, Robert (1 August 2016). [http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1431434/bunyoro-prime-minister-passes-away "Former Bunyoro prime minister passes away"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">25 August</span> 2016</span>.</cite></ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ddxjewuga7vv13kwl3pmd4sg5q2pxpf
Muyanja Mbabaali
0
11645
61605
55881
2026-07-11T17:19:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61605
wikitext
text/x-wiki
'''Muyanja Mbabaali''' munnabyabufuzi Omunnayuganda era Adukanya emirimu gya gavumenti, ng'awereza [[:en:Parliament_of_Uganda|ng'Omubaka wa Paalamenti]] owa Bukoto County South, [[Lwengo (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Lwengo]], oluvannyuma [[:en:2011_Ugandan_general_election|lw’okulonda kwa bonna okwa 2011 .]].
== Ebikwata ku buyigirize bwe ==
Ebikwata ku buyigirize bw'Owek. Muyanja mu by’enjigiriza mulimu Doctorate causa mu Bukulembeze n’Okuddukanya emirimu gyeyafuna mu 2018, ne Master Class Certificate mu Bukulembeze n’Okuddukanya emirimu gyeyafuna mu 2018, nga byombi yabifuna okuva mu Commonwealth University mu London Graduate School. Yalina Dipulooma mu Bikwatagana ne Tekinologiya wa Kompyuuta gyeyafuna okuva mu [[Uganda Pentecostal University]] mu 2015, Mature Age Entry Certificate okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] mu 2013, ne Diguli mu By’okuddukanya emirimu gya gavumenti n’okugirabirira okuva mu [[:en:Nkumba_University|Nkumba University]] mu 2004. Okugatako, yafuna Dipulooma y’Okubala Ebitabo okuva mu Kibiina ekigata Abayizi Abaakuguka mu Kubala Ebitabo mu 1989. <ref>https://observer.ug/news/why-mbabaali-remains-favoured-in-bukoto-south/</ref>
== Emirimu ==
Emirimu gya Owek. Muyanja gyetoloolera ku bintu eby’enjawulo omuli ebya bizineensi, eby’obusuubuzi, okukulaakulanya ebintu, n’eby'obufuzi. Okuva mu 1982 okutuuka mu 1987, yaweereza nga Ssentebe era nga yeeyatandikawo kampuni ya INTREPCO Limited Uganda, nga kikiikirira kampuni ez'ensi eziwerako n’okufuna endagaano ez'emirimu eminene kulwa Gavumenti ya Uganda. Wakati w'Ogwokusatu 1983 ne 1987, yakola nga kawungiirizi wa kampuni ya East Germany (GDR) mu Uganda, ng’alondoola eby’obusuubuzi by’okuwanyisiganya eby'amaguzi wakati wa Gavumenti ya Uganda ne East Germany, n’ayamba okuwanyisiganya eby'amaguzi okw’amaanyi.
Mu Gwokuna mu 1987, yatandikawo eyali kampuni ng'emannyikiddwa 3M Corporation ne MFK Corporation, ng’esira baaliteeka nga kulaakulanya bintu n’okulima okwaali nga ku mutendera omunene. Okuva mu Gwomusanvu 1996 okutuuka mu 2002, yakola ng'Eyali Akulira era nga yeeyatandikawo kampuni ya Southern Investments Limited mu Kampala, kampuni eyali enkugu mu kulaakulanya ebizimbe era ng’ekiikirira kampuni z’ensi yonna nga Impregilo, eyazimba Ebbibiro ly’Amasannyalaze e Jinja, ne Arab Consulting Engineers, abavunaanyizibwa ku kuddaabiriza omukutu gw’amazzi agakulukuta e mu mwaala gw'e Nakivubo mu Kampala.
Wakati w'Ogwokubiri mu 1997 ne 2000, yakubiriza akakiiko wakati wa Uganda ne Rwanda akakola ku by’obusuubuzi n’okusiga ensimbi wansi w’ekibiina ekigatta abasuubuzi n’amakolero mu ggwanga, n’atumbuula eby’obusuubuzi wakati wa Uganda ne Rwanda n’okuwagira okugyawo envumbo ku by’obusuubuzi ku Burundi. Okuva mu 1998 okutuuka mu 2004, yeeyali Akulira era Ssentebe w’eby'ensimbi, okugula n'outambuza ebintu mu Materekero gy'eby'eyambisa mu By'obulamu Ggwanga wansi wa Minisitule y’Eby'obulamu. Mu kiseera kye kimu, era yaweerezaako ng'Eyali Akulira kkampuni ya Crystal Communications Uganda Limited, ng’akiikirira VERTEX RSI Global Communications mu kusooka eyali mannyikiddwa nga COMSAT RSI mu kulinyida n'okwongera ku mutindo gw'eby'empuliziganya za digito n’okuteekebwako eminaala gy'emikutu gya leediyo ne ttivvi za Uganda.
Okuva mu Ogwoluberyeberye mu 2001 okutuuka mu 2003, yakulembera abeebuzibwaako mu kampuni ya BIMA Consulting,kampuni y'omuggwanga eyeebuzibwaako ku by'emirimu gy'okudukanya n'enzirukanya y’ebizimbe. Okuva mu Gwokubiri mu 2007, abadde akiikirira SELEX mu Bitundu Bya Semazinga wa Afrika, kampuni y'e Yitale ekola ebyuma ebirondoola entambula y'ennyonyi mu banga. Era yawerezaako ng'Akulira era Ssentebe w’Eby'ensimbi okugula n'okutambuza eby'Amaguzi mu kampuni ya Uganda Air Cargo okuva mu 2007 okutuuka mu 2011 n’okubeera Omumyuka wa Ssentebe w’akakiiko ka UMEME Ow'ekiseera okukebera emisolo ku masannyalaze okuva mu Gwomusanvu okutuuka mu Gwekumi 2009.
Okuva mu 2002, akulembedde bizineensi eziwerako omuli Travel Hotels, ZAMO Hotels Limited, ZAMO Courts, ne ZAMO Industries. Yawerezaako nga nga Ssentebe wa NRM mu ya Lwengo okuva mu 2010 okutuuka mu 2015 era n’alondebwa okuba Omubaka wa Paalamenti owa Bukoto South Constituency okuva mu 2011 okutuuka mu 2012. Okuva mu 2015 okutuuka mu 2020, yalondebwa okuba Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by’Okusiga Ensimbi wansi wa Minisitule y’Eby'ensimbi mu Uganda. <ref name=":0">{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/CIID-clears-Mbabaali-over-alleged-forgery-of-academic-papers/688334-2233394-19q9md/index.html|title=CIID clears Mbabaali over alleged forgery of academic papers|work=Daily Monitor|access-date=2017-09-23|language=en-UK|archive-date=2017-09-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20170924044924/http://www.monitor.co.ug/News/National/CIID-clears-Mbabaali-over-alleged-forgery-of-academic-papers/688334-2233394-19q9md/index.html|url-status=dead}}</ref>
Wabula okulondebwa kwe kwasazibwaamu kkooti enkulu, ng’ekibiina ekyamugya ku ntebe kigamba nti teyalina bisaanyizo bya mpapula za kusoma zeetagisibwa okubeera mu kifo ekyo. <ref>{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1230450/-/bjcqnez/-/index.html |title=Mixed fortunes as one MP loses seat and another stays |access-date=2025-08-26 |archive-date=2016-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303220050/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1230450/-/bjcqnez/-/index.html |url-status=dead }}</ref> Era yasunsulwa ku bwa Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by’Okusiga Ensimbi mu [[Cabinet of Uganda|kabineeti ya Uganda]] kyokka n’agaanibwa akakiiko ka paalamenti akalondoola emirimu oluvannyuma nga bamulumiriza nti empapula zze ez'eby'enjigiriza zaali njingirira.<ref>{{Cite web |url=http://www.newvisionuganda.info/D/8/13/757909 |title=Masaka court summons Nkumba over Mbabali papers |access-date=2012-09-05 |archive-date=2025-10-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251009200656/http://www.newvisionuganda.info/D/8/13/757909 |url-status=dead }}</ref> <ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=136&Itemid=82 List of cabinet ministers] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20120206011213/http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=136&Itemid=82|date=2012-02-06}}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
lr27un9rls2382ioq4b293qzb476qxx
Maurice Mugisha
0
11662
61860
41031
2026-07-11T17:53:31Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61860
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
'''Maurice Herbert Mugisha''', munnamawulire, omuweereza w'amawulire era omukungu w'ebitongole [[:en:Ugandan|omunayganda]] akola ng'omumyuka wa maneja wa kkampuni y'amawulire eya gavumenti eya [[Uganda Broadcasting Corporation]] (UBC), okuva mu mwezi ogw'ekkumi mu mwaka gwa 2018. <ref name="2R">{{Cite web |last=Chimp |date=1 October 2018 |title=Maurice Mugisha Quits NTV, Joins UBC as Deputy MD |url=https://life.chimpreports.com/maurice-mugisha-quits-ntv-joins-ubc-as-deputy-md/ |access-date=3 February 2019 |publisher=Chimp Reports}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Alina ddiguli [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|mu by'okuddukanya bizinensi]], eyamuweebwa [[:en:Makerere_University_Business_School|essomero lya Makerere University Business School]] (MUBS), mu [[:en:Nakawa_Division|divizoni y'e Nakawa mu]] [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda, mu mwaka gwa 2003. <ref name="4R">{{Cite web |last=Clare Nassuuna |date=28 November 2016 |title=Interview: For NTV’s Maurice Mugisha, campus life should be enjoyed maximumly |url=https://campusbee.ug/careers/interviews/interview-ntvs-maurice-mugisha-campus-life-enjoyed-maximumly/ |access-date=4 February 2019 |publisher=Campus Bee Uganda}}</ref>
== Omulimu ==
Mugisha bweyali yakava ku yunivasite ttivvi ya ''WBS'', (tekyaliko) yamuwa omulimu [[:en:Sports_reporter|gw'obusasi w’ebyemizannyo]] mu mwaka gwa 2023.<ref name="1R">{{Cite web |last=Okuda |first=Ivan |date=26 July 2014 |title=I’m older than Maurice, but so what? |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/I-m-older-than-Maurice--but-so-what-/689842-2397028-6nfrkdz/index.html |access-date=4 February 2019}}</ref> <ref name="4R"/> Mu mwezi ogw'omwenda mu mwaka gwa 2006, yava ku ttivvi ya WBS neyegatta ku [[:en:Nation_Media_Group|NTV Uganda]] eyali yaakatandikibwawo ng'esinziira ku [[:en:Kampala_Serena_Hotel|wooteeri ya Kampala Serena]]. <ref name="5R">{{Cite web |last=Wanyenze |first=Immaculate |date=23 February 2012 |title=Take 5: Maurice Mugisha |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=17314:take-5-maurice-mugisha |access-date=4 February 2019 |archive-date=4 February 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190204231013/https://www.observer.ug/component/content/article?id=17314:take-5-maurice-mugisha |url-status=dead }}</ref> Okumala ekiseera, omwaka gwa 2011 nga tegunatuuka, yasembebwa nakola ku ttivvi ya NTV Kenya e Kenya ey'oluganda ku ya wano. <ref name="6R">{{Cite web |last=Balancing Act News |date=10 October 2013 |title=Uganda: the TV audience race |url=https://www.balancingact-africa.com/news/broadcast_en/29117/uganda-the-tv-audience-race |access-date=4 February 2019 |publisher=Balancing Act Africa |archive-date=4 February 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190204231348/https://www.balancingact-africa.com/news/broadcast_en/29117/uganda-the-tv-audience-race |url-status=dead }}</ref>
Yatandika nga [[:en:News_anchor|omusomi w'amawulire]] mu mwaka gwa 2006, yalinyisibwa n'atuuka ku kifo ky'akulira ateekateeka amawulire agalagibwa ku mpewo mu kiseera we yaviira ku ttivvi eno mu mwezi ogw'ekkumi mu mwaka gwa 2018. Oluvannyuma yaweebwa omulimu ekitongole kya Uganda Broadcasting Corporation ng'omumyuka w'akikulira. <ref name="2R"/> <ref name="7R">{{Cite web |last=Kungu Al-Mahadi Adam |date=29 October 2018 |title=Another Journalist Quits NTV For BBS Television |url=https://www.softpower.ug/another-journalist-quits-ntv-for-bbs-tv/ |publisher=SoftPower Uganda}}</ref> <ref name="8R">{{Cite web |last=Agencies |date=12 October 2018 |title=Revamp: Uganda National Broadcasting Television poaches NTV’s Maurice Mugisha |url=http://www.pmldaily.com/news/2018/10/revamp-uganda-national-broadcasting-television-poaches-ntvs-maurice-mugisha.html |access-date=4 February 2019 |publisher=PMLDaily.com}}</ref>
== Amaka ==
Mugisha mufumbo eri [[Irene Birungi]] nga munnabizinensi omunnayuganda, omuweereza ku ttivvi era omuwandiisi ow'ekyama mu ofiisi y'omukulembeze w'eggwanga mu Uganda, [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], okuva mu mwezi ogw'omwenda mu mwaka gwa 2017. <ref name="9R">{{Cite web |last=Gee Mukama |date=21 September 2017 |title=Maurice Mugisha's Wife Lands A Juicy Job in Statehouse |url=https://www.howwe.biz/news/showbiz/17880/maurice-mugishas-wife-lands-a-juicy-job-in-statehouse |access-date=4 February 2019 |publisher=Howwe Entertainment}}</ref> Bombi bazadde ba mwana omu omulenzi (okuva ku mukwano ogwasooka ku ludda lwa Birungi), n'abawala babiri be balina bombi. <ref name="1R"/>
== Ebirala by’olina okulowozaako ==
Maurice Mugisha y’omu ku batandikawo, era akola nga dayirekita mu kkampuni ya ''All Round Consult'', ekola ku by’okwebuuza ku by’amawulire n’enkolagana y’abantu mu kitundu ky’e [[:en:Bukoto|Bukoto]] mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. <ref name="10R">{{Cite web |last=All Round Consult |date=January 2019 |title=All Round Consult Uganda Limited: Team : Maurice Herbert Mugisha, Co-Founder and Director |url=http://allroundconsultuganda.com/team/ |access-date=5 February 2019 |publisher=All Round Consult Uganda Limited |archive-date=7 February 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190207020340/http://allroundconsultuganda.com/team/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{DEFAULTSORT:Mugisha, Maurice}}
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
jic2m753wwnoukuu8hhouv54ul89p8u
Sam Kutesa
0
11663
61691
51353
2026-07-11T17:29:25Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61691
wikitext
text/x-wiki
'''Sam Kahamba Kutesa''' (yazaalibwa 1 February 1949) munnabyabufuzi, musuubuzi era munnamateeka mu [[Yuganda|Uganda]] <ref>https://www.un.org/africarenewal/africaga/he-mr-sam-kahamba-kutesa</ref> eyenyigira mu misango gy’obuli bw’enguzi egiwerako. Ku lw'okufumbirwa kwa muwala we Charlotte Kutesa Muhoozi <ref>https://www.independent.co.ug/museveni-govts-family-tree/</ref> eri [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi]] yafuuka ekitundu ku kibiina eky'omunda ekya pulezidenti [[Yoweri Museveni|Museveni]] .
Kutesa yali [[:en:Foreign_minister|Minisita w’ensonga z’ebweru]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]], ekifo kye yalimu okuva nga 13 January 2005 era n’akiweelelezaamu ngayita mu nkyukakyuka za kabineti ssatu okutuusa mu May 2021. <ref>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</ref> <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref>
Era yalondebwa ng'[[Parliament of Uganda|omubaka wa Palamenti]] (MP) mu ssaza ly'e Mawogola mu [[Sembabule (disitulikit)|Disitulikiti y'e Sembabule]] . <ref name="There">http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=133&const=Mawogola++County&dist_id=11&distname=Ssembabule</ref> Yali [[:en:President_of_the_United_Nations_General_Assembly|Pulezidenti w’olukiiko lw’amawanga amagatte]] mu [[:en:Sixty-ninth_session_of_the_United_Nations_General_Assembly|lutuula lwalwo olw’omulundi ogwa 69]] mu 2014–2015. <ref>https://www.un.org/pga/69/about-the-president/</ref>
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Kutesa yasomera mu somero ly'[[:en:Mbarara_High_School|eMbarara Siniya]] . Alina diguli mu by[[:en:Bachelor_of_Laws|'amateeka]] okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]], <ref>https://flashugnews.com/sam-kahamba-kutesa-biography-education-family/</ref> emabega ettendekero lino bwe lyaari ekitundutundu ku [[:en:University_of_East_Africa|yunivasite y'omubukiikakono bwa Afrika]] . Alina ne [[:en:Postgraduate_Diploma_in_Legal_Practice|diguli eyookubiri mu by'amateeka]] okuva mu kitongole kya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] mu [[Kampala]]. <ref name="There"/>
== Omulimu ==
Kutesa yakola amateeka g’obwannannyini wakati wa 1973 ne 2001. Yaweereza ng’omubaka wa Palamenti (MP) w'e kitundu ky'omubukiikakono w' [[:en:Mbarara|eMbarara]] okuva mu1980 okutuuka mu 1985 era nga Ssaabawolereza wa Gavumenti okuva mu 1985 okutuuka mu 1986. Wakati wa 1994 ne 1995, yaweereza ng’omubaka mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwawandiika ebbago lya Ssemateeka wa Uganda. Yalondebwa nga omubaka w'essaza lye Mawogola mu 2001 n'addamu okulondebwa mu 2006. Yali Minisita w'eggwanga ow'ebyokusiga ensimbi okuva mu 2001 okutuuka mu 2005. Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] yalonda Sam Kutesa ku bwa Minisita w'ensonga z'ebweru mu 2005, <ref name="Elected">https://www.bbc.com/news/world-us-canada-27789108</ref> oluvannyuma lw'okufa kwa [[:en:James_Wapakhabulo|James Wapakhabulo]]. <ref name="There"/>
Mmemba w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>{{Cite web |url=https://riyadh.mofa.go.ug/data-smenu-59-Political-Leadership.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-27 |archive-date=2022-08-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220815070017/https://riyadh.mofa.go.ug/data-smenu-59-Political-Leadership.html |url-status=dead }}</ref>
== Obuli bw’enguzi ==
Mu 2011, Kutesa yavunaanibwa ogw'okufuna enguzi mu kunoonyereza kwa palamenti okuva mu kkampuni y’amafuta eya[[:en:Tullow_Oil|Tullow Oil]] eya Ireland. <ref name="RP">{{Cite web |url=http://www.redpepper.co.ug/mps-protest-shs12-9b-reward-to-amama-lawyer/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-27 |archive-date=2024-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241007100432/https://redpepper.co.ug/mps-protest-shs12-9b-reward-to-amama-lawyer/ |url-status=dead }}</ref> Wadde ababaka ba Palamenti baamusaba alekulire wamu n’abalala abaali bavunaanibwa, munnamateeka, Severino Twinobusingye, yasobola okuwawaabira Ssaabawolereza wa Gavumenti n’ayimiriza emisango era naziyiza emilanga jy'okulekulira kwe
. <ref name="RP" /> Okugobelela okwekengera okwaava ku musango gwa Tullow Oil mu kkooti ne Heritage Oil n'omusolo gwayo ku by'obugagga bya Uganda, akakiiko ka paalamenti ak'ekiseera kaayitibwa okwongera okunoonyereza ku byaali bigambibwa nti waaliwo obuli bw'enguzi. <ref>http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=29073</ref><ref>http://allafrica.com/stories/201303180239.html</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20140801100446/http://independent.co.ug/the-last-word/the-last-word/7607-tullows-alleged-bribe-to-museveni</ref>
Nga 5 December 2018 abalamuzi ba federo mu kibuga New York baasingisa Chi Ping Patrick Ho omusango gw’okusasula enguzi eri abakungu ba Uganda ab’oku ntikko Sam Kutesa ne Yoweri Museveni. Mu May 2016, Ho n’abakulira CEFC China baagenda mu Kampala. Bwe yali nga tannasimbula, Ho yakakasa nti ddoola 500,000 zaasindikibwa ku akawunti Kutesa gye yali yamuwa. Ho era yawa mukama we Ssentebe wa CEFC China amagezi okuwa Pulezidenti Museveni ddoola 500,000 mu kaashi, nga kigambibwa nti zaali za kampeyini, wadde Museveni yali amaze okulondebwa omulundi omulala. Ho yagenderera okukozesa okusasula kuno ng’enguzi okusikiriza Kutesa ne Museveni okukozesa obuyinza bwabwe obutongole okugonza bizinensi eri CEFC China. <ref>https://www.justice.gov/opa/pr/former-head-organization-backed-chinese-energy-conglomerate-convicted-international-bribery</ref>
== Olukiiko lw’amawanga amagatte ==
Olw’okuba Afrika yali egenda kutegeka olukiiko [[:en:Sixty-ninth_session_of_the_United_Nations_General_Assembly|lw’amawanga amagatte olw’omulundi ogwa nkaaga mu mwenda]] olwa pulezidenti (UNGA), olukiiko olufuzi [[:en:African_Union|olw’omukago gwa Afrika]] lwamulonda awatali kuwakanyizibwa okubeera kandideeti waabwe oluvannyuma lw'okulekulira kwa minisita wa Cameroon ow’ensonga z’ebweru [[:en:Pierre_Moukoko_Mbonjo|Pierre Moukoko Mbonjo]] . Okwesimbawo kwe kwakkirizibwa awatali kuwakanyizibwa mu lukiiko lwa baminisita olw’omulundi ogwa 17 olw’ekibiina ekitali mu mukago, olwatuula mu kibuga kya [[:en:Algiers,_Algeria|Algiers, Algeria]] mu May 2013. <ref>https://archive.today/20150227025045/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=656153&CatID=435</ref> Ekibiina kya UNGA ky'amulonda mu butongole nga 11 June 2014. <ref name="Elected"/>
Olw’okuba Kutesa yawolereza etteeka eli wakanya ebisiyaga erya [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]], ebibiina ebikuuma eddembe ly’obuntu byawulira ng’ekifo kye eky’obwapulezidenti w’ekibiina ky’amawanga amagatte ekyali tekiwagira mpisa ezaali mu kiwandiiko ky'ekibiina ky'amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly'obuntu ekya [[:en:Universal_Declaration_of_Human_Rights|Universal Declaration of Human Rights]] . <ref>https://www.theguardian.com/world/2014/jun/01/uganda-anti-gay-minister-human-rights-kutesa</ref> Ekiwandiiko kyasaba [[:en:United_States_Secretary_of_State|minisita w' Amerika ow’ensonga z’ebweru]] [[:en:John_Kerry|John Kerry]] okusazaamu viza ya Kutesa era alemelerwe okutwala ekifo kya pulezidenti wa UNGA. <ref>http://www.huffingtonpost.com/milton-allimadi/why-ugandas-sam-kutesa-mu_b_5240024.html</ref> Okusaba kuno – okwakung’aanya emikono egisukka mu 15,000 ku mukutu gwa Change.org – kwawandiikibwa Munnayuganda [[:en:Milton_Allimadi|Milton Allimadi]], omuwandiisi wa ''Black Star News'' . Yakulembeza ku buwagizi bwa Kutesa eri ebbago ly’etteeka lya Uganda erirwanyisa ebisiyaga n’ebigambibwa nti yali yalya enguzi. Wadde nga waliwo okwekalakaasa n’okusaba, Kutesa yafuuka pulezidenti. <ref name="Elected"/>
== Enkaayana endala ==
Nga April 27th 2025, emikutu gya yintaneeti gyajjula ebifaananyi by’ekkanisa ennungi eyazimbibwa Kutesa mu disitulikiti y'e Sembabule. Yali yazimbibwa obuwumbi 3 obwa sente z'a Uganda (obusoba mu 820,000 USD ez'Amerika). Ku mukolo gw’okuggulawo ekkanisa eno, Kutesa yategeeza abantu nti ekkanisa yagizimba oluvannyuma lw’okuwona kookolo w’emimiro, oluvanyuma lw'emyezi 6 gye yamala nga ngafuna obujjanjabi e Girimaani mu 2022. Bannayuganda bangi naddala ku mikutu gya yintaneeti nga Twitter ne Facebook, baavumirira akabonero kano nga akaali ak'obusirusiru, nga bakikkaatiriza nti yandizimbyeemu eddwaaliro mu kifo ky’ekkanisa, okusinziira nti yalina kusooka kugenda wabweeru we'ggwanga okufuna obujanjabi kubanga empeereza y'ebyobulamu mu ggwanga yali mbi, era yalina okusaasira Bannayuganda abaavu abatasobola kulinnya nnyonyi okugenda e Germany singa balwaala. <ref>https://ugandatimes.ug/2025/04/27/museveni-commissions-church-built-by-sam-kutesa-after-cancer-recovery/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.matookerepublic.com/20250428/former-minister-sam-kutesa-builds-church-after-cancer-battle-social-media-ask-why-not-a-hospital/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-27 |archive-date=2025-05-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250514171626/https://www.matookerepublic.com/20250428/former-minister-sam-kutesa-builds-church-after-cancer-battle-social-media-ask-why-not-a-hospital/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Sam Kutesa Yali Yafumbirwa Jennifer Nankunda Kutesa eyafa mu 2002 olw'obulwadde obw'ekuusa ku kookolo, <ref>http://www.newvision.co.ug/news/1085960/kuteesa-dead</ref> <ref>http://www.newvision.co.ug/news/1061682/mps-mourn-kutesa</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/kutesa-in-paradise/</ref> era yali kizibwe wa [[:en:Janet_Museveni|Janet Museveni]] . <ref>https://www.independent.co.ug/kutesas-dodgy-deals/3/</ref> Bombi awamu baazaala abaana 6 okuli;
* Isaac Kutesa (mutabani) - yafumbirwa Yvette Kamurasi <ref>https://chimpreports.com/minister-kutesas-son-weds-gen-arondas-niece/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201909/minister-kutesas-son-weds-gen-arondas-niece-in-outdoor-wedding.html |title=Archive copy |access-date=2025-08-27 |archive-date=2025-08-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250809061053/https://www.mywedding.co.ug/real-stories/201909/minister-kutesas-son-weds-gen-arondas-niece-in-outdoor-wedding.html |url-status=dead }}</ref>
* Ishta Asiimwe Kutesa (muwala) .
* [[:en:Shatsi_Musherure_Kutesa|Shatsi Musherure Kutesa]] (muwala) .
* Charlotte Nankunda Kutesa (muwala) - yafumbirwa [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]] . <ref>{{Cite web |url=https://ugandatoday.co.ug/charlotte-nee-kuteesa-a-portrait-of-strength-and-discipline/amp/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-27 |archive-date=2025-06-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250630144954/https://ugandatoday.co.ug/charlotte-nee-kuteesa-a-portrait-of-strength-and-discipline/amp/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://kenyalogue.com/all-about-charlotte-nankunda-kutesa-muhoozi-kainerugabas-wife/</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/my-wife-is-the-most-beautiful-woman-on-earth-NV_124545</ref> <ref>https://chimpreports.com/photos-pomp-as-muhoozi-mugume-sabiiti-are-decorated/maj-gen-muhoozi-and-the-wife-arrive-for-the-function/</ref>
* Elizabeth Kutesa (muwala) .
* Inga Kutesa (muwala) .
Oluvannyuma mu 2008, Yawasa Edith Gasana Kutesa nga August 17, 2008. <ref>http://www.newvision.co.ug/news/1183114/kuteesa-weds-official</ref> <ref>https://www.google.com/search?q=sam+kutesa+marries+edith&hl=en-GB</ref> <ref>https://www.congoindependant.com/how-kutesa-wife-edith-solicited-500000-bribe/</ref>
Abamu ku bazzukulu be nabo kuliko;
* Abazzukulu okuva mu Charlotte Nankunda Kutesa ne Muhoozi Kainerugaba kuliko; Kenshuro Kainerugaba, <ref name=":0">https://ultimatepost.dantty.com/post/2037</ref> Namisi Rodney Kefas, <ref>https://mabumbe.com/people/muhoozi-kainerugaba-age-net-worth-and-career-highlights/</ref> Ruhamya Kainerugaba, <ref>{{Cite web |url=https://www.pearltimes.co.ug/first-son-muhoozi-kainerugaba-parades-beloved-son/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-27 |archive-date=2025-08-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250804181938/https://www.pearltimes.co.ug/first-son-muhoozi-kainerugaba-parades-beloved-son/ |url-status=dead }}</ref> Ihunde Kainerugaba. <ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[:en:Foreign_relations_of_Uganda|Enkolagana ya Uganda ebweru w’eggwanga]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.un.org/webcast/ga/61/pdfs/uganda-e.pdf Okwogera mu lukiiko lw’amawanga amagatte mu 2006]
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lwa kabineti mu bujjuvu, May 2011]
* [https://web.archive.org/web/20190329002440/https://www.strtrade.com/news-publications-FCPA-Uganda-Chad-prison-fine-bribery-032919.html?mkt_tok=eyJpIjoiTUdVelptVTNZVFkxT0dFMiIsInQiOiJOZUhwMUt0RjZWTUkwZHJ0MXhhc0J3Y3hxMzdkWHdweXJsSVhjNFBtbEFJWmdqQjU0RVZcL3ppXC9ySHd1ekMrZTZnUEJXMTdtSndzMjJsNFl0NStabkJpZmRxVGhPdFhqTmpyREJIdXdiQzhnUUVMd1AxUWJCZEhobjdjTDJkNVRJIn0%3D FCPA-Uganda-Chad Prison Prison Fine Bribery] Archived 29 March ku Wayback Machine
* [https://www.un.org/africarenewal/africaga/he-mr-sam-kahamba-kutesa Ebikwata ku nsonga eno mu bufunze]
{{s-start}}
{{s-off}}
{{s-bef|before=[[Henry Oryem Okello]]}}
{{s-ttl|title=[[Foreign Minister of Uganda]]|years=19 November 2015 – present}}
{{s-inc}}
{{s-bef|before=[[Tom Butime]]}}
{{s-ttl|title=[[Foreign Minister of Uganda]]|years=13 January 2005 – 16 September 2014}}
{{s-aft|after=[[Henry Oryem Okello]]}}
{{s-break}}
{{s-intgov}}
{{s-bef|before=[[John William Ashe]]}}
{{s-ttl|title=[[President of the United Nations General Assembly]]|years=2014–2015}}
{{s-aft|after=[[Mogens Lykketoft]]}}
{{s-end}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
3zasrdwlkc473fpdrms22mjkwasdncv
Ibrahim Abiriga
0
11677
61183
40797
2026-07-11T16:36:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61183
wikitext
text/x-wiki
'''Ibrahim Abiriga''' (5 Ogwomukaaga 1956 – 8 Ogwomukaaga 2018) era amanyiddwa nga '''Abiriga Ibrahim Yusuf Abdalla,''' yali Munnayuganda munnabyabufuzi era munnamagye . Yatemulwa okumpi n'amakaage mu [[:en:Matugga|Matugga]], mu Disitulikiti y’e Wakiso ku myaka 62.
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Yeeyali omubaka wa palamenti omulonde owa Munisipaali ye [[Arua]] mu Palamenti ey'ekkumi okuva mu 2016 okutuuka mu 2018.
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Abiriga yali [[:en:Muslim|Musiraamu]].
== Okufa ==
Nga 8 Omwezi ogw'omukaaga 2018, Abiriga yakubwa amasasi n’attibwa okumpi n’amaka ge e [[Kawanda]] . Yaziikibwa nga 12 Omwezi ogw'omukaaga 2018 mu Arua. <ref>{{Cite web |date=12 June 2018 |title=Photos: Abiriga Buried as Museveni Vows to Fight Sectarian Ghosts |url=https://chimpreports.com/photos-abiriga-buried-as-museveni-vows-to-fight-sectarian-ghosts/}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite news|url=http://ugbliz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/|archive-url=https://web.archive.org/web/20180612143338/http://ugbliz.com/winners-and-losers-of-uganda-member-of-parliament-mps-elections/|url-status=usurped|archive-date=12 June 2018|title=Winners and Losers of Uganda Member of Parliament (MPs) elections|date=2016-02-19|work=Blizz Uganda|access-date=2018-06-11|language=en-US}}
# {{Cite news|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/uganda-s-politics-is-about-self-interests-not-public-service-1762640#google_vignette|title=Uganda’s politics is about self-interests, not public service|work=[[Daily Monitor]]|access-date=2025-07-01}}
# {{Cite news|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1479386/abiriga-shot-dead|title=Abiriga shot dead|work=www.newvision.co.ug|access-date=2018-06-08}}
# {{Cite news|url=http://observer.ug/news/headlines/57894-mp-abiriga-gunned-down.html|title=MP Abiriga, bodyguard gunned down|last=Ltd|first=Observer Media|work=The Observer - Uganda|access-date=2018-06-11|language=en-gb|archive-date=11 June 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180611091430/http://www.observer.ug/news/headlines/57894-mp-abiriga-gunned-down.html|url-status=dead}}
# {{Cite web |date=12 June 2018 |title=Photos: Abiriga Buried as Museveni Vows to Fight Sectarian Ghosts |url=https://chimpreports.com/photos-abiriga-buried-as-museveni-vows-to-fight-sectarian-ghosts/}}{{Reflist}}
{{DEFAULTSORT:Abiriga, Ibrahim}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
l2z4viqr1ucwfw26oyy6uf190szlmpz
Deo Rwabiita
0
11678
61002
55296
2026-07-11T15:55:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61002
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Deo K. Rwabiita''' (1943 – 7 Ogwomukaaga 2017) yali Munnayuganda Munnabyabufuzi era Mubaka wa gavumenti.
Rwabiita yazaalibwa mu [[:en:Ibanda_District|Disitulikiti y’e Ibanda]] mu 1943, yasoma ebya kitunzi mu [[:en:University_of_Nairobi|yunivasite y’e Nairobi]] mu Kenya. <ref>http://mknewslink.com/2017/06/08/former-minister-deo-k-rwabiita-died-last-night/</ref> Yalondebwa okuba Omumyuuka wa Minisita w’obuyambi n’okuddaabiriza abantu mu 1988 era n’ayingira ofiisi mu [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda]] ku nkomerero y’omwaka ogwo ng’omukiise wa Ibanda. Yaweereza mu ofiisi eyo okutuusa mu 2001 era oluvannyuma n'asikirwa [[:en:John_Byabagambi|John Byabagambi]]. <ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1455146/mp-rwabiita-passes-dead</ref> Oluvannyuma Rwabiita yaweereza ng'omubaka wa Uganda mu Belgium, German, ne Italy. Yafa ku myaka 74 nga 7 Ogwomukaaga 2017, bwe yali mu [[:en:Kiruddu_General_Hospital|ddwaaliro ekkulu e Kiruddu]] . <ref>https://web.archive.org/web/20170610235720/http://www.monitor.co.ug/News/National/Ambassador-Deo-Rwabiita-died/688334-3961346-sswhdo/index.html</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
15vj7wc26tan5fpbbzzk0uoc1jp79o3
61083
61002
2026-07-11T16:00:16Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61083
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Deo K. Rwabiita''' (1943 – 7 Ogwomukaaga 2017) yali Munnayuganda Munnabyabufuzi era Mubaka wa gavumenti.
Rwabiita yazaalibwa mu [[:en:Ibanda_District|Disitulikiti y’e Ibanda]] mu 1943, yasoma ebya kitunzi mu [[:en:University_of_Nairobi|yunivasite y’e Nairobi]] mu Kenya. <ref>http://mknewslink.com/2017/06/08/former-minister-deo-k-rwabiita-died-last-night/</ref> Yalondebwa okuba Omumyuuka wa Minisita w’obuyambi n’okuddaabiriza abantu mu 1988 era n’ayingira ofiisi mu [[:en:Parliament_of_Uganda|palamenti ya Uganda]] ku nkomerero y’omwaka ogwo ng’omukiise wa Ibanda. Yaweereza mu ofiisi eyo okutuusa mu 2001 era oluvannyuma n'asikirwa [[:en:John_Byabagambi|John Byabagambi]]. <ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1455146/mp-rwabiita-passes-dead</ref> Oluvannyuma Rwabiita yaweereza ng'omubaka wa Uganda mu Belgium, German, ne Italy. Yafa ku myaka 74 nga 7 Ogwomukaaga 2017, bwe yali mu [[:en:Kiruddu_General_Hospital|ddwaaliro ekkulu e Kiruddu]] . <ref>https://web.archive.org/web/20170610235720/http://www.monitor.co.ug/News/National/Ambassador-Deo-Rwabiita-died/688334-3961346-sswhdo/index.html</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
5atimv14c664lkqwhrhygkhu4jiwjvx
Moses Adome
0
11679
61001
40659
2026-07-11T15:55:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61001
wikitext
text/x-wiki
'''Moses Bildad Adome''' (yazaalibwa 28 Ogwekkuminebiri 1983) Munnayuganda [[:en:Public_administration|omuddukanya w'emirimu]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka omulonde mu Palamenti]] ow'e Gombolola ya Jie, [[:en:Kotido_District|mu Disitulikiti ya Kotido]], era nga mukiise wa [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]], ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda. Ono mmemba mu ''kakiiko ka NRM aka Palamenti'' era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulamu'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . Era, ye ssentebe eyatandikawo ekitongole kya Warrior Squad Foundation (WSF) ekiteekebwaamu ssente aba [[:en:USAID|USAID]], ekisangibwa mu bitundu bya [[:en:Karamoja|Karamoja]]. <ref name="MBA2">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=111</ref>
== Era Laba ==
* [[:en:Kotido_District|Disitulikiti y’e Kotido]]
* [[:en:Karamoja|Karamoja]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
3fenpx248dwrrbe72be3q24y59vlaa4
61082
61001
2026-07-11T16:00:16Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61082
wikitext
text/x-wiki
'''Moses Bildad Adome''' (yazaalibwa 28 Ogwekkuminebiri 1983) Munnayuganda [[:en:Public_administration|omuddukanya w'emirimu]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka omulonde mu Palamenti]] ow'e Gombolola ya Jie, [[:en:Kotido_District|mu Disitulikiti ya Kotido]], era nga mukiise wa [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]], ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda. Ono mmemba mu ''kakiiko ka NRM aka Palamenti'' era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulamu'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . Era, ye ssentebe eyatandikawo ekitongole kya Warrior Squad Foundation (WSF) ekiteekebwaamu ssente aba [[:en:USAID|USAID]], ekisangibwa mu bitundu bya [[:en:Karamoja|Karamoja]]. <ref name="MBA2">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=111</ref>
== Era Laba ==
* [[:en:Kotido_District|Disitulikiti y’e Kotido]]
* [[:en:Karamoja|Karamoja]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
8f1a6jw63362i0refuzh9ykx69pebpo
Milka Irene
0
11681
61410
40873
2026-07-11T16:45:47Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61410
wikitext
text/x-wiki
'''Milka Irene Soobya''' munnakatemba era munnabyabufuzi omunnayuganda asinga kumanyibwa olw'okuzannya nga Monica mu muzannyo ku [[NTV Uganda]] ogwa ''[[:en:Deception_(NTV_series)|Deception]]'' ne Fifi Aripa mu [[:en:Power_of_Legacy|''Power of Legacy'']] Yavuganya ku kifo ky’omubaka wa palamenti omukyala ow’e [[Jinja]] oluvannyuma lwa Jinja okufuulibwa ekibuga. <ref>{{cite news|title=Milka on being Monica in 'Deception'|url=https://www.independent.co.ug/milka-monica-deception/|accessdate=26 August 2020|agency=The Independent}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Baike |first=Prisca |title=Deception's Irene Milka tithes faithfully |url=https://observer.ug/lifestyle/43125-deception-s-irene-milka-tithes-faithfully |access-date=26 August 2020 |website=The Observer |archive-date=2 November 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201102061852/https://observer.ug/lifestyle/43125-deception-s-irene-milka-tithes-faithfully |url-status=dead }}</ref>
== Omulimu ==
=== Okuzannya katemba ===
Omulimu gwa Soobya ogwasooka ogw’ekikugu kwali kuzannya mu kifo ekitonotono mu muzannyo gwa bannakenya ogw'obutundutundu oguyitibwa [[:en:Makutano_Junction|Makutano Junction]] ogwayanjulwa Philip Luswata omu ku bawandiisi b'omuzannyo guno. Wabula yafuna obuganzi bwe yasunsulwa naweebwa ekifo ekikulu nga Monica mu muzannyo ku [[NTV Uganda]] ogwa ''[[:en:Makutano_Junction|Deception]]'' okuva mu mwaka gwa 2013 okutuuka mu mwaka gwa 2016. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar |title=Irene Milka: Deception's leading lady |url=https://www.sqoop.co.ug/201501/features/irene-milka-deceptions-leading-lady.html |access-date=26 August 2020 |website=Sqoop}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Male |first=Marvin |title=God's word will bring a turn-around in your life, says actress Irene Milka |url=https://www.ugchristiannews.com/gods-word-will-bring-a-turn-around-in-your-life-says-actress-irene-milka/ |access-date=26 August 2020 |website=Uganda Christian News |archive-date=31 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201031080209/https://www.ugchristiannews.com/gods-word-will-bring-a-turn-around-in-your-life-says-actress-irene-milka/ |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma yakola ku firimu eyalungamizibwa Akpor Otebele eyitibwa ''The Rungu Girls'', ''Honeymoon is Exaggerated'', ''Christmas in Kampala'' ne ''Taxi 24'' . Mu mwaka gwa 2018, yasunsulwa naweebwa ekifo mu muzannyo gwa [[:en:Power_of_Legacy|''Power of Legacy'']] nga Fifi Aripa, a freeloader ne Rachael's (Tania Shakira Kankindi) nosy best friend. <ref>{{Cite web |last=Gachie |title=Irene Milka Biography, Music, Family and Awards |url=https://africanmania.com/irene-milka/ |access-date=26 August 2020 |website=Africa Mania}}</ref>
=== Ebyobufuzi ===
Mu mwaka gwa 2020, Soobya yeegatta ku byobufuzi bwe yavuganya ku kifo ky’omubaka wa palamenti omukyala mu kibuga Jinja wansi wa bendera ya [[National Resistance Movement]] oluvannyuma lwa Jinja okulangirirwa ng’ekibuga. <ref>{{Cite web |last=Kazungu |first=Daniel |title=RACE TO 2021 POLLS: Who will be Jinja city's first Women representative? |url=https://www.pmldaily.com/news/politics/2020/07/race-to-2021-polls-who-will-be-jinja-citys-first-women-representative.html |access-date=26 August 2020 |website=PML Daily}}</ref>
== Olukalala lwa firimu zakozeeko ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Firimu/emizannyo gy'obutundutundu ku ttivvi
!Ebifo byeyazannya
! Ebiwandiiko
|-
| 2013 -2016
|''[[:en:Deception_(NTV_series)|Deception]]''
| Monica
| Omulimu gw’okukulembera
|-
| rowspan="4" | 2016
|Christmas in Kampala
|
| Firimu ya Ssekukkulu
|-
|The Rungu Girls
|
|
|-
|Honeymoon is so Exaggerated
|
| Obumpi
|-
|Taxie 24 ug
| Milka
|Omuzannyo ogw'obutundu ku ttivvi
|-
| 2016 - okutuusa kati
|Family Affairs
|Omuweereza ow'okubiri ku pulogulaamu ya Herself
|Pulogulaamu ku Spark TV
|-
| 2018
|[[:en:Power_of_Legacy|Power of Legacy]]
|Fifi
Arripa
|Omuzannyo gw'obutundu ku ttivvi, olukalala lw'abazannyi olukululu
|-
| 2019
|[[:en:November_Tear|November Tear]]
| Maama Anenda
| Akazannyo
|-
|}
== Obulamu bwe ==
Soobya yazaalibwa Jinja mu maka ga Lt. Colonel Samuel Kafude Ngobi ne Capt. Namutebi Agnes Mbuga bombi bajaasi ba [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]].Yasomera ku Mbogo High School ku ddaala lya O, Mariam High School ku ddaala lya A ne [[Yunivasite y'e Kyambogo|Kyambogo University]] gye yatikkirwa diguli mu by’okugula n’okutambuza ebintu. <ref>{{cite news|title=Deception TV Series Star Milka Irene (Monica) Graduates From Campus.|url=https://bigeye.ug/deception-tv-series-star-milka-irene-monica-graduates-from-campus/|accessdate=26 August 2020|agency=Big Eye}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* Milka Irene ku IMDb
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
g9v6ya6wfep3a8ytfwspneniwkxobx4
Ephraim Kamuntu
0
11684
61584
42127
2026-07-11T17:18:42Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61584
wikitext
text/x-wiki
'''Ephraim Kamuntu''' [[Yuganda|munnayuganda]] omukugu mu byenzirukanya y'emirimu era munnabyabufuzi. Ono yaliko [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|Minisita w’ebyamateeka n'essiga eddamuzi]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] ekifo kyeyalodebwamu nga 14 Ogwekkuminebiri 2019. <ref name="June">{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=6 June 2016}}</ref> Kamuntu era yaliko Minisita w’amazzi n’obutonde bw’ensi okuva mu Gwomunaana 2012 okutuusa mu Gwomukaaga 2016. <ref>{{Cite web |last=Vision Reporter |date=15 August 2012 |title=President Yoweri Museveni Reshuffles Cabinet |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1305197/president-yoweri-museveni-reshuffles-cabinet |access-date=15 June 2016}}</ref> Kamuntu munnabyanjigiriza era mmemba ku lukiiko olufuga Bishop Stuart University.<ref>https://www.bsu.ac.ug/pl-categs/5th-university-council/</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Ephraim Kamuntu yazaalibwa mu [[Sheema (disitulikit)|Disitulikiti y’e Sheema]] nga 26 Ogwomwenda 1945. Yasomera ku ssomero [[Ntare School|Ntare school]] ku mutendera ogwa siniya (1962-1965) wamu ne haaya (1966-1967). Bwamaliriza haaya yegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] era n’atikkirwa diguli mu byenfuna, ebyobufuzi wamu n'ebyafaayo mu mwaka 1971. Mu 1973, yafunaa diguli ey'okubiri mu bya tekinologiya eya Master of science in systems analysis okuva mu [[:en:University_of_Rochester|University of Rochester]] mu [[:en:New_York_State|New York]] . Alina diguli eyookubiri mu by'enzirukanya ya bizinensi eya Master of Arts in management science and business administration okuva mu [[:en:University_of_Massachusetts|University of Massachusetts]] . <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |date=2012 |title=Profile of Professor Ephraim Kamuntu, Ex-Officio Member of Parliament |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=100&const=Ex-Officio+Representative&dist_id=70&distname=Ex-Officio |access-date=3 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Emirimu ==
Oluvanyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti mu Uganda mu 1971, Kamuntu yeegatta ku kibinja kya bannayuganda abaali bawakanya obukulembeze bwa Amin nga basinziira mu buwanganguse ekya [[:en:Save_Uganda_Movement|Save Uganda Movement]]. <ref>{{Cite web |last=Michael Mubangizi |date=13 December 2007 |title=We wanted to hit OAU delegates |url=http://www.archive.observer.ug/specials/mylife/mylife200712131.php |access-date=4 January 2021 |archive-date=6 December 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241206190041/http://www.archive.observer.ug/specials/mylife/mylife200712131.php |url-status=dead }}</ref>Kamuntu yasomesako ku [[:en:Nairobi_University|Nairobi University]] mu mwaka 1978.<ref>{{cite web |last=Mulera |first=Muniini K. |date=8 April 2013 |title=Bitterness of betrayal: 34 years after Maj. Kimumwe's death |url=https://www.monitor.co.ug/OpEd/columnists/MuniiniMulera/Bitterness-of-betrayal--34-years-after-Maj--Kimumwe-s-death/878676-1741958-fy6n8yz/index.html |access-date=1 May 2019 |website=New Vision |archive-date=1 May 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190501170600/https://www.monitor.co.ug/OpEd/columnists/MuniiniMulera/Bitterness-of-betrayal--34-years-after-Maj--Kimumwe-s-death/878676-1741958-fy6n8yz/index.html |url-status=dead }}</ref> Kamuntu yasomesaako ku ssomero ly'ebyenfuna ku yunivasite e Makerere eryayitibwanga Faculty of Commerce oluvannyuma eryakyuusibwa okufuuka [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]] e [[:en:Nakawa|Nakawa]]. <ref>{{Cite web |last=Mulera |first=Muniini K. |date=8 April 2013 |title=Bitterness of betrayal: 34 years after Maj. Kimumwe's death |url=https://www.monitor.co.ug/OpEd/columnists/MuniiniMulera/Bitterness-of-betrayal--34-years-after-Maj--Kimumwe-s-death/878676-1741958-fy6n8yz/index.html |access-date=1 May 2019 |website=New Vision |archive-date=1 May 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190501170600/https://www.monitor.co.ug/OpEd/columnists/MuniiniMulera/Bitterness-of-betrayal--34-years-after-Maj--Kimumwe-s-death/878676-1741958-fy6n8yz/index.html |url-status=dead }}</ref> Okuva mu 1992 okutuuka mu 1995, Kamuntu yaliko ssentebe kwossa okuba akulira enzirukanya y'emirimu mu mu bbanka y'ebyobusuubuzi eya [[:en:Nile_Bank_Limited|Nile Bank Limited]]. Wakati wa 1995 ne 1997, yali muwi wamagezi ku nsonga z'ebyensimbi. Okuva mu 1997 okutuuka mu 2001, yayali omukwanaganya w’enteekateeka ya gavumenti ya Uganda okukulaakulana ebitongole by’obwannannyini namakampuni mu Uganda . Yayingira eby'obufuzi eby'okuvuganya mu 2001 era neyeesimbawo okuba omukiise wa palamenti ow'Obukiika ddyo bwa Sheema ebiro ebyo eyali ekyatwalibwa [[Bushenyi (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Bushenyi]] era nawangula akalulu mu mwaka ogwo kwossa naako akaaliiwo mu 2006. <ref name="Profile"/>
Nga 1 Ogwomukaaga 2006, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’amakolero. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=3 March 2015}}</ref> Nga 16 Ogwokubiri 2009, yalondebwa nga Minisita ow'ebyensimbi avunaanyizibwa kukuteekerateekera eby'enfuna. <ref>{{Cite web |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=3 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu kabineti nga 27 Ogwokutaano 2011, yakuzibwa okuba minisita omujjuvu era n'aweebwa [[Minisitule y’ebyobulambuzi, ebisolo by’omu nsiko n’eby’edda (Uganda)|Minisitule evunaanyizibwa ku by'obulambuzi]] <ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=3 March 2015 |publisher=[[Facebook.com]]}}</ref> n'aweereza mu kifo ekyo okutuusa lwe yalondebwa nga Minisita w'amazzi n'obutonde nga 15 Ogwomunaana 2012.
== Ebirala ebimukwatako ==
Ephraim Kamuntu yawasa Ida Kamuntu eyafa mu May 2015. <ref>{{Cite web |last=Amanyisa |first=Zadock |date=10 May 2015 |title=Kamuntu's wife death renews cries over poor healthcare |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kamuntu-s-wife-death-renews-cries-over-poor-healthcare/-/688334/2711336/-/op73kvz/-/index.html |access-date=15 June 2016 |archive-date=9 August 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160809043525/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kamuntu-s-wife-death-renews-cries-over-poor-healthcare/-/688334/2711336/-/op73kvz/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
l4fjurshwgt6nodokik0h1boqa9jc6b
Ismail Ogama
0
11686
61125
44231
2026-07-11T16:32:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61125
wikitext
text/x-wiki
'''Ismail Ali Ogama''' (yazaalibwa nga 1 Ogwokuna 1985) Munnayuganda [[:en:Social_scientist|omukugu mu mbeera z'abantu]], [[:en:Project_Management_Professional|omukugu ow'ebbaluwa mu by'okuddukanya pulojekiti]] era munnabyabufuzi. <ref>[https://www.newvision.co.ug/news/1494580/unra-hands-bridges-arua UNRA hands over 3 bridges in Arua.] </ref> Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Palamenti]] eyalondebwa mu Ssaza lya Madi erya wansi, [[:en:Arua_District|mu disitulikiti ya Arua]], <ref name="IAO2">https://en.wikipedia.org/wiki/Parliament_of_Uganda</ref> era nga ye mukiise w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], ekiri mu buyinza mu Uganda. Ono mmemba ku ''kakiiko ka Palamenti aka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku bakozi ba gavumenti ne gavumenti ez'ebitundu'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="IAO1">http://www.theugandatoday.com/news/2017/02/northern-mps-call-for-beef-and-grazing-police-over-balaalo-invasion/</ref> Yawangulwa Afidra Olema Ronald mu kulonda kwa Palamenti okwa 2021-2026. <ref>https://www.parliament.go.ug/file/members-11th-parliament-august-2021</ref>
== Era laba ==
* [[:en:West_Nile_sub-region|Ekitundu kya West Nile]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
lzqc8w1yj6vw95p7rwmx4dhhhaju5n2
Henry Bagiire
0
11687
61378
60588
2026-07-11T16:45:26Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61378
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Aggrey Bagiire''' yazaalibwa nga 27 Ogwolubereberye mu 1968 nga [[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi era musomesa. Yakolako nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’Eby'obulimi]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref>{{Cite web |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=25 March 2015}}</ref> Era yaweereza nga[[Parliament of Uganda|omubaka omulonde owa Palamenti]] (MP) owa Bunya County West, mu [[:en:Mayuge_District|Disitulikiti y'e Mayuge]] , okuva mu 2006 okutuuka mu 2009.
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Henry Bagiire yazaalibwa mu biseera bino eyitibwa [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mayuge]] nga 27 Ogwolubereberye mu 1968. Alina [[:en:Education|Dipuloma mu By’enjigiriza]], okuva mutendekero erisomesa abasomesa, nga kitundu ku [[Yunivasite y'e Kyambogo|Kyambogo University]], gye yafuna mu 1992. Diguli ye eya [[:en:Bachelor_of_Science|sayaansi mu by’obulimi]] yagifuna mu 1999 okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere University.]] Alina ne [[:en:Public_administration|Satifikeeti mu kudukanya emirimu gya Gavementi egiyamba abantu n'okugidukanya]], gye yafuna mu 2003, nga nayo yagigya ku Makerere University.
== Emirimu gye ==
Bagiire yasomesa [[Ebyamalimiro|eby'obulimi]] kusomero lya Bukoyo Secondary School okuva mu 1992 okutuuka mu 2000, gye yasituka n’atuuka mu kifo ky’akulira ekitongole ky’eby' cobulimi. Wakati wa 2000 ne 2001, yakola ng’Omukulembeze w’ekibiina ekinoonyereza mu kitongole kya [[:en:International_Food_Policy_Research_Institute|International Food Policy Research Institute]]. Wakati wa 1999 ne 2002, yaweereza ng’akulira eby'obulimi mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] . Okuva mu 2002 okutuuka mu 2006, yawerezaako nga ssentebe w’akakiiko [[Mayuge (disitulikit)|k’obuweereza mu disitulikiti y’e Mayuge]] . Mu 2006, yayingira eby'obufuzi n’avuganya ku kifo kya palamenti ekya Bunya Country West, mu Disitulikiti y’e Mayuge, ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]]. Yalondeddwa. Yalondebwa nga 16 Gwokubiri 2009, okubeera Minisita w’eggwanga Omubeezi Ow’eby'obulimi. Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011 yawangulwa Vincent Bagiire, okusooka mu kalulu ka NRM aka ak'okusunsula abanakiikirira ekibiina, ate nemu mu kulonda kwa bonna, Henry Bagiire mwe yeesimbawo nga talina kibiina kyagiddemu. <ref name="Lost">{{Cite web |last=Baligema |first=Isaac |date=25 February 2011 |title=Storming Politics From A Family Platform |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/500/747555 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110301013526/http://newvision.co.ug/D/9/500/747555 |archive-date=1 March 2011}}</ref>
Mukukola enkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasulibwa okuva mu kabineti n’asikizibwa [[:en:Zerubabel_Nyiira|Zerubabel Nyiira.]] <ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=4 March 2015 |via=[[Facebook.com]]}}</ref> <sup class="noprint Inline-Template noprint noexcerpt Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to better sources. (April 2022)">okusinga<span typeof="mw:Entity">&</nowiki>nbsp;<nowiki></span></nowiki>ensibuko<nowiki><span typeof="mw:Entity">&</nowiki>nbsp;<nowiki></span></nowiki>kyetaagisa<nowiki></span></nowiki>'' ]</sup>
== Obulamu bwe ==
Henry Bagiire mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . Ebintu by'asinga okwagala mulimu [[:en:Teaching|okusomesa]] [[:en:Habitat_conservation|n'okukuuma ebibira]] .
== Laba nebino ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Mayuge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mayuge]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'ebisingaanibwa ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Gwamukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokubiri 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
cg5iix75anxnqnmtvxrn93sggnskq13
Paulson Luttamaguzi
0
11688
61162
40686
2026-07-11T16:35:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61162
wikitext
text/x-wiki
'''Paulson Kasana Semakula Luttamaguzi''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkuminebiri 1979), munnayuganda omukugu mu by'enfuna, [[:en:Public_administration|omuddukanya]] w'ebyensimbi era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Palamenti]] eyalondebwa mu [[:en:Nakaseke_District|Ssaza ly'e Nakaseke ery'amaserenta]] <ref name="PKSL2">{{Cite web |title=LUTTAMAGUZI SEMAKULA KASANA PAULSON |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=66 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> era nga mukiise mu kibiina kya National Unity Platform (NUP), ekibiina ky’eby'obufuzi ekisinga obuto mu Uganda. <ref name="PKSL1">{{Cite web |date=15 January 2021 |title=Billions lost as Nakaseke tomato factory collapses |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Billions--Nakaseke-tomato-factory-collapses-Luweero/688334-3862808-6ymemu/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mmemba ku ''[[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] k'ebyensimbi, enteekateeka enkulaakulana y'ebyenfuna'' n'akakiiko ''akalonda abantu'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .
== Obulamu obuto n’Ebyenjigiriza ==
Paulson yazaalibwa omugenzi Luttamaguzi Mukiibi ne Cissy Nalunkuumae nga 25 Ogwekkuminebiri 1979 e Nakaseke . Yasomera mu ssomero lya Kitebi pulayimale. Mu siniya, yasomera Jinja College okumala akaseera katono, nga tanneeyunga ku ssomero lya Jinja Secondary gye yamalira O-level. Ku A-level, yasomera ku ssomero lya Luweero Secondary. Oluvannyuma yasoma naafuna diguli mu by'obusuubuzi mu yunivasite y’e Makerere. <ref>https://observer.ug/lifestyle/51677-i-am-politically-romantic-luttamaguzi</ref>
== Era laba ==
* [[:en:Nakaseke_District|Disitulikiti y'e Nakaseke]]
* [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Ekibiina kya Democratic Party (Uganda) .]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
1yu37umzco7i78xtryf6ews9adkaqbk
Xavier Kyooma
0
11689
61155
56104
2026-07-11T16:34:32Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61155
wikitext
text/x-wiki
'''Xavier Kyooma Akampurira''' munnabyabufuzi [[:en:Uganda|Munnayuganda]] akola nga [[:en:Member_of_parliament|Omubaka mu Paalamenti]] wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Hon. Xavier Kyooma Akampurira, Aspiring Mp 2021-2026, Ibanda North |url=https://ugandadecides.essap.co.za/aspirant.php?profile=215 |access-date=2025-02-04 |website=www.ugandadecides.com |language=en}}</ref>
== Ebifo by’ebyobufuzi ==
Kyooma yawa ekiteeso [[:en:HIV_testing|ky'okukeberebwa akawuka ka siriimu]] mu makomera n'okwawula abasibe abalina akawuka ka siriimu ku basibe abatalina siriimu okusobola okulwanyisa [[:en:HIV_epidemic|ekirwadde kya siriimu]] . <ref>https://www.pulse.ug/articles/news/mps-moot-plan-to-curb-spread-of-hivaids-in-prisons-2024073110025411743</ref> Yalondebwa ku bwa ssentebe w’akakiiko akanoonyereza ku [[:en:Monica_Musenero|Monica Musenero]] ku bigambibwa nti yakozesa bubi ensimbi ezaaweebwayo okunoonyereza ku [[:en:COVID-19_vaccine|ddagala ly'okugema COVID-19]] . <ref>https://web.archive.org/web/20220813124536/https://uvri.go.ug/news/members-parliament-follow-vaccine-investigations</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/parliament-names-select-committee-to-investigate-dr-musenero/</ref>
== Ebyafaayo by'okulonda ==
Kyooma yalondebwa mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey’omwenda]] mu 2011, wabula teyalondebwa mu Paalamenti ey’ekkumi. Yalondebwa mu Paalamenti ey'ekkumi n'emu mu 2021. <ref>{{Cite web |url=https://ibanda.go.ug/opening-kanyarugiri-town-council |title=Archive copy |access-date=2025-08-28 |archive-date=2025-07-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250717102350/https://ibanda.go.ug/opening-kanyarugiri-town-council |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
7yrrv3xtmlm78j5uilxpv3hd7m3konq
Peter Lokeris
0
11695
61566
40878
2026-07-11T17:14:16Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61566
wikitext
text/x-wiki
'''Peter Aimat Lokeris''' (yazaalibwa 2 Ogwokubiri 1947) munnabyabufuzi , omubalirizi w'ebitabo mu Uganda. Mu kiseera kino ye Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsoga za Karamoja mu Offiisi ya ssabaminisita mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] .<ref>https://nilepost.co.ug/politics/274048/minister-lokeris-rejects-nrm-results-cites-irregularities-and-conflict-of-interest</ref> Yaliko minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga z'ebyobugagga obwensibo okuva nga 16 Ogwokubiri 2009. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/New_Vision</ref> Mu [[:en:Cabinet_reshuffle|nkyukakyuka mu kabineti]] eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, n’eyo eya 1 March 2015, <ref name="Shuffle">{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |title=Archive copy |access-date=2025-08-29 |archive-date=2017-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Peter Lokeris yasigaza ekifo kye nga minisita. Lokeris ye mubaka akiikirira Chekwii East County mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nakapiripirit]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti]] ya Uganda. Yadde nga Chekwii East yatondebwaeo mu mwaka 2021, Lokeris yayingira paalimenti mu 1996 yadde nga ebyava mu kamyufuku ka NRM mu 2025 byalaga nti yali amegeddwa ku mulundi gwe ogw'omusanvu nga yeesimbawo ku bubaka bwa paalamenti . <ref name="Profile">http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=136&const=Chekwii++County&dist_id=46&distname=Nakapiripirit</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/two-battle-minister-lokeris-for-chekwii-east-county-seat-5104802#story</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu kitundu ekiyitibwa Pian mu [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakapiripirit]] nga 2 Ogwokubiri 1947 mu maka ga Teko Apo-oroma Namoni-Angitiang ne mukyala we Aisu Elizabeth. Alina diguli mububalirizi bwebitabo eya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . Alina ne [[:en:Finance|Dipuloma mu by'ensimbi]] okuva mu ttendekero lya [[Uganda Management Institute]] mu [[Kampala]] . Era alina diguli eyookubiri mu bwakitunzi eya Master of Science in Marketing okuva mu yunivasite e Makerere kwossa ne diguli eyokubiri mu kutabaganya n'emirembe eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts in Peace and conflict studies]] okuva mu yunivasite y’emu.
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Peter Lokeris yasooka kukola nga [[:en:Cashier|kasiya]] . Oluvannyuma n'akola [[:en:Auditor|ng'omubalirizi w'ebitabo]] owa [[Moroto (disitulikit)|Disitulikiti y'e Moroto]] . Oluvannyuma n'afuuka [[:en:Accountant|Chief Accountant]] mu [[Kotido (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kotido]] . Oluvannyuma lw’ekyo, yaweereza ng’omuwandiisi w’emirimu mu Disitulikiti y’e Moroto okumala emyaka ena. Lokeris era yaweerezaako ng'omuddukanya disitulikiti ez'enjawulo mu disitulikiti z'e [[Moroto (disitulikit)|Moroto]], [[Kasese (disitulikit)|Kasese]] ne [[Jinja (disitulikit)|Jinja]] . Oluvannyuma yaweereza ng’omuwabuzi wa pulezidenti ow’enjawulo ku mirembe n’enkulaakulana mu Karamoja n’ebitundu ebiriraanyewo okumala emyaka ena.
Mu 1996, yayingira ebyobufuzi era n’avuganya era nawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti akiikirira Chekwii mu Disitulikiti y’e Nakapiripirit. Mu mwaka gwe gumu, yalondebwa okubeera Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga za [[:en:Karamoja_sub-region|Karamoja]] era nakibeeraamu okutuusa nga 13 Ogwolubereberye 2005. Mu kulonda kwa 2006 Lokeris yaddamu okulondebwa okukiika mu palamenti era nga 1 Ogwomukaaga 2006, yalondebwa okubeera Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku byenjigiriza ebya pulayimale. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=22 March 2015}}</ref> Peter Lokeris era yaliko minisita omubeezi avunaanyizibwa ku by’obugagga eby’omu ttaka okuva nga 16 February 2009. <ref>{{Cite web |date=28 May 2011 |title=Full of List of Ugandan Ministers Appointed by President Museveni |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html |access-date=22 March 2015}}</ref> Lokeris yalondebwa okuba minisita omujjuvu avunaanyizibwa ku nsonga za Karamoja mu Gwokusatu 2024 nga asikira [[Mary Goretti Kitutu]]<ref>https://opm.go.ug/outgoing-karamoja-affairs-minister-dr-kitutu-hands-over-office-outlines-challengespledges-support/</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/sacked-minister-kitutu-vows-to-step-up-nrm-mobilisation--4567956</ref>
== Ebirala ==
Peter Lokeris mufumbo era wakibiina kya byabufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . Anyumirwa nnyo okuzannya n'okulaba omuzannyo oguyitibwa [[:en:Basketball|ensero]] . Lokeris mulunzi era alina [[:en:Ranch|eddundiro]] ly'ente . <ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=20</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Nakapiripirit (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakapiripirit]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
bpfqx1daxlcgmlzevqp5d28qesu362f
Emmanuel Otiam Otala
0
11696
61505
40705
2026-07-11T17:06:36Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61505
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Otiam Otala''' [[:en:Physician|musawo]] munnayuganda era munnabyabufuzi. Yaliko [[:en:Cabinet_of_Uganda|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku nsonga zabakozi]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva mu Gwokubiri 2009 okutuuka mu Gwokutaano 2011. <ref name="Allocate">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=17 March 2015 |df=dmy-all}}</ref> Okulondebwa nga minisita wabakozi Otala yava mu minisitule y'ebyobulamu gyeyali akola nga [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku Bujjanjabi obusookerwako]] okuva mu Gwomukaaga 2006 okutuuka mu Gwokubiri 2009. <ref name="Cabinet">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated – 2 June 2006 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=17 March 2015 |df=dmy}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Diego Angemi, Jessica Oyugi, Imran Aziz |first=and Timothy Kyamukama |date=25 April 2007 |title=Misguided Aid: The Money Flows, The Boy Dies |url=https://www.nytimes.com/2007/04/25/opinion/25iht-eduganda.1.5434513.html?_r=0 |access-date=17 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011 yasuulibwa n’asikizibwa [[:en:Mwesigwa_Rukutana|Mwesigwa Rukutana]] . <ref name="Dropped">{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=17 March 2015 |publisher=[[Facebook.com]]}}</ref> Otala yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka wa Palamenti]] akikiirira West Budama South Constituencymu disitulikiti ye [[Tororo (disitulikit)|Tororo]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, yameggebwa [[:en:Jacob_Oboth-Oboth|Jacob Marksons Oboth]] mubiro ebyo eyali yeesimbyewo ku bwa nnamunigina. <ref name="Parliament">{{Cite web |last=POU |date=2011 |title=Profile of Jacob Marksons Oboth, Member of Parliament for West Budama County South, Tororo District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=728.000000&const=West+Budama+County+South&dist_id=27.000000&distname=Tororo |access-date=17 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Otala yazaalibwa nga 24 Ogwekkumi 1968 ku kyalo Iyolwa mu [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Tororo]] . Kitaawe yali Donosio Otala. <ref>{{Cite web |last=Otala |first=Emmanuel |date=19 October 2007 |title=Death Announcement of Donosio Otala On 19 October 2007 |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/619/592832 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402114534/http://www.newvision.co.ug/D/9/619/592832 |archive-date=2 April 2015 |access-date=17 March 2015 |df=dmy}}</ref> Obusawo yabusomera ku [[:en:Makerere_University_Medical_School|Makerere University Medical School]] gye yatikkirwa diguli [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|ya Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2024)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, Otala yali kitunzi mu kkampuni ya Medreich Sterilab Pharmaceutical Company, ng’ayita mu kkampuni ya Surgipharm (Uganda) Limited. Oluvannyuma yakola ng’omusawo mu nkolagana wakati wa [[:en:Ticino|Ticino]], [[Switzerland]] ne Uganda okuva mu 2000 okutuuka mu 2001. Mu kiseera kye kimu, yakola nga ammyuuka akulira eby'obulamu mu West Budama South. Okuva mu 2002 okutuuka mu 2004, yakola ng’omuwi w’amagezi ku by’obujjanjabi mu kitongole ky'obwannakyeewa ekya Give Us Wings Children’s Project. Okuva mu 2002 okutuuka mu 2005, Otala yaweereza nga [[:en:Medical_director|dayirekita w’ebyobujjanjabi]] mu ddwaaliro ekkulu e Tororo. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2024)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mu 2006, yayingira ebyobufuzi naavuganya ku kifo kya palamenti mu kitundu ky’ewaabwe ku tikiti y’ekibiina ky’ebyobufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] era naawangula <ref name="Parliament">{{Cite web |last=POU |date=2011 |title=Profile of Jacob Marksons Oboth, Member of Parliament for West Budama County South, Tororo District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=728.000000&const=West+Budama+County+South&dist_id=27.000000&distname=Tororo |access-date=17 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFPOU2011">POU (2011). [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=728.000000&const=West+Budama+County+South&dist_id=27.000000&distname=Tororo "Profile of Jacob Marksons Oboth, Member of Parliament for West Budama County South, Tororo District"]. [[Parliament of Uganda]] (POU)<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 March</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
1pfnldn76i4s6whoth0x05jdtjgwsuq
Semakula Kiwanuka
0
11707
61663
60664
2026-07-11T17:28:21Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61663
wikitext
text/x-wiki
'''Matia Semakula Mulumba Kiwanuka''' (yazaalibwa 16 Ogwomwenda 1939, e [[:en:Mityana|Mityana]] ) [[Yuganda|Munnayuganda]] munnabyafaayo, munnabyabufuzi, muwandiisi era munoonyereza.
Yalondebwa okuba omukiise wa Uganda ow’enkalakkalira mu kibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky’amawanga amagatte]] mu 1996 era mu 2000, yali ssentebe w’akakiiko akasooka (Okuggya ku bantu eby'okulwanyisa n’ebyokwerinda mu nsi yonna) mu kibiina ky’amawanga amagatte <ref>{{Cite web |title=MATIA MULUMBA SEMAKULA KIWANUKA: CHAIRMAN OF FIRST COMMITTEE {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/2002/bio3448.doc.htm |access-date=2024-12-17 |website=press.un.org}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}</ref>
N'era yaweereza nga pulezidenti w'ekibiina kya [[:en:The_Uganda_Society|Uganda Society]] (Ekibiina ekyatondebwa okutumbula okusoma ebyafaayo bya Uganda, obuwangwa n'obutonde nga bayita mukulaba ,okubuuliriza nga balondoola ensibuko yabwo) ow’omulundi ogwa 34 wakati wa 1967 ne 1968.
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Ng'ava [[:en:Mityana|Mityana]], Semakula Kiwanuka yasomera ku [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] wakati wa 1951 ne 1955.<ref>{{Cite web |title=Namilyango College marks 114-year anniversary |url=https://www.newvision.co.ug/news/1419453/namilyango-college-marks-114-anniversary |access-date=2024-12-12 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-27 |title=Mayiga honours Namilyango's 117 years |url=https://observer.ug/education/60238-mayiga-honours-namilyango-s-117-years |access-date=2024-12-12 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> Wansi w'enkolagana wakati wa [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] ne [[:en:University_of_London|Yunivasite y'e London]], yafuna [[:en:Bachelor_of_Arts|diguli esooka]] mu byafaayo, ate mu 1965 yafuna diguli ya (Doctorate) mu byafaayo okuva mu Yunivasite y’e London mu bbanguliro ly'emisomo gy'ekifirika. Mu 1979, yamaliriza dipulooma endala mu misomo gye by'enfuna eya Post-graduate in development economics ku ttendekero lya [[:en:Balliol_College,_Oxford|Balliol College, Oxford.]]<ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=press.un.org&rft.atitle=NEW+PERMANENT+REPRESENTATIVE+OF+UGANDA+PRESENTS+CREDENTIALS+%7C+Meetings+Coverage+and+Press+Releases&rft_id=https%3A%2F%2Fpress.un.org%2Fen%2F1996%2F19960717.bio3021.html&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ASemakula+Kiwanuka" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref>
== Emirimu gye ==
=== Eby’ensoma ===
Okutandika ng’omusomesa ow’enjawulo ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] wakati wa 1964 ne 1968, Semakula Kiwanuka olwo yafuuka omusomesa omukulu mu ttendekero lye limu. N'obuvujjirizi okuva mu [[:en:United_States_Department_of_State|kitongole ky'Amerika eky'enkola n'ensonga z'ebweru era ekiwi ky'amagezi eri pulezidenti]] olwo yali musomesa ku mutendera oguddirira okufuuka pulofeesa omujjuvuvu ssociate Professor mu byafaayo bya Afirika ku yunivasite za [[:en:Northwestern_University|Northwestern]] and [[:en:Duke_University|Duke]] (1968–1970). <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite><span title="ctx_ver=Z39.88-2004&rft_val_fmt=info%3Aofi%2Ffmt%3Akev%3Amtx%3Ajournal&rft.genre=unknown&rft.jtitle=press.un.org&rft.atitle=NEW+PERMANENT+REPRESENTATIVE+OF+UGANDA+PRESENTS+CREDENTIALS+%7C+Meetings+Coverage+and+Press+Releases&rft_id=https%3A%2F%2Fpress.un.org%2Fen%2F1996%2F19960717.bio3021.html&rfr_id=info%3Asid%2Flg.wikipedia.org%3ASemakula+Kiwanuka" class="Z3988" data-ve-ignore=""></span></ref>
Oluvannyuma yaweereza ng’omukulu w’ebbanguliro ly'amasomo g'obuntu era pulofeesa era akulira ekitongole ky’ebyafaayo mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] (1973–1976) n’okulondebwa ku bukulu bw'ekiyivu obw'enjawulo vannyuma lw’ekyo, gamba pulofeesa agenyiwalako ku yunivasite y’e Cambridge (August 1977 – April 1981); omugenyi omukugu ku ku ttendekero lya [[:en:St_Edmund's_College,_Cambridge|St. Edmunds College]], [[:en:University_of_Cambridge|Yunivasite y'e Cambridge]]; era omugenyi omukulu mu kitongole ky’ebyafaayo n’obufirosoofa bwa Sayansi, Cambridge. <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite></ref> Yali dayirekita w'emisomo ku [[:en:University_of_Calabar|Yunivasite y'e Calabar]] mu [[Nigeria]] okuva mu 1981 okutuuka mu 1985. <ref name=":0" />
Oluvannyuma yakola ng’omukulu w’ebbanguliro ly'emisomo egiddirira ddiguli esooka (School of Post-Graduate Studies and Research ) ku ddiguli eyookubiri mu yunivasite y’e Makerere wakati wa 1991 ne 1994. <ref>{{Cite web |title=M. Semakula M. Kiwanuka {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/contributor/M-Semakula-M-Kiwanuka/1603 |access-date=2024-12-12 |website=www.britannica.com |language=en}}</ref>
=== Omukungu wa gavumenti ===
Mu 1996, yalondebwa okuba omukiise wa Uganda ow’enkalakkalira mu [[:en:United_Nations|Kitongole ky'amawanga amagatte]] . <ref name=":0">{{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html "NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS | Meetings Coverage and Press Releases"]. ''press.un.org''. Archived from [https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html the original] on 2024-12-13<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-12-12</span></span>.</cite></ref> Olwo Semakula Kiwanuka yaweereza ng'omubaka wa Uganda mu [[:en:United_Arab_Emirates|Kyondo kya Buwarabu]] ng'asinziira mu Abu Dhabi wakati wa 2009 ne 2013 <ref>{{Cite web |title=Former Ambassadors and Heads of Mission {{!}} Embassy of the Republic of Uganda |url=https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213120225/https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=abudhabi.mofa.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=The Embassy in Abu Dhabi, United Arab Emirates |url=https://govinfohub.go.ug/index.php/the-embassy-in-abu-dhabi-united-arab-emirates/ |access-date=2024-12-12 |website=Published By UPPC |language=en-US}}</ref>
== Ebitabo byafulumizibwa ==
* Ebyafaayo bya Buganda okuva ku kutandikawo Obwakabaka okutuuka mu 1900 <ref>{{Cite web |date=2022-05-07 |title=Book review: A History of Buganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/book-review-a-history-of-buganda-3807854 |access-date=2024-12-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
* Amin n'Ekikangabwa kya Uganda <ref>{{Cite web |title=Amin and the tragedy of Uganda / by Semakula Kiwanuka – Catalogue {{!}} National Library of Australia |url=https://catalogue.nla.gov.au/catalog/2892644 |access-date=2024-12-12 |website=catalogue.nla.gov.au |language=en}}</ref>
* Enkola n’enzirukanya y’amatwale mu Afrika: Enfumo z’enjawulo (1993)
== Laba ne ==
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=MATIA MULUMBA SEMAKULA KIWANUKA: CHAIRMAN OF FIRST COMMITTEE {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/2002/bio3448.doc.htm |access-date=2024-12-17 |website=press.un.org}}
# {{Cite web |title=NEW PERMANENT REPRESENTATIVE OF UGANDA PRESENTS CREDENTIALS {{!}} Meetings Coverage and Press Releases |url=https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213194651/https://press.un.org/en/1996/19960717.bio3021.html |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=press.un.org}}
# {{Cite web |title=Bukenya VP, Kategaya, Bidandi dropped |url=https://www.newvision.co.ug/news/1267552/bukenya-vp-kategaya-bidandi-dropped |access-date=2024-12-17 |website=New Vision |language=en}}
# {{Cite web |title=Semakula urges eastern politicians to attract investors |url=https://www.newvision.co.ug/news/1196355/semakula-urges-eastern-politicians-attract-investors |access-date=2024-12-17 |website=New Vision |language=en}}
# {{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-27 |title=Mayiga honours Namilyango's 117 years |url=https://observer.ug/education/60238-mayiga-honours-namilyango-s-117-years |access-date=2024-12-12 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}
# {{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2019-03-27 |title=Mayiga honours Namilyango's 117 years |url=https://observer.ug/education/60238-mayiga-honours-namilyango-s-117-years |access-date=2024-12-12 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}
# {{Cite web |title=M. Semakula M. Kiwanuka {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/contributor/M-Semakula-M-Kiwanuka/1603 |access-date=2024-12-12 |website=www.britannica.com |language=en}}
# {{Cite web |title=Former Ambassadors and Heads of Mission {{!}} Embassy of the Republic of Uganda |url=https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213120225/https://abudhabi.mofa.go.ug/embassy/former-ambassadors-and-heads-mission |archive-date=2024-12-13 |access-date=2024-12-12 |website=abudhabi.mofa.go.ug}}
# {{Cite web |title=The Embassy in Abu Dhabi, United Arab Emirates |url=https://govinfohub.go.ug/index.php/the-embassy-in-abu-dhabi-united-arab-emirates/ |access-date=2024-12-12 |website=Published By UPPC |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2022-05-07 |title=Book review: A History of Buganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/book-review-a-history-of-buganda-3807854 |access-date=2024-12-12 |website=Monitor |language=en}}
#
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mjqyemo7lxon0h383yg0hwr4ne31ja8
James Kakooza
0
11710
61408
40760
2026-07-11T16:45:47Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61408
wikitext
text/x-wiki
'''James Kakooza''' [[Yuganda|munnayuganda]] [[:en:Accountant|omubalirizi w'ebitabo]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Yaliko Minisita omubeezi ow'ebyobulamu avunaanyizibwa ku bujjanjabi obusookerwako mu Uganda okuva mu mwaka 2009.<ref>https://ugandaradionetwork.net/story/minister-kakooza-refuses-to-hand-over-health-ministry-car?districtId=553</ref> Kakooza yaliko omubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|paalamenti]] akiikirira Kabula County mu [[Lyantonde (disitulikit)|Disitilukiti Lyantonde]] okuva mu mwaka 2001 okutuuka mu mwaka 2016.<ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref> Kakooza mubaka wa Uganda mu paalamenti y'omukago gw'Amawanga g'obuvanjuba bwa Afirika eyitibwa EALA<ref>https://www.parliament.go.ug/news/3386/among-calls-united-east-africa-eala-sitting-moves-kampala</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/joy-tears-drama-as-mps-elect-nine-representatives-for-eala-3967488</ref>
== Obuzaale ==
Yazaalibwa nga 18 Ogwokubiri 1962, mu [[Lyantonde (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lyantonde]] .
== Okusoma ==
Alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|Bachelor of Business Administration]] (BBA) okuva mu [[Nkumba University|yunivasite e Nkumba]] . Alina ne Diploma mu kutambuza ebyamaguzi, wamu ne Satifikeeti mu by'emisolo okuva mu kitongole ekiwooza ki [[:en:Uganda_Revenue_Authority|Uganda Revenue Authority]] . Alina olukusa olwa [[:en:Certified_Public_Accountant|Certified Public Accountant]] olumusobozesa okubalirira ebitabo mu [[Kenya]] .<ref>http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37</ref>
== Obumanyirivu mu mirimu ==
James Kakooza akozeeko mu mirimu egyenjawulo mubitongole ebyenjawulo kwossa nebifo eby'enjawulo mu gavumenti. Wakati wa 1989 ne 1990, yali [[:en:Bookkeeper|wabyansimbi]] mu Karibu Forex Bureau ekimu ku bibanda by'ensimbi mu [[Kampala]] . <ref>{{Cite web |title=List of Licensed Foreign Exchange Bureaus in Uganda |url=http://www.bou.or.ug/bouwebsite/export/sites/default/bou/bou-downloads/financial_institutions/2009/FOREX_BUREAUX_LICENSED_IN_UGANDA_as_at_31_August_2009.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100119173509/http://www.bou.or.ug/bouwebsite/export/sites/default/bou/bou-downloads/financial_institutions/2009/FOREX_BUREAUX_LICENSED_IN_UGANDA_as_at_31_August_2009.pdf |archive-date=2010-01-19 |access-date=2010-04-02}}</ref> Wakati wa 1991 ne 1992, yakola nga Banking Officer mu Sembule Bank mu biro bino eyitibwa [[:en:Bank_of_Africa_(Uganda)|Bank of Africa]]. Bwe yava kubyokukola mu bbanka yayingira mu mirimu gy'okutambuza ebyamaguzi okubisaza ensalo okuva mu 1992 okutuuka mu 2001. Wakati wa 1994 okutuuka mu 2001, yakola nga avunaanyizibwa ku nzirukanya ya bizinensi mu kkampuni ya Kabale Distributors Limited. Kakooza yaliko ssenkulu w'ekibiina ekitaba abasuubuzi abayingiza n'okufulumya ebweru w’eggwanga ekya Uganda Importers and Exporters Traders Association. Mu 2001, yayingira ebyobufuzi eby'okuvuganya era n’alondebwa nga omubaka mu Palamenti ya Uganda akiikirira Kabula County, mu Disitulikiti y’e Lyantonde. Yaddamu okulondebwa mu kifo kye kimu mu 2006. Yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow'ebyobulamu avunaanyizibwa ku bujjanjabi obusookerwako nga 16 Ogwokubiri 2009.
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
James Kakooza yaliko memba ku kakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku kulondoola emirimu mu bitongole wamu n'amakampuni ga Gavumenti.
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Lyantonde (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lyantonde]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6vacesioa88lrt5xw2ebn1ogx25rjyp
David Lewis Rubongoya
0
11713
61649
55106
2026-07-11T17:28:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61649
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''David Lewis Rubongoya''' (yazaalibwa nga 6 Ogwolubereberye,1988), nga [[:en:Lawyer|munnamateeka,]] [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era [[:en:University_Lecturer|omusomesa wa Yunivasite]] [[:en:Uganda|Munnayuganda]] eyakola ekinene mu kutandikawo ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP), nga ali wamu ne pulezidenti waakyo [[:en:People_Power_Monument|Bobi Wine]] . Mu kiseera kino akola nga Ssaabawandiisi wa NUP eyasooka okuva mu 2020. <ref>https://www.independent.co.ug/tag/david-lewis-rubongoya/</ref> <ref>https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=National_Unity_Platform&oldid=1135411287</ref> Era yali mu [[:en:People_Power_Monument|kibiina kya People Power]] ng'akola ne [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]] .
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Rubongoya yazaalibwa nga 6 Ogwolubereberye, 1988 mu [[:en:Mbarara|disitulikiti y’eMbarara,]] bazadde be kuliko Goodman James Rubongoya ne Nankunda Medius. Yasomera mu Kanyaryeru Primary School ne Lake Mburo Secondary School, gye yamalira [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Siniya Eyookuna]]. Oluvannyuma yasomera mu Nganwa High School e Bushenyi, gye yali [[:en:Head_girl_and_head_boy|Omukulu W'abayizi]] era n’amalirayo [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Siniya Eyoomukaaga]]. <ref>https://observer.ug/lifestyle/68721-how-this-harvard-oxford-trained-lawyer-became-the-toast-of-the-ghetto</ref>
Rubongoya yagenda mu maaso n’asoma [[:en:Law_degree|diguli esooka mu mateeka]] mu [[:en:Makerere_University|yunivasite ya Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga tannagenda mu ttendekero lya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] okufuuka omuwolereza. Mu 2014, yaweebwa sikaala okusoma [[:en:Master's_degree|diguli eyookubiri]] mu mateeka mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]] mu Amerika, ng’essira aliteeka nnyo ku [[:en:Constitutional_law|mateeka agakwata ku Ssemateeka]] . Oluvannyuma lw’okudda mu Uganda n’akolera mu kakiiko akagaba emikisa egy’enkanankana akaseera katono, yaweebwa omukisa omulala n’asomera mu [[:en:University_of_Oxford|yunivasite ya Oxford]] mu Bungereza, gye yafunira diguli eyookubiri mu mateeka g’ensi yonna agakwata ku ddembe ly’obuntu. <ref>{{Cite web |url=https://matookerepublic.com/2021/10/30/nup-sg-rubongoya-graduates-from-university-of-oxford-in-the-uk/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-29 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331170751/https://matookerepublic.com/2021/10/30/nup-sg-rubongoya-graduates-from-university-of-oxford-in-the-uk/ |url-status=dead }}</ref> <ref>http://flashugnews.com/david-lewis-rubongoya-biography-education-wife-tribe/</ref> <ref>https://campusbee.ug/news/nups-general-secretary-bags-a-maters-degree-from-oxford-university/</ref>
== Omulimu gwe ogw'ebyobufuzi ==
Oluvannyuma lw’okudda mu Uganda okuva mu Amerika ng’amaze okusoma mu Harvard University, Rubongoya yafuna emirimu egy’enjawulo omuli n’okukola ng’omusomesa mu [[:en:International_University_of_East_Africa|International University of East Africa]] ey'eKampala. Mu kiseera kye yamala ku yunivasite mwe yasisinkanira Bobi Wine eyali omu ku bayizi be era nga muyimbi munnansi omututumufu mu Uganda ng’ayimba ebigambo ebikwata ku mbeera z’abantu n’ebyobufuzi mu kiseera ekyo. Ababiri bano baafuna omukwano ogw’oku lusegere, era mu 2017, Bobi Wine bwe yeesimbawo mu kalulu ka palamenti n’afuuka omubaka wa palamenti mu kitundu ky’e Kyadondo East, Rubongoya y’omu ku baamuwagira. <ref>https://hardrockmedia.org/2022/04/7-things-you-didnt-know-about-david-lewis-rubongoya/</ref>
Mu mwaka gwe gumu, okukubaganya ebirowoozo kwabalukawo ku ky’okuwa [[:en:Yoweri_Museveni|Pulezidenti Museveni]] obuyinza obulala okufuga oluvannyuma lw’okutuuka ku myaka 75, nga guno gwe gwali ekkomo ku myaka egy’obukulu okusinziira ku [[:en:Ugandan_Constitutional_Conference|ssemateeka wa Uganda]] . Rubongoya eyali omukugu mu mateeka ga ssemateeka, yali mweraliikirivu olw’obuyinza obuyinza okukozesebwa obubi era yeegatta ku ludda oluvuganya, n’akyuka okuva mu kuwagira ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] . <ref>https://www.watchdoguganda.com/tag/david-lewis-rubongoya</ref>
Mu 2020, Bobi Wine, Rubongoya, n’abantu abalala ab'enkizo baatongoza ekibiina ky’ebyobufuzi ekya National Unity Platform (NUP) ekyali ekisinde ky’eby'obufuzi mu kibiina kya People Power ekikulemberwa Bobi Wine. Rubongoya yalondebwa ku bwa Ssaabawandiisi w'ekibiina, era mu 2021, NUP yeetaba mu kulonda kwayo okwa bonna okwasooka. Wadde nga waliwo okweraliikirira ku bwenkanya mu by’okulonda, Bobi Wine yawangula obululu obusoba mu 40% mu kuvuganya ku bwa pulezidenti, era NUP n’efuna ebifo 62 mu palamenti ya Uganda, ekintu ekyali eky'obuwanguzi eri ekibiina ky’ebyobufuzi ekyali ekipya mu Uganda. <ref>https://entebbepost.com/inside-story-why-people-power-general-secretary-dropped-nrm/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://mazima.ug/national/why-nups-rubongoya-was-arrested-and-jailed-briefly/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-29 |archive-date=2023-03-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230331092137/https://mazima.ug/national/why-nups-rubongoya-was-arrested-and-jailed-briefly/ |url-status=dead }}</ref>
Rubongoya ne banne mu NUP okuva olwo bafuuka ekibiina ky’ebyobufuzi ekikulembedde ku ludda oluvuganya gavumenti mu Uganda, wadde nga bafunye okusoomoozebwa mu kaweefube w’okutumbula demokulaasiya n’eddembe ly’obuntu mu ggwanga. <ref>{{Cite web |url=https://mazima.ug/national/mao-alone-cant-negotiate-a-transition-for-uganda-rubongoya/ |title=Archive copy |access-date=2025-08-29 |archive-date=2024-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240615042246/https://mazima.ug/national/mao-alone-cant-negotiate-a-transition-for-uganda-rubongoya/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://dailyexpress.co.ug/2022/06/22/just-in-nups-david-lewis-rubongoya-arrested/</ref>
== Obulamu bwe obw’obuntu ==
Mu kiseera kino Rubongoya si mufumbo naye nga alina abaana basatu ab’obuwala. <ref>https://blizz.co.ug/8028/NUPs-Secretary-General-Rubongoya-and-Wife-Welcome-Bouncing-Baby-Girl</ref> <ref>https://www.vanguardnews.ug/nup-secretary-general-rubongoya-welcomes-second-child/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
255e9p51gfbs9ypievwy6ylpab7dcr3
Jane Kabajungu Bainomugisha
0
11736
61112
52490
2026-07-11T16:31:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61112
wikitext
text/x-wiki
[[File:Bainomugisha_Jane_Kabajungu.jpg|thumb|Bainomugisha Jane Kabajungu]]
'''Jane Kabajungu Bainomugisha''' ''(yazaalibwa nga 10 Ogwekkuminebiri 1980)'' Munnayuganda, munnabyabufuzi era mukyala [[:en:Member_of_parliament|omubaka mu Paalamenti]] akiikirira [[:en:Ibanda_District|Disitulikiti y'e Ibanda]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'emu wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>https://ugleader.com/index.php/products/m015874438870/product/vcalixtou1330345?page=5</ref> <ref>https://dailyexpress.co.ug/2021/01/19/full-list-mps-elected-in-uganda-2021/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://trumpetnews.co.ug/2021/01/18/list-who-was-elected-mp-in-uganda/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-01 |archive-date=2026-04-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260415215337/https://trumpetnews.co.ug/2021/01/18/list-who-was-elected-mp-in-uganda/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/list-uganda-sends-600-to-climate-summit--4453246</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
* [[:en:Ibanda_District|Disitulikiti y'e Ibanda]]
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{DEFAULTSORT:Bainomugisha, Jane Kabajungu}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
fsxb0d8rtyg3pux63apppwbkz702dij
Simeo Muwanga Nsubuga
0
11737
61346
42023
2026-07-11T16:44:31Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61346
wikitext
text/x-wiki
[[File:Simeo_Muwanga_Nsubuga_02.jpg|thumb|Simeo Muwanga Nsubuga]]
'''Simeo Muwanga Nsubuga''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, Mukiise w'eggwanga era omulwanirizi w’eddembe ly’obuntu mu Uganda ng’alina obumanyirivu mu kukwasisa amateeka. <ref name=":0">https://uhrc.ug/uhrc-commissioners/</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_180780</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_119517</ref> Ye yali [[:en:Member_of_parliament|omubaka mu Paalamenti]] akiikirira Mityana ey'oBukiikaddyo wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref name=":1">{{Cite web |url=https://www.thegrapevine.co.ug/god-answers-togikwatako-mp-nsubugas-prayers-m7-appoints-him-human-rights-boss/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-01 |archive-date=2024-07-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240726192731/https://www.thegrapevine.co.ug/god-answers-togikwatako-mp-nsubugas-prayers-m7-appoints-him-human-rights-boss/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":2">https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/kyuma-kya-yesu-has-done-nrm-s-anti-age-limit-supporters-a-favour-1714090</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/commentary/on-nrm-lc-polls-victory-and-the-purchase-of-uganda-airlines-1770716</ref> <ref>https://chimpreports.com/nrm-parliamentary-caucus-meets-museveni-over-land-bill/</ref> <ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20190830/75959/kiconco-returns-to-evict-hundreds-in-kassanda-200-homes-razed.html</ref>
== Emirimu gye ==
Nsubuga yalayiziddwa ku bwa Kaminsona w'akakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly'obuntu aka [[Akakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Uganda|Uganda Human Rights Commission]] ku Lwokubiri nga 20 Ogwekkuminebiri 2022. <ref name=":0"/> <ref name=":1"/> Omumyuka wa Ssaabalamuzi Richard Butera y'eyamulayiza mu kkooti enkulu ekya Civil Division mu Kampala. <ref name=":0" /> Nsubuga yaweerezaako ng'omutendesi w'abasirikale ba poliisi ba [[:en:African_Union_Mission_to_Somalia|African Union Mission in Somalia]] era ng'omuwabuzi w'ensonga z'obukwasi bw'amateeka owa [[:en:United_Nations_Development_Programme|United Nations Development Programme]] (UNDP) mu South Sudan<ref name=":0" /> Yetaba mu kuyiiya ebitabo eby’enjawulo eby’okutendeka UNDP. <ref name=":0" /> Yali omu ku babaka ba Paalamenti abaalonda ebbago ly’etteeka ly’ekkomo ku myaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okukkiriza [[:en:Yoweri_Museveni|Pulezidenti Museveni]] okuddamu okulondebwa mu kalulu ka 2021 oluvannyuma lw’okutuuka ku kkomo ly’emyaka 75 egyali gy'ateekebwa. <ref>{{Cite web |url=https://observer.ug/news/headlines/53801-museveni-is-still-capable-to-lead-simeo-nsubuga.html |title=Archive copy |access-date=2025-09-01 |archive-date=2024-12-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241213100304/https://observer.ug/news/headlines/53801-museveni-is-still-capable-to-lead-simeo-nsubuga.html |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.observer.ug/news/headlines/61798-simeo-nsubuga-nrm-is-burying-me</ref> <ref>https://allafrica.com/stories/201710180076.html</ref> <ref name=":2"/> Yali ku kakiiko akalwanirira eddembe ly’obuntu mu Paalamenti ya Uganda. <ref>{{Cite web |url=https://eoc.go.ug/2017/05/human-rights-committee-parliament-meets-equal-opportunities-commission-eoc/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-01 |archive-date=2024-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241007163132/https://eoc.go.ug/2017/05/human-rights-committee-parliament-meets-equal-opportunities-commission-eoc/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Kipoi_Tonny_Nsubuga|Kipoi Tonny Nsubuga]]
* [[:en:Evelyn_Anite|Evelyn Anite]]
* [[:en:Ann_Maria_Nankabirwa|Ann Maria Nankabirwa]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
jbxqnnl10r879y2wmrwngous8jbkiw8
Moses Kizige
0
11738
61430
41002
2026-07-11T16:45:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61430
wikitext
text/x-wiki
'''Moses Kizige''', munnayuganda munnabyabufuzi, mu Uganda, era eyali [[Minisita Omubeezi ow'e Karamoja]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yaweereza mu kifo ekyo okuva nga 6 Omwezi ogw'omukaaga 2016 okutuuka mu 2021 lwe yalondebwa okuba [[Omubaka]] wa [[Yuganda|Uganda]] e [[Moosko|Moscow]] ekifo ky’alimu mu kiseera kino. <ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |access-date=9 June 2016 |archive-date=7 October 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Kizige era yaweereza nga omubaka omulonde owa palamenti, ng’akiikirira ekitundu kya Bugabula ey'obukiika kkono , mu Disitulikiti y’e Kamuli, mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’ekkumi (2016–2021). <ref name="Back">{{Cite web |last=Kyaiswa |first=Yeko |date=20 February 2016 |title=Kamuli Returns Isaac Musumba, Kizige to Parliament |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kamuli-returns-isaac-musumba-kizige-to-parliament |access-date=9 June 2016 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref>
== Obuvo bwe ==
Yazaalibwa mu [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamuli]], kitundu kya Busoga, ttundutundu ly'obuvanjuba bwa Uganda
== Emirimu gye ==
Mukulembeze wa kitundu omujjumbize mu disitulikiti gy’azaalibwa. Yakiikirira ekitundu ky’alimu kati mu palamenti wakati wa 1996 okutuuka mu 2006 naye n’awangulwa mu kulonda kwa bonna okwa 2006. <ref name="Back"/> Wakati wa 2006 ne 2016 yaweereza ng'omuwabuzi omukulu owa pulezidenti ku nsonga z'ebweru w'eggwanga . <ref>{{Cite web |last=Monitor Team |date=8 June 2016 |title=Who are the new faces in Museveni's Cabinet?: Moses Kizige, Minister of State for Karamoja |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/-/688334/3237208/-/item/1/-/jvu2eiz/-/index.html |access-date=9 June 2016 |archive-date=1 October 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181001171313/http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/-/688334/3237208/-/item/1/-/jvu2eiz/-/index.html |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Opio |first=Sam Caleb |date=31 March 2016 |title=Teachers face sack over poor performance |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Teachers-face-sack-poor-performance/-/688334/3139792/-/bwidib/-/index.html |access-date=9 June 2016}}</ref> Nga 6 Omwezi ogw'omukaaga 2016, yalondebwa nga Minisita Omubeezi ow' e Karamoja. <ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=9 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |access-date=6 June 2016 |via=Scribd}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |accessdate=9 June 2016 |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]] |archive-date=7 October 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |url-status=dead }}
# {{cite web |last=Kyaiswa |first=Yeko |date=20 February 2016 |title=Kamuli Returns Isaac Musumba, Kizige to Parliament |url=http://ugandaradionetwork.com/story/kamuli-returns-isaac-musumba-kizige-to-parliament |accessdate=9 June 2016 |publisher=[[Uganda Radio Network]] |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Monitor Team |date=8 June 2016 |title=Who are the new faces in Museveni's Cabinet?: Moses Kizige, Minister of State for Karamoja |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/-/688334/3237208/-/item/1/-/jvu2eiz/-/index.html |accessdate=9 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala |archive-date=1 October 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181001171313/http://www.monitor.co.ug/News/National/Who-are-the-new-faces-in-Museveni-s-Cabinet-/-/688334/3237208/-/item/1/-/jvu2eiz/-/index.html |url-status=dead }}
# {{cite web |last=Opio |first=Sam Caleb |date=31 March 2016 |title=Teachers face sack over poor performance |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Teachers-face-sack-poor-performance/-/688334/3139792/-/bwidib/-/index.html |accessdate=9 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Uganda State House |date=9 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |accessdate=6 June 2016 |via=Scribd}}{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Ekibanja kya Paalamenti ya Uganda ku mutimbagano]
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kamuli-in-crisis-as-district-speaker-strikes-over-pay/-/688334/2393876/-/742ufyz/-/index.html Kamuli eri mu kattu ng'omukubiriza w'olukiiko lwa disitulikiti y'ekalakaasa olw'ensasula]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ckafjef2uxosdouvir93r0v5gxg05p2
Clare Mugumya
0
11741
61113
54762
2026-07-11T16:31:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61113
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Clare Mugumya''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]],munnabyabufuzi era mukozi w'amateeka. Ye [[:en:Member_of_parliament|mubaka]] omukyala akiikirira [[:en:Isingiro|Disitulikiti y'e Isingiro]] wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu [[:en:Parliament|Paalamenti]] ey'ekkumi n'emu . <ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/more-than-300-catechumens-confirmed-4172608</ref> <ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.era.go.ug/index.php/media-centre/what-s-new/432-kikagati-hydro-power-plant-commissioned |title=Archive copy |access-date=2025-09-01 |archive-date=2024-04-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240425201309/https://www.era.go.ug/index.php/media-centre/what-s-new/432-kikagati-hydro-power-plant-commissioned |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako mu by'obufuzi n’embeera ze ez'abulijjo ==
Clare yavuganya ku kifo ky'[[:en:Member_of_parliament|omubaka]] omukyala akiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Isingiro|Isingiro]] mu 2021 <ref name=":0"/> era n'awangula akalulu n'obululu 105,244. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mugumya-clare-10278/</ref> Ali ku [[:en:Committee|kakiiko]] ka [[:en:Government|Gavumenti]] akavunaanyizibwa ku kukakasa n’okussa mu nkola akaakyalira abaddukanya eddwaliro lya [[:en:Mubende_Regional_Referral_Hospital|Mubende Regional Referral Hospital]] ku miwendo gya [[:en:CT_scan|CT scan]] . <ref>https://www.parliament.go.ug/news/7233/mubende-hospital-management-spot-over-ct-scan-fees</ref> <ref>https://hornobserver.com/Partner-Content-APO?q=mubende-hospital-management-on-the-spot-over-computed-tomography-scan-fees&pr=298410&lang=en</ref>
Nga 18 Ogwomunaana 2014, Clare yakyusa erinnya lye okuva ku Weijahe Clare n’eyetuuma Mugumya Clare. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Category:CS1_maint:_location_missing_publisher</ref>
Clare ye mutandisi wa Clare Mugumya ekikolagana ne Metropolitan University okuwa abayizi bbasale. <ref name=":1"/>
== Laba ne ==
* [[:en:Grace_Namara|Grace Namara]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
j760m5nbdtkohomgamj3herrugfovd8
Geoffrey Onegi Obel
0
11750
61376
56378
2026-07-11T16:45:23Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61376
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Geoffrey Alan Onegi Obel''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Investment_Banker|akola ku by'okusiga ensimbi mu bya bbanka]] . Ye mutandisi w’ekitongole kya [[:en:Uganda_Securities_Exchange|Uganda Securities Exchange]] ne [[:en:UAP_Old_Mutual_Financial_Services|UAP Old Mutual Financial Services]] Uganda Limited, kkampuni eri wansi w’ekitongole ekitwala ebirala ekikola ku by'ensimbi ekiri mu Nairobi ekya [[:en:UAP_Holdings|UAP Old Mutual Holdings]] . Okuva mu 2001 okutuuka mu 2005, yaliko Ssentebe wa [[:en:National_Social_Security_Fund_(Uganda)|NSSF Uganda]] . <ref name="Seek">http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/2814257.stm</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu Uganda, nga mu 1955. Kitaawe ye munnayuganda omututumufu mu by’enfuna era Munnabyabufuzi eyali ayitibwa [[:en:Onegi_Obel|Onegi Obel]] (1932–2008), eyaweereza ng’omumyuka wa Gavana wa Bank of Uganda okuva mu 1968 okutuuka mu 1973 era nga [[:en:Governor_of_the_Bank_of_Uganda|Gavana wa Bank of Uganda]] okuva mu 1973 okutuuka mu 1978. <ref name="Governors">https://web.archive.org/web/20180106063659/https://www.bou.or.ug/bou/services/museum/Governors_of_the_Bank.html</ref> Eby'enfuna Yabisomera mu yunivasite era naafuna diguli bbiri okuli eya [[:en:Economics|Diguli esooka mu By'enfuna]] ne [[:en:Economics|Diguli eyookubiri mu by'enfuna]] .
== Omulimu gwe ==
Mu 2001, yalondebwa okuba Ssentebe w’ekitongole kya Uganda eky'ea [[Ekitongole kya National Social Security Fund (Uganda)|Kittavvu Ky'abakozi ekya]] (NSSF). Mu 2003 yayogera ku "engeri ssente enkalu gyeziri ekirungo ekibula mu nkola y'okukulaakulanya ebyenfuna by'eggwanga" . Okusinziira ku byenfuna bya Uganda okwesigama ku nsimbi z'abagabi b'obuyambi n'emisolo egiva mu bintu ebiyingizibwa mu ggwanga. Wansi wa NSSF, Obel yagezaako okusonda ssente okuva mu mawanga ag'ebweru amalala n’okutwala mu maaso amateeka ga Bank of Uganda okutumbula entereka y’eggwanga. <ref name="Seek">http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/2814257.stm</ref> Kaweefube gwe yakola okutumbula ebyenfuna n’enteekateeka ya Uganda n’ebintu by’amakampuni atera okuvaako obutakkaanya era mu 2006, okugeza, yeenyigira mu lutalo lw’amateeka olw’okuzimba olutindo ogwassa mu matigga obulamu bw’abalimi b’omu kitundu.
Oluvannyuma lw’okuva mu NSSF, yafuuka dayirekita wa [[:en:UAP_Holdings|UAP Financial Services Uganda Limited]], kkampuni eri wansi w'eya [[:en:UAP_Holdings|UAP Holdings]], ng’emigabo gyayo gisuubulibwa ku counter, nga bwe balindirira okuwandiisibwa ku [[:en:Nairobi_Stock_Exchange|katale k’emigabo e Nairobi]] . <ref>{{Cite web |last=Gichane |first=Charles |date=9 January 2013 |title=UAP Begins Trading of New Shares |url=http://www.capitalfm.co.ke/business/2013/01/uap-begins-trading-of-new-shares/ |access-date=8 March 2015 |publisher=[[98.4 Capital FM]]}}</ref>
== Ebimwogerwako ==
Mu 2003, ng’akyali Ssentebe wa NSSF Uganda, yateekawo kkampuni ey’enjawulo eyitibwa Premier Developments Limited, kkampuni ya 50–50 eyali egabanibwa wakati wa NSSF Uganda ne Mugoya Estates Limited. NSSF yawaayo yiika 400 (160 ha) z’ettaka. Pulojekiti eno gavumenti yagisazaamu era Geoffrey Onegi Obel n’abalala ne baggulwako emisango. Omusango gwagobwa, kyokka abawaabi ba gavumenti ne baddamu okuguggulawo omulundi ogw’okubiri. <ref>https://web.archive.org/web/20150402113120/http://www.monitor.co.ug/News/National/Onegi-Obel-charged-afresh--remanded-to-Luzira-Prison/-/688334/2206624/-/vmjk0p/-/index.html</ref> Yaggyibwako emisango gyonna kubanga yasobola okukakasa mu kkooti nti yagoberera emitendera gyonna, omuli n’okufuna olukusa okuva ewa Minisita w’ebyensimbi, nga bwe kyetaagisa mu mateeka. Ettaka eryagulibwa mu 2004, bwe bwatuukira mu mwaka gwa 2014, lyali likubisaamu emirundi ebiri omuwendo okutuuka ku buwumbi bwa Uganda:16. <ref>http://www.newvision.co.ug/news/662296-onegi-obel-cleared-of-fraud-in-nssf-sh8b-case.html</ref>
== Ebijuliziddwa ==
* UAP Given Green Light On Unit Trust Management Archived 2 April 2015 at the
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
fzvfkrnoluo45yoi0yktyotfwznqfuk
Sebastian Kyalwazi
0
11759
61385
40967
2026-07-11T16:45:35Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
61385
wikitext
text/x-wiki
'''Sebastian Kakule Kyalwazi''', (Yazaalibwa nga 20 Ogwekkumi 1920 - 25 Ogwoluberyeberye 1992), yali musawo omuwabuzi alongoosa Munnayuganda era nga yakola nga Pulofeesa era akulira eby'okulongoosa mu [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Banguliro ly'Abasawo erya Yunivasite y'e Makerere]] ate mu kiseera kye kimu nga omulongoosa omuwabuzi omukugu e [[Mulago National Specialised Hospital|Mulago National Referral Hospital]] okuva ku ntandikwa y'emyaka gya 1970 okutuusa lwe yafa ku ntandikwa y'emyaka gya 1990. Kigambibwa nti ye Mufirika enzaalwa eyasooka okutuuka ku bisaanyizo by'okulongoosa mu [[:en:East_Africa|Buvanjuba]] [[:en:Central_Africa|n'amasekkati ga Afirika]].<ref name="1R">{{cite web |author=[[Charles Olweny]] |date=17 April 2017 |title=Dr. Kyalwazi Memorial Lecture: About Prof. Sebastian Kakule Kyalwazi |url=https://www.asou.or.ug/kyalwazi-memorial-lecture/ |access-date=8 July 2023 |work=Association of Surgeons of Uganda |location=Kampala, Uganda |archive-date=8 July 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230708124308/https://www.asou.or.ug/kyalwazi-memorial-lecture/ |url-status=dead }}</ref><ref name="2R">{{cite web |author=Christopher Bendana |date=19 May 2012 |title=Prof. Sebastian Kyalwazi : First Ugandan surgeon |url=https://www.newvision.co.ug/news/1301778/prof-sebastian-kyalwazi-ugandan-surgeon |access-date=8 July 2023 |work=[[New Vision]] |location=Kampala, Uganda}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Kyalwazi yazaalibwa mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]], mu [[:en:Central_Region,_Uganda|bitundu bya Buganda]] mu Uganda, gye yakulira [[:en:Roman_Catholic|ng’Omukatoliki]].<ref name="1R" />
Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu Kampala ne Masaka, yasomera mu [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary’s College Kisubi]], gye yafunira satifikeeti ze zombi eza [[:en:GCE_Ordinary_Level|GCE Ordinary Level]] ne [[:en:GCE_Advanced_Level_(United_Kingdom)|GCE Advanced Level]].<ref name="1R" /><ref name="2R" />
Mu 1948, yatikkirwa mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]] (mu kiseera ekyo yali kitundu ku [[:en:University_of_London|Yunivasite y'e London]] ), n’afuna diguli esooka eya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery]] (MBChB). Oluvannyuma yakola diguli eyookubiri mu [[:en:Edinburgh|Edinburgh]], Scotland, n’atikkirwa nga [[:en:Royal_College_of_Surgeons_of_Edinburgh|Fellow wa Royal College of Surgeons of Edinburgh]], nga ye Mufirika eyasooka mu Buvanjuba ne mumasekkati ga Afirika okutuuka ku bisaanyizo by’okulongoosa.<ref name="1R" /><ref name="2R" /> Mu 1968, yamala ekiseera ng’asoma mu Masaryk Memorial Cancer Institute (Czechoslovakia Cancer Institute) ku sikaala y’ekitongole ky'Ebyobulamu eky'Ensi yonna ki [[:en:World_Health_Organization|World Health Organization]].<ref name="2R" />
== Emirimu ==
Kyalwazi yalondebwa okuba omusomesa mu by’okulongoosa mu Makerere University Medical School mu 1968. Yalinnya amadaala n’afuuka Pulofeesa era akulira Dipaatimenti y’okulongoosa ku bbanguliro ly’obusawo n’eddwaliro lya yunivasity omusomesebwa, Omufirika eyasooka okutuuka ku ddaala eryo.<ref name="1R" /><ref name="2R" />
Yafaayo okunoonyereza n’okulongoosa endwadde za kookolo ow'amanyi eziwerako, omuli [[:en:Hepatocellular_carcinoma|hepatocellular carcinoma]], [[:en:Penile_cancer|penile cancer]], [[:en:Kaposi's_sarcoma|Kaposi’s sarcoma]] ne [[:en:Cervical_cancer|cervical cancer]] n’endala. Mu kiseera eddwaliro lya [[:en:Uganda_Cancer_Institute|Uganda Cancer Institute]] (UCI) we yatandikibwawo mu 1967, Kyalwazi ye yali akulembeddemu okuteesa ku ludda lwa Uganda era asiimibwa olw’oyambako UCI okutandikawo.<ref name="3R">{{cite web |author=Juliet Waiswa |date=1 April 2023 |title=Uganda Needs People Like Cancer Institute Founder Prof. Kyalwazi |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/uganda-needs-people-like-cancer-institute-fou-157333 |access-date=10 July 2023 |work=[[New Vision]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Mu 1968, yalondebwa nga pulezidenti w'ekibiina ekigatta abasawo abalongoosa mu buvanjuba bwa Afirika, Omufirika eyasooka okuweereza mu kifo ekyo.<ref name="2R" />
== Ebirala by’olina okumanya ==
Yalondebwa okuba omusawo akulembera abalongoosa ku ttiimu y’abasawo eyalondebwa okujjanjaba [[:en:Pope_Paul_VI|Paapa Paul VI]] ku bugenyi bwa Paapa mu Uganda mu 1969, singa waaliwo obwetaavu.<ref name="1R" /> Kyalwazi yaweereza nga pulezidenti wa ekibiina kya Rotary ekye Kampala ku nkomerero y'emyaka gya 1970.<ref name="1R" />
== Engule n'Awaadi ==
Eklezia Katolika yawa Kyalwazi [[:en:Order_of_St._Gregory_the_Great|ekirabo ky’Omutukuvu Gregory Omukulu]], ng’esiima obuweereza bwe eri Eklezia n’eri abantu.<ref name="1R" /> Ekibiina ekigatta abasawo abalongoosa mu Uganda kyatondawo omusomo ogw’okujjukira buli mwaka okujjukira omulimu Kyalwazi gwe yakola mu by’obulamu n’okutumbula embeera z’abantu mu Uganda.<ref name="1R" /><ref name="3R" />
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Yafa nga 25 Ogwoluberyeberye 1992 mu ddwaaliro e London [[:en:Pancreatic_cancer|kookolo w’olubuto]] ku myaka 71. Gavumenti ya Uganda yamuwa ekitiibwa [[:en:State_funeral|ky'okuziikibwa nga kukulembeddwa Gavumenti]].<ref name="1R" /><ref name="2R" />
== Laba ne ==
* [[:en:Uganda_Cancer_Institute|Eddwaaliro lya Kansa mu Uganda]]
* [[:en:Charles_Olweny|Charles Olweny]]
* [[Francis Miiro]]
* [[:en:Jovan_Kiryabwire|Jovan Kiryabwire]]
* [[:en:Oweyegha-Afunaduula_Fred_Charles|Oweyegha-Afunaduula Fred Charles]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.uci.or.ug/ Omukutu gwa Uganda Cancer Institute]
* [https://www.asou.or.ug/ Omukutu gw'ekibiina ekigatta abasawo abalongoosa mu Uganda]
* [https://www.researchgate.net/scientific-contributions/S-K-Kyalwazi-2876640 Ebitabo ebifulumizibwa ku Research Gate]
[[Category:Okufa okuva ku kansa w'olubuto mu Bungereza]]
[[Category:Abaasomerako ku Yunivasity y'e Makerere]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Masaka]]
[[Category:Abakatoliki Bannayuganda]]
[[Category:Abasawo abalongoosa Bannayuganda]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Abaafa mu 1992]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1920]]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
g8s22n5g95lfh88nnq278zbrg195tld
Asaba Ruyonga
0
11775
61181
60775
2026-07-11T16:36:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61181
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asaba Edson Ruyonga''' Munnayuganda, munnabyabufuzi eyaweereza ebisanja bisatu nga meeya [[Fort Portal|w'ekibuga Fort Portal]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2016..<ref>{{Cite web |title=Asaba Ruyonga Gets Third Term in Office |url=https://ugandaradionetwork.net/story/asaba-ruyonga-gets-third-term-in-office |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kajubu |first=Emmanuel |title=How Mayor Asaba Ruyonga Lost In Fort Portal |url=http://ugandaradionetwork.com/story/how-asaba-ruyonga-lost-fort-portal-mayoral-race |access-date=2020-04-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ruyonga is the man! |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1113209/ruyonga |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |title=Ruyonga Raps Council |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1057709/ruyonga-raps-council |access-date=2020-04-10 |website=www.newvision.co.ug}}</ref><ref>{{Cite web |date=2015-12-08 |title=NRM To Punish Fort Portal Mayor for Campaigning for FDC |url=https://chimpreports.com/nrm-to-punish-fort-portal-mayor-for-campaigning-for-fdc/ |access-date=2020-04-10 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=krc |title=Leaders on spot as Anti-corruption caravan reaches Fort Portal {{!}} KRC |url=https://krcuganda.org/leaders-on-spot-as-anti-corruption-caravan-reaches-fort-portal/ |access-date=2020-04-10 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Fort Portal earmarked for Tourism City |url=https://www.ugandawildlife.org/explore-our-parks/parks-by-name-a-z/semuliki-national-park/item/277-fort-portal-earmarked-for-tourism-city |access-date=2020-04-10 |website=www.ugandawildlife.org |language=en-gb}}</ref> Ruyonga ava mu [[:en:Tooro_Kingdom|Bukama bwa Tooro]], obumu ku bukulembeze obw'ennono obw'edda mu Uganda.
== Omulimu ==
Yalondebwa ku kaadi y'ekibiina kya Forum for Democratic Change (FDC) mu 2006, oluvannyuma n'asalawo okwegatta ku National Resistance Movement (NRM).<ref>{{Cite web |title=How Mayor Asaba Ruyonga Lost In Fort Portal|url=https://ugandaradionetwork.net/story/how-asaba-ruyonga-lost-fort-portal-mayoral-race|access-date=2025-12-18|website=Uganda Radionetwork|language=en}}</ref>Yaweerezaako ebisanja bisatu nga meeya wa Fort Portal Municipality (2001-2016).Oluvannyuma yawangulwa mu kifo kye mu kulonda kwa bonna okwa 2016 era n'akomawo mu buwanguzi oluvannyuma lw'emyaka etaano.Yalondebwa nga meeya w'ekibuga Fort Portal Tourism City mu Gwoluberyeberye 2021 ng'omuntu eyeesimbyewo mu kibiina kya NRM ng'awangudde Rev.Willy Kintu Muhanga <ref>{{Cite web |date=2026-05-16|title=Reverand[sic] once detained over presidential pledges seeks closer ties with Museveni to boost tourism|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/reverand-once-detained-over-presidential-pledges-seeks-closer-ties-with-museveni-to-boost-tourism-5461432|access-date=2026-06-05|website=Monitor|language=en}}</ref> n'obululu omutwalo gumu kitundu,mu bisatu kiminabiri(15,312).<ref>{{Cite web |last=Reporter|first=Independent|date=2021-01-21|title=Asaba Ruyonga bounces back as Fort Portal city mayor|url=https://www.independent.co.ug/asaba-ruyonga-bounces-back-as-fort-portal-city-mayor/|access-date=2025-12-18|website=The Independent Uganda|language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abantu Abalamu]]
[[Category:Ebifo bya ba meeya mu Uganda.]]
[[Category:Bannayuganda abawagizi b'endowooza y'Obwaafirika]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
c4x5ia3w89gji9ou3n2ed5ncn3yhpss
Grace Mary Mugasa
0
11777
61678
56681
2026-07-11T17:28:51Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61678
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Grace Mary Mugasa''' era amanyikiddwa nga '''Mugisa'''; yazaalibwa 28 Ogwekkuminebiri 1968. Munnayuganda, munnabyabufuzi era mu kiseera kino akola nga Minisita omubeezi ow<nowiki>''</nowiki>abakozi ba gavumenti. <ref name=":0">{{Cite web |last=Muhamadi |first=Byemboijana |date=March 4, 2022 |title=MPs Want Redundant Science Ministry Staff Incorporated Into Other Ministries |url=https://softpower.ug/mps-want-redundant-science-ministry-staff-incorporated-into-other-ministries/ |website=SoftPower News}}</ref> Yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], nga 8 Ogwomukaaga 2021 era nga yatuula mu ofiisi nga 21 Ogwomukaaga 2021. <ref>{{Cite web |date= |title=President Museveni names new cabinet |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 |access-date=2021-09-29 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Parliament of the Republic of Uganda |date=2018-02-27 |title=Cabinet Members and Ministers of State as at 03 August 2021 |url=https://www.parliament.go.ug/page/cabinet-members-and-ministers-state-03-august-2021 |access-date=2021-09-30 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> Grace Mary ofiisi yagigya ku [[:en:David_Karubanga|David Karubanga]] eyali Minisita omubeezi era omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Kigorobya|Kigorobya]] . <ref>{{Cite web |last=Patrick |first=Mundua |date=2021-06-23 |title=The New Minister of State for Public Service takes office |url=https://publicservice.go.ug/the-new-minister-of-state-for-public-service-takes-office/ |access-date=2022-03-24 |website=Ministry of Public Service |language=en-US}}</ref> Nga tannalondebwa, ye yali Meeya omukyala eyasooka owa Munisipaale y'e [[Hoima]]. <ref>{{Cite web |title=Hoima mayor to priotise roads, water |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1010926 |access-date=2021-09-30 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ssekika |first=Edward |title=Kadaga appeals to investors to invest in education |url=https://observer.ug/component/content/article?id=35092:-kadaga-appeals-to-investors-to-invest-in-education |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325114231/https://observer.ug/component/content/article?id=35092:-kadaga-appeals-to-investors-to-invest-in-education |archive-date=25 March 2022 |access-date=2022-03-24 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=Oil drawing criminals - Hoima mayor {{!}} Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/oil-drawing-criminals-hoima-mayor-1541852?view=htmlamp |access-date=2022-03-24 |website=www.monitor.co.ug}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Official Website |first=www.gracemarymugasa.com |title=Biography {{!}} Grace Mary Mugasa |url=https://www.gracemarymugasa.com/bio |access-date=2022-03-27 |website=GMM |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Conversation with Ms. Grace Mary Mugasa, Mayor of Hoima, Uganda |url=https://www.citiesalliance.org/resources/multimedia/videos/conversation-ms-grace-mary-mugasa-mayor-hoima-uganda |access-date=2022-03-24 |website=Cities Alliance |language=en}}</ref> <ref name=":5">https://www.asugsvsummit.com/speakers/mugasagracemary</ref> era yakola nnyo okulaba nga efuuka ekibuga mu Gwomusanvu 2020. <ref>{{Cite web |title=Hoima city unveiled |url=https://www.newvision.co.ug/news/1524642/hoima-city-unveiled |access-date=2021-10-02 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Grace Mary Mugasa yazaalibwa ku kyalo Munteme, mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y’e Hoima]], mu Buggwanjuba bwa Uganda mu Ogwekumminebiri, 1968 eri bazadde ba Pascal ne Regina Rukanyanga. <ref name=":2"/> Alina Dipulooma bbiri mu misingi gy'okuddukanya emirimu egy'omulembe, n'obwa kitunzi okuva mu College of Professional Management, [[Great Britain|United Kingdom]] . <ref name=":3">{{Cite web |last=Official Website |first=www.gracemarymugasa.com |title=Experience {{!}} Grace Mary Mugasa |url=https://www.gracemarymugasa.com/experience |access-date=2022-03-27 |website=GMM |language=en-US}}</ref> <ref name=":2" /> wamu ne Diguli ey'okubiri eza Bachelors of Arts Degree in Democracy and Development Studies ne Master of Arts in Development Studies okuva ku [[Uganda Martyrs University]], Nkozi. <ref>{{Cite web |last=Daily Monitor |date=2011-03-09 |title=Hoima's Mugasa makes her mark |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/hoima-s-mugasa-makes-her-mark-1487924 |access-date=2021-09-29 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":2" /> <ref name=":5" /> Mukyala Mugasa era alina satifikeeti ya Certificate in Capacity Building for Local Political Leaders okuva mu ICLD, ekitongole kya Sweden ekikola ku nkulaakulana y'ensi yonna ne satifikeeti y'okussa ekitiibwa mu kikula ky'abantu mu gavumenti z'ebitundu okuva mu Yisirayiri - MASHAV Golda Meir Center Mt Carmel.
== Emirimu gye ==
Mugasa emirimu yagitandika ng’omusomesa mu Ggombolola ye Kizirafumbi oluvannyuma lw’okumala siniya eyokuna mu 1986. Bwe yamaliriza dipulooma ze ebbiri mu misingi gy'okuddukanya emirimu egy'omulembe, n'obwa kitunzi, yatandika okutendeka abantu okutandikawo bizinensi entonotonofuuka era naye kennyini yalina bizinensi entonotono. Mu 2001, yeegatta ku [[:en:Politics|by'obufuzi]] bwe yavuganya era n’alondebwa ku kifo kya kansala omukyala akiikirira waadi ya Hoima ey'Obikiikakkono mu [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y'e Hoima]]. Ekifo kino yakibeeramu okumala emyaka 10 oluvannyuma lw’okuddamu okulondebwa mu 2006. Mu Gw'omusanvu 2010, Hoima Town Council yakyusibwa n’efuulibwa munisipaali, era n’alondebwa ku bwa meeya eyasooka owa munisipaali ye Hoima mu Gwokusatu 2011 n’oluvannyuma n’addamu okulondebwa mu 2016. <ref name=":1"/>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, Meeya eyali mu ntebe mu kiseera ekyo, Grace Mary yavuganya nga talina kibiina oluvannyuma lw’okulonda okwalimu okusika omuguwa n’effujjo ery'akolebwa ku bawagizi be okuva mu nkambi y'omu kw'abo bwe baali bavuganya. <ref>{{Cite web |title=Grace Mary Mugasa Archives |url=https://www.independent.co.ug/tag/grace-mary-mugasa/ |access-date=2022-03-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":4" /><ref name=":4">{{Cite web |last=The Independent |date=2020-09-04 |title=Security beefed up in Kasese, Hoima, Mukono as NRM conducts primaries |url=https://www.independent.co.ug/security-beefed-up-in-kasese-hoima-mukono-as-nrm-conducts-primaries/ |access-date=2022-03-27 |website=The Independent |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Hoima city mayoral elections: Police arrest 10 suspects |url=https://www.independent.co.ug/hoima-city-mayoral-elections-police-arrest-10-suspects/ |access-date=2022-10-10 |website=The Independent Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Uganda Radionetwork |date=2021-08-25 |title=Minister Mugasa Withdraws Election Petition filed Against Hoima City Mayor |url=https://ugandaradionetwork.net/story/minister-mugasa-withdraws-election-petition-filed-against-hoima-city-mayor |access-date=2022-03-27 |website=Uganda Radio Network |language=en-US}}</ref>[[National Resistance Movement|]] <ref>{{Cite web |title=NRM's Brian Kaboyo Wins Hoima City Mayoral Race – Spice Fm Hoima |url=https://www.spicefmhoima.com/2021/01/21/nrms-brian-kaboyo-wins-hoima-city-mayoral-race/ |access-date=2022-03-24 |language=en-US |archive-date=2023-01-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230129153609/https://www.spicefmhoima.com/2021/01/21/nrms-brian-kaboyo-wins-hoima-city-mayoral-race/ |url-status=dead }}</ref> Yesimbawo n'abalala basatu nga Kaboyo, eyali yesimbyewo ku kaadi y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ye yawangula ekifo kino n'obululu 12,451 nga yaddirirwa Mugasa n'obululu 12,298.<ref>{{Cite web |title=NRM's Brian Kaboyo Wins Hoima City Mayoral Race – Spice Fm Hoima |url=https://www.spicefmhoima.com/2021/01/21/nrms-brian-kaboyo-wins-hoima-city-mayoral-race/ |access-date=2022-03-24 |language=en-US |archive-date=2023-01-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230129153609/https://www.spicefmhoima.com/2021/01/21/nrms-brian-kaboyo-wins-hoima-city-mayoral-race/ |url-status=dead }}</ref> Abalala ab'esimbawo mwalimu Dan Kaija owa [[Uganda People's Congress]] (UPC) nga yafuna obululu 315, Rashid Tumusiime owa [[National Unity Platform]] n'obululu 303 ne Wyclif Tumusiime, [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) n'obululu 215.
Grace era y’omu ku baatandikawo ekibiina kya Global Parliament of Mayors (GPM) <ref>{{Cite web |last=GPM |date=2021-10-22 |title=Grace Mary Mugasa, newest Honorary Member of the GPM |url=https://globalparliamentofmayors.org/grace-mary-mugasa-newest-honorary-member-of-the-gpm/ |access-date=2022-03-26 |website=Global Parliament of Mayors |language=en-US}}</ref> mu 2016 era ye yali omumyuka wa ssentebe owookubiri ow’akakiiko akafuzi aka GPM okutuusa lwe yalondebwa nga Minisita mu Gwomukaaka, 2021. <ref>{{Cite web |last=GPM |date=2021-06-22 |title=GPM Mayor Mugasa appointed Minister of State Public Service in Uganda |url=https://globalparliamentofmayors.org/gpm-mayor-mugasa-appointed-minister-of-state-public-service-in-uganda/ |access-date=2022-03-24 |website=Global Parliament of Mayors |language=en-US}}</ref> Era abaddeko nga mmemba w’olukiiko olufuzi ku nkiiko ez’enjawulo: HOFOKAM Ltd (Ekitongole ekiwola sente); Olukiiko lw’ebyempuliziganya mu bulabirizi bw’Abakatuliki e Hoima; Essomero ly’ebyobusuubuzi erya Millennium; Ettendekero lya St. Andrea Kaahwa; Essomero lya Kitara Secondary School.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Grace Mary mufumbo eri Aloysius Mugasa Adyeeri, omukugu mu by’okuddukanya emirimu era omuwandiisi, <ref>{{Cite web |date=2018-07-20 |title=Mugasa Adyeri Aloysius books and biography - Waterstones |url=https://www.waterstones.com/author/mugasa-adyeri-aloysius/2590826 |access-date=2022-03-27 |website=Waterstones |publisher=Waterstones Booksellers Limited}}</ref> mu kiseera kino Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Uganda National Lotteries and Gaming Board <ref>{{Cite web |last=<!--Not stated--> |date=2019-07-20 |title=Board Of Directors |url=https://lgrb.go.ug/board-directors |access-date=2022-03-27 |website=Lotteries and Gaming Regulatory Board Uganda |archive-date=2022-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220610045645/https://lgrb.go.ug/board-directors |url-status=dead }}</ref> - ekifo kye yalina ng’awummudde nga maneja omukulu owa Uganda Kolping Society. <ref>{{Cite web |last=<!--Not stated--> |date=2020-07-20 |title=50 years – 50 voices on the Kolping anniversary |url=https://www.kolping.net/en/news/50-years-50-voices-34/ |access-date=2022-03-27 |website=Kolping International}}</ref> Maama era alina abaana abakulu n’abazzukulu saako okulabilira abaana abataliiko mwasirizi abawerako. Grace byasinga okwagala mulimu omwenkanonkano mu kikula n’obutonde obuyonjo. <ref name=":2"/>
== Ekitiibwa ==
Mu bisanja bye ebibiri nga meeya, Mary Grace Mugasa yafuna okusiimibwa olw'enkola ye eya "no-nonsense" eri okuzimba ebibuga ebitegekeddwa. Yafuna erinnya ly'ekika kya Hoima "Iron Lady" mu batuuze b'ekibuga era amanyiddwa olw'obutagumiikiriza kavuyo ne kasasiro okwetoloola ekibuga ate ng'awagira enkola entuufu ey'okuzimba etegekeddwa obulungi. <ref>{{Cite web |last=<!--Not stated--> |date=2011-03-09 |title=Hoima's Mugasa makes her mark |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/hoima-s-mugasa-makes-her-mark-1487924 |access-date=2022-03-27 |website=Monitor |publisher=Daily Monitor}}</ref> <ref>{{Cite web |last=<!--Not stated--> |date=2020-04-20 |title=Hoima,Oil city Uganda During Covid-19 Lock down Preview |url=https://www.youtube.com/watch?v=p4VnTsxTdEE |access-date=2022-03-27 |website=YouTube |publisher=Kabalega TV}}</ref><ref>{{Cite web |last=<!--Not stated--> |date=2017-03-13 |title=Hoima gets Extra Shs7b for development |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/hoima-gets-shs7b-for-development-1691974 |access-date=2022-03-27 |website=Monitor |publisher=Daily Monitor}}</ref><ref>{{Cite web |last=<!--Not stated--> |date=2013-12-01 |title=USMID Program |url=https://mlhud.go.ug/projects/usmid-program/ |access-date=2022-03-26 |website=Ministry of Lands, Housing & Urban Development |archive-date=2022-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220308091141/https://mlhud.go.ug/projects/usmid-program/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.kampalapost.com/index.php/news/museveni-commission-multi-billion-hoima-municipality-road-project |title=Archive copy |access-date=2025-09-04 |archive-date=2019-08-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190819152546/http://kampalapost.com/index.php/news/museveni-commission-multi-billion-hoima-municipality-road-project |url-status=dead }}</ref> <ref>https://realmuloodi.co.ug/usmid-projects-advancing-western-region-increasing-property-values/</ref>
Mu Gwokusatu 2022, kumpi omwaka mulamba ng'ali mu ntebe, enguudo ezaali zivunaanyizibwa ku Grace Mary ng'ayita mu kusaba eri pulezidenti zaali zikolebwa mu kibuga Hoima. <ref name=":11">https://www.newvision.co.ug/articledetails/97555</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20180306090232/http://eizooba.co.ug/roads-in-hoima-town-to-be-tarmacked/</ref> Mu bino mwalimu enguudo ezigenda n’okwetooloola ebifo ebikulu eby’okusinzizaamu - [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Hoima|Lutikko ya Our Lady of Lourdes]], Bujumbura, [[:en:Anglican_dioceses_of_Rwenzori#Diocese_of_Bunyoro-Kitara|Lutikko ya St. Peter’s]], Duhaga n’omuzikiti gwa Bwikya, Kinubi.
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_government_ministries_of_Uganda|Olukalala lwa Minisitule za Gavumenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ed2vcl8mwa86dc8dtq3hzxaab8byfb4
Luyimbazi Elias Nalukoola
0
11782
61687
41226
2026-07-11T17:29:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61687
wikitext
text/x-wiki
'''Luyimbazi Elias Nalukoola''' [[:en:Lawyer|Munnamateeka]] , era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] Munnayuganda. Yakola nga [[:en:Member_of_parliament|omubaka mu Palamenti]] ow'ekitundu kya [[:en:Kawempe|Kawempe North]] mu [[:en:Kampala|Kampala]] <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/why-nup-s-nalukoola-won-kawempe-north-by-election-4964060</ref> okuva nga 13 Gwokusatu okutuuka nga 26 Ogwokutaano 2025, <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-cancels-nalukoola-s-election-as-kawempe-north-mp-5057452</ref> <ref>https://chimpreports.com/breaking-court-nullifies-kawempe-north-mp-nalukoolas-election-orders-fresh-poll/</ref> ekyaddirirwa omulamuzi Namanya Bernard okusazaamu okulonda ng'alangirira nti ekifo kino kikalu. <ref>http://mbu.ug/2025/05/26/elias-luyimbazi-election-nullified-kampala/</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/nups-nalukoola-loses-kawempe-mp-seat-court-or-NV_211500</ref>
Yayingira ofiisi oluvannyuma lw’okulangirirwa akakiiko k’ebyokulonda ng’omuwanguzi mu kulonda okw’okuddira mu kifo n'obululu 17,764 nga Ogwokusatu 13, 2025 okwakolebwa oluvannyuma lw’okufa kw’eyali omubaka wa Palamenti, [[:en:Muhammad_Ssegirinya|Muhammad Ssegirinya]], mu Gwolubereberye, 2025. <ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-s-nalukoola-sues-govt-over-torture-by-jatt-operatives-4961514</ref> <ref>https://chimpreports.com/nups-elias-luyimbazi-nalukoola-wins-kawempe-north-by-election/</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-s-nalukoola-wins-kawempe-north-mp-by-election-4964240</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/elias-nalukoola-s-journey-to-become-mp-elect--4965388 |title=Archive copy |access-date=2025-09-04 |archive-date=2025-03-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250317010757/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/elias-nalukoola-s-journey-to-become-mp-elect--4965388 |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Elias Nalukoola yasomerako ku ssomero lya Kawempe Isalmic School, Kyerima Umea Primary School, ne Kawempe Muslim Primary School nga eno gyeyasomera pulayimale. <ref name=":2">https://www.matookerepublic.com/20250314/who-is-nups-elias-nalukoola-the-winner-of-the-kawempe-north-by-election-he-once-dropped-out-of-school-in-senior-two-due-to-a-lack-of-school-fees-and-tried-to-pursue-a-career-in-music-as/</ref> Oluvannyuma yeegatta ku St. Paul SS Mpererwe oluvannyuma nadda ku Kawempe Muslim Secondary School okusoma okumaliriza siniya eyomukaaga. <ref name=":2" /> Yafuna diguli mu mateeka okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’eMakerere]] ne dipulooma mu by’amateeka okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] (LDC). <ref name=":2" /> Elias yatandika omulimu gwe ogw’amateeka mu 2014 mu Mayanja, Nakibuule and Co. Advocates ng’omuyambi mu by’amateeka nga tannatandikawo kitongole kye eky’obwannannyini. <ref name=":1">https://umlas.org/luyimbazi-elias-nalukoola/</ref>
== Omulimu gwe ogw’amateeka ==
Nalukoola, ng’omulwanirizi w’eddembe ly’obuntu, yafuna okumanyika ng’omulwanirizi w’eddembe ly’obuntu olw’okulwanirira n’obuvumu n’okwogera obulungi okutaasa abantu abassibwa wansi. <ref name=":1" /> Enkola ye ey’amateeka essira esinga kulissa ku ddembe ly’abantu n’amateeka agakwata ku ssemateeka, okugonjoola obutabanguko mu bibiina, eby’obusuubuzi n’okutunda ettaka. Yeetaba mu misango mingi omuli n’okukaayana mu [[:en:Supreme_Court_of_Uganda|kkooti ensukkulumu eya Uganda]] . <ref name=":1" /> Yali mu ttiimu y’abalamuzi eyawakanya ennongoosereza mu nnyingo 102(b) eya Ssemateeka wa Uganda, eyaggyawo ekkomo ku myaka gy’abeesimbyewo ku bwa pulezidenti. Ono era abadde akola kinene mu kuwolereza abasiraamu abateeberezebwa okuba nga bavunaanibwa okwenyigira mu ttemu ly’abakulembeze b’eddiini y'Abasiraamu. <ref name=":1" />
== Omulimu gwe ogw’ebyobufuzi ==
Nga tannafuna kifo mu palamenti, Nalukoola yaliko omumyuka wa Sipiika wa Divizoni y’e Kawempe okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. <ref name=":2" /> Era yaliko n’ekifo ky’omuwabuzi w’amateeka mu ggwanga mu kibiina kya Democratic Party (DP) mu Uganda ekifo kye yalekulira mu 2023 nga tannafuuka muwabuzi mu kibiina kya bannamawulire ekya Uganda Journalists Association (UJA). <ref name=":2" /> <ref>https://nilepost.co.ug/news/236121/city-lawyer-luyimbazi-vows-to-unseat-ssegirinya-for-kawempe-north-seat</ref> Mu Gwokubiri gwa 2025, yalondebwa ekibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform (NUP)]] ng’omukwasi wa bendera mu kalulu ka Kawempe North, oluvannyuma lw’okufa kw’omubaka [[:en:Muhammad_Ssegirinya|Muhammad Ssegirinya]] . <ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/kawempe-byelection-ecs-byabakama-orders-impou-NV_206759</ref> <ref>https://nilepost.co.ug/top-stories/242114/lawyer-nalukoola-takes-nup-flag-for-kawempe-north-by-election</ref> Mu kulonda kwe, Nalukoola yafuna okusoomoozebwa, omuli okuwamba omuyambi we n’okuyingirirwa ab’ebyokwerinda. <ref>https://www.newvision.co.ug/category/politics/nup-plots-90-victory-in-kawempe-north-byelect-NV_204794</ref> Wadde nga waliwo ebizibu bino, yafuna okusunsulwa kwe n’oluvannyuma n’awangula akalulu ak’okuddira omuntu mu kifo nga 13 Ogwokusatu, 2025 ng’avuganya n’abavuganya abalala 9 (Namabi Faridah Kigongo (NRM), Hanifah Karadi Murerwa (Bwannamunigina), Sadat Mukiibi aka Kalifa Aganaga (FDC), Henry Mubiru Kasacca (DP) ) n’abalala. <ref name=":0" /> <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/nup-names-elias-nalukoola-for-kawempe-north-by-election-4922882 |title=Archive copy |access-date=2025-09-04 |archive-date=2025-04-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250401002656/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/nup-names-elias-nalukoola-for-kawempe-north-by-election-4922882 |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/category/politics/how-much-does-it-take-to-be-an-mp-NV_205226</ref> <ref name=":4">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kawempe-north-by-election-why-nrm-s-nambi-withdrew-vote-recount-petition-4978552#summary</ref>
== Obulamu bwe obw’obuntu ==
Elias Nalukoola amanyiddwa nnyo olw’okwewaayo ennyo ku eddembe ly’obuntu n’obwenkanya. Yali omu ku baatandikawo kkampuni ya Nalukoola, Kakeeto Advocates & Solicitors era akola nga mmemba ku lukiiko olufuzi olwa Buganda Cultural and Development Foundation (BUCADEF). Era yeetaba mu bukiiko bw’amasomero obw’enjawulo era yeenyigira mu kwogera okuzimba abantu. <ref name=":1" /> Yategeka n'empaka za Nalukoola Kawempe North Sports Tournament 2024-2025 ezaatandika nga 22 Ogwekkumineebiri, 2024. <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2024-12-16 |title=Elias Luyimbazi Nalukoola: Vocal legal expert-cum-politician preaches sports development in Kawempe North |url=https://kawowo.com/2024/12/16/elias-luyimbazi-nalukoola-vocal-legal-expert-cum-politician-preaches-sports-development-in-kawempe-north/ |access-date=2025-03-13 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
== Ebimwogerwako ==
Okusinziira ku Kawaayiro 59 ak'etteeka ly'okulonda kw'olukiiko lw'eggwanga, 2005, ekiraga nti oluvannyuma lw'okulonda, [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|Akakiiko k'ebyokulonda]] kajja kulangirira mu buwandiike n'okufulumya ebivudde mu kulonda mu ssaawa 48 oluvannyuma lw'okumaliriza okulonda.<ref name=":5">{{Cite web |date=2025-03-26 |title=MP-elect Nalukoola to be sworn in today- Speaker Among |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mp-elect-nalukoola-to-be-sworn-in-today-speaker-among-4978778 |access-date=2025-03-30 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ekkubo Nalukoola lye yatambuliramu n'afuuka mmemba wa palamenti lyalabika ng'eryali ezzibu ennyo kubanga akakiiko k'ebyokulonda kaalabika ng'akalemereddwa okumaliriza ensonga eyo ey'okufulumya erinnya lye mu butongole oluvannyuma lw'obuwanguzi bwe.
Newankubadde yalangirirwa ng’omuwanguzi, era akakiiko okukkakkana nga kamulangiridde ng'omuwanguzi mu ssaawa 18 zokka ng’ebifo eby’okulonda biggaddwa, omutendera omukulu ddala ogw’okwongera erinnya lye mu lupapula lwa National Gazette gwasigala nga tegutuukiridde. <ref>{{Cite web |date=2025-03-24 |title=Nalukoola election win gazetted hours after protest meeting with EC |url=https://www.independent.co.ug/nalukoola-election-win-gazetted-hours-after-protest-meeting-with-ec/ |access-date=2025-03-30 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Ensonga eno yamulemesa okusobola okugenda mu maaso n’omukolo gw’okulayira. Embeera eno yaleetera Nalukoola n’abamu ku bakiise ba [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) okugenda mu maaso ne battunka n’[[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|akakiiko k’ebyokulonda]] era nga baamaliriza babawakanyizza mu lukungaaga nga bagezaako okuzuula lwaki waaliwo okulwawo okutaali kwa bulijjo ku nsonga eyali ey'obwerufu. <ref name=":5"/>
Nga 20 Ogwokusatu, 2025, eyeesimbawo ku bendera ya National Resistance Movement (NRM) mu kulonda kw’e Kawempe North, Muky Faridah Nambi yawaaba ng’ayita mu bannamateeka be Atwijukire Dennis Advocates, yawandiika nga asaba Ssaabalamuzi w’e Kawempe wabeewo okuddamu okubala obululu kye yaggyayo nga 25 Ogwokusatu, 2025 oluvannyuma lw’[[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|akakiiko k’ebyokulonda]] okuwandiika ebyava mu kulonda nga Nalukoola nga yeeyali omuwanguzi. <ref name=":4" />
Nalukoola oluvannyuma yalayizibwa ng'omubaka wa Kawempe North mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu nga 26 Ogwokusatu, 2025. Omukolo gw’okulayira gwakolebwa Sipiika [[:en:Anita_Among|Anita Among]] mu ofiisi ye, anti Palamenti yali mu luwummula mu kiseera ekyo. <ref name=":5"/> <ref>{{Cite web |title=Speaker swears in MP Nalukoola {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/3650/speaker-swears-mp-nalukoola |access-date=2025-03-30 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> Kino kyaliwo oluvannyuma lw’okufuna empuliziganya entongole okuva mu [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|kakiiko k’ebyokulonda]] wamu ne kkopi y’ebyava mu kulonda. <ref name=":5" /> <ref>{{Cite web |last=Nabakooza |first=Shamim |date=2025-03-26 |title=PHOTOS: Nalukoola Sworn In as Kawempe North MP |url=https://nilepost.co.ug/news/250164/nalukoola-sworn-in-as-kawempe-north-mp-in-speakers-chambers |access-date=2025-03-30 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=26 March 2025 |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/nalukoola-sworn-in-as-new-kawempe-north-mp-NV_207668 |access-date=2025-03-30 |website=www.newvision.co.ug}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
eqsgwyddhisdn6gtmx805v3pcd1y9o9
Rose Atima Ayaka
0
11805
61341
44447
2026-07-11T16:44:21Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61341
wikitext
text/x-wiki
'''Rose Atima Ayaka''' (yazaalibwa 17 Omwezi ogwomwenda 1975) [[munnayuganda]] munnabyabufuzi eyaweerezaako ng'omubaka omukyala omulonde akiikirira [[Disitulikiti ya Maracha]], mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'ekkumi (2016 - 2021). <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Rose Atima Ayaka |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=266 |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Ayaka yazaalibwa nga 17 Omwezi ogwomwenda 1975. Pulayimale yagisomera mu kitundu. Yasomera mu [[Mvara Secondary School]] mu kibuga ky'e [[Arua]], ku misomo gye egya [[siniya eyokuna (.S.4)]] naagimaliriza mu 1989. Yeeyongerayo n'emisomo gye egya [[siniya ey'omukaaga (S.6)]] mu Muni Girls’ Secondary School, nalyo liri mu Arua, naafuna [[Dipulooma ye ey'omutendera ogwa waggulu]] okuva eyo mu 1993. <ref name="1R"/>
Olwo yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite ya Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda,n’atikkirwa mu 1996 ne [[ddiguli esooka]] mu [[mbeera z'abantu n'ebitundu]] . Mu 1999, yakiika mu musomo gwa [[Kkoosi ya Offisa Kadeti]] ku [[ttendekero lya Uganda ery'amaggye]] mu [[Kabamba]] [[Disitulikiti y'e Mubende]] era yaweebwa ssatifikeeti ey'okukiika. <ref name="1R"/>
Alina ne [[Ssatifikeeti mu kukwasaganya obulungi ennugamya y'abakozi mu mirimu gyabwe]] eyamuweebwa [[ettendekero lya Eastern and Southern Management Institute]] . [[Dipuloma ye ey'omutendera ogwa waggulu mu kuklulembera abakozi|Dipuloma ye ey'omutendera ogwa waggulu mu kukulembera abakozi]] yafunibwa kuva ttendekero lya [[Uganda Management Institute]] (UMI) mu Kampala, ekibuga ekikulu ekya Uganda. We bwazibidde mu 2016, Ayaka yali asoma kufuna [[diguli eyokubiri mu misomo gy'okukulembera n'okuddukanya ebitongole n'emirimu]], nayo mu UMI. <ref name="1R"/>
== Emirimu gye ==
=== Nga tanneesogga byabufuzi ===
Ayaka yamala emyaka egisukka mu kkumi n’etaano nga tannayingira byabufuzi, ng’akolera [[Akakiiko ka Uganda ak'Ebyokulonda]] akeetongodde . Okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, yakolako ng'omumyuka w'akulira eby'okulonda owa disitulikiti. Oluvannyuma yaweerezaako ng'akulira ebyokulonda owa disitulikiti okuva mu 2000 okutuuka mu 2011. Okuva mu 2012 okutuuka mu 2015, yeeyali offiisa akulira amabendobendo( Regional) ku kakiiko ka Uganda ak’ebyokulonda . <ref name="1R"/>
=== Nga munnabyabufuzi ===
Mu kulonda kwa palamenti okwa 2016, Rose Atima Ayaka yawangula abeesimbawo abalala babiri okuwangula ekifo ky’omubaka omukyala owa disitulikiti y’e Maracha mu Palamenti ey’ekkumi. Yeesimbawo nga mmemba w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=Robert Ariaka |date=19 February 2016 |title=Preliminary Results Table For West Nile MP Polls |url=https://ugandaradionetwork.net/story/preliminary-table-of-results-for-arua-maracha-and-koboko-as-mps-wadri-onzima-drito-ruth-and-abia-are-trailing- |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref> Mu Palamenti ey'ekkumi, yatuula ku kakiiko ka palamenti ak'[[eddembe ly'obuntu]] n'akakiiko ka palamenti ak'[[ebyobulamu]] . <ref name="1R"/>
== Ebirala eby’okulowoozaako ==
Mmemba w’ekibiina ekigatta abakyala mu palamenti ekya [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA). <ref name="3R">{{Cite web |last=Uganda Women Parliamentary Association |date=2016 |title=Members of UWOPA In the 10th Ugandan Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |access-date=23 April 2020 |publisher=Uganda Women Parliamentary Association |place=Kampala |archive-date=18 April 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead }}</ref> Ayagala nnyo okutumbula ebyenjigiriza, ebyobulamu eb'awamu/ ebyolukale n’okutumbula ebyenfuna mu kitundu kye. <ref name="4R">{{Cite web |last=Denis Oringi |date=4 March 2018 |title=Maracha district women Mp supports women leaders in skills training program on IGAs |url=https://www.radiopacis.org/?p=10357 |publisher=Radio Pacis |access-date=7 September 2025 |archive-date=4 December 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251204201934/https://www.radiopacis.org/?p=10357 |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Zaitun Driwaru|Zaitun Driwaru nga bwe kiri]]
* [[Peace Proscovia|Emirembe Proscovia]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Rose Atima Ayaka |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=266 |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Robert Ariaka |date=19 February 2016 |title=Preliminary Results Table For West Nile MP Polls |url=https://ugandaradionetwork.net/story/preliminary-table-of-results-for-arua-maracha-and-koboko-as-mps-wadri-onzima-drito-ruth-and-abia-are-trailing- |access-date=23 April 2020 |publisher=[[Uganda Radio Network]] |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Uganda Women Parliamentary Association |date=2016 |title=Members of UWOPA In the 10th Ugandan Parliament |url=http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |access-date=23 April 2020 |publisher=Uganda Women Parliamentary Association |place=Kampala |archive-date=18 April 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418030533/http://uwopa.or.ug/content/members-uwopa-10th-parliament |url-status=dead }}
# {{cite web |author=Denis Oringi |date=4 March 2018 |title=Maracha district women Mp supports women leaders in skills training program on IGAs |url=https://www.radiopacis.org/?p=10357 |publisher=Radio Pacis |location=Arua |access-date=7 September 2025 |archive-date=4 December 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251204201934/https://www.radiopacis.org/?p=10357 |url-status=dead }}{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
lwl324kxza7wdc741lev8jwudchjz96
Matia Kasaija
0
11809
61639
44252
2026-07-11T17:28:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61639
wikitext
text/x-wiki
'''Matia Kasaija''' (yazaalibwa 28 Ogwokuttaano 1944) munnabyabufuzi era akiikirira Gavumenti ya Uganda mu nsi z'ebweeru nga ye [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisita w'ebyensimbi]] aliko mu Uganda mu kiseera kino okuva mu March 2015. <ref name="Shuffle">{{Cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |archive-date=9 July 2017 |access-date=1 March 2015}}</ref><ref>https://www.bloomberg.com/news/articles/2015-03-01/uganda-s-museveni-promotes-matia-kasaija-to-finance-minister</ref>
Okuva nga 27 Ogwokuttaano 2011 okutuuka nga 28 Ogwokubiri 2015, yaliko [[:en:Finance|Minisita w’eggwanga ow’ebyensimbi (okubalilira)]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yadda mu bigere bya [[:en:Ephraim_Kamuntu|Ephraim Kamuntu]] eyakuzibwa eddaala n'afuulibwa [[:en:Tourism|Minisita w'ebyobulambuzi]] <ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref>Ekyo nga tekinnabaawo, yaweereza nga [[:en:Ministry_of_Internal_Affairs|Minisita w'eggwanga omubeezi ow'ensonga z'omunda]], okuva nga 1 Ogwomukaaga 2006 okutuuka mu Gwokuttaano 2011. Era ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Palamenti]] eyalondebwa mu Buyanja County mu [[:en:Kibaale_District|Disitulikiti y'e Kibaale]] . <ref name="Profile">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of Matia Kasaija, Member of Parliament for Buyanja County, Kibaale District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=368&const=Buyanja%20%20County&dist_id=58&distname=Kibaale |url-status=bot: unknown |archive-url=https://web.archive.org/web/20150501103710/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t |archive-date=1 May 2015 |access-date=1 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Obulamu obuto n’okusoma kwe ==
Kasaija yazaalibwa mu [[Kibaale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kibaale]] nga 28 Ogwokuttaano 1944. Yasomera ku [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasitte y'e Nairobi]] mu myaaka gya 1960 we yali ekitundu ku [[:en:University_of_East_Africa|Yunivasite ya East Africa]]. Kasaija yattikibwa ne diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]] (BCom) mu 1967.<ref name="Profile"/>
== Omulimu ==
Mu kulonda kwa Uganda okwa 1980, Kasaija eyalina emyaka 36 mu kiseera ekyo, yalondebwa mu Paalamenti ya Uganda. Okuva mu 1980 okutuuka mu 1981, yaweereza nga [[:en:Labour_relations|Minisita omubeezi ow'abakozi mu ggwanga]] mu kisanja kya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] ekyokubiri. Wabula mu 1981, mu [[:en:Ugandan_Bush_War|lutalo lwa Uganda Bush]], Kasaija yava muggye ly'abayeekera erya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA) eryakulemberwa eyali agenda okubeera Pulezidenti wa Uganda [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], era n'aweereza nga mmemba w'ekibiina kya NRA ekya External Wing okuva mu 1981 okutuuka mu 1986.<ref>https://archive.today/20150302092601/http://www.newvision.co.ug/D/8/455/484788</ref>
Wakati wa 1987 ne 1990, Kasaija yaweerezaako nga [[:en:Executive_director|executive dayirekita]] wa Departed Asians Property Custodian Board, ekitongole kya gavumenti ekya [[:en:Parastatal|parastatal]] ekyali kivunaanibwa okukuuma ebintu ebyaggibwa ku [[:en:Asian_people|Bannaasia]] abaagobwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] mu ggwanga mu myaka gya 1970. Mu 1998, yaweereza ng’omumyuka wa dayirekita w’okukunga abantu abangi mu kitongole kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement Secretariat]] . Mu kulonda kwa paalamenti okwa 2006, yalondebwa ku Paalamenti ey’omunaana,<ref>https://web.archive.org/web/20150210223034/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/479964</ref> era n’alondebwa okuba Minisita w’eggwanga ow’ensonga z’omunda mu Gwomukaaga gw’omwaka gwe gumu. <ref>https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref>Mu kulonda kw'eggwanga okwa 2011, yaddamu okulondebwa ku kifo kye eky'omu paalamenti. Mu nkyukakyuka mu kabineti nga 27 Ogwokuttaano 2011, yaddamu okuweebwa emirimu mu Minisitule y’ebyensimbi nga Minisita w’eggwanga ow’okuteekateeka.<ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html</ref>
== Emirimu emirala ==
* [[:en:African_Development_Bank|Bbanka y’enkulaakulana mu Afrika]] (AfDB), Memba w’olukiiko olufuzi (okuva mu 2015) <ref>https://www.afdb.org/fileadmin/uploads/afdb/Documents/Generic-Documents/AfDB_Annual_Report_2017_EN.pdf</ref>
* [[:en:East_African_Development_Bank|Bbanka y’enkulaakulana mu buvanjuba bwa Afrika]] (EADB), Memba w’olukiiko olufuzi (okuva mu 2015) <ref>{{Cite web |url=http://eadb.org/about-us/structure/ |title=Archive copy |access-date=2025-12-05 |archive-date=2015-10-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151025204256/http://eadb.org/about-us/structure/ |url-status=dead }}</ref>
* [[:en:International_Monetary_Fund|Ekitongole ky’ensi yonna eky’ensimbi]] (IMF), Memba w’olukiiko olufuzi (okuva mu 2015) <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/International_Monetary_Fund</ref>
* [[:en:Islamic_Development_Bank|Islamic Development Bank]], Ex-Officio Member ku lukiiko olufuzi (okuva mu 2015) <ref>https://www.isdb.org/assembly/governor</ref>
* [[:en:Multilateral_Investment_Guarantee_Agency|Ekitongole ky’amawanga amangi ekikakasa ssente]] (MIGA), [[:en:World_Bank_Group|World Bank Group]], Ex-Officio Member of Board of Governors (okuva mu 2015) <ref>http://siteresources.worldbank.org/BODINT/Resources/278027-1215526322295/MIGAGovernors.pdf</ref>
* [[:en:World_Bank|World Bank]], Ex-Officio Member ku lukiiko olufuzi (okuva mu 2015) <ref>http://siteresources.worldbank.org/BODINT/Resources/278027-1215526322295/BankGovernors.pdf</ref>
* Enkolagana y’ensi yonna ey’enkolagana ennungi mu nkulaakulana, Co-chair (-2019) <ref>{{Cite web |url=http://effectivecooperation.org/about/leadership/ |title=Archive copy |access-date=2025-12-05 |archive-date=2020-04-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200428110851/http://effectivecooperation.org/about/leadership/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako ==
Matia Kasaija mufumbo. Kigambibwa nti anyumirwa nnyo [[:en:Travel|okutambula]], [[:en:Human_swimming|okuwuga]], [[:en:Reading_(process)|okusoma]] [[:en:Sport|n'emizannyo]] .
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Kibaale_District|Disitulikiti y'e Kibaale]]
== Ebijulizidwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
5turdvhqagfzf0cbtee1wt5hm3sxzzm
Phoebe Awere Otaala
0
11818
61310
43403
2026-07-11T16:42:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61310
wikitext
text/x-wiki
'''Phoebe Awere Otaala''' era amanyiddwa nga " ''Phibby Otaala,"'' munnabyabufuzi munnayuganda. Yafumbirwa [[:en:Emmanuel_Otiam_Otala|Emmanuel Otaala]], ono nga yali Minisita omubeezi ow’ebyobulamu era yali mubaka wa palamenti owa West Budama South. <ref name=":0" /> Yakola nga [[:en:High_commissioner_(Commonwealth)|Commissona omukulu]] mu Kenya okuva mu 2017-2020 oluvannyuma lw'okudda mu bigere by'Omubaka Angellina Wapakhabulo. <ref name=":0">{{Cite web |url=https://daparrot.com/former-ugandas-envoy-to-kenya-phibby-awere-otaala-on-the-spot-over-germany-jobs-scams/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-08 |archive-date=2025-06-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250619011916/https://daparrot.com/former-ugandas-envoy-to-kenya-phibby-awere-otaala-on-the-spot-over-germany-jobs-scams/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":2">https://chimpreports.com/letter-shows-otaala-resigned-as-ugandas-ambassador-to-kenya/</ref> <ref name=":1">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/politicians-stir-up-anger-at-ugandan-embassies-1873994</ref> Yalekulira obwa Ambassador n'adda mu [[:en:Ambassador|Uganda]] okwetaba mu kamyufu ka NRM ak'omubaka omukyala owa Disitulikiti ya [[:en:Tororo|Tororo]] naye teyayitamu. <ref name=":1" /> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/video/uganda-s-ambassador-to-kenya-refuses-to-hand-over-3213364</ref> <ref>https://observer.ug/news/ambassadors-basoga-to-sue-over-king-appointment/#google_vignette</ref>
== Omulimu ==
Awere Otaala yaliko Omubaka wa [[:en:Uganda|Uganda]] mu [[:en:Kenya|Kenya]] okuva mu 2017 okutuuka mu 2020. <ref name=":2"/> <ref name=":3">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/uganda-s-high-commissioner-to-kenya-dr-hassan-galiwango-is-dead-4087680</ref> <ref name=":4">https://www.independent.co.ug/hassan-ggaliwango-ugandas-ambassador-to-kenya-is-dead/</ref> Mutandisi w’ekibiina [[:en:Non-governmental_organization|ky’obwannakyewa]] ekimanyiddwa nga Hands of Hope. <ref>https://nilepost.co.ug/news/241249/former-ambassador-otaala-launches-shs400m-fundraising-drive-to-upgrade-tororo-rural-health-centre-ii</ref>
== Okusiimibwa ==
Yaweebwa engule y’omukyala ow’omwaka okuva mu kitongole kya [[:en:American_Biographical_Institute|American Biographical institute]] olw’enkola ze ez'okuyamba abaana abali mu bwetaavu era erinnya lye lyagattibwa mu kitabo ky’omwaka ekya American Who is Who. <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1257186/brief</ref>
== Era laba ==
* [[:en:American_Biographical_Institute|Ekitongole ky’Amerika ekikola ku bulamu bw'abantu]]
* [[:en:Ruth_Achieng|Ruth Achieng]]
* [[:en:Mull_Katende|Mull Katende]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
b5lt6m2sdgwa216zl4g42eve1hxavfw
Tom Bright
0
11845
60986
42629
2026-07-11T15:55:50Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60986
wikitext
text/x-wiki
[[File:Bright_Tom_Amooti.jpg|thumb|Tom Bright Amooti mu 2021]]
'''Tom Bright Amooti''' munnabyabufuzi Omunnayuganda ava mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] . <ref>{{Cite web |last= |first= |date=2022-04-29 |title=Court dismisses election appeal against Kyaka Central MP |url=https://www.independent.co.ug/court-dismisses-election-appeal-against-kyaka-central-mp/ |access-date=2023-10-04 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Ye mubaka akiikirirawa Kyaka Central mu [[:en:Kyegegwa_District|Disitulikiti y'e Kyegegwa]] . <ref>{{Cite web |title=All is not doom and gloom for Ugandans next financial year |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_162834 |access-date=2023-10-04 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise ba Paalamenti ya Uganda ey'e 11]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
bxgsl6dsqc6bchcnxa2k3sgc9ivqoz3
61067
60986
2026-07-11T16:00:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61067
wikitext
text/x-wiki
[[File:Bright_Tom_Amooti.jpg|thumb|Tom Bright Amooti mu 2021]]
'''Tom Bright Amooti''' munnabyabufuzi Omunnayuganda ava mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] . <ref>{{Cite web |last= |first= |date=2022-04-29 |title=Court dismisses election appeal against Kyaka Central MP |url=https://www.independent.co.ug/court-dismisses-election-appeal-against-kyaka-central-mp/ |access-date=2023-10-04 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Ye mubaka akiikirirawa Kyaka Central mu [[:en:Kyegegwa_District|Disitulikiti y'e Kyegegwa]] . <ref>{{Cite web |title=All is not doom and gloom for Ugandans next financial year |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_162834 |access-date=2023-10-04 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise ba Paalamenti ya Uganda ey'e 11]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
04a3kdwujco7ouh31jpj1ikdo9xpjb9
Paulo Kavuma
0
11855
60993
41411
2026-07-11T15:55:52Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60993
wikitext
text/x-wiki
'''Paulo Neil Kavuma''' [[:en:OBE|OBE]] (1901–1989) yali munnayuiganda munnabyabufuzi era Omuddukanya w'w'emirimu. Wakati wa 1950 ne 1955 yaweereza nga ''[[:en:Katikkiro_of_Buganda|katikkiro]]'' eri [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] mu kiseera ekyo, [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Mutesa II]], ng’akola kinene mu kugonjoola [[:en:Kabaka_crisis|akatyaabaga Kabaka]] keyali ayitamu . <ref>{{Cite book |last=Jørgensen |first=Jan Jelmert |year=1981 |title=Uganda: A Modern History |url=https://archive.org/details/ugandamodernhist00jrge |publisher=Croom Helm, Ltd. |isbn=978-0-85664-643-0 |location=London |url-access=registration}}</ref> Yawandiika ebikwata ku byaliwo ku katyabaga mu kitabo ekyatuumibwa ''Crisis in Buganda, 1953–55'' (1979). <ref name="odnb" />
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ogy94we35c1ec7narjf7siyl9ki3dhv
61075
60993
2026-07-11T16:00:14Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61075
wikitext
text/x-wiki
'''Paulo Neil Kavuma''' [[:en:OBE|OBE]] (1901–1989) yali munnayuiganda munnabyabufuzi era Omuddukanya w'w'emirimu. Wakati wa 1950 ne 1955 yaweereza nga ''[[:en:Katikkiro_of_Buganda|katikkiro]]'' eri [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]] mu kiseera ekyo, [[:en:Mutesa_II_of_Buganda|Mutesa II]], ng’akola kinene mu kugonjoola [[:en:Kabaka_crisis|akatyaabaga Kabaka]] keyali ayitamu . <ref>{{Cite book |last=Jørgensen |first=Jan Jelmert |year=1981 |title=Uganda: A Modern History |url=https://archive.org/details/ugandamodernhist00jrge |publisher=Croom Helm, Ltd. |isbn=978-0-85664-643-0 |location=London |url-access=registration}}</ref> Yawandiika ebikwata ku byaliwo ku katyabaga mu kitabo ekyatuumibwa ''Crisis in Buganda, 1953–55'' (1979). <ref name="odnb" />
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
27tiu3dcjqwvthpfold07m8ldzt5pyj
Eriya Kategaya
0
11862
61628
41454
2026-07-11T17:27:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61628
wikitext
text/x-wiki
'''Eriya Kategaya''' (yazaalibwa nga 4 Ogwomusanvu 1945 – 2 Ogwokusatu 2013) yali [[:en:Lawyer|munnamateeka]] era munnabyabufuzi [[Yuganda|mu Uganda.]] Mu kiseera we yafiira yali mumyuka asooka owa Ssaabaminisita wa Uganda era Minisita w'ensonga z'omukago gwa East Africa. <ref>http://allafrica.com/stories/200909160065.html</ref> Era yali mukiise mu Paalamenti ya Uganda ataayita mu kalulu, olw'okuba minisita wa Kabineeti.
== Obuvo bwe ==
Kategaya yazaalibwa nga 4 Ogwomusanvu 1943 e Karagwe Itojo mu [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ntungamo]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. <ref>{{Cite web |title=Parliament of Uganda Website:: |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=504&const=Ex-Officio+Representative&dist_id=70&distname=Ex-Officio |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20061015131131/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=504&const=Ex-Officio+Representative&dist_id=70&distname=Ex-Officio |archive-date=2006-10-15 |access-date=2017-11-21 |website=www.parliament.go.ug |language=en-gb}}</ref> Yali aludde ng'akolagana ne Pulezidenti [[Yoweri Museveni]]. Baasomera wamu ku ssomero lya Mbarara High School n’oluvannyuma ku lya Ntare School okuva mu 1961 okutuuka mu 1966. Kategaya ne Museveni era baasomera mu Yunivasite ya Dar es Salaam mu kiseera kye kimu.
== Okusoma kwe ==
Kategaya yalina diguli mu mateeka ( LLB ), okuva mu Yunivasite ya Dar-es-Salaam. Mu kiseera we yatikkirwa Yunivasite eno yali kitundu ku Yunivasite ya [[:en:University_of_East_Africa|University of East Africa]] .
== Obutendeke bwe mu by’amagye n’ebyobufuzi ==
Kategaya yali mu kibiina kya Museveni ekya Front for National Salvation (FRONASA), ekibinja kya Bannayuganda abaali mu buwanganguse mu [[Tanzania]] oluvannyuma abaayambako okuvuunika gavumenti ya [[Idi Amin]] mu 1979 nga bayambibwako eggye lya Tanzania People's Defence Force. Mu 1980, ye yali omutandisi w’ekibiina kya Uganda Patriotic Movement, ekyakulemberwa Museveni okuvuganya mu kalulu. Museveni bwe yalangirira olutalo lw’akiyeekera ng’alwanyisa gavumenti ya [[Milton Obote|Milton Obote II]] (1981 - 1985), Kategaya yaweereza mu kibinja ky'abalwanyi abaasinziiranga ebweru w'eggwanga ab'ekibinja kya National Resistance Army (NRA). NRA yakyuka n’efuuka ekibiina ky’ebyobufuzi ekya National Resistance Movement, n'evaamu n'eggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People’s Defence Force]] (UPDF). Yali ku ddaala lya Brigadier General mu ggye lya National Resistance Army okuva mu 1987 ng’ennamba ye yali RO-002 wadde nga taweerezangako mu kifo kyonna mu magye kuba ekiseera kyonna yali aweereza mu ofiisi za gavumenti endala nga minisita mu Kabineeti.
NRM ne NRA bwe baatuuka n’okutwala obuyinza mu January wa 1986, Kategaya y’omu ku bukulembeze bw’ebibinja eby’oku ntikko era ng’abasinga bamutwala nga ''nnamba bbiri'' oluvannyuma lwa Museveni. Wakati wa 1986 ne 2001, Kategaya yaweereza mu bifo eby’enjawulo nga National Political Commissar mu NRM ne Minisita mu gavumenti za Museveni.
Mu kisanja kyakubiri Museveni kye yamala nga yalondebwa Pulezidenti (2001 - 2006), Kategaya, mu kiseera ekyo eyali Minisita w’ensonga z’omunda, yamanyika nnyo okugwa mu mbeera ne Pulezidenti bwe yawakanya ebikolwa eby’okukyusa Ssemateeka okuggyawo ekkomo ku bisanja by’omukulembeze w’eggwanga. Mu May 2003, yagobwa ku bwaminisita bwe yali akyusakyusa mu kabineti, wamu ne baminisita abalala abaawakanya okuggya ekkomo ku bisanja. Kategaya yayongedde okwogera ng’awakanya okukyusa mu kawayiro k’ekkomo ku bisanja okutuusa okukkakkana nga Palamenti eyali ewagira ennyo Museveni n’eyisa ennongoosereza eno.
Okuva lwe yagobwa mu kabineti, Kategaya yakomawo okukola nga munnamateeka ow’obwannannyini mu kkampuni ya bannamateeka eya JBByamugisha Advocates esangibwa mu [[Kampala]] . <ref>{{Cite web |title=Parliament of Uganda Website:: |url=http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 |access-date=2017-11-21 |website=www.parliament.go.ug |language=en-gb}}</ref>
Mu December wa 2004, yeetaba mu kutondawo ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) omukago ogulwanyisa Museveni ogwagenda mu maaso ne gufuuka ekibiina ekikulu eky’oludda oluvuganya gavumenti mu Uganda oluvannyuma lw’okulonda kwa bonna okwa 2006. Kyokka Kategaya yakuuma ekitiibwa kya wansi era nga tatera kwetaba mu nsonga za FDC.
Oluvanyuma lwa Museveni ne NRM okuwangula mu kulonda kwa bonna okwa 2006, olugambo lwatandika okusaasaana nti Kategaya yali mu nteeseganya z’okutabaganya ne Museveni. Olugambo luno lwalaga nti lulina omusingi omulungi Museveni bwe yasimbawo omukwano gwe omukadde okukkirizibwa Palamenti okubeera Minisita wa kabineti. Oluvannyuma yalondebwa ku bifo by’omumyuka wa Ssaabaminisita era Minisita w’ensonga z’omukago gwa East Africa . Kategaya abaddeko kinene nnyo mu kugenda mu maaso n’okukula kw’omukago gwa East Africa.
Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 May 2011, Eriya Kategaya yalabirira ebifo bye byonna mu kabineti. <ref>{{Cite web |title=Ugandapicks.com |url=http://ugandapicks.com/2011/05/uganda-new-cabinet-list-2011.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201035937/http://ugandapicks.com/2011/05/uganda-new-cabinet-list-2011.html |archive-date=2017-12-01 |access-date=2017-11-21 |website=ugandapicks.com}}</ref>
Eriya Kategaya yafa nga 2 March 2013 e Nairobi, gye yali amaze ebbanga nga ali mu ddwaaliro. <ref>{{Cite web |last=Okurut |first=Mary K. |date=2013-03-03 |title=Government mourns fallen minister |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Government-mourns-fallen-minister/-/688334/1709914/-/y44heiz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20130419140703/http://www.monitor.co.ug/News/National/Government-mourns-fallen-minister/-/688334/1709914/-/y44heiz/-/index.html |archive-date=2013-04-19 |access-date=2013-03-03 |website=The Daily Monitor}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kizza |first=Joseph |date=2013-03-02 |title=Minister Eriya Kategaya dies aged 67 |url=http://www.newvision.co.ug/news/640276-minister-eriya-kategaya-dies-aged-67.html |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20130419124148/http://www.newvision.co.ug/news/640276-minister-eriya-kategaya-dies-aged-67.html |archive-date=2013-04-19 |access-date= |website=New Vision}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Ntungamo]]
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
81e2quqh2j4fttpao30oy6dg6vb0pqr
Ssendi Mosh Afrikan
0
11869
61602
48474
2026-07-11T17:19:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61602
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ssendi Mosh Afrikan''' (yazaalibwa 27, Omwezi ogwokutaano 1982), amanyiddwa ennyo n'erinnya lye erya siteegi Mr Mosh Live, munnayuganda omukozi w'okuleediyo ne ttivi ,,kalabaalaba wa mikolo , omutendesi w'emikutu gy'amawulire, omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu <ref>{{Cite web |date=2021-01-06 |title=I intend to have 15 children – Mr Mosh |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/i-intend-to-have-15-children-mr-mosh-1846474 |access-date=2022-07-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> era munnabyabufuzi.<ref>{{Cite web |last=Codingest |date=2021-07-23 |title=KCCA Lord Councilor Mr Mosh donates food to over 3000 people in Kampala |url=https://www.poatvuganda.com/kcca-lord-councilor-mr-mosh-donated-food-to-over-300-people-in-kampala |access-date=2022-07-21 |website=POA TV |language=en |archive-date=2022-07-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220721182349/https://www.poatvuganda.com/kcca-lord-councilor-mr-mosh-donated-food-to-over-300-people-in-kampala |url-status=dead }}</ref>
Ye Loodi kkansala akiikirira Makindye ey'obuvanjuba III mu lukiiko lwa [[Kampala Capital City Authority]] (KCCA), ekitongole ekiddukanya ekibuga ekikulu ekya Uganda [[Kampala]].<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=2022-02-03 |title=Mr. Mosh Ssendi arrested and detained at CPS |url=http://mbu.ug/2022/02/03/mr-mosh-ssendi-arrested-and-detained-at-cps/ |access-date=2022-07-21 |website=MBU |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2021-01-21 |title=Tears for Anatalia, VJ Junior, Jaxta as Mr Mosh, Masembe win in elections |url=http://mbu.ug/2021/01/21/tears-for-anatalia-vj-junior-jaxta-as-mr-mosh-masembe-win-in-local-government-elections/ |access-date=2022-07-23 |website=MBU |language=en-US}}</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Ssendi Mosh Afrikan yazaalibwa mu 1982 mu maka g’omugenzi Hassan Wasswa ne Mukyala Kulthum e Seeta mu disitulikiti y’e Mukono mu masekkati ga Uganda. Kitaawe yaweereza mu magye ga Uganda ng'omuvuzi w'ennyonyi mu magye.
Mosh yasomera ku Mwiiri Primary School ne Jinja Army Boarding School nga tanneegatta ku St. Francis Secondary School ku misomo gye egya siniya eyokunna (S.4).
Oluvannyuma yeewandiisa ku ssomero lya Old Kampala Secondary school ku misomo gye eggya siniya eyomukaaga (S.6) ne yunivasite ya Cavendish Kampala ku ddiguli esooka mu by’amawulire n’ebyempuliziganya.<ref>{{Cite web |title=BIOGRAPHY: INSPIRING STORY OF MR. MOSH |url=http://theguptareport.blogspot.com/2018/10/biography-inspiring-story-of-mr-mosh.html |access-date=2022-07-20 |website=BIOGRAPHY}}</ref>
== Omulimu gw'okuyimba n'emikutu gy'amawulire ==
Ng’ali ku ssomero lya Old Kampala Secondary school, Mosh yatandika okutegeka obubaga obw’okwesanyusa oluvannyuma lw’okukakasa mu mazina g’essomero.
Ku ntandikwa y’emyaka gy'enkumi ebbiri ( 2000) , yasisinkana abayimbi ba Uganda [[Bebe Cool]], [[Jose Chameleone]], ne [[Bobi Wine]], mu kiseera ekyo, abaali batandika emirimu gyabwe egy'okuyimba. Abasatu baali bayimba ku mukolo mu kitundu era Mosh yaweebwa omukisa okwolesa obukugu n'obukodyo bwe mu kukyusakyusa ennyimba okuggya mu mbeera eba eriwo (free style) kye yakola naasanyusa abangi
Oluvannyuma yagiranga naasisinkana ekibiina ky'abayimbi ekya ba Ngoni okukwata oluyimba lwe olwasooka "Ndi ku diggi" lweyayimba n'ekibiina kino.
Oluyimba luno lwazannyibwa ku leediyo ne ttivvi za Uganda nez'Obuvanjuba bwa Afirika. Obuwanguzi bw’oluyimba luno bwamufunyisa omulimu mu ttivi ya WBS gye yaweereza pulogulaamu eyali esinga endala zonna.
Mosh yava ku Ttivvi ya WBS n’agenda okwegatta ku ttivvi ya Vision Group eya Urban TV n’oluvannyuma Galaxy FM 100.2, leediyo esinga okuwulirizibwa abavubuka ng’esangibwa mu Kampala mu 2012 gye yawangula engule ssatu (3 ) ng'omuweereza wa leediyo asinga okuweereza abatiina
Ku Galaxy FM Mosh era yakola ng'omwogezi w'omukutu era addukanya ekifaananyi n'omutimbagano gwayo. Mu 2016, yaweebwa omulimu ttivi ya Spark eyakkampuni ya Nation Media ng'aweereza pulogulaamu y'omutuntu eyitibwa"cheza".
Omulimu gwe ogwa leediyo , okuyimba ne ttivi yayongerezaako okuba kalabaalaba ku mikolo gy’okuyimba egiri ku mutendera gw'ensi yonna egiriko abayimbi abawangudde ku ngule ya [[Grammy]], [[Shaggy]], [[Wyclef Jean]], [[Beenieman]], [[Morgan Heritage]] n'abalala nga [[Tarrus Riley]], [[Konshens]], [[Busy Signal]], [[Burna Boy]] n'abalala bangi
Yava ku ttivi ne leediyo mu 2020 ku lw'ensonga ze ez'obuntu.
Mr. Mosh oluvannyuma mu mwaka ogwo yatongoza [[Zenji Talent School|essomero lya Zenji Talent School]] ekifo ky’abavubuka eky’okubatendekeramu ebiyiiye eby'ekola endigito ,mu kaweefube w’okuyamba abavubuka abanaku mu bubuga bwa Kampala okufuna obukugu obwetaagisa ku katale k'emirimu. <ref>{{Cite web |last=Mugisha |first=Crispus |date=2021-02-19 |title=Mr. Mosh quits TV, Radio, says circumstances are beyond his control |url=https://nilepost.co.ug/2021/02/19/mr-mosh-quits-tv-radio-says-circumstances-are-beyond-his-control/ |access-date=2022-07-20 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Republic |first=Matooke |date=2021-02-19 |title=Mosh quits Galaxy Fm and Spark TV-opens up talent training school |url=https://www.matookerepublic.com/2021/02/19/mosh-quits-galaxy-fm-and-spark-tv-opens-up-talent-training-school/ |access-date=2022-07-20 |website=Matooke Republic |language=en-US |archive-date=2022-07-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220720120048/https://www.matookerepublic.com/2021/02/19/mosh-quits-galaxy-fm-and-spark-tv-opens-up-talent-training-school/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=BigEyeUg7 |date=2021-02-19 |title=Mr. Mosh quits media |url=https://bigeye.ug/mr-mosh-quits-media/ |access-date=2022-07-21 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-02-20 |title=Mr Mosh: Why I quit my two media jobs after so many years of service |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20210220/109234/mr-mosh-why-i-quit-my-two-media-jobs-after-so-many-years-of-service.html |access-date=2022-07-21 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi & Activism ==
Mu 2021, Mosh yeetaba mu kulonda kwa Uganda okwa bonna. Yavuganya ku kifo kya Loodi kkansala [[ow'eggombolola y'e Makindye]] mu kibuga kya Uganda ekikulu [[Kampala]] . Yalondebwa, n’afuuka Kansala wa Makindye East III mu Kampala Capital City Authority, olukiiko olufuga ekibuga.
Ye Ssentebe w’akakiiko ak’ekikula ky’abantu, obuweereza bw'ebitundu n’okukola emirimu mu lukiiko lwe lumu. Mosh n'era mmemba wa kakiiko k'ekibuga ak'ebyenjigiriza n'obuweereza bwa gavumenti obwa bonna mu kibuga <ref>{{Cite web |last= |first= |date=2021-06-16 |title=Lord Councillor Mr Mosh Elected To Chair Top City Hall Committee |url=https://ugmirror.com/index.php/2021/06/16/lord-councillor-mr-mosh-elected-to-chair-top-city-hall-committee/ |access-date=2022-07-20 |website=Uganda Mirror |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Jamal |first=K. Y. |date=2021-06-16 |title=Mr Mosh Appointed New Kampala City Chairperson Gender, Community Service & Production Committee |url=https://celebpatrol.com/mr-mosh-appointed-new-kampala-city-chairperson-gender-community-service-production-committee/ |access-date=2022-07-20 |website=Celeb Patrol UG |language=en-US |archive-date=2022-07-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220720120020/https://celebpatrol.com/mr-mosh-appointed-new-kampala-city-chairperson-gender-community-service-production-committee/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Lukwago appoints governing board members to represent higher institutions |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/124501 |access-date=2022-07-20 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Mosh mmemba mu kibiina ekivuganya gavumenti [[National Unity Platform|ekya National Unity Platform]] ekikulemberwa [[Bobi Wine]] . <ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2022-02-17 |title=Mr. Mosh decries 'Kitalya torture' and 'illegal detention' |url=http://mbu.ug/2022/02/17/mr-mosh-decries-kitalya-torture-and-illegal-detention/ |access-date=2022-07-21 |website=MBU |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
gdaknkg8mmrzvfqv55gtsy771mockas
Arthur Kwizera
0
11875
60860
53797
2026-07-11T12:04:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60860
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Arthur Kwizera''' [[Yuganda|Munnayuganda]] [[:en:Anesthesiologist|musawo w'okubudamya]] awamu [[:en:Intensivist|n'abalwadde abayi,]] akola [[:en:Senior_Lecturer|ng'omusomesa omukulu]] mu [[:en:Anesthesiology|by'okubudamya n'okulabirira abantu abakulu]] mu [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|yunivasite e Makerere ettendekero lya sayansi w'ebyobulamu.]] Era mu kiseera kye kimu akola ng’omusawo w’abakozi mu kitongole ky’abalwadde abayi [[Mulago National Specialised Hospital|e Mulago National Referral Hospital]]. <ref name="1R">{{Cite web |date=May 2020 |title=Profile of Dr Arthur Kwizera |url=https://www.cambridge-africa.cam.ac.uk/initiatives/thrive/thrive-2-fellows/mr-arthur-kwizera/ |access-date=3 June 2020 |publisher=[[University of Cambridge]]}}</ref> Mmemba ku kakiiko akawabula ku bya ssaayansi mu minisitule y’ebyobulamu mu Uganda ku COVID-19. Ye ssentebe w’akakiiko ak’ekiseera, akakola ku kunonyereza, nga kasinziira ku kunoonyereza okufulumiziddwa mu nsi yonna okwesigamiziddwa ku bujulizi, okutegeeza eggwanga bye lisazeewo ku [[:en:Pandemic|ssennyiga omukambwe .]] <ref name="2R">{{Cite web |last=Rachael Ninsiima |date=2 June 2020 |title=Dr. Kwizera, An Anesthetist Facing COVID-19 Head-On In Uganda |url=https://www.pmldaily.com/features/2020/06/dr-kwizera-an-anesthetist-facing-covid-19-head-on-in-uganda.html |access-date=3 June 2020 |publisher=PML Daily Uganda}}</ref>
== Ebimukwatako n'obuyigirize ==
Kwizera yazaalibwa mu Uganda era yasomera mu masomero ga pulayimale ne siniya mu kitundu kye. Oluvannyuma lw'okufuna [[:en:High_school_diploma|dipulooma ye eya siniya]] yayingizibwa mu [[:en:High_school_diploma|ssomero ly'obusawo e Makerere University School of Medicine]] erisinga obukadde mu [[:en:East_Africa|East Africa]] . gye yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|diguli ye mu by'eddagala n'okulongoosa]] . Oluvannyuma lw’okutendekebwa, yaddayo e Makerere n'afuna [[:en:Master_of_Medicine|diguli eyookubiri mu by’obusawo]] mu [[:en:Anesthesiology|by'okubudamya(Anesthesiology)]] n'[[:en:Critical_care_medicine|okulabirira abantu abakulu(Critical Care) .]] Mu gw'omukaaga 2020, Kwizera asoma diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] ngalabirirwa Yunivasite y’e Makerere ne [[:en:University_of_Cambridge|y’e Cambridge]] mu Bungereza. Okunoonyereza kwe okwa PhD kwesigamye ku [[:en:Respiratory_failure|kulemererwa kw’okussa okw’amaanyi]] n’okubujjanjaba naddala mu nsi ezirina eby’obugagga ebitono, nga Uganda. <ref name="1R">{{Cite web |date=May 2020 |title=Profile of Dr Arthur Kwizera |url=https://www.cambridge-africa.cam.ac.uk/initiatives/thrive/thrive-2-fellows/mr-arthur-kwizera/ |access-date=3 June 2020 |publisher=[[University of Cambridge]]}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=Rachael Ninsiima |date=2 June 2020 |title=Dr. Kwizera, An Anesthetist Facing COVID-19 Head-On In Uganda |url=https://www.pmldaily.com/features/2020/06/dr-kwizera-an-anesthetist-facing-covid-19-head-on-in-uganda.html |access-date=3 June 2020 |publisher=PML Daily Uganda}}</ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Thrive |date=2020 |title=Thrive-2 PhD Fellows: Cambridge University : Dr. Arthur Kwizera |url=https://thrive.or.ug/background-2/thrive-2-fellows/cambridge/dr-arthur-kwizera/ |access-date=3 June 2020 |publisher=Training Health Researchers Into Vocational Excellence (Thrive)}}</ref>
== Emirimu ==
Ng’omusomesa wa yunivasite mu ssomero ly’obusawo erisinga obukadde mu ggwanga era ng’omusawo ow’amaanyi mu ddwaaliro erisinga obukulu mu ggwanga eriweebwa abantu mu matendekero aga waggulu, Kwizera musawo omukugu era amaliridde okutumbula eby’obujjanjabi ng’ayita mu kunoonyereza n’okukola obulungi mu bujjanjabi. Mmemba wa kaweefube w’ensi yonna ow’enkolagana, okwekenneenya obujjanjabi obw’amangu mu bifo ebitono eby’obugagga ng’essira basinga kulissa ku kuddukanya obulwade bwa sepsis wamu n’okusomesa okubudamya n’okujjanjaba abalwadde abayi. Abaddeko mu biseera eby’emabega nga Dayirekita w’enkolagana n’abantu n’empuliziganya mu kibiina ekigatta abakugu mu by’okubudamya abantu mu Uganda (AAU) wakati wa 2015 ne 2018. <ref name="4R">{{Cite web |last=AAU |date=28 December 2023 |title=Past Executive Members of the Association of Anesthesiologists of Uganda (AAU): Arthur Kwizera, Public Relations and Communications (2015 - 2018) |url=https://anesthesiaug.org/past-executive-members/ |access-date=28 December 2023 |website=Association of Anesthesiologists of Uganda (AAU)}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Olw’obukugu bw’alina, mmemba ku kakiiko ka minisitule y’ebyobulamu akavunaanyizibwa ku kuteekawo ICU mu malwaliro ga Uganda kkumi naataano agasindikibwa mu bitundu. Aweereddwa omulimu gw’okuteesa ku bikwata ku byuma ebituufu n’okukola pulaani z’emyaliiro ku ICU mu malwaliro gano. <ref name="2R">{{Cite web |last=Rachael Ninsiima |date=2 June 2020 |title=Dr. Kwizera, An Anesthetist Facing COVID-19 Head-On In Uganda |url=https://www.pmldaily.com/features/2020/06/dr-kwizera-an-anesthetist-facing-covid-19-head-on-in-uganda.html |access-date=3 June 2020 |publisher=PML Daily Uganda}}</ref>
Dr. Kwizera, ye ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku kujjanjaba abalwadde abayi mu ggwanga akaaweebwa omulimu gw’okukola enteekateeka y’okulabirira abalwadde abayi mu ggwanga. Enteekateeka eyo egenda kulungamya okugaziya obusobozi bwa Uganda obw’abalwadde abayi okutuuka ku bitanda byabwe ebitakka wansi wa 4,000. Ng’ali wamu ne ttiimu okuva mu yunivasite y’e Cambridge bakola [[:en:Ventilator|ekyuma ekiyamba]] okussa ekigenda okukozesebwa mu bifo ebizibu okutuukako mu nsi yonna. <ref name="2R">{{Cite web |last=Rachael Ninsiima |date=2 June 2020 |title=Dr. Kwizera, An Anesthetist Facing COVID-19 Head-On In Uganda |url=https://www.pmldaily.com/features/2020/06/dr-kwizera-an-anesthetist-facing-covid-19-head-on-in-uganda.html |access-date=3 June 2020 |publisher=PML Daily Uganda}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Isabella_Epiu|Isabella Epiu]]
* [[:en:Emmy_Okello|Emmy Okello, omusajja]]
* [[Moses Kamya]]
* [[Nelson Sewankambo]]
== Ebijulizo ==
{{Reflist}}
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
kd1ocgle5e96dlvkefyfaw51busmqa6
Martin Drito
0
11889
61208
41662
2026-07-11T16:37:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61208
wikitext
text/x-wiki
'''Martin Andi Drito''' yali munnabyanfuna, musuubuzi, mutandisi wa mirimu era munnabyabufuzi mu Uganda era munnabyabufuzi mu Uganda, ebyenfuna ebikwata ekifo ekyokusatu mu nsi ezeegattira mu [[Mukago gw'amawanga ag'obuvanjuba bwa'afirika|mukago gw'amawanga ag'obuvanjuba bwa'Afirika]] . Mu kiseera kino ssenkulu akulira enzirukanya yemirimu era omukungu owokuntikko owa kkampuni ya '''Drito Global Corporation Limited''', kkampuni esima eby’obugagga eby’omu ttaka n’okutema emiti gye yatandikawo era nga ye nannyiniyo. Mu 2007, yagambibwa okubeera omu ku bantu abasinga obugagga mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Bukumunhe |first=Timothy |date=9 April 2007 |title=Who Are The Richest People in Uganda? |url=http://cloud-computing.tmcnet.com/news/2007/04/09/2470873.htm |access-date=8 December 2014 |publisher=[[New Vision]] (Kampala) via Cloud-Computing.Tmcnet.com Quoting Thomson Dialog NewsEdge}}</ref>
Martin n'era yaweerezaako ng'omubaka omulonde owa paalamenti ow'essaza lya ''Madi-Okollo'' , mu [[disitulikiti y'Arua]] , ekifo kye yalondebwamu mu 2011 wadde ng'oluvannyuma yafiirwa ekifo kye ekya paalamenti mu kulonda kwa paalamenti okwa 2016. <ref>{{Cite web |last=Sekanjako |first=Henry |date=1 March 2011 |title=New MP Wants Constituency Split |url=http://www.newvision.co.ug/E/8/13/747838 |access-date=8 December 2014}}</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Arua]], nga 15 Omwezi ogwomukaaga 1957. Yasomera ku ssomero lya Ezuku pulayimale , okuva mu 1963 okutuuka mu 1969. Yadda ku ssomero lya ''Old Kampala Secondary ku misomo gye egya siniya eyokuna (S.4)'', okuva mu 1970 okutuuka mu 1973. Yayingira [[Namilyango College]] mu 1974, n’amaliriza emisomo gye egya siniya eyomukaaga (S.6) ku College, mu 1975. Mu 1987, yafuna ddiguli esooka [[Ey'ebyenfuna|mu byenfuna]] (BSc) . Mu 2010, yafuna [[Ddiguli ey'okubiri munzirukanya ya bbizinenzi n'ebyobusuubuzi|ddiguli ey'okubiri munzirukanya ya bbizinensi n'ebyobusuubuzi]] (MBA), okuva mu [[Yunivasite y'e Conakry]], mu [[Guinea]], mu bugwanjuba bwa Afirika. <ref>{{Cite web |title=Profile of Drito Martin Andi, MP for Madi-Okollo County, Arua District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=612.000000&const=Madi-Okollo++County&dist_id=38.000000&distname=Arua |access-date=8 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 1992, Martin Andi Drito yatandikawo kkampuni bbiri: (a) ''Drito Global Corporation'' ne (b) ''Nile Trading Corporation'' . Bizinensi zombi zeenyigira mu kusima eby’obugagga eby’omu ttaka, okulongoosa eby’obugagga eby’omu ttaka, okugatta omutindo ku mbaawo n’okutema emiti. Ye ssenkulu akulira enzirukanya y'emirimu era omukulembeze owokuntikko owa kkampuni zombi ezilina ofiisi ku kizimbe ky'abakozi (''Workers House)'', ku luguudo lwa Pilkington, mu disitulikiti y'ebyobusuubuzi eyawakati mu [[Kampala]] . Okuva mu 1998 okutuuka mu 2004, Martin Drito yaweereza ng’omuwi w'amagezi eri [[pulezidenti wa Guinea]] ku nkola oba amateeka g’eby’obugagga eby’omu ttaka n’okugassa mu nkola. <ref>{{Cite web |title=The Work History of Martin Andi Drito |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=612.000000&const=Madi-Okollo++County&dist_id=38.000000&distname=Arua |access-date=8 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mu 2011, yeesimbawo bulungi ku kifo kya paalamenti eky'essaza lya ''Madi-Okollo'', mu [[Arua (disitulikit)|Disitulikiti y'e Arua]], era ye mubaka ali mu ntebe. <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |date=1 April 2012 |title=Taking Stock of MPs Who Inherited Big Shoes |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=18008:-taking-stock-of-mps-who-inherited-big-shoes |access-date=8 December 2014}}</ref>
== Ebirala eby'okulowoozaako ==
Wakati wa 2011 ne 2016, yali mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]], era yatuula ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by’obugagga eby’omu ttaka ne ku kakiiko akali ku mbalirira. Oluvannyuma yafiirwa ekifo kya palamenti mu kulonda kwa paalamenti okwa 2016.
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Olukalala lw'Abafirika abafunira mu bukadde]]
* [[Olukalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |last=Bukumunhe |first=Timothy |date=9 April 2007 |title=Who Are The Richest People in Uganda? |url=http://cloud-computing.tmcnet.com/news/2007/04/09/2470873.htm |accessdate=8 December 2014 |publisher=[[New Vision]] (Kampala) via Cloud-Computing.Tmcnet.com Quoting Thomson Dialog NewsEdge}}
# {{cite web |last=Sekanjako |first=Henry |date=1 March 2011 |title=New MP Wants Constituency Split |url=http://www.newvision.co.ug/E/8/13/747838 |accessdate=8 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}
# {{cite web |title=Profile of Drito Martin Andi, MP for Madi-Okollo County, Arua District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=612.000000&const=Madi-Okollo++County&dist_id=38.000000&distname=Arua |accessdate=8 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}
# {{cite web |title=The Work History of Martin Andi Drito |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=612.000000&const=Madi-Okollo++County&dist_id=38.000000&distname=Arua |accessdate=8 December 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}
# {{cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |date=1 April 2012 |title=Taking Stock of MPs Who Inherited Big Shoes |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=18008:-taking-stock-of-mps-who-inherited-big-shoes |accessdate=8 December 2014 |newspaper=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
0vcaltuyyjuy51xrg5ft87x6lmjg2y4
Lanyero Sarah Ochieng
0
11894
61176
42153
2026-07-11T16:35:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61176
wikitext
text/x-wiki
'''Lanyero Sarah Ochieng''' era amanyiddwa nga ''Sarah Ochieng Lanyero'' yazaalibwa nga 14 Ogwomusanvu 1967 Munnayuganda era munnabyabufuzi. Yaliko [[:en:Member_of_parliament|omubaka mu Paalamenti]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey’omwenda ng’akiikirira [[:en:Lamwo_District|Disitulikiti y’e Lamwo]] wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>https://ugandaradionetwork.com/a/archive.php?iStatus=4&iKeyword=79030</ref> <ref name="newvision">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1331928</ref>
== Eby'obufuzi ==
Yaweerezaako ng'omubaka mu Paalamenti ey’omwenda owa Disitulikiti y’e Lamwo. <ref name="newvision"/> <ref>{{Cite web |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=28993:speaker-otto-row-deepens |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2022-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220327030413/https://www.observer.ug/component/content/article?id=28993:speaker-otto-row-deepens |url-status=dead }}</ref>[[National Resistance Movement|]] Yali omu ku bammemba abalondebwa mu kalulu ka 2020 ak'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) okusinziira ku lukalala olw'afulumizibwa [[:en:Election_commission|akakiiko k'ebyokulonda]] mu NRM. <ref>https://elitenewsug.com/nrm-electoral-commission-has-released-the-list-of-nominated-canidates-in-2020-primaries/</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* {{Cite web |title=Lanyero Sarah Ochieng and Electoral Commission vs. Lanyero Molly Reference No. 225 of 2013 arisisng out of Electoral Appeal No. 32 of 2011 - Reference No. 225 of 2013 arisisng out of Electora - Uganda Online Law Library |url=https://ugandalawlibrary.net/judgments/view/AVmn9fDXM1mVe3inRK6/lanyero-sarah-ochieng-and-electoral-commission-vs-lanyero-molly-reference-no-225-of-2013-arisisng-out-of-electoral-appeal-no-32-of-2011 |access-date=2022-03-29 |website=ugandalawlibrary.net}}
{{DEFAULTSORT:Ochieng, Lanyero Sarah}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
q2g7hjlqc23wmjfgd9moxf0gf9q3osc
Kintu Florence
0
11895
61396
41968
2026-07-11T16:45:43Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61396
wikitext
text/x-wiki
'''Kintu Florence''' era amanyiddwa nga '''Kintu Florence Tumwine''' yazaalibwa 3 Ogwokuna 1960 Munnayuganda era munnabyabufuzi. Yali MP omukyala mu akiikirira ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] owa [[:en:Kalungu_District|Disitulikiti y'e Kalungu]] .
== Obulamu bwe nga tannayingira by'abufuzi ==
Kintu yaweerezaako nga ssentebe wa Disitulikiti y’e Kalungu nga tannaba kwegatta ku Paalamenti ng’omubaka waayo Omukyala era yalekulira eby'obufuzi mu 2016 ng'essira yaliteeka ku mirimu emirala. <ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/bwamba-tourism-minister-resigns-1868444</ref>
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Yali omu ku baavuganya omunaana abaali balaze obwagazi okubeera mu kifo ky'omumyuka wa ssentebe w'ekibiina kya National Resistance Movement (NRM) mu kitundu ky'e Buggwanjuba. <ref name=":1">https://www.independent.co.ug/minister-baryomunsi-joins-race-for-nrm-vice-chairperson-western-region/</ref> Abamu ku bantu abaali balaze obwagazi kwaliko eyali omwogezi w’amagye Col (Rtd) Shaban Bantariza, Dr. Emmanuel Diini Kisembo, eyali omubaka wa Busongora ey'Obukiikaddyo, Boaz Kafunda n’abalala. <ref name=":1" /> Yavuganya ne Matayo Kyaligonza mu kalulu ka NRM ku ani anakwata bbendera y'ekibiina ku kifo ky'omumyuka wa ssentebe oluvannyuma lw’okugyayo foomu z’okusunsulamu okuva mu ofiisi z’akakiiko k’ebyokulonda mu NRM nga 20 Ogwomusanvu 2020. <ref>{{Cite web |url=https://livenewschatroom.com/2020/07/23/nrm-primaries-kintu-florence-vying-against-matayo-kyaligonza-for-western-region/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2022-03-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220327203852/https://livenewschatroom.com/2020/07/23/nrm-primaries-kintu-florence-vying-against-matayo-kyaligonza-for-western-region/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gwokusatu 2022, yakkirizibwa nga Ssentebe w’akakiiko ka Gavumenti ez’ebitundu n’abakozi ba gavumenti. <ref>https://ugandaradionetwork.com/a/archive.php?iKeyword=40442</ref>
Florence eyaliko minisita w’ekitongole ky’ebyobuwangwa ekya Obundhingiya Bwa Bwamba avunaanyizibwa ku by’obulambuzi n’enkolagana y’amakolero, yalekulira mu 2020 okussa essira ku kulwanirira emirembe mu bitundu by'e Rwenzori oluvannyuma lw’okuweereza nga Minisita w’ebyobuwangwa okumala emyaka esatu. <ref name=":0"/> Kintu ebbaluwa ye ey’okulekulira yagiwandiikira ofiisi ya Ssabaminisita. <ref name=":0" />
Ye ssentebe w’ekitongole kya Rwenzori Women Peace Forum ng’okusinga essira kisinga kulissa ku Disitulikiti ez'akosebwa oluvanyuma lw'okulwanagana okwaliwo mu mawanga. <ref name=":0"/>
== Obutakkaanya ==
Margaret Ntambaazi ne Janat Nassiwa bawaayo okwemulugunya ku Kintu mu kkooti enkulu. <ref name=":2">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1001124</ref> Baali balumiriza nti Kintu teyalina satifikeeti z'abuyigirize eza siniya ey'okuna n'eyomukaaga. <ref name=":2" /> Kyokka okusaba kwaabwe kwagobebwa omulamuzi [[:en:Elizabeth_Musoke|Elizabeth Musoke]] ng’agamba nti tewali bujulizi bumala okulaga nti empapula za Kintu ez’obuyigirize zaali zijingirire. <ref name=":2" /> Mu Kkooti enkulu, Caleb Alaka, Samuel Muyizzi, Ben Ikirai, ne Julius Galisonga be baakiikirira Ntambaazi ne Nassiwa, ate Geoffrey Kandeebe n’akiikirira Kintu n’[[:en:Election_commission|akakiiko k'ebyokulonda]] . <ref name=":2" /> Ntambaazi ne Nassiwa bewera okujulira nga bawakanya ensala eno. <ref name=":2" /> Kyokka Kintu yalina ebisaanyizo byonna era nga asaanidde okulondebwa nga bwe kyasalirwa omulamuzi Elizabeth Musoke. <ref name=":2" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Florence, Kintu}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
adlzp8w7g1af11vebni15e1zj86hwav
Byarugaba Grace Isingoma
0
11896
61120
54566
2026-07-11T16:31:36Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61120
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Byarugaba Grace Isingoma''' yazaalibwa 15 Ogwomusanvu 1962 Munnayuganda, munnabyabufuzi eyaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akiikirira [[:en:Isingiro_District|Disitulikiti y'e Isingiro]] . <ref>{{Cite web |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=31218:-wolokoso-restaurant-for-parliaments-parking |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2022-10-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221015104257/https://www.observer.ug/component/content/article?id=31218:-wolokoso-restaurant-for-parliaments-parking |url-status=dead }}</ref>
== Eby'obufuzi ==
Ono yali ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku bakozi ba gavumenti ne gavumenti ez’ebitundu era n’awa amagezi eri Paalamenti nti alipoota y’akakiiko akakola ku bakozi ba gavumenti ne gavumenti ez’ebitundu egaanibwe nga batunuulidde okusaba kwa Lord Mayor Lukwago. <ref>http://ugandaradionetwork.com/story/parliament-recommends-lukwago-kcca-petition-be-heard-afresh</ref> Yaweerezaako ku kakiiko k’ebyobugagga eby’omu ttaka nga yali omu ku babaka abatiisatiisa okulemesa embalirira ya Minisitule y’amazzi n’obutonde bw’ensi okuggyako ng’okuwera obuveera kuteekeddwa mu nkola. <ref name=":0">https://allafrica.com/stories/201108050766.html</ref> Kino kyaliwo mu kiseera ky’okwekenneenya enkola ya baminisita ey’omwaka gw’ebyensimbi 2011/2012 eyatuuzibwa mu Palamenti. <ref name=":0" /> Ababaka ba Palamenti ensonga eno bagikwata n'abwegendereza olw'obulabe obuleetebwa akavera ku butonde bw’ensi. <ref name=":0" />
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]]
* [[:en:Justine_Ayebazibwe|Justine Ayebazibwe]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|Nationa Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20220404005123/https://www.pgaction.org/pdf/2014-07-17-Kampala-List-of-Participants.pdf https://www.pgaction.org/pdf/2014-07-17-Olukalala-olw’abeetabye] mu Kampala.pdf Archived
* [https://gazettes.africa/archive/ug/2016/ug-government-gazette-dated-2016-03-03-no-14.pdf https://gazettes.africa/archive/ug/2016/ug-gazette-ya-gavumenti-ey’olunaku-2016-03-03-no-14.pdf]
{{DEFAULTSORT:Isingoma, Byarugaba Grace}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
bsp5bqqi4blw4yirkly4xbg1lre4tfb
Auru Anne
0
11897
61182
53871
2026-07-11T16:36:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61182
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Auru Anne''' yazaalibwa nga 25 Ogwomunaana 1960 [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. <ref>https://www.nira.go.ug/home</ref> Yali [[:en:Member_of_parliament|mubaka mu Paalamenti]] ey’omunaana n’ey’omwenda eya Uganda ng’akiikirira Disitulikiti y’e Moyo nga mu kusooka teyalina kibiina naye oluvanyuma yesimbawo ku kaadi y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). <ref name=":0">https://www.nrm.ug/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://moyo.go.ug/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2022-01-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220130175733/https://moyo.go.ug/ |url-status=dead }}</ref>
== Emulimu egye egy’ebyobufuzi ==
Aweerezza mu Paalamenti okumala ebisanja bibiri: Paalamenti ya Uganda ey’omunaana n’ey’omwenda. <ref>https://www.parliament.go.ug/</ref> Mu 2011, Auru Anne yavuganya ku ky'omubaka omukyala akiikirira [[:en:Moyo_District|Disitulikiti y'e Moyo]] nga talina kibiina era n'awangula. <ref name=":1">{{Cite web |url=https://www.ec.or.ug/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2021-01-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210114191548/https://www.ec.or.ug/ |url-status=dead }}</ref> Mu 2016, Auru Anne yavuganya ku kifo ky’omubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y’e Moyo ku tikiti y’ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) era nate n’awangula. <ref name=":0"/> <ref name=":1" />
Yawangulwa Hon. [[:en:Joyce_Moriku|Moriku Joyce Kaducu]] . <ref>https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/auru-anne-83/</ref> <ref>https://www.wilsoncenter.org/event/women-leaders-reflect-the-prospects-for-peace-northern-uganda</ref>
== Ebimukwta eby'omunda ==
Auru Anne yayitibwa [[:en:Uganda_National_Police|Poliisi y’eggwanga lya Uganda]] olw'okulwanagana okwaliwo wakati w’[[:en:Madi_people|aba Madi]] e [[:en:Moyo_District|Moyo]] n'[[:en:Kuku_people|aba Kuku]] mu [[:en:Kajo_Keji_County|Ssaza ly'e Kajo-Keji]] mu [[:en:South_Sudan|South Sudan]] okwaviirako okufiirwa abantu abawerera ddala 17, okubba ente, okwokya amayumba n’okunyaga ebyaliwo mu Gwomwenda 2014. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/police-summon-two-mps-over-clashes-1658502</ref> <ref>https://petnahafricatours.com/the-madi-people/</ref> <ref>https://www.101lasttribes.com/tribes/kuku.html</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’ababaka mu Paalamenti ya Uganda ey’omunaana]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abababaka mu Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Eby'obufuzi bya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
09px8qj6prj1n7ve27f449lqmy26zo1
Lukwago Rebecca Nalwanga
0
11898
61160
42362
2026-07-11T16:35:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61160
wikitext
text/x-wiki
'''Lukwago Rebecca Nalwanga''' Munnayuganda, munnabyabufuzi. Yaliko [[:en:Member_of_Parliament|omubaka]] omukyala mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey’omunaana ng’akiikirira Disitulikiti y’e Luweero wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]] .
== Obulamu bwe obw’ebyobufuzi ==
Eyali omubaka wa Paalamenti owa [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y’e Luweero]] y'asaba [[:en:President_Museveni|Pulezidenti Museveni]] okumuyambako okusasula ssente ezaali z'etuumye oluvanyuma lw'emisango agyali awaabye mu kooti. <ref name=":0">https://www.observer.ug/component/content/article?id=24307:indebted-ex-mp-asks-museveni-for-shs-400m</ref> Kino ky'ava ku kulondebwa kwe okwa 2011 okwali kuwakanyizibwa be yali avuganya nabo mu by'obufuzi. <ref name=":0" />
Rebecca yasaba nti buli eyetaba mu bumenyi bw’amateeka avunaanibwe era kitekebwe mu buwandiike. <ref name=":1">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1291367</ref> Yagattako era n’akkaatiriza obwetaavu bw’okuzzaawo obwesige bw’abantu mu kkooti nga tebannaddukira mu kutwalira amateeka mu ngalo. <ref name=":1" /> Mu 2014, yali omu ku bataano abaali beesimbyewo nga mu bano mwalimu Elizabeth Lugudde, Ramlah Kadala, Lilian Nakate, Jimiya Ssenkanja and Rita Mugalu abaali b'eyagaliza ekifo ky'Omubaka mu Paalamenti. <ref>{{Cite web |url=https://statehouse.go.ug/media/news/2014/04/30/president-museveni-calls-unity-ahead-luwero-election |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2023-09-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230929111635/https://www.statehouse.go.ug/media/news/2014/04/30/president-museveni-calls-unity-ahead-luwero-election |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’ababaka mu Paalamenti ya Uganda ey’omunaana]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Nalwanga, Lukwago Rebecca}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
35qi5ve7wph9eq99o3sv1fhrf1cq2ad
Diana Nankunda Mutasingwa
0
11899
61390
57365
2026-07-11T16:45:40Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61390
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Diana Nankunda Mutasingwa''' era ayitibwa Diana Mutasingwa Kagyenyi munnabyabufuzi mu Uganda. Mu kiseera kino ye Minisita w’Eggwanga mu ofiisi y’omumyuka wa Pulezidenti wa Uganda. <ref>{{Cite web |date=2018-02-27 |title=Cabinet Members and Ministers of State as at 03 August 2021 |url=https://www.parliament.go.ug/page/cabinet-members-and-ministers-state-03-august-2021 |access-date=2022-03-21 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref><ref name="watchdoguganda">{{Cite web |date=2021-06-21 |title=Museveni on why he appointed Kampala Parents School alumni minister |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20210621/116089/museveni-on-why-he-appointed-kampala-parents-school-alumni-minister.html |access-date=2022-03-21 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=June 2021 |title=NEW CABINET2021-The Independent Uganda |url=https://www.independent.co.ug/wp-content/uploads/2021/06/NEW_CABINET_2021.pdf |website=The Independent Uganda}}</ref><ref name="thecapitaltimes">{{Cite web |title=President Museveni Commends Kampala Parents For Producing Bright Leaders |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2021/06/21/president-museveni-commends-kampala-parents-for-producing-bright-leaders/ |access-date=2022-03-21 |website=Thecapitaltimes |language=en-US |archive-date=2021-06-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210629072314/https://thecapitaltimes.co.ug/2021/06/21/president-museveni-commends-kampala-parents-for-producing-bright-leaders/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Bwire |first=Job |date=2021-06-10 |title=Uganda: Museveni - New Cabinet Members Are Loyal, Hardworking |url=https://allafrica.com/stories/202106100879.html |access-date=2022-03-21 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-06-08 |title=Alupo named VP, Nabbanja named PM as Museveni finally releases cabinet list |url=http://nilepost.co.ug/2021/06/08/alupo-named-vp-nabbanja-named-pm-as-museveni-finally-releases-cabinet-list/ |access-date=2022-03-21 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-06-09 |title=Yoweri Museveni names new Vice President in reshuffled cabinet |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/yoweri-museveni-names-new-vice-president-in-reshuffled-cabinet-3430750 |access-date=2022-03-21 |website=The East African |language=en}}</ref><ref>https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/yoweri-museveni-names-new-vice-president-in-reshuffled-cabinet-3430750</ref> Diana yafuuka minisita wa Buikwe eyasooka. <ref name="newvision">https://www.newvision.co.ug/articledetails/105856</ref> Nga 19,ogwokutaano 2021, Mutasingwa Diana Nankunda Kagyenyi yalayizibwa ng'omubaka wa Palamenti omukyala mu Disitulikiti y’e Buikwe wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] . Yadda mu bigere bya [[Judith Babirye]] .<ref>{{Cite web |last=Mulengera |title=NEW FACES AS BUIKWE VOTERS SEE OFF MPS BABIRYE, SEBULIME – mulengeranews.com |url=https://mulengeranews.com/new-faces-as-buikwe-voters-see-off-mps-babirye-sebulime/ |access-date=2022-03-21 |language=en-US}}</ref>
== Obuvo bwe n’obuyigirize ==
Mutuuze w’e Bukaya mu divizoni y’e Njeru era yazaalibwa Charles Mutasingwa.<ref name="newvision"/> Diana bwe yali ku kitanda e Nairobi, Charles Mutasingwa yalambula ebyalo, n’akuba enkung’aana n’okusisinkana kwa nnyumba ku nnyumba ku lw’omwana we Diana Kagyenyi Mutasingwa, nga kigambibwa nti yaweebwa obutwa mu kampeyini ze mu bitundu by’e Nyenga Division mu 2018.<ref>{{Cite web |date=2018-02-27 |title=Cabinet Members and Ministers of State as at 03 August 2021 |url=https://www.parliament.go.ug/page/cabinet-members-and-ministers-state-03-august-2021 |access-date=2022-03-21 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> Yamaliriza ppulayimale okuva ku Kampala Parent’s School.<ref name="watchdoguganda"/><ref name="thecapitaltimes"/><ref name="newvision" /><ref>{{Cite web |date=June 2021 |title=NEW CABINET2021-The Independent Uganda |url=https://www.independent.co.ug/wp-content/uploads/2021/06/NEW_CABINET_2021.pdf |website=The Independent Uganda}}</ref> Oluvannyuma yeegatta ku Greenhill Academy okusoma Uganda Certificate of Education (UCE) ne Uganda Advanced Certificate of Education (UACE).<ref name="newvision" /> Yaweebwa dipulooma ne diguli okuva mu Hertfordshire International College.<ref name="newvision" />
== Obulamu bwe ng'ebyobufu tanabiyingira ==
Yakola nga Human Resource Manager mu kkampuni ya Afro Freight Clearing and Forwarding Company nga tannaba kwegatta ku byobufuzi. <ref name="newvision"/>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Nga tannavuganya ku kifo kyomubaka wa Paalamenti omukyaala akiikirila Buikwe, yasooka kuvuganya ku bwa meeya bwa Munisipaali y’e Njeru mu 2019, kyokka n’awangulwa Yasin Kyazze. Disitulikiti y'e Buikwe yali tebangako na Minisita okutuusa Pulezidenti Museveni lwe yalonda Diana okubeera Minisita w'Eggwanga mu ofiisi y'omumyuka wa Pulezidenti. <ref name="newvision" /> Nankunda akolagana ne [[Jessica Alupo]] omumyuka wa Pulezidenti wa Uganda eyadda mu bigere bya Edward Ssekandi.<ref name=":0" /> Yalondebwa okubeera Brand Ambassador w'ebibiina by'omupiira mu disitulikiti y'e Buikwe era n'afuuka omuvujjirizi omutongole ow'ebibiina by'omupiira mu disitulikiti okumala emyaka etaano egyaddirira okutandika mu 2021.<ref>{{Cite web |date=2018-02-27 |title=Cabinet Members and Ministers of State as at 03 August 2021 |url=https://www.parliament.go.ug/page/cabinet-members-and-ministers-state-03-august-2021 |access-date=2022-03-21 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* Olukalala lwa minisitule za gavumenti mu Uganda
* Kabineti ya Uganda
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Disitulikiti y'e Buikwe
* [[Judith Babirye]]
== Ebijulizidwa ==
<references />
== Ebiyungo eby'ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
5r909x5oihn99y93tqdqkzo2upclzmv
Amos Lugoloobi
0
11901
60971
54255
2026-07-11T15:55:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60971
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amos Lugoloobi''' yazaalibwa 21 Ogwomukaaga 1961) [[:en:Uganda|MunnaUganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Mu kiseera kino ye Minisita Omubeezi ow’ebyensimbi n’enteekateeka era nga ye mubaka akiikirira Ntenjeru ey'oBukiikakkono, [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y'e Kayunga]] mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumin’emu.
Mu Gwekkumi, 2023, yavunaanibwa emisango egy'ali gy'ekuusa ku nguzi n'okubba amabaati, ekintu eky'atwaliramu abakungu ba gavumenti abawerako. <ref>https://apnews.com/article/uganda-corruption-scandal-ministers-charged-16cd8b6d0f433381fdd34b6dadfa30d5</ref> Akyagenda mu maaso n’okwegaana emisango gino. <ref>https://observer.ug/news/headlines/79573-minister-lugoloobi-stole-karamoja-iron-sheets-state-witnesses-tell-court</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Lugoloobi yazaalibwa nga 21 Ogwomukaaga, 1961 era mutabani wa Bwogi eyali dayirekita wa UTV ne Mary Bwogi mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y’e Kayunga]] . Alina Diguli mu by’enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] ne Diguli ey'okubiri mu kuddukanya bizinensi eya Master's Degree in Business Administration okuva ku [[:en:Eastern_and_Southern_African_Management_Institute|Eastern and Southern African Management Institute]] (ESAMI). <ref name=":0">https://www.mpscanug.com/profile/lugoloobiamos/</ref>
== Emirimu gye ==
Munnabyabufuzi era alina akakwate ku kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] era nga mubaka mu Paalamenti. <ref name=":0"/> Addukanya pulojekiti ze ez’obuntu ezikwata ku mazzi amayonjo, emizannyo, ebyobulamu, ebyenjigiriza, pulogulaamu za sikaala eri abayizi n’enteekateeka z’okutumbula embeera z’abantu ng’okusima nayikondo n’okuziddaabiriza. <ref name=":0" />
== Emirimu gye mu Paalamenti ==
Mmemba omujjumbize ku kakiiko ka bizinensi, akakiiko k’ebyensimbi, okuteekateeka n’okutumbula eby'enfuna n’akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira. <ref name=":0"/> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/7fc1b51f-7f08-4ad6-b2b7-0f485801ebae/</ref> Mu kiseera kino ye Minisita omubeezi ow’ebyensimbi. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/lugoloobi-s-budget-full-speech-3432506</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Lugoloobi mufumbo eri Evelyne Nakimera. <ref>{{Cite web |url=https://newsday.co.ug/2021/10/11/mother-says-her-daughter-a-wife-to-amos-minister-lugoloobi-wants-to-kill-her-over-property/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2022-03-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220302085513/https://newsday.co.ug/2021/10/11/mother-says-her-daughter-a-wife-to-amos-minister-lugoloobi-wants-to-kill-her-over-property/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://kayunga.go.ug/constituencies Omukutu gwa Gavumenti ez'ebitundu mu Disitulikiti y'e Kayunga]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{DEFAULTSORT:Lugoloobi, Amos}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
q0raoy286a2fojztdijb4fz1f8cw8kw
61048
60971
2026-07-11T16:00:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61048
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amos Lugoloobi''' yazaalibwa 21 Ogwomukaaga 1961) [[:en:Uganda|MunnaUganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Mu kiseera kino ye Minisita Omubeezi ow’ebyensimbi n’enteekateeka era nga ye mubaka akiikirira Ntenjeru ey'oBukiikakkono, [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y'e Kayunga]] mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumin’emu.
Mu Gwekkumi, 2023, yavunaanibwa emisango egy'ali gy'ekuusa ku nguzi n'okubba amabaati, ekintu eky'atwaliramu abakungu ba gavumenti abawerako. <ref>https://apnews.com/article/uganda-corruption-scandal-ministers-charged-16cd8b6d0f433381fdd34b6dadfa30d5</ref> Akyagenda mu maaso n’okwegaana emisango gino. <ref>https://observer.ug/news/headlines/79573-minister-lugoloobi-stole-karamoja-iron-sheets-state-witnesses-tell-court</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Lugoloobi yazaalibwa nga 21 Ogwomukaaga, 1961 era mutabani wa Bwogi eyali dayirekita wa UTV ne Mary Bwogi mu [[:en:Kayunga_District|Disitulikiti y’e Kayunga]] . Alina Diguli mu by’enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] ne Diguli ey'okubiri mu kuddukanya bizinensi eya Master's Degree in Business Administration okuva ku [[:en:Eastern_and_Southern_African_Management_Institute|Eastern and Southern African Management Institute]] (ESAMI). <ref name=":0">https://www.mpscanug.com/profile/lugoloobiamos/</ref>
== Emirimu gye ==
Munnabyabufuzi era alina akakwate ku kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] era nga mubaka mu Paalamenti. <ref name=":0"/> Addukanya pulojekiti ze ez’obuntu ezikwata ku mazzi amayonjo, emizannyo, ebyobulamu, ebyenjigiriza, pulogulaamu za sikaala eri abayizi n’enteekateeka z’okutumbula embeera z’abantu ng’okusima nayikondo n’okuziddaabiriza. <ref name=":0" />
== Emirimu gye mu Paalamenti ==
Mmemba omujjumbize ku kakiiko ka bizinensi, akakiiko k’ebyensimbi, okuteekateeka n’okutumbula eby'enfuna n’akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira. <ref name=":0"/> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/7fc1b51f-7f08-4ad6-b2b7-0f485801ebae/</ref> Mu kiseera kino ye Minisita omubeezi ow’ebyensimbi. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/lugoloobi-s-budget-full-speech-3432506</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Lugoloobi mufumbo eri Evelyne Nakimera. <ref>{{Cite web |url=https://newsday.co.ug/2021/10/11/mother-says-her-daughter-a-wife-to-amos-minister-lugoloobi-wants-to-kill-her-over-property/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2022-03-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220302085513/https://newsday.co.ug/2021/10/11/mother-says-her-daughter-a-wife-to-amos-minister-lugoloobi-wants-to-kill-her-over-property/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://kayunga.go.ug/constituencies Omukutu gwa Gavumenti ez'ebitundu mu Disitulikiti y'e Kayunga]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{DEFAULTSORT:Lugoloobi, Amos}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
abviroaai9c8rwcq77s5y2bnavrk5do
Ephraim Biraaro
0
11902
61487
44110
2026-07-11T17:05:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61487
wikitext
text/x-wiki
'''Ephraim Biraaro Gashanga''' yazaalibwa 28 Ogusooka 1961) [[:en:Ugandan|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era [[:en:Legislator|mubaka mu Paalamenti]] akiikirira Konsitityuwensi ya Buhweju ey'eBuggwanjuba, [[:en:Buhweju_District|Disitulikiti y'e Buhweju]] . <ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/107132</ref> <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/biraaro-ephraim-ganshanga-6964/</ref> <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/biraaro-ephraim-ganshanga-6964/</ref> Mu Paalamenti ey’ekkuminemu, Biraro aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku mwenkanonkano. <ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-equal-opportunities/</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Biraaro yazaalibwa nga 28 Ogusooka 1961. Yasomera ku Church School e Nyakashaka mu 1969 n’atuula ebigezo bye ebya Pulayimale ebyakamalirizo ku Nyakitoko primary School mu 1979. Yagenda mu Burere SS mu 1980 ne mu 1983 Nganwa High School gye yafunira satifikeeti ya siniya ey'okuna eya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] Mu 1984, yeegatta ku Masaka Secondary School gyeyafunira satifikeeti ya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]], naye essomero lino lyataataaganyizibwa olutalo olwa 1985. Oluvannyuma lw’eggye lya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] okuwamba obuyinza, yamaliriza. Yeegatta ku ttendekero ly'obubazi bw'ebitabo erya Institute of Accountants and Commerce Kampala okutuuka mu 1987.Wakati wa 1988 ne 1991 yakola ng’omusomesa alina layisinsi. <ref name=":0"/>
Mu 2004, yeegatta ku Uganda Martyrs University Nkozi n’afuna diguli mu by’obusuubuzi ne mu 2008, n’afuna diguli ey'okubiri mu kuddukanya bizinensi. <ref name=":1">{{Cite web |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/107132 |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2021-12-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211230115957/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/107132 |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Okuva mu 2002 okutuuka mu 2010, Biraaro yaweereza nga kansala wa Disitulikiti y’e Bushenyi e Burere. Wakati wa 2010 ne 2011, yaliko omumyuka wa ssentebe wa Disitulikiti y’e Buhweju. <ref name=":0"/>
Mu 2011, yeegatta ku Paalamenti ng’akiikirira Buhweju, <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/10563c77-0030-4220-945e-0c0fd157b63d/</ref> <ref>https://allafrica.com/stories/201101100100.html</ref> era mu 2016 yawangulwa [[:en:Francis_Mwijukye|Francis Mwijukye]] .
Mu 2015, yaleeta ekiteeso ky’okukutula Buhweju ey'eBuggwanjuba okuva ku Ssazza ly'e Buhweju. <ref>http://ugandaradionetwork.com/story/mps-split-over-more-requests-for-county-creation</ref>
Mu 2020, yalangirira nti agenda kuvuganya ku kifo ky'omubaka mu Paalamenti akiikirira Buhweju ey'e Buggwanjuba nga tekinnaba nakutondebwawo, kye yawangula oluvannyuma mu kulonda kwa bonna okwa 2021. <ref>https://mknewslink.com/three-declare-interest-to-contest-for-buhweju-west-mp-seat-before-parliament-passes-it/</ref>
Ono y’omu ku baali baagala Buhweju afuuke Disitulikiti mu kiseera we yali kansala mu lukiiko lwa Disitulikiti. <ref name=":2">{{Cite web |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=12925:bushenyi-new-districts-new-faces |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2022-01-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220101110531/https://www.observer.ug/component/content/article?id=12925:bushenyi-new-districts-new-faces |url-status=dead }}</ref>
Yaliko maneja w’amakolero g'amajaani e Igara, Kayonza ne Mabare nga tannaba kwegatta ku byobufuzi. <ref name=":2"/>
Ono y’omu ku balimi abaamanyi mu Disitulikiti y’e Buhweju nga mulimi w'amatooke, emmwanyi n'amajaani. <ref name=":1"/>
Yali omu ku babaka ba Paalamenti abaalaga obutali bumativu n’engeri Umeme gye yali eyisaamu Bannayuganda. <ref>https://www.parliament.go.ug/news/5456/parliament-investigate-umeme-over-unlawful-acts</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
hkeo3k8ir6iysm63y98xh1th6achejl
Michael Kintu
0
11904
61545
48010
2026-07-11T17:13:23Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61545
wikitext
text/x-wiki
'''Mikayiri Kintu''' ( Yazaalibwa mu 1900 – n'afa 1964) yali munnayuganda munnabyabufuzi eyaweereza nga ( [[Katikkiro]] ) w'[[obwakabaka obwa Buganda]] okuva mu 1955 okutuusa 1964
Nga tannafuuka ''Katikkiro'' ye kennyini, Kintu yali "aweerezzako emyaka egisukka mu makumi abiri ng'omwami mu bukulembeze omuli n'okukola nga Mukwenda (omuwabuzi omukulu) eri ''Katikkiro'' [[Paulo Kavuma]], gweyali ow'okuddira mu bigere oluvanyuma. N'era yali omu ku basikawutu abakulu ab'ekibiina kya Uganda eky'abasikawutu nga Uganda tebannaba kufuna bwetwaze. Era yakubiriza akakiiko ka Kintu, akaatandikibwawo mu Mwezi ogwekkuminebiri 1954 okuwabula olukiiko lwa Buganda ku ky’okukkiriza [[ebiteeso bya Namirembe]]. Ku nkomerero, akakiiko ka Kintu kaawagira ebiteeso, n’ennongoosereza eziwerako ezaateesebwako: okwongezaayo ennongoosereza mu gavumenti z’ebitundu nenkyukakyuka mu busika, n’okusaba okulonda obutereevu eri olukiiko. Alipoota y'Akakiiko ka Kintu yayisibwa olukiiko nga 9 Omwezi ogwokutaano 1955 n'obululu 77 ku 8 nomuntu omu 1 ataakiika.
Okulondebwa kwa Kintu nga ''Katikkiro'' mu Mwezi ogwomunaana 1955, [[okwaddirira okudda kwa kabaka]] mu buwanganguse okuva mu buwanganguse, kwavuganyizibwako nnyo, nga Kintu awangula [[Matayo Mugwanya]] n'obululu 42-41. Mu gavumenti, Kintu yavumirira nnyo gavumenti y'abamatwale enkuumi era n'awagira ekya Uganda okwefuga. Okwawukana ku Kavuma, Kintu mu kusooka yali awagira eky'eggwanga lya Uganda erimu .Wabula okwolesebwa kwe okw'eggwanga eriri ku federo (Ne Buganda nga yeetongodde) kwaleeta Buganda mu ntalo ne gavumenti y'Abangereza ekyayanguya okutondawo eggwanga eriri ku nfuga ya yunitale (Unitary state).
Kino kyavaamu Buganda okuzira okulonda kwa 1958 [[okw'olukiiko lw'eggwanga]] olwa (LEGICO ) mu kimanyiddwa ng'okumenya endagaano 1955 era ku nkomerero mu kiwandiiko nga 24 Omwezi ogwomwenda 1960 ekyasalawo nti Buganda egende yokka okusinga okweyongerayo mu Uganda eyawamu abangereza gye baayagala. Obutakkiriziganya buno bwatondawo obutabanguko bw'ebyobufuzi mu Buganda obwavaamu Buganda okuzira okulonda kwabona okwategekebwa nga 23 Omwezi ogwokusatu 1961. Wabula obuwanguzi bw'ekibiina ky'abakatuliki ekya [[Democratic party]] bwawaliriza Kintu eyali abiwumudde okuddamu mu lutalo lw'okwefuga era Buganda mu bujjuvu yeenyigira mu ttabamiruka wa ssemateeka eyategekebwa oluvannyuma mu 1961.
Ttabamiruka yakkiriza nti obukiise bwa Buganda ku lukiiko lwa LEGICO bujja kufunibwa simubutereevu okuyita mu lukiiko.
Kintu mubujjuvu yawagira ekibiina kya [[Kabaka Yekka]], ekibiina ekyakolebwa okukuuma ennono mu Buganda era naafuuka ssentebe waakyo mu 1962
Okulekulira kwa Kintu nga ''Katikkiro'' mu Mwezi ogwekkuminoogumu 1964 kyaddirira okukuba akalulu k'okumuggyamu obwesige mu [[lukiiko]] lwa Buganda, ng'abakiise bavumirira engeri obukulembeze bwe gyebwakwatamu okulonda okwa [[1964 okwasalawo ku masaza agaabula]] . [[Yasikizibwa Jeoash Mayanja Nkangi]] eyawangula Sepiriya Kisawuzi Masembe-Kabali K-Y gweyawagira
Kintu yawasa omu ku bawala ba Sir [[Apollo Kaggwa]] .Yali mupolotesitante "ow'obuyigirize obutono"
== Ebiwandiiko ==
# {{Cite news|title=Buganda Gets Cabinet|date=4 September 1955|work=The New York Times}}
== Ebijuliziddwa ==
* {{Cite book |last=Apter |first=David E. |date=1967 |title=The Political Kingdom in Uganda: A Study in Bureaucratic Nationalism |url=https://books.google.com/books?id=YvMrBgAAQBAJ |publisher=Routledge |isbn=978-1-136-30757-7 |edition=2nd}}
* {{Cite book |last=Akyeampong |first=Emmanuel Kwaku |date=2 February 2012 |title=Dictionary of African Biography |url=https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&pg=RA2-PA398 |last2=Gates |first2=Henry Louis |publisher=OUP USA |isbn=9780195382075 |pages=398 |language=en}}
* {{Cite journal |last=Hancock |first=Ian |date=1 April 1970 |title=The Buganda Crisis of 1964 |url=https://academic.oup.com/afraf/article/69/275/109/57552 |journal=African Affairs |language=en |volume=69 |issue=275 |pages=109–123 |doi=10.1093/oxfordjournals.afraf.a095989 |issn=0001-9909 |url-access=subscription}}
* {{Cite book |last=Jørgensen |first=Jan Jelmert |year=1981 |title=Uganda: a modern history |url=https://books.google.com/books?id=09MNAAAAQAAJ&pg=PA288 |publisher=Taylor & Francis |isbn=978-0-85664-643-0 |page=220}}
* {{Cite book |last=Mukholi |first=David |year=1995 |title=A Complete Guide to Uganda's Fourth Constitution: History, Politics, and the Law |url=http://www.nzdl.org/gsdlmod?e=q-00000-00---off-0unescoen--00-0----0-10-0---0---0direct-10---4-----stt--0-1l--11-en-50---20-about-constitution--00-0-1-00-0--4----0-0-11-10-0utfZz-8-10&a=d&c=unescoen&srp=0&srn=0&cl=search&d=HASH016d9c404a032ce0564b7ae4 |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-084-3 |pages=9–10}}
* {{Cite book |last=Otunnu |first=Ogenga |date=26 December 2016 |title=Crisis of Legitimacy and Political Violence in Uganda, 1890 to 1979 |url=https://books.google.com/books?id=aZDLDQAAQBAJ |publisher=Springer |isbn=978-3-319-33156-0 |page=150}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
9orgk2ka4zuvswsusocp72b5adps3ld
Robert Mwesigwa
0
11905
61822
42966
2026-07-11T17:45:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61822
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Mwesigwa Rukaari''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]],[[:en:Politician|munabyabufuzi]] era [[:en:Legislator|mubaka mu Paalamenti]] akiikirira Mbarara ey'Obukiikakkono, mu [[:en:Mbarara_City|kibuga ky'e Mbarara]] . <ref>{{Cite web |url=https://pearltimes.co.ug/in-hot-soup-again-musevenis-nrm-cec-member-rukaari-in-another-shs10bn-land-scandal/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2025-08-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250814165049/https://www.pearltimes.co.ug/in-hot-soup-again-musevenis-nrm-cec-member-rukaari-in-another-shs10bn-land-scandal/ |url-status=dead }}</ref> Ye Ssentebe wa Kkampuni ya East African Procurement News Company Limited, kampuni ekolera awamu ne AMPROC INC efulumya magazini buli mwezi eyeekenneenya omulimu gw'okugula ebintu mu [[:en:East_African_Community|kitundu kya East Africa]] era abadde ambasada wa [[:en:Republic_of_Malawi|Republic of Malawi]] mu [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref name="showbizuganda.com">https://www.showbizuganda.com/nrmprimaries-what-you-need-to-know-about-dr-robert-mwesigwa-rukaari/</ref> Era yali Ambasada wa [[:en:Kingdom_of_Morocco|Kingdom of Morocco]] . <ref name=":0">https://croozefm.com/dr-mwesigwa-rukaari-cited-in-mbarara-fake-mask-production-centre-scandal/</ref>
Era akola nga mmemba ku kakiiko akafuzi aka Central Executive Committee aka [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], ekibiina ekiri mu buyinza mu Uganda. <ref name="showbizuganda.com"/>
== Emisomo gye ==
* [[:en:Makerere_University|Yunivasite y’e Makerere]] – BA Sayansi w’Ebyobufuzi n’Olufaransa
* Ssettendekero wa Makerere – Diguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu gya Gavumenti
* [[:en:Nkumba_University|Yunivasite y’e Nkumba]] <ref>{{Cite web |title=Archived copy |url=http://nuir.nkumbauniversity.ac.ug/bitstream/handle/20.500.12383/556/Robert%20Mwesigwa-SOSS.pdf?sequence=1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220106091342/http://nuir.nkumbauniversity.ac.ug/bitstream/handle/20.500.12383/556/Robert%20Mwesigwa-SOSS.pdf?sequence=1 |archive-date=2022-01-06 |access-date=2022-01-06}}</ref> – Diguli ey'okubiri mu by’okwerinda n’enteekateeka
* Yunivasite y’e Nkumba – Dipuloma mu Enkolagana n’abantu
* Nkumba University – Dipuloma mu by’obusuubuzi n’okuddukanya emirimu
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
[[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] – Ssentebe w’eggwanga, Entrepreneurship League era mmemba ku kakiiko akafuzi ak'ekibiina kya National Resistance Movement (CEC) okuva mu Gwekkuminogumu 2015 – okutuusa kati. <ref name="pmldaily.com">https://www.pmldaily.com/news/2020/08/nrm-boss-rukaari-nominated-to-unseat-former-protege-vows-to-spread-wealth-creation-in-mbarara.html</ref>
Mu 2019, yalondebwa okuba omukulembeze w’olukiiko okuweereza ku lukiiko olukulu olw’ekibiina ekigatta abasuubuzi mu nsi yonna ekya [[:en:International_Chamber_of_Commerce|International Chamber of Commerce]] (ICC) World Chambers Federation (WCF) General Council okuva mu 2020 okutuuka mu 2022 mu kibuga Paris ekya Bufalansa, ekibiina ekigatta abasuubuzi mu nsi yonna, ekisobozesa abasuubuzi b’ensi yonna okufuna obugagga n’emikisa eri abantu bonna mu nsi. <ref>https://shiftmedianews.com/dr-mwesigwa-rukaari-appointed-chamber-leader-at-the-wcf-general-council-in-france-nce/</ref> Yali ssentebe, Board of Africa Strategic Leadership Centre, enteekateeka ey’okukolagana n’abakulembeze okuva mu bitongole bya gavumenti n’eby’obwannannyini, abeewaddeyo okukulaakulanya Afrika, nga bateekawo emikisa gy’okukulaakulana n’okussa ssente mu kapito w’abantu ku ssemazinga. <ref>https://web.archive.org/web/20210615135139/https://www.news.mak.ac.ug/2018/08/mak-aslc-to-use-research-based-policies-to-enhance-africas-socio-economic-development/</ref>
Mu 2021, ababaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ku kakiiko ka (COSASE) baamukunya okulaga engeri gye yafunamu poloti ssatu ezaali eza kampuni y'egaali y'omukka URC e Port Bell ne Mulago ku bukadde bwa Shs 357 mu 2009, <ref>https://newslexpoint.com/mp-squeezed-by-cosase-over-purchase-of-uganda-railways-land/</ref> <ref>https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mp-rukaari-on-spot-over-the-purchase-of-nsambya-railway-land/</ref> <ref>https://mulengeranews.com/kamya-risks-to-investigate-top-nrm-cec-member-accused-of-grabbing-railways-land-in-kla/</ref> kye yalemererwa okwanukula. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mp-rukaari-fails-to-defend-purchase-of-railway-land-3637558?view=htmlamp</ref>
Mu kulonda kw'ekibiina kya NRM, yeesimbawo ne munne Tusiime Michael gwe yali gwe yali awagira mu kulonda okwasooka. <ref name="pmldaily.com"/>
== Obutakkanya ==
Mu Gwekkuminebiri 2021, famire emu mu Disitulikiti y’e Isingiro yasaba gavumenti oluvannyuma lw'okufiirwa obuse obusoba mu kkumi eri Robert Mwesigwa Rukaari oluvannyuma lw’ettaka lyabwe mu [[:en:Isingiro_District|Disitulikiti y’e Isingiro]] okutwalibwa ababundabunda naye gavumenti bwe yabaliyirira n’agaana okusasula ssente zaabwe oluvannyuma lw'okubamatiza okuziyisa ssente ezo ku akawunti ya kkampuni ye. <ref>https://observer.ug/news/headlines/72065-mp-rukaari-accused-of-swindling-shs-10b-in-another-dubious-land-deal</ref>
Mu kiseera kya COVID-19, yavunaanibwa okukola obukookolo obutatukagana n'amulembe era nga bw'ali tebukkiriziddwa kitongole kya [[:en:Uganda_National_Bureau_of_Standards|Uganda National Bureau of Standards]], nga yali agguddewo n'ekkolero ly'abwo e Mbarara. <ref name=":0"/>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ipuq8exvx7nenstfvcsg84pqdos7mal
Mapenduzi Ojara
0
11906
61267
42161
2026-07-11T16:40:33Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61267
wikitext
text/x-wiki
[[File:Ojara_Martin_Mapenduzi.jpg|thumb|Ojara Martin Mapenduzi ]]
'''Ojara Martin Mapenduzi''' Munnayuganda,munnamawulire, munnabyabufuzi era [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka mu Paalamenti]] akiikirira Gulu ey'Obuggwanjuba Divizoni y'e Bardege-Layibi. Emabegako yaweerezaako nga Ssentebe wa Gavumenti ez’ebitundu mu Disitulikiti y’e Gulu. <ref>{{Cite web |url=https://www.nen.co.ug/en/hon-ojara-martin-mapenduzi-quits-fdc/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2021-09-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210918192601/https://www.nen.co.ug/en/hon-ojara-martin-mapenduzi-quits-fdc/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/acholi-leaders-divided-over-proposed-agro-industrial-identity-for-gulu-city/</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Ojara yazaalibwa mu maka agalimu abaana 18. Yafuna diguli mu busomesa okuva mu [[Ssettendekero wa Gulu|Yunivasite y'e Gulu]], era yasomesa essomo lya literature mu Gulu Central School ng’omusomesa ow’ekiseera. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/mapenduzi-gulu-district-s-man-of-the-people-1583758</ref> <ref>https://chimpreports.com/i-sold-pigs-to-buy-a-radio-station-gulu-chairman/</ref> Oluvanyuma yatandiika okukola amawulire ne ladiyo ya Choice FM mu Gulu n'akuzibwa okutuuka ku kifo ky'omusunsuzi w'amawulire era ng'omukwanaganya wa pulogumlaamu okumala emyaka ebiri.
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Ojara yayingira eby'obyobufuzi mu 2006 bwe yavuganya n’awangula ekifo kya kansala ku muluka gwa Bardege mu Munisipaali y’e Gulu era n’afuuka sipiika w’ennyumba eno. Mu 2013, yalondebwa okuba Ssentebe w’olukiiko lwa Disitulikiti y’e Gulu <ref>{{Cite web |url=https://nbs.ug/2018/03/balalo-eviction-not-tribal-gulu-lc5-mapendunzi/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2024-04-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240416144426/https://nbs.ug/2018/03/balalo-eviction-not-tribal-gulu-lc5-mapendunzi/ |url-status=dead }}</ref> gye yaweereza okutuusa mu 2021 lwe yalondebwa ku Paalamenti y’eggwanga okuva e Gulu ey'Obuggwanjuba. Mu Paalamenti, yalondeddwa okubeera Ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya Gavumenti okusingira ddala eb'ekibiina ekivuganya gavumenti mu Paalamenti ekya National Unity Platform, NUP. <ref>https://northernbuzz.biz/shock-as-bobi-wine-appointed-ojara-martin-mapenduzi-amongst-the-new-nup-leaders-in-parliament/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Ojara, Mapenduzi}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
2lq0obvw4gvri39qfjnuq5vkl1iognj
61848
61267
2026-07-11T17:53:27Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61848
wikitext
text/x-wiki
[[File:Ojara_Martin_Mapenduzi.jpg|thumb|Ojara Martin Mapenduzi ]]
'''Ojara Martin Mapenduzi''' Munnayuganda,munnamawulire, munnabyabufuzi era [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka mu Paalamenti]] akiikirira Gulu ey'Obuggwanjuba Divizoni y'e Bardege-Layibi. Emabegako yaweerezaako nga Ssentebe wa Gavumenti ez’ebitundu mu Disitulikiti y’e Gulu. <ref>{{Cite web |url=https://www.nen.co.ug/en/hon-ojara-martin-mapenduzi-quits-fdc/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2021-09-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210918192601/https://www.nen.co.ug/en/hon-ojara-martin-mapenduzi-quits-fdc/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/acholi-leaders-divided-over-proposed-agro-industrial-identity-for-gulu-city/</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Ojara yazaalibwa mu maka agalimu abaana 18. Yafuna diguli mu busomesa okuva mu [[Ssettendekero wa Gulu|Yunivasite y'e Gulu]], era yasomesa essomo lya literature mu Gulu Central School ng’omusomesa ow’ekiseera. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/mapenduzi-gulu-district-s-man-of-the-people-1583758</ref> <ref>https://chimpreports.com/i-sold-pigs-to-buy-a-radio-station-gulu-chairman/</ref> Oluvanyuma yatandiika okukola amawulire ne ladiyo ya Choice FM mu Gulu n'akuzibwa okutuuka ku kifo ky'omusunsuzi w'amawulire era ng'omukwanaganya wa pulogumlaamu okumala emyaka ebiri.
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Ojara yayingira eby'obyobufuzi mu 2006 bwe yavuganya n’awangula ekifo kya kansala ku muluka gwa Bardege mu Munisipaali y’e Gulu era n’afuuka sipiika w’ennyumba eno. Mu 2013, yalondebwa okuba Ssentebe w’olukiiko lwa Disitulikiti y’e Gulu <ref>{{Cite web |url=https://nbs.ug/2018/03/balalo-eviction-not-tribal-gulu-lc5-mapendunzi/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2024-04-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240416144426/https://nbs.ug/2018/03/balalo-eviction-not-tribal-gulu-lc5-mapendunzi/ |url-status=dead }}</ref> gye yaweereza okutuusa mu 2021 lwe yalondebwa ku Paalamenti y’eggwanga okuva e Gulu ey'Obuggwanjuba. Mu Paalamenti, yalondeddwa okubeera Ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya Gavumenti okusingira ddala eb'ekibiina ekivuganya gavumenti mu Paalamenti ekya National Unity Platform, NUP. <ref>https://northernbuzz.biz/shock-as-bobi-wine-appointed-ojara-martin-mapenduzi-amongst-the-new-nup-leaders-in-parliament/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Ojara, Mapenduzi}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
b9zu5l57tygvg32d486kiapdvbt3mpr
Felix Ogong
0
11907
61128
56073
2026-07-11T16:32:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61128
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Felix Okot Ogong''' yazaalibwa 22 Ogusooka 1965) Munnayuganda omukugu mu by'enfuna, munnabyabufuzi era mmemba wa Paalamenti okuva mu Ssaza ly'e [[Dokolo]] ey'e Buggwanjuba nga mu kiseera kino atuula ku Paalamenti ya Pan Africa, Ababaka ba African Union ekisanja eky'okubiri nga yasindikibwa mu Paalamenti eyo mu kiseera kya Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi. <ref>https://www.independent.co.ug/former-bus-driver-accuses-mp-ogong-of-breaching-nssf-act/</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/uganda-mps-swear-in-at-pan-african-parliament/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/c880b8df-4596-4962-8872-94da5e52b635/</ref> Yali Minisita omubeezi ow'ensonga z'abavubuka n'abaana[[National Resistance Movement|.]] <ref>http://ugandaradionetwork.com/story/gang-attacks-minister-felix-okot-ogong</ref> era mmemba w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) ky'eyaweererezaamu mu Paalamenti okuva mu 1996. Ogong ye mutandisi era maneja omukulu owa Feilistar bus services ne Voice of Lango Fm esangibwa mu kibuga ky'e Lira.<ref>https://www.pmldaily.com/news/2018/09/museveni-attack-on-voice-of-lango-fm-angers-mp.html</ref> <ref>https://www.softpower.ug/ugandan-mps-sworn-in-to-pan-african-parliament/</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Ogong Mukristaayo era mmemba w’eddiini y’Abapolotesitanti. Yafuna diguli mu by'enfuna n'eby'ettaka okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] . <ref>{{Cite web |url=https://tndnewsug.com/2020/04/22/mp-okot-ogong-im-not-a-dog-to-refuse-shs20m-covid-19-fund/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2021-09-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210929021357/https://tndnewsug.com/2020/04/22/mp-okot-ogong-im-not-a-dog-to-refuse-shs20m-covid-19-fund/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Ogong, Felix}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
bug14hthd6a2hpc359t41orms4mcbl4
Moses Ogwal
0
11908
61210
52864
2026-07-11T16:37:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61210
wikitext
text/x-wiki
'''Moses Goli Ogwal''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era mmemba mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okuva mu Konsityuwensi ya Dokolo ey'Obukiikakkono. <ref>https://chimpreports.com/dokolo-nrm-leaders-abandon-mp-flag-bearer/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://tndnewsug.com/2020/12/19/man-behind-bad-politics-hatred-in-dokolo-says-sorry-denounces-goli/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2021-09-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210913192939/https://tndnewsug.com/2020/12/19/man-behind-bad-politics-hatred-in-dokolo-says-sorry-denounces-goli/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/ogwal-moses-goli-7159/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/103164 |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209151516/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/103164 |url-status=dead }}</ref> Mmemba mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance movement]] (NRM). Yakola nga Dayirekita w’enkulaakulana y’ebitongole by’obwannannyini. <ref>{{Cite web |url=https://www.ugstandard.com/dokolo-county-mp-goli-roots-for-cassava-value-addition-to-support-livestock-feedlot-technology-in-northern-uganda/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2021-09-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210913192953/https://www.ugstandard.com/dokolo-county-mp-goli-roots-for-cassava-value-addition-to-support-livestock-feedlot-technology-in-northern-uganda/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |url=https://news.mak.ac.ug/2021/06/hon-goli-roots-for-cassava-value-addition-to-support-livestock-feedlot-technology-in-northern-uganda/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2025-04-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250428115333/https://news.mak.ac.ug/2021/06/hon-goli-roots-for-cassava-value-addition-to-support-livestock-feedlot-technology-in-northern-uganda/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://eagle.co.ug/2018/06/19/mobile-money-tax-will-kill-new-ict-innovations-private-sector-foundation.html</ref>
Mu Paalamenti ey’ekkumi n’emu, aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku nsonga z’omukago gwa East Africa. <ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-east-african-community-affairs/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Ogwal, Moses}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
erjta8i26h5sdyt4bkvoeom5h26su63
Robert Migadde
0
11909
61147
42378
2026-07-11T16:33:50Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61147
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Ndugwa Migadde''' yazaalibwa 7 Ogwekkuminebiri 1980 Munnayuganda, munnabyabufuzi mu era mmemba mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti]] okuva mu [[:en:Buvuma_District|bizinga by'e Buvuma]] . Ono mmemba mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). <ref name=":0">https://www.mpscanug.com/profile/hon-migadde-ndugwa-robert/</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/govt-to-levy-tax-on-fish-maw-exports/</ref> <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/migadde-robert-ndugwa-7143/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/63e7b64f-bd5b-4808-8b78-64969ba55f7d/</ref> Atuula ku bukiiko obuvunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga n’ebyobulimi. <ref>{{Cite web |url=https://devinsightsug.com/buvuma-mp-to-residents-embrace-oil-palm-growing-for-economic-transformation/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2021-09-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210913214652/https://devinsightsug.com/buvuma-mp-to-residents-embrace-oil-palm-growing-for-economic-transformation/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Migadde Mukristaayo era mmemba w’eddiini y’Abakatuliki. Yafuna diguli mu kutegeka ebibuga eya Degree in Urban palnning ne diguli ey'okubiri mu kuddukanya bizinensi okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] nga tannafuna dipuloma ey'enyongereza mu by’enfuna by’ebibuga okuva mu Galilee College, Israel. <ref name=":0"/> <ref>https://www.radiosimba.ug/bataano-bakwatiddwa-e-buvuma-lwakutiisatiisa-mubaka-migadde/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Migadde, Robert}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
n2wuxd3tii2zq1cpceupzw0v6nzx28f
Yusuf Mutembuli
0
11910
61264
60508
2026-07-11T16:40:26Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61264
wikitext
text/x-wiki
'''Yusuf Mutembuli''' Munnayuganda muwolereza wa kkooti enkulu, musomesa, munnabyabufuzi era [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba mu Paalamenti]] akiikirira [[:en:Butaleja_District|Disitulikiti y’e Butaleja]] mu Konsityuwensi y’e Bunyole ey'eBuvanjuba ku tikiti y’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>{{Cite web |url=https://thescribenews.com/uganda/yusuf-mutembuli-the-democratic-party-vice-president-eastern-region-defects-to-national-resistance-movement-nrm/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2021-09-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210906183821/https://thescribenews.com/uganda/yusuf-mutembuli-the-democratic-party-vice-president-eastern-region-defects-to-national-resistance-movement-nrm/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.pmldaily.com/tag/yusuf-mutembuli</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/mps-oppose-ban-on-rice-growing-in-butaleja-wetlands/</ref>
Mu Paalamenti ey’ekkuminemu, aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka n'ensonga za Paalamenti. <ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-legal-and-parliamentary-affairs/</ref>
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Mutembuli yavuganya mu kalulu ka 2016 ku kaadi y’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] (DP) kyokka n’awangulwa Nagomu Musamba Moses owa NRM. Mutembuli yaliko omumyuka wa pulezidenti w’ekibiina kya Democratic Party era nga omukwanaganya wa People Power mu kitundu ky'eBuggwanjuba. <ref>http://ugandaradionetwork.com/story/butaleja-mps-oppose-govt-ban-on-rice-growing-in-wetlands-</ref> Yeewaggula ne yegatta ku kibiina kya NRM ekiri mu buyinza mu kalulu ka bonna aka 2021 oluvannyuma lw’okumala emyaka 15 mu DP ng’akivumirira nti tekirina agenda y'e by'obufuzi era yagamba nti ekibiina kibulako emyaka 50 okutwala obwa pulezidenti. <ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20200624/94935/here-is-how-nrm-cunningly-won-the-heart-of-bobi-wines-man-mutembuli.html</ref> Yalondebwa mu Paalamenti ku tikiti ya NRM mu kulonda kwa 2021. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/555</ref> <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mutembuli-yusuf-7116/</ref> <ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20200624/94935/here-is-how-nrm-cunningly-won-the-heart-of-bobi-wines-man-mutembuli.html</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Mutembuli, Yusuf}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
gahsdidxpjvvw3eeqn2s7frhuosgx9f
John Mulimba
0
11911
61257
42357
2026-07-11T16:39:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61257
wikitext
text/x-wiki
'''John Mulimba''' munnayuganda, munnabyabufuzi, [[Parliament of Uganda|mmemba mu Paalamenti]] akiikirira Konsityuwensi y'e Samia Bugwe nga mu kiseera kino aweereza nga Minisita omubeezi ow’ensonga z’ebweru. <ref>https://flashugnews.com/john-mulimba-warns-media-publish-images-afghan-evacuees/</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/govt-cautions-against-publishing-images-of-afghan-evacuees/</ref> <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mulimba-john-7095/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/2b9581db-d057-4dcb-a975-ad496b76f4e5/</ref> <ref>http://news.radioalgerie.dz/fr/blog/tags/john-mulimba</ref>
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Mulimba yalondebwa ku kifo ky’omubaka wa Samia Bugwe mu Paalamenti mu 2011 ku tikiti y’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] era n’aweereza okutuusa mu 2016 lwe yafiirwa ekifo kye eri Gideon Onyango. <ref>{{Cite web |url=https://mulengeranews.com/justice-ogoola-aggrey-awori-eye-mp-seats-as-busia-incumbent-mps-struggle-to-keep-their-positions/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2024-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241210080111/https://mulengeranews.com/justice-ogoola-aggrey-awori-eye-mp-seats-as-busia-incumbent-mps-struggle-to-keep-their-positions/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.youtube.com/watch?v=tCyMIo-9xww</ref> Mulimba yawangulwa mu kalulu nga kino ky'ava ku ngeri gy'eyali yeyisaamu ey'okwejalabya n’obulagajjavu eri konsityuwensi ze. Ye nnannyini leediyo ya Jogo fm e [[:en:Busia,_Uganda|Busia]] era avuga okwetoloola ekitundu kye mu kabangali y'emipiira eminene. Yaddiza ekifo kino mu 2021 era yalondebwa ku bwa Minisita omubeezi ow’ensonga z’ebweru. <ref>https://nilepost.co.ug/2021/08/26/afghanistan-refugees-government-tells-media-to-report-responsibly/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/141756 |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2024-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241210071206/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/141756 |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/yoweri-museveni-names-new-vice-president-in-reshuffled-cabinet-3430750</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Mulimba, John}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
r8h3gy96dx0crimicxnhq6zy5p47q4t
Solomon Silwany
0
11912
61224
46900
2026-07-11T16:38:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61224
wikitext
text/x-wiki
'''Solomon Silwany''' yazaalibwa 14 Ogwokusatu 1983 [[:en:Ugandan|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era mmemba mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'ekkuminemu]] ng'akiikirira Essaza lye Bukooli. Mmemba w’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). <ref name=":0">https://www.mpscanug.com/profile/silwanysolomon/</ref> <ref>https://www.pmldaily.com/news/2020/11/youre-not-on-guests-list-balaam-mp-silwany-thrown-out-of-soroti-state-lodge.html</ref> <ref>{{Cite web |url=https://ugnews24.info/politics/video-mp-solomon-silwany-chased-like-chicken-thief-at-a-burial-in-bugiri/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2021-09-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210901112825/https://ugnews24.info/politics/video-mp-solomon-silwany-chased-like-chicken-thief-at-a-burial-in-bugiri/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/silwany-solomon-6933/</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-dismisses-poll-petition-against-bukooli-central-mp-3535492</ref>
== Emisomo gye ==
Silwany alina diguli ya Bachelor of Arts Degree okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] . <ref name=":0"/>
== Emirimu gye egy'e byobufuzi ==
Silwany [[:en:Member_of_parliament|mubaka mu Paalamenti]] eyasooka okuweereza ku kakiiko k’ebyobugagga eby’omu ttaka era nga yaliko omumyuka wa Ssentebe w’akakiiko ka NRM caucus mu Paalamenti. <ref>{{Cite web |url=https://kampalapost.com/content/nrm-caucus-meet-discuss-forthcoming-party-primaries |title=Archive copy |access-date=2025-09-20 |archive-date=2024-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241209055738/https://kampalapost.com/content/nrm-caucus-meet-discuss-forthcoming-party-primaries |url-status=dead }}</ref> Yalondebwa ku kakiiko ka Paalamenti akakulu akakola okusalawo mu Paalamenti ey’ekkuminemu ng’adda mu bigere bya [[:en:Peter_Ogwang|Peter Ogwang]] . <ref>https://www.independent.co.ug/parliament-gets-two-new-backbench-commissioners/</ref> <ref>https://www.parliament.go.ug/news/5159/parliamentary-commission-fully-constituted-approval-backbench-mps</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Silwany, Solomon}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
e7m8t4kcooikdlpu4i40hr7baz8xhbn
John Nambeshe
0
11914
61521
41801
2026-07-11T17:12:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61521
wikitext
text/x-wiki
'''John Baptist Nambeshe''' yazaalibwa 24 Ogwekkuminogumu 1965 Munnayuganda, munnabyabufuzi era mmemba mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumin'emu okuva mu Ssaza ly'e Manjiya mu Disitulikiti y'e Bududa mu kiseera kino akola nga nnampala w'oludda oluvuganya mu Paalamenti. Ono mmemba mu kibiina ekivuganya gavumenti ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) era omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina kino mu kitundu ky'e Buvanjuba. <ref name=":0">https://www.mpscanug.com/profile/nambeshejohnbaptist/</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/98835</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/nup-declares-national-fasting-and-prayer-day-as-museveni-swears-in/</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Nambeshe yazaalibwa nga 24 Ogwekkuminogumu 1965 mu ssaza ly'e Manjiya mu [[:en:Bududa_District|Disitulikiti y'e Bududa]] . Yasomera ku Shikhuyu Primary School gye yafunira satifikeeti ye eyasooka eya First School Leaving Certificate mu 1982 nga tannafuna O'Level okuva mu Bulucheke SS (1986) ne A'Level okuva mu Nabumali High School mu 1989. Yafuna dipulooma mu Local Governance and Human Rights okuva okuva ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University, Nkozi]] mu 2012 ne diguli ya Arts in local Governance and Human Rights mu 2014 okuva ku Uganda Martyrs University, Nkozi.
Oluvannyuma Nambeshe y<nowiki>''</nowiki>egatta ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] gye yatikkirwa diguli ey'okubiri mu by’enteekateeka n’okuddukanya emirimu mu 2020.
<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon. Nambeshe Baptist John |url=https://www.mpscanug.com/profile/nambeshejohnbaptist/ |access-date=2021-09-01 |website=MPScan Uganda |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.mpscanug.com/profile/nambeshejohnbaptist/ "Hon. Nambeshe Baptist John"]. ''MPScan Uganda''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2021-09-01</span></span>.</cite></ref> Nambeshe yakola ng'omusomesa mu Bududa SS okuva mu 1989 okutuuka mu 1990, era nga ye mutendeke wa laboratory mu Jinja College wakati wa 1993 ne 1999. <ref>https://flashugnews.com/john-baptist-nambeshe-biography-education/</ref>
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Nambeshe yayingira ebyobufuzi mu 2006 bwe yavuganya n’alondebwa ku bwa Ssentebe wa LC3 ku Bududa Town Council mu 2006. Mu 2011, yalondebwa ku bwa Ssentebe wa LC5 mu Disitulikiti y’e Bududa Local Government. Mu 2016, yalondebwa ku Paalamenti ya Uganda ku tikiti y’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] era n’aweereza ku bukiiko obuvunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga n’ebyobugagga eby’omu ttaka mu Paalamenti. Ono y’omu ku babaka ba NRM abaawakanya okuggya ekkomo ku myaka gy’omukulembeze w’eggwanga mu 2017 nga bajeemera ekiragiro ky’ekibiina okuwagira eky’okuggya ekkomo ku myaka kisobozese Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] okweyongerayo nga Pulezidenti. Yavumirirwa nnyo omukungu w’ekibiina. Yalekulira mu kibiina kya NRM okwegatta ku kibiina ekyali kitondeddwawo ekya NUP gye yalondebwa okuba omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina kino, mu Buvanjuba bwa Uganda era yaweerezaako nga pulezidenti w'ekibiina okumala wiiki ssatu mu 2020 Robert Kyagulanyi Ssentamu omukulembeze w’ekibiina bwe yali atambuddemu okugenda mu Amerika ku mirimu emitongole. <ref>https://nilepost.co.ug/2021/06/21/bobi-wine-hands-over-office-to-nambeshe-as-he-flies-out-of-country/</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/nup-faults-govt-over-poor-handling-of-covid-19-relief-cash/</ref> Nambeshe yavuganya n'awangula ekifo ky'omubaka mu Paalamenti akiikirira Essaza lye Manjiya mu Disitulikiti y'e Bududa ku tikiti ya NUP mu kulonda kwa bonna okwa 2021. <ref>https://nilepost.co.ug/2020/12/15/muntu-endorses-nups-nambeshe-in-bududa-calls-for-unity-among-change-seeking-forces/</ref> Yalondebwa ku bwa Nnampala w'oludda oluvuganya oluvannyuma lw'ekibiina kye okuvaayo ng'ekibiina ekinene eky'oludda oluvuganya mu Paalamenti ey'ekkumin'emu. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/opposition-chief-whip-nambeshe-involved-in-horrible-accident-3519722</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Nambeshe, John}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
obt4vw38vm7u1cm5pjjbmoijb1mnuzp
Arthur Waako Mboizi
0
11915
61198
53802
2026-07-11T16:36:38Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61198
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Arthur Waako Mboizi''', amanyikiddwa n'[[:en:Sobriquet|erinnya ekkaze]] erya '''Katalo''', Munnayuganda, [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Paalamenti]] akiikirira Essaza lye Budaka mu[[:en:Budaka_District|Disitulikiti y'e Budaka]] . Yalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ng’omubaka atalina kibiina mu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |url=https://frontnewsonline.com/members-of-the-11th-parliament-of-uganda/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-21 |archive-date=2021-08-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210819073346/https://frontnewsonline.com/members-of-the-11th-parliament-of-uganda/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mboizi-arthur-waako-6897/</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-upholds-election-of-budaka-county-mp-3548658</ref> <ref>https://chimpreports.com/budaka-kasibbo-loses-election-petition-challenging-mboizis-victory/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/102890 |title=Archive copy |access-date=2025-09-21 |archive-date=2023-02-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230204133303/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/102890 |url-status=dead }}</ref> Mu Paalamenti ya Uganda, aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu. <ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-gender-labour-and-social-development/</ref>
== Emirimu gye ==
Mboizi yatandika emirimu gy’ebyobufuzi nga kansala wa Disitulikiti ku daala lya LC 1 ne LC3 nga tannalondebwa kubeera Ssentebe w’olukiiko lwa Disitulikiti y’e Budaka. <ref>http://ugandaradionetwork.com/story/mps-councilors-clash-in-budaka-district-council-meeting</ref> Mu 2016, yeesimbawo ku kifo kya Budaka LC5 kyokka n’awangulwa Sam Mulomi. Mboizi yaliko ssentebe wa Disitulikiti ow’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] okumala emyaka 15. Mu 2020, yeesimbawo ku bwannamunigina ku kifo ky'omubaka akiikirira Budaka mu Paalamenti ng’akola kampeyini z’okutumbula ebyobulimi, enkola y’ebyenjigiriza n'okutereeza ebyobusuubuzi. <ref>https://nilepost.co.ug/2020/07/24/budaka-lc5-chairman-says-district-mps-cant-speak-or-laugh-in-english-vows-to-unseat-one-of-them/</ref> <ref>https://mulengeranews.com/5-eye-mbogos-budaka-county-mp-position/</ref> Yawangula mu kalulu ka bonna ng’awangula Kezekia Mbogo eyali mu ntebe. <ref name=":0"/>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Mboizi, Arthur Waako}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
bukkmx916ihzq7nga0eici78rs6zzu9
Yovan Adriko
0
11916
61294
44790
2026-07-11T16:41:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61294
wikitext
text/x-wiki
'''Yovan Adriko''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzi era mmemba wa Paalamenti akiikirira Essaza lye Vurra. Ono yalondeddwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]] ku tikiti y’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>https://chimpreports.com/minister-ajedra-loses-to-lciii-boss-in-nrm-primaries/</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/111308</ref> <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/adriko-yovan-6874/</ref> Mu Paalamenti ey’ekkumin’emu, aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti mu Gavumenti eya wakati. <ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-public-accounts-central-government/</ref>
== Emirimu egy'ebyobufuzi ==
Adriko yali Ssentebe LCIII ow'eGgombolola ye Logiri okumala emyaka 15 nga tannawummula mu 2011. <ref>http://ugandaradionetwork.com/story/former-lciii-chairperson-defeats-minister-aridru-in-nrm-primaries</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/adriko-his-walk-in-politics-education-and-business-1586106</ref> Yeesimbawo ku tikiti ya NRM mu Ssaza lye Vurra mu 2016 kyokka n’awangulwa olw’obutaba na buyigirize bumala. Mu 2020, yaddamu okwesimbawo ku tikiti ya NRM n’afuna obululu 7,000 nga yawangula Minisita omubeezi ow'ebyensimbi [[:en:Gabriel_Ajedra_Aridru|Gabriel Ajedra Aridru]] eyafuna obululu 5,000. <ref>https://www.independent.co.ug/former-lciii-chairperson-defeats-minister-aridru-in-nrm-primaries/</ref> Yawangula mu kulonda kwa bonna okukiikirira Essaza lya Vurra mu Paalamenti kyokka obuwanguzi bwe bwasoomoozebwa olw’obutaba na buyigirize bumala. Empapula ze ez'obuyigirize zeyayanjulira [[:en:Electoral_Commission_of_Uganda|akakiiko k’ebyokulonda]] zaali ziraga omwezi Gwekkuminogumu/Gwekkuminebiri 2009 okuva mu [[:en:Uganda_National_Examinations_Board|bigezo by’eggwanga]] mwe yafunira F9 (okugwa) mu masomo musanvu, okuyita mu by’enjigiriza by’eddiini y’Ekikristaayo (CRE) ne (C) mu ssomo ly’Ebyafaayo. Empapula ze eza siniya ey'omukaaga zaliko akabuuza ku butya bweyasoma siniya ey'omukaaga nga tayise [[:en:'O'Level|siniya y'akuna]], ekyetaagisa okusobola okusoma siniya ey'omukaaga. <ref>{{Cite web |url=https://bazzup.com/blog/leaked-mps-academics-results-leave-ugandans-in-shock/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-21 |archive-date=2021-08-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210819072001/https://bazzup.com/blog/leaked-mps-academics-results-leave-ugandans-in-shock/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://redpepper.co.ug/leaked-vurra-mp-uce-results/109214/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Adriko, Yovan}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
okscm01mehp7y162qrv25abpc7i5jhr
Geoffrey Feta
0
11917
60992
56369
2026-07-11T15:55:52Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60992
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Geoffrey Feta''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu kiseera kino akiikirira Ayivu ey'oBuggwanjuba mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumin'emu]] . <ref name=":0">https://www.westnileweb.com/news-a-analysis/arua/barifa-forest-saga-we-want-the-truth-but-not-diversionary-ethnic-sentiments-mp-feta</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/over-50-nrm-youth-leaders-blocked-from-meeting-museveni/</ref> <ref>http://ugandaradionetwork.com/story/arua-city-leaders-cry-to-government-over-increasing-burden-of-urban-refugees</ref> <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/feta-geofrey-6884/</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/pictorial/mps-stun-audience-on-day-two-of-inauguration--3405288</ref>
Mu Paalamenti ey’ekkumin’emu Feta aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by’amawulire, tekinologiya w’empuliziganya n’okulungamya eggwanga. <ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-information-communication-technology-and-national-guidance/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Feta, Geoffrey}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4uyfojy1cl7ot7trqobaoh52gitgk0f
61071
60992
2026-07-11T16:00:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61071
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Geoffrey Feta''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu kiseera kino akiikirira Ayivu ey'oBuggwanjuba mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumin'emu]] . <ref name=":0">https://www.westnileweb.com/news-a-analysis/arua/barifa-forest-saga-we-want-the-truth-but-not-diversionary-ethnic-sentiments-mp-feta</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/over-50-nrm-youth-leaders-blocked-from-meeting-museveni/</ref> <ref>http://ugandaradionetwork.com/story/arua-city-leaders-cry-to-government-over-increasing-burden-of-urban-refugees</ref> <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/feta-geofrey-6884/</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/pictorial/mps-stun-audience-on-day-two-of-inauguration--3405288</ref>
Mu Paalamenti ey’ekkumin’emu Feta aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by’amawulire, tekinologiya w’empuliziganya n’okulungamya eggwanga. <ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-information-communication-technology-and-national-guidance/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Feta, Geoffrey}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
hc4l8dipgm5kcjdm0ciuq2ftk2kuj8h
Davis Kamukama
0
11918
61169
55122
2026-07-11T16:35:36Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61169
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Davis Kamukama''' Munnayuganda, munnbizinensi, omutandisi wa leediyo ya Ngabo FM era munnabyabufuzi mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>https://eastafricanwatch.net/radio-proprietor-who-defeated-minister-adolf-mwesige-appeals-to-president-museveni-over-his-win/</ref> Yalondebwa ku Paalamenti ya Uganda mu kulonda kwa bonna okwa 2021. <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/bunyangabu-county-parliamentary-candidates-to-reconcile-warring-factions</ref> <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kamukama-davis-7048/</ref>
Mu Paalamenti ey’ekkuminemu, aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by’obulimi, amakolero g’ebisolo n’obuvubi. <ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-agriculture-animal-industries-fisheries/</ref>
== Emirimu egy'e byobufuzi ==
Kamukama yalonze tikiti ya NRM okwesimbawo ku kifo ky’omubaka mu Paalamenti akiikirira Essaza lya Bunyangabu oluvannyuma lw’okumegga Minisita w’ebyokwerinda eyaliko era omubaka mu Paalamenti, [[:en:Adolf_Mwesige|Adolf Mwesige Kasaija]] mu kalulu k'ekibiina. <ref>https://www.independent.co.ug/minister-adolf-mwesige-defeated-in-bunyangabu-county-nrm-polls/</ref> <ref>https://jubileeradiouganda.com/dr-vincent-womujuni-refutes-allegations-of-pulling-out-of-bunyangabu-mp-race/</ref> Kamukama yafunye obululu 22,445 ate Kasaija n'afuna obululu 18,067. <ref>https://web.archive.org/web/20210816080611/https://echonewsug.com/confirmed-davis-kamukama-throws-defence-minister-adolf-mwesige-out-of-the-yellow-bus/</ref> <ref>http://ugandaradionetwork.com/story/minister-adolf-mwesige-defeated-in-bunyangabu-county-nrm-polls</ref> Oluvanyuma lw'okuwangula mu kalulu k'ekibiina, okujulira kwatwalibwa eri ssaabawandiisi wa NRM ng'awakanya empapula za Kamukama ez'obuyigirize naye Kamukama yakkirizibwa abakulira ekibiina ere yeyongerayo mu kalulu k'abonna era n'awangula ekifo ky'omubaka mu Paalamenti akiikirira Essaza lye Bunyangabu. <ref>https://www.independent.co.ug/former-sub-county-councilor-withdraws-petition-against-bunyangabu-mp/</ref> <ref>https://www.youtube.com/watch?v=1cZ66IQSKFc</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Kamukama, Davis}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6p2rmplaj8di9890grrf7if11s6i7n4
Charles Ayume
0
11919
61237
54671
2026-07-11T16:38:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61237
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Charles Ayume''' (yazaalibwa 5 Omwezi ogwokusatu 1985) <ref>{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2022-09-17 |title=Dr Charles Ayume: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-charles-ayume-biography-age-education-family-wife/ |access-date=2025-05-19 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> munnayuganda [[omusawo omutendeke]] era [[munnabyabufuzi]]. Mubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] akiikirira Munisipaali y’e Koboko, mu [[Koboko (disitulikit)|disitulikiti y’e Koboko]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]] ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM). <ref name="auto">{{Cite web |title=Late Ayume's son appeals to government to fulfill pledge |url=https://www.westnileweb.com/news-a-analysis/koboko/late-ayume-s-son-appeals-to-government-to-fulfill-pledge |access-date=2021-08-10 |website=West Nile Web |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Mulengera |date=19 January 2021 |title=THE CHARLES AYUME MYTH & WHY MUWADDA COULD BE THE NEW KEN LUKYAMUZI (DE MAN) OF PARLIAMENT – mulengeranews.com |url=https://mulengeranews.com/the-charles-ayume-myth-why-muwadda-could-be-the-new-ken-lukyamuzi-de-man-of-parliament/ |access-date=2021-08-10 |language=en-US |archive-date=2021-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210209170236/https://mulengeranews.com/the-charles-ayume-myth-why-muwadda-could-be-the-new-ken-lukyamuzi-de-man-of-parliament/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Ayume Charles - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/ayume-charles-7801/ |access-date=2023-02-09 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Emirimu gye egy’ebyobufuzi ==
Ayume yavuganya mu kamyufu ka NRM ak'okusunsulamu anaakwatira ekibiina bendera ng'avuganya omubaka eyali mu kifo ekyo era minisita omubeezi ow'ebyensimbi [[Evelyn Anite]] omuwagizi ow'amaanyi owa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] . <ref>{{Cite web |date=31 August 2020 |title=Can Ayume's son upset minister Anite in Koboko? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/can-ayume-s-son-upset-minister-anite-in-koboko--1929438 |access-date=2021-08-10 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Mu kampeyini z'okulonda okw'akamyufu, abawagizi ba Ayume ne poliisi baakubagana oluvannyuma lwa poliisi okugezaako okuyimiriza olukungaana lwa Ayume olw'okunoonya akalulu mu kussa mu nkola ebiragiro by'okutangira okusaasana kw'obulwadde bwa Lumiima Mawugwe -COVID-19. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-08-10 |title=Police uses teargas to disperse Dr Charles Ayume's supporters in Koboko |url=https://www.independent.co.ug/police-uses-teargas-to-disperse-dr-charles-ayumes-supporters-in-koboko/ |access-date=2021-08-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Correspondent |first=GEORGE OKELLO {{!}} PML Daily Senior |date=2020-08-10 |title=Chaos in Koboko as supporters of Ayume deface Anite's posters over procession |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/08/chaos-in-koboko-as-supporters-of-ayume-deface-anites-posters-over-procession.html |access-date=2021-08-10 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> Abawagizi be baalumiriza poliisi okuba ne kyekubira ng'ettira abawagizi ba Anite ku liiso abaakuba olukungaana lwa kampeyini eggulolimu nga tewali kutaataganyizibwa era bagenda mu maaso okwonoona epipande bya Anite ebya kampeyini nga babiwandiikamu n'okubikubamu ebifaananyifaananyi. Ayume yawangula okusunsulwa kw'ekibiina n'obululu 8089 ng'awangula Anite eyafuna obululu 7321 okwesimbawo mu kulonda kwa bonna. <ref>{{Cite web |date=2020-09-04 |title=NRM Primaries: Minister Anite cries foul after losing to late Ayume's son |url=https://nilepost.co.ug/2020/09/04/nrm-primaries-minister-anite-cries-foul-after-losing-to-late-ayumes-son/ |access-date=2021-08-10 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> Yawangula olulonda kwa bonna era naalayizibwa nga 17 Omwezi ogwokutaano 2021, nga wayise omwezi gumu bukya kitaawe, eyali mu kifo kino emabegako lwe yafa emyaka 17 emabega nga 17 Omwezi ogwokuna 2004.
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Kitaawe, [[Francis Ayume]] yali munnamateeka, munnabyabufuzi era mmemba wa paalamenti ya Uganda eyabeera mu kifo kya Munisipaali y'e Koboko era nga yali sipiika okuva mu 1998 okutuuka mu 2001 mu kiseera kya paalamenti ey’omukaaga eyatuula okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. Yakola nga Ssaabawolereza wa gavumenti okutuusa okufa kwe mu kabenje k’emmotoka mu 2004. <ref>{{Cite web |title=MP Charles Ayume remembers fallen father at swearing-in |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/102817 |access-date=2021-08-10 |website=New Vision |language=en}}</ref> Charles yasoma busawo era naatuukiriza ebisaanyizo by'okujanjaba mu 2004, omwaka gwe gumu kitaawe mweyafiira. <ref name="auto"/>
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
[https://www.instagram.com/kefasbrand0?igsh=NDQxamg5Nm90bTJ5&utm_source=qr Charles Ayume] ku I[[nsatgram]]
[https://x.com/drayumecharles?s=21 Charles Ayume] ku [[Twitter (x)]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{Reflist}}{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2022-09-17 |title=Dr Charles Ayume: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-charles-ayume-biography-age-education-family-wife/ |access-date=2025-05-19 |website=Flash Uganda Media |language=English}}
# {{Cite web |title=Late Ayume's son appeals to government to fulfill pledge |url=https://www.westnileweb.com/news-a-analysis/koboko/late-ayume-s-son-appeals-to-government-to-fulfill-pledge |access-date=2021-08-10 |website=West Nile Web |language=en-gb}}
# {{Cite web |last=Mulengera |date=19 January 2021 |title=THE CHARLES AYUME MYTH & WHY MUWADDA COULD BE THE NEW KEN LUKYAMUZI (DE MAN) OF PARLIAMENT – mulengeranews.com |url=https://mulengeranews.com/the-charles-ayume-myth-why-muwadda-could-be-the-new-ken-lukyamuzi-de-man-of-parliament/ |access-date=2021-08-10 |language=en-US |archive-date=2021-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210209170236/https://mulengeranews.com/the-charles-ayume-myth-why-muwadda-could-be-the-new-ken-lukyamuzi-de-man-of-parliament/ |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=Ayume Charles - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/ayume-charles-7801/ |access-date=2023-02-09 |website=visiblepolls.org |language=en}}
# {{Cite web |date=31 August 2020 |title=Can Ayume's son upset minister Anite in Koboko? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/can-ayume-s-son-upset-minister-anite-in-koboko--1929438 |access-date=2021-08-10 |website=Daily Monitor |language=en}}
# {{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-08-10 |title=Police uses teargas to disperse Dr Charles Ayume's supporters in Koboko |url=https://www.independent.co.ug/police-uses-teargas-to-disperse-dr-charles-ayumes-supporters-in-koboko/ |access-date=2021-08-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}
# {{Cite web |last=Correspondent |first=GEORGE OKELLO {{!}} PML Daily Senior |date=2020-08-10 |title=Chaos in Koboko as supporters of Ayume deface Anite's posters over procession |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/08/chaos-in-koboko-as-supporters-of-ayume-deface-anites-posters-over-procession.html |access-date=2021-08-10 |website=PML Daily |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2020-09-04 |title=NRM Primaries: Minister Anite cries foul after losing to late Ayume's son |url=https://nilepost.co.ug/2020/09/04/nrm-primaries-minister-anite-cries-foul-after-losing-to-late-ayumes-son/ |access-date=2021-08-10 |website=Nile Post |language=en-US}}
# {{Cite web |title=MP Charles Ayume remembers fallen father at swearing-in |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/102817 |access-date=2021-08-10 |website=New Vision |language=en}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
gnm5zzfcofo3rbfje0154roc50g213u
Apollo Ofwono
0
11920
61293
53777
2026-07-11T16:41:50Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61293
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Apollo Yeri Ofwono''' (yazaalibwa 14,Omwezi ogwokuna 1962) munnayuganda munnabyabufuzi mu Uganda era mmemba wa [[Parliament of Uganda|paalamenti ya Uganda]] akiikirira Munisipaali y'e Tororo mu Disitulikiti y'e Tororo. Ono yalondeddwa ku paalamenti ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM). <ref>{{Cite web |title=Tororo municipality MP donates ambulance to district taskforce |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/108234 |access-date=2021-08-10 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Apollo Yeri Ofwono – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=theinsider.ug |archive-date=2021-08-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210810162208/https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |url-status=dead }}</ref> Mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku butonde n’okugaba emirimu.
== Obulamu bwe n’okusoma kwe ==
Ofwono mugoberezi wa kulisito ow'enzikiriza y'ekipulotesitante. Yasoma ddiguli esooka mu by’obusuubuzi ku bbanguliro lya yunivasite y'e Makerere erya bizinensi n'obusuubuzi li Makerere University Business School. <ref>{{Cite web |title=Hon. Yeri Ofwono Apollo |url=https://www.mpscanug.com/profile/apolloyeriofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=MPScan Uganda |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Ofwono yasooka kwesimbawo ku kifo kye ekya disitulikiti y’e Tororo mu paalamenti ya Uganda mu 2006 naye naawangulwa omubaka eyali mu kifo ekyo ebiseera byo Sanjay Tanna. Nga tamatidde, Ofwono yawakanya ebyava mu kulonda n'ebigambibwa nti gweyavuganya naye yagulirira abalonzi n’aleeta abalonzi abatali bawandiise okumulonda. <ref>{{Cite web |date=2020-12-21 |title="If you are poor, forget going to Parliament," says Tororo Municipality MP |url=https://nilepost.co.ug/2020/12/21/if-you-are-poor-forget-going-to-parliament-says-tororo-municipality-mp/ |access-date=2021-08-10 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 July 2020 |title=Construction of two bridges brings joy to Tororo residents |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/construction-of-two-bridges-brings-joy-to-tororo-residents-1887234 |access-date=2021-08-10 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Yawangulwa mu kkooti era n’alagirwa okusasula obukadde bwa sillingi 44 mu ssente za kkooti. <ref>{{Cite web |last=Emolot |first=Reagan |title=Former Tororo Municipality MP Arrested for Court Debt |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-tororo-municipality-mp-arrested-for-court-debt |access-date=2021-08-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Sayjay Tanna and Another vs. Ofwono Yeri Apollo - Court of Appeal Election Appl. No. 8 of 2006 - Uganda Online Law Library |url=https://ugandalawlibrary.net/judgments/view/4lOdtagNGxNg1ibyOk/sayjay-tanna-and-another-vs-ofwono-yeri-apollo |access-date=2021-08-10 |website=ugandalawlibrary.net}}</ref> Yalemererwa okusasula engassi okutuusa mu 2009 lwe yakwatibwa ku kiragiro kya kkooti.
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Tororo municipality MP donates ambulance to district taskforce |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/108234 |access-date=2021-08-10 |website=New Vision |language=en}}
# {{Cite web |title=Apollo Yeri Ofwono – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=theinsider.ug |archive-date=2021-08-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210810162208/https://theinsider.ug/index.php/tag/apollo-yeri-ofwono/ |url-status=dead }}
# {{Reflist}}{{Cite web |title=Hon. Yeri Ofwono Apollo |url=https://www.mpscanug.com/profile/apolloyeriofwono/ |access-date=2021-08-10 |website=MPScan Uganda |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2020-12-21 |title="If you are poor, forget going to Parliament," says Tororo Municipality MP |url=https://nilepost.co.ug/2020/12/21/if-you-are-poor-forget-going-to-parliament-says-tororo-municipality-mp/ |access-date=2021-08-10 |website=Nile Post |language=en-US}}
# {{Cite web |date=19 July 2020 |title=Construction of two bridges brings joy to Tororo residents |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/construction-of-two-bridges-brings-joy-to-tororo-residents-1887234 |access-date=2021-08-10 |website=Daily Monitor |language=en}}
# {{Cite web |last=Emolot |first=Reagan |title=Former Tororo Municipality MP Arrested for Court Debt |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-tororo-municipality-mp-arrested-for-court-debt |access-date=2021-08-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}
# {{Cite web |title=Sayjay Tanna and Another vs. Ofwono Yeri Apollo - Court of Appeal Election Appl. No. 8 of 2006 - Uganda Online Law Library |url=https://ugandalawlibrary.net/judgments/view/4lOdtagNGxNg1ibyOk/sayjay-tanna-and-another-vs-ofwono-yeri-apollo |access-date=2021-08-10 |website=ugandalawlibrary.net}}
{{DEFAULTSORT:Ofwono, Apollo}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
hcz2hrz4wok7ppxm828n4ly2b4nvw42
Dan Kimosho
0
11921
61192
54991
2026-07-11T16:36:23Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61192
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Dan Atwijukire''' '''Kimosho''' yazaalibwa 11 Ogwomwenda 1984 Munnayuganda, munnabyabufuzi era mmemba mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ng'akiikirira e[[:en:Harqin_Zuoyi_Mongol_Autonomous_County|Ssaza lye Kazo]] ku tikiti y'ekibiina kya National Resistance Movement (NRM). <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/parliament-sends-mps-to-villages-to-fight-covid-19-3456302</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/108727</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Kimosho yazalibwa mu Ssaza ly'e Kazo eri omwami n'omukyala Kosia Mugume ne Peter Mugume. Pulayimale ye yasooka kugisomera ku Bugarihe Primary School nga tannakyusibwa kutwalibwa ku Kazo Model Primary School gye yakolera ebigezo bye eby'akamalirizo. Satifikeeti ye eya siniya ey'okuna yagifunira ku Buremba SS oluvanyuma n'adda e Kampala gy'eyasomera siniya ey'omukaaga. Ng'amaliriza siniya, yegatta ku [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] gye yasomera diguli u by'amawulire.<ref>{{Cite web |url=https://theugandanwire.com/2020/10/15/former-nms-pro-dan-kimosho-nominated-for-2021-goes-to-church-for-dedication/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-21 |archive-date=2022-05-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220523085724/https://theugandanwire.com/2020/10/15/former-nms-pro-dan-kimosho-nominated-for-2021-goes-to-church-for-dedication/ |url-status=dead }}</ref> Atwijukire yaweerezaako ku Radio West ate oluvanyuma n'afuuka omuweereza wa pulogulaamu ya Talk show nga tannaba kugenda Kampala gye yakolera nga omusasi w'amawulire asasulwa ku buli ggulire ly'aweereza.
== Emirimu gye egy’ebyobufuzi ==
Kimosho yasooka kwesimbawo ku ky’omubaka akiikirira abavubuka mu Buggwanjuba bwa Uganda mu Paalamenti mu 2011 kyokka n’awangulwa. Yeesimbawo ku kifo ky'omubaka akiikirira Essaza ly’e Kazo mu Paalamenti mu kulonda kwa bonna okwaliwo nga 14 Ogusooka 2021 ku tikiti ya NRM nga yawangula n'obululu 17,733 n’awangula omubaka eyali akiikirira Disitulikiti eno, Gordon Bafaki eyafuna obululu 10,235. <ref>{{Cite web |date=2020-08-20 |title=Communicator turned Politician: Dan Kimosho leads Race for Kazo County MP |url=https://trumpetnews.co.ug/communicator-turned-politician-dan-kimosho-leads-race-for-kazo-county-mp/ |access-date=2021-08-10 |website=Trumpet News |language=en-US}}</ref> Bwe yalayizibwa mu Paalamenti yalondebwa ng’omwogezi wa Paalamenti ey’ekkumin’emu. <ref>{{Cite web |url=https://mulengeranews.com/he-is-called-dan-kimosho-he-is-slated-to-replace-margaret-muhanga-as-the-spokesperson-for-nrm-caucus/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-21 |archive-date=2021-08-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210810053541/https://mulengeranews.com/he-is-called-dan-kimosho-he-is-slated-to-replace-margaret-muhanga-as-the-spokesperson-for-nrm-caucus/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Kimosho, Dan}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ri6rmkcw5gdtu7wcawd85saw1j8c6ou
Richard Sebamala
0
11922
61543
42376
2026-07-11T17:13:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61543
wikitext
text/x-wiki
'''Richard Sebamala''' yazaalibwa 22 Ogusooka 1997.[[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Civil_engineer|mukugu mu kuzimba enguudo]], [[:en:Businessman|munnabizinensi]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] aweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka mu Paalamenti]] akiikirira Konsityuwensi y'e [[:en:Bukoto|Bukoto]] mu [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkuminemu]] okuva mu 2021 okutuusa mu 2016[[Parliament of Uganda|]][[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|]] <ref>https://visiblepolls.org/ug/may-2017-kagoma-mp-by-election/candidates/sebamala-richard-8021/</ref> Yalondebwa nga 14 Ogusooka 2021 mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]] . <ref>https://www.independent.co.ug/voter-seeks-to-overturn-victory-of-ssekandis-rival/</ref>
Mmemba w'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] . <ref name="auto1">https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/constituencies/bukoto-central-116/</ref> Mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] akola nga mmemba ku kakiiko k’ebizimbe akalabirira minisitule y’ettaka n’amayumba saako ne minisitule y’emirimu n’entambula nga kw’otadde n’okubeera mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti mu COSASE. <ref>https://www.parliament.go.ug/committee/2728/public-accounts-committee-cosase</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/new-cosase-members-cautioned-on-corruption/</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Sebamala yazaalibwa nga 22 Ogusooka 1979 e Bisanje mu Ssaza ly'e Buddu mu Disitulikiti y’e Masaka mu masekkati ga Uganda. Pulayimale yagimalira mu Nazareth Boarding Primary School, nagenda ku Bukalasa Seminary ng'eno gyayamalira [[:en:O‑Level|siniya ey'okuna]]. [[:en:UACE|Siniya ey'omukaaga]] yagimalira ku [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] mu 2000. Mu 2001, yeegatta ku [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo Yunivasite]] n’atikkirwa mu 2005 ne diguli mu kuzimba enguudo n'ebizimbe eya [[:en:Bachelor's_degree|Bachelor’s Degree of Engineering]]. <ref name="auto">https://www.newvision.co.ug/articledetails/88427</ref> Era alina [[:en:Master's_degree|diguli ey'okubiri]] mu [[:en:Leadership|bukulembeze]] n'[[:en:Management|okuddukanya emirimu]] okuva ku ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] . <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/many-thought-i-was-crazy-daring-to-unseat-vp-ssekandi-sebamala-3375304</ref> <ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20210408/111628/10-questions-for-parliament-speaker-aspirant-engineer-richard-sebamala.html</ref> <ref>https://www.pmldaily.com/news/politics/2019/12/youthful-civil-engineer-sebamala-moves-to-unseat-vp-ssekandi-from-bukoto-central.html</ref>
== Emirimu gye ==
Nga tannatikkirwa ku [[:en:Kyambogo_University|yunivasite y’e Kyambogo]] mu 2004, Sebamala yaweereza ng’omutendeke mu kkampuni ya Zzimwe Construction Company, kkampuni ya Uganda [[:en:Road|ekola enguudo]] . Abaddeko mu bifo eby’enjawulo ebya yinginiya mu kkampuni ez’enjawulo nga Dayirekita mu Ddaki Technical Services (2006), Contract Manager mu Multiplex Uganda Limited (Ogwomwenda 2009-Ogwokubiri 2010), nga Dayirekita mu Multix Limited (kampuni ya yinginiya) 2010-2013 nga tannaba kwegatta ku Gavumenti ez’ebitundu mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y’e Iganga]] nga yinginiya omukulu (2013-2019). <ref name="auto"/> Mu kiseera kino, Sebamala akola bizinensi y’okuyingiza n’okufulumya ebintu mu kibuga Kampala. <ref>{{Cite web |url=https://ugnews24.info/politics/eng-richard-sebamala-nomumyuka-wa-pulezidenti-edward-sekandi-baakugwisa-bwenyi-e-bukoto-central-masaka-ugnews24/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-21 |archive-date=2021-07-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210709182814/https://ugnews24.info/politics/eng-richard-sebamala-nomumyuka-wa-pulezidenti-edward-sekandi-baakugwisa-bwenyi-e-bukoto-central-masaka-ugnews24/ |url-status=dead }}</ref>
=== Eby'obufuzi ===
Nga 14 Ogusooka 2021, yalondebwa nga omubaka mu Paalamenti akiikirira Konsityuwensi y'e [[:en:Bukoto|Bukoto]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumin'emu (2021 okutuuka 2026) mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2021 mu Uganda]] era nga 20 Ogwokutaano 2021 yalayizibwa ku bwa [[:en:Member_of_Parliament|Mmemba wa Paalamenti]] . <ref>https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/sebamala-richard-8021/</ref>Sebamala yawangula n'obululu 9916 nga yawangula eyali omumyuka wa Pulezidenti [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Kiwanuka Ssekandi]] eyali aweereza ng'omubaka mu Paalamenti ya Uganda ow'Essaza ly'e [[:en:Bukoto|Bukoto]] okuva mu 1996 <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/88427</ref>[[Ow'ekitiibwa Edward Kiwanuka Ssekandi|]] <ref>https://www.youtube.com/watch?v=_M6HCOWw2Y8</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Sebamala mufumbo eri Joanitah Mbabazi. Mmemba w'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] . <ref name="auto1"/>
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Ababaka mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumin'emu]]
* [[:en:2021_Ugandan_general_election|Okulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20240416015429/https://sebamala.com/biography/ Ebikwata ku bulamu bwe]
* [https://twitter.com/RichardSebamala]
* [https://www.facebook.com/sebamalaRichardofficial/ Richard Sebamala]
* [https://www.linkedin.com/in/sebamala-richard-a5677310]
{{DEFAULTSORT:Sebamala, Richard}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
hn77qt52upewdqo7gvu35tx87kksyk8
Fred Mwesigye
0
11924
61421
56234
2026-07-11T16:45:51Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61421
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[:en:Colonel|Colonel]] (eyawummula) '''Fred Mwesigye''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], Ambasada, omuserikale w’amagye eyawummula era munnabyabufuzi. Akola nga [[:en:High_Commissioner|Ambasada]] wa Uganda mu Tanzania, okutandika mu Gwekkuminebiri 2021, nga yadda mu bigere bya [[:en:Richard_Kabonero|Richard Kabonero]] . <ref name="1R">https://nilepost.co.ug/2021/12/12/president-museveni-shuffles-ambassadors-replaces-career-diplomats-usas-mull-katende-tanzanias-kabonero/</ref>
Emabegako yaliko omubaka omulonde mu Paalamenti akiikirira Es''saza ly’e Nyabushozi'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey’ekkumi (2016 - 2021), ku tikiti y’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref name="2R">https://www.independent.co.ug/parliament-vets-newly-appointed-ambassadors/</ref>
Ekyo nga tekinnatuuka, yali muserikale aweereza mu ggye lya [[:en:Uganda_Peoples_Defence_Forces|Uganda Peoples Defence Forces]] (UPDF) ne mu ggye ery'asookawo erya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA) . Yali mmemba ku balwanyi 41 abaasooka nga balina emmundu 27 abaatandikawo ekibondo ky'abayeekera ba NRA mu Gwokubiri 1981 ne bakola [[:en:Uganda_Bush_War|olutalo lwa Uganda olw'omusiko]] (1981 - 1986). <ref name="3R">https://www.independent.co.ug/the-forgotten-original-nra-27/</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu Ssaza lye Nyabushozi mu [[:en:Kiruhura_District|Disitulikiti y’e Kiruhura]] nga 9 Ogwomwenda 1956. Yasomera ku Kazo Primary School nga tannakyusibwa kutwalibwa ku Makobore High School, mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y’e Rukungiri]] okusoma siniya. Alina diguli mu kuddukanya bizinensi eya [[:en:Bachelor_of_Business_Administration|Bachelor of Business Administration]] ne diguli ey'okubiri mu kukuuma emirembe n'obutabanguko eye [[:en:Master_of_Arts|Master of Peace and Conflict Studies]], nga zombi zamuweebwa [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obukadde mu n'obunene mu Uganda.<ref>http://dspace.mak.ac.ug/bitstream/handle/10570/1331/mwesigye-fred-arts-masters.pdf?sequence=1&isAllowed=y</ref>
== Emirimu gye ==
Yali mmemba ku [[:en:Combatant|balwanyi]] 41 abaali n’emmundu 27 abaatandikawo NRA mu Gwokubiri 1981. Yalinnya mangu mu ddaala era n’alondebwa okuba Omuduumizi w’ekibinja ky’abalwanyi ekya NRA ekyayitibwa ''Nkrumah'', nga kiteeberezebwa okuba n'abalwanyi abali wakati wa 40 ne 50. Yali omu ku baduumizi ba NRA 20 ab’oku ntikko mu kiseera NRA we yawambira Kampala mu 1986. Emyaka egyiyise, aweerezza mu maggye mu biti eby’enjawulo, omuli nga Maneja omukulu owa ''Luweero Industries'', kkampuni ekolera wansi wa [[:en:National_Enterprise_Corporation|National Enterprise Corporation]] (NEC) n’okubeera [[:en:Managing_directo|Managing director]] wa NEC, ekitongole kya UPDF eky’ebyobusuubuzi. <ref name="3R"/>
Mu 2010, yawummula eggye lya UPDF ku ddaala lya colonel. Yeegatta ku byobufuzi bya Uganda era n'alondebwa okubeera [[:en:Member_of_parliament|omubaka mu Paalamenti]] (MP) ow'Essaza ly'e Nyabushozi mu Disitulikiti y'e Kiruhura, ku tikiti y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya NRM. Yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2021. <ref name="3R"/>
== Emirimu gy'obwa Ambasada ==
Mu Gwokubiri 2022, yasunsulwa ab'akakiiko ka Paalamenti akakwatibwako era n’akkirizibwa okubeera Ambasada wa Uganda mu Tanzania, <ref name="4R">https://chimpreports.com/col-fred-mwesigye-speaks-out-on-ambassadorial-appointment/</ref> ng’akkirizibwa mu kiseera kye kimu okukolera mu mawanga nga [[:en:Mozambique|Mozambique]], [[:en:Comoros|Comoros]], [[:en:Madagascar|Madagascar]], [[:en:Mauritius|Mauritius]], [[:en:Zambia|Zambia]] ne [[:en:Malawi|Malawi]] . <ref name="5R">https://nilepost.co.ug/2023/11/22/col-mwesigye-presents-credentials-to-malawi-president-chakwera/</ref>
== Ebirala ebikulu ==
Yali omu ku bammemba ba Paalamenti abazzaayo obukadde 20 abwa silingi za Uganda obwali obwa [[:en:Coronavirus_disease_2019|Covid-19]] ku akawunti y'akakiiko ka Paalamenti mu [[:en:Bank_of_Uganda|Bank of Uganda]] . <ref name="6R">https://chimpreports.com/nyabushozi-mp-col-fred-mwesigye-returns-covid-19-money-says-parliament-smuggled-in-10bn/</ref> Lumu yagamba nti pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] bw’anaava ku bwa pulezidenti, ekkomo ku bisanja lijja kuzzibwawo. <ref name="7R">{{Cite web |url=https://www.observer.ug/news/headlines/17001-museveni-will-seek-5th-term-col-fred-mwesigye |title=Archive copy |access-date=2025-09-21 |archive-date=2022-12-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221224004615/https://www.observer.ug/news/headlines/17001-museveni-will-seek-5th-term-col-fred-mwesigye |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [[Fred Mwesigye|Amawulire Agakwata Ku Kakiiko Ka Uganda Akakulu Mu Tanzania]]
* [https://www.newvision.co.ug/news/1296550/col-mwesigye-stand-nyabushozi-oulanya-seeks-return-parliament/ Colonel Fred Mwesigye agenda kuvuganya ku kisanja ekirala mu 2011] .
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
e6mfq8eu69wo17c9839847myvs2di0v
Mwine Mpaka Rwamirama
0
11926
61497
42369
2026-07-11T17:05:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61497
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox vcard"
|- class="infobox-image" colspan="2"
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size: 100%;" |<div class="fn" style="font-size:125%;">Mwine Mpaka Rwamirama </div>
|- class="infobox-full-data" colspan="2"
| colspan="2" class="infobox-image" |[[File:Mwine_Mpaka_Rwamirama.jpg|frameless]]
|- class="infobox-label" scope="row" style="text-align:left"
| colspan="2" class="infobox-full-data" |
|}
'''Mwine Mpaka Rwamirama''' Munnayuganda,munnabyabufuzi era omubaka wa Paalamenti akiikirira [[:en:Mbarara_City|Mbarara City ey'Obukiikaddyo]] mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumin’emu.
Emabegako yaliko omukiise w'abavubuka mu kitundu ky'eBuggwanjuba okuva mu 2016-2021 <ref>https://www.monitor.co.ug/News/National/Youth-MP-elections-leave-losers-bitter-bullets-rock-west/688334-3099108-yw3g40/index.html</ref> <ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=330</ref> Era ye Dayirekita era Pulezidenti wa kiraabu y'omupiira eya [[:en:Mbarara_City_FC|Mbarara City FC]] mu kibuga [[:en:Mbarara|Mbarara]] mu Buggwanjuba bwa Uganda. <ref>https://kawowo.com/2019/01/18/mp-mpaka-sings-praise-of-mayur-madhvani-for-support-towards-sports-development-in-uganda/</ref> <ref>https://kawowo.com/2018/06/01/mbarara-city-football-club-achieved-its-prime-objectives-says-mp-mpaka/</ref> <ref name=":0">https://kampalapost.com/content/wedding-bells-mp-mpaka-finally-singles-shelf</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Mwine Rwamirama yazaalibwa [[:en:Isingiro|Isingiro]] Uganda eri Minisita eyazirwanako [[:en:Bright_Rwamirama|Bright Rwamirama]] . Mu 1991, yagenda mu Lohana Academy gye yamalira emisomo gye ku ddaala lya pulayimale mu by’enjigiriza (PLE), oluvannyuma n’ayingira Vienna College, [[:en:Namugongo|Namugongo]] okufuna satifikeeti ya siniya ey'okuna eya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (UCE) mu 2003. Mu 2005, yeegatta ku Green Hill Academy gye yamalira siniys ey'omukaaga ne satifikeeti ya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE), oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]], okufuna diguli mu byuma bikalimagezi eya [[:en:Bachelor's_degree|Bachelor’s degree]] of Science in information Technology, mu 2009. Mu 2018, yeegatta ku ESLSCA University, France okufuna diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi by’ensi yonna. <ref name=":1"/>
Nga 3 Ogwomunaana 2019, yafumbirwa mu butongole eri omwagalwa we Isabelle Amanda Nankanda. <ref name=":0"/> Era ku lunaku lwe lumu yalangiridde okuvuganya ku 2021 ku kifo ky'omubaka mu Paalamenti akiikirira Mbarara City ey'Obukiikaddyo. <ref>https://chimpreports.com/youth-mp-mwine-mpaka-announces-2021-bid-at-his-wedding/</ref>
== Emirimu gye ==
Mpaka ye Ssentebe wa kakiiko akavunaanyizibwa ku by’obusuubuzi n’obulambuzi mu Paalamenti ey’ekkumin’emu, era ali ku kakiiko k’embalirira ya Paalamenti ey’ekkumin’emu.
Wabula yaweereza mu Paalamenti ey’ekkumi ku kakiiko ka Sayansi ne Tekinologiya ne ( [[:en:Gender|ekikula ky'abantu]], [[:en:Wage_labour|abakozi]] n'[[:en:Social_change|enkulakulana y'abantu]] ). <ref name=":1"/> Era yaleeta ekiteeso ky’okussaawo akakiiko okwekenneenya mu nsawo eno eyatandikibwawo mu Gwokusatu 2017 okwongera okyamba ku kitebe kya Uganda mu [[:en:Saudi_Arabia|Saudi Arabia]] ekisangibwa e [[:en:Riyadh|Riyadh]] . <ref>https://www.independent.co.ug/oulanyah-rejects-select-committee-on-labour-monitoring-fund/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.dispatch.ug/2019/12/11/oulanyah-rejects-select-committee-labour-monitoring-fund/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-21 |archive-date=2024-12-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241214134754/https://www.dispatch.ug/2019/12/11/oulanyah-rejects-select-committee-labour-monitoring-fund/ |url-status=dead }}</ref>
== Okubbira ku layini ze ez'amasimu ==
Mu Gwokubiri 2018, kigambibwa nti [[:en:SIM_card|layini z’essimu]] eza Rwamirama zaali zakikitanyizibwa abakozi babiri mu kkampuni ya [[:en:MTN_Uganda|MTN Uganda]], kkampuni ennene ey’ebyempuliziganya. Olwo ababiri bano ne bafera abantu nga bakozesa layini z’essimu ze mu kiseera Rwamirama bwe yali mu Australia ku mirimu emitongole. Ku nsonga eno, [[:en:Bank_of_Uganda|Bank of Uganda]] ne [[:en:Uganda_Communications_Commission|Uganda Communications Commission]] n'azo zaali kitundu ku kyo. <ref>https://ulii.org/ug/judgment/hc-civil-division-uganda/2018/85</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/court-consolidates-suit-by-mp-mpaka-against-telecoms-ucc/</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
j6rghx44plrlflbp07y3qbqprzvqpix
Jackson Kafuuzi
0
11928
61426
41883
2026-07-11T16:45:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61426
wikitext
text/x-wiki
'''Jackson Karugaba Kafuuzi''' Yazalibwa 25 Ogwokuna 1977 Munnayuganda, munnabyabufuzi aweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Mmemba wa Paalamenti]] aliko akiikirira konsityuwensi y'e Kyaka ey'Obukiikaddyo mu [[:en:Kyegegwa_District|Disitulikiti y'e Kyegegwa]] mu [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkuminemu]].<ref name="1R">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=92</ref><ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kafuuzi-jackson-karugaba-7873/</ref><ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/111779b4-e6e7-4b0a-9699-46d18a3d91c2/</ref>
Okutandika nga 14 Ogwekkuminebiri 2019, yali aweereza ng'[[:en:Attorney_General_of_Uganda|omumyuka wa Ssaabawolereza wa Uganda]], mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] . <ref name="2R">https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Kafuuzi yazaalibwa nga 25 Ogwokuna 1977 mu [[:en:Kyegegwa_District|Disitulikiti y'e Kyegegwa]] mu [[:en:Toro_sub-region|kitundu ky'e Toro]] mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Buggwajuba]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]] . Yasomera mu ssomero lya St. Joseph's Primary School e Nabbingo. N'asomera mu ssomero lya St. Maria Goretti Secondary School okumaliriza [[:en:O‑Level|Siniya ey'okuna]] era n’afuna satifikeeti ya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] mu 1995. Mu 1998, yamaliriza emisomo gye egya [[:en:A-level|Siniya ey'omukaaga]] n’afuna satifikeeti endala eya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Kafuuzi Jackson Karugaba |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=92 |access-date=10 February 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |place=Kampala}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2016">Parliament of Uganda (2016). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=92 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Kafuuzi Jackson Karugaba"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 February</span> 2020</span>.</cite></ref>
Yayingizibwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], [[:en:Public_university|Yunivasite ya gavumenti]] esinga obukadde n'obunene mu Uganda, n’atikkirwa mu 2002 n’afuna [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli mu mateeka]] . Omwaka ogwaddako, yafuna [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Dipuloma mu kukwasisa amateeka]], okuva ku [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]], mu Kampala, ekibuga ekikulu ekya Uganda, era n'akkirizibwa mu kibiina ky'abannamateeka mu Uganda. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Kafuuzi Jackson Karugaba |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=92 |access-date=10 February 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |place=Kampala}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2016">Parliament of Uganda (2016). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=92 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Kafuuzi Jackson Karugaba"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 February</span> 2020</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye nga tannetaba mu by'abufuzi ==
Okumala emyaka 13, okuva mu 2003 okutuuka mu 2016, Jackson Kafuuzi yali munnamateeka mu kkampuni ya bannamateeka ''eya Rwakafuuzi & Company Advocates'', esangibwa mu Kampala. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Kafuuzi Jackson Karugaba |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=92 |access-date=10 February 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |place=Kampala}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2016">Parliament of Uganda (2016). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=92 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Kafuuzi Jackson Karugaba"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 February</span> 2020</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye egy’ebyobufuzi ==
Kafuuzi yayingira ebyobufuzi bya Uganda eby’okulonda bwe yavuganya ku kifo ky’omubaka wa konsityuwensi ya Kyaka ey'Obukiikaddyo mu 2011 ku tikiti ya FDC kyokka n’awangulwa munna NRM eyali avudde mu busomesa ku Yunivasite y’e Makerere. Oluvannyuma yasalawo okwesimbawo ku tikiti ya NRM mu 2016 n’awangula akalulu. Oluvannyuma yaddamu okuwangula mu 2021 nga tavuganyiziddwa era mu kiseera kino ye mubaka mu Paalamenti akiikirira Essaza ly'e Kyaka ey'Obukiikaddyo. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kafuuzi-jackson-karugaba-7873/</ref> Mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Kafuuzi Jackson Karugaba |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=92 |access-date=10 February 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |place=Kampala}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2016">Parliament of Uganda (2016). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=92 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Kafuuzi Jackson Karugaba"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 February</span> 2020</span>.</cite></ref>
Nga 14 Ogwekkuminebiri 2019, yalondebwa mu kabineeti ya Uganda ng’omumyuka wa Ssaabawolereza wa Uganda, ekifo kye yalondebwamu omukulembeze w'eggwanga lya Uganda [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=Daily Monitor |date=14 December 2019 |title=Museveni Shuffles Cabinet, Drops Muloni, Appoints Magyezi |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html |access-date=10 February 2020 |place=Kampala}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDaily_Monitor2019">Daily Monitor (14 December 2019). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html "Museveni Shuffles Cabinet, Drops Muloni, Appoints Magyezi"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 February</span> 2020</span>.</cite></ref> Oluvannyuma lw'okukkiriza Paalamenti, okulayizibwa kwe kwaliwo nga bwe kwali kutegekeddwa ku Lwokubiri nga 11 Ogwokubiri 2020. <ref name="3R">https://www.softpower.ug/new-deputy-attorney-general-jackson-kafuuzi-to-be-sworn-in-tuesday/</ref> <ref name="4R">https://www.monitor.co.ug/News/National/MP-Jackson-Kafuuzi-takes-oath-of-office-deputy-AG/688334-5453470-eaxihsz/index.html</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Frank_Tumwebaze|Frank Tumwebaze]]
* [[:en:Molly_Nawe_Kamukama|Molly Nawe Kamukama]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
43epa021byd5iywvbsjpppo20oo89ca
Peter Ogwang
0
11929
61580
43980
2026-07-11T17:18:40Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61580
wikitext
text/x-wiki
'''Peter Ogwang''' (yazaalibwa 15 Omwezi ogwekkumineebiri 1983) munnayuganda munnabyabufuzi . Mu kiseera kino ye [[minisita omubeezi ow'ebyemizannyo]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] .Yalondebwa ku kifo ekyo nga 22 Omwezi ogwomusanvu 2022, n’adda mu bigere bya [[Denis Hamson Obua]]. Emabegako, yali Minisita omubeezi ow’okulondoola ebyenfuna <ref>{{Cite web |last=Kazibwe |first=Kenneth |date=2021-06-25 |title=Peter Ogwang assumes office as State Minister for Economic Monitoring |url=https://nilepost.co.ug/2021/06/25/peter-ogwang-assumes-office-as-state-minister-for-economic-monitoring/ |access-date=2022-07-27 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> era emabegako yali aweerezzaako nga minisita omubeezi ow’amawulire, empuliziganya, tekinologiya w'empuliziganya (ICT) n’okulungamya eggwanga. <ref name="1R">{{Cite web |last=Administrator |date=14 December 2019 |title=Museveni Reshuffles Cabinet |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1512132/museveni-shuffles-cabinet |access-date=7 February 2020 |place=Kampala}}</ref> N'era ye [[mubaka wa paalamenti]] omulonnde ow'essaza ly'e Usuk mu [[Katakwi (disitulikit)|disitulikiti y'e Katakwi]], mu paalamenti ey'ekkumineemu ( 2021-2026 ). <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Ogwang Peter |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429224514/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 |archive-date=29 April 2021 |access-date=7 February 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |place=Kampala}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Ogwang yazaalibwa nga 15 Omwezi ogwekkumineebiri 1983 mu [[Katakwi (disitulikit)|disitulikiti y'e Katakwi]]. Yasomera ku ''ssomero lya pulayimale erya Moruapesur Primary School'' . Yasomera ku somero lya siniya erya [[Soroti Secondary School]] ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna ( O-level ), naafuna satifikeeti ya Uganda emalako omutendera gwa siniya eyokuna O-level okuva eyo. Yakyuka n'agenda mu ''Tororo Progressive Academy'', gye yamalira emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyomukaaga (A-Level) , naafuna [[satifikeeti ya Uganda emalako omutendera gwa siniya eyomukaaga]] , mu 2001. <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Ogwang Peter |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429224514/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 |archive-date=29 April 2021 |access-date=7 February 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |place=Kampala}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2016">Parliament of Uganda (2016). [https://web.archive.org/web/20210429224514/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Ogwang Peter"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]. Archived from [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 the original] on 29 April 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">7 February</span> 2020</span>.</cite></ref>
Alina satifikeeti ne dipuloma mu by’emirimu n’okuddukanya embeera z’abantu, zombi nga zaamuweebwa ''ettendekero lya Makerere Institute for Social Development'' (elikolaganira awamu n'ebbanguliro lya Makerere yunivasite ery'ebyobusuubuzi erya [[Makerere University Busines School]] ). Omwezi ogwokubiri 2020 wegwatuukira , yali asoma ddiguli esooka mu [[mbeera z'abantu n'okubakulembera]] okuva mu yunivasite ya Victoria University . <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Ogwang Peter |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429224514/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 |archive-date=29 April 2021 |access-date=7 February 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |place=Kampala}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2016">Parliament of Uganda (2016). [https://web.archive.org/web/20210429224514/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Ogwang Peter"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]. Archived from [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 the original] on 29 April 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">7 February</span> 2020</span>.</cite></ref>
[[File:State_Minister_Peter_Ogwang.jpg|thumb|Abasajja basatu ab'ensonga mu Uganda, Justus Mugisha (ku kkono), Hon. Peter Ogwang (wakati) ne Christopher Mugisha Banage (ku ddyo) akulira kkampuni ya USSSA]]
== Emirimu ==
[[File:ICU_with_Minister_Ogwang.jpg|alt=Peter Ogwang In a Group Photo|thumb|Peter Ogwang Mu Kifaananyi ekya wamu ]]
Okuva mu 2007 okutuuka mu 2010, Ogwang yakolera mu State House nga Assistant Private Secretary wa Pulezidenti wa Uganda. Mu 2011, yavuganya bulungi ku kifo kya Palamenti y’abavubuka mu buvanjuba bwa Uganda, ku tikiti y’ekibiina ky’ebyobufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] ekiri mu buyinza. Yawangula era n’akiikirira abavubuka mu Palamenti ey’omwenda (2011-2016). Mu 2016, yalondebwa okuba omubaka wa Usuk County era ye mubaka ali mu ntebe. <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Ogwang Peter |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429224514/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 |archive-date=29 April 2021 |access-date=7 February 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |place=Kampala}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2016">Parliament of Uganda (2016). [https://web.archive.org/web/20210429224514/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Ogwang Peter"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]. Archived from [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 the original] on 29 April 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">7 February</span> 2020</span>.</cite></ref>
Mu nkyukakyuka ya kabineti, nga 14 Omwezi ogwekkumineebiri 2019, Peter Ogwang yalondebwa ku kabineti. <ref name="3R">{{Cite web |last=Daily Monitor |date=14 December 2019 |title=Museveni Shuffles Cabinet, Drops Muloni, Appoints Magyezi |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html |access-date=7 February 2020 |place=Kampala}}</ref> Oluvannyuma lw'okukakasibwa paalamenti, yalayira nga minisita omubeezi ow’amawulire, empuliziganya, tekinologiya w'empuliziganya (ICT) n’okulungamya eggwanga, nga 13 Omwezi ogusooka 2020. <ref name="4R">{{Cite web |date=13 January 2020 |title=New ministers take office |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1513304/ministers-office |access-date=7 February 2020 |place=Kampala}}</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Peter Ogwang mufumbo. <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Ogwang Peter |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429224514/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 |archive-date=29 April 2021 |access-date=7 February 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |place=Kampala}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2016">Parliament of Uganda (2016). [https://web.archive.org/web/20210429224514/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Ogwang Peter"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]. Archived from [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 the original] on 29 April 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">7 February</span> 2020</span>.</cite></ref>
== Emirimu gya paalamenti ==
Alina obuvunaanyizibwa bwa paalamenti obulala buno wammanga : Mmemba ku kakiiko akakola ku nsonga z'obwapulezidenti era nga ye mmemba ku kakiiko ka paalamenti akakola ku mbalirira. <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Ogwang Peter |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429224514/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 |archive-date=29 April 2021 |access-date=7 February 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |place=Kampala}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2016">Parliament of Uganda (2016). [https://web.archive.org/web/20210429224514/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Ogwang Peter"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]. Archived from [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 the original] on 29 April 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">7 February</span> 2020</span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
* [[Disitulikiti mu Yuganda|Disitulikiti za Uganda]]
* [[Katakwi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Katakwi]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |last=Kazibwe |first=Kenneth |date=2021-06-25 |title=Peter Ogwang assumes office as State Minister for Economic Monitoring |url=https://nilepost.co.ug/2021/06/25/peter-ogwang-assumes-office-as-state-minister-for-economic-monitoring/ |access-date=2022-07-27 |website=Nile Post |language=en-US}}
# {{cite web |author=Administrator |date=14 December 2019 |title=Museveni Reshuffles Cabinet |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1512132/museveni-shuffles-cabinet |access-date=7 February 2020 |place=Kampala |newspaper=[[New Vision]]}}
# {{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Ogwang Peter |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210429224514/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=23 |archive-date=29 April 2021 |access-date=7 February 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |place=Kampala}}
# {{cite web |author=Daily Monitor |date=14 December 2019 |title=Museveni Shuffles Cabinet, Drops Muloni, Appoints Magyezi |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-shuffles-Cabinet-drops-Muloni-Nadduli-Ssekandi/688334-5386130-139sq4lz/index.html |access-date=7 February 2020 |place=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}
# {{cite web |date=13 January 2020 |title=New ministers take office |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1513304/ministers-office |access-date=7 February 2020 |place=Kampala |newspaper=[[New Vision]]}}{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://misd.ac.ug/ Omukutu gwa Makerere Institute of Social Development]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
kn4q0iwykbm7aec6s8uxwgm4eew3phb
Margaret Komuhangi
0
11930
61569
41972
2026-07-11T17:14:26Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61569
wikitext
text/x-wiki
'''Margaret Komuhangi''' yazaalibwa 26 Ogwekkuminebiri 1970) yali [[:en:Ugandan|Munnayuganda]], munnabyabufuzi. Ye yali Omukyala omulonde
[[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa Paalamenti]] owa [[:en:Nakasongola_District|Disitulikiti y’e Nakasongola]] eyalondebwa ku tikiti ya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] . NRM ky'[[:en:Political_party|ekibiina ky'ebyobufuzi]] ekifuga mu [[:en:Uganda|Uganda]] . Yaweerezaako nga ssentebe w'akakiiko akavunaanyizibwa ku kikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu, okuva mu 2014 okutuuka mu 2018. <ref name="Profile">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=240</ref> Yafa 16 Ogusooka 2025.
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Komuhangi yasomera ku Nakasongola Primary School mu [[:en:Nakasongola_District|Disitulikiti y’e Nakasongola]] mu pulayimale gye yafunira satifikeeti ya [https://www.friendsofsabina.org/updates/ugandas-primary-leaving-examination-ple-understanding-its-importance Primary leaving Examinations] (PLE) mu 1983. Oluvannyuma yeegatta ku St Mathias Kalemba Senior Secondary School, Nazigo mu misomo gye egya siniya ey'okuna gye yafunira satifikeeti ya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (UCE) mu 1987. Emisomo gye egya Siniya ey'omukaaga yagimalira ku Makerere High School gye yafunira ebbaluwa ya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE) mu 1989. Yayingizibwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], nga eno ye [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obunene mu Uganda, gye yatikkirwa diguli mu by’enjigiriza mu 1994.
Alina Diguli ey'okubiri mu kuddukanya bizinensi eya [[:en:Masters_in_Business_Administration|Masters in Business Administration]] gye yafuna mu 2006 okuva ku [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]] .
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1994 okutuuka mu 2000, Komuhangi yaweereza ng’omukwanaganya wa Pan African Women Liberation Organ, [[:en:Pan-Africanism|Pan African Movement]] . Mu 1998, yaweereza nga mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:Akina_Mama_wa_Africa|Akina Mama wa Africa]] nga kino kibiina kya bakyala ekya Pan-African Leadership Development Organization okutuusa mu 2000. Okuva mu 2001 okutuuka mu 2003, yaweereza nga mmemba wa [[:en:Uganda_Red_Cross_Society|National Red Cross Council]]<nowiki/>mu [[:en:Luweero_District|Disitulikiti y'e Luweero]] .
=== Mu Paalamenti ===
Mu 2001, yayingira ebyobufuzi eby’okulonda ng’avuganya ng’omubaka omukyala mu Paalamenti akiikirira [[:en:Nakasongola_District|Disitulikiti y’e Nakasongola]], eyasooka ku Disitulikiti eno. [[:en:Recall_election|Yayitibwa]] mu 2003, ng’ekimu ku byo kyava ku mpaaba. Oluvannyuma Komuhangi yakuba Tubwita mu kalulu k'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu 2010, era naddamu n'awangula ekifo kye emabega mu 2011. <ref name="nv">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1283471/nakasongola-woman-mp-tubwita-loses-nrm-primaries</ref> Mu 2016, yaddamu n'alondebwa. <ref name="Commission">https://www.ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf</ref> Yaweerezaako nga ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti ya Uganda akavunaanyizibwa ku kikula ky'abantu, abakozi n'enkulaakulana y'embeera z'abantu okuva mu 2014 okutuuka mu 2018. <ref name="Committee">{{Cite web |url=https://croozefm.com/nakasongola-woman-mp-margaret-komuhangi-wants-government-construct-one-stop-centers-gbv-victims/ |title=Archive copy |access-date=2025-09-21 |archive-date=2022-02-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220220080248/https://croozefm.com/nakasongola-woman-mp-margaret-komuhangi-wants-government-construct-one-stop-centers-gbv-victims/ |url-status=dead }}</ref>
Ebbanga lye yamala mu Paalamenti, Komuhangi yali mujjumbize ku nsonga z'abakyala. Yalwanirira okukwasisa obulungi amateeka agawera [[:en:Female_genital_mutilation|okusalako ebitundu by'abakyala eby’ekyama]] mu Uganda n’ebitundu ebiriraanyewo. <ref>https://ugandaradionetwork.com/story/gender-committee-want-regional-legal-framework-on-fgm</ref> Komuhangi yakolera mu kakiiko ka Paalamenti okuyisa etteeka erikubiriza Bannayuganda okuzaala abaana bamulekwa oba abali mu bwetaavu mu mateeka. <ref>https://web.archive.org/web/20160304111249/http://bigstory.ap.org/article/0d2d585512bf415eb234db8e8075813b/uganda-new-law-makes-it-hard-foreigners-adopt-kids</ref> Yayogera ku ttemu eryaliwo eri abakazi n’abawala mu bitundu bye [[:en:Entebbe|Entebbe]], nga bangi ku bbo baali battibwa olwa sadaaka n'obusamize. <ref>https://www.theeastafrican.co.ke/news/ea/Ugandan-MPs-question-Entebbe-murders/4552908-4088540-format-sitemap-3utgwfz/index.html</ref> Wakati wa 2017 ne 2018, [[:en:Child_marriage|okufumbiza abaana abato]] mu Disitulikiti ya Komuhangi e Nakasongola bwakendeera ebitundu 20%, nga kino ky'ava ku nsimbi ezaweebwayo mu bifo awakuumirwa abaana abato, amasomero ga nasale, n’okutendeka eby’emikono. <ref>https://web.archive.org/web/20200205173433/https://intelpostug.com/2018/10/06/nakasongola-records-20-fall-in-child-marriages-cases/</ref>
==== Emirimu gy’akakiiko ====
Alina obuvunaanyizibwa bwa Paalamenti obulala wammanga:
* Yali mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira
* Yali mmemba ku kakiiko ka Bizinensi
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[:en:Districts_of_Uganda|Disitulikiti za Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=240 Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
{{authority control}}{{DEFAULTSORT:Komuhangi, Margaret}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
o5cm7ab1xg1b5uoe45iyerigw98xxo3
James Katorobo
0
11938
61358
41913
2026-07-11T16:44:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61358
wikitext
text/x-wiki
[[:en:Professor|Pulofeesa]] '''James Katorobo''' yaliko [[:en:Diplomat|Munnabyabufuzi w'ekibiina]] [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky'amawanga amagatte]] okuva mu [[Yuganda|Uganda]] era yaliko [[:en:Lecturer|omusomesa]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] mu [[Kampala]] .
Katorobo yali [[:en:Technical_adviser|muwabuzi omukulu mu by’ekikugu]] ku [[:en:United_Nations_headquarters|kitebe ky’ekibiina ky’Amawanga Amagatte]] mu [[:en:New_York_City|New York]] ng’avunaanyizibwa ku kitongole ekiddukanya emirimu, enkulaakulana n’enfuga <ref>{{Cite web |last=UNDP; foreword by Eimi Watana |date=28 Jun 2013 |title=UNDP CAPACITY ASSESSMENT AND DEVELOPMENT In a Systems and Strategic Management Context - Capacity assessment and development.pdf |url=http://www.cbd.int/doc/pa/tools/Capacity%20assessment%20and%20development.pdf |access-date=5 Dec 2014 |publisher=Management Development and Governance Division, Bureau for Development Policy, UNDP}}</ref> wansi w’enteekateeka [[:en:United_Nations_Development_Programme|y’ekibiina ky’amawanga amagatte ey’enkulaakulana]] (UNDP). Era yali kitundu ku [[:en:United_Nations_Rwanda_Emergency_Office|minsani y’ekibiina ky’Amawanga Amagatte]] [[:en:Adviser|ey’abawabuzi]] mu [[Rwanda]] amangu ddala ng’ekittabantu [[:en:Rwandan_genocide|kyakakolebwa mu 1994]] nga tannagenda mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kibiina ky’Amawanga Amagatte]] mu New York mu 1997.
Katorobo bwe yali mu New York, yalina omulimu omutono ogw’okulabirira ebyetaago [[:en:Foreign_aid|n’obuyambi]] e [[Somalia]] mu [[:en:Civil_war|lutalo lwayo olw’omunda]] . Yakola okuva e [[:en:Nairobi,_Kenya|Nairobi, mu Kenya]], olw’effujjo eryali mu [[:en:Horn_of_Africa|jjembe lya Afrika]] . Yakolagana n’ekibiina ky’Amawanga Amagatte mu [[:en:East_Timor|East Timor,]] era yateranga okukyalira amawanga gano gombi ng’asimbudde mu New York.
Katorobo yafuna [[:en:Doctorate_degree|diguli]] eyokusatu (PhD) mu [[:en:African_Studies|by’okunoonyereza ku Afirika]] okuva mu ttendekero lya [[:en:Massachusetts_Institute_of_Technology|Massachusetts Institute of Technology]] (MIT) mu 1975. <ref>{{Cite web |last=José Oscar Monteiro |date=11 Dec 2002 |title=Public Administration and Management Innovation in Developing Countries |url=http://unpan1.un.org/intradoc/groups/public/documents/un/unpan006350.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141205011204/http://unpan1.un.org/intradoc/groups/public/documents/un/unpan006350.pdf |archive-date=5 December 2014 |access-date=5 Dec 2014 |publisher=United Nations}}</ref> <ref>{{Cite web |last=James Katorobo |date=8 Apr 2011 |title=allAfrica.com: Uganda: Performance Contracts Will Not Work in the Public Service |url=http://allafrica.com/stories/201104111400.html |access-date=5 Dec 2014 |publisher=AllAfrica}}</ref> <ref>{{Cite web |last= |date=7 Dec 2010 |title=For GMO Use in Eastern Africa, Regulation or Elimination? - Nourishing the Planet |url=http://blogs.worldwatch.org/nourishingtheplanet/for-gmo-use-in-eastern-africa-regulation-or-elimination |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140905040356/http://blogs.worldwatch.org/nourishingtheplanet/for-gmo-use-in-eastern-africa-regulation-or-elimination/ |archive-date=5 September 2014 |access-date=5 Dec 2014 |publisher=WorldWatch Institute}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Boris Demodov |date=25 Jul 2005 |title=The Study of Best Practice in Civil Service Reforms by James Katorobo - Zunia.org |url=http://zunia.org/post/the-study-of-best-practice-in-civil-service-reforms-by-james-katorobo |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141207083135/http://zunia.org/post/the-study-of-best-practice-in-civil-service-reforms-by-james-katorobo |archive-date=2014-12-07 |access-date=5 Dec 2014 |publisher=Zunia.org}}</ref> <ref>{{Cite book |last=United Nations |date=1 Apr 2010 |title=Reconstructing Public Administration After Conflict: Challenges, Practices ... - Google Books |url=https://books.google.com/books?id=L4zuHCl9OrUC&q=james+katorobo+rwanda&pg=PA127 |publisher=United Nations |isbn=9789211231823 |access-date=5 Dec 2014}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
dyz1gdnb9e9jiwtjs72qgyd6973u3io
Urban Tibamanya
0
11939
61533
41914
2026-07-11T17:12:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61533
wikitext
text/x-wiki
[[File:The_Minister_of_State_for_Urban_Development_of_Uganda,_Mr._Urban_Tibamanya_calls_on_the_Minister_of_State_for_Railways,_Shri_K.H._Muniyappa,_in_New_Delhi_on_July_15,_2009.jpg|thumb|Minisita w’Eggwanga Omubeezi Ow’enkulaakulana y’Ebibuga mu Uganda Mw.Urban Tibamanya ng’ali ne Minisita w’Eggwanga Omubeezi Ow’eggaali Z’omukka, Shri KH Muniyappa, mu kibuga New Delhi mu Gwomusanvu 15, 2009]]
'''Urban Tibamanya''' [[:en:Lawyer|Munnamateeka]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] [[:en:Uganda|Omunnayuganda]]. Yaliko Minisita Omubeezi Ow’eggwanga Ow’enkulaakulana y’Ebibuga mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva mu 2006 okutuusa mu 2011. <ref name="Allocate">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=9 March 2015}}</ref> Wadde ng'enkyukakyuka mu kabineti ya 2009 teyakosa kifo kye mu kabineti, <ref>{{Cite web |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=9 March 2015}}</ref> enkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011 yamuleetera okugibwaawo, nebamusikiza [[Justine Lumumba Kasule]]. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=9 March 2015 |via=[[Facebook]]}}</ref> Era yaweereza nga [[Parliament of Uganda|omubaka wa Palamenti]] eyalondebwa owa Kashari County mu [[:en:Mbarara_District|Disitulikiti y'e Mbarara]], okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. Mu kiseera ky'okulonda kw'eggwanga okwa 2011, yawangulwa Wilberforce Rutashokwa Yaguma mu kamyuufu k'ebibiina ky'eby'obufuzi [[National Resistance Movement]] (NRM). Oluvannyuma yeesimbawo nga talina kibiina kyeyali agiddemu,wabula era n'awangulwa Yaguma, akyali omubaka [[:en:Incumbent|eyaddamu n'alondebwa]] ku ky'Omubaka wa konsitituweensi eyo. <ref>{{Cite web |last=Asiimwe |first=Ntegye |date=5 December 2010 |title=Tibamanya, Must You Be An MP To Serve Uganda? |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/21/740209 |access-date=9 March 2015}}</ref>
== Ebimukwatako n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbarara]] nga 9 Ogwomwenda mu 1949. [[:en:Bachelor_of_Laws|Diguli gy'alina mu Mateeka]] [[:en:Master_of_Laws|n'ey'Okubiri mu Mateeka]] yazigya ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne Dipuloma mu by'Okwenyigira mu Mateeka okuva [[:en:Law_Development_Center|mutendekero Erikulakulanya Amateeka]], nga lisinganibwa mu Kampala.
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Ebimukwatako mu by’emirimu nga Tibamanya biwanvu era byawukana okuviira ddala mu 1976 bwe yakola nga Saabawaabi wa Gavumenti mu Minisitule y’Eby'amateeka mu Kampala, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1982. Mu kiseera ekyo, era yaweerezaako nga Omuwandiisi Adukanya Emirimu ku [[:en:Commission_of_Inquiry|Kakiiko Akeebuzibwaako]] ku nsonga za Makerere University,gyeyawereza okuva mu 1976 okutuuka mu 1978.
Okuva mu 1982 okutuuka mu 1984, yakola nga Munamateeka Ow'okuntiko mu kampuni ya bannamateeka [[:en:Nairobi|e Nairobi]] emannyikiddwa nga Kamere & Kamere Advocates. Oluvannyuma yagenda e [[:en:London|London]] neyeenyigira by’obusuubuzi by’obwannannyini mutendera gw'ensi yonna okuva mu 1985 okutuuka mu 1986. Yakola nga eyali akulira kampuni ya Stem Limited, okuva mu 1986 okutuuka mu 1988. Mu 1988, yaddayo mu Uganda n’atandika kampuni eyiye eyeenyigira mu by'amateeka, eyali emannyikiddwa nga Tibamanya Urban Advocates n'awereza nga [[:en:Partnership|munywaanyi waayo eyali agikulira]] okuva mu 1988 okutuuka mu 2006.
Okuva mu 1993 okutuuka mu 1995, yaweereza ng’Omubaka w’essaza ly’e Kashari, mu Disitulikiti y’e Mbarara, mu [[:en:Constituent_Assembly|Lukiiko olulambika Semateeka]] olwakola Semateeka wa Uganda mu 1995. Okuva mu 1998 okutuuka mu 1999, yawerezaako nga Kaminsona ku kakiiko Akeebuzibwaako kunsonga z'Enguzi mu [[:en:Uganda_Police_Force|Poliisi ya Uganda]]. Okuva mu 2003, abadde awereza nga ssentebe w’Olukiiko Olufuzi olw’essomero lya St. Andrews Senior Secondary School e [[Rubindi]] mu Kashari County mu Disitulikiti y'e Mbarara. Yalondebwa ku kifo kye ekyasembayo mu kabineti nga 1 Ogwomukaaga 2006. <ref name="Allocate">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=9 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMukasa2006">Mukasa, Henry (2 June 2006). [https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 "Cabinet Ministries Allocated"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 the original] on 11 December 2014<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">9 March</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Ebikwata ng'omuntu ==
Tibamanya mufumbo ng'era alina abaana bana ab’obuwala. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekya NRM. Ebintu by’asinga okwagala mulimu okusoma, okuwandiika, okutambula n’okuwuga mu nnyanja gagadde.
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]]
== Ebijiliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
omoayr2ch7p4xp7av9d1foysbupb6g5
Simon Lokodo
0
11940
61683
42972
2026-07-11T17:29:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61683
wikitext
text/x-wiki
'''Simon Lokodo''' yazaalibwa 28 Ogwokumi 1957, n'afa nga 29 Ogwoluberyeberye mu 2022, nga yali munnabyabufuzi Omunnayuganda eyaweerezaako nga Minisita w'eggwanga Oubeezi avunaanyizibwa ku Mpisa n’Obwesiimbu mu ofiisi ya [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okuva mu 2011. Emabegako, yaliko Minisita W'eggwanga Omubeezi Ow'eby'amakolero okuva mu 2009 okutuuka mu 2011. Okuva olwo yaliko omubaka omulonde mu [[Parliament of Uganda|Palamenti]] ng’akiikirira Dodoth County mu [[Kaabong (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kaabong]] okuviira ddala mu 2006 okutuusa lwe yafiirwa ekifo kye ekya Palamenti mu Gwoluberyeberye mu 2021 oluvannyuma lw'okubeera ng'emabegako baali bamulumiriza okuwagira etteeka ly’okuggya ekomo ku myaka gy'abavuganya ku bwapulezidenti. Era yawerezaako ng'omukiise ku [[Akakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Uganda|kakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly'obuntu mu Uganda]] .
== Ebimukwatako n’obuyigirize ==
Lokodo yazaalibwa mu [[Kaabong (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kaabong]] nga 28 Ogwekumi mu 1957. Simon Lokodo yalina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts mu by'Eddiini]] okuva mu [[:en:Pontifical_Urbaniana_University|Pontifical Urbaniana University]] . Diguli ye eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] mu by’Eddiini era nayo yagifuna okuva mu yunivasite y’emu ey’e Rooma. Yalina ne [[:en:Sociology|Dipuloma mu by'Obulamu mu Byalo]], [[:en:Communication|Dipuloma mu Mpuliziganya y'Abantu]], [[:en:Philosophy|Dipuloma mu Philosophy & Social Science]] ne [[:en:Italian_language|Satifikeeti mu Lulimi Oluyitale]] . Yafuna [[:en:Theology|Dipulooma mu by'Eddiini]], okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda, eyatandikibwaawo mu 1922. Lokodo era yalina [[:en:German_language|Satifikeeti mu Lulimi Olugirimaani]] gye yafuna okuva mutendekero lye [[Austria]] ne [[:en:French_language|Satifikeeti mu Lulimi Olufalansa]], gyeyafuna okuva mutendekero e [[Paris]], [[Bufalansa]]. <ref name="Profile">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Father Simon Lokodo, Member of Parliament for Dodoth County West, Kaabong District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=513&const=Dodoth+County+West&dist_id=49&distname=Kaabong |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402094601/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=513&const=Dodoth+County+West&dist_id=49&distname=Kaabong |archive-date=2 April 2015 |access-date=23 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Omulimu gwe nga mu nabya bufuzi ==
Ku myaka 49, Lokodo yasooka kuyingira eby'obufuzi okuvuganya mu kulonda okw’enjawulo nga 29 Ogwomukaaga 2006, oluvannyuma lw’omubaka wa palamenti eyali atwaala ekitundu ekyo okufa. <ref>{{Cite web |date=19 June 2006 |title=In Brief: Mbale - Two Nominated In Kaabong By-Election |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/504868 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402172950/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/504868 |archive-date=2 April 2015 |access-date=23 March 2015}}</ref> Yayimirizibwa Paapa Benedict XVI okuva ku mirimu gye egy’obusaserdooti oluvannyuma lw'okuyingira eby'obufuzi. <ref name="Excommunicated">{{Cite web |last=Kleinveld |first=Thomas |date=21 May 2014 |title=Uganda's Moral Crusader Simon Lokodo - 'The Whites Are Spreading Pornography and Homosexuality' |url=http://allafrica.com/stories/201405221345.html |access-date=23 March 2015 |publisher=[[Radio Netherlands Worldwide]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref> <ref>{{Cite web |date=31 August 2011 |title=Pope Fires Father Lokodo From Priesthood |url=http://clericalwhispers.blogspot.com/2011/08/pope-fires-fr-lokodo-from-priesthood.html |access-date=23 March 2015 |publisher=Clerical Whispers BlogSpot}}</ref> Yawangula akalulu ak'enjawulo era n'atandika okukiikirira Dodoth County mu Disitulikiti y'e Kaabong mu palamenti. <ref>{{Cite web |last=Nakaggwa |first=Flavia |date=30 June 2006 |title=In Brief: Simon Lokodo Is MP |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/506947 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402101208/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/506947 |archive-date=2 April 2015 |access-date=23 March 2015}}</ref> Mu Gwokubiri 2009, yalondebwa ku kabineti nga Minisita w’eggwanga Omubeezi ow’Eby'amakolero ne Tekinologiya. <ref name="Appoint">{{Cite web |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=23 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yakyusibwa n'atwalibwa mu by'Empisa n'Obwensiimbu, ng'addira [[James Nsaba Buturo|Nsaba Buturo]] mu bigere . <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=23 March 2015 |publisher=[[Facebook.com]]}}</ref> Mu nkyukakyuka ya kabineti eyakolebwa nga 1 Ogwokusatu 2015, yesigaza ekifo kye mu kabineti. <ref name="Shuffle">{{Cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |archive-date=9 July 2017 |access-date=23 March 2015}}</ref>
Yali amanyikiddwa nnyo olw’okusomooza abali b'ebisiyaga mu ngeri zonna. Mu 2012, ye ne poliisi baazinda omusomo gw’abalwanirizi b’ebisiyaga ne bagugalawo. Yayogeddeko ng'agamba nti, "Olukungaana luno ndugaddewo kubanga lumenya mateeka. Mu Uganda tetukkiriza bisiyaga." Ono era yanenya abagwiira, ng'agamba nti balina "okudda eka". Ekitongole kya Amnesty International kyavumirira nnyo ekikwekweto kino. <ref>{{cite news|title=Uganda Gay Workshop Raided by Ethics Minister Lokodo|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17032804|publisher=[[BBC News]]|accessdate=23 March 2015|date=14 February 2012}}</ref>
Mu 2014, [[:en:Stephen_Fry|Stephen Fry]] yabuuza Lokodo mu ''[[:en:Stephen_Fry:_Out_There|Stephen Fry: Out There]]'', gye yayogerwako ng'agamba nti "...abasajja basobya ku bawala. Ekintu kya butonde." <ref name="IBTimes">{{cite news|last=Iaccino|first=Ludovica|title=Ugandan Reverend Simon Lokodo: 'Child Rape Better Than Homosexuality'|url=http://www.ibtimes.co.uk/ugandan-reverend-simon-lokodo-child-rape-better-homosexuality-video-1437976|accessdate=25 March 2014|newspaper=[[International Business Times]]|date=26 February 2014}}</ref> <ref name="CBCNews">{{cite news|last=Macdonald|first=Neil|title=From Uganda To The U.S. Bible Belt, The Proliferation of Gay Discrimination Laws|accessdate=25 March 2014|url=http://www.cbc.ca/news/world/from-uganda-to-the-u-s-bible-belt-the-proliferation-of-gay-discrimination-laws-1.2552797|newspaper=[[CBC News]]|date=27 February 2014}}</ref> <ref>{{cite news|title=Ugandan Reverend Says Heterosexual Child Rape Preferable To Homosexuality|date=26 February 2014|url=http://www.timeslive.co.za/africa/2014/02/26/ugandan-reverend-says-heterosexual-child-rape-preferable-to-homosexuality|accessdate=25 March 2014|newspaper=[[The Times (South Africa)|The Times]]|archive-date=3 December 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241203170729/https://www.timeslive.co.za/africa/2014/02/26/ugandan-reverend-says-heterosexual-child-rape-preferable-to-homosexuality|url-status=dead}}</ref> Oluvannyuma Fry yategeeza mu 2016 nti yali agezezzaako okwetta mu ssaawa ezaddako oluvannyuma lwa yintaviyu. <ref>{{Cite web |date=6 February 2016 |title=Stephen Fry says the 'frothing' homophobia of Ugandan politician led him to try to kill himself |url=https://www.independent.co.uk/news/people/stephen-fry-says-the-frothing-homophobia-of-a-ugandan-politician-led-him-to-try-to-kill-himself-a6861336.html |website=[[Independent.co.uk]]}}</ref>
Mu Gwokubiri 2014, etteeka [[:en:Dress_code|ly’ennyambala]] lyasibwaawo, ng’okusinga ligenderera abakyala. Engoye ezitwalibwa ng’eziraga oba [[:en:Sexually_provocative|ezisikiriza okwegatta]] zaali za kuwerebwa mu mateeka; "Bw'oyambala mu ngeri esikiriza ebirowoozo n'okucamula abantu olwo oba oyambala bubi; bw'osikiriza omuntu omulala ebweru eyo n'ekigendererwa ekibi eky'okumucamula n'okumusika mu kaboozi k'ekikulu," Lokodo bwe yategeezezza. <ref name="VoA">{{cite news|last=Heuler|first=Hillary|title=New Law Bans Miniskirts In Uganda|url=https://www.voanews.com/a/new-law-bans-miniskirts-in-uganda/1854548.html|access-date=25 February 2014|newspaper=Voice of America|date=19 February 2014}}</ref> <ref>{{cite news|last=Kimani|first=Peter|title=Skirting Around The Issue Is M7's Way of Exciting Interest In Regional Politics|date=20 February 2014|url=http://www.standardmedia.co.ke/mobile/?articleID=2000105127&story_title=skirting-around-the-issue-is-m7-s-way-of-exciting-interest-in-regional-politics|accessdate=25 February 2014|newspaper=[[The Standard (Kenya)|The Standard]]}}</ref>
Yaweereza ng'[[Parliament of Uganda|Omubaka]] omulonde mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]] ngkiikirira Dodoth County mu [[:en:Kaabong_District|Disitulikiti y'e Kaabong]] okutuusa lwe yafiirwa ekifo kya Paalamenti mu Gwoluberyeberye 2021. We yafiira nga 29 Ogwoluberyberye mu 2022, yali akola nga memba w’Akakiiko Akavunaanyizibwa ku Ddembe Ly’obuntu mu Uganda. <ref name=":0">{{Cite web |date=2022-01-29 |title=Former Ethics Minister Fr Simon Lokodo dies |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20220129/129219/former-ethics-minister-fr-simon-lokodo-dies.html |access-date=2022-01-29 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Ebimukwatako n’okufa ==
Kigambibwa nti Lokodo yali ayogera n'okuwandiika obulungi [[Lungereza|Olungereza]], [[:en:Italian_language|Oluyitale]], [[:en:French_language|Olufalansa,]] [[:en:German_language|Olugirimaani]] [[:en:Spanish_language|n'Olusipaana]] . <ref>{{Cite web |title=Our politicians: Simon Lokodo |url=http://www.sundayvision.co.ug/detail.php?mainNewsCategoryId=7&newsCategoryId=416&newsId=672218 |url-status=bot: unknown |archive-url=https://web.archive.org/web/20120313104833/http://www.sundayvision.co.ug/detail.php?mainNewsCategoryId=7&newsCategoryId=416&newsId=672218 |archive-date=13 March 2012 |access-date=2 June 2011}}</ref>
Yafiira mu kibuga Geneva nga 29 Ogwoluberyeberyemu 2022, ku myaka 64 ekirwadde kya COVID-19. <ref>{{Cite web |date=7 February 2022 |title=Fr Lokodo died of Covid-19 |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/126415?fbclid=IwAR1tds_AQiZm1e5lHPGv05UnlUKXOzOvZg7rQpzXYny5dG7x46yQ20pqXMI}}</ref> <ref name=":0"/> <ref>{{Cite web |last=Charles Etukuri |date=29 January 2022 |title=Former ethics minister Fr Simon Lokodo dies aged 65 |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/125625/former-ethics-minister-fr-simon-lokodo-dies-a |access-date=29 January 2022 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
* [[:en:Rape_culture|Obuwangwa bw’okusobya ku bakazi]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://www.parliament.go.ug/new Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://www.statehouse.go.ug Omukutu gwa State House of Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwomukaaga 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, Ogwokutaano 2009]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
p6ygy14jzgkf8isyh9psaqr41bgejux
John Byabagambi
0
11941
61485
42147
2026-07-11T17:04:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61485
wikitext
text/x-wiki
'''John Byabagambi''' yazaalibwa nga 8 Ogwokutaano mu 1958 [[:en:Engineer|yinginiya]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] . Yaliko [[:en:Karamoja|Minisita wa Kabineti avunaanyizibwa ku Nsonga z'e Karamoja]], mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021 era nga [[Mary Goretti Kitutu]] yeeyamudira mu bigere. <ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |access-date=7 June 2016 |publisher=Scribd.com}}</ref> Emabegako yawerezaako nga [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisita w'Emirimu n'Eby'entambula]] wakati w'Ogwokusatu 2015 n'Ogwomukaaga 2016, <ref>{{Cite web |last=Administrator |date=2 March 2015 |title=Museveni Reshuffles His Cabinet |url=http://www.observer.ug/news-headlines/36583-museveni-reshuffles-his-cabinet |access-date=3 March 2015 |archive-date=3 March 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150303160811/http://www.observer.ug/news-headlines/36583-museveni-reshuffles-his-cabinet |url-status=dead }}</ref> ng'adda mu bigere bya [[:en:Abraham_Byandala|Abraham Byandala]] eyalondebwa okuba [[:en:Minister_without_portfolio|Minisita atalina Kifo Kyankalakarira]] . <ref name="Shuffle">{{Cite web |last=Uganda State House |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |archive-date=9 July 2017 |access-date=3 March 2015 |format=PDF}}</ref> Era yeeyali O[[Parliament of Uganda|mubaka wa Palamenti]] eyalondebwa, ng'akiikirira Ibanda County South mu [[:en:Ibanda_District|Disitulikiti y'e Ibanda]]. Yasooka kulondebwa ku kifo ekyo mu 2001. <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |title=Profile of Byabagambi John, Member of Parliament for Ibanda County South, Ibanda District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=66&const=Ibanda+County+South&dist_id=67&distname=Ibanda |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924064756/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=66&const=Ibanda+County+South&dist_id=67&distname=Ibanda |archive-date=24 September 2015 |access-date=3 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Obulamu bwe n’obuyigirize ==
John Byabagambi yazaalibwa mu [[Ibanda (disitulikit)|Disitulikiti y'e Ibanda]] nga 8 Ogwokutaano mu 1958. Yasomera mu ''St. Leo's College Kyegobe'' e [[Fort Portal]], gyeyatuulira S.4 mu 1973. S.6 yagisomera ku [[:en:St._Henry's_College_Kitovu|St. Henry's College Kitovu]] e [[Masaka]], nga gyeyagituulira mu 1979. Alina diguli ya [[:en:Master_of_Science|Master of Science]] mu [[:en:Chemical_Engineering|Chemical Engineering]]. Yunivasite gye yafunira diguli ye eno teyogerwaako. <ref name="Profile"/>
== Emulimu ==
Nga tannaba kwegatta ku bya bufuzi mu 2001, yakolako nga [[:en:Engineer|Yinginiya]] mu bizinensi z’obwannannyini eziwerako. Mu 1989, yakola nga Yinginiya mu Bafulumya ebintu mu kampuni ya Miroko Industries. Okuva mu 1991 okutuuka mu 1992, yakola ng'Akulira ba Maneja mu Mukwano Industries Limited, ezimu ku kampuni za [[:en:Mukwano_Group|Mukwano Group of Companies]]. Wakati wa 1992 ne 2001, yakola [[:en:General_manager|ng'Akulira ba Maneja]] mu Songdol Films Uganda Limited. Mu 2001, yayingira eby'obufuzi n’avuganya ku kifo kya palamenti okukiikirira Ibanda County South mu [[Ibanda (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ibanda]]. Yawangula mu 2001 n’addamu okulondebwa mu 2006 ku tikiti y’ekibiina ky’eby'obufuzi ekya [[National Resistance Movement]] (NRM). <ref name="Profile"/> Oluvannyuma lw'okuweereza nga Minisita w'Emirimu n'Ebyentambula okuva nga 1 Ogwokusatu mu 2015 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga mu 2016, yaddamu okuweebwa omirimu gwa Minisita wa Kabineti e Karamoja nga 6 Ogwomukaaga mu 2016. <ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni’s new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=7 June 2016 |format=PDF}}</ref> Yava mu kabineti nga 8 Ogwomukaaga 2021. <ref name="replace">{{Cite news}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.independent.co.ug/new-cabinet-museveni-drops-kutesa-10-ministers/ "NEW CABINET: Museveni drops Kutesa, 10 ministers"]. ''The Independent''. 9 June 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">29 August</span> 2022</span>.</cite></ref>
== Obulamu bw’e ==
Mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]]. Ebintu by'asinga okwagala kuliko [[:en:Reading_(process)|okusoma]] [[:en:Traveling|n'okutambula]] . <ref name="Profile"/>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Ibanda (disitulikit)|Disitulikiti y'e Ibanda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
sstvbrdujm7pfztbpsng0fh7yvwk08a
Christopher George Frederick Frampton Melmoth
0
11971
61207
54740
2026-07-11T16:37:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61207
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christopher George Frederick Frampton Melmoth''' yali munnabyabufuzi era omusomesa [[:en:Ugandan|omunna Uganda]] era yakola nga [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisita w’ebyensimbi mu Uganda]] okuva mu 1956 okutuuka mu 1961 era okuva mu gwo'kusatu 1962 okutuuka mu gw'okunna 1962.<ref>{{Cite web |title=Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Uganda) - Wikipedia {{!}} Download Free PDF {{!}} Economies {{!}} Government |url=https://www.scribd.com/document/543869721/Ministry-of-Finance-Planning-and-Economic-Development-Uganda-Wikipedia |access-date=2024-06-13 |website=Scribd |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Uganda’s finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-06-13 |website=New Vision |language=en}}</ref> Yali Minisita w’ebyensimbi eyasooka mu mulembe gwa mefuga ga Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2010-09-01 |title=Budget Reforms in Uganda: From Vision to Reality - A Personal Account |url=https://blog-pfm.imf.org/en/pfmblog/2010/09/budget-reforms-in-uganda-from-vision-to-reality-a-personal-account |access-date=2024-06-13 |website=PFM |language=en}}</ref> Lawrence Sebalu yeya mudira mu bigere okuva mu gwomusavu 1961 okutuuka mu gwokusatu 1962.<ref name=":1" />
== Obulamu n’emirimu gwe ==
Melmoth yazaalibwa mu Uganda mu kiseera [[:en:Protectorate_of_Uganda|ky'amatwale ga Bungereza]] . Omulimu gwe ogw’ebyobufuzi gwatandika mu myaka gya 1950, mu kiseera ky’enkyukakyuka okuva mu bufuzi bw’amatwale ga Bungereza okudda mu bwetwaze. Yalondebwa okuba Minisita w’ebyensimbi mu 1956, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1961. Mu kiseera kye yamala, yakola omulimu munene okukyusa ey’ebyenfuna uganda n’okuteekateeka eggwanga okufuna obwetwaze. Oluvannyuma lw’ekiseera ekitono nga avudde mu ofiisi, yaddamu okulondebwa nga Minisita w’ebyensimbi mu gwokusatu 1962, n’aweereza omulundi ogw’okubiri okutuusa mu gwokunna1962.<ref name=":1">{{Cite web |title=Uganda’s finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-06-13 |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined "Uganda’s finance ministers since independence"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-06-13</span></span>.</cite></ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
c2t3y1btxyaacnej3o4bu03b08kaj2m
Charles Kabugo
0
11972
60853
54678
2026-07-11T12:04:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60853
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Charles Kabugo''' musawo [[:en:Consultant_(medicine)|omukulu omuwi w'amagezi ku by'omunda]] mu [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|minisitule y'ebyobulamu mu Uganda]] . Ono ye director omukulu [[:en:Kiruddu_General_Hospital|w'eddwaliro ekkulu e Kiruddu]], mu [[:en:Makindye_Division|Divizoni y'e Makindye,]] mu bukiikaddyo bwa [[Kampala]] ekibuga [[:en:Capital_city|ekikulu]] era ekisinga obunene mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Nabatanzi |first=Violet |date=9 August 2018 |title=Health Ministry Appoints New City Hospital Bosses |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1483111/health-ministry-appoints-city-hospital-bosses |access-date=13 August 2018}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 9 ogwomunaana 2018. <ref name="2R">{{Cite web |last=Namagembe |first=Lilian |date=10 August 2018 |title=Government Appoints Directors for Kiruddu, Kawempe Hospitals |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-appoints-directors-Kiruddu-Kawempe-hospitals/688334-4706006-15qy4up/index.html |access-date=13 August 2018}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu kitundu kya [[:en:Central_Region,_Uganda|Buganda ekiri mu]] Uganda. Oluvannyuma lw’okusomera mu masomero g’omu kitundu, yayingizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] okusoma obusawo bw’abantu, n’atikkirwa diguli [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|y'obusawo nokulongoosa (Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery)]] (MBChB). Oluvannyuma yunivasite y’e Makerere yamuwa diguli eyookubiri( [[:en:Master_of_Medicine|Master of Medicine]]) (MMed) mu [[:en:Internal_Medicine|by’obujjanjabi obw’omunda]] . Era alina [[:en:Master_of_Science|diguli eyookubiri mu ssaayansi]] (MSc) mu [[:en:Epidemiology|Clinical Epidemiology]] ne [[:en:Biostatistics|Biostatistics]], okuva mu yunivasite etaategeerekese. <ref name="3R">{{Cite web |last=Medical Access Uganda |date=13 August 2018 |title=Dr. Charles Kabugo: Non-Executive Director, Medical Access Uganda |url=http://www.medicalaccess.co.ug/charles-kabugo/ |access-date=13 August 2018 |publisher=MedicalAccess.Co.Ug}}</ref>
Dr. Charles Kabugo musawo omukulu omuwi w’amagezi eyagattibwa ku [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]], eddwaliro lya Uganda [[:en:Tertiary_referral_hospital|eriri waggulu era erisinga obunene]] , nga lirina ebitanda 1790, era nga lino likola ng’eddwaliro erisomesa erya [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]] . <ref name="4R">{{Cite web |last=Jedrzejko |first=Nicole |date=26 July 2015 |title=Day 3: What I've Learned About Mulago Hospital |url=https://njedrzejko.wordpress.com/2015/07/26/day-3-what-ive-learned-about-mulago-hospital/ |access-date=13 August 2018 |publisher=Njedrzejko.Wordpress.Com}}</ref>
Mu Gwokutaano gwa 2016, oluvannyuma lw’okumaliriza eddwaliro ekkulu e Kiruddu ery’ebitanda 200, Dr. Kabugo yalondebwa okubeera dayirekita ow’ekiseera mu kifo kino ekipya. Abajjanjabi abasoba mu kikumi n’abajjanjabi abatali balwadde kkumi nabana bakyusibwa ne batwalibwa e Kiruddu okumala akaseera, okusobola okuddaabiriza ekizimbe ky’eddwaliro lya Lower Mulago Hospital Complex wakati wa 2016 ne 2019. Obujjanjabi kkumi nabuna obwali buzingirwamu bwalimu (1) puleesa (2) thyroid (3) sukaali (4) ensigo (5) obuzibu bw’omutima (6) endwadde ezisiigibwa (7) endwadde z'olususu (8) endwadde z’amawuggwe (9) endwadde z’obwongo (10) okuggya (11) Siriimu (12) endwadde z’ekibumba (13) endwadde z’enkizi (endwadde z’ebinywa) (14) nez’omusaayi) . <ref name="5R">{{Cite web |last=Agaba |first=Vivian |date=17 May 2016 |title=Kiruddu Hospital Now Fully Operational |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1424762/kiruddu-hospital-starts-receives-inpatients |access-date=13 August 2018}}</ref>
Mu Gwomunaana gwa 2018, Charles Kabugo, MBChB, MMed (Internal Medicine), MSc, yalondebwa [[:en:Executive_director|okuba akulira]] eddwaaliro ekkulu e Kiruddu. Agenda kumyukibwa Dr. Robert Sentongo. <ref name="1R">{{Cite web |last=Nabatanzi |first=Violet |date=9 August 2018 |title=Health Ministry Appoints New City Hospital Bosses |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1483111/health-ministry-appoints-city-hospital-bosses |access-date=13 August 2018}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=Namagembe |first=Lilian |date=10 August 2018 |title=Government Appoints Directors for Kiruddu, Kawempe Hospitals |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-appoints-directors-Kiruddu-Kawempe-hospitals/688334-4706006-15qy4up/index.html |access-date=13 August 2018}}</ref>
== Laba nebino ==
* [[:en:Kawempe_General_Hospital|Eddwaliro ekkulu e Kawempe]]
* [[Mulago National Specialised Hospital|Eddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]]
* [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Ettendekero lya Makerere University College of Health Sciences]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
3uvp5uh0pzbthu9ip73cm31lngbmhrs
Lawrence Kazibwe
0
11994
60851
43656
2026-07-11T12:04:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60851
wikitext
text/x-wiki
'''Dr. Lawrence Kazibwe''' [[:en:Obstetrician|musawo omuwi w'amagezi ku bujjanjabi bw'abakyala]] era [[:en:Gynecologist|omusawo w'ebitundu by'abakyala eby'ekyama]] mu [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|misitule y'ebyobulamu eya Uganda]]) Ye omumyuka w'omukulu w'[[:en:Kawempe_General_Hospital|Eddwaliro lya Kawempe General Hospital]], mu [[:en:Kawempe_Division|Kawempe Division]], mu bukiikakkono bwa [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Capital_city|ekibuga ekikulu]] era ekisinga obunene mu [[:en:Uganda|Uganda]].<ref name="1R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1483111/health-ministry-appoints-city-hospital-bosses</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo nga 9th Ogwomunaana, 2018.<ref name="2R">https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Central_Region,_Uganda|Ttundutundu lya Buganda]] mu Uganda. Oluvannyuma lw'okugenda mu masomero g'omu kitundu, yayingira mu [[Ssetendekero y’e Mbarara|Mbarara University of Science and Technology]] eby'eddagala ly'abantu, n'afuna diguli esooka eya [[:en:Mbarara_University_of_Science_and_Technology|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] (MBChB) mu 2006. Mu 2011, yafuna diguli eyookubiri eya [[:en:Master_of_Medicine|Master of Medicine]] (MMed) mu [[:en:Internal_Medicine|Internal Medicine]], era okuva mu Mbarara University.<ref name="3R">https://web.archive.org/web/20180817023043/http://musawoug.com/musawo/Specialist_Details/136</ref>
== Omulimu gwe ==
Dr. Lawrence Kazibwe ye muwi w'amagezi, eyali yateekebwa mu [[:en:Mulago_National_Referral_Hospital|Mulago National Referral Hospital]], <ref name="4R">https://web.archive.org/web/20180817074643/https://www.mnh.musph.ac.ug/news_cmnhr/when-clinical-mentorship-saved-a-premature-and-mother/</ref> [[:en:Tertiary_referral_hospital|eddwaliro lya gavumentu]] erisinga obunene mu Uganda, eririna ebitanda 1,790 era erikola ng'eddwaliro erisomesa erya [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]]. <ref name="5R">https://njedrzejko.wordpress.com/2015/07/26/day-3-what-ive-learned-about-mulago-hospital/</ref> Mulago National Referral Hospital ligambibwa okuba n'ekitongole ky'abakozi ekisingayo okubaamu awazaalirwa awakola ennyo mu nsi yonna, nga lirina abaana abasukka mu 30,000 abazaalibwa nga balamu buli mwaka, nga liweza 32,654 buli mwaka mu myaka esatu okuva nga 1 Og2olubereberye, 2011 okutuuka nga 31 Ogwekkumineebiri 2013.<ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1483111/health-ministry-appoints-city-hospital-bosses</ref> Kino kitegeeza okuzaala abaana nga 90 buli lunaku, oba okuzaala 3.7 buli ssaawa, omuli n'ebitundu nga 20 okutuuka ku 25 [[:en:Caesarean_section|eby'abalongoosebwa]] buli lunaku.<ref name="6R">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1319539/mulago-world-busiest-labour-suite</ref>
Mu Gwomunaana 2018, Lawrence Kazibwe, MBChB, MMed (Obstetrics & Gynecology), yalondebwa okubeera [[:en:Executive_director|omumyuka w'omukulu w'eddwaliro]] lya Kawempe General Hospital, ekifo ekirimu abantu 200, ekikwatagana n'eddwalilo lya Mulago. Yali w'akumyuka Dr. Nehemiah Katusiime.<ref name="1R" /><ref name="2R" />
== Laba ne ==
* [[:en:Kawempe_General_Hospital|Eddwaliro lya Kawempe General Hospital]]
* [[:en:Mulago_National_Referral_Hospital|Eddwaliro lya Mulago National Referral Hospital]]
* [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20241125172918/http://www.health.go.ug/ Omukutu gwa webusayiti gwa Uganda Ministry of Health]
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
czfw7y6xp4t4rlm8wsxjkbg74psnsgw
Ernest Bazanye
0
12001
61866
42262
2026-07-11T17:59:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61866
wikitext
text/x-wiki
'''Ernest Bazanye''' [[munnayuganda]] munnamawulire, muwandiisi wa kumutimbagano, awanikayo obutambi obulabwa obukwata ku ndowoozaze n'ez'abalala, ebirowoozo, ebintu ebipya n'ebirango (blogger) , muwandiisi wa bitabo era muwandiisi w'emizannyo egiragibwa ku ntimbe, obulango bwa ttivi ,zi vidiyo geemu n'obutambi obufulumira ku mutimbagano (Scriptwriter) mu Uganda. Asinga kumanyibwa olw’omuko gwe ogw’okusesa ogwa Ernest Bazanye ogwa '''Bad Idea''', ogwafulumiranga mu lupapula lwa Sunday Vision okuva mu 2004 okutuuka mu 2018. Ye muwandiisi w’ebitabo by’abaana bisatu, era emboozi ze ennyimpi zirabikidde mu butabo bw'amawulire obufulumizibwa mu biseera ebigere (Mgazines) Eclectica, Kalahari Review, Soomanystories, era nezikubibwa mu bitabo bya Africa Book Club omukungaanziyibwa ebitontome n'ebiwandiiko ebirala(Anthology).
Bazanye awandiise ebisesa n’okusaaga okujereegerera okusobola okuggusa ensonga naddala ku nsonga z'ebyobufuzi mu lupapula lw'amawulire The Daily Monitor, Suluzulu.com, Saraba Magazine, era mu kiseera kino muwandiisi wa buli wiiki n'emikutu [https://nilepost.co.ug/2019/03/19/house-of-falament-members-fail-to-stay-awake-after-ballistic-kyankwanzi-retreat/ The Nile Post] ne [https://www.newtimes.co.rw/entertainment/why-lupita-making-americanah The New Times of Rwanda buli wiiki.]
Yagatta ku pulogulaamu z'ebyobufuzi ez'okusaaga n'okujereegerera okusobola okuggusa ensonga eza What’s Up Africa ne Business Unusual ng’omuwandiisi era yawandiika nga kw’otadde n’okutegeka pulogulaamu y'ebyobufuzi erimu obwakazanyirizi Muwawa Club ku ttivi ya Urban.
Mu 2015 ekiwandiiko kye ku mutimbagano ki "Sirika ndowooza" (Shut Up I'm Thinking") , kyaweebwa engule y'ekiwandiiko oba obubaka bw'okumutimbagano obwasinga mu mwaka mu mpaka z'engule ez'okukozesa emikuti gi munyumiza wala.
== Ebitabo bye ==
* {{Cite book |last=Bazanye |first=Ernest |year=2009 |title=Chasing A Dream |publisher=Fountain Publishers |isbn= |location= |pages=}}
* {{Cite book |last=Bazanye |first=Ernest |year= |title=I Will Miss Mr Kizito |publisher=Fountain Publishers |isbn= |location= |pages=}}
* Bazanye, Ernest, ''Uncle Julius' Funeral,'' Fountain Publishers
== Engero enjiiye ennyimpi /enfumo ==
* " Okwewaggula kw'Ow'oluganda Armand ", mu <cite class="citation book cs1" id="CITEREFDaniel_Musiitwa2014">(2014) (2014) nga bano.</cite> <cite class="citation book cs1" id="CITEREFDaniel_Musiitwa2014">''Ekibinja ky'essanyu n'emboozi endala okuva mu Afrika: Africa Book Club Anthology: Volume 1 (2014)'' .</cite> <cite class="citation book cs1" id="CITEREFDaniel_Musiitwa2014">Ebitabo bya Aalvent.</cite> <cite class="citation book cs1" id="CITEREFDaniel_Musiitwa2014">ISBN <nowiki><bdi>978-1941221044</bdi></nowiki> .</cite>
* [https://kalaharireview.com/lhr-to-ebb-1bbb83a9b64b "LHR okutuuka ku EBB", Okuddamu okwetegereza mu Lukalahari]
* [http://www.eclectica.org/v14n4/sempebwa.html "Toyigako" Eclectica.org]
* Halfaman, Eclectica.org <ref>{{Cite web |title=Halfaman—Ernest Bazanye Sempebwa—Eclectica Magazine v17n3 |url=http://www.eclectica.org/v17n3/bazanye.html |access-date=2019-04-07 |website=www.eclectica.org}}</ref> y’okusomesa abantu.
* Etteeka ly'Ensi, [https://somanystories.ug/blog/features/short-stories/2015/01/law-land-ernest-bazanye SoooEmboozi nnyingi.ug]
*
== Ebijuliziddwa ==
# [https://web.archive.org/web/20160304074734/http://www.afrikanmbiu.com/get-to-know-ernest-bazanye/ "ERNEST BAZANYE"] afrikanmbiu.com. Retrieved December 9, 2014
# [https://www.newvision.co.ug/bad-idea Ernest Bazanye's Bad Idea]
# [http://somanystories.ug/features/short-stories/2014/07/chandler-and-frasier-kampalas-most-wanted "Chandler and Frasier: Kampala’s Most Wanted | Ernest Bazanye (a novel excerpt)"] somanystories.ug. Retrieved December 9, 2014
# {{Cite web |title=Halfaman—Ernest Bazanye Sempebwa—Eclectica Magazine v17n3 |url=http://www.eclectica.org/v17n3/bazanye.html |access-date=2019-04-07 |website=www.eclectica.org}}{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.newvision.co.ug/news/640161-ernest-bazanye-s-bad-idea-facebook-makes-you-stupid.html "Ekirowoozo ekibi ekya Ernest Bazanye: Facebook ekufuula omusiru".]
* [https://web.archive.org/web/20140608053635/http://www.sarabamag.com/producing-and-consuming-african-literature-ernest-bazanye-and-the-uganda-case/ "Okufulumya n'okukozesa ebiwandiiko by'Afirika: Ernest Bazanye n'omusango gwa Uganda".]
* [https://balamaga.wordpress.com/2013/06/10/ernest-bazanye-an-improvement-on-the-silence/ "Ernest Bazanye: Ennongoosereza Ku Kusirika"]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
bl5ll1psm52y9rieu1at3hxr0fvh0vn
Henry Kajura
0
12004
61568
56937
2026-07-11T17:14:21Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61568
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Muganwa Kajura''' nga yazaalibwa 7 Ogwomusanvu 1934 <ref name=":1">{{Cite book |last=Mukasa. |first=Mutibwa, Phares |date=2006 |title=The Bank of Uganda (1966–2006) : a historical perspective |publisher=Bank of Uganda |isbn=997007038X |location=Kampala |pages=367–368 |oclc=162119370}}</ref> <ref name="Who">{{Cite web |last=POU |title=Profile of Kajura Henry Muganwa, Member of Parliament, Hoima Municipality, Hoima District |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=94&const=Hoima+Municipality&dist_id=54&distname=Hoima |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023122228/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=94&const=Hoima+Municipality&dist_id=54&distname=Hoima |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> ), amanyiddwa ennyo nga '''Henry Kajura''', [[:en:Public_administration|muddukanya wa emirimu]] era munnabyabufuzi mu Uganda. Okutuuka mu 2016 yaliko [[:en:Deputy_Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita Asooka]] era [[:en:Civil_Service|Minisita w'Abakozi ba Gavumenti]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] . <ref name=":0">{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/Minister-Kajura--more-MPs-lose/859108-2963744-lffyw1z/index.html|title=Minister Kajura, more MPs lose|date=20 November 2017|work=Daily Monitor|access-date=27 May 2017|archive-date=2 March 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190302211853/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/Minister-Kajura--more-MPs-lose/859108-2963744-lffyw1z/index.html|url-status=dead}}</ref>
== Obuvo bwe n’obuyigirize ==
Kajura yazaalibwa nga 7 Ogwomusanvu 1934 e [[:en:Masindi|Masindi,]] Bunyoro-Kitara, era yasomera ku [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St Mary's College Kisubi.]] <ref name=":1"/> Alina diguli mu [[:en:Bachelor_of_Arts|By'emisomo egy'enjawulo]] ( [[:en:Bachelor_of_Arts|BA]] ), okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], eyamuweebwa nga yunivasite esinga obukadde mu Uganda ekyalina akakwate ku [[:en:University_of_London|Yunivasite y'e London]]. Alina diguli ey'okubiri mu [[:en:Central_Administration|Kudukanya Eby'emirimu]], okuva mu [[:en:Oxford_University|Oxford University]] mu [[Great Britain|Bungereza]] ne mu [[:en:Management|Kulabirira Emirimu]] okuva mu [[:en:University_of_Wisconsin–Madison|University of Wisconsin–Madison]] mu [[Amerika]] . <ref name="Who"/>
== Emirimu gye ==
Okuva lwe yatandika mu 1967 okutuuka mu 1973, Kajura yali awereza [[:en:Company_secretary|ng'Omuwandiisi]] wa [[:en:East_African_Development_Bank|East African Development Bank]] . <ref name="Who"/> <ref>{{Cite book |last=Bank |first=East African Development |date=1969 |title=Annual Report |url=https://books.google.com/books?id=0061AAAAIAAJ |publisher=The Bank |pages=9 |language=en}}</ref> Okuva mu 1973 okutuuka mu 1978, ku mulembe gwa Idi Amin ng'akyafuga, yaweereza nga [[:en:Chairman|ssentebe]] era [[:en:Managing_director|akulira ba maneja]] wa [[:en:Uganda_Commercial_Bank|Uganda Commercial Bank]], Yeeyasooka mu [[Stanbic Bank Uganda Limited|Stanbic Bank Uganda]] . <ref name="Who" /> Oluvannyuma yaweerezaako akaseera katono nga [[:en:Governor_of_the_Bank_of_Uganda|Gavana wa Bbanka ya Uganda Enkulu]] okuva mu Gwomwenda 1978 okutuuka mu Gwokubiri 1979, bweyali adira [[Onegi Obel]] mu bigere wabula nga ate ye [[:en:Charles_Kikonyogo|Charles Kikonyogo]] yeeyamusikira ng'avuddewo. <ref name=":1"/>
Okuva mu 1978 okutuuka mu 1989, Kajura yaweereza nga ssentebe w’Olukiiko lw’Ebitundu V (LC V), <ref name="Who"/> ku [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y’e Hoima]] . Yalondebwa okubeera Minisita w’Eby'obusuubuzi n’Amakolero, Eby’obugagga By’omuttaka, Amazzi n’Enkulakulanya y'Eby’obugagga by’omuttaka mu 1989, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1998. Wakati wa 1998 ne 2001, yaweereza nga Minisita w’Amazzi, Ettaka n’Obutonde bw’ensi, oluvannyuma lw’Eby'obusuubuzi n’Amakolero okwawulwaamu okukola minisitule ey’enjawulo. Yalondebwaokubeera [[:en:Deputy_Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Saabaminisita Ow'okusatu]] mu 2002, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2005 lwe yalondebwa okubeera Omumyuka wa Saabaminisita Ow'okubiri era Minisita [[:en:Civil_Service|w’Abakozi ba Gavumenti]] . <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=20 February 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti ey'Ogwokutaano 2009, <ref>{{Cite web |last=Newvision Archive |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=20 February 2015}}</ref> n'eya 27 Ogwokutaano 2011, <ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=20 February 2015 |publisher=[[Facebook]]}}</ref> yasigaza ebifo bye byombi mu kabineti, n'akuzibwa okubeera Omumyuuka wa Saabaminisita Asooka mu 2013. <ref>{{Cite web |last=Cline |first=John |date=24 May 2013 |title=Museveni reshuffles Cabinet, Army and Permanent Secretaries. |url=https://ndagireliliana.blogspot.co.uk/2013/05/museveni-reshuffles-cabinet-army-and.html |access-date=27 May 2017 |website=ndagireliliana.blogspot.co.uk}}</ref> Kajura yali memba wa [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]], emirundi egidiringana okuva mu 1989 <ref name="Who" /> <ref>{{Cite web |last=Fred Kayizzi |first=and Amlan Tumusiime |date=28 March 2005 |title=I Have No Use for FDC – Museveni |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/425990 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150221023747/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/425990 |archive-date=21 February 2015 |access-date=20 February 2015}}</ref> okutuuka mu 2016.
Kajura yaweereza ng'[[Parliament of Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] owa Bugahya County ku lw'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) okuva mu 1989 <ref>{{Cite news|url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1110879/kajura-loses|title=Kajura loses|date=16 December 2005|work=New Vision|access-date=27 May 2017}}</ref> okutuuka mu 2006 , bweyawangulwa [[:en:William_Rwembera|William Rwembera]] mu kalulu k'okusunsula anaakiikirira NRM mu ku londa kwa bonna <ref>{{Cite news|url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1146838/kajura-rivals-reconcile-congratulatory-party|title=Kajura, rivals reconcile at congratulatory party|date=12 June 2006|work=New Vision|access-date=27 May 2015}}</ref> ne kulwa Munisipaali y'e Hoima okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, bwe yawangulwa mu kamyuufu oba akalulu ka NRM ak'okulaba ani anaakwatira ekibiina bendera mu kulonda kwa bonna, bweyawangulwa [[:en:Lawrence_Bategeka|Lawrence Bategeka.]] <ref>{{Cite news|url=https://ugandaradionetwork.com/story/henry-kajura-loses-hoima-municipality-nrm-election|title=Kajura Suffers Overwhelming Defeat in Primaries|last=Kivabulaya|first=Fredrick|date=19 November 2015|work=Uganda Radio Network|access-date=22 May 2017}}</ref> Mu Paalamenti ey’omunaana okuva mu 2011 okutuuka mu 2016 yaweereza ng’Omubaka wa Paalamenti eyali amannyikiddwa mu ofiisi, olw’okulondebwa kwe mu kabineti. Mu Gwokubiri 2017 Kajura yalondebwa [[Solomon Iguru I|Solomon Gafabusa Iguru]] nga omuwabuzi wa [[:en:Omukama_of_Bunyoro|Bunyoro Omukama]] ku nsonga z’olubiri . <ref>{{Cite web |last=Bigirwenkya |first=Augustus |date=20 February 2017 |title=Omukama Iguru of Bunyoro Drops Eight Ministers, Appoints Kajura Advisor |url=http://gmepa.com/omukama-iguru-of-bunyoro-drops-eight-ministers-appoints-kajura-advisornews/ |access-date=27 May 2017 |website=GMEPA |archive-date=28 June 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170628061454/http://gmepa.com/omukama-iguru-of-bunyoro-drops-eight-ministers-appoints-kajura-advisornews/ |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Hoima (disitulikit)|Disitulikiti y’e Hoima]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [http://www.afdevinfo.com/htmlreports/peo/peo_8529.html Profile ku mukutu gwa Afdevinfo.com]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4jqa34bq80wd3gl1yiuk5p2uq5x1hmu
Tress Bucyanayandi
0
12019
61434
45781
2026-07-11T16:45:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61434
wikitext
text/x-wiki
'''Tress Bucyanayandi''' [[Yuganda|Munnayuganda]] [[:en:Agriculturalist|eyeenyigira mu by'obulimu]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yaliko [[:en:Minister_for_Agriculture|Minisita w’Eby'obulimi, Okulunda ebisolo n’Obuvubi]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano mu 2011. <ref name="Cabinet">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=9 March 2015 |df=dmy-all}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Hope Mwesigye]], eyagibwa okuva mu kabineti, <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=9 March 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> n'asikizibwa nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>{{cite news|title=Museveni appoints his wife to key ministry in new cabinet|url=https://www.africanews.com/2016/06/07/museveni-appoints-his-wife-to-key-ministry-in-new-cabinet//|access-date=28 August 2022|work=Africanews|date=7 June 2016|language=en|archive-date=21 February 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250221143431/https://www.africanews.com/2016/06/07/museveni-appoints-his-wife-to-key-ministry-in-new-cabinet//|url-status=dead}}</ref> Era ye Mubaka omulonde owa Paalamenti (MP) ku akiikirira Bufumbira County South parliamentary constituency, mu [[:en:Kisoro_District|Disitulikiti y'e Kisoro]], mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] . <ref name="About">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Tress Bucyanayandi, Member of Parliament, Bufumbira County South, Kisoro District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=371&const=Bufumbira+County+South&dist_id=59&distname=Kisoro |access-date=9 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Obuvo n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[Kisoro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kisoro]] ey’omulembe guno nga 1 Ogwoluberyeberye mu 1938. Mu kiseera ekyo, [[:en:Kigezi_sub-region|ekitundu kino]] kyali kimanyiddwa nga Disitulikiti y’e Kigezi. Yasomera mu Bukalasa Agricultural College, n’atikkirwa [[Ebyamalimiro|Dipuloma mu by’Obulimi]], mu 1964. Yaweebwa basale y'okusomera obwereere okweyongerayo n'emisomo gye ebweru w’eggwanga. Yayingira [[:en:West_Virginia_University|West Virginia University]], n’afuna [[:en:Bachelor_of_Science|Diguli ya Sayaansi mu By’obulimi]] mu 1966. Yeeyongerayo n’agenda mu [[:en:University_of_Wisconsin–Madison|University of Wisconsin–Madison]], gye yafunira [[:en:Agriculture|Diguli Ey'okubiri ya Sayaansi mu By'obulimu]] mu 1970. <ref name="About"/>
== Emirimu gye ==
Oluvannyuma lw’okusomera mu [[Amerika]], yaddayo mu Uganda n’alondebwa okubeera nga yeeyali [[:en:General_Manager|Akulira ba Maneja]] mu kampuni ya [[:en:Kinyara_Sugar_Works_Limited|Kinyara Sugar Works Limited]], n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1974. Okuva e Kinyara, yavaayo n’agenda ku kitebe kya Minisitule y’Eby'obulimi, ng'Omumyuuka wa Kamisona, n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka 10 egyaddirira okutuusa mu 1985. Mu 1985, yakuzibwa n’afuuka Omumyuuka wa Kamisona mu By'obulimi, n'awereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1990. Mu 1990, yafuna okukuzibwa okulala n’afuuka Eyali Akulira Eby'obulimi, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1993. Mu 1993, yava mu Minisitule y’Eby'obulimi bwe yalondebwa okubeera nga y'Akulira ba Maneja mu kitongole kya [http://www.ugandacoffee.org/ Uganda Coffee Development Authority], ekitongole kya gavumenti ekivunaanyizibwa ku kulungamya, okulondoola n’okuwagira amakolero ga kaawa mu ggwanga, n’aweerezayo okutuusa 2000. Yayingira eby'obufuzi by’eggwanga mu 2006, bwe yavuganya bulungi ng’omubaka wa palamenti mu Bufumbira County South mu [[Kisoro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kisoro]]. Yaddamu okulondebwa mu 2011. <ref name="About"/> Mu Gwokutaano 2011, yalondebwa nga [[:en:Minister_for_Agriculture|Minisita w’Eby'obulimi.]] <ref name="Cabinet"/>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kisoro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kisoro]]
== Ebijulizidwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujuvu olwa baminisita ba kabineeti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
nxw86ypvwph4sgitgz6rsqpu4ghpu78
Abraham Byandaala
0
12020
61318
59778
2026-07-11T16:43:14Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61318
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Abraham James Byandala</big>''' (yazaalibwa nga 14 Ogwolubereberye 1950) yinginiya, munnabyabufuzi era [[Munnayuganda]]. Ono ye yali [[Minisita w'Emirimu n'Entambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211084313/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[John Nasasira]], eyalondebwa okubeera Nampala wa Gavumenti (Chief Whip).<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/notes/the-new-vision/comprehensive-list-of-new-cabinet-appointments-dropped-ministers/10150208384704078 |access-date=1 September 2014}}</ref> Byandala era yaweerezako nga Omubaka wa Paalamenti omulonde owa Essaza ly'e Katikamu Mubukika kkono bwa Uganda , mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] (okuva 2016 okutuuka 2021).<ref name=":0">{{Cite web |title=Byandala Abraham James - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/byandala-abraham-james-6499/ |access-date=2025-08-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Abraham Byandala yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Luweero nga 14 Ogwolubereberye mu 1950. Alina Ddiguli esooka mu bwa Yinginiya bw'Okuzimba (BSc.Civ.Eng.), gyeyafuna okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda. Ddiguli ye ey'Okubiri mu bwa Yinginiya bw'Okuzimba (MSc.Civ.Eng.), yagifunira ku [[Yunivasite y’e Strathclyde]], e Glasgow mu Scotland. <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Parliament of Uganda: Profile of Engineer Byandala Abraham James, MP for Katikamu County North, Luweero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304032043/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=464&const=Katikamu+County+North&dist_id=4&distname=Luwero |archive-date=4 March 2016 |access-date=1 September 2014 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye ==
Ebyafaayo by’emirimu gye biweza emyaka egisukka mu 40 mu By'entambula /By'enguudo za Uganda. Nga tannalondebwa ku bwa Minisita w’Eby'entambula n’Emirimu, yakolako nga Yinginiya era nakola nga Omupimi w'ettaka (Omupunta) w’ekibuga Kampala. Ebiseera ebimu yaweerezako nga [[Ssentebe]] w’Akakiiko ka gavumenti akavunaanyizibwa ku bizimbe n'enguudo.<ref>{{Cite web |last=Nalumansi |first=Angela |date=15 August 2011 |title=Court Dismisses Election Petition Against Byandala |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140901020155/http://www.newvision.co.ug/D/8/19/762728 |archive-date=1 September 2014 |access-date=1 September 2014}}</ref> Mu 2016, Byandala yeesimbawo ku bw'Omubaka bwa Paalamenti, ng'akiikirira Essaza lya Katikamu mu Bukika kkono bwa Uganda, mu Disitulikiti y'e Luweero wansi w'[[National Resistance Movement|ekibiina ekiri mubuyinza]] kya National Resistance Movement era yawangula, ekisanja kye kyatandika 2016 okutuusa 2021.<ref>{{Cite web |last=Times |first=European |date=2 October 2012 |title=Minister Abraham Byandala: Transport And Works Minister Committed To Service Delivery |url=http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |access-date=1 September 2014 |website=The European Times |publisher=European Times |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304135236/http://www.european-times.com/countries/minister-abraham-byandala/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":0"/>[[National Resistance Movement|]]
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ekiri mubuyinza ekya(NRM)]]
* [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa Baminisita ba kabineti ya Uganda ey'Ogwokutaano 2011]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1950]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Baminisita b'ebyentambula mu Uganda]]
[[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Luweero]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Baminisita b'emirimu gy'eggwanga mu Uganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda eyoomwenda]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
[[Category:Bannabyabufuzi abali mukibina ekiri mubuyinza (NRM)]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
jm8rg2cj79bh0h8ml8hv07brh0bnsm4
Sarah Nambozo Wekomba
0
12025
61322
42129
2026-07-11T16:43:25Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61322
wikitext
text/x-wiki
'''Sarah Nambozo Wekomba''' (yazaalibwa 15 Ogwomusanvu, 1978).<ref name=":0">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=318</ref> Munnayuganda omubaka wa palamenti era omukozi w'ensonga z'abantu. We bwatuukira mu Gwokutaano, 2020, yali akola nga omubaka omukyala omulonde akiikirira [[:en:Bulambuli_District|Disitulikiti y'e Bulambuli]] mu palamenti ya Uganda eyekkumi. <ref>https://observer.ug/news/headlines/57999-polling-agents-threaten-to-sue-mp-over-2016-unpaid-allowances</ref> Mu byobufuzi, yavuganya nga yeesimbyewo ku bwannamunigina <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/ec-approves-wekombas-victory-as-bulambuli-woman-mp</ref> <ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1481129/independent-bulambuli-woman-mp-thrown-nrm-lc1-conference-meeting</ref> mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2016]], era n'atuuka ku buwanguzi nga awangudde Irene Muloni. <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/minister-muloni-loses-bulambuli-seat</ref>
== Obuto n'okusoma kwe ==
Wekomba yasomerako ku ssomero lya Nkoyoyo Boarding Primary School gye yava mu 1992 n'agenda mu ssomero ly'abawala erya [[:en:Tororo_Girls_School|Tororo Girls School]] era gye yamalira Siniya Ey'okuna n'eyoomukaaga wakati wa 1993 ne 1998. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] n'afuna diguli esooka mu [[:en:Development_studies|Ssomo ly'eby'enkulaakulana]] mu 2006.<ref name=":0">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=318</ref>
== Omulimu gwe ==
Nga tannafuuka munnabyabufuzi, Wekomba ayogerwako ng'eyali dayirekita wa Mbale Importers and Exporters Limited wakati wa 2011 ne 2016 Wakati wa 2006 ne 2009 yaweereza ng'omuwi w'amagezi ku nsonga z'okufa ku baguzi mu Nile Bank (2006 -2007) n'oluvannyuma mu Barclays Bank (2007-2009). Era yakolanga ng'omukwasi wa ssente era omuyambi mu kutunda mu Mt.Elgon Millers Limited okuva mu 2005 okutuuka mu 2006.<ref name=":0">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=318</ref>
Mu palamenti ya Uganda ey’ekkumi, yali mmemba mu kakiiko akavunaaanyizibwa ku kubala ebitabo bya Gavumenti ez’ebitundu wamu n’akakiiko akavunaanyizibwa ku kikula ky'abantu, abakozi, n'enkulaakulana y’embeera z’abantu. <ref name=":0">https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=318</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Bulambuli_District|Disitulikiti y’e Bulambuli]]
* [[:en:Irene_Muloni|Irene Muloni]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/find-an-mp Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://bulambuli.go.ug/ Omukutu gwa Gavumenti ez'ebitundu mu Disitulikiti y'e Bulambuli]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
7exca4uv8er1mkv9c1gdrbcdndn3qcn
Stephen Chebrot
0
12030
61463
42258
2026-07-11T17:04:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61463
wikitext
text/x-wiki
'''Stephen Chemoiko Chebrot''' nga yazaalibwa 27 Ogwomusanvu mu 1951 Munnayuganda [[:en:Physician|Omusawo]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi.]] Mu kiseera kino ye [[:en:Transport|Minisita Omubeezi ow'Ebyentambula]] mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mku kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=28 May 2011 |title=Museveni Names New Cabinet |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 |archive-date=11 December 2014 |access-date=6 March 2015}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Simon Ejua]], eyagibwa mu Kabineti. Mu nkyukakyuka ezaakolebwa mu kabineti,nga 1 Ogwokusatu mu 2015, yasigaza ekifo kye ekya kabineti ekitaaliko kifo kyankalakalira. <ref name="Shuffle">{{Cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=6 March 2015 |archive-date=9 July 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Stephen Chebrot era akola nga [[Parliament of Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa "Tingey County", mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kapchorwa]] . <ref name="KAPS">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of Stephen Chemoiko Chebrot, Member of Parliament for Tingey County, Kapchorwa District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=72&const=Tingey++County&dist_id=21&distname=Kapchorwa |access-date=6 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Obuvo bwe n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] nga 27 ogwomusanvu mu 1951. Alina [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|diguli mu By'eddagala ne Diguli mu Kulongoosa abantu]], ze yafuna mu 1979, ne [[:en:MMed|Diguli ey'okubiri mu by'okujanjaba abakyala]], ze yafuna mu 1986, okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]]. Mu 1998, yafuna diguli [[:en:Master_of_Public_Health|Ey'okubiri mu By'obulamu bw'Abantu]], okuva mu [[:en:Harvard_School_of_Public_Health|Harvard School of Public Health]]. Ekyo yakigobereza ne diguli ya [[:en:Epidemiology|Master of Science mu Biostatistics and Epidemiology]], gye yafuna mu 2002 okuva mu [[:en:Johns_Hopkins_School_of_Public_Health|Johns Hopkins School of Public Health]]. Mu 2009, [[:en:McGill_University|McGill University]] yamuwa diguli [[:en:Management|Ey'okubiri ya Sayaansi mu By'obukulembeze n’kubuddukanya]].<ref name="KAPS"/>
== Emirimu gye ==
Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:University_of_Nairobi_School_of_Medicine|University of Nairobi School of Medicine,]] yamala omwaka gumu mu [[:en:Kenyatta_National_Hospital|ddwaaliro lya Kenyatta National Hospital]], ng’ayigirizibwa oluvannyumwa lw'okubeera ng'ayali atikiddwa. Okuva mu 1980 okutuuka mu 1982, yakola ng’omusawo mu Minisitule y’Eby'obulamu ey'e Kenya. Mu 1982, yayingira pulogulaamu ya [[:en:Master_of_Medicine|Master of Medicine]] e Kenyatta, ng’eddukanyizibwa eddwaaliro ne [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y’e Nairobi]], n’atikkirwa mu 1985, ne diguli ya MMed mu by’Okuzaala Abakyala n'Okubajanjaba. Okuva mu 1985 okutuuka mu 1986, yakola nga eyali yeebuzibwaako ku by'ensongza z'obulwadde bw'abakyala n'eby'okuzaalisa, ng'asinziira mu "Filsi Hospital" mu Kenya. <ref name="KAPS"/>
Yakomawo mu Uganda mu 1986 era n'alondebwa okubeera Omubaka wa Uganda mu ggwanga lya Buyindi, gyeyawereza mu buyinza bwe okutuusa mu 1988. Mu 1988, yalondebwa mu paalamenti okukiikirira "Tingey County" mu [[:en:Kapchorwa_District|Disitulikiti y'e Kapchorwa]]. Yawangula era n'addamu okulondebwa okuva kw'olwo. Okuva mu 1988 okutuuka mu 1994, yaweereza nga [[:en:Local_government|Minisita Omubeezi owa Gavumenti ez’Ebitundu]] era nga ye [[:en:Labor_force|Minisita w’Eby'emirimu]] okuva mu 1994 okutuuka mu 1997. <ref name="KAPS"/>
== Ebirala by’atekako esira ==
Stephen Chebrot mufumbo. Akiririza mu [[:en:Protestant|ddiini y'e Kanisa .]] Ono ali mu kibiina kya byabufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . <ref name="KAPS"/>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lolujudde owa baminisita ba kabineeti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
7uzkikscp6488z3b5123jbad74p0uv5
James Mutende
0
12032
61558
42139
2026-07-11T17:14:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61558
wikitext
text/x-wiki
'''James Shinyabulo Mutende''' yazaalibwa nga 26 Ogwokubiri, n'afa nga 2 Ogwekumi mu 2015) yali Munnayuganda [[:en:Veterinarian|omusawo w'ebisolo]], [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]], [[:en:Academic|omusomesa]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yeeyali Minisita Omubeezi ow’amakolero mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] okuva nga 27 Ogwokutaano mu 2011 okutuusa lwe yafa. Yadira [[Simon Lokodo|Faaza Simon Lokodo]] mu bigere eyali yalondeddwa okubeera [[Essomampisa|Minisita Omubeezi ow'Empisa n'obutebenkevu mu ofiisi ya Pulezidenti]].<ref name="Cabinet">{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=19 March 2015 |publisher=Uganda State House}}</ref> Okugata ku ky'okubeera minisita wa kabineeti, James Mutende era yali [[Parliament of Uganda|Mubaka wa Paalamenti]] eyali amannyikiddwa. <ref name="Profile">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of James Shinyabulo Mutende, Ex-Officio Member of Parliament |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=777&const=Ex-Officio+Representative&dist_id=70&distname=Ex-Officio |access-date=19 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Obulamu bwe n'eby'enjigiriza ==
Mutende yazaalibwa [[Mbale]], nga 26 Ogwokubiri mu 1962. Oluvannyuma lw’okusomera mu masomero g’omu kitundu, yakirizibwa mu [[:en:Busoga_College|Busoga College Mwiri,]] esomero lya siniya ery’ekisulo erya balenzi bokka okulinaana [[Kakira]] mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y’e Jinja]] . Yatikkirwa okuva mu [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri]], ne [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti eyali eraga nti yali amaliriza Siniya Ey'okuna]] mu 1980 ate n’afuna ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Satifikeeti eyali eraga nti yali amaliriza Siniya Ey'omukaaga]] mu 1983. Mu 1984, yaweebwa ekifo ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] okusoma obusawo bw’ebisolo, n’atikirwa mu 1988 ne diguli mu [[:en:Bachelor_of_Veterinary_Medicine|By'okujanjaba Ebisolo]]. Mu 1999, yaweebwa diguli [[:en:Master_of_Business_Administration|ey'Okubiri mu By'okudukanya Bizineensi]], nga nayo yagigya ku Makerere University. Oluvannyuma, mu 2005, yafuna [[:en:Economics|Diguli Ey'okusatu mu By’enfuna]] okuva mu [[:en:New_School_University|New School University]] mu [[:en:New_York_City|kibuga New York.]] <ref name="Profile">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of James Shinyabulo Mutende, Ex-Officio Member of Parliament |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=777&const=Ex-Officio+Representative&dist_id=70&distname=Ex-Officio |access-date=19 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=777&const=Ex-Officio+Representative&dist_id=70&distname=Ex-Officio "Profile of James Shinyabulo Mutende, Ex-Officio Member of Parliament"]. [[Parliament of Uganda]]. 2011<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 March</span> 2015</span>.</cite></ref> Yafa nga 2 Ogwekumi 2015. <ref>{{Cite web |title=State minister for industry Mutende dies |url=http://www.newvision.co.ug/news/674084-state-minister-for-industry-mutende-dies.html |website=newvision.co.ug}}</ref>
[[File:2013-DG_Li_and_Uganda's_Minister_of_State_for_Industry_Shinyabulo-Mutende.jpg|thumb|'''2013-DG Li ne Minisita wa Uganda Omubeezi ow’amakolero Shinyabulo-Mutende''']]
== Emirimu gye ==
Yatandika emirimu gye ng'omumyuuka w'omusomesa ku Makerere University mu 1987, mu biseera by'omwaka gwe ogwaali gusembayo ogwa diguli ey'okubiri, gye yagenda mu maaso n’omulimu gwe gumu okutuusa mu 1989. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1994, yakola nga maneja mu gamu ku matabi ga [[:en:Uganda_Commercial_Bank|Uganda Commercial Bank]] eyali eya gavumenti mu kiseera ekyo . Okuva mu 1988 okutuuka mu 2009, yakolagana n’ekitongole kya [[:en:Uganda_Investment_Authority|Uganda Investment Authority]] ng’akulira bamusigansimbi. Okuva mu 2003 okutuuka mu 2005, yakola diguli ye ey’okusatu mu New York, ng’akola ng'ow'ekiseera [[:en:Assistant_professor|ng’omumyuuka wa pulofeesa]] mu by’enfuna ku [[:en:The_New_School|The New School]] era mu kiseera kye kimu ng’akola okunoonyereza ku nkulaakulana y’eby'ensimbi mu ofiisi z’ekibiina [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|ky’Amawanga Amagatte]] mu [[:en:New_York_City|kibuga New York.]] <ref name="Profile">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of James Shinyabulo Mutende, Ex-Officio Member of Parliament |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=777&const=Ex-Officio+Representative&dist_id=70&distname=Ex-Officio |access-date=19 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=777&const=Ex-Officio+Representative&dist_id=70&distname=Ex-Officio "Profile of James Shinyabulo Mutende, Ex-Officio Member of Parliament"]. [[Parliament of Uganda]]. 2011<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 March</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu Gwokutaano 2011, yalondebwa okuba Minisita Omubeezi Ow’amakolero ne Tekinologiya. <ref>{{Cite web |last=Kirunda |first=Abubaker |date=15 May 2014 |title=Uganda To Produce Cars by 2018 |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Uganda-to-produce-cars-by-2018/-/688334/2316328/-/uhtmyp/-/index.html |access-date=19 May 2015}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Mutende yava mu famire eyali abantu abaakuguka mu bintu eby'enjawulo, nga muno mwemwali ne bannabyabufuzi. Kitaawe Michael Mutende ye yali Town Clerk wa Uganda eyasooka mu [[Mbale|Munisipaali y’e Mbale]], okuva mu 1964 okutuuka mu 1974. Kojja we [[James Wapakhabulo|James Francis Wapakhabulo]] yali minisita wa Uganda ow’ensonga z’ebweru w’eggwanga we yafiira mu 2004. Mutende eyalina diguli ey'okusatu mu by’enfuna y’omu ku baminisita abasatu abaali baasoma ennyo mu gavumenti ya Museveni eyaliwo ebiseera ebyo. <ref>{{Cite web |last=Nandudu |first=Prossy |date=2 September 2014 |title=Japan MPs Set Out To Promote Uganda’s Tourism |url=http://www.newvision.co.ug/article/fullstory.aspx?story_id=659303&catid=3&mid=53 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402160816/http://www.newvision.co.ug/article/fullstory.aspx?story_id=659303&catid=3&mid=53 |archive-date=2 April 2015 |access-date=19 March 2015}}</ref>
Yali mufumbo ne [[:en:Lydia_Wanyoto|Lydia Wanyoto.]] <ref>{{Cite web |date=2021-01-19 |title=Mutende praised as a man of many traits |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mutende-praised-as-a-man-of-many-traits-1626160 |access-date=2025-08-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujuvu olwa baminisita ba kabineti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ll9ig4ag41it1foepviyi150lz2bwhj
Henry Banyenzaki
0
12034
61324
56930
2026-07-11T16:43:33Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61324
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Banyenzaki''' munnabyabufuzi Omunnayuganda eyawerezaako nga [[Parliament of Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa Rubanda County West, mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale.]] <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |date=2011 |title=Profile of Henry Banyenzaki, Member of Parliament for Rubanda County West, Kabale District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=45&const=Rubanda+County+West&dist_id=55&distname=Kabale |access-date=25 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yaweereza nga Minisita Omubeezi Ow’okulondoola Eby'enfuna mu Ofiisi ya Pulezidenti mu [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] .
== Obuvo bwe n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Kabale nga 27 Ogwokusatu mu 1967. Yasomera mu masomero ga pulayimale ne siniya mu bitundu bye. Mu 1988, yafuna Dipulooma mu By'emisomo Gy’obutonde bw’ensi okuva ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] . Mu 1991, yaweebwa [[:en:Bachelor_of_Arts|Diguli mu By'emisomo Egy'enjawulo]] mu By’obulamu. Mu 2005, yafuna diguli Ey'okusatu mu By'emisomo Egy'enjawulo mu kukola entegeka n'okuzidukanya, nga nayo yagigya ku Makerere University. Banyenzaki era yafuna Dipulooma mu Kubala Ebitabo okuva Association of Professional Accountancy Studies mu 1988. Satifikeeti ye mu [[:en:Microfinance|by'amaterekero g'ensimbi amatono]] etali y'abakugu yagifuna mu 2003 okuva mu [[:en:World_Bank_Group|World Bank Group]]. <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |date=2011 |title=Profile of Henry Banyenzaki, Member of Parliament for Rubanda County West, Kabale District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=45&const=Rubanda+County+West&dist_id=55&distname=Kabale |access-date=25 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFPOU2011">POU (2011). [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=45&const=Rubanda+County+West&dist_id=55&distname=Kabale "Profile of Henry Banyenzaki, Member of Parliament for Rubanda County West, Kabale District"]. [[Parliament of Uganda]] (POU)<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">25 March</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1995 okutuuka mu 1997, yakola ng'omumyuuka wa maneja eyali avunaanyizibwa ku bya kituunzi n'okunoonya akatale mu Uganda Aluminum Limited, ekitongole ky’obwannannyini mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Mu 1998, yakuzibwa n’afuulibwa maneja eyali akulira bakituunzi mu kampuni y’emu. Okuva mu 2000 okutuuka mu 2001, yakola nga maneja w’okutumbuula bizineensi mu [[:en:Tororo_Cement_Limited|kampuni ya Tororo Cement Limited.]] Mu 2001, yawangula ekifo kya paalamenti ekya Rubanda County West, mu Disitulikiti y’e Kabale, n’addamu n'alondebwa mu 2006, 2011 ne 2016.
Yalondebwa okubeera Minisita Omubeezi alondoola Eby'enfuna mu Ofiisi ya Pulezidenti nga 27 Ogwokutaano mu 2011. <ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=25 March 2015 |publisher=[[Facebook.com]]}}</ref> Mu kukola enkyukakyuka ya kabineti nga 1 Ogwokusatu mu 2015, <ref name="Shuffle">{{Cite web |last=Uganda State House |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |archive-date=9 July 2017 |access-date=25 March 2015}}</ref> yasigaza ekifo kye mu kabineeti nga tanasikizibwa muntu mulala mu Gwomukaaga 2016. <ref name=":0">{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Minister-celebrates-fall----of-Cabinet-colleagues/688334-3267238-jarcjk/index.html|title=Minister celebrates fall of Cabinet colleagues|date=26 June 2016|work=Daily Monitor|access-date=27 May 2017}}</ref>
Ono memba w’ekibiina ky’eby'obufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |date=2011 |title=Profile of Henry Banyenzaki, Member of Parliament for Rubanda County West, Kabale District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=45&const=Rubanda+County+West&dist_id=55&distname=Kabale |access-date=25 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFPOU2011">POU (2011). [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=45&const=Rubanda+County+West&dist_id=55&distname=Kabale "Profile of Henry Banyenzaki, Member of Parliament for Rubanda County West, Kabale District"]. [[Parliament of Uganda]] (POU)<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">25 March</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Obulamu bwe ==
Yali mufumbo nga 3 Ogwomunaana mu 1996 era alina abaana 3 ne mukyala we. <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |date=2011 |title=Profile of Henry Banyenzaki, Member of Parliament for Rubanda County West, Kabale District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=45&const=Rubanda+County+West&dist_id=55&distname=Kabale |access-date=25 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFPOU2011">POU (2011). [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=45&const=Rubanda+County+West&dist_id=55&distname=Kabale "Profile of Henry Banyenzaki, Member of Parliament for Rubanda County West, Kabale District"]. [[Parliament of Uganda]] (POU)<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">25 March</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
* [[Kabale]]
* [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala olujudde olwa baminisita ba kabineeti ya Uganda Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
rmafv2vt8i2zyckoxpp1nkwv04f8nrj
Giles Muhame
0
12041
61873
56602
2026-07-11T17:59:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61873
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Giles Muhame''' munnamawulire omunnayuganda, [[:en:News_editor|musunsuzi w'amawulire]] eyakola amawulire g’ensi yonna mu mwaka gwa 2010 n'ogwa 2011 olw’okufuba [[:en:Outing|okufulumya]] ebisiyaga. <ref name="auto">{{Cite web |date=19 July 2016 |title=Social Media Conference |url=https://www.kas.de/documents/280229/280278/7_file_storage_file_19731_2.pdf/16137e8d-8a92-c319-bf32-6b3d51fca266?version=1.0&t=1539638437713 |access-date=8 November 2021 |website=Kas.de |format=PDF}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Ugandan editor willing to "go to jail" to out gays | gaelick |url=http://www.gaelick.com/2011/01/blogger-interviews-editor-who-outed-200-ugandans/13756/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110113182351/http://www.gaelick.com/2011/01/blogger-interviews-editor-who-outed-200-ugandans/13756/ |archive-date=13 January 2011 |access-date=25 July 2021}}</ref> Y'omu ku baatandikawo kkampuni ya Chimpreports; olupapula lw’amawulire olufulumira mu Kampala mu Uganda buli lunaku. <ref>{{Cite web |date=23 July 2014 |title=About Us |url=https://chimpreports.com/about-us/ |website=Chimpreports.com |access-date=27 September 2025 |archive-date=14 November 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211114003829/https://chimpreports.com/about-us/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu obwasooka n'obuyigirize ==
Muhame yazaalibwa mu mwaka gwa 1988, [[Ibanda (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Ibanda]] mu maserengeta ga Uganda. <ref>{{Cite web |title=Biography of Giles Muhame |url=https://biographies.top/biography/giles-muhame/m/0gtw8gt |access-date=8 November 2021 |website=Biographies.top}}</ref> Alina diguli esooka mu by'amawulire [[:en:Mass_communication|n'empuliziganya]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . <ref name="auto"/>
== Omulimu ==
Mu gwomunaana gw'omwaka gwa 2010, yatandikawo olupapula lw’amawulire [[:en:Tabloid_(newspaper_format)|olwa Tabloid]] ''[[Rolling Stone (Uganda)|Rolling Stone]]'', Mu mwaka gwa 2014, yatandikawo Chimpreports omukutu gw’amawulire ku yintaneeti ogusangibwa mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=5 January 2017 |title=UNTOLD STORY: How URA's Akol Hunted Shs 6bn Oil Cash Treasure |url=https://chimpreports.com/untold-story-how-uras-akol-hunted-shs-6bn-oil-cash-treasure/ |website=Chimpreports.com}}</ref>'''' <ref name="Atlantic" /> <ref name="Guard" /> <ref>{{Cite web |date=2 October 2019 |title=Generals Lakara, Kabango: Fighting an Elusive, Wealthy Enemy In Somalia |url=https://chimpreports.com/generals-lakara-kabango-fighting-an-elusive-wealthy-enemy-in-somalia/ |website=Chimpreports.com}}</ref> Mmemba ku kakiiko k’eggwanga akavunaanyizibwa ku tekinologiya ow’okuna mu nkyukakyuka mu makolero. <ref>{{Cite web |last= |date=4 January 2011 |title=Rolling Stone Managing Editor: "The Agents of the Devil will be Defeated." |url=http://www.africanactivist.org/2011/01/ugandas-giles-muhame-agents-of-devil.html |access-date=13 May 2011 |publisher=Africanactivist.org}}</ref> <ref>{{Cite web |last=David McKenzie |date=27 October 2010 |title=Ugandan anti-gay measure will be law soon, lawmaker says |url=http://articles.cnn.com/2010-10-27/world/uganda.antigay.bill_1_david-bahati-ugandan-parliament-homosexuals?_s=PM:WORLD |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20101104095621/http://articles.cnn.com/2010-10-27/world/uganda.antigay.bill_1_david-bahati-ugandan-parliament-homosexuals?_s=PM:WORLD |archive-date=4 November 2010 |access-date=11 May 2011 |publisher=CNN.com}}</ref> <ref>{{Cite web |last= |date=1 November 2010 |title=Uganda's Rolling Stone paper told to stop outing gays |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-africa-11666789 |access-date=11 May 2011 |publisher=BBC News}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Muhame alina by’ayagala mu by’amawulire, musuubuzi omuyiiya ku yintaneeti, okulima n’okutunda ettaka n’amayumba. <ref>{{Cite web |date=4 January 2021 |title=A love brewed in bars |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/heart-to-heart/a-love-brewed-in-bars-1651692 |website=Daily Monitor}}</ref> <ref>{{Cite web |date=18 May 2015 |title=Giles Legally Views Agnes' Eclipse |url=https://www.redpepper.co.ug/2015/05/giles-legally-views-agnes-eclipse/ |website=Redpepper.co.ug}}</ref> Yayogera ku [[:en:Julian_Assange|Julian Assange]] ne [[:en:Bob_Woodward|Bob Woodward]] ng’ekyokulabirako kye. Akola nga pulezidenti w'ekibiina ekigatta abafulumya emikutu gy'amawulire ku yintaneeti ekya Uganda Online Media Publishers Association okuva mu mwaka gwa 2016. <ref>{{Cite web |date=31 October 2016 |title=Uganda Online Media Publishers elect leaders |url=https://campusbee.ug/news/uganda-online-media-publishers-elect-leaders/}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Adongo |first=Francisco |date=31 October 2016 |title=Online publishers elect executive |url=https://eagle.co.ug/2016/10/31/online-publishers-elect-executive.html |website=Eagle.co.ug}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist|30em}}
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
280m5wyf749chauggbvv88wro5z9tw5
Paul Etiang
0
12055
61177
42240
2026-07-11T16:35:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61177
wikitext
text/x-wiki
'''Paul Etiang''', era ayitibwa '''Etyang''', (15 Ogwomunaana 1938 – 31 Ogwekkumineebiri 2020 <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-deputy-pm-paul-etyang-is-dead-3244670</ref> ) yali Mubaka wa Uganda era Munnabyabufuzi eyaliko [[:en:Deputy_Prime_Minister_of_Uganda|Omumyuka wa Ssaabaminisita wa Uganda]] okuva mu 1997 okutuuka mu 2001.
Yafa [[:en:COVID-19|obulwadde bwa COVID-19]] mu kiseera [[:en:COVID-19|ekirwadde kya COVID-19 wekyegiriisiza mu Uganda]] . <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1536737/former-deputy-prime-minister-paul-etyang-dead</ref>
== Obulamu obuto ==
Paul Etiang yazaalibwa nga 15 Ogwomunaana 1938 mu [[:en:Tororo|Tororo]], mu Uganda. Yasomera mu ssomero lya Busoga College Mwiri ne [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]] . <ref name="Mufumba">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/paul-etiang-resisted-amin-defied-family-to-serve-uganda-3245944</ref>
== Omulimu ==
Mu 1962 Etiang yeegatta ku gavumenti n’afuuka Omukungu wa disitulikiti. Nga wayise emyaka ebiri yakyusibwa n’atwalibwa mu minisitule y’ensonga z’ebweru w'eggwanga. Mu 1965, yafuuka Omuwandiisi owookubiri ow'ababaka ba gavumenti e Moscow ku mukago gwa [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]] . Bwe yali eyo yasisinkana era n’awasa Zahra A. Foum, omukozi mu kitongole ky’abakungu ba Tanzania. <ref name="Mufumba">{{Cite news}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMufumba2021">Mufumba, Isaac (3 January 2021). [https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/paul-etiang-resisted-amin-defied-family-to-serve-uganda-3245944 "Paul Etiang: Resisted Amin, defied family to serve Uganda"]. ''Daily Monitor''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 January</span> 2021</span>.</cite></ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
irvbzx18s00cwp89svdht8ddkyefnf9
Mukesh Shukla
0
12063
61418
42603
2026-07-11T16:45:50Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61418
wikitext
text/x-wiki
'''Mukesh Shukla''' asinga okumanyibwa ennyo nga '''Shumuk''', musuubuzi, mutandisi wa mirimu era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]] . Yaayogerwako mu 2012 okuba omu ku bantu abasinga obugagga mu Uganda. <ref name="Deep">{{Cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |access-date=14 March 2016}}</ref>
== Obuto bwe obuto ==
Mukesh Shukla yazaalibwa mu 1962 mu [[Arua]], [[mu disitulikiti ye Arua]] mu [[ttundutundu lya West Nile]] mu Uganda's mu [[ttundurundu ly'obukiika kkono]] bwa Uganda, kkilo mmita nga 480 mu bukiikakkono bw’obugwanjuba bwa Kampala, ekibuga ekikulu eky’eggwanga. <ref>{{Cite web |last=GFC |date=14 March 2016 |title=Distance between Kampala Road, Kampala, Central Region, Uganda and Arua, Northern Region, Uganda |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20Road%2C%20Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Arua%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJCacTwgW5fRcRPuJJw9VOeWU&dt2=ChIJacd4oWVibhcRnJKRfYYYHqo |access-date=14 March 2016 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}</ref> Kitaawe yali mukozi asoloza emisolo akola n'ekitongole ekisolooza emisolo ekya [[Uganda Revenue Authority]] okuva mu 1959 okutuuka mu 1986. Amaka gabadde mu bizinensi y'amaseppiki ga aluminiyamu okuva mu 1939. <ref name="Why">{{Cite web |last=Administration |date=5 September 2015 |title=Why Mukesh decided to contest against Basajjabalaba |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000507/interview-mukesh-decided-contest-basajja |access-date=14 March 2016 |archive-date=23 February 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160223071748/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000507/interview-mukesh-decided-contest-basajja |url-status=dead }}</ref>
== Bizinensi n’okusiga ensimbi ==
Bizinensi za Shukla zitegekeddwa wansi w’ekibinja a kya Shumuk Group. Kkampuni ze ong'omuntu mulimu zino wammanga: <ref name="Deep"/> <ref name="Why"/>
# Kkampuni ekola ebikozesebwa mu kufumba ebya aluminiyamu
# Sitoowa eziwera mu Kampala n’ebibuga bya Uganda ebirala
# Ekyuma ekikola amata
# Ebizimbe by’ebyobusuubuzi mu Kampala n’ebibuga ebirala mu Uganda
# Kkampuni eyingiza n’okutunda mmotoka ezibaddewo nga tezinnabaawo
# Bizinensi ewola ssente
# Ekitongole ekikola ku by’ensimbi z’ebweru
# Wooteeri eziwerako mu Kampala n’ebifo ebirala ebya Uganda
== Engeri gyazitowa mu bugagga ==
Mu 2012, olupapula lw’amawulire ''olwa New Vision'' lwabalirira obuzito bw'obugagga bwe okuba ku bukadde bwa ddoola za Amerika nga 100. <ref name="Deep"/>
== Eneenyigiraaye mu by'obufuzi ==
Mu mukyo (Season) gw'ebyobufuzi ogwa 2016, Shukla yavuganya ku bwa ssentebe bw'abasuubuzi abatandisi b'emirimu mu kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] ng’avuganya n’aliko kati , [[Hassan Basajjabalaba]] . <ref name="Why"/>
== Laba ne ==
* [[Eggye lya Uganda People's Defense Force]]
* [[Abayindi mu Uganda]]
== Ebjjuliziddwa ==
# {{Reflist}}{{cite web |last=Michael Kanaabi |first=and Ssebidde Kiryowa |date=6 January 2012 |title=The Deepest Pockets |url=http://www.newvision.co.ug/news/628191-the-deepest-pockets.html |accessdate=14 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}
# {{cite web |last=GFC |date=14 March 2016 |title=Distance between Kampala Road, Kampala, Central Region, Uganda and Arua, Northern Region, Uganda |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Kampala%20Road%2C%20Kampala%2C%20Central%20Region%2C%20Uganda&toplace=Arua%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJCacTwgW5fRcRPuJJw9VOeWU&dt2=ChIJacd4oWVibhcRnJKRfYYYHqo |accessdate=14 March 2016 |publisher=Globefeed.com (GFC)}}
# {{cite web |last=Administration |date=5 September 2015 |title=Why Mukesh decided to contest against Basajjabalaba |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000507/interview-mukesh-decided-contest-basajja |accessdate=14 March 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala |archive-date=23 February 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160223071748/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000507/interview-mukesh-decided-contest-basajja |url-status=dead }}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20161110212459/http://mondaytimes.co.ug/details.php?option=acat&a=2360#.Vuc0m5wrLNM Richard Mwami ayolekedde Mukesh Shukla mu kulonda kwa Uganda Cricket Association]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
orq8ij9ni3c79da5rvbl7cm88vuyf4r
Elijah Mushemeza
0
12066
61457
59897
2026-07-11T16:46:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61457
wikitext
text/x-wiki
{{ Databox }}
'''Elijah Dickens Mushemeza''' nga yazaalibwa 26 Ogwokubiri mu 1964, mu [[Sheema (disitulikit)|Disitulikiti y'e Sheema]], mu bitundu by'Omubugwanjuba bwa [[Yuganda|Uganda]], nga muyivu, muwandiisi, era munnabyabufuzi abuteeka munkola. Ono Pulofeesa mu Sayaansi w’Eby'obufuzi n’Okuddukanya Enkulaakulana, nga bino abisomesa ku Yuniivasite y’e Ankole esinganibwa mu Gwanjuba bwa Uganda, era nga ye muwi w’amagezi omukulu mu ACODE. Emabegako yaliko akulira etendekero ewasinganibwa abasomesa abayigiriza Eby’obusuubuzi n'emisomo gy'enkulaakulana ku Bishop Stuart University e Mbarara mu Uganda. Ye pulofeesa omugenyi mu [[Bishop Stuart University|Bishop Stuart University.]]
== Okusoma kwe ==
Yafuna diguli Mu by'emisomo egy'enjawulo mu By’obulamu, Diguli ey'okubiri mu By'enjigiriza eby'enjawulo mu By’enkulaakulana, ne Diguli ey'Okusatu mu Sayaansi W'eby'obufuzi ku Makerere University. Yeebuzibwaako ku by’enjigiriza, enfuga, obwavu, eby'obufuzi, entalo, okukaka abantu okusenguka, eby'okwerinda, amafuta ne gaasi, n’ensonga z’enkulaakulana, ng'okutwaliza awamu mu kitundu kya Great Lakes mu Afrika.
== Obuvo bw'obukugu bwe ==
Emabegako yaliko omukwanaganya wa pulogulaamu ya MA mu nkolagana y’ensi yonna n’okusoma kw'abakungu mu kitongole kya Sayaansi w’Eby'obufuzi n'Ezirukanya y’Emirimu gya Gavumenti ku Makerere University. Asomesezaako mu Yunivasite y’e Mbarara eya Sayaansi ne Tekinologiya. Mushemeza yaliko ku kakiiko akafuzi ak’enjawulo aka Council for the Development of Social Science Research in Africa. Afulumizza ebiwandiiko ebiwerako mu butabo bw'ensi yonna. Ye musunsuzi w'ebiwandikibwa mu kitabo ''ekiyitibwa Journal of Development Issues'' . Ebweru w’eby’enjigiriza, Mushemeza akola nnyo munabyabufuzi mu Uganda. Yali memba mu lukiiko lwa ssemateeka olwa 1994 ne 95 olwakubaganya ebirowoozo, okwekenneenya, okusaawo amateeka, n’okulangirira ssemateeka wa Uganda, era nga Mubaka wa Paalamenti ya Uganda mu 1996. Yali muwabuzi wa pulezidenti ku ddaala lya minisita omukulu mu kabineeti era nga mu myuka wa ssentebe w’akakiiko k’Eby'okulonda mu kibiina kya National Resistance Movement, ekibiina ekiri mu buyinza mu Uganda okuva mu 2010, okutuusa mu 2015.
== Byawandiise ==
Mu kitabo kye, ''The Politics and Empowerment of Banyarwanda Refugees in Uganda, 1959–2001'', <ref>{{Cite book |last=Mushemeza |first=E. D. |year=2007 |title=The Politics and Empowerment of Banyarwanda Refugees in Uganda 1959–2001 |publisher=Fountain Publishers |location=Kampala}}</ref> Mushemeza anoonyereza ku ngeri ababundabunda Banyarwanda gye baatuuka ku mitendera egy’ensonga egy’okwegatta mu bantu ba Uganda olw’engeri gyebayingira mu by'embeera z’abantu, eby'enfuna, n’obuwangwa eby'efanaanyirizi eby’abantu ba Uganda mu bitundu gye baasenga. Singa gavumenti ya Uganda "teyalemererwa" ku nkomerero y'emyaka gya 1970 ne 1980, ababundabunda bano bandibadde baafulibwa batuuze ba ggwanga. Wadde nga kumpi ababuundabuunda bonna aba Hutu n’Abatutsi baatuuka ku mitendera egy’amakulu egy’okwegatta (nga abamu bwe baayisibwa obubi era nga batulugunyizibwa n’olulimi lw'okuyisaamu amaaso), abakulembeze baabwe n’abamu ku bakulu tebagwaamu ssuubi lya kirooto kyabwe eky'okuddayo ewaka. Omukisa gw’okuddayo gwatuuka negujja mu mbeera y’olutalo lw’omunda mu Uganda olwaliwo okuva mu 1981 okutuusa mu 1986. Abanyarwanda ababuundabuunda ku kukozesa eryaanyi n'obutabanguko bwa NRM/NRA ekyabasobozessa okufuna eby'obufuzi, obukungu, n’obukugu mu by'amagye, bye baakozesa mungeri enaambulukufu okutuukiriza ebigendererwa byabwe eby’okunyweza.
Mushemeza afulumizza nnyo ebiwandiiko mu butabo obuli ku mutendera gw'ensi yonna ne mu ggwanga omuli CODESRIA, ACODE <ref>{{Cite web |title=Archived copy |url=http://www.acode-u.org/documents/PRS_31.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160207174054/http://www.acode-u.org/documents/PRS_31.pdf |archive-date=7 February 2016 |access-date=7 January 2014}}</ref> ne CEWIGO. <ref>[https://web.archive.org/web/20120328060125/http://www.cewigo.org/Publications/CEWIGO%20research-impact%20assessement-women2.pdf "Monitor implementation of the National Action Plan for UNSCR 1325, 1820 and Goma Declaration"], CEWIGO.</ref> Era ye Musunsuzi w'ekitabo ''ekiyitibwa Journal of Development Issues'' .
== Obumanyirivu bwe obulala ==
Wabweru wa yunivasite, Mushemeza ali nnyo mu by'obufuzi bya Uganda. Yali memba w’Olukiiko Olufuzi olwa Ssemateeka 1994–95) olwakubaganya ebirowoozo, okwekenneenya, okusaawo n’okulangirira Ssemateeka wa Uganda, era yali memba wa paalamenti ya Uganda mu 1996. Yaliko Omumyuka wa Ssentebe w’Akakiiko k’Eby'okulonda mu kibiina kya [[National Resistance Movement]], <ref>[https://web.archive.org/web/20121020085604/http://allafrica.com/stories/201010250060.html Emmanuel Mulondo, "Uganda: Museveni Appoints New NRM Electoral Commission"], ''The Monitor'', 25 October 2010. AllAfrica.</ref> ekibiina ekifuga mu Uganda.
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Elijah Mushemeza abadde mufumbo ne Irene Mushemeza okuva mu 1994. Beebazadde b’abaana bataano.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.nrm.ug/ Omukutu gwa National Resistance Movement omukutu gwa yintaneeti]
* [http://bsu.ac.ug/ Omukutu gwa Bishop Stuart University]
* [http://codesria.org/ Omukutu gwa CODESRIA]
* [http://www.acode-u.org/ Omukutu gwa ACODE]
* [http://www.ellapracticalaction.org]
[[Category:Abazaale ba 1964]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abakola ku ludda lw'ebyensoma mu Ankole Western University]]
[[Category:Abakozi ku ludda lw'ebyensoma ku Bishop Stuart University]]
[[Category:Bannanyabufuzi abatalina bibiina mu Uganda]]
[[Category:Ba mmemba ba palamenti ya Uganda eyekkumineemu]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
5s74feios45iwhbz81ioin7n2nxjkam
Ernest Kiiza
0
12080
61380
42554
2026-07-11T16:45:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61380
wikitext
text/x-wiki
'''Ernest Apuuli Monday Kiiza''' [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] Omunnayuganda. Ye Minisita Omubeezi [[:en:Bunyoro|ow'Ensonga z'e Bunyoro]] mu [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ofiisi ya Katikkiro]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineeti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 15 Ogwomunaana mu 2012. <ref name="Reshuffle">{{Cite web |last=Butagira |first=Tabu |date=15 August 2012 |title=Museveni Reshuffles Cabinet, Makes Marginal Changes |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni+reshuffles+Cabinet++makes+marginal+changes/-/688334/1480036/-/jh8op4/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120816010806/http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni+reshuffles+Cabinet++makes+marginal+changes/-/688334/1480036/-/jh8op4/-/index.html |archive-date=16 August 2012 |access-date=4 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka eyakolebwa mu kabineeti nga 1 Ogwokusatu 2015, <ref name="Shuffle">{{Cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |archive-date=9 July 2017 |access-date=4 March 2015 |format=PDF}}</ref> yasigaza ekifo kye mu kabineeti. Era ye [[Parliament of Uganda|Mubaka wa Paalamenti]] eyalondebwa okukiikiri [[:en:Masindi|Munisipaali y'e Masindi]]. <ref name="Town">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of Ernest Apuuli Monday Kiiza, Member of Parliament, Masindi Municipality, Masindi District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=642&const=Masindi+Municipality&dist_id=60&distname=Masindi |access-date=4 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Obuvo n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[Masindi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masindi]] nga 23 Ogwomukaaga mu 1967. Yasomera mu [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary’s College Kisubi]] gyeyatuulira Siniya 4, n'amaliriza mu 1994. Okusoma Siniya 6 yagenda mu [[:en:Busoga_College|Busoga College]], naamaliriza mu 1987. Yasoma ku Bikwatagana ku By'ebibira okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa mu 1992, ng’alina [[:en:Forestry|Diguli mu Sayaansi W'eby'ebibira]]. <ref name="Town">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of Ernest Apuuli Monday Kiiza, Member of Parliament, Masindi Municipality, Masindi District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=642&const=Masindi+Municipality&dist_id=60&distname=Masindi |access-date=4 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=642&const=Masindi+Municipality&dist_id=60&distname=Masindi "Profile of Ernest Apuuli Monday Kiiza, Member of Parliament, Masindi Municipality, Masindi District"]. [[Parliament of Uganda]] (POU). 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">4 March</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Emirimu ==
Okutandika mu 1994, yeeyali [[:en:Managing_director|akulira bamaneja]] ba kampuni ya Ernest Publishers Limited, bizineensi eyali edukanyizibwa famire e [[:en:Masindi|Masindi]]. Okuva mu 1998, yawereza nga [[:en:Chairman|ssentebe]] kya Bunyoro Development Foundation. Okuva mu 2002 okutuuka mu 2004, yaweereza nga Sipiika [[:en:Bunyoro|w’Omukama bwaBunyoro Kitara]]. Ono erayawerezaako ng'akulira ba maneja ku mukutu gwa leediyo e Masindi emanyikiddwa nga Bunyoro Broadcasting Service okuva mu 2001. Okuva mu 2010, awereza nga Ssentebe w’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] mu Munisipaali y’e Masindi. Era akola nga Ssentebe w’ekibiina kya [[:en:Church_of_Uganda|Masinde Kitara Diocese Pillars Association]], okuva mu 2011. Mu 2011, yavuganya ku kifo kya paalamenti ya Munisipaali y’e Masindi mu Paalamenti ya Uganda ey’omwenda, ng’avuganya ku tikiti y’ekibiina ky’eby'obufuzi ekya National Resistance Movement. Yawangula era ye [[Parliament of Uganda|mubaka wa Paalamenti]] [[:en:Incumbent|eyaddamu n'alondebwa]] . <ref name="Town">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of Ernest Apuuli Monday Kiiza, Member of Parliament, Masindi Municipality, Masindi District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=642&const=Masindi+Municipality&dist_id=60&distname=Masindi |access-date=4 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=642&const=Masindi+Municipality&dist_id=60&distname=Masindi "Profile of Ernest Apuuli Monday Kiiza, Member of Parliament, Masindi Municipality, Masindi District"]. [[Parliament of Uganda]] (POU). 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">4 March</span> 2015</span>.</cite></ref> Nga 15 Ogwomunaana mu 2012, yalondebwa okubeera Minisita Omubeezi Ow’ensonga z’e Bunyoro, mu ofiisi ya Katikkiro. <ref name="Reshuffle">{{Cite web |last=Butagira |first=Tabu |date=15 August 2012 |title=Museveni Reshuffles Cabinet, Makes Marginal Changes |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni+reshuffles+Cabinet++makes+marginal+changes/-/688334/1480036/-/jh8op4/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120816010806/http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni+reshuffles+Cabinet++makes+marginal+changes/-/688334/1480036/-/jh8op4/-/index.html |archive-date=16 August 2012 |access-date=4 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFButagira2012">Butagira, Tabu (15 August 2012). [https://web.archive.org/web/20120816010806/http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni+reshuffles+Cabinet++makes+marginal+changes/-/688334/1480036/-/jh8op4/-/index.html "Museveni Reshuffles Cabinet, Makes Marginal Changes"]. ''[[Daily Monitor]] (Kampala)''. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni+reshuffles+Cabinet++makes+marginal+changes/-/688334/1480036/-/jh8op4/-/index.html the original] on 16 August 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">4 March</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Omulamu bwe ==
Ernest Kiiza mufumbo. Ali munzikiriza ya [[:en:Protestant|Kanisa]]. Ono ali mu kibiina kya byabufuzi ekya [[National Resistance Movement]] . <ref name="Town">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of Ernest Apuuli Monday Kiiza, Member of Parliament, Masindi Municipality, Masindi District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=642&const=Masindi+Municipality&dist_id=60&distname=Masindi |access-date=4 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=642&const=Masindi+Municipality&dist_id=60&distname=Masindi "Profile of Ernest Apuuli Monday Kiiza, Member of Parliament, Masindi Municipality, Masindi District"]. [[Parliament of Uganda]] (POU). 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">4 March</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Masindi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Masindi]]
* [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubisisinkana ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
gcis135c60mxoisibb13mdhtprs4hsg
Godfrey Nyakana
0
12086
61620
56641
2026-07-11T17:19:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61620
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Godfrey Amooti Nyakana''' (yazaalibwa 7 Ogwomukaaga, 1967) Munnayuganda eyali omukubi w'ebikonde mu buzito obutono era munnabyabufuzi. <ref name=":3">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nyakana-on-the-spot-over-assault-of-police-officer-3908108</ref> <ref>https://redpepper.co.ug/revealed-why-sarah-kizito-nyakana-marriage-is-breaking-up/114194/</ref> <ref name=":4">https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> Yeetaba mu mizannyo gya Commonwealth egya 1990 egyali mu kibuga Auckland, New Zealand gye yawangulira omudaali gwa zaabu. <ref name=":5">https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> Yawangula emipiira 31 nga emipiira 19 gyali ku [[:en:Knockout|KO]], n'afuna okukubwa 4 n'akwenkanankana mu lulwana lumu mu nnwana ze ez'ekikugu. <ref name=":5" /> Yakola nga ssentebe w’ekibiina [[:en:National_Resistance_Movement|kya National Resistance Movement]] mu Kampala Central Division. <ref name=":5" />
== Obuto bwe n’ebikonde bye ng'omuyiga ==
Godfrey Nyakana yazaalibwa Kampala mu Uganda. Omuzannyo gwe ogw’ebikonde yagutandika ng’omuzannyi omuyiga. Obuwanguzi obukulu Nyakana bwe yawangula mu kiseera ky'okukulaakulana kwe bwebwo bwe yafuna mu kuwangula omudaali gwa zaabu mu buzito bwa light middleweight mu mizannyo gya [[:en:1990_Commonwealth_Games|Commonwealth egya 1990]] egyategekebwa mu kibuga [[:en:Auckland|Auckland]] e [[:en:New_Zealand|New Zealand]] . <ref name=":0">https://nilepost.co.ug/sports/152189/the-uganda-boxing-federation-scores-top-marks-in-performance</ref>
== Omulimu gwe ogw’ebikonde eby’ekikugu ==
Nyakana yafuuka omukugu nga 21 Ogwokuna 1990, bwe yasooka okusisinkana Tony Martel gwe yawangula ne knockout ku likodi ya ggoolo 6-1-1. Mu myaka gye egy’okukuba ebikonde, yalina ebibalo omwali okuwangula, okukubwa n'okwenkanankana obubonero, ebya 31-4-1 nga ku bino zino yakuba enguumi ya K.O emirundi kkumi na mwenda mu miguwa. Okuva mu 1990 okutuuka mu 2003, mu kiseera ekyo yalwana ennwana eziwerako ez’amaanyi ng’ezo ezaali mu Brooklyn’s Gleason’s Gym. <ref name=":1">https://www.grfilmsinc.com/in-production</ref> <ref name=":2">https://observer.ug/news/headlines/68080-how-nrm-top-wigs-used-slain-boxer-zebra-mando?tmpl=component</ref>
Ekiwandiiko ekiyitibwa ''TitleShot'' kiwandiika ku lugendo lwe n’ebizibu bye yayitamu ng’omuzannyi w’ebikonde omukugu omuli okutendekebwa n’ennwana ze wamu n’obulamu obw’ebweru wabweru w'emiguwa. <ref name=":1" />
{| class="wikitable" style="text-align:center"
|- style="text-align:center; background:#e3e3e3;"
|-
| colspan="10" style="text-align:center;" |'''31 Wins''' (19 knockouts, ''' 4 Loss''', '''0 Draws''', '''1 Contest''' <ref>https://boxrec.com/en/box-pro/12960</ref>
|- style="text-align:center; background:#e3e3e3;"
| style="border-style:none none solid solid; " |'''Result'''
| style="border-style:none none solid solid; " |'''Record'''
| style="border-style:none none solid solid; " |'''Opponent'''
| style="border-style:none none solid solid; " |'''Date'''
| style="border-style:none none solid solid; " |'''Result'''
| style="border-style:none none solid solid; " |'''Location'''
|- align="center"
|{{No2}}Loss
| align="center" |18-8-1
| align="left" |{{Flagicon|Tanzania}} Maneno Oswald
|Feb 13, 2003
| align="left" |L-KO
| align="left" |{{Flagicon|UGA}} Nakivubo Stadium, Kampala
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |2-4-0
| align="left" |{{Flagicon|DRC}} Dieudonne Takou Kotonana
|July 26, 2003
| align="left" |W-TKO
| align="left" |{{Flagicon|UGA}} Nakivubo Stadium, Kampala
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |7-5-0
| align="left" |{{Flagicon|USA}} Darryl Ruffin
|Dec 25, 1997
| align="left" |W-TKO
| align="left" |{{Flagicon|UGA}} Nakivubo Stadium, Kampala
|- align="left"
|{{no2}}Loss
| align="center" |28-7-1
| align="left" |{{Flagicon|USA}} Verno Phillips
|August 29, 1997
| align="left" |L-TKO
| align="left" |{{Flagicon|USA}} City Center, Saratoga Springs
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |22-12-1
| align="left" |{{Flagicon|Dominican Republic}} Joaquin Velasquez
|March 14, 1997
| align="left" |W-UD
| align="left" |{{Flagicon|USA}} Pepsi Arena, Albany
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |20-14-2
| align="left" |{{Flagicon|France}} Pascal Lustenberger
|Nov 1, 1997
| align="left" |W-TKO
| align="left" |{{Flagicon|Belgium}} Izegem, Belgium
|- align="left"
|{{No2}}Loss
| align="center" |32-3-0
| align="left" |{{Flagicon|Mexico}} Jose Flores
|May 20, 1996
| align="left" |L-TKO
| align="left" |{{Flagicon|USA}} Great Western Forum, Inglewood
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |0-4-0
| align="left" |{{Flagicon|USA}} Nelson Echevarria
|Feb 9, 1996
| align="left" |W-TKO
| align="left" |{{Flagicon|USA}} Host Inn, Sturbridge
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |23-14-0
| align="left" |{{Flagicon|USA}} Darryl Lattimore
|August 28, 1995
| align="left" |W-UD
| align="left" |{{Flagicon|USA}} Music Fair, Westbury
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |7-2-1
| align="left" |{{Flagicon|U.S. Virgin Islands}} Christian Lloyd Joseph
|March 17, 1995
| align="left" |W-SD
| align="left" |{{Flagicon|USA}} Fernwood Resort, Bushkill
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |5-3-1
| align="left" |{{Flagicon|USA}} Rick Edson
|April 3, 1995
| align="left" |W-TKO
| align="left" |{{Flagicon|USA}} Huntington Hilton Hotel, Melville
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |18-6-1
| align="left" |{{Flagicon|Italy}} Santo Colombo
|December 25, 1994
| align="left" |W-PTS
| align="left" |{{Flagicon|Belgium}} Izegem, Belgium
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |7-34-0
| align="left" |{{Flagicon|USA}} Jose Vera
|December 9, 1994
| align="left" |W-TKO
| align="left" |{{Flagicon|USA}} Worcester
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |3-0-0
| align="left" |{{Flagicon|Trinidad and Tobago}} Anthony Joseph
|October 13, 1994
| align="left" |W-TKO
| align="left" |{{Flagicon|USA}} Huntington Hilton Hotel, Melville
|- align="left"
|{{yes2}}win
| align="center" |29-6-0
| align="left" |{{Flagicon|Belgium}} Patrick Vungbo
|December 25, 1993
| align="left" |W_PTS
| align="left" |{{Flagicon|Belgium}} Izegem, Belgium
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |16-1-3
| align="left" |{{Flagicon|USA}} Willy Wise
|September 25, 1993
| align="left" |W-PTS
| align="left" |{{Flagicon|USA}} Mid-Hudson Civic Center, Poughkeepsie
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |25-10-1
| align="left" |{{Flagicon|UK}} Del Bryan
|January 2, 1993
| align="left" |W-PTS
| align="left" |{{Flagicon|Luxembourg}} Differdange
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |14-3-0
| align="left" |{{Flagicon|UK}} Willie Beattie
|November 7, 1992
| align="left" |W-KO
| align="left" |{{Flagicon|Luxembourg}} Differdange
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |32-4-3
| align="left" |{{Flagicon|France}} Daniel Bicchieray
|October 16, 1992
| align="left" |W-TKO
| align="left" |{{Flagicon|France}} Voglans
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |9-17-3
| align="left" |{{Flagicon|Cape Verde}} Carlos Tavarez
|May 29, 1992
| align="left" |W-RTD
| align="left" |{{Flagicon|France}} Amneville
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |2-15-0
| align="left" |{{Flagicon|Belgium}} Mohammed Louati
|January 31, 1992
| align="left" |W-KO
| align="left" |{{Flagicon|Luxembourg}} Centre Sportif Obercorn, Differdange
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="left" |20-6-2
| align="left" |{{Flagicon|Italy}} Marco Cipollino
|December 25, 1991
| align="left" |W-KO
| align="left" |{{Flagicon|Belgium}} Izegem
|- align="left"
|{{No2}}Loss
| align="center" |13-7-0
| align="left" |{{Flagicon|Italy}} Habib Hammami
|November 1, 1991
| align="left" |L-KO
| align="left" |{{Flagicon|Belgium}} Izegem
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |4-38-1
| align="left" |{{Flagicon|USA}} Anthony Travis
|September 27, 1991
| align="left" |W-KO
| align="left" |{{Flagicon|Belgium}} Sint Amandsberg
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |11-2-0
| align="left" |{{Flagicon|Belgium}} Michel Berzigotti
|June 1, 1991
| align="left" |W-TKO
| align="left" |{{Flagicon|Belgium}} Loncin
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |18-3-0
| align="left" |{{Flagicon|Belgium}} Patrick Vungbo
|April 27, 1991
| align="left" |W-PTS
| align="left" |{{Flagicon|Belgium}} Ardooie
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |19-14-3
| align="left" |{{Flagicon|Belgium}} Freddy Demeulenaere
|March 1, 1991
| align="left" |W-PTS
| align="left" |{{Flagicon|Belgium}} Mont Saint Amand
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |6-4-2
| align="left" |{{Flagicon|Belgium}} Mehmet Demir
|February 9, 1991
| align="left" |W-PTS
| align="left" |{{Flagicon|Belgium}} Roeselare
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |0-3-0
| align="left" |{{Flagicon|Dominican Republic}} Eladio Morell
|January 25, 1991
| align="left" |W-TKO
| align="left" |{{Flagicon|Belgium}} Middelkerke
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |2-0-1
| align="left" |{{Flagicon|Turkiye}} Buhran Zorlu
|November 25, 1990
| align="left" |W-KO
| align="left" |{{Flagicon|Belgium}} Izegem
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |1-1-0
| align="left" |{{Flagicon|France}} Thierry Belhadji
|November 1, 1990
| align="left" |W-PTS
| align="left" |{{Flagicon|Belgium}} Izegem
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |5-0-0
| align="left" |{{Flagicon|French Guiana}} Jean Marc Linguet
|October 13, 1990
| align="left" |W-TKO
| align="left" |{{Flagicon|Belgium}} Ghent
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |7-4-1
| align="left" |{{Flagicon|Belgium}} Marino Monteyne
|May 12, 1990
| align="left" |W-PTS
| align="left" |{{Flagicon|Belgium}} Waasmunster
|- align="left"
|{{yes2}}Win
| align="center" |6-1-1
| align="left" |{{Flagicon|France}} Tony Martel
|April 21, 1990
| align="left" |W-KO
| align="left" |{{Flagicon|Belgium}} Sint Amandsberg
|}
== Omulimu gwe ogw’ebyobufuzi n’obulwanirizi ==
Oluvannyuma lw’okuwummula ebikonde eby’ekikugu, Nyakana yakyuka n’adda mu byobufuzi. Yakola nga Meeya wa [[:en:Kampala_Central_Division|Kampala Central Division]] oluvannyuma lw'okuwangula akalulu mu 2006. <ref name=":4" /> <ref name=":2" /> Nyakana era abadde mulwanirizi w'okukulaakulanya abavubuka n'ebyemizannyo mu Uganda. Akoze ku nteekateeka ez’enjawulo ez’okutumbula ebikonde n’emizannyo emirala ng’engeri y’okuzzaamu abavubuka amaanyi n’okubakuuma nga beenyigira mu mirimu emirungi. <ref name=":0">{{Cite web |last=admin |first=N. P. |date=2023-01-23 |title=The Uganda Boxing Federation scores top marks in performance |url=https://nilepost.co.ug/sports/152189/the-uganda-boxing-federation-scores-top-marks-in-performance |access-date=2024-06-07 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Obulamu obw’obuntu ==
Yali mufumbo n’omusuubuzi Sarah Kizito, wadde ng’obufumbo bwabwe bwaggwaawo oluvannyuma lw’emyaka egyasoba mu kkumi. <ref name=":2" />
== Ebimwogerwako ==
Mu Gwomusanvu gwa 2022, Nyakana yavunaanibwa okukuba omuserikale wa poliisi eyali agenze okukwata abateeberezebwa okuba ababbi b’amasimu ku Hot-Spa and Massage parlor esangibwa e Mulungu mu [[:en:Munyonyo|Munyonyo]] . <ref name=":3" /> Yakwatibwa n'asibwa e [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira]] naamala n’ayimbulwa oluvannyuma lwa wiiki emu ku kakalu ka [[:en:Uganda_Police_Force|poliisi ya Uganda]] ku biragiro bya kkooti. <ref name=":4" />
Nyakana yawawaabira ekibiina kya Uganda Amateur Boxing Federation ng’alumiriza pulezidenti w’ekibiina kino Moses Muhangi okuleka kiraabu ezimu okwetaba mu mpaka z’ebikonde ez’eggwanga ezaaliwo wakati wa 19 Gwolubereberye ne 3 Ogwokubiri, 2019 mu kisaawe kya MTN Arena e Lugogo. Nyakana yasaba kkooti eyimirize ennwana ezo zireme kugenda mu maaso. <ref>https://www.watchdoguganda.com/sports/20190118/59513/national-boxing-championships-under-threat-as-ubf-is-dragged-to-court.html</ref>
Nyakana yatwalibwa mu kkooti enkulu - Land division ku by’okulemererwa okusasula David Luyiga obukadde 260 ku ttaka lye yamuguza n’atawa Luyiga kyapa. <ref>https://chimpreports.com/mayor-nkakana-dragged-to-court-over-land/</ref>
Mu 2004, ennyumba ya Nyakana eyasangibwa e Bugoloobi yamenyebwa [[:en:National_Environment_Management_Authority_of_Uganda|ekitongole ekivunaanyizibwa ku butonde bw’ensi mu ggwanga]] mu kaweefube w’okuzzaawo ntobazzi. <ref name=":6">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/homes-and-property/the-risks-of-building-in-wetlands-1551372</ref> Ensala ya kkooti ya Ssemateeka wa Uganda yali ewagira ensala ya NEMA kubanga ennyumba ye yali yazimbibwa mu ntobazzi ekimenya amateeka, <ref name=":6" /> egamba nti " ''Entobazi tezaasobola kuweebwa bantu/ebitongole by'obwannannyini kubanga Gavumenti ekwata eby'obugagga eby'obutonde ng'ebyo mu bwesige eri bannansi era birina okukuumibwa olw'okuganyulwa kw'abantu bonna, mu musango guno'' ". <ref>https://www.informea.org/en/court-decision/amooti-godfrey-nyakana-v-nemaattorney-generaladvocates-coalition</ref> <ref>https://leap.unep.org/en/countries/ug/national-case-law/amooti-godfrey-nyakana-v-nemaattorney-generaladvocates-coalition</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Robert_Talarek|Robert Talarek]]
* [[:en:Mohamed_Muruli|Mohamed Muruli]]
* [[:en:Kassim_Ouma|Kassim Ouma]]
* [[:en:Cornelius_Boza_Edwards|Cornelius Boza Edwards]]
* [[:en:Latibu_Muwonge|Latibu Muwonge]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6g38xszopuuqoinzoq24zvk4x52wlp4
Nyakasura School
0
12089
61039
60541
2026-07-11T16:00:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61039
wikitext
text/x-wiki
'''Nyakasura School''' somero erisinganibwaamu abawala n'abalenzi nga lyakisulo, lisomesa ebibiina bya S1-S4, nga kwekuli ne S5 ne S6 mu [[Fort Portal]] mu [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y'e Kabarole]] mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bitundu By'omugwanjuba]] mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=NYAKASURA SCHOOL |url=https://www.nyakasuraschool.com/ |access-date=2024-05-23 |language=en-US |archive-date=2024-05-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240523103040/https://www.nyakasuraschool.com/ |url-status=dead }}</ref>
== Werisinganibwa ==
Esomero lino lisinganibwa mu Nyakasura, ku luguudo lwa Fort Portal- [[Bundibugyo]],nga ze kiromita 6.5, mayiro nga 4.0 ku luguudo, mu bukiika kkono-bwobugwanjuba bw’ekitundu ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati mu Fort Portal.
== Ebirikwatako ==
[[File:Commander_E.W.E_Calwel_O.B.E.R.N_06.jpg|thumb|300x300px|Eyatandika, Eyazimba n'Omukulu w'esomero eyasooka ku Nyakasura School (1926-1947)]]
Esomero lino lyatandikibwawo [[:en:Scotsman|Omusajja enzaalwa za Scotland]] Ernest Ebohard Calwell, omuserikale w’amagye g’oku mazzi eyawummula, mu 1926. Calwell yali musomesa ku [[King's College, Budo|King’s College Budo]] bweyafuna obutakaanya n’omukulu w’esomero eyo. Baalina enjawukana ku yunifoomu abayizi ze baalina okwambala. Mu kiseera ekyo waaliwo abayizi babiri okuva mu [[:en:Toro_Kingdom|Bw'Omukama bw'e Toro]] e Buddo, nga bamannyikiddwa nga Komwiswa ne Byara. Bamatiza Calwell okugenda asabe [[:en:Omukama_of_Toro|Omukama w’e Toro]] ettaka atandikewo esomero nga lifanana Buddo nga lisinganibwa Toro. [[Kyebambe III owe Tooro|Rukirabasaija Daudi Kasagama Kyebambe III]] yalaga Calwell ebifo bisatu, mwe yalonda Nyakasura. Yalonda [[:en:Kilts|enyambala]] y'eki Scotland, nga y'enyamaba by’abalenzi.<ref>{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nyakasura--the-infectious-academic-giant/-/688336/1441302/-/item/0/-/42013tz/-/index.html |title=History of Nyakasura School |access-date=2025-09-30 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304060918/http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nyakasura--the-infectious-academic-giant/-/688336/1441302/-/item/0/-/42013tz/-/index.html |url-status=dead }}</ref> <ref>[http://www.newvision.co.ug/D/9/35/762930 Yes, The Sun Will Shine After The Rain At Nyakasura]</ref>
== Abayizi abamannyikiddwa abaali basomeddeyo ==
* [[:en:Andrew_Mwenda|Andrew Mwenda]] - munnamawulire era omulwanirizi w'abantu
* [[Crispus Kiyonga]] - omusawo era munnabyabufuzi. Minisita w’Eby'okwerinda mu kabineeti ya Uganda
* [[:en:Patrick_Bitature|Patrick Bitature]] - omusuubuzi, omutandisi w'emirimu, era munnamakolero. ssentebe w’ekitongole ky’obwannannyini ekya Private Sector Foundation Uganda, [[:en:Umeme|Umeme]], ne Electromaxx Uganda.
* [[Edward Rugumayo]] - muwandiisi, munnabyabufuzi, mukungu, omusomesa, era omukugu mu by'obutonde. [[:en:Chancellor_(education)|Akulira]] Kampala University ne [[Mountains of the Moon University]] .
* [[Jaberi Bidandi Ssali]] - munnabyabufuzi era omusuubuzi. Yaliko omubaka wa paalamenti mu [[:en:Nakawa_Division|Divizoni y'e Nakawa]]. Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu okuva mu 1989 okutuuka mu 2004. Yatandikawo [[:en:People's_Progressive_Party_(Uganda)|ekibiina kya People's Progressive Party.]]
* [[:en:Aston_Kajara|Aston Kajara]] - munnamateeka era munnabyabufuzi. Minisita Omubeezi ow’Eby'ensimbi avunaanyizibwa ku by'okufuula kampuni ez'enjawulo ez'’obwannannyini.
* [[File:Nyakasura_School_04.jpg|alt=Nyakasura School|thumb| '''Nyakasura School''']] [[Omukama w'e Tooro|Olimi III ow'e Toro]] - [[:en:Olimi_III_of_Toro|Omukama ow'e 12 ow'Obukama bw'e Toro,]] omukungu wa Uganda.
== Laba ne ==
* [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]]
* [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
rq6tb1g39jun07a8ak69c9f7fdngxa4
61857
61039
2026-07-11T17:53:30Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61857
wikitext
text/x-wiki
'''Nyakasura School''' somero erisinganibwaamu abawala n'abalenzi nga lyakisulo, lisomesa ebibiina bya S1-S4, nga kwekuli ne S5 ne S6 mu [[Fort Portal]] mu [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y'e Kabarole]] mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bitundu By'omugwanjuba]] mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=NYAKASURA SCHOOL |url=https://www.nyakasuraschool.com/ |access-date=2024-05-23 |language=en-US |archive-date=2024-05-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240523103040/https://www.nyakasuraschool.com/ |url-status=dead }}</ref>
== Werisinganibwa ==
Esomero lino lisinganibwa mu Nyakasura, ku luguudo lwa Fort Portal- [[Bundibugyo]],nga ze kiromita 6.5, mayiro nga 4.0 ku luguudo, mu bukiika kkono-bwobugwanjuba bw’ekitundu ky’ebyobusuubuzi ekiri wakati mu Fort Portal.
== Ebirikwatako ==
[[File:Commander_E.W.E_Calwel_O.B.E.R.N_06.jpg|thumb|300x300px|Eyatandika, Eyazimba n'Omukulu w'esomero eyasooka ku Nyakasura School (1926-1947)]]
Esomero lino lyatandikibwawo [[:en:Scotsman|Omusajja enzaalwa za Scotland]] Ernest Ebohard Calwell, omuserikale w’amagye g’oku mazzi eyawummula, mu 1926. Calwell yali musomesa ku [[King's College, Budo|King’s College Budo]] bweyafuna obutakaanya n’omukulu w’esomero eyo. Baalina enjawukana ku yunifoomu abayizi ze baalina okwambala. Mu kiseera ekyo waaliwo abayizi babiri okuva mu [[:en:Toro_Kingdom|Bw'Omukama bw'e Toro]] e Buddo, nga bamannyikiddwa nga Komwiswa ne Byara. Bamatiza Calwell okugenda asabe [[:en:Omukama_of_Toro|Omukama w’e Toro]] ettaka atandikewo esomero nga lifanana Buddo nga lisinganibwa Toro. [[Kyebambe III owe Tooro|Rukirabasaija Daudi Kasagama Kyebambe III]] yalaga Calwell ebifo bisatu, mwe yalonda Nyakasura. Yalonda [[:en:Kilts|enyambala]] y'eki Scotland, nga y'enyamaba by’abalenzi.<ref>{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nyakasura--the-infectious-academic-giant/-/688336/1441302/-/item/0/-/42013tz/-/index.html |title=History of Nyakasura School |access-date=2025-09-30 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304060918/http://www.monitor.co.ug/News/Education/Nyakasura--the-infectious-academic-giant/-/688336/1441302/-/item/0/-/42013tz/-/index.html |url-status=dead }}</ref> <ref>[http://www.newvision.co.ug/D/9/35/762930 Yes, The Sun Will Shine After The Rain At Nyakasura]</ref>
== Abayizi abamannyikiddwa abaali basomeddeyo ==
* [[:en:Andrew_Mwenda|Andrew Mwenda]] - munnamawulire era omulwanirizi w'abantu
* [[Crispus Kiyonga]] - omusawo era munnabyabufuzi. Minisita w’Eby'okwerinda mu kabineeti ya Uganda
* [[:en:Patrick_Bitature|Patrick Bitature]] - omusuubuzi, omutandisi w'emirimu, era munnamakolero. ssentebe w’ekitongole ky’obwannannyini ekya Private Sector Foundation Uganda, [[:en:Umeme|Umeme]], ne Electromaxx Uganda.
* [[Edward Rugumayo]] - muwandiisi, munnabyabufuzi, mukungu, omusomesa, era omukugu mu by'obutonde. [[:en:Chancellor_(education)|Akulira]] Kampala University ne [[Mountains of the Moon University]] .
* [[Jaberi Bidandi Ssali]] - munnabyabufuzi era omusuubuzi. Yaliko omubaka wa paalamenti mu [[:en:Nakawa_Division|Divizoni y'e Nakawa]]. Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu okuva mu 1989 okutuuka mu 2004. Yatandikawo [[:en:People's_Progressive_Party_(Uganda)|ekibiina kya People's Progressive Party.]]
* [[:en:Aston_Kajara|Aston Kajara]] - munnamateeka era munnabyabufuzi. Minisita Omubeezi ow’Eby'ensimbi avunaanyizibwa ku by'okufuula kampuni ez'enjawulo ez'’obwannannyini.
* [[File:Nyakasura_School_04.jpg|alt=Nyakasura School|thumb| '''Nyakasura School''']] [[Omukama w'e Tooro|Olimi III ow'e Toro]] - [[:en:Olimi_III_of_Toro|Omukama ow'e 12 ow'Obukama bw'e Toro,]] omukungu wa Uganda.
== Laba ne ==
* [[Ebyenjigiriza mu Uganda|Eby'enjigiriza mu Uganda]]
* [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
fcmbms45ywxjydix4ks0j7cq0karicy
Jimmy Lwanga
0
12091
61135
42306
2026-07-11T16:32:51Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61135
wikitext
text/x-wiki
'''Jimmy Lwanga''' Munnayuganda munnabyabufuzi era mubaka wa palamenti. Yalondebwa mu ofiisi ng'omubaka wa palamenti ya Munisipaali y'e Njeru mu Disitulikiti [[:en:Buikwe_District|y'e Buikwe]] mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kalulu ka bonna akaaliwo mu Uganda mu 2021]] . <ref>https://dailyexpress.co.ug/2021/01/18/list-59-nup-elected-mps-for-the-11th-parliament/</ref>
Ono Munnakibiina ky’ebyobufuzi [[:en:National_Unity_Platform|ekya National Unity Platform]] . <ref>https://trumpetnews.co.ug/list-who-was-elected-mp-in-uganda/</ref> <ref>https://web.archive.org/web/20210508222102/https://nrm.co.ug/ugandas-11th-parliamentarians-full-list/</ref> <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/lwanga-jimmy-6981/</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/nup-losers-decry-criteria-used-to-identify-parliamentary-candidates/</ref>
Lwanga aweereza ku kakiiko ak'abakozi ba gavumenti n'aka gavumenti ez’ebitundu mu palamenti ey’ekkumineeemu. <ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-public-service-and-local-government/</ref>
== Era laba ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’ababaka mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumineemu]]
* [[:en:National_Unity_Platform|Ekibiina kya National Unity Platform]]
* [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]]
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Palamenti]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] .
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
5xmk7bzft56lskfocxu1fswwkggq5k8
Tonny Stone Luggya
0
12092
60855
42979
2026-07-11T12:04:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60855
wikitext
text/x-wiki
'''Anthony Fredrick Luggya''', amanyiddwa nga '''Tonny Stone Luggya''', Munnayuganda munoonyereza, omusawo, omusawo w’okubudamya, omusomi, omuddukanya weby’ensoma, omuddukanya w'emizannyo era eyali omuzannyi wa rugby . <ref>{{Cite web |title=ORCID |url=https://orcid.org/0000-0002-1638-7321 |website=orcid.org}}</ref> Akulira ekitongole ky'obusawo bw'okubudamya n'obusawo obw'amangu mu ssomero ly'obusawo mu ttendekero ly'ebyobulamu mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . Era musawo wa bakozi abasawo abakola ku by'okubudamya mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaliro lya Mulago National Referral Hospital]] erijjanjaba obubenje n’abalwadde ab’amangu. Yali muzannyi omujjumbize mu muzannyo gwa rugby wakati wa 1997 ne 2018. <ref>{{Cite web |title=Dr. Luggya, Tonny (Stone) |url=https://som.mak.ac.ug/our_team/dr-luggya-tonny-stone/ |access-date=2025-09-30 |archive-date=2025-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250406200310/https://som.mak.ac.ug/our_team/dr-luggya-tonny-stone/ |url-status=dead }}</ref> Okuva mu gw'ekkumi n'ebiri mu mwaka gwa 2021, abadde ssentebe w'abavubuka abakulu mu Kampala (KOBS) Rugby Football Club. <ref>{{Cite web |last=Kawalya |first=Brian |date=December 13, 2021 |title=Stone Luggya Elected New Betway KOBs Chairman |url=https://www.the-sportsnation.com/2021/12/13/stone-luggya-elected-new-betway-kobs-chairman/}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |date=October 10, 2021 |title=Luggya braced for Kobs top job |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/rugby/luggya-braced-for-kobs-top-job-3578816 |website=Monitor}}</ref> <ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Dr. Lugya wins Kobs elections, becomes club chairman |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/122139 |website=New Vision}}</ref>
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
td2z8p0fvhmvv9vtdsfglf1nrbt4xow
Derrick Orone
0
12103
61368
55306
2026-07-11T16:45:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61368
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Orone Derrick''' munnabyabufuzi munnayuganda akola nga omubaka wa Palamenti akiikirira ekitundu kya Gogonya mu[[:en:Pallisa_District|Disitulikiti ye Pallisa .]] <ref>{{Cite web |date=26 January 2021 |title=Magistrate court rejects Taligola's vote recount application |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/magistrate-court-rejects-taligola-s-vote-recount-application-3269248 |website=Daily Monitor}}</ref> <ref name="auto4">{{Cite web |title=Swearing-in of MPs: Check out the final day in 72 pictures |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/103164 |website=New Vision}}</ref> Yalondebwa nga 14 omwezi ogusooka mu mwaka gwa 2021. <ref name="auto"/> <ref>{{Cite web |title=General parliamentary elections, 2021 - Election results |url=https://www.ec.or.ug/ecresults/2021/MPS_RESULTS_2021.pdf |website=www.ec.or.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2022-08-12 |title=Derrick Orone wins Gogonyo County by-election |url=https://www.independent.co.ug/derrick-orone-wins-gogonyo-county-by-election/ |access-date=2023-02-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Orone Derrick - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/orone-derrick-8483/ |access-date=2023-02-10 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Derrick Orone Archives |url=https://redpepper.co.ug/tag/derrick-orone/ |access-date=2023-02-10 |website=Redpepper Uganda |language=en-US}}</ref> Ye mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi [[:en:National_Resistance_Movement|ekya National Resistance Movement]] . <ref>{{Cite web |date=13 March 2021 |title=Pallisa MP contestant to pay Shs16m |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/pallisa-mp-contestant-to-pay-shs16m-3321838 |website=Daily Monitor}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |date=March 13, 2021 |title=MP Derrick Orone Wins Damages of Ugx 8m |url=https://theugandanwire.com/2021/03/13/mp-derrick-orone-wins-damages-of-ugx-8m/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210624203639/https://theugandanwire.com/2021/03/13/mp-derrick-orone-wins-damages-of-ugx-8m/ |archive-date=June 24, 2021 |access-date=June 24, 2021}}</ref> <ref name="auto2">{{Cite web |date=16 January 2021 |title=New Parliament takes shape |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/new-parliament-takes-shape--3259238 |website=Daily Monitor}}</ref> <ref name="auto3">{{Cite web |date=19 January 2021 |title=Full List: All 529 Members Of The 11th Parliament |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2021/01/19/full-list-all-529-members-of-the-11th-parliament/ |access-date=1 October 2025 |archive-date=27 February 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227071724/https://thecapitaltimes.co.ug/2021/01/19/full-list-all-529-members-of-the-11th-parliament/ |url-status=dead }}</ref> Akola nga mmemba ku kakiiko akalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Membership of the appointments committee (2021-2022) |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20APPOINTMENTS%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20210830053216/https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20APPOINTMENTS%20COMMITTEE%20(2021-2022).pdf |archive-date=2021-08-30}}</ref>
== Obulamu obuto n'obuyigirize ==
Orone yazaalibwa nga 22 omwezi ogusooka mu mwaka gwa 1988 mu [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y'e Pallisa]] . Yasomera mu Merryland Haaya Entebbe ku madaala ge gombi aga 0 ne A (mu mwaka gwa 2001okutuuka mu mwaka gwa 2007). Yatikkirwa diguli eyookubiri mu by'emirimu gya gavumenti okuva mu [[:en:St._Lawrence_University|yunivasite ya St. Lawrence]] mu mwaka gwa 2019. <ref name="auto"/> <ref name="auto3"/>
== Omulimu ==
=== Obumanyirivu mu mirimu ===
Abadde akola mu bitongole bya Maghrib nga dayirekita w’emirimu okuva mu mwaka gwa 2009 okutuuka mu mwaka gwa 2017. <ref name="auto5">{{Cite web |title=Emma Carlos partners with manager Derrick Orone news – Chano8 |url=https://chano8.com/tag/emma-carlos-partners-with-manager-derrick-orone-news/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190125120248/http://chano8.com/tag/emma-carlos-partners-with-manager-derrick-orone-news/ |archive-date=January 25, 2019}}</ref> Ye ,yakulira ekitongole kya Rokas Empeereza y'okuwandiika abantu nga kw’otadde n'okukulira kkampuni ya Rydim Empire ekola okuddukanya emiziki egy'okuyimba n’emikolo. <ref name="auto5" /> <ref>{{Cite web |date=February 8, 2021 |title=UGNEWS24 - I Didn't Benefit From the Music Business—Manager Derrick Orone |url=https://ugnews24.info/bobiwine-news/i-didnt-benefit-from-the-music-business-manager-derrick-orone/ |access-date=October 1, 2025 |archive-date=June 29, 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210629031316/https://ugnews24.info/bobiwine-news/i-didnt-benefit-from-the-music-business-manager-derrick-orone/ |url-status=dead }}</ref>
=== Ebyobufuzi ===
Mu mwezi ogusooka mu mwaka gwa 2021, yalondebwa nga omubaka wa Palamenti akiikirira ekitundu kya Gogonyo mu Disitulikiti ye Pallisa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'emu (okuva mu mwaka gwa 2021 okutuuka mu mwaka gwa 2026) <ref name="auto3"/> mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okw'omwaka gwa 2021 mu Uganda]] eranga ennaku z'omwezi 21 omwezi ogw'okutaano mumwaka gwa 2021 n'alayira ku bwa [[:en:Member_of_Parliament|Mmemba wa palamenti.]] <ref name="auto1"/> <ref name="auto4"/> <ref name="auto2"/>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Orone mufumbo ne mukyala we Mugabi Shifra (okuva mu mwaka gwa 2018). Ono [[:en:National_Resistance_Movement|munakibiina kyeggwanga ekiziyiza.]] <ref>{{Cite web |date=16 January 2021 |title=List of MPs who have been declared winners so far |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/list-of-mps-who-have-been-declared-winners-so-far-3258198 |website=Daily Monitor}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=52 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210428172951/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=52 |archive-date=2021-04-28 |access-date=2021-06-24}}</ref> <ref>{{Cite web |date=28 December 2020 |title=Six candidates battle for Pallisa's Gogonyo MP seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/six-candidates-battle-for-pallisa-s-gogonyo-mp-seat--3241174}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
37l7ypk22q7e0snuxqjc95ro843guqx
Richard Tuwangye
0
12119
61684
58043
2026-07-11T17:29:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61684
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Richard Tuwangye''' (yazaalibwa 16 Ogwekkumi, 1980). Munnayuganda omuzannyi wa firimu, kkomedi, era muyimbi. Ye mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[Fun Factory Uganda]].
== Obuvo bwe ==
Tuwangye yazaalibwa 16 Ogwekkumi, 1980 mu maka ga Enock Tuwangye ne Hope Tuwangye mu [[Masaka|kibuga Masaka]] mu [[Uganda]].<ref name=":0">https://www.watchdoguganda.com/entertainment/showbiz/20190702/71468/interview-fans-pushed-me-to-sleep-with-a-female-colleague-funnyman-tuwangye-opens-up-ahead-of-solo-show.html</ref> Mu 1987, yatandika okusoma pulayimale mu Molly and Paul Primary School, gye yatandikira okuzannya katemba w’essomero mu Kibiina Ekisooka oba P.1.<ref>https://web.archive.org/web/20191027143807/https://www.monitor.co.ug/Magazines/689838-725424-9stk89/index.html</ref> Mu P.5, yakyuka n'agenda mu Bwara Primary School n'amaliriza ebigezo bye eby'Ekyomusanvu mu 1993. Oluvannyuma yasomera mu [[St. Henry's College Kitovu]], gye yamaliriza [[Uganda Certificate of Education|Siniya Eyookuna]] mu 1997. Yagenda mu maaso n'okusoma mu [[Kako Senior Secondary School]], gye yafunira [[Uganda Advanced Certificate of Education|Satifikeeti y'okumaliriza Siniya Eyomukaaga]].<ref name=":0" /> Oluvannyuma yaweebwa ekifo mu [[Makerere University]] mu ssomero lya School of Performing Arts, n’atikkirwa [[Bachelor of Arts|diguli esooka]] mu katemba mu 2004.
== Omulimu gwe ==
=== Okuzannya katemba ===
Mu 2002, Tuwangye yazannya emizannyo egiwerako mu National Theatre, omuli ''The Virgin'', ''The Journeys'', ne ''A Jewel in Every Name''.<ref name=":2">http://uganda.spla.pro/en/file.person.richard-tuwangye-t1j-twine.49173.html</ref> Yeegatta ku Theatre Factory mu Gwekkumi 2003 n'oluvannyuma n'alabikira mu ''Hand in Hand'' nga Daudi ne ''[[The Last King of Scotland (film)|The Last King of Scotland]]'' ng'omuyambi wa munnabyabufuzi.<ref>http://www.ugpulse.com/arts/hand-in-hand/188/ug.aspx</ref> <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2020)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Tuwangye era yeegatta ku Rock Point Radio, gye yazannyira nga Deo era n'awangula engule ya Voice Actor's Award nga tannavaayo mu 2007.<ref name=":2" /><ref name="newvision.co.ug">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1009269/favourite-actor-hostel</ref> Yazannya mu firimu ennyimpi eya ''What Happened in Room 13<ref>{{Cite web |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/691232-1390282-11xyqmbz/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-10-02 |archive-date=2020-01-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200102161818/https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/691232-1390282-11xyqmbz/index.html |url-status=dead }}</ref>'' era n'atandikawo ekibiina kya Fun Factory Uganda mu Gwolubereberye gwa 2010, n'akola nga Communications Director era n'akola mu ''Comedicine''.<ref>{{Cite web |url=http://chano8.com/comedy-outfit-fun-factory-warm-best-zizinga-style/ |title=Archive copy |access-date=2025-10-02 |archive-date=2019-10-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191007115609/http://chano8.com/comedy-outfit-fun-factory-warm-best-zizinga-style/ |url-status=dead }}</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Theatre---Cinema/691234-836250-dh6uid/index.html</ref>
Tuwangye yalabikira mu firimu ya ''Speak Out'', eyasooka okulagibwa nga 21 Ogwolubereberye gwa 2010,<ref>{{Cite web |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/691232-843038-fsyeh5z/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-10-02 |archive-date=2019-10-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191028074336/https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/691232-843038-fsyeh5z/index.html |url-status=dead }}</ref> era ne yeegatta ku ''[[The Hostel (TV series)|The Hostel]]'' mu 2011 nga Twine,<ref name="newvision.co.ug"/> n’avaayo mu mwaka ogwaddako oluvannyuma enkaayana ezeekuusa ku bisale. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2020)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Era yali mu kibiina kya ''Silent Voices,<ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Letting-the-silent-voices-be-heard/691232-1449170-8o3is3/index.html</ref><ref>https://www.silentvoicesuganda.org/silentvoicesenglish-2012</ref> The Play'' mu 2012. Mu 2016, Tuwangye yazannaya nga Dez mu firimu ya ''[[Queen of Katwe]]''<ref>http://www.imdb.com/title/tt4341582/fullcredits</ref> era nga Dj Kadanke mu ''Rain''.<ref>https://observer.ug/lifestyle/55983-rain-dominates-pearl-international-film-festival-awards</ref> Mu Gwomukaaga 2018, yali omu ku bannakatemba omwenda abaawandiisibwa ekitongole kya Development Channel okutumbula enteekateeka ya African Child Poverty Alleviator Program.<ref>https://thetowerpost.com/2018/06/24/development-channel-signs-nine-actors/</ref>
=== Ennyimba ze ===
Mu 2004, Tuwangye yatandikawo ekibiina kya VIP Modern Dance Troupe. Mu 2005, yawandiika n'okukwata oluyimba "Can't Live Without You," olwakolebwa kkampuni ya Fenon Records.<ref name=":1">https://web.archive.org/web/20191028074334/http://chano8.com/fun-factory-comedian-richard-tuwangye-returns-to-pursue-his-music-career/</ref> Oluvannyuma ekibiina kya VIP Modern Dance Troupe kyafuuka ekibiina ky'abayimbi ne kifulumya oluyimba lwa "Tugendeyo." Oluvannyuma lw’okufulumya olyimba lwabwe olw’okusatu, ekibiina kino kyasasika.<ref>http://www.sqoop.co.ug/201707/features/music-never-thing.html</ref> Mu 2015, Tuwangye yafulumya oluyimba lw'eyayimba yekka lwe yatuuma "Nkole ntya?".<ref name=":1" />
=== Okuyimirira kwe ===
Mu 2013, Richard yayimba ng’omu ku bikolwa eby’okujaguza emyaka mwenda Pablo gy’amaze mu kisaawe kya kkomedi.<ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Pablo-marks-nine-years-standing-up/691232-2095696-270k7x/index.html</ref> Nga 12 July 2019, yategeka pulogulaamu ye eyasooka eya kkomedi nga ye yekka, eyatuumibwa "Laugh Conquers All."<ref name=":0" /><ref>http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1503633/tuwangye-stages-maiden-stand-comedy</ref><ref>https://www.softpower.ug/richard-tuwangye-hit-a-home-run-with-his-maiden-stand-up-special/</ref>
=== Okukyaaza ===
Mu March wa 2009, Tuwangye yali omu ku baatongoza eddagala ery'ekizaala ggumba erya NewFem nga ly'atongozebwa ekitongole kya Uganda Health Marketing Group (UHMG) ng’ali wamu ne Gloria Kasujja.<ref>https://web.archive.org/web/20191027143804/https://www.monitor.co.ug/artsculture/FashionBeauty/691228-700992-o1q4jyz/index.html</ref> Mu Gwokutaano gwa 2010, yeeyali omwogezi ku mukolo gw'okugaba awaadi za Buzz Teeniez Awards.<ref>https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/812796-915858-vdjt2qz/index.html</ref> Mu Gwokutaano 2018, yategeka Live Sipping Night ku Racer's Bar, [[Bukoto]], ate mu Gwekkumi 2018, yeeyali omwegezi ku kivvulu kya Kenneth Mugabi ekyasooka, "Strings of My Soul."<ref>https://www.sunrise.ug/gossip/201810/kenneth-mugabis-performance-could-make-you-fall-in-love.html</ref>
== Obulamu bwe obw'obuntu ==
Tuwangye waakubiri ku baaana bataano, abazaalibwa Enock ne Hope Tuwangye.<ref name=":0" /> Yawasa Sharon Atwiine Kagarura nga 3 Ogwomukaana 2016.<ref>https://bigeye.ug/comedian-richard-tuwangye-weds-fiancee-sharon-photos/</ref> Abafumbo bano balina abaana babiri.<ref>http://www.sqoop.co.ug/201604/four-one-one/comedian-tuwangye-to-wed-fiancee-in-june.html</ref>
== Firimu ze ==
=== Firimu ===
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Omutwe
!ekifo kye yazannya
!Ebijuliziddwa
|-
|2006
|''[[The Last King of Scotland (film)|The Last King of Scotland]]''
|
|
|-
|2006
|''They Stopped Eating Fruits''
|Sebiku
| style="text-align:center;" |<ref name=":2" />
|-
|2008
|''Speak Out''
|[[Boda boda|Omuvuzi wa Booda]] eyali akunga abantu okuwakanya enguzi.
| style="text-align:center;" |<ref name=":2" />
|-
|2007
|''What Happened in Room 13''
|Peter
| style="text-align:center;" |<ref name=":2" />
|-
|2016
|''Queen of Katwe''
|Dez
| style="text-align:center;" |<ref name=":2" />
|-
|
|''Silent Voices''
|Omwami w'omukyala eyali alina ebimutawaanya
| style="text-align:center;" |<ref name=":2" />
|-
|2017
|''Rain''
|Dj Kadanke
|
|}
=== Ku Ttivvi ===
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Omutwe
!Ekifo kye yazannya
!Bye yazannya
!TV Network
|-
|2005
|''Hand in Hand''
|Daudi
|Omuntu atalina mulimu nga asobola okutuusa obulabe ku balala
|
|-
|2011
|''The Hostel''
|Twine
|
|
|-
|2010 - 2015
| rowspan="2" |''U-turn''
|yazannya ebifo eby'enjawuloi
|
| style="text-align:center;" |NTV
|-
|2015 - 2017
|yazannya ebifo eby'enjawulo
|
| style="text-align:center;" |NBS
|-
|2018–present
|''Mizigo Express''
|Clinton
|Omupangisa Omunigeria ayali omufere
|[[DStv]] (Pearl Magic)
|}
== Mu theatre ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
!Omutwe
!Ekifo ky'eyazannya
!Ebijuliziddwa
|-
|2002
|''The Virgin''<ref name=":2" />
|Bogolio, [[Houseboy|omukozi w'awaka]]
| style="text-align:center;" |<ref name=":2" />
|-
|2002
|''The Journeys''
|
| style="text-align:center;" |<ref name=":2" />
|-
|2002
|''A Jewel in Every Name''
|Mulekwa nga maama we yattibwa mu lutalo [[Northern Uganda|Mu Buliikakkono bwa Uganda]]
| style="text-align:center;" |<ref name=":2" />
|-
|2003
|''The Adams''
|
| style="text-align:center;" |<ref name=":2" />
|-
|2006
|''The Nasty Good Stories''
|
| style="text-align:center;" |<ref name=":2" />
|}
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Abayimbi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
9dr7v8xq8zbu540nzk5jpvjj1ef4okt
Henry Musasizi
0
12123
61404
56943
2026-07-11T16:45:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61404
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Henry Ariganyira Musasizi''' , yazaalibwa 25 Ogwokubiri mu 1981) Munnayuganda [[:en:Business_administration|adukanya bizineensi]], [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w'ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Ono ye [[Parliament of Uganda|Mubaka wa Paalamenti]] eyaddamu okulondebwa ku [[Kabale (disitulikit)|Rubanda County East]] era nga y'akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], [[:en:Political_party|ekibiina ky'eby'obufuzi]] ekiri mu buyinza mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref name="HM5">{{Cite web |title=MUSASIZI ARIGANYIRA HENRY |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=288 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
Musasizi yaliko ssentebe w’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by’Ensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna'' era n'okubeera memba ku ''kakiiko ka bizinensi'' mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . Ye Ssentebe wa NRM mu Disitulikti y'e Rubanda <ref name="HM2">{{Cite web |title=MPs summon Kasaija over Tax Amendment Bill |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1438701/mps-summon-finance-minister-tax-amendment |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya Gavumenti'' mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ey'omwenda]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] . <ref name="HM1">{{Cite web |date=February 2021 |title=5 years later, govt fails to fund National Housing project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/5-years-later--govt-fails-to-fund-National-Housing-project/688334-3904562-view-asAMP-3r7bj2/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'eby’enjigiriza ==
Musasizi yazaalibwa mu Rubanda mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]], nga 25 Ogwokubiri mu 1981 mu famire ekiririza mu ddiini [[:en:Catholic|y'Ekikatuliki]] nga baggwanga [[:en:Kiga_people|ly'Abakiga]]. [[:en:Primary_education|Emisomo ga pulayimale]] yagimalira mu disitulikiti y’ewaabwe e Kabale [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|gyeyatuulira P.7]] mu 1994. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gyeyasomera okuva S1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.4]] mu 1998, era musomero ly'erimu gyeyasomera [[:en:GCE_Advanced_Level|S.5 ne S.6]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya S.6]] mu 2000. <ref name="HM3">{{Cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
Musasizi yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yatikirwa mu 2005 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by'Obusuubuzi.]] Oluvannyuma yasoma diguli ey'okubiri okuva kutendekero lya [[:en:Institute_of_Certified_Public_Accountants_of_Uganda|Institute of Certified Public Accountants of Uganda]] (ICPAU) n’afuuka [[:en:Certified_public_accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti eyakakasibwa]] mu 2009. Mu 2012, Musasizi yafuna [[:en:Master_of_Business_Administration|Diguli Ey'okubiri mu Kudukanya Bizineensi]] okuva mu [[:en:Heriot-Watt_University|Heriot-Watt University,]] yunivasite ya gavumenti esangibwa mu kibuga Edinburgh ekya Scotland. <ref name="HM5"/>
== Emirimu ==
Musasizi bwe yafuna diguli ye eyasooka mu 2005, yakola okumala omwaka mulamba ng’omubalirizi w’ebitabo mu B''ulabirizi bwa Caritas e Kabale'', ekitongole ky’eby'obulamu n’enkulaakulana mu [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Kabale|Bulabirizi bw’Abakatuliki b’e Kabale.]] Mu 2007, yafuna omulimu mu kitongole kya African Medical and Research Foundation, [[:en:AMREF|AMREF]], era ng’akyakola ng’omubalirizi w’ebitabo okutuuka mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulondebwa.]]
Mu 2011, Musasizi yavuganya ku kifo kya paalamenti [[Kabale (disitulikit)|ya Rubanda County East]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], era n’awangula mu kamyuufu k'ekibiina ne mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna]] era n’afuuka omubaka mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]] . <ref name="HM9">{{Cite web |title=Cabinet Minister to Sue NRM for Chaotic Elections |url=https://ugandaradionetwork.com/story/cabinet-minister-to-sue-nrm-for-chaotic-elections |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref> Mu 2016, Musasizi yaddamu okuwangula okulonda era akyagenda mu maaso n'okuweereza abalonzi ba Rubanda County East mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref name="MT8">{{Cite web |title=Kabale NRM candidates nominated |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1000477/kabale-nrm-candidates-nominated |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> Mu [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'omwenda]], Musasizi yaweereza ku K''akiiko Akavunaanyizibwa ku Kubala Ebitabo bya gavumenti'' . <ref name="HM1"/> Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]], yaliko ssentebe w'akakiiko ''k'Ebyensimbi, Okuteekateeka n'Enkulaakulana y'Eby'enfuna'' era memba ku K''akiiko ka Bizineensi''. <ref name="HM13">{{Cite web |title=MPs, NOTU leaders clash in heated debate |url=http://www.theugandatoday.com/all-uganda-today-posts/2017/03/mps-notu-leaders-clash-in-heated-debate/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu Gwomukaaga nga 8, 2021, Musasizi yalondebwa Pulezidneti [[Yoweri Museveni]] nga Minisita Omubeezi Ow’ebyensimbi, Okuteekateeka n’Enkulaakulana y’Eby'enfuna avunaanyizibwa ku Mirimu Gy’awamu. <ref>{{Cite web |last=Yoweri |first=Museveni |date=June 8, 2021 |title=I Hereby Appoint H.E. The Vice President, Rt. Hon. Prime Minister, Honourable Cabinet Ministers And Other Ministers As Indicated Below |url=https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |access-date=October 3, 2025 |archive-date=September 7, 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250907142020/https://yowerikmuseveni.com/i-hereby-appoint-he-vice-president-rt-hon-prime-minister-honourable-cabinet-ministers-and-other |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mp9ccgjklyv730sh1wuf7mcr1z7nrhr
Robina Sentongo
0
12139
60983
42451
2026-07-11T15:55:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60983
wikitext
text/x-wiki
'''Robina Sentongo''' (yafa nga 18 Ogwekkumineebiri 2020) yali munnayuganda munnabyabufuzi.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Yaliko mubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] okuva mu 2016 okutuusa lwe yafa mu Gwekkumineebiri mu 2020. Sentongo yafa [[:en:COVID-19|ekirwadde kya COVID-19]] ku myaka 58. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kyotera-woman-mp-robina-ssentongo-succumbs-to-covid-19-3232716</ref> <ref>https://chimpreports.com/just-in-kyotera-mp-robina-sentongo-succumbs-to-covid19/</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
pn1y1c6xxxk0qpn67s798hsswyszjjd
61063
60983
2026-07-11T16:00:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61063
wikitext
text/x-wiki
'''Robina Sentongo''' (yafa nga 18 Ogwekkumineebiri 2020) yali munnayuganda munnabyabufuzi.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Yaliko mubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] okuva mu 2016 okutuusa lwe yafa mu Gwekkumineebiri mu 2020. Sentongo yafa [[:en:COVID-19|ekirwadde kya COVID-19]] ku myaka 58. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kyotera-woman-mp-robina-ssentongo-succumbs-to-covid-19-3232716</ref> <ref>https://chimpreports.com/just-in-kyotera-mp-robina-sentongo-succumbs-to-covid19/</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
shl67wa2a15j2fmggwjq39iynsh5qi7
Gabriel Ajedra Aridru
0
12147
61475
56288
2026-07-11T17:04:22Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61475
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gabriel Gadison Ajedra Aridru''' Munnayuganda, [[:en:Civil_engineer|yinginiya w'ebyokuzimba]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] .Yali [[:en:Finance_Minister|Minisita omubeezi ow'ebyensimbi owa guno na guli]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 3 Ogwokutaano 2021. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Nga tannatuuka kwekyo, okuva nga 12 Ogwomunaana 2012, okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016, yaweerezaako nga minisita w’ebyensimbi ow'okusiga ensimbi. <ref name="Appoint">http://www.newvision.co.ug/news/634161-president-yoweri-museveni-reshuffles-cabinet.html</ref> Mu nkyukakyuka za kabineeti eza 24 Ogwokutaano 2013, <ref>http://www.monitor.co.ug/News/National/Gen--Katumba-Wamala-to-head-the-Uganda-army/-/688334/1861660/-/tmwm0bz/-/index.html</ref> ne mu kabineeti ya nga 1 Ogwokusatu 2015, <ref name="Shuffle">https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf</ref> yasigaza ekifo kye mu kabineeti. Era yaweereza ng'omubaka wa paalamenti omulonde owa [[:en:Arua|Munisipaali y'e Arua]] mu [[:en:Arua_District|Disitulikiti y'e Arua]] , okutuusa mu Mwezi Gwokutaano 2021. <ref name="Profile">http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=566.000000&const=Arua+Municipality&dist_id=38.000000&distname=Arua</ref>
== Obuto bwe n’emisomo gye ==
Aridru yazaalibwa mu [[Arua (disitulikit)|Disitulikiti y'e Arua]] nga 30 Ogwomunaana 1962. Yasomera ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], n'atikkirwa mu 1989 ne ddiguli esooka [[:en:Civil_engineering|mu bwayinginiya bw'okuzimba]]. Yeeyongerayo n'emisomo gye mu [[:en:Canada|Canada]], n’afuna [[:en:Master_of_Science|ddiguli eyookubiri]] mu bwa yinginiya bw'okuzimba okuva mu [[:en:University_of_New_Brunswick|yunivasite y'e New Brunswick]] mu 1992. Mu 1997, yaweebwa [[:en:Doctor_of_Philosophy|ddiguli eyokusatu]] mu bwayinginiya bw'okuzimba. <ref name="Profile">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Engineer Doctor Gabriel Gadison Ajedra Aridru, Member of Parliament, for Arua Municipality, Arua District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=566.000000&const=Arua+Municipality&dist_id=38.000000&distname=Arua |access-date=13 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=566.000000&const=Arua+Municipality&dist_id=38.000000&distname=Arua "Profile of Engineer Doctor Gabriel Gadison Ajedra Aridru, Member of Parliament, for Arua Municipality, Arua District"]. [[Parliament of Uganda]]. 2011<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
Oluvannyuma lw’emisomo gye mu Canada, yalondebwa okuba Omusomesa mu bwayinginiya bw'okuzimba mu [[:en:University_of_Botswana|Yunivasite y'e Botswana]]. Oluvannyuma yaweereza ng’omusomesa mu bwayinginiiya bw’okuzimba ku yunivasite ya Development University of Bahamas. Oluvanyuma yakomawo e Uganda n'akola nga yinginiya mu [[:en:National_Water_and_Sewerage_Corporation|kitongole ky'eggwanga eky'amazzi ne kazambi]] . Okumala ekiseera, yaweereza ng’omukwanaganya wa pulojekiti omukulu era omuwabuzi ku bizimbibwa owa [[:en:Government_of_Botswana|gavumenti ya Botswana]] . <ref name="Profile">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Engineer Doctor Gabriel Gadison Ajedra Aridru, Member of Parliament, for Arua Municipality, Arua District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=566.000000&const=Arua+Municipality&dist_id=38.000000&distname=Arua |access-date=13 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=566.000000&const=Arua+Municipality&dist_id=38.000000&distname=Arua "Profile of Engineer Doctor Gabriel Gadison Ajedra Aridru, Member of Parliament, for Arua Municipality, Arua District"]. [[Parliament of Uganda]]. 2011<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu 2011, yavuganya bulungi ku kifo kya paalamenti ekya Munisipaali y'Arua, ku tikiti y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] . Mu Mwezi Gwomunaana 2012, yalondebwa kubwa Minisita omubeezi ow’ebyensimbi, avunaanyizibwa ku by’okusiga ensimbi. <ref name="Appoint">{{Cite web |date=15 August 2012 |title=President Yoweri Museveni Reshuffles Cabinet |url=http://www.newvision.co.ug/news/634161-president-yoweri-museveni-reshuffles-cabinet.html |access-date=13 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.newvision.co.ug/news/634161-president-yoweri-museveni-reshuffles-cabinet.html "President Yoweri Museveni Reshuffles Cabinet"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]''. Kampala. 15 August 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2015</span>.</cite></ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa nga Minisita omubeezi ow’okusiga ensimbi. <ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref>
== Ebirala eby'okulowoozaako ==
Dr. Aridru emabegako yali yawasa Josephine Aridru okuva e Arua. omugoberezi w’enzikiriza y’ekikulisitaayo / ekipolotesitante. Kati mufumbo eri Elizabeth Kamuhanda ow’e Kabale.
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=1 August 2021 |work=[[Daily Monitor]] |place=Kampala}}
# {{cite web |date=15 August 2012 |title=President Yoweri Museveni Reshuffles Cabinet |url=http://www.newvision.co.ug/news/634161-president-yoweri-museveni-reshuffles-cabinet.html |accessdate=13 March 2015 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}
# {{cite web |last=Tugume |first=John |date=24 May 2013 |title=General Katumba Wamala To Head the Uganda Army |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Gen--Katumba-Wamala-to-head-the-Uganda-army/-/688334/1861660/-/tmwm0bz/-/index.html |accessdate=13 March 2015 |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}
# {{cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |archive-date=9 July 2017 |accessdate=13 March 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}
# {{cite web |date=2011 |title=Profile of Engineer Doctor Gabriel Gadison Ajedra Aridru, Member of Parliament, for Arua Municipality, Arua District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=566.000000&const=Arua+Municipality&dist_id=38.000000&distname=Arua |accessdate=13 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}
# {{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As At 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |accessdate=19 June 2016 |publisher=Scribd.com}}{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lwa baminisita ba kabineti mu bujjuvu May 2011]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
fdnuda9dcxl4cnw6g9gojchv0gw7x57
Julius Wandera Maganda
0
12148
61420
42507
2026-07-11T16:45:51Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61420
wikitext
text/x-wiki
'''Julius Wandera Maganda''', era '''Julius Maganda''' yazaalibwa 13 Ogwomunaana 1971,[[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzi. Yaliko [[:en:East_African_Community|Minisita omubeezi ow'ensonga z'obuvanjuba bwa Afrika]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016, n’aweerezayo okutuusa mu Gwokutaano 2021. <ref name="One">https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Wandera yazaalibwa mu [[:en:Busia_District|Disitulikiti y’e Busia]] mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|kitundu ky’Ebuvanjuba]] bwa Uganda, nga 13 Ogwomunaana 1971. Yasomera mu Bulekei Primary School mu pulayimale. Oluvannyuma yasomera mu Masaba College Busia okusoma mu [[:en:O‑Level|O-Level]] . Oluvannyuma yamaliriza emisomo gye egya [[:en:A-level|A-Level]] ku ssomero lya Mbale High School, e [[:en:Mbale|Mbale]], mu [[:en:Mbale_District|Disitulikiti y’e Mbale]] . <ref name="Two">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=72</ref>
Alina diguli ya Bachelor of Public Administration okuva mu [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Islamic University mu Uganda]], eyamuweebwa mu 2007, ne [[:en:Legal_practice|satifikeeti mu by’amateeka]], okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]], gye yafuna mu 2009. [[:en:Management|Dipuloma ye ey’okubiri mu by’okuddukanya emirimu]] yamuweebwa ettendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] mu 2014. <ref name="Three">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1434172/minister-maganda-sworn-eala-officio</ref>
== Emirimu ==
=== Nga tannegatta ku byo'bufuzi ===
Okuva mu 2000 okutuuka mu 2004, Wandera yali maneja w’ettabi lya [[:en:DHL_Global_Forwarding|DHL Global]] . Okumala emyaka etaano okuva mu 2004 okutuuka mu 2009, yakola nga maneja w’ekitundu mu kibiina ekiyitibwa ''P80 Nedloyd'' . Okuva mu 2010, aweereza nga Country Director wa ''Goomag Logistics'' . <ref name="Two">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=14 January 2018 |title=Parliament of Uganda: Members of The 10th Parliament |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=72 |access-date=14 January 2018 |publisher=Parliament of Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (14 January 2018). [http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=72 "Parliament of Uganda: Members of The 10th Parliament"]. Kampala: Parliament of Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">14 January</span> 2018</span>.</cite></ref>
=== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ===
Mu 2011, Wandera yegatta ku kisaawe ky'eby'obufuzi eby'okulonda bwe yavuganya ku bw'omubaka mu paalamenti akiikirira Konsityuwensi ya Samia Bugwe ey'Obukiikaddyo nga yesimbyewo nga talina kibiina. Yaddamu okulondebwa mu 2016 ng'omubaka wa Paalamenti mu Paalamenti ey’ekkumi okuva mu 2016 okutuuka 2021 ku tikiti y’ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref name="Two">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=14 January 2018 |title=Parliament of Uganda: Members of The 10th Parliament |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=72 |access-date=14 January 2018 |publisher=Parliament of Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (14 January 2018). [http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=72 "Parliament of Uganda: Members of The 10th Parliament"]. Kampala: Parliament of Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">14 January</span> 2018</span>.</cite></ref> Yalondebwa nga Minisita omubeezi ow’ensonga z’omukago gwa East Africa mu mwaka gwe gumu. <ref name="One">{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni’s new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=8 June 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUganda_State_House2016">Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] <span class="cs1-format">(PDF)</span>. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] <span class="cs1-format">(PDF)</span> on 7 October 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 June</span> 2016</span>.</cite></ref>
== Ebirala ebikulu ==
Mu kifo kye nga Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku mukago gwa East African Community, alina ebisaanyizo okuweereza nga mmemba [[:en:East_African_Legislative_Assembly|w’olukiiko olufuzi olwa East African]] . Yalayizibwa mu bujjuvu nga 31 Ogwomunaana 2016. <ref name="Three">{{Cite web |last=Vision Reporter |date=31 August 2016 |title=Minister Maganda sworn in as EALA ex-officio member |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1434172/minister-maganda-sworn-eala-officio |access-date=14 January 2018}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFVision_Reporter2016">Vision Reporter (31 August 2016). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1434172/minister-maganda-sworn-eala-officio "Minister Maganda sworn in as EALA ex-officio member"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]''. Kampala<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">14 January</span> 2018</span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ohh4ds79jbc97kq05yvwhiwjwsqj8tm
Gad Gasatura
0
12149
61750
56292
2026-07-11T17:39:38Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61750
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gad Gasatura''' munnayuganda omuvuzi w'ennyonyi za kkampuni ya Uganda ey'entambula y'ennyonyi eyaweerezaako nga [[ssentebe]] wa [[kkampuni ya Uganda ey'eggwanga ey'ennyony]]<nowiki/>i, [[kkampuni ya Uganda esaabaza ekutte bendera y'eggwanga]], mu 2018 ne 2019. <ref name="1R">{{Cite web |last=The Indian Ocean Newsletter |date=13 July 2018 |title=Gad Gasatura, a military appointment for Uganda Airlines |url=https://www.africaintelligence.com/ion/power-brokers/2018/07/13/gad-gasatura-a-military-appointment-for-uganda-airlines,108316885-gra |access-date=24 April 2019 |website=AfricaIntelligence.com Quoting The Indian Ocean Newsletter}}</ref> Okuva mu mwezi ogwokubiri 2023, ye ssentebe w’ekitongole ky'[[Ennyonyi za Uganda ezisaabaza emigugu emigugu|ennyonyi za Uganda ezisaabaza emigugu]] ekitongole kya gavumenti era nga kiddukanyizibwa [[minisitule ya Uganda ey'ebyokwerinda]]. <ref name="ChaiR">{{Cite web |last=Prossy Nandudu |date=2 February 2023 |title=New Air Cargo Board Asked To Revive Corporation |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/new-air-cargo-board-asked-to-revive-corporati-NV_152988 |access-date=12 June 2024 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Obuvo bwe n’okusoma kwe ==
Gasatura yazaalibwa mu [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ntungamo]], mu [[ttundutundu ly'obugwanjuba]] bwa Uganda. Yasomera mu [[King's College, Budo|Kings College Budo]] ku misomo gye egya siniya, ku ntandikwa y’emyaka gya 1970. <ref name="2R">{{Cite web |last=Makeri |first=Emmanuel |date=12 September 2010 |title=A man for all seasons |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/689856-1007744-pvy5gz/index.html |access-date=24 April 2019}}</ref> Muvuzi wa nnyonyi omutendeke alina ebisaanyizo. N'era alina [[ddiguli eyokubiri]] mu by'[[okuddukanya entambula]] okuva mu [[yunivasite ya City University eya London]]. <ref name="1R">{{Cite web |last=The Indian Ocean Newsletter |date=13 July 2018 |title=Gad Gasatura, a military appointment for Uganda Airlines |url=https://www.africaintelligence.com/ion/power-brokers/2018/07/13/gad-gasatura-a-military-appointment-for-uganda-airlines,108316885-gra |access-date=24 April 2019 |website=AfricaIntelligence.com Quoting The Indian Ocean Newsletter}}</ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=256BN |date=2 May 2018 |title=Gad Gasatura Tapped for Uganda Airlines Chief As Carrier Pays for Aircraft |url=https://www.256businessnews.com/gad-gasatura-tapped-for-uganda-airlines-chief-as-carrier-pays-for-aircraft/ |access-date=24 April 2019 |website=256businessnews.com (256BN)}}</ref>
== Emirimu gye ==
Gasatura yali mmemba w'olukiiko lw'eggwanga olwakola ssemateeka wa 1995. Ajjukirwa olw'okutiisatiisa okwekutula ku Uganda singa Abanyarwanda tebakkirizibwa nga eggwanga lya Uganda. Oluvannyuma , yaweereza ng'omumyuka w'omukulembeze wa police mu [[kitongole kya poliisi ya Uganda.]] N'era aweerezzaako nga omuvuzi w'ennyonyi ow'ekitongole ekikulisitaayo ekibuusa obunyoyi obutono mu nsozi, ebibira, entobazi n'amalungu nga kitwala obuyambi bw'obujanjabi, n'obwebigwa tebiraze ki [[Mission Aviation Fellowship]]
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Gad Gasatura aweerezzaako ku lukiiko olufuzi ku bbanka ya Barclays, Bbanka enkulu eya Uganda , Bbanka ya Diamond Trust (Uganda) ne ku [[kitongole kya Uganda ekiddukanya entambula z'ennyonyi]]. <ref name="1R">{{Cite web |last=The Indian Ocean Newsletter |date=13 July 2018 |title=Gad Gasatura, a military appointment for Uganda Airlines |url=https://www.africaintelligence.com/ion/power-brokers/2018/07/13/gad-gasatura-a-military-appointment-for-uganda-airlines,108316885-gra |access-date=24 April 2019 |website=AfricaIntelligence.com Quoting The Indian Ocean Newsletter}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFThe_Indian_Ocean_Newsletter2018">The Indian Ocean Newsletter (13 July 2018). [https://www.africaintelligence.com/ion/power-brokers/2018/07/13/gad-gasatura-a-military-appointment-for-uganda-airlines,108316885-gra "Gad Gasatura, a military appointment for Uganda Airlines"]. ''AfricaIntelligence.com Quoting The Indian Ocean Newsletter''. Paris, France<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 April</span> 2019</span>.</cite></ref>
Mu 2005, Captain Gasatura yalondebwa ng’akulira ekibinja y'ababuuliriza ku kabenje k’ennyonyi [[Antonov An-12]] eyawandiisibwa mu [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] nga 9Q-CIH, eyagwa, amangu ddala nga yaakasimbula okuva ku [[kisaawe ky'ennyonyi eky'Entebe]], ku Lwomukaaga nga 8 Omwezi ogusooka 2005 n’etta abakozi bonna omukaaga. <ref name="4R">{{Cite web |last=Nyanzi |first=Peter |date=18 January 2005 |title=Uganda: Gasatura Heads Airbase Probe Team |url=https://allafrica.com/stories/200501180828.html |access-date=24 April 2019}}</ref> Ekyaleeta akabenje kano kyazuulibwa nti "kulemererwa kwa yingini n'okutikka ennyo". <ref name="5R">{{Cite web |last=Aviation Safety Network |date=8 January 2005 |title=Accident Database for Antonov An-12 (9Q-CIH) Operated by Services Air On 8 January 2005 |url=https://aviation-safety.net/database/record.php?id=20050108-0 |access-date=24 April 2019 |publisher=Aviation Safety Network}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Eby'entambula mu Uganda]]
* O[[lukalala lw'ebisaawe by'ennyonyi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
# {{cite web |author=The Indian Ocean Newsletter |date=13 July 2018 |title=Gad Gasatura, a military appointment for Uganda Airlines |url=https://www.africaintelligence.com/ion/power-brokers/2018/07/13/gad-gasatura-a-military-appointment-for-uganda-airlines,108316885-gra |access-date=24 April 2019 |work=AfricaIntelligence.com Quoting The Indian Ocean Newsletter |issue=1478 |location=Paris, France}}
# {{cite web |author=Prossy Nandudu |date=2 February 2023 |title=New Air Cargo Board Asked To Revive Corporation |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/new-air-cargo-board-asked-to-revive-corporati-NV_152988 |access-date=12 June 2024 |work=[[New Vision]] |location=Kampala, Uganda}}
# {{cite web |last=Makeri |first=Emmanuel |date=12 September 2010 |title=A man for all seasons |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/689856-1007744-pvy5gz/index.html |access-date=24 April 2019 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}
# {{cite web |author=256BN |date=2 May 2018 |title=Gad Gasatura Tapped for Uganda Airlines Chief As Carrier Pays for Aircraft |url=https://www.256businessnews.com/gad-gasatura-tapped-for-uganda-airlines-chief-as-carrier-pays-for-aircraft/ |access-date=24 April 2019 |work=256businessnews.com (256BN) |location=Kampala, Uganda}}
# {{cite web |last=Nyanzi |first=Peter |date=18 January 2005 |title=Uganda: Gasatura Heads Airbase Probe Team |url=https://allafrica.com/stories/200501180828.html |access-date=24 April 2019 |newspaper=[[Daily Monitor]] via [[AllAfrica.com]] |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Aviation Safety Network |date=8 January 2005 |title=Accident Database for Antonov An-12 (9Q-CIH) Operated by Services Air On 8 January 2005 |url=https://aviation-safety.net/database/record.php?id=20050108-0 |access-date=24 April 2019 |publisher=Aviation Safety Network}}
== Ebijuliziddwa waberu wa wikipedia ==
* [http://www.ugandairlines.com/ Omukutu gwa Uganda Airlines]
* [https://uganda-aircargo.com/ Omukutu gwa Uganda Air Cargo Corporation]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
k80ocbkfffoz158nuwmjmkftvxu51u4
Baltazar Kasirivu-Atwooki
0
12154
61172
53931
2026-07-11T16:35:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61172
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Baltazar Kasirivu-Atwooki''', amanyiddwa nga '''Kasirivu-Atwooki Kyamanywa''', [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Ye [[:en:Economic_planning|Minisita omubeezi ow'okulondoola eby'enfuna]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]. Yalondebwa mu kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016, nga yadda mu bigere bya [[:en:Henry_Banyenzaki|Henry Banyenzaki]], ayasuulibwa okuva mu Kabineeti.<ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Era aweereza nga [[:en:Parliament_of_Uganda|Mmemba mu Paalamenti]] omulonde ng'akiikirira Essaza ly'e Bugangaizi ey'Ebuggwanjuba mu [[:en:Kibaale_District|Disitulikiti y'e Kibaale]] okuva mu 2011.<ref name="Profile">https://en.wikipedia.org/wiki/Parliament_of_Uganda</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kibaale_District|Disitulikiti y'e Kibaale]] nga 5 Ogusooka 1958. Alina [[:en:Master_of_Science|diguli ey'okubiri mu by'obulimi]], gye yafuna mu 1997 okuva mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] . <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |date=8 June 2016 |title=Profile of Baltazar Kasirivu-Atwooki |url=http://parliamentwatch.ug/mp/dr-kasirivu-atwooki-baltazar/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160701130039/http://parliamentwatch.ug/mp/dr-kasirivu-atwooki-baltazar/ |archive-date=1 July 2016 |access-date=8 June 2016 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU) |df=dmy-all}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFPOU2016">POU (8 June 2016). [https://web.archive.org/web/20160701130039/http://parliamentwatch.ug/mp/dr-kasirivu-atwooki-baltazar/ "Profile of Baltazar Kasirivu-Atwooki"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]] (POU). Archived from [http://parliamentwatch.ug/mp/dr-kasirivu-atwooki-baltazar/ the original] on 1 July 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 June</span> 2016</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1984 okutuuka mu 1992, yaweereza ng’Omusawo wa Gavumenti ow’ebisolo. Oluvannyuma yaweereza ng’omusawo wa gavumenti ow’ebisolo ku mutendera gwa Disitulikiti okuva mu 1992 okutuuka mu 1996. Yeegatta ku Paalamenti ya Uganda mu 1996, era abadde mubaka okuva kw'olwo. Okuva mu 2006 okutuuka mu 2009, yaweereza nga Minisita omubeezi ow’ebyettaka era ng’omuwabuzi wa Pulezidenti omukulu ku nsonga z’ettaka okuva mu 2009 okutuuka mu 2011. <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |date=8 June 2016 |title=Profile of Baltazar Kasirivu-Atwooki |url=http://parliamentwatch.ug/mp/dr-kasirivu-atwooki-baltazar/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160701130039/http://parliamentwatch.ug/mp/dr-kasirivu-atwooki-baltazar/ |archive-date=1 July 2016 |access-date=8 June 2016 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU) |df=dmy-all}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFPOU2016">POU (8 June 2016). [https://web.archive.org/web/20160701130039/http://parliamentwatch.ug/mp/dr-kasirivu-atwooki-baltazar/ "Profile of Baltazar Kasirivu-Atwooki"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]] (POU). Archived from [http://parliamentwatch.ug/mp/dr-kasirivu-atwooki-baltazar/ the original] on 1 July 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 June</span> 2016</span>.</cite></ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’okulondoola ebyenfuna. <ref>https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Baltazar Kasirivu-Atwooki mufumbo. <ref name="Profile">{{Cite web |last=POU |date=8 June 2016 |title=Profile of Baltazar Kasirivu-Atwooki |url=http://parliamentwatch.ug/mp/dr-kasirivu-atwooki-baltazar/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160701130039/http://parliamentwatch.ug/mp/dr-kasirivu-atwooki-baltazar/ |archive-date=1 July 2016 |access-date=8 June 2016 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU) |df=dmy-all}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFPOU2016">POU (8 June 2016). [https://web.archive.org/web/20160701130039/http://parliamentwatch.ug/mp/dr-kasirivu-atwooki-baltazar/ "Profile of Baltazar Kasirivu-Atwooki"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]] (POU). Archived from [http://parliamentwatch.ug/mp/dr-kasirivu-atwooki-baltazar/ the original] on 1 July 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 June</span> 2016</span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Kibaale_District|Disitulikiti y'e Kibaale]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
69x9ry6irkhbcnqpkufzcfusdxopz2i
David Karubanga
0
12155
60994
55103
2026-07-11T15:55:52Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60994
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''David Karubanga''',[[:en:Uganda|Munnayuganda]] era munnabyabufuzi . Yaliko [[:en:Ministry_of_Public_Service_from_2016-2021(Uganda)|Minisita omubeezi ow’abakozi ba gavumenti]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva mu 2016-2021 bwe yasuulibwa mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Mu kiseera kino ye mubaka wa Konsityuwensi y'e Kigorobya mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]], mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumin'emu (2021 - 2026). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu 2016. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-david-7220/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/5d795867-7558-4521-9a0d-99b3e0095c99/</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
8iullpilc0a11gtw7u313a0lsf4qt0t
61076
60994
2026-07-11T16:00:14Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61076
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''David Karubanga''',[[:en:Uganda|Munnayuganda]] era munnabyabufuzi . Yaliko [[:en:Ministry_of_Public_Service_from_2016-2021(Uganda)|Minisita omubeezi ow’abakozi ba gavumenti]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva mu 2016-2021 bwe yasuulibwa mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 6 Ogwomukaaga 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf</ref> Mu kiseera kino ye mubaka wa Konsityuwensi y'e Kigorobya mu [[:en:Hoima_District|Disitulikiti y'e Hoima]], mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumin'emu (2021 - 2026). <ref>https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament</ref> Yasooka kulondebwa ku kifo kino mu 2016. <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-david-7220/</ref> <ref>https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/5d795867-7558-4521-9a0d-99b3e0095c99/</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
1p9qficy6sbhwvhlspngp30cwjj1h5e
Isaac Mulindwa
0
12156
61403
55348
2026-07-11T16:45:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61403
wikitext
text/x-wiki
'''Isaac Mulindwa''' musubuuzi munnayuganda era yaliko munnabyabufuzi. Yemutandisi era yennanyini Makinawa Motors Limited, abatunda emmotoka esangibwa e [[Kololo]] okulirana ekibuga kya Uganda ekikulu, [[Kampala]].<ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Yazaalibwa ku kyalo Ruharo mu Munisipaali y’e Mbarara, circa 1941. Muzzukulu wa baami ba [[Baganda]] abagenda e Ankole ku kuyitibwa kwa ssaabaminisita w’e Ankole mu kiseera ekyo, Nuwa Mbaguta mu 1886. Omu ku bajjajja ba Mulindwa yali "omutaka wa Gombolola (Sabawali) ow'e Buyanja." Sub-county mu Igara, kati [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]] ". <ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref>
Mulindwa yasomera mu Kabwohe Muslim Primary School mu 1949 n’oluvannyuma [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli High School]], okusoma siniya. Oluvannyuma yasomera mu ttendekero ly’ebyobulimi erya Arapai Agricultural College e Soroti, nga kati kitundu ku [[Busitema University|yunivasite ya Busitema]] . <ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref>
Ku nkomerero y’emyaka gya 1950, Mulindwa yaggulawo ekiyumba ky’amaliba e [[Kabwohe]] . Era yaggulawo edduuka erisuubula obulo, kasooli, n'emmwaanyi. Mu 1960, yasenguka n’agenda e Stanleyville mu Congo eyali efugibwa Bubirigi mu kiseera ekyo, n’abeera eyo okumala emyaka ebiri. Mu kiseera ekyo, yasikiriza bbandi za Jazz ttaano eza Congo okusengukira mu Uganda, n’afuna akasiimo akali wakati wa UGX:4,000 ne UGX:6,000 ku buli bbandi. Yaggulawo Makinawa Motors mu 1964 n’agiddukanya bulungi okutuusa mu 1980 lwe yawalirizibwa okugenda mu buwanganguse olw'ebyobufuzi, n’amalayo emyaka etaano nga tannadda mu Uganda mu 1985. <ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref>
== Bizinensi n’okusiga ensimbi ==
Ye nnannyini oba y’afuga bizinensi zino wammanga: <ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref>
# Ekkolero lya kaawa e Lukuli, Makindye Division, Kampala, lyaggulwawo mu 1963.
# Kkampuni ya Makinawa Motors Limited, e Kololo, mu Kampala Central Division, yaggulwawo mu 1964.
# Faamu y'ebyobusuubuzi, ebyobulimi e Matugga, [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . <ref>{{Cite web |last=Nsubuga |first=Umar |date=29 May 2015 |title=Bamutale is tasting sweet money from potatoes |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1327293/bamutale-tasting-sweet-money-potatoes |access-date=13 March 2016}}</ref>
# Ekkolero erirongoosa omuceere ku faamu e Matugga.
# Amaka e Ruharo mu Mbarara mu Uganda
# Amaka e Kololo mu Kampala mu Uganda.
== Ebyobufuzi ==
Mu 1955, yali omu ku baatandikawo ekibiina kya [[Uganda Freedom Movement]] (UFM) ne [[Augustine Kamya]], [[Mary Nkata]], ne [[Godfrey Binaisa]] . UFM yali ku mwanjo mu kutegeka okwesamba bizinensi n’ebifo bya ba Asia, okuwakanya okusosola n’obusosoze mu mawanga ebikolebwa abazungu n’Abaasia ku Bafirika. <ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref>
== Obulamu bwe ==
Mu 1962, Mulindwa yawasa Safina Nnaku era bombi balina abaana mukaaga. <ref name="Car">{{Cite web |last=Tibyangye |first=Otushabire |date=14 March 2014 |title=Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html |archive-date=14 October 2018 |access-date=13 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTibyangye2014">Tibyangye, Otushabire (14 March 2014). [https://web.archive.org/web/20181014003228/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html "Hajji Isaac Mulindwa was born for the car business"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Hajji-Isaac-Mulindwa-was-born-for-the-car-business/-/691232/2244638/-/item/0/-/oa2i3x/-/index.html the original] on 14 October 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2016</span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
<templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki ==
* [http://www.busitema.ac.ug/ Omukutu gwa yintaneeti ogwa yunivasite ya Busitema]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
t9gb9bpfoch7ysd77qemdckwn6cr5pd
Kambale Ferigo
0
12166
61281
42617
2026-07-11T16:41:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61281
wikitext
text/x-wiki
'''Kambale Ferigo''' munnabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era ali mu bakola amateeka g'eggwanga, nga mubaka, akiikirira munisipaali y’e Kasese mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eye 11. <ref>{{Cite web |title=Parliament Swearing in Day two: who is on the list |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/102763 |access-date=2021-12-09 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Yalondebwa mu Paalamenti oluvannyuma lw’okuvuganya n’okuwangula Robert Centenary n’abalala, mu kulonda kwa bonna okwa 2021. <ref>{{Cite web |title=Centenary Concedes as Partial Results Paint loss for Him in Kasese Municipality |url=https://ugandaradionetwork.net/story/centenary-concedes-as-partial-results-paint-loss-for-him-in-kasese-municipality- |access-date=2021-12-12 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-03-18 |title=How opposition disunity awarded NRM 20 MP seats |url=https://www.independent.co.ug/how-opposition-disunity-awarded-nrm-20-mp-seats/ |access-date=2021-12-12 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Kambale Ferigo - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/kambale-ferigo-7628/ |access-date=2023-02-09 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
Mu kakuyege gweyaliko mu kunoonya akalulu k'okulonda kwa 2021, yasuubiza okusikiriza gavumenti okuddamu okuzimba [[:en:Kilembe_Mines_Hospital|eddwaliro lya Kilembe Mines]], okuzimba eggwanika ery’omulembe, okuzimba [[:en:Kasese_Airport|ekisaawe ky’ennyonyi e Kasese]] n’okutegeka emisomo gy’eby'obusuubuzi okutumbuula bizineensi. <ref>{{Cite web |date=2020-10-17 |title=Mr. Kambale Ferigo on lobbying's for Kasese people. |url=https://kaseseguideradio.com/mr-kambale-ferigo-on-lobbyings-for-kasese-people/ |access-date=2021-12-12 |website=Kasese Guide Radio |language=en-US}}</ref>
Era y'Akulira ekibiina ky'omubintu ekiyitibwa Big Heart Foundation (BHF) ekitegeka okutendekebwa mu by'emikono eri abavubuka mu disitulikiti y'e Kasese, ng'era kibakulembeddemu mu kutandikawo ebibiina ebibayamba okulwanyisa okumalawo obutabeera na mirimu gyakukola.<ref>{{Cite web |title=Kasese NRM youth storm CFO's home |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1324443 |access-date=2021-12-12 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Mu kaseera keyamala nga y'Akulira Eby'ensiimbi e Kasese mu 2015, ekibinja ky’abavubuka kyalumba amaka ge nga kimusaba okwesimbawo mu kulonda kwa 2016, kye yakola wabula n’awangulwa. <ref>{{Cite web |title=Kasese NRM youth storm CFO's home |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1324443 |access-date=2021-12-12 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Y'ali omu kubaali ku ttiimu y’Ababaka ba Paalamenti okuva e Kasese, abaali basaba okwanguya mu kusala omusango wamu n'okuteebwa kwa Omusinga [[Charles Mumbere|Charles Wesley Mumbere]] ow’e Rwenzururu, eyali ssaabaminisita we n’omukuumi w'Omusinga ow’e Rwenzururu. <ref>{{Cite web |date=2021-08-24 |title=Kasese MPs want Mumbere's trial expedited |url=http://nilepost.co.ug/2021/08/24/kasese-mps-want-mumberes-trial-expedited/ |access-date=2021-12-12 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
89cryqv254icou6hj0oor5kgjdzkv00
Gerald Nangoli
0
12169
61718
56579
2026-07-11T17:30:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61718
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gerald Nangoli''' munnayuganda era mmemba wa paalamenti ow'essaza lya Elgon ey'obukiika kkono mu [[Bulambuli (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bulambuli]] mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'emu . <ref>{{Cite web |title=Endowooza z'ababaka ku kifo kya sipiika |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/115900123 |access-date=2022-03-31 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Committee on Finance, Planning and Economic Development – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-finance-planning-and-economic-development/ |access-date=2022-03-31 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-finance-planning-and-economic-development/ "Committee on Finance, Planning and Economic Development – Parliament Watch"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2022-03-31</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=2021-08-31 |title=Muloni, Kitutu disagree over govt appointments in Bugisu |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/muloni-kitutu-disagree-over-govt-appointments-in-bugisu--3532412 |access-date=2022-03-31 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-01-20 |title=NRM Dominates Bugisu Region's Parliamentary Polls |url=https://chimpreports.com/nrm-dominates-bugisu-regions-parliamentary-polls/ |access-date=2022-03-31 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://chimpreports.com/nrm-dominates-bugisu-regions-parliamentary-polls/ "NRM Dominates Bugisu Region's Parliamentary Polls"]. ''ChimpReports''. 2021-01-20<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2022-03-31</span></span>.</cite></ref> Yeegattira mu kibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]] . <ref name=":0" /> Mu paalamenti ey'ekkumi n'emu, Nangoli aweereza ku kakiiko k'ebyensimbi, okuteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna. <ref>{{Cite web |title=Committee on Finance, Planning and Economic Development – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-finance-planning-and-economic-development/ |access-date=2023-02-08 |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gy’ebyobufuzi ==
Teyavuganyizibwa mu kamyuufu ak'okusuunsulamu anaakwata bendera , okuvuganya nga mmemba wa paalamenti ow'essaza lya Elgon ey'obukiika kkono. <ref>{{Cite web |date=2020-09-04 |title=NRM Primaries: 33 MPS go through unopposed |url=https://www.independent.co.ug/nrm-primaries-33-mps-go-through-unopposed/ |access-date=2022-03-31 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-09-16 |title=NRM Primaries: List of Winners, Losers in Bugisu Sub Region |url=https://chimpreports.com/nrm-primaries-list-of-winners-losers-in-bugisu-sub-region/ |access-date=2022-03-31 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Nangoli yawangula akalulu ka 2021 era n'afuuka omubaka wa paalamenti ow'essaza lya Elgon ey'obukiika kkono mu disitulikiti y'e Bulambuli n'omuwendo gw'obululu ogusinga obungi. <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-01-20 |title=NRM Dominates Bugisu Region's Parliamentary Polls |url=https://chimpreports.com/nrm-dominates-bugisu-regions-parliamentary-polls/ |access-date=2022-03-31 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Nangoli Gerald - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nangoli-gerald-7036/ |access-date=2023-02-08 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> Nangoli atuula ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by’ensimbi, okuteekateeka n’enkulaakulana mu by’enfuna mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’emu nga kakubirizibwa Dr. Keefa Kiwanuka. <ref name=":0">{{Cite web |title=Committee on Finance, Planning and Economic Development – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-finance-planning-and-economic-development/ |access-date=2022-03-31 |language=en-US}}</ref>
== Emirimu emirala ==
Nangoli bulijjo abadde alwanyisa obuli bw’enguzi, okukozesa obubi ofiisi n’okubulankanya ssente za gavumenti mu ssaza lya Elgon ey'obukiika kkono. <ref>{{Cite web |date=2021-12-09 |title=Bulambuli CAO detained for alleged abuse of office |url=https://www.independent.co.ug/bulambuli-cao-detained-for-alleged-abuse-of-office/ |access-date=2022-03-31 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Yasaba abakwatibwako ssente z'emyooga okwongera ku kumanyisa abantu basobole okufuna okumanya okusingawo ku ngeri y’okuziganyulwamu. <ref>{{Cite web |date=2022-02-01 |title=Legislators, Entrepreneurs Push for More Sensitization on 'Emyooga' Initiative |url=https://chimpreports.com/legislators-entrepreneurs-push-for-more-sensitization-on-emyooga-initiative/ |access-date=2022-03-31 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yeetaba mu kutongoza okukola oluguudo lwa kaserem-kapchorwa. <ref>{{Cite web |date=2022-01-29 |title=Kaserem-Kapchorwa Road to Stimulate Trade in Sebei |url=https://chimpreports.com/kaserem-kapchorwa-road-to-stimulate-trade-in-sebei/ |access-date=2022-03-31 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Nangoli yagenda ku kulambula okw'okulondoola amasomero mu Disitulikiti y’e Bulambuli okukebera embeera gye gaalimu era naakizuula nti amasomero agasinga tegaddaabirizibwa olw’ebbula ly’ensimbi. <ref>{{Cite web |title=Schools in Bulambuli Yet to Receive Funds for Renovation |url=https://ugandaradionetwork.net/story/schools-in-bulambuli-yet-to-receive-funds-for-renovation- |access-date=2022-03-31 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[Irene Muloni|Irene Muloni, omusajja omulala]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
76apnm5pdrazm59r3zgorzn2ig1c00d
Fred Bwino Kyakulaga
0
12172
61235
60726
2026-07-11T16:38:36Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61235
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fredrick Bwino Kyakulaga''' yazaalibwa mu Gwomukaaga nga 22, 1964 Munnayuganda [[Munnassomabusirikitu(Microbiologist)|omukugu mu by'obutonde obutonotono]] era [[:en:Politician|Munnabyabufuzi]] akola nga Minisita Omubeezi Ow'eby'obulimi, Amakolero Ebisolo, n'Obuvubi, ekifo kye yakwata mu Gwomukaaga mu 2021. Era ye [[:en:Member_of_parliament|Mubaka wa Paalamenti]] omulonde akiikirira Kigulu North mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y'e Iganga]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement]] . <ref>{{Cite web |date=2022-12-23 |title=Govt to plant 100,000 hectares of oil palm |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/govt-to-plant-100-000-hectares-of-oil-palm-4064502 |access-date=2023-02-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=11 October 2022 |title=Gov't sets interventions to end food insecurity |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/144864 |access-date=2023-02-04 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Fred Bwino Kyakulaga Archives |url=https://www.independent.co.ug/tag/fred-bwino-kyakulaga/ |access-date=2023-02-04 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Senyonyi |first=Taddewo William |date=2021-08-06 |title=Agriculture State Minister Applauds UCDA For Developments In Sub-sector » Business Focus |url=https://businessfocus.co.ug/agriculture-state-minister-applauds-ucda-for-developments-in-sub-sector/ |access-date=2023-02-04 |website=Business Focus |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Akankwatsa |first=Tonny |date=2022-09-17 |title=Uganda's Anti Tick Vaccine Ready for Field Trials |url=https://thetowerpost.com/2022/09/17/ugandas-anti-tick-vaccine-ready-for-field-trials/ |access-date=2023-02-04 |website=TowerPostNews |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Muhindo |first=Samuel |date=13 October 2021 |title=Reenergized MAAIF seeks media alliances to transform agriculture |url=https://www.observer.ug/businessnews/71508-reenergized-maaif-seeks-media-alliances-to-transform-agriculture |access-date=2023-02-04 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Express |date=2021-01-19 |title=Full List of Elected MPs in Uganda 2021 |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/01/19/full-list-mps-elected-in-uganda-2021/ |access-date=2023-02-04 |website=Daily Express News |language=en-GB}}</ref>
== Obulamu bwe n’obuyigirize ==
Fred Bwino Kyakulaga yazaalibwa mu Gwamukaaga nga 22, 1964 e Kigulu mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] .
Fred alina diguli ey'okusatu mu [[:en:Public_administration|by’Okudukanya Emirimu gya Gavumenti]] okuva mu [[Uganda Management Institute]], MA mu by’okugula n'okutambuza eby'amaguzi okuva mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]] era mu kiseera kino akola Diguli ye ey'Okusatu mu Kunoonyereza ku by’Obulimi mu by’Obutonde bw’Ebimera.
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_government_ministries_of_Uganda|Olukalala lwa Minisitule za Gavumenti mu Uganda]]
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda eye 11]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda eye 10]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Emikutu emirala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20251118221726/https://www.agriculture.go.ug/minister-of-state-for-agriculture/ Omukutu gwa Minisitule y’eby'obulimi, Amakolero g’ebisolo n’obuvubi]
* [https://www.fao.org/fileadmin/templates/cfs/Events/ExpoDubai/Bio/Hon._Bwino_Fred_Kyakulaga_Bio.pdf Omukutu gwa FAO]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
grcsqes43p67bq50muhfjqd7psy8kzy
Amos Mubunga Kambere
0
12175
61719
53692
2026-07-11T17:30:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61719
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Amos Mubunga Kambere''' muwandiisi wa Uganda–Canada, omukugu mu by’enjigiriza, era eyali omubaka wa Palamenti mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] . Mu 1980, Amos Mubunga Kambere yafuuka omubaka wa Palamenti ya [[:en:Uganda|Uganda]] asinga obuto ku myaka abiri mu mukaaga ng’akiikirira Bukiikaddyo bwa Kasese. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/what-nrm-can-do-to-regain-kasese-1861052</ref>
Muwandiisi era awandiise ekitabo ekiyitibwa Celebrating Literacy in the Rwenzori Region: Lest We Forget: A Biographical Narrative of Uganda’s Youngest Member of Parliament, 1980–1985. Ekitabo kino kirina omuko ogw'okubiri ku [[:en:Amazon_(company)|mukutu gwa Amazon]] .
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Amos Mubunga Kambere yazaalibwa mu 1954 e Kyarumba [[:en:Kasese_District|mu Disitulikiti y’e Kasese]] mu Bugwanjuba bwa Uganda, nga yakulira ku nsozi za Rwenzori. Yasomerako ku Kyarumba Primary School nga tannayingira siniya mu kibuga ekikulu ekya Uganda [[:en:Kampala|Kampala]] . Oluvannyuma yasoma eby’enfuna n’ebyenjigiriza mu [[:en:Kyambogo_University|Kyambogo University]] College.
Mu 1978, Amos yagenda e [[:en:Kabale|Kabale]], disitulikiti eri mu kitundu ky’obukiikaddyo bw'obugwanjuba bwa Uganda gye yasomesa ku ssomero lya Kigezi High School ng’akulira ekitongole ky'essomo ly’ebyobusuubuzi. Era yali akola nga kapiteeni wa ttiimu y’omupiira ey’omu kitundu eyitibwa Kabale Town Council (KTC).
== Ebyobufuzi bye ==
Oluvannyuma lw’okumala akaseera katono ng’omusomesa e Kabale, Amos yaddayo mu [disitulikiti y’e Kasese] gye yeesanga ng’ali mu byobufuzi oluvannyuma lw'okusunsulwa okukiikirira ekitundu ky’e Kasese South wansi w’ekibiina kya Uganda Peoples Congress ng’omukwasi wa bendera yaakyo.
Mu kiseera ekyo, Amos Mubunga yali yeegasse ku kibiina ky’ebyobufuzi [[:en:Uganda_People's_Congress|ekya Uganda Peoples Congress]] ekyali kikulirwa [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] bwe yali mu Kigezi Highschool.
Amos Mubunga Kambere yayitamu mu [[:en:1980_Ugandan_general_election|kulonda kwa Uganda okwa 1980]], ekyamufuula omubaka asinga obuto mu palamenti mu lukiiko lwa Uganda olwokusatu.
== Ebitabo bye ==
Amos Mubunga awandiise ebitabo ebiwerako omuli; Celebrating Literacy in the Rwenzori Region: Lest We Forget: A Biographical Narrative of Uganda's Youngest Member of Parliament, 1980–1985, mw’awandiika olugendo lw’omutendera ku mutendera olwamutuusa ku kufuuka omubaka wa palamenti asinga obuto mu Uganda. <ref>https://books.google.com/books?id=ej5VzQEACAAJ</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=ej5VzQEACAAJ</ref> Mu kitabo kino ekyafulumizibwa mu 2011, era anyumya ku kitundu kya Rwenzori mu Uganda n’olutalo lwa Bakonzo olw’okusiimibwa.
== Obulamu obw’obuntu ==
Amos Kambere mufumbo ne Edith Kambere era bonna balina abaana bana ab’obulenzi. Babeera Canada gy’akyagenda mu maaso n’okuwagira abagwiira n’amaka g’ababundabunda ng’ayita mu kibiina kya Umoja Operation Compassion Society. <ref>https://bhayanafoundation.org/winner/amos-kambere/</ref> <ref>https://www.cbc.ca/news/canada/british-columbia/surrey-refugees-syrian-1.3315644</ref> <ref>https://www.surreynowleader.com/news/scholarship-program-launched-for-immigrant-youth-in-surrey/</ref> Mu Canada, Amos Mubunga yasoma eby’okuddukanya emirimu n’abakozi mu British Columbia Institute of Technology.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
a5bd14nm2wzdye9mhmxm8220t468nqr
Kayaga Baroda Watongola
0
12184
61479
44622
2026-07-11T17:04:34Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61479
wikitext
text/x-wiki
'''Kayaga Baroda Watongola''' [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] [[:en:Uganda|Omunnayuganda]] era [[:en:Legislator|omu kubakola amateeka mu ggwanga]]. Ye Mubaka wa Paalamenti akiikirira munisipaali y'e Kamuli mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'e 11. Yayingira Paalamenti nga talina kibiina kyeyali agiddemu, okugyako okubeera obwanamunigina. <ref name=":0">{{Cite web |last=Benard |first=Don M. |date=2020-11-27 |title=Kyambogo University Finalist Nominated to Contest for Her Fallen Mother's MP Seat |url=https://campusbee.ug/news/kyambogo-university-finalist-nominated-to-contest-for-her-fallen-mothers-mp-seat/ |access-date=2022-04-06 |website=Campus Bee |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-02-23 |title=Kamuli Municipality MP Elect Kayanga Embarks on "Non-Violent Youth Project" - |url=https://www.redpepper.co.ug/2021/02/kamuli-mp-elect-kayanga/ |access-date=2022-04-06 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-07-05 |title=KAMULI: Hon.Baroda Watongola donates to locals Covid-19 Relief items |url=https://www.nbsgroupuganda.com/kamuli-hon-baroda-watongola-donates-to-locals-covid-19-relief-items/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210804232833/https://www.nbsgroupuganda.com/kamuli-hon-baroda-watongola-donates-to-locals-covid-19-relief-items/ |archive-date=2021-08-04 |access-date=2022-04-06 |website=NBS 89.4FM |language=en-US}}</ref>
== Obuvo n’Eby'enjigiriza ==
Baroda Watongola muwala w’omugenzi Hajjat [[Rehema Tiwuwe Watongola]], eyali Omubaka wa Paalamenti ng'akiikirira Munisipaali y’e Kamuli, ne Badiru Watongola, ssentebe w’ekibiina [[National Resistance Movement]] (NRM) mu Munisipaali y'e Kamuli. <ref name=":2">{{Citation|title=Deceased MP Watongola's daughter joins MP contest for Kamuli municipality|url=https://www.youtube.com/watch?v=DdEFzCCxOnY|language=en|access-date=2022-04-06}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |date=2020-11-24 |title=Daughter nominated to compete for deceased mother's MP seat in Kamuli Municipality |url=http://nilepost.co.ug/2020/11/24/daughter-nominated-to-compete-for-deceased-mothers-mp-seat-in-kamuli-municipality/ |access-date=2022-04-06 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |last=URN |title=Late Watongola's daughter Kayaga nominated for Kamuli MP seat |url=https://observer.ug/news/headlines/67492-late-watongola-s-daughter-kayaga-nominated-for-kamuli-mp-seat |access-date=2022-04-06 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |title=Watongola's daughter fights for her mother's shoes |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1533437 |access-date=2022-04-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Baroda Watongola yasomerako ku Kyambogo University, gyeyafunira Diguli mu [[:en:Community-based_rehabilitation|Kulaakulanya Embeera y'Abantu abalina Obulemu ku Mibiri]]. Era alina dipulooma mu koosi y’emu. <ref name=":0"/> <ref name=":3"/> <ref name=":6">{{Cite web |date=2020-11-24 |title=Fallen Kamuli MP's daughter joins race to replace her |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fallen-kamuli-mp-s-daughter-joins-race-to-replace-her-3208374 |access-date=2022-04-06 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu ==
Baroda yadira maama we mu bigere ng'eyavuganya ku kifo kya [[:en:Municipality|Munisipaali]] [[Kamuli|y’e Kamuli]] oluvannyuma lwa nnyina Hajjat Rehema Watongola okufa [[:en:COVID-19|ekirwadde kya Covid 19]] ng’ebula emyezi mitono okulonda kwa bonna mu Uganda okwa 2021 kwe yali agenderera okwetabamu. Abalonzi e Kamuli baalaba Baroda ng'eyali asobola okudira maama we mu bigere. <ref name=":0"/> <ref name=":3"/> <ref>{{Cite web |date=2020-11-25 |title=Daughter to deceased Kamuli Municipality MP Watongola nominated to "defend" mother's Seat |url=https://www.matookerepublic.com/2020/11/25/daughter-to-deceased-kamuli-municipality-mp-watongola-nominated-to-defend-mothers-seat/ |access-date=2022-04-06 |website=Matooke Republic |language=en-US |archive-date=2020-11-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201126204804/https://www.matookerepublic.com/2020/11/25/daughter-to-deceased-kamuli-municipality-mp-watongola-nominated-to-defend-mothers-seat/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":4"/> <ref name=":5"/> <ref name=":6"/>
Ono era yafunye okuwagirwa okuva eri pulezidenti w’ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change (FDC)]] Ying. Patrick Oboi Amuriat wadde nga yali akiikirira endowooza y’ebyobufuzi ey’enjawulo. <ref>{{Cite web |date=2020-12-27 |title=Video: FDC's Amuriat Endorses NRM-leaning Candidate for Kamuli Municipality MP Seat |url=https://chimpreports.com/fdcs-amuriat-endorses-nrm-leaning-candidate-for-kamuli-municipality-mp-seat/ |access-date=2022-04-06 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, Baroda yeegwanyiza ekifo ky’Omubaka nga talina kibiina kyabyabufuzi ky'akiikiridde nga maama we bweyali akikoze. Yawangula Mastula Namatovu owa [[National Resistance Movement]], Mosses Bigirwa owa [[National Unity Platform]] (NUP) ne Ying. Geoffrey Mugoye (omulala eyali talina kibiina kyabyabufuzi kyeyali agiddemu). <ref name=":1"/> <ref name=":4"/> <ref name=":5"/> <ref>{{Cite web |title=The women who trounced men in parliamentary races |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/87058 |access-date=2022-04-06 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2024-11-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241127010943/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/87058 |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
2dxg9i70n4stxtypeahflwqfut0eyld
Paul Mwiru
0
12197
61245
42805
2026-07-11T16:39:16Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61245
wikitext
text/x-wiki
'''Paul Mwiru''' Munnamateeka [[Yuganda|Munnayuganda]] era munnabyabufuzi.
Yaweerezaako ng'[[Parliament of Uganda|omubaka wa Paalamenti]] omulonde owa munisipaali y’e Jinja, ekitundu ky'obuvanjuba mu [[Jinja|kibuga Jinja]], mu [[Ttundutundu ly'obuvanjuba bwa|ttundutundu ly'obuvanjuba]] bwa Uganda. Yaali yeegattira mu kibiina kya [[Alliance for National Transformation]] (ANT) naye oluvannyuma yeegatta ku [[kibiina kya National Unity Platform (NUP)]] . Mwiru yasobola bulungi okusigaza ekifo kye mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu 2021, gye yawangula gweyali naye ku mbiranye ennyo owa [[National Resistance Movement]] Nathan Igeme Nabeeta. <ref>{{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=514 |access-date=2021-03-18 |website=www.parliament.go.ug}}</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 12 Omwezi ogwomunaana 1977 mu Walukuba ey'obuvanjuba mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y’e Jinja]]. Mwiru yasomera ku Walukuba East Primary School gye yakolera ebigezo bye eby'akamalirizo ebya pulayimale, bweyali tanneegatta ku somero lya siniya erya Jinja senior secondary school gye yafunira ebbaluwa zombi eya siniya eyokuna ([[Uganda Certificate of Education]] (UCE) n'eya siniya eyomukaaga [[Uganda Advanced Certificate of Education]] ( UACE) .Oluvannyuma yasoma dipulooma mu mateeka mu Law Develop[ment Centre. Oluvannyuma lwakabanga ng'ebyokusoma abiwummuddemu , yaddayo okusoma ddiguli esooka mu mateeka ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], gye yafuna mu 2010. <ref>{{Cite web |date=2020-07-10 |title=Paul Mwiru: Why I ditched FDC for ANT |url=https://nilepost.co.ug/2020/07/10/paul-mwiru-why-i-ditched-fdc-for-ant/ |access-date=2021-03-18 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
== Olugendo lwe olw'ebyobufuzi ==
Olugendo lwe olw’ebyobufuzi lubadde lumpi, kyokka yali wa maanyi nnyo mu paalamenti mu kiseera ky’okukyusa ebbago ly’etteeka ly’ekkomo ku myaka omukulembeze w'eggwanga gyalina okukomako okwesimbawo, gye yalonda ng’awakanya ennoongosereza yalyo
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ibzfzh2ibq9jzw2sbha8c6wp72s48vk
Bosmic Otim
0
12199
61657
57954
2026-07-11T17:28:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61657
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''William Otim''' era amanyiddwa nga '''Bosmic Otim''' oba '''Lucky Bosmic Otim''' [[munnayuganda]] omuyimbi era munnabyabufuzi eyazaalibwa era n'akulira mu [[Gulu]].<ref>{{Cite web |last=Holslin |first=Peter |date=1 December 2008 |title=The Biggest Weapon in Northern Uganda |url=https://brooklynrail.org/2008/12/music/the-biggest-weapon-in-northern-uganda |access-date=20 June 2020 |website=The Brooklyn Rail |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite journal |last=Opiyo |first=Lindsay McClain |date=2015 |title=Music as Education, Voice, Memory, and Healing: Community Views on the Roles of Music in Conflict Transformation in Northern Uganda |url=http://www.jstor.org/stable/10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |journal=African Conflict and Peacebuilding Review |volume=5 |issue=1 |pages=41–65 |doi=10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |issn=2156-695X |jstor=10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |s2cid=142498646 |url-access=subscription}}</ref>
Yafuuka omulwanirizi w'emirembae w’emirembe ng’ayita mu nnyimba ze mu 2006, ekibiina [[National Resistance Movement|kya National Resistance Movement]] bwekyali kirwanagana n’eggye [[Lord's Resistance Army]].<ref>{{Cite web |date=9 April 2019 |title="Music exposes thieves": Meet Bosmic Otim, 'northern Uganda's Bobi Wine' |url=https://africanarguments.org/2019/04/09/music-exposes-thieves-meet-bosmic-otim-northern-uganda-bobi-wine/ |access-date=20 June 2020 |website=African Arguments |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite book |last=Mitchell |first=Jolyon |date=1 November 2019 |title=Peacebuilding and the Arts |url=https://books.google.com/books?id=NRS_DwAAQBAJ&q=birth+date+for+bosmic+otim&pg=PA159 |last2=Vincett |first2=Giselle |last3=Hawksley |first3=Theodora |last4=Culbertson |first4=Hal |publisher=Springer Nature |isbn=978-3-030-17875-8 |language=en}}</ref> Mu 2007, yayitibwa LRA okubasanyusa n’abantu b’omu kitundu.<ref>{{Cite web |title=LRA invite artistes to entertain them |url=https://www.newvision.co.ug/news/1160730/lra-invite-artistes-entertain |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Yawangula engule ya Pearl of Africa Music Awards eya 2007.<ref>{{Cite web |title=PAM Awards add life to Lira |url=https://www.newvision.co.ug/news/1187536/pam-awards-add-life-lira |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Mu 2019, yatuula ebigezo bye ebya siniya eyomukaaga (S.6) biyite Uganda Advanced Certificate Of Education bye yagwa,<ref>{{Cite web |date=2 February 2020 |title=UACE2019: NRM's Bosmic Otim blames 'Triple F' performance on mafias |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200228/88331/uace2019-nrms-bosmic-otim-blames-triple-f-performance-on-mafias.html |access-date=20 June 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> nekilemesa okuyaayaana kwe okuvuganya mu byobufuzi mu kulonda kwa 2021.<ref>{{Cite web |last=URN |date=2 February 2020 |title=Poor UACE results dent musician Bosmic Otim's political |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Poor-UACE-dent-musician-Bosmic-Otim-s-political-ambitions/688334-5472540-t7qbv4z/index.html |access-date=20 June 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Yali mukwanaganya era ssentebe w'ekisinde ky'[[Amanyi g'Abantu]] (People Power),<ref>{{Cite web |title=Bobi Wine's 150-member team |url=https://www.newvision.co.ug/news/1504208/bobi-wines-150-team |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> kyokka oluvannyuma yasala eddiro n'agenda mu [[National Resistance Movement|NRM]] oluvannyuma lw'okusisinkana Pulezidenti [[Yoweri Museveni]].<ref>{{Cite web |last=Kwo |first=Jimmy |date=9 February 2020 |title=Singer Bosmic explains why he met Museveni, quit People Power |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Singer-Bosmic-explains-why-he-met-Museveni-quit-People-Power/689844-5449866-m6g033/index.html |access-date=20 June 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2 January 2020 |title=People Power losses trust in Bosmic after Museveni meeting |url=https://www.independent.co.ug/people-power-losses-trust-in-bosmic-after-museveni-meeting/ |access-date=20 June 2020 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> N'era yawerebwa okuyimba mu Uganda mu kiseera we yabeerera mu People Power, olw'okwogera obubi ku gavumenti.<ref>{{Cite web |last=URN |title=People Power musician Bosmic banned from performing in Uganda |url=https://observer.ug/news/headlines/62374-people-power-musician-bosmic-banned-from-performing-in-uganda |access-date=20 June 2020 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> Bosmic yali ku puleesa n'omuliro okuva mu bukulembeze bw' [[Acholi]] '''obw'enonno''' olw'okubutyoboola n'okwonoona erinnya lyabwo ku nsonga z'ettaka.<ref>{{Cite web |title=Singer Under Fire for Discrediting Acholi Officials |url=https://ugandaradionetwork.net/story/acholi-fire-spitting-musician-attacks-rwot-premier-1 |access-date=20 June 2020 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Era y’omu ku bayimbi abeetaba mu ttabamiruka w’ababaka b’ekibiina kya [[National Resistance Movement|NRM]] mu 2020 mu kisaawe e [[Ekisaawe ky'eggwanga ekya Mandela|Namboole]].<ref>{{Cite web |last=Witness |first=Eye |date=2 January 2020 |title=Bebe Cool Leads Over 40 Musicians To NRM's National Delegates Conference In Namboole |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/01/25/bebe-cool-leads-over-40-musicians-to-nrms-national-delegates-conference-in-namboole/ |access-date=20 June 2020 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |last=Holslin |first=Peter |date=1 December 2008 |title=The Biggest Weapon in Northern Uganda |url=https://brooklynrail.org/2008/12/music/the-biggest-weapon-in-northern-uganda |access-date=20 June 2020 |website=The Brooklyn Rail |language=en-US}}
# {{Cite journal |last=Opiyo |first=Lindsay McClain |date=2015 |title=Music as Education, Voice, Memory, and Healing: Community Views on the Roles of Music in Conflict Transformation in Northern Uganda |url=http://www.jstor.org/stable/10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |journal=African Conflict and Peacebuilding Review |volume=5 |issue=1 |pages=41–65 |doi=10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |issn=2156-695X |jstor=10.2979/africonfpeacrevi.5.1.41 |s2cid=142498646 |url-access=subscription}}
# {{Cite web |date=9 April 2019 |title="Music exposes thieves": Meet Bosmic Otim, 'northern Uganda's Bobi Wine' |url=https://africanarguments.org/2019/04/09/music-exposes-thieves-meet-bosmic-otim-northern-uganda-bobi-wine/ |access-date=20 June 2020 |website=African Arguments |language=en-GB}}
# {{Cite book |last1=Mitchell |first1=Jolyon |date=1 November 2019 |title=Peacebuilding and the Arts |url=https://books.google.com/books?id=NRS_DwAAQBAJ&q=birth+date+for+bosmic+otim&pg=PA159 |last2=Vincett |first2=Giselle |last3=Hawksley |first3=Theodora |last4=Culbertson |first4=Hal |publisher=Springer Nature |isbn=978-3-030-17875-8 |language=en}}
# {{Cite web |title=LRA invite artistes to entertain them |url=https://www.newvision.co.ug/news/1160730/lra-invite-artistes-entertain |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |title=PAM Awards add life to Lira |url=https://www.newvision.co.ug/news/1187536/pam-awards-add-life-lira |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |date=2 February 2020 |title=UACE2019: NRM's Bosmic Otim blames 'Triple F' performance on mafias |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200228/88331/uace2019-nrms-bosmic-otim-blames-triple-f-performance-on-mafias.html |access-date=20 June 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}
# {{Cite web |last=URN |date=2 February 2020 |title=Poor UACE results dent musician Bosmic Otim's political |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Poor-UACE-dent-musician-Bosmic-Otim-s-political-ambitions/688334-5472540-t7qbv4z/index.html |access-date=20 June 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}
# {{Cite web |title=Bobi Wine's 150-member team |url=https://www.newvision.co.ug/news/1504208/bobi-wines-150-team |access-date=20 June 2020 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |last=Kwo |first=Jimmy |date=9 February 2020 |title=Singer Bosmic explains why he met Museveni, quit People Power |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Singer-Bosmic-explains-why-he-met-Museveni-quit-People-Power/689844-5449866-m6g033/index.html |access-date=20 June 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}
# {{Cite web |date=2 January 2020 |title=People Power losses trust in Bosmic after Museveni meeting |url=https://www.independent.co.ug/people-power-losses-trust-in-bosmic-after-museveni-meeting/ |access-date=20 June 2020 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}
# {{Cite web |last=URN |title=People Power musician Bosmic banned from performing in Uganda |url=https://observer.ug/news/headlines/62374-people-power-musician-bosmic-banned-from-performing-in-uganda |access-date=20 June 2020 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}
# {{Cite web |title=Singer Under Fire for Discrediting Acholi Officials |url=https://ugandaradionetwork.net/story/acholi-fire-spitting-musician-attacks-rwot-premier-1 |access-date=20 June 2020 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}
# {{Cite web |last=Witness |first=Eye |date=2 January 2020 |title=Bebe Cool Leads Over 40 Musicians To NRM's National Delegates Conference In Namboole |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/01/25/bebe-cool-leads-over-40-musicians-to-nrms-national-delegates-conference-in-namboole/ |access-date=20 June 2020 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abayimbi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
jvo2cn91wkoifw0eardwgn347t4ur4k
Daniel Kiganda
0
12206
61560
55084
2026-07-11T17:14:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61560
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Daniel Fred Kidega''' (yazaalibwa nga 1 ogwekkumi 1973) Munnayuganda munnabyabufuzi era yaliko omukubiriza w’[[olukiiko lw'omukago ogugatta amawanga g'obuvanjuba bw'Afirika]] nga yali mu ofiisi okuva mu Mwezi ogwekkumi n'ebiri 2014 okutuuka mu Mwezi ogwomukaaga 2017. <ref>{{Cite web |last=Stephen Kafeero |date=28 December 2014 |title=Kidega on the daunting task as new Eala speaker |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Kidega-on-the-daunting-task-as-new-Eala-speaker/689844-2570484-vqqhiqz/index.html |access-date=14 August 2020}}</ref> Mu Mwezi ogwomunaana 2020, yaweereza nga ssentebe w’ekkolero lya sukaari erya [[Atiak Sugar Factory]], mu [[Amuru (disitulikit)|Disitulikiti y’e Amuru]], gavumenti ya Uganda gyeyalinamu emigabo 40 ku buli 100. <ref>{{Cite web |last=The Independent |date=19 July 2020 |title=Atiak sugar industry to begin production in August |url=https://www.independent.co.ug/atiak-sugar-industry-to-begin-production-in-august/ |access-date=14 August 2020 |place=Kampala}}</ref>
== Obuvo bwe n’okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[St. Mary's Hospital Lacor|ddwaaliro lya St. Mary's Hospital Lacor]], mu [[Gulu|kibuga Gulu]] nga 10 Omwezi ogwekkumi n'ebiri 1973. Yasomera ku ssomero lya Christ the King Demonstration School e Gulu ku misomo gye egy'omutendera gwa wansi ogwa pulayimale. Kitaawe, Dusman Okee Sr. (5 Omwezi ogusooka 1942 – 3 Omwezi ogusooka 2016), era ye taata wa [[Norbert Mao]] . <ref>{{Cite web |last=Kiirya |first=Donald |date=4 January 2016 |title=Hundreds attend Mao father's funeral |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1414051/hundreds-attend-mao-father-funeral |access-date=5 January 2016}}</ref> Yakyuka n’agenda ku [[Ntare School|ssomero lya Ntare]] mu [[Mbarara]] ku misomo gye egya siniya. Yasomera ku y[[univasite y'e Kyambogo]], mu kiseera ekyo ng'eyitibwa Kyambogo Polytechnic. Yatikkirwa okuva e Kyambogo ne dipulooma mu mu birungo n'eminnyo egikozesebwa mu kutabula ebint by'enjawlo ng'eddagala n'ebirungo neminnyo gy'ebitonde(Biochemistry) . Oluvannyuma yeegatta ku [[Uganda Christian University|yunivasite ya Uganda Christian University]] e [[Mukono Town|Mukono]], n’atikkirwa [[ddiguli esooka mu nzirukanya ya zi bizinens]]<nowiki/>i . Oluvannyuma yasomera mu [[yunivasite y'e Lund mu Lund]] [[Swiiden|Sweden]], n’afuna dipulooma mu busuubuzi bw'omutendera gw'ensi yonna ne ddiguli eyokubiri mu busuubuzi bw'omutendera gw'ensi yonna. <ref name="About">{{Cite web |last=Kafeero |first=Stephen |date=28 December 2014 |title=Kidega On The Daunting Task As New EALA Speaker |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Kidega-on-the-daunting-task-as-new-Eala-speaker/-/689844/2570484/-/bsysxcz/-/index.html |access-date=17 February 2015}}</ref>
== Emirimu gye ==
Kidega yali mukulembeze w’abayizi mu myaka gya 1990, n’alinnya okutuuka ku ddaala lya Ssentebe w’olukiiko lw’abavubuka mu ggwanga. Yakola ng'omuwandiisi ow'ekyama ow'omumyuka wa Pulezidenti wa Uganda okuva mu 2000 okutuuka mu 2001. Daniel Fred Kidega yali mmemba ku kibinja kya [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Museveni]] ekyamuwenjezanga akalulu mu ggwanga mu 2001. Yaweerezaako nga [[Parliament of Uganda|omubaka wa Palamenti]] mu Palamenti ey'omusanvu okuva mu 2001 okutuuka mu 2006, ng'omukiise w'abavubuka w'eggwanga ow'abavubuka. Ono mmemba wa lukiiko olwokuntikko (National Executive Council -NEC) olukiiko olusembayo waggulu olw'ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . Yali mmemba ku kibinja kya pulezidenti Museveni ekyamunoonyeza akalulu mu gwanga mu 2011. Yasooka Okulondebwa mu olukiiko lw'omukago ogugatta amawanga g'obuvanjuba bw'Afirika (EALA) mu 2007 n’addamu okulondebwa ekisanja ekyokubiri mu 2012. <ref>{{Cite web |last=Joyce Namutebi |date=17 February 2015 |title=Uganda's EALA MPs for 2012–2017 |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=631559&CatID=1 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150217053913/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=631559&CatID=1 |archive-date=17 February 2015 |access-date=14 August 2020 |place=Kampala |format=Archived from the original on 17 February 2015}}</ref>
Nga 19 Omwezi ogw'ekkumi n'ebiri 2014 yalondebwa nga tavuganyiziddwa ng'omukubiriza ow'okuna,ow'[[olukiiko lw'omukago ogugatta amawanga g'obuvanjuba bw'Afirika]] ng'adda mu bigere bya [[Margaret Zziwa]] owa Uganda, eyaggyibwamu obwesige olukiiko ku bigambibwa nti yali nantagambwako, atalina busobozi, atiisatiisa ba mmemba, n'ensonga endala". <ref>{{Cite web |last=New Vision |date=19 December 2014 |title=Daniel Kidega Is New EALA Speaker |url=http://www.newvision.co.ug/news/663051-daniel-kidega-is-new-eala-speaker.html |access-date=17 February 2015}}</ref> Yaweereza ekisanja ekyasigalayo ekya gweyaddira mu bigere okutuusa mu Mwezi ogw'omukaaga 2017. <ref>{{Cite web |last=Bobi Odiko |date=19 December 2014 |title=Right Honorable Kidega Elected Speaker of East African Legislative Assembly |url=http://eala.org/media-centre/press-releases/753-rt-hon-kidega-elected-speaker-of-eala.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20141219213054/http://eala.org/media-centre/press-releases/753-rt-hon-kidega-elected-speaker-of-eala.html |archive-date=19 December 2014 |access-date=14 August 2020 |publisher=[[East African Legislative Assembly]] |place=Arusha, Tanzania |format=Archived from the original on 19 December 2014}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Omukago gw'amawanga ag'obuva]]<nowiki/>njuba bwa Afirika
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Nusura Tiperu]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |author=Stephen Kafeero |date=28 December 2014 |title=Kidega on the daunting task as new Eala speaker |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Kidega-on-the-daunting-task-as-new-Eala-speaker/689844-2570484-vqqhiqz/index.html |access-date=14 August 2020 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}
# {{cite web |author=The Independent |date=19 July 2020 |title=Atiak sugar industry to begin production in August |url=https://www.independent.co.ug/atiak-sugar-industry-to-begin-production-in-august/ |access-date=14 August 2020 |place=Kampala |newspaper=[[The Independent (Uganda)]]}}
# {{cite web |last=Kiirya |first=Donald |date=4 January 2016 |title=Hundreds attend Mao father's funeral |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1414051/hundreds-attend-mao-father-funeral |accessdate=5 January 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}
# {{Reflist}}{{cite web |last=Kafeero |first=Stephen |date=28 December 2014 |title=Kidega On The Daunting Task As New EALA Speaker |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Kidega-on-the-daunting-task-as-new-Eala-speaker/-/689844/2570484/-/bsysxcz/-/index.html |accessdate=17 February 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}
# {{cite web |author=Joyce Namutebi |date=17 February 2015 |title=Uganda's EALA MPs for 2012–2017 |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=631559&CatID=1 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150217053913/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=631559&CatID=1 |archive-date=17 February 2015 |access-date=14 August 2020 |place=Kampala |format=Archived from the original on 17 February 2015 |newspaper=[[New Vision]]}}
# {{cite web |author=New Vision |date=19 December 2014 |title=Daniel Kidega Is New EALA Speaker |url=http://www.newvision.co.ug/news/663051-daniel-kidega-is-new-eala-speaker.html |access-date=17 February 2015 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Bobi Odiko |date=19 December 2014 |title=Right Honorable Kidega Elected Speaker of East African Legislative Assembly |url=http://eala.org/media-centre/press-releases/753-rt-hon-kidega-elected-speaker-of-eala.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20141219213054/http://eala.org/media-centre/press-releases/753-rt-hon-kidega-elected-speaker-of-eala.html |archive-date=19 December 2014 |access-date=14 August 2020 |publisher=[[East African Legislative Assembly]] |place=Arusha, Tanzania |format=Archived from the original on 19 December 2014}}
{{EAC Speakers}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ex09i2p3taag504cjt58wcoztfrmxi8
Ronald Kibuule
0
12207
61697
43418
2026-07-11T17:29:36Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61697
wikitext
text/x-wiki
'''Ronald Kibuule''' munnabyabufuzi Omunnayuganda era amannyikiddwa okubeera nga yawasa abakazi bangi, amanyiddwa olw’endowooza ze ez’okukuuma n'okubeera n'emivuyo. <ref>{{Cite web |title=Kibuule is no stranger to controversy |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kibuule-is-no-stranger-to-controversy-1553810?view=htmlamp |website=Daily Monitor}}</ref> Yali Minisita Omubeezi avunaanyizibwa ku by'Ensonga z'amazzi mu [[Cabinet of Uganda|kabineeti ya Uganda]] . ekifo kyeyalimu okuva nga 1 Ogwokusatu mu 2015, ng’adda mu b[[Betty Oyella Bigombe]] mu bigere. <ref name="Shuffle">{{Cite web |last=Uganda State House |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=6 March 2015 |archive-date=9 July 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Okuva nga 27 Ogwokutaano mu 2011 okutuuka nga 1 Ogwokusatu mu 2015, yaweerezaako nga Minisita Omubeezi ow’Abavubuka n’Abaana. <ref name="FCBR">{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=6 March 2015 |publisher=[[Facebook.com]]}}</ref> Mu 2021, yafiirwa Obwamemba bwa Paalamenti eyali akiikirira Mukono County North ekifo ekyatwalibwa Abdallah Kiwanuka amanyiddwa ennyo nga Mulima mayuuni.
Propaga agamba nti yagezzaako okukozesa amaanyi g’amagye okukyuusa Akalulu ekintu ky’awakanya n’okutuusa kati. <ref>{{Cite web |title=Army withdraws SFC guards after election rigging |url=https://www.pmldaily.com/news/2021/01/army-withdraws-sfc-guards-from-minister-over-election-rigging.html |website=PMI daily}}</ref>
== Obuvu bwe n'eby'enjigiriza ==
Kibuule yazaalibwa nga 20 Ogwoluberyeberye mu 1984 ku kyalo Kasenge mu gombolola lye Nama nga bazadde be Zefania Lusebeya omusuubuzi ne Grace Naguta omukyala eyali asigala ewaka. Yasomera ku St. John's Education Center, mu [[:en:Mukono|Ttawuni y'e Mukono]], ngeno gyeyatuulira ebibuuzo bye ebya P.7. Oluvannyuma yeegatta ku Mukono Parents High School gye yamalira S.4 mu 2002 ate S.6 mu 2004. Yayingizibwa mu [[Uganda Christian University]] mu 2003. Yasoma emirimu za bya mbeera z'abantu, n’atikkirwa mu 2008 ne Diguli mu Mbeera Z'abantu n'Enzirukanya y'Emirimu gya Gavumenti. <ref name="Proof">{{Cite web |last=POU |date=2012 |title=Profile of Ronald Kibuule, Member of Parliament for Mukono County North, Mukono District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=641&const=Mukono+County+North&dist_id=8&distname=Mukono |access-date=6 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Nga akyali mu pulayimale, Kibuule yeetaba mu katemba wa siteegi eyali kusomero mwe yazannyira nga Pulezidenti wa Uganda. Omugenyi omukulu ku mukolo guno yali Al Hajji Moses Kigongo omumyuka wa ssentebe w’ekibiina ky’eby'obufuzi ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM). Kigongo yeegoomba Kibuule era mu kiseera bwe kyagenda kiyitawo n’afuuka omuntu ow’oku lusegere. Yayanjudde omuvubuka ono mu bakulembeze ba NRM okwali [[Amama Mbabazi]], eyali ssaabawandiisi w'ekibiina, ne [[Yoweri Museveni]], ssentebe w'ekibiina era [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda.]] Kibuule yasemberera nnyo Mbabazi era ng'amubeera kulusegere, ng'ono yatandika okumubangula mu nsonga ezimu era ng'amuganyulwaamu. Mbabazi, mu kiseera ekyo nga ye ''Minisita w’Eby'okwerinda'', yasasulira Kibuule ebisale by’esomero mu siniya ne ku yunivasite. Omuvubuka ono yafuuka omuyambi wa minisita wa kabineeti eyali ow’oku ntikko. <ref>{{Cite web |last=Barbara Among |first=and Daniel Kalinaki |date=15 March 2014 |title=Museveni, Mbabazi Wrangles Have Been Festering Since 2008 |url=https://www.theeastafrican.co.ke/OpEd/comment/Museveni--Mbabazi-wrangles-have-been-festering-since-2008-/-/434750/2246048/-/item/0/-/4tep0x/-/index.html |access-date=6 March 2015 |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112911/http://www.theeastafrican.co.ke/OpEd/comment/Museveni--Mbabazi-wrangles-have-been-festering-since-2008-/-/434750/2246048/-/item/0/-/4tep0x/-/index.html |url-status=dead }}</ref> Wakati wa 2006 ne 2011, yaweereza nga kansala w’omuluka gwa Kasenge mu gombolola ly'e Nama. Mu 2011, yawangula ekifo kya paalamenti ya Mukono County North. <ref name="Proof"/> Mu kiseera ky’amaze mu Disitulikiti y’e Mukono n’eby'obufuzi by’eggwanga, akoze emikwano mingi ne bamusigansimbi [[Cayina|Abachina]] abataddewo amakolero, kampuni, ne sitoowa mu Disitulikiti y’e Mukono naddala ku [[Kampala–Jinja Highway|luguudo oluva e Kampala okudda e Jinja]] . <ref>{{Cite web |last=Semakula |first=John |date=28 May 2013 |title=China Aids Mukono School |url=http://www.newvision.co.ug/news/643274-china-aids-mukono-school.html |access-date=6 May 2015}}</ref>
== Obutabanguko ==
Mu 2013, Kibuule yayogera ebigambo ebyamu okutabangula embeera ng'agamba nti poliisi erina okuvunaana [[:en:Rape|abasobezebwako]] singa babeera bambadde mu ngeri etasaana. Bweyali ayogerako eri abavubuka mu Ssaza lya Kajara, mu Disitulikiti y'e [[Ntungamo (disitulikit)|Ntungamo District]], yagamba nti Poliisi erina okuteekawo enyambala y’abasobezeddwaako n’okuleka abo abasobeza ku bakazi singa abasobezebwaako babeera bambadde mu ngeri etasaana. Kibuule atwala enyambala etali ya kitiibwa okuli [[:en:Bikini|bikini]], [[:en:Miniskirt|sikaati ennyimpi]], ne [[:en:Jeans|jjiini]] ezikwata omubiri. Ebigambo bye byaletawo okuvumirirwa okw'amaanyi, ng'Ababaka ba Paalamenti bamukubiriza "okwefuga", nga baagala yeetonde, n'okubuzabuza abasajja", ng'agamba nti si kibi okugenda mu maaso n'okusobya ku bakazi abambala sikaati ennyimpi." <ref>{{Cite web |last=Muranzi |first=Perez |date=24 September 2013 |title=Indecent Rape Victims to Blame, Says Youth Minister |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Indecent-rape-victims-to--blame--says-Youth-minister/-/688334/2004514/-/149rnkf/-/index.html |access-date=6 March 2015}}</ref> <ref name="Controversial">{{Cite web |last=Abimanyi |first=John |date=25 September 2013 |title=Kibuule Is No Stranger To Controversy |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kibuule-is-no-stranger-to-controversy/-/688334/2005632/-/1lawlg/-/index.html |access-date=6 March 2015}}</ref> Mu kiwandiiko kye yafulumya mu lukungaana lw'olukiiko olwali lugenda mu maaso, minisita yagamba nti ebigambo bye byali tebitegereddwa bulungi. <ref name="Mistake">{{Cite web |last=SFMR |date=25 September 2013 |title=I Was Misunderstood – Says Kibuule |url=http://www.simba.fm/i-was-misunderstood-says-kibuule |access-date=6 March 2015 |publisher=Simba FM Radio (SFMR) |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402142343/http://www.simba.fm/i-was-misunderstood-says-kibuule/ |url-status=dead }}</ref>
Mu Gwomunaana 2016 Kibuule baamulumiriza okubeera ng'alina omukuumi omukazi gweyali akubye<ref>{{Cite web |title=Kibuule assault on female guard |url=https://chimpreports.com/activists-attack-minister-kibuule-for-assault-on-stanbic-female-guard/}}</ref> Kino kyavaako okwemulugunya kw'ekibiina ekirwanuirira eddembe ly'abantu mu Suula ey'okuna. Kibuule yagenda mu baanka emu n’agaana okukeberebwa omukuumi Hellen Obuk. Yatandise okumuwerekereza ebigambo n’agezaako n'okumukuba. Oluvannyuma ekibinja ky’abaserikale ba poliisi nga 6 ku mmotoka 2 eza patrol pick-ups okuva ku Poliisi y’e Mukono nga bakulembeddwa omuduumizi wa Poliisi mu Disitulikiti ASP Fred Ahimbisibwe baakwata Hellen Obuk. Yatulugunyizibwa mu mubiri ne mu bwongo era nga yalina okutwalibwa mu ddwaaliro. <ref>{{Cite web |title=What you need to know about Ms. Hellen Obuk's case |url=https://chapterfouruganda.org/sites/default/files/downloads/What-you-need-to-know-about-Ms-Hellen-Obuks-case.pdf |website=Chapter Four |access-date=2025-10-14 |archive-date=2024-03-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240326230933/https://chapterfouruganda.org/sites/default/files/downloads/What-you-need-to-know-about-Ms-Hellen-Obuks-case.pdf |url-status=dead }}</ref>
Mu 2017, mu kukubaganya ebirowoozo ku kkomo ly'emyaka, yaleeta emundu mu paalamenti n’atiisatiisa omubaka Ibrahim Ssemuju. Yayimirizibwa ssentebe wa paalamenti Kadaga. <ref>{{Cite web |title=Kibuule had a gun in parliament |url=https://chimpreports.com/kadaga-minister-kibuule-had-a-gun-at-parliament/ |website=Chimp reports}}</ref>
Ne mu 2017, kigambibwa nti yatiisatiisa David Mussis Kalyankolo omusasi w'omuktu gwa Bukedde Television mu Disitulikiti y’e Mukono. Kigambibwa nti Minisita yagula ettaka eriweza yiika 85 okuva ku Musa Kateregga erisinganibwa e Kigaya Landing site mu gombolola ly'e Najja, mu Disitulikiti y’e Buikwe mu Buvanjuba bwa Uganda ng’alina abapangisa kyokka n’agaana okubaliyirira. <ref>{{Cite web |title=Minister Kibuule Threatens Journalist for Covering Land saga |url=https://hrnjuganda.org/?p=3891 |website=Human Rights Network Uganda}}</ref>
Mu Gwokubiri mu 2021 Ronald Kibuule yalumirizibwa okukwatirako n'okutulugunya omuwagizi w'ekibiina kya National Unity Platform mu Mukono North.<ref>{{Cite web |title=Kibuules opponent accuses him of kidnap |url=http://nilepost.co.ug/2021/02/21/minister-kibuules-opponent-accuses-him-of-kidnap-torture-of-nup-supporters/ |website=Nilepost}}</ref> Mu kulonda kw'Oluberyeberye nga 14, Kibuule yawangulwa Abdallah Kiwanuka. Yagezaako okukyusa eky'okubeera nga yali awanguddwa ng'asindika amaggye okukaka Akakiiko Akavunaanyizibwa ku by'Okulonda okumulangirira nga omuwanguzi, naye n'alemererwa.<ref>{{Cite web |title=Kibuules SFC guards withdrawn after failed abduction attempt. |url=https://ekyooto.co.uk/2021/01/16/minister-kibuules-guards-withdrawn-after-failed-abduction-attempt-on-ec-official/ |website=Ekyooto}}</ref>
Mu Gwokutaano 2021 Kibuule yagibwa ku bwa minisita okuva mu kabineeti ya Museveni kubanga yali afuuse omuntu eyali takyayagalwa mu disitulikiti y'e Mukono nga kino kyali ku mivuyo gy’ettaka. <ref>{{Cite web |title=Go rear goats |url=https://whispereye.co.ug/2021/06/10/go-rear-goats-mukono-north-residents-celebrate-ronald-kibuule-ministerial-missout/ |website=WhisperEye |access-date=2025-10-14 |archive-date=2022-01-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220128160806/https://whispereye.co.ug/2021/06/10/go-rear-goats-mukono-north-residents-celebrate-ronald-kibuule-ministerial-missout/ |url-status=dead }}</ref>
== Obulamu bwe ==
Salongo Kibuule mufumbo n’abakyala babiri, Fortunate Kibuule ne Esther Kibuule, era ye taata w’abaana ab’obulenzi n'ab’obuwala okuli, Natasha, Orishaba, Victoria, Samantha, n'abalala. Mu 2019, yafiirwa abalongo be Kato ne Wasswa mu kidiba ekiwugirwamu eky’awaka <ref name="Controversial"/>
<ref name="Mistake"/>
== Laba ne ==
* [[:en:Politics_of_Uganda|Eby'obufuzi bya Uganda]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://www.rkibuule.hon.ug/ Omukutu Omutongole]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Lujjudde Olukalala lwa baminisita ba kabineti ya Uganda Okutuuka mu Ogwokutaano 2011]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
iouoje0ybc3j6fcjrzirnq3inr2848d
Dusman Sabuni
0
12212
61742
55657
2026-07-11T17:39:35Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61742
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
<nowiki>.mw-parser-output .reflist{margin-bottom:0.5em;list-style-type:decimal}@media screen{.mw-parser-output .reflist{font-size:90%}}.mw-parser-output .reflist .references{font-size:100%;margin-bottom:0;list-style-type:inherit}.mw-parser-output .reflist-columns-2{column-width:30em}.mw-parser-output .reflist-columns-3{column-width:25em}.mw-parser-output .reflist-columns{margin-top:0.3em}.mw-parser-output .reflist-columns ol{margin-top:0}.mw-parser-output .reflist-columns li{page-break-inside:avoid;break-inside:avoid-column}.mw-parser-output .reflist-upper-alpha{list-style-type:upper-alpha}.mw-parser-output .reflist-upper-roman{list-style-type:upper-roman}.mw-parser-output .reflist-lower-alpha{list-style-type:lower-alpha}.mw-parser-output .reflist-lower-greek{list-style-type:lower-greek}.mw-parser-output .reflist-lower-roman{list-style-type:lower-roman}</nowiki>
'''Dusman Abassi Sabuni''' [ a ] (yafa c. 2000) yali Munnayuganda omuserikale era omukulembeze w'abayeekera. Amanyiddwa nnyo olw’okuweereza ng’omu ku bakulembeze abaasooka mu ggye [[:en:Allied_Democratic_Forces|lya Allied Democratic Forces]] (ADF), ekibiina ky’abayeekera [[:en:Islamism|Abasiraamu]] ekyali kisangibwa mu Bugwanjuba bwa [[Yuganda|Uganda]] n’obuvanjuba bwa [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]], mu myaka gya 1990.
Yazaalibwa [[:en:Lira,_Uganda|Lira mu Uganda]], nafuuka omuserikale mu [[:en:Uganda_Army_(1962–1971)|magye ga Uganda]] oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya siniya. Oluvannyuma lwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|okuwamba gavumenti ng'akozesa amagye mu 1971]], Sabuni yalinnya mangu mu madaala era n’afuulibwa [[:en:Brigadier_general|brigadier general]] era minisita w’amakolero. Sabuni yadduka mu ggwanga mu 1979 oluvannyuma lwa Amin okuggyibwa mu buyinza mu [[:en:Uganda–Tanzania_War|lutalo lwa Uganda–Tanzania]], kyokka ab’obuyinza mu Kenya ne bamuggalira ne bamuzzaayo e Uganda. Ensonda tezikkiriziganya ku bintu ebikwata ku bulamu bwe obwaddirira, wadde nga kimanyiddwa nti yaweereza ng’omukulembeze w’abayeekera omukulu mu myaka gya 1990.
== Obulamu bwe obw'obuto ==
Dusman Sabuni yazaalibwa [[:en:Lira,_Uganda|Lira mu Uganda]] . <ref name="mugisa1">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1207589/ugandas-paratroopers</ref> Yali mu ava mu ggwanga lya [[:en:Moru_people|Moru]], {{Sfn|Kokole|1985|p=438}} ate kitaawe yali [[:en:Police_commissioner|kaminsona wa poliisi]], era nga naye yali ayitibwa Dusman Sabuni. Siniya yagisomera mu ssomero lya [[:en:Gulu|Gulu]] High School era yazannyiranga ku ttiimu [[:en:Association_football|y’omupiira]] ey’essomero lino nga tannamaliriza mu 1967. Mu myaka gya 1970 yawasa n’azaala abaana basatu. <ref name="mugisa1" /> Yali [[:en:Muslim|Musiraamu]] . {{Sfn|Kokole|1985|p=438}}
== Omulimu gw’amagye ==
Mu 1968, Sabuni yeewandiisa mu [[:en:Uganda_Army_(1962–1971)|ggye lya Uganda]] nga [[:en:Officer_cadet|officer cadet]] . Yatendekebwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] nga tannasindikibwa mu ttendekero ly’amagye erya [[:en:Royal_Military_Academy_Sandhurst|Royal Military Academy Sandhurst]] mu Bungereza okwongera okusomesebwa. <ref name="mugisa1">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1207589/ugandas-paratroopers</ref> Mu 1969, yasoma essomo ly'okufuuka [[:en:Paratrooper|omuvuzi wa parachute]] eyamala emyezi esatu ku Malire Barracks mu Kampala. <ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1511955/history-kazini-tried-arrest-kashillingi</ref> Oluvannyuma yaweebwa omulimu gw'okuyingira amagye nga [[:en:Second_lieutenant|second lieutenant]] . Sabuni yali akyalina eddaala lino nga Colonel [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] akola [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|okuwamba gavumenti mu magye]] mu 1971. Waayita akaseera katono Sabuni naakuzibwa n’atuuka ku ddaala lya [[:en:Captain|kapiteeni]] . Oluvannyuma yagenda mu ssomo ly’abaduumizi ba kkampuni mu ssomero ly’eggye ly'okuttaka [[:en:Kabamba,_Uganda|e Kabamba]] . Bwe yali eyo, yakuzibwa n’afuulibwa major. Bwe yali tannamaliriza ssomo eryo, yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:Lieutenant_colonel|Lieutenant colonel]] n’agatta ku kitebe ky’[[:en:Uganda_Army_(1971–1980)|eggye lya Uganda]] . Nga wayise akaseera katono nga yaakakwata ekifo kino Sabuni yafuulibwa colonel. Nga wayise emyezi egiwerako yafuulibwa [[:en:Brigadier_general|brigadier general]] n’alondebwa okuba minisita w’amakolero. {{Sfn|Rwehururu|2002|p=52}} Era yatendekebwa mu kuvuga parachute mu Yisirayiri era okumala ekiseera yaweereza ng'omuduumizi w'essomero ly'amagye ery'abavuzi ba parachute e [[:en:Lubiri|Lubiri]] . <ref name="mugisa1" /> Mu Gwomusanvu 1976, mu buyinza bwe nga minisita w’amakolero, yakulembera omulimu e [[:en:Japan|Japan]] gye baafunira ddiiru ne [[:en:Honda|kkampuni ya Honda]] okugulira gavumenti ya Uganda mmotoka. {{Sfn|Mamdani|1984|p=89}}
Mu 1979, mu [[:en:Uganda–Tanzania_War|lutalo lwa Uganda–Tanzania]] eggye lya Tanzania n’abayeekera ba Uganda lyalumba Uganda ne lisemberera ekibuga ekikulu Kampala. Amin yadduka mu kibuga n’aleka Sabuni ng’avunaanyizibwa ku kukikuuma. {{Sfn|Avirgan|Honey|1983|pp=125, 132}} Kampala [[:en:Fall_of_Kampala|okukkakkana n'egwa]], era Sabuni n'addukira e Kenya. {{Sfn|Singh|2012|p=162}} Embeera y’okudduka kwe ebuusibwabuusibwa. Okusinziira ku bujulizi bwe yennyini, yaddukira mu Kampala nga 8 Ogwokuna 1979, n’agenda e [[:en:Mbale|Mbale]] gye yava ne famire ye okutuuka ku nsalo, ne bagisala nga 10 Ogwokuna. Abaaliwo bagamba nti baamulabako e Mbale nga 11 Ogwokuna, wabula nga ye ne Idi Amin, n’abakungu abalala ab’oku ntikko kigambibwa nti baanyaga ebyuma ebikola engoye ebya kkampuni ya African Textile Mills. Ekirala, Sabuni yagamba nti yasigala e [[:en:Molo,_Kenya|Molo]] oluvannyuma lw’okutoloka okutuusa lwe yakwatibwa ba agenti ba Kenya ne bamusindikibwa e [[:en:Kakamega|Kakamega]], <ref name="loot">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1207588/-eur-sabuni-amin-loot-eur</ref> so nga munnamawulire [[:en:Madanjeet_Singh|Madanjeet Singh]] yategeeza nti Sabuni yali asula [[:en:Nairobi|Nairobi]] oluvannyuma lw’okudduka mu Uganda. {{Sfn|Singh|2012|p=162}} Yakwatibwa ab’obuyinza mu kitundu mu Gwokutaano oluvannyuma lw’okuvunaanibwa omulamuzi omukulu owa Kampala omusango gw’obutemu <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Dusman+Sabuni#:~:text=View-,%22Amin%27s%20U.K.%20adviser%2C%203%20former%20ministers%20charged%20with%20murder%22.%20The%20Globe%20and%20Mail.%20Reuters.%2030%20May%201979.%20p.%C2%A011.,-Issues</ref> n’addizibwayo n’adda mu Uganda nga 16 Ogwomukaaga. <ref>https://books.google.com/books?id=a3kEAQAAIAAJ</ref>
== Obulamu bwe obw’addirira ==
Ensonda tezikkiriziganya ku nkomerero ya Sabuni oluvannyuma lw’okudda mu Uganda. Okusinziira ku mawulire agamu, yasibibwa mu kkomera e Luzira ekitongole kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] nga tannafa njala mu kaduukulu kaabwe mu 1981. <ref>https://books.google.com/books?id=YWPvAAAAMAAJ</ref> {{Sfn|Annual of Power and Conflict|1982|p=332}} Kitaawe yattibwa amagye ga UNLF mu 1980. Okusinziira ku munnamawulire Anne Mugisa, Sabuni yayimbulwa mu Uganda kyokka n’akwatibwa n’aggulwako omusango gw’okumenya n’okubba mu byuma ebikola engoye ebya African Textile Mills e Mbale. <ref name="mugisa1">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1207589/ugandas-paratroopers</ref> Yatuuka n'okuggyibwako omusango nga 17 Ogwekkumineebiri 1981, <ref name="loot">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1207588/-eur-sabuni-amin-loot-eur</ref> n'oluvannyuma n'adda e Kenya, n'agenda e [[:en:Mombasa|Mombasa]] era kigambibwa nti n'addamu okuwasa. <ref name="mugisa1" /> Okusinziira ku munnamateeka wa Sabuni Joe Mayanja ne munnamawulire Innocent Kazooba, Sabuni yali akyali mu kkomera ly’e Luzira [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] n’ajja mu buyinza mu Uganda era Museveni n’amuyimbula. <ref name="Kazooba">https://books.google.com/books?id=NVsqAQAAIAAJ</ref> <ref>https://apnews.com/a2903c5a3a93c023b1e1b84cd7fa350b</ref> Olwo Sabuni n’addukira e [[:en:Zaire|Zaire]] n’oluvannyuma e Saudi Arabia. <ref name="Kazooba" /> Mu mwaka gwa 1990, yali yeegasse ku kibinja ky'abayeekera ba Uganda ekyali kikolera mu Zaire, [[:en:Former_Uganda_National_Army|eyali eggye lya Uganda National Army]] (FUNA), era n'aweereza ng'omu ku bakulembeze baayo wamu ne [[:en:Isaac_Lumago|Isaac Lumago]] ne [[:en:Abdulatif_Tiyua|Abdulatif Tiyua]] . {{Sfn|International Court of Justice|2001|pp=181–182}} Sabuni yalinnya ennyonyi n'agenda e Nairobi okumala akaseera katono mu 1997 kyokka, oluvannyuma lw'okulemesebwa ab'obuyinza mu Kenya okuva mu kifo [[:en:Jomo_Kenyatta_International_Airport|ky'ekisaawe ky'ennyonyi e Jomo Kenyatta]], yalinnya ennyonyi n'adda e Saudi Arabia. <ref name="Kazooba" /> Oluvannyuma yafuuka akulira abakozi b'amagye ga [[:en:Allied_Democratic_Forces|Allied Democratic Forces]] (ADF), ekibiina ky'abayeekera mu Uganda Abasiraamu nnakinku, ng'akozesa erinnya ery'obulimba erya "Al Hajji Osman". Yasikizibwa mu 1998 oluvannyuma lw’okulwala n’awalirizibwa okuwummula era yagenda mu ddwaaliro e Mombasa. <ref>https://allafrica.com/stories/199810010061.html</ref> Ensonda z'amagye ga Uganda zaategeeza nti yali akulembera ekibinja kya ADF, [[:en:National_Army_for_the_Liberation_of_Uganda|NALU]], we gwatuukira mu 1999. <ref>https://www.africaintelligence.com/ion/corridors-of-power/1999/11/20/rebels-are-killing-tourism,58633-art</ref>
Okusinziira ku munnamawulire Yunusu Abbey, Sabuni yafa stroke e Mombasa mu 1999 era yaziikibwa mu kibuga. <ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1038425/juma-oris-dead-buried-sudan</ref> Okusinziira ku Mugisa, yafiira eyo mu 2000. <ref name="mugisa1" />
== Ebiwandiiko ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
occaalxss2up68gn8epan3aycpgu6tz
61842
61742
2026-07-11T17:53:25Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61842
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
<nowiki>.mw-parser-output .reflist{margin-bottom:0.5em;list-style-type:decimal}@media screen{.mw-parser-output .reflist{font-size:90%}}.mw-parser-output .reflist .references{font-size:100%;margin-bottom:0;list-style-type:inherit}.mw-parser-output .reflist-columns-2{column-width:30em}.mw-parser-output .reflist-columns-3{column-width:25em}.mw-parser-output .reflist-columns{margin-top:0.3em}.mw-parser-output .reflist-columns ol{margin-top:0}.mw-parser-output .reflist-columns li{page-break-inside:avoid;break-inside:avoid-column}.mw-parser-output .reflist-upper-alpha{list-style-type:upper-alpha}.mw-parser-output .reflist-upper-roman{list-style-type:upper-roman}.mw-parser-output .reflist-lower-alpha{list-style-type:lower-alpha}.mw-parser-output .reflist-lower-greek{list-style-type:lower-greek}.mw-parser-output .reflist-lower-roman{list-style-type:lower-roman}</nowiki>
'''Dusman Abassi Sabuni''' [ a ] (yafa c. 2000) yali Munnayuganda omuserikale era omukulembeze w'abayeekera. Amanyiddwa nnyo olw’okuweereza ng’omu ku bakulembeze abaasooka mu ggye [[:en:Allied_Democratic_Forces|lya Allied Democratic Forces]] (ADF), ekibiina ky’abayeekera [[:en:Islamism|Abasiraamu]] ekyali kisangibwa mu Bugwanjuba bwa [[Yuganda|Uganda]] n’obuvanjuba bwa [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]], mu myaka gya 1990.
Yazaalibwa [[:en:Lira,_Uganda|Lira mu Uganda]], nafuuka omuserikale mu [[:en:Uganda_Army_(1962–1971)|magye ga Uganda]] oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egya siniya. Oluvannyuma lwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|okuwamba gavumenti ng'akozesa amagye mu 1971]], Sabuni yalinnya mangu mu madaala era n’afuulibwa [[:en:Brigadier_general|brigadier general]] era minisita w’amakolero. Sabuni yadduka mu ggwanga mu 1979 oluvannyuma lwa Amin okuggyibwa mu buyinza mu [[:en:Uganda–Tanzania_War|lutalo lwa Uganda–Tanzania]], kyokka ab’obuyinza mu Kenya ne bamuggalira ne bamuzzaayo e Uganda. Ensonda tezikkiriziganya ku bintu ebikwata ku bulamu bwe obwaddirira, wadde nga kimanyiddwa nti yaweereza ng’omukulembeze w’abayeekera omukulu mu myaka gya 1990.
== Obulamu bwe obw'obuto ==
Dusman Sabuni yazaalibwa [[:en:Lira,_Uganda|Lira mu Uganda]] . <ref name="mugisa1">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1207589/ugandas-paratroopers</ref> Yali mu ava mu ggwanga lya [[:en:Moru_people|Moru]], {{Sfn|Kokole|1985|p=438}} ate kitaawe yali [[:en:Police_commissioner|kaminsona wa poliisi]], era nga naye yali ayitibwa Dusman Sabuni. Siniya yagisomera mu ssomero lya [[:en:Gulu|Gulu]] High School era yazannyiranga ku ttiimu [[:en:Association_football|y’omupiira]] ey’essomero lino nga tannamaliriza mu 1967. Mu myaka gya 1970 yawasa n’azaala abaana basatu. <ref name="mugisa1" /> Yali [[:en:Muslim|Musiraamu]] . {{Sfn|Kokole|1985|p=438}}
== Omulimu gw’amagye ==
Mu 1968, Sabuni yeewandiisa mu [[:en:Uganda_Army_(1962–1971)|ggye lya Uganda]] nga [[:en:Officer_cadet|officer cadet]] . Yatendekebwa e [[:en:Moroto_Town|Moroto]] nga tannasindikibwa mu ttendekero ly’amagye erya [[:en:Royal_Military_Academy_Sandhurst|Royal Military Academy Sandhurst]] mu Bungereza okwongera okusomesebwa. <ref name="mugisa1">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1207589/ugandas-paratroopers</ref> Mu 1969, yasoma essomo ly'okufuuka [[:en:Paratrooper|omuvuzi wa parachute]] eyamala emyezi esatu ku Malire Barracks mu Kampala. <ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1511955/history-kazini-tried-arrest-kashillingi</ref> Oluvannyuma yaweebwa omulimu gw'okuyingira amagye nga [[:en:Second_lieutenant|second lieutenant]] . Sabuni yali akyalina eddaala lino nga Colonel [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] akola [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|okuwamba gavumenti mu magye]] mu 1971. Waayita akaseera katono Sabuni naakuzibwa n’atuuka ku ddaala lya [[:en:Captain|kapiteeni]] . Oluvannyuma yagenda mu ssomo ly’abaduumizi ba kkampuni mu ssomero ly’eggye ly'okuttaka [[:en:Kabamba,_Uganda|e Kabamba]] . Bwe yali eyo, yakuzibwa n’afuulibwa major. Bwe yali tannamaliriza ssomo eryo, yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:Lieutenant_colonel|Lieutenant colonel]] n’agatta ku kitebe ky’[[:en:Uganda_Army_(1971–1980)|eggye lya Uganda]] . Nga wayise akaseera katono nga yaakakwata ekifo kino Sabuni yafuulibwa colonel. Nga wayise emyezi egiwerako yafuulibwa [[:en:Brigadier_general|brigadier general]] n’alondebwa okuba minisita w’amakolero. {{Sfn|Rwehururu|2002|p=52}} Era yatendekebwa mu kuvuga parachute mu Yisirayiri era okumala ekiseera yaweereza ng'omuduumizi w'essomero ly'amagye ery'abavuzi ba parachute e [[:en:Lubiri|Lubiri]] . <ref name="mugisa1" /> Mu Gwomusanvu 1976, mu buyinza bwe nga minisita w’amakolero, yakulembera omulimu e [[:en:Japan|Japan]] gye baafunira ddiiru ne [[:en:Honda|kkampuni ya Honda]] okugulira gavumenti ya Uganda mmotoka. {{Sfn|Mamdani|1984|p=89}}
Mu 1979, mu [[:en:Uganda–Tanzania_War|lutalo lwa Uganda–Tanzania]] eggye lya Tanzania n’abayeekera ba Uganda lyalumba Uganda ne lisemberera ekibuga ekikulu Kampala. Amin yadduka mu kibuga n’aleka Sabuni ng’avunaanyizibwa ku kukikuuma. {{Sfn|Avirgan|Honey|1983|pp=125, 132}} Kampala [[:en:Fall_of_Kampala|okukkakkana n'egwa]], era Sabuni n'addukira e Kenya. {{Sfn|Singh|2012|p=162}} Embeera y’okudduka kwe ebuusibwabuusibwa. Okusinziira ku bujulizi bwe yennyini, yaddukira mu Kampala nga 8 Ogwokuna 1979, n’agenda e [[:en:Mbale|Mbale]] gye yava ne famire ye okutuuka ku nsalo, ne bagisala nga 10 Ogwokuna. Abaaliwo bagamba nti baamulabako e Mbale nga 11 Ogwokuna, wabula nga ye ne Idi Amin, n’abakungu abalala ab’oku ntikko kigambibwa nti baanyaga ebyuma ebikola engoye ebya kkampuni ya African Textile Mills. Ekirala, Sabuni yagamba nti yasigala e [[:en:Molo,_Kenya|Molo]] oluvannyuma lw’okutoloka okutuusa lwe yakwatibwa ba agenti ba Kenya ne bamusindikibwa e [[:en:Kakamega|Kakamega]], <ref name="loot">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1207588/-eur-sabuni-amin-loot-eur</ref> so nga munnamawulire [[:en:Madanjeet_Singh|Madanjeet Singh]] yategeeza nti Sabuni yali asula [[:en:Nairobi|Nairobi]] oluvannyuma lw’okudduka mu Uganda. {{Sfn|Singh|2012|p=162}} Yakwatibwa ab’obuyinza mu kitundu mu Gwokutaano oluvannyuma lw’okuvunaanibwa omulamuzi omukulu owa Kampala omusango gw’obutemu <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Dusman+Sabuni#:~:text=View-,%22Amin%27s%20U.K.%20adviser%2C%203%20former%20ministers%20charged%20with%20murder%22.%20The%20Globe%20and%20Mail.%20Reuters.%2030%20May%201979.%20p.%C2%A011.,-Issues</ref> n’addizibwayo n’adda mu Uganda nga 16 Ogwomukaaga. <ref>https://books.google.com/books?id=a3kEAQAAIAAJ</ref>
== Obulamu bwe obw’addirira ==
Ensonda tezikkiriziganya ku nkomerero ya Sabuni oluvannyuma lw’okudda mu Uganda. Okusinziira ku mawulire agamu, yasibibwa mu kkomera e Luzira ekitongole kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] nga tannafa njala mu kaduukulu kaabwe mu 1981. <ref>https://books.google.com/books?id=YWPvAAAAMAAJ</ref> {{Sfn|Annual of Power and Conflict|1982|p=332}} Kitaawe yattibwa amagye ga UNLF mu 1980. Okusinziira ku munnamawulire Anne Mugisa, Sabuni yayimbulwa mu Uganda kyokka n’akwatibwa n’aggulwako omusango gw’okumenya n’okubba mu byuma ebikola engoye ebya African Textile Mills e Mbale. <ref name="mugisa1">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1207589/ugandas-paratroopers</ref> Yatuuka n'okuggyibwako omusango nga 17 Ogwekkumineebiri 1981, <ref name="loot">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1207588/-eur-sabuni-amin-loot-eur</ref> n'oluvannyuma n'adda e Kenya, n'agenda e [[:en:Mombasa|Mombasa]] era kigambibwa nti n'addamu okuwasa. <ref name="mugisa1" /> Okusinziira ku munnamateeka wa Sabuni Joe Mayanja ne munnamawulire Innocent Kazooba, Sabuni yali akyali mu kkomera ly’e Luzira [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] n’ajja mu buyinza mu Uganda era Museveni n’amuyimbula. <ref name="Kazooba">https://books.google.com/books?id=NVsqAQAAIAAJ</ref> <ref>https://apnews.com/a2903c5a3a93c023b1e1b84cd7fa350b</ref> Olwo Sabuni n’addukira e [[:en:Zaire|Zaire]] n’oluvannyuma e Saudi Arabia. <ref name="Kazooba" /> Mu mwaka gwa 1990, yali yeegasse ku kibinja ky'abayeekera ba Uganda ekyali kikolera mu Zaire, [[:en:Former_Uganda_National_Army|eyali eggye lya Uganda National Army]] (FUNA), era n'aweereza ng'omu ku bakulembeze baayo wamu ne [[:en:Isaac_Lumago|Isaac Lumago]] ne [[:en:Abdulatif_Tiyua|Abdulatif Tiyua]] . {{Sfn|International Court of Justice|2001|pp=181–182}} Sabuni yalinnya ennyonyi n'agenda e Nairobi okumala akaseera katono mu 1997 kyokka, oluvannyuma lw'okulemesebwa ab'obuyinza mu Kenya okuva mu kifo [[:en:Jomo_Kenyatta_International_Airport|ky'ekisaawe ky'ennyonyi e Jomo Kenyatta]], yalinnya ennyonyi n'adda e Saudi Arabia. <ref name="Kazooba" /> Oluvannyuma yafuuka akulira abakozi b'amagye ga [[:en:Allied_Democratic_Forces|Allied Democratic Forces]] (ADF), ekibiina ky'abayeekera mu Uganda Abasiraamu nnakinku, ng'akozesa erinnya ery'obulimba erya "Al Hajji Osman". Yasikizibwa mu 1998 oluvannyuma lw’okulwala n’awalirizibwa okuwummula era yagenda mu ddwaaliro e Mombasa. <ref>https://allafrica.com/stories/199810010061.html</ref> Ensonda z'amagye ga Uganda zaategeeza nti yali akulembera ekibinja kya ADF, [[:en:National_Army_for_the_Liberation_of_Uganda|NALU]], we gwatuukira mu 1999. <ref>https://www.africaintelligence.com/ion/corridors-of-power/1999/11/20/rebels-are-killing-tourism,58633-art</ref>
Okusinziira ku munnamawulire Yunusu Abbey, Sabuni yafa stroke e Mombasa mu 1999 era yaziikibwa mu kibuga. <ref>https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1038425/juma-oris-dead-buried-sudan</ref> Okusinziira ku Mugisa, yafiira eyo mu 2000. <ref name="mugisa1" />
== Ebiwandiiko ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
cn1n38wao1agwg2wh6gfjsb1qu7jmqj
Veronica Babirye Kadogo
0
12223
61469
47766
2026-07-11T17:04:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61469
wikitext
text/x-wiki
'''Veronica Babirye Kadogo''', (era ye '''Veronica Babirye''' ), (yazaalibwa 13 Ogwokusatu 1977) ono munnabyabufuzi mu Uganda era nga [[Parliament of Uganda|mubaka wa Palamenti]] akiikirira [[Buyende (disitulikit)|abakyala mu Disitulikiti y'e Buyende]] mu Palamenti ey'ekkumi (2016 okutuuka 2021).<ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2 November 2018 |title=Parliament of Uganda: Members of The 10th Parliament: Babirye Veronica Kadogo |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=311 |access-date=2 November 2018 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[Buyende (disitulikit)|Disitulikiti y’e Buyende]], mu Buvanjuba bwa Uganda, nga 13 Ogwokusatu 1977.<ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2 November 2018 |title=Parliament of Uganda: Members of The 10th Parliament: Babirye Veronica Kadogo |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=311 |access-date=2 November 2018 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yasomera mu masomero ga pulayimale ne siniya mu kitundu kya Busoga mu Uganda. Yayingizibwa mu [[Yunivasite y'e Kyambogo|yunivasite y’e Kyambogo]], gye yatikkirwa dipulooma mu Business administration, mu 2001. Mu 2005, yunivasite y’emu yamuwa diguli ya Bachelor of Management Science . Diguli ye eya Master of Business Administration yagifuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 2010.<ref name="1R" />
== Obumanyirivu bwe mu mirimu ==
Okumala emyaka musanvu, okuva mu 2003 okutuuka mu 2010, yakolera mu yunivasite ya Makerere, yunivasite ya gavumenti era esinga obukadde n’obunene mu Uganda . Yatandika ng’akola ng’omukungu avunaanyizibwa ku kugula ebintu, oluvannyuma n’akola ng’akola ku by’ebiwandiiko oluvanyuma ng’omukuumi w’asitoowa.<ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2 November 2018 |title=Parliament of Uganda: Members of The 10th Parliament: Babirye Veronica Kadogo |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=311 |access-date=2 November 2018 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mu kulonda kwa palamenti okwa 2016 Babirye yalondebwa nga omubaka omukyala akikirira abakyala mu Disitulikiti y’e Buyende. Omu ku baawanguddwa mu mpaka ezo, ''Annet Mary Nakato'', yavuganyizza ebyava mu mpaka zino mu kkooti. Ensonga zagonjoolwa ku kujulira, mu kkooti ejulirwamu ya Uganda, omusango gwagobwa mu kkooti obutaba na bujulizi.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kampala Post |date=8 August 2017 |title=Babirye Confirmed Buyende District Woman MP |url=https://kampalapost.com/content/news/babirye-confirmed-buyende-district-woman-mp |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190415202237/https://kampalapost.com/content/news/babirye-confirmed-buyende-district-woman-mp |archive-date=15 April 2019 |access-date=2 November 2018 |publisher=Kampalapost.com}}</ref><ref name="3R">{{Cite web |last=The Independent |date=7 August 2017 |title=Veronica Kadogo confirmed as Buyende District woman MP |url=https://www.independent.co.ug/veronica-kadogo-confirmed-buyende-district-woman-mp/ |access-date=2 November 2018}}</ref>
Mu palamenti ey’ekkumi, Muky Veronica Babirye Kadogo ye mumyuka wa Ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku nsonga z’omukago gwa East Africa . Era mmemba ku akakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku by’obulimi, amakolero g’ebisolo n’obuvubi n’akakiiko ka palamenti akakola ku akawunti za Gavumenti ez’ebitundu.<ref name="4R">{{Cite web |last=Global Peace Foundation |date=2 November 2018 |title=About Mrs. Babirye Veronica Kadogo |url=https://www.globalpeace.org/people/mrs-babirye-veronica-kadogo |access-date=2 November 2018 |publisher=[[Global Peace Foundation]]}}</ref> Yalondebwa mu Palamenti ya Pan Africa mu 2016 gye yatuula ekifo kye n'ababaka ba Uganda abalala bana: [[Bangirana Kawooya Anifa]], Professor [[Morris Ogenga Latigo]], [[Felix Ogong]] ne [[Jacqueline Amongin]] .<ref>{{Cite web |title=Five Pan African Parliament MPs Sworn In – Parliament Watch |url=http://parliamentwatch.ug/five-pan-african-parliament-mps-sworn-in/ |access-date=28 February 2020 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
[[Bangirana Kawooya Anifa]], [[Morris Ogenga Latigo|Omuyimbi Omuwala Omuyimbi Mukama]], [[Felix Ogong|Omuyimbi Omuyimbi Omukulu]]
== Famire ==
Veronica Babirye Kadogo mufumbo.<ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2 November 2018 |title=Parliament of Uganda: Members of The 10th Parliament: Babirye Veronica Kadogo |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=311 |access-date=2 November 2018 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Mu November 2018, Veronica Babrirye Kadogo yakiikirira Uganda mu lukungaana lwa Pan African Parliament olw’omulundi ogwa 11 ku ddembe ly’abakyala e [[Kigali]], Rwanda.<ref name="5R">{{Cite web |last=Vision Reporter |date=2 November 2018 |title=Empower women to rid Africa of corruption |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1488836/empower-women-rid-africa-corruption |access-date=2 November 2018}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Monica Azuba Ntege|Omuyimbi Monica Azuba Ntege]]
* [[Winnie Kiiza]]
* [[Ruth Nankabirwa]]
* [[Jacqueline Amongin|Jacqueline Amongin, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Parliament of Uganda|Omubaka wa Palamenti]]
* [[Buyende (disitulikit)|Ekitundu ky'abakyala mu Disitulikiti y'e Buyende]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references responsive="1"></references>
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
68od7ypcqhbxz8oh41lqq2cc1zff143
Boaz Ninsiima
0
12244
61514
54243
2026-07-11T17:07:14Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61514
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Boaz Kasirabo Nisiima''' yazaalibwa nga 28 Ogwekumineebiri mu 1975 munnasayaansi akola mu by'okutabula eddagala era [[:en:Medical_laboratory_scientist|munnabyabufuzi mu Uganda]]. Ye [[Parliament of Uganda|Mubaka wa Paalamenti]] akiikirira [[:en:Rakai_District|Essaza ly'e Kooki]] <ref name="BKN2">{{Cite web |title=Nisiima Boaz |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=211 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> era akiikirira [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky’eby'obufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda. <ref name="BKN1">{{Cite web |title=Full list of NRM leaders |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1407722/list-nrm-leaders |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170602212215/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1407722/list-nrm-leaders |archive-date=2 June 2017 |access-date=12 June 2017 |website=[[Vision Group]]}}</ref> Ali mu kibiina ekigatta abasawo abakugu mu by'obujjanjabi ekya Uganda Medical Lab Association n'Olukiiko lwa Paalamenti olw'etabibwaamu ababaka abali mu kibiina kya NRM era aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku Bizimbibwa ebirabibwaako nga kano kali mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekumi]] <ref name="BKN8">{{Cite web |title=Kasolo, Mugabi supporters still in celebration |url=http://www.elections.co.ug/print_article/new-vision/election/1407454/kasolo-mugabi-supporters-celebration?print=true |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170807151958/http://www.elections.co.ug/print_article/new-vision/election/1407454/kasolo-mugabi-supporters-celebration?print=true |archive-date=7 August 2017 |access-date=12 June 2017 |website=[[Vision Group]]}}</ref> <ref name="BKN6">{{Cite web |title=Rakai MPs Elect Named after Charged Residents' Raid on EC Offices, Accusing the DRO of Delaying to Announce Winner before Police Prevailed |url=http://theinvestigatornews.com/2016/02/rakai-mps-elect-named-after-charged-residents-raid-on-ec-offices-accusing-the-dro-of-delaying-to-announce-winner-before-police-prevailed/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170807164504/http://theinvestigatornews.com/2016/02/rakai-mps-elect-named-after-charged-residents-raid-on-ec-offices-accusing-the-dro-of-delaying-to-announce-winner-before-police-prevailed/ |archive-date=7 August 2017 |access-date=29 June 2017 |website=The Investigator}}</ref>
Ninsiima yaliko omukungu mu bifo gyebatabulira eddagala lmu kitongole kya [[:en:Infectious_Diseases|Infectious Diseases]] Research Collaboration (IDRC); omuntu eyali avunaanyizibwa ku bikolebwa gyebatabulira eddagala mu [[Rakai (disitulikit)|Disitulikiti y'e Rakai]] ; omuyambi w'akulira eyali atwaala webatabulira eddagala mu ddwaliro lya Kasaali [[:en:Health_Centre|Health Centre]] III era nga yaliko maneja era [[:en:Nursing_assistant|omumyuuka w'abayambi b'abasawo]] mu ddwaaliro lya [[:en:Kibaale_Community_Schools|Kibaale]] Community Clinic. <ref name="BKN2"/>
== Obulamu bwe n'eby'enjigiriza ==
Ninsiima yazaalibwa mu Kooki mu [[Rakai (disitulikit)|Disitulikiti y’e Rakai]] nga 28 Ogwekumineebiri mu 1975 mu maka agaali [[:en:Anglicanism|enzikiriza y'Ekanisa]] ng'era famire [[:en:Ankole|y'Abanyankore.]] Pulayimale yagisomera mu disitulikiti y’ewaabwe e Rakai ku Ahmadiyya Primary School, esomero lya pulayimale eryali ludukanyizibwa gavumenti e Kalungi, gyeyafunira n’afuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye eya P.7]] mu 1993.
Oluvannyuma yasomera Sserinya Secondary School gyeyasomera okuva S.1 paka S.4, n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ya S.4]] mu 1997. Mukusoma kwe okwawagulu, yeegatta kutendekero lya School of Medical Laboratory Training mu [[Eddwaliro lya Mengo Hospital|ddwaaliro e Mengo]] n’afuna satifikeeti y’abakugu mu [[:en:Medical_laboratory|by’obusawo ne mubifo gyebatabulira eddagala]] mu 2007.
Ninsiima yeeyongerayo n'agenda ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] gye yafunira Dipulooma mu Tekinologiya w'Ebifo gyebatabulira Eddagala mu 2009 ne Diguli mu [[:en:Health_technology|Saayansi w'Ebifo Gyebatabulira Eddagala]] mu 2013. <ref name="BKN2"/>
== Emirimu ==
=== Entandikwa ===
Ninsiima yatandika emirimu gye egy’ekikugu mu 2000 [[:en:Nursing_assistant|ng'omumyuuka w'abayamba abasawo]] mu ddwaaliro ly'e [[:en:Kibaale_Community_Schools|Kibaale]] Community Clinic era oluvannyuma n’akuzibwa n’afuulibwa okugenda mu kifo ky'okubeera nga yeeyali [[:en:Healthcare_provider|adukanya eky'eby'obulamu]] mu 2005. Mu 2006, yafuna omulimu gw'okubeera omumyuuka w'adukanya ekifo ewatabulirwa eddagala ku ddwaliro lya Kasaali [[:en:Health_in_Uganda|Health Centre III]]. Mu 2009, yakola nga eyali avunaanyizibwa ku bikolebwa mu kifo ewatabulirwa eddala mu [[Rakai (disitulikit)|Disitulikiti y’e Rakai]] n’oluvannyuma n’akola ng'ow'eby'ekikugu mu kifo ewatabirirwa eddagala mu kitongole ekikola ku by'okunoonyereza ku [[:en:Infectious_diseases|Nddwadde ezikwata abantu]] nga zireetebwa obuwuka obw'enjawulo mu 2010 okutuusa mu 2014 lwe yalekulira okwegatta ku by'obufuzi eby’okulonda.
=== Eirimu gy’eby'obufuzi ===
Mu 2015, Ninsiima yeegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulonda]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement]], n’awangula [[:en:Partisan_primary|okulonda kw'ekibiina okwali okwokusunsula eyali agenda okukwata bendera y'ekibiina mu kulonda kwa bonna]] <ref name="BKN9">{{Cite web |title=Entalo z'akamyufu zisattiza abanene mu NRM |url=http://www.bukedde.co.ug/bukedde/ag%E2%80%99eggwanga/1406052/entalo-akamyufu-zisattiza-abanene-mu-nrm |website=[[Bukedde]] |access-date=2025-10-17 |archive-date=2017-08-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170807152856/http://www.bukedde.co.ug/bukedde/ag%E2%80%99eggwanga/1406052/entalo-akamyufu-zisattiza-abanene-mu-nrm |url-status=dead }}</ref> n’okulonda [[:en:2016_Ugandan_general_election|kwa bonna mu 2016]] bw’atyo n’afuuka omubaka wa [[Parliament of Uganda|Paalamenti ey'e 10]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira Essaza ly'e Kooki mu Disitulikiti y’e Rakai. Mu Paalamenti ey’e 10, Ninsiima aweereza ku Kakiiko Akavunaanyizibwa ku Bizimbibwa Ebirabibwaako era ng'ali ne ku kakiiko ka Paalamenti akeetabibwaamu ababaka b'ekibiina kya [[National Resistance Movement|NRM]]. <ref name="BKN7">{{Cite web |title="Government to rebuild houses destroyed by earthquake" – President |url=http://www.statehouse.go.ug/media/news/2016/10/05/%E2%80%9Cgovernment-rebuild-houses-destroyed-earthquake%E2%80%9D-%E2%80%93-president |website=The State House of Uganda}}</ref> <ref name="BKN8"/> <ref>{{Cite web |title=NRM Parliamentary Caucus |url=https://www.nrm.ug/party-organs/nrm-parliamentary-caucus |access-date=2023-02-10 |website=NRM Parliamentary Caucus {{!}} National Resistance Movement |language=en}}</ref>
Mu 2021, yaddamu okulondebwa ku kifo ky’Omubaka wa paalamenti. <ref>{{Cite web |title=Ninsiima Boaz Kasirabo - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/ninsiima-boaz-kasirabo-8505/ |access-date=2023-02-10 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> mu paalamenti ey’e 11, aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku Mbalirira y'Ebitabo bya Gavumenti mu Gavumenti eya wakati. <ref>{{Cite web |title=Committee on Public Accounts (Central Government) – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-public-accounts-central-government/ |access-date=2023-02-10 |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Rakai (disitulikit)|Disitulikiti y’e Rakai]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina ky'Eby'obufuzi Ekiri mu Buyinza ekmannyikiddwa nga National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa yintaneeti ogwa Paalamenti ya Uganda]
* [http://idrc-uganda.org/ Omukutu gwa yintaneeti Ogw'ekitongole Ekikola mu Kunoonyereza Kunddwadde ezikwata Abantu nga zireetebwa Obuwuka Obw'enjawulo]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
l1ynjafhiafuwtxgxm2ewjraxin5ct6
Francis Omaswa
0
12245
60874
60517
2026-07-11T12:04:14Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60874
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Francis Gervase Omaswa''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omusawo w'emitima n'emisuwa, musomesa era mukugu mu[[:en:Academic_administration|nzirukanya y'emirimu]] . <ref>{{Cite web |last=MLO |date=2009 |title=Brief Professional & Academic Profile of Professor Francis Omaswa |url=http://www.ministerial-leadership.org/author/dr-francis-omaswa |access-date=21 February 2015 |publisher=Ministerial-leadership.org (MLO)}}</ref> Yatuuzibwa ku bwa [[:en:Chancellor_(education)|ssenkulu]] wa [[:en:Soroti_University|Soroti University]], emu ku [[:en:Public_university|yunivasite za gavumenti]] omwenda mu Uganda mu Gwomunaana 2022. <ref name="SrtR">https://softpower.ug/prof-omaswa-installed-as-first-soroti-university-chancellor/</ref> Omaswa yaliko ssenkulu wa [[Busitema University]] emu ku yunivasite za gavumenti ya Uganda wakati wa 2009 okutuuka 2017.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Francis%5FOmaswa#cite_note-3</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150222031721/http://www.newvision.co.ug/D/8/17/683376</ref>
== Ensibuko n'obuyigirize ==
Omaswa yazaalibwa mu kyalo Mukura mu Disitulikiti y'e [[Kumi (disitulikit)|Kumi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba]] bwa Uganda, awo nga mu 1943. Bazadde be baali Yafesi Ijookit ne Matilda Acom. Yasomera ku ssomero lya Mukura Primary School okuva mu P1 okutuuka mu P4, gyeyava okugenda ku Koloin Primary School okuva mu P5 okutuuka mu P6. Oluvannyuma lw'okuyita ebigezo bye ebimalako omutendera ogwa pulayimale, yagenda ku ssomero lya Holy Angels Junior Secondary School mu Disitulikiti y'e [[Soroti (disitulikit)|Soroti]] okusoma Junior One ne Junior Two. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary's College Kisubi]], gye yasomera siniya ne haaya ku mutendera gwa O-Level ne A-Level.
Mu 1964, yaweebwa ekifo ku ttendekero ly'abasawo erya [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] era n'attikirwa mu 1969 ne Diguli mu busawo obulongoosa eya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery.]] Mu 1974, yafuna Diguli eyookubiri mu busawo okuva ku yunivasite e [[Makerere University, Uganda|Makerere]].
Oluvannyuma yalondebwa okubeera omu ku bammemba b'ekibiina ki [[:en:Fellow_of_the_Royal_College_of_Surgeons_of_Edinburgh|Royal College of Surgeons of Edinburgh]] kwossa ne [[:en:College_of_Surgeons_of_East,_Central_and_Southern_Africa|College of Surgeons of East, Central and Southern Africa]] era nga mu kibiina kino y'omu ku batandisi.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Francis%5FOmaswa#cite_note-Details-5</ref> Omaswa mufumbo era mukyala we ye Dr. Catherine Nyapidi Omaswa era nga naye musawo eyasomera ku yunivasite e Makerere.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
8vfhcezneut0frfc5yzqh3lotln1a1r
61755
60874
2026-07-11T17:39:40Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61755
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Francis Gervase Omaswa''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omusawo w'emitima n'emisuwa, musomesa era mukugu mu[[:en:Academic_administration|nzirukanya y'emirimu]] . <ref>{{Cite web |last=MLO |date=2009 |title=Brief Professional & Academic Profile of Professor Francis Omaswa |url=http://www.ministerial-leadership.org/author/dr-francis-omaswa |access-date=21 February 2015 |publisher=Ministerial-leadership.org (MLO)}}</ref> Yatuuzibwa ku bwa [[:en:Chancellor_(education)|ssenkulu]] wa [[:en:Soroti_University|Soroti University]], emu ku [[:en:Public_university|yunivasite za gavumenti]] omwenda mu Uganda mu Gwomunaana 2022. <ref name="SrtR">https://softpower.ug/prof-omaswa-installed-as-first-soroti-university-chancellor/</ref> Omaswa yaliko ssenkulu wa [[Busitema University]] emu ku yunivasite za gavumenti ya Uganda wakati wa 2009 okutuuka 2017.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Francis%5FOmaswa#cite_note-3</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150222031721/http://www.newvision.co.ug/D/8/17/683376</ref>
== Ensibuko n'obuyigirize ==
Omaswa yazaalibwa mu kyalo Mukura mu Disitulikiti y'e [[Kumi (disitulikit)|Kumi]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba]] bwa Uganda, awo nga mu 1943. Bazadde be baali Yafesi Ijookit ne Matilda Acom. Yasomera ku ssomero lya Mukura Primary School okuva mu P1 okutuuka mu P4, gyeyava okugenda ku Koloin Primary School okuva mu P5 okutuuka mu P6. Oluvannyuma lw'okuyita ebigezo bye ebimalako omutendera ogwa pulayimale, yagenda ku ssomero lya Holy Angels Junior Secondary School mu Disitulikiti y'e [[Soroti (disitulikit)|Soroti]] okusoma Junior One ne Junior Two. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:St._Mary's_College_Kisubi|St. Mary's College Kisubi]], gye yasomera siniya ne haaya ku mutendera gwa O-Level ne A-Level.
Mu 1964, yaweebwa ekifo ku ttendekero ly'abasawo erya [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] era n'attikirwa mu 1969 ne Diguli mu busawo obulongoosa eya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery.]] Mu 1974, yafuna Diguli eyookubiri mu busawo okuva ku yunivasite e [[Makerere University, Uganda|Makerere]].
Oluvannyuma yalondebwa okubeera omu ku bammemba b'ekibiina ki [[:en:Fellow_of_the_Royal_College_of_Surgeons_of_Edinburgh|Royal College of Surgeons of Edinburgh]] kwossa ne [[:en:College_of_Surgeons_of_East,_Central_and_Southern_Africa|College of Surgeons of East, Central and Southern Africa]] era nga mu kibiina kino y'omu ku batandisi.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Francis%5FOmaswa#cite_note-Details-5</ref> Omaswa mufumbo era mukyala we ye Dr. Catherine Nyapidi Omaswa era nga naye musawo eyasomera ku yunivasite e Makerere.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
cdp4gcydto0pqx0gvm8xf76fqp5y6me
Richard Kanyerezi
0
12253
61590
43414
2026-07-11T17:18:47Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61590
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
'''Richard Bwogi Masembe Kanyerezi''' (13 Ogwomwenda 1934 – 30 Ogwekkumineebiri, 2019), yali Munnayuganda[[:en:Physician|omusawo]] era [[:en:Academic_staff|nga munnabyanjigiriza]]. <ref name="1R">https://www.pmldaily.com/news/2019/12/kampala-hospital-founder-prof-kanyerezi-dies.html</ref> Mu kiseera we yafiira, yali [[:en:Chairman_of_the_Board|Ssentebe w’olukiiko olufuzi olw’eddwaliro]] lya [[:en:Kampala_Hospital|Kampala Hospital]], eddwaaliro ly’obwannannyini nga yali omu ku baalitandikawo era nga yali omu ku bannannyini baalyo mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Emabegako yaweerezaako nga [[:en:Medicine|Pulofeesa w'obusawo]] era akulira ekitongole [[:en:Internal_Medicine|ky'obujjanjabi obw'omunda]] mu [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]] . Yali musawo omuwi w’amagezi, ng’akuguse mu by’endwadde [[:en:Rheumatology|z’ebinywa n'ennyingo z'omubiri]] . <ref>https://web.archive.org/web/20150402161306/http://www.newvision.co.ug/news/637199-exercise-is-your-heart-fit-for-the-gym-sex.html</ref>
== Obuvo n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Buganda|Buganda]], nga 13 Ogwomwenda 1934, nga bazadde be ye Asanansio Masembe ne Manjeri Masembe. <ref name="BirthR">https://www.monitor.co.ug/News/National/Great-Physician-founder-Kampala-Hospital-passes-on/688334-5402842-vrp1k1/index.html</ref> Yasomerako mu ''Mityana Primary School'', nga tannakyuka kugenda mu ''Mityana Secondary School'' okusoma Siniya Eyookuna gye yamaliriza mu 1952. Mu 1953, yeegatta ku [[:en:Kings_College_Budo|Kings College Budo]] okumaliriza Siniya Eyoomukaaga gye yamaliriza mu 1954. Mu 1955, yayingira [[:en:Makerere_University|Makerere University]] okusoma obusawo bw’abantu, n’atikkirwa mu 1963, ng’afunye diguli esooka eya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery]]. Oluvannyuma yasoma diguli eyookubiri eya [[:en:Doctor_of_Medicine|Doctor of Medicine]]. Yasomerako mu [[Great Britain|Bungereza]] era n'aweebwa diguli ya [[:en:United_Kingdom|Member of the Royal College of Physicians]], nga mukugu mu [[:en:Rheumatology|by'endwadde z'ebinywa n'ennyingo]]. Oluvannyuma, yalondebwa [[:en:Fellow_of_the_Royal_College_of_Physicians|okuba mmemba w’ettendekero ly’abasawo erya Royal College of Physicians]] . Era yasomera mu [[:en:Harvard_University|Harvard University]], nga [[:en:Fulbright_Scholar|omuyizi Fulbright]] . <ref name="Passion"/> <ref name="Hospital">{{Cite web |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/Kanyerezi--The-brain-behind-Kampala-Hospital/-/688616/2677848/-/item/0/-/g5d6q1/-/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-10-17 |archive-date=2016-03-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304051732/http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/Kanyerezi--The-brain-behind-Kampala-Hospital/-/688616/2677848/-/item/0/-/g5d6q1/-/index.html |url-status=dead }}</ref>
== Omulimu gwe ==
Oluvannyuma lw’okudda okuva mu misomo emirala mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] mu 1967, Richard Kanyerezi yalondebwa [[:en:Lecturer|okuba Omusomesa]] mu kitongole ky’obusawo bw’omunda mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] . Ono amanyiddwa nnyo olw’okubeera mmemba ku ttiimu eyatandikawo pulogulaamu ya [[:en:Master_of_Medicine|Master of Medicine]] ku yunivasite y’e Makerere. <ref name="Passion"/> Oluvannyuma yalondebwa okuba Omusomesa Omukulu era mu 1976 n’alondebwa okuba Pulofeesa w’Ebyobujjanjabi. Okumala ekiseera okutandika okuliraana omwaka gwa 1980 okutuuka mu 1981, yaweereza ng’akulira ekitongole ky’obusawo bw’omunda mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] . Yagenda mu buwanganguse obutali bw'eyagalire okuva mu 1981 okutuuka mu 1986. Oluvannyuma lw’okudda, ye n’abalala baazimba [[:en:Kampala_Hospital|eddwaliro lya Kampala Hospital]], eddwaaliro ly’ebyobulamu ery’omulembe ku [[:en:Kololo|kasozi ke Kololo]] mu masekkati ga Kampala. <ref name="Passion" /> <ref name="Hospital"/>
== Amaka ge ==
Richard Kanyerezi yali mufumbo n’omugenzi Gibwa Kanyerezi era nga bonna baali mu bazadde b’abaana bana, omu ku bo, Nandawula Kanyerezi Mutema mukugu [[:en:Internal_Medicine|mu ddagala ly’omunda]], akola mu [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda. <ref name="Passion">https://web.archive.org/web/20150402144916/http://www.newvision.co.ug/D/8/25/640085</ref> <ref name="Hospital"/> <ref>{{Cite web |url=http://www.ugandandiasporanews.com/2015/02/04/q-a-meet-dr-nandawula-kanyerezi-mutema-m-d-a-diaspora-returnee-who-recently-opened-a-state-of-the-art-clinic-at-the-mall/ |title=Archive copy |access-date=2025-10-17 |archive-date=2022-12-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221208221858/http://www.ugandandiasporanews.com/2015/02/04/q-a-meet-dr-nandawula-kanyerezi-mutema-m-d-a-diaspora-returnee-who-recently-opened-a-state-of-the-art-clinic-at-the-mall/ |url-status=dead }}</ref> Gibwa Kanyerezi yafa mu 2010 era naawasa Connie Mbabazi Kanyerezi mu 2012. <ref name="BirthR"/>
== Obulwadde n’okufa kwe ==
Ng’ebula wiiki bbiri n’ekitundu afe, Kanyerezi yafuna [[:en:Cerebral_vascular_accident|akabenje k’emisuwa gy’obwongo]]. Yafiira mu maka ge e [[:en:Lubaga|Lubaga]] ( [[:en:Rubaga|Rubaga]] ), mu bitundu by’okunjegooyego za [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda, nga 30 Ogwekkumineebiri 2019. Yaleka mukyala we owookubiri Connie Mbabazi Kanyerezi n’abaana bana abakulu. Abawala babiri okuli Nakimera Kanyerezi Lubega ne Nandawula Kanyerezi Mutema bali mu kusoma busawo mu malwaliro amalungi ag’obwannannyini. Omwana omu ow’obulenzi, Timothy Masembe, [[:en:Partner_(business_rank)|munnamateeka]] mu kkampuni ya bannamateeka eya MMAKS Advocates esangibwa mu Kampala. Omwana owookubiri era owookuna mu baliddwa, Kawalya Kanyerezi, mukulu mu kitongole mu [[:en:Kampala_Hospital|ddwaaliro lya Kampala Hospital]] . <ref name="BirthR"/>
== Laba ne ==
* [[:en:Mulago_Hospital|Eddwaaliro e Mulago]]
* [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|MUCHS]]
* [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisitule y'ebyobulamu mu Uganda]]
* [[:en:List_of_hospitals_in_Uganda|Olukalala lw'amalwaliro mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.softpower.ug/deceased-kampala-hospital-co-founder-richard-bwogi-to-be-buried-thursday/ Omugenzi Kampala Hospital Co-Founder Richard Bwogi Wakuziikibwa Lwakuna] Okuva nga 1 January 2020.
* [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/-/691232/1315024/-/95vck/-/index.html Mwai Kibaki: Omwagazi w’omuziki Afuuse Munnabyabufuzi]
* [https://web.archive.org/web/20180615194503/http://observer.ug/lifestyle/health/1737-five-star-hospitals-changing-healthcare Amalwaliro g'emmunyeenye ttaano gakyusa ebyobulamu]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
9ugez6kay3hq7a347krtci5i6pwfsru
Mondo Kagonyera
0
12254
61121
42989
2026-07-11T16:31:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61121
wikitext
text/x-wiki
'''George Mondo Kagonyera''', nga era ayitibwa '''Mondo Kagonyera''', [[:en:Uganda|Munnayuganda]] omusawo w'ebisolo, munnabyabufuzi, omusomesa, era omuddukanya w'emirimu ku yunivasite. Ono ye [[:en:Chancellor_(education)|Mukulu]] wa [[:en:Makerere_University|Makerere University]], eyaakavaako nga eno ye yunivasite esinga obukadde n’obunene mu Uganda. Ekifo ekyo yakilondebwamu [[:en:Yoweri_Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] mu 2007. <ref>http://allafrica.com/stories/200712310378.html</ref> Oluvannyuma lw'okuweereza ekisanja ekijjuvu eky'emyaka ena, yaddamu okulondebwa ekisanja ekirala mu 2011, <ref name="Profile">http://www.campustimesug.com/profile-of-prof-mondo-kagonyera-makerere-university-chencellor/</ref> <ref name="Reappointed">https://web.archive.org/web/20150715222530/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=628247&CatID=6</ref> era n'addamu okutuuzibwako mu Gwolubereberye gwa 2012. <ref>https://web.archive.org/web/20150208230234/http://vc.mak.ac.ug/events/171-prof-george-mondo-kagonyera-installed-as-makerere-chancellor.html</ref>
== Obuto n'okusoma kwe ==
Kagonyera yazaalibwa ku kyalo Kabuga mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y’e Rukungiri]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Ttundutundu ly'obugwanjuba bwa of Uganda]], okuliraana 1941, nga bazadde ye Zakaria Kagonyera ne Elizabeth Kirihura. Yasomerako mu Kigezi College Butobere okusoma Siniya Eyookuna, bwe yali tannaweebwa kifo mu [[:en:University_of_Nairobi|Royal College Nairobi]] kusoma Siniya Eyoomukaaga. Yasomerako mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite ya Nairobi]], n’afuna diguli esooka eya [[:en:Bachelor_of_Veterinary_Medicine|Bachelor of Veterinary Medicine]] ku ntandikwa y’emyaka gya 1960. Oluvannyuma, yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Master_of_Science|diguli eyookubiri eya Sayansi]] mu by’obusawo bw’ebisolo, okuva mu [[:en:University_of_California_Davis|Yunivasite y’e California Davis]], n’eddirirwa diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] okuva mu ttendekero lye limu. <ref name="Profile" /> <ref name="Reappointed" /> <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/The_Observer_(Uganda)</ref>
== Obumanyirivu bwe ku mirimu ==
Mu 1967, yakola nga Omukungu avunaanyizibwa ku by'obusawo bw'ebisolo ku Disitulikiti owa disitulikiti y’e Masaka okumala emyezi nga etaano, omulimu gwe yamala navaako okugenda okweyongerayo okusoma. Mu 1971, oluvannyuma lw’okutikkirwa diguli ye eya Master of Science mu yunivasite y’e California, Kagonyera yeegatta ku yunivasite y’e Makerere ng’omusomesa. Yakola kinene mu kutandikawo ekitongole ky’obusawo bw’ebisolo, okuva olwo ekyakyuka ne kifuuka College of Veterinary Medicine, Animal Resources & BioSecurity. Era yaliko ssentebe w’olukiiko olulonda abayizi mu yunivasite okuva mu 1993 okutuuka mu 1999. Yava ku yunivasite n’agenda okwegatta ku byobufuzi bya Uganda mu 1998. Nga munnabyabufuzi, yakola nga [[:en:Parliament_of_Uganda|mmemba wa Palamenti]] ow'ekitundu kya Rubabo mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y’e Rukungiri]] era nga minisita avunaanyizibwa ku guno na guli mu ofiisi ya ssaabaminisita. <ref name="Profile" /> <ref name="Reappointed" /> Era yaliko omumyuka wa maneja w'ekitongole kya [[:en:National_Social_Security_Fund_(Uganda)|Uganda National Social Security Fund]] okuva mu 2006 okutuuka mu 2008. <ref>https://web.archive.org/web/20150208220024/http://independent.co.ug/news/news-analysis/403-kagonyera-most-bruised-in-surprise-nssf-sacking</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Ugandan_university_leaders|Ebyenjigiriza mu Uganda]]
* [[Olukalala lw'abakulira Yunivaasite mu Uganda|Abakulembeze ba yunivasite mu Uganda]]
* [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
== Emmeeza y’okusikira obwa chancellor bwa yunivasite y’e Makerere ==
{{s-start}}
{{succession box||title=Chancellor of Makerere University|before=[[Apolo Nsibambi]]<br/>2003 - 2007|after=[[Incumbent]]|years='''23 October 2007 - 23 October 2015'''}}
{{s-end}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.mak.ac.ug/ Omukutu gwa Yunivasite y'e Makerere]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
qro7zgzmqm3q1a8pso76gvi2m85phw6
Fox Odoi-Oywelowo
0
12260
61725
56181
2026-07-11T17:39:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61725
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fox Odoi-Oywelowo''' Munnayuganda omuwolereza era mubaka mu Paalamenti. Odoi-Oywelowo yaliko omuwabuzi omukulu mu by'amateeka eri pulezidenti wa Uganda [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] .
Nga 14 Ogusooka 2021, Fox Odoi-Oywelowo yalondebwa nga mmemba wa Paalamenti ya Uganda ey'ekkumin'emu ng'akiikirira ekitundu ky'eBuggwanjuba bwa Budama mu Bukiikakkonobwobuvanjuba. Mu Gwomukaaga, yakwata obukulembeze bw’akakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu mu Paalamenti ya Uganda. Omulwanirizi w’eddembe ly’obuntu, awera okuvunaana buli kitongole ekityoboola eddembe ly’obuntu. <ref>https://www.pmldaily.com/news/politics/2020/09/former-museveni-legal-counsel-fox-odoi-wins-west-budama-north-east-nrm-flag.html</ref> Mu 2023, ye mubaka yekka eyakuba akalulu nga awakanya [[:en:Anti-Homosexuality_Act,_2023|ebbago erirwanyisa ebisiyaga]] .
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Fox Odoi-Oywelowo yazaalibwa nga 23 Ogwekkuminebiri 1968 mu Budama ey'Obuggwanjuba mu Buvanjuba bwa Uganda. Yasomera ku Manjasi High School nga tannaba kwegatta ku St Peter's College, Tororo, gye yamalira siniya. Oluvannyuma Fox Odoi-Oywelowo yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] gye yafunira diguli mu mateeka (LLB Hons), n’atikkirwa mu 1992. Wakati wa 1992 ne 1993, yasoma dipulooma mu by’amateeka, n’atikkirwa mu 1993. Mu 2018, yafuna diguli eyookubiri mu mateeka, International Business Law, okuva mu [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] .
== Omulimu gw’amateeka ==
Fox Odoi-Oywelowo yatandika nga omuyambi w'omulamuzi JP Berko (Ghanaian Expatriate Judge) ku bitongole bya gavumenti ebigenderera okuyambako ku mawanga agakyakulakulana nga tannaweereza nga omuyambi mu by’amateeka mu kkampuni ya bannamateeka ey’obwannannyini mu [[:en:Kampala|Kampala]] .
Yeegatta ku kitongole ky’ebyamateeka ekya State House mu 1995 n’afuuka akulira ekitongole kino mu 1996. Wakati wa 1996 ne 1998, Fox Odoi-Oywelowo yali mu Ttiimu eyanoonyereza ku buyinza bwa [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda Peoples’ Defence Forces]] (UPDF). Ttiimu eno yazuula abajaasi abataaliyo "emizimu" naye nga baali basasulibwa ku lukalala lw’omusaala gw’amagye ga UPDF. Mu 1999, yakulembera ekibinja ky’ababalirizi b’ebitabo eky’enjawulo ekya State House okuyingira mu kitongole ky’omusolo ekya Uganda Revenue Authority (URA), okunoonyereza ku kwewala omusolo. Okubala ebitabo kuno kwaviirako okussaawo enkola ezigendereddwamu okutangira abantu abasuulawo eby'amaguzi byabwe. Okubala ebitabo era kwaleese okuddukanya obulungi kabangali z’ebyamaguzi ebiyita mu bifo ebirala n’okuddamu okukakasa n’okuwandiika ebiwandiiko ebifulumizibwa ebweru w’eggwanga.
Fox Odoi-Oywelowo naye mukozi wa mateeka ga ssemateeka mu bujjuvu era yawaaba empaaba za ssemateeka eziwerako ezitereezezza enkola y’amateeka mu Uganda. A ''Locus Classicus'' eya Fox Odoi-Oywelowo ne James Akampumuza V Ssaabawolereza wa Gavumenti esomesebwa mu masomero gonna ag’amateeka mu Uganda.
Okuva mu mwaka gwa 2000 okutuuka mu 2010, Odoi-Oywelowo ye yali akulira abawaabi ba gavumenti mu kitongole ky’amagye ga Uganda People’s Defence Forces unit, abakuumi ba Pulezidenti aba Presidential Protection Unit (PPU) oluvannyuma ekyakyuka ne kifuuka ekibinja ky’abakuumi ba Pulezidenti (PGB) nga mu kiseera kino kye kiyitibwa Special Forces Command (SFC).
Bwe yali mu State House, era yalondeddwa okubeera mmemba w’akakiiko akagaziyiziddwa akanoonyereza ku bivuddeko okulwanagana wakati w’eggye lya Uganda Peoples’ Defence Forces (UPDF) n’eggye lya Rwanda Patriotic Front (RPF) e [[:en:Six-Day_War_(2000)|Kisangani]] . <ref>https://www.nytimes.com/2000/06/11/world/the-forces-of-rwanda-and-uganda-fight-in-congo.html</ref>
Mu 2010, Odoi-Oywelowo yeegatta ku Directorate of Civil Litigation mu Minisitule ya Uganda ey’ebyamateeka n'ensonga za Ssemateeka, ng’akola nga munnamateeka wa Gavumenti.
Akyagenda mu maaso n’okukola eby’amateeka ng’omuwolereza wa Kkooti z’Ekitongole ekiramuzi nga yeewandiisa mu 1998.
== Emirimu gy'obwa Mmemba wa Paalamenti ==
Mu 2011, Fox Odoi-Oywelowo yalondebwa nga mmemba wa Paalamenti ya Uganda ey’omwenda, ng’akiikirira ekitundu kya Budama ey'Obuggwanjuba mu Bukiikakkono. Bwe yali mu Paalamenti, yaliko ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka, enkizo n’empisa. Era yaliko omukiise ku kakiiko k’ebyamateeka n'ensonga za Paalamenti n’akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira. Fox Odoi-Oywelowo nga 14 Ogusooka 2021, yaddamu okulondebwa mu Paalamenti ya Uganda okukiikirira ekitundu ky'Obuggwanjuba bwa Budama mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, n’awangula ekifo nga mmemba w’ekibiina ekiri mu buyinza ekya National Resistance Movement (NRM). <ref>https://www.independent.co.ug/fox-odoi-jumps-into-race-to-become-deputy-speaker/</ref> Ye mubaka mu Paalamenti eyasooka okukiikirira Konsityuwensi eyali yakutulwa okuva ku Konsityuwensi y'e Budama ey'Obuggwanjuba mu Bukiikakkono mu 2020.
Mu kiseera kye ekya 2011–2016, Fox Odoi-Oywelowo y’omu ku bavujjirizi abaawakanya etteeka lya Uganda erirwanyisa ebisiyaga mu Paalamenti ne mu kkooti ya Ssemateeka. <ref>http://www.ipsnews.net/2014/03/ugandas-campaigners-convinced-success-legal-challenge-anti-gay-law/</ref> N’ekyavaamu, kkooti ya Ssemateeka yalangirira nti etteeka erirwanyisa abagaala ebisiyaga terisaana mu ssemateeka. Ng’omubaka mu Paalamenti, Fox Odoi-Oywelowo yawagira okuggyawo ekibonerezo ky’okufa era n’asaba olukusa okuva mu Paalamenti wamu n’abalala okuleeta ebbago ly’etteeka ly’omukiise ow’obwannannyini olw’ekigendererwa kino. Era yasaba okukkirizibwa okuggyamu embuto mu mateeka n’okussaawo obulwaliro obuggyamu embuto mu ngeri etali ya bulabe ng’engeri yokka ey’omugaso ey’okutaasa obulamu bw’enkumi n’enkumi za bamaama abafa olw'enkola z’okuggyamu embuto ezitali nnungi. <ref>https://www.monitor.co.ughttps//www.monitor.co.ug/uganda/news/national/legalize-abortion-mp-fox-odoi-1592256</ref>
Mu 2023, Odoi-Oywelowo ye mubaka yekka eyakuba akalulu nga awakanya [[:en:Anti-Homosexuality_Bill,_2023|ebbago ly’etteeka erirwanyisa ebisiyaga, 2023]] . Yasekererwa bannamateeka banne ne bamulumiriza okufuna ssente okutumbula bye balaba nga "obugwenyufu bw'amawanga g'obugwanjuba". <ref>https://www.nytimes.com/2023/04/20/world/africa/uganda-anti-gay-bill-lgbtq.html</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Fox Odoi-Oywelowo mufumbo era alina abaana bana. Wa nzikiriza ya Kikatoliki.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Odoi-Oywelowo, Fox}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
18klifof2ljm97qva5o57vrpfeay51y
Linos Ngompek
0
12285
61171
44087
2026-07-11T16:35:40Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61171
wikitext
text/x-wiki
'''Linos Ngompek''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] munnabyabufuzi era mu kiseera kino Mubaka wa Palamenti owa Kibanda North County mu [[:en:Kiryandongo_District|Disitulikiti y'e Kiryangong]] . <ref>https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/ngompek-linos-7744/</ref> <ref>https://chimpreports.com/idi-amin-grandson-taban-defeated-in-kibanda-north-by-rdc-ngompek/</ref> <ref>https://www.watchdoguganda.com/news/20200227/88197/from-a-taxi-driver-to-presidential-envoy-meet-linos-ngompek-the-man-with-eyes-set-on-kibanda-north-parliamentary-seat.html</ref>
Yakola ng'Omubaka wa President <ref>{{Cite web |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=30311:-family-rebel-taxi-driver-now-rdc |title=Archive copy |access-date=2025-10-21 |archive-date=2023-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230209195335/https://www.observer.ug/component/content/article?id=30311:-family-rebel-taxi-driver-now-rdc |url-status=dead }}</ref> nga tannafuuka mukiise wa Palamenti oluvannyuma lw'okuwangula Taban Amin muzzukulu w'eyali pulezidenti wa Uganda [[Idi Amin|Idi Amin Dada]] . <ref>{{Cite web |url=https://mulengeranews.com/museveni-man-ngompek-moves-to-eject-amin-out-of-parliament/ |title=Archive copy |access-date=2025-10-21 |archive-date=2022-11-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221120132823/https://mulengeranews.com/museveni-man-ngompek-moves-to-eject-amin-out-of-parliament/ |url-status=dead }}</ref>
Mu palamenti ey’omulundi ogw'ekkumi n’emu, aweereza ku kakiiko k’ebyokwerinda ng’omumyuka wa ssentebe. <ref>https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-gender-labour-and-social-development/</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mvwqh153p35dkd9timm0339ikn2rj0y
John Bosco Ikojo
0
12287
61525
43327
2026-07-11T17:12:47Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61525
wikitext
text/x-wiki
'''John Bosco Ikojo''' (yazaalibwa 21 Ogwomusanvu 1974) Munnayuganda omubalirizi w'ebitabo, omukugu mu byensimbi era munnabyabufuzi. Ono ye [[Parliament of Uganda|mubaka mu Palamenti]] owa Bukedea County, mu Disitulikiti y'e[[Bukedea (disitulikit)|Bukedea]], era nga wa kibiina kya [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda. <ref name="JBI2">{{Cite web |title=IKOJO JOHN BOSCO |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=80 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=admin |date=2020-09-04 |title=OFFICIAL: Incumbent Ikojo secures bragging rights in Bukedea, leaves Apostle Dan speaking in tongues |url=https://kampalasqoop.com/official-incumbent-ikojo-secures-bragging-rights-in-bukedea-leaves-apostle-dan-speaking-in-tongues/ |access-date=2023-02-08 |website=Kampala Sqoop |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=John Bosco Ikojo |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/0fd6df04-aeae-43d4-a36c-66f211a8d55b/ |access-date=2023-02-08 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Ikojo John Bosco - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/ikojo-john-bosco-6992/ |access-date=2023-02-08 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>''''[[Parliament of Uganda|]] <ref name="JBI3">{{Cite web |title=Bukedea residents excited over new sub-counties |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1457777/bukedea-residents-excited-sub-counties |publisher=[[New Vision]]}}</ref> <ref name="JBI6">{{Cite web |title=MPs 'banned' from travelling abroad |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |publisher=[[Daily Monitor]] |access-date=2025-10-22 |archive-date=2017-08-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead }}</ref>
Nga tannatandika byabufuzi, Ikojo yakolako ng’akulira ebyensimbi mu Bukedea Town Council era ng’omubalirizi w’ebitabo mu Gavumenti ez’ebitundu [[Kumi (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Kumi]] . Era ye mutandisi era akulira kkampuni ya ROSKO Uganda, egaba looni entotono mu Uganda. <ref name="JBI1">{{Cite web |title=Bukedea MP Ekuma loses election |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1407434/bukedea-mp-ekuma-loses-election |publisher=[[Vision Group]] |access-date=2025-10-22 |archive-date=2018-10-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181005232547/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1407434/bukedea-mp-ekuma-loses-election |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Ikojo yazaalibwa [[Bukedea]], mu ttundutundu lya Teso sub-region, nga 21 Ogwomusanvu 1974 nga wa nzikiriza ya Kkanisa ya Uganda. Pulayimale yagisomera mu kitundu ky'e Bukedea era n’afuna ebbaluwa ya PLE mu 1988.
Oluvannyuma yagenda mu Wiggins Secondary School okusoma gye yatuulira Siniya eyookuna mu 1992 oluvannyuma ne yeegatta ku ne Ngora High School gye yatuulira ebigezo bya Siniya eyoomukaaga n'afuna ebbaluwa ya UACE mu 1996.
Ikojo yeeyongerayo ne yeegatta ku ttendekero lya Makerere University Business School ng'ayita mu Uganda College of Commerce Aduku gye yafunira dipulooma mu byakitunzi mu 1998. Oluvannyuma yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli mu byobusuubuzi eya Bachelor of Commerce mu 2006. Yayongerako diguli eyookubiri mu byobusuubuzi eya Master of Business Administration okuva mu ttendekero lya [[Uganda Management Institute]] mu 2014. <ref name="JBI2"/>
== Emirimu gye n’ebyobufuzi ==
Ikojo yatandika emirimu gye mu 2000 oluvannyuma lw’okufuna dipulooma n'akola ng’omubalirizi w’ebitabo mu Gavumenti ez’ebitundu [[Kumi (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Kumi]] okutuusa mu 2007 lwe yafuna omulimu ng’akulira ebyensimbi mu [[Bukedea]] Town Council. Yaweereza munisipaali eno okutuusa mu 2010 lwe yalekulira okwetaba mu byobufuzi eby'akalulu.
Mu 2010, <ref name="JBI4">{{Cite web |title=Calm returns to Bukedea |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1283557/calm-returns-bukedea |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Ikojo yeegatta ku byobufuzi eby’akalulu ku tikiti ya [[National Resistance Movement]] era n’akola enteekateeka z’okulonda kwa 2016 ekintu ekyamuyamba okuwangula mu kamyufu k'ekibiina aka 2015 n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palamenti ey’ekkumi]] eya Uganda, [[Yuganda|Ekkula lya Africa]] ng’akiikirira Bukedea County mu Disitulikiti y’e Bukedea. Mu Palamenti ey’ekkumi, Ikojo yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku byenfuna by’eggwanga'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku byobugagga obw'ensibo''. Ono era mmemba mu ''kakiiko ka Palamenti aka NRM''. <ref name="JBI1"/> <ref name="JBI5">{{Cite web |date=14 February 2017 |title=Kadaga Names 20 Man Team to Vet EALA Nominees |url=http://parliamentwatch.ug/kadaga-names-20-man-team-to-vet-eala-nominees/#.WXipDxIi5kg |website=Parliament Watch}}</ref>
== Ebirala ebimukwatako ==
Ikojo musajja mufumbo era alina abaana abawerako. Era y'akulira kkampuni ya ROSKO Uganda, kkampuni ewola ssente gye yatandika mu 2004.
== Laba ne ==
* [[Bukedea (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bukedea]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina kya National Resistance Movement]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa okuva ebweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
s0ltqczxkp23utz8iqihzigzonxeft7
Jack Sabiiti
0
12288
61698
60652
2026-07-11T17:29:36Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61698
wikitext
text/x-wiki
'''Jack Crissy Sabiiti''' (yazaalibwa 27 Ogwokuna 1947) musomesa mu yunivasite mu Uganda, omukugu mu kuddukanya emirimu gya Gavumenti era munnabyabufuzi. Yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] owa [[Kabale|Rukiga County]], mu ttundutundu lya Kigezi sub-region <ref name="JCS2">{{Cite web |title=SABIITI JACK |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=248&const=Rukiga++County&dist_id=55&distname=Kabale |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> era nga y'omu ku batandisi b'ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|FDC]], ekibiina ekivuganya gavumenti mu Uganda. Ye muwanika omukulu owa FDC eyasooka nga kati akola nga omuwanika w'ekibiina mu Disitulikiti y'e Kabale.
Yakiikirira abalonzi ba Rukiga County mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ey’omusanvu n'ey’omwenda]] era nga yali mmemba w’olukiiko olwabaga Ssemateeka wa Uganda owa 1995. Mu Palamenti ey’omwenda, yaweerezaako nga ssentebe w’akakiiko ''akakola ku bakozi ba gavumenti ne gavumenti ez’ebitundu'' era nga mmemba ''w’akakiiko k’embalirira y'eggwanga'' so nga mu Palamenti ey’omusanvu, yali mumyuka wa ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti era mmemba ''w’akakiiko k’embalirira'' n’akakiiko ''k’ensonga z’ebweru''. <ref name="JCS1">{{Cite web |last=Kasasira |first=Risdel |date=23 January 2014 |title=My family endured persecution, exile and survived poisoning – Jack Sabiiti's son |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/My-family-endured-persecution--exile-and-survived-poisoning/688342-2157310-15rkhfw/index.html |website=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Sabiiti yazaalibwa mu muluka gw'e Mparo, mu ggombolola y'e Rwamucucu, [[Kabale (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Kabale]] nga 27 Ogwokuna, 1947 mu maka ag'enzikiriza y'Ekkanisa ya Uganda mu Bakiga. Ye wookubiri ku baana abataano abaazaalibwa bazadde baabwe era muganda w’omugenzi Dr. Jimmy Kamugisha. Kitaawe, Festo Bakainaga yali mulimisa ate nnyina Tabitha Rwomushana yali nnansi(musawo). Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe, Sirasi Kikooko yali mukulu wa Gombolola ate jjajjaawe owa nnyina, Tomasi Rwomushana, yali mukulu wa Ssaza.
Pulayimale yagisomera mu disitulikiti y'ewaabwe e Kabale ku ssomero lya ''Kihanga Primary School'' ne ''Nyakisoroza Primary School'' gye yali omukulembeze w'abayizi era lumu yakulemberamu okwekalakaasa ng'awakanya omusomesa w'okubala agambibwa nti kirabika yali takola bulungi mulimu gwe.<ref name="JCS6">{{Cite web |last=Bisiika |first=Asuman |date=3 May 2004 |title=Sabiti's political path shaped his world view |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1101451/sabiti-eur-political-path-shaped-world-view |website=[[New Vision]]}}</ref> Yafuna ebbaluwa ya P7 mu 1961, oluvannyuma ne yeegatta ku Kigezi High School gye yasooka okusisinkana eyali Gavana wa Bank of Uganda [[Emmanuel Tumusiime-Mutebile]] n’afuna satifikeeti y'eddaala lya Junior Secondary School mu 1963.
Mu 1964, yeegatta ku Old Kampala Senior Secondary School okusoma mu Siniya, n'afuna ebbaluwa ya Siniya eyookuna mu 1967 n'eya Siniya eyoomukaaga mu 1969. Ku ssomero lino erya gavumenti, yali mukulembeze w’abayizi, ssentebe w’ekibiina ekikubaganya ebirowoozo ku ssomero era nga mmemba w’ekibiina kya katemba.
Sabiiti yeeyongerayo mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] gye yavuganya n'alemererwa okufuuka pulezidenti w'abayizi, wabula n'atikkirwa mu 1973 ne diguli esooka mu byobufuzi n'okuddukanya emirimu gya gavumenti eya Bachelor of Arts in [[:en:Political_science|Political Science]] and [[:en:Public_administration|Public Administration]]. Mu 1977, yeegatta ku yunivasite ya Dalhousie University ku sikaala era n’afuna diguli eyookubiri mu kuddukanya emirimu gya gavumenti mu 1978. Mu ttendekero lino ery'e Canada, yali mmemba ku kakiiko k’abayizi abaasomerangayo nga bava mu nsi ez'ebweru.
Mu 1982, Sabiiti yatendekebwa ng’omuserikale w’amagye mu Libya mu kiseera ky'olutalo lw'ekiyeekera era emyaka bwe gyayitawo, yafuna satifikeeti ez’enjawulo nga muno mwalimu: satifikeeti y’enkola n’okuddukanya amafuta ga gavumenti n’amakolero g’ebyokusima ebyobugagga eby’omu ttaka okuva mu Duke University mu 1993; satifikeeti y’okukebera n’okwekenneenya pulojekiti okuva mu American University mu 1994; satifikeeti y’okuddukanya emirimu etunuulidde ebyavaamu okuva mu [[Uganda Management Institute|ttendekero lya Uganda Management Institute]] (UMI) mu 1998; satifikeeti y’okugula ebintu n’okuddukanya ensimbi okuva mu kitongole ekiddukanya emirimu mu buvanjuba n’obugwanjuba bwa Afrika (ESAMI) mu 1999; satifikeeti ya gavumenti ez’ebitundu ku by’ensimbi n’okuddukanya emirimu okuva mu Institute for Public-Private Partnerships (IP3) mu 2003 ne satifikeeti y’okuddukanya obutonde bw’ensi mu bitundu okuva mu LIFE Academy mu 2005.
== Emirimu gye n’ebyobufuzi ==
Oluvannyuma lw’okufuna diguli ye esooka mu 1973, Sabiiti yakola nga administrative officer mu minisitule ya Gavumenti ez’ebitundu, minisitule y’ebyokwerinda ne ofiisi ya Pulezidenti. Era yaweerezaako nga kaminsona wa disitulikiti mu disitulikiti ezaaliwo okuli Acholi, Bukedi ne Madi okutuusa mu 1981.
Mu lutalo lw’ekiyeekera olwaliwo ku ntandikwa y'emyaka gya 1980 yaddukira e Nairobi n’akola ng’omusomesa atali wa nkalakkalira Nairobi University (UoN) era nga maneja w’ebyensimbi n’enzirukanya y’emirimu mu kkampuni ya CA Libirds & Associates, okutuusa mu 1984 lwe yafuna omulimu ng’omusomesa ow’enkalakkalira mu USIU Africa.
Mu 1985, Sabiiti yaliko omwogezi w’ekibiina kya [[Andrew Kayiira|Uganda Freedom Movement]] (UFM) mu nteeseganya z’emirembe ezaavaako okuwandiika endagaano ya Nairobi eya 1985. Mu mwaka gwe gumu, yagenda e Budaaki ne famire ye era n’akola nga maneja w’ebyensimbi n’enzirukanya y’emirimu mu kitongole kya Netherlands Refugee Foundation. Bwe yakomawo, yaweereza nga mmemba ku lukiiko olufuzi olw'ekitongole ky'amazzi mu ggwanga ekya National Water and Sewerage Corporation (NWSC) okuva mu 1988 okutuuka mu 1995 era nga mmemba w’olukiiko olwabaga Ssemateeka wa Uganda owa 1995.
Okuva mu 1995 okutuuka mu 1998, yayongera okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’ekitongole [[National Environment Management Authority of Uganda|ekivunaanyizibwa ku butonde bw’ensi ekya National Environmental Management Authority]] (NEMA) n’oluvannyuma n’akola ng’omuwandiisi ow'ekyama mu minisitule y’ettaka, amazzi n’obutonde bw’ensi, minisitule y’amasannyalaze ne minisitule y’ebyamateeka ne ssemateeka okutuusa mu 2001 lwe yalondebwa okuba omubaka mu Palamenti ow’essaza ly’e Rukiga mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ey’omusanvu eya Uganda]]. <ref name="JCS6">{{Cite web |last=Bisiika |first=Asuman |date=3 May 2004 |title=Sabiti's political path shaped his world view |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1101451/sabiti-eur-political-path-shaped-world-view |website=[[New Vision]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFBisiika2004">Bisiika, Asuman (3 May 2004). [http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1101451/sabiti-eur-political-path-shaped-world-view "Sabiti's political path shaped his world view"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]''.</cite></ref>
Mu 2002, oluvannyuma lw’okulonda kwa bonna okwa 2001, Sabiiti n’ababaka abalala abatonotono baateeka Palamenti ku nninga okussaawo akakiiko okunoonyereza ku butabanguko obwali mu kulonda kwa pulezidenti n'okw'ababaka ba palamenti okwa 2001. <ref name="JCS7">{{Cite web |last=Borzello |first=Anna |date=14 March 2001 |title=Uganda's Museveni leads in 'rigged' elections |url=https://www.theguardian.com/world/2001/mar/14/2 |website=[[The Guardian]]}}</ref> Mu 2005, ng’omumyuka wa ssentebe w'akakiiko ka PAC, <ref name="JCS8">{{Cite web |date=30 October 2001 |title=Uganda: Sh11bn Unaccounted for Annually --Public Accounts Committee |url=http://allafrica.com/stories/200110300022.html |website=[[New Vision]]}}</ref> yatandikawo ebbago eryaviirako ofiisi y’omubalirizi w’ebitabo bya gavumenti okwetongola okuva ku lukiiko olufuzi olwa Kabineti.
Olw’okuwangulwa mu kalulu ka 2006, Sabiiti yaweebwa omulimu ng’omuwi w’amagezi mu ttendekero lya International Republican Institute (IRI) mu 2007. Wakati wa 2008 ne 2010, yakola ng’omusomesa omujjuvu mu ssomo lya political economty mu [[Kampala International University]] (KIU). <ref name="JCS9">{{Cite web |date=25 February 2006 |title=Upsets in Parliamentary Race |url=http://allafrica.com/stories/200602240763.html |website=[[Daily Monitor]]}}</ref>
Mu 2011, yadda mu palamenti ng’omukiise w’essaza ly’e Rukiga. Mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ey’omwenda]], yaweereza nga ssentebe w’akakiiko ka gavumenti ez’ebitundu akakola ku kubala ebitabo, mmemba w’akakiiko k’ebyensimbi n’embalirira era nga Minisita ow'ekisiikirize wa Minisitule y'abakozi ba Gavumenti.
Mu kalulu ka 2016, yawangulwa Herbert Kabafunzaki nga kati akola nga omusomesa omujjuvu mu Kampala international University era mu mirimu emirala, akola ng’omuwanika omukulu owa [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|FDC]] mu Disitulikiti y’e Kabale. <ref name="JCS10">{{Cite web |date=14 August 2015 |title=Powerful voices of the 1970s and 1980s long gone or silent: Part 4 |url=http://eagle.co.ug/2015/08/14/powerful-voices-of-the-1970s-and-1980s-long-gone-or-silent-part-4.html |website=eagle online}}</ref>
== Ebirala ebimukwatako ==
Jack Sabiiti mufumbo ne Stella Mystica Sabiiti era balina abaana bana: Ritah Asiimwe Sabiiti, Moses Rwomushana Sabiiti, Jason Ntaro Sabiiti ne Tabitha Kentaro Sabiiti. Ye muyima w'ekibiina ekigatta abaasomerako mu Old Kampala SSS ekya Old Kampala Students Association era atuula ne ku lukiiko olufuzi olw'ekitongole ky'amazzi mu ggwanga. Mukwano nnyo gwa Dr. [[Ruhakana Ruganda|Ruhakana Rugunda]], Gen. [[Moses Ali]].
== Laba ne ==
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
* Ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
fwh0v4kprdzeti0v0adz2zxsbuswcn0
Eric Adriko
0
12289
61414
60534
2026-07-11T16:45:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61414
wikitext
text/x-wiki
'''Eric Tiyo Sekebuga Adriko''' Munnamakolero Omunnayuganda, yinginiya mu bwa makanika, musuubuzi, musomesa era munnabyabufuzi. Okutandika nga 12 Ogwomwenda mu 2016, yawerezako ng'eyali [[:en:Chancellor_(education)|Akulira]] [[:en:Muni_University|Muni University]], emu ku yunivasite za gavumenti mu ggwanga. <ref>{{Cite web |last=Franklin Ezaruku Draku |date=12 September 2016 |title=Dr Eric Adriko Installed As Muni University Chancellor |url=https://ugandaradionetwork.com/story/dr-eric-adriko-installed-as-muni-university-chancellor |access-date=18 June 2017}}</ref>
== Obuvo n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu kibuga [[Vurra]], mu [[Arua (disitulikit)|Disitulikiti y’e Arua]], mu kitundu kya Uganda ekya [[:en:West_Nile_sub-region|West Nile]] , mu 1941. Yasomera Mvarra Primary School ne Jiako Primary School, nga tanawandiisibwa mu Arua Junior Secondary School mu 1955. Mu 1956, yatikirwa nga y'akulembedde ekibiina kye mu bigezo bya Junior Leaving Examination ebya Primary 8 eby’omwaka ogwo.
Yasomera mu [[King's College, Budo|King's College Budo]]. Oluvannyuma, okuva mu 1963 okutuuka mu 1966 yagenda mu [[:en:Queen_Mary_University_of_London|Queen Mary University of London]], n’atikirwa ne Diguli ya Sayaansi mu Bwa Yinginiya bw'Okukanika. Yafuna olukusa olw’enjawulo okugenda mu maaso n’okusoma mu diguli ey'okusatu nga wadde yali tasoose kusoma diguli ya kubiri. Mu 1970, yatikirwa ne Diguli Ey'okusatu mu Bwayinginiya Bw'okukanika okuva mu yunivasite y’emu eyo.
== Emirimu ==
Eric Adriko yakomawo mu Uganda mu 1970 n’atandikawo ekitundu kutendekero nga Kiyigiriza Bwayinginiya, ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]] nga y'Akulira abayizi n'e By'enjigiriza mu kitundu ky'etendekero ekyo. Mu 1972, yalekulira okuva e Makerere n'atandikawo kampuni eyiye ku ey'ebuzibwaako ng'eno yali emannyikiddwa nga, "Adriko and Associates Limited". <ref name="Out">{{Cite web |date=30 June 2013 |title=Guilt of sharing region with Amin forced Adriko to exile |url=http://mobile.monitor.co.ug/Guilt-of-sharing-region-with-Amin-forced-Adriko-to-exile/-/691260/1898996/-/format/xhtml/-/r04fajz/-/index.html |access-date=18 June 2017}}</ref> Mu 1978, yatandikawo "Westnile Distillers Limited", mu tawuni ya Arua, mu disitulikiti y'ewaabwe.<ref name="Out" /> Mu 1979, yaddukira ku muliraano [[Kenya|e Kenya]], ng’olutalo olwagya [[Idi Amin]] mu buyinza lusemberera [[Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu. <ref name="Out" />
Yabeera e Kenya okumala emyaka 10, n’agenda mu maaso n’emirimu gye egy’okwebuuzibwaako, ng’akolagana n’emikwano gye e Kenya. Mu 1989, yakomawo mu Uganda n’alondebwa ku kakiiko akaakola ssemateeka wa 1995. Mu mwaka gwe gumu, yeegatta ku by'obufuzi, ng’omukiise w’esaza ly’e Vurra mu lukiiko lwa National Resistance Council olwagaziyiziddwa. Oluvannyuma, yalondebwa okuba minisita w’Amakolero ne Tekinologiya mu [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]] . Yaweereza mu bifo bya baminisita eby’enjawulo, n’alinnya ku kifo ky’omumyuka wa [[:en:Deputy_Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita Owookubiri]] . Mu 1996, yalekulira okuva mu by'obufuzi.
Oluvannyuma lw’okuva mu by'obufuzi, yalondebwa okubeera ssentebe w’olukiiko olufuzi mu kitongole Ekisolooza Omusolo mu Uganda okuva mu 1997 okutuuka mu 2004. Oluvannyuma lw’ekyo, yalondebwa okubeera nga yeeyali Akulira [[Yunivasite y'e Kyambogo|Kyambogo University]], okuva mu 2004 okutuuka mu 2014. gye yaweereza okumala ebisanja bibiri. Oluvannyuma lw’ekyo, yalondebwa okubeera nga yeeyali Akulira Muni University.
== Laba ne ==
* [[:en:Uganda_National_Rescue_Front|Uganda National Rescue Front]]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* [http://allafrica.com/stories/201003100365.html Uganda: Chancellor w'eggwanga asoose emirundi ebiri]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
je67gr3cz74kbtu7i3opvmurm5ujrh5
Narendra M. Patel
0
12302
61244
43259
2026-07-11T16:39:16Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61244
wikitext
text/x-wiki
'''Narendra M. Patel''' yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzi ng'asibuka mu Buyindi <ref name="bio">https://www.newvision.co.ug/news/1304968/narendra-patel-uganda-british-speaker-parliament</ref> era nga yaliko sipiika wa Paalamenti. <ref name="monitor">https://web.archive.org/web/20110806022938/https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html</ref>
Patel yalina emyaka 85 mu 2012, <ref>https://www.newvision.co.ug/news/1308436/parliament-speaker-seeks-citizenship</ref> n'olwensonga eyo, yazaalibwa wakati wa 1926 ne 1928. Yazaalibwa mu Pij, [[:en:Kheda_district|Disitulikiti y'e Kheda]], mu Ssaza ly’e Gujarat, mu Buyindi. <ref name="bio">{{Cite web |title=Narendra Patel; Uganda's first non-British speaker of Parliament |url=https://www.newvision.co.ug/news/1304968/narendra-patel-uganda-british-speaker-parliament |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/news/1304968/narendra-patel-uganda-british-speaker-parliament "Narendra Patel; Uganda's first non-British speaker of Parliament"]. ''New Vision''.</cite></ref> Alina diguli mu mateeka okuva mu [[:en:University_of_Bombay|Yunivasite y'e Bombay]] . <ref name="bio" /> Yakola mu bitongole by'abannamateeka eby’obwannannyini mu Uganda.
Patel yalondebwa ku [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] mu 1962 okuva mu Konsityuwensi y'e Mbale, wansi w'ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] . <ref name="bio">{{Cite web |title=Narendra Patel; Uganda's first non-British speaker of Parliament |url=https://www.newvision.co.ug/news/1304968/narendra-patel-uganda-british-speaker-parliament |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/news/1304968/narendra-patel-uganda-british-speaker-parliament "Narendra Patel; Uganda's first non-British speaker of Parliament"]. ''New Vision''.</cite></ref> Yali Sipiika wa Paalamenti eya [[:en:History_of_Uganda_(1963–1971)|First Republic]] mu 1963. <ref name="monitor">{{Cite web |last=Daily Monitor |date=6 August 2011 |title=National Speakers of Parliament since 1962 |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20110806022938/https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |archive-date=2011-08-06}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDaily_Monitor2011">Daily Monitor (6 August 2011). [https://web.archive.org/web/20110806022938/https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html "National Speakers of Parliament since 1962"]. Archived from [https://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html the original] on 2011-08-06.</cite></ref> Patel yayogerwako ng’atalina buyinza bungi mu kussa ekitiibwa mu gavumenti ya Obote. <ref name="monitor" /> Yali Sipiika okutuusa Pulezidenti [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] lwe yasazaamu [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka]] mu 1971. <ref name="monitor" />
Oluvannyuma Patel yaddayo okukola emirimu gye nga ye. Yava mu Uganda mu 1973, [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] bwe [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|yalagira Bannayuganda bonna abasibuka mu Asia okuva mu ggwanga lino]] . <ref name="bio">{{Cite web |title=Narendra Patel; Uganda's first non-British speaker of Parliament |url=https://www.newvision.co.ug/news/1304968/narendra-patel-uganda-british-speaker-parliament |website=New Vision |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/news/1304968/narendra-patel-uganda-british-speaker-parliament "Narendra Patel; Uganda's first non-British speaker of Parliament"]. ''New Vision''.</cite></ref> Patel yasooka kugenda Buyindi, n’oluvannyuma n’asenga mu Australia. Yafiira mu kibuga Baroda ekya Buyindi mu Gwekkumiebiri 2012. <ref name="obituary">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/narendra-uganda-s-first-speaker-dies-1532614</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{s-start}}
{{succession box||title=[[List of speakers of the Parliament of Uganda|Speaker of Parliament]]|before=[[John Bowes Griffin]]|after=No legislature|years=1963–1971}}
{{s-end}}{{DEFAULTSORT:Patel, Narendra}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ips4jvrlh7me9hwfscyjnl1dfpejrbs
Lydia Wanyoto Mutende
0
12304
61548
47765
2026-07-11T17:13:34Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61548
wikitext
text/x-wiki
'''Lydia Wanyoto Mutende''' ('''Lydia Wanyoto''' ), munnamateeka, munnabyabufuzi era munnamawulire mu Uganda, era nga yaliko omumyuka w’omukiise ow’enjawulo owa Ssentebe w’akakiiko k’omukago gwa Africa (DSRCC), akasangibwa mu kibuga Addis Ababa, Ethiopia. Okuva mu Gwomusanvu 2014 okutuuka mu Gwomunaana 2014, yaweerezaako okumala akaseera ng’akulira emisomo gy’omukago gwa Afrika e Somalia .<ref name="1R">{{Cite web |last=Vision Reporter |date=19 June 2014 |title=Wanyoto to head AU Mission in Somalia |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341881/wanyoto-head-au-mission-somalia |access-date=4 November 2018}}</ref>
Wanyoto yazaalibwa [[Mbale]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba]] bwa Uganda circa 1971.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kasyate |first=Simon |date=27 April 2015 |title=Wanyoto: public life has its stress and excitement |url=https://observer.ug/viewpoint/interview/37528-wanyoto-public-life-has-its-stress-and-excitement |access-date=2 November 2018 |archive-date=9 July 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210709181714/https://observer.ug/viewpoint/interview/37528-wanyoto-public-life-has-its-stress-and-excitement |url-status=dead }}</ref>
Yasomera ''Fairway Primary School'', e Mbale, gye yafunira satifikeeti y’okuva mu pulayimale. Yakyuka n'agenda mu [[Gayaza High School]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gye yafunira satifikeeti ye eya Ordinary Level ( UCE ). Siniya yagimalira mu Makerere High School, gye yafunira Dipuloma ye eya Siniya .<ref name="2R"/>
Yayingizibwa mu [[Uganda Christian University]] (UCU), gye yatikkirwa diguli eyookubiri mu by’enjigiriza mu nnimi, ng’akuguse mu biwandiiko by’Olungereza, [[Lungereza|olulimi Olungereza]], olulimi Olufaransa n’Olukiswahili . Yagenda mu maaso n’afuna diguli mu mateeka, nayo okuva mu (UCU).<ref name="2R"/><ref name="3R">{{Cite web |last=ACODE |date=4 November 2018 |title=Advanced Coalition for Development and Environment: Honorable Lydia Wanyoto, Board Member |url=https://www.acode-u.org/Lydia_Wanyoto.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181105012352/https://www.acode-u.org/Lydia_Wanyoto.html |archive-date=5 November 2018 |access-date=4 November 2018 |publisher=Advocates Coalition for Development and Environment (ACODE)}}</ref>
Okwo yayongerezaako Dipuloma mu by’amateeka, eyamuweebwa ekitongole kya [[Law Development Centre|Law Development Center]], mu Kampala. Diguli ye eya master eyasooka, Master of Arts mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu, yafuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite ya Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obunene era esinga obukadde mu Uganda. Diguli ye eyookubiri eya Master's, , nayo yaweereddwa Yunivasite y'e Makerere.<ref name="2R"/><ref name="3R"/>
== Omulimu ==
Mu 1995, ng’akyali muyizi mu yunivasite y’e Makerere, Wanyoto yafuuka mujjumbize mu by’obufuzi ku kampusi era n’alondebwa ku bwa Ssentebe wa Mary Stuart Hall, ekimu ku bisulo by’abakyala abasula ku ttendekero. Mu lukiiko lwa Ssemateeka mu 1995, yakola nga nnakyewa mu palamenti, ng’ayamba Ssentebe w’Olukiiko mu kukola ebiwandiiko.<ref name="2R"/>
[[File:Lydia_Wanyoto,_Deputy_Special_Representative_of_the_Chairperson_African_Union_Commission_In_Somalia_(16221764952).jpg|alt=Lydia Wanyoto, Deputy Special Representative of the Chairperson African Union Commission In Somalia|thumb|'''Lydia Wanyoto, omumyuka w’omukiise ow’enjawulo ku Ssentebe w’akakiiko ka African Union Commission Mu Somalia''']]
Mu 2001, Wanyoto yalondebwa mu [[East African Legislative Assembly|lukiiko lw’ababaka ba Palamenti olwa East Africa]] olwasooka, kubanga bajjukira obuweereza bwe obw’obwereere mu nnaku z’olukiiko lwa Ssemateeka, wadde nga teyaweerezangako nga mmemba wa [[Parliament of Uganda|palamenti ya Uganda]] .<ref name="2R"/> Yaweereza mu kifo ekyo okuva nga 4 Ogwokubiri 2001 okutuuka nga 10 Ogwokubiri 2006.<ref name="4R">{{Cite web |last=EALA |date=4 November 2018 |title=East African Legislative Assembly: 1st Assembly 2001–2006, Uganda Member Hon. Lydia Wanyoto Mutende |url=http://www.eala.org/eala-members/view/mutende-lydia-wanyoto |access-date=4 November 2018 |publisher=[[East African Legislative Assembly]] (EALA)}}</ref>
== Obulamu bwe ng’omuntu ==
Lydia Wanyoto yafumbirwa omugenzi [[James Mutende|James Shinyabulo Mutende]] (26 Ogwokubiri 1962 okutuuka mu 2 Ogwekumi 2015), eyali Minisita w’amakolero mu ggwanga okuva nga 27 Ogwokutaano 2011 okutuuka nga 2 Ogwekumi 2015.<ref name="2R"/><ref name="5R">{{Cite web |last=Karugaba |first=Mary |date=3 October 2015 |title=State minister for industry Mutende dies |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1410083/minister-industry-mutende-dies |access-date=4 November 2018}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Lydia Wanyoto mmemba ku lukiiko olufuzi olwa ''Advocates Coalition for Development and Environment'' (ACODE), ekitongole ekikola ku nsonga z’ebyenkulaakulana mu [[Kampala]] .<ref name="3R"/> Era mmemba ku kakiiko akaatondebwawo okutandikawo ettendekero ly'ebyokwerinda mu ggwanga erya Uganda .<ref name="6R">{{Cite web |last=Kenneth Kazibwe |date=11 September 2018 |title=Ugandan army to start own National Defence College |url=https://nilepost.co.ug/2018/09/11/ugandan-army-to-start-own-national-defence-college/ |access-date=26 April 2019 |publisher=Nile Post Uganda}}</ref>
Mu Gwokuna gwa 2019, Wanyoto yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa National Planning Authority of Uganda, okukola ekisanja kya myaka etaano, nga kizzibwa obuggya omulundi gumu.<ref name="7R">{{Cite web |last=Otage |first=Stephen |date=30 April 2019 |title=Justice Dollo calls for tough laws to help national planning |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Dollo-calls-tough-laws-help-national-planning--/688334-5093294-rmhy39z/index.html |access-date=30 April 2019}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="1"></references>
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.acode-u.org/ Omukutu gwa Advocates Coalition for Development n’obutonde bw’ensi (ACODE)]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
jivc976b49tqb8xrl5hmog2qobrc2rv
61887
61548
2026-07-11T17:59:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61887
wikitext
text/x-wiki
'''Lydia Wanyoto Mutende''' ('''Lydia Wanyoto''' ), munnamateeka, munnabyabufuzi era munnamawulire mu Uganda, era nga yaliko omumyuka w’omukiise ow’enjawulo owa Ssentebe w’akakiiko k’omukago gwa Africa (DSRCC), akasangibwa mu kibuga Addis Ababa, Ethiopia. Okuva mu Gwomusanvu 2014 okutuuka mu Gwomunaana 2014, yaweerezaako okumala akaseera ng’akulira emisomo gy’omukago gwa Afrika e Somalia .<ref name="1R">{{Cite web |last=Vision Reporter |date=19 June 2014 |title=Wanyoto to head AU Mission in Somalia |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1341881/wanyoto-head-au-mission-somalia |access-date=4 November 2018}}</ref>
Wanyoto yazaalibwa [[Mbale]], mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba]] bwa Uganda circa 1971.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kasyate |first=Simon |date=27 April 2015 |title=Wanyoto: public life has its stress and excitement |url=https://observer.ug/viewpoint/interview/37528-wanyoto-public-life-has-its-stress-and-excitement |access-date=2 November 2018 |archive-date=9 July 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210709181714/https://observer.ug/viewpoint/interview/37528-wanyoto-public-life-has-its-stress-and-excitement |url-status=dead }}</ref>
Yasomera ''Fairway Primary School'', e Mbale, gye yafunira satifikeeti y’okuva mu pulayimale. Yakyuka n'agenda mu [[Gayaza High School]], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]], gye yafunira satifikeeti ye eya Ordinary Level ( UCE ). Siniya yagimalira mu Makerere High School, gye yafunira Dipuloma ye eya Siniya .<ref name="2R"/>
Yayingizibwa mu [[Uganda Christian University]] (UCU), gye yatikkirwa diguli eyookubiri mu by’enjigiriza mu nnimi, ng’akuguse mu biwandiiko by’Olungereza, [[Lungereza|olulimi Olungereza]], olulimi Olufaransa n’Olukiswahili . Yagenda mu maaso n’afuna diguli mu mateeka, nayo okuva mu (UCU).<ref name="2R"/><ref name="3R">{{Cite web |last=ACODE |date=4 November 2018 |title=Advanced Coalition for Development and Environment: Honorable Lydia Wanyoto, Board Member |url=https://www.acode-u.org/Lydia_Wanyoto.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181105012352/https://www.acode-u.org/Lydia_Wanyoto.html |archive-date=5 November 2018 |access-date=4 November 2018 |publisher=Advocates Coalition for Development and Environment (ACODE)}}</ref>
Okwo yayongerezaako Dipuloma mu by’amateeka, eyamuweebwa ekitongole kya [[Law Development Centre|Law Development Center]], mu Kampala. Diguli ye eya master eyasooka, Master of Arts mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu, yafuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite ya Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obunene era esinga obukadde mu Uganda. Diguli ye eyookubiri eya Master's, , nayo yaweereddwa Yunivasite y'e Makerere.<ref name="2R"/><ref name="3R"/>
== Omulimu ==
Mu 1995, ng’akyali muyizi mu yunivasite y’e Makerere, Wanyoto yafuuka mujjumbize mu by’obufuzi ku kampusi era n’alondebwa ku bwa Ssentebe wa Mary Stuart Hall, ekimu ku bisulo by’abakyala abasula ku ttendekero. Mu lukiiko lwa Ssemateeka mu 1995, yakola nga nnakyewa mu palamenti, ng’ayamba Ssentebe w’Olukiiko mu kukola ebiwandiiko.<ref name="2R"/>
[[File:Lydia_Wanyoto,_Deputy_Special_Representative_of_the_Chairperson_African_Union_Commission_In_Somalia_(16221764952).jpg|alt=Lydia Wanyoto, Deputy Special Representative of the Chairperson African Union Commission In Somalia|thumb|'''Lydia Wanyoto, omumyuka w’omukiise ow’enjawulo ku Ssentebe w’akakiiko ka African Union Commission Mu Somalia''']]
Mu 2001, Wanyoto yalondebwa mu [[East African Legislative Assembly|lukiiko lw’ababaka ba Palamenti olwa East Africa]] olwasooka, kubanga bajjukira obuweereza bwe obw’obwereere mu nnaku z’olukiiko lwa Ssemateeka, wadde nga teyaweerezangako nga mmemba wa [[Parliament of Uganda|palamenti ya Uganda]] .<ref name="2R"/> Yaweereza mu kifo ekyo okuva nga 4 Ogwokubiri 2001 okutuuka nga 10 Ogwokubiri 2006.<ref name="4R">{{Cite web |last=EALA |date=4 November 2018 |title=East African Legislative Assembly: 1st Assembly 2001–2006, Uganda Member Hon. Lydia Wanyoto Mutende |url=http://www.eala.org/eala-members/view/mutende-lydia-wanyoto |access-date=4 November 2018 |publisher=[[East African Legislative Assembly]] (EALA)}}</ref>
== Obulamu bwe ng’omuntu ==
Lydia Wanyoto yafumbirwa omugenzi [[James Mutende|James Shinyabulo Mutende]] (26 Ogwokubiri 1962 okutuuka mu 2 Ogwekumi 2015), eyali Minisita w’amakolero mu ggwanga okuva nga 27 Ogwokutaano 2011 okutuuka nga 2 Ogwekumi 2015.<ref name="2R"/><ref name="5R">{{Cite web |last=Karugaba |first=Mary |date=3 October 2015 |title=State minister for industry Mutende dies |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1410083/minister-industry-mutende-dies |access-date=4 November 2018}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Lydia Wanyoto mmemba ku lukiiko olufuzi olwa ''Advocates Coalition for Development and Environment'' (ACODE), ekitongole ekikola ku nsonga z’ebyenkulaakulana mu [[Kampala]] .<ref name="3R"/> Era mmemba ku kakiiko akaatondebwawo okutandikawo ettendekero ly'ebyokwerinda mu ggwanga erya Uganda .<ref name="6R">{{Cite web |last=Kenneth Kazibwe |date=11 September 2018 |title=Ugandan army to start own National Defence College |url=https://nilepost.co.ug/2018/09/11/ugandan-army-to-start-own-national-defence-college/ |access-date=26 April 2019 |publisher=Nile Post Uganda}}</ref>
Mu Gwokuna gwa 2019, Wanyoto yalondebwa ku lukiiko olufuzi olwa National Planning Authority of Uganda, okukola ekisanja kya myaka etaano, nga kizzibwa obuggya omulundi gumu.<ref name="7R">{{Cite web |last=Otage |first=Stephen |date=30 April 2019 |title=Justice Dollo calls for tough laws to help national planning |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Dollo-calls-tough-laws-help-national-planning--/688334-5093294-rmhy39z/index.html |access-date=30 April 2019}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="1"></references>
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.acode-u.org/ Omukutu gwa Advocates Coalition for Development n’obutonde bw’ensi (ACODE)]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
p420ei0b3tqh85d0z57apot0ybvggrh
Jerry Sesanga
0
12319
61890
55845
2026-07-11T17:59:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61890
wikitext
text/x-wiki
'''Sesanga Jerry''' oba oluusi liwandiikibwa '''Ssesanga Jerry''' yazaalibwa 1994. Munnayuganda, muwandiisi, dayirekita wa firimu ng'abeera mu Amerika. <ref name="auto1">https://journalen.oslomet.no/2017/11/fremtiden-er-na</ref> <ref>https://observer.ug/lifestyle/52089-at-23-sesanga-has-authored-12-titles</ref> <ref name="auto3">https://newmedia.ufm.edu/autor/jerry-sesanga/</ref> <ref name="auto2">https://nation.africa/kenya/life-and-style/art-culture/by-the-book-jerry-sesanga-223214</ref>'''' Ku bikujjuko bya firimu eby'omulundi ogw'ekkumi, firimu ye eya ''The Tales Of Our Times yasunsulwa'' ng'emu ku firimu ezisinze ku mutendera gw'olulimi oluzaliranwa. Era ye Dayirekita wa 2023 Seeta High's Against My Dreams.
Ekirala, Sesanga ye pulodyusa omukulu owa pulogulaamu y'okufumba eya '''Multichoice's cooking''' ''Mum Vs Wife'' Uganda eyasooka okulagibwa nga 14 Ogwokuna 2024 ku Pearl Magic Prime, ku DSTV ne GOTV.
''Mu Gwokutaano 2023'', Jerry Sesanga yalagirwa aba '''Mnet''' okukola ku kirowoozo kya ekya, ''“The Lions of Buganda”'' eyateekebwawo mu 1600 nga Uganda tennafugibwa bafuzi b'amatwale. Firimu eno yafuuka multichoice Uganda esinga okufulumizibwa mu nsonga za Budget. ''Era yakwatibwa ebitundu 70% ku lutimbe lw'akiragala n’efuuka firimu ya Uganda esoose okukolebwa ku ntimbe z'akiragala era nga yalagibwa nga 31 Ogwekkuminebiri ku Pearl Magic Prime ne Pearl Magic.''
Mu bikujjuko bya firimu eby'omulundi ogwekkuminogumu ebya '''11th Uganda Film Festival,''' ''firimu ya Sesanga eya The Lions of Buganda'' yasunsulwa emirundi 10 okuli firimu esinga obulungi ne Dayirekita asinga. Yawangula engule ssatu n’efuuka firimu eyookubiri mu bunene mu kiro kino. '''''Yawangula eby'okwewunda ebisinze, engoye ezisinga n'olulimi olusinze okwagalibwa.''''' Abawanguzi bafuna obukadde 10 obwa ssente enkalu n’okugenda mu ''kivvulu kya firimu eky’ensi yonna ekya Toronto International Film Festival ekyali kibaliriddwamu obukadde 20.''
<ref>http://mbu.ug/2023/05/15/the-uganda-film-festival-2023-awards-full-list-of-nominees/</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Sesanga yazaalibwa [[:en:Kampala|Kampala]] mu maka ga Rogers Ssessanga ne Terry Namubiru. Yasomera mu Frobell Kindergarten, St Catherine Primary School era pulayimale yagimalira mu Kikaaya Primary School e Bulenga. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/letters/we-need-more-black-heroes-3799538</ref> Oluvannyuma yegatta ku St Balikuddembe Secondary School okusoma siniya naye ebigezo bye eby’akamalirizo yabituulira ku London College Nansana mu 2011. <ref name="auto1"/> <ref name="auto2"/> Mu 2012, yeweebwa ekifo ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] nga yafuna diguli mu busomesa mu lulimi Olungereza. <ref name="auto">https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/diary-of-a-young-ugandan-girl--1336728</ref> Mu Gwekkuminebiri 2017, yatikkirwa diguli mu [[:en:Mass_Communication|by'empuliziganya]] okuva mu [[:en:St_Lawrence_University|St Lawrence University]] . <ref name="auto1" /> <ref name="auto3"/>
== Emirimu gye ==
Sesanga abadde akola nga munnamawulire mu bitongole by'amawulire eby'enjawulo mu Uganda, nga ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'', nga omuwandiisi era omusasi. <ref name="auto1"/> Okuva mu 2020, Sesanga adayilekitinze firimu ez’enjawulo nga ''The Run'' (2020), ''The African Dream'' (2022), ''The Tale of Our Times'' (2023), Against My Dreams (2023), The Pearl Magic Cooking show Mum Vs Wife nga tewerabide firimu y'obutndu eyawangula awaadi eya The Lions of Buganda ng amu kiseera kino eragibwa ku Pearl Magic, <ref name="auto4">https://www.imdb.com/name/nm14230305/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.showmax.com/ |title=Archive copy |access-date=2025-10-24 |archive-date=2025-11-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251101022424/https://www.showmax.com/ |url-status=dead }}</ref>
=== Emirimu gye egifulumiziddwa ===
* "Ekitontome ky'amasomero ga Pulayimale": A child's Inner voice, (Ogwekkuminebiri 28, 2013) ,<ref name="auto1"/>
* Voices from Jali.: The African story has just gotten better,
* African Girl Paperback<ref name="auto"/><ref>https://www.bol.com/nl/nl/p/african-girl/9200000025491449/</ref>
* Princess of Africa: A fairy tale inspired by the brothers Grimm
* Redrawing a new Africa Paperback, .<ref name="auto1" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://mbu.ug/2024/06/28/uganda-film-festival-2024-winners/]
* [http://www.sesangajerry.com/ Omukutu omutongole]
* Sesanga Jerry
* [https://mbu.ug/2023/05/15/the-uganda-film-festival-2023-awards-full-list-of-nominees/ Engule za Uganda Film Festival 2023: Olukalala lw'abasunsuddwa mu bujjuvu]
* [https://phauganda.org/the-run-movie-premiere Omuzannyo gwa firimu ya Run]
* [https://kasanaevents.org/2020movie-on-early-marriages-set-to-premier-cinemas-open/ 2020Firimu ku bufumbo nga bakyali bato egenda kuggulwawo premier cinemas -]
* [https://web.archive.org/web/20230713073649/https://capitalradio.co.ug/entertainment/2023-05-16-ucc-unveils-nominees-for-the-2023-uganda-film-festival/ UCC etongozza abasunsuddwa mu mpaka za Uganda Film Festival eza 2023]
* [https://journalen.oslomet.no/2017/11/fremtiden-er-na Mener ungdoms okugattibwa er avgjørende]
* [https://www.watchdoguganda.com/entertainment/lifestyle/20170719/23528/the-four-stages-of-ugandan-misery.html Omuyimbi Jerry Ssesanga: Emitendera ena egy'ennaku ya Uganda]
* [https://framtida.no/2018/06/06/guten-som-slast-for-jenters-rettar/attachment/jerry-sesanga Jerry Sesanga]
* [https://newmedia.ufm.edu/video/jerry-sesanga-communicating-the-importance-of-gender-equality/ Jerry Sesanga: Okuwuliziganya obukulu bw’okwenkanankana kw’ekikula ky’abantu – Emikutu emipya Emikutu emipya]
* [https://www.tuftsgloballeadership.org/blog/journeys-dont-always-end-way-we-expect-them-carlos-irisarri-a21 Engendo Teziggwa Bulijjo Mu ngeri gye Tusuubiramu by Carlos Irisarri (A'21)]
{{Authority control}}[https://mbu.ug/2024/06/28/uganda-film-festival-2024-winners/]{{DEFAULTSORT:Jerry, Sesanga}}
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
36qp82qmyxmx6zx16vsl5678ug371dv
Jimmy Akena Obote
0
12321
61553
48014
2026-07-11T17:13:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61553
wikitext
text/x-wiki
[[File:Akena James Michael Jimmy.jpg|thumb|Jimmy Akena Obote]]
'''Jimmy Akena Obote''' (yazaalibwa 25, Ogwomwenda 1967) munnabyabufuzi Munnayuganda era mukiise wa palamenti era mutabani wa ssaabaminisita wa Uganda eyasooka [[Milton Obote|Militon Obote]] ne [[Miria Obote]] .
== Obuto bwe ==
Akena yazaalibwa nga 25, Ogwomwenda, 1967 mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro e Mulago]]. Kitaawe yeeyali Pulezidenti wa Uganda era omutandisi w’ekibiina ky'ebyofuzi ki [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress,]] [[Milton Obote]] ne mukyala we [[Miria Obote]] . Akena mubaka wa palamenti akiikirira Munisipaali [[:en:Lira,_Uganda|y'e Lira]] mu bukiikakkono bwa Uganda<ref>{{Cite web |title=Jimmy Akena Obote {{!}} Profile {{!}} Africa Confidential |url=https://www.africa-confidential.com/profile/id/3477/Jimmy_Akena |access-date=2023-02-07 |website=www.africa-confidential.com |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabiruma |first=Diana |date=8 July 2015 |title=Jimmy Akena: life as a president's son tough |url=https://www.observer.ug/lifestyle/38633-jimmy-akena-life-as-a-president-s-son-tough |access-date=2023-02-07 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb |archive-date=2023-01-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230131135741/https://www.observer.ug/lifestyle/38633-jimmy-akena-life-as-a-president-s-son-tough |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye ==
Oluvanyuma lwa [[Idi Amin]] okuwamba gavumenti ya Milton Obote mu 1971, Akena yagenda mu buwanganguse mu gwanga lya [[Tanzania]] ne kitaawe era namalayo emyaka mwenda okuva mu 1971 okutuuka mu 1980. Oluvannyuma lwa Milton Obote okwezza obuyinza nga ayita mu kalulu ka 1980, Akena yadda mu Uganda. Kyokka oluvannyuma lwa Museveni okukwata obuyinza mu 1986, Akena yaddamu okugenda buwanganguse mu ggwanga lya [[Zambia]] era nabeera ne kitaawe okutuusa mu 2005 kitaawe lwe yafa. Mu kalulu ka 2006 Akena yeesimbawo era naaawangula ekifo ky’obubaka bwa Paalamenti ku kaada y'ekibiina ki Uganda People’s Congress (UPC) kitaawe Obote kyeyatandikawo era naddamu okuwangula akalulu emirundi egiddiringana mu kulonda kwa 2011, 2016, wamu nw 2021. <ref>{{Cite web |title=Akena James Michael Jimmy - 2021 General Election |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/akena-james-michael-jimmy-7919/ |access-date=2023-02-08 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Akena James Michael Jimmy - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/akena-james-michael-jimmy-421/ |access-date=2023-02-08 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Ebirala ==
Akena yalaga obwagazi okuvuganya ku ntebe y'Obwapulezidenti mu Uganda mu kulonda kw'omwaka 2026 kyokka naalemererwa okusunsulwa akakiiko k'ebyokulonda olw'endoolito z'obukulembeze eziri mu Kibiina ki UPC nga zatuuka ne mu kooti wakati Akena ne Peter Walubiri.<ref>https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/289397/akena-challenges-ec-vows-to-contest-2026-elections-despite-nomination-block</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/akena-vs-walubiri-what-next-for-upc-party--1912048</ref><ref>https://nilepost.co.ug/index.php/news/289265/upc%E2%80%99s-akena-says-his-candidature-is-being-fought</ref>
Akena Munnabyamizannyo era ye pulezidenti w'ekibiina ekiddukanya omuzannyo gwa motoka z'empaka mu Uganda ki Federation of Motorsports Clubs of Uganda (FMU)<ref>https://nbssport.co.ug/2024/05/01/jimmy-akena-elected-president-of-federation-of-motorsports-clubs-of-uganda/#google_vignette</ref><ref>https://kawowo.com/2024/12/02/you-are-being-misled-fmus-akena-hits-back-at-ncs-ig/</ref><ref>https://www.newvision.co.ug/category/news/jimmy-akena-elected-new-fmu-president-NV_187073</ref><ref>https://kawowo.com/2024/05/01/james-akena-slides-to-easy-fmu-presidency/</ref>
Akena musajja mufumbo era mukyala we [[Betty Amongi]] nga bafumbiriganwa mu mwaka 2013. Amongi naye mubaka wa Palamenti era minisita avunaanyizibwa ku kikula kyabantu mu kabineti ya Uganda ekulemberwa [[Yoweri Museveni|Gen. Yoweri Museveni]].<ref>[https://chimpreports.com/minister-betty-amongi-elected-lango-parliamentary-group-chairperson/ https://chimpreports.com/minister-betty-amongi-elected-lango-parliamentary-group-chairperson/https://chimpreports.com/minister-betty-amongi-elected-lango-parliamentary-group-chairperson/]</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/akena-to-nrm-museveni-did-not-marry-amongi-for-me-5011584</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
759bcgzrr41p8eazz7go8q92pbmx4w0
Wilson Tumwine
0
12322
60977
48015
2026-07-11T15:55:47Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60977
wikitext
text/x-wiki
'''Wilson Tumwine''' Muna'[[:en:Ugandan|uganda]],munnabyabufuzi era musuubuzi. Ono ye yali Meeya w’ekibuga [[:en:Mbarara|Mbarara]], era nnannyini wooteeri ya Pelikan. Ono y’omu ku lukalala lwa bannabyabufuzi abagambibwa okuwamba ettaka lya gavumenti.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Wilson_Tumwine#cite_note-1</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Wilson_Tumwine#cite_note-2</ref>
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
jx072bzhou6d8upzbu7woasryva9qdj
Robert Kasule Sebunya
0
12340
61278
47764
2026-07-11T16:41:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61278
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Kasule Sebunya''' munnabyabufuzi mu Uganda, yazaalibwa nga 25 Ogwoluberyeberye1970 mu maka ga Israel Kibirige Ssebunya . Ye mmemba w’ekibiina kya [[National Resistance Movement|National Reisistance Movement]],<ref>{{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210416114940/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=519|date=16 April 2021}} </ref> ekibiina ekiwakanya ekiri mu buyinza omubaka wa Palamenti ya Munisipaali y’e Nansana mu Disitulikiti [[Wakiso (disitulikit)|y’e Wakiso]] .<ref>{{Cite web |title=Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=519 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210416114940/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=519 |archive-date=2021-04-16 |website=www.parliament.go.ug}}</ref>
== Ebyenjigiriza ensibuko ==
Sebunya yasomera mu Busoga College Mwiri mu biseera 1989 okutuuka mu 1991 gye yafunira satifikeeti ye eya Uganda Advanced Certificate of Education . Alina dipulooma mu by’obusuubuzi okuva mu [[Nkokonjeru]] Institute of Management and Technology gye yafuna mu 1994. Era yatikkirwa diguli mu by’obusuubuzi (accounting) okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 1998. Mu kiseera kino Sebunya akola diguli eyookubiri mu by'obusuubuzi okuva mu Eastern and Southern African Management Institute .
== Omulimu ==
Sebunya mmemba omukenkufu mu kibiina ky’ensi yonna ekivunaanyizibwa ku nzirukanya y’ensimbi za Gavumenti era mmemba mu kibiina kya Palamenti Network ku bbanka y’ensi yonna n’ekitongole ky’ensi yonna ekivunaanyizibwa ku bye nsimbi. mu 2015 yasiimibwa ekitongole kya PROFIRA olw’ebintu eby’enjawulo bye yakola mu kukulaakulanya ekitongole ky’ensimbi entonotono mu Uganda.
* 2000–2008: Omukungu omukulu mu kulonda akawunti mu kitongole ky’amazzi n’amazzi amakyafu mu ggwanga (NWSC).
* 2008–2011: Omubaka wa Palamenti, Kyadondo County North
* 2011–2016: Omubaka wa Palamenti, Kyadondo County North
* 2016–Olunaku: Omubaka wa Palamenti, Munisipaali y’e Nansana, Disitulikiti y’e Wakiso<ref>{{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210416114940/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=519|date=16 April 2021}}{{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20210416114940/https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=519|date=16 April 2021}}</ref>
Obuvunaanyizibwa bw’akakiiko ka Palamenti
* 2011–2016: ssentebe, Akakiiko k’ebyensimbi, okuteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna
* 2017–: ssentebe, akakiiko k’ebyobulambuzi, eby’obusuubuzi n’amakolero.<ref>{{Cite web |date=2020-11-10 |title=Petition against Nansana MP still unheard as term winds up |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/petition-against-nansana-mp-still-unheard-as-term-winds-up-3017680 |access-date=2023-01-21 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Obwammemba bw’akakiiko
* Omukiise, akakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga
* Memba, akakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku bukiiko, ebitongole ebikola ku bibumbe n’ebitongole by’eggwanga
* Omukiise, akakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku mateeka ne Palamenti.
* Memba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti (Gavumenti eya wakati).
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="1"></references>
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
p34i2hzpcvjzxh64jxenir9jrlzn36u
James R Tumusiime
0
12348
61882
43515
2026-07-11T17:59:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61882
wikitext
text/x-wiki
'''James Rwehabura Tumusiime,''' Munnayuganda omuwandiisi, <ref>{{Cite web |title=Amin's Catholic father, Museveni as Obote spy |url=https://www.monitor.co.ug/OpEd/columnists/Davidsseppuuya/Amin-s-Catholic-father--Museveni-as-Obote-spy/1268850-1606204-format-xhtml-j7v6mrz/index.html |access-date=2020-06-01 |website=Daily Monitor |language=en}}{{Dead link|date=August 2025|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> munnamawulire, era omutanisi w'emirimu. Yazaalibwa mu 1950 e Rugando mu [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]] . Asinga kumanyikwa olw’okukulembera okutandikawo kw'olupapula lwa ''The [[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'' mu 1986, <ref>{{Cite web |last= |first= |date= |title=Why New Vision reprinted the 1986 edition! |url=https://www.newvision.co.ug/news/1496373/vision-reprinting-1986-issue |archive-url= |archive-date= |access-date=2020-06-01 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> [[:en:Fountain_Publishers|Fountain Publishers]] mu 1988, <ref>{{Cite web |last=Matsiko |first=Kahunga |date=2012-08-27 |title=James Tumusiime, a pillar of indigenous publishing in Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/James-Tumusiime--a-pillar-of-indigenous-publishing-in-Uganda/688616-1488238-12q0udez/index.html |access-date=2020-05-31 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> National Book Trust of Uganda (NABOTU) mu 1997, omukutu gwa [[Radio West (Uganda)|100.2 Fm Radio West]] mu 1998, <ref>{{Cite book |last=R |first=Tumusiime, James |date=2014-06-12 |title=What Makes Africans Laugh? Reflections of an Entrepreneur in Humour, Media and Culture |url=https://books.google.com/books?id=oR0IBAAAQBAJ&q=founder+of+gamba+mpurire+radio+west&pg=PA153 |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-25-310-4 |language=en}}</ref> ne Igongo Cultural Center mu 2008. <ref>{{Cite web |last=Tumushabe |first=Alfred |date=2014-09-01 |title=Museveni warns cultural communities on tribalism |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni-warns-cultural-communities-on-tribalism/688334-2437680-37w990z/index.html |access-date=2020-06-01 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Ye yali omuwandiisi w'akatabo akayitibwa ''what makes Africans Laugh''. <ref name=":0">{{Cite web |title='What makes Africans Laugh? |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324643/-makes-africans-laugh |access-date=2020-05-31 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Awerezaako ku bukiiko obuli ku mitendera gy’ensi yonna obuwerako, omuli [[:en:African_Publishers_Network|African Publishers Network]] (APNET), o (AABC) n'aka International Board of Books for Young People (IBBY). Yawerezaako nga Ssentebe w'Akakiiko ka [[Ssetendekero y’e Mbarara|Mbarara University of Science and Technology]] ne ssentebe w’ekitongole ekivunaanyizibwa ku by’Obulambuzi mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=African Books Collective: James R. Tumusiime |url=http://www.africanbookscollective.com/authors-editors/james-r.-tumusiime |access-date=2020-05-31 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref><ref>{{Cite web |title=News {{!}} Uganda Tourism Board |url=http://www.corporate.nwtdemos.com/news?page=4 |access-date=2020-06-01 |website=www.corporate.nwtdemos.com}}</ref><ref>{{Cite web |title=uganda tourism board gets new boss {{!}} Uganda Tourism Board |url=https://utb.go.ug/news-and-views/uganda-tourism-board-gets-new-boss |access-date=2020-05-31 |website=utb.go.ug |archive-date=2022-07-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220725133107/https://www.utb.go.ug/news-and-views/uganda-tourism-board-gets-new-boss |url-status=dead }}</ref>
== Obuyigirize bwe ==
Yasomera ku [[Mbarara High School]] gyeyafunira [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya Siniya 4]] ne [[King's College, Budo|King's College Budo]], gyeyafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Satifikeeti ya Siniya 6]]. Alina Diguli ya Sayaansi mu By’obulimi n’eby'enfuna okuva ku [[Makerere University]], Diguli ey'okubiri mu By'okudukanya Bizineensi okuva mu ESAMI ne [[:en:Diploma|Dipuloma]] [[:en:Publishing|Mukufulumya Ebiwandiiko]] okuva e Bungereza.''<ref>{{Cite web |last=Author |first=this |date=2017-06-24 |title=TUMUSIIME: Helping young people is my joy |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Joy-in-helping-young-people/434746-3984748-lwowa3/index.html |access-date=2020-05-31 |website=The East African |language=en}}</ref>''
== Laba ne ==
Mu 2016, yafulumya ekiwandiiko mu ''New Vision'' ekyali kikwata ku kulonda: "tetusobola kubuusa maaso buwanguzi". <ref>{{Cite web |title=Elections: We can't ignore the successes |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417984/elections-ignore-successes |access-date=2020-05-31 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Yeeyali amuwandiisi w'akitabo akatumibwa ''Uganda's presidents - An illustrated Biograph'' y. <ref>{{Cite web |title=Uganda's Presidents - An Illustrated Biography |url=https://www.goodreads.com/work/best_book/47298541-uganda-s-presidents---an-illustrated-biography |access-date=2020-06-01 |website=www.goodreads.com}}</ref>
Era yawandiika ekiyitibwa Ungrateful Mothers. <ref>{{Cite web |title=James Tumusiime - AbeBooks |url=https://www.abebooks.co.uk/book-search/author/james-tumusiime/ |access-date=2020-06-01 |website=www.abebooks.co.uk |language=en-GB}}</ref> Alina n'ekitabo ekiyitibwa ''A directory of Uganda's Sixth parliament 1986-2001.'' <ref>{{Cite web |title=A Directory of Uganda's Sixth Parliament 1996-2001 |url=https://www.books-by-isbn.com/9970-02/9970022008-A-Directory-of-Uganda-s-Sixth-Parliament-1996-2001-9970-02-200-8.html |access-date=2020-06-01 |website=www.books-by-isbn.com}}</ref>
Awandiise ekitabo [[:en:Proverb|ky'engero]] mu [[:en:Nyankole_language|lulimi Olunyankole]], ''Entanda y'omugambi w'Orunyankore-Rukiga'', ekyafulumizibwa mu 2007, aba Fountain Publishers mu Kampala, Uganda. Kifunibwa ku mutimbagano gya yintaneeti ng'oyise ku mukutu gwa Archive.org.
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
hrmp5kdq5sp5lkes713lup26ltl47ir
Eric Sakwa
0
12353
61306
48017
2026-07-11T16:42:35Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61306
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox vcard"
|- class="infobox-full-data" colspan="2"
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size: 100%;" |<div class="fn" style="font-size:125%;">Eric Joseph Sakwa </div>
|- colspan="2"
| colspan="2" class="infobox-full-data" |
|}
'''Eric Joseph Sakwa''' [[:en:Ugandan|munnabyabufuzi]] [[:en:Politics_of_Uganda|Omunnayuganda]] era eyaliko Omubaka wa Pulezidenti mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Jinja]]. <ref>{{Cite web |last=Sengoba |first=Nicholas |date=2020-04-28 |title=From Musa Sebirumbi to Eric Sakwa, history is very cruel |url=https://www.monitor.co.ug/OpEd/columnists/NicholasSengooba/From-Musa-Sebirumbi-to-Eric-Sakwa/1293432-5536556-28cclnz/index.html |access-date=2020-06-06 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=- New Vision Official |url=https://www.newvision.co.ug/tag/jinja-resident-district-commissioner-eric-sakwa/ |access-date=2020-06-06 |website=www.newvision.co.ug}}</ref>[[Uganda People's Congress|]]<ref name=":0">{{Cite web |title=Uganda Peoples Congress |url=https://www.upcparty.net/press/new_president.htm |access-date=2020-06-06 |website=www.upcparty.net}}</ref>[[Yoweri Museveni|]]<ref name=":1">{{Cite web |last=Wesaka |first=Anthony |date=2020-04-24 |title=Jinja RDC Eric Sakwa remanded over manslaughter |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Jinja-RDC-sent-jail-over-manslaughter/688334-5533704-w5dyo5/index.html |access-date=2020-06-06 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Yeeyali amyuuka omukulembezze w'abavubuka mu kibiina ky'eby'obufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] mu 2005 nga tanaba kugenda mu [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu 2010<ref name=":0" /> Yazaalibwa mu 1982. Yatwalibwa mu komera olw'okuta omuntu n'okunyagulula mu biseera by'okuteeka munkola ebyali biragiddwa [[:en:President_of_Uganda|pulezidenti]] [[:en:Yoweri_Museveni|Museveni]] mu biseera bya [[:en:Coronavirus_disease_2019|COVID-19]]<ref name=":1" /> Era yasabye okuwera abakozi ba gavumenti mu nsonga z’okutunda ettaka lya munisipaali y’e Jinja mu ngeri eyali emenya amateeka.<ref>{{Cite web |date=2019-08-28 |title=Jinja RDC calls for interdiction of senior municipal officials |url=https://www.independent.co.ug/jinja-rdc-calls-for-interdiction-of-senior-municipal-officials/ |access-date=2020-06-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Era pulezidentu yamuteeka mu luwumula olw’emyezi ebiri okutuusa lwe baamunoonyerezebwaako ku by’okutta omuntu. <ref>{{Cite web |date=21 May 2020 |title=Museveni Sends Jinja RDC Sakwa on Two-Month Leave As Criminal Allegations Are Investigated |url=https://www.softpower.ug/museveni-sends-jinja-rdc-sakwa-on-two-month-leave-as-criminal-allegations-are-investigated/ |access-date=2020-06-06 |website=Online news from Uganda and the East African region |publisher=SoftPower News |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Esgala |first=Alex |date=2020-05-17 |title=Sakwa: Victim's family disowns apology |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Sakwa-Victim-s-family-disowns-apology/688334-5555278-kic8ru/index.html |access-date=2020-06-06 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
51mg1h6nww0zbf3aj4f4le4q130xfz2
Milly Mugeni
0
12361
61143
43482
2026-07-11T16:33:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61143
wikitext
text/x-wiki
'''Milly Mugeni''' Munnayuganda [[:en:Politician|Munnabyabufuzi]] era [[:en:Legislator|Munnamateeka]]. Ono yeeyali [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa palamenti Omukyala owa]] [[:en:Butaleja_District|Disitulikiti y’e Butaleja]] mu Palamenti ey’omulundi ogw'ekkumi ku tikiti y’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/does-it-pay-to-oppose-or-support-museveni--1751936</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/one-killed-nebanda-wins-butaleja-woman-nrm-flag-2483296</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1530450</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/mps-dissent-on-bill-to-regulate-religious-organisations/</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/education-ministry-asked-to-expedite-guidelines-for-reopening-schools/</ref> <ref>https://observer.ug/news/headlines/56437-age-limit-how-your-mp-voted</ref> <ref>https://www.parliament.go.ug/news/3092/mps-dissent-bill-regulate-religious-organisations</ref> <ref>https://chimpreports.com/female-mps-reject-proposal-to-distribute-relief-through-mobile-money/</ref> <ref>https://redpepper.co.ug/most-silent-active-mps-named/84640/</ref>
== Era laba ==
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
gd37swgkfqlk2awdr7tumxfgkvt1ksx
Tonny Awany nga bwe
0
12364
61193
43485
2026-07-11T16:36:28Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61193
wikitext
text/x-wiki
'''Tonny Awany''' (yazaalibwa mu gwokutano 29, 1975) munnabyabufuzi wa Uganda mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'emu ng'akiikirira essaza ly'e [[:en:Nwoya|Nwoya]] wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi [[:en:National_Resistance_Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-1</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-2</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Yaliko omuwandiisi asooka era akola nga omumyuka w’akulira ekitebe kya Mission Uganda, Abu Dhabi, United Arab Emirates (UAE) nga tannaba kwegatta ku Palamenti. Ono y’omumyuka wa ssentebe w’akakiiko ka palamenti akapya ak’ettaka akagenderera okulongoosa enfuga y’ettaka.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-3</ref> Era yaliko akola nga ssentebe w’akakiiko akasunsuddwa ku COVID-19.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-4</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-5</ref> Era aweereza ku kakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku bikozesebwa ebirabika ng’omumyuka wa ssentebe.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-6</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-7</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-8</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-9</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-10</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[:en:Sharon_Balmoi_Laker|Sharon Balmoi Laker]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
8tclh053sx9oxhzjx8gni0kn08f1z16
Tonny Awany
0
12365
61185
48019
2026-07-11T16:36:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61185
wikitext
text/x-wiki
'''Tonny Awany''' (yazaalibwa mu gwokutano 29, 1975) munnabyabufuzi wa Uganda mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'emu ng'akiikirira essaza ly'e [[:en:Nwoya|Nwoya]] wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-1</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-2</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Yaliko omuwandiisi asooka era akola nga omumyuka w’akulira ekitebe kya Mission Uganda, Abu Dhabi, United Arab Emirates (UAE) nga tannaba kwegatta ku Palamenti. Ono y’omumyuka wa ssentebe w’akakiiko ka palamenti akapya ak’ettaka akagenderera okulongoosa enfuga y’ettaka.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-3</ref> Era yaliko akola nga ssentebe w’akakiiko akasunsuddwa ku COVID-19.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-4</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-5</ref> Era aweereza ku kakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku bikozesebwa ebirabika ng’omumyuka wa ssentebe.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-6</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-7</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-8</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-9</ref><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tonny_Awany#cite_note-10</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[:en:Sharon_Balmoi_Laker|Sharon Balmoi Laker]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
fp72fko454kmfbu53nncwj0ttwvov7n
Geoffrey Macho
0
12371
60972
56375
2026-07-11T15:55:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60972
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Geoffrey''' '''Mangen''' '''Macho,''' yazaalibwa mu Gwakumi nga 12, 1973, nga Munnayuganda omusomesa, munnabyabufuzi era omubaka mu paalamenti akiikirira Munisipaali y'e Busia nga munnabyabufuzi atalina kibiina.<ref>{{Cite web |date=16 November 2020 |title=MP Macho's bodyguard shot dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mp-macho-s-bodyguard-shot-dead--3021758 |access-date=2021-09-06 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-11-15 |title=Flying Squad Commander held for killing MP's body guard in Busia |url=https://www.independent.co.ug/flying-squad-commander-held-for-killing-mps-body-guard-in-busia/ |access-date=2021-09-06 |website=The Independent (Uganda) |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Macho Geoffrey - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/macho-geoffrey-517/ |access-date=2023-02-08 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
Ye ssentebe w’olukiiko lwa paalamenti oluvunaanyizibwa ku by'obulamu by'omu obwongo.<ref>{{Cite web |title=Macho wants MPs to take a mental test before contesting |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/140405 |access-date=2023-02-08 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Emiri gy'eby'obufuzi ==
Macho yalondebwa okugenda mu paalamenti ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] oluvannyuma lw’okuwangula eyatandikawo era omubaka eyali mu kifo Kevinah Taaka ow’ekibiina kya FDC mu 2016. Yaweereza ku bukiiko bwa Paalamenti obwa Sayaansi ne Tekinologoya, Obusuubuzi n'Obulambuzi wamu n'Omwenkano nkano mu paalamenti eye 10. Ono y’omu ku babaka ba NRM 20 abaakuba akalulu okusigaza ekomo ku myaka gya pulezidenti mu semateeka nga bawakanya ekiragiro ky’ekibiina okulonda okuggya ekomo ku myaka gya Pulezidenti okukkiriza Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] okugenda mu maaso ng'ali mu ofiisi.<ref>{{Cite web |title=Hon. Macho Geoffrey |url=https://www.mpscanug.com/profile/machogeoffrey/ |access-date=2021-09-06 |website=MPScan Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Joshua |first=Walakira |date=9 August 2020 |title=Justice Ogoola, Aggrey Awori Eye MP Seats As Busia Incumbent MPs Struggle to Keep Their Positions |url=https://mulengeranews.com/justice-ogoola-aggrey-awori-eye-mp-seats-as-busia-incumbent-mps-struggle-to-keep-their-positions/ |access-date=2021-09-06 |website=mulengeranews.com |language=en-US |archive-date=2024-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241210080111/https://mulengeranews.com/justice-ogoola-aggrey-awori-eye-mp-seats-as-busia-incumbent-mps-struggle-to-keep-their-positions/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gwomwenda 2020, yafiirwa tikiti ya NRM okuddamu okulondebwa mu paalamenti ng'afunye obubenro 2,389 ku Hassan Kamba eyalina 3,005. Oluvannyuma Macho yeesimbawo ku bwannamunigina ng’awagirwa ekiwayi kya FDC ekyali kigamba nti kyali kirekeddwa ebbali mu kulonda kw’ekibiina kyabwe, bwekyali mu kusunsula baani bekyali kigenda okukwasa tikiti y'ekibiina. Macho yawangula ng'alina obuwagizi bwa bamemba ba FDC n’okumannyikakwe okweyongera oluvannyuma lw’akalulu ke akaali kawakanya okuggyibwaawo kw'ekomo ku myaka gya Pulezidenti gy'aba alina okufugirako eggwanga mu semateeka.<ref>{{Cite web |title=Busia Municipality MP Geoffrey Macho Loses NRM Flag to Kamba Hassan |url=https://ugandaradionetwork.net/story/busia-municipality-mp-macho-lose-nrm-flag-to-kamba-hassan |access-date=2021-09-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
tgvrx9ajv6c04csthhss242iqkqqd8g
61051
60972
2026-07-11T16:00:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61051
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Geoffrey''' '''Mangen''' '''Macho,''' yazaalibwa mu Gwakumi nga 12, 1973, nga Munnayuganda omusomesa, munnabyabufuzi era omubaka mu paalamenti akiikirira Munisipaali y'e Busia nga munnabyabufuzi atalina kibiina.<ref>{{Cite web |date=16 November 2020 |title=MP Macho's bodyguard shot dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mp-macho-s-bodyguard-shot-dead--3021758 |access-date=2021-09-06 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-11-15 |title=Flying Squad Commander held for killing MP's body guard in Busia |url=https://www.independent.co.ug/flying-squad-commander-held-for-killing-mps-body-guard-in-busia/ |access-date=2021-09-06 |website=The Independent (Uganda) |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Macho Geoffrey - 2016 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/macho-geoffrey-517/ |access-date=2023-02-08 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
Ye ssentebe w’olukiiko lwa paalamenti oluvunaanyizibwa ku by'obulamu by'omu obwongo.<ref>{{Cite web |title=Macho wants MPs to take a mental test before contesting |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/140405 |access-date=2023-02-08 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Emiri gy'eby'obufuzi ==
Macho yalondebwa okugenda mu paalamenti ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] oluvannyuma lw’okuwangula eyatandikawo era omubaka eyali mu kifo Kevinah Taaka ow’ekibiina kya FDC mu 2016. Yaweereza ku bukiiko bwa Paalamenti obwa Sayaansi ne Tekinologoya, Obusuubuzi n'Obulambuzi wamu n'Omwenkano nkano mu paalamenti eye 10. Ono y’omu ku babaka ba NRM 20 abaakuba akalulu okusigaza ekomo ku myaka gya pulezidenti mu semateeka nga bawakanya ekiragiro ky’ekibiina okulonda okuggya ekomo ku myaka gya Pulezidenti okukkiriza Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] okugenda mu maaso ng'ali mu ofiisi.<ref>{{Cite web |title=Hon. Macho Geoffrey |url=https://www.mpscanug.com/profile/machogeoffrey/ |access-date=2021-09-06 |website=MPScan Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Joshua |first=Walakira |date=9 August 2020 |title=Justice Ogoola, Aggrey Awori Eye MP Seats As Busia Incumbent MPs Struggle to Keep Their Positions |url=https://mulengeranews.com/justice-ogoola-aggrey-awori-eye-mp-seats-as-busia-incumbent-mps-struggle-to-keep-their-positions/ |access-date=2021-09-06 |website=mulengeranews.com |language=en-US |archive-date=2024-12-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241210080111/https://mulengeranews.com/justice-ogoola-aggrey-awori-eye-mp-seats-as-busia-incumbent-mps-struggle-to-keep-their-positions/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gwomwenda 2020, yafiirwa tikiti ya NRM okuddamu okulondebwa mu paalamenti ng'afunye obubenro 2,389 ku Hassan Kamba eyalina 3,005. Oluvannyuma Macho yeesimbawo ku bwannamunigina ng’awagirwa ekiwayi kya FDC ekyali kigamba nti kyali kirekeddwa ebbali mu kulonda kw’ekibiina kyabwe, bwekyali mu kusunsula baani bekyali kigenda okukwasa tikiti y'ekibiina. Macho yawangula ng'alina obuwagizi bwa bamemba ba FDC n’okumannyikakwe okweyongera oluvannyuma lw’akalulu ke akaali kawakanya okuggyibwaawo kw'ekomo ku myaka gya Pulezidenti gy'aba alina okufugirako eggwanga mu semateeka.<ref>{{Cite web |title=Busia Municipality MP Geoffrey Macho Loses NRM Flag to Kamba Hassan |url=https://ugandaradionetwork.net/story/busia-municipality-mp-macho-lose-nrm-flag-to-kamba-hassan |access-date=2021-09-06 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
alka7ju3bb841n853teo3qvp155ng23
Joanne Aniku Okia
0
12374
61041
44416
2026-07-11T16:00:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61041
wikitext
text/x-wiki
'''Joanne Anik Okia''' munnabyabufuzi [[Yuganda|Omunnayuganda]] mu kibiina kya [[National Resistance Movement]]. <ref>{{Cite web |title=Okia Joanne Aniku - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/okia-joanne-aniku-10508/ |website=visiblepolls.org}}</ref> Ye mukyala eyasooka mu [[:en:Parliament|paalamenti]] okukiikirira Disitulikiti y'e [[:en:Madi-Okollo|Madi Okollo]] era nga yawangula ekifo ky'omubaka wa paalamenti nga tavuganyiziddwa mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa Uganda okwa bonna okwa 2021]].<ref>{{Cite web |title=Democratizing Election Data - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ |access-date=2022-03-08 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref name="auto">{{Cite web |last=Panther |first=The |date=2021-01-06 |title=The National Resistance Movement (NRM) flag bearer for Madi-Okollo Woman MP, Joanne Okia duly has been duly declared unopposed. Joanne Aniku Okia was |url=https://thepanther.co.ug/featured/another-nrm-flagbearer-declared-unopposed/ |access-date=2022-03-08 |website=The Panther |language=en-US |archive-date=2022-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220308130046/https://thepanther.co.ug/featured/another-nrm-flagbearer-declared-unopposed/ |url-status=dead }}</ref>
Okia yayambako mu kugonjoola obutakaanya obwali bumaze ebanga ku nsalo za Disitulikiti y’e [[:en:Madi-Okollo|Madi Okollo]] ne Disitulikiti y'e [[:en:Terego_District|Terego]] ng’ayimiriddewo nga munnabyabufuzi wa Uganda. <ref name="auto"/>
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
37hh98m0aw0hhb36jjwbn9aumkq4t62
Juliet Rainer Kafiire
0
12375
61329
43569
2026-07-11T16:43:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61329
wikitext
text/x-wiki
'''Juliet Rainer Kafiire''' munnabyabufuzi Omunnayuganda era mubaka wa paalamenti eyakiikirira Kibuku County mu Pallisa wakati wa 1994 ne 2006. Era yawereaako ng'Omumyuuka w'Akulira ekibiina ky'eby'eby'obufuzi ekya Uganda Democratic Party (DP).
== Emirimu ==
Mu biseera [[:en:1994_Ugandan_Constituent_Assembly_election|by'okulonda kwa Uganda okwa 1994 mu lukiiko lwa Semateeka]] okwa Uganda, Kafiire yalondebwa ng'omubaka okukiikirira [[Pallisa]] <ref name=":0">{{Cite web |title=A Complete Guide to Uganda's Fourth Constitution - History, Politics and the Law (Fountain Publishers, 1995, 118 p.): Appendices: Appendix IV: Constituent Assembly Delegates |url=http://www.nzdl.org/cgi-bin/library?e=d-00000-00---off-0unescoen--00-0----0-10-0---0---0direct-10---4-------0-1l--11-en-50---20-about---00-0-1-00-0--4----0-0-11-10-0utfZz-8-00&cl=CL1.2&d=HASH016d9c404a032ce0564b7ae4.11.4&x=1 |access-date=2022-03-24 |website=www.nzdl.org}}</ref> Nga memba w'ekibiina kya National Caucus for Democracy (NCD), Kafiire yali omu ku babaka 53 mu Lukiiko lwa Ssemateeka abaagaana okuwagira semateeka wa 1995 <ref>{{Cite web |title=[Ugnet] FLASHBACK: The 53 who refused to sign Constitution |url=https://www.mail-archive.com/ugandanet@kym.net/msg17291.html |access-date=2022-03-24 |website=www.mail-archive.com}}</ref>
Kafiire yakiikirira [[Kibuku|Kibuku County]] mu Paalamenti ya Uganda wakati wa 1996 ne 2006. <ref>{{Cite web |last=joomlasupport |title=COVER STORY: Women who fear no man |url=https://www.observer.ug/entertainment-news/8819-cover-story-women-who-fear-no-man |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20220831224537/https://www.observer.ug/entertainment-news/8819-cover-story-women-who-fear-no-man |archive-date=2022-08-31 |access-date=2022-03-24 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Oluvannyuma yafiirwa ekifo kino mu kulonda kwa bonna okwa 2006 eri [[Saleh Kamba]] eyalina akakwate ku kibiina kya [[National Resistance Movement|National Resistance Movement (NRM)]]<ref>{{Cite web |title=Former DP vice-president jailed over debt |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1288787 |access-date=2022-03-25 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Elunya |first=Joseph |title=Court Dismisses DP Vice Presidents Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/court-dismisses-dp-vice-presidents-election-petition |access-date=2022-03-25 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref>
Mu Gwekuminoogumu 2005, Kafiire yalondebwa okubeera omumyuka w'Omukulembezze w'Ekibiina ky'Eby'obufuzi ekya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party (DP)]] mu Uganda <ref>{{Cite web |title=Top DP Seats for Ranier Kafiire, Joseph Mukiibi and Betty Nambooze : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/top-dp-seats-for-ranier-kafiire-joseph-mukiibi-and-betty-nambooze |access-date=2022-03-25 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Kafiire yali yafumbirwa Joseph Rainer enzaalwa ze Girimaani eyafa mu 2007. <ref>{{Cite web |title=Child activist mourned |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1167878 |access-date=2022-03-24 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Ekibiina ky'eby'obufuzi ekya Democratic Party mu Uganda .]]
* [[Saleh Kamba]]
* [[Pallisa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Pallisa]]
== Ebijuliziddwaamu ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
lnzgz466bh332dlifz6i5r82hrdnfv6
Milly Babalanda
0
12382
61498
43657
2026-07-11T17:05:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61498
wikitext
text/x-wiki
'''Owek. Babirye Milly Babalanda''' yazaalibwa nga 5 Ogwekumineebiri mu 1970 <ref name=":0">{{Cite web |date=June 10, 2021 |title=Who Is Milly Babalanda? From Humble Village Girl To Minister, New Minister For Presidency Narrates Her Journey…. |url=https://www.thegrapevine.co.ug/who-is-milly-babalanda-from-humble-village-girl-to-minister-new-minister-for-presidency-narrates-her-journey/ |access-date=December 5, 2021 |website=Grapevine News |language=en-US |archive-date=December 5, 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211205193926/https://www.thegrapevine.co.ug/who-is-milly-babalanda-from-humble-village-girl-to-minister-new-minister-for-presidency-narrates-her-journey/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="babalanda">{{Cite web |title=KAGEYI LUKKA: Count Down 2026: Budiope West, your daughter Milly Babalanda is ready |url=https://www.watchdoguganda.com/op-ed/20240405/167074/kagenyi-lukka-count-down-2026-budiope-west-your-daughter-milly-babalanda-is-ready.html |access-date=June 10, 2024 |website=Watchdog Uganda}}</ref> munnabyabufuzi [[:en:Uganda|Omunnayuganda]]. Yafuuka Minisita w’Obwapulezidenti akubiriza enkiiko za pulezidenti mu [[Cabinet of Uganda|kabineeti ya Uganda]] wansi wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] mu Gwomukaaka 2021.<ref>{{Cite news|date=June 15, 2021|title=Parliament finally clears Milly Babalanda as new Minister for Presidency|url=http://nilepost.co.ug/2021/06/15/parliament-finally-clears-milly-babalanda-as-new-minister-for-presidency/|access-date=December 5, 2021|website=Nile Post|language=en-US|last1=Admin|first1=NP}}</ref> Kigambibwa y’omu ku baminisita ba pulezidenti abasinga okubeera n'obuyinza.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Pearl Times |date=July 12, 2021 |title=Here's what makes Milly Babirye Babalanda one of the most powerful, influential Museveni ministers |url=https://pearltimes.co.ug/heres-what-makes-milly-babirye-babalanda-one-of-the-most-powerful-influential-museveni-ministers/ |access-date=December 5, 2021 |website=The Pearl Times |language=en-US |archive-date=December 5, 2021 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211205193925/https://pearltimes.co.ug/heres-what-makes-milly-babirye-babalanda-one-of-the-most-powerful-influential-museveni-ministers/ |url-status=dead }}</ref> Mu Gwomwenda 2023, yafuna awaadi okuva mu kitongole ky’Amawanga Amagatte eky’awamu ekimannyikiddwa nga UNAIDS olw’omulimu gwe yakola mu kulwanyisa Siriimu n'akawuka akaleeta obulwadde buno mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=September 17, 2023 |title=Minister Babalanda receives medal for championing HIV/AIDS fight in Uganda |url=https://www.independent.co.ug/minister-babalanda-receives-medal-for-championing-hiv-aids-fight-in-uganda/ |access-date=November 1, 2023 |website=The Independent}}</ref>
== Obuvo n’okusoma ==
Milly Babalanda yazaalibwa nga 5 Ogwokumineebiri mu 1970 ku kyalo Nalinaibi mu [[:en:Kamuli_District|disitulikiti y’e Kamuli]], nga kitaawe yeeyali Sosani Magunda ne nnyina Namuwaya Ruth. <ref name="babalanda"/> <ref name="family">{{Cite web |last=Reporter |first=Express |date=July 10, 2021 |title=Who Is Milly Babalanda? Here is the Biography of New Minister For Presidency |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/07/10/who-is-milly-babalanda-here-is-the-biography-of-new-minister-for-presidency/ |access-date=June 9, 2024 |website=Daily Express |language=en-US}}</ref> Yatuula ebigezo bye ebya P7 mu 1985 ne yeegatta ku Busoga High School okusoma siniya. Oluvannyuma lw'okumaliriza Siniya 4 mu 1989 gy'atakolera bulungi, n'afuuka akunga abantu ku kyalo mu by'obufuzi ku lw'abanabyabufuzi okuva mu ggombolola nga Rt Honorable [[Rebecca Kadaga]].<ref name=":0"/> Yaddayo ku somero n’addamu okutuula Siniya 4 mu 2017 era oluvannyuma n’atuula ku ne Siniya 6 mu 2019 olw’obwetaavu bw’ebisaanyizo by’okusoma okubeera Akulira Abawabuzi ba Pulezidenti.<ref>{{Cite web |last=Writer |first=Secondopinion |date=June 13, 2021 |title=Milly Babirye Babalanda! Minister For Presidency At A Glance |url=https://www.secondopinion.co.ug/milly-babirye-babalanda-minister-for-presidency-at-a-glance/ |access-date=April 1, 2024 |website=THE SECOND OPINION |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=June 15, 2021 |title=Museveni secretary explains inconsistencies in appointed minister Babalanda’s names |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-secretary-explains-inconsistencies-in-appointed-minister-babalanda-s-names-3437846 |access-date=April 1, 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gy’eby'obufuzi ==
Milly Babalanda yalondebwa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] okubeera omumyuuka w'Omubaka wa Pulezideenti e [[Busia, Yuganda|Busia]] mu 2014. Oluvannyuma yafuuka Omumyuuka w'Akulira Ofiisi y'Ekibiina kya NRM mu ggwanga e Mbuya ekyali kikulemberwa Honorable [[Molly Nawe Kamukama]] . Oluvannyuma lw'okulonda kw'eggwanga mu 2016,Pulezidenti yamulonda okubeera omuwabuzi wa Pulezidenti omukulu ku nsonga z'Eby'obufuzi era Akulira ofiisi ya Ssentebe w'ekibiina kya NRM gy'aweereza okutuuka mu kifo ky'alimu kati.<ref name=":0"/>
== Obulamu bwe ==
Babalanda y'omu kubali [[:en:Seventh-day_Adventist_Church|munzikiriza y'eddini y'Abadiveenti]] wamu ne bba we Samuel Babalanda [[:en:Pastor|omusumba]].<ref name="babalanda"/><ref name="family"/> Balina abaana babiri abazaalibwa. <ref name="family" />
== Ewalala w'oyinza okubigya ==
* Babalanda ku mukutu gwa [https://twitter.com/millybabalanda Twitter]
* [https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERS%20OF%20THE%2011TH%20PARLIAMENT%20%282021-2026%29%20.pdf Paalamenti ya Uganda ey'e 11 (2021-2026)]
== Ebijuliziddwaamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
9cid9540ooz62855n97ev4j2apzbltl
Kassiano Wadri
0
12390
61629
43674
2026-07-11T17:27:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61629
wikitext
text/x-wiki
'''Kassiano Ezati Wadri''' (yazaalibwa 29 Omwezi ogwomwenda 1957) munnayuganda omukozi munnambeera z'abantu era munnabyabufuzi. Yeeyali [[Parliament of Uganda|omubaka wa Palamenti]] eyeeto, eyakiikirira munisipaali [[Arua|ye Arua]] mu paalamenti ey'ekkumi (2016 okutuuka 2021), okutandika nga 29 Omwezi ogwomunaana 2018. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=29 August 2018 |title=Kassiano Wadri sworn-in as Arua Municipality MP |url=https://www.parliament.go.ug/news/2171/kassiano-wadri-sworn-arua-municipality-mp#sidr-main |access-date=20 December 2018 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Ekifo kyasigala kyereere [[Ibrahim Abiriga]] owa [[National Resistance Movement]] (NRM), bwe yatemulwa mu Mwezi ogwomukaaga 2018. <ref name="2R">{{Cite web |last=Harry Misiko |first=and Daily Monitor Reporter |date=16 August 2018 |title=Blow to Yoweri Museveni as NRM loses seat to Kassiano Wadri |url=https://www.nation.co.ke/news/africa/Kassiano-Wadri-wins-Ugandan-byelection-from-jail/1066-4714528-p6q65d/index.html |access-date=20 December 2018}}</ref>
Wadri emabegako yakiikirira essaza ly'e Terego, [[disitulikiti ye Arua]] mu paalamenti ey’omusanvu (2001–2006), palamenti ey’omunaana (2006–2011) ne palamenti ey’omwenda (2011–2016), nga mmemba wa [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) ekibiina ky'ebyobufuzi ekiri ku ludda oluvuganya gavumenti. Mu biseera ebyo eby’emirimu, Wadri yaweereza nga [[Nampala]] (Chief whip) w’oludda oluvuganya, ssentebe w’akakiiko ''akalondoola ebisuubizo bya gavumenti'' era nga mmemba w’akakiiko ''k’ebyobulimi, amakolero g’ebisolo n’obuvubi'' n’akakiiko ''ka bizinensi''. <ref name="3R">{{Cite web |last=Vision Reporter |date=27 June 2006 |title=Kassiano Names Committee Chiefs |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1145877/kassiano-names-committee-chiefs |access-date=20 December 2018}}</ref>
== Obuvo bwe n’okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu ggombolola ya Aivu, mu disitulikiti y’e Arua nga 29 Omwezi ogwomwenda 1957. Yatikkirwa okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], [[yunivasite ya Uganda eya gavumenti]] esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda, n’afuna [[diguli esooka mumbeera z'abantu z'enzirukanya y'emirimu egigasiza awamu abantu]] mu 1981. Nga wayise emyaka 20, yunivasite y’emu yamuwa [[ddiguli eyokubiri ey'embeera z'abantu mu kuteekateekera abantu n'ebitundu n'okubiddukanya]]. Mu 2003, yatikkirwa ne ddiguli ey'emyaka ebiri mu demokulasiya and n'enkulaakulana y'ebitundu, okuva mu yunivasite ya [[Uganda Martyrs University]], e [[Nkozi]] mu [[Mpigi (disitulikit)|disitulikiti y’e Mpigi]] . <ref name="4R" />
== Emirimu gye ==
Kassiano yali mubaka wa paalamenti emyaka abiri emabega ng'odiddeyo ddala mu 2001, lwe yasooka okulondebwa. ebbange erisinga mu kiseera ekyo yali mu koifo kya bukulembeze nga Nampala w'oludda oluvuganya. Yali mmemba w’ekibiina kya FDC ekibiina ekyali kisinga obunene ekivuganya gavumenti mu kiseera ekyo.
Mu kuddamu okulonda anadda mu bigere bya Ibrahim Abiriga eyattibwa mu Mwezi ogwomunaana 2018, Wadri yasalawo okwesimbawo ku bwannamunigina. <ref name="5R">{{Cite web |last=Ampurire |first=Paul |date=9 August 2018 |title=Opposition Coalition Rallies Behind Kassiano Wadri in Arua Municipality Race |url=https://www.softpower.ug/opposition-coalition-rallies-behind-kassiano-wadri-in-arua-municipality-race/ |access-date=20 December 2018 |publisher=Soft Power Uganda}}</ref> Nga twetegekera okulonda kuno, Kassiano Wadri yakwatibwa wamu ne bannabyabufuzi abalala okuli [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] n’abalala. Bano bavunaanibwa emisango egy’enjawulo egy’ebyobufuzi era emisango gyabwe gyali gikyayita mu [[Uganda judicial system|nkola y’ekitongole ekiramuzi mu Uganda]] ne'omwezi ogwekkumi n'ebiri 2018. <ref name="6R">{{Cite web |last=Daily Monitor |date=3 September 2018 |title=Tortured Ugandan MP Kassiano Wadri speaks out |url=https://www.nation.co.ke/news/africa/Tortured-Ugandan-MP-Kassiano-Wadri-speaks-out-/1066-4740108-goh2dl/index.html}}</ref>
Nga 15 Omwezi ogwomunaana 2018, Wadri yawangula akalulu ka munisipaali ye Arua akaddibwamu, ng'ali mu kkomera mu [[Gulu (disitulikit)|disitulikiti y’e Gulu]], n’obululu 6,421, ng’awangula eyali asinga okumuvuganya eeyo, [[Nusura Tiperu]], ow’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya NRM, eyafuna obululu 4,798. <ref name="7R">{{Cite web |last=Paul Ampurire |date=16 August 2018 |title=Jailed Kassiano Wadri Wins Arua Municipality Election |url=https://www.softpower.ug/jailed-kassiano-wadri-wins-arua-municipality-election/ |access-date=20 December 2018}}</ref> Yalayizibwa nga 29 Omwezi ogwomunaana 2018. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=29 August 2018 |title=Kassiano Wadri sworn-in as Arua Municipality MP |url=https://www.parliament.go.ug/news/2171/kassiano-wadri-sworn-arua-municipality-mp#sidr-main |access-date=20 December 2018 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (29 August 2018). [https://www.parliament.go.ug/news/2171/kassiano-wadri-sworn-arua-municipality-mp#sidr-main "Kassiano Wadri sworn-in as Arua Municipality MP"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">20 December</span> 2018</span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
* [[Arua (disitulikit)|Disitulikiti y’e Arua]]
* [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Olukungaana lw'enkyukakyuka mu demokulasiya]]
* [[Ettundutundu lya West Nile]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |author=Parliament of Uganda |date=29 August 2018 |title=Kassiano Wadri sworn-in as Arua Municipality MP |url=https://www.parliament.go.ug/news/2171/kassiano-wadri-sworn-arua-municipality-mp#sidr-main |access-date=20 December 2018 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}
# {{cite web |last=Harry Misiko |first=and Daily Monitor Reporter |date=16 August 2018 |title=Blow to Yoweri Museveni as NRM loses seat to Kassiano Wadri |url=https://www.nation.co.ke/news/africa/Kassiano-Wadri-wins-Ugandan-byelection-from-jail/1066-4714528-p6q65d/index.html |access-date=20 December 2018 |newspaper=[[Daily Nation]] |location=Nairobi}}
# {{cite web |last=Harry Misiko |first=and Daily Monitor Reporter |date=16 August 2018 |title=Blow to Yoweri Museveni as NRM loses seat to Kassiano Wadri |url=https://www.nation.co.ke/news/africa/Kassiano-Wadri-wins-Ugandan-byelection-from-jail/1066-4714528-p6q65d/index.html |access-date=20 December 2018 |newspaper=[[Daily Nation]] |location=Nairobi}}
# {{cite web |last=Kigozi |first=Curthbert |date=16 August 2018 |title=Profile: What you need to know about new Arua MP Kassiano Wadri |url=https://watchdoguganda.com/profilewhat-you-need-to-know-about-new-arua-mp-kassiano-wadri/ |access-date=20 December 2018 |publisher=Watchdog Uganda |format=Archived from the original |location=Kampala}}
# {{cite web |last=Ampurire |first=Paul |date=9 August 2018 |title=Opposition Coalition Rallies Behind Kassiano Wadri in Arua Municipality Race |url=https://www.softpower.ug/opposition-coalition-rallies-behind-kassiano-wadri-in-arua-municipality-race/ |access-date=20 December 2018 |publisher=Soft Power Uganda |location=Kampala}}
# {{cite web |last=Ampurire |first=Paul |date=9 August 2018 |title=Opposition Coalition Rallies Behind Kassiano Wadri in Arua Municipality Race |url=https://www.softpower.ug/opposition-coalition-rallies-behind-kassiano-wadri-in-arua-municipality-race/ |access-date=20 December 2018 |publisher=Soft Power Uganda |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Paul Ampurire |date=16 August 2018 |title=Jailed Kassiano Wadri Wins Arua Municipality Election |url=https://www.softpower.ug/jailed-kassiano-wadri-wins-arua-municipality-election/ |access-date=20 December 2018 |newspaper=Soft Power Uganda |location=Kampala}}{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://mobile.monitor.co.ug/News/FDC-divided-over-candidate-race-replace-slain-MP-Abiriga/2466686-4645974-format-xhtml-15usovhz/index.html Aba FDC baawukanye ku muntu eyeesimbyewo mu kuvuganya okudda mu bigere by’omubaka Abiriga eyattibwa]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
m6se567p733qnkkxfygt7c0spd05q34
Jacqueline Kyatuheire
0
12399
61462
45593
2026-07-11T17:04:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61462
wikitext
text/x-wiki
'''Jacqueline Kyatuheire''' (yazaalibwa 30 Ogwokutaano 1973) Munnayuganda [[:en:Sociologist|omukugu mu mbeera z'abantu]] era munnabyabufuzi. Yaliko omubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ng’akiikirira [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y’e Kanungu]] wansi w’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_139757</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> <ref name=":0">{{Cite web |url=https://www.hopeuganda.org.au/about/key-personnel/kyatuheire-jacqueline/index.html |title=Archive copy |access-date=2025-11-05 |archive-date=2024-03-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240312213730/https://hopeuganda.org.au/about/key-personnel/kyatuheire-jacqueline/index.html |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nrm-fronts-kwizera-for-bukimbiri-by-election-3898794</ref> okuva mu 2002 okutuuka mu 2011 lwe yawangulwa Elizabeth Karungi. <ref>https://chimpreports.com/team-appointed-by-museveni-at-nrm-secretariat-is-solid-competent-tumwebaze/</ref> <ref name=":2">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nrm-unveils-new-team-to-spearhead-campaigns-1896068</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Jacqueline yazaalibwa nga 30 Ogwokutaano 1973 mu Disitulikiti y’e Kanungu okuva mu maka g’abawala bataano ku kyalo okumpi ne [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of Congo.]] Yakuzibwa nnyina ali obwannamunigina. <ref name=":0" />
Jacqueline yatikkirwa diguli eya bachelor of Arts degreebin Social Science mu 1997.
== Ebirala bye yakola ==
Mu Gwokusatu 2004, Jacqueline yatongoza ssemateeka w’ekibiina ky’abayizi abakulu ekya Bishop Comboni old students Association mu [[:en:Kampala|Kampala]] . <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_139757</ref>
Yatandikawo [[:en:School|essomero]] ly'ekisulo erya abawala bokka erya St Teresa .
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Nga tannaba kuyingira by'abufuzi, Jacqueline yaliko omuyambi [[:en:Chief_administrative_officer|w’akulira enzirukanya y’emirimu]] mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y’e Rukungiri]] .
Yawangudde ekifo ky’omubaka omukyala akiikirira [[:en:Kanungu_District|Disitulikiti y’e Kanungu]] mu Paalamenti n’obululu 2,859 nga yawangula Catherine Musinguzi eyafuna obululu 2,325. <ref name=":1">https://en.wikipedia.org/wiki/Rukungiri_District</ref> Yali omu ku bakubiriza b'ekibiina kya Kanungu district Image Group, ekyasisinkana Pulezidenti Museveni mu maka g'obwa Pulezidenti e Entebbe okulaga obukakafu bwabwe mu kumuwagira mu kwesimbawo mu 2016. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_139757</ref>
Jacqueline akola nga omumyuka w’omuwanika w'ekibiina kya NRM mu ggwanga, <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_139757</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> ekifo kye yalondebwa [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] nga ye ssentebe wa NRM era ne kikkirizibwa akakiiko akafuzi aka Central Executive Committee mu Gwomukaaga 2020, <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nrm-fronts-kwizera-for-bukimbiri-by-election-3898794</ref> <ref>https://chimpreports.com/team-appointed-by-museveni-at-nrm-secretariat-is-solid-competent-tumwebaze/</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_139757</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_139757</ref> ng’adda mu bigere bya Keneth Omona. <ref>https://eagle.co.ug/2020/06/21/dombo-kasamba-eat-big-in-new-nrm-changes/</ref>
== Laba ne bino ==
[[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’omunaana]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.nrm.ug/news/focus-uniting-our-people-deputy-national-treasurer-hon-kyatuhaire-urges-kisoro-leader Omukutu gwa Ssaabawandiisi wa NRM]
{{DEFAULTSORT:Kyatuheire, Jacqueline}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
433wc6m3niwth2jagtcnn87j7kafmh1
Margaret Rwebyambu
0
12403
61246
43780
2026-07-11T16:39:23Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61246
wikitext
text/x-wiki
'''Margaret Ayebare Rwebyambu''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|Munnabyabufuzi]] era [[:en:Legislator|Munnamateeka]] . Ye [[:en:Member_of_parliament|mubaka]] omukyala mu [[:en:Parliament|palamenti]] ey’omulundi ogw'ekkumi n’emu akiikirira [[:en:Mbarara_district|disitulikiti y’e Mbarara]] mu palamenti ya Uganda. <ref name=":2">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/csos-leaders-ask-gov-t-to-prioritise-domestic-financing-for-health-care-systems--4310454</ref> <ref name=":3">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/local-leaders-mps-clash-over-service-delivery-4227532</ref> <ref name=":0">https://www.informer.co.ug/educate-your-children-mbarara-district-woman-mp-charges-parents/</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-asks-clergy-to-scale-up-poverty-fight-4165626</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kaziimba-renews-charge-to-save-souls-and-bodies--3915278</ref> Ono era mukiise ku kakiiko [[:en:Committee|k'ebyobulamu]] mu [[:en:Parliament|palamenti]] . <ref name=":2" /> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/pay-rise-fails-to-hook-health-workers-to-their-workplaces-4403954</ref>
== Obulamu bw’embeera z’abantu n’ebyobufuzi ==
Mu kuziika omugenzi Kaishanyu Miriel Mubezi Nalongo mu [[:en:Municipality|Munisipaali y'e]] Kisoroza East [[:en:Sheema|Sheema]], Ayebare Margaret yakubiriza abazadde okuwagira abaana baabwe okufuna [[:en:Education|obuyigirize]] . <ref name=":0">https://www.informer.co.ug/educate-your-children-mbarara-district-woman-mp-charges-parents/</ref> Rwebyambu yawaayo emifaliso 40 eri [[:en:Hospital|amalwaliro]] 5 mu [[:en:Mbarara_City|kibuga Mbarara]] . [[:en:Hospital|Amalwaliro]] gano kuliko eddwaaliro [[:en:Bwizibwera|lya Bwizibwera]] [[:en:Health_centre|Health centre]] IV, Rubaya [[:en:Health_Centre|Health Centre]] II, Kagongi [[:en:Health_Centre|Health Centre]], Kasare Health Centre ne [[:en:Rubindi|Rubindi]] [[:en:Health_Centre|Health Centre]] III. <ref name=":1">https://www.newvision.co.ug/category/amakuru/gavumenti-yaaheereza-emifariso-amarwariro-5-g-TVWEST_2033</ref>
== Era laba ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’omulundi ogw'ekkumi n’emu]]
* [[:en:Clare_Mugumya|Clare Mugumya]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
htw5wjsuc4uy1qsj866uk733szt15rx
Stephen Basaliza
0
12438
61576
44205
2026-07-11T17:18:38Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61576
wikitext
text/x-wiki
'''Steven Mwesige Basaliza amanyiddwa nga 'Omudumizi'''' [[:en:Ugandan|munnauganda]] [[:en:Military_officer|eyawummula amagye]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]], omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu era omukozi wa gavumenti. Abaddeko mu bifo eby’enjawulo eby’amakulu, omuli okuweereza [[:en:Member_of_parliament|ng’omubaka wa Palamenti]] mu ssaza ly’e Burahya n’okubeera [[:en:Member_of_parliament|Kaminsona w’akakiiko]] [[Akakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Uganda|akavunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu mu Uganda]] (UHRC).<ref name=":02">{{Cite web |last=Mbabazi |first=Hannington |date=2021-01-11 |title=Rtd. Col.Basaliza Urges Ugandans To Commit To Peace Ahead Of Elections |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2021/01/11/rtd-col-basaliza-urges-ugandans-to-commit-to-peace-ahead-of-elections/ |access-date=2025-01-08 |website=Thecapitaltimes |language=en-US |archive-date=2025-01-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250125101751/https://thecapitaltimes.co.ug/2021/01/11/rtd-col-basaliza-urges-ugandans-to-commit-to-peace-ahead-of-elections/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=UHRC Commissioners |url=https://uhrc.ug/uhrc-commissioners/ |access-date=2025-01-08 |website=Uganda Human Rights Commission (UHRC) |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-11-26 |title=Will Museveni order against politicians on boards work? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/will-museveni-order-against-politicians-on-boards-work--4836528 |access-date=2025-01-08 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Basaliza, Akurut named human rights commissioners |url=https://www.newvision.co.ug/news/1303924/basaliza-akurut-named-human-rights-commissioners |access-date=2025-01-08 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Omulimu gw’amagye ==
Omulimu gwa Basaliza ogw’amagye gumanyibwa nnyo olw’okwenyigira mu ggye lya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] (NRA) mu lutalo lw’okununula Uganda. Yali mmemba w’ekibiina kya [[:en:Uganda_Patriotic_Movement|Uganda Patriotic Movement]], oluvannyuma ne kifuuka NRA/NRM. Mu [[:en:Ugandan_Bush_War|lutalo lw’ensiko olwa NRA]], yaweerezaako nga Lieutenant era ajjukirwa olw’okuvuga [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]], mu kiseera ekyo eyali mmemba w’ekibiina kya Front for National Salvation (Fronasa), mu mmotoka ya kitaawe Emmanuel Basaliza ekika kya Mercedes Benz 220S Sedan.<ref name=":02" />
Oluvannyuma lw'olutalo, yagenda mu maaso n'obuweereza bwe mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda Peoples' Defence Forces]] (UPDF). Yasomera mu Kimaka Senior Command and Staff College mu 2nd intake, wamu ne ba Genero ba UPDF abamanyiddwa.<ref name=":1"/> Yakola nga Dayirekita omulwanirizi [[:en:Human_rights|w’eddembe ly’obuntu]] mu UPDF okuva mu 2007 okutuuka mu 2010 era n’alondebwa okuba akulira eby’akasiimo, okusasula abakozi kunkomerero y'obuwereza, n'okusasula famire zabo abawereza abafiira muntalo. Mu 2007, yali mu kibinja ky’amagye ga AMISOM ekyasooka okusindikibwa e [[Somalia]] nga baduumirwa Gen. [[:en:Levi_Karuhanga|Levi Karuhanga]].<ref name=":02" /><ref name=":1" />
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Ng’akyuka okuva mu magye n’adda mu byobufuzi, Basaliza yakiikirira Burahya County mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]] ng’omubaka wa Palamenti okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Mu kiseera kye yamala, yali amanyiddwa nnyo mukulwanisa nsonga ez’enjawulo ezikwata ku balonzi be.<ref name=":02" /> Mu 2020, yalaga obwagazi okukiikirira abakadde mu maserengeta ga Uganda ng’omubaka wa Palamenti. Kyokka oluvannyuma yada ku bbali n’awagira Omulabirizi Zebedee Masereka, n’akkaatiriza obwetaavu bw’okubeera obumu mu bantu abakadde.<ref name=":02" />
== Empeereza mu kakiiko akalwanirizi k'eddembe ly'obuntu ==
Basaliza abadde n’emirimu egiwera mu [[Akakiiko k’eddembe ly’obuntu mu Uganda|kakiiko k’eddembe ly’obuntu aka Uganda Human Rights Commission]] (UHRC). Yasooka kulondebwa ku bwa [[:en:Commissioner|Kaminsona]] mu 2012.<ref name=":1" /> Mu 2022, [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] yaddamu okulonda Basaliza mu kibiina kya UHRC, ng’ali wamu ne Simeo Nsubuga ne Omara Apita. Okulondebwa kuno kwagendereddwamu okutondawo mu bujjuvu akakiiko kano okwanguya okukwata emisango gy’eddembe ly’obuntu.<ref name=":02" /> Basaliza yalayizibwa ku bwa Kaminsona mu Ogwekumi n'ebiri nga 20, 2022, omumyuka wa Ssaabalamuzi [[Richard Buteera]] . Ssentebe wa UHRC, [[Mariam Fauzat Wangadya|Mariam Wangadya]] yamwogerako ng’omusajja omulungi ow’empisa ez’ekika ekya waggulu era nga mwesimbu awatali kubuusabuusa, aleese okumanya n’obumanyirivu bungi mu ddembe ly’obuntu, emirembe, n’obutebenkevu mu kakiiko kano. <ref>{{Cite web |last=UHRC |date=2022-12-21 |title=Three New Members Sworn-in to Join Uganda Human Rights Commission |url=https://uhrc.ug/three-new-members-sworn-in-to-join-uganda-human-rights-commission/ |access-date=2025-01-08 |website=Uganda Human Rights Commission (UHRC) |language=en-GB}}</ref>
Yali mu kkooti eyawulira omusango ogukwata ku kutta Innocent Twinomujuni abaserikale babiri aba poliisi e [[Kabale|Kabale mu Uganda]] . Kkooti eyo, eyalimu ne [[Mariam Fauzat Wangadya|Mariam Wangadya]], [[:en:Crispin_Kaheru|Crispin Kaheru]], ne [[Lamex Omara Apitta|Lamex Omaro Apitta]], yakizuula nti ebikolwa by’abaserikale ba poliisi “byali bibi, bya kika kya waggulu, bumenyi bw’amateeka, kunyigiriza, bya kigendererwa, bya bugenderevu, bya kimpowooze, bya kimpowooze, era bya kunenya.” Kkooti eno yawa famire ya Twinomujuni obukadde 45 ng’okuliyirira olw’okutyoboola eddembe lye ery’obulamu.<ref>{{Cite web |date=2024-08-12 |title=UHRC awards Shs45m to family of man killed by police in Kabale |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/uhrc-awards-shs45m-to-family-of-man-killed-by-police-in-kabale-4723362 |access-date=2025-01-09 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
f2h78yfmkdgs02mtcv3aqt3jvm2h1yx
Hope Nakazibwe Grania
0
12439
61619
44067
2026-07-11T17:19:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61619
wikitext
text/x-wiki
[[File:Nakazibwe_Hope_Grania.jpg|thumb|Nakazibwe Hope Grania]]
'''Hope Nakazibwe Grania''' (yazaalibwa 20 Omwezi ogusooka 1986) munnayuganda [[munnabyabufuzi]] , era mukugu mu by'ameekennenyerezo (Labaratory Scientist). <ref name=":1">{{Cite web |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-mp-elect-hope-nakazibwe-102536 |access-date=2025-04-11 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Mu kiseera kino ye mubaka wa paalamenti omukyala owa [[Mubende (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mubende]] . <ref>{{Cite web |title=NAKAZIBWE HOPE GRANIA - UGLEADER |url=https://ugleader.com/leader/1015/nakazibwe-hope-grania |access-date=2025-04-11 |website=ugleader.com}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-03-30 |title=Inside NRM Caucus plan to wrest Buganda region out of NUP’s hold |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/inside-nrm-caucus-plan-to-wrest-buganda-region-out-of-nup-s-hold-4983956 |access-date=2025-04-11 |website=Monitor |language=en}}</ref> Hope yafumbirwa Dr Andrew Abaasa. <ref name=":1" />
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Hope Nakazibwe yazaalibwa nga 20 Omwezi ogusooka 1986, bazadde be Hindia Mpuuga ne Norah Mbabazi aba disitulikiti y’e Mubende. <ref name=":0">{{Cite web |title=KNOW YOUR MP-ELECT: Hope Nakazibwe |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/102536 |access-date=2022-03-10 |website=New Vision |language=en}}</ref> Yasomera ku ssomero lya pulayimale erya Tiger Army primary School mu disitulikiti y’e Mubende okusoma pulayimale mu 1999, Kasenyi SS e Mubende ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna ne Christ the King Bulinda ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya eyomukaaga . <ref name=":0" /> Alina dipulooma mu ssaayansi w'okwekeneenya endwadde mu meekeneenyerezo g’obusawo okuva mu ttendedekero lya Makerere Paramedical School Mulago (2008).
N'era alina ddiguli esooka mu saayansi w'ammeekenneenyerezo ag'obusawo okuva mu yunivasite y'e Mbarara University of Science and Technology gye yawangulira engule y’omuyizi eyasinga ow'omwaka 2012. <ref name=":1"/> N'era alina ddiguli eyookubiri mu by’obulamu ebyawamu n'ebitundu okuva mu yunivasite ya Uganda Martyrs University <ref name=":1" /> ne satifikeeti mu kuwandiika ebiwandiiko by'ekinnasaayansi ku bivudde mu kunoonyereza okusobola okuteekebwa mu butabo bw'ekinnassaayansi (Biomedical scientific manuscript writing) okuva mu [[yunivasite y'e Califonia, San Francisco]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (March 2024)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Emirimu gye ==
Hope yaweereza ng'omukugu mu kwekeneenya endwadde mu mmeekeneenyerezo ku ddwaaliro e Mengo mu 2008. <ref name=":1"/> Wakati wa 2009-2010, yakola ng'omulondoozi w'amekeneenyerezo mu bifo ewakolerwa emirimu mu kitongole ki Integrated Community Based Initiatives (ICOBI) mu disitulikiti y’e Mubende ne Kassanda. N'era yakola ng'omulondoozi w'ekifo aweekeneenyezebwa endwadde ICOBI Kampala central division mu 2013. <ref name=":1" /> Yeegatta ku kitongole kya Uganda Virus Research Institute /Medical Research Council nebbanguliro lya London School of Hygiene and Tropical Medicine mu 2013, n’akulembera; ekitongole ky’omusaayi 2013-2015, ekya Ssaayansi asoma ku nkyukakyuka ensirikitu ezigenda mu maaso mu mibiri gy'abantu (Biochemistry) 2015-2016, ekisomesa ku butoffaali obusirikitu obuzimba ebintu oba abantu ( Molecular ) 2017-2020 neyeegatta ku byobufuzi ebyaddala mu 2020. <ref name=":1" />
== Emirimu gy’ebyobufuzi ==
Mu 2020, yavuganya ku kifo ky’abakyala ekya disitulikiti y’e Mubende ku tikiti y’ekibiina ky’ebyobufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] gye yawangula Benna Namugwanya eyali minisita omubeezi avunaanyizibwa ku kitongole kya Kampala Capital City Authority (KCCA). <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-09-05 |title=KCCA minister Benna Namugwanya loses Mubende NRM party ticket |url=https://www.independent.co.ug/kcca-minister-benna-namugwanya-loses-mubende-nrm-party-ticket/ |access-date=2022-03-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Akiikiridde ekitundu ekyo mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okutuusa leero. <ref>{{Cite web |title=Nakazibwe Hope Grania - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nakazibwe-hope-grania-10577/ |access-date=2022-03-10 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> Era akola nga ssaabawandiisi mu kibiina kya [[Ekibiina ekigatta abakyala mu Paalamenti ya Uganda|Uganda Women Parliamentary Association]], <ref>{{Cite web |title=UWOPA Elects New Executive for the 11th Parliament of Uganda {{!}} UWOPA |url=http://uwopa.or.ug/news/uwopa-elects-new-executive-11th-parliament-uganda |access-date=2022-03-10 |website=uwopa.or.ug |archive-date=2022-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220313181158/http://uwopa.or.ug/news/uwopa-elects-new-executive-11th-parliament-uganda |url-status=dead }}</ref> Era ye nampala wa paalamenti mu kibiina kya NRM owa Mubende eyawamu / enenne.
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
# {{Cite web |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-mp-elect-hope-nakazibwe-102536 |access-date=2025-04-11 |website=www.newvision.co.ug}}
# {{Cite web |title=NAKAZIBWE HOPE GRANIA - UGLEADER |url=https://ugleader.com/leader/1015/nakazibwe-hope-grania |access-date=2025-04-11 |website=ugleader.com}}
# {{Cite web |date=2025-03-30 |title=Inside NRM Caucus plan to wrest Buganda region out of NUP’s hold |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/inside-nrm-caucus-plan-to-wrest-buganda-region-out-of-nup-s-hold-4983956 |access-date=2025-04-11 |website=Monitor |language=en}}
# {{Cite web |title=KNOW YOUR MP-ELECT: Hope Nakazibwe |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/102536 |access-date=2022-03-10 |website=New Vision |language=en}}
# https://www.researchgate.net/profile/Hope-Grania-Nakazibwe
# {{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-09-05 |title=KCCA minister Benna Namugwanya loses Mubende NRM party ticket |url=https://www.independent.co.ug/kcca-minister-benna-namugwanya-loses-mubende-nrm-party-ticket/ |access-date=2022-03-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}
# {{Cite web |title=Nakazibwe Hope Grania - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nakazibwe-hope-grania-10577/ |access-date=2022-03-10 |website=visiblepolls.org |language=en}}
# {{Cite web |title=UWOPA Elects New Executive for the 11th Parliament of Uganda {{!}} UWOPA |url=http://uwopa.or.ug/news/uwopa-elects-new-executive-11th-parliament-uganda |access-date=2022-03-10 |website=uwopa.or.ug |archive-date=2022-03-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220313181158/http://uwopa.or.ug/news/uwopa-elects-new-executive-11th-parliament-uganda |url-status=dead }}{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mutio9gj35uinv4xrn824ljv6vnagh7
Kabuye Frank Kibirige
0
12441
61686
44078
2026-07-11T17:29:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61686
wikitext
text/x-wiki
'''Kabuye Frank Kibirige''' munnayuganda munnabyabufuzi, mulimi, muyambi wa bantu era afaayo nnyo ku bulundi bww'abantu naddala abali mu bwetaavu (A humanitarian ). Ye mubaka wa paalamenti <ref>{{Cite web |title=Parliament of Uganda {{!}} |url=https://www.parliament.go.ug/ |access-date=2023-08-31 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> ow'ekitundu ky'e [[Kassanda]] ey'obukiiika ddyo mu [[disitulikiti y'e Kassanda]] , <ref>{{Cite web |title=Kassanda District LG |url=https://www.kassanda.go.ug/ |access-date=2023-08-31 |website=www.kassanda.go.ug}}</ref> mu [[ttundutundu lya Uganda ery'amasekkati]] mu [[paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumineemu . Ye mumyuka w’omukulembeze w’abavubuka mu [[Mubende]] eyawamu wansi w’ekisinde ky'amanyi g'abantu (People Power) mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Unity Platform]] ,,,,,,,,. <ref>{{Cite web |date=2022-07-18 |title=Police allow NUP lawyers to visit their detained MP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/police-allow-nup-lawyers-to-visit-their-detained-mp--3883336 |access-date=2023-09-05 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
'''Kabuye Frank Kibirige''' yazaalibwa 24,Omezi ogwekkumi 1997, ku ddwaaliro ly’e Mityana <ref>{{Cite web |title=Health {{!}} Mityana District |url=https://mityana.go.ug/health-0 |access-date=2023-10-12 |website=mityana.go.ug}}</ref> ng’ayambibwako omusawo omuzaalisa Nansamba Margret mu [[Mityana (disitulikit)|disitulikiti y’e Mityana]] nga mu kiseera kino ye [[disitulikiti y'e Kasanda]] mu kyalo ekiyitibwa Kyakatebe. <ref>{{Cite web |title=Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/Kyakatebe/@0.4499999,31.7730333,15z/data=!4m15!1m8!3m7!1s0x177d28cbeb5b6e9d:0xf32cccb2b5f26a67!2sKyakatebe!3b1!8m2!3d0.45!4d31.783333!16s/g/1tfv7ctq!3m5!1s0x177d28cbeb5b6e9d:0xf32cccb2b5f26a67!8m2!3d0.45!4d31.783333!16s/g/1tfv7ctq?entry=ttu |access-date=2023-10-05 |website=Google Maps |language=en}}</ref> Frank mutabani wa Kibirige Jonathan omusuubuzi omututumufu era Nakiwala Justine.
Kabuye yasomera ku ssomero lya pulayimale erya Kyakatebe Primary School naye satifikeeti y’ebigezo ebimalako omutenderra gwa pulayimalebya yagifuna mu 2010 okuva ku ssomero lya pulayimala erya Fremma Day and Boarding Primary School mu disitulikiti y’e Mityana. <ref>{{Cite web |title=Uganda, Mityana town: FREMMA DAY AND BOARDING PRIMARY SCHOOL {{!}} Labdoo |url=https://platform.labdoo.org/es/edoovillage?e=1745 |access-date=2023-10-05 |website=platform.labdoo.org}}</ref> Olwo yasomera ku ssomero lya siniya erya Mityana Modern Secondary School <ref>{{Cite web |date=2014-06-10 |title=Mityana Modern Secondary School. |url=https://www.yellow.ug/company/22068/mityana-modern-secondary-school |access-date=2023-10-05 |website=Yellow Uganda |language=en}}</ref> gyeyafunira [[satifikeeti ya Uganda ey'omutendera gw'ebyenjigiriza ebya siniya eyokuna]] (Uganda Certificate of Education) ne kw’ossa n'essomero lya siniya erya Lubiri Secondary <ref>{{Cite web |title=Lubiri Secondary School, Mengo, Kampala, phone +256 41 4270135 |url=https://ug.africabz.com/kampala/lubiri-secondary-school-44500 |access-date=2023-10-05 |website=ug.africabz.com}}</ref> gye yafunira satifikeeti ye eya Uganda ey'ebyenjigiriza eby'omutendera gwa siniya ey'omukaaga ( Uganda Advanced Certificate of Education ) mu 201. Olwo yasomera ku yunivasite y'e Makerere <ref>{{Cite web |title=Makerere University |url=https://www.mak.ac.ug/ |access-date=2023-10-05 |website=Makerere University |language=en}}</ref> mu [[Kampala]], gye yasomera ebibalo bya zi bizinennsi (business statistics) , <ref>{{Cite web |title=CoBAMS – Makerere University College of Business and Management Sciences |url=https://bams.mak.ac.ug/author/rujumba/ |access-date=2023-10-05 |language=en-US |archive-date=2023-10-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231004140831/https://bams.mak.ac.ug/author/rujumba/ |url-status=dead }}</ref> n’atikkirwa ne ddiguli esooka nga 5,Omwezi ogwokutaano 2022. Omwaka 2023 wegwatuukira , Kabuye yali asoma ddiguli eyookubiri mu bibalo bya zi bizinensi (business statistics) ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] .
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Mu Mwezi ogwomukaaga 2018, yafuna ekigendererwa n’alangirira okuvuganya ku bubaka bwa paaalamenti obw'ekitundu ky'e [[Kassanda]] ey'obukiika ddyo mu paalamenti ey’ekkumi n’emu oluvannyuma lw'eyali omubaka wa paalamenti mu kiseera ekyo Ssimewo Nsubuga owa [[National Resistance Movement|NRM]] okwanjula ebbago okukola ennongoosereza mu ssemateeka ku ky'okuggyawo ekkomo ku myaka. <ref>{{Cite web |title=Uganda: Bill Eliminating Presidential Age Limit and Extending Parliamentary Term Passed |url=https://www.loc.gov/item/global-legal-monitor/2017-12-27/uganda-bill-eliminating-presidential-age-limit-and-extending-parliamentary-term-passed/ |access-date=2023-10-12 |website=Library of Congress, Washington, D.C. 20540 USA}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Uganda's Museveni lifts presidential age limits |url=https://www.aljazeera.com/news/2018/1/2/uganda-enacts-law-ending-presidential-age-limits |access-date=2023-10-12 |website=www.aljazeera.com |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2018-01-02 |title=Ugandan Leader Signs Bill Removing Presidential Age Limit |url=https://www.voanews.com/a/ugandan-leader-signs-bill-removing-presidential-age-limit/4188790.html |access-date=2023-10-12 |website=VOA |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2018-01-02 |title=Museveni signs bill removing Uganda presidential age limits |url=https://www.independent.co.ug/museveni-signs-bill-removing-uganda-presidential-age-limits/ |access-date=2023-10-12 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=URN |date=2018-01-02 |title=Museveni assents to age limit bill |url=https://observer.ug/news/headlines/56518-museveni-assents-to-age-limit-bill.html |access-date=2023-10-12 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb |archive-date=2023-10-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231014045933/https://observer.ug/news/headlines/56518-museveni-assents-to-age-limit-bill.html |url-status=dead }}</ref>
Mu 2020, yalangirira okwesimbawo mu [[kulonda kwa bonna okwa 2021]] era naasunsulwa ku kaadi ya [[National Unity Platform]] (NUP) okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa paalamenti ow’e Kassanda ey'obukiika ddyo. <ref>{{Cite web |date=2020-09-30 |title=NUP names 380 MP flag bearers |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-names-380-mp-flag-bearers-2453360 |access-date=2023-10-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Nga 16 Omwezi ogusooka 2021, Kabuye yalangirirwa ng’omubaka wa paalamenti omuggya ow'ekitundu ky’e [[Kassanda]] oluvannyuma lw’okumegga Ssimewo Nsubuga owa [[National Resistance Movement]] (NRM) gwe yali avuganya naye. <ref>{{Cite web |date=2021-01-16 |title=List of MPs who have been declared winners so far |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/list-of-mps-who-have-been-declared-winners-so-far-3258198 |access-date=2023-10-12 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=administrator |date=2021-01-27 |title=2021 General Elections |url=https://www.ec.or.ug/2021-general-elections |access-date=2023-10-12 |website=Electoral Commission |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Express |date=2021-01-19 |title=Full List of Elected MPs in Uganda 2021 |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/01/19/full-list-mps-elected-in-uganda-2021/ |access-date=2023-10-12 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref>
Nga 18 Omwezi ogwokutaano 2021, Yalayizibwa nga omubaka wa paalamenti omuggya omulonde owa Kassanda ey'obukiika ddyo. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Express |date=2021-05-17 |title=FULL LIST: 132 MPs to swear in today Inauguration Ceremony Kicks off |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/05/17/full-list-132-mps-to-swear-in-inauguration-ceremony-kicks-off-today/ |access-date=2023-10-12 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Candidates – 2021 General Election – Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/winning-candidates/?pg=20 |access-date=2023-10-12 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
Nga 10 Omwezi ogw'omukaaga 2021, yalondebwa nga Minisita w'ekisiikirize n'ensonga z'abaana mu [[Mubende (disitulikit)|Mubende]] eyawamu . <ref>{{Cite web |date=2021-06-27 |title=NUP runs away with Shadow Cabinet posts |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-runs-away-with-shadow-cabinet-posts-3452102 |access-date=2023-10-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Okukwatibwa ==
Nga 14Omwezi ogwomusanvu , 2022, poliisi yakwata Kabuye Frank Kibirige ku bigambibwa nti yeenyigira mu kufa kw’omuyizi wa [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu kulonda kwa Makerere okw'omuyizi akulembera banne. <ref>{{Cite web |last=Media |first=Parrots |date=2022-07-18 |title=Opposition ministers demand for release of Hon. Frank Kabuye |url=https://parrotsug.com/opposition-ministers-demand-for-release-of-hon-frank-kabuye/ |access-date=2023-09-01 |website=PARROTS UG |language=en-US}}</ref> Kigambibwa nti mu kampeyini z’okulonda ezaafuuka ezakavuyo ekyaviirako abantu abatannamanyika okufumita omuyizi ono ebiso, Kabuye Frank yali ku yunivasite y’e Makerere era n’akwatibwa okuyamba poliisi okufuna ebisingawo ku byaliwo. Oluvannyuma yayimbulwa ku kakalu ka kkooti ng’okunoonyereza bwe kugenda mu maaso. <ref>{{Cite web |last=Admin |date=2022-07-15 |title=MP arrested over murder of student at Makerere Guild Campaigns |url=https://parrotsug.com/mp-arrested-over-murder-of-student-at-makerere-guild-campaigns/ |access-date=2023-09-01 |website=PARROTS UG |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Asiteza |first=Remmy |date=2022-07-15 |title=NUP MP, two others arrested after student stabbed to death at Makerere guild campaigns |url=https://dailyexpress.co.ug/2022/07/15/nup-mp-arrested-over-student-murder-in-deadly-makerere-guild-campaigns/ |access-date=2023-09-01 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2022-07-19 |title=MP detained over UCU student's killing faces incitement charge |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mp-detained-over-ucu-student-s-killing-faces-incitement-charge-3884814 |access-date=2023-09-05 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Parliament of Uganda {{!}} |url=https://www.parliament.go.ug/ |access-date=2023-08-31 |website=www.parliament.go.ug}}
# {{Cite web |title=Parliament of Uganda {{!}} |url=https://www.parliament.go.ug/ |access-date=2023-08-31 |website=www.parliament.go.ug}}
# {{Cite web |date=2022-07-18 |title=Police allow NUP lawyers to visit their detained MP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/police-allow-nup-lawyers-to-visit-their-detained-mp--3883336 |access-date=2023-09-05 |website=Monitor |language=en}}
# {{Cite web |title=Health {{!}} Mityana District |url=https://mityana.go.ug/health-0 |access-date=2023-10-12 |website=mityana.go.ug}}
# {{Cite web |title=Google Maps |url=https://www.google.com/maps/place/Kyakatebe/@0.4499999,31.7730333,15z/data=!4m15!1m8!3m7!1s0x177d28cbeb5b6e9d:0xf32cccb2b5f26a67!2sKyakatebe!3b1!8m2!3d0.45!4d31.783333!16s/g/1tfv7ctq!3m5!1s0x177d28cbeb5b6e9d:0xf32cccb2b5f26a67!8m2!3d0.45!4d31.783333!16s/g/1tfv7ctq?entry=ttu |access-date=2023-10-05 |website=Google Maps |language=en}}
# {{Cite web |title=Uganda, Mityana town: FREMMA DAY AND BOARDING PRIMARY SCHOOL {{!}} Labdoo |url=https://platform.labdoo.org/es/edoovillage?e=1745 |access-date=2023-10-05 |website=platform.labdoo.org}}
# {{Cite web |date=2014-06-10 |title=Mityana Modern Secondary School. |url=https://www.yellow.ug/company/22068/mityana-modern-secondary-school |access-date=2023-10-05 |website=Yellow Uganda |language=en}}
# {{Cite web |title=Lubiri Secondary School, Mengo, Kampala, phone +256 41 4270135 |url=https://ug.africabz.com/kampala/lubiri-secondary-school-44500 |access-date=2023-10-05 |website=ug.africabz.com}}
# {{Cite web |title=Makerere University |url=https://www.mak.ac.ug/ |access-date=2023-10-05 |website=Makerere University |language=en}}
# {{Cite web |title=CoBAMS – Makerere University College of Business and Management Sciences |url=https://bams.mak.ac.ug/author/rujumba/ |access-date=2023-10-05 |language=en-US |archive-date=2023-10-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231004140831/https://bams.mak.ac.ug/author/rujumba/ |url-status=dead }}
# {{Cite web |title=Uganda: Bill Eliminating Presidential Age Limit and Extending Parliamentary Term Passed |url=https://www.loc.gov/item/global-legal-monitor/2017-12-27/uganda-bill-eliminating-presidential-age-limit-and-extending-parliamentary-term-passed/ |access-date=2023-10-12 |website=Library of Congress, Washington, D.C. 20540 USA}}
# {{Cite web |title=Uganda's Museveni lifts presidential age limits |url=https://www.aljazeera.com/news/2018/1/2/uganda-enacts-law-ending-presidential-age-limits |access-date=2023-10-12 |website=www.aljazeera.com |language=en}}
# {{Cite web |date=2018-01-02 |title=Ugandan Leader Signs Bill Removing Presidential Age Limit |url=https://www.voanews.com/a/ugandan-leader-signs-bill-removing-presidential-age-limit/4188790.html |access-date=2023-10-12 |website=VOA |language=en}}
# {{Cite web |date=2018-01-02 |title=Museveni signs bill removing Uganda presidential age limits |url=https://www.independent.co.ug/museveni-signs-bill-removing-uganda-presidential-age-limits/ |access-date=2023-10-12 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}
# {{Cite web |last=URN |date=2018-01-02 |title=Museveni assents to age limit bill |url=https://observer.ug/news/headlines/56518-museveni-assents-to-age-limit-bill.html |access-date=2023-10-12 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb |archive-date=2023-10-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231014045933/https://observer.ug/news/headlines/56518-museveni-assents-to-age-limit-bill.html |url-status=dead }}
# {{Cite web |date=2020-09-30 |title=NUP names 380 MP flag bearers |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-names-380-mp-flag-bearers-2453360 |access-date=2023-10-12 |website=Monitor |language=en}}
# {{Cite web |date=2021-01-16 |title=List of MPs who have been declared winners so far |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/list-of-mps-who-have-been-declared-winners-so-far-3258198 |access-date=2023-10-12 |website=Monitor |language=en}}
# {{Cite web |last=administrator |date=2021-01-27 |title=2021 General Elections |url=https://www.ec.or.ug/2021-general-elections |access-date=2023-10-12 |website=Electoral Commission |language=en}}
# {{Cite web |last=Reporter |first=Express |date=2021-01-19 |title=Full List of Elected MPs in Uganda 2021 |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/01/19/full-list-mps-elected-in-uganda-2021/ |access-date=2023-10-12 |website=Daily Express |language=en-GB}}
# {{Cite web |last=Reporter |first=Express |date=2021-05-17 |title=FULL LIST: 132 MPs to swear in today Inauguration Ceremony Kicks off |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/05/17/full-list-132-mps-to-swear-in-inauguration-ceremony-kicks-off-today/ |access-date=2023-10-12 |website=Daily Express |language=en-GB}}
# {{Cite web |title=Candidates – 2021 General Election – Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/winning-candidates/?pg=20 |access-date=2023-10-12 |website=visiblepolls.org |language=en}}
# {{Cite web |date=2021-06-27 |title=NUP runs away with Shadow Cabinet posts |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-runs-away-with-shadow-cabinet-posts-3452102 |access-date=2023-10-12 |website=Monitor |language=en}}
# {{Cite web |last=Media |first=Parrots |date=2022-07-18 |title=Opposition ministers demand for release of Hon. Frank Kabuye |url=https://parrotsug.com/opposition-ministers-demand-for-release-of-hon-frank-kabuye/ |access-date=2023-09-01 |website=PARROTS UG |language=en-US}}
# {{Cite web |last=Admin |date=2022-07-15 |title=MP arrested over murder of student at Makerere Guild Campaigns |url=https://parrotsug.com/mp-arrested-over-murder-of-student-at-makerere-guild-campaigns/ |access-date=2023-09-01 |website=PARROTS UG |language=en-US}}
# {{Cite web |last=Asiteza |first=Remmy |date=2022-07-15 |title=NUP MP, two others arrested after student stabbed to death at Makerere guild campaigns |url=https://dailyexpress.co.ug/2022/07/15/nup-mp-arrested-over-student-murder-in-deadly-makerere-guild-campaigns/ |access-date=2023-09-01 |website=Daily Express |language=en-GB}}
# {{Cite web |date=2022-07-19 |title=MP detained over UCU student's killing faces incitement charge |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mp-detained-over-ucu-student-s-killing-faces-incitement-charge-3884814 |access-date=2023-09-05 |website=Monitor |language=en}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
h1k2mqam9ldc5e17fn5i07zr6n2stmt
Abraham Luzzi
0
12445
61833
58530
2026-07-11T17:45:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61833
wikitext
text/x-wiki
{{databox}}
[[File:Abraham Luzzi.jpg|thumb]]
'''Abraham Luzzi''' amanyikiddwa nga '''Mr. Economy,''' Munnayuganda, musuubuzi, munabyabufuzi ate nga ayagalanyo okutumbula ebyemizannyo Emirimu gye gikwata ku by’obugagga ebiva mu ttaka, okuteekateeka n’okwongera omutindo ku mmere, eby’obulamu n’ebyentambula, eby’obulimi, ne by’obusuubuzi obw’enjawulo.<ref name=":6">{{Cite web |last=Omusunsuzi |first=Bukedde |date=2025-11-17 |title=Is Abraham Luzzi a pace setter for Kampala Central Politics? |url=https://www.newvision.co.ug/category/emboozi/is-abraham-luzzi-a-pace-setter-for-kampala-ce-BUK_158546 |access-date=2025-11-19 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=I’m not lousy, I’m not a loser: I am Luzzi. Vote me in or shut up! - The EastAfrican |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/opinion/columnists/im-not-lousy-im-not-easy-im-luzzi-vote-me-in-for-service-5256618 |access-date=2025-11-19 |website=www.theeastafrican.co.ke}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=Abraham Luzzi: The Self-Made Businessman Turning Kampala Politics on Its Head |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/300643/abraham-luzzi-the-self-made-businessman-turning-kampala-politics-on-its-head |access-date=2025-11-19 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Ye mutaandisi wa Ssebo food industries Uganda limited ne Ssebo pure Gold and jewelry center era yaddukanya n'amakampuni amalala agali wansi wa Ssebo Internationalgroup mu Afirika, mu bulaaya,ne mu middle East<ref name=":1">{{Cite web |title=Who is Abraham Luzzi, the outlandish candidate shaking up Kampala MP race {{!}} Pulse Uganda |url=https://www.pulse.ug/articles/news/who-is-kampala-central-mp-candidate-abraham-luzzi-2025102806505092355 |access-date=2025-11-02 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref>
Luzzi era yennyigira mu bukulembeze bwe by’emizannyo n’okuwagira enkulaakulana y’abavubuka, ng'okubeera mu mitendera egy’obukulembeze mu Uganda Police Football Club n’okutandikawo essomero ly’emizannyo mu London.<ref name=":3">{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2021-12-07 |title=Abraham Luzzi: Police Boosts Marketing and Sales Department |url=https://chimpreports.com/abraham-luzzi-police-boosts-marketing-and-sales-department/ |access-date=2025-11-01 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2017-09-26 |title=Abraham Luzzi becomes 11th FIFA Player Intermediary in Uganda |url=https://kawowo.com/2017/09/26/abraham-luzzi-becomes-11th-fifa-player-intermediary-uganda/ |access-date=2025-11-19 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu 2022, yafuna ekiwandiiko ekimukugira okwennyigira mu mirimu gyona egyekuusa ku by'emizannyo nga kino kyamuweebwa ekitongole kya FUFA ekikwasaganya eby'empisa, okusalawo kweyawakannya mu butongole [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|]]<ref>{{Cite web |date=2022-03-23 |title=Ethics and Disciplinary Committee bans three officials – FUFA: Federation of Uganda Football Associations |url=https://www.fufa.co.ug/ethics-and-disciplinary-committee-bans-three-officials/ |access-date=2025-11-19 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-03-26 |title=Fufa finally come down hard on match-fixing, hand lengthy bans |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/fufa-finally-come-down-hard-on-match-fixing-hand-lengthy-bans-3760850 |access-date=2025-11-19 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Abdusalam |first=Kigozi |date=2022-03-24 |title=Luzzi Slams FUFA’s 10-Year Ban Handed to Him over Match-Fixing |url=https://chimpreports.com/luzzi-slams-fufas-10-year-ban-handed-to-him-over-match-fixing/ |access-date=2025-11-19 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
Ng'ovudde ku mirimu gy’obusuubuzi, Luzzi yenyigira mu by’obufuzi bya Uganda. Yasooka kubeera mukwanaganya wa National Resistance Movement (NRM) mu Mityana ne Mubende, oluvannyuma navuganya ku kifo kya Ssentebe wa Palamenti owa Mityana Municipality mu 2021. Oluvannyuma yayingira mu Democratic Party nga tannaba kwesimbawo nga ttanagumira mu byabufuzi ng'omuntu.<ref name=":4" /><ref name="newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com">{{Cite web |title=NRM primaries loser Luzzi defects to DP |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1527287/nrm-primaries-loser-luzzi-defects-dp |access-date=2025-11-19 |website=New Vision}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Confusion as DP parliamentary candidate backs Museveni for presidency |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/confusion-as-dp-parliamentary-candidate-backs-museveni-for-presidency-3254710 |access-date=2025-11-01 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu kulonda kwa 2026, yavaayo ng’omubaka okukiikirira Kampala Central nga yajjiira ku bwa namunigina, era n’afuna ettutumu lingi mu bantu olw’empaka ze ezalabika nnyo ku mikutu gya gimugatta bantu (social media), engeri gy’akwatamu abantu , awamu n'okwogera ku bintu abantu bye bagala nga okulwanyisa obwavu, okukyusizaamu enkola y’okufuga, okuteekateeka by’ensimbi by'eggwanga, n’enteekateeka z’okulambulula obulungi ekibuga.<ref name=":7">{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=“Mr. Economy” Abraham Luzzi Pledges Transparent, Digital-First Leadership for Kampala Central |url=https://nilepost.co.ug/index.php/news/301671/mr-economy-abraham-luzzi-pledges-transparent-digital-first-leadership-for-kampala-central |access-date=2025-11-19 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref name=":6" /><ref>{{Cite web |date=2025-11-14 |title=Amos Wekesa, Kin Kariisa praise Abraham Luzzi’s economic vision |url=https://www.pulse.ug/story/amos-wekesa-kin-kariisa-praise-abraham-luzzis-economic-vision-2025111416051482496 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref>
Manifesito yali eraga ebikolebwa ng’okukendeeza ku bunene n’omuwendo gwa Palamenti, okugaziya enkola za digito ez’okuweereza gavumenti, okutereeza ebibonerezo by’emisango emitonotono, n’okuleeta ebibonerezo ebikakali eri enguzi, ebifo ebipya ebireteddwa okusooka okubaganyibwako ebirowoozo okw’amaanyi mu lujjudde. Omubala gwe ogwa kampeyini, “Sarah muwanvu,” ng’ajuliza mukyala we Sarah Luzzi, gwafuuka ensonga enkulu ennyo mu bubaka bwe obw’ebyobufuzi n’okubeera ku yintaneeti.<ref>{{Cite web |last=Writer |first=JAVIRA SSEBWAMI {{!}} PML Daily Staff |date=2025-11-08 |title=Luzzi Unveils Wide-Ranging Reform Agenda for Kampala |url=https://pmldaily.com/news/2025/11/luzzi-unveils-wide-ranging-reform-agenda-for-kampala.html |access-date=2025-11-19 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref><ref name=":7" />
== Obuto bwe n’Ebyenjigiriza ==
Abraham Luzzi mutabani wa Hajj Badru Kafuuma omutuuze w’e Kakiri Luwunga mu Busiro mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]], wa kika kya Nsusu, n’omugenzi Hadijah Nantaba, nga yava ku kyalo Kibanga e Bukandula mu Disitulikiti y’e Gomba okuva mu lunyiriri lw’omugenzi Kalfane Gwayambadde ow’ekika ky’e Ffumbe.<ref name=":1" />
Pulayimale yagisomera ku masomero gaSOS Hermann Gmeiner mu kakiri, siniya yagisomera ku Kawempe Muslim Secondary School, Mityana Secondary School, ne Lubiri Secondary School.<ref>{{Cite web |last=Sseggiriinya |first=Mark Peter |date=2025-10-31 |title=Hon Luzzi, Sarah is Tall – Sqoop |url=https://www.sqoop.co.ug/202510/four-one-one/hon-luzzi-sarah-is-tall.html |access-date=2025-11-01 |website=Sqoop – Uganda Entertainment News |language=en-US}}</ref>
Luzzi yasoma [[Ebyobuzimbe|Physics]], [[Ebyobuziba|Chemistry]], [[Essomabiramu|Biology]], ne [[Ekibalangulo|Mathematics]] ku daala lya Advanced Level oluvannyuma ne yeegatta ku Mulago Paramedical Schools okusoma Orthopedic Medicine.<ref>{{Cite web |title=Who is Abraham Luzzi – Pulse Uganda |url=https://www.pulse.ug/articles/news/who-is-kampala-central-mp-candidate-abraham-luzzi-2025102806505092355 |access-date=2025-11-02 |website=Pulse Uganda}}</ref> Oluvannyuma yegatta ku [[Nkumba University|NkumbaYunivasite]], gye yafunira diguli ye esooka mu by’okugula ebintu n’okuddukanya emirimu. Mu kiseera kino asoma diguli mu mateeka ng'agisomera ku Victoria University Uganda.<ref>{{Cite web |last=Ssejjombwe |first=Isaac |date=2018-02-27 |title=Abraham Luzzi finds solace in sports academy – Sqoop |url=https://www.sqoop.co.ug/201802/four-one-one/abraham-luzzi-finds-solace-sports-academy.html |access-date=2025-11-02 |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye ==
Luzzi musuubuzi nga ssente aziteeka mu bintu eby’enjawulo, omuli [[Zzaabu|okusuubula zaabu]] n’okusima omusenyu, okusima amayinja, alima ebintu by'okutunda, okulima enjaga y'eddagala mu nnima ey'enjawulo (Medicinal canarbis farming), okukola n'okuwereza ebintu ebifuluma ebweru,contract financing,okukyusa ensimbi (forex), okwongera ku birime omutindo, oblambuzi, n'ebyentambula.<ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2025-11-08 |title=Meet Abraham Luzzi, the Independent Candidate for Kampala Central MP (2026–2031) |url=https://mbu.ug/2025/11/08/abraham-luzzi-kampala-mp-candidate/ |access-date=2025-11-11 |website=MBU |language=en-US}}</ref> kwebyo era yennyigira ne mumirimu emiralala nga, akola emirimu gy’okutambuza ebintu, okugogola, n’okuweereza, n’emirimu emirala.<ref name=":2">{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=Abraham Luzzi: The Self-Made Businessman Turning Kampala Politics on Its Head |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/300643/abraham-luzzi:-the-self-made-businessman-turning-kampala-politics-on-its-head |access-date=2025-11-11 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Ono ye yatandikawo era nannyini Ssebo Food Industries Uganda Ltd, kkampuni ekuguse mu kulongoosa eby’obulimi mu bungi n’okukola emmere, gamba nga Ssebo Pure Maize Flour. Ekirala, awereza nga nannyini Ssebo Pure [[Zzaabu|Gold]] and Jewelry Center, esangibwa ku Serena Hotel mu [[Kampala]]. Ekifo kino eky’ebyokwewunda essira kisinga kulissa ku kusuubula n’okukola dizayini ya [[Zzaabu|zaabu]] ow’omutindo n’ebintu eby’okwewunda ebirala. Luzzi yeenyigira mu kulimisa ebyuma n’okutumbula amakolero g’ebyobulimi, ng’essira aliteeka ku nkola z’ebyobulimi ez’omulembe n’okutumbula omuwendo gw’emmere.<ref name=":2" />
Ebitongole bye bikolera mu mawanga nga [[Yuganda|Uganda]], [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]], n’amawanga amalala nga [[South Africa]], [[Amerika|United States of America]], Canada, [[Great Britain|Bungereza]], [[Cayina|China]], ne United Arab Emirates (Dubai).<ref name=":0">{{Cite web |last=admini |date=2025-10-24 |title=Abraham Luzzi: The Internet Sensation Promising To Transform Kampala Central |url=https://theinsider.ug/index.php/2025/10/24/abraham-luzzi-the-internet-sensation-promising-to-transform-kampala-central/ |access-date=2025-11-01 |website=The Insider |language=en-US}}</ref>
Awereza nga ssentebe w’ekibiina kya Ssebo International Group, mwe yayita n’okutandikawo ettendekero ly’ebyemizannyo e Hammersmith, North West London, okuwagira abavubuka ba Uganda ab’emyaka 10 okutuuka ku 16.<ref>{{Cite web |last=Ssejjombwe |first=Isaac |date=2018-02-27 |title=Abraham Luzzi finds solace in sports academy - Sqoop |url=https://www.sqoop.co.ug/201802/four-one-one/abraham-luzzi-finds-solace-sports-academy.html |access-date=2025-11-02 |language=en-US}}</ref>
Mu 2019, yali omu ku baawaayo ssente za Ttiimu ya Ssingo Ssaza mu mpaka za Airtel Masaza Football Championship.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2019-05-20 |title=Abraham Luzzi: Ssingo is favourite to retain the Airtel Masaza football trophy |url=https://kawowo.com/2019/05/20/abraham-luzzi-ssingo-is-favourite-to-retain-the-airtel-masaza-football-trophy/ |access-date=2025-11-02 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu 2021, yalondebwa okuba kiyunzi n'okuddukanya Uganda Police Football Club era nga yaliko akulira okutawuluza obutabanguko mu bantu.<ref name=":3" /> Mu mwaka gwe gumu, yawandiikira ekibiina [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|ekifuga omupiira mu ggwanga ekya Federation of Uganda Football Associations]] (FUFA), ng’asaba okwekenneenya n’okukyusa mu mateeka agafuga okukyusa abazannyi.<ref>{{Cite web |date=2021-12-31 |title=Police FC's Abraham Luzzi requests FUFA to adopt new transfer legislation |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/police-fc-s-abraham-luzzi-requests-fufa-to-adopt-new-transfer-legislation-3668784 |access-date=2025-11-01 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu 2022, Luzzi yawerebwa okwetaba mu mirimu egyekuusa ku mupiira ku mutendera gw’eggwanga n’ensi yonna okumala emyaka kkumi. Abakungu abalala abawerebwa ku mabbali ge kwaliko munnamawulire David Isabirye ne James Kaweesa.<ref>{{Cite web |last=Kazibwe |first=Kenneth |title=Two Ugandan officials banned from football for 25 years over match fixing |url=https://nilepost.co.ug/news/130024/two-ugandan-officials-banned-from-football-for-25-years-over-match-fixing |access-date=2025-11-01 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Akakiiko ka [[Ekitongole kya Federation of Uganda Football Associations|FUFA]] akakwasisa empisa n’okukangavvula kabasaako omusango gw’okugatta emipiira.<ref>{{Cite web |date=2022-03-26 |title=Fufa finally come down hard on match-fixing, hand lengthy bans |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/fufa-finally-come-down-hard-on-match-fixing-hand-lengthy-bans-3760850 |access-date=2025-11-01 |website=Monitor |language=en}}</ref> Wadde nga kyasalibwawo kityo, Luzzi yejjulira mu kooti, n’asigala nga talina musango era n’alumiriza nti omusango guno gwali gwa byabufuzi.<ref>{{Cite web |last=Kazibwe |first=Kenneth |title=Ugandan referee handed 10-year ban over match-fixing |url=https://nilepost.co.ug/featured/168000/ugandan-referee-handed-10-year-ban-over-match-fixing |access-date=2025-11-02 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Luzzi era yawerezaako ng’omukung’anya w’ekibiina kya National Resistance Movement (NRM) mu disitulikiti y’e Mityana ne Mubende. Mu kulonda kwa 2021, yavuganya ku kifo ky’omubaka wa Palamenti ng’akiikirira Mityana Munisipaali wansi wa w'ekibiina kya NRM kyokka n’awangulwa Bugembe John Mary mu kalulu k’ekibiina.<ref>{{Cite web |title=Loser in NRM primaries joins DP |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1527252/loser-nrm-primaries-joins-dp |access-date=2025-11-01 |website=New Vision}}</ref> Oluvannyuma yalumiriza ekibiina kya NRM okukola okubba akalulu era ne yeegatta ku kibiina kya Democratic Party (DP) n’ekigendererwa eky’okuggyako Owek. Francis Zaake ow'ekibiina kya National Unity Platform (NUP).<ref>{{Cite web |date=2021-01-10 |title=Mityana municipality DP candidate abandons Mao, campaigns for Museveni |url=https://www.independent.co.ug/mityana-municipality-dp-candidate-abandons-mao-campaigns-for-museveni/ |access-date=2025-11-01 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Kyokka mu kampeyini ze mu kibiina kya DP, oluvannyuma yalabibwako ng’awagira owa NRM eyali yeesimbyewo ku bwapulezidenti.<ref name=":5" />
Yeesimbawo ku kifo ky'omubaka wa Palamenti ng'akiikirira Kampala Central Division ng'avuganya ku bwannamunigina.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Abraham Luzzi: Lousy Voters Get Lousy Leaders – Uganda Radio Network |url=https://ugandaradionetwork.com/s/abraham-luzzi-lousy-voters-get-lousy-leaders/ |access-date=2025-11-01 |language=en-US}}</ref> Endowooza ye ey’ebyobufuzi yalimu ennongoosereza; ye muwagizi w’enkyukakyuka okuva mu nkola eriwo. Omubala gwe mu kampeyini, “Sarah muwanvu,” gujuliza mukyala we Sarah Luzzi.<ref name=":0" /> Abalala abesimbawo ku kifo kye kimu kwaliko eyakwatira NUP bendera, Lewis Rubongoya, Hon. Minsa Kabanda, Suzan Kushaba, ne Moses Muhangi.<ref>{{Cite web |last=Namwanje |first=Salmah |title=Tough Battle Brewing in Kampala Central as Rubongoya, Muhangi, and Kabanda Clash |url=https://nilepost.co.ug/index.php/2026-election-watch/296352/tough-battle-brewing-in-kampala-central-as-rubongoya,-muhangi,-and-kabanda-clash |access-date=2025-11-01 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Kabanda yawangula akalulu kano era Luzzi neyeyama okolera wamu naye
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://observer.ug/news/fufa-suspends-6-players-3-referees-over-match-fixing/ Observer Uganda – FUFA eyimirizza abazannyi 6 ne baddiifiri 3 olw’okutereeza emipiira]
* [https://www.pulse.ug/articles/news/who-is-kampala-central-mp-candidate-abraham-luzzi-2025102806505092355 Pulse Uganda – Ani Abraham Luzzi eyeesimbyewo ku mubaka wa Kampala Central]
* [https://theinvestigatornews.com/2024/11/mengoleaks-reloaded-how-kiwaani-queen-mother-outsmarted-mengo-establishment-falsely-obtained-a-huge-estate-before-selling-it-to-near-zero/ Omunoonyereza – Mengoleaks Reloaded]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abannayuganda abayisiramu]]
[[Category:Abamanyi abayitirako mu Nkumba Yun ivasite]]
[[Category:Abaganda]]
[[Category:Bannabizinensi mu Yuganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
rh6str6edij0jlvqu2cq9m3yonee181
Timothy Wangusa
0
12458
61747
57005
2026-07-11T17:39:37Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61747
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Timothy Wangusa''' (yazaalibwa mu mwaka 1942)[[:en:Poet|munnayuganda omutontomi era.]]<nowiki/>o[[:en:Novelist|muwandiisi w'ebitadbo.]] . Wangusa yali ssentebe w'ekibiina [[Uganda Writers Association|ekigatta abawandiisi ba Uganda]] era nga ye pulezidenti eyatandikawo [[:en:International_PEN|International PEN]] Uganda Centre.
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Wangusa waggwanga lya [[:en:Bamasaaba|Mumasaba]], yazaalibwa [[:en:Bagisu|Bugisu]], mu buvanjuba bwa [[Yuganda|Uganda]] . Yasomera Olungereza mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] oluvannyuma n’aweereza kusomero, ne [[:en:University_of_Leeds|Yunivasite y’e Leeds]] (Bungereza). Yawandiika diguli ye esooka eya MA neyokusatu PhD kubitontome by’Abangereza n’eby’Afirika.
Wangusa yatandika okukola mu yunivasite e Makerere mu 1969. Yalondebwa ku bwa Pulofeesa mu 1981 (eyasooka okuva e Bugisu). Mu kwogera kwe okw’okukkiriza ‘Ensi Etaliimu bigambo,’ yatunuulira engeri ebigambo gye byali bitandise okubulwa amakulu era nga waliwo enkyukakyuka egenda mu maaso okuva ku bigambo n’okwogera. Oluvannyuma Wangusa yaweereza ng’akulira ekitongole ky’ebiwandiiko era nga ye Dean w’ekitongole ky’ebyemikono. Era yaliko Minisita w’ebyenjigiriza mu Gavumenti ya Uganda (1985–86) era nga mubaka wa Palamenti (1989–96). Mu kiseera kino, akola ng 'omuwabuzi omukulu Mu gavumenti ya Museveni. Wangusa yakola kinene nnyo mu kutandikawo ekitongole ky’ennimi n’ebiwandiiko mu [[Uganda Christian University]], Yunivasite y'abakulisitaayo e Mukono.
== Okuwandiika ==
Ekitabo kye eky’ebitontome '': okulamusa ebitontome 1965-1975'' (1977), ekyaddamu okufulumizibwa n’ebitontome ebirala ng'omusono gw'enfuufu; ebitontome ebirondeddwa ''1965-1990'' (1994), kiraga ensibuko ye ey’omu byalo. Ekitabo ''ekiyitibwa ku lusozi luno'' (1989) kyogera ku lugero lwa Mwambu, ng'amaliridde okukwata ku ggulu, era kyogera ku lugendo lwe olw’okutuuka mu bukulu. <ref>{{Cite book |last=Wangusa |first=Timothy |year=1989 |title=Upon this Mountain |publisher=[[Heinemann (publisher)|Heinemann]] |isbn=9780435905422}}</ref> Omuzannyo guno gugatta [[:en:Folklore|enfumo n'engero]] z'Afirika n'obubonero [[:en:Christian_symbolism|bw'Ekikristaayo]] . Omulamwa gwayo omukulu gwe gw’okukulira mu mbeera z’abantu mu Uganda n’okusoomoozebwa ki okujja n’okukulira mu mbeera y’ennono. Omulimu gwa Wangusa gubadde gufulumira ku mukutu gw'ebitontome ogw'amawanga ga Afrika gonna [[:en:Badilisha_Poetry_Radio|ogwa Badilisha Poetry Radio]] .
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
* ''Okulamusa: Ebitontome 1965-1975'' (1977)
* ''Ku lusozi luno'' (1989) .
* ''Omusono gw’enfuufu: Ebitontome Ebirondeddwa 1965-1990'' (1994)
* ''Oluyimba lwa Afrika''(1995)
* ''Abaana ba Afrika'' abapya(2006) .
* "Omuvuzi wa takisi ku kufa kwe."
== Ebijjulizo ==
<references />
* [https://web.archive.org/web/20060521200725/http://www.ukzn.ac.za/cca/PoetryAfrica2003bios6.html#Timothy%20Wagura%20(Uganda) Ebitontome ebikwata ku bulamu bwa Africa Biographies - olupapula 6] Ekifo eky'obuyiiya, Durban, Yunivasite y'e Kwazulu Natal
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
sk6kkxai2kw36nl6dji3bbq1ol3mh3x
Victoria Mwaka
0
12469
61007
60518
2026-07-11T15:55:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61007
wikitext
text/x-wiki
'''Victoria Mwaka''' [[:en:Geography|munnayuganda]] pulofeesa [[Essomansi|w’eby’ettaka]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era omulwanirizi [[:en:Women's_rights|w’eddembe ly’abakyala]] ng’abeera mu disitulikiti y’e [[:en:Luweero|Luweero]] [[Yuganda|mu Uganda]] . <ref name=":2">{{Cite web |last=Talemwa |first=Moses |title=Female professors tell their long story |url=https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231005220833/https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |archive-date=5 October 2023 |access-date=30 March 2021 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa Makulubita mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] . <ref name=":2">{{Cite web |last=Talemwa |first=Moses |title=Female professors tell their long story |url=https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231005220833/https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |archive-date=5 October 2023 |access-date=30 March 2021 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> [[:en:Teacher|Musomesa]], [[:en:Professor|pulofeesa]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Alina diguli eyokusatu mu [[Essomansi|by'ettaka]] gye yafuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . <ref name=":2" />
== Omulimu gwe nga tanayingira byabufuzi ==
Yatandika okusomesa mu 1969 era n’afuuka [[:en:Assistant_lecturer|omuyambi w'omusomesa]] , [[:en:Associate_professor|pulofeesa omuyambi weby'ettaka]] n’oluvannyuma n’akulira [[:en:Academic_department|ekitongole ky'ebyettaka]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] emirundi ebiri okuva mu 1975. <ref name=":0">{{Cite web |title=Prof. Victoria Mwaka to Head Luweero Hospital Management Committee : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/prof-victoria-mwaka-to-head-luweero-hospital-management-committee |access-date=30 March 2021 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Yafuuka pulofeesa we by'ettaka mu 1991 ekyamufuula omukyala we by'ettaka eyasooka okubeera ne (PhD) ddiguli eyokusatu. Yakulembera [[wiktionary:establishment|okutandikawo]] essomero [[:en:Women's_studies|ly’abakyala]] [[:en:Gender_studies|n’okunoonyereza ku kikula ky’abantu]] era n’alungamya enteekateeka eno okutuusa lwe yafuuka omumyuka wa Ssentebe [[:en:Constituent_Assembly|w’olukiiko olufuzi]] wakati wa 1994 ne 1995. <ref name=":0" /> Ye yali omunoonyereza omukulu mu kunoonyereza okwakolebwa mu Liberia. <ref>{{Cite journal |last=Liebling-Kalifani |first=Helen |last2=Mwaka |first2=Victoria |last3=Ojiambo-Ochieng |first3=Ruth |last4=Were-Oguttu |first4=Juliet |last5=Kinyanda |first5=Eugene |last6=Kwekwe |first6=Deddeh |last7=Howard |first7=Lindora |last8=Danuweli |first8=Cecilia |date=3 January 2013 |title=Women War Survivors of the 1989–2003 Conflict in Liberia: The Impact of Sexual and Gender-Based Violence |url=https://vc.bridgew.edu/jiws/vol12/iss1/1 |journal=Journal of International Women's Studies |volume=12 |issue=1 |pages=1–21 |issn=1539-8706}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Yeegatta ku byobufuzi mu 1996 bwe yavaayo ng’omuwanguzi ng’omubaka wa [[Parliament of Uganda|palamenti]] akiikirira abakyala mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y’e Luweero]] era n’awummula mu butongole ebyobufuzi ebinyiikivu mu 2011 <ref>{{Cite web |last=Galaxy |date=7 March 2019 |title=Women's Day: Here is a list of seven most powerful Ugandan women leaders who broke the gender 'fence' and became the first in their fields |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2019/03/07/womens-day-here-is-a-list-of-seven-most-powerful-ugandan-women-leaders-who-broke-the-gender-fence-and-became-the-first-in-their-fields/ |access-date=30 March 2021 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ==
Yafumbirwa Abel Mwaka eyafa mu 2016. Omulimu gwe gwatandika ng’omusomesa mu 1969 era mu 1993 [[wiktionary:founded|yatandikawo]] essomero lya Victoria Model Secondary School mu [[:en:Luweero|Luweero]] Town Council okusobola okuwa omwana omuwala obuyigirize [[Affordable|obusoboka]] . Ono era yasunsulwa okukulira [[:en:Hospital_Management_Committee|akakiiko akaddukanya amalwaliro]] mu [[Luweero (disitulikit)|disitulikiti y’e Luweero]] era n’akkirizibwa olukiiko [[Luweero (disitulikit)|lwa disitulikiti y’e Luweero]] . <ref name=":2">{{Cite web |last=Talemwa |first=Moses |title=Female professors tell their long story |url=https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20231005220833/https://observer.ug/education/85-education/7954-female-professors-tell-their-long-story |archive-date=5 October 2023 |access-date=30 March 2021 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |title=Prof. Victoria Mwaka to Head Luweero Hospital Management Committee : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/prof-victoria-mwaka-to-head-luweero-hospital-management-committee |access-date=30 March 2021 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite journal |last=Mwaka |first=Victoria Miriam |date=1996 |title=Women's Studies in Uganda |url=https://www.jstor.org/stable/40004545 |journal=Women's Studies Quarterly |volume=24 |issue=1/2 |pages=449–464 |issn=0732-1562}}</ref>
== Ebijulizo ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
excbqsvirealqkdfuwc2z0tet5afpo6
Wilberforce Kisamba Mugerwa
0
12471
61633
44192
2026-07-11T17:27:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61633
wikitext
text/x-wiki
'''Wilberforce Kisamba Mugerwa''', era '''Wilberforce Kisamba-Mugerwa''', (5 ogwomusanvu1945- 7 ogwolubereberye 2021) yali munnayuganda [[Agricultural economist|omukugu mu by’enfuna]] [[:en:Agricultural_economist|by’obulimi]], munnabyabufuzi era muyivu, eyaweereza nga ssentebe w’ekitongole kya Uganda ekiwagira ensimbi entonotono <nowiki>''</nowiki>Microfinance Support Center", kkampuni ya gavumenti eyatandikibwawo mu 2001, eddukanya enteekateeka z’okuwola ssente entonotono mu Uganda, nga ziweebwa ssente okuva mu [[:en:African_Development_Bank|banka yenkulakulana ya Afirika]] ,[[:en:Islamic_Development_Bank|eyobusiraamu]],[[Islamic Development Bank|ne]] [[:en:Government_of_Uganda|gavumenti ya Uganda]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Tajuba |first=Paul |date=21 February 2018 |title=Kisamba-Mugerwa appointed Microfinance Support Centre boss |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Kisamba-Mugerwa-appointed-Microfinance-Support-Centre-boss/688334-4314626-format-xhtml-itmg5i/index.html |access-date=6 April 2019}}</ref> Amangu ddala nga tannatuuka ku kifo kye ekyasembayo, okumala emyaka kkumi wakati wa 2008 ne 2018, yaweereza nga ssentebe [https://en.wikipedia.org/wiki/National_Planning_Authority_of_Uganda][[National Planning Authority of Uganda|w’ekitongole ekivunaanyizibwa ku nteekateeka z’eggwanga ekya Uganda]] . <ref name="1R" /> <ref name="2R">{{Cite web |last=Kwesiga |first=Pascal |last2=Nakandi |first2=Subaiha |date=15 August 2018 |title=Outgoing NPA Chairman Mugerwa Hands Over Office |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1483601/outgoing-npa-chair-mugerwa-hands-office |access-date=6 April 2019}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Mugerwa yazaalibwa nga 5 ogwomusanvu 1945, mu ssaza ly’e Bamunanika, mu [[:en:Luwero_District|Disitulikiti y’e Luwero]], mu [https://en.wikipedia.org/wiki/Central_Region,_Uganda][[Luweero (disitulikit)|kitundu kya]] [[Central Region, https://lg.wikipedia.org/wiki/Central Region, Uganda|Buganda]] . Yasomera mu ssomero lya Muyembe Tree Nursery School e Bamunanika, n’eddirirwa Wampeewo Junior Primary School. Oluvannyuma yakyusibwa n’agenda mu ssomero lya Mukono Bishop’s Senior Secondary School gye yamalira emisomo gye egya siniya eyookuna. Oluvannyuma yamaliriza emisomo gye egya siniya eyoomukaga ku Kololo High School e [[:en:Kololo|Kololo]], Kampala, n’atikkirwa [[:en:High_school_diploma|dipulooma ya siniya]] . <ref name="3R">{{Cite web |last=Wandera |first=Dan |date=20 July 2015 |title=Kisamba Mugerwa: the family man, politician and economist |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Kisamba-Mugerwa-the-family-man-politician-and-economist/691232-2798800-14xpscx/index.html |access-date=7 April 2019}}</ref>
Mu 1968 Mugerwa yayingira mu kiseera ekyo eyali eyitibwa Makerere College, kati [[:en:Makerere_University|Makerere yunivasite]], [[:en:Public_university|eya gavumenti]] esinga obukadde n'obunene mu Uganda . Ekitundu kye yalonda okusoma kyali [[Agricultural economics|kya byanfuna]] [[:en:Public_university|eby'obyobulimi]] . Yafuna diguli esooka eya sayansi , n’eddirirwa diguli eyokubiri mu ssomo lino. Oluvannyuma yaweebwa diguli eyokusatu mu ssomo lye limu, nga nayo eva Makerere. <ref name="3R">{{Cite web |last=Wandera |first=Dan |date=20 July 2015 |title=Kisamba Mugerwa: the family man, politician and economist |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Kisamba-Mugerwa-the-family-man-politician-and-economist/691232-2798800-14xpscx/index.html |access-date=7 April 2019}}</ref>
== Omulimu ==
Oluvannyuma lwa diguli esooka, Mugerwa yeegatta ku bakozi ba gavumenti mu Uganda. Okutandika mu 1971, yaweereza ng’omukungu omukulu mu by’obulimi mu [[:en:Wakiso_District|buvanjuba bwa Mengo,]] [[:en:Western_Region,_Uganda|mu bugwanjuba bwa]] Uganda. Oluvannyuma yakuzibwa n’afuulibwa omukugu omukulu muby'enfuna by'ebyobulimi mu ssaza lyonna. <ref name="3R">{{Cite web |last=Wandera |first=Dan |date=20 July 2015 |title=Kisamba Mugerwa: the family man, politician and economist |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Kisamba-Mugerwa-the-family-man-politician-and-economist/691232-2798800-14xpscx/index.html |access-date=7 April 2019}}</ref>
Mu 1980, yayingira ebyobufuzi bya Uganda eby’okulonda, n’aweerezayo okutuusa lwe yalekulira mu 2004, bwe yakkiriza omulimu mu [[:en:International_Food_Policy_Research_Institute|kitongole ky’ensi yonna ekinoonyereza ku nkola y’emmere]] (IFPRI), nga Dayirekita w’ekitongole ekipya ekya IFPRI, International Service for National Agricultural Research (ISNAR), ekisangibwa mu [[:en:Addis_Ababa|Addis Ababa]], Ethiopia. <ref name="4R">{{Cite web |last=Kiwawulo |first=Chris |last2=Wasike |first2=Alfred |date=15 July 2004 |title=Uganda: Kisamba Mugerwa to Step Down |url=https://allafrica.com/stories/200407150108.html |access-date=7 April 2019}}</ref>
Mu 2008, yalondebwa okuba Ssentebe w’e[[:en:National_Planning_Authority_of_Uganda|kitongole ekivunanyizibwa ku kutegeka eggwanga ekya Uganda,]] ekifo kye yakuuma okumala emyaka kkumi egyaddirira. Bwe yali eyo, yavunaanyizibwa ku kuteekawo enteekateeka ya Uganda Vision 2040 n’enteekateeka z’enkulaakulana y’eggwanga ebbiri, (NDP I ne NDP II). <ref name="5R">{{Cite web |last=Bwambale |first=Taddeo |date=11 August 2018 |title=Kisamba Mugerwa Ends Term As Planning Authority Boss |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1483311/kisamba-mugerwa-term-planning-authority-boss |access-date=7 April 2019}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mu 1980, Mugerwa yavuganya ku bubaka bwa palamenti , ku tikiti y’ebyobufuzi eya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]], okukiikirira Luweero bukiika kkono buvanjuba . Empaka ezo yaziwangula, wadde nga yakubwa amasasi mu mukono mu lumu ku nkungaana ze eza kampeyini. Yaweereza ekisanja kye (1980–1985). Ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] bwe kyatwala gavumenti mu 1986, Kisamba Mugerwa yakola bulungi nga ssentebe wa Local Council 5 eyasooka okulondebwa ku [[:en:Luweero_District|Disitulikiti y’e Luweero]] (1986–1991). Olwo n'alondebwa ng[[:en:Parliament_of_Uganda|'omubaka wa Palamenti]] ng'akiikirira essaza lya Bamunanika , okutandika mu 1991. <ref name="3R">{{Cite web |last=Wandera |first=Dan |date=20 July 2015 |title=Kisamba Mugerwa: the family man, politician and economist |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Kisamba-Mugerwa-the-family-man-politician-and-economist/691232-2798800-14xpscx/index.html |access-date=7 April 2019}}</ref>
Mu bbanga ly'emyaka13 okuva mu 1991 okutuuka mu 2004, Kisamba Mugerwa yaweereza ng'omubaka wa [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda,]] ku mitendera egy'enjawulo, omuli nga Minisita atalina Portfolio mu ofiisi ya Ssaabaminisita, Minisita w'eggwanga ow'ebyensimbi n'okuteekateeka ebyenfuna, era nga Minisita w'ebyobulimi, amakolero g'ebisolo, n'obuvubi. Yalekulira okutwala omulimu gw'ensi yonna ebweru wa Uganda mu 2004. <ref name="3R">{{Cite web |last=Wandera |first=Dan |date=20 July 2015 |title=Kisamba Mugerwa: the family man, politician and economist |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Kisamba-Mugerwa-the-family-man-politician-and-economist/691232-2798800-14xpscx/index.html |access-date=7 April 2019}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Mugerwa yaliko omukugu omuyambi mukunonyereza mukitongole kya [[:en:Makerere_Institute_of_Social_Research|Makerere ekikola kukunonyereza ku mbeera z'abantu]] , ku yunivasite e Makerere, mu Kampala. Mu kiseera we yafiira yali Cansala wa [[:en:Ndejje_University|Ndejje University]], yunivasite ey’obwannannyini ey’Abakristaayo ng’esangibwa mu Disitulikiti y’e Luweero; disitulikiti ey’ewaabwe. Yalina ffaamu y’ebyobulimi ebitabuddwamu eby’obusuubuzi (ebirime n’ebisolo by’awaka) ku kyalo Kikonda, gombolola ye Bamunanika mu Disitulikiti y’e Luweero, mu kitundu kya [[:en:Buganda|Buganda]] ekiri mu Uganda. <ref name="1R">{{Cite web |last=Tajuba |first=Paul |date=21 February 2018 |title=Kisamba-Mugerwa appointed Microfinance Support Centre boss |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Kisamba-Mugerwa-appointed-Microfinance-Support-Centre-boss/688334-4314626-format-xhtml-itmg5i/index.html |access-date=6 April 2019}}</ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Wandera |first=Dan |date=20 July 2015 |title=Kisamba Mugerwa: the family man, politician and economist |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Kisamba-Mugerwa-the-family-man-politician-and-economist/691232-2798800-14xpscx/index.html |access-date=7 April 2019}}</ref>
== Okufa ==
Mugerwa yafa olw'ebizibu ebyava mu [[:en:COVID-19|COVID-19]] mu [[:en:Mulago_National_Specialised_Hospital|ddwaliro lya Mulago National Referral Hospital]] nga 7 ogw'olubereberye mu 2021, mu kiseera [[:en:COVID-19_pandemic_in_Uganda|kyekirwadde kya COVID-19 mu Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=Wandera |first=Dan |date=8 January 2021 |title=Luweero mourns former minister Kisamba Mugerwa |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/luweero-mourns-former-minister-kisamba-mugerwa-3250784 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Etukuri |first=Charles |date=7 January 2021 |title=Former minister Kisamba Mugerwa succumbs to COVID-19 |url=https://www.newvision.co.ug/news/1537336/former-minister-kisamba-mugerwa-succumbs-covid-19 |website=[[New Vision (newspaper)|New Vision]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Etukuri |first=Charles |date=7 January 2021 |title=Kisamba Mugerwa died before receiving award for his book |url=https://www.newvision.co.ug/news/1537353/kisamba-mugerwa-died-receiving-award-book |website=[[New Vision (newspaper)|New Vision]]}}</ref>
== Laba ne ==
* Cabinet of Uganda – Ugandan ministry cabinet
* Parliament of Uganda – Unicameral legislature of Uganda
* Luweero Triangle
== Ebijulizo ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://mulengeranews.com/npa-sees-off-kisamba-mugerwa-in-style/ NPA Elabye Kisamba Mugerwa Mu Sitayiro] Nga 13 ogwomunaana 2018.
* [https://www.softpower.ug/poor-fiscal-discipline-and-prioritization-affecting-ugandas-growth-kisamba-mugerwa/ Empisa Embi Ensimbi N’okukulembeza Ebikosa Enkula Ya Uganda – Kisamba Mugerwa] Okuva nga 21 ogwomusanvu mu 2018.
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mjwujapwgid5ob95hy1ncmhrtvqjn5o
Sam Byibesho
0
12479
61588
47651
2026-07-11T17:18:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61588
wikitext
text/x-wiki
'''Sam Byibesho''' (yazaalibwa mu Gwokuna nga 25, 1964) munnabyabufuzi [[Yuganda|mu Uganda]] era yaweereza nga omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] mu Munisipaali [[Kisoro|ye Kisoro]] ng’akiikirira ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM). <ref name="RG2">{{Cite web |title=Byibesho Sam |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=8 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref><ref name="SB1">{{Cite web |last=Muhereza |first=Robert |date=20 February 2016 |title=Kisoro mayor become first MP for Kisoro municipality |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Kisoro-mayor-become-first-MP-for-Kisoro-municipality/688334-3085434-nnpqkx/index.html |website=[[Daily Monitor]]}}</ref>
Okuva mu 2002 okutuuka mu 2016, Byibesho yaweereza nga meeya w’ekabuga kye Kisoro okumala emyaka 14. Mu kiseera kino, akiikirira ekibiina kya NRM nga ssentebe waakyo mu Kisoro Munisipaali. Akolera ku bukiiko obuwerako omuli akakiiko akakola ku kubala ebitabo bya Gavumenti ez’ebitundu, akakiiko akakola ku bakozi ba gavumenti ne Gavumenti ez’ebitundu, n’akakiiko ka Palamenti ya NRM mu Palamenti ya Uganda.
Gyebuvuddeko, Byibesho yakolera mu by'enjigiriza ng'omusomesa wa gguleedi ey'okusatu okuva mu 1991 okutuuka mu 1996. Era yaliko omukulu ku ssomero lya Mubuga Primary School ''.''<ref name="SB1Z">{{Cite web |date=19 January 2007 |title=Uganda: Big Shots of Kisoro District |url=http://allafrica.com/stories/200701190514.html |website=The Monitor |via=AllAfrica}}</ref>
== Obulamu bwe obwedda n’okusoma ==
Byibesho yazaalibwa mu Ogwokuna nga 25, 1964, mu Kisoro mu kitundu kya Kigezi, mu maka g’ekikulisitaayo era nga Bafumbira . Ono ye mwana omubereberye ow’omuweereza Obed Byibesho ne Aidah Byibesho omulimi. Alina bannyina babiri ne baganda be abalenzi babiri.
Yasomera mu Seseme Primary School, St. Paul’s Senior Secondary School, Mutorere, ne City High School, [[Kampala]], mu kusoma kwe okwa O-Level, n’afuna satifikeeti ya Uganda Certificate of Education (UCE) mu 1984.
Mu 1991, yafuna satifikeeti ya gguleedi eky’okusatu okuva mu ttendekero ly’abasomesa erya Kisoro Primary Teachers’ College (PTC). Oluvannyuma yasomera [[Yunivasite y'e Kyambogo|ku Kyambogo University]], gye yafunira Dipuloma mu by’enjigiriza mu 2004. Yasomera ne ku [[Uganda Martyrs University]], Nkozi, gye yali omukwanaganya w’ekibiina ekigatta abayizi abava e Kisoro era mu 2009 n’atikkirwa diguli eyookubiri mu by’enjigiriza.<ref name="RG2">{{Cite web |title=Byibesho Sam |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=8 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Emirimu n’ebyobufuzi ==
Byibesho yatandika omulimu gwe ogw’ekikugu ng’omusomesa wa gguleedi ey’okusatu mu pulayimale ku ssomero lya Seseme Primary School okuva mu 1991 okutuuka mu 1996. Mu 1997, yakuzibwa n’afuulibwa omukulu w’essomero mu Mubuga Primary School, n’aweereza okutuusa mu 2002, lwe yalekulira n’aweereza nga Ssentebe wa LC III mu Town Council y’e Kisoro, ng’amateeka bwe galagira.
Emirimu gye egy’ebyobufuzi gyatandika nga aweereza nga ssentebe wa Resistance Council ku kyalo Karumena okuva mu 1988 okutuuka mu 1992. Oluvannyuma yalondebwa okuba ssentebe wa RC II ku Kisoro Central Parish era mu kiseera kye kimu y’aweereza nga kansala wa Kisoro Town Council okuva mu 1992 okutuuka mu 1996. Mu 1997, Resistance Councils (RCs) bwe zaakyusibwa amannya ga LC IIIs (LCs), yagenda mu maaso n’okuweereza nga Ssentebe wa LC II ku muluka gwa North Ward, Kisoro Town Council okutuusa mu 2002 lwe yafuuka Ssentebe wa LC III, ekifo kye yamalako emyaka 14.
Mu kiseera we yabeerera ssentebe wa LC III, Byibesho yasaba okulondebwa nga omubaka wa Palamenti ku tikiti ya [[National Resistance Movement]] . Yawangula akalulu k’ekibiina ka 2015 aka pulayimale n’akamyufu ka 2016, n’afuuka omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] akiikirira Munisipaali y’e Kisoro.
Abaddeko ku bukiiko bw'amasomero obuwerako . Byibesho yaliko ssentebe w’ebyensimbi ku lukiiko olufuzi olw’essomero lya Seseme Girls Secondary School (2002–2012), Kisoro PTC (2004–2015), Kisoro Technical Institute (2004–2010), ne Kisoro Vision High School (2008–kati). Yali mmemba ku kakiiko akaddukanya essomero (SMC) ku ssomero lya Seseme Primary School okuva mu 2008 okutuuka mu 2015. Mu kiseera kino y’akola nga ssentebe w’ettabi lya [[Ekibiina kya Uganda Red Cross Society|Uganda Red Cross Society]] (URCS) mu Kisoro okuviira ddala mu 2025.
== Laba ne ==
* [[Kisoro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kisoro]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kigezi|Kigezi]]
== Ebijuliziddwa ==
<references responsive="1"></references>
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4vayka3u40rh7y16f79av3abbznd7nh
Geofrey Kayemba
0
12504
61116
56543
2026-07-11T16:31:20Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61116
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Geofrey Kayemba Ssolo''' [[:en:Ugandan|munnayuganda]] akola ku bitone by'okuyimba , [[:en:Sports_agent|agenti]] [[Omupiira ogw'ebigere|w'omupiira]], musuubuzi era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . <ref name="observer.ug">{{Cite web |date=22 July 2014 |title=Kayemba moves managers beyond being stars' bagboys |url=https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/32898--kayemba-moves-managers-beyond-being-stars-bagboys |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210730112330/https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/32898--kayemba-moves-managers-beyond-being-stars-bagboys |archive-date=30 July 2021 |access-date=30 July 2021}}</ref> <ref name="kawowo.com">{{Cite web |date=15 July 2016 |title=FUFA approves Kayemba, two others as player intermediaries / Agents |url=https://kawowo.com/2016/07/15/fufa-approves-kayemba-two-others-as-player-intermediaries-agents/}}</ref> Awereza nga [[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa Palamenti]] akiikirira '''Bukomansimbi South Constituency''' e [[:en:Bukomansimbi|Bukomansimbi]] . <ref name="auto2">{{Cite web |date=19 January 2021 |title=Full List: All 529 Members Of The 11th Parliament |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2021/01/19/full-list-all-529-members-of-the-11th-parliament/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210227071724/https://thecapitaltimes.co.ug/2021/01/19/full-list-all-529-members-of-the-11th-parliament/ |archive-date=27 February 2021 |access-date=29 July 2021}}</ref> <ref name="auto1">{{Cite web |date=9 May 2021 |title=The music manager who beat nine others to win Bukomansimbi South |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/the-music-manager-who-beat-nine-others-to-win-bukomansimbi-south--3393642 |website=Daily Monitor}}</ref> Yalondebwa mu January nga14 2021. <ref>{{Cite web |title=General parliamentary elections, 2021 - Election results |url=https://www.ec.or.ug/ecresults/2021/MPS_RESULTS_2021.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20210226151214/https://www.ec.or.ug/ecresults/2021/MPS_RESULTS_2021.pdf |archive-date=2021-02-26}}</ref> <ref name="auto4">{{Cite web |date=25 June 2021 |title=Mpuuga names shadow cabinet |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mpuuga-names-shadow-cabinet-3450490 |website=Daily Monitor}}</ref> wa kibiina ky’ebyobufuzi [[:en:National_Unity_Platform|ekya National Unity Platform]] . <ref>{{Cite web |date=13 March 2021 |title=Pallisa MP contestant to pay Shs16m |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/pallisa-mp-contestant-to-pay-shs16m-3321838 |website=Daily Monitor}}</ref> <ref>{{Cite web |date=16 January 2021 |title=New Parliament takes shape |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/new-parliament-takes-shape--3259238 |website=Daily Monitor}}</ref> Akola nga Minisita w’emizannyo ow’ekisiikirize mu kabineti y’ekisiikirize. <ref name="auto3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=June 25, 2021 |title=Kayemba appointed Shadow minister of Sports |url=http://kawowo.com/2021/06/25/kayemba-appointed-shadow-minister-of-sports/ |website=Kawowo Sports}}</ref> <ref>{{Cite web |date=March 7, 2018 |title=Shadow Cabinet as at 25 June 2021 |url=https://www.parliament.go.ug/page/shadow-cabinet-25-june-2021 |website=www.parliament.go.ug}}</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mfx1jnet57ihbn9j95k3cnqlif5tdra
Njovu Clan
0
12560
60899
44728
2026-07-11T12:54:54Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60899
wikitext
text/x-wiki
'''Ekika ky'e Njovu''' ky'ekimu ku bika ebingi mu [[:en:Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]] obuliwo kati. Abantu bonna mu bwakabaka [[:en:Buganda_Kingdom|bwa Buganda]] bagwa mu [[:en:Clan|kika]] buli nga buli kimu kirina omuziro. Njovu kigambo kya [[:en:Luganda|Luganda]] ekitegeeza [[:en:Elephant|Enjovu]]. Omukulu w'ekika ky'e Njovu ye ''Mukalo'', era ye mutandisi [[:en:Clan|w'e kika]] kino. <ref name=":1">https://africanculture1.blogspot.com/2022/06/enjovu-elephant-clan.html
</ref> <ref name=":2">{{Cite web |url=https://www.obutaka.com/clans/clan-history/njovu-history |title=Archive copy |access-date=2026-01-20 |archive-date=2026-03-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260308202251/https://www.obutaka.com/clans/clan-history/njovu-history |url-status=dead }}</ref>
== Ensibuko ==
Okusinziira ku byafaayo bya [[:en:Buganda|Buganda]], [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] [[:en:Kintu|Kintu]] yajja mu [[:en:Buganda|Buganda]] ng'ali ne Ssesanga eyali omu ku bagoberezi be. Ssesanga ye yasitulanga ebyokulwanyisa bya Kabaka ng’amafumu n’engabo. Kabaka bwe yasenga e Nnono, yawa Ssesanga ekirabo ky’ekifo ekiyitibwa Ntonyeze ekisangibwa e Busujju gy’ayalina okusenga n’ab’omu maka ge wamu n’abagoberezi be. Yasasulwa olw’obwesigwa bwe n’okuweereza obulungi Kabaka. <ref name=":1"/>
Bweyali e Ntonyeze, Ssesanga yalina omwana omulenzi gwe bayita Mukalo oluvannyuma eyaafuuka omusika we. Ku mulembe gwa Ssekabaka Chwa ow'oluberyeberye, yakyusa Mukalo naamujja e Ntonyeze n’amuwa ekifo e Kambugu mu Busiro. Okuva olwo, Kambugu e Busiro bwafuuka obutaka bw’ekika ky’ ekika ky’e Njovu. <ref name=":1"/> <ref name=":2"/>
== Amannya g’abakyala agamanyiddwa ennyo ==
Nnassanga, Nnanteza, Nnagujja, Nnakadi, Nnabitalo, Nnamaato, Nnabatte, Nnabwato, Nnambatuusa, Nnamukina, Nakayiga, Nnabbaale, Namaanyi, Nnantambi, Nnabuule, Nnassozi, Nakate <ref name=":1"/>
== Amannya g’abasajja agamanyiddwa ennyo ==
Ssemmambo, Ggalabuzi, Kikomeko, Ssevviiri, Batte, Sseddyabanne, Ssentulubalo, Ssezzooba, Ssettyabule, Kiro, Ssebbaale, Ssessanga, Ssenteza, Ssozi, Ssegujja, Ssekandi, Ssekimpi, Wavvuvuumira, Kayaaye, Ssengo, Katunda, Kayiga, Ssenyomo, Ssemaanyi, Ssemukina, Nkayiivu, Ssensalire, Kakembo, Ssentomero, Mbazzi, Ntambi, Muzingu, Bitalo. <ref name=":1"/>
== Abakulu mu kika ==
Bano be bakulu b’ekika Omusanvu abali wansi wa Mukalo:
* Kikomeko e Lubu, Mawokota
* Ggulu e Busabala mu Kyaddondo
* Kakembo ku Zzirannumbu, Kyaddondo
* Ntambi e Lubya, Kyaddondo
* Ssebanyiiga e Kyazi(kojja), Kyaggwe
* Ssentomero e Zzinga mu Kyaggwe
* Ssemakadde e Mpuku, Kyaggwe <ref name=":1"/>
== Ebikwata ku kika ==
{| class="wikitable"
|+
! Ekika
! Obubaka
|-
| Ekika .
| Njovu
|-
| Totem (Akabiro) nga Omuziro .
| Nvubu
|-
|Omutaka
| Mukalo
|-
| Obutaka
| Kambugu, Busiro
|-
| Omubaka w'Omutaka mu Bungereza ne Ireland
| Daudi Sserukeera
|-
| Omubala
| Nsimbye amasanga, Nakate ajja! Batte Mugamba, tungulako emu, Bbiri ku lwayi, ssatu ku kitooke. Sibamputanta nempasasa mputanta. <ref>{{Cite web |last=M |first=Isaac |title=Njovu |url=https://www.obutaka.com/clans/njovu |access-date=2024-02-19 |website=www.obutaka.com |language=en-gb |archive-date=2024-02-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240219114513/https://www.obutaka.com/clans/njovu |url-status=dead }}</ref>
|}
== Era laba ==
* [[:en:Buganda_Kingdom|Obwakabaka bwa Buganda]]
* [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]]
* [[:en:Mpindi_clan|Ekika kya Mpindi]]
* [[:en:Lugave_Clan|Ekika kya Lugave]]
* [[:en:Mpologoma_Clan|Ekika kya Mpologoma]]
* [[:en:Nvubu_Clan|Ekika kya Nvubu]]
* [[:en:Nvuma_Clan|Ekika kya Nvuma]]
* [[:en:Ntalaganya_Clan|Ekika kya Ntalaganya]]
* [[:en:Nte_Clan|Ekika kya Nte]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
miyx9j0eg743ay4qgkg8b2tajhzwgj6
Ngonge Clan
0
12586
60895
44894
2026-07-11T12:48:26Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60895
wikitext
text/x-wiki
'''Ekika kya Nngonge''' era ekiwandiikibwa mu Luganda nga '''ηηonge clan''', era kimanyiddwa '''Engonge clan,''' Ngonge clan, '''Buganda Otter clan''' oba '''Ekika ky'engonge''' (mu Luganda) kye kimu ku [[:en:Category:Clans_of_Buganda|Bika by'Obwakabaka bwa Buganda]] . <ref name=":02">{{Cite web |title=bugandauk.com - Ebika bya Buganda |url=https://www.bugandauk.com/lu-ug/component/content/article/ebika-bya-buganda?catid=59&Itemid=374 |access-date=2025-02-12 |website=www.bugandauk.com}}</ref> Ngonge era emanyiddwa nga '''[[:en:Otter|Otter]]''' mu Olungereza.<ref>{{Cite web |last=polly |date=2024-01-13 |title=Clans of Buganda {{!}} Buganda Kingdom {{!}} Uganda Safaris Tours |url=https://www.achieveglobalsafaris.com/clans-of-buganda/ |access-date=2025-02-12 |website=Achieve Global Safaris |language=en-US}}</ref> Kisolo kye kitiibwa ekiweebwa Omutaka w'akasolya k’ekika ky’e Nngonge.
== Ebyafaayo by’ekika ==
Ekika ky’e Ngonge kye kimu ku bika by'Obwakabaka bwa [[:en:Buganda|Buganda]] ebitaano Binnansangwa era bye bino; [[Lugave Clan|Eky'Olugave]], Effumbe, [[Ekika ky'Enjaza|Njaza]] n’e Nnyonyi. <ref name=":03">{{Cite web |title=bugandauk.com - Ebika bya Buganda |url=https://www.bugandauk.com/lu-ug/component/content/article/ebika-bya-buganda?catid=59&Itemid=374 |access-date=2025-02-12 |website=www.bugandauk.com}}</ref>
Ekika ky’e Ngonge kyatandikibwawo Muwanga Ssebyoto ku mulembe gwa Ssekabaka Kato Kintu, Omutaka Muwanga Sebyoto ye Kisolo eyasooka era Katikkiro wa Buganda eyasooka.<ref>{{Cite web |last=polly |date=2024-01-13 |title=Clans of Buganda {{!}} Buganda Kingdom {{!}} Uganda Safaris Tours |url=https://www.achieveglobalsafaris.com/clans-of-buganda/ |access-date=2025-02-12 |website=Achieve Global Safaris |language=en-US}}</ref>
Okusinziira ku nfumo z'Abaganda, Mwanga Ssebootyo yabula ne Ssekabaka Kintu era kirowoozebwa nti buli kiro amaloboozi gaawulirwa, ekyaleka abantu nga beebuuza bye baasigala bawulira mu kiro ekizikiza kwe kuva okujuliza amaloboozi nga "Kintu oba Kisolo" era wano we baaggya ekitiibwa kya Kisolo.
Omutaka Muwanga Ssebyooto yazaala abaana bana (04) okwali omuwala omu n’abalenzi basatu abakola Amasiga g'ekika ky’e Ngonge. Abalenzi abasatu bano kwaliko Lutaaya ow’e Bbongole e Busujju, Ssenkungu ow’e Lumuli e Mawokota ne Kinkumu Kitumba ow’e Bweza e Busujju. <ref name=":22">{{Cite web |title=The Tribe powered by eJobsAfrica |url=http://www.amannya.com/Record/Viewdetails/30 |access-date=2025-02-18 |website=The Tribe |language=en}}</ref> Muwala yali Najjemba Nabachwa Kwamagezi eyafumbirwa Wanema (taata wa [[Mukasa (omusambwa) .|Jajja Mukasa]] ). <ref name=":32">{{Cite web |title=Bukasa: Where I mingled with Buganda’s spirits |url=https://www.newvision.co.ug/news/1192375/bukasa-mingled-buganda-eur-spirits |access-date=2025-02-11 |website=New Vision |language=en}}</ref> Najjemba gwe musambwa gw'ekika ky'e Ngonge omukulu. <ref name=":33">{{Cite web |title=Bukasa: Where I mingled with Buganda’s spirits |url=https://www.newvision.co.ug/news/1192375/bukasa-mingled-buganda-eur-spirits |access-date=2025-02-11 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Kisolo Muwanga Ssebootyo yalondebwa okubeera Musigire eyasooka mu Bwakabaka bwa Buganda ku mulembe gwa Ssekabaka [[:en:Kintu|Kintu]] era Ssekabaka bwe yagenda mu lutabalo, yalekawo mukwano gwe gwe yali yeesiga era Katikkiro ng’omukulu w’Obwakabaka.
Wamala Buyungo Kaboggoza, yayiiya olubugo mu 1374-1404 ku mulembe gwa Ssekabaka Kimera era ne lufuuka ekintu eky'obuwangwa ekyali kisinga okwesigika mu budde obwo. Lwalekebwa nga lwa lulyo Olulangira, mu mikolo egy'ennono n'okuziika naye obudde bwe bwagenda buyita, abaami n'abagagga baatandika okulukozesa naye oluvannyuma lw'okuvumbulwa kwa ppamba, sirika n’engoye endala mu kyasa eky’ekkumi n’omwenda abasuubuzi Abawalabu lwe baasuula omutindo gwalwo. Okuva olwo olubugo kabadde kabonero k'Abaganda bwe kituuka ku nnono n'okuweesa. <ref>{{Cite web |date=2023-08-01 |title=What you did not know about Buganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/what-you-did-not-know-about-buganda-4322734 |access-date=2025-02-11 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Kisolo w’ekika ky’e Ngonge y’avunaanyizibwa ku kwambaza Kabaka, okukola n’okukuuma omutindo gw’olubugo Kabaka lw’ayambala ku mikolo egy’enjawulo. <ref>{{Cite web |last=polly |date=2024-01-13 |title=Clans of Buganda {{!}} Buganda Kingdom {{!}} Uganda Safaris Tours |url=https://www.achieveglobalsafaris.com/clans-of-buganda/ |access-date=2025-02-12 |website=Achieve Global Safaris |language=en-US}}</ref>
== Ebikwata ku bika ==
Obubaka buno wammanga buteekeddwa okumanyibwa ab’ekika kya Nnonge bonna. <ref name=":1">{{Cite web |last=M |first=Isaac |title=Ŋŋonge |url=https://www.obutaka.com/clans/nnonge |access-date=2025-02-15 |website=www.obutaka.com |language=en-gb |archive-date=2025-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250216160328/https://www.obutaka.com/clans/nnonge |url-status=dead }}</ref>
{| class="wikitable"
|Erinnya ly'ekika ( '''Ekika) .'''
| '''ηηonge'''
|-
| '''Omuziro'''
| '''ηηonge'''
|-
| '''Akabbiro'''
| Kaneene
|-
| Omukulu w'Ekika ( '''Ow'akasolya''' amanyiddwa nga '''''Omutaka)'''''
| Kisolo (kitiibwa ekiweebwa Omutaka w'Akasolya) .
|-
| '''Obutaka'''
| Bweza, [[Busunju|Busujju]]
|-
| Omubala gw'Ekika oba omubala( '''Omubala)'''
| Abakyanja nkette, Abakyanja nkette
Mwe gali mwe gali
Lwajali lwajali
Ekirimala abasajja ziriba nnyago
Beppo Ddogo
Bwe galibeera amafumu tuligendana
Bya ddalu bya ddalu
Binnakiwala bya ddalu.
|}
== Emirimu gy'ekika mu Bwakabaka bwa Buganda ==
Ekika ky’e Ngonge era kimanyiddwa nnyo olw’okuvumbula olubugo. <ref>{{Cite web |last=polly |date=2024-01-13 |title=Clans of Buganda {{!}} Buganda Kingdom {{!}} Uganda Safaris Tours |url=https://www.achieveglobalsafaris.com/clans-of-buganda/ |access-date=2025-02-12 |website=Achieve Global Safaris |language=en-US}}</ref> <ref name=":42">{{Cite web |title=How barkcloth became part of royal regalia |url=https://www.newvision.co.ug/news/1213470/barkcloth-royal-regalia |access-date=2025-02-11 |website=New Vision |language=en}}</ref>'''''' <ref name=":4">{{Cite web |title=How barkcloth became part of royal regalia |url=https://www.newvision.co.ug/news/1213470/barkcloth-royal-regalia |access-date=2025-02-11 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=The Tribe powered by eJobsAfrica |url=http://www.amannya.com/Record/Viewdetails/30 |access-date=2025-02-18 |website=The Tribe |language=en}}</ref> Mulimu gwa kyo okukola embugo ezambalibwa olulyo olulangira omuli n'eby'essiga eddamuzi erya Buganda eriyitibwa Luyiira ebyambalibwa ku [[:en:Coronation|matikkira]] ga Kabaka.<ref name=":43">{{Cite web |title=How barkcloth became part of royal regalia |url=https://www.newvision.co.ug/news/1213470/barkcloth-royal-regalia |access-date=2025-02-11 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":23">{{Cite web |title=The Tribe powered by eJobsAfrica |url=http://www.amannya.com/Record/Viewdetails/30 |access-date=2025-02-18 |website=The Tribe |language=en}}</ref>
Wamala ow’ekika ky’e Ngonge ateeberezebwa nti ye yavumbula Olubugo okuva mu muti gw'omutuba yali ayigga mu kibira mu ssaza ly’e Mawokota mu Buganda ng’akozesa ennyondo eyakolebwa mu muti. Wamala yakwasa Ssekabaka Kimera olubugo eyawa ekika kya Wamala obuyinza bw'okukola Olubugo lw'okukozesebwa mu kitaawuluzi.<ref name=":4"/> <ref name=":2"/>
Ssekabaka Kiggala yalagira okukolebwa kw'ebibajje ebyefaanaanyiriza amasanga ng'akabonero k'ekika kye Ngonge okukola olubugo lw’obwakabaka bwa Buganda. <ref name=":4"/>
== Amannya g’ekika ==
=== Amannya g'ekika ky'e Ngonge ag'abawala agatuumibwa ===
Ensulo: <ref name=":5">{{Cite web |title=Ngonge (otter) clan |url=https://africanculture1.blogspot.com/2021/06/ngonge-otter-clan.html?m=1 |access-date=2025-02-15 |website=Ngonge (otter) clan}}</ref> <ref name=":2"/>
Namwanga
Nakitandwe
Namusisi
Nalule
Nnatuga
Nasunje
Nakisimu
Nakirijja
Nalutaya
Nambatya
Nankungu
Namwanga
Namusisi
Namuganga
Lunkuse
Gwokyalya
Nakidaali
Nabacwa
Najjemba
Nakiganda
Bakuyiita
Kajjenke
Kasisaki
Kwamagezi
Nabategere
Nabirongo
Nabisenke
Nakakanga
Nakirigya
Nakyanja
Nambatya
Namutibe
Nanjobe
Natoolo
Ndibazzi
Nakiwala
Nassonko
=== Amannya g'ekika ky'e Ngonge agatuumibwa abalenzi ===
Ensulo: <ref name=":5"/> <ref name=":2"/>
1. -Kitumba
2. -Munina
3. -Katweele
4. -Kivumbi
5. -Ssejjemba
6. -Lutaaya
7. -ssenkungu
8. -Buyondo
9. -Musisi
10. -Lutembe
11. -Ssejemba
12. -Bbongole
13. -Biyiggisa
14. -Bulemu
15. -Buligi
16. -Buyungo
17. -Kaasandege
18. -Kabinaga
19. -Kaboggoza
20. -Kajabaga
21. -Kajwiga
22. -Kakanga
23. -Kaleebu
24. -Kalegga
25. -Kaligijjo
26. -Kasaanyi
27. -Katama
28. -Kateeko
29. -Katiginya
30. -Katongero
31. -Katwere
32. -Kayirigo
33. -Kibira
34. -Kibungu
35. -Kiganda
36. -Kimbowa
37. -Kinyira
38. -Kisaabagire
39. -Kisasa
40. -Kitandwe
41. -Kitumba
42. -Kivumbi
43. -Kizunga
44. -Kkalaaza
45. -Kyenenya
46. -Lule
47. Lusambya
48. -Lusekera
49. -Lusse
50. -Lutaaya
51. -Lutembe
52. -Luvuuma
53. -Luyimbaazi
54. -Luyinda
55. -Mayito
56. -Mubiina
57. -Muganga
58. -Muguta
59. -Mulagwa
60. -Mulamuzi
61. -Mulimbe
62. -Mulungwa
63. -Musaakiriza
64. -Mutawonga
65. -Mutuba
66. -Mutyabule
67. -Muwanga
68. -Namulengo
69. -Namungi
70. -Ndaazu
71. -Ndalike
72. -Nkunga
73. -Nkwangu
74. -Nsama
75. -Sejjemba
76. -Sembuuze
77. -Senkungu
78. -Ssekajugo
79. -Ssekimbega
80. -Ssekirevu
81. Ssembatya
82. -Ssemugenze
83. -Ssemwanga
84. -Ssemwezi
85. -Ssendigya
86. -Ssenkuba
87. -Ssewajje
88. -Ssika
89. -Ssonko
90. -Wamala
== Aboobusolya ==
Abakulu/abakulembeze b’ebika era bamanyiddwa nga '''Abakasolya''' . <ref>{{Cite web |last=polly |date=2024-01-13 |title=Clans of Buganda {{!}} Buganda Kingdom {{!}} Uganda Safaris Tours |url=https://www.achieveglobalsafaris.com/clans-of-buganda/ |access-date=2025-02-12 |website=Achieve Global Safaris |language=en-US}}</ref>
Muwanga Ssebyooto ( Ssekabaka Kintu)
Kitumba( ssekabaka Kintu)
Kanya
Ssemwezi II(Owookubiri)
Kinyira IV(Owookutaano)
Baiwana
Jjemba(ssekabaka Ttembo)
Kitumba III(Owookusatu)
Kazinazina(ssekabaka Kiggala)
Lutaaya
Kityo
Bissoto (ssekabaka kiggala)
Ddamulira II (Owookubiri) (Ssekabaka Kimbugwe)
Lutaaya (Ssekabaka Mutebi )
Ssenkuba (Ssekabaka Mutebi)
Muwanga (Ssekabaka Kanakulya)
Kitumba
Ssenkuba II (Owookubiri)
Ssemwanga (Ssekabaka Mawanda)
Naddibanga (Ssekabaka Kyabaggu)
Kaleebu (Ssekabaka Tebutwereke)
Ssemwezi
Ssenkuba IV(Owookutaano) (Ssekabaka Tebutwereke)
Vvumira. (Ssekabaka Kayima)
Bissoto Mulwanyammuli II (Owookubiri)
Kinyira III (Owookusatu)
Kikonyongo (Ssekabaka Kanakulya)
Ssonko (Ssekabaka Ssemakoriro)
Wakyolya
Kivumbi
Kyoka oba Kyomya
Lule
Ndalike
Semeyi Bamutenda Mulwanya.
Mikayin Kaleebu (Ssekabaka Mutesa II)
Herbert. S. Muwanga (Kabaka Ronald Muwenda Mutebi II)
Mathias Kabogozza, ye Kisolo aliko mu kiseera kino. (Kabaka Ronald Muwenda Mutebi II)
== Laba ne ==
# [[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]]
# [[Lugave Clan|Ekika kya Lugave]]
# [[Ekika ky'eMpindi|Ekika kya Mpindi]]
# Ebika bya Buganda
== Ebijuliziddwa okuva ku mikutu emirala ==
* [https://www.youtube.com/watch?v=we-CZyjqldk Oluyimba lw'ekika kya Ngonge]
* [https://www.youtube.com/watch?v=gFyJdJ7VTIU Oluyimba lw'abantu olukwata ku kika kya Nngonge olutuumiddwa Bazzuzkulu ba Kisolo olwa Omulangira Omuchwezi Music]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
32j7d5eiv85pfp8gyi17j4on1ul9vso
Lydia Daphine Mirembe
0
12623
61360
45362
2026-07-11T16:44:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61360
wikitext
text/x-wiki
'''Daphine Lydia Mirembe''' (yazaalibwa 14 Ogwomunaana 1985) [[:en:Ugandan_English|Munnayuganda]], munnabyabufuzi . Ye mubaka omukyala akiikirira [[:en:Butambala_District|Disitulikiti y'e Butambala]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] .<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/butambala-race-set-to-pit-kabanda-against-mirembe-5017136#story</ref>Yawangula ekifo kino mu [[:en:Parliament|Paalamenti]] mu 2016 ku tikiti eyeetongodde oluvannyuma lw'okuwangula Aisha Kabanda owa [[:en:National_Resistance_Movement|National resistance movement]] (NRM) mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwaliwo mu Uganda mu 2016]] . <ref>https://www.parliament.go.ug/page/committees-parliament</ref>
== Emisomo gye ==
Mirembe yasomera mu ku Kibibi secondary school mu misomo gye egya 'O' ne 'A' levo. Satifikeeti ye eya siniya ey'okuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] yagifuna mu 2002 ate eya siniya ey'omukaaga eya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] nagifuna mu 2004. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]] gye yatikkirwa diguli eya Bachelor in Leisure and Hospitality Management mu 2009. <ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=187</ref>
== Emirimu gye ==
Mu kiseera kino Mirembe ye mubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]] akiikirira [[:en:Butambala_District|Disitulikiti y’e Butambala]] ng’omubaka omukyala akiikirira Disitulikiti eno okuva mu 2016. Mu Paalamenti, aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku ndwadde ezikwatagana ne [[:en:HIV/AIDS|siriimu]] <ref>https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2023-07/HIV%20AIDS%20Commitee.docx</ref> n’akakiiko akavunaanyizibwa ku by'[[:en:Health|obulamu]] . <ref>https://www.parliament.go.ug/page/committees-parliament</ref> Era mmemba w’ekibiina ekigatta ababaka ba Paalamenti abakyala ekya Uganda Women Parliamentary Association gy’akolera ku kakiiko akakola ku bbago ly’etteeka erikwata ku misango gy’obukaba. <ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=187</ref> Era mmemba mu kakiiko ka [[:en:Buganda|Buganda]] mu Paalamenti. <ref>{{Cite web |url=https://www.buganda.or.ug/index.php/kingdom-structure/buganda-caucus |title=Archive copy |access-date=2026-02-03 |archive-date=2020-02-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200201063330/http://www.buganda.or.ug/index.php/kingdom-structure/buganda-caucus |url-status=dead }}</ref>
Nga tannaba kwegatta ku Paalamenti, Mirembe yali aweereza mu kifo kya dayirekita wa Mirembe Foundation okuva mu 2013 okutuuka mu 2016. Era emabegako mu mirimu gye yaliko omukozi wa bbanka mu [[:en:Orient_Bank|Orient Bank]] wakati wa 2011 ne 2012. <ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=187</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Mirembe, Daphine Lydia}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
isr8ahsxv79oigvsbsecybrkquf00bz
Robina Hope Mukisa
0
12624
61271
45363
2026-07-11T16:40:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61271
wikitext
text/x-wiki
'''Hope Robina Mukisa''' (yazaalibwa nga 4 Ogwomwenda 1991) mukyala [[:en:Ugandan_English|Munnayuganda]], mubaka mu Paalamenti era munnabyabufuzi. Ye mubaka omukyala akiikirira [[:en:Namayingo_District|Disitulikiti y'e Namayingo]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] . <ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=271</ref> Yeegatta ku Paalamenti mu 2016 ku tikiti y’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM), <ref>https://parliamentwatch.ug/committee/committee-on-tourism-trade-and-industry/</ref> ekibiina ekiri mu bukulembeze bwa Uganda nga kikulemberwa [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], pulezidenti wa Uganda. <ref>{{Cite web |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |title=Archive copy |access-date=2026-02-03 |archive-date=2021-04-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead }}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Mukisa yazaalibwa nga 4 Ogwomwenda 1991. Yasomera mu St. Michael High School Mukono gye yatuulira ebigezo bya siniya ey'okuna era n'aweebwa ebbaluwa ya [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE) mu 2010. Oluvannyuma yaweebwa ekifo mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] n’amaliriza diguli mu by’obusuubuzi eya Bachelor's Degree in Commerce (BCOM) mu 2016. <ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=271</ref>
== Emirimu gye ==
Mukisa mubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ng'akiikirira abantu ba Disitulikiti y’e Namayingo ng’omubaka omukyala owa Disitulikiti eno ekifo ky’aweererezaamu okuva mu 2016.<ref>https://newswift.co.ug/politics/nrm-tribunal-upholds-namayingo-woman-mp-win/</ref> <ref>https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=271</ref> Mu Paalamenti, aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by’obusuubuzi n'obulambuzi mu makolero. <ref>https://parliamentwatch.ug/committee/committee-on-tourism-trade-and-industry/</ref> Era mmemba mu kibiina ekigatta ababaka ba Paalamenti ekya [[:en:Uganda_Women_Parliamentary_Association|Uganda Women Parliamentary Association]] (UWOPA), gy'aweereza ku kakiiko aka "succession act" round table. <ref>{{Cite web |url=http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |title=Archive copy |access-date=2026-02-03 |archive-date=2021-04-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020754/http://uwopa.or.ug/page/uwopa-round-table-committees |url-status=dead }}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Mukisa, Robina Hope}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
tn1o3x9iywq3jhyf0wgb5rw9bq327ut
Rose Kabagyenyi
0
12625
60956
45359
2026-07-11T15:46:00Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60956
wikitext
text/x-wiki
'''Rose Kabagyeni''' (yazaalibwa 4 Ogwomunaana 1974; oluusi ayitibwa '''Rose Kabagyeni''' ) Munnayuganda, munnabyabufuzi era eyali omubaka [[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa Palamenti]] omukyala . Yali [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Palamenti (MP)]] omukyala akiikirira [[:en:Kisoro_District|Disitulikiti y'e Kisoro]], ekifo kye yaweererezaamu okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref>https://web.archive.org/web/20180321103715/http://www.parliament.go.ug:80/mp_database/profile.php?mid=83</ref>Bwe gwatuukira mu 2022 , yaliko omuwabuzi wa Pulezidenti omukulu ku by’obulimi mu Uganda. <ref>https://chimpreports.com/former-kisoro-mp-kabagyenyi-appointed-presidential-advisor/</ref>
Ono mmemba w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>https://observer.ug/news/headlines/56437-age-limit-how-your-mp-voted</ref>
== Obulamu bwe n’okusoma kwe ng'akyali muto ==
Kabagyenyi yazaalibwa nga 4 Ogwomunaana mu 1974. Yamaliriza emisomo gye egya pulayimale mu Gikoro primary school mu 1987. Mu 1990, yamaliriza siniya ey'okuna ne satifikeeti ya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (UCE) mu ssomero lya Seseme Girls secondary school e [[:en:Kisoro_District|Kisoro]] . Yafuna satifikeeti esooka mu by’obulimi mu 1995 ne dipulooma mu by’obulimi okuva mu ttendekero ly'ebyobulimi erya [[:en:Bukalasa_Agricultural_Training_Institute|Bukalasa Agricultural College]] mu 2000.<ref>https://nilepost.co.ug/politics/225073/kabagyeni-out-to-maintain-nrms-stronghold-in-kisoro-by-election</ref>
Mu 2004, Kabagyenyi yafuna diguli mu by'obulimi eya [[:en:Bachelor_of_Engineering|Bachelor']]<nowiki/>s degree in Agriculture okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Yeeyongerayo n’okusoma kwe n’afuna dipulooma ey'okubiri mu 2011 ate satifikeeti ey'okubiri mu kulondoola n’okwekenneenya okuva mu ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] mu 2013.
Mu 2014, Kabagyenyi yafuna [[:en:Master's_degree|diguli eyookubiri]] mu by’obulimi okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] .
Kabagyenyi yazaalibwa mu 1974 nga 14 mu gw'omunana. Emisomo gye egya primary yagimalira ku ssomero lya Gikoro primary school mu mwaka gwa 1987. Mu mwaka gwa 1990, yamaliriza secondary nafuna ebbaluwa ye eya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (UCE) ku ssomero lya Seseme Girls secondary school mu [[:en:Kisoro_District|Kisoro]] . Yafuna satifikeeti ye eyasooka mu by'obulimi mu 1995 ne dipulooma mu by'obulimi okuva mu [[:en:Bukalasa_Agricultural_Training_Institute|ttendekero ly'ebyobulimi li Bukalasa Agricultural]] mu 2000. <sup><ref>{{Cite web |last=Nantaba |first=Lukia |title=Kabagyeni Out to Maintain NRM's Stronghold in Kisoro By-Election |url=https://nilepost.co.ug/politics/225073/kabagyeni-out-to-maintain-nrms-stronghold-in-kisoro-by-election |access-date=2026-02-03 |website=Nilepost News |language=en}}</ref></sup>
Mu 2004, Kabagyenyi yafuna [[:en:Bachelor_of_Engineering|diguli]] mu by’obulimi okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssetendekero w’e Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]] . Yeyongerayo n’emisomo gye n’afuna dipulooma eyookubiri mu mwaka gwa 2011 ne satifikeeti eyookubiri mu kulondoola n’okwekenneenya okuva mu ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] mu 2013.
Mu mwaka gwa 2014, Kabagyenyi yafuna [[:en:Master's_degree|diguli eyookubiri]] mu by’obulimi okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssetendekero w’e Makerere]] .
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1997 okutuuka mu 2000, Kabagyenyi yakola ng’akulira eby'obulimi mu gavumenti z’ebitundu e Kisoro era ng’akulira eby'obulimi mu [[:en:Kisoro_District|Disitulikiti y’e Kisoro]] okuva mu 2007 okutuuka mu 2010.
Kabagyenyi yaliko omuwi w’amagezi mu kitongole ekiwabula ku by’obulimi mu Ggwanga ekya NAADS.<ref>https://allafrica.com/stories/201006160047.html</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.naads.or.ug/ |title=Archive copy |access-date=2026-02-03 |archive-date=2026-02-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260211145543/https://naads.or.ug/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/rose-kabagyeni-declared-as-nrm-flag-bearer-in-the-kisoro-woman-mp-race/</ref>
Ng'omubaka omukyala mu Paalamenti owa [[:en:Kisoro_District|Disitulikiti y'e Kisoro]] yasikizibwa [[:en:Sarah_Mateke_Nyirabashitsi|Sarah Mateke Nyirabashitsi]] . <ref>https://web.archive.org/web/20180321103715/http://www.parliament.go.ug:80/mp_database/profile.php?mid=83</ref> <ref>https://chimpreports.com/former-kisoro-mp-kabagyenyi-appointed-presidential-advisor/</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Paalamenti]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[:en:Kisoro_District|Disitulikiti y'e Kisoro]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [https://www.facebook.com/Hon.RoseKabagyeni/ Owek. Rose Kabagyeni ku Facebook]
* [https://www.linkedin.com/in/kabagyenyi-rose-a36aba45/?originalSubdomain=ug Kabagyenyi Rose ku Linkedin]
{{DEFAULTSORT:Kabagyenyi, Rose}}
95igz2msdfbemduvcqxkl9yxoxo7tlz
61603
60956
2026-07-11T17:19:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61603
wikitext
text/x-wiki
'''Rose Kabagyeni''' (yazaalibwa 4 Ogwomunaana 1974; oluusi ayitibwa '''Rose Kabagyeni''' ) Munnayuganda, munnabyabufuzi era eyali omubaka [[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa Palamenti]] omukyala . Yali [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Palamenti (MP)]] omukyala akiikirira [[:en:Kisoro_District|Disitulikiti y'e Kisoro]], ekifo kye yaweererezaamu okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref>https://web.archive.org/web/20180321103715/http://www.parliament.go.ug:80/mp_database/profile.php?mid=83</ref>Bwe gwatuukira mu 2022 , yaliko omuwabuzi wa Pulezidenti omukulu ku by’obulimi mu Uganda. <ref>https://chimpreports.com/former-kisoro-mp-kabagyenyi-appointed-presidential-advisor/</ref>
Ono mmemba w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>https://observer.ug/news/headlines/56437-age-limit-how-your-mp-voted</ref>
== Obulamu bwe n’okusoma kwe ng'akyali muto ==
Kabagyenyi yazaalibwa nga 4 Ogwomunaana mu 1974. Yamaliriza emisomo gye egya pulayimale mu Gikoro primary school mu 1987. Mu 1990, yamaliriza siniya ey'okuna ne satifikeeti ya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (UCE) mu ssomero lya Seseme Girls secondary school e [[:en:Kisoro_District|Kisoro]] . Yafuna satifikeeti esooka mu by’obulimi mu 1995 ne dipulooma mu by’obulimi okuva mu ttendekero ly'ebyobulimi erya [[:en:Bukalasa_Agricultural_Training_Institute|Bukalasa Agricultural College]] mu 2000.<ref>https://nilepost.co.ug/politics/225073/kabagyeni-out-to-maintain-nrms-stronghold-in-kisoro-by-election</ref>
Mu 2004, Kabagyenyi yafuna diguli mu by'obulimi eya [[:en:Bachelor_of_Engineering|Bachelor']]<nowiki/>s degree in Agriculture okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Yeeyongerayo n’okusoma kwe n’afuna dipulooma ey'okubiri mu 2011 ate satifikeeti ey'okubiri mu kulondoola n’okwekenneenya okuva mu ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] mu 2013.
Mu 2014, Kabagyenyi yafuna [[:en:Master's_degree|diguli eyookubiri]] mu by’obulimi okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] .
Kabagyenyi yazaalibwa mu 1974 nga 14 mu gw'omunana. Emisomo gye egya primary yagimalira ku ssomero lya Gikoro primary school mu mwaka gwa 1987. Mu mwaka gwa 1990, yamaliriza secondary nafuna ebbaluwa ye eya [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] (UCE) ku ssomero lya Seseme Girls secondary school mu [[:en:Kisoro_District|Kisoro]] . Yafuna satifikeeti ye eyasooka mu by'obulimi mu 1995 ne dipulooma mu by'obulimi okuva mu [[:en:Bukalasa_Agricultural_Training_Institute|ttendekero ly'ebyobulimi li Bukalasa Agricultural]] mu 2000. <sup><ref>{{Cite web |last=Nantaba |first=Lukia |title=Kabagyeni Out to Maintain NRM's Stronghold in Kisoro By-Election |url=https://nilepost.co.ug/politics/225073/kabagyeni-out-to-maintain-nrms-stronghold-in-kisoro-by-election |access-date=2026-02-03 |website=Nilepost News |language=en}}</ref></sup>
Mu 2004, Kabagyenyi yafuna [[:en:Bachelor_of_Engineering|diguli]] mu by’obulimi okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssetendekero w’e Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]] . Yeyongerayo n’emisomo gye n’afuna dipulooma eyookubiri mu mwaka gwa 2011 ne satifikeeti eyookubiri mu kulondoola n’okwekenneenya okuva mu ttendekero lya [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] mu 2013.
Mu mwaka gwa 2014, Kabagyenyi yafuna [[:en:Master's_degree|diguli eyookubiri]] mu by’obulimi okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssetendekero w’e Makerere]] .
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1997 okutuuka mu 2000, Kabagyenyi yakola ng’akulira eby'obulimi mu gavumenti z’ebitundu e Kisoro era ng’akulira eby'obulimi mu [[:en:Kisoro_District|Disitulikiti y’e Kisoro]] okuva mu 2007 okutuuka mu 2010.
Kabagyenyi yaliko omuwi w’amagezi mu kitongole ekiwabula ku by’obulimi mu Ggwanga ekya NAADS.<ref>https://allafrica.com/stories/201006160047.html</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.naads.or.ug/ |title=Archive copy |access-date=2026-02-03 |archive-date=2026-02-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260211145543/https://naads.or.ug/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/rose-kabagyeni-declared-as-nrm-flag-bearer-in-the-kisoro-woman-mp-race/</ref>
Ng'omubaka omukyala mu Paalamenti owa [[:en:Kisoro_District|Disitulikiti y'e Kisoro]] yasikizibwa [[:en:Sarah_Mateke_Nyirabashitsi|Sarah Mateke Nyirabashitsi]] . <ref>https://web.archive.org/web/20180321103715/http://www.parliament.go.ug:80/mp_database/profile.php?mid=83</ref> <ref>https://chimpreports.com/former-kisoro-mp-kabagyenyi-appointed-presidential-advisor/</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka wa Paalamenti]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]]
* [[:en:Kisoro_District|Disitulikiti y'e Kisoro]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [https://www.facebook.com/Hon.RoseKabagyeni/ Owek. Rose Kabagyeni ku Facebook]
* [https://www.linkedin.com/in/kabagyenyi-rose-a36aba45/?originalSubdomain=ug Kabagyenyi Rose ku Linkedin]
{{DEFAULTSORT:Kabagyenyi, Rose}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
56k77xuhc0f2eeywjb52o3qc3t4ulxm
Lillian Nakate
0
12626
61613
45385
2026-07-11T17:19:34Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61613
wikitext
text/x-wiki
'''Lillian Nakate Segujja''' (yazaalibwa 11 Ogwomunaana 1978) ng'amanyiddwa ennyo nga '''Lillian Nakate''', Munnayuganda [[:en:Civil_engineer|yinginiya]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] nga yaliko [[:en:Parliament_of_Uganda|Omubaka wa Paalamenti]] ng'omubaka omukyala akiikirira [[:en:Luweero_District|Disitulikiti y'e Luweero]] mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] (2016 okutuuka 2021). <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/former-mps-lillian-nakatte-florence-kintu-switch-to-wakiso-constituencies-</ref><ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/luweero-to-vote-mp-for-5th-time-in-6-years-1654738</ref>
== Obute bwe n'emisomo gye ==
Nakate yazaalibwa [[:en:Wobulenzi|Wobulenzi]], mu [[:en:Luweero_District|Disitulikiti y'e Luweero]], mu [[:en:Central_Region,_Uganda|kitundu ky'amasekkati]] ga Uganda, nga 11 Ogwomunaana 1978. <ref>https://www.bornglorious.com/person/?pi=44231567</ref>Bazadde be ye mugenzi Francis Segujja ne Annet Segujja. Yasomera mu ssomero lya Wobulenzi Parents' School mu pulayimale. Yagenda mu masomero agawera mu misomo gye egya siniya, omuli Saint John’s Secondary School e Nandere mu Disitulikiti y’e Luweero, Mulusa Academy Secondary School e Wobulenzi, n’amalira mu Luteete Secondary School e [[:en:Bamunanika|Bamunanika]], gye yatuula ebigezo bye ebya [[:en:O‑Level|O-Level]] . Oluvannyuma yaddayo mu Mulusa Academy okusoma [[:en:A-level|A-Level]] .<ref>http://observer.ug/lifestyle-entertainment/politics-has-taught-lillian-nakate-calmness/</ref>
Yewandiisa mu ttendekero lya Uganda Polytechnic Kyambogo, oluvannyuma eyafuuka ekitundu ku [[:en:Kyambogo_University|Yunivasite y'e Kyambogo]] gye yasomera dipuloma mu kukuba pulaani z'ebizimbe eya [[:en:Architectural_drawing|Diploma in Architectural Draftsmanship]], n’atikkirwa mu 2000. Mu 2007, yatikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], Yunivasite ya gavumenti esinga obunene era enkadde mu Uganda, n’afuna diguli ya mu kuzimba enguudo eya Bachelor of Science (BSc) in Civil Engineering. Diguli eyo yagyongerezaako diguli ey'okubiri ya Master of Science (MSc) mu mulimu gwe gumu, mu yunivasite y’emu, n’atikkirwa mu 2011. Alina ne [[:en:Project_planning|Certificate mu Project Planning and Management]], eyamuweebwa aba ''Institute of Statistics and Applied Economics'' mu Ssettendekero wa Makerere, mu 2008. ''Satifikeeti ye mu by’ensimbi n’okuddukanya bizinensi mu kuzimba enguudo'' yamuweebwa mu 2013, okuva mu [[:en:Multitech_Business_School|Multitech Business School]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], Ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref>https://news.mak.ac.ug/wp-content/uploads/2013/01/Makerere-63rd-Graduation-List-Full_0.doc</ref>
== Emirimu gye ==
=== Gye yatandikira ===
Nakate yasooka kukola nga [[:en:Draftsman|omukubi w’ebifaananyi]] era ng'akwasaganya ebiwandiiko mu ofiisi za Tectura International Planners, Architects and Project Managers mu Kampala, Uganda, gye yakolera okumala omwaka gumu, okuva mu 2000 okutuuka mu 2001. Oluvannyuma yakola nga yinginiya ow'okubiri (Assistant Engineering Officer) mu gavumenti eya wakati mu [[:en:Luweero_District|Disitulikiti y'e Luweero]] okumala emyaka etaano, okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Mu 2007, yalondebwa nga yinginiya w'e kibuga (Town Engineer) kya [[:en:Wobulenzi|Wobulenzi Town Council]], n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ena egyaddirira. Mu kiseera kye kimu yali aweereza nga Yinginiya ow'ekiseera owa Disitulikiti mu Disitulikiti y’e Luweero.
Mu 2011, yaddayo okukola mu bitongole by’obwannannyini nga kalabaalaba w'ebizimbe ebizimbibwa mu kkampuni ya ''Bestway General Contractors'', kkampuni y’ensi yonna ey’okuzimba ng’ekolera ne mu Uganda. Mu 2012, yakyusa n’agenda mu '''Parrot 50 Uganda Limited''', n’akola nga Dayirekita avunaanyizibwa ku by’obuyinginiya, okutuusa mu 2016. Mu kiseera kye kimu yaweereza nga yinginiya ey'ebuzibwako ku by'enguudo mu ''UB Consulting Engineers Limited'', kkampuni enzaaliranwa ekola ku by’okwebuuza ku bayinginiya.
=== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ===
Mu 2016, Nakate yeegatta ku byobufuzi bya Uganda eby’okulonda bwe yavuganya ku kifo ky’omubaka omukyala owa Disitulikiti y’e Luweero, ku kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . Yalondeddwa, n’awangula [[:en:Brenda_Nabukenya|Brenda Nabukenya]] owa [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]] . <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/former-mps-lillian-nakatte-florence-kintu-switch-to-wakiso-constituencies-</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Nakate mmemba ku kakiiko ka Paalamenti akakola ku bya ssaayansi ne tekinologiya era ye mumyuka wa ssentebe w'akakiiko ka Paalamenti akavunanyizibwa ku [[:en:Physical_infrastructure|bizimbibwa mu Ggwanga]] . <ref name="One">http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=338</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/luweero-to-vote-mp-for-5th-time-in-6-years-1654738</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Lillian Nakate mufumbo era maama w’abaana basatu, omuli omugogo gw’abalongo, abazaalibwa mu 2007 ne muganda waabwe (Kizza), eyazaalibwa oluvannyuma lw’omwaka gumu. <ref name="Two">https://en.wikipedia.org/wiki/AllAfrica.com</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Monica_Azuba_Ntege|Monica Azuba Ntege]]
* [[:en:Winnie_Kiiza|Winnie Kiiza]]
* [[:en:Ruth_Nankabirwa|Ruth Nankabirwa]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* Lillian Nakate ku mukutu gwa yintaneeti
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ke88gesg6zvk5z43t4r4fybqk4zblxd
Kwizera Eudia
0
12629
61394
46517
2026-07-11T16:45:42Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61394
wikitext
text/x-wiki
'''Kwizera Eudia''' yali Munnayuganda, munnabyabufuzi. Yali Munnakibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) era yaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey’omunaana ng’akiikirira [[:en:Kisoro_District|Disitulikiti y’e Kisoro]] .
== Emisomo gye ==
Yalina Satifikeeti ne Diguli mu kubudabuda abantu eya Bachelors Degree in Counselling. <ref name=":1">https://chimpreports.com/ex-kisoro-mp-eudia-kwizera-dead/</ref>
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Kwizera yalondebwa ng'omubaka omukyala akiikirira [[:en:Kisoro_District|Disitulikiti y'e Kisoro]] mu 2006 ng'aweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omunaana . Yakiikirira ekitundu kye nga mmemba w’ekibiina kya NRM okutuusa mu 2011. Mu kisanja kye ng'aweerereza mu [[:en:Parliament|Paalamenti]], yali yenyigira mu kukubaganya ebirowoozo ku mateeka n’okulwanirira abantu, wadde ng’emirimu egy’enjawulo egy’obukiiko n’etteeka lye yawagira tebiwandiikiddwako mu lujjudde. <ref>https://chimpreports.com/ex-kisoro-mp-eudia-kwizera-dead/</ref>
Mu kulonda kw'ababaka ba Paalamenti okwa 2011, Kwisera yafiirwa ekifo kye eri [[:en:Sarah_Mateke_Nyirabashitsi|Sarah Mateke Nyirabashitsi]] muwala w'eyali [[:en:Minister_of_State|Minisita omubeezi]] mu kiseera ekyo [[:en:Philemon_Mateke|Philemon Mateke]] . <ref name=":2">https://www.newvision.co.ugnull/</ref>
== Emirimu gye nga tonnafa ==
Yafa mu 2017 ku myaka 60 okuva mu ddwaaliro e Nsambya mu Kampala. <ref>https://chimpreports.com/ex-kisoro-mp-eudia-kwizera-dead/</ref> <ref>https://chimpreports.com/ex-kisoro-mp-eudia-kwizera-dead/</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1453179</ref> Kwizera kigambibwa nti yafa oluvannyuma lw’okulwala akaseera katono. <ref name=":0">https://thelocal.ug/ex-nrm-kisoro-mp-dies-short-strange-illness/</ref> Nga tannafa, yaliko omubaka wa Paalamenti Omukyala mu Palamenti ya Uganda ey’omunaana nga yali akiikirira Disitulikiti y’e Kisoro okuva mu 2006 okutuuka mu 2011 nga [[:en:Sarah_Mateke_Nyirabashitsi|Sarah Mateke Nyirabashitsi]], muwala wa eyali Minisita omubeezi, [[:en:Philemon_Mateke|Philemon Mateke]] tannakwata bubaka bwa Paalamenti obwa Disitulikiti y’e Kisoro. Kwizera yaziikibwa mu maka ga bajjajjaabwe mu Ggombolola y'e Rubugiru mu Disitulikiti y'e Kisoro.
Nga tannatandika byabufuzi, era yali akozesebwa ng’omukung’aanya w’abantu aba wansi mu kkampuni ya Compassion International. Yali mmemba ku lukiiko olufuzi mu African Queens and Women Cultural Leaders Network. Eudia, yalina omwana omu yekka ow’obulenzi ayitibwa Michael Kwizera.
Mu lukiiko lw’omubaka ba Africa olwatuula e Kenya, yakubirizza abakulembeze ba Africa okulongoosa ku mutindo gw'emmere elimibwa wamu n’okugirongoosa saako n’okugitunda. <ref>https://chimpreports.com/ex-kisoro-mp-eudia-kwizera-dead/</ref>
== Okufa kwe n’omukululo gwe yaleka ==
Kwizera yafa nga 12Ogwokutaano 2017 mu ddwaliro e Nsambya mu Kampala oluvannyuma lw’okulwalira akaseera katono. Kigambibwa nti we yafiira yali mu myaka gya nkaaga. Okufa kwe kwakungubagibwa nnyo banne mu byobufuzi n’abantu b’omu kitundu kye yali akiikirirra, abaali b'ejjukkanya okwewaayo kwe mu kuweereza abantu b’e Kisoro n’ebintu by’akoze mu bantu.
Yaziikiddwa mu maka ga bajjajjaabe mu Ggombolola y'e Rubuguri mu [[Kisoro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kisoro]] . Kwizera ayaleka omwana we omu yekka Michael Kwizera. <ref>https://chimpreports.com/ex-kisoro-mp-eudia-kwizera-dead/</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Sarah_Mateke_Nyirabashitsi|Sarah Mateke Nyirabashitsi]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’ababaka mu Paalamenti ya Uganda ey’omunaana]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Eudia, Kwizera}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
d15fg7j75hiyea5wj3bjsabuwh7vyhn
Kwebiha Joyce
0
12630
61260
45427
2026-07-11T16:40:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61260
wikitext
text/x-wiki
'''Kwebiha Joyce''' olumu ayitibwa ''Kwebiha Joyce Mama Mission'' Munnayuganda, munnabyabufuzi. Yali y'esimbawo ku bwannamunigina ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omunaana .
== Emirimu gye ==
Ye dayirekita wa leediyo ya Kyenjojo Development. <ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1164273</ref>
== Mu kisaawe ky'eby'obufuzi ==
Mu kuggulawo ofiisi y'ekibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] mu Gwekkuminogumu 2020 e Kyenjojo, Joyce ye yali omugenyi omukulu ku mukolo guno. <ref name=":1">https://www.independent.co.ug/kyenjojo-nup-office-opened-amidst-tight-security-guidelines/</ref> Yasaba emirembe n’obutebenkevu mu kiseera ky’okulonda kwa 2021 n’oluvannyuma lw’okulonda wadde nga wabeera enjawukana mu Bannayuganda mu sizoni y’ebyobufuzi n’oluvannyuma lw’akalulu nga kawedde. <ref name=":1" />
Mu 2007, omwaka Joyce lwe yeegatta ku Paalamenti ya Uganda ey’omunaana ng’omukyala [[:en:Member_of_parliament|omubaka my Paalamenti]] ya Uganda, yafuna okutiisibwatiisibwa okuttibwa okuva mu bawagizi b’omu ku baali beesimbyewo mu kulonda kw’aba ssentebe ba disitulikiti Local Council 5. Joyce yagamba nti okutiisatiisa okumutta kwava ku bigambibwa nti yali akubirako omu kw'abo abaali b'esimbyewo mu kaseera k'okulonda.<ref>https://allafrica.com/stories/200705290042.html</ref> Mu kutiisibwatiisibwa kuno okw'okumutta kwalimu n’okutiisatiisa okwokya leediyo ya Kyenjojo Development Radio, gye yali dayirekita. <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/kyenjojo-journalist-jailed-for-theft</ref>
Oluvannyuma mu Paalamenti eyaddako, Linda Timbigamba ow’emyaka 28, yawangula abadde mu ntebe, Joyce Kwebiha n’obululu 24,922, ku kifo ky’omubaka omukyala owa Kyenjojo era Kwebiha n’afuna obululu 20,106. <ref name=":2">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1283174</ref> Yaddirirwa Miriam Kesiime n'obululu 14,123 ne Theresa Kabasinguzi n'asembayo n'obululu 11,911. <ref name=":2" />
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka mu Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] .
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
jrc3luusbouk9nrx2jahhacghjyktug
Ssinabulya Sylvia Namabidde
0
12631
61321
45681
2026-07-11T16:43:20Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61321
wikitext
text/x-wiki
'''Ssinabulya Sylvia Namabidde''' (24 Ogwekkuminebiri 1964) Munnayuganda, munnabyabufuzi. Yafuuka [[:en:Member_of_parliament|omubaka wa Paalamenti]] owa [[:en:Mityana_District|Disitulikiti y'e Mityana]] <ref>https://www.govermeta.com/XX/Unknown/792287314165530/Mityana-District-Local-Government</ref> mu 2001. <ref name=":0">{{Cite web |url=http://wd2016.org/speaker/sylvia-ssinabulya/ |title=Archive copy |access-date=2026-02-05 |archive-date=2021-08-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210812175002/https://wd2016.org/speaker/sylvia-ssinabulya/ |url-status=dead }}</ref> Yaweereza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omunaana n'eyomwenda wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] .
== Emirimu gye ==
Namabidde alina ebisaanyizo mu by’enjigiriza, okuddukanya emirimu, n’ebyobulamu mu gavumenti n'e mu bitongole bya bannekolera gyange. <ref name=":0"/> <ref name=":1">{{Cite web |url=https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/21008-mps-pledge-to-amplify-demands-to-force-supply |title=Archive copy |access-date=2026-02-05 |archive-date=2022-03-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220324212023/https://www.observer.ug/features-sp-2084439083/57-feature/21008-mps-pledge-to-amplify-demands-to-force-supply |url-status=dead }}</ref> mu nkola y'ebyobufuzi by'eggwanga,yaleeta etteeka eppya erikwata ku kulabirira bamaama era n'atandikawo etteeka eppya mu Uganda okuteeka obujjanjabi ku mbalirira ya Uganda omulundi ogwasooka.<ref name=":0" /> <ref name=":1" /> Amanyiddwa nnyo olw’okulwanirira bamaama. <ref name=":0" /> <ref name=":1" /> Namabidde nga naye mulwanirizi w'eddembe ly'abakyala, atumbula obulamu bw'okuzaala n'okutaasa obulamu bwa bamaama n'abaana baabwe abaakazaalibwa. <ref name=":2">https://allafrica.com/stories/200611281499.html</ref> Mu 2006, yafuna ekikangabwa bwe yakizuula nti gavumenti yali tetwala nsonga ya kufa kwa bamaama n’abaana abawere ng’ekikulu. <ref name=":2" />
Ssinabulya ye ssentebe w’ekibiina ky'aba minisita n'ababaka ba Paalamenti abakyala ekya Network of African Women Ministers and Parliamentarians. <ref name=":1"/> Ye ssentebe w’akakiiko ka Cheza ekyawandiisibwa nga 22, Ogsooka 2014 era nga kyatongozebwa mu butongole kaminsona w’ebyenjigiriza n’emizannyo nga 28, Ogwomusanvu 2014. <ref name=":3">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/once-more-over-what-kwepena-looks-like-now-1739786</ref> Essomero eryasooka okukkiriza omuzannyo guno lyali Greenhill Academy. <ref name=":3" /> Cheza era emanyiddwa nga ''Okwepena'' (Luganda) muzannyo kumpi buli muwala omuto gwe yazannyanga, buli wamu, ne ku mabbali g’ekkubo. <ref name=":3" />
Ye Ssentebe omulonde ow’akakiiko k'obuweereza mu Disitulikiti y’e Mityana aka Mityana District Service Commission. <ref>https://www.govermeta.com/XX/Unknown/792287314165530/Mityana-District-Local-Government</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’ababaka mu Paalamenti ya Uganda ey’omunaana]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.govermeta.com/XX/Unknown/792287314165530/Mityana-District-Local-Government Gavumenti ez’ebitundu mu Disitulikiti y’e Mityana]
{{DEFAULTSORT:Namabidde, Ssinabulya Sylvia}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ttpbldpbub4isj1tyrni5vd2dx130yd
Gertrude Kulany
0
12632
61519
56588
2026-07-11T17:12:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61519
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gertrude Kulany''' (23 Ogwekkuminogumu 1951 – 28 Ogusooka 2021) yali Munnayuganda, mubaka mu Paalamenti ya Uganda, munnabyabufuzi, era omulwanirizi w'eddembe ly'abaana ab'obuwala ku nsonga y'[[:en:Female_genital_mutilation|okusalako ebitundu byabwe eby'ekyama]] . Kulany yaweereza mu lukiiko lwa Ssemateeka mu 1994, n'oluvannyuma n’akiikirira [[:en:Kapchorwa_District|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] ng’omubaka omukyala mu Paalamenti akiikirira Disitulikiti eyo wakati wa 2001 ne 2006 mu Paalamenti ya Uganda ey’omusanvu.
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Kulany yazaalibwa David ne Joyce Arapta. <ref name=":0">https://aplusfuneralmgt.com/obituary/hon-gertrude-chelangat-kulany/</ref>
Yasomera mu [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Marys College Namagunga]] okusoma siniya, n’oluvannyuma n'agenda e [[:en:Makerere_University|Makerere Yunivasite]] mu matendekero aga waggulu. Era yalina dipulooma mu nkola y'amakolero ne satifikeeti mu nsonga z'abakyala eya [[:en:Women's_studies|Women's Studies]] .
== Emirimu gye ==
=== Eby'obufuzi ===
Kulany yali mu lukiiko lwa National Resistance Council wakati wa 1989 ne 1996. <ref name=":1">https://www.parliament.go.ug/cmis/views/fdd7d0ed-4162-416b-805b-d6d7a95a08a3%253B1.0</ref> Mu kulonda kwa [[:en:1994_Ugandan_Constituent_Assembly_election|Uganda okwa 1994 mu lukiiko lwa Ssemateeka wa Uganda]], Kulany yalondebwa ng'omubaka okukiikirira [[:en:Kapchorwa_District|Disitulikiti y'e Kapchorwa]] era n'aweereza mu kifo kino okutuusa mu 1995. Oluvannyuma, yaweereza ng'omubaka omukyala akiikirira mu Kapchorwa mu Paalamenti ya Uganda ey’omusanvu okuva mu 2001 okutuuka mu 2006.
=== Okuwangulwa kwa kamyufu k'ekibiina kya NRM ===
Mu kalulu k'ekibiina kya NRM ak'ani anakikwatira bendera nga beetegekera okulonda kwa bonna okwa 2006, Kulany yawangulwa [[:en:Rukiya_Chekamondo|Rukiya Chakamondo]] eyagenda mu maaso n’amusikira ku bw'omubaka omukyala owa [[:en:Kapchorwa_District|Kapchorwa]] .
=== Emirimu gye egy'okulwanirira eddembe ly’obuntu ===
Kulany yakola kampeyini z'okulwanyisa [[:en:Female_genital_mutilation|okusalako ebitundu by'ekyama by'abakyala]] .<ref>https://www.thenewhumanitarian.org/fr/node/236577</ref> Yawakanya enkola ebadde ebunye mu bitundu by’e Sabiny ne Pokot mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] era n’awaayo obujulizi mu mpaaba z’amateeka ez’amaanyi ng’ayagala okufuula ekimenya amateeka. Ebintu bye yakola mwalimu okuwa obujulizi obusookerwako eri amateeka n'okulwanirira eddembe ly'abakyala mu Uganda v.Attorney General, ogwagamba nti okukomola abakyala kutyoboola eddembe lya Ssemateeka.
Mu kiseera kye yamala mu Paalamenti, yawagira kaweefube w’okukola etteeka erifuula [[:en:Female_genital_mutilation|okukomola abakyala]] omusango ng’asindiikiriza abakola n’abatumbula omukolo guno okuvunaanyizibwa. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-kapchorwa-woman-mp-gertrude-kulany-dies-3271548</ref>
Mu mboozi z’amawulire ne lipoota z’ensi yonna, Kulany yanyonyola ku puleesa z’obuwangwa n’okusoomoozebwa mu mbeera z’abakyala naddala abo abalwanisa enkola eno ng’essira aliteeka ku by'enjigiriza n’okumanyisa abantu mu kitundu ng’ebikozesebwa ebikulu mu nkyukakyuka. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-kapchorwa-woman-mp-gertrude-kulany-dies-3271548</ref>
=== Enzirukanya y’emirimu ===
Kulany yaliko omumyuka wa ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa National Enterprise Corporation (NEC) (2014–2015). <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-kapchorwa-woman-mp-gertrude-kulany-dies-3271548</ref> nga kwotadde n'okubeera memmba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:National_Social_Security_Fund_(Uganda)|National Social Security Fund (NSSF)]] Kulany era yaliko omumyuka wa dayilekita w'okunoonyereza mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]] okuva mu 2005 okutuusa mu 2006[[Ekitongole kya National Social Security Fund (Uganda)|]]
== Ebimukwatko eby'omunda ==
Kulany yafa [[:en:Cancer|kookolo]] nga 28 Ogusooka 2021. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-kapchorwa-woman-mp-gertrude-kulany-dies-3271548</ref> We yafiira, yalina emyaka 69 era yali ajjanjabiddwa mu malwaliro ag'enjawulo omuli Kampala, Nairobi ne Buyindi olw’obulwadde bwe. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/former-kapchorwa-woman-mp-gertrude-kulany-dies-3271548</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Kapchorwa_District|Disitulikiti y’e Kapchorwa]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Rukiya_Chekamondo|Rukiya Chekamondo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{DEFAULTSORT:Kulany, Gertrude}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
j9qhaw4luemq03mzvd638fjz21w00n0
Acayo Christine Cwinya
0
12633
60966
47924
2026-07-11T15:55:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60966
wikitext
text/x-wiki
'''Acayo Christine Cwinya''' era amanyiddwa nga ''Christine Cwinya-Ai Acayo'' (Yazaalibwa nga 31 Ogwomusanvu 1968) Munnayuganda, munnabyabufuzi mu Uganda. Yaliko [[:en:Member_of_parliament|omubaka wa Paalamenti]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'omwenda ng'akiikirira [[:en:Nebbi_District|Disitulikiti y'e Nebbi]] . <ref name=":0">https://web.archive.org/web/20221006082731/https://everypolitician.org/uganda/parliament/term-table/9.html</ref> Mmemba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] .
== Emisomo gye ==
Azalibwa Jonam. Mu 1993, Acayo yatikkirwa diguli eyookubiri mu by'enjigiriza, okuteekateeka n'okuddukanya emirimu eya Master's Degree in Education okuva ku [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] . <ref name=":1">https://www.newvision.co.ug/articledetails/1279876</ref>
== Olugendo lwe mu by'obufuzi ==
Ye mukwasi wa bendera omutongole ow'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu Disitulikiti y’e Nebbi. Mu kwogera kwe okw’ebyobufuzi, yakubirizza obwetaavu bw’abantu bonna okukolera awamu okulwanyisa obutamanya, obwavu n’endwadde mu Nebbi okuggyako okulwanagana.<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/demand-for-cancer-vaccine-overwhelms-health-ministry-1534830</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://morph.io/everypolitician-scrapers/uganda-parliament-scraper morph.io: buli munnabyabufuzi-asika/uganda-parliament-esika]
* [https://www.acode-u.org/uploadedFiles/PSDA12.pdf https://www.acode-u.org/Fayiro eziteekeddwako/PSDA12.pdf]
* [https://web.archive.org/web/20220626234118/https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/2011_Woman_MP.pdf]
* [https://www.yumpu.com/id/document/view/5896404/women-representatives Abakyala Abakiise]
{{DEFAULTSORT:Cwinya, Acayo Christine}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
elg0nwlu10uxjhllv21vb3xcurnw0xu
Sylvia Bahireira Tumwekwase
0
12634
61273
59015
2026-07-11T16:40:52Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61273
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Sylvia Bahireira Tumwekwase''', amanyiddwa nga '''Omushaho''', Munnayuganda munnabyabufuzi, mubaka mu Paalamenti era nnaansi omutendeke. Ye mubaka omukyala akikirira [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kamwenge]] mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkuminemu. Era yali mmemba ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'obulamu mu Uganda okuva mu 2021 okutuuka mu 2022 n'akakiiko akakakasa Gavumenti akamanyiddwa nga "Government Assurances Committee".<ref>{{Cite web |last=murami |date=2022-01-17 |title=MPs probe existence of private pharmacies in Mulago Hospital |url=https://www.parliament.go.ug/news/5531/mps-probe-existence-private-pharmacies-mulago-hospital |access-date=2024-04-09 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite book |title=8. MEMBERSHIP OF THE HEALTH COMMITTEE (2021-2022) |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20HEALTH%20COMMITTEE%20%282021-2022%29.pdf |publisher=The Parliament of Uganda |location=Uganda |pages=1 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Express |first=The Daily |date=2022-01-17 |title=MPs probe existence of private pharmacies in Mulago hospital |url=https://dailyexpress.co.ug/2022/01/17/mps-probe-existence-of-private-pharmacies-in-mulago-hospital/ |access-date=2024-04-09 |website=Daily Express |language=en-US}}</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Bahireira yazaalibwa mu [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kamwenge]] mu Buggwanjuba bwa Uganda mu Bukama bwa Tooro.<ref name=":02">{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2023-07-25 |title=Bahireira Tumwekwase Sylvia: Biography, Early Life, Family, Education, Career and Achievements. |url=https://flashugnews.com/bahireira-tumwekwase-sylvia-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=2024-04-07 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref>
Bahireira yatikkirwa diguli esooka mu by'obujjanjabi okuva ku Clarke International University (CIU) mu 2012.<ref name=":02" /><ref name=":2">{{Cite web |title=Alumni Turned MP |url=https://issuu.com/nanyongaclarke/docs/mag_final/s/12869069 |access-date=2024-04-09 |website=issuu |language=en |archive-date=2025-04-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250406182150/https://issuu.com/nanyongaclarke/docs/mag_final/s/12869069 |url-status=dead }}</ref> Yatikkirwa diguli ey'okubiri mu by'obujjanjabi okuva ku [[Uganda Martyrs University|Uganda Martrys University]] Nkozi.<ref name=":2" /><ref name=":02" />
== Emirimu gye n'obumanyirivu ==
Bahireira yaweerezaako nga akulira eby'obujjanjabi n'abazaalisa ku ddwaaliro e Rukungyu mu [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kamwenge]].<ref name=":2" /> Yaweerezaako ng'akulira ebyobulamu mu [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamwenge]].<ref name=":02" /> Oluvannyuma Bahireira yalekulira emirimu gya gavumenti neeyegatta ku ekitongole kya Bubirigi ekya Belgian developing agency nga bw'akwasaganya n'ebirubirirwa bye mu byobufuzi. Mu 2020, yavuganya ng’omukwasi wa bendera y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement (NRM)]] kyokka n’awangulwa Azairwe Dorothy Kabaraitsya.<ref name=":02" />
Mu 2021, Bahireira yesimbawo ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira [[Kamwenge (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kamwenge]] ng’avuganya ku bwa nnamunigina mwe yafunira obululu 38,309 era nga yawangula Azairwe Dorothy Kabaraitsya gwe yali avuganya naye nga yafuna obululu 36,601.<ref>{{Cite book |year=2021 |title=The Electoral Commission Report on The 2020/2021 General Election |url=https://www.ec.or.ug/sites/default/files/docs/EC%20REPORT%202020_2021.pdf |publisher=The Electoral Commission |location=Uganda |pages=184 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Bahireira Tumwekwase Sylvia - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/bahireira-tumwekwase-sylvia-10350/ |access-date=2024-04-07 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
Bahireira yaweereza ku kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’obulamu mu 2021 okutuuka mu 2022.<ref name=":1" /><ref>{{Cite book |year=2022 |title=REPORT OF THE COMMITTEE ON HEALTH ON THE PUBLIC HEALTH (AMENDMENTI BILL, 2O2I |url=https://bills.parliament.ug/attachments/HEA3-22-Report%20on%20the%20Public%20Health%20(Amendment)%20Bill,%202021.pdf |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Uganda |publication-date=2022 |pages=45 |language=en}}</ref> Era ne ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kukakasa Gavumenti n’okussa mu nkola.
== Soma ne bino ==
* [[Susan Nakawuki]]
* [[Lillian Bagala]]
* [[Akumu Catherine Mavenjina]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Ababaka abakyala mu Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Ba mmemba ba Paalamenti ya Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
0u1xymdzt94hifoysq1gfie0hlxo4if
Grace Namara
0
12637
61118
56685
2026-07-11T16:31:28Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61118
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Grace Namara''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzi era mubaka wa Paalamenti. [[:en:Member_of_parliament|Yakiikiridde]] [[:en:Lyantonde|Disitulikiti y’e Lyantonde]] mu Paalamenti ya Uganda ey’omunaana. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/life-after-parliament--1665454</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/100-mps-who-signed-dodged-house-listed-1536298</ref> <ref name=":1">https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> <ref name=":2">https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Namara mufumbo eri Mw. Godfrey Kirumira Munnayuganda era omusuubuzi. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> <ref name="monitor.co.ug">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kirumira-city-lawyer-fight-over-property-1850140</ref>
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Namara yavuganya ne Ruth Asiimwe Karyaju [[:en:Partisan_primary|mu kulonda kw'ekibiina]] kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] mu Disitulikiti y’e Lyantonde kyokka oluvannyuma n’aggyayo obwagazi n’eyeesimbyewo ku bwannamunigina. <ref name=":0">{{Cite web |url=https://ulii.org/akn/ug/judgment/ughc/2011/21/eng@2011-02-17 |title=Archive copy |access-date=2026-02-10 |archive-date=2025-08-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250802182751/https://ulii.org/akn/ug/judgment/ughc/2011/21/eng@2011-02-17 |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref> Mmemba w’ekibiina kya Visionary Women Sacco, ekibiina ky’ababaka abakyala nga 50. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/life-after-parliament--1665454</ref>
Mu 2010, Kanyaruju yatwala Namara mu kkooti ku musango gw’obwannannyini, kubanga Namara teyalina bisaanyizo bya kusoma bya s.6 (Uganda Advanced Certificate of Education eyeetaagibwa okuvuganya ku kifo mu Paalamenti ya Uganda).
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Namara, Grace}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
47q26h4pb8c3b9e796ngjkejci691ie
Josyline Kamateneti
0
12638
61277
45673
2026-07-11T16:41:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61277
wikitext
text/x-wiki
[[File:Kamateneti_Josyline.jpg|thumb|Kamateneti Josyline ]]
'''Josyline Kamateneti''' [[:en:Uganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzi era mubaka mu Paalamenti. Ye [[:en:Member_of_parliament|MP]] omukyala akiikirira [[:en:Ntungamo_District|Disitulikiti y'e Ntungamo]] wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]. <ref>{{Cite web |url=https://mulengeranews.com/western-ugandas-failed-mps-how-they-performed-inside-the-2021-ballot-box/ |title=Archive copy |access-date=2026-02-10 |archive-date=2024-12-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241211071129/https://mulengeranews.com/western-ugandas-failed-mps-how-they-performed-inside-the-2021-ballot-box/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.google.com/search?q=%22Josyline+Kamateneti%22+daily+monitor&oq=%22josyline+kamateneti%22+&gs_lcrp=EgZjaHJvbWUqBggCEEUYOzIGCAAQRRg7MgYIARBFGDsyBggCEEUYOzIGCAMQRRhA0gEJMzk4MzRqMGo3qAIAsAIA&sourceid=chrome&ie=UTF-8</ref> Era mmemba ku kakiiko k’ebyenjigiriza n’emizannyo. <ref>http://kawowo.com/2021/09/22/mps-tour-lugogo-sports-facility-hold-brain-storming-meeting-with-national-council-of-sports/</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Josyline yazaalibwa nga 16 Ogwokuna 1982 ku kyalo Nyabushenyi, mu ssaza ly’e Nyabushenyi mu Disitulikiti y’e Ntungamo eri omugenzi Tadeo Kanyankore - Kakiga ne Norah Twinomugisha. <ref name=":0">https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_94816</ref>
Josyline pulayimale yagisomera mu Nyakisa Primary School, Horny High School - Kabale ne Immaculate Heart Nyakibare Girls' Secondary School mu misomo gye egya O' levo ne A' levo. Yatikkirwa diguli mu by'obusuubuzi okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] nga yakuguka mu by’ensimbi.
Josyline yakolako ne Crane Bank n'oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Bank_of_Uganda|Bank of Uganda]] gye yakolera ng’omubalirizi w’ebitabo.
== Ebimukwatako mu by'obufuzi ==
Josyline Kamateneti yavuganya ku kifo ky'[[:en:Member_of_parliament|omubaka]] omukyala owa [[:en:Ntungamo_District|Disitulikiti y’e Ntungamo]] n’akwata ekifo ekisooka n’obululu 156022, Natherine Matsiko Namara n’akwata ekyokubiri n’obululu 9175, Deborah Namara n’akwata ekyokusatu n’obululu 4789 ate Sayuni Crinimh n’akwata eky'okuna n’obululu 4641. <ref>{{Cite web |url=https://mulengeranews.com/western-ugandas-failed-mps-how-they-performed-inside-the-2021-ballot-box/ |title=Archive copy |access-date=2026-02-10 |archive-date=2024-12-11 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241211071129/https://mulengeranews.com/western-ugandas-failed-mps-how-they-performed-inside-the-2021-ballot-box/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Josyline mufumbo eri Sande Baata-Kaketto era alina abaana 4.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Kamateneti, Josyline}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
arepcq22271rnna1gbl68h0ord6z3uq
Juliet Kakande Nakabuye
0
12639
61232
56465
2026-07-11T16:38:28Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61232
wikitext
text/x-wiki
'''Juliet Kakande Nakabuye''' (yazaalibwa nga 13 Ogusooka 1978) Munnayuganda, munnabyabufuzi mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkuminemu wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ng'akiikirira [[:en:Masaka_City|Masaka City]] . <ref name=":0">https://ugleader.com/leader/1011/nakabuye-juliet-kakande</ref> <ref>https://ugsound.com/my-leader-detail/100/NAKABUYE-JULIET-KAKANDE</ref> <ref>https://www.independent.co.ug/tag/juliet-kakande-nakabuye/</ref> <ref>{{Cite web |url=https://eyemediauganda.com/2023/05/26/its-me-in-romance-video-masaka-woman-juliet-nakabuye-admits-tweeps-hit-at-her/ |title=Archive copy |access-date=2026-02-10 |archive-date=2024-08-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240810232239/https://eyemediauganda.com/2023/05/26/its-me-in-romance-video-masaka-woman-juliet-nakabuye-admits-tweeps-hit-at-her/ |url-status=dead }}</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mpuuga-scoffs-at-government-over-ban-on-relief-food-distribution-3480910</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_135959</ref> <ref name=":1">https://ugandaradionetwork.net/story/masaka-city-leaders-petition-lands-ministry-over-falsification-of-titles?districtId=486</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_136192</ref> <ref>https://sunrise.ug/news/202009/who-got-who-missed-the-nup-flag-for-mp.html</ref>
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Ono wa kakiiko akagaba emikisa egy'enkanankana n'akakiiko ka bakozi ba gavumenti ne Gavumenti ez'ebitundu mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] . Yali omu ku bakulembeze b’Ekibuga Masaka abaasaba Minisitule y’Ebyettaka Olw’okutunda ebyapa ebijingirire.
== Laba ne bino ==
* [[:en:Florence_Namayanja|Florence Namayanja]]
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkuminemu]]
* [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]]
* [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://x.com/juliet_kakande?lang=en Juliet Nakabuye Kakande ku mukutu gwa Twitter]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
neztn7bwg1f1cyyeqysn099an6o72yx
Margret Okunga Makoha
0
12640
60991
45566
2026-07-11T15:55:51Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60991
wikitext
text/x-wiki
'''Margret Okunga Makoha''', amanyiddwa nga '''Margaret Makokha''', Munnayuganda, munnabyabufuzi eyasooka okuba [[:en:Member_of_parliament|omubaka wa Paalamenti]] omukyala owa [[:en:Namayingo_District|Disitulikiti y’e Namayingo]] empya mu kulonda kwa bonna okwa 2021 wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>https://allafrica.com/stories/201007261250.html</ref> <ref>https://namayingo.go.ug/news/namayingo-pdm-beneficiaries-receive-money</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkuminemu]]
* [[:en:Namayingo_District|Disitulikiti y’e Namayingo]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
eknwrfutb501i620ty5i4z1w6ilysq8
61077
60991
2026-07-11T16:00:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61077
wikitext
text/x-wiki
'''Margret Okunga Makoha''', amanyiddwa nga '''Margaret Makokha''', Munnayuganda, munnabyabufuzi eyasooka okuba [[:en:Member_of_parliament|omubaka wa Paalamenti]] omukyala owa [[:en:Namayingo_District|Disitulikiti y’e Namayingo]] empya mu kulonda kwa bonna okwa 2021 wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>https://allafrica.com/stories/201007261250.html</ref> <ref>https://namayingo.go.ug/news/namayingo-pdm-beneficiaries-receive-money</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkuminemu]]
* [[:en:Namayingo_District|Disitulikiti y’e Namayingo]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
* [[:en:Member_of_parliament|Omubaka wa Paalamenti]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
izv7a248qiuw2s7qpufvbqlp1b5ez0y
Faith Nakut
0
12641
61253
56031
2026-07-11T16:39:43Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61253
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Faith Nakut''' era amanyiddwa nga '''''Nakut Faith Loru Chuna''''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era omubaka mu Paalamenti ya Uganda omukyala akiikirira [[:en:Napak_District|Disitulikiti y’e Napak]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey’ekkuminemu wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-raise-concern-over-high-maternal-deaths-in-karamoja/</ref> <ref name="Waswa">https://www.pulse.ug/news/speaker-tayebwa-calls-for-urgent-meeting-over-mps-questionable-dress-code/mmtxyr3</ref> <ref>https://atekerfm.com/news-d/Napak-woman-MP-urges-parliament-to-reject-policy-that-mandates-degrees-for-nursery-school-teachers-uB7oI/</ref> <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165220</ref> <ref>https://thecooperator.news/nrm-s-todwong-urges-karimojongs-on-peace-building/</ref> <ref name=":0">https://ugleader.com/leader/1017/nakut-faith-loru</ref>
== Ofiisi y’ebyobufuzi ==
Mu 2024, yawa [[:en:Ministry_of_Health_(Uganda)|minisitule y’ebyobulamu]] omulimu gw’okunoonyereza ku miwendo gy'abakyala abafiira mu sanya egyali gilinye mu ddwaliro ekkulu erya [[:en:Moroto_Town|Moroto]] Regional Referral oluvannyuma lw’okufa kwa Sarah Nadiye, omukyala ow’ekkumi n’ababiri okufa mu 2024 mu kitundu ky’e Karamoja. <ref>https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-raise-concern-over-high-maternal-deaths-in-karamoja/</ref> Yasaba Paalamenti ya Uganda okugaana enkola ya Minisitule y’ebyenjigiriza ey'abasomesa ba nasale bonna okufuna diguli. <ref>https://atekerfm.com/news-d/Napak-woman-MP-urges-parliament-to-reject-policy-that-mandates-degrees-for-nursery-school-teachers-uB7oI/</ref> Era yayogera ku miwendo gy’okusoma n’okuwandiika egya wansi mu kitundu ky’e Karamoja. <ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_165220</ref> <ref>https://thecooperator.news/nrm-s-todwong-urges-karimojongs-on-peace-building/</ref> Faith era mu kiseera kino aweereza ku kakiiko k’ebyensimbi, akakiiko akakola ku by'enguudo n'ebizimbe, n’akakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti (Gavumenti y’ebitundu) mu Paalamenti ya Uganda. Era abadde alwanisa okukukusa abaana mu kitundu kino. <ref>https://www.thekampalareport.com/tag/hon-faith-nakut</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkuminemu]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Napak_District|Disitulikiti y’e Napak]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://x.com/faithchuna1?lang=en Nakut Faith Loru Chuna ku mukutu gwa Twitter]
* [https://www.signalhire.com/profiles/faith-nakut-chuna%27s-email/159606795 Faith Nakut Chuna ku email & essimu]
* [https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=371336 https://ugandaradionetwork.net/a/fayiro.php?fayiroId=371336]
* [https://dailyexpress.co.ug/topics/faith-nakut/ https://dailyexpress.co.ug/emitwe/okukkiriza-nakit/]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Nakut, Faith}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
97ky5yu7ih457f9nqar5zbffrcrsh14
Betty Muzanira
0
12642
61377
54204
2026-07-11T16:45:26Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61377
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Betty Muzanira Bamukwatsa''' (yazaalibwa 3 Ogwomwenda 1968) Munnayuganda, [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era nga yaliko omukyala omubaka mu [[:en:Parliament|Paalamenti]] eyali akiikirira [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]], mu Buggwanjuba bwa [[:en:Uganda|Uganda]] .
== Obuto bwe n’obuyigirize ==
Muzanira yazaalibwa ku kyalo Bwera mu Ggombolola y'e Rushasha mu ssaza ly’e Nyakagyeme mu Konsityuwensi y’e Rujumbura mu Disitulikiti y’e Rukungiri. Yazaalibwa Stanley Katakara ne Veronica Buhenda.
Muzanira alina diguli mu busomesa bwa pulayimale okuva mu Uganda Matryrs University Nkozi. <ref name=":0">https://softpower.ug/who-is-betty-muzanira-rukungiris-newly-elected-woman-mp/</ref> Yewandiisa okufuna satifikeeti y'abasomesa mu kibiina eky'okusatu eya Grade III mu ttendekero ly'abasomesa erya Rukungiri Teachers College Nyakaina. Oluvannyuma yaddayo okusoma n’afuna Dipulooma mu kusomesa Pulayimale okuva mu ttendekero ly’abasomesa erya National Teachers' college Kakoba mu Mbarara.
== Emirimu gye ==
Muzanira yagutandika emirimu gye mu by’enjigiriza ng'[[:en:Teacher|omusomesa]] gy’amaze emyaka egisukka mu makumi abiri ng’asomesa abayizi enkumi n’enkumi ku mutendera gwa nasale. Yasomesa mu masomero ag’enjawulo omuli Rukungiri Modern primary school ne Rukungiri universal primary school, era n’atandikawo kindergarten ye mu 2005, LittleAngels infants Primary school e Rukungiri. Muzanira era yaweereza ku bukiiko obukulembera mu masomero ag'enjawulo, amatendekero g’eddiini, amatendekero g’abasawo n'ebitongole ebirala. <ref>https://observer.ug/news/fdc-s-muzanira-wins-rukungiri-woman-mp-by-election/</ref>
Mu kiseera kino, yamanyibwa nnyo nga ‘Teacher Betty’.
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Muzanira yatandika olugendo lwe olw’ebyobufuzi nga Ssentebe LC3 ku Ggombolola y'e Rukungiri wakati w’omwaka 2001 ne 2006. Oluvannyuma yafuuka kansala wa Disitulikiti ng’akiikirira omuluka gw’e Rwakabengo mu munisipaali y’e Rukungiri. Wano, era yaweerezaako ng’omumyuka wa ssentebe w’ekibiina ekigatta aboogezi b’ebibuga mu ggwanga ku mutendera gw’eggwanga era mu kiseera ekimu n’aweereza nga pulezidenti wa Kiraabu ya [[:en:Rotary_club|Rotary club]] eya Rukungiri.
Nga 1 Ogwomukaaga 2018, Muzanira yalangirirwa ng’[[:en:Member_of_parliament|omubaka mu Paalamenti]] omukyala wansi w'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|FDC]] (Forum for Democratic Change) oluvannyuma lw’okuwangula akalulu akaali ak’okujjuza ekifo. <ref>https://observer.ug/news/fdc-s-muzanira-wins-rukungiri-woman-mp-by-election/</ref> <ref>https://ugmirror.com/index.php/2018/06/20/muzanira-finally-sworn-in-as-rukungiri-woman-mp/</ref>
== Bye yafuna ==
* 2001 - yalondebwa ssentebe wa LC3 Rukungiri town council
* 2007- yafuuka kansala wa Disitulikiti ku Munisipaali y’e Rukungiri
* 2018 - Omubaka wa Paalamenti omukyala omulonde owa Disitulikiti y'e Rukungiri
== Okusika omuguwa ==
Muzanira yali yeenyigira mu musango gwa kkooti ku kkooti enkulu e Kabale mu 2016 gye yali yeemulugunya ku kikolwa ky’okubba obululu ekyakolebwa mu kulonda kwa 2016. Oluvannyuma omusango guno gwasindikibwa mu kkooti ensukkulumu era okulonda ne kulagibwa okuddibwamu mu Disitulikiti y’e Rukungiri. <ref>https://observer.ug/news/fdc-s-muzanira-wins-rukungiri-woman-mp-by-election/</ref> <ref>https://observer.ug/news/fdc-s-muzanira-wins-rukungiri-woman-mp-by-election/</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Betty Muzanira nnamwandu era maama wa omwana omu.
Ebijuliziddwa{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Muzanira, Betty}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
c4niu07d94xzza95himzs5kq4l93tcl
Eugenia Nassolo
0
12643
61303
45816
2026-07-11T16:42:23Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61303
wikitext
text/x-wiki
munnayuganda omutandisi w'emirimu era munnabyabufuzi nga ye mubaka wa Paalamenti omulonde owa Lubaga ey'obukiika ddyo wansi wa [[National Unity Platform]] mu Paalamenti ey'ekkumi n'ebiri. <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-17 |title=Kawalya, Nassolo win as NUP sweeps Rubaga |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kawalya-nassolo-win-as-nup-sweeps-rubaga--5329760 |access-date=2026-02-08 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Awo nga mu Mwezi ogwokubiri 2023, Nassolo yatikkirwa ddiguli esooka [[mu ngeri embeera z,ebitiundu gye zikosaamu abantu ababiwangaaliramu]] ([[Community Psychology]]-BCPS) okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] . Okunonyerezaa kwe okw'okusama kwalimu okunoonyereza ku kukabirirwa (Stress) ,enkola y’okugumira embeera n’obulamu obulungi mu birowoozo. <ref>{{Cite web |title=Makerere University |url=https://dissertations.mak.ac.ug/browse?value=Nassolo%2C+Eugenia&type=author#:~:text=0%2D9,particular%20a%20correlational%20study%20...}}</ref>
== Emirimu gye ==
Nassolo mubaka wa Paalamenti owa ow'ekitundu kya Lubaga ey'obukiika ddyo mu paalamenti ey'ekkumi n'ebiri ng'akiikirira [[National Unity Platform|ekibiina kya National Unity Platform]] . Yawangula abeesimbawo munaana mu kuvuganya kwe kumu n’obululu 35,366. <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-17 |title=Kawalya, Nassolo win as NUP sweeps Rubaga |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kawalya-nassolo-win-as-nup-sweeps-rubaga--5329760 |access-date=2026-02-08 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kawalya-nassolo-win-as-nup-sweeps-rubaga--5329760 "Kawalya, Nassolo win as NUP sweeps Rubaga"]. ''Monitor''. 2026-01-17<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-08</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |title=NUP MP Defies Party, Contests as Independent : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/nup-mp-defies-party-contests-as-independent |access-date=2026-02-08 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Mu kwetegekera okulonda kwa bonna okwa 2021, yammibwa ttiketi ya [[National Unity Platform]] eyaweebwa [[Aloysius Mukasa|Aloysious Mukasa]] . Oluvannyuma yeesibawo ng'akwatidde ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] bendera . Kyokka yawangulwa wadde nga yawagirwa [[Ekeleziya katulika]] n’[[Obwakabaka bwa Buganda]] . <ref>{{Cite web |date=2025-11-29 |title=Nassolo's race to lose as Lukyamuzi returns |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/nassolo-s-race-to-lose-as-lukyamuzi-returns-5281318 |access-date=2026-02-08 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-11-30 |title=Malende's no-show puts Kampala Woman seat back in play |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/malende-s-no-show-puts-kampala-woman-seat-back-in-play-4841102 |access-date=2026-02-08 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-09-21 |title=The changing face of Rubaga South leadership |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/the-changing-face-of-rubaga-south-leadership-4770058 |access-date=2026-02-08 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ekirala, yawaaba ebyava mu kulonda mu kkooti enkulu kyokka oluvannyuma omusango n’aguggyayo. <ref>{{Cite web |last=Kazibwe |first=Kenneth |title=Petition challenging NUP's Aloysius Mukasa election withdrawn |url=https://nilepost.co.ug/news/114502/petition-challenging-nups-aloysius-mukasa-election-withdrawn |access-date=2026-02-08 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-09-02 |title=News: Petition against Rubaga South MP withdrawn |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/petition-against-rubaga-south-mp-withdrawn-NV_113803_022026 |access-date=2026-02-08 |website=New Vision}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Justine Nameere|Justine Nameere, omusajja omulala]]
* Mastula Namatovu
* Shamim Nambassa
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://www.watchdoguganda.com/news/20250930/184641/meet-eugenia-nassolo-nups-pick-for-lubaga-south-mp-seat.html Sisinkana Eugenia Nassolo eyeesimbyewo ku tikiti ya NUP]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
9qg591zxe35gl5sahcry1l75eb9mlxq
Rose Nalubowa
0
12644
61405
60545
2026-07-11T16:45:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61405
wikitext
text/x-wiki
'''Rose Nalubowa''' Munnayuganda, [[:en:Teacher|musomesa]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] eyavuganya ku kifo ky'omubaka omukyala ow'[[:en:Masaka|ekibuga Masaka]] mu kulonda kwa bonna okwa 2026 wansi w'ekibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] . Ono yaliko omumyuka w’omukulu w’essaza ly’e [[:en:Buddu|Buddu]] (Pookino). <ref name=":1">https://mulengeranews.com/masaka-city-woman-mp-seat-controversy-rcc-ahmed-washaki-defends-recount-that-declared-nrms-justine-nameere-winner/</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Nalubowa alina diguli mu busomesa, demokulasiya n'enkulakulana ne dipuloma ey'enyongereza mu byokukwasaganya abakozi eya [[:en:Postgraduate_diploma|Postgraduate Diploma]].
== emirimu gye ==
Nalubowa yaliko omuwandiisi w'ebyenjigiriza mu kakiiko akavunaanyizibwa ku by'enjigiriza mu [[:en:Rakai_District|Disitulikiti y'e Rakai]] era nga yali mmemba ku [[:en:Board_of_directors|lukiiko olufuzi]] olwa St. Bernard. <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/700-teachers-to-lose-jobs-in-rakai-district</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/government-will-find-the-culprits-behind-rakai-school-fire-janet-museveni-1789448</ref> Yali ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu [[:en:Kyotera_District|Disitulikiti y’e Kyotera]] wakati wa 2018 ne 2024, <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/igg-intervenes-as-kyotera-interdicted-official-refuses-to-leave-office-1841986</ref> era nga ye mukwanaganya w’ebyenjigiriza [[:en:Social_services|n’obuweereza bw’abantu]] mu kakiiko k'abaweereza b'omu Bulabirizi bw’e Masaka. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kyotera-kicks-off-exercise-to-verify-academic-papers-1841012</ref> <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/masaka-diocese-buganda-kingdom-partner-to-promote-protection-of-children-rights</ref> Kaliisoliiso wa Gavumenti yawabula akakiiko k'abakozi ba gavumenti aka [[:en:Public_Service_Commission|Public Service Commission]] okugaana okuddamu okulondebwa ekisanja eky'okubiri ekyamuleetera okunoonya obwenkanya okuva mu [[:en:High_court|kkooti enkulu]], eyawa okusalawo n’eragira Kaliisoliiso okumuliyirira obukadde bwa sillingi 150. <ref name=":0">https://insightpostug.com/high-court-orders-igg-to-pay-former-kyotera-district-service-commission-chairperson-150-million/</ref>
Ono yabadde yeesimbyewo ku kaadi y'ekibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] okuvuganya ku ky’omubaka wa Paalamenti omukyala ow'[[:en:Masaka|ekibuga Masaka]] mu kulonda kwa bonna okwa 2026, gye yalangirirwa ng’omuwanguzi, okusalawo okwasazibwamu [[:en:Chief_magistrate|Ssaabalamuzi]] w'e Masaka Abert Asiimwe, eyalangirira eyali amuvuganya, Justine Nameere, oluvannyuma lw’okuddamu okubala obululu obwabaddemu obutakkanya n'okusika omuguwa. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nameere-challenges-nalubowa-s-victory-in-masaka-city-woman-mp-seat-5342184</ref> Yajulira mu kooti enkulu ng'asaba okusazaamu ekiragiro kya Asiimwe eky'okuddamu okubala obululu obwaviirako okusazaamu obuwanguzi bwe<ref>https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/nups-nalubowa-runs-to-high-court-after-nameer-NV_227335_022026</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Florence_Namayanja|Florence Namayanja]]
* [[:en:Betty_Nambooze|Betty Nambooze]]
* [[:en:Juliet_Kakande_Nakabuye|Juliet Kakande]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://chimpreports.com/masaka-mp-race-nups-nalubowa-challenges-nameere-victory-in-high-court/ Omubaka wa Masaka Race]
{{DEFAULTSORT:Nalubowa, Rose}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
fuoyso3gy0ewwk3jg51lnu086o71pcw
Justine Nameere
0
12645
61556
45654
2026-07-11T17:13:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61556
wikitext
text/x-wiki
'''Justine Nameere''' (yazaalibwa 17 Ogwokuna 1989) Munnayuganda, [[:en:Television_presenter|mukozi wa TV]], [[:en:Lawyer|munnamateeka]], era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] nga ye [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Paalamenti]] omukyala akiikirira [[:en:Masaka|ekibuga Masaka]] mu Paalamenti ey'ekkuminebiri.
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Nameere ava [[:en:Masaka|Masaka]], muwala wa [[:en:Vincent_Ssempijja|Vincent Ssempijja,]] nga yazaalibwa 17, Ogwokuna 1989. Maama we yafa ng’alina emyaka 12.
[[:en:Primary_education|Emisomo gye egya Pulayimale]] yagimalira mu Namugongo Boarding n'agenda mu maaso ne yeyongerayo mu [[:en:King's_College,_Budo|King's College Budo]], gye yali mmemba mu kilaabu y'abannakatemba eya Drama club ne school band. Yatikkirwa n’ebitiibwa eby’eddaala erisooka mu dipulooma mu mateeka okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] . Alina satifikeeti mu by'obusuubuzi oba [[:en:Business_administration|Business Administration]] okuva mu [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]], satifikeeti mu by'okubudaabuda n'okulungamya okuva mu [[:en:Kampala_International_University|Kampala International University]], era yakola ne diguli mu mateeka okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]]
== Emirimu gye ==
Nameere omulimu gw’amawulire yagutandikira ku [[:en:NTV_Uganda|NTV Uganda]], ng’ategeka pulogulaamu ya Life Stories, eyasooka okulagibwa nga 26,Ogwokusatu 2012. Pulogulaamu eno, eyalimu emboozi ez'akafubo n’abantu ssekinnoomu nga bagabana ebintu eby’enjawulo n’ebyo bye bayitamu, era yawangula awaadi ya pulogulaamu ya Telefayina ey'omwaka 2012 mu mpaka za Edutainment Africa Awards eza 2012. <ref name=":2">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/at-just-23-she-is-changing-lives-1536812</ref> Oluvannyuma yegatta ku Urban TV, gye yakolera pulogulaamu ya Life and People ku Sunday akawungeezi. Nga tewannayita mwaka, Nameere yakyuka n’agenda ku [[:en:Bukedde|Bukedde TV]], omukutu gw’olulimi Oluganda, nga yali muweereza wa pulogulaamu ya Minibuzz ne Dickson Zzizinga okumala emyezi nga esatu, n’alekulira kubanga yali lubuto ate ng’obulamu bwe tebwali mu mbeera nnungi. <ref>https://www.sqoop.co.ug/201711/four-one-one/red-pepper-editors-deserve-rot-nalufenya-justine-nameere.html</ref> Mu 2018, yeegatta ku Salt TV ng’omuweereza wa pulogulaamu y'Omunnyo Ku Makya kyokka n’ayimirizibwa mu mwezi gumu olw’ebigambibwa nti yali anyomoola bakama be.
Yatandikawo ekibiina ky’obwannakyewa mu 2012, ekiyitibwa Voice of the Pearl Foundation, ekyalabirira abantu abalina obuzibu obw’amaanyi mu by’obulamu, yakolako nga [[:en:Court_clerk|omuwandiisi wa kkooti]] mu kkooti y'e Lukaya esookerwako mu Masaka-2011. Yali [[:en:Radio_personality|muweereza wa leediyo]] ya Best FM e Masaka, ng’aweereza pulogulaamu y’abavubuka ku bulamu obulungi mu 2009.
Yayingira eby'obufuzi mu 2015, ne yeetaba mu kalulu ka k'ebiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) n’awangula ekifo ky'[[:en:Chair_(officer)|omumyuka wa Ssentebe]] wa NRM Youth League mu [[:en:Kalungu_District|Disitulikiti y’e Kalungu.]] Yalangirira nti agenda kwesimbawo ku bw'omubaka wa Paalamenti omuvubuka owa [[:en:Central_Region,_Uganda|Central Region]] okumala ekisanja kya 2016–2021 kyokka n’ava mu lwokaano olw’ensonga ezitannamanyika. Oluvannyuma yavuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti akiikirira Konsityuwensi ya Bukoto ey'Obuvanjuba kyokka n’awangulwa [[:en:Florence_Namayanja|Florence Namayanja]] . <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nameere-challenges-nalubowa-s-victory-in-masaka-city-woman-mp-seat-5342184</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yalangirirwa ng’omubaka omukyala ow'[[:en:Masaka_City|ekibuga Masaka]] oluvannyuma lw’okuddamu okubala obululu okwali kuliko enkaayana nga kwakubirizibwa [[:en:Chief_magistrate|omulamuzi omukulu]] Abert Asiimwe, ekyasazaamu ebyali birangiriddwa akakiiko k’ebyokulonda akaali kalangiridde [[:en:Rose_Nalubowa|Rose Nalubowa]] ng’omuwanguzi. <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/complaints-over-masaka-city-woman-mp-vote-recount-5345440</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/masaka-woman-mp-vote-recount-unearths-gross-mismatch-in-numbers-5344828</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Nameere aluŋŋamizibwa [[:en:Rebecca_Kadaga|Rebecca Kadaga]] ne [[:en:Christiane_Amanpour|Christine Amanpour]] owa [[:en:CNN|CNN]] . Ayagala nnyofirimu ekika kya [[:en:Documentary_film|documentaries]] n’endaga za ttivvi ez’ebirowoozo.
== Laba ne bino ==
* [[:en:Rebecca_Kadaga|Rebecca Kadaga]]
* [[:en:Faridah_Nakazibwe|Faridah Nakazibwe]]
* [[:en:Rose_Nalubowa|Rose Nalubowa]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/at-just-23-she-is-changing-lives-1536812 Nameere akyusa obulamu ku myaka 23 gyokka]
{{DEFAULTSORT:Nameere, Justine}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
3792pj4939xu8dl9v0y0sd7htznyu4w
Patricia Magara
0
12646
61465
45662
2026-07-11T17:04:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61465
wikitext
text/x-wiki
'''Patricia Magara''' (yazaalibwa 1978) Munnayuganda, [[:en:Lawyer|munnamateeka]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] ye ssentebe w'ekibiina kya liigi y'abakyala ba [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] e [[:en:Luweero_District|Luweero]], era muwala wa [[:en:Sam_Magara|Sam Magara]], munnayuganda [[:en:Revolutionary|omuyeekera]] eyattibwa mu 1982. <ref name=":0">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/our-childhood-was-in-exile-patricia-magara-1563058</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Magara yazaalibwa mu 1978 eri omugenzi [[:en:Sam_Magara|Sam Magara]] ne Joy Magara e [[:en:Nairobi|Nairobi mu Kenya]], bazadde be gye baali mu buwanganguse. [[:en:Sibling|Baganda be]] kuliko Emmanuel Noowe, Stalin Kanduho, ne Sam Mwerindebiro. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Our childhood was in exile - Patricia Magara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/our-childhood-was-in-exile-patricia-magara-1563058 |access-date=2026-02-05 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/our-childhood-was-in-exile-patricia-magara-1563058 "Our childhood was in exile - Patricia Magara"]. ''Monitor''. 2021-01-20<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-05</span></span>.</cite></ref>
Yatandika okusoma mu Indian Nursery e Nairobi, era yeegatta ku ssomero lya Budo Junior school mu 1986 n’oluvannyuma Jinja Army Boarding School, gye yamaliriza [[:en:Primary_education|okusoma pulayimale]] . Magara yasomera mu [[:en:Namasagali_College|Namasagali College]] okumala emyaka ebiri n’alyoka yeegatta ku [[:en:Maryhill_High_School|Mary Hill High School]] e Mbarara, gye yakolera siniya ey<nowiki>''okuna. Siniya ey'</nowiki>omukaaga yagikolera ku [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyagi Girls]] oluvannyuma yaweebwa ekifo mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] okusoma diguli mu mateeka. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Our childhood was in exile - Patricia Magara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/our-childhood-was-in-exile-patricia-magara-1563058 |access-date=2026-02-05 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/our-childhood-was-in-exile-patricia-magara-1563058 "Our childhood was in exile - Patricia Magara"]. ''Monitor''. 2021-01-20<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-05</span></span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
Omulimu Patricia gwe yasooka okukola ng’amaze okutikkirwa mu 2002 gwali gwa Kaliisoliiso wa gavumenti okumala emyezi mukaaga, oluvannyuma n’akolera mu maka g'obwa Pulezidenti oba [[:en:State_House_(Uganda)|State House]] okutuusa mu 2010 lwe yeegatta ku [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|minisitule y’ebyamateeka n'ensonga za ssemateeka.]] <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Our childhood was in exile - Patricia Magara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/our-childhood-was-in-exile-patricia-magara-1563058 |access-date=2026-02-05 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/our-childhood-was-in-exile-patricia-magara-1563058 "Our childhood was in exile - Patricia Magara"]. ''Monitor''. 2021-01-20<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-05</span></span>.</cite></ref>
Ye ssentebe w'ekibiina kya Women's League NRM e [[:en:Luweero_District|Luweero]] . <ref>https://www.newvision.co.ug/category/politics/luwero-nrm-launch-early-mobilisation-NV_144369_022026</ref> Yakiikirira ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ng'akutte bendera mu Konsityuwensi ya Katikamu ey'Obukiikaddyo mu kulonda kwa bonna okwa 2021 gye yawangulwa Hassan Kirumira owa [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] . <ref>https://ugandaradionetwork.net/story/court-adjourns-katikamu-south-election-petition-</ref> Mu kalulu k'ekibiina yawangula Abubakar Kalume era najjulira mu kakiiko ka NRM ng'asaba obululu okusazibwamu olw'okuteebereza nti kalimu obukumpanya, emivuyo n'okutaataganya ebyali bivudde mu kulonda<ref>https://nilepost.co.ug/news/277719/magara-demands-fresh-nrm-primaries-in-katikamu-south-over-rigging-allegations</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/-nrm-candidate-alleges-conspiracy-to-block-election-petition-5143136</ref> Kkooti eno yagoba okusaba kwe kuno olw’obutaba na bujulizi bwesigika obwamuleetera okuvuganya ku [[:en:Independent_politician|bwannamunigina]] mu kulonda kwa bonna okwa 2026. <ref>https://www.independent.co.ug/nrm-tribunal-upholds-victory-by-4-mp-flagbearers-in-luwero/</ref> <ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/2026-elections-why-21-faces-are-fighting-for-the-soul-of-katikamu-south-4951920</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Magara [[:en:Mother|maama]] w’abaana babiri nga mufumbo eri Sam Buchanan. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-20 |title=Our childhood was in exile - Patricia Magara |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/our-childhood-was-in-exile-patricia-magara-1563058 |access-date=2026-02-05 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/our-childhood-was-in-exile-patricia-magara-1563058 "Our childhood was in exile - Patricia Magara"]. ''Monitor''. 2021-01-20<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-05</span></span>.</cite></ref> <ref>https://chimpreports.com/nra-historicals-daughter-patricia-magara-gets-death-threats/</ref> <ref>https://observer.ug/news/city-tycoon-buchanan-remanded-over-illegal-gun-possession/</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Sam_Magara|Sam Magara]]
* [[:en:Sarah_Najjuma|Sarah Najjuma]]
* [[:en:Brenda_Nabukenya|Brenda Nabukenya]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://chimpreports.com/patricia-magara-defeats-mp-ssembatya-in-katikamu-south-nrm-primaries/ Patricia awangudde akalulu ka pulayimale mu kibiina kya NRM ku Katikamu South]
{{DEFAULTSORT:Magara, Patricia}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
381x8ft1xsfdps5p3otqh8uztzu2s4o
Enid Origumisiriza
0
12649
61406
45686
2026-07-11T16:45:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61406
wikitext
text/x-wiki
'''Enid Origumisiriza''' munnabyabufuzi [[Yuganda|mu Uganda]] . Ye mubaka w'abakyala mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]] mu [[Parliament of Uganda|paalamenti ya Uganda]] . Yawangula ekifo kino mu [[Parliament of Uganda|paalamenti]] mu 2026 ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kulonda kwa bonna okwaliwo mu Uganda mu 2026]] . <ref>{{Cite web |last=Admin |first=A. P. N. |date=2025-07-07 |title=Kabale Erupts in Support as Hon. Enid Origumisiriza Atuheire Launches Bid for MP Seat |url=https://www.apearlnews.net/politics/kabale-erupts-in-support-as-hon-enid-origumisiriza-atuheire-launches-bid-for-mp-seat/ |access-date=2026-02-08 |website=African Pearl News |language=en-US}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |last=Nantaba |first=Lukia |title=Enid Origumisiriza Announces Comeback Bid For Kabale Woman MP Seat |url=https://nilepost.co.ug/news/258365/enid-origumisiriza-announces-comeback-bid-for-kabale-woman-mp-seat |access-date=2026-02-08 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Ayagala nnyo okuweereza abalonzi be okukendeeza obwavu mu kitundu kye. <ref>{{Cite web |last=AKATUKUNDA |first=BARHAM |date=2023-12-29 |title=Former Kabale Woman MP contestant Origumisiriza clarifies on re-entering the race in 2026 |url=https://www.informer.co.ug/former-kabale-woman-mp-contestant-origumisiriza-clarifies-on-re-entering-the-race-in-2026/ |access-date=2026-02-08 |website=Western Uganda's Biggest News Website |language=en-US}}</ref> Yawangula akamyufu ka NRM n'afuna obululu 53,713, n'awangula Catherine Atwakiire Ndamira, eyafuna obululu 47,246. <ref>{{Cite web |last=Tugume |first=Godfrey |date=2025-10-23 |title=Kabale Woman MP Atwakiire Nominated as Independent, Vows to Uplift Households |url=https://chimpreports.com/kabale-woman-mp-atwakiire-nominated-as-independent-vows-to-uplift-households/ |access-date=2026-02-08 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ahimbisibwe |first=Nelson |date=2025-11-18 |title=Politics: Kabale heats up as 2026 MP campaigns kick off |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/kabale-heats-up-as-2026-mp-campaigns-kick-off-NV_222848 |access-date=2026-02-08 |website=New Vision}}</ref>
== Obuyigirize n’obuvo bwe ==
'''Enid Origumisiriza''' yazaalibwa ku kyalo Kashumurizi mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]] . Yasomera mu ssomero lya Bishop Kivigyere Girls' School. Oluvannyuma yeegatta ku Kigezi High School for Ordinary and Advance level studies ne yeeyongerayo mu National Teachers' College, Kabale. Enid Origumisiriza yatikkirwa diguli eyookubiri mu by'enjigiriza okuva mu [[Uganda Christian University|Bishop Barham University.]] Yakolera mu Kigezi High School ng’omusomesa era omusomesa omukyala omukulu. <ref name="auto">{{Cite web |last=Nantaba |first=Lukia |title=Enid Origumisiriza Announces Comeback Bid For Kabale Woman MP Seat |url=https://nilepost.co.ug/news/258365/enid-origumisiriza-announces-comeback-bid-for-kabale-woman-mp-seat |access-date=2026-02-08 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>.Yali mukulembeze okuva dda , ne mu kiseera kye yali mu ssomero lya siniya , Yali ''Deputy Head Girl''. Mu '''National Teachers’ College''', yali ssentebe w’ekibiina kya ''Christian Union''. Oluvannyuma mu bulamu bwe, ya kulembera ebibiina by’abakyala bingi. Naye okuyingira mu byobufuzi mu ngeri ekakasa yatandika mu mwaka gwa 2019.
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[Sarah Achieng Opendi|Sarah Achieng Opendi, Omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Idah Nantaba]]
* [[Rebecca Kadaga]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
# {{Cite web |last=Admin |first=A. P. N. |date=2025-07-07 |title=Kabale Erupts in Support as Hon. Enid Origumisiriza Atuheire Launches Bid for MP Seat |url=https://www.apearlnews.net/politics/kabale-erupts-in-support-as-hon-enid-origumisiriza-atuheire-launches-bid-for-mp-seat/ |access-date=2026-02-08 |website=African Pearl News |language=en-US}}
# {{Cite web |last=Nantaba |first=Lukia |title=Enid Origumisiriza Announces Comeback Bid For Kabale Woman MP Seat |url=https://nilepost.co.ug/news/258365/enid-origumisiriza-announces-comeback-bid-for-kabale-woman-mp-seat |access-date=2026-02-08 |website=Nilepost News |language=en}}
# {{Cite web |last=AKATUKUNDA |first=BARHAM |date=2023-12-29 |title=Former Kabale Woman MP contestant Origumisiriza clarifies on re-entering the race in 2026 |url=https://www.informer.co.ug/former-kabale-woman-mp-contestant-origumisiriza-clarifies-on-re-entering-the-race-in-2026/ |access-date=2026-02-08 |website=Western Uganda's Biggest News Website |language=en-US}}
# {{Cite web |last=Tugume |first=Godfrey |date=2025-10-23 |title=Kabale Woman MP Atwakiire Nominated as Independent, Vows to Uplift Households |url=https://chimpreports.com/kabale-woman-mp-atwakiire-nominated-as-independent-vows-to-uplift-households/ |access-date=2026-02-08 |website=ChimpReports |language=en-US}}
# {{Cite web |last=Ahimbisibwe |first=Nelson |date=2025-11-18 |title=Politics: Kabale heats up as 2026 MP campaigns kick off |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/kabale-heats-up-as-2026-mp-campaigns-kick-off-NV_222848 |access-date=2026-02-08 |website=New Vision}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
em1es0nwj7z5m1etf98h30933gxoilt
John Baptist Walusimbi
0
12656
61540
45809
2026-07-11T17:13:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61540
wikitext
text/x-wiki
'''John Baptist Walusimbi''' munnabyabufuzi era yinginiya eyaweerezaako nga Katikkiro w’Obwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]] okuva mu 2008 okutuuka mu 2013.
== Katikkiro wa Buganda ==
Walusimbi yalondebwa nga Katikkiro wa Buganda<ref>https://buganda.or.ug/history-butikkiro/</ref> nga 1 Omwezi ogusooka 2008 era n’aweereza mu kifo kino okutuusa mu 2013. <ref>{{Cite web |date=January 5, 2021 |title=Four eventful years at the helm |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/four-eventful-years-at-the-helm-1504906 |website=Monitor}}</ref> Yatwalibwa ng’omuntu omukakkamu atali wa ntalo ayagala obwenkanya era atayagala kulaga ludda lwa byabufuzi kwagwa mu lujjuddwe bw’ogeraageranya ne [[Katikkiro Dan Muliika]]<ref>https://nilepost.co.ug/news/190732/dan-muliika-former-katikkiro-asks-mpuuga-to-apologise-over-nup-spat</ref> <ref name="nile">{{Cite web |title=Katikkiro JB Walusimbi led Buganda through a torrid period |url=https://nilepost.co.ug/kabaka-mutebis-25th-coronation-series/20722/katikkiro-jb-walusimbi-led-buganda-through-a-torrid-period}}</ref> Mu 2008, yasaba emirembe wakati wa Mengo ne gavumenti eya wakati. <ref>{{Cite web |title=Buganda Katikkiro calls for peace |url=https://www.newvision.co.ug/news/1183653/buganda-katikkiro-calls-peace |website=New Vision}}</ref>
Walusimbi yakkirizza okusaba kwa Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okusisinkana Ssaabanyala ow' [[Abanyala]] ne Ssaabaruuli ow' [[Abaruuli]], ekyaviraako abakungu ba Buganda abamu ne bannamwooyo gwa Buganda okulumiriza Walusimbi okuteembeeta ebigendererwa bya Museveni eby'ebyobufuzi. <ref name="nile">{{Cite web |title=Katikkiro JB Walusimbi led Buganda through a torrid period |url=https://nilepost.co.ug/kabaka-mutebis-25th-coronation-series/20722/katikkiro-jb-walusimbi-led-buganda-through-a-torrid-period}}</ref>
Mu kiseera kye nga Katikkiro, w'[[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]], obwegugungo bwa 2009 bwaliwo , obwaleka abangi nga bafu n'okufuna ebisago. <ref name="nile">{{Cite web |title=Katikkiro JB Walusimbi led Buganda through a torrid period |url=https://nilepost.co.ug/kabaka-mutebis-25th-coronation-series/20722/katikkiro-jb-walusimbi-led-buganda-through-a-torrid-period}}</ref> Obujagalalo bwaleetawo okwonoona ebintu mu mu [[Kampala]] era ne kiviirako gavumenti okuggala leediyo ya [[CBS FM Buganda|CBS FM]], leediyo entongole ey’obwakabaka. <ref name="nile" />
Yatandikawo kaweefube w’Omumuli okutumbula enyingiza y’amaka ng’ayita mu by'obulimi. <ref name="nile">{{Cite web |title=Katikkiro JB Walusimbi led Buganda through a torrid period |url=https://nilepost.co.ug/kabaka-mutebis-25th-coronation-series/20722/katikkiro-jb-walusimbi-led-buganda-through-a-torrid-period}}</ref> Era yakola pulojekiti 'okutumbula ku bintu Buganda mweggya ensimbi , omuli ekizimbe ky'ebyobusuubuzi ekya Muganzirwazza e [[Katwe]]<ref>https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/homes-and-property/know-your-hood-katwe-famous-for-its-african-metalic-artistry-1547110</ref><ref name="nile" />.
Walusimbi yafuulibwa Knight of the Grand Collar of the Royal Order of Merit of Prince Uchicho nga ye Kabaka Julio I ow'Abaafro-Bolivia . <ref>{{Cite web |title=Web Oficial de la Casa Real Afroboliviana |url=https://www.casarealafroboliviana.org/orden-merito.html |website=www.casarealafroboliviana.org}}</ref>
Ekisanja kye eky’emyaka ena kyayongezebwayo omwaka omulala. <ref>{{Cite web |title=Uganda: Walusimbi Tenure As Katikkiro Extended |url=https://allafrica.com/stories/201201110428.html |website=allafrica.com}}</ref>
== Enkaayana eziriwo ==
Mu 2021, ekitongole kya Uganda ekitwala ba yinginiya ki Ugandan Engineers Registration Board<ref>https://www.erb.go.ug/</ref> kyamuggya ku lukalala lwa ba yinginiya , ekyamulemesa okugenda mu maaso n’okukola nga yinginiya. <ref name="newvision">{{Cite web |title=Former Katikiro Walusimbi, 43 others deleted from engineers' register |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/former-katikiro-walusimbi-43-others-deleted-f-NV_90907#google_vignette |website=New Vision}}</ref>
Mu Mwezo ogwomwenda wa 2024, amawulire gaalaga nti Walusimbi yali ayolekedde okusibwa olw’okulemererwa okusasula amabanja agamubanjibwa Micheal Hadoke, omuwozi w'ensimbi mu kibuga. <ref>{{Cite web |date=September 19, 2024 |title=Money lender moves to arrest, attach Ex-Buganda Katikkiro Walusimbi property over sh305m debt |url=https://ground.news/article/money-lender-moves-to-arrest-attach-ex-buganda-katikkiro-walusimbi-property-over-sh305m-debt |website=Ground News}}</ref> Ba wannyondo baabanja omugatte gw'ebbanja ogwa siringisi sh 305,350,000. <ref>{{Cite web |last=Unit |first=Pepper Intelligence |date=September 19, 2024 |title=Money lender moves to arrest, attach Ex-Buganda Katikkiro Walusimbi property over sh305m debt |url=https://redpepper.co.ug/137791-2/137791/}}</ref>
== Ebitiibwa ==
* [[File:Flag_Afrobolivian.svg|30x30px|thumb left]] Knight wa Grand Collar y’Obwakabaka obw’Obwakabaka obw’Omulangira Uchicho
== Emmeeza y’obusika ==
{| class="wikitable"
| valign="top" |Yadda mu bigere bya
Owekitiibwa Ambassodor Emmanuel Ssendaula
| valign="top" |Katikkiro wa Buganda
2008-2013
| valign="top" |Yaddirwa mu bigere
Charles Peter Mayiga
| valign="top" |
|}
{{s-start|}}
{{s-bef|before=[[Emmanuel Ndawula]]}}
{{s-ttl|title=<br><small>[[Prime Minister|Katikkiro]] of [[Buganda]]</small>|years=2008–2013}}
{{s-aft|after=[[Charles Peter Mayiga]]}}
{{s-end}}
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |date=January 5, 2021 |title=Four eventful years at the helm |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/four-eventful-years-at-the-helm-1504906 |website=Monitor}}
# {{Cite web |title=Katikkiro JB Walusimbi led Buganda through a torrid period |url=https://nilepost.co.ug/kabaka-mutebis-25th-coronation-series/20722/katikkiro-jb-walusimbi-led-buganda-through-a-torrid-period}}
# {{Cite web |title=Buganda Katikkiro calls for peace |url=https://www.newvision.co.ug/news/1183653/buganda-katikkiro-calls-peace |website=New Vision}}
# {{Cite web |title=Web Oficial de la Casa Real Afroboliviana |url=https://www.casarealafroboliviana.org/orden-merito.html |website=www.casarealafroboliviana.org}}
# {{Cite web |title=Uganda: Walusimbi Tenure As Katikkiro Extended |url=https://allafrica.com/stories/201201110428.html |website=allafrica.com}}
# {{Cite web |title=Former Katikiro Walusimbi, 43 others deleted from engineers' register |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/former-katikiro-walusimbi-43-others-deleted-f-NV_90907#google_vignette |website=New Vision}}
# {{Cite web |date=September 19, 2024 |title=Money lender moves to arrest, attach Ex-Buganda Katikkiro Walusimbi property over sh305m debt |url=https://ground.news/article/money-lender-moves-to-arrest-attach-ex-buganda-katikkiro-walusimbi-property-over-sh305m-debt |website=Ground News}}
# {{Cite web |last=Unit |first=Pepper Intelligence |date=September 19, 2024 |title=Money lender moves to arrest, attach Ex-Buganda Katikkiro Walusimbi property over sh305m debt |url=https://redpepper.co.ug/137791-2/137791/}}{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
rvv83yrnxalt2poa6mfe0cvcpqy9jmp
Jackson Orem
0
12660
60875
60485
2026-07-11T12:04:14Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60875
wikitext
text/x-wiki
'''Jackson Orem''' musawo [[:en:Ugandan|omunnayuganda]], akola ku kkansa era munoonyereza. Abadde ddayirekita w'ekitongole kya [[:en:Uganda_Cancer_Institute|Uganda Cancer]], okuva mu mwaka gwa 2004. <ref name="1R">{{Cite web |last=Seattle Times |date=16 December 2012 |title=Ugandan Doctor Helping Reshape Cancer Care There |url=https://www.seattletimes.com/seattle-news/ugandan-doctor-helping-reshape-cancer-care-there/ |access-date=3 June 2020}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Orem yazaalibwa mu Uganda era yasomera mu masomero ga ppulayimale ne siniya ag'omu kitundu. Kitaawe yali muvuzi wa mmotoka era nga mutunzi. Maama we yali mukyala wa waka. Oluvannyuma [[:en:High_school|lwa siniya]] yayingizibwa mu ssomero ly'obusawo [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|mu yunivasite e Makerere]] erisinga obukadde mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bwa Afrika]] . Yatikkirwa diguli y'o [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|busawo n'okulongoosa]] (MBChB). Oluvannyuma lw’okutendekebwa, yaddamu okuyingizibwa mu yunivasite e Makerere okusoma [[:en:Master_of_Medicine|diguli eyookubiri mu by’obusawo]] (MMed), mu [[:en:Internal_Medicine|by’obusawo obw’omunda]], n’atikkirwa ku ntandikwa y’emyaka gya 2000. <ref name="1R">{{Cite web |last=Seattle Times |date=16 December 2012 |title=Ugandan Doctor Helping Reshape Cancer Care There |url=https://www.seattletimes.com/seattle-news/ugandan-doctor-helping-reshape-cancer-care-there/ |access-date=3 June 2020}}</ref>
Mu mwaka gwa 2002, yava mu Uganda n’agenda e [[:en:Cleveland|Cleveland]], [[:en:Ohio|Ohio]], mu Amerika, okusoma diguli y'o [[:en:Fellowship|kussa ekimu]] ey’emyaka ebiri mu [[:en:Hematology|by’omusaayi]] ne [[:en:Oncology|kookolo]] mu Yunivasite ya [[:en:Case_Western_Reserve_University|Case Western Reserve]] . Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu mwaka gwa 2004, yakomawo mu Uganda. Oluvannyuma, yaweebwa diguli ey'okusatu [[:en:Doctor_of_Philosophy|mu bufirosoofe]] (PhD) okuva mu [[:en:Karolinska_Institute|Karolinska Institute]] e [[:en:Solna_Municipality|Solna]], [[:en:Stockholm_County|Stockholm County]] mu Sweden. <ref name="1R">{{Cite web |last=Seattle Times |date=16 December 2012 |title=Ugandan Doctor Helping Reshape Cancer Care There |url=https://www.seattletimes.com/seattle-news/ugandan-doctor-helping-reshape-cancer-care-there/ |access-date=3 June 2020}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=ecancer Journal |date=3 June 2020 |title=Editorial Board: Dr Jackson Orem, MBChB, MMed, PhD, Medical Director, Uganda Cancer Institute, Kampala, Uganda |url=https://ecancer.org/en/journal/editorial-board/67-dr-jackson-orem#:~:text=Dr%20Orem%20is%20a%20graduate,a%20Senior%20Consultant%20in%20Oncology. |access-date=3 June 2020 |publisher=ecancer Journal}}</ref>
== Omulimu ==
Mu mwaka gwa 2004, Orem yaddayo mu Uganda okukulembera ekitongole kya Uganda Cancer. Ye yekka omutendeke, ng'alina ebisaanyizo [[:en:Oncologist|mu by’obulwadde bwa kkansa]] mu nsi eyalimu abantu obukadde 26 mu kiseera ekyo. Mu ntandikwa omugugu gw’abalwadde be gwali gusukka mu 10,000 buli mwaka. <ref name="1R">{{Cite web |last=Seattle Times |date=16 December 2012 |title=Ugandan Doctor Helping Reshape Cancer Care There |url=https://www.seattletimes.com/seattle-news/ugandan-doctor-helping-reshape-cancer-care-there/ |access-date=3 June 2020}}</ref>
Mu mwaka gwa 2004, yatandika okukolagana ne Dr. Corey Casper n’abalala okuva mu [[:en:Fred_Hutchinson_Cancer_Research_Center|Fred Hutchinson Cancer Research Center]] (Fred Hutch), mu [[:en:Seattle,_Washington|Seattle, Washington]], mu Amerika. Enkolagana eyo yaviirako Fred Hutch okuwa abayizi abamaze diguli ya MMed okuva mu Uganda ebifo bibiri buli mwaka, okugenda mu maaso n’okutendekebwa mu by’obujjanjabi bwa kookolo okumala emyaka ebiri mu Seattle. <ref name="1R">{{Cite web |last=Seattle Times |date=16 December 2012 |title=Ugandan Doctor Helping Reshape Cancer Care There |url=https://www.seattletimes.com/seattle-news/ugandan-doctor-helping-reshape-cancer-care-there/ |access-date=3 June 2020}}</ref> Dr [[Victoria Walusansa]], eyasooka okutikkirwa mu nteekateeka eyo kati mumyuka wa ddayirekita w’abasawo mu ttendekero lya Uganda Cancer . <ref name="3R">{{Cite web |last=Mary Engel |date=5 August 2014 |title=A mother's wrenching choice |url=https://www.fredhutch.org/en/news/center-news/2014/08/Mothers-wrenching-choice-Ugandan-doctor-seattle-oncology.html |access-date=3 June 2020 |publisher=[[Fred Hutchinson Cancer Research Center]]}}</ref>
Okunoonyereza kwa Dr. Orem ku kookolo eyeekuusa ku yinfekisoni naddala eyeekuusa ku kawuka. Era ayagala nnyo okujjanjaba kookolo mu bifo ebirimu eby’obugagga ebitono. <ref name="4R">{{Cite web |last=Joanne Silberner |date=3 December 2012 |editor-last=Sonia Narang |title=Part I: Cancer's Lonely Soldier |url=https://www.pri.org/stories/2012-12-03/part-i-cancers-lonely-soldier |access-date=3 June 2020 |publisher=The Word Podcast}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Dr Orem mukugu eyebuziibwako mu by'obulwadde bwa kkansa mu [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|minisitule y'ebyobulamu mu Uganda]] . Musomesa wa kitiibwa mu [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|ttendekero lya ssayansi w'ebyobulamu e Makerere]], era musomesa wa wabweru mu Fred Hutchinson Cancer Research Center. Mmemba mu kibiina ekikola ku [[:en:Non-communicable_disease|by’enddwadde ezisigibwa]] mu minisitule y’ebyobulamu mu Uganda era ssentebe w’akakiiko akakola ku bizibu n’okulondoola ebibaawo mu nteekateeka y’okugema akawuka [[:en:Human_papillomavirus_infection|ka HPV]] mu ggwanga. <ref name="2R">{{Cite web |last=ecancer Journal |date=3 June 2020 |title=Editorial Board: Dr Jackson Orem, MBChB, MMed, PhD, Medical Director, Uganda Cancer Institute, Kampala, Uganda |url=https://ecancer.org/en/journal/editorial-board/67-dr-jackson-orem#:~:text=Dr%20Orem%20is%20a%20graduate,a%20Senior%20Consultant%20in%20Oncology. |access-date=3 June 2020 |publisher=ecancer Journal}}</ref>
Dr Orem muyambi wa dayirekita w’omukago gwa UCI/Hutchison Cancer Center Alliance wakati w’ekitongole kya Uganda Cancer n’ekya Fred Hutchison Cancer Research Center. Mmemba w’ekibiina ekigatta abalwadde ba mukenenya (AMC), NCI international BL Clinical Care Committee era munoonyereza omukulu mu [[:en:AIDS_Clinical_Trials_Group|kibiina ekinoonyereza ku mukenenya]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=ecancer Journal |date=3 June 2020 |title=Editorial Board: Dr Jackson Orem, MBChB, MMed, PhD, Medical Director, Uganda Cancer Institute, Kampala, Uganda |url=https://ecancer.org/en/journal/editorial-board/67-dr-jackson-orem#:~:text=Dr%20Orem%20is%20a%20graduate,a%20Senior%20Consultant%20in%20Oncology. |access-date=3 June 2020 |publisher=ecancer Journal}}</ref>
== Laba ne bino ==
* [[Mulago National Specialised Hospital|Eddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]]
* [[:en:Uganda_Program_on_Cancer_and_Infectious_Diseases|Enteekateeka ya Uganda ku kookolo n'endwadde ezisiigibwa]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://www.uci.or.ug/ Omukutu gwa Uganda Cancer Institute]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
eojoglodju6qj0tuslkh512gagfz6rc
Hussein Muyonjo Swengere
0
12661
60990
50122
2026-07-11T15:55:51Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60990
wikitext
text/x-wiki
Hussein Muyonjo Swengere, amanyiddwa ennyo nga Swengere oba Swengere Everywhere, munnabyabufuzi, muzannyi wa katemba era omusasi wa laadiyo. Yalondebwa ng'[[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa paliyamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026]] ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]].<ref name=":0">[https://www.sqoop.co.ug/202601/news/comedian-swengere-wins-jinja-north-parliamentary-seat.html "Comedian Swengere wins Jinja North parliamentary seat"]. ''Sqoop Uganda''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'omulimu gwe ogw'amawulire ==
Muyonjo yafuuka muyimbi era omusomi wa laadiyo ng'abeera Jinja. Yakolako ng'omusomi ku BABA FM era n'afuuka omumanyifu mu buvanjuba bwa [[Yuganda]] olw'ennyimba ze, ezaasaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti.<ref name=":1">[https://www.pulse.ug/story/im-not-quitting-comedy-jinja-mp-elect-swengere-2026012109071151736 "I'm not quitting comedy – Jinja MP-elect Swengere]". ''Pulse Uganda''. 21 January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Swengere yayingira ebyobufuzi eby'okulonda mu 2026 ng'omuntu wa [[National Unity Platform]] (NUP). Yafuna okulondebwa kw'ekibiina mu Jinja North oluvannyuma lw'omubaka wa palamenti ali mu kifo ekyo, David Isabirye Aga, okuva mu lwokaano n'awagira okwesimbawo kwe.<ref>"[https://eastnews.co.ug/2025/10/06/breaking-jinja-north-mp-endorses-nup-flagbearer-swengere-for-seat-ahead-of-2026-general-elections/ Jinja North MP endorses NUP flagbearer Swengere ahead of 2026 elections"]. ''East News Uganda''. 6 October 2025. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti owa Jinja North Division, n'awangula abeesimbyewo abalala bangi okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":0" />
Oluvannyuma lw'okulondebwa, Swengere yagamba nti yali ayagala okulwanirira enkyukakyuka mu tteeka lya Uganda erikwata ku ddembe ly'obwannannyini ku biyiiye okusobola okunyweza obukuumi bw'abayimbi n'abawandiisi b'ebitabo.<ref>"[https://nilepost.co.ug/index.php/news/315120/swengere-vows-to-push-copyright-law-after-jinja-north-win Swengere vows to push copyright law after Jinja North win]". ''Nile Post''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bw'omuntu ==
Muyonjo agambye mu lujjudde nti ayagala okweyongera okwenyigira mu katemba n'okwesanyusaamu ng'ate akola emirimu gye egy'obukiise mu paalamenti.<ref name=":1" />
== Ebyokulabirako ==
== __LEAD_SECTION__ ==
'''Hussein Muyonjo Swengere''', amanyiddwa ennyo nga '''Swengere''' oba '''Swengere Everywhere''', Munnayuganda, munnabyabufuzi, muzanyi wa katemba era mukozi ku leediyo. Yalondebwa okuba [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka mu palamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwabona omwali mu Uganda mu 2026]] ku kaadi ya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] .
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
byyknt4sxwjqpzn93m4gx0k4ty7nx5p
61073
60990
2026-07-11T16:00:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61073
wikitext
text/x-wiki
Hussein Muyonjo Swengere, amanyiddwa ennyo nga Swengere oba Swengere Everywhere, munnabyabufuzi, muzannyi wa katemba era omusasi wa laadiyo. Yalondebwa ng'[[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa paliyamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026]] ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]].<ref name=":0">[https://www.sqoop.co.ug/202601/news/comedian-swengere-wins-jinja-north-parliamentary-seat.html "Comedian Swengere wins Jinja North parliamentary seat"]. ''Sqoop Uganda''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuto n'omulimu gwe ogw'amawulire ==
Muyonjo yafuuka muyimbi era omusomi wa laadiyo ng'abeera Jinja. Yakolako ng'omusomi ku BABA FM era n'afuuka omumanyifu mu buvanjuba bwa [[Yuganda]] olw'ennyimba ze, ezaasaasaanyizibwa ku mikutu gya yintaneeti.<ref name=":1">[https://www.pulse.ug/story/im-not-quitting-comedy-jinja-mp-elect-swengere-2026012109071151736 "I'm not quitting comedy – Jinja MP-elect Swengere]". ''Pulse Uganda''. 21 January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Swengere yayingira ebyobufuzi eby'okulonda mu 2026 ng'omuntu wa [[National Unity Platform]] (NUP). Yafuna okulondebwa kw'ekibiina mu Jinja North oluvannyuma lw'omubaka wa palamenti ali mu kifo ekyo, David Isabirye Aga, okuva mu lwokaano n'awagira okwesimbawo kwe.<ref>"[https://eastnews.co.ug/2025/10/06/breaking-jinja-north-mp-endorses-nup-flagbearer-swengere-for-seat-ahead-of-2026-general-elections/ Jinja North MP endorses NUP flagbearer Swengere ahead of 2026 elections"]. ''East News Uganda''. 6 October 2025. Retrieved 24 February 2026.</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yawangula ekifo ky'omubaka wa palamenti owa Jinja North Division, n'awangula abeesimbyewo abalala bangi okufuuka omubaka wa palamenti.<ref name=":0" />
Oluvannyuma lw'okulondebwa, Swengere yagamba nti yali ayagala okulwanirira enkyukakyuka mu tteeka lya Uganda erikwata ku ddembe ly'obwannannyini ku biyiiye okusobola okunyweza obukuumi bw'abayimbi n'abawandiisi b'ebitabo.<ref>"[https://nilepost.co.ug/index.php/news/315120/swengere-vows-to-push-copyright-law-after-jinja-north-win Swengere vows to push copyright law after Jinja North win]". ''Nile Post''. January 2026. Retrieved 24 February 2026.</ref>
== Obulamu bw'omuntu ==
Muyonjo agambye mu lujjudde nti ayagala okweyongera okwenyigira mu katemba n'okwesanyusaamu ng'ate akola emirimu gye egy'obukiise mu paalamenti.<ref name=":1" />
== Ebyokulabirako ==
== __LEAD_SECTION__ ==
'''Hussein Muyonjo Swengere''', amanyiddwa ennyo nga '''Swengere''' oba '''Swengere Everywhere''', Munnayuganda, munnabyabufuzi, muzanyi wa katemba era mukozi ku leediyo. Yalondebwa okuba [[:en:Member_of_Parliament|Omubaka mu palamenti]] owa Jinja North Division mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwabona omwali mu Uganda mu 2026]] ku kaadi ya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] .
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
925n40go91gajwm600kzt05jbyzgt45
Werikhe Kafabusa
0
12662
61586
45889
2026-07-11T17:18:43Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61586
wikitext
text/x-wiki
'''Michael Werikhe Kafabusa''' (yazaalibwa mu 1955), amanyiddwa nnyo nga '''Werikhe Kafabusa''', [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] [[Yuganda|mu Uganda]] era mu kiseera kino akola nga [[:en:Ministry_of_Trade,_Industry_and_Cooperatives_(Uganda)|Minisita w’ebyobusuubuzi]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] (Ssebaaseka mu 2016 – kati). Emabegako yaliko [[State Minister for Housing|Minisita w’eggwanga ow’amayumba]] okuva mu mwezi gwa Ssebaaseka 2006 okutuuka mu Muzigo 2011. <ref name="Cabinet">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |access-date=20 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Muzigo mu 2011, yagobwa mu kabineti, nga tannadda nga Minisita w’eggwanga ow’amakolero (Museenene mu 2015 – Ssebaaseka mu 2016). Era akola nga [[Parliament of Uganda|omubaka wa Palamenti]] omulonde ng’akiikirira essaza lya Bungokho e bukiikaddyo, disitulikiti y'e [[Mbale (disitulikit)|Mbale]] , nga yaweereza obutasalako mu kifo ekyo okuva mu 1996. <ref name="Profile">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Michael Werikhe Kafabusa, Member of Parliament for Bungokho County South, Mbale District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=91.000000&const=Bungokho+County+South&dist_id=24.000000&distname=Mbale |access-date=20 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Kafabusa yazaalibwa nga 25 Muwakanya mu 1955, mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]], [[:en:Eastern_Region,_Uganda|mu buvanjuba bwa Uganda]] . Kafabusa alina diguli [[:en:Bachelor_of_Arts|esooka mu sayansi w'embeera z'abantu]], yagifuna, mu 1979, okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite e Makerere]], ettendekero lya Uganda erisinga obukadde, eryatandikibwawo mu 1922. Mu 1985, yaweebwa diguli [[:en:Master_of_Arts|eyookubiri mu by'emikono n'okuteekateeka eby'omubiri]] okuva mu [[:en:University_of_Nottingham|Yunivasite ya Nottingham]], mu [[Great Britain|Bungereza]] . Mu 1988 yafuna [[:en:United_Kingdom|Dipuloma mu by'obukulembeze n'okuddukanya emirimu]] okuva mu [[:en:University_of_Minnesota|yunivasite y'e Minnesota]], mu [[Amerika]] . Alina ne satifikeeti bbiri, zombi yazifuna mu 1980; emu mu [[:en:Natural_environment|by'okuddukanya obutonde bw'ensi]], okuva mu tendekero ly'e nsi yona e [[:en:New_Delhi|New Delhi]] [[:en:India|mu Buyindi]], ate endala mu [[:en:Natural_environment|by'okuddukanya amawulire agakwata ku butonde bw'ensi]] okuva mu [[:en:University_of_London|yunivasite y'e London]] . <ref name="Profile">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Michael Werikhe Kafabusa, Member of Parliament for Bungokho County South, Mbale District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=91.000000&const=Bungokho+County+South&dist_id=24.000000&distname=Mbale |access-date=20 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Omulimu ==
Wakati wa 1980 ne 1982, Kafabusa yakola nga [[:en:Lecturer|Tutorial Assistant]] mu yunivasite e Makerere. Oluvannyuma lw’okusoma [[:en:Master_of_Arts|diguli eyookubiri]], yakola ng'o muteesiteesi w'ebyomubiri omukulu mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bugwanjuba bwa Uganda]], mu minisitule y’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga, okuva mu 1986 okutuuka mu 1987. Oluvannyuma yakomawo mu yunivasite e Makerere n’aweereza nga [[:en:Lecturer|omusomesa]], mu [[:en:Social_Sciences|Faculty of Social Sciences]], okuva mu 1987 okutuuka mu 1988. Okuva mu 1989 okutuuka mu 1993, yaweereza ng'omuteesiteesi weby'omubiri omukulu mu minisitule y’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga, avunaanyizibwa ku nkulaakulana y’ebibuga n’ebyalo. Okuva mu 1993 okutuuka mu 1995, yaweereza ng’akola ng’omumyuka wa kaminsona mu kitongole ky’okuteekateeka eby’omubiri mu minisitule y’ebyettaka. Okuva mu 1995 okutuuka mu 1996, yaweereza nga Kaminsona ow'ekiseera, mu minisitule y’emu. <ref name="Profile">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Michael Werikhe Kafabusa, Member of Parliament for Bungokho County South, Mbale District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=91.000000&const=Bungokho+County+South&dist_id=24.000000&distname=Mbale |access-date=20 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
Mu 1996, yayingira ebyobufuzi, era n'alondebwa mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] nga Memba wa Palamenti kulw'e Ssaza lya Bungokho erya bukiika ddyo, [[Mbale (disitulikit)|Mbale District]] . Yaddamu okulondebwa ku kifo kye kimu mu kulonda kwa bonna okwa 2001, 2006, 2011, ne 2016.
Yalondebwa okuba [[:en:Public_housing|Minisita w’eggwanga ow’amayumba]] mu 1998. Yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1999 lwe yalondebwa okuba [[:en:Ministry_of_Trade,_Industry_and_Cooperatives_(Uganda)|Minisita w’eggwanga ow’ebyobusuubuzi]] . Mu nkyukakyuka mu kabineti mu 2005, yalondebwa okuba [[Energy|Minisita w’eggwanga ow’amasannyalaze]] . Mu Ssebaaseka 2006, Kafabusa yalondebwa okuba Minisita w’eggwanga ow’amayumba, n’akwata ekifo ekyo okutuusa lwe yagobwa mu kabineti mu gwokutaano 2011 <ref name="Cabinet">{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |access-date=20 March 2015}}</ref> n’asikizibwa [[:en:Sam_Engola|Sam Engola]]. Mu 2015 yalondebwa nga minisita w'e ggwanga ow'amakolero(ngajjuza ekifo ekyafuulibwa ekyerere olw'okufa kwa [[:en:James_Mutende|James Mutembe]])<ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=20 March 2015 |publisher=[[Facebook.com]]}}</ref>[[James Mutende|]] <ref>{{Cite web |date=11 June 2016 |title=President announces new Cabinet |url=http://www.statehouse.go.ug/media/news/2016/06/06/president-announces-new-cabinet |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160611135038/http://www.statehouse.go.ug/media/news/2016/06/06/president-announces-new-cabinet |archive-date=11 June 2016 |access-date=3 June 2017 |website=State House Uganda}}</ref>
== Ebikwata ku muntu ==
Kafabusa mufumbo. Mmemba w’ekibiina ky’ebyobufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . <ref name="Profile">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Michael Werikhe Kafabusa, Member of Parliament for Bungokho County South, Mbale District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=91.000000&const=Bungokho+County+South&dist_id=24.000000&distname=Mbale |access-date=20 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Anyumirwa nnyo [[:en:African_music|ennyimba za Afirika]], [[:en:Literature|okusoma ebitabo]], okuteekateeka omubiri n'okuzannya [[Omupiira ogw'ebigere|omupiira]] . <ref name="Profile" />
== Laba ne bino ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbale]]
== Ebijulizo ==
== External links ==
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
nrcq2arh1edy40h2xxzmvukkbb195wz
Goretti Nassanga
0
12671
61850
60515
2026-07-11T17:53:28Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61850
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Goretti Linda Nassanga''' Munnamawulire omunnayuganda, Musomesa era [[:en:Academic_administrator|omuddukanya 'w'ebyensoma]], akola nga pulofeesa era [[:en:Dean_(education)|Dean]], ekitongole ky'ebyamawulire n'empuliziganya mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite e Makerere]]. <ref name="1R">{{Cite web |last=Clare Muhindo |date=30 September 2019 |title=Journey To Becoming The First Journalism Professor |url=https://www.monitor.co.ug/News/Education/Goretti-Nassanga--journalism-professor-Journey/688336-5293402-14iig5oz/ |access-date=9 November 2019 |place=Kampala}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |year=2019 |title=Professor Goretti Linda Nassanga: Speaker, World Press Freedom Day 2019 |url=https://en.unesco.org/world-press-freedom-day-2019/goretti-linda-nassanga |access-date=9 November 2019 |publisher=[[United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization]] (UNESCO)}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Nassanga yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], mu kitundu kya [[:en:Central_Region,_Uganda|Buganda]] mu Uganda circa 1957. Yasomera Naggalama Primary School, oluvannyuma [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary’s College Namagunga]], gye yafunira [[:en:High_School_Diploma|Dipuloma ye eya High School]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Clare Muhindo |date=30 September 2019 |title=Journey To Becoming The First Journalism Professor |url=https://www.monitor.co.ug/News/Education/Goretti-Nassanga--journalism-professor-Journey/688336-5293402-14iig5oz/ |access-date=9 November 2019 |place=Kampala}}</ref>
Yayingizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], [[:en:Public_university|eya gavumenti]] esinga obukadde mu Uganda n'obunene, gye yatikkirwa diguli esooka mu by’emirimu n’okuddukanya embeera z’abantu mu 1979. Oluvannyuma, mu 1992 yakkirizibwa mu [[:en:University_of_Wales|Yunivasite y’e Wales]], n’atikkirwa [[:en:Journalism|diguli eyookubiri mu by’amawulire]] mu 1993. Mu 2003, yatikkirwa diguli eyookusatu mu by’amawulire mu yunivasite e Makerere n’afuna Dokita y'obufirosoofo mu by’amawulire n’empuliziganya. <ref name="1R">{{Cite web |last=Clare Muhindo |date=30 September 2019 |title=Journey To Becoming The First Journalism Professor |url=https://www.monitor.co.ug/News/Education/Goretti-Nassanga--journalism-professor-Journey/688336-5293402-14iig5oz/ |access-date=9 November 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Emirimu ==
Omulimu Nassanga gwe yasooka okukola ng’ava mu yunivasite mu 1979, gwali gwa buvunaanyizibwa ku by’amawulire mu minisitule y’ebyamawulire mu Uganda mu kiseera ekyo. Eyo, yawandiikira ekitongole ky’amawulire ekya Uganda News Agency emboozi ezalagibwanga ku [[Uganda Broadcasting Corporation|Radio Uganda]] ne [[Uganda Broadcasting Corporation|Uganda Television]] . Mu kusooka, yateekebwa ku mmeeza ya bonna, gye yakolera emirimu egiwerako. Oluvannyuma yasindikibwa mu [[Parliament of Uganda|Palamenti]] ng’omusasi. Ekiseera kyatuuka n’asituka n’akulira ekitongole kya Palamenti. Oluvannyuma lw’ekyo, yeegatta ku kitongole ky’amawulire ekya Pulezidenti ng’omusasi, okukkakkana ng’akulira ekitongole ky’amawulire ekya Pulezidenti. <ref name="1R">{{Cite web |last=Clare Muhindo |date=30 September 2019 |title=Journey To Becoming The First Journalism Professor |url=https://www.monitor.co.ug/News/Education/Goretti-Nassanga--journalism-professor-Journey/688336-5293402-14iig5oz/ |access-date=9 November 2019 |place=Kampala}}</ref>
Mu 1989 Nassanga yawummula emirimu gy’amawulire egy’amaanyi n’akwata ekifo ky’obusomesa mu ssomero ly’amawulire mu Institute of Public Administration (kati [[Uganda Management Institute]] ). Mu 1992, yavaayo n’agenda okusoma [[:en:Journalism|diguli eyookubiri mu by’amawulire]] okuva mu [[:en:University_of_Wales|Yunivasite y’e Wales]], e [[:en:Cardiff|Cardiff]], Bungereza. <ref name="1R">{{Cite web |last=Clare Muhindo |date=30 September 2019 |title=Journey To Becoming The First Journalism Professor |url=https://www.monitor.co.ug/News/Education/Goretti-Nassanga--journalism-professor-Journey/688336-5293402-14iig5oz/ |access-date=9 November 2019 |place=Kampala}}</ref>
Bwe yakomawo mu Uganda mu 1993, yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] ng’omusomesa mu by’amawulire. Mu 1998, yafuuka akulira ekitongole kya bannamawulire ekyakatondebwawo mu yunivasite eno. Mu 2003, yatikkirwa diguli eyookusatu mu by’obufirosoofo okuva e Makerere, n’afuuka owa PhD eyasooka okuva mu kitongole kino. Nga 29 Kasambula mu 2016, Nassanga yafuuka pulofeesa, era webutuukidde mu Mutunda 2019, ye pulofeesa yekka mu kitongole kino. <ref name="1R">{{Cite web |last=Clare Muhindo |date=30 September 2019 |title=Journey To Becoming The First Journalism Professor |url=https://www.monitor.co.ug/News/Education/Goretti-Nassanga--journalism-professor-Journey/688336-5293402-14iig5oz/ |access-date=9 November 2019 |place=Kampala}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Pulofeesa Nassanga afulumizza nnyo ebitabo ebikeberebwa banne era awaddeyo essuula mu bitabo eby’enjawulo. Ebintu by’agenda okusoma kuliko ekikula ky’abantu, emikutu gy’amawulire n’enkulaakulana, empuliziganya y’enkulaakulana, empuliziganya ku butonde bw’ensi, empuliziganya y’ebyobulamu, empisa mu mikutu gy’amawulire, enkola z’okulungamya n’empuliziganya, bannamawulire ku mirembe, ICT n’emikutu emipya. <ref name="1R">{{Cite web |last=Clare Muhindo |date=30 September 2019 |title=Journey To Becoming The First Journalism Professor |url=https://www.monitor.co.ug/News/Education/Goretti-Nassanga--journalism-professor-Journey/688336-5293402-14iig5oz/ |access-date=9 November 2019 |place=Kampala}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |year=2019 |title=Professor Goretti Linda Nassanga: Speaker, World Press Freedom Day 2019 |url=https://en.unesco.org/world-press-freedom-day-2019/goretti-linda-nassanga |access-date=9 November 2019 |publisher=[[United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization]] (UNESCO)}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_universities_in_Uganda|Olukalala lwa yunivasite mu Uganda]]
* [[Monica Chibita|Monica Chibita, omuwandiisi w’ebitabo]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.monitor.co.ug/News/National/Varsity-leaders-ask-dialogue-Museveni-/688334-4868666-blm2hz/index.html Abakulembeze ba Varsity Basabye Okuteesa Ne Museveni] Okuva nga 26 November 2018.
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
0ll0b29c5j82h03hf72zlobn4ckwe0q
Janet Nabla, munnabyabufuzi
0
12679
61018
45977
2026-07-11T15:59:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61018
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Janet Asana Nabla''' munnabyabufuzi mu Ghana . <ref>{{Cite web |date=2024-09-02 |title=Election 2024: PNP confirms Janet Nabla as flagbearer |url=https://citinewsroom.com/2024/09/election-2024-pnp-confirms-janet-nabla-as-flagbearer/ |access-date=2026-03-01 |language=en-US}}</ref> Yali yeesimbyewo okuvuganya ku bwa Pulezidenti ku tiketi y'ekibiina kya People's National Party mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu Ghana mu 2024 . <ref>{{Cite web |date=2024-06-12 |title=Our country's systems not working – Janet Nabla |url=https://www.classfmonline.com/news/politics/Our-country-s-systems-not-working-Janet-Nabla-52326 |access-date=2024-09-06 |website=classfmonline.com |language=en}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2024-09-03 |title=PNP chooses Janet Nabla as Flagbearer |url=https://gna.org.gh/2024/09/pnp-chooses-janet-nabla-as-flagbearer/ |access-date=2024-09-06 |website=[[Ghana News Agency]] |language=en-US}}</ref> Nabla yawandukululwa mu lwokaano olw'ensobi ezaali mu mpapula ez'okwewandiisa. Mu kiwandiiko ekyafulumizibwa ssaabawandiisi w’ekibiina, yategeeza nti baali tebagenda kujulira nsalawo eno wabula essira baali bagenda kulissa mu kufuna satifikeeti ebakkiriza okukola ng’ekibiina ky’ebyobufuzi ekijjuvu. <ref>{{Cite web |date=2024-10-05 |title=I’ll not appeal against my disqualification by EC — Janet Nabla |url=https://www.graphic.com.gh/news/politics/ill-not-appeal-against-my-disqualification-by-ec-janet-nabla.html |access-date=2026-03-01 |website=Graphic Online |language=en-gb}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
=== Ekibiina kya "People's National Convention" ===
Nabla yaliko Ssaabawandiisi w’ekibiina kya "People's National Convention"
==== Okuvuganya ku bwa Pulezidenti ====
Nabla yalondebwa okukwata bendera y'ekibiina kya People's National Party (PNP) oluvannyuma lw'akakiiko akafuzi ak'ekibiina ak'okuntikko akatuula nga 1 Mutunda 2024. <ref>{{Cite web |last=Xornam Glover |first=Benjamin |date=September 5, 2024 |title=PNP endorses Janet Nabla as flag bearer - Dr Ayesu is running mate |url=https://www.graphic.com.gh/news/politics/ghana-news-pnp-endorses-janet-nabla-as-flag-bearer-dr-ayesu-is-running-mate.html |access-date=7 September 2024 |website=Graphic Online}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2024-09-03 |title=PNP chooses Janet Nabla as Flagbearer |url=https://gna.org.gh/2024/09/pnp-chooses-janet-nabla-as-flagbearer/ |access-date=2024-09-06 |website=[[Ghana News Agency]] |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://gna.org.gh/2024/09/pnp-chooses-janet-nabla-as-flagbearer/ "PNP chooses Janet Nabla as Flagbearer"]. ''[[Ghana News Agency]]''. 2024-09-03<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-09-06</span></span>.</cite></ref> Nabla yali yeesimbyewo ku bwa Pulezidenti bwa Ghana wamu ne Dokita Ayesu ng'omuyambi we. <ref>{{Cite web |last=GTonline |date=2024-09-13 |title=3 more presidential candidates file nominations to contest Dec 7 polls |url=https://ghanaiantimes.com.gh/3-more-presidential-candidates-file-nominations-to-contest-dec-7-polls/ |access-date=2024-09-17 |website=Ghanaian Times |language=en}}</ref> Akalulu kano akalondebwa nga 7 Ntenvu 2024 kaawangulwa John Dramani Mahama. <ref>{{Cite web |last=Apinga |first=David |date=2024-12-09 |title=Full results of the 2024 presidential election |url=https://theghanareport.com/full-results-of-the-2024-presidential-election/ |access-date=2026-03-01 |website=The Ghana Report |language=en}}</ref>
Mu kiseera kino ye Ssentebe w'ekibiina kya People's National Party (PNP) era alina okukkiriza nti ekibiina kijja kukulembera eggwanga mu 2028. <ref>{{Cite web |last=Obodai |first=Rashid |date=2026-01-30 |title=All 5 aspirants in the NPP primary are competent, and reliable, but we’ll defeat any of them in the 2028 election – |url=https://rainbowradioonline.com/2026/01/30/all-5-aspirants-in-the-npp-primary-are-competent-and-reliable-but-well-defeat-any-of-them-in-the-2028-election-pnp/ |access-date=2026-03-01 |website=Rainbow Radio Online |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* Okulonda kwa bonna okwa Ghana okwa 2024
* Ebyobufuzi mu Ghana
== Ebijulizo ==
<references />
{{Reflist}}
[[Category:Living people]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
38uf1ybf189fxx3donfokbeleq9ha7g
Mahmoud Thabit Kombo, munnabyabufuzi
0
12681
61033
52013
2026-07-11T15:59:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61033
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Mahmoud Thabit Kombo''' munnabyabufuzi mu ggwanga lya Tanzania nga ye minisita w'eggwanga ow'ensonga z'ebweru.<ref name=":0">{{Cite web |last=Said |first=Mariam |date=21 July 2024 |title=Kombo: Newly appointed Tanzania’s Minister for Foreign Affairs |url=https://dailynews.co.tz/kombo-newly-appointed-tanzanias-minister-for-foreign-affairs/ |access-date=28 July 2024 |website= |publisher=Daily News |quote=}}</ref><ref>{{Cite web |title=Heads Departments and Units {{!}} Ministry of Foreign Affairs and East African Cooperation |url=https://www.foreign.go.tz/about/team/category/heads-departments-and-units |access-date=2026-03-04 |website=www.foreign.go.tz}}</ref> Yeenyigidde mu pulojekiti z’okukulaakulanya abantu okwetoloola eggwanga omuli okuzimba amasomero, enteekateeka z’obutonde bw’ensi ng’amazzi n’obuyonjo, wamu n’enteekateeka z’ebyobulamu n’okutereka ssente ezigendereddwamu okukendeeza obwavu.<ref name=":1">{{Cite web |title=Mahmoud Thabit Kombo {{!}} Tanzania Foreign Ministry Official List |url=https://www.tzembassy.go.tz/ambassadors/view/mahmoud-thabit-kombo |access-date=2026-03-04 |website=www.tzembassy.go.tz}}</ref>
== Ebyafaayo n'obuyigirize bwe ==
Kombo yazaalibwa mu Zanzibar ''',''' [[Tanzania]] ''',''' era yatandika okusoma mu butongole mu Nnasale ya Saateni nga tannagenda mu Pulayimale ya Tumekuja. Siniya yagimalira ku Hamamni Secondary School ne Lumumba College. Kombo yasomera mu yunivasite y’e Sunderland mu Bungereza, gy'eyafuna ddiguli mu by’okubala ebitabo bya bizinensi ne kompyuta. Oluvannyuma yafuna diguli eyookubiri mu "Applied ICT ne Artificial Intelligence " okuva mu Cables ne Wireless College e [[Great Britain|Bungereza]] ne Master of Arts mu nkolagana z'amawanga n'ensi yonna okuva mu Geneva School of Diplomacy and [[Essomamawanga|International Relations]].<ref name=":0">{{Cite web |last=Said |first=Mariam |date=21 July 2024 |title=Kombo: Newly appointed Tanzania’s Minister for Foreign Affairs |url=https://dailynews.co.tz/kombo-newly-appointed-tanzanias-minister-for-foreign-affairs/ |access-date=28 July 2024 |website= |publisher=Daily News |quote=}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSaid2024">Said, Mariam (21 July 2024). [https://dailynews.co.tz/kombo-newly-appointed-tanzanias-minister-for-foreign-affairs/ "Kombo: Newly appointed Tanzania's Minister for Foreign Affairs"]. Daily News<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">28 July</span> 2024</span>.</cite></ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Mahmoud Thabit Kombo {{!}} Tanzania Foreign Ministry Official List |url=https://www.tzembassy.go.tz/ambassadors/view/mahmoud-thabit-kombo |access-date=2026-03-04 |website=www.tzembassy.go.tz}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.tzembassy.go.tz/ambassadors/view/mahmoud-thabit-kombo "Mahmoud Thabit Kombo | Tanzania Foreign Ministry Official List"]. ''www.tzembassy.go.tz''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-04</span></span>.</cite></ref>
== Obukugu bwe ==
Kombo akoze kyamaanyi okulaba nga eby'obufuzi bya Tanzania n'enkolagana y'amawanga amalala etambula bulungi.<ref>{{Cite web |last=cfeditoren |date=2025-05-22 |title=At the Heart of Global Diplomacy: Ambassador Kombo and the rise of Tanzania diplomacy in world Affairs: |url=https://www.africa-press.net/tanzania/all-news/at-the-heart-of-global-diplomacy-ambassador-kombo-and-the-rise-of-tanzania-diplomacy-in-world-affairs |access-date=2026-03-04 |website=Tanzania |language=en-US}}</ref> Abadde mu nkuŋŋaana z’abakungu eziwerako, omuli okubeera omugenyi omukulu ku mukolo gw’okukuza olunaku lw’eggwanga lya Japan.<ref>{{Cite web |last=Embassy of Japan in Tanzania |date=2025-03-05 |title=The birthday reception for His Majesty the Emperor of Japan (5 March 2025) |url=https://www.tz.emb-japan.go.jp/itpr_en/nationalday2025_000002.html |access-date=2026-03-04 |website=Embassy of Japan in Tanzania}}</ref> Kombo era yasisinkana Iwaya Takeshi, Minisita w’ensonga z’ebweru mu Japan, okuteesa ku kunyweza enkolagana wakati wa Japan ne Tanzania.<ref>{{Cite web |last=Press Releases |title=Japan-Tanzania Foreign Ministers’ Meeting |url=https://www.mofa.go.jp/press/release/pressite_000001_01584.html |website=Ministry of Foreign Affairs of Japan}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
{{DEFAULTSORT:Kombo, Thabit}}
[[Category:Living people]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
d5rtd0n4hcyyy10vpb9fcfbk1m29c4h
Salome Makamba
0
12685
61242
52040
2026-07-11T16:39:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61242
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Salome Wycliffe Makamba''' (yazaalibwa 18 Mukutulansanja 1987) munnabyabufuzi mu [[Tanzania]] era mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya CHADEMA.<ref>{{Cite web |last=Bunge |first=Polis |title=Member of Parliament Profile |url=https://polis.parliament.go.tz/members/379 |archive-date= |access-date=2026-03-08 |website=polis.parliament}}</ref> Yalondebwa nga Omubaka w'ebifo eky'enjawulo ng'omukiise w'abakyala era yaweereza mu palamenti okuva mu 2020.<ref name="SWM">{{Cite web |title=Hon. Salome Wycliffe Makamba |url=https://www.parliament.go.tz/administrations/379 |publisher=Parliament of Tanzania |access-date=2026-03-08 |archive-date=2024-11-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241127003925/https://www.parliament.go.tz/administrations/379 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Mdee aivimbia CHADEMA: "Hatuondoki, tumekuzwa Chadema tutapambana hadi mwisho" |url=https://www.arushapressclub.or.tz/2020/12/mdee-aivimbia-chadema-hatuondoki.html |access-date=2026-03-08 |archive-date=2023-07-19 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230719231046/https://www.arushapressclub.or.tz/2020/12/mdee-aivimbia-chadema-hatuondoki.html |url-status=dead }}</ref>
== Obukugu bwe ==
Mu kiseera kino Makamba ye Minisita omubeezi ow’amasannyalaze mu [[Tanzania]] era nga mubaka wa Palamenti, nga muno akozsa obukugu bw'okulondoola pulojekiti, enkola z’amasannyalaze, n’okukwataganya n’abantu.<ref>{{Cite web |last=Kornelia |date=2026-02-22 |title=Hon. Salome Wycliffe Makamba - SADCSEW |url=https://sadcenergyweek.org/speaker/hon-salome-wycliffe-makamba/,%20https://sadcenergyweek.org/speaker/hon-salome-wycliffe-makamba/ |access-date=2026-03-08 |language=en-US}}</ref>
Mu 2024, ng’ali wamu ne Hon. Cecil Mwambe,baayiitibwa ekitebe kya Nigeria ekikulu mu Abuja okwetaba ku mukolo gw'ababaka abakyala abali mu Palamenti mu nsi ezaafugibwako Bungereza ogukwata ku kumalawo obutabanguko n’okukakasa nti abakyala n’abawala bafuna obwenkanya.<ref>{{Cite web |title=The High Commission received Hon. Salome Makamba and Hon. Cecil Mwambe, Members of Parliament of the United Republic of Tanzania {{!}} High Commission of the United Republic of Tanzania Abuja, Nigeria |url=https://www.ng.tzembassy.go.tz/resources/view/the-high-commission-received-hon-salome-makamba-and-hon-cecil-mwambe-members-of-parliament-of-the-united-republic-of-tanzania |access-date=2026-03-08 |website=www.ng.tzembassy.go.tz}}</ref>
Mu mwaka gwa 2026, Makamba yakulembera ekibinja kya bakungu okuva mu Tanzania okwetaba mu wiiki y’amasannyalaze mu Buyindi (IEW 2026)<ref>{{Cite web |title=India Energy Week Exhibition & Conference {{!}} Global Energy Event 2027 |url=https://www.indiaenergyweek.com/ |access-date=2026-03-08 |website=www.indiaenergyweek.com |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Checking your browser before redirecting. |url=https://ngsindia.org/event/india-energy-week-2026-27-30-january-2026-goa/ |access-date=2026-03-08 |website=ngsindia.org}}</ref> ku ngeri y'okusiga ensimbi n’okukozesa tekinologiya.<ref>{{Cite web |date=2026-01-27 |title=Energy Deputy Minister leads Tanzania’s charge at India energy week 2026 |url=https://www.therespondents.co.tz/2026/01/deputy-minister-makamba-leads-tanzanias.html |access-date=2026-03-08 |website=THE RESPONDENT |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
dqa0qj4cd2gfl9vnteh11wres2x61xd
Victoria Lakshmi Hamah munnabyabufuzi
0
12688
61027
52063
2026-07-11T15:59:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61027
wikitext
text/x-wiki
'''Victoria Lakshmi Hamah''' munnabyabufuzi mu [[Ghana]] wansi wa tiketi y'ekibiina kya National Democratic Congress (NDC).
Victoria Hamah munnakigo ky’Abahindu mu [[Afirika|Afrika]] okumala emyaka egisukka mu kkumi.<ref>{{Cite web |date=2018-09-04 |title=Victoria Hamah, two others to represent Africa at 2nd World Hindu Congress |url=https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Victoria-Hamah-two-others-to-represent-Africa-at-2nd-World-Hindu-Congress-682276 |access-date=2024-03-13 |website=GhanaWeb |language=en}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu kulonda kwa bonna okwa 2012, yavuganya ku kifo kya palamenti mu kitundu ky'Ebugwanjuba bwa Ablekuma.
Yakola nga Minisita omubeezi ow'ebyempuliziganya mu gavumenti ya John Dramani Mahama okutuusa ku Lwokutaano lwa Museenene, nga 8, 2013.<ref>{{Cite web |date=2020-12-22 |title='You are a symbol of provocative male lust' – Lord Hamah fires his sister Victoria Hamah |url=https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/You-are-a-symbol-of-provocative-male-lust-Lord-Hamah-fires-his-sister-Victoria-Hamah-1138895 |access-date=2022-08-27 |website=GhanaWeb |language=en}}</ref>
Mu kiseera kino addukanya ekibiina ky'obwannakyewa eky’abakyala ekiyitibwa Progressive Organization for Women’s Advancement (POWA).<ref>{{Cite news|title=Victoria Hammah led POWA celebrates International Women's Day|url=https://www.pulse.com.gh/news/local/victoria-hammah-led-powa-celebrates-international-womens-day/6fem24q}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
bpol9yd2afc76m6vgr94sqckcyamrzn
José Ibraimo Abudo, munnabyabufuzi
0
12691
61016
46034
2026-07-11T15:59:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61016
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''José Ibraimo Abudo''' (yazaalibwa 16 September 1947) munnabyabufuzi mu [[Mozambique]] eyaweereza okumala ebbanga nga Minisita w'ebyamateeka, ekifo ekyatondebwawo mu 1994 n'okulonda okw'ebibiina ebingi okwasooka mu byafaayo bya Mozambique. Ono mmemba wa kibiina kya FRELIMO . Yatikkirwa okuva ku yunivasite y'e Lisbon, gye yafunira diguli eyookubiri mu mateeka g'ebitongole . MusajjaMusiraamu . <ref>{{Cite book |last=Ngom |first=Fallou |date=26 September 2020 |title=The Palgrave Handbook of Islam in Africa |url=https://books.google.com/books?id=Go__DwAAQBAJ&dq=mozambique+%22muslim%22&pg=PA173 |last2=Kurfi |first2=Mustapha H. |last3=Falola |first3=Toyin |publisher=Springer |isbn=978-3-030-45759-4}}</ref> <ref>{{Citation|last=Haron|first=Muhammed|title=Southern Africa's Muslim Communities: Selected Profiles|date=2020|url=http://dx.doi.org/10.1007/978-3-030-45759-4_10|work=The Palgrave Handbook of Islam in Africa|pages=163–202|place=Cham|publisher=Springer International Publishing|doi=10.1007/978-3-030-45759-4_10|isbn=978-3-030-45758-7|access-date=2023-02-10|url-access=subscription}}</ref>
== Ebijulizo ==
<references />
{{Reflist}}
== Ensonda ==
* World Bank document on terrorist financing at the Wayback Machine (archived June 9, 2007) see page 36 for details
[[Category:Bannabyabufuzi]]
4rcbm2q1214v47a88qj8fedj882mkn3
Dhoihir Dhoulkamal
0
12694
61024
55311
2026-07-11T15:59:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61024
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Dhoihir Dhoulkamal''' (yazaalibwa nga 6, Muwakanya, 1969) munnabyabufuzi wa Comoros okuva mu Anjouan . Yali minisita w'ensonga z'ebweru okuva nga 28 Mutunda, 2020 okutuuka nga 9 Kasambula, 2024 mu [[Comoros|kibuga Comoros]] . <ref>{{Cite web |title=Wang Yi Holds Talks with Comorian Foreign Minister Dhoihir Dhoulkamal |url=https://www.fmprc.gov.cn/mfa_eng/topics_665678/kjgzbdfyyq/202201/t20220108_10480237.html |access-date=2022-11-13 |website=www.fmprc.gov.cn}}</ref> <ref>{{Cite web |title=COMOROS FOREIGN MINISTER MEETS WITH CS OMAMO IN NAIROBI – FOREIGN AFFAIRS {{!}} KENYA |url=https://mfa.go.ke/comoros-foreign-minister-meets-with-cs-omamo-in-nairobi/ |access-date=2022-11-13 |language=en-US |archive-date=2023-06-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230615134659/https://mfa.go.ke/comoros-foreign-minister-meets-with-cs-omamo-in-nairobi/ |url-status=dead }}</ref> Mu Mugulansigo wa 2025, ekitongole ky'obwenkanya ki La Réunion kyafulumya ekiragiro ky’ensi yonna ekimunoonya. Ateeberezebwa okukozesa obubi obuyambi Bufalansa bw'eyaweereza okuyamba ku mbeera z’abantu eziri mu Euro ekkumi bbiri mu bitaano mu emu. <ref>{{Cite web |title=Fraudes aux prestations sociales : un mandat de recherche lancé contre l'ancien ministre des affaires étrangères comorien |url=https://www.lemonde.fr/outre-mer/article/2025/03/25/fraudes-aux-prestations-sociales-un-mandat-de-recherche-lance-contre-l-ancien-ministre-comorien-des-affaires-etrangeres_6586009_1840826.html |access-date=2025-03-25 |language=fr-FR}}</ref>
== Ebijulizo ==
<references />
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
hikncsx69mswxxnq78llvwzsrvnyx9n
Florentino Mendes Pereira
0
12695
61025
56152
2026-07-11T15:59:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61025
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Florentino Mendes Pereira''' (yazaalibwa nga 4 Mukutulansanja, 1969) munnabyabufuzi [[Guinea-Bissau|mu Bissau-Guinea]] era eyali Minisita w'amasannyalaze n'amakolero. Yaweereza nga Minisita w'amasannyalaze n'amakolero okuva mu 2015 okutuuka mu 2018. <ref>{{Cite web |date=3 April 2018 |title=Guinée Bissau: António Serifo Embaló remplace Florentino Mendes Pereira au ministère de l’Energie |url=https://energies-media.com/guinee-bissau-antonio-serifo-embalo-ministere-de-lenergie/ |access-date=19 June 2020 |website=Energies Media |language=fr-FR}}</ref> Munnakibiina kya by'abufuzi ki Party for Social Renewal<ref>{{Cite web |date=3 March 2015 |title=GUINEE-BISSAU : Les belles intentions du ministre de l'énergie – 03/03/2015 – Africa Energy Intelligence |url=https://www.africaintelligence.fr/petrole-et-gaz/2015/03/03/les-belles-intentions-du-ministre-de-l-energie,108064306-art |access-date=19 June 2020 |website=Africa Intelligence |language=fr}}</ref> Nga minisita, yeenyigira mu kaweefube w’okutumbula ekitongole ky’amasannyalaze mu ggwanga. <ref>{{Cite web |title=French company to build thermal power plant in Guinea-Bissau – Macauhub |url=https://macauhub.com.mo/2017/08/08/pt-empresa-francesa-constroi-central-termica-na-guine-bissau/ |access-date=19 June 2020 |language=en-US |archive-date=9 September 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200909081224/https://macauhub.com.mo/2017/08/08/pt-empresa-francesa-constroi-central-termica-na-guine-bissau/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebijulizo ==
<references />
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
k3vo0fm9w5anbr43bmjgmovx03p5od4
Alamin Mohammed Seid, omuwandiisi w’ebitabo
0
12696
61043
46051
2026-07-11T16:00:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61043
wikitext
text/x-wiki
'''Alamin Mohammed Seid''' ( yazaalibwa 1946 oba 1947 – 15 Museenene, 2021) yali munnabyabufuzi mu Eritrea.
[[Category:Bannabyabufuzi]]
ck0o1fjx25rl40hx7z52zjw8pg7ct7e
Alamin Mohammed Seid, munnabyabufuzi
0
12697
61017
52462
2026-07-11T15:59:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61017
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Alamin Mohammed Seid''' (yazaalibwa 1946 oba 1947 – 15 Museenene, 2021)<ref>[https://allafrica.com/stories/202111160139.html Eritrea: Mr. Alamin Mohammed-Sied, Secretary of PFDJ, Passes Away]</ref> yali munnabyabufuzi mu Eritrea.
Yazaalibwa mu kitundu Massawa ekya [[Eritrea]].
Alamin yeetaba mu lutalo lw'ameefuga ga Eritrea okuva mu 1964 lwe yeegatta ku kibiina kya Eritrean Liberation Front. Oluvannyuma yeegatta ku kibiina ekyafuuka Eritrean People’s Liberation Front (EPLF) mu 1970. Mu lutalo lw’ameefuga, yali akulira ekitongole kya EPLF ekikola ku nkolagana n’amawanga amalala.
Alamin mu kaseera katono yaweerezaa ko nga Minisita w’ebyamawulire n’ebyobuwangwa. Ye ne Isaias Afewerki be bammemba babiri bokka ku kakiiko akafuzi aka EPLF abaali mu lukiiko olufuzi olwa People’s Front for Democracy and Justice mu lukiiko olw’okusatu.<ref>{{Cite book |last=Killion |first=Tom |year=1998 |title=Historical Dictionary of Eritrea |publisher=The Scarecrow Press |isbn=0-8108-3437-5}}</ref> Mu Congress eno yalondebwa okuweereza ku kifo ky'omuwandiisi.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
f6nycxbaxg2rnxfarmiim8gptuf44q3
Kadidja Mohamed Ali, munnabyabufuzi
0
12699
61013
59417
2026-07-11T15:59:52Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61013
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Kadidja Mohamed Ali''' munnabyabufuzi [[Djibouti|mu Djibouti]] . Mu 2003, yalondebwa mu lukiiko lw’eggwanga olukulu ng’omu ku bakyala abaasooka okuyingira palamenti.
== Obukugu bwe ==
Nga okulonda kwa 2003 tekunnabaawo, etteeka eppya ku by’okulonda lyayisibwa nga liragira waakiri ebitundu kumi ku kikumi ku nkalala z’ebibiina okubeera nga kuliko buli kikula kya muntu. <ref>[http://archive.ipu.org/parline-e/reports/arc/2089_03.htm Djibouti: Parliamentary Chamber: Assemblée nationale: Elections held in 2003] Inter-Parliamentary Union</ref>Ali yalondebwa mu kitundu kya Djibouti ng'akiikiridde ekibiina kya Union for the Presidential Majority. Ono y’omu ku bakyala omusanvu abaasooka mu lukiiko lw’eggwanga olukulu. <ref name="DAF2">Daher Ahmed Farah (2018) [https://tel.archives-ouvertes.fr/tel-01941729/document Savoir et pouvoir dans le contexte de Djibouti : des configurations éducatives entre constructions de savoir et relations de pouvoir] CNAM</ref>
== Ebijulizo ==
<references />
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
nigprk34auc5rqpbeufakf8nt7gwox7
MJ Mahlangu
0
12700
61068
52067
2026-07-11T16:00:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61068
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Mninwa Johannes Mahlangu''' (yazaalibwa nga 8 Mukulukusabitungotungo 1952 – 24 Muwakanya, 2025) yali mukungu era munnabyabufuzi mu South Afrika. Yali mujjumbize mu byobufuzi bya Bantustan mu South Africa mu mulembe gw'enkola y'obusosoze, ng’aweereza ng’omubaka wa palamenti mu kitundu ekyali kiyitibwa Lebowa. Yali w'ekibiina ki African National Congress, era yaweereza nga Ssentebe w'olukiiko lw'amasaza olw'eggwanga okuva mu 2004 okutuuka mu 2014,<ref>{{cite news|url=http://www.iol.co.za/index.php?sf=13&set_id=1&click_id=3086&art_id=vn20090501064557407C435084|title=Five premiers to be female|date=1 May 2009|newspaper=The Independent|accessdate=24 November 2009}}</ref> era ng'omubaka wa Palamenti etaba Bamwoyo gw'Afirika.
Wakati wa 23 Mukutulansanja,2015 ne Mugulansigo 2020, yaliko omubaka wa South Afrika mu Amerika.
Mahlangu yafa nga 24 Muwakanya 2025, ku myaka 72.
== Ebijuliziddwa ==
<references/>
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20120225022638/http://www.parliament.gov.za/live/content.php?Item_ID=462 Palamenti ya South Afrika profile - MJ Mahlangu]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
6z2pg9kjds3cxvc361wqpzvvru93lu8
Ahmed Attoumani Douchina,munnabyabufuzi
0
12703
61031
52074
2026-07-11T15:59:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61031
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ahmed Attoumani Douchina''' (yazaalibwa Ogusooka 2, 1955) [[Politician|munnabyabufuzi]] wa Mahoran. Douchina yaweereza nga Pulezidenti [[Departmental Council of Mayotte|w'olukiiko lw'ekitongole olwa Mayotte]] wakati wa 20 Ogwokusatu 2009<ref>{{Cite web |title=malango-mayotte.com |url=http://ww38.malango-mayotte.com/info/article-ahmed_attoumani_douchina_elu_president_du_conseil_general_de_mayotte-3540.htm |access-date=2022-07-20 |website=ww38.malango-mayotte.com |language=en}}{{dead link|date=February 2025|bot=medic}}</ref> ne 3 Ogwokuna 2011, bwe yasikirwa [[Daniel Zaïdani]]. Zaudani yawangula Douchina ng'amusinze akalulu kamu kokka nga baafuna obululu 10 ku 9 mu kulonda kwa pulezidenti okwaliwo mu lukiiko luno.<ref>https://web.archive.org/web/20110406170829/http://www.malango-actualite.fr/article/mayotte__8211_daniel_zaidani_elu_de_justesse_a_la_tete_du_101eme_departement-7446.htm</ref>
== Ebyafaayo ==
Kansala wa munisipaali ya [[Kani-Kéli]] okuva mu 1983 okutuuka mu 1989, yalondebwa okuba kansala omujjuvu mu canton ey’erinnya lye limu mu 2004, mu kuvuganya kwa basatu, n’afuna ebitundu 38.72 ku kikumi ku bululu.<ref>http://www.interieur.gouv.fr/sections/a_votre_service/resultats-elections/can2004/985/canton09.html</ref>
Oluvannyuma lw’okufuuka omuwandiisi w’ekitongole mu kibiina kya [[Union for a Popular Movement]] (UMP), yekakanya mu kulonda kw’ababaka ba palamenti okwa 2007, bw'eyavuganya ne Mansour Kamardine eyali mu ntebe n’afuna obululu ebitundu 4.08%mu lwokaano olwasooka.<ref>http://www.interieur.gouv.fr/sections/a_votre_service/resultats-elections/LG2007/976/circons01.html</ref>
Nga 20,Ogwokusatu 2008, yasikira [[Saïd Omar Oili]] ku bwapulezidenti bw’olukiiko olukulu olwa Mayotte olw’omukago wakati wa UMP n’ekibiina kya Mouvement départementaliste mahorais (MDM). Ebibiina bino byegatta okulwanyisa ekibiina kya New Impetus for Mayotte (NEMA) okusobola okutegeka amangu akalulu k’ekikungo ku ky’okugabanya ebitongole mu Mayotte.
Mu kulonda kwa 2011 mu canton, Ahmed Attoumani Douchina yaddamu okulondebwa mu ngeri ennyangu ku bwakansala obujjuvu, kyokka abesimbawo ku kiwayi ya left wing baawangulira watono aba renewable cantons mu Mayotte, ekyavaako enkyukakyuka mu bungi mu lukiiko olukulu.<ref>http://elections.interieur.gouv.fr/CN2011/976/97609.html</ref> Nga 3,Ogwokuna 2011, nga wayise ennaku ssatu nga Mayotte afuuse ekitongole kya Bufalansa eky'e 101, Daniel Zaïdani yalondebwa okuba pulezidenti w'olukiiko olukulu, n'afuna obululu 10 okusinga obwa Ahmed Attoumani Douchina eyafuna 9.<ref>http://www.latribune.fr/actualites/economie/france/20110403trib000612702/outre-mer-mayotte-passe-a-gauche.html</ref>
Nga 15,Ogwekkuminogumu 2012, yayabulira UMP ne yegatta ku [[Union of Democrats and Independents]].
Mu Gwokusatu gwa 2015, yalondebwa okuba kansala w’ekitongole mu [[Canton of Bouéni]] ng’ali wamu ne Afidati Mkadara.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
k6wz7y5q9n9cgo9cghpb6uiqvitezgu
Alamara Nhassé, munnabyabufuzi
0
12704
61019
50049
2026-07-11T15:59:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61019
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alamara Ntchia Nhassé''' (yazaalibwa 2 Ogwomukaaga 1957) munnabyabufuzi [[Guinea-Bissau|mu Bissau-Guinea]], eyali [[:en:Heads_of_Government_of_Guinea-Bissau|Ssaabaminisita]] okuva nga 9 Ogwekkuminebiri, 2001 okutuuka nga 17 Ogwekuminogumu 2002. Mu kiseera kino Nhassé ye Pulezidenti w'ekibiina National Reconciliation Party; emabegako yakulembera ekibiina kya [[:en:Social_Renewal_Party_(Guinea-Bissau)|Social Renewal Party]] (PRS).
== Obukugu bwe ==
Nhassé mukugu [[Ebyamalimiro|mu by’obulimi]], era yatendekebwa mu [[:en:Cuba|Cuba]] ne mu [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]] . Oluvannyuma lwa [[:en:Kumba_Yala|Kumba Yala]] eyali yesimbye ku tiketi ya PRS okulondebwa ku bwapulezidenti, Nhassé yalondebwa nga Minisita w’ebyobulimi, amazzi, ebibira n’okuyigga mu gavumenti eyatondebwawo mu Gwokubiri nga 19, 2000. <ref>{{Cite web |url=http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt19022000.html |title=Archive copy |access-date=2026-03-12 |archive-date=2007-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927001651/http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt19022000.html |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma, mu gavumenti eyatondebwawo nga Gusooka 25, 2001, yafuuka Minisita w’ebyobulimi n’obuvubi. <ref>{{Cite web |url=http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt25012001.html |title=Archive copy |access-date=2026-03-12 |archive-date=2007-09-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070927002125/http://www.afrique-express.com/archive/OUEST/guineebissau/bissaugvts/bissaugvt25012001.html |url-status=dead }}</ref> Ku mulembe gwa Ssaabaminisita [[:en:Faustino_Imbali|Faustino Imbali]], yafuuka Minisita w'ensonga z'omunda oluvannyuma lwa [[:en:Artur_Sanhá|Artur Sanhá]] okugobwa mu Gwomunaana nga 29, 2001. Oluvannyuma lwa Imbali naye okugobwa, Nhassé yamusikira ku bwa ssaabaminisita mu Gwekuminebiri nga 9, 2001. Mu Gusooka nga 15, 2002, olukiiko lw'ekibiina olwa PRS lwamulonda nga pulezidenti w'ekibiina. Olwa katyabaga akagwawo mu biseera ebyo, obukulembeze teyabumalaako bbanga ddene era ne gavumenti ye newalirizibwa okusasika. Nhassé yalekulira obwa Pulezidenti bwa PRS muGwekuminogumu nga 15, 2002, era oluvannyuma lw’ennaku bbiri, [[:en:Mário_Pires|Mário Pires]] yalondebwa okudda mu bigere bya Nhassé ku bwa ssaabaminisita.
Mu [[:en:2005_Guinea-Bissau_presidential_election|kulonda kwa Pulezidenti okwa 2005]], Nhassé yawagira eyeesimbyewo [[:en:João_Bernardo_Vieira|João Bernardo Vieira]] . Oluvannyuma lw’okulondebwa kwa Vieira, Nhassé yasaba [[:en:Carlos_Gomes_Júnior|Carlos Gomes Júnior]] alekulire obwa ssaabaminisita; Olwo Gomes Junior n’afiirwa omusingi gwe ogwa palamenti oluvannyuma lw’ababaka 14 ku 45 aba palamenti okuva mu kibiina kye ekya [[:en:PAIGC|PAIGC]] okukivaamu.
Mu kiseera kino Nhassé ye Pulezidenti w’ekibiina ki National Reconciliation Party. Kyalemererwa okuwangula ekifo kyonna mu [[:en:2008_Guinea-Bissau_legislative_election|kulonda kwa palamenti okwa 2008]], era y’akkiriza okuwangulwa kuno. <ref>https://web.archive.org/web/20241130165649/http://www.agenciabissau.com/portal.aspx?link=public/viewnews.ascx&menuindex=0&newsid=1521</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
9atj94gtewptgy5m91pr2og42b4rwrf
Omukuumi Proença
0
12707
61037
52035
2026-07-11T16:00:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61037
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Helder Proença''' (yafa 5,Ogwomukaaga 2009) yali munnabyabufuzi mu Guinea-Bissau eyaweereza nga [[Minister of Defense|Minisita w'ebyokwerinda]] mu [[Guinea-Bissau]] mu kiseera ky'obufuzi bwa [[President of Guinea-Bissau|Pulezidenti]] [[João Bernardo Vieira]].<ref name="aje">http://english.aljazeera.net/news/africa/2009/06/20096573958404550.html</ref>
Nga 5,Ogwomukaaga 2009, Proença, eyali mmemba w’olukiiko [[National People's Assembly of Guinea-Bissau|lw’abantu mu ggwanga]] mu kiseera ekyo,<ref name="nyt" /> yakubwa [[Shooting|amasasi]] n’attibwa [[Security forces|ab’ebyokwerinda]] ba gavumenti ku luguudo olugatta ekibuga [[Bula (Guinea-Bissau)|Bula]] mu bukiikakkono ne [[Bissau]], ekibuga ekikulu [[Guinea-Bissau]]. [[Baciro Dabó]], munnabyabufuzi era [[Presidential candidate|eyeesimbyewo ku bwapulezidenti]] mu [[2009 Guinea-Bissau presidential election|kulonda kwa Pulezidenti okwa June 2009]], naye yattibwa abajaasi ba gavumenti ku lunaku lwe lumu.<ref name="aje" /> Munnabyabufuzi owookusatu, eyali Ssaabaminisita [[Faustino Imbali]], naye yakwatibwa.<ref name="nyt" /> Ddereeva wa Proença [[Bodyguard|n'omukuumi]] nabo battibwa mu bulumbaganyi buno.
Mu kiwandiiko, [[Interior Ministry|minisitule y’ensonga z’omunda]] mu ggwanga lya Guinea-Bissau yalumiriza Proença, Dabó ne Embali okubeera mu lukwe [[Coup|lw’okuwamba gavumenti]] olwaliwo.
[[News agency|Ekitongole ky’amawulire]] ekya gavumenti ya [[Portugal]] [[Lusa news agency|ekya Lusa]], kyategeezezza nti omulambo gwa Proenca gwatwaliddwa mu ggwanika lye ddwaaliro lya Simao Mendes e Bissau oluvannyuma lw’okumutta.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
g35mat19rftwiylktmnrqkg71j7pocg
Helder Proença
0
12708
61038
46094
2026-07-11T16:00:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61038
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Helder Proença''' (yafa 5,Ogwomukaaga 2009) yali munnabyabufuzi mu Guinea-Bissau eyaweereza nga [[:en:Minister_of_Defense|Minisita w'ebyokwerinda]] mu [[Guinea-Bissau]] mu kiseera ky'obufuzi bwa [[:en:President_of_Guinea-Bissau|Pulezidenti]] [[:en:João_Bernardo_Vieira|João Bernardo Vieira]] . <ref name="aje">http://english.aljazeera.net/news/africa/2009/06/20096573958404550.html</ref>
Nga 5,Ogwomukaaga 2009, Proença, eyali mmemba w’olukiiko [[:en:National_People's_Assembly_of_Guinea-Bissau|lw’abantu mu ggwanga]] mu kiseera ekyo, <ref name="nyt" /> yakubwa [[:en:Shooting|amasasi]] n’attibwa [[:en:Security_forces|ab’ebyokwerinda]] ba gavumenti ku luguudo olugatta ekibuga [[:en:Bula_(Guinea-Bissau)|Bula]] mu bukiikakkono ne [[:en:Bissau|Bissau]], ekibuga ekikulu [[Guinea-Bissau]] . [[:en:Baciro_Dabó|Baciro Dabó]], munnabyabufuzi era [[:en:Presidential_candidate|eyeesimbyewo ku bwapulezidenti]] mu [[:en:2009_Guinea-Bissau_presidential_election|kulonda kwa Pulezidenti okwa June 2009]], naye yattibwa abajaasi ba gavumenti ku lunaku lwe lumu. <ref name="aje" /> Munnabyabufuzi owookusatu, eyali Ssaabaminisita [[:en:Faustino_Imbali|Faustino Imbali]], naye yakwatibwa. <ref name="nyt" /> Ddereeva wa Proença [[:en:Bodyguard|n'omukuumi]] nabo battibwa mu bulumbaganyi buno.
Mu kiwandiiko, [[:en:Interior_Ministry|minisitule y’ensonga z’omunda]] mu ggwanga lya Guinea-Bissau yalumiriza Proença, Dabó ne Embali okubeera mu lukwe [[:en:Coup|lw’okuwamba gavumenti]] olwaliwo.
[[:en:News_agency|Ekitongole ky’amawulire]] ekya gavumenti ya [[Portugal]] [[:en:Lusa_news_agency|ekya Lusa]], kyategeezezza nti omulambo gwa Proenca gwatwaliddwa mu ggwanika lye ddwaaliro lya Simao Mendes e Bissau oluvannyuma lw’okumutta.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
2jhowjv6mqcj07k50jagl41ir2d1dy9
Jean-Baptiste Baskouda, munnabyabufuzi
0
12712
61028
46324
2026-07-11T15:59:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61028
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Jean-Baptiste Baskouda''' (yazaalibwa 24 Ogwomunaana 1957) munnabyabufuzi [[Cameroon|Omucameroon]] abadde omukiise mu[[:en:Senate_of_Cameroon|Senate ya Cameroon]] okuva mu 2013. Yali muwandiisi wankalakkalira addukanya ebitundu okuva mu 1985 okutuuka mu 1988 n’oluvannyuma n’akola ng’omumyuka wa Dayirekita wa kabineti y’obwapulezidenti. <ref>{{Cite web |url=http://www.spm.gov.cm/showgouv.php?module=showindividu&lang=fr&pers=189 |title=Archive copy |access-date=2026-03-14 |archive-date=2006-01-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060117153457/http://www.spm.gov.cm/showgouv.php?module=showindividu&lang=fr&pers=189 |url-status=dead }}</ref> Oluvannyuma, yalondebwa nga Ssaabawandiisi wa Minisitule y'abakozi n'obukuumi bw'abantu nga 26 Ogusooka 2005. <ref>http://www.spm.gov.cm/showdoc.php?id_docs=8&lang=fr&tpl=1</ref>
Mu Gwokutaano 2013, Pulezidenti Biya yalonda Baskouda ku lukiiko lwa Senate oluggya. Y’omu ku ba senator 30 abaafuna ebifo byabwe nga pulezidenti y'abalonze; ba senator abalala 70 baalondeddwa mu ngeri etali ya butereevu. Biya yalonda ba senate basatu okuva mu buli [[:en:Regions_of_Cameroon|kitundu]], era Baskouda y’omu ku basatu abaava mu kitundu kya Far North. <ref>http://fr.allafrica.com/stories/201305101581.html</ref> Bureau ya Senate bwe yalondebwa nga 12 Ogwomukaaga 2013, Baskouda yafuna ekifo kya [[:en:Quaestor|Quaestor]] . <ref>http://www.cameroon-tribune.cm/index.php?option=com_content&view=article&id=74279:le-bureau-elu-du-senat&catid=1:politique&Itemid=3</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
mdxv13am4lf0p66t2vc7h348qegb22w
June Holst-Roness, munnabyabufuzi
0
12714
61032
46327
2026-07-11T15:59:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61032
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''June Bernice Matilda Holst-Roness''' (Gwamukaaga 10, 1929 – Gwakubiri 14, 2008) yali meeya wa [[:en:Freetown,_Sierra_Leone|Freetown, Sierra Leone]] wansi wa gavumenti ya [[:en:All_People's_Congress|APC]] eya [[:en:Siaka_Stevens|Siaka Stevens]] . June Holst-Roness ye yali [[:en:Mayor_of_Freetown|Meeya wa Freetown]] omukyala owookubiri . Mu kisanja kye ekibuga kino kyayungibwa ne [[:en:Kingston_upon_Hull|Hull]] mu [[:en:England|Bungereza]] .
Yatendekebwa [[:en:Medical|ng’omusawo w’ebyobulamu]] era n’akulaakulanya enteekateeka z’ebyobulamu by’abakyala mu [[Sierra Leone]] era yaweerezaako nga pulezidenti w’ekibiina kya Family Planning mu Sierra Leone mu 1976. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (March 2026)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Yassa essira ku kugaziya okufuna [[:en:Family_planning_services|empeereza y’okuteekateeka amaka]] okusobola okukola ku kusoomoozebwa kw’obulamu bwa bamaama n'abaana. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (March 2026)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Ebyafaayo ==
June Holst-Roness yazaalibwa Adjuah Spaine. Yasoma [[:en:Medicine|obusawo]] ku Yunivasite ya [[:en:St._Andrews_University|St. Andrews]] mu [[:en:Scotland|Scotland]] era eyo gye yasisinkanira bba [[:en:Norwegians|Omunorway]] nga muyizi, Rolv Holst-Roness. <ref name="auto">{{Cite web |date=2018-03-21 |title=Sierra Leone Elects First Female Mayor Since 1980 - African Leadership Magazine |url=https://www.africanleadershipmagazine.co.uk/sierra-leone-elects-first-female-mayor-since-1980/ |access-date=2026-03-02 |language=en}}</ref>
Holst-Roness yakolanga omusawo w’abakyala n’okuzaala era y’omu ku bakyala Abaddugavu abaasooka okuyitibwa okukyalira China. Essomero lya munisipaali mu Freetown, Dr. June Holst-Roness Municipal School, oluvannyuma lyatuumibwa erinnya lye nga bamusiima olw’ebintu bye yakola nga meeya era ng’omusawo. <ref name="auto"/>
== Ebyobufuzi bye ==
June Holst-Roness yakwatagana n’ekibiina kya [[:en:All_People's_Congress|All People’s Congress]] (APC), ekyali ekibiina ky’ebyobufuzi ekisinga obunene mu Sierra Leone wansi wa Pulezidenti Siaka Stevens okuva mu 1971 okutuuka mu 1985. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (March 2026)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Ye musawo omukyala yekka ey'alabirira Stevens, era kino kyamuleetera okuseemberera ekiti kya bakulembeze oluvannyuma lw’ameefuga ng’obukugu mu by’obujjanjabi buteereddwa ku mwanjo okusobola okutebenkeza eggwanga n’enkulaakulana. Nga tannayingira byabufuzi mu butongole, Holst-Roness yalaga obukulembeze bw’ekitundu ng’ayita mu bwapulezidenti bw'ekibiina ky'okuteekateekera amaka ekya Sierra Leone, ekyatandikibwawo mu 1970, ng’essira aliteeka ku nteekateeka z’ebyobulamu by’abantu nga obujjanjabi bw’obutazaala okukola ku nsonga z’embeera z’abantu ng’obutakwatagana mu bufumbo , kaweefube eyali akwatagana wanu ne APC ng'essira eriteeka ku nzirukanya y’abantu n’obulamu obulungi mu ggwanga eririna eby’obugagga ebitono. Omulimu guno nga talina kibiina kwe y'ekubiira naye nga gulina obuyinza gwamusikkiriza okuyingira ebyobufuzi, okusobola okugaziya obuweereza bwe byobulamu mu nfuga ya Sierra Leone ey’ekibiina ekimu. <ref name="auto"/>
== Ensonda ==
* [https://web.archive.org/web/20160303203726/http://news.sl/drwebsite/publish/article_20057723.shtml http://news.sl/drwebsite/okufulumya/ekiwandiiko_20057723.shtml]
* [http://cocorioko.net/app/index.php?option=com_content&task=view&id=435&Itemid=1 http://cocorioko.net/app/index.php?option=com_ebirimu&omulimu=okulaba&id=435&Itemid=1]
* [https://web.archive.org/web/20221111093521/http://www.peepsierraleone.com/news/templates/article.asp?articleid=158&zoneid=7 http://www.peepsierraleone.com/amawulire/ebikozesebwa/ekiwandiiko.asp?articleid=158&zoneid=7]
* [https://web.archive.org/web/20141129064131/http://www.fssgukbranch.com/portfolio/mayor-june-holst-roness/ http://www.fssgukbranch.com/portfolio/meeya-june-omusolo-omukulu/]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
3n5c3drsqc8af58cjlfctflzcz1n2qp
Okere Adams
0
12715
61189
52033
2026-07-11T16:36:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61189
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox vcard"
|- class="infobox-full-data" colspan="2"
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size: 100%;" |
|- class="nowrap"
| colspan="2" class="infobox-full-data" |
|}
{{Databox}}'''Okere Adams''' yali munnabyabufuzi [[Sierra Leone|Omusierra Leone]]. Mu 2002, Adams yalondebwa nga Minisita w’ebyobugagga by’omunnyanja wansi wa [[Ahmed Tejan Kabbah]].<ref>{{Cite web |title=Sierra Leone Web - President Kabbah's Fourth Cabinet |url=https://www.sierra-leone.org/cabinet-kabbah4.html |access-date=2026-03-07 |website=www.sierra-leone.org}}</ref>
== Obukugu bwe ==
Okere Adams yaweereza mu ofiisi za gavumenti enkulu eziwerako mu nfuga y’ekibiina kya [[Sierra Leone People's Party|Sierra Leone People’s Party]] (SLPP).
Ku ntandikwa y’emyaka gya 2000: oluvannyuma lw’olutalo lw’omunda okuggwa, Adams yalondebwa okuba [[Ministry of Marine Resources (Somalia)|Minisita w’ebyobugagga by’omunnyanja]]. Mu kiseera ekyo, yalabirira kaweefube w’okutumbula [[Fishing|eby’obuvubi]] mu Sierra Leone n’okukola ku nsonga ng’okuwa layisinsi n’emirimu gy’okuvuba okuva ebweru.<ref>{{Cite web |last=Fofana |first=Lansana |date=2004-09-07 |title=ECONOMY-SIERRA LEONE: Fishing Sector Reaps Profits – But at a Cost |url=https://www.ipsnews.net/2004/09/economy-sierra-leone-fishing-sector-reaps-profits-ndash-but-at-a-cost/ |access-date=2026-03-08 |website=Inter Press Service}}</ref>
Mu Gwomwenda 2005, yakyusa ekifo ne Chernor Jalloh n’afuuka Minisita w’ebyobulambuzi n’ebyobuwangwa.<ref>{{Cite web |last=Vanguard |first=The Patriotic |date=2008-06-24 |title=Search for SLPP ministers ends: Dr. Chernor Jalloh located |url=https://thepatrioticvanguard.com/search-for-slpp-ministers-ends-dr-chernor-jalloh-located |access-date=2026-03-08 |website=The Patriotic Vanguard |language=en}}</ref> Adams yasikizibwa [[Hindolo Trye]] nga [[Ernest Bai Koroma]] afuuse pulezidenti mu Gwomwenda 2007. Adams yali wa ggwanga lya [[Temne people|Temne]]. Okere Adams Wakuziikibwa Enkya
Ensonda mu famire zaakakasa mu 2019 nti Okere Adams yafa era yaziikibwa ku bujjajja bwe e Magburaka. Yafa ku Lwokutaano nga 8 Ogwokusatu 2019 mu ddwaaliro ly’amagye erya 34 e Freetown. Yaweereza mu bifo eby’enjawulo mu Kabineti mu bukulembeze bwa SLPP eyakulemberwa Tejan Kabbah wakati wa 1996 ne 2007. Era yaweerezaako nga National Organizing Secretary wa SLPP wakati wa 2002 ne 2008. Omugenzi Okere Adams yasomera mu ssomero lya gavumenti erya Ssekendule li Bo n’oluvannyuma Ssekendule ya Saint Edwards e Freetown. Yasomera mu matendekero aga waggulu agawerako mu Girimaani ne Switzerland oluvannyuma lw’okumala akaseera katono mu Bungereza. Yafudde ku myaka 77 egy’obukulu.
== Ensonda ==
* [http://www.sierra-leone.org/cabinet.html Olukalala lwa kabineti ya Sierra Leone]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
43ocwi81dwbgjrwvt0rzs1hh84try8l
Asheik Jarma, munnabyabufuzi
0
12717
61026
52468
2026-07-11T15:59:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61026
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Asheik Jarma''' yalondebwa okuba Gavana [[Borno State|w’essaza ly’e Borno]], [[Nigeria]] mu Gwekkumi 1983, n’abeera mu ofiisi okumala akaseera katono okutuusa amagye lwe gaawamba gavumenti ye nga 31 Ogwekkuminebiri 1983 okwaleeta General [[Mohammadu Buhari]] mu buyinza.<ref name="Zaccheus Onumba Dibiaezue Memorial Libraries">{{Cite web |title=Borno State |url=https://zodml.org/discover-nigeria/states/borno-state |access-date=2023-06-07 |website=Zaccheus Onumba Dibiaezue Memorial Libraries}}</ref> Yalondebwa ku tiketi y'ekibiina kya [[National Party of Nigeria]] (NPN).<ref>{{Cite web |title=Nigeria States |url=http://www.worldstatesmen.org/Nigeria_federal_states.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20100528072649/http://www.worldstatesmen.org/Nigeria_federal_states.htm |archive-date=28 May 2010 |access-date=2010-04-26 |website=World Statesmen}}</ref>
Mu kukulembera okuzzaawo demokulasiya mu 1999, Jarma y'omu ku b'atandikawo ekibiina kya [[People's Democratic Party (Nigeria)|People’s Democratic Party]] (PDP).<ref>{{Cite web |date=2002-06-23 |title=Now, to Real Politics |url=http://www.thisdayonline.com/archive/2002/06/23/20020623cov01.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20031021094149/http://thisdayonline.com/archive/2002/06/23/20020623cov01.html |archive-date=2003-10-21 |access-date=2010-04-26 |website=ThisDay}}</ref> Mu Gwokuna 200, PDP yawera Jarma ku lukiiko lwayo olufuzi okumala omwezi gumu olw’okupepeya n’ebibiina by’ebyobufuzi ebirala. Mu Gwekuminogumu 2001, yali mmemba ku kakiiko ak’ekiseera ak’okukwataganya n’okukunga abantu mu kibiina kya United Nigeria Democratic Party (UNDP) ekyali kyakatondebwawo.<ref>{{Cite web |last=Chukwudi Nwabuko |date=2001-11-30 |title=UNDP Sets Up Committee for Membership Drive |url=http://www.thisdayonline.com/archive/2001/11/30/20011130news26.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20051112085003/http://www.thisdayonline.com/archive/2001/11/30/20011130news26.html |archive-date=2005-11-12 |access-date=2010-04-26 |website=ThisDay}}</ref>
Mu Gwomusanvu 2008, akakiiko ''ak’ekiseera aka'' Senate akanoonyereza ku katyabaga k’emmere kavunaana Jarma n’abalala olw’okusuula endagaano za ssayiro ezaali zibalirirwamu obukadde bwa pawundi 11.4. Mu Gwekkumi 2009 yeegaana okweetaba mu lukiiko lw’okutandikawo ekibiina kya National Democratic Movement (NDM) ekyatongozebwa era n’agamba nti bulijjo abadde mmemba wa PDP omujjuvu.<ref>{{Cite web |last=Muideen Olaniyi |date=29 October 2009 |title=I'm Not Part of NDM --Asheik Jarma |url=http://allafrica.com/stories/200910300168.html |access-date=2010-04-26 |website=Daily Trust}}</ref> Mu Gwekkuminebiri 2009 Jarma yawagira okwesimbawo kwa munna PDP Ambasada Saidu Pindar ku bwa Gavana wa Borno mu kulonda kwa 2011.<ref>{{Cite web |last=Ahmed Mari |date=21 December 2009 |title=Borno - PDP, ANPP in Uncommon Guber Battle |url=http://allafrica.com/stories/200912210456.html |access-date=2010-04-26 |website=Daily Champion}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
t1zcjs73qntm9x1gze4uj3nj51231hz
Josephine Anenih, omuwandiisi w’ebitabo
0
12719
61170
46147
2026-07-11T16:35:36Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61170
wikitext
text/x-wiki
'''Iyom Josephine Anenih''' (yazaalibwa 6 Ogwomusanvu 1948) <ref>{{Cite web |date=Nov 11, 2016 |title=ANENIH, Barr Josephine Nwogo |url=https://blerf.org/index.php/biography/anenih-josephine-nwogo/ |access-date=Sep 8, 2020}}</ref> <ref>{{Cite web |date=Apr 4, 2010 |title=Dad flogged me the day a visitor gave me a coin at Xmas – Josephine Anenih |url=https://news2.onlinenigeria.com/news/general/4938-dad-flogged-me-the-day-a-visitor-gave-me-a-coin-at-xmas-–-josephine-anenih.html |access-date=Sep 8, 2020 |website=onlinenigeria}}</ref> munnabyabufuzi [[Nigeria|Omunigeria]] eyalondebwa okubeera Minisita w'ensonga z'abakyala nga 6 Ogwokuna 2010 akola nga Pulezidenti [[:en:Goodluck_Jonathan|Goodluck Jonathan]] bwe yalangirira kabineti ye empya. <ref name="tday0407">{{Cite web |date=7 April 2010 |title=Ministers - the Profiles |url=http://allafrica.com/stories/201004070116.html |access-date=2010-04-14 |website=ThisDay}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Yazaalibwa mu [[:en:Sokoto_(city)|Sokoto]] mu 1948, yasenguka nga ne kitaawe, omukozi wa gavumenti mu kitongole ky’emirimu, eyaweereza mu States ez'enjawulo mu [[Nigeria]] . Yazaalibwa mu maka g’Abakristaayo. Siniya yagimalira mu [[:en:Queen's_College,_Lagos|Queen’s College, Lagos]] . <ref>{{Cite web |last=Ayo-Lawal Gbenoba |title=I was so tiny in school that my friends served punishments on my behalf - Josephine Anenih, Former PDP Woman Leader |url=http://tribune.com.ng/sun/index.php/reminiscences/144-i-was-so-tiny-in-school-that-my-friends-served-punishments-on-my-behalf-josephine-anenih-former-pdp-woman-leader.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110724143300/http://tribune.com.ng/sun/index.php/reminiscences/144-i-was-so-tiny-in-school-that-my-friends-served-punishments-on-my-behalf-josephine-anenih-former-pdp-woman-leader.html |archive-date=2011-07-24 |access-date=2010-04-14 |website=Tribune}}</ref> Ng’asoma amateeka, yafuna diguli ya B.Ed, LLB, ne BL okuva mu [[:en:University_of_Ife|Yunivasite y’e Ife]] (1974/75) ne [[:en:University_of_Benin_(Nigeria)|Yunivasite y’e Benin]] .
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
rd740bmewdbs9qkshv6txaz8nqayhml
Josephine Anenih, munnabyabufuzi
0
12720
61020
46150
2026-07-11T15:59:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61020
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Iyom Josephine Anenih''' (yazaalibwa 6 Ogwomusanvu 1948) <ref>{{Cite web |date=Nov 11, 2016 |title=ANENIH, Barr Josephine Nwogo |url=https://blerf.org/index.php/biography/anenih-josephine-nwogo/ |access-date=Sep 8, 2020}}</ref> <ref>{{Cite web |date=Apr 4, 2010 |title=Dad flogged me the day a visitor gave me a coin at Xmas – Josephine Anenih |url=https://news2.onlinenigeria.com/news/general/4938-dad-flogged-me-the-day-a-visitor-gave-me-a-coin-at-xmas-–-josephine-anenih.html |access-date=Sep 8, 2020 |website=onlinenigeria}}</ref> munnabyabufuzi [[Nigeria|Omunigeria]] eyalondebwa okubeera Minisita w'ensonga z'abakyala nga 6 Ogwokuna 2010 akola nga Pulezidenti [[:en:Goodluck_Jonathan|Goodluck Jonathan]] bwe yalangirira kabineti ye empya. <ref name="tday0407">{{Cite web |date=7 April 2010 |title=Ministers - the Profiles |url=http://allafrica.com/stories/201004070116.html |access-date=2010-04-14 |website=ThisDay}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Yazaalibwa mu [[:en:Sokoto_(city)|Sokoto]] mu 1948, yasenguka nga ne kitaawe, omukozi wa gavumenti mu kitongole ky’emirimu, eyaweereza mu States ez'enjawulo mu [[Nigeria]] . Yazaalibwa mu maka g’Abakristaayo. Siniya yagimalira mu [[:en:Queen's_College,_Lagos|Queen’s College, Lagos]] . <ref>{{Cite web |last=Ayo-Lawal Gbenoba |title=I was so tiny in school that my friends served punishments on my behalf - Josephine Anenih, Former PDP Woman Leader |url=http://tribune.com.ng/sun/index.php/reminiscences/144-i-was-so-tiny-in-school-that-my-friends-served-punishments-on-my-behalf-josephine-anenih-former-pdp-woman-leader.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110724143300/http://tribune.com.ng/sun/index.php/reminiscences/144-i-was-so-tiny-in-school-that-my-friends-served-punishments-on-my-behalf-josephine-anenih-former-pdp-woman-leader.html |archive-date=2011-07-24 |access-date=2010-04-14 |website=Tribune}}</ref> Ng’asoma amateeka, yafuna diguli ya B.Ed, LLB, ne BL okuva mu [[:en:University_of_Ife|Yunivasite y’e Ife]] (1974/75) ne [[:en:University_of_Benin_(Nigeria)|Yunivasite y’e Benin]] .
Bba, [[:en:Tony_Anenih|Tony Anenih]] (1933–2018) yalondebwa okubeera Minisita w’ebyemirimu mu 1999 mu kabineti ya Pulezidenti [[:en:Olusegun_Obasanjo|Olusegun Obasanjo]] eyasooka. <ref>{{Cite web |title=Profiles of ministerial nominees |url=http://www.peoplesdaily-online.com/index.php/polity/politics-today/64-politics-today/11742-profiles-of-ministerial-nominees |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210616043254/http://www.peoplesdaily-online.com/index.php/polity/politics-today/64-politics-today/11742-profiles-of-ministerial-nominees |archive-date=2021-06-16 |access-date=2010-04-14 |website=Peoples Daily}}</ref>
Yali ssentebe w’ekibiina ekigatta bannamateeka abakyala okuva mu 1994 okutuuka mu 2000, era ye yali omukulembeze w’abakyala mu ggwanga eyasooka mu kibiina kya [[:en:People's_Democratic_Party_(Nigeria)|People’s Democratic Party]] (PDP) okuva mu 1999 okutuuka mu 2005. <ref name="tday0407">{{Cite web |date=7 April 2010 |title=Ministers - the Profiles |url=http://allafrica.com/stories/201004070116.html |access-date=2010-04-14 |website=ThisDay}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://allafrica.com/stories/201004070116.html "Ministers - the Profiles"]. ''ThisDay''. 7 April 2010<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2010-04-14</span></span>.</cite></ref> Mu Gwokuna 2002, yagamba nti okussa mu nkola enkola y’amateeka eya [[:en:Sharia|Sharia]] mu [[:en:Kano_State|ssaza ly’e Kano]] kwatumbula eddembe ly’abakyala nga bwe kiragiddwa Obusiraamu. <ref>{{Cite web |date=23 April 2002 |title=Josephine Anenih Commends Sharia in Kano State |url=http://allafrica.com/stories/200204230471.html |access-date=2010-04-14 |website=Daily Trust}}</ref> Yali muwabuzi wa Pulezidenti Obasanjo ow'enjawulo ku nsonga z'abakyala okutuusa mu 2006. <ref>{{Cite web |last=Ademola Adeyemo |date=28 March 2010 |title=New Ministers - Would They Perform Miracles? |url=http://allafrica.com/stories/201003290076.html |access-date=2010-04-14 |website=ThisDay}}</ref>
Y’omu ku baatandikawo ekibiina kya'bakyala ki ''Women Foundation Nigeria (WFN)'', ekiyamba abakyala b’e Nigeria mu kuwaanyisiganya endowooza ku nsonga z’abakyala mu nsi yonna n’okuyamba okutumbula abakyala mu byobufuzi. Mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kulonda kw’ekikula ky’abantu ne Ssemateeka ka (Gender Electoral and Constitutional Memoranda Committee), akagenderera okussa endowooza z’abakyala mu mateeka g’ebyokulonda n’ennongoosereza mu Nigeria. <ref>{{Cite web |title=Expert Profiles |url=http://www.iknowpolitics.org/en/node/486 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100226151824/http://www.iknowpolitics.org/en/node/486 |archive-date=2010-02-26 |access-date=2010-04-14 |publisher=The International Knowledge Network of Women in Politics}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
3dimk09w427niw8iau3kz8kwwr2aodp
Bola Afonja
0
12721
61091
54321
2026-07-11T16:00:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61091
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ajibola Afonja''' listen ⓘ (21 Ogwokubiri 1943 – 19 Ogwokutaano 2024), amanyiddwa nga '''Bola Afonja''', yali munnabyabufuzi era omuzirakisa mu Nigeria. Yali Minisita w’abakozi wansi wa [[Ernest Shonekan]],<ref>{{Cite web |last=Oditta |first=Maxwell |title=Politics of dissonance and duplicity |url=http://www.dawodu.com/ing1.htm |access-date=2007-04-13 |website=Dawodu.com |publisher=Segun Toyin Dawodu}}</ref> era yaliko mmemba ku lukiiko olufuzi olw’ekibiina kya [[All Nigeria Peoples Party]] (ANPP).<ref>https://web.archive.org/web/20070930154551/http://www.thisdayonline.com/archive/2003/01/08/20030108ext01.html</ref>
Afonja yaliko Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa [[First Bank of Nigeria|First Bank]] plc, bbanka y’ebyobusuubuzi esinga obunene mu Nigeria. Yawummula ku Board oluvannyuma lw’okuweza emyaka 70 nga 21 Ogwokubiri 2013.
Afonja yafa, oluvannyuma lw'ebisago bye yafuna mu kabenje, mu [[University College Hospital, Ibadan|ddwaaliro lya University College]] e Ibadan, nga 19 Ogwokutaano 2024, ku myaka 81.<ref>Adebayo, Musliudeen (20 May 2024). [https://dailypost.ng/2024/05/20/ex-minister-ajibola-afonja-dies-at-82/ "Ex- Minister, Ajibola Afonja dies at 82"]. ''Daily Post''. Lagos, Nigeria. Retrieved 20 May 2024.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
dmiqf1mt7bl8wlrhm82tnxaet1skw04
Kola Adewusi
0
12723
61052
52005
2026-07-11T16:00:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61052
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Kola Adewusi''' (yazaalibwa 5 Ogwekkumi 1968) munnabyabufuzi mu Nigeria, eyaweereza ng'omumyuka wa Gavana [[:en:Osun State|w'essaza ly'e Osun]] okuva mu 2022.<ref>{{Cite web |last=Adeyemo |first=Adeolu |date=21 March 2022 |title=Osun 2022: PDP Picks Adewusi As Adeleke’s Running Mate |url=https://tribuneonlineng.com/osun-2022-pdp-picks-adewusi-as-adelekes-running-mate/ |access-date=22 July 2022 |website=[[Nigerian Tribune]]}}</ref> Adewusi yalondebwa okuba omumyuka wa Gavana mu [[:en:2022 Osun State gubernatorial election|kulonda kwa gavana mu ssaza ly'e Osun mu 2022]].<ref>{{Cite web |last=Gbadebo |first=Bode |year=2022 |title=Osun Poll: PDP Group Congratulates Adeleke, Adewusi |url=https://leadership.ng/osun-poll-pdp-group-congratulates-adeleke-adewusi/ |access-date=30 July 2022 |website=[[Leadership (newspaper)|Leadership]]}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
lb93nkj1e30tmd9z9v2p3es3u456ac9
Idris Wada
0
12724
61050
46170
2026-07-11T16:00:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61050
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Idris Ichala Wada''' ( wuliriza ⓘ ; yazaalibwa 26 Ogwomunaana 1950) [[:en:Pilot_(aeronautics)|muvuzi wa nnyonyi]] ey'awummula era munnabyabufuzi okuva mu Nigeria eyaweereza nga [[:en:Governor_of_Kogi_State|Gavana w'essaza ly'e Kogi]] okuva mu 2012 okutuuka mu 2016. <ref>Owete, Festus (17 October 2015). [http://www.premiumtimesng.com/features-and-interviews/191659-interview-kogi-2015-how-ill-beat-abubakar-audu-again-governor-idris-wada.html "INTERVIEW: Kogi 2015: How I'll beat Abubakar Audu again – Governor Idris Wada"]. ''[[:en:Premium_Times|Premium Times]]''. Retrieved 28 January 2016.</ref> <ref>[http://www.vanguardngr.com/2011/12/pdp-wins-kogi-state-governorship-election/ "PDP wins Kogi state governorship election".] ''[[:en:Vanguard_(Nigeria)|Vanguard]]''. Lagos, Nigeria. 9 December 2011. Retrieved 28 January 2016.</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
9n0x71o021duvf9oatvepcp2qoegohe
Nuno Gomes Nabiam, munnabyabufuzi
0
12726
61023
52030
2026-07-11T15:59:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61023
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Nuno Gomes Nabiam''' (yazaalibwa 17 Ogwekkuminogumu 1966) munnabyabufuzi mu [[Guinea-Bissau|Bissau-Guinea]] era nga yaweerezako nga [[Prime Minister of Guinea-Bissau|Ssaabaminisita wa Guinea-Bissau]] okuva nga 28 Ogwokubiri 2020 okutuuka nga 8Ogwomunaana 2023.<ref>Hoije, Katarina (2 February 2020). [https://www.bloomberg.com/news/articles/2020-02-29/guinea-bissau-president-appoints-nabiam-as-prime-minister "Guinea-Bissau President Appoints Nabiam as Prime Minister"]. ''Bloomberg News''. Retrieved 11 April 2020.</ref>
== Obuyigirize bwe ==
Gomes Nabiam yasomera ku Kwame Nkrumah National High School. Yamaliriza diguli ye mu Higher Institute of Civil Aviation Engineering e [[Kyiv]], [[Ukraine]], era n’aweebwa sikaala okusoma eby’ennyonyi mu 1986. Oluvannyuma Gomes Nabiam yasomera mu [[Amerika]], gye yafunira diguli eyookubiri mu by’okuddukanya bizinensi.
Nga 29 Ogwokuna 2020, ye ne baminisita basatu baakeberebwa ne basangibwa ne [[COVID-19]].<ref>[https://www.reuters.com/article/us-health-coronarivus-bissau-idUSKBN22B1YG "Guinea-Bissau PM and three ministers test positive for COVID-19".] ''Reuters''. 29 April 2020. Retrieved 5 June 2023.</ref>
== Ebyobufuzi bwe ==
Gomes Nabiam yafuuka omulwanirizi w’eddembe mu kibiina [[African Youth Amílcar Cabral|ky’abavubuka mu Afrika Amílcar Cabral]] mu 1978. Mu 1980, yegatta ku kibinja ky'okulwanirira eddembe ekya [[PAIGC]]. Mu 2012, gavumenti ya Bissau-Guinea yamulonda okubeera ssentebe w’olukiiko olufuzi olw’ekitongole ky’ennyonyi ekya Guinea-Bissau Civil Aviation Agency.<ref>{{Cite web |date=29 September 2019 |title=BIOGRAPHY AND THE APPLICANT'S MANIFESTO OF Eng. NUNO GOMES NABIAM! |url=https://ohafia-tv.com/biography-and-the-applicants-manifesto-of-eng-nuno-gomes-nabiam/29/09/2019/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20191208065903/https://ohafia-tv.com/biography-and-the-applicants-manifesto-of-eng-nuno-gomes-nabiam/29/09/2019/ |archive-date=8 December 2019}}</ref>
Nga 28 Ogwokubiri 2020, Gomes Nabiam yalondebwa ku bwa Ssaabaminisita wa Guinea-Bissau. Ono munnakibiina ky’ebyobufuzi ekya [./Assembly_of_the_People_Unitedhttps://en.wikipedia.org/wiki/Assembly_of_the_People_United Assembly of the People United].<ref>{{Cite web |title=Guinée Bissau: Nuno Gomes Nabiam nommé Premier ministre par le président Umaro Sissoco Embalo |url=https://www.dakaractu.com/Guinee-Bissau-Nuno-Gomes-Nabiam-nomme-Premier-ministre-par-le-president-Umaro-Sissoco-Embalo_a184590.html}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
oi7cqstemcii84rz32ry9af3ufo4pet
Salvador Namburete munnabyabufuzi
0
12728
61021
52041
2026-07-11T15:59:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61021
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Salvador_Namburete,_Mozambican_Minister_for_Energy_-_2012_(cropped).jpg|thumb|Salvador Namburete mu mwaka gwa 2012]]
'''Salvador Namburete''' yali [[Minister of Mineral Resources and Energy (Mozambique)|Minisita w'amasannyalaze]] mu [[Mozambique]]<ref>{{cite news|url=https://www.reuters.com/article/idUSLM49304820080922|title=Mozambique to approve $2.5 bln power line project|publisher=[[Reuters]]|author=Charles Mangwiro|date=2008-09-22|accessdate=2010-01-17}}</ref> wakati wa 2005 ne 2015, mu kiseera kya Pulezidenti [[Armando Guebuza]] eky'ebisanja ebibiri.<ref>Despacho Presidencial n.º 75/2005, 4 de Fevereiro. ''[https://web.archive.org/web/20241210220321/https://gazettes.africa/akn/mz/officialGazette/government-gazette-series-i-supplement/2005-02-04/5/por@2005-02-04 Boletim da República]'', [https://web.archive.org/web/20241210220321/https://gazettes.africa/akn/mz/officialGazette/government-gazette-series-i-supplement/2005-02-04/5/por@2005-02-04 Série, N.º 5, Suplemento, 4 de Fevereiro de 2005.]</ref><ref>Despacho Presidencial n.º 90/2010, 15 de Janeiro. [https://web.archive.org/web/20241222164345/https://gazettes.africa/akn/mz/officialGazette/government-gazette-series-i-supplement-no-2/2010-01-15/2/por@2010-01-15 ''Boletim da República'', I Série, N.º 2, 2.º Suplemento, 415 de Janeiro de 2010.]</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://siteresources.worldbank.org/INTENERGY/Resources/335544-1232567547944/speakers_2.htm#N Ebikwata ku bulamu bw'omuntu ku mukutu gwa Banka y'ensi yonna]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
103xktckmqmvxdctuxur9x16syzz3r0
Maria Arruvaia, omuwandiisi w’ebitabo
0
12729
61062
46187
2026-07-11T16:00:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61062
wikitext
text/x-wiki
'''Maria Virgínia Arruvaia''' yali munnabyabufuzi [[Mozambique|Omumozambique]] . Mu 1977 yali omu ku kibinja ky'abakyala abaasooka okulondebwa mu [[:en:Assembly_of_the_Republic_(Mozambique)|lukiiko lw'abantu]] .
== Ebyafaayo ==
Oluvannyuma lw'amefuga mu 1975, Arruvaia yali yeesimbyewo mu [[:en:FRELIMO|FRELIMO]] mu [[:en:1977_Mozambican_general_election|kulonda kwa palamenti okwa 1977]], <ref>''[https://books.google.com/books?id=plZEAQAAIAAJ&pg=RA9-PA43 Translations on Sub-Saharan Africa]'' issues 1857–1867, p43</ref> mwe yali omu ku kibinja ky'abakyala 27 abaasooka okulondebwa mu lukiiko olukulu. <ref>Mart Martin (2000) ''The Almanac of Women and Minorities in World Politics'', p267</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
kezzl1o0ht0khaeieen11ovh9h7ulol
Maria Arruvaia, munnabyabufuzi
0
12730
61015
52018
2026-07-11T15:59:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61015
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Maria Virgínia Arruvaia''' yali munnabyabufuzi [[Mozambique|Omumozambique]]. Mu 1977 yali omu ku kibinja ky'abakyala abaasooka okulondebwa mu [[Assembly of the Republic (Mozambique)|lukiiko lw'abantu]].
== Ebyafaayo ==
Oluvannyuma lw'amefuga mu 1975, Arruvaia yali yeesimbyewo mu [[FRELIMO]] mu [[1977 Mozambican general election|kulonda kwa palamenti okwa 1977]],<ref>''[https://books.google.com/books?id=plZEAQAAIAAJ&pg=RA9-PA43 Translations on Sub-Saharan Africa]'' issues 1857–1867, p43</ref> mwe yali omu ku kibinja ky'abakyala 27 abaasooka okulondebwa mu lukiiko olukulu.<ref>Mart Martin (2000) ''The Almanac of Women and Minorities in World Politics'', p267</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
ghct2qw0s1jou45wngdml1dfdcvh7vz
Maphoka Motoboli
0
12731
61054
59011
2026-07-11T16:00:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61054
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Maphoka Motoboli''' munnabyabufuzi mu [[Lesotho|ggwanga lya Lesotho]].
Motoboli mmemba [[National Assembly of Lesotho|w'olukiiko lw'eggwanga olukulu olwa Lesotho]],<ref>{{Cite web |date= |title=Members – The National Assembly of Lesotho |url=https://nationalassembly.parliament.ls/members/ |access-date=2021-12-15 |publisher=Nationalassembly.parliament.ls |archive-date=2021-12-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211206213017/https://nationalassembly.parliament.ls/members/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |last=Hon. Maphoka Motoboli |date= |title=Hon. Maphoka Motoboli – The National Assembly of Lesotho |url=https://nationalassembly.parliament.ls/team/hon-maphoka-motoboli/ |access-date=2021-12-15 |publisher=Nationalassembly.parliament.ls |archive-date=2021-12-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211206202757/https://nationalassembly.parliament.ls/team/hon-maphoka-motoboli/ |url-status=dead }}</ref> olukiiko olwa wansi mu [[Parliament of Lesotho|Palamenti ya Lesotho]].
Motoboli yali Minisita omubeezi ow’ebyenjigiriza.<ref>{{Cite web |date=2018-06-19 |title=Deputy Minister of Education Maphoka Motoboli and Chinese Ambassador Sun Xianghua being presented with blankets (2) |url=https://sundayexpress.co.ls/education-ministry-hails-chinese-support/dep-min-of-education-maphoka-motoboli-and-chinese-ambassador-sun-xianghua-being-presented-with-blankets-2/ |access-date=2021-12-15 |publisher=Sunday Express}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Politics of Lesotho|Ebyobufuzi mu Lesotho]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
30qtm25lnui9tyhhemhvkr3tj2yhkcc
Germaine Kouméalo Anaté
0
12733
61030
60467
2026-07-11T15:59:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61030
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Germaine Kouméalo Anaté''' (yazaalibwa Ogwomukaaga nga 15, 1968 mu Kazaboua, mu [[:en:Sotouboua|Sotouboua]] Prefecture) minisita wa gavumenti ya Togo, omuyivu era omuwandiisi. Nga 17 Ogwomwenda 2013, yalondebwa okuba Minisita w’ebyempuliziganya, ebyobuwangwa, eby’emikono n’ebyenjigiriza by’obwannakyewa mu gavumenti ya Kwesi Ahoomey-Zunu1. <ref>{{Cite web |title=Germaine Kouméalo Anaté |url=http://www.africultures.com/php/?nav=personne&no=7899 |access-date=29 May 2015 |publisher=[[Africultures]]}}</ref> Yaliko akulira abakozi mu minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu n’okunoonyereza mu Togo nga tannakuzibwa kufuuka minisita. Alina ddiguli y’obusawo mu Sayansi w’Amawulire n’Empuliziganya mu [[:en:University_of_Bordeaux|Yunivasite y’e Bordeaux III]] mu Bufalansa. Musomesa era pulofeesa w’okunoonyereza mu yunivasite y’e [[:en:University_of_Lomé|Lomé]] ne [[:en:University_of_Kara|Kara]] . Anaté’ ye Pulezidenti w’ekibiina ekigatta abawandiisi mu Togo (AET) era nga awandiise ebitabo ebiwerako.
== Ebijuliziddwamu ==
<references />
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
g02z4ut4d2he6gee5qjz373h8t1c6sj
Rui Alberto de Figueiredo Soares, omuwandiisi w’ebitabo
0
12734
61056
52039
2026-07-11T16:00:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61056
wikitext
text/x-wiki
[[File:Cabo_Verde_Joins_Four_Key_WIPO_Treaties.jpg|thumb|Rui Alberto de Figueiredo Soares, Minisita w’ensonga z’ebweru, enkolagana n’okugatta ebitundu mu Cape Verde mu Gwokuna 2022]]
'''Rui Alberto de Figueiredo Soares''' (yazaalibwa 1956) munnabyabufuzi [[Cape Verde|Omucape Verde]]. Figueiredo Soares yaweereza nga minisita w'ensonga z'ebweru mu Cape Verde ku mulembe gwa Pulezidenti [[António Mascarenhas Monteiro]] okuva nga 12 Ogwomunaana 1999 – 2002. Yalondebwa mu [[National Assembly of Cape Verde|lukiiko lw'eggwanga]] okukiikirira [[São Vicente, Cape Verde|São Vicente]] wansi w'ekibiina kya [[Movement for Democracy (Cape Verde)|Movement for Democracy]] mu [[2006 Cape Verdean parliamentary election|kulonda kwa palamenti okwa 2006]].
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
64s0sk2k0ckjttp54274bj8jpc458gi
Maria Laice, omuwandiisi w’ebitabo
0
12735
61047
46202
2026-07-11T16:00:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61047
wikitext
text/x-wiki
'''Maria Laice''' yali munnabyabufuzi [[Mozambique|Omumozambique]] . Mu 1977 yali omu ku kibinja ky'abakyala abaasooka okulondebwa mu [[:en:Assembly_of_the_Republic_(Mozambique)|lukiiko olukulu]] .
[[Category:Bannabyabufuzi]]
kelp3yk0bqzlvcm1xp40lnr1o0iruaz
Maria Laice,munnabyabufuzi
0
12736
61014
52019
2026-07-11T15:59:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61014
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Maria Laice''' yali munnabyabufuzi [[Mozambique|Omumozambique]]. Mu 1977 yali omu ku kibinja ky'abakyala abaasooka okulondebwa mu [[Assembly of the Republic (Mozambique)|lukiiko olukulu]].
== Ebyafaayo ==
Laice yeesimbawo mu [[1977 Mozambican general election|kulonda kwa Mozambique okwa bonna okwa 1997]] wansi wa [[FRELIMO]],<ref>[https://books.google.com/books?id=plZEAQAAIAAJ&pg=RA9-PA43 ''Translations on Sub-Saharan Africa''] issues 1857–1867, p43</ref> nga y'omu ku kibinja ky’abakyala 27 abaasooka okulondebwa mu lukiiko olukulu.<ref>Mart Martin (2000) ''The Almanac of Women and Minorities in World Politics'', p267</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
2fms02p62kal496mukcnksgnjbjpppc
Stella Nkoro
0
12741
61089
52058
2026-07-11T16:00:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61089
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Stella Nkoro''' munnabyabufuzi Omunigeria era nga yaliko omukiise w'ekitundu ky'essaza ly'e [[Ikom]] II mu lukiiko lwa [[Cross River State House of Assembly]]. Oluvanyuma lw’okufa kwa bba [[Simon Nkoro]] ekifo kyafuuka kikalu, ekyaleetera okuddamu okulonda mu 2018. Stella Nkoro ye yekka eyeesimbawo mu kulonda kuno, ng’akiikirira ekibiina kya [[Peoples Democratic Party (Nigeria)|Peoples Democratic Party (PDP)]], era oluvannyuma n’alangirirwa ng’omuwanguzi okusinziira ku katundu 41 ak’etteeka ly’ebyokulonda erya 2010 (nga bwe lyakyusibwa). Olw’alondebwa, yafuuka omuntu owookubiri okujjuza ekifo kya bba omugenzi mu lukiiko lwa Cross River State House of Assembly.<ref>{{Cite web |last=Online |first=The Eagle |date=2018-12-03 |title=Another wife replaces late husband in Cross River Assembly {{!}} |url=https://theeagleonline.com.ng/another-wife-replaces-late-husband-in-cross-river-assembly/ |access-date=2025-03-01 |website=The Eagle Online |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=punchng |date=2018-11-09 |title=Widow wins husband’s legislative seat before election |url=https://punchng.com/widow-wins-husbands-legislative-seat-before-election/ |access-date=2025-03-01 |website=Punch Newspapers |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news|date=2018-12-03|title=Another wife replaces late husband in Cross River Assembly - Daily Trust|url=https://dailytrust.com/another-wife-replaces-late-husband-in-cross-river-assembly/|access-date=2025-03-01|newspaper=[[Daily Trust]]|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite news|title=Wife replaces late husband in Cross River Assembly|url=https://www.premiumtimesng.com/regional/south-south-regional/298917-wife-replaces-late-husband-in-cross-river-assembly.html|access-date=2025-03-01|newspaper=[[Premium Times]]}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
1hjctgtetz0gk2knbauiqahsurt6xej
Mary Nzimiro
0
12745
61491
52020
2026-07-11T17:05:28Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61491
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Mary Nzimiro''', erinnya ly'obuzaale '''Mary Nwametu Onumonu''', [[Member of the Most Excellent Order of the British Empire|MBE]] (1898–1993) yali [[Politician|munnabyabufuzi]], [[Feminism|omulwanirizi w'abakyala]] era omu ku bakyala abasooka mu [[Businessperson|busuubuzi]] mu [[Nigerians|Nigeria]].. Mu 1948, yalondebwa okuba omukiise omukulu owa [[United Africa Company of Nigeria|United Africa Company]] (UAC) mu buvanjuba bwa Nigeria, ate ng’alabirira amaduuka ge ag’eby’okwambala n’ebizigo mu [[Port Harcourt]], [[Aba, Abia|Aba]] ne [[Owerri]]. Emyaka gya 1950 we gyatandikira, yali omu ku bantu abasinga obugagga mu Bugwanjuba Bw'afirika, n’afuuka omutuuze ku luguudo olw’enjawulo olwa Bernard Carr Street mu Port Harcourt. Ku ludda lw’ebyobufuzi, yali mmemba wa National Council of Nigeria and the Cameroons, n’afuuka mmemba ku kakiiko kaalwo akafuzi mu 1957 era omumyuka wa pulezidenti w’ekibiina ky’abakyala eky’obuvanjuba ekya NCNC mu 1962. Mu [[Nigerian Civil War|lutalo lw’omunda mu Nigeria]] (1967–1970), yategeka abakyala Abaigbo okuwagira aba Biafrans. N’ekyavaamu kufiirwa ebintu bye ebisinga obungi e Port Harcourt n’addayo ewaabwe mu [[Oguta]] gye yafiira mu 1993.<ref name="AkyeampongGates2012">{{Cite book |last=Akyeampong |first=Emmanuel Kwaku |year=2012 |title=Dictionary of African Biography |url=https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&pg=RA3-PA526 |last2=Gates |first2=Henry Louis |last3=Niven |first3=Mr. Steven J. |publisher=OUP USA |isbn=978-0-19-538207-5 |pages=525–}}</ref><ref name="edotc">{{Cite web |title=Nzimiro, Mary (1898–1993) |url=https://www.encyclopedia.com/women/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/nzimiro-mary-1898-1993 |access-date=29 February 2020 |publisher=Encyclopedia.com |language=}}</ref><ref>{{Cite web |date=1 October 2019 |title=The History Of Mary Nzimiro, Who Left Unforgettable Business Marks In Southeastern Part of Nigeria |url=https://womenafrica.com/the-history-of-mary-nzimiro-who-left-unforgettable-business-marks-in-southeastern-part-of-nigeria/ |access-date=29 February 2020 |publisher=Women Africa |language=}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Yazaalibwa nga 16 Ogwekkumi 1898 mu Oguta, [[Imo State]], Mary Nwametu Onumonu yali muwala w’omukulu [[Igbo people|w’Abaigbo]] Onumonu Uzoaru, omukulumbeze mu gavumenti y'abafuzi b’amatwale, ne mukyala we Ruth, omusuubuzi omukuukutivu mu kulima ebinazi. Yasooka ku baana mukaaga. Yasomera ku Sacred Heart School e Oguta n’adda ku Convent School mu [[Asaba, Delta|Asaba]], gye yatikkirwa mu 1920. Waayitawo akaseera katono n’afumbirwa Richard Nzimiro eyali akola ng’omuwandiisi mu kitongole kya UAC.<ref name="AkyeampongGates2012"/><ref name="edotc"/>
== Obukugu ==
Yatendekebwa nnyina okuyingira bizinensi, omulimu gwa bba bwe gwabatwala e [[Illah]], yasuubulang omunnyo ne butto w'ebinazi bye yatunda mu butale bw’e Nkwo ne Eke. Oluvannyuma basenguka n'ebadda e [[Onitsha]] ne [[Opobo]], mpaka bwe bakkalira mu Port Harcourt mu makkati g’emyaka gya 1940.<ref name="edotc"/> Bba yawummula omulimu gwa ofiisi okumuyambako ku bizinensi ye. Mu kibuga ekyali kikulaakulanye mu by’obusuubuzi, yasobola okusuubula engoye, obuganga bw’emmundu n’ebizigo. Olw’okwagala bizinensi ye, erinnya n'obwesigwa, yafuuka agenti wa UAC, n’afuuka omukiise omukulu owa kkampuni eno mu kitundu ky’obuvanjuba bwa Nigeria mu 1948. Mu kifo kino, yatunda ebyamaguzi mu bungi eri abasuubuzi b'aadduuka amanene n'amatono mu Nigeria, Ghana ne Sierra Leone. Era yaggulawo amaduuka ge ag’engoye n’ebizigo mu Port Harcourt n’ebibuga ebiriraanyewo.<ref name="AkyeampongGates2012"/>
Badayirekita ba UAC baamutegekera okukola engendo za bizinensi eziwerako e London, Manchester ne Glasgow. Ng’oggyeeko ekyo, yaggulawo amasundiro g’amafuta abiri, emu ne [[Agip]] mu Port Harcourt, endala ne [[Total S.A.|Total]] e [[Lagos]]. Mary Nzimiro yafuuka omu ku bagagga mu Bugwanjuba Bw'afirika ng’alina eby’obugagga by’amayumba ebiwerako mu Port Harcourt, omuli n’amaka ge ku luguudo lwa Bernard Carr Street olw’enjawulo mu kibuga.<ref>{{Cite web |title=Meet first Igbo female millionaire |url=https://theneighbourhoodonline.com/2019/04/09/meet-first-igbo-female-millionaire/ |access-date=9 April 2019 |publisher=The Neighbourhood |language= |archive-date=1 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200301104436/https://theneighbourhoodonline.com/2019/04/09/meet-first-igbo-female-millionaire/ |url-status=dead }}</ref> Yasobola okuwa abayizi sikaala era n’ayamba bangi ku bakyala be yali atendekebwa nabo okuyingira bizinensi. Ng’ali wamu ne bba, mu 1945 yaggulawo essomero mu Oguta, oluvannyuma ne lituumibwa Priscilla Memorial Grammar School okujjukira muwala we [[Priscilla Nzimiro]] eyafa nga yaakamala okutikkirwa mu by’obusawo ku [[University of Glasgow|Yunivasite y’e Glasgow]]. Mu 1966, oluvannyuma lw’okufa kwa bba eyafa mu 1959, yatandikawo essomero lya Nzimiro Memorial Girls Secondary School.<ref name="AkyeampongGates2012"/>
Ku ludda lw’ebyobufuzi, yali mmemba wa National Council of Nigeria and the Cameroons, n’afuuka mmemba ku kakiiko kaalwo akafuzi mu 1957 era omumyuka wa pulezidenti w’ekibiina ky’abakyala eky’obuvanjuba ekya NCNC mu 1962. Mu lutalo lw’omunda mu Nigeria (1967–1970), yategeka abakyala Abaigbo okuwagira aba Biafrans. N’ekyavaamu kufiirwa ebintu bye ebisinga obungi e Port Harcourt n’addayo ewaabwe mu Oguta gye yafiira mu 1993.<ref name="AkyeampongGates2012" />
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
krft8m2odcabuk91cvtripv6l4rrg30
Olive Kigongo
0
12747
61631
46878
2026-07-11T17:27:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61631
wikitext
text/x-wiki
'''Olive Zaitun Kigongo''' (née Olive Makambera; yazaalibwa 1954), Munnayuganda, musuubuzi mukyala munnabizinensi era omukungu w'ekitongole mu Uganda, aweereza nga pulezidenti era [[:en:Chief_executive_officer|akulira emirimu]] (CEO) mu kibiina ekigatta abasuubuzi n'amakoleroo ekya ''Uganda National Chamber of Commerce and Industry.''<ref name="One">Omoding, Isaac (22 September 2012). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1307211/olive-kigongo-panel-discussing-global-financial-crisis "Olive Kigongo on panel discussing global financial crisis"]. ''New Vision''. Retrieved 1 February 2018.</ref> <ref name="Two">Odyek, John (15 March 2017). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1448677/ugandas-business-community-invited-participate-germany-trade-fairs "Uganda's business community invited to participate in Germany's trade fairs]". ''New Vision''. Kampala. Retrieved 1 February 2018.</ref>
== Obuto bwe ==
Olive yazaalibwa mu [[:en:Mbarara_District|Disitulikiti y’e Mbarara]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Buggwanjuba]] bwa Uganda. Mu 1987, nga wayise omwaka gumu bukya ekibiina kya National Resistance Movement (NRM) kiwamba obuyinza mu Uganda, Olive yasisinkana Al Hajji Moses Kigongo omumyuka wa ssentebe w'ekibiina kya NRM era bombi ne batandika okubeera awamu. Moses yagula ebyetagisa nga Olive akola nga kalabaalaba w'okuzimba ennyumba ezisulwamu ku luguudo lwa 13 Kololo Hill Drive, mu kitundu eky’omulembe e [[:en:Kololo|Kololo]], mu kibuga ekikulu ekya Uganda ekya [[:en:Kampala|Kampala]] . Mu 1990, okuva ennyumba bwe zatandiika okuzimbibwa, ennyumba eno yaggwa. Bombi bayingira mu maka ne batandika okukola amaka.<ref name="Three">Kiyonga, Derrick (13 July 2015). [https://web.archive.org/web/20180719173422/https://www.observer.ug/news-headlines/38721-kigongo-olive-now-fight-over-home "Kigongo, Olive now fight over home]". ''The Observer (Uganda)''. Kampala. Archived from the original on 19 July 2018. Retrieved 1 February 2018.</ref><ref name="Four">[https://www.google.com/maps/place/0%C2%B020'07.9%22N+32%C2%B035'34.9%22E/@0.3355278,32.5908445,451m/data=!3m2!1e3!4b1!4m13!1m6!3m5!1s0x177dbba48e9836c1:0xb7831faa8587ec82!2sUN+Global+Pulse+-+Pulse+Lab+Kampala!8m2!3d0.3384025!4d32.5967!3m5!1s0x0:0x0!7e2!8m2!3d0.3355396!4d32.5930241 "Location of Kololo Hill Drive, Kampala, Uganda]" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 February 2018.</ref>
== Emirimu gye ==
Mu 2002, Olive Zaitun Kigongo yalondebwa nga pulezidenti omukyala eyasooka ow'ekibiina ekigatta abasuubuzi n’amakolero mu ggwanga ekya Uganda National Chamber of Commerce and Industry.<ref name="When">Balghis Badri; Aili Mari Tripp, eds. (2017). ''[https://books.google.com/books?id=CHxjDgAAQBAJ&dq=Olive+Kigongo+president+of+Uganda+National+Chamber+of+Commerce+and+Industry&pg=PT16 Women's Activism in Africa: Struggles for Rights and Representation]''. London: Zed Books Limited. ISBN <bdi>9781783609116</bdi>. Retrieved 1 February 2018.</ref> Okuva mu Gusooka 2018 okutuusa kati, akyali mukulembeze w’ekibiina kino ekyatandikibwawo mu 1933, newankubadde ng’obukulembeze bwe buzze buvumirirwa n’okusoomoozebwa okw'enjawulo. <ref>Mark Keith Muhumuza, and Jonathan Adengo (27 September 2016). [http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/Is-Chamber-of-Commerce-still-relevant-/688616-3395518-pjhaf5z/index.html "Is Chamber of Commerce still relevant]?". ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 1 February 2018.</ref> <ref>Business News (30 November 2016). [https://www.independent.co.ug/kyambadde-explains-indefinite-suspension-chamber-elections/ "Kyambadde explains indefinite suspension of chamber elections]". The Independent (Uganda). Kampala. Retrieved 1 February 2018. </ref>
Ye mmemba asinga okumala ebbanga ku lukiiko lwa EACCIA Board, ng’aweereza nga mmemba eyatandikawo mu Gwomwenda 2005, ng’ali wamu n’abakulembeze b’ebisenge bya Kenya ne Tanzania. <ref>[https://web.archive.org/web/20210731082516/https://www.stellawomenaroundtheworld.com/team/olive-kigongo/ "Olive Kigongo – Stella Woman Around The World]". Retrieved 11 October 2020.</ref>
== Famire ye ==
Olive Kigongo yawangaala emyaka egisoba mu 26 ne Moses Kigongo munnabyabufuzi ow'amaanyi mu kibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . Maama w’abaana bataano. Okusinziira ku mpapula za kkooti, mu 1992, abafumbo bano baakola omukolo gw’okwanjula ogw’ennono gwe bayita ''Okuhingira'', mu maka ga bazadde be mu Buggwanjuba bwa Uganda, wabula Al Hajji Moses Saku Kigongo ekyo akiwakanya. <ref name="Seven">Kigongo, Juliet (9 April 2015). [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kigongo-partner-disagree-sharing-property/688334-2680042-jj031u/index.html "Kigongo, partner disagree on sharing property"]. ''Daily Monitor''. Kampala. Retrieved 1 February 2018.</ref> Yakyusa erinnya okuva ku ''Olive Makambera'' n'afuuka ''Olive Kigongo'' . <ref name="Three"/> Abafumbo bano baafuna enjawukana mu bizinensi zaabwe ne mu kwagalana kwaabwe ne bayawukana oluvannyuma era buli omu n'avunaana munne mu mateeka. Mu 2016 balemererwa okutuuka ku nzikiriziganya ku by'obugagga bye balina omu wooteeri n’emizigo gye bagabana. <ref>[https://www.newvision.co.ug/news/1515584/hajj-kigongo-legalizes-marriage-sharifah-karungi "Hajj Kigongo legalizes marriage with Sharifah Karungi"]. ''www.newvision.co.ug''. Retrieved 11 October 2020.</ref>
Mu nkolagana eyategekebwa kizibwe we, Nathan Kajwangye mu 2015 e Congo, Olive yaferebwa zaabu w'obukadde n’obukadde; yali asuubira okukozesa ssente ezo okusasula okuddukanya ensonga ze ezaali zigenda mu maaso mu kooti okulwanyisa bba gwe yali ayawukanye naye. <ref>[https://www.redpepper.co.ug/2015/02/olive-kigongo-loses-millions-in-fake-gold-transaction/ "Olive Kigongo Loses Millions In Fake Gold Transaction"]. ''Red Pepper Uganda''. 2 February 2015. Retrieved 11 October 2020.</ref>
== Ebirala ebikulu ==
Ono ye mutandisi era ssentebe w'olukiiko olufuzi olwa "Amagara Skincare Limited", kkampuni ekola ebizigo esangibwa mu Kampala mu Uganda. <ref>Amagara Skincare Limited (26 January 2018). [https://web.archive.org/web/20161020082441/http://amagaraskincare.com/team "Our Team"]. Kampala: Amagara Skincare Limited. Archived from the original on 20 October 2016. Retrieved 1 February 2018.</ref> Olive alina ebitundu 15 ku 100 eby'ennyumba z'abapangisa eza Mosa Courts Suites, ekizimbe ky’amayumba g’abapangisa, ku [[:en:Nakasero|lusozi Nakasero]].<ref name="Five">[https://www.google.com/maps/place/Mosa+Court+Suites/@0.3174785,32.5841545,208m/data=!3m1!1e3!4m5!3m4!1s0x177dbb80446f10b5:0xa132ce822d437ce4!8m2!3d0.3169872!4d32.5849178 "Location of Mosa Court Suites, Nakasero Hill, Kampala]" (Map). ''Google Maps''. Retrieved 1 February 2018.</ref> Ebitundu 85 ku 100 ebisigadde bya Al Hajji Moses Kigongo. <ref name="Eight">Kigongo, Juliet (29 April 2016). "[https://web.archive.org/web/20180203005659/http://www.monitor.co.ug/News/National/Olive-Kigongo-appeals-decision-to-sell-Mosa-Court-shares/688334-3180776-1gtjfgz/index.html Olive Kigongo appeals decision to sell Mosa Court shares]". ''Daily Monitor''. Kampala. Archived from the original on 3 February 2018. Retrieved 1 February 2018.</ref>
== Laba ne bino ==
* [[:en:Angela_Ndambuki|Angela Ndambuki]]
* [[:en:Amelia_Kyambadde|Amelia Kyambadde]]
* [[:en:Jolly_Kaguhangire|Jolly Kaguhangire]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu w'abweru wa Wikipedia ==
* Website of the Uganda National Chamber of Commerce and Industry
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
36c5mhvtg83y51079yjmpluikv62bal
Janet Wesonga
0
12750
61364
46993
2026-07-11T16:45:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61364
wikitext
text/x-wiki
'''Janet Wesonga''', née '''Tingu''' (yazaalibwa mu1928) munnayuganda eyali munnabyabufuzi mu kitundu. Nga meeya w'e [[Mbale]], ye yali meeya wa [[Yuganda|Uganda]] omukyala eyasooka mu Africa. [[Omuzungu]] era yaweerezaako ku kakiiko akafuzi [[ak'olukiiko lw'amakanisa mu nsi yonna]].
== Obulamu ==
Janet Tingu nzalwa ye [[Buwabwala]]. Mukazzi muffumbo nga bba ye [[Akisoferi Wesonga]], mu kisira kino Musumba e Mbale.
Mu 1962 yali mujjumbize mu kibiina kya Uganda eky’okwefuga.<ref name="Dimock2017">{{Cite book |last=Elizabeth Dimock |year=2017 |title=Women, Mission and Church in Uganda: Ethnographic encounters in an age of imperialism, 1895-1960s |url=https://books.google.com/books?id=kQi9DgAAQBAJ&pg=PT32 |publisher=Taylor & Francis |isbn=978-1-315-39272-1 |page=32}}</ref>
Mu October 1967, nga wa myaka 39, Wesonga yafuuka meeya wa [[Mbale]], Uganda.<ref name="FranceschetKrook2018">{{Cite book |last=Aili Mari Tripp |author-link=Aili M. Tripp |year=2018 |title=The Palgrave Handbook of Women's Political Rights |publisher=Springer |isbn=978-1-137-59074-9 |editor-last=Susan Franceschet |pages=579– |chapter=Uganda: Achievements and Challenges for Women in Elected Office |editor-last2=Mona Lena Krook |editor-last3=Netina Tan |chapter-url=https://books.google.com/books?id=aPZ0DwAAQBAJ&pg=PA579}}</ref> Yali Meeya wa Mbale okumala emyaka ena.
Mu lukiiko [[lw’amakanisa g’ensi yonna]] (WCC) olwatuula mu [[Uppsala]] mu 1968, Wesonga yalondebwa ng’omu ku bakyala babiri bokka abaali ku kakiiko akafuzi aka WCC.<ref>{{cite thesis |url=https://researcharchive.vuw.ac.nz/xmlui/bitstream/handle/10063/912/thesis.pdf?sequence=1|author=Janet Estridge Crawford|title=Rocking the Boat: Women's participation in the World Council of Churches, 1948-1991|publisher=Victoria University of Wellington|type=PhD|page=207}}</ref> Kino kyamusobozesa okwetaba mu mirimu gya WCC okwetoloola ensi yonna. Mu 1969 Wesonga yeetabye mu lukiiko lw'akakiiko akafuzi aka WCC mu [[Tulsa, Oklahoma]],<ref>{{Cite web |title=B8623-30 Mrs. Janet Wesonga and Mrs. Barbara Shoemake, 1969 |url=http://archives.wcc-coe.org/Query/detail.aspx?ID=77550 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20221016093244/http://archives.wcc-coe.org/Query/detail.aspx?ID=77550 |archive-date=2022-10-16 |access-date=2021-01-29}}</ref> oluvannyuma era n'akyalira [[Saint Louis City, Missouri|St. Louis]], [[Missouri]].<ref>[https://mohistory.org/collections/item/f10348 Mrs. Janet Wesonga, mayor of Mbale, Uganda, visiting St. Louis. JMC 1969.02-03.1.01-3]</ref> Mu 1971 yeetabye mu lukiiko lw'akakiiko akafuzi aka WCC mu [[kibuga Sofia ekya Bulgaria]].<ref>{{cite news|newspaper=New World Outlook|date=November 1971|page=45|url=http://archives.gcah.org/handle/10516/8532|title=WCC Executive Committee Meets}}</ref>
Mu 1979 Wesonga yali mu kibinja ekyali kikiikiridde [[Eklezia ya Uganda]] mu lukungaana lwa [[Mother's Union]] mu Australia.<ref name="Senyonjo2016">{{Cite book |last=Christopher Senyonjo |year=2016 |title=In Defense of All God's Children: The Life and Ministry of Bishop Christopher Senyonjo |url=https://books.google.com/books?id=w7fxCwAAQBAJ&pg=PA38 |publisher=Church Publishing, Inc. |isbn=978-0-8192-3243-4 |page=38}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Wesonga, Janet}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ci10fost7ybxqodrnu26d6w4g2iq63c
Stellah Nantumbwe
0
12753
61872
54096
2026-07-11T17:59:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61872
wikitext
text/x-wiki
'''Stellah Nantumbwe''' era '''Stella Nantumbwe''' amanyiddwa ennyo nga '''Ellah''' omuzannyi w'obuzannyo mu Uganda, munnamawulire era nga yawangula engule z'empaka z'okwewunda eyawangula [[Miss Uganda]] 2013.<ref name="1R">{{Cite web |last=Batte |first=Edgar |date=15 July 2013 |title=Stellah Nantumbwe is Miss Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Stellah-Nantumbwe-is-Miss-Uganda/691232-1915502-7viawl/index.html |access-date=14 August 2018}}</ref> Yali omukiise wa Uganda mu mpaka za [[:en:Big_Brother_Africa|Big Brother Africa]], mu 2014.<ref name="2R">{{Cite web |last=Odeke |first=Steven |date=9 December 2014 |title=Time to look for a job - Ellah |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1317046/look-job-ellah |access-date=14 August 2018}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu Uganda ku Angella Nakiyonga ne Rogers Nsereko, circa 1991. Ye mugalanda, mu maka ag`abaana ekkumi na babiri. Stella yasomera ku ''Buganda Road Primary School'' ne Kabojja Junior School mu pulayimale. Yakyusa n’agenda ku ''Kabojja International Secondary School'' okusoma mu O-Level. Awo na`somera ku ''Vienna College e Namugongo'', okusoma A-Level. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:University_of_Greenwich|Yunivasite y’e Greenwich]] mu [[:en:South_London|South-East London,]] mu Bungereza, n’afuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] mu [[:en:Computer_studies|Business Computing,]] mu 2012.<ref name="3R">{{Cite web |last=Kalema |first=Lawrence |date=12 March 2018 |title=Former Miss Uganda, Stella Nantumbwe Dumps Boyfriend |url=http://www.ugandanbuzz.com/life/relationships/miss-uganda-stella-nantumbwe-dumps-boyfriend.html |access-date=14 August 2018 |publisher=UgandanBuzz.Com |archive-date=22 February 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250222065706/http://www.ugandanbuzz.com/life/relationships/miss-uganda-stella-nantumbwe-dumps-boyfriend.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="4R">{{Cite web |last=Ghafla.com |date=20 February 2018 |title=Star Struck Tuesday: Stella Nantubwe To Feature In Nigerian Film |url=http://www.ghafla.com/ug/star-struck-tuesday-stella-nantubwe/ |access-date=14 August 2018 |publisher=Ghafla.com}}</ref>
== Emirimu ==
Mu 2013, ku myaka amakumi abiri mu ebiri, Ellah yagenda okusunsulwamu kubwa [[Miss Uganda|Nnalulungi wa Uganda]] era n’atikkirwa engule ya Nnalulungi wa Uganda Central Region. <ref name="5R">{{Cite web |last=Odeke |first=Steven |date=26 May 2013 |title=Nantumbwe Wins Miss Uganda 2013 Central Region |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1320931/nantumbwe-wins-miss-uganda-2013-central-region |access-date=11 August 2018}}</ref> Mu mpaka z'eggwanga ez'okwewunda, ezaabadde ku [[:en:Kampala_Serena_Hotel|Kampala Serena Hotel]] . Nga 13 July 2014, Stellar yawangula engule ya Miss Uganda era era n'alondebwa nga ''Miss Popularity''.<ref name="6R">{{Cite web |last=Baligema |first=Isaac |date=14 July 2013 |title=Stella Nantumbwe crowned Miss Uganda 2013 |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1326210/stella-nantumbwe-crowned-miss-uganda-2013 |access-date=14 August 2018}}</ref> <ref name="7R">{{Cite web |last=Eupal |first=Felix |date=14 July 2013 |title=Stella Nantumbwe is Miss Uganda 2013 |url=https://observer.ug/component/content/article?id=26377:stella-nantumbwe-is-miss-uganda-2013 |access-date=14 August 2018}}</ref> Mu September 2013, Stella yakiikirira Uganda mu [[:en:Miss_World_2013|mpaka za Miss World 2013]], mu [[:en:Bali,_Indonesia|kibuga Bali ekya Indonesia]].<ref name="8R">{{Cite web |last=Edgar R. Batte |date=11 September 2013 |title=Miss Uganda Optimistic About Taking World Crown |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Miss-Uganda-optimistic-about-taking-world-crown/688334-1987440-kecokt/index.html |access-date=14 August 2018}}</ref> <ref name="9R">{{Cite web |last=BellaNaija.com |date=2 October 2013 |title=Glamorous Belles! See What Our African Queens Wore at the Miss World 2013 Finale in Bali, Indonesia |url=https://www.bellanaija.com/2013/10/glamorous-belles-see-what-our-african-queens-wore-at-the-miss-world-2013-finale-in-bali-indonesia/ |access-date=14 August 2018 |publisher=BellaNaija.com}}</ref>
Yakiikirira Uganda mu sizoni ey’omwenda eya [[Big Brother Africa]] mu 2014 era n’agobwa mu mpaka z’okusunsulamu nga tebannabikkula muwanguzi.<ref name="10R">{{Cite web |last=Businge Brian Franco |date=December 2014 |title=Stella Nantumbwe Finally Evicted From The House – BBA Hotshots |url=https://www.howwe.biz/news/BBAHotshots/3573/stella-nantumbwe-finally-evicted-from-the-house-bba-hotshots |access-date=14 August 2018 |publisher=Howwe.Biz}}</ref> <ref name="11R">{{Cite web |last=Carol Natukunda |first=and Halima Nampiima |date=22 December 2014 |title=Ellah: I had plans to marry BBA's Idris |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1317959/ellah-plans-marry-bbas-idris |access-date=14 August 2018}}</ref>
Ellah abaddeko ne mu firimu ne ttivvi nga munnakatemba era omutegesi. Yazannya ekifo kya Isabella Arroyo mu nkyusa eya Uganda eya [[:en:El_Cuerpo_del_Deseo|El Cuerpo del Deseo]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2017.<ref name="12R">{{Cite web |last=Namarah |first=Irene |date=31 October 2016 |title=Will Ellah nail Isabel's character in Uganda's Second Chance? |url=https://matookerepublic.com/2016/10/31/will-ellah-nail-isabels-character-in-ugandas-second-chance/ |access-date=14 August 2018 |publisher=Matooke Republic |archive-date=3 June 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180603212904/http://matookerepublic.com/2016/10/31/will-ellah-nail-isabels-character-in-ugandas-second-chance/ |url-status=dead }}</ref> Omuzannyo guno gwasunsulwa mu mpaka za Uganda Entertainment Awards mu 2017 mu mpaka za TV Series ezisinga obulungi. Abaddeko n’emirimu gy’obuyambi mu firimu endala ne ttivvi mu Uganda ne Nigeria. <ref name="13R">{{cite news|title=Stella Nantumbwe Lands Nollywood Movie Role|access-date=14 August 2018|url=https://bigeye.ug/stella-nantumbwe-lands-nollywood-movie-role/|author=Big Eye|publisher=Big Eye Uganda|location=Kampala|date=2 July 2018}}</ref> Yazannya ekifo eky'okuwagira mu firimu ya Bella, eya [[:en:Matt_Bish|Matt Bish]] mu 2017. Era yaliko omugenyi omutegesi owa Scoop ku Scoop ku Urban TV mu 2018.<ref name="14R">{{Cite web |last=Isaac |date=5 August 2015 |title=Stella Nantumbwe 'Ellah' Gets A New Programme On Urban TV |url=http://chano8.com/stella-nantumbwe-ellah-gets-a-new-programme-on-urban-tv/ |access-date=14 August 2018 |publisher=Chano8.Com |archive-date=23 February 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200223132034/http://chano8.com/stella-nantumbwe-ellah-gets-a-new-programme-on-urban-tv/ |url-status=dead }}</ref>
Ellah era atendeka empaka z’okwewunda ne ba model. Ye kennyini abadde akola modeling mu brand eziwerako. Yali omu ku balamuzi ku [[Miss Uganda]] 2018. <ref name="15R">{{Cite web |last=Ahumuza |first=Allan |date=24 July 2018 |title=Former Miss Uganda Contestant Attacks Pageant Judges |url=http://chano8.com/you-are-a-joke-former-miss-uganda-contestant-attacks-pageant-judges-you-are-a-failure-they-fire-back/ |access-date=14 August 2018 |publisher=Chano8.Com}}</ref> Era ye mumyuka wa pulezidenti wa Africa Music Industry Awards (AMI Awards) okuva mu 2018.<ref name="16R">{{cite news|title=Stella Nantumbwe Ellah To Host African Music Industry Awards|url=https://mbu.ug/2018/02/28/stella-nantumbwe-ellah-host-african-music-industry-awards/|access-date=14 August 2018|author=Josh Ruby|publisher=Mbu Uganda|location=Kampala|date=February 2018}}</ref>
== Okukwata firimu ==
{| class="wikitable"
!Omwaka
! Firimu/Ttivvi
! Omugaso
! Ekirabo
|-
| 2013. Omuwandiisi w’ebitabo
| ''[[:en:Big_Brother_Africa|Big Brother Africa]]''
| Ye kennyini (Ellah) .
| Omuzannyo gwa ttivvi ogwa Reality. Erinnya lye eryafunzibwa Ellah lyamanyibwa nnyo ku [[:en:Big_Brother_Africa_(season_9)|Big Brother Africa (season 9)]].<ref name="17R">{{Cite web |last=Irene Namarah |date=2 November 2016 |title=Sophisticated and bitchy Stella Nantumbwe |url=https://matookerepublic.com/2016/11/02/wcw-sophisticated-and-bitchy-stella-nantumbwe/ |access-date=14 August 2018 |publisher=Matooke Republic |archive-date=21 September 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170921004514/http://matookerepublic.com/2016/11/02/wcw-sophisticated-and-bitchy-stella-nantumbwe/ |url-status=dead }}</ref>
|-
| 2016
| [[:en:Second_Chance_(Ugandan_TV_series)|Second Chance]]
| Isabella Arroyo, omuwandiisi w’ebitabo
| Omulimu gw'okukulembera/Omulimu ogusooka, omuzannyo gwa telenovela oguddamu okukolebwa mu [[:en:El_Cuerpo_del_Deseo|El Cuerpo del Deseo]]
|-
| 2017
| ''[[:en:Bella_(2017_film)|Bella]]''
|
| Omulimu gw’okuwagira mu firimu ya [[:en:El_Cuerpo_del_Deseo|Matt Bish]] erimu ebirowoozo ebisikiriza ng’ezannyibwa Cindy Sanyu.<ref name="18R">{{Cite web |last=Ssempijja |first=Reagan |date=23 October 2017 |title=Matt Bish Films premieres star-packed movie Bella |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1464203/matt-bish-films-premiers-star-packed-movie-bella |access-date=14 August 2018 |publisher=[[New Vision Group|New Vision Publications]]}}</ref>
|-
| 2018
| ''Scoop on Scoop''
| Ye kennyini
| Omusomo gw'okukubaganya ebirowoozo ku mawulire ga basereebu
|-
|}
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
ru88ii9ozauskvtesum4lj8sq6bymi7
Harriet Nakwedde
0
12757
61429
60563
2026-07-11T16:45:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61429
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Harriet Nakwedde''' amanyiddwa nga Nakweede Harriet Kafeero, [[:en:Politician|Munnabyabufuzi]] era [[:en:Educator|musomesa]] munnayuganda eyalondebwa ku bwabaka bwa Palamenti omukyala mu [[Kayunga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kayunga]] mu kulonda kwa bonna okwaliwo Gatonnya nga 15 mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’omulundi ogwa 12 wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Unity Platform]] (NUP). <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Court confirms Nakwedde's win as Kayunga Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-confirms-nakwedde-s-win-as-kayunga-woman-mp-5341604 |access-date=2026-02-07 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2026-01-17 |title=Nakwedde beats Nantaba, Kalangwa's daughter to win Kayunga Woman MP race |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/nakwedde-beats-nantaba-kalangwa-s-daughter-to-win-kayunga-woman-mp-race-5329344 |access-date=2026-02-07 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Nakwedde Defeats Nantaba and Kalangwa's Daughter in Kayunga Woman MP Race : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/nakwedde-defeats-nantaba-and-kalangwas-daughter-in-kayunga-woman-mp-race |access-date=2026-02-13 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Okuzaliibwa kwe n’obuyigirize ==
Nakwedde yazaalibwa mu Busaana Sub‑county, [[Kayunga (disitulikit)|Kayunga District]], [[Yuganda|Uganda]]. yatandikira emisomo gye ku Nnongo Church of Uganda Primary School Namaliriza ku Kyayaye Roman Catholic Primary School. Musiniya yeegata Busaana Secondary School era nafunirayo ebaluwa ya siniya eyokuna Oluvanyuma yeegata ku Bukoyo Secondary School, [[Iganga (disitulikit)|Iganga]] nafunirayo ebaluwa ya siniya eyo mukaaga, .<ref name=":1">{{Cite web |date=2021-11-15 |title=Kayunga By-Election: Nakwedde With NUP's Flag, Ready to Challenge for LC V Seat |url=https://voiceofbugerere.com/kayunga-by-election-nakwedde-with-nups-flag-ready-to-challenge-for-lc-v-seat/ |access-date=2026-02-07 |website=Voice of Bugerere |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Nangonzi |first=Yudaya |date=2022-04-05 |title=Nakwedde: I'm a traditional village woman |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/nakwedde-i-m-a-traditional-village-woman/ |access-date=2026-02-07 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>
Nakwedde yasomera mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yatikkirwa diguli mu by'enjigiriza era n'akola mu by'ekikugu [[:en:Teacher|ng'omusomesa]] . Ono era alina diguli eyookubiri mu kuddukanya abakozi okuva mu [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School .]] <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-11-15 |title=Kayunga By-Election: Nakwedde With NUP's Flag, Ready to Challenge for LC V Seat |url=https://voiceofbugerere.com/kayunga-by-election-nakwedde-with-nups-flag-ready-to-challenge-for-lc-v-seat/ |access-date=2026-02-07 |website=Voice of Bugerere |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/kayunga-by-election-nakwedde-with-nups-flag-ready-to-challenge-for-lc-v-seat/ "Kayunga By-Election: Nakwedde With NUP's Flag, Ready to Challenge for LC V Seat"]. ''Voice of Bugerere''. 2021-11-15<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Court confirms Nakwedde's win as Kayunga Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-confirms-nakwedde-s-win-as-kayunga-woman-mp-5341604 |access-date=2026-02-07 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-confirms-nakwedde-s-win-as-kayunga-woman-mp-5341604 "Court confirms Nakwedde's win as Kayunga Woman MP"]. ''Monitor''. 2026-01-28<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Nakwedde yasooka kuvuganya ku kifo ky’omubaka omukyala owa [[Kayunga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kayunga]] ku tikiti ya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu 2006. Yaddamu okuvuganya ku kifo ky’omubaka omukyala mu 2011 kyokka n’atafuna buwanguzi. Mu 2016, yafuuka omukiise akyikirira abakyala ku Disitulikiti ku Kayunga Town Council ne Kayunga Subcounty. Mu kiseera kye kimu (2016–2021), yalondebwa okuba omuwandiisi w’ebyenjigiriza nga mmemba w’akakiiko akafuzi aka Disitulikiti. <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Court confirms Nakwedde's win as Kayunga Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-confirms-nakwedde-s-win-as-kayunga-woman-mp-5341604 |access-date=2026-02-07 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-confirms-nakwedde-s-win-as-kayunga-woman-mp-5341604 "Court confirms Nakwedde's win as Kayunga Woman MP"]. ''Monitor''. 2026-01-28<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref>
Nakwedde era yaweereza nga Ssentebe w’ekibiina kya FDC mu [[Kayunga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kayunga]] okumala emyaka 10 n’okubeera omumyuka w’omuwandiisi w’ebyenjigiriza (mmemba ku kakiiko akafuzi mu ggwanga) okumala emyaka 5. <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-11-15 |title=Kayunga By-Election: Nakwedde With NUP's Flag, Ready to Challenge for LC V Seat |url=https://voiceofbugerere.com/kayunga-by-election-nakwedde-with-nups-flag-ready-to-challenge-for-lc-v-seat/ |access-date=2026-02-07 |website=Voice of Bugerere |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/kayunga-by-election-nakwedde-with-nups-flag-ready-to-challenge-for-lc-v-seat/ "Kayunga By-Election: Nakwedde With NUP's Flag, Ready to Challenge for LC V Seat"]. ''Voice of Bugerere''. 2021-11-15<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref>
Mu 2021, yavuganya ku kifo ky’omubaka wa Palamenti omukyala kyokka n’akubwa abadde mu ntebe, [[Idah Nantaba|Aidah Natamba Erios]] . Oluvannyuma, yeesimbawo ku bwa Ssentebe bwa LC V e Kayunga mu kulonda okw'enjawulo ku tikiti ya NUP, kyokka n'awangulwa munnakibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM), Andrew Muwonge, nga 16 Ntenvu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Court confirms Nakwedde's win as Kayunga Woman MP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-confirms-nakwedde-s-win-as-kayunga-woman-mp-5341604 |access-date=2026-02-07 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/court-confirms-nakwedde-s-win-as-kayunga-woman-mp-5341604 "Court confirms Nakwedde's win as Kayunga Woman MP"]. ''Monitor''. 2026-01-28<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-11-15 |title=Kayunga By-Election: Nakwedde With NUP's Flag, Ready to Challenge for LC V Seat |url=https://voiceofbugerere.com/kayunga-by-election-nakwedde-with-nups-flag-ready-to-challenge-for-lc-v-seat/ |access-date=2026-02-07 |website=Voice of Bugerere |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://voiceofbugerere.com/kayunga-by-election-nakwedde-with-nups-flag-ready-to-challenge-for-lc-v-seat/ "Kayunga By-Election: Nakwedde With NUP's Flag, Ready to Challenge for LC V Seat"]. ''Voice of Bugerere''. 2021-11-15<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Nangonzi |first=Yudaya |date=2022-04-05 |title=Nakwedde: I'm a traditional village woman |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/nakwedde-i-m-a-traditional-village-woman/ |access-date=2026-02-07 |website=The Observer |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNangonzi2022">Nangonzi, Yudaya (2022-04-05). [https://observer.ug/lifestyle-entertainment/nakwedde-i-m-a-traditional-village-woman/ "Nakwedde: I'm a traditional village woman"]. ''The Observer''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |title=Nakwedde Petitions Court to Quash Kayunga District Chairperson's Victory : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/nakwedde-petitions-court-to-quash-kayunga-district-chairpersons-victory |access-date=2026-02-10 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-08-24 |title=Court dismisses by-election case against Kayunga LCV chairperson |url=https://www.independent.co.ug/court-dismisses-by-election-case-against-kayunga-lcv-chairperson/ |access-date=2026-02-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bwe obwekyama ==
Nakwedde mufumbo ne Robert Nangatsa alina abaana basatu era mmemba w’ekibiina kya Inner Wheel Club of Kampala, mmemba w’ekibiina kya Uganda Red Cross Society, era nga ye mutandisi w’ekibiina kya Forum for Emancipation to Empowerment Drive (FEED). <ref name=":2">{{Cite web |last=Nangonzi |first=Yudaya |date=2022-04-05 |title=Nakwedde: I'm a traditional village woman |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/nakwedde-i-m-a-traditional-village-woman/ |access-date=2026-02-07 |website=The Observer |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNangonzi2022">Nangonzi, Yudaya (2022-04-05). [https://observer.ug/lifestyle-entertainment/nakwedde-i-m-a-traditional-village-woman/ "Nakwedde: I'm a traditional village woman"]. ''The Observer''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_twelfth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri]]
== Ebijjuliziddwa ==
<references />
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
5nxrwmgb83p3wzf6j5uyfgbtde1njgx
Barbara Allimadi
0
12763
61272
53943
2026-07-11T16:40:52Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61272
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Barbara Ann Allimadi''' (c. 1972 – nga 27 mu mwezi gw'okuna mu 2020) yali munnabyabufuzi mu Uganda era omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu. Yabadde amanyiddwa nnyo okutegeka "okwekalakaasa kw'akaleega" n'okukwatibwa oluvannyuma lw'okwekalakaasa mu lukiiko lw'ekibiina kya Bannansi bekikwatako (Concerned Citizens.)
== Obulamu obuto ==
Allimadi yazaalibwa mu Uganda era bazadde be baali [[Otema Allimadi|Eriphas Otema Allimadi]], <ref name=":0">{{Cite web |last=Taylor |first=Mildred Europa |date=2022-04-23 |title=Celebrating Barbara Allimadi, the Ugandan political activist known for her defiant bra protest |url=https://face2faceafrica.com/article/celebrating-barbara-allimadi-the-ugandan-political-activist-known-for-her-defiant-bra-protest |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240720124740/https://face2faceafrica.com/article/celebrating-barbara-allimadi-the-ugandan-political-activist-known-for-her-defiant-bra-protest |archive-date=20 July 2024 |access-date=2025-02-16 |website=Face2Face Africa |language=en}}</ref> [[Ssaabaminisita wa Uganda|Katikkiro wa Uganda]] owookusatu (1980–1985), ne Alice Lamunu Allimadi. <ref name=":1">{{Cite web |last=Dominic |first=Ochola O. |date=2021-05-02 |title=Barbra Allimadi Foundation Launched in Memory of Her Freedom Fighting Legacy |url=https://www.ugandaradionetwork.net/story/barbra-allimadi-foundation-launched-in-memory-of-her-freedom-fighting-legacy- |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807191125/https://www.ugandaradionetwork.net/story/barbra-allimadi-foundation-launched-in-memory-of-her-freedom-fighting-legacy- |archive-date=7 August 2022 |access-date=2025-02-16 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |last=Dominic |first=Ochola O. |date=2020-04-29 |title=Rights Activists in Acholi Mourn Barbara Alimadi : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/rights-activists-in-acholi-mourn-barbara-alimadi- |access-date=2025-07-21 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Yali omu ku bakitaawe abaana kkumi na musanvu. <ref name=":5" /> Muganda we ye [[:en:Milton_Allimadi|Milton Allimadi]], pulofeesa, munnamawulire era omutandisi w'olupapula lw'amawulire.<ref name=":2">{{Cite web |last=Samanga |first=Rufaro |date=2020-04-28 |title=Ugandan Political Activist Barbara Allimadi Passes Away |url=https://www.okayafrica.com/ugandan-politics-activist-barbara-allimadi-passes-away/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250123024624/https://www.okayafrica.com/ugandan-politics-activist-barbara-allimadi-passes-away/ |archive-date=23 January 2025 |access-date=2025-02-16 |website=OkayAfrica |language=en}}</ref>
Allimadi yasomera ku [[:en:Gayaza_High_School|ssomero lya Gayaza High School]], nga famire ye tennagenda mu buwanganguse nga gavumenti ya Obote II egobwa. <ref name=":0">{{Cite web |last=Taylor |first=Mildred Europa |date=2022-04-23 |title=Celebrating Barbara Allimadi, the Ugandan political activist known for her defiant bra protest |url=https://face2faceafrica.com/article/celebrating-barbara-allimadi-the-ugandan-political-activist-known-for-her-defiant-bra-protest |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240720124740/https://face2faceafrica.com/article/celebrating-barbara-allimadi-the-ugandan-political-activist-known-for-her-defiant-bra-protest |archive-date=20 July 2024 |access-date=2025-02-16 |website=Face2Face Africa |language=en}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |last=Dominic |first=Ochola O. |date=2020-04-29 |title=Rights Activists in Acholi Mourn Barbara Alimadi : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/rights-activists-in-acholi-mourn-barbara-alimadi- |access-date=2025-07-21 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Yasoma diguli mu byuma bikalimagezi n'empuliziganya mu [[:en:London_Metropolitan_University|London Metropolitan University]] . <ref name=":3">{{Cite web |title=Barbara Allimadi |url=https://www.awid.org/whrd/barbara-allimadi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250113131744/https://www.awid.org/whrd/barbara-allimadi |archive-date=13 January 2025 |access-date=2025-02-16 |website=Association for Women's Rights in Development (AWID)}}</ref> Allimadi yakola yinginiya mu Bungereza, <ref name=":0" /> oluvannyuma n'adda mu Uganda mu 2007. <ref name=":3" />
== Okulwanirira eddembe ly’obuntu ==
Mu 2012, Allimadi yategeka okwekalakaasa oluvannyuma lwa [[Ingrid Turinawe]], munnabyabufuzi ow'oludda oluvuganya amanyiddwa nga "Iron Lady" owa [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC), <ref>{{Cite web |date=2021-05-02 |title=Tribute to fallen freedom fighter Barbara Allimadi |url=https://www.africa-press.net/uganda/all-news/tribute-to-fallen-freedom-fighter-barbara-allimadi |access-date=2025-02-16 |website=Uganda |language=en-US}}</ref> okumusika ebbeere n'okunyiga omusirikale wa poliisi era okukuba kuno ne kulagibwa ku ttivvi. Okwekalakaasa kwatambudde okutuuka ku Poliisi ya Kampala Central nebamanyika nga "bra protest" mu Uganda. <ref name=":5">{{Cite web |last=Dominic |first=Ochola O. |date=2020-04-29 |title=Rights Activists in Acholi Mourn Barbara Alimadi : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/rights-activists-in-acholi-mourn-barbara-alimadi- |access-date=2025-07-21 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Barbara Allimadi |url=https://www.awid.org/whrd/barbara-allimadi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250113131744/https://www.awid.org/whrd/barbara-allimadi |archive-date=13 January 2025 |access-date=2025-02-16 |website=Association for Women's Rights in Development (AWID)}}</ref> Allimadi yagamba nti "Nnyiize nnyo nti poliisi eteekeddwa okutukuuma yakuba omukazi mu maaso ga buli muntu." <ref name=":2">{{Cite web |last=Samanga |first=Rufaro |date=2020-04-28 |title=Ugandan Political Activist Barbara Allimadi Passes Away |url=https://www.okayafrica.com/ugandan-politics-activist-barbara-allimadi-passes-away/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250123024624/https://www.okayafrica.com/ugandan-politics-activist-barbara-allimadi-passes-away/ |archive-date=23 January 2025 |access-date=2025-02-16 |website=OkayAfrica |language=en}}</ref>
Era mu 2012, Allimadi yakwatibwa oluvannyuma lw’okwekalakaasa mu lukiiko lw’ekibiina kya Concerned Citizens era ebiteeteeyi bye ebyalimu ebigambo ebiwakanya enguzi ne bibowa. <ref>{{Cite book |last=Watch |first=Human Rights |date=2013-02-19 |title=World Report 2013: Events of 2012 |url=https://books.google.com/books?id=gLNxnZOqdDcC&dq=Barbara+Allimadi&pg=PA180 |publisher=Seven Stories Press |isbn=978-1-60980-483-1 |pages=180 |language=en}}</ref>
Allimadi yali mulwanirizi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya FDC, <ref>{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Political activist Barbara Allimadi reported dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/political-activist-barbara-allimadi-reported-dead-1887212 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250529204101/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/political-activist-barbara-allimadi-reported-dead-1887212 |archive-date=29 May 2025 |access-date=2025-02-16 |website=Monitor |language=en}}</ref> era mu 2019 yeegatta ku kibiina ekipya ekya [[:en:Alliance_for_National_Transformation|Alliance for National Transformation]] (ANT) n’afuuka omuwandiisi waabwe ow’ensonga z’ensi yonna, ng’akwanaganya Bannayuganda abali mu [[:en:Makerere_University|nsi endala]] . <ref>{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Allimadi hailed as justice defender |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/allimadi-hailed-as-justice-defender-1888060 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250529204102/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/allimadi-hailed-as-justice-defender-1888060 |archive-date=29 May 2025 |access-date=2025-02-16 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Dominic |first=Ochola O. |date=2021-05-02 |title=Barbra Allimadi Foundation Launched in Memory of Her Freedom Fighting Legacy |url=https://www.ugandaradionetwork.net/story/barbra-allimadi-foundation-launched-in-memory-of-her-freedom-fighting-legacy- |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807191125/https://www.ugandaradionetwork.net/story/barbra-allimadi-foundation-launched-in-memory-of-her-freedom-fighting-legacy- |archive-date=7 August 2022 |access-date=2025-02-16 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Yafuna diguli eyookubiri okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] era yali ateekateeka okugenda ebweru w'eggwanga okukola omulimu gwe ogwa ANT ng'ebula mbale afe mu 2020. <ref name=":6">{{Cite web |date=2020-05-03 |title=At Barbara Allimadi’s Funeral, Party Leader Muntu Urges Ugandans to fight Political Coronavirus |url=https://blackstarnews.com/at-barbara-allimadis-funeral-party-leader-muntu/ |access-date=2025-07-21 |website=Black Star News |language=en-US}}</ref>
== Okufa n’omusika ==
Allimadi yasangibwa mu makaage e [[:en:Kiwaatule|Kiwaatule]], [[Kampala]] nga 27 mu mwezi ogwokuna mu 2020.<ref name=":4">{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Police probe political activist Barbara Allimadi's death |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/police-probe-political-activist-barbara-allimadi-s-death-1887238 |access-date=2025-02-16 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Neighbours' account of Allimadi's last moments |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/neighbours-account-of-allimadi-s-last-moments-1887410 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250529204059/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/neighbours-account-of-allimadi-s-last-moments-1887410 |archive-date=29 May 2025 |access-date=2025-02-16 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Habib |first=Ashraf |date=2020-04-28 |title=GONE TOO SOON: Family of fallen Barbara Allimadi hail her as activist, a champion of justice and democracy in Uganda |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/04/28/gone-too-soon-family-of-fallen-barbara-allimadi-hail-her-as-activist-a-champion-of-justice-and-democracy-in-uganda/ |access-date=2025-07-21 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> Poliisi yaggulawo okunoonyereza ku nfa ye.<ref name=":2">{{Cite web |last=Samanga |first=Rufaro |date=2020-04-28 |title=Ugandan Political Activist Barbara Allimadi Passes Away |url=https://www.okayafrica.com/ugandan-politics-activist-barbara-allimadi-passes-away/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250123024624/https://www.okayafrica.com/ugandan-politics-activist-barbara-allimadi-passes-away/ |archive-date=23 January 2025 |access-date=2025-02-16 |website=OkayAfrica |language=en}}</ref><ref name=":4" /> <ref>{{Cite web |last=Kirabo |first=Jonah |title=Police starts investigation into sudden death of opposition activist, Barbara Allimadi |url=https://nilepost.co.ug/news/73531/police-starts-investigation-into-sudden-death-of-opposition-activist-barbara-allimadi |access-date=2025-07-21 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> [[Mugisha Muntu]], omukwanaganya w’ekibiina kya ANT mu ggwanga lyonna, yayogedde mu kuziika kwe.<ref name=":6">{{Cite web |date=2020-05-03 |title=At Barbara Allimadi’s Funeral, Party Leader Muntu Urges Ugandans to fight Political Coronavirus |url=https://blackstarnews.com/at-barbara-allimadis-funeral-party-leader-muntu/ |access-date=2025-07-21 |website=Black Star News |language=en-US}}</ref>
Ekitongole kya Barbara Allimadi Foundation kyatongozebwa okumujjukira mu 2021, okuwa abayizi sikaala z’amatendekero ne yunivasite naddala abawala. <ref name=":1">{{Cite web |last=Dominic |first=Ochola O. |date=2021-05-02 |title=Barbra Allimadi Foundation Launched in Memory of Her Freedom Fighting Legacy |url=https://www.ugandaradionetwork.net/story/barbra-allimadi-foundation-launched-in-memory-of-her-freedom-fighting-legacy- |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807191125/https://www.ugandaradionetwork.net/story/barbra-allimadi-foundation-launched-in-memory-of-her-freedom-fighting-legacy- |archive-date=7 August 2022 |access-date=2025-02-16 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Ebijjuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
aazdi4ukzsm84zn4s3ti4ezrswqvw3n
61893
61272
2026-07-11T17:59:14Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61893
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Barbara Ann Allimadi''' (c. 1972 – nga 27 mu mwezi gw'okuna mu 2020) yali munnabyabufuzi mu Uganda era omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu. Yabadde amanyiddwa nnyo okutegeka "okwekalakaasa kw'akaleega" n'okukwatibwa oluvannyuma lw'okwekalakaasa mu lukiiko lw'ekibiina kya Bannansi bekikwatako (Concerned Citizens.)
== Obulamu obuto ==
Allimadi yazaalibwa mu Uganda era bazadde be baali [[Otema Allimadi|Eriphas Otema Allimadi]], <ref name=":0">{{Cite web |last=Taylor |first=Mildred Europa |date=2022-04-23 |title=Celebrating Barbara Allimadi, the Ugandan political activist known for her defiant bra protest |url=https://face2faceafrica.com/article/celebrating-barbara-allimadi-the-ugandan-political-activist-known-for-her-defiant-bra-protest |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240720124740/https://face2faceafrica.com/article/celebrating-barbara-allimadi-the-ugandan-political-activist-known-for-her-defiant-bra-protest |archive-date=20 July 2024 |access-date=2025-02-16 |website=Face2Face Africa |language=en}}</ref> [[Ssaabaminisita wa Uganda|Katikkiro wa Uganda]] owookusatu (1980–1985), ne Alice Lamunu Allimadi. <ref name=":1">{{Cite web |last=Dominic |first=Ochola O. |date=2021-05-02 |title=Barbra Allimadi Foundation Launched in Memory of Her Freedom Fighting Legacy |url=https://www.ugandaradionetwork.net/story/barbra-allimadi-foundation-launched-in-memory-of-her-freedom-fighting-legacy- |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807191125/https://www.ugandaradionetwork.net/story/barbra-allimadi-foundation-launched-in-memory-of-her-freedom-fighting-legacy- |archive-date=7 August 2022 |access-date=2025-02-16 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |last=Dominic |first=Ochola O. |date=2020-04-29 |title=Rights Activists in Acholi Mourn Barbara Alimadi : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/rights-activists-in-acholi-mourn-barbara-alimadi- |access-date=2025-07-21 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Yali omu ku bakitaawe abaana kkumi na musanvu. <ref name=":5" /> Muganda we ye [[:en:Milton_Allimadi|Milton Allimadi]], pulofeesa, munnamawulire era omutandisi w'olupapula lw'amawulire.<ref name=":2">{{Cite web |last=Samanga |first=Rufaro |date=2020-04-28 |title=Ugandan Political Activist Barbara Allimadi Passes Away |url=https://www.okayafrica.com/ugandan-politics-activist-barbara-allimadi-passes-away/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250123024624/https://www.okayafrica.com/ugandan-politics-activist-barbara-allimadi-passes-away/ |archive-date=23 January 2025 |access-date=2025-02-16 |website=OkayAfrica |language=en}}</ref>
Allimadi yasomera ku [[:en:Gayaza_High_School|ssomero lya Gayaza High School]], nga famire ye tennagenda mu buwanganguse nga gavumenti ya Obote II egobwa. <ref name=":0">{{Cite web |last=Taylor |first=Mildred Europa |date=2022-04-23 |title=Celebrating Barbara Allimadi, the Ugandan political activist known for her defiant bra protest |url=https://face2faceafrica.com/article/celebrating-barbara-allimadi-the-ugandan-political-activist-known-for-her-defiant-bra-protest |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240720124740/https://face2faceafrica.com/article/celebrating-barbara-allimadi-the-ugandan-political-activist-known-for-her-defiant-bra-protest |archive-date=20 July 2024 |access-date=2025-02-16 |website=Face2Face Africa |language=en}}</ref> <ref name=":5">{{Cite web |last=Dominic |first=Ochola O. |date=2020-04-29 |title=Rights Activists in Acholi Mourn Barbara Alimadi : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/rights-activists-in-acholi-mourn-barbara-alimadi- |access-date=2025-07-21 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Yasoma diguli mu byuma bikalimagezi n'empuliziganya mu [[:en:London_Metropolitan_University|London Metropolitan University]] . <ref name=":3">{{Cite web |title=Barbara Allimadi |url=https://www.awid.org/whrd/barbara-allimadi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250113131744/https://www.awid.org/whrd/barbara-allimadi |archive-date=13 January 2025 |access-date=2025-02-16 |website=Association for Women's Rights in Development (AWID)}}</ref> Allimadi yakola yinginiya mu Bungereza, <ref name=":0" /> oluvannyuma n'adda mu Uganda mu 2007. <ref name=":3" />
== Okulwanirira eddembe ly’obuntu ==
Mu 2012, Allimadi yategeka okwekalakaasa oluvannyuma lwa [[Ingrid Turinawe]], munnabyabufuzi ow'oludda oluvuganya amanyiddwa nga "Iron Lady" owa [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC), <ref>{{Cite web |date=2021-05-02 |title=Tribute to fallen freedom fighter Barbara Allimadi |url=https://www.africa-press.net/uganda/all-news/tribute-to-fallen-freedom-fighter-barbara-allimadi |access-date=2025-02-16 |website=Uganda |language=en-US}}</ref> okumusika ebbeere n'okunyiga omusirikale wa poliisi era okukuba kuno ne kulagibwa ku ttivvi. Okwekalakaasa kwatambudde okutuuka ku Poliisi ya Kampala Central nebamanyika nga "bra protest" mu Uganda. <ref name=":5">{{Cite web |last=Dominic |first=Ochola O. |date=2020-04-29 |title=Rights Activists in Acholi Mourn Barbara Alimadi : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/rights-activists-in-acholi-mourn-barbara-alimadi- |access-date=2025-07-21 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Barbara Allimadi |url=https://www.awid.org/whrd/barbara-allimadi |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250113131744/https://www.awid.org/whrd/barbara-allimadi |archive-date=13 January 2025 |access-date=2025-02-16 |website=Association for Women's Rights in Development (AWID)}}</ref> Allimadi yagamba nti "Nnyiize nnyo nti poliisi eteekeddwa okutukuuma yakuba omukazi mu maaso ga buli muntu." <ref name=":2">{{Cite web |last=Samanga |first=Rufaro |date=2020-04-28 |title=Ugandan Political Activist Barbara Allimadi Passes Away |url=https://www.okayafrica.com/ugandan-politics-activist-barbara-allimadi-passes-away/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250123024624/https://www.okayafrica.com/ugandan-politics-activist-barbara-allimadi-passes-away/ |archive-date=23 January 2025 |access-date=2025-02-16 |website=OkayAfrica |language=en}}</ref>
Era mu 2012, Allimadi yakwatibwa oluvannyuma lw’okwekalakaasa mu lukiiko lw’ekibiina kya Concerned Citizens era ebiteeteeyi bye ebyalimu ebigambo ebiwakanya enguzi ne bibowa. <ref>{{Cite book |last=Watch |first=Human Rights |date=2013-02-19 |title=World Report 2013: Events of 2012 |url=https://books.google.com/books?id=gLNxnZOqdDcC&dq=Barbara+Allimadi&pg=PA180 |publisher=Seven Stories Press |isbn=978-1-60980-483-1 |pages=180 |language=en}}</ref>
Allimadi yali mulwanirizi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya FDC, <ref>{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Political activist Barbara Allimadi reported dead |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/political-activist-barbara-allimadi-reported-dead-1887212 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250529204101/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/political-activist-barbara-allimadi-reported-dead-1887212 |archive-date=29 May 2025 |access-date=2025-02-16 |website=Monitor |language=en}}</ref> era mu 2019 yeegatta ku kibiina ekipya ekya [[:en:Alliance_for_National_Transformation|Alliance for National Transformation]] (ANT) n’afuuka omuwandiisi waabwe ow’ensonga z’ensi yonna, ng’akwanaganya Bannayuganda abali mu [[:en:Makerere_University|nsi endala]] . <ref>{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Allimadi hailed as justice defender |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/allimadi-hailed-as-justice-defender-1888060 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250529204102/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/allimadi-hailed-as-justice-defender-1888060 |archive-date=29 May 2025 |access-date=2025-02-16 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Dominic |first=Ochola O. |date=2021-05-02 |title=Barbra Allimadi Foundation Launched in Memory of Her Freedom Fighting Legacy |url=https://www.ugandaradionetwork.net/story/barbra-allimadi-foundation-launched-in-memory-of-her-freedom-fighting-legacy- |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807191125/https://www.ugandaradionetwork.net/story/barbra-allimadi-foundation-launched-in-memory-of-her-freedom-fighting-legacy- |archive-date=7 August 2022 |access-date=2025-02-16 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Yafuna diguli eyookubiri okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] era yali ateekateeka okugenda ebweru w'eggwanga okukola omulimu gwe ogwa ANT ng'ebula mbale afe mu 2020. <ref name=":6">{{Cite web |date=2020-05-03 |title=At Barbara Allimadi’s Funeral, Party Leader Muntu Urges Ugandans to fight Political Coronavirus |url=https://blackstarnews.com/at-barbara-allimadis-funeral-party-leader-muntu/ |access-date=2025-07-21 |website=Black Star News |language=en-US}}</ref>
== Okufa n’omusika ==
Allimadi yasangibwa mu makaage e [[:en:Kiwaatule|Kiwaatule]], [[Kampala]] nga 27 mu mwezi ogwokuna mu 2020.<ref name=":4">{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Police probe political activist Barbara Allimadi's death |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/police-probe-political-activist-barbara-allimadi-s-death-1887238 |access-date=2025-02-16 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Neighbours' account of Allimadi's last moments |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/neighbours-account-of-allimadi-s-last-moments-1887410 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250529204059/https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/neighbours-account-of-allimadi-s-last-moments-1887410 |archive-date=29 May 2025 |access-date=2025-02-16 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Habib |first=Ashraf |date=2020-04-28 |title=GONE TOO SOON: Family of fallen Barbara Allimadi hail her as activist, a champion of justice and democracy in Uganda |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/04/28/gone-too-soon-family-of-fallen-barbara-allimadi-hail-her-as-activist-a-champion-of-justice-and-democracy-in-uganda/ |access-date=2025-07-21 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> Poliisi yaggulawo okunoonyereza ku nfa ye.<ref name=":2">{{Cite web |last=Samanga |first=Rufaro |date=2020-04-28 |title=Ugandan Political Activist Barbara Allimadi Passes Away |url=https://www.okayafrica.com/ugandan-politics-activist-barbara-allimadi-passes-away/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250123024624/https://www.okayafrica.com/ugandan-politics-activist-barbara-allimadi-passes-away/ |archive-date=23 January 2025 |access-date=2025-02-16 |website=OkayAfrica |language=en}}</ref><ref name=":4" /> <ref>{{Cite web |last=Kirabo |first=Jonah |title=Police starts investigation into sudden death of opposition activist, Barbara Allimadi |url=https://nilepost.co.ug/news/73531/police-starts-investigation-into-sudden-death-of-opposition-activist-barbara-allimadi |access-date=2025-07-21 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> [[Mugisha Muntu]], omukwanaganya w’ekibiina kya ANT mu ggwanga lyonna, yayogedde mu kuziika kwe.<ref name=":6">{{Cite web |date=2020-05-03 |title=At Barbara Allimadi’s Funeral, Party Leader Muntu Urges Ugandans to fight Political Coronavirus |url=https://blackstarnews.com/at-barbara-allimadis-funeral-party-leader-muntu/ |access-date=2025-07-21 |website=Black Star News |language=en-US}}</ref>
Ekitongole kya Barbara Allimadi Foundation kyatongozebwa okumujjukira mu 2021, okuwa abayizi sikaala z’amatendekero ne yunivasite naddala abawala. <ref name=":1">{{Cite web |last=Dominic |first=Ochola O. |date=2021-05-02 |title=Barbra Allimadi Foundation Launched in Memory of Her Freedom Fighting Legacy |url=https://www.ugandaradionetwork.net/story/barbra-allimadi-foundation-launched-in-memory-of-her-freedom-fighting-legacy- |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220807191125/https://www.ugandaradionetwork.net/story/barbra-allimadi-foundation-launched-in-memory-of-her-freedom-fighting-legacy- |archive-date=7 August 2022 |access-date=2025-02-16 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Ebijjuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
hfdbsfnhuwplrddrcx4i8x1c4ypr7u7
Charity Lenia
0
12766
61268
54668
2026-07-11T16:40:40Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61268
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Charity Lenia</big>''' era amanyiddwa nga Charity Lenia Kevin [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] mu Uganda era nga ye mubaka wa Palamenti obutereevu mu Vurra County, Arua District okumala ekisanja kya 2026–2031 mu palamenti ya [[Yuganda|Uganda]] ey’ekkumi n’ebiri wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref name=":0">{{Cite web |last=Admin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: In pictures: Who are the winners of the MP elections? |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/in-pictures-who-are-the-winners-of-the-mp-ele-NV_226441_022026 |access-date=2026-02-07 |website=New Vision}}</ref>
== Ebyenjigiriza ==
Charity Lenia yasomera mu St. Mary’s Secondary School, Namaliga, n’oluvannyuma mu Our Lady of Africa Secondary School, [[Mukono (disitulikit)|Mukono]]. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]] (MUBS), gye yatikkirwa [[:en:Bachelor's_degree|diguli ya Bachelor]] mu by’okugula ebintu n’okuddukanya ebintu.<ref name=":1">{{Cite web |last=webnews |date=2025-08-26 |title=Former MUBS Vice Guild President and Parliamentary Aspirant Lenia Charity Kevin Pays Courtesy Visit to MUBS |url=https://news.mubs.ac.ug/former-mubs-vice-guild-president-and-parliamentary-aspirant-lenia-charity-kevin-pays-courtesy-visit-to-mubs/ |access-date=2026-02-07 |website=MUBS News |language=en-US}}</ref>
Charity Lenia yakola nga Vice Guild President ku [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]] (MUBS) mu mwaka gw’olusoma 2022/2023. Mu 2023, yeesimbawo ku bwa Guild President mu MUBS ku tikiti ya [[National Unity Platform]] (NUP), kyokka teyawangula mpaka zino.<ref name=":1">{{Cite web |last=webnews |date=2025-08-26 |title=Former MUBS Vice Guild President and Parliamentary Aspirant Lenia Charity Kevin Pays Courtesy Visit to MUBS |url=https://news.mubs.ac.ug/former-mubs-vice-guild-president-and-parliamentary-aspirant-lenia-charity-kevin-pays-courtesy-visit-to-mubs/ |access-date=2026-02-07 |website=MUBS News |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFwebnews2025">webnews (2025-08-26). [https://news.mubs.ac.ug/former-mubs-vice-guild-president-and-parliamentary-aspirant-lenia-charity-kevin-pays-courtesy-visit-to-mubs/ "Former MUBS Vice Guild President and Parliamentary Aspirant Lenia Charity Kevin Pays Courtesy Visit to MUBS"]. ''MUBS News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-17 |title=Former MUBS Guild President wins NRM MP primaries |url=https://www.pulse.ug/story/former-mubs-guild-president-wins-nrm-mp-primaries-2025071717541755523 |access-date=2026-02-07 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=C. B. |date=2024-09-06 |title=Former MUBS Guild VP Dumps NUP, Joins NRM |url=https://campusbee.ug/news/former-mubs-guild-vp-dumps-nup-joins-nrm/ |access-date=2026-02-07 |website=Campus Bee |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-09-05 |title=Ex-MUBS Guild VP stirs controversy after switching from NUP to NRM for MP run |url=https://www.pulse.ug/story/lenia-charity-kevin-mp-vurra-county-2024092710460253246 |access-date=2026-02-07 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref>
Nga 5 Sebaaseka 2025, Charity yalonda foomu z’okwesimbawo okuvuganya mu kalulu ka NRM primaries ku kifo ky’omubaka wa Palamenti mu Vurra County. Yawangula akalulu ka pulayimale eza [[National Resistance Movement]] nga 17 Kasambula 2025. Nga 15 Gatonnya 2026, yalondebwa okuba omubaka wa Palamenti mu Vurra County, [[Arua (disitulikit)|Arua District]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement]] (NRM).<ref>{{Cite web |date=2025-07-23 |title=Loved or lucky? NRM primaries in numbers |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/loved-or-lucky-nrm-primaries-in-numbers-5128258 |access-date=2026-02-07 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Admin |date=2026-01-18 |title=Ugandaelections2026: In pictures: Who are the winners of the MP elections? |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/in-pictures-who-are-the-winners-of-the-mp-ele-NV_226441_022026 |access-date=2026-02-07 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAdmin2026">Admin (2026-01-18). [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/in-pictures-who-are-the-winners-of-the-mp-ele-NV_226441_022026 "Ugandaelections2026: In pictures: Who are the winners of the MP elections?"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-07</span></span>.</cite></ref><ref>{{Cite web |last=cfeditoren |date=2025-10-08 |title=Charity Lenia: Young NRM Hopeful Dares to Dream |url=https://www.africa-press.net/uganda/all-news/charity-lenia-young-nrm-hopeful-dares-to-dream |access-date=2026-02-07 |website=Uganda |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_twelfth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebiri]]
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
== Ebijuziliddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4wgzxx35ls5g14vfvh9jdcw5fiu0co8
Carol Alyek Beyanga
0
12772
61849
54601
2026-07-11T17:53:27Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61849
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Carol Alyek Beyanga''' (yazaalibwa 1979) [[:en:Editor|munnayuganda omuwandiisi]], [[:en:Journalist|munnamawulire]] era [[:en:Media_consultant|omuwi w'amagezi ku by'amawulire]] . <ref name=":0">{{Cite web |title=Carol Alyek Beyanga |url=https://wan-ifra.org/event_speakers/72430/ |access-date=2025-04-23 |website=WAN-IFRA |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2024-07-13 |title=Muck Rack {{!}} For journalists and public relations |url=https://muckrack.com/carol-beyanga/articles |access-date=2025-04-23 |website=muckrack.com |language=en}}</ref> Mmemba w'ekibiina ekigatta abawandiisi b'ebitabo ekya Uganda Editors Guild. <ref name=":0" /> <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |last=Anyango |first=Jane |date=2023-10-18 |title=Journalism Department Holds Annual Media Convention 2023: Youth, Media & Communication Professionals Challenged to Harness Digital Media to Preserve Culture |url=https://news.mak.ac.ug/2023/10/journalism-department-holds-annual-media-convention-2023-youth-media-communication-professionals-challenged-to-harness-digital-media-to-preserve-culture/ |access-date=2025-04-23 |website=Makerere University News |language=en-US}}</ref>
== Okusoma ==
Carol alina diguli esooka mu by'obulamu okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] ne diguli eyookubiri mu by'amawulire okuva mu [[:en:Cardiff_University|yunivasite ya Cardiff]] . <ref name=":2">{{Cite web |title=Carol Beyanga |url=https://borderdialogues.com/conference-speaker/carol-beyanga/ |access-date=2025-04-23 |website=Border Dialogues |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |date=2020-10-08 |title=Carol Beyanga - Managing Editor, NMG Digital |url=https://www.ntv.co.ug/ug/tv-anchors/carol-beyanga-managing-editor-nmg-digital-2421298 |access-date=2025-04-23 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2025-08-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250802182534/https://www.ntv.co.ug/ug/tv-anchors/carol-beyanga-managing-editor-nmg-digital-2421298 |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu ==
Carol Beyanga yakolako ng'omusunsuzi w'ebitabo [[:en:Freelancer|ow'eddembe]] era omuwandiisi mu lupapula lwa ''Sunrise'' ne '''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]'''. <ref name=":4">{{Cite web |last=Natabaalo |first=Grace |date=2015-02-20 |title=Carol Beyanga on her new job and ambitions as Daily Monitor's first female managing editor |url=https://acme-ug.org/2015/02/20/2155/ |access-date=2025-04-23 |website=African Centre for Media Excellence}}</ref> Mu 2003, yeegatta ku [[:en:Daily_Monitor|''Daily Monitor'',]] gye yakolera ng’omusunsuzi w'ebitabo omuto, omumyuka w’omuwandiisi w’ebifaananyi n’omuwandiisi wa pulojekiti ez’enjawulo. <ref name=":4" /> Mu Gatonya 2015, Carol yalondebwa okubeera omuwandiisi omukulu owa ''Daily Monitor'' ng'adda mu bigere bya Don Wanyama. <ref name=":4" />
Carol awandiise era n’afulumya emiko mingi mu bulamu bwe bwonna. <ref>{{Cite web |date=2023-08-03 |title=Carol: Newsroom mentor who went down for that fledgling reporter |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/carol-newsroom-mentor-who-went-down-for-that-fledgling-reporter-4325192 |access-date=2025-04-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-07-31 |title=Grateful for 20 years at NMG; time to take a different route |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/grateful-for-20-years-at-nmg-time-to-take-a-different-route--4322344 |access-date=2025-04-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-04-18 |title=Carol Alyek Beyanga |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/carol-alyek-beyanga-3381638 |access-date=2025-04-23 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ==
Carol Beyanga mufumbo ng'alina abaana babiri. <ref name=":3"/>
== Laba ne ==
* ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''
* [[Samuel Sejjaaka]]
* [[Susan Nsibirwa]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
g1mzdussnqobry6dw7l2463lofhd72q
Rehema Nanfuka, omusajja omulala
0
12783
61908
47438
2026-07-11T18:13:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61908
wikitext
text/x-wiki
'''Rehema''' [[Nanfuka]] [[Yuganda|.]][[Queen of Katwe|]] <ref>{{Cite web |title=SYNOPSIS |url=http://blueimp.site/the-movie/synopsis/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180509220429/http://blueimp.site/the-movie/synopsis/ |archive-date=9 May 2018 |access-date=9 May 2018 |website=Blueimp}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Nanfuka: The world is her stage |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Nanfuka--The-world-is-her-stage/691232-1702334-uuqiyuz/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180509013454/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Nanfuka--The-world-is-her-stage/691232-1702334-uuqiyuz/index.html |archive-date=9 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Rehema Nanfuka |url=http://blueimp.site/rehema-nanfuka/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180509152416/http://blueimp.site/rehema-nanfuka/ |archive-date=9 May 2018 |access-date=9 May 2018 |website=Bluimp}}</ref> Yazaalibwa nga 25 mu mwezi ogwokutaano mu mwaka gwa 1986.munnakatemba [[:en:Uganda|munnayuganda]] era azannyira mubifo ebizaanyibwamu katemba ne [[:en:Actor|kuttivi]] akulira ekibinja kye era [[:en:Filmmaking|akola ne cineema]] yamanya emirimu gye [[:en:Veronica's_Wish|mu Imani,Veronica kyayagala,imbabazi,omuwala ali mu jampa eya kyenvu ,nabagereka we katwe n'e mperial blue]] wamu ne sineema endala
Yawangula engule ya [[:en:Uganda_Film_Festival_Award_for_Best_Director|okuba omukulembeze omulungi]] mu 2018 [[:en:Uganda_Film_Festival_Awards|Uganda Film Festival Awards,]] n’afuuka dayirekita omukyala asoose okuwangula engule mu mutendera guno mu bitongole byonna ebigaba engule mu Uganda.
== Omulimu ==
=== Firimu ne ttivvi ===
Rehema yatandika okuzannya katemba mu firimu ya [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]] eya [[:en:Maisha_Film_Lab|Maisha Film Lab]] eyafulumizibwa mu 2008, ''Downcast'' gye yazannya ng’omukyala w’awaka.
Omulimu gwe ogwamututumula weyazannya nga Mary omukozi w'awaka mu [[:en:Imani_(film)|''Imani'']] gwamuwangulira engule bbiri; engule ya [[:en:Africa_Movie_Academy_Award_for_Most_Promising_Actor|Africa Movie Academy Award for Most Promising Actress]] mu 2010 <ref>{{Cite web |title=AMAA 2010 Winners |url=https://www.ama-awards.com/amaa-2010-winners.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170920225606/http://www.ama-awards.com/amaa-2010-winners.html |archive-date=20 September 2017 |access-date=8 May 2018 |website=Africa Movie Academy Awards (AMAA)}}</ref> ng'agabana obuwanguzi ne Chelsea Eze ne Best Actress Award mu [[:en:African_Film_Festival_of_Cordoba|African Film Festival e Cordoba]], Spain mu mwaka gwa 2010. <ref>{{Cite web |title=Teza takes top prize at Spain's Tarifa African Film Festival |url=https://www.screendaily.com/teza-takes-top-prize-at-spains-tarifa-african-film-festival/5014532.article |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180509012956/https://www.screendaily.com/teza-takes-top-prize-at-spains-tarifa-african-film-festival/5014532.article |archive-date=9 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=Screen Daily}}</ref> <ref>{{Cite web |date=31 May 2010 |title=7th Tarifa African Film Festival Awards |url=http://www.supplemagazine.org/2010/05 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170924211344/http://www.supplemagazine.org/2010/05 |archive-date=24 September 2017 |access-date=8 May 2018 |website=Supple Magazine}}</ref> Firimu eno era yawangula engule ya [[:en:Africa_Movie_Academy_Award_for_Best_Film_in_an_African_Language|Africa Movie Academy Award for Best Film in an African Language .]] Rehema era yafuna okusiimibwa okuva eri omukugu mu kuvumirira [[:en:Variety_(magazine)|Variety]] Boyd Van Hoeij eyawandiika nti, "Rehema Nanfuka, ng'omukozi w'awaka alina ennaku mu kitundu ekyokubiri ekisinga obulungi, awuniikiriza olw'okuwulira kwe okw'ekitiibwa okusirise." <ref>{{Cite web |date=11 February 2010 |title=Imani – Variety |url=https://variety.com/2010/film/markets-festivals/imani-1117942154/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180509013206/http://variety.com/2010/film/markets-festivals/imani-1117942154/ |archive-date=9 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=Variety}}</ref> Omukugu mu kuvumirira [[:en:The_Hollywood_Reporter|ekitabo kya Hollywood Reporter]] Neil Young yawandiika nti, "Nanfuka ne Buyi bayimbi abasikiriza era bagumira bulungi abantu abawandiikiddwa." <ref>{{Cite web |date=14 October 2010 |title=Imani – Film Review |url=https://www.hollywoodreporter.com/review/imani-film-review-29265 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180509075502/https://www.hollywoodreporter.com/review/imani-film-review-29265 |archive-date=9 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=Hollywood Reporter}}</ref>
Mu mwaka gwa 2013, yazannya mu firimu ya [[:en:Joel_Karekezi|Joel Karekezi]] eya ''[[:en:Imbabazi,_The_Pardon|Imbabazi, The Pardon]]'', ekwata ku kittabantu e Rwanda, mwe yasunsulwa okuwangula engule y’omuzannyi asinga mu [[:en:Festival_du_Cinéma_Africain_de_Khouribga|Festival du Cinéma Africain de Khouribga,]] Morocco 2015.
Rehema yazannya nga Suzanna mu firimu ya [[:en:Yat_Madit|Yat Madit]] mu 2016 ng’ali wamu ne [[Oyenbot|Gladys Oyenbot]] ne [[Micheal Wawuyo Jr.|Michael Wawuyo Jr.]] Olw’omulimu guno, yawangula engule y’okuzannya firimu ya TV mu kivvulu kya Uganda Film Festival mu 2017. <ref>{{Cite web |title=Uganda Film Festival Awards |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1460998/uganda-film-festival-awards |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180509013201/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1460998/uganda-film-festival-awards |archive-date=9 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Full cast: Uganda Film festival 2017 winners. |url=http://kampalasun.co.ug/2017/09/02/full-cast-uganda-film-festival-2017-winners/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180509013012/http://kampalasun.co.ug/2017/09/02/full-cast-uganda-film-festival-2017-winners/ |archive-date=9 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=The Kampala Sun}}</ref> <ref>{{Cite web |title=FULL LIST: 2017 Uganda Film Festival Award Winners |url=http://chimplyf.com/2017/09/02/full-list-2017-uganda-film-festival-award-winners/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20171105075206/http://chimplyf.com/2017/09/02/full-list-2017-uganda-film-festival-award-winners/ |archive-date=5 November 2017 |access-date=8 May 2018 |website=Chimplyf}}</ref>
Nanfuka ye yalagira abazanyi ekyokola mu firimu [[:en:Veronica's_Wish|ya Veronica’s Wish]] eyawangula engule mu 2018 gye yawangula engule nga Director asinga mu Uganda Film Festival 2018 mu Kampala, n’afuuka omukyala asoose okuwangula engule eno mu Uganda. Firimu eno era yafuna engule endala munaana ku kkumi n’ebiri ezaalondebwa. <ref>{{Cite web |url=http://ugandafilmfestival.ug/veronicas-wish-dominates-uganda-film-festival/ |title=Archive copy |access-date=2026-03-29 |archive-date=2020-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200928163055/https://ugandafilmfestival.ug/veronicas-wish-dominates-uganda-film-festival/ |url-status=dead }}</ref>
=== Katemba ===
Ku siteegi ya katemba, emirimu Rehema gye yasooka okukola gyali mu mizannyo egyategekebwa ku National Theatre. Yazannya nga [[:en:Lady_Macbeth|Lady Macbeth m]]<nowiki/>u muzannyo [[:en:Macbeth|Macbeth]] era n'afuna okusiimibwa okuva mu muzannyo gweyakola okuva eri omukugu mu kuvumirira Daily Monitor Brian Magoba <ref>{{Cite web |title=MacBeth: Tragedy for your delight |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/MacBeth--Tragedy-for-your-delight/691232-1722606-s2ce0k/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180509013624/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/MacBeth--Tragedy-for-your-delight/691232-1722606-s2ce0k/index.html |archive-date=9 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> wamu n'omukugu mu kuvumirira The Observer Polly Komukama, eyawandiika nti, "Rehema Nanfuka yateeka omuzannyo ogusinga obulungi nga Lady Macbeth omubi." <ref>{{Cite web |url=http://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/24246-shakespeares-grittiest-comes-to-kampala |title=Archive copy |access-date=2026-03-29 |archive-date=2018-05-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180509013015/http://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/24246-shakespeares-grittiest-comes-to-kampala |url-status=dead }}</ref>
Mu 2015, yazannya Dorra ne Kate mu ''The Body of a Woman as a Battlefield in the Bosnia War'' omuzannyo gw’omuwandiisi w’emizannyo Omuromania-Fransa ogwa [[:en:Matei_Visniec|Matei Visniec]] ne [[Judith Adong]] ’s ''Ga-Ad!'' Ebirala bye yakola mu katemba ow’amaanyi mulimu [[:en:Tropical_Fish_(book)|''The Laramie Project'', ''Tropical Fish (ekitabo)'',]] Jean Paul Sartre’s [[:en:No_Exit|''No Exit'']], Just me you n’okusirika n’omugga n’olusozi.
Rehema yali omu ku bazannyi b'amaloboozi mu ''[http://www.bbc.co.uk/worldservice/mobile/programmes/2010/08/100826_african_performance_2010_the_cow_needs_a_wife.shtml The Cow Needs a Wife]'', omuzannyo ogwalagibwa ku pulogulaamu ya BBC eya African Performance mu 2010. <ref>{{Cite web |title=African Performance 2010: The winners |url=http://www.bbc.co.uk/worldservice/programmes/2010/07/100708_african_performance_2010_the_winners.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110120100535/http://www.bbc.co.uk/worldservice/programmes/2010/07/100708_african_performance_2010_the_winners.shtml |archive-date=20 January 2011 |access-date=8 May 2018 |website=BBC}}</ref>
Emboozi ya Rehema ebadde efulumira ku pulogulaamu [[:en:The_Moth|ya The Moth]] . <ref>{{Cite web |title=Rehema Nanfuka |url=https://themoth.org/storytellers/rehema-nanfuka |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180512144033/https://themoth.org/storytellers/rehema-nanfuka |archive-date=12 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=The Moth}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Stories from Nairobi: Sandra Kimokoti, Rehema Nanfuka & Bina Maseno |url=https://themoth.org/podcast/stories-from-nairobi-sandra-kimokoti-rehema-nanfuka-bina-maseno |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180512144033/https://themoth.org/podcast/stories-from-nairobi-sandra-kimokoti-rehema-nanfuka-bina-maseno |archive-date=12 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=The Moth}}</ref> Era nga omuyiiya w'ebigambo ebyogerwa Rehema yafulumira mu pulojekiti ya [[:en:Goethe_Institut|Goethe Institut]] 's Africa spoken word project. <ref>{{Cite web |title=Open Mic launches fun missiles at corruption |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=28775&catid=73 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180509220845/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=28775&catid=73 |archive-date=9 May 2018 |access-date=9 May 2018 |website=The Observer}}</ref> Yavaayo ng'omuwanguzi w'empaka za Kampala Slam 2013. <ref>{{Cite web |title=The spoken word project at the gzkugcs |url=http://goethezentrumkampala.org/the-spoken-word-project-at-the-gzkugcs/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180509013118/http://goethezentrumkampala.org/the-spoken-word-project-at-the-gzkugcs/ |archive-date=9 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=Goethe Gentrum Kampala}}</ref> <ref>{{Cite web |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/434746-2017424-xv6j5xz/index.html |title=Archive copy |access-date=2026-03-29 |archive-date=2018-05-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180509012810/https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/434746-2017424-xv6j5xz/index.html |url-status=dead }}</ref>
Rehema era afunye obuwagizi bw’ebirango bya Airtel Uganda, <ref>{{Cite web |date=25 March 2018 |title=Airtel Internet is your friend. |url=https://www.youtube.com/watch?v=af3l9QT74Wo |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180512144033/https://www.youtube.com/watch?v=af3l9QT74Wo |archive-date=12 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=Youtube}}</ref> Airtel Malawi, <ref>{{Cite web |date=9 January 2016 |title=AIRTEL MONEY Kuchova Loan TVC |url=https://www.youtube.com/watch?v=r5GWjTNekBc |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180512144033/https://www.youtube.com/watch?v=r5GWjTNekBc |archive-date=12 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=Youtube}}</ref> Milkman Uganda, <ref>{{Cite web |date=25 November 2016 |title=MilkMan TVC - Working Lady |url=https://www.youtube.com/watch?v=652qdTUAt18 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180512144033/https://www.youtube.com/watch?v=652qdTUAt18 |archive-date=12 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=Youtube}}</ref> ne ECO Bank Uganda.
Rehema azannya nga Lisa Borera mu firimu egenda okufuluma eya ''Kafa Coh'' ne Nkinzi mu muzannyo gwa [[Nana Kagga]] ogugenda okufuluma ku ttivvi, ''Reflections'' .
== Okusoma ==
Rehema yagenda mu [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli Secondary School]], oluvannyuma [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda gye yafunira diguli mu by’obusuubuzi by’ensi yonna. Era yali muyizi wa [[:en:Maisha_Film_Lab|Maisha Film Lab . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (October 2025)">okujuliza kwetaagisa</span>'' ]</sup>]]
== Okusunsulwa n’okuweebwa engule ==
{| class="wikitable"
! colspan="4" style="background: #FBFC8A;" |Engule
|- style="background:#ccc; text-align:center;"
! Omwaka
! Ekirabo
! Olubu
! Alizaati
|-
| 2018
| rowspan="2" | [[Uganda Film Festival Awards|Engule za Uganda Film Festival]]
| [[:en:Veronica's_Wish|Dayirekita asinga]]<br /><br /><br /><br /> ( [[:en:Uganda_Film_Festival_Award_for_Best_Actress_in_a_Television_Drama|Okwagala kwa Veronica )]]| {{won}}
|-
| 2017
| ''[[:en:Best_Actress|Omuzannyi asinga mu katemba wa TV<br /><br /><br /><br /> mu kibuga Yat Madit]]''| {{won}}
|-
| 2015
| Ekivvulu kya Sinema ekya Africain de Khouribga, Morocco
| [[:en:Best_Actress|Omuzannyi asinga]] (The Pardon –role)| {{nom}}
|-
| 2013. Omuwandiisi w’ebitabo
| Pulojekiti y’ekigambo kyogerwa ekya Goethe Institute, Afrika
| Ekigambo ekisinga okwogerwa Omuyimbi mu Kampala| {{won}}
|-
| rowspan="2" | 2010
| [[:en:African_Film_Festival_of_Cordoba|Ekivvulu kya firimu ekya Africa ekya Cordoba,]] Spain
| Engule ya firimu [[:en:Best_Actress|y'omuzannyi asinga]] (Imani- role)| {{won}}
|-
| [[:en:Africa_Movie_Academy_Awards|Engule za Africa Movie Academy Awards,]] Nigeria
| [[:en:Africa_Movie_Academy_Award_for_Most_Promising_Actor|Omuzannyi asinga okusuubiza]] (Imani- role)| {{won}}
|-
|}
== Okukwata firimu ==
=== Akazannyo ===
{| class="wikitable"
! rowspan="2" |Omwaka
! rowspan="2" |sineema
! colspan="4" |Omulimu
! rowspan="2" |obujjukizo
|-
!Omuzannyi
![[:en:Film_director|omukulembeze]]
![[:en:Film_writer|Omuwandiisi]]
![[:en:Film_producer|Pulodusa]]
|-
|2022
|''Kafa Coh''
|Lisa Borera
|
|
|
|Directed by Gilbert K. Lukalia <br /><br /> Produced by Doreen Mirembe
|-
|2020
|''[[:en:The_Girl_in_the_Yellow_Jumper|Omuwala ali mu kyambalo ekya kyenvu]]''
|Dorothy
|
|
|
|Thriller
|-
| rowspan="4" |2018
|''[[:en:Veronica's_Wish|Veronica kyayagala]]''
|
| {{yes}}
|
|
|
|-
|''[[:en:Imperial_Blue_(film)|Imperial Blue]]''
|Angela Mbira
|
|
|
|Drama / Fantasy / Thriller
|-
|''Okusisinkana amambuka''
|Stella
|
|
|
|Short
|-
|''5 Yogera ebifunze''
|
| {{yes}}
| {{yes}}
|
|
|-
| rowspan="3" |2017
|''[[:en:Kyenvu|Kyenvu]]''
|Taxi gossip
|
|
|
|Short film
|-
|''Ekirooto kyaTebandeke''
|
|
| {{yes}}
| {{yes}}
|Documentary
|-
|'' [[:en:Papi_(2018_film)|Papi (film)]]<ref>{{Cite web |date=13 February 2018 |title=Belgian-Ugandan thriller 'Papi' to premiere Thursday |url=http://www.sqoop.co.ug/201802/news/events/belgian-ugandan-thriller-papi-premiere-thursday.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180511013026/http://www.sqoop.co.ug/201802/news/events/belgian-ugandan-thriller-papi-premiere-thursday.html |archive-date=11 May 2018 |access-date=10 May 2018 |website=Sqoop}}</ref> ''
|Mother
|
|
|
|
|-
| rowspan="2" |2015
|''[[Queen of Katwe|Nabagerekab we Katwe]]''
|Nurse
|
|
|
|Walt Disney Studios Motion Pictures
|-
|'' Kabaka we kizikiza ''
|Doctor
|
|
|
|
|-
| rowspan="5" |2013
|'' Okuddirimu omuntu ekintu (Imbabazi) ''
|Alice
|
|
|
|
|-
|''oluguudo lwe tutambula ''
|Housewife
|
|
|
|
|-
|'' Haunted Souls ''
|Apoto Grace
|
|
| {{yes}}
|
|-
|'' Nico the Donkey ''
|
|
| {{yes}}
| {{yes}}
|
|-
|'' 4G Spirit''
|
| {{yes}}
|
|
|Documentary
|-
| rowspan="2" |2010
|'' [[:en:Imani_(film)|Imani (film)]]''
|Mary
|
|
|
|Won two awards; Best Actress Tarifa Africa film festival and Most promising actress at the AMAAs
|-
|'' Estranged''
|Maama eyemalirira
|
|
|
|
|-
|2009
|'' Okuddiramu omuntu ekintu''
|Alice
|
|
|
|Maisha Film Lab
|-
|2008
|'' Down Cast ''
|Omukyala w'omu maka
|
|
|
|Maisha Film Lab
|-
|2008
|''ebyonoono byabazadde''
|Mama Junior
|
|
|
|Short
|-
|2007
|''Kkirira ku luguudo I Tambula''
|Receptionist
|
|
|
|Production company: Trendz Studios
|-
|}
=== Ttivvi ===
{| class="wikitable" style="margin-right: 0;"
! rowspan="2" style="width:33px;" |Year
! rowspan="2" style="width:250px;" |Television Series
! colspan="4" |Role
! rowspan="2" |Notes
|-
! style="width:65px;" |Actor
! style="width:65px;" |[[:en:Film_director|Director]]
! style="width:65px;" |[[:en:Film_writer|Writer]]
! style="width:65px;" |[[:en:Film_producer|Producer]]
|-
| rowspan="2" |2018
|''okufulumya omwana eggwanga (Akatundu 2)''
|Maama yakakibwa okutunda omwana omuto
|
|
|
|[[:en:NPO_1|NPO 1 Dutch Public Broadcasting]]
|-
|''Reflections''
|Nkinzi
|
|
|
|[[Savannah Moon Pictures]]
|-
|2016
|''[[:en:Yat_Madit|Yat Madit]]''
|Suzanna
|
|
|
|Media Focus on Africa
|-
|2014
|''Love Makanika''
|okukulembera
|
|
|
|Dilstories
|-
|2011
|'' Fruits of love ''
|Omuwala omukulu
|
|
|
|IVAD Productions
|-
|2010
|'' Kakibe ki! ''
|okukulembera
|
|
|
|NTV Uganda
|-
|}
=== Katemba ===
{| class="wikitable" style="margin-right: 0;"
! rowspan="2" style="width:33px;" |Omwaka
! rowspan="2" style="width:250px;" |okutekawo ekintu ekipya
! colspan="4" |Role
! rowspan="2" |Notes
|-
! style="width:65px;" |Omuzannyi
! style="width:65px;" |[[:en:Film_director|omukulembeze]]
! style="width:65px;" |[[:en:Film_writer|omuwandiisi]]
! style="width:65px;" |[[:en:Film_producer|Producer]]
|-
|2019
|''Niqabi Ninja''
|Hana
|
|
|<ref>{{Cite web |last=Bamuturaki |first=Musinguzi |date=6 July 2020 |title=Sara Shaarawi's play 'Niqabi Ninja' comes to Uganda |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/magazine/sara-shaarawi-s-play-niqabi-ninja-comes-to-uganda-1423468 |access-date=26 December 2021 |website=The East African}}</ref>
|-
| rowspan="3" |2018
|'' Bannalulungi mukingole kyabayimbi mu afirika<ref>{{Cite web |date=9 April 2018 |title=Afroman Spice to celebrate African slay queens |url=http://www.sqoop.co.ug/201804/four-one-one/afroman-spice-to-celebrate-african-slay-queens.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180511013211/http://www.sqoop.co.ug/201804/four-one-one/afroman-spice-to-celebrate-african-slay-queens.html |archive-date=11 May 2018 |access-date=10 May 2018 |website=Sqoop}}</ref> ''
|
| {{yes}}
|
|
|Afroman Spice
|-
|'' Obumanyiire''
|Omukyala
|
|
|
|
|-
|''tukomyewo! ku nsibuko yaffe afirika 2018 okulambula ''
|
| {{yes}}
|
|
|
|-
| rowspan="4" |2017
|'' Tropical Fish<ref>{{Cite web |title=Tropical Fish: Re-defining Woman's Sexuality |url=https://kampalainternationaltheatrefestival.com/tropical-fish-re-defining-womans-sexuality/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180512144033/https://kampalainternationaltheatrefestival.com/tropical-fish-re-defining-womans-sexuality/ |archive-date=12 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=Kampala International Theatre Festival}}</ref>''
|Solo Performer
| {{yes}}
|
|
|
|-
|'' wabula ggwe,nze,wamu n'akasirikiriro''
|Omukyala/Munnamawulire
|
|
|
|
|-
|'' obulamu bwange mu kasaanduuko ka laangi ''
|Solo performer
|
|
|
|
|-
|'' TVET ''
|
| {{yes}}
|
|
|For Belgium embassy
|-
| rowspan="3" |2016
|'' [[:en:The_Laramie_Project|pulojekiti ya Laramie]] ''
|Omuyizi /munnamawulire /Omusomesa
|
|
|
|
|-
|'' Ga-AD! ''
|Faith – Secretary
|
|
|
|
|-
|'' Omusajja omu,omukazi omu ''
|
| {{yes}}
|
|
|(Laba Fest)
|-
| rowspan="3" |2015
|''omubiri gwomukazigukola nga ekisaawe kyolutalo lwe Bosnian ''
|Dorra ne Kate
|
|
|
|
|-
|'' Obuli bwenkwe mu kibuga ''
|
| {{yes}}
|
|
|
|-
|'' Visions of Destiny ''
|
| {{yes}}
| {{yes}}
|
|
|-
|2013
|'' [[:en:Macbeth|Macbeth]]''
|Omukyala Macbeth
|
|
|
|
|-
|2012
|''omugga n'olusozi ''
|Pastor
|
|
|
|
|-
|2011
|'' [[:en:No_Exit|No Exit]] ''
|Estelle
|
|
|
|
|-
|2010
|'' Ente yetaaga omukazi ''
|Blind Janat
|
|
|
|BBC African Performance Program
|-
|}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [./Rehema_Nanfuka_at_IMDb_Rehema_Nanfuka_on_Twitter_https://web.archive.org/web/20170920225606/http://www.ama-awards.com/amaa-2010-winners.html Rehema Nanfuka at IMDb]
* [./Rehema_Nanfuka_at_IMDb_Rehema_Nanfuka_on_Twitter_https://www.ama-awards.com/amaa-2010-winners.html_Archived_20_September_2017_at_the_Wayback_Machine Rehema Nanfuka on Twitte]r
* https://web.archive.org/web/20170920225606/http://www.ama-awards.com/amaa-2010-winners.html Archived 20 September 2017 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine]]
== Emirimu ==
=== Firimu ne Telefayina ===
Rehema okuzannya katemba mu firimu yakutandikira mu [[:en:Mira_Nair|Mira Nair]] eya [[:en:Maisha_Film_Lab|Maisha Film Lab]] eyafulumizibwa mu mwaka gwa 2008, ''Downcast'' gye yazannya ng’omukyala w'awaka.
Omulimu gwe ogwa mututmuda weyazannya nga Mary omukozi w'awaka mu ''[[:en:Imani_(film)|Imani]]'' gwamuwangulira engule bbira nnamba; [[:en:Africa_Movie_Academy_Award_for_Most_Promising_Actor|engule ya Africa Movie Academy Award for Most Promising Actress]] mu mwaka gwa 2010 <ref>{{Cite web |title=AMAA 2010 Winners |url=https://www.ama-awards.com/amaa-2010-winners.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170920225606/http://www.ama-awards.com/amaa-2010-winners.html |archive-date=20 September 2017 |access-date=8 May 2018 |website=Africa Movie Academy Awards (AMAA)}}</ref> nga obuwanguzi buno yabugabana ne Chelsea Eze n'engule y'omuzannyi asinga mu [[:en:African_Film_Festival_of_Cordoba|African Film Festival e Cordoba]], Spain mu mwaka gwa 2010. <ref>{{Cite web |title=Teza takes top prize at Spain's Tarifa African Film Festival |url=https://www.screendaily.com/teza-takes-top-prize-at-spains-tarifa-african-film-festival/5014532.article |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180509012956/https://www.screendaily.com/teza-takes-top-prize-at-spains-tarifa-african-film-festival/5014532.article |archive-date=9 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=Screen Daily}}</ref> <ref><nowiki>https://en.wikipedia.org/wiki/</nowiki></ref> Firimu eno era ye yawangula engule ya [[:en:Africa_Movie_Academy_Award_for_Best_Film_in_an_African_Language|Africa Movie Academy Award mu firimu esinga obulungi mu lulimi lwa Africa]] . Rehema era yafuna okusiimibwa okuva eri omukugu mu [[:en:Variety_(magazine)|Variety]] Boyd Van Hoeij eyawandiika , "Rehema Nanfuka, ng'omukozi w'awaka alina ennaku n'ebimusumbuwa ebingi mu kitundu ekyokubiri ekisinga obulungi, awuniikiriza olw'empisa ze ennungi ez'ekitiibwa n'obwetowazs ." <ref>"Imani – Variety". Variety. 11 February 2010. Archived from the original on 9 May 2018. Retrieved 8 May 2018.</ref> Neil Young omukugu mu omuwaabi mu Hollywood yawandiika nti, "Nanfuka ne Buyi bazanyi abasikiriza era bakwata mangu newe baba bawereddwa okuzannya nga ebigambo bye babawadde tebimala ." <ref>{{Cite web |date=14 October 2010 |title=Imani – Film Review |url=https://www.hollywoodreporter.com/review/imani-film-review-29265 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180509075502/https://www.hollywoodreporter.com/review/imani-film-review-29265 |archive-date=9 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=Hollywood Reporter}}</ref>
Mu mwaka gwa 2013, yazannya mu firimu ya [[:en:Joel_Karekezi|Joel Karekezi]] eya ''[[:en:Imbabazi,_The_Pardon|Imbabazi, The Pardon]]'', eyali ekwata ku kittabantu e Rwanda, mwe yasunsulibwa okuwangula engule y’omuzannyi asinga mu [[:en:Festival_du_Cinéma_Africain_de_Khouribga|Festival du Cinéma Africain de Khouribga]], e Morocco mu 2015.
Rehema yazannya nga Suzanna mu firimu ya Yat Madit mu mwaka gwa 2016 ng’ali wamu ne [[Oyenbot|Gladys Oyenbot]] ne [[Micheal Wawuyo Jr.|Michael Wawuyo Jr.]] Era olw’omulimu guno, yawangula engule y’okuzannya firimu ku TV mu kivvulu kya Uganda Film Festival mu mwaka gwa 2017. <ref>{{Cite web |title=Uganda Film Festival Awards |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1460998/uganda-film-festival-awards |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180509013201/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1460998/uganda-film-festival-awards |archive-date=9 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Full cast: Uganda Film festival 2017 winners. |url=http://kampalasun.co.ug/2017/09/02/full-cast-uganda-film-festival-2017-winners/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180509013012/http://kampalasun.co.ug/2017/09/02/full-cast-uganda-film-festival-2017-winners/ |archive-date=9 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=The Kampala Sun}}</ref> <ref>{{Cite web |title=FULL LIST: 2017 Uganda Film Festival Award Winners |url=http://chimplyf.com/2017/09/02/full-list-2017-uganda-film-festival-award-winners/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20171105075206/http://chimplyf.com/2017/09/02/full-list-2017-uganda-film-festival-award-winners/ |archive-date=5 November 2017 |access-date=8 May 2018 |website=Chimplyf}}</ref>
Nanfuka ye yalagira abazanyi ekyokola mu firimu [[:en:Veronica's_Wish|ya Veronica’s Wish]] eyawangula engule mu mwaka gwa 2018 gye yawangula engule ya Director asinga mu Uganda Film Festival mu mwaka gwa 2018 mu Kampala, n’afuuka omukyala asoose okuwangula engule eno mu Uganda. Firimu eno era yafuna engule endala munaana ku kkumi n’ebiri ezaalondebwa.
=== Ekifo awzannyorwa emizannyo(theatre) ===
Ku siteegi okuzangirwa katemba, emirimu Rehema gye yasooka okukola gyali mu mizannyo egyategekebwa ku National Theatre. Yazannya nga [./Lady_Macbethhttps://en.wikipedia.org/wiki/Lady_Macbeth Lady Macbeth] mu muzannyo [[:en:Macbeth|Macbeth]] mweyafuna okusiimibwa okuva mu muzannyo gwe yakola okuva eri omukugu mu Daily Monitor Brian Magoba <ref>{{Cite web |title=MacBeth: Tragedy for your delight |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/MacBeth--Tragedy-for-your-delight/691232-1722606-s2ce0k/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180509013624/http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/MacBeth--Tragedy-for-your-delight/691232-1722606-s2ce0k/index.html |archive-date=9 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=Daily Monitor}}.</ref> wamu n'omukugu mu kuvumirira Observer Polly Komukama, eyawandiika nagamba nti, "Rehema Nanfuka yayolesa obukugu bungi weyazannya nga Macbeth omukazi omubi ennyo."
Mu mwaka gwa 2015, yazannya Dorra ne Kate mu ''The Body of a Woman as a Battlefield in the Bosnia War'' omuzannyo ogwawandiikibwa omuwandiisi Omuromania-Fransa ogwa [[:en:Matei_Visniec|Matei Visniec]] ne [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Judith_Adong Judith Adong] 's ''Ga-Ad!'' Ebirala bye yakola mu kuzannya ku siteegi ow’amaanyi mulimu ''[[:en:The_Laramie_Project|The Laramie Project]]'', ''[[:en:Tropical_Fish_(book)|Tropical Fish (ekitabo)]]'', Jean Paul Sartre’s ''[[:en:No_Exit|No Exit]]'', ndi nze naawe, n’okusirika n’omugga n’olusozi.
Rehema yali omu ku bazannyi b'amaloboozi mu ''[[:en:|The Cow Needs a Wife]]'', omuzannyo ogwalagibwa ku BBC mu pulogulamu ya African Performance mu mwaka gwa 2010. <ref>{{Cite web |title=African Performance 2010: The winners |url=http://www.bbc.co.uk/worldservice/programmes/2010/07/100708_african_performance_2010_the_winners.shtml |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20110120100535/http://www.bbc.co.uk/worldservice/programmes/2010/07/100708_african_performance_2010_the_winners.shtml |archive-date=20 January 2011 |access-date=8 May 2018 |website=BBC}}</ref>
Emboozi ya Rehema ebadde efulumira ne ku pulogulaamu [[:en:The_Moth|ya The Moth]] . <ref>{{Cite web |title=Rehema Nanfuka |url=https://themoth.org/storytellers/rehema-nanfuka |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180512144033/https://themoth.org/storytellers/rehema-nanfuka |archive-date=12 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=The Moth}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Stories from Nairobi: Sandra Kimokoti, Rehema Nanfuka & Bina Maseno |url=https://themoth.org/podcast/stories-from-nairobi-sandra-kimokoti-rehema-nanfuka-bina-maseno |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180512144033/https://themoth.org/podcast/stories-from-nairobi-sandra-kimokoti-rehema-nanfuka-bina-maseno |archive-date=12 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=The Moth}}</ref> Era nga omuyiiya w'ebigambo ebyogerwa Rehema yafulumira mu pulojekiti ya [[:en:Goethe_Institut|Goethe Institut]] 's Africa spoken word project. <ref>{{Cite web |title=Open Mic launches fun missiles at corruption |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=28775&catid=73 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180509220845/http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=28775&catid=73 |archive-date=9 May 2018 |access-date=9 May 2018 |website=The Observer}}</ref> Yavaayo ng'omuwanguzi mu mpaka za Kampala Slam 2013. <ref>{{Cite web |title=The spoken word project at the gzkugcs |url=http://goethezentrumkampala.org/the-spoken-word-project-at-the-gzkugcs/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180509013118/http://goethezentrumkampala.org/the-spoken-word-project-at-the-gzkugcs/ |archive-date=9 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=Goethe Gentrum Kampala}}</ref>
Rehema era afunye obuwagizi bw’okola ebirango bya Airtel Uganda, <ref>{{Cite web |date=25 March 2018 |title=Airtel Internet is your friend. |url=https://www.youtube.com/watch?v=af3l9QT74Wo |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180512144033/https://www.youtube.com/watch?v=af3l9QT74Wo |archive-date=12 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=Youtube}}.</ref> Airtel Malawi, <ref>{{Cite web |date=9 January 2016 |title=AIRTEL MONEY Kuchova Loan TVC |url=https://www.youtube.com/watch?v=r5GWjTNekBc |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180512144033/https://www.youtube.com/watch?v=r5GWjTNekBc |archive-date=12 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=Youtube}}.</ref> Milkman Uganda, <ref>{{Cite web |date=25 November 2016 |title=MilkMan TVC - Working Lady |url=https://www.youtube.com/watch?v=652qdTUAt18 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20180512144033/https://www.youtube.com/watch?v=652qdTUAt18 |archive-date=12 May 2018 |access-date=8 May 2018 |website=Youtube}}</ref> ne ECO Bank Uganda.
Rehema azannya nga Lisa Borera mu firimu egenda okufuluma eya ''Kafa Coh'' ne Nkinzi mu muzannyo gwa [[:en:Nana_Kagga|Nana Kagga]] ogugenda okufuluma ku ttivvi, ''Reflections'' .
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
4eti9jxc2f1ucxwr4hr5udjyblqshpl
Christine Lanyero Awany
0
12788
61140
60713
2026-07-11T16:33:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61140
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Lanyero Awany''', era amanyiddwa nga '''Mego Larem''', [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] omusuubuzi era munnabyabufuzi. Mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kulonda kwa Uganda okwa 2026]], yalondebwa mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ng'omubaka w'omukyala mu [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nwoya]]. Yalondebwa ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] okumala ekisanja 2026–2031 n'obululu 12,715 nga bwe kyakakasibwa [[Akakiiko Akavunaanyizibwa ku By'okulonda mu Uganda|akakiiko k'ebyokulonda mu Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=Jwee |first=Wilfred Lamony |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Awany announced Nwoya Woman MP as EC cancels results in two polling stations |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/awany-announced-nwoya-woman-mp-as-ec-cancels-NV_226399_022026 |access-date=2026-02-05 |website=New Vision}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=2024-02-09 |title=People love me because I am a freedom fighter |url=https://thepubliclensug.com/2024/02/09/people-love-me-because-i-am-a-freedom-fighter/ |access-date=2026-02-05 |website=The Public Lens}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mego Larem clinches NRM Woman MP flag in Nwoya with landslide victory |url=https://www.thekampalareport.com/latest/2025071952426/mego-larem-clinches-nrm-woman-mp-flag-in-nwoya-with-landslide-victory.html |website=The Kampala Report}}</ref>
== Ebyemabega ==
Era munnabizinensi mu Disitulikiti y'e Nwoya. Emirandira gy’amaka ge gyegase n’ekika kya Patira, gy’abadde akkirizza mu lujjudde nti yafuna emikisa egy’ennono mu biseera bye eby’obufuzi. Akwatagana n’eby’entambula n’okusembeza abagenyi. <ref>{{Cite web |date=2025-06-29 |title=Uganda: Thousands NRM Supporters Celebrated Chiestine Lanyero Awany Offical{{sic |nolink=yes}} Party Campaign |url=https://www.oyengyeng.com/brea/ |access-date=2026-02-05 |website=oyengyeng}}</ref> <ref name=":0"/>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:List_of_members_of_the_twelfth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri]]
* [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nwoya]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[:en:Ugandan_politics|Ebyobufuzi bya Uganda]]
* [[Kwizera Eudia]]
* [[Lanyero Sarah Ochieng]]
* [[Sharon Balmoi Laker]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru ==
* [https://www.ec.or.ug/election/results Akakiiko k’ebyokulonda mu Uganda – Ebyava mu kulonda mu butongole]
* [https://web.archive.org/web/20260418072955/https://nwoya.go.ug/ Profile ya Disitulikiti y'e Nwoya (Gavumenti ya Uganda)]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
sin2xumnjgexzzdn0ap2mvdgmf9tyf6
Sasha Ferguson, omuwandiisi w’ebitabo
0
12821
61853
46715
2026-07-11T17:53:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61853
wikitext
text/x-wiki
'''Fiona Nagirinya''', amanyiddwa ennyo nga '''Sasha Ferguson''', munnayuganda omusuubuzi, omuyambi w’abantu, era nga yaliko omukozi wa pulogulaamu za ttivvi.
== Obulamu obuto ==
Ferguson yazaalibwa mu 1996 mu [[Kampala|Kampala, Uganda]], ava mu kika kya [[Baganda]], ekitundu ku [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]] mu masekkati ga Uganda. Ng’akulira mu maka agasimbye emirandira ennyo mu buwangwa bwa Buganda, yakulaakulanya okutegeera okw’amaanyi okw’ekitundu n’obuvunaanyizibwa mu bantu okuva mu buto. <ref name=":0">{{Cite web |last=Iragaba |first=Apollo |date=2022-07-01 |title=10 Things You Need to know about Sasha Ferguson |url=https://hardrockmedia.org/2022/07/10-things-to-know-about-sasha-ferguson/ |access-date=2024-11-18 |website=Hard Rock Media |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=SSUUBI |first=DEVON |date=2024-09-18 |title=Sasha Ferguson: True love is giving the other person power to destroy you, but trusting that they will not |url=https://observer.ug/index.php/lifestyle/82456-sasha-ferguson-true-love-is-giving-the-other-person-power-to-destroy-you-but-trusting-that-they-will-not |access-date=2024-11-18 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
== Obuyigirize n’emirimu ==
Ferguson yasomera mu ssomero lya St. Noah Girls Secondary School, gye yamalira ebbaluwa ye [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|eya Uganda Advanced Certificate of Education]] (UACE), oluvannyuma lw’okusoma ebbaluwa ye [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|eya Uganda Certificate of Education]] (UCE) mu misomo gye egya Ordinary Level. Omulimu gwe mu by'amawulire gwatandika bwe yali akola ng'omukozi wa pulogulaamu za ttivvi ez'abavubuka ku [[:en:WBS_Television|ttivvi ya WBS]] . Mu 2018, yatandikawo kkampuni ya Sasha Hair Collection ekola ku by’okwewunda n’emisono ng’esangibwa e [[:en:Kabalagala|Kabalagala]], Uganda. Bizinensi eno ekola ku by’enviiri n’okwewunda okusinga eri abakyala era efuuse emu ku nsibuko ye enkulu. <ref name=":0">{{Cite web |last=Iragaba |first=Apollo |date=2022-07-01 |title=10 Things You Need to know about Sasha Ferguson |url=https://hardrockmedia.org/2022/07/10-things-to-know-about-sasha-ferguson/ |access-date=2024-11-18 |website=Hard Rock Media |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=SSUUBI |first=DEVON |date=2024-09-18 |title=Sasha Ferguson: True love is giving the other person power to destroy you, but trusting that they will not |url=https://observer.ug/index.php/lifestyle/82456-sasha-ferguson-true-love-is-giving-the-other-person-power-to-destroy-you-but-trusting-that-they-will-not |access-date=2024-11-18 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Sasha Mufumbo ne [[Canary Mugume]], [[:en:Journalist|Munnamawulire]] era [[:en:News_anchor|Mukozi wa mawulire]] ku [[NBS Television (Uganda)|Ttivi ya NBS]].Abagalana bano baasisinkana mu 2013, nga Sasha akyali mutiini era ng'ategeka pulogulaamu ku Ttivi ya NBS.Baagattibwa nga septemba 19,2021 ku [[:en:Miracle_Centre_Cathedral|Mukolo ogwabadde ku lutikko ya Miracle Centre ogwakubiriziddwa]], omusumba [[Robert Kayanja|Pastor Robert Kayanja]]. Embaga eno eyabadde ku Hotel Africana,yeetabiddwako abagenyi okuli omusuubuzi Munnayuganda [[Sudhir Ruparelia]].<ref name=":0">{{Cite web |last=Iragaba |first=Apollo |date=2022-07-01 |title=10 Things You Need to know about Sasha Ferguson |url=https://hardrockmedia.org/2022/07/10-things-to-know-about-sasha-ferguson/ |access-date=2024-11-18 |website=Hard Rock Media |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Waswa |first=Samson |date=2023-06-20 |title=Sasha Ferguson discusses differences with husband, teenage experience that killed her social media appetite |url=https://www.pulse.ug/entertainment/celebrities/sasha-ferguson-discusses-differences-with-husband-teenage-experience-that-killed-her/ch3kz2w |access-date=2024-11-18 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=SSUUBI |first=DEVON |date=2024-09-18 |title=Sasha Ferguson: True love is giving the other person power to destroy you, but trusting that they will not |url=https://observer.ug/index.php/lifestyle/82456-sasha-ferguson-true-love-is-giving-the-other-person-power-to-destroy-you-but-trusting-that-they-will-not |access-date=2024-11-18 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref>{{Cite web |last=Benjie |date=2024-07-11 |title=Canary Mugume and Sasha Ferguson celebrate love on her birthday |url=https://mbu.ug/2024/07/11/canary-mugume-celebrates-wife-sasha-ferguson/ |access-date=2024-11-18 |website=MBU |language=en-US}}</ref>
Ferguson ye mutandisi w’ekibiina ekigatta abazirakisa ekya Draw a Smile ekigendereddwamu okutumbula enkola y’okusomesa abaana abataliiko mwasirizi mu Uganda. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<span title="This claim needs references to reliable sources. (November 2024)">[[:en:Wikipedia:Citation_needed|okujuliza kwetaagisa]]</span>'' ]</sup>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
ioocn7rkjkb49gpu64xmdp86emg9m6j
Malaika (omuzannyi wa firimu) .
0
12822
61884
46831
2026-07-11T17:59:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61884
wikitext
text/x-wiki
'''Malaika Tenshi Nnyanzi''', mu by’ekikugu amanyiddwa ng’erinnya lye erya '''Malaika''', munnakatemba munnayuganda, munnamawulire, model era omukugu mu by’emisono. Asinga kumanyibwa olw’emirimu gye egya leediyo ku pulogulaamu ya D’Mighty Breakfast ku KFM ne Malaika ne Oulanya ku [[91.3 Capital FM|Capital Fm]] wamu n’okuzannya katemba ku pulogulaamu [[:en:Bed_of_Thorns|ya Veronica’s Wish, Bed of Thorns, The Honourables ne Mela .]] <ref>{{Cite web |date=4 November 2018 |title=Malaika Tenshi's Best Instagram Looks before Veronica's Movie Premier |url=https://lifestyleuganda.com/malaika-tenshis-best-instagram-looks-before-veronicas-wish-movie-premiere/ |access-date=26 October 2020 |website=Life Style Uganda}}</ref><ref>https://satisfashionug.com/malaika-nnyanzi-on-her-beauty-rules-and-why-her-mum-is-her-beauty-icon/</ref>
== Omulimu ==
=== Okukola emisono n’emisono ===
Malaika omulimu gwe ogw’okukola ebifaananyi yagutandikira mu kibuga Nairobi ekya Kenya. Yalina ne kkampuni ekola ku by’okuddukanya ebifaananyi ng’ali ne munne omusajja era n’alaga emirimu gyabwe ku mikolo egiwerako omuli ne wiiki y’emisono gy’Oluswayiri. Yava e Nairobi n’agenda e Uganda gye yagenda mu maaso n’omulimu gwe ogw’okukola ebifaananyi (modeling) ng’ali wamu n’okubeera emceeing y’emikolo gy’amakampuni n’egy’amasanyu. <ref>https://bigeye.ug/malaika-nyanzi-to-sponsor-fan-for-makeup-master-class/</ref> Ye brand ambassador wa wayini wa Sweet Lips. <ref>https://web.archive.org/web/20201029131735/https://enewsuganda.com/truth-reason-malaika-nyanzi-abandoned-urban-tv/</ref><ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Malaika+%28actress%29#:~:text=Reference-,View,original%20on%2029%20October%202020.%20Retrieved%2026%20October%202020.,-Issues</ref><ref>https://doberre.com/malaika-nnyanzis-different-looks-at-uganda-entertainment-awards-2017/</ref><ref>{{Cite web |date=12 October 2017 |title=Style Mania! Meet the fashion foward [sic] Malaika Nnyanzi |url=https://campusbee.ug/fashion/campo-fashion/style-mania-meet-fashion-foward-malaika-nnyanzi/ |access-date=26 October 2020 |website=Campus Bee}}</ref>
=== Leediyo ne ttivvi ===
Malaika bwe yakomyewo mu Uganda okuva e Kenya, yeegatta ku ttivvi ya Vision Group eya Urban Television ng’omutegesi wamu ne [[Gaetano Kagwa]] ku pulogulaamu y’ekyenkya ey’oku makya gye yatuumye Urban Today. Oluvannyuma yava mu Urban Today n’akyaza Fashionista nga tannava mu Urban Television yonna mu November 2016. <ref>https://web.archive.org/web/20211106214412/https://chano8.com/reason-malaika-nnyanzi-resigned-urban-tv/</ref><ref>{{Cite web |last=Kushaba |first=Dancun |title=Malaika thanks Urban TV |url=https://www.newvision.co.ug/news/1441516/malaika-thanks-urban-tv |access-date=26 October 2020 |website=New Vision}}</ref> Era yeegatta ku mukutu gw’amasanyu ogwa South Afrika ogwa Rockstar Group nga ffeesi empya mu pulogulaamu ya ttivvi eyitibwa SHOOOOSH! <ref>https://web.archive.org/web/20201029091219/https://observer.ug/lifestyle/57100-malaika-nnyanzi-to-be-face-of-shoooosh.html</ref><ref>https://web.archive.org/web/20211107020801/https://digitaldrimzafrica.com/2017/05/02/ugandas-malaika-nnyanzi-lands-herself-a-job-on-rockstar-4000-shines-at-the-namibia-annual-music-awards-2017/</ref><ref>https://thetowerpost.com/tag/malaika-nnyanzi-brian-mulondo-join-kfm/</ref><ref>[https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Malaika+%28actress%29#:~:text=Reference-,View,over%20KFM%20morning%20show%22.%20Sqoop.%20Retrieved%2026%20October%202020,-. https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Malaika+%28actress%29#:~:text=Reference-,View,over%20KFM%20morning%20show%22.%20Sqoop.%20Retrieved%2026%20October%202020,-.]</ref> Mu 2019, yava mu KFM n'ayingira Capital Fm n'atandika okukyaza ''Malaika ne Oulanya'' nga Oulanya Columbus n'adda mu bigere [[Gaetano Kagwa|bya Gaetano]] ne [[Lucky Mbabazi|Lucky]] mu kifo kyabwe ekya Overdrive. <ref>https://chano8.com/kfms-malaika-nnyanzi-set-to-join-capital-fm/</ref><ref>https://mbu.ug/2019/05/05/malaika-kicks-off-her-stint-at-new-home-with-the-legendary-oulanya/</ref><ref>{{Cite web |title=Malaika Nyanzi |url=https://capitalradio.co.ug/presenter/malaika-nyanzi/ |access-date=26 October 2020 |website=Capital Radio |archive-date=29 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201029084806/https://capitalradio.co.ug/presenter/malaika-nyanzi/ |url-status=dead }}</ref>
=== Okuzannya katemba ===
Malaika yasooka kuzannya katemba mu firimu ya [[Nisha Kalema]] eya 2018 eya [[:en:Veronica's_Wish|Veronica's Wish]] ngo muzannyi azannyira mu kifo kyokuwagira nga Bankia Yafuna okusunsulwa emirundi ebiri okuvuganya mu kifo kino mu mutendera gwomuzannyi asinga omuyambi mu mpaka za [[:en:Uganda_Film_Festival_Award_for_Best_Supporting_Actress|Uganda Film Festival Awards]] eza 2018 ne [[:en:Zulu_African_Film_Academy_Awards|ZAFAA Global Awards]] mu 2019. Oluvannyuma yasunsulwa okuzannya ekifo ekikulu nga Stella mu firimu ya 2019 [[Eleanor Nabwiso]] gye yalagira [[:en:Bed_of_Thorns|Bed of Thorns]] . Olw’omulimu guno, Malaika yasunsulwa era n’awangula [[:en:Uganda_Film_Festival_Award_for_Best_Actress_in_a_Feature_Film|engule y’omuzannyi asinga]] mu mpaka za [[:en:Uganda_Film_Festival_Awards|Uganda Film Festival Awards eza]] 2019 . <ref>https://chimpreports.com/malaika-nnyanzi-excited-by-first-nomination-as-actress/</ref>Era yasunsulwa mu kifo ekikuklu nga Mela Katende mu muzannyo gwa Nana Kagga ogw'amaka ogwa [[:en:Mela_(Drama_series)|Mela]] era ne yeegatta ku [[:en:The_Honourables|The Honourables]] mu 2019 ng'omuzannyi omukulu.
== Obulamu bw’omuntu ==
Malaika yazaalibwa Malaika Nnyanzi mu bazadde Bannayuganda e Nairobi mu Kenya, Kitaawe yali Mujaasi wa Uganda gyeyali amaze okuwangangusibwa. Ab'omumaka ge bebasenguka ne badda mu Uganda ne basenga mu Kampala.Yasomera mu Safari Kindergarten,Kampla Parents School, [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]] ne [[Makerere College School|Makerere College]] nga tannadda Kenya gye yatikkirwa diguli ye mu by'obusuubuzi mu [[:en:United_States_International_University_Africa|United States International University Africa]] e Nairobi. ''['' <ref>{{Cite web |last=Nantaba |first=Agnes |date=28 February 2018 |title=Malaika Nnyanzi on lessons from her mother |url=https://www.independent.co.ug/malaika-nnyanzi-lessons-mother/#:~:text=Kampala%2C%20Uganda%20%7C%20AGNES%20NANTABA%20%7C,with%20Brian%20Mulondo%20on%20KFM. |access-date=26 October 2020 |website=The Independent}}</ref><ref>{{Cite web |title=I LOST EVERYTHING I HAD IN KENYA. MALAIKA ON CRYSTAL 1 ON 1 [ OCTOBER 20TH 2018 ] |url=https://www.youtube.com/watch?v=q794_3o5w04 |access-date=26 October 2020 |website=Youtube |publisher=Crystal Newman}}</ref><ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Malaika+%28actress%29#:~:text=Reference-,View,Depression%22.%20Crystal%20Newman.%20Archived%20from%20the%20original%20on%2029%20October,-2020.%20Retrieved%2026</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
dqm33ejl2o1ulz9w6nm2n1mqps49qrl
Alice Boase
0
12837
61328
53586
2026-07-11T16:43:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61328
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Alice Mary Boase''' MBE (nga ennaku z'omwezi 23 mu mwaka gwa 1910 – 1999) yali munnabyabufuzi [[Yuganda|mu Uganda]] . Ye ne [[:en:Barbara_Saben|Barbara Saben]] baalondebwa ku [[:en:Uganda_Legislative_Council|lukiiko lw’ababaka]] mu 1954, ne bafuuka bammemba baalwo abakyala abaasooka.
== Ebikwata ku bulamu bw’omuntu ==
Boase yazaalibwa nga ennaku z'omwezi 23 mu mwezigwokusaatu mu mwaka gwa 1910 mu [[:en:Dublin|kibuga Dublin]] . Bweyali ow'emyaka ebiri bazadde be nebasengukira e [[:en:Nyasaland|Nyasaland]] oluvannyuma lwa kitaawe [[Charles James Griffin|Charles]] okulondebwa okuba omulamuzi. Famire ye yasengukira mu Uganda . Charles bweyalondebwa kuba [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|Ssaabalamuzi]] w’ettwale lino mu 1921. Mu 1929 Alice yawasa omusawo Arthur Boase (1901–1986); <ref name="RCS">This reference is used twice on this page.</ref> abafumbo bano baagenda mu maaso n’okuzaala abaana kkumi.<ref name="BE">https://www.britishempire.co.uk/library/whenthesunneverset.htm</ref>
Yakola nga pulezidenti w’olukiiko lw’abakyala mu Uganda okuva mu 1953 okutuuka mu 1955, <ref name="AMT" /> era n’atuula mu lukiiko olufuzi olwa Uganda Club. <ref name="KC" /> Boase ne bba bombi baafuuka bammemba mu kitongole kya Kampala Municipal Council. <ref name="KC">}This reference is used twi ce on this page.</ref> Mu 1954 Boase ne Barbara Saben baalondebwa ku lukiiko lw'ababaka, ne bafuuka bammemba baalwo abakyala abaasooka. <ref name="AMT">This reference is used twice on this page.</ref> Yava mu Uganda mu 1956 Arthur bwe yatandika okukola mu [[:en:Saint_John_Eye_Hospital_Group|ddwaaliro lya Saint John Eye Hospital]] e [[:en:Jerusalem|Yerusaalemi]] . <ref name="BE">[https://www.britishempire.co.uk/library/whenthesunneverset.htm When The Sun Never Set - A Family's Life In The British Empire] The British Empire</ref> Mu 1969 baawummula ne bagenda e Sussex mu Bungereza. <ref name="RCS">[https://livesonline.rcseng.ac.uk/client/en_GB/lives/search/detailnonmodal/ent:$002f$002fSD_ASSET$002f0$002fSD_ASSET:379312/one Boase, Arthur Joseph (1901 - 1986)] Royal College of Surgeons</ref> Boase yafiira mu [[:en:Haywards_Heath|Haywards Heath]] mu 1999. <ref name="EIEA">[http://www.europeansineastafrica.co.uk/_site/custom/database/default.asp?a=viewIndividual&pid=2&person=2117 BOASE, Alice Mary, Mrs] Europeans in East Africa</ref>
Muganda we [[John Bowes Griffin|John]] yali alondeddwa [[:en:Chief_Justice_of_Uganda|okubeera Ssaabalamuzi wa Uganda]] mu 1952 era n’afuuka omwogezi w’olukiiko lw’ababaka mu 1958. Ekitabo ekigaziyiziddwa ekya Boase eky’ebijjukizo, ''When The Sun Never Set'', kyafulumizibwa mu mwaka gwa 2005. <ref name="BE">[https://www.britishempire.co.uk/library/whenthesunneverset.htm When The Sun Never Set - A Family's Life In The British Empire] The British Empire</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
pmqy0b8xecjzmm8ksqfj61ic66pd449
Barbara Saben
0
12838
61265
53953
2026-07-11T16:40:26Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61265
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Dorothy Barbara Saben''' CBE (1912 – 16 mu mwezi gwokkumi n'ogumu 2014) yali munnabyabufuzi [[Yuganda|mu Uganda]] . Ye ne [[:en:Alice_Boase|Alice Boase]] baalondebwa ku [[:en:Uganda_Legislative_Council|lukiiko lw’ababaka]] mu 1954, ne bafuuka abakyiise baalwo abakyala abaasooka. Oluvannyuma Saben yakola nga meeya wa [[Kampala]] omukyala eyasooka .
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Saben yazaalibwa mu Buyindi mu 1912. Oluvannyuma lw’okufuna obuyigirize obw’obwannannyini, yasomera mu ssomero lya St James College e [[:en:London|London]] okuva mu 1931 okutuuka mu 1932. <ref name="WW">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Barbara+Saben#:~:text=Reference-,View,Who%27s%20who%20in%20East%20Africa%2C%201965%2C%20p103,-Issues</ref> Yagenda mu Uganda mu 1940 ne bba omusuubuzi. <ref name="WM">This reference is used twice on this page.</ref> Yali mukyiise eyatandikawo ekibiina ekigatta abakyala ekya Uganda Council of Women mu 1946. Mu [[:en:1951_New_Year_Honours|1951 New Year Honors]] yaweebwa ekirabo kya MBE olw’obuweereza bwa gavumenti mu Uganda. Era yali mukyiise eyatandikawo olukiiko olufuzi olw'ekibiima kya National Council of Social Service, ng’aweereza nga pulezidenti waakyo. <ref name="WW" />
Mu 1954 Saben ne Alice Boase baalondebwa ku lukiiko lw’ababaka ba Palamenti, ne bafuuka abakyiise baalwo abakyala abaasooka.<ref name="AMT">This reference is used twice on this page.</ref> Oluvannyuma [[:en:1958_Ugandan_general_election|lw'okulonda kwa 1958]] yafuuka omumyuka wa ssentebe w'ekibiina kya Representative Members' Organisation, ekibiina kya bammemba abaalondebwa.<ref>https://books.google.com/books?id=Ti2fDg1ZG6QC&pg=PA409</ref> Yasigala ku lukiiko luno okutuusa mu 1961.<ref>https://www.jstor.org/stable/3097553</ref> Saben naye yali afuuse mmemba ku lukiiko lwa Kampala City Council lwe lwatandikibwawo.<ref>''Official Report'', Uganda. National Assembly, 1962, p192</ref> Oluvannyuma lw'okuweereza ng'omumyuka wa meeya okuva mu 1959 okutuuka mu 1960,<ref name="WM">Mijail C. Mendoza Escalante & Joy C. Kwesiga (2002) ''The Women's Movement in Uganda: History, Challenges, and Prospects'', p206</ref> yafuuka meeya omukyala eyasooka mu kibuga mu 1961, n'aweereza okutuusa mu 1962. <ref name="AMT" /> Yaweebwa engule ya CBE mu [[:en:1963_New_Year_Honours|1963 New Year Honors]] ; oluvannyuma mu mwaka gwe gumu yalekulira olukiiko lw’ekibuga.<ref name="WW">''Who's who in East Africa'', 1965, p103</ref>
Yafiira mu Bungereza mu mwezi gw'ekkumi nogumu mu 2014.<ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Barbara+Saben#:~:text=Reference,23%20September%202014</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
lvozgz7kl5822f88133hvbni280hqgy
Gertrude Njuba
0
12839
61361
56590
2026-07-11T16:45:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61361
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gertrude Njuba''' [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] munnayuganda era nga yali muntu mukulu mu ggye [[:en:National_Resistance_Army|lya National Resistance Army]] (NRA) mu kiseera [[:en:Ugandan_Bush_War|ky’olutalo lw’omu nsiko mu Uganda]] gye yalina eddaala lya [[:en:Captain|Kapiteeni]] era ng’amanyiddwa nnyo olw’obuzira n’obukulembeze bwe mu lutalo. <ref>{{Cite web |date=2021-01-15 |title=Here are NRA's top 100 fighters |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/here-are-nra-s-top-100-fighters-1565000 |access-date=2024-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |date=2021-01-07 |title=Getrude Njuba: A silent influence |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/getrude-njuba-a-silent-influence-1527194 |access-date=2024-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> Oluvannyuma yaweereza mu bifo eby’enjawulo mu gavumenti ya [[National Resistance Movement]] (NRM), omuli n’okubeera [[:en:Member_of_parliament|omubaka wa palamenti]] era omuwabuzi wa pulezidenti. <ref>{{Cite web |title=Museveni Was To Lose In Kyadondo East |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-04-09 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Women are cornerstone for society transformation - Maj (Rtd) Njuba |url=https://www.nrm.ug/news/women-are-cornerstone-society-transformation-maj-rtd-njuba |access-date=2024-04-09 |website=Women are cornerstone for society transformation - Maj (Rtd) Njuba {{!}} National Resistance Movement |language=en}}</ref> Afunye emidaali gy'eggwanga egiwerako olw'obuweereza bwe eri Uganda omuli Order of the Nile, Order of the Pearl of Africa, ne Golden Jubilee Medals.<ref>{{Cite web |title=Lt. Gen. Museveni Rewards 82 Heroes |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-04-09 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Obulamu obuto ==
Yazaalibwa nga 26 mu mwezi gwokkumi nogumu mu 1944 <ref name="auto">{{Cite web |date=2021-01-07 |title=Getrude Njuba: A silent influence |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/getrude-njuba-a-silent-influence-1527194 |access-date=2024-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref> e [[Hoima (disitulikit)|Hoima]] mu maka ga [[Bishop]] Yokana Mukasa ne Norah Nakanywa Mukasa .Yasomera mu ssomero lya Duhanga Girls ne [[Makerere College School]] . Yafumbirwa Sam Kalega Njuba nga 14 mu mwezi gwokkumi n'ogumu mu mwaka gwa 1964. <ref name="auto" />
== Omulimu ==
Mu 1981, yeegatta ku lutalo lw’omu nsiko olwa NRA era y’omu ku bakyala abaasooka okutendekebwa mu by’amagye okuweereza mu lutalo lw’okununula. Abadde Ssentebe ku lukiiko olufuga Lake Victoria Free Trade Zone, [[:en:Presidential_advisor|omuwabuzi wa Pulezidenti]] ku nsonga z’ebyobufuzi ne dayirekita wa State House ku nsonga z’ettaka. Oluvannyuma lw'olutalo lw'omu nsiko olwa NRA okuggwa, yaweereza nga [[:en:Deputy_Minister|Minisita omubeezi]] ow'amakolero mu kabineti ya [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]] mu 1986. <ref name="auto">{{Cite web |date=2021-01-07 |title=Getrude Njuba: A silent influence |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/full-woman/getrude-njuba-a-silent-influence-1527194 |access-date=2024-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu mwezi gwokkumi nogumu wa 2016, yategeerekekayategeerekese nti yakunga Bannayuganda okukulukuta ku nguudo mu Kampala n’okwekalakaasa nga bawakanya ssente ennyingi eza Palamenti ey’ekkumi mu mmotoka n’okuziika. <ref>https://allafrica.com/stories/201609261114.html</ref> Wabula yali awakanya okusuula obubi embizzi mu kkubo lya [[Parliament of Uganda|palamenti ya Uganda]] abavubuka ba Jobless Brotherhood.<ref>{{Cite web |date=2014-07-09 |title=Uganda's 'Piglet Protesters' say Their Work has Just Begun |url=https://www.voanews.com/a/uganda-piglet-protesters-say-their-work-has-just-begun/1953993.html |access-date=2024-04-09 |website=Voice of America |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-11 |title=Youth drop yellow, blue piglets at Parliament, protest Shs200m cars for MPs |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/youth-drop-yellow-blue-piglets-at-parliament-protest-shs200m-cars-for-mps-1666706 |access-date=2024-04-09 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu 2020, Gertrude mu kiseera ekyo yali aweereza omuwabuzi wa pulezidenti kigambibwa nti yali yeekobaana n’abakungu ba minisitule y’amasannyalaze n’eby’obugagga eby’omu ttaka ne bagenda mu maaso n’okusima eby’obugagga eby’omu ttaka mu [[Mubende (disitulikit)|disitulikiti y’e Mubende]], ekitundu gavumenti mwe yagoba abasima eby’obugagga eby’omu ttaka mu bukyamu. <ref>Otto, Alex. "Gertrude Njuba, Energy Ministry Face Probe over Mubende Mining Deal". ''Uganda Radio Network''.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
girt0bs4kl1bcp62489j7r82xsryso6
Omukyala Aginesi Nabirye
0
12840
61266
46919
2026-07-11T16:40:33Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61266
wikitext
text/x-wiki
'''Agnes Nabirye''' (yazaalibwa nga 17 July 1973) munnabyabufuzi mu Uganda era nga yaliko [[:en:Member_of_parliament|omubaka wa palamenti]] mu Disitulikiti [[Jinja|y'e Jinja]] mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Jinja, the rock that gave us River Nile |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/jinja-the-rock-that-gave-us-river-nile-1554918 |access-date=2024-03-16 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Nabirye yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Jinja mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba]] bwa Uganda. <ref name=":1">{{Cite web |title=Agnes Nabirye |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/b6b3483d-6dc3-4b4e-b762-ade102157a77/ |access-date=2024-03-16 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref> Yakolako nga [[:en:Normal_school|omusomesa]] mu [[:en:Normal_school|matendekero ag'enjawulo agatendeka abasomesa]] era n'alondebwa nga [[:en:Councillor|kansala]] mu Disitulikiti y'e Jinja mu 2001.<ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-19 |title=Nabirye to face bigger hurdles in Jinja Woman MP seat race |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nabirye-to-face-bigger-hurdles-in-jinja-woman-mp-seat-race-1615948 |access-date=2024-04-15 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Omulimu ==
Nabirye yaweerezaako nga [[:en:Speaker_(politics)|omwogezi wa]] Disitulikiti y’e Jinja era yalondebwa nga omubaka wa Palamenti ng’akiikirira abakyala mu palamenti ey’omwenda mu kulonda kwa 2011. Yavuganya n’abeesimbawo abalala mukaaga.<ref name=":0"/><ref name=":1"/><ref>{{Cite web |last=administrator |date=2016-01-03 |title=2011 General Election |url=https://www.ec.or.ug/2011-general-election |access-date=2024-03-29 |website=Electoral Commission}}</ref>
Mu 2021, Nabirye yavuganya mu kitundu kye kimu ku kifo ky’omubaka omukyala owa palamenti e Jinja kyokka n’awangulwa [[Loy Katali]], omukwasi wabendera ya [[National Resistance Movement|NRM]]. <ref>{{Cite web |title=Nabirye Agnes Baganzi - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/nabirye-agnes-baganzi-10283/ |access-date=2024-04-15 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
Oluvannyuma Nabirye yalondebwa pulezidenti wa Uganda, [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]], okubeera Resident District Commissioner ( [[:en:District_commissioner_(Malawi)|RDC]] ) mu [[Buvuma (disitulikit)|disitulikiti y’e Buvuma]] . <ref>{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Government gets oil palm seeds for Buvuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/government-gets-oil-palm-seeds-for-buvuma-1886670 |access-date=2024-04-14 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Appointment of Resident District Commissioners and their Deputies {{!}} President Yoweri Kaguta Museveni |url=https://www.yowerikmuseveni.com/appointment-resident-district-commissioners-and-their-deputies |access-date=2024-04-15 |website=www.yowerikmuseveni.com |archive-date=2022-05-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220525131250/https://www.yowerikmuseveni.com/appointment-resident-district-commissioners-and-their-deputies |url-status=dead }}</ref>
== Ebikwata ku muntu ==
Nabirye mukyiise mu mukibiina kya [[National Resistance Movement|NRM]], ekifuga mu Uganda. Yavuganyizza ne Moureen Kalya Walube oluvannyuma eyawaaba omusango ogw'okumuwayiriza okufera mu kulonda. <ref name=":2"/>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
pt7lwr33f4kjuvo4r18y5vvxvn2x13z
Kenny Auma
0
12841
61206
46793
2026-07-11T16:37:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61206
wikitext
text/x-wiki
'''Kenny Auma''' (yazaalibwa 10 mu mwe gw'okkumi n'ebiri mu mwaka gwa 1989) munnabyabufuzi wa Uganda era omukyala akiikirira mu [[Parliament of Uganda|palamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'emu ku [[:en:Kwania_District|Disitulikiti y'e Kwania]] wansi w'ekibiina [[Uganda People's Congress|kya Uganda People's Congress]] .<ref>{{Cite web |title=UGSOUND - ONLINE RADIO |url=https://ugsound.com/my-leader-detail/83/AUMA-KENNY- |access-date=2024-08-10 |website=ugsound.com}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-03-21 |title=Dokolo by-election: Two MPs arrested with 'suspicious money' |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/dokolo-by-election-two-mps-arrested-with-suspicious-money--4564454 |access-date=2024-08-10 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite news|accessdate=1}}</ref> Yalondebwa mu 2021 era ekisanja kye mu ofiisi kiva mu 2021 okutuuka mu 2026. <ref name=":0">{{Cite web |title=AUMA KENNY - UGLEADER |url=https://ugleader.com/leader/728/auma-kenny |access-date=2024-08-10 |website=ugleader.com}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Ali mu kakiiko akakola ku by'okubyobuton
de n’akakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti (Commissions, Statutory Authorities and State Enterprises) mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’emu . <ref name=":0">{{Cite web |title=AUMA KENNY - UGLEADER |url=https://ugleader.com/leader/728/auma-kenny |access-date=2024-08-10 |website=ugleader.com}}</ref> Mu 2024, yawa obuyambi bw’ensimbi eri ebibiina 10 ebikola ku by’okutereka n’okuwola ssente mu byalo [VSLA] mu [[:en:Kwania_District|disitulikiti y’e Kwania]] ng’omu ku nteekateeka ye ey’obuntu. <ref>{{Cite web |last=Otim |first=Solomon |date=2024-06-20 |title=MP Auma extends financial support to VSLAs in Kwania district |url=https://thecooperator.news/mp-auma-extends-financial-support-to-vslas-in-kwania-district/ |access-date=2024-08-10 |website=The Cooperator News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Otim |first=Solomon |date=2023-08-27 |title=MP Auma donates Shs 40mln to gospel artists' SACCO, women VSLAs |url=https://thecooperator.news/mp-auma-donates-shs-40mln-to-gospel-artists-sacco-women-vslas/ |access-date=2024-08-10 |website=The Cooperator News |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Ajok Lucy|Ajok Lucy nga bwe kiri]]
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ryz1v9dqsyuso0r4xvhxn4mxlts946b
Jane Asiimwe Muhindo
0
12842
61541
52639
2026-07-11T17:13:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61541
wikitext
text/x-wiki
'''Jane Asiimwe Muhindo''', munnabyabufuzi era [[:en:Uganda|omukozi wa gavumenti]] [[Yuganda|mu Uganda]] era mu mwezi gwomunaana mu mwaka 2024, yalondebwa ku bwa [[:en:Commissioner|Resident City Commissioner]] (RCC) wa [[Kampala]], [[:en:Capital_city|ekibuga ekikulu]] ekya Uganda . Ekyo nga tekinnatuuka, yaliko Resident District Commissioner (RDC) ku [[:en:Rwampara_District|Disitulikiti y’e Rwampara]], mu [[:en:Ankole_sub-region|kitundu ky’e Ankole]] . Yazze mu bigere bya Amina Lukanga, eyakyusibwa n’atwalibwa mu [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbarara]], mu kifo kye kimu. <ref name="1R">{{Cite web |last=Kenneth Kazibwe |date=19 August 2024 |title=Museveni reshuffles RDCs |url=https://www.nilepost.co.ug/top-stories/212414/museveni-reshuffles-rdcs |access-date=22 August 2024 |website=Nile Post Uganda}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Jane Asiimwe Muhindo yazaalibwa mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kasese mu bugwanjuba bwa]] Uganda circa: the late 1980s. Muwala w’omugenzi Sowedi Bwambale ne Dorothy Kabugho. <ref name="2R">{{Cite web |last=Alex Mugasha |date=24 August 2024 |title=Jane Muhindo: A Small Package From Kasese Ready To Lift Kampala's RCC Weight |url=https://nilepost.co.ug/features/213213 |access-date=25 August 2024 |website=Nile Post Uganda}}</ref> Yasomera mu ssomero lya Railway Primary School, Kasese, n'addirirwa Celak Vocational School, Kasese, gye yamaliriza emisomo gye egya middle. Yasomera n’afuna [[:en:High_School_Diploma|Dipulooma ye eya Siniya]] okuva mu Kasese High School. <ref name="3R"/>
Mu 2011, yatikkirwa [[:en:Bachelor's_degree|diguli ye esooka]] okuva mu [[Uganda Martyrs University]] e [[:en:Nkozi|Nkozi]], [[Mpigi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mpigi]] . Mu 2018, yakola omusomo omumpi ogw’okuddukanya ''emirimu gya gavumenti n’okussa mu nkola enkola'' mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], Omwaka ogwaddako, yamaliriza emisomo gy’obukulembeze n’enfuga mu ''National Leadership Institute Kyankwanzi'', mu [[Kyankwanzi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kyankwanzi]] . <ref name="3R"/>
== Omulimu ==
Mu 2011, Muhindo yalondebwa nga kansala w’abavubuka mu [[Kasese (disitulikit)|lukiiko lwa disitulikiti y’e Kasese]], n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2016. Era yaweereza ng’omumyuka w'omwogezi w’olukiiko lwa disitulikiti y’e Kasese, wakati wa 2014 ne 2018. <ref name="2R"/><ref name="3R">{{Cite web |last=Mulengera |date=21 August 2024 |title=Here's All You Need To Know About Jane Muhindo The Former Kasese Speaker M7 Has Made Kampala RCC |url=https://mulengeranews.com/heres-all-you-need-to-know-about-jane-muhindo-the-former-kasese-speaker-m7-has-made-kla-rcc/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240822153326/https://mulengeranews.com/heres-all-you-need-to-know-about-jane-muhindo-the-former-kasese-speaker-m7-has-made-kla-rcc/ |archive-date=22 August 2024 |access-date=22 August 2024 |website=Mulengera News (Mulengera)}}</ref>
Olwo n’alondebwa okubeera [[:en:Commissioner|kaminsona wa disitulikiti]] wa [[:en:Bunyangabu_District|Bunyangabu District]], n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2021. Yakyusibwa n’atwalibwa mu [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bushenyi]], n’oluvannyuma n’atwalibwa mu Disitulikiti y’e Rwampara, mu kifo kye kimu. <ref name="2R"/><ref name="3R"/><ref name="4R">{{Cite web |last=KGR |date=19 May 2020 |title=The Buanyangabu Resident District Commissioner, Ms Jane Asiimwe on displaced people |url=https://kaseseguideradio.com/the-buanyangabu-resident-district-commissioner-ms-jane-asiimwe-muhindo-has-said-it-was-early-for-the-internally-displaced-people-to-think-of-the-government-decision-over-their-fate/ |access-date=23 August 2024 |website=Kasese Guide Radio (KGR)}}</ref><ref name="5R">{{Cite web |last=New Vision |date=6 May 2021 |title=Don't Fight Over Emyooga Money, Bushenyi RDC Cautions |url=https://www.newvision.co.ug/category/business/dont-fight-over-emyooga-money-bushenyi-rdc-ca-NV_101209/ |access-date=23 August 2024 |website=[[New Vision]]}}</ref>
Nga 19 mu gw'omunaana gwo mwaka 2024, omukulembeze w’eggwanga lya Uganda mu nkyukakyuka mu ba RDC be yalonda Muhindo nga City Resident Commissioner omuggya mu Kampala, okutandika ku lunaku olwo. <ref name="6R">{{Cite web |last=Joackim Kule and Michael Thembo Muhayirwa |date=19 August 2024 |title=Jane Asiimwe Muhindo appointed as the Resident City Commissioner for Kampala City |url=https://messiahradio.co.ug/jane-asiimwe-muhindo-appointed-as-the-resident-city-commissioner-for-kampala-city/ |access-date=23 August 2024 |website=Messiah Radio (Uganda) |archive-date=23 August 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240823152818/https://messiahradio.co.ug/jane-asiimwe-muhindo-appointed-as-the-resident-city-commissioner-for-kampala-city/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Muhindo okulinnya amangu mu nnyiriri za kaminsona omutuuze mu ggwanga kiyinza okuva ku kwewaayo kwe eri emirimu gye. Mu Disitulikiti y’e Bunyangabo, kigambibwa nti yeewaddeyo okussa mu [[:en:Standard_operating_procedures|nkola enkola z’okuddukanya emirimu]] (SOPs) ezaateekebwawo okulwanyisa [[:en:COVID-19_pandemic|ekirwadde kya COVID-19]] . Mu Disitulikiti y’e Bushenyi, yatumbula nnyo e[[:en:Universal_primary_education|by’enjigiriza ebya pulayimale ebya bonna]] (UPE). Mu Disitulikiti y’e Rwampara, yali mujjumbize nnyo mu kugonjoola enkaayana z’ettaka n’okulaba nga ssente zitereeza pulogulaamu za gavumenti ez’embeera z’abantu; Emyooga ne [[:en:Parish_Development_Model|Parish Development Model]] (PDM) etuuka ku bantu abagendereddwamu era okulaba nga tebabbibwa [[:en:Bureaucrat|bakungu ba]] ba byabufuzi . <ref name="2R"/><ref name="3R"/>
== Laba ne ==
* [[Jennifer Musisi]]
* [[Dorothy Kisaka]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
9nisu40kw8oe9l5hz9dblpcby415h5p
Josephine Pedun ye muwandiisi w’ebitabo
0
12843
61132
46803
2026-07-11T16:32:32Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61132
wikitext
text/x-wiki
'''Josephine Pedun''' munnabyabufuzi [[:en:Demographics_of_Uganda|munnayuganda]] akiikirira abantu b'omu [[Ngora (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ngora]] ng'omubaka omukyala eyalondebwa wansi wekibiina kya NRM[[National Resistance Movement]] mu kisanja 2026–2031 n’obululu 17,010 nga bwe kyakakasibwa [[Akakiiko Akavunaanyizibwa ku By'okulonda mu Uganda|akakiiko k’ebyokulonda mu Uganda.]]<ref name=":0">{{Cite web |last=Ssegawa |first=Mike |date=2026-01-19 |title=Ugandan MP Dies Hours After Losing Election in 3rd Position |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20260119/187832/ugandan-mp-dies-hours-after-losing-election-in-3rd-position.html |access-date=2026-02-03 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ocaido |first=Stephen |date=2025-07-20 |title=Political Upset in Ngora: Pedun Josephine defeats EALA MP Jacquiline Amongin in NRM Primaries |url=https://wallnetnews.com/political-upset-in-ngora-pedun-josephine-defeats-eala-mp-jacquiline-amongin-in-nrm-primaries/ |access-date=2026-02-03 |website=wallnetnews |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=URN |date=2026-01-18 |title=Ngora District Woman MP Stella Isodo dies |url=https://observer.ug/news/ngora-district-woman-mp-stella-isodo-dies/ |access-date=2026-02-03 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Agenda kuweereza ng’olukiiko olufuzi mu lukiiko lwa August House of Uganda okuva mu May 2026 – 2031. <ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2026-01-20 |title=TESO REGION: 11 MPs lose Parliamentary Seats |url=https://www.independent.co.ug/teso-region-11-mps-lose-parliamentary-seats/ |access-date=2026-02-05 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Sarah Achieng Opendi|Sarah Opendi, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Idah Nantaba]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
eymtgh580v7g9l64q79iwfxmronml61
Richard Nduhura
0
12854
61467
49276
2026-07-11T17:04:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61467
wikitext
text/x-wiki
'''Richard Nduhura''', ebiseera ebimu liwaandiikibwa '''Richard Nduhuura''', munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamawulire era nga musawo wabisolo nga mu kiseera kino akola nga omukiise wa Uganda ow'enkalakkalira mu [[:en:United_Nations|kibiina ky'amawanga amagatte]] . Ono yalondebwa ku kifo kino mu August wa 2012.<ref>Butagira, Tabu (17 October 2012). "[https://web.archive.org/web/20171024042653/http://www.monitor.co.ug/News/National/African-Union--picks-Ayebare/-/688334/1535082/-/mqpv92z/-/index.html African Union Picks Ayebare]". Retrieved 3 March 2015.</ref> Ekyo nga okitadde ebbali, yaliko [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’ebyobulamu (General Duties)]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo mu gwomukaaga nga 1 2006. <ref>Mukasa, Henry (2 June 2006). [https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 "Cabinet Ministries Allocated]". ''New Vision (Kampala)''. Archived from the original on 11 December 2014. Retrieved 3 March 2015.</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti nga 16 ogwokubiri mu 2009,<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from the original on 13 February 2015. Retrieved 3 March 2015.</ref> n’eya nga 27 ogwokutaano 2011,<ref>[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers]". 27 May 2011. Retrieved 3 March 2015 – via Facebook.</ref> yasigaza ekifo kye ekya kabineti.
== Ensibuko n’obuyigirize bwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y’e Bushenyi]], nga 17 ogwokubiri mu 1956. Nduhura alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Veterinary_Medicine|Bachelor of Veterinary Medicine]] (BVM), okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssetendekero wa Makerere]], Yunivasite esinga obukulu mu Uganda.
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mu mwaka gwa 1979, yatandika okukola nga omusawo w'ebisoro era n’agenda mu maaso n’okukola okutuusa mu mwaka gwa 1989. Mu mwaka gwa 1988, yalondebwa okuba omuwandiisi w’olukiiko lw’ebitundu mu disitulikiti y’e Bushenyi (LC-V), era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu mwaka gwa 1989. Wakati w'omwaka gwa 1998 ne 2001, yakolako nga Ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Bushenyi. Mu mwaka gwa 2001, yayingira ebyobufuzi, n’avuganya ku kifo kya plane tickets mu Igara County East, mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y'e Bushenyi]] . Ekifo yakiwangula era n’addamu okulondebwa mu mwaka gwa 2006. Wabula ate mu mwaka gwa 2011 yawangulwa mu kulonda kw'akamyufu n’awangulwa omubaka [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]], Michael Muranga Mawanda nga naye wakibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM).
Mu mwaka gwa 2001, yalondebwa okuba Minisita w’amakolero, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2003. Oluvannyuma yalondebwa okubeera Minisita w’eggwanga ow’ebyobusuubuzi, gye yaweereza okutuusa mu mwaka gwa 2005. Oluvannyuma yaweerezaako akaseera katono nga Minisita w’eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu wakati wa
'omwaka 2005 ne 2006.
Yalondebwa okuba [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’eggwanga ow’ebyobulamu ow’emirimu egy’enjawulo]], n’aweereza mu kifo ekyo okuva mu 2006 okutuusa lwe yalondebwa okuba Omubaka w’ekibiina ky’Amawanga Amagatte mu August 2012.<ref>Lumu, David (12 March 2014). "[http://www.newvision.co.ug/news/653475-dr-nduhura-is-still-our-un-envoy-kiyingi.html Dr. Nduhura Is Still Our UN Envoy – Kiyingi"]. ''New Vision (Kampala)''. Retrieved 3 March 2015.</ref><ref>Waswa, Sam (16 July 2021). [https://chimpreports.com/museveni-grants-retirement-to-amb-nduhura-from-france/ "Museveni Grants Retirement to Amb. Nduhura from France]". ''ChimpReports''. Retrieved 4 May 2026.</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti y'eggwanga Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti y'eggwanga Uganda]]
*
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
10qf0qoxh7af07wczfqjht20c327phh
61874
61467
2026-07-11T17:59:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61874
wikitext
text/x-wiki
'''Richard Nduhura''', ebiseera ebimu liwaandiikibwa '''Richard Nduhuura''', munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamawulire era nga musawo wabisolo nga mu kiseera kino akola nga omukiise wa Uganda ow'enkalakkalira mu [[:en:United_Nations|kibiina ky'amawanga amagatte]] . Ono yalondebwa ku kifo kino mu August wa 2012.<ref>Butagira, Tabu (17 October 2012). "[https://web.archive.org/web/20171024042653/http://www.monitor.co.ug/News/National/African-Union--picks-Ayebare/-/688334/1535082/-/mqpv92z/-/index.html African Union Picks Ayebare]". Retrieved 3 March 2015.</ref> Ekyo nga okitadde ebbali, yaliko [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’ebyobulamu (General Duties)]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo mu gwomukaaga nga 1 2006. <ref>Mukasa, Henry (2 June 2006). [https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 "Cabinet Ministries Allocated]". ''New Vision (Kampala)''. Archived from the original on 11 December 2014. Retrieved 3 March 2015.</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti nga 16 ogwokubiri mu 2009,<ref>[https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009]". ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. 18 February 2009. Archived from the original on 13 February 2015. Retrieved 3 March 2015.</ref> n’eya nga 27 ogwokutaano 2011,<ref>[https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers]". 27 May 2011. Retrieved 3 March 2015 – via Facebook.</ref> yasigaza ekifo kye ekya kabineti.
== Ensibuko n’obuyigirize bwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y’e Bushenyi]], nga 17 ogwokubiri mu 1956. Nduhura alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Veterinary_Medicine|Bachelor of Veterinary Medicine]] (BVM), okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssetendekero wa Makerere]], Yunivasite esinga obukulu mu Uganda.
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Mu mwaka gwa 1979, yatandika okukola nga omusawo w'ebisoro era n’agenda mu maaso n’okukola okutuusa mu mwaka gwa 1989. Mu mwaka gwa 1988, yalondebwa okuba omuwandiisi w’olukiiko lw’ebitundu mu disitulikiti y’e Bushenyi (LC-V), era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu mwaka gwa 1989. Wakati w'omwaka gwa 1998 ne 2001, yakolako nga Ssentebe w’akakiiko k’obuweereza mu disitulikiti y’e Bushenyi. Mu mwaka gwa 2001, yayingira ebyobufuzi, n’avuganya ku kifo kya plane tickets mu Igara County East, mu [[:en:Bushenyi_District|Disitulikiti y'e Bushenyi]] . Ekifo yakiwangula era n’addamu okulondebwa mu mwaka gwa 2006. Wabula ate mu mwaka gwa 2011 yawangulwa mu kulonda kw'akamyufu n’awangulwa omubaka [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]], Michael Muranga Mawanda nga naye wakibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM).
Mu mwaka gwa 2001, yalondebwa okuba Minisita w’amakolero, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2003. Oluvannyuma yalondebwa okubeera Minisita w’eggwanga ow’ebyobusuubuzi, gye yaweereza okutuusa mu mwaka gwa 2005. Oluvannyuma yaweerezaako akaseera katono nga Minisita w’eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu wakati wa
'omwaka 2005 ne 2006.
Yalondebwa okuba [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|Minisita w’eggwanga ow’ebyobulamu ow’emirimu egy’enjawulo]], n’aweereza mu kifo ekyo okuva mu 2006 okutuusa lwe yalondebwa okuba Omubaka w’ekibiina ky’Amawanga Amagatte mu August 2012.<ref>Lumu, David (12 March 2014). "[http://www.newvision.co.ug/news/653475-dr-nduhura-is-still-our-un-envoy-kiyingi.html Dr. Nduhura Is Still Our UN Envoy – Kiyingi"]. ''New Vision (Kampala)''. Retrieved 3 March 2015.</ref><ref>Waswa, Sam (16 July 2021). [https://chimpreports.com/museveni-grants-retirement-to-amb-nduhura-from-france/ "Museveni Grants Retirement to Amb. Nduhura from France]". ''ChimpReports''. Retrieved 4 May 2026.</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti y'eggwanga Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti y'eggwanga Uganda]]
*
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
nl8iwxosbk3tujrpkbajfniaep6di0a
Asha Sonko
0
12863
60885
60839
2026-07-11T12:05:55Z
Berniter
10779
Ngasseeko ettuluba
60885
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asha Mande Sonko''' (yazaalibwa 1983) muzannyi wa Uganda eyali omuzannyi [[Omupiira ogw'ebigere|w'omupiira]] era [[:en:Referee_(association_football)|ddiifiri]] . <ref>{{Cite web |title=Uganda: Women Referees to Handle West African Derby |url=https://allafrica.com/stories/200802131092.html |access-date=27 February 2022 |website=All Africa}}</ref> Abadde mmemba wa [[:en:Uganda_women's_national_football_team|ttiimu y'eggwanga ey'abakazi eya Uganda]] .
== Omulimu gwa kiraabu ==
Sonko azannye mu Kampala United mu Uganda.
== Emipiira gyazannyidde tiimu y'eggwanga ==
Sonko yakkikirira Uganda ku mutendera gw'abakulu mu mpaka za [[:en:2000_African_Women's_Championship|African Women's Championship eza 2000]]. <ref name="RSSSF">{{Cite web |title=Africa - Women's Championship 2000 |url=https://www.rsssf.org/tablesa/afr-women00.html |access-date=27 February 2022 |website=RSSSF}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
* Asha Sonko on Facebook
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Asha Sonko ku facebook
[[Category:Abazaalibwa mu 1983]]
[[Category:Abantu abalamu]]
ctpt7c97q7qud5wkgllps0xym3a6kqf
60886
60885
2026-07-11T12:10:29Z
Berniter
10779
Ngasseeko ettuluba
60886
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asha Mande Sonko''' (yazaalibwa 1983) muzannyi wa Uganda eyali omuzannyi [[Omupiira ogw'ebigere|w'omupiira]] era [[:en:Referee_(association_football)|ddiifiri]] . <ref>{{Cite web |title=Uganda: Women Referees to Handle West African Derby |url=https://allafrica.com/stories/200802131092.html |access-date=27 February 2022 |website=All Africa}}</ref> Abadde mmemba wa [[:en:Uganda_women's_national_football_team|ttiimu y'eggwanga ey'abakazi eya Uganda]] .
== Omulimu gwa kiraabu ==
Sonko azannye mu Kampala United mu Uganda.
== Emipiira gyazannyidde tiimu y'eggwanga ==
Sonko yakkikirira Uganda ku mutendera gw'abakulu mu mpaka za [[:en:2000_African_Women's_Championship|African Women's Championship eza 2000]]. <ref name="RSSSF">{{Cite web |title=Africa - Women's Championship 2000 |url=https://www.rsssf.org/tablesa/afr-women00.html |access-date=27 February 2022 |website=RSSSF}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
* Asha Sonko on Facebook
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Asha Sonko ku facebook
[[Category:Abazaalibwa mu 1983]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazannyi b'omupiira okuva e Kampala]]
[[Category:BannaUganda abazannyi b'omupiira]]
3lgjj4qp6amh6ms7zf0ufwctzxys1zl
60887
60886
2026-07-11T12:17:27Z
Berniter
10779
60887
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Asha Mande Sonko''' (yazaalibwa 1983) muzannyi wa Uganda eyali omuzannyi [[Omupiira ogw'ebigere|w'omupiira]] era [[:en:Referee_(association_football)|ddiifiri]] . <ref>{{Cite web |title=Uganda: Women Referees to Handle West African Derby |url=https://allafrica.com/stories/200802131092.html |access-date=27 February 2022 |website=All Africa}}</ref> Abadde mmemba wa [[:en:Uganda_women's_national_football_team|ttiimu y'eggwanga ey'abakazi eya Uganda]] .
== Omulimu gwa kiraabu ==
Sonko azannye mu Kampala United mu Uganda.
== Emipiira gyazannyidde tiimu y'eggwanga ==
Sonko yakkikirira Uganda ku mutendera gw'abakulu mu mpaka za [[:en:2000_African_Women's_Championship|African Women's Championship eza 2000]]. <ref name="RSSSF">{{Cite web |title=Africa - Women's Championship 2000 |url=https://www.rsssf.org/tablesa/afr-women00.html |access-date=27 February 2022 |website=RSSSF}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
* Asha Sonko on Facebook
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Asha Sonko ku facebook
[[Category:Abazaalibwa mu 1983]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abazannyi b'omupiira okuva e Kampala]]
[[Category:BannaUganda abazannyi b'omupiira]]
[[Category:BannaUganda abakyala bannabyamizannyo mukyasa kya makumi abiri mukimu]]
6o4gio5w9ssg9lhmmszqmjh3t02k6g6
Fred Ruhindi
0
12868
61375
56238
2026-07-11T16:45:23Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61375
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fredrick Ruhindi''' amanyiddwa ennyo nga '''Freddie Ruhindi''' oba '''Fred Ruhindi''' [[:en:Lawyer|munnamateeka]] nga [[:en:Uganda|munnayuganda]] ate era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] , Yaliko [[:en:Attorney_General|Ssaabawolereza wa gavumenti]] ya Yuanda okuva nga 1 ogwokusatu 2015 okutuuka mu 2016. <ref name="Shuffle">https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf</ref> Wakati wa nga 2 ogwomukaaga 2006 ne nga 28 ogwokubiri 2015, yaliko [[:en:Justice|Minisita w’obwenkanya ow’ebyamateeka ne ssemateeka]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Yuganda]] . <ref name="Cabinet">https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</ref> Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineti nga 16 ogwokubiri 2009, <ref><nowiki>https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730</nowiki></ref> ne nga 27 ogwokutaano 2011, <ref><nowiki>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</nowiki></ref> yasigaza ekifo kye ekya kabineti. Era ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka omulonde]] akiikirira [[:en:Nakawa_Division|Divizoni y'e Nakawa]] mu [[:en:Kampala_District|Disitulikiti y'e Kampala]] . <ref name="Profile">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Ruhindi Fredrick, Member of Parliament for Nakawa Division, Kampala District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=241&const=Nakawa+Division&dist_id=2&distname=Kampala |access-date=14 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa nga 29 ogwomunaana mu 1955. O-level yagisomera [[:en:Mbarara_High_School|ku Mbarara high school]], n’afuna Uganda Certificate of Education (UCE) mu 1973. A-level yagisomera ku [[Ntare School|Ntare school]], n’afuna ebbaluwa ya Uganda Advanced Certificate of Education mu 1975. Alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssetendekero w'e Makerere]] . Era alina [[:en:Legal_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|kitongole ky'amateeka]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda era [[:en:Kampala|ekisinga]] obunene. Diguli ye eya [[:en:Master_of_Laws|Master mu mateeka]] yagifuna okuva ku u [[:en:University_of_Edinburgh|yunivasite y'e Edinburgh]] . <ref name="Profile"><nowiki>http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=241&const=Nakawa+Division&dist_id=2&distname=Kampala</nowiki></ref>
== Omulimu ==
Okumala ebbanga lya myaka kkumi nagumu, wakati wa 1981 okutuuka mu 1992, Fred Ruhindi yakola nga omuwolereza wa gavumenti, mu Ministry y'obwenkanya n'ensonga z'amateeka. Oluvannyuma yakyusibwa n’atwalibwa mu kitongole kya [[:en:Uganda_Investment_Authority|Uganda ekivunanyizibwa ku by’ensimbi eziteekebwa mu ggwanga)]], gye yakola nga [[:en:Company_secretary|ssabawandiisi]], okuva mu 1992 okutuuka mu 1999. Yayingira ebyobufuzi mu mwaka gwa 2001 n'alondebwa mu palamenti okukiikirira [[:en:Nakawa_Division|Divizoni y'e Nakawa]] [[:en:Kampala_District|mu Disitulikiti y'e Kampala]] . Yaddamu nnalondebwa mu mwaka gwa 2006. [[:en:Justice|Awereza nga Minisita w’obwenkanya ne’ebyamateeka]] okuva mu mwaka gwa 2006. Okuva mu June wa 2006 okutuuka mu February wa 2015, era yawerezaako ng'omumyuka wa Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref name="Profile"><nowiki>http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=241&const=Nakawa+Division&dist_id=2&distname=Kampala</nowiki></ref> <ref name="Cabinet"><nowiki>https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695</nowiki></ref> Mu nkyukakyuka ezakolebwa mu kabineti nga 1 ogwokusatu 2015, yalondebwa ku bwa Ssaabawolereza wa Uganda. <ref name="Shuffle"><nowiki>https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf</nowiki></ref>
== Ebikwata ku muntu ==
Fred Ruhindi ssemwandu. Agwa mu kibiina ky'ebyobufuzi [[:en:National_Resistance_Movement|ekya National Resistance Movement]] . Wa nzikiriza [[:en:Christianity|yakikristaayo]] . <ref name="Profile"><nowiki>http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=241&const=Nakawa+Division&dist_id=2&distname=Kampala</nowiki></ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti y'eggwanga lya yuganda]]
* [[Nakawa Division|Divizoni y'e Nakawa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
r0vizmzrvpjbkoqqviw0xdbso5sjie4
Esther Majambere Musoke
0
12874
61215
47488
2026-07-11T16:37:27Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61215
wikitext
text/x-wiki
'''Esther Majambere Musoke''' [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]] omunnamateeka, muwolereza, mubaka wa palamenti era munnabyabufuzi. Mubaka omulonde mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ng'akiikirira abalonzi b'essaza lya Kyeshero mu Kinkiizi West mu [[Kanungu (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kanungu]] . <ref name=":0">{{Cite web |last=Rumanzi |first=Bob |date=2024-02-08 |title=Lawyer Esther Majambere Rewards Top PLE Candidates in Kanungu with Mattresses |url=https://boonafm.com/lawyer-esther-majambere-rewards-top-ple-candidates-in-kanungu-with-mattresses/ |access-date=2026-02-04 |website=91.8 Boona FM |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Rugunda, Mbabazi and Musoke mourn Prof Nsibambi |url=https://www.newvision.co.ug/news/1501252/rugunda-mbabazi-musoke-mourn-prof-nsibambi |access-date=2026-02-05 |website=New Vision}}</ref> Abaddeko nga Principal Legal Officer ans omuwandiisi mu [https://ulrc.go.ug/documents/16/Annual_report_-_2013_3uY4hMq.pdf kakiiko akavunaanyizibwa ku nnongoosereza mu mateeka mu Uganda] . <ref>{{Cite web |title=Home |url=https://www.ulrc.go.ug/ |access-date=2026-02-04 |website=www.ulrc.go.ug |language=en |archive-date=2026-02-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260205174558/https://ulrc.go.ug/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-03-25 |title=Financial intelligence authority to probe 40 law firms over money laundering |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/financial-intelligence-authority-to-probe-40-law-firms-over-money-laundering-3335632 |access-date=2026-02-04 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yeetaba mu kutendeka bannamateeka abalala ng’akolagana n’ekitongole ekikessi mu by’ensimbi mu [[Yuganda|Uganda]] okulaba nga bagoberera amateeka n’okwewala okukukusa ssente. <ref name=":1" />
Esther Majambere Musoke atera okuwaayo okuwagira abaana ba pulayimale mu [[Kanungu (disitulikit)|disitulikiti y’e Kanungu]] n’ebikozesebwa mu masomero okutumbula okusoma kwabwe. <ref name=":0"/>
== Kyaama ==
Esther Majambere Musoke yafiirwa kitaawe olw’okusannyalala okuva mu [[Eddwaaliro ly'e Nsambya|ddwaaliro e Nsambya]] ku myaka 89. <ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=Francis Kanyaruharo: Kanungu's 'Everybody Work Together' Goes to Rest |url=https://nilepost.co.ug/features/225135/francis-kanyaruharo-kanungus-everybody-work-together-goes-to-rest |access-date=2026-02-04 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Perry_Aritua|Periry Aritua]]
* [[Diana Angwech|Omuyimbi Diana Angwech]]
* [[:en:Sarah_Bireete|Sarah Bireete]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
hb23w45qlhjc858ki4miwzzo37r2qtr
Angwech Colline
0
12883
61762
53734
2026-07-11T17:39:42Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61762
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Angwech Colline''' Munnayuganda omunnabyabufuzi era nga yalondebwa ku mubaka wa Palamenti mu Kioga County mu [[Amolatar (disitulikit)|disitulikiti y’e Amolatar]], mu bukiikakkono bwa Uganda. Agenda kuweereza okuva mu gwokutaano 2026 okutuuka mu 2031 mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'ebiri . <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-22 |title=How woman beat six men to claim Kioga County MP seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-woman-beat-six-men-to-claim-kioga-county-mp-seat-5335294 |access-date=2026-02-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Opio |first=Anthony |date=2026-01-21 |title=Who Is Angwech Colline, Kyoga Constituency's New MP-Elect (2026–2031)? - Dokolo Post % % |url=https://dokolopost.com/who-is-angwech-colline-kyoga-constituencys-new-mp-elect-2026-2031/ |access-date=2026-02-03 |website=Dokolo Post |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Patrick |first=Okidi |date=2026-01-21 |title=Historic Profile of Hon. Angwech Colline Elected as Kyoga Constituency MP on UPC Ticket |url=https://tayarinewsuganda.com/2026/01/21/historic-profile-of-hon-angwech-colline-elected-as-kyoga-constituency-mp-on-upc-ticket/ |access-date=2026-02-03 |website=TAYARI NEWS UGANDA |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2026-01-29 |title=Lango reserves 12 seats for UPC in 12th Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/lango-reserves-12-seats-for-upc-in-12th-parliament--5342406 |access-date=2026-02-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mmemba w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekiyitibwa [[Uganda People's Congress|Uganda Peoples Congress]] (UPC). <ref name=":1" /> <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |date=2024-05-20 |title=[tndNews][North's First[news][national][crime] |url=https://tndnewsuganda.com/news/angwech-colline/ |access-date=2026-02-03 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Angwech Colline yazaalibwa mu ssaza ly'e Namasale mu [[Amolatar (disitulikit)|disitulikiti y'e Amolatar]] mu kitundu kya Lango mu bukiikakkono bwa Uganda. <ref>{{Cite web |title=Support Far Away Friends on ColoradoGives.org |url=https://www.coloradogives.org/organization/FarAwayFriends |access-date=2026-02-03 |website=ColoradoGives.org |language=en}}</ref>
== Emirimu ==
Angwech Colline yaweereza nga dayirekita wa county ku lw'esuubi n'abantu, ekibiina ekiwagira abaana abatawaanyizibwa obulwadde bwa [[:en:Nodding_syndrome|nodding syndrome]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|bukiikakkono bwa Uganda]] . <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-22 |title=How woman beat six men to claim Kioga County MP seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-woman-beat-six-men-to-claim-kioga-county-mp-seat-5335294 |access-date=2026-02-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=BBC World Service - Outlook, Fighting Uganda's Nodding Syndrome |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/p0531xj1 |access-date=2026-02-03 |website=BBC |language=en-GB}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Opio |first=Anthony |date=2026-01-21 |title=Who Is Angwech Colline, Kyoga Constituency's New MP-Elect (2026–2031)? - Dokolo Post % % |url=https://dokolopost.com/who-is-angwech-colline-kyoga-constituencys-new-mp-elect-2026-2031/ |access-date=2026-02-03 |website=Dokolo Post |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=hazco.co.uk |title=A Question of Humanity |url=https://www.journeyman.tv/film/6837/a-question-of-humanity?version=25868 |access-date=2026-02-03 |website=www.journeyman.tv |language=en}}</ref>
Era yakola n’ekibiina ekiyitibwa Invisible Children, [[:en:Non-governmental_organization|ekibiina ekitali kya gavumenti]] ekisangibwa mu Bukiikakkono bwa Uganda ekyayambako mu kulondoola abaana abaawambibwa mu kiseera ky’obuyeekera [[:en:Lord's_Resistance_Army|bw’amagye ga Lord’s Resistance Army]]. <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-22 |title=How woman beat six men to claim Kioga County MP seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-woman-beat-six-men-to-claim-kioga-county-mp-seat-5335294 |access-date=2026-02-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Opio |first=Anthony |date=2026-01-21 |title=Who Is Angwech Colline, Kyoga Constituency's New MP-Elect (2026–2031)? - Dokolo Post % % |url=https://dokolopost.com/who-is-angwech-colline-kyoga-constituencys-new-mp-elect-2026-2031/ |access-date=2026-02-03 |website=Dokolo Post |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Patrick |first=Okidi |date=2026-01-21 |title=Historic Profile of Hon. Angwech Colline Elected as Kyoga Constituency MP on UPC Ticket |url=https://tayarinewsuganda.com/2026/01/21/historic-profile-of-hon-angwech-colline-elected-as-kyoga-constituency-mp-on-upc-ticket/ |access-date=2026-02-03 |website=TAYARI NEWS UGANDA |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Not All Heroes Wear Capes... |url=https://www.farawayfriends.org/stories/not-all-heroes-wear-capes |access-date=2026-02-03 |website=Far Away Friends |language=en-US}}</ref>
Colline era yeetaba mu lukungaana lwa TEDx e [[:en:New_York_City|NewYork]], ng'awagira mu nsi yonna fr abaakosebwa olutalo lwa LRA mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|bukiikakkono bwa Uganda]] . <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-22 |title=How woman beat six men to claim Kioga County MP seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-woman-beat-six-men-to-claim-kioga-county-mp-seat-5335294 |access-date=2026-02-03 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Mutandisi wa Far Away Friends, [[:en:Non-governmental_organisation|Non-Governmental organization]], okutumbula abavubuka nga bayita mu by’obulamu, okusomesa abavubuka, enkolagana wakati w’obuwangwa, n’okutumbula ebyenfuna. <ref name=":1">{{Cite web |last=Opio |first=Anthony |date=2026-01-21 |title=Who Is Angwech Colline, Kyoga Constituency's New MP-Elect (2026–2031)? - Dokolo Post % % |url=https://dokolopost.com/who-is-angwech-colline-kyoga-constituencys-new-mp-elect-2026-2031/ |access-date=2026-02-03 |website=Dokolo Post |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Patrick |first=Okidi |date=2026-01-21 |title=Historic Profile of Hon. Angwech Colline Elected as Kyoga Constituency MP on UPC Ticket |url=https://tayarinewsuganda.com/2026/01/21/historic-profile-of-hon-angwech-colline-elected-as-kyoga-constituency-mp-on-upc-ticket/ |access-date=2026-02-03 |website=TAYARI NEWS UGANDA |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Far Away Friends {{!}} Transforming Education in Rural Uganda |url=https://www.farawayfriends.org/ |access-date=2026-02-03 |website=Far Away Friends |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |last=Walls |first=Kaylee |title=Far Away Friends Founders Keep Fighting for Uganda |url=https://drhscordnews.com/8062/features/far-away-friends-founders-keep-fighting-for-uganda/ |access-date=2026-02-03 |website=The Cord News}}</ref>
Era y'omu ku baatandikawo essomero lya Global Leaders School, ekitongole ky’ebyenjigiriza ekiwadde abaana 500 eby’enjigiriza eby’omutindo mu [[Amolatar (disitulikit)|disitulikiti y’e Amolatar]] . <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-22 |title=How woman beat six men to claim Kioga County MP seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-woman-beat-six-men-to-claim-kioga-county-mp-seat-5335294 |access-date=2026-02-03 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Opio |first=Anthony |date=2026-01-21 |title=Who Is Angwech Colline, Kyoga Constituency's New MP-Elect (2026–2031)? - Dokolo Post % % |url=https://dokolopost.com/who-is-angwech-colline-kyoga-constituencys-new-mp-elect-2026-2031/ |access-date=2026-02-03 |website=Dokolo Post |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |last=Walls |first=Kaylee |title=Far Away Friends Founders Keep Fighting for Uganda |url=https://drhscordnews.com/8062/features/far-away-friends-founders-keep-fighting-for-uganda/ |access-date=2026-02-03 |website=The Cord News}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
pw5o8bebngxg2scyuah3bv86tgunfx9
Sam Otada
0
12885
61407
46963
2026-07-11T16:45:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61407
wikitext
text/x-wiki
'''Samuel Owor Amooti Otada''' (yazaalibwa nga 27 gwakumi 1976), amanyiddwa ennyo nga '''Sam Otada''', [[:en:Uganda|mu nnayuganda]], musuubuzi, munnamateeka era munnabyabufuzi eyabiwumula. Ye ssentebe era [[:en:Chief_Executive_Officer|akulira]] ekibiina kya Otada Group of Companies, [[:en:Conglomerate_(business)|ekitongole kya]] bizinensi eya famire nga kirimu Otada construction, Otada Foundation, Otada Holdings ne Otada Transport. <ref>http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/How-Sam-Otada-inherited-and-grew-family-business/-/688616/1995124/-/item/0/-/2tlryez/-/index.html</ref> Kigambibwa nti y’omu ku bantu abasinga obugagga mu Uganda. <ref><nowiki>http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=637734&CatID=419</nowiki></ref>
Otada yaliko [[:en:Member_of_Parliament|omukiise mu Palamenti]] nga akikirira Kibanda County, [[:en:Kiryandongo_District|mu Disitulikiti y'e Kiryandongo]] okuva mu mwaka gwa 2001 <ref name=":0">{{Cite web |last=POU |date=2011 |title=Profile of Otada Samuel Owor Amooti |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=236.000000&const=Kibanda++County&dist_id=105.000000&distname=Kiryadongo |access-date=29 November 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> okutuuka mu mwaka gwa 2016.
== Okusoma ==
Otada yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Masindi, [[:en:Western_Region,_Uganda|mu bugwanjuba]] bwa Uganda, nga 27 October 1976. Yasomera ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti nga yesinga obukulu n'obunene mu Uganda , n’atikkirwa mu mwaka gwa 1999, n’afuna diguli [[:en:Bachelor_of_Commerce|ya Bachelor of Commerce]] . Yakomawo ku Makerere mu mwaka gwa 2014 okusoma [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli eyookubiri mu mateeka]] n’atikkirwa n'ekitiibwa mu January wa 2019. Yamaliriza omusomo gwe mu mateeka ku Law Development Center mu 2020.
== Omulimu gwa bizinensi ==
Taata wa Otada, musuubuzi, yafa mu mwaka gwa 1999 amangu ddala nga mutabani we omuto yakamaliriza okusoma diguli ye e Makerere. Omuvubuka ono, ku myaka 22 gyoka yasikira kkampuni ya kitaawe, mu kiseera ekyo eyali eddukanya bbaasi ng’erina bbaasi kumpi nga 30. Mu bukulembeze bwe, kkampuni ya bbaasi eno ekulakulanye n’ezaala bizinensi nnya endala ez’enjawulo nga zikola ku by’entambula, yinginiya w’okuzimba, okuzimba, okuddukanya kasasiro, ne mobile telephone airtime.
Otada yalondebwa okubeera [[:en:Member_of_Parliament|omubaka mu Palamenti]] owa Kibanda County, [[:en:Kiryandongo_District|mu Disitulikiti y'e Kiryandongo]] mu mwaka gwa 2001. <ref name=":0">{{Cite web |last=POU |date=2011 |title=Profile of Otada Samuel Owor Amooti |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=236.000000&const=Kibanda++County&dist_id=105.000000&distname=Kiryadongo |access-date=29 November 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> Ekifo kino yakibeerako mu mwaka gwa 2006 ne 2011. Ku kalulu ka bonna aka 2016, ekitundu kino kyayawulwamu ebitundu bibiri, nga Otada yeesimbyewo ku kifo ekipya ekya Kibanda County North ku tikiti eyeetongodde. [[:en:Taban_Idi_Amin_Tampo|Yawangulwa Taban Idi Amin]], <ref name=":1" /> kyokka n’awakanya ebyavaamu ng’ayita mu kkooti.
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mu Palamenti ey’omwenda (2011–16), Otada yaweereza ng’Omukulembeze w’abajira ku bwa namunigina mu palamenti ya Uganda. <ref>{{Cite web |last=Nakatudde |first=Olive |date=30 September 2014 |title=Parliament Approves Premier Rugunda |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=67472 |access-date=29 November 2014 |publisher=Uganda Radio Network (URN)}}</ref> Yatuula ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa palamenti]] buno wamanga:
* Akakiiko ka equal opportunities
* Akakiiko k’ebyamateeka ne Palamenti
== Laba ne ==
* [[Kiryandongo|Kiryandongo disitulikiti]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
05meggxxdomo8aeido3c3we692dgne1
Selestino Babungi
0
12886
61458
46976
2026-07-11T16:47:06Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
61458
wikitext
text/x-wiki
'''Selestino Babungi''' [[:en:Accountant|mubalirizi wa bitabo]] era [[:en:Corporate_executive|akulira amakampuni]] mu Uganda, ensi ekwata ekyokusatu mu by’enfuna mu mukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] . [[:en:Managing_director|ye muvunanyizibwa owokuntikko]] era [[:en:Chief_executive_officer|akulira kkampuni]] ya [[:en:Umeme|Umeme]], <ref>{{Cite web |last=Ojambo |first=Fred |date=9 April 2015 |title=Umeme Will Invest Up to $100m Upgrading Uganda Network This Year |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2015-04-10/umeme-will-invest-up-to-100m-upgrading-uganda-network-this-year |publisher=[[Bloomberg News]]}}</ref> ng’emigabo gye gisuubulibwa ku katale k’emigabo aka [[:en:Uganda_Securities_Exchange|Uganda Securities Exchange]] wamu ne [[:en:Nairobi_Stock_Exchange|Nairobi Stock Exchange]], era ye kampuni esinga obunene mu Uganda eyeetongodde mu kugaba amasannyalaze. <ref>{{Cite web |last=Biryabarema |first=Elias |date=13 April 2015 |title=Uganda's Power Firm Umeme Sees 2015 Revenues Up 10 Percent |url=https://af.reuters.com/article/currenciesNews/idAFL5N0XA16320150413 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150427111500/http://af.reuters.com/article/currenciesNews/idAFL5N0XA16320150413 |archive-date=27 April 2015 |access-date=20 April 2015 |publisher=[[Reuters.com]]}}</ref> Yalondebwa mu March wa 2015, era ekifi kyalimu kati yakikwata nga 1 April 2015, ng’adda mu bigere bya Charles Chapman, ekisanja kye wekyagwako <ref name="NewMD">{{Cite web |last=Ladu |first=Ismail Musa |date=16 March 2015 |title=Umeme Gets New Chief Executive Officer |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Umeme-gets-new-chief-executive-officer/-/688334/2654608/-/fqmk6jz/-/index.html |access-date=20 April 2015}}</ref>
== Ensibuko n’okusoma ==
Yazaalibwa mu Uganda circa mu mwaka gwa 1977. Yasomera ku [[:en:Makerere_University|Ssetendekero w'e Makerere]] , ssetendekero ya gavumenti esinga obukulu n'obunene mu Uganda, n’afuna diguli ya [[:en:Statistics|Bachelor of Statistics]], circa mu 1999. [[:en:Association_of_Chartered_Certified_Accountants|Y'omu ku b'ekibiina ekigatta ababalirizi b’ebitabo abamanyiddwa]] mu Bungereza. [[:en:Certified_public_accountant|mubalirizi w’ebitabo bya gavumenti omukakafu]] mu kitongole kya Certified Public Accountants of Uganda(CPA). <ref name="Profile"/>
== Omulimu ==
Okuva mu mwaka gwa 1999 okutuuka mu mwaka gwa 2006, yakolera kkampuni ya [[:en:Ernst_&_Young|Ernst & Young]] ku ofiisi yaayo e Kampala. Yeegatta ku Umeme mu mwaka gwa 2006 n’akola nga maneja w’emirimu mu bitundu n’oluvannyuma n’akola nga maneja akwasaganya eby'amabanja Mu mwaka gwa 2012, yalondebwa [[:en:Chief_finance_officer|ngaakulira ebyensimbi]], <ref>{{Cite web |title=Profile {{!}} Thomson Reuters Foundation News |url=https://news.trust.org/profile/?id=0033z00002YqyV1AAJ |access-date=2023-05-19 |website=news.trust.org}}</ref> n'aweereza mu kifo ekyo okutuusa lwe yalondebwa okubeera akulira emirimu, okutandika nga 1 April 2015. <ref name="Profile"/> Yadda mu kifo kya [[:en:Charles_Chapman_(New_Zealand_politician)|Charles Chapman]], eyasigala ku lukiiko olufuzi nga dayirekita atali mukulu. <ref>{{Cite web |last=Kyamutetera |first=Muhereza |date=16 March 2015 |title=Umeme Appoints Babungi, A Ugandan As Managing Director |url=http://www.theceomagazine-ug.com/blog/2015/03/16/umeme-appoints-babungi-a-ugandan-as-managing-director/ |access-date=20 April 2015 |publisher=The CEO Magazine Blog (Kampala) |archive-date=27 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150427161539/http://www.theceomagazine-ug.com/blog/2015/03/16/umeme-appoints-babungi-a-ugandan-as-managing-director/ |url-status=dead }}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Mufumbo era Taata wabaana basatu. <ref name="Profile">{{Cite web |last=Wesonga |first=Nelson |date=14 April 2015 |title=Umeme: Will Babungi Score Where Chapman Failed? |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/Umeme--Will-Babungi-score-where-Chapman-failed-/-/688616/2684520/-/11tvqwyz/-/index.html |access-date=20 April 2015}}</ref>
avys803qn2na6b12vem4c9zbh60wza2
Dennis Galabuzi Ssozi
0
12895
61212
55283
2026-07-11T16:37:20Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61212
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Dennis Galabuzi Ssozi''' , munnayuganda nga yinginiya mu by'okuzimba, munnabyabufuzi era musuubuzi. Ye [[:en:Luweero_triangle|Minisita wa Luweero Triangle]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo mu June nga mu 2016, <ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list at 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=9 June 2016 |format=PDF}}</ref> ng'adda mu bigere bya [[:en:Sarah_Kataike|Sarah Kataike]], eyagobebwa mu kabineti. Galabuzi Ssozi era yawerezaako ng'omubaka omulonde mu palamenti, ng’akiikirira Busiro North Constituency, mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]], mu [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] (2016–2021). Mu budde buno ye Mukwanaganya w’Eggwanga, Parish Development Model <ref>{{Cite web |last=Kiggundu |first=Joseph |date=22 February 2016 |title=Wakiso Opposition MPs bounce back |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-Opposition-MPs-bounce-back/-/688334/3087126/-/qss63mz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170122232925/http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-Opposition-MPs-bounce-back/-/688334/3087126/-/qss63mz/-/index.html |archive-date=22 January 2017 |access-date=9 June 2016}}</ref>
== Obulamu bwe n’okusoma ==
Ssozi yazaalibwa [[:en:Masulita|Masulita]], mu ssaza ly'e Busiro mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]], mu [[:en:Central_Region,_Uganda|massekati ga Yuganda]] , mu mwaka gwa 1974. <ref name="Who">{{Cite web |last=Francis Jjingo |date=28 February 2016 |title=Meet the man who uprooted Gilbert Bukenya |url=http://www.ntv.co.ug/news/politics/28/feb/2016/meet-man-who-uprooted-gilbert-bukenya-11293#sthash.UgwUlvoI.PugCPtf1.dpbs |access-date=9 June 2016 |publisher=[[Nation Media Group|NTV Uganda]]}}</ref> Yinginiya w’okuzimba ajjudde alina ebisaanyizo ng’alina [[:en:Civil_engineering|diguli eyookubiri mu by’okuzimba]] ne Master of Science mu by’okuzimba. <ref>{{Cite web |last=Bukedde |date=23 November 2014 |title=Polofesa Bukenya Asudde Ettawulo Bataano Ne Besowolayo (Professor Bukenya Throws in the Towel, Five Come Forward) |url=http://www.bukedde.co.ug/bukedde/bukedde%20ku%20ssande/1401731/polof-bukenya-asudde-ttawulo-ne-beesowolayo |access-date=9 June 2016 |language=lg}}</ref>
== Omulimu ==
Nga 6 June mu 2016, yalondebwa okubeera Minisita mu Luweero Triangle. <ref>{{Cite web |last=Uganda State House |date=9 June 2016 |title=Uganda's New Cabinet As at 6 June 2016 |url=https://www.scribd.com/doc/314964607/New-Cabinet |access-date=6 June 2016 |via=Scribd}}</ref> Ekyo nga tanakituukako yali mukozi mu minisitule y’amazzi mu Uganda, nga tannagenda mu mirimu gya bwannannyini. <ref name="Who">{{Cite web |last=Francis Jjingo |date=28 February 2016 |title=Meet the man who uprooted Gilbert Bukenya |url=http://www.ntv.co.ug/news/politics/28/feb/2016/meet-man-who-uprooted-gilbert-bukenya-11293#sthash.UgwUlvoI.PugCPtf1.dpbs |access-date=9 June 2016 |publisher=[[Nation Media Group|NTV Uganda]]}}</ref> Mu kiseera we yalondebwa, ng’ogaseeko emirimu gye egya palamenti, yaliko omumyuka wa Pulezidenti w’akakiiko ka Uganda Olympics. <ref>{{Cite web |last=Andrew Jackson Oryada |date=15 August 2012 |title=Galabuzi: I am very unhappy other Team Uganda athletes have not been recognized |url=http://ugandaradionetwork.com/story/galabuzi-i-am-very-unhappy-other-team-uganda-athletes-have-not-been-recognized |access-date=9 June 2016 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti y'eggwanga Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti y'eggwanga Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
k3zxw8b3lp5jme39vtjpj254aenhkm6
Shamim Nambassa
0
12905
61357
56446
2026-07-11T16:44:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61357
wikitext
text/x-wiki
'''Shamim Nambassa''' (yazaalibwa mu 1999) Munnayuganda [[:en:Pharmacist|omukugu mu by'eddagala]], munnabyabufuzi, mulwanirizi [[:en:Public_health|w'ebyobulamu]] era [[:en:Activism|omulwanirizi]] w'eddembe nga yali pulezidenti wa mulundi gwa 87 mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]]. Ono ye Cansala omukyala owa LC5 eyalondebwa ku bukiikaddyo bwa [[:en:Kawempe_Division|Kawempe]]. <ref name=":0">{{Cite web |date=November 29, 2025 |title=How Dr Shamim Nambassa turned childhood hardship into a trail of leadership |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/how-dr-shamim-nambassa-turned-childhood-hardship-into-a-trail-of-leadership-5281724 |access-date=February 3, 2026 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Interview: NUP's Shamim Nambassa hints at running for Kampala Woman MP seat |url=https://nilepost.co.ug/news/198363/interview-nups-shamim-nambassa-hints-at-running-for-kampala-woman-mp-seat |access-date=February 3, 2026 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=June 30, 2025 |title=Moses Ali versus Nambassa |url=https://www.independent.co.ug/moses-ali-versus-nambassa/ |access-date=February 3, 2026 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Nambassa yazaalibwa [[:en:Kawempe|Kawempe]] mu maka ga Ludius Twebere ne Abdul Mugalula mu maka agalimu abaana munaana; ye wakutaano mu kuzaalibwa. <ref name=":0">{{Cite web |date=November 29, 2025 |title=How Dr Shamim Nambassa turned childhood hardship into a trail of leadership |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/how-dr-shamim-nambassa-turned-childhood-hardship-into-a-trail-of-leadership-5281724 |access-date=February 3, 2026 |website=Monitor |language=en}}</ref>
[[:en:Primary_education|Pulayimale]] yagimalira mu PPulayimale ya Parental Care, [[Kasese]], oluvannyuma n’agenda mu [[:en:Nabisunsa_Girls'_Secondary_School|Nabisunsa Girls’ SS]] mu by’okusoma siniya eyokuna n'eyomukaaga. Yayingizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] ng'ali ku gavumenti okusoma [[:en:Bachelor_of_Pharmacy|diguli esooka mu by’eddagala]] n’atikkirwa mu 2024. <ref name=":0">{{Cite web |date=November 29, 2025 |title=How Dr Shamim Nambassa turned childhood hardship into a trail of leadership |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/how-dr-shamim-nambassa-turned-childhood-hardship-into-a-trail-of-leadership-5281724 |access-date=February 3, 2026 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Interview: NUP's Shamim Nambassa hints at running for Kampala Woman MP seat |url=https://nilepost.co.ug/news/198363/interview-nups-shamim-nambassa-hints-at-running-for-kampala-woman-mp-seat |access-date=February 3, 2026 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=June 30, 2025 |title=Moses Ali versus Nambassa |url=https://www.independent.co.ug/moses-ali-versus-nambassa/ |access-date=February 3, 2026 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |date=August 29, 2025 |title=LIST: NUP announces former Makerere Guild President as Kawempe South flagbearer |url=https://www.pulse.ug/story/list-nup-announces-former-makerere-guild-president-as-kawempe-south-flagbearer-2025082915085663413 |access-date=February 3, 2026 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref>
== Emirimu ==
Mu kiseera kino Nambassa akola ng'o[[:en:Pharmacist|musawo we ddagala]] ng’atendekebwa mu ddwaaliro lya Yumbe erya lifaalo. <ref>{{Cite web |last=Mugenyi |first=Henry |title=Medical interns leaders accuse gov't of witch-hunt in deployments |url=https://nilepost.co.ug/health/166524/medical-interns-leaders-accuse-govt-of-witch-hunt-in-deployments |access-date=February 3, 2026 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yatuuka ku mirimu egy’enjawulo egy’obukulembeze, omuli okukiikirira ekibiina ky’eddagala, Cansala akiikirira ekibiina mu ssomero lya Sayansi w’Ebyobulamu, ne minisita w’ebyenjigiriza mu 2021. Yali pulezidenti w’ekibiina okuva mu 2021 okutuuka mu 2022 wansi wa bendera ya [[National Unity Platform]] ng’ali mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=November 13, 2021 |title=News: NUP on cloud nine after winning Makerere guild race |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/nup-on-cloud-nine-after-winning-makerere-guil-NV_119755_022026 |access-date=February 3, 2026 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |date=November 13, 2021 |title=NUP’s Shamim Nambassa is Makerere’s new guild president |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-s-shamim-nambassa-is-makerere-s-new-guild-president-3617434 |access-date=February 3, 2026 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yavuganya ku bwa Cansala wa LC5 owa Kawempe mu bukiikaddyo, n’avaayo ng’awangudde. <ref name=":0">{{Cite web |date=November 29, 2025 |title=How Dr Shamim Nambassa turned childhood hardship into a trail of leadership |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/how-dr-shamim-nambassa-turned-childhood-hardship-into-a-trail-of-leadership-5281724 |access-date=February 3, 2026 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Interview: NUP's Shamim Nambassa hints at running for Kampala Woman MP seat |url=https://nilepost.co.ug/news/198363/interview-nups-shamim-nambassa-hints-at-running-for-kampala-woman-mp-seat |access-date=February 3, 2026 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=June 30, 2025 |title=Moses Ali versus Nambassa |url=https://www.independent.co.ug/moses-ali-versus-nambassa/ |access-date=February 3, 2026 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |date=August 29, 2025 |title=LIST: NUP announces former Makerere Guild President as Kawempe South flagbearer |url=https://www.pulse.ug/story/list-nup-announces-former-makerere-guild-president-as-kawempe-south-flagbearer-2025082915085663413 |access-date=February 3, 2026 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=January 28, 2026 |title=Makerere University criticised for excluding Shamim Nambassa from victory list |url=https://www.pulse.ug/story/makerere-university-criticised-for-excluding-shamim-nambassa-from-victory-list-2026012808090311207 |access-date=February 3, 2026 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Nambassa anyumirwa nnyo okusoma n’okulaba firimu z’ebiwandiiko. <ref name=":1">{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Interview: NUP's Shamim Nambassa hints at running for Kampala Woman MP seat |url=https://nilepost.co.ug/news/198363/interview-nups-shamim-nambassa-hints-at-running-for-kampala-woman-mp-seat |access-date=February 3, 2026 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru ==
* [https://nilepost.co.ug/featured/120861/nups-shamim-nambassa-wins-mak-guild-presidential-race Nambassa awangudde empaka za Makererer guild]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mmlhrpu6vcfwp9hkpd0bq6idl3ngoon
Ronald Nsubuga Balimwezo
0
12907
61489
56444
2026-07-11T17:05:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61489
wikitext
text/x-wiki
'''Ronal Nsubuga Balimwezo''' (yazaalibwa mu 1975), munnayuganda [[:en:Civil_engineer|yinginiya w'eby'okuzimba]], musomi era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Ono ye [[:en:Lord_Mayor_of_Kampala|Loodi meeya omulonde wa Kampala]], ekibuga ekikulu ekya [[Yuganda|Uganda]] era ekinene mu ggwanga. Yasooka kulondebwa ku kifo ekyo nga 22 ogwolubereberye mu 2026. Ekyo nga tekinnatuuka, yali mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]] ng’akiikirira Nakawa East Constituency okuva mu 2021 okutuuka mu 2026. Wakati wa 2011 okutuuka mu 2021, yaweereza nga meeya wa [[:en:Nakawa_Division|Divizoni y’e Nakawa]], ng’omu ku kitongole kya [[Kampala Capital City Authority|KCCA Local Administration]], okumala ebisanja bibiri eby’omuddiring’anwa. Yaweereza nga Cansala wa Divizoni y’e Nakawa okumala ekisanja kimu, okuva mu 2006 okutuuka mu 2011. Nga tannaba kwegatta ku byobufuzi bya Uganda eby’okulonda, yaliko [[:en:Lecturer|omusomesa]] mu by’okuzimba mu [[Yunivasite y'e Kyambogo|yunivasite e Kyambogo]]. Ono mmemba w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Unity Platform]] (NUP).
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Ronald Nsubuga Balimwezo yazaalibwa mu [[:en:Nakawa_Division|Divizoni y’e Nakawa]], mu [[Kampala]], Uganda mu 1975 mu maka ga Elizabeth Balimwezo n’omugenzi James Balimwezo. Yasomera Nakawa Primary School okusoma pulayimale. Okusoma siniya, yasomera Nakawa Secondary School. Mu 1995, yakkirizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era obunene mu Uganda, gye yatikkirwa diguli [[:en:Bachelor_of_Civil_Engineering|esooka mu by'okuzimbi]] mu 1999. Ekyo yakigoberera n’afuna [[:en:Master_of_Science|diguli eyokubiri mu by’okuzimba]], mu 2001. <ref name="1R">{{Cite web |last=Flash News Uganda |date=16 July 2023 |title=Ronald Balimwezo: Biography, Early Life, Family, Education, Career and Achievements |url=https://flashugnews.com/ronald-balimwezo-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=24 January 2026 |website=Flash News Uganda}}</ref>
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Okumala ekiseera ng’amaze okusoma diguli, yasomesa abayizi abasoma diguli esooka n’aba diguli eyookubiri mu [[:en:Civil_engineering|by’okuzimba]] mu yunivasite y’e Kyambogo, yunivasite endala eya gavumenti mu Kampala. Mu 2006, yalondebwa ku lukiiko lw’ebitundu olwa Nakawa Division, n’aweerezayo ekisanja kimu eky’emyaka etaano okutuusa mu 2011. Oluvannyuma yaweereza ebisanja bibiri eby’omuddiring’anwa eby’emyaka etaano nga meeya wa Divizoni y’e Nakawa, n’addirirwa ekisanja ekirala eky’emyaka etaano ng’aweereza ng’omubaka wa palamenti, n’akiikirira Nakawa East Constituency okuva mu mwaka gwa 2021 okutuuka mu 2026. <ref name="1R">{{Cite web |last=Flash News Uganda |date=16 July 2023 |title=Ronald Balimwezo: Biography, Early Life, Family, Education, Career and Achievements |url=https://flashugnews.com/ronald-balimwezo-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=24 January 2026 |website=Flash News Uganda}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=Recruitbase |date=23 January 2026 |title=Ronald Balimwezo Nsubuga Biography: Life, Politics, Accident and 2026 Election |url=https://www.recruitbase.com.ng/ronald-balimwezo-nsubuga-biography/ |access-date=24 January 2026 |website=Recruitbase Nigeria}}</ref>
Mu 2026, yawangula akalulu ka Lood meeya wa Kampala. Yasinga bannabyabufuzi abalala musanvu, nga kuliko ne [[Erias Lukwago]] eyamusooka, eyali amaze emyaka 15 egy’omuddiring’anwa ng’amaze mu kifo ekyo okuva mu 2011. <ref name="3R">{{Cite web |last=Franklin Ezaruku Draku |date=23 January 2026 |title=NUP's Balimwezo wins Kampala Lord Mayor race |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-s-balimwezo-wins-kampala-lord-mayor-race-5336710 |access-date=24 January 2026 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> <ref name="4R">{{Cite web |last=Roger Atukunda |title=Ronald Balimwezo Wins Kampala Lord Mayor, Ending Lukwago's 15 Year Tenure |url=https://softpower.ug/ronald-balimwezo-wins-kampala-lord-mayor-ending-lukwagos-15-year-tenure/ |access-date=24 January 2026 |website=SoftPower Uganda}}</ref> <ref name="5R">{{Cite web |last=Edge Uganda |date=24 January 2026 |title=Ronald Balimwezo is new Kampala Lord Mayor |url=https://edge.ug/ronald-balimwezo-is-new-kampala-lord-mayor/ |access-date=24 January 2026 |website=Edge Uganda}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Ronald Nsubuga Balimwezo mufumbo ne Rachael Balimwezo era bombi bazadde. <ref name="2R">{{Cite web |last=Recruitbase |date=23 January 2026 |title=Ronald Balimwezo Nsubuga Biography: Life, Politics, Accident and 2026 Election |url=https://www.recruitbase.com.ng/ronald-balimwezo-nsubuga-biography/ |access-date=24 January 2026 |website=Recruitbase Nigeria}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kampala Capital City Authority|Ekitongole kya Kampala Capital City Authority]]
* [[National Unity Platform|Omukutu gw'Obumu mu Ggwanga]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Emmeeza y’okusikira ==
{{s-start}}
{{s-rel|Mayor}}
{{s-break}}
{{s-bef|before=[[Erias Lukwago]]<br/>(14 January 2011 - 22 January 2026)}}
{{s-ttl|title=[[Kampala Capital City Authority|Lord Mayor of Kampala]]<br/>(since 22 January 2026)}}
{{s-aft|after=Lord Mayor-Elect}}
{{s-break}}
{{s-end}}
== Ebijuliziddwa wabweru ==
* [https://www.kcca.go.ug/ Omukutu omutongole ogwa Kampala Capital City Authority]
* [https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/315601/balimwezo-declared-kampala-lord-mayor Balimwezo Alangiriddwa Lord Meeya wa Kampala]
* [https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/lord-mayor-candidate-balimwezo-blames-govt-fo-NV_226711 Lord Meeya Yeesimbyewo Balimwezo Anenyezza Gavumenti Lwa Abalonzi Abatono]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
96ldqh4juo77tq7rzbknbhkzc0v9u8x
Thomas Aisu
0
12910
60854
56442
2026-07-11T12:04:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60854
wikitext
text/x-wiki
'''Thomas Ongodia Aisu''' (1 ogwolubereberye 1954 — 16 ogwekkumi 2018), yali musawo wa [[Yuganda|Uganda]], [[Munnassomabusirikitu(Microbiologist)|omukugu mu by'obutonde obutonotono]], [[:en:Academic_staff|musomi]], [[:en:Academic_administrator|omuddukanya weby'ensoma]], nga mu kiseera we yafiira, yaweerezaako nga [[:en:Associate_professor|pulofeesa omuyambi]] mu [[:en:Soroti_University_School_of_Health_Sciences|Yunivasite y'e Soroti essomero ly'eby'obulamu]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=George Muron |first=and Simon Peter Emwamu |date=16 October 2018 |title=University professor collapses to death in planning meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/University-professor-collapses-death-in-planning-meeting/688334-4808746-12mf4myz/index.html |access-date=17 October 2018}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Thomas Aisu yazaalibwa ku ''kyalo Otipe'', mu muluka gw’e Olungia, mu Divizoni y’obukiikaddyo mu [[:en:Kumi_Town|Munisipaali y’e Kumi]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=George Muron |first=and Simon Peter Emwamu |date=16 October 2018 |title=University professor collapses to death in planning meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/University-professor-collapses-death-in-planning-meeting/688334-4808746-12mf4myz/index.html |access-date=17 October 2018}}</ref> Oluvannyuma lw'okusomera mu masomero g'omu kitundu, yasomera mu [[Namilyango College]], essomero ly 'ekisulo eri abalenzi bokka mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]], gye yamalira emisomo gye egya siniya eyoomukaaga.
Mu 1974 yayingizibwa mu [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Yunivasite e Makerere mu ssomero ly'ebyeddagala]] , n’atikkirwa mu 1979 n’afuna diguli [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|esooka mu by'eddagala ne mukulongoosa]]. Oluvannyuma, mu 1988, essomero lye limu ery’obusawo lyamuwa diguli [[:en:Master_of_Medicine|eyookubir mu by'eddagala]] mu [[:en:Pathology|pathology]], ng’akuguse mu [[:en:Microbiology|microbiology]]. <ref name="2R">{{Cite web |last=Musawo Uganda |date=17 October 2018 |title=Academic Credentials of Dr. Aisu Ongodia Thomas |url=https://musawoug.com/musawo/Specialist_Details/586 |access-date=17 October 2018 |publisher=Musawoug.com}}</ref>
== Emirimu ==
Aisu yakolako emabegako ng'omukungu omukugu mu by'obujjanjabi mu labolatole mu [[:en:World_Health_Organization|kitongole ky'ebyobulamu mu nsi yonna]] . Mu myaka gya 1990 n’okutandika kw’emyaka gya 2000, yaweereza ng’akulira ekitongole kya Medical Microbiology mu Makerere University essomero ly'ebyeddagala mu Uganda. Era yaweerezaako ng’akulira ekitongole kya National Tuberculosis Reference Laboratory. <ref name="1R">{{Cite web |last=George Muron |first=and Simon Peter Emwamu |date=16 October 2018 |title=University professor collapses to death in planning meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/University-professor-collapses-death-in-planning-meeting/688334-4808746-12mf4myz/index.html |access-date=17 October 2018}}</ref>
Mu 2018, yaweereza ng’omusawo w’endwadde (consultant pathologist) mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]] mu Kampala, gye yava n’awandiikibwa okuweereza nga pulofeesa omuyambi mu [[:en:Soroti_University|yunivasite y’e Soroti]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=George Muron |first=and Simon Peter Emwamu |date=16 October 2018 |title=University professor collapses to death in planning meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/University-professor-collapses-death-in-planning-meeting/688334-4808746-12mf4myz/index.html |access-date=17 October 2018}}</ref>
== Okufa ==
Ku makya g’Olwokubiri nga 16 ogwekkumi 2018, Aisu yeevuga mu mmotoka ye n’agenda ku ttendekero lya Soroti University. Yali agenze okwetaba mu lukiiko lwa Yunivasite olwa Seneti, olwali lwetegekera okukyala okuva mu lukiiko lwa [[:en:Uganda_National_Council_for_Higher_Education|Uganda National Council for Higher Education]] wiiki eddako. Aisu yakola ennyanjula mu lukiiko olwabali mu kisenge ky’olukiiko olufuzi olwa yunivasite. <ref name="3R">{{Cite web |last=Tumuheire |first=Agnes |date=17 October 2018 |title=Soroti University Professor Collapses to Death in Planning Meeting |url=https://www.campustimesug.com/soroti-university-professor-collapses-to-death-in-planning-meeting/ |access-date=17 October 2018 |publisher=Campus Times Uganda}}</ref>
Oluvannyuma lw’okwanjula, pulofeesa oyo yagwa n’afa. Omulambo gwe gwatwalibwa, okusooka mu [[:en:Soroti_Regional_Referral_Hospital|ddwaaliro lya Soroti Regional Referral Hospital]], kyokka oluvannyuma ne gusindikibwa mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro e Mulago]] okwekebejjebwa. Yaziikibwa mu maka ga bajjajjaabe, mu Munisipaali y’e Kumi, ku Lwomukaaga nga 20 ogwekkumi 2018. <ref name="1R">{{Cite web |last=George Muron |first=and Simon Peter Emwamu |date=16 October 2018 |title=University professor collapses to death in planning meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/University-professor-collapses-death-in-planning-meeting/688334-4808746-12mf4myz/index.html |access-date=17 October 2018}}</ref> <ref name="3R">{{Cite web |last=Tumuheire |first=Agnes |date=17 October 2018 |title=Soroti University Professor Collapses to Death in Planning Meeting |url=https://www.campustimesug.com/soroti-university-professor-collapses-to-death-in-planning-meeting/ |access-date=17 October 2018 |publisher=Campus Times Uganda}}</ref> <ref name="4R">{{Cite web |last=David Mujuni |date=17 October 2018 |title=Soroti University Professor Collapses and Dies in Senate Meeting |url=https://campusbee.ug/news/soroti-university-professor-collapses-and-dies-in-senate-meeting/ |access-date=17 October 2018 |publisher=Campusbee.ug}}</ref> <ref name="5R">{{Cite web |last=Onyango |first=Joseph |date=16 October 2018 |title=Soroti University Prof. Collapses to Death |url=https://ugandaradionetwork.com/story/soroti-university-associate-prof-collapses-to-death- |access-date=17 October 2018 |publisher=[[Uganda Radio Network]]}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Robert Ikoja-Odongo, omusajja omulala]]
* [[Specioza Kazibwe]]
* [[Magid Kagimu|Omugezi Kagimu]]
* [[:en:Kenneth_Ocen_Obwot|Kenneth Ocen Obwot, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[:en:Churchill_Lukwiya_Onen|Churchill Lukwiya Onen, omusajja omulala]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru ==
* [http://sun.ac.ug/ Omukutu gwa yunivasite ya Soroti]
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
7ojirpdbh9wkh1o1jci9jpmcz8m9yvb
Kania Obiga
0
12911
61490
56441
2026-07-11T17:05:19Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61490
wikitext
text/x-wiki
'''Kania Mario Obiga''' munnayuganda munnabyabufuzi. Ye [[:en:Ministry_of_Internal_Affairs|minisita omubeezi ow'ensonga zomunda]] mu kabineeti ya Ugandamu [[Cabinet of Uganda|kabineeti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 6 Om wezi ogwomukaaga 2016. <ref name="1R">{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=13 June 2016}}</ref> Mu kiseera kye kimu aweereza ng’omubaka omulonde ow'essaza lya Terego ey'obuvanjuba, mu disitulikiti y' [[Arua (disitulikit)|Arua]] , mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] (2016–2021). <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2018 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 |access-date=24 March 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 1 Omwezi ogwolubereberye mu 1953. Yasomera ku somero lya Odupi gye yafunira satifikeeti emalako omutendera gwa pulayimale, mu 1966. Yakyusa n’agenda ku ssomero lya siniya erya [[:en:St._Aloysius_College_Nyapea|St. Aloysius Nyapea]], mu [[Zombo (disitulikit)|Disitulikiti e Zombo]], gye yafunira satifikeetii y'omutendera gwa siniya eyokuna ( Eya East African Certificate of Education). <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2018 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 |access-date=24 March 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (2018). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 March</span> 2019</span>.</cite></ref>
Yaweebwa ekifo ku ssomero lya siniya erya [https://stmaryscollegekisubi.com/ St Mary's College][https://stmaryscollegekisubi.com/ Kisubi], mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti e Wakiso]], gye yafunira satifikeeti ey'omutendera gwa siniya eyoomukaaga (East African Advanced Certificate of Educatrion) mu 1972. Oluvannyuma yayingira [[:en:Makerere_University|yunivasite e Makerere]] , yunivasite ya Uganda esinga obukadde era eya gavumenti esinga obunene, n'atikkirwa ddiguli esooka mu by'obusuubuzi mu 1976. Oluvannyuma, mu 2005 yaweebwa ddiguli eyokubiri mu by'obusuubuzi, okuva mu ttendekero lya [[:en:Eastern_and_Southern_African_Management_Institute|Eastern and Southern Africa Management Institute]]. Okugatta kwekyo, mmemba w'ekitongole ekikakasa abawandiisi n'abaddukanya /n'abakulembera ebitongole (ICSA). <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2018 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 |access-date=24 March 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (2018). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 March</span> 2019</span>.</cite></ref>
== Emirimu ==
Wakati wa 1994 ne 1995, Kania Obiga yali mubaka mu ku kakiiko akaabaga ssemateeka wa Uganda owa 1995. Olwo yalondebwa ku [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]], n’aweereza mu kifo ekyo wakati wa 1996 ne 2001. Wakati wa 2001 ne 2015, yaweerezaako nga Dayirekita w’okunoonyereza ku ggwandiisizo ly’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] . N'era yali mmemba ku lukiiko olufuzi olw'ekitongtole kya Uganda ekivunaanyizibwa ku bantu abayingira, okuwangaalira munda n'okufuluma eggwanga ( Uganda Immigration Board) okuva mu 2007 okutuuka mu 2011. Mu 2016, yalondebwa okukiikirira essaza ly'e Terego ey'obuvanjuba, mu [[:en:Arua_District|disitulikiti y'Arua]] , ku tiketi y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2018 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 |access-date=24 March 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2018">Parliament of Uganda (2018). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 March</span> 2019</span>.</cite></ref>
Mu Mwezi gwomukaaga 2016, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’ensonga z’omunda, mu kabineeti ya Uganda. <ref name="3R">{{Cite web |last=Asiimwe |first=Dicta |date=7 June 2016 |title=Museveni Names Cabinet, Appoints Wife to Education Ministry |url=https://www.theeastafrican.co.ke/news/ea/Museveni-expands-Cabinet--appoints-wife-to-Education-ministry/4552908-3236160-50s1f7z/index.html |access-date=23 March 2019}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Alex Onzima|Alex Onzima, omusajja omulala]]
* [[Simon D'Ujanga]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=13 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}
# {{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2018 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Obiga Mario Kania |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=7 |access-date=24 March 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}
# {{cite web |last=Asiimwe |first=Dicta |date=7 June 2016 |title=Museveni Names Cabinet, Appoints Wife to Education Ministry |url=https://www.theeastafrican.co.ke/news/ea/Museveni-expands-Cabinet--appoints-wife-to-Education-ministry/4552908-3236160-50s1f7z/index.html |access-date=23 March 2019 |newspaper=[[The East African]] |location=Nairobi}}
# https://stmaryscollegekisubi.com
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Nalufenya-Guantanamo-Bay-minister-Obiga-Kania/689844-3944352-15sb4mv/index.html Poliisi y'ebyobufuzi erumya eby'okwerinda byaffe - Kivumbi] nga 29 ogw;okutaano 2017.
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
d7e1gcf8x09zgaj6yuta0wme0pjb5n1
Godfrey Kiwanda
0
12912
61286
56638
2026-07-11T16:41:35Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61286
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Godfrey Ssuubi Kiwanda''' munnabyabufuzi [[Yuganda|mu Uganda]]. Yalondebwa nga [[Minisitule y’ebyobulambuzi, ebisolo by’omu nsiko n’eby’edda (Uganda)|Minisita w’ebyobulambuzi]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] nga 6 ogw'omukaaga 2016. <ref name="1R">{{Cite web |last=Yoweri Kaguta Museveni |date=6 June 2016 |title=President announces new Cabinet |url=https://www.statehouse.go.ug/media/news/2016/06/06/president-announces-new-cabinet |access-date=22 December 2020 |publisher=[[President of Uganda|State House Uganda]]}}</ref> Mu kiseera kye kimu yaweereza ng’omubaka omulonde mu Mityana County North, Disitulikit y'e Mityana mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] okuva mu 2016 okutuuka mu 2021. <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=13 June 2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Godfrey Ssuubi Kiwanda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=362 |access-date=22 December 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Kiwanda yazaalibwa mu [[Mityana (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mityana]] eya leero, nga 1 ogw'omunaana mu 1973. Yasomera mu St. Joseph Busunju Primary School, n’afuna ebbaluwa ya Primary Leaving Certificate mu 1989. Yakyuka n’agenda mu St. Francis Senior Secondary School, Busunju gye yamalira essomero lya middle ne high school. Yafuna Dipulooma mu siniya mu 1996. Yagenda mu maaso n’okusoma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite e Makerere]], [[:en:Public_university|eya gavumenti]] esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, n’atikkirwa mu 2000 n’afuna diguli [[:en:Bachelor_of_Arts|esooka mu by'emikono(bachelor of arts)]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Yoweri Kaguta Museveni |date=6 June 2016 |title=President announces new Cabinet |url=https://www.statehouse.go.ug/media/news/2016/06/06/president-announces-new-cabinet |access-date=22 December 2020 |publisher=[[President of Uganda|State House Uganda]]}}</ref>
== Emirimu ==
Kiwanda yasooka kulondebwa mu palamenti ya Uganda mu 2001, ng'akiikirira obukiikakono bwa Mityana Constituency, n'aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2006. Okuva mu 2007 okutuuka mu 2010, yaweereza nga Resident District Commissioner (RDC) wa Disitulikiti ya [[Kaabong (disitulikit)|Kaabong]], mu [[:en:Karamoja_sub-region|Karamoja sub-region]] . <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=13 June 2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Godfrey Ssuubi Kiwanda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=362 |access-date=22 December 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
Mu mwaka gwa 2011, yaddamu mu palamenti ku tiketi y’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] (NRM). Yaddamu okulondebwa mu 2016. Mu gw'omunaana gw’omwaka ogwo, yalondebwa okubeera Minisita w’eggwanga ow’ebyobulambuzi mu kabineti ya Uganda. <ref name="1R">{{Cite web |last=Yoweri Kaguta Museveni |date=6 June 2016 |title=President announces new Cabinet |url=https://www.statehouse.go.ug/media/news/2016/06/06/president-announces-new-cabinet |access-date=22 December 2020 |publisher=[[President of Uganda|State House Uganda]]}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=13 June 2016 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Godfrey Ssuubi Kiwanda |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=362 |access-date=22 December 2020 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Ebirala by’olina okulowoozaako ==
Mu kiseera nga beetegekera okulonda kwa pulezidenti ne palamenti okwa 2021, Godfrey Kiwanda yaggyayo erinnya lye mu kalulu ka palamenti mu 2021 mu kitundu kye, ng’ebula mbale okulonda kwa pulayimale y’ekibiina kya NRM mu gw'omunaana 2020. Ekyo kyaleka Muhamad Kibedi Nsegumire, nga ye yekka omukiise wa NRM mu kalulu ka bonna akabindabinda nga 14 Gatonya 2021. <ref name="3R">{{Cite web |last=Misairi Thembo Kahungu |date=28 August 2020 |title=Kiwanda joins 3 Cabinet colleagues out of MP race |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kiwanda-joins-3-cabinet-colleagues-out-of-mp-race-1929358 |access-date=23 December 2020}}</ref>
Kiwanda yalondebwa akakiiko akafuzi aka Central Executive Committee (CEC), ekitongole eky’oku ntikko mu kibiina kya NRM, ng’omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina kino mu [[:en:Central_Region_of_Uganda|kitundu kya Uganda]] wakati okumala ekisanja 2021 okutuuka mu 2026. <ref name="3R">{{Cite web |last=Misairi Thembo Kahungu |date=28 August 2020 |title=Kiwanda joins 3 Cabinet colleagues out of MP race |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kiwanda-joins-3-cabinet-colleagues-out-of-mp-race-1929358 |access-date=23 December 2020}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliddwa wabweru ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4km6kriz987dgpofi8tka1xwi7ny03x
Kibirige Mayanja
0
12914
61585
56501
2026-07-11T17:18:43Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61585
wikitext
text/x-wiki
'''Muhammad Kibirige Mayanja''', munnabyabufuzi, Munnayuganda era yaweerezaako nga Pulezidenti w'ekibiina kya [[:en:Justice_Forum|Justice Forum]] eyasooka mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Yayingira eby'obufuzi mu 1994 bwe yavuganya ku kifo ky’olukiiko lwa Ssemateeka (CA) mu kitundu ky’e Kawempe ey'Obukiikakkono nga yamalira mu kifo ky'akubiri. Mu 1996, Kibirige Mayanja eyali atwalibwa ng'omuto mu kiseera ekyo yawunikiriza Eggwanga bwe yavaayo naavuganya Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] ku bwa Pulezidenti w’Eggwanga.<ref name=":0">https://web.archive.org/web/20120312053816/http://um-bs.com/2011/11/15/evaluation-of-jeema-party-the-1st-to-be-headed-by-a-muslim/</ref> Nga bwe yasuubiza, yatalaaga eggwanga mu kakuyege w’obwapulezidenti eyeetabwamu abantu basatu, nga yakuba kakuyege n'obumalirivu okutuuka ku nkomerero y’olwokaano mwe yafunira obululu ebitundu 2.5 ku buli 100, naamalira emabega w’abakulembedde ababiri, Yoweri K. Museveni ne Ssemwogerere Paul Kawanga.<ref name=":0" /> Eyali dayirekita w’enteekateeka n’enkulaakulana mu yunivasite y’e Makerere mu kiseera ekyo, Mayanja yaddayo ku mulimu gwe ogwa Yunivasite, naabaga enteekateeka empya ez’okuyingiza abawagizi mu kibiina kye ekyali kyakatandikawo, Justice Forum, ekisinga okuyitibwa ennyo bannayuganda nga JEEMA. Yaddamu okuvuganya ku bwa Pulezidenti mu 2001, okwalimu abaali bakubisaamu emirundi ebiri okusinga ku kalulu akaali kawedde mu 1996. Mu kulonda kwa 2001, yamalira mu kifo kyakuna. [[:en:President_of_Uganda|Obwapulezidenti bwa Uganda]].<ref name=":0" />
Olw'obuvo bwe n'obusobozi okuvuganya obukulembeze obuliwo, Mayanja yayagala okusikiriza Bannayuganda bangi ku mitendera gyonna n'okutuusa mu kiseera ekyo abaali balaba obulabi eby'obufuzi, okwesimbawo bavuganye .Yaleeta abavubuka abawerako mu kibiina kye ekya Justice Forum. Babiri ku bavubuka bano abamanyi okwogera n'okusunsula obulungi ensonga, [[:en:Asuman_Basalirwa|Asuman Basalirwa]] ne Yususf Kiranda baafuuka abakulembeze b'abayizi (Guild presidents) ku Yunivasite y’e Makerere, nga bavujjirirwa ekibiina kye. Oluvannyuma lw’emyaka 14 ng’akulembera ekibiina ekito, Kibirige yava ku bukulembeze, ng'awaayo obukulembeze bw’ekibiina eri musaayi muto, omuvubuka embulakalevu [[Asuman Basalirwa]] mu 2005. Nga tannakolera [[:en:Makerere_University|Yunivasite ya Makerere]], gye yamala emyaka kkumi ng'Omuteesiteesi , yali amaze emyaka kkumineebiri ng’akola ne Minisitule y’ebyenjigiriza .<ref name=":0" /> Kati ye Ssentebe wa Justice Forum (JEEMA), era ey'ebuuzibwako mu ttundutundu ly'Obuvanjuba bwa Afirika wansi wa kkampuni ey’obwannannyini eyitibwa Alphabeta project consultants gy'akola nga [[:en:Chief_executive_officer|Ssenkulu]] waayo.
== Kibirige Ava mu JEEMA lwa NUP ==
Kibirige mu nkukakyuka y'ebyobufuzi ey'omuggundu ey'ekibwatuukira, Ssentebe wa Justice Forum (JEEMA ) eyasooka ng'ekibiina kitandika era eyavuganyaako ku bwa pulezidenti mu kulonda kwa 1996 ne 2001, mu butongole yasuulawo ekibiina kyeyali azimbidde kumpi emyaka amakumi asatu emabega. Nga 24 Ogwomwenda, 2025, Mayanja mu lukungaana lwa Robert Kyagulanyi Sentamu lweyakuba ng'amaze okusunsulwa mu Kampala yalangirira nti yali afuuse mmemba omujjuvu ow'ekibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP). Okulangirira kwe kwakanga bangi engeri gyeyali alabiddwako ng’atudde ku lusegere lwa Barbie Itungo mukyala wa Kyagulanyi ekyaviirako okuteebereza okutuusa ye kennyini lwe yayogera eri olukungaaana. "Siva mu kibiina kyange eky'ebyobufuzi ekya JEEMA kubanga nkikyaye, naye kubanga abo betwesiga okukikulembera okukitwala mu maaso balemereddwa. Okumala emyaka 30, JEEMA efubye awatali kukula. Ng'omutandisi waayo, nanyiga eppeesa erigifuluma nennondawo okutambula ne NUP, gyendaba essuubi ly'enkyukakyuka eryannamaddala." Kibirige bweyayogera. wabula yalaga nti bali baali babaddeko n'enzikiriziganya ez’ekyama ne Robert Kyagulanyi Sentamu era naalaga mu lwatu nti omukulembeze wa a NUP yali amusuubizza ekifo ky'Obwa Ssaabaminisita owa gavumenti ya NUP mu biseera eby’omumaaso. "Nzikiriza singa tukolera wamu, tujja kutuuka mu Uganda gye twagala. Sirina budde kulinda ka ntandike olugendo olwaleero," bwe yagatakko. Okusalawo kwa Mayanja kwaleetawo enkyukakyuka z'ebyobufuzi ez'ensonga nga tusembeerera okulonda kwa bonna okwa 2026 ekireetawo ebibuuzo ku biseera bya JEEMA ebyomumaaso.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}1. [https://Former https://Eyali] Boss wa JEEMA Mayanja Kibirige Asala ku NUP Ya Bobi Wine, Amaaso Atunuulidde Omulimu gwa Ssaabaminisita - Explorer Uganda 2. [https://explorer.co.ug/former-jeema-boss-mayanja-kibirige-crosses-to-bobi-wines-nup-eyes-prime-minister-role/ https://explorer.co.ug/eyali-jeema-boss-mayanja-kibirige-asala-ku-bobi-wine-nup-eyes-prime-minister-role/] 3. [https://urbangazetteug.com/jeema-founder-kibirige-mayanja-crosses-over-to-nup-a-political-earthquake/ https://urbangazetteug.com/omutandisi-jeema-kibirige-mayanja-asala-ku-ku-ku-nup-musisi-ow'ebyobufuzi/]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
plswhxekxodksvln9fdsq9pu74wthna
Bulasio Mukasa
0
12915
61770
59822
2026-07-11T17:39:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61770
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Zambaali Bulasio Mukasa''' Munnayuganda, [[omusomi w'amawulire]], era omukugu mu by'empuliziganya.<ref>{{Cite web|url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190723/72959/nbs-poaches-news-anchor-mukasa-zambali-from-bbs.html|title=Nbs poaches news anchor Mukasa Zambali from BBS|date=July 23, 2019}}</ref><ref name="auto3">{{Cite web|url=http://www.sunrise.ug/news/201907/nbs-poaches-cbs-terefayinas-zambaali.html|title=NBS poaches CBS/Terefayina's Zambaali – Sunrise|first=Sunrise|last=Reporter|date=23 July 2019}}</ref><ref name="auto1">{{Cite web|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/my-grandmother-taught-me-luganda-zambaali-1858374|title=My grandmother taught me Luganda – Zambaali|date=January 8, 2021|website=Daily Monitor}}</ref> Musomi w'amawulire ag'Oluganda agayitibwa Amasengejje era akubiriza pulogulaamu ya Barometer Akasameeme, pulogulaamu omukubaganyizibwa ebirowoozo ku by'obufuzi mu Luganda ku terefayina eya [[NBS Television (Uganda)]]<ref name="auto42">{{Cite web|url=https://www.spyuganda.com/nbs-tv-fish-zambaali-blasio-mukasa-from-bbs-terefayina/|title=NBS TV Poaches Zambaali Blasio Mukasa from BBS Terefayina|date=23 July 2019}}</ref><ref name="auto22">{{Cite web|date=July 23, 2019 |title=NBS strikes again, poaches BBS TV Anchor |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/nbs-strikes-again-poaches-bbs-tv-anchor.html }}</ref> Yalondebwa okuba omubaka wa Paalamenti mu Munisipaali y’e Nansana mu Disitulikiti y’e Wakiso mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkuminebbiri wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya National Unity Platform.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2026-01-19 |title=List: NUP MPs who Made It to Twelfth Parliament |url=https://dailystar.co.ug/list-nup-mps-who-made-it-to-twelfth-parliament/ |access-date=2026-01-22 |website=Daily Star |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bwe n'okusoma kwe ==
Zambaali yazaalibwa omugenzi John Wilson Segawole ne Florence Sarah Nakalembe Namusisi. Yakula ne jjajjaawe Asinansi Nasimbwa e Mugomola mu Semuto.<ref name="auto1" /> Yatuula ebigezo bye ebyakamalirizo ku ddaala erya pulayimale mu ssomero lya Kijaguzo Primary School. Mu mwaka gwa 2002, yamaliriza [[omutendera gwa siniya ey'okuna]] mu ssomero lya St. Denis Sebugwawo Kijaguzo Secondary School era n’amaliriza [[ebigezo ebya siniya ey'omukaaga]] mu Kazo Hill College School Kampala mu 2004. Yasoma diguli esooka mu by’obulambuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] kyokka n’atagimaliriza (2005–2007). Yatikkirwa dipilooma mu by'amawulire n'empuliziganya mu mwaka gwa 2011 okuva ku UMCAT School of Journalism and Mass Communication.<ref name="auto22" /> Era alina diguli esooka mu by’enkolagana n’abantu okuva mu Yunivasite y’e Ndejje.<ref>{{Cite web |last=Byemboijana |first=Muhamadi |date=29 July 2019 |title=Muyanga Lutaaya to replace Zambali at BBS Telefayina – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/gossip/201907/muyanga-lutaaya-to-replace-zambali-at-bbs-telefayina.html}}</ref>
== Emirimu gye ==
Yatandika omulimu gwe ogw'obusasi bw'amawulire ku Tiger FM ng'[[omusomi w'amawulire]] era omwanjuzi wa pulogulaamu okuva mu 2007 okutuuka mu 2008.<ref name="auto3" /> Okuva olwo, yaweereza ng'omusomi w'amawulire era omwanjuzi wa pulogulaamu ku mikutu gy'amawulire egy'enjawulo, omuli Metro FM 90.8 (2008–2011), ne Beat FM ne Capital FM (2011–2012), gye yakolera ng'omusomi w'amawulire era [[omuweereza w'amawulire]].<ref name="auto4">{{Cite web|url=https://businessfocus.co.ug/nbs-tv-unveils-news-anchor-zambaali-bulasio-mukasa/|title=NBS TV Unveils News Anchor Zambaali Bulasio Mukasa » Business Focus|date=July 23, 2019}}</ref> Mu Gwomunaana 2012, yegatta ku leediyo za CBS FM Buganda 88.8 ne CBS FM Emmanduso 89.2 ng’omwanjula wa pulogulaamu, omuduumizi w’emboozi z’oku mpewo era omusomi w’amawulire mu pulogulaamu nga Ag’Okumpi Newala, Tumutendereze, ne Ebifa mu Nsi n’Obwengula (2012–2020).<ref name="auto62">{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=z3SBVQX1m3U|title=ZAMBAALI BULASIO MUKASA _ When time comes, I will speak the truth why I left CBS FM #Extradigestshow|date=14 September 2021|via=www.youtube.com}}</ref><ref name="auto82">{{Cite web|url=https://flashugnews.com/zambaali-bulasio-mukasa-biography-education-and-life-of-a-ugandan-male-tv-radio-personality/|title=Zambaali Bulasio Mukasa: Biography, Education and Life of a Ugandan Male TV/Radio Personality|first=Flash|last=Uganda|date=December 1, 2019|website=Flash Uganda Media}}</ref> Wakati wa 2016 ne mu Gwomusanvu 2019,<ref>{{Cite web|url=https://blizz.co.ug/277/NBS-TV-Snatches-BBS-TVs-Zambali-Bulasio-Luganda-News-Caster|title=NBS TV Snatches BBS TV's Zambali Bulasio Luganda News Caster|website=blizz.co.ug}}</ref> Zambaali yaweereza ng'omusomi w'amawulire era omuduumizi wa pulogulaamu ez'ebyobufuzi ku [[BBS Terefayina]].<ref>{{Cite web |last=News |first=Grapevine |date=July 25, 2019 |title=How Greedy Men Are Failing Kabaka Radio And TV: We Are Paid Peanuts And It Comes Late, The Bosses Are Running Away With Sacks – Zambali Departure From BBS TV To Nbs Exposes Rot At Bulange |url=https://www.thegrapevine.co.ug/how-greedy-men-are-failing-kabaka-radio-and-tv-we-are-paid-peanuts-and-it-comes-late-the-bosses-are-running-away-with-sacks-zambali-departure-from-bbs-tv-to-nbs-exposes-rot-at-bulange/ |website=Grapevine News}}</ref><ref name="auto52">{{Cite web |title=Meet Zambaali Bulasio Mukasa's Family, Amazing Facts You Didn't Know About the Deep Voiced Caster |url=https://blizz.co.ug/5355/Meet-Zambaali-Bulasio-Mukasas-Family-Amazing-Facts-You-Didnt-Know-About-the-Deep-Voiced-Caster |website=blizz.co.ug}}</ref>
Zambaali yeegatta ku [[NBS Terefayina (Uganda)]] mu mwezi ogw'omunaana omwaka gwa 2019 ng’omusomi w’amawulire Amasengejje.<ref name="auto42" /><ref name="auto52" /> era ng'omukubiriza wa pulogulaamu y'emboozi ''Barometer – Akaasameeme'', pulogulaamu ey'ensonga z'eggwanga mu Luganda, ewerezebwa buli Lwakubiri ku ssaawa 4:00 ez'ekiro (22:00 EAT) ku [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]].<ref name="auto4" /><ref name="auto72">{{Cite web |date=July 24, 2019 |title=NBS TV Snatches Another Media Personality From BBS TV |url=https://newslexpoint.com/nbs-tv-snatches-media-personality/ |website=Newslex Point}}</ref>
== Ebirala ebikulu ==
Wakati w'omwaka gwa 2005 ne 2010, Zambaali yaweereza ng’omusomesa wa banne mu Kiyita Alliance for Development, Nabweru Orphan Support Project, Makerere Women Development Association era nga Ssentebe wa Nabweru Youth Health Club, era nga omuwandiisi wa Nansana Youth Parish.<ref name="auto22" /><ref name="auto72" /> Okuva mu mwaka gwa 2020, Zambaali akola nga Pulezidenti w’ekibiina ekigatta bannamawulire mu kkanisa ya Uganda.<ref>{{Cite web |date=July 8, 2013 |title=CBS news caster Zambali rumored to join NTV |url=https://bigeye.ug/cbs-news-caster-zambali-rumored-to-join-ntv/}}</ref> Ye dayirekita wa Zabama Investment Limited kampuni eteekateeka embaga.<ref name="auto62" />
== Ebimukwatako ebyomunda ==
Zambaali mufumbo era alina abaana basatu.<ref name="auto1" /><ref name="auto82" /> Mu myaka gya 2018 ne 2019, yaweebwa engule ya Dan Kyazze ey’omuweereza w’amawulire ku leediyo y’Oluganda asinga.<ref>{{Cite web |date=28 November 2015 |title=Media Challenge Awards Winners 2015 |url=https://bigeye.ug/media-challenge-awards-winners-2015/}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
{{DEFAULTSORT:Bulasio Mukasa, Zambaali}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
85ha6snaldni1kw3qw9gaxcj2vyys6t
John Nasasira
0
12916
61466
54256
2026-07-11T17:04:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61466
wikitext
text/x-wiki
<ref>{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Nasasira-quits-MPs-race-after-27-years/688334-2819348-format-xhtml-7w9rc9z/index.html|title=Nasasira quits MPs race after 27 years|newspaper=Daily Monitor|language=en-UK|access-date=2016-11-07}}</ref>'''John Nwoono Nasasira''' MunnaUganda, yinginiya era munnabyabufuzi. Gye buvuddeko yali Minisita wa tekinologiya mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]], kyokka n'alekulira obubaka bwa Paalamenti mu Gwomunaana 2016 olw'obulwadde obwali bumutawaanya. <ref>{{cite web |last=UHCUK |date=23 May 2013 |title=Cabinet of the Government of the Republic of Uganda As At 23 May 2013 |url=http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150402091711/http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |archivedate=2 April 2015 |accessdate=4 March 2015 |publisher=Uganda High Commission to the United Kingdom (UHCUK)}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 23, Ogwokutaano 2013, ng'adda mu bigere bya [[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]] . <ref name="UKHC"><nowiki><ref name="UKHC">{{cite web|url=</nowiki>https://web.archive.org/web/20150402091711/http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva nga 27 Ogwokutano 2011 okutuusa nga 23 Ogwokutano 2013, yaweerezaako nga [[:en:Chief_whip|Nampala wa Gavumenti]].<ref>{{cite web |last=POU |title=Profile of John Nwoono Nasasira, Member of Parliament for Kazo County, Kiruhura District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151023121239/https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=194&const=Kazo++County&dist_id=69&distname=Kiruhura |archive-date=23 October 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref> Emabegako, okuva mu 1996 okutuuka mu 2011, yaweerezaako nga Minisita w’emirimu n’entambula. Era yali akiikirira Essaza ly'e Kazo mu [[Kiruhura (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kiruhura]] mu Paalamenti, ekifo kye yaweererezaamu okuva mu 1989.
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kiruhura_District|Disitulikiti y'e Kiruhura]] nga 1, Omwezi ogwokutano 1952. Nasasira alina [[Ddiguli esooka mu bwa yinginiya bw'okuzimba enguudo, entindo,emyala n'ebizimbe]] okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite of Nairobi]] . <ref name="Profile">{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
Nasasira abadde akiikirira essaza ly'e Kazo mu disitulikiti y’e Kiruhura mu Paalamenti ya Uganda emirundi egiddiringana okuva mu 1989. Wakati wa 1989 ne 1991, yaliko Minisita omubeezi ow’emirimu. Okuva mu 1991 okutuuka mu 1992, yaweerezaako ng'omuwabuzi wa [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ku nkolagana n’abantu. Mu 1992, yalondebwa nga Minisita omubeezi ow’emirimu, entambula n’empuliziganya, nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1994.
Okuva mu 1994 okutuuka mu 1995, Nasasira yali omu ku babaka mu lukiiko lw'eggwanga olwabaga [[Ssemateeka wa Uganda owa 1995]]. Era yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow'ebyobulimi mu kaseera k'ekamu. Mu 1995, yalondebwa nga Minisita ow'ebyobulimi, obulunzi n'obuvubi. Mu 1996, mu kifo ky’ekyo yalondebwa ku bwa Minisita w’emirimu, amayumba n’empuliziganya. Yaweereza mu kifo ekyo okumala emyaka kkumi ekya mufuula omu ku bantu abasinga okulondebwa mu kabineeti mu gavumenti y'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement.]] Wakati w'Ogwokutano 2011 n'Ogwokutaano 2013, yaliko [[:en:Chief_whip|Nampala]] mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] . Nga 23 Ogwokutano 2013, yalondebwa ku bwa Minisita wa tekinologiya w’amawulire n’ebyempuliziganya.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Nasasira mufumbo. Kigambibwa nti anyumirwa nnyo okulima, okusoma, emizannyo, n’ebyobufuzi. <ref>{{Cite web |title=Nasasira: The ever gentle politician |url=https://www.monitor.co.ug/News/688324-772476-15oo4ax/index.html |access-date=2020-05-28 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ar98ajnv2pxi1nminxxom68rwb59n18
Gabriel Opio
0
12917
61393
56290
2026-07-11T16:45:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61393
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gabriel Opio''' (yazaalibwa nga 9 Ogwekkuminogumu 1945) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], mwekennenyi w'ebyenfuna era munnabyabufuzi. Yali Minisita w’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineeti ya Uganda]] okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutano 2011. <ref name="New">{{cite web |date=16 February 2009 |title=Full Cabinet List As of February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref>Nga tannaweereza mu minisitule y’ekikula ky’abantu, yaliko Minisita omubeezi ow’ebyenjigiriza ebya waggulu okuva mu Ogwomukaaga 2006 okutuuka mu Ogwokubiri 2009. <ref name="Mukasa">{{cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> <ref name="Hajusu">{{cite web |last=Hajusu |first=Egessa |date=15 April 2007 |title=Minister Opio Advises On Universal Secondary Education |url=http://www.newvision.co.ug/PA/8/17/559944 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150930101055/http://www.newvision.co.ug/PA/8/17/559944 |archive-date=30 September 2015 |accessdate=11 December 2014 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Opio yazaalibwa nga 9 Ogwekkuminogumu 1945. Alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu by’enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite esinga obukulu mu Uganda. Diguli ye ey'okubiri mu by'enfuna eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts in Economics]] yajifuna okuva mu [[:en:University_of_Alberta|Yunivasite y’e Alberta]] mu Edmonton, Alberta eky'e Canada. Era alina diguli ey'okubiri mu by'ensimbi eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science in Finance]] okuva mu [[:en:University_of_British_Columbia|yunivasite y’e British Columbia]] e Vancouver, British Columbia, Canada. <ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 Academic Qualifications of Gabriel Opio]</ref>
== Omulimu ==
Wakati wa 1993 ne 1996, yaweerezaako nga mmemba w’olukiiko lwa National Resistance Council olwa Konsityuwensi y'e Samia-Bugwe mu [[:en:Tororo_District|Disitulikiti y’e Tororo]] . Mu 1996, yalondebwa ku Paalamenti ya Uganda ng’akiikirira Samia-Bugwe ey'Obukiikaddyo mu [[:en:Busia_District,_Uganda|Disitulikiti y’e Busia]] ey'akatondebwawo. Mu 1999, yalondebwa okubera [[:en:Finance|Minisita omubeezi ow’ebyensimbi]], avunaanyizibwa ku nteekateeka n’okusiga ensimbi, <ref>{{cite web |last=Keeton |first=Claire |date=12 May 2000 |title=Uganda: Gabriel Opio ... A Man With A Mission |url=http://allafrica.com/stories/200005120137.html |accessdate=11 December 2014 |newspaper=[[The Sowetan]] (Johannesburg) via [[AllAfrica.com]]}}</ref> nga yaweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2001 lwe yafiirwa ekifo kye ekya Paalamenti eri [[Simon Mayende]] .
Wakati wa 2002 ne 2006, Opio yaweereza mu bitiibwa eby'enjawulo, omuli nga Dayirekita w'ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulongoosa n'okubunyisa amazzi mu Uganda ekya [[:en:National_Water_and_Sewerage_Corporation|National Water and Sewerage Corporation]], Dayirekita wa [[:en:Centenary_Bank|Centenary Bank]], ne [[:en:Commissioner|Kaminsona w’akakiiko]] ka Uganda AIDS Commission. <ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 Work History of Gabriel Opio]</ref> Yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow'ebyenjigiriza ebya waggulu okuva mu Ogwomukaaga 2006 okutuuka mu Gwokubiri 2009, <ref name="Mukasa" /> <ref name="Hajusu" /> ne Minisita w'ekikula ky'abantu, abakozi n'enkulaakulana y'embeera z'abantu okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="New" />
Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011, yafiirwa ekifo kye mu Paalamenti ekya Samia-Bugwe ey'Obukiikaddyo eri [[:en:Julius_Wandera_Maganda|Julius Wandera Maganda]], eyali yesimbyewo nga talina kibiina. Mu nkyukakyuka eya kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutano 2011, yagibwa ku kabineeti n’asikizibwa [[:en:Syda_Bbumba|Syda Bbumba]] . <ref>{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments And Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=11 December 2014 |publisher=[[New Vision]] |via=[[Facebook]]}}</ref>
== Ebijjulizidwaamu ==
<references />
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011]
* [https://web.archive.org/web/20160303235549/http://www.monitor.co.ug/News/Education/-/688336/937814/-/11i7tss/-/index.html Omusomo Omupya ogw'Ekikula ky'abantu Gutongozeddwa] Archived
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
p31bquij4y75p0s2g6fixw7u8eku71i
David Kalwanga Lukyamuzi
0
12919
61332
55102
2026-07-11T16:43:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61332
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''David Kalwanga Lukyamuzi''' (yazaalibwa mu 1979 <ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Iis0VU1zZDIzTkNoeCtmaC8rZ0NQOVE9PSIsInZhbHVlIjoiV0J5alZhUFdWOXRkMHgzVmJYdWpSQT09IiwibWFjIjoiNWNmMzY2YTM0MjUxYjM2YWQ1N2MzN2EwODQ5ZWE1M2QzMTkzYmRhYzFjNmZmOTU4Njk0NjQwZjkzNDdmM2QyZCIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2026-03-21 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> ), [[:en:Demographics_of_Uganda|Munayuganda]] era nga munnabyabufuzi mu bubaka bwa Palamenti. Akiikirira Busujju County mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya yuganda]] ey'ekkumi n'ebbiri (2026–2031). Yalondebwa mu kulonda kwa bonna okwa 2026 mu tikiti ky’ekibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP). <ref>{{Cite news|title=NUP’s Kalwanga defeats Dombo in Busujju County race|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-s-kalwanga-defeats-dombo-in-busujju-county-race-5334620|access-date=5 March 2026|work=Daily Monitor}}</ref> <ref name=":0">{{Cite news|title=Opposition candidate Kalwanga wins Busujju County parliamentary seat|url=https://www.newvision.co.ug/category/uganda-elections/opposition-candidate-kalwanga-wins-busujju-seat-NV_226331|access-date=5 March 2026|work=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-05-19 |title=Politics: 🎥 WATCH: David Lukyamuzi sworn in as Busujju MP |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/watch-david-lukyamuzi-sworn-in-as-busujju-mp-NV_103067_032026 |access-date=2026-03-05 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-01-04 |title=Ex- minister Nyanzi battles 3 to reclaim Busujju County |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/ex-minister-nyanzi-battles-3-to-reclaim-busujju-county-3246912 |access-date=2026-03-05 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
David Lukyamuzi Kalwanga abadde mubaka wa Palamenti mu ssaza ly’e Busujju mu [[:en:Mityana_District|Disitulikiti y’e Mityana]] okuva mu 2016. Yaddamu okulondebwa n’ateekebwa mu gazeti mu butongole ku kisanja kya 2026–2031. <ref>{{Cite web |last=Nakibuule |first=Carolinah |title=MP Busujju Elect David Lukyamuzi Celebrates Gazette Confirmation of Victory |url=https://nilepost.co.ug/news/325160/mp-busujju-elect-david-lukyamuzi-celebrates-gazette-confirmation-of-victory |access-date=2026-03-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=Kalwanga Calls for Respect of NUP Vetting Results Ahead of 2026 Polls |url=https://nilepost.co.ug/news/291458/kalwanga-calls-for-respect-of-nup-vetting-results-ahead-of-2026-polls |access-date=2026-03-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Emabegako yakolako ng’omusomesa. <ref>{{Cite web |last=Commonwealth Parliamentary Conference |title=Biographies-65thCPC-Halifax-2022 |url=https://storage.grenadine.co/public.grenadine.co/global/1573/1669/322400d6d6b6573fbbd82c29c08f78ce.pdf}}</ref>
Kalwanga yasituka okumanyizibwa mu ggwanga lyonna mu 2017, we yawakanya ekiteeso ky’okuggya ekkomo ku myaka gya Pulezidenti. Ng’omubaka eyeetongodde akwatagana n’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM), yavumirira ennongoosereza mu nnyingo 102(b) eya Ssemateeka, n’alumiriza Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] okugezaako okukozesa [[:en:Parliament|Palamenti]] okutumbula ebyobufuzi by’omuntu ku bubwe. Ennyikira ye yaleeta omuwendo gw’ababaka abavuganya ku NRM oba NRM abawakanya ennongoosereza eno okutuuka ku 13. <ref>{{Cite web |title=Busujju MP Joins Anti-Age Limit Campaign : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/busujju-mp-joins-anti-age-limit-campaign |access-date=2026-03-05 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
Okusinziira ku akulira emisango mu disitulikiti Charles Rebero, Kalwanga owa National Unity Platform ye yawangula akalulu kano n’obululu 12,871. Munne ku lusegere, [[:en:Vincent_Nyanzi|Vincent Nyanzi]] owa National Resistance Movement yafuna obululu 11,537. <ref>{{Cite web |last=Namugerwa |first=Catherine |title=Kalwanga Wins Third Term as Busujju MP |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/314868/kalwanga-wins-third-term-as-busujju-mp |access-date=2026-03-05 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Busujju Constituency - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/constituencies/busujju-165/ |access-date=2026-03-05 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=cfeditoren |date=2025-06-30 |title=Mityana: Seven Candidates Target Kalwanga'S Busujju MP Seat |url=https://www.africa-press.net/uganda/all-news/mityana-seven-candidates-target-kalwangas-busujju-mp-seat |access-date=2026-03-05 |website=Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Election Update: Zaake, Lukyamuzi, and NUP Make Gains as NRM Retains Key Seats : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/election-update-zaake-lukyamuzi-and-nup-make-gains-as-nrm-retains-key-seats |access-date=2026-03-05 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
* Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri
* [[Paul Mwiru]]
* [[Rebecca Kadaga]]
* [[Francis Zaake]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
b6cuqkkvqoljstw4ywwjkkhscels7kz
Herbert Kabafunzaki
0
12920
61221
56953
2026-07-11T16:37:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61221
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Herbert Kabafunzaki''' musuubuzi era munnabyabufuzi [[:en:Uganda|MunnaUganda]] aweerezza nga Minisita omubeezi ow’abakozi, enkolagana y'emirimu n’amakolero okuva mu gwomukaga 2016. <ref name="New">{{cite web |author=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> Yalayizibwa wamu n'abalala aba kabineeti nga 22 Ogwomukaaga 2016. <ref>{{cite web |last=Edward Ssekika |first=and Sulaiman Kakaire |date=22 June 2016 |title=Cabinet: Museveni admits patronage played part in selection |url=http://www.observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160626081313/http://observer.ug/news-headlines/44933-cabinet-museveni-admits-patronage-played-part-in-selection |archive-date=26 June 2016 |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref>
Kabafunzaki ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalaamenti]] omulonde ow'Essaza ly'e Rubanda mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y’e Kabale]] era mmemba w’ekibiina kya Uganda, ki [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] . <ref>{{cite web |last=Odyek |first=John |date=20 February 2016 |title=FDC big guns frog marched out of Parliament |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417655/fdc-guns-frog-marched-parliament |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu Ggombolola y'e Rwamucucu, mu Ssaza lye Rukiga ,mu Disitulikiti y'e Rukiga, mu [[:en:Western_Region,_Uganda|ttundutundu ly'obugwanjuba]] bwa Uganda.Yasomera ku St. Mary's College Rushoroza ku misomo gya siniya.
== Emirimu gy’ebyobufuzi ==
Nga tannalondebwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalaamenti]] mu 2016, yaweereza ku lukiiko lwa [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]] ng'omukiise wa Makindye A Zooni ( leero emanyiddwa nga [[Ssabagabo|Ssaabagabo]] ), okuva mu 2011 okutuuka mu 2016 era oluvannyuma yakwatibwa lwa kujja nguzi ya sillingi za Uganda obukadde butaano okuva ewa Ssenkulu wa AYA group Uganda . <ref name="Throw">{{cite web |last=Muhereza |first=Robert |date=28 April 2014 |title=Wakiso councillor thrown out of Kabale NRM meeting |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wakiso-councillor-thrown-out-of-Kabale-NRM-meeting/-/688334/2295126/-/eagdixz/-/index.html |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref>
== Ebirala eby'okulowoozaako ==
Kigambibwa nti Kabafunzaki yaliko [[:en:Chief_executive_officer|Ssenkulu wa]] kkampuni ya Berteeen Business Systems kkampuni ya Uganda. <ref>{{cite web |last=Jaramogi |first=Patrick |date=4 April 2012 |title=Uganda to export fresh matooke to US |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300690/uganda-export-fresh-matooke-us |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>Mu biseera ebyayita yaweerezaako ng'omukiise w'eggwanga , ow'ekibiina ekifuga omupiira mu ggwanga ki (Federation of Uganda Football Associations) <ref>{{cite web |last=Katende |first=Norman |date=27 May 2013 |title=Bazirengedde floored in FUFA polls |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1321048/bazirengedde-floored-fufa-polls |accessdate=27 June 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== ebujuliziddwa ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]]
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
1b8u94kkifbh92vs0e1y3yfk89es1mz
Fred Nyanzi Ssentamu
0
12921
61447
56236
2026-07-11T16:46:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61447
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fred Nyanzi Ssentamu''' (yazaalibwa, 1971) era amanyiddwa nga '''Chairman Nyanzi''', munnayuganda munnabyabufuzi mulwanirizi w’eddembe, musuubuzi era omukulembeze w'ekiwayi kya banneekolera gyange mu [[National Unity Platform|kibiina kya National Unity Platform]] . <ref>{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2024-02-02 |title=Bobi Wine's brother Fred Nyanzi Sentamu graduates with Masters Degree |url=https://mbu.ug/2024/02/02/bobi-wine-elder-brother-fred-nyanzi-graduation/ |access-date=2026-03-24 |website=MBU |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-02-17 |title=BOBI WINE: NUP's Head of Mobilisation 'chairman' Nyanzi abducted |url=https://www.independent.co.ug/bobi-wine-nups-head-of-mobilisation-chairman-nyanzi-abducted/ |access-date=2026-03-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |last=News |first=Flash UG |last2=Uganda |first2=Flash |date=2020-12-18 |title=Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education |url=https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ |access-date=2026-03-24 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Fred Nyanzi Ssentamu yazaalibwa mu 1971 eri bazadde ba JW Ssentamu ne Margaret Nalunkuma eyali omusawo omujanjabi omutendeke. Yasomera ku somero lya pulayimale erya Kanoni oluvannyuma ne yeegatta ku ssomero lya Kasaka erya pulayimale. <ref name=":0">{{Cite web |last=News |first=Flash UG |last2=Uganda |first2=Flash |date=2020-12-18 |title=Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education |url=https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ |access-date=2026-03-24 |website=Flash Uganda Media |language=English}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNewsUganda2020">News, Flash UG; Uganda, Flash (2020-12-18). [https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ "Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education"]. ''Flash Uganda Media''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-24</span></span>.</cite><span data-ve-ignore=""> </span><span class="cs1-visible-error citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite web|cite web]]<nowiki>}}</nowiki></code>: </span><span class="cs1-visible-error citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code">|last1=</code> has generic name ([[Help:CS1 errors#generic name|help]])</span>
[[Category:CS1 errors: generic name]]</ref> Olwo yeeyongerayo ku ssomero lya pulayimale erya Bukalagi ne ssomero lya pulayimale era St. Herman lNkozi, gye yamalira ekibiina ekyokutaano .. Oluvannyuma lw’ekyo, yeegatta ku ku ssomero lya pulayimale erya City Primary School n’oluvannyuma ku ssomero lya Bikira Demonstration School, gye yamalira ekibiina ekyomusanvu. <ref name=":0" />
Yeegatta ku ku ssomero lya siniya erya [[Kololo High School]] , gye yali ekitundu ku ttiimu enzanyi y'ebikonde, era oluvannyuma n’asomera ku ssomero lya siniya erya Mityana Secondary School, n’amaliriza omutendera gwa siniya eyokuna (O-Level). <ref name=":0">{{Cite web |last=News |first=Flash UG |last2=Uganda |first2=Flash |date=2020-12-18 |title=Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education |url=https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ |access-date=2026-03-24 |website=Flash Uganda Media |language=English}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNewsUganda2020">News, Flash UG; Uganda, Flash (2020-12-18). [https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ "Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education"]. ''Flash Uganda Media''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-24</span></span>.</cite><span data-ve-ignore=""> </span><span class="cs1-visible-error citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite web|cite web]]<nowiki>}}</nowiki></code>: </span><span class="cs1-visible-error citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code">|last1=</code> has generic name ([[Help:CS1 errors#generic name|help]])</span>
[[Category:CS1 errors: generic name]]</ref> Yaddayo ku ku ssomero kya siniya erya Kololo High School ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya eyomukaaga ( A-Level studies ) nga tanneegatta ku [[yunivasite y'e Makerere]] , gye yafunira ddiguli ekwata ku ngeri abantu gyebabeeramu, gyebalowoozaamu n'okukwatagana n'ekitundu mwebali (degree in Social Sciences) . <ref name=":0" />
Nyanzi alina ddiguli eyookubiri mu misomo egikwata ku mirembe n'obutabanguko okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0">{{Cite web |last=News |first=Flash UG |last2=Uganda |first2=Flash |date=2020-12-18 |title=Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education |url=https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ |access-date=2026-03-24 |website=Flash Uganda Media |language=English}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNewsUganda2020">News, Flash UG; Uganda, Flash (2020-12-18). [https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ "Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education"]. ''Flash Uganda Media''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-24</span></span>.</cite><span data-ve-ignore=""> </span><span class="cs1-visible-error citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code"><nowiki>{{</nowiki>[[Template:Cite web|cite web]]<nowiki>}}</nowiki></code>: </span><span class="cs1-visible-error citation-comment" data-ve-ignore=""><code class="cs1-code">|last1=</code> has generic name ([[Help:CS1 errors#generic name|help]])</span>
[[Category:CS1 errors: generic name]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
</ref>
== Emirimu gye ==
Nyanzi yatandika emirimu gye ng'omukunzi era oluvannyuma n’ayingira ebyobufuzi ebinnyiikivu. Akola n’ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[National Unity Platform]] (NUP), gy’aweerezza nga ssaabakunzi . Omulimu gwe gulimu okutegeka abantu n'okuwagira kakuyege w'ebyobufuzi. <ref name=":1" /> Omulimu gwe guzingiramu okutegeka abantu n’okuwagira kampeyini z’ebyobufuzi. <ref name=":1" /> Yamanyika nnyo mu kiseera ky’ekisinde kya / omugendo gwa People Power. <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-10-23 |title=Churchill Sentamu contests for Youth MP, as father Nyanzi vies for Kawempe South MP |url=https://www.pulse.ug/story/churchill-sentamu-contests-for-youth-mp-as-father-nyanzi-vies-for-kawempe-south-mp-2025102310380286306 |access-date=2026-03-28 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> Mu 2021, yavuganya ku bubaka bwa paalamenti mu Kampala eyomumasekkati naye n’awangulwa. Akyagenda mu maaso n’okukola eby'obufuzi n’obukulembeze. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Senior |date=2025-02-17 |title=JUST IN: NUP Head of Mobilization, Nyanzi, Reportedly Abducted |url=https://thesource.co.ug/current-affairs/just-in-nup-head-of-mobilization-nyanzi-reportedly-abducted/ |access-date=2026-03-28 |website=The Source Reports |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]]
* [[National Unity Platform]] (NUP) .
* [[Ekisinde kya people power]]
* [[Kizza Besigye]]
* [[Yoweri Museveni]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2024-02-02 |title=Bobi Wine's brother Fred Nyanzi Sentamu graduates with Masters Degree |url=https://mbu.ug/2024/02/02/bobi-wine-elder-brother-fred-nyanzi-graduation/ |access-date=2026-03-24 |website=MBU |language=en-US}}
# {{Cite web |date=2025-02-17 |title=BOBI WINE: NUP's Head of Mobilisation 'chairman' Nyanzi abducted |url=https://www.independent.co.ug/bobi-wine-nups-head-of-mobilisation-chairman-nyanzi-abducted/ |access-date=2026-03-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}
# {{Cite web |last1=News |first1=Flash UG |last2=Uganda |first2=Flash |date=2020-12-18 |title=Chairman Nyanzi Fred: Biography, Early life and education |url=https://flashugnews.com/chairman-nyanzi-fred-biography-wife-politics-education/ |access-date=2026-03-24 |website=Flash Uganda Media |language=English}}
# {{Cite web |date=2025-10-23 |title=Churchill Sentamu contests for Youth MP, as father Nyanzi vies for Kawempe South MP |url=https://www.pulse.ug/story/churchill-sentamu-contests-for-youth-mp-as-father-nyanzi-vies-for-kawempe-south-mp-2025102310380286306 |access-date=2026-03-28 |website=Pulse Uganda |language=en}}
# {{Cite web |last=Reporter |first=Senior |date=2025-02-17 |title=JUST IN: NUP Head of Mobilization, Nyanzi, Reportedly Abducted |url=https://thesource.co.ug/current-affairs/just-in-nup-head-of-mobilization-nyanzi-reportedly-abducted/ |access-date=2026-03-28 |website=The Source Reports |language=en}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://nupuganda.org/ Omukutu gwa yintaneeti ogwa National Unity Platform]
9kp3rxxk1i6qcpsrt8d7z4umytyaq7a
Vincent Woboya
0
12922
61651
60630
2026-07-11T17:28:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61651
wikitext
text/x-wiki
'''Vincent Woboya''' (yazaalibwa nga 1 Ogwomusanvu 1974) Munnayuganda, [[:en:Public_administration|mukozi wa gavumenti]], [[:en:Emergency_management|akwasaganya ebigwa bitaraze]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] omulonde ow'eSsaza lye [[:en:Budadiri|Budadiri]] ey'eBuggwanjuba mu [[:en:Sironko_District|Disitulikiti y'e Sironko]] era nga memba mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]], ekibiina ekiri mu buyinza mu Uganda. <ref name="VW1">{{cite web |title=Parliament Of Uganda Members Of The 10th Parliament |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=320 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
Woboya ye [[:en:Whip_(politics)|nampala wa NRM]] mu [[:en:Bugisu_sub-region|kitundu kye Bugisu]] era mmemba ku bukiiko omuli'',akakwata ku gavumenti (State Authorities )n'ebitongole bya gavumenti (State Enterprises)'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku nsonga za Pulezidenti'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . <ref name="VW2">{{cite web |title=Uganda: Wolokoso – Empty House Confuses Adjumani MP |url=http://allafrica.com/stories/201607250742.html |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> <ref name="VW3">{{cite web |title=Presidential handshake refund draws mixed reactions |url=https://dispatch.ug/2017/04/28/presidential-handshake-refund-draws-mixed-reactions/ |publisher=DISPATCH |access-date=2026-04-18 |archive-date=2019-12-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20191216072741/http://dispatch.ug/2017/04/28/presidential-handshake-refund-draws-mixed-reactions/ |url-status=dead }}</ref>
Mu mwaka gwa 2006, bwe yali akola mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|ofiisi ya Ssaabaminisita]] (OPM), Woboya ng’ayambibwako [[:en:United_Nations_Development_Programme|UNDP]] <ref name="VW4">{{cite book |year=2007 |title=Landmine Monitor: Executive Summary 2007 |url=https://books.google.com/books?id=a0z-vydE7dsC&q=Humanitarian+Demining+Program+uganda&pg=PA31 |publisher=[[Cluster Munition Coalition|Landmine and Cluster Munition Monitor]] |isbn=9780973895520}}</ref> n’ekibiina kya [[:en:Danish_demining_group|Danish demining group]] (DDG) yakulembera okussa mu nkola enteekateeka y’okuggya bbomu mu bantu, ''National Mine Action Program (NMAP)'', mu bitundu by'[[:en:Northern_Uganda|Obukiikakkono bwa Uganda]] ebyakosebwa ennyo [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|obuyeeke9ra bwa LRA]] okumala emyaka 20.<ref name="VW5">{{cite web |title=Gone with the blast: The landmine problem |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1148008/gone-blast-landmine |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Kaweefube ono ow'omuggundu yaviirako okulangirira mu butongole Uganda ng'ensi etaliimu bbomu nga 10 Ogwekkuminebiri 2012. <ref name="VW7">{{cite web |title=Uganda declared free of landmines |url=https://www.interhealthworldwide.org/home/health-resources/health-alerts/2012/december/20/uganda-declared-free-of-landmines/ |publisher=[[InterHealth]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Woboya yazaalibwa Bumasifwa, ekyalo mu [[:en:Sironko_District|Disitulikiti y’e Sironko]], nga 1 Ogwomusanvu 1974 mu maka [[:en:Anglicanism|g’abakristayo]] agalimu abalenzi bataano n’omuwala omu. Wa kika kya ''Dunga'' ekya [[:en:Masaba_people|Bamasaba]], Taata we Francis Namugowa yali [[:en:Teacher|musomesa wa pulayimale]] ate nnyina Zita Wolayo Namugowa yali [[:en:Subsistence_agriculture|mulimi wa mmere y'awaka .]]
[[:en:Primary_education|Pulayimale]] ye yagisomera ku Bumasifwa Primary School <ref name="VW9">{{cite web |title=Bumasifwa Primary School |url=http://www.myspotfinder.com/listings/bumasifwa-primary-school/ |publisher=My Spot Finder}}</ref> ne Bumasaga Primary School e Mbale nga kwotadde ne ''Mbale Senior Secondary School'' gye yasomera eddala lya [[:en:O-level|siniya ey'okuna]] ne [[:en:GCE_Advanced_Level|siniya ey'omukaaga]] . Ng'omuyizi eyali asoma ng'ava waka, yatambulanga kiromita 6 okutuuka ku ssomero lye erya siniya. Yasooka okuberako mu bukulembeze ng'ali mu Siniya 3 bwe yalondebwa ku [[:en:Prefect|by'obulamu (Health Prefect)]] n’oluvannyuma nga Ssentebe wa kiraabu y'ebyafaayo mu ssomero eya [[:en:High_school_clubs_and_organizations|History Club]] mu Siniya ey'okutaano.
Woboya yeyongerayo nagenda ku [[:en:Makerere_University|Ssetendekero w'e Makerere]] ku misomo gya Yunivasite gye yatikkirwa mu 1997 n'afuna [[:en:Bachelor_of_Social_Science|diguli ya Social Science]] mu [[:en:Political_Science|Political Science]] n'okuddukanya [[:en:Public_Administration|emirimu gya gavumenti]] . Nga ali ku Ivory Tower, <ref name="VW10">http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1158602/makerere-ivory-tower</ref> Woboya yaweereza nga mmemba ku [[:en:Students'_representative_council|lukiiko olukiikirira Guild (GRC)]] . Era yaliko ssentebe w’ekibiina ''ekigatta abayizi b'e Budadiri'' era nga yaliko omukungu mu ''kibiina ekigatta abayizi b'e Mbale (MUMBASA)'' . Nga akyali mu ttendekero lye limu ery’amatendekero aga waggulu, Woboya yafuna [[:en:Master_of_Public_Administration|diguli eyookubiri mu public administration]] mu 2010.
Woboya alina satifikeeti mu [[:en:Administrative_law|Adminstrative law]] (2003) okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] ne [[:en:Postgraduate_diploma|dipulooma ey’oluvannyuma]] (2005) mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti n’okuddukanya emirimu okuva mu [[:en:Islamic_University_in_Uganda|yunivasite y’obusiraamu mu Uganda]] (IUIU). <ref name="VW1"/>
== Omulimu ==
Woboya yatandika omulimu gwe ogwo oluvannyuma lw’okusoma ng’omuyambi [[:en:Research_assistant|w’abanoonyereza]] ku ntandikwa ya 1997 mu ''kitongole ky’enteekateeka n’enkulaakulana mu [[:en:Makerere_University|Ssetendekero w’e Makerere]]'' gye yeetaba mu [[:en:Undergraduate_Research_Opportunities_Program|mukisa gw’okunoonyereza]] okw’emyezi ebiri . Oluvannyuma mu mwaka ogwo, yeegatta ku ''Gavumenti ez’ebitundu mu Disitulikiti y’e Mbale'' nga atwala e Gombolola mu kiseera ekyo Uganda we yali ekyuka okuva ku [[:en:Centralized_government|nkola ya gavumenti eya wakati]] okudda mu nkola ya [[:en:Decentralization|decentralized]] era n’aweereza mu kifo ekyo okumala emyaka ebiri.
Oluvannyuma yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:County_administrator|omumyuka wa CAO]] mu 1999 awo n’anyweza omulimu gwe ogw’okuba omukozi wa gavumenti ow’enkalakkalira. Mu 2000, [[:en:Sironko_District|Sironko]] bwe yafuulibwa Disitulikiti, Woboya yakyusibwa n’atwalibwa mu Disitulikiti eyali yakatekebwawo gye yaweereza mu kifo kye kimu okutuusa mu 2004 we yeegatta ku [[:en:Ministry_of_Public_Service_(Uganda)|minisitule evunaanyizibwa ku bakozi ba gavumenti]] ng'omuyambi wa w'omuwandiisi omukulu eri ''[[:en:Minister_of_State|Minisita omubeezi]] avunaanyizibwa ku [[:en:Public_service|bakozi ba gavumenti]]'' .
Mu 2005, Woboya yeegatta ku [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|ofiisi ya Ssaabaminisita]] (OPM) era n’aweereza ng’omumyuka omukulu ow'omumyuka wa Ssabaminisita. okutuusa mu 2010, yali aweerezza mu kifo ekyo nga P.A. wa [[:en:Moses_Ali|General Moses Ali]] ne [[:en:Tarsis_Kabwegyere|Professor Kabwegyere]] . Mu 2011, Woboya yalondebwa okubeera [[:en:Emergency_management|Principal Disaster Management Officer]] mu [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|ofiisi ya Ssaabaminisita]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 2015 lwe yalekulira okwegatta ku by'obufuzi . <ref name="VW13">{{Cite web |title=Budadiri East seat up for grabs as Nandala steps back |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/Budadiri-East-seat-up-for-grabs-as-Nandala-steps-back/2466686-2710690-format-xhtml-a2kbpy/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}http://mobile.monitor.co.ug/News/Budadiri-East-seat-up-for-grabs-as-Nandala-steps-back/2466686-2710690-format-xhtml-a2kbpy/index.html</ref>
Mu 2016, oluvannyuma lw’okuwangula obwa ssentebe bwa NRM mu Ssaza lye Budadiri ey'eBuvanjuba, Woboya yawangula akalulu ke akasooka ku tikiti y’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] era n’afuuka mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey’ekkumi]] ey'e [[:en:Uganda|Kkula ly'Africa]] . <ref name="VW23">{{cite web |title=Wadada no longer candidate in Mbale |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417465/wadada-candidate-mbale |publisher=[[Vision Group]]}}</ref> <ref name="VW33">{{cite web |title=MP Sasaga Contests Budadiri East Poll Results |url=https://article.wn.com/view/2016/02/29/MP_Sasaga_Contests_Budadiri_East_Poll_Results/ |publisher=wn.com}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Sironko (disitulikit)|Disitulikiti y’e Sironko]]
* [[Budadiri]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
cte25q70cttiv4k6ygbdzjqe8uc0e3i
Micheal Tusiime
0
12923
61291
56464
2026-07-11T16:41:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61291
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
'''Michael Tusiime''' (yazaalibwa nga 29 Ogwoluberyebyere 1973) Munnayuganda omukugu mu by'enfuna, [[:en:Tax_advisor|Eyeebuzibwako ku by'emisolo]], Muddukanya wemirimu era Munnabyabufuzi. Ye [[Parliament of Uganda|mubaka wa Palamenti]] eyalondebwa ku Munisipaali y’e [[:en:Mbarara|Mbarara]]<ref name="MT2">{{Cite web |title=TUSIIME MICHAEL |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=237 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> era nga ye mubaka wa [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda.<ref name="MT1">{{Cite web |date=12 November 2014 |title=2016 Elections: Tusiime Vows to Unseat Bitekyerezo in Mbarara |url=http://www.chimpreports.com/2016-elections-tusiime-vows-to-unseat-bitekyerezo-in-mbarara/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref> Tusiime mmemba ku ''[[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] akavunaanyizibwa ku bukiiko, ebitongole ebifuga amateeka n'ebitongole bya gavumenti'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa ku nsonga za Pulezidenti'' mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="MT3">{{Cite web |date=24 January 2017 |title=Mzee is missing a "Presidential Handshake" to maintain the Presidential Jet! |url=https://minbane.wordpress.com/2017/01/24/httpwp-mep1xtjg-47b/ |publisher=MinBane}}</ref><ref name="MT5">{{Cite web |date=15 January 2021 |title=36 government officials shared Shs6 billion oil bonus – MPs |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/36-government--officials--Shs6-billion-oil--bonus---MPs/688334-3785692-kxrsir/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
Tusiime ye ssentebe eyatandikawo ekitongole kya ''Interventions For Rural Transformation'' (IFORT), akulira kkampuni ya ''Tusiime Foundation'' eyatandikibwawo, [[:en:Board_member|mmemba ku lukiiko olufuzi]] olwa ''Iron Bridge Finance'' (IBF) era nga ye [[:en:Research_fellow|munoonyereza omutuuze]] mu ''Agency for Transformation'' (AFT). Yakolako n’emirimu gy’okulabirira n’ekitongole ekivunaanyizibwa ku musolo [[Uganda Revenue Authority|ekya Uganda Revenue Authority]] (URA) okuva mu 1997 okutuuka mu 2010 n’emirimu emirala; Tusiime yaliko [[:en:Liaison_officer|omukwanaganya]] wa pulezidenti wa Republic of Sierra Leone era nga yaliko omuwabuzi ku kunoonyereza ku [[:en:IMF|IMF]] ’s resident tax adviser mu Uganda.<ref name="MT6">{{Cite web |title=Bitekyerezo Faces Stiff Challenge From Old Rival, New Entrants |url=http://allafrica.com/stories/201508240958.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Tusiime yazaalibwa mu [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]] [[:en:Ankole_sub-region|mu kitundu ky'e Ankole]] nga 29 Ogwolubereberye 1973 mu maka [[:en:Ankole|g'Abangereza]] [[:en:Ankole|ag'Ababanyankole]] . Pulayimale yagisomera mu disitulikiti gy’ewaabwe e Mbarara ng’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya PLE]] mu 1986. Oluvannyuma yasomera mu ssomero lya Ntare School ne [[Namilyango College]] okusoma [[:en:GCE_Ordinary_Level|O-Level]], n’afuna [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya UCE]] mu 1990, n’oluvannyuma mu Mbarara High School mu [[:en:GCE_Advanced_Level|A-Level]] gye yafunira [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya UACE]] mu 1993.
Tusiime yayongera okugenda mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’eMakerere]] gye yatikkirirwa mu 1997 n’afuna [[:en:Bachelor_of_Social_Science|diguli eyookubiri]] mu by’enfuna. Nga akyali mu Ssettendekero lye limu erya waggulu, yafuna [[:en:Postgraduate_certificate|diguli eyookubiri]] mu [[:en:Monitoring_and_evaluation|Project Monitoring and Evaluation]] n’endala mu [[:en:Public_administration|Public administration]] and Management mu mwaka gwa 2012. Tusiime era alina [[:en:Master's_degree|diguli eyookubiri mu Economic Policy & Planning]] okuva mu University ye Makerere, yafuuka Executive masters mu kuddukanya bizinensi okuva mu Guglielmo Marconi University mu Italy, Eyatikkirwa diguli eyookubiri mu mateeka okuva mu Cumbria University ne satifikeeti mu [[:en:Alternative_dispute_resolution|Arbitration & Alternative Dispute Resolution]] n’endala mu ''Practical Skills & Techniques mu [[:en:Multilateral_trade_negotiations|International Negotiations]]'', okuva mu [[:en:Multilateral_trade_negotiations|kitongole ky’amawanga amagatte ekikola ku kutendeka n’okunoonyereza]] (UNITAR) e Geneva.<ref name="MT6">{{Cite web |title=Bitekyerezo Faces Stiff Challenge From Old Rival, New Entrants |url=http://allafrica.com/stories/201508240958.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Tusiime kati muyizi wa PhD(Dr of Economics) mu University ya Graduate Studies in Management, ''UGSM – Monarch Business School'' mu Switzerland.
== Omulimu gwe ==
Tusiime bwe yafuna diguli ye eyasooka, yakwata emirimu gy’okulabirira mu kitongole ky’omusolo [[Uganda Revenue Authority|ekya Uganda Revenue Authority]], okuva mu 1997 okutuuka mu 2010, n’afuna okumanya kungi mu kuddukanya emisolo mu nkola eno. Mu 2011, yatandikawo ''ekitongole kya Interventions For Rural Transformation'' (IFORT) ne ''Tusiime Foundation'' ; ebibiina mw’akyaweereza n’okutuusa kati nga ssentebe akulira emirimu.
Mu 2010, Tusiime yalekulira mu URA okwegatta ku [[:en:Multilateral_trade_negotiations|byobufuzi eby’okulonda]] nga munnabyabufuzi eyeetongodde oluvannyuma lw’okugwa mu kaseera katono n’ekibiina [[National Resistance Movement|kya NRM]] mu kalulu k’ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza.<ref name="MT7">{{Cite web |title=Police deploys heavily in Mbarara Municipality as Medard Bitekyerezo wins |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1283033/police-deploys-heavily-mbarara-municipality-medard-bitekyerezo-wins#sthash.ZlAWERCw.dpuf |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Olw'okuwangulwa mu kulonda kwa 2011, Tusiime yakola obukodyo mu kulonda kwa palamenti okwa 2016 n'adda ku tikiti ya NRM, ku mulundi guno n'awangula omulabe we Medard Bitekyerezo mu kalulu k'ekibiina ne mu [[:en:Multilateral_trade_negotiations|kulonda kwa bonna]] n'afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palamenti ey'ekkumi]] mu [[Yuganda|pearl ya Afrika]] ng'akiikirira Munisipaali y'e Mbarara.<ref name="MT8">{{Cite web |title=Dr Bitekyerezo loses NRM Mbarara primaries, refutes defeat |url=https://www.youtube.com/watch?v=vM204Sl-1M0 |publisher=YouTube}}</ref><ref name="MT9">{{Cite web |title=Vision Group presenter takes Mbarara |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1407483/vision-presenter-takes-mbarara |publisher=[[Vision Group]]}}</ref>
Mu Palamenti ey’ekkumi, Tusiime aweereza ku ''[[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] akavunaanyizibwa ku bukiiko, abakulu mu mateeka n’ebitongole by’eggwanga'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku nsonga za Pulezidenti'' mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi.<ref name="MT3">{{Cite web |date=24 January 2017 |title=Mzee is missing a "Presidential Handshake" to maintain the Presidential Jet! |url=https://minbane.wordpress.com/2017/01/24/httpwp-mep1xtjg-47b/ |publisher=MinBane}}</ref> Ku ntandikwa ya 2017, Tusiime yaleeta [[:en:Motion_(parliamentary_procedure)|ekiteeso]] ekyali kigenderera okunoonyereza ku mbeera ‘okukwatagana kw’omukono gwa pulezidenti’ okwa Shs6b mwe kwagabanyizibwa mu bakungu ba gavumenti 42 nga [[:en:Motion_(parliamentary_procedure)|omubalirizi w’ebitabo bya gavumenti]] tamanyi .<ref name="MT10">{{Cite web |title=Select Committee Starts Probe into the Shs6bn Handshake Saga |url=http://www.theugandatoday.com/news/2017/01/select-committee-starts-probe-into-the-shs6bn-handshake-saga/ |publisher=Uganda Today}}</ref><ref name="MT11">{{Cite web |date=15 January 2021 |title=Speaker Kadaga throws out Justice Kavuma's 'stupid' order |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Speaker-Kadaga--Justice-Kavuma-order-Parliament/688334-3513024-79a0iq/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Ebikwata ku muntu ==
Michael Tusiime mufumbo ne Prilla Kabagambe Tusiime era balina abaana basatu; Gareth Atamba Tusiime, Shane Akunda Tusiime ne Michelle Amanda Tusiime.
== Laba ne ==
== Ebijjuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ji15ls0o5qyhzwdedtjbykhhmuzzcc0
Serapio Rukundo
0
12924
61642
56879
2026-07-11T17:28:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61642
wikitext
text/x-wiki
'''Serapio Rukundo''' Munnayuganda, [[:en:Accountant|mubazi wa bitabo]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Yali [[:en:Ministry_of_Tourism,_Wildlife_and_Antiquities_(Uganda)|Minisita w'ebyobulambuzi]] mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]], okuva nga 1 Omwezi ogwomukaaga 2006 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011. <ref name="Appointed">{{cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archivedate=11 December 2014 |accessdate=4 April 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineeti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yasuulibwa mu kabineeti n'asikizibwa [[:en:Agnes_Akiror|Agnes Akiror]] .<ref>https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments</ref> Era yaweereza ng'[[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka omulonde wa Paalamenti]] ng'akiikirira [[:en:Kabale|Munisipaali y'e Kabale]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2011. Mu kiseera ky'okulonda kw'eggwanga okwa 2011, yawangulwa '''Andrew Baryayanga''' ku kifo kya paalamenti ekya Munisipaali y'e Kabale .<ref name="Defeat2">{{cite web |last=Muhereza |first=Robert |date=20 February 2011 |title=Uganda: Minister Rukundo Concedes Defeat |url=http://allafrica.com/stories/201102210014.html |accessdate=4 April 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala) via [[AllAfrica.com]]}}</ref>
== Obuvo bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]] nga 6 Omwezi ogwokuna1952. Yasomera ku [[:en:Ntare_School|ssomero lya Ntare]] . Serapio Rukundo alina [[:en:Bachelor_of_Commerce|ddiguli esooka mu by'obusuubuzi]] ,ng'essira yalissa nnyo ku [[:en:Accounting|kubala ebitabo]], gyeyafuna okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda <ref>{{Cite web |title=Makerere University |url=https://www.mak.ac.ug/ |access-date=2022-02-15 |website=Makerere University |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Kabale Ready For UPE Pupils, Says Rukundo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1275038 |access-date=2022-02-15 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Makerere University {{!}} What to do near Kampala Serena |url=https://www.serenahotels.com/kampala/experiences/makerere-university |access-date=2022-03-01 |website=Kampala Serena Hotel |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
Okuva mu 1976 okutuuka mu 1978, yakola ng’[[:en:Accountant|omubazi w’ebitabo]] mu kkolero ery'obwanannyini [[:en:Lumber|ery'embaawo]] erya Mvule Saw Mill. Olwo yaweerezaako nga omubazi w'ebitabo omukulu ku kkolero ly'embawo erya Woods Industries Corporation Limited, kkampuni endala ey’obwannannyini, okuva mu 1978 okutuuka mu 1980. Mu 1980 yagenda mu [[:en:Uganda_Development_Bank|Uganda Development Bank]], naakola ng'addukanya eby'okubala ebitabo okutuusa mu 1989. Mu 1989, yalondebwa okubeera omubazi w'ebitabo omukule ku kkampuni y'eggwanga enzimbi y'amayumba n'ebizimbe eya [[:en:National_Housing_and_Construction_Corporation|National Housing And Construction Corporation]] naawereza mu kifo ekyo okumala ebbanga lya myaka kkumineebiri okutuusa 2001. Mu 2001 ku myaka 49, yayingira eby'obufuzi, naavuganya ku kifo kya paalamenti ekya [[:en:Kabale|Munisipaali y’e Kabale]] . Yawangula era n’addamu okulondebwa mu 2006. Wabula mu 2011, yawangulwa ku kifo kye,b ekya paalamenti nga 18 Ogwokusatu, <ref name="Defeat">{{Cite web |last=Muhereza |first=Robert |date=20 February 2011 |title=Uganda: Minister Rukundo Concedes Defeat |url=http://allafrica.com/stories/201102210014.html |access-date=4 April 2015}}</ref> era naggyibwa mu kkabineeti nga 27 Ogwokutaano. <ref name="Dropped">{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=4 March 2015 |via=[[Facebook]]}}</ref>
== Obutakkaanya ==
Mu myaka etaano gye yamala nga Minisita w’eggwanga ow’ebyobulambuzi, yavunaanibwa emisango ebiri:
# Bwe yali alabiseeko mu kakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo mu Paalamenti ya yuganda mu gwekkumineebiri 2009, yeegaana okulagira okuteeka wooteeri etannaggwa ku lukalala lw’ebifo ebyategekebwa okukyaza ababaka mu [[:en:Commonwealth_Heads_of_Government_Meeting_2007|lukiiko lw’abakulira gavumenti ye Byenfuna nga 2007]] olwatula [[:en:Capital_city|mu kibuga ekikulu Kampala]], ekya Uganda . J&M Hotel yafuna sente za gavumenti eziwerera daala obuwumbi bwa Uganda USh2.7 ( ssente ezikunnukkiriza mu bukadde bwa Uganda.1.2 mu 2007), nga wabulayo ennaku bbiri zokka okutuka ku lunaku lw’okuggulawo olukungaana lw'amawanga agali mu luse olumu ne Bungereza (CHOGM) 2007, teyategeka lukungaana lwa ttabamiruka era tewali mubaka yasulayo kubanga yali ekyazimbibwa, okusinziira ku lipoota eyafulumizibwa [[:en:Auditor_General|omubalirizi w’ebitabo]] bya gavumenti . <ref>{{cite web |last=Bwambale |first=Taddeo |date=20 December 2009 |title="I Only Recommended J&M Hotel for a Loan A" – Serapio Rukundo |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/704878 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150411032141/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/704878 |archivedate=11 April 2015 |accessdate=4 April 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref>
# Mu Mwezi gwomusanvu ogwa 2011, eyali Minisita w’ebyobulambuzi mu ggwanga yategeeza nti tamanyi nnyo pulojekiti ya ''Protected Areas Management and Sustainable Use'' (PAMSU) wansi wa minisitule y’ebyobulambuzi. "Rukundo naye yakkirizza nti yawagira ekiteeso ky'okwongeramu obukadde bwa ddoola za Amerika 43, okulabika ng'okumaliriza emirimu egitannaggwa nga tebafunye lipoota ku ngeri obukadde bwa ddoola za Amerika 38 ezaaliwo emabega gye zaasaasaanyizibwamu". "Rukundo yakkirizza nti pulojekiti ya PAMSU yalina obuzibu era nti tewali mugaso gwa ssente". Bino byonna byaliwo mu misango gy’akakiiko akanoonyereza ku bigambibwa nti ensimbi z’ekitongole [[:en:Uganda_Wildlife_Authority|kyebyobulambuzi Uganda Wildlife Authority]] zaakozesebwa bubi. Ssentebe w’akakiiko kano, [[:en:George_Kanyeihamba|omulamuzi eyawummula George Kanyeihamba]] yalambulula minisita eyawummula nga talina busobozi. <ref>{{cite web |last=Rupiny |first=David |date=19 July 2011 |title=You Are Incompetent, Kanyeihamba Blasts Former Minister Rukundo |url=http://ugandaradionetwork.com/a/story.php?s=35452 |accessdate=4 April 2015 |publisher=Uganda Radio Network}}</ref>
== Ensonga ze ng'omuntu ==
Serapio Rukundo mufumbo. Kigambibwa nti anyumirwa nnyo [[:en:Music|ennyimba]] . Ono [[:en:National_Resistance_Movement|wa kibiina kya byabufuzi ekya National Resistance Movement .]] <ref>{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Opposition gunning for top position in Kabale’s hills |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/opposition-gunning-for-top-position-in-kabale-s-hills-1475882 |access-date=2026-03-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Kabale residents reject NRM election results |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-03-26 |website=New Vision}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
afdn4q896w01k8ujyp17qfnjyu9ipum
Phillip Wafula Ogutu
0
12925
61614
47437
2026-07-11T17:19:34Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61614
wikitext
text/x-wiki
'''Phillip Wafula Oguttu''' (yazaalibwa nga enakku zomwezi 21 omwezi ogwe kuuminebiri 1952) munnamawulire era munnabyabufuzi era munauganda. Ono yaliko [[:en:Leader_of_Opposition_(Uganda)|omukulembeze w'oludda oluvuganya gavumenti]] mu [[Parliament of Uganda|mulukiiko olukulu oluteseza egwanga lya Uganda]].<ref name=":32">{{cite web|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wafula-Oguttu-sets-off-storm-in-Parliament/-/688334/2422936/-/ny17elz/-/index.html|title=Wafula Oguttu Sets Off Storm In Parliament|date=18 August 2014|accessdate=21 April 2015|first=|last=|newspaper=[[Daily Monitor]]}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 31 omwezi ogwo luberyeberye 2014, n'adda mu bigere bya [[Nandala Mafabi]],<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=652021&CatID=1|title=Wafula Oguttu New Leader of Opposition|accessdate=21 April 2015|date=3 February 2014|first=Charles|last=Etukuri|newspaper=[[New Vision|New Vision Mobile]] (Kampala)}}</ref> era n'akikwata okutuusa mu mwezi gwomukaga 2016 lwe yakwasa [[Winnie Kiiza]] ekifo kino.<ref>{{Cite web|url=http://www.parliament.go.ug/index.php/about-parliament/parliamentary-news/859-kiiza-takes-over-lop-office|title=Kiiza takes over LOP office|last=Bukuwa|first=Charles|website=Parliament of the Republic of Uganda|access-date=28 May 2017}}</ref>
Oguttu yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka wolukiiko olukulu olwegwanga]](MP) mu saaza lya Bukhooli , ekitundu mu [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y’e Bugiri,mukitundu kye Busoga, mubugwanjubwa bwa Uganda,]]<ref name="Profile2">{{cite web|accessdate=22 April 2015|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=732.000000&const=Bukooli+County+Central&dist_id=16.000000&distname=Bugiri|date=May 2011|website=[[Parliament of Uganda]]|title=Profile of Phillip Wafula Oguttu, Member of Parliament for "Bukhooli County Central", Bugiri District}}</ref> omulimu gwe yakola okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.<ref name=":0">{{Cite news|url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417597/parliament-leader-opposition-wafula-ogutu-loses-bukooli-seat|title=Wafula Oguttu exits Parliament|last=Bikala|first=Moses|date=19 February 2016|work=New Vision|access-date=28 May 2017}}</ref> Ye mmemba w’ekibiina kya Uganda ekivuganya gavumenti [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|ekya Forum for Democratic Change]] (FDC)era nga y’omwogezi waakyo.<ref name="Home2">{{cite web|first=Asuman|last=Musobya|date=4 May 2012|accessdate=21 April 2015|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Bukhooli-MP-in-latrines-for-coffee-seedlings-drive/-/688334/1399048/-/1016165z/-/index.html|title=Bukhooli MP In Latrines-for-Coffee Seedlings Drive|newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)|archive-date=19 November 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181119225618/https://www.monitor.co.ug/News/National/Bukhooli-MP-in-latrines-for-coffee-seedlings-drive/-/688334/1399048/-/1016165z/-/index.html|url-status=dead}}</ref>
Oguttu era y’omu ku baatandikawo olupapula lwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'', olw’obwannannyini olufulumira [[Lungereza|mu Lungereza olufuluma]] buli lunaku mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2022-08-05|title=Founders, managers celebrate The Monitor|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/founders-managers-celebrate-the-monitor-3904036|access-date=2024-02-01|website=Monitor|language=en}}</ref>
== Ebimukwatako ==
Oguttu yazaalibwa mu Gombolola lye Buhehe , [[Disitulikiti ya Busia|mu Disitulikiti y’e Busia]], mu makka ga Wafula Olago, omuzira mu [[:en:World_War_II|Ssematalo owo II,]] ne Lucia Aguttu. we yazaalibwa, kitaawe yali akolera mu kkampuni emu essima ebinnya bya [[:en:Borehole|nayikondo]] e Butaleja. [[:en:Samia_tribe_(Luhya)|Musamya.]] Wafula yakuzibwa ku kyalo Mbajja, mu Gombolola lyaLumino , mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]]. Ekitundu eky'obufuzi mu kiseera ekyo kyali kimanyiddwa nga [[:en:Bukedi_District|Disitulikiti y'e Bukedi]] era nga kirimu Disitulikiti y'e Busia neleero, [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Tororo]], [[Pallisa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pallisa]], [[Butaleja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Butaleja]], ne [[Kibuku (disitulikit)|Disitulikiti ye Kibuku]].<ref>{{cite web|accessdate=22 April 2015|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/26/449320|date=7 August 2005|title=Can Uganda's Economy Support More Districts?|last=Ocwich|first=Denis|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> Erinnya lye "Oguttu" mu buwangwa bw'Abasamya liweebwa omuntu eyazaalibwa ku bbalaza oba mu lusuku emabega w'ennyumba.<ref name="Who2">{{cite web|url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Wafula-Oguttu-s-first-100-days-as-Leader-of-Opposition/-/689844/2364970/-/item/0/-/uyke4kz/-/index.html|title=Wafula Oguttu's First 100 Days As Leader of Opposition|accessdate=5 June 2015|date=29 June 2014|first=Solomon|last=Arinaitwe|newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref>
Wafula yakula ne bannyina bataano ne baganda be basatu.<ref name="Who3">{{cite web|url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Wafula-Oguttu-s-first-100-days-as-Leader-of-Opposition/-/689844/2364970/-/item/0/-/uyke4kz/-/index.html|title=Wafula Oguttu's First 100 Days As Leader of Opposition|accessdate=5 June 2015|date=29 June 2014|first=Solomon|last=Arinaitwe|newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref> Kitaawe yaffa mu 1960 ng’akyali muyizi mu kibiina kya pulayimale ekyokubbiri.<ref name="Who4">{{cite web|url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Wafula-Oguttu-s-first-100-days-as-Leader-of-Opposition/-/689844/2364970/-/item/0/-/uyke4kz/-/index.html|title=Wafula Oguttu's First 100 Days As Leader of Opposition|accessdate=5 June 2015|date=29 June 2014|first=Solomon|last=Arinaitwe|newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref> Olw’okuba yali muyizi mugezi, yasoma ku bwereere okuvamu pulayimale okutuuka ku tendekero ekkulu wadde nga yali ava mu maka agalimu obwavu.<ref name="Who">{{cite web|url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Wafula-Oguttu-s-first-100-days-as-Leader-of-Opposition/-/689844/2364970/-/item/0/-/uyke4kz/-/index.html|title=Wafula Oguttu's First 100 Days As Leader of Opposition|accessdate=5 June 2015|date=29 June 2014|first=Solomon|last=Arinaitwe|newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref> Yagenda mu Bugiri eya leero mu Busoga mu 1980 yakyuka ddala mu bujjuvu n'afuuka [[:en:Musoga|Omusoga]] ajjude .<ref name=":33">{{cite web|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wafula-Oguttu-sets-off-storm-in-Parliament/-/688334/2422936/-/ny17elz/-/index.html|title=Wafula Oguttu Sets Off Storm In Parliament|date=18 August 2014|accessdate=21 April 2015|first=|last=|newspaper=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Oguttu yasomera Lumino Mill Hill Primale , Bukedi College Kachonga, ne [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] kusomo lya pulayimale ne siniya.<ref name="Willhe2">{{cite web |accessdate=6 June 2015|newspaper=[[The Observer (Uganda)]]|url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=29939:will-oguttu-deliver-as-leader-of-opposition|title=Will Oguttu Deliver As Leader of Opposition?|last=Edris Kiggundu|first=and Sulaiman Kakaire|date=3 February 2014}}</ref> Mu 1974, yafuna Dipuloma mu Lulimi Oluchina okuva mu [[:en:Beijing_Language_Institute|Beijing Language Institute.]]<ref name="Willhe3">{{cite web |accessdate=6 June 2015|newspaper=[[The Observer (Uganda)]]|url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=29939:will-oguttu-deliver-as-leader-of-opposition|title=Will Oguttu Deliver As Leader of Opposition?|last=Edris Kiggundu|first=and Sulaiman Kakaire|date=3 February 2014}}</ref>Era alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts mu biwandiiko n'ebyenfuna by'ebyobufuzi]] okuva mu [[:en:Beijing_University|yunivasite y'e Beijing]].<ref name="Willhe4">{{cite web |accessdate=6 June 2015|newspaper=[[The Observer (Uganda)]]|url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=29939:will-oguttu-deliver-as-leader-of-opposition|title=Will Oguttu Deliver As Leader of Opposition?|last=Edris Kiggundu|first=and Sulaiman Kakaire|date=3 February 2014}}</ref>Alina Satifikeeti mu mu byempuliziganya mu Luswayiri, eyafunibwa mu 1978 okuva mu [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]].<ref name=":3">{{cite web|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wafula-Oguttu-sets-off-storm-in-Parliament/-/688334/2422936/-/ny17elz/-/index.html|title=Wafula Oguttu Sets Off Storm In Parliament|date=18 August 2014|accessdate=21 April 2015|first=|last=|newspaper=[[Daily Monitor]]}}</ref> Era alina dipuloma eyoluvanyuma lwa Diguli mu by'amawulire okuva mu [[:en:University_of_Cardiff|yunivasite y'e Cardiff]].<ref name="Willhe5">{{cite web |accessdate=6 June 2015|newspaper=[[The Observer (Uganda)]]|url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=29939:will-oguttu-deliver-as-leader-of-opposition|title=Will Oguttu Deliver As Leader of Opposition?|last=Edris Kiggundu|first=and Sulaiman Kakaire|date=3 February 2014}}</ref>
== Omulimu ==
Oguttu yatandika emirimu gye mu 1973 ng'omuyambi wa bbanka mu [[Bank of Uganda]]. Yaliko omusunsuzi w’ekitongole ekifulumya ebitabo e Tanzania.<ref name=":13">{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/An-interview-with-Mandela-changed-my-life---Wafula-Oguttu/691232-2109370-abt0vrz/index.html|title=An interview with Mandela changed my life - Wafula Oguttu|work=Daily Monitor|access-date=28 May 2017}}</ref> okuva mu 1977 okutuuka mu 1979. Yagenda mu maaso n’okukola nga [[:en:Editor|omumyuka]]<ref name=":12">{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/An-interview-with-Mandela-changed-my-life---Wafula-Oguttu/691232-2109370-abt0vrz/index.html|title=An interview with Mandela changed my life - Wafula Oguttu|work=Daily Monitor|access-date=28 May 2017}}</ref> [[:en:Editor|womusunsuzi]] n’oluvannyuma omuwandiisi omukulu mu lupapula lwa ''Weekly Topic'', olulimi Olungereza, okuva mu 1979 okutuuka mu 1992. Era yaweereza [[:en:Lecturer|ng’omusomesa omuyambi]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e tendekero lye Makerere]] wakati wa 1981 ne 1985. Ye n’abalala yatandikawo olupapula lw’amawulire ''olwa Daily Monitor'' mu 1992, okukkakkana ng’afuuse [[:en:Editor-in-chief|omusunsuzi omukulu]] nga tannavaayo mu 2004.<ref name=":1">{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/An-interview-with-Mandela-changed-my-life---Wafula-Oguttu/691232-2109370-abt0vrz/index.html|title=An interview with Mandela changed my life - Wafula Oguttu|work=Daily Monitor|access-date=28 May 2017}}</ref> Ye ssentebe omukulu ow’essomero lya Santa Lucia Basic School.<ref name="Willhe">{{cite web |accessdate=6 June 2015|newspaper=[[The Observer (Uganda)]]|url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=29939:will-oguttu-deliver-as-leader-of-opposition|title=Will Oguttu Deliver As Leader of Opposition?|last=Edris Kiggundu|first=and Sulaiman Kakaire|date=3 February 2014}}</ref>
Oguttu emirimu gy'ebyobufuzi yagitandika nga munnabyabufuzi mu by'amawulire mu myaka gya 1970 bwe yali omuyambi w'omusunsuzi mu lupapula lwa ''Weekly Topic'' . Yagenda mu maaso n’okukola ennyo mu byobufuzi by’amawulire mu myaka gya 1980 mu kiseera ekyo bwe yali omusunsuzi omukulu ow’olupapula olwogeddwako waggulu. Ku nkomerero y’emyaka gya 1980, yasooka okubeera mu ofiisi ye ey’ebyobufuzi nga Kansala wa LCI mu [[:en:Nakawa_Division|Nakawa Divizoni]] . Gavumenti yagezaako okuba n’obuyinza ku miko gye egy’ebyobufuzi ku ntandikwa y’emyaka gya 1990, kyokka kino kyamuleetera okulekulira mu ''Weekly Topic'' mu 1992. Oluvannyuma yatandikawo Daily Monitor mumwaka gwe gumu, ng’olupapula lw’amawulire olwali luwakanya gavumenti mu kiseera ekyo. Yaddukanya ekitongole kya ''[[Daily Monitor]]'' ng’omuwandiisi omukulu okutuusa lwe yawummula mu 2004. Mu kiseera ekyo mwe yatandikawo [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|ekibiina kya Forum for Democratic Change]] (FDC) ne [[Kizza Besigye|Kiiza Besigye]] n’abalala.
Yeesimbawo mu kulonda kwo lukiiko lwegwanga olukulu okwasooka mu 2006 ku tikiti ya FDC, ngayimiridde mu kitundu kyesazza lya Bukhooli.kyokka okukkakkana ng’awanguddwa [[Fred Mukisa]].<ref name=":2">{{Cite news|url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1279872/oguttu-fight-bukholi-jiggers|title=Will Oguttu fight Bukholi jiggers?|date=29 October 2010|work=New Vision|access-date=28 May 2017}}</ref>Mu 2011 Mukulonda kwa bonna,yesimbawo mukifo kyekimu,nawangula eyali akwatidde ekibiina kya NRM Hajji Siraji Lyavala[[Hajji Siraji Lyavala|]] Wabula teyasobola kukwata kifo (Eyai awangudde Mukisa mukalulu akomunda.<ref name=":22">{{Cite news|url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1279872/oguttu-fight-bukholi-jiggers|title=Will Oguttu fight Bukholi jiggers?|date=29 October 2010|work=New Vision|access-date=28 May 2017}}</ref>Teyasobola kukwata ntebbe eyo mu 2016 mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna wabula]] n’akubwa [[Solomon Silwany]] owa NRM.<ref>{{cite web|url=http://www.observer.ug/news-headlines/37177-one-year-later-how-has-oguttu-led-the-opposition|title=One Year Later, How Has Oguttu Led The Opposition?|first=Deo|last=Walusimbi|accessdate=21 April 2015|date=5 April 2015|newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref>
Nga 31 omwezi omuberyeberye 2014, yalondebwa okubeera omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti mu lukiiko lwe gwanga olukulu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> Era yatuula ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa palamenti]] buno wammanga :
* Akakiiko akalonda abantu
* Akakiiko kebyenfuna
* Akakiiko akavunaanyizibwa ku by’amawulire n’empuliziganya
== Ebinnyonnyola Omuntu ==
Mu kiseera kino Oguttu mufumbo ne Alice Oguttu. Balina abaana bataano ab’obulenzi n’abaana babiri ab’obuwala. Wabula yalina omukyala owookubiri Freda eyafa mu July wa 2012 gwe yazaala naye abaana babiri ab’obulenzi. <ref name="Family">{{cite web |last=Mulondo |first=Emmanuel |date=10 July 2012 |title=Government To Revamp Busoga Hospitals As MP Wafula's Wife Is Laid To Rest |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-revamp-Busoga-hospitals-MP-Wafula-s-wife-laid-to-rest/-/688334/1449466/-/o15cft/-/index.html |accessdate=22 April 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref> Ye wa nzikiriza [[:en:Catholic_Church|ya Rooma Katolika.]]<ref name="Profile">{{cite web|accessdate=22 April 2015|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=732.000000&const=Bukooli+County+Central&dist_id=16.000000&distname=Bugiri|date=May 2011|website=[[Parliament of Uganda]]|title=Profile of Phillip Wafula Oguttu, Member of Parliament for "Bukhooli County Central", Bugiri District}}</ref>
Oguttu abadde awagira abalimi mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bugiri]] emirundi egiwera. Waliwo ekiseera, yawaayo endokwa zemwanyi za kaawa 30,000 eri abalimi mu kitundu kye okutumbula ebyenfuna by'amaka, kyokka n'ateekawo akakwakkulizo nti "abantu abalina kaabuyonjo" bokka be bagenda okuganyulwamu.<ref name="Home">{{cite web|first=Asuman|last=Musobya|date=4 May 2012|accessdate=21 April 2015|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Bukhooli-MP-in-latrines-for-coffee-seedlings-drive/-/688334/1399048/-/1016165z/-/index.html|title=Bukhooli MP In Latrines-for-Coffee Seedlings Drive|newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)|archive-date=19 November 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181119225618/https://www.monitor.co.ug/News/National/Bukhooli-MP-in-latrines-for-coffee-seedlings-drive/-/688334/1399048/-/1016165z/-/index.html|url-status=dead}}</ref>
* [[Parliament of Uganda|olukiiko olukulu olutesezza egwanga lya Uganda]]
* [[Olukalala lw'ebibiina by'obufuzi mu Uganda]]
* [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]]
* [[Butaleja (disitulikit)|Disitulikiti y’e Butaleja]]
* [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]]
Abakujulira{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
lxdp4aalzbskqagzz4953g1u5uvw2i5
61906
61614
2026-07-11T18:13:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61906
wikitext
text/x-wiki
'''Phillip Wafula Oguttu''' (yazaalibwa nga enakku zomwezi 21 omwezi ogwe kuuminebiri 1952) munnamawulire era munnabyabufuzi era munauganda. Ono yaliko [[:en:Leader_of_Opposition_(Uganda)|omukulembeze w'oludda oluvuganya gavumenti]] mu [[Parliament of Uganda|mulukiiko olukulu oluteseza egwanga lya Uganda]].<ref name=":32">{{cite web|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wafula-Oguttu-sets-off-storm-in-Parliament/-/688334/2422936/-/ny17elz/-/index.html|title=Wafula Oguttu Sets Off Storm In Parliament|date=18 August 2014|accessdate=21 April 2015|first=|last=|newspaper=[[Daily Monitor]]}}</ref> Yalondebwa ku kifo ekyo nga 31 omwezi ogwo luberyeberye 2014, n'adda mu bigere bya [[Nandala Mafabi]],<ref>{{cite web|url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=652021&CatID=1|title=Wafula Oguttu New Leader of Opposition|accessdate=21 April 2015|date=3 February 2014|first=Charles|last=Etukuri|newspaper=[[New Vision|New Vision Mobile]] (Kampala)}}</ref> era n'akikwata okutuusa mu mwezi gwomukaga 2016 lwe yakwasa [[Winnie Kiiza]] ekifo kino.<ref>{{Cite web|url=http://www.parliament.go.ug/index.php/about-parliament/parliamentary-news/859-kiiza-takes-over-lop-office|title=Kiiza takes over LOP office|last=Bukuwa|first=Charles|website=Parliament of the Republic of Uganda|access-date=28 May 2017}}</ref>
Oguttu yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka wolukiiko olukulu olwegwanga]](MP) mu saaza lya Bukhooli , ekitundu mu [[:en:Bugiri_District|Disitulikiti y’e Bugiri,mukitundu kye Busoga, mubugwanjubwa bwa Uganda,]]<ref name="Profile2">{{cite web|accessdate=22 April 2015|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=732.000000&const=Bukooli+County+Central&dist_id=16.000000&distname=Bugiri|date=May 2011|website=[[Parliament of Uganda]]|title=Profile of Phillip Wafula Oguttu, Member of Parliament for "Bukhooli County Central", Bugiri District}}</ref> omulimu gwe yakola okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.<ref name=":0">{{Cite news|url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417597/parliament-leader-opposition-wafula-ogutu-loses-bukooli-seat|title=Wafula Oguttu exits Parliament|last=Bikala|first=Moses|date=19 February 2016|work=New Vision|access-date=28 May 2017}}</ref> Ye mmemba w’ekibiina kya Uganda ekivuganya gavumenti [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|ekya Forum for Democratic Change]] (FDC)era nga y’omwogezi waakyo.<ref name="Home2">{{cite web|first=Asuman|last=Musobya|date=4 May 2012|accessdate=21 April 2015|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Bukhooli-MP-in-latrines-for-coffee-seedlings-drive/-/688334/1399048/-/1016165z/-/index.html|title=Bukhooli MP In Latrines-for-Coffee Seedlings Drive|newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)|archive-date=19 November 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181119225618/https://www.monitor.co.ug/News/National/Bukhooli-MP-in-latrines-for-coffee-seedlings-drive/-/688334/1399048/-/1016165z/-/index.html|url-status=dead}}</ref>
Oguttu era y’omu ku baatandikawo olupapula lwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'', olw’obwannannyini olufulumira [[Lungereza|mu Lungereza olufuluma]] buli lunaku mu Uganda.<ref>{{Cite web |date=2022-08-05|title=Founders, managers celebrate The Monitor|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/founders-managers-celebrate-the-monitor-3904036|access-date=2024-02-01|website=Monitor|language=en}}</ref>
== Ebimukwatako ==
Oguttu yazaalibwa mu Gombolola lye Buhehe , [[Disitulikiti ya Busia|mu Disitulikiti y’e Busia]], mu makka ga Wafula Olago, omuzira mu [[:en:World_War_II|Ssematalo owo II,]] ne Lucia Aguttu. we yazaalibwa, kitaawe yali akolera mu kkampuni emu essima ebinnya bya [[:en:Borehole|nayikondo]] e Butaleja. [[:en:Samia_tribe_(Luhya)|Musamya.]] Wafula yakuzibwa ku kyalo Mbajja, mu Gombolola lyaLumino , mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]]. Ekitundu eky'obufuzi mu kiseera ekyo kyali kimanyiddwa nga [[:en:Bukedi_District|Disitulikiti y'e Bukedi]] era nga kirimu Disitulikiti y'e Busia neleero, [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Tororo]], [[Pallisa (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pallisa]], [[Butaleja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Butaleja]], ne [[Kibuku (disitulikit)|Disitulikiti ye Kibuku]].<ref>{{cite web|accessdate=22 April 2015|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/26/449320|date=7 August 2005|title=Can Uganda's Economy Support More Districts?|last=Ocwich|first=Denis|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> Erinnya lye "Oguttu" mu buwangwa bw'Abasamya liweebwa omuntu eyazaalibwa ku bbalaza oba mu lusuku emabega w'ennyumba.<ref name="Who2">{{cite web|url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Wafula-Oguttu-s-first-100-days-as-Leader-of-Opposition/-/689844/2364970/-/item/0/-/uyke4kz/-/index.html|title=Wafula Oguttu's First 100 Days As Leader of Opposition|accessdate=5 June 2015|date=29 June 2014|first=Solomon|last=Arinaitwe|newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref>
Wafula yakula ne bannyina bataano ne baganda be basatu.<ref name="Who3">{{cite web|url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Wafula-Oguttu-s-first-100-days-as-Leader-of-Opposition/-/689844/2364970/-/item/0/-/uyke4kz/-/index.html|title=Wafula Oguttu's First 100 Days As Leader of Opposition|accessdate=5 June 2015|date=29 June 2014|first=Solomon|last=Arinaitwe|newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref> Kitaawe yaffa mu 1960 ng’akyali muyizi mu kibiina kya pulayimale ekyokubbiri.<ref name="Who4">{{cite web|url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Wafula-Oguttu-s-first-100-days-as-Leader-of-Opposition/-/689844/2364970/-/item/0/-/uyke4kz/-/index.html|title=Wafula Oguttu's First 100 Days As Leader of Opposition|accessdate=5 June 2015|date=29 June 2014|first=Solomon|last=Arinaitwe|newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref> Olw’okuba yali muyizi mugezi, yasoma ku bwereere okuvamu pulayimale okutuuka ku tendekero ekkulu wadde nga yali ava mu maka agalimu obwavu.<ref name="Who">{{cite web|url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Wafula-Oguttu-s-first-100-days-as-Leader-of-Opposition/-/689844/2364970/-/item/0/-/uyke4kz/-/index.html|title=Wafula Oguttu's First 100 Days As Leader of Opposition|accessdate=5 June 2015|date=29 June 2014|first=Solomon|last=Arinaitwe|newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref> Yagenda mu Bugiri eya leero mu Busoga mu 1980 yakyuka ddala mu bujjuvu n'afuuka [[:en:Musoga|Omusoga]] ajjude .<ref name=":33">{{cite web|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wafula-Oguttu-sets-off-storm-in-Parliament/-/688334/2422936/-/ny17elz/-/index.html|title=Wafula Oguttu Sets Off Storm In Parliament|date=18 August 2014|accessdate=21 April 2015|first=|last=|newspaper=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Oguttu yasomera Lumino Mill Hill Primale , Bukedi College Kachonga, ne [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] kusomo lya pulayimale ne siniya.<ref name="Willhe2">{{cite web |accessdate=6 June 2015|newspaper=[[The Observer (Uganda)]]|url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=29939:will-oguttu-deliver-as-leader-of-opposition|title=Will Oguttu Deliver As Leader of Opposition?|last=Edris Kiggundu|first=and Sulaiman Kakaire|date=3 February 2014}}</ref> Mu 1974, yafuna Dipuloma mu Lulimi Oluchina okuva mu [[:en:Beijing_Language_Institute|Beijing Language Institute.]]<ref name="Willhe3">{{cite web |accessdate=6 June 2015|newspaper=[[The Observer (Uganda)]]|url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=29939:will-oguttu-deliver-as-leader-of-opposition|title=Will Oguttu Deliver As Leader of Opposition?|last=Edris Kiggundu|first=and Sulaiman Kakaire|date=3 February 2014}}</ref>Era alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts mu biwandiiko n'ebyenfuna by'ebyobufuzi]] okuva mu [[:en:Beijing_University|yunivasite y'e Beijing]].<ref name="Willhe4">{{cite web |accessdate=6 June 2015|newspaper=[[The Observer (Uganda)]]|url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=29939:will-oguttu-deliver-as-leader-of-opposition|title=Will Oguttu Deliver As Leader of Opposition?|last=Edris Kiggundu|first=and Sulaiman Kakaire|date=3 February 2014}}</ref>Alina Satifikeeti mu mu byempuliziganya mu Luswayiri, eyafunibwa mu 1978 okuva mu [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]].<ref name=":3">{{cite web|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Wafula-Oguttu-sets-off-storm-in-Parliament/-/688334/2422936/-/ny17elz/-/index.html|title=Wafula Oguttu Sets Off Storm In Parliament|date=18 August 2014|accessdate=21 April 2015|first=|last=|newspaper=[[Daily Monitor]]}}</ref> Era alina dipuloma eyoluvanyuma lwa Diguli mu by'amawulire okuva mu [[:en:University_of_Cardiff|yunivasite y'e Cardiff]].<ref name="Willhe5">{{cite web |accessdate=6 June 2015|newspaper=[[The Observer (Uganda)]]|url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=29939:will-oguttu-deliver-as-leader-of-opposition|title=Will Oguttu Deliver As Leader of Opposition?|last=Edris Kiggundu|first=and Sulaiman Kakaire|date=3 February 2014}}</ref>
== Omulimu ==
Oguttu yatandika emirimu gye mu 1973 ng'omuyambi wa bbanka mu [[Bank of Uganda]]. Yaliko omusunsuzi w’ekitongole ekifulumya ebitabo e Tanzania.<ref name=":13">{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/An-interview-with-Mandela-changed-my-life---Wafula-Oguttu/691232-2109370-abt0vrz/index.html|title=An interview with Mandela changed my life - Wafula Oguttu|work=Daily Monitor|access-date=28 May 2017}}</ref> okuva mu 1977 okutuuka mu 1979. Yagenda mu maaso n’okukola nga [[:en:Editor|omumyuka]]<ref name=":12">{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/An-interview-with-Mandela-changed-my-life---Wafula-Oguttu/691232-2109370-abt0vrz/index.html|title=An interview with Mandela changed my life - Wafula Oguttu|work=Daily Monitor|access-date=28 May 2017}}</ref> [[:en:Editor|womusunsuzi]] n’oluvannyuma omuwandiisi omukulu mu lupapula lwa ''Weekly Topic'', olulimi Olungereza, okuva mu 1979 okutuuka mu 1992. Era yaweereza [[:en:Lecturer|ng’omusomesa omuyambi]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e tendekero lye Makerere]] wakati wa 1981 ne 1985. Ye n’abalala yatandikawo olupapula lw’amawulire ''olwa Daily Monitor'' mu 1992, okukkakkana ng’afuuse [[:en:Editor-in-chief|omusunsuzi omukulu]] nga tannavaayo mu 2004.<ref name=":1">{{Cite news|url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/An-interview-with-Mandela-changed-my-life---Wafula-Oguttu/691232-2109370-abt0vrz/index.html|title=An interview with Mandela changed my life - Wafula Oguttu|work=Daily Monitor|access-date=28 May 2017}}</ref> Ye ssentebe omukulu ow’essomero lya Santa Lucia Basic School.<ref name="Willhe">{{cite web |accessdate=6 June 2015|newspaper=[[The Observer (Uganda)]]|url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=29939:will-oguttu-deliver-as-leader-of-opposition|title=Will Oguttu Deliver As Leader of Opposition?|last=Edris Kiggundu|first=and Sulaiman Kakaire|date=3 February 2014}}</ref>
Oguttu emirimu gy'ebyobufuzi yagitandika nga munnabyabufuzi mu by'amawulire mu myaka gya 1970 bwe yali omuyambi w'omusunsuzi mu lupapula lwa ''Weekly Topic'' . Yagenda mu maaso n’okukola ennyo mu byobufuzi by’amawulire mu myaka gya 1980 mu kiseera ekyo bwe yali omusunsuzi omukulu ow’olupapula olwogeddwako waggulu. Ku nkomerero y’emyaka gya 1980, yasooka okubeera mu ofiisi ye ey’ebyobufuzi nga Kansala wa LCI mu [[:en:Nakawa_Division|Nakawa Divizoni]] . Gavumenti yagezaako okuba n’obuyinza ku miko gye egy’ebyobufuzi ku ntandikwa y’emyaka gya 1990, kyokka kino kyamuleetera okulekulira mu ''Weekly Topic'' mu 1992. Oluvannyuma yatandikawo Daily Monitor mumwaka gwe gumu, ng’olupapula lw’amawulire olwali luwakanya gavumenti mu kiseera ekyo. Yaddukanya ekitongole kya ''[[Daily Monitor]]'' ng’omuwandiisi omukulu okutuusa lwe yawummula mu 2004. Mu kiseera ekyo mwe yatandikawo [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|ekibiina kya Forum for Democratic Change]] (FDC) ne [[Kizza Besigye|Kiiza Besigye]] n’abalala.
Yeesimbawo mu kulonda kwo lukiiko lwegwanga olukulu okwasooka mu 2006 ku tikiti ya FDC, ngayimiridde mu kitundu kyesazza lya Bukhooli.kyokka okukkakkana ng’awanguddwa [[Fred Mukisa]].<ref name=":2">{{Cite news|url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1279872/oguttu-fight-bukholi-jiggers|title=Will Oguttu fight Bukholi jiggers?|date=29 October 2010|work=New Vision|access-date=28 May 2017}}</ref>Mu 2011 Mukulonda kwa bonna,yesimbawo mukifo kyekimu,nawangula eyali akwatidde ekibiina kya NRM Hajji Siraji Lyavala[[Hajji Siraji Lyavala|]] Wabula teyasobola kukwata kifo (Eyai awangudde Mukisa mukalulu akomunda.<ref name=":22">{{Cite news|url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1279872/oguttu-fight-bukholi-jiggers|title=Will Oguttu fight Bukholi jiggers?|date=29 October 2010|work=New Vision|access-date=28 May 2017}}</ref>Teyasobola kukwata ntebbe eyo mu 2016 mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna wabula]] n’akubwa [[Solomon Silwany]] owa NRM.<ref>{{cite web|url=http://www.observer.ug/news-headlines/37177-one-year-later-how-has-oguttu-led-the-opposition|title=One Year Later, How Has Oguttu Led The Opposition?|first=Deo|last=Walusimbi|accessdate=21 April 2015|date=5 April 2015|newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref>
Nga 31 omwezi omuberyeberye 2014, yalondebwa okubeera omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti mu lukiiko lwe gwanga olukulu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Daily_Monitor</ref> Era yatuula ku [[:en:Parliamentary_committees|bukiiko bwa palamenti]] buno wammanga :
* Akakiiko akalonda abantu
* Akakiiko kebyenfuna
* Akakiiko akavunaanyizibwa ku by’amawulire n’empuliziganya
== Ebinnyonnyola Omuntu ==
Mu kiseera kino Oguttu mufumbo ne Alice Oguttu. Balina abaana bataano ab’obulenzi n’abaana babiri ab’obuwala. Wabula yalina omukyala owookubiri Freda eyafa mu July wa 2012 gwe yazaala naye abaana babiri ab’obulenzi. <ref name="Family">{{cite web |last=Mulondo |first=Emmanuel |date=10 July 2012 |title=Government To Revamp Busoga Hospitals As MP Wafula's Wife Is Laid To Rest |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-to-revamp-Busoga-hospitals-MP-Wafula-s-wife-laid-to-rest/-/688334/1449466/-/o15cft/-/index.html |accessdate=22 April 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref> Ye wa nzikiriza [[:en:Catholic_Church|ya Rooma Katolika.]]<ref name="Profile">{{cite web|accessdate=22 April 2015|url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=732.000000&const=Bukooli+County+Central&dist_id=16.000000&distname=Bugiri|date=May 2011|website=[[Parliament of Uganda]]|title=Profile of Phillip Wafula Oguttu, Member of Parliament for "Bukhooli County Central", Bugiri District}}</ref>
Oguttu abadde awagira abalimi mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bugiri]] emirundi egiwera. Waliwo ekiseera, yawaayo endokwa zemwanyi za kaawa 30,000 eri abalimi mu kitundu kye okutumbula ebyenfuna by'amaka, kyokka n'ateekawo akakwakkulizo nti "abantu abalina kaabuyonjo" bokka be bagenda okuganyulwamu.<ref name="Home">{{cite web|first=Asuman|last=Musobya|date=4 May 2012|accessdate=21 April 2015|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Bukhooli-MP-in-latrines-for-coffee-seedlings-drive/-/688334/1399048/-/1016165z/-/index.html|title=Bukhooli MP In Latrines-for-Coffee Seedlings Drive|newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)|archive-date=19 November 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181119225618/https://www.monitor.co.ug/News/National/Bukhooli-MP-in-latrines-for-coffee-seedlings-drive/-/688334/1399048/-/1016165z/-/index.html|url-status=dead}}</ref>
* [[Parliament of Uganda|olukiiko olukulu olutesezza egwanga lya Uganda]]
* [[Olukalala lw'ebibiina by'obufuzi mu Uganda]]
* [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]]
* [[Butaleja (disitulikit)|Disitulikiti y’e Butaleja]]
* [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]]
Abakujulira{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
s65peugkuxf9ght4l7wmo3csmy40not
Nathan Byanyima, omusajja omulala
0
12926
61544
54261
2026-07-11T17:13:23Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61544
wikitext
text/x-wiki
'''Nathan Byanyima''' (yazaalibwa nga 27 Ogwomunaana ,1956) [[:en:Uganda|MunnaUganda]] yinginiya, omukozi w'ensonga z'abantu era munnabyabufuzi . Akiikirira abantu b’e Bukanga mu bukiika kono, [[Isingiro (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Isingiro]] mu [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]] ng’omubaka wa palaamenti. <ref>{{Cite web |date=2021-01-22 |title=Nathan Byanyima's supporters walk out on Museveni |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nathan-byanyima-s-supporters-walk-out-on-museveni-1559428 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-10-22 |title=Ankole, Kigezi hotspots to watch |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/ankole-kigezi-hotspots-to-watch-5239838 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Kamurari, Byanyima in tight race for Bukanga North |url=https://www.newvision.co.ug/news/1537141/kamurari-byanyima-tight-race-bukanga-north |access-date=2025-12-13 |website=New Vision}}</ref> Yeegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] . <ref name=":0">{{Cite web |last=Mugasha |first=Alex |title=Let Me Serve My Last Term and Retire- Says Nathan Byanyima After Winning NRM Flag for Bukanga |url=https://nilepost.co.ug/nathan%20byanyima/273821/let-me-serve-my-last-term-and-retire-says-nathan-byanyima-after-winning-nrm-flag-for-bukanga |access-date=2025-07-27 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Emirimu ==
Byanyima ye yali akwatidde ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) bendera mu kitundu kya Bukanga ,mu bukiika kono mu kulonda kwa Uganda okwa 2026. <ref>{{Cite web |last=PARLIAMENT OF UGANDA |title=Parliament of Uganda |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IkdYRk00N0RIR0M4d21wR3hXVFhNdGc9PSIsInZhbHVlIjoiYzhra2NqSkZFZDNaVGdiU1I4QXdhUT09IiwibWFjIjoiY2MyYmZjY2YwZjQxMTBlMzEwNjA4MGU3N2MwYWE4NjI1ZDJmZWZlZGYwMmJlYTAzMDk5YWM0MzY4NjY3MDM3NCIsInRhZyI6IiJ9 |url-status= |website=Parliament of Uganda}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |last=Mugasha |first=Alex |title=Let Me Serve My Last Term and Retire- Says Nathan Byanyima After Winning NRM Flag for Bukanga |url=https://nilepost.co.ug/nathan%20byanyima/273821/let-me-serve-my-last-term-and-retire-says-nathan-byanyima-after-winning-nrm-flag-for-bukanga |access-date=2025-07-27 |website=Nilepost News |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMugasha">Mugasha, Alex. [https://nilepost.co.ug/nathan%20byanyima/273821/let-me-serve-my-last-term-and-retire-says-nathan-byanyima-after-winning-nrm-flag-for-bukanga "Let Me Serve My Last Term and Retire- Says Nathan Byanyima After Winning NRM Flag for Bukanga"]. ''Nilepost News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-07-27</span></span>.</cite></ref> Era mu kiseera kino ye mubaka wa palaamenti mu kitundu kye kimu. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-11-06 |title=Byanyima: The new peace broker in Parliament |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/byanyima-the-new-peace-broker-in-parliament-NV_174285 |access-date=2025-07-27 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Nathan Byanyima Bounces Back Into Bukanga MP Race |url=https://ugandaradionetwork.net/story/nathan-byanyima-bounces-back-into-bukanga-mp-race |access-date=2025-07-27 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Bukanga North MP Nathan Byanyima – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/hands-off-uedcl-lawmakers-battle-plot-to-privatize-power-supply/bukanga-north-mp-nathan-byanyima/ |access-date=2025-12-13 |website=parliamentwatch.ug}}</ref> Mu [[:en:Parliament_of_Uganda|palaamenti ya Uganda]], Byanyima aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by’okuzimba n’eby’entambula. . <ref>{{Cite web |title=Committee on Physical Infrastructure – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-physical-infrastructure/ |access-date=2025-07-27 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
=== Omulimu gwe ogwebyobufuzi ===
Nga 19 Omwezi gwomusanvu 2025, Nathan Byanyima yalangirirwa ng’omukwasi wa bendera y’ekibiina [[National Resistance Movement|kya National Resistance Movement]] (NRM) mu Bukanga,mu bukiika kono nga beetegekera okulonda kwa bonna okwa 2026 .Oluvannyuma lw’okuwangula akalulu ka pulayimale k’ekibiina n’obululu 30,302 (69 ku 100), n’awangula Julius Tumuhimbise (5,845; 13 ku 100) ne Jeremiah Kamurari (4,590; ebitundu 9 ku buli 100). Oluvannyuma lw’okulangirilwa, yagambye nti agenderera kunoonya kuddamu kulondebwa ku kisanja kye yayogeddeko ng’ekyasembayo mu palamenti (2026 okutuuka 2031). <ref>{{Cite web |last=Mugasha |first=Alex |title=Let Me Serve My Last Term and Retire- Says Nathan Byanyima After Winning NRM Flag for Bukanga |url=https://nilepost.co.ug/index.php/news/273821/let-me-serve-my-last-term-and-retire-says-nathan-byanyima-after-winning-nrm-flag-for-bukanga |access-date=2025-12-13 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Mu mwezigwokuminogumu wa 2013, Byanyima yavuganya ku kifo ky’omubaka wa Palaamenti mu Ssaza ly’e Bukanga ng’obwannakyewa, kino kyaddirira eyali mu palaamenti, Gregory Matovu okufa era ekifo nga kikalu. <ref>{{Cite web |date=2021-01-22 |title=Kangwagye wins Bukanga- by election |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kangwagye-wins-bukanga-by-election-1559544 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref>Mu kulonda kuno, waaliwo abeesimbyewo abalala bana nga mw'otwalidde Steven Kangwagye eyali ku kaadi ya NRM, Shafique Dembe eyali ku kaadi ya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC), ne Abel Tumusime eyali yeetongodde. [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|.]] <ref>{{Cite web |date=2021-01-22 |title=Kangwagye wins Bukanga- by election |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kangwagye-wins-bukanga-by-election-1559544 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Byanyima yafuna obululu 16946 n’awangulwa Steven Kangwagye eyawangudde n’obululu 18,204 mu kulonda okw’okubiri. <ref>{{Cite web |date=2021-01-22 |title=Kangwagye wins Bukanga- by election |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kangwagye-wins-bukanga-by-election-1559544 |access-date=2025-12-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=NRM's Kangwagye wins Bukanga by-election |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2025-12-13 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |title=NRM Wins Bukanga Parliamentary seat : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/nrm-wins-bukanga-parliamentary-seat |access-date=2025-12-13 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Lilian Aber|Lillian Aber, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Ruth Achieng|Ruth Achieng, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[Concy Aciro|Concy Aciro, omuwandiisi w’ebitabo]]
* Perez Ahabwe nga bwe kiri
* [[Grace Akello|Omukisa Akello]]
* [[Jennifer Alanyo]]
* [[Alice Kaboyo]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
foaja7gce4co3eldpynuek991hhnmz1
Geoffrey Lutaaya
0
12927
61167
57974
2026-07-11T16:35:33Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61167
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Geoffrey Lutaaya''' muyimbi MunnaUganda, musuubuzi era munnabyabufuzi, eyaweerezako nga [[Member of parliament|Mmemba wa Paalamenti]] ow'eSsaza ly'e Kakuuto, Disitulikiti y'e Kyotera, wansi w’ekibiina kya [[National Unity Platform]] (NUP) mu [[Parliament of Uganda|Paalaamenti ya Uganda]] ey’ekkuminEemu okuva mu 2021 okutuuka mu 2026.<ref>{{Cite web |url=https://www.gcic.go.ug/wp-content/uploads/2023/10/MEMBERS-OF-THE-11TH-PARLIAMENT-2021-2026-1-2.pdf |title=MEMBERS OF THE 11TH PARLIAMENT (2021-2026)In an interview in 2025 |access-date=2026-04-19 |archive-date=2026-04-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260416024346/https://www.gcic.go.ug/wp-content/uploads/2023/10/MEMBERS-OF-THE-11TH-PARLIAMENT-2021-2026-1-2.pdf |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-18 |title=NUP loses 23 Parliamentary Seats |url=https://www.independent.co.ug/nup-loses-23-parliamentary-seats/ |access-date=2026-03-04 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Ye yatandikawo ekibiina ky’abayimbi ( Band) ekya De Nu Eagles.<ref name=":0">{{Cite web |last=Nangonzi |first=Yudaya |date=2019-09-04 |title=Artistes have their eyes on political offices come 2021 |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/artistes-have-their-eyes-on-political-offices-come-2021/ |access-date=2025-11-19 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Lutaaya yazaalibwa omugenzi Nelson Kaboggoza (Taata).<ref name=":2">{{Cite web |date=2022-05-08 |title=Geoffrey Lutaya Biography, His Music Profile, Age, Education, Wife, Real Name, Net Worth |url=https://www.ugmuziki.com/artists/geoffrey-lutaya |access-date=2025-11-19 |website=Ugmuziki Online Audio Streaming Platform |language=en}}</ref> Lutaaya yasomera ku ssomero lya Mitti Ebiri Primary School e Kyotera n’amaliriza pulayimale ye ku Mbuye Primary School e Rakai. Oluvannyuma yagenda mu Kololo High School, kyokka n’avaawo nga tannatuula bigezo bya siniya ey'okuna (Uganda Certificate of Education,O-level) ng’omulimu gwe ogw’okuyimba gutandika okukula. Oluvannyuma yatuula ebigezo by'omutendera` gwa siniya ey'okuna (O-levels ) ku Makerere Day and Evening School for Adults (MAECA).<ref name=":2" />
== Emirimu gye ==
=== Ennyimba ===
Lutaaya amanyiddwa ng'omu ku bantu abakola ennyimba z'ebibiina mu [[Yuganda|Uganda]]. Ye yatandikawo Da Nu Eagles Band.<ref name=":1">{{Cite web |last=Ruby |first=Josh |date=2021-03-30 |title=Geoffrey Lutaaya not ready to 'expire' musically |url=https://mbu.ug/2021/03/31/geoffrey-lutaaya-not-ready-to-expire-musically/ |access-date=2025-11-19 |website=MBU |language=en-US}}</ref> Omulimu gwe mu kisaawe ky'okuyimba gubaddewo okumala ebbanga ddene ng'ayimba mu bifo eby'enjawulo, okukwata ennyimba, n'ebivvulu.
Oluvannyuma lw’okufuuka munnabyabufuzi,yategeeza nti tagenda kulekera awo muziki. Mu Gwokubiri 2025, ye yali munnakatemba omukulu mu kivvulu kya "Love Memories".Ekivvulu ekyategekebwa ku [[Sheraton Kampala Hotel]] Gardens gye yakubira ennyimba wamu ne bandi ye okumala ekiseera ekiwanvu”.<ref name="pulse.ug">{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Geoffrey Lutaaya's 'Love Memories' concert leaves fans thrilled |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaayas-love-memories-concert-leaves-fans-thrilled-2025021615061734364 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref>
==== Ezimu ku Nnyimba ze ====
Lutaaya amanyiddwa okuyingira eby'obufuzi eby’okulonda ku kaadi y'ekibiina kya [[National Unity Platform]] era n'alondebwa ng’omubaka wa Paalaamenti ow'Essza lye Kakuuto mu kulonda kwa bonna okwa 2021. Mu Paalamenti abadde mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kawuka ka siriimu n’ensonga ezikwatagana nabyo<ref>[https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2024-11/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20HIVAIDS%20AND%20RELATED%20MATTERS.pdf MEMBERSHIP OF THE COMMITTEE ON HIV/AIDS AND RELATED MA{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Geoffrey Lutaaya's 'Love Memories' concert leaves fans thrilled |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaayas-love-memories-concert-leaves-fans-thrilled-2025021615061734364 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}TTERS]</ref>
Mu mwaka gwa 2021, yatonera ESsaza lye Kakuuto ambyulensi empya eyali n'ebikozesebwa mu kujjanjaba okuyambako mu kutambuza abalwadde mu kiseera ky'ekirwadde kya (”COVID-19 ).<ref name="pulse.ug"/> Oluvannyuma yayongerako ambyulensi ey'okubiri mu kitundu kino okusobola okulongoosa embeera y'eby'obulamu mu kitundu kye.<ref>[https://blizz.co.ug/6634/singer-big-eyes-ex-fiance-debbie-nantongo-sets-introduction-dates-with-new-lover Geoffrey Lutaaya Emulates Ssegirinya, Donates Second Ambulance To Kakuuto Constitue{{Cite web |date=2025-02-16 |title=Geoffrey Lutaaya's 'Love Memories' concert leaves fans thrilled |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaayas-love-memories-concert-leaves-fans-thrilled-2025021615061734364 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}ncy]</ref>
Mu mboozi ey'akafubo gye yalimu mu 2025, yagamba nti okulondebwa kwe ng’omubaka wa Paalamenti kye kimu ku birooto bye eby’obuto ebyatuukirira, era n’akiteeka ku kuba nti yali amanyi eby'obufuzi ku myaka emito ennyo bwe yali agenda ne kitaawe omuserikale ku nsonga z’okukolagana n’abantu b’omu kitundu.<ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Solomon |date=2025-01-25 |title=Geoffrey Lutaaya reveals his childhood dream of becoming MP came true in 2021 election |url=https://mbu.ug/2025/01/25/geoffrey-lutaaya-reveals-his-childhood-dream-of-becoming-mp-came-true-in-2021-election/ |access-date=2025-11-19 |website=MBU |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Lutaaya ye mwami w'omuyimbi, Irene Namatovu nga naye mmemba omukulu mu kibiina kya Da Nu Eagles Band.<ref>{{Cite web |date=2024-09-02 |title=Geoffrey Lutaaya breaks silence on dating rumours with Faridah Nakazibwe |url=https://www.pulse.ug/story/geoffrey-lutaaya-faridah-nakazibwe-dating-rumours-2024090308253814167 |access-date=2025-11-19 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[National Unity Platform|Omukutu gw'Obumu bw'Eggwanga]]
* [[Okuyimba mu Uganda|Omuziki gwa Uganda]]
* [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda|Olukalala lw'abayimbi ba Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Abayimbi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
hrd57bwmu4v405rcd9pm3ony83i3qhz
Simon Mulongo
0
12928
61578
50853
2026-07-11T17:18:39Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61578
wikitext
text/x-wiki
'''Simon Mulongo''' (yazaalibwa 26 Ogwomukaaga 1962) [[:en:Financial_advisor|Munnayuganda omuwabuzi mu by'ensimbi]], [[:en:International_relations|omukugu mu nkolagana y'ensi yonna]], muwi w'amagezi ku by'okwerinda era munnabyabufuzi. Yaliko [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] era omubaka wa CA mu [[:en:Manafwa|Bubulo County East]], [[:en:Bugisu_sub-region|Bugisu sub-region]]<ref>{{cite web |title=MULONGO SIMON |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=694.000000&const=Bubulo+County+East&dist_id=34.000000&distname=Manafwa |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> era mmemba wa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Yuganda.<ref>{{cite web |date=22 October 2015 |title=Candidate accused of using police escorts to intimidate rivals |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1406814/candidate-accused-police-escorts-intimidate-rivals |work=[[Vision Group]]}}</ref>
Yakiikirira abalonzi b’e Bubulo County East mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ey’omwenda]] era nga mmemba [[:en:Constituent_Assembly|w’olukiiko olufuzi]] olwalangirira [[:en:Constitution_of_Uganda|Ssemateeka wa Uganda eya 1995]]. Mu Palamenti, yaweereza ng’omumyuka wa ssentebe ''w’akakiiko k’ebyokwerinda n’ensonga z’omunda''<ref>{{cite web |last=Clottey |first=Peterl |date=29 January 2013 |title=Uganda Parliament to Summon Officials for Coup Rhetoric |url=https://www.voanews.com/a/uganda-parliament-to-summon-officials-for-coup-rhetoric/1593365.html |work=[[Voice of America|VOA]]}}</ref> era nga mmemba ''w’akakiiko akakola ku mateeka, enkizo n’empisa''.<ref>{{cite web |last=Clottey |first=Peterl |date=29 May 2015 |title=Uganda Parliament Concerned About Troops in South Sudan |url=https://www.voanews.com/a/uganda-parliament-concerned-about-troops-in-south-sudan/2799181.html |work=[[Voice of America|VOA]]}}</ref><ref>{{cite web |date=4 June 2014 |title=The Defense committee of parliament resolves to hold Defence Minister Crispus Kiyonga in Contempt following his failure to appear before it as earlier scheduled |url=https://www.redpepper.co.ug/defense-committee-moves-to-hold-kiyonga-in-contempt-of-parliament/ |work=[[Red Pepper (newspaper)|Red Pepper]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Mulongo yazaalibwa mu Bubulo Parish, [[:en:Bugisu_sub-region|Bugisu sub-region]], nga 26 Ogwomukaaga 1962 mu maka [[:en:Christians|g'Abakristaayo]] [[:en:Gisu_people|ag'Abagisu]]. Pulayimale yagisomera mu kibuga kye [[:en:Mbale|Mbale]] era yafuna satifikeeti ye eya PLE mu 1978.
Oluvannyuma yasomera mu Nkoma Senior Secondary School olw’okusoma kwe [[:en:GCE_Ordinary_Level|okwa O-Level]] n’okusoma kwa [[:en:GCE_Advanced_Level|A-Level]], n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ya UCE]] mu 1982 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|ya UACE]] mu 1985.<ref>{{cite web |title=Bubulo East MP Loses Seat |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1271417/bubulo-east-mp-loses-seat |work=[[New Vision]]}}</ref>
Mulongo yeeyongera okugenda mu [[:en:Institute_of_Accounting_and_Commerce|ttendekero ly’okubala ebitabo n’obusuubuzi]] (IAC) gye yafunira dipulooma mu [[:en:Accountancy|by’okubala ebitabo]] mu 1988 n’afuuka [[:en:Certified_Public_Accountant|omubalirizi w’ebitabo mu gavumenti ne kkampuni eyakakasibwa]] mu 1989. Oluvannyuma yagenda mu [[:en:Fairfax_University|Fairfax University]], n’atikkirwa mu 1992 ne [[:en:Master_of_Business_Administration|diguli mu Master of Business Administration]]. Mu 2005, yatikkirwa [[:en:Master_of_Arts|diguli eyookubiri]] mu [[:en:Conflict_resolution_strategy|Strategy]]/[[:en:Conflict_Resolution|Conflict Resolution]] okuva mu [[:en:National_Defence_College,_Kenya|National Defence College, Kenya]] (NDCK). Okwongereza ku ekyo, yafuna [[:en:Master_of_Arts|diguli eyookubiri]] mu [[:en:International_Relations|nkolagana y’ensi yonna]] okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y’e Nairobi]] mu 2007.
== Emirimu gye n’ebyobufuzi ==
Mulongo yatandika emirimu gye egy’ekikugu n’ebyobufuzi mu 1994 ng’omubaka mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwalangirira [[:en:Constituent_Assembly|Ssemateeka wa Uganda eya 1995]]. Okuva mu 1996 okutuuka mu 2001, yalondebwa [[:en:President_of_Uganda|pulezidenti]] okuweereza nga [[:en:District_Commissioner_(Malawi)|kaminsona wa disitulikiti]] (RDC), ng’akiikirira gavumenti eya wakati n’okukubiriza obukiiko bw’ebyokwerinda mu disitulikiti z’e [[:en:Jinja_District|Jinja]], [[:en:Luwero|Luwero]] ne [[:en:Hoima|Hoima]].
Mu 2001, yafuna omulimu ng’omukugu [[:en:Policy_analyst|mu kwekenneenya enkola]] mu ofiisi ya Pulezidenti, ekifo kye yalimu okutuusa mu 2003 lwe yakuzibwa n’afuuka [[:en:Chief_strategy_officer|dayirekita, enkola ey’obukodyo]]. Mu 2007, Mulongo yafuuka dayirekita wa [[:en:Eastern_Africa_Standby_Force#Eastern_Africa_Coordination_Mechanism|Eastern Africa Standby Force Coordination Mechanism]] (EASFCOM) okumala emyaka ebiri oluvannyuma ne yeegatta ku byobufuzi eby’okulonda mu butongole.<ref>{{cite web |title=Simon Mulongo |url=https://www.linkedin.com/in/simonmulongo/?trk=public-profile-join-page |work=[[LinkedIn]]}}</ref>
Mu 2009, Mulongo yeegatta ku [[:en:Democracy|byobufuzi eby’okulonda]] ku tikiti ya National Resistance Movement era n’akola enteekateeka z’okulonda kwa 2011, ekintu ekyamuwanguza[[:en:Partisan_primary|okulonda kw’ekibiina kino okwa pulayimale]] okwa 2010 n’okulonda [[:en:2011_Ugandan_general_election|kwa bonna okwa 2011]] bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ey’omwenda]] mu lukiiko [[:en:Uganda|lwa Pearl of Africa]] ng’akiikirira Bubulo County East mu [[:en:Manafwa_District|Disitulikiti y’e Manafwa]]. Mu Palamenti ey’omwenda, Mulongo yaliko omumyuka wa ssentebe ''w’akakiiko akavunaanyizibwa ku by’okwerinda n’ensonga z’omunda'' era nga mmemba ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka, enkizo n’empisa'' n’olukiiko lwa NRM olwa Paalamenti.
Mu 2016, Mulongo yalemererwa okuddamu okulondebwa era kati akyagenda mu maaso n’okukolagana ne Link Conflict Consultants (LICCO), kkampuni gye yatandikawo mu 2009 ate [[:en:Intelligence_analyst|ng’omukenkufu mu by’okwerinda]] mu kkampuni ya EMANS Frontiers.<ref>{{cite web |title=Is international schooling worth your millions? |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1454931/international-schooling-worth-millions |work=[[New Vision]]}}</ref>
== Ebimukwatako ==
Mulongo musajja mufumbo alina abaana abawerako. Era ye mutandisi wa kkampuni ya Link Conflict Consultants (LICCO) ekola ku by’okwebuuza ku by'okwerinda mu Yuganda.
== Yintaviyu ne Op-eds ==
* [http://www.ugandanewsreleases.com/%EF%BB%BFnrm-now-boasts-of-new-historicals-says-mulongo-interview/ NRM Kati Yeewaanira Ku Byafaayo Ebipya, Mulongo Agamba]
* [https://www.voanews.com/a/2291439.html Clottey ayogedde ne Simon Mulongo, akulembeddemu omukungu wa palamenti ya Uganda]
* [https://www.voanews.com/a/2799172.html Clottey ayogedde ne Simon Mulongo, omubaka wa paalamenti okuva mu kibiina kya Uganda NRM ekiri mu buyinza]
== Laba ne ==
* [[Manafwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Manafwa]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya ==
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
r6nwhzcp8akgi7aek170xqmbxib8glk
Simon Kaggwa Njala
0
12929
61876
56427
2026-07-11T17:59:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61876
wikitext
text/x-wiki
'''Simon Kaggwa Njala''' munnamawulire [[:en:Celebrity|omukugu]] era munnaUganda . Asinga kumanyika mu nsi yonna olwa yintaviyu ye mu 2012 n’omulwanirizi w'eddembe ly'abenyigira mu mukwano ogw'ebikukujju ow[[:en:LGBTQ_rights_in_Uganda|’ekibiina kya LGBTQ]] [[Pepe Julian Onziema]] n’omusumba [[Martin Ssempa]] [[:en:Anti-LGBTQ_rhetoric|alwanyisa LGBTQ]], eyavaamu [[:en:Viral_video|akatambi akaasaasaana ennyo]].<ref>{{Cite web |last= |date=2022-06-30 |title=Ugandan Queer Lives Matter: Humanizing Peacebuilding for the Ugandan Gay Community Through Queer Fiction |url=https://kujenga-amani.ssrc.org/2022/06/30/ugandan-queer-lives-matter-humanizing-peacebuilding-for-the-ugandan-gay-community-through-queer-fiction/ |access-date= |website=Kujenga Amani |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2025-07-14 |title=“Why Are You Gay?” -- From Viral Clip to State-Sanctioned Violence |url=https://www.hrw.org/video-photos/audio/2025/07/14/why-are-you-gay-from-viral-clip-to-state-sanctioned-violence |access-date= |website=Human Rights Watch |language=en}}</ref>
== Obulamu obuto ==
Njala yazaalibwa mu maka ga [[Baganda]] [[:en:Catholic_Church_in_Uganda|Abakatoliki]] e Karoli Jinja, [[:en:Parishes_of_Uganda|ekigo]] ky’e [[:en:Kawempe|Kawempe]], Kampala. Erinnya Njala, ekitegeeza "enjala" mu [[Luganda]], lyaggyibwa ku jjajja we. Bazadde be bombi baali basomesa, nga kitaawe y’abadde omukulu w’essomero lya Karoli Jinja Primary School, Njala naye gye yasomera.<ref>{{Cite web |last=Nabiruma |first=Diana |date=4 October 2015 |title=Uganda: Simon Njala Talks Straka and Gilbert Bukenya |url=https://allafrica.com/stories/201511041165.html |website=The Observer}}</ref> Njala yafuna satifikeeti ye eyomutendera gwa siniya eyokuna( [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]]) ne'yoeyomutendera gwa siniya eyomukaaga [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|(Uganda Advanced Certificate of Education]]) bwe yali asoma mu Kampala.<ref name=":0">{{Cite web |date=2024-09-11 |title=Simon Kaggwa: Journalist Launches “Why Are You Gay” T-shirt |url=https://thekenyatimes.com/latest-kenya-times-news/ugandan-journalist-simon-kaggwa-njala-launches-why-are-you-gay-t-shirt/ |access-date= |website=The Kenya Times |language=en-US}}</ref>
== Omulimu ==
Ng’akuze, Njala yakolerako ku Radio One nga munnamawulire. Nga 12 Ogwokuna 2007, mu kuwa amawulire obutereevu ku kwekalakaasa kw’abalwanirizi [[:en:Environmentalism|b’obutonde bw’ensi]] mu Centenary Park mu Kampala nga bawakanya okusaanyaawo [[Mabira Forest|ekibira kya Mabira]], obujagalalo buno bwabaawo oluvannyuma lw’abamu ku beekalakaasi okulumba [[Abayindi mu Uganda|Bannansi ba Asia]], ne bakuba omuyindi amayinja n’afa. Njala yafuna ebisago, Omuyindi omulala bwe yadduka mu loole, natomela Njala n’abaana bana nga bonna basimattuka.<ref>{{Cite web |last=Ntabadde |first=Ashah |date=14 April 2007 |title=Fighting for His Life After Mabira Demo |url=https://allafrica.com/stories/200704160389.html |website=The Monitor}}</ref><ref>{{Cite web |last= |first= |date=12 April 2007 |title=Asians attacked in Mabira forest demo |url=https://www.newvision.co.ug/news/1167179/asians-attacked-mabira-forest-demo |access-date= |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Natabdde |first=Ashah |date=17 April 2007 |title=Mabira Demo - 'I Narrowly Survived Death' |url=https://allafrica.com/stories/200704161630.html |website=The Monitor}}</ref> Mu 2008, bwe yali asoma mu yunivasite, Njala yafuuka omuwandiisi w’olupapula lw’amawulire olwa ''The Crusader'', olusangibwa mu Kampala. Oluvannyuma yakola nga omutegesi wa Radio One ne Akaboozi Ku Bbiri, ng’ategeka ''Uganda Speaks'' okutuuka mu 2011.<ref name=":0" /> Njala yeegatta ku [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] mu 2012, ng’ategeka pulogulaamu za ttivvi ez’emboozi ''Morning Breeze'' ne ''The Eagle Show''.<ref name=":0">{{Cite web |date=2024-09-11 |title=Simon Kaggwa: Journalist Launches “Why Are You Gay” T-shirt |url=https://thekenyatimes.com/latest-kenya-times-news/ugandan-journalist-simon-kaggwa-njala-launches-why-are-you-gay-t-shirt/ |access-date= |website=The Kenya Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://thekenyatimes.com/latest-kenya-times-news/ugandan-journalist-simon-kaggwa-njala-launches-why-are-you-gay-t-shirt/ "Simon Kaggwa: Journalist Launches "Why Are You Gay" T-shirt"]. </cite></ref>
Mu Gwekkumineebiri 2013, Njala yayimirizibwa ku Radio One ne Akaboozi ku kiragiro kya nnannyini mikutu gino, Minisita w’ebyensimbi [[Maria Kiwanuka]]. Njala yalekebwa wamu ne bannamawulire abalala abawerako oluvannyuma lw’okutegeka okukubaganya ebirowoozo ku byobufuzi nga bateesa ku [[:en:Impeachment|ky’okugoba]] [[:en:Lord_Mayor_of_Kampala|Lord Meeya wa Kampala]] [[Erias Lukwago]], eyagibwako omusango oluvannyuma lw’omusango okulangibwa [[:en:Null_and_void|nga tegulina makulu]], ng’okuyimiriza omusango guno gwabadde ngeri ya kwewala okuwawaabira emikutu gya leediyo egyayinza okuwawaabirwa.<ref>{{Cite book |year=2013 |title=Annual Report: Uganda Human Rights Commission |pages=91}}</ref><ref>{{Cite web |last= |first= |date=2013-12-03 |title=Radio One Bosses Sacked Over Lukwago |url=https://redpepper.co.ug/radio-one-bosses-sacked-over-lukwago/29877/ |access-date= |website=Red Pepper Online |language=en-US}}</ref>
Mu Gwokusatu wa 2022, Njala yasaba Eklezia Katolika ewe n'obwerufu n’ebigambo ebitongole ebikwata ku bigambibwa nti akulira [[St. Mary's College Kisubi|essomero lya St. Mary's College Kisubi]] Deoedati Aganyira, eyali agambibwa okulya ebisiyaga, nga ogwo musango munene mu Uganda. Njala yawa ensonga nti obutaddamu okuva mu kkanisa kiyinza okutunuulirwa ng’okukkiriza omusango ekiyinza okwongera okwekenneenya ebitongole ebirala ebirina akakwate ku kkanisa;<ref>{{Cite web |last= |date=2022-03-30 |title=Simon Kaggwa Njala: Catholic Church's Silence On SMACK HM Homosexuality Dents More The Church Than Aganyira |url=https://thecapitaltimes.co.ug/simon-kaggwa-njala-catholic-churchs-silence-on-smack-hm-homosexuality-dents-more-the-church-than-aganyira/ |access-date= |website=The Capital Times |language=en-US}}</ref> okukkakkana ng’ebigambibwa Aganyira tebirina musingi era n’asigala mu kifo kye okutuusa lwe yawummula.<ref>{{Cite web |last= |date=2022-12-21 |title=Drama as archbishop blocks St Mary's College HM hand over ceremony |url=https://observer.ug/news/lubaga-stops-smack-handover/ |access-date= |website=The Observer |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-01-01 |title=The Uganda national flag debate |url=https://www.independent.co.ug/the-uganda-flag-debate/ |access-date= |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
=== Yintaviyu ''ya Morning Breeze'' ===
Nga18 Ogwekkumineebiri 2012 ku pulogulaamu ya ttivvi ''Morning Breeze'' ku [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]], Njala yabuuza omulwanirizi w’eddembe ly’aba LGBTQ [[Pepe Julian Onziema]] ku [[:en:LGBT_rights_by_country_or_territory|ddembe lya LGBTQ+]] mu Uganda. Oluvannyuma lw'okwanjula Onziema, Njala amangu ago n'abuuza nti, "Lwaki olya ebisiyaga?"
Njala olwo n’ayanjula omugenyi owookubiri, omusumba era alwanyisa ebisiyaga [[Martin Ssempa]] . Ng’atudde emitala wa Onziema, Ssempa yatandika okulambika n’okunenya ebikolwa eby’enjawulo ebigambibwa nti bikolebwa mu by’okwegatta eby’abantu aba LGBT nga bakozesa ebibala n’enva endiirwa ng’ebintu ebikozesebwa, ate ng’aleekaana mu [[Lungereza]] [[Luganda|n’Oluganda]].<ref>{{Cite web |last=Busey |first=Kelli |date=20 December 2012 |title=Ugandan TransMan Pepe Onziema Calls Out Hatefull Pastor |url=https://planettransgender.com/ugandan-transman-pepe-onziema-calls-out-hatefull-pastor/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210119213232/https://planettransgender.com/ugandan-transman-pepe-onziema-calls-out-hatefull-pastor/ |archive-date=19 January 2021 |access-date=8 February 2019 |website=Planet Transgender}}</ref> Yintaviyu eno eyamala eddakiika 70, yafuuka ensonga ya [[:en:Internet_memes|memes ez’enjawulo ku yintaneeti]].<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-07-14 |title=“Why Are You Gay?” -- From Viral Clip to State-Sanctioned Violence |url=https://www.hrw.org/video-photos/audio/2025/07/14/why-are-you-gay-from-viral-clip-to-state-sanctioned-violence |access-date= |website=Human Rights Watch |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.hrw.org/video-photos/audio/2025/07/14/why-are-you-gay-from-viral-clip-to-state-sanctioned-violence ""Why Are You Gay?]</cite></ref><ref>{{Cite web |date=16 June 2022 |title=Explaining The "Why Are You Gay" Meme |url=https://gayety.co/explaining-the-why-are-you-gay-meme |access-date=31 March 2023 |website=Gayety}}</ref><ref>{{Cite web |last=Benjie |date=6 September 2024 |title=Andrew Tate endorses Simon Kaggwa Njala as VP candidate, sparking viral response on X |url=https://mbu.ug/2024/09/06/andrew-tate-simon-kaggwa-njala-vp/ |access-date=8 September 2024 |website=MBU |language=en-US}}</ref>
Mu Mutunda wa 2024, Njala yatandika okutunda ebiteeteeyi ebiriko ebigambo "Why are you gay", oluvannyuma lwa [[:en:Andrew_Tate|Andrew Tate]] ku yintaneeti bweyakola ekiwandiiko ku mukutu gwa Twitter, mu ngeri ey'okusaaga n'alonda Njala ku bwa [[:en:Vice_President_of_the_United_States|Vice President wa Amerika]].<ref name=":0">{{Cite web |date=2024-09-11 |title=Simon Kaggwa: Journalist Launches “Why Are You Gay” T-shirt |url=https://thekenyatimes.com/latest-kenya-times-news/ugandan-journalist-simon-kaggwa-njala-launches-why-are-you-gay-t-shirt/ |access-date= |website=The Kenya Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://thekenyatimes.com/latest-kenya-times-news/ugandan-journalist-simon-kaggwa-njala-launches-why-are-you-gay-t-shirt/ "Simon Kaggwa: Journalist Launches "Why Are You Gay" T-shirt"]. </cite></ref> Mu 2025, Njala yagamba nti yali ategese "ebibuuzo ebilowoozebwako", ng'asoma amateeka ga Uganda agakwata ku nsonga za LGBTQ ekiro ekyakeesa interview, kyokka okukkakkana ng'alemereddwa okubyanjula. Yintaviyu eno yagitunuulidde bulungi ng'atunudde emabega, okusinziira ku mbeera y'ebyobufuzi eyali eyongedde okulinnyisibwa n'etteeka [[:en:Anti_Homosexuality_Bill|ly'etteeka erya Anti-Homosexuality Bill]] eryaddamu okuleetebwa mu kiseera ekyo gye buvuddeko, eryasembayo okuyisibwa mu tteeka [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] mu 2014 ne lyeyongera amaanyi n'okuleeta [[:en:Anti-Homosexuality_Act,_2023|ekibonerezo ky'okusibwa obulamu bwe bwonna oba ekibonerezo ky'okufa olw'ebikolwa by'ebisiyaga mu 2023]], ng'agamba nti "I was too naive. I sounded silly by asking silly questions." ebibuuzo nti ‘Lwaki olya ebisiyaga?’. Ekyo si kya busirusiru?".<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-07-14 |title=“Why Are You Gay?” -- From Viral Clip to State-Sanctioned Violence |url=https://www.hrw.org/video-photos/audio/2025/07/14/why-are-you-gay-from-viral-clip-to-state-sanctioned-violence |access-date= |website=Human Rights Watch |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.hrw.org/video-photos/audio/2025/07/14/why-are-you-gay-from-viral-clip-to-state-sanctioned-violence ""Why Are You Gay?]</cite></ref><ref>{{Cite web |last= |date=2025-05-16 |title=Njala regrets handling of LGBTQ debate interview on live TV |url=https://mbu.ug/2025/05/16/njala-reflects-lgbtq-interview-viral/ |access-date= |website=MBU |language=en-US}}</ref>
=== Ebyobufuzi ===
Mu 2016, Njala yeesimbawo nga [[:en:Independent_politician|independent]] ku kifo ky’omubaka wa Palamenti mu Busiro South Constituency mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]].<ref name=":0">{{Cite web |date=2024-09-11 |title=Simon Kaggwa: Journalist Launches “Why Are You Gay” T-shirt |url=https://thekenyatimes.com/latest-kenya-times-news/ugandan-journalist-simon-kaggwa-njala-launches-why-are-you-gay-t-shirt/ |access-date= |website=The Kenya Times |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://thekenyatimes.com/latest-kenya-times-news/ugandan-journalist-simon-kaggwa-njala-launches-why-are-you-gay-t-shirt/ "Simon Kaggwa: Journalist Launches "Why Are You Gay" T-shirt"]. </cite></ref> Yawangulwa mu kulonda Peter Sematimba [nds] y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]], eyatwalibwa ng’omuwanguzi atasuubirwa. Okulonda kuno kwavaako obutakkaanya wakati wa Njala n’omubaka akwata ekifo ekyokubiri, Stephen Musisi Sekigozi ow’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], nga kitaawe Patrick Musisi ne muganda we JB Mutebi Musisi emabegako yaweereza nga omubaka wa Busiro South. Njala yali alumiriza Sekigozi okusonda ssente za kampeyini ze ng’akozesa ssente ezitannaba kutegeezebwa so nga bombi buli omu anenya munne olw’okwawula abalonzi ba DP.<ref>{{Cite web |date=2019-08-04 |title=NBS BOSS, CITY LAWYER IN NASTY WAR OVER BUSIRO SOUTH 2021 MP VOTE |url=https://mulengeranews.com/nbs-boss-city-lawyer-in-nasty-war-over-busiro-south-2021-mp-vote/ |access-date= |website=Mulengera News |language=en-US}}</ref> Mu 2022, Njala yeegatta mu lwatu ku kibiina kya Democratic Party(DP), naye n’anenya nnyo akulira ekibiina ekyo era [[:en:Ministry_of_Justice_(Uganda)|Minisita w’ebyamateeka]] [[:en:Norbert_Mao|Norbert Mao]], ng’agamba nti Mao "yaleetera ekibiina okubulwa obuntu bwakyo’ era ‘yalimu n’obutaba na mpisa za muntu anywerera ku misingi gya dimokulasiya".<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2022-07-22 |title=Kaggwa Njala reveals shocking for DP's downfall, says party lost identity along the way |url=https://dailyexpress.co.ug/2022/07/22/kaggwa-njala-reveals-shocking-reasons-for-dps-downfall-says-party-lost-identity-along-the-way/ |access-date= |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Njala era yesimbawo emirundi emirala ebiri mu 2021 ne 2025 ku bubaka bwa Busiro South, nga era emirundi gyombi yawangulwa Charles Matovu owa [[National Unity Platform]].<ref>{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Busiro South to give rise to new blood |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/busiro-south-to-give-rise-to-new-blood-1593262 |access-date= |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-01-11 |title=Busiro South: Sign of the times for Democratic Party |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/busiro-south-sign-of-the-times-for-democratic-party-4885294 |access-date= |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-27 |title=What next for defeated MPs after 2026 elections? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/what-next-for-defeated-mps-after-2026-elections--5339882 |access-date= |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Okuyimirizibwa okumala akaseera okuva ku ttivvi ya NBS ==
Nga 21 Ogwomukaaga 2024, Njala yategeka omukolo gw’okwebaza omubaka wa Uganda kuludda oluvuganya gavumenti mu palamenti, [[:en:Mathias_Mpuuga|Mathias Mpuuga]], e [[Masaka]].<ref>{{Cite web |last=Nakamatte |first=Winnie |date=25 June 2024 |title=SHOCKER: NBS TV's Top Talk Show Host Simon Njala Kaggwa Suspended in Dramatic Crackdown! |url=https://www.ugstandard.com/shocker-nbs-tvs-top-talk-show-host-simon-njala-kaggwa-suspended-in-dramatic-crackdown/ |access-date=13 October 2024 |website=Ugstandard |language=en}}</ref> Njala era yaweereza obubaka obuwerako obuwagira Mpuuga n’obuwakanya [[National Unity Platform]] ku [[:en:Twitter|X]] (eyali emanyiddwa nga Twitter).<ref>{{Cite web |last=Asingwire |first=Mzee |date=26 June 2024 |title=Suspended Kaggwa Njala speaks out as Next Media reinforces social media policies |url=https://www.pulse.ug/entertainment/celebrities/suspended-kaggwa-njala-speaks-out-as-next-media-reinforces-social-media-policies/h6bg7rg |access-date=14 August 2024 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=25 June 2024 |title=Kaggwa Njala Suspended By NBS TV |url=https://ugandanexclusive.com/kaggwa-njala-suspended-by-nbs-tv/ |access-date=13 October 2024 |website=Ugandan Exclusive |language=en}}</ref>
Nga wayise ennaku, mukama wa Njala, Next Media, yamuyimiriza okumala wiiki bbiri ku NBS TV n'asaasaanya ekiwandiiko ng'akikkaatiriza nti enkola za kkampuni eno ku mpisa ezikwata [[Journalistic impartiality|ku bugenderevu mu by'amawulire]] zigaana bannamawulire "okukolagana mu lujjudde n'ebibiina by'obufuzi, emikago, emikago, oba ensonga ezikwatagana nazo eziyinza okutyoboola emisingi gyaffe."<ref>{{Cite web |last=Asingwire |first=Mzee |date=26 June 2024 |title=Suspended Kaggwa Njala speaks out as Next Media reinforces social media policies |url=https://www.pulse.ug/entertainment/celebrities/suspended-kaggwa-njala-speaks-out-as-next-media-reinforces-social-media-policies/h6bg7rg |access-date=14 August 2024 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
2bptu4lk1zraiswqvc2bez6dxc5433l
Willy Mayambala
0
12930
61432
50854
2026-07-11T16:45:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61432
wikitext
text/x-wiki
'''Willy Mayambala''' Munnayuganda yinginiya era munnabyabufuzi. Yeesimbawo ku bwa pulezidenti wa Uganda mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kalulu ka 2021]] ku bwannamunigina. Ono y’omu ku beesimbawo ku bwapulezidenti abana abatalabika nnyo era omulimu omubi gwe yakola mu kulonda yaguteeka ku mukuumi ono ow’abantu kkumi gwe yagamba nti yamulemesa okugenda okunoonya obululu.<ref>{{Cite web |date=2021-01-18 |title=Presidential candidate Willy Mayambala blames low voter turnout on EC |url=https://www.independent.co.ug/presidential-candidate-willy-mayambala-blames-low-voter-turnout-on-ec/ |access-date=2021-07-27 |website=The Independent (Uganda) |language=en-US}}</ref>
== Kakuyege wa Pulezidenti ==
Mayambala y’omu ku beesimbawo ekkumi abaasoomooza [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] aludde nga pulezidenti mu kulonda kwa Pulezidenti okwaliwo nga 14, omwezi Ogwolubereberye 2021. Mayambala teyalina maanyi mu kampeyini z’obwapulezidenti era n’asembayo n’obululu 0.15 ku buli 100 bwokka oba obululu 15,657 bwe yafuna. Akalulu ke akatono yakavunanana ku butono bw’abalonzi (57.22%), n’akakiiko k’ebyokulonda obutamanyisa balonzi kulonda mu kiseera ky’okulonda.<ref>{{Cite web |title=Presidential Candidate Willy Mayambala Blames Low Voter Turnout on EC |url=https://ugandaradionetwork.net/story/presidential-candidate-willy-mayambala-blames-low-voter-turnout-on-ec |access-date=2021-07-27 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
Nga 25 omwezi Ogwokubiri, ye kennyini yawandiikira kkooti ensukkulumu ng’asaba etwale empaaba eyawaabibwa omubaka [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] owa National Unity Platform ng’awakanya okulonda kwa Museveni ng’amawulire bwegafuluma nti Robert Kyagulanyi Ssentamu omusango yagusuula mu kkooti.<ref>{{Cite web |date=2021-02-25 |title=Mayambala says he is ready to step in, replace Bobi Wine |url=https://www.independent.co.ug/mayambala-intends-to-take-over-kyagulanyis-election-petition/ |access-date=2021-07-27 |website=The Independent (Uganda) |language=en-US}}</ref> Kkooti yayanukula Mayambala n’emuwa amagezi okusooka okupangisa looya nga tannasaba kutwala musango.<ref>{{Cite web |date=2021-02-26 |title=Supreme Court advises Mayambala to first hire a lawyer |url=https://www.independent.co.ug/mayambala-advised-to-file-formal-application-to-inherit-kyagulanyis-petition/ |access-date=2021-07-27 |website=The Independent (Uganda) |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mugalu |first=Moses |title=Bobi petition: Clock ticking on Mayambala |url=https://observer.ug/news/headlines/68684-bobi-petition-clock-ticking-on-mayambala |access-date=2021-07-27 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
Bwe yalabikako mu kakiiko ka palamenti akanoonyereza ku buzi bw'emisango gy’effujjo mu kulonda, Mayambala yeemulugunya nti yatulugunyizibwa ab’ebyokwerinda bye ebitongole eby’abantu kkumi mu kiseera kyonna eky’okunoonya akalulu. Yategeezezza akakiiko nti abakuumi be baamulemesa okugenda mu bifo we bakubira kakuyege kubanga teyalina mmotoka era yalina okulinnya ebikomera ebimwetoolodde okwewala ab’ebyokwerinda okumugoba nga bakizudde nti yatolose ekyaviirako akavuyo mu nguudo.<ref>{{Cite web |title=Former Presidential Candidate Willy Mayambala: My Security Team was My Tormentor |url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-preesidential-candidate-willy-mayambala-my-security-team-was-my-tormentor |access-date=2021-07-27 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Mu pulogulaamu ya Morning Breeze, Mayambala yabuuzibwa ku mbeera ye ey’ebyensimbi oluvannyuma lw’okunoonya akalulu k’obwapulezidenti n’addamu nti okulonda kwamuleka mwavu, nga talina mulimu era ng’ali wansi.<ref>{{Cite web |title=Former Presidential Candidate Willy Mayambala Broke and Jobless After Elections |url=https://nbs.ug/2021/02/former-presidential-candidate-willy-mayambala-broke-and-jobless-after-elections/ |access-date=2021-07-27 |website=NBS Television |language=en-US}}</ref>
== Ebijulizidwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
5j4k4hybo7o7kx0m0j2ujy242plzsns
Balyeku Moses Grace
0
12931
61283
53934
2026-07-11T16:41:24Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61283
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Balyeku Moses Grace''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era munnabizinensi.<ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Can Opposition wrestle Jinja West from Balyeku? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/can-opposition-wrestle-jinja-west-from-balyeku--3254590 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yali mubaka akiikirira Konsityuwensi y'e [[:en:Jinja,_Uganda|Jinja]] mu Bugwanjuba mu [[:en:Parliament|Paalamenti]].<ref>{{Cite web |date=2021-01-12 |title=Can Opposition wrestle Jinja West from Balyeku? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/can-opposition-wrestle-jinja-west-from-balyeku--3254590 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> Ye nnanyini [[:en:Baba_TV_Uganda|Baba TV]] ne Baba FM.<ref>{{Cite news|title=Police switches off Balyeku and Mwiru's radio stations in Jinja|url=https://nilepost.co.ug/news/95695/police-switches-off-balyeku-and-mwirus-radio-stations-in-jinja}}</ref> Yatongozebwa ng'omumyuka wa ssentebe w'ekisinde kya MK mu 2023.<ref>{{Cite web |title=MK Movement Busoga chapter leadership unveiled |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_162934 |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Balyeku mu 2010 yalondebwa kubwa ssentebe w’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) mu [[:en:Jinja_District|Disitulikiti y’e Jinja]].<ref>{{Cite news|last=Walukamba|first=Aldon|date=2 Aug 2010|title=Moses Grace Balyeku Elected as Jinja NRM chairman|url=https://ugandaradionetwork.net/story/moses-grace-balyeku-elected-as-jinja-nrm-chairman?districtId=499v|work=Uganda Radio Network|pages=1}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, Balyeku yavuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti ow'Obugwanjuba bwa Jinja ng’ayavuganya ne Harry Kasigwa owa FDC eyali mu ntebe mu kiseera ekyo.<ref>{{Cite news|title=Moses Grace Balyeku Elected as Jinja NRM Chairman|url=https://ugandaradionetwork.net/story/moses-grace-balyeku-elected-as-jinja-nrm-chairman?districtId=499}}</ref> Abaali bavuganya abalala kwaliko Fred Kasisa (NRM), Simon Muyanga Lutaaya (FDC), ne Zaake Kibedi (NRM) n’abalala.<ref>{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Road to 2011: The scramble for Jinja West seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/road-to-2011-the-scramble-for-jinja-west-seat-1470752 |access-date=2024-01-06 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu 2019 bamunonyerezaako kunsonga z’ettaka kyokka oluvannyuma akakiiko k’ebyettaka akaali kakulemberwa Catherine Bamugemereire ne kamwegyereza.<ref>{{Cite web |date=2019-08-28 |title=Land commission summons Jinja West MP Balyeku over land grabbing |url=https://www.independent.co.ug/land-commission-summons-jinja-west-mp-balyeku-over-land-grabbing/ |access-date=2024-01-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2019-08-30 |title=Land commission grills MP Balyeku over Jinja land saga |url=https://www.independent.co.ug/land-commission-grills-mp-balyeku-over-jinja-land-saga/ |access-date=2024-01-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
Balyeku bwe yali akyali mu Paalamenti yawagira ekya bamusigansimbi ba wano okusiimibwa n’okuyambibwako gavumenti.<ref>{{Cite web |title=MP wants govt to recognise local investors |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> Era yateranga okuwagira abasuubuzi n'okusingira ddala SACCO z'abakyala mu kitundu kye.<ref>{{Cite web |title=Jinja MP boosts parish women SACCOS |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-01-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Mu 2020, yazzaayo obukadde bwa shs 20 ezaali ziweereddwa ababaka ba Paalamenti okubayambako mu kulwanyisa n'awookera w'ekirwadde kya COVID-19.<ref>{{Cite news|title=Moses Balyeku returns shs20m Covid-19 money|url=https://nilepost.co.ug/news/75652/moses-balyeku-returns-shs20m-covid-19-money}}</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2021, Balyeku Moses Grace yafiirwa ekifo ky'omubaka mu Paalamenti bwe yawangulwa Timothy Batuwa owa FDC.<ref>{{Cite web |last=Lubwama |first=Alice |title=Corruption grossly affects the health sector- MP Batuwa |url=https://capitalradio.co.ug/news/2022-12-12-corruption-grossly-affects-the-health-sector-mp-batuwa/ |access-date=2024-01-06 |website=Capital Radio |language=en-KE}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
3qinidpqiebmambyfzc0ezvut0wwr86
Mayanja Kyompitira Sebalu
0
12933
61248
48032
2026-07-11T16:39:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61248
wikitext
text/x-wiki
'''Mayanja Kyompitira Sebalu''' (yazaalibwa mu 1931 e [[:en:Nagalama|Nagalama]], Kyagwe Obukiikakkonobwobuvanjuba,mu [[:en:Mukono_District|Disituliki y'e Mukono]] ) Munnayuganda, munnamateeka era munnabyabufuzi. Mu 1961, Sebalu yaweereza ku mulembe gwa [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] nga minisita w’ebyensimbi eyasooka mu ggwanga. <ref name=":0">{{Cite web |date=2020-10-02 |title=Ngonians On The Road to Independence |url=https://blog1902com.wordpress.com/2020/10/02/ngonians-on-the-road-to-independence/ |access-date=2023-07-03 |website=Blog 1902 |language=en-GB}}</ref>
== Ebimukwatako ==
Yasomera ku [[Namilyango College]], oluvannyuma n’agenda mu maaso n’okusoma e Buyindi ku [[:en:Panjab_University|Punjab University]], [[:en:Calcutta_University|Calcutta University]], ne [[:en:Delhi_University|Delhi University]], gye yafunira diguli mu by’enfuna (Economics) (1956) n’amateeka(Law) (1958). <ref name=":0" />
Sebalu bwe yakomawo e Uganda, ye ne [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] ne batandikawo kkampuni ya bannamateeka. Bano baakolera wamu oluvannyuma Kiwanuka n’afuuka pulezidenti w'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] .
Nga munnamateeka, Sebalu yesimbawo mu [[:en:1961_Ugandan_general_election|kulonda kwa Uganda mu 1961]] mwe yalondebwa okukiikirira Kyaggwe ey'Obukiikakkonobwobuvanjuba mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] wansi w’ekibiina kya Democratic Party (DP). Nga wekyali nti be baali basinze obungi mu Paalamenti, Kiwanuka ng’omukulembeze w’ekibiina kya Democratic Party, yalina okukola gavumenti era Sebalu yalondebwa okuba Minisita w’enkulaakulana mu by'enfuna. Ekibiina kya Democratic Party kyawangula n'ebifo 44 ku bifo 82.
Nga bw’agenda mu maaso n’emirimu gye egy’okuwereza, nga tewanayita yadde omwaka Sebalu yatwala obuvunaanyizibwa bwa Christopher George Melmoth ku bwa Minisita w’ebyensimbi ekyamufuula Minisita w’ebyensimbi eyasooka mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1010258 |access-date=2023-07-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw'okuwangulwa mu [[:en:1962_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwaliwo mu 1962 mu Yuganda]], Sebalu yafiirwa ekifo kye mu kabineti n'omulimu gwe ogw'obwannannyini ogw'amateeka oluvannyuma lw'Ameefuga.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ckx81l7pubtldvjwytk6tdxminf4ctg
Babiiha Jane Alisemera
0
12934
60850
53907
2026-07-11T12:04:06Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60850
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Babiiha Jane Alisemera''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era muwi w’amagezi. Yeegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] era akola nga Kaminsona wa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ku kakiiko k'ebyokulonda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon Alisemeera Jane Babiiha |url=https://nrm.ug/our-leaders/hon-alisemeera-jane-babiiha |access-date=16 March 2024 |website=Hon Alisemeera Jane Babiiha {{!}} National Resistance Movement |language=en}}</ref> Amaze emyaka 10 nga [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Paalamenti]] eyo gye yakubiririza ekibiina ekigatta ababaka ba Paalamenti abakyala. Yaliko Ssentebe w’ekibiina ekigatta abaliiko ababaka ba Paalamenti.<ref>{{Cite web |date=30 May 2023 |title=NRM leaders in Mukono seek to address party's 2021 performance |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_161588 |access-date=30 April 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=12 August 2009 |title=The Official Report of the Proceedings of the East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/uploads/12%20Aug%202009.pdf |website=EAST AFRICAN LEGISLATIVE ASSEMBLY}}</ref>
== Omulimu ==
Alisemera musawo (nurse) omukugu. Yaliko ssentebe w’ekibiina ekigatta abaliiko ababaka ba Paalamenti.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
7oyglj5c5y35ph71p4mv1083pxqaysk
60980
60850
2026-07-11T15:55:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60980
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Babiiha Jane Alisemera''' Munnayuganda, munnabyabufuzi era muwi w’amagezi. Yeegatta ku kibiina kya [[National Resistance Movement]] era akola nga Kaminsona wa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] ku kakiiko k'ebyokulonda.<ref name=":0">{{Cite web |title=Hon Alisemeera Jane Babiiha |url=https://nrm.ug/our-leaders/hon-alisemeera-jane-babiiha |access-date=16 March 2024 |website=Hon Alisemeera Jane Babiiha {{!}} National Resistance Movement |language=en}}</ref> Amaze emyaka 10 nga [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Paalamenti]] eyo gye yakubiririza ekibiina ekigatta ababaka ba Paalamenti abakyala. Yaliko Ssentebe w’ekibiina ekigatta abaliiko ababaka ba Paalamenti.<ref>{{Cite web |date=30 May 2023 |title=NRM leaders in Mukono seek to address party's 2021 performance |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_161588 |access-date=30 April 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=12 August 2009 |title=The Official Report of the Proceedings of the East African Legislative Assembly |url=https://www.eala.org/uploads/12%20Aug%202009.pdf |website=EAST AFRICAN LEGISLATIVE ASSEMBLY}}</ref>
== Omulimu ==
Alisemera musawo (nurse) omukugu. Yaliko ssentebe w’ekibiina ekigatta abaliiko ababaka ba Paalamenti.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ozp99fznfpn00l1cte9w3yyii41g2ka
Zerubabel Nyiira
0
12935
61573
56880
2026-07-11T17:18:37Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61573
wikitext
text/x-wiki
'''Zerubabel Mijumbi Nyiira''' mukugu mu by'obulimi era munnabyabufuzi, Munnayuganda .Yaweereza mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kkabineti ya Uganda]] nga Minisita omubeezi ow'ebyobulimi okuva nga 27 Ogwokutaano 2011 okutuusa nga 1 Ogwokusatu 2015 <ref name="Cabinet">{{cite web |author=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=24 March 2015 |publisher=[[Facebook.com]]}}</ref> era nga Minisita w'ebyobuvubi okuva nga 1 Ogwokusatu mu mwaka gwa 2015 <ref name="Shuffle">{{cite web |author=Uganda State House |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |archive-date=9 July 2017 |access-date=4 March 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref> okutuusa nga 6 Ogwomukaaga mu 2016. Zerubabel Nyiira era ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] omulonde ow'Essaza lye Buruuli mu [[:en:Masindi_District|Disitulikiti y'e Masindi]] .<ref name="Profile">{{cite web |date=2011 |title=Profile of Zerubabel Mijumbi Nyiira, Member of Parliament, Buruuli County, Masindi District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=725&const=Buruuli++County&dist_id=60&distname=Masindi |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Obuvo n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Masindi_District|Disitulikiti y’e Masindi]], [[:en:Western_Region,_Uganda|mu Bugwanjuba bwayuganda]] , nga 29 omwezi Ogw'okubiri mu mwaka gwa 1940. Yasomera pulayimale ye awamu ne siniya ye mu masomero gabulijo ku kyalo. Mu mwaka gwa 1964, ku myaka 24, yatikkirwa mu ttendekero erya [[:en:City_of_Westminster_College|Paddington Technical College]] mu [[:en:England|Bungereza]], n’afuna [[:en:Science|satifikeeti mu by'obulamu ne Tekinologiya]] . Yafuna [[:en:Agriculture|ddiguli esooka mu ssaayansi w'eby'obulimi]] okuva mu yunivasite ya [[:en:California_Polytechnic_State_University|Califonia Polytechnic State University]] mu [[:en:San_Luis_Obispo,_California|San Luis Obispo, mu Bungereza]], mu mwaka gwa 1968. Yakomawo mu Uganda naagenda mu maaso n’emisomo gye ku [[:en:Makerere_University|yunivasite ye Makerere]], naatikkirwa [[:en:Master_of_Science|ddiguli eyokubiri mu ssaayansi w'ebyobulimi]] mu mwaka gwa 1970. [[:en:Doctor_of_Philosophy|Ddiguli ye eyokusatu mu by'obulimi]] ( Doctor of Philosopy in Agriculture ) yafunibwa mu 1975 okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y'e Nairobi]]. <ref name="Profile" />
== Emirimu gye ==
Emirimu gwe egy’ekiseera ekiwanvu mu buweereza bwa gavumenti gyatandika mu mwaka gwa 1972, bwe yatandika okukola ne Minisitule ya Uganda ey’ebyobulimi ng'akulira okunoonyereza ku biwuka n'enkwatagana yaabyo n'omuntu, obutonde n'ebitonde ebirala awamu n'ensiriȠȠanyi n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu mwaka gwa 1978. Okuva mu mwaka gwa 1978 okutuusa mu mwaka gwa 1981, yalondebwa ng’akulira okunoonyereza ku by’obulimi mu Minisitule y'eby'obulimi. Okuva mu mwaka gwa 1981 okutuuka mu mwaka gwa 1983, yali munoonyereza mukulu mu [[:en:International_Food_Policy_Research_Institute|kitongole ky’ensi yonna ekinoonyereza ku nkola y’emmere]] (IFPRI), mu kiseera ekyo ekyamanyibwa nga Ekitongole ky'ensi yonna ekinoonyereza ku by'obulimi (ISNAR). Okuva mu mwaka gwa 1983 okutuuka mu mwaka gwa 1985, yali munoonyereza munasaayansi mukulu ku kitongole ki [[:en:International_Centre_of_Insect_Physiology_and_Ecology|International Centre of Insect Physiology and Encology]] (ICIPE), mu Nairobi Kenya . Okuva mu mwaka gwa 1986 okutuuka mu mwaka gwa 1990, yeeyali Dayirekita w’ekibiina ky'obwegassi n’okutendeka mu nsi yonna mu ICIPE.
Mu mwaka gwa 1992, yakomawo mu Uganda n’alondebwa okuba omuwandiisi omukulu ku kakiiko k'eggwanga Uganda aka ssayansi ne tekinologiya (Uganda National Council for Science and Technology ) n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu mwaka gwa 2005. Okuva mu 2005 okutuuka mu 2010, yakola ng’eyeebuzibwako eri [[:en:United_Nations|Ekitongole ky'amawnga amagatte]] ( United Nations) era ng’omuwabuzi ku bya ssaayansi (Science) n’ebyenfuna mu [[:en:Government_of_Uganda|Gavumenti ya Uganda]]. Okuva mu mwaka gwa 2006 okutuuka mu mwaka gwa 2010, n'era yaweerezaako nga Ssenkulu w’ekitongole ky'eggwanga eky'okunonyereza n'enkulakulana (National Foundation for Research and Development). Okuva mu 2001 okutuuka mu 2011, yali [[:en:Chairperson|Ssentebe]] w'akakiiko ka [[:en:Gulu_University|Yunivasite y'e Gulu akagaba emirimu]].<ref name="Profile" />
Mu mwaka gwa 2011, yalondebwa ku kifo ky'omubaka wa paalamenti ow'essaza ly’e Buruuli mu [[:en:Masindi_District|Disitulikiti y’e Masindi]] . <ref name="Profile" /> Mu gwokutaano 2011, yalondebwa nga Minisita omubeezi ow’ebyobulimi, <ref name="Cabinet" /> ng’adda mu bigere bya [[:en:Henry_Bagiire|Henry Bagiire]], eyasuulibwa okuva ku Kabineti. Nga 1 ogwokussatu mu mwaka gwa 2015, yakyusibwa n’atwalibwa mu kitongole ky’ebyobuvubi, nga Minisita omubeezi. <ref name="Shuffle" />
== Ebirala eby'okulowoozaako ==
Zerubabel Nyiira mufumbo. Wa kibiina ky’ebyobufuzi ekifuga ekya [[:en:National_Resistance_Movement|ekya National Resistance Movement]] . Ye wa nzikiriza ya [[:en:Anglican|Kikulisitaayo / kipulotesitante]] .<ref name="Profile" />
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Bunyoro|Bunyoro]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Full of Olukalala lwa baminisita ba kabineti ya Uganda May 2011]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
bwurytmgnncq2o525lq0pxn0r64a5nq
Ekwau Ibi Florence
0
12936
61233
59968
2026-07-11T16:38:28Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61233
wikitext
text/x-wiki
[[File:Ekwa_Ibi_Florence.jpg|thumb|Ekwa Ibi Florence.jpg]]
'''Ekwau Ibi Florence''' [[munnabyabufuzi]] era omubazi w'amateeka [[Legislator|omubaka wa Palamenti]] [[Yuganda|mu Uganda]] . Ono ye mubaka omukyala [[Kaberamaido (disitulikit)|disitulikiti y’e Kaberamaido]] mu [[Paalamenti|palamenti]] ey’ekkumi n’emu wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi [[Forum for Democratic Change (FDC)|ekya FDC]].<ref name=":02">{{Cite news}}</ref><ref name=":12">{{Cite web|title=Ibi Florence Ekwau|url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/23835331-7b26-4f27-90fd-594aef1064df/|access-date=2024-04-30|website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref name=":22">{{Cite web|last=Nakatudde|first=Olive|date=2017-02-06|title=Former MP Ibi wins EALA Ticket|url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-legislator-ebi-ekwa-wins-fdc-eala-ticket|access-date=2024-04-30|website=Uganda Radio Network}}</ref><ref>{{Cite web|date=2021-01-24|title=48 opposition MPs took Shs20m 'bribe'|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/48-opposition-mps-took-shs20m-bribe--1496950|access-date=2024-04-30|website=Monitor|language=en}}</ref>
== Omulimu gwe ogw’ebyobufuzi. ==
Nga 6 Ogwokubiri.2017, Ekwau Florence ye yakwatira ekibiina kya [[Forum for Democratic Change (FDC)|Forum for Democratic Change]] bendera mu [[lukiiko lw’ababaka ba East Africa]] (EALA).<ref name=":1">{{Cite web |title=Ibi Florence Ekwau |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/23835331-7b26-4f27-90fd-594aef1064df/ |access-date=2024-04-30 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Nakatudde |first=Olive |date=2017-02-06 |title=Former MP Ibi wins EALA Ticket |url=https://ugandaradionetwork.net/story/former-legislator-ebi-ekwa-wins-fdc-eala-ticket |access-date=2024-04-30 |website=Uganda Radio Network}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-15 |title=FDC vets EALA candidates as party waits for House rules |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/fdc-vets-eala-candidates-as-party-waits-for-house-rules-1685032 |access-date=2024-04-30 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yavaayo ng'omuwanguzi ku baali beesimbyewo omwenda abaalondebwa [[akakiiko k'ebyokulonda]] mu kibiina.<ref name=":0">{{Cite news|date=2017-02-17|title=Ekwau trounces Turinawe in FDC EALA Election|url=https://www.newvision.co.ug/news/1445792/ekwau-trounces-turinawe-fdc-eala-election|access-date=2024-04-30|work=New Vision}}</ref><ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:Bako_Christine_Abia|Bako Christine Abia]]
* [[:en:Rosemary_Nauwat|Rosemary Nauwat]]
* [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’omwenda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
klucys7m6oya0v1srl7bjaa4ugbwtwy
Kasibante Robert, omuwandiisi w’ebitabo
0
12939
61512
47418
2026-07-11T17:07:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61512
wikitext
text/x-wiki
'''Kasibante Robert''' (yazaalibwa 1988) munnayuganda omusuubuzi era munnabyabufuzi. Era ye mutandisi era maneja dayirekita w’essomero lya Victory School of Hospitality Management and Beauty era nga ye mukwasi wa pulezidenti bendera y’ekibiina kya National Peasants Party (NPP) mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kulonda kwa bonna okwa 2026 okwa Uganda]] . <ref name="NilePost">{{Cite web |date=23 September 2025 |title=Kasibante nominated, gets car and 16 bodyguards |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/289406/kasibante-nominated-gets-car-and-16-bodyguards |access-date=24 October 2025 |website=Nile Post |publisher=Nile Post Uganda}}</ref> <ref name="MonitorWho">{{Cite web |date=2025 |title=Who are presidential candidates Kasibante, Mabirizi? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-presidential-candidates-kasibante-mabirizi--5203992 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}</ref> <ref name="MonitorCareer">{{Cite web |date=2019 |title=Identify something you love and do it well |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Kasibante yazaalibwa mu 1988 e Busujju mu Disitulikiti y’e Mityana mu Uganda. <ref name="MonitorWho">{{Cite web |date=2025 |title=Who are presidential candidates Kasibante, Mabirizi? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-presidential-candidates-kasibante-mabirizi--5203992 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-presidential-candidates-kasibante-mabirizi--5203992 "Who are presidential candidates Kasibante, Mabirizi?"]. ''Daily Monitor''. Nation Media Group. 2025<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 October</span> 2025</span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |title=Robert Kasibante - National Peasants Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/5 |access-date=2025-10-24 |website=New Vision}}</ref> Alina ddiguli esooka mu by'obusuubuzi ne ddiguli eyookubiri mu [[:en:Human_Resource_Management|kukulembera abakozi nokubalabirira okusobala okutuukiriza obulungi ebigendererwa by'ebitongole mwe bakolera]] (Human resource management okuva mu bbanguliro li [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]] (MUBS). <ref name="MonitorCareer">{{Cite web |date=2019 |title=Identify something you love and do it well |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 "Identify something you love and do it well"]. ''Daily Monitor''. Nation Media Group. 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 October</span> 2025</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
Kasibante yatandikawo essomero lya Victory School of Beauty and Hospitality Management mu 2015, erisomesa eby’okwewunda, okweyoteza n'okutigiinya omubiri ogumalako obukoowu (Spa therapy), okwaniriza n'okubeesabeesa abagenyi,(Hospitality) ne kkoosi z'okuddukanya bizinensi. <ref name="MonitorCareer">{{Cite web |date=2019 |title=Identify something you love and do it well |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 "Identify something you love and do it well"]. ''Daily Monitor''. Nation Media Group. 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 October</span> 2025</span>.</cite></ref>
2019 weegwatuukira, yalaga nti essomero linolyali litikkidde abavubuka ba Uganda abasoba mu 40,000 ( Mitwalo ena) mu nteekateeka zaalyo ez’okutumbula obukugu. <ref name="MonitorCareer">{{Cite web |date=2019 |title=Identify something you love and do it well |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 "Identify something you love and do it well"]. ''Daily Monitor''. Nation Media Group. 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 October</span> 2025</span>.</cite></ref>
=== Omulimu gw’ebyobufuzi ===
<ref>{{cite web |date=23 September 2025 |title=Kasibante nominated, gets car and 16 bodyguards |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/289406/kasibante-nominated-gets-car-and-16-bodyguards |access-date=24 October 2025 |website=Nile Post |publisher=Nile Post Uganda}}</ref>Kasibante munnakibiina kya National Peasants Party era nga 23 Omwezi ogw'omwenda 2025 yasunsulwa [[Akakiiko Akavunaanyizibwa ku By'okulonda mu Uganda|akakiiko k’ebyokulonda mu Uganda]] ng’avuganya ku bwa pulezidenti [[Akalulu ka Uganda aka 2026|mu kulonda kwa bonna okwa 2026]] . <ref name="NilePost">{{Cite web |date=23 September 2025 |title=Kasibante nominated, gets car and 16 bodyguards |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/289406/kasibante-nominated-gets-car-and-16-bodyguards |access-date=24 October 2025 |website=Nile Post |publisher=Nile Post Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/289406/kasibante-nominated-gets-car-and-16-bodyguards "Kasibante nominated, gets car and 16 bodyguards"]. ''Nile Post''. Nile Post Uganda. 23 September 2025<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 October</span> 2025</span>.</cite></ref> <ref name="Sanyu">{{Cite web |date=September 2025 |title=Kasibante, Mabirizi nominated as presidential candidates |url=https://sanyufm.com/kasibante-mabirizi-nominated-as-presidential-candidates/ |access-date=24 October 2025 |website=Sanyu FM |publisher=Sanyu FM Uganda}}</ref>
Enteekateeka ze ez’okunoonya akalulu mulimu okukulaakulanya ebyalo, okufunira abavubuka emirimu, okukyusa eby’obulimi, n’okukendeeza ku butali bwenkanya mu by’enfuna. <ref name="NilePost">{{Cite web |date=23 September 2025 |title=Kasibante nominated, gets car and 16 bodyguards |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/289406/kasibante-nominated-gets-car-and-16-bodyguards |access-date=24 October 2025 |website=Nile Post |publisher=Nile Post Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/289406/kasibante-nominated-gets-car-and-16-bodyguards "Kasibante nominated, gets car and 16 bodyguards"]. ''Nile Post''. Nile Post Uganda. 23 September 2025<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 October</span> 2025</span>.</cite></ref>
Emikono gye egimuseemb gyasomoozebwa [[Akakiiko Akavunaanyizibwa ku By'okulonda mu Uganda|akakiiko k’ebyokulonda]] mu kiseera we yasunsulwa, kyokka oluvannyuma ne kamukkiriza okwesimbawo. <ref name="MonitorWho">{{Cite web |date=2025 |title=Who are presidential candidates Kasibante, Mabirizi? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-presidential-candidates-kasibante-mabirizi--5203992 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-presidential-candidates-kasibante-mabirizi--5203992 "Who are presidential candidates Kasibante, Mabirizi?"]. ''Daily Monitor''. Nation Media Group. 2025<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 October</span> 2025</span>.</cite></ref> Alipoota z'empapula z'amawulire zaalaga ebizibu by’enteekateeka mu kampeyini ze, gamba ng’okulemererwa okwetaba mu nkung’aana ezaali zitegekeddwa. <ref name="MonitorAbsence">{{Cite web |date=October 2025 |title=Kasibante fails to show up for presidential campaign rallies again |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kasibante-fails-to-show-up-for-presidential-campaign-rallies-again-5214876 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Elections_in_Uganda|Okulonda mu Uganda]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Eby'obufuzi bya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |date=23 September 2025 |title=Kasibante nominated, gets car and 16 bodyguards |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/289406/kasibante-nominated-gets-car-and-16-bodyguards |access-date=24 October 2025 |website=Nile Post |publisher=Nile Post Uganda}}
# {{cite web |date=2025 |title=Who are presidential candidates Kasibante, Mabirizi? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-presidential-candidates-kasibante-mabirizi--5203992 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}
# {{cite web |date=2019 |title=Identify something you love and do it well |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}
# {{Cite web |title=Robert Kasibante - National Peasants Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/5 |access-date=2025-10-24 |website=New Vision}}
# {{cite web |date=September 2025 |title=Kasibante, Mabirizi nominated as presidential candidates |url=https://sanyufm.com/kasibante-mabirizi-nominated-as-presidential-candidates/ |access-date=24 October 2025 |website=Sanyu FM |publisher=Sanyu FM Uganda}}
# {{cite web |date=October 2025 |title=Kasibante fails to show up for presidential campaign rallies again |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kasibante-fails-to-show-up-for-presidential-campaign-rallies-again-5214876 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
lrpz88luni19gj8dnxn9upp21262y3f
Tarsis Kabwegyere
0
12940
61640
47443
2026-07-11T17:28:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61640
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}
'''Tarsis Bazana Kabwegyere''' munnayuganda [[:en:Sociologist|omukugu mu mbeera z'abantu]], [[:en:Politician|abasomesa]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Ono yaliko [[Ssaabaminisita wa Uganda|minisita w'emirimu egy'awamu]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo ekyo nga 23 ogwokuutaano mu 2013. <ref>{{Cite web |last=UHCUK |date=23 May 2013 |title=Cabinet of the Government of the Republic of Uganda As At 23 May 2013 |url=http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402091711/http://www.ugandahighcommission.co.uk/Government/Cabinet.aspx |archive-date=2 April 2015 |access-date=4 March 2015 |publisher=Uganda High Commission to the United Kingdom}}</ref> Okuva nga 15 ogwomunaana mu 2012 okutuuka nga 23 ogwokutaano mu 2013, yali minisita w’ekikula ky’abantu, abakozi n’ensonga z’embeera z’abantu.<ref>{{Cite web |last=Butagira |first=Tabu |date=15 August 2012 |title=Museveni Reshuffles Cabinet, Makes Marginal Changes |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni+reshuffles+Cabinet++makes+marginal+changes/-/688334/1480036/-/jh8op4/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120816010806/http://www.monitor.co.ug/News/National/Museveni+reshuffles+Cabinet++makes+marginal+changes/-/688334/1480036/-/jh8op4/-/index.html |archive-date=16 August 2012 |access-date=4 March 2015}}</ref> Mu kusooka, akakiiko ka palamenti akakebera okulonda kwa kabineti kaagaana okusunsulwa kwe,<ref>{{Cite web |last=Mercy Nalugo |last2=Isaac Imaka |date=28 August 2012 |title=Kabwegyere Dropped As Parliament Vets Ministers |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/Kabwegyere+dropped+as+Parliament+vets+Ministers/-/691252/1488660/-/format/xhtml/-/wd9ss2/-/index.html |access-date=4 March 2015 |archive-date=4 March 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304034502/http://mobile.monitor.co.ug/News/Kabwegyere+dropped+as+Parliament+vets+Ministers/-/691252/1488660/-/format/xhtml/-/wd9ss2/-/index.html |url-status=dead }}</ref> kyokka oluvannyuma lw’okuteesa wakati wa [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] ne Sipiika [[Rebecca Kadaga]],<ref>{{Cite web |last=David Tash Lumu |first=and Sulaiman Kakaire |date=29 August 2012 |title=Uganda: Museveni Calls Kadaga Over Professor Kabwegyere |url=http://allafrica.com/stories/201208310143.html |access-date=4 March 2015 |via=[[AllAfrica.com]]}}</ref> yasembayo okukkirizibwa nga 7 ogwomwenda mu 2012.<ref>{{Cite web |date=7 September 2012 |title=Professor Kabwegyere Finally Approved As Minister |url=http://kfm.co.ug/news/prof-kabwegyere-finally-approved-as-minister.html |access-date=4 March 2015 |website=KFM |archive-date=29 June 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220629095844/https://www.kfm.co.ug/news/prof-kabwegyere-finally-approved-as-minister.html |url-status=dead }}</ref> Emabegako, yali minisita w’okudduukirira n’okuteekateeka obutyabaga mu kabineti ya Uganda, okuva nga 1 ogwomukaaga mu 2006 okutuusa 27 ogwokutaano mu 2011.<ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=4 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 ogwokutaano mu 2011, yagobwa mu kabineti n'asikirwa [[Stephen Malinga]] .<ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=4 March 2015 |publisher=Uganda State House |via=Facebook}}</ref> Era yali [[Parliament of Uganda|mubaka omulonde mu palamenti]] ng'akiikirira county ya Igara West, [[Bushenyi (disitulikit)|mu disitulikiti ye Bushenyi]], okuva mu 1996 okutuuka mu 2011.<ref name="Out">{{Cite web |last=Mugasha |first=Chris |date=5 September 2010 |title=Nduhura, Kabwegyere Out, Karooro In |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/731053 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402145706/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/731053 |archive-date=2 April 2015 |access-date=4 March 2015}}</ref>
== Ensibuko ye n’obuyigirize bwe ==
Yazaalibwa mu [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bushenyi]] nga 26 April 1941. Alina diguli ya [[:en:Sociology|Bachelor of Arts]] mu by’obulamu. Diguli ye eya [[:en:Sociology|Master of Arts]] eri mu [[:en:Sociology|byobufuzi sociology]] . Alina ne diguli ya [[:en:Sociology|Doctor of Philosophy]] mu mulimu gwe gumu. Diguli ze zonna ez’eby’ensoma zaaweebwa [[Makerere University, Uganda|yunivasite ya Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, eyatandikibwawo mu 1922.
Oluvannyuma lwa [[Idi Amin]] [[1971 Ugandan coup d'etat|okuwamba obuyinza]] mu Uganda mu 1971, Kabwegyere yeegatta ku kibiina kya [[:en:Save_Uganda_Movement|Save Uganda Movement]], ekibinja ky'abatujju ekyagezaako okugoba Amin.<ref>{{Cite web |last=Michael Mubangizi |date=13 December 2007 |title=We wanted to hit OAU delegates |url=http://www.archive.observer.ug/specials/mylife/mylife200712131.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20241206190041/http://www.archive.observer.ug/specials/mylife/mylife200712131.php |archive-date=6 December 2024 |access-date=4 January 2021}}</ref>
== Omulimu gwe ==
Oluvanyuma lw’obufuzi [[:en:Second_Republic_of_Uganda|bwa Amin]] [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|okugwa]] mu 1979, Kabwegyere yalondebwa okuba minisita w’ettaka n’ebyobugagga eby’omu ttaka, n’abeera n’ekifo ekyo okutuusa mu 1980. Okuva mu 1982 okutuuka mu 1987, yali akulira ekitongole ky’eby’obulamu mu kitongole kya [[:en:Ugandan_North_American_Association_(UNAA)|Sayansi w’embeera z’abantu]] mu yunivasite y’e Makerere. Oluvanyuma lw’okuggyibwako [[Milton Obote]] mu buyinza n’okugoba ekibiina ky’amagye ekya [[Tito Okello]], Kabwegyere yafuuka mmemba mu kibiina kya [[:en:Ugandan_North_American_Association_(UNAA)|National Resistance Council]], ekibiina kya palamenti mu Uganda okuva mu 1986 okutuuka mu 1996.
Era yaweereza nga [[:en:Ugandan_North_American_Association_(UNAA)|minisita w’eggwanga ow’ensonga z’ebweru]] okuva mu 1987 okutuuka mu 1991. Wakati wa 1991 ne 1996, yali dayirekita w’enkolagana y’ebweru mu [[National Resistance Movement|National Resistance Movement Secretariat]] . Yalondebwa mu minisitule y’okudduukirira abantu mu biseera by’obutyabaga mu gwomukaaga mu 2006, okutuusa lwe yagobwa mu kabineti mu gwokutaano mu 2011.
Mu gwomwenda mu 2006, Kabwegyere yeetaba mu lukiiko lw’ebyobufuzi olwatuula mu ttabamiruka w’ekibiina [[:en:Ugandan_North_American_Association_(UNAA)|kya Uganda North American Association (UNAA)]] mu kibuga New York. <ref>{{Cite web |date=2006-09-05 |title=UNAA Convention was disorganised! |url=https://www.newvision.co.ug/news/1141390/unaa-convention-disorganised |access-date=2026-02-18 |publisher=New Vision (Kampala)}}</ref>
Yasigala akiikirira County ya Igara eye bugwanjuba, [[Bushenyi (disitulikit)|mu disitulikiti ye Bushenyi]] mu Palamenti ya Uganda okuva mu 1996 okutuuka mu 2011. Mu 2010, yawangulwa mu kulonda kwa pulayimale ne Raphael Magezi naye ow’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]], omubaka wa palamenti [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]] . <ref name="Out"/>
== Ebikwata ku muntu ebyomunda ==
Kabwegyere mufumbo. Ono wa kibiina ky'ebyobufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] . Ategeezeddwa an? okunyumirwa okuzannya [[:en:Lawn_tennis|ttena y'omuddo]] n'okwetaba mu [[:en:Debate|kukubaganya ebirowoozo]] .
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]]
== Ebijjuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
43nsb2ulljoi933msxcxwu4e0x76r8o
Robert Maseruka
0
12942
61609
48035
2026-07-11T17:19:25Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61609
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Maseruka''' yazaalibwa nga 20.2.2000. Ono Munnayuganda era nga munnabyabufuzi nga ye mukulembeza w'abayizi ow'omulundi ogwa 89 mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] okuva mu 2023 okutuuka mu 2024. <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Robert Maseruka: Mukono South’s youngest MP-elect |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/robert-maseruka-mukono-south-s-youngest-mp-elect-5337472 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto n'obuyigirize bwe ==
Maseruka yazaalibwa Simon Ssettuba ne Joseline Nanfuka e Nakisunga mu [[:en:Mukono_District|Disitulikiti y’e Mukono]] . <ref name=":1">{{Cite web |date=2026-01-22 |title=Robert Maseruka, youngest MP elect talks aspirations in politics, love |url=https://www.pulse.ug/story/robert-maseruka-youngest-mp-elect-talks-aspirations-in-politics-love-2026012207002108838 |access-date=2026-01-25 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> Yazaalibwa mu maka g’abaana bataano era ye mwana owookusatu. <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Robert Maseruka: Mukono South’s youngest MP-elect |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/robert-maseruka-mukono-south-s-youngest-mp-elect-5337472 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Emisomo yagitandikira mu Kireka Hill Infant School gye yamalira ekibiina eky'omusanvu. Bwe yali eyo, yaweereza nga omukulembeze w'abayizi mu kibiina eky'omukaaga ne eky'omusanvu okuva mu mwaka gwa 2012 okutuuka mu 2013. <ref name=":2">{{Cite web |date=2023-04-14 |title=Maseruka wins Makerere guild race |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/maseruka-wins-makerere-guild-race-4199816 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Yeegatta ku ssomero lya Bugema Adventist Secondary School ne Wellstar Bright Secondary School, Mukono okukakalabya [[:en:Secondary_education|emisomo gya siniya]] . Ku ssomero lya Wellstar Bright Secondary School, gyeyagenda okukakalabya emisomo gya siniya egyawaggulu (A' level) okuva mu mwaka gwa 2017 okutuuka mu 2018, yaddamu okuweereza nga omukulu w'abayizi mu ssomero eryo. <ref name=":2">{{Cite web |date=2023-04-14 |title=Maseruka wins Makerere guild race |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/maseruka-wins-makerere-guild-race-4199816 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Oluvannyuma, mu mwaka gwa 2020, yeegatta ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] n’afuna diguli mu by’amawulire n’empuliziganya. <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Robert Maseruka: Mukono South’s youngest MP-elect |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/robert-maseruka-mukono-south-s-youngest-mp-elect-5337472 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |date=2023-04-14 |title=Maseruka wins Makerere guild race |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/maseruka-wins-makerere-guild-race-4199816 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
=== Omukululo gw’ebyobufuzi ===
Maseruka yeyali omukulembeze w’ekibiina ky’ebyamawulire n’empuliziganya mu yunivasite y’e Makerere okuva mu 2020 okutuuka mu 2023. Mu 2022, yalondebwa ku lukiiko olufuzi olw'ekinaana mu munaana Makerere University Guild nga kansala akikirira olukiiko luno mu ssomero ly’ennimi, ebiwandiiko n’empuliziganya. Era nga yali sipiika wa Nsibirwa Hall. <ref name=":2">{{Cite web |date=2023-04-14 |title=Maseruka wins Makerere guild race |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/maseruka-wins-makerere-guild-race-4199816 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu mwaka gwa 2023, yavuganya ku bwa pulezidenti wa guild era n’awagirwa ekibiina ki [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] oluvannyuma lwa Margaret Nattabi eyali aweereddwa bendera y’ekibiina kino okuggyibwa mulwokaano. <ref>{{Cite web |date=2023-04-13 |title=Makerere students to vote for guild leaders on Friday |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makerere-students-to-vote-for-guild-leaders-on-friday-4197986 |access-date=2026-01-27 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-04-13 |title=Makerere University guild elections set for Friday |url=https://www.independent.co.ug/makerere-university-guild-elections-set-for-friday/ |access-date=2026-01-27 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Yalondebwa okubeera Pulezidenti wa [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] Guild ow'omulundi ogwa 89 ekifo kye yalimu okutuuka mu 2024. <ref name=":2">{{Cite web |date=2023-04-14 |title=Maseruka wins Makerere guild race |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/maseruka-wins-makerere-guild-race-4199816 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Oluvannyuma lw’emisomo gye mu yunivasite y’e Makerere mu mwaka gwa 2024, yalondebwa okuba omuwandiisi wa disitulikiti y’e Mukono mu kibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP). <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Robert Maseruka: Mukono South’s youngest MP-elect |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/robert-maseruka-mukono-south-s-youngest-mp-elect-5337472 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2024, yakwatibwa olw’okwetaba mu kwekalakasa okwali kugendereddwamu okulwanyisa obuli bw'enguzi nga batambuza ebigere okugenda mu Palamenti era ono yali wamu n’abavubuka abalala nga bagenderera okufuna okuddibwamu okuva mu gavumenti kunsasaanya ey'ensimbi y'omuwi womusolo. <ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=Former Makerere guild boss granted bail |url=https://nilepost.co.ug/news/209442/former-makerere-guild-boss-granted-bail |access-date=2026-01-25 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Mu 2025, yavuganya mu kamyufu ka [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] ku kifo ky'omubaka wa Palamenti e Mukono South n'avaayo ng'omuwanguzi, era naweebwa tikiti y'ekibiina. <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Robert Maseruka: Mukono South’s youngest MP-elect |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/robert-maseruka-mukono-south-s-youngest-mp-elect-5337472 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Sseryazi |first=Herbert |title=NUP Faces Backlash in Mukono South Over Controversial Maseruka Endorsement |url=https://nilepost.co.ug/news/277457/nup-faces-backlash-in-mukono-south-over-controversial-maseruka-endorsement |access-date=2026-01-25 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mukono South Race Heats Up as Three Candidates Take Lead : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/-mukono-south-race-heats-up-as-three-candidates-take-lead |access-date=2026-01-25 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ssebugwawo |first=Sulaiman |title=NUP Embraces Young Leaders as Fresh Faces Secure Parliamentary Tickets |url=https://nilepost.co.ug/politics/291076/nup-embraces-young-leaders-as-fresh-faces-secure-parliamentary-tickets |access-date=2026-01-25 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Maseruka yalondebwa mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda okwabonna mu 2026]] nga omubaka wa Palamenti ya Mukono South mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’ebbiri okuva mu mwaka gwa 2026 okutuuka mu 2031. Ono yavuganya ne banne abalala 10 okwali n’oyo aliyo kati, Fred Kayondo nga ono ye mubaka wa Palamenti ya Mukono South mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu. <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Robert Maseruka: Mukono South’s youngest MP-elect |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/robert-maseruka-mukono-south-s-youngest-mp-elect-5337472 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2026-01-22 |title=Robert Maseruka, youngest MP elect talks aspirations in politics, love |url=https://www.pulse.ug/story/robert-maseruka-youngest-mp-elect-talks-aspirations-in-politics-love-2026012207002108838 |access-date=2026-01-25 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2026-01-20 |title=NUP sweeps all parliamentary seats in Mukono amid chaos |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-sweeps-all-parliamentary-seats-in-mukono-amid-chaos-5332088 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Okulwanirira ebyenjigiriza ==
Mu mwaka gwa 2023, yakulemberamu kawefube gwe yatuuma, Save a Makererean, nga ono yagendererwamu okusonda ensimbi ziyambeko ku abayizi abalemererwa okufuna ebisale by’okusoma bamalirize emisomo gyabwe ku yunivasite. <ref>{{Cite web |date=2023-10-11 |title=Tuition crisis: Mak guild launches campaign to support students |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/tuition-crisis-mak-guild-launches-campaign-to-support-students-4396914 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-11-25 |title=Mak students start fees fundraising drive |url=https://www.independent.co.ug/mak-students-start-fees-fundraising-drive/ |access-date=2026-01-25 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
Maseruka ono ng’ali wamu ne Edrine Wafula, omukulembeze w'abayizi ku yunivasite y’e Kyambongo, mu mwezi ogw'okutaano mu mwaka gwa 2023 baawa ekitongole ekivunaanyizibwa [[:en:Uganda_National_Council_for_Higher_Education|ku by’enjigiriza ekya National Council for Higher Education]] (NCHE) nsalessale wabbanga lya wiiki bbiri okukkiriza amasomo gonna agaali galangiriddwa nti gaggwaako mu budde obwo. <ref>{{Cite web |date=2023-05-24 |title=Student leaders give NCHE, varsities two-week ultimatum |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/student-leaders-give-nche-varsities-two-week-ultimatum-4245198 |access-date=2026-01-25 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Ivan_Bwowe|Ivan Bwowe]]
* [[Sarah Kagingo]]
* [[:en:Biddemu_Bazil_Mwotta|Biddemu Bazil Mwotta]]
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
dn6ut7jope2chvikqu9w5040q81rrm3
Makmot Otto
0
12946
61635
58144
2026-07-11T17:27:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61635
wikitext
text/x-wiki
'''Hon Makmot Edward Otto''' (yazaalibwa nga 2 ogwomunaana 1978) [[:en:Barrister|Munnamateeka]] Munnayuganda -Munnacanada, [[:en:Notary_public|munnamateeka, notary public]], mmemba w'ekibiina [[:en:Law_Society_of_Ontario|ekigatta bannamateeka mu Ontario]], [[:en:Canadian_Bar_Association|ekibiina ekigatta bannamateeka mu Canada]], era nga muwolereza wa [[Uganda Law Society|mu kitundu kye'byamateeka mu Uganda.]] ne Mu kitundu ky'ebyamateeka mu East Africa, era Munnabyabufuzi.Yalondebwa mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’omulundi ogw’ekkumi eyalondebwa mu ggombolola lye [[Agago]] eyeesimbyewo ku bwannamunigina.<ref name="OM1">{{Cite web |title=Makmot otto |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=85 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yasikira John Okot Amos, eyakulemberwa eyali [[:en:Leader_of_Opposition_(Uganda)|omukulembeze w’oludda oluvuganya Pulofeesa]] Ogenga Latigo n’omulamuzi omukulu Owiny Dollo.<ref name="OM1X">{{Cite web |title=Agago |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/district/northern-acholi-agago/ |publisher=Parliament Watch}}</ref> Yakolako ng'omumyuka wa ssentebe ''w'akakiiko akakola ku mateeka, enkizo n'empisa'' era mmemba ''w'akakiiko k'ebyamateeka ne Palamenti'' mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ey'ekkumi]]<ref name="PA3X">{{Cite web |title=10th Parliament |url=http://everypolitician.org/uganda/parliament/term-table/10.html |website=EveryPolitician |publisher=Parliament Watch}}</ref>
Otto ye mutandisi wa ''Otto, Barrister, Solicitor ne Notary'' <ref name="OM4X">{{Cite web |title=Otto, Barrister, Solicitor, & Notary Public, Richmond Hill |url=https://all-opening-hours.ca/0474493/Otto,_Barrister,_Solicitor,_&_Notary_Public |publisher=All-opening-hours.ca}}</ref> era munne M/s Otto, Barrister, Solicitor ne Notary era omu ku baatandikawo ''Otto ne Sherman Professional Corporation'', [[:en:Law_firm|kkampuni ya bannamateeka]] mu Canada . <ref name="OM5X">{{Cite web |title=Uganda American body gets board of trustees |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1324554/uganda-american-body-board-trustees |publisher=[[New Vision]]}}</ref> era ne Ms Otto Edward Makmot ne Company ya Advocates nga basinziira mu Kampala mu Uganda. Otto ye nnannyini Radio Wang ooh FM 93.3 FM mu Disitulikiti y’e Agago era nga y'omu ku bammemba abaatandikawo olukiiko olufuzi olwa David Fagerlee Medical Center olusangibwa mu Agago olwalagirwa Pulezidenti Museveni mu 2017. Akola nga mmemba ku kakiiko ka [[:en:Law_Society_of_Upper_Canada|Legal Aid Ontario]] . Ye mmemba w'ekibiina [[:en:Ontario_Bar_Association|ekigatta bannamateeka ekya Upper Canada]], [[:en:Board_of_trustees|ekibiina ekigatta bannamateeka mu Canada/ Ontario]], ''ekibiina ekigatta bannamateeka mu kitundu kya York'' ne ne mu mwetoloolo gwa ''Advocates''. Otto yaliko omuwandiisi ku [[:en:Cabinet_minister|lukiiko olufuzi]] olwa [[:en:Ugandan_North_American_Association_(UNAA)|Ugandan North American Association (UNAA)]] <ref name="OM5X" /> okuva mu 2015 okutuuka mu 2017. Yali [[:en:Cabinet_minister|minisita wa kabineti]] avunaanyizibwa ku by'okufulumya mu 2001/2002 ''Makerere University Guild Government'' ,.<ref name="OM71">{{Cite web |title=Otto Edward Makmot |url=http://visiblepolls.org/leader/3518126/otto-edward-makmot/ |publisher=visiblepolls}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Otto yazaalibwa mu [[Agago (disitulikit)|Disitulikiti ya Agago]], [[:en:Acholi_sub-region|Acholi sub-region]], nga 2 Ogwomunaana mu 1978. Mutabani wa Mzee Aldo Davidson Otto ne Veronica Adong Otto, yakuzibwa mu maka [[:en:Catholic_Church|g'Abakatuliki]] [[:en:Acholi_people|ag'Acholi]] . Okusoma kwe okwa pulayimale kwasasika [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|olw’abayeekera b’amagye ga Lord’s Resistance Army]] mu kitundu ekyo mu kiseera ekyo, era n’addukira mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda, gye yatuulira ebigezo bye ebya pulayimale ng’ava mu ''ssomero lya Bat Valley Primary school'' .
Oluvannyuma lw’okusoma [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|O-Levels]] yagenda mu [[St. Mary's College Kisubi|St. Mary’s College Kisubi]] okusoma [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|A-Level]] ., oluvannyuma n’agenda mu [[Makerere University, Uganda|University ye Makerere]] (MUK), gye yafunira diguli [[:en:Bachelor_of_Laws|ye esooka mu byamateeka]] mu 2002. Otto era yasomera mu [[:en:University_of_Toronto|University ye Toronto]] n’afuna diguli [[:en:Juris_Doctor|ya Doctor of Jurisprudence]] mu 2008. Yali [[:en:Associate_editor|associate editor]] mu [[:en:Associate_editor|Journal of International Law and International Relations]] (JILIR) eyo. <ref name="OM71"/>
== Omulimu gwe ==
Oluvannyuma lw’okufuna diguli ye eyasooka mu yunivasite y’e Makerere mu 2002, Otto yakozesebwa ng’omukozi [[Caseworker (politics)|w’emisango]] mu ''Downtown Legal Services'', [[:en:Legal_aid|eddwaaliro ly’amateeka ery’omu kitundu]] ne pulogulaamu y’okusomesa mu malwaliro, eddukanyizibwa ekitongole ky’amateeka mu [[:en:Legal_aid|yunivasite y’e Toronto]] . Mu 2005 yeewandiisa okwongera okusoma mu yunivasite y’e Canada, era n’akkirizibwa mu pulogulaamu ya Bar mu Ssaza ly’e Ontario, Canada oluvannyuma lw’okufuna [[:en:Legal_aid|diguli ya JD okuva mu Yunivasite y’e Toronto]] .
Yawandiisibwa nga looya wa [[:en:Court_of_Appeal|kkooti ejulirwamu]] mu Ontario, [[:en:Called_to_the_bar|n’ayitibwa mu bbaala]], era n’akkiriza okukola mu [[:en:Court_system_of_Canada|nkola ya Kkooti ya Canada]] mu Ontario nga 15 ogwomukaaga mu 2010. Otto yawandiika ne ''HOUSEN, Barrister, Solicitor ne Notary'' olwo n’akola nga [[:en:Customer_representative|client service representative]] for [[:en:Legal_Aid_Ontario|Legal Aid Ontario]] mu 2010, nga tannatandikawo ''Otto, Barrister, Solicitor and Notary'' gye yakolera nga barrister era nga ye munnamateeka okutuusa mu 2015. Era munne era omu ku baatandikawo kkampuni ya ''Otto & Sherman Professional Corporation'' .
Mu 2015, Otto yeegatta ku byobufuzi eby'okulonda era na'genda mu maaso n'awangula ekifo kya palamenti ku Ggombolola lya Agago<ref name="OM8X">{{Cite web |title=Courts Deadline for MP Petitions Expires |url=http://allafrica.com/stories/201604070082.html |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref> ng’omubaka wa palamenti eyeetongodde mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2016]] okwatandikawo [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] .
Mu Palamenti ey’ekkumi, Otto aweereza ku ''kakiiko akakola ku mateeka, enkizo n’empisa'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku mateeka ne Palamenti'' .<ref name="PA3X"/> Ye muwandiisi omukulu ow’ababaka ba palamenti abetongodde oba abatalina kibiina, mmemba wa: ''Forum for Quality Health'' ; ''olukiiko lw'ebyamateeka n'obukulembeze'' ; ''olukiiko lw'obutonde bw'ensi'' ; ''ekibiina kya Palamenti ekya Acholi'' ne; ekibiina ''kya Uganda Parliamentary Prayer Breakfast Fellowship'' .<ref name="OM9X">{{Cite web |title=Welcome to the Uganda Parliamentary Prayer Breakfast Fellowship |url=http://dictum.cipher256.com/ |publisher=Uganda National Prayer Breakfast |access-date=2026-04-20 |archive-date=2017-08-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170814220947/http://dictum.cipher256.com/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebikwata ku muntu ebyomunda ==
Makmot Edward Otto mufumbo ne Dr. Josephine Okwera Otto, Dayirekita,w'Ebyobulamu n’Ebyobulamu mu Uganda Redcross . Balina abaana basatu; Elizabeth Veronica Otto, Esther Teresa Otto ne Megan Hannah Otto, abawandiisi b’ebitabo bino.
== Laba ne ==
* [[Agago (disitulikit)|Disitulikiti y’e Agago]]
== Ebijjuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
10rpzqejjzv0za6sockd4n6dvlvbxo2
Sitenda Sebalu
0
12947
61109
48036
2026-07-11T16:31:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61109
wikitext
text/x-wiki
'''Sitenda Sebalu''' munnabyabufuzi [[Yuganda|Munnayuganda]] era nga yaliko [[:en:Member_of_parliament|omubaka wa Palamenti]] owa Kyadondo East mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'omwenda]]. Sitenda yawangulwa mu kulonda okw’okuddamu mu 2017 nga [[Bobi Wine]] yalangirirwa ng’omuwanguzi n’obuwanguzi obw’amaanyi.<ref>{{cite web |date=11 July 2017 |title=Singer Bobi Wine wins parliamentary seat in Uganda |url=https://www.standardmedia.co.ke/entertainment/african-news/2001245631/singer-bobi-wine-wins-parliamentary-seat-in-uganda |access-date=23 March 2021 |website=East African News}}</ref>
Mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2021]] mu Uganda, Sitenda Sebalu yaddamu okuvuganya ku kifo kya palamenti mu Kyadondo East Constituency ku kaadi y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]] n’awangulwa Muwada Nkunyingi ow’ekibiina kya [[National Unity Platform]], ekikulemberwa Robert Kyagulanyi Sentamu. Okuva olwo Sitenda yalangirira nti yawummula ebyobufuzi eby’okulonda.<ref>{{Cite web |date=2017-07-03 |title=Uganda: 3 lessons from the Ghetto President's by-election triumph |url=https://africanarguments.org/2017/07/uganda-3-lessons-from-the-ghetto-presidents-by-election-triumph/ |access-date=2021-03-12 |website=African Arguments |language=en-GB}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
514us3w1rywuck46rlneakpky5xrcze
Mathew Rukikaire
0
12948
61530
53362
2026-07-11T17:12:52Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61530
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Mathew Rukikaire</big>''', era amanyiddwa nga Canon Mathew Rukikaire (yazaalibwa 14 Ogwekkumi 1938), Munnayuganda, munnabyabufuzi, canon w'abakulisitaayo, era omuddukanya wa yunivasite era akola nga [[:en:Chancellor_(education)|Cansala]] wa [[:en:Kabale_University|Kabale University]] .<ref name=":0">{{Cite web |last=Kanyesigye |first=Nick |date=2026-04-01 |title=Canon Mathew Rukikaire Installed as Kabale University Chancellor |url=https://news.kab.ac.ug/canon-mathew-rukikaire-installed-as-kabale-university-chancellor/ |access-date=2026-04-11 |website=Kabale University News |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2020-09-11 |title=Rukikaire's school days and the road to exile under Obote |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/rukikaire-s-school-days-and-the-road-to-exile-under-obote-1860808 |access-date=2026-04-11 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Rukikaire yazaalibwa nga 14 Ogwekkumi 1938 mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y’e Kabale]] eri Ernest Nyabagabo ne Enid Kagore. Yasomera ku Kigezi High School, Seseme Primary School ne Nyakatare Primary School mu pulayimale ate [[:en:Ntare_School|Ntare School]] mu siniya. <ref name=":0">{{Cite web |last=Kanyesigye |first=Nick |date=2026-04-01 |title=Canon Mathew Rukikaire Installed as Kabale University Chancellor |url=https://news.kab.ac.ug/canon-mathew-rukikaire-installed-as-kabale-university-chancellor/ |access-date=2026-04-11 |website=Kabale University News |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2020-09-11 |title=Rukikaire's school days and the road to exile under Obote |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/rukikaire-s-school-days-and-the-road-to-exile-under-obote-1860808 |access-date=2026-04-11 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Yasomera mu [[:en:King's_College,_Budo|King's College Buddo]] mu misomo gye egya siniya ey'omukaaga. Oluvannyuma Rukikaire yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] . <ref name=":0">{{Cite web |last=Kanyesigye |first=Nick |date=2026-04-01 |title=Canon Mathew Rukikaire Installed as Kabale University Chancellor |url=https://news.kab.ac.ug/canon-mathew-rukikaire-installed-as-kabale-university-chancellor/ |access-date=2026-04-11 |website=Kabale University News |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKanyesigye2026">Kanyesigye, Nick (1 April 2026). [https://news.kab.ac.ug/canon-mathew-rukikaire-installed-as-kabale-university-chancellor/ "Canon Mathew Rukikaire Installed as Kabale University Chancellor"]. ''Kabale University News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">11 April</span> 2026</span>.</cite></ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2020-09-11 |title=Rukikaire's school days and the road to exile under Obote |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/rukikaire-s-school-days-and-the-road-to-exile-under-obote-1860808 |access-date=2026-04-11 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/rukikaire-s-school-days-and-the-road-to-exile-under-obote-1860808 "Rukikaire's school days and the road to exile under Obote"]. ''Monitor''. 11 September 2020<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">11 April</span> 2026</span>.</cite></ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Rukikaire yazaalibwa nga 14 Oggwekkumi mu 1938 mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y’e Kabale]] nga abazadde be ye Ernest Nyabagabo ne Enid Kagore. Yasomera ku Kigezi High School (ebibiina ebya wansi), Seseme Primary School ne Nyakatare Primary School mu pulayimale ate [[:en:Ntare_School|Ntare School]] mu siniya. <ref name=":0">{{Cite web |last=Kanyesigye |first=Nick |date=2026-04-01 |title=Canon Mathew Rukikaire Installed as Kabale University Chancellor |url=https://news.kab.ac.ug/canon-mathew-rukikaire-installed-as-kabale-university-chancellor/ |access-date=2026-04-11 |website=Kabale University News |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2020-09-11 |title=Rukikaire's school days and the road to exile under Obote |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/rukikaire-s-school-days-and-the-road-to-exile-under-obote-1860808 |access-date=2026-04-11 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Edaala lya A-level yalisomera ku [[:en:King's_College,_Budo|King's College Buddo]] . Oluvannyuma Rukikaire yeegatta ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref name=":0">{{Cite web |last=Kanyesigye |first=Nick |date=2026-04-01 |title=Canon Mathew Rukikaire Installed as Kabale University Chancellor |url=https://news.kab.ac.ug/canon-mathew-rukikaire-installed-as-kabale-university-chancellor/ |access-date=2026-04-11 |website=Kabale University News |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2020-09-11 |title=Rukikaire's school days and the road to exile under Obote |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/rukikaire-s-school-days-and-the-road-to-exile-under-obote-1860808 |access-date=2026-04-11 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gye ==
Rukikaire yaliko omuwandiisi w’ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] era nga ye muwandiisi w’olukiiko lw’amakolero mu buvanjuba bwa Afrika olwa East African Industrial board. Era yaliko omubaka mu Paalamenti y'Essaza ly'e Rujumbura mu [[:en:Rukungiri_District|Disitulikiti y'e Rukungiri]] . Okugatta ku ekyo, yaweereza nga Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa National Bank of Commerce era yakola nga omukugu mu by’enfuna mu gavumenti, East Africa eri akakiiko k’ebyenfuna mu Bulaaya e [[:en:Brussels|Brussels]].<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Court okays sale of National Bank of Commerce shares |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-04-11 |website=New Vision}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |date=2020-09-11 |title=Modest, reserved and principled |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/modest-reserved-and-principled-1513514 |access-date=2026-04-11 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Yakola nga maneja w'ebyobusuubuzi mu kitundu mu kkampuni y'amafuta eya [[:en:Shell_International|Shell International]] . Era yalina ebifo byo bwa baminisita omuli Minisita w’okutunda ebintu by’obwannannyini ne Minisita w’ebyensimbi, okuteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna. Yalondebwa ku bwa Cansala wa yunivasite y'e Kabale mu Gwekkumi 2025 nga yalondebwa Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]]. Okugatta ku ekyo, Rukikaire ye [[:en:Author|muwandiisi]] w’ekitabo ''70 Years a Witness'' era aweereza nga Ssentebe wa kkampuni ya Pioneer Easy Bus Company.<ref>{{Cite web |last=Tugume |first=Godfrey |date=2025-10-25 |title=Museveni Appoints Canon Mathew Rukikaire as Chancellor of Kabale University |url=https://chimpreports.com/museveni-appoints-canon-mathew-rukikaire-as-chancellor-of-kabale-university/ |access-date=2026-04-11 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Kanyesigye |first=Nick |date=2026-04-01 |title=Canon Mathew Rukikaire Installed as Kabale University Chancellor |url=https://news.kab.ac.ug/canon-mathew-rukikaire-installed-as-kabale-university-chancellor/ |access-date=2026-04-11 |website=Kabale University News |language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2020-09-11 |title=Rukikaire's school days and the road to exile under Obote |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/rukikaire-s-school-days-and-the-road-to-exile-under-obote-1860808 |access-date=2026-04-11 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nantaba |first=Lukia |title=Canon Mathew Rukikaire Installed as Kabale University Chancellor |url=https://nilepost.co.ug/index.php/news/331960/canon-mathew-rukikaire-installed-as-kabale-university-chancellor |access-date=2026-04-11 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |date=2020-09-11 |title=Modest, reserved and principled |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/modest-reserved-and-principled-1513514 |access-date=2026-04-11 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite book |last=Rukikaire |first=Matthew |date=2019 |title=70 years a witness: from colonialism to resistance and beyond: an autobiography |url=https://openlibrary.org/books/OL44036323M/70_years_a_witness |publisher=Dominant Seven Publishers |isbn=978-9970-9020-1-9 |location=Kampala}}</ref>
== Awaadi z'eyafuna ==
Mathew Rukikaire yaweebwa omudaali ogw'ekitiibwa ogwa Nalubaale medal of honour era n'aweebwa n'omudaali gwa Order of Merit okuva mu [[:en:King's_College,_Budo|King's College Budo]] . <ref name=":2">{{Cite web |date=2020-09-11 |title=Modest, reserved and principled |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/modest-reserved-and-principled-1513514 |access-date=2026-04-11 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/modest-reserved-and-principled-1513514 "Modest, reserved and principled"]. ''Monitor''. 11 September 2020<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">11 April</span> 2026</span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Mondo_Kagonyera|Mondo Kagonyera]]
* [[:en:Crispus_Kiyonga|Crispus Kiyonga]]
* [[:en:John_Ssebuwufu|John Ssebuwufu]]
* [[:en:Ruhakana_Rugunda|Ruhakana Rugunda]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{DEFAULTSORT:Rukikaire, Mathew}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
na1h9ewgmt57nhmxf17lecz4r1kamua
Robert Mugabe Kakyebezi
0
12950
61595
48037
2026-07-11T17:18:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61595
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Mugabe Kakyebezi''' nga ono amanyiddwa nnyo nga '''Etaara''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, omusomesa, era munnamawulire. <ref>{{Cite web |date=24 May 2016 |title=Mbarara Mayor Kakyebezi Sworn in |url=https://chimpreports.com/mbarara-mayor-kakyebezi-sworn-in/ |access-date=13 May 2020 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Ye meeya w'ekibuga [[:en:Mbarara_City|Mbarara]], ekimu ku bibuga ebisinga obunene mu bukiikaddyo bw'obugwanjuba bwa [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |date=29 May 2019 |title=Mbarara: Councilors set tough conditions on Mayor as they approve budget today |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/05/mbarara-councilors-set-tough-conditions-on-mayor-as-they-approve-budget-today.html |access-date=13 May 2020 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Bweyali omuto, bazadde be basenguka ne bagenda mu disitulikiti kati eyitibwa ey’e [[:en:Kazo,_Uganda|Kazo]] mu kyalo kye Kantaganya, mu [[Kanoni|muluka gwe Kanoni]], nga eno oluvannyuma ne yegatta ku Kantaganya primary school gye yamalira ekibiina eky'omusanvu.
Oluvannyuma yeegatta ku Makobore High School e [[Rukungiri]] okusoma siniya kyokka olw’obuzibu bw’ebisale by'esomero, eno yavaayo mu siniya ey'okusatu n’agenda mu Nyakagyeme Secondary School eyali ey’essente entonotono era eno gyeyatulira siniya ey'okuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] . Oluvannyuma yeegatta ku Rugarama Secondary School mu [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ntungamo]] gyeyatulira siniya ey'omukaaga [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]]. bweyamaliriza siniya ey'omukaaga, yewandiisa okukola dipulooma mu Secondary Education mu National Teachers’ College, e [[Kabale]], era n’atikkirwa mu 1998. Bwe yatandika okufuna ku ssente ezitegerekekako, yeewandiisa okusoma diguli mu Social Work and [[:en:Social_Administration|Social Administration]] studies mu [[Bishop Stuart University]] e [[:en:Mbarara|Mbarara]] mu mwaka gwa 2012, era yatikkirwa nga 16 October 2015. Munnakibiina kya Anglican Church of Uganda.
== Omukozi w'okulaadiyo ==
Nga omwaka gwa 2002 nga gutandiika, Kakyebezi yaweebwa omulimu ku [[Radio West (Uganda)|Radio West]] okukola pulogulaamu ey'okusanyusa abantu (comic) eyali eyitibwa Owatutanga aheru and Akagwe. <ref>{{Cite web |date=3 March 2016 |title=Radio West's Kakyebezi Voted Mbarara Mayor |url=https://chimpreports.com/radio-wests-kakyebezi-voted-mbarara-mayor/ |access-date=13 May 2020 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yakulungula emyaka egisukka mu kkumi n’ena ng’akola ku Radio West ekimufuula okuba nga y’omu ku ba Presenters abakyasinze okuweereza ku laadiyo eno ebbanga eddene, nga tannaba kwegatta mu byabufuzi. <ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=30 October 2015 |title=Veteran Radio presenter Kakyebezi triumphs in NRM mayoral race |url=https://bigeye.ug/veteran-radio-presenter-kakyebezi-triumphs-in-nrm-mayoral-race/ |access-date=14 May 2020 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu mwaka gwa 2015, Kakyebezi yavuganya n’awangula obwa meeya w’ekibuga [[:en:Mbarara|Mbarara]] mu kulonda kwa kamyufu k'ekibiina ki [[National Resistance Movement]] . <ref>{{Cite web |last=Tumushabe |first=Alfred |date=1 November 2015 |title=Comedian poised to be Mbarara mayor |url=https://www.monitor.co.ug/Elections/Comedian-poised-to-be-Mbarara-mayor/2787154-2939136-hts841/index.html |access-date=14 May 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Mu 2019, abawagizi ba NRM baamusaba obutavuganya mu kulonda kwabonna okwa 2021 . <ref>{{Cite web |date=17 February 2019 |title=NRM Supporters ask Mbarara Mayor, Kakyebezi not to contest again |url=https://croozefm.com/nrm-supporters-want-mbarara-mayor-kakyebezi-not-to-contest-again/ |access-date=14 May 2020 |website=Western Uganda's Biggest radio.}}</ref>
Kakyebezi yawangula munnakibiina ki [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|FDC]], Stanley Katembeya mu kulonda kwa bonna okwa 2016. <ref name=":0">{{Cite web |date=3 March 2016 |title=Ex-Radio Presenter Kakyebezi Wins Mbarara Mayoral Race |url=https://www.redpepper.co.ug/2016/03/ex-radio-presenter-kakyebezi-wins-mbarara-mayoral-race/ |access-date=13 May 2020 |website=Red Pepper Uganda |language=en-US}}</ref>
== Okukontana ==
Mu 2018, kigambibwa nti yafuna akabenje k’emmotoka akaaleka abantu babiri nga balumiziddwa ate omu n’afa. <ref>{{Cite web |title=Mbarara Mayor involved in accident, one dead |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1481405/mbarara-mayor-involved-accident-dead |access-date=13 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Mu mwezi ogw'omukaaga omwaka gwa 2019, yawawaabirwa nga kigambibwa nti yafulumya ebifaananyi ebityoboola omuntu omulala. <ref>{{Cite web |date=19 June 2019 |title=MBARARA MUNICIPALITY MAYOR SUED OVER DEFAMATORY PICTURES |url=https://mknewslink.com/mbarara-municipality-mayor-sued-over-defamatory-pictures/ |access-date=13 May 2020 |website=MK Newslink |language=en-US}}</ref>
Mu 2017, yavunaanibwa omusango gw’okubulankanya nsimbi ezisoba mu bukadde 300 [[:en:Katete_(Uganda)|eza Katete]] wooden bridge. <ref>{{Cite web |last=admin |date=13 December 2017 |title=Mbarara Mayor-Kakyebezi on fire over Shs. 300Million Katete Wooden Bridge |url=https://mbararacity.com/mbarara-mayor-kakyebezi-on-fire-over-shs-300million-katete-wooden-bridge/ |access-date=14 May 2020 |website=Mbarara City News |language=en-US}}</ref> Ku ntandikwa ya 2019, era yakunyizibwa nga entabwe yava nsimbi akawumbi kamu n'obukadde lusanvu ezasaasaanyiziddwa ku [[:en:Electric_light|bitaala by'oku]] nguudo nga tezikiriziddwa. <ref>{{Cite web |date=1 April 2019 |title=Mbarara mayor, executive grilled over UGX1.7b solar street light project |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/04/mbarara-mayor-executive-grilled-over-ugx1-7b-solar-street-light-project.html |access-date=14 May 2020 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
Mu mwezi ogw'okusatu omwaka gwa 2019, yavumirira ekikolwa ky'okukyusa ente y’ [[:en:Ankole|Ankole]] Rusiina eyali ey'ebyafaayo. <ref>{{Cite web |date=14 May 2019 |title=Mbarara Mayor, Kakyebezi Says Cow Statue 'Rusiina' Will be Revamped |url=https://www.softpower.ug/mbarara-mayor-kakyebezi-says-cow-statue-rusiina-will-be-revamped/ |access-date=14 May 2020 |website=Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News |language=en-US}}</ref>
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
7g6yrumepof1n776mk0i07z5rejvekk
61851
61595
2026-07-11T17:53:28Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61851
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Mugabe Kakyebezi''' nga ono amanyiddwa nnyo nga '''Etaara''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, omusomesa, era munnamawulire. <ref>{{Cite web |date=24 May 2016 |title=Mbarara Mayor Kakyebezi Sworn in |url=https://chimpreports.com/mbarara-mayor-kakyebezi-sworn-in/ |access-date=13 May 2020 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Ye meeya w'ekibuga [[:en:Mbarara_City|Mbarara]], ekimu ku bibuga ebisinga obunene mu bukiikaddyo bw'obugwanjuba bwa [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |date=29 May 2019 |title=Mbarara: Councilors set tough conditions on Mayor as they approve budget today |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/05/mbarara-councilors-set-tough-conditions-on-mayor-as-they-approve-budget-today.html |access-date=13 May 2020 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Bweyali omuto, bazadde be basenguka ne bagenda mu disitulikiti kati eyitibwa ey’e [[:en:Kazo,_Uganda|Kazo]] mu kyalo kye Kantaganya, mu [[Kanoni|muluka gwe Kanoni]], nga eno oluvannyuma ne yegatta ku Kantaganya primary school gye yamalira ekibiina eky'omusanvu.
Oluvannyuma yeegatta ku Makobore High School e [[Rukungiri]] okusoma siniya kyokka olw’obuzibu bw’ebisale by'esomero, eno yavaayo mu siniya ey'okusatu n’agenda mu Nyakagyeme Secondary School eyali ey’essente entonotono era eno gyeyatulira siniya ey'okuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Uganda Certificate of Education]] . Oluvannyuma yeegatta ku Rugarama Secondary School mu [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ntungamo]] gyeyatulira siniya ey'omukaaga [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Uganda Advanced Certificate of Education]]. bweyamaliriza siniya ey'omukaaga, yewandiisa okukola dipulooma mu Secondary Education mu National Teachers’ College, e [[Kabale]], era n’atikkirwa mu 1998. Bwe yatandika okufuna ku ssente ezitegerekekako, yeewandiisa okusoma diguli mu Social Work and [[:en:Social_Administration|Social Administration]] studies mu [[Bishop Stuart University]] e [[:en:Mbarara|Mbarara]] mu mwaka gwa 2012, era yatikkirwa nga 16 October 2015. Munnakibiina kya Anglican Church of Uganda.
== Omukozi w'okulaadiyo ==
Nga omwaka gwa 2002 nga gutandiika, Kakyebezi yaweebwa omulimu ku [[Radio West (Uganda)|Radio West]] okukola pulogulaamu ey'okusanyusa abantu (comic) eyali eyitibwa Owatutanga aheru and Akagwe. <ref>{{Cite web |date=3 March 2016 |title=Radio West's Kakyebezi Voted Mbarara Mayor |url=https://chimpreports.com/radio-wests-kakyebezi-voted-mbarara-mayor/ |access-date=13 May 2020 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yakulungula emyaka egisukka mu kkumi n’ena ng’akola ku Radio West ekimufuula okuba nga y’omu ku ba Presenters abakyasinze okuweereza ku laadiyo eno ebbanga eddene, nga tannaba kwegatta mu byabufuzi. <ref>{{Cite web |last=BigEyeUg3 |date=30 October 2015 |title=Veteran Radio presenter Kakyebezi triumphs in NRM mayoral race |url=https://bigeye.ug/veteran-radio-presenter-kakyebezi-triumphs-in-nrm-mayoral-race/ |access-date=14 May 2020 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
Mu mwaka gwa 2015, Kakyebezi yavuganya n’awangula obwa meeya w’ekibuga [[:en:Mbarara|Mbarara]] mu kulonda kwa kamyufu k'ekibiina ki [[National Resistance Movement]] . <ref>{{Cite web |last=Tumushabe |first=Alfred |date=1 November 2015 |title=Comedian poised to be Mbarara mayor |url=https://www.monitor.co.ug/Elections/Comedian-poised-to-be-Mbarara-mayor/2787154-2939136-hts841/index.html |access-date=14 May 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Mu 2019, abawagizi ba NRM baamusaba obutavuganya mu kulonda kwabonna okwa 2021 . <ref>{{Cite web |date=17 February 2019 |title=NRM Supporters ask Mbarara Mayor, Kakyebezi not to contest again |url=https://croozefm.com/nrm-supporters-want-mbarara-mayor-kakyebezi-not-to-contest-again/ |access-date=14 May 2020 |website=Western Uganda's Biggest radio.}}</ref>
Kakyebezi yawangula munnakibiina ki [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|FDC]], Stanley Katembeya mu kulonda kwa bonna okwa 2016. <ref name=":0">{{Cite web |date=3 March 2016 |title=Ex-Radio Presenter Kakyebezi Wins Mbarara Mayoral Race |url=https://www.redpepper.co.ug/2016/03/ex-radio-presenter-kakyebezi-wins-mbarara-mayoral-race/ |access-date=13 May 2020 |website=Red Pepper Uganda |language=en-US}}</ref>
== Okukontana ==
Mu 2018, kigambibwa nti yafuna akabenje k’emmotoka akaaleka abantu babiri nga balumiziddwa ate omu n’afa. <ref>{{Cite web |title=Mbarara Mayor involved in accident, one dead |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1481405/mbarara-mayor-involved-accident-dead |access-date=13 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Mu mwezi ogw'omukaaga omwaka gwa 2019, yawawaabirwa nga kigambibwa nti yafulumya ebifaananyi ebityoboola omuntu omulala. <ref>{{Cite web |date=19 June 2019 |title=MBARARA MUNICIPALITY MAYOR SUED OVER DEFAMATORY PICTURES |url=https://mknewslink.com/mbarara-municipality-mayor-sued-over-defamatory-pictures/ |access-date=13 May 2020 |website=MK Newslink |language=en-US}}</ref>
Mu 2017, yavunaanibwa omusango gw’okubulankanya nsimbi ezisoba mu bukadde 300 [[:en:Katete_(Uganda)|eza Katete]] wooden bridge. <ref>{{Cite web |last=admin |date=13 December 2017 |title=Mbarara Mayor-Kakyebezi on fire over Shs. 300Million Katete Wooden Bridge |url=https://mbararacity.com/mbarara-mayor-kakyebezi-on-fire-over-shs-300million-katete-wooden-bridge/ |access-date=14 May 2020 |website=Mbarara City News |language=en-US}}</ref> Ku ntandikwa ya 2019, era yakunyizibwa nga entabwe yava nsimbi akawumbi kamu n'obukadde lusanvu ezasaasaanyiziddwa ku [[:en:Electric_light|bitaala by'oku]] nguudo nga tezikiriziddwa. <ref>{{Cite web |date=1 April 2019 |title=Mbarara mayor, executive grilled over UGX1.7b solar street light project |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/04/mbarara-mayor-executive-grilled-over-ugx1-7b-solar-street-light-project.html |access-date=14 May 2020 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
Mu mwezi ogw'okusatu omwaka gwa 2019, yavumirira ekikolwa ky'okukyusa ente y’ [[:en:Ankole|Ankole]] Rusiina eyali ey'ebyafaayo. <ref>{{Cite web |date=14 May 2019 |title=Mbarara Mayor, Kakyebezi Says Cow Statue 'Rusiina' Will be Revamped |url=https://www.softpower.ug/mbarara-mayor-kakyebezi-says-cow-statue-rusiina-will-be-revamped/ |access-date=14 May 2020 |website=Online news from Uganda and the East African region – SoftPower News |language=en-US}}</ref>
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
67ut1gztgwnv0eidd79vftvx84dju3e
Nyasio Mudimi
0
12951
61236
47330
2026-07-11T16:38:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61236
wikitext
text/x-wiki
{| class="infobox vcard"
|- class="infobox-full-data" colspan="2"
! colspan="2" class="infobox-above" style="font-size: 100%;" |
|- colspan="2"
| colspan="2" class="infobox-full-data" |
|}
'''Nyasio Mudimi''' Munnayuganda era nga [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Yavuganya mu kulonda kw'omwezi ogusooka mu mwaka gwa 2026 mu Uganda okukiikirira abantu b’essaza ly’e Elgon era nga ono yavuganya kubwanamunigina. <ref>{{Cite web |date=2026-01-16 |title=Uganda Elections 2026: Museveni Leads Bobi Wine In Presidential Race |url=https://thekenyatimes.com/breaking-news/live-blog-museveni-takes-an-early-lead/ |access-date=2026-02-12 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Mukooli |first=Leonard |date=2026-01-19 |title=Ugandaelections2026: NRM sweeps majority MP seats in Bugisu |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/nrm-sweeps-majority-mp-seats-in-bugisu-NV_226488 |access-date=2026-02-12 |website=New Vision}}</ref>[[Minisitule y'ebiggwa bitalaze n'ababundabunda mu Uganda|]] Mukisanja kye ekiwedde nga omubaka wa palamenti, enjega y'okubumbulukuka kw'ettaka yagwira abantu bakikirira mu lukiiko olukulu olw'eggwanga era ye nga ali wamu ne [[:en:Ministry_of_Disaster_Preparedness_and_Refugees_(Uganda)|minisitule y'ebigwa tebiraze]], baddukirira amaka ag'enjawulo agaali amategefu okusengulwa.<ref>{{Cite web |date=2023-05-31 |title=Landslide-affected families to receive Shs17m each – govt |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/landslide-affected-families-to-receive-shs17m-each-govt-4253156 |access-date=2026-02-12 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Okukontana ==
'''Nyasio Mudimi''' yayitiddwa ekitongole kya poliisi ekinoonyereza ku misango ekya CID okussaayo sitatimenti ku bigambibwa nti yali yenyigidde mu buli bw'enguzi. <ref>{{Cite web |last=Aine |first=Kim |date=2024-06-17 |title=Breaking News: Police Summon MPs Michael Mawanda, Mudimi Wamakuyu |url=https://chimpreports.com/breaking-news-police-summon-mps-michael-mawanda-mudimi-wamakuyu/ |access-date=2026-02-12 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Fm |first=Buddu |title=Police Summon MPs Michael Mawanda, Mudimi Wamakuyu - 98.8 {{!}} 95.5 FM - Buddu Fm - Radio Y Omuntu Wabulijjo |url=https://radiobuddufm.com/9-news/1975-police-summon-mps-michael-mawanda-mudimi-wamakuyu.html |access-date=2026-02-12 |website=radiobuddufm.com |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Matembu |first=Gerald |title=Corruption suspect MP Mudimi receives hero's welcome after bail release |url=https://nilepost.co.ug/news/214429/corruption-suspect-mp-mudimi-receives-heros-welcome-after-bail-release |access-date=2026-02-12 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Anita Among]]
* [[Sarah Achieng Opendi]]
* [[Idah Nantaba]]
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
i7wl7boz4jeiz35xyx6iplp7q61tbxp
Medard Lubega Sseggona
0
12952
61641
54264
2026-07-11T17:28:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61641
wikitext
text/x-wiki
'''Medard Lubega Sseggona''' (yazaalibwa nga 1 Ogwomwenda 1975), era amanyiddwa nga Akalya Amaggwa, munnamateeka era munnabyabufuzi MunnaUganda . <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Sseggona has walked through mountains and valleys |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/sseggona-has-walked-through-mountains-and-valleys-1522434 |access-date=2025-11-17 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yaweereza ng'omubaka wa Palaamenti mu Ssaza lye Busiro mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2026, n'amaliriza ebisanja bisatu eby'omuddiring'anwa nga tannafiirwa kifo kye mu kulonda kwa bonna okwa 2026. <ref name=":2">{{Cite web |last=Taremwa |first=Alex |date=2018-08-28 |title=Meet Counsel Medard Lubega Sseggona (Akalya Amagwa), the man delivering Bobi Wine's freedom - Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20180828/meet-counsel-medard-lubega-sseggona-akalya-amagwa-the-man-delivering-bobi-wines-freedom/ |access-date=2025-11-17 |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |last=Taremwa |first=Alex |date=2018-08-28 |title=Meet Counsel Medard Lubega Sseggona (Akalya Amagwa), the man delivering Bobi Wine's freedom - Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20180828/meet-counsel-medard-lubega-sseggona-akalya-amagwa-the-man-delivering-bobi-wines-freedom/ |access-date=2025-11-17 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Taremwa |first=Alex |date=2018-08-28 |title=Meet Counsel Medard Lubega Sseggona (Akalya Amagwa), the man delivering Bobi Wine's freedom - Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20180828/meet-counsel-medard-lubega-sseggona-akalya-amagwa-the-man-delivering-bobi-wines-freedom/ |access-date=2025-11-17 |language=en-US}}</ref>Yakolako nga Ssentebe w’Akakiiko ka Palaamenti akalondoola enkozesa y’ensimbi mu bitongole bya gavumenti, amakomisoni n’ebitongole ebigunjufu (COSASE), era mu mwaka gwa 2025 yalondebwa okuba Ssentebe w’ekitongole kya AFROPAC (African Organization of Public Accounts Committees). <ref name="Reporter">{{Cite web |last=Reporter |date=2025-07-10 |title=Sseggona Elected Chair of Africa-Wide Public Accounts Body |url=https://dailystar.co.ug/sseggona-elected-chair-of-africa-wide-public-accounts-body/ |access-date=2025-11-17 |website=Daily Star |language=en-US}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |date=2025-07-10 |title=Sseggona Elected Chair of Africa-Wide Public Accounts Body |url=https://dailystar.co.ug/sseggona-elected-chair-of-africa-wide-public-accounts-body/ |access-date=2025-11-17 |website=Daily Star |language=en-US}}</ref> Era y'omu ku ba maneja ba Lukwago and Co advocates wamu ne [[Erias Lukwago]], (Kampala City Lord Mayor). <ref name=":0" />
== Obuto n’okusomakwe ==
Sseggona yazaalibwa nga 1 Omwezigwomwenda ,1975. <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Sseggona has walked through mountains and valleys |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/sseggona-has-walked-through-mountains-and-valleys-1522434 |access-date=2025-11-17 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/sseggona-has-walked-through-mountains-and-valleys-1522434 "Sseggona has walked through mountains and valleys"]. ''Monitor''. 2021-01-09<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-11-17</span></span>.</cite></ref> Yasomera mu Mayungwe Primary School nga tannaba kwegatta ku Entebbe Parents Secondary School gumutendela gwa siniya eyokuna, ne Caltec Academy Makerere kumtendela gwa siniya eyomukaga. <ref name=":1" /> <ref name=":3" /> Yafuna Diguli ya Mateeka(LLB) okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] mu 2001, era n'afuna Dipuloma mu by'amateeka okuva mu tendekelo lya [[Law Development Centre|Law Development Center]] mu 2002. <ref name=":3" />
== Omulimugwe ==
=== Omulimu gwe ogw’amateeka ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza emisomo gye egy’amateeka, Sseggona yakola ng’omusomesa mu [[:en:Makerere_University_Business_School|ssomero lya Makerere University Business School]] mu 2002–2003. <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Sseggona has walked through mountains and valleys |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/sseggona-has-walked-through-mountains-and-valleys-1522434 |access-date=2025-11-17 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/sseggona-has-walked-through-mountains-and-valleys-1522434 "Sseggona has walked through mountains and valleys"]. ''Monitor''. 2021-01-09<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-11-17</span></span>.</cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Taremwa |first=Alex |date=2018-08-28 |title=Meet Counsel Medard Lubega Sseggona (Akalya Amagwa), the man delivering Bobi Wine's freedom - Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20180828/meet-counsel-medard-lubega-sseggona-akalya-amagwa-the-man-delivering-bobi-wines-freedom/ |access-date=2025-11-17 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTaremwa2018">Taremwa, Alex (2018-08-28). [https://www.matookerepublic.com/20180828/meet-counsel-medard-lubega-sseggona-akalya-amagwa-the-man-delivering-bobi-wines-freedom/ "Meet Counsel Medard Lubega Sseggona (Akalya Amagwa), the man delivering Bobi Wine's freedom - Matooke Republic"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-11-17</span></span>.</cite></ref> Okuva mu 2003, abadde maneja munne mu Lukwago & Co. Advocates wamu ne [[Erias Lukwago]], kkampuni ya bannamateeka emanyiddwa olw’okukiikirira bannabyabufuzi n’okuvuganya ku nsonga enkulu eza ssemateeka. <ref name=":2" />
=== Omulimu gwe ogw’ebyobufuzi ===
Mu 2006 okutuuka mu 2010, Ssegona yaliko Minisita w’ebyamawulire/Omwogezi w’Obwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]] (Mengo) nga tannaba kwegatta ku byabufuzi ebinyiikivu olwo n’alondebwa mu Paalamenti mu 2011, ng’akiikirira Obuvanjuba mu Busiro . <ref>{{Cite web |date=2025-07-27 |title=2026 elections: MP Medard Ssegona in fight of his life to retain Busiro seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/2026-elections-mp-medard-ssegona-in-fight-of-his-life-to-retain-busiro-seat-5133100 |access-date=2025-11-17 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu kiseera kino ye Ssentebe wa COSASE, akakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti, akalondoola ebitongole ebikkirizibwa mu mateeka n’ebitongole bya gavumenti. <ref>{{Cite web |date=2025-07-27 |title=2026 elections: MP Medard Ssegona in fight of his life to retain Busiro seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/2026-elections-mp-medard-ssegona-in-fight-of-his-life-to-retain-busiro-seat-5133100 |access-date=2025-11-17 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwezigwomusanvu 2025, yalondebwa okuba Ssentebe wa AFROPAC, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola ebitabo bya gavumenti ku ssemazinga. <ref name="Reporter">{{Cite web |last=Reporter |date=2025-07-10 |title=Sseggona Elected Chair of Africa-Wide Public Accounts Body |url=https://dailystar.co.ug/sseggona-elected-chair-of-africa-wide-public-accounts-body/ |access-date=2025-11-17 |website=Daily Star |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFReporter2025">Reporter (2025-07-10). [https://dailystar.co.ug/sseggona-elected-chair-of-africa-wide-public-accounts-body/ "Sseggona Elected Chair of Africa-Wide Public Accounts Body"]. ''Daily Star''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-11-17</span></span>.</cite></ref>
Yali akwatagana n’ekibiina [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|kya Democratic Party]] (DP) nga tannaba kwegatta ku [[National Unity Platform]] (NUP) mu 2020. <ref>{{Cite web |last=Asiimwe |first=George |date=2025-10-01 |title=Sseggona: I've No Bitterness in My Heart Against NUP |url=https://chimpreports.com/sseggona-ive-no-bitterness-in-my-heart-against-nup/ |access-date=2025-11-17 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ssebugwawo |first=Sulaiman |title=They Wanted Us Out Even Before Mpuuga Saga – Sseggona |url=https://nilepost.co.ug/politics/291421/they-wanted-us-out-even-before-mpuuga-saga-sseggona |access-date=2025-11-17 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Mu June 2025, yalangirira ebirowoozo by’okusikira [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi]] (“Bobi Wine”) ku bwa mukulembeze wa NUP <ref>{{Cite news|last=Muhimba|first=Samuel|date=2025-06-11|title=Uganda: I Will Succeed Bobi - Sseggona Declares|url=https://allafrica.com/stories/202506110082.html|access-date=2025-11-17|work=Nile Post|language=en}}</ref> kyokka mu October 2025, yava mu NUP n’alangirira nti agenda kwesimbawo nga independent mu kulonda kwa 2026 mu Busiro East ng’agenda ku Mathis Walukaga, eyeesimbyewo mu NUP. <ref>{{Cite web |last=Asiteza |first=Remmy |date=2025-10-01 |title=Sseggona quits NUP, to face Walukagga as independent in Busiro East race |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/01/sseggona-quits-nup-to-face-walukagga-as-independent-in-busiro-east-race/ |access-date=2025-11-17 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-10-06 |title=Ssegona vows to take on NUP's Walukaga in Busiro East |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ssegona-vows-to-take-on-nup-s-walukaga-in-busiro-east-5213452 |access-date=2025-11-17 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Sseggona mufumbo eli Diana Lubega. Oluusi agenda n'erinnya ly'ekika "Akalya Amagwa" (oba "Kalyamaggwa"), nga lino lya Luganda eritegeeza "oyo alya amaggwa." <ref name=":1">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Sseggona has walked through mountains and valleys |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/sseggona-has-walked-through-mountains-and-valleys-1522434 |access-date=2025-11-17 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/sseggona-has-walked-through-mountains-and-valleys-1522434 "Sseggona has walked through mountains and valleys"]. ''Monitor''. 2021-01-09<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-11-17</span></span>.</cite></ref>
== Ebijuliziddwa ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Akakiiko akavunaanyizibwa ku bukiiko, ebitongole ebifuga amateeka n’ebitongole bya gavumenti
* [[Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]]
* [[National Unity Platform|Enkola y’obumu mu ggwanga (NUP) .]]
* [[Bobi Wine|Robert Kyagulanyi]]
* [[Erias Lukwago]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
f5kdqtuqsb6vqu9k4jetczqs5asbco5
Kiwanuka Sulaiman
0
12953
61672
48916
2026-07-11T17:28:37Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61672
wikitext
text/x-wiki
'''Kiwanuka Sulaiman''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, musuubuzi era eyali [[:en:Football_player|omuzannyi wa mupiira]] omukugu nga yazannyirako mu [[:en:Express_FC|Express FC]] ng'omuteebi ne [[:en:Tooro_United_F.C.|Tooro United FC]] nga tannaguwummula olw'obuvune bwe yafunanga. Oluvannyuma yafuuka nnannyini ttiimu ya The Spartans FC.<ref name=":6">{{Cite web |date=9 February 2021 |title=Sulaiman Kiwanuka: Spartans FC President Quits Football After Alleged FUFA Misconduct |url=https://chimpreports.com/sulaiman-kiwanuka-spartans-fc-president-quits-football-after-alleged-fufa-misconduct/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mutabani w’eyali addukanya emizannyo gy’emmotoka z'empaka, omugenzi Hajji Juma Nkambwe,<ref>{{Cite web |date=30 January 2022 |title=From Spartans, Kiwanuka Sula lands in Nakifuma |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/from-spartans-kiwanuka-sula-lands-in-nakifuma-3699190 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref> eyali abeera e Wanjeyo.
Ye mubaka mu Paalamenti akiikirira abantu b'e Nakifuma,<ref>{{Cite web |date=31 December 2021 |title=Ab'e Nakifuma omwaka bagumazeeko na byamizannyo |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/BUK_112395 |access-date=13 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 December 2021 |title=Philanthropist Kiwanuka joins Kyaggwe funders' list, promises $100 per goal {{!}} Masaza Cup 2021 |url=http://kawowo.com/2021/12/09/philanthropist-kiwanuka-joins-kyaggwe-funders-list-promises-100-per-goal-masaza-cup-2021/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=http://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Sulaiman yazaalibwa Hajji Juma Nkambwe ne Hajjat Hadijah Namatovu. Oluvannyuma lw’okuzaalibwa kwe, teyamala biseera bingi ne nnyina eyalina okuddayo okutwala emisomo gye mu maaso. Yasigala ne Jjajjaawe Nanfuka Walia eyabeeranga e Bweyogerere.<ref name=":6" />
Nnassale ye yagisomera ku Nursery Ku Muzikiti e Bweyogerere nga tannaba kwegatta ku Hassan Trabih okusoma pulayimale esooka okutuuka mu y'omusanvu. Okusoma siniya, yeegatta ku Bweyogerere Secondary School gye yasomera siniya esooka n'eyokubiri. Olw'okuba yali muzannyi wa mupiira, omutendesi we era omusomesa Kaddu Badru yatambulanga naye mu masomero asatu ag’enjawulo okuli Naggalama Islamic, Kasawo Secondary School n'oluvannyuma Namagabi Secondary School - [[:en:Kayunga_District|Kayunga]] gye yatuulira Siniya ey'okuna. Yaddamu okwegatta ku ssomero lya Namagabi Secondary School, Kayunga n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza mu siniya ey'omukaaga okuva ku mukulu w’essomero Yusuf Kinene era n’afuuka akulira ebyemizannyo mu kiseera ekyo.<ref name=":6" />
Yasoma Eby'enfuna okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero ya Makerere]] .
== Enzirukanya y'omuzannyo gw'omupiira ==
Mu kiseera kye yamala ng'akulira The Spartans FC mu 2018, yafuna obutakkaanya n'ekitongole ekikulira omupiira mu ggwanga ekya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|Federation of Uganda Football Associations]] ku ky’okuggya Isaac Ogwang okuva mu [[:en:SC_Villa|SC Villa]] era ekyaviirako The Spartans FC okugobwa mu mpaka za FUFA.<ref>{{Cite web |date=10 February 2021 |title=Fufa unfair on smaller clubs - Spartans owner |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/fufa-unfair-on-smaller-clubs-spartans-owner--3286100 |access-date=15 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Ye mutandisi w'Ekibbiitu ky'ebyemizannyo e Nakifuma, ekibeerawo ku nkomerero ya buli mwaka. Emizannyo mingi gibeerawo mu kiruubirirwa ky'okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda'.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=http://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=13 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=30 December 2021 |title=Kiwanuka's sheer love for sports development in Nakifuma expounds in Kimenyedde sub-county |url=https://kawowo.com/2021/12/30/kiwanukas-sheer-love-for-sports-development-in-nakifuma-expounds-in-kimenyedde-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
Mu Gwekkumineebiri 2021, Sulaiman yategeka ekivvulu kya [[:en:Boxing_Day|Boxing Day]] eky’obwereere e Kimenyedde, mwe yassa ssente z’ebirabo obukadde 2 mu mizannyo egy’enjawulo ng’ebikonde, emisinde, okumeggana, amazina, okubaka, obugaali bw'empakka n’omupiira. Kyakungaanya abalabi okuva e Nagojje, Ntunda, Kimenyedde, Kasawo, Seeta, Kabimbiri, Namuganga, Naggalama ne Namataba. Kimenyedde Select FC mu mupiira yawangula The Spartans FC ggoolo 4-2 mu peneti oluvannyuma lw’okugwa amaliri ggoolo 1-1 mu ddakiika 90 ez'essalira. Baka Ocheng yateebera Kimenyedde Select ggoolo ey'ekyenkanyi mu ddakiika ezisembayo olw'okuba Emma Kalyowa yali yakulembezza dda The Spartans n'ewangula ekirabo kya kakadde 1.<ref name=":1">{{Cite web |date=28 December 2021 |title=Kiwanuka Continues to Better Livelihoods Through Sport |url=https://chimpreports.com/kiwanuka-continues-to-better-livelihoods-through-sport/ |access-date=15 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=1 January 2022 |title=Kiwanuka's Ekibbiitu Ky'ebyemizannyo at Namanoga Seeta Namuganga ushers 2022 in style {{!}} Sports Bonanza |url=https://kawowo.com/2022/01/01/kiwanukas-ekibbiitu-kyebyemizannyo-at-namanoga-seeta-namuganga-ushers-2022-in-style-sports-bonanza/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2021-12-28 |title=Ssimbwa Silent as Kiwanuka Sulaiman Slowly Winning Hearts of Nakifuma County Electorates {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/ssimbwa-silent-as-kiwanuka-sulaiman-slowly-gaining-hearts-of-nakifuma-county-electorates/ |access-date=2024-11-21 |language=en-US}}</ref>
== Obuvugirizi bwa Buganda eri Amasaza ==
[[File:Kiwanuka_Sulaiman_Buganda.jpg|thumb|Kiwanuka Sulaiman ng'atongozebwa nga Maneja wa Buganda Masaza Select mu 2022]]
Yafuulibwa omu ku kakiiko ka Masaza mu 2021 bwe yeegatta ku Ssaza Kyaggwe<ref>{{Cite web |date=8 December 2021 |title=Kyaggwe Ssaza Receives Financial Boost as Bulange Group Enters Njeru |url=https://chimpreports.com/kyaggwe-ssaza-receives-financial-boost-as-bulange-group-enters-njeru/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> era okuva olwo abadde muvujjirizi omutongole ow’empaka zonna.<ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Masaza Cup: Kyaggwe Reach Quarters, Receive USD 900 in Bonuses |url=https://chimpreports.com/masaza-cup-kyaggwe-reach-quarters-receive-usd-900-in-bonuses/ |access-date=13 August 2024 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yasiimibwa ng’omu ku bantu abakulu mu kuwagira empaka z’amasaza.<ref name=":0">{{Cite web |date=24 February 2024 |title=Former Uganda Cranes Stars Hassan Wasswa, Tonny Mawejje to feature against Sulaiman Kiwanuka's Nakifuma Select |url=https://swiftsportsug.com/2024/02/24/former-uganda-cranes-stars-hassan-wasswa-tonny-mawejje-to-feature-against-sulaiman-kiwanukas-nakifuma-select/ |access-date=15 August 2024 |website=Swift Sports Uganda |language=en-US}}</ref> Mu Masaza 2021, yassa mu Ssaza Kyaggwe doola 1900 bwe bukadde 6,650,000/= mu za Uganda wadde nga baawangulwa mu luzannya lwa 'quarter'.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Yali mu lw'okaano lw’okuvuganya ku kifo ky’omubaka wa Paalamenti e Nakifuma mu 2021 ng’ayavuganya nga talina kibiina era n’awangulwa Fred Ssimbwa eyali akwatidde [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] bendera. Kiwanuka yayambako mu kuzimba Poliisi y'e Kateete<ref>{{Cite web |date=11 January 2022 |title=Nakifuma residents build police post to fight crime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nakifuma-residents-build-police-post-to-fight-crime-3678584 |access-date=13 August 2024 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Ekitongole kya Friends of Kiwanuka Organisation projects ==
'''Eby'obulimi n’obulunzi'''
Friends Of Kiwanuka Organization kibiina kya bwannakyewa ekyatandikibwawo Omubaka Sulaiman Kiwanuka mu 2021 okuyamba ku Bannamukono. Ekibiina kino kiyambye mu kuwagira abalimi n’abalunzi, ensigo, ebikozesebwa n'ebirala. Mu Gwomwenda gwa 2022, amagombolola abiri mu kitundu ky'e Mukono, Nakifuma ne Namuganga, abalimi abasoba mu 100 baafuna ensigo za Kasooli nga zibalirirwamu obukadde bwa Uganda 10 okutumbula pulojekiti zaabwe ez’okulima.<ref>{{Cite web |date=13 September 2022 |title=Abalimi e Nakifuma baweereddwa ensigo za kasooli n'ebijanjaalo okulwanyisa enjala |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/abalimi-e-nakifuma-baweereddwa-ensigo-za-kaso-BUK_123438 |access-date=15 August 2024 |website=New Vision |language=en}}</ref>
'''Enkulaakulana y’ebyemizannyo mu masomero''' Kasawo Secondary School, Kigayaza, Namagabi secondary school, Kayunga, Latifah Mixed Secondary School, Kabimba ge gamu ku masomero agaweebwa amaanyi nga gayita mu nsengeka z’ebyemizannyo.<ref name=":4">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=3 February 2022 |title=Kiwanuka extends philanthropism to women football in Nakifuma sub-county |url=https://kawowo.com/2022/02/03/kiwanuka-extends-philanthropism-to-women-football-in-nakifuma-sub-county/ |access-date=27 September 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> Mu Gwokusatu 2022, Kasawo Secondary School lyafuna ensawo 50 eza Sementi n'omujoozi omupya ssaako akakadde ka ssente oluvannyuma lw'omupiira gw'omukwano ne The Spartans Fc.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=22 March 2022 |title=Kasawo S.S receive boost from Kiwanuka prior to knock out stages {{!}} 2022 Mukono District Schools Football Qualifiers |url=https://kawowo.com/2022/03/22/kasawo-s-s-receive-boost-from-kiwanuka-prior-to-knock-out-stages-2022-mukono-district-schools-football-qualifiers/ |access-date=15 August 2024 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
'''Ebituukiddwaako mu mizannyo'''
Mu 2021, Kiwanuka yawaayo doola 400 eri omuzannyi wa Uganda [[:en:Fauzia_Najjemba|Fauzia Najjemba]], munnakitone enzaalwa ya Nakifuma, ng’okumwebaza olw’okuwanika Nakifuma ku mutendera gw’Eggwanga. Fauzia yali azannyira mu Kampala Queens WFC mu liigi y'abakyala ey'ababinwera eya [[:en:FUFA_Women_Super_League|FUFA Women Super League]]. Kiwanuka Sulaiman yaluubirira okufuula Nakifuma "Brazil ya Uganda era mu kukola ekyo; yatumbula n'okuwa ebitone amaanyi okumanyika. Mu Gwokubiri 2024, yakyaza abaaliko bannakinku mu kusambira [[:en:Uganda_national_football_team|Uganda Cranes]] mu kisaawe kya Kikube e [[:en:Nakifuma|Nakifuma]] mu mupiira ogw'omukwano ne ttiimu ya Nakifuma Select Fc ogwalimu abamu ku bannabitone ba ttiimu y'eggwanga nga [[:en:Tony_Mawejje|Tony Mawejje]], [[:en:Geofrey_Massa|Geofrey Massa]], [[:en:Yunus_Sentamu|Yunus Sentamu]], [[:en:Joseph_Kizito_(footballer)|Joseph Kizito]], [[:en:Moses_Waiswa|Moses Waiswa]] n'abalala .
'''Ekizimbe ky'ebyemizannyo ekya Nsaji Sports Complex'''
Mu kiseera kino Kiwanuka azimba ekifo eky’emizannyo ekyatandika mu 2022, wansi w’erinnya lya Nsangi Sports Complex, ekisangibwa e Nsaji, [[:en:Nakifuma|Nakifuma]], nga kitudde ku ttaka eriweza yiika 7 nga ku zino kusuubirwa okukolebwako emizannyo egy'enjawulo ku mutendera gw’ensi yonna. Ekizimbe kya Nsaji Sports Complex kisuubirwa okuggulwawo mu mwaka gwa 2029.
== Laba ne ==
* [[:en:Bobi_Wine|Bobi Wine]]
* Ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Sulaiman, Kiwanuka}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
5ignine019gw03qfhw012ddv22h28na
Mastula Namatovu
0
12954
61003
54265
2026-07-11T15:55:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61003
wikitext
text/x-wiki
'''Mastula Namatovu''' (yazaalibwa 29 Ogwekkuminogumu 1988), era amanyiddwa nga '''Ekiduma Kito''', MunnaUganda alwanirira omwana omuwala, [[:en:Politician|Munnabyabufuzi]] eyakola ng'omumyuka wa ssentebe wa liigi y'abakyala mu Disitulikiti y'e Kamuli. Ono yalondebwa ku kifo kyakubiri mu kusunsulwa [[Yoweri Museveni|kwa Museveni]] ku bwapulezidenti bwa NRM mu kulonda kwa bonna okwa 2026. <ref name=":0">{{Cite web |date=2025-08-01 |title=Mastula Namatovu: Youth who seconded Museveni's nomination for 2026 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/mastula-namatovu-youth-who-seconded-museveni-s-nomination-for-2026-5139536 |access-date=2026-02-03 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obutobwe n’okusomakwe ==
Namatovu yatandika okusoma ku Kamuli Girls School. Yagenda mu maaso n’essomero [[:en:Nabisunsa_Girls'_Secondary_School|lya Nabisunsa Girls Secondary School]] okutuuka ku mutendela gwa siniya eyokuna, gye yalina ebifo bibili ebyobukulembeze nga omukuluwekisulo ky'abayizi ate ela nga akulila ab'ayizi . Yamaliriza omutendela gwa siniya eyomukaga mu Busoga High School oluvannyuma n’afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by’obusuubuzi]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]] . Mu kiseera kye yamala mu Yunivasite y’e Makerere, yaweerezaako nga Minisita w’ekikula ky’abantu (2009–2010) era nga mmemba wa Guild Representative Council (2010–2011). <ref name=":0">{{Cite web |date=2025-08-01 |title=Mastula Namatovu: Youth who seconded Museveni's nomination for 2026 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/mastula-namatovu-youth-who-seconded-museveni-s-nomination-for-2026-5139536 |access-date=2026-02-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/mastula-namatovu-youth-who-seconded-museveni-s-nomination-for-2026-5139536 "Mastula Namatovu: Youth who seconded Museveni's nomination for 2026"]. ''Monitor''. 2025-08-01<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-03</span></span>.</cite></ref>
== Omulimu gwe ==
Namatovu munnabyabufuzi eyeegattira mu kibiina kya [[National Resistance Movement]], era nga ye yali omukwasi wa bendera y’ekibiina kino ku kifo kya palaamenti ya Munisipaali y’e [[Kamuli (disitulikit)|Kamuli]] mu kulonda kwa bonna okwa 2026. <ref>{{Cite web |last=Kibumba |first=Teven |title=Mastula Namatovu Launches Kamuli Municipality Bid |url=https://nilepost.co.ug/news/266946/mastula-namatovu-launches-kamuli-municipality-bid |access-date=2026-02-03 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=URN |date=2020-11-14 |title=Kamuli MP Watongola dies of suspected COVID-19 infection |url=https://observer.ug/news/kamuli-mp-watongola-dies-of-suspected-covid-19-infection/ |access-date=2026-02-03 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>Yaweereza ebisanja bisatu nga '''Ssentebe Omubeezi''' w’ekibiina ky’abakyala mu Disitulikiti y’e Kamuli District, era yali '''Omuwandiisi w’amawulire''' ow’Olukiiko lw’Abavubuka olw’eggwanga. Namatovu yakola kinene nnyo mu kutondawo enteekateeka y’Olukiiko lw’Abakyala olw’eggwanga (2021–2025), era yakulembera kaweefube w’okukubiriza abakazi okwetaba mu kulonda okw’eggwanga mu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |date=2025-08-01 |title=Mastula Namatovu: Youth who seconded Museveni's nomination for 2026 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/mastula-namatovu-youth-who-seconded-museveni-s-nomination-for-2026-5139536 |access-date=2026-02-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/mastula-namatovu-youth-who-seconded-museveni-s-nomination-for-2026-5139536 "Mastula Namatovu: Youth who seconded Museveni's nomination for 2026"]. ''Monitor''. 2025-08-01<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-03</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=2021-08-31 |title=Women to share Shs190b under parish model |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/women-to-share-shs190b-under-parish-model-3532330 |access-date=2026-02-03 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Namatovu abadde akiikirira [[Yuganda|Uganda]] mu nkiiko z’ensi yonna ez’enjawulo, omuli okutendeka obukulembeze n’okwenkanankana kw’ekikula ky’abantu mu [[Zimbabwe]] (2014), olukiiko lw’abavubuka olwa Commonwealth mu Sri Lanka (2013), olukung’aana lwa Nile Basin Conference mu [[Egypt|Misiri]] (2012),okunoonyereza ku by’obulimi mu [[:en:Nairobi|kibuga Nairobi Kenya]] . <ref name=":0">{{Cite web |date=2025-08-01 |title=Mastula Namatovu: Youth who seconded Museveni's nomination for 2026 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/mastula-namatovu-youth-who-seconded-museveni-s-nomination-for-2026-5139536 |access-date=2026-02-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/mastula-namatovu-youth-who-seconded-museveni-s-nomination-for-2026-5139536 "Mastula Namatovu: Youth who seconded Museveni's nomination for 2026"]. ''Monitor''. 2025-08-01<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-03</span></span>.</cite></ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
sq3fjy28q2kumy7bo9rm6q0xsyyzgfj
61085
61003
2026-07-11T16:00:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61085
wikitext
text/x-wiki
'''Mastula Namatovu''' (yazaalibwa 29 Ogwekkuminogumu 1988), era amanyiddwa nga '''Ekiduma Kito''', MunnaUganda alwanirira omwana omuwala, [[:en:Politician|Munnabyabufuzi]] eyakola ng'omumyuka wa ssentebe wa liigi y'abakyala mu Disitulikiti y'e Kamuli. Ono yalondebwa ku kifo kyakubiri mu kusunsulwa [[Yoweri Museveni|kwa Museveni]] ku bwapulezidenti bwa NRM mu kulonda kwa bonna okwa 2026. <ref name=":0">{{Cite web |date=2025-08-01 |title=Mastula Namatovu: Youth who seconded Museveni's nomination for 2026 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/mastula-namatovu-youth-who-seconded-museveni-s-nomination-for-2026-5139536 |access-date=2026-02-03 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obutobwe n’okusomakwe ==
Namatovu yatandika okusoma ku Kamuli Girls School. Yagenda mu maaso n’essomero [[:en:Nabisunsa_Girls'_Secondary_School|lya Nabisunsa Girls Secondary School]] okutuuka ku mutendela gwa siniya eyokuna, gye yalina ebifo bibili ebyobukulembeze nga omukuluwekisulo ky'abayizi ate ela nga akulila ab'ayizi . Yamaliriza omutendela gwa siniya eyomukaga mu Busoga High School oluvannyuma n’afuna [[:en:Bachelor_of_Commerce|Diguli mu by’obusuubuzi]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]] . Mu kiseera kye yamala mu Yunivasite y’e Makerere, yaweerezaako nga Minisita w’ekikula ky’abantu (2009–2010) era nga mmemba wa Guild Representative Council (2010–2011). <ref name=":0">{{Cite web |date=2025-08-01 |title=Mastula Namatovu: Youth who seconded Museveni's nomination for 2026 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/mastula-namatovu-youth-who-seconded-museveni-s-nomination-for-2026-5139536 |access-date=2026-02-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/mastula-namatovu-youth-who-seconded-museveni-s-nomination-for-2026-5139536 "Mastula Namatovu: Youth who seconded Museveni's nomination for 2026"]. ''Monitor''. 2025-08-01<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-03</span></span>.</cite></ref>
== Omulimu gwe ==
Namatovu munnabyabufuzi eyeegattira mu kibiina kya [[National Resistance Movement]], era nga ye yali omukwasi wa bendera y’ekibiina kino ku kifo kya palaamenti ya Munisipaali y’e [[Kamuli (disitulikit)|Kamuli]] mu kulonda kwa bonna okwa 2026. <ref>{{Cite web |last=Kibumba |first=Teven |title=Mastula Namatovu Launches Kamuli Municipality Bid |url=https://nilepost.co.ug/news/266946/mastula-namatovu-launches-kamuli-municipality-bid |access-date=2026-02-03 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=URN |date=2020-11-14 |title=Kamuli MP Watongola dies of suspected COVID-19 infection |url=https://observer.ug/news/kamuli-mp-watongola-dies-of-suspected-covid-19-infection/ |access-date=2026-02-03 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>Yaweereza ebisanja bisatu nga '''Ssentebe Omubeezi''' w’ekibiina ky’abakyala mu Disitulikiti y’e Kamuli District, era yali '''Omuwandiisi w’amawulire''' ow’Olukiiko lw’Abavubuka olw’eggwanga. Namatovu yakola kinene nnyo mu kutondawo enteekateeka y’Olukiiko lw’Abakyala olw’eggwanga (2021–2025), era yakulembera kaweefube w’okukubiriza abakazi okwetaba mu kulonda okw’eggwanga mu 2021. <ref name=":0">{{Cite web |date=2025-08-01 |title=Mastula Namatovu: Youth who seconded Museveni's nomination for 2026 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/mastula-namatovu-youth-who-seconded-museveni-s-nomination-for-2026-5139536 |access-date=2026-02-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/mastula-namatovu-youth-who-seconded-museveni-s-nomination-for-2026-5139536 "Mastula Namatovu: Youth who seconded Museveni's nomination for 2026"]. ''Monitor''. 2025-08-01<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-03</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=2021-08-31 |title=Women to share Shs190b under parish model |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/women-to-share-shs190b-under-parish-model-3532330 |access-date=2026-02-03 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Namatovu abadde akiikirira [[Yuganda|Uganda]] mu nkiiko z’ensi yonna ez’enjawulo, omuli okutendeka obukulembeze n’okwenkanankana kw’ekikula ky’abantu mu [[Zimbabwe]] (2014), olukiiko lw’abavubuka olwa Commonwealth mu Sri Lanka (2013), olukung’aana lwa Nile Basin Conference mu [[Egypt|Misiri]] (2012),okunoonyereza ku by’obulimi mu [[:en:Nairobi|kibuga Nairobi Kenya]] . <ref name=":0">{{Cite web |date=2025-08-01 |title=Mastula Namatovu: Youth who seconded Museveni's nomination for 2026 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/mastula-namatovu-youth-who-seconded-museveni-s-nomination-for-2026-5139536 |access-date=2026-02-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/mastula-namatovu-youth-who-seconded-museveni-s-nomination-for-2026-5139536 "Mastula Namatovu: Youth who seconded Museveni's nomination for 2026"]. ''Monitor''. 2025-08-01<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-03</span></span>.</cite></ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
aqn2wb5gvxvq8e6om94dqk1ewkrjnrz
Naome Kabasharira
0
12955
61433
47345
2026-07-11T16:45:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61433
wikitext
text/x-wiki
'''Naome Kabasharira''' (yazaalibwa 12 Ogwekkumi 1967) munnabyabufuzi wa Uganda. <ref>{{Cite web |title=Naome Kabasharira |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/c2c5f94f-b227-43e5-8e49-22542980b646/ |access-date=2025-04-29 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref> Ye [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa palamenti]] akiikirira Rushenyi mu [[:en:Ntungamo_District|Disitulikiti y'e Ntungamo]]. <ref name=":0">{{Cite web |date=2015-12-11 |title=Naome Kabasharira |url=https://katangathoughts.wordpress.com/tag/naome-kabasharira/ |access-date=2025-04-29 |website=Thoughts from Katanga |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Unit |first=Pepper Intelligence |date=2025-04-19 |title=EASTER MESSAGE: Residents asked to be security vigilant, avoid betrayal as NRM releases road map |url=https://redpepper.co.ug/easter-message-residents-asked-to-be-security-vigilant-avoid-betrayal-as-nrm-releases-road-map/139866/ |access-date=2025-04-29 |website=ONLINE |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Premier directs minister on Foot and Mouth Disease in Ntugamo District {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/3348/premier-directs-minister-foot-and-mouth-disease-ntugamo-district |access-date=2025-04-29 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> Yaliko omubaka mukyala akiikirira Disitulikiti y'e Ntungamo mu palamenti eyakiikirira okuva mu 1996 okutuuka mu 2001. <ref name=":0" />
== Obulamu bwe obwasooka n’okusoma kwe ==
Kabasharira yazaalibwa nga 12 Ogwekkumi 1967 e Rushenyi mu Disitulikiti y’e Ntungamo mu bazadde be omugenzi Perezi Kabasharira. <ref name=":1">{{Cite web |title=Kabasharira bounces back as legislator |url=https://www.newvision.co.ug/news/1015269/kabasharira-bounces-legislator |access-date=2025-04-29 |website=New Vision}}</ref>
Kabasharira yasomera mu [[:en:Bweranyangi_Girls'_Senior_Secondary_School|Bweranyangi Girls' Senior Secondary School]] gye yatuulira siniya ey'okuna oluvannyuma ne yeegatta ku [[:en:Trinity_College_Nabbingo|Trinity College Nabbingo]] gye yamalira siniya ey'omukaaga. <ref name=":3">{{Cite web |title=Makerere Cancels MP's Degree |url=https://www.newvision.co.ug/news/1033380/makerere-cancels-mps-degree |access-date=2025-04-29 |website=New Vision}}</ref> Yatikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] n’afuna diguli mu by’emikono n'obuyiiya. <ref name=":3" /> <ref>{{Cite web |title=I'll Defend Myself, Says Kabasharira |url=https://www.newvision.co.ug/news/1032908/ill-defend-kabasharira |access-date=2025-04-29 |website=New Vision}}</ref>
Yali mufumbo n'omugenzi [[:en:John_Bashaija_Kazoora|John Bashaija Kazoora]] . <ref>{{Cite web |title=New Vision - Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/outspoken-nra-bush-war-veteran-john-kazoora-p-NV_209256 |access-date=2025-04-29 |website=www.newvision.co.ug}}</ref>
== Emirimu ==
Kabasharira yafuuka omubaka omukyala owa palamenti ey’omukaaga (1996-2001) ng’akiikirira [[:en:Ntungamo_District|disitulikiti y’e Ntungamo]] . <ref name=":0">{{Cite web |date=2015-12-11 |title=Naome Kabasharira |url=https://katangathoughts.wordpress.com/tag/naome-kabasharira/ |access-date=2025-04-29 |website=Thoughts from Katanga |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://katangathoughts.wordpress.com/tag/naome-kabasharira/ "Naome Kabasharira"]. ''Thoughts from Katanga''. 2015-12-11<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-29</span></span>.</cite></ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=Kabasharira bounces back as legislator |url=https://www.newvision.co.ug/news/1015269/kabasharira-bounces-legislator |access-date=2025-04-29 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/news/1015269/kabasharira-bounces-legislator "Kabasharira bounces back as legislator"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-29</span></span>.</cite></ref> Mu Gwomwenda 2011, yavuganya mu kamyufu k'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], era n'awangulwa [[:en:Beatrice_Rwakimari|Beatrice Rwakimari]] eyali omubaka mu kiseera ekyo. <ref name=":0" />
Mu 2021, Kabasharira yalondebwa okubeera omubaka wa palamenti ng’akiikirira Rushenyi ng’avuganya ku bwannamunigina, n’awangula [[:en:Mwesigwa_Rukutana|Mwesigwa Rukutana]] . <ref name=":2">{{Cite web |last=Kazibwe |first=Kenneth |title=Rushenyi Leaders Unanimously Endorse MP Naome Kabasharira for Re-election |url=https://nilepost.co.ug/politics/253280/rushenyi-leaders-unanimously-endorse-mp-naome-kabasharira-for-re-election |access-date=2025-04-29 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Mugasha |first=Alex |title=Kabasharira Calls for Accountability to End Electoral Violence in Rushenyi |url=https://nilepost.co.ug/politics/248725/kabasharira-calls-for-accountability-to-end-electoral-violence-in-rushenyi |access-date=2025-04-29 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yalondebwa okuba omumyuka wa ssentebe w’akakiiko akakola ku nsonga za pulezidenti. <ref name=":2" />
== Okusika omuguwa ==
Kabasharira yasazibwamu okuvuganya ku kifo ky'omubaka wa Palamenti mu 2001, olw'okujingirira empapula z'obuyigirize. <ref name=":0">{{Cite web |date=2015-12-11 |title=Naome Kabasharira |url=https://katangathoughts.wordpress.com/tag/naome-kabasharira/ |access-date=2025-04-29 |website=Thoughts from Katanga |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://katangathoughts.wordpress.com/tag/naome-kabasharira/ "Naome Kabasharira"]. ''Thoughts from Katanga''. 2015-12-11<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-29</span></span>.</cite></ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=Kabasharira bounces back as legislator |url=https://www.newvision.co.ug/news/1015269/kabasharira-bounces-legislator |access-date=2025-04-29 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/news/1015269/kabasharira-bounces-legislator "Kabasharira bounces back as legislator"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-29</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=2021-01-25 |title=Ntungamo NRM flag bearer in trouble over academic papers |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/ntungamo-nrm-flag-bearer-in-trouble-over-academic-papers-1478624 |access-date=2025-04-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> Diguli ye yasazibwamu Ssettendekero wa Makerere oluvannyuma lw’okunoonyereza ku by'okujingirira empapula ezaakozesebwa okuyingira Ssettendekero. <ref name=":3">{{Cite web |title=Makerere Cancels MP's Degree |url=https://www.newvision.co.ug/news/1033380/makerere-cancels-mps-degree |access-date=2025-04-29 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/news/1033380/makerere-cancels-mps-degree "Makerere Cancels MP's Degree"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-29</span></span>.</cite></ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ockep99uopuem14vtvhe49roaix647s
Benson Lugwar
0
12956
61005
54267
2026-07-11T15:55:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61005
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Benson Lugwar''' MunaUganda ,munnabyabufuzi era omulwanirizi w’abavubuka mu Uganda . Yalondebwa ku bwa Mubaka wa Palaamenti mu Bukiika kono bwa Agago consituwensi mu [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’ebiri mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kalulu ka Uganda aka 2026]], nga yeesimbawo ku bwannamunigina. <ref name=":0">{{Cite web |last=Goret |first=Valentine |date=2025-06-25 |title=Intelsat Partners with the Whitaker Peace & Development Initiative to Expand Access to Education in East Africa |url=https://www.wpdi.org/news/intelsat-partners-with-wpdi-to-expand-access-to-education-in-east-africa/ |access-date=2026-02-24 |website=WPDI |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Why more NRM MPs lost in Acholi, despite Museveni's win |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/why-more-nrm-mps-lost-in-acholi-despite-museveni-s-win-5337560 |access-date=2026-02-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obutobwe No'buvo ==
Yatikkirwa mu pulogulaamu ya Whitaker Peace and Development Initiative (WPDI), avuddeyo ng’omukulembeze w’ekitundu era nnantameggwa w’abavubuka, era aweereza ku lukiiko lw’abavubuka olwa Royal Danish Embassy Youth Sounding Board.badde mukulembeze wa bavubuka mu bukiikakkono bwa Uganda era nga mukulembeze mu byobufuzi by'omu kitundu ekyo nga tannalondebwa mu Palaamenti. . <ref name=":0">{{Cite web |last=Goret |first=Valentine |date=2025-06-25 |title=Intelsat Partners with the Whitaker Peace & Development Initiative to Expand Access to Education in East Africa |url=https://www.wpdi.org/news/intelsat-partners-with-wpdi-to-expand-access-to-education-in-east-africa/ |access-date=2026-02-24 |website=WPDI |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGoret2025">Goret, Valentine (2025-06-25). [https://www.wpdi.org/news/intelsat-partners-with-wpdi-to-expand-access-to-education-in-east-africa/ "Intelsat Partners with the Whitaker Peace & Development Initiative to Expand Access to Education in East Africa"]. ''WPDI''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-24</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |last=Anena |first=Cinderella |title=“I felt my voice mattered”: A courageous youth perspective on shaping Uganda's National Framework on Health Education and Life Skills |url=https://uganda.unfpa.org/en/news/%E2%80%9Ci-felt-my-voice-mattered%E2%80%9D-courageous-youth-perspective-shaping-ugandas-national-framework}}</ref>
== Omulimu gwe ogw’ebyobufuzi ==
Lugwar yaweereza nga kansala wa Disitulikiti mu [[Agago (disitulikit)|Disitulikiti y’e Agago]], gye yali yeenyigira mu kukwatagana n’abavubuka n’abantu b’omukitundu. Yalwanirira enteeseganya z’emirembe n’enteekateeka z’okuwagira eby’obulimi mu bibiina by’abavubuka mu bitundu by’e Acholi, Lango, ne Karamoja. <ref>{{Cite web |date=2024-05-27 |title=Youths from Acholi, Lango, Karamoja unite for peace |url=https://gnna.co.ug/2024/05/youths-from-acholi-lango-karamoja-unite-for-peace/ |access-date=2026-02-24 |website=Greater North News Agency |language=en-US}}</ref> Yevuganya John Amos Okot mukamyufu ka NRM mu 2025 mubukika kono ,Mu Ssaza lya Agago North . <ref>{{Cite web |last=Kizza |first=Joseph |date=2025-07-17 |title=News: NRM parliamentary primaries 2025 - as it happened |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/nrm-parliamentary-primaries-2025---as-it-happ-NV_214662_022026 |access-date=2026-02-24 |website=New Vision}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2026, Lugwar yavuganya ku kifo kya palamenti ya Agago North nga [[:en:Independent_politician|eyesimbyewo ku bwannamunigina]] . Yafuna obululu 11,837, n’awangula John Amos Okot eyali owa owa [[National Resistance Movement]] (NRM) eyafunya obululu 10,918. <ref name=":1">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Why more NRM MPs lost in Acholi, despite Museveni's win |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/why-more-nrm-mps-lost-in-acholi-despite-museveni-s-win-5337560 |access-date=2026-02-24 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/why-more-nrm-mps-lost-in-acholi-despite-museveni-s-win-5337560 "Why more NRM MPs lost in Acholi, despite Museveni's win"]. ''Monitor''. 2026-01-24<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-02-24</span></span>.</cite></ref>
* Olukalala lw’abakiise mu Palaamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebiri
* [[Musa Ecweru]]
* Fred Jalameso
* [[Denis Obua (politician)|Denis Obua (munnabyabufuzi)]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
2mvhxt3fx4pqv2i7xzq082xnjfn8eli
Lawrence Kiiza
0
12957
61439
48881
2026-07-11T16:45:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61439
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Kiiza''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]]''',''' munnabyabufuzi era musuubuzi nga mu kiseera kino ye Minisita akulira [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|minisitule y’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana mu by'enfuna]] . Era yaliko ssentebe w’ekitongole kya Uganda Investment Authority.<ref>{{Cite web |title=Stanbic Bank, the Gold Winners pose for a photo with the Chief Guest Mr. Lawrence Kiiza |url=https://www.ugchristiannews.com/wp-content/uploads/2015/11/Stanbic-Bank-the-Gold-Winners-pose-for-a-photo-with-the-Chief-Guest-Mr.-Lawrence-Kiiza.jpg |access-date=2024-03-13 |website=Breaking news on Christianity in Uganda and World |language=en-US}}</ref> Mu 1996 ye yali Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero, n’obulambuzi mu Uganda, era ye yali Minisita omubeezi ow’amakolero ne tekinologiya. Oluvannyuma yawereza nga Dayirekita wa Uganda Development Bank.<ref name=":0">{{Cite web |title=Lawrence Kiiza-Director Economic Affairs @ Ministry of Finance, Planning and Economic Development-Emails and Phone Numbers |url=https://www.flashintel.ai/ |access-date=2024-03-13 |website=FlashIntel}}</ref>
== Ebimukwatako ==
=== obuto bwe n’emirimu ===
Kiiza yazaalibwa mu 1948 mu [[:en:Western_Region_(Ghana)|Bugwanjuba]] bwa Uganda. Mu maka agaali g'enyigira mu kulima n’ebyobusubuzi. Yatandika okw'enyigira mu by'obufuzi mu myaka gya 1980, ng’aweereza ng'[[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka mu Paalamenti]] owa [[:en:Bushenyi_District|Bushenyi]]. Oluvannyuma yafuuka Minisita omubeezi ow’ebyensimbi, enteekateeka, n’enkulaakulana mu by'enfuna, n’oluvannyuma yaweerezaako nga Minisita omubeezi ow’amakolero ne tekinologiya. Mu 1996, yalondebwa okuba Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero n’obulambuzi.<ref>{{Cite web |title=Uganda to establish special fund |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-03-13 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref name=":0" /> Era abadde muwagizi nnyo mu kutumbula eby’obwannannyini n’okutandikawo emirimu.<ref>{{Cite web |date=2016-07-14 |title=Lawrence-Kiiza-1 {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/opinions/201607/uganda-why-implementation-fails.html/attachment/lawrence-kiiza-1 |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref><ref>https://www.afdb.org/pt/news-and-events/fewer-projects-at-risk-in-uganda-portfolio-yet-challenges-remain-9617</ref>
=== Emisomo gye ===
Kiiza alina diguli mu by’enfuna okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettedekero wa Makerere]] ne diguli ey'okubiri mu kuddukanya bizinensi eya Masters degree in [[:en:Business_Administration|Business Administration]] okuva ku [[:en:University_of_Manchester|yunivasite y’e Manchester]].<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/University_of_Manchester</ref>
== Ebigambibwa ==
Kiiza azze awerenemba n’emisango gy’obuli bw’enguzi n’okubulankanya ssente mu myaka gye egy’ebyobufuzi okusingira ddala mu kiseera we yabeerera Minisita w’ebyobusuubuzi, amakolero, n’obulambuzi. Kyokka buli kiseera abadde yeegaana nti talina kibi kyonna kye yakola.<ref>{{Cite web |last=Lutaaya |first=Henry |date=2017-06-08 |title=2017/18 Budget: Is it possible to have new thinking with old thinkers, asks MUK Don {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/news/201706/201718-budget-possible-new-thinking-old-thinkers-asks-muk-don.html |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ggoobi |first=Ramathan |date=2016-07-14 |title=Why implementation fails in Uganda {{!}} Sunrise |url=https://sunrise.ug/opinions/201607/uganda-why-implementation-fails.html |access-date=2024-03-13 |language=en-US}}</ref><ref name=":0" />
== Omukululo ==
Ebintu eby'enjawulo Kiiza byakoze ku kulaakulanya eby'enfuna bya Uganda byeyoleka naddala mu by’obusuubuzi n’amakolero. Ng'ogyeko ebimwogerwako nti yenyigira mu buli bw’enguzi, asigala wa kitiibwa nnyo mu by'obufuzi ne bizinensi za Uganda.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6ob1r4ajyedlobm36awud9pscaq2lny
Andrew Mwenda
0
12959
61880
60667
2026-07-11T17:59:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61880
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnamawulire wa Uganda mu mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini lupapula lwa [[:en:Newsmagazine|''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata]] ku nsonga ezikwata ku mulembe . Emabegako yaliko omuwandiisi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''[[:en:The_Daily_Monitor|The Daily Monitor]]'', olumu mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/>
== Ensibuko ye n’obuyigirize bwe ==
Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bugwanjuba]] bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa [[:en:Lieutenant_General|Lieutenant Gyenerali]] [[:en:Kayanja_Muhanga|Kayanja Muhanga]], omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita w’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref>
Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kitundu, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yasomera mu siniya e Mbarara okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi ku Headmaster omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma n’akkirizibwa mu [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri]] mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|mu kitundu kyebuvanjuba]] mu Uganda. Yatikkirwa [[:en:Busoga_College_Mwiri|Dipuloma ya Siniya]] e Mwiri. Yayingizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Arts_in_Journalism|diguli eyookubiri mu by'amawulire]] .<ref name="2R"/>
Oluvannyuma yawangula [[:en:Chevening_Scholarship|sikaala ya Chevening]] era n’akkirizibwa mu [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|University of London]], gye yatikkirwa [[:en:Development_studies|diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana]] . Yali mugenyi mu [[:en:Yale_University|Yale University]], mu 2010. Era yasoma nga fellow mu [[:en:Saïd_Business_School|Saïd Business School]] mu [[:en:University_of_Oxford|University of Oxford]] mu 2009. Mwenda yali John Knight Fellow mu [[:en:Stanford_University|Stanford University]] wakati wa 2006 ne 2007 nga non academic journalism fellowship. Yali musomesa omugenyi mu [[:en:University_of_Florida,_Gainesville|Yunivasite y’e Florida, Gainesville]], mu 2005, era nga mukyala munne mu Africa Study Center eya [[:en:University_of_Leiden|Yunivasite y’e Leiden]], mu Budaaki mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref>
Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya tugende ne Micheal Wilkerson ne Matt Brown ,Kkampunieyeewaddeyo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobgagga mwe bagya eby'okweyimirizaawo .okuva olwoTugende yemu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati yeewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu ng’ebyo n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref>
Mu 2011, Mwenda yayambako okuteesa okukkakkana wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti mu butuufu eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yasembye okugwa mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref>
Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu kkumi na mukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita [[:en:Tony_Blair|Tony Blair]] ku lipoota egenda okufuluma [[:en:Commission_for_Africa|ey’akakiiko ka Afrika]].<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref>
== Ebyafaayo bye n’emirimu gye ==
Mwenda ye maneja wa kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya ekitabo ekiyitibwa ''[[:en:The_Independent_(Uganda)|The Independent]]'', ekifulumya amawulire agakwata ku nsonga z’omulembe. Omuwagizi wa [[:en:Socrates|Socrates, Karl Popper,]] ne [[:en:Frederick_Von_Hayek|Frederick Von Hayek]], mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi w’emitwe, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’embeera z’abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/>
Mwenda ddoboozi lya Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. A [[:en:TED_speaker|TED speaker]], ye mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna. <ref name="1R"/>
Mwenda yakolako ng’omuwandiisi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekigatta ku leediyo ya FM, KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu [[:en:World_Bank|Banka y’ensi yonna]], [[:en:World_Resources_Institute|World Resources Institute]], ne [[:en:Transparency_International|Transparency International]] . Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga [[:en:International_Herald_Tribune|''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'',]] ne ''[[:en:Newsmagazine|Foreign Policy]]'' . Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo [[:en:BBC_World|ya BBC World]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=TED Conferences LLC |year=2019 |title=Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker |url=https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda |access-date=27 February 2019 |publisher=[[TED (conference)|TED Conferences]]}}</ref>
Mwenda era awandiise n’okuwandiika emiko mu mpapula z’ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' waggulu w’okufulumya essuula mu bitabo ebiwerako.
Mu gwomunaana gwa 2005, yavunaanibwa omusango gw’okujeemera [[:en:Sedition|gavumenti]] olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, [[:en:John_Garang|John Garang]] . Garang yattibwa ennyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yamenyekera mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali akomawo okuva mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi etalina makulu ekiro, mu mbeera y'obudde embi waggulu w'ekitundu ekitali kya bukuumi". <ref name="7R">{{Cite web |date=15 August 2005 |title=Journalist charged with sedition over programme on Garang death |url=http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Integrated Regional Information Networks]] (IRIN) |agency=IRIN}}</ref>
Mu gwokuna gwa 2008, gavumenti ya Uganda yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti lwa "kubeera n'ebintu ebijeemera gavumenti n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">{{Cite web |last=Press Release |date=30 April 2008 |title=Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials' |url=http://allafrica.com/stories/200804301016.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref>
== Okulwanirira abantu mu kitundu ==
Mu gwomusanvu gwa 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era yali afulumizibwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''[[:en:Der_Spiegel|Der Spiegel]]'' era n’akola ebiwandiiko bya leediyo ne ttivvi eri BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli [[:en:The_Washington_Post|BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'',]] n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=17 April 2013 |title=Madonna and Africa's 'celebrity saviors' |url=https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Cable News Network]] (CNN)}}</ref>
Anenyezza ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana ya Afrika, okuva bwe bukubiriza okwesigama, okuyimirizaawo entalo n’okufukirira amawanga agali mu nguzi.<ref name="9R">{{Cite web |last=Alison Stewart |date=29 June 2012 |title=Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda) |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[National Public Radio]] (NPR)}}</ref> Agamba nti obuyambi bugenda mu mawanga agatali gasinga kugwanira, ago agalemye abantu baabwe, okusinga ago agateredde. Mu gwomukaaga gwa 2007, yawa okwogera ku nsonga zino mu [[:en:TED_conference|lukungaana lwa TED]] olwali mu [[:en:Arusha,_Tanzania|kibuga Arusha ekya Tanzania]] .<ref name="1R"/>
Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] .<ref name="10R">{{Cite web |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-homosexuality law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]] (BBC)}}</ref>
Nga 3 gwokubiri gwa 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu maserengeta ga Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Yeerangirira supreme shogun wa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo omukulembeze w’endowooza zaayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangiridde nti ekivuddeko UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi, enkola ya Besigye ey'obunkenke obw'amaanyi n'okukubwa abantu mu ngeri ey'obwereere eya Bobi Wine." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref>
UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF.
== Engule ==
Mwenda yawangula engule ya [[:en:CPJ_International_Press_Freedom_Awards|CPJ International Press Freedom Awards]] mu 2008 eyawagirwa [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|akakiiko akakuuma bannamawulire]], "nga assa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri bannamawulire ab'eddembe mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent |url=https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ)}}</ref><ref name="12R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video |url=https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ) |format=Video}}</ref>
== Ebiweereddwayo mu jano ==
* 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr.
* 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3
* 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC.
* 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya [[:en:Cato_Institute|Cato Institute]], ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC.
* 2006: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006)
* 2005: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67.
* 2003: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003.
* 2001: Ne Prof. [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]], Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103
== Ebijjuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
civlm4n7s7qix71s63hjlbmwfbltqs5
Frank Bulira Kabinga
0
12964
61289
60540
2026-07-11T16:41:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61289
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Frank Bulira Kabinga''' (yazaalibwa mu 1982) MunnaUganda musomesa era munnabyabufuzi . Yavuganya ku bwapulezidenti bw'ekibiina kya Revolutionary People's Party (RPP) mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kulonda kwa bonna okwaliwo mu Uganda 2026]] .Yalondebwa mu butongole akakiiko k'ebyokulonda mu Uganda mu Gwomwenda 2025 era n'akuba kampeyini ku musingi ogwali gusobozesa okubeerawo kwa federo. . <ref name=":0">{{Cite web |date=2025-09-25 |title=Who is Presidential Candidate Frank Bulira? |url=https://thetorchuganda.com/2025/09/25/who-is-presidential-candidate-frank-bulira/ |access-date=2025-12-03 |website=The Torch Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-09-25 |title=Who are candidates Bobi, Muntu, Munyagwa, Bulira? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-candidates-bobi-muntu-munyagwa-bulira--5205390 |access-date=2025-12-03 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obutobwe nokusoma kwe ==
Kabinga yazaalibwa mu 1982 mu Kasubi mu Divizoni y'e Rubaga, n'akulira mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]] . Pulayimale yagimalira mu Kasubi Church of Uganda Primary mu 1999, oluvannyuma n’agenda mu Mengo Senior School ne Old Kampala Secondary School okusoma siniya eyokuna. Yatikkirwa mu [[Yunivasite y'e Kyambogo|Yunivasite y’e Kyambogo]] mu 2005 ela n’akola ng’omusomesa wa siniya. <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-09-25 |title=Who are candidates Bobi, Muntu, Munyagwa, Bulira? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-candidates-bobi-muntu-munyagwa-bulira--5205390 |access-date=2025-12-03 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-candidates-bobi-muntu-munyagwa-bulira--5205390 "Who are candidates Bobi, Muntu, Munyagwa, Bulira?"]. ''Monitor''. 2025-09-25<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-12-03</span></span>.</cite></ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Bulira okusooka okwenyigira mu byobufuzi mwalimu okukola n’ekibiina kya Uganda Federal Democratic Organization (UFDO) <ref name=":4">{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=Kabinga Promises Gigantic Surprise in Uganda’s 2026 Presidential Race |url=https://nilepost.co.ug/news/289942/kabinga-promises-gigantic-surprise-in-ugandas-2026-presidential-race |access-date=2025-12-03 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>, gye yeetaba mu kukungaanya abavubuka n’okubunyisa amawulire ebikwata ku nnongoosereza mu nfuga. <ref>{{Cite web |last=Kato |first=Chris |date=2025-09-25 |title=Frank Bulira Kabinga: A New Hope in Uganda’s Presidential Race |url=https://ugandatoday.co.ug/frank-bulira-kabinga-a-new-hope-in-ugandas-presidential-race/ |access-date=2025-12-03 |website=ugandatoday.co.ug |language=en-GB}}</ref> Yakwata obukulembeze bwa UFDO oluvannyuma lw'okufa kwa Aggrey Kiyingi . <ref name=":4" /> Oluvannyuma Bulira yeegatta ku RPP era n'asituka mu ggwanga lyonna ng'omukwasi wa bendera ya RPP mu kuvuganya ku bwapulezidenti mu 2026. Ono y’omu ku beesimbyewo ku bwapulezidenti munaana abakkirizibwa mu butongole [[Akakiiko Akavunaanyizibwa ku By'okulonda mu Uganda|akakiiko k’ebyokulonda]] mu kiseera ky’okusunsulwamu ku nkomerero yo mwezogwomwenda, 2025. <ref>{{Cite web |last=Kizza |first=Joseph |date=2025-09-24 |title=News: Eight candidates to vie for Uganda's presidency in 2026 |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/eight-candidates-to-vie-for-ugandas-presidenc-NV_219174 |access-date=2025-12-03 |website=New Vision}}</ref>
== Ebujuliziddwa ==
* Ebyobufuzi bya Uganda
* [[Akalulu ka Uganda aka 2026]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ogzg6hkhjmfze40tcsiqygpbyw3moap
Samuel Ediau
0
12965
61108
47405
2026-07-11T16:30:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61108
wikitext
text/x-wiki
'''Samuel Ediau''' munnabyabufuzi mu [[:en:Demographics_of_Uganda|Yuganda]] era [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Palamenti]] akiikirira essaza lya Amuria mu Palamenti ya [[:en:Uganda|Yuganda]] ey'ekkumi n'ebbiri . Yalondebwa mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ku tikiti y’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-20 |title=TESO REGION: 11 MPs lose Parliamentary Seats |url=https://www.independent.co.ug/teso-region-11-mps-lose-parliamentary-seats/ |access-date=2026-03-01 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2026-01-16 |title=Ugandaelections2026: List of parliamentary winners for Teso election |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/list-of-parliamentary-winners-for-teso-electi-NV_226364_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Mandela |first=Nelson |date=2026-01-18 |title=Ministers who lost parliamentary seats in 2026 elections |url=https://pmldaily.com/news/2026/01/ministers-who-los-parliamentary-seats-in-2026-elections.html |access-date=2026-03-01 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Ediau yasituka mu byobufuzi by’eggwanga mu kalulu ka pulayimale z’ekibiina kya NRM mu 2025 bwe yavuganya ku kifo kya palamenti y’essaza ly’e [[:en:Amuria|Amuria]]. Awo weyawangula minisita we gwanga eyali aludeko mu kifo kya Minisita ow'emirimu neebiduka nga awamu yali mubaka wa palamenti [[:en:Musa_Ecweru|Musa Francis Ecweru]]. yawangula noobubonero 29,352.Ecweru naafuna obubonero19,977 . <ref>{{Cite web |date=2024-12-11 |title=Road to 2026: Two express interest to end Ecweru's quest for 5th term |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/road-to-2026-two-express-interest-to-end-ecweru-s-quest-for-5th-term-4853796 |access-date=2026-03-01 |website=Monitor |language=en}}</ref> [[Musa Ecweru|.]] <ref>{{Cite web |last=Atim |first=Catherine |date=2025-07-19 |title=Minister Musa Ecweru Defeated in Amuria County NRM Primaries |url=https://plusnews.ug/minister-musa-ecweru-defeated-in-amuria-county-nrm-primaries/ |access-date=2026-03-01 |website=Plus News |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last1=Muvunyi |first=Talent Atwine |last2=Jjumba |first2=Muhammad |date=2025-07-23 |title=Chaos, guns, and change: What went wrong in the 2025 NRM primaries |url=https://observer.ug/news/chaos-guns-and-change-what-went-wrong-in-the-2025-nrm-primaries/ |access-date=2026-03-01 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Minister Musa Ecweru Defeated in Amuria County NRM Primaries |url=https://ugandaradionetwork.net/story/minister-musa-ecweru-defeated-in-amuria-county-nrm-primaries |access-date=2026-03-01 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Minister Ecweru's Political Future Uncertain After NRM Loss to Challenger Ediau |url=http://tesovibez.com/1792/Minister-Ecwerus-Political-Future-Uncertain-After-NRM-Loss-to-Challenger-Ediau |access-date=2026-03-01 |website=tesovibez.com}}</ref>
Oluvannyuma lw’obuwanguzi bwe obw’olubereberye, oluvannyuma Ecweru yava mu kuvuganya mu kulonda kwa bonna okwa 2026, ekyasobozesa Ediau okunyweza obuwagizi mu kibiina nga beetegekera akalulu k’eggwanga. <ref>{{Cite web |last=Ojore |first=Godfrey |date=2025-11-12 |title=Politics: 🔊 NRM's Ediau welcomes minister Ecweru's withdrawal from Amuria race |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/nrms-ediau-welcomes-minister-ecwerus-withdraw-NV_222511_032026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref> [[Amuria|.]] Mukulonda kwa 2026, Ediau yawangula akalulu k'essaza lya [[:en:Amuria|Amuria]] ku tikiti ya NRM. yasinga ne Joseph Epilu eyali ku bwa namunigina (Independent) naabalala abaali bavuganya mu kulonda okwo <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-20 |title=TESO REGION: 11 MPs lose Parliamentary Seats |url=https://www.independent.co.ug/teso-region-11-mps-lose-parliamentary-seats/ |access-date=2026-03-01 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri
* [[Musa Ecweru]]
* Fred Jalameso
* [[Benson Lugwar|Benson Lugwar y’abadde akola]]
* [[Denis Obua (politician)|Denis Obua (munnabyabufuzi)]]
* [[Jesca Ababiku]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
5b3asi4d9batro2laemdatc1t1ex0ay
Kayogera Yona
0
12966
61470
60561
2026-07-11T17:04:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61470
wikitext
text/x-wiki
'''Kayogera Yona''' (yazaalibwa 14 Omwezigwokuna, 1984) Munauganda musomesa era munnabyabufuzi . Ye mubaka wa Palaamenti mu ssaza ly'a Busiki North County, [[Namutumba (disitulikit)|Disitulikiti y'e Namutumba]] mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'emu (2021–2026). <ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IkhTRkpmTFUwZmgyTGZGVUNUOWJxRWc9PSIsInZhbHVlIjoiQ081MjVwRVRVOWJ3MG9Gd3MvMml3Zz09IiwibWFjIjoiZjg1MjhlNjEwZTMwZmQzOWUzNDE4MGQ4ZTU0OTAyYmUzMzEyMTI1M2RhNDgyNDExZTQ3MGE4MmFhN2ViOGEwNSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-22 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> Ali mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky'ebyobufuzi mu Uganda ekiri mu buyinza . <ref name=":0" /> <ref>{{Cite web |date=2020-08-14 |title=Creation of more counties draws mixed responses |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/creation-of-more-counties-draws-mixed-responses-1915756 |access-date=2025-11-22 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu Palaamenti, mmemba ku kakiiko k’ensonga z’ebweru, akakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu n’akakiiko akakola ku mikisa egy’enkanankana . <ref name=":1">{{Cite web |title=Committee on Foreign Affairs – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-foreign-affairs/ |access-date=2025-11-22 |website=parliamentwatch.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Committee on Equal Opportunities – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-equal-opportunities/ |access-date=2025-11-22 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
Yona alina satifikeeti yo kusomesa ey’omutendera ogwokusatu. <ref>{{Cite web |last=Kakembo |first=Muhammad |date=2024-07-03 |title=How educated are Uganda's MPs? Find out now |url=https://observer.ug/news/how-educated-are-uganda-s-mps-find-out-now/ |access-date=2025-11-22 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-07-07 |title=The Highs and Lows of Education Among Uganda's MPs - See Shocking List! |url=https://thestandard.co.ug/2024/07/07/the-highs-and-lows-of-education-among-ugandas-mps-see-shocking-list/ |access-date=2025-11-22 |website=The Standard News (Uganda) |language=en}}</ref>
== Omulimugwe ogwebyobufuzi ==
Kayogera Yona yalondebwa mu [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]] ng’akiikirira e Ssaza lya Busiki mubukiika kono ,mu 2021 gye yawangula n’obululu 5,069 <ref>[https://www.ec.or.ug/ecresults/2021/MPS_RESULTS_2021.pdf PARLIAMENTARY {{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-07-07 |title=The Highs and Lows of Education Among Uganda's MPs - See Shocking List! |url=https://thestandard.co.ug/2024/07/07/the-highs-and-lows-of-education-among-ugandas-mps-see-shocking-list/ |access-date=2025-11-22 |website=The Standard News (Uganda) |language=en}}ELECTIONS RESULTS, 2021]</ref> n’adda mu bigere bya Asupasa Isiko Wilson Mpongo eyali omubaka wa Palaamenti ku ssaza lye limu mu Palaamenti ya Uganda ey’ekkumi (2011–2016). <ref>[https://www.ec.or.ug/sites/default/files/Elec_results/MP_Results_2016.pdf PARLIAMENTARY ELECTIONS R{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-07-07 |title=The Highs and Lows of Education Among Uganda's MPs - See Shocking List! |url=https://thestandard.co.ug/2024/07/07/the-highs-and-lows-of-education-among-ugandas-mps-see-shocking-list/ |access-date=2025-11-22 |website=The Standard News (Uganda) |language=en}}ESULTS, 2016]</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-07-19 |title=Namutumba demands another constituency |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/namutumba-demands-another-constituency-1868834 |access-date=2025-11-22 |website=Monitor |language=en}}</ref> Aweereza ku bukiiko bwa palaamenti obuwerako, omuli akakiiko k’ensonga z’ebweru, [[:en:Committee_on_Equal_Opportunities_(Uganda)|akakiiko akavunaanyizibwa ku mikisa egy’enkanankana]], n’akakiiko k’eddembe ly’obuntu. <ref name=":1">{{Cite web |title=Committee on Foreign Affairs – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-foreign-affairs/ |access-date=2025-11-22 |website=parliamentwatch.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-foreign-affairs/ "Committee on Foreign Affairs – Parliament Watch"]. ''parliamentwatch.ug''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-11-22</span></span>.</cite></ref>
Mu kamyufu ka [[National Resistance Movement]] (NRM) aka 2025, Yona yawangulwa Isiko Mpongo kamyufu ka Bukiika kono e' Busiki. <ref>{{Cite web |date=2025-07-18 |title=NRM decides 2025: News wrap from party primaries across Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/nrm-decides-2025-news-wrap-from-party-primaries-across-uganda-5121224 |access-date=2025-11-22 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Namutumba (disitulikit)|Disitulikiti y’e Namutumba]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
0kqf72cwmzpbbpslofuc0w4dndv131a
James Rwanyarare nga bwe kiri
0
12967
60847
47407
2026-07-11T12:04:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60847
wikitext
text/x-wiki
'''James William Rwanyarare''' [[:en:Doctor_of_Medicine|musawo]] , [[:en:Politician|munnabyabufuzi]], Munnayuganda era nga ye yatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] . Yafulumya ekitabo kye yatuuma "Oh Uganda:The life and times of Dr.James Rwanyarare," nga kyogera ku byafaayo bya [[:en:Uganda|Yuganda]] . <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Oh Uganda: The life and times of Dr James Rwanyarare |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/oh-uganda-the-life-and-times-of-dr-james-rwanyarare-1707602 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-09-06 |title=Rwanyarare family land saga: Son charged with forgery of titles |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/rwanyarare-family-land-saga-son-charged-with-forgery-of-titles-5183552 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Omulimu ==
Rwanyarare yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] (UPC) era nga yali musawo owolusegere eri pulezidenti [[:en:Idi_Amin|Idi Amin.]] <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Oh Uganda: The life and times of Dr James Rwanyarare |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/oh-uganda-the-life-and-times-of-dr-james-rwanyarare-1707602 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/oh-uganda-the-life-and-times-of-dr-james-rwanyarare-1707602 "Oh Uganda: The life and times of Dr James Rwanyarare"]. ''Monitor''. 9 January 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 February</span> 2026</span>.</cite></ref> Yali minisita w’ebyobuwangwa awamu ne ssentebe w’akakiiko akakola ku nkola za Pulezidenti ku mulembe gwa Milton Obote. <ref>{{Cite web |date=2021-01-10 |title=Otunnu’s record good for Uganda, says Rwanyarare |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/otunnu-s-record-good-for-uganda-says-rwanyarare-1499012 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yeetaba mu kuziika [[:en:Gabriel_Garang_Aher_Arol|Garanga]] e [[:en:Juba|Juba]] gye yayogerwako ng’agamba nti yakiikirira UPC Peter Walubiri, omuwandiisi w’akakiiko akafuzi aka Ssemateeka kye yagoba ng’amuyita mufere. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Rwanyarare is an impostor â€" Walubiri |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-02-23 |website=New Vision}}</ref>
Mu 2005, Rwanyarare yasooka kuva mu lukiiko olukiikirira eggwanga olwo nga bagonjoola enkaayana z’ekibiina kya UPC ng’ali wamu ne [[:en:Cecilia_Ogwal|Cecilia Ogwal]] . Oluvannyuma yasikambula ekibiina kye mu kkooti enkulu ng’awakanya obutuufu bw’olukuŋŋaana lw’ababaka, olwalonda obukulembeze obupya. <ref>{{Cite web |title=Rwanyarare walks out of UPC meeting again : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/rwanyarare-walks-out-of-upc-meeting-again |access-date=2026-02-23 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Dr. Rwanyarare drags UPC back to court : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/dr-rwanyarare-drags-upc-back-to-court |access-date=2026-02-23 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Mu 2025, mutabani wa Rwanyarare, Kevin Kiiza Rwanyarare yavunaanibwa emisango 10, nga muno mwe mwali n’okugula mu lukujjukujju satifikeeti ey’enjawulo ey’ekyapa ku ttaka lya kitaawe eriweza yiika 635 mu Kasanje Town Council, [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]] ku kkooti ya Buganda Road Chief Magistrates Court . <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-09-06 |title=Rwanyarare family land saga: Son charged with forgery of titles |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/rwanyarare-family-land-saga-son-charged-with-forgery-of-titles-5183552 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/rwanyarare-family-land-saga-son-charged-with-forgery-of-titles-5183552 "Rwanyarare family land saga: Son charged with forgery of titles"]. ''Monitor''. 6 September 2025<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 February</span> 2026</span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
* [[Cecilia Ogwal]]
* [[Olara Otunnu]]
* [[Milton Obote]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
gq0wthrznm9xpfnmnz92mhc9siolyl7
61290
60847
2026-07-11T16:41:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61290
wikitext
text/x-wiki
'''James William Rwanyarare''' [[:en:Doctor_of_Medicine|musawo]] , [[:en:Politician|munnabyabufuzi]], Munnayuganda era nga ye yatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] . Yafulumya ekitabo kye yatuuma "Oh Uganda:The life and times of Dr.James Rwanyarare," nga kyogera ku byafaayo bya [[:en:Uganda|Yuganda]] . <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Oh Uganda: The life and times of Dr James Rwanyarare |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/oh-uganda-the-life-and-times-of-dr-james-rwanyarare-1707602 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-09-06 |title=Rwanyarare family land saga: Son charged with forgery of titles |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/rwanyarare-family-land-saga-son-charged-with-forgery-of-titles-5183552 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Omulimu ==
Rwanyarare yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] (UPC) era nga yali musawo owolusegere eri pulezidenti [[:en:Idi_Amin|Idi Amin.]] <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Oh Uganda: The life and times of Dr James Rwanyarare |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/oh-uganda-the-life-and-times-of-dr-james-rwanyarare-1707602 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/oh-uganda-the-life-and-times-of-dr-james-rwanyarare-1707602 "Oh Uganda: The life and times of Dr James Rwanyarare"]. ''Monitor''. 9 January 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 February</span> 2026</span>.</cite></ref> Yali minisita w’ebyobuwangwa awamu ne ssentebe w’akakiiko akakola ku nkola za Pulezidenti ku mulembe gwa Milton Obote. <ref>{{Cite web |date=2021-01-10 |title=Otunnu’s record good for Uganda, says Rwanyarare |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/otunnu-s-record-good-for-uganda-says-rwanyarare-1499012 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yeetaba mu kuziika [[:en:Gabriel_Garang_Aher_Arol|Garanga]] e [[:en:Juba|Juba]] gye yayogerwako ng’agamba nti yakiikirira UPC Peter Walubiri, omuwandiisi w’akakiiko akafuzi aka Ssemateeka kye yagoba ng’amuyita mufere. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Rwanyarare is an impostor â€" Walubiri |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-02-23 |website=New Vision}}</ref>
Mu 2005, Rwanyarare yasooka kuva mu lukiiko olukiikirira eggwanga olwo nga bagonjoola enkaayana z’ekibiina kya UPC ng’ali wamu ne [[:en:Cecilia_Ogwal|Cecilia Ogwal]] . Oluvannyuma yasikambula ekibiina kye mu kkooti enkulu ng’awakanya obutuufu bw’olukuŋŋaana lw’ababaka, olwalonda obukulembeze obupya. <ref>{{Cite web |title=Rwanyarare walks out of UPC meeting again : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/rwanyarare-walks-out-of-upc-meeting-again |access-date=2026-02-23 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Dr. Rwanyarare drags UPC back to court : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/dr-rwanyarare-drags-upc-back-to-court |access-date=2026-02-23 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Mu 2025, mutabani wa Rwanyarare, Kevin Kiiza Rwanyarare yavunaanibwa emisango 10, nga muno mwe mwali n’okugula mu lukujjukujju satifikeeti ey’enjawulo ey’ekyapa ku ttaka lya kitaawe eriweza yiika 635 mu Kasanje Town Council, [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]] ku kkooti ya Buganda Road Chief Magistrates Court . <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-09-06 |title=Rwanyarare family land saga: Son charged with forgery of titles |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/rwanyarare-family-land-saga-son-charged-with-forgery-of-titles-5183552 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/rwanyarare-family-land-saga-son-charged-with-forgery-of-titles-5183552 "Rwanyarare family land saga: Son charged with forgery of titles"]. ''Monitor''. 6 September 2025<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 February</span> 2026</span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
* [[Cecilia Ogwal]]
* [[Olara Otunnu]]
* [[Milton Obote]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
gvuzz4rgi4b7h38wqpcdxc6vj45xu1j
James Rwanyarare
0
12968
60849
48060
2026-07-11T12:04:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60849
wikitext
text/x-wiki
'''James William Rwanyarare''' [[:en:Doctor_of_Medicine|musawo]] , [[:en:Politician|munnabyabufuzi]], Munnayuganda era nga ye yatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] . Yafulumya ekitabo kye yatuuma "Oh Uganda:The life and times of Dr.James Rwanyarare," nga kyogera ku byafaayo bya [[:en:Uganda|Yuganda]] .<ref name=":02">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Oh Uganda: The life and times of Dr James Rwanyarare |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/oh-uganda-the-life-and-times-of-dr-james-rwanyarare-1707602 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |date=2025-09-06 |title=Rwanyarare family land saga: Son charged with forgery of titles |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/rwanyarare-family-land-saga-son-charged-with-forgery-of-titles-5183552 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Omulimu ==
Rwanyarare yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] (UPC) era nga yali musawo owolusegere eri pulezidenti [[:en:Idi_Amin|Idi Amin.]] <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Oh Uganda: The life and times of Dr James Rwanyarare |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/oh-uganda-the-life-and-times-of-dr-james-rwanyarare-1707602 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yali minisita w’ebyobuwangwa awamu ne ssentebe w’akakiiko akakola ku nkola za Pulezidenti ku mulembe gwa Milton Obote. <ref>{{Cite web |date=2021-01-10 |title=Otunnu’s record good for Uganda, says Rwanyarare |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/otunnu-s-record-good-for-uganda-says-rwanyarare-1499012 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yeetaba mu kuziika [[:en:Gabriel_Garang_Aher_Arol|Garanga]] e [[:en:Juba|Juba]] gye yayogerwako ng’agamba nti yakiikirira UPC Peter Walubiri, omuwandiisi w’akakiiko akafuzi aka Ssemateeka kye yagoba ng’amuyita mufere. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Rwanyarare is an impostor â€" Walubiri |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-02-23 |website=New Vision}}</ref>
Mu 2005, Rwanyarare yasooka kuva mu lukiiko olukiikirira eggwanga olwo nga bagonjoola enkaayana z’ekibiina kya UPC ng’ali wamu ne [[:en:Cecilia_Ogwal|Cecilia Ogwal]] . Oluvannyuma yasikambula ekibiina kye mu kkooti enkulu ng’awakanya obutuufu bw’olukuŋŋaana lw’ababaka, olwalonda obukulembeze obupya. <ref>{{Cite web |title=Rwanyarare walks out of UPC meeting again : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/rwanyarare-walks-out-of-upc-meeting-again |access-date=2026-02-23 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Dr. Rwanyarare drags UPC back to court : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/dr-rwanyarare-drags-upc-back-to-court |access-date=2026-02-23 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Mu 2025, mutabani wa Rwanyarare, Kevin Kiiza Rwanyarare yavunaanibwa emisango 10, nga muno mwe mwali n’okugula mu lukujjukujju satifikeeti ey’enjawulo ey’ekyapa ku ttaka lya kitaawe eriweza yiika 635 mu Kasanje Town Council, [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]] ku kkooti ya Buganda Road Chief Magistrates Court . <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-09-06 |title=Rwanyarare family land saga: Son charged with forgery of titles |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/rwanyarare-family-land-saga-son-charged-with-forgery-of-titles-5183552 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cecilia Ogwal]]
* [[Olara Otunnu]]
* [[Milton Obote]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
7mkj7jctqoh092229g3wbe0dtzm68bm
61367
60849
2026-07-11T16:45:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61367
wikitext
text/x-wiki
'''James William Rwanyarare''' [[:en:Doctor_of_Medicine|musawo]] , [[:en:Politician|munnabyabufuzi]], Munnayuganda era nga ye yatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] . Yafulumya ekitabo kye yatuuma "Oh Uganda:The life and times of Dr.James Rwanyarare," nga kyogera ku byafaayo bya [[:en:Uganda|Yuganda]] .<ref name=":02">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Oh Uganda: The life and times of Dr James Rwanyarare |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/oh-uganda-the-life-and-times-of-dr-james-rwanyarare-1707602 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":12">{{Cite web |date=2025-09-06 |title=Rwanyarare family land saga: Son charged with forgery of titles |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/rwanyarare-family-land-saga-son-charged-with-forgery-of-titles-5183552 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Omulimu ==
Rwanyarare yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] (UPC) era nga yali musawo owolusegere eri pulezidenti [[:en:Idi_Amin|Idi Amin.]] <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Oh Uganda: The life and times of Dr James Rwanyarare |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/oh-uganda-the-life-and-times-of-dr-james-rwanyarare-1707602 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yali minisita w’ebyobuwangwa awamu ne ssentebe w’akakiiko akakola ku nkola za Pulezidenti ku mulembe gwa Milton Obote. <ref>{{Cite web |date=2021-01-10 |title=Otunnu’s record good for Uganda, says Rwanyarare |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/otunnu-s-record-good-for-uganda-says-rwanyarare-1499012 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yeetaba mu kuziika [[:en:Gabriel_Garang_Aher_Arol|Garanga]] e [[:en:Juba|Juba]] gye yayogerwako ng’agamba nti yakiikirira UPC Peter Walubiri, omuwandiisi w’akakiiko akafuzi aka Ssemateeka kye yagoba ng’amuyita mufere. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Rwanyarare is an impostor â€" Walubiri |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-02-23 |website=New Vision}}</ref>
Mu 2005, Rwanyarare yasooka kuva mu lukiiko olukiikirira eggwanga olwo nga bagonjoola enkaayana z’ekibiina kya UPC ng’ali wamu ne [[:en:Cecilia_Ogwal|Cecilia Ogwal]] . Oluvannyuma yasikambula ekibiina kye mu kkooti enkulu ng’awakanya obutuufu bw’olukuŋŋaana lw’ababaka, olwalonda obukulembeze obupya. <ref>{{Cite web |title=Rwanyarare walks out of UPC meeting again : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/rwanyarare-walks-out-of-upc-meeting-again |access-date=2026-02-23 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Dr. Rwanyarare drags UPC back to court : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/dr-rwanyarare-drags-upc-back-to-court |access-date=2026-02-23 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Mu 2025, mutabani wa Rwanyarare, Kevin Kiiza Rwanyarare yavunaanibwa emisango 10, nga muno mwe mwali n’okugula mu lukujjukujju satifikeeti ey’enjawulo ey’ekyapa ku ttaka lya kitaawe eriweza yiika 635 mu Kasanje Town Council, [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y’e Wakiso]] ku kkooti ya Buganda Road Chief Magistrates Court . <ref name=":1">{{Cite web |date=2025-09-06 |title=Rwanyarare family land saga: Son charged with forgery of titles |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/rwanyarare-family-land-saga-son-charged-with-forgery-of-titles-5183552 |access-date=2026-02-23 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cecilia Ogwal]]
* [[Olara Otunnu]]
* [[Milton Obote]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
nc20sqxf1o14bbz537dqht25cjct20y
Besueri Kiwanuka Lusse Mulondo
0
12969
60970
54040
2026-07-11T15:55:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60970
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Besueri Kiwanuka Lusse Mulondo''' (12 Omwezi gwokusatu 1926). – 4 Omwezi gwokuna 2016 <ref>{{Cite web |last=MATOVU |first=PATRICK |title=Besweri Mulondo to be buried tomorrow |url=http://observer.ug/news-headlines/43547-besweri-mulondo-to-be-buried-tomorrow |access-date=2017-11-07 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb |archive-date=2017-11-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171108035009/http://observer.ug/news-headlines/43547-besweri-mulondo-to-be-buried-tomorrow |url-status=dead }}</ref> ) yali munnabyabufuzi era nga [[:en:Uganda|Munayuganda]]. yali muwabuzi wa Pulezidenti ow’oku ntikko ku nsonga z’ettaka. <ref>{{Cite web |date=9 January 2021 |title=I was hunted for rejecting a job offer |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/i-was-hunted-for-rejecting-a-job-offer-1556244}}</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
== Omulimu ==
== Obulamu bwe ==
== Ebijuliziddwa ==
<references />
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
an5m6girvp848drubdmigwjvjf0vb5h
Lawrence Mangusho
0
12970
61644
60638
2026-07-11T17:28:02Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61644
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Cherop Mangusho Munauganda''' (yazaalibwa 12 Ogwomunaana 1961) [[:en:Public_administrator|mukozi wa mirimu gya gavumenti]], mulimi era munnabyabufuzi munnayuganda. Yeeyali [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa paalamenti]] omulonde owa Kween[[Parliament of Uganda|i]] mu Ssaza lye Kween, [[:en:Kween_District|disitulikiti y'e Kween]] era omukiise wa [[National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekifuga mu Uganda. <ref name="LCM2">{{cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Yali mmemba w'akabondo ''ka Paalamenti aka NRM'' era aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|bintu ebizimbibwa]] gavumenti n'akakiiko akalondoola ebisuubizo bya gavumneti'' <ref name="LCM6">{{cite web |title=Committee on Government Assurances |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170816192530/http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs--banned--from-travelling-abroad/2466686-3812862-format-xhtml-q84o6hz/index.html |archive-date=16 August 2017 |access-date=16 August 2017 |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LCM3">{{cite web |title=The ministry of lands housing and urban development is next week set to begin reopening and demarcation of Mt. Elgon National Park boundary |url=https://oduutnews.wordpress.com/2017/01/24/sebei-bugisu-leaders-set-conditions-as-demarcation-of-elgon-national-park-begins-january-16/ |publisher=Oduut News}}</ref> <ref name="LCMX">{{cite web |title=The 2015 Uganda Top50 Sustainable Development Agencies |url=http://www.pubopinions.org/directory/the-2015-uganda-top50-sustainable-development-agencies-2/162-parliament-of-uganda-2.html |publisher=Public Opinions International}}</ref>
Mangusho emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa [[:en:Local_Council_(Uganda)|LC eyokutaano]] ( LCV) owa disitulikiti ya Kween era kansala wa [[:en:Kween_District|Disitulikiti ya Kween]] eya gavumenti ez'ebitundu era nga kansala wa LC eyokutaano omuwandiisi w’ebyensimbi era ssentebe w’olukiiko lwa ttenda za [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] . Era emabegako yaweerezaako nga ssentebe wa NRM owa Disitulikiti [[Kween (disitulikit)|y'e Kween]] ne [[Kapchorwa (disitulikit)|Kapchorwa]] . <ref name="LCM1">{{cite web |title=NRM enjoys victory in Kween by-election |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310705/nrm-enjoys-victory-kween-election |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Mangusho yazaalibwa mu Ggombolola ya Kaproron, mu [[:en:Kween_District|Disitulikiti y'e Kween]], nga 12 Ogwomunaana, 1961 mu maka [[:en:Anglican|Amakulisitaayo]] ag'Abasebei . Kitaawe Reuben Thwamun yali musomesa wa pulayimale ate nnyina Susan Cheptoyek yali mulimi w'emmere eriibwa awaka ( Peasant farmer ) . Pulayimale yagisomera mu Chemwania Primary School era n’afuna satifikeeti ye emmalako omutendera gwa pulayimale (PLE) mu 1977.
Olwo yeeyongerayo ku Sebei Secondary School ku misomo gye egy'omutendera gwa siyina eyokuna ( O-level ) ne Green Light High School ku misomo gye egy'omutendera gwa siniya eyomukaaga ( A-Level ) naafuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyokuna]] (UCE ) mu 1981 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya siniya eyomukaga]] (UACE) mu 2013. Yali muddusi wa misinde ku Sebei Secondary School.
Mangusho era yasomera ku ttendekero lya [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|Minisitule y’emirimu n’entambula]] li Mt Elgon Labour-based Training Center (MELTC), gye yafunira satifikeeti mu kuddukanya endagaano mu 1998 ne [[Makerere institute]] ’s Institute of Adult and [[:en:Continuing_Education|Continuing Education]] okufuna satifikeeti mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti mu 2006. Mu 2016, yafuna Dipulooma mu kukola ku mbeera z'abantu n'okubakulembera (Dip. SWASA) okuva mu ttendekero lya Makerere Metropolitan Management Institute. Okugatta kw'ekyo, Mangusho mu 2003 yafuna satifikeeti mu [[:en:Entrepreneurship|butandisi bw'emirimu]] okuva mu Enterprise Uganda. <ref name="LCM2">{{Cite web |title=MANGUSHO CHEROP LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=89 "MANGUSHO CHEROP LAWRENCE"]. [[Parliament of Uganda]].</cite></ref>Newankubadde bino byonna, Mwami Mangusho tasomerangako ku Yunivasite. Essira okusinga yaliteeka ku kufuna ku bukugu obw’okwebangula ng’agenda mu matendekero mangi agagaba satifikeeti ne Dipulooma mu Disitulikiti ye Kampala ne Mbale oluvannyuma lw’okusazaamu obuwanguzibwe obwa Sentebe wa Disitulikiti mu 2011.
== Emirimu gye n'ebyobufuzi ==
[[File:Mangusho_Cheptegei.jpg|left|thumb|Mangusho ng'ayaniriza Cheptegei eyawangudde omudaali gwa ffeeza ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]]
Ku ntandikwa y’omulimu gwe, Mangusho yaweereza nga mmemba n’oluvannyuma n’afuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa ttenda mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] okuva mu 1993 okutuuka mu 1997. Okuva mu 0kiseera kye kimu n’okutuuka mu 1998, yaweereza ng’omuwandiisi w’ebyensimbi mu Kween County ku lukiiko lwa Lsente wa disitulikiti e Kapchorwa Disitulikiti. Mu 1998, yafuuka Sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu mu [[Kapchorwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kapchorwa]] era n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2010 e Ssaza lye Kween bwe yasitulibwa n’efuulibwa Disitulikiti.
Okuva mu 2010 okutuuka mu 2011, yaweereza nga sentebe wa Disitulikiti mu Gavumenti ez’ebitundu eza [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]] mu kiseera ekyo zaali zaakatandikibwawo era okukkakkana ng’alondeddwa okuba ssentebe wa ku Disitulikiti eno mu 2011. <ref name="LCMY">{{cite web |title=Peace is not something to joke around with |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1310339/peace-joke |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Yafiirwa ekifo eky’okulonda mu kulonda okw’omuddiring’anwa okwa 2012 n’afuuka omulimi omujjuvu okuva olwo.
Ku kufiirwa obwa ssentebe mu ngeri etaali ya kyeyagalire, <ref name="LCMZ">{{cite web |title=LC5 boss asked to leave office |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/TodaysPaper/691252-1322214-format-xhtml-hejv6d/index.html |work=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mangusho yakola enteekateeka z’okulonda kwa palaamenti okwa 2016, ekintu ekyamuyamba okuwangula akamyufu mu 2015 ekibiina kya NRM n’okulonda kwa bonna okwa 2016 bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palaamenti ey’ekkumi]] eya [[Yuganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween. Mu Palaamenti ey’ekkumi, Mangusho aweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:Hard_infrastructure|by’obutonde]]'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku kukakasa gavumenti'' . Ono era mmemba wa kabondo k’Ababaka ba Palaamenti mu NRM , mu Olukiiko ku nkyukakyuka y’obudde (PFCC), Uganda Parliamentary Forum on Water Sanitation and Hygiene, wamu n’akakiiko akavunyanyizibwa kubavubuka (UPFYA). Ku nkomerero ya 2017, abatuuze b’e Ssaza lya Kween mu Disitulikiti y’e Kween balumiriza omubaka wa palaamenti mu kitundu kyabwe, Mwami Lawrence Mangusho nti yatwala ettaka n’okugoba ebikumi n’ebikumi by’abantu mu byalo ebiwerako mu Gombolola bbiri okuli Ngenge ne Kiriki.
== Laba ne ==
* [[Kween (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kween]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Abantu ba Sebei
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
silhvqfm31z4ld3cbp4a3ci8nq1t5m3
Kasibante Robert,
0
12973
61536
48062
2026-07-11T17:13:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61536
wikitext
text/x-wiki
'''Kasibante Robert''' (yazaalibwa 1988) munnayuganda omusuubuzi era munnabyabufuzi. Era ye mutandisi era maneja dayirekita w’essomero lya Victory School of Hospitality Management and Beauty era nga ye mukwasi wa pulezidenti bendera y’ekibiina kya National Peasants Party (NPP) mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kulonda kwa bonna okwa 2026 okwa Uganda]] . <ref name="NilePost">{{Cite web |date=23 September 2025 |title=Kasibante nominated, gets car and 16 bodyguards |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/289406/kasibante-nominated-gets-car-and-16-bodyguards |access-date=24 October 2025 |website=Nile Post |publisher=Nile Post Uganda}}</ref> <ref name="MonitorWho">{{Cite web |date=2025 |title=Who are presidential candidates Kasibante, Mabirizi? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-presidential-candidates-kasibante-mabirizi--5203992 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}</ref> <ref name="MonitorCareer">{{Cite web |date=2019 |title=Identify something you love and do it well |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Kasibante yazaalibwa mu 1988 e Busujju mu Disitulikiti y’e Mityana mu Uganda. <ref name="MonitorWho">{{Cite web |date=2025 |title=Who are presidential candidates Kasibante, Mabirizi? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-presidential-candidates-kasibante-mabirizi--5203992 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-presidential-candidates-kasibante-mabirizi--5203992 "Who are presidential candidates Kasibante, Mabirizi?"]. ''Daily Monitor''. Nation Media Group. 2025<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 October</span> 2025</span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |title=Robert Kasibante - National Peasants Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/5 |access-date=2025-10-24 |website=New Vision}}</ref> Alina ddiguli esooka mu by'obusuubuzi ne ddiguli eyookubiri mu [[:en:Human_Resource_Management|kukulembera abakozi nokubalabirira okusobala okutuukiriza obulungi ebigendererwa by'ebitongole mwe bakolera]] (Human resource management okuva mu bbanguliro li [[:en:Makerere_University_Business_School|Makerere University Business School]] (MUBS). <ref name="MonitorCareer">{{Cite web |date=2019 |title=Identify something you love and do it well |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 "Identify something you love and do it well"]. ''Daily Monitor''. Nation Media Group. 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 October</span> 2025</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
Kasibante yatandikawo essomero lya Victory School of Beauty and Hospitality Management mu 2015, erisomesa eby’okwewunda, okweyoteza n'okutigiinya omubiri ogumalako obukoowu (Spa therapy), okwaniriza n'okubeesabeesa abagenyi,(Hospitality) ne kkoosi z'okuddukanya bizinensi. <ref name="MonitorCareer">{{Cite web |date=2019 |title=Identify something you love and do it well |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 "Identify something you love and do it well"]. ''Daily Monitor''. Nation Media Group. 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 October</span> 2025</span>.</cite></ref>
2019 weegwatuukira, yalaga nti essomero linolyali litikkidde abavubuka ba Uganda abasoba mu 40,000 ( Mitwalo ena) mu nteekateeka zaalyo ez’okutumbula obukugu. <ref name="MonitorCareer">{{Cite web |date=2019 |title=Identify something you love and do it well |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 "Identify something you love and do it well"]. ''Daily Monitor''. Nation Media Group. 2019<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 October</span> 2025</span>.</cite></ref>
=== Omulimu gw’ebyobufuzi ===
<ref>{{cite web |date=23 September 2025 |title=Kasibante nominated, gets car and 16 bodyguards |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/289406/kasibante-nominated-gets-car-and-16-bodyguards |access-date=24 October 2025 |website=Nile Post |publisher=Nile Post Uganda}}</ref>Kasibante munnakibiina kya National Peasants Party era nga 23 Omwezi ogw'omwenda 2025 yasunsulwa [[Akakiiko Akavunaanyizibwa ku By'okulonda mu Uganda|akakiiko k’ebyokulonda mu Uganda]] ng’avuganya ku bwa pulezidenti [[Akalulu ka Uganda aka 2026|mu kulonda kwa bonna okwa 2026]] . <ref name="NilePost">{{Cite web |date=23 September 2025 |title=Kasibante nominated, gets car and 16 bodyguards |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/289406/kasibante-nominated-gets-car-and-16-bodyguards |access-date=24 October 2025 |website=Nile Post |publisher=Nile Post Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/289406/kasibante-nominated-gets-car-and-16-bodyguards "Kasibante nominated, gets car and 16 bodyguards"]. ''Nile Post''. Nile Post Uganda. 23 September 2025<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 October</span> 2025</span>.</cite></ref> <ref name="Sanyu">{{Cite web |date=September 2025 |title=Kasibante, Mabirizi nominated as presidential candidates |url=https://sanyufm.com/kasibante-mabirizi-nominated-as-presidential-candidates/ |access-date=24 October 2025 |website=Sanyu FM |publisher=Sanyu FM Uganda}}</ref>
Enteekateeka ze ez’okunoonya akalulu mulimu okukulaakulanya ebyalo, okufunira abavubuka emirimu, okukyusa eby’obulimi, n’okukendeeza ku butali bwenkanya mu by’enfuna. <ref name="NilePost">{{Cite web |date=23 September 2025 |title=Kasibante nominated, gets car and 16 bodyguards |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/289406/kasibante-nominated-gets-car-and-16-bodyguards |access-date=24 October 2025 |website=Nile Post |publisher=Nile Post Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/289406/kasibante-nominated-gets-car-and-16-bodyguards "Kasibante nominated, gets car and 16 bodyguards"]. ''Nile Post''. Nile Post Uganda. 23 September 2025<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 October</span> 2025</span>.</cite></ref>
Emikono gye egimuseemb gyasomoozebwa [[Akakiiko Akavunaanyizibwa ku By'okulonda mu Uganda|akakiiko k’ebyokulonda]] mu kiseera we yasunsulwa, kyokka oluvannyuma ne kamukkiriza okwesimbawo. <ref name="MonitorWho">{{Cite web |date=2025 |title=Who are presidential candidates Kasibante, Mabirizi? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-presidential-candidates-kasibante-mabirizi--5203992 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-presidential-candidates-kasibante-mabirizi--5203992 "Who are presidential candidates Kasibante, Mabirizi?"]. ''Daily Monitor''. Nation Media Group. 2025<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">24 October</span> 2025</span>.</cite></ref> Alipoota z'empapula z'amawulire zaalaga ebizibu by’enteekateeka mu kampeyini ze, gamba ng’okulemererwa okwetaba mu nkung’aana ezaali zitegekeddwa. <ref name="MonitorAbsence">{{Cite web |date=October 2025 |title=Kasibante fails to show up for presidential campaign rallies again |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kasibante-fails-to-show-up-for-presidential-campaign-rallies-again-5214876 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Elections_in_Uganda|Okulonda mu Uganda]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Eby'obufuzi bya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{cite web |date=23 September 2025 |title=Kasibante nominated, gets car and 16 bodyguards |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/289406/kasibante-nominated-gets-car-and-16-bodyguards |access-date=24 October 2025 |website=Nile Post |publisher=Nile Post Uganda}}
# {{cite web |date=2025 |title=Who are presidential candidates Kasibante, Mabirizi? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-presidential-candidates-kasibante-mabirizi--5203992 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}
# {{cite web |date=2019 |title=Identify something you love and do it well |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/jobs-and-career/-identify-something-you-love-and-do-it-well--4497518 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}
# {{Cite web |title=Robert Kasibante - National Peasants Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/5 |access-date=2025-10-24 |website=New Vision}}
# {{cite web |date=September 2025 |title=Kasibante, Mabirizi nominated as presidential candidates |url=https://sanyufm.com/kasibante-mabirizi-nominated-as-presidential-candidates/ |access-date=24 October 2025 |website=Sanyu FM |publisher=Sanyu FM Uganda}}
# {{cite web |date=October 2025 |title=Kasibante fails to show up for presidential campaign rallies again |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kasibante-fails-to-show-up-for-presidential-campaign-rallies-again-5214876 |access-date=24 October 2025 |website=Daily Monitor |publisher=Nation Media Group}}{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
pm8attvdxggqbnyvmjlm9gcstkrhsvh
Ayoo Tonny
0
12975
61392
53881
2026-07-11T16:45:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61392
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Ayoo Tonny</big>''' (yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974), munnambeera z'abantu era munnabyabufuzi, munnayuganda. Yaweerezako ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira ekitundu kya [[:en:Kwania_District|Kwania]] mu Paalamenti ya Uganda ey'ekkumineemu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik0zWDZodlBXNHVJNHFiOVYySjI4TUE9PSIsInZhbHVlIjoiN21rM0xBN2R1YmFZWkg5MEYydHlxQT09IiwibWFjIjoiMTE2OTJlYzQzZThjYTcyNTdkNDY2OWVkNzA4OTgxNjIxYmY5MDNkNjg3YjdlNjgwMTRjOWU0YzMwYjg4NTgyMyIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-09 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2025-07-22 |title=Kwania MP Ayoo to seek re-election on an independent ticket |url=https://tndnewsuganda.com/2025/07/kwania-mp-ayoo-to-seek-re-election-on-an-independent-ticket/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Editor |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2023-07-13 |title=Ayoo Tonny: Biography, Age, Family and wife |url=https://flashugnews.com/ayoo-tonny-biography-family-education-career-and-achievements/ |access-date=2025-11-09 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Okello |first=Dickens H. |date=2020-09-04 |title=MP Tony Ayo Wins Kwania NRM Primaries |url=https://chimpreports.com/mp-tony-ayo-wins-kwania-nrm-primaries/ |access-date=2025-11-09 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Ayoo yazaalibwa nga 8 Ogw'omukaaga 1974 mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y'e Apac]], mu Uganda. Yasomera ku Aduku Secondary School ne Apac Secondary School ku misomo gye egya siniya. Alina Dipulooma mu busomesa bwa siniya okuva mu ttendekero ly'abasomesa erya Lira-Ngetta -NTC NE Ddiguli esooka ey'emisomo gy'ebyenkulaakulana okuva mu [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]].<ref name=":0" /> <ref name=":1" />
== Emirimu gye n'okwenyigiraakwe mu by'obufuzi ==
Ayoo yava ku mulimu gwe ogw’obusomesa oluvannyuma lw’emyezi mukaaga gyokka ku Apac Secondary School okuyingira eby'obufuzi mu mwaka gwa1998, n’atandika n’obuweereza nga kansala w’ekitundu mu [[:en:Apac_District|Disitulikiti y’e Apac]] . Mu kulonda kwa bonna okwa 2011, yeesimbawo ku ttiketi y'ekibiina ekifuga ki [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) era Yalondebwa ng'omubaka wa paalamenti ow'essaza lya Kwania mu Disitulikiti y'e Apac. Yawangula ekifo kyekimu mu kulonda kwa 2016 ne 2021.<ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20240915234027/https://www.ec.or.ug/sites/Elec_results/Elected%20MPs%202011%20General%20Elections.pdf |archive-date=2024-09-15 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref> <ref name=":1" /> <ref>{{Cite web |title=Wayback Machine |url=https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20220131152317/https://ec.or.ug/sites/default/files/docs/Gazette%20List%20Elected%20MPs%202016.pdf |archive-date=2022-01-31 |access-date=2025-11-09 |website=www.ec.or.ug}}</ref>
Ayoo yali mumyuka wa ssentebe w’akakiiko ak'okukola ennongoosereza y'etteeka ly'obwanannyini bw'ebiyiiye (erya 2006 ) era yaweereza nga ssentebe w’akakiiko ka paalamenti ey'omulundi ogw'ekkuminoogumu (11th) aka tekinologiya w'eby'empuliziganya (ICT) ne n'okulungamya eggwanga (National Guidance).<ref>{{Cite web |title=MPs intensify pressure on delayed Copyright amendments {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/2795/mps-intensify-pressure-delayed-copyright-amendments? |access-date=2025-11-09 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Committee on Information, Communication Technology and National Guidance – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-information-communication-technology-and-national-guidance/ |access-date=2025-11-09 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
Okugatta kw'ekyo, Ayoo aweerezza nga Ssentebe w’akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku nsonga z'amawanga ag'obuvanjuba bw'Afirika era mmemba wa w'akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by’enfuna by’eggwanga ku kisanja kya 2024-2026. Mu gw'omukaaga 2024, yalondebwa ng'omukwanaganya w’ekisinde kya Patriotic League Uganda (PLU) mu [[:en:Lango_sub-region|Ttundutundu ly'e Lango]].<ref>{{Cite web |last=Lubambula |first=Solomon |date=2018-08-10 |title=Parliamentary Committee champions E.A.C integration |url=https://sunrise.ug/news/201808/parliamentary-committee-champions-e-a-c-integration |access-date=2025-11-09 |website=The Sunrise Newspaper |language=en}}</ref> <ref>{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}{{Citation|title=Committee on National Economy (Uganda)|date=2025-11-03|work=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Committee_on_National_Economy_(Uganda)&oldid=1320242455|access-date=2025-11-09|language=en}}</ref> <ref name="auto">{{Cite web |last=Reporter |first=Our |date=2024-06-09 |title=At last, PLU uses 'top roots' to reach Lango |url=https://tndnewsuganda.com/2024/06/at-last-plu-uses-top-roots-to-reach-lango/ |access-date=2025-11-09 |website=tndNews, Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
q6eewe1iqrpr0q7t3xai9ksmavqyfzx
Charles Onyango-Obbo
0
12977
61900
60712
2026-07-11T18:13:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61900
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Charles "Mase" Onyango-Obbo''', era '''Charles Onyango Obbo''', (yazaalibwa 1958) muwandiisi Munnayuganda, munnamawulire, era eyali Omuwandiisi wa ''[[:en:Mail_&_Guardian|Mail & Guardian Africa]]'' . <ref name="Chim">{{Cite web |last=Aine |first=Kim |date=4 July 2016 |title=Onyango-Obbo Quits Mail & Guardian News Organisation |url=https://www.chimpreports.com/onyango-obbo-quits-mail-guardian-news-organisation/ |access-date=26 October 2016 |publisher=Chimpreports.com}}</ref> Yaliko Omuwandiisi omukulu owa ''[[:en:The_Monitor_(Uganda)|The Monitor]]'', olupapula lw'amawulire olwa buli lunaku mu Uganda, yaliko Executive Editor mu kitongole kya Africa ne Digital Media Division ne [[Nation Media Group]] . Onyango-Obbo atwalibwa ng’omu ku bannamawulire abasinga obulungi mu Afrika, muwandiisi wa byabufuzi ku nsonga eziri mu buvanjuba bwa Afrika n’ekitundu [[:en:African_Great_Lakes|ky’ennyanja ennene mu Afrika]] . Awandiika omuko, "Ear to the Ground", mu ''The Monitor'', omuko ogw'okubiri mu lupapula lwa wiiki mu kitundu ''[[:en:The_EastAfrican|The EastAfrican]]'', n'ogwokusatu mu ''[[:en:Daily_Nation|Daily Nation]]'' .<ref>{{Cite web |last=ICIJ |date=2014 |title=Profile of Charles Onyango-Obbo |url=http://www.icij.org/journalists/charles-onyango-obbo |access-date=26 April 2014 |publisher=[[International Consortium of Investigative Journalists]] (ICIJ)}}</ref>
== Obuto bwe ==
Onyango-Obbo yazaalibwa mu kibuga [[Mbale]] mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|buvanjuba bwa Uganda]] . Onyango-Obbo yasomera mu [[:en:St._Leo’s_College,_Kyegobe|St. Leo's College, Kyegobe]] e [[Fort Portal]] n'oluvannyuma [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] mu [[Kampala]], [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obunene era esinga obukadde mu Uganda, n'atikkirwa diguli ye [[:en:Journalism|esooka mu Arts mu by'amawulire]] . Oluvannyuma yagenda mu [[:en:American_University_in_Cairo|American University e Cairo]], n’afuna diguli ey'o[[:en:Master_of_Arts|kubiri mu Arts]] mu by’amawulire. Mu 1991, yali [[:en:Nieman_Foundation_for_Journalism|Nieman Fellow]] mu [[:en:Harvard_University|Yunivasite ya Harvard]] .<ref name="Chim"/>
== Omulimu gwe ==
Ku nkomerero ya 1997, ye ne [[:en:Andrew_Mwenda|Andrew Mwenda]], kati maneja dayirekita era [[:en:Editor-in-chief|omuwandiisi omukulu]] owa [[:en:Editor-in-chief|The Ugandan Independent]] news magazine, mu kiseera ekyo eyali omusasi mu [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]], baakwatibwa ne bavunaanibwa omusango gw'okufulumya amawulire ag'obulimba. Okukwatibwa kwabwe kwaddirirwa emboozi olupapula lwe lwajuliza amawulire mu lupapula lwa ''The Indian Ocean'', nti Uganda yali etuuse okuliyirira zaabu gavumenti ya Kinshasa eya [[:en:Laurent_Kabila|Laurent Kabila]], olw’okuwagira, wamu ne [[Rwanda]], mu kuyamba okugoba enfuga ya nnakyemalira wa Zaire (kati [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]] ) aludde ng’alina obuyinza, [[:en:Mobutu_Sese_Seko|Mobutu Sese Seko]] . <ref>{{Cite web |last=Onyango-Obbo |first=Charles |date=June 1999 |title=A Ugandan Journalist Is Taken To Court By His Government: Mounting A Defense to A Charge of 'Publication of False News' |url=https://niemanreports.org/articles/a-ugandan-journalist-is-taken-to-court-by-his-government/ |access-date=28 February 2015 |publisher=Niemanreports.org}}</ref> Omusango baagulwanyisa nga bayita mu Kkooti Enkulu, okujulira kwabwe ne kugaanibwa; yagenda mu kkooti ya Ssemateeka, gye naye okujulira kwabwe ne kugaanibwa; era okukkakkana nga mu 2003 yawangula obuwanguzi mu kkooti esinga obukulu eri Uganda [[:en:Uganda_Supreme_Court|kkooti ensukkulumu ya Uganda]], ng'ewakanya gavumenti, bwe yasalawo omusango gw'okufulumya "okufulumya amawulire ag'obulimba" nga tegukwatagana na ssemateeka. <ref>{{Cite web |last=ULII |date=26 October 2016 |title=Uganda Supreme Court Ruling: Charles Onyango Obbo and Another vs The Attorney General |url=http://www.ulii.org/ug/judgment/supreme-court/2004/1 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20151028152953/http://www.ulii.org/ug/judgment/supreme-court/2004/1 |archive-date=28 October 2015 |access-date=26 October 2016 |publisher=Uganda Legal Information Institute (ULII)}}</ref>
Mu gwokutaano 1999, mu [[:en:Second_Congo_War|lutalo lw'e Congo olw'okubiri]], Onyango-Obbo n'abawandiisi abalala aba ''The Monitor'' – Wafula Ogutu ne David Ouma Balikowa – baakwatibwa ne bavunaanibwa omusango gwa " [[:en:Sedition|okujeemera gavumenti]] " ne "okufulumya amawulire ag'obulimba", oluvannyuma lw'okufulumya ekifaananyi ky'omukazi [[:en:Sexual_abuse|ali bukunya ng'atulugunyizibwa]] abasajja abaali mu [[:en:Military_uniform|yunifoomu y'amagye]] . Abakungu ba Uganda bakkaatiriza nti abazigu bayinza okuba nga bajaasi okuva e [[Democratic Republic of Congo|Congo]] oba [[Zimbabwe]] (nga nabo baali mu [[:en:Second_Congo_War|lutalo lw’e Congo]] ), era nga tekisoboka kuba [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|bajaasi ba Uganda]] ng’ekifaananyi bwe kyagamba. Onyango-Obbo n'abawandiisi abalala baggyibwako omusango nga 6 ogwokusatu 2001. <ref>{{Cite web |last=CPJ |date=22 March 2000 |title=Attacks On The Press 1999: Uganda |url=https://cpj.org/2000/03/attacks-on-the-press-1999-uganda.php |access-date=26 October 2016 |publisher=Committee to Protect Journalists (CPJ)}}</ref>
Mu gwekkumi 2002, neera Onyango-Obbo ne banne abalala basatu bakwatibwa ne bavunaanibwa omusango gw'okufulumya emboozi "eyayamba abalabe ba Uganda", oluvannyuma lw'alipoota eyalaga nti nnamunkanga y'amagye yandiba nga yakubwa mu bukiikakkono bwa Uganda abayeekera ab'omuzizo ab'eggye lya Lord's Resistance Army. Gavumenti era yaggaddewo ''The Monitor'' okumala ennaku 10. Baggyibwako emisango gino oluvannyuma lw’omwaka gumu. Mu byonna, Onyango-Obbo yalabikako mu kkooti emirundi egisukka mu 120 wakati wa 1997 n’amakati ga 2003; okusinga ku mirundi bannamawulire ba Uganda gye babadde mu kkooti okuva eggwanga lwe lyafuna obwetwaze mu gwekkumi 1962. <ref>{{Cite journal |year=2004 |title=Uganda Supreme Court: Constitutional Appeal of Onyango-Obbo and Mwenda |journal=International Legal Materials |volume=43 |issue=3 |pages=686–703 |doi=10.1017/S0020782900027005 |jstor=20694469 |s2cid=232253935}}</ref>
== Okuva kwe mu Uganda ==
N'ekyo, Onyango-Obbo yakwata omulimu okuva mu kibiina kya Nation Media Group, ekyali kitutte emigabo egisinga obungi mu [[:en:Second_Congo_War|The Monitor]] mu gwokusatu 2000, okugenda e [[:en:Second_Congo_War|Nairobi]], [[Kenya]],n'okutandika emirimu gy'ekibiina kino egy'okugatta emikutu gyamawulire.Mundowooza ye,okubeerawo kwe okugenda mu maaso kwali kufuuse omuntu alina enkaayana.era nga kisiikiriza essuubi ly'olupapula lw'amawulire ery'ekiseera ekiwanvun'okutyoboola obusobozi bwa Bannamawulire abalala ku lupapula luno okuvaayo. <ref>{{Cite web |last=SID |date=2010 |title=East Africa Today: An Interview With Charles Onyango-Obbo |url=http://www.sidint.net/content/east-africa-today-interview-charles-onyango-obbo |access-date=26 October 2016 |publisher=[[Society for International Development]] (SID)}}</ref>
Mu 2014, Onyango-Obbo yava mu Nation Media Group n'addukanya Mail ne Guardian Africa, <ref>{{Cite web |title=MG Africa |url=https://mgafrica.com/ |access-date=2018-01-15 |website=mgafrica.com |language=en |archive-date=2018-01-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180114054350/http://mgafrica.com/ |url-status=dead }}</ref> omukutu gw'amawulire ogwa digito ogwa South Africa ogwa Mail & Guardian, ng'omuwanddisi wa Afirika. <ref>https://techmoran.com/south-africas-mail-guardian-expands-to-cover-africa-with-new-digital-platform/</ref> Yava mu kitongole e Nairobi oluvannyuma lw’emyaka ebiri, n’atongoza ekitongole kye eky’emikutu gya digito mu kiseera kino ekiddukanya Africa Explainer, AfricaPedia, <ref>{{Cite web |title=Africapedia – Africa's news and data visualiser |url=https://www.africapedia.com/ |access-date=2018-01-15 |website=Africapedia |language=en-US}}</ref> ne Rogue Chiefs. <ref>{{Cite web |title=Rogue Chiefs – Africa's news explainer |url=http://www.roguechiefs.com/ |access-date=2018-01-15 |website=Rogue Chiefs |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Second_Congo_War|Joachim Buwembo]]
== Ebitabo ebifulumizibwa ==
* ''Okutu okutuuka ku ttaka'' (1996):
* ''Ebyama bya Uganda ebikuumibwa obubi'' : (1998) – Okukung’aanya emboozi ennyimpi
* ''Mixed and Brewed in Uganda'' : (2008) – Okulambula okumpimpi okw’omwoyo gw’eggwanga n’abantu baayo
* ''Tekyabangawo'' : (2009) – Emboozi ku lunaku nga nnakyemalira w’amagye ga Uganda Idi Amin tannagobwa mu 1979, olunaku lwe yagwa, n’olunaku olwaddirira.
== Ebijjuliziddwa ==
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
26bq7rf6urack83jem0k25ub7nrqbin
Sally Lloydd-Jones
0
12979
61101
47433
2026-07-11T16:23:16Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
61101
wikitext
text/x-wiki
== Ebyafaayo bye ==
Lloyd -Jones yazaalibwa mu [[Kampala]], Uganda era yasoma Art History mu Lufalansa mu [[:en:Paris-Sorbonne_University|University ya Sussex]] ne [[:en:Paris-Sorbonne_University|Paris-Sorbonne University]] .<ref>Pulliam Bailey, Sarah (13 January 2011). "Meet Sally Lloyd-Jones, the most successful Christian author you've never heard of – The Washington Post". ''The Washington Post''. Washington DC: WPC. ISSN 0190-8286. Retrieved 3 December 2013.</ref> Talina luganda na minisita omututumufu [[:en:Martyn_Lloyd-Jones|Martyn Lloyd-Jones]] . <ref>{{Cite web |title=Sally Lloyd-Jones' Blog |url=http://sallylloyd-jones.blogspot.co.uk/2013_02_03_archive.html#6341102340943575466}}</ref>
Yakola mu kufulumya ebitabo by'abaana okumala emyaka egiwerako mu [[:en:Oxford_University_Press|Oxford University Press]] nga tannagenda mu Amerika mu 1989 gy’abeera mu Manhattan.<ref>{{Cite web |last= |first= |year=2013 |title=Sally Lloyd-Jones | LIBERATE 2013 |url=http://2013.liberatenet.org/sally-lloyd-jones/ |access-date=30 September 2013 |website=2013.liberatenet.org}}</ref> Mu 2000 yatandika okuwandiika emirimu emijjuvu. <ref>{{Cite web |last= |first= |year=2013 |title=Sally Lloyd-Jones Author Page |url=http://www.shelfari.com/authors/a305181/Sally-Lloyd-Jones/ |access-date=30 September 2013 |website=shelfari.com}}</ref> Ye mmemba w'ekkanisa ya [[:en:Redeemer_Presbyterian_Church|Redeemer Presbyterian Church]] .<ref>{{Cite web |title=The Jesus Storybook Bible |url=http://www.wtsbooks.com/the-jesus-storybook-bible-sally-lloyd-jones-9780310708254 |access-date=20 August 2014 |website=Westminster Seminary Bookstore}}</ref>
Omukono gw’abaana ogwa [[:en:Zondervan|Zondervan]] (Zonderkidz) ogwafulumya ''[[:en:The_Jesus_Storybook_Bible|The Jesus Storybook Bible]]'' mu 2007, gwawandiikibwa Sally Lloyd-Jones era nga gukubiddwa ebifaananyi [[:en:Jago_(Illustrator)|Jago]], gutunze kkopi obukadde 6 mu nnimi 85. Mu 2015 yateekebwa ku lukalala lw’abafulumya ebitabo aba Evangelical Christian Publishers Association (ECPA) Top 100 Best-sellers.<ref name="Berglund">{{Cite web |last=Berglund |first=Taylor |year=2016 |title='Jesus Storybook Bible' reaches sales milestone |url=http://christianretailing.com/index.php/newsletter/latest/28520-jesus-storybook-bible-reaches-sales-milestone |access-date=2 February 2016 |website=christianretailing.com}}</ref>
Jago era yakola ebifanaanyi by'ekitabo kye ekyafulumizibwa mu 2012 eky'ebirowoozo ebiretera omutima okuyimba ekyaluŋŋamizibwa muwala wa muganda we eyali atulugunyizibwa ku ssomero.<ref>{{Cite web |last=Martin |first=Sami K |year=2013 |title=Sally Lloyd-Jones' 'Thoughts to Make Your Heart Sing' Released to Encourage Youth |url=http://www.christianpost.com/news/sally-lloyd-jones-thoughts-to-make-your-heart-sing-released-to-encourage-youth-83187/ |access-date=30 September 2013 |website=christianpost.com |quote=her niece who was being bullied at school}}</ref>
Abayimbi ababeera e [[:en:Nashville,_Tennessee|Nashville]] Rain For Roots (nga mulimu [[:en:Ellie_Holcomb|Sandra McCracken, Ellie Holcomb]], Flo Paris, ne Katy Bowser) baasinziira ku lutambi lwabwe olwasooka mu 2012 ''Big Stories For Little Ones'' nga bateeka ebitontome bya Sally Lloyd-Jones mu muziki.<ref>{{Cite web |last= |first= |year=2013 |title=Rain For Roots | Download Free Music, Tour Dates, Videos from NoiseTrade |url=http://noisetrade.com/rainforroots |access-date=30 September 2013 |website=noisetrade.com |archive-date=21 August 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130821161846/http://noisetrade.com/rainforroots |url-status=dead }}</ref>
== Engule ==
* [[:en:Evangelical_Christian_Publishers_Association|New York Times]] Notable 2007 for ''Engeri y'okubeera omwana...'' ''by Nze, Mwannyinaffe Omunene'' <ref>{{Cite web |last= |first= |year=2013 |title=Sally Lloyd-Jones: About the Author: HarperCollins Publishers |url=http://www.harpercollins.com/author/microsite/About.aspx?authorid=25817 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131014165016/http://www.harpercollins.com/author/microsite/about.aspx?authorid=25817 |archive-date=14 October 2013 |access-date=30 September 2013 |website=harpercollins.com |quote=How to Be a Baby...by Me, the Big Sister—New York Times Notable, 2007}}</ref>
* [[:en:Evangelical_Christian_Publishers_Association|Evangelical Christian Publishers Association]] Ekika ky'engule eky'amaanyi: Ebikwata ku baana 2010. <ref>{{Cite web |last= |first= |year=2013 |title=The Jesus Storybook Bible |url=http://www.jesusstorybookbible.com/index.php?option=com_review |access-date=29 September 2013 |website=jesusstorybookbible.com}}</ref>
* Omuwanguzi w'engule ya NAPPA mu 2009 <ref>{{Cite web |last= |first= |year=2013 |title=NAPPA WINNERS 2009: Storytelling & Audio Books - Parenthood.com |url=http://www.parenthood.com/NAPPA/storytelling09.php |access-date=29 September 2013 |website=parenthood.com}}</ref>
* Engule y'ekitabo ky'abaana ekya Gold Moonbeam 2007 <ref>{{Cite web |last= |first= |year=2013 |title=Independent Publisher: THE Voice of the Independent Publishing Industry |url=http://www.independentpublisher.com/article.php?page=1192# |access-date=29 September 2013 |website=independentpublisher.com}}</ref>
* Ekitabo ekisinga okusikiriza mu kibiina ky’abafulumya ebitabo by’Abakristaayo ababuulizi b’enjiri mu 2013 <ref>{{Cite web |last= |first= |year=2013 |title=Sally Lloyd-Jones | The Resurgence |url=http://theresurgence.com/authors/sally-lloyd-jones |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20130930200114/http://theresurgence.com/authors/sally-lloyd-jones |archive-date=30 September 2013 |access-date=30 September 2013 |website=theresurgence.com |df=dmy-all |quote=Best Inspirational Book at the 2013 Evangelical Christian Publishers Association (ECPA)}}</ref>
== Ebitabo ebirondeddwa ==
* ''Omuto Omuto Twamanya Ojja Kujja'' [[:en:Frances_Lincoln_Publishers|Frances Lincoln]] Ebitabo by'abaana (1 Oct 2006)
* ''Ensawo z'omu ngalo Mikwano'' [[:en:David_Fickling_Books|David Fickling Ebitabo]] (6 Oct 2005)
* ''Engeri y'okubeera omwana: Bya nze, mwannyinaffe omukulu'' [[:en:Random_House|Schwartz & Wade Books]] (13 Feb 2007)
* ''Ekitabo ky’Emboozi ya Yesu Baibuli'' Zondervan, 2007
* ''Macnoah Omukadde Yalina Essanduuko'' [[:en:HarperCollins|HarperCollins]] (Ogwoluberyeberye 2008)
* ''The Ultimate Guide eri Bajjajja & Bajjajja!'' HarperCollins (Omwezi gw’okutaano 2008)
* ''Ekiseera ky'okugamba ekiro ekirungi'' Harper Trophy (1 Ogwokutaano 2009)
* ''Okubeera Embizzi Kirungi: Endowooza y'Omwana ku mpisa'' Schwartz & Wade Books (12 May 2009)
* ''Engeri Y'okuba Omwana, by Me, Omutambuze Omukulu'' (7 Ogwomwenda 2009)
* ''Embaga y'okunywegera omwana mu Baibuli'' HarperFestival (1 Ogwokubiri 2010)
* ''Engeri y'okufunamu omulimu by nze, the Boss'' Schwartz & Wade Books (10 Ogwokutaano 2011)
* ''Oluyimba lw'emmunyeenye: Emboozi ya Ssekukkulu'' Zondervan (18 Ogwekkumi 2011)
* ''Ebirowoozo Ebiyinza Okuyimba Omutima Gwo'' ne [[:en:Jago_(illustrator)|Jago]] Zondervan (7 ogwomwenda 2012)
== Ebijjuliziddwa ==
816c441cqsb0045zkzw961uv78w6lqg
James Dubai Olobo
0
12980
61319
47458
2026-07-11T16:43:14Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61319
wikitext
text/x-wiki
'''James Dubai Olobo''' (29 Ogwomunaana 1960) Munnayuganda mulimi, musuubuzi era munnabyabufuzi akiikirira Kioga North, [[:en:Amolatar_District|Disitulikiti ye Amolatar]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'emu wansi w'ekibiina ky'ebyobufuzi [[:en:National_Resistance_Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |date=2024-05-24 |title=Arwotcek community receives upgraded health centre III in Amolatar district |url=https://www.radiocomnetu.org/hotfm/2024/05/24/180/ |access-date=2025-10-14 |website=Hot FM |language=en-GB}}</ref>
== Ebyafaayo by’ebyobufuzi ==
James ye ssentebe w’ekibiina ky’ebyobufuzi [[:en:National_Resistance_Movement|ekya National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |date=2024-05-17 |title=Embrace team work; Amolatar leaders warned |url=https://www.radiocomnetu.org/hotfm/2024/05/17/153/ |access-date=2025-10-14 |website=Hot FM |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ejang |first=Sarah |date=2025-05-27 |title=Olobo Dubai's chaos sees Amolatar district NRM elections suspended |url=https://tndnewsuganda.com/2025/05/olobo-dubais-chaos-sees-amolatar-district-nrm-elections-suspended/ |access-date=2025-10-14 |website=tndNews |language=en-GB}}</ref> Mu biseera bye eby'obufuzi mu paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu, yawagira gavumenti okussa enkola ya [[:en:Parish_Development_Model|Parish Development Model]] mu nnimi z’omu kitundu kisobozese abantu okugitegeera obulungi.<ref>{{Cite web |last=Onyanga |first=Geoffrey |date=2023-05-12 |title=MP Olobo wants PDM forms translated into local languages |url=https://thecooperator.news/mp-olobo-wants-pdm-forms-translated-into-local-languages/ |access-date=2025-10-14 |website=The Cooperator News |language=en-US}}</ref> Alondeddwa ng'omukwanaganya w'ekibiina kya Patriotic League of Uganda (PLU) mu kitundu kya Lango wamu ne [[:en:Jane_Aceng|Jane Ruth Aceng]].<ref>{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=PLU appoints Dr Jane Ruth Aceng as its coordinator in Lango Subregion |url=https://nilepost.co.ug/news/203115/plu-appoints-dr-jane-ruth-aceng-as-its-coordinator-in-lango-subregion |access-date=2025-10-14 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yasingisibwa omusango gw’okukuba omuntu ng’asinziira ku musango ogwaggulwawo omusuubuzi, Hellen Rose Abeso asinziira e Soroti ng’alumiriza nti yalumbibwa omubaka wa paalamenti bwe yali mu dduuka lye mu kibuga Soroti mu mwezi Ogwekkumi mu 2018.<ref>{{Cite web |title=Kioga North MP James Olobo Convicted of Assault : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/kioga-north-mp-james-olobo-convicted-of-assault- |access-date=2025-10-14 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu wabweru wa Wikipidiya ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
36lgx3u5x1vrmfiw1co6j23c606tk2k
Kirungi Annet Pamela
0
12981
61146
48064
2026-07-11T16:33:50Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61146
wikitext
text/x-wiki
'''Kirungi Annet Pamela''', amanyiddwa nga '''Pamela Annet Kirungi''', [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] munnabyabufuzi. Mu [[:en:2026_Ugandan_general_election|kulonda kwa Uganda okwa 2026]], yalondebwa nga tavuganyiziddwa mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] nga omukiise w'abakyala mu [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y'e Kabarole]]. Yakwatako bendera y’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], era agenda kukiikirira Disitulikiti y’e Kabarole mu Palamenti ey’ekkumi n’ebbiri mu kisanja kya 2026–2031.<ref>{{Cite web |title=NRM’s Kirungi declared Kabarole Woman MP unopposed as NUP’s Kobugabe exits race |url=https://pmldaily.com/news/2025/11/nrms-kirungi-declared-kabarole-woman-mp-unopposed-as-nups-kobugabe-exits-race.html |website=PML Daily}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-12-08 |title=DONE WITH HIM: Here’s Why Kyagulanyi Will Never Forgive Rubaga South MP Aloysius Mukasa |url=https://mulengeranews.com/done-with-him-heres-why-kyagulanyi-will-never-forgive-rubaga-south-mp-aloysius-mukasa/ |access-date=2026-02-10 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kabarole Woman MP Seat Goes to NRM After Kobugabe Withdraws : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/-kabarole-woman-mp-seat-goes-to-nrm-candidate-after-kobugabe-withdraws |access-date=2026-02-10 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mutaahi |first=Chrispus |date=2025-11-12 |title=Kobugabe Pulls Out, NRM's Annet Kirungi Wins Kabarole Woman MP Seat Unopposed |url=https://sunrise.ug/politics/202511/kobugabe-pulls-out-nrm-s-annet-kirungi-wins-kabarole-woman-mp-seat-unopposed |access-date=2026-02-10 |website=The Sunrise Newspaper |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kabarole district woman MP remains unopposed |url=https://kaseseguideradio.com/kabarole-district-woman-mp-remains-unopposed/ |website=Kasese Guide Radio}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kabarole_District|Disitulikiti y’e Kabarole]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
== Ebijulizidwamu ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
2pdscn3xtwchkh66jtgj4od0ojghc4n
Elton Joseph Mabirizi
0
12982
61501
59872
2026-07-11T17:06:18Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61501
wikitext
text/x-wiki
{{ Databox }}
'''Elton Joseph Mabirizi''' era amanyiddwa nga Joseph Mabirizi (yazaalibwa Ogw'omusanvu, 1975) Munnayuganda [[munnabyabufuzi]] omukulisitu omukulembeze, era [[yinginiya w'amasannyalaze]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 |access-date=2025-10-29 |website=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Ntezza |first=Michael |date=2020-02-14 |title=Joseph Mabirizi to Run for President Again |url=https://chimpreports.com/joseph-mabirizi-to-run-for-president-again/ |access-date=2025-10-29 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-09-24 |title=‘Mabreezy’ is Back: Elton Joseph Mabirizi Joins 2026 Presidential Race |url=https://softpower.ug/mabreezy-is-back-elton-joseph-mabirizi-joins-2026-presidential-race/ |access-date=2025-10-29 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref> .
Ono ye yakwata bendera y'ekibiina kya [[Ekibiina kya Conservative Party (Uganda)|Conservative Party (Uganda)]] ku bwa pulezidenti [[Akalulu ka Uganda aka 2026|bw'akalulu ka Uganda aka 2026]] . <ref name=":0">{{Cite web |title=Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 |access-date=2025-10-29 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 "Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party | 2026 Elections"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref> <ref name=":1">{{Cite web |last=Ntezza |first=Michael |date=2020-02-14 |title=Joseph Mabirizi to Run for President Again |url=https://chimpreports.com/joseph-mabirizi-to-run-for-president-again/ |access-date=2025-10-29 |website=ChimpReports |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNtezza2020">Ntezza, Michael (2020-02-14). [https://chimpreports.com/joseph-mabirizi-to-run-for-president-again/ "Joseph Mabirizi to Run for President Again"]. ''ChimpReports''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-09-24 |title=‘Mabreezy’ is Back: Elton Joseph Mabirizi Joins 2026 Presidential Race |url=https://softpower.ug/mabreezy-is-back-elton-joseph-mabirizi-joins-2026-presidential-race/ |access-date=2025-10-29 |website=SoftPower News |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAtukunda2025">Atukunda, Rogers (2025-09-24). [https://softpower.ug/mabreezy-is-back-elton-joseph-mabirizi-joins-2026-presidential-race/ "'Mabreezy' is Back: Elton Joseph Mabirizi Joins 2026 Presidential Race"]. ''SoftPower News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Mabirizi yazaalibwa mu Gwomusanvu mu 1975 mu [[Mpigi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mpigi]], mu Uganda eri Nalongo Alice Nabulya(Nnyina) nga ye mwana addirira asembayo mu maka ag’abaana ekkumi n’omu. <ref name=":0">{{Cite web |title=Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 |access-date=2025-10-29 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 "Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party | 2026 Elections"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Kiva |first=Nelson |date=2025-09-25 |title=Presidential candidate Eng. Mabirizi dares to dream again, fronts federal system, institutional representation |url=https://www.bukedde.co.ug/politics/NV_219285/presidential-candidate-eng-mabirizi-dares-to |access-date=2025-10-29 |website=Bukedde Online}}</ref> Yasomera mu ku ssomero lya pulayimale erya Katwe Primary School nga tannaba kwegatta ku ssomero lya siniya erya St. John's Secondary School mu [[Mityana (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mityana]] okusoma omutendera gwa siniya eyokuna (O-level) n'ogwa siniya ey'omukaaga (A-Level.) <ref name=":0" /> <ref name=":3" /> Olwo yagenda ku ttendekero lya Aldram Institute of Theology and Counseling gye yafunira Dipuloma mu kubudaabuda abantu nga tanneegatta ku ttendekero lya Mengo Technical Institute gye yasomera Obwayinginiya bw'amasannyalaze. <ref name=":0" /> <ref name=":3" /> Era yafuna Dipulooma eya waggulu mu Sayansi w’obwayinginiya bw'amasannyalaze okuva mu [[City and Guild]] mu [[Great Britain|Bungereza]], ne dipuloma endala okuva mu Bloemfontein mu South Africa. <ref name=":0" /> <ref name=":3" />
== Emirimu gye ==
Nga tannaba kwegatta mu by'abufuzi, Mabirizi yakolako nga omukugu mu by’amasannyalaze wansi w’ekitongole kya Uganda Electricity Board okumala emyaka munaana n’oluvannyuma n’akola ng’omuwi w’amagezi mu Uganda ne South Africa. <ref name=":0">{{Cite web |title=Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 |access-date=2025-10-29 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 "Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party | 2026 Elections"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref> <ref name=":3">{{Cite web |last=Kiva |first=Nelson |date=2025-09-25 |title=Presidential candidate Eng. Mabirizi dares to dream again, fronts federal system, institutional representation |url=https://www.bukedde.co.ug/politics/NV_219285/presidential-candidate-eng-mabirizi-dares-to |access-date=2025-10-29 |website=Bukedde Online}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKiva2025">Kiva, Nelson (2025-09-25). [https://www.bukedde.co.ug/politics/NV_219285/presidential-candidate-eng-mabirizi-dares-to "Presidential candidate Eng. Mabirizi dares to dream again, fronts federal system, institutional representation"]. ''Bukedde Online''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref> Wamu n’emirimu gye egy’ekikugu, yeetaba mu nteekateeka z’okubunyisa obukkiriza ezesigamiziddwa ku n'okwogera mu lujjudde ye ng’omutandisi w'ekkanisa Ambassadors of Jesus Christ Church. <ref name=":0" />
== Emirimu gy’ebyobufuzi ==
=== Okulonda kwa pulezidenti okwa 2026 ===
Mu Mwezi ogw'omenda ogwa 2025, Mabirizi yasunsulwa era n’alagibwa ng’owokuvuganya ku bwa pulezidenti ow’ekibiina [[Ekibiina kya Conservative Party (Uganda)|kya Conservative Party]] mu kulonda kwa bonna okwa 2026. <ref name=":2">{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-09-24 |title=‘Mabreezy’ is Back: Elton Joseph Mabirizi Joins 2026 Presidential Race |url=https://softpower.ug/mabreezy-is-back-elton-joseph-mabirizi-joins-2026-presidential-race/ |access-date=2025-10-29 |website=SoftPower News |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAtukunda2025">Atukunda, Rogers (2025-09-24). [https://softpower.ug/mabreezy-is-back-elton-joseph-mabirizi-joins-2026-presidential-race/ "'Mabreezy' is Back: Elton Joseph Mabirizi Joins 2026 Presidential Race"]. ''SoftPower News''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=2025-09-23 |title=Mabirizi finally nominated after minor hiccup |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mabirizi-finally-nominated-after-minor-hiccup-5203088 |access-date=2025-10-29 |website=Monitor |language=en}}</ref> Okulondebwa kwe kusinga kukwata ku nnongoosereza mu byobufuzi, okuddamu okwekenneenya ssemateeka, n'okutegeka enfuga. <ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Alan |title=Mabirizi Promises Bunyoro Regional Autonomy |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/291676/mabirizi-promises-bunyoro-regional-autonomy |access-date=2025-10-29 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Asabye okwetaba mu kulonda n’okunoonya akalulu ku nkola mu kiseera ky’okulonda ekya 2026 mweyalaze omukago n’ekibinja ky’abaali beesimbyewo ku bwapulezidenti okutegeka okusoomooza okwawamu okulwanyisa [[Yoweri Museveni]] owa Uganda aludde ng’aweereza . <ref>{{Cite web |date=2025-10-28 |title=2026 polls: Disqualified presidential candidates form alliance to 'uproot' Museveni govt |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/2026-polls-disqualified-presidential-candidates-form-alliance-to-uproot-museveni-govt-5247668 |access-date=2025-10-29 |website=Monitor |language=en}}</ref>
=== Okulonda kwa pulezidenti okwa 2016 ===
Mabirizi yavuganya mu kalulu ka Pulezidenti aka 2016 nga namunigina mwe yafunira obululu 24,498 (0.25%).
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Mabirizi mufumbo ne Winnie Mabirizi era mukurisitaayo atandise amakanisa agawerako okwetoloola Uganda. <ref name=":0">{{Cite web |title=Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 |access-date=2025-10-29 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 "Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party | 2026 Elections"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-10-29</span></span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
* [[Ken Lukyamuzi]]
* [[Munyagwa Mubarak Sserunga]]
* [[Eby'obufuzi bwa Uganda]]
* [[Ekibiina kya Conservative Party (Uganda)|Ekibiina kya Conservative Party (Uganda) .]]
* [[Akalulu ka Uganda aka 2026]]
* [[Olukalala lw'ebibiina by'obufuzi mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
# {{Cite web |title=Mr Joseph Mabirizi - Conservative Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/4 |access-date=2025-10-29 |website=New Vision}}
# {{Cite web |last=Ntezza |first=Michael |date=2020-02-14 |title=Joseph Mabirizi to Run for President Again |url=https://chimpreports.com/joseph-mabirizi-to-run-for-president-again/ |access-date=2025-10-29 |website=ChimpReports |language=en-US}}
# {{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2025-09-24 |title=‘Mabreezy’ is Back: Elton Joseph Mabirizi Joins 2026 Presidential Race |url=https://softpower.ug/mabreezy-is-back-elton-joseph-mabirizi-joins-2026-presidential-race/ |access-date=2025-10-29 |website=SoftPower News |language=en-US}}
# [https://www.ec.or.ug/2016-general-elections-summary 2016 General Elections Summary]
# {{Cite web |last=Kiva |first=Nelson |date=2025-09-25 |title=Presidential candidate Eng. Mabirizi dares to dream again, fronts federal system, institutional representation |url=https://www.bukedde.co.ug/politics/NV_219285/presidential-candidate-eng-mabirizi-dares-to |access-date=2025-10-29 |website=Bukedde Online}}
# {{Cite web |date=2025-09-23 |title=Mabirizi finally nominated after minor hiccup |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mabirizi-finally-nominated-after-minor-hiccup-5203088 |access-date=2025-10-29 |website=Monitor |language=en}}
# {{Cite web |last=Mwesigwa |first=Alan |title=Mabirizi Promises Bunyoro Regional Autonomy |url=https://nilepost.co.ug/2026-election-watch/291676/mabirizi-promises-bunyoro-regional-autonomy |access-date=2025-10-29 |website=Nilepost News |language=en}}
# {{Cite web |date=2025-10-28 |title=2026 polls: Disqualified presidential candidates form alliance to 'uproot' Museveni govt |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/2026-polls-disqualified-presidential-candidates-form-alliance-to-uproot-museveni-govt-5247668 |access-date=2025-10-29 |website=Monitor |language=en}}{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Abazaale ba 1975]]
[[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannayuganda ba yinginiya ab'ekyasa ky'abirimwekimu]]
[[Category:Ab'esimbawo ku kifo ky'omukulembeze w'eggwanga]]
[[Category:Bannabyabufuzi wansi w'ekibiina kya Conservative Party mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
gimdp51ghni6dh7t71cy240daj3519y
Richard Gafabusa
0
12984
61671
48423
2026-07-11T17:28:37Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61671
wikitext
text/x-wiki
'''Richard Muhumuza Gafabusa''' (yazaalibwa 3 Ogwomunaana, 1977) Munnayuganda omukugu mu by'obutonde, [[:en:Administrative_law|munnamateeka mu by'obufuzi]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] eyalondebwa mu [[:en:Bundibugyo|Bwamba County]] <ref name="RG2">{{cite web |title=GAFABUSA RICHARD |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=67 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> era nga mukiise mu kibiina kya [[National Resistance Movement|NRM]], ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda. <ref name="RG1">{{cite web |title=Why many incumbents lost NRM primaries in western Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Why-many-incumbents-lost-NRM-primaries-in-western-Uganda/689844-2936944-pjc585/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
Ono mmemba ku [[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] ka Sayansi ne Tekinologiya, akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka n'ensonga za Paalamenti, wamu ne n'akakundi ka NRM akali mu palamenti mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . Mu 2021 yaddamu okulondebwa mu paalamenti. <ref>{{Cite web |title=Gafabusa Richard Muhumuza - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/gafabusa-richard-muhumuza-7045/ |access-date=2023-02-08 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> Mu paalamenti ey’ekkumi n’emu, Gafabusa aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by’obusuubuzi, eby’obulambuzi n’amakolero. <ref>{{Cite web |title=Committee on Trade, Tourism and Industry – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-trade-tourism-and-industry/ |access-date=2023-02-08 |language=en-US}}</ref>
Gafabusa yaliko omukungu w'entambuza y'emirimu mu kitongole ky'ensi yonna ekigatta abakuuma obutonde bwensi ekya [:en:International_Union_for_Conservation_of_Nature][[:en:International_Union_for_Conservation_of_Nature|International Union for Conservation of Nature]] (IUCN), SAGE (Social Assistance Grants for Empowerment) [[:en:Chief_technology_officer|omukungu w’ebyekikugu]] mu [[Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda|minisitule y’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu]] (MGLSD), yali mukwanaganya wa pulogulaamu mu kitongole kya [[:en:ActionAid|ActionAid]] International Uganda (AAIU), omukungu w’enkolagana mu [[:en:John_O'Shea_(humanitarian)|GOAL Uganda]] era nga yaliko omukungu wa pulojekiti mu kibiina ekigatta abawagira ''ebyenjigiriza mu byalo ekya Self-care Rural Education Support Association (Self-Care)'' . <ref name="RG1Z">{{cite web |title=Germany earmarks sh6b to mitigate climate change in Elgon region |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1432837/german-earmarks-sh6b-fight-climate-change-elgon-region |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obuto n’okusoma kwe ==
Gafabusa yazaalibwa Bwamba mu [[Bundibugyo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bundibugyo]] nga 3 Ogwomunaana 1977 mu maka [[:en:Anglicanism|g’Abakulisitaayo]] ab'eggwanga ly'[[:en:Bamba_people|Abaamba]] . Kitaawe Fabiano Gafabusa yali [[:en:Peasant_farmer|mulimi owawansi]] ate nnyina Alice Butamanya yali [[:en:Midwife|mukugu mu kuzaalisa mu malwaliro]] .
Pulayimale yagisomera mu disitulikiti y’ewaabwe e Bundibugyo nga yasomera mu masomero omwali Mirambi Primary School, Bundibuga Primary School, Bubandi Primary School n’oluvannyuma Kisonko Primary School gye yali [[:en:Prefect#Academic|Omukulembeze w'okukubaganya ebirowoozo]] era gye yava n’afuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye ey'okumaliriza P.7]] mu 1992.
Oluvannyuma yagenda ku Semuliki High School, St. Mary’s Simbya Senior Secondary School ne Kihembo Hill Memorial College okusoma mu [[:en:GCE_Ordinary_Level|O-Level]] ne [[Nyakasura School]] n’agenda mu [[:en:GCE_Advanced_Level|A-Level]], n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti eraga okumaliriza Siniya Eyookuna]] mu 1996 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti eraga okumaliriza Siniya Eyoomukaaga]] mu 1999. Yakola nga omukulembeze w'abayizi mu ssomero lya St. Mary’s Simbya Senior Secondary School ne Nyakasura School era nga naye yali [[:en:House_captain|kapiteeni w'ekibinja]] kya Commander House mu ssomero lya Nyakasura.
Gafabusa yeeyongerayo mu misomo gye era naayingira [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gye yaweereza nga kaminsona w’ebyokulonda mu kibiina kya Makerere University Geographical Society {MUGS} era n’atikkirwa mu 2004 n’afuna diguli Esooka mu [[:en:Environmental_Management|by’okuddukanya obutonde bw’ensi]] . Oluvannyuma yagenda mu ttendekero lya [[Law Development Centre|Law Development Center]], gye yafunira [[:en:Postgraduate_certificate|satifikeeti ya diguli eyookubiri]] mu [[:en:Administrative_Law|mateeka agafuga emirimu]] mu mwaka gwa 2009. <ref name="RG2" /> Ekirala, yafuna [[:en:Postgraduate_certificate|satifikeeti ya diguli eyookubiri]] mu [[:en:Project_management|nteekateeka n’okuddukanya pulojekiti]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] ne satifikeeti mu [[:en:Sustainable_land_management|kuddukanya ettaka mu ngeri ey’omulembe]] okuva mu Rural Community in Development (RUCID) n’ebirala ku satifikeeti z’okutendeka emirimu.
== Emirimu gye ==
=== Entandikwa ye ===
Gafabusa yatandika Emirimu gye ng’omusomesa [[:en:English_studies|w’Olungereza]] ne Litulika mu St. Mary’s Simbya Senior Secondary School mu 2000, oluvannyuma n’agenda mu Bubandi Seed Secondary School ne Kakuka Hill Senior Secondary School mu 2003. Bwe yafuna diguli ye esooka, Gafabusa yakozesebwa [[:en:Project_manager|ng’omukungu avunaanyizibwa ku puloojekiti]] mu kibiina kya Self-care Rural Education Support Association (Self-Care) mu mwaka gwa 2004 n’oluvannyuma n’akola nga omukungu w'enkolagana mu kibiina kya [[:en:John_O'Shea_(humanitarian)|GOAL Uganda]] mu 2005.
Mu 2006, yafuna omulimu [[:en:Program_director|nga omukungu avunaanyizibwa mu kuddukanya pulogulaamu]] mu kitongole kya [[:en:ActionAid|ActionAid]] International Uganda (AAIU) gye yakuzibwa n’aweebwa omulimu [[:en:Policy_analyst|gw’obutunuulizi w’enkola]] z’ebitundu mu 2008 n’oluvannyuma [[:en:Administrative_Assistant|ng’omukwanaganya wa pulogulaamu]] mu 2009. Mu 2012, yakola nga SAGE technical officer mu [[Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda|minisitule y’ekikula ky’abantu, abakozi n’enkulaakulana y’embeera z’abantu]] era nga ye ofiisi wa pulojekiti mu [[:en:International_Union_for_Conservation_of_Nature|kibiina ky’ensi yonna ekivunaanyizibwa ku kukuuma obutonde]] (IUCN) okutuuka mu 2015 lwe yalekulira okwegatta ku byobufuzi eby’okulonda.
==== Emirimu gye mu by'obufuzi ====
Mu 2015, Gafabusa yeegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby’okulonda]] ku tikiti ya [[National Resistance Movement|NRM]], n’awangula akalulu k’ekibiina kombi [[:en:Partisan_primary|ak'omunda]] [[:en:2016_Ugandan_general_election|n’okulonda kwa bonna okwa 2016]] bw’atyo n’afuuka mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palamenti ey’ekkumi]] ey'[[Yuganda|Ekkula lya Africa]] ng’akiikirira Bwamba County mu [[Bundibugyo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bundibugyo]] .
Mu Palamenti ey’ekkumi, Gafabusa aweereza ku kakiiko ka Sayansi ne Tekinologiya n’akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka ne Palamenti. Ono era mmemba w’ekibiina ekigatta abaana ekya Uganda Parliamentary Forum for Children (UPFC), ekibiina ekigatta abakyala mu palamenti ekya [[:en:Uganda_Women's_Parliamentary_Association|Uganda Women’s Parliamentary Association]] (UWOPA), olukiiko lwa paalamenti [[:en:Climate_Change|olw'enkyukakyuka y,obudde]] (PFCC), ekibiina ekigatta abavubuka mu Palamenti ekya Uganda Parliamentary Forum on Youth Affairs (UPFYA), mu Palamenti forum on Nutrition, Uganda Parliamentary Prayer Breakfast Fellowship ne NRM Parliamentary [[:en:Caucus|Caucus]] . <ref name="RG2" />
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Richard Gafabusa mufumbo ne Lillian Kyomugisa Gafabusa era balina abaana bana: Lydia Katusabe Gafabusa, yazaalibwa nga 20 Ogwomwenda 1996; Lloyd Businge Gafabusa, yazaalibwa nga 14 Ogwokuna 2002; Loice Akugizibwe Alice Gafabusa, yazaalibwa nga 1 Ogwomunaana 2008 era; Lewis Asiimwe Gafabusa, yazaalibwa 31 Ogwekkumineebiri 2011. Gafabusa yali sipiika wa Obudhingiya Bwa Bwamba okuva mu 2012 okutuuka mu 2016.
== Laba ne ==
* [[Bundibugyo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bundibugyo]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://www.rucid.org/rucid-college/ Omukutu gwa yintaneeti ogw’abantu b’omu byalo mu nkulaakulana (RUCID)]
* [https://web.archive.org/web/20190619054454/http://geography.mak.ac.ug/about/student-associations/makerere-university-geographical-society-mugs/ Link to Ekibiina ky'Eby'ettaka mu Yunivasite y'e Makerere (MUGS)]
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Obudhingiya Bwa Bwamba]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
0yyy3dbleb00xz61fnj6b130mwixbqk
Munyagwa Mubarak Sserunga
0
12989
61632
48541
2026-07-11T17:27:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61632
wikitext
text/x-wiki
'''Munyagwa Mubarak Sserunga''' era amanyiddwa nga Mugati Gwa Bata (omugaati ogwa batta) (yazaalibwa mu 1979)[[:en:Lawyer|Munayuganda omumunnamateeka]] era nga [[:en:Lawyer|munnabyabufuzi]] eyeegatta mu butongole mu [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) ng’o omuwandiisi w’okukunga abantu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Mubarak Munyagwa - Common Man's Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/6 |access-date=2025-10-18 |website=New Vision}}
</ref><ref name=":3">{{Cite web |date=2025-09-25 |title=Who are candidates Bobi, Muntu, Munyagwa, Bulira? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-candidates-bobi-muntu-munyagwa-bulira--5205390 |access-date=2025-10-18 |website=Monitor |language=en}}
</ref> Yali Meeya wa Kawempe Divizoni atte era yawerezayo ekisanja kimu mu paalamenti eye kuumi mukibuga kya kawempe South mulukiko olukulu olwa palamenti.<ref>{{Cite web |date=2021-01-18 |title=Mayor Munyagwa absconds from council meetings for three years |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayor-munyagwa-absconds-from-council-meetings-for-three-years-1596290 |access-date=2025-10-27 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nantaba |first=Agnes |date=2019-03-28 |title=Munyagwa Mubarak Sserunga: On how he missed becoming an army general |url=https://www.independent.co.ug/munyagwa-mubarak-sserunga-on-how-he-missed-becoming-an-army-general/ |access-date=2025-10-18 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> mu [[:en:Kampala_District|Kampala Distrikiti]], kati yeesimbyewo kubukulembeze bwe gwanga Yuganda wansi wekibiina kya Common man's Party,nga yali Ssentebe wa Yuganda Economic Party.<ref>{{Cite web |title=Mubarak Munyagwa - Common Man's Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/6 |access-date=2025-10-18 |website=New Vision}}</ref>
Yaliko Ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa [[:en:Lawyer|ku bukiiko, ebitongole ebivunaanyizibwa mu mateeka n’ebitongole bya gavumenti]] (COSASE) mu Palamenti ya Uganda okuva mu 2019 okutuuka mu 2021.<ref name=":1">{{Cite web |last=Nantaba |first=Agnes |date=2019-03-28 |title=Munyagwa Mubarak Sserunga: On how he missed becoming an army general |url=https://www.independent.co.ug/munyagwa-mubarak-sserunga-on-how-he-missed-becoming-an-army-general/ |access-date=2025-10-18 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Munyagwa yazaalibwa Murwera mu gombolola ye Mahyoro mu [[:en:Lawyer|Disitulikiti y’e Kitagwenda]] mu bugwanjjuba wa Uganda.<ref name=":2">{{Cite web |last=Rwamasyoro |first=Steven |date=2019-01-21 |title=Tracing Munyagwa's Childhood: He Hated School And Always Absconded To Sell Pancakes In Ibanda Town |url=https://trumpetnews.co.ug/2019/01/21/tracing-munyagwas-childhood-he-hated-school-and-always-absconded-to-sell-pancakes-in-ibanda-town/ |access-date=2025-10-18 |website=Trumpet News |language=en-US}}
</ref> Yatandika okusoma mu Mahyoro Pulayimale nga tannaba kwegatta ku Kitagwenda High School okusoma O-Level.<ref name=":3" /><ref name=":2" /> Yeegatta ku Nakasero Secondary School okusoma siniya era nga tannasoma mateeka, yeewandiisa okusoma yunivasite mu yunivasite y'e Makerere mu by'obusuubuzi kyokka n'atamaliriza olw'obuzibu bw'ensimbi.<ref name=":3" /> Oluvannyuma yeegatta ku [[Law Development Centre|Law Development Center]] gye yatikkirwa dipulooma mu mateeka n'afuna diguli ya Bachelors mu mateeka okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]].<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Munyagwa yeegatta ku byobufuzi eby’okulonda mu 2011 era n’alondebwa okuba [[:en:Lawyer|Meeya]] wa [[:en:Lawyer|Divizoni y’e Kawempe]] wansi wa [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref name=":3" /> Yafuna ettutumu olw'okunenya ennyo enkola za gavumenti n'okwetaba mu kwekalakaasa okwakulemberwa oludda oluvuganya nga okwekalakaasa okwa [[:en:Walk_to_work_protest|Walk to Work]] mu 2011.<ref name=":3" />
Yali Memba wa Paalamentii owe Gombolola lya Kawempe South mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu ku [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) wabula yafiirwa ekifo kye mu kulonda kwa bonna okwa 2021 eri eyali munnamawulire Bashir Kazibwe Mbaziira owa [[National Unity Platform]].<ref name=":3" /><ref>{{Cite web |date=2022-02-07 |title=NUP is like a man lost in the wilderness unaware of what to do." Mubarak Munyagwa |url=https://hicginewsagency.com/2022/02/07/nup-is-like-a-man-lost-in-the-wilderness-unaware-of-what-to-do-mubarak-munyagwa/ |access-date=2025-10-18 |website=HICGI News Agency |language=en}}
</ref><ref>{{Cite web |last=Buule |first=Kizito Moses |date=2022-02-17 |title=Musuubira okujjako Museveni nga mukyali mu kwetiriboosa, Munyagwa asekeredde ab'oludda oluvuganya |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20220217/130433/musuubira-okujjako-museveni-nga-mukyali-mu-kwetiriboosa-munyagwa-asekeredde-aboludda-oluvuganya.html |access-date=2025-10-18 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}
</ref>
Munyagwa yalondebwa ku bwa Ssentebe bw’akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku bukiiko, ebitongole ebivunaanyizibwa ku mateeka n’ebitongole bya gavumenti (COSASE) mu 2019, n’akwata ekifo kya [[Abdu Katuntu]].<ref>{{Cite web |last=Kazooba |first=Lawrence |date=2019-06-13 |title=Profile: Cosase's 'comical' chairman Munyagwa struggles to look a serious person |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190613/70309/profile-cosases-comical-chairman-munyagwa-struggles-to-look-a-serious-person.html |access-date=2025-10-18 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}
</ref>
Munyagwa yavuganya ku bwapulezidenti mu kulonda kwa Uganda okwa 2026.<ref>{{Cite web |title=Mubarak Munyagwa - Common Man's Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/6 |access-date=2026-02-01 |website=New Vision}}
</ref>
== Okutondawo ekibiina kya Common Man's Party ==
Mu gwokubiri gwa 2025, Munyagwa yalayizibwa nga Pulezidenti w’ekibiina kya Common Man’s Party (CMP), ekyakyusiibwa erinnya ly’ekibiina kya Uganda Economic Party.<ref name=":4">{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=Munyagwa Declares Common Man's Party as 'the New Force' Ahead of 2026 Polls |url=https://nilepost.co.ug/index.php/news/294218/munyagwa-declares-common-man%E2%80%99s-party-as-'the-new-force'-ahead-of-2026-polls |access-date=2025-10-18 |website=Nilepost News |language=en}}
</ref><ref>{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=Munyagwa Demands More Security, Defends Highly Questioned French Over Kiswahili Proposal |url=https://nilepost.co.ug/news/291335/munyagwa-demands-more-security,-defends-highly-questioned-french-over-kiswahili-proposal |access-date=2025-10-18 |website=Nilepost News |language=en}}
</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2025-07-16 |title=Munyagwa unveils new party |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/munyagwa-unveils-common-man-s-party-ahead-of-elections-5119492 |access-date=2025-10-18 |website=Monitor |language=en}}
</ref><ref>{{Cite web |last=Asiteza |first=Remmy |date=2025-07-15 |title=Munyagwa unveils Common Man's Party, vows to take on Museveni in 2026 presidential bid |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/07/15/munyagwa-unveils-common-mans-party-vows-to-take-on-museveni-in-2026-presidential-bid/ |access-date=2025-10-18 |website=Daily Express |language=en-GB}}
</ref> Yalangiridde enteekateeka z'okuvuganya mu kulonda kwa Pulezidenti wa Uganda okwa 2026.<ref name=":4" /><ref name=":5" />
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Eby'obufuzi bya Uganda]]
* [[:en:Kawempe_Division|Divizoni y'e Kawempe]]
* [[Akalulu ka Uganda aka 2026|2026 Okulonda kwa bonna mu Uganda]]
* [[Kasibante Robert, omuwandiisi w’ebitabo]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
8tbxb9rd7arurv5gfkss9s0nz2vlbjk
61894
61632
2026-07-11T17:59:14Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61894
wikitext
text/x-wiki
'''Munyagwa Mubarak Sserunga''' era amanyiddwa nga Mugati Gwa Bata (omugaati ogwa batta) (yazaalibwa mu 1979)[[:en:Lawyer|Munayuganda omumunnamateeka]] era nga [[:en:Lawyer|munnabyabufuzi]] eyeegatta mu butongole mu [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) ng’o omuwandiisi w’okukunga abantu.<ref name=":0">{{Cite web |title=Mubarak Munyagwa - Common Man's Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/6 |access-date=2025-10-18 |website=New Vision}}
</ref><ref name=":3">{{Cite web |date=2025-09-25 |title=Who are candidates Bobi, Muntu, Munyagwa, Bulira? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/who-are-candidates-bobi-muntu-munyagwa-bulira--5205390 |access-date=2025-10-18 |website=Monitor |language=en}}
</ref> Yali Meeya wa Kawempe Divizoni atte era yawerezayo ekisanja kimu mu paalamenti eye kuumi mukibuga kya kawempe South mulukiko olukulu olwa palamenti.<ref>{{Cite web |date=2021-01-18 |title=Mayor Munyagwa absconds from council meetings for three years |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mayor-munyagwa-absconds-from-council-meetings-for-three-years-1596290 |access-date=2025-10-27 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nantaba |first=Agnes |date=2019-03-28 |title=Munyagwa Mubarak Sserunga: On how he missed becoming an army general |url=https://www.independent.co.ug/munyagwa-mubarak-sserunga-on-how-he-missed-becoming-an-army-general/ |access-date=2025-10-18 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> mu [[:en:Kampala_District|Kampala Distrikiti]], kati yeesimbyewo kubukulembeze bwe gwanga Yuganda wansi wekibiina kya Common man's Party,nga yali Ssentebe wa Yuganda Economic Party.<ref>{{Cite web |title=Mubarak Munyagwa - Common Man's Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/6 |access-date=2025-10-18 |website=New Vision}}</ref>
Yaliko Ssentebe w’akakiiko akavunaanyizibwa [[:en:Lawyer|ku bukiiko, ebitongole ebivunaanyizibwa mu mateeka n’ebitongole bya gavumenti]] (COSASE) mu Palamenti ya Uganda okuva mu 2019 okutuuka mu 2021.<ref name=":1">{{Cite web |last=Nantaba |first=Agnes |date=2019-03-28 |title=Munyagwa Mubarak Sserunga: On how he missed becoming an army general |url=https://www.independent.co.ug/munyagwa-mubarak-sserunga-on-how-he-missed-becoming-an-army-general/ |access-date=2025-10-18 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Munyagwa yazaalibwa Murwera mu gombolola ye Mahyoro mu [[:en:Lawyer|Disitulikiti y’e Kitagwenda]] mu bugwanjjuba wa Uganda.<ref name=":2">{{Cite web |last=Rwamasyoro |first=Steven |date=2019-01-21 |title=Tracing Munyagwa's Childhood: He Hated School And Always Absconded To Sell Pancakes In Ibanda Town |url=https://trumpetnews.co.ug/2019/01/21/tracing-munyagwas-childhood-he-hated-school-and-always-absconded-to-sell-pancakes-in-ibanda-town/ |access-date=2025-10-18 |website=Trumpet News |language=en-US}}
</ref> Yatandika okusoma mu Mahyoro Pulayimale nga tannaba kwegatta ku Kitagwenda High School okusoma O-Level.<ref name=":3" /><ref name=":2" /> Yeegatta ku Nakasero Secondary School okusoma siniya era nga tannasoma mateeka, yeewandiisa okusoma yunivasite mu yunivasite y'e Makerere mu by'obusuubuzi kyokka n'atamaliriza olw'obuzibu bw'ensimbi.<ref name=":3" /> Oluvannyuma yeegatta ku [[Law Development Centre|Law Development Center]] gye yatikkirwa dipulooma mu mateeka n'afuna diguli ya Bachelors mu mateeka okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]].<ref name=":3" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Munyagwa yeegatta ku byobufuzi eby’okulonda mu 2011 era n’alondebwa okuba [[:en:Lawyer|Meeya]] wa [[:en:Lawyer|Divizoni y’e Kawempe]] wansi wa [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref name=":3" /> Yafuna ettutumu olw'okunenya ennyo enkola za gavumenti n'okwetaba mu kwekalakaasa okwakulemberwa oludda oluvuganya nga okwekalakaasa okwa [[:en:Walk_to_work_protest|Walk to Work]] mu 2011.<ref name=":3" />
Yali Memba wa Paalamentii owe Gombolola lya Kawempe South mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu ku [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) wabula yafiirwa ekifo kye mu kulonda kwa bonna okwa 2021 eri eyali munnamawulire Bashir Kazibwe Mbaziira owa [[National Unity Platform]].<ref name=":3" /><ref>{{Cite web |date=2022-02-07 |title=NUP is like a man lost in the wilderness unaware of what to do." Mubarak Munyagwa |url=https://hicginewsagency.com/2022/02/07/nup-is-like-a-man-lost-in-the-wilderness-unaware-of-what-to-do-mubarak-munyagwa/ |access-date=2025-10-18 |website=HICGI News Agency |language=en}}
</ref><ref>{{Cite web |last=Buule |first=Kizito Moses |date=2022-02-17 |title=Musuubira okujjako Museveni nga mukyali mu kwetiriboosa, Munyagwa asekeredde ab'oludda oluvuganya |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20220217/130433/musuubira-okujjako-museveni-nga-mukyali-mu-kwetiriboosa-munyagwa-asekeredde-aboludda-oluvuganya.html |access-date=2025-10-18 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}
</ref>
Munyagwa yalondebwa ku bwa Ssentebe bw’akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku bukiiko, ebitongole ebivunaanyizibwa ku mateeka n’ebitongole bya gavumenti (COSASE) mu 2019, n’akwata ekifo kya [[Abdu Katuntu]].<ref>{{Cite web |last=Kazooba |first=Lawrence |date=2019-06-13 |title=Profile: Cosase's 'comical' chairman Munyagwa struggles to look a serious person |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190613/70309/profile-cosases-comical-chairman-munyagwa-struggles-to-look-a-serious-person.html |access-date=2025-10-18 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}
</ref>
Munyagwa yavuganya ku bwapulezidenti mu kulonda kwa Uganda okwa 2026.<ref>{{Cite web |title=Mubarak Munyagwa - Common Man's Party {{!}} 2026 Elections |url=https://www.newvision.co.ug/election-portal/candidates/6 |access-date=2026-02-01 |website=New Vision}}
</ref>
== Okutondawo ekibiina kya Common Man's Party ==
Mu gwokubiri gwa 2025, Munyagwa yalayizibwa nga Pulezidenti w’ekibiina kya Common Man’s Party (CMP), ekyakyusiibwa erinnya ly’ekibiina kya Uganda Economic Party.<ref name=":4">{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=Munyagwa Declares Common Man's Party as 'the New Force' Ahead of 2026 Polls |url=https://nilepost.co.ug/index.php/news/294218/munyagwa-declares-common-man%E2%80%99s-party-as-'the-new-force'-ahead-of-2026-polls |access-date=2025-10-18 |website=Nilepost News |language=en}}
</ref><ref>{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor Mawanda |title=Munyagwa Demands More Security, Defends Highly Questioned French Over Kiswahili Proposal |url=https://nilepost.co.ug/news/291335/munyagwa-demands-more-security,-defends-highly-questioned-french-over-kiswahili-proposal |access-date=2025-10-18 |website=Nilepost News |language=en}}
</ref><ref name=":5">{{Cite web |date=2025-07-16 |title=Munyagwa unveils new party |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/munyagwa-unveils-common-man-s-party-ahead-of-elections-5119492 |access-date=2025-10-18 |website=Monitor |language=en}}
</ref><ref>{{Cite web |last=Asiteza |first=Remmy |date=2025-07-15 |title=Munyagwa unveils Common Man's Party, vows to take on Museveni in 2026 presidential bid |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/07/15/munyagwa-unveils-common-mans-party-vows-to-take-on-museveni-in-2026-presidential-bid/ |access-date=2025-10-18 |website=Daily Express |language=en-GB}}
</ref> Yalangiridde enteekateeka z'okuvuganya mu kulonda kwa Pulezidenti wa Uganda okwa 2026.<ref name=":4" /><ref name=":5" />
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Politics_of_Uganda|Eby'obufuzi bya Uganda]]
* [[:en:Kawempe_Division|Divizoni y'e Kawempe]]
* [[Akalulu ka Uganda aka 2026|2026 Okulonda kwa bonna mu Uganda]]
* [[Kasibante Robert, omuwandiisi w’ebitabo]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
aiwxdf7g716r6wnj9mps2vl0q1rb3mv
Andrew Kaluya
0
12993
61138
54046
2026-07-11T16:33:01Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61138
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew Kiiza Kaaluya Namitego''' ( yazaalibwa 8 Ogwokubiri 1978 ) munnayuganda, omukozi mu kitongole ky'ensonga z'abantu, omutandisi w'emirimu era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti]] omulonde ow'essaza lya Kigulu ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]] , era [[:en:Independent_politician|talina kakwate]] ku kibiina kya byabufuzi kyonna mu Uganda. <ref name="AKNK2">{{cite web |title=KALUYA ANDREW KIIZA NAMITEGO |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=112 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> Mubaka wa kabondo ka babaka abajjira ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa kubulwadde bwa [[:en:HIV/AIDS|mukenenya/siriimu]] n'endwadde ezimugenderako'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="AKNK3">{{cite web |title=UGANDA DECIDES 2016 |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160324123611/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1417394/uganda-elections-2016-provisional-parliamentary-results |archive-date=24 March 2016 |access-date=4 September 2017 |publisher=[[Vision Group]]}}</ref>
Kaluya era ye pulezidenti w’ekitongole kya SCOPE Foundation ekilafuubana okuvujjirira / okwasirira abaana b’abasibe ba Uganda, nga bwe kiri mu kiwandiiko ekitongole ekiraga ensonga lwaki ekitongole wekiri n'ebigendererwa byakyo (Mission statement).<ref name="AKNK4">{{cite web |title=Home |url=http://www.scopefoundationug.org/services.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171201182055/http://www.scopefoundationug.org/services.html |archive-date=1 December 2017 |access-date=1 December 2017 |publisher=SCOPE Foundation}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Kaluya yazaalibwa mu [[:en:Iganga_District|Disitulikiti y'e Iganga]] [[:en:Busoga_sub-region|mu ttundutundu kya Busoga]] nga 8 Omwezi ogwokubiri mu mwaka gwa 1978 mu maka [[:en:Christians|amakulisitu]] ag'e [[:en:Basoga|Busoga]]. Kitaawe omugenzi Wilson Kaluya Tidhomu yali mukozi mu banka era yakolako ng'[[:en:Chief_Cashier|omukwasi w'ensimbi omukulu]] ( chief cashier ) owa [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya uganda]] enkulu ate maama we Martha Nabirye Tidhomu yali [[:en:Housewife|mukyala wa waka]] .
Yasomera ku somero lya Kampala Parents ku misomo gye egya pulayimale [[:en:Nabumali_High_School|Nabumali High School]] ku misomo gya [[:en:O-level|siniya eyokuna]] ne [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] ku bukugu bwa [[:en:GCE_Advanced_Level|siniya ey'omukaaga]] . N’ekyavaamu, yafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye emalako omutendera gwa pulayimale]] ( P.L.E) mu 1991, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyokuna]] ( UCE) mu mwaka gwa 1995 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ye emalako omutendera gwa siniya eyomukaaga]] mu 1998.<ref name="AKNK2" /> Kaluya yeeyongerayo ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] ku misomo gye egy'omutendera gwa yunivasite gye yatikkirwa mu mwaka gwa 2001 ne [[:en:Social_Sciences|ddiguli esooka ekwata ku bantu ng'abantu, ebitundu n'amawanga g'abantu nengeri gye bawangaalamu]] ( Bachelor of Arts in Social Sciences)
Bweyali akyali mu ssomero, Kaluya yaweeweza ng’omuyuka w'[[:en:House_system|akulira]] ekisulo/ ennyumba ekya /eya Banks House ku ssomero lya siniya era Nabumali High School, ng’amyuka kulira e ekisulo / ennyumba ya Mulondo House ku somero kya siniya erya Kiira College Butiki era; nga mmemba w’[[:en:Students'_representative_council|akakiiko akakiikirira abayizi]] (GRC) era [[:en:Minister_for_Finance|Minisita w'ebyensimbi]] ku yunivasite y’e Makerere.
== Omulimu gwe ==
[[File:Kaluya.jpg|left|thumb|Andrew Kaluya (mu langi emmyufu) n’abamu ku balonzi be mu mwaka gwa 2017]]
Olw’okuba yakulira mu [[:en:Iganga|Iganga]], ekimu ku bifo ebisingamu obwavu ku nsi, Kaluya yawangaalira mu mbeera y’okubulwa eby'etago n’okubonaabona olw’obwavu.Ng'amamaze okufuna ddiguli ye esooka mu mwaka gwa 2001, yafumintiriza n'okwolesebwa ku kitundu ng' abaana b'abasibe abawangalira mu makomera / oba abawi b'obuyambi abasookerwako mwe balina okufunira obukuumi, obugabirizi, enkulaakulana n’emikisa gy’okwetabamu mu ngeri etaliiko kkomo era etaziyizibwa. Nga bw’ekiri, yatandikawo ekitongole kya SCOPE era n’aweereza nga pulezidenti w’ekitongole kino, ekifo ky’akyalina n’okutuusa kati.<ref name="AKNK4" />
Mu mwaka gwa 2015, okwagala okuleeta enkyukakyuka mu kitundu kye kyawaliriza Kaluya okwetaba mu by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi ku bwa namunigina . Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka, n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_tenth_Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] ng’akiikirira Essaza lye Kigulu ey'obukiika ddyo [[:en:Iganga_District|Disitulikiti ye Iganga]].<ref name="AKNK5">{{cite web |title=Magyezi bill swims in hostile waters |url=http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]] |access-date=2026-04-22 |archive-date=2018-06-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180606164625/http://observer.ug/news/headlines/55714-magyezi-bill-swims-in-hostile-waters.html |url-status=dead }}</ref> Mu Paalamenti ey'ekkumi, Kaluya aweereza ng'omubaka w'akabondo k'ababaka abali ku bwa namunigina era aweereza ku ''kakiiko k'ebyobulimi n'akakiiko akavunaanyizibwa ku mukenenya / siriimu n'endwadde ezigwa mutuluba eryo.<ref name="AKNK6">{{cite web |last1=Kiggundu |first1=Edris |title=2003: How term limits got into Ssempebwa report |url=http://www.observer.ug/special-editions/53923-2003-how-term-limits-got-into-ssempebwa-report.html |work=The Observer - Uganda |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>''
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gw'ekitongole kya SCOPE]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
kewpd0x46acu7iz92bdyytqyvv3q3fu
Charles Angina
0
12994
61746
54669
2026-07-11T17:39:36Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61746
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Charles Angina''' (yazaalibwa 29 Ogwokusatu 1962) [[:en:Lieutenant_general|Lieutenant General]] mu ggye lya [[:en:Uganda_People's_Defense_Force|Uganda People's Defence Force]] (UPDF). Mu Gwomunaana 2021, yalondebwa okubeera mu [[:en:Ministry_of_Foreign_Affairs_(Uganda)|minisitule ya Uganda ey’ensonga z’ebweru]] . Okuva mu mwezi Gwoluberyeberye, 2017 okutuuka mu Gwomusanvu 2021, yakola ng’omumyuka w’omukwanaganya omukulu ow’ekitongole kya ''Operation Wealth Creation'' (OWC), enteekateeka y’enkulaakulana eddukanyizibwa amagye ga Uganda. <ref name="FaR">{{cite web |author=Tonny Abet |date=12 July 2021 |title=Gen Kavuma unveils new OWC priorities |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/gen-kavuma-unveils-new-owc-priorities--3470026 |access-date=6 August 2021 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> <ref name="ReshR">{{cite web |author=The EastAfrican |date=10 January 2017 |title=Ugandan president reshuffles top military officers, drops army chief |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/ugandan-president-reshuffles-top-military-officers-drops-army-chief--1360284 |access-date=27 July 2024 |work=[[The EastAfrican]] |location=Nairobi, Kenya}}</ref>
Emabegako yaliko [[:en:Uganda_People's_Defense_Force|omumyuka w’akulira amagye ga Uganda]], ekifo eky'okubiri mu magye ga Uganda. Yalondebwa ku kifo ekyo mu Gwokutaano gwa 2013, ng’adda mu bigere bya [[:en:General|General]] [[:en:Ivan_Koreta|Ivan Koreta]], eyalondebwa okubeera omubaka wa Uganda mu ggwanda eddala. <ref name="2R">{{cite web |author=Sulaiman Kakaire |date=29 May 2013 |title=New Army Big Wigs: Who Are They? |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=25566:-new-army-big-wigs-who-are-they |access-date=6 August 2021 |work=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala}}</ref>
== Ebyafaayo ==
Yazaalibwa mu Ssaza lye Bukedea mu [[:en:Kumi_District|Disitulikiti y'e Kumi]] nga mu kaseera kano emanyiddwa nga [[:en:Bukedea_District|Disitulikiti ya Bukedea]] mu [[:en:Teso_sub-region|kitundu kyaTeso]] , mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Buvanjuba]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]].
== Okutendekebwa mu by’amagye ==
Angina yeegatta ku UPDF mu 1983. Oluvannyuma lw’okusoma omusomo gw'eddaala erisooka omwaka gumu, yaweebwa omulimu mu 1985. Yasomesebwa mu misomo gy’amagye egiwerako, omuli: <ref name="2R"/>
1. Omusomo gw’ebyokwerinda mu ggwanga lya China mu 1998 <ref name="2R"/>
2. Omusomo gw’abaduumizi n’abakozi abakulu (CGSC), mu Amerika mu 2000 <ref name="2R"/>
3. Omusomo ku by’amagye ne demokulaasiya w’amawulire mu [[:en:University_of_Kansas|Yunivasite y’e Kansas]] mu 2000 <ref name="2R"/>
4. Omusomo gw’okuduumira n'obukodyo obw’awamu, mu China <ref name="2R"/>
5. Omusomo gw’Omuduumizi w’Ebibinja, mu [[:en:North_Korea|North Korea]] . <ref name="2R"/>
== Emirimu gy’amagye ==
Ku ntandikwa y’omulimu gwe ogw’amagye, yaweereza [[:en:Aide_de_camp|ng’omuyambi w’enkambi]] . Yagenda mu maaso n’aweereza ng’omuserikale w’ekitongole ekikessi, omuduumizi w’ekibinja, omuserikale w’ekitongole ekikessi mu bikwekweto ebimanyiddwa nga Combined Mobile Forces ne mu kitongole ekikessi ekya Divizoni ey'okuna. Okuva awo, n’aweereza ng’omukwanaganya w’ebikwekweto mu Divizoni ey'okubiri (2), oluvannyuma n’akola ng’omuduumizi wa 305 mu Brigade n’okuduumira Divizoni ey’okubiri. <ref name="2R"/>
Mu [[:en:Ituri_conflict|lutalo lw’e Ituri]], Angina yaweereza ng’omuduumizi w’ekitundu mu kitundu kya Ituri mu ggwanga lya [[:en:Democratic_Republic_of_the_Congo|Democratic Republic of the Congo]] (DRC). Oluvannyuma yafuuka omuduumizi w'akabondo [[:en:Basankusu|Basankusu]] mu kiseera ky'ebikwekweto bya Safe Haven mu DRC. <ref name="2R"/>
Oluvannyuma lw’ekyo, yaweereza [[:en:Military_adviser|ng’omuwabuzi w’amagye]] mu [[:en:Tanzania|Tanzania]] . Oluvannyuma yakyusiddwa n’agenda mu kitebe kya Uganda e [[:en:Washington,_D._C.|Washington, DC]] [[:en:Military_attaché|ng’omuyambi w’amagye]] . Olwo n’alondebwa okuba ssentebe wa kkooti enkulu ey’amagye eya UPDF. Ono era abaddeko ng’akulira amagye ag’oku ttaka mu ggye lya UPDF. <ref>{{cite web |date=25 May 2013 |title=Museveni Reshuffles Military, Moves Old Comrade To Cabinet |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/museveni-reshuffles-military-moves-old-comrade-to-cabinet--1316680 |access-date=6 August 2021 |work=[[The East African]] |place=Nairobi, Kenya}}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Yaliko [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa Palamenti]], ng'akiikirira eggye lya UPDF mu Palamenti ey'omwenda (2011 -2016). Yaliko omukiise ku kakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku nkizo n’empisa. <ref name="5R">{{cite web |date=2005 |title=Some Facts on Recently Promoted Army Officers |url=http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=634640&CatID=1#selection-86.12-109.76 |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20140304193057/http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=634640&CatID=1#selection-86.12-109.76 |archive-date=4 March 2014 |access-date=6 August 2021 |work=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Crispus_Kiyonga|Crispus Kiyonga]]
* [[:en:David_Muhoozi|David Muhoozi]]
* [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]]
* [[:en:Samuel_Turyagyenda|Samuel Turyagyenda]]
* [[:en:Leopold_Kyanda|Leopold Kyanda]]
* [[:en:Wilson_Mbadi|Wilson Mbadi]]
* [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20160813145208/http://mobile.monitor.co.ug/News/-/691252/1166114/-/format/xhtml/-/10w3i71z/-/index.html Brigadier Charles Angina yakyusibwa Mu Nkyukakyuka Mu Magye Empya]
{{s-start}}
{{s-mil}}
{{s-bef|before=[[Ivan Koreta]]<br /><small>As Deputy Chief of Defence Forces of Uganda</small>|dates=2005 - 2013}}
{{s-ttl|title=Deputy Chief of Defence Forces of Uganda|years=2013 - 2017}}
{{s-aft|after=[[Wilson Mbadi]]<br /><small>As Deputy Chief of Defence Forces of Uganda</small>}}
{{s-bef|before=Unknown<br /><small>As Chief of Staff Land Forces</small>|dates=Prior to 2005}}
{{s-ttl|title=[[Uganda People's Defence Forces|Chief of Staff Land Forces of Uganda]]|years=2005 - 2013}}
{{s-aft|after=[[Leopold Kyanda]]<br /><small>As Chief of Staff Land Forces</small>}}
{{end}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
klafx47cgnej3aqspaz8mz9dbswjen2
Kibalya Henry Maurice
0
12995
61444
48069
2026-07-11T16:45:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61444
wikitext
text/x-wiki
'''Kibalya Henry Maurice''' (yazaalibwa 7 Ogwekuminebiri 1977) [[:en:Uganda|Munnayuganda]] [[:en:Economist|omukugu mu by'enfuna]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . [[:en:Member_of_parliament|Mubaka wa Paalamenti]] ow'Essaza lye Bugabula ey'Obukiikaddyo mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]], mu [[:en:Busoga_sub-region|ttunduttundu lye Busoga]] ali mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) era nga yaliko omukulembeze w'abayizi mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]] mu mwaka gw'ebyensoma ogwa 2005/2006.<ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImI4bXlEeGpnSlFrMUJZeUc5WkQwL0E9PSIsInZhbHVlIjoiWVk1Nm5MSis5amtsbWR2NUhFTTg2UT09IiwibWFjIjoiM2Q1MzA1OTQwNmE3MWI3NGRmN2NlYmU1Yjk4YzJiNTAxZDJiNDk5MjNlOWI1MGU3NWMxYzNmNTI5ZjNiZjg2NSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-13 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Makerere University's past guild presidents: Where are they now? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/makerere-university-s-past-guild-presidents-where-are-they-now--1790384 |access-date=2025-11-13 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Kibalya yazaalibwa Kitayundwa, Bugabula mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]], mu [[:en:Busoga_sub-region|kitundu ky’e Busoga]] mu Buvanjuba bwa Uganda eri John Tumeino (taata). Yasomera mu Naminage Primary School okusoma pulayimale, [[:en:Busoga_College|Busoga College Mwiri]] okusoma siniya ey'okuna, ne Kampala Students' Center mu siniya ey'omukaaga.<ref name=":1">{{Cite web |title=Policy on science a joke, says new MUK guild boss |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1125808/policy-science-joke-muk-guild-boss |access-date=2025-11-13 |website=New Vision}}</ref> Oluvannyuma yasoma diguli mu by’enfuna mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]], gye yafuukira omujjumbize mu by'obufuzi by’abayizi n’obukulembeze mu ttendekero lino. <ref name=":1" />
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Nga ali ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], Kibalya yalondebwa ku bwa akulira abayizi (2005/2006) oluvannyuma lw'okulonda okwa kaasameeme mu kiseera we yali nga akyali mu [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] . Obuwanguzi bwe bwatwalibwa mu kkooti gweyali avuganya naye (Tumwebaze), eyalumiriza nti okulonda kwalimu emivuyo, n’ayimiriza okulayira okumala akaseera kyokka oluvannyuma yalangirirwa ng’omuwanguzi era n’alayira.<ref>{{Cite web |title=Court halts Makerere guild boss from oath |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1125390/court-halts-makerere-guild-boss-oath |access-date=2025-11-13 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Makerere Guild president declared |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1126212/makerere-guild-president-declared |access-date=2025-11-13 |website=New Vision}}</ref>
Kibalya mmemba w’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda era yalondebwa okuba omubaka wa Paalamenti akiikirira Essaza lye Bugabula ey'Obukiikaddyo, ng'akiikirira Disitulikiti y’e Kamuli mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey’omulundi ogwe 10 ne 11 .
Mu Paalamenti, Kibalya abadde mujjumbize ku nsonga z’ebyenjigiriza, obulungi bw’abantu n'enkulakulana y'ebintu. Alwanye okulongoosa enguudo mu Busoga, ng’aggumiza omulimu gwazo mu kukulaakulanya eby'enfuna by’ekitundu.<ref>{{Cite web |last=Natukunda |first=Patience |date=2021-08-05 |title=Busoga MPs Applaud UNRA for Road Improvement Projects in the Region |url=https://chimpreports.com/busoga-mps-applaud-unra-for-road-improvement-projects-in-the-region/ |access-date=2025-11-13 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Era azze alaga obweraliikirivu ku mirimu gy’okuwola ssente mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]] egyitekenenyezebwa, n’alabula ku ngeri gye babbamu abatuuze abali mu mbeera embi.<ref>Parliament CMIS – [https://cmis.parliament.go.ug/cmis/views/60a6e668-fcd0-4d94-a21d-9de0daa14584%253B1.0 Statement on Money-Lending Operations in Kamuli District]</ref> Era mmemba ku [[:en:Committee_on_National_Economy_(Uganda)|kakiiko akavunaanyizibwa ku by'enfuna by'eggwanga]] .<ref>[https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2024-11/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20COMMITTEE%20ON%20NATIONAL%20ECONOMY.pdf Membership of the Committee on National Economy]</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[National Resistance Movement]]
* [[:en:Busoga_sub-region|Busoga sub-region]]
* [[:en:Isaac_Musumba|Isaac Musumba]]
* [[:en:Rebecca_Kadaga|Rebecca Kadaga]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
nw4njlvyve1vhlc4nvrmepsyqj260be
Andrew Baryayanga
0
12998
61188
53703
2026-07-11T16:36:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61188
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew Aja Baryayanga''' (yazaalibwa 2 Ogwomwenda 1979, Munnayuganda Addukanya emirimu mu Uganda, alina [[:en:Microsoft_Certified_Professional|obukugu mu bya Kompyuta]], musuubuzi era munnabyabufuzi. Ono ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Palamenti]] owa Munisipaali y’e [[:en:Kabale|Kabale]] <ref name="AB26">{{cite web |title=Kabale scribes launch maternal health campaign |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1451421/kabale-scribes-launch-maternal-health-campaign |publisher=[[New Vision]]}}</ref> kati aweereza [[:en:Term_of_office|ekisanja]] kye kyakubiri era [[:en:Independent_politician|talina kibiina kya byabufuzi kyonna]] mu Uganda. <ref name="AB1">{{cite web |title=BARYAYANGA ANDREW AJA |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=344 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref> <ref name="AB21">{{cite web |title=Kabale NRM Independents Reject Museveni's Request to Stand Down |url=https://ugandaradionetwork.com/story/kabale-nrm-independents-reject-musevenis-request-to-stand-down |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref>
Baryayanga yali [[:en:Whip_(politics)|Nampala w'ababaka abatalina bibiina]] <ref name="AB22">{{cite web |title=PAC expels MP over extortion |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/PAC-expels-MP-extortion/2466686-3460208-format-xhtml-14dnl1r/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> era yaweereza ku ''[[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] akavunaanyizibwa ku bukiiko, State'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by'obugagga eby'omuttaka'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="AB23">{{cite web |title=MPs want action on 'wetland degradation' in Kalungu district |url=http://mobile.monitor.co.ug/News/MPs-action--wetland-degradation--Kalungu-district/2466686-3393166-format-xhtml-iwx1g/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> <ref name="AB25">{{cite web |date=14 October 2016 |title=Uganda, UK MPs to exchange visits |url=http://eagle.co.ug/2016/10/14/uganda-uk-mps-exchange-visits.html |publisher=Eagle Online}}</ref>
Mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ey’omwenda]], Baryayanga yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku bukiiko, abakulu mu gavumenti n’ebitongole by’eggwanga'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by’obugagga eby’omu ttaka'' era mu kisanja kino, yawakanya okunoonyereza kwa [[:en:Inspector_general|Kaliisoliiso wa Gavumenti]] ku [[:en:Karuma_Hydroelectric_Power_Station|pulojekiti y'ebbibiro ly’amasannyalaze e Karuma]] mu [[:en:Constitutional_court|kkooti ya ssemateeka]] . <ref name="AB31">{{cite web |title=Baryayanga v Attorney General (CONSTITUTIONAL APPLICATION NO. 2 OF 2013) [2015] UGCC 1 (29 January 2015); |url=http://www.ulii.org/node/15896 |publisher=ULII}}</ref> <ref name="AB32">{{cite web |date=4 October 2013 |title=Questions over Karuma dam |url=https://www.independent.co.ug/questions-karuma-dam/ |work=[[The Independent (Uganda)|The Independent]]}}</ref> <ref name="AB27">{{cite web |date=22 July 2011 |title=Fire-fighting in energy ministry |url=https://www.independent.co.ug/fire-fighting-energy-ministry/ |work=[[The Independent (Uganda)|The Independent]]}}</ref> Baryayanga era ye yatandikawo ''kkampuni ya Baata Engineering Company evunaanyizibwa ku by'okuzimba'', kkampuni ekola emirimu gyaayo mu buvanjuba bwa Afrika. <ref name="AB29">{{cite web |title=About us |url=http://www.baataengineering.com/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20211218095055/https://www.baataengineering.com/ |archive-date=18 December 2021 |publisher=Baata Engineering Company}}</ref>
== Obulamu bwe obwasooka n’okusoma ==
Baryayanga yazaalibwa mu [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]] [[:en:Kigezi_sub-region|mu kitundu ky'e Kigezi]] nga 24 Ogwomwenda 1979 mu maka [[:en:Christians|g'Abakristaayo]] [[:en:Kiga_people|ag'Abakiga]] . Yasomera mu Kigezi High School Primary okusoma pulayimale ne [[:en:Kigezi_College_Butobere|Kigezi College Butobere]] gye yatuulira [[:en:O-level|siniya ey'okuna]] n'[[:en:GCE_Advanced_Level|eyomukaaga]]. <ref name="AB35">{{cite web |date=12 October 2015 |title=Disappointment as Museveni Snubs Kigezi College Fundraising |url=http://www.chimpreports.com/disappointment-as-museveni-snubs-kigezi-college-fundraising/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref> N’ekyavaamu, yafuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye eya PLE]] mu 1995, [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ye eya UCE]] mu 1999 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|satifikeeti ya UACE]] mu 2001.
Baryayanga yeeyongerayo mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] [[:en:University_education|okusoma mu Ssettendekero]] gye yatikkirwa mu 2007 n’afuna diguli y'emisomo gy'obwoleke. Ng'akyali mu ttendekero lye limu ery’amatendekero aga waggulu, Baryayanga yafuna satifikeeti [[:en:CCNA|CCNA]] mu 2008 okusinziira nti yali ayagala nnyo ebya tekinologiya w’amawulire mu kiseera ekyo. Yagenda mu maaso n’okutumbula okumanya kwe ku kompyuta ng’afuna satifikeeti ya [[:en:Microsoft_Certified_Professional|MCSE]] (2010) okuva mu [[:en:Tirat_Carmel|kkampuni ya Tirat Carmel]] mu Israel. <ref name="AB1">{{Cite web |title=BARYAYANGA ANDREW AJA |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=344 |publisher=Parliament of Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=344 "BARYAYANGA ANDREW AJA"]. Parliament of Uganda.</cite></ref>
== Emirimu ==
Oluvannyuma lw’okufuna diguli mu 2007, Baryayanga yakola nga maneja wa kkampuni ya [[:en:LockPath|maneja w’okuwagira okugoberera amateeka]] mu kkampuni ya ''De Point Consultants Limited'' . Mu 2009, yatandikawo era n’aweereza ng'omutandisi wa ''kkampuni ya Baata Engineering Company'', ekifo ky’akyalimu.
Mu 2011, Baryayanga yeegatta ku by'obufuzi eby’okulonda nga munnabyabufuzi eyeetongodde oluvannyuma lw’okugwa n’ekibiina [[:en:National_Resistance_Movement|kya NRM]] mu kamyufu. Yagenda mu maaso n’awangula akalulu ke akasooka era n’afuuka omubaka wa [[:en:List_of_members_of_the_ninth_Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey’omwenda]] ng’akiikirira Munisipaali y’e Kabale. Mu 2016, yaddamu n'awangula era akyagenda mu maaso n’okuweereza ekitundu kye kimu mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ey’ekkumi]] eya [[:en:Uganda|Pearl of Africa]] .
Mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ey’omwenda]], Baryayanga yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku bukiiko, abakulu mu gavumenti n’ebitongole by’eggwanga'' n’akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by’obugagga eby’omu'' ttaka era mu kisanja kino, yasoomooza obuyinza bwa [[:en:Inspector_general|Kaliisoliiso wa Gavumenti]] okunoonyereza, okuteesa okusazaamu okugula ebintu ku bikwatagana ne [[:en:Karuma_Hydroelectric_Power_Station|pulojekiti y'ebbibiro ly’amasannyalaze e Karuma]] . <ref name="AB31">{{Cite web |title=Baryayanga v Attorney General (CONSTITUTIONAL APPLICATION NO. 2 OF 2013) [2015] UGCC 1 (29 January 2015); |url=http://www.ulii.org/node/15896 |publisher=ULII}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.ulii.org/node/15896 "Baryayanga v Attorney General (CONSTITUTIONAL APPLICATION NO. 2 OF 2013) [2015] UGCC 1 (29 January 2015);"]. ULII.</cite></ref> Mu Palamenti ey'ekkumi, yali [[:en:Whip_(politics)|Nampala w'ababaka abatalina bibiina]] era akyagenda mu maaso n'okuweereza ku ''[[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|kakiiko]] akavunaanyizibwa ku kakiiko, aka State Authorities & State Enterprises'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by'obugagga eby'omu ttaka'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . Baryayanga alwanirira eddembe lya bannabyabufuzi abetongodde oba abatalina bibiina mu Palamenti era y’omu ku bakulu abaawandiika ''ebbago ly’etteeka erifuga amafuta erya 2014'' . <ref name="AB24">{{cite web |title=Chinese company demands top role in Karuma project |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Chinese-company-demands-top-role-in-Karuma-project/-/688334/1902584/-/7mtapaz/-/%2523 |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> <ref name="AB34">{{cite web |date=February 2021 |title=Biofuels Bill 2014 promised, still pending |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Biofuels-Bill-2014-promised---still-pending/688342-3822256-l7w2kcz/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Kabale_District|Disitulikiti y'e Kabale]]
* [[:en:Kigezi_sub-region|Ekitundu ky'e Kigezi]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20160319224843/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20211218095055/https://www.baataengineering.com/ Omukutu gwa Baata Engineering]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4o1zrfz6dtgeab4ftru7lvy5c8u46o1
Okin Ojara
0
12999
61111
47561
2026-07-11T16:31:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61111
wikitext
text/x-wiki
'''Philip Polly Okin Ojara''' (yazaalibwa 26 Ogwokutaano 1971) Munnayuganda mukozi w'ensonga z'abantu era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti omulonde]] akiikirira Chua West County mu [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]],<ref>{{Cite web |title=Okin P.P Ojara - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/okin-pp-ojara-7785/ |access-date=2023-02-09 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> era [[:en:Independent_politician|munnabyabufuzi eyeetongodde]] akwatagana nnyo ne [[:en:Forum_for_Democratic_Change|FDC]], ekibiina ekikulu eky'oludda oluvuganya gavumenti mu [[:en:Uganda|Uganda]]. Ye mmemba ''w'olukiiko lw'ababaka abetongodde'' ''n'olukiiko oluvuganya gavumenti'' era akola ng'omumyuka wa ssentebe ''w'akakiiko akakola ku akawunti za gavumenti ez'ebitundu'' era nga mmemba ku ''kakiiko akalondebwa'' n'akakiiko ''k'ebyobulimi'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]].<ref name=":0">{{cite web |title=OJARA OKIN |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=390 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref><ref>{{cite web |date=4 August 2017 |title=Chwa west MP Okin Ojara says prostitutes have invaded Parliament |url=http://www.weinformers.com/2017/08/04/chwa-west-mp-okin-ojara-says-prostitutes-have-invaded-parliament/ |publisher=WeInformers}}</ref>
Ojara ye ssentebe [[:en:Select_committee_(parliamentary_system)|w’akakiiko akavunanyizibwa okunoonyereza]] ku nzirukanya y’emirimu embi mu [[:en:Uganda_Telecom|Uganda Telecom]] (UTL)<ref name=":1">{{cite web |title=UTL want media out of its probe |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1442489/utl-media-probe |publisher=[[New Vision]]}}</ref> era nga ye mmemba eyatandikawo ekibiina kya Paalamenti ekya Public Finance Management Forum. Era ye mmemba w’ekibiina kya Paalamenti Forum on Climate Change n'ekya Uganda Parliamentary Prayer Breakfast Fellowship.<ref>{{cite web |title=UTL want media out of its probe |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1442489/utl-media-probe |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obulamu obuto n’okusoma ==
Ojara yazaalibwa mu [[:en:Kitgum|Kitgum]], [[:en:Acholi_sub-region|Acholi sub-region]], nga 26 omwezi Ogwokutaano mu 1971 mu maka [[:en:Anglican|g'Abakristaayo]] [[:en:Acholi_people|ag'Abacholi]]. Pulayimale yagisomera mu kibuga kye Kitgum era n’afuna [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye eya PLE]] mu 1987.
Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Lango_College|Lango College]] okusoma [[:en:GCE_Ordinary_Level|eddaala elya O]] ne [[:en:Sir_Samuel_Baker_Secondary_School|Sir Samuel Baker Secondary School]] okusoma [[:en:GCE_Advanced_Level|eddaala elya A]], n’afuna [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|satifikeeti ya UCE]] mu 1991 ne [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|yaUACE]] mu 1994.
Ojara yayongera okugenda mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], gye yafunira [[:en:Bachelor's_degree|diguli]] mu by’obulamu n’okuddukanya [[:en:Social_administration|embeera z’abantu]] mu 1997. Oluvannyuma yagenda ku [[:en:Trinity_College,_Dublin|Trinity College, Dublin]], n’atikkirwa mu 2006 n’afuna [[:en:Master_of_Philosophy|diguli eyookubiri mu by’obufirosoofo]] mu [[:en:International_studies|misomo gy’emirembe egy’ensi yonna]].<ref name=":0" />
== Emirimu n’ebyobufuzi ==
Ojara yatandika omulimu gwe ogw’ekikugu mu 1998 oluvannyuma lw’okufuna [[:en:Bachelor's_degree|diguli ye]] era yakola nga program officer mu kakiiko k’ensi yonna aka International Rescue Committee (IRC) okutuusa mu 1999 lwe yafuna omulimu nga [[:en:Project_manager|project officer]] mu [[:en:Save_the_Children|Save the Children]]. Mu 2002, yava mu kibiina ekirwanirira eddembe ly’abaana n’agenda mu Acholi Religious Leaders Peace Initiative (ARLPI), ekibiina ekizimba emirembe n’okukyusa entalo wakati w’enzikiriza, gye yakolera [[:en:Administrative_Assistant|ng’omukwanaganya wa pulogulaamu]] okumala emyaka esatu. Mu 2005, yeegatta ku [[:en:United_Nations_Development_Programme|UNDP Uganda]] okumala omwaka gumu ng’omukwanaganya [[:en:Disaster_Preparedness|w’okuteekerateekera obutyabaga]] mu disitulikiti mu [[Prime Minister's Office (Uganda)|ofiisi ya Ssaabaminisita]] (OPM).
Yakolerako mu kitongole kya Total Uganda nga tannaba kuweereza ng'omukulembeze w'Obwakabaka bwa Acholi okuva mu 2014 okutuuka mu 2015 lwe yalekulira n'ayingira ebyobufuzi. Mu 2007, Ojara yafuna omulimu mu Cooperative for Assistance and Relief Everywhere ([[:en:CARE_International|CARE International]], Uganda) gye yakolera ng’omukulembeze [[:en:Team_leader|wa ttiimu]] okutuusa mu 2009 lwe yayingizibwa [[:en:Technical_advisor|ng'omuwabuzi wa tekinologiya]] okuva mu UNDP South Sudan. Mu 2013, yakolerako mu kitongole kya Total Uganda nga tannaba kuweereza nga kattikiro w'Obwakabaka bwa Acholi okuva mu 2014 okutuuka mu 2015 lwe yalekulira n'ayingira ebyobufuzi.<ref>{{cite web |title=Acholi Chiefdom Turns To Federal Clan Structures |url=https://ugandaradionetwork.com/story/acholi-chiefdom-turns-to-federal-clan-structures |publisher=[[Uganda Radio Network|URN]]}}</ref>
Mu 2015, Ojara yeegatta ku [[:en:Democracy|byobufuzi eby’okulonda]] nga [[:en:Independent_politician|munnabyabufuzi eyeetongodde]] era n’akola enteekateeka z’okulonda kwa 2016, ekintu ekyamuyamba nnyo okuwangula mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2016]] bwe kityo n’afuuka mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey’ekkumi]] eya [[:en:Uganda|Pearl of Africa]] ng’akiikirira Chua West County mu Disitulikiti y'e [[:en:Kitgum_District|Kitgum.]] Mu Paalamenti ey’ekkumi, Ojara akola ng’omumyuka wa ssentebe ''w’akakiiko akakola ku akawunti za gavumenti ez’ebitundu'' era nga mmemba ''w’akakiiko akalonda abantu'' n’akakiiko ''k’ebyobulimi''. Mu mwezi Ogwekkumi nebiri mu 2016, Ojara yalondebwa [[:en:Rebecca_Kadaga|sipiika wa paalamenti]] nga ssentebe [[:en:Select_committee_(parliamentary_system)|w’akakiiko akasunsula]] okunoonyereza ku nzirukanya embi ey'emirimu mu [[:en:Uganda_Telecom|Uganda Telecom]].<ref name=":1" /><ref>{{cite web |date=18 January 2021 |title=Uganda's withdrawal from ICC will depend on AU decision |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Uganda-ICC-will-depend-AU-decision/688334-3455476-3cofhaz/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
Mu paalamenti ey’ekkumi n’emu aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku nsonga z’ebweru.<ref>{{Cite web |title=Committee on Foreign Affairs – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-foreign-affairs/ |access-date=2023-02-09 |language=en-US}}</ref>
== Ebikwata ku by’ekyama ==
Ojara musajja mufumbo era alina abaana abawerako. Ayagala nnyo [[:en:Civil_rights|eddembe ly’obuntu]] n’okukola [[:en:Social_action|ku mbeera z’abantu]], [[:en:Economic_empowerment|okutumbula ebyenfuna]], ebyenjigiriza, ebyobulamu, [[:en:Human-rights|eddembe ly’obuntu]], ebyobufuzi n’ensonga [[:en:Poverty_alleviation|z’okukendeeza obwavu]].<ref>{{cite web |date=14 October 2016 |title=Chua East Member of Parliament Marries Brig. Otema's Daughter |url=http://www.acholitimes.com/2016/10/14/chua-east-member-of-parliament-marries-brig-otemas-daughter/ |publisher=Acholi Times}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y'e Kitgum]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
== Ebijulizidwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu wabweru wa Wikipidiya ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20170814220947/http://dictum.cipher256.com/ Link to Uganda Parliamentary Prayer Ekyenkya Fellowship]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
19wibyzn34nawrg1cep486pyuvpbjy1
Jeremiah Twa-Twa
0
13007
61513
56896
2026-07-11T17:07:14Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61513
wikitext
text/x-wiki
'''Jeremiah Mutwalante Twa-Twa''' (yazaalibwa 29 Ogw'olubereberye 1951) musawo ,[[:en:Public_health|omukugu mu by'obulamu ebikwatira awamu ku bantu]] era munnabyabufuzi [[:en:Uganda|Munnayuganda]]. Erinnya lye ery'ekika oluusi liwandikibwa <nowiki>''Twatwa''</nowiki>. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka]] omulonde akiikirira essaza lya Iki-Iki, mu [[:en:Budaka_District|Disitulikiti y'e Budaka]] okuva mu Gwokutaano 2011. <ref>{{Cite web |last=Opinion |date=25 June 2011 |title=Uganda: Fresh Faces Could Bring Vibrancy to House |url=http://allafrica.com/stories/201106271797.html |access-date=18 February 2015}}</ref> Emabegako yali dayirekita w'ekitongole ki ekivunaanyizibwa ku by'obulamu by'abaana abato (Division of Child Health) mu [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|minisitule y'ebyobulamu mu Uganda]] okuva mu 2005 okutuuka mu 2010. <ref>{{Cite web |last=Agaba |first=Grace |date=17 October 2006 |title=Kids To Get Free Trachoma Treatment |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/34/527162 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218210308/http://www.newvision.co.ug/D/9/34/527162 |archive-date=18 February 2015 |access-date=18 February 2015}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize ==
Yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Budaka nga 29 Ogwoluberyeberye mu 1951. Twa-Twa yasomera ku Sekulo Primary School mu Disitulikiti y’e Budaka okuva mu 1959 okutuuka mu 1964. Oluvannyuma yagenda ku Mbale College mu [[:en:Mbale_District|Disitulikiti y’e Mbale]] okuva mu 1965 okutuuka mu 1966. Emisomo gye egya O-level (S1-S4) yagikolera ku Jinja College mu [[:en:Jinja_District|Disitulikiti y’e Jinja]] okuva mu 1967 okutuusa 1970. Mu 1971, yayingira [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] mu [[:en:Mukono_District|Disitulikiti y’e Mukono]] okusoma A-level (S5-S6), n’atikkirwa mu 1972.
Yatikkirwa ku [[:en:Makerere_University_Medical_School|Makerere University Medical School]] mu 1978 n’afuna [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|diguli Medicine ne diguli mu Surgery]] . Mu 1981, yafuna Dipuloma mu by’obulamu okuva ku [[:en:Makerere_University_School_of_Public_Health|Makerere University School of Public Health]] . Mu 1995, yafuna diguli [[:en:Master_of_Arts|eyookubiri]] mu by’obungi bw’abantu okuva mu yunivasite y’emu. Era alina ne satifikeeti mu by’obulwadde, gyeyafuna mu 1983 okuva mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y’e Nairobi]] . <ref name="Budaka">{{Cite web |last=POU |date=2011 |title=Profile of Twa-Twa Mutwalante Jeremiah, Member of Parliament for Iki-Iki County, Budaka District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=762.000000&const=Iki-Iki+County&dist_id=77.000000&distname=Budaka |access-date=18 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Twa-Twa yaweereza nga [[:en:Medical_director|akulira abasawo]] mu [[:en:Tororo_General_Hospital|ddwaaliro ekkulu ery'e Tororo]] mu [[Tororo]] okuva mu 1980 okutuuka mu 1983. Oluvannyuma n'aweereza ng'omusawo w'oku disitulikiti mu [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Tororo]] okuva mu 1983 okutuuka mu 1987. Okuva mu 1988 okutuuka mu 1995, yaweereza ng'omusawo omukulu mu nteekateeka ya Uganda Aids Control Program ku kitebe kya [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|minisitule y'ebyobulamu mu Uganda]] . Yaliko omuwandiisi w’olukiiko lw’abasawo n’amannyo olwa Uganda Medical and Dental Practitioners Council okuva mu 1995 okutuuka mu 1999. Okuva mu 1999 okutuuka mu 2010, yali dayirekita w’enteekateeka y’ebyobulamu mu masomero ku kitebe kya minisitule y’ebyobulamu mu Uganda, ng’oggyeeko obuvunaanyizibwa bwe obulala.
Ebyobufuzi by’eggwanga yabiyingira mu 2006, bwe yavuganya ku kifo ky'omubaka wa palamenti mu Iki-Iki ku tikiti y’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] . Yaviirako ku kalulu k'akamyufu. Mu 2011, yawangula akalulu ka'kamyufu n'aka bonna n’afuuka omubaka wa palamenti. <ref name="Budaka">{{Cite web |last=POU |date=2011 |title=Profile of Twa-Twa Mutwalante Jeremiah, Member of Parliament for Iki-Iki County, Budaka District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=762.000000&const=Iki-Iki+County&dist_id=77.000000&distname=Budaka |access-date=18 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Ebimukwatako eb'omunda ==
Yeremiah Mutwalante Twa-Twa mufumbo ne Florence Twa-Twa. Bombi bafumbo n'abaana bataano. <ref>{{Cite web |last=Magara |first=Darious |date=24 April 2009 |title=I Wrote A Novel In Primary 7 Vacation |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/232/679125 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150218215202/http://www.newvision.co.ug/D/9/232/679125 |archive-date=18 February 2015 |access-date=18 February 2015}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Bagwere|Bagwere]]
* [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Ettendekero lya Makerere University College of Health Sciences]]
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20080229042717/http://budaka.go.ug/ Omukutu gwa Disitulikiti y'e Budaka]
* [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
1withcrdkkzouj9ti30rcydmlh3tuxt
Isabella Epiu
0
13013
60873
47887
2026-07-11T12:04:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60873
wikitext
text/x-wiki
'''Isabella Epiu''' musawo [[:en:Anesthesiologist|w’okubudamya]] era nga mukugu [[:en:Critical_care_medicine|mu ddagala erijjanjaba abalwadde abayi]] mu [[:en:Uganda|Yuganda]], nga kigambibwa nti ye musawo omukazi asoose mu mawanga g’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]], okutikkirwa diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] . Mu 2023, yatikkirwa mu yunivasite y’e New South Wales e Sydney mu Australia n’afuna diguli ye eyookubiri mu by’obusawo, ng’akuguse mu by’obusimo n’okussa n’ebyenfuna by’ebyobulamu. <ref name="1R">{{Cite web |last=Christian |date=7 December 2023 |title=Uganda's Dr. Isabella Epiu Makes History as First Female Anesthesiologist with a PhD in East Africa |url=https://campusbee.ug/news/ugandas-dr-isabella-epiu-makes-history-as-first-female-anesthesiologist-with-a-phd-in-east-africa/ |access-date=8 December 2023 |website=Campus Bee Uganda}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=Michael Odeng |date=7 December 2023 |title=Ugandan becomes first female anaesthesiologist with PhD |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/ugandan-becomes-first-female-anaesthesiologis-NV_176408 |access-date=8 December 2023 |website=[[New Vision]]}}</ref>
== Ebyafaayo n'obuyigirize bwe ==
Yazaalibwa mu Uganda, mu [[:en:Jinja_District|Disitulikiti y’e Jinja]] mu 1985 eyo. Kitaawe ye Musumba Richard Honorat Epiu. <ref name="1R">{{Cite web |last=Christian |date=7 December 2023 |title=Uganda's Dr. Isabella Epiu Makes History as First Female Anesthesiologist with a PhD in East Africa |url=https://campusbee.ug/news/ugandas-dr-isabella-epiu-makes-history-as-first-female-anesthesiologist-with-a-phd-in-east-africa/ |access-date=8 December 2023 |website=Campus Bee Uganda}}</ref> <ref name="2R" /> Yayita bulungi mu masomero ga pulayimale ne middle mu disitulikiti y'ewaabwe nga tannakyusa kugenda ku [[:en:Gayaza_High_School|Gayaza High School]] mu [[:en:Wakiso_District|Disitulikiti y'e Wakiso]] . <ref name="3R">{{Cite web |last=PAWH |date=23 January 2019 |title=Meet Isabella Epiu: Medical Doctor, Specialist in Anaesthesiology and a USA NIH Global Health Fellow |url=https://www.pawh.org/meet-isabella-epiu-medical-doctor-specialist-in-anaesthesiology-and-a-usa-nih-global-health-fellow/ |access-date=8 December 2023 |website=Pan African Women in Health (PAWH)}}</ref> Oluvannyuma yakkirizibwa ku sikaala ya gavumenti nayingira [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]], gye yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|diguli mu Medicine ne diguli mu kulongoosa(surgery)]] . Yeyongerayo n’afuna diguli [[:en:Master_of_Medicine|eyokubiri mu ddagala(medicine)]] (MMed) mu [[:en:Anesthesiology|Anesthesiology]] okuva ku ssomero lye limu ery’obusawo. <ref name="3R" />
Oluvannyuma yawangula sikaala okuva ku [[:en:National_Institutes_of_Health|National Institutes of Health]] okukola [[:en:Post-doctoral_research|Fellowship]] ey'omwaka gumu mu [[:en:UCSF_School_of_Medicine|University y'e California Global Health Institute]], esangibwa mu kibuga [[:en:San_Francisco|San Francisco]] . Pulogulaamu eya Dokitoleti mu by’obusawo n’ebyenfuna by’ebyobulamu ( [[:en:PhD|PhD]] ), yagikolera ku [[:en:Prince_of_Wales_Hospital_(Sydney)|ddwaaliro lya Prince of Wales Hospital (Sydney)]], mu [[:en:University_of_New_South_Wales|yunivasite ya New South Wales]] e Sydney, Australia.
== Omulimu ==
We twatukide mu ggw'ekkuminebbiri 2023, ono ng'alina obukugu mu [[:en:Anesthesia|kubudamya]], [[:en:Critical_care_medicine|eddagala erijjanjaba abalwadde abayi]], [[:en:Emergency_medicine|eddagala ery’amangu]], [[:en:Intensive_care|obujjanjabi obw’amaanyi]], n’eddagala [[:en:Pain_medicine|eriweweeza ku bulumi]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=Christian |date=7 December 2023 |title=Uganda's Dr. Isabella Epiu Makes History as First Female Anesthesiologist with a PhD in East Africa |url=https://campusbee.ug/news/ugandas-dr-isabella-epiu-makes-history-as-first-female-anesthesiologist-with-a-phd-in-east-africa/ |access-date=8 December 2023 |website=Campus Bee Uganda}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=Michael Odeng |date=7 December 2023 |title=Ugandan becomes first female anaesthesiologist with PhD |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/ugandan-becomes-first-female-anaesthesiologis-NV_176408 |access-date=8 December 2023 |website=[[New Vision]]}}</ref> Mu kiseera ekyo, yali [[:en:Senior_Lecturer|Senior Lecturer]] mu kitongole kya Anesthesia mu [[:en:Kabale_University_School_of_Medicine|Kabale University School of Medicine]], mu kibuga ky'e [[:en:Kabale|Kabale]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bugwanjuba]] bwa Uganda. <ref name="4R">{{Cite web |last=KABSOM |date=8 December 2023 |title=Dr. Isabella Epiu: Senior Lecturer, Anaesthesia |url=https://www.kab.ac.ug/university_staff/dr-isabella-epiu/ |access-date=8 December 2023 |website=[[Kabale University School of Medicine]] (KABSOM)}}</ref>
Epiu abadde muwolereza era ng'afaayo okulaba nti wabaawo obwenkanya mu kufuna [[:en:Obstetric_anesthesia|obujjanjabi bwa obestric anesthesia]] n’ebiva mu kuzaala. Mu kunoonyereza kwe okwasooka mu mawanga g’omukago gw'amawanga agali mu buvanjuba bwa Afrika kwassa essira ku butenkanya obuli mu mpeereza mu kitundu kino. Okwekenenya kwe n’obwegendereza kweyakola ku malwaliro 64 ag’omutendera ogw’omu makati mu Uganda, kyayamba okuzuula ekizibu kino. <ref name="3R">{{Cite web |last=PAWH |date=23 January 2019 |title=Meet Isabella Epiu: Medical Doctor, Specialist in Anaesthesiology and a USA NIH Global Health Fellow |url=https://www.pawh.org/meet-isabella-epiu-medical-doctor-specialist-in-anaesthesiology-and-a-usa-nih-global-health-fellow/ |access-date=8 December 2023 |website=Pan African Women in Health (PAWH)}}</ref> <ref name="JournR">{{Cite journal |last=Epiu |first=Isabella |last2=Wabule |first2=Agnes |last3=Kambugu |first3=Andrew |last4=Mayanja-Kizza |first4=Harriet |last5=Tindimwebwa |first5=Jossy Verel Bahe |last6=Dubowitz |first6=Gerald |date=17 November 2017 |title=Key bottlenecks to the provision of safe obstetric anaesthesia in low- income countries; a cross-sectional survey of 64 hospitals in Uganda |journal=BMC Pregnancy Childbirth |volume=17 |issue=1 |page=387 |doi=10.1186/s12884-017-1566-3 |pmc=5693492 |pmid=29149877 |doi-access=free}}</ref> Awandiise emiko mu mpapula z’amawulire mu mikutu gy’amawulire egya East Afrika, ng’assa essira ku bwetaavu obw’amaanyi obwokwongera okulongoosa mu bintu bino. <ref name="Art1R">{{Cite web |last=Isabella Epiu |date=12 November 2015 |title=Prioritise Anaesthesia On The Health Agenda |url=https://www.newvision.co.ug/news/1411624/prioritise-anaesthesia-health-agenda |access-date=10 December 2023 |website=[[New Vision]]}}</ref> <ref name="Art2R">{{Cite web |last=Isabella Epiu |date=1 April 2021 |title=Safe surgery, anaesthesia here at home |url=https://nation.africa/kenya/blogs-opinion/blogs/safe-surgery-anaesthesia-here-at-home--3343700 |access-date=10 December 2023 |website=[[Daily Nation]]}}</ref> Olw’obunyinkivu mu kubunyisa amawulire kwe, ekibiina kya Society of Obstetric Anesthesia and Perinatology (SOAP), ekisangibwa mu kibuga Lexington mu Kentucky, kyamusiima n’ekirabo kya SOAP Media Award ekya 2016. <ref name="RecR">{{Cite web |last=SOAP |date=December 2023 |title=SOAP Media Award: Media Award Recipients |url=https://www.soap.org/media-award |access-date=10 December 2023 |website=Society of Obstetric Anesthesia and Perinatology (SOAP)}}</ref>
== Ebirala ebifiibwako ==
Okuva mu 2012, abadde akola okunoonyereza okwenjawulo ku bulwadde n’okufa kwa bamaama mu mawanga g’obuvanjuba bwa Afrika(East Africa) okuli [[:en:Burundi|Burundi]], [[:en:Kenya|Kenya]], [[:en:Rwanda|Rwanda]], [[:en:Tanzania|Tanzania]] ne Uganda. Oluvannyuma yagaziya okunoonyereza kwe n’agenda mu malwaliro ga Uganda agawererako ddala 64. <ref name="JournR">{{Cite journal |last=Epiu |first=Isabella |last2=Wabule |first2=Agnes |last3=Kambugu |first3=Andrew |last4=Mayanja-Kizza |first4=Harriet |last5=Tindimwebwa |first5=Jossy Verel Bahe |last6=Dubowitz |first6=Gerald |date=17 November 2017 |title=Key bottlenecks to the provision of safe obstetric anaesthesia in low- income countries; a cross-sectional survey of 64 hospitals in Uganda |journal=BMC Pregnancy Childbirth |volume=17 |issue=1 |page=387 |doi=10.1186/s12884-017-1566-3 |pmc=5693492 |pmid=29149877 |doi-access=free}}</ref> Olw’okunoonyereza kwe okwo, yawangula engule eziwererako ddala omuli ne NIH Fogarty Scholarship. Ye yatandika wo era yakulira [[:en:Non-government_organization|ekibiina ky'obwa nakyewa]] ekya ''Health Solutions International'' . Ng’oggyeeko ekyo, y'omu ku Mandela Washington Fellow, ekitundu ku nteekateeka ya Young African Leaders Initiative . <ref name="3R">{{Cite web |last=PAWH |date=23 January 2019 |title=Meet Isabella Epiu: Medical Doctor, Specialist in Anaesthesiology and a USA NIH Global Health Fellow |url=https://www.pawh.org/meet-isabella-epiu-medical-doctor-specialist-in-anaesthesiology-and-a-usa-nih-global-health-fellow/ |access-date=8 December 2023 |website=Pan African Women in Health (PAWH)}}</ref>
Alina ebitabo ebiwerako byeyafulumya mu bitundu by’okukuguka bwe. <ref name="9R">{{Cite web |last=KU |date=2017 |title=Dr. Isabella Epiu: Anaesthesiologist, Global Health Fellow UCGHI |url=https://www.ku.ac.ke/schools/medicine/index.php/89-faculty/217-dr-isabella-epiu |access-date=8 December 2023 |website=[[Kenyatta University]] (KU)}}</ref> Mu mwezi Ggwekuminebiri mu 2023, [[:en:Government_of_Uganda|gavumenti ya Uganda]] yategeka omukolo ogw’enjawulo ku ''kisaawe kya Kololo Independence Ground'' okujaguza Epiu ng'afunye diguli ye eya PhD. Omugenyi omukulu ku mukolo guno yali pulezidenti wa Uganda, [[Yoweri Museveni]], nga yakiikirirwa omumyuka we, [[Jessica Alupo]] . <ref name="10R">{{Cite web |last=Umoja Standard |date=6 December 2023 |title=Dr. Isabella Epiu Breaks Barriers As First Female Anaesthesiologist With A PhD in East Africa |url=https://umojastandard.com/2023/12/06/dr-isabella-epiu-breaks-barriers-as-first-female-anaesthesiologist-with-a-phd-in-east-africa/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20240304143907/https://umojastandard.com/2023/12/06/dr-isabella-epiu-breaks-barriers-as-first-female-anaesthesiologist-with-a-phd-in-east-africa/ |archive-date=4 March 2024 |access-date=9 December 2023 |website=Umoja Standard}}</ref> <ref name="11R">{{Cite web |last=Sharon Akello |date=7 December 2023 |title=Ugandan Doctor Isabella Epiu Makes History as First Female Anesthesiologist with a PhD in East Africa |url=https://ankoletimes.co.ug/news/education/ugandan-doctor-isabella-epiu-makes-history-as-first-female-anesthesiologist-with-a-phd-in-east-africa/ |access-date=10 December 2023 |website=The Ankole Times}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Arthur Kwizera]]
* [[Juliet Sekabunga Nalwanga]]
* [[Nafiu Lukman Abiodun]]
* [[Claire Karekezi]]
* [[Zipporah Gathuya]]
* [[Rosemary Byanyima]]
* [[Alex Coutinho]]
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
fgg7v1mcnydd23udr41ryh1cu7nvxfi
Kirya Balaki Kebba
0
13015
61539
47720
2026-07-11T17:13:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61539
wikitext
text/x-wiki
'''Kirya Balaki Kebba''' (1924–1994) ye yali omukulembeze w’abayeekera kati eyasanyizibwawo abayeekera ba Uganda Freedom Movement. Yawambibwa ab’ebyokwerinda okuva mu kibanja kya Jamuhuri e [[:en:Nairobi|Nairobi]] ng’ali mu buwanganguse mu ggwanga lya Republic of [[Kenya]] n’akomezebwawo mu Uganda. <ref>{{citation|title=Social Origins of Violence in Uganda 1964–1985|publisher=McGill-Queen's Press-MQUP|year=1994|url=https://books.google.com/books?isbn=0773512187|pages=168}}</ref> '''Kirya Balaki Kebba''' yaggyibwako emisango [[:en:Treason|gy’okulya mu nsi olukwe]] mu 1983 kyokka n’aggalirwa. <ref>{{citation|title=Sub-Saharan Africa Report-Issues 50–55|publisher=Foreign Broadcast Information Service|year=1984|url=https://books.google.com/books?id=jGsEAQAAIAAJ|pages=94}}</ref> <ref>{{citation|title=Obote: A Political Biography|publisher=Amazon .com|year=2013|url=https://books.google.com/books?isbn=1135082723|pages=203}}</ref> <ref>{{citation|title=Constitutional and political history of Uganda: from 1894 to the present|publisher=Centenary Pub. House|year=2002|url=https://books.google.com/books?id=OEQWAQAAIAAJ|pages=89, 217, 218}}</ref> <ref>{{citation|title=The Amnesty International Report|publisher=Amnesty International Publications|year=1982|url=https://books.google.com/books?id=I2HkAAAAMAAJ|pages=49|isbn=9780862100483}}</ref> <ref>{{citation|title=Amnesty International Report|publisher=Amnesty International Publications|year=1983|url=https://books.google.com/books?id=xtAjAQAAIAAJ|pages=49}}</ref> <ref>{{citation|title=Civil Wars in Africa:Roots and Resolution|publisher=MaGill University Press|year=1999|url=https://books.google.com/books?isbn=0773517774|pages=30}}</ref> <ref>{{citation|title=A Political Chronology of Africa|publisher=Routledge|year=2003|url=https://books.google.com/books?isbn=1135356661|pages=455}}</ref>
== Okuzaalibwa ==
Omu ku bakubi b’ebifaananyi by’eggwanga lya Yuganda, kitaawe wa Kirya Balaki Kebba yali wa kiika kya Baganza ate nnyina wa Kiika kya Balumba, yazaalibwa mu 1924 e Petete, Iki-Iki, mu [[:en:Bukedi|Bukedi]] (kati [[Budaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Budaka]] )oluvannyuma n’afa mu 1994 n’aziikibwa ku kyalo Nyanza Kamonkoli mu Disitulikiti y’e Budaka.
== Okusoma ==
KIRYA Balaki Kebba yasomera mu Budaka Junior Secondary School, Nairobi [[Kabete]] Jeanes School, Ekitongole ekitendeka abaserikale b’enkulaakulana y’amatwale ga Afrika mu 1942,Kennedy College Ceylon mu1944, [[:en:Sri_Lanka|Sri Lanka]] eriwo kati eyali [[:en:British_Crown_Colony|Crown Colony ya Bungereza]],omusomo n’omusomo mu by’obukessi ne maapu n’omusomo mu Mubulungi bwabantu ntabagana1946. <ref>{{citation|title=Who's who in East Africa|publisher=Marco Surveys|year=1965|url=https://books.google.com/books?id=L1oMAQAAIAAJ|pages=48}}</ref>
== Omujaasi ==
Kirya Balaki Kebba yeegatta ku magye ku myaka 17 <ref>{{citation|title=The agony of Uganda: from Idi Amin to Obote : repressive rule and bloodshed : causes, effects and the cure|publisher=Regency Press|year=1985|url=https://books.google.com/books?id=YEtAQAAIAAJ|pages=19}}</ref> era n'asituka okuyita mu nnyiriri ng'omujaasi mu ggye lya [[:en:Kings_African_Rifles|Kings African Rifles]].Nga [[:en:Non-Commissioned_Officer|Non-Commissioned Officer]] yalaba [[:en:World_War_II|Ssematalo II]] wansi wa 121st Bulaigade mu Burma.
Oluvannyuma lw’olutalo yaweereza nga omukozi w'ebyenkulakulana nenkulakulana mu nfuga y’amatwale y’e Toro wakati wa 1947 ne 1953. Kiri mu buweereza bwe ng’omuddukanya mu nkola y’amatwale era yajja maaso ku maaso n’okunyigirizibwa kw’Abafirika.Olwo n’asalawo okukyusa ekyo ng’atandikira ku ludda lw’ebyenfuna bwe yali wamu n’omutaka Wakida Philipo ne batandikawo ekibiina kya North Bukedi Co-operative Union (ekibiina ky’obwegassi ekyasooka mu Bukedi) n’ekigendererwa eky’okutumbula enfuna ey'edda eyoby’okweyimirizaawo.Mu kifo kino yanenya enkola y’e kitongole ky'abafuzi b'amatwale, ekyamutonderawo omusingi gw’embeera z’abantu era n’emufuula munnabyabufuzi.
== Embeera y’ebyobufuzi ==
Kirya Balaki Kebba ye muserikale w’amagye era minisita wa gavumenti eyasooka okutendekebwa ennyo mu [[:en:Gwere_people|bantu b’e Gwere]],oluvannyuma n’afuuka omu ku bakulembeze abaasooka mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_National_Congress|Uganda National Congress]] (UNC) ekyavunaanyizibwa ku ttabi ly’e [[Mbale]] .Kyokka mu makkati g’emyaka gya 1950 UNC,ku mulembe gwa Ignatius Musaazi okwawukana, Kirya ng’ali wamu n’aba UNC abalala okuva ebweru wa Buganda ne beekutula ne bakola ekibiina kya UPC, ekyali kigugumbula Uganda ey’obumu. <ref>{{citation|title=Parliamentary Democracy in Uganda: The Experiment that Failed|publisher=Amazon.com|year=2011|url=https://books.google.com/books?isbn=145673590X|pages=144}}</ref> <ref>{{citation|title=UPC and National-Democratic Liberation in Uganda|publisher=Xlibris Corporation|year=2015|url=https://books.google.com/books?isbn=1503599361|pages=Introduction}}</ref> <ref>{{citation|title=You have been allocated Uganda": letters from a district officer|publisher=Poyntington|year=1999|url=https://books.google.com/books?id=WBsWAQAAIAAJ|pages=1, 2, 99|isbn=9780953669707}}</ref> <ref>{{citation|title=Uganda National Congress and the Struggle for Democracy: 1952–1962|publisher=Centre for Basic Research|year=1995|url=https://books.google.com/books?id=1WwwAAAAYAAJ|pages=183}}</ref> <ref>{{citation|title=The Bitter Bread of Exile. The Financial Problems of Sir Edward|publisher=Progressive Publishers|year=2013|url=https://books.google.com/books?isbn=9970464000|pages=57}}</ref> <ref>{{citation|title=Uganda: A Nation in Transition: Post-Colonial Analysis|publisher=Amazon.com|year=2013|url=https://books.google.com/books?isbn=9987160352|pages=69}}</ref> <ref>{{citation|title=Guardian Angel: Volume One: The Beginning|publisher=Amazon .com|year=2012|url=https://books.google.com/books?isbn=1477235329|pages=120}}</ref>
[[Ssekabaka Mutesa II|Muteesa II owa Buganda]], [[Kabaka wa Buganda]], yasindika Kirya Balaki Kebba okunoonya omuvubuka omukugu agenda okuvuganya ne Benedicto Kiwanuka owa Democratic Party (DP),Kirya n’abalala yazuula Milton Obote era oluvannyuma lw’okumulagira engeri y’okweyisaamu mu maaso ga Kabaka ne bamwanjula eri Kabaka wa Buganda.
Kirya Balaki Kebba yali [[:en:Minister_of_State|Minisita w’Eggwanga]] (eby’okwerinda) ofiisi ya pulezidenti, memba wa National Resistance Council,eyalondebwa ku bwammemba bwa palamenti mu 1962; Yalondebwa nga Minisita talina waguno naguli;Minisita w’emirimu mu 1963;Minisita w’eby’obugagga eby’omu ttaka n’amazzi n’ebirala. <ref>{{citation|title=Who's who in Uganda 1993 94|publisher=Marco Surveys|year=1965|url=https://books.google.com/books?isbn=9970020277|pages=42}}</ref> <ref>{{citation|title=Who's who in Uganda 1988–89|publisher=Fountain Publishers|year=1993|url=https://books.google.com/books?id=zw5BAQAAIAAJ|pages=19}}</ref> <ref>{{citation|title=The United States and Africa: From Independence to the End of the ....|publisher=East African Publishers|year=1999|url=https://books.google.com/books?isbn=9966466088|pages=119}}a{{citation|title=The United States and Africa: From Independence to the End of the ....|publisher=East African Publishers|year=1999|url=https://books.google.com/books?isbn=9966466088|pages=119}}</ref>
Mu makkati genkomerero y’emyaka gya 1960,Apollo Milton Obote bwe yali mu lutalo lw’obuyinza ne Pulezidenti wa Uganda,Kabaka Edward Muteesa II oluvannyuma lw’omukago gwa [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] – Kabaka Yekka (UPC-KY) omukago, bammemba bataano mu Kabineti ye n’ekibiina ekiri mu buyinza ekya UPC ne bamugwamu obutakkaanya. Ebyafaayo biraga nti Milton Obote yakizuula nti Kirya yali ku ludda lwa Kabaka Muteesa II era okukkakkana nga Kirya asibidde ekiseera ekitali kigere nga tawozesebwa.Mu [[:en:Cabinet_Minister|Minisita wa Kabineti]] abo abataano mwalimu Kirya,mu kiseera ekyo Minisita w’eby’obugagga eby’omu ttaka n’amazzi. <ref>{{citation|title=The Church in the World: A Historical-Ecclesiological Study of the ...|publisher=Langham Creative|year=2016|url=https://books.google.com/books?isbn=1783681195|pages=134}}</ref> <ref>{{citation|title=The Raging Storm: A Reporter's Inside Account of the Northern Uganda ....|publisher=African Books Collective|year=2016|url=https://books.google.com/books?isbn=9970252216|pages=24}}</ref> <ref>{{citation|title=Blood, Power, and Bedlam: Violations of International Criminal Law ....|publisher=African Books Collective|year=2008|url=https://books.google.com/books?isbn=0820488410|pages=24}}</ref> <ref>{{citation|title=Obote to Museveni: Political Transformation in Uganda Since Independence|publisher=Amazon.com|year=2012|url=https://books.google.com/books?isbn=9987160379|pages=29}}</ref> <ref>{{citation|title=Crisis of Legitimacy and Political Violence in Uganda, 1890 to 1979|publisher=Springer Shop|year=2016|url=https://books.google.com/books?isbn=3319331566|pages=160, 250}}</ref> <ref>{{citation|title=Statecraft and Nation Building in Africa: A Post-Colonial Study|publisher=Amazon.com|year=2014|url=https://books.google.com/books?isbn=9987160395|pages=272}}</ref> <ref>{{citation|title=Keeping The Faith|publisher=Lulu.com|year=2017|url=https://books.google.com/books?isbn=1365828646|pages=199}}</ref>
Abalala abaayawukana kulukiko mwaliimu Milton Obote,William Nadiope, Adoko Nekyon ne [[Grace Ibingira]] . Oluvannyuma Kirya yafuuka omukiise wa Bukedi North mu kibiina kya LEGICO ekibinja kya Bannayuganda ekyasooka bwe kyalondebwa mu 1961.
Ono y’omu ku bakulembeze ba Yuganda,abaagenda e London mu lukungaana lwa ssemateeka, Yuganda lwe yasikira nga yeefuga. Mu kitabo kya Kirunda Kivejinja ekiyitibwa Uganda:The Crisis of Confidence, Kirya Balaki Kebba alabika ng’omu ku bannabyabufuzi, eyaddukanya pulogulaamu eno ku lunaku lw’Ameefuga ne mu myaka egyasooka egy’Oluvannyuma lw’Ameefuga.
Mu [[:en:History_of_Uganda_(1962-71)|Byafaayo bya Uganda (1962-71)]],Kirya Balaki Kebba yalondebwa ku bwaminisita nga talina kifo kyokka oluvannyuma lw’emyaka ebiri, Milton Obote n’amusengula okukulira minisitule y’eby’obugagga eby’omu ttaka n’amazzi.Wabula nga tebunnafuna bwetwaze Kirya Balaki Kebba ne Grace Ibingira baali bamu ku bakubi b’ebifaananyi ab’omukago gwa UPC/KY Alliance ogw’ettutumu ogwakwasizza obukulembeze bwa UPC.
Abantu abaaliwo mu kiseera kya Kirya baatera okugamba nti ne bwe yali minisita,teyafuuka mugoberezi omuzibe w’omukulembeze ono,eyali yeeyongera okukyukakyuka n’ensobi kubanga yali mukadde mu byobufuzi by’ekitundu.
Engeri Kirya ne Milton Obote gye baali ba myaka gyabwe,kigambibwa nti ye yayingiza [[Milton Obote]] mu byobufuzi era baali ba ku lusegere nnyo ne Bidandi Ssali ssentebe w’ekibiina kya People’s Progressive Party;Yali munnabyabufuzi akulira ebyonnono nobukuumi, olwobutakyukka,n’okutabagana. Oluvannyuma lw’okugwa mu mbeera,ye ne Grace Ibingira baakola kinene mu kutondawo enkolagana y’emirimu wakati wa UPC ne Kabaka Yeka [[Yoweri Museveni|Yoweri Kaguta Museveni]],Pulezidenti wa Uganda mu kutendereza Kirya (1994);Yali musajja wa bumanyirivu bungi era nga yeewaddeyo mu ngeri ey’omuwendo ennyo eri eggwanga lino.
Kirya Balaki Kebba obulamu bwe yabuwaayo mu kulwanirira eddembe,ensonga gye yayigganyizibwa kyokka n’agumiikiriza [[Matia Kasaija]], okuteekateeka State Minister yali ne Kirya mu buwanganguse e [[:en:Nairobi|Nairobi]] mu Republic of Kenya.Kirya Balaki Kebba yali munnabyabufuzi omugezi era omuvumu, nga takkiriziganya na Gavumenti ya Milton Obote II okutuuka ku ddaala lye yalina okudduka olw’obukuumi bwe, n’agenda mu buwanganguse mu Republic of Kenya. Kirya teyaweebwa ndowooza za byabufuzi n’enjigiriza,n’avumirira gavumenti ya UPC bwe yakulaakulanya enkola ya kkono.
Mu mwezi gwokubili 1966 Milton Obote mu kiseera ekyo nga ssaabaminisita,yali amusibirako ppini mu Paalamenti ya Yuganda olw’okwenyigira mu mivuyo egy’amasanga ne zaabu, mu abo abaali basaba Milton Obote okugogola ekifo kye,yali Kirya . Milton Obote yavaayo n’asiiba Kirya Balaki Kebba,Grace Ibingira, Dr.Lumu, M.Ngobi, [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]] ne G.Magezi bonna ba Minisita ba Gavumenti abaali baagala Milton Obote ajje mu kkooti. Bangi balowooza nti singa Minisita omukaaga aboogeddwako tebaasibibwa,ennongoosereza ezaalaba obwakabaka obw’ennono nga buggyibwawo ne ssemateeka owokubiri atali demokulasiya n’awalirizibwa okuyingizibwa mu Yuganda teyandifunye buwanguzi.
[[Idi Amin]] yayimbula Kirya mu basibe b’ebyobufuzi be yasumulula mu kuwamba gavumenti mu 1971.Wabula mu bbanga ttono, yalina okwesimbawo okutaasa obulamu bwe,nga Idi Amin bweyalukka eky'okutta eyali Minisita Milton Obote.
Balaki Kebba yagenda mu buwanganguse mu Republic Kenya,gye yafuuka ekitundu ku lutalo lw’okwenunula okugoba Iddi Amin ku kakwakkulizo nti Milton Obote teyeenyigilamu.Oluvannyuma lw'olutalo olw'okwenunula mu 1979,yalondebwa okuba dayirekita w'ekitundu ky'obuvanjuba wansi wa Gavumenti ya [[:en:Yusuf_Lule|Yusuf Lule]] . Wabula embeera y’ebyobufuzi yasigala nga sinywevu, era oluvannyuma lw’emyaka ebiri Balaki kebba yali akomyewo mu makka ge e Kenya mu kibanja kya Jamuhuri ng’omuwanganguse mu byobufuzi omulundi ogw’okubiri.
== Okuwang’anguse ==
Mu 1981,Kirya Balaki Kebba ne kizibwe we Katunku Nicholas<ref>{{citation|title=Report of the Electoral Commission, 1980|year=1981|publisher=Government Printer, 1981|url=https://books.google.com/books?id=YZtEAQAAIAAJ|pages=156}}{{citation|title=Report of the Electoral Commission, 1980|year=1981|publisher=Government Printer, 1981|url=https://books.google.com/books?id=YZtEAQAAIAAJ|pages=156}}</ref> bawagira nnyo ekibiina kya Democratic Party baagenda mu buwanganguse mu Republic of Kenya oluvannyuma lw’okulonda kwa Yuganda okwa 1981.
Mu 1982, mu makka ge e Jamuhuri Estate Nairobi, Opio ng’ali n’abakozi ba Milton Obote abalala yawamba Kirya Balaki Kebba ne bamutwala ku Wilson Airstrip e Nairobi gye baamutwala mu nnyonyi n’atwalibwa e [[:en:Kisumu|Kisumu]] mu Kenya n’oluvannyuma ne bamusiba mu mmotoka ne bamuvuga okudda e Uganda ng’ayita e Busia okutuuka mu kkomera ly’e Luzira ng’abagamba nti yeenyigira mu bikolwa by’abayeekera. Kirya Balaki kebba yavunaanibwa wamu ne Prof.Yoweri Kyesimira, n'omusaango gw’okulya mu nsi olukwe olw’okwenyigira mu kibiina kya Dr.Andrew Kayiira Oluvannyuma yayimbulwa era y’omu ku bantu abeetaba mu ndagaano y’emirembe e Nairobi ku City Hall.
Kirya yalondebwa ku bwa minisita w’eggwanga ow’ebyokwerinda nga kino kyali kifo wansi wa ofiisi ya Pulezidenti. Pulezidenti Yoweri Museveni yategeeza, mu kutendereza kwe mu kuziika Kirya nti minisita y’ali omuzannyi omukulu mu kuwangula Gavumenti empya olukusa okuva mu mawanga g’amawanga g’obugwanjuba,nga mu kusooka gaali ga bulabe.
Kirya era yali nnantameggwa w’ebitongole by’ennono n’okusingira ddala yali mukwano gwa Kabaka Mutesa II. Ono asigadde omu ku basiinga okwagalibwa Mengo mu kirime ky’abakulembeze mu ggwanga ekyasooka, era emyaka ebiri egiyise Kabaka wa [[Buganda]] yategeeza nti ekijjukizo kyali kya kuzimbibwa e Bulange okujjukira omukwano gwe yeewaddeyo n’okuweereza obwakabaka.
olutiindo olwamanyi Kirya lweyali attadewo ne Obote lwamutekka ku kkubo ery'okuwakanya buli ky'alaba nga "obukulembeze obubi" mu Uganda obulamu bwe bwonna,nga liriko okwefiiriza okuwerako. Omuntu yandigambye nti bwe yafa mu 1994,yalekawo omukuluro gw’omuntu eyeewaddeye munnaggwanga. Era yali azze okulaba ng’Eggwanga lye lidda mu kkubo erigenda mu mbeera ey’okutebenkera wansi wa Gavumenti ya National Resistance Movement.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
dphp7ix1ptjcpz7q7d2v07wtzaatk6x
Christopher Komakech
0
13017
61195
54748
2026-07-11T16:36:33Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61195
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christopher Komakech''' (yazaalibwa 8 Ogwokuna 1985) Munnayuganda, munnabyabufuzi era nga [[:en:Member_of_Parliament|mubaka wa Paalamenti]] ow'Essaza lye Aruu mu [[:en:Pader_District|Disitulikiti y'e Pader]] . Yasooka kulondebwa mu Paalamenti mu kulonda kwa bonna okwa 2021 nga y'esimbawo nga talina kibiina oluvannyuma n’akwatagana n’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). <ref name="ParliamentMP">{{cite web |title=Komakech Christopher |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtpSGJpVDhTSWdwWHd0bzY3aUd1MXc9PSIsInZhbHVlIjoicFVpS0VRbDBnbHNGZVpLbVVTMVhsdz09IiwibWFjIjoiNWY5MzBjYmY0ZDczYmRmYzM4NGIzNjI3NDQ4YTQyNDcyMDgyMTM0MDU5M2UxMjk3NmQ4ZGJlZTU2NTlmNjA5NCIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=24 February 2026 |publisher=Parliament of Uganda}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Komakech yayingira eby'obufuzi mu kulonda kwa Paalamenti okwa 2021 ng’avuganya ku kifo ky'omubaka w'Essaza lye Aruu nga talina kibiina. Ekifo kino yakiwangula n’obululu 9,796 n’awangula eyali omubaka Samuel [[:en:Odonga_Otto|Odonga Otto]], eyafuna obululu 6,199.<ref name="CourtAppeal">{{cite news|last=|first=|date=28 April 2022|title=Court upholds victory of Aruu South MP Christopher Komakech|url=https://www.independent.co.ug/court-upholds-victory-of-aruu-south-mp-christopher-komakech/|access-date=24 February 2026|work=The Independent (Uganda)}}</ref> Oluvannyuma lw’okulondebwa, obuwanguzi bwa Komakech bwasoomoozebwa oluvannyua lw'okuloopebwa mu kkooti nga bagamba nti yali teyalekulira bulungi mulimu gwe yali akola nga Neurotechnologist <ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ims4R0t6bGNnOUt6Q0RkTXZoUExUMFE9PSIsInZhbHVlIjoiaWg5bHpiMmxWL0NpbDZKL3Z5Umludz09IiwibWFjIjoiNzFkOTIyNzkxZThiYTMwNGU0M2RjYzE2YWQyZWNmODRkYTUyZmY4MWQxNTIxOGIzNTIyYjRmMjc4NTZkYTkyMSIsInRhZyI6IiJ9#:~:text=Komakech%20Christopher,komakechc@parliament.go.ug |access-date=2026-04-20 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> nga tannavuganya mu bya bufuzi. Kkooti ejulirwamu yasazaamu ensala ya kkooti enkulu eyasooka okusazaamu okulondebwa kwe era n'emulangirira ng'omuwanguzi. <ref name="CourtAppeal" />
Mu Gwekkuminogumu 2025, eyali omubaka w'Essaza lye Aruu Samuel Odonga Otto yafulumya ekiwandiiko mu mateeka ng’alumiriza Komakech okutyoboola erinnya lye, ng’alumiriza nti Komakech yayogera ebigambo eby’obulimba ku nkozesa embi ey’ensimbi ezaali zigendereddwamu okuyamba ekibiina kya East Acholi Cooperative Union Ltd. Odonga Otto y'egaana ebyali bimwogerwako era n’abiyita by'abufuzi. <ref name="PlusNews">{{cite news|last=|first=|date=15 November 2025|title=Odonga-Otto sues Komakech over Sh6bn mismanagement claims|url=https://plusnews.ug/odonga-otto-sues-komakech-over-sh6bn-mismanagement-claims/|access-date=24 February 2026|work=Plus News Uganda}}</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, Komakech yasigaza ekifo kye nga yawangula Odonga Otto n'enjawulo y'obululu 26 mu byali bivuddemu mu kulonda era nga kisuubirwa okwongera okwekenneenyenebwa mu mateeka.<ref name="Independent2026">{{cite news|last=|first=|date=18 January 2026|title=Odonga-Otto set to challenge results after 26-vote loss|url=https://www.independent.co.ug/odonga-otto-set-to-challenge-results-after-26-vote-loss/|access-date=24 February 2026|work=Uganda Independent}}</ref><ref name="DailyExpress">{{cite news|last=|first=|date=15 May 2023|title=How MP Komakech is making Aruu County and Pader great again|url=https://dailyexpress.co.ug/2023/05/15/how-mp-komakech-is-making-aruu-county-and-pader-great-again/|access-date=24 February 2026|work=Daily Express}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{DEFAULTSORT:Komakech, Christopher}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
lf4i2zhj4os8n7hh1tkvnkjatufkh6f
Joseph Kabuleta
0
13026
61675
48070
2026-07-11T17:28:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61675
wikitext
text/x-wiki
'''Joseph Kizza Kabuleta''' (yazaalibwa 17 ogwokusatu 1972) munnayuganda, munnamawulire, omukugu mu by'emizannyo, omusumba era munnabyabufuzi eyavuganya ku bwa pulezidenti wa Uganda mu kulonda kwa ba pulezidenti okwaliwo nga 14 January 2021 ng'ayavuganya ku bwanamunigina. Amanyiddwa nnyo olw’okunenya mu ddoboozi ery’omwanguka gavumenti n’enkola zaayo n’okwogera n’amaanyi obubaka bwe obwa kampeyini obw’okusumulula eby’enfuna.
Yakwatibwa oluvannyuma lw’okufulumya ekiwandiiko ku Facebook ekyavumirira mutabani wa Pulezidenti, General [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]], n’asibibwa okumala ennaku nnya <ref name="Why Joseph Kabuleta was arrested">{{Cite web |date=13 July 2019 |title=Why Joseph Kabuleta was arrested |url=https://www.newvision.co.ug/news/1503451/joseph-kabuleta-arrested |website=New Vision}}</ref> mu kadukulu ka gavumenti akatulugunyizibwamu.
Okuddamu okunyumya ku byeyayitamu mu mawulire gavumenti yabigaana. Wabula abavumirira gavumenti abawerako baali bakwatiddwa ne batulugunyizibwa nga tannakakasa nti ddala gavumenti etulugunya amaloboozi g’oludda oluvuganya nga Dr [[:en:Stella_Nyanzi|Stella Nyanzi]], <ref>{{Cite web |last=McCool |first=Alice |date=8 February 2021 |title=Alleging her partner was abducted and tortured, Ugandan activist Stella Nyanzi flees to Kenya |url=https://www.cnn.com/2021/02/08/africa/uganda-stella-nyanzi-flees-kenya-intl/index.html |website=[[CNN]]}}</ref> omulwanirizi w’ebyobufuzi era omukulembeze w’abakyala.
== Obuto bwe n’okusoma ==
Kabuleta yazaalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, bazadde be Margaret ne John Kabuleta ng’omwana ow’omwenda ku baana e 12. Kitaawe Munyoro okuva e Hoima mu Uganda, ate nnyina Munnakenya omu kikuyu. Kabuleta yakulira Rubaga mu Kampala nga famire ye tennasenguka kugenda wabwe wa kitaawe e Hoima mu Uganda. Yasomera mu Namilyango Junior School ne [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okufuna satifikeeti za O ne A- Level. <ref name=":0">{{Cite web |last=Uganda |first=Flash |date=22 August 2020 |title=Joseph Kabuleta: Biography, Tribe, Early Life, Education and Background of a Ugandan pastor |url=https://flashugnews.com/joseph-kabuleta-biography-tribe-early-life-education-backgroud/ |access-date=27 July 2021 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> Yegatta ku ttendekero ly'ebyemikono erya Mbale Technical College nasoma dipulooma mu by’okuzimba. Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu pulogulaamu ya dipulooma, yeegatta ku lupapula lwa The Crusader ng’omuwandiisi w’ebyemizannyo mu 1997 n’asituka n’atuuka ku kifo ky’omulungamya w’ebyemizannyo mu 1998. Bwe yagenda mu maaso mu mirimu gy’amawulire, yeewandiisa mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]], gye yafunira diguli mu Mass Communication. Oluvannyuma lwa The Crusader okuggalwawo, yeegatta ''ku The New Vision'' ng’omusasi n’oluvannyuma n’afuuka omuwandiisi w’emitwe. <ref name=":0" />
== Kampeyini zo bwa Pulezidenti ==
Mu mwezi ogwomusanvu 2020, Kabuleta yalangirira nti agenda kwesimbawo mu kulonda kwo bwa Pulezidenti okwa 2021. Enteekateeka ye enkulu ey’okunoonya akalulu yali ya kuyamba Bannayuganda okweddiza eggwanga lyabwe n’okukozesa eby’obugagga ebiririmu okuganyulwamu. Wadde nga waliwo obukwakkulizo bwa COVID-19 n’okutiisibwatiisibwa okuva eri gavumenti ng’akola kampeyini okwetoloola eggwanga, Kabuleta yasobola okumaliriza okuvuganya ku bwa Pulezidenti n’obululu 45,424 (0.44%). Ye, ng’ali wamu n’ebanne bangi okuva ku oluvuganya yawakanya ebyava mu kulonda okwateeka Pulezidenti ali mu ntebe [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] <ref name="ugandaradionetwork.net">{{Cite web |title=Kabuleta Rejects Presidential Election Results |url=https://ugandaradionetwork.net/story/kabuleta-rejects-presidential-election-results}}</ref> ng’omuwanguzi. <ref>{{Cite web |date=20 December 2020 |title=KRC radio switched off amidst Kabuleta's talk show |url=https://www.independent.co.ug/krc-radio-switched-off-amidst-kabuletas-talk-show/ |access-date=27 July 2021 |website=[[The Independent (Uganda)|The Independent]] |language=en-US}}</ref> Nga 14 February, yatekayo ekirayiro ng’awagira okuwaaba kwa Kyagulanyi okwa pulezidenti mu kkooti ensukkulumu ng’awakanya okulonda kwa Yoweri Museveni. <ref>{{Cite web |last=Wynn |first=Edu |date=16 February 2021 |title=Kabuleta Joions Kyagulyani |url=https://www.syllablerenegade.com/post/kabuleta-joins-kyagulanyi |access-date=27 July 2021 |website=Syllable Renegade |language=en}}</ref>
== Okulwanyisa COVID-19 ne N.E.E.D. Uganda ==
Uganda yassaawo omuggalo ne kafyu ku ntandikwa ya 2020 ku ntandikwa ya ssenyiga wa COVID-19 era n’ebikkakkanya mu January 2022 yokka <ref>{{Cite web |last=Athumani |first=Halima |date=19 June 2021 |title=Uganda Imposes 42-Day COVID-19 Lockdown |url=https://www.voanews.com/a/covid-19-pandemic_uganda-imposes-42-day-covid-19-lockdown/6207222.html |website=VOA}}</ref> n’efuula envumbo ya Covid esinga okuwangaala okusinga eggwanga lyonna, <ref>{{Cite web |last=Athumani |first=Halima |date=25 January 2022 |title=Uganda Ends COVID Curfew, and Nightlife Reopens |url=https://www.voanews.com/a/uganda-ends-covid-curfew-and-nightlife-reopens/6412187.html |website=VOA}}</ref> Obukwakkulizo buno bwalaba amaloboozi mangi agavumirira okuli Joseph Kabuleta eyasaba gavumenti okuggulawo amasomero n’ebifo eby’okusinzizaamu ebyateekebwa mu biti 'super spreaders' nga bawakanya nti omuggalo tegwagasizza Bannayuganda naddala abasinga obungi abalwana okuteeka emmere ku mmeeza yaabwe naye nga kyaganyula abagagga. <ref>{{Cite web |last=Lumu |first=David |date=28 July 2021 |title=Lockdown benefitting the privileged, says Kabuleta |url=https://observer.ug/news/headlines/70673-lockdown-benefitting-the-privileged-says-kabuleta |website=The Observer - Uganda}}</ref> Era yali awakanya okugema okukakatako ng’agamba nti Bannayuganda balina okuweebwa eky’okulonda olw’okugema okuli mu mitendera gy’okugezesa era nga tekikakasibwa nti kikola okuva mu October 2021. Yatandikawo omukutu okukubiriza Bannayuganda abaali bafunye ebizibu ebiva mu kugema okunyumya emboozi yaabwe <ref>{{Cite web |date=26 October 2021 |title=Joseph Kabuleta: Ugandans shouldn't be forced to take #Covid-19 vaccines |url=https://eagle.co.ug/2021/10/26/joseph-kabuleta-ugandans-shouldnt-be-forced-to-take-covid-19-vaccines.html |website=Eagle Online}}</ref>
== N.E.E.D. Uganda ==
Nga 28 mu mwezi ogwomwenda 2021, Joseph Kabuleta yatongoza ekibiina kye eky’ebyobufuzi ekya National Economic Empowerment Dialogue (NEED) ekyagendererwamu okukola ku nsonga eziwerako mu ggwanga mu by’enfuna n’ebyobufuzi. Bwe yali mu kutongoza okwalimu abakulembeze ab'amaanyi mu by'obufuzi, embeera z'abantu n'ebyenfuna nga tebalina mukago gwa byabufuzi ogw'enjawulo, Kabuleta yalaga okwagala kwe "okuwa bannansi amaanyi okukulembera mu kkubo erigenda mu maaso, naddala ku nsonga z'ebyobufuzi n'ebyenfuna ezikwata ku ggwanga. Ng'agamba nti “abantu abatukutte mu buwambe tebanoonya kufuga bugagga bwaffe bwokka, wabula namaloboozi gaffe," omusajja okuva e Bunyoro bwe yakungaanya Bannayuganda “obutaleka [abo abali mu buyinza] kufuga buli kimu.” <ref>{{Cite web |date=29 September 2021 |title=WHY JOSEPH KABULETA FORMED 'NEED' PLATFORM |url=https://mulengeranews.com/why-joseph-kabuleta-formed-need-platform/ |website=mulengeranews.com}}</ref> Okwawukanako n’enteekateeka ya ROCK Uganda (Reclaiming Our Country and Kin), omubala gwe ogw’ebyobufuzi mu kulonda kwo bwa Pulezidenti okwa 2021, NEED Uganda ne Joseph Kabuleta nga omukulu waayo <ref>{{Cite web |date=13 February 2022 |title=Kabuleta accuses government of intentionally suppressing Lango |url=https://www.independent.co.ug/kabuleta-accuses-government-of-intentionally-suppressing-lango/ |website=The Independent}}</ref> yayawulamu Uganda mu bitundu 17 abakulu mu ttiimu ye bye bagenda okuweebwa omulimu gw’okulabirira enkyukakyuka mu ndaba y'ebintu mu Bannayuganda okwetoloola eggwanga.
== Obulamu bwe ==
Mu mwezi ogwomusanvu omwaka 2017, Joseph Kabuleta yawasa Rebecca Suubi Kabuleta omwagalwa gwe yali amaze naye ebbanga, mu mukolo amatiribona ogwaliko abayite bokka. Bombi balina abaana babiri. Bombi bagoberezi ba Nabbi Elvis Mbonye abeesigwa. Alina n’abaana babiri okuva mu bufumbo bwe obwasooka, obwaggwàawo olw’obutakkaanya. <ref>{{Cite web |date=22 October 2020 |title=Wife to Presidential aspirant Joseph Kabuleta, Rebecca Kabuleta drops 4 track EP 'Sounds of Heaven' |url=https://bigeye.ug/wife-to-presidential-aspirant-joseph-kabuleta-rebecca-kabuleta-drops-4-track-ep-sounds-of-heaven/}}</ref>
== Ensengeka y’ebitabo ==
Amaanyi G'empisa <ref>{{Cite book |last=Kabuleta |first=Joseph |date=14 December 2017 |title=Strength of Character |publisher=CreateSpace Independent Publishing Platform |isbn=978-1981845439}}</ref> Omufulumya: CreateSpace Independent Publishing Platform; Ekitabo ekisooka (14 December 2017)
Amaanyi G'empisa <ref>{{Cite book |last=Kabuleta |first=Joseph |date=14 December 2017 |title=Strength of Character |publisher=CreateSpace Independent Publishing Platform |isbn=978-1981845439}}</ref> Omufulumya: CreateSpace Independent Publishing Platform; Ekitabo ekisooka (14 December 2017)
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4kvv6oqvjcgmsuvfyug3j3yu0udxoid
61903
61675
2026-07-11T18:13:47Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61903
wikitext
text/x-wiki
'''Joseph Kizza Kabuleta''' (yazaalibwa 17 ogwokusatu 1972) munnayuganda, munnamawulire, omukugu mu by'emizannyo, omusumba era munnabyabufuzi eyavuganya ku bwa pulezidenti wa Uganda mu kulonda kwa ba pulezidenti okwaliwo nga 14 January 2021 ng'ayavuganya ku bwanamunigina. Amanyiddwa nnyo olw’okunenya mu ddoboozi ery’omwanguka gavumenti n’enkola zaayo n’okwogera n’amaanyi obubaka bwe obwa kampeyini obw’okusumulula eby’enfuna.
Yakwatibwa oluvannyuma lw’okufulumya ekiwandiiko ku Facebook ekyavumirira mutabani wa Pulezidenti, General [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]], n’asibibwa okumala ennaku nnya <ref name="Why Joseph Kabuleta was arrested">{{Cite web |date=13 July 2019 |title=Why Joseph Kabuleta was arrested |url=https://www.newvision.co.ug/news/1503451/joseph-kabuleta-arrested |website=New Vision}}</ref> mu kadukulu ka gavumenti akatulugunyizibwamu.
Okuddamu okunyumya ku byeyayitamu mu mawulire gavumenti yabigaana. Wabula abavumirira gavumenti abawerako baali bakwatiddwa ne batulugunyizibwa nga tannakakasa nti ddala gavumenti etulugunya amaloboozi g’oludda oluvuganya nga Dr [[:en:Stella_Nyanzi|Stella Nyanzi]], <ref>{{Cite web |last=McCool |first=Alice |date=8 February 2021 |title=Alleging her partner was abducted and tortured, Ugandan activist Stella Nyanzi flees to Kenya |url=https://www.cnn.com/2021/02/08/africa/uganda-stella-nyanzi-flees-kenya-intl/index.html |website=[[CNN]]}}</ref> omulwanirizi w’ebyobufuzi era omukulembeze w’abakyala.
== Obuto bwe n’okusoma ==
Kabuleta yazaalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]], Kenya, bazadde be Margaret ne John Kabuleta ng’omwana ow’omwenda ku baana e 12. Kitaawe Munyoro okuva e Hoima mu Uganda, ate nnyina Munnakenya omu kikuyu. Kabuleta yakulira Rubaga mu Kampala nga famire ye tennasenguka kugenda wabwe wa kitaawe e Hoima mu Uganda. Yasomera mu Namilyango Junior School ne [[:en:Namilyango_College|Namilyango College]] okufuna satifikeeti za O ne A- Level. <ref name=":0">{{Cite web |last=Uganda |first=Flash |date=22 August 2020 |title=Joseph Kabuleta: Biography, Tribe, Early Life, Education and Background of a Ugandan pastor |url=https://flashugnews.com/joseph-kabuleta-biography-tribe-early-life-education-backgroud/ |access-date=27 July 2021 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> Yegatta ku ttendekero ly'ebyemikono erya Mbale Technical College nasoma dipulooma mu by’okuzimba. Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu pulogulaamu ya dipulooma, yeegatta ku lupapula lwa The Crusader ng’omuwandiisi w’ebyemizannyo mu 1997 n’asituka n’atuuka ku kifo ky’omulungamya w’ebyemizannyo mu 1998. Bwe yagenda mu maaso mu mirimu gy’amawulire, yeewandiisa mu [[:en:Makerere_University|Makerere University]], gye yafunira diguli mu Mass Communication. Oluvannyuma lwa The Crusader okuggalwawo, yeegatta ''ku The New Vision'' ng’omusasi n’oluvannyuma n’afuuka omuwandiisi w’emitwe. <ref name=":0" />
== Kampeyini zo bwa Pulezidenti ==
Mu mwezi ogwomusanvu 2020, Kabuleta yalangirira nti agenda kwesimbawo mu kulonda kwo bwa Pulezidenti okwa 2021. Enteekateeka ye enkulu ey’okunoonya akalulu yali ya kuyamba Bannayuganda okweddiza eggwanga lyabwe n’okukozesa eby’obugagga ebiririmu okuganyulwamu. Wadde nga waliwo obukwakkulizo bwa COVID-19 n’okutiisibwatiisibwa okuva eri gavumenti ng’akola kampeyini okwetoloola eggwanga, Kabuleta yasobola okumaliriza okuvuganya ku bwa Pulezidenti n’obululu 45,424 (0.44%). Ye, ng’ali wamu n’ebanne bangi okuva ku oluvuganya yawakanya ebyava mu kulonda okwateeka Pulezidenti ali mu ntebe [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] <ref name="ugandaradionetwork.net">{{Cite web |title=Kabuleta Rejects Presidential Election Results |url=https://ugandaradionetwork.net/story/kabuleta-rejects-presidential-election-results}}</ref> ng’omuwanguzi. <ref>{{Cite web |date=20 December 2020 |title=KRC radio switched off amidst Kabuleta's talk show |url=https://www.independent.co.ug/krc-radio-switched-off-amidst-kabuletas-talk-show/ |access-date=27 July 2021 |website=[[The Independent (Uganda)|The Independent]] |language=en-US}}</ref> Nga 14 February, yatekayo ekirayiro ng’awagira okuwaaba kwa Kyagulanyi okwa pulezidenti mu kkooti ensukkulumu ng’awakanya okulonda kwa Yoweri Museveni. <ref>{{Cite web |last=Wynn |first=Edu |date=16 February 2021 |title=Kabuleta Joions Kyagulyani |url=https://www.syllablerenegade.com/post/kabuleta-joins-kyagulanyi |access-date=27 July 2021 |website=Syllable Renegade |language=en}}</ref>
== Okulwanyisa COVID-19 ne N.E.E.D. Uganda ==
Uganda yassaawo omuggalo ne kafyu ku ntandikwa ya 2020 ku ntandikwa ya ssenyiga wa COVID-19 era n’ebikkakkanya mu January 2022 yokka <ref>{{Cite web |last=Athumani |first=Halima |date=19 June 2021 |title=Uganda Imposes 42-Day COVID-19 Lockdown |url=https://www.voanews.com/a/covid-19-pandemic_uganda-imposes-42-day-covid-19-lockdown/6207222.html |website=VOA}}</ref> n’efuula envumbo ya Covid esinga okuwangaala okusinga eggwanga lyonna, <ref>{{Cite web |last=Athumani |first=Halima |date=25 January 2022 |title=Uganda Ends COVID Curfew, and Nightlife Reopens |url=https://www.voanews.com/a/uganda-ends-covid-curfew-and-nightlife-reopens/6412187.html |website=VOA}}</ref> Obukwakkulizo buno bwalaba amaloboozi mangi agavumirira okuli Joseph Kabuleta eyasaba gavumenti okuggulawo amasomero n’ebifo eby’okusinzizaamu ebyateekebwa mu biti 'super spreaders' nga bawakanya nti omuggalo tegwagasizza Bannayuganda naddala abasinga obungi abalwana okuteeka emmere ku mmeeza yaabwe naye nga kyaganyula abagagga. <ref>{{Cite web |last=Lumu |first=David |date=28 July 2021 |title=Lockdown benefitting the privileged, says Kabuleta |url=https://observer.ug/news/headlines/70673-lockdown-benefitting-the-privileged-says-kabuleta |website=The Observer - Uganda}}</ref> Era yali awakanya okugema okukakatako ng’agamba nti Bannayuganda balina okuweebwa eky’okulonda olw’okugema okuli mu mitendera gy’okugezesa era nga tekikakasibwa nti kikola okuva mu October 2021. Yatandikawo omukutu okukubiriza Bannayuganda abaali bafunye ebizibu ebiva mu kugema okunyumya emboozi yaabwe <ref>{{Cite web |date=26 October 2021 |title=Joseph Kabuleta: Ugandans shouldn't be forced to take #Covid-19 vaccines |url=https://eagle.co.ug/2021/10/26/joseph-kabuleta-ugandans-shouldnt-be-forced-to-take-covid-19-vaccines.html |website=Eagle Online}}</ref>
== N.E.E.D. Uganda ==
Nga 28 mu mwezi ogwomwenda 2021, Joseph Kabuleta yatongoza ekibiina kye eky’ebyobufuzi ekya National Economic Empowerment Dialogue (NEED) ekyagendererwamu okukola ku nsonga eziwerako mu ggwanga mu by’enfuna n’ebyobufuzi. Bwe yali mu kutongoza okwalimu abakulembeze ab'amaanyi mu by'obufuzi, embeera z'abantu n'ebyenfuna nga tebalina mukago gwa byabufuzi ogw'enjawulo, Kabuleta yalaga okwagala kwe "okuwa bannansi amaanyi okukulembera mu kkubo erigenda mu maaso, naddala ku nsonga z'ebyobufuzi n'ebyenfuna ezikwata ku ggwanga. Ng'agamba nti “abantu abatukutte mu buwambe tebanoonya kufuga bugagga bwaffe bwokka, wabula namaloboozi gaffe," omusajja okuva e Bunyoro bwe yakungaanya Bannayuganda “obutaleka [abo abali mu buyinza] kufuga buli kimu.” <ref>{{Cite web |date=29 September 2021 |title=WHY JOSEPH KABULETA FORMED 'NEED' PLATFORM |url=https://mulengeranews.com/why-joseph-kabuleta-formed-need-platform/ |website=mulengeranews.com}}</ref> Okwawukanako n’enteekateeka ya ROCK Uganda (Reclaiming Our Country and Kin), omubala gwe ogw’ebyobufuzi mu kulonda kwo bwa Pulezidenti okwa 2021, NEED Uganda ne Joseph Kabuleta nga omukulu waayo <ref>{{Cite web |date=13 February 2022 |title=Kabuleta accuses government of intentionally suppressing Lango |url=https://www.independent.co.ug/kabuleta-accuses-government-of-intentionally-suppressing-lango/ |website=The Independent}}</ref> yayawulamu Uganda mu bitundu 17 abakulu mu ttiimu ye bye bagenda okuweebwa omulimu gw’okulabirira enkyukakyuka mu ndaba y'ebintu mu Bannayuganda okwetoloola eggwanga.
== Obulamu bwe ==
Mu mwezi ogwomusanvu omwaka 2017, Joseph Kabuleta yawasa Rebecca Suubi Kabuleta omwagalwa gwe yali amaze naye ebbanga, mu mukolo amatiribona ogwaliko abayite bokka. Bombi balina abaana babiri. Bombi bagoberezi ba Nabbi Elvis Mbonye abeesigwa. Alina n’abaana babiri okuva mu bufumbo bwe obwasooka, obwaggwàawo olw’obutakkaanya. <ref>{{Cite web |date=22 October 2020 |title=Wife to Presidential aspirant Joseph Kabuleta, Rebecca Kabuleta drops 4 track EP 'Sounds of Heaven' |url=https://bigeye.ug/wife-to-presidential-aspirant-joseph-kabuleta-rebecca-kabuleta-drops-4-track-ep-sounds-of-heaven/}}</ref>
== Ensengeka y’ebitabo ==
Amaanyi G'empisa <ref>{{Cite book |last=Kabuleta |first=Joseph |date=14 December 2017 |title=Strength of Character |publisher=CreateSpace Independent Publishing Platform |isbn=978-1981845439}}</ref> Omufulumya: CreateSpace Independent Publishing Platform; Ekitabo ekisooka (14 December 2017)
Amaanyi G'empisa <ref>{{Cite book |last=Kabuleta |first=Joseph |date=14 December 2017 |title=Strength of Character |publisher=CreateSpace Independent Publishing Platform |isbn=978-1981845439}}</ref> Omufulumya: CreateSpace Independent Publishing Platform; Ekitabo ekisooka (14 December 2017)
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
3jvro5ucm8sfzzlou0mq5awrs0y0nq1
Lawrence Akugizibwe
0
13027
61607
48865
2026-07-11T17:19:21Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61607
wikitext
text/x-wiki
'''Lawrence Akugizibwe''' (yazaalibwa 2 Ogwekkuminoogumu 1985) Munnayuganda [[:en:Horticulturist|omukugu mu by'ensuku]], [[:en:Entrepreneur|omukugu mu by'obulimi]], muwandiisi, [[:en:Conservation-restoration_of_cultural_heritage|mulwanirizi w'eddembe ly'obutonde n'ebisolo by'omunsiko]] era munnabyabufuzi. Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] eyalondebwa okukiikirira abantu ba [[:en:Kyenjojo|Mwenge ey'Obukiikakkono]] <ref name="LA2">{{cite web |title=AKUGIZIBWE LAWRENCE |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=134 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> era nga munnakibiina ekiri mu buyinza mu Uganda ekya [[National Resistance Movement|NRM]]. <ref name="LA1">{{cite web |author-link=New Vision (olupapula lw'amawulire) |title=Butime bounces back as MP |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1417578/butime-bounces-nrm-flag-bearers-lead-kyenjojo |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Y'omu ku ba mmemba b'[[:en:Parliamentary_Committees_of_the_United_Kingdom|akakiiko]] akavunaanyizibwa ''ku siriimu n'endwadde ezikwatagana'' era nga ye mumyuka wa Ssentebe ''w'akakiiko k'ebyobulimi n'obulunzi'' mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] . <ref name="LA1X">{{cite web |title=MPs Oppose Plan to Give Away Govt Ranches |url=http://www.eabizinfo.com/2017/04/12/mps-oppose-plan-to-give-away-govt-ranches/ |publisher=[[East African Business Week|East Africa Business News]] |access-date=2026-04-25 |archive-date=2017-04-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170421235813/http://www.eabizinfo.com/2017/04/12/mps-oppose-plan-to-give-away-govt-ranches/ |url-status=dead }}</ref>
Eyali omukwanaganya w'ekitongole ky'ebyobulimi n'obulunzi ekya NAADS, <ref name="LA3X">{{cite web |title=Bufunjo local citizens sensitised on government procedures when lobbying for service delivery |url=http://torodev.blogspot.ug/2013/06/bufunjo-local-citizens-sensitised-on.html |publisher=ToroDev}}</ref> Akugizibwe ye muwandiisi w’ekibiina kya Rwenzori Parliamentary Group, omuwandiisi w’ensonga z’abavubuka mu kibiina kya NRM Youth League, ssentebe wa NRM mu Mwenge ey'Obukiikakkono, ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa St Klaus Comprehensive Trade School, omuwandiisi w’ekibiina ekigatta Abakatoliki abakozi ekya [[:en:Roman_Catholic_Diocese_of_Fort_Portal|Roman Catholic Diocese of Fort Portal]], omukubiriza w’olukiiko lwa Tooro Peoples Conference <ref name="LA1Z">{{cite web |title=Tooro Kingdom calls for unity conference |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1432306/tooro-kingdom-calls-unity-conference |publisher=[[New Vision]]}}</ref> era nga mmemba mu kakiiko ka Paalamenti aka NRM. <ref name="LA1Y">{{cite web |title=Rwenzori Region on Edge as NRM Candidates Recruit Militia |url=http://www.chimpreports.com/rwenzori-region-on-edge-as-nrm-candidates-recruit-militia/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Akugizibwe yazaalibwa mu Muluka gw'e Kitaihuka mu Ggombolola y'e Nyankwanzi mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y’e Kyenjojo]] mu maka g’Abakatuliki a[[:en:Toro_people|Batooro]] . Kitaawe Vincent Nyakoojo yali mukulu wa Muluka ate nnyina Apollonia Tugume yali mulimi. Mwana wa mukaaga mu baana kkumi na babiri era muganda wa Fr. Bernard Bitekerezo, alina [[:en:Doctor_of_Theology|diguli mu by’eddiini y’Ekikatoliki]] .
Pulayimale yagisomera mu Disitulikiti y’ewaabwe e Kyenjojo mu Igongwe Primary School gye yafunira [[:en:Primary_School_Leaving_Examination|satifikeeti ye eya PLE]] mu 2001 <ref name="LA2"/> Yeeyongerayo mu [[:en:St._Leo's_College,_Kyegobe|St Leo's College, Kyegobe]] gye yafunira [[:en:GCE_Advanced_Level|Ssatifikeeti ya siniya ey'okuna]] n'[[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|eyomukaaga]] mu 2004 ne 2006. yatikkirwa mu [[:en:Mountains_of_the_Moon_University|Ssettendekero wa Mountains of the Moon]] mu 2012 n’afuna diguli mu by’ensuku n’okutandikawo emirimu ate mu 2015 n’afuna diguli eyookubiri mu by’obugagga eby’omu ttaka. Era alina PhD mu by’obulimi n’obuyiiya mu byalo okuva mu Ssettendekero wa [[:en:Atlantic_International_University|Atlantic International]], Hawaii.
== Emirimu gye n’ebyobufuzi ==
Nga tannaba kwegatta ku Ssettendekero mu 2009, Akugizibwe yakolako ng’omusomesa w’Olungereza okumala emyaka ebiri n'ekitundu mu ''ssomero lya St. Maria Salome'' e [[:en:Dar_es_Salaam|Dar es Salaam]]. Bwe yali ku Ssettendekero, yakolako ng'[[:en:Research#Scientific_research|omunoonyereza]] mu kkampuni ya ''PROTOS Uganda'' ne Ssettendekero wa Mountains of the Moon.
Bwe yamaliriza diguli ye esooka, yakola nga maneja w'ekifo awakuumirwa ebimera ebito ([[:en:Greenhouse|Greenhouse]]) mu ''Royal Van Zanten Uganda'' mu 2012, oluvannyuma n’akozesebwa ng’omukugu mu by’obulimi mu 2013 mu ''HEWASA'' : ekitongole ky’amazzi, n’obuyonjo mu [[:en:Caritas_Internationalis|Caritas Fort Portal]] . Mu 2014, Akugizibwe yafuna omulimu ng’omukwanaganya wa [[:en:Agriculture_in_Uganda#External_links|NAADS]] mu Ggombolola y'e Bufunjo mu Disitulikiti y’e Kyenjojo.<ref name="LA2"/>
Mu 2015, Akugizibwe yalekulira mu kibiina kya NAADS ne yeegatta ku [[:en:Democracy|byobufuzi eby’okulonda]] ku tikiti ya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] nga yawangula abantu munaana mu kamyufu nga muno mwe mwali David Muhumuza eyali mu ntebe mu kiseera ekyo.<ref name="LA8">{{cite web |title=MASSIVE CIVIC ACTION AS 75% OF RWENZORI LEADERS LOSE NRM POLLS |url=http://krcuganda.org/?p=573 |publisher=KRC Uganda}}
</ref> Yagenda mu maaso n'awangula [[:en:2016_Ugandan_general_election|okulonda kwa bonna]] mu 2016 n'afuuka mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey'ekkumi]] ey'[[:en:Uganda|Ekkula lya Africa]] ng'akiikirira Essaza lye Mwenge ely'Obukiikakkono mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] . <ref name="LA9">{{cite web |title=NRM primaries: List of results |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Elections/NRM-primaries--List-of-results/859108-2933124-tgnpkx/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
Mu Paalamenti ey’ekkumi, Akugizibwe yaweereza ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku [[:en:HIV/AIDS|siriimu n’endwadde ezikwatagana n’akawuka ka siriimu]]'' n’akakiiko ''k’ebyobulimi'' . Ono mmemba wa: ''olukiiko lwa Paalamenti [[:en:Climate_Change|olw'enkyukakyuka y'obudde]] Uganda (PFCC-U)'' ; olukiiko lwa ''Uganda olw'ababaka ba Paalamenti akavunaanyizibwa ku mmere aka [[:en:Food_Security|food security]], omuwendo gw'abantu n'enkulaakulana (UPFFSP&D)'' ; ''ekakiiko akavunaanyizibwa ku nsonga z'abavubuka aka Uganda Parliamentary Forum on Youth Affairs (UPFYA)'' n'''ababaka ba Paalamenti aba NRM''. Era ye muwandiisi w'ekibiina kya ''Rwenzori Parliamentary Group'' . <ref name="LA1Y"/>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Akugizibwe muwandiisi, muyimbi, mulwanirizi wa ddembe ly'obutonde n'ebisolo by'omunsiko nga mutumbuzi w'ebyobulambuzi mu [[:en:Agritourism|by’obulimi]] .
== Ebitabo by'afulumizza ==
## '''''The Role of Biorationals in the Control of a Bean Bruchid'''''
## '''''Jealousy is Sand in My Eyes'''''
## '''''Sustainable Forest Conservation in Uganda'''''
== Laba ne ==
* [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
8e8352hsm8ypljxnx9kejtc67zmvdi7
Amasiro g'eWamala
0
13030
61952
53676
2026-07-11T22:20:33Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations
61952
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Entrance_at_Wamala_Tombs.jpg|alt=Entrance at Wamala Tombs|thumb|Omulyango oguyingirira mu masiro ge Wamala ]]
'''Amasiro g'e Wamala''' kifo kya buwangwa ekikuumibwa mu [[Yuganda|Uganda]] . Kisangibwa mu Gombolola y'e Nabweru, [[Wakiso (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Wakiso]], ekitundu ekiriraanye [[Kampala|ekibuga Kampala City]] . Amasiro gano gegazikibwamu Ssekabaka Ssuuna owokubili, Kabaka wa [[Buganda]] ow’amakumi abiri mu mwenda eyafuga okuva mu mwaka gwa 1832 okutusa mu mwaka gwa 1856. Amasiro gano kifo kya byafaayo ekimanyiddwa ekitongole kya [[:en:UNESCO|UNESCO]] wamu n'ebifo ebirala eby'ebyafaayo mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Tombs of Buganda Kings at Kasubi |url=https://whc.unesco.org/en/soc/1867/ |access-date=2024-02-09 |website=UNESCO World Heritage Centre |language=en}}</ref> <ref>{{Cite news|date=2021-04-01|title=ARTS: Wamala Tombs|url=https://www.independent.co.ug/arts-wamala-tombs/|access-date=2024-02-09|newspaper=The Independent|location=Uganda|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Wamala King's Tombs |url=https://www.wmf.org/project/wamala-king%E2%80%99s-tombs |access-date=2024-02-09 |website=World Monuments Fund |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kasubi Tombs|Amasiro g'e Kasubi]]
* Bigo Bya Mugenyi
* Uganda Museum
[[Category:Buganda]]
5w8ka29lgo46yacwwbr9lg11uk9i8qs
61953
61952
2026-07-11T22:21:48Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected punctuations
61953
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Entrance_at_Wamala_Tombs.jpg|alt=Entrance at Wamala Tombs|thumb|Omulyango oguyingirira mu masiro ge Wamala ]]
'''Amasiro g'e Wamala''' kifo kya buwangwa ekikuumibwa mu [[Yuganda|Uganda]] . Kisangibwa mu Gombolola y'e Nabweru, [[Wakiso (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Wakiso]], ekitundu ekiriraanye [[Kampala|ekibuga Kampala]]. Amasiro gano gegazikibwamu Ssekabaka Ssuuna owokubili, Kabaka wa [[Buganda]] ow’amakumi abiri mu mwenda eyafuga okuva mu mwaka gwa 1832 okutusa mu mwaka gwa 1856. Amasiro gano kifo kya byafaayo ekimanyiddwa ekitongole kya [[:en:UNESCO|UNESCO]] wamu n'ebifo ebirala eby'ebyafaayo mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Tombs of Buganda Kings at Kasubi |url=https://whc.unesco.org/en/soc/1867/ |access-date=2024-02-09 |website=UNESCO World Heritage Centre |language=en}}</ref> <ref>{{Cite news|date=2021-04-01|title=ARTS: Wamala Tombs|url=https://www.independent.co.ug/arts-wamala-tombs/|access-date=2024-02-09|newspaper=The Independent|location=Uganda|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Wamala King's Tombs |url=https://www.wmf.org/project/wamala-king%E2%80%99s-tombs |access-date=2024-02-09 |website=World Monuments Fund |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kasubi Tombs|Amasiro g'e Kasubi]]
* Bigo Bya Mugenyi
* Uganda Museum
[[Category:Buganda]]
0pzwibmm906mj175vmpsxlbbkw2ck1z
61955
61953
2026-07-11T22:23:42Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations and spellings
61955
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Entrance_at_Wamala_Tombs.jpg|alt=Entrance at Wamala Tombs|thumb|Omulyango oguyingirira mu masiro ge Wamala ]]
'''Amasiro g'e Wamala''' kifo kya buwangwa ekikuumibwa mu [[Yuganda|Uganda]] . Kisangibwa mu Gombolola y'e Nabweru, [[Wakiso (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Wakiso]], ekitundu ekiriraanye [[Kampala|ekibuga Kampala]]. Amasiro gano geegaazikibwamu Ssekabaka Ssuuna owokubiri, Kabaka wa [[Buganda]] ow’amakumi abiri mu mwenda eyafuga okuva mu mwaka gwa 1832 okutusa mu mwaka gwa 1856. Amasiro gano kifo kya byafaayo ekiyambibwako ekitongole kya [[:en:UNESCO|UNESCO]] wamu n'ebifo ebirala eby'ebyafaayo mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Tombs of Buganda Kings at Kasubi |url=https://whc.unesco.org/en/soc/1867/ |access-date=2024-02-09 |website=UNESCO World Heritage Centre |language=en}}</ref> <ref>{{Cite news|date=2021-04-01|title=ARTS: Wamala Tombs|url=https://www.independent.co.ug/arts-wamala-tombs/|access-date=2024-02-09|newspaper=The Independent|location=Uganda|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Wamala King's Tombs |url=https://www.wmf.org/project/wamala-king%E2%80%99s-tombs |access-date=2024-02-09 |website=World Monuments Fund |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kasubi Tombs|Amasiro g'e Kasubi]]
* Bigo Bya Mugenyi
* Uganda Museum
[[Category:Buganda]]
hxvohp1rmcrh8oa5r6mad60dsdvg0yt
61956
61955
2026-07-11T22:24:36Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar
61956
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Entrance_at_Wamala_Tombs.jpg|alt=Entrance at Wamala Tombs|thumb|Omulyango oguyingirira mu masiro ge Wamala ]]
'''Amasiro g'e Wamala''' kifo kya buwangwa ekikuumibwa mu [[Yuganda|Uganda]] . Kisangibwa mu Gombolola y'e Nabweru, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]], ekitundu ekiriraanye [[Kampala|ekibuga Kampala]]. Amasiro gano geegaazikibwamu Ssekabaka Ssuuna owokubiri, Kabaka wa [[Buganda]] ow’amakumi abiri mu mwenda eyafuga okuva mu mwaka gwa 1832 okutusa mu mwaka gwa 1856. Amasiro gano kifo kya byafaayo ekiyambibwako ekitongole kya [[:en:UNESCO|UNESCO]] wamu n'ebifo ebirala eby'ebyafaayo mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Tombs of Buganda Kings at Kasubi |url=https://whc.unesco.org/en/soc/1867/ |access-date=2024-02-09 |website=UNESCO World Heritage Centre |language=en}}</ref> <ref>{{Cite news|date=2021-04-01|title=ARTS: Wamala Tombs|url=https://www.independent.co.ug/arts-wamala-tombs/|access-date=2024-02-09|newspaper=The Independent|location=Uganda|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Wamala King's Tombs |url=https://www.wmf.org/project/wamala-king%E2%80%99s-tombs |access-date=2024-02-09 |website=World Monuments Fund |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kasubi Tombs|Amasiro g'e Kasubi]]
* Bigo Bya Mugenyi
* Uganda Museum
[[Category:Buganda]]
s6dllkx6lh8898915kr6eqn4c4mvkwx
61958
61956
2026-07-11T22:25:32Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected grammar and punctuations
61958
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Entrance_at_Wamala_Tombs.jpg|alt=Entrance at Wamala Tombs|thumb|Omulyango oguyingirira mu masiro ge Wamala ]]
'''Amasiro g'e Wamala''' kifo kya buwangwa ekikuumibwa mu [[Yuganda|Uganda]] . Kisangibwa mu Gombolola y'e Nabweru, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]], ekitundu ekiriraanye [[Kampala|ekibuga Kampala]]. Amasiro gano geegaazikibwamu Ssekabaka Ssuuna owokubiri, Kabaka wa [[Buganda]] ow’amakumi abiri mu mwenda eyafuga okuva mu mwaka gwa 1832 okutusa mu mwaka gwa 1856. Amasiro gano kifo kya byafaayo ekiyambibwako ekitongole kya [[UNESCO]] wamu n'ebifo ebirala eby'ebyafaayo mu [[Yuganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Tombs of Buganda Kings at Kasubi |url=https://whc.unesco.org/en/soc/1867/ |access-date=2024-02-09 |website=UNESCO World Heritage Centre |language=en}}</ref> <ref>{{Cite news|date=2021-04-01|title=ARTS: Wamala Tombs|url=https://www.independent.co.ug/arts-wamala-tombs/|access-date=2024-02-09|newspaper=The Independent|location=Uganda|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Wamala King's Tombs |url=https://www.wmf.org/project/wamala-king%E2%80%99s-tombs |access-date=2024-02-09 |website=World Monuments Fund |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kasubi Tombs|Amasiro g'e Kasubi]]
* Bigo Bya Mugenyi
* Uganda Museum
[[Category:Buganda]]
8fgxw15a40cr707y2mcvqeqtksaq981
61960
61958
2026-07-11T22:26:28Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected punctuations
61960
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Entrance_at_Wamala_Tombs.jpg|alt=Entrance at Wamala Tombs|thumb|Omulyango oguyingirira mu masiro ge Wamala ]]
'''Amasiro g'e Wamala''' kifo kya buwangwa ekikuumibwa mu [[Yuganda|Uganda]] . Kisangibwa mu Gombolola y'e Nabweru, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]], ekitundu ekiriraanye [[Kampala|ekibuga Kampala]]. Amasiro gano geegaazikibwamu Ssekabaka Ssuuna owokubiri, Kabaka wa [[Buganda]] ow’amakumi abiri mu mwenda eyafuga okuva mu mwaka gwa 1832 okutusa mu mwaka gwa 1856. Amasiro gano kifo kya byafaayo ekiyambibwako ekitongole kya [[UNESCO]] wamu n'ebifo ebirala eby'ebyafaayo mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |title=Tombs of Buganda Kings at Kasubi |url=https://whc.unesco.org/en/soc/1867/ |access-date=2024-02-09 |website=UNESCO World Heritage Centre |language=en}}</ref><ref>{{Cite news|date=2021-04-01|title=ARTS: Wamala Tombs|url=https://www.independent.co.ug/arts-wamala-tombs/|access-date=2024-02-09|newspaper=The Independent|location=Uganda|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Wamala King's Tombs |url=https://www.wmf.org/project/wamala-king%E2%80%99s-tombs |access-date=2024-02-09 |website=World Monuments Fund |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kasubi Tombs|Amasiro g'e Kasubi]]
* Bigo Bya Mugenyi
* Uganda Museum
[[Category:Buganda]]
jkfbtqoh79whih9gslw5q0cth732w8v
61963
61960
2026-07-11T22:27:43Z
NKINZIK MARIE
7432
added new heading
61963
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Entrance_at_Wamala_Tombs.jpg|alt=Entrance at Wamala Tombs|thumb|Omulyango oguyingirira mu masiro ge Wamala ]]
'''Amasiro g'e Wamala''' kifo kya buwangwa ekikuumibwa mu [[Yuganda|Uganda]] . Kisangibwa mu Gombolola y'e Nabweru, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]], ekitundu ekiriraanye [[Kampala|ekibuga Kampala]]. Amasiro gano geegaazikibwamu Ssekabaka Ssuuna owokubiri, Kabaka wa [[Buganda]] ow’amakumi abiri mu mwenda eyafuga okuva mu mwaka gwa 1832 okutusa mu mwaka gwa 1856. Amasiro gano kifo kya byafaayo ekiyambibwako ekitongole kya [[UNESCO]] wamu n'ebifo ebirala eby'ebyafaayo mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |title=Tombs of Buganda Kings at Kasubi |url=https://whc.unesco.org/en/soc/1867/ |access-date=2024-02-09 |website=UNESCO World Heritage Centre |language=en}}</ref><ref>{{Cite news|date=2021-04-01|title=ARTS: Wamala Tombs|url=https://www.independent.co.ug/arts-wamala-tombs/|access-date=2024-02-09|newspaper=The Independent|location=Uganda|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Wamala King's Tombs |url=https://www.wmf.org/project/wamala-king%E2%80%99s-tombs |access-date=2024-02-09 |website=World Monuments Fund |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kasubi Tombs|Amasiro g'e Kasubi]]
* Bigo Bya Mugenyi
* Uganda Museum
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Buganda]]
igbo7hfnd0s1ea9nneuet3eivm1jpvt
61964
61963
2026-07-11T22:28:24Z
NKINZIK MARIE
7432
corrected punctuations
61964
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Entrance_at_Wamala_Tombs.jpg|alt=Entrance at Wamala Tombs|thumb|Omulyango oguyingirira mu masiro g'e Wamala ]]
'''Amasiro g'e Wamala''' kifo kya buwangwa ekikuumibwa mu [[Yuganda|Uganda]] . Kisangibwa mu Gombolola y'e Nabweru, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]], ekitundu ekiriraanye [[Kampala|ekibuga Kampala]]. Amasiro gano geegaazikibwamu Ssekabaka Ssuuna owokubiri, Kabaka wa [[Buganda]] ow’amakumi abiri mu mwenda eyafuga okuva mu mwaka gwa 1832 okutusa mu mwaka gwa 1856. Amasiro gano kifo kya byafaayo ekiyambibwako ekitongole kya [[UNESCO]] wamu n'ebifo ebirala eby'ebyafaayo mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |title=Tombs of Buganda Kings at Kasubi |url=https://whc.unesco.org/en/soc/1867/ |access-date=2024-02-09 |website=UNESCO World Heritage Centre |language=en}}</ref><ref>{{Cite news|date=2021-04-01|title=ARTS: Wamala Tombs|url=https://www.independent.co.ug/arts-wamala-tombs/|access-date=2024-02-09|newspaper=The Independent|location=Uganda|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Wamala King's Tombs |url=https://www.wmf.org/project/wamala-king%E2%80%99s-tombs |access-date=2024-02-09 |website=World Monuments Fund |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kasubi Tombs|Amasiro g'e Kasubi]]
* Bigo Bya Mugenyi
* Uganda Museum
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Buganda]]
tcjvk83kum984tgqw7t05j1u7vjvj8y
61965
61964
2026-07-11T22:29:31Z
NKINZIK MARIE
7432
Added new category
61965
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Entrance_at_Wamala_Tombs.jpg|alt=Entrance at Wamala Tombs|thumb|Omulyango oguyingirira mu masiro g'e Wamala ]]
'''Amasiro g'e Wamala''' kifo kya buwangwa ekikuumibwa mu [[Yuganda|Uganda]] . Kisangibwa mu Gombolola y'e Nabweru, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]], ekitundu ekiriraanye [[Kampala|ekibuga Kampala]]. Amasiro gano geegaazikibwamu Ssekabaka Ssuuna owokubiri, Kabaka wa [[Buganda]] ow’amakumi abiri mu mwenda eyafuga okuva mu mwaka gwa 1832 okutusa mu mwaka gwa 1856. Amasiro gano kifo kya byafaayo ekiyambibwako ekitongole kya [[UNESCO]] wamu n'ebifo ebirala eby'ebyafaayo mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |title=Tombs of Buganda Kings at Kasubi |url=https://whc.unesco.org/en/soc/1867/ |access-date=2024-02-09 |website=UNESCO World Heritage Centre |language=en}}</ref><ref>{{Cite news|date=2021-04-01|title=ARTS: Wamala Tombs|url=https://www.independent.co.ug/arts-wamala-tombs/|access-date=2024-02-09|newspaper=The Independent|location=Uganda|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Wamala King's Tombs |url=https://www.wmf.org/project/wamala-king%E2%80%99s-tombs |access-date=2024-02-09 |website=World Monuments Fund |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kasubi Tombs|Amasiro g'e Kasubi]]
* Bigo Bya Mugenyi
* Uganda Museum
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Buganda]]
<references />
[[Category:Eby'obulambuzi mu Uganda]]
2grxvcnbls2nmqcaqbncnvlfum0vbqg
61966
61965
2026-07-11T22:30:08Z
NKINZIK MARIE
7432
Added new category
61966
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
[[File:Entrance_at_Wamala_Tombs.jpg|alt=Entrance at Wamala Tombs|thumb|Omulyango oguyingirira mu masiro g'e Wamala ]]
'''Amasiro g'e Wamala''' kifo kya buwangwa ekikuumibwa mu [[Yuganda|Uganda]] . Kisangibwa mu Gombolola y'e Nabweru, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]], ekitundu ekiriraanye [[Kampala|ekibuga Kampala]]. Amasiro gano geegaazikibwamu Ssekabaka Ssuuna owokubiri, Kabaka wa [[Buganda]] ow’amakumi abiri mu mwenda eyafuga okuva mu mwaka gwa 1832 okutusa mu mwaka gwa 1856. Amasiro gano kifo kya byafaayo ekiyambibwako ekitongole kya [[UNESCO]] wamu n'ebifo ebirala eby'ebyafaayo mu [[Yuganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |title=Tombs of Buganda Kings at Kasubi |url=https://whc.unesco.org/en/soc/1867/ |access-date=2024-02-09 |website=UNESCO World Heritage Centre |language=en}}</ref><ref>{{Cite news|date=2021-04-01|title=ARTS: Wamala Tombs|url=https://www.independent.co.ug/arts-wamala-tombs/|access-date=2024-02-09|newspaper=The Independent|location=Uganda|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Wamala King's Tombs |url=https://www.wmf.org/project/wamala-king%E2%80%99s-tombs |access-date=2024-02-09 |website=World Monuments Fund |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kasubi Tombs|Amasiro g'e Kasubi]]
* Bigo Bya Mugenyi
* Uganda Museum
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Buganda]]
<references />
[[Category:Eby'obulambuzi mu Uganda]]
[[Category:Ebifo bya Uganda ebikuumibwa]]
7sy225nf30lrvhgvfvk31lkr0f96vq6
Odonga Otto
0
13038
60905
48333
2026-07-11T13:11:37Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60905
wikitext
text/x-wiki
'''Samuel Odonga Otto''', (yazaalibwa nga 11 Ogwekuminogumu 1977), munnamateeka mu [[:en:Uganda|Uganda]], era akola nga [[:en:Advocate|Uganda Law Review]] owessaza lya Aruu mu [[:en:Pader_District|Disitulikiti y'e Pader]], mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|bukiikaddyo]] bw'essaza eryo. Yazze akiikirira ekitundu ekyo obutasalako okuva mu 2001. <ref name="1R"/>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mu mwaka gwa 2010, yeegatta ku Uganda. Yalondeddwa ku [[:en:Lawyer|USL]], okukiikirira ekitundu kya Aruu. Akakiiko akavunaanyizibwa ku mbalirira n’ensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna. <ref name="1R"/>
== Amaka ge ==
Odonga Otto mufumbo, mukyala we ye Oyulu, munnamateeka munne nga bombi ye banannyini balina ekitongole ky'amateeka kyebakulira. Wetwatukira mu 2024, nga balina abaana bana era babeera bombi. Odonga Otto alina abaana abalala babiri beyasooka okuzaala mu mukyala gwe yasooka okuba naye. <ref name="3R">{{Cite web |last=Vision Reporter |date=29 January 2012 |title=Why wed? I am already married: Odonga Otto |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1299246/wed-im-married-odonga-otto |access-date=21 April 2019}}</ref>
== Ebirala ebifiibwako ==
Otto abadde mmemba ow’amaanyi ennyo mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya Forum for Democratic Change (FDC) okuva mu mwaka gwa 2010. Mu myaka egiyise, emirundi mingi, azze nga alangirira ebigendererwa bye eby’okuva mu kibiina Kya FDC, mu kiseera ky’akalulu ka 2021. <ref name="4R">{{Cite web |last=The Edge Reporter |date=4 August 2018 |title=FDC reshuffle: Otto attacks Amuriat, quits party |url=https://edge.ug/2018/08/04/fdc-reshuffle-otto-attacks-amuriat-quits-party/ |access-date=21 April 2019 |publisher=The Edge Uganda}}</ref> <ref name="5R">{{Cite web |last=Otto |first=Odonga |date=27 February 2019 |title=Odonga Otto: Why I Am Quitting FDC In 2021 |url=https://theinsider.ug/index.php/2019/02/27/odonga-otto-why-i-am-quitting-fdc-in-2021/ |access-date=21 April 2019 |publisher=The Insider Uganda |archive-date=21 April 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190421214729/https://theinsider.ug/index.php/2019/02/27/odonga-otto-why-i-am-quitting-fdc-in-2021/ |url-status=dead }}</ref>
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://www.softpower.ug/bou-report-odonga-otto-accuses-igg-of-siding-with-alleged-thieves/ Odonga Otto Alumirizza IGG Okudda ku ludda lw'abagambibwa okuba nga babbi] we twatuukidde mu 28 ogwokubiri mu 2019.
== Gyenvuddewe n’obuyigirize ==
Odonga Otto yazaalibwa nga 11 mugwekuminogum 0 mu ssaza ly’e Aruu, mu Disitulikiti y’e Pader, [[:en:Acholi_sub-region|mu kitundu kya Acholi]] mu kitundu ky’obukiikakkono bw'egwanga lya Uganda. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2017 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Odonga Otto |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=409 |access-date=21 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> <ref name="2R">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=24 September 2013 |title=Meet Odonga Otto, A Pool Playing Legislator: About Odonga Otto |url=https://www.kawowo.com/2013/09/24/odonga-otto-a-poo-playing-mp/ |access-date=21 April 2019 |publisher=Kawowo.com}}</ref>
Yasomera ku Gulu Public Primary School ne Sacred Heart Seminary, Lacor, gye yamalira emisomo gye egya siniya eyawansi (O-Level). Yasomera mu ttendekero lya [[:en:St._Joseph's_College,_Layibi|St. Joseph's College, Layibi,]] mu kibuga [[:en:Gulu|Gulu]], gye yamalira emisomo gye egya A-Level, n'atikkirwa diguli ya [[:en:High_School_Diploma|High School Diploma]] mu 1996. <ref name="1R"/>
Mu 1997, yafuna ekifo ku [[:en:Makerere_University|Makerere yyniversite]], [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obunene n'obukulu mu Uganda, n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu [[:en:Social_Sciences|Social Sciences]], mu 2000. Oluvannyuma, yafuna [[:en:International_relations|diguli eyookubiri mu by’enkolagana n’ensi yonna n’okusoma eby’obufuzi]], okuva mu yunivasite y’emu eyo. <ref name="1R"/>
Ono era alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli mu mateeka]], gye yafuna okuva ku [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]], mu [[:en:Mukono_District|Disitulikiti y’e Mukono]] . Mu 2010, yaweebwa [[:en:Legal_practice|diguli dipuloma mu by’amateeka]], okuva mu kitongole kya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]], okuva mu Kampala. Ye mmemba mu Ugandan Bar, ng'akola nga Munnamateeka akola. <ref name="1R"/>
== Laba ne ==
* [[Kiiza Besigye|Dr. Kiiza Besigye]]
* [[Ibrahim Ssemujju Nganda|Ibrahim Ssemujju Nganda.]]
aayrvsdl8f1adhj3ftruo2i0rzi90ri
Solomon Serwanjja
0
13039
61837
59160
2026-07-11T17:53:24Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61837
wikitext
text/x-wiki
'''Solomon Serwanjja [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda,]]'''Munnamawulire omunoonyereza nga y'akulira emikutu gy’amawulire. Ye mukulu atwala ekitongole kya African Institute for Investigative Journalism (AIIJ) <ref>{{Cite web |title=Our Team – African Institute for Investigative Journalism |url=https://africaniij.org/our-team/ |access-date=2026-04-26 |archive-date=2023-03-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230329034259/https://africaniij.org/our-team/ |url-status=dead }}</ref> era akoze ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=13 July 2021 |title=Solomon Serwanjja Quitting NBS after 6 years - SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/solomon-serwanjja-quitting-nbs-tv-after-6-years/}}</ref> Ono yeyafuna engule ya [[:en:BBC_News_(international_TV_channel)|BBC World News]] [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor Award]], ewebwa bannamawulire ba Africa abakajja. <ref>{{Cite web |title=I want to continue Komla Dumor's legacy - Serwanjja |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507770/continue-komla-dumors-legacy-serwanjja |access-date=2019-10-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 January 2021 |title=Solomon Sserwanja: The stone that builders refused |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/solomon-sserwanja-the-stone-that-builders-refused-1851998 |access-date=2021-05-21 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
Serwanjja yazaalibwa mu Uganda. Ono alina diguli eyookubiri mu by'amawulire n'empuliziganya(journalism and communication) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=21 May 2021 |title=NBS Anchors Solomon Serwanjja and Mable Twegumye Graduate with Masters Degrees from Makerere University |url=https://campusbee.ug/news/nbs-anchors-solomon-serwanjja-and-mable-twegumye-graduate-with-masters-degrees-from-makerere-university/}}</ref>
== Emirimu ==
'''Solomon Serwanjja [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda,]]''' Munnamawulire omunoonyereza era akulira emikutu gy’amawulire. Ye mukulu atwala ekitongole kya African Institute for Investigative Journalism (AIIJ) <ref>{{Cite web |title=Our Team – African Institute for Investigative Journalism |url=https://africaniij.org/our-team/ |access-date=2026-04-26 |archive-date=2023-03-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230329034259/https://africaniij.org/our-team/ |url-status=dead }}</ref> era akoze ne [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |date=13 July 2021 |title=Solomon Serwanjja Quitting NBS after 6 years - SoftPower News |url=https://www.softpower.ug/solomon-serwanjja-quitting-nbs-tv-after-6-years/}}</ref> Ono yeyafuna engule ya [[:en:BBC_News_(international_TV_channel)|BBC World News]] [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor Award]], ngewebwa bannamawulire ba Africa abakajja. <ref>{{Cite web |title=I want to continue Komla Dumor's legacy - Serwanjja |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1507770/continue-komla-dumors-legacy-serwanjja |access-date=2019-10-23 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 January 2021 |title=Solomon Sserwanja: The stone that builders refused |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/oped/columnists/nicholas-sengooba/solomon-sserwanja-the-stone-that-builders-refused-1851998 |access-date=2021-05-21 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
Serwanjja yazaalibwa mu Uganda. Ono alina diguli eyookubiri mu by'amawulire n'empuliziganya(journalism and communication) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]] . <ref>{{Cite web |date=21 May 2021 |title=NBS Anchors Solomon Serwanjja and Mable Twegumye Graduate with Masters Degrees from Makerere University |url=https://campusbee.ug/news/nbs-anchors-solomon-serwanjja-and-mable-twegumye-graduate-with-masters-degrees-from-makerere-university/}}</ref>
Serwanjja ebyokola amawulire yabitandikira mu Uganda, ng’akola mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] ku mpewo nga tan'egatta ku [[:en:NBS_Television_(Uganda)|NBS Television]], gye yamanyika mu pulojekiti z’okuwandiika amawulire ag’okunoonyereza n’okukola pulogulaamu [[:en:Current_affairs_(news_format)|ezikwata ku nsonga ezigenda mu maaso]] . <ref>{{Cite web |last=Oniang'o |first=Maurice |date=2022-11-28 |title=“I’d like African journalists to do African investigations supported by African people” {{!}} Reuters Institute for the Study of Journalism |url=http://reutersinstitute.politics.ox.ac.uk/news/id-african-journalists-do-african-investigations-supported-african-people |access-date=2026-04-03 |website=reutersinstitute.politics.ox.ac.uk |language=en}}</ref>
Emirimu gye gibadde gisinga kukwata ku buvunaanyizibwa bw’abantu, obufuzi, n’ensonga z’embeera z’abantu mu Uganda.<ref>{{cite news|title=Umunya-Uganda Serwanjja yatsindiye agashimwe ka BBC kitiriwe Komla Dumor|url=https://www.bbc.com/gahuza/49877157|access-date=3 April 2026|work=BBC News|date=30 September 2019|language=rw}}</ref> Azze akwatagana n’enteekateeka za bannamawulire ezinoonyereza ezigendereddwamu okunyweza obusobozi bw’emikutu gy’amawulire n’okutendeka bannamawulire mu Afrika. <ref>{{Cite web |date=2023-01-27 |title=Ugandan Journalist: Investigative Reporting has 'Power to Transform Lives' |url=https://www.voanews.com/a/ugandan-journalist-investigative-reporting-has-power-to-transform-lives-/6935242.html |access-date=2026-04-03 |website=Voice of America |language=en}}</ref>
Serwanjja era [[:en:United_Nations|munnakibiina ky’amawanga amagatte]] Reham al-Farra Memorial Journalism fellow 2018, <ref>{{Cite web |title=Reham al-Farra Memorial Journalism Fellowship |url=https://outreach.un.org/raf/fellows/2018 |access-date=2019-10-23 |website=outreach.un.org}}</ref> azze akola nga omusasi w’amawulire n’omusasi ku ttivvi eziwerako mu East Africa omuli NBS TV, KTN News, [[:en:NTV_Uganda|NTV Uganda]], [[:en:Uganda_Broadcasting_Corporation|UBC TV]] . <ref>{{Cite web |title=Solomon Serwanjja: Freelance Journalist Profile |url=https://journalist/solomon.serwanjja |access-date=2021-05-21 |website=paydesk |language=en}}</ref>
== Engule n'okusimibwa ==
Mu 2019, Serwanjja yafuna engule ya ''[[:en:BBC|BBC]]'' [[:en:Komla_Dumor_Award|Komla Dumor]], engule y’ensi yonna ey’ebyamawulire egabibwa buli mwaka eri munnamawulire abeera alondedwa mu Africa. <ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-africa-49844060|title=Ugandan wins 2019 BBC Komla Dumor award|date=2019-09-30|access-date=2019-10-23|language=en-GB}}</ref>
Omulimu gwe mu by’amawulire okunoonyereza n’okutumbula emikutu gy’amawulire nagwo gubadde gujuliziddwa mu bitabo by’okunoonyereza ebifulumiziddwa ku by’ensoma n’eby’amawulire, omuli n’okubifulumya okuva mu [[:en:Nieman_Foundation_for_Journalism|Nieman Lab]] . <ref>{{cite news|last1=Oluka|first1=Benon|title=Africa has its first institute for investigative journalism, in Uganda|url=https://www.niemanlab.org/reading/africa-has-its-first-institute-for-investigative-journalism-in-uganda/|access-date=3 April 2026|work=[[Nieman Foundation for Journalism|Nieman Journalism Lab]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=team |first=ACME |date=2017-04-18 |title=Journalist Solomon Serwanjja emerges overall ACME winner |url=https://acme-ug.org/2017/04/18/journalist-solomon-serwanjja-emerges-overall-acme-winner/ |access-date=2019-10-23 |website=African Centre for Media Excellence}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Nine win the inaugural United Nations Uganda 'Post-2015 International Development Agenda' Journalism Award |url=https://www.ug.undp.org/content/uganda/en/home/presscenter/articles/2013/10/17/nine-win-the-inaugural-united-nations-uganda-post-2015-international-development-agenda-journalism-award.html |access-date=2019-10-23 |website=UNDP in Uganda |language=en}}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Serwanjja mufumbo ne mukyala we Vivian Serwanja era bano balina abaana bana: Amani, Imani, Upendo ne Asante. <ref>{{Cite web |date=2020-08-04 |title=NBS TV's Solomon Sserwanjja Stirs The Internet With Beautiful Photos of Gorgeous Wife and Kids |url=https://ughype.biz/nbs-tvs-solomon-sserwanjja-surprises-the-country-flaunts-beautiful-wife-and-kids-in-recent-photoshoot/ |access-date=2021-05-21 |website=UgHype |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Nabiruma |first=Diana |title=Solomon Sserwanja, the scientist who does news |url=https://www.observer.ug/lifestyle/entertainment/35130--solomon-sserwanja-the-scientist-who-does-news |access-date=2021-05-21 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
m3sr20u5jt3tppn4jtj6ogf1v6q7ros
Category:Bannabyabufuzi mu Uganda
14
13042
60936
57645
2026-07-11T14:59:51Z
Ssemmanda will
3837
Ssemmanda will moved page [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] to [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] without leaving a redirect
55603
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Bannabyabufuzi]]
3sp3he0ykothgs1jj4vzaoik7lszntt
60937
60936
2026-07-11T15:01:36Z
Ssemmanda will
3837
Ntonzeewo ettuluba
60937
wikitext
text/x-wiki
'''Bannabyabufuzi mu Uganda'''
Ettuluba lino lirimu bannabyabufuzi ab'omu Uganda.
<!-- Wikidata item: Q9606640 -->
[[Category:Abantu ba Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
83mvv4zf767vnq4ptfrzn4a7lc4tdjs
60958
60937
2026-07-11T15:47:54Z
Ssemmanda will
3837
removed [[Category:Abantu ba Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60958
wikitext
text/x-wiki
'''Bannabyabufuzi mu Uganda'''
Ettuluba lino lirimu bannabyabufuzi ab'omu Uganda.
<!-- Wikidata item: Q9606640 -->
[[Category:Bannabyabufuzi]]
pxlw5nbybhbg1m9pvrliteyekz3szyl
Biddemu Bazil Mwotta
0
13054
61592
60611
2026-07-11T17:18:50Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61592
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Biddemu Bazil Mwotta''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda,]] ayagala nnyo ebyobulimi, atondawo emirimu mu bantu, munnabyabufuzi, era musomesa. Bazil ye Mutandisi era akulira kkampuni ya AgroDuuka Uganda Limited. Yali Guild pulezidenti ow’e 82 ku yunivasite y’e Makerere. Olukiiko lwa Guild Representative Council lwe lusinga obukulu bw’abayizi ku yunivasite y’e Makerere. Nga 15th Oggwoluberyeberye, 2019, atwala Yunivasite y’e Makerere yawa Mwotta diguli ya Bachelor of Arts with Education, ng’amalirizza emisomo gye mu ttendekero ly’ebyenjigiriza.
== Obuto bwe n’okusoma ==
Biddemu Bazil Mwotta yazaalibwa nga 28 Oggwokusattu mu 1994, mu [[:en:Mengo_Hospital|ddwaaliro e Mengo]] mu [[:en:Kampala|Kampala]] . Maama we ye Nakisitu Florence Biddemu; nga Muganda ow'Ekika kya 'Ffumbe' Taata we ye Bazil Biddemu Muwanga; Muganda ow'ekika ky'e 'Njovu'. Abafumbo bano baagattibwa ku Nkozi Parish e [[:en:Mpigi|Mpigi]] mu '''masekkati ga Uganda''' .
Mwotta yakulira Kamwokya, emu ku ghetto mu Kampala. wabula olw’engeri nti nnyina yali mulimi, ebiseera ebisinga yabimala mu Katiiti, mu Divizoni y’e Kituntu, mu Disitulikiti y’e Mpigi ng’amuyamba ku faamu. <ref name="auto1">{{Cite web |date=July 2, 2018 |title=Future Thinking: Biddemu Bazil Mwotta on the Internet Economy |url=https://www.internetsociety.org/blog/2018/07/future-thinking-biddemu-bazil-mwotta/}}</ref>
Mwotta yakulira mu maka g’Abakatuliki abanywevu. Era yaweereza nga ku kituuti mu Holy Trinity Church Kamwokya buto bwe obusinga.
Mwotta yasomera ku Kitante Primary School (2001-2007), St. Joseph's Seminary Nyenga (2008-2010), ne Kasubi Senior Secondary School (2011- 2013) n'afuna satifikeeti ye eya Uganda(O-Level)(2008-2011) ne Uganda Advanced Certificate of Education (A-Level) (2012-2013). Yafuna satifikeeti mu by’okukozesa kompyuta okuva ku yunivasite y’e Makerere mu 2014. Yatikkirwa diguli y'obusomesa okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] [[:en:Kampala|Kampala]] . <ref>{{Cite web |date=March 10, 2016 |title=2016 MAKERERE UNIVERSITY GUILD PRESIDENTIAL DEBATE |url=https://www.kas.de/en/web/uganda/veranstaltungsberichte/detail/-/content/diskussionsrunde-der-praesidentschaftskandidaten-der-studentengilde-makarere-universitaet1 |website=Foundation Office Uganda and South Sudan}}</ref>
== Omulimu ==
Bazil Mwota yali Guild pulezidenti ow’omulundi ogwa 82 ku yunivasite y’e Makerere. <ref>{{Cite web |title=Mwotta elected Makerere University guild president |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1419382 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |date=February 2, 2021 |title=Makerere elects guild boss today |url=https://www.monitor.co.ugwww.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/makerere-elects-guild-boss-today--1643108 |website=Monitor}}</ref> <ref>{{Cite web |date=March 12, 2016 |title=Why Bazil Mwotta won Makerere guild presidential race |url=https://campusbee.ug/elections/why-bazil-mwotta-won-makerere-guild-presidential-race/}}</ref> Olukiiko lwa Guild Representative Council lwe lusinga obukulembeze bw’abayizi ku yunivasite y’e Makerere. Era yalondeddwa okuba omukulembeze w’ekibiina kya Baganda Nkobazambogo Caucus mu lukiiko lwa Guild Representative Council (2015-2016).
=== Okulima n'okulunda ===
Olw’okuba nti yali akulidde mu kitundu nga kya balimi mu Katiiti, [[Mpigi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mpigi]], '''Mawokota''', '''Mwotta''' yetegerezanga bulungi engeri nnyina, awamu n’abalimi abalala, gye baali baddondolwamu abantu abali babagulako ku nnimiro ku bbeyi eyawansi ddala kyokka nebabitunda bo ku beeyi eyawaggulu. Kino kirina engeri gyekyakosa mu mpolampola embeera z’abalimi bano kubanga kubulimi kwebali besigamye okufuna ensimbi n’okutuusa kati. Mu kaweefube w’okukola ku kusoomoozebwa kuno, Mwotta yatandikawo '''AgroDuuka''', [[:en:Software|pulogulaamu]] ennywevu ey’okuddukanya ebiva mu bulimi, ewagirwa enkola ya [[:en:Global_position_system|Global Position System]] for Mobile communication egatta buterevu abalimi b’omu byalo [[:en:Smallholding|abatonotono]] ku baguzi ku katale ku ssente entono ngabayita mu bubaka bwa SMS ne [[:en:Internet|yintaneeti]], nga tebannaba kukungula n’oluvannyuma lw’okukungula. <ref name="auto1" />
Sofutiweya wa '''AgroDuuka''' agasse abalimi okwetoloola Uganda n’abo abayinza okugula <ref name="auto">{{Cite web |title=Pulse Achiever: Biddemu Bazil Mwotta's AgroDuuka Innovation Helps Farmers Avoid Exploitation – MTN Pulse |url=https://pulse.mtn.co.ug/2019/12/24/pulse-achiever-biddemu-bazil-mwottas-agroduuka-innovation-helps-farmers-avoid-exploitation/ |website=pulse.mtn.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=History Hero BLAST |url=https://www.historyheroblast.com/historyhero/biddemu-bazil-mwota |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20230415114836/https://www.historyheroblast.com/historyhero/biddemu-bazil-mwota |archive-date=15 April 2023 |website=History Hero BLAST}}</ref> era nga asunsudwa mu ngule ez’enjawulo nga '''Queen’s Young Leaders Award''' mu 2018 <ref>{{Cite web |title=Bazil Mwotta Biddemu | Queen's Young Leaders |url=http://www.queensyoungleaders.com/awardee/bazil-mwotta-biddemu/}}</ref> <ref>{{Cite web |date=June 28, 2018 |title=Ugandan Youth innovators meet Queen in London |url=https://www.pmldaily.com/news/2018/06/ugandan-youth-innovators-meet-queen-in-london.html}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |title=How Ugandan youthful leaders shared floor with British royalty |url=https://observer.ug/lifestyle/58152-how-ugandan-youthful-leaders-shared-floor-with-british-royalty.html |website=The Observer - Uganda}}</ref> <ref>{{Cite web |date=January 12, 2021 |title=Three Ugandans receive prestigious Queen's Young Leader award |url=https://www.monitor.co.ugwww.monitor.co.ug/uganda/news/national/three-ugandans-receive-prestigious-queen-s-young-leader-award-1764852 |website=Monitor}}</ref> <ref name="auto" /> <ref>{{Cite web |title=Queen honours Ugandan youth for innovations |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1480509 |website=New Vision}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Robert_Maseruka|Robert Maseruka]]
* [[:en:Ivan_Bwowe|Ivan Bwowe]]
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
du7ldk3vaaijukoln73l45ejdn0y9xp
Paul Amoru
0
13059
61669
48260
2026-07-11T17:28:32Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61669
wikitext
text/x-wiki
'''Paul Omiat Amoru''' (yazaalibwa nga 11 Ogwekkumi 1983) Munnayuganda, Munnamawulire, omwogezi, era munnabyabufuzi. Ono ye High Commissioner wa Uganda mu ggwanga lya Republic of South Africa e Pretoria Yaliko [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa Paalamenti]] mu Ssaza lya [[:en:Dokolo|Dokolo]] ey'Obukiikakkono (2016-2021) era nga mukiise mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda.<ref name="PA1">{{Cite web |title=AMORU PAUL |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=186 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
Amoru yali ssentebe w’olukiiko lwa ''Uganda Parliamentary Forum on Media'',<ref name="PA2">{{Cite web |title=MP Amoru to Lead Parliamentary Forum on Media |url=http://www.chimpreports.com/mp-amoru-to-lead-parliamentary-forum-on-media/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref> omwogezi w’ekibiina kya ''Lango Parliamentary Group'', <ref name="PA32">{{Cite web |title=Lango MPs gift Shs5 million to Paralympic silver medalist Emong |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Lango-MPs-gift-Shs5-million-to-Paralympic-silver-medalist-Emong/688334-3405506-s4gl29z/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> [[:en:Whip_(politics)|Nnampala wa NRM]] ku [[:en:Member_of_Parliament|babaka ba Lango]] era ssentebe wa NRM mu Ssaza lya Dokolo ey'Obukiikakkono. Yali mmemba ku ''kakiiko ka Equal Opportunities''<ref name="PA3X">{{Cite web |title=Committee on Equal Opportunities |url=http://parliamentwatch.ug/committee/committee-on-equal-opportunities/#.WRbrO7gcRkg |publisher=Parliament Watch}}</ref> n'akakiiko ''k'ebyenjigiriza n'emizannyo''<ref name="PA33">{{Cite web |title=Committee on Education and Sports |url=http://parliamentwatch.ug/committee/committee-on-education-and-sports/#.WRbszbgcRkg |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="PA3">{{Cite web |title=Parliament Forum on Media Condemns Violence against Journalists |url=https://www.theugandatoday.com/news/2017/05/parliament-forum-on-media-condemns-violence-against-journalists/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu 2005, Amoru yalondebwa ng'[[:en:Students'_union|omukulembeze w'abayizi]] ku ssetendekero wa [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]]<ref name="PA4">{{Cite web |title=Amoru elected UCU alumni chairperson |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/688336-1396218-15rln43z/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> era nawereza nga pulezidenti w'ekibiina ekitwala abayizzi mu Uganda ekya ''Uganda National Students Association (UNSA)'' mu 2006. Yakulemberamu okutondebwawo kwa ''Uganda Christian University Media Link'' mu 2004 era yali omu kubaatandikawo ''Uganda Christian University HIV / AIDS Initiative'' mu 2006.
Yaliko [[:en:Chief_communications_officer|akulira eby'empuliziganya]] mu [[:en:Kumi_University|Yunivasite y'e Kumi]], [[:en:Editor-in-chief|omumyuka w'omuwandiisi w'amawulire]] mu [[:en:Daily_Monitor|Monitor Publications Limited]] (MPL)<ref name="PA43">{{Cite web |title=Former Monitor News Editor Tipped for NRM Caucus Spokesman |url=http://www.chimpreports.com/former-monitor-news-editor-tipped-for-nrm-caucus-spokesman/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref> [[:en:Chief_communications_officer|n'akulira eby'amawulire n'empuliziganya]] mu ''kitongole kya Uganda Business and Technical Examinations Board (UBTEB)'' . Ye ssentebe [[:en:Trustee|w’olukiiko olufuzi]] olwa UNSA<ref name="PA42">{{Cite web |title=PHOTOS: New UNSA Executives Take Office |url=http://www.theugandatoday.com/education/2017/04/photos-new-unsa-executives-take-office/ |publisher=Uganda Today}}</ref> era yaweereza mu lukiiko lwe lumu ng'omumyuka wa ssentebe w’ekibiina ekigatta abayizi mu Ggwanga.<ref name="PA41">{{Cite web |title=Students want representative in parliament |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1408540/students-representative-parliament |publisher=[[New Vision|Saturday Vision]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Amoru yazaalibwa mu [[:en:Dokolo_District|Disitulikiti y'e Dokolo]] mu [[:en:Lango_sub-region|kitundutundu ky'e Lango]] nga 11 ogwekkumi 1983 mu maka [[:en:Anglicanism|Amakulisitaayo]] [[:en:Langi_people|ag'abantu b'e Langi]] . Mwana wakubiri mu baana munaana, yamala pulayimale ng’asomera mu Disitulikiti y’ewaabwe e [[:en:Lira_District|Lira]] mu kiseera ng’obuyeekera [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|bw’amagye ga Lord’s Resistance Army]] mu kitundu kino buli ku ntikko. Yasomera mu ssomero lya Angwechibange Primary School, Dokolo Primary School ne Lira Faith Academy.
Wadde nga waliwo okusomozebwa, Amoru yagenda mu [[:en:Ngora_High_School|Ngora High School]] gye yafunira obuyigirize bwa saako n'okumaliriza emisomo gye egya siniya ey'okuna n'eyomukaaga. Yali mukulembeze w’etterekero ly’ebitabo mu O-level ne mu A-level, omukiise wa [[:en:Ngora_High_School|Ngora High School]] mu UNSA era nga ye ssentebe wa UNSA mu [[:en:Kumi_District|Disitulikiti y’e Kumi]] .<ref name="PA51">{{Cite web |title=Uganda: Paul Amoru Gives Dokoloians Another Chance |url=http://allafrica.com/stories/201512021803.html |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>
Amoru yeyongerayo ku [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] (UCU) okusoma mu yunivasite gye yafunira ''diguli mu [[:en:Mass_Communication|Mawulire]]'', essira yaliteeka mu [[:en:Public_Relations|Byampuliziganya]]. Mu UCU, yalondebwa okuba [[:en:Students'_union|pulezidenti w’abayizi]] mu 2005 n’agenda mu maaso n’okuweereza nga pulezidenti w’ekibiina ''ekigatta abayizi mu ggwanga ekya Uganda National Students Association (UNSA)'' mu 2006. Emyaka bwe gizze giyitawo, Amoru azze amanyibwa n’okwenyigira mu kutendekebwa okw’ekikugu okuwerako n’enteekateeka z’okugatta abantu mu by’amawulire.
Mu 2007-2008 yagenda e Nairobi Kenya n’afuna satifikeeti mu nkola n’okuddukanya emikutu gy’amawulire egy’enjawulo – NMG Media Lab Editorial Training Program
Mu 2017 yafuna diguli ey'okubiri mu by’amawulire n’empuliziganya okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]]
Mu 2018 - 2019 yafuna satifikeeti mu kulungamya emikutu gy'amawulire mu nkola ya Democratic okuva mu [[:en:Fojo_Media_Institute/Linnaeus_University|Fojo Media Institute/Linnaeus University]], Global Reporting Sweden AB.
== Omulimu ==
Amoru yatandika emirimu gye mu mawulire nga [[:en:Public_relations_officer|akulira eby'empuliziganya]] mu [[:en:Vocational_education|ttendekero ly’ebyemikono]], ''Adwoki Technical School'' mu 2006 n’oluvannyuma [[:en:Kumi_University|Kumi University]] ku ntandikwa ya 2007. Mu makkati ga 2007, yeegatta ku [[:en:Nation_Media_Group|MPL]] ng’omuwandiisi w’abakozi era [[:en:Court_reporter|omusasi mu kkooti]] mu [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] . Bwe yali akola omulimu gwe ogw’ekikugu mu kibiina ky’amawulire, Amoru yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:Bureau_chief|akulira ekitongole]] mu 2009 n’oluvannyuma n’afuulibwa [[:en:Editor-in-chief|omumyuka w’omuwandiisi w’amawulire]] mu 2011, ekifo kye yalimu okutuusa mu gwokusatu 2012 lwe yatuuka ku mulimu gwe yali ayagala mu kiseera ekyo ng' [[:en:Public_relations_officer|akulira eby'amawulire]] kitongole ekyali kyakatondebwawo mu kiseera ekyo eky’ebigezo bya bizinensi n’ebyemikono, UBTEB.
Mu 2015 Amoru yayingira ebyobufuzi eby’okulonda, n’awangula obwa ssentebe bwa NRM mu Ssaza lye Dokolo ey'Obukiikakkono<ref name="PA13">{{Cite web |title=NRM Primary Results for Northern Uganda |url=http://www.chimpreports.com/nrm-primary-results-for-northern-uganda/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref> n’ayongera okugenda mu maaso n'okuwangula ekifo ky'omubaka wa Konsityuwensi ku tikiti y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2016]] okwamuyingiza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey’ekkumi]] ey'[[:en:Uganda|Ekkula lya Africa]] .
Mu Paalamenti ey’ekkumi, Amoru ye yali ssentebe w’ekibiina kya ''Uganda Parliamentary Forum on Media'', omwogezi w’ekibiina kya ''Lango Parliamentary Group'', [[:en:Whip_(politics)|omukwanaganya mu NRM]] eri [[:en:Member_of_Parliament|ababaka ba Lango]] era ssentebe wa NRM mu Ssaza lye Dokolo ey'Obukiikakkono. Era yali mmemba ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku ngabanya y'emikisa'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by'enjigiriza n'emizannyo''.
Akola nga Ssenkulu wa Unipol Media Services ne Unipol Energy Uganda Limited okuva mu 2017.
Era ye Ssentebe wa Board era Managing Director wa Upendo Familia Investment Limited okuva mu 2019 okutuuka kati.
Mu kiseera kino ye Kaminsona wa [[:en:Uganda|Uganda]] mu Republic of [[:en:South_Africa|South Africa]] . <ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Ex-Dokolo North MP Paul Amoru named Ugandan Ambassador to South Africa » LBS NewsDay |url=https://lbs.co.ug/2021/12/13/ex-dokolo-north-mp-paul-amoru-named-ugandan-ambassador-to-south-africa/}}</ref>
== Ebiwandiiko n’ebitabo byafulumizza ==
Paul Amoru awandiise ebiwandiiko ebiwerako era abadde kitundu ku bitabo ebiwerako mu bbanga ly’amaze ng’akola eby’amawulire omuli n’ebirala bino wammanga:
# [http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/688342-976322-o8d02vz/index.html A new dawn or Acholi Kingdom]
# [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/689844-1263902-ri3hu7z/index.html African nationals indicated by ICC]
# [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/689844-1263888-ri3ifez/index.html Africans seek alternative court to ICC, face challenges]
# [http://allafrica.com/stories/200810070749.html ICC Gets New Evidence to Induct LRA's Kony]
# [http://www.monitor.co.ug/News/Education/688336-752118-kfrn3a/index.html Cluster bombs conference on]
== Laba ne ==
* [[:en:Dokolo_District|Disitulikiti y'e Dokolo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
269a07r3pr9o3p4wutpzzycay1czlzi
61899
61669
2026-07-11T18:13:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61899
wikitext
text/x-wiki
'''Paul Omiat Amoru''' (yazaalibwa nga 11 Ogwekkumi 1983) Munnayuganda, Munnamawulire, omwogezi, era munnabyabufuzi. Ono ye High Commissioner wa Uganda mu ggwanga lya Republic of South Africa e Pretoria Yaliko [[:en:Parliament_of_Uganda|omubaka wa Paalamenti]] mu Ssaza lya [[:en:Dokolo|Dokolo]] ey'Obukiikakkono (2016-2021) era nga mukiise mu kibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM), ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza mu Uganda.<ref name="PA1">{{Cite web |title=AMORU PAUL |url=http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=186 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
Amoru yali ssentebe w’olukiiko lwa ''Uganda Parliamentary Forum on Media'',<ref name="PA2">{{Cite web |title=MP Amoru to Lead Parliamentary Forum on Media |url=http://www.chimpreports.com/mp-amoru-to-lead-parliamentary-forum-on-media/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref> omwogezi w’ekibiina kya ''Lango Parliamentary Group'', <ref name="PA32">{{Cite web |title=Lango MPs gift Shs5 million to Paralympic silver medalist Emong |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Lango-MPs-gift-Shs5-million-to-Paralympic-silver-medalist-Emong/688334-3405506-s4gl29z/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> [[:en:Whip_(politics)|Nnampala wa NRM]] ku [[:en:Member_of_Parliament|babaka ba Lango]] era ssentebe wa NRM mu Ssaza lya Dokolo ey'Obukiikakkono. Yali mmemba ku ''kakiiko ka Equal Opportunities''<ref name="PA3X">{{Cite web |title=Committee on Equal Opportunities |url=http://parliamentwatch.ug/committee/committee-on-equal-opportunities/#.WRbrO7gcRkg |publisher=Parliament Watch}}</ref> n'akakiiko ''k'ebyenjigiriza n'emizannyo''<ref name="PA33">{{Cite web |title=Committee on Education and Sports |url=http://parliamentwatch.ug/committee/committee-on-education-and-sports/#.WRbszbgcRkg |publisher=Parliament Watch}}</ref> mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] .<ref name="PA3">{{Cite web |title=Parliament Forum on Media Condemns Violence against Journalists |url=https://www.theugandatoday.com/news/2017/05/parliament-forum-on-media-condemns-violence-against-journalists/ |publisher=Uganda Today}}</ref>
Mu 2005, Amoru yalondebwa ng'[[:en:Students'_union|omukulembeze w'abayizi]] ku ssetendekero wa [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]]<ref name="PA4">{{Cite web |title=Amoru elected UCU alumni chairperson |url=http://www.monitor.co.ug/News/Education/688336-1396218-15rln43z/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> era nawereza nga pulezidenti w'ekibiina ekitwala abayizzi mu Uganda ekya ''Uganda National Students Association (UNSA)'' mu 2006. Yakulemberamu okutondebwawo kwa ''Uganda Christian University Media Link'' mu 2004 era yali omu kubaatandikawo ''Uganda Christian University HIV / AIDS Initiative'' mu 2006.
Yaliko [[:en:Chief_communications_officer|akulira eby'empuliziganya]] mu [[:en:Kumi_University|Yunivasite y'e Kumi]], [[:en:Editor-in-chief|omumyuka w'omuwandiisi w'amawulire]] mu [[:en:Daily_Monitor|Monitor Publications Limited]] (MPL)<ref name="PA43">{{Cite web |title=Former Monitor News Editor Tipped for NRM Caucus Spokesman |url=http://www.chimpreports.com/former-monitor-news-editor-tipped-for-nrm-caucus-spokesman/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref> [[:en:Chief_communications_officer|n'akulira eby'amawulire n'empuliziganya]] mu ''kitongole kya Uganda Business and Technical Examinations Board (UBTEB)'' . Ye ssentebe [[:en:Trustee|w’olukiiko olufuzi]] olwa UNSA<ref name="PA42">{{Cite web |title=PHOTOS: New UNSA Executives Take Office |url=http://www.theugandatoday.com/education/2017/04/photos-new-unsa-executives-take-office/ |publisher=Uganda Today}}</ref> era yaweereza mu lukiiko lwe lumu ng'omumyuka wa ssentebe w’ekibiina ekigatta abayizi mu Ggwanga.<ref name="PA41">{{Cite web |title=Students want representative in parliament |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1408540/students-representative-parliament |publisher=[[New Vision|Saturday Vision]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Amoru yazaalibwa mu [[:en:Dokolo_District|Disitulikiti y'e Dokolo]] mu [[:en:Lango_sub-region|kitundutundu ky'e Lango]] nga 11 ogwekkumi 1983 mu maka [[:en:Anglicanism|Amakulisitaayo]] [[:en:Langi_people|ag'abantu b'e Langi]] . Mwana wakubiri mu baana munaana, yamala pulayimale ng’asomera mu Disitulikiti y’ewaabwe e [[:en:Lira_District|Lira]] mu kiseera ng’obuyeekera [[:en:Lord's_Resistance_Army_insurgency|bw’amagye ga Lord’s Resistance Army]] mu kitundu kino buli ku ntikko. Yasomera mu ssomero lya Angwechibange Primary School, Dokolo Primary School ne Lira Faith Academy.
Wadde nga waliwo okusomozebwa, Amoru yagenda mu [[:en:Ngora_High_School|Ngora High School]] gye yafunira obuyigirize bwa saako n'okumaliriza emisomo gye egya siniya ey'okuna n'eyomukaaga. Yali mukulembeze w’etterekero ly’ebitabo mu O-level ne mu A-level, omukiise wa [[:en:Ngora_High_School|Ngora High School]] mu UNSA era nga ye ssentebe wa UNSA mu [[:en:Kumi_District|Disitulikiti y’e Kumi]] .<ref name="PA51">{{Cite web |title=Uganda: Paul Amoru Gives Dokoloians Another Chance |url=http://allafrica.com/stories/201512021803.html |publisher=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]}}</ref>
Amoru yeyongerayo ku [[:en:Uganda_Christian_University|Uganda Christian University]] (UCU) okusoma mu yunivasite gye yafunira ''diguli mu [[:en:Mass_Communication|Mawulire]]'', essira yaliteeka mu [[:en:Public_Relations|Byampuliziganya]]. Mu UCU, yalondebwa okuba [[:en:Students'_union|pulezidenti w’abayizi]] mu 2005 n’agenda mu maaso n’okuweereza nga pulezidenti w’ekibiina ''ekigatta abayizi mu ggwanga ekya Uganda National Students Association (UNSA)'' mu 2006. Emyaka bwe gizze giyitawo, Amoru azze amanyibwa n’okwenyigira mu kutendekebwa okw’ekikugu okuwerako n’enteekateeka z’okugatta abantu mu by’amawulire.
Mu 2007-2008 yagenda e Nairobi Kenya n’afuna satifikeeti mu nkola n’okuddukanya emikutu gy’amawulire egy’enjawulo – NMG Media Lab Editorial Training Program
Mu 2017 yafuna diguli ey'okubiri mu by’amawulire n’empuliziganya okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]]
Mu 2018 - 2019 yafuna satifikeeti mu kulungamya emikutu gy'amawulire mu nkola ya Democratic okuva mu [[:en:Fojo_Media_Institute/Linnaeus_University|Fojo Media Institute/Linnaeus University]], Global Reporting Sweden AB.
== Omulimu ==
Amoru yatandika emirimu gye mu mawulire nga [[:en:Public_relations_officer|akulira eby'empuliziganya]] mu [[:en:Vocational_education|ttendekero ly’ebyemikono]], ''Adwoki Technical School'' mu 2006 n’oluvannyuma [[:en:Kumi_University|Kumi University]] ku ntandikwa ya 2007. Mu makkati ga 2007, yeegatta ku [[:en:Nation_Media_Group|MPL]] ng’omuwandiisi w’abakozi era [[:en:Court_reporter|omusasi mu kkooti]] mu [[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]] . Bwe yali akola omulimu gwe ogw’ekikugu mu kibiina ky’amawulire, Amoru yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:Bureau_chief|akulira ekitongole]] mu 2009 n’oluvannyuma n’afuulibwa [[:en:Editor-in-chief|omumyuka w’omuwandiisi w’amawulire]] mu 2011, ekifo kye yalimu okutuusa mu gwokusatu 2012 lwe yatuuka ku mulimu gwe yali ayagala mu kiseera ekyo ng' [[:en:Public_relations_officer|akulira eby'amawulire]] kitongole ekyali kyakatondebwawo mu kiseera ekyo eky’ebigezo bya bizinensi n’ebyemikono, UBTEB.
Mu 2015 Amoru yayingira ebyobufuzi eby’okulonda, n’awangula obwa ssentebe bwa NRM mu Ssaza lye Dokolo ey'Obukiikakkono<ref name="PA13">{{Cite web |title=NRM Primary Results for Northern Uganda |url=http://www.chimpreports.com/nrm-primary-results-for-northern-uganda/ |publisher=CHIMPREPORTS}}</ref> n’ayongera okugenda mu maaso n'okuwangula ekifo ky'omubaka wa Konsityuwensi ku tikiti y'ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|NRM]] mu [[:en:2016_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2016]] okwamuyingiza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ey’ekkumi]] ey'[[:en:Uganda|Ekkula lya Africa]] .
Mu Paalamenti ey’ekkumi, Amoru ye yali ssentebe w’ekibiina kya ''Uganda Parliamentary Forum on Media'', omwogezi w’ekibiina kya ''Lango Parliamentary Group'', [[:en:Whip_(politics)|omukwanaganya mu NRM]] eri [[:en:Member_of_Parliament|ababaka ba Lango]] era ssentebe wa NRM mu Ssaza lye Dokolo ey'Obukiikakkono. Era yali mmemba ku ''kakiiko akavunaanyizibwa ku ngabanya y'emikisa'' n'akakiiko ''akavunaanyizibwa ku by'enjigiriza n'emizannyo''.
Akola nga Ssenkulu wa Unipol Media Services ne Unipol Energy Uganda Limited okuva mu 2017.
Era ye Ssentebe wa Board era Managing Director wa Upendo Familia Investment Limited okuva mu 2019 okutuuka kati.
Mu kiseera kino ye Kaminsona wa [[:en:Uganda|Uganda]] mu Republic of [[:en:South_Africa|South Africa]] . <ref>{{Cite web |date=13 December 2021 |title=Ex-Dokolo North MP Paul Amoru named Ugandan Ambassador to South Africa » LBS NewsDay |url=https://lbs.co.ug/2021/12/13/ex-dokolo-north-mp-paul-amoru-named-ugandan-ambassador-to-south-africa/}}</ref>
== Ebiwandiiko n’ebitabo byafulumizza ==
Paul Amoru awandiise ebiwandiiko ebiwerako era abadde kitundu ku bitabo ebiwerako mu bbanga ly’amaze ng’akola eby’amawulire omuli n’ebirala bino wammanga:
# [http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/688342-976322-o8d02vz/index.html A new dawn or Acholi Kingdom]
# [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/689844-1263902-ri3hu7z/index.html African nationals indicated by ICC]
# [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/689844-1263888-ri3ifez/index.html Africans seek alternative court to ICC, face challenges]
# [http://allafrica.com/stories/200810070749.html ICC Gets New Evidence to Induct LRA's Kony]
# [http://www.monitor.co.ug/News/Education/688336-752118-kfrn3a/index.html Cluster bombs conference on]
== Laba ne ==
* [[:en:Dokolo_District|Disitulikiti y'e Dokolo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
7k7eujz1phs01u9spqxeegszk70fez5
Robert Kabushenga
0
13087
61896
48325
2026-07-11T17:59:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61896
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Kabushenga''' Munnayuganda, Munnamateeka era akulira amakampuni agenjawulo. Yawereza nga [[:en:Managing_director|omukulu atwala]] era [[:en:Chief_executive_officer|akulira]] ekitongole kya [[:en:New_Vision_Group|Vision Group]] (New Vision Printing and Publishing Company Limited) okuva mu mwezi gwoluberyeberye mu 2007 okutuuka mu mwezi gwegumu mu 2021. <ref name="1R">{{Cite web |last=ACME Team |date=29 January 2021 |title=Vision Group CEO Robert Kabushenga resigns |url=https://acme-ug.org/2021/01/29/vision-group-ceo-robert-kabushenga-resigns/ |access-date=24 November 2021 |website=African Centre for Media Excellence (ACME)}}</ref> Abadde mmemba ku lukiiko olufuzi olwa [[:en:KCB_Bank_Uganda_Limited|KCB Bank Uganda Limited]], okuva mu Gwekkuminogumu mu mwaka gwa 2021. <ref name="2R">{{Cite web |last=Eagle Online Reporter |date=18 November 2021 |title=Robert Kabushenga appointed to KCB Board of Directors |url=https://eagle.co.ug/2021/11/18/robert-kabushenga-appointed-to-kcb-board-of-directors.html |access-date=24 November 2021 |website=Eagle Uganda Online |place=Kampala, Uganda}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Kabushenga yazaalibwa omwami Geoffrey Sabiti Kabushenga mu Uganda mu mwaka gwa 1971. Yakuzibwa maama we yekka mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga kya Uganda ekikulu, eyo mu myaka gy'e 1970 ne 1980. <ref name="3R">{{Cite web |last=Flash Uganda News |date=24 June 2020 |title=Biography of Robert Kabushenga |url=https://flashugnews.com/robert-kabushenga-biography-education-net-worth-vision-group-ceo/ |access-date=24 November 2021 |website=Flash Uganda News}}</ref>
Alina [[:en:Bachelor_of_Laws|diguli mu mateeka]] eyamuwebwa okuva ku [[:en:Makerere_University|Makerere Yuniversite]], yunivasite ya gavumenti esinga obukulu n'obunene mu Uganda. Ono era alina [[:en:Postgraduate_Diploma_in_Legal_Practice|ne dipuloma mu by’amateeka]], eyamuwebwa ekitongole kya [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]], mu Kampala. Ngoyongereza kw'ebyo ono era, yasomera mu ttendekero ly’amateeka erya American Academy of International Law, mu [[:en:Dallas,_Texas|Dallas, Texas]], Amerika. <ref name="4R">{{Cite web |last=Aspen Institute |date=2020 |title=Profile of Robert Kabushenga, CEO of New Vision Printing and Publishing Company Limited, Kampala, Uganda |url=https://agln.aspeninstitute.org/profile/2484 |access-date=24 November 2021 |website=[[Aspen Institute]]}}</ref>
== Omulimu ==
=== Emirimu egyasooka ===
Kabushenga yakolako ng’omukungu mu by’amateeka n’okuddukanya emirimu gy'ekitongole kya [[:en:Daily_Monitor|Monitor Publications Limited]] (abafulumya ebiwandiiko byaDaily Monitor). <ref>{{Cite web |last=Agency |first=HICGI News |date=2023-02-06 |title=Who is Senior Citizen Robert Kabushenga? |url=https://hicginewsagency.com/2023/02/06/who-is-senior-citizen-robert-kabushenga/ |access-date=2026-03-24 |website=HICGI News Agency |language=en}}</ref> Oluvannyuma yakolako ng'omuwandiisi w'olukiiko olufuzi, omuwandiisi wa kkampuni, era omukungu w'amateeka owa Vision Group okuva mu 2002 okutuuka mu 2005. <ref>{{Cite web |last=team |first=ACME |date=2021-01-29 |title=Vision Group CEO Robert Kabushenga resigns |url=https://acme-ug.org/2021/01/29/vision-group-ceo-robert-kabushenga-resigns/ |access-date=2026-03-24 |website=African Centre for Media Excellence}}</ref> Yalondebwa kubwa Diyirekita owokuntikko owa Uganda Media Center era mu kiseera kye kimu ng'akola nga omwogezi wa gavumenti ya Uganda. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Express |date=2021-01-29 |title=Who is Robert Kabushenga: Full Biography of former Vision Group CEO |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/01/29/who-is-robert-kabushenga-full-biography-of-former-vision-group-ceo/ |access-date=2026-03-24 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref>
=== Vision Group (2007-2021) ===
Mu gwoluberyeberye nga 1 2007, Kabushenga yalondebwa okuddukanya era n'okulira ekitongole kya Vision Group, n’adda mu bigere bya munnamawulire William Pike eyali agenda ebweru w’eggwanga. <ref name="1R">{{Cite web |last=ACME Team |date=29 January 2021 |title=Vision Group CEO Robert Kabushenga resigns |url=https://acme-ug.org/2021/01/29/vision-group-ceo-robert-kabushenga-resigns/ |access-date=24 November 2021 |website=African Centre for Media Excellence (ACME)}}</ref> Mu myaka gye e 14 gye yamala, ekibiina kino kyagaziya emirimu gyakyo nga kitongoza leediyo endala, emikutu gya ttivvi (nga mw’otwalidde ne Bukedde TV), magazini, n’emikutu gya digito ate n'enkyukakyuka ne kigenda mu maaso n’okuvuganya ennyo mu by’obusuubuzi nga kkampuni ewandiisiddwa ku lukalala lwa Uganda Securities Exchange. Mu gwoluberyeberye mu 2021, yalangirira nga walekulira, nga ensonga z'awa agamba ziri kuye ng'omuntu era n’asaba awummule nga bukyali. Yalaba ekiseera ky’enkyukakyuka eky’ennaku 90 nga tanagenda. <ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2021-01-29 |title=Kabushenga retires from New Vision |url=https://www.independent.co.ug/kabushenga-retires-from-new-vision/ |access-date=2026-03-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Wabula lipoota ezimu eziriwo kati ziraga engeri y'obutakanya obwaliwo munda oba okusalawo ku mutendera gw’olukiiko olufuzi mu kiseera we yagendera. <ref>{{Cite web |last=Kisakye |first=Frank |date=2021-02-10 |title=How New Vision power struggle triggered Kabushenga sacking |url=https://observer.ug/news/how-new-vision-power-struggle-triggered-kabushenga-sacking/ |access-date=2026-03-24 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>
Don Wanyama yeyadda mu kifo kye, eyali aweereza ng’omuwandiisi omukulu ow’ebyamawulire mu maka g'obwa pulezidenti. <ref>{{Cite web |date=2021-04-13 |title=Don Wanyama appointed Vision group CEO |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/don-wanyama-appointed-vision-group-ceo-3360434 |access-date=2026-03-24 |website=Monitor |language=en}}</ref> Gavumenti ya Uganda y'esinga emigabo eminene mu media house eno, ng’emigabo gyayo gyonna giwandiikiddwa ku katale [[:en:Uganda_Securities_Exchange|kaUganda Securities Exchange]] . <ref name="5R">{{Cite web |last=Manfred Tumusiime |date=13 March 2021 |title=Don Wanyama to replace Kabushenga as Vision Group CEO |url=https://www.ugstandard.com/don-wanyama-to-replace-kabushenga-as-vision-group-ceo/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20211124081822/https://www.ugstandard.com/don-wanyama-to-replace-kabushenga-as-vision-group-ceo/ |archive-date=24 November 2021 |access-date=24 November 2021 |website=Uganda Standard}}</ref>
== Emirimu emirala ==
Kabushenga muwolereza wa [[:en:High_Court_of_Uganda|kkooti enkulu eya Uganda]] era ali mu kibiina ekigatta banamateeka ekya [[:en:Uganda_Law_Society|Uganda Law Society]] . Ali mu kibiina kya Africa Leadership Initiative saako era ne mu kibiina kya [[:en:Aspen_Institute|Aspen Global Leadership Network]] . <ref name="4R">{{Cite web |last=Aspen Institute |date=2020 |title=Profile of Robert Kabushenga, CEO of New Vision Printing and Publishing Company Limited, Kampala, Uganda |url=https://agln.aspeninstitute.org/profile/2484 |access-date=24 November 2021 |website=[[Aspen Institute]]}}</ref> Mu Gwekkuminogumu mu mwaka gwa 2021, yalondebwa nawebwa amanyi amatonotono okutwala KCB Bank Uganda Limited naye. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-11-18 |title=Business: Former Vision Group CEO appointed to KCB Board |url=https://www.newvision.co.ug/category/business/former-vision-group-ceo-appointed-to-kcb-boar-NV_120111_032026 |access-date=2026-03-24 |website=New Vision}}</ref>
References
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* [https://observer.ug/news/headlines/68415-how-new-vision-power-struggle-triggered-kabushenga-sacking Engeri olutalo lw'obuyinza mu kitongole kya New Vision gye lwaviirako Kabushenga okugobw] Okuva nga 10 mugwokubiri mu 2021.
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
is0ci8hjv3pngdt8rup8sq0rwwuvd2l
Mathias Mpuuga
0
13099
61494
60605
2026-07-11T17:05:38Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61494
wikitext
text/x-wiki
'''Mathias Mpuuga''' Nsamba (yazaalibwa nga 12 mugwekkumi mu 1975) Munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamateeka, era musomesa nga yaliko [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=Mathias Mpuuga appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.independent.co.ug/mathias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament/ |access-date=2022-07-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2022 |title=MP Adeke, Nyanjura bailed at sh1m |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/135610 |access-date=2023-02-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=NUP appoints Mathias Mpuuga as Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352 |access-date=2022-07-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mathias Mpuuga Appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/matthias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament- |access-date=2022-07-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Speaker blocks debate on state of Judiciary as House pays tribute to Justice Aweri – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-oppose-specialized-teacher-education-institute-2/ |access-date=2023-02-03 |language=en-US}}</ref> Yaliko omubaka wa Palamenti akikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2021 n’oluvanyuma n’akiikirira Divizoni y’e Nyendo–Mukungwe okuva mu 2021 okutuusa bwe yawangulwa mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2026 <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2022-07-28 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 May 2021 |title=🎥 WATCH: Mpuuga sworn in as Nyendo-Mukungwe Division MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/103072 |access-date=2022-07-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-18 |title=Mpuuga, Ssegona, Bwanika Lose Parliamentary Seats as NUP Tightens Grip |url=https://chimpreports.com/mpuuga-ssegona-bwanika-lose-parliamentary-seats-as-nup-tightens-grip/ |access-date=2026-03-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mpuuga era yawerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ekikulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine) . Okuva mu 2021 okutuuka mu 2024 era yeyali kaminsona wa palamenti ekiseera kye yamala mu Palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |last=pnabyama |date=2024-01-10 |title=Parliamentary Commission constituted |url=https://www.parliament.go.ug/news/7091/parliamentary-commission-constituted |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=child |date=2018-02-27 |title=The Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'emisomo gye ==
'''Mathias Mpuuga''' Nsamba (yazaalibwa nga 12 mugwekkumi mu 1975) Munnayuganda, munnabyabufuzi, munnamateeka, era omusomesa nga yaliko [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=Mathias Mpuuga appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.independent.co.ug/mathias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament/ |access-date=2022-07-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2022 |title=MP Adeke, Nyanjura bailed at sh1m |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/135610 |access-date=2023-02-03 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-05-28 |title=NUP appoints Mathias Mpuuga as Leader of Opposition in Parliament |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nup-appoints-mathias-mpuuga-as-leader-of-opposition-in-parliament-3417352 |access-date=2022-07-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mathias Mpuuga Appointed Leader of Opposition in Parliament |url=https://ugandaradionetwork.net/story/matthias-mpuuga-appointed-leader-of-opposition-in-parliament- |access-date=2022-07-28 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Speaker blocks debate on state of Judiciary as House pays tribute to Justice Aweri – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-oppose-specialized-teacher-education-institute-2/ |access-date=2023-02-03 |language=en-US}}</ref> Yaliko omubaka wa Palamenti akikirira [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y’e Masaka]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2021 n’oluvanyuma n’akiikirira Divizoni y’e Nyendo–Mukungwe okuva mu 2021 okutuusa lwe yawangulwa mu kalulu ka bonna ak'omwaka gwa 2026 <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2022-07-28 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=19 May 2021 |title=🎥 WATCH: Mpuuga sworn in as Nyendo-Mukungwe Division MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/103072 |access-date=2022-07-28 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2026-01-18 |title=Mpuuga, Ssegona, Bwanika Lose Parliamentary Seats as NUP Tightens Grip |url=https://chimpreports.com/mpuuga-ssegona-bwanika-lose-parliamentary-seats-as-nup-tightens-grip/ |access-date=2026-03-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mpuuga era yawerezaako ng'omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) ekikulemberwa [[:en:Bobi_Wine|Robert Kyagulanyi Ssentamu]] (Bobi Wine) . Okuva mu 2021 okutuuka mu 2024 era yeyali kaminsona wa palamenti ekiseera kye yamala mu Palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |last=pnabyama |date=2024-01-10 |title=Parliamentary Commission constituted |url=https://www.parliament.go.ug/news/7091/parliamentary-commission-constituted |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=child |date=2018-02-27 |title=The Parliamentary Commission |url=https://www.parliament.go.ug/page/parliamentary-commission |access-date=2024-06-05 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref>
Mpuuga yazaalibwa nga mu mwezi gwekkumi nga 12 mu 1975 nga abazadde abamuzaala ye mugenzi Vincent Nsamba ne Gertrude Nsamba. <ref name=":0">{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2023-02-03 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
Yazaalibwa mu [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti y’e Lwengo]] mu masekkati ga Uganda.
Mpuuga pulayimale yagisomera ku Kyamaganda Boys Demonstration school gye yamaliriza mu 1987 neyegatta ku Masaka Secondary School, n'amaliriza ebigezo bye ebya UCE mu 1992. Oluvannyuma yayingira Nakyenyi Senior Secondary School mu A-levels, n'amaliriza mu 1994.<ref name=":0">{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |title=I'm naturally a politician, says Mpuuga |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20856-im-naturally-a-politician-says-mpuuga |access-date=2023-02-03 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Oluvannyuma Mpuuga yayingira [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] okusoma kkoosi y'obusomesa mu 2009. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref> Era alina diguli eyookubiri mu by’enfuna okuva ku yunivasite y’e Makerere ne diguli mu mateeka(LLB) gye yafuna okuva mu yunivasite y’emu mu 2016. <ref name=":1" /> Oluvannyuma yeewandiisa mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] (LDC) n’atikkirwa dipulooma ya Postgraduate mu by’amateeka mu 2020 .
== Emirimu ==
Mpuuga yali musomesa ku Uganda Martyrs High School, [[:en:Rubaga|Rubaga]], nga yali asomesa Geography ne Economics okuva mu 1998 okutuuka mu 2003. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Ye yali Nannyini wa Masaka Town College esangibwa mu kibuga ky'e Masaka okuva mu 2000 okutuuka mu 2002. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Yaliko omukwanaganya era nga yaddukanya Liberal Consult Ltd, kkampuni ekola ku kwekenneenya n’okulondoola edda eyakola ku ndagaano z’okulondoola pulojekiti eziweebwa ssente z’abagaba obuyambi mu [[:en:Uganda|Uganda]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2004. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Yaliko omukulu w’essomero era nga yaddukanya Datamine Technical Business School mu [[:en:Kampala|Kampala]] okuva mu 2003 okutuuka mu 2011. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Yaliko Ssentebe w'abavubuka mu Gavumenti ez'ebitundu mu [[:en:Masaka_District|Disitulikiti y'e Masaka]] okuva mu 2000 okutuuka mu 2011. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
Ono omu ku bammemba batuuka ku lukiiko lwa Yunivasite [[:en:Muteesa_I_Royal_University|Mutesa I Royal University]] okuva mu 2010 paka kati kati. <ref name=":1">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2021-05-28 |title=Who is Mathias Mpuuga, the new Leader of Opposition? |url=https://www.matookerepublic.com/2021/05/28/who-is-mathias-mpuuga-the-new-leader-of-opposition/ |access-date=2022-07-28 |website=Matooke Republic |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mpuuga yatandika okwenyigira mu by'obufuzi mu mwaka gwe ogusooka ku yunivasite y’e Makerere. Yali mu kibinja ekyatandikawo Uganda Young Democrats (UYD), ekiwayi ky’abavubuka mu kibiina ekivuganya gavumenti ekya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] . <ref name=":1" /> Yetaba mu kuwenjeza Paul Kawanga Ssemwogerere akalulu ku bwapulezidenti mu [[:en:1996_Ugandan_presidential_election|kulonda kwa Pulezidenti mu Uganda okwaŋiwo mu 1996]] . <ref name=":1" />
Mpuuga yakola nga mmemba w’Obwakabaka [[:en:Buganda|bwa Buganda]] [[:en:Lukiiko|Lukiiko]] (Paalamenti) wakati wa 1998 ne 2010.
Mu [[:en:2011_Ugandan_general_election|2011]], yavuganya ku kifo ky'omubaka wa Palamenti mu Munisipaali y’e Masaka.Yawangula akalulu n’akikirira Munisipaali y’e [[:en:Masaka|Masaka]] okutuusa mu mwaka gwa 2021.
Mu kiseera kino, yaweerezaako nga mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku kubala ebitabo bya gavumenti (PAC) n’akakiiko akalonda abantu - akakiiko ka Palamenti akakebera abantu. Era yawerezaako nga Minisita ow’ekisiikirize ow’obwapulezidenti n’okulwanyisa enguzi (2011 - 2016), ne Minisita w’Ebyenjigiriza ow’ekisiikirize (2016 - 2021).
Mu 2021, yaddamu okulundibwa ku bwa okuba okumubaka mu Palamenti nga akiikirira Nyendo - Mukungwe Division. [[:en:Leader_of_the_Opposition_(Uganda)|Yabadde omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] mu Palamenti ya Uganda ng’amaze okuweereza okuva mu 2021 okutuuka mu gwoluberyeberye mu 2024.
== Laba ne ==
* [[Nandala Mafabi|Nandala Mafabi.]]
* [[Winnie Kiiza|Winnie Kiiza.]]
* [[Abed Bwanika]]
* Bashir Kazibwe
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
d73xxsa4v0abqszj0qsmgtgtievtmst
Enock Nyongore
0
13102
61726
60478
2026-07-11T17:39:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61726
wikitext
text/x-wiki
{{databox}}
'''Enock Nyongore''' (yazaalibwa mu gwamwenda nga 25 1973), [[:en:Uganda|Munnayuganda,]] munabyabufuzi era awereza ng'[[:en:Member_of_parliament|omubaka mu palamenti]] ya [[:en:Parliament_of_Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6Ik1mZWNLSU1pNEtHUmlac1YxYkwwcnc9PSIsInZhbHVlIjoieURSMlBxY09BMTRQRDNXcnc3VVhDZz09IiwibWFjIjoiYzgwMTE1ZjgxMDVhMzczYzE2OGVlOTFhMWM1ZmE5MDBkNzMwNTZlYjA5M2UwNTU1ZjIwMmU1NWEzMjZkYzFjOCIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-02-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref>
== Omulimu ==
Nga tannayingira byabufuzi, yali musomesa. Nyongore yaliko omwogezi wa [[:en:Nakaseke_District|Disitulikiti y’e Nakaseke]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2016. Era yeesimbawo ku bwa ssentebe bwa town council y'e [[:en:Ngoma,_Uganda|Ngoma]], naye nawangulwa. Kati, yadda mu by'obufuzi oluvanyuma lw’okwawulamu essaza ly’e Nakaseke, eryali likiikirirwa Hajjati Bumba mu palamenti. Nyongore yalondebwa okukiika mu palamenti ey'omulundi ogwa 11 mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa Uganda okwa 2021]] . <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-10-19 |title=Farmers plight tops Nakaseke unopposed candidate's agenda |url=https://www.independent.co.ug/farmers-plight-tops-nakaseke-unopposed-candidates-agenda/ |access-date=2025-02-06 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Taaka |first=Conslata |date=2024-09-13 |title=Frustration grows over delayed Luweero-Butalangu road project |url=https://nilepost.co.ug/news/215982/frustration-grows-over-delayed-luweero-butalangu-road-project |access-date=2025-02-06 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
828bbwy6hcwu8r3975hvqakuqzdiank
Suzie Muwanga
0
13105
61623
60567
2026-07-11T17:27:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61623
wikitext
text/x-wiki
'''Suzie Nansozi Muwanga''' Munnayuganda musomesa, muddukanya emirimu, munoonyereza era munnabyabufuzi. Ye nnankulu w’ekitongole kya Julius Nyerere Leadership Center (JNLC). Yaliko akulira ekitongole ky'ebyobufuzi n'enzirukanya y'emirimu mu [[:en:Political_science|yunivasite y'e Makerere]] . Muyizi mu Fulbright New Century Scholar (NCS). <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Three moderators confirmed for presidential debate |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/three-moderators-confirmed-for-presidential-debate-1640138 |access-date=2025-04-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=Our Team |url=https://thejnlc.org/the-team/ |access-date=2025-04-18 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference |url=https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Makerere gets first female head of political science department |url=https://www.newvision.co.ug/news/1306595/makerere-female-head-political-science-department |access-date=2025-04-18 |website=New Vision}}</ref>
== Obuto n’okusoma kwe ==
Nansozi muwala w’eyaliko pulezidenti wa Uganda omugenzi [[Paulo Muwanga|Paul Muwanga]] n’omugenzi Nalongo Kasalina Zawedde Muwanga, eyafa mu 2024. <ref>{{Cite web |date=2024-04-28 |title=President Museveni Hails Legacy Of Paulo Muwanga' Wife Nalongo Zawedde Who Died Aged 92 – Uganda Update News |url=https://ugandaupdatenews.com/president-museveni-hails-legacy-of-paulo-muwanga-wife-nalongo-zawedde-who-died-aged-92/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}</ref>
Nansozi alina diguli eyookusatu mu byobufuzi okuva mu [[:en:University_of_Toronto|yunivasite y'e Toronto]] . Alina diguli esooka mu byobufuzi ne diguli eyookubiri mu [[:en:Area_studies|Area Studies]] okuva mu [[:en:University_of_London|London University]] . Alina dipulooma mu by’enkolagana n’enkulaakulana okuva mu [[:en:International_Institute_of_Social_Studies|Institute of Social Studies]] (ISS). Alina diguli esooka mu byobufuzi okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] era yafuna engule ya [[:en:Rockefeller_Foundation|Rockefeller Foundation]] – African Dissertation Internship Award (ADIA) olw'okunoonyereza kwe okwa PhD kweyatuuma " ''The Politics of Primary Education Uganda: Parent Participation and National Reforms". <ref name=":1">{{Cite web |title=Our Team |url=https://thejnlc.org/the-team/ |access-date=2025-04-18 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://thejnlc.org/the-team/ "Our Team"]. ''Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC)''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref>'' <ref name=":2">{{Cite web |title=Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference |url=https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ "Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref> <ref name=":3">{{Cite web |title=Makerere gets first female head of political science department |url=https://www.newvision.co.ug/news/1306595/makerere-female-head-political-science-department |access-date=2025-04-18 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/news/1306595/makerere-female-head-political-science-department "Makerere gets first female head of political science department"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
Nansozi yasomesa ku yunivasite y’e Makerere mu kitongole kya sayansi w’ebyobufuzi (Political Science) n’enzirukanya emirimu (Public Relations). Yakwasaganya pulojekiti ya UNDP ey’enfuga y’amateeka ne demokulasiya mu kitongole kino era ye nnankulu w’ekitongole kya Julius Nyerere Leadership Center (JNLC). <ref name=":1">{{Cite web |title=Our Team |url=https://thejnlc.org/the-team/ |access-date=2025-04-18 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://thejnlc.org/the-team/ "Our Team"]. ''Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC)''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref> Yategeka era n'akubiriza okukubaganya ebirowoozo kw'obwapulezidenti e Uganda mu 2016. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Three moderators confirmed for presidential debate |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/three-moderators-confirmed-for-presidential-debate-1640138 |access-date=2025-04-18 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/three-moderators-confirmed-for-presidential-debate-1640138 "Three moderators confirmed for presidential debate"]. ''Monitor''. 2021-02-02<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference |url=https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ "Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=7 June 2023 |title=New Vision – Latest News |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/ex-gambian-vp-in-uganda-for-nyerere-leadershi-NV_162232 |access-date=2025-04-18 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Unclear Leadership Criteria Leaves Voters Uncertain About Their Choices – Report |url=https://ugandaradionetwork.net/story/unclear-leadership-criteria-leaves-voters-uncertain-about-their-choices-report |access-date=2025-04-18 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Mmemba ku kakiiko ka ssaayansi akavunaanyizibwa ku nkulaakulana n'okunoonyereza ku ssaayansi w'embeera z'abantu mu Afrika (CODESRIA), Senegal ''.'' Yakolako ng’omunoonyereza era omuwi w’amagezi mu bibiina n’ebitongole omuli; [[:en:African_Development_Bank|African Development Bank]], [[:en:Hewlett_Foundation|Hewlett Foundation]] ne Flora Family Foundation, Mountain View California, Bbanka y’ensi yonna, [[:en:UNICEF|UNICEF]] ne Irish Aid. <ref name=":1" /> <ref name=":2" /> Mugunjuzi w'abawala abalekeddwa e mabega mu by’enjigiriza era awagira nnyo eky'okutuusa ebyenjigiriza eby’omutindo ku mitendera egy’enjawulo ng'ayita mu kitongole ki Forum for African Women Educationists (FAWE). <ref>{{Cite web |date=2024-12-18 |title=Emulate Nyerere's exemplary leadership, students told |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/emulate-nyerere-s-exemplary-leadership-students-told-4861480 |access-date=2025-04-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |title=Nansozi Muwanga – CODESRIA |url=https://codesria.org/nansozi-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}</ref>
== Engule ==
* Ekitongole kya Rockefeller Foundation – African Dissertation Internship Award (ADIA). <ref name=":2">{{Cite web |title=Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference |url=https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ |access-date=2025-04-18 |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://kampalageopolitics.com/speaker/dr-nansozi-k-muwanga/ "Dr Nansozi K. Muwanga – Kampala Geopolitics Conference"]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2025-04-18</span></span>.</cite></ref>
== Ebitabo ebyafulumiza ==
* Public Expenditure Governance in Uganda's Education Sector:Application of An Innovative Assessment Framework. <ref>{{Cite web |title=Research & Publications {{!}} Advocates Coalition for Development and Environment |url=https://acode-u.org/all-publications |access-date=2025-04-18 |website=acode-u.org}}</ref>
* Reviewing the Form and Substance of the 2021 Elections'''''. <ref>{{Cite web |last=JNLC |date=2025-02-05 |title=Form and Substance of the 2021 Elections in Uganda |url=https://thejnlc.org/form-and-substance-of-the-2021-elections-in-uganda/ |access-date=2025-04-18 |website=Julius Nyerere Leadership Centre (JNLC) |language=en-US}}</ref>'''''
* The Politics of Higher Education Reform: The Case of Makerere University. <ref>{{Cite journal |last=Muwanga |first=Nansozi K. |date=2004 |title=The Politics of Higher Education Reform: The Case of Makerere University |url=https://www.ajol.info/index.php/ajps/article/view/27359 |journal=African Journal of Political Science |language=en |volume=9 |issue=1 |pages=51–70 |doi=10.4314/ajps.v9i1.27359 |issn=1027-0353 |url-access=subscription |doi-access=free}}</ref>
* Owning Our Urban Future: The Case of Kampala City. <ref name=":4">{{Cite web |date=April 2025 |title=Nansozi-Muwanga |url=https://www.researchgate.net/profile/Nansozi-Muwanga |website=researchgate.net}}</ref>
* Inclusion as Political Mobilisation: The Political Economy of Quality Education Initiatives In Uganda.. <ref name=":4" />
* Public Expenditure Governance in Uganda’s Education Sector: Application of an Innovative Assessment Framework. <ref>{{Cite web |date=April 2025 |title=PRS67.pdf |url=https://www.acode-u.org/uploadedFiles/PRS67.pdf |website=www.acode-u.org}}</ref>
== Soma ne ==
* [[Essanyu Kwesiga|Joy Kwesiga]]
* [[Elizabeth Muwanga]]
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa eby'ebweru ==
* [https://fawe.org/ Forum for African Women Educationists (FAWE)]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
1nhinupfns1e464vyovr3507uxdcgr9
George Lugalambi
0
13107
61885
56561
2026-07-11T17:59:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61885
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''George Lugalambi''' mukugu mu nkulakulanya y'emikutu gy’amawulire era nga munoonyereza, era nga yakulira e kitongole kya African Center for Media Excellence (ACME). <ref name=":5">{{Cite web |date=2011-10-11 |title=ACME secretariat |url=https://acme-ug.org/about-acme/acme-secretariat/ |access-date=2023-12-23 |website=African Centre for Media Excellence}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web |date=15 May 2023 |title=Lugalambi installed Rotary Muyenga Tank-Hill president |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_160383 |access-date=2023-12-23 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-02-27 |title=Journalists Tipped on Gender Responsive, Conflict Sensitive Reporting |url=https://chimpreports.com/journalists-tipped-on-gender-responsive-conflict-sensitive-reporting/ |access-date=2023-12-23 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=ACME and SEATINI Uganda Partner to Enhance Media Coverage of Trade and Development Issues |url=https://seatiniuganda.org/acme-and-seatini-uganda-partner-to-enhance-media-coverage-of-trade-and-development-issuestest-blog/ |access-date=2023-12-23 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Lugalambi is new Executive Director ACME |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_135330 |access-date=2023-12-23 |website=Bukedde |language=en}}</ref> Yalondebwa ku kifo kino mu Gwomusaanvu 2022, ng’adda mu bigere bya Peter Mwesige.
== Okusoma ==
Lugalambi alina [[:en:Doctor_of_Philosophy|diguli eyookusatu mu by’obufirosoofo]] (PhD) mu by’empuliziganya okuva mu [[:en:University_of_South_Africa|yunivasite y’e South Africa]], gye yafunira diguli ye ey’okusatu mu by’amawulire n’empuliziganya mu 2006. <ref name=":5"/> <ref>{{Cite web |title=Dr. George Lugalambi Archives |url=https://www.independent.co.ug/tag/dr-george-lugalambi/ |access-date=2023-12-23 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref name=":4">{{Cite web |date=2021-02-01 |title=Tracing Makerere's journalism journey |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/tracing-makerere-s-journalism-journey-1850062 |access-date=2023-12-23 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Omulimu ==
Lugalambi yali munnamawulire era omuwandiisi wamawulire mu lupapula lwa ''The Crusader'' . <ref name=":2">{{Cite web |title=George Lugalambi's schedule for 10th Global Investigative Journalism Conference |url=https://gijc17.sched.com/speaker/glugalambi |access-date=2023-12-23 |website=gijc17.sched.com}}</ref> Era ali ku kakiiko k’abalamuzi mu mpaka za Uganda National Journalism Awards. <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |last=murami |date=2023-08-31 |title=Parliament recognised at the 2023 Journalism Awards |url=https://www.parliament.go.ug/news/6902/parliament-recognised-2023-journalism-awards |access-date=2023-12-23 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref>
Mu 1993, oluvannyuma lw’okutikkirwa, Lugalambi yatandika okusomesa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] . Oluvannyuma yakuzibwa n’afuuka [[:en:Senior_lecturer|omusomesa omukulu]] mu 2007 oluvannyuma lw’okufuna diguli eyookusatu mu 2006. <ref name=":4"/> Wakati wa 2008 ne 2011, yali akulira ekitongole ky’amawulire n’empuliziganya mu yunivasite eno. <ref name=":2"/> <ref name=":0"/> <ref>{{Cite web |title=African Books Collective: Public Broadcasting in Africa Series: Uganda |url=https://www.africanbookscollective.com/books/public-broadcasting-in-africa-series-uganda |access-date=2023-12-23 |website=www.africanbookscollective.com}}</ref>
Okuva mu makkati ga 2011 okutuuka ku ntandikwa ya 2017, ye yali akulira enteekateeka y’okutumbula obusobozi n’okunyweza okulondoola kw’emikutu gy’amawulire ku bitundu by’okusima amafuta, ggaasi, n’eby’okusima eby’obugagga eby’omu ttaka mu [[:en:Natural_Resource_Governance_Institute|kitongole ekifuga eby’obugagga eby’omu ttaka ekya Natural Resource Governance Institute]] . <ref name=":2"/> Yawaayo mu kibiina kya ''Global Muckrakers'' mu 2014 era n'akolagana ne ''Africa Muckraking'' mu 2017. <ref name=":2" /> Mu 2023, yalondebwa okuba pulezidenti omuggya owa [[:en:Rotary_Club|Rotary Club]] [[:en:Muyenga|Muyenga]] Tank Hill. <ref name=":0"/> Lugalambi era akwasaganya ekibiina ekikola ku by'amawulire ekya Uganda Media Sector Working Group (UMSWG) ekyatandikibwawo mu 2022. <ref name=":1" />
Lugalambi amaze emyaka egiwerako ng’omulamuzi ku kakiiko k’abalamuzi mu mpaka za Uganda National Journalism Awards. <ref name=":6">{{Cite web |last=Admin |first=ACME |date=2023-06-01 |title=Uganda National Journalism Awards 2023 open for entries |url=https://acme-ug.org/2023/06/01/uganda-national-journalism-awards-2023-open-for-entries/ |access-date=2023-12-24 |website=African Centre for Media Excellence |archive-date=2023-12-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224130542/https://acme-ug.org/2023/06/01/uganda-national-journalism-awards-2023-open-for-entries/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |date=29 November 2022 |title=Uganda National Journalism Awards back |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_148586 |access-date=2023-12-24 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Emisango gy’obumenyi bw’amateeka ==
Bwe yali akola mu ''The Crusader'', yakwatibwa n’aggalirwa ekiro ku Poliisi ya Kampala Central nga 17 Ogwokkuminebiri 1998. <ref name=":3">{{Cite web |date=1998-12-18 |title=Journalist arrested and charged with "promoting sectarianism" |url=https://ifex.org/journalist-arrested-and-charged-with-promoting-sectarianism/ |access-date=2023-12-23 |website=IFEX |language=en-US}}</ref> Yavunaanibwa mu maaso g’omulamuzi Jane Alividza mu kkooti ya Kampala ''okutumbula obusosoze mu bibiina ekikontana'' n’akawayiro 42 a (i) (d) ak’etteeka ly’ebibonerezo nga bwe lyakyusibwa mu Statute 9 of 1988. <ref name=":3" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
10630lchqt28vy0d2ngzehainv5j7h5
Leslie 'Lee' Kasumba
0
13120
61871
52643
2026-07-11T17:59:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61871
wikitext
text/x-wiki
'''Leslie 'Lee' Kasumba''' (yazaalibwa nga 2 Ogwomwenda, 1980) Leslie "Lee" Kasumba Munnayuganda, muweereza woku leediyo ne terefayina, munnamawulire, muwandiisi, muyimbi, era muwandiisi wa nnyimba mu Afrika.
Abadde akulira kkampuni ya [[:en:Channel_O|Channel O]] Africa okuva mu 2011 <ref>{{Cite web |last=Kundai |first=Keith |title=Lee Kasumba: From Y to O |url=http://www.expatriate.co.za/index.php/articles/38-profiles/155-keith-kundai.html |access-date=8 November 2014 |website=www.expatriate.co.za |ref=1}}</ref> .
== Obuto bwe ==
Leslie Kasumba yazaalibwa Cuba n’akulira e South Afrika. Bazadde be mu kusooka baali baagala asome ekintu ekisingako mu by’ensoma, <ref>{{Cite web |last=[[Francesca Uriri]] |title="My parents expected me to be an academic…": Leading Ladies Africa speaks to @LeeKasumba, Head, Channel O |url=http://ynaija.com/my-parents-expected-me-to-be-an-academic-leading-ladies-africa-speaks-to-leekasumba-head-channel-o/ |access-date=8 November 2014 |website=ynaija.com |publisher=Y! Naija |ref=2}}</ref> naye we yaweza emyaka 19, yatandika okukola nga Dj era n’ayingira ekisaawe ky'ebyamasanyu.
== Omulimu ==
Leslie Kasumba yatandika okukola nga DJ ku myaka 19, bwe yalondebwa okubeera DJ ne pulodyusa ku leediyo esinga obunene mu South Afrika, [[:en:YFM|YFM]] . Mu myaka 8 gye yakolerayo, era yakola nga omuwandiisi mu Y Magazine. Lee Kasumba era yatandika okuwandiikira Centric Magazine, n’ategeka olukiiko lwa Price of Fame ne [[:en:Quincy_Jones|Quincy Jones]] era n’abuuza [[:en:Tony_Blair|Tony Blair]] ku mukolo gwa ‘MTV Base Meets’ ogwasooka. <ref>{{Cite web |last=Musoke-Nteyafas |first=Jane |title=1 On 1 With Ugandan Radio & TV Presenter, Magazine Editor Lee Kasumba |url=http://ourmusiq.com/1-on-1-with-ugandan-radio-tv-presenter-magazine-editor-lee-kasumba/515/m.aspx |website=ourmusiq.com |publisher=ourMusiq.com}}</ref>
Leslie Kasumba akoze ng'omukozi wa ttivvi mu kkampuni ya [[:en:Emcee_Africa|Emcee Africa]] . Era yategeka ekivvulu ky’okuyimba ekya African [[:en:Live_8|Live 8]], era n’ayanjula okwogera kwa Key Note eri ekibiina ky’amawanga amagatte mu lukiiko lwa Global African Hip-Hop Summit. Pulogulaamu ye eya leediyo, “Arambe” ye yali pulogulaamu ya leediyo esinga obunene okuva mu South Afrika era nga ye yasooka okutumbula n’okuwagira bannansi ba South Afrika.
Leslie Kasumba akoze kumpewo mu nsi yonna. Abadde ayanjula pulogulaamu za leediyo za Afrika mu [[:en:Norway|Norway]], abadde ategeka pulogulaamu ya BBC eya "World Have Your Say" wamu ne [[:en:Ross_Atkins|Ross Atkins]] eyalagibwa eri abantu abasoba mu bukadde 20 mu nsi yonna, era buli kiseera yayitibwa okubeera omukulembeze w'olukiiko ku pulogulaamu eno. Akoze ne leediyo mu [[:en:Netherlands|Budaaki]] ku pulogulaamu eyitibwa ‘This Is Africa’ pulogulaamu yaabwe eya hip-hop esinga obunene ku leediyo.
Leslie Kasumba amaze emyaka 3 ng’akulira [[:en:Channel_O|Channel O]] Africa. Abaddeko ng’omu ku kakiiko ka Big Brother Africa, akoze ku Channel O Awards Team, abadde mmemba wa ttiimu ya AMVCA era yeetaba mu mboozi nnyingi mu nsi yonna.
Leslie Kasumba naye atwalibwa ng’akoze omulimu omunene mu Hip hop w' Africa. Olw’okwagala n’okukwatagana n’obuwangwa, abadde ayitibwa ‘First Lady wa Hip hop’ mu [[:en:South_Africa|South Africa]] . <ref>{{Cite web |last=Uriri |first=Francesca |title=Leading Ladies Africa speaks to @LeeKasumba, Head, Channel O |url=http://ynaija.com/my-parents-expected-me-to-be-an-academic-leading-ladies-africa-speaks-to-leekasumba-head-channel-o/ |access-date=8 November 2014 |website=ynaija.com/ |publisher=YNaija}}</ref> Abadde akyaza empaka za hip-hop eziwerako mu South Africa, era atambudde ku ssemazinga ng'omukozi wa TV ku [[:en:Emcee_Africa|Emcee Africa]] . <ref>{{Cite web |title=Emcee Africa 2 finals |url=http://www.africanhiphop.com/emcee-africa-2-finals/ |access-date=8 November 2014 |website=africanhiphop.com |publisher=AfricanHipHop}}</ref> Abadde ayogerako n'abayimbi ab'enjawulo ab'ensi yonna aba hip hop, omuli [[:en:Damian_Marley|Damian Marley]], [[:en:K’naan|K'naan]], [[:en:Ludacris|Ludacris]], [[:en:Snoop_Dogg|Snoop Dogg]], [[:en:Missy_Elliott|Missy Elliott]], Eve ne [[:en:Pras|Praz]] aba [[:en:Fugees|Fugees]], <ref>{{Cite web |last=Ameyaw |first=Debrah |title=Channel O welcomes Lee Kasumba and features D Black in Africa Dreaming project |url=http://www.ameyawdebrah.com/channel-o-welcomes-lee-kasumba-and-features-d-black-in-africa-dreaming-project/ |access-date=8 November 2014 |website=ameyawdebrah.com/ |publisher=www.ameyawdebrah.com}}</ref> era n'ategeka [[:en:Live_8|Live 8]] ne " [http://www.datpiff.com/DJ-Black-Ghana-Lee-Kasumba-South-Africa-The-Black-Star-Line-Mixtape-Vol-1-mixtape.200690.html Mixtape Interviews] " ne [[:en:Missy_Elliott|Missy Elliott]] . Era ye mukyala Omufirika Asoose okufulumira mu XXL Magazine. <ref>{{Cite web |title=The Queen of Joburg |url=http://www.xxlmag.com/news/bloggers/2006/04/the-queen-of-joburg/ |website=xxlmag.com |publisher=XXL Magazine |access-date=2026-04-30 |archive-date=2014-11-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141108224740/http://www.xxlmag.com/news/bloggers/2006/04/the-queen-of-joburg/ |url-status=dead }}</ref>
Kasumba yakulira ekivvulu kya [[:en:Beyoncé|Beyoncé]] e South Afrika, <ref>{{Cite web |last=Musoke-Nteyafas |first=Jane |title=1 On 1 With Ugandan Radio & TV Presenter, Magazine Editor Lee Kasumba |url=http://ourmusiq.com/1-on-1-with-ugandan-radio-tv-presenter-magazine-editor-lee-kasumba/515/m.aspx |access-date=8 November 2014 |website=ourmusiq.com |publisher=Ourmusiq.com}}</ref> era abadde mulamuzi mu mpaka za [[:en:BET|BET]] awards, [[:en:South_Africa_Music_Awards|South Africa Music Awards]] ne Hype Magazine Hip Hop Awards.
Kasumba era muyimbi era muwandiisi wa nnyimba era azze ayimba ku kijjulo kya Alicia Key n’okuyimba n’amaloboozi aga ‘backup vocals’ mu ntambi eziwangula engule. <ref>{{cite web |title=Leslie Kasumba of Channel O covers Exquisite Magazine’s ‘Women in Music’ issue |url=http://lobatanafrica.com/ladyboss-channel-os-leslie-kasumba-dignifies-exquisite-magazines-front-cover/ |website=lobatanafrica.com}}</ref>
Kasumba yalabikira ku lupapula lwa Black, Mania, Y! Naija, Genevieve ate gye buvuddeko Exquisite Magazine eyafulumizibwa mu Gwomukaaga 2014. <ref>{{cite web |title=Leslie Kasumba of Channel O covers Exquisite Magazine’s ‘Women in Music’ issue |url=http://lobatanafrica.com/ladyboss-channel-os-leslie-kasumba-dignifies-exquisite-magazines-front-cover/ |website=lobatanafrica.com}}</ref>
== Emirimu gy’ekitundu ==
Ye nnannyini era omu ku baatandikawo kkampuni ya Harambe Africa, egendereramu okuyunga abavubuka ba Africa nga bayita mu [[:en:Hip_hop_music|muziki gwa hip hop]] . <ref>{{Cite web |last=Musoke-Nteyafas |first=Jane |title=1 On 1 With Ugandan Radio & TV Presenter, Magazine Editor Lee Kasumba |url=http://ourmusiq.com/1-on-1-with-ugandan-radio-tv-presenter-magazine-editor-lee-kasumba/515/m.aspx |website=ourmusiq.com/}}</ref>
Leslie Kasumba y’akulira Channel O Africa ekifo ky’abaddemu okuva mu 2011.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|2}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
m501ebmri8dzrpz6mekyw5r3kmz4imc
Dr. Arthur W. Allen Home
0
13134
60864
55650
2026-07-11T12:04:10Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60864
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ennyumba ya Dr. Arthur W. Allen''' emanyiddwa nga '''Allenhurst''', nnyumba ya byafaayo eri ku mutindo lwa 11266 North Trimble mu [[:en:Robinson,_Illinois|kibuga Robinson]] mu [[:en:Illinois|Illinois]] . Ennyumba eno bagizimba mu mwaka gwa 1936 nga bagizimbira Dr. Arthur W. ne Anna Allen. Arthur W. Allen yali musawo ate nga musuubuzi, yeyali addukanya eddwaaliro ly’abasawo n’ekifo [[:en:Sanatorium|eky’okujjanjaba abantu]] mu kitundu ekyo era nga ye yali omumyuka wa pulezidenti wa Robinson’s Second National Bank. Abaagalana bano baazimba ennyumba yaabwe mu ngeri ya [[:en:Tudor_Revival_architecture|Tudor Revival]], kyebakola nga basinziira ku ŋŋendo zaabwe e Bulaaya mu myaka gya 1930. Dizayini y’ennyumba eno omulyango [[:en:Gable|oguyingira guliko ebikondo]] nga guliko [[:en:Parapet|olukomera]], ekifo ekiriko ebikondo nga kiriko eddirisa ery’emyaliiro ebiri [[:en:Buttress|n’ebikondo]] ebingi, n’akasolya nga kuliko ebisenge ebiwerako ebiyitibwa [[:en:Dormer|dormers]] n'ebituli ebifulumya omuka bisatu ssatu. Sitayiro ya Tudor egenda mu maaso mu kukozesa ebipande by’embaawo n’ebikondo bya siriimu munda mu nnyumba. <ref>{{Cite web |last=Dart |first=Lesley |date=January 20, 2020 |title=National Register of Historic Places Registration Form: Dr. Allen, Arthur W., Home |url=https://www2.illinois.gov/dnrhistoric/Preserve/SiteAssets/Pages/illinois-historic-sites-advisory-council/Robinson%20--%20Dr.%20Allen%20House.pdf |access-date=January 17, 2021 |publisher=[[Illinois Historic Preservation Division]]}}</ref>
Ennyumba eno yatekebwa ku [[:en:National_Register_of_Historic_Places|lukalala lw'ebifo eby'ebyafaayo mu ggwanga]] mu gwekuminebiri nga 30, 2020.
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
m34we1axtiotzbpm9z0vh4327nv7zoj
Solome Bossa
0
13153
61677
60643
2026-07-11T17:28:51Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61677
wikitext
text/x-wiki
'''Solome Balungi Bossa''' (era '''Hon. Lady Justice Solomy B. Bossa;''' yazaalibwa 14 omwezi ogwokuna1956) mulamuzi [[Yuganda|wa Uganda]] ku [[:en:International_Criminal_Court|kkooti y'ensi yonna ey'emisango]] . Nga tannalondebwa mu kkooti eno, yali mmemba wa [[:en:Court_of_Appeal_of_Uganda|kkooti ejulirwamu mu Uganda]], era nga eno ekola emirundi ebiri nga kkooti ya Ssemateeka mu [[:en:Judiciary_of_Uganda|kitongole ekiramuzi ekya Uganda]] . Yalondebwa ku kisanja kya myaka mwenda nga 5 omwezi gwekkumineebiri 2017<ref name="One">{{Cite web |last=Butagira |first=Tabu |date=5 December 2017 |title=Justice Solome Bossa elected ICC judge |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Justice-Solome-Bossa-elected-International-Criminal-Court-judge/688334-4216348-153vcvkz/index.html |access-date=6 December 2017}}
</ref> <ref>{{Cite web |title=judge |url=https://www.icc-cpi.int/CourtStructure/Pages/judge.aspx?name=Judge%20Solomy%20Balungi%20Bossa |access-date=2018-03-09 |website=www.icc-cpi.int |language=en-GB |archive-date=2018-09-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180930231238/https://www.icc-cpi.int/CourtStructure/Pages/judge.aspx?name=Judge%20Solomy%20Balungi%20Bossa |url-status=dead }}</ref> era n’alayizibwa nga 9 omwezi gwoksatu 2018.<ref name="UN">{{Cite web |title=Judge Solomy Balungi Bossa |url=http://www.unmict.org/en/about/judges/judge-solomy-balungi-bossa |publisher=United Nations Mechanism for International Criminal Tribunals}}
</ref> Emabegako yalondebwa ku kisanja kya myaka mukaaga ku [[:en:African_Court_on_Human_and_Peoples'_Rights|kkooti ya Afrika evunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu n’abantu]] mu 2014.
== Obuto bwe n’okusoma ==
Solome Bossa yazaalibwa nga 14 omwezi ogwokuna 1956 mu [[Eddwaaliro ly'e Nsambya|ddwaaliro e Nsambya]], mu kibuga ekikulu ekya [[Kampala]] mu Uganda.<ref name="UN" /> Kitaawe Stanley Walusimbi Ssesanga yali munnamateeka ate nnyina yali mukyala wa waka.<ref name="Prof">{{Cite web |last=Nantume |first=Gillian |date=4 February 2018 |title=Justice Bossa at a glance |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Full-Woman/Justice-Bossa-glance/689842-4289612-vi85mfz/index.html |access-date=4 February 2018}}
</ref> <ref name="Four">{{Cite web |date=6 December 2017 |title=United Nations Mechanism for International Criminal Tribunals: Judge Solomy Balungi Bossa |url=http://www.unmict.org/en/about/judges/judge-solomy-balungi-bossa |access-date=6 December 2017 |publisher=United Nations Mechanism for International Criminal Tribunals}}
</ref>
Bossa yasomera mu masomero ga Uganda mu pulayimale ne siniya. Mu 1976, yakkirizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], mu Kampala, okusoma amateeka. Yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] (LLB) mu 1979. Yafuna [[:en:Legal_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[Law Development Centre|Law Development Center]] mu Kampala. Mu 1987, yafuna [[:en:Law_reporting|satifikeeti mu by’okukola lipoota mu mateeka]], okuva mu [[:en:Commonwealth_Youth_Programme|kitongole ky’abavubuka ekya Commonwealth]], e [[:en:Lusaka|Lusaka]], [[Zambia]] . Oluvannyuma, mu 2016, yaweebwa diguli ya [[:en:Master_of_Laws|diguli ey'okubiri mumateeka]] (LLM), okuva mu [[:en:University_of_London|Yunivasite y’e London]], ng’akuguka mu [[:en:Public_International_Law|mateeka ga Public International Law]] .<ref name="Two">{{Cite web |date=2016 |title=International Association of Women Judges: Pioneering Women Judges on International Courts: Honourable Solomy Balungi Bossa |url=https://iawj-womenjudges.org/hon-solomy-bossa/ |access-date=6 December 2017 |website=IAWJ: Pioneering Women Judges on International Courts |publisher=International Association of Women Judges |archive-date=23 September 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170923145050/https://iawj-womenjudges.org/hon-solomy-bossa/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="Three">{{Cite web |title=African Court on Human and People's Rights: Justice Solomy Balungi Bossa – Uganda |url=http://en.african-court.org/index.php/2-uncategorised/38-justice-solomy-balungi-bossa-uganda |publisher=African Court on Human and People's Rights |access-date=2026-05-02 |archive-date=2018-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180924085544/http://en.african-court.org/index.php/2-uncategorised/38-justice-solomy-balungi-bossa-uganda |url-status=dead }}</ref>
== Okulwanirira eddembe ly’obuntu ==
Bossa abadde mulwanirizi w’eddembe ly’obuntu okuva mu 1980 era yatandikawo ekibiina ekitali kya magoba omuli ekitongole kya East African Centre for Constitutional Development, Uganda Network on HIV, AIDS, Ethics and the Law wamu ne Uganda Law Society.<ref name="bio">{{Cite web |title=Justice Solomy Balungi Bossa - Uganda |url=http://en.african-court.org/index.php/2-uncategorised/38-justice-solomy-balungi-bossa-uganda |publisher=African Court on Human and Peoples' Rights |access-date=2026-05-02 |archive-date=2018-09-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180924085544/http://en.african-court.org/index.php/2-uncategorised/38-justice-solomy-balungi-bossa-uganda |url-status=dead }}</ref> <ref name="UN" />
== Emirimu gye ==
Bossa yali musomesa mu Law Development Centre of Uganda okuva mu 1981 okutuuka mu 1997.<ref name="bio" /> Yali munnamateeka okuva mu 1988 okutuuka mu 1997, ng’akiikirira abakyala abataliiko mwasirizi n’okugaziya obuyambi bw’amateeka, omuli n’okuweereza nga pulezidenti w’ekibiina ekigatta bannamateeka ekya Uganda Law Society.<ref name="ICC">{{Cite web |title=Bossa, Solomy Balungi (Uganda) |url=https://asp.icc-cpi.int/iccdocs/asp_docs/Elections/EJ2017/ICC-ASP-EJ2017-UGA-ST-ENG.pdf |publisher=International Criminal Court}}</ref>
Yakola nga Omulamuzi mu kkooti enkulu mu Uganda okuva mu 1997 okutuuka mu 2013. Bossa yali mmemba mu kkooti y’obuvanjuba bwa Afrika okumala emyaka etaano, okuva mu 2001 okutuuka mu 2006. Yali mmemba mu kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buuzzi bw’emisango mu Rwanda (UNICTR) okuva mu 2003 okutuuka mu 2013.<ref name="Two" /> <ref name="Three" /> <ref name="Four" /> <ref name="bio" /> Bossa yali mulamuzi ku [[:en:East_African_Court_of_Justice|kkooti y’obuvanjuba bwa Afrika y'obwenkanya]] okuva mu 2001 okutuuka mu 2006 ne ku [[:en:International_Criminal_Tribunal_for_Rwanda|kkooti y’ensi yonna evunaanyizibwa ku buuzzi bw’emisango mu Rwanda]] okuva mu 2003 okutuuka mu 2013.<ref name="Four" /> Yalondebwa mu kkooti ya Ssemateeka ya Uganda mu 2013. <ref name="Four" /> Mu 2014, Bossa yalondebwa okuba Omulamuzi wa [[:en:African_Court_on_Human_and_Peoples’_Rights|kkooti ya Africa evunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu n’abantu]], okumala ekisanja kya myaka mukaaga.<ref>{{Cite web |title=Hon. Lady Justice Solomy Balungi Bossa Appointed to the African Court on Human and Peoples Rights |url=http://www.judiciary.go.ug/data/news/121/4514/Hon.%20Lady%20Justice%20Solomy%20Balungi%20Bossa%20Appointed%20to%20the%20African%20Court%20on%20Human%20and%20Peoples%EF%BF%BD%20Rights..html |publisher=Judiciary of Uganda}}
</ref>
Mu 2014, Bossa y’omu ku balamuzi abaasazaamu etteeka lya Uganda erirwanyisa ebisiyaga olw’obutayisibwa n’omuwendo gw’ababaka ogwetaagisa.<ref>{{Cite web |last=Wesaka |first=Anthony |date=30 September 2014 |title=We have received public backlash for annulling antigay law- judge |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/We-have-received-public-backlash-for-annulling-antigay-law/688334-2469726-jxprxhz/index.html |access-date=23 September 2017 |website=Daily Monitor}}
</ref> Yafuna [[:en:Death_threats|okutiisibwatisiibwa okumutta]] ku [[:en:Social_media|mikutu gya yintaneeti]] .<ref>{{Cite web |date=1 October 2014 |title=Uganda: Judge Who Annulled Anti-Gay Law Faced Death Threats |url=http://www.mambaonline.com/2014/10/01/uganda-judge-annulled-anti-gay-law-faced-death-threats/ |access-date=23 September 2017 |website=Mamba}}
</ref>
Mu 2017, Bossa yafuuka omuntu agenda okuvuganya ku [[:en:International_Criminal_Court|kkooti y’ensi yonna]] era n’alondebwa ku nkomerero y’omwaka ogwo.<ref name="ICC" />
== Ebibonerezo by'a Amerika ==
Mu June 2025, yali omu ku 4 [[:en:Judges_of_the_International_Criminal_Court|abalamuzi aba kkooti y’ensi yonna]] abbo [[:en:United_States_government_sanctions|abavunaanibwa]] eyali [[:en:Second_presidency_of_Donald_Trump|gavumenti ya Trump]] . Ye ne munne, omulamuzi [[:en:Luz_del_Carmen_Ibáñez_Carranza|Ibanez Carranza]], baali batunuuliddwa okubeera omu ku balamuzi 5 ab’olukiiko olujulira mu 2020 olukusa [[:en:Prosecutor_of_the_International_Criminal_Court|omuwaabi wa ICC]] okugenda mu maaso n’okunoonyereza [[:en:International_Criminal_Court_investigation_in_Afghanistan|ku mbeera eri mu Afghanistan]], omuli n’abakozi ba Amerika ne NATO - enkola eno eyawakanyizibwa Amerika.<ref>{{Cite web |title=Imposing Sanctions in Response to the ICC's Illegitimate Actions Targeting the United States and Israel |url=https://www.state.gov/imposing-sanctions-in-response-to-the-iccs-illegitimate-actions-targeting-the-united-states-and-israel/ |access-date=2025-12-24 |website=United States Department of State |language=en}}
</ref>
== Emirimu emirala ==
* [[:en:International_Commission_of_Jurists|Akakiiko k’ensi yonna ak’abakugu mu by’amateeka]], Memba
* [[:en:International_Association_of_Women_Judges|Ekibiina ky'ensi yonna ekigatta abalamuzi abakyala]], Memba
* Ekibiina ekigatta abalamuzi n’abalamuzi mu buvanjuba bwa Afrika, Memba
* Ekibiina ekigatta abalamuzi abakyala mu ggwanga, Memba
* Ekibiina ekigatta abalamuzi n'abalamuzi mu Uganda, Member <ref name="UN" />
== Obulamu bwe ==
Bossa abadde mufumbo eri Joseph Bossa, munnamateeka era munnabyabufuzi [[Uganda People's Congress|mu kibiina kya Uganda People's Congress]] okuva mu 1981. Maama w'abaana bana.<ref name="Prof" /> <ref>{{Cite web |last=Kakaire |first=Sulaiman |date=16 May 2013 |title=Who are the new judges? |url=http://www.observer.ug/component/content/article/57-features/feature/25325-who-are-the-new-judges |access-date=15 December 2017 |archive-date=20 September 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240920085058/http://www.observer.ug/component/content/article/57-features/feature/25325-who-are-the-new-judges |url-status=dead }}</ref>
== Ebifulumizibwa ==
* {{Cite book |last=Bossa |first=Solomy Balungi |year=2010 |title=Protecting Humanity: Essays in International Law and Policy in Honour of Navanethem Pillay |url=http://booksandjournals.brillonline.com/content/books/10.1163/ej.9789004183780.i-882.72/ |publisher=Martinus Nijhoff |isbn=9789004189577 |editor-last=C. Eboe-Osuji |pages=333–348 |chapter=A Critique of the East African Court of Justice As A Human Rights Court |doi=10.1163/ej.9789004183780.i-882.72}}
* {{Cite journal |last=Bossa |first=Solomy Balungi |year=2006 |title=Towards a protocol extending the jurisdiction of the East African Court of Justice |journal=East African Journal of Human Rights & Democracy |volume=4 |page=31}}
== Laba ne ==
* [[Julia Sebutinde]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa ==
* [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1046715/demolish-wall-kcc-tells-justice-bossa Mumenye Bbugwe, KCC Ategeezezza Omulamuzi Bossa]
* [https://web.archive.org/web/20170923145050/https://iawj-womenjudges.org/hon-solomy-bossa/ Ekibiina ky'ensi yonna ekigatta abalamuzi abakyala profile and video]
{{Authority control}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
0pqebc423nircf3e0o3tpr3zbu3ip9k
William Mukama
0
13154
61363
48663
2026-07-11T16:45:05Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61363
wikitext
text/x-wiki
'''William Mukama''' (1951–2002), yali Munna Uganda omusubuzi, Omukulu w’essomero lya kolegi ela munnabyabufuzi . Mukama yaweereza ng'omu ku batandisi era omuwagizi w'ekibiina kya Ninth October Movement, <ref>{{Cite web |last=Refugees |first=United Nations High Commissioner for |title=Refworld {{!}} Uganda: Information on the 9th of October Movement, including its activities, ideology, and location; on whether the group was active from late 1994 to 1995 and on whether it is currently active |url=https://www.refworld.org/docid/3ae6abb324.html |access-date=2022-07-04 |website=Refworld |language=en}}</ref> ekibiina ky'abayeekera mu Uganda ekyatandikibwawo nkomerero yo mwaka gwa 1985 okugezaako okuddamu okufuga eggwanga okuva ku National Resistance Army ekikulemberwa Yoweri Museveni wamu ne gavumenti ya Tito Lutwa Okello .
Mukama yali mmemba mu kibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda Peoples Congress]] (UPC), ekibiina ekyali mu buyinza ne gavumenti ya Uganda nga [[Idi Amin]] nakyemalira tennabaawo.
Mukama yazaalibwa mu mwaka gwa 1951 era nga nzaalwa y’e [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]], Ekitundu ekyo kati kimu ku bigatta ku Disitulikiti empya eya Pallisa, mu buvanjuba bwa Uganda. Yakuzibwa ng’omwana ow’eddiini, era ekigendererwa kye kyali kya kufuuka omusaserodoti.Okutendekebwa kwe okwasooka mu ttendekero ly'a kolegi kwamulambika okutuuka ku kigendererwa ekyo. Nga Omuvubuka, Mukama yakola era n’abeera mu Libya okumala emyaka nga musanvu gye yakuguka mu kwogera, okuwandiika wamu n’okusoma Oluwarabu .
Ku ntandikwa y’emyaka gya 1980 oluvannyuma lw’okugwa kwa Amin, Mukama yakomawo mu Uganda n’agenda mu maaso nemirimu gyo kusomesa.Ela a mangu ago, yafuuka amumyuka omukulu n’oluvannyuma n’akulira essomero ly’e Namutumba. Mukama yelekulila ku kifo kino navuganya ku kifo kya palaamenti mu [[Iganga (disitulikit)|Disitulikiti y’e Iganga]] ng’omuntu omutongole eyeesimbyewo mu kibiina kya The Uganda Peoples Congress (UPC) ku mulembe gwa [[Milton Obote|Apollo Milton Obote]] . Mukama teyawangula kifo kino.
Wakati wo mwaka gwa 1985 ne 1989, Mukama, wamu ne Elungat, [[Captain Namiti]], [[Bright Gabula]], ne [[Paulo Muwanga]], baatandikawo ekibiina kya Ninth October Movement. Yakwatibwa n’asibibwa mu ngeri etali mu mateeka wakati w'Omwezi gwekkumi mu mwaka gwa 1989 ne 1992, mu gavumenti ya Yoweri Museveni. Mukama yasingisibwa emisango egyekuusa ku kulya mu nsiye olukwe mu 1992 kyokka nga si kulya mu nsiye lukwe gwennyini, ekyandimuviiriddeko okusalirwa ekibonerezo ky’okufa. Yafa mu 2002 mu mbeera ezitategelekekaa.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
f2f4u837x7ecw3o1lntb50z763uf7ur
Nehemiah Katusiime
0
13156
60882
48707
2026-07-11T12:04:16Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60882
wikitext
text/x-wiki
'''Nehemiah Katusiime''' munnaUganda [[:en:Consultant|omuwi w'amagezi]] era nga [[:en:Gynecologist|musawo wabakyala]] mu [[Minisitule Evunaanyizibwa ku By'obulamu mu Uganda|minisitule y'ebyobulamu mu Uganda]]. Yali [[:en:Executive_director|mukulembeze omukulu]] [[:en:Kawempe_Division|w'eddwaliro ekkulu e Kawempe]], mu [[:en:Kawempe_Division|Kawempe Divizon]], mu bukiikakkono bwa [[Kampala]] [[:en:Capital_city|ekibuga ekikulu]] era ekisinga obunene mu [[Yuganda|Uganda]] .<ref name="1R">{{Cite web |last=Nabatanzi |first=Violet |date=9 August 2018 |title=Health Ministry Appoints New City Hospital Bosses |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1483111/health-ministry-appoints-city-hospital-bosses |access-date=16 August 2018}}
</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo nga 9 omwezi ogwomunaana 2018 era n’asikirwa Dr. Byaruhanga Emmanuel Kayogoza era nga ye muwi w’amagezi omukulu mu by’abakyala n’okuzaala nga mukulembeze omukulu omuggya okuva lwe yalondebwa mu June 2022.<ref name="2R">{{Cite web |last=Namagembe |first=Lilian |date=10 August 2018 |title=Government Appoints Directors for Kiruddu, Kawempe Hospitals |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Govt-appoints-directors-Kiruddu-Kawempe-hospitals/688334-4706006-15qy4up/index.html |access-date=16 August 2018}}
</ref>
== Obuvo bwe n'obuyigirize ==
Yazaalibwa mu [[:en:Western_Region,_Uganda|maserengeta]] ga Uganda. Oluvannyuma lw’okusomera mu masomero g’omu kitundu, yayingizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] okusoma obusawo bw’abantu, n’atikkirwa diguli mu [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|dagala nemukolulongosa abantu]] (MBChB). Ekyo yakigoberera n’afuna diguli [[:en:Master_of_Medicine|eyookubiri mu by’obusawo]] (MMed) mu [[:en:Obstetrics_and_Gynecology|by’okuzaalisa n’abakyala]], era okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] .
== Omulimu ==
Dr. Nehemiah Katusiime muwi wa magezi, nga yeegatta ku [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]], eddwaliro lya Uganda erisinga obunene era [[:en:Tertiary_referral_hospital|ddwaaliro eddene erisindikibwaamu, mu matendekero aga waggulu]], nga lirimu ebitanda 1790, era nga lino likola ng’eddwaliro erisomesa erya [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Makerere University College of Health Sciences]] .<ref>{{cite web |last=Jedrzejko |first=Nicole |date=26 July 2015 |title=Day 3: What I've Learned About Mulago Hospital |url=https://njedrzejko.wordpress.com/2015/07/26/day-3-what-ive-learned-about-mulago-hospital/ |access-date=16 August 2018 |publisher=Njedrzejko.Wordpress.Com |location=Ontario, Canada}}</ref> Mulago National Referral Hospital kigambibwa nti ye waadi y’abakyala esinga okubeera n’emirimu mingi mu nsi yonna, nga buli mwaka bazaalibwa nga balamu abasukka mu 30,000, nga buli mwaka bazaalisa 32,654 mu myaka esatu okuva nga 1 omwezi ogwolubereberye 2011 okutuuka nga 31 omwezi ogwekkumineebiri 2013. Kino kitegeeza nti buli lunaku bazaala nga 90, oba abaana abazaalibwa nga 3.7 buli ssaawa, nga kuliko [[:en:Caesarean_section|Okulongoosebwa]] 20 ku 25 buli lunaku.<ref>{{cite web |last=Violet Nabatanzi |first=and Gloria Nakajubi |date=23 January 2015 |title=Mulago: The World's Busiest Labour Suite |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1319539/mulago-world-busiest-labour-suite |access-date=16 August 2018 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
Mu mwaka gwa 2016, eddwaliro lya Mulago omupya lyakyusa waadi y’abakyala n’ebisenge ebizaalirwamu (labour ward) ne bidda mu ddwaaliro ekkulu e Kawempe eryaakaggwa, kisobozese okuddaabiriza n’okulongoosa ekizimbe kya New Mulago Complex.<ref name="6R">{{Cite web |last=Senyimba |first=Julius |date=21 September 2016 |title=Kawempe General Hospital Gets Ward Screens, Waste Bins |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1435814/kawempe-hospital-ward-screens-waste-bins |access-date=16 August 2018}}
</ref>
Mu mwezi gwomunaana wa 2018, Nehemiah Katusiime, MBChB, MMed (Obstetrics and Gynecology), yalondebwa [[:en:Executive_director|okukulira]] eddwaliro ekkulu elye Kawempe, eddwaliro ly’abitanda 200, eryegattira mu ddwaaliro e Mulago. Agenda kumumyuka Dr. [[Lawrence Kazibwe]] .<ref name="1R" /> <ref name="2R" />
== Laba ne ==
* [[:en:Kiruddu_General_Hospital|Eddwaliro ekkulu e Kiruddu]]
* [[Mulago National Specialised Hospital|Eddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]]
* [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Ettendekero lya Makerere University College of Health Sciences]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
2ttia2e20g98j4k7wr7rrzyow004wno
Kiddu Makubuya
0
13158
61638
48720
2026-07-11T17:28:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61638
wikitext
text/x-wiki
'''Kiddu Makubuya''' (30 Omwezi gwomusanvu 1949 – 19 August 2024) yali munna Uganda, munnamateeka, munnabyabufuzi, era omuyivu. Yaliko minisita w’emirimu egy’ewamu mu ofiisi ya ssaabaminisita. ekyo yalondebwa ku kifo kino nga 27 Omwezi gwokutaano 2011, n’adda mu bigere bya [[Janat Mukwaya]] eyawummula ebyobufuzi eby’okulonda. <ref>{{cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=13 March 2015 |publisher=[[Facebook.com]]}}</ref> Nga tannatuuka ku kino, okuva mu mwaka gwa 2005 okutuuka mu 2011, yali Ssaabawaabi wa Gavumenti wa Uganda . <ref name="AG">{{cite web |last=Felix Osike |first=and Henry Mukasa |date=13 January 2005 |title=Cabinet Shuffled |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/411869 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150402131338/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/411869 |archivedate=2 April 2015 |accessdate=13 March 2015 |location=Kampala |newspaper=[[New Vision]]}}</ref> Yalekulira mu kabineti nga 16 omwezi gwokubiri 2012 wakati mu bigambibwa nti yabulankanya ssente za gavumenti. <ref>{{cite web |last=Sheila Naturinda |first=and Yasiin Mugerwa |date=17 February 2012 |title=Makubuya, Bbumba Resign From Cabinet |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1329176/-/b0pd8uz/-/ |accessdate=13 March 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] |location=Kampala}}</ref> <ref name="Name">{{cite web |last=Kiggundu |first=Edris |date=17 February 2012 |title=Politics Tarnishes Makubuya's Image |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=17212:politics-tarnishes-makubuya-image |accessdate=13 March 2015 |newspaper=[[The Observer (Uganda)]]}}</ref> Era yali [[Parliament of Uganda|mmemba wa palaamenti]], ng'akiikirira Katikamu Ssaza ly'eBuukiika ddyo, [[Luweero (disitulikit)|mu Disitulikiti y'e Luweero]] . <ref name="Parliament">{{cite web |last=POU |date=2011 |title=Profile of Edward Makubuya Khiddu, Member of Parliament for Katikamu County South, Luwero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=147.000000&const=Katikamu+County+South&dist_id=4.000000&distname=Luwero |accessdate=13 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}</ref>
== Obutobwe n’okusoma kwe ==
Makubuya yazaalibwa nga 30 Omwezi gwomusanvu 1949. Yalina Diguli ey’omutendera ogusooka mu Mateeka okuva mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]], gye yafuna mu mwka gwa 1974. Era yalina Diguli eyokubiri mu mateeka ne Diguli ya Dokita mu Ssaayansi w’Amateeka , zombi okuva mu Yale Law School era n’afuna mu 1976 ne 1979. Bwe yakomawo mu Uganda, yeegattaku kitongole ekikuuma n’okusomesa amateeka ( [[Law Development Centre|Law Development Center]]} gye yamalira [[:en:Legal_practice|Dipuloma ye mu by'amateeka]] wakati wo mwaka gwa 1981 ne 1982. Yeewandiisa nga omuwolereza wa kkooti enkulu mu Uganda mu mwaka gwa 1985. <ref name="Parliament">{{Cite web |last=POU |date=2011 |title=Profile of Edward Makubuya Khiddu, Member of Parliament for Katikamu County South, Luwero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=147.000000&const=Katikamu+County+South&dist_id=4.000000&distname=Luwero |access-date=13 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFPOU2011">POU (2011). [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=147.000000&const=Katikamu+County+South&dist_id=4.000000&distname=Luwero "Profile of Edward Makubuya Khiddu, Member of Parliament for Katikamu County South, Luwero District"]. [[Parliament of Uganda]] (POU)<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Emirimu ebweru w’ebyobufuzi ==
Makubuya yakola ng’omuyambi ow’enjawulo mu kitongole ky’amateeka, ku Makerere University, mu mwaka gwa 1974 ne 1975. Mu mwaka gwa 1979, yakuzibwa n’afuulibwa omusomesa mu Yunivasite y’emu, ekifo kye yalimu okutuusa mu mwaka gwa 1982 lwe yafuuka omusomesa omukulu . Mu mwaka gwa 1984, yakuzibwa n’afuulibwa [[:en:Associate_professor|pulofeesa omukwanaganya]] . Era yakolagana ne Kasolo mu kkampuni ey’obwannannyini mumateeka eya Kasolo & Khiddu Advocates.
Makubuya yali mmemba ku kakiiko akavunaanyizibwa ku Ssemateeka wa Uganda, akaayamba ennyo mu kuwandiika Ssemateeka wa Uganda mu mwaka gwa 1995. Yali mmemba w’akakiiko akanoonyereza ku kutyoboola eddembe ly’obuntu. Wakati wo mwaka gwa 1984 ne 1987, yaliko omuwandiisi omukulu mu lupapula lwa [[Uganda Law Society]] Review. Makubuya yali akulira ekitongole ky’amateeka mu Makerere University, okutuusa mu mwaka gwa 1995, lwe yalondebwa okuba dayirekita w’ekitongole kya Uganda Human Rights and Peace Center. <ref name="Parliament">{{Cite web |last=POU |date=2011 |title=Profile of Edward Makubuya Khiddu, Member of Parliament for Katikamu County South, Luwero District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=147.000000&const=Katikamu+County+South&dist_id=4.000000&distname=Luwero |access-date=13 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]] (POU)}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFPOU2011">POU (2011). [http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=147.000000&const=Katikamu+County+South&dist_id=4.000000&distname=Luwero "Profile of Edward Makubuya Khiddu, Member of Parliament for Katikamu County South, Luwero District"]. [[Parliament of Uganda]] (POU)<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Omulimu gwe ogw’ebyobufuzi ==
Makubuya yeegatta ku byobufuzi mu mwaka gwa 1988. Mu mwaka gwa 1996 yalondebwa okuba omubaka wa Palaamenti mu Bukiika ddyo mu "Katikamu Consituwensi " mu [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y'e Luweero]]. Oluvannyuma yalondebwa okuba Minisita w'eggwanga mu Luweero Triangle mu ofiisi ya Pulezidenti . Mu mwaka gwa 1998 ofiisi ye nga Minisita w'eggwanga avunaanyizibwa ku Luweero Triangle yakyusibwa n'etwalibwa mu [[Ssaabaminisita wa Uganda|ofiisi ya Ssaabaminisita]] . Mu mwaka gwe gumu, yalondebwa okuba Minisita w’eggwanga ow’ensonga z’ebweru (International Cooperation), ekifo kye yalina okutuusa nga 5 Omwezi gwokuna , 1999, lwe yalondebwa okuba Minisita w’ebyenjigiriza n’emizannyo .Yaliko Minisita w’ebyamateeka mu Uganda era Ssaabawolereza wa Gavumenti, okuva nga 14 Omwezi gwoluberyeberye mu mwaka gwa 2005 okutuuka nga 27 Omwezigwokutaano omwaka gwa 2011, lwe yakwata ekifo kya [[Ssaabaminisita wa Uganda|Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu ofiisi ya Ssaabaminisita]] . <ref name="AG">{{Cite web |last=Felix Osike |first=and Henry Mukasa |date=13 January 2005 |title=Cabinet Shuffled |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/411869 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402131338/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/411869 |archive-date=2 April 2015 |access-date=13 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFFelix_Osike2005">Felix Osike, and Henry Mukasa (13 January 2005). [https://web.archive.org/web/20150402131338/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/411869 "Cabinet Shuffled"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]''. Kampala. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/411869 the original] on 2 April 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2015</span>.</cite></ref> Yalekulira mu kabineti nga 16omwezi gwokubiri mu mwaka gwa 2012. <ref name="Name">{{Cite web |last=Kiggundu |first=Edris |date=17 February 2012 |title=Politics Tarnishes Makubuya's Image |url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=17212:politics-tarnishes-makubuya-image |access-date=13 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKiggundu2012">Kiggundu, Edris (17 February 2012). [http://www.observer.ug/component/content/article?id=17212:politics-tarnishes-makubuya-image "Politics Tarnishes Makubuya's Image"]. ''[[The Observer|The Observer (Uganda)]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 March</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Emirimu emirala ==
Ng’oggyeeko obumanyirivu nobukugu, Makubuya yaweereza era yadukanya emirimu egiwerako. Wakati wo mwaka gwa 1981 ne 1982, yaliko omukiise ku lukiiko lw’amateeka olwa Uganda Law Council n’akakiiko akaddukanya ekitongole ekikulaakulanya amateeka. Yali mmemba ku bukiiko obw’enjawulo ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]], omuli ne Senate.Omukulembeze eyali minister yali ayagala nnyo okunoonyereza ku '''nsonga z’ensibuko n’enkola y’amateeka''' , amateeka g’amaka, amateeka g’ensi yonna, amateeka n’enkulaakulana, eddembe ly’obuntu eri abakyala, amateeka g’ettaka n’okuteekateeka ettaka, ensimbi z’enkulaakulana, amateeka g’ababundabunda, amateeka ga ssemateeka, n’omuwendo gw’abantu, n’ekikula ky’abantu n’amateeka. <ref>{{Cite web |last=Kiggundu |first=Edris |title=Politics tarnishes Makubuya image |url=https://www.observer.ug/news-headlines/17212-politics-tarnishes-makubuya-image |access-date=17 February 2022 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
== Okufa ==
Makubuya yafiira mu Uganda nga 19 Omwezi gwomunaana 2024, ku myaka 75. <ref>{{Cite web |last=Kiggundu |first=Edris |title=Politics tarnishes Makubuya image |url=https://www.observer.ug/news-headlines/17212-politics-tarnishes-makubuya-image |access-date=17 February 2022 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
== Laba ne ==
* Ebyobufuzi bya Uganda
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lwa kabineti mu bujjuvu, Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
nheae3p07y9ro9nh5687i4bjjd82ln4
Bashir Kazibwe
0
13162
61606
53968
2026-07-11T17:19:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61606
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Kazibwe Bashir''' era amanyiddwa nga Kazibwe Bashir Mbaziira (yazaalibwa nga 8 Ogwekkumi 1986), [[:en:Journalist|munnamawulire]] wa Uganda, musuubuzi, era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Yakola nga omubaka wa Palamenti mu kitundu kya Kawempe South, [[Kampala|Kampala District]] mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] <ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IkRxY0VWMlR0dmFZakdWdm5mT015bWc9PSIsInZhbHVlIjoiclZEK3Z6ZEtzRXRaOGc3NzNuM0xqdz09IiwibWFjIjoiMGY0ODkwOTA2M2Q3YTYwYzJjY2Y3ODAyNzgzMDYzYWQ5NjA3YjJmMzJlZjczMDRhOGNkNDdkYjIzY2JlY2EwOCIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-18 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> okuva mu 2021 <ref>{{Cite web |date=2021-04-04 |title=Growing up in Kawempe suburbs taught me of peoples' struggles, says MP-elect Kazibwe |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/growing-up-in-kawempe-suburbs-taught-me-of-peoples-struggles-says-mp-elect-kazibwe--3349024 |access-date=2025-11-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> okutuuka mu 2026 <ref>{{Cite web |date=2024-10-11 |title=Why Kawempe South is a competitive ground for 2026 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/why-kawempe-south-is-a-competitive-ground-for-2026-4792488 |access-date=2025-11-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Teyeeyongera kwesimbawo mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kulonda kwa Uganda okw'akalulu ka 2026]], oluvannyuma lw'ekyo Madina Nsereko n’alondebwa okukiikirira ekyo mu constituency mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebbiri. <ref>{{cite web |last=Namara |first=Hilda |date=21 January 2026 |title=Why Hajati Madina Nsereko Won Kawempe South |url=https://sanyufm.com/why-hajati-madina-nsereko-won-kawempe-south/ |access-date=2026-03-04 |website=Sanyu FM}}</ref>
== Obuto n’okusoma kwe ==
Kazibwe yazaalibwa nga 8 Ogwekkumi 1986 e [[Bukomansimbi]], ekitundu mu kiseera ekyo kyali kitundu ku [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]], bazadde be Rukia Nakalema (maama) ne Abudallah Kazibwe (taata). <ref name=":2">{{Cite web |last1=Flash UG |first1=Flash UG |last2=Uganda |first2=Flash |date=2020-05-16 |title=Kazibwe Bashir Mbaziira: His Biography, Age and Family |url=https://flashugnews.com/hajji-kazibwe-bashir-mbaziira-biography-and-family/ |access-date=2025-11-18 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=UGSOUND - ONLINE RADIO |url=https://ugsound.com/my-leader-detail/448/KAZIBWE-BASHIR-MBAZIIRA |access-date=2025-11-18 |website=ugsound.com}}</ref> <ref name=":2" /> <ref name=":5">{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-02-14 |title=KNOW YOUR MP-ELECT: Bashir Kazibwe Mbazira |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-mp-elect-bashir-kazibwe-mbazira-NV_90494 |access-date=2025-11-18 |website=New Vision}}</ref> Oluvannyuma lw’okufa kwa bazadde be, yakuzibwa jjajjaawe Janat Namuli mu Disitulikiti y’e Masaka. <ref name=":6">{{Cite web |last=Reporter |first=Express |date=2021-04-05 |title=INTERVIEW: How MP-Elect Kazibwe Bashir rose from grass to glory in Kawempe |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/04/05/interview-how-mp-elect-kazibwe-bashir-rose-from-grass-to-glory-in-kawempe/ |access-date=2025-11-18 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref>
Yasomera mu Kabaseegu Universal Pentecostal Primary School, <ref name=":5" /> oluvannyuma ne yeegatta ku Mende Kalema Secondary School mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] okusomesebwa mu O-level ne Kibibi Secondary School mu [[Butambala (disitulikit)|Disitulikiti y’e Butambala]] okusoma A-level. <ref name=":2" /> Yafuna diguli eyookubiri mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] okuva mu [[Islamic University in Uganda|yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]] (IUIU) ne diguli eyookubiri mu [[:en:Investigative_journalism|by’amawulire aganoonyereza]] okuva mu ttendekero ly’amawulire mu Butuluuki. <ref name=":1" /> <ref name=":2" />
== Emirimu gye ==
=== Emirimu gye mu by'amawulire ===
Kazibwe omulimu gwe ogw’amawulire yagutandikira ku Voice of Africa Leediyo nga tannakola ne Pearl FM Leediyo, Suubi FM, Bukedde FM, ne [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] . <ref name=":3">{{Cite web |last=Baddest |first=B. B. |date=2020-07-13 |title=Celebrated Talk show host Bashir Kazibwe exits NBS for politics |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/07/13/celebrated-talk-show-host-bashir-kazibwe-exits-nbs-for-politics/ |access-date=2025-11-18 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> Ku NBS, yamanyika olw'okutegeka pulogulaamu ezikwata ku mulembe omuli One on One ne [[Tamale Mirundi]], Ensi n'Ebayo, ne The Eagle. <ref name=":3" /> <ref name=":4">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2020-07-14 |title=Tamale Mirundi,Bashir Kazibwe team up again in a new TV talk Show - Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20200714/tamale-mirundibashir-kazibwe-team-up-again-for-a-new-tv-talk-show/ |access-date=2025-11-18 |language=en-US |archive-date=2025-05-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250525005246/https://www.matookerepublic.com/20200714/tamale-mirundibashir-kazibwe-team-up-again-for-a-new-tv-talk-show/ |url-status=dead }}</ref>
Mu Gwomwenda 2018, Kazibwe yalondebwa okuba Pulezidenti w’ekibiina ekigatta bannamawulire ekya Uganda Journalists Association (UJA). <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |last=Adam |first=Kungu Al-mahadi |date=2018-09-09 |title=NBS' Kazibwe Bashir Elected President of Uganda Journalists' Association |url=https://softpower.ug/nbs-kazibwe-bashir-elected-president-of-uganda-journalists-association/ |access-date=2026-03-02 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Adam |first=Kungu Al-mahadi |date=2018-09-09 |title=NBS' Kazibwe Bashir Elected President of Uganda Journalists' Association |url=https://softpower.ug/nbs-kazibwe-bashir-elected-president-of-uganda-journalists-association/ |access-date=2026-03-02 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=NAZZE |first=SYDONA {{!}} PML Daily Staff |date=2019-06-22 |title=JUST IN: UJA boss Kazibwe arrested |url=https://pmldaily.com/news/2019/06/just-in-uja-boss-kazibwe-arrested.html |access-date=2026-03-02 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> Era ye mutandisi wa Nyce Leediyo, leediyo ku yintaneeti, ne Green Field Media Academy, ekitongole ekitendeka emikutu gy’amawulire. Mu Gwomusanvu 2020, yalekulira ku [[NBS Television (Uganda)|ttivvi ya NBS]] okutuukiriza ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi. Oluvannyuma lw’okuva ku NBS, yatongoza enkolagana empya eya talk-show ne [[Tamale Mirundi]] ku STV naye oluvannyuma gye yavaako. <ref name=":3" /> <ref name=":4"/> <ref>{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2020-07-14 |title=Tamale Mirundi,Bashir Kazibwe team up again in a new TV talk Show - Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20200714/tamale-mirundibashir-kazibwe-team-up-again-for-a-new-tv-talk-show/ |access-date=2025-11-18 |language=en-US |archive-date=2025-05-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250525005246/https://www.matookerepublic.com/20200714/tamale-mirundibashir-kazibwe-team-up-again-for-a-new-tv-talk-show/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-11-13 |title=Reports: Kazibwe Bashir Quits STV, Following Mbuga's Direct Attack on Kyagulanyi {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/reports-kazibwe-bashir-quits-stv-following-mbugas-direct-attack-on-kyagulanyi/ |access-date=2025-11-18 |language=en-US}}</ref>
=== Emirimu gye mu by'obufuzi ===
Kazibwe yeesimbawo era n’alondebwa ku bwammemba bwa palamenti owa Kawempe South Division mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2021]] ku tikiti ya [[National Unity Platform]] (NUP). <ref name=":0"/> <ref name=":6" /> <ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=What Next for Inconspicuous MP Bashir Kazibwe? |url=https://nilepost.co.ug/editors-choice/255096/what-next-for-inconspicuous-mp-bashir-kazibwe |access-date=2025-11-18 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2020-10-06 |title=Parties struggle as defeated candidates join independents queue |url=https://www.independent.co.ug/parties-struggle-as-defeated-candidates-join-independents-queue/ |access-date=2025-11-18 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
Yava mu kibiina kya [[National Unity Platform]] n’agenda mu kibiina kya Democratic Front, ekibiina ky’ebyobufuzi ekikulemberwa [[Mathias Mpuuga]], nga 21 Ogwomukaaga 2025. <ref>{{Cite web |last=Markson |first=Omagor |date=2025-06-21 |title=BREAKING! NUP's Kawempe South MP Defects to Mpuuga's Democratic Front |url=https://eastnews.co.ug/2025/06/21/breaking-nups-kawempe-south-mp-defects-to-mpuugas-democratic-front/ |access-date=2025-11-18 |website=East News Uganda |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Kazibwe mufumbo ne Zulfah Kazibwe. <ref name=":2" /> Musiraamu akolerera eddiini ye. <ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[Mathias Mpuuga]]
* [[Tamale Mirundi]]
* [[National Unity Platform|Omukutu gw'Obumu bw'Eggwanga]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[NBS Television (Uganda)|Ttivvi ya NBS]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Kazibwe, Bashir}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
r6fjjxdklz2ywrpr9jypr76c0pwfkkn
61889
61606
2026-07-11T17:59:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61889
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Kazibwe Bashir''' era amanyiddwa nga Kazibwe Bashir Mbaziira (yazaalibwa nga 8 Ogwekkumi 1986), [[:en:Journalist|munnamawulire]] wa Uganda, musuubuzi, era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Yakola nga omubaka wa Palamenti mu kitundu kya Kawempe South, [[Kampala|Kampala District]] mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] <ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IkRxY0VWMlR0dmFZakdWdm5mT015bWc9PSIsInZhbHVlIjoiclZEK3Z6ZEtzRXRaOGc3NzNuM0xqdz09IiwibWFjIjoiMGY0ODkwOTA2M2Q3YTYwYzJjY2Y3ODAyNzgzMDYzYWQ5NjA3YjJmMzJlZjczMDRhOGNkNDdkYjIzY2JlY2EwOCIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-11-18 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> okuva mu 2021 <ref>{{Cite web |date=2021-04-04 |title=Growing up in Kawempe suburbs taught me of peoples' struggles, says MP-elect Kazibwe |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/growing-up-in-kawempe-suburbs-taught-me-of-peoples-struggles-says-mp-elect-kazibwe--3349024 |access-date=2025-11-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> okutuuka mu 2026 <ref>{{Cite web |date=2024-10-11 |title=Why Kawempe South is a competitive ground for 2026 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/why-kawempe-south-is-a-competitive-ground-for-2026-4792488 |access-date=2025-11-18 |website=Monitor |language=en}}</ref> Teyeeyongera kwesimbawo mu [[Akalulu ka Uganda aka 2026|kulonda kwa Uganda okw'akalulu ka 2026]], oluvannyuma lw'ekyo Madina Nsereko n’alondebwa okukiikirira ekyo mu constituency mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebbiri. <ref>{{cite web |last=Namara |first=Hilda |date=21 January 2026 |title=Why Hajati Madina Nsereko Won Kawempe South |url=https://sanyufm.com/why-hajati-madina-nsereko-won-kawempe-south/ |access-date=2026-03-04 |website=Sanyu FM}}</ref>
== Obuto n’okusoma kwe ==
Kazibwe yazaalibwa nga 8 Ogwekkumi 1986 e [[Bukomansimbi]], ekitundu mu kiseera ekyo kyali kitundu ku [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]], bazadde be Rukia Nakalema (maama) ne Abudallah Kazibwe (taata). <ref name=":2">{{Cite web |last1=Flash UG |first1=Flash UG |last2=Uganda |first2=Flash |date=2020-05-16 |title=Kazibwe Bashir Mbaziira: His Biography, Age and Family |url=https://flashugnews.com/hajji-kazibwe-bashir-mbaziira-biography-and-family/ |access-date=2025-11-18 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |title=UGSOUND - ONLINE RADIO |url=https://ugsound.com/my-leader-detail/448/KAZIBWE-BASHIR-MBAZIIRA |access-date=2025-11-18 |website=ugsound.com}}</ref> <ref name=":2" /> <ref name=":5">{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2021-02-14 |title=KNOW YOUR MP-ELECT: Bashir Kazibwe Mbazira |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-mp-elect-bashir-kazibwe-mbazira-NV_90494 |access-date=2025-11-18 |website=New Vision}}</ref> Oluvannyuma lw’okufa kwa bazadde be, yakuzibwa jjajjaawe Janat Namuli mu Disitulikiti y’e Masaka. <ref name=":6">{{Cite web |last=Reporter |first=Express |date=2021-04-05 |title=INTERVIEW: How MP-Elect Kazibwe Bashir rose from grass to glory in Kawempe |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/04/05/interview-how-mp-elect-kazibwe-bashir-rose-from-grass-to-glory-in-kawempe/ |access-date=2025-11-18 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref>
Yasomera mu Kabaseegu Universal Pentecostal Primary School, <ref name=":5" /> oluvannyuma ne yeegatta ku Mende Kalema Secondary School mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] okusomesebwa mu O-level ne Kibibi Secondary School mu [[Butambala (disitulikit)|Disitulikiti y’e Butambala]] okusoma A-level. <ref name=":2" /> Yafuna diguli eyookubiri mu [[:en:Journalism|by’amawulire]] okuva mu [[Islamic University in Uganda|yunivasite y’Obusiraamu mu Uganda]] (IUIU) ne diguli eyookubiri mu [[:en:Investigative_journalism|by’amawulire aganoonyereza]] okuva mu ttendekero ly’amawulire mu Butuluuki. <ref name=":1" /> <ref name=":2" />
== Emirimu gye ==
=== Emirimu gye mu by'amawulire ===
Kazibwe omulimu gwe ogw’amawulire yagutandikira ku Voice of Africa Leediyo nga tannakola ne Pearl FM Leediyo, Suubi FM, Bukedde FM, ne [[NBS Television (Uganda)|NBS Television]] . <ref name=":3">{{Cite web |last=Baddest |first=B. B. |date=2020-07-13 |title=Celebrated Talk show host Bashir Kazibwe exits NBS for politics |url=https://www.galaxyfm.co.ug/2020/07/13/celebrated-talk-show-host-bashir-kazibwe-exits-nbs-for-politics/ |access-date=2025-11-18 |website=Galaxy FM 100.2 |language=en-US}}</ref> Ku NBS, yamanyika olw'okutegeka pulogulaamu ezikwata ku mulembe omuli One on One ne [[Tamale Mirundi]], Ensi n'Ebayo, ne The Eagle. <ref name=":3" /> <ref name=":4">{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2020-07-14 |title=Tamale Mirundi,Bashir Kazibwe team up again in a new TV talk Show - Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20200714/tamale-mirundibashir-kazibwe-team-up-again-for-a-new-tv-talk-show/ |access-date=2025-11-18 |language=en-US |archive-date=2025-05-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250525005246/https://www.matookerepublic.com/20200714/tamale-mirundibashir-kazibwe-team-up-again-for-a-new-tv-talk-show/ |url-status=dead }}</ref>
Mu Gwomwenda 2018, Kazibwe yalondebwa okuba Pulezidenti w’ekibiina ekigatta bannamawulire ekya Uganda Journalists Association (UJA). <ref name=":2" /> <ref>{{Cite web |last=Adam |first=Kungu Al-mahadi |date=2018-09-09 |title=NBS' Kazibwe Bashir Elected President of Uganda Journalists' Association |url=https://softpower.ug/nbs-kazibwe-bashir-elected-president-of-uganda-journalists-association/ |access-date=2026-03-02 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Adam |first=Kungu Al-mahadi |date=2018-09-09 |title=NBS' Kazibwe Bashir Elected President of Uganda Journalists' Association |url=https://softpower.ug/nbs-kazibwe-bashir-elected-president-of-uganda-journalists-association/ |access-date=2026-03-02 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=NAZZE |first=SYDONA {{!}} PML Daily Staff |date=2019-06-22 |title=JUST IN: UJA boss Kazibwe arrested |url=https://pmldaily.com/news/2019/06/just-in-uja-boss-kazibwe-arrested.html |access-date=2026-03-02 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> Era ye mutandisi wa Nyce Leediyo, leediyo ku yintaneeti, ne Green Field Media Academy, ekitongole ekitendeka emikutu gy’amawulire. Mu Gwomusanvu 2020, yalekulira ku [[NBS Television (Uganda)|ttivvi ya NBS]] okutuukiriza ebigendererwa bye eby’ebyobufuzi. Oluvannyuma lw’okuva ku NBS, yatongoza enkolagana empya eya talk-show ne [[Tamale Mirundi]] ku STV naye oluvannyuma gye yavaako. <ref name=":3" /> <ref name=":4"/> <ref>{{Cite web |last=Kasoba |first=William |date=2020-07-14 |title=Tamale Mirundi,Bashir Kazibwe team up again in a new TV talk Show - Matooke Republic |url=https://www.matookerepublic.com/20200714/tamale-mirundibashir-kazibwe-team-up-again-for-a-new-tv-talk-show/ |access-date=2025-11-18 |language=en-US |archive-date=2025-05-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250525005246/https://www.matookerepublic.com/20200714/tamale-mirundibashir-kazibwe-team-up-again-for-a-new-tv-talk-show/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |date=2020-11-13 |title=Reports: Kazibwe Bashir Quits STV, Following Mbuga's Direct Attack on Kyagulanyi {{!}} Voice of Bugerere |url=https://voiceofbugerere.com/reports-kazibwe-bashir-quits-stv-following-mbugas-direct-attack-on-kyagulanyi/ |access-date=2025-11-18 |language=en-US}}</ref>
=== Emirimu gye mu by'obufuzi ===
Kazibwe yeesimbawo era n’alondebwa ku bwammemba bwa palamenti owa Kawempe South Division mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa Uganda okwa 2021]] ku tikiti ya [[National Unity Platform]] (NUP). <ref name=":0"/> <ref name=":6" /> <ref>{{Cite web |last=Odongo |first=Jacobs Seaman |title=What Next for Inconspicuous MP Bashir Kazibwe? |url=https://nilepost.co.ug/editors-choice/255096/what-next-for-inconspicuous-mp-bashir-kazibwe |access-date=2025-11-18 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2020-10-06 |title=Parties struggle as defeated candidates join independents queue |url=https://www.independent.co.ug/parties-struggle-as-defeated-candidates-join-independents-queue/ |access-date=2025-11-18 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
Yava mu kibiina kya [[National Unity Platform]] n’agenda mu kibiina kya Democratic Front, ekibiina ky’ebyobufuzi ekikulemberwa [[Mathias Mpuuga]], nga 21 Ogwomukaaga 2025. <ref>{{Cite web |last=Markson |first=Omagor |date=2025-06-21 |title=BREAKING! NUP's Kawempe South MP Defects to Mpuuga's Democratic Front |url=https://eastnews.co.ug/2025/06/21/breaking-nups-kawempe-south-mp-defects-to-mpuugas-democratic-front/ |access-date=2025-11-18 |website=East News Uganda |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Kazibwe mufumbo ne Zulfah Kazibwe. <ref name=":2" /> Musiraamu akolerera eddiini ye. <ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[Mathias Mpuuga]]
* [[Tamale Mirundi]]
* [[National Unity Platform|Omukutu gw'Obumu bw'Eggwanga]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
* [[NBS Television (Uganda)|Ttivvi ya NBS]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Kazibwe, Bashir}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
l7m81dku9qs9kzv3dkdw577nrvofmjy
Muwanga Kivumbi
0
13175
61471
59217
2026-07-11T17:04:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61471
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Muwanga Muhammad Kivumbi''' (yazaalibwa 19 Ogwekkumi 1973) munnayuganda omukugu mu by'enfuna, munnabyabufuzi era mmemba wa [[Parliament of Uganda|palamenti ya Uganda]] okuva mu [[Butambala (disitulikit)|Disitulikiti y'e Butambala]] . Ye ssentebe w’akakiiko ka palamenti ya Uganda akavunaanyizibwa ku buvunaanyizibwa bw’abantu (PAC-Central government) nga kw’ogasse n’ababaka ba Palamenti ya Buganda. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-03-28 |title=Muhammad Muwanga Kivumbi: Biography, Age, Early Life and Education of the current MP Butambala County Constituency |url=https://flashugnews.com/muhammad-muwanga-kivumbi-biography-age-education/ |access-date=2021-09-13 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref name="Independent">{{Cite web |date=2021-06-23 |title=NUP endorses Butambala MP Kivumbi for Buganda parliamentary caucus |url=https://www.independent.co.ug/nup-endorses-butambala-mp-kivumbi-for-buganda-parliamentary-caucus/ |access-date=2021-09-13 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-09-03 |title=Buganda MPs give Gen Otafire 30 names of suspected Masaka killers |url=https://www.independent.co.ug/buganda-mps-give-gen-otafire-30-names-of-suspected-masaka-killers/ |access-date=2021-09-13 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{cite web |title=Accountability committees flag queries in meet with Auditor General | Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/3420/accountability-committees-flag-queries-meet-auditor-general}}</ref>
== Obuto n’okusoma kwe ==
Kivumbi yazaalibwa nga 19 Ogwekkumi 1973 mu Disitulikiti y’e Butambala mu masekkati ga Uganda. Yafuna satifikeeti ye eyasooka okuva mu ssomero okuva mu Gombe Primary School mu 1986 n’afuna satifikeeti y’ebyenjigiriza eya Uganda (UCE) okuva mu [[Essomero lya Kibuli Sekendule|Kibuli Secondary School]] mu 1990. <ref>{{Cite web |date=27 June 2021 |title=Fight for Buganda Caucus leadership: Why Nambooze rebelled against NUP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/fight-for-buganda-caucus-leadership-why-nambooze-rebelled-against-nup-3451620 |access-date=2021-09-13 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Yasoma satifikeeti ye eya Uganda Advanced Certificate of Education (UACE) okuva mu 1990 okutuuka mu 1993 nga tannawandiisibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] gye yatikkirwa diguli ye esooka eya bachelor mu by’enfuna mu 1998. Mu 2003, yafuna diguli eyookubiri mu demokulasiya n'enkulaakulana okuva mu Uganda Martyrs University ne Master of Human Resource Management okuva mu Uganda Management Institute (UMI) mu 2004. <ref name=":0"/>
== Emirimu gye mu by'obufuzi ==
Kivumbi yali mmemba w’ekibiina kya Democratic Party (DP) nga tannayingira kibiina kya National Unity Party (NUP) mu 2021. <ref>{{Cite web |last=Kiggundu |first=Edris |title=Kivumbi's long walk to political success |url=https://observer.ug/features-sp-2084439083/profile/20955-kivumbis-long-walk-to-political-success |access-date=2021-09-13 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref> Yalondebwa ku bwa Ssentebe w’olukiiko lw'ekibiina kya ba memba palamenti abakiikirira Buganda mu palamenti ey’ekkumi n’emu. <ref name="Independent" /> <ref>{{Cite web |title=Muwanga Kivumbi will⁶ compete for Buganda Parliamentary Caucus leadership |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/muwanga-kivumbi-will-compete-for-buganda-parliamentary-caucus-leadership-3446962 |access-date=2021-09-13 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2025-01-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250123155501/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/muwanga-kivumbi-will-compete-for-buganda-parliamentary-caucus-leadership-3446962 |url-status=dead }}</ref> Nga Ogwolubereberye 16, 2025, yalondebwa ng'omumyuka wa pulezidenti w'ekitundu eky'omu masekkati mu kibiina kya National Unity Platform. <ref>{{Cite web |last=Muhairwe |first=Ramson |date=2025-01-16 |title=Kivumbi Replaces Mpuuga as NUP Buganda Region Boss |url=https://nilepost.co.ug/news/237544/kivumbi-replaces-mpuuga-as-nup-buganda-region-boss |access-date=2025-01-16 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
Mu kiro eky'[[Akalulu ka Uganda aka 2026|okulonda kwa Uganda okwa 2026]] nga 15–16 Ogwolubereberye, abantu musanvu baakubwa amasasi ab’ebyokwerinda abataategeerekeka wabweru w’amaka ga Kivumbi e Butambala. Nga 22 Ogwolubereberye, Kivumbi yakwatibwa ku misango egyekuusa ku byaliwo. <ref>{{Cite web |last=Muhumuza |first=Rodney |date=22 January 2026 |title=After presidential election, Ugandan police detain a key ally of opposition figure Bobi Wine |url=https://apnews.com/article/uganda-election-opposition-arrest-bobi-wine-violence-436db4379108b8cca0d3594de8d92dd7 |access-date=22 January 2026 |website=AP News}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Abakugu mu by'enfuna bye Uganda]]
[[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Butambala]]
[[Category:Abazaalibwa mu 1973]]
[[Category:Abasomerako e Makerere University]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ec7gmi33ynmg1yrrnq6izyz8dvapf2w
Francis Ayume
0
13179
61269
56185
2026-07-11T16:40:40Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61269
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Francis Joash Ayume''' (1940–2004), Munnayuganda, yali munnabyabufuzi era munnamateeka mu Uganda. Mu kiseera we yafiira, yali [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|Ssaabawolereza wa Uganda]] <ref name="Him">{{cite web |last=Acemah |first=Harold |date=25 May 2014 |title=Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |archive-date=13 October 2016 |accessdate=12 October 2016 |location=Kampala |newspaper=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto n’okusoma kwe ==
Yazaalibwa nga 18 Ogwoomunaana 1940, mu [[Koboko (disitulikit)|Disitulikiti y’e Koboko]] mu maka ga Misaeli Onale, eyali omusomesa wa pulayimale. Ayume pulayimale yagisomera mu ''ssomero lya Nyangilia Primary School'' e [[:en:Koboko|Koboko]]. Yegatta ku [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri]] gyeyasomera siniya kumitendera gya wansi ne waggulu (O-Level ne A-Level), n'amariliza mu 1964. <ref name="Him">{{Cite web |last=Acemah |first=Harold |date=25 May 2014 |title=Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |archive-date=13 October 2016 |access-date=12 October 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAcemah2014">Acemah, Harold (25 May 2014). [https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html "Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html the original] on 13 October 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 October</span> 2016</span>.</cite></ref>
Yegatta ku [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]], gye yasomera amateeka, n’atikkirwanga mu 1967. Oluvannyuma, yaweebwa [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu kitongole kya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. <ref name="Him">{{Cite web |last=Acemah |first=Harold |date=25 May 2014 |title=Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html |archive-date=13 October 2016 |access-date=12 October 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAcemah2014">Acemah, Harold (25 May 2014). [https://web.archive.org/web/20161013144017/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html "Tribute to Francis Ayume, An Illustrious Son of Uganda"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tribute-to-Francis-Ayume-an-illustrious-son-of-Uganda/689844-2325552-item-00-g1s3pz/index.html the original] on 13 October 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 October</span> 2016</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
Mu myaka gya 1990, Ayume yayingira ebyobufuzi bya Uganda eby'okuvuganya era n'alondebwa mu palamenti ya Uganda okukiikirira Disitulikiti y'e Koboko. Okuva mu 1998 okutuuka mu 2001, yaweereza nga [[:en:List_of_speakers_of_the_Parliament_of_Uganda|Sipiika wa Palamenti]] mu Palamenti ya Uganda ey’omukaaga (1996–2001). "Mu mwaka gwa 2001, yalondebwa ku bwa Ssaabawolereza wa Gavumenti n'akiikirira Uganda mu kkooti y'ensi yonna mu musango Uganda mwe yavunaanibwa okulumba DR Congo ngakigambibwa nti yanyaga eby'obugagga byayo eby'obutonde". <ref>{{Cite web |last=Daily Monitor Staff |date=20 May 2011 |title=Speakers of Parliament since 1962 |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171029065212/http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1166118/-/c1gr8uz/-/index.html |archive-date=29 October 2017 |access-date=12 October 2016}}</ref> Ku Ssande nga 16 ogwookutaano 2004, yagwa ku kabenje k’emmotoka e [[Nakasongola]] ku luguudo lwa [[Kampala]] - [[Gulu]] Highway. <ref>{{Cite web |last=Editorial |date=18 May 2004 |title=Uganda: Ayume Death a Major Blow |url=http://allafrica.com/stories/200405180035.html |access-date=13 October 2016}}</ref>
== Byeyakola ==
Francis Ayume yawandiika ekitabo "Criminal Procedure And Law in Uganda". <ref>{{Cite web |last=Francis J Ayume |date=1986 |title=Criminal Procedure And Law in Uganda |url=https://www.amazon.com/Criminal-procedure-Uganda-Francis-Ayume/dp/0582644879 |access-date=13 October 2016 |publisher=Amazon.com}}</ref> Ekitabo kino kyayingizibwa mu nsoma ya Makerere University School of Law. <ref>{{Cite web |last=Felix Osike, Joyce Namutebi |first=and John Odyek |date=20 May 2004 |title=Parliament mourns Ayume |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1100306/parliament-mourns-ayume |access-date=13 October 2016}}</ref>
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa okuva eby'ebweru ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ofwvmha5i14cqrmo3txv2wjosw87ngf
Anthony Ochaya
0
13180
61597
53766
2026-07-11T17:19:00Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61597
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anthony Ochaya''' (25 Ogwekkumineebiri 1932 – 6 Ogwomusanvu 1998) Munnayuganda, munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yaliko Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana mu by'enfuna mu gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] era nga yaliko ne kaminsona avunaanyizibwa ku by'enfuna mu [[:en:World_Bank|bbanka y'ensi yonna]].<ref name=":9">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |year=1991 |title=Africa Whoʼs Who: 2nd Edition |isbn=978-0-903274-17-3 |location=London |language=en |oclc=962855596}}</ref>
== Obuto bwe n’obuyigirize ==
=== Obuto bwe ===
Anthony Ochaya yazaalibwa mu kibuga [[:en:Atiak|Atiak]], mu [[:en:Amuru_District|Disitulikiti y'e Amuru]] mu Bukiikakkono bwa [[:en:Uganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1932.
=== Emisomo gye ===
Anthony Ochaya yatandika okusoma mu St. Joseph's Primary School, e [[:en:Gulu|Gulu]] mu Uganda. Oluvannyuma yeegatta ku St. Joseph's Secondary School era mu [[:en:Gulu|Gulu]], [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] . Oluvannyuma yasomera mu St. Aloysisus College Nyapea e [[:en:Zombo,_Uganda|Zombo]], Uganda okuva mu 1952 okutuuka mu 1955, n’oluvannyuma n’atandika okukola diguli ye eya Bachelor of Arts mu 1956 okuva mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]], n’atikkirwa mu [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1956.<ref name=":10">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa, 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi}}</ref>
== Emirimu gye ==
=== Omulimu gwe yasooka okukola ===
Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] mu 1956, Anthony Ochaya yakola ng’omukozi wa gavumenti mu bifo eby’enjawulo ebya wansi.<ref name=":15">{{Cite book |last=Phares M Mutibwa |first=D. Phil |title=Bank of Uganda: 1966–2006 A Historical Perspective |publisher=Bank of Uganda |location=Sussex |page=409}}</ref> Yasooka kukola ng'omuyambi wa kaminsona wa Disitulikiti mu [[:en:Moyo_District|Disitulikiti y’e Moyo]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukkikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]], ekifo kye yalimu okutuusa mu 1960. Oluvannyuma yakola nga akulira ebikujjuko bya [[:en:Independence_of_Uganda|meefuga]] mu ofiisi ekwasaganya ebikujjuko bino esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], nga tannakyuka n’akola nga administrative officer mu ofiisi ya Katikkiro wa [[:en:Uganda_Protectorate|Uganda Protectorate]] wansi wa Katikkiro [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] okuva mu 1960 okutuusa 1962. Mu 1962, ekifo kya Katikkiro wa Uganda ettwale kyakyusibwa ne kifuulibwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda ettwaale]], kyokka ekifo kya Anthony Ochaya n’omulimu gwe yakola mu ofiisi ya Ssaabaminisita [[:en:Benedicto_Kiwanuka|Benedicto Kiwanuka]] byasigala bwe bimu wadde ng’erinnya ly’ekifo kino lyakyusibwa mu kukulembera [[:en:Independence_of_Uganda|ameefuga ga Uganda]] okuva mu Bungereza.<ref>{{Cite web |title=East Africa Living Encyclopedia: Uganda History |url=http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128075226/http://www.africa.upenn.edu/NEH/uhistory.htm |archive-date=28 November 2018 |access-date=16 November 2018 |website=www.africa.upenn.edu |publisher=African Studies Center: University of Pennsylvania}}</ref>
Mu gavumenti ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] eyasooka, Anthony Ochaya yalina ebifo eby’enjawulo eby’omutendera ogwa wakati mu ggwanga lya [[:en:Uganda|Uganda]] eryali lyakafuna obwetwaze. Mu 1962, yafuulibwa omuyambi w'omuwandiisi mu minisitule y’ebyensimbi. Mu 1963, yakolera mu minisitule y’ebyensimbi, nga tannalondebwa kubeera saabawandiisi mu minisitule y’ebyobulamu mu 1964. Yakola nga mu minisitule y’ebyobulamu okumala omwaka gumu nga tannagenda mu Minisitule y’okuteekateeka n’enkulaakulana y’abantu mu 1965. Oluvannyuma yaddayo mu minisitule y’ebyensimbi, n’akuzibwa n’afuuka omuwandiisi mu 1966.
=== Obuweereza bwe mu Bbanka y’Ensi Yonna ===
Mu 1966, Ochaya yava mu [[:en:Uganda|Uganda]] n’agenda mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]] mu Amerika okutwala ekifo mu kitongole ekikulaakulanya eby'enfuna mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]]. Yakolera mu [[:en:Philippines|Philippines]] Division ya [[:en:World_Bank|Bbanka y'ensi yonna]] oluvannyuma, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1979 lwe yakomawo e [[:en:Uganda|Uganda]].
=== Okudda kwe mu Uganda ===
Bwe yali ebweru w’eggwanga ng’akolera mu [[:en:World_Bank|Bbanka y’ensi yonna]] mu [[:en:Washington,_D.C.|Disitulikiti y’e Columbia]], Ochaya yatandika okwenyigira mu kibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]], ekibinja ky’abantu abamanyifu abasinga obungi mu buwanganguse abaali bawakanya enfuga y'oyo eyali Pulezidenti wa Uganda mu kaseera ako [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] era nga baagala okuggya Idi Amin mu buyinza n’oluvannyuma okutandikawo mu bwangu gavumenti ey’abantu baabulijjo ey’ekiseera.<ref>{{Cite book |last=Byrnes |first=Rita M |year=1990 |title=Uganda: A Country Study |url=http://countrystudies.us/uganda/11.htm |publisher=The U.S. Government Publishing Office for the Library of Congress |location=Washington, DC |chapter=Uganda After Amin- The Interim Period: 1979–1980}}</ref> Ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] bwe kyatwala obuyinza mu Gavumenti ya [[:en:Uganda|Uganda]] obwali obw'ekiseera mu 1979, Anthony Ochaya yaddayo mu minisitule y'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna, ku mulundi guno gavumenti ya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] yalondebwa nga Minisita w'enteekateeka n'enkulaakulana y'ebyenfuna.<ref name=":8">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/199807080085.html|title=Uganda: Anthony Ochaya is Dead|last=Lakidi|first=Eric|date=8 July 1998|work=New Vision|access-date=5 November 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20170428012510/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html|archive-date=28 April 2017}}</ref>
Nga Minisita w’enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna, Ochaya enfunda eziwera yalwanagana ne [[:en:Governor_of_the_Bank_of_Uganda|Gavana wa Bank of Uganda]] eyali yakalondebwa, [[:en:Gideon_Nkojo|Gideon Nkojo]]. Ensonga emu eyabaawulamu naddala ensonga y’ebbeeyi y’ebintu okulinnya. Ochaya yali ayagala abayizi ba [[:en:Makerere_University|Yunivasite y'e Makerere]] okukola okunoonyereza ku biki abyali biviiriddeko obwavu mu Uganda nga tebannaba kubinika emiwendo songa Nkojoyali ayagala kugyirawo ddala ebyo ebyali bitawaanya bannayuganda. Mu nkomerero, Minisita w’ebyensimbi yatabaganya enkaayana era n’agezaako okuddamu okutegeka eby'enfuna bya [[:en:Uganda|Uganda]] okulwanyisa ebbeeyi y’ebintu, mu nkola eno n’agaziya obuyinza [[:en:Bank_of_Uganda|Bbanka ya Uganda]] bwe yalina ku by’enfuna bya Uganda.
Mu 1984, Ochaya yatandikawo ekibiina kya Nationalist Liberal Party ng’ali wamu ne Tiberio Okeny Atwoma, [[:en:Cuthbert_Joseph_Obwangor|Cuthbert Joseph Obwangor]], ne Francis Bwengye.<ref name=":14">{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/201210140440.html|title=Uganda: Veteran Democratic Party VP Dies, Aged 87|last=Aber|first=Patience|date=14 October 2012|work=New Vision|access-date=26 November 2018|last2=Langalanga|first2=Tony}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberalist Party kyali kibiina ekyawukana okuva mu kibiina ekyali kivuganya gavumenti ekyali kikulembera mu kiseera ekyo, [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]].<ref>{{Cite book |last=Bute |first=Evangeline |year=2016 |title=The Black Handbook: The People, History and Politics of Africa and the African Diaspora |last2=Harmer |first2=H. J. P. |publisher=Bloomsbury Publishing |isbn=978-1-4742-9287-0 |page=272}}</ref> Ekibiina kya Nationalist Liberal Party kyatondebwawo nga kyanukula eyali akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] Tiberio Okeny Atwoma okusomooza [[:en:Paul_Kawanga_Ssemogerere|Paul Kawanga Ssemogerere]] ku bukulembeze bw’ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party (Uganda)]].<ref name=":14" />
Anthony Ochaya yakwata omulimu gw’omuwandiisi omukulu ow’ekibiina kya Nationalist Liberal Party bwe kyatondebwawo.<ref name=":0">{{Cite web |last=Mugabe |first=Faustin |date=24 April 2017 |title=Tracing Democratic Party divisions since 1964 |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20181128034928/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-divisions-Nambooze-Mbidde/689844-3899188-format-xhtml-fdxv2oz/index.html |archive-date=28 November 2018 |access-date=27 November 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Ekibiina kino kyali kya kaseera katono, era okukkakkana nga kiyungiddwa wamu n'ekibiina kya [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party]] we gwatuukira mu 1986 nga Okeny azzeemu okwegatta ku [[:en:Democratic_Party_(Uganda)|Democratic Party of Uganda.]]<ref name=":0" />
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Mu lutalo lwa [[:en:Uganda–Tanzania_War|Uganda Tanzania War]] olwali wakati wa Uganda ne [[:en:Tanzania|Tanzania]], waaliwo okuttibwa kw’abantu baabulijjo mu [[:en:Arua|Arua]] mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono]] bwa Uganda. Abakozi ba gavumenti abawerako n’amaka agamu baasaba obukuumi okuva ku lutalo olwali mu lukuubo lwa White Rhino Tourist Hotel, gye battibwa. Anthony Ochaya ne minisita munne Moses Apilaga eyali akulembera Minisitule y'ebyamaguzi, bombi baalina "abooluganda abawerako" abaafiira mu bulumbaganyi buno.<ref>{{Cite book |last=Mukasa. |first=Mutibwa, Phares |date=1992 |title=Uganda since independence : a story of unfulfilled hopes |publisher=Africa World Press |isbn=978-0-86543-356-4 |location=Trenton, NJ |oclc=28216159}}</ref>
== Okufa kwe ==
Anthony Ochaya yaweebwa ekitanda mu [[:en:Mulago_Hospital|ddwaaliro e Mulago]] mu [[:en:Kampala|Kampala]], Uganda nga 24 Ogwomukaaga 1998, ku bigambibwa nti alina ekirwadde kya [[:en:Pneumonia|Pneumonia]] n’obulwadde [[:en:Kidney_disease|bw’ensigo]]. Yafa nga 6 Ogwomusanvu 1998. Yaziikibwa mu Agwe, ekyalo ekiriraanye [[:en:Gulu|Gulu]], Uganda.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
kfzrjfuq8g5icltm1g2bmvqi55l074v
Hussein Kyanjo
0
13181
61667
53360
2026-07-11T17:28:28Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61667
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles> <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Hajj Hussein Kyanjo''' (1960 – 22 Ogwomusanvu 2023) <ref name=":0">{{Cite web |last=NTV Uganda |date=2023-07-23 |title=Former Makindye West MP Hussein Kyanjo laid to rest |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/former-makindye-west-mp-hussein-kyanjo-laid-to-rest--4313472 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230724084216/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/former-makindye-west-mp-hussein-kyanjo-laid-to-rest--4313472 |archive-date=24 July 2023 |access-date=2025-08-11 |website=NTV Uganda}}</ref> yali munnabyabufuzi mu Uganda, omukulembeze w'abavubuka era omulwanirizi w'eddembe ly'obuntu.<ref>{{Cite web |last=The Independent Uganda |date=23 July 2023 |title=Hajj Hussein Kyanjo 1960-2023 |url=https://www.independent.co.ug/hajj-hussein-kyanjo-1960-2023/ |access-date=11 August 2025 |website=The Independent Uganda}}</ref> Yaliko [[:en:List_of_members_of_the_eighth_Parliament_of_Uganda|omubaka wa Palamenti (MP)]] mu [[:en:Makindye_Division|kitundu kya Makindye West]] mu Kampala [[:en:2006_Ugandan_general_election|okuva mu 2006]] okutuuka [[:en:2016_Ugandan_general_election|mu 2016]], era yali [[:en:Founder_CEO|omu ku batandisi]] era nga [[:en:Secretary_(title)|ye omuwandiisi omukulu]] emeritus mu kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:Justice_Forum|Justice Forum]] (JEEMA).<ref>{{Cite web |last=Derrick Kiyonga |date=2024-11-23 |title=Makindye West braces for Ssewanyana–Luyirika duel |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/makindye-west-braces-for-ssewanyana-luyirika-duel-4833300 |url-access=subscription |access-date=2025-08-11 |website=Monitor Uganda}}</ref> Amanyiddwa olw’ennyiriri ze ez’amaanyi ku nsonga ng’enfuga ennungi, okukuuma obutonde bw’ensi, n’okutumbula abavubuka, Kyanjo yali muntu wa maanyi ku ludda oluvuganya gavumenti era nga yali muwagizi wa demokulasiya ow’amaanyi mu Uganda.<ref>{{Cite web |last=Frank Kisakye |date=August 2, 2023 |title=Hussein Kyanjo lived under the shadow of death for 12 years |url=https://observer.ug/news/hussein-kyanjo-lived-under-the-shadow-of-death-for-12-years/ |access-date=2025-08-11 |website=The Observer}}</ref>
== Obuto n’okusoma kwe ==
Hussein Kyanjo yazaalibwa mu mwaka gwa 1960.<ref>{{Cite web |last=Flash Uganda Media |date=June 2022 |title=Hussein Kyanjo: Biography, family, age, work of a Ugandan politician |url=https://flashugnews.com/hussein-kyanjo-biography-family-age-work-ugandan-politician/ |access-date=11 August 2025 |website=Flash Uganda Media}}</ref> Yasomera mu ssomero lya Bilal Islamic School e Bwaise, Kako Primary School, ne Masaka Secondary School.<ref name=":0">{{Cite web |last=NTV Uganda |date=2023-07-23 |title=Former Makindye West MP Hussein Kyanjo laid to rest |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/former-makindye-west-mp-hussein-kyanjo-laid-to-rest--4313472 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230724084216/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/former-makindye-west-mp-hussein-kyanjo-laid-to-rest--4313472 |archive-date=24 July 2023 |access-date=2025-08-11 |website=NTV Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNTV_Uganda2023">NTV Uganda (23 July 2023). [https://web.archive.org/web/20230724084216/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/former-makindye-west-mp-hussein-kyanjo-laid-to-rest--4313472 "Former Makindye West MP Hussein Kyanjo laid to rest"]. ''NTV Uganda''. Archived from [https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/former-makindye-west-mp-hussein-kyanjo-laid-to-rest--4313472 the original] on 24 July 2023<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">11 August</span> 2025</span>.</cite></ref> Oluvannyuma yagenda mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], gye yatikkirwa mu mwaka gwa 1983 n'afuna diguli ye esooka mu Industrial and Fine Art.<ref>{{Cite web |last=Chimp Corps |date=2023-07-23 |title=Hussein Kyanjo's life was cut short – Besigye |url=https://chimpreports.com/hussein-kyanjos-life-was-cut-short-besigye/ |access-date=2025-08-11 |website=ChimpReports}}</ref>
== Emirimu gye ==
Kyanjo y’omu ku ba mmemba abaatandikawo ekibiina kya Justice Forum (JEEMA), ekibiina ky’ebyobufuzi ekiwanirira ennongoosereza mu demokulasiya n’obwenkanya mu mbeera z’abantu mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Agnes Nantaba |date=2018-12-27 |title=Hajji Hussein Kyanjo on politics of honesty and openness |url=https://www.independent.co.ug/hajji-hussein-kyanjo-on-politics-of-honesty-and-openness/ |access-date=2025-08-11 |website=The Independent Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |last=Rogers Atukunda |date=2023-07-22 |title=Former Makindye West MP Hussein Kyanjo Dies |url=https://softpower.ug/former-makindye-west-mp-hussein-kyanjo-dies/ |access-date=2025-08-11 |website=SoftPower News}}</ref> Yali mu kifo kya Secretary General emeritus mu kibiina, ng’ayambako mu nteekateeka yaakyo n’enteekateeka y’ebyobufuzi. <ref>{{Cite web |last=Crispus Mugisha |date=2023-07-22 |title=Former MP Kyanjo dies |url=https://nilepost.co.ug/hussein-kyanjo/165683/former-mp-kyanjo-dies |access-date=2025-08-11 |website=Nile Post}}</ref>
[[:en:2006_Ugandan_general_election|Mu 2006]], Kyanjo yalondebwa okubeera [[:en:Member_of_parliament|omubaka wa palamenti]] mu Makindye West,<ref>{{Cite web |last=URN |date=2023-07-22 |title=Former Makindye MP Kyanjo dies at Kibuli hospital |url=https://observer.ug/news/former-makindye-mp-kyanjo-dies-at-kibuli-hospital/ |access-date=2025-08-11 |website=The Observer}}</ref> ekifo kye yalimu okutuusa mu mwaka gwa 2016.<ref>{{Cite web |last=Charles M. Mpagi |date=May 3, 2014 |title=MP Kyanjo opens up on his 'poison' scare |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/life/mp-kyanjo-opens-up-on-his-poison-scare-1571450 |url-access=subscription |access-date=2025-08-11 |website=Monitor Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=18 April 2022 |title=Friends seek Shs105m to save ex-MP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/friends-seek-shs105m-to-save-ex-mp-kyanjo-3786148 |url-access=subscription |website=Monitor Uganda}}</ref> Mu kiseera kye yamala mu Paalamenti, yali amanyiddwa nnyo olw’okulwanirira ennyo ensonga z’obwerufu, eddembe ly’obuntu, n’okulwanyisa obuli bw’enguzi. Yali avumirira nnyo enkola za gavumenti ze yalowoozanga nti zinyigiriza oba si za bwenkanya. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (September 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Kyanjo era yaweereza nga minisita ow'ekisiikirize ow'ebyomunda mu ggwanga, gyeyeenyigiramu mu kulondoola n'okunenya enkola ezikwata ku magye g'ebyokwerinda aga Uganda n’enfuga y’omunda mu ggwanga.<ref>{{Cite web |last=Chimp Corps |date=2023-07-22 |title=Ex-MP Hussein Kyanjo is dead |url=https://chimpreports.com/ex-mp-hussein-kyanjo-is-dead/ |access-date=2025-08-11 |website=ChimpReports}}</ref> Yawagira ennongoosereza ezandikakasizza okukiikirirwa obwenkanya n'obuvunaanyizibwa munda mu nkola z'ebyokwerinda mu bitongole bya Uganda eby’ebyokwerinda.<ref>{{Cite web |last=NTV Uganda |date=2023-07-22 |title=Family, friends pay tribute to the former MP Hussein Kyanjo |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/family-friends-pay-tribute-to-the-former-mp-hussein-kyanjo-4312596 |access-date=2025-08-11 |website=NTV Uganda}}</ref>
== Okubunyisa amawulire n’okulwanirira eddembe ly’obuntu ==
Mu myaka gye gyonna, Kyanjo yali muwagizi wa maanyi nnyo ow’okukuuma obutonde bw’ensi. Ekisinga okweyoleka, yawakanya enteekateeka za gavumenti ez’okuggya gazeeti mu kibira kya Mabira Forest Reserve okusimba ennimiro z’omuwemba.<ref>{{Cite web |last=Monitor Uganda |date=January 11, 2011 |title=Military police shot people at Kasubi, says MP Kyanjo |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/military-police-shot-people-at-kasubi-says-mp-kyanjo-1484862 |url-access=subscription |access-date=2025-08-11 |website=Monitor Uganda}}</ref>
Era yali muwagizi wa mpisa z’obuwangwa n’obwetwaze bw’Obwakabaka bwa [[Buganda]] .<ref>{{Cite web |last=URN |date=2023-07-24 |title=Prince Nakibinge breaks Muslim principles to honour Hussein Kyanjo |url=https://observer.ug/news/prince-nakibinge-breaks-muslim-principles-to-honour-hussein-kyanjo/ |access-date=2025-08-11 |website=The Observer}}</ref>
Okulwanirira kwa Kyanjo kwatuukira ddala mu kunyweza abavubuka, gye yaskubiriza enkola n’enteekateeka ezigenderera okutumbula emikisa gy’abavubuka mu Uganda, ng’essira aliteeka ku by’enjigiriza, emirimu, n’okwetaba mu byobufuzi.<ref>{{Cite web |last=Editorial |date=July 26, 2023 |title=Hussein Kyanjo: An epitome of justice and unyielding integrity |url=https://observer.ug/viewpoint/hussein-kyanjo-an-epitome-of-justice-and-unyielding-integrity/ |access-date=2025-08-11 |website=The Observer}}</ref>
== Okufa kwe n'ebyamanyiddwako ==
Kyanjo yafa nga 22 Ogwomusanvu 2023 mu [[Eddwaliro ly'e Kibuli|ddwaliro ly’Abasiraamu e Kibuli]] mu [[Kampala]] oluvannyuma lw’okulwala ebbanga eddene.<ref>{{Cite web |last=Frank Kisakye |date=July 26, 2023 |title=May Hajji Kyanjo be the last! |url=https://observer.ug/viewpoint/may-hajji-kyanjo-be-the-last/ |access-date=2025-08-11 |website=The Observer}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kin Kariisa |date=July 23, 2023 |title=Kin Kariisa's tribute to the Late Hon Hussein Kyanjo |url=https://nilepost.co.ug/news/165749/kin-kariisas-tribute-to-the-late-hon-hussein-kyanjo |access-date=2025-08-11 |website=Nile Post}}</ref> Yaziikibwa mu maka ga bajjajjaabe mu [[Bukomansimbi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bukomansimbi]], ng’atuukana n’ebyo ab’omu maka bye baayagala.
Oluvanyuma lw’okufa kwe, bannabyabufuzi okuli [[:en:Speaker_of_Parliament|Omwogezi wa Palamenti]], [[Anita Among]], n’omumyuka we [[Thomas Tayebwa]] baayogera ebigambo by'okusaasira era ne basiima Kyanjo ky’akoze mu byafaayo bya Uganda eby’amateeka n’okulwanirira obwenkanya.<ref>{{Cite web |last=Monitor Uganda |date=January 14, 2011 |title=Kyanjo's vivid testimony sheds more light on Kasubi shooting |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kyanjo-s-vivid-testimony-sheds-more-light-on-kasubi-shooting-1485034 |url-access=subscription |access-date=2025-08-11 |website=Monitor Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |last=Derrick Kiyonga |date=July 30, 2023 |title=Kyanjo: The dedicated Buganda servant and firm Opposition leader |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/kyanjo-the-dedicated-buganda-servant-and-firm-opposition-leader-4320078 |url-access=subscription |access-date=2025-08-11 |website=Monitor Uganda}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Muwada_Nkunyingi|Muwada Nkunyingi]]
* Ali Nganda Kasirye Mulyanyama agamba nti
* [[Allan Ssewanyana]]
* [[Bobi Wine]]
* [[David Sejusa|David Tinyefunza]]
* Abubaker Kawalya
== Ebijuliziddwa ==
{{reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.newvision.co.ug/category/news/former-makindye-west-mp-hussein-kyanjo-dies-a-NV_165621 JEEMA ekungubaga Hussein Kyanjo - Okwolesebwa Okupya]
* [https://hicginewsagency.com/2023/07/22/uganda-loses-legislator-who-fought-for-mabira-forest-the-political-life-of-hussein-kyanjo/ Uganda efiiriddwa omubaka wa palamenti eyalwanirira ekibira kya Mabira - Hicgi News Agency]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
0zra5ensq3i6itahwoipz2jlzd3eiib
Jacob Oboth-Oboth
0
13183
61625
53162
2026-07-11T17:27:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61625
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Jacob Marksons Oboth''' amanyiddwa nga '''Jacob Oboth-Oboth''' Munnayuganda, eyazaalibwa nga 13 Ogwokuna 1971. [[Munnayuganda]], Munnamateeka omukugu mu [[:en:Intellectual_property|by'amaguzi]], munnabyabufuzi era ye Sipiika wa Paalamenti ya Uganda ey'ekkuminebbiri. Ono ye [[Parliament of Uganda|mubaka omulonde mu Paalamenti]] ow'e[[Tororo (disitulikit)|Ssaza lya Budama ey'Obuggwanjuba mu Bukiikaddyo]] nga ali mu kibiina ekiri mu buyinza ekya NRM. Era akola nga Minisita omubeezi ow’ebyokwerinda n'emirimu egy’awamu.<ref name="JOO1">{{cite web |title=Mr. OBOTH MARKSONS JACOB |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=728&const=West+Budama+County+South&dist_id=27&distname=Tororo |publisher=Parliament of Uganda}}</ref> Oboth-Oboth ye ssentebe w'akakiiko ''[[:en:European_Parliament_Committee_on_Legal_Affairs|k'amateeka n'ensonga za Paalamenti]]'' era eyaliko ssentebe<ref name="JOO4">{{cite web |title=Committee |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/members.hei?committeeno=27&name=Committee |publisher=Parliament of Uganda}}</ref> w'akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku ''[[:en:Committee_on_Rules,_Privileges,_and_Discipline|mateeka, empisa n'enkizo]]'' n'akakiiko ''akakola ku by'obugagga eby'omu ttaka''. Mmemba ku ''kakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku by'obusuubuzi.''<ref name="JOO2">{{cite web |title=Kasule: Why independent MPs joined us |url=http://www.theinsider.ug/kasule-why-independent-mps-joined-us/#.WEbFp7l1DCM |publisher=The Insider}}</ref><ref name="JOO3">{{cite web |date=16 January 2021 |title=MPs Receive Riot Act On Dress, Eating Habits |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/MPs-receive-riot-act--on-dress-eating-habits/-/688334/3218972/-/86mvdjz/-/index.html |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto n’okusoma kwe ==
Oboth-Oboth yazaalibwa mu [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]] mu Buvanjuba bwa Uganda, nga 13 Ogwokuna 1971 mu maka [[:en:Anglican|Amakulisitaayo]] . Musajja mwetowaze nnyo, era yakola emirimu egy’enjawulo okusobola okweyimirizaawo mu buto bwe. Mu mirimu gino mwalimu okunonera abantu b'oku kitundu amazzi ku kassente akatonotono n'okutunda mu dduuka. Yasomera mu ssomero lya [https://glopoi.com/uganda/places/muwafu-primary-school-primary-school-pawanga-nabuyoga-kisoko-west-budama-tororo Muwafu Primary School] okusoma pulayimale ne [[St. Denis Ssebugwawo Secondary School]] gye yasomera siniya y'omutendera ogwansi.
Oboth-Oboth yayambibwako abaminsani Abamerika nga baamufuna okuva ku nguudo z’e Tororo oluvannyuma lw’okugobebwa okuva ku ssomero olw’obutaba na bisale bya ssomero. Kyaali kiseera kizibu gy’ali naye mu kiseera kye yamala ng’ali n’abaminsani, yakola ng’omukuumi wa sitoowa mpozzi n'okukola emirimu emirala emitonotono okumala emyaka ebiri nga tannayingira ssomero lya Tororo High School okusoma siniya eya waggulu [[:en:GCE_Advanced_Level|(A-Level)]]. Oboth-Oboth yaweebwa ekifo mu [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] mu 1997 okusoma Amateeka. Oluvannyuma yeewandiisa okusoma satifikeeti y’okuddukanya emirimu mu ttendekero lya bizinensi erya [[Uganda Management Institute]] .
Mu 2001, Oboth-Oboth yatikkirwa diguli mu mateeka ate oluvannyuma mu 2002, n’afuna [[:en:Postgraduate_diploma|dipulooma]] mu [[:en:Legal_practice|kutaputa amateeka]] okuva mu bbanguliro ly'abannamateeka erya [[Law Development Centre|Law Development Center]] . Mu 2004, yafuna satifikeeti bbiri okuva mu kitongole kya ky'amateeka ekya [[:en:International_Development_Law_Organization|International Development Law Organisation]] nga emu yali mu [[:en:Intellectual_Property|Intellectual Property]] n'endala mu [[:en:Public_Procurement|by'okugula ebintu (Procurement)]] . Era alina diguli ey'okubiri mu mateeka eya [[:en:Master_of_Law|Master of Law]] degree gye yafuna mu 2007 mu [[:en:Election_law|by’okulonda]] n’amateeka agakwata ku [[:en:Legal_aspects_of_computing|mikutu gya yintaneeti]] okuva mu [[:en:University_of_Minnesota|Yunivasite y’e Minnesota]].<ref name="JOO6">{{cite web |title=Resources for Researching Country Conditions |url=http://hrlibrary.umn.edu/research/uganda.html |publisher=[[University of Minnesota]]}}</ref>
== Emirimu ==
Oluvannyuma lw’okutikkirwa nga munnamateeka, Oboth-Oboth yaweereza ng’[[:en:Attorney_General|omumyuka wa Ssaabawolereza wa Gavumenti]] mu kitongole ky’ebyobuwangwa ekya Tieng Adhola.<ref name="JO10">{{Cite web |title=Tieng Adhola Cultural Institution |url=http://www.newvision.co.ug/tag/tieng-adhola-cultural-institution/ |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Era yafuna omulimu mu [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|minisitule y'ebyamateeka ne ssemateeka]] nga [[:en:State's_attorney|omuwaabi wa gavumenti]] . Yakolera e [[Mbale]] okumala ebbanga ng'omuwaabi wa gavumenti [[:en:Eastern_Region,_Uganda|Mbale Regional Office]] nga tannagenda America kusoma [[:en:Master's_degree|diguli eyookubiri]] mu by’okulonda n’amateeka agakwata ku mikutu gya yintaneeti mu yunivasite y’e Minnesota.
Bwe yakomawo mu 2007, Oboth-Oboth yaddamu okukola emirimu gye mu gavumenti okutuusa mu 2010 lwe yalekulira okwegatta ku [[:en:Politics|by'obufuzi eby'okuvuganya]] . Okubeera kwe mu Amerika kwali kumusobozesezza okufuna [[:en:Donor|abagabi b’obuyambi]] abeewaayo okutandikawo pulojekiti ez'enjawulo mu kitundu kye, era kino mu ngeri emu oba endala kyamuyamba okufuna obuwagizi mu balonzi. Kyamwanguyira okutuuka ku baavu mu kitundu kye kubanga yali alabibwa ng’omu ku bbo.<ref name="JOO7">{{Cite web |title=NBS Just asking - Jacob Oboth Oboth MP, West Budama South |url=https://www.youtube.com/watch?v=vhKE4PkaUTs |publisher=[[YouTube]]}}</ref>
Jacob Oboth-Oboth yasooka kulondebwa ng'omubaka wa Budama ey'Obuggwajuba mu Bukiikaddyo kubwanamunigina mu 2011 oluvannyuma lw’okuwangula Minisita omubeezi ow’abakozi mu kiseera ekyo, [[Emmanuel Otiam Otala|Dr Emmanuel Otaala]], nga ono yawakanya obuwanguzi bwe mu [[:en:Court|Kkooti z’amateeka]] naye n’atawangulwa. Yasigaza ekifo kye mu 2016 oluvannyuma lw'okufuna obululu 20,653 ng'awakanya munna [[National Resistance Movement|NRM]], [[Phoebe Awere Otaala|Phibby Awere Otaala]] eyafuna obululu 19,462. Oboth-Oboth yateekawo ekyafaayo eky’okubeera omubaka wa Paalamenti eyasooka okulondebwa ekisanja eky'okubiri eky’omuddiring’anwa mu kitundu kino ekibadde tekiddamu kulonda mubaka wa Paalamenti [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]] okuva mu 1996.<ref name="JOO5">{{cite web |title=Meet aspirants vying for Speaker job |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1423344/meet-aspirants-vying-speaker-jobs |publisher=[[New Vision]]}}</ref><ref name="JOO8">{{Cite web |title=15 hospitalized after Tororo campaign clashes |url=http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1406815/hospitalized-tororo-campaign-clashes |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161220115251/http://www.elections.co.ug/new-vision/election/1406815/hospitalized-tororo-campaign-clashes |archive-date=20 December 2016 |access-date=7 December 2016 |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
Mu Paalamenti ey’omwenda, Oboth-Oboth ye yali ssentebe w’akakiiko ''akakola ku mateeka, empisa n’enkizo'' n’akakiiko ka Paalamenti ak’ekiseera akanoonyereza ku by’amasannyalaze; ''akakiiko akavunaanyizibwa ku by'obugagga eby'omu ttaka''. Mu Paalamenti ey’ekkumi, ye ssentebe w’akakiiko ''k’ebyamateeka ne Paalamenti'' era mmemba w’akakiiko ''akakola ku mateeka, empisa n’enkizo'' n’akakiiko ''akakola ku by’obusuubuzi''.<ref name="JOO9">{{Cite web |title=Cabinet plots to throw out energy report |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Cabinet-plots-to-throw-out-energy-report/688334-1740222-format-xhtml-bbgwfr/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161220083138/http://www.monitor.co.ug/News/National/Cabinet-plots-to-throw-out-energy-report/688334-1740222-format-xhtml-bbgwfr/index.html |archive-date=20 December 2016 |access-date=8 December 2016 |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref>
Ku lw'okutaano nga 15 Ogwokutaano 2026, omuduumizi w'amaggye mu Uganda [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]] ne ba mmemba b'ekibiina kya Patriotic League of Uganda (PLU) basiima era ne bawanda eddusu ku Oboth-Oboth ku kifo ky'obwa Sipiika wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkuminebbiri nga baggya obwesige mu eyali Sipiika [[Anita Among]].<ref>{{Cite web |last=Nymy Net |first=Authors |date=2026-05-16 |title=When are MPs Electing Speaker of the 12th Parliament in Uganda 2026? - Nymy Net |url=https://nymynet.com/when-are-mps-electing-speaker-of-the-12th-parliament-in-uganda-2026/ |access-date=2026-05-16 |website=Nymy Net |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Kalisho |date=2026-05-15 |title=Gen. Muhoozi Endorses Oboth-Oboth for Speaker as Anita Among's Grip on Parliament Weakens |url=https://kalisho.info/gen-muhoozi-endorses-oboth-oboth-for-speaker-as-anita-amongs-grip-on-parliament-weakens/ |access-date=2026-05-26 |website=Kalisho Info |language=en-US}}</ref>Okweyongerayo, ku lw'omukaaga nga 23 Ogwokutaano 2026, akakiiko akatwala ekibiina kya NRM aka Central Executive Committee (CEC) n'abo bakkiriza Jacob Oboth-Oborth okwesimbawo ku kifo kya Sipiika wa Paalamenti ya Uganda ey'ekkuminebbiri.<ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=CEC gives nod to Oboth-Oboth, Tayebwa |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/cec-gives-nod-to-oboth-oboth-tayebwa-5469806 |access-date=2026-05-23 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Tororo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Tororo]]
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa oby'ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
rxqrsrtxzvu8ckcob8kkg0zfs9fnb5d
Andrew Mukooza
0
13184
61904
53713
2026-07-11T18:13:47Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61904
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Andrew Joet Mukooza''' (21 Ogwomusanvu 1944 – 24 Ogwokuna 1979) yali muserikale wa magye ga Uganda era omugoba w'ennyonyi ennwaanyi era nga ye yasembayo okukulira eggye ly'omu bbanga [[:en:Ugandan_Air_Force|ery'amagye ga Uganda]] nga terinnazikirizibwa mu [[:en:Uganda–Tanzania_War|lutalo lwa Uganda ne Tanzania]] . Era yali muvuzi wa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] mu kiseera kye yafugiramu [[:en:Uganda|Uganda]] .
Mukooza yazaalibwa mu buvanjuba bwa Uganda, yeegatta ku ggye ly’omu bbanga ku [[:en:President_of_Uganda|mulembe]] gwa [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]]. Oluvannyuma lwa Amin okutwala obuyinza mu 1971, Mukooza yasigala nga mwesigwa nnyo eri gavumenti ye, era ekyavaamu n’alinyisibwa amadaala. Oboolyawo yayamba Amin okuwangula [[:en:Operation_Mafuta_Mingi|okugezaako okuwamba gavumenti mu 1977]], ekyaleetera aboludda oluvuganya mu Uganda okunyiiga. Olutalo lwa Uganda ne Tanzania bwe lwabalukawo, Mukooza yasooka kubuusa misoni ng’omugoba w’ennyonyi ennwaanyi era n’afuuka akulira eggye lya Uganda Army Air Force bwe lyatandika okusasika wakati mu kufiirwa okw’amaanyi mu lutalo, okwewaggula, n’okudduka. Oluvanyuma lw’okuwangulwa kwa Amin, Mukooza yeewaayo eri gavumenti ya Uganda empya ewagirwa Tanzania, kyokka n’attibwa mu mbeera ezitaali nambulukufu.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n'emirimu ===
[[File:Idi_Amin_cropped.jpg|alt=Photo of Idi Amin in combat uniform in 1977|left|thumb|Mukooza yasituka ng’ayita mu kulinyisibwa amadaala ku mulembe gwa [[President of Uganda|Pulezidenti]] [[Idi Amin]] (mu kifanaanyi).]]
Andrew Joet Mukooza yazaalibwa Yoramu Mukooza ne mukyala we Erina e Mbulamuti, [[:en:Busoga|Busoga]], [[:en:Uganda_Protectorate|Ettwale lya Uganda]] nga 21 Ogwomusanvu 1944. Kitaawe yatemulwa amangu ddala nga Andrew amaze okuzaalibwa, ekyavaamu nnyina okuddamu okufumbirwa mulamu we Gershom Mukooza okusinziira ku mpisa za Busoga. Andrew yagenda mu maaso n'asomera mu [[:en:Kiira_College_Butiki|Kiira College Butiki]] ne [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]]. Oluvannyuma lwa [[:en:History_of_Uganda_(1962–71)|Amefuga ga Uganda]] , Mukooza yeegatta ku ggye ly'omu bbanga erya [[:en:Ugandan_Air_Force|Uganda Army Air Force]] (UAAF), era n'asindikibwa mu [[:en:Soviet_Union|Soviet Union]] okutendekebwa ku [[:en:List_of_Mikoyan_and_MiG_aircraft|nnyonyi za MiG]] ezibuuka . Bwe yaddayo mu nsi ye, yatwalibwa mu [[:en:Gulu_Airport|ggye ly’omu bbanga e Gulu]] gye yasisinkanira Miriam Katumba, omusawo akolera mu ddwaaliro lya Gavumenti e Gulu. Ababiri bano baafumbiriganwa mu kaseera akamu wakati wa 1969 ne 1971 era ne bazaala abaana bana.
Mu mwezi Gwolubereberye 1971, omuduumizi w’amagye [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|yasuula gavumenti]] ya [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] n’eyetekawo nga [[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] . Obote yaddukira mu buwanganguse, gye yava ne yeekobaana okuddamu okufuna obuyinza. Mukooza yawona okulongoosebwa kw’ebyobufuzi okwaddirira, era n’alondebwa ng’omu ku bavuzi b’ennyonyi ya Amin empya [[:en:Grumman_Gulfstream_II|eya Grumman Gulfstream II]] ey’obwannannyini. Okuyiga engeri y'okubuusa ennyonyi ya Gulfstream II, Mukooza n'abavuzi b'ennyonyi abalala basatu baasindikibwa mu [[:en:United_States|Amerika]] okutendekebwa mu ttendekero ly'okuvuga ennyonyi, [[:en:Savannah,_Georgia|Savannah]], era ne bafuna layisinsi z'okuvuga ennyonyi ku [[:en:Vero_Beach,_Florida|Vero Beach]] . Abana bano baakomawo ne Gulfstream II mu 1974, kyokka ne bagenda mu maaso n’okutendekebwa n’abasomesa Abamerika. <ref>{{Cite web |last=Paul Murungi |date=8 December 2018 |title=General Kiiza: Chief Pilot For Six Presidents |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Maj-Gen-Ali-Muhammed-Kiiza-Chief-pilot-six-presidents/688342-4886038-11558j8/index.html |access-date=22 April 2019}}</ref> Mukooza ekyaddirira yasenguka ne famire nagenda e [[:en:Entebbe|Entebbe]] . Yayongera okutendekebwa ku kisaawe ky’ennyonyi mu kitundu kapiteeni wa [[:en:Grumman|Grumman]], Tom Friedrich, ate Miriam n’atandika okukola mu ddwaaliro lya Entebbe Grade A. <ref name="Magembe" />
Obufuzi bwa Amin bwasigala nga tebuteredde, ng’abavuganya Pulezidenti n’abaali wansi we abatali bamativu bamukolako olukwe. Okugezaako okuwamba gavumenti okwali okwamaanyi kwaliwo mu Gwomukaaga 1977, ng’abajaasi ba Uganda abaali batabuse ne bakola olukwe ne Bannayuganda abaali mu buwanganguse okutta Amin. Okugezaako kuno okuwamba gavumenti, kwatuumibwa erinnya lya code " [[:en:Operation_Mafuta_Mingi|Operation Mafuta Mingi]] ", kwali kutegekeddwa bulungi, era katono kutuukirire. Ng’ebula essaawa ntono abaali mu lukwe lw'okuwamba gavumenti baayagala okukuba, ekitongole kya Uganda eky’ekyama, [[:en:State_Research_Bureau_(organisation)|State Research Bureau]] (SRB) kyategeezebwa ne kitaasa obulamu bwa Amin. Ng'obulumbaganyi tebunnakolebwa, Mukooza yali atuukiridde eyali munne Anthony Bazaalaki n’abavuzi b’ennyonyi abalala Abasoga abaali bavudde ku ludda oluvuganya gavumenti. Baali bamusabye yeegatte ku kaweefube w’okutta omuntu, kyokka n’agaana. Oluvannyuma SRB yategeeza Amin nti Mukooza yali asigadde mwesigwa mu kiseera ky’okugezaako okuwamba gavumenti. Pulezidenti yasanyuka era n’akuza Mukooza n’afuuka [[:en:Lieutenant_colonel|Lieutenant colonel]] <ref name="Magembe" /> era omuduumizi w’ekibinja kya [[Mikoyan-Gurevich MiG-17|MiG-17]] mu Gwomunaana 1977.
=== Olutalo lwa Uganda–Tanzania n’okufa ===
[[File:Mikoyan-Gurevich_MiG-17_(19445401263).jpg|alt=Photo of a Mikoyan-Gurevich MiG-17 during the 2015 Oshkosh Air Show|right|thumb|Mukooza yabuusa ennyonyi MiG-17 (ekyokulabirako mu kifaananyi) mu [[:en:Air_campaign_of_the_Uganda–Tanzania_War|kampeyini z’omu bbanga mu lutalo lwa Uganda ne Tanzania]] .]]
Obunkenke obwali bumaze ebbanga wakati wa Uganda ne Tanzania bwavaamu [[:en:Uganda–Tanzania_War|olutalo]] ku nkomerero ya 1978, oluvannyuma lw’amagye ga Uganda [[:en:Invasion_of_Kagera|okulumba Kagera salient]] mu mbeera ezitategeerekeka. Eggye lya Uganda Ery'omubbanga lyayambako okulumba nga lilumba ebifo eby’amagye n’abantu baabulijjo mu bukiikakkono bwa Tanzania. Pulezidenti Amin yennyini yalagira Mukooza ne munne Levi Mugyenyi okubuusa ennyonyi ya bbomu ne MiG17 yaabwe. Ababiri bano baakola omulimu guno, kyokka katono bakubibwe amasasi aba Tanzanian anti-aircraft fire. Wadde nga UAAF yafuba, Abatanzania baagoba obulumbaganyi ku Kagera ne baddamu okulumba. Uganda yawangulwa nnyo emirundi egiwerako, era amagye gaayo ag’omu bbanga ne gaggwaawo mpolampola. Eggye lya UAAF lyafiirwa nnyo mu Gwokubiri 1979, era omuduumizi waalyo omukulu [[:en:Christopher_Israel_Umba_Gore|Christopher Israel Umba Gore]] n’abulawo. Enkomerero ya Gore tennategeerekeka bulungi; oba yaddukira [[:en:Sudan|Sudan]] oba yattibwa mu nkola ey'okuteega, n’aleka Mukooza ng’omuduumizi w’eggye ly’omu bbanga ery’amagye ga Uganda owakaseera. Mukooza yakitegeera nti gavumenti ya Amin yali egwa. Okusobola okukuuma amaka ge nga temuli bulabe, yabasindika e Kaababbi mu Busiro nga 25 Ogwokubiri 1979. Eggye lya [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force|Tanzania People’s Defence Force]] (TPDF) bwe lyali lisemberera Entebbe, Mukooza yadduka mu kibuga n’ennyonyi nnamunkanga nga 6 Ogwokuna 1979, n’asengukira e Kimaka e Jinja. <ref name="Magembe" /> Lieutenant Colonel Cyril Orambi yasigala ng'avunaanyizibwa ku by'okwerinda bya Entebbe. [[:en:Battle_of_Entebbe|Olutalo lw'e Entebbe]] nga 7 Ogwokuna 1979 lwavaamu okusaanyaawo ekitundu ekisinga obunene ekya UAAF. Obunkenke bwasaasaana ku nfo z’ennyonyi endala, era ebyasigalawo ku ggye ly’omu bbanga erya Uganda Army Air Force ne bisanyizibwawo ddala. Kino kyaleka Mukooza nga talina ngeri gy’ayinza kugenda mu maaso na lutalo, n’asigala e Jinja. <ref name="Magembe" /> Olutalo lwa Uganda–Tanzania lwe lwaggwa, UAAF yalekebwa nga esaanyiziddwaawo ddala.
Ekibuga ekikulu [[:en:Fall_of_Kampala|Kampala kyagwa mu mikono gya]] TPDF n’abayeekera ba Uganda nga 10–11 Ogwokuna 1979, [[:en:Battle_of_Jinja|n’eddirirwa Jinja]] nga 22 Ogwokuna 1979. Mu kusooka nga teyeekakasa kya kukola, Mukooza yasalawo okwewaayo eri gavumenti empya eyali ewagirwa Tanzania mu Kampala nga 24 Ogwokuna. Yagenda mu kibuga ekikulu ng’akozesa pikipiki ya mukwano gwe okwewala okukwatibwa ku bifo amagye we bakeberera. Mukooza bwe yatuuka ku Nile Mansions, Kampala, yawerekerwa mu ofiisi ya [[:en:David_Oyite-Ojok|David Oyite-Ojok]], eyali akulira abajaasi ba [[:en:Uganda_National_Liberation_Army|Uganda National Liberation Army]] . Oyite-Ojok mu busungu yabuuza Mukooza lwaki teyegatta ku lukwe lwa Bazaalaki olukadde olw’okutta Amin mu 1977, ekyaleetera omugoba w’ennyonyi okuddamu nti yali agoberera mpisa ze ez’ekikugu ng’omujaasi. Oluvannyuma lw’okubuuzibwa ebibuuzo kuno, Oyite-Ojok yalagira munnamawulire wa Radio Uganda Mukalazi Kyobe okukwata ku by’okwewaayo kwa Mukooza. Oluvannyuma omuduumizi wa UAAF yattibwa mu nkukutu, omulambo gwe ne gusuulibwa mu kibangirizi [[:en:Mbuya_Military_Hospital|ky’eddwaliro ly’amagye e Mbuya]] . Okusinziira ku munoonyereza Muwonge Magembe, Bazaalaki yamatiza Oyite-Ojok okutegeka okumutta. Poliisi yanona omuniri gwe n’emutegeera okusinziira ku pamiti ye ey’okuvuga emmotoka. Wabula poliisi teyategeeza muntu yenna, mu kifo yawandiisa "omulambo gw'omusajja ogutategeerekese-omuwanvu omuddugavu" gwe baakwasizza eggwanika [[:en:Mulago_Hospital|ly'eddwaliro ly'e Mulago]] . Oboolyawo yaziikibwa mu ntaana y'abantu abangi e Bukasa okumpi ne Kirinya mu [[:en:Jinja_District|Disitulikiti y'e Jinja]] nga 2 Ogwokutaano 1979. <ref name="Magembe" />
Oluvannyuma famire ye yatandika okunoonya gy’ali. Elly Malagala ne Barnabas baganda be baavuga emmotoka ne bagenda mu maka ge Entebbe nga basuubira nti bajja kumusanga nga mulamu. Ennyumba ya Mukooza yali efuuse matongo okuggyako embwa etaayaaya, wabula yali enyagiddwa n’okwonoonebwa. [[:en:Grumman|Grumman]] Corporation nayo yanoonya Mukooza, kuba yalina okufuna ddoola za Amerika 20,000 okuva mu [[:en:Provident_fund|nsawo ya kkampuni eno ekola ku by’okulabirira abantu]] . Ekitongole kino kyakakasa okufa kwe mu 1988.
== Obulamu bwe ==
Andrew Mukooza yalina bannyina abato babiri okuli Gertrude ne Kalivvamu n’abaana bana okuli Andrew, Becky, Thomas ne Peter. Yali mukwano gwa [[:en:Isaac_Lumago|Isaac Lumago]] ow'oku lusegere .
== Ebiwandiiko ==
{{notelist}}
== Laba ne ==
* [[:en:Ali_Kiiza|Ali Kiiza]]
== Ebijuliziddwa ==
=== Ebijuliziddwa ===
{{Reflist}}
=== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ===
{{Refbegin}}
* {{Cite book |last=Cooper |first=Tom |date=2015 |title=Wars and Insurgencies of Uganda 1971–1994 |last2=Fontanellaz |first2=Adrien |publisher=Helion & Company Limited |isbn=978-1-910294-55-0 |location=[[Solihull]]}}
* {{Cite book |last=Rwehururu |first=Bernard |date=2002 |title=Cross to the Gun |publisher=Monitor |location=Kampala |oclc=50243051}}
* {{Cite book |date=2010 |title=Uganda: The Bloodstained Pearl of Africa and Its Struggle for Peace. From the Pages of Drum |publisher=Fountain Publishers |isbn=978-9970-02-036-2 |editor-last=Seftel |editor-first=Adam |location=Kampala}}
* {{Cite book |last=Voice of Uganda |date=19 September 1977 |title=Translations on Sub-Saharan Africa, No. 1803 |url=https://books.google.com/books?id=IFBEAQAAIAAJ&q=Mukooza |publisher=[[United States Joint Publications Research Service]] |location=Kampala |page=61 |chapter=President Amin promotes Air Force officers, 31 August 1977}}
{{Refend}}
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
2944f4mdlthr7a9skitqztvlhq5543k
Wakooli Godfrey Matembu
0
13185
61436
56514
2026-07-11T16:45:56Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61436
wikitext
text/x-wiki
{{Reflist}}'''Wakooli Godfrey Matembu''' (yazaalibwa nga 26 Ogwomwenda 1986) munnabyabufuzi wa Uganda era memba wa National Resistance Movement (NRM). Abadde mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] okuva mu 2021 ng'omubaka wa Palamenti owa Butiru County mu [[Manafwa (disitulikit)|Disitulikiti ya Manafwa]].<ref name="MPDB">{{Cite web |title=Hon. Wakooli Godfrey – Members of Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IkZ6Uk9yT2Jic3RhUW92ZUNkR201cmc9PSIsInZhbHVlIjoiV0JpOFJHbG9hdzVIM2hsYjhGaEpNdz09IiwibWFjIjoiZTQzNGZmMzljOWFmMDNkZjAxZTVmOTEzZTJhYmMzZjM0Y2FiYzcxYTY0OWNlNWE4MzRjMjI3YWQzZjIzYTc4YyIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=16 August 2025 |website=Parliament of Uganda}}</ref><ref name="GCIC">{{Cite web |date=3 August 2021 |title=Members of the 11th Parliament (2021–2026) |url=https://www.gcic.go.ug/wp-content/uploads/2023/10/MEMBERS-OF-THE-11TH-PARLIAMENT-2021-2026-1-2.pdf |access-date=16 August 2025 |website=Government Citizen Interaction Centre |publisher=Government of Uganda |archive-date=16 April 2026 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260416024346/https://www.gcic.go.ug/wp-content/uploads/2023/10/MEMBERS-OF-THE-11TH-PARLIAMENT-2021-2026-1-2.pdf |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gye mu by'obufuzi ==
Wakooli yalondebwa mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Palamenti ey’ekkumi n’emu]] mu kulonda kwa bonna okwa 2021, n’awangula ekifo ky’esaza lya Butiru n’obululu 16,070 ku tikiti ya NRM.<ref>{{Cite web |title=Wakooli Godfrey - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/wakooli-godfrey-8006/ |access-date=2025-08-26 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> <ref name="EC2021">{{Cite web |date=23 February 2021 |title=General Parliamentary Elections, 2021 – Results |url=https://www.ec.or.ug/ecresults/2021/MPS_RESULTS_2021.pdf |access-date=16 August 2025 |website=Electoral Commission of Uganda}}</ref>
Akola ku kakiiko ka palamenti akakola ku by'okwerinda n'eby'omunda.<ref name="PWRoster">{{Cite web |date=August 2023 |title=Membership of the Defence and Internal Affairs Committee (2023–2024) |url=https://ftp.parliament.go.ug/sites/default/files/2023-08/MEMBERSHIP%20OF%20THE%20DEFENCE%20AND%20INTERNAL%20AFFAIRS%20COMMITTEE%20%282023-2024%29_0.pdf |access-date=16 August 2025 |website=Parliament of Uganda}}</ref><ref name="Roster2024">{{Cite web |date=November 2024 |title=The Committee on Defence and Internal Affairs – Membership (2024–2026) |url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2024-11/THE%20COMMITTEE%20ON%20DEFENCE%20AND%20INTERNAL%20AFFAIRS.pdf |access-date=16 August 2025 |website=Parliament of Uganda}}</ref> Mu kakiiko ne mu lukiiko olukulu, ayambako mu kulondoola ebitongole by'ebyokwerinda n'eby'omunda, nga mw'otwalidde n'okwetegereza okusaba kw'ebyenfuna okw'omunda eri Minisitule y'ebyokwanirira n'ensonga ezikwata ku Police Exodus SACCO.<ref name="SuppReq">{{Cite web |date=30 March 2023 |title=Defence Ministry's supplementary request hangs in balance |url=https://www.parliament.go.ug/news/686/defence-ministrys-supplementary-request-hangs-balance |access-date=16 August 2025 |website=Parliament of Uganda}}</ref><ref name="SACCO">{{Cite web |date=15 March 2023 |title=Defence Committee to examine Police Sacco bank accounts |url=https://www.parliament.go.ug/news/734/defence-committee-examine-police-sacco-bank-accounts |access-date=16 August 2025 |website=Parliament of Uganda}}</ref><ref>{{cite news|last=Kasirye|first=Fahad|title=MPs chase away Ministry of Defence officials over budget|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mps-chase-away-ministry-of-defence-officials-over-budget-4084924|work=Daily Monitor|date=13 January 2023|access-date=16 August 2025}}</ref><ref>{{Cite web |date=29 March 2023 |title=High cost of printing passports worries MPs |url=https://www.parliament.go.ug/index.php/news/691/high-cost-printing-passports-worries-mps |access-date=16 August 2025 |website=Parliament of Uganda}}</ref>
== Emirimu gye mu kitundu ==
Wakooli yetaba mu kulwana okuddaabiriza enguudo mu ssaza ly’e Butiru. Mu mwezi Gwokuna 2025, kilomita 10.7 Okuddaabiriza enguudo '''Butiru–Makenya–Tororo''' kwatongozebwa wansi w’enteekateeka ya National Oil seed Program (enteekateeka ya IFAD–Govumenti ya Uganda), ng’emikutu gy’amawulire egy’omu kitundu gijuliza Wakooli ku migaso gy’ebyenfuna egisuubirwa eri abalimi n’abasuubuzi wakati wa Manafwa ne Disitulikiti y’e Tororo eriraanyewo.<ref name="ElgonFM">{{cite news|title=Rehabilitation of Butiru–Makenya–Tororo Road Launched in Manafwa|url=https://elgonfm.com/public/news/details/1215/rehabilitation-of-butiru-makenya-tororo-road-launched-in-manafwa|work=Elgon FM|date=17 April 2025|access-date=16 August 2025}}</ref><ref name="URN">{{cite news|title=Butiru–Makenya–Tororo Road rehabilitation begins|url=https://www.ugandaradionetwork.net/story/-butirumakenyatororo-road-rehabilitation-begins|work=Uganda Radio Network|date=17 April 2025|access-date=16 August 2025}}</ref> Emabegako, yali ayogedde mu lujjudde ku kweraliikirira ku mbeera y’oluguudo luno n’ebiseera by’ensimbi.<ref>{{cite news|title=Manafwa MPs on the spot over poor state of Butiru–Tororo road|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/manafwa-mps-on-the-spot-over-poor-state-of-butiru-tororo-road-4286166|work=Daily Monitor|date=28 June 2023|access-date=16 August 2025}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’ababaka ba Palamenti ey’ekkumi n’emu]]
* [[Manafwa (disitulikit)|Disitulikiti y’e Manafwa]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* Official website
* [https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IkZ6Uk9yT2Jic3RhUW92ZUNkR201cmc9PSIsInZhbHVlIjoiV0JpOFJHbG9hdzVIM2hsYjhGaEpNdz09IiwibWFjIjoiZTQzNGZmMzljOWFmMDNkZjAxZTVmOTEzZTJhYmMzZjM0Y2FiYzcxYTY0OWNlNWE4MzRjMjI3YWQzZjIzYTc4YyIsInRhZyI6IiJ9 Hon. Wakooli Godfrey] at the Parliament of Uganda
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6pfppnll1b2rcm4hgy55wyfm7lmtej9
George Didi Bhoka
0
13188
60869
56554
2026-07-11T12:04:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60869
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''George Didi Bhoka''' musawo era munnabyabufuzi Munnayuganda, akola nga omubaka wa Palamenti mu [[Obongi District|Obongi]] County mu Palamenti ya Uganda.<ref name="newvision">{{Cite web |title=Know Your MP-Elect: Dr George Didi Bhoka |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-mp-elect-dr-george-didi-bhoka-NV_94463 |access-date=2026-03-02 |publisher=New Vision}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Bhoka alina diguli eyookubiri mu by’obusawo n’okulongoosa okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], diguli eyookubiri mu by’obulamu bw’abantu okuva mu yunivasite ya Leeds, diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi okuva mu yunivasite ya Heriot-Watt, ne satifikeeti mu mateeka agafuga emirimu okuva mu Law Development Centre.<ref name="newvision">{{Cite web |title=Know Your MP-Elect: Dr George Didi Bhoka |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-mp-elect-dr-george-didi-bhoka-NV_94463 |access-date=2026-03-02 |publisher=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-mp-elect-dr-george-didi-bhoka-NV_94463 "Know Your MP-Elect: Dr George Didi Bhoka"]. New Vision<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-02</span></span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
Bhoka nga tannayingira byabufuzi bya kulonda, yakolera mu kitongole ky’ebyobulamu mu Uganda. Yalina ebifo mu by’obulamu mu disitulikiti, UNICEF Uganda, ne Amref Health Africa, gye yayambako mu kuddukanya enteekateeka z’ebyobulamu n’enteekateeka z’ebyobulamu mu kitundu.<ref>{{cite news|title=MP Dr. Bhoka appointed Amref South Sudan Country Director|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/obongi-mp-dr-bhoka-named-amref-south-sudan-country-director-3431534|publisher=Daily Monitor|access-date=2026-03-02}}</ref>
== Emurimu gye mu by'obufuzi ==
Bhoka yalondebwa nga omubaka wa palamenti mu saza lya Obongi mu [[2021 Ugandan general election|kulonda kwa Uganda okwa 2021]] .<ref>{{Cite web |date=2021-06-30 |title=Parliament sends MPs to villages to fight Covid-19 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/parliament-sends-mps-to-villages-to-fight-covid-19-3456302 |access-date=2026-03-02 |publisher=Daily Monitor}}</ref> Mu Palamenti, abadde yeenyigira mu nteekateeka z’ebyobulamu n’okutumbula embeera z’abantu, omuli enteekateeka z’okutumbula enkola y’ebyobulamu mu byalo n’okumanyisa abantu ku nsonga z’ebyobulamu by’abantu.
== Ebijuliziddwa ==
{{reflist}}
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
nx3fjo6bu9yzils43crpupsj5mspnxc
61223
60869
2026-07-11T16:37:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61223
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''George Didi Bhoka''' musawo era munnabyabufuzi Munnayuganda, akola nga omubaka wa Palamenti mu [[Obongi District|Obongi]] County mu Palamenti ya Uganda.<ref name="newvision">{{Cite web |title=Know Your MP-Elect: Dr George Didi Bhoka |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-mp-elect-dr-george-didi-bhoka-NV_94463 |access-date=2026-03-02 |publisher=New Vision}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Bhoka alina diguli eyookubiri mu by’obusawo n’okulongoosa okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], diguli eyookubiri mu by’obulamu bw’abantu okuva mu yunivasite ya Leeds, diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi okuva mu yunivasite ya Heriot-Watt, ne satifikeeti mu mateeka agafuga emirimu okuva mu Law Development Centre.<ref name="newvision">{{Cite web |title=Know Your MP-Elect: Dr George Didi Bhoka |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-mp-elect-dr-george-didi-bhoka-NV_94463 |access-date=2026-03-02 |publisher=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-mp-elect-dr-george-didi-bhoka-NV_94463 "Know Your MP-Elect: Dr George Didi Bhoka"]. New Vision<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-03-02</span></span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
Bhoka nga tannayingira byabufuzi bya kulonda, yakolera mu kitongole ky’ebyobulamu mu Uganda. Yalina ebifo mu by’obulamu mu disitulikiti, UNICEF Uganda, ne Amref Health Africa, gye yayambako mu kuddukanya enteekateeka z’ebyobulamu n’enteekateeka z’ebyobulamu mu kitundu.<ref>{{cite news|title=MP Dr. Bhoka appointed Amref South Sudan Country Director|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/obongi-mp-dr-bhoka-named-amref-south-sudan-country-director-3431534|publisher=Daily Monitor|access-date=2026-03-02}}</ref>
== Emurimu gye mu by'obufuzi ==
Bhoka yalondebwa nga omubaka wa palamenti mu saza lya Obongi mu [[2021 Ugandan general election|kulonda kwa Uganda okwa 2021]] .<ref>{{Cite web |date=2021-06-30 |title=Parliament sends MPs to villages to fight Covid-19 |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/parliament-sends-mps-to-villages-to-fight-covid-19-3456302 |access-date=2026-03-02 |publisher=Daily Monitor}}</ref> Mu Palamenti, abadde yeenyigira mu nteekateeka z’ebyobulamu n’okutumbula embeera z’abantu, omuli enteekateeka z’okutumbula enkola y’ebyobulamu mu byalo n’okumanyisa abantu ku nsonga z’ebyobulamu by’abantu.
== Ebijuliziddwa ==
{{reflist}}
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
5v2c949vm1px7cy7llo3sv7l8gmma4a
Charles Onen
0
13193
61365
54692
2026-07-11T16:45:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61365
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Charles Onen''' musaseroodoti, munnabyabufuzi munnayuganda era [[Parliament of Uganda|mmemba wa palaamenti]] okuva mu kitundu ky'e Gulu ey'obuvanjuba. Ono yalondeddwa mu paalamenti ng’eyeesimbawo ku ku bwa nnamunigina. <ref>{{Cite web |date=2020-06-08 |title=Gulu Archdiocese resolves tension between Priest, Acholi MPs over Covid-19 protest |url=https://www.independent.co.ug/gulu-archdiocese-resolves-tension-between-priest-acholi-mps-over-covid-19-protest/ |access-date=2021-09-18 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Priest canes parishioner in public |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486369 |access-date=2021-09-18 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Onen Charles - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/onen-charles-7206/ |access-date=2023-02-09 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> Mu paalamenti aweereza ku kakiiko k’amateeka. <ref>{{Cite web |last=URN |title=Rules committee recommends minister Namuganza censure |url=https://observer.ug/news/headlines/76058-rules-committee-recommends-minister-namuganza-censure |access-date=2023-02-09 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
== Omulimu ==
Onen musaaserodooti eyaweereza ng’omukuumi owookubiri mu kkanisa ya Holy Rosary Parish Catholic Church. Yali musaseroodoti okumala emyaka munaana nga tannaba kwegatta ku byobufuzi . Omulabirizi w’essaza lye e Gulu John Baptist Odama John Baptist Odama, yamuwa ebbaluwa bbiri ez’okumulaabula alekere awo okwenyigira mu by’obufuzi nga bwe kiragirwa mu mateeka ga Kkanisa, naye Onen kigambibwa nti yagaana okuwulira okulabula kuno.. <ref>{{Cite web |date=12 October 2020 |title=Odama suspends priest over politics |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/odama-suspends-priest-over-politics-2463482 |access-date=2021-09-18 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> Olwo Omulabirizi n’afulumya ekiragiro eky’okuyimiriza mumirimu gye ,egy’obusaserodooti nga bwe kirambikiddwa mu tteeka lya Canon 285. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-10-08 |title=Rev. Fr Charles Onen suspended for indulging in politics |url=https://www.independent.co.ug/rev-fr-charles-onen-suspended-for-indulging-in-politics/ |access-date=2021-09-18 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Rev. Fr Charles Onen Suspended for Indulging in Politics |url=http://ugandaradionetwork.com/story/rev-fr-charles-onen-suspended-for-indulging-in-politics- |access-date=2021-09-18 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Onen yagenda mu byobufuzi ng’omuntu eyeetongodde era n’afuna okusunsulwa okwesimbawo mu kitundu ky'eBuvanjuba e Gulu t nga 15 Omwezi gwekkumi 2020. <ref>{{Cite web |title=Rev. Fr Charles Onen Nominated For Gulu East MP Seat, Vows Never To Give Chance To His Competitors |url=http://luotunes.com/654/Rev-Fr-Charles-Onen-Nominated-For-Gulu-East-MP-Seat-Vows-Never-To-Give-Chance-To-His-Competitors |access-date=2021-09-18 |website=blizz.co.ug}}</ref> Kampeyini za Onen, essira yaliteka ku bumu n’okutumbula embeera z’obulamu. Yawangula okulonda nasinga abamuvuganya bonna, omuli n’eyali asangiddwa ku ntebe. <ref>{{Cite web |date=31 January 2021 |title=Priest who defied his Bishop to become an MP |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/priest-who-defied-his-bishop-to-become-an-mp-3275474 |access-date=2021-09-18 |website=NTV Uganda |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
agwo0rqeiy306a6pyesfs3ooz2gs09e
Stephen Sserubula
0
13194
61187
60489
2026-07-11T16:36:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61187
wikitext
text/x-wiki
'''Stephen Sserubula''' (yazaalibwa nga 9 Ogwokubiri 1981) [[Yuganda|Munnayuganda]], munnabyabufuzi era akola nga omubaka wa paalament mu [[Parliament of Uganda|Uganda]].<ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImNsNTFKdXM2VE10YWhpWGtWZVJnNXc9PSIsInZhbHVlIjoiNFFrVGxqQW1ReGdOdCtyRDIrVjNsZz09IiwibWFjIjoiNTk5MTI5MjEzNDkwY2I2ZjA2NmM0MzBmMDkyMTQ2NTk2NWZiNTc4MzEzMWU1NzNmMThlNzQ1NTlhMjExOTc4YSIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-02-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref>
== Ebyafaayo byokulonda kwe ==
Sserubula yeesimbawo mu Paalamenti nga mmemba w'ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] mu kalulu ka bonna mu Uganda aka 2016, n'awangulwa Isaac Mulindwa. Yawangula Mulindwa mu kalulu ka bonna mu Uganda aka 2021, era mmemba mu palaamenti ey'ekkumi n'emu nga mmemba wa [[National Unity Platform]] . <ref>{{Cite web |title=SSERUBULA STEPHEN - UGLEADER |url=https://ugleader.com/leader/1160/sserubula-stephen?page=1 |access-date=2025-02-04 |website=ugleader.com}}</ref>
== Omulimu ==
Sserubula nga tannayingira byabufuzi, yali musomesa. Sserubula avumiridde enkola ya [[Parish Model]], enteekateeka empya ey’enkulaakulana egaba ensimbi mu bantu b’omu kitundu (parishes), n’agamba nti eyinza okuleta enguzi. <ref>{{Cite web |title=MPs warn against corruption in Parish Model implementation |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/mps-warn-against-corruption-in-parish-model-i-NV_106635 |access-date=2025-02-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>Era avumiridde n’ebiva ku makolero ebikyamu eri obutonde bw’ensi mu Disitulikiti ye, ng’agamba nti: '‘Newankubadde nga gawa abantu baffe emirimu, amakolero galina okufaayo ku bulamu bw’abantu baffe<nowiki>''</nowiki>. <ref>{{Cite web |date=2022-01-20 |title=CHOCKING: Buikwe Residents Cry Foul As Toxic Industrial Discharge Renders Water Consumption Harmful - Shift Media News |url=https://www.shiftmedianews.com/chocking-buikwe-residents-cry-foul-as-toxic-industrial-discharge-renders-water-consumption-harmful/ |access-date=2025-02-06 |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
cwnqoy3shb42k7v5sogr0hex5uxammo
Mwesigwa Rukutana
0
13198
61636
49273
2026-07-11T17:27:59Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61636
wikitext
text/x-wiki
'''Mwesigwa Rukutana''', Munnayuganda, munnamateeka era munnabyabufuzi . Yaliko omumyuka wa [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|Ssaabawolereza]] wa Uganda okuva nga 1 Ogwookusatu 2015 okutuuka mu Gatonnya wa 2020. <ref>{{Cite web |date=2020-02-13 |title=Jackson Kafuuzi takes oath as Deputy Attorney General |url=https://www.independent.co.ug/jackson-kafuuzi-takes-oath-as-deputy-attorney-general/ |access-date=2022-08-05 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Fred Ruhindi]], eyalondebwa ku [[:en:Attorney_General|bwa Ssaabawolereza wa Gavumenti]] . <ref name="Shuffle">{{Cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |access-date=1 March 2015 |archive-date=9 July 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead }}</ref> Yakyusibwa okuva ku bwa ssaabawolereza wa gavumenti n’afuuka Minisita omubeezi ow’abakozi okutuusa mu June 2021 lwe yasuulibwa okuva mu kabineti. <ref>{{Cite web |title=Over 10 former ministers not reappointed |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/105780 |access-date=2022-08-05 |website=Bukedde |language=en}}</ref> Yalondebwa ku kifo ky'omumyuka wa ssaabawolereza wa gavumenti nga 1 ogwookusatu 2015 era wakati w'ennakuu z'omwezi nga 27 ogwookutaano 2011 ne 1 ogwookutaano 2015, yaweereza nga [[:en:Labour_relations|Minisita omubeezi ow'abakozi]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yadda mu bigere bya [[Emmanuel Otiam Otala|Emmanuel Otala]], eyagobwa mu kabineti. <ref>{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=14 February 2015 |via=[[Facebook]]}}</ref> Ebyo nga tebinnabaawo, yaweereza nga [[:en:Education|Minisita omubeezi ow'ebyenjigiriza ebya waggulu]], okuva nga 16 ogwookubiri 2009 okutuuka nga 27 ogwookutaano 2011. <ref>{{Cite web |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=14 February 2015}}</ref>
Yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka wa Palamenti]] (MP) akikiirira essaza ly’e Rushenyi [[Ntungamo (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Ntungamo]] . Yali aweerezza mu kifo ekyo okuva mu 2001 <ref name="Brief">{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Rukutana Mwesigwa, Member of Parliament for Rushenyi County, Ntungamo District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=243&const=Rushenyi++County&dist_id=62&distname=Ntungamo |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref> okutuusa lwe yawangulwa Naome Kabasharira mu kulonda kwa bonna okwa 2021. <ref>{{Cite web |date=2021-01-19 |title=Voters speak on why they kicked out 24 ministers, VP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/voters-speak-on-why-they-kicked-out-24-ministers-vp-3262462 |access-date=2022-08-05 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Nga 6 ogwoomwenda 2020, nga akamyufu ka NRM kagenda mu maaso, Rukutana yalumirizibwa abamuvuganya okukuba abantu babiri amasasi. Poliisi mu [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ntungamo]] yamukwata era n’emuggalira n’abakuumi be abasatu oluvannyuma lw’okuteeberezebwa okuba nga yetaba mukavuvungano kokuba amasasi. <ref>{{Cite web |date=2020-09-05 |title=Minister Mwesigwa Rukutana arrested |url=https://nilepost.co.ug/2020/09/05/minister-mwesigwa-rukutana-arrested/ |access-date=2020-09-08 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> Okulumiriza kuno kwazuulibwa nga kwa bulimba era kkooti z’amateeka ne zimwejjeereza <ref>{{Cite web |date=2021-04-30 |title=Mwesigwa Rukutana acquitted of attempted murder charges |url=https://www.independent.co.ug/mwesigwa-rukutana-acquitted-of-attempted-murder-charges/ |access-date=2021-12-13 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=30 April 2021 |title=Minister Mwesigwa Rukutana acquitted of all murder charges |url=https://observer.ug/news/headlines/69556-minister-mwesigwa-rukutana-acquitted-of-all-murder-charges |access-date=2021-12-13 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
== Ensibuko n’obuyigirize bwe ==
Yazaalibwa mu [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Ntungamo]] nga 15 ogw'ekumi n'ogumu 1959. Yagenda mu Kigezi High School okusoma siniya eyawansi (O-Level). Oluvanyuma yakyusa n’agenda mu [[Mbarara High School]] gye yamalira emisomo gye egya siniya eya waggulu (A-Level). Alina diguli ya mu mateeka okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], Yunivasite ya [[Yuganda|Uganda]] esinga obukadde, eyatandikibwawo mu 1922. Alina ne Dipuloma mu by'amateeka okuva mu [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. <ref name="Brief"/>
== Emirimu ==
Yakola nga omuwandiisa w'ebyapa (Registrar of Titles), mu minisitule y’ebyettaka, okuva mu 1986 okutuuka mu 1988. Okuva mu 1984 okutuuka mu 1992, yaweereza nga [[:en:Lecturer|Omusomesa w'amateeka]] mu [[Law Development Centre|Law Development Center]], mu [[Kampala]] . Mu 1994, yalondebwa ng’Omubaka mu [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwawandiika Ssemateeka wa Uganda mu 1995, ekifo kyeyaweerezamu okutuusa mu 1995. Mu 2001, yalondebwa okugenda mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]], okukiikirira Rushenyi County, [[Ntungamo (disitulikit)|Ntungamo District]] . Yaddamu okulondebwa mu 2006. <ref name="Brief"/> Mu 2001, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’ebyensimbi, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2006. Mu 2006, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’abakozi, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 2009. <ref>{{Cite web |last=Mukasa |first=Henry |date=2 June 2006 |title=Cabinet Ministries Allocated |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695 |archive-date=11 December 2014 |access-date=14 February 2014}}</ref> Yaddamu okuweebwa omulimu nga Minisita omubeezi ow’ebyenjigiriza, avunaanyizibwa ku by’enjigiriza ebya waggulu, nga 16 ogwookubiri 2009 <ref>{{Cite web |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=14 February 2015}}</ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Ono wa kibiina ki [[National Resistance Movement]]. Ebintu by'ayagala ennyo mulimu [[Ebyamalimiro|okulima]], okuteeka ssente mu [[:en:Real_estate|by'amayumba]], mu [[:en:Hotel|wooteeri ne mu bifo ebisanyukirwamu]] . Mwesigwa Rukutana akkiririza mu kuwasa abakazi abangi era yawasa n’abakyala 4 n’abaana 15, okusinziira ku mboozi eyakafubo gye yayogera ne Daily Monitor, olupapula lw’amawulire olusinga mu Uganda, mu 2010. <ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |last2=Lirri |first2=Evelyn |date=13 February 2010 |title=To Be or Not To Be Polygamous |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/860804/-/wihihu/-/index.html |access-date=14 February 2015}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Ntungamo (disitulikit)|Disitulikiti y'e Ntungamo]]
* [[Naome Kabasharira]]
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa okuva ebweru ==
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
f21n2p8o8accml25aeq5dj517eda41o
Geoffrey Mutiwa
0
13199
61217
56376
2026-07-11T16:37:35Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61217
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Geoffrey Mutiwa</big>''' amanyiddwa ennyo nga Mutiwa Geoffrey Eric (yazaalibwa 12 Ogwokuna 1982 ) Munna[[yuganda]],Munamawulile era munnabyabufuzi ete nga mubaka wa Paalamenti ow'essaza lya Bunyole ey'obugwanjuba, mu Disitulikiti y'eButaleja mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtSelBRdzVZL0ZXSG44aGNJOTdBUFE9PSIsInZhbHVlIjoiSHg1RUg5SHBKZ0ZaT2pqQ3o2azlidz09IiwibWFjIjoiZDMyOTdkZWU3M2Y0MWFhMGM0NDA2ZDI5N2ZmMTFmNTg1ZmMzM2VkNWU0OTcxOTU0M2E2ZmU2OWJmNjZhY2IxMiIsInRhZyI6IiJ9? |access-date=2025-11-10 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-07-20 |title=All Butaleja incumbent MPs lose NRM flag in party polls |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/all-butaleja-incumbent-mps-lose-nrm-flag-in-party-polls-5125112 |access-date=2025-11-10 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Nga tannalondebwa ku bwa Member of Palaamenti (MP) mu Ssaza lye Bugwanjuba e Bunyole mu Disitulikiti y’e Butaleja ku tikiti y’ekibiina kya National Resistance Movement (NRM) mu kulonda kwa bonna okwa 2021, Mutiwa yali munnamawulire era omukozi wa leediyo ku leediyo emu mu kitundu, [[Tororo]] FM. Mutiwa mulwanirizi w'okumanyisa abantu ku musujja gw'ensiri mu Uganda . Ye muwanika w’akakiiko ka paalamenti ya Uganda akalwanyisa omusujja gw'ensiri. <ref>{{Cite web |last=Okello |first=Dickens H. |date=2020-09-05 |title=MP Waluswaka Defeated by Journalist Mutiwa Geoffrey in Bunyole West |url=https://chimpreports.com/mp-waluswaka-defeated-by-journalist-mutiwa-geoffrey-in-bunyole-west/ |access-date=2025-02-04 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=MPs call for awareness to curb malaria {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/2294/mps-call-awareness-curb-malaria |access-date=2025-02-04 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=MPs advocate for increased malaria funding |url=https://www.newvision.co.ug/category/health/mps-advocate-for-increased-malaria-funding-NV_199780 |access-date=2025-02-04 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2023-04-23 |title=CHARITY: Uganda Parliament walks against Malaria |url=https://kawowo.com/2023/04/23/charity-uganda-parliament-walks-against-malaria/ |access-date=2025-02-04 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mutiwa Geofrey Eric - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mutiwa-geofrey-eric-7124/ |access-date=2025-11-10 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
Mutiwa aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by’amawulire, tekinologiya w’empuliziganya n’okulungamya eggwanga. <ref>{{Cite web |title=Committee on Information, Communication Technology and National Guidance – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-information-communication-technology-and-national-guidance/ |access-date=2025-11-10 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
aaedr8a8agn1mj8tkmc8w5cc0ft7q4q
61847
61217
2026-07-11T17:53:27Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61847
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''<big>Geoffrey Mutiwa</big>''' amanyiddwa ennyo nga Mutiwa Geoffrey Eric (yazaalibwa 12 Ogwokuna 1982 ) Munna[[yuganda]],Munamawulile era munnabyabufuzi ete nga mubaka wa Paalamenti ow'essaza lya Bunyole ey'obugwanjuba, mu Disitulikiti y'eButaleja mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6ImtSelBRdzVZL0ZXSG44aGNJOTdBUFE9PSIsInZhbHVlIjoiSHg1RUg5SHBKZ0ZaT2pqQ3o2azlidz09IiwibWFjIjoiZDMyOTdkZWU3M2Y0MWFhMGM0NDA2ZDI5N2ZmMTFmNTg1ZmMzM2VkNWU0OTcxOTU0M2E2ZmU2OWJmNjZhY2IxMiIsInRhZyI6IiJ9? |access-date=2025-11-10 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-07-20 |title=All Butaleja incumbent MPs lose NRM flag in party polls |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/all-butaleja-incumbent-mps-lose-nrm-flag-in-party-polls-5125112 |access-date=2025-11-10 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Nga tannalondebwa ku bwa Member of Palaamenti (MP) mu Ssaza lye Bugwanjuba e Bunyole mu Disitulikiti y’e Butaleja ku tikiti y’ekibiina kya National Resistance Movement (NRM) mu kulonda kwa bonna okwa 2021, Mutiwa yali munnamawulire era omukozi wa leediyo ku leediyo emu mu kitundu, [[Tororo]] FM. Mutiwa mulwanirizi w'okumanyisa abantu ku musujja gw'ensiri mu Uganda . Ye muwanika w’akakiiko ka paalamenti ya Uganda akalwanyisa omusujja gw'ensiri. <ref>{{Cite web |last=Okello |first=Dickens H. |date=2020-09-05 |title=MP Waluswaka Defeated by Journalist Mutiwa Geoffrey in Bunyole West |url=https://chimpreports.com/mp-waluswaka-defeated-by-journalist-mutiwa-geoffrey-in-bunyole-west/ |access-date=2025-02-04 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=MPs call for awareness to curb malaria {{!}} Parliament of Uganda |url=https://www.parliament.go.ug/news/2294/mps-call-awareness-curb-malaria |access-date=2025-02-04 |website=www.parliament.go.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=MPs advocate for increased malaria funding |url=https://www.newvision.co.ug/category/health/mps-advocate-for-increased-malaria-funding-NV_199780 |access-date=2025-02-04 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=2023-04-23 |title=CHARITY: Uganda Parliament walks against Malaria |url=https://kawowo.com/2023/04/23/charity-uganda-parliament-walks-against-malaria/ |access-date=2025-02-04 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Mutiwa Geofrey Eric - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/mutiwa-geofrey-eric-7124/ |access-date=2025-11-10 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
Mutiwa aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku by’amawulire, tekinologiya w’empuliziganya n’okulungamya eggwanga. <ref>{{Cite web |title=Committee on Information, Communication Technology and National Guidance – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-information-communication-technology-and-national-guidance/ |access-date=2025-11-10 |website=parliamentwatch.ug}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
r3ys00v1wnn60vnfjyaqrhqhm4cr1a1
Salaamu Musumba
0
13200
61549
52171
2026-07-11T17:13:34Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61549
wikitext
text/x-wiki
'''Salaamu Musumba''' amanyiddwa nga Night Salam Musumba oba Salam Musumba Proscovia oba ''"iron lady"'' ( yazaalibwa nga 11th Mugwokusatu mu 1963) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]], [[:en:Policy_analysis|mwekenenyi]] era yali [[:en:Journalist|munnamawulire]], amanyiddwa olw'omulimu gwe mu byobufuzi nga yali ku ludda oluvuganya n'okulwanirira eddembe ly'abakyala mu Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Salaamu Musumba: The Kamuli 'chairman' on a restore mission |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/salaamu-musumba-the-kamuli-chairman-on-a-restore-mission-1548452 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Media |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2022-04-18 |title=Proscovia Salaamu: Biography, Family and Husband |url=https://flashugnews.com/proscovia-salaamu-biography-age-family-and-husband/ |access-date=2026-04-22 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> Yawerezaako nga Ssentebe (LCV) wa [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]]<ref>{{Cite web |last=Waswa |first=Sam |date=2019-06-25 |title=IGG Orders Salaam Musumba to Refund Money 'She Embezzled as Kamuli District Chair' |url=https://chimpreports.com/igg-orders-salaam-musumba-to-refund-money-she-embezzled-as-kamuli-district-chair/ |access-date=2026-04-22 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> wansi w'ekibiina Kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) gye yali omumyuka wa pulezidenti w’ekitundu ky’obuvanjuba naye oluvannyuma yeegatta ku kibiina kya People’s Front for Freedom (PFF).<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Salaamu bamuzaala Namwendwa ekyalo mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]] .<ref name=":2">{{Cite web |last=Media |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2022-04-18 |title=Proscovia Salaamu: Biography, Family and Husband |url=https://flashugnews.com/proscovia-salaamu-biography-age-family-and-husband/ |access-date=2026-04-22 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Okusoma yakutandikira ku Kidiki Mixed Primary School oluvanyuma nagenda ku [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College Namagunga]] okusoma siniya.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |date=2023-02-10 |title=Musumba asks govt to renovate former school |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/musumba-asks-govt-to-renovate-former-school-4118966 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yafuna diguli mu social work and school administration (SWASA) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]]<ref name=":2" /> ne diguli eyokubiri mu Art in Social Policy and Administration okuva u [[:en:University_of_Nottingham|Nottingham University]] .<ref name=":1" />
== Omulimu gw'ebyobufuzi ==
Salaamu yaweereza nga Ssentebe (LCV) wa [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]] okuva mu mwaka gwa 2012 okutuuka mu 2016 oluvannyuma lw’okuwangula akalulu kubeyavuganya nabo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Salaamu Musumba: The Kamuli 'chairman' on a restore mission |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/salaamu-musumba-the-kamuli-chairman-on-a-restore-mission-1548452 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Mu kiseera kye yamala, essira yalissa ku kutabaganya abantu mu disitulikiti abaali bawuddwa ebyobufuzi, okutumbula enkolagana wakati w'ebibiina ebingi n’okutumbula obuweereza. Essira yalisannyo ku kulwanyisa obwavu, obuli bw’enguzi, n’okunyweza enkola z’obukulembeze mu bw'ebitundu.<ref name=":0" />
Oluvannyuma lw’okumala ebbanga ng'ali mu[[:en:Forum_for_Democratic_Change|kibiina kya Forum for Democratic Change]] (FDC), Salaamu yakwatagana n’ekibiina kya People’s Front for Freedom (PFF), era muno mwaze avuganyiza ku bifo by’omubaka mu palamenti omuli n’ekitundu kya Bugabula South.<ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-11-15 |title=Salaamu Musumba sets eyes on Bugabula South |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/salaamu-musumba-sets-eyes-on-bugabula-south-5265314 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Gwebayanga |first=Tom |date=2025-10-24 |title=Politics: Musumba couple bounces back to elective politics in Busoga |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/musumba-couple-bounces-back-to-elective-polit-NV_221258_042026 |access-date=2026-04-22 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor |title=PFF's Salaamu Musumba Pledges Action-Oriented Leadership as She Eyes Bugabula South Seat |url=https://nilepost.co.ug/news/311639/pffs-salaamu-musumba-pledges-action-oriented-leadership-as-she-eyes-bugabula-south-seat |access-date=2026-04-22 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Musumba yafumbirwa [[:en:Isaac_Musumba|Isaac Isanga Musumba]] eyali minisita era omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] mu Buzaaya County mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]] .<ref>{{Cite web |date=2025-12-16 |title=Salaam Musumba Husband's 300m Stolen As Hackers Take Down BBS Boss Kaddu Mukasa |url=https://mulengeranews.com/salaam-musumba-husbands-300m-stolen-as-hackers-take-down-bbs-boss-kaddu-mukasa/ |access-date=2026-04-22 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-11-23 |title=Salaam Musumba defends attendance at Museveni-backed factory opening |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/salaam-musumba-defends-attendance-at-museveni-backed-factory-opening-5274720 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Najib |first=Mulema |date=2017-04-10 |title=Salaamu Musumba's husband asks voters to vote wife's rival |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20170410/16958/salaamu-musumbas-husband-asks-voters-to-vote-wifes-rival.html |access-date=2026-04-22 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Isaac Musumba|Isaac Isanga Musumba]]
* [[Kizza Besigye]]
* [[Norbert Mao]]
* [[Winnie Kiiza]]
* Nathan Nandala Mafabi
* Ebyobufuzi bya Uganda
* Forum for Democratic Change
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
b6qzmbf7hvx3qxobl6ucmoj4cw4yfl2
61886
61549
2026-07-11T17:59:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61886
wikitext
text/x-wiki
'''Salaamu Musumba''' amanyiddwa nga Night Salam Musumba oba Salam Musumba Proscovia oba ''"iron lady"'' ( yazaalibwa nga 11th Mugwokusatu mu 1963) [[:en:Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]], [[:en:Policy_analysis|mwekenenyi]] era yali [[:en:Journalist|munnamawulire]], amanyiddwa olw'omulimu gwe mu byobufuzi nga yali ku ludda oluvuganya n'okulwanirira eddembe ly'abakyala mu Uganda.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Salaamu Musumba: The Kamuli 'chairman' on a restore mission |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/salaamu-musumba-the-kamuli-chairman-on-a-restore-mission-1548452 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Media |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2022-04-18 |title=Proscovia Salaamu: Biography, Family and Husband |url=https://flashugnews.com/proscovia-salaamu-biography-age-family-and-husband/ |access-date=2026-04-22 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> Yawerezaako nga Ssentebe (LCV) wa [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]]<ref>{{Cite web |last=Waswa |first=Sam |date=2019-06-25 |title=IGG Orders Salaam Musumba to Refund Money 'She Embezzled as Kamuli District Chair' |url=https://chimpreports.com/igg-orders-salaam-musumba-to-refund-money-she-embezzled-as-kamuli-district-chair/ |access-date=2026-04-22 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> wansi w'ekibiina Kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) gye yali omumyuka wa pulezidenti w’ekitundu ky’obuvanjuba naye oluvannyuma yeegatta ku kibiina kya People’s Front for Freedom (PFF).<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Salaamu bamuzaala Namwendwa ekyalo mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]] .<ref name=":2">{{Cite web |last=Media |first=Flash Uganda |last2=Uganda |first2=Flash |date=2022-04-18 |title=Proscovia Salaamu: Biography, Family and Husband |url=https://flashugnews.com/proscovia-salaamu-biography-age-family-and-husband/ |access-date=2026-04-22 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Okusoma yakutandikira ku Kidiki Mixed Primary School oluvanyuma nagenda ku [[:en:Mount_Saint_Mary's_College_Namagunga|Mount Saint Mary's College Namagunga]] okusoma siniya.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |date=2023-02-10 |title=Musumba asks govt to renovate former school |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/musumba-asks-govt-to-renovate-former-school-4118966 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref> Yafuna diguli mu social work and school administration (SWASA) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y'e Makerere]]<ref name=":2" /> ne diguli eyokubiri mu Art in Social Policy and Administration okuva u [[:en:University_of_Nottingham|Nottingham University]] .<ref name=":1" />
== Omulimu gw'ebyobufuzi ==
Salaamu yaweereza nga Ssentebe (LCV) wa [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y’e Kamuli]] okuva mu mwaka gwa 2012 okutuuka mu 2016 oluvannyuma lw’okuwangula akalulu kubeyavuganya nabo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Salaamu Musumba: The Kamuli 'chairman' on a restore mission |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/salaamu-musumba-the-kamuli-chairman-on-a-restore-mission-1548452 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Mu kiseera kye yamala, essira yalissa ku kutabaganya abantu mu disitulikiti abaali bawuddwa ebyobufuzi, okutumbula enkolagana wakati w'ebibiina ebingi n’okutumbula obuweereza. Essira yalisannyo ku kulwanyisa obwavu, obuli bw’enguzi, n’okunyweza enkola z’obukulembeze mu bw'ebitundu.<ref name=":0" />
Oluvannyuma lw’okumala ebbanga ng'ali mu[[:en:Forum_for_Democratic_Change|kibiina kya Forum for Democratic Change]] (FDC), Salaamu yakwatagana n’ekibiina kya People’s Front for Freedom (PFF), era muno mwaze avuganyiza ku bifo by’omubaka mu palamenti omuli n’ekitundu kya Bugabula South.<ref name=":1">{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-10-25 |title=Musumbas among big names cleared as 33 vie for Kamuli, Buyende parliamentary seats |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/10/25/musumbas-among-big-names-cleared-as-33-vie-for-kamuli-buyende-parliamentary-seats/ |access-date=2026-04-22 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-11-15 |title=Salaamu Musumba sets eyes on Bugabula South |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/salaamu-musumba-sets-eyes-on-bugabula-south-5265314 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Gwebayanga |first=Tom |date=2025-10-24 |title=Politics: Musumba couple bounces back to elective politics in Busoga |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/musumba-couple-bounces-back-to-elective-polit-NV_221258_042026 |access-date=2026-04-22 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor |title=PFF's Salaamu Musumba Pledges Action-Oriented Leadership as She Eyes Bugabula South Seat |url=https://nilepost.co.ug/news/311639/pffs-salaamu-musumba-pledges-action-oriented-leadership-as-she-eyes-bugabula-south-seat |access-date=2026-04-22 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Musumba yafumbirwa [[:en:Isaac_Musumba|Isaac Isanga Musumba]] eyali minisita era omubaka mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] mu Buzaaya County mu [[:en:Kamuli_District|Disitulikiti y'e Kamuli]] .<ref>{{Cite web |date=2025-12-16 |title=Salaam Musumba Husband's 300m Stolen As Hackers Take Down BBS Boss Kaddu Mukasa |url=https://mulengeranews.com/salaam-musumba-husbands-300m-stolen-as-hackers-take-down-bbs-boss-kaddu-mukasa/ |access-date=2026-04-22 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-11-23 |title=Salaam Musumba defends attendance at Museveni-backed factory opening |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/salaam-musumba-defends-attendance-at-museveni-backed-factory-opening-5274720 |access-date=2026-04-22 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Najib |first=Mulema |date=2017-04-10 |title=Salaamu Musumba's husband asks voters to vote wife's rival |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20170410/16958/salaamu-musumbas-husband-asks-voters-to-vote-wifes-rival.html |access-date=2026-04-22 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Isaac Musumba|Isaac Isanga Musumba]]
* [[Kizza Besigye]]
* [[Norbert Mao]]
* [[Winnie Kiiza]]
* Nathan Nandala Mafabi
* Ebyobufuzi bya Uganda
* Forum for Democratic Change
== Ebijuliziddwa ==
<references />
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
opla6yj1g548ufknvkgxem7b7do5ngf
Josephine Ibaseret
0
13205
61270
49115
2026-07-11T16:40:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61270
wikitext
text/x-wiki
'''Josephine Ibaseret [[:en:Politician|Munnayuganda]],''' [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era nga ye [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Palamenti]] omulonde akikirira Agule County mu [[:en:Pallisa_District|Disitulikiti y’e Pallisa]] eyalondebwa mu kalulu kabonna aka 2026.<ref>{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_032026 |access-date=2026-03-25 |website=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Admin |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Introducing the winners of the MP polls... |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/introducing-the-winners-of-the-mp-polls-NV_226401_032026 |access-date=2026-03-25 |website=New Vision}}</ref> Ali mu kibiina ky'ebyobufuzi ekyab [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM).<ref>{{Cite web |last=Okwakol |first=Lawrence |date=2026-01-22 |title=Okello concedes defeat in Agule MP Race, congratulates Ibaseret on deserved victory |url=https://dailyexpress.co.ug/2026/01/22/okello-concedes-defeat-in-agule-mp-race-congratulates-ibaseret-on-deserved-victory/ |access-date=2026-03-25 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Ibaseret yaliko omumyuka wa Resident District Commissioner (RDC) wa [[:en:Namisindwa_District|Namisindwa]] naye n’alekulira mugwokutaano gwa 2025 nga yeetegekera okuvuganya ku bwa Member of Parliament.<ref>{{Cite web |title=Ibaseret Josephine Archives |url=https://dailyexpress.co.ug/topics/ibaseret-josephine/ |access-date=2026-03-25 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref>
Yasooka kuvuganya mu kamyufu ka National Resistance Movement nawangula abasajja mukaaga n'akwatira NRM bendera.<ref name=":0">{{Cite web |last=Okwakol |first=Lawrence |date=2025-07-18 |title=Ex-RDC Ibaseret Josephine trounces six men to clinch NRM flag for Agule County |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/07/18/ex-rdc-ibaseret-josephine-trounces-six-men-to-clinch-nrm-flag-for-agule-county/ |access-date=2026-03-25 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref> Yeegatta ku lwokaano lw’okuvuganya ku ssaza ly’e Agule okutwaliza awamu era nawangula mu kulonda kwa bonna mu gwoluberyeberye mu 2026.<ref name=":1">{{Cite web |last=Admin |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Introducing the winners of the MP polls... |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/introducing-the-winners-of-the-mp-polls-NV_226401_032026 |access-date=2026-03-25 |website=New Vision}}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Ibaseret yakulira mu Agule era eyo gye yafumbirwa. Nga tanaba kulondebwa kuba mubaka mu Palamenti yateranga okuyamba abantu b’omu kitundu ng'agaba obugali bw'abalema ng’ayita mu kitongole kya OJ Care Foundation, okuyamba bannamwandu n’ebikozesebwa mu kulima n’ennyambala ng’ayita mu kaweefube [[:en:Compassion|w’okusaasira]] .<ref name=":0">{{Cite web |last=Okwakol |first=Lawrence |date=2025-07-18 |title=Ex-RDC Ibaseret Josephine trounces six men to clinch NRM flag for Agule County |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/07/18/ex-rdc-ibaseret-josephine-trounces-six-men-to-clinch-nrm-flag-for-agule-county/ |access-date=2026-03-25 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* Omubaka wa Palamenti
* Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri
* [[National Resistance Movement]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
bgtfjezcci2c7gpvy1b3d5sri817yvu
Nkunyingi Muwada
0
13206
61581
49075
2026-07-11T17:18:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61581
wikitext
text/x-wiki
'''Haroon Muwada Nkunyingi''' (yazaalibwa 27 Omwezi ogwomusanvu 1982) era amanyiddwa nga '''Muwada Nkunyingi''', munnayuganda [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era munnamateeka wa Uganda, ye [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|mubaka wa Paalamenti]] ow'essaza lya Kyadondo ey'obuvanjuba mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] mu ttundutundu ly'amasekkati ga Uganda . <ref>{{cite news|last1=New Vision|first1=Reporter|title=Know your Member of Parliament: Muwada Nkuyingi|url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-member-of-parliament-nkunyingi-muwa-NV_107775|access-date=10 August 2025|agency=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2021-01-15 |title=What you need to know about Kyadondo East MP candidates |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/what-you-need-to-know-about-kyadondo-east-mp-candidates-1708134 |access-date=2025-08-21 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Muwada yazaalibwa nga 27 Omwezi ogwomusanvu 1982. Okusoma kwe yakutandikira ku ssomero lya pulayimale erya Kisaasi Primary School , era oluvannyuma naasomera ku ssomero lya siniya erya Kololo High School ku misomo gye [[:en:O‑Level|egy'omutendera gwa siniya eyokuna]] . <ref>{{cite news|last1=New Vision|first1=Reporter|title=He served as a speaker for the East African Muslim Center|url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-member-of-parliament-nkunyingi-muwa-NV_107775?|access-date=3 June 2021}}</ref> Ku [[:en:A-level|mutendera gwa siniya ey'omukaaga]], yeeongerayo ku sso,ero lya siniya erya Gombe Secondary School. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Bachelor's_Degree_in_Law|ddiguli esoola mu mateeka]] era [[:en:Master_of_Laws|nazzaako ddiguli eyokubiri mu mateeka]]. <ref>{{cite news|last1=Flash Uganda|first1=Media|title=Who is Haroon Muwada Nkunyingi? Flash Uganda Media looks at his biography, age, wife, family, tribe, relationship with Robert Kyagulanyi, William Sitenda Sebalu, Apollo Kantiti, and Male Sowedi Kayongo, National Unity Platform (NUP), People Power Movement, early life and education of the current Kyadondo East constituency Member of Parliament (MP) in Uganda.|url=https://flashugnews.com/haroon-muwada-nkunyingi-biography-age-education-family-wife/?|access-date=27 November 2022}}</ref>
== Omulimu gw’amateeka n'okulwanirira obwenkanya ==
Ng’omulwanirizi, Nkunyingi yasaba akakiiko k’ebyokulonda okufulumya ebiwandiiko bya [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Museveni]] eby’obuyigirize ebyaweebwayo mu kulonda kwa 2016 —ng’alaga okweraliikirira ku kusunsula n’ebisaanyizo bya ssemateeka. <ref>{{cite news|last1=Jonah|first1=Kirabo|title=Muwada To EC: I asked for Museveni's academic documents not Explanation|url=https://nilepost.co.ug/news/85974/muwada-to-ec-i-asked-for-musevenis-academic-documents-not-explanations|access-date=22 September 2020|agency=Nile Post}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2020-09-21 |title=Electoral Commission refuses to issue Museveni academic documents to city lawyer |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200921/101273/electoral-commission-refuses-to-issue-museveni-academic-documents-to-city-lawyer.html |access-date=2025-08-21 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Lawyer petitions EC over Museveni's academic papers |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1525719/lawyer-petitions-ec-museveni-academic-papers |access-date=2025-08-21 |website=New Vision}}</ref>
== Emirimu gy’ebyobufuzi n’enkolagana nayo ==
Yasooka okuvuganya ku kifo kya paalamenti ekya Kyadondo ey'obuvanjuba nga yeesimbyewo ku bwa namunigina mu 2016 naye n’awangulwa,ng'akunganyiza obululu nga 7,560. <ref>{{cite news|last1=Visible|first1=Polls|title=Nkunyingi Muwada Candidate for Constituency Representative (MP) - Kyadondo East|url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/nkunyingi-muwada-6608/|access-date=10 August 2025}}</ref> Olwo n'awangula mu 2021, ngavuganyiza wansi [[National Unity Platform|w'ekibiina kya National Unity Platform (NUP)]] . <ref>{{cite news|last1=Uganda's Election|first1=Commission|title=Directly Elected Member of Parliament|url=https://www.ec.or.ug/sites/default/files/docs/EC%20REPORT%202020_2021.pdf|access-date=10 August 2025}}</ref> <ref> Ivan, Mubiru. "Lumbuye is still in Turkey, Minister Oryem doesn't know what he is talking about, NUP lawyer claims". watch dog uganda. Retrieved 21 August 2021.</ref>.
== Ekiseera mu Paalamenti n’obuvunanyizibwa bwa kabineti ey’ekisiikirize ==
Ng’omubaka wa paalamenti, Muwada yaweereza nga Minisita ow’ekisiikirize ow’ensonga z’ebweru, <ref>{{cite news|last1=Prisca|first1=Wanyenya|title=The Shadow Minister for Foreign Affairs, Muwada Nkunyingi, raised the issue in the 2025/26 Alternative Ministerial Policy Statement for the ...|url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-raise-alarm-over-ugandas-crumbling-diplomatic-residences/|access-date=25 March 2025|agency=Parliament Watch Ug}}</ref> gy’azze okufaayo: <ref>{{Cite web |last=Mugabi |first=Sam Ibanda |title=Diplomatic Woes: Shadow Minister Calls for Urgent Foreign Policy Overhaul. |url=https://nilepost.co.ug/news/226350/diplomatic-woes-shadow-minister-calls-for-urgent-foreign-policy-overhaul |access-date=2025-08-21 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
* Avumiridde ekibinja ekinenne ekyakiikirira Uganda mu kibiina ky'amawanga amagatte nti kya kudiibuuda nsimbi n’asaba obuyambi eri bannansi abasobeddwa abatalina kya kuzzaako. <ref>{{cite news|last1=Prisca|first1=Wanyenya|title=Criticized Uganda's large UN delegation as wasteful and called for support to stranded nationals.|url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/opposition-protest-71-uganda-delegation-to-un-general-assembly/#:~:text=The%20billions%20of%20monies%20spent%20on%20the,boosting%20service%20delivery%20in%20Uganda%2C%20said%20Nkunyingi.|access-date=26 September 2023|agency=Parliament Watch Ug}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Opposition MPs protest "wasteful " 71-member delegation sent to UN General Assembly |url=https://nilepost.co.ug/news/172399/opposition-mps-protest-wasteful-71-member-delegation-sent-to-un-general-assembly |access-date=2025-08-21 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
* Yalabula ku nkolagana ya Uganda n'amawanga amalala eyali eyonooneka, omwali ababaka okuyitibwa okuva mu nsi gye baali bakiikirira Uganda oba amawanga okulagira ababaka ba Uganda okubaaviira badde e Uganda . <ref>{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Nkunyingi urges gov't to apologise to U.S. Ambassador over Muhoozi's alleged threats |url=https://nilepost.co.ug/news/220164/nkunyingi-urges-gov't-to-apologise-to-u.s.-ambassador-over-muhoozi%E2%80%99s-alleged-threats |access-date=2025-08-21 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
m7yc24x1orh9mu6ur0hpv724pnr9o8j
61910
61581
2026-07-11T18:20:10Z
Kisakye Jane
9195
nterezezaamu mu kiwandiiko
61910
wikitext
text/x-wiki
'''Haroon Muwada Nkunyingi''' (yazaalibwa 27 Ogwomusanvu 1982) amanyiddwa nga '''Muwada Nkunyingi''', munnayuganda [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era munnamateeka, ye [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|mubaka wa Paalamenti]] ow'essaza lya Kyadondo ey'obuvanjuba mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] mu ttundutundu ly'amasekkati ga Uganda .<ref>{{cite news|last1=New Vision|first1=Reporter|title=Know your Member of Parliament: Muwada Nkuyingi|url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-member-of-parliament-nkunyingi-muwa-NV_107775|access-date=10 August 2025|agency=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-15 |title=What you need to know about Kyadondo East MP candidates |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/what-you-need-to-know-about-kyadondo-east-mp-candidates-1708134 |access-date=2025-08-21 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Muwada yazaalibwa nga 27 Ogwomusanvu 1982. Okusoma kwe yakutandikira ku ssomero lya pulayimale erya Kisaasi, era oluvannyuma naasomera ku ssomero lya siniya erya Kololo High School ku misomo gye [[:en:O‑Level|egy'omutendera gwa siniya eyokuna]] .<ref>{{cite news|last1=New Vision|first1=Reporter|title=He served as a speaker for the East African Muslim Center|url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/know-your-member-of-parliament-nkunyingi-muwa-NV_107775?|access-date=3 June 2021}}</ref> Ku [[:en:A-level|mutendera gwa siniya ey'omukaaga]], yeeongerayo ku sso,ero lya siniya erya Gombe Secondary School. Yagenda mu maaso n’afuna [[:en:Bachelor's_Degree_in_Law|ddiguli esoola mu mateeka]] era [[:en:Master_of_Laws|nazzaako ddiguli eyokubiri mu mateeka]].<ref>{{cite news|last1=Flash Uganda|first1=Media|title=Who is Haroon Muwada Nkunyingi? Flash Uganda Media looks at his biography, age, wife, family, tribe, relationship with Robert Kyagulanyi, William Sitenda Sebalu, Apollo Kantiti, and Male Sowedi Kayongo, National Unity Platform (NUP), People Power Movement, early life and education of the current Kyadondo East constituency Member of Parliament (MP) in Uganda.|url=https://flashugnews.com/haroon-muwada-nkunyingi-biography-age-education-family-wife/?|access-date=27 November 2022}}</ref>
== Omulimu gw’amateeka n'okulwanirira obwenkanya ==
Ng’omulwanirizi, Nkunyingi yasaba akakiiko k’ebyokulonda okufulumya ebiwandiiko bya [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Museveni]] eby’obuyigirize ebyaweebwayo mu kulonda kwa 2016 ng’alaga okweraliikirira ku kusunsula n’ebisaanyizo bya ssemateeka.<ref>{{cite news|last1=Jonah|first1=Kirabo|title=Muwada To EC: I asked for Museveni's academic documents not Explanation|url=https://nilepost.co.ug/news/85974/muwada-to-ec-i-asked-for-musevenis-academic-documents-not-explanations|access-date=22 September 2020|agency=Nile Post}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ivan |first=Mubiru |date=2020-09-21 |title=Electoral Commission refuses to issue Museveni academic documents to city lawyer |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200921/101273/electoral-commission-refuses-to-issue-museveni-academic-documents-to-city-lawyer.html |access-date=2025-08-21 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Lawyer petitions EC over Museveni's academic papers |url=http://newvision-web-nuxt3.us-east-1.elasticbeanstalk.com/news/1525719/lawyer-petitions-ec-museveni-academic-papers |access-date=2025-08-21 |website=New Vision}}</ref>
== Emirimu gy’ebyobufuzi ==
Yasooka okuvuganya ku kifo kya paalamenti ekya Kyadondo ey'obuvanjuba nga yeesimbyewo ku bwa namunigina mu 2016 naye n’awangulwa,ng'akunganyiza obululu nga 7,560.<ref>{{cite news|last1=Visible|first1=Polls|title=Nkunyingi Muwada Candidate for Constituency Representative (MP) - Kyadondo East|url=https://visiblepolls.org/ug/2016-election/candidates/nkunyingi-muwada-6608/|access-date=10 August 2025}}</ref> Olwo n'awangula mu 2021, ngavuganyiza wansi [[National Unity Platform|w'ekibiina kya National Unity Platform (NUP)]] .<ref>{{cite news|last1=Uganda's Election|first1=Commission|title=Directly Elected Member of Parliament|url=https://www.ec.or.ug/sites/default/files/docs/EC%20REPORT%202020_2021.pdf|access-date=10 August 2025}}</ref><ref> Ivan, Mubiru. "Lumbuye is still in Turkey, Minister Oryem doesn't know what he is talking about, NUP lawyer claims". watch dog uganda. Retrieved 21 August 2021.</ref>.
== Ekiseera mu Paalamenti n’obuvunanyizibwa bwa kabineti ey’ekisiikirize ==
Ng’omubaka wa paalamenti, Muwada yaweereza nga Minisita ow’ekisiikirize ow’ensonga z’ebweru,<ref>{{cite news|last1=Prisca|first1=Wanyenya|title=The Shadow Minister for Foreign Affairs, Muwada Nkunyingi, raised the issue in the 2025/26 Alternative Ministerial Policy Statement for the ...|url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/mps-raise-alarm-over-ugandas-crumbling-diplomatic-residences/|access-date=25 March 2025|agency=Parliament Watch Ug}}</ref> gy’azze okufaayo:<ref>{{Cite web |last=Mugabi |first=Sam Ibanda |title=Diplomatic Woes: Shadow Minister Calls for Urgent Foreign Policy Overhaul. |url=https://nilepost.co.ug/news/226350/diplomatic-woes-shadow-minister-calls-for-urgent-foreign-policy-overhaul |access-date=2025-08-21 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
* Avumiridde ekibinja ekinenne ekyakiikirira Uganda mu kibiina ky'amawanga amagatte nti kya kudiibuuda nsimbi n’asaba obuyambi eri bannansi abasobeddwa abatalina kya kuzzaako.<ref>{{cite news|last1=Prisca|first1=Wanyenya|title=Criticized Uganda's large UN delegation as wasteful and called for support to stranded nationals.|url=https://parliamentwatch.ug/news-amp-updates/opposition-protest-71-uganda-delegation-to-un-general-assembly/#:~:text=The%20billions%20of%20monies%20spent%20on%20the,boosting%20service%20delivery%20in%20Uganda%2C%20said%20Nkunyingi.|access-date=26 September 2023|agency=Parliament Watch Ug}}</ref><ref>{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Opposition MPs protest "wasteful " 71-member delegation sent to UN General Assembly |url=https://nilepost.co.ug/news/172399/opposition-mps-protest-wasteful-71-member-delegation-sent-to-un-general-assembly |access-date=2025-08-21 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
* Yalabula ku nkolagana ya Uganda n'amawanga amalala eyali eyonooneka, omwali ababaka okuyitibwa okuva mu nsi gye baali bakiikirira Uganda oba amawanga okulagira ababaka ba Uganda okubaaviira badde e Uganda .<ref>{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Nkunyingi urges gov't to apologise to U.S. Ambassador over Muhoozi's alleged threats |url=https://nilepost.co.ug/news/220164/nkunyingi-urges-gov't-to-apologise-to-u.s.-ambassador-over-muhoozi%E2%80%99s-alleged-threats |access-date=2025-08-21 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi abasajja]]
3nke097rpyccxkmj5x9lgjkh4wbul1j
Adam Mugume
0
13208
61936
59569
2026-07-11T22:04:59Z
24RAY
11014
removed [[Category:Abanyankole]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
61936
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
<big>'''Adam Mugume'''</big> [[Munnayuganda]], omukugu mu by’enfuna era akola nga Dayirekita weby’okunoonyereza n’enkola mu [[Bank of Uganda|Bank ya Uganda]] , ekifo ky'eyalimu okuva mu 2011. Okuva nga 27 Ogwokusatu 2020 okutuuka nga 3 Ogwomunaana 2020, Dr Mugume yaweereza ng’omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda , [[Bank of Uganda|banka enkulu]] ey’eggwanga, mu buyinza,<ref name="1R">Ismail Musa Ladu (27 March 2020). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Adam-Mugume-perform-deputy-governor-duties-BoU/688334-5506570-7veh5b/index.html "Dr Adam Mugume to perform deputy governor duties at BoU"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala, Uganda. Retrieved 13 June 2020.</ref> nga [[Michael Atingi-Ego]], Omumyuka wa Gavana tanayingira ofiisi.<ref name="2R">{{Cite web |last=Eagle Uganda |date=3 August 2020 |title=Dr. Michael Atingi-Ego assumes role as BoU Deputy Governor |url=https://eagle.co.ug/2020/08/03/dr-michael-atingi-ego-assumes-role-as-bou-deputy-governor.html |access-date=1 September 2020 |publisher=Eagle Uganda |place=Kampala}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Mugume alina diguli y'esookerwako mu Bachelor of Arts ( BA ) mu by'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . Diguli y'eyookubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] ( MA ) mu by'enfuna yagifunira kuva mu [[yunivasite y'e Botswana]] e Gaborone . Diguli ye eyookusatu eya [[Doctor of Philosophy]] ( [[:en:PhD|PhD]] ), mu by’enfuna, yamuweebwa [[Yunivasite y’e Oxford]] mu Bungereza.<ref name="1R"/>
== Emirimu gye ==
Adam Mugume yawereza nga omukulu w' ekitongole ky'eby'enfuna Theory and Analysis ku yunivasite y’e Makerere. Yasomesa nga essomo [[Ebyembalirira n'ebyenfuna|ly'ebyembalirira n'ebyenfuna]] (econometrics), essomo eritwalibwa okuba nga ly'erisinga obuzibu, bwabo be yasomesa. Omukugu mu kuteebereza ebyenfuna n’okwekenneenya enkola. Ebitundu ebirala byeyakugukamu mulimu eby'enfuna by'eggwanga lyonna, omuli ebyembalirira n'ebyenfuna, n'enkola ya Gavumenti ey'eby'ensimbi n'emisolo awamu n'enkola y'eby'ensimbi n'ebyamabbanja.<ref name="3R">{{Cite web |last=Alon Mwesigwa |date=10 July 2015 |title=Who Will Be Bank of Uganda Boss? |url=https://observer.ug/news-headlines/38674-who-will-be-bank-of-uganda-boss |access-date=13 June 2020}}</ref>
== Ebirala by’olina okutunulira ==
Mu Ogwolubereberye 2020, endagaano y’omulimu eya Louis Kasekende, omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda okuva mu 2010 okutuuka mu 2020 yaggwaako, oluvannyuma lw’ebisanja by’emyaka 5 bibiri eby’omuddiring’anwa . Endagaano eno teyazzibwa buggya mukulembeze w’eggwanga; akakyiko akavunaanyizibwa ku by'okulonda. Bwatyo Kasekende yava mu banka enkulu.<ref name="4R">{{Cite web |last=Arthur Arnold Wadero |date=20 January 2020 |title=Kasekende bows out, bids farewell to BoU Staff |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Kasekende-says-bye-BoU-staff/688334-5424416-h1yb8j/index.html |access-date=15 June 2020}}</ref>
Nga 27 Ogwokusatu 2020, nga wayise emyezi ebiri ng’ekifo kino kikalu, akakiiko akaba Diyirekita ba bbanka enkulu, nga lukulirwa ssentebe waalwo, lwalonda Mugume okukola ng’omumyuka wa Gavana wa bbanka enkulu, okutuusa ng’omuntu ow'enkalakkalira alondeddwa pulezidenti wa Uganda.<ref name="5R">{{Cite web |last=SoftPower |date=27 March 2020 |title=Adam Mugume Named Acting BOU Deputy Governor |url=https://www.softpower.ug/dr-adam-mugume-named-acting-bou-deputy-governor/ |access-date=15 June 2020 |publisher=SoftPower Uganda}}</ref>
Nga wayise ennaku bbiri, [[Yoweri Museveni|pulezidenti wa Uganda]], yalonda Michael Atingi-Ego ng’omumyuka wa Gavana wa Bank of Uganda omuggya ow'enkalakkalira.<ref name="6R">{{Cite web |last=George Okello |date=29 March 2020 |title=Museveni names Dr. Ating-Ego new BoU Deputy Governor |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/03/breaking-ating-ego-appointed-new-bou-deputy-governor.html |access-date=15 June 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>Atingi-Ego yakakasibwa [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti]] nga 16 Ogwokuna 2020.<ref name="8R">{{Cite web |last=Jolly Gwari |date=6 June 2020 |title=Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU |url=https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |access-date=15 June 2020 |archive-date=14 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200614221906/https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |url-status=dead }}</ref> Newankubadde, olw'obukwakkulizo bw'okutambula olw'ekirwadde kya Covid-19, yali tanaba kuva Zimbabwe kudda Uganda okutwala omulimu gwe, n'olwekyo Mugume yali amyuka Gavana okutuuka mu Gwomukaaga 2020.<ref name="7R">Jolly Gwari (6 June 2020). [https://web.archive.org/web/20200614221906/https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ "Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU"]. ''[[:en:Red_Pepper_(newspaper)|Red Pepper]]''. Mukono, Uganda. Retrieved 15 June 2020.</ref>[[Parliament of Uganda|]]
== Laba ne ==
* [[:en:Louis_Kasekende|Louis Kasekende]]
* [[:en:Emmanuel_Tumusiime-Mutebile|Emmanuel Tumusiime-Mutebile]]
* Omuyimbi Michael Atingi-Ego
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.bou.or.ug/ Banka ya Uganda Homepage]
[[Category:Ekitundu ky'e Ankole]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
g5mewn9pjjei2phnc9xx0fxg6t6odyz
61937
61936
2026-07-11T22:05:49Z
24RAY
11014
added [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
61937
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
<big>'''Adam Mugume'''</big> [[Munnayuganda]], omukugu mu by’enfuna era akola nga Dayirekita weby’okunoonyereza n’enkola mu [[Bank of Uganda|Bank ya Uganda]] , ekifo ky'eyalimu okuva mu 2011. Okuva nga 27 Ogwokusatu 2020 okutuuka nga 3 Ogwomunaana 2020, Dr Mugume yaweereza ng’omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda , [[Bank of Uganda|banka enkulu]] ey’eggwanga, mu buyinza,<ref name="1R">Ismail Musa Ladu (27 March 2020). [https://www.monitor.co.ug/News/National/Dr-Adam-Mugume-perform-deputy-governor-duties-BoU/688334-5506570-7veh5b/index.html "Dr Adam Mugume to perform deputy governor duties at BoU"]. ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala, Uganda. Retrieved 13 June 2020.</ref> nga [[Michael Atingi-Ego]], Omumyuka wa Gavana tanayingira ofiisi.<ref name="2R">{{Cite web |last=Eagle Uganda |date=3 August 2020 |title=Dr. Michael Atingi-Ego assumes role as BoU Deputy Governor |url=https://eagle.co.ug/2020/08/03/dr-michael-atingi-ego-assumes-role-as-bou-deputy-governor.html |access-date=1 September 2020 |publisher=Eagle Uganda |place=Kampala}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Mugume alina diguli y'esookerwako mu Bachelor of Arts ( BA ) mu by'enfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] . Diguli y'eyookubiri eya [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] ( MA ) mu by'enfuna yagifunira kuva mu [[yunivasite y'e Botswana]] e Gaborone . Diguli ye eyookusatu eya [[Doctor of Philosophy]] ( [[:en:PhD|PhD]] ), mu by’enfuna, yamuweebwa [[Yunivasite y’e Oxford]] mu Bungereza.<ref name="1R"/>
== Emirimu gye ==
Adam Mugume yawereza nga omukulu w' ekitongole ky'eby'enfuna Theory and Analysis ku yunivasite y’e Makerere. Yasomesa nga essomo [[Ebyembalirira n'ebyenfuna|ly'ebyembalirira n'ebyenfuna]] (econometrics), essomo eritwalibwa okuba nga ly'erisinga obuzibu, bwabo be yasomesa. Omukugu mu kuteebereza ebyenfuna n’okwekenneenya enkola. Ebitundu ebirala byeyakugukamu mulimu eby'enfuna by'eggwanga lyonna, omuli ebyembalirira n'ebyenfuna, n'enkola ya Gavumenti ey'eby'ensimbi n'emisolo awamu n'enkola y'eby'ensimbi n'ebyamabbanja.<ref name="3R">{{Cite web |last=Alon Mwesigwa |date=10 July 2015 |title=Who Will Be Bank of Uganda Boss? |url=https://observer.ug/news-headlines/38674-who-will-be-bank-of-uganda-boss |access-date=13 June 2020}}</ref>
== Ebirala by’olina okutunulira ==
Mu Ogwolubereberye 2020, endagaano y’omulimu eya Louis Kasekende, omumyuka wa Gavana wa Bank ya Uganda okuva mu 2010 okutuuka mu 2020 yaggwaako, oluvannyuma lw’ebisanja by’emyaka 5 bibiri eby’omuddiring’anwa . Endagaano eno teyazzibwa buggya mukulembeze w’eggwanga; akakyiko akavunaanyizibwa ku by'okulonda. Bwatyo Kasekende yava mu banka enkulu.<ref name="4R">{{Cite web |last=Arthur Arnold Wadero |date=20 January 2020 |title=Kasekende bows out, bids farewell to BoU Staff |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Kasekende-says-bye-BoU-staff/688334-5424416-h1yb8j/index.html |access-date=15 June 2020}}</ref>
Nga 27 Ogwokusatu 2020, nga wayise emyezi ebiri ng’ekifo kino kikalu, akakiiko akaba Diyirekita ba bbanka enkulu, nga lukulirwa ssentebe waalwo, lwalonda Mugume okukola ng’omumyuka wa Gavana wa bbanka enkulu, okutuusa ng’omuntu ow'enkalakkalira alondeddwa pulezidenti wa Uganda.<ref name="5R">{{Cite web |last=SoftPower |date=27 March 2020 |title=Adam Mugume Named Acting BOU Deputy Governor |url=https://www.softpower.ug/dr-adam-mugume-named-acting-bou-deputy-governor/ |access-date=15 June 2020 |publisher=SoftPower Uganda}}</ref>
Nga wayise ennaku bbiri, [[Yoweri Museveni|pulezidenti wa Uganda]], yalonda Michael Atingi-Ego ng’omumyuka wa Gavana wa Bank of Uganda omuggya ow'enkalakkalira.<ref name="6R">{{Cite web |last=George Okello |date=29 March 2020 |title=Museveni names Dr. Ating-Ego new BoU Deputy Governor |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/03/breaking-ating-ego-appointed-new-bou-deputy-governor.html |access-date=15 June 2020 |publisher=PML Daily}}</ref>Atingi-Ego yakakasibwa [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti]] nga 16 Ogwokuna 2020.<ref name="8R">{{Cite web |last=Jolly Gwari |date=6 June 2020 |title=Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU |url=https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |access-date=15 June 2020 |archive-date=14 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200614221906/https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ |url-status=dead }}</ref> Newankubadde, olw'obukwakkulizo bw'okutambula olw'ekirwadde kya Covid-19, yali tanaba kuva Zimbabwe kudda Uganda okutwala omulimu gwe, n'olwekyo Mugume yali amyuka Gavana okutuuka mu Gwomukaaga 2020.<ref name="7R">Jolly Gwari (6 June 2020). [https://web.archive.org/web/20200614221906/https://redpepper.co.ug/2020/06/covid-19-recovery-banks-to-restructure-loan-portfolio-bou/ "Covid-19 RECOVERY: Banks to restructure loan Portfolios – BoU"]. ''[[:en:Red_Pepper_(newspaper)|Red Pepper]]''. Mukono, Uganda. Retrieved 15 June 2020.</ref>[[Parliament of Uganda|]]
== Laba ne ==
* [[:en:Louis_Kasekende|Louis Kasekende]]
* [[:en:Emmanuel_Tumusiime-Mutebile|Emmanuel Tumusiime-Mutebile]]
* Omuyimbi Michael Atingi-Ego
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://www.bou.or.ug/ Banka ya Uganda Homepage]
[[Category:Ekitundu ky'e Ankole]]
[[Category:Abantu abalamu]]
[[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]]
[[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]]
j08i25qdol7tx9hhiwjx2ufvpmc6m95
Mary Annet Nakato
0
13213
61275
49109
2026-07-11T16:40:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61275
wikitext
text/x-wiki
'''Mary Annet Nakato''' munna Uganda era munnabyabufuzi nga ye mubaka w’abakyala mu [[Buyende (disitulikit)|Disitulikiti y’e Buyende]] mu [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Palaamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]] ng’avuganya ku bwa Independent. <ref>{{Cite web |title=UGSound – Online Radio |url=https://ugsound.com/my-leader-detail/35/NAKATO-MARY-ANNET |access-date=2024-08-06 |website=ugsound.com}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Hon. Mary Annet Nakato – The Kampala Report |url=https://www.thekampalareport.com/tag/hon-mary-annet-nakato |access-date=2024-08-06 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Kibumba|first=Teven|date=19 September 2023|title=Families affected by heavy rains receive helping hand|url=https://nilepost.co.ug/index.php/news/171981/families-affected-by-heavy-rains-receive-helping-hand|access-date=5 August 2024|work=Nile Post|pages=1}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2022-02-23 |title=Four MPs present evidence on Zaake |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/four-mps-present-evidence-on-zaake-3725848 |access-date=2024-08-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2023-12-21 |title=Speculators buy land near proposed nuclear sites |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/business/markets/speculators-buy-land-near-proposed-nuclear-sites-4470948 |access-date=2024-08-06 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Buyende Woman MP wins election petition in absentia |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2024-08-06 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=I have no intentions of being Buyende Woman MP - Speaker Among |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_150456 |access-date=2024-08-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Ali ku kakiiko k’embalirira, <ref>{{Cite news|last=Kibumba|first=Teven|date=7 October 2023|title=Shortage of teachers crippling education in Buyende|url=https://nilepost.co.ug/unatu/173845/shortage-of-teachers-crippling-education-in-buyende|access-date=5 August 2024|work=Nile Post|pages=1}}</ref> akakiiko k’ebyobulamu, <ref>{{Cite web |title=Committee on Health – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-health/ |access-date=2024-08-06 |website=parliamentwatch.ug}}</ref> akakiiko k’ebyenfuna by’eggwanga,akakiiko akavunaanyizibwa ku by’okuzimba n’ebizimbe mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Nakato Mary Annet |url=https://ugleader.com/leader/1013/nakato-mary-annet |access-date=2024-08-06 |website=ugleader.com}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-01-28 |title=Buyende District Woman MP Commends UPDF For Aiding Fishing Community In Buyende |url=https://www.updf.go.ug/tarehe-sita/buyende-district-woman-mp-commends-updf-for-aiding-fishing-community-in-buyende/ |access-date=2024-08-06 |website=UPDF |language=en-GB}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Veronica Babirye Kadogo|Veronica Kadogo]]
* [[Olukalala lw'abakiise b'olukiiko lw'eggwanga olw'ekkumi n'olumu olw'e Uganda|Olukalala lw’abakiise mu Palamenti ya Uganda ey’ekkumi n’emu]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
54fnlnrwaaekagrifdapg7p913s5the
Khemis Mzaid
0
13215
61059
49152
2026-07-11T16:00:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61059
wikitext
text/x-wiki
'''Khemis Mzaid [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]],''' munnabyabufuzi era [[:en:Member_of_parliament|mubaka wa Palamenti]] akiikirira [[:en:Arua|Arua]] Central Division, Arua city mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’ebbiri (2026–2031).
Yalondebwa mu kulonda kwa bonna okwa 2026 ku kaadi y’ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC).<ref name=":0">{{Cite web |last=Ninsiima |first=Julian |date=2026-01-18 |title=Opposition candidate Muzaid Khemis wins Arua Central Division seat |url=https://www.ugstandard.com/opposition-candidate-muzaid-khemis-wins-arua-central-division-seat/ |access-date=2026-03-01 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |title=Muzaid Khemis the duly nominated candidate for Arua Central Division Parliamentary seat on FDC ticket :: Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=409104 |access-date=2026-03-01 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mzaid nga tannayingira mu Palamenti, yawerezaako nga [[:en:Mayor|Meeya]] wa Arua Central Division, ekifo kye yawangula mu kulonda kwa gavumenti ez’ebitundu okwa 2021 wansi wa bendera ya FDC.<ref name=":1">{{Cite web |title=Why FDC's Khemis Triumphed in Arua City : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/why-fdcs-khemis-triumphed-in-arua-city |access-date=2026-03-01 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Nga tannafuuka meeya, yaliko Ssentebe wa Local Council III mu Division ya River Oli mu Arua mu bukiikakkono bwa Uganda.<ref name=":1" />
Mu Arua Central Division, Khemis Mzaid owa yawangula akalulu n’obululu 6,966, n’asinga Jackson Lee Buti Atima owa [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (5,578), Ronald Debo (3,732), Jackson Obindu owa NUP (642), [[:en:Kassiano_Wadri|Kassiano Wadri Ezati]] [[:en:Alliance_for_National_Transformation|owa Alliance for National Transformation]] (ANT) (625), ne Haddad Salim owa independent (248) (248).<ref name=":0">{{Cite web |last=Ninsiima |first=Julian |date=2026-01-18 |title=Opposition candidate Muzaid Khemis wins Arua Central Division seat |url=https://www.ugstandard.com/opposition-candidate-muzaid-khemis-wins-arua-central-division-seat/ |access-date=2026-03-01 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporters |first=Vision |date=2026-01-17 |title=Ugandaelections2026: Uganda's parliament takes shape, new faces rise to top |url=https://www.newvision.co.ug/category/ugandaelections2026/ugandas-parliament-takes-shape-new-faces-rise-NV_226398_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |title=Muzaid Khemis the duly nominated candidate for Arua Central Division Parliamentary seat on FDC ticket :: Uganda Radionetwork |url=https://ugandaradionetwork.net/a/file.php?fileId=409104 |access-date=2026-03-01 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref>
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
== Laba ne ==
* Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebiri
* [[Kassiano Wadri|Kassiano Wadri Ezati]]
* [[Musa Ecweru]]
* Fred Jalameso
* [[Denis Obua (politician)|Denis Obua (munnabyabufuzi)]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
f5k38a47797m01tzmvmopbdtdj8dyyj
Fiona Nakku
0
13216
61734
56121
2026-07-11T17:39:32Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61734
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fiona Nakku''' ye mubaka omukyala akikirira abakozi [[:en:Member_of_parliament|mu palamenti]] ya [[:en:Uganda|Uganda]] ey'ekkumi n'ebbiri . Agenda kuweereza mu August house okuva mu Gwokutaano 2026 okutuuka mu 2031.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2026-01-20 |title=Who are the Five Workers' MPs Elected to 12th Parliament |url=https://dailystar.co.ug/who-are-the-five-workers-mps-elected-to-12th-parliament/ |access-date=2026-02-02 |website=Daily Star |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-21 |title=Who are the five new Workers' representatives in Parliament? |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/who-are-the-five-new-workers-representatives-in-parliament--5333464 |access-date=2026-02-02 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-20 |title=Workers elect representatives |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/workers-elect-representatives-5332240 |access-date=2026-02-02 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muhimba |first=Samuel |title=Nakku elected female Workers' MP |url=https://nilepost.co.ug/news/314880/nakku-elected-female-workers-mp |access-date=2026-02-02 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Reporter |first=UG Diplomat |date=2025-08-20 |title=EXCLUSIVE INTERVIEW: Nakku Fiona Speaks to UG Diplomat — "We'll Win It, Nothing Will Stop Us, Not Even Disqualification Letters" |url=https://ugdiplomat.com/exclusive-interview-nakku-fiona-speaks-to-ug-diplomat-well-win-it-nothing-will-stop-us-not-even-disqualification-letters/ |access-date=2026-02-03 |website=UG Diplomat |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Writer |first=JAVIRA SSEBWAMI {{!}} PML Daily Staff |date=2026-01-20 |title=Meet the new faces: Nakku unseats incumbent in workers’ race |url=https://pmldaily.com/news/2026/01/meet-the-new-faces-nakku-unseats-incumbent-in-workers-race.html |access-date=2026-02-03 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
Mu 2021, yesimbawo mu [[:en:Busia_District|Disitulikiti y’e Busia]] mu lwokaano lw’omubaka wa Palamenti omukyala, kyokka n’awangulwa [[:en:Hellen_Auma_Wandera|Hellen Wandera]] .<ref name=":0">{{Cite web |last=URN |date=2025-08-19 |title=NRM disqualifies Youth MP aspirant Fiona Nakku over age |url=https://observer.ug/news/nrm-disqualifies-youth-mp-aspirant-fiona-nakku-over-age/ |access-date=2026-02-03 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Nakku yakola nga Principal Coordinator wansi w’ekibiina kya Youth for Museveni Movement, kaweefube w’okukunga abavubuka mu ggwanga lyonna eyatongozebwa mu 2025 okuwagira Ow’ekitiibwa Yoweri Kaguta Museveni, pulezidenti wa Uganda eyazzeemu okulondebwa mu kwesimbawo kuno.
== Obuto bwe n’okusoma ==
Nakku yazaalibwa mu Gwekuminebiri nga 20, 1994, ava mu [[:en:Bukedi_District|disitulikiti y’e Bukedi]] mu [[:en:Eastern_Uganda|buvanjuba bwa Uganda]] .<ref>{{Cite web |last=Matembu |first=Gerald |title=Bugisu Youth Unite Behind Phiona Naku for National Female Youth MP Seat |url=https://nilepost.co.ug/news/263748/bugisu-youth-unite-behind-phiona-naku-for-national-female-youth-mp-seat |access-date=2026-02-03 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=URN |date=2025-08-19 |title=NRM disqualifies Youth MP aspirant Fiona Nakku over age |url=https://observer.ug/news/nrm-disqualifies-youth-mp-aspirant-fiona-nakku-over-age/ |access-date=2026-02-03 |website=The Observer |language=en-US}}</ref> Yamaliriza eddaala lye erya [[:en:Ordinary_Level|Ordinary level]] (O-Level) ku Kinawa High School e Nakawa mu 2010.<ref name=":0" />
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mjyfp6msbjczyzhdnf4n41nowa5qrf0
Perez Ahabwe
0
13218
61412
52159
2026-07-11T16:45:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61412
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Perez Ahabwe''' Munnayuganda [[Economist|omukugu mu by'enfuna]] era munnabyabufuzi eyaliko Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu mu Uganda okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti n'asikizibwa [[Alex Onzima]].<ref>Uganda State House (27 May 2011). [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments "Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers"]. [[Facebook.com]]. Retrieved 4 March 2015.</ref> Era yaweereza nga [[Parliament of Uganda|omubaka omulonde mu Palamenti]], ng'akiikirira Rubanda County East, disitulikiti y'e [[Kabale (disitulikit)|Kabale]], okuva mu 2001 okutuuka mu 2011, nga tannawangulwa [[Henry Musasizi]] mu [[2011 Ugandan general election|kulonda kwa bonna okwa 2011]]. Nga 7 Ogwomukaaga 2019, Ahabwe yalondebwa Monica Azuba Ntege, Minisita wa Uganda ow'emirimu n'ebyentambula nga Ssentebe<ref>{{Cite web |date=28 May 2021 |title=Former Minister Perez Ahabwe to lead Uganda Airlines |url=https://www.ntv.co.ug/news/national/Former-Minister-Perez-Ahabwe-to-lead-Uganda-Airlines/4522324-5149026-2xov2g/index.html}}</ref> w'olukiiko olufuzi olwa Uganda Airlines National Company olwali lw'akatongozebwa.
== Ebyafaayo n’obuyigirize ==
Yazaalibwa nga 21 Ogwekkuminogumu 1961, mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabale]]. Ahabwe alina diguli ya [[Bachelor of Arts]] okuva mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Era alina diguli eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu ttendekero lye limu. Diguli ye eya [[Master of Science]] mu by’enfuna yava mu yunivasite y’e Makerere nayo. Mu kiseera kino yawandiisibwa mu pulogulamu ya [[Doctor of Philosophy]] mu by’enfuna by’ebyobulimi mu yunivasite y’e Makerere.
== Emirimu gye ==
Okuva lwe yatikkirwa e Makerere, yakolera mu bifo eby’enjawulo mu bitongole by’obwannannyini n’ebya gavumenti. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi ku kulondoola n’okwekenneenya enteekateeka z’okuzimba obusobozi mu Minisitule ya Uganda evunaanyizibwa ku bakozi ba gavumenti. Era yaliko omuwi w’amagezi ku pulojekiti kkumi na mukaaga ez’enjawulo ez’okunoonyereza ku bulimi munda mu ggwanga.Yakola [[Research assistant|ng’omuyambi w’okunoonyereza]] ku diguli mu ttendekero ly’okunoonyereza ku mbeera z’abantu e Makerere (MISR). Yaliko [[Lecturer|n'omusomesa]] mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]].
Mu 2001, yeegatta ku byobufuzi era n’alondebwa mu Palamenti ya Uganda okukiikirira Rubanda County East, mu Disitulikiti y’e Kabale. Yaddamu okulondebwa ku kifo ekyo mu 2006. Nga 16 Ogwokubiri 2009, yalondebwa okuba Minisita w’Eggwanga owa Gavumenti ez’ebitundu, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref name="Full">{{Cite web |last=Newvision Archive |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=10 March 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNewvision_Archive2009">Newvision Archive (18 February 2009). [https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 "Full Cabinet List As At 18 February 2009"]. ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]] (Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 the original] on 13 February 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 March</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu [[2011 Ugandan general election|kulonda kwa bonna okwa 2011]], yafiirwa ekifo kye eri Musasizi, naye ow’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]].<ref>{{Cite web |last=Magara |first=Darious |date=19 March 2011 |title=Uganda: Bageine's Camp Controls Kabale |url=http://allafrica.com/stories/201103211007.html |access-date=10 March 2015}}</ref>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Bwe yali mu palamenti, yatuula ku kakiiko ka Appointments Committee, akeekenneenya okulondebwa kw'abantu pulezidenti balonda mu kabineti n’okukola ng'abakungu.<ref>{{Cite web |last=Felix Osike, Adam Alagiah |first=and J. Namutebi |date=19 May 2006 |title=MPs Okay Bukenya, Nsimbabi |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/499467 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100128061643/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/499467 |archive-date=28 January 2010 |access-date=10 March 2015}}</ref> Era yali ssentebe w'akakiiko ka palamenti akavunaanyizibwa ku by’obulambuzi, eby’obusuubuzi n’amakolero.<ref>{{Cite web |last=Karugaba |first=Mary |date=29 July 2007 |title=Manufacturers Want Ban On Plastic Bags Lifted |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/220/578514 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402170932/http://www.newvision.co.ug/D/8/220/578514 |archive-date=2 April 2015 |access-date=10 March 2015}}</ref>
== Ebimukwatako ==
Ahabwe mufumbo. Ono wa kibiina kya byabufuzi ekya [[National Resistance Movement]].
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
gyi9zyl8ych23vo4lrp57p1h1xzxgp5
Emmanuel Amey Ojara, omusajja omulala
0
13219
60867
60544
2026-07-11T12:04:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60867
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Amey Ojara''' (10 Ogwokubiri 1944 – 26 Ogwomusanvu 1987) yali [[:en:Medical_doctor|musawo]], [[:en:Surgeon|omusawo alongoosa]], era [[:en:Oncologist|musawo wa kkansa]] mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bw'Afrika]] . Mu kiseera we yafiira, yali [[:en:Senior_lecturer|musomesa omukulu]] mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y’e Nairobi]], essomero ly'Abasawo.
== Ensibuko ==
Ojara yazaalibwa Simeon Oyoo ne Yudia Akidi Oyoo ku kyalo Layibi, mu [[:en:Gulu_District|Disitulikiti y’e Gulu]], nga 6 kilometres (3.7 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bwobugwanjuba bwe kibuga [[:en:Gulu|Gulu]], <ref>{{Cite web |title=Travel Distance Between Gulu And Layibi With Ma |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Gulu%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Layibi%20Primary%20School%2C%20Gulu%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJJyrED1ymcRcRBg7Yw9Hzbs4&dt2=ChIJ7z-UdZGocRcRPDEgIhX1Gj |access-date=18 March 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> ekibuga ekisinga obunene mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|kitundu ky’obukiikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=UBOS |date=27 August 2014 |title=The Population of The Regions of the Republic of Uganda And All Cities And Towns of More Than 15,000 Inhabitants |url=http://citypopulation.de/Uganda-Cities.html |access-date=18 March 2015 |publisher=Citypopulation.de Quoting [[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS)}}</ref>
== Okusoma ==
Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kitundu, yayingira Gulu Junior School era mu 1960, n’akyusibwa n’agenda mu Samuel Baker Secondary School. <ref>{{Cite web |last=Lucima |first=Otim |date=25 June 2012 |title="By The Stream Stands A School," Sir Sam Baker |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/-/1370466/1434616/-/u2yfmaz/-/index.html |access-date=18 March 2015}}</ref> Yamaliriza emisomo gye egya O-Level ne A-Level ku ssomero lino, n'atikkirwa mu 1965. Mu 1966, yayingira [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]], essomero ly'obusawo erisinga obukadde mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Senkaaba |first=Stephen |date=25 August 2009 |title=Makerere University Medical School Becomes A College |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/35/692395 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141226161631/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/692395 |archive-date=26 December 2014 |access-date=18 March 2015 |df=dmy}}</ref> Mu 1971, yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery]] . Oluvannyuma lw’omwaka gumu ng’atendekebwa n’omwaka omulala ng’akola ng'omusawo, yakkirizibwa mu pulogulaamu ya Master of Medicine eya diguli eyookubiri, enkolagana wakati wa yunivasite y’e Makerere [[:en:Mulago_Hospital|n’eddwaliro ly’eggwanga erya Mulago National Referral Hospital]] . <ref>{{Cite web |last=Masikye Namoah |first=Alfred |title=The Academic Registrar of Makerere University Invites Applications for Admission to Graduate Programmes for the 2013/2014 Academic Year |url=http://web.monitor.co.ug/brochures/muk20022013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402123707/http://web.monitor.co.ug/brochures/muk20022013.pdf |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |df=dmy-all}}</ref> Mu 1976, yaweebwa diguli ya [[:en:MMed|Master of Medicine mu kulongoosa]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (February 2016)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Emirimu ==
[[File:Dr._Emmanuel_Amey_Ojara's_Award_for_Cancer_Research.jpg|thumb|Omudaali gw’ekikomo ogwawandiikibwako ‘1978 - EA OJARA’ ogwaweebwa Dr. Emmanuel Amey Ojara ekibiina ekigatta abasawo abalongoosa mu buvanjuba bwa Afrika - ASEA, nga basiima enkulaakulana y’okunoonyereza kwe ku bikwata ku ddagala lya kookolo. (ASEA yatandikibwawo mu 1950 era n’ekoma mu 2007 bwe yeegatta mu College of Surgeons of East, Central and Southern Africas - COSECSA ).]]
Oluvannyuma lwa diguli ye esooka, yakola nga omutendeke mu ddwaaliro e Mulago okuva mu 1971 okutuuka mu 1972. Oluvannyuma yakola nga omusawo mu [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|minisitule y’ebyobulamu mu Uganda]], ng'akolera mu [[:en:Butabika_Hospital|ddwaaliro e Butabika]] <ref>{{Cite web |title=About Us |url=https://www.butabikahospital.go.ug/about-us}}</ref> mu [[:en:Kampala|Kampala]], okuva mu 1972 okutuuka mu 1973. Mu 1973, bwe yayingira pulogulaamu ya Master of Medicine in Surgery, Yunivasite y’e Makerere yamulonda ng'[[:en:Lecturer|'omusomesa]] omuyambi, . ekifo kye yalimu okutuusa lwe yatikkirwa mu 1976, lwe yakuzibwa n’afuuka omusomesa.
Mu 1977, ku ntikko y'obukambwe bwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], Ojara ne famire ye baddukira mu muliraano e Kenya. Yalondebwa okuba omusomesa mu [[:en:University_of_Nairobi|yunivasite y’e Nairobi School of Medicine]] n’akulira ebyenjigiriza mu [[:en:Kenyatta_National_Hospital|ddwaaliro lya Kenyatta National Hospital]], eddwaaliro erisomesa ery'essomero ly’obusawo. Mu kiseera we yafiira, yali akuziddwa n’afuulibwa omusomesa omukulu mu ssomero ly’obusawo era yali atandise okunoonyereza ku ngeri y’okuwonya kookolo. Okunoonyereza kwe kwali kwesigamye ku [[:en:Intestinal_cancer|kookolo w'ekyenda]] .
== Ebirala by’olina okutunulira ==
Mu 1968, bwe yali mu mwaka gwe ogwokusatu mu ssomero ly’obusawo, yawasa Agnes Waithera eyali omuyizi wa [[:en:Bachelor_of_Education|Bachelor of Education]] e Makerere. Bombi, baali bazadde b’abaana basatu ab’obulenzi n’omuwala omu (Patrick Otim, John Ojara, Michael Oyoo ne Stellah Adoch). Yali mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] <ref>{{Cite web |title=UPC ..::{{!}}::.. Uganda Peoples Congress |url=https://www.upcparty.net/ |access-date=2024-02-22 |website=www.upcparty.net}}</ref> era nga ye ssentebe w'ekibiina kya UPC Kenya Chapter. Ojara yafiira mu [[:en:Nairobi_Hospital|ddwaaliro lya Nairobi Hospital]], <ref>{{Cite web |title=The Nairobi Hospital |url=https://thenairobihosp.org/ |access-date=2024-02-22 |website=thenairobihosp.org}}</ref> eddwaliro ely'obwannanyini mu Nairobi, oluvannyuma lw'ebitundu [[:en:Organ_(anatomy)|by'omubiri]] ebiwerako okulemererwa ekyavaamu oku [[:en:Cardiac_arrest|kusiba omutima]] . Yalina emyaka 43 egy’obukulu.
== Laba ne ==
* [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Ettendekero lya Makerere University College of Health Sciences]]
* [[:en:List_of_medical_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amasomero g'obusawo mu Uganda]]
* [[:en:List_of_medical_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amalwaliro mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
qz1qo20ardd2plf1pmbv3gd1p6qoa4z
Emmanuel Amey Ojara,
0
13220
60866
60525
2026-07-11T12:04:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60866
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Emmanuel Amey Ojara''' (10 Ogwokubiri 1944 – 26 Ogwomusanvu 1987) yali [[:en:Medical_doctor|musawo]], [[:en:Surgeon|omusawo alongoosa]], era [[:en:Oncologist|musawo wa kkansa]] mu [[:en:East_Africa|buvanjuba bw'Afrika]] . Mu kiseera we yafiira, yali [[:en:Senior_lecturer|musomesa omukulu]] mu [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y’e Nairobi]], essomero ly'Abasawo.
== Ensibuko ==
Ojara yazaalibwa Simeon Oyoo ne Yudia Akidi Oyoo ku kyalo Layibi, mu [[:en:Gulu_District|Disitulikiti y’e Gulu]], nga 6 kilometres (3.7 mi), ku luguudo, mu bukiikaddyo bwobugwanjuba bwe kibuga [[:en:Gulu|Gulu]], <ref>{{Cite web |title=Travel Distance Between Gulu And Layibi With Ma |url=http://distancecalculator.globefeed.com/Uganda_Distance_Result.asp?fromplace=Gulu%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda&toplace=Layibi%20Primary%20School%2C%20Gulu%2C%20Northern%20Region%2C%20Uganda%2C&dt1=ChIJJyrED1ymcRcRBg7Yw9Hzbs4&dt2=ChIJ7z-UdZGocRcRPDEgIhX1Gj |access-date=18 March 2015 |publisher=Globefeed.com}}</ref> ekibuga ekisinga obunene mu [[:en:Northern_Region,_Uganda|kitundu ky’obukiikakkono]] bwa [[:en:Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |last=UBOS |date=27 August 2014 |title=The Population of The Regions of the Republic of Uganda And All Cities And Towns of More Than 15,000 Inhabitants |url=http://citypopulation.de/Uganda-Cities.html |access-date=18 March 2015 |publisher=Citypopulation.de Quoting [[Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS)}}</ref>
== Okusoma ==
Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kitundu, yayingira Gulu Junior School era mu 1960, n’akyusibwa n’agenda mu Samuel Baker Secondary School. <ref>{{Cite web |last=Lucima |first=Otim |date=25 June 2012 |title="By The Stream Stands A School," Sir Sam Baker |url=http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/ugandaat50/-/1370466/1434616/-/u2yfmaz/-/index.html |access-date=18 March 2015}}</ref> Yamaliriza emisomo gye egya O-Level ne A-Level ku ssomero lino, n'atikkirwa mu 1965. Mu 1966, yayingira [[:en:Makerere_University_School_of_Medicine|Makerere University School of Medicine]], essomero ly'obusawo erisinga obukadde mu Uganda. <ref>{{Cite web |last=Senkaaba |first=Stephen |date=25 August 2009 |title=Makerere University Medical School Becomes A College |url=http://www.newvision.co.ug/D/9/35/692395 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141226161631/http://www.newvision.co.ug/D/9/35/692395 |archive-date=26 December 2014 |access-date=18 March 2015 |df=dmy}}</ref> Mu 1971, yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine ne Bachelor of Surgery]] . Oluvannyuma lw’omwaka gumu ng’atendekebwa n’omwaka omulala ng’akola ng'omusawo, yakkirizibwa mu pulogulaamu ya Master of Medicine eya diguli eyookubiri, enkolagana wakati wa yunivasite y’e Makerere [[:en:Mulago_Hospital|n’eddwaliro ly’eggwanga erya Mulago National Referral Hospital]] . <ref>{{Cite web |last=Masikye Namoah |first=Alfred |title=The Academic Registrar of Makerere University Invites Applications for Admission to Graduate Programmes for the 2013/2014 Academic Year |url=http://web.monitor.co.ug/brochures/muk20022013.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402123707/http://web.monitor.co.ug/brochures/muk20022013.pdf |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |df=dmy-all}}</ref> Mu 1976, yaweebwa diguli ya [[:en:MMed|Master of Medicine mu kulongoosa]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (February 2016)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Emirimu ==
[[File:Dr._Emmanuel_Amey_Ojara's_Award_for_Cancer_Research.jpg|thumb|Omudaali gw’ekikomo ogwawandiikibwako ‘1978 - EA OJARA’ ogwaweebwa Dr. Emmanuel Amey Ojara ekibiina ekigatta abasawo abalongoosa mu buvanjuba bwa Afrika - ASEA, nga basiima enkulaakulana y’okunoonyereza kwe ku bikwata ku ddagala lya kookolo. (ASEA yatandikibwawo mu 1950 era n’ekoma mu 2007 bwe yeegatta mu College of Surgeons of East, Central and Southern Africas - COSECSA ).]]
Oluvannyuma lwa diguli ye esooka, yakola nga omutendeke mu ddwaaliro e Mulago okuva mu 1971 okutuuka mu 1972. Oluvannyuma yakola nga omusawo mu [[:en:Uganda_Ministry_of_Health|minisitule y’ebyobulamu mu Uganda]], ng'akolera mu [[:en:Butabika_Hospital|ddwaaliro e Butabika]] <ref>{{Cite web |title=About Us |url=https://www.butabikahospital.go.ug/about-us}}</ref> mu [[:en:Kampala|Kampala]], okuva mu 1972 okutuuka mu 1973. Mu 1973, bwe yayingira pulogulaamu ya Master of Medicine in Surgery, Yunivasite y’e Makerere yamulonda ng'[[:en:Lecturer|'omusomesa]] omuyambi, . ekifo kye yalimu okutuusa lwe yatikkirwa mu 1976, lwe yakuzibwa n’afuuka omusomesa.
Mu 1977, ku ntikko y'obukambwe bwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], Ojara ne famire ye baddukira mu muliraano e Kenya. Yalondebwa okuba omusomesa mu [[:en:University_of_Nairobi|yunivasite y’e Nairobi School of Medicine]] n’akulira ebyenjigiriza mu [[:en:Kenyatta_National_Hospital|ddwaaliro lya Kenyatta National Hospital]], eddwaaliro erisomesa ery'essomero ly’obusawo. Mu kiseera we yafiira, yali akuziddwa n’afuulibwa omusomesa omukulu mu ssomero ly’obusawo era yali atandise okunoonyereza ku ngeri y’okuwonya kookolo. Okunoonyereza kwe kwali kwesigamye ku [[:en:Intestinal_cancer|kookolo w'ekyenda]] .
== Ebirala by’olina okutunulira ==
Mu 1968, bwe yali mu mwaka gwe ogwokusatu mu ssomero ly’obusawo, yawasa Agnes Waithera eyali omuyizi wa [[:en:Bachelor_of_Education|Bachelor of Education]] e Makerere. Bombi, baali bazadde b’abaana basatu ab’obulenzi n’omuwala omu (Patrick Otim, John Ojara, Michael Oyoo ne Stellah Adoch). Yali mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] <ref>{{Cite web |title=UPC ..::{{!}}::.. Uganda Peoples Congress |url=https://www.upcparty.net/ |access-date=2024-02-22 |website=www.upcparty.net}}</ref> era nga ye ssentebe w'ekibiina kya UPC Kenya Chapter. Ojara yafiira mu [[:en:Nairobi_Hospital|ddwaaliro lya Nairobi Hospital]], <ref>{{Cite web |title=The Nairobi Hospital |url=https://thenairobihosp.org/ |access-date=2024-02-22 |website=thenairobihosp.org}}</ref> eddwaliro ely'obwannanyini mu Nairobi, oluvannyuma lw'ebitundu [[:en:Organ_(anatomy)|by'omubiri]] ebiwerako okulemererwa ekyavaamu oku [[:en:Cardiac_arrest|kusiba omutima]] . Yalina emyaka 43 egy’obukulu.
== Laba ne ==
* [[:en:Makerere_University_College_of_Health_Sciences|Ettendekero lya Makerere University College of Health Sciences]]
* [[:en:List_of_medical_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amasomero g'obusawo mu Uganda]]
* [[:en:List_of_medical_schools_in_Uganda|Olukalala lw'amalwaliro mu Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
p1czhboqmd7ttgceywt4umgjz31hbz8
Ian Clarke
0
13221
61571
52837
2026-07-11T17:14:31Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61571
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Ian Clarke''' (yazaalibwa 1952) musawo, [[:en:Missionary|muminsani]], [[:en:Philanthropist|muzirakisa]], [[:en:Entrepreneur|omusuubuzi]], era munnabyabufuzi mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="Profile">{{Cite web |last=URI |date=1 November 2013 |title=Profile of Ian Clarke MBChB, MSc, DTM&H |url=http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke |access-date=18 March 2015 |publisher=Uganda Research Institute (URI) |archive-date=2 April 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402144943/http://ugandaresearchinstitute.org/board-members/dr-ian-clarke/ |url-status=dead }}</ref> Okuva mu 2011 okutuuka mu 2016, yali [[:en:Mayor|meeya]] w'eggombolola y'e [[:en:Makindye_Division|Makindye]], erimu ku ggombolola ettaano eziddukanya emirimu mu [[Kampala Capital City Authority]].<ref name="Man">{{Cite web |last=Harrington |first=Grainne |date=20 August 2012 |title=A Man For All Seasons |url=http://www.irishexaminer.com/viewpoints/analysis/a-man-for-all-seasons-204620.html |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Ismail Ntege |first=and Shakirah Nabirye |date=12 October 2014 |title=Dr. Ian Clarke on the Ills of Makindye |url=http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402112616/http://www.sunrise.ug/news/our-news/features/1126-dr-ian-clarke-on-the-ills-makindye |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015 |publisher=Sunrise.ug}}</ref>
== Ebyafaayo n’okusoma kwe ==
Clarke yazaalibwa mu [[:en:County_Armagh|South Armagh]], [[:en:Northern_Ireland|Northern Ireland]] mu 1952, bazadde be ye Thomas ne Jean Clarke. Yasoma obusawo bw’abantu mu [[:en:Queen's_University_Belfast|Queen’s University Belfast]], yatikkirwa mu 1976 ne [[:en:Bachelor_of_Medicine_and_Bachelor_of_Surgery|Bachelor of Medicine and Bachelor of Surgery]] saako Bachelor of [[:en:Obstetrics|Obstetrics]], nga bwe kiri mu mpisa mu masomero g’obusawo mu Ireland. Mu 1987, yafuna Dipulooma mu [[:en:Diploma_in_Tropical_Medicine_and_Hygiene|Tropical Medicine and Hygiene]] okuva mu [[:en:Liverpool_School_of_Tropical_Medicine|Liverpool School of Tropical Medicine]] (LSTM). Yeyongerayo, era mu 1994 y’afuna diguli eyookubiri mu [[:en:Public_health|by’obulamu bw’abantu]], nayo okuva mu LSTM.<ref name="Home">{{Cite web |last=Lubega |first=Henry |date=5 January 2014 |title=Clarke: 'I Have Felt at Home Since Arriving in Uganda' |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160814035320/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Clarke--I-have-felt-at-home-since----arriving-in-Uganda/-/689844/2134232/-/item/0/-/5cvi13/-/index.html |archive-date=14 August 2016 |access-date=18 March 2015}}</ref>
== Okudda mu Uganda ==
Clarke yasoma ku kirwadde kya [[Siriimu|mukenenya]] mu Uganda n’asalawo okujja okwerabirako. Yatwalibwa ku kyalo Kiwoko mu [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] leero mu [[:en:Luweero_triangle|Luweero Triangle]] . Yatuuka mu 1987, ku nkomerero [[:en:Ugandan_Bush_War|y’olutalo lw'ekiyeekera]], lwe yali tamanyi okutuusa lwe yatuuka. Oluvannyuma yakomawo n’ab’omu maka ge nga balabirirwa ekibiina kya [[:en:Church_Mission_Society|Church Mission Society]] okukolera e Kiwoko. Clarke yasooka kujjanjaba balwadde be wansi w’omuti nga tannagenda mu maaso n’okutandikawo [[:en:Kiwoko_Hospital|eddwaaliro lya Kiwoko]] eryali, okutuuka mu Gwokusatu 2015, lyalabirira essomero eritendeka ba nurse, essomero eritendeka abakugu mu laboratory, enteekateeka ennene ey’ebyobulamu mu kitundu, ICU y’abaana abazaalibwa, n’ebifo eby’eddwaliro ebya bulijjo ebijjuvu.<ref>{{Cite web |last=KHO |date=2012 |title=Background And History of Kiwoko Hospital |url=http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |url-status=usurped |archive-url=https://web.archive.org/web/20170725025209/http://www.kiwokohospital.org/hospital/history.php |archive-date=25 July 2017 |access-date=18 March 2015 |publisher=[[Kiwoko Hospital]] (KHO)}}</ref>
Oluvannyuma Clarke yasengukira mu Kampala, n’atandikawo eddwaaliro lye eryasooka (International Medical Centre) munda mu kizimbe ky’ekkanisa kya Kampala Pentecostal Church (Watoto Church) ku luguudo lwa Buganda mu mmakati ga Kampala. Oluvannyuma yaggulawo [[International Hospital Kampala|eddwaliro lya International Hospital Kampala]] (IHK) mu [[:en:Old_Kampala|Old Kampala]] gye baasooka okulongoosa omutima mu Uganda. IHK oluvannyuma yakula n’egenda e [[:en:Namuwongo|Namuwongo]], ekitundu ekirala eky’omu Kampala. Ekifo kino ekirimu ebitanda 110 lye ddwaaliro lyokka eryakakasibwa ISO mu Uganda. Eddwaaliro lino lirina ebifo omuli eby'enjawulo nga eby'okuzaala [[:en:Gynecology|eby'abakyala]], [[:en:Pediatrics|abaana]], ne [[:en:Plastic_surgery|plastic surgery]].<ref name="Home"/>
== Obuvunaanyizibwa obulala ==
Clarke era awandiika omuko buli wiiki mu lupapula lwa ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|The New Vision]]'', olufulumira mu Uganda olusinga obunene buli lunaku, era awandiise ebitabo bibiri ebituumiddwa ''The Man with the Key Has Gone'' ne ''How Deep Is This Pothole'' . Alina pulojekiti endala mu [[:en:Juba|Juba]], [[South Sudan]] ne mu [[:en:Zanzibar|Zanzibar]], [[Tanzania]] famire ye gye yazimba, nnannyini, n’okuddukanya wooteeri ya Botique Hotel. Mukyala we Roberta Clarke, abeera naye mu Kampala. Mutabani waabwe omukulu Sean y’alabirira obulwaliro nga 12 kitaawe bw’alina mu Uganda. Muwala waabwe Lauren nnansi era abeera mu [[:en:Ireland|Ireland]] . Mutabani waabwe omuto Michael y’addukanya wooteeri ya famire e Zanzibar.<ref name="Man"/>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Mu Gwekkuminogumu 2010, Clarke yayingira ebyobufuzi bya Uganda bwe yasunsulwa, ng’omuntu eyeesimbyewo ku bwannamunigina, okuvuganya ku bwa ssentebe bwa Makindye Division, emu ku divizoni ettaano eza [[Kampala Capital City Authority]], olukiiko olufuga ekibuga ekikulu ekya Uganda ekya [[Kampala]] . Yasikirizibwa okwesimbawo olw’enguudo embi n’embeera y’obulamu embi mu kitundu kye. Empagi ze essatu mu kulonda kuno zaali: "enguudo ennungi, ebyobulamu ebirungi n'enkulaakulana y'ebyenfuna".<ref name="Run">{{Cite web |last=Josh Kron |first=and Jeffrey Gettlemanmarch |date=1 March 2011 |title=Of Irish Soil And Ugandan Politics |url=https://www.nytimes.com/2011/03/02/world/africa/02uganda.html?_r=0 |access-date=18 March 2015}}</ref> Yafuna obuwanguzi obw’amaanyi era n’alayira mu nga meeya mu Gwokutaano 2011 okuweereza ekisanja kya myaka etaano.<ref>{{Cite web |last=Newvision Archive |date=3 August 2011 |title=Uganda's First White Politician Speaks Out |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/761756 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402140330/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/761756 |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015}}</ref><ref>{{Cite web |last=Macdonell |first=Andrew |date=10 August 2011 |title=From Clinics To Potholes: Dr. Ian Clarke, Ugandan Politician |url=http://caledonianmercury.com/2011/08/10/from-clinics-to-potholes-dr-ian-clarke-ugandan-politician/001675 |access-date=18 March 2015}}</ref>
== Bizinensi ze ==
Clarke ye Ssentebe wa Clarke Group Companies[https://clarkegroup.org/] Clarke Group ye kampuni etumbula bizinensi ezikwata ku maka ga Clarke. Mu bino mulimu Yunivasite ya Clarke International (CIU) [ww.ciu.ac.ug], Clarke Junior School (CJS)[https://www.inquirediscoverlearn.com/], Clarke Farm and Coffee Estate[https://clarke-farm.com/], Coffee Lodge[https://clarke-farm.com/fun/], Landscape Design, IAA Health Care South Sudan, IMC South Sudan, ne Seasons Lodge Zanzibar[https://seasonszanzibar.com/] . Mu Gwoluberyeberye 2014, okubalirira okutali kutongole kwalaga nti bizinensi za Clarke zaali zibalirirwamu obukadde bwa ddoola za Amerika 15.<ref name="Profile"/><ref>{{Cite web |last=Tacca |first=Alan |date=12 January 2014 |title=NRM War, Corruption And Incompetence Have Helped Dr. Ian Clarke "Busulwa" |url=http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/AllanTacca/NRM-war--corruption-and-incompetence-have-helped-Dr-Ian/-/878694/2142464/-/fs3trbz/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402144734/http://www.monitor.co.ug/OpEd/OpEdColumnists/AllanTacca/NRM-war--corruption-and-incompetence-have-helped-Dr-Ian/-/878694/2142464/-/fs3trbz/-/index.html |archive-date=2 April 2015 |access-date=18 March 2015}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Olukangaga lw'amalwaliro mu Uganda|Amalwaliro mu Uganda]]
* [[:en:Makindye|Makindye]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
q3c9f7x7mwc9pz7kae98u5blzbwfsna
David Rubadiri
0
13223
61778
49238
2026-07-11T17:39:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61778
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''David Rubadiri''' (19 Ogwomusanvu 1930 – 15 Ogwomwenda 2018) yali mukungu [[Malawi|Omumalawi]], omuyivu era omuwandiisi w'ebitontome, omuwandiisi w'emizannyo era omuwandiisi w'ebitabo. Rubadiri akwata ekifo ky’omu ku bawandiisi b’ebitontome mu Afrika abasinga okukuŋŋaanyizibwa n’okukuzibwa abayatiikirira oluvannyuma lw’okwefuga.<ref>{{Cite web |title=Centre for Creative Arts - Centre for Creative Arts |url=http://www.cca.ukzn.ac.za/index.php?option=com_content&view=article&id=279:david-rubadiri-malawi-&catid=31&Itemid=45 |access-date=23 November 2017 |website=www.cca.ukzn.ac.za}}</ref>
== Obuyigirize n’emirimu ==
Rubadiri yasomera ku [[King's College, Budo|King’s College, Budo]], mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1941 okutuuka mu 1950, oluvannyuma mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu [[Kampala]] (1952–56), gye yatikkirwa diguli ya Bachelor's in English Literature and History. Wakati wa 1960 ne 1962, yasoma Literature ku [[:en:King's_College,_Cambridge|King’s College, Cambridge]], n’afuna diguli ya MA.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}</ref> Yagenda mu maaso n'afuna Dipuloma mu by'enjigiriza okuva mu [[:en:University_of_Bristol|Yunivasite y'e Bristol]].<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}</ref>
Malawi bwe yafuna obwetwaze mu 1964, Rubadiri yalondebwa okuba [[:en:Malawian_Ambassador_to_the_United_States|omubaka w’eggwanga lino eyasooka mu Amerika]] [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|n’ekibiina ky’amawanga amagatte]] (UN). Bwe yeyanjula eri Pulezidenti [[:en:Lyndon_B._Johnson|Lyndon B. Johnson]] mu [[:en:White_House|White House]] nga 18 Ogwomunaana 1964, yalaga essuubi nti ensi ye eyali y'akafuna obwetwaze yandyeyongera okufuna obuyambi obulala okuva mu USA; yategeeza nti Malawi yeetaaga obuyambi okuzimba ebitongole byayo ebya demokulasiya n’ategeeza nti Malawi yali efuna obuyambi bwa Amerika mu by’enfuna n’eby’ekikugu. Mu mwaka gwe gumu Rubadiri yalabikira ku ttivvi [[:en:National_Educational_Television|National Educational Television]] (New York City) series ''African Writers of Today.''
Rubadiri yava mu gavumenti ya Malawi mu 1965 bwe yayawukana ne Pulezidenti [[:en:Hastings_Banda|Hastings Banda]].<ref>{{Cite web |title=David Rubadiri - David Rubadiri Poems - Poem Hunter |url=http://www.poemhunter.com/david-rubadiri/ |access-date=23 November 2017 |website=www.poemhunter.com}}</ref> Ng’omuwang’anguse, Rubadiri yasomesa mu Yunivasite y’e Makerere (1968–75), kyokka n’addamu okuwang’angusibwa mu myaka gya [[Idi Amin]].<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref><ref>{{Cite journal |last=Lwanda |first=John Chipembere |date=2018 |title=James David Rubadiri: Professor, Poet, Diplomat, Teacher, Educationalist, Mentor |url=https://www.jstor.org/stable/26542023 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=71 |issue=2 |pages=46–53 |issn=0037-993X}}</ref> [[Kenya|]][[P'Bitek Okot|]][[Nigeria|]]Era yali Pulofeesa omugenyi mu English Literature ku [[:en:Northwestern_University|Yunivasite y'e Northwestern]] mu 1972.<ref name="Nation" /> Rubadiri oluvannyuma yasomesa ku [[:en:University_of_Nairobi|Yunivasite y'e Nairobi]], [[Kenya]] (1976–84), era yasomesaako ne [[:en:Okot_p'Bitek|Okot p’Bitek]] ku [[:en:University_of_Ibadan|Yunivasite y'e Ibadan]] mu Nigeria, oluvannyuma lw’okuyitibwa Wole Soyinka. Wakati wa 1975 ne 1980, Rubadiri yali mmemba ku kakiiko akafuzi aka National Theatre of Kenya.<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Okuva mu 1984 okutuuka mu 1997, yasomesa mu [[:en:University_of_Botswana|Yunivasite y’e Botswana]], gye yali akulira ekitongole ky’ebyenjigiriza mu nnimi ne ssaayansi w’embeera z’abantu.
Mu 1997, oluvannyuma lw'okufa kwa Banda, Rubadiri yaddamu okulondebwa okuba omubaka wa Malawi mu kibiina ky'amawanga amagatte, era n'alondebwa okuba omumyuka wa Cansala wa [[:en:University_of_Malawi|Yunivasite y'e Malawi]] mu 2000.<ref name="Nation">{{Cite web |date=12 April 2013 |title=Rubadiri on family and long career |url=https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 |access-date=27 October 2020 |website=Nation}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nation.africa/kenya/news/rubadiri-on-family-and-long-career-857332 "Rubadiri on family and long career"]. ''Nation''. 12 April 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 October</span> 2020</span>.</cite></ref> Yafuna diguli ey'ekitiibwa okuva mu [[:en:University_of_Strathclyde|yunivasite y'e Strathclyde]] mu 2005.
Rubadiri yafa nga 15 Ogwomwenda 2018, nga wa myaka 88, mu ddwaaliro lya [[:en:Mzuzu|Mzuzu]] Central Hospital.
== Obulamu bwe ==
Yasisinkana mukyala we (mu kiseera ekyo erinnya lye) Gertrude Uzanda mu Malawi mu 1955. Yali mukulu mu baana basatu abazaalibwa mu Livingstonia mu 1927. Baagattibwa nga 14 Ogwomwenda 1957. Yali yazaalibwa mu 1927 era yasomera mu [[:en:Fort_Hare_University|Fort Hare University]]. Bombi baagenda mu kkomera ng’abalwanirizi b’eddembe. Bandizadde abaana bataano nga bali wamu. Baamala emyaka 61 gyokka mu bufumbo nga bali bombi.<ref>{{Cite journal |date=2021 |title=The Nationalist, Teacher, Devoted Wife and Mother Abstract template – Gertrude Rubadiri’s Story |url=https://jstor.org/stable/10.2307/27088919 |journal=The Society of Malawi Journal |volume=74 |issue=2 |pages=13-16}}</ref>
== Ebiwandiiko bye ==
Ebitontome bya Rubadiri bitenderezeddwa nti bye bimu ku "bisinga obugagga mu Afirika ey'omulembe guno."<ref name="Medellin">{{Cite web |title=DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930) |url=http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html |archive-date=13 October 2008 |access-date=23 November 2017 |website=www.festivaldepoesiademedellin.org |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20081013043658/http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html "DAVID RUBADIRI (Malawi, 1930)"]. ''www.festivaldepoesiademedellin.org''. Archived from [http://www.festivaldepoesiademedellin.org/pub.php/en/Revista/ultimas_ediciones/74_75/rubadiri.html the original] on 13 October 2008<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 November</span> 2017</span>.</cite></ref> Ekiwandiiko kye kyafulumizibwa mu kitabo kya 1963 ekiyitibwa ''Modern Poetry of Africa'' (East African Publishers, 1996), era ne kifulumira mu bitabo by’ensi yonna omuli ''[[:en:Transition_Magazine|Transition]]'', ''[[:en:Black_Orpheus_(magazine)|Black Orpheus]]'' ne ''[[:en:Présence_Africaine|Présence Africaine]]''.
Akatabo ke kokka, ''No Bride Price'', kafulumizibwa mu 1967. Kaavumirira gavumenti ya Banda era nga wamu n’ekitabo kya [[:en:Legson_Kayira|Legson Kayira]] ekya ''The Looming Shadow'', kye kimu ku bitabo ebyasooka okufulumizibwa abantu b’e Malawi.
== Ebimu ku biwandiiko bye ==
* ''Growing Up With Poetry: An Anthology for Secondary Schools, 1989''
* ''Poems from East Africa (co-edited with [[:en:David_Cook_(literary_critic)|David Cook]]), 1971''
* ''No Bride Price (novel), 1967''
* ''Come To Tea (play), 1965''
* "African Thunderstorm" (poem) (ekitontome)
* "A negro labourer in Liverpool" (ekitontome)
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20080109201845/http://www.un.int/permreps/malawi.htm Curriculum Vitae] Ebikwata ku bulamu bw’ekibiina ky’Amawanga Amagatte
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
g5b693906w3n4l4md84z8l9z8altoqm
Sam Engola
0
13224
61356
49486
2026-07-11T16:44:51Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61356
wikitext
text/x-wiki
'''Sam Engola''' (15 Omwezi ogwwomukaaga , 1958) Munnayuganda omusuubuzi era munnabyabufuzi . Mu kiseera kino ye Minisita w'amayumba mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] .Yalondebwa ku kifo kino nga 27 Omwezi ogwokutaano , 2011. <ref name="SEAPP">{{cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=10 March 2015}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Werikhe Kafabusa|Michael Werikhe Kafabusa]], eyaggyibwa ku kabineeti. Mu nkyukakyuka ezaaliwo mu kabineeti eyakolebwa nga 1 Omwezi gwokusatu 2015, yasigaza ekifo kye ekya kabineti. <ref name="Shuffle">{{cite web |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As at 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |archive-date=9 July 2017 |accessdate=10 March 2015 |format=PDF |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref> Sam Engola era ye [[Parliament of Uganda|mubaka wa Paalaamenti]] omulonde ow'essaaza lya Erute ey'obukiika ddyo, [[Lira (disitulikit)|Lira District]] . <ref name="Profile">{{cite web |year=2011 |title=Profile of Sam Engola, Member of Parliament Erute County South, Lira District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=616&const=Erute+County+South&dist_id=42&distname=Lira |accessdate=10 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]])}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Lira (disitulikit)|Lira District]], nga 15 Omwezi gwomukaaga 1958. Oluvannyuma lw’okusomera ku masomero gomukitundu, yasomera ku ttenfndekero lya [[:en:Shipping|Institute of Shipping and Management Studies]], n’afuna Dipulooma mu mu kukwasaganya ebiwandiiko by'amateeka ebyamaguzi kwebitabulira,okwekenenya oba ebyamaguzi ebyo bisasudde emisolo nokutambuuza ebyamaguzi okusala ensalo<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Logistics</ref>[https://en.wikipedia.org/wiki/Logistics]<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Logistics</ref> (in Clearing & Forwarding nga 1996 tannatuuka .Mu 1996, yaweebwa Dipulooma mu kuddukanya n'okululembera ebitongole okuva mu ttendekero eritannamanyika. Mu 2008, yafuna satifikeeti mu bukulembeze & n'okwogera eri abantu<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Leadership</ref>, okuva mu London School of Business and Management. <ref name="Profile">{{Cite web |year=2011 |title=Profile of Sam Engola, Member of Parliament Erute County South, Lira District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=616&const=Erute+County+South&dist_id=42&distname=Lira |access-date=10 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]])}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=616&const=Erute+County+South&dist_id=42&distname=Lira "Profile of Sam Engola, Member of Parliament Erute County South, Lira District"]. [[Parliament of Uganda]]). 2011<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 March</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Omulimu ==
Okuva mu 1995 okutuuka mu 1996, yaweereza ng’omubaka ku Lukiiko (Constitutional Assembly) olwabaga n'okutekesa mu nkola Ssemateeka wa Uganda owa 1995. Era yaweereza nga ssentebe w’akakiiko aka Uganda Air Cargo Limited. , okuva mu 1995 okutuuka mu 2001. Abadde akiikirira ekitundu kye mu [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]] obutasalako okuva mu 2001. Alina obwagazi mu mulimu gwa wooteeri n’obulambuzi, okuva mu 1990. Era mmemba ku kakiiko akafuzi mu ggwanga ak’ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] . <ref name="Profile">{{Cite web |year=2011 |title=Profile of Sam Engola, Member of Parliament Erute County South, Lira District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=616&const=Erute+County+South&dist_id=42&distname=Lira |access-date=10 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]])}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=616&const=Erute+County+South&dist_id=42&distname=Lira "Profile of Sam Engola, Member of Parliament Erute County South, Lira District"]. [[Parliament of Uganda]]). 2011<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 March</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
{{columns-list|*[[Daudi Migereko]]
*[[Aidah Nantaba]]
*[[Cabinet of Uganda|Ugandan Cabinet]]
*[[Parliament of Uganda|Ugandan Parliament]]
*[[Lira, Uganda|Lira]]
*[[Government of Uganda|Ugandan Government]]|colwidth=22em}}
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lwa baminisita ba kabineti ya Uganda Omwezi gwokutaano 2011]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
phnbr5ruz1tp9izek654vy6c9c0dmd2
Olivia Mary Nantongo
0
13225
60907
50861
2026-07-11T13:29:49Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60907
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles> <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Olivia Mary Nantongo''' (yazaalibwa 27 Ogwolubereberye 1994, e Kampala) Munnayuganda muyiiya wa bifaananyi amanyiddwa olw'emirimu gye egy'emikono egy'emikutu egy'enjawulo ng'ebifaananyi ebissa essira ku kugyayo ekifanaanyi ky'abakyala ab'Afirika.<ref name=":0">{{Cite web |title=Olivia Mary Nantongo |url=https://www.amasakagallery.com/olivia-mary-nantongo |access-date=2026-02-11 |website=Amasaka Gallery |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2025-05-18 |title=From pain to pride: Olivia Nantongo unveils raw, powerful take on womanhood through art |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/from-pain-to-pride-olivia-nantongo-unveils-raw-powerful-take-on-womanhood-through-art-5046136 |access-date=2026-02-11 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Olivia Mary Nantongo yazaalibwa nga 27 omwezi Ogwolubereberye 1994, e Kampala, Uganda,<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |title=Olivia Mary Nantongo - Biography, Shows, Articles & More |url=https://www.artsy.net/artist/olivia-mary-nantongo |access-date=2026-02-11 |website=Artsy |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Olivia Mary Nantongo |url=https://www.at-work.org/en/notebook/olivia-mary-nantongo-2/ |access-date=2026-02-11 |website=AtWork |language=en-GB |archive-date=2026-01-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260117005618/https://www.at-work.org/en/notebook/olivia-mary-nantongo-2/ |url-status=dead }}</ref> taata omusawo w’abakyala era maama omusuubuzi, nga ye muwala yekka mu maka g'abaana mukaaga.<ref>{{Cite web |title=Olivia Mary Nantongo |url=https://raba.art/artist/olivia-mary-nantongo/ |access-date=2026-02-11 |website=RABA |language=en-US}}</ref> Alina diguli ya Bachelor of Industrial and Fine Arts okuva mu yunivasite y’e Makerere mu Uganda.<ref>{{Cite web |last= |title=Acceptance by Olivia Mary Nantongo |url=https://mukumbyamusoke.com/acceptance-by-olivia-mary-nantongo/ |access-date=2026-02-11 |website=Mukumbya Musoke Advocates |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye egy’eby’emikono ==
Nantongo (mixed media artist) ng’essira aliteeka ku kulaga abakyala b'omu Afrika nga abetongodde era ab’amaanyi.<ref name=":1" /> Emirimu gye jiggumiza emiramwa gy’okweyagala, okusumululwa n’okujaguza abakyala abaddugavu, nga bikiikirira emboozi ey’okulaba ku mutindo gw’obulungi n’okunyigirizibwa kw’ekitundu.<ref name=":1" /><ref>{{Cite web |title=Reformed Sinner By Olivia Mary Nantongo |url=https://latitudes.online/olivia-mary-nantongo-reformed-sinner.html |access-date=2026-02-11 |website=Latitudes Online |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last= |first= |date=2025-04-19 |title=I Am a Woman an exhibition by Nantongo J. Olivia Mary {{!}} Xenson Art Space |url=https://evento.ug/event/32569924/i-am-woman-exhibition-nantongo-j-olivia-mary/ |access-date=2026-02-11 |website=Evento Uganda |language=en}}</ref>
== Emyoleso n’okusiimibwa ==
=== Emyoleso egy’omuntu omu ===
* ''Ndi mukyala'' (2025), Xenson Art Space, Kampala.<ref>{{Cite web |title=I Am a Woman: An Exhibition by Nantongo J. Olivia Mary at Xenson Art Space, Uganda, Sat, 19 Apr 2025 at 3:00 PM, Get Tickets |url=https://egotickets.com/events/i-am-a-woman-an-exhibition-by-nantongo-j-olivia-mary |access-date=2026-02-11 |website=eGotickets |language=en}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":1" /><ref>{{Cite web |last=Muyanja |first=Eve |date=2025-12-10 |title=ART AS HOME! A Monologue On Belonging, Inspired by Olivia Nantongo’s Art Exhibition, I AM a Woman! |url=https://medium.com/@evemuyanja/art-as-home-a-monologue-on-belonging-inspired-by-olivia-nantongos-art-exhibition-i-am-a-woman-c456c566071f |access-date=2026-02-11 |website=Medium |language=en}}</ref>
=== Emyoleso gy’ebibinja ===
* ''ECHOES'' (July 22-August 15, 2023), with Ethel Aanyu and Allan Kyakonye, Kampala<ref>{{Cite web |title=ECHOES |url=https://www.amasakagallery.com/echoes |access-date=2026-02-11 |website=Amasaka Gallery |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last= |first= |date=2023-07-12 |title=Amasaka Gallery presents ECHOES, Kampala, Uganda |url=https://artafricamagazine.org/amasaka-gallery-presents-echoes-kampala-uganda/ |access-date=2026-02-11 |website=ART AFRICA Magazine |language=en-GB}}</ref>
* ''Embracing Her Essence: A Celebration of Young Women's Creativity'' (March-April 2024), Xenson Art Space, Kampala<ref>{{Cite web |last=Musinguzi |first=Bamuturaki |date=2024-04-26 |title=Women artists bare emotions in art exhibition |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/women-artists-bare-emotions-in-art-exhibition-4573546 |access-date=2026-02-11 |website=Monitor |language=en}}</ref>
* 1-54 Contemporary African Art Fair (May 2024), New York City<ref>{{Cite web |last=Porterfield |first=Carlie |date=2024-05-02 |title=1-54 Contemporary African Art Fair marks a decade in New York |url=https://www.theartnewspaper.com/2024/05/01/1-54-contemporary-african-art-fair-marks-a-decade-in-new-york |access-date=2026-02-11 |website=The Art Newspaper |language=en}}</ref>
* ''Wandala - drama. dream. decolonised'' (2026), Offenes Kulturhaus (OK) [[:en:Linz|Linz]], Austria<ref>{{Cite web |last=Mukaiwa |first=Martha |date=2026-01-29 |title=Amutse expands frame of Africa in Austria |url=https://www.namibian.com.na/amutse-expands-frame-of-africa-in-austria/ |access-date=2026-02-11 |website=The Namibian |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Contemporary_African_art|Contemporary African art]]
* [[:en:Women_artists|Women artists]]
* [[:en:Margaret_Zziwa|Margaret Zzziwa]]
* [[:en:Afriart_Gallery|Afriart Gallery]]
* [[:en:Carol_Nantongo|Carol Nantongo]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipidiya ==
* Olivia Mary Nantongo on Instagram
* Xenson Art Space – ''( https://xensonartspace.com/''
onur4o26cgw2wyq5lao1y7004v8vynw
Twaha Kagabo
0
13227
60857
49258
2026-07-11T12:04:08Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Abasawo mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
60857
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Twaha Kagabo''' [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]] musawo era munnabyabufuzi eyaliko omubaka wa Paalamenti owa Bukoto South [[:en:Constituency|Consitituency]] mu [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti y’e Lwengo]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2026. Yalondebwa mu kulonda kwa bonna okwa 2021 ku tikiti y’ekibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP).<ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-03-08 |title=News: KNOW YOUR MP: Twaha Kagabo |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/know-your-mp-twaha-kagabo-NV_155457_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2025-07-27 |title=Twaha Kagabo Announces Independent Bid After Losing NRM Primaries |url=https://chimpreports.com/twaha-kagabo-announces-independent-bid-after-losing-nrm-primaries/ |access-date=2026-03-01 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |date=2025-07-26 |title=Muyanja-Mbabaali out to rid ghosts from past |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/muyanja-mbabaali-out-to-rid-ghosts-from-past-5131818 |access-date=2026-03-01 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Buregeya |first=Dismus |date=2025-07-19 |title=Politics: NRM Primaries: Kagabo ready to campaign for Mbabali in Bukoto South |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/nrm-primaries-kagabo-ready-to-campaign-for-mb-NV_214812_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref>
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Kagabo yawangula ekifo kya paalamenti owa Bukoto South mu kalulu ka bona aka 2021 nga yeesimbawo mu kibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]], n’awangula eyali mu ntebe.<ref name=":4">{{Cite news|title=Know Your MP: Twaha Kagabo|url=https://www.newvision.co.ug/category/uganda-martyrs/know-your-mp-twaha-kagabo-155457|access-date=1 March 2026|work=New Vision}}</ref>
Ng’okulonda kwa bonna okwa 2026 tekunnabaawo, Kagabo yava mu kibiina kya National Unity Platform n’asaba okwegatta ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) ku kifo kye kimu. Mu kulundwa kwa NRM primary yawangulwa eyali omubaka [[:en:Muyanja_Mbabaali|Muyanja Mbabaali]].<ref name=":5">{{Cite news|title=Twaha Kagabo announces independent bid after losing NRM primaries|url=https://chimpreports.com/twaha-kagabo-announces-independent-bid-after-losing-nrm-primaries/|access-date=1 March 2026|work=ChimpReports}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":3" /> Oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kalulu k'ekibiina, Kagabo yalangirira nti agenda kuvuganya ku kifo kya paalamenti kubwa namunigina, ng'alumiriza nti waliwo obutaali bwenkanya mu nkola y'okulonda okwo.<ref name=":5" /><ref name=":1" />
Era kigambibwa nti yakwatagana n’ekibiina kya Patriotic League of Uganda (PLU), ekibiina ekikuba amaaso mu byobufuzi ekikwatagana ne General [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]], wadde nga oluvannyuma yatangaaza ennyiriri ze mu byobufuzi mu kiseera ky’okulonda.<ref>{{Cite news|title=MP Kagabo signed with PLU but left looking for party to bank on|url=https://nilepost.co.ug/politics/192363/mp-kagabo-signed-with-plu-but-left-looking-for-party-to-bank-on|access-date=1 March 2026|work=Nile Post}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okw'omwezi Omubereberye 2026, Kagabo yafiirwa ekifo kya paalamenti ekya [[:en:Bukoto|Bukoto]] South.<ref name=":6">{{Cite web |last=Kazooba |first=Lawrence |date=2026-02-13 |title=Dr Twaha Kagabo Suspends Free Medical Services in Bukoto South After Losing Parliamentary Seat |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20260213/188609/dr-twaha-kagabo-suspends-free-medical-services-in-bukoto-south-after-losing-parliamentary-seat.html |access-date=2026-03-01 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Ensibuko y’obusawo n’emirimu gy’omukitundu ==
Kagabo musawo mutendeke.<ref name=":0" /> Mu kiseera kye [[:en:Member_of_parliament|ng’omubaka wa Paalamenti]], yategeka era n’avigirira enkambi z’obujanjabi obw'obwereere n’okulongoosa abatuuze mu Bukoto South Constituency.<ref name=":4" /> Oluvannyuma lw'okufiirwa ekifo kye mu paalamenti mu 2026, Kagabo yalangirira okuyimiriza obujjanjabi obw'obwereere, ng'awa ensonga y'okufiirwa ssente za paalamenti ezaali ziyambye okuyimirizaawo enteekateeka zino.<ref name=":6" /><ref>{{Cite web |last=Ssengendo |first=Zainab Namusaazi |title=KCCA councilor announces plan to unseat PLU's Twaha Kagabo in Lwengo |url=https://nilepost.co.ug/politics/206568/kcca-councilor-announces-plan-to-unseat-plu's-twaha-kagabo-in-lwengo |access-date=2026-03-01 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Musa_Ecweru|Muyanja Mbabaali]]
* [[Musa Ecweru|Muhoozi Kainerugaba]]
* [[:en:Samuel_Ediau|Samuel Edeau]]
* [[:en:Jesca_Ababiku|Jesca Ababiku]]
* [[:en:Musa_Ecweru|Musa Ecweru]]
* [[:en:Fred_Jalameso|Fred Jalameso]]
* [[:en:Benson_Lugwar|Benson Lugwar]]
* [[:en:Denis_Obua_(politician)|Denis Obua (munnabyabufuzi)]]
* [[:en:Jesca_Ababiku|Jesca Ababiku]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Kagabo, Twaha}}
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
0gw8wfsmkaadiwqdzou2lbpzlqvd2h7
61130
60857
2026-07-11T16:32:22Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61130
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Twaha Kagabo''' [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]] musawo era munnabyabufuzi eyaliko omubaka wa Paalamenti owa Bukoto South [[:en:Constituency|Consitituency]] mu [[:en:Lwengo_District|Disitulikiti y’e Lwengo]] okuva mu 2021 okutuuka mu 2026. Yalondebwa mu kulonda kwa bonna okwa 2021 ku tikiti y’ekibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP).<ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-03-08 |title=News: KNOW YOUR MP: Twaha Kagabo |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/know-your-mp-twaha-kagabo-NV_155457_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2025-07-27 |title=Twaha Kagabo Announces Independent Bid After Losing NRM Primaries |url=https://chimpreports.com/twaha-kagabo-announces-independent-bid-after-losing-nrm-primaries/ |access-date=2026-03-01 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |date=2025-07-26 |title=Muyanja-Mbabaali out to rid ghosts from past |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/muyanja-mbabaali-out-to-rid-ghosts-from-past-5131818 |access-date=2026-03-01 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Buregeya |first=Dismus |date=2025-07-19 |title=Politics: NRM Primaries: Kagabo ready to campaign for Mbabali in Bukoto South |url=https://www.newvision.co.ug/category/politics/nrm-primaries-kagabo-ready-to-campaign-for-mb-NV_214812_022026 |access-date=2026-03-01 |website=New Vision}}</ref>
== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ==
Kagabo yawangula ekifo kya paalamenti owa Bukoto South mu kalulu ka bona aka 2021 nga yeesimbawo mu kibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]], n’awangula eyali mu ntebe.<ref name=":4">{{Cite news|title=Know Your MP: Twaha Kagabo|url=https://www.newvision.co.ug/category/uganda-martyrs/know-your-mp-twaha-kagabo-155457|access-date=1 March 2026|work=New Vision}}</ref>
Ng’okulonda kwa bonna okwa 2026 tekunnabaawo, Kagabo yava mu kibiina kya National Unity Platform n’asaba okwegatta ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM) ku kifo kye kimu. Mu kulundwa kwa NRM primary yawangulwa eyali omubaka [[:en:Muyanja_Mbabaali|Muyanja Mbabaali]].<ref name=":5">{{Cite news|title=Twaha Kagabo announces independent bid after losing NRM primaries|url=https://chimpreports.com/twaha-kagabo-announces-independent-bid-after-losing-nrm-primaries/|access-date=1 March 2026|work=ChimpReports}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":3" /> Oluvannyuma lw'okuwangulwa mu kalulu k'ekibiina, Kagabo yalangirira nti agenda kuvuganya ku kifo kya paalamenti kubwa namunigina, ng'alumiriza nti waliwo obutaali bwenkanya mu nkola y'okulonda okwo.<ref name=":5" /><ref name=":1" />
Era kigambibwa nti yakwatagana n’ekibiina kya Patriotic League of Uganda (PLU), ekibiina ekikuba amaaso mu byobufuzi ekikwatagana ne General [[:en:Muhoozi_Kainerugaba|Muhoozi Kainerugaba]], wadde nga oluvannyuma yatangaaza ennyiriri ze mu byobufuzi mu kiseera ky’okulonda.<ref>{{Cite news|title=MP Kagabo signed with PLU but left looking for party to bank on|url=https://nilepost.co.ug/politics/192363/mp-kagabo-signed-with-plu-but-left-looking-for-party-to-bank-on|access-date=1 March 2026|work=Nile Post}}</ref> Mu kulonda kwa bonna okw'omwezi Omubereberye 2026, Kagabo yafiirwa ekifo kya paalamenti ekya [[:en:Bukoto|Bukoto]] South.<ref name=":6">{{Cite web |last=Kazooba |first=Lawrence |date=2026-02-13 |title=Dr Twaha Kagabo Suspends Free Medical Services in Bukoto South After Losing Parliamentary Seat |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20260213/188609/dr-twaha-kagabo-suspends-free-medical-services-in-bukoto-south-after-losing-parliamentary-seat.html |access-date=2026-03-01 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Ensibuko y’obusawo n’emirimu gy’omukitundu ==
Kagabo musawo mutendeke.<ref name=":0" /> Mu kiseera kye [[:en:Member_of_parliament|ng’omubaka wa Paalamenti]], yategeka era n’avigirira enkambi z’obujanjabi obw'obwereere n’okulongoosa abatuuze mu Bukoto South Constituency.<ref name=":4" /> Oluvannyuma lw'okufiirwa ekifo kye mu paalamenti mu 2026, Kagabo yalangirira okuyimiriza obujjanjabi obw'obwereere, ng'awa ensonga y'okufiirwa ssente za paalamenti ezaali ziyambye okuyimirizaawo enteekateeka zino.<ref name=":6" /><ref>{{Cite web |last=Ssengendo |first=Zainab Namusaazi |title=KCCA councilor announces plan to unseat PLU's Twaha Kagabo in Lwengo |url=https://nilepost.co.ug/politics/206568/kcca-councilor-announces-plan-to-unseat-plu's-twaha-kagabo-in-lwengo |access-date=2026-03-01 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Musa_Ecweru|Muyanja Mbabaali]]
* [[Musa Ecweru|Muhoozi Kainerugaba]]
* [[:en:Samuel_Ediau|Samuel Edeau]]
* [[:en:Jesca_Ababiku|Jesca Ababiku]]
* [[:en:Musa_Ecweru|Musa Ecweru]]
* [[:en:Fred_Jalameso|Fred Jalameso]]
* [[:en:Benson_Lugwar|Benson Lugwar]]
* [[:en:Denis_Obua_(politician)|Denis Obua (munnabyabufuzi)]]
* [[:en:Jesca_Ababiku|Jesca Ababiku]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Kagabo, Twaha}}
[[Category:Abasawo mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
1yqsuv099zutlyirqo6fljerxu22vqj
Bruce Baraba Kabaasa
0
13228
61366
54415
2026-07-11T16:45:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61366
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bruce Baraba Kabaasa''' (oluusi ayitibwa Bruce Balaba Kabaasa) [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]] ow'eby'obufuzi era nga ye mubaka wa Palamenti akiikirira [[:en:Rubanda|Rubanda]] West County mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'ebbiri .
Yavuganya n’awangula ekifo kino mu kulonda kwa bonna okw'omwaka gwa 2026 ku tikiti y’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM). <ref>{{Cite web |last=Nantaba |first=Lukia |title=Kigezi Voters Oust Over 10 Incumbent MPs |url=https://nilepost.co.ug/index.php/2026-election-watch/314814/kigezi-voters-oust-over-10-incumbent-mps |access-date=2026-02-26 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Bahangwa |first=Nathan |date=2026-01-18 |title=Two Incumbents Lose Parliamentary Seats in Rubanda District Elections. |url=https://kigezitv.com/two-incumbents-lose-parliamentary-seats-in-rubanda-district-elections/ |access-date=2026-02-26 |website=Kigezi Television |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |last=cfeditoren |date=2026-02-16 |title=Kigezi'S Political Earthquake: Newcomers and Upsets |url=https://www.africa-press.net/uganda/all-news/kigezis-political-earthquake-newcomers-and-upsets |access-date=2026-02-26 |website=Uganda |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye mu by'obufuzi ==
Kabaasa yavaayo ng’omukwasi wa bbendera y’ekibiina kya NRM ku Rubanda West nga beetegekera okulonda kwa bonna okw'omwaka gwa 2026, bwe yamegga Moses Kamuntu Mwongyera eyali akyali mu kifo mu kalulu k'olubereberye akaavuganyizibwa ennyo. <ref>{{Cite web |date=2025-07-18 |title=NRM decides 2025: News wrap from party primaries across Uganda |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/nrm-decides-2025-news-wrap-from-party-primaries-across-uganda-5121224 |access-date=2026-02-26 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Kankiriho |first=Obed |date=2026-01-19 |title=Kigezi Political Shake Up as 10 Incumbent MPs Lose Seats in General Election - 91.2 Crooze FM |url=https://croozefm.com/kigezi-political-shake-up-as-10-incumbent-mps-lose-seats-in-general-election/ |access-date=2026-02-26 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Four Incumbents in Kigezi Lose NRM Party Primaries : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/three-incumbents-in-kigezi-lose-nrm-party-primaries- |access-date=2026-02-26 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
Obuwanguzi bwe mu kalulu ka NRM ak'olubereberye bwakakasibwa oluvannyuma lwa kkooti y’ekibiina okugoba empaaba ewakanya ebyavuddemu, nga ekakasa ekifo kye ng’avuganya ku NRM mu kitundu kino. <ref>{{Cite web |last=Kankiriho |first=Obed |date=2025-08-07 |title=NRM Tribunal Upholds Kabaasa Victory, Dismisses Rubanda West Petition |url=https://thesource.co.ug/current-affairs/nrm-tribunal-upholds-kabaasa-victory-dismisses-rubanda-west-petition/ |access-date=2026-02-26 |website=The Source Reports |language=en}}</ref>
Mu kulonda kwa bonna okw'omwaka gwa 2026, Kabaasa yafuna obuwagizi obw’amaanyi okuva mu balonzi mu kitundu ekisingamu ebyalo. <ref>{{Cite web |last=Rumanzi |first=Bob |date=2026-02-10 |title=Rubanda West MP-Elect Urges Parents to Prioritize Education and Skills Development |url=https://boonafm.com/rubanda-west-mp-elect-urges-parents-to-prioritize-education-and-skills-development/ |access-date=2026-02-26 |website=91.8 Boona FM |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_twelfth_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'ebbiri]]
* [[Denis Obua (Munnabyabufuzi)|Denis Obua (munnabyabufuzi)]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[John Babiiha|Yokaana Babiiha]]
* [[Ruth Achieng|Ruth Achieng, omuwandiisi w’ebitabo]]
* [[David Bahati|Dawudi Bahati]]
* [[:en:Twaha_Kagabo|Twaha Kagabo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
1xtvpsqe8q5zisnj9nmq742ibme4sfd
Gilbert Olanya
0
13229
61733
56601
2026-07-11T17:39:31Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61733
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gilbert Olanya''' Munnayuganda ow'eby'obufuzi eyaweerezaako nga mmemba wa [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ng'akiikirira Kilak South ku tikiti y'ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] . <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-12-25 |title=Panic as Gilbert Olanya's aide is assaulted |url=https://www.independent.co.ug/panic-as-gilbert-olanyas-aide-is-assaulted/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Museveni's rule is God's plan, says MP Olanya |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1536748 |access-date=2021-08-17 |website=New Vision |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Olanya Gilbert - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/olanya-gilbert-6859/ |access-date=2023-02-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref>
== Okusoma kwe ==
Olanya yasoma diguli ye esooka eya Arts mu by’enjigiriza wansi wa sikaala, n’atikkirwa mu [[Uganda Christian University]] mu mwaka gwa 2000. Gilbert Olanya era yagenda n’afuna diguli ye eyookubiri mu by’enjigiriza okuva mu Kampala International University mu mwaka gwa 2006. Era yayongera n'afuna PhD mu kulabirira n'okuddukanya eby’enjigiriza okuva mu yunivasite y’e Kyambogo mu mwaka gwa 2025.
== Emirimu gye mu by'obufuzi ==
Olanya yalondebwa mu palamenti okuva e Kilak South ku tikiti ya FDC. Ono mmemba mu kibiina kya Acholi Parliamentary Group era akola nga Ssaabawandiisi w’ekibiina kino (APG). Mu kulonda kwa Sipiika mu palamenti ey’ekkumi n’emu, yawakanya okuwagira omubaka wa Palamenti ow’essaza ly’e Omoro [[Jacob Oulanyah]] ku ofiisi ya sipiika <ref>{{Cite web |date=2021-03-08 |title=MP Gilbert Olanya dismisses Acholi group endorsement of Oulanyah for speaker |url=https://www.independent.co.ug/mp-gilbert-olanya-dismisses-acholi-group-endorsement-of-oulanyah-for-speaker/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> okuva mu APG ng’alabula nti okuwagira ng’okwo kuyinza okuvaamu ebyobufuzi eby’ebibiina n’ebika ekiyinza okukosa APG singa omuntu eyeesimbyewo alemwa okuwangula. Mu Gwomukaaga gwa 2020, Olanya yakwatibwa n’aggalirwa wamu ne munne, [[Odonga Otto|Samuel Odonga Otto]] akiikirira Aruu South, n’abantu abalala babiri olw’okwekalakaasa nga bawakanya engeri [[Gulu Hospital|eddwaaliro ly’e Gulu]] gye lyali likwatamu ekirwadde kya COVID-19 . <ref>{{Cite web |title=MPs Odonga Otto, Gilbert Olanya Arrested for Staging Illegal Protest |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mps-odonga-otto-gilbert-olanya-arrested-in-gulu |access-date=2021-08-17 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Baavunaanibwa omusango gw’okukuma omuliro mu bantu okukola effujjo n’ebikolwa eby’obulagajjavu ebiyinza okuvaako endwadde ezisiigibwa okusaasaana. <ref>{{Cite web |date=2020-06-01 |title=MPs Odonga Otto, Gilbert Olanya charged with incitement of violence |url=https://www.independent.co.ug/mps-odonga-otto-gilbert-olanya-charged-with-incitement-of-violence/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
Olanya yavumirirwa abantu abamu okuva mu kitundu ky’e Acholi olw’enkolagana n'okusemberera ennyo oludda lw'ababaka oluvuganya gavumenti ne gavumenti mu ngeri etasuubirwa. Oluvannyuma yavaayo okutangaaza nti ekirowoozo ky’okukolagana wakati w’ababaka ba palamenti ab’oludda oluvuganya okuva mu Sub-region ne gavumenti tekyasibuka mu babaka wabula kyali kirowoozo kya gavumenti yennyini. <ref>{{Cite web |last=Independent |first=The |date=2025-04-17 |title=Gilbert Olanya: Gov't initiated cooperation idea with Acholi opposition MPs |url=https://www.independent.co.ug/gilbert-olanya-govt-initiated-cooperation-idea-with-acholi-opposition-mps/ |access-date=2025-10-15 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Obulamu bwe ==
<templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles>
== Laba ne ==
* [[:en:Anthony_Akol|Akol Anthony]] .
* [[Lucy Akello|Akello Lucy, omuwandiisi w’ebitabo]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
5x3er35ho1e6580pv80hvf3a4t2kdgd
Peter James Nkambo Mugerwa
0
13230
61660
49296
2026-07-11T17:28:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61660
wikitext
text/x-wiki
'''Peter James Nkambo Mugerwa''' (10 Ogwoluberyeberye 1933 – 10 Ogwekkuminogumu 2020) yali [[:en:Uganda|Munnayuganda]] era [[:en:Lawyer|munnamateeka]] omututumufu. Yaliko [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita wa Uganda ow'ebyamateeka ne Ssemateeka]] ku mulembe gwa Pulezidenti Idi Amin okuva mu 1971 okutuuka mu 1973.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=peter+nkambo+mugerwa+solicitor+general&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |pages=281 |language=en}}</ref>
== Obuto bwe ==
Peter James Nkambo Mugerwa yazaalibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]], [[:en:Uganda|Uganda]] nga 10 Ogwoluberyeberye 1933. Ava mu Lubu lwa [[:en:Buganda|Buganda]].<ref>{{Cite book |year=1974 |title=Africa South of the Sahara: 1974 |publisher=Europa Publications |edition=Fourth |location=[[London]]}}</ref>
=== Okusoma kwe ===
Nkambo Mugerwa yasomera mu [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya, oluvannyuma n'agenda mu yunivasite y'e Makerere, gye yafunira diguli ye esooka.<ref name=":0">{{Cite book |last=Uwechue |first=Raph |title=Africa Who's Who 1991 |publisher=Africa Books Ltd |edition=Second |location=London |pages=4808}}</ref>
Yagenda mu [[:en:Trinity_College,_Cambridge|Trinity College]] mu [[:en:University_of_Cambridge|University of Cambridge]], era n'ayitibwa okwegatta ku bannamateeka abakugu mu 1955 mu [[:en:Gray's_Inn|Gray's Inn]].<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1982 |title=Africa South of the Sahara 1981-1982 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref>
== Emirimu gye ==
Peter James Nkambo Mugerwa emirimu gye yagitandikira mu [[:en:London|London]], [[:en:England|Bungereza]], ng’akolera mu kkampuni y'amafuta eya [[:en:Standard_Vacuum_Oil_Company|Standard Vacuum Oil Company]] okuva mu 1956 okutuuka mu 1957. Mu 1962 yafuuka omusomesa mu [[:en:University_College,_Dar_es_Salaam|University College, Dar es Salaam]], mu [[:en:Tanzania|Tanzania]], gye yali omusomesa wa mateeka.<ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1977 |title=Africa South of the Sahara: 1977 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref>
Yavaayo mu 1964 n'afuuka omumyuka wa Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], mu bbanga ttono n'afuuka Ssaabawolereza wa [[:en:Uganda|Uganda]], omulimu gwe yakolera okuva mu 1964 okutuuka mu 1971.<ref name=":1">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965-1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=London}}</ref>
Mu 1971 yalondebwa okufuuka [[:en:List_of_Ministers_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_of_Uganda|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]] nga yalondebwa Pulezidenti omuggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], omulimu ogw'amaanyi ogwa muweebwa ku [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti]] newankubadde teyali munnabyabufuzi- Nkambo Mugerwa yali mukozi wa gavumenti nga si mmemba wa kibiina kyonna eky'ebyobufuzi nga kino kyamuviirako okulondebwa ng'omu ku baminisita abatono okuva mu kabineti ya [[:en:Apolo_Milton_Obote|Apolo Milton Obote]] okugenda mu maaso nga Minisita oba okukuzibwa [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] bwe yawamba gavumenti.<ref>{{Cite book |last=Oloka-Onyango |first=J. |date=2017-06-23 |title=When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa |url=https://books.google.com/books?id=f1wpDwAAQBAJ&q=Peter+James+Nkambo+Mugerwa&pg=PA281 |publisher=Cambridge Scholars Publishing |isbn=9781443864091 |language=en}}</ref><ref name=":232">{{Cite web |last=Ndawula |first=Godfrey |date=24 February 2007 |title=Uganda: Our Politicians - Godfrey Serunkuma Lule |url=https://allafrica.com/stories/200702260832.html |access-date=17 May 2009 |website=All Africa |publisher=New Vision}}</ref>
Mu 1973, Idi Amin yagoba [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|Minisita w'ebyamateeka ne Ssemateeka wa Uganda]], Peter James Nkambo Mugerwa, ng'ensonga eyayogerwako eri nti yali tasobola kukwatagana na supiidi ekolerwako emirimu oba "supersonic speed" Pulezidenti [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] gye yali avuga eby'enfuna, ekyamuviirako okulonda [[:en:Godfrey_Serunkuma_Lule|Godfrey Serunkuma Lule]] okubeera omusika we.
Oluvannyuma lw’okugobwa Idi Amin, Nkambo Mugerwa yayingira ekitongole ky’obwannannyini n’akolagana n’eyali Ssaabawolereza wa Buganda Fredrick Mpanga ne bakola ekibiina ky'abannamateeka ekya Mpanga and Mugerwa Advocates. Oluvannyuma lw'okufa kwa Fredrick Mpanga yeegatta ne MB Matovu ne bakola ekibiina ky'abannamateeka ekirala ekya Mugerwa & Matovu Advocates.
Mugerwa & Matovu Advocates oluvannyuma yakyusibwa n'efuulibwa Mugerwa ne Masembe Advocates bwe yatandikawo enkolagana ne Timothy Masembe Kanyerezi, Mathias Ssekatawa ne Phillip Karugaba.
Omukago guno gwassaawo omusingi okutondawo kkampuni ya bannamateeka eya [[:en:List_of_law_firms_in_Uganda|MMAKS Advocates]] ey’omutindo ogw’oku ntikko mu Uganda.
Yawummula emirimu gy’amateeka era ng’okusinga obudde bwe yali abumalira wakati wa faamu ye n’ebibanja bye ku lubalama lw’ennyanja mu Disitulikiti y’e Mukono ne ku faamu ye ey'ebisolo mu Disitulikiti y’e Kyankwazi.<ref>{{Cite web |title=Peter James Nkambo Mugerwa |url=https://www.martindale.com/kampala/uganda/peter-james-nkambo-mugerwa-1284121-a/ |website=Martindale}}</ref>
Era yaddamu okuyingira mu bulamu bw'olukale [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka]] [[Muwenda Mutebi II, Kabaka wa Buganda|Ronald Mutebi]] bwe yalonda Nkambo Mugerwa okubeera ssentebe w'olukiiko oluvunaanyizibwa ku ttaka olwa Buganda Land Board, n'atwala ekifo kya James Mulwana eyalina okulekulira oluvannyuma lwa "ekikwekweto okumunafuya".<ref name=":2">{{Cite news|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1069017/kabaka-appoints-land-board|title=Kabaka Appoints New Land Board|last=Vision Reporter|date=13 November 2002|work=New Vision|access-date=13 June 2019}}</ref> Yali kalabaalaba w'olukiiko olufuzi olw’abantu 13, okuli Omulangira David Kintu Wassajja, muganda wa [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Kabaka Mutebi]] omuto, ssentebe wa [[:en:Luweero_District|Disitulikiti y’e Luweero]], Hajji Nadduli Kibaale ne Martin Kasekende, maneja wa kkampuni y'amayumba n'okuzimba eya [[:en:National_Housing_and_Construction_Company|National Housing and Construction Company]].<ref name=":2" /> Yaweereza mu kifo kino okutuusa mu 2007, Martin Kasekende lwe yamuddira mu bigere.
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Peter James Nkambo Mugerwa yali mmemba omujjumbize mu kibiina kya Uganda Mountain Club, era nga anyumirwa nnyo [[:en:Mountaineering|okuwalampa ensozi]], [[:en:Whitewater_kayaking|omuzannyo gw'okuvuga obwato ku mazzi]], [[:en:Rock_climbing|okuwalampa enjazi]], [[:en:Hiking|okutambulako mu butonde]], [[:en:Backpacking_(hiking)|okwettika ensawo]], n’[[:en:Cycling|okuvuga obugaali]]. Alina abaana babiri ab’obuwala abali mu mirimu gy’amateeka egy’amaanyi, Fiona Nalwanga Magona nga akolera wamu ne MMAKS Advocates ne Alice Namuli Blazevic ng'ono akola ne [[:en:Katende_Ssempebwa|Katende, Ssempebwa Advocates.]] Mutabani we Jan Mugerwa abeera London mu kkampuni ya Olephant Solicitors.
Alina omutabani, Michael Nkambo Mugerwa, nga ye maneja omukulu mu kkampuni y'amafuta eya [[:en:Uganda_Refinery_Holding_Company|Uganda Refinery Holding Company]], ng'ekolera wansi wa kkampuni ya [[:en:Uganda_National_Oil_Company|Uganda National Oil Company]], okuva nga 29 May 2019.<ref>{{Cite book |last=Marco Publishers (Africa) Ltd |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967-1968 |publisher=Marco Publishers (Africa) Ltd |location=[[London]]}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
355ute6p2o9qotn9iysb00qlfs0jl7t
Israel Kibirige Ssebunya
0
13234
61562
49366
2026-07-11T17:14:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61562
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Israel Kibirige Ssebunya''' (1 Ogwokutaano 1946 – 8 Ogwekkumi 2008) yali Munnayuganda [[:en:Cytogeneticist|omukugu mu by'obuzaale]], [[:en:Agriculturalist|omunoonyereza ku by'obulimi]], munnabyanjigiriza era munnabyabufuzi.<ref>[http://newvision.co.ug/D/9/37/498885/Kibirige%20Sebunya Dr. Kibirige Sebunya Was A Consultant Agriculturalist and Academic]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Yaweereza nga [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow’ebyobulimi,Obulunzi n’Obuvubi]], okuva mu 1999 okutuuka mu 2008.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/640500/Kibirige%20Ssebunya Kibirige Ssebunya First Appointed State Minister for Agriculture In 1999]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Nga tannakola ekyo, yaweerezaako nga dayirekita w’okunoonyereza mu Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka mu Palamenti]] (MP), ng’akiikirira Kyadondo County North mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]]. Yaweereza mu kifo ekyo okuva mu 1996 okutuusa lwe yafa mu 2008.
== Ebyafaayo n’okusoma kwe ==
Israel Kibirige Ssebunya yazaalibwa mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], nga 1 Ogwokutaano 1946, mutabani wa Besweri Kibirige ow’okutaano. Jjajjaawe ku ludda lwa kitaawe yali Ssewaali Kisajjaki ow’Ekika ky’e Ngeye, ow’e Katente, mu ssaza ly’e Kyaggwe, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] ey’omulembe guno .
Pulayimale yagisomera e [[:en:Matugga|Matugga]] mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y'e Wakiso]] . Yeyongera okugenda ku Ndejje Secondary School okusoma "O" Level Junior (S1 -S4). Oluvannyuma yakyuka n'agenda mu [[Makerere College School|ssomero lya Makerere College School]] okusoma "A" Level (S5 -S6). Okuva mu 1967 okutuuka mu 1971, Kibirige yasomera [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], n’atikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science in Agriculture]] (BSc). Yemalira mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]].
Yafuna diguli ye eya [[:en:Master_of_Science|Master of Science mu by’obulimi]] (MSc) okuva mu [[:en:University_of_Saskatchewan|Yunivasite y’e Saskatchewan]], e Regina, Saskatchewan, Canada. Yakuguka mu [[:en:Cytogenetics|by'obutonde (cytogenetics)]] [[:en:Plant_breeding|n'okuzaazisa ebimera]]. Yagenda mu maaso n’okusoma okusingawo mu bitundu ebyo ebibiri eby’enjawulo eby’ebyobulimi nafuna diguli ya Doctor of Philosophy (PhD) okuva mu yunivasite y’emu.
Oluvannyuma Kibirige Ssebunya yafuna ebisaanyizo ebirala ebya diguli omuli:
* Satifikeeti mu Farming Systems – Okuva mu [[:en:University_of_Florida|Yunivasite y’e Florida]], [[:en:Gainesville,_Florida|Gainesville]], Florida, US.
* Satifikeeti mu Agricultural Research Extension Technologies – Okuva mu [[:en:Ohio_State_University|Ohio State University]], [[:en:Columbus,_Ohio|Columbus]], Ohio, US.
* Satifikeeti mu Senior Management Programmes in Administration – [[:en:Regent_College|Regent College]], [[:en:Regent|Regent]], Bungereza
* Satifikeeti mu Agriculture Extension Management – Okuva mu ttendekero ly'e [[:en:India|Buyindi]]
== Emirimu gye egy'assaayansi ==
Okuva mu 1970 okutuuka mu 1974, ate nate okuva mu 1980 okutuuka mu 1984, Kibirige Ssebunya yakola nga [[:en:Botanist|Botanist]], ng’akuguse mu [[:en:Plant_breeding|kuzaazisa ebimera]] mu Coffee Research Unit ku Kawanda Agricultural Research Station, mu North Kyaddondo County, mu [[Wakiso (disitulikit)|Disitulikiti y’e Wakiso]] ey’omulembe guno. Wakati wa 1980 ne 1986, yaweereza nga [[:en:Lecturer|Adjunct Lecturer]] mu [[:en:Plant_genetics|buzaale bw’ebimera]] n’okuzaazisa ebimera, mu kitongole kya Crop Science, mu Faculty y’ebyobulimi, [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], [[Kampala]], Uganda.
Bwe yali asoma diguli ye mu Canada okuva mu 1974 okutuuka mu 1980, yakola okunoonyereza okw’amaanyi ku [[:en:Cytogenetics|cytogenetics]], omuli okuzaazisa n’okutambuza obuwuka obugwira mu ŋŋaano n’abooluganda lwazo olw’omu nsiko wamu n’okunoonyereza ku ndwadde mu nnyiriri nnyingi ez’ebika by’eŋŋaano.
Okuva mu 1984 okutuuka mu 1989, yaweereza nga Principal Research Scientist, Coffee Research Program, Kawanda Agricultural Research Institute (KARI). Okuva mu 1989 okutuuka mu 1992, yakola nga Dayirekita w’okunoonyereza mu Namulonge Agricultural Research Institute. Mu kiseera kye kimu era yaweereza ng’akola nga dayirekita w’okunoonyereza mu KARI.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/13/528446/Kibirige%20Ssebunya Dr. Kibirige Ssebunnya Was Director of Kawanda Agricultural Research Institute In the 1990s]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Okuva mu 1999 ng'akola nga Minisita omubeezi Owebyobulimi, Kibirige Ssebunya yalondebwa [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] mu Palamenti, mu Gwokutaano 2006, asunsulwe okuddamu okulondebwa mu kabineti.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/500161/Kibirige%20Sebunya Kibirige Sebunya Nominated For Ministerial Cabinet Post]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Yaddamu okulondebwa okuba [[Ebyamalimiro|Minisita omubeezi ow'ebyobulimi]] nga 1 Ogwomukaaga 2006.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Kibirige%20Ssebunya Kibirige Ssebunya Re-Appointed State Minister for Agriculture In June 2006]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref>
== Okufa ==
Kibirige Ssebunya yafa [[:en:Throat_cancer|kookolo w'emimiro]], mu [[Mulago National Specialised Hospital|ddwaaliro lya Mulago National Referral Hospital]], mu [[Kampala]], nga 8 Ogwekkumi 2008.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/653703/Kibirige%20Ssebunya Dr. Kibirige Ssebunnya Died of Oralpharyngeal Cancer]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Oluvannyuma lw'okuweebwa ekitiibwa mu Palamenti,<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/654587/Kibirige%20Ssebunya Parliament Mourns Late Minister Kibirige Ssebunya]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}} </ref> omulambo gwe gwaziikibwa mu maka ga bajjajjaabe ku kyalo Katente, mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]] . Abakungubazi kwaliko [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]], [[Janet Museveni]], [[Cabinet of Uganda|Baminisita ba kabineti ya Uganda]] n’abakulembeze b’eggwanga abalala.<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/12/654776/Kibirige%20Ssebunya Museveni Mourns The Late Kibirige Ssebunya]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}} </ref>
Kibirige yaleka mukyala we, Theresa Namatovu Ssebunya, omusomesa mu biological sciences mu [[:en:University_of_Botswana|yunivasite y’e Botswana]] e [[:en:Gaborone|Gaborone]], [[Botswana]],<ref>[http://newvision.co.ug/D/8/13/654252/Kibirige%20Ssebunya Kibirige Was A Loving Husband]{{Dead link|date=January 2020|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}} </ref> n’abaana bataano (abawala basatu n’abalenzi babiri). Omu ku batabani be, Robert Sebunya Kasule yalondebwa okudda mu bigere bya kitaawe ng’omubaka wa Kyadondo County North. Yaddamu okulondebwa mu 2011, yaddamu okulondebwa mu 2016 ng’omubaka wa palamenti mu munisipaali y’e Nansana.
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://newvision.co.ug/D/8/21/522509/Kibirige%20Ssebunya Ekifaananyi kya Dr. Kibirige Ssebunya Mu 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/13/651376/Kibirige%20Ssebunya Embeera Ya Kibirige Ssebunnya Embi Naye Nga Eteredde Mu September 2008]
* [http://newvision.co.ug/D/8/13/652329/Kibirige%20Ssebunya Kibirige Ssebunya Yaweebwa Ekitanda Mu Ddwaliro E Mulago Ku nkomerero ya September 2008]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
lv9nudzjcy8sws2t8wdbgsn3j33qbdg
Vincent Nyanzi
0
13236
61575
49369
2026-07-11T17:18:38Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61575
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Vincent Makumbi Nyanzi Munnayuganda''' [[:en:Educator|omusomesa]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Mu kiseera kino ye [[:en:Vice_President_of_Uganda|Minisita w'Eggwanga mu ofiisi y'omumyuka wa Pulezidenti]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo kino nga 27 Ogwokutaano 2011. Yadda mu bigere bya [[James Baba]], eyalondebwa okubeera [[:en:Ministry_of_Internal_Affairs|Minisita w’eggwanga ow’ensonga z’omunda]] . <ref name="Appoint">{{Cite web |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |access-date=5 March 2015 |publisher=[[Facebook.com]]}}</ref> Nga tannakola ekyo, okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 27 Ogwokutaano 2011, yaweereza nga [[President of Uganda|Minisita w’eggwanga ow’okuteekateeka ebyenfuna mu ofiisi ya Pulezidenti]] . <ref>{{Cite web |date=18 February 2009 |title=Full Cabinet List As At 18 February 2009 |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150213214754/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/671730 |archive-date=13 February 2015 |access-date=5 March 2015 |df=dmy-all}}</ref> Era ye [[Parliament of Uganda|mubaka omulonde mu Palamenti]] ng'akiikirira "Busujju County", [[Mityana (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mityana]] . <ref name="VMN">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of Vincent Makumbi Nyanzi, Member of Parliament for Busujju County, Mityana District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=206&const=Busujju++County&dist_id=15&distname=Mityana |access-date=5 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Ensibuko n’okusoma kwe ==
Yazaalibwa mu [[Mityana (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mityana]] nga 7 Ogwomwenda 1951. Yasomera mu ''Rubenga Boys’ Primary School'', n’atikkirwa ne ''Primary Leaving Certificate'' mu mwaka gwa 1966. Oluvannyuma yagenda mu ''Saint Edward College'' okusoma O-Level, n’atikkirwa mu mwaka gwa 1970. Ku mutendera gwe ogwa A-Level, yasomera mu [[Namilyango College]], essomero lya middle ne high school eririmu abalenzi bonna mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]], yatikkirwa mu mwaka gwa 1972. Mu mwaka gwa 1973, yakkirizibwa mu [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde era esinga obunene mu Uganda, n’atikkirwa mu mwaka gwa 1976 n’afuna diguli ye eyasooka eya [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu [[:en:Fine_Art|Okukuba ebifaananyi]] ne [[:en:Education|Diploma mu by’enjigiriza]] . Mu mwaka gwa 2000, yafuna satifikeeti bbiri, emu mu [[:en:Human_resource_management|Enzirukanya y'abakozi]] ate endala mu [[:en:Small_and_medium-sized_enterprises|Enkola y'ebitongole ebitonotono]], zombi okuva mu kitongole ekitannamanyika mu [[:en:Hyderabad|Hyderabad]], [[:en:India|Buyindi]] .<ref name="VMN">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of Vincent Makumbi Nyanzi, Member of Parliament for Busujju County, Mityana District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=206&const=Busujju++County&dist_id=15&distname=Mityana |access-date=5 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=206&const=Busujju++County&dist_id=15&distname=Mityana "Profile of Vincent Makumbi Nyanzi, Member of Parliament for Busujju County, Mityana District"]. [[Parliament of Uganda]]. 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">5 March</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Emirimu gye ==
Okuva mu mwaka gwa 1976 okutuuka mu mwaka gwa 1982, yasomesa mu siniya. Wakati w'omwaka gwa 1992 n'omwaka gwa 1996, yakola nga [[:en:Councilor|Kansala wa Disitulikiti]] mu [[Mubende (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mubende]], nga [[Mityana (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mityana]] tannayawukana ku Disitulikiti y’e Mubende. Yayingira ebyobufuzi by’eggwanga era n’alondebwa mu palamenti mu mwaka gwa 1996 era okuva olwo azzeemu okulondebwa obutasalako. Wakati wa 1998 ne 2000, yaweerezaako nga Minisita w’eggwanga ow’amakolero ne tekinologiya. Wakati w'omwaka gwa 2000 n'omwaka gwa 2001, yaliko Minisita w’eggwanga ow’ekikula ky’abantu n’ebyobuwangwa.<ref name="VMN">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of Vincent Makumbi Nyanzi, Member of Parliament for Busujju County, Mityana District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=206&const=Busujju++County&dist_id=15&distname=Mityana |access-date=5 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=206&const=Busujju++County&dist_id=15&distname=Mityana "Profile of Vincent Makumbi Nyanzi, Member of Parliament for Busujju County, Mityana District"]. [[Parliament of Uganda]]. 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">5 March</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Obutakkaanya ==
Mu kampeyini z’okulonda palamenti mu mwaka gwa 2001, [[:en:Bodyguard|omukuumi]] we yakuba omusajja amasasi n’amutta. Nyanzi ng’ali wamu n’omukuumi we baakwatibwa ne baggulwako omusango gw’obutemu.<ref>{{cite web |last=Lubwama |first=Siraje K. |date=24 August 2001 |title=Uganda: Nyanzi Returns to Luzira Prison |url=http://allafrica.com/stories/200108240293.html |access-date=5 March 2015 |publisher=[[AllAfrica.com]]}}</ref> Yayimbulwa ku kakalu ka kkooti era okukkakkana nga kkooti n'ekizuula nti tegumusinga era talina musango.<ref>{{Cite web |last=Nakaayi |first=Florence |date=20 April 2002 |title=Uganda: MP Nyanzi Murder Charges Withdrawn |url=http://allafrica.com/stories/200204210149.html |access-date=5 March 2015 |publisher=[[AllAfrica.com]]}}</ref> Mu mwaka gwa 2003, omukuumi we yasingisibwa omusango gw’okutta omuntu mu [[:en:Manslaughter|bukyamu]] era n’asibwa emyaka ena. Nyanzi yafiirwa obwa minisita mu kiseera ekyo, kyokka n’asigaza ekifo kye eky’obubaka bwa palamenti. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, yakyusibwa okuva ku [[President of Uganda|Minisita w’eggwanga ow’okulondoola ebyenfuna mu ofiisi ya Pulezidenti]] n’adda ku [[:en:Vice_President_of_Uganda|Minisita w’Eggwanga mu ofiisi y’omumyuka wa Pulezidenti]] .<ref>{{Cite web |date=28 May 2011 |title=Full List of Ugandan Ministers Appointed by President Museveni, As At May 2011 |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html |access-date=5 March 2015}}</ref>
== Ebimukwatako ==
Vincent Nyanzi mufumbo. Kigambibwa nti anyumirwa nnyo [[Ebyamalimiro|okulima]] . Akutte ekifo kye mu palamenti nga mmemba w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] .<ref name="VMN">{{Cite web |date=2012 |title=Profile of Vincent Makumbi Nyanzi, Member of Parliament for Busujju County, Mityana District |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=206&const=Busujju++County&dist_id=15&distname=Mityana |access-date=5 March 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=t&n=t&details=t&j=206&const=Busujju++County&dist_id=15&distname=Mityana "Profile of Vincent Makumbi Nyanzi, Member of Parliament for Busujju County, Mityana District"]. [[Parliament of Uganda]]. 2012<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">5 March</span> 2015</span>.</cite></ref>
== Laba ne ==
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Mityana (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mityana]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
scfoa26lrv43a56pgzghbnf5oawy1js
Lokwang Hillary
0
13242
61499
49432
2026-07-11T17:06:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61499
wikitext
text/x-wiki
'''Lokwang Hillary''' (yazaalibwa mugwokuna nga 3, 1982) munnayuganda, munnabyabufuzi akiikirira [[:en:Ik_county|essaza lya Ik]] mu [[:en:Kaabong_District|disitulikiti y'e Kaabong]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] . <ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IjlERXUwUXR1cFI2MVRNTmFZaFIyTEE9PSIsInZhbHVlIjoiK21rYjExUnM3dksrMW05aWRnc1ZKUT09IiwibWFjIjoiMjQzYTYyZTA3YWI4M2I1NDhmYTRlNTM2Mjk1MTc1ZjAxN2YxODI0NTJhMDliMWEwZDJhMDE4NjZmZGExZmFiZSIsInRhZyI6IiJ9 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20260115051301/https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IjlERXUwUXR1cFI2MVRNTmFZaFIyTEE9PSIsInZhbHVlIjoiK21rYjExUnM3dksrMW05aWRnc1ZKUT09IiwibWFjIjoiMjQzYTYyZTA3YWI4M2I1NDhmYTRlNTM2Mjk1MTc1ZjAxN2YxODI0NTJhMDliMWEwZDJhMDE4NjZmZGExZmFiZSIsInRhZyI6IiJ9 |archive-date=15 January 2026 |access-date=November 25, 2025 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref> <ref name=":3">{{Cite web |last= |first= |date=August 28, 2020 |title=Education frustrates parliamentary hopefuls among Ik community |url=https://www.independent.co.ug/education-frustrates-parliamentary-hopefuls-among-ik-community/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230707162300/https://www.independent.co.ug/education-frustrates-parliamentary-hopefuls-among-ik-community/ |archive-date=7 July 2023 |access-date=November 25, 2025 |website=[[The Independent (Uganda)]] |language=en-US}}</ref> Mmemba w'ekibiina ki [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] <ref name=":2">{{Cite web |date=October 19, 2020 |title=How six unopposed MP candidates emerged victorious |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/how-six-unopposed-mp-candidates-emerged-victorious-2485078 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201127083728/https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/how-six-unopposed-mp-candidates-emerged-victorious-2485078 |archive-date=27 November 2020 |access-date=November 25, 2025 |website=[[Daily Monitor]] |language=en}}</ref> era akikiiridde essaza lino okuva mu 2016.[[National Resistance Movement|]] Mmemba [[:en:Ik_people|w'abantu ba Ik]], ye yali osoose okuva mu kabbira eno okugenda ku yunivasite.
== Obuto bwe n'okusoma ==
Yazaalibwa nga 3 Ogwokusatu, 1982 <ref name=":0">{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IjlERXUwUXR1cFI2MVRNTmFZaFIyTEE9PSIsInZhbHVlIjoiK21rYjExUnM3dksrMW05aWRnc1ZKUT09IiwibWFjIjoiMjQzYTYyZTA3YWI4M2I1NDhmYTRlNTM2Mjk1MTc1ZjAxN2YxODI0NTJhMDliMWEwZDJhMDE4NjZmZGExZmFiZSIsInRhZyI6IiJ9 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20260115051301/https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IjlERXUwUXR1cFI2MVRNTmFZaFIyTEE9PSIsInZhbHVlIjoiK21rYjExUnM3dksrMW05aWRnc1ZKUT09IiwibWFjIjoiMjQzYTYyZTA3YWI4M2I1NDhmYTRlNTM2Mjk1MTc1ZjAxN2YxODI0NTJhMDliMWEwZDJhMDE4NjZmZGExZmFiZSIsInRhZyI6IiJ9 |archive-date=15 January 2026 |access-date=November 25, 2025 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IjlERXUwUXR1cFI2MVRNTmFZaFIyTEE9PSIsInZhbHVlIjoiK21rYjExUnM3dksrMW05aWRnc1ZKUT09IiwibWFjIjoiMjQzYTYyZTA3YWI4M2I1NDhmYTRlNTM2Mjk1MTc1ZjAxN2YxODI0NTJhMDliMWEwZDJhMDE4NjZmZGExZmFiZSIsInRhZyI6IiJ9 "Members of Parliament | Parliament"]. ''mpsdb.parliament.go.ug''. [https://web.archive.org/web/20260115051301/https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IjlERXUwUXR1cFI2MVRNTmFZaFIyTEE9PSIsInZhbHVlIjoiK21rYjExUnM3dksrMW05aWRnc1ZKUT09IiwibWFjIjoiMjQzYTYyZTA3YWI4M2I1NDhmYTRlNTM2Mjk1MTc1ZjAxN2YxODI0NTJhMDliMWEwZDJhMDE4NjZmZGExZmFiZSIsInRhZyI6IiJ9 Archived] from the original on January 15, 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">November 25,</span> 2025</span>.</cite></ref> mu Lodoi, Timu, Ik County, nga ye muto ku baana omusanvu. <ref name=":1">{{Cite web |last=Athumani |first=Halima |date=July 31, 2016 |title=Uganda: Endangered tribe puts hope in rookie lawmaker |url=https://www.aa.com.tr/en/africa/uganda-endangered-tribe-puts-hope-in-rookie-lawmaker/619113 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160801202909/https://www.aa.com.tr/en/africa/uganda-endangered-tribe-puts-hope-in-rookie-lawmaker/619113 |archive-date=1 August 2016 |access-date=November 25, 2025 |website=[[Anadolu Ajansı]]}}</ref> Okusinziira ku Hillary, "yakulira mu kibira ne bazadde bange, nga tewali mpisa yonna yaliwo". <ref name=":1" /> Yasooka kugenda mu [[:en:Timu_Primary_School|ssomero lya Timu Primary School]] mu 1987 ku musingi ogutakwatagana. <ref name=":1" /> Mu 1990 we gwatuukira, famire ye yali egenze mu misoni y’Abakatuliki era n’agenda mu ssomero ly’abaminsani ery’abalenzi erya Komkuny. Yava mu ssomero mu 1993 era mu 1995, yali adduse n’agenda e Kenya mu [[:en:Kakuma_refugee_camp|nkambi y’ababundabunda e Kakuma]] . Oluvannyuma yaddayo eka okuddamu okutoloka nagenda mu Dodoth West Constituency mu bukiikakkono bwa [[:en:Karamoja|Karamoja]], gye yafunira obuyigirize obw'omusanvu okuva mu baminsani Abakatoliki. Yamaliriza siniya mu 2004 mu disitulikiti y’e Mbale. <ref name=":1" />
Oluvannyuma lw’okusisinkana [[:en:Janet_Kataha_Museveni|Janet Kataha Museveni]] mu 2012, yafuna sikaala n’agenda mu [[:en:St._Lawrence_University_(Uganda)|St. Lawrence University]]. Mu 2015, yatikkirwa n’afuna diguli mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti, <ref name=":1">{{Cite web |last=Athumani |first=Halima |date=July 31, 2016 |title=Uganda: Endangered tribe puts hope in rookie lawmaker |url=https://www.aa.com.tr/en/africa/uganda-endangered-tribe-puts-hope-in-rookie-lawmaker/619113 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160801202909/https://www.aa.com.tr/en/africa/uganda-endangered-tribe-puts-hope-in-rookie-lawmaker/619113 |archive-date=1 August 2016 |access-date=November 25, 2025 |website=[[Anadolu Ajansı]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAthumani2016">Athumani, Halima (July 31, 2016). [https://www.aa.com.tr/en/africa/uganda-endangered-tribe-puts-hope-in-rookie-lawmaker/619113 "Uganda: Endangered tribe puts hope in rookie lawmaker"]. ''[[Anadolu Ajansı]]''. [https://web.archive.org/web/20160801202909/https://www.aa.com.tr/en/africa/uganda-endangered-tribe-puts-hope-in-rookie-lawmaker/619113 Archived] from the original on August 1, 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">November 25,</span> 2025</span>.</cite></ref> ye yasooka ku bantu ba Ik okufuna diguli. <ref name=":1" />
== Eby'obufuzi ==
Yafuuka omubaka wa Paalamenti owa Ik County mu Gwokubiri 2016, <ref name=":1">{{Cite web |last=Athumani |first=Halima |date=July 31, 2016 |title=Uganda: Endangered tribe puts hope in rookie lawmaker |url=https://www.aa.com.tr/en/africa/uganda-endangered-tribe-puts-hope-in-rookie-lawmaker/619113 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160801202909/https://www.aa.com.tr/en/africa/uganda-endangered-tribe-puts-hope-in-rookie-lawmaker/619113 |archive-date=1 August 2016 |access-date=November 25, 2025 |website=[[Anadolu Ajansı]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAthumani2016">Athumani, Halima (July 31, 2016). [https://www.aa.com.tr/en/africa/uganda-endangered-tribe-puts-hope-in-rookie-lawmaker/619113 "Uganda: Endangered tribe puts hope in rookie lawmaker"]. ''[[Anadolu Ajansı]]''. [https://web.archive.org/web/20160801202909/https://www.aa.com.tr/en/africa/uganda-endangered-tribe-puts-hope-in-rookie-lawmaker/619113 Archived] from the original on August 1, 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">November 25,</span> 2025</span>.</cite></ref> anti ye muntu yekka eyali alina ebisaanyizo by’obuyigirize ebyetaagisa mu Paalamenti ya Uganda. <ref name=":2">{{Cite web |date=October 19, 2020 |title=How six unopposed MP candidates emerged victorious |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/how-six-unopposed-mp-candidates-emerged-victorious-2485078 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20201127083728/https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/how-six-unopposed-mp-candidates-emerged-victorious-2485078 |archive-date=27 November 2020 |access-date=November 25, 2025 |website=[[Daily Monitor]] |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/how-six-unopposed-mp-candidates-emerged-victorious-2485078 "How six unopposed MP candidates emerged victorious"]. ''[[Daily Monitor]]''. October 19, 2020. [https://web.archive.org/web/20201127083728/https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/how-six-unopposed-mp-candidates-emerged-victorious-2485078 Archived] from the original on November 27, 2020<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">November 25,</span> 2025</span>.</cite></ref> Mu mwaka gwa 2020, yaddayo nga tavuganyiziddwa mu [[:en:11th_Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] . <ref name=":2" /> Okuva lwe yalondebwa, Hillary atadde amaanyi mu kaweefube w'okufuna ebikozesebwa ebya digito eri Disitulikiti y’e Kaabong, <ref>{{Cite web |last=Mbabazi |first=Hannington G. |date=August 25, 2023 |title=Kaabong: IK MP Lokwang Breaks Silence On Poor Communication Infrastructure, Faults Gov’t, Telecom Companies |url=https://thestandard.co.ug/2023/08/25/kaabong-ik-mp-lokwang-breaks-silence-on-poor-communication-infrastructure-faults-govt-telecom-companies/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230825200340/https://thestandard.co.ug/2023/08/25/kaabong-ik-mp-lokwang-breaks-silence-on-poor-communication-infrastructure-faults-govt-telecom-companies/ |archive-date=25 August 2023 |access-date=November 25, 2025 |website=The Standard News (Uganda) |language=en}}</ref> wamu n’okuzimba amasomero n'amalwaliro. <ref name=":2" />
Okwekenenya okwakolebwa The Observer mu 2017 kwazuula nti Hillary yali ayogedde emirundi 5 mu Paalamenti mu 2016. <ref>{{Cite web |last= |first= |date=January 2, 2017 |title=Most active and silent MPs in 2016 |url=https://observer.ug/news/most-active-and-silent-mps-in-2016/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20260115051545/https://observer.ug/news/most-active-and-silent-mps-in-2016/ |archive-date=15 January 2026 |access-date=November 25, 2025 |website=The Observer |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
5inkv6e8jzpwfr8fxtlgpyoirckm8jb
Felix Onama
0
13243
61612
56074
2026-07-11T17:19:30Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61612
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Felix Kenyi Onama''' yazaalibwa mu1921 nafa mu 2001 era nga ono yali munnabyabufuzi [[Yuganda|mu Uganda]], eyaweereza nga minisita mu gavumenti ya [[Milton Obote]] (1962–71).
== Obulamu bwe ==
A [[:en:Madi_people|Madi]], Onama yazaalibwa mu [[:en:West_Nile_District|Disitulikiti y'e West Nile]] . Yasomera mu St Mary's College, Kisubi, ne [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] . <ref name="Pirouet1995">{{cite book |last=Pirouet |first=Louise |year=1995 |title=Historical Dictionary of Uganda |url=https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ |publisher=Scarecrow Press |isbn=978-0810829206 |page=305}}</ref>
Yaweerezaako ng'omukulembeze w'ekibiina kI [[Uganda People's Congress|Ugandan People's Congress]] (UPC) mu Disitulikiti ya West Nile eyali esuuliddwa, nga ono yalina endowooza z'ebyobufuzi eziyogerwako nga ezaali ez'enjawulo, bw'ogeraageranya n'ebitundu by'ekibiina eby'enjawulo. <ref>{{cite web |title=Independence: The Early Years |url=http://countrystudies.us/uganda/9.htm |access-date=17 August 2010}} Taken from "Rita M. Byrnes, ed. Uganda: A Country Study. Washington: GPO for the Library of Congress, 1990."</ref> Era yaweereza nga maneja ow'okuntiko mu kitongole kya West Nile Co-operative Union, ng’akola ku [[:en:Cotton_gin|kulongoosa ppamba]], okuva mu 1960 okutuuka mu 1962. <ref>{{cite book |author1=M. Crawford Young |author-link=M. Crawford Young |year=1981 |title=Cooperatives & development: agricultural politics in Ghana and Uganda |url=https://books.google.com/books?id=u-dpM-fwjiIC&pg=PA61 |author2=Neal P. Sherman |author3=Tim H. Rose |publisher=University of Wisconsin Press |isbn=978-0299087104 |location=United States |page=61}}</ref>
Yaweereza nga Minisita w’emirimu n’abakozi mu1962 okutuuka mu 1963, n'awereeza nga Minisita w’ensonga z’omunda okuva mu 1963 okutuuka mu 1965 n’oluvannyuma Minisita w’ebyokwerinda okuva mu 1966, <ref name="Pirouet1995">{{Cite book |last=Pirouet |first=Louise |year=1995 |title=Historical Dictionary of Uganda |url=https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ |publisher=Scarecrow Press |isbn=978-0810829206 |page=305}}</ref> <ref>{{cite book |author=Sidney Taylor |year=1967 |title=The New Africans: a guide to the contemporary history of emergent Africa and its leaders |url=https://books.google.com/books?id=qYcaAAAAIAAJ&q="Kenyi+Onama" |publisher=Reuters ltd}}</ref> ekyamuwa obuvunaanyizibwa ku poliisi n’amagye. <ref name="macoun">{{cite book |author=Michael J. Macoun |year=1996 |title=Wrong place, right time: policing the end of empire |url=https://books.google.com/books?id=nAn-070zzxkC&pg=PA74 |isbn=978-1860640193 |page=74}}</ref>
Onama yali alowooza nti alina enkolagana ey’oku lusegere n’amagye, n’olwekyo mu January 1964, bwe waaliwo okwegugunga ku bbaalakisi y’amagye e [[Jinja]], ekibuga kya Uganda ekyokubiri era nga mwe muli amagye agaali gakula, Obote yamusindika e Jinja okuteesa n’abayeekera. <ref name="Pirouet1995">{{Cite book |last=Pirouet |first=Louise |year=1995 |title=Historical Dictionary of Uganda |url=https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ |publisher=Scarecrow Press |isbn=978-0810829206 |page=305}}</ref> <ref name="macoun">{{Cite book |last=Michael J. Macoun |year=1996 |title=Wrong place, right time: policing the end of empire |url=https://books.google.com/books?id=nAn-070zzxkC&pg=PA74 |isbn=978-1860640193 |page=74}}</ref> Onama yakwatibwa ng’omuwambe, n’akubwa era n’essaati ye nebajiyuza. <ref name="macoun" /> Olw’akazito akaali kamutereddwako, yakkiriza bingi bye baali baagala, omwali okwongeza omusaala ogw’amaanyi eri amagye, n’okukuzibwa amangu abaserikale bangi. <ref>{{Cite web |last=M. Louise Pirouet |author-link=Louise Pirouet |year=2009 |title=Obote, (Apolo) Milton (1925–2005) |url=http://www.oxforddnb.com/view/article/96666 |access-date=17 August 2010 |website=[[Oxford Dictionary of National Biography]] |publisher=Oxford University Press}}</ref>
Mu 1965 okutuuka mu 1966, Onama yeenyigira mu [[:en:Gold_Scandal|kavuyo ka zaabu (Gold Scandal)]] Uganda gyeyinyigiramu. <ref name="Pirouet1995">{{Cite book |last=Pirouet |first=Louise |year=1995 |title=Historical Dictionary of Uganda |url=https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ |publisher=Scarecrow Press |isbn=978-0810829206 |page=305}}</ref> [[:en:Daudi_Ochieng|Daudi Ochieng]], okuva mu kibiina kya [[Kabaka Yekka]], yalumiriza nti abamu ku bammemba mu gavumenti okuli Felix Onama, Ssaabaminisita Obote ne Idi Amin, baali baganyuddwa mu kutunda zaabu n’amasanga g’enjovu okuva e [[:en:Republic_of_the_Congo_(Léopoldville)|Congo]] olw’ebikwekweto by’amagye ga Uganda mu ggwanga eryo, nga byonna byavuganyizibwako Onama. <ref>{{Cite web |last=J. Kasangwawo |title=The 1966 Crisis |url=http://www.federo.com/index.php?id=144 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100821070649/http://www.federo.com/index.php?id=144 |archive-date=21 August 2010 |access-date=17 August 2010 |publisher=Federo}}</ref>
Oluvanyuma lw’okunywezebwa kw’empisa z’ekibiina oluvanyuma lw'akavuyo ka zaabu, Onama yavaayo ng’omukulembeze w’ekiwayi kya ‘conservative faction’ ekya UPC, ng’ayagala nnyo gavumenti okuwa obuwagizi eri abasuubuzi abaliwo, okusinga [[:en:State_capitalism|gavumenti okweza eby'obusubuzi (State Capitalisim)]] enkola eyali ewagiddwa ennyo Obote. <ref name="Jørgensen1981">{{Cite book |last=Jørgensen |first=Jan Jelmert |year=1981 |title=Uganda: a modern history |url=https://books.google.com/books?id=09MNAAAAQAAJ&pg=PA288 |publisher=Taylor & Francis |isbn=978-0856646430 |page=231}}</ref> <ref name="Pirouet1995">{{Cite book |last=Pirouet |first=Louise |year=1995 |title=Historical Dictionary of Uganda |url=https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ |publisher=Scarecrow Press |isbn=978-0810829206 |page=305}}</ref> <ref name="Pirouet1995" /> Mu mwaka gwa 1968, Onama yalondebwa nga Ssabawandiisi w'ekibiina ki Uganda People's Congress kukisanja kya myaka musanvu, wadde nga ekisnja kino kyatataganyizibwa okuwanba kw'amagye mu 1971. Omwaka gwa 1970 wegwatukira, Onama yali omu ku bantu abaali basinga okubeera n'obwanyini ku ttakka nga era yali nanyini w'emmotoka zi kayoola, ezafuulibwa eza gavumenti mu [[:en:Nakivubo_Pronouncement|kulangirira kw'e Nakivubo (Nakivubo Pronouncement)]] .
Amin eyali akwata obuyinza ng'ayita mu kuwamba gavumenti, teyeesiga Onama era yamisibira mu maka ge mu mwaka gwa 1972. <ref name="Pirouet1995">{{Cite book |last=Pirouet |first=Louise |year=1995 |title=Historical Dictionary of Uganda |url=https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ |publisher=Scarecrow Press |isbn=978-0810829206 |page=305}}</ref> Oluvannyuma Onama yafuuka omu ku bakulembeze b’ekibiina ki [[:en:Uganda_National_Rescue_Front|Uganda National Rescue Front]] . <ref>{{Cite book |last=Alex Peter Schmid |author-link=Alex Peter Schmid |year=2005 |title=Political terrorism: a new guide to actors... |url=https://books.google.com/books?id=NgDks1hUjhMC&pg=PA680 |last2=Albert J. Jongman |isbn=978-1412815666 |page=680}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Onama yawasa Semmy mwannyina wa Milton Obote. <ref name=":0">{{Cite web |date=11 June 2002 |title=Obote Sister Detained |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1055453/obote-sister-detained |access-date=30 May 2017 |website=New Vision}}</ref>
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ayo6eqk5x9sltjub5nr55emueman4fk
Richard Todwong
0
13246
61454
57452
2026-07-11T16:46:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61454
wikitext
text/x-wiki
'''Richard Todwong''' Munnayuganda era nga [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Ye Ssaabawandiisi w'ekibiina kya National Resistance Movement <ref>{{Cite web |title=The National Secretariat |url=https://www.nrm.ug/index.php/party-organs/national-secretariat}}</ref> Yali [[:en:Minister_Without_Portfolio|Minisita atalina mirimu gy'ankalakalira]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa mu kifo ekyo nga 15 Ogwoomunaana 2012. <ref>{{Cite web |last=Makuma |first=Rukiya |date=15 August 2012 |title=Uganda: Museveni Reshuffles Cabinet |url=http://allafrica.com/stories/201208160040.html |access-date=5 October 2014}}</ref> Yadda mu bigere bya [[Nasser Sebaggala]] eyali eyalondeddwa mu gw'okutaano 2011, kyokka [[Parliament of Uganda|palamenti]] n’emugaana . Richard Todwong era yali yalondeddwa nga [[Parliament of Uganda|omubaka wa Palamenti]] mu ''Nwoya County'' [[Nwoya (disitulikit)|mu Disitulikiti y'e Nwoya]] . <ref>{{Cite web |last=Ssegawa |first=Mike |date=5 October 2014 |title=Is Minister Todwong The New 'Stick' Against The Old Guard? |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Is-minister-Todwong-the-new--stick--against-the-old-guard-/-/688334/2475292/-/15ky84i/-/index.html |access-date=5 October 2014}}</ref>
== Ensibuko ye ==
Yazaalibwa nga 24 Ogw'ekumi n'ogumu 1973 mu [[Anaka|kibuga Anaka]] mu [[Nwoya (disitulikit)|Disitulikiti y'e Nwoya]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Okusoma kwe ==
Richard Todwong alina diguli mu byobufuzi n'ebyenfuna okuva mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Makerere_University|Yunivasite ya gavumenti]] esinga obukadde era esinga obunene [[Yuganda|mu Uganda]].[[Essomamawanga|Ne diguli ye ey'okubiri mu nkolagana y'ensi yonna]] (MAInt.Rel.) nayo yagifuna okuva e Makerere. Yafuna[[:en:Management|Dipuloma mu by'okuddukanya emirimu]] (Dip.Mgnt.) okuva mu ttendekero lya [[Uganda Management Institute]] . Ono era alina [[:en:Government_revenue|dipulooma mu by’omusolo n’okuddukanya emisolo okuva mu kitongole]] ekivunaanyizibwa ku musolo [[Uganda Revenue Authority|ekya Uganda Revenue Authority]] (URA). <ref>{{Cite web |date=2011 |title=Profile of Richard Todwong |url=http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160527141255/http://www.parliament.go.ug/new/index.php/members-of-parliament/members-of-parliament |archive-date=27 May 2016 |access-date=5 October 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda|Parliament.go.ug]] |df=dmy-all}}</ref>
== Emirimu gye n'obumanyirivu ==
Okuva mu 1999 okutuuka mu 2000, Todwong yakola nga omukungu avunaanyizibwa ku musolo mu kitongole kya [[Uganda Revenue Authority]], ekitongole kya gavumenti ya Uganda ekivunaanyizibwa ku kusolooza omusolo. Okuva mu 2000 okutuuka mu 2003, yaweerezaako nga [[:en:Commissioner|kaminsona]] mu kakiiko ka Constitutional Revenue Commission wansi wa Minisitule y’ebyamateeka n’ensonga za ssemateeka Wakati wa 2006 ne 2010, yaweerezako nga omuwabuzi wa [[President of Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] ku nsonga za Bukiikakkono bwa Uganda. Mu 2011, yayingira ebyobufuzi eby'okuvuganya ng'avuganya ku kifo kya Nwoya County Constituency mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] gye yaweereza okutuusa mu 2015. Yeesimbawo ku tikiti y’ekibiina ky’ebyobufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] (NRM). Yalondebwa okuba omumyuka wa Ssaabawandiisi w’ekibiina kya NRM, ekifo kye yalimu okutuusa mu 2021. <ref>{{Cite web |date=2013 |title=Richard Todwong: A Man In The Limelight |url=http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Richard-Todwong--a-man-in-the-limelight/-/691232/2250554/-/view/printVersion/-/h49xx9/-/index.html |access-date=5 October 2014}}</ref> Mu kiseera kino ye ssaabawandiisi w’ekibiina kya NRM. <ref>{{Cite web |title=The National Secretariat |url=https://www.nrm.ug/index.php/party-organs/national-secretariat}}</ref>
Richard Todwong abadde atera okubeerawo era omwogezi mu ttabamiruka w’ekibiina [[:en:Ugandan_North_American_Association_(UNAA)|kya Ugandan North American Association (UNAA)]] ekitegekebwa buli mwaka mu USA. <ref name="UNAA_Chicago_2009">{{Cite web |title=UNAA Chicago Convention, Monday, September 7, 2009 |url=https://www.newvision.co.ug/news/1206041/unaa-chicago-convention-monday-september-2009 |access-date=2026-02-18 |website=New Vision}}</ref> <ref name="UNAA_San_Francisco_2007">{{Cite web |title=San Francisco UNAA Forum on North Cautiously Optimistic |url=https://allafrica.com/stories/200709030091.html |access-date=2026-02-18 |website=New Vision}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa eby'ebyeru ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lwa baminisita ba kabineti ya Uganda May 2011]
{{DEFAULTSORT:Todwong, Richard}}
[[Category:Bannabyabufuzi Abanayuganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
h9rvgm6yodry783lektex5pgtvxlsxl
Godfrey Kabbyanga
0
13247
61510
56631
2026-07-11T17:06:54Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61510
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Godfrey Kabbyanga Baluku''' (yazaalibwa 5 Ogwokutaano 1974) munnayuganda, munnabyabufuzi era mu kiseera kino akola nga Minisita omubeezi ow'okulungamya eggwanga mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] . Yalondebwa ku kifo kino nga 8 Ogwomukaaga 2021. <ref name="CabinetList2021">{{Cite web |date=2021-06-09 |title=Full cabinet list: Jessica Alupo New Vice President |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430634 |access-date=2025-06-07 |website=Daily Monitor}}</ref>
Nga tannalondebwa mu kabineti, Kabbyanga yali mukulembeze wa gavumenti ez’ebitundu omututumufu, yawereza ebisanja bibiri eby’omuddiring’anwa nga Meeya wa Munisipaali y’e [[:en:Kasese|Kasese]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2021. <ref name="KabbyangaProfileNBS">{{Cite web |date=2021-06-15 |title=PROFILE: Who is Godfrey Kabyanga, the new State Minister for ICT and National Guidance? |url=https://nilepost.co.ug/2021/06/15/profile-who-is-godfrey-kabyanga-the-new-state-minister-for-ict-and-national-guidance/ |access-date=2025-06-07 |website=Nile Post}}</ref> Mmemba w’ekibiina ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM).
== Obuto bwe n’okusoma ==
Godfrey Kabbyanga Baluku yazaalibwa nga 5 Ogwokutaano 1974 mu ssaza ly’e Kisinga mu [[:en:Kasese_District|Disitulikiti y’e Kasese]], mu maka g'omwami no'mukyala Modesto Kabbyanga. Yasomera mu Kisinga Primary School, Saadi Memorial Secondary School, n'oluvannyuma Kasese High School okusoma siniya.
Yasomera ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]], gye yatikkirwa diguli mu demokulasiya n’enkulaakulana. Ono era alina Dipulooma mu kuddukanya abakozi okuva mu [[:en:Uganda_Management_Institute|Uganda Management Institute]] (UMI) ne Dipuloma mu mateeka okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Centre]] (LDC) mu Kampala. <ref name="KabbyangaProfileNBS">{{Cite web |date=2021-06-15 |title=PROFILE: Who is Godfrey Kabyanga, the new State Minister for ICT and National Guidance? |url=https://nilepost.co.ug/2021/06/15/profile-who-is-godfrey-kabyanga-the-new-state-minister-for-ict-and-national-guidance/ |access-date=2025-06-07 |website=Nile Post}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nilepost.co.ug/2021/06/15/profile-who-is-godfrey-kabyanga-the-new-state-minister-for-ict-and-national-guidance/ "PROFILE: Who is Godfrey Kabyanga, the new State Minister for ICT and National Guidance?"]. ''Nile Post''. 15 June 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">7 June</span> 2025</span>.</cite></ref>
== Emirimu ==
=== Emirimu egyasooka ===
Nga tannayingira byabufuzi, Kabbyanga yakola emirimu gy'okuddukanya egy’enjawulo n’okussa essira ku bantu. Yakola nga Community Development Officer mu Kasese Local Government era oluvannyuma n’akola nga Program Officer wa Catholic Relief Services. <ref name="KabbyangaProfileNBS">{{Cite web |date=2021-06-15 |title=PROFILE: Who is Godfrey Kabyanga, the new State Minister for ICT and National Guidance? |url=https://nilepost.co.ug/2021/06/15/profile-who-is-godfrey-kabyanga-the-new-state-minister-for-ict-and-national-guidance/ |access-date=2025-06-07 |website=Nile Post}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nilepost.co.ug/2021/06/15/profile-who-is-godfrey-kabyanga-the-new-state-minister-for-ict-and-national-guidance/ "PROFILE: Who is Godfrey Kabyanga, the new State Minister for ICT and National Guidance?"]. ''Nile Post''. 15 June 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">7 June</span> 2025</span>.</cite></ref> Era yalina ekiseera nga General Manager wa Radio Maria ey'Obulabirizi bw’Abakatuliki e Kasese.
=== Meeya wa Munisipaali y’e Kasese (2011–2021) ===
Mu 2011, Kabbyanga yalondebwa ku bwa Meeya wa Munisipaali y’e Kasese ku tikiti y’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Yaddamu okulondebwa mu kisanja ekyokubiri eky’emyaka etaano mu 2016, n’awangula eyali omuvuganya okuva mu kibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC), ekibadde n’obuwagizi obw’amaanyi mu disitulikiti eno okuva edda. <ref name="MayorWin2016">{{Cite web |date=2016-03-03 |title=NRM’s Kabyanga retains Kasese mayoral seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nrm-s-kabyanga-retains-kasese-mayoral-seat-1616710 |access-date=2025-06-07 |website=Daily Monitor}}</ref>
Mu myaka kkumi gye yamala nga meeya, obuwereeza bwe bwassa essira ku nkulaakulana omuli okukola enguudo, okukendeeza ku mataba, n’okutumbula empeereza ya munisipaali. <ref name="KabbyangaProfileNBS">{{Cite web |date=2021-06-15 |title=PROFILE: Who is Godfrey Kabyanga, the new State Minister for ICT and National Guidance? |url=https://nilepost.co.ug/2021/06/15/profile-who-is-godfrey-kabyanga-the-new-state-minister-for-ict-and-national-guidance/ |access-date=2025-06-07 |website=Nile Post}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://nilepost.co.ug/2021/06/15/profile-who-is-godfrey-kabyanga-the-new-state-minister-for-ict-and-national-guidance/ "PROFILE: Who is Godfrey Kabyanga, the new State Minister for ICT and National Guidance?"]. ''Nile Post''. 15 June 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">7 June</span> 2025</span>.</cite></ref> Ebbanga lye era lyalimu okusoomoozebwa okw’okuddukanya embeera y’ebyobufuzi e Kasese naddala oluvannyuma lw’okulwanagana okwaliwo mu [[:en:2016_Kasese_clashes|2016 e Kasese]] wakati w’abebyokwerinda by’eggwanga lya Uganda n’abakuumi b’Obwakabaka bwa [[:en:Rwenzururu|Rwenzururu]].<ref>{{Cite web |date=2021-01-18 |title=Kasese leaders demand for release of Rwenzururu king |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/kasese-leaders-demand-for-release-of-rwenzururu-king--3259838 |access-date=2025-06-07 |website=NTV Uganda}}</ref>
Mu 2020, Kabbyanga yalangirira nti tagenda kuddamu kwesimbawo mu kisanja kyakusatu ku bwameeya. Mu kifo kyekyo yavuganya mu kamyufu ka k'ekibiina kya NRM ku kifo kya paalamenti ye Munisipaali y’e Kasese kyokka natawangula.<ref name="NRMPrimaryLoss2020">{{Cite web |date=2020-09-05 |title=Kasese Municipality Mayor Kabyanga loses NRM MP flag to former LDU |url=https://nilepost.co.ug/2020/09/05/kasese-municipality-mayor-kabyanga-loses-nrm-mp-flag-to-former-ldu/ |access-date=2025-06-07 |website=Nile Post}}</ref>
=== Minisita omubeezi avunaanyizibwa ku kulungamya eggwanga ===
Wadde teyawangula mu kamyufu ka NRM, Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] yalonda Kabbyanga ku kabineti ye oluvannyuma lw’okulonda kwa bonna okwa 2021. Nga 8 Ogwomukaaga 2021, yalondebwa okuba Minisita omubeezi ow’okulungamya eggwanga, ekifo ekiri wansi wa minisitule ya tekinologiya, amawulire n’empuliziganya n’okulungamya eggwanga. <ref name="CabinetList2021">{{Cite web |date=2021-06-09 |title=Full cabinet list: Jessica Alupo New Vice President |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430634 |access-date=2025-06-07 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430634 "Full cabinet list: Jessica Alupo New Vice President"]. ''Daily Monitor''. 9 June 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">7 June</span> 2025</span>.</cite></ref> Akola ne minisita omukulu, Dr. [[:en:Chris_Baryomunsi|Chris Baryomunsi]] .
Mu kifo ky’obwaminisita, Kabbyanga avunaanyizibwa ku mpuliziganya za gavumenti, okutumbula mwoyo wa ggwanga, n’okubunyisa amawulire agakwata ku pulogulaamu n’enkola za gavumenti. Abadde yeenyigira nnyo mu kampeyini z’olukale ezikwata ku nteekateeka nga Parish Development Model (PDM) n’okumanyisa enkola ya gavumenti ku nsonga z’eggwanga ez’enjawulo. <ref>{{Cite web |date=2022-09-28 |title=Govt explains plan to have all Ugandans on PDM |url=https://www.newvision.co.ug/category/news/govt-explains-plan-to-have-all-ugandans-on-p-142823 |access-date=2025-06-07 |website=New Vision}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Kasese_District|Disitulikiti y'e Kasese]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|refs=<ref name="CabinetList2021">{{cite web|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/full-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430634|title=Full cabinet list: Jessica Alupo New Vice President|website=Daily Monitor|date=2021-06-09|access-date=2025-06-07}}</ref>
<ref name="KabbyangaProfileNBS">{{cite web |title=PROFILE: Who is Godfrey Kabyanga, the new State Minister for ICT and National Guidance? |url=https://nilepost.co.ug/2021/06/15/profile-who-is-godfrey-kabyanga-the-new-state-minister-for-ict-and-national-guidance/ |website=Nile Post |date=2021-06-15 |access-date=2025-06-07}}</ref>
<ref name="KaseseGuide">{{cite web |title=Who is Who in Kasese Guide 2019-2021 |url=https://www.kaseseguide.com/who-is-who/kasese-guide-2019/ |website=Kasese Guide |date=2019 |access-date=2025-06-07 |quote=Born on May 5, 1974 to Mr. and Mrs. Modesto Kabbyanga}}</ref>
<ref name="MayorWin2016">{{cite web |title=NRM’s Kabyanga retains Kasese mayoral seat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/nrm-s-kabyanga-retains-kasese-mayoral-seat-1616710 |website=Daily Monitor |date=2016-03-03 |access-date=2025-06-07}}</ref>
<ref name="NRMPrimaryLoss2020">{{cite web |title=Kasese Municipality Mayor Kabyanga loses NRM MP flag to former LDU |url=https://nilepost.co.ug/2020/09/05/kasese-municipality-mayor-kabyanga-loses-nrm-mp-flag-to-former-ldu/ |website=Nile Post |date=2020-09-05 |access-date=2025-06-07}}</ref>}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
d873iiqj82d0t89a8fve7sgg67k3u1l
Micah Akasile Lolem
0
13250
61065
49443
2026-07-11T16:00:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61065
wikitext
text/x-wiki
'''Micah Akasile Lolem''' (yazaalibwa nga 10 Ogwomusanvu 1967), [[:en:Uganda|munnayuganda]], munnabyabufuzi akola nga [[:en:Member_of_parliament|omubaka]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Uganda]] . <ref>{{Cite web |title=Members of Parliament {{!}} Parliament |url=https://mpsdb.parliament.go.ug/home/mp/eyJpdiI6IlhBdnJyUnVoQXJNc3l4V1hwS1RQSGc9PSIsInZhbHVlIjoiRklVSUtUVlpVL3hYeWJiaklJZ1Aydz09IiwibWFjIjoiZWM3ZTFiYzk2MzhlNGYzZjNhOTRkNzdjNzY1MGRmOTIzOWRlNWZjM2U2YzdmMjIzNTYzN2RjYjQzNTJiOGJlNiIsInRhZyI6IiJ9 |access-date=2025-02-06 |website=mpsdb.parliament.go.ug}}</ref>
== Emirimu ==
Lolem mmemba [[:en:Ex_officio_member|ex officio]] ku lukiiko lwa [[:en:Karamoja_Peace_And_Technology_University|Karamoja Peace And Technology University]] . <ref>{{Cite web |date=2024-08-10 |title=Hon. Lolem Micah Akasile (MP) - KAPATU |url=https://www.kapatu.ac.ug/personnel/hon-lolem-micah-akasile-mp/ |access-date=2025-02-06 |language=en-GB}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Lolem [[:en:Catholic_Church|Mukatoliki]] . <ref>{{Cite web |title=UGSOUND - ONLINE RADIO |url=https://ugsound.com/my-leader-detail/161/LOLEM-MICAH-AKASILE |access-date=2025-02-06 |website=ugsound.com}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
cr49swmqad19yzrb74z4jpjtri6n3fg
Christine Bukenya Ssendawula
0
13252
61201
55149
2026-07-11T16:36:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61201
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christine Bukenya Ssendawula''' munnayuganda, munnabyabufuzi era nga [[:en:Member_of_parliament|ye mubaka omukyala owa]] [[:en:Kyankwanzi_District|disitulikiti y’e Kyankwanzi]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’emu wansi w’ekibiina [[:en:National_Resistance_Movement|kya National Resistance Movement]] . <ref>{{Cite web |date=2024-04-19 |title=First Lady calls for women empowerment to fight poverty |url=https://dmu.go.ug/first-lady-calls-women-empowerment-fight-poverty |access-date=2024-08-05 |website=dmu.go.ug |language=en |archive-date=2024-08-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240805030619/https://dmu.go.ug/first-lady-calls-women-empowerment-fight-poverty |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-06-08 |title=MTN Uganda fulfils pledge to St. Joseph's Aid Society with computers, lavatories in '30 Days of Y'ello Care' Campaign |url=https://www.independent.co.ug/mtn-uganda-fulfils-pledge-to-st-josephs-aid-society-with-computers-lavatories-in-30-days-of-yello-care-campaign/ |access-date=2024-08-05 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-06-14 |title=MTN Uganda exceeds commitments to support St. Joseph's Aid Society in '30 Days of Y'ello Care' Campaign |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/brand-book/mtn-uganda-exceeds-commitments-to-support-st-joseph-s-aid-society-in-30-days-of-y-ello-care-campaign-4654478 |access-date=2024-08-05 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-04-19 |title=First Lady calls for women empowerment to fight poverty – The Kampala Report |url=https://www.thekampalareport.com/latest/news/2024041936563/first-lady-calls-for-women-empowerment-to-fight-poverty.html |access-date=2024-08-05 |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=God touched Museveni to appoint me minister - Nabakooba |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_150852 |access-date=2024-08-05 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2024-08-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240805030618/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_150852 |url-status=dead }}</ref>
== Eby'obufuzi ==
Atuula ku kakiiko k'ebyenjigiriza mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]. <ref>{{Cite web |date=2021-10-13 |title=Parliament's education committee discusses private schools fund |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/parliament-s-education-committee-discusses-private-schools-fund-3582552 |access-date=2024-08-05 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2024-08-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240805030618/https://www.ntv.co.ug/ug/news/national/parliament-s-education-committee-discusses-private-schools-fund-3582552 |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |date=2024-06-08 |title=MTN Uganda exceeds commitments to support St. Joseph's Aid Society in '30 Days of Y'ello Care' Campaign |url=https://chimpreports.com/mtn-uganda-exceeds-commitments-to-support-st-josephs-aid-society-in-30-days-of-yello-care-campaign/ |access-date=2024-08-05 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Abadde yetaba mu nsisinkano ya Civil Society Organizations eyavirako okuyitibwa kw'okwekeneenya obuwayiro obwenjawulo mu teeka lya East African Crude Pipeline obulemesa okukozesa amafuta ne gaasi agava mu Uganda.<ref>{{Cite news|accessdate=1}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:List_of_members_of_the_eleventh_Parliament_of_Uganda|Olukalala lw'ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
c5pv3b868mfp9uejmvzhapunk4hftv5
Maggie Magode Ikuya
0
13254
61222
49450
2026-07-11T16:37:55Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61222
wikitext
text/x-wiki
'''Maggie Magode Ikuya''' oluusi ayitibwa ''James Magode Ikuya'' munnayuganda, munnabyabufuzi. Minisita omubeezi ow’ensonga z’omukago gwa gw'obuvanjuba bwa Afirika. <ref>{{Cite web |date=2021-06-10 |title=New ministers speak out on their plans |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/new-ministers-speak-out-on-their-plans-3432208 |access-date=2022-03-21 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Ono ava mu Magodes Town Council mu Tororo North County, [[:en:Tororo_District|mu Disitulikiti y’e Tororo]] . <ref>{{Cite web |title=At least our voice has finally been heard - Magode Ikuya |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/105718 |access-date=2022-03-21 |website=New Vision |language=en}}</ref> Newankubadde, yamala obulamu bwe bwonna obw'obukulu mu bantu b’e Bagusi mu [[:en:Mbale_District|Disitulikiti y’e Mbale]] . <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-07-15 |title=Bugisu elders Vow to Circumcise 75-year- old Minister Magode Ikuya |url=https://trumpetnews.co.ug/bugisu-elders-vow-to-circumcise-75-year-old-minister-magode-ikuya/ |access-date=2022-03-21 |website=Trumpet News |language=en-US}}</ref> Mufumbo n’abakazi babiri era bakyala be bava mu Sironko- Bududa ne Budadili. <ref name=":0" />
== Emirimu ==
Maggie akoleddeko mu [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC), FRONASA n’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). <ref>{{Cite web |title=Magode Ikuya Archives |url=https://www.independent.co.ug/tag/magode-ikuya/ |access-date=2022-03-21 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Bwe yalondebwa nga Minisita omubeezi, yayogera nti okulondebwa kwe kwali kulaga nti eddoboozi ly’abantu abaali beenyigira mu lutalo lw’okununula ensi limazze n'eriwulirwa gavumenti. <ref name=":0">{{Cite web |date=2021-07-15 |title=Bugisu elders Vow to Circumcise 75-year- old Minister Magode Ikuya |url=https://trumpetnews.co.ug/bugisu-elders-vow-to-circumcise-75-year-old-minister-magode-ikuya/ |access-date=2022-03-21 |website=Trumpet News |language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://trumpetnews.co.ug/bugisu-elders-vow-to-circumcise-75-year-old-minister-magode-ikuya/ "Bugisu elders Vow to Circumcise 75-year- old Minister Magode Ikuya"]. ''Trumpet News''. 2021-07-15<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2022-03-21</span></span>.</cite></ref> <ref>{{Cite web |date=2021-06-10 |title=New ministers speak out on their plans |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/new-ministers-speak-out-on-their-plans-3432208 |access-date=2022-07-25 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineti ya Uganda]] .
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]]
* [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]]
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wiki ==
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
66r617udn3u4if180i2ermpdwj53vjz
Ronald Reagan Okumu
0
13255
61339
49453
2026-07-11T16:44:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61339
wikitext
text/x-wiki
'''Ronald Reagan Okumu''' munnayuganda, munnabyabufuzi era [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti]] okuva mu [[:en:Aswa_County|Aswa County]] era nga ye kaminsona wa Paalamenti ya Uganda. Mmemba w'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] era akola ng'omumyuka wa pulezidenti w'ekibiina kino mu kitundu [[:en:Northern_Region,_Uganda|ky'obukiikakkono]] . <ref>{{Cite web |title=Why Acholi’s long-serving lawmakers were defeated |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/why-acholi-s-long-serving-lawmakers-were-defeated-3306266 |access-date=2021-09-18 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=24 December 2018 |title=Okumu Ronald Reagan is seriously sick. |url=https://thedronemedia.ug/okumu-ronald-reagan-is-seriously-sick/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230526131950/https://thedronemedia.ug/okumu-ronald-reagan-is-seriously-sick/ |archive-date=26 May 2023 |access-date=2021-09-18 |website=The Drone Media |language=en-US}}</ref>
== Eby'obufuzi ==
Okumu yalondebwa okugenda mu paalamenti mu 2001 ku tikiti y’ekibiina kya Forum for Democratic Change okutuusa mu kulonda kwa 2016 lwe yava mu kibiina n’agenda neyesimbawo kubwanamunigina era n’awangula. Okulondebwa kwe kwawakanyizibwa mu kkooti munna FDC Christopher Acire eyalumiriza nti okulonda kwalimu ebirumira. <ref>{{Cite web |last=Dominic |first=Ochola Odonga |date=20 October 2020 |title=Regan Okumu, Aol Disagree Over Choice of Party Flag Bearers in Gulu : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/regan-okumu-aol-disagree-over-choice-of-party-flag-bearers-in-gulu |archive-url=https://web.archive.org/web/20210920131526/https://ugandaradionetwork.net/story/regan-okumu-aol-disagree-over-choice-of-party-flag-bearers-in-gulu |archive-date=20 September 2021 |access-date=2021-09-18 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref> Omusango gwaggwa nga Okumu aguwangudde eyamala ekisanja kye mu paalamenti. Yafiirwa ekifo kya paalamenti mu kulonda kwa 2021 omulundi gwe ogwasooka okuva mu 1996. Yagobebwa mu paalamenti Simon Wokorach eyeesimbawo mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) eyafuna obululu nga 14,000 Okumu n’afuna obululu 2,200. <ref>{{Cite web |title=MP Reagan Okumu Decries Delayed 2016 Supreme Court Ruling |url=http://ugandaradionetwork.com/story/mp-reagan-okumu-decries-delayed-2016-supreme-court-ruling- |access-date=2021-09-18 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Okumu warns Gulu teachers on UPE funds |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1028813 |access-date=2021-09-18 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Mu Gwokuna 2005 yakwatibwa wamu ne Michael Nyeko Ocula ku mukuteberezebwa okutemula Alfred Bongomin. Oluvannyuma bajjeerezebwa. Kiteeberezebwa nti emisango gino gyali mijingirire okumalawo bannabyabufuzi ab’oludda oluvuganya, okufaananako n’ekyatuuka ku [[:en:Muhammad_Ssegirinya|Muhammad Ssegirinya]] ne [[:en:Allan_Ssewanyana|Allan Ssewanyana]] .<ref>{{Cite web |last=MUKASA |first=ROBERT SPIN |date=2021-09-15 |title=Why state slapped murder on Ssegirinya, Ssewanyana |url=https://observer.ug/news/headlines/71205-why-state-slapped-murder-on-ssegirinya-ssewanyana |access-date=2023-08-23 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
gpjul8nitaarfnld3xjcbke7b33dph1
Anthony Akol
0
13256
61307
53764
2026-07-11T16:42:35Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61307
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anthony Akol''' Munnayuganda munnabyabufuzi era mmemba wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] akiikirira ekitundu kya Kilak North. Yalondebwa okukulira Acholi Parliamentary Group (APG) mu mwezi Ogwomusanvu mu 2021 okumala emyaka ebiri n’ekitundu.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Anthony Akol Elected Chairperson of Acholi Parliamentary Group |url=https://chimpreports.com/anthony-akol-elected-chairperson-of-acholi-parliamentary-group/ |access-date=2021-08-17 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Kadaga orders MP Anthony Akol to exit Parliament over coronavirus |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kadaga-orders-mp-anthony-akol-to-exit-parliament-over-coronavirus-1880008 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Akol Anthony - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/akol-anthony-6851/ |access-date=2023-02-04 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Anthony Akol |url=https://theyworkforyou.github.io/uganda-parliament-watch/mp/fab1b36d-7a25-4bbd-8603-9afa888de022/ |access-date=2023-02-04 |website=theyworkforyou.github.io}}</ref><ref>{{Cite web |title=Amuru petition: Court declares Akol district MP |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/138660 |access-date=2023-02-04 |website=New Vision |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kyonjo |first=Rashid |date=2021-09-20 |title=Court Dismisses Election Petition Against Kilak North MP Anthony Akol |url=https://thetowerpost.com/2021/09/20/court-dismisses-election-petition-against-kilak-north-mp-anthony-akol/ |access-date=2023-02-04 |website=TowerPostNews |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye egy’ebyobufuzi ==
Akol yalondebwa mu paalamenti ku tikiti y’ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]]<ref>{{Cite web |title=Hon. Akol Anthony » Forum for Democratic Change |url=https://fdc.ug/team/hon-akol-anthony/ |access-date=2023-02-04 |website=Forum for Democratic Change |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=FDC MP Akol blasts Mpuuga for boycotting House sessions |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |access-date=2023-02-04 |website=Bukedde |language=en |archive-date=2023-02-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230204101328/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/126624 |url-status=dead }}</ref> era aweereza ku bukiiko obuvunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu, ebyensimbi n’okuteekeratekera eggwanga. Mu mwezi Ogwomusanvu 2021, yalondebwa okukulira ekibiina kya Acholi Parliamentary Group (APG) n’obululu 11 n’awangula omubaka omukyala owa Paalamenti owa [[:en:Omoro_District|Disitulikiti y’e Omoro]], Catherine Lamwaka eyafuna obululu 10.<ref>{{Cite web |date=2021-07-23 |title=Akol calls for unity as he assumes Acholi Parliamentary Group leadership |url=https://www.independent.co.ug/akol-calls-for-unity-as-he-assumes-acholi-parliamentary-group-leadership/ |access-date=2021-08-17 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Nga 30 omwezi Ogwolubereberye 2020, Akol yalwaanagana ne munne akiikirira Aruu County, [[:en:Odonga_Otto|Odonga Otto]] ku pigeon hall lobby eya paalamenti.<ref>{{Cite web |title=MPs Odonga Otto, Anthony Akol trade punches |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1514273 |access-date=2021-08-17 |website=New Vision |language=en}}</ref> Oluvannyuma lw’olutalo, Akol yategeeza bannamawulire nti ye yali yetaasa ekikonde okuva eri munne,<ref>{{Cite web |title=I simply slapped MP Otto in self-defence, says MP Akol |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/i-simply-slapped-mp-otto-in-self-defence-says-mp-akol-1872482 |access-date=2021-08-17 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> n’ategeeza nti ye muzito era n’agamba nti singa yakuba Otto ebikonde yandibadde wansi. Mu mwezi Ogwokuna 2019, emmotoka ya Akol yatomera ente ng’esala okkubo ku kyalo Wakisanyi mu [[:en:Kiryandongo_District|disitulikiti y’e Kiryandongo]] ekyaviirako akabenje ne kamulumya.<ref>{{Cite web |date=2019-04-25 |title=Kilak North County MP Anthony Akol involved in accident |url=https://nilepost.co.ug/2019/04/25/kilak-north-county-mp-anthony-akol-involved-in-accident/ |access-date=2021-08-17 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
j0pjlgzvcww6oiy1acxvi8ksr0uww96
Denis Nyangweso
0
13257
61254
55258
2026-07-11T16:39:51Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61254
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Denis Nyangweso''' (yazaalibwa nag 28 Ogwomwenda, 1978) munnayuganda, munnabyabufuzi era [[Parliament of Uganda|mubaka wa paalamenti]] akiikirira Samia-Bugwe Central. <ref name=":0">{{Cite web |date=26 June 2021 |title=Nyangweso: Second time lucky pioneer Samia-Bugwe Central MP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/nyangweso-second-time-lucky-pioneer-samia-bugwe-central-mp-3451608 |access-date=2021-09-06 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Four charged over sh2b Police ghosts fraud |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1206787 |access-date=2021-09-06 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Mu paalamenti ey’ekkumi n’emu, Nyangweso aweereza ku kakiiko akavunaanyizibwa ku bakozi ba gavumenti ne Gavumenti ez’ebitundu. <ref>{{Cite web |title=Committee on Public Service and Local Government – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/committees/committee-on-public-service-and-local-government/ |access-date=2023-02-08 |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Nyangweso yazaalibwa Augustine ne Cissy Juma ng’omwana owookubiri mu maka. Yasomera mu Busikho Primary School mu [[:en:Busia_District|Disitulikiti y’e Busia]] okufuna satifikeeti ye eya First School nga tannaba kwewandiisa mu [[:en:Jinja_College|Jinja College]] oluvannyuma n’akyusa n’agenda mu Greenville High School gye yamalira O’Level. Yafuna diguli mu Social Sciences mu 2003 ne diguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti (Human Resource Option) okuva mu [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] . <ref name=":0">{{Cite web |date=26 June 2021 |title=Nyangweso: Second time lucky pioneer Samia-Bugwe Central MP |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/nyangweso-second-time-lucky-pioneer-samia-bugwe-central-mp-3451608 |access-date=2021-09-06 |website=Daily Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/nyangweso-second-time-lucky-pioneer-samia-bugwe-central-mp-3451608 "Nyangweso: Second time lucky pioneer Samia-Bugwe Central MP"]. ''Daily Monitor''. 26 June 2021<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2021-09-06</span></span>.</cite></ref> Oluvannyuma lw’okutikkirwa, yalondebwa okubeera Personnel Officer/Human Resource Officer mu Minisitule y’abakozi ba gavumenti era n’asindikibwa ku kitebe kya poliisi gye yaweerereza okutuusa mu 2009, lwe yakuzibwa n’addamu okusindikibwa mu Minisitule y’abakozi mu kikula ky’abantu n’enkulaakulana y’abantu. Mu 2013, yakyusibwa okuva mu minisitule y’ekikula ky'abantu n’atwalibwa mu kakiiko k’ebyobulamu gye yava mu mirimu gya gavumenti n’ayingira ebyobufuzi. <ref name=":0" />
== Eby'obufuzi ==
Nyangweso yasooka kwesimbawo mu 2016 bwe yavuganya ku kifo kya Samia-Bugwe South mu paalamenti kyokka nawangulwa [[:en:Julius_Wandera_Maganda|Julius Maganda Wandera]] eyali mu ntebe . Oluvanyuma lw’okutondawo ekitundu kya Samia-Bugwe Central, yeesimbawo ku tikiti y’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] n'afuna obululu 8,849 kyokka n’awangulwa Richard Wanyama Hamala ey’afuna obululu 14,423. <ref>{{Cite web |date=2020-09-05 |title=Irene Muloni, Minister Kitutu win NRM primaries in Bugisu region |url=https://www.independent.co.ug/irene-muloni-minister-kitutu-win-nrm-primaries-in-bugisu-region/ |access-date=2021-09-06 |website=The Independent (Uganda) |language=en-US}}</ref> Nyangweso yagenda mu kalulu ka 2021 ng’avuganya ku bwannamunigina n’awangula n’obululu 13,919 n’akuba Richard Wanyama owa NRM eyafuna obululu 11,312. Nyangweso ye mubaka wa Paalamenti asoose okukulemebera ekifo kya Samia-Bugwe Central mu paalamenti ey’ekkumi n’emu. <ref>{{Cite web |last=Amalemba |first=Robert |title=Governor Ojaamong hosts Ugandan MPs to discuss border ties, Covid control |url=https://www.standardmedia.co.ke/counties/article/2001420606/ojaamong-hosts-ugandan-mps-to-discuss-border-ties-covid-control |access-date=2021-09-06 |website=The Standard |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
dob5ahjwn496gq2v74q923lhzv2rjup
Barnabas Tinkasimire
0
13258
61302
53960
2026-07-11T16:42:23Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61302
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Barnabas Tinkasimire''' munnayuganda, munnabyabufuzi era nga mubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] eyalondebwa okuva mu kitundu kya Buyaga West, Disitulikiti y’e Kagadi ku tikiti y’ekibiina kya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]] (NRM). Yali Ssentebe w’olukiiko lwa Paalamenti e Bunyoro. <ref>{{Cite web |title=MP Barnabas Tinkasimire Won't Cling to Politics after 60 – Eizooba – Amakuru Ga'Bunyoro |url=https://eizooba.co.ug/mp-barnabas-tinkasimire-wont-cling-to-politics-after-60/ |access-date=2021-08-10 |language=en-US |archive-date=2021-08-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210810184237/https://eizooba.co.ug/mp-barnabas-tinkasimire-wont-cling-to-politics-after-60/ |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |last=Lukwago |first=Frank |title=Former Buyaga County MP Loses Election Petition |url=http://ugandaradionetwork.com/story/former-buyaga-county-mp-loses-election-petition |access-date=2021-08-10 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref> Tinkasimire yali omu ku babaka abatumiibwa "ababaka abayekera) ekibiina kye ekya NRM mukuwakanya okuggya ekkomo kumyaka kya Pulezidenti gyalina okukomako ekyali kigenda okusobozesa pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] okusigala mu yafeesi okuyisa ku kkomo ly'emyaka 75.<ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2020-07-20 |title=Muntu disappointed with rebel MPs for returning to NRM |url=https://www.independent.co.ug/muntu-disappointed-with-rebel-mps-for-returning-to-nrm/ |access-date=2021-08-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=How age limit removal backers, opposers fared in NRM elections |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/how-age-limit-removal-backers-opposers-fared-in-nrm-elections-1933432 |access-date=2021-08-10 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Tinkasimire yali mufumbo ne Agnes Ageno Tinkasimire. Mukyala we yafa mu 2018 oluvannyuma lw’ebisago ebiwerako bye yafuna mu kukuma omuliro mu nnyumba ya Tinkasimire abantu abatategeerekeka. Era mu 2015 yawasa Sandrah Tinkasimire.
Kyokka, olunaku lwe yazaalibwa terulambikiddwa bulungi mu bikwata ku bulamu bwe <ref>{{Cite web |title=MP Tinkasimire's wife dies |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/1308179 |access-date=2021-08-10 |website=New Vision |language=en}}</ref>
== Eby'obufuzi ==
Tinkasimire yalondebwa okuva mu kitundu ky’e Buyaga mu kiseera ekyo mu Disitulikiti y’e Kibaale mu 2006 ku tikiti ya NRM era okuva olwo n’okutuusa kati. Mu 2017, yajeemera amagezi g’obukulembeze bw’ekibiina kya NRM nti abakiise bonna mu kakiiko ka NRM mu paalamenti balina okukuba akalulu okuggyawo ekkomo ku myaka 75 abavuganya ku bwa Pulezidenti okukkiriza Pulezidenti Museveni okwesimbawo ekisanja ekirala mu ofiisi. Ono baamutuuma “rebel MP” wamu n’ababaka ba NRM abalala 29 abali mu kakiiko ka paalamenti. Oluvannyuma yava mu kibiina ne yeegatta ku People Power n’alondebwa okuba omukwanaganya w’ekitundu kya Bunyoro sub region. Teyamala bbanga ddene mu kibiina kya People Power nga tannadda mu kibiina kye ekya NRM oluvannyuma lw’okusisinkana Pulezidenti Museveni wamu n’ababaka abalala “abayeekera” 16 mu kuzimba okulonda kwa bonna okwa 2021. <ref name=":0"/> Oluvannyuma lw’okudda mu NRM, yassaako akabonero ka People Power nti “kiraabu y’ebyobufuzi” bwe yali mu mboozi ey’akafubo ne NBS TV Morning Breeze Show. <ref>{{Cite web |date=2020-07-20 |title=MP Tinkasimire: "People Power is just a political club, NRM is a party |url=https://nilepost.co.ug/2020/07/20/mp-tinkasimire-people-power-is-just-a-political-club-nrm-is-a-party/ |access-date=2021-08-10 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
n0r79z6piluisj37lqb6yw70ebybo1w
Karubanga Jacob
0
13259
61383
60470
2026-07-11T16:45:34Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61383
wikitext
text/x-wiki
'''Karubanga Jacob Atenyi''' (yazaalibwa 15 Ogwokkumi 1963) [[:en:Uganda|munnayuganda]], munnabyabufuzi era nga mu kiseera kino akiikirira Kibanda South County mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] <ref>{{Cite web |title=Karubanga Jacob Ateenyi - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/karubanga-jacob-ateenyi-7749/ |access-date=2022-10-24 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref> era nga yaliko meeya wa [[:en:Kigumba|Kigumba Town]] council.
Yaawerezako nga sipiika w’olukiiko lwa [[:en:Masindi_District|disitulikiti y’e Masindi]] era oluvannyuma disitulikiti y’e [[:en:Kiryandongo_District|Kiryandongo]] bwe yatondebwawo, yafuuka meeya wa Town Council y’e Kigumba eyasooka mu 2008. <ref>{{Cite web |title=MP wants constitutional amended to recognise Maragoli people |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/119620 |access-date=2022-10-24 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Yaleeta ekiteeso mu Paalamenti okukkiriza Abamaragoli nga kabbira ya Uganda. <ref>{{Cite web |last=murami |date=2021-11-11 |title=House to consider Bill recognising indigenous communities |url=https://www.parliament.go.ug/news/5417/house-consider-bill-recognising-indigenous-communities |access-date=2022-10-24 |website=www.parliament.go.ug |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma ==
Karubanga yazaalibwa nga 15 Ogwokkumi 1963 mu Kabukye Cell Ward B, Kigumba Town Council, mu disitulikiti y’e Kiryandongo. Yagenda mu Kizibu pulayimale gye yamalira pulayimale (1973-1979). Yeegatta ku Kibanda SS mu S1 ne 2 (1980-1981) nga tannamaliriza O' Level mu Kabalega SS mu 1983. • Yakolera A' Level mu Muntuyera High School, [[:en:Ntungamo_District|mu Kitunga disitulikiti y'e - Ntungamo]] (1984-1986). Yali musomesa mu Kibanda SS ne Kigumba SS (1986-1998). Alina dipulooma mu by’okuteekateeka n’okuddukanya pulojekiti, okuva mu kitongole kya Business Skills Trust ekigatta ekibiina ekigatta abasuubuzi mu ggwanga ekya Uganda National Chamber of Commerce (2006-2008). Karubanga alina diguli mu by’enkulaakulana okuva mu [[:en:Bugema_University|yunivasite y’e Bugema]] (2008-2011).
== Emirimu ==
Okuva mu 2013 n’okutuusa kati, Karubanga abadde musomesa ku yunivasite y’e Bugema. Abadde akola nga consultant era promoter mu Kigumba agribusiness Promotional Center okuva mu 2013 n’okutuusa kati. Yaweereza ne Gavumenti ez’ebitundu mu disitulikiti y’e Masindi ne Kiryandongo nga General Secretary w’olukiiko lw’abavubuka mu Kibanda County, akola nga ssentebe wa disitulikiti, kansala, sipiika w’olukiiko (Ogwokutaano 2008-2011 ne Ssentebe wa LC3 Kigumba Town Council (2011-2016).Yakola nga omuwandiisi wa NRM ow'amawulire mu disitulikiti y’e Kiryandongo (2010-2015). Ssentebe w’olukiiko olufuzi Kigumba SS (2007-2014 Wakati wa 2005 ne 2010, yaliko omuwandiisi wa NRM mu disitulikiti y’e Masindi Okuva mu 1996 n’okutuusa kati, ye Ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa Kigumba Complex Academy Primary School Okuva mu 1993, y’abadde dayirekita w’ekibiina ekigatta abasuubuzi b’ebyamaguzi ekya Kigumba Produce dayirekita Kigumba Produce dealears and farmers Co. Ltd.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
e1tmik7imgaw7hxrx6j0r1oxkpjl6lq
Moses Okot Jr
0
13261
61531
51342
2026-07-11T17:12:52Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61531
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Okot Moses Junior Bitek''' Munnayuganda [[:en:Lawyer|munnamateeka]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] awereza nga [[:en:Member_of_Parliament|omubaka wa Paalamenti]] akiikirira Kioga Constituency mu [[:en:Amolatar_District|Disitulikiti y'e Amolatar]]. Yalondebwa nga 14 omwezi Ogwolubereberye 2021. Mmemba wa [[:en:Forum_for_Democratic_Change|kibiina ekya FDC]].<ref>{{Cite web |date=2019-05-24 |title=Exclusive: How 'People Power' mobiliser was shot in Northern Uganda |url=https://nilepost.co.ug/2019/05/24/exclusive-how-people-power-mobiliser-was-shot-in-northern-uganda/ |access-date=2021-08-16 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2021-01-19 |title=Full List of Elected MPs in Uganda 2021 |url=https://dailyexpress.co.ug/2021/01/19/full-list-mps-elected-in-uganda-2021/ |access-date=2021-08-16 |website=Daily Express News |language=en-GB}}</ref><ref>{{Cite web |title=Okot Moses Junior - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/okot-moses-junior-6828/ |access-date=2023-02-02 |website=visiblepolls.org |language=en}}</ref><ref>{{Citation|title=Okot B'tek Junior - The man who nominated Muhammad Ssegirinya to become Deputy Speaker of Parliament|url=https://www.youtube.com/watch?v=0LC2u3v2ZL4|language=en|access-date=2023-02-02}}</ref>
== Obuto n’obuvo bwe ==
Okot yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Gulu mu maka ga Mwami Angiro John (taata) omusomesa eyawummula ne Mukyala Imat Keller Angiro (maama) ow’Ekika kya Okarowok. Okot yasomera ku Amuca SDA Primary School [[:en:Education_in_Uganda#Primary_education|ekibiina kye ey'omusanvu]], Aputi Secondary School mu ddaala lya wansi (2001-2005) ne Gombe Secondary School mu ddaala elya wagulu (2006-2007). Mu 2015, Okot yatikkirwa diguli esooka mu mateeka okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] nga kw’otadde n’okufuna [[:en:Legal_practice|Dipulooma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]] mu 2017.
== Emirimu gye ==
=== Obumanyirivu mu mirimu ===
Nga ali ku [[:en:Law_Development_Centre|Law Development Center]], Okot yaweereza nga pulezidenti wa bayizi okuva mu 2016 okutuuka mu 2017. Okumala ebbanga lya myaka 3 (2017-2020), Okot Jr yaliko munnamateeka omubeezi mu kkampuni ya Oloya & Company Advocates, eya bannamateeka esangibwa mu kibuga Gulu. Yaliko ssentebe w’ekibiina kya Forum for Democratic Change ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] (2010-2011). Mu kiseera kino, Okot akola mu kkampuni ya Gem and Company Advocates.
=== Emirimu gye egy'ebyobufuzi ===
Mu January 2021, yalondebwa nga omubaka wa Paalamenti ng’akiikirira Kioga Constituency mu [[:en:Amolatar_District|Disitulikiti y’e Amolatar]] mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey’ekkumi n’emu (2021 okutuuka 2026) mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa bonna okwa 2021 mu Uganda]] era nga 21 omwezi Ogwokutaano 2021 yalayira ku bwa [[:en:Member_of_Parliament|mmemba bwa Paalamenti]].<ref>https://twitter.com/parliament_ug/status/1395270502260805642</ref> Yawangula Okello Anthony owa NRM n'obululu 8537.<ref>{{cite web |title=Okot Moses Junior - 2021 General Election - Visible Polls |url=https://visiblepolls.org/ug/2021-general-election/candidates/okot-moses-junior-6828/}}</ref><ref name=":0" /> Ye mmemba ku bukiiko, ak'eddembe ly'obuntu n'ak'ebyokwerinda n'ensonga z'omunda okuva mu 2021. Akola nga omumyuka wa Ssentebe wa Lango Parliamentary Caucus okuva mu 2021. Mu mwezi Ogwokutaano 2022, Okot yavuganya ku kukwatira [[:en:Forum_for_Democratic_Change|ekibiina kya FDC]] bendera mu lwokaano lw’omumyuka wa sipiika wa paalamenti ey’ekkumi n’emu.<ref>{{cite web |date=24 March 2022 |title=Opposition endorse FDC's Okot for deputy speaker |url=https://www.kfm.co.ug/news/opposition-endorse-fdcs-okot-for-deputy-speaker.html |access-date=5 May 2026 |archive-date=30 January 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230130135005/https://www.kfm.co.ug/news/opposition-endorse-fdcs-okot-for-deputy-speaker.html |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Tayebwa Elected Deputy Speaker of Parliament |url=http://ugandaradionetwork.com/story/tayebwa-elected-deputy-speaker-of-parliament- |access-date=2023-02-02 |website=Uganda Radio Network |language=en}}</ref>
== Obukuubagano ==
Okot yakubibwa amasasi ku kigere omujaasi wa Uganda People's Defence Forces (UPDF) bwe yali akubye kakuyege mu [[:en:Amolatar_District|Disitulikiti y'e Amolatar]] owa [[:en:People_Power,_Our_Power|People Power]].<ref>{{Cite web |last=Newsroom |first=N24 |title=People Power Mobilizer Shot in Amolatar, Suspend Bundled Behind Bars {{!}} Northern Uganda's Leading News and Information Hub. |url=https://northernnewswire.com/2019/05/23/people-power-mobiliser-shot-in-amolatar-suspend-bundled-behind-bars/ |access-date=2021-08-16 |language=en-US}}</ref><ref>{{cite web |title=UPDF soldier who shot lawyer further remanded |url=https://www.newvision.co.ug/news/1504819/updf-soldier-shot-lawyer-remanded}}</ref><ref>{{Cite web |date=17 September 2020 |title=UPDF officer arrested for shooting People Power mobiliser |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/updf-officer-arrested-for-shooting-people-power-mobiliser-1828044 |access-date=2021-08-16 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Okot wa [[:en:Forum_for_Democratic_Change|kibiina kya FDC]].
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu wabweru wa Wikipidiya ==
* [https://mobile.twitter.com/okot_junior Twitter Account for Moses Okot] \
* [https://web.archive.org/web/20230320232114/https://whispereye.co.ug/2022/06/22/big-story-cmi-arrests-fdc-mp-moses-okot-bitek/ Big Story: CMI arrests FDC MP Moses Okot Bitek]
* [https://www.ec.or.ug/ecresults/2021/MPS_RESULTS_2021.pdf MPS RESULTS 2021]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
bfeg4t3kvuuc6bpfiha1s54t1sdogc8
Bethwell Allan Ogot
0
13264
61690
60708
2026-07-11T17:29:20Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61690
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Bethwell Allan Ogot''' (3 Ogwomunaana 1929 – 30 Ogwolubereberye 2025) yali Munnakenya munnabyafaayo era munnabyanjigiriza era nga yakuguka mu byafaayo bya Africa, enkola z'okunoonyereza, n'ebiwandiikiddwa. Ekimu ku biwandiiko bye kyatandika n'okugamba nti "okunyumya olugero lw'ebyo eby'emabega okusobola okulaga entuuko eteewalika, kyetaago ekifaanagana n'okukola ebikozesebwa, eri abantu mu nsi yonna. Okutuuka awo, tuyinza okugamba nti omuntu, mu butonde bwe, munnabyafaayo". <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Bethwell+Allan+Ogot#:~:text=View-,Ogot%20Bethwell%2C%20A.%20(2005).%20History%20as%20Destiny%20and%20History%20as%20Knowledge%3A%20Being%20Reflections%20on%20the%20Problems%20of%20Historicity%20and%20Historiography.%20Kisumu%3A%20Anyange%20Press.,-Issues</ref>
Ogot yali Akulira ettendekero lya [[:en:Moi_University|Moi University]] okutuuka ku ntandikwa ya 2013. <ref>{{Cite web |url=http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html |title=Archive copy |access-date=2026-05-05 |archive-date=2010-12-04 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101204084823/http://www.mu.ac.ke/administration/chancellor/chancellorhome.html |url-status=dead }}</ref>
== Ebimukwatako ==
Ogot, Munnakenya [[:en:Luo_peoples|Omuluo]], eyazaalibwa nga 3 Ogwomunaana, 1929 mu kifo kye Gem mu [[:en:Siaya_County|Ssaza ly'e Siaya]], mu Kenya. <ref>{{Cite web |date=3 August 2019 |title=Prof Ogot hits 90, busy as ever reading, researching and writing Bethwell Allan Ogot celebrates his 90th birthday today. |url=https://www.facebook.com/breakingkenyanews/photos/a.533873823481891/1364282100441055/?type=3 |access-date=1 January 2024 |website=Breaking Kenya News on Facebook}}</ref> Mu 1959 yawasa [[:en:Grace_Ogot|Grace Emily Akinyi]], munnabyabufuzi, omuwandiisi, era omukugu mu by'obulamu. Oluvannyuma yaweereza gavumenti ya Kenya nga Minisita omubeezi ow’ebyobuwangwa n’eby'empeereza by’abantu. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Kisumu</ref>
Ogot yasomerako ku [[:en:Ambira|Ambira]], [[:en:Maseno_School|Maseno School]], [[:en:Makerere_University_College|Makerere University College]], ne [[:en:University_of_St_Andrews|Yunivasite ya St Andrews]] ne [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|yunivasite ya London]] . Bwe yali asoma e [[:en:London|London]], yaweereza ng’omukulembeze w’ekibiina ekigatta abayizi e Kenya, gye yayambako bannaggwanga lya Kenya, naddala omugenzi [[:en:Jaramogi_Oginga_Odinga|Jaramogi Oginga Odinga]] mu nteeseganya ezaaliwo mu 1960 ezaali eza Lancaster ez’ameefuga ga Kenya. <ref>http://www.dailykenya.blogspot.com/2012/08/prof-bethwell-allan-ogot-ebs.html</ref> <ref>https://african-studies.uonbi.ac.ke/basic-page/prof-bethwell-allan-ogot</ref>
Ogot yatandika obulamu bwe obw’okusoma n’okunoonyereza mu yunivasite ng’omusomesa mu Yunivasite y’e Makerere, era okukkakkana ng’afuuse Ssentebe w’ekitongole ky’ebyafaayo ekya Ssettendekero, e Nairobi, mu kiseera kino ayitibwa [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]] (UoN). Mu UoN yatandikawo era n’alungamya ekitongole ekinoonyereza ku nkulaakulana oba Institute of Development Studies (IDS) n’ettendekero lya Institute of African Studies (IAS). Era yaweerezaako ng’Omukulu w’Essomero lya School of Arts and Social Sciences n’Omumyuka w’Omumyuka wa Chancellor Academics. Yali Pulezidenti w'akakiiko ka ssaayansi ak'ensi yonna akaateekateeka [[:en:General_History_of_Africa|ebyafaayo eby'awamu mu Africa]] ebya [[:en:UNESCO|UNESCO]]. Yakola ennongoosereza mu lufulumya olw'okutaano olw’ekitabo kya UNESCO ekya ''History of Africa'', era n’akubiriza akakiiko akaali kalabirira okufulumya ''Ebyafaayo'' byonna . Yali mmemba w'akakiiko k'ensi yonna aka UNESCO akakola [[:en:History_of_Humanity|ku byafaayo by'obuntu]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Okuva mu Yunivasite University of Nairobi, Ogot yalondebwa Pulezidenti [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]], okuweereza nga mmemba w’olukiiko olufuzi olw’omukago gwa [[:en:East_African_Community|East African Community]] (EAC), wakati wa 1975 ne 1977. <ref>https://www.jstor.org/stable/43860344</ref> Yali Pulezidenti w’ekibiina ekinoonyereza ku by’edda ekya [[:en:PanAfrican_Archaeological_Association|Pan African Archaeological Association,]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1983. <ref>http://www.panafprehistory.org/en/static/previous-congress-proceedings</ref> Wakati wa 1978 ne 1980 Ogot yaweereza mu ttendekero lya International Louis Leakey Memorial Institute for African Pre-History (TILLMIAP), ekyali ekitundu ekikulu ku National Museums of Kenya (NMK), nga dayirekita waakyo eyasooka. Yaweereza mu ttendekero lya [[:en:Kenyatta_University|Kenyatta University]] nga Pulofeesa, ate mu Kenya Post and Telecommunications yaweereza nga ssentebe. Yali Chancellor wa [[:en:Moi_University|Moi University]], ey'omu [[:en:Eldoret|Eldoret]], okutuuka mu 2013. Okutuusa lwe yafa mu 2025, yasigaza ekitiibwa ekya Pulofeesa wa [[:en:Maseno_University|Maseno University]] eyawummula, wabula ate bwe yali nga tannaba kufuuka Ccansala wa Moi University, yali Director of Post-Graduate Studies. <ref>https://books.google.com/books?id=39JMAgAAQBAJ&dq=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community&pg=RA4-PA8</ref> <ref>https://books.google.com/books?id=5yqH2WDRT-EC&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Bwe yali Chancellor wa Moi University, yakola butaweera ne Pulezidenti [[:en:Mwai_Kibaki|Mwai Kibaki]], ne Minisitule y’ebyenjigiriza ebya waggulu eya Kenya, omwali Professor David Some ne [[:en:Richard_Mibey|Richard Mibey]] nga bakola ng'abamyuka ba Ccansala, ne Samuel Gudu, Margarete Kamar ne Bob Wishitemi okubeera abalaba ssemateeka wa [[:en:Masinde_Muliro_University_of_Science_and_Technology|Masinde Muliro University of Science and Technology]] bwakwatibwa, mu Narok University, [[:en:Karatina_University|Karatina University]], Kabianga University, [[:en:University_of_Eldoret|University of Eldoret]], Rongo University College ne Odera Akango’ College, eryali ettendekero wansi wa yunivasite ya Moi. <ref>https://books.google.com/books?id=HPvSAAAAMAAJ&q=when+was+Bethwell+Allan+Ogot+appointed+as+a+member+of+the+east+african+community</ref>
Ogot yafa oluvannyuma lw'okulwalira akaseera akatono nga 30 Ogwolubereberye 2025, ku myaka 95. <ref>https://www.tuko.co.ke/kenya/577275-bethwell-allan-ogot-renowned-kenyan-scholar-dies-95-short-illness/</ref>
== Awaadi n'ebirabo bye yafuna ==
* [[:en:Distinguished_Africanist_Award|Distinguished Africanist Award]] (2001) of the [[:en:African_Studies_Association|African Studies Association]], eweebwa buli mwaka ng’esiima obuweereza obw’amaanyi obw’obulamu bwe bwonna mu misomo gya Africa.
* Omudaali gwa Zaabu ogwamuweebwa aba UNESCO
* Omudaali gwa Averos
* [[:en:State_Commendations_of_Kenya|Elder of the Burning Spears]] (EBS) .
* Hon.D.Litt eyamuweebwa Yunivasite ya Kenyatta
* Mu mwaka gwa 2012, ekibiina ekigatta abanoonyereza mu Afrika ekya African Studies Association (ASA) kyatandikawo ekirabo kya Bethwell A. Ogot Book Prize, ekirabo ekiweebwa buli mwaka mu lukiiko lwa ASA eri omuwandiisi w’ekitabo ekisinga obulungi ku by’okunoonyereza ku buvanjuba bwa Africa
* Ekirabo kya Grieve Prize in Moral Philosophy okuva mu yunivasite ya St Andrews.
== Bye yakola ebyalondebwamu ==
* Omuwandiisi era omutereeza wa, ''East Africa, Past and Present'', 1964.
* With F. B. Welbourn, ''A Place to Feel at Home'', 1966. (Okusoma okwakolebwa kkanisa bbiri ez'etogodde mu Bugwanjuba bwa Kenya)
* ''History of the Southern Luo: Volume I, Migration and Settlement, 1500–1900'' (Series: Peoples of East Africa), [[:en:East_African_Publishing_House|East African Publishing House]], [[:en:Nairobi|Nairobi]], 1967. (Apparently Vol II never published)
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne J. A. Kieran, ''Zamani: A Survey of East African History'' ([[:en:Nairobi|Nairobi]]: East African Publishing House Ltd, 1968. Reprint with corrections, 1969.
* Omuwandiisi era omutereeza , ''Politics and Nationalism in Colonial Kenya: Proceedings of the 1971 Conference of the Historical Association of Kenya – HADITH 4'', Nairobi: East African Publishing House), 1971
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne William R. Ochieng', ''Decolonization and Independence in Kenya, 1940–93'', London: [[:en:James_Currey|James Currey]], 1995, .
* ''Building on the Indigenous: Selected Essays 1981–1998''. Kisumu: Anyange Press, 1999
* Omuwandiisi era omutereeza ng'akola wamu ne Toyin Falola ne E. S. Atieno Odhiambo, ''The Challenges of History and Leadership in Africa: The Essays of Bethwell Allan Ogot'' ([[:en:Trenton,_New_Jersey|Trenton]] and [[:en:Asmara|Asmara]]: Africa World Press, 2002. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-59221-005-8|<bdi>1-59221-005-8</bdi>]].
* ''History as Destiny and History as Knowledge: Being Reflections on the Problems of Historicity and Historiography''. Kisumu: Anyange Press, 2005
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography'', [[:en:Trafford_Publishing|Trafford Publishing]], 2006. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/1-4120-0340-7|<bdi>1-4120-0340-7</bdi>]]
* ''A History of the Luo-Speaking Peoples of East Africa''. Kisumu: Anyange Press, 2009
* ''Liberty or Death: Southern Sudan's March to Independence''. Nairobi: The Regal Press Kenya Ltd, 2010.<ref>{{Cite web |url=http://catalog.jhia.ac.ke/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=1330&query_desc=su:South+Sudan |title=Archive copy |access-date=2026-05-07 |archive-date=2023-09-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230930021757/http://catalog.jhia.ac.ke/cgi-bin/koha/opac-detail.pl?biblionumber=1330&query_desc=su:South+Sudan |url-status=dead }}</ref>
* ''Who, if Anyone Owns the Past? Reflections on the Meaning of "Public History"''. Kisumu: Anyange Press, 2010.
* ''My Footprints on the Sands of Time: An Autobiography''. Kisumu: Anyange Press, 2011.
== Laba ne ==
* [[:en:Luo_people_of_Kenya_and_Tanzania|Abantu b’e Kenya, Tanzania ne Uganda Luo]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* Bethwell Allan Ogot at IMDb
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
opp7co3hhylg9ejnwhxpul73hc20mzf
Joseph Ekemu
0
13266
61618
51330
2026-07-11T17:19:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61618
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Joseph Kalias Ekemu''' ( yazaalibwa nga 5 Ogwomwenda 1944) [[:en:Attorney_General_of_Uganda|Ssaabawolereza wa Uganda]] eyawummula, mubaka wa paalamenti era munnabyabufuzi. Yaweereza nga [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|Minisita w’ebyamateeka mu Uganda]] okuva mu 1994 okutuuka mu 1996.<ref>{{Cite web |title=Chiefs of State and Cabinet members of foreign governments / National Foreign Assessment Center. 1995Jan-Apr 1995. |url=https://babel.hathitrust.org/cgi/pt?id=osu.32435083447896;view=1up;seq=102 |access-date=2018-06-24 |website=HathiTrust |language=en}}</ref><ref>Oloka-Onyango, J. When Courts Do Politics: Public Interest Law and Litigation in East Africa . p. 281.</ref> Ekemu era yakiikirira [[:en:Kaberamaido_District|Disitulikiti y’e Kaberamaido]] mu Paalamenti era yali mmemba ku kakiiko ka National Resistance Council (NRC),<ref>{{Cite web |title=Former MPs ask Speaker Kadaga for financial assistance – Parliament Watch |url=https://parliamentwatch.ug/former-mps-ask-speaker-kadaga-for-financial-assistance/ |access-date=2020-11-18 |website=parliamentwatch.ug}}</ref> mu [[:en:National_Resistance_Movement|kibiina kya National Resistance Movement]] (NRM) ekya leero.
== Ebibonerezo by’okusibwa ==
Ekemu wamu ne David Kamwada, omuyambi we basibwa emyaka ebiri mu kkomera ly’e Luzira olw’okubba ssente za Uganda ''obukadde 113'' ezali zigendereddwa okuliyirira [[:en:Teso_people|abantu b’e Teso]] abaali bafiirwa ente zaabwe mu buyeekera obwaliwo okuva mu 1987 okutuuka mu 1990.<ref>{{Cite news|title=Road Trip Museveni Katureebe relationship Tumwesigye|work=The Monitor|url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Road-trip-Museveni-Katureebe-relationship-Tumwesigye/689844-5572282-|access-date=18 November 2020}}{{Dead link|date=December 2024|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Emisango emirala egyasingisibwa gyali ku misango etaano nga ku gino kwe kujingirira foomu y’okuggulawo akawunti ya Greenland Bank era ekibonerezo kyaali ku ssente z’omugwira, Suresh Ghelan.<ref>{{Cite web |last=Nakitendde |first=hadijah |title=New Corruption Fight: Too Little too late to remedy the Country – Sunrise |url=http://www.sunrise.ug/opinions/editorial/201704/new-corruption-fight-too-little-too-late-to-remedy-the-country.html |access-date=2020-11-18 |language=en-US}}</ref>
Mu 2002, yamaliriza ekibonerezo ky’okusibwa emyaka ebiri. Ono ye mukungu wa [[:en:Politics_of_Uganda|gavumenti ya Uganda]] ow’oku ntikko eyasooka okusingisibwa omusango gw’obufere.<ref>{{Cite web |title=Ekemu Kamwada freed |url=https://www.newvision.co.ug/news/1033577/ekemu-kamwada-freed |access-date=2020-11-18 |website=www.newvision.co.ug}}</ref>
Mu 2018, yeegayirira Sipiika w’ekiseera ekyo Rt.Hon Rebecca Alitwala Kadaga okumuyamba mu by’ensimbi ng’agamba nti kyandibadde kya bwenkanya singa abaaliko ababaka ba paalamenti bayambibwa.Yagattako nti abaali ababaka ba paalamenti balina okuyingizibwamu singa kituuka ku mirimu gy’ebyobufuzi. Kino kyaliwo oluvannyuma lw’ababaka ba paalamenti abawera 1000 okuva mu Paalamenti eyasooka mu 1962 okutuuka mu Paalamenti ey’omukaaga okubeera nga bakadde era nga tebalina wakujja nsimbi zitegeerekeka wadde nga baali baweerezza eggwanga nga bammemba ba Paalamenti.
== Okuddamu okukola emirimu gy’amateeka ==
Ekemu yali asigazza emyezi etaano mu kakiiko akakwasisa empisa aka Law Council Disciplinary Committee (LCDC) nga tannasibibwa, yakola okusaba okugenda mu maaso n’okukola emirimu gy’amateeka oluvannyuma olukiiko olufuzi n’akulira ekitongole kya LCDC ne bakigaana. Elijah Wante eyali amaze ebbanga ng’amanyi Ekamu yamuwa amagezi okussaayo okusaba okupya okuzzibwa ku mulimu. Oluvannyuma lw’okwegayirira olukiiko olufuzi olw’akakiiko ka LCDC okumukkiriza okugenda mu maaso n’okukola emirimu gy’amateeka nga bagamba nti yabonaabona nnyo, olukiiko lwategeera emyezi etaano gyeali asigazza okumalako emyaka gye ebiri era oluvannyuma ne bamulagira okussaayo okusaba okupya ng’ebisanja biwedde.<ref>{{Cite web |title=Ekemu eur application practice law rejected |url=https://www.newvision.co.ug/news/1271800/ekemu-eur-application-practice-law-rejected |access-date=2020-11-18 |website=www.newvision.co.ug}}</ref>
Mu mwezi Ogomwenda 2004, yazzibwawo ng’omuwolereza oluvannyuma lw’okumala emyaka enna ng’awereddwa; envumbo eno yaggyibwawo olukiiko lw’akakiiko ka LCDC oluvannyuma lw’okulaga nti yeenenyezza.<ref>{{citation|author=Hillary Nsambu|title=Uganda: Ekemu joins advocates 'Roll Again|date=27 September 2004|url=https://allafrica.com/stories/200409271158.html|website=Allafrica|access-date=18 November 2020}}</ref>
== Ensengeka y’ebitabo ==
* ''oseph Ekemu. Encyclopedia, Joseph Ekemu, Unique Identifier: 4779375235. Notes: Occupation: lawyer Education: LLB with honors, Makerere University, 1971. Career: Minister justice and attorney general, Government of Uganda, Kampala, 1994 — Career: Deputy speaker parliament, 1994 Career: Member parliament, 1989–95 Career: Advocate, Ekemu & Co., Kampala, Uganda, 1972–89 Career: Advocate, Elemu & Kabu Co., Kampala, Uganda, 1972–89. Career: Advocate, Kulubya & Co. Advocates, Kampala, Uganda, 1972–89. Career: Advocate, Mboijana & Co. Advcates, Kampala, Uganda, 1972–89, Career: Pupil state attorney, Ministry of Justice, Kampala, Uganda, 1971–72''.<ref>{{Cite book |title=Joseph Ekemu |language=en |oclc=4779375235}}</ref>
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu wabweru wa Wikipidiya ==
* {{Cite web |title=Joseph Ekemu and Another v Uganda ((Constitutional Reference No. 1 of 2000)) [2000] UGCC 6 (9 November 2000); {{!}} Uganda Legal Information Institute |url=https://ulii.org/ug/judgment/constitutional-court-uganda/2000/6 |access-date=2020-11-18 |website=ulii.org}}
* {{Cite web |last=KCK |date=2014-06-02 |title=Joseph Ekemu and Other v Uganda Constitutional Reference No. 1 of 2000 |url=https://www.kituochakatiba.org/legal-resources/joseph-ekemu-and-other-v-uganda-constitutional-reference-no-1-2000 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20210416075926/https://www.kituochakatiba.org/legal-resources/joseph-ekemu-and-other-v-uganda-constitutional-reference-no-1-2000 |archive-date=2021-04-16 |access-date=2020-11-18 |website=Kituo Cha Katiba |language=en}}
* {{Cite book |date=17 November 2006 |title=Uganda Government Gazette dated 2006-11-17 number 67 |url=https://gazettes.africa/gazettes/ug-government-gazette-dated-2006-11-17-no-67 |language=en |access-date=2026-05-05 |archive-date=2022-06-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220625100652/https://gazettes.africa/gazettes/ug-government-gazette-dated-2006-11-17-no-67 |url-status=dead }}
{{DEFAULTSORT:Ekemu, Joseph}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
m5nwd8imbxb9urhy6wk4tbbtzlnllmx
John Bashaija Kazoora
0
13271
61565
51328
2026-07-11T17:14:16Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61565
wikitext
text/x-wiki
'''John Bashaija Kazoora''' (Ogwomunaana nga 4, 1958 – Ogwokuna nga 20, 2025) yali Munnayuganda omujaasi, era omuwandiisi w'ebitabo eyawummula ku ddaala lya major.<ref name=":5">{{Cite web |date=2025-04-22 |title=Maj John Kazoora: A selfless patriot |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/maj-john-kazoora-a-selfless-patriot-5012214 |access-date=2025-04-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu mwaka gwa 1982, yeegatta ku [[:en:National_Resistance_Army|ggye lya National Resistance Army]] (NRA) gye yakola omulimu omukulu ennyo mu lutalo lw’omu nsiko olwaleeta [[Yoweri Museveni|Pulezidenti Yoweri Museveni]] mu buyinza mu mwaka gwa 1986.<ref name=":0">{{Cite web |date=2025-04-24 |title=John Kazoora: hailed as 'man of character and true patriot' |url=https://www.independent.co.ug/john-kazoora-a-man-of-character-and-true-patriot/ |access-date=2025-04-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=2025-04-23 |title=Museveni never abandoned Maj Kazoora, says widow |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-never-abandoned-maj-kazoora-says-widow-5015040 |access-date=2025-04-28 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |last=Kansiime |first=Tracey |title=Old Guards Unite to Salute Major John Kazoora for Service and Integrity |url=https://nilepost.co.ug/nigerian+gospel+minister+dunsin+oyekan/254856/old-guards-unite-to-salute-major-john-kazoora-for-service-and-integrity |access-date=2025-04-28 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo n'okusoma kwe ==
Kazoora yazaalibwa mu Rutooma mu [[Mbarara (disitulikit)|disitulikiti y’e Mbarara]], mu Bukiikaddyo bw'obugwanjuba bwa Uganda nga bazadde be baali Enoch Kazoora (taata), eyali omujaasi mu ggye [[:en:King's_African_Rifles|lya Kabaka erya African Rifles]] era nga muvuzi wa mmotoka mu bwakabaka bwa Ankole, ne Manjeri (maama), omukwasisa w'empisa ng’assa essira ku by’enjigiriza n’okukkiriza. Yali muto ku baana baana munaana.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-04-28 |title=Mbarara district mourns John Bashaija Kazoora |url=https://tmafrica.co.ug/news/mbarara-district-mourns-john-bashaija-kazoora |access-date=2025-04-28 |website=tmafrica.co.ug |language=en}}</ref>
Kazoora yatandika okusoma mu Rutooma Primary School, oluvannyuma ne yeegatta ku [[Nyakasura School]], gye yakolera emikwano egy’obulamu bwe bwonna n’abagenda okumanyikwa mu ggwanga nga [[:en:Benon_Biraaro|Benon Biraaro]] ne [[David Sejusa]] .<ref name=":1"/> Yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]] n’atikkirwa diguli ye eyasooka mu byobufuzi. Mu mwaka gwa 1982, nga yaakamala diguli ye, yeegatta ku lutalo lw’abayeekera olwa NRA olwaleeta Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] mu buyinza mu mwaka gwa 1986.<ref name=":3">{{Cite web |last=Uganda |first=TheSpy |date=2025-04-21 |title=Uganda Mourns Hon. Maj. John Kazoora: Bush War Veteran, Statesman & Voice Of Conscience – TheSpy |url=https://www.spyuganda.com/uganda-mourns-hon-maj-john-kazoora-bush-war-veteran-statesman-voice-of-conscience |access-date=2025-04-28 |language=en-GB}}</ref> <ref name=":0"/> <ref name=":6">{{Cite web |date=2021-01-10 |title=Maj. (Rtd) John Kazoora's memoirs: How I fell out with Museveni |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/maj-rtd-john-kazoora-s-memoirs-how-i-fell-out-with-museveni-1522996 |access-date=2025-04-28 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Emirimu gye mu by'obufuzi n’okuvuganya ==
Kazoora yali mubaka wa Kashari County, [[:en:Mbarara|Mbarara]] district wakati w'omwaka gwa 1996 ne 2006 mu lukiiko lw'eggwanga olw'omukaaga n'olw'omusanvu.<ref name=":4">{{Cite web |date=2025-04-20 |title=Former Kashaari MP Maj.John Kazoora Passes On At 69 |url=https://thecapitaltimes.co.ug/2025/04/20/former-kashaari-mp-maj-john-kazoora-passes-on-at-69/ |access-date=2025-04-28 |website=Thecapitaltimes |language=en |archive-date=2025-04-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250428165639/https://thecapitaltimes.co.ug/2025/04/20/former-kashaari-mp-maj-john-kazoora-passes-on-at-69/ |url-status=dead }}</ref><ref name=":2"/><ref>{{Cite web |date=2025-03-05 |title=M7 Meets & Forgives Ailing Maj John Kazoora-Advises Him To Concentrate On His Health Problems & Quit Politics |url=https://mulengeranews.com/m7-meets-forgives-ailing-maj-john-kazoora-advises-him-to-concentrate-on-his-health-problems-quit-politics/ |access-date=2025-04-28 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> Yali munnabyabufuzi ow'amaanyi era y'omu ku bamemba abatono mu palamenti okuva mu Ankole abaawakanya okuggyawo ebisaanyizo by'ebiseera, bwe kyaliwo mu mwaka gwa 2005.<ref name=":3"/> Olw'okulemererwa [[National Resistance Movement|Ekibiina kya National Resistance Movement]] (NRM) yatandikawo ekibiina kya Forum for Democratic Change (FDC) ng'Omuwandiisi avunaanyizibwa ku by'Okwerinda, Obukuumi n'ensonga z'Eggwanga ez'Omunda.<ref name=":7">{{Cite web |date=2025-04-23 |title=Why John Kazoora regretted military rank |url=https://www.independent.co.ug/why-john-kazoora-regretted-military-rank/ |access-date=2025-04-28 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref><ref name=":4" /><ref name=":2" />
== Memoir: ''Omukulembeze wange yandyamu olukwe'' ==
Mu 2012, Kazoora yafulumya ekitabo kye eky’ebijjukizo, ''Betrayed by My Leader'', ng’awa ennyiriri ezitasalako ku by'obufuzi bya Uganda oluvannyuma lw’okusumululwa. Ekitabo kino kyogera ku lugendo lwe okuva ku kuba omukulembeze omwesigwa mu NRA okutuuka okuba omunenyezi weebyo bye yalaba ng'okuzikirira kw'empisa z'eddembe ne Demokolasiya w'obufuzi wansi w'obukulembeze bwa Puleezidenti Museveni<ref name=":5"/> <ref name=":2"/> <ref name=":6"/> <ref name=":8">{{Cite web |last=N/A |first=Nile Post |title=BREAKING: Major John Kazoora, NRA Veteran and Author of 'Betrayed by My Leader', Dies Aged 67 |url=https://nilepost.co.ug/news/254385/breaking-major-john-kazoora-nra-veteran-and-author-of-betrayed-by-my-leader-dies-aged-67 |access-date=2025-04-28 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Yalaga okwejjusa olw’eddaala lye ery’amagye, n’agamba nti teyagenderera kuba muweereza mu mulimu gwa magye era nti yawalirizibwa okwegatta mu magye.<ref name=":7"/>
== Okufa n'ebimujjukirwako ==
Kazoora yafa nga 20 Ogwokuna 2025, ku myaka 67 oluvannyuma lw’okulwala ebbanga eddene.<ref name=":8"/> Yaziikibwa e Rutooma, Kashari, mu Disitulikiti y’e Mbarara, gye yali azaalibwa.<ref name=":2"/> Okuziikibwa kwe kwali kulaga bumu mu ndowooza zonna; yayitibwa omusajja ow’ekitiibwa era omuwagizi w’eggwanga ow’enkomeredde.<ref name=":0"/>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Kazoora, John}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
tj44hg2wv8uaw404ivt9mw0oiu9ku3x
Sam Odaka
0
13273
61191
49609
2026-07-11T16:36:23Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61191
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Samuel Ngude Odaka''' (30 Ogwolubereberye 1929 <ref>{{Cite book |last=Mukanga |first=Emmanuel N. |date=14 May 2021 |title=The Discarded Brick Volume 1: An African Autobiography in 26 countries on 3 continents. A trilogy in 3 seasons |url=https://books.google.com/books?id=ZV8uEAAAQBAJ&dq=Samuel+Ngude+Odaka+January+30%2C+1929&pg=PT21 |publisher=Notion Press |isbn=978-1-63873-580-9}}</ref> – 4 Ogwomunaana 2015) yali [[:en:Diplomat|mukiise]] [[Yuganda|wa Uganda]], [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] era mmemba w'ekibiina ky'ebyobufuzi [[Uganda People's Congress|ekya Uganda People's Congress]] . Yaweereza nga [[Minisitule Evunaanyizibwa Kunsonga z'Ebweru w'Eggwanga lya Uganda|Minisita wa Uganda ow'ensonga z'ebweru]] okuva mu mwaka gwa 1964 okutuuka mu mwaka gwa 1971 mu kiseera kya [[President of Uganda|Pulezidenti]] [[Milton Obote]] ekyasooka . <ref name="dmonitor">{{cite news|first=Henry|last=Lubega|title=Uganda remembers pioneer diplomat Odaka|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Uganda-remembers-pioneer-diplomat-Odaka/-/688334/2821204/-/item/0/-/42bx3qz/-/index.html|work=[[Daily Monitor]]|date=2015-08-06|accessdate=2015-09-02|archive-date=2016-06-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20160624202511/http://www.monitor.co.ug/News/National/Uganda-remembers-pioneer-diplomat-Odaka/-/688334/2821204/-/item/0/-/42bx3qz/-/index.html|url-status=dead}}</ref> Oluvannyuma yafuuka Minisita w’enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna mu gavumenti ya Obote ey’okubiri (1980–1985). <ref name="dmonitor" />
Odaka yali munnansi wa [[:en:Samia_tribe_(Luhya)|Samia]], yazaalibwa mu mwaka gwa 1929. <ref name="dmonitor2">{{cite news|first=Albert|last=Tumwine|title=Ex-Foreign Affairs minister Odaka eulogised|url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Ex-Foreign-Affairs-minister-Odaka-eulogised/-/688334/2823022/-/dqnk2mz/-/index.html|work=[[Daily Monitor]]|date=2015-08-07|accessdate=2015-09-02}}</ref> Odaka, eyali ava mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y’e Busia]] mu buvanjuba bwa Uganda, yawasa Margaret Namwanje Kavuma Odaka, eyali mu kika [[Baganda|ky’Abaganda]] . <ref name="dmonitor2" />
Odaka yaleka omulimu mu kkampuni ya Esso, kkampuni y’amafuta, n’ayingira ebyobufuzi. Odaka yaweereza nga [[Minisitule Evunaanyizibwa Kunsonga z'Ebweru w'Eggwanga lya Uganda|Minisita wa Uganda ow'ensonga z'ebweru]] okuva mu mwaka gwa 1964 okutuuka mu mwaka gwa 1971 mu bufuzi bwa Pulezidenti Milton Obote obwasooka. <ref name="dmonitor" /> Odaka yali amaze okukiikirira Uganda mu nteeseganya ezaali mu mwaka gwa 1963 e [[:en:Addis_Ababa|Addis Ababa]] ezaatandikawo ekibiina [[:en:Organisation_of_African_Unity|ekigatta obumu bwa Afrika]] (OAU), kati ekiyitibwa [[:en:African_Union|omukago gwa Afrika]] . <ref name="dmonitor" />
Munnakibiina kya Obote ekya [[Uganda People's Congress]] (UPC), Odaka eyatunuulirwa nga munnabyabufuzi ow'eddembe okusinga Obote naye yali muteesa ku gavumenti ya Obote. Sam Odaka yasiimibwa okuyamba Pulezidenti wa Uganda eyasooka, [[Ssekabaka Mutesa II|Edward Muteesa]], eyawalirizibwa Obote okuva mu ofiisi mu mwaka gwa 1966. <ref name="dmonitor" /> Mutesa, era amanyiddwa nga [[Ssekabaka Mutesa II|Muteesa II owa Buganda]], yagenda mu buwanganguse mu [[Great Britain|Bungereza]] . <ref name="dmonitor" /> Odaka, mu kukkaanya, yawaayo okutumira kabaka eby’obugagga bye e Bungereza, ng’alina akakwakkulizo nti Kabaka akkirize enfuga ya Obote empya. <ref name="dmonitor" />
[[File:Miriam_Eshkol_dancing_with_Idi_Amin_1966-06-13.jpg|thumb|Odaka (ku kkono) ne [[:en:Miriam_Eshkol|Miriam Eshkol]] ne [[Idi Amin]], 1966]]
Pulezidenti Obote n'ekibiina kya Uganda People's Congress (UPC) baalangirira ekigendererwa kyabwe eky'oku " [[:en:Move_to_the_Left|Move to the Left]] " mu myaka gya 1960 egyaggwaako ne 1970 nga gitandika. Ekirangiriro kino ekyafulumizibwa mu tteeka lya [[:en:Common_Man's_Charter|Common Man’s Charter]], kyatiisa nnyo abasuubuzi mu Uganda, abaali batya enkola z’ebyenfuna ezisinziira ku busosoze. Minisita w’ensonga z’ebweru Odaka gavumenti ya Obote yamuwa omulimu gw’okukulembera enkolagana n’abantu okuwagira Move to the Left. <ref name="dmonitor" />
Wabula enkola ya Move to the Left yassibwa mu nkola mu bujjuvu. Pulezidenti Milton Obote yajjibwa ku bukulembezenga akikola ye [[Idi Amin]] mu [[1971 Ugandan coup d'etat|kuwamba gavumenti ya Uganda mu mwaka gwa 1971]] nga 25 Ogwolubereberye 1971, n'amalawo enfuga ya Obote eyasooka n'enkola za "Move to the Left". <ref name="dmonitor" /> Sam Odaka yaddukira mu buwanganguse oluvannyuma lw'okuwamba gavumenti. <ref name="dmonitor" />
Milton Obote yaddamu okufuna obuyinza mu mwaka gwa 1980 oluvannyuma [[Okulonda kwa bonna okwa Uganda 1980|lw'okulonda kwa bonna okwaliwo mu mwaka gwa 1980]], n'atandika enfuga ya Obote eyookubiri (Obote II). Sam Odaka yafuuka Minisita wa Uganda ow’enteekateeka n’enkulaakulana mu by’enfuna mu kiseera Obote we yamala omulundi ogw’okubiri (1980–1985).
Sam Odaka yafa olw'obulwadde bwensigo okulemererwa mu [[International Hospital Kampala|ddwaaliro lya International Hospital Kampala]] nga 4 Ogwomunaana 2015, ku myaka 86. Alese mukyala we, Margaret Namwanje Kavuma Odaka, abawala bana, n'abazzukulu bataano. <ref name="dmonitor2" /> Ekikole ky'okumujjukira kyakwatibwa mu maka ge mu kitundu ky'e [[:en:Mbuya|Mbuya]] mu [[Kampala]] . Odaka yaziikibwa mu Lutikko y'Abatukuvu bonna mu Kampala. <ref name="dmonitor2" /> Yaziikibwa mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]] nga 8 Ogwomunaana 2015. <ref name="dmonitor2" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Odaka, Sam}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
0w2kccxc8jxpmwhukhzub0itfdmxbbg
Amanya Mushega
0
13275
61416
53673
2026-07-11T16:45:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61416
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Nuwe Amanya Mushega''', amanyiddwa ennyo nga '''Amanya Mushega''', munnamateeka , munnabyabufuzi, munnamawulire omukozi wa gavumenti era Munna Uganda. Yaliko omuwandiisi omukulu ow’omukago gwa (East African Community) okuva mu 2001 okutuuka mu 2006.
== Ebuvo bwe ==
Yazaalibwa nga 28 Omwezi gwomukaaga 1946 mu [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]] mu Maserengeta ga Uganda .
== Okusomakwe ==
Mushega okusoma kwe yakutandikira mu Uganda . Yasomera ku [[Mbarara High School]] okuva mu 1963 okutuuka mu 1966, n’gatanegata ku [[King's College, Budo|Kings College Budo]] mu 1967. Yegatta ku [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]] mu 1969 okusoma amateeka. Yafuna Diguli ye eya mateeka mu 1972 n’agenda mu maaso okusoma n’afuna Diguli eyokubiri mu mateeka okuva mu [[:en:Queen's_University_at_Kingston|Queen’s University]] e [[:en:Kingston,_Ontario|Kingston, Ontario]], Canada mu 1974. Ku nkomerero y’emyaka gye1970, Mushega yeewandiisa mu pulogulaamu ya Diguli eyokusatu ( Doctor of Philosophy ) mu London School of Economics kyokka n’alekawo pulogulaamu eyo bwe yeegatta ku [[National Resistance Movement]] mu 1981. <ref>{{dead link|date=July 2017|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref>
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu Yunivasite y’e Dar es Salaam, yakomawo mu Uganda mu 1972 n’asomesa ng’omusomesa aliku ddala elisoka mu kitongole ky’amateeka mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]] . Oluvannyuma lw’okufuna Diguli ye eyookubiri mu 1974, yafuuka omusomesa mu kitongole ky’amateeka mu [[:en:University_of_Zambia|Yunivasite y’e Zambia]] e [[:en:Lusaka|Lusaka]] . Yaddayo mu Yunivasite y’e Makerere mu 1979 ng’omusomesa era n’agenda mu maaso n’omulimu ogwo okutuusa mu 1981.
Mu 1981, Mushega yeegatta ku [[:en:National_Resistance_Army|ggye lya National Resistance Army]] erya [[Yoweri Museveni]], gye yaweereza nga akulira ebyobufuzi mu ggwanga era n’alinnya ku ddaala lya coloneli . Wakati wa 1986 ne 2001, yaweereza ku mirimu gya baminisita egy’enjawulo, mu minisitule z’ebyokwerinda, gavumenti z’ebitundu, ebyenjigiriza, n’abakozi ba gavumenti. Mu kiseera ekyo era yaliko omubaka wa [[Parliament of Uganda|palaamenti]] ng’akiikirira Buvanjuba bwa Igara mu Disitulikiti y’e Bushenyi.
Mu 2001, yalondebwa abakulembeze b’amawanga ga EAC okuweereza ekisanja kya myaka etaano ng’omuwandiisi omukulu owa EAC. <ref>{{Cite web |title=Work History of Amanya Mushega |url=http://www.eac.int/sg/index.php?option=com_content&view=article&id=64&Itemid=53 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303201902/http://www.eac.int/sg/index.php?option=com_content&view=article&id=64&Itemid=53 |archive-date=2016-03-03 |access-date=2011-04-21}}</ref>
== Ebikwata ebyomunda ==
Oluvannyuma lw’emirimu gye mu mu mukago okugaata amawanga ga East Africa (EAC), Mushega yakomawo mu Uganda era ng’ali wamu n’abalala, ne batandikawo kkampuni ya Mushega & Associates Consultants, kkampuni ey’obwannannyini egaba amagezi ag’ekikugu ku nsonga ez’enjawulo. <ref>{{Cite web |title=About Mushega & Associates |url=http://mushegaconsultants.com/about.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110822185236/http://mushegaconsultants.com/about.php |archive-date=2011-08-22 |access-date=2011-04-21}}</ref> Oluvannyuma lw'ennongoosereza mu ssemateeka eyaggyawo ekkomo ku bisanja bya pulezidenti mu Uganda mu 2005, Mushega eyawakanya ennongoosereza eno, yava mu kibiina ky'ebyobufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] ne yeegatta ku [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|kibiina kya Forum for Democratic Change]] (FDC). <ref>[http://www.newvision.co.ug/D/8/13/690773/Amanya%20Mushega Amanya Mushega Left NRM Fo{{Cite web |title=About Mushega & Associates |url=http://mushegaconsultants.com/about.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110822185236/http://mushegaconsultants.com/about.php |archive-date=2011-08-22 |access-date=2011-04-21}}r FDC]{{Dead link|date=October 2018|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Mu kiseera kino akola nga omumyuka wa pulezidenti wa FDC mu kitundu ku maserengeta ga Uganda. <ref>[http://www.newvision.co.ug/D/8/13/672055/Amanya%20Mushega Amanya Mushega Is High {{Cite web |title=About Mushega & Associates |url=http://mushegaconsultants.com/about.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110822185236/http://mushegaconsultants.com/about.php |archive-date=2011-08-22 |access-date=2011-04-21}}Ranking FDC Officer]{{Dead link|date=October 2018|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
cno7aszujcijgj5e0s7refn7k2zvuqt
61868
61416
2026-07-11T17:59:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61868
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Nuwe Amanya Mushega''', amanyiddwa ennyo nga '''Amanya Mushega''', munnamateeka , munnabyabufuzi, munnamawulire omukozi wa gavumenti era Munna Uganda. Yaliko omuwandiisi omukulu ow’omukago gwa (East African Community) okuva mu 2001 okutuuka mu 2006.
== Ebuvo bwe ==
Yazaalibwa nga 28 Omwezi gwomukaaga 1946 mu [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]] mu Maserengeta ga Uganda .
== Okusomakwe ==
Mushega okusoma kwe yakutandikira mu Uganda . Yasomera ku [[Mbarara High School]] okuva mu 1963 okutuuka mu 1966, n’gatanegata ku [[King's College, Budo|Kings College Budo]] mu 1967. Yegatta ku [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]] mu 1969 okusoma amateeka. Yafuna Diguli ye eya mateeka mu 1972 n’agenda mu maaso okusoma n’afuna Diguli eyokubiri mu mateeka okuva mu [[:en:Queen's_University_at_Kingston|Queen’s University]] e [[:en:Kingston,_Ontario|Kingston, Ontario]], Canada mu 1974. Ku nkomerero y’emyaka gye1970, Mushega yeewandiisa mu pulogulaamu ya Diguli eyokusatu ( Doctor of Philosophy ) mu London School of Economics kyokka n’alekawo pulogulaamu eyo bwe yeegatta ku [[National Resistance Movement]] mu 1981. <ref>{{dead link|date=July 2017|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref>
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu Yunivasite y’e Dar es Salaam, yakomawo mu Uganda mu 1972 n’asomesa ng’omusomesa aliku ddala elisoka mu kitongole ky’amateeka mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]] . Oluvannyuma lw’okufuna Diguli ye eyookubiri mu 1974, yafuuka omusomesa mu kitongole ky’amateeka mu [[:en:University_of_Zambia|Yunivasite y’e Zambia]] e [[:en:Lusaka|Lusaka]] . Yaddayo mu Yunivasite y’e Makerere mu 1979 ng’omusomesa era n’agenda mu maaso n’omulimu ogwo okutuusa mu 1981.
Mu 1981, Mushega yeegatta ku [[:en:National_Resistance_Army|ggye lya National Resistance Army]] erya [[Yoweri Museveni]], gye yaweereza nga akulira ebyobufuzi mu ggwanga era n’alinnya ku ddaala lya coloneli . Wakati wa 1986 ne 2001, yaweereza ku mirimu gya baminisita egy’enjawulo, mu minisitule z’ebyokwerinda, gavumenti z’ebitundu, ebyenjigiriza, n’abakozi ba gavumenti. Mu kiseera ekyo era yaliko omubaka wa [[Parliament of Uganda|palaamenti]] ng’akiikirira Buvanjuba bwa Igara mu Disitulikiti y’e Bushenyi.
Mu 2001, yalondebwa abakulembeze b’amawanga ga EAC okuweereza ekisanja kya myaka etaano ng’omuwandiisi omukulu owa EAC. <ref>{{Cite web |title=Work History of Amanya Mushega |url=http://www.eac.int/sg/index.php?option=com_content&view=article&id=64&Itemid=53 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160303201902/http://www.eac.int/sg/index.php?option=com_content&view=article&id=64&Itemid=53 |archive-date=2016-03-03 |access-date=2011-04-21}}</ref>
== Ebikwata ebyomunda ==
Oluvannyuma lw’emirimu gye mu mu mukago okugaata amawanga ga East Africa (EAC), Mushega yakomawo mu Uganda era ng’ali wamu n’abalala, ne batandikawo kkampuni ya Mushega & Associates Consultants, kkampuni ey’obwannannyini egaba amagezi ag’ekikugu ku nsonga ez’enjawulo. <ref>{{Cite web |title=About Mushega & Associates |url=http://mushegaconsultants.com/about.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110822185236/http://mushegaconsultants.com/about.php |archive-date=2011-08-22 |access-date=2011-04-21}}</ref> Oluvannyuma lw'ennongoosereza mu ssemateeka eyaggyawo ekkomo ku bisanja bya pulezidenti mu Uganda mu 2005, Mushega eyawakanya ennongoosereza eno, yava mu kibiina ky'ebyobufuzi [[National Resistance Movement|ekya National Resistance Movement]] ne yeegatta ku [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|kibiina kya Forum for Democratic Change]] (FDC). <ref>[http://www.newvision.co.ug/D/8/13/690773/Amanya%20Mushega Amanya Mushega Left NRM Fo{{Cite web |title=About Mushega & Associates |url=http://mushegaconsultants.com/about.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110822185236/http://mushegaconsultants.com/about.php |archive-date=2011-08-22 |access-date=2011-04-21}}r FDC]{{Dead link|date=October 2018|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref> Mu kiseera kino akola nga omumyuka wa pulezidenti wa FDC mu kitundu ku maserengeta ga Uganda. <ref>[http://www.newvision.co.ug/D/8/13/672055/Amanya%20Mushega Amanya Mushega Is High {{Cite web |title=About Mushega & Associates |url=http://mushegaconsultants.com/about.php |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110822185236/http://mushegaconsultants.com/about.php |archive-date=2011-08-22 |access-date=2011-04-21}}Ranking FDC Officer]{{Dead link|date=October 2018|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
agjnmxxhgeudbpuk3xvho7g3eoo5ko4
Gerald Ssendaula
0
13279
61664
49854
2026-07-11T17:28:21Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61664
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Gerald Majera Ssendaula''' (yazaalibwa 15 Ogwokutaano 1943) Munnayuganda eyawummula ebyobufuzi, era mu kiseera kino akola mu bbanka era mulimi. Yaliko Minisita wa Kabineti era omubaka wa Palamenti, akiikirira eggombolola y'e Kingo, eyafuuka [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
== Ebyafaayo n’obuyigirize bwe ==
Ssendaula yazaalibwa nga 15 Ogwokutaano 1943 ku kyalo Kyabbogo, mu ggombolola ly’e Kingo, mu [[Masaka (disitulikit)|Disitulikiti y’e Masaka]] mu kiseera ekyo, bazadde be ye mugenzi Edward Byansi Kalibbala ne Maria Nakanwagi Nakato. Ye mukulu mu baganda be omunaana; ab’oluganda mukaaga ne bannyina babiri. Mu mwaka gwa 2010, eggombolola ly'e Kingo lyaggyibwa ku Disitulikiti y’e Masaka okutondawo [[Lwengo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Lwengo]] .
Okusoma yakutandikira ku Kyoko Primary School, oluvannyuma n’akyuka n’agenda ku Nkoni Primary School. Yagenda mu maaso n’okusomera ku St. Pius Junior Secondary School. Olw’okuba kitaawe yali tayagala nnyo kusomesa baana, maama wa Ssendaula yasaba sikaala ya Gavumenti ya Buganda okutwala omuvubuka Ssendaula mu ssomero ery’ensaamu kyokka n’ekitasoboka.
Oluvannyuma yasisinkana Aga Ssekalala ow’a Ugachick mu kiseera ekyo yali muyizi wa Siniya eyookuna kyokka ng’amanyi abamu ku bakungu b’Obwakabaka bwa [[Buganda]] . Oluvannyuma Aga Ssekalala yayanjula Ssendaula mu kitongole ky’e Mengo, ekyaviirako okuddamu okutandika okusaba kwa sikaala mu 1963. Sikaala eya Shs.905 mu biseera ebyo, yamusobozesa okwegatta ku [[Namilyango College]], gye yasomera okuva ku Siniya esooka okutuuka ku Siniya eyoomukaaga. Oluvannyuma yeegatta ku [[:en:Nairobi_University|yunivasite y’e Nairobi]] mu 1969 gye yatikkirwa diguli ya [[:en:Bachelor_of_Commerce|Bachelor of Commerce]]. Mu kiseera ekyo mwalimu Bannayuganda abalala nga 30 ku yunivasite y’e Nairobi, okuli Livingstone Okello Okello (Chua County), [[Cecilia Ogwal]] owa FDC (omubaka omukyala owa Dokolo), ne [[Mondo Kagonyera|Pulofeesa Mondo Kagonyera]].
== Obumanyirivu ==
Oluvannyuma lw’okusoma e [[Kenya]], Ssendaula yaddayo mu [[Absa Bank Uganda Limited|bbanka ya Barclays]] mu Uganda, gye yali akoze ng’omuwandiisi mu luwummula lwe olwa S6. Okutendekebwa kwa Barclays Bank London okwamala emyaka ebiri okwamanyibwa nga ‘Day Release’ kwamuteekateeka okukola omulimu gw’okuddukanya emirimu. Yakolera ku ttabi lya bbanka eno e [[Kabale]] nga tannatwalibwa [[:en:Nairobi|Nairobi]] okusoma aby’omu kitongole. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda n’alinnya ku ddaala lya General Manager mu bbanka ya Barclays. Yeegatta ku byobufuzi mu 1980 n’alondebwa okuba omubaka wa Bukoto mu Disitulikiti y’e Masaka, n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa mu 1985, ku tikiti y’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]], okutuusa mu 1985. Yalondebwa ku bwa Ssentebe wa Disitulikiti y’e Masaka mu 1988 n’aweereza bw’atyo okutuusa mu 1992. Mu 1992, yalondebwa nga omukiise ku National Resistance Council (Paalamenti y’omu kiseera ekyo), ng'akiikirira Bukoto mu Masaka. Mu kiseera kye kimu yaliko ne Ssentebe w’ekibiina ekigatta abalimi b’e Masaka ki Masaka Growers Cooperative Union.
== Obulamu bw’ebyobufuzi ==
Mu 1980 Ssendaula yeegatta ku byobufuzi ng’omuwagizi w’ekibiina kya Democratic Party (DP) ng’avuganya ku kifo ky’omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti]] era n’alondebwaokukiikirira Bukoto Central (kati Bukomansimbi ne Munisipaali y’e Masaka). Nga UPC eri mu buyinza ate nga DP eri ku ludda oluvuganya, Ssendaula ye yali omwogezi w’ekisiikirize mu by’amayumba, ate Evaristo Nyanzi n’abeera ku by’ensimbi.
Mu 1982, mukyala wa Ssendula, Rosemary Nanyonga Nalongo yakubwa amasasi mu dduuka lyabwe ery’emmere e [[:en:Mpererwe|Mpererwe]], mayiro 5 ku lw’e Gayaza, okwolekera amaka gaabwe. Zaali ssaawa 2 ez'ekiro era Ssendaula yali Masaka ng'akolera ku ffaamu ya kitaawe eya kkaawa e Kinoni. Omusango gwa mukyala we kirabika kwali kuggulawo dduuka lye nga Minisita Samwiri Mugwisa ayogerako mu lukungaana e [[:en:Kawempe|Kawempe]], kyokka ng’ayogera ku bikolwa by’abayeekera mu ggwanga.
Muky. Ssendaula yagezaako okuwakanya abaserikale abaali bamulubye nti olukungaana olwali lukubiddwa e Kawempe lwali wala ne Mpererwe edduuka lye weliri. Tebaamuwuliriza, baamukubirawo amasasi. Oluvannyuma lw'ebirowoozo by'okuttibwa kwa mukyala we, Ssendaula yava mu maka ge e Mpererwe ne yeegatta ku ggye lya [[:en:National_Resistance_Army|National Resistance Army]] abayeekera bwe baatandika okuwamba mu 1984. Yali Commander Victor Bwana, eyamusikiriza okwegatta ku magye ga [[Yoweri Museveni|Museveni]] era yasunguwalira gavumenti ya UPC okuziyiza okukemebwa.
Ssendaula yayamba abayeekera okutunda emmwanyi n’amaliba ebweru w'eggwanga basobole okufunamu ensimbi kubanga yali omu ku baddukanya ekibiina ky’obwegassi ekya Masaka Cooperative Union ekyali kigudde. Mu kiseera ekyo mu 1984, aba NRA baali bataddewo gavumenti mu kitundu ekyawambibwa ku luguudo lwa Kampala – Masaka lwali lusaliddwako abayeekera, ng’ekitebe kyabwe kiri Fort Portal. Ssendaula yaweereza mu ‘gavumenti’ eno nga kaminsona, eyenkanankana ne minisita.
NRA bwe yawamba obuyinza, yakolerako ku ggwandiisizo lya [[National Resistance Movement]] (NRM), nga bwebamaliriza emirimu gy'obuyeekera nga batunda ebyamaguzi byabwe ebweru w'eggwanga kubanga waaliwo gavumenti egenda okuzilabirira. Mu 1987, yagenda e Masaka, n’avuganya n’alondebwa ku bwa ssentebe bwa disitulikiti, nga ssentebe waayo eyasooka wansi wa NRM. Oluvannyuma yeegatta ku lukiiko lw’ababaka ba Palamenti olwa National Resistance Council (NRC) olwagaziyizibwa mu 1989 ng’omubaka wa Bukoto.
Mu 1990, Pulezidenti Museveni yalonda Ssendaula nga minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi wansi wa Richard Kaijuka, omukozi wa bbanka omulala. Mu 1996, yakuzibwa n’afuulibwa minisita omujjuvu ow’ebyobugagga eby’omu ttaka.<ref>{{Cite web |last=Mobbs |first=Philip |title=The Mineral Industry of Uganda |url=https://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/country/1997/ug97.pdf |access-date=7 February 2015 |publisher=Minerals.usgs.gov}}</ref> Ku ntandikwa ya 1998, Ssendaula yafuuka [[:en:Ministry_of_Finance,_Planning_and_Economic_Development_(Uganda)|Minisita w’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna]], ekifo kye yalimu okutuusa lwe yawummula mu 2005.
Yeegatta ku byobufuzi ng’akiikirira ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] gye yali omubaka wa Palamenti mu kitundu kya Bukoto mu kiseera ekyo ekyali kisinga obunene mu Uganda okuva mu 1980–1985 ekyayawulwamu, Bukoto Central, Bukoto South, Bukoto Mid West oluvannyuma n’asigala ng’omubaka wa Bukoto South mu Disitulikiti y’e Masaka mu kiseera ekyo.
Yalondeddwa ku tikiti y’ekibiina kya Democratic Party nakyusa n’adda mu mugendo gwa NRM – Movement. Yagenda mu maaso nafuuka Minisita wa Kabineti mu Gavumenti ya Museveni, nga Minisita omubeezi ow’ebyobusuubuzi n’obwegassi, Minisitule ey'akyusibwa n’etuumibwa Minisitule y’ebyobusuubuzi n’amakolero okuva mu 1991–1996. Yafuuka Minisita omujjuvu nga Minisita w’ebyobugagga eby’omu ttaka n’obutonde bw’ensi okuva mu 1996–1998, gye yakyusibwa n’atwalibwa mu Minisitule y’ebyensimbi, enteekateeka n’enkulaakulana y’ebyenfuna<ref>{{Cite book |last=Muhairwe |first=William T. |year=2009 |title=Making Public Enterprises Work: From Despair to Promise – A Turn Around Account |publisher=[[International Water Association]] |isbn=978-1-84339-324-5 |location=London |page=278}}</ref> gy'eyakulembera okuva 1998–2005, lwe yawummula ebyobufuzi.
== Ebirala ==
Okuva mu Gwokubiri 2015, yali mulimi omujjuvu ng'abeera mu Masaka. Era muwi w'amagezi eri Pulezidenti Museveni ku nsonga z'ebyensimbi. Akola ng'omuwi w'amagezi mu [[World Bank|Banka y'Ensi]] yonna. Yali ssentebe wa [[:en:Uganda_Revenue_Authority|Uganda Revenue Authority]], ssentebe wa Board of Directors Tropical Bank, omukulembeze wa [[Umeme]] Ltd<ref>{{Cite web |title=Ex-finance minister Ssendaula defends NSSF-Umeme deal |url=http://www.newvision.co.ug/news/660268-ex-finance-minister-ssendaula-defends-nssf-umeme-deal.html}}</ref> ne NUCAFE.<ref>{{Cite web |last=Muneza |first=Stephen |date=3 December 2015 |title=Uganda Coffee Wins Africa Award |url=http://www.redpepper.co.ug/uganda-coffee-wins-africa-award/ |access-date=7 February 2015}}</ref> Yawasa Grace Tereza Nabatanzi Ssendawula, muwala wa [[Paul Ssemogerere (munnabyabufuzi)|Paul Kawanga Ssemogerere]], munnabyabufuzi w'ekibiina kya Democratic Party. Yafa mu 2011<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Grace Teresa Nabatanzi Ssendaula:26 May 1963 – 8 May 2011 |url=http://www.millerfuneral.com/obits/obituaries.php/obitID/592951 |access-date=7 February 2015 |publisher=Miller Funeral Services & Cremation Society of Texas, Houston Texas, United States (MFS&CST)}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/NSSF-was-not-forced-to-purchase-Umeme-shares--says-ex-minister/-/688334/2470546/-/wa7wg7z/-/index.html NSSF Teyawalirizibwa Kugula Migabo gya Umeme, Eyali Minisita Agamba]
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
26rxk4hg14j0yz5w8f4iqpvyemvnuc9
Jacklyn Jolly Tukamushaba
0
13280
61415
50056
2026-07-11T16:45:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61415
wikitext
text/x-wiki
'''Jacklyne Jolly Tukamushaba''' Munnayuganda, munnabyabufuzi, y'amyuka Pulezidenti wa [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) mu [[:en:Western_Region,_Uganda|bugwanjuba bwa Uganda]] .<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-02-06 |title=Missing NUP deputy president for western Uganda arraigned in court, remanded |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/missing-nup-deputy-president-for-western-uganda-arraigned-in-court-remanded-5350504 |access-date=2026-02-08 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Uganda: Post Election Assault on Political Opposition |url=https://www.hrw.org/news/2026/01/28/uganda-post-election-assault-on-political-opposition |access-date=2026-02-08 |publisher=Human Rights Watch |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Ssebugwawo |first=Sulaiman |title=NUP Deputy President Jolly Jacklyne Tukamushaba Remanded Until February 24 |url=https://nilepost.co.ug/news/318091/nup-deputy-president-jolly-jackline-tukamushaba-remanded-until-february-24 |access-date=2026-02-08 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-01-16 |title=Muwanga Kivumbi appointed NUP Buganda Deputy President |url=https://www.independent.co.ug/muwanga-kivumbi-appointed-nup-buganda-deputy-president/ |access-date=2026-02-10 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Tukamushaba bamuzaala ku kyalo Kigara B, Kamwezi Sub‐county, [[:en:Rukiga_District|mu Disitulikiti y’e Rukiga]] . Yasomera mu Kamwezi Primary School ne St. Theresa Secondary School oluvanyuma neyeyongerayo nafuna Dipulooma mu Business Education okuva ku National Teachers College Kabale ne diguli ya [[:en:Master_of_Business_Administration|Bachelor of Commerce]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Makerere University]], oluvannyuma n'amaliriza diguli eyookubiri mu by'obusuubuzi ku [[:en:Uganda_Martyrs_University|Uganda Martyrs University]] [[:en:|e Nkozi]] .<ref name=":2">{{Cite web |last=Kimeze |first=Ruth |date=2022-06-06 |title=Jacklyn Jolly Tukamushaba eyes Rukiga Woman MP seat |url=https://eastafricanwatch.net/jacklyn-jolly-tukamushaba-eyes-rukiga-woman-mp-seat/ |access-date=2026-02-08 |website=The East African Watch |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-02-06 |title=Tukamushaba was picked up from home |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/tukamushaba-was-picked-up-from-home-3282024 |access-date=2026-02-08 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Tumwijukye |first=Gideon |date=2025-05-05 |title=How Abduction Propelled Jolly Jacklyn Tukamushaba into Political Prominence |url=https://thesource.co.ug/example-1/how-abduction-propelled-jolly-jacklyn-tukamushaba-into-political-prominence/ |access-date=2026-02-08 |website=The Source Reports |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nantaba |first=Lukia |title=Another Jolly for NUP in Western Uganda |url=https://nilepost.co.ug/features/237966/another-jolly-for-nup-in-western-uganda |access-date=2026-02-08 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Tukamushaba awereza ng’omumyuka wa Pulezidenti w’ekibiina kya [[:en:National_Unity_Platform|National Unity Platform]] (NUP) mu bugwanjuba bwa Uganda. Mu gwekkumi 2025, yasunsulwa okuvuganya mu NUP ku kifo ky’omubaka omukyala [[:en:Rukiga_District|mu disitulikiti y’e Rukiga]] kyokka n’awangulwa mu kulonda okwaliwo mu gwoluberyeberye 2026.<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-02-06 |title=Missing NUP deputy president for western Uganda arraigned in court, remanded |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/missing-nup-deputy-president-for-western-uganda-arraigned-in-court-remanded-5350504 |access-date=2026-02-08 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-31 |title=VIDEO: We live in fear, says family of missing NUP deputy president |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/video-we-live-in-fear-says-family-of-missing-nup-deputy-president-5344108 |access-date=2026-02-08 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu gwokubiri 2026, Tukamushaba bamuzaayo mu kkomera e Luzira ku misango gy’okukuma omuliro mu bantu n'okukola effujjo.<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-02-06 |title=Missing NUP deputy president for western Uganda arraigned in court, remanded |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/missing-nup-deputy-president-for-western-uganda-arraigned-in-court-remanded-5350504 |access-date=2026-02-08 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Ssebugwawo |first=Sulaiman |title=NUP Deputy President Jolly Jacklyne Tukamushaba Remanded Until February 24 |url=https://nilepost.co.ug/news/318091/nup-deputy-president-jolly-jackline-tukamushaba-remanded-until-february-24 |access-date=2026-02-08 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Emirimu emirala n'ebyobufuzi ==
Tukamushaba nga tannawebwa bukulembeze mu [[:en:National_Unity_Platform|kibiina kya National Unity Platform]] (NUP), yali akola nga mubalirizi wabitabo n’okusomesa. Yasomesa mu masomero ga siniya mu kitundu era yeyakwata nga ensimbi n’okuddukanya emirimu gy'obukulembeze mu [[:en:World_Vision_Uganda|World Vision]] Rukiga Area Development Program ne mu kitongole kya Community Efforts for Child Empowerment (CECE).<ref name=":3">{{Cite web |last=Tumwijukye |first=Gideon |date=2025-05-05 |title=How Abduction Propelled Jolly Jacklyn Tukamushaba into Political Prominence |url=https://thesource.co.ug/example-1/how-abduction-propelled-jolly-jacklyn-tukamushaba-into-political-prominence/ |access-date=2026-02-08 |website=The Source Reports |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2026-02-06 |title=Missing NUP deputy president for western Uganda arraigned in court, remanded |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/missing-nup-deputy-president-for-western-uganda-arraigned-in-court-remanded-5350504 |access-date=2026-02-08 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Kimeze |first=Ruth |date=2022-06-06 |title=Jacklyn Jolly Tukamushaba eyes Rukiga Woman MP seat |url=https://eastafricanwatch.net/jacklyn-jolly-tukamushaba-eyes-rukiga-woman-mp-seat/ |access-date=2026-02-08 |website=The East African Watch |language=en-US}}</ref>
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
c5ph5cct2mql5x0y064al4qga8e6fle
Christopher Kibanzanga
0
13285
61604
54747
2026-07-11T17:19:12Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61604
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Christopher Mbalibula Taban Kibanzanga''' (yazaalibwa 22 Ogwoluberyeberye 1967) [[Ugandan|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi era mulangira okuva mu [[Rwenzururu|Bwakabaka bwa Rwenzururu]]. Yaliko omubaka wa Palamenti eyalwa mu kifo ekyo ng’akola nga Minisita w’ebyobulimi mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva mu Gwomukaaga 2016 okutuuka mu Gwokutaano 2021.<ref name="CabinetList2016">{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=10 June 2016}}</ref>
Kibanzanga emirimu gy’ebyobufuzi yagitandikira ku ludda oluvuganya gavumenti era nga y'omu ku baatandika ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC). Mu 2015, yeyunga ku kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM) ekintu ekyavumirirwa ennyo abantu.<ref name="NTVDefection">{{Cite web |date=2015-09-02 |title=FDC's Christopher Kibanzanga crosses to NRM |url=http://www.ntv.co.ug/news/politics/02/sep/2015/fdcs-christopher-kibanzanga-crosses-nrm-8431 |access-date=2025-06-07 |website=NTV Uganda}}</ref>
== Obuto bwe n’obuyigirize ==
Christopher Kibanzanga yazaalibwa nga 22 Ogwoluberyeberye 1967 mu [[Kasese (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kasese]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Mutabani wa [[Isaya Mukirania]], omutandisi era kabaka eyasooka ( ''Omusinga'' ) ow’Obwakabaka bwa Rwenzururu. Mukulu we ye [[Charles Mumbere]] Omusinga wa [[Rwenzururu]] afuga.<ref name="ObserverBrother">{{Cite web |date=2016-12-07 |title=Kibanzanga: I am a prince, I can't be a refugee |url=https://observer.ug/news/headlines/50604-kibanzanga-i-am-a-prince-i-can-t-be-a-refugee |access-date=2025-06-07 |website=The Observer – Uganda}}</ref>
Pulayimale yagisomera Kasese nga tannaba kwegatta ku St. Mary's College, Kisubi. Oluvannyuma yasomera ku Old Kampala Senior Secondary School okusoma A-Levels. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]], gye yatikkirwa diguli ya Bachelor of Arts mu Social Sciences. Alina ne postgraduate certificate mu Public Administration and Management.<ref name="ParliamentProfile">{{Cite web |title=Mbalibula Christopher Taban Kibanzanga |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=366 |access-date=9 July 2017 |website=Parliament of Uganda}}</ref>
== Ebyobufuzi ==
=== Omulimu gwa palamenti n’oludda oluvuganya ===
Kibanzanga yasooka okulondebwa mu Palamenti ya Uganda mu 1996 okukiikirira Busongora County South mu Disitulikiti y’e Kasese. Yaddamu okulondebwa mu 2001 ne 2006, n’aweereza ebisanja bisatu eby’omuddiring’anwa.<ref name="ParliamentProfile">{{Cite web |title=Mbalibula Christopher Taban Kibanzanga |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=366 |access-date=9 July 2017 |website=Parliament of Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=366 "Mbalibula Christopher Taban Kibanzanga"]. ''Parliament of Uganda''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">9 July</span> 2017</span>.</cite></ref> Mu kusooka yakwatagana n'oludda oluvuganya, yafuuka omu ku batandikawo ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) bwe kyatandikibwawo nga mu 2005.<ref name="KiggunduWhyICrossed">Kiggundu, Edris (27 January 2016). [https://web.archive.org/web/20171030022537/http://allafrica.com/stories/201601271039.html "Uganda: Ex-MP Kibanzanga – Why I Crossed From FDC to NRM"]. ''The Observer (Kampala)''. Archived from [https://allafrica.com/stories/201601271039.html the original] on 30 October 2017. Retrieved 9 July 2017.</ref>
Mu kiseera kye yamala mu ludda oluvuganya gavumenti, yakola emirimu egy’oku ntikko egiwerako mu kabineti y’ekisiikirize mu Uganda, omuli Minisita ow’ekisiikirize ow’obwapulezidenti n’okulwanyisa enguzi, n’oluvannyuma n’afuuka Minisita ow’ekisiikirize ow’ebyamawulire n’okulungamya eggwanga.<ref>[http://www.accessmylibrary.com/article-1G1-150351585/ugandan-opposition-appeals-fewer.html Ugandan opposition appeals for fewer presidential advisors.] from [[BBC Monitoring]] International Reports, 27 August 2006 (archived at AccessMyLibrary.com)</ref> Mu Gwokusatu 2010, yaweerezaako akaseera katono ng’akola ng’omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti mu Palamenti (Uganda).<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/pile-pressure-on-museveni-opposition-1533800 "Pile pressure on Museveni – opposition"]. ''Daily Monitor''. 14 March 2010. Retrieved 7 June 2025.</ref>
Mu 2011, oluvannyuma lw’okumala ebisanja bisatu ng’omubaka wa Palamenti, Kibanzanga yasalawo obutaddamu kwesimbawo. Wabula yavuganya ku bwa Ssentebe bwa LCV (District) ku Disitulikiti y’e Kasese ku tikiti ya FDC kyokka n’awangulwa eyali ku ntebe, Lt. Col. Mawa Muhindo.<ref name="AsiimweExit">Asiimwe, Wilson (1 September 2015). [https://www.ugandadecides.com/news-details.php?cat=8&news=540 "Kasese celebrates as Kibanzanga exits FDC"]. ''Uganda Decides''. Retrieved 7 June 2025.</ref>
=== Okwewaggula okudda mu NRM n’okulondebwa ku bwaminisita ===
Mu Gwomunaana 2015, oluvannyuma lw’ekiseera ng’avudde mu byobufuzi eby’okulonda, Kibanzanga yalangirira nti avudde mu kibiina kya FDC n’adda mu kibiina ekiri mu buyinza ekya [[National Resistance Movement]] (NRM), ekintu ekyasikiriza ennyo emikutu gy’amawulire. Yategeezezza nti okusalawo kwe kwava ku kwagala okukolagana ne gavumenti okuleeta enkulaakulana mu kitundu ky’ewaabwe e Rwenzori.
Mu kulonda kwa bonna okwa 2016, yavuganya ku tikiti ya NRM mu kitundu kya Bughendera County ekyali kyakatondebwawo mu [[Bundibugyo (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bundibugyo]] n’awangula ekifo kya palamenti.<ref name="ParliamentProfile">{{Cite web |title=Mbalibula Christopher Taban Kibanzanga |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=366 |access-date=9 July 2017 |website=Parliament of Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=366 "Mbalibula Christopher Taban Kibanzanga"]. ''Parliament of Uganda''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">9 July</span> 2017</span>.</cite></ref> Nga 6 Ogwomukaaga 2016, Pulezidenti Museveni yamulonda mu kabineti nga Minisita w’eggwanga ow’ebyobulimi.<ref name="CabinetList2016">{{Cite web |last=Uganda State House |date=6 June 2016 |title=Museveni's new cabinet list At 6 June 2016 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf |archive-date=7 October 2016 |access-date=10 June 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUganda_State_House2016">Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] <span class="cs1-format">(PDF)</span>. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%2527s+cabinet.pdf the original] <span class="cs1-format">(PDF)</span> on 7 October 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">10 June</span> 2016</span>.</cite></ref> Okulondebwa kwe kwamanyibwa nnyo okusinziira ku lunyiriri lwe olw’obwakabaka n’enkolagana ey’ebyafaayo etaali nnungi wakati w’Obwakabaka bwa Rwenzururu ne gavumenti eya wakati.
=== Okulwanagana e Kasese mu 2016 n'oluvannyuma ===
Kibanzanga okubeera minisita kyakwatagana n’okulwanagana okwaliwo e Kasese mu 2016, ab’ebyokwerinda mu Uganda ne bazinda olubiri lwa muganda we, Omusinga Charles Mumbere, ekyamuviirako okukwatibwa. Nga minisita wa gavumenti era omulangira w’obwakabaka, Kibanzanga yateekebwa mu kifo ekizibu eky’ebyobufuzi, ng’emirundi mingi akola ng’omukwanaganya wakati wa gavumenti n’ab’olulyo olulangira mu kiseera ky’obuzibu.<ref name="ObserverBrother">{{Cite web |date=2016-12-07 |title=Kibanzanga: I am a prince, I can't be a refugee |url=https://observer.ug/news/headlines/50604-kibanzanga-i-am-a-prince-i-can-t-be-a-refugee |access-date=2025-06-07 |website=The Observer – Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://observer.ug/news/headlines/50604-kibanzanga-i-am-a-prince-i-can-t-be-a-refugee "Kibanzanga: I am a prince, I can't be a refugee"]. ''The Observer – Uganda''. 7 December 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">7 June</span> 2025</span>.</cite></ref>
Mu kwetegekera okulonda kwa 2021, Kibanzanga yawangulwa mu kalulu ka pulayimale k’ekibiina kya NRM ku kifo ky’obwa bendera mu Buughendera County.<ref name="NRMPrimaryLoss">{{Cite web |date=2020-09-05 |title=Minister Kibanzanga, 5 MPs lose in Bundibugyo NRM polls |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/minister-kibanzanga-5-mps-lose-in-bundibugyo-nrm-polls-1934980 |access-date=2025-06-07 |website=Daily Monitor}}</ref> Teyasigala mu nkyukakyuka mu kabineti eyalangirirwa mu Gwomukaaga 2021 oluvannyuma lw'okulonda kwa bonna.<ref>{{Cite web |date=2021-06-09 |title=Full cabinet list: Jessica Alupo New Vice President |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/final-cabinet-list-jessica-alupo-new-vice-president-3430634 |access-date=2025-06-07 |website=Daily Monitor}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
* [[Kingdom of Rwenzururu|Obwakabaka bwa Rwenzururu]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
dnqiq1hnkvsa3fcmxfiz8u95wbh4qy6
Aronda Nyakairima
0
13286
61486
53793
2026-07-11T17:04:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61486
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aronda Nyakairima''' (7 Ogwomusanvu 1959 – 12 Ogwomwenda 2015) yali [[Yuganda|Munnayuganda]] nga [[Officer (armed forces)|munnamagye]] era munnabyabufuzi eyaweereza mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] nga minisita w’ensonga z’omunda okuva mu 2013 okutuusa lwe yafa nga 11 Ogwomwenda 2015. Emabegako, yaliko [[Chief of Defence Forces (Uganda)|akulira amagye]] mu [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda People’s Defence Force]] (UPDF) okuva mu 2003 okutuuka 2013.<ref name="General">{{Cite web |title=Internal Affairs minister General Aronda Nyakairima dies |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/General--Aronda-Nyakairima-dies/-/688334/2867456/-/item/0/-/gsb68b/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304061009/http://www.monitor.co.ug/News/National/General--Aronda-Nyakairima-dies/-/688334/2867456/-/item/0/-/gsb68b/-/index.html |archive-date=4 March 2016 |access-date=16 September 2015 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Nyakairima yazaalibwa mu [[Rukungiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Rukungiri]]. O-Level yagisomera ku ''Lubiri Senior Secondary School'' okuva mu 1971 okutuuka mu 1974. Wakati wa 1975 ne 1977, A-Level yagisomera ''Kitgum High School'' mu [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kitgum]]. Yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 1978, n’atikkirwa mu 1981 ne diguli ya [[Bachelor of Arts]] mu byobufuzi. Yasoma course ezitandikirwako ez'amaggye mu 1989, oluvannyuma lw’eggye lya [[National Resistance Army]] (NRA) okuwamba obuyinza mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Oluvannyuma yagenda mu kkoosi y’okusoma eby’obukodyo mu [[Fort Leavenworth]] mu Amerika. Alina n'ebisaanyizo ebirala eby'amagye okuva mu [[Egyptian Military Academy|ttendekero ly'amagye lya Misiri]] e [[Cairo]].<ref>{{Cite web |last=Newvision |first=Archive |date=26 October 2005 |title=Aronda Nyakairima's star illuminates UPDF path |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/26/462672 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150626124758/http://www.newvision.co.ug/D/8/26/462672 |archive-date=26 June 2015 |access-date=12 September 2015 |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obuweereza mu magye ==
Y'egatta ku NRA mu 1982, amangu ddala nga yaakava mu yunivasite y’e Makerere. Oluvannyuma lw’aba NRA okuwamba obuyinza, yakola ng’omuserikale w’ekitongole ekikessi mu magye ga Uganda. Oluvannyuma yalondebwa okuba omuyambi wa dayirekita mu kitongole ekikessi mu magye mu UPDF. Oluvannyuma yakyusibwa n’atwalibwa mu kitongole ekikuuma Pulezidenti ng’akola mu kitongole ekikessi. Okuva awo, yaliko omuduumizi w’eggye lya Armoured Brigade nga tannalondebwa kubeera muduumizi wa UPDF mu 2003. Abadde akiikirira UPDF mu [[Parliament of Uganda|palamenti ya Uganda]] okuva mu 1996.<ref>{{Cite web |date=2011 |title=Aronda Nyakairima's Page At Parliament.co.ug |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=291&const=Updf+Represantive&dist_id=73&distname=Updf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140202114748/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=291&const=Updf+Represantive&dist_id=73&distname=Updf |archive-date=2 February 2014 |access-date=13 May 2014 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
Mu Gwekkumi 2010, Nyakairima yayingizibwa ku International Hall of Fame ku Lewis and Clark Center e Fort Leavenworth olw’okutuuka ku kifo ekisinga obukulu mu magye mu ggwanga lye. Nyakairima yayingizibwa wamu ne General Eui Don Wang owa [[South Korea]], eyatikkirwa mu ttendekero ly’abaduumizi mu 1986, ne Major General [[Richard Rhys Jones]] owa [[New Zealand]], eyatikkirwa mu 1992.<ref>{{Cite web |last=Raymond Baguma |first=And Agencies |date=6 October 2010 |title=US College to honour Gen. Nyakairima |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/13/734292 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20140514134707/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/734292 |archive-date=14 May 2014 |access-date=12 September 2015 |publisher=[[New Vision]]}}</ref> Nyakairmina yalondebwa ku kabineti nga minisita w'ensonga z'omunda nga 23 Ogwokutaano 2013.<ref>{{Cite web |last=Musoke |first=Ronald |date=24 May 2013 |title=Gen. Aronda Nyakairima new Internal Affairs Minister as Museveni reshuffles Cabinet |url=http://www.independent.co.ug/ugandatalks/2013/05/gen-aronda-nyakairima-new-internal-affairs-minister-as-museveni-reshuffles-cabinet |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924042447/http://www.independent.co.ug/ugandatalks/2013/05/gen-aronda-nyakairima-new-internal-affairs-minister-as-museveni-reshuffles-cabinet/ |archive-date=24 September 2015 |access-date=12 September 2015 |publisher=[[The Independent (Uganda)]]}}</ref> [[Katumba Wamala]] yalondebwa okudda mu bigere bye ku bwakulira amagye ku lunaku lwe lumu.<ref>{{Cite web |last=Kat |first=Joshua |date=24 May 2013 |title=Katumba Wamala new CDF |url=http://www.newvision.co.ug/news/643116-katumba-wamala-new-cdf.html |access-date=12 September 2015 |publisher=[[New Vision]]}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Nyakairima yali mufumbo ne Linda Kahooza gwe yazaalamu abaana babiri. Yali amanyi bulungi ennimi eziwera, omuli [[Luganda|Oluganda]], [[Lungereza|Olungereza]], [[Luo languages|Luo]], [[Runyakitara]], [[Swahili language|n'Oluswahili]].<ref name="General">{{Cite web |title=Internal Affairs minister General Aronda Nyakairima dies |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/General--Aronda-Nyakairima-dies/-/688334/2867456/-/item/0/-/gsb68b/-/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304061009/http://www.monitor.co.ug/News/National/General--Aronda-Nyakairima-dies/-/688334/2867456/-/item/0/-/gsb68b/-/index.html |archive-date=4 March 2016 |access-date=16 September 2015 |website=[[Daily Monitor]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20160304061009/http://www.monitor.co.ug/News/National/General--Aronda-Nyakairima-dies/-/688334/2867456/-/item/0/-/gsb68b/-/index.html "Internal Affairs minister General Aronda Nyakairima dies"]. ''[[Daily Monitor]]''. Kampala, Uganda. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/General--Aronda-Nyakairima-dies/-/688334/2867456/-/item/0/-/gsb68b/-/index.html the original] on 4 March 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 September</span> 2015</span>.</cite></ref> Nga 12 Ogwomwenda 2015, bwe yali atambula ku mirimu emitongole okuva e South Korea okutuuka e Dubai, yafuna obulwadde bw'omutima. Oluvannyuma yakakasibwa nti afudde ku myaka 56 egy’obukulu.<ref>{{Cite web |last=Newvision |date=12 September 2015 |title=Minister Aronda Nyakairima dies at 56 |url=http://www.newvision.co.ug/news/673313-minister-aronda-nyakairima-dies-at-56.html |access-date=16 September 2015}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Salim Saleh]]
* [[Elly Tumwine]]
* [[Mugisha Muntu]]
* [[Jeje Odongo]]
* [[James Kazini]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Gen--Aronda-s-legacy-lives-on-one-year-later/691232-3387462-9y7mwoz/index.html Omusika gwa Gen. Aronda guwangaala oluvannyuma lw’omwaka gumu]
* [http://www.fox4kc.com/news/sns-ap-ks--fortleavenworth-honors,0,1790564.story Ft. Leavenworth Asiimye Ba Genero Basatu Abagwiira]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
qdspi4so1vmhbxbi7mg97q95b2l4cup
Dani Wadada Nabudere
0
13288
61706
54996
2026-07-11T17:29:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61706
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Dani Wadada Nabudere''' (15 Ogwekkumineebiri 1932 – 9 Ogwekkuminoogumu 2011) yali [[:en:Ugandan|Munnayuganda]] omuyivu, [[:en:Pan-Africanist|Omulwanirizi w'enkolagana mu mawanga ga Africa]], munnamateeka, munnabyabufuzi, omuwandiisi, [[:en:Political_scientist|munnasaayansi w'ebyobufuzi]], era omukugu mu nkulaakulana. Mu kiseera we yafiira, yali Pulofeesa mu [[:en:Islamic_University_in_Uganda|Yunivasite y’Obusiraamu]] era nga ye dayirekita w’ekitongole kya [[:en:Marcus_Garvey_Pan-Afrikan_Institute|Marcus Garvey Pan-Afrikan Institute]],e [[:en:Mbale|Mbale]] mu Uganda.
Omulimu gwe ogw’ebyobufuzi, ogw’amagezi n’ogwabantu mu bitundu gw'amala ekiseera ekyasukka mu kitundu ky’ekyasa ng’akola emirimu gya gavumenti. Yali mwogezi, mukubiriza w'abantu era nga muwandiisi wa bitabo bingi. Mu nsonga ze yawandiikako mwalimu [[:en:Food_security|obusobozi bw'abantu okufuna emmere emala]], emirembe, ensibuko z’okumanya, omulimu gwa Africa mu kwongera obuntu bulamu mu nsi, okuyiga mu bulamu bwonna, obwegassi okusala ensalo, [[:en:Political_economy|ebyenfuna mu byobufuzi]] by’ensi yonna, [[:en:Pan-Africanism|Obulwanirizi bw'enkolagana mu mawanga ga Africa]], okulwanirira [[:en:Commons|ebiruubirirwa ebyawamu]], obwenkanya mu kutegeera, ebifo awaggyibwa okumanya mu bantu, enfuga ey’okuzzaawo, ebyenfuna, n’obwenkanya.
Pulofeesa Nabudere yali [[:en:Ministry_of_Justice_and_Constitutional_Affairs_(Uganda)|Minisita w’obwenkanya owa Uganda]] mu 1979 ate [[:en:Minister_of_Culture,_Community_Development,_and_Rehabilitation_of_Uganda|Minisita w’ebyobuwangwa, enkulaakulana y’abantu, n’okuddaabiriza Uganda]] mu 1979–1980 mu Gavumenti ya Uganda ey’ekiseera eya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|UNLF]] . Yali Pulezidenti w’ekibiina ekigatta bannassaayansi w’ebyobufuzi mu Africa ekya African Association of Political Science eyasooka <ref name="obituary">https://www.jstor.org/stable/42003279</ref>era omumyuka wa pulezidenti w’ekibiina ekigatta bannanssaayansi w'ebyobufuzi mu nsi yonna ekya [[:en:International_Political_Science_Association|International Political Science Association]] (IPSA) okuva mu 1985 okutuuka mu 1988. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (February 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Ye yali mutandisi era omukulu w’ettendekero lya Marcus Garvey Pan-Afrikan Institute (MPAI), [[:en:Mbale|Mbale]], Uganda. Mu myaka kkumi egyasembayo egy’obulamu bwe, Nabudere yali yakola ku ky’okutandikawo ebibiina by’abantu aba wansi okuyamba abantu b’omu byalo n’okusitula amaloboozi gaabwe ku nsonga ezikwata ku bulamu bwabwe. <ref>https://books.google.com/books?id=9QqHFqR3NqgC</ref>
== Obuto n’okusoma kwe ==
Dani Wadada Nabudere yazaalibwa nga 15 Ogwekkumineebiri 1932, e [[:en:Budadiri|Budadiri]], Uganda, mu maka g’oku kyalo Bumayamba e Buyobo. <ref name="Hansard2011">https://www.parliament.go.ug/cmis/views/dea3dd9d-1a1e-41a5-82ab-e75033267734%253B1.0</ref>
Nabudere yasomera [[:en:Bugisu|Bugisu]] oluvannyuma n'amaliririza ku ssomero lya [[:en:Aggrey_Memorial_College|Aggrey Memorial College]] [[:en:Bunamwaya|e Bunamwaya]]. Yafuuka omukozi ku post wandiisi wa posta okumala emyaka egiwerako, nga tannasaba kusoma mateeka mu [[:en:United_Kingdom|Bungereza]] . <ref name="Observer2006">https://web.archive.org/web/20241202014441/http://archive.observer.ug/specials/prison/prison200611231.php</ref> Ku ntandikwa y'emyaka gya 1960 yagenda e Bungereza okusoma amateeka, era n'afuna Diguli esooka mu Mateeka mu 1963, era n'akkirizibwa nga [[:en:Barrister_at_Law|Barrister at Law]], mu [[:en:Lincoln's_Inn|Lincoln's Inn]], London. <ref name="Hansard2011"/> <ref name="Wakholi2012">https://www.oxfordreference.com/display/10.1093/acref/9780195382075.001.0001/acref-9780195382075-e-1485</ref>
== Emirimu gye ==
=== Mu kibiina kya Uganda Independence movement ===
Nabudere yalinnya mu byobufuzi by’eggwanga mu myaka gya 1960. Ng’akyali muyizi e London mu 1961, yali mmemba ku kakiiko akafuzi ak’ekibiina ekigatta abayizi ba Uganda ekya United Kingdom Uganda Students Association ng’ali wamu ne [[:en:Yash_Tandon|Yash Tandon]], [[:en:Ateker_Ejalu|Ateker Ejalu]], [[:en:Chango_Machyo|Chango Machyo]], ne [[:en:Edward_Rugumayo|Edward Rugumayo]], nga bonna oluvannyuma baalina okukola ekinene mu byafaayo bya Uganda. Ekibiina kya UGASA kyali ky'enyigira mu kuyamba okusitula ebirowoozo by'obufuzi mu bavubuka Bannayuganda abasoma oba abakolera e Bungereza ne mu Bulaaya. Ekimu ku bikulu ebyakolebwa ekibiina kino kwe kunoonya ababaka ba palamenti ya Bungereza nga Uganda efuna obwetwaze. <ref name="pambazuka.net">https://web.archive.org/web/20160304100437/http://www.pambazuka.net/en/category.php/obituary/83570</ref> <ref name="newvision.co.ug">http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=629966&CatID=417</ref>
=== Okulwanirira eddembe mu gavumenti ya Obote ===
Bwe yakomawo okuva e Bungereza mu 1964, yatandika okukyayibwa mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] oba UPC. UPC kyali kibiina kya Bannayuganda ekitaavanga ku nsonga. Ssaabawandiisi waayo mu kiseera ekyo, [[:en:John_Kakonge|John Kakonge]], yalina enkolagana ennene ne bannabyabufuzi abaali bakkiririza mu mwenkanonkano mu bantu bonna, era ng’alina abavubuka bangi abaali bamukkiririzaamu mu kibiina, nga mu bo mwe mwali Nabudere. Mu lukungaana lw’ekibiina e Gulu mu 1964, ab'okukkono baawangulwa [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] n’obukulembeze bw’ekibiina obukulu. <ref>https://www.jstor.org/stable/42003279</ref>
Era yali, mukkiriza mu ndowooza y'aba [[:en:Marxist|Marxist]] ey'omwenkanonkano mu bantu b'eggwanga, eyitibwa ey'aba Komunisiti mu kiseera gavumenti ya UPC mu kiseera ekyo, bwe yali ewakanyizibwa ng'abantu bawakanya endowoooza eyo. Mu 1965 yagobwa mu kibiina nga bali wamu ne [[Kirunda Kivejinja]], [[:en:Jaberi_Bidandi-Ssali|Jaberi Bidandi-Ssali]], ne [[:en:Kintu_Musoke|Kintu Musoke]] . Kyokka ne bwe yagobwa mu UPC, Nabudere yasigala ng’avuganya ekiwayi kya Obote nga mugumu wamu ne banne. Mu kiseera kye kimu, Nabudere ne [[:en:Raiti_Omongin|Raiti Omongin]] baali baakakola ekibiina [[:en:Maoist|ky’Abamao]] ekyasooka mu Uganda. Mu kiseera ekyo, Nabudere naye yali akoze kinene mu nteeseganya z'okwegatta wakati wa [[:en:Zanzibar|Zanzibar]] ne [[:en:Tanganyika_(1961–1964)|Tanganyika]] .
Obote bwe yaggyawo ebibiina by’obufuzi n’alangirira eggwanga ery’ekibiina ekimu mu 1969, Nabudere yagwa mu buzibu bwe yagenda mu maaso n’okulwanirira ebibiina. Emabegako mu 1963, yali yatondawo ekibiina kya bannakyewa e Mbale ekyayitibwanga Uganda Vietnam Solidarity Committee nga omulimu gwakyo gwali gwa kukola kampeyini ez’okulwanyisa obufuzi bwa America n’obulumbaganyi bwayo mu Vietnam.
Mu Gwomwenda 1965, Nabudere yavunaanibwa omubaka wa [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] okutegeka "olukwe lw'abakomunisiti" okuggyako gavumenti. Mu Gwekkuminebiri 1969, oluvannyuma lw’okugezaako okutta Obote mu lukungaana lwa UPC, Nabudere (n'abalala) baakwatibwa ne bateekebwa mu kaduukulu mu mateeka ag’amangu. Yayimbulwa ku nkomerero y'Ogwekkumineebiri1970.
=== Wansi wa gavumenti ya Idi Amin ===
[[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] bwe yakwata obuyinza mu Gwolubereberye 1971, Bannayuganda abawerako ku ludda oluwakanya baasalawo okukolagana ne gavumenti ya Amin, kyokka mu bbanga ttono ne baggwaamu essuubi, era okutandika ne Rugumayo, abawerako ne balekulira gavumenti eno mu 1972. Nabudere yalondebwa Idi Amin mu 1971 nga ssentebe wa [[:en:East_Africa_Railways_and_Harbours|East Africa Railways and Harbors]] ng’asinziira e [[:en:Nairobi|Nairobi]],[[:en:Kenya|Kenya]], wabula mu 1974 mu kuwakanya obukambwe bwa Amin yalekulira n’agenda e [[:en:Tanzania|Tanzania]] gye yafuuka omu ku bakulembeze b’ekibiina ekyali kirwanyisa Amin. <ref name="pambazuka.net"/>
=== Emyaka gya 1970: Okuwangangusibwa e Dar Es Salaam n'''Okukubaganya ebirowoozo'' ===
Ng’omusomesa, Nabudere yali wa nkizo nnyo mu kukubaganya ebirowoozo oba dibeeti waakiri ez'emirundi esatu egy’amaanyi mu by’obufuzi n’eby’enjigiriza mu [[:en:University_of_Dar_es_Salaam|Yunivasite y’e Dar es Salaam]] ku nkomerero y’emyaka gya 1960 n’emyaka kkumi egy’omu gy'o 1970. <ref>https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Dani+Wadada+Nabudere#:~:text=View-,These%20academic%20and%20political%20debates%20were%20much%20discussed%20in%20the%20academic,active%20in%202021%2C%20and%20continue%20to%20publish%20on%20these%20same%20questions.,-Issues</ref> Okukubaganya ebirowoozo kuno okwalimu okuyigiriza, kwayatiikirira era kwagobererwa nnyo mu kiseera ekyo, era kwatondebwawo mu mulembe gw’amawanga ga Africa agaali gaakafuna obwetwaze, ng’abakulembeze b’ebyobufuzi nga [[:en:Julius_Nyerere|Julius Nyerere]], [[:en:Kwame_Nkrumah|Kwame Nkrumah]], oba [[:en:Sekou_Touré|Sekou Touré]], n’abasomesa nga Nabudere, Mamdani, oba [[:en:Cheikh_Anta_Diop|Cheikh Anta Diop]] bonna bameggananga n’okutumbula, ensonga ezaakwatnfga ku miramwa okwali [[:en:African_Socialism|Obumu mu Africa]], [[:en:Marxism|Omuwenkanonkano mu bantu bonna]], n'endowooza z'[[:en:Pan-African|okuba N'obumu mu Mawanga ga Africa]], oba okukwata [[:en:Development_theory|endowooza y’enkulaakulana]] ey’amawanga g’ebweru mu mbeera za Afirica. <ref name="Tsmondo1975">https://www.cambridge.org/core/journals/african-issues/article/abs/from-panafricanism-to-socialism-the-modernization-of-an-african-liberation-ideology/6EFC759EB50451771317CD0C6E196224</ref>
Dibeeti eyasooka yali ekwata ku Tanzania, ekkubo mwe yali edda n’engeri gye yali eyinza okulaga ekkubo eri Africa yonna okutuuka ku kigendererwa ekisembayo eky'obumu. Okusinga yali ku kubaganya birowoozo mu bagumu mu Tanzania, oluusi nga beegattibwako abalala okuva ebweru wa Tanzania nga [[:en:Walter_Rodney|Walter Rodney]] ne Nabudere. <ref name="Nursey-Bray1980">https://www.jstor.org/stable/721632</ref>
Ey'okubiri yali ya kukubaganya birowoozo okusinga mu Bannayuganda abasomesa mu yunivasite eno naddala mu kitongole kya Sayansi w’Ensi, ku ngeri enjigiriza ebaddewo mu misomo gyabwe gy’eyinza okusoomoozebwa n’okukyusibwa okulaga embeera n’embeera z’Afirika. <ref name="pambazuka.net">{{Cite web |date=5 March 2016 |title=Nabudere: An uncompromising revolutionary | Pambazuka News |url=http://www.pambazuka.net/en/category.php/obituary/83570 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304100437/http://www.pambazuka.net/en/category.php/obituary/83570 |archive-date=4 March 2016 |access-date=25 August 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20160304100437/http://www.pambazuka.net/en/category.php/obituary/83570 "Nabudere: An uncompromising revolutionary | Pambazuka News"]. 5 March 2016. Archived from [http://www.pambazuka.net/en/category.php/obituary/83570 the original] on 4 March 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">25 August</span> 2015</span>.</cite></ref>
Eyokusatu yali ya kukubaganya birowoozo okusinga wakati w'aBannayuganda ku "Kasozi" nga [[:en:Makerere_University|Makerere University]] bwe yayitibwanga, era abaali babeera mu buwanganguse mu Buvanjubabwa Africa oluusi ne beegatta n'abalala ne bwe baali ebweru w'o [[:en:East_Africa|Buvanjuba bwa Africa]]. <ref name="YTandon2021">https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/talkback-is-govt-finally-giving-in-to-policy-reversal-on-liberalisation--3529400</ref> Ekintu kino erudda kyaluŋŋamizibwa ekitabo kya Nabudere ekya ‘Imperialism and Revolution in Uganda’ (1980) n’okuwa ebirowoozo ku kitabo ekyo okwakolebwa [[:en:Mahmood_Mamdani|Mahmood Mamdani]], [[:en:Harkishan_Bhagat|Harkishan Bhagat]], ne [[:en:Karim_Hirji|Karim Hirji]] . Oluvannyuma okukubaganya ebirowoozo kuno kwaddamu okufulumizibwa ng’ekitabo ekyayitibwa ‘The Dar es Salaam Debate on Class, State and Imperialism’ (1982), ekyatereezebwa Yash Tandon, nga ennyanjula yakolebwa [[:en:Mohammad_Babu|Mohammad Babu]], Marxist eyali omumanyifu mu okuva e Zanzibar. <ref name="YTandon1982">https://www.equatorschool.org/wp-content/uploads/2021/07/Debates-on-State-Class-and-Imperialism-1-of-5-by-Yash-Tandon-z-lib.org_.pdf
</ref> ' ''Okukubaganya ebirowoozo''<nowiki/>' kwalina omugaso mu by'obwongo, mu kusomesa era n'ebyobufuzi n'obukodyo eri Uganda naye ne Africa [[:en:Third_world|n'ensi endala ezitannakulaakulana]] . <ref name="Ojwok1974a">https://www.equatorschool.org/wp-content/uploads/2021/07/Debates-on-State-Class-and-Imperialism-1-of-5-by-Yash-Tandon-z-lib.org_.pdf</ref> Amakulu g’okukubaganya ebirowoozo kuno, okwali kukwese nga kugenda mu maaso, geeyoleka bulungi mu myezi egyasooka egya 1979, ng’ensonga ezo zennyini zifuna ekifo eky’omugaso mu by’obufuzi oluvannyuma lwa Amin [[:en:Invasion_of_Kagera|okulumbwa Tanzania mu Gwekkumineebiri 1978]] . Tanzania yagaana obulumbaganyi buno kyokka mu kiseera ekyo [[:en:President_of_Tanzania|Pulezidenti wa Tanzania]] [[:en:Julius_Nyerere|Julius Nyerere]] yafuna obuzibu mu kusalawo. Yeeyongereyo e [[:en:Kampala|Kampala]], n'amagye ge bwe gatyo mu ngeri entuufu gafuuke "amagye agaawamba", oba agezeeko okuteekawo oludda lw'ebyobufuzi olwa Uganda olulina obumu olutaaliwo okutwala obuyinza bwa gavumenti? Yasalawo ku ekyo ekisembyeyo. Wabula okuteekawo obumu bw’enjuyi ezaali zitakwatagana mu Uganda ky'ali kirooto kyantiisa. <ref name="pambazuka.net"/>
=== Ekibinja ky’abantu bana n’ekibiina kya Uganda National Liberation Front ===
Mu kuddamu okunyumya ku kiseera ky’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] (UNLF), kyali kibiina ky’ebyobufuzi Bannayuganda abaali mu buwanganguse kyebeegattiramu okugoba Amin. Prof. [[:en:Edward_Rugumayo|Edward Rugumayo]], eyafuuka ssentebe w’olukiiko olufuzi olwa UNLF, agamba nti Nabudere yakola kinene nnyo mu kutondawo ekibiina kino ekyali eky’okununula abantu. Ekibiina kya UNLF bwe kyatandikibwawo olukiiko olufuzi olwamanyibwa nga [[:en:History_of_Uganda_(1979–1986)#Interim_period|National Consultative Council (NCC)]], Nabudere yalondebwa okuba ssentebe w’akakiiko kaalwo ak’ebyobufuzi. Yafuuka omukulembeze ow'enkizo mu NCC, ng’ali wamu ne Edward Rugumayo, Yash Tandon, ne [[:en:Omwony_Ojwok|Omwony Ojwok]] . Okutwalira awamu baali bamanyiddwa nga ‘Akabinja k'abana oba The Gang of Four’, <ref name="Mutibwa1992">https://lg.wikipedia.org/wiki/Special:ContentTranslation?from=en&to=lg&page=Dani+Wadada+Nabudere#:~:text=View-,Mutibwa%2C%20Phares%20Mukasa.%20Uganda%20since%20independence%3A%20A%20story%20of%20unfulfilled%20hopes.%20Africa%20World%20Press%2C%201992.,-Issues</ref> : 128, 128 . 135. Nga erinnya baaliggya ku kabinkja k'aba China abaali abakomunisiti akaali kayitibwa [[:en:Gang_of_Four|Gang of Four]] akaayamba ennyo mu kuteekawo enkyukakyuka mu China gye baayita [[:en:Chinese_Cultural_Revolution|Chinese Cultural Revolution]]. [http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=629966&CatID=417] <ref name="Golooba-Mutebi">http://www.lse.ac.uk/international-development/Assets/Documents/PDFs/csrc-working-papers-phase-two/wp27.2-collapse-war-and-reconstruction-in-uganda.pdf</ref>
Mu gavumenti ya UNLF ey’ekiseera, Nabudere yalondebwa emirundi ebiri okubeera minisita wa gavumenti: mu 1979 yali Minisita w’ebyamateeka ate okuva mu 1979 okutuuka mu 1980, Minisita w’ebyobuwangwa, enkulaakulana y’abantu n’okuddaabiriza abantu. <ref name="Golooba-Mutebi">{{Cite journal |last=Golooba-Mutebi |first=Frederick |date=January 2008 |title=Collapse, War and Reconstruction in Uganda. An analytical narrative on state-making |url=http://www.lse.ac.uk/international-development/Assets/Documents/PDFs/csrc-working-papers-phase-two/wp27.2-collapse-war-and-reconstruction-in-uganda.pdf |journal=Makerere University Crisis States Working Papers Series |issue=2 |issn=1749-1800}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFGolooba-Mutebi2008">Golooba-Mutebi, Frederick (January 2008). [http://www.lse.ac.uk/international-development/Assets/Documents/PDFs/csrc-working-papers-phase-two/wp27.2-collapse-war-and-reconstruction-in-uganda.pdf "Collapse, War and Reconstruction in Uganda. An analytical narrative on state-making"] <span class="cs1-format">(PDF)</span>. ''Makerere University Crisis States Working Papers Series'' (2). [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/1749-1800 1749-1800].</cite></ref>
Gavumenti ya UNLF eyasooka ku mulembe gwa Pulezidenti [[:en:Yusuf_Lule|Yusuf Lule]] yamala ennaku mukaaga ku munaana zokka. Mu Gwomwenda 1979, yaggyibwa mu buyinza n’akalulu k’okuggyamu obwesige akaatwalibwa mu palamenti ey’enkyukakyuka, era NCC eyakubirizibwa Edward Rugumayo, n'emuggyako mu demokulasiya, n’asikizibwa Pulezidenti [[:en:Godfrey_Binaisa|Godfrey Binaisa]] . Enfuga ya Binaisa olwo yeeyaggyibwa mu buyinza akakiiko k’amagye aka UNLF akaakulemberwa Paulo Muwanga ne [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]], era kirabika kaawagirwa Tanzania.
=== Emyaka gya 1980 n’egyaddirira NRM ===
Okuwamba gavumenti kw’amagye okwaliwo nga 12 Ogwokutaano, 1980 kwasuula Binaisa ne kuteeka[[Paulo Muwanga]] mu buyinza, era kwaleeteera Nabudere okuddukira mu buwanganguse, nga n’abalala abasatu abaali mu ‘kabinja ka gang of four'. <ref name="pambazuka.net">{{Cite web |date=5 March 2016 |title=Nabudere: An uncompromising revolutionary | Pambazuka News |url=http://www.pambazuka.net/en/category.php/obituary/83570 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304100437/http://www.pambazuka.net/en/category.php/obituary/83570 |archive-date=4 March 2016 |access-date=25 August 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20160304100437/http://www.pambazuka.net/en/category.php/obituary/83570 "Nabudere: An uncompromising revolutionary | Pambazuka News"]. 5 March 2016. Archived from [http://www.pambazuka.net/en/category.php/obituary/83570 the original] on 4 March 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">25 August</span> 2015</span>.</cite></ref>
Mu 1982 Nabudere yagenda e [[:en:Helsingør|Helsingør]] mu [[:en:Denmark|Denmark]] ng'asomesa mu ssomero lya [[:en:Folk_High_School|Folk High School]] . Guno gwe gumu ku myaka gye yasinga okuvaamu ebibala ng’omuyivu. Yawandiika ekiwandiiko eky’emiko egisukka mu 300 ekiyitibwa ‘The Rise and Fall of Money Capital’, ekyafulumizibwa mu 1990 wansi w’ekibiina ekyali kiyitibwa [[:en:Africa_in_Transition|Africa in Transition]], ekibiina eky'atandikibwawo ab’oluganda [[:en:Yash_Tandon|Yash Tandon]] ne [[:en:Vikash_Tandon|Vikash Tandon]] . Okwekenenya ssente okuddamu okutunula mu Marx, Engels, Hilferding, [[:en:Rosa_Luxemburg|Rosa Luxemburg]], ne Keynes, bonna abajja wansi w’okukubaganya ebirowoozo kwa Nabudere. Nabudere yakola okwekenneenya ebyafaayo ku kusituka kwa ssente nga ssente (nga kwawukana ku nkulaakulana yaayo nga kapito), era n’akola okulagula nti ssente zijja kutuuka ekiseera ziwangule kapito n’oluvannyuma zisisinkane okugwa kwazo ng’ekintu eky’okuwola. Kino mu butuufu kye kyaliwo mu myaka ekkumi egyasooka egy'ekyasab kya 21, eky'amanyibwa mu mulembe gwaffe nga "financialization of capital". Kino Nabudere yali yakisuubira dda mu kiseera kye eky’okunoonyereza n’okuwandiika mu Helsingør. Oluvannyuma, ekitabo kino kyafulumizibwa Fahamu, nga kifunziddwa era ne kituumibwa, ‘The Crash of International Finance-Capital and Its Implications for the Third World’ (2009), nga Yash Tandon ye yawandiika ennyanjula. <ref name="pambazuka.net"/> <ref name="Simon2012">https://scienceopen.com/hosted-document?doi=10.1080/03056244.2012.688646</ref>
Nabudere yabeera mu buwanganguse okutuusa mu 1993 Pulezidenti Museveni lwe yamuyita okudda mu ggwanga abeere mu [[:en:1994_Ugandan_Constituent_Assembly_election|lukiiko lwa Ssemateeka oba Consituent Assembly]] (CA). <ref>https://web.archive.org/web/20160304035601/http://independent.co.ug/obituary/4-obituary/4914-prof-nabudere</ref>
Mu kukomawo kwe, Nabudere, yafuuka omuvumirira wa Museveni ow'amaanyi. Mu bbanga lya CA, Nabudere emirundi mingi yakulembera abakiise b’Olukiiko ku walkouts nga tebakkiriziganya na bammemba ba CA abalala. Era yeegatta ne [[:en:Aggrey_Awori|Aggrey Awori]] ne bakola ekibiina kya National Caucus for Democracy (NCD), ekibiina ekyali kiteeka CA ku bunkenke. [http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=629966&CatID=417] <sup class="noprint Inline-Template"><span style="white-space: nowrap;">[ ''<nowiki><span title="Dead link tagged November 2017">enkolagana enfu ey'olubeerera</span></nowiki>'' ]</span></sup>
== Ettendekekero lya MPAI ne Afrikology ==
Nabudere yatandikawo ettendekero lya [[:en:Marcus_Garvey|Marcus Garvey]] Pan-Afrikan Institute (MPAI) e Mbale mu Uganda, ng'ekigendererwa kyalyo kyali kya kutondawo tterekero ly'okumanya ku ssaayansi wa Africa, firosofe, obusawo n'okumanya okulala ku Africa okw'edda kye yayita "Afrikology". <ref name="Osha2018">https://en.wikipedia.org/wiki/Wayback_Machine</ref> MPAI oluvannyuma yali ya kukulaakulana efuuke yunivasite, nga ye Chancellor-Designate eyasooka. <ref name="pambazuka.net">{{Cite web |date=5 March 2016 |title=Nabudere: An uncompromising revolutionary | Pambazuka News |url=http://www.pambazuka.net/en/category.php/obituary/83570 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304100437/http://www.pambazuka.net/en/category.php/obituary/83570 |archive-date=4 March 2016 |access-date=25 August 2015}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20160304100437/http://www.pambazuka.net/en/category.php/obituary/83570 "Nabudere: An uncompromising revolutionary | Pambazuka News"]. 5 March 2016. Archived from [http://www.pambazuka.net/en/category.php/obituary/83570 the original] on 4 March 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">25 August</span> 2015</span>.</cite></ref> <ref name="Nabudere2003">https://pdfproc.lib.msu.edu/?file=/DMC/African+Journals/pdfs/political+science/volume8n1/ajps008001002.pdf</ref>
== Okufa kwe ==
Oluvannyuma lw’okulwala obulwadde bwa sukaali ne puleesa, Nabudere yafiira mu maka ge mu budde bw'okumakya nga 9 Ogwekkuminoogumu 2011. Yasikirwa mukyala we ne mutabani we n’abalala. <ref name="DailyMonitor">https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/prof-nabudere-is-dead-1503136</ref>
== Ebiwandiiko bye ebimanyiddwa ==
=== Ebitabo bye ===
* The Political Economy of Imperialism, 1976, Tanzania Publishing House and Zed Press, London;
* Essays on the theory and practice of Imperialism, 1979, Onyx Press, London;
* Imperialism in East Africa, 1980, Zed Press, London (in two volumes);
* Imperialism and Revolution in Uganda, 1980, Onyx Press, London;
* The Crash of International Finance Capital and its implications for the Third World, SAPES Trust, 1989, Harare, Zimbabwe;
* Democracy and the One-Party State in Africa, Institut Für Afrika Kunde, Hamburg, Germany, 1989; yayambibwako P. Meynes mu kutereeza;
* The Rise and Fall of Money Capital, 1990, Afrika in Trust, Harare/London;
* Uganda Referendum 2000: Winners and Losers, Monitor Publications, Kampala;
* Pan-Africanism and Integration in Africa, 2002, SAPES Publications, Harare, Zimbabwe, yayambibwako Ibbo Mandaza mu kutereeza;
* The Global Capitalist Crisis and the Way Forward for Africa, Kampala, 2009.
* The Crash of International Finance Capital and its implications for the Third World, kyaddamu okufulumizibwa Ufahamu, London, 2009.
* Afrikology, Philosophy, and Wholeness: An Epistemology, Africa Institute of South Africa, PRETORIA, Ogwokubiri 2011.
=== Ebiwandiiko ebirala Ebyalondebwa ===
* [http://www.mail-archive.com/ugandanet@kym.net/msg19023.html Government should be clear on Obote]
* [https://books.google.com/books?id=v2jsIFo183cC&pg=PA33 Development theories, knowledge production and emancipatory practice] Chapter in 'The development decade? economic and social change in South Africa, 1994–2004', Vishnu Padayachee,
* [https://web.archive.org/web/20230805154102/http://fahamubooks.org/book/?GCOI=90638100417930 The Crash of International Finance-Capital and its Implications for the Third World] Archived 2023-08-05 at the Wayback Machine
* [http://www.mail-archive.com/ugandanet@kym.net/msg10931.html Brave Faces Won't Resolve New Crisis]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
* {{Cite web |last=Simon, D. |year=2012 |title=Remembering Dani Wadada NabudereDavid SimonDavid Simon. |url=http://www.pambazuka.net/en/category.php/obituary/83572}}
* Ssemutooke, J. (2012). "Dani Nabudere, the constantly critical don." Retrieved August 2015, 2015, from [http://www.newvision.co.ug/mobile/Detail.aspx?NewsID=629966&CatID=417] .
* {{Cite web |last=Tandon, Y. |year=2012 |title=Nabudere: An uncompromising revolutionary |url=http://www.pambazuka.net/en/category.php/obituary/83570 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304100437/http://www.pambazuka.net/en/category.php/obituary/83570 |archive-date=2016-03-04}}.
* {{Cite web |last=Sserunjogi, E. M. |date=2011-11-22 |title=Professor Nabudere, Marxist father of Afrikanism dies |url=http://independent.co.ug/obituary/4-obituary/4914-prof-nabudere |archive-url=https://web.archive.org/web/20160304035601/http://independent.co.ug/obituary/4-obituary/4914-prof-nabudere |archive-date=2016-03-04}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
peqcqxtdry5jhtldbj9pdduitn6vigh
Charles Oboth Ofumbi
0
13293
61374
54688
2026-07-11T16:45:20Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61374
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Arphaxad Charles Kole''' '''Oboth Ofumbi''' yali mulamu bw'ensi wakati w'ogwoomusanvu omwaka 1932 ne nga 16 Ogwookubiri 1977. Yali Munnayuganda era nga munnabyabufuzi eyaweereza nga [[Olukalala lw'abaminisita b'ensonga z'omunda mu Ggwanga Yuganda|Minisita w'ensonga z'omunda mu Uganda]] okuva mu mwezi ogw'ekkumi 1973 okutuusa lwe yafa mu 1977. <ref>{{Cite web |date=23 April 2013 |title=Ofumbi knew too much to stay alive |url=http://www.newvision.co.ug/news/641953-ofumbi-knew-too-much-to-stay-alive.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20141201204849/http://www.newvision.co.ug/news/641953-ofumbi-knew-too-much-to-stay-alive.html |archive-date=1 December 2014 |access-date=14 September 2015 |publisher=New Vision}}</ref>
== Obuto n’okusoma kwe ==
Oboth Ofumbi yazaalibwa mu kyalo Nyamalogo, mu [[:en:Eastern_Uganda|Buvanjuba bwa Uganda]] . <ref>{{Cite web |date=2015-07-29 |title=Museveni sums up Amin era as dictatorial & barbaric – The Insider Uganda |url=http://www.theinsider.ug/museveni-sums-up-amin-era-as-dictatorial-barbaric/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20150729214144/http://www.theinsider.ug/museveni-sums-up-amin-era-as-dictatorial-barbaric/ |archive-date=2015-07-29 |access-date=2024-01-28}}</ref> Yasomera mu Kisoko Primary School, [[Mbarara High School]] ne [[King's College, Budo|Kings College Budo]] . <ref name=":1">{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965-1966 |publisher=Marco Publishers (Africa) Limited |location=London}}</ref>
== Emirimu gye ==
Olw’okuba yali amaze akaseera nga okola ng’omuyambi w’ebyensimbi mu disitulikiti eno, Oboth Ofumbi yalondebwa okuba Kaminsona wa [[:en:Bukedi_District|Disitulikiti y’e Bukedi]] mu buvanjuba bwa Uganda mu 1960. Omwaka 1963 we gwatuukira, yava ku kubeera omuddukanya w'emirimu gya disitulikiti e [[Gulu]] n’adda ku kubeera buwandiisi mu ofiisi ya Ssaabaminisita. Mu Gavumenti ya [[Milton Obote]] yamala akaseera nga akola nga omubalirizi w’ebitabo omukulu mu minisitule y’ebyokwerinda, oluvanyuma n'akola nga Minisita w’ebyokwerinda ow'ekiseera n’okusembayo nga Minisita w’ebyokwerinda (1971). Enkolagana ennungi gyeyalina ne [[Idi Amin]] yayamba Oboth Ofumbi okukuuma ekifo kino oluvannyuma lwa Amin okuwamba gavumenti mu Gatonnya wa 1971, era n'aweereza nga Minisita w'ebyokwerinda okutuusa mu 1973. <ref name="monitor">{{Cite web |last=Henry Lubega |date=26 July 2015 |title=Oboth Ofumbi's nine days as acting president |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Oboth-Ofumbi-s-nine-days-as-acting-president/-/689844/2807992/-/ajy0bwz/-/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150914210939/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Oboth-Ofumbi-s-nine-days-as-acting-president/-/689844/2807992/-/ajy0bwz/-/index.html |archive-date=14 September 2015 |access-date=14 September 2015 |publisher=Daily Monitor}}</ref>
== Okufa kwe ==
Oboth Ofumbi yafa ng’alindirira okuwozesebwa mu kyali kigambibwa nti yalina omukono mu kuwamba gavumenti. Okutwalira awamu, kikkirizibwa nti yatemulwa ku biragiro bya Pulezidenti [[Idi Amin]], wadde nga alipoota entongole eraga nti yafiira mu kabenje k’emmotoka. <ref name="monitor">{{Cite web |last=Henry Lubega |date=26 July 2015 |title=Oboth Ofumbi's nine days as acting president |url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Oboth-Ofumbi-s-nine-days-as-acting-president/-/689844/2807992/-/ajy0bwz/-/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20150914210939/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Oboth-Ofumbi-s-nine-days-as-acting-president/-/689844/2807992/-/ajy0bwz/-/index.html |archive-date=14 September 2015 |access-date=14 September 2015 |publisher=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFHenry_Lubega2015">Henry Lubega (26 July 2015). [http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Oboth-Ofumbi-s-nine-days-as-acting-president/-/689844/2807992/-/ajy0bwz/-/index.html "Oboth Ofumbi's nine days as acting president"]. Daily Monitor. [https://web.archive.org/web/20150914210939/http://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Oboth-Ofumbi-s-nine-days-as-acting-president/-/689844/2807992/-/ajy0bwz/-/index.html Archived] from the original on 14 September 2015<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">14 September</span> 2015</span>.</cite></ref> Ssaabalabirizi [[Janani Luwum]] ne minisita w’ebyettaka Lt Col [[Erinayo Wilson Oryema|Erinayo Oryema]] nabo battibwa mu mbeera y’emu. <ref name="monitor" /> Mu mwezi ogw'omusanvu omwaka gwa 2015, Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] yeetaba mu kusaba okwokumujukira, era n'alaga engeri Oboth Ofumbi gye yalabika ng'alwanagana n'enfuga ya Amin. <ref name=":0">{{Cite web |date=28 July 2015 |title=Museveni sums up Amin era as dictatorial & barbaric |url=http://www.theinsider.ug/museveni-sums-up-amin-era-as-dictatorial-barbaric/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150729214144/http://www.theinsider.ug/museveni-sums-up-amin-era-as-dictatorial-barbaric/ |archive-date=29 July 2015 |access-date=14 September 2015 |publisher=The Insider}}</ref>
== Obulamu bwe obw'omunda ==
Oboth Ofumbi yali ava mu ggwanga [[:en:Jopadhola|ly'abajopadhola]] era ye ne mukyala we Elizabeth baazaala abaana abawerako.
== Obuwandiisi ==
Oboth Ofumbi yawandiika ekitabo ekiyitibwa "History & Customs of the [[:en:Adhola_people|Jopadhola]] " mu 1960, ekimu ku biwandiiko by'amawanga ebyasooka [[:en:Adhola_people|eby'abantu b'e Adhola]] . <ref>{{Cite book |last=Europa Publications |year=1977 |title=Africa South of the Sahara: 1977 |publisher=Europa Publications |location=[[London]]}}</ref>
== Ekitabo ekyogera ku bulamu bwe ==
* Oboth-Ofumbi, ACK ''Padhola'', [[:en:East_African_Literature_Bureau|East African Literature Bureau]], Nairobi, 1959
== Ebiwandiiko ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6137rtbac65ueaiq6n06jgy75z7g0aw
Moggie Mbaakanyi
0
13294
61064
52024
2026-07-11T16:00:11Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61064
wikitext
text/x-wiki
'''Moggie Mbaakanyi''' munnabyabufuzi okuva e [[Botswana]] mu kibiina kya [[Botswana Democratic Party]].<ref>[https://www.sundaystandard.info/mbaakanyi-in-hot-soup-for-celebrating-her-primaries-victory/ "Mbaakanyi in hot soup for celebrating her primaries victory"]. ''[[Sunday Standard]]''. February 10, 2008. Retrieved February 28, 2024.</ref> Mbaakanyi yaweereza mu [[9th Parliament of Botswana|Palamenti ey'omwenda eya Botswana]]. Mbaakanyi akola nga pulezidenti w’ekibiina ekigatta abakyala mu byobufuzi mu Botswana.<ref>Baputaki, Chandapiwa (October 22, 2010). [https://www.mmegi.bw/news/mbaakanyi-leads-new-womens-caucus/news "Mbaakanyi leads new women's caucus"]. ''[[Mmegi Online]]''. Retrieved February 28, 2024.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
jcw1rlkguhjsdgf1p5rhh0wp307f27z
Yowabu Magada Kawaluuko
0
13297
61495
50033
2026-07-11T17:05:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61495
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles><templatestyles src="Multiple issues/styles.css"></templatestyles> <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Yowabu (Joab) Magada Kawaluuko''' (7 Ogwolubereberye 1930 – 29 Ogwomusanvu 2016), yali [[:en:Ugandan_people|Munnayuganda]] [[:en:Educator|omusomesa]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]] . Yakola nga Ssentebe wa [[Uganda People's Congress]] avunaanyizibwa ku Greater [[Kamuli (disitulikit)|Kamuli District]], mu gavumenti ya Uganda People's Congress (UPC) esooka n'eyookubiri mu The Republic of Uganda. Yali mmemba eyatandikawo ekibiina kya Uganda National Congress, okukkakkana nga kifuuse The UPC, wansi wa [[Milton Obote|Apollo Obote]] . Era yaweereza ku kakiiko akafuzi ak’eggwanga wakati w'omwaka gwa 1980 ne 1985. Yali [[:en:Anglicanism|Mukristaayo ow'Ekkanisa ya Anglican]].
== Obuto bwe ==
Yowabu Magada Kawaluuko, eyakazibwako erya "Commander," yazaalibwa nga 7 Ogwolubereberye 1930 okuva mu bazadde Enos Muwalu Kizige, omulimi, ne Amina Kawala Namusubo Tibagonzeka, omukyala ow'awaka, ku kyalo Nabirumba, mu [[Kamuli (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kamuli]], mu Uganda. Kawaluuko yasomera mu Nabirumba Church Of Uganda Primary School, oluvannyuma n’agenda e Balawoli, [[Kaliro]], n’oluvannyuma e Namulikya gye yatuula ebigezo bye eby’ekibiina ekyomusanvu
Yagenda mu maaso neyeyongerayo mu Bishop Willis Teacher Training College n’oluvannyuma n’agenda e Kaliro gye yatendekebwa ng’omusomesa w’olulimi oluzaaliranwa mu mwaka gwa 1951. Bwe yatuuka ku bisaanyizo, Kawaluuko n’asomesa e Kagulu, n’afuuka omumyuka w’omusomesa omukulu e Kigingi era n’afuuka Omukulu w’essomero e Nsale, Irundu, Bugaya, [[Buyende]] ne Nabirumba, n’asituka okuva mu kibiina eky’okusatu, n’afuuka omumyuka w’omusomesa n’oluvannyuma omukulu w'essomero, mu kusikira amangu nga tannawummula mu mwaka gwa 1993 ku myaka 63 egy’obukulu.
== Obulamu bwe ==
Kawaluuko yafumbirwa emirundi ebiri, okusooka mu mwaka gwa 1956 ne Ruth Mercy Tabingwa Kawaluuko (14 Ogwomusanvu 1937 – 9 Ogwokutaano 1979 okufa kwe) n’oluvannyuma ne Monica Mukoda Kawaluuko (M;1980–2016).
== Okufa kwe n'ebyaddirira ==
Ku nkomerero y'omwaka gwa 2015, Kawaluuko yazuulibwa nga alina [[:en:Testicular_cancer|kookolo w’ensigo]], eyali atuuse ku mutendera ogwa waggulu ennyo nga tasobola kulongoosebwa na kutuuka ku bujjanjabi. Yafiira mu [[Kampala]] nga 30 Ogwomusanvu 2016, we yazirikira n'agwa ku kkubo ng’agenda mu ddwaaliro lya Kampala International Hospital, okukeberebwa okwa bulijjo ku bikwatagana n’ebizibu ebyava mu kizimba ekyali kyakazuulibwa mu kutu okwa ddyo. <ref>{{Cite web |title=Thousands mourn Kamuli fallen UPC diehard |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/undefined |access-date=2023-11-30 |website=New Vision |language=en}}</ref>
Okufa kwe kwaviirako okuleeta ennaku ennyinji ennyo eyalabibwa mu bantu enkumi n’enkumi abaagenda ku kyalo Nabirumba, Kamuli, Uganda okussa ekitiibwa kyabwe ekisembayo ku mugenzi, okuva n'olwo nekifuula ekifo ekifo okubeera ekitukuvu mu kiseera ekigere.
Oluvanyuma lw’okusaba okw’okwebaza Katonda ku kkanisa ya Saint Andrew e Bukoto e Kamapala nga 3 Ogwomunaana, Kawaluuko yaziikibwa ku Lwokuna nga 4 Ogwomunaana 2016 mu maka ga bajjajjaabe aga Nabirumba. Okuziikwa kwe kwetabibwamu abakungu ba gavumenti ab’oku ntikko, bannaddiini n’ekitongole ekiramuzi okuli ba minisita ba gavumenti 12 abaakulemberwa omumyuka wa Ssaabaminisita [[Kirunda Kivejinja]] n’ababaka 30, abalamuzi basatu n’abalabirizi basatu bonna baaliwo, ekintu ekyali kituukiridde olw'omugaso gwe n'ekifo kye ng’omu ku bannabyabufuzi mu Uganda abasinga amaanyi mu myaka 60 egyamukulembera okufa.
== Endowooza ez'amaanyi ne/oba ebirowoozo by'obufuzi ==
Kawaluuko yali muwagizi nnyo wa Uganda Peoples Congress ne The [[National Resistance Movement]] mu myaka gye egyasembayo. Yali Mukristaayo olw’okukkiriza.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Kawaluuko, Yowabu}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
musryvo3k6erghtvicg7ui5zsgyunxi
Kenneth Pablo Kimuli
0
13299
61891
60659
2026-07-11T17:59:13Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61891
wikitext
text/x-wiki
'''Kenneth Kimuli Amooti''' (yazaalibwa 23 omwezi Ogwomwenda mu mwaka gwa 1978) Munnayuganda, muzannyi wa katemba, muwandiisi wa mizannyo era munnamawulire. Amanyiddwa nga '''Pablo''' mu bazanyi bakatemba mu Uganda. Yawangula empaka za katemba e zaasooka eza [[:en:Multi-Choice|Multi-Choice]] Stand Up Uganda. Oluvannyuma lw’okufiirwa bazadde be bombi olw’akawuka [[:en:HIV/AIDS|ka MukenenyaSiriimu]] ng’akyali kumyaka emito, yatandikawo Ekitongole by’obwannakyewa ebiyitibwa Pill Power Uganda ne Tangaza Arts Center ebigenderera okuwagira abavubuka abalina akawuka ka Mukenenya/Siriimu.
== Obuto bwe ==
Kimuli yazaalibwa nga 23 omwezi Ogwomwenda mu mwaka gwa 1978 e [[:en:Mbale|Mbale]] mu maka ga Stephen Isingoma ne Enid Kirungi Katungwensi Isingoma. Yali wa musanvu mu maka g’abaana mwenda.<ref name=":8">{{Cite web |last=Joomlasupport |date=27 May 2009 |title=Happiness is surely killing Pablo |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=3528:happiness-is-surely-killing-pablo |access-date=22 November 2019 |website=The Observer – Uganda}}</ref> Yagenda mu Macknon Kindergarten, [[:en:Kampala|Kampala]] mu nasale ye, oluvannyuma ne yeegatta ku [[:en:Shimoni_Demonstration_Primary_School|Shimoni Demonstration Primary School]] . <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Mu mwaka gwa 1988, taata wa Kimuli yafa akawuka ka Mukenenya/Sirimu.<ref name=":3">{{Cite web |last=Mutegeki |first=Geoffrey |date=8 November 2018 |title=My dad was given pawpaws as drug for HIV – Pablo |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1489150/dad-pawpaws-drug-hiv-pablo |access-date=17 November 2019 |website=New Vision}}</ref> Oluvannyuma lw’ekyo baasengukira e [[:en:Mbarara|Mbarara]] gye yagenda mu maaso n’okusoma pulayimale mu Boma Primary School n’oluvannyuma n’agenda ku Bweranyangi Primary School gye yakola ebigezo byakamalirizo ebya Primary Leaving Examination mu mwaka gwa 1993. Mu mwaka gwe gumu, bweyalina emyaka kkumi nenna(14), yafiirwa maama we olw’akawuka ka Mukenenya/Siriimu.<ref name=":3" /> Olw’okufiirwa bazadde be bombi, abaana bano baagabibwa okulabirirwa ab’enganda ez’enjawulo abaali babeera mu disitulikiti y’e [[:en:Masindi|Masindi]], Mbarara ne disitulikiti ye [[:en:Kabarole_District|Kabarole]]. Kojja wa Kimuli kuluda lwa maama we Stephen Isingoma ne mukyala we Joan Musiime Mushagara be baafuuka abakuumi be.<ref name=":9">{{Cite web |last=Ainomugisha |first=Lydia |date=31 October 2014 |title=Pablo marks a decade of jokes |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Pablo-marks-a-decade-of-jokes/691232-2505296-95yfwt/index.html |access-date=18 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
Yagenda mu maaso n’okusoma kwe ku [[:en:Mbarara_High_School|Mbarara High School]] [[:en:Uganda_Certificate_of_Education|Gyeyamalira siniya eyokuna UCE]] mu mwaka gwa1997 n’oluvannyuma [[:en:Uganda_Advanced_Certificate_of_Education|Gyeyamalira siniya y'omukaaga UACE]] mu mwaka gwa 1999. Kimuli oluvannyuma n’eyegata ku yunivasite y’e Namasagali, n’afuna diguli eyookubiri mu Bye'mpuliziganya (Mass Media),mby'amawulire n'Obukugu mukuwandiika mu mwaka gwa 2003<ref>{{Cite web |last=Pike |first=Andrew |date=12 August 2008 |title=The best jokes are about you |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1183502/jokes-about |access-date=31 December 2019 |website=newvision.co.ug}}</ref>
== Emirimo gye ==
=== Bannamawulire ===
Oluvannyuma lw’okutikkirwa, mu mwaka gwa 2003, Kimuli yanoonya omulimu kyokka n’alemwa okugufuna. Yagezaako okuwandiika emiko mu mpapula z’amawulire ne gitakkirizibwa.<ref>{{Cite web |last=Muhumuza. |first=Dennis D. |date=26 September 2009 |title=Saved by grace: What you didn't know about Uganda's finest |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/689856-719730-kghuoez/index.html |access-date=31 December 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> Olwo n’atandikawo Olupapula lwe olw’amawulire lwe yatuuma ''Vanguard'' olwava mu bizinensi mu myezi mukaaga.<ref name=":8" />
Mu mwaka gwa 2004, yeegatta ku lupapula lwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'', gye yali munnamawulire eyeetongodde.<ref>{{Cite web |last=Kabugo |first=Jonathan |date=25 October 2012 |title=Date with a celeb: Comedian Pablo meets fan Patricia |url=http://www.sqoop.co.ug/201210/features/date-with-a-celeb-comedian-pablo-meets-fan-patricia.html |access-date=23 November 2019 |website=Sqoop}}</ref> Yakola n’olupapula luno okutuusa mu mwaka gwa 2008. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
Yali muweereza wa leediyo mu Power FM 104.1<ref>{{Cite web |last=Mwijuke |first=Gilbert |date=5 June 2008 |title=Pablo: The witty stand-up comedian |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1188388/pablo-witty-stand-comedian |access-date=23 November 2019 |website=New Vision}}</ref> mu mwaka gwa 2004. Wano we yafunira erinnya lya Pablo.<ref>{{Cite web |last=Nuwagaba |first=Edwin |date=29 September 2008 |title=Kenneth Kimuli |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/812796-808448-vx73w0z/index.html |access-date=22 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> Yalekerawo okukola ne leediyo eno mu mwaka gwa 2009.
Wakati w'omwaka gwa 2006 ne 2013 Kimuli yali Productions Director wa katemba wa leediyo gwe yatuuma ''Rock Point 256.''<ref name=":8" /><ref>{{Cite web |last=Musinguzi |first=Bamuturaki |date=8 March 2013 |title=Pablo, the Ugandan who sees humour everywhere |url=https://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Pablo-the-Ugandan-who-sees-humour-everywhere-/434746-1713974-93j35l/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170602151403/http://www.theeastafrican.co.ke/magazine/Pablo-the-Ugandan-who-sees-humour-everywhere-/434746-1713974-93j35l/index.html |archive-date=2 June 2017 |access-date=25 November 2019 |website=The East African}}</ref>
Mu mwaka gwa 2009, yeegatta ku lupapula lwa ''[[:en:The_Observer_(Uganda)|The Observer]]'' ng’omuwandiisi w’ebitabo ebisesa.
=== munakatemba ===
Kimuli ye okuzanya katemba akitadde ku bazadde be b'agamba nti baali "bazanyirizi b'omulembe gwabwe."<ref name=":9" /> Bwe yali ku Mbarara High School, yesimbawo ku bwa Food Prefect ng’okusaaga era n’awangula kye yannyonnyola oluvannyuma lwe yamanya nti alina okubera munakatemba.<ref>{{Cite web |last=Ssejjombwe |first=Isaac |date=7 October 2016 |title=Meet a celeb : How Pablo wants to be remembered |url=http://www.sqoop.co.ug/201610/features/meet-a-celeb-how-pablo-wants-to-be-remembered.html |access-date=25 November 2019 |website=Sqoop}}</ref>
Mu mwaka gwa 2004, olupapula lw’amawulire olwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' lwamuwa omulimu okuwandiika ekiwandiiko ku kolero lya ''Theatre Factory'' . Oluvannyuma yasigala addayo okubalaba nga beegezaamu, ng’abawa obukodyo. Kino kyamuviirako okuyitibwa okwegatta ku kibiina kino mu mwaka gwa 2005.<ref name=":9" /><ref name=":0">{{Cite web |last=Vision |date=29 August 2009 |title=Has Pablo quit Theatre Factory? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1237605/pablo-quit-theatre-factory |access-date=16 November 2019 |website=New Vision}}</ref>
Mu mwaka gwa 2007, yayitibwa [[:en:Robert_Redford|Robert Redford]] mu [[:en:Sundance_Theatre_Program|pulogulaamu ya Sundance Theatre Program]] mu kibuga ekikulu ekya America gye yagabana siteegi ne bannakatemba abasajja ne bannakatemba abakyala abazanyi ba firimu abamanyiddwa ennyo.<ref name=":1">{{Cite web |last=Vision |date=4 June 2012 |title=Mom wasn't convinced Pablo would make a good hubby |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1302232/mom-wasn-convinced-pablo-hubby |access-date=16 November 2019 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Abangira |first=Caesar |date=30 March 2005 |title=American theatre artistes here |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/812796-807576-vx7rd4z/index.html |access-date=22 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
Mu mwaka gwa 2009, yawangula empaka za [[:en:MultiChoice|MultiChoice]] Stand Up Uganda omwali ssente za doola y'e Bungereza 10,000 ez'ebirabo.<ref>{{Cite web |last=Baranga |first=Samson |date=10 November 2017 |title=Pablo Live rebrands into a weekly show |url=https://observer.ug/lifestyle/55901-pablo-live-rebrands-into-a-weekly-show |access-date=22 November 2019 |website=The Observer – Uganda}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Taatya |first=Rafsanjan Abbey |date=26 May 2009 |title=Uganda stands up for Pablo |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/691192-707786-8ucvggz/index.html |access-date=22 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> Oluvannyuma yatandikawo pulogulaamu ye eya buli wiiki eyitibwa ''Pablo Live'' <ref name=":0" /><ref>{{Cite web |last=Nuwagaba |first=Edwin |date=11 September 2009 |title=Pablo stands on his own |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/691192-718344-8tpqhez/index.html |access-date=22 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> oluvannyuma lw'okuva mu Kolelo lya ''Theatre Factory.''<ref>{{Cite web |last=Sqoop |first=Admin |date=9 August 2019 |title=Local comedy is on the rise, are fans getting a fair deal? |url=http://www.sqoop.co.ug/201908/features/local-comedy-is-on-the-rise-are-fans-getting-a-fair-deal.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref> Oluvannyuma ku pulogulaamu eno yakyusibwa n’etekebwa ku Lwokutaano olusembayo mu buli mwezi.<ref>{{Cite web |last=Nasasira |first=Roland. D |date=30 November 2015 |title=Pablo leaves fans wanting more |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Pablo-leaves-fans-wanting-more/812796-2978198-pc5iqyz/index.html |access-date=18 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> Oluvannyuma lw'emyaka munaana egya Pablo Live, yaggalwawo mu mwaka gwa 2016 nga tennaggulwawo kumpi oluvannyuma lw'omwaka mulamba mu mwaka gwa 2017.<ref>{{Cite web |last=Muhindo |first=Clare |date=16 November 2017 |title=Pablo live shows returns with more fun |url=http://www.sqoop.co.ug/201711/four-one-one/pablo-live-shows-returns-fun.html |access-date=22 November 2019 |website=Sqoop}}</ref>
mu mwezi Gwokubiri mu mwaka gwa 2010, Kimuli yayolesa mu ''Comedy Club Live'' e Lagos mu Nigeria. Mu mwezi Gwekkuminoogumu, yayolesa mu ''Comedy Club Live'' e Mombasa e Kenya<ref name=":1" />
Mu mwaka gwa 2012, yayolesa mu kivvulu kya ''Nights of 1000 Laughs'' mu Kampala.<ref>{{Cite web |last=Sqoop |date=20 June 2012 |title=Idringi for monthly shows in Lagos – Sqoop – Its deep |url=http://www.sqoop.co.ug/201206/four-one-one/idringi-for-monthly-shows-in-lagos.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref>
Mu mwaka gwa 2013, yatongoza pulogulaamu ya live show eyitibwa ''Pablo ne the Continental Comedian''. olutambi luno lwaalimu banakatemba ab'enjawulo abaaleetebwa okuva mu bitundu bya Africa eby'enjawulo omuli Chibwe Katebe okuva e Zambia, Allan Bloo ne Mandy Uzonitsha okuva e Nigeria,<ref>{{Cite web |last=Odeke |first=Steven |date=24 April 2013 |title=Pablo and Nigerian comedienne Mandy to crack at The Hub |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1317935/pablo-nigerian-comedienne-mandy-crack-hub |access-date=16 November 2019 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |last=Sqoop |date=26 April 2013 |title=Krackers start continental show – Africa Laughs – Sqoop – Its deep |url=http://www.sqoop.co.ug/201304/four-one-one/krackers-start-continental-show-africa-laughs.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref><ref>{{Cite web |last=Mwesigwa |first=Alon |date=1 June 2014 |title=Pablo looks home for happiness |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=32029:-pablo-looks-home-for-happiness- |access-date=23 November 2019 |website=The Observer – Uganda}}</ref>
Mu mwaka gwa 2016 yasunsulwa mu mpaka za World’s Funniest Comedian.<ref>{{Cite web |last=Manishimwe |first=Wilson |date=12 September 2016 |title=Ugandan comedians nominated in "world's Funniest Person Competition" |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1435104/salvador-pablo-nominated-world-funniest-person-competition |access-date=17 November 2019 |website=New Vision}}</ref>
Kimuli abadde musomesa wabazannyi ba katemba abalala abeegatta ku mulimu guno, omuli [[:en:Teacher_Mpamire|Teacher Mpamire]],<ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar. R |date=27 May 2018 |title=I owe my comedy talent, work ethic to my grandmother – Mendo |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/owe-comedy-talent-work-ethic-grandmother-Mendo/689844-4581114-47plehz/index.html |access-date=18 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> era ayagazisiza abantu abalala omuli Ronnie McVex okutandika okuzanya katemba.<ref>{{Cite web |last=Ssejjombwe |first=Isaac |date=19 June 2015 |title=Date with a celeb : Ronnie Mcvex loves to see people laugh |url=http://www.sqoop.co.ug/201506/features/date-with-a-celeb-ronnie-mcvex-loves-to-see-people-laugh.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref> Okuyita mu Pablo Live Comfort Clinic, abazannyi ba katemba abapya omuli ne Gocher basobodde okutandika okuzanya katemba.<ref>{{Cite web |last=Kabuya |first=Rebecca |date=24 June 2016 |title=Gocher, Mbale's top rib cracker |url=http://www.sqoop.co.ug/201606/features/gocher-mbales-top-rib-cracker.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref> Munnakatemba [[:en:Patrick_Salvador_Idringi|Patrick Salvador Idringi]] agamba nti "[okusitula] omulimu gwa katemba [ogwa Uganda] okuva ku ntandikwa" kwa Kimuli ne Amooti Omubaranguzi.<ref>{{Cite web |last=Murungi |first=Dorcus |date=5 August 2018 |title=I'm what I am because of my family – Salvado – |url=http://www.sqoop.co.ug/201808/features/im-what-i-am-because-of-my-family-salvado.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref>
Mu mwaka gwa 2019 yalondebwa ng'omu kuba nakatemba abasinga okusasulwa ssente ennyingi mu Uganda<ref name=":4">{{Cite web |last=Kawalha |first=Shamim |date=20 March 2019 |title=Top Highest Paid Comedians in Uganda Revealed |url=https://chimpreports.com/top-highest-paid-comedians-in-uganda-revealed/ |access-date=18 November 2019 |website=ChimpReports}}</ref>
==== Omusono gwa Comedy ====
Okusinga [[:en:Observational_comedy|katemba w’okwetegereza]] ne satire. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
=== Okukyaza abantu ===
Mu mwaka gwa 2016, yategeka akabaga ka Ssekukkulu aka Qwela akategekebwa aba Qwela Junction.<ref>{{Cite web |last=Murungi |first=Dorcus |date=13 December 2016 |title=QWELA JUNCTION DELIVERS UNIQUE SHOW |url=http://www.sqoop.co.ug/201612/news/events/qwela-junction-delivers-unique-show.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref>
Mu 2017, ng'ali wamu ne [[:en:Anne_Kansiime|Anne Kansiime]], yakolagana n'okutegeka pulogulaamu y'okuyimba eya [[:en:Oliver_Mtukudzi|Oliver Mtukudzi]] mu "Lockdown Show."<ref>{{Cite web |last=Abangirah |first=Caesar |date=1 July 2017 |title=Mtukudzi, Pompi 'lockdown' Kampala |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/Mtukudzi-Pompi--lockdown--Kampala/812796-3995138-2a1mnw/index.html |access-date=22 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
=== Eby'obufuzi ===
mu mwezi Gwekkumi mu mwaka gwa 2020, Kimuli yalondebwa okwesimbawo mu [[:en:2021_Ugandan_general_election|kulonda kwa Uganda okwa bonna okwa 2021]] mu [[:en:Bunyangabu_District|Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>{{Cite web |last=Samuel |first=Maestro |date=17 October 2020 |title=Renown Comedian Pablo Kimuli flips the Political side of him |url=https://www.thegmp.biz/news/380/renown-comedian-pablo-kimuli-flips-the-political-side-of-him |archive-url= |archive-date= |access-date=2020-10-23 |website=THEGMP |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=15 October 2020 |title=Comedian Pablo running for MP |url=https://edge.ug/2020/10/15/comedian-pablo-running-for-mp/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20201020204941/http://edge.ug/2020/10/15/comedian-pablo-running-for-mp/ |archive-date=20 October 2020 |access-date=2020-10-23 |website=Edge.Ug |language=en-GB}}</ref>
== Omulimu gw'obwannakyewa ==
Mu mwaka gwa 2013, yategeka ekivvulu kye yatuuma "Comedy Meets Music" ekyasikiriza abayimbi omuli n'omuyimbi wa gospel single Pompi ow'e Zambia okukunganya ssente okuyambako okubunyisa amawulire agakwata ku kawuka ka Mukenenya/Siriimu. Mu mwaka gwa 2014, yategeka omuzannyo omulala ogwa Comedy Meets Music ogwasikiriza abazanyi bakatemba abasoba mu 10 okuli Dr. Ofweneke okuva e Kenya n’abayimbi 10. okwongerezako obuwagizi bwa show eno ssente zagenda mu kampeyini ya Zip up 256 okuziyiza akawuka ka Mukenenya/Siriimu<ref>{{Cite web |last=Batte |first=Edgar R. |date=31 October 2014 |title=Comedy meets Music |url=http://www.sqoop.co.ug/201410/four-one-one/comedy-meets-music.html |access-date=18 November 2019 |website=Sqoop}}</ref>
Mu mwaka gwa 2013, Kimuli yatandikawo kampeyini ya Zip Up ng’egenderera abavubuka okulwanyisa akawuka ka Mukenenya/Siriimu. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2020)">okujulizibwa kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup> . Mu mwaka gwa 2014, Kimuli yakolagana n'akakiiko ka Uganda AIDS Commission mu kampeyini za Zip up 256 eyagenderera okutuuka ku "masomero ne ku yunivasite ezenjawulo nga bakozesa eby'amasanyu n'obujulizi bw'abavubuka abakwatibwa akawuka kano" .<ref>{{Cite web |last1=Okoth |first1=Cecilia |last2=Naiga |first2=Aisha |date=27 August 2014 |title=New HIV/AIDS campaign launched |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1308095/hiv-aids-campaign-launched |access-date=17 November 2019 |website=New Vision}}</ref>
Mu mwaka gwa 2015, yatandikawo ekitongole ekiyitibwa Pill Power Uganda ky’addukanya, ng’ali wamu n’abavubuka abalina n’abakoseddwa akawuka ka Mukenenya/Siriimu.<ref name=":3">{{Cite web |last=Mutegeki |first=Geoffrey |date=8 November 2018 |title=My dad was given pawpaws as drug for HIV – Pablo |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1489150/dad-pawpaws-drug-hiv-pablo |access-date=17 November 2019 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutegeki2018">Mutegeki, Geoffrey (8 November 2018). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1489150/dad-pawpaws-drug-hiv-pablo "My dad was given pawpaws as drug for HIV – Pablo"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">17 November</span> 2019</span>.</cite></ref> gy’abuulirira abantu abalina akawuka ka Mukenenya/Siriimu<ref>{{Cite web |last=Nakibuuka |first=Beatrice |date=16 June 2017 |title=Her uncles offered her pancakes for sex |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Molested-six-infected-teen-she-strives-end-HIV/691232-3970562-4urc6r/index.html |access-date=18 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
Yatandikawo ekitongole ekirala eky’obwannakyewa ekya Tangaza Arts Centre,<ref name=":3" /> mu mwaka gwa 2016 ekiyamba abaana abato abalina akawuka ka Mukenenya/Siriimu okukulaakulanya obukugu mu bulamu(life skill). Tebere Art Center nayo yatandikibwawo mu mwaka gwe gumu. Mu 2009, ku wiikendi ya Paasika, ng’ali wamu ne Power FM, yeetaba mu nteekateeka y’okutuuka ku basibe mu kkomera ly’e [[:en:Luzira_Maximum_Security_Prison|Luzira Maximum Security Prison]] nga muno mwe mwali okuyimba [[:en:Stand-up_comedy|stand-up comedy]] n’okukwatagana.<ref name=":4" /><ref>{{Cite web |last=Namaganda |first=Agnes |date=13 April 2009 |title=Its not all gloom at Luzira Prison |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Entertainment/812796-812496-vwopscz/index.html |access-date=22 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
Mu mwaka gwa 2016, yakolagana ne [[:en:Reach_a_Hand_Uganda|Reach A Hand Uganda]] okumanyisa n’okusasanya okumanya mu bakulembeze b’abayizi n’abasomesa okuva mu masomero ga siniya ag’enjawulo agasukka mu kkumi(10) ku nsonga ezikwata kubulwadde bwa Mukenenya/Siriimu.<ref>{{Cite web |last=Ampurire |first=Paul |date=9 March 2016 |title=Kigozi Tips Students on Business, Economic Empowerment |url=https://chimpreports.com/kigozi-tips-students-on-business-economic-empowerment/ |access-date=18 November 2019 |website=ChimpReports}}</ref>
== Obulamu bwe ==
Kimuli mufumbo ne Karen Hasahya eyali omuvuzi wa Miss Uganda era Miss Talent mu mwaka gwa 2003.<ref>{{Cite web |last=Vision |date=27 August 2010 |title=Pablo to wed in hotel |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1283861/pablo-wed-hotel |access-date=16 November 2019 |website=New Vision}}</ref> Baasisinkana nga 24 omwezi Ogwekkumi mu mwaka gwa 2009 mu kkanisa. Yamusaba obufumbo nga 14 omwezi Ogwokubiri mu mwaka gwa 2010<ref>{{Cite web |last=Oluka |first=Esther |date=10 September 2015 |title=The kimulis: A tale of love brewed in church |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Heart-to-Heart/The-kimulis--A-tale-of-love-brewed-in-church/691230-2863850-xce75y/index.html |access-date=18 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> era ne bafumbiriganwa nga 4 omwezi Ogwomwenda mu mwaka gwa 2010<ref name=":1" /> ne omusumba Gary Skinner<ref>{{Cite web |last=Vision |date=9 September 2010 |title=Pablo jumps the broom |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1283024/pablo-jumps-broom |access-date=16 November 2019 |website=New Vision}}</ref> owa [[:en:Watoto_Church|Watoto Church]] . Bombi balina abaana babiri.<ref>{{Cite web |date=6 July 2014 |title=Frankly speaking With Kenneth Kimuli a.k.a Pablo |url=https://www.independent.co.ug/frankly-speaking-kenneth-kimuli-k-pablo/ |access-date=16 November 2019 |website=The Independent Uganda}}</ref>
Kimuli, mu [[:en:Anglicanism|Anglican]], era [[:en:Born_again_Christian|mulokole]]. Olw’okuba yali anywa nnyo omwenge era ng’anywa sigala, yalekera awo oluvannyuma lw’okutekako television n’awuliriza [[:en:Joyce_Meyer|Joyce Meyer]] ng’abuulira ekigambo kyamukama.<ref name=":52">{{Cite web |last=Muhumuza |first=Dennis. D |date=26 September 2009 |title=Saved by grace: What you didn't know about Uganda's finest |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/689856-719730-kghuoez/index.html |access-date=19 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
Kimuli [[:en:Rotarian|munna Rotary]] mu kibiina kya Rotary Club ekya Kampala North. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2025)">okujuliza kwetaagisa</span></nowiki>'' ]</sup>
== Siteeji ==
{| class="wikitable plainrowheaders sortable"
! scope="col" |Production
! scope="col" | Emyaka)
! scope="col" | Theatre
! scope="col" | /ekifo
! class="unsortable" scope="col" | Ebiwandiiko
! class="unsortable" scope="col" | Ebijuliziddwa
|-
! scope="row" | Lwanda Magere
| style="text-align:center;" | 2001
| National Theatre
|
|
| style="text-align:center;" | <ref name=":7">{{Cite web |last=Tendo |first=Steven |date=27 September 2007 |title=Uganda's Kenneth Kimuli at Sundance celebrations |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/Life/689856-787150-kc8lpiz/index.html |access-date=22 November 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
|-
! scope="row" | Prologue in Heaven
|
|
|
|
| style="text-align:center;" | <ref name=":7" />
|-
! scope="row" | One Night Stand
| style="text-align:center;" | 2006
|
| Omuwandiisi
|
| style="text-align:center;" | <ref name=":7" />
|-
! scope="row" | Buried in The Dark
| style="text-align:center;" | 2006
|
| Omukulu
|
| style="text-align:center;" | <ref name=":7" />
|-
! scope="row" | Madness is Coming
| style="text-align:center;" | 2008
|
| Omuwandiisi
|
| style="text-align:center;" | <ref name=":7" />
|-
! scope="row" | The Adams
|
|
|
|
| style="text-align:center;" | <ref name=":7" />
|-
! scope="row" | Samuel Buckett's Plays
|
|
|
|
| style="text-align:center;" | <ref name=":7" />
|}
== Awaadi ==
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
g4nsp2yt4xu2tq1i9pnic2fx8d2hr20
Omara Atubo
0
13300
61550
60497
2026-07-11T17:13:39Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61550
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Daniel Omara Atubo''' Munnayuganda [[:en:Lawyer|munnamateeka]], [[:en:Educator|musomesa]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Aweereza, okuva mu Gwokutaano 2006 okutuuka mu Gwokutaano 2011, nga Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga, mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]].<ref name=":0">{{cite news|date=2 June 2006|first=Henry|last=Mukasa|url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|accessdate=11 March 2015|newspaper=[[New Vision]] (Kampala)|title=Cabinet Ministries Allocated|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20141211112501/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/501695|archivedate=11 December 2014}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti nga 27 Ogwokutaano 2011, yagobwa mu kabineti. Yakiikirira "Otuke County", mu [[:en:Otuke_District|Disitulikiti y'e Otuke]] leero mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]], wakati wa 1987 ne 2011. Yafiirwa okuddamu okulondebwa mu paalamenti mu Gwokusatu 2011.
== Obuvo n’obuyigirize bwe ==
Yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Otuke, mu kiseera ekyo eyali ekitundu ku [[:en:Lira_District|Disitulikiti y’e Lira]], nga 14 Ogwomunaana 1947. Omara Atubo alina diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|Bachelor of Laws]] ([[:en:LLB|LLB]]) okuva ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]] gye yali "Editor-In-Chief" wa Makerere Law Journal mu 1971.<ref>{{cite web |date=28 November 2013 |title=The Launch of the Makerere Law Journal 2013 Edition |url=http://www.law.mak.ac.ug/article/launch-makerere-law-journal-2013-edition |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402142011/http://www.law.mak.ac.ug/article/launch-makerere-law-journal-2013-edition |archive-date=2 April 2015 |accessdate=11 March 2015 |publisher=[[Makerere University|School of Law, Makerere University]]}}</ref> Era alina [[:en:Law_practice|Dipuloma mu by’amateeka]] okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Center]] mu [[:en:Kampala|Kampala]].
== Emirimu gye ==
Yatandika okukola eby’amateeka mu 1974 era n’okutuusa kati akyagenda mu maaso n’okubikwasaganya. Yakolako nga Senior State Attorney okuva mu 1972 okutuuka mu 1976. Wakati wa 1977 ne 1979, yali [[:en:Lecturer|musomesa omukulu mu by'amateeka]] mu [[:en:Moshi,_Kilimanjaro|Moshi]], [[:en:Tanzania|Tanzania]]. Wakati wa 1985 ne 1987, yaliko [[:en:Company_secretary|Omuwandiisi]], wa [[:en:Bank_of_Uganda|Bank of Uganda]]. Mu myaka gya 1980 nga gigenda okuggwaako Omara Atubo yaweereza nga [[:en:Foreign_minister|Minisita w’eggwanga ow’ensonga z’ebweru]], okuva mu 1987 okutuuka mu 1991.<ref name=":1">{{cite web |last=Osike |first=Felix |date=14 April 2006 |title=Omara Atubo Meets Museven |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/493254 |accessdate=11 March 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref><ref>{{cite web |date=24 May 2006 |title=Nominees Await MP's Approval Before Taking on New Offices |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/459/500323 |accessdate=11 March 2015 |newspaper=[[New Vision]] (Kampala)}}</ref> Yasooka kulondebwa mu palamenti mu 1987 era yali [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa Paalamenti]] okutuusa mu 2011. Yalondebwa nga [[:en:Ministry_of_Lands,_Housing_and_Urban_Development_(Uganda)|Minisita w’ettaka, amayumba n’enkulaakulana y’ebibuga]], n’aweereza mu kifo ekyo okuva mu Gwokutaano 2006 okutuusa lwe yagobwa mu kabineti mu Gwokutaano 2011.<ref name=":0" />
== Ebimukwatako ==
Omara Atubo mufumbo. Alaga byasinga okwagala omuli[[:en:Human_rights|eddembe ly'obuntu]], [[:en:Democracy|demokulasiya]], [[:en:Education|ebyenjigiriza]], [[:en:Golf|golf]], [[:en:Walking|okutambula]] n'okudduka [[:en:Jogging|emisinde]]. Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda gulaga nti yeetongodde mu byobufuzi. Mu kulonda kwa bona okwa 2011, yafiirwa ekifo ky'omubaka akiikirira "Otuke County" mu Paalamenti n'awangulwa Deusdedit Jacinto Ogwal ow'ekibiina ky'ebyobufuzi ekya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]], nga kati ye mubaka wa Paalamenti [[:en:Incumbent|ali mu ntebe]] mu kitundu kino.
== Obutakaanya ==
Nga 15 Ogwokuna 1991 abakiise ku National Resistance Council, Paalamenti mu kiseera ekyo, baatuula okuteesa ku nteekateeka y’okukebera abayeekera eyateekebwawo mu disitulikiti z’omu [[:en:Northern_Region,_Uganda|Bukiikakkono bwa Uganda]], ekyali kireeta enjawukana mu [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Magye ga Uganda]]. Oluvannyuma lw’olukiiko olw'abasajja basatu okuli ne Omara Atubo, mu kiseera ekyo eyali mmemba wa [[:en:Cabinet_of_Uganda|kabineti ya Uganda]], baakwatibwa ne bavunaanibwa, wamu n’abalala kkumi na basatu, [[:en:Treason|omusango gw’okulya mu ensi olukwe]]. Oluvannyuma omusango gwagobwa. Omara Atubo yagobwa mu kabineti olw’ebigambibwa ebyo.
Ng’okulonda kwa pulezidenti n'ababaka ba paalamenti mu 2006 tekunnabaawo, Omara Atubo, mu kiseera ekyo eyali omubaka wa [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) teyakkiriziganya na [[:en:Miria_Obote|Miria Obote]], pulezidenti w’ekibiina kino. Oluvannyuma Atubo yava mu UPC n'avuganya mu kulonda okwo nga [[:en:Independent_(politician)|yetongodde]]. Yawangula era n’aweebwa ekifo ku kabineti mu kibiina ekiri mu buyinza ekya [[:en:National_Resistance_Movement|National Resistance Movement]], kye yakkiriza.<ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Otuke_District|Disitulikiti y’e Otuke]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
* [https://web.archive.org/web/20150315101104/http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [https://web.archive.org/web/20120316145155/http://www.otuke.go.ug/ Omukutu gwa yintaneeti ogwa Disitulikiti y’e Otuke]
{{Authority control}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
isedy9frt26vgu5un9te2jio2twgfk1
Aston Kajara
0
13302
61438
53834
2026-07-11T16:45:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61438
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Aston Kajara''' Munnayuganda [[:en:Lawyer|munnamateeka]] era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]]. Mu kiseera kino ye [[:en:Finance|Minisita omubeezi ow'ebyensimbi avunaanyizibwa ku by'obwannannyini]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]]. Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokutaano 2011.<ref>{{cite web |last=Uganda State House |date=27 May 2011 |title=Comprehensive List of New Cabinet Appointments & Dropped Ministers |url=https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments |accessdate=16 March 2015 |publisher=[[Facebook.com]]}}</ref> Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 1 Ogwokusatu 2015, yasigala ku kifo kye ekya kabineti.<ref>{{cite web |last=Uganda State House |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |archive-date=9 July 2017 |accessdate=16 March 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref> Nga enkyukakyuka tenaberaawo, okuva nga 16 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 1 Ogwokusatu 2015, yaweereza nga [[:en:Finance|Minisita omubeezi ow’ebyensimbi ow’okusiga ensimbi]].<ref>{{cite web |last=Uganda State House |date=1 March 2015 |title=Full Cabinet List As At 1 March 2015 |url=http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170709092825/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/2639388/data/956667/-/oq6gpdz/-/cabinet.pdf |archive-date=9 July 2017 |accessdate=16 March 2015 |newspaper=[[Daily Monitor]] (Kampala)}}</ref> Era ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka omulonde wa Paalamenti]] (MP), akiikirira Mwenge County South mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]]. Abadde akiikirira ekitundu ekyo mu paalamenti okuva mu 2001 okutuuka mu 2006 n’okuva mu 2011 okutuuka kati.<ref name=":0">{{cite web |date=2011 |title=Profile of Kajara Aston Peterson, Member of Parliament for Mwenge County South, Kyenjojo District |url=https://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=381&const=Mwenge+County+South&dist_id=66&distname=Kyenjojo |url-status=dead |archive-url=https://archive.today/20150217125227/http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?details=t&j=381&const=Mwenge+County+South&dist_id=66&distname=Kyenjojo |archive-date=2015-02-17 |accessdate=19 February 2015 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}</ref>
== Obuvo n’obuyigirize bwe ==
Yazaalibwa mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]] nga 19 Ogwomwenda 1956. Yasomera mu ''Kyenjojo Primary School''. Yakyuka n’agenda ku [[:en:Nyakasura_School|ssomero lya Nyakasura]] e [[:en:Fort_Portal|Fort Portal]], okusoma kwe kwombi okw'eddaala lya O ne A. Aston Kajara yasoma amateeka ku [[:en:Makerere_University|yunivasite y’e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda, n’afuna diguli ya [[:en:Bachelor_of_Laws|mu mateeka]] (LLB). Ono era alina [[:en:Legal_practice|Dipuloma mu by'amateeka]], okuva mu [[:en:Law_Development_Center|Law Development Centre]], mu [[:en:Kampala|Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name=":0" />
== Obumanyirivu mu mirimu ==
Wakati wa 1983 okutuuka mu 1988, Aston Kajara yakolera mu minisitule y’ebyensimbi, nga "Customs Officer". Okuva mu 1988 okutuuka mu 1990, yaweereza nga [[:en:Board_of_Directors|mmemba ku lukiiko]] era [[:en:Company_secretary|omuwandiisi wa kampuni]] eya ''Uganda Motors Limited'', kampuni ya [[:en:Uganda|Uganda]] ettunda mmotoka n’ebyuma by’amakolero, ng’esangibwa mu [[:en:Kampala|Kampala]]. Wakati wa 1992 ne 1995, yaweerezaako nga "Principal Revenue Officer" mu kitongole ky'omusolo ekya [[:en:Uganda_Revenue_Authority|Uganda Revenue Authority]].
Mu 1994, yalondebwa ku [[:en:Constituent_Assembly|lukiiko lwa Ssemateeka]] olwawandiika ssemateeka wa Uganda owa 1995. Mu 1995, yagenda mu by’amateeka eby’obwannannyini [[:en:Partner_(business_rank)|ng'omu ku ba mmemba]] mu ''Kajara, Kabiito & Company Advocates'', nayo mu Kampala. Yakuuma omulimu gwe ogw'amateeka okutuusa mu 2001. Mu 1996 yavuganya ku kifo kya paalamenti mu Mwenge County South mu [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]]. Yawangula era n’aweereza ng’omubaka wa Paalamenti mu kitundu ekyo okutuusa mu 2001. Mu 2002, yafuuka Omuwabuzi mu by'amateeka mu kkampuni ye ey’amateeka nga kati erinnya lyayo lyakyuka nelifulibwa ''Kateeba, Runyangira & Kajara Advocates''. Mu 2006, yaddamu okufuna ekifo kya paalamenti ekya Mwenge County South. Era yalondebwa okuba [[:en:Karamoja_sub-region|Minisita omubeezi ow’ensonga z’e Karamoja]], n’aweereza mu kifo ekyo okutuusa lwe yalondebwa ku kifo kya kabineti ky’alimu kati mu Gwokubiri 2009. Mu 2011, yaddamu okulondebwa mu paalamenti.<ref name=":0" />
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Aston Kajara mufumbo. Anyumirwa nnyo [[:en:Social_networking|emikutu gy'empuliziganya]], [[:en:Sports|emizannyo]] [[:en:Travel|n'okutambula]].
== Laba ne ==
* [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]]
* [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineti ya Uganda]]
* [[:en:Kyenjojo_District|Disitulikiti y'e Kyenjojo]]
== Ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwamu wabweru wa Wikipidiya ==
* [http://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Paalamenti ya Uganda]
* [http://www.monitor.co.ug/News/National/-/688334/1170806/-/c0y8sbz/-/index.html Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu Ogwokutaano 2011]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
j01u4njlksywqt2zq9777szjo4zl5bh
Fred Jalameso
0
13303
61008
60469
2026-07-11T15:55:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61008
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fred Jalameso''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]], munnabyabufuzi era musomesa mu Uganda . Ye mubaka mu Palamenti akikirira Ajuri County mu Disitulikiti y'e [[:en:Alebtong_District|Alebtong]], ng'ekifo kino yakiwangula mu kulonda kwa palamenti okwa 2026 nga yeesimbirawo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] (UPC)<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-27 |title=Teacher Jalameso defeats govt whip Obua to become MP after Alebtong partial re-run |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/teacher-jalameso-defeats-govt-whip-obua-to-become-mp-after-alebtong-partial-re-run-5340326 |access-date=2026-02-24 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Jalameso of UPC ends Obua's reign in parliament |url=https://www.independent.co.ug/jalameso-of-upc-ends-obuas-reign-in-parliament/ |access-date=2026-02-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Fred Jalameso yazalibwa ku kyalo Abwa, Angoltok Parish, Abako Sub-county mu Disitulikiti y’e [[:en:Alebtong_District|Alebtong]] . Nga tanennyigira mu byabufuzi, yali musomesa era omuddukanya w'essomero. Alina diguli eyookukubiri mu Business and administration okuva ku [[:en:Lira_University|yunivasite y’e Lira]] era yaliko omukulu w'essomero lya Light Vocational Secondary School.<ref>{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor |title=Obua Holds Thanksgiving Service After Losing Ajuri County MP Seat |url=https://nilepost.co.ug/news/316840/obua-holds-thanksgiving-service-after-losing-ajuri-county-mp-seat |access-date=2026-02-24 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=SSEBWAMI |first=JAVIRA |date=2026-01-28 |title=How a village teacher brought down the Government Chief Whip Obua |url=https://pmldaily.com/news/world/2026/01/how-a-village-teacher-brought-down-the-government-chief-whip-obua.html |access-date=2026-02-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Jalameso yennyikira muby'obufuzi mu 2025 era n'alondebwa okukwatira ekibiina kya UPC beendera mu Ajuri County mu kamyufu k'ekibiina mu gwomunaana mu 2025<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-27 |title=Teacher Jalameso defeats govt whip Obua to become MP after Alebtong partial re-run |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/teacher-jalameso-defeats-govt-whip-obua-to-become-mp-after-alebtong-partial-re-run-5340326 |access-date=2026-02-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yavuganya ku kifo kya palamenti wa Ajuri County. Ebyasooka okuva mu kulonda okwaliwo mu gwoluberyeberye nga 15 byalaga nti yali aleebya [[:en:Denis_Obua_(politician)|Denis Hamson Obua]] n’obuwagizi bungi. Wabula ebyava mu bifo ebironderwamu ebyenjawulo byaviirako okuddamu okulonda ng'ekiragiro kyava eri akakiiko k’ebyokulonda. Mu kulonda okwaddibwamu nga 27 ogwoluberyeberye, 2026, Jalameso yalangirirwa ng’omuwanguzi n’obululu 16,336, n’asinga Obua, eyafuna obululu 15,568.<ref>{{Cite web |title=Obua Bows Out Gracefully After Ajuri Loss |url=https://ugandaradionetwork.net/story/obua-bows-out-gracefully-after-historic-ajuri-re-run-loss |access-date=2026-02-24 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-20 |title=Obua faces re-election in Alebtong after EC reveals polling station irregularities |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/obua-faces-re-election-in-alebtong-after-ec-reveals-polling-station-irregularities-5331990 |access-date=2026-02-24 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=UPC's Fred Jalameso Defeats NRM's Obua in Ajuri County, Ending 15-Year Parliamentary Tenure |url=https://www.radiosapientia.com/2026/01/28/upcs-fred-jalameso-defeats-nrms-obua-in-ajuri-county-ending-15-year-parliamentary-tenure/ |access-date=2026-02-24 |publisher=Radio Sapientia |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* Olukalala olulaga abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkuminebbiri
* [[Denis Obua (politician)|Denis Obua (munnabyabufuzi)]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
rj7ye1l4hcgnz0f088jnettf3xdsfnb
61087
61008
2026-07-11T16:00:17Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61087
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Fred Jalameso''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]], munnabyabufuzi era musomesa mu Uganda . Ye mubaka mu Palamenti akikirira Ajuri County mu Disitulikiti y'e [[:en:Alebtong_District|Alebtong]], ng'ekifo kino yakiwangula mu kulonda kwa palamenti okwa 2026 nga yeesimbirawo mu kibiina kya [[:en:Uganda_People's_Congress|Uganda People's Congress]] (UPC)<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-27 |title=Teacher Jalameso defeats govt whip Obua to become MP after Alebtong partial re-run |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/teacher-jalameso-defeats-govt-whip-obua-to-become-mp-after-alebtong-partial-re-run-5340326 |access-date=2026-02-24 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-28 |title=Jalameso of UPC ends Obua's reign in parliament |url=https://www.independent.co.ug/jalameso-of-upc-ends-obuas-reign-in-parliament/ |access-date=2026-02-24 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
Fred Jalameso yazalibwa ku kyalo Abwa, Angoltok Parish, Abako Sub-county mu Disitulikiti y’e [[:en:Alebtong_District|Alebtong]] . Nga tanennyigira mu byabufuzi, yali musomesa era omuddukanya w'essomero. Alina diguli eyookukubiri mu Business and administration okuva ku [[:en:Lira_University|yunivasite y’e Lira]] era yaliko omukulu w'essomero lya Light Vocational Secondary School.<ref>{{Cite web |last=Naimanye |first=Andrew Victor |title=Obua Holds Thanksgiving Service After Losing Ajuri County MP Seat |url=https://nilepost.co.ug/news/316840/obua-holds-thanksgiving-service-after-losing-ajuri-county-mp-seat |access-date=2026-02-24 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=SSEBWAMI |first=JAVIRA |date=2026-01-28 |title=How a village teacher brought down the Government Chief Whip Obua |url=https://pmldaily.com/news/world/2026/01/how-a-village-teacher-brought-down-the-government-chief-whip-obua.html |access-date=2026-02-24 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref>
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
Jalameso yennyikira muby'obufuzi mu 2025 era n'alondebwa okukwatira ekibiina kya UPC beendera mu Ajuri County mu kamyufu k'ekibiina mu gwomunaana mu 2025<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-27 |title=Teacher Jalameso defeats govt whip Obua to become MP after Alebtong partial re-run |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/teacher-jalameso-defeats-govt-whip-obua-to-become-mp-after-alebtong-partial-re-run-5340326 |access-date=2026-02-24 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Mu kulonda kwa bonna okwa 2026, yavuganya ku kifo kya palamenti wa Ajuri County. Ebyasooka okuva mu kulonda okwaliwo mu gwoluberyeberye nga 15 byalaga nti yali aleebya [[:en:Denis_Obua_(politician)|Denis Hamson Obua]] n’obuwagizi bungi. Wabula ebyava mu bifo ebironderwamu ebyenjawulo byaviirako okuddamu okulonda ng'ekiragiro kyava eri akakiiko k’ebyokulonda. Mu kulonda okwaddibwamu nga 27 ogwoluberyeberye, 2026, Jalameso yalangirirwa ng’omuwanguzi n’obululu 16,336, n’asinga Obua, eyafuna obululu 15,568.<ref>{{Cite web |title=Obua Bows Out Gracefully After Ajuri Loss |url=https://ugandaradionetwork.net/story/obua-bows-out-gracefully-after-historic-ajuri-re-run-loss |access-date=2026-02-24 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-01-20 |title=Obua faces re-election in Alebtong after EC reveals polling station irregularities |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/obua-faces-re-election-in-alebtong-after-ec-reveals-polling-station-irregularities-5331990 |access-date=2026-02-24 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=UPC's Fred Jalameso Defeats NRM's Obua in Ajuri County, Ending 15-Year Parliamentary Tenure |url=https://www.radiosapientia.com/2026/01/28/upcs-fred-jalameso-defeats-nrms-obua-in-ajuri-county-ending-15-year-parliamentary-tenure/ |access-date=2026-02-24 |publisher=Radio Sapientia |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* Olukalala olulaga abakiise mu Palamenti ya Uganda ey'ekkuminebbiri
* [[Denis Obua (politician)|Denis Obua (munnabyabufuzi)]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi]]
26bfl0h122lqqjsishgqrjutr6jzqj3
Daudi Ochieng
0
13304
61516
55095
2026-07-11T17:07:24Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61516
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Daudi Ochieng''', oluusi amanyiddwa nga '''Ocheng''', (1925 - 1 Ogwomukaaga 1966) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi, eyaweereza ng'omuwandiisi w'ekibiina kya [[Kabaka Yekka]] (KY) era Nnampala w'oludda oluvuganya gavumenti (okuva mu 1965).<ref name="Pirouet1995">{{Cite book |last=Pirouet |first=Louise |year=1995 |title=Historical Dictionary of Uganda |url=https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ |publisher=Scarecrow Press |isbn=978-0-8108-2920-6 |page=302 (approx)}}</ref> Mu mwaka gwa 1965-6, bye yayogerera mu kiwandiiko kye yateeka mu Palamenti nga 4 Ogwokubiri 1966 ("Gold Allegations Motion") - nti Ssaabaminisita w'eggwanga [[Milton Obote]] n'omumyuka w'omuduumizi w'amagye ga Uganda [[Idi Amin]] beenyigidde mu kubba n'okukozesa obubi zaabu, amasanga n'ensimbi by'abayeekera ba Congo byaviirako ekiwandiiko kya Gold Scandal.<ref name="Pirouet1995" /><ref name=":0">{{Cite web |date=3 June 2016 |title=Daudi Ochieng was a nationalist - Katikkiro |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Daudi-Ochieng-was-a-nationalist---Katikkiro/688334-3229648-10f7m88/index.html |access-date=11 June 2017 |website=Daily Monitor}}</ref><ref name="Jørgensen1981">{{Cite book |last=Jørgensen |first=Jan Jelmert |year=1981 |title=Uganda: a modern history |url=https://books.google.com/books?id=09MNAAAAQAAJ |publisher=Taylor & Francis |isbn=978-0-85664-643-0 |pages=229–230}}</ref>
== Obuto bwe n’emirimu ==
Daudi Ochieng yazaalibwa mu 1925,<ref name=":0">{{Cite web |date=3 June 2016 |title=Daudi Ochieng was a nationalist - Katikkiro |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Daudi-Ochieng-was-a-nationalist---Katikkiro/688334-3229648-10f7m88/index.html |access-date=11 June 2017 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.monitor.co.ug/News/National/Daudi-Ochieng-was-a-nationalist---Katikkiro/688334-3229648-10f7m88/index.html "Daudi Ochieng was a nationalist - Katikkiro"]. ''Daily Monitor''. 3 June 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">11 June</span> 2017</span>.</cite></ref> mutabani wa Rwot Lacito Oketch ow'e [[Temajo]].<ref name=":0" /> Yasomera ku [[King's College, Budo|King's College Budo]], [[Makerere University, Uganda|Makerere College]], ne [[University of Wales]], nga tannadda mu Buganda oluvannyuma lw'okutikkirwa.<ref name="Pirouet1995">{{Cite book |last=Pirouet |first=Louise |year=1995 |title=Historical Dictionary of Uganda |url=https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ |publisher=Scarecrow Press |isbn=978-0-8108-2920-6 |page=302 (approx)}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFPirouet1995">Pirouet, Louise (1995). [https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ ''Historical Dictionary of Uganda'']. Scarecrow Press. p. 302 (approx). [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-8108-2920-6|<bdi>978-0-8108-2920-6</bdi>]].</cite></ref> Yalondebwa ku Lukiiko lwa Buganda mu 1962 ne [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] mu 1964, ng’akiikirira [[Mityana (disitulikit)|Mityana]] ku lw’ekibiina kya [[Kabaka Yekka]] (KY).<ref name="Pirouet1995" />
== Emivuyo gya Zaabu ==
Okutandika mu Gwokusatu 1965, Ochieng yaleeta mu Palamenti bye yali atwala ng’ensimbi eziteeberezebwa ezaaweebwa Colonel [[Idi Amin]] mu Gwokubiri gw’omwaka ogwo. Ebigambibwa bino byatuuka ku ntikko nga 4 Ogwokubiri 1966 Ochieng, mu kiseera ekyo yali omuwandiisi omukulu owa KY<ref name=":2">{{Cite journal |last=Mujaju |first=Akiiki B. |date=1987 |title=The Gold Allegations Motion and Political Development in Uganda |journal=African Affairs |volume=86 |issue=345 |pages=479–504 |doi=10.1093/oxfordjournals.afraf.a097945 |jstor=722666}}</ref> era nga ye Nnampala w’oludda oluvuganya, yawaayo ekiteeso ng'asaba gavumenti "okuyimiriza Colonel Idi Amin ku mirimu nga bwe balindirira okumaliriza okunoonyereza kwa poliisi ku bigambibwa ebikwata ku akawunti ye mu bbanka, oluvannyuma kuteebwa mu kitongole ekivunaanyizibwa ku nsonga eno ng'okusalawo okusembayo ku nsonga eno kujja kufulumizibwa mu lujjudde".<ref name=":2" />
Ochieng bwe yali ayanjula ekiteeso kye, yalumiriza Ssaabaminisita w’ekiseera ekyo [[Milton Obote]] n’omumyuka w’omuduumizi w’amagye ga Uganda [[Idi Amin]] okwenyigira mu kunyaga n’okukozesa obubi zaabu, amasanga ne ssente enkalu abayeekera ba Congo.<ref name=":0">{{Cite web |date=3 June 2016 |title=Daudi Ochieng was a nationalist - Katikkiro |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Daudi-Ochieng-was-a-nationalist---Katikkiro/688334-3229648-10f7m88/index.html |access-date=11 June 2017 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.monitor.co.ug/News/National/Daudi-Ochieng-was-a-nationalist---Katikkiro/688334-3229648-10f7m88/index.html "Daudi Ochieng was a nationalist - Katikkiro"]. ''Daily Monitor''. 3 June 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">11 June</span> 2017</span>.</cite></ref><ref name="Pirouet1995">{{Cite book |last=Pirouet |first=Louise |year=1995 |title=Historical Dictionary of Uganda |url=https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ |publisher=Scarecrow Press |isbn=978-0-8108-2920-6 |page=302 (approx)}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFPirouet1995">Pirouet, Louise (1995). [https://books.google.com/books?id=MQVzAAAAMAAJ ''Historical Dictionary of Uganda'']. Scarecrow Press. p. 302 (approx). [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-8108-2920-6|<bdi>978-0-8108-2920-6</bdi>]].</cite></ref><ref name="Jørgensen1981">{{Cite book |last=Jørgensen |first=Jan Jelmert |year=1981 |title=Uganda: a modern history |url=https://books.google.com/books?id=09MNAAAAQAAJ |publisher=Taylor & Francis |isbn=978-0-85664-643-0 |pages=229–230}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFJørgensen1981">Jørgensen, Jan Jelmert (1981). [https://books.google.com/books?id=09MNAAAAQAAJ ''Uganda: a modern history'']. Taylor & Francis. pp. <span class="nowrap">229–</span>230. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-85664-643-0|<bdi>978-0-85664-643-0</bdi>]].</cite></ref> Ochieng era yayingizaamu Felix Onama (Minisita w’ebyokwerinda), ne Adoko Nekyon (Minisita w’okuteekateeka).<ref name="Jørgensen1981" /> Palamenti, nga mw’otwalidde n’abakiise b’ekibiina kya Obote y'ennyini (UPC, eyafuga ebifo 74 ku 91<ref name=":2">{{Cite journal |last=Mujaju |first=Akiiki B. |date=1987 |title=The Gold Allegations Motion and Political Development in Uganda |journal=African Affairs |volume=86 |issue=345 |pages=479–504 |doi=10.1093/oxfordjournals.afraf.a097945 |jstor=722666}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMujaju1987">Mujaju, Akiiki B. (1987). "The Gold Allegations Motion and Political Development in Uganda". ''African Affairs''. '''86''' (345): <span class="nowrap">479–</span>504. [[Doi (identifier)|doi]]:[[doi:10.1093/oxfordjournals.afraf.a097945|10.1093/oxfordjournals.afraf.a097945]]. [[JSTOR (identifier)|JSTOR]] [https://www.jstor.org/stable/722666 722666].</cite></ref> ), yakuba akalulu kumpi awatali kuwakanya okuwagira ekiteeso kya Ochieng,<ref name="Jørgensen1981" /><ref name=":1">{{Cite journal |last=Uzoigwe |first=G. N. |date=1983 |title=Uganda and Parliamentary Government |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=21 |issue=2 |pages=253–271 |doi=10.1017/s0022278x00023260 |jstor=160775}}</ref> wadde nga kyalina ensonga eziwerako.<ref name=":2" /> Enkola ya UPC ey’okukkiriza, eyakkaanyizibwako ku ntandikwa y’olunaku mu lukiiko olw’amangu olwa Kabineti, yakyusa ekifo ky’okuziyiza ekyakkaanyizibwako mu lukiiko lw’ekibiina kya Palamenti ekijjuvu nga 31 Ogwoluberyeberye.<ref name=":2" /> Mu ngeri eno, ebyo Ochieng bye yavunaana – era n'eky'okuba nti byalabika ng'ebituufu ne kiba nti n'abali mu Kabinenti baabiraba, era ne kiba nti byali bisaana okunoonyerezebwako, okwawukana ku ekyo ekyali kikkiriziganyiziddwako nga 31 Ogwoluberyeberye – byaleetawo ekyo ekiyitibwa "Emivuyo gya Zzaabu".<ref name="Jørgensen1981" /><ref name=":2" />
Mu kiseera ekiteeso kino, "olw'ensonga ezitategeerekeka bulungi", Obote yali wala ne Kampala ng'agenda okulambula ekitundu ky'obukiikakkono,<ref name="Jørgensen1981">{{Cite book |last=Jørgensen |first=Jan Jelmert |year=1981 |title=Uganda: a modern history |url=https://books.google.com/books?id=09MNAAAAQAAJ |publisher=Taylor & Francis |isbn=978-0-85664-643-0 |pages=229–230}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFJørgensen1981">Jørgensen, Jan Jelmert (1981). [https://books.google.com/books?id=09MNAAAAQAAJ ''Uganda: a modern history'']. Taylor & Francis. pp. <span class="nowrap">229–</span>230. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-85664-643-0|<bdi>978-0-85664-643-0</bdi>]].</cite></ref><ref name=":1">{{Cite journal |last=Uzoigwe |first=G. N. |date=1983 |title=Uganda and Parliamentary Government |journal=The Journal of Modern African Studies |volume=21 |issue=2 |pages=253–271 |doi=10.1017/s0022278x00023260 |jstor=160775}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFUzoigwe1983">Uzoigwe, G. N. (1983). "Uganda and Parliamentary Government". ''The Journal of Modern African Studies''. '''21''' (2): <span class="nowrap">253–</span>271. [[Doi (identifier)|doi]]:[[doi:10.1017/s0022278x00023260|10.1017/s0022278x00023260]]. [[JSTOR (identifier)|JSTOR]] [https://www.jstor.org/stable/160775 160775].</cite></ref> n'olwekyo yali tasobola kukyusa kintu kyonna ku ngeri Kabineti okusalawo okuwagira ekiteeso kya Ochieng oba okukubaganya ebirowoozo mu Palamenti.<ref name=":2">{{Cite journal |last=Mujaju |first=Akiiki B. |date=1987 |title=The Gold Allegations Motion and Political Development in Uganda |journal=African Affairs |volume=86 |issue=345 |pages=479–504 |doi=10.1093/oxfordjournals.afraf.a097945 |jstor=722666}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMujaju1987">Mujaju, Akiiki B. (1987). "The Gold Allegations Motion and Political Development in Uganda". ''African Affairs''. '''86''' (345): <span class="nowrap">479–</span>504. [[Doi (identifier)|doi]]:[[doi:10.1093/oxfordjournals.afraf.a097945|10.1093/oxfordjournals.afraf.a097945]]. [[JSTOR (identifier)|JSTOR]] [https://www.jstor.org/stable/722666 722666].</cite></ref> Bwe yakomawo, Obote yateeka Amin mu luwummula okumala wiiki bbiri n’ateekawo akakiiko akanoonyereza.<ref name="Jørgensen1981" /> Yalangirira embeera ey’akabenje, era nga 22 Ogwokubiri n’agoba [[Constitution of Uganda|ssemateeka wa 1962]], n’agoba Obwapulezidenti bwa Edward Mutesa II n’Obwamyuka Pulezidenti William Nadiope, n’agenda okugogola UPC, n’akwata Baminisita ba Gavumenti bataano ( [[Grace Ibingira]], EBS Lumu, BK Kirya, Mathias Mbalule Ngobi, ne George BK Magezi).<ref name="Jørgensen1981" /><ref name=":2" /> Mu Gwokuna1966 Obote yafulumya ssemateeka omupya, ow’ekiseera (owookubiri owa Uganda).<ref name="Jørgensen1981" />
Nga wayise ekiseera kitono oluvannyuma lw'okuzuulibwa nti alina [[Stomach cancer|kookolo w'olubuto]], Ochieng yafa nga 1 Ogwomukaaga 1966.<ref name="observer1">[https://observer.ug/news/headlines/59907-from-1966-to-2019-ocheng-motion-sails-through-gun-takes-over "1966-2019: How Ocheng motion brought the gun in Uganda's politics"]. ''The Observer''. 15 February 2019. Retrieved 25 February 2019.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
lqxkams8r7tlu5dgam1yo36uy0161yg
Kevinah Taaka Wanaha Wandera
0
13305
61131
52001
2026-07-11T16:32:32Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61131
wikitext
text/x-wiki
'''Kevinah Taaka Wanaha Wandera''' [[:en:Ugandan|Munnayuganda]]<nowiki/>nga munnabyabufuzi era yaliko [[Parliament of Uganda|omubaka wa Palamenti]] akiikirira [[Busia, Yuganda|Munisipaali y'e Busia]] mu [[Disitulikiti ya Busia|Disitulikiti y'e Busia]].<ref name="Parliament">{{Cite web |title=Mrs. TAAKA KEVINAH WANAHA WANDERA |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=759.000000&const=Busia+Municipality&dist_id=17.000000&distname=Busia |access-date=22 May 2016 |website=Parliament of Uganda |publisher=Parliament of Uganda}}</ref> Yalondebwa mu kifo ekyo wansi wa bendera y'ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu 2011 kyokka n'awangulwa [[Geoffrey Macho]] owa [[National Resistance Movement|NRM]] mu [[:en:2016 Ugandan general election|kulonda kwa bonna okwa 2016]].<ref>Hajusu, Egessa (6 July 2016). [http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1428801/busia-macho-wins-election-petition "Busia's Macho wins election petition"]. ''New Vision''. Retrieved 3 June 2017.</ref> Era yaweereza nga [[:en:Ministry of Trade, Industry and Cooperatives (Uganda)|minisita ow’ekisiikirize ow’ebyobusuubuzi, amakolero n’ebibiina by’obwegassi]] okuva mu 2011 okutuuka mu 2016.
== Obukiiko ==
Mu kiseera kye yamala mu Palamenti, Taaka yaweereza ku bukiiko obuwerako, gamba nga:
* Akakiiko akavunaanyizibwa ku by'obulambuzi, eby'obusuubuzi n'amakolero<ref name="Parliament">{{Cite web |title=Mrs. TAAKA KEVINAH WANAHA WANDERA |url=http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=759.000000&const=Busia+Municipality&dist_id=17.000000&distname=Busia |access-date=22 May 2016 |website=Parliament of Uganda |publisher=Parliament of Uganda}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.parliament.go.ug/mpdata/mps.hei?p=f&n=t&details=t&j=759.000000&const=Busia+Municipality&dist_id=17.000000&distname=Busia "Mrs. TAAKA KEVINAH WANAHA WANDERA"]. ''Parliament of Uganda''. Parliament of Uganda<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">22 May</span> 2016</span>.</cite></ref>
* Akakiiko akakola ku siriimu n’ensonga ezikwatagana nabyo<ref name="Parliament" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
482fl2nbq4qmnslmog701cptlinbdpv
Adison Kakuru
0
13306
61617
57453
2026-07-11T17:19:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61617
wikitext
text/x-wiki
'''Adison Kakuru''' [[Yuganda|Munnayuganda]] nga munnabyabufuzi, musuubuzi, mulimi, era omukugu mu by’obutonde. Ono ye yali omubaka omulonde mu Palamenti akiikirira Rukiga County mu [[Kabale (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabale]] mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] ey'omunaana. Era yakola nga ssentebe wa disitulikiti eyalondeddwa mu Disitulikiti y’e Kabale (ssentebe wa LC 5), sipiika w’olukiiko lwa disitulikiti e [[Kabale]], era mmemba ku lukiiko lwa disitulikiti y’e Kabale ng’akiikirira eggombolola y'e Rwamucucu. Ono mmemba w’ekibiina ky’ebyobufuziekya [[National Resistance Movement]].<ref>[https://web.archive.org/web/20150706224502/http://www.independent.co.ug/election-watch/2644-rukiga-race-independentcandidate-gives-nrm-trouble "Rukiga race: Independent candidate gives NRM trouble"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150706224502/http://www.independent.co.ug/election-watch/2644-rukiga-race-independentcandidate-gives-nrm-trouble|date=6 July 2015}}. ''The Independent'', 23 March 2010</ref><ref>[http://allafrica.com/thread/comment/main/main/pkey/aans:post:201003260090.html Adison Kakuru Hands Over Kabale Office to Vice-Chairman]{{Dead link|date=May 2019|bot=InternetArchiveBot|fix-attempted=yes}}</ref>
== Ebimukwatako ==
Kakuru yazaalibwa nga 14 Ogwokuna 1962 mu Disitulikiti y’e Kabale.<ref>[http://www.parliament.go.ug/index.php?option=com_wrapper&Itemid=37 Adison Kakuru Was Born in 14 April 1962]</ref> Yasomera ku [[Kigezi College Butobere]] ku ddaala lya O ne [[A level|A]]. Kakuru yafuna diguli esooka mu ssayansi w'[[Forestry|’ebibira]], okuva ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] mu 1990. Era alina diguli eyookubiri mu by’obutonde n’okuddukanya eby’obugagga eby’omu ttaka okuva mu yunivasite y’e Makerere. Yasomera ku kitongole ky’ensi yonna eky’ebyobulimi, e [[Wageningen]], Netherlands.<ref>[https://web.archive.org/web/20120317162411/http://www.cbcglobal.org/cbc_pages/Peoples.aspx?PId=294 Profile At Commonwealth Business Council] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20120317162411/http://www.cbcglobal.org/cbc_pages/Peoples.aspx?PId=294|date=17 March 2012}}</ref>
== Emirimu gye ==
Kakuru yaliko omukungu mu kitongole ekinoonyereza mu kitongole ky’ebibira era ng’omukozi munne mu kitongole kya Gavumenti ya Uganda ekinoonyereza ku bibira ekya Agroforestry Research Network for Africa (AFRENA).
Mu kitongole kya Uganda ekya Uganda National Agricultural Research Organization, yakolako nga research officer/centre manager mu Forestry Research Institute era yakola ne ku pulojekiti endala.<ref>[http://observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=7769:rukiga-by-elecetion-kakuru-pledges-to-unite-develop-rukiga "RUKIGA BY-ELECTION: Kakuru pledges to unite, develop Rukiga"]. ''The Observer''.</ref> Yali akulira ekifo kya Kabale ki AFRENA. Era yaliko akulira ekitongole ky'ebyobugagga eby'omu ttaka ekya [[Africare]]<ref name="Rwabwogo2007">{{Cite book |last=Mugisha Odrek Rwabwogo |year=2007 |title=Uganda Districts Information Handbook |url=https://books.google.com/books?id=vQkOAQAAMAAJ |publisher=Fountain Publishers |isbn=9789970024292}}</ref> wansi wa Africare/ [[USAID]], Pulojekiti eya Title II Food for Peace eyassibwamu ssente eyitibwa Uganda Food Security Initiative.
Ng’omukugu mu by’obutonde bw’ensi, Kakuru yakolera mu kitongole kya Regional Center for Services in Surveying, Mapping and Remote Sensing, e [[Nairobi]], [[Kenya]] ; [[International Centre for Research in Agroforestry|ekitongole ky’ensi yonna ekinoonyereza ku by’obulimi]] mu Nairobi; [[International Atomic Energy Agency|ekitongole ky’ensi yonna eky’amaanyi ga atomu]] n’ekitongole [[Food and Agriculture Organization|ky’emmere n’ebyobulimi]] mu kibuga Viennab ekya [[Austria]] ; [[National Agricultural Research Organisation|ekitongole ky’eggwanga ekinoonyereza ku by’obulimi]] mu [[Kampala]], Uganda; n’ekibiina ekigatta abantu b’oku nsozi mu nsi yonna mu kibuga Paris ekya Bufalansa.
== Ebyobufuzi ==
Mu Gwokuna 1992, Kakuru yalondebwa okubeera mmemba ku lukiiko lw’eggombolola y’e Kabale, ng’akiikirira Rwamucucu. Ofiisi eno yagirimu okutuusa mu 2002, n’aweereza nga ssentebe w’akakiiko k’ebyenjigiriza mu disitulikiti n’akakiiko akakola ku by’okufulumya n’obutonde bw’ensi mu disitulikiti. Mu Gwokuna 1998, yalondebwa okubeera sipiika w’olukiiko lwa disitulikiti e Kabale, ekifo kye yalimu okutuusa mu Gwokusatu 2002, ate nga ye ssentebe w’akakiiko k’ebyobusuubuzi aka District Council.
Kakuru yafuuka ssentebe wa Disitulikiti y'e Kabale mu Gwokuna 2002,<ref>[https://web.archive.org/web/20150211051754/http://business.highbeam.com/3548/article-1G1-112996396/kakuru-compromise-candidate-rugunda "Kakuru 'Compromise' Candidate – Rugunda."], '' Africa News Service'', 6 February 2004. via Highbeam</ref> ng'awangula Francis Runumi. Yaddamu okulondebwa mu ofiisi y’emu mu 2006. Mu Gwokusatu 2010, yalekulira okwetaba mu kulonda okwokujjuza ekifo okwa federo okwaliwo mu 2010 mu Rukiga county.<ref>[https://web.archive.org/web/20150211043516/http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/2558-mbale-fdc-win-maintains-nrm-urban-jinx "Mbale FDC win maintains NRM urban jinx"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150211043516/http://www.independent.co.ug/news/news-analysis/2558-mbale-fdc-win-maintains-nrm-urban-jinx|date=11 February 2015}}. ''The Independent''. 2 March 2010</ref>
Mu Gwokusatu 2010, Kakuru yalondebwa okubeera omukiise mu Palamenti ya Uganda ey’omunaana, ng’akiikirira Rukiga County mu Disitulikiti y’e Kabale oluvannyuma lw’okuwangula Jack Sabiiti eyeesimbawo ku lw'ekibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]].<ref>[http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&task=view&id=7769&Itemid= Rukiga by-election: Kakuru pledges to unite, develop Rukiga]</ref><ref>[http://www.newvision.co.ug/D/8/12/730642 "District winners"] {{webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150211042312/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/730642|date=11 February 2015}}. ''New Vision''. 2 September 2010</ref> Bwe yali mu Palamenti, yaweereza ku kakiiko ak'enkalakkalira aka Physical Infrastructure n’akakiiko ka committee of Commissions, Statutory Authorities and Government Enterprises.
Mu kulonda kw’eggwanga okwa 2011, yawangulwa Jack Sabiiti.<ref>{{Cite web |last=joomlasupport |title=Was the election rigged? |url=https://www.observer.ug/component/content/article?id=12352:was-the-election-rigged |access-date=2020-05-30 |website=The Observer - Uganda |language=en-gb |archive-date=2023-11-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231101035152/https://www.observer.ug/component/content/article?id=12352:was-the-election-rigged |url-status=dead }}</ref>
== Laba ne ==
* [[Jack Sabiiti]]
* Palamenti ya Uganda
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20120313104350/http://www.sundayvision.co.ug/detail.php?mainNewsCategoryId=7&newsCategoryId=416&newsId=742589 Profile Ku mukutu gwa Newvision.co.ug]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/501695/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, June 2006]
* [http://newvision.co.ug/D/8/12/671730/Opio Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, February 2009]
* [https://www.facebook.com/note.php?note_id=10150208384704078&comments Olukalala lwa baminisita mu bujjuvu, May 2011]
* [https://web.archive.org/web/20100330010849/http://www.newvision.co.ug/D/8/13/714209 Adison Kakuru akwasizza omumyuka wa ssentebe ofiisi y’e Kabale]
* [http://allafrica.com/stories/201003290513.html Sisinkana Bannabyabufuzi Baffe-Adison Kakuru]
[[Category:Bannabyabufuzi Abanayuganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
pvu9kjs3ie8l0hxejrr1sw5c6w8djx1
James Simpson (Munnayuganda munnabyabufuzi)
0
13310
61029
50126
2026-07-11T15:59:58Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61029
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Sir James Joseph Trevor Simpson''' [[:en:Order_of_the_British_Empire|KBE]] (9 Ogwolubereberye 1908 – 10 Ogwokuna 1994)<ref>[https://books.google.com/books?id=bHnMCQg_3qMC&dq=%22Joseph+Trevor+Simpson%22&pg=PA1377 James Simpson's obituary]</ref> yali[[:en:Uganda|Munnayuganda]] munnabyabufuzi eyaweereza nga Minisita w'ebyenfuna mu [[:en:Politics_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] eyasooka.<ref>‘SIMPSON, Sir James (Joseph Trevor)’, Who Was Who, A & C Black, an imprint of Bloomsbury Publishing plc, 1920–2016</ref>
Simpson, enzaalwa ya [[:en:Great_Britain|Bungereza]], yasomera mu [[:en:Ardingly_College|Ardingly College]], West Sussex, Bungereza, era yasooka kulaba buweereza mu Buvanjuba bwa Afrika mu [[:en:Vacuum_Oil_Company|kkampuni ya Vacuum Oil]] e [[Kenya]].<ref>The International year book and statesmen's who's who, (1977), Brill Academic Publishers.</ref> Mu 1941, yalondebwa kubwa pulezidenti wa Uganda Chamber of Commerce, era yaddamu n'alondebwa mu 1946 ne 1950 ku kifo kyekimu. Yafuuka mmemba ku bukiiko bwa [[:en:Uganda_Legislative_Council|Uganda Legsilative Council]] (1950-1958), Uganda Execitive Central Legislative Assembly (1957-1960) ne (1962-1963). Yali Ssentebe w’ekitongole kya [[:en:Uganda_Development_Corporation|Uganda Development Corporation]] (1952-1964) ate nga ye dayirekita wa kkampuni 37 mu buvanjuba bwa Afrika nga kwotadde okubeera Ssentebe wa [[:en:East_African_Airways|East African Airways]] (1958–73).
Oluvanyuma lwa Uganda okufuna amefuga mu 1962, Simpson yalondebwa okubeera omubaka wa [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti]] mu Obukiikakkono bw’Obuvanjuba bwa Kyagwe, era n’aweereza nga Minisita w’ebyenfuna mu [[:en:Politics_of_Uganda|kabineti ya Uganda]] eyasooka okuva mu 1962 okutuuka mu 1963. Yalekulira ekifo kye mu Paalamenti mu 1964.
== Ebijuliziddwamu ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi]]
6iuqsgypb2htaemxtzjg8ikvy13azoq
Jeremiah Lucas Opira
0
13311
61554
50128
2026-07-11T17:13:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61554
wikitext
text/x-wiki
'''Yeremiah Lucas Opira''' (mu Gwomunaana 28, 1933 – Ogwekkuminoogumu 22, 2000) yali Munnayuganda munnabyabufuzi era nga ye muwandiisi omukulu ow’ekibiina kya [[:en:Uganda_National_Liberation_Front|Uganda National Liberation Front]] (UNLF) 1979–1980. Ekibiina kya UNLF n’ekiwayi kyayo eky’amagye ekya UNLA kyaggya [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]] mu buyinza nga kiyambibwako Eggye lya [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force|Tanzania People’s Defence Force]] nga 11 Ogwokuna, 1979. Yayambako mu kaweefube eyayamba Uganda okufuna amefuga okuva e Bungereza mu 1962. Yakolera ku kunyweza obumu bw’amawanga mu Uganda n’okuzzaawo obwakabaka kye yali alowooza nti kyandibadde kigatta Uganda. Yanyikiza okunoonyereza ku byafaayo bya Uganda n'eby'obuvanjuba bwa Afrika nga Bulaaya tennabaawo, era n’awandiika emiko ku nsonga eno ne ku byobufuzi bya Afrika.<ref>e.g."Mwalimu Nyerere is a Scapegoat of Uganda Chaos", Prize letter to the Editor. ''New African Magazine'', May 1983</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Jeremiah Opira yazaalibwa Namokora mu [[:en:Kitgum_District|Disitulikiti y’e Kitgum]] mu ssaza ly’e Chua, Acholi mu Bukiikakkono bwa Uganda. Pulayimale yagisomera ku [[:en:Church_Mission_Society|Church Mission Society]] (CMS Kitgum Primary School) n’oluvannyuma n’agenda e Kenya ku Ribe Methodist Junior Secondary School, [[:en:Mombasa|Mombasa]], ne Shimo La Tewa Senior Secondary School. Nga tannatandika byabufuzi, yakolako ng’omusomesa era omukulu w’essomero oluvannyuma lw’okuyitamu mu 1953 okuva mu ttendekero lya Uganda Teachers College Buwalasi. Yamanyibwa nnyo mu [[:en:Luo_languages|Luo]] enzaalwa nga "Lapwony" ekitegeeza omusomesa. Oluvannyuma yakola ekigezo kya Cambridge School Certificate Examination, kye yamaliriza mu 1959.
Oluvannyuma lw’okwegatta ku gavumenti ya Uganda, Opira yasomera ku Institute of Public Administration, ofiisi ya [[:en:Prime_Minister_of_Israel|Ssaabaminisita wa Yisirayiri]] (1963–1964). Oluvannyuma yalondebwa okuba omuyambi w'omuwandiisi mu ofiisi ya [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita wa Uganda]] era n’afuna n’okukuzibwa omuli n’okutaasa obulamu bwa Kabaka Sir [[:en:Edward_Mutesa_II|Edward Mutesa II]] okuva mu kaweefube w’okutta Idi Amin mu 1966. Opira era yaweereza ng’omukugu mu kibina kya [[:en:Organisation_of_African_Unity|Organisation of African Unity]] mu kiseera ky’obuzibu e Congo. We bwatuukira mu Gwolubereberye 1971, ye yali omumyuka w’omukulu/w’omuwandiisi wa kabineti ow’enkalakkalira era nga ye muwabuzi omukulu ow’ebyobufuzi mu ofiisi ya Pulezidenti. Yadduka mu Uganda n'agenda mu buwanganguse amangu ddala nga [[:en:1971_Ugandan_coup_d'état|amagye gamaze okuwamba gavumenti mu 1971]]. Emyaka egyasooka egy’obuwanganguse yagimala mu Tanzania, kyokka n’asibibwa olw’ensonga z’ebyobufuzi era n’asibibwa okumala emyezi 18 wakati wa 1972–1974.<ref>Office of the United Nations High Commission for Refugees, Dar es Salaam, 1972</ref>
Mu 1974, yava mu buvanjuba bwa Afrika n’agenda mu buwanganguse e Sweden. Bwe yali e Sweden yasoma eby’enfuna ne ssaayansi w’ebyobufuzi ku mutendera gwa diguli eyookubiri. Yafuna diguli e Sweden emanyiddwa nga "Fil.kand degree" okuva mu [[:en:Lund_University|yunivasite y'e Lund]]. Mu 1977, kojja we Ssaabalabirizi [[:en:Janani_Luwum|Janani Luwum]] yatemulwa wamu ne baminisita ba kabineti babiri okuli Erenayo Wilson Oryema ne Charles Oboth Ofumbi. Opira yakola kinene nnyo mu kutandikawo ekibiina kya UNLF n’okukwasaganya olukung’aana lwa Moshi olwaviraako Idi Amin okugwa. Oluvannyuma yalondebwa okuba omuwandiisi omukulu mu ggwanga (1979–1980). Mu kulonda kwa bonna okwaliwo mu 1980, yakola kampeyini okumala akaseera katono ng’omumyuka wa ssentebe w’ekibiina kya [[:en:Uganda_Patriotic_Movement|Uganda Patriotic Movement]].<ref>Museveni, Yoweri (1997). Sowing the Mustard Seed, The Struggle for Freedom and Democracy in Uganda. London: Macmillan.</ref> Olw’embeera mu Uganda n’okufa kwa mutabani we omuto, yaddamu okulekulira n’agenda e Sweden mu Gwomwenda mu mwaka gwe gumu, ng’okulonda tekunnabaawo. Oluvannyuma yakomawo mu Uganda mu 1985 n’alondebwa okuba akulira ekitongole kya Uganda Board of Trade. Yafa oluvannyuma lw'okunafuwa kw'omutima mu Gwekkuminoogumu mu 2000 era n'aleka nnamwandu we "Mama Sammy" gwe yawasa ku lunaku lw'omwaka omuggya mu 1955 n'abaana baabwe.
== Ebiwandiiko n’ebijuliziddwamu ==
{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Opira, Jeremiah Lucas}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ajw0f0j66hx0ii1kb3adshzq2ia3biv
Anna Nyamekye
0
13318
61400
60585
2026-07-11T16:45:44Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61400
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Anna Nyamekye''' munnabyabufuzi Omuganda era yali mubaka wa paalamenti mu kitundu kya Jaman South mu kitundu kya Brong Ahafo mu [[Ghana]].
== Obulamu bwe obw'obuto n'okusoma kwe ==
Nyamekye yazaalibwa nga 25 Noovemba 1954.<ref name=":0">''Ghana Parliamentary Register''. Ghana: The Office of Parliament. 2004. p. 393.</ref> Yafuna diguli mu byenjigiriza okuva mu University of Cape Coast.<ref name=":0" />
== Emirimu ==
Nyamekye musomesa mutendeke.<ref name=":0" />
== Emirimu gy'ebyobufuzi ==
Nyamekye yali mubaka wa paalamenti mu kitundu kya Jaman South mu paalamenti ey'okusatu n'ey'okuna mu ggwanga lya Ghana. Era yali omumyuka wa minisita w'ebyobulimi n'obulunzi.<ref>[https://www.ghanaweb.com/GhanaHomePage/NewsArchive/Workshop-on-Avian-Influenza-opens-in-Sunyani-152518 "Workshop on Avian Influenza opens in Sunyani"]. ''BusinessGhana''. Ghana News Agency. 3 November 2008. Retrieved 8 June 2023.</ref>
=== Okulonda kwa 2000 ===
Nyamekye yasooka kulondebwa nga omubaka wa palamenti owa Jaman South (edda eyali Jaman) mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2000. Yakiikirira ekifo kino mu palamenti ey'okusatu eya Ghana ey'okuna. Yalondebwa n'obululu 19,720 ku bululu 40,869 obwakubibwa, obwenkanankana n'ebit[[2] Yalondebwa ku tikiti ya New Patriotic Party.<ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20220907155440/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2000/brongahafo/253/index.php "Election 2000: Jaman Constituency"]. ''Peace FM''. Retrieved 8 June 2023.</ref>Ekifo kye kyali kimu ku bifo bya palamenti 14 ku bifo 21 ebyawangulwa New Patriotic Party mu kulonda okwo mu kitundu kya Brong Ahafo mu Ghana.<ref>[https://web.archive.org/web/20220922143635/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2000/brongahafo/index.php "Ghana Election 2000: Brong Ahafo Region"]. ''Peace FM''. Retrieved 8 June 2023.</ref><ref name=":2">Kwaku Krobea Asante (10 August 2016). [https://www.fact-checkghana.com/statistics-presidential-parliamentary-election-results/ "Statistics of Presidential and Parliamentary Election Results"]. ''Fact Check Ghana''. Retrieved 2 August 2020.</ref> Abalonzi mu kifo ekyo baalonda mu ngeri ya "skirt and blouse" ng'omukulembeze w'eggwanga eyawangula yali ava mu kibiina ky'oludda oluvuganya ekya National Democratic Congress.<ref name=":1" /> Newankubadde, New Patriotic Party yawangula ebifo bya palamenti 100 ku 200.<ref name=":2" />
=== Okulonda kwa 2004 ===
Nyamekye yaddamu n'alondebwa ng'omubaka wa paalamenti owa Jaman South mu kulonda kwa Ghana okwa bonna okwa 2004. Bwe kityo yakiikirira ekitundu mu paalamenti ey'okuna eya republic ey'okuna. Yalondebwa n'obululu 17,842 ku bululu obutuufu 31,219 obwakubibwa, obwenkanankana ebitundu 57.2%. Yalondebwa ku kaadi y'ekibiina kya New Patriotic Party.<ref name=":3">[https://web.archive.org/web/20220914201219/https://ghanaelections.peacefmonline.com/pages/2004/brongahafo/49/index.php "Ghana Election 2004: Jaman South Constituency"]. ''Peace FM''. Retrieved 8 June 2023.</ref><ref>''[https://library.fes.de/pdf-files/bueros/ghana/03610.pdf Elections 2004; Ghana's Parliamentary and Presidential Elections]'' (PDF). Accra: Electoral Commission of Ghana, with support of the Friedrich Ebert Stiftung. 2005. p. 134. Retrieved 8 June 2023.</ref>Ekitundu kye yali akiikirira kyali kimu ku bifo 14 ku 24 ebyawangulwa ekibiina kya New Patriotic Party mu kitundu kya Brong Ahafo mu Ghana mu kulonda okwo.<ref name=":2" /><ref name=":3" />
== Obulamu bwe ==
Nyamekye Mukrisitaayo.<ref name=":0" />
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
sdygyeo09zgfokcxusl8wnfnj89fmph
Basil Kiiza Bataringaya
0
13736
61674
53970
2026-07-11T17:28:41Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61674
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Basil Kiiza Bataringaya''' (1927 – 18 Omwezi gwomunaana 1972) yali munnabyabufuzi. omukulembeze era munna Uganda nga ye yali minisita w’ensonga z’omunda mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1964 okutuuka mu 1971. Yali [[Leader of Opposition|Mukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] ku ntandikwa ya gavumenti ya [[Milton Obote]], kyokka n’akyusa ebibiina era n’alondebwa ku kifo kya Minisita w’ensonga z’omunda nga yalondebwa eyali omukulembeze we ggwanga Obote. <ref>{{Cite journal |last1=Glentwood |first1=Garth |last2=Hancock |first2=Ian |date=July 1973 |title=Obote and Amin: Change and Continuity in Modern Uganda Politics |journal=African Affairs |publisher=[[Oxford University Press]] on behalf of The Royal African Society |volume=72 |issue=288 |pages=237–255 |doi=10.1093/oxfordjournals.afraf.a096383 |jstor=719846}}</ref> Yasibwa, n'atulugunyizibwa era y'omu ku basibe b'ebyobufuzi abaasooka okuttibwa gavumenti ya [[Idi Amin]] . <ref>{{Cite book |last=Decker |first=Alicia C. |date=15 November 2014 |title=In Idi Amin's Shadow: Women, Gender, and Militarism in Uganda |url=https://books.google.com/books?id=9JKdBAAAQBAJ&q=interior+Minister+Basil+Bataringaya&pg=PT18 |publisher=Ohio University Press |isbn=9780821445020 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062034/https://books.google.com/books?id=9JKdBAAAQBAJ&pg=PT18&lpg=PT18&dq=interior+Minister+Basil+Bataringaya&source=bl&ots=V7JPoMUyWD&sig=oCKH0oOH8nURhJ9itEeRTGVJjeY&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjJhrnogL7fAhUOq1kKHZiQDzsQ6AEwF3oECAAQAQ#v=onepage&q=interior%20Minister%20Basil%20Bataringaya&f=false |archive-date=12 January 2019}}</ref>
== Obutobwe ==
=== Okuzaalibwa ===
Basil Kiiza Bataringaya yazaalibwa mu 1927, mu Ssaza ly’e Igara, mu [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bushenyi]] mu Uganda ebisela ebyo eyali eyali wansi w’obukuumi bwa Bungereza . <ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300054/basil-bataringaya-father-opposition-cross-overs|title=Basil Bataringaya, the father of opposition cross-overs|last=Vision Reporter|date=7 March 2012|work=New Vision|access-date=8 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062127/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300054/basil-bataringaya-father-opposition-cross-overs|archive-date=12 January 2019}}</ref> Kitaawe yali Marko Kiiza, eyali Katikkiro wa Ssaza mu Bunyaruguru mu kiseera ekyo. <ref name=":0" /> A Ssaza yali yenkanankana n'essaza mu njawukana z'obufuzi ezaakatondebwawo oluvannyuma lw'okuyingizibwa kw'Obwakabaka bwa Obwakabaka bwa Ankole nga buli mu Uganda eyali wansi w’obukuumi bwa Bungereza Uganda,ng'ekimu ku ndagaano y'Abaankole eya 1901. <ref>{{Cite news|url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Two-century-expansion-of-Ankole-comes-to-a-close/689844-4017448-x6cgqw/index.html|title=Two-century expansion of Ankole comes to a close|last=Lubega|first=Henry|date=17 July 2017|work=The Daily Monitor|access-date=8 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062205/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Two-century-expansion-of-Ankole-comes-to-a-close/689844-4017448-x6cgqw/index.html|archive-date=12 January 2019}}</ref> Endagaano ya Ankole yateekawo ensalo za Bunyaruguru Ssaza nga "u bukiikakkono-ebugwanjuba yali esalibwako Omugga gwa Dweru Channel; ku buvanjuba Omugga Chambura n’ensalo ezakkirizibwa eza Bunyaruguru–Igara ne Kamsura–Igara; ku bukiikaddyo Omugga Rwenchwera; ate ku bugwanjuba Ennyanja Albert. Kino kyawa kitaawe wa Bataringaya ekifo eky’amaanyi mu bukiikaddyo-ebugwanjuba bwa Uganda mu ntandikwa y’ekyasa eky’amakumi abir .<ref>{{cite web |date=1901 |title=The Ankole Agreement 1901 |url=http://www.kituochakatiba.org/sites/default/files/legal-resources/THE%20ANKOLE%20AGREEMENT%201901.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062245/http://www.kituochakatiba.org/sites/default/files/legal-resources/THE%20ANKOLE%20AGREEMENT%201901.pdf |archive-date=12 January 2019}}</ref>
=== Okusomakwe ===
Bataringaya yasomera mu ttendekero lya St. Leo's College, Kyegobe, essomero lya siniya ery'abalenzi abekisuro nga lyabakaoliki, erisangibwa mu [[Fort Portal]], [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabarole]] mu Bugwanjuba bwa [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1945 okutuuka mu 1947. <ref>{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965–1966 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi, Kenya}}</ref> Oluvannyuma yasomera mu ttendekero lya Gavumenti elya Teacher Training College of [[Yuganda|Uganda]] (TTC) okuva mu 1948 okutuuka mu 1949. <ref name=":1">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=[[Nairobi]], [[Kenya]]}}</ref> Oluvannyuma yegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]],Yunivasite ya Uganda esinga Mubyokusomesa, okuva mu 1953 okutuuka mu 1956. <ref name=":1" /> Nga ali ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]], Bataringaya gye yatandikira ebyobufuzi, n’afuuka pulezidenti wa University College Guild okuva nga 1955 okutuuka mu 1956.
=== Omulimu gwe ogwobusomesa ===
Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]], Bataringaya yafuuka omusomesa wa siniya. Yasomesa ku [[Ntare School|ssomero lya Ntare Secondary School]], essomero lya siniya ly'abalenzi bonna erisangibwa e Mbarara, mu [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]], Uganda. <ref name=":1">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=[[Nairobi]], [[Kenya]]}}</ref> Oluvannyuma yafuuka omulabirizi w'amasomero g'Abakatuliki mu Ankole okuva mu 1959 okutuuka mu 1961, bwe yasooka okulondebwa mu [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]] . <ref name=":1" />
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
=== Gavumenti ey’ekiseera eky’okukyusa obuyinza ===
Bataringaya yeesimbawo nga mmemba w'ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] ku kifo ky'ababaka ba Palamenti mu Disitulikiti y'e Ankole mu lukiiko lw'ababaka ba Uganda mu gavumenti ey'enkyukakyuka wakati wa Uganda Protectorate ku mulembe gw'amatwale ne [[Yuganda|Republic of Uganda]] mu kulonda okwasooka okwasooka mu ggwanga lyonna okwa Uganda, okulonda kwa bonna okwaliwo mu March 1961 . <ref>{{cite web |last=Okello |first=Isaac |date=2016 |title=A look at the History of Uganda's Parliament |url=http://parliamentwatch.ug/a-look-at-the-history-of-ugandas-parliament/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190109180951/http://parliamentwatch.ug/a-look-at-the-history-of-ugandas-parliament/ |archive-date=9 January 2019 |website=Parliament Watch Your Eye on Parliament}}</ref> Bataringaya yafuuka mangu ettutumu mu [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|kibiina kya Democratic Party of Uganda]] ekyali kifuga gavumenti oluvannyuma lw'okuwangula ebifo 44 ku 82 ebyavuganyizibwako, era Bataringaya yalondebwa okuba Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu eyasooka mu gavumenti ya [[Yuganda|Uganda]] eyasooka eyeetongodde oluvannyuma lw'amatwale wansi wa [[Benedicto Kiwanuka]] . <ref>{{Cite news|url=http://eagle.co.ug/2015/06/08/ugandan-personalities-through-the-years-from-1962.html|title=Ugandan Personalities through the years from 1962|last=Samuel|date=8 June 2015|work=Eagle Online|access-date=8 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20180426153016/http://eagle.co.ug/2015/06/08/ugandan-personalities-through-the-years-from-1962.html|archive-date=26 April 2018}}</ref>
=== Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti ===
Oluvanyuma lw’endagaano ezaakolebwa abakiise ba Uganda anamumunana , okwali ne munnabyabufuzi wa Uganda omututumufu [[A. G. Mehta]], mu lukiiko olwatuula mu lukungaana lwa Ssemateeka mu Omwezigwomwenda 1961 mu kibuga London ekya Bungereza, olukiiko lw’ababaka ba Uganda olwa gavumenti ey’enkyukakyuka wakati wa Uganda eyali wansi w’obukuumi bwa Bungerez ne [[Yuganda|Republic of Uganda]] lwafuuka [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]], olwo n’esatululwa mu butongole mu 1962 okulonda kwabona kusobole okubaawo ng 25 Amwezigwokuna 1962, okulonda okwasooka okwakolebwa wansi wa gavumenti ya Uganda eyetongodde ddala. <ref>{{cite web |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190109183009/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=9 January 2019 |access-date=8 January 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Bataringaya yaddamu okwesimbawo nga mmemba w'ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] muConsituwensi ya'Ankole era n'addamu okulondebwa. Bataringaya yafiirwa ebifo by’obwaminisita olw’okulonda kuno, ng’ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] kyawangula ebifo asatumumusanvu ku kinanan mubibiri ne kikola omukago n’ekibiina kya [[Kabaka Yekka]] ekyawangula ebifo abirimukimu ku kinana mubibirib, omukago guno omupya ne guwa ebifo ataanomumunana ku kinanamubibiri mu [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]], ne kiggya obuyinza ku kibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] ekyawangula ebifo abirimubina ku kinanamubibiri era n’ekifuuka ekibiina ekitongole eky’oludda oluvuganya. <ref>Nohlen, D, Krennerich, M & Thibaut, B (1999) ''Elections in Africa: A data handbook'', p934 {{ISBN|0-19-829645-2}}</ref>
Bataringaya yalondebwa okuba Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] mu 1961, era n’afuuka mmemba owa maanyi owokubiri mu kibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] oluvannyuma lwa [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ssaabaminisita]] wa gavumenti ey’enkyukakyuka wakati wa Uganda eyali wansi w’obukuumi bwa Bungereza ne [[Yuganda|Republic of Uganda]], [[Benedicto Kiwanuka]] . <ref name=":2">{{Cite journal |date=1971 |title= |journal=Africa South of the Sahara |language=en |publisher=Europa Publications |issn=0065-3896 |oclc=1087495}}</ref> [[Benedicto Kiwanuka]] teyeesimbawo ku [[Parliament of Uganda|bwa Palaamenti ya Uganda]] mu kulonda kwa Uganda okwa bonna 1962 era bwatyo teyalina bisaanyizo bya kufuna bifo bya palaamenti yonna mu gavumenti eyasooka eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref>{{cite web |last=Kalyegira |first=Timothy |date=18 October 2016 |title=Tracing Democratic Party's 62-year journey |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-s-62-year-journey/689844-3421450-uf5kai/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20180212193719/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-s-62-year-journey/689844-3421450-uf5kai/index.html |archive-date=12 February 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Ng'omukiise omukulu mu kibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] mu [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]], Bataringaya yafuuka [[Leader of Opposition|Omukulembeze w'oludda oluvuganya gavumenti owookubiri mu]] , n'adda mu bigere bya ssaabaminisita eyaakalondebwa [[Milton Obote|Apollo Milton Obote]], era nga [[Leader of Opposition|ye mukulembeze w'oludda oluvuganya gavumenti]] eyasooka mu [[Yuganda|Republic of Uganda]] empya . <ref name=":4">{{Cite journal |last=Mazrui |first=Ali |date=Summer 1970 |title=Leadership in Africa: Obote of Uganda |journal=International Journal |publisher=Canadian International Council |volume=25 |issue=3 |pages=538–564 |doi=10.1177/002070207002500306 |jstor=40200856 |s2cid=146859194}}</ref>
[[Leader of Opposition|Ng’omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]], Bataringaya yakola ng’omubaka omukulu ow’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] ekyali ng’akizoganya gavumenti ya [[Milton Obote|Apollo Milton Obote]] ,ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] ne gavumenti [[Kabaka Yekka|ya Kabaka Yekka]] .Bataringaya yalina obuyinza butono ng’omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti, wabula yakolera mu kiseera kye ng’omukulembeze [[Leader of Opposition|w’oludda oluvuganya gavumenti mu Uganda]] okukuuma ababaka b’oludda oluvuganya okukwatibwa, n’okukolalebwako effujjo. <ref name=":5">{{Cite news|url=https://mobile.monitor.co.ug/Uganda-s-political-defections-over-the-past-50-years/-/691260/2057974/-/format/xhtml/-/qgp9dj/-/index.html|title=Uganda's political defections over the past 50 years|last=Lubega|first=Henry|date=11 March 2018|work=The Daily Monitor|access-date=8 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190109201741/https://mobile.monitor.co.ug/Uganda-s-political-defections-over-the-past-50-years/-/691260/2057974/-/format/xhtml/-/qgp9dj/-/index.html|archive-date=9 January 2019}}</ref>Ekikolwa kye ekyasinga obukulu kyali kya kukuuma Vincent Rwamwaro, Omubaka wa Democratic Party ow’ekitundu BBuvanjuba bwa Toro , aleme okukwatibwa; Bataringaya yagamba nti okukwatibwa okwo kwali kukwekuusa kubyobufuzi .<ref name=":3">{{cite web |date=3 October 2018 |title=Trials of Uganda's opposition MPs since 'Uhuru' |url=https://www.thecitizen.co.tz/magazine/politicalreforms/Trials-of-Uganda-s-opposition-MPs-since--Uhuru-/1843776-4789968-clr2ghz/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20181004125333/https://www.thecitizen.co.tz/magazine/politicalreforms/Trials-of-Uganda-s-opposition-MPs-since--Uhuru-/1843776-4789968-clr2ghz/index.html |archive-date=4 October 2018 |website=The Citizen}}</ref> Nga 16 Omwezi gwomunaana 1962, omubaka [[Vincent Rwamwaro]] yakwatibwa mu maka ge ku ssaawa kuminabiri n'edakiika abiri ezokumakya, ngasibiddwa omuguwa, n’asuulibwa emabega w'emotooka kika kya kapangali, n’asindika obuwale bwe obw’omunda n’engatto zokka mu maaso g’omulamuzi mu kkooti e Nakawa ku misango gy’okulemererwa okusasula omusolo gw’amatikkira, omusango Rwamwaro gwe yeegaanya. <ref name=":3" /> Mu ntuula zombi eza [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]] nga 19 Omwezigwomwenda 1962 ne 26 Omwezigwomwenda 1962, Bataringaya yayogera bingi ng'annyonnyola omugaso gw'oludda oluvuganya mu gavumenti, ng'anenya okutiisatiisa ab'oludda oluvuganya, era ng'anenya era ng’avumirira engeri n’obutali bw’amateeka obwakozesebwa mu kukwata Omubaka Vincent Rwamwaro . <ref name=":3" />
=== Okukyusa kibiina ky’ebyobufuzi ne Gavumenti ya Obote ===
==== Okuva mu kibiina ====
Mu kiseera Bataringaya we yabeerera Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] era ng’omukulembeze [[Leader of Opposition|w’oludda oluvuganya gavumenti]] era nga ye mmemba w’ekibiina [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|kya Democratic Party]] eky’oku ntikko mu gavumenti, yalwanagana nnyo n’omukulembeze w’ekibiina era eyali Ssaabaminisita [[Benedicto Kiwanuka]] . <ref name=":4">{{Cite journal |last=Mazrui |first=Ali |date=Summer 1970 |title=Leadership in Africa: Obote of Uganda |journal=International Journal |publisher=Canadian International Council |volume=25 |issue=3 |pages=538–564 |doi=10.1177/002070207002500306 |jstor=40200856 |s2cid=146859194}}</ref> Kigambibwa nti Bataringaya yalaba [[Benedicto Kiwanuka]] ng'omuntu ow'amalala era ng'omulemesa [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|ekibiina kya Democratic Party of Uganda]] n'okufuba kwabwe okuddamu okufuna obuyinza ng'ekibiina ekisinga obungi mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] . Bataringaya yagezaako okuwamba gavumenti mu kibiina era n’alina akakiiko akaali kafuga waggulu mu kibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] okusaba [[Benedicto Kiwanuka|Kiwanuka]] ave mu ntebe, kyokka mu kulonda okw’omunda okwaddirira [[Benedicto Kiwanuka|Kiwanuka]] n’awangula era n’asigala ng’afuga ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]], ekyayongera okusajjula obutakkaanya wakati w’abasajja bano bombi. <ref name=":0" />
Obutakkaanya wakati wa Basil Kiiza Bataringaya ne Benedicto Kiwanuka bwavaako Bataringaya okwegatta ku Uganda People's Congress awamu n'ababaka ba Democratic Party abalala bataano, era kino kye kyali ekikolwa eky'amaanyi ekyasooka mu byafaayo bya Uganda[[Ebyafaayo bya Uganda|.]] Ng'oggyeeko obutakkaanya wakati wa Bataringaya ne [[Benedicto Kiwanuka]] mu kibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]], enzikiriza za Bataringaya ez'ebyobufuzi ez'ekigero, okwagala eggwanga, n'okwagala okuweereza eggwanga lye obulungi nabyo byonna byogerwako ng'ensonga lwaki yasalawo okuva mu [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|kibiina kya Democratic Party of Uganda]] .
==== Minisita w’Ensonga z’Omunda mu Ggwanga<ref>{{Cite book |last=Seftel |first=Adam |date=1994 |title=Uganda: the rise and fall of Idi Amin: from the pages of Drum |url=https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum |publisher=Bailey's African Photo Archives Production |isbn=9780958384667 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062506/https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&dq=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnuPrOmuLfAhXpm-AKHbQ0Ca0Q6AEwAHoECAEQAg |archive-date=12 January 2019}}</ref> ====
Oluvannyuma lwa Bataringaya okuva mu Democratic Party of Uganda n’agenda mu Uganda People’s Congress mu ngeri eyayogerwako nnyo, omukulembeze wa Uganda People’s Congress era Ssaabaminisita Apollo Milton Obote yamuwa empeera ng’amulonda okuba Minisita omuggya ow’Ensonga z’Omunda mu Ggwanga mu Uganda. <ref>{{Cite news|url=https://dl.library.ucla.edu/islandora/object/edu.ucla.library.specialCollections.latimes:2714|title=Uganda politician Basil K. Bataringaya and wife, Edith Mary with Mr. and Mrs. Frank Klock at Disneyland, 1964|date=1964|work=Los Angeles Times Photographs Collection|access-date=9 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062558/https://dl.library.ucla.edu/islandora/object/edu.ucla.library.specialCollections.latimes:2714|archive-date=12 January 2019|publisher=University of the City of Los Angeles}}</ref>
Bataringaya yafuna mangu obwesige bwa Ssaabaminisita Apollo Milton Obote, era n'afuna ekifo mu kibinja kya Obote eky'abawi b'amagezi abeesigwa era n'afuna obuvunaanyizibwa bungi ng'omu ku baminisita abasinga amaanyi mu gavumenti ya Obote . Bataringaya yatambula ensi yonna, n'akiikirira Uganda ng yakyalako Amerika n'okukyalira Disneyland e Anaheim, California ne mukyala we [[Edith Mary Bataringaya]] eyakulembera olukiiko lwa [[Ugandan Council for Women]] . <ref name=":8">{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1970/05/05/archives/briton-is-found-in-uganda.html|title=Briton Is Found in Uganda|agency=Reuters|date=5 May 1970|work=The New York Times|access-date=10 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062652/https://www.nytimes.com/1970/05/05/archives/briton-is-found-in-uganda.html|archive-date=12 January 2019|language=en-US|issn=0362-4331}}</ref> Era yakiikirira gavumenti ya Uganda mu mawulire g'ensi yonna oluvannyuma lw'okuwambibwa Brian Lea, munnamawulire Omuzungu eyawambibwa mu [[Yuganda|Uganda]] mu 1970. <ref>{{Cite book |last=Stokes |first=Brigid |title=Memories. |publisher=Daughters of Mary and Joseph |location=Mbarara, Uganda}}</ref> Ng'Omukatoliki ow'amaanyi eyenyigira mu kuddukanya emirimu, Bataringaya era yakola ng'omukwanaganya wakati w'Eklezia Katolika eya Uganda n'enfuga [[Milton Obote|y'Obote]], n'ayamba okuggulawo amalwaliro g'Abakatoliki n'amasomero g'Abakatoliki mu kiseera kyonna [[Yuganda|Uganda]] . <ref name=":9">{{cite web |last=Kavuma-Kaggwa |first=JM |date=15 November 2013 |title=Tracing The Life And Legacy of Sir Edward Muteesa II |url=http://www.independent.co.ug/features/features/8447-tracing-the-life-legacy-of-sir-edward-muteesa-ii |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141009022533/http://www.independent.co.ug/features/features/8447-tracing-the-life-legacy-of-sir-edward-muteesa-ii |archive-date=9 October 2014 |access-date=6 October 2014 |newspaper=[[The Independent (Uganda)]]}}</ref>
Era ng’omu ku baminisita abataano [[Milton Obote|Obote be]] yali yeesiga, Bataringaya ye yali avunaanyizibwa ku kuzikiza ebizibu bingi mu kiseera kyonna kye yamala nga Minisita w’ensonga z’omunda . Ekimu ku bizibu ng'ebyo kyali kizibu kya Buganda ekya 1966, amagye ga Uganda agaduumirwa [[Idi Amin]] mwe gaalumba [[Lubiri]] ne gawang'angusa [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] wa [[Buganda]], [[Ssekabaka Mutesa II|Mutesa II owa Buganda]], oluvannyuma lwa palamenti y'ekitundu kya [[Buganda]] okukuba akalulu okuyimiriza [[Buganda]] okuyingizibwa mu [[Yuganda|Uganda]], bwe kityo ne kiviirako [[Milton Obote|Obote]] ne Bataringaya okugatta [[Yuganda|Uganda]] nga bakozesa amaanyi ne basindika [[Ssekabaka Mutesa II|Mutesa II owa Buganda]] mu buwanganguse mu Amerika Obwakabaka nga buyita mu [[Burundi]] . <ref>{{cite web |date=2 February 1971 |title=General Idi Amin overthrows Ugandan government |url=http://www.britishcouncil.org/learnenglish-central-history-amin.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070225004054/http://www.britishcouncil.org/learnenglish-central-history-amin.htm |archive-date=25 February 2007 |access-date=8 August 2009 |publisher=British Council}}</ref> Enkozesa eno ey’amagye yavumirira era n’ayolekagana n’okuziyizibwa, era Bataringaya n’atwala omusango omungi ng’omuteeka mu nkola ekizibu kino era omutemu w’abawagizi ba [[Buganda]] [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] abalala abawerako. <ref name=":0" />
=== Idi Amin n'okugwa kwe ===
==== Okugezaako Okukwata Amin ====
Idi Amin, omusirikale wa Uganda eyakulembera okuwamba gavumenti okwawangula gavumenti ya Apollo Milton Obote era n’afuuka Pulezidenti ow’okusatu owa Uganda, ye yafuuka ensibuko y’okuggwaawo kw’omulimu gwa politiki gwa Basil Kiiza Bataringaya era oluvannyuma n’aleetera n’okufa kwe.. Enjawukana yabalukawo wakati wa [[Idi Amin]] ne [[Milton Obote|Pulezidenti Apollo Milton Obote]] eyayongera okusajjuka [[Idi Amin]] okwenyigira mu lutalo lw'omunda mu Sudan eyasooka okuva ku nkambi ya Idi Amin mu kitundu kya West Nile mu [[Yuganda|Uganda]] n'ebigambibwa nti [[Idi Amin|Amin]] yali awagira okugezaako okutta [[Milton Obote|Obote]] mu 1969, enjawukana eyatuuka n'okuviirako [[Milton Obote|Obote]] okuggya [[Idi Amin|Amin]] ku kifo kye nga omuduumizi w'amagye gonna aga Uganda eri omuduumizi [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|w'amagye ga Uganda]] . <ref name="britishcouncil">{{cite web |last=Mugabe |first=Faustin |date=12 March 2016 |title=How Bataringaya risked to arrest Amin |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Bataringaya-risked-arrest-Amin/688334-3113094-5lfp9j/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190110042400/https://www.monitor.co.ug/News/National/Bataringaya-risked-arrest-Amin/688334-3113094-5lfp9j/index.html |archive-date=10 January 2019 |website=The Daily Monitor}}</ref>
[[Idi Amin]] yalabibwa ng’omuntu ow’obulabe eri gavumenti ya [[Milton Obote|Obote]], era [[Milton Obote|Apollo Milton Obote]] yalina Basil Kiiza Bataringaya okuteekebwa ku buvunaanyizibwa bw’okugezaako okukwata [[Idi Amin|Amin]] mu nkukutu mu ssaawa esembayo . <ref name=":6">{{Cite book |last=Nyeko-Jones |first=Jennifer |date=7 September 2011 |title=The Silent Sunset: A Daughter's Memoir |url=https://books.google.com/books?id=VQ6TvY_lJtIC&q=basil+bataringaya&pg=PA89 |publisher=AuthorHouse |isbn=9781456788964 |language=en}}</ref> Pulezidenti [[Milton Obote|Obote]] yagenda mu lukungaana olwatuula mu January 1971 ne Katikkiro wa Bungereza ow'ekibiina kya Conservative Edward Heath ng'ali wamu n'abakulembeze ba Afrika abalala nga Pulezidenti Julius Nyerere owa [[Tanzania]] ne Pulezidenti Kenneth Kaunda owa [[Zambia]] okumalamu Ssaabaminisita Heath amaanyi okuggyawo envumbo Bungereza gye yalina ku kuguza gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Afrika emmundu . <ref name=":7">{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/31/archives/new-ugandan-regime-accuses-sudan-of-an-invasion-and-warns-her-to.html|title=New Ugandan Regime Accuses Sudan Of an Invasion and Warns Her to Stop|last=Borders|first=William|date=31 January 1971|work=The New York Times|access-date=10 January 2019|language=en-US|issn=0362-4331}}</ref> Bwe yali eyo, [[Milton Obote|Obote]] yategedde ku kaweefube omulala Amin gwe yagezaako okutta obulamu bwe, era n’awa Basil Bataringaya omulimu gw’okukulembera akakiiko ‘akatta abantu’ akaatuuka n’okutandika okukwata Amin. <ref name=":7" /> Nga 24 January 1971 Bataringaya yagezaako okukozesa Poliisi y'eggwanga lya Uganda okulumba Command Post ya Amin e Kololo mu [[Kampala]] n'akwata Amin ku misango egyekuusa ku kugezaako okutta omuntu ne kkooti y'amagye mu 1969 olw'okukozesa obubi ssente z'amagye . <ref name=":6" /> Amin yategeera enteekateeka eno ng'ayita mu bakessi mu gavumenti [[Milton Obote|ya Obote]], n'oluvannyuma n'atandika okuwamba gavumenti mu kiro ekyo, n'aggyawo gavumenti [[Milton Obote|ya Obote]] nga 25 January 1971 n'asiba Bataringaya. <ref name=":6" />
==== Okukwatibwa n’okusibwa ====
Bataringaya y’omu ku Bannayuganda abaasooka okusibirwa gavumenti empya [[Idi Amin|eya Idi Amin]] . Mu wiiki eyaddirira Idi Amin [[1971 Ugandan coup d'etat|okuwamba gavumenti]], Amin yagoba baminisita ba gavumenti [[Milton Obote|ya Obote]] bonna kyokka teyasiba muntu yenna mu mangu okuggyako Bataringaya. <ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/29/archives/ugandas-new-ruler-releases-55-political-prisoners.html|title=Uganda's New Ruler Releases 55 Political Prisoners|date=29 January 1971|work=The New York Times|access-date=10 January 2019|language=en-US|issn=0362-4331}}</ref> Nga 28 January 1971, nga wayise ennaku ssatu bukya kuwamba gavumenti, [[Idi Amin]] yaleeta abasibe b'ebyobufuzi ataano mu bataano abaali basibiddwa gavumenti ya [[Milton Obote|Apollo Milton Obote]] ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe n'abasumulula, ate n'aleeta Bataringaya ku mukolo guno mu Jeep y'amagye ng'akuumibwa n'emmundu, era ye yali omusibe w'ebyobufuzi yekka ataasumululwa wadde nga Amin yagamba nti "te weetaaga." okutya obukuumi bwammwe okuva gavumenti empya lw'eyagala okugatta Bannayuganda okusinga ekintu ekirala kyonna". <ref>{{Cite book |last=Decker |first=Alicia C. |date=15 November 2014 |title=In Idi Amin's Shadow: Women, Gender, and Militarism in Uganda |url=https://books.google.com/books?id=9JKdBAAAQBAJ&q=interior+Minister+Basil+Bataringaya&pg=PT18 |publisher=Ohio University Press |isbn=9780821445020 |language=en}}</ref> Bataringaya yabuuzibwa [[Idi Amin|Amin]] mu buntu, nga kirabika gye yabikkula abaserikale abalala abaali bakola okukwata [[Idi Amin|Amin]] nga 24 January 1971.
== Okufa ==
Bwe yali mu kaduukulu, Bataringaya yatulugunyizibwa era n’asibibwa mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] . <ref>{{Cite book |last=Mutibwa |first=Phares Mukasa |date=1992 |title=Uganda Since Independence: A Story of Unfulfilled Hopes |url=https://books.google.com/books?id=EkSP9XUIAKsC&q=bataringaya&pg=PA100 |publisher=Africa World Press |isbn=9780865433571 |language=en}}</ref> Olwo Bataringaya n’asindikibwa ku njegoyego z’ekibuga Mbarara, gye baamutema ebitundu by’omubiri nga mulamu. <ref name=":10">{{Cite journal |date=1975 |title=Amin's Death Roll |journal=[[Transition Magazine|Transition]] |publisher=Indiana University Press on behalf of the [[Hutchins Center for African and African American Research]] at Harvard University |volume=49 |issue=49 |pages=17–27 |jstor=2934890}}</ref> Olwo omutwe gwe ogwasalibwako ne guteekebwa ku kikondo, ne gugenda nga gugenda okwetooloola ekibuga Mbarara okutuusa lwe gwatuuka n’okwolesebwa mu bbaalakisi y’e Mbarara . <ref name=":11">{{cite web |last=Mulera |first=Muniini K |date=17 April 2016 |title=Kihanga Boys Primary School: Remembering my headmasters, my teachers and the buildings |url=https://mulerasfireplace.com/kihanga-boys-primary-school-remembering-my-headmasters-my-teachers-and-the-buildings/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190110181612/https://mulerasfireplace.com/kihanga-boys-primary-school-remembering-my-headmasters-my-teachers-and-the-buildings/ |archive-date=10 January 2019 |website=Mulera's Fireplace}}</ref> Ekifaananyi ky'abajaasi [[Idi Amin|ba Amin]] nga bakulembedde Bataringaya ku Jeep y'amagye okutuuka ku kuttibwa kwe kyakwatibwa ne kisaasaanyizibwa, ekimu ku bifaananyi ebitono ebikyaliwo ebiraga obukakafu nti [[Idi Amin]] atta abavuganya mu byobufuzi.
Amangu ddala nga Bataringaya amaze okuttibwa, n’ekibinja kye eky’obwesigwa eky’abaali bakolagana nabo kyattibwa, nga muno mwe mwali Tibayunga, Katuramu, Rubashoka, Bekunda, Kanyonyore, Kibeherere, Rukare, Bitarisha, Kabaterine, Kanisi, ne Marengane. <ref name=":11">{{Cite journal |date=1975 |title=Amin's Death Roll |journal=[[Transition Magazine|Transition]] |publisher=Indiana University Press on behalf of the [[Hutchins Center for African and African American Research]] at Harvard University |volume=49 |issue=49 |pages=17–27 |jstor=2934890}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Amin's Death Roll". ''[[Transition magazine|Transition]]''. '''49''' (49). Indiana University Press on behalf of the [[Hutchins Center for African and African American Research]] at Harvard University: <span class="nowrap">17–</span>27. 1975. [[JSTOR (identifier)|JSTOR]] [https://www.jstor.org/stable/2934890 2934890].</cite></ref> [[Edith Mary Bataringaya]], mukyala wa Bataringaya era eyali akulira ekibiina [[Uganda Council of Women|ekigatta abakyala ekya Uganda Council of Women]], yattibwa mu 1977 mu kiseera we yalongoosebwa oluvannyuma Idi Amin, nga kigambibwa nti yattibwa mu mikono gya [[Juma Bashir]], Gavana [[Yuganda|w'essaza ly'amaserengeta ga Uganda]] . <ref name=":10">{{Cite book |last=Mutibwa |first=Phares Mukasa |date=1992 |title=Uganda Since Independence: A Story of Unfulfilled Hopes |url=https://books.google.com/books?id=EkSP9XUIAKsC&q=bataringaya&pg=PA100 |publisher=Africa World Press |isbn=9780865433571 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutibwa1992">Mutibwa, Phares Mukasa (1992). [https://books.google.com/books?id=EkSP9XUIAKsC&q=bataringaya&pg=PA100 ''Uganda Since Independence: A Story of Unfulfilled Hopes'']. Africa World Press. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/9780865433571|<bdi>9780865433571</bdi>]].</cite></ref> Oluvannyuma omulambo gwe ogwayokebwa gwasangiddwa ku ttaka e Mbarara erya famire ya Bataringaya. <ref name=":9">{{Cite book |last=Stokes |first=Brigid |title=Memories. |publisher=Daughters of Mary and Joseph |location=Mbarara, Uganda}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFStokes">Stokes, Brigid. ''Memories''. Mbarara, Uganda: Daughters of Mary and Joseph.</cite></ref>
== Obulamu bw’amaka n’obw’obuntu ==
=== Obufumbo ne Edith Mary Bataringaya ===
Basil Kiiza Bataringaya yawasa [[Edith Mary Bataringaya]], eyakola ennyo mu bulamu bwe n’ebyobufuzi mu Uganda. Edith Mary Bataringaya yazaalibwa Edith Mary Kaijuka mu kibuga [[Kabale]] mu Bugwanjuba mu matwale ga Uganda, era nga muwala wa Revulandi Kaijuka asibuka ku lusozi Bugongi. <ref>{{cite web |date=12 February 2014 |title=A group of Ugandans in Israel during the 1967 war! |url=http://ugandansatheart.blogspot.com/2014/02/uah-group-of-ugandans-in-israel-during.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190110182350/http://ugandansatheart.blogspot.com/2014/02/uah-group-of-ugandans-in-israel-during.html |archive-date=10 January 2019 |website=Ugandans at Heart}}</ref> Edith Mary Bataringaya yatambulanga nnyo ne bba ku lugendo lwe olw’ensi yonna ng’akiikirira [[Yuganda|Uganda]] ebweru w’eggwanga, ng’agenda naye mu Amerika. Edith Mary Bataringaya era yatandikawo ekibiina ky'abakyala ekya Uganda Women's Union ne [[Uganda Council of Women]] ng'ali wamu ne Rhoda Kalema ne Theresa Mbire. <ref>{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/200306100570.html|title=Uganda: Bataringaya Legacy Outlives Amin's Evil|last=Ssali|first=Henry H|date=10 June 2003|work=The Monitor|access-date=10 January 2019|via=All Africa}}</ref> Edith Mary Bataringaya yagenda mu maaso n'emirimu gya bba n'Eklezia Katolika mu Uganda oluvannyuma lw'okuttibwa kwa Basil Kiiza Bataringaya. <ref name=":9">{{Cite book |last=Stokes |first=Brigid |title=Memories. |publisher=Daughters of Mary and Joseph |location=Mbarara, Uganda}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFStokes">Stokes, Brigid. ''Memories''. Mbarara, Uganda: Daughters of Mary and Joseph.</cite></ref> Edith Mary Bataringaya yatuuka n'okwokebwa nga mulamu era n'attibwa gavumenti ya [[Idi Amin|Amin]], nga kigambibwa nti yattibwa mu mikono gya Juma Bashir Gavana w'essaza ly'amaserengeta ga Uganda . <ref name=":10">{{Cite book |last=Mutibwa |first=Phares Mukasa |date=1992 |title=Uganda Since Independence: A Story of Unfulfilled Hopes |url=https://books.google.com/books?id=EkSP9XUIAKsC&q=bataringaya&pg=PA100 |publisher=Africa World Press |isbn=9780865433571 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutibwa1992">Mutibwa, Phares Mukasa (1992). [https://books.google.com/books?id=EkSP9XUIAKsC&q=bataringaya&pg=PA100 ''Uganda Since Independence: A Story of Unfulfilled Hopes'']. Africa World Press. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/9780865433571|<bdi>9780865433571</bdi>]].</cite></ref>
=== Amaka ===
Basil Kiiza ne Edith Mary Bataringaya baazaala abaana munaana okuli Dr. Grace Bataringaya, Kenneth Bataringaya, Winifred Bataringaya, Dr. Jacqueline Bataringaya, Janette Bataringaya, Dr. Juliet Bataringaya, Dr. Geoffrey Basil Bataringaya ne Dr. Aisha Bataringaya-Sekalala. Abaana bano baafuuka bamulekwa mu 1977 ng’abazadde bombi battibwa gavumenti [[Idi Amin|ya Amin]] . Muganda wa Edith Mary Bataringaya, Dr. [[Emmanuel Kaijuka]] oluvannyuma eyakola nga [[Ugandan Commissioner of Health|kaminsona w’ebyobulamu mu Uganda]], ye yakuza abaana abaali bakyali bato nga bamulekwa oluvannyuma lw’okuttibwa kwa bazadde baabwe. <ref name=":12" /> Mu 1985, abaana omunaana baddamu okukwatagana omulundi ogwasooka bukya nnyaabwe attibwa mu kabuga k’e Muyenga, mu Uganda. <ref name=":12" /> Abaana baabwe bonna baagenda mu maaso n’emirimu egy’obuwanguzi okuva mu 2003: Grace Bataringaya musawo w’ebisolo era maneja w’emikolo, Kenneth Bataringaya musuubuzi addukanya ekibanja ky’amaka, Dr. Jacqueline Bataringaya musawo wa Action Aid ng’akolera mu Harare, Zimbabwe, Janette Bataringaya akola mu Public Health e Boston, Massachusetts mu Amerika, Dr. Juliet Bataringaya musawo akolera mu kitongole ky’ebyobulamu mu nsi yonna, era Dr. Aisha Bataringaya-Sekalala (née Bataringaya) yali asoma mu yunivasite y’e Western Cape mu South Africa. <ref name=":12" />
=== Ebirowoozo ku by’eddiini ===
Bataringaya yali Mukatoliki era nga yeenyigira mu Eklezia Katolika mu Uganda ekiseera kyonna kye yamala mu kusoma n’ebyobufuzi. Bataringaya yasomera mu ssomero ly’Abakatoliki ku St. Leo’s College, Kyegobe mu Tooro, era okukkakkana ng’addukanya amasomero g’Abakatuliki gonna mu kitundu kya Ankole nga tannayingira byabufuzi. <ref name=":1">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=[[Nairobi]], [[Kenya]]}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa 1967–1968''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers. 1968.</cite></ref> Bataringaya era yakola ng’omukwanaganya wakati w’Eklezia Katolika mu Uganda ne gavumenti ya Uganda nayo, ng’akolagana n’Eklezia Katolika mu Uganda okuzimba amasomero n’amalwaliro mu [[Yuganda|Uganda]] yonna . <ref name=":9">{{Cite book |last=Stokes |first=Brigid |title=Memories. |publisher=Daughters of Mary and Joseph |location=Mbarara, Uganda}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFStokes">Stokes, Brigid. ''Memories''. Mbarara, Uganda: Daughters of Mary and Joseph.</cite></ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
au9x5y72fsb2gfzj91cvloxe5n6trzr
61907
61674
2026-07-11T18:13:48Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61907
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Basil Kiiza Bataringaya''' (1927 – 18 Omwezi gwomunaana 1972) yali munnabyabufuzi. omukulembeze era munna Uganda nga ye yali minisita w’ensonga z’omunda mu [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1964 okutuuka mu 1971. Yali [[Leader of Opposition|Mukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]] ku ntandikwa ya gavumenti ya [[Milton Obote]], kyokka n’akyusa ebibiina era n’alondebwa ku kifo kya Minisita w’ensonga z’omunda nga yalondebwa eyali omukulembeze we ggwanga Obote. <ref>{{Cite journal |last1=Glentwood |first1=Garth |last2=Hancock |first2=Ian |date=July 1973 |title=Obote and Amin: Change and Continuity in Modern Uganda Politics |journal=African Affairs |publisher=[[Oxford University Press]] on behalf of The Royal African Society |volume=72 |issue=288 |pages=237–255 |doi=10.1093/oxfordjournals.afraf.a096383 |jstor=719846}}</ref> Yasibwa, n'atulugunyizibwa era y'omu ku basibe b'ebyobufuzi abaasooka okuttibwa gavumenti ya [[Idi Amin]] . <ref>{{Cite book |last=Decker |first=Alicia C. |date=15 November 2014 |title=In Idi Amin's Shadow: Women, Gender, and Militarism in Uganda |url=https://books.google.com/books?id=9JKdBAAAQBAJ&q=interior+Minister+Basil+Bataringaya&pg=PT18 |publisher=Ohio University Press |isbn=9780821445020 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062034/https://books.google.com/books?id=9JKdBAAAQBAJ&pg=PT18&lpg=PT18&dq=interior+Minister+Basil+Bataringaya&source=bl&ots=V7JPoMUyWD&sig=oCKH0oOH8nURhJ9itEeRTGVJjeY&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjJhrnogL7fAhUOq1kKHZiQDzsQ6AEwF3oECAAQAQ#v=onepage&q=interior%20Minister%20Basil%20Bataringaya&f=false |archive-date=12 January 2019}}</ref>
== Obutobwe ==
=== Okuzaalibwa ===
Basil Kiiza Bataringaya yazaalibwa mu 1927, mu Ssaza ly’e Igara, mu [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Bushenyi]] mu Uganda ebisela ebyo eyali eyali wansi w’obukuumi bwa Bungereza . <ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300054/basil-bataringaya-father-opposition-cross-overs|title=Basil Bataringaya, the father of opposition cross-overs|last=Vision Reporter|date=7 March 2012|work=New Vision|access-date=8 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062127/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1300054/basil-bataringaya-father-opposition-cross-overs|archive-date=12 January 2019}}</ref> Kitaawe yali Marko Kiiza, eyali Katikkiro wa Ssaza mu Bunyaruguru mu kiseera ekyo. <ref name=":0" /> A Ssaza yali yenkanankana n'essaza mu njawukana z'obufuzi ezaakatondebwawo oluvannyuma lw'okuyingizibwa kw'Obwakabaka bwa Obwakabaka bwa Ankole nga buli mu Uganda eyali wansi w’obukuumi bwa Bungereza Uganda,ng'ekimu ku ndagaano y'Abaankole eya 1901. <ref>{{Cite news|url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Two-century-expansion-of-Ankole-comes-to-a-close/689844-4017448-x6cgqw/index.html|title=Two-century expansion of Ankole comes to a close|last=Lubega|first=Henry|date=17 July 2017|work=The Daily Monitor|access-date=8 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062205/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Two-century-expansion-of-Ankole-comes-to-a-close/689844-4017448-x6cgqw/index.html|archive-date=12 January 2019}}</ref> Endagaano ya Ankole yateekawo ensalo za Bunyaruguru Ssaza nga "u bukiikakkono-ebugwanjuba yali esalibwako Omugga gwa Dweru Channel; ku buvanjuba Omugga Chambura n’ensalo ezakkirizibwa eza Bunyaruguru–Igara ne Kamsura–Igara; ku bukiikaddyo Omugga Rwenchwera; ate ku bugwanjuba Ennyanja Albert. Kino kyawa kitaawe wa Bataringaya ekifo eky’amaanyi mu bukiikaddyo-ebugwanjuba bwa Uganda mu ntandikwa y’ekyasa eky’amakumi abir .<ref>{{cite web |date=1901 |title=The Ankole Agreement 1901 |url=http://www.kituochakatiba.org/sites/default/files/legal-resources/THE%20ANKOLE%20AGREEMENT%201901.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062245/http://www.kituochakatiba.org/sites/default/files/legal-resources/THE%20ANKOLE%20AGREEMENT%201901.pdf |archive-date=12 January 2019}}</ref>
=== Okusomakwe ===
Bataringaya yasomera mu ttendekero lya St. Leo's College, Kyegobe, essomero lya siniya ery'abalenzi abekisuro nga lyabakaoliki, erisangibwa mu [[Fort Portal]], [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kabarole]] mu Bugwanjuba bwa [[Yuganda|Uganda]] okuva mu 1945 okutuuka mu 1947. <ref>{{Cite book |last=Wilson |first=E. G. |year=1966 |title=Who's Who in East Africa 1965–1966 |publisher=Marco Publishers |location=Nairobi, Kenya}}</ref> Oluvannyuma yasomera mu ttendekero lya Gavumenti elya Teacher Training College of [[Yuganda|Uganda]] (TTC) okuva mu 1948 okutuuka mu 1949. <ref name=":1">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=[[Nairobi]], [[Kenya]]}}</ref> Oluvannyuma yegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]],Yunivasite ya Uganda esinga Mubyokusomesa, okuva mu 1953 okutuuka mu 1956. <ref name=":1" /> Nga ali ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]], Bataringaya gye yatandikira ebyobufuzi, n’afuuka pulezidenti wa University College Guild okuva nga 1955 okutuuka mu 1956.
=== Omulimu gwe ogwobusomesa ===
Oluvannyuma lw’okutikkirwa mu [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]], Bataringaya yafuuka omusomesa wa siniya. Yasomesa ku [[Ntare School|ssomero lya Ntare Secondary School]], essomero lya siniya ly'abalenzi bonna erisangibwa e Mbarara, mu [[Mbarara (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mbarara]], Uganda. <ref name=":1">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=[[Nairobi]], [[Kenya]]}}</ref> Oluvannyuma yafuuka omulabirizi w'amasomero g'Abakatuliki mu Ankole okuva mu 1959 okutuuka mu 1961, bwe yasooka okulondebwa mu [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]] . <ref name=":1" />
== Omulimu gw’ebyobufuzi ==
=== Gavumenti ey’ekiseera eky’okukyusa obuyinza ===
Bataringaya yeesimbawo nga mmemba w'ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] ku kifo ky'ababaka ba Palamenti mu Disitulikiti y'e Ankole mu lukiiko lw'ababaka ba Uganda mu gavumenti ey'enkyukakyuka wakati wa Uganda Protectorate ku mulembe gw'amatwale ne [[Yuganda|Republic of Uganda]] mu kulonda okwasooka okwasooka mu ggwanga lyonna okwa Uganda, okulonda kwa bonna okwaliwo mu March 1961 . <ref>{{cite web |last=Okello |first=Isaac |date=2016 |title=A look at the History of Uganda's Parliament |url=http://parliamentwatch.ug/a-look-at-the-history-of-ugandas-parliament/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190109180951/http://parliamentwatch.ug/a-look-at-the-history-of-ugandas-parliament/ |archive-date=9 January 2019 |website=Parliament Watch Your Eye on Parliament}}</ref> Bataringaya yafuuka mangu ettutumu mu [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|kibiina kya Democratic Party of Uganda]] ekyali kifuga gavumenti oluvannyuma lw'okuwangula ebifo 44 ku 82 ebyavuganyizibwako, era Bataringaya yalondebwa okuba Minisita wa Gavumenti ez'ebitundu eyasooka mu gavumenti ya [[Yuganda|Uganda]] eyasooka eyeetongodde oluvannyuma lw'amatwale wansi wa [[Benedicto Kiwanuka]] . <ref>{{Cite news|url=http://eagle.co.ug/2015/06/08/ugandan-personalities-through-the-years-from-1962.html|title=Ugandan Personalities through the years from 1962|last=Samuel|date=8 June 2015|work=Eagle Online|access-date=8 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20180426153016/http://eagle.co.ug/2015/06/08/ugandan-personalities-through-the-years-from-1962.html|archive-date=26 April 2018}}</ref>
=== Omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti ===
Oluvanyuma lw’endagaano ezaakolebwa abakiise ba Uganda anamumunana , okwali ne munnabyabufuzi wa Uganda omututumufu [[A. G. Mehta]], mu lukiiko olwatuula mu lukungaana lwa Ssemateeka mu Omwezigwomwenda 1961 mu kibuga London ekya Bungereza, olukiiko lw’ababaka ba Uganda olwa gavumenti ey’enkyukakyuka wakati wa Uganda eyali wansi w’obukuumi bwa Bungerez ne [[Yuganda|Republic of Uganda]] lwafuuka [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]], olwo n’esatululwa mu butongole mu 1962 okulonda kwabona kusobole okubaawo ng 25 Amwezigwokuna 1962, okulonda okwasooka okwakolebwa wansi wa gavumenti ya Uganda eyetongodde ddala. <ref>{{cite web |title=History of Parliament |url=https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-url=https://web.archive.org/web/20190109183009/https://www.parliament.go.ug/page/history-parliament |archive-date=9 January 2019 |access-date=8 January 2019 |website=Parliament of the Republic of Uganda}}</ref> Bataringaya yaddamu okwesimbawo nga mmemba w'ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] muConsituwensi ya'Ankole era n'addamu okulondebwa. Bataringaya yafiirwa ebifo by’obwaminisita olw’okulonda kuno, ng’ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] kyawangula ebifo asatumumusanvu ku kinanan mubibiri ne kikola omukago n’ekibiina kya [[Kabaka Yekka]] ekyawangula ebifo abirimukimu ku kinana mubibirib, omukago guno omupya ne guwa ebifo ataanomumunana ku kinanamubibiri mu [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]], ne kiggya obuyinza ku kibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] ekyawangula ebifo abirimubina ku kinanamubibiri era n’ekifuuka ekibiina ekitongole eky’oludda oluvuganya. <ref>Nohlen, D, Krennerich, M & Thibaut, B (1999) ''Elections in Africa: A data handbook'', p934 {{ISBN|0-19-829645-2}}</ref>
Bataringaya yalondebwa okuba Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] mu 1961, era n’afuuka mmemba owa maanyi owokubiri mu kibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] oluvannyuma lwa [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ssaabaminisita]] wa gavumenti ey’enkyukakyuka wakati wa Uganda eyali wansi w’obukuumi bwa Bungereza ne [[Yuganda|Republic of Uganda]], [[Benedicto Kiwanuka]] . <ref name=":2">{{Cite journal |date=1971 |title= |journal=Africa South of the Sahara |language=en |publisher=Europa Publications |issn=0065-3896 |oclc=1087495}}</ref> [[Benedicto Kiwanuka]] teyeesimbawo ku [[Parliament of Uganda|bwa Palaamenti ya Uganda]] mu kulonda kwa Uganda okwa bonna 1962 era bwatyo teyalina bisaanyizo bya kufuna bifo bya palaamenti yonna mu gavumenti eyasooka eya [[Yuganda|Republic of Uganda]] . <ref>{{cite web |last=Kalyegira |first=Timothy |date=18 October 2016 |title=Tracing Democratic Party's 62-year journey |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-s-62-year-journey/689844-3421450-uf5kai/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20180212193719/https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Tracing-Democratic-Party-s-62-year-journey/689844-3421450-uf5kai/index.html |archive-date=12 February 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Ng'omukiise omukulu mu kibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] mu [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]], Bataringaya yafuuka [[Leader of Opposition|Omukulembeze w'oludda oluvuganya gavumenti owookubiri mu]] , n'adda mu bigere bya ssaabaminisita eyaakalondebwa [[Milton Obote|Apollo Milton Obote]], era nga [[Leader of Opposition|ye mukulembeze w'oludda oluvuganya gavumenti]] eyasooka mu [[Yuganda|Republic of Uganda]] empya . <ref name=":4">{{Cite journal |last=Mazrui |first=Ali |date=Summer 1970 |title=Leadership in Africa: Obote of Uganda |journal=International Journal |publisher=Canadian International Council |volume=25 |issue=3 |pages=538–564 |doi=10.1177/002070207002500306 |jstor=40200856 |s2cid=146859194}}</ref>
[[Leader of Opposition|Ng’omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti]], Bataringaya yakola ng’omubaka omukulu ow’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] ekyali ng’akizoganya gavumenti ya [[Milton Obote|Apollo Milton Obote]] ,ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] ne gavumenti [[Kabaka Yekka|ya Kabaka Yekka]] .Bataringaya yalina obuyinza butono ng’omukulembeze w’oludda oluvuganya gavumenti, wabula yakolera mu kiseera kye ng’omukulembeze [[Leader of Opposition|w’oludda oluvuganya gavumenti mu Uganda]] okukuuma ababaka b’oludda oluvuganya okukwatibwa, n’okukolalebwako effujjo. <ref name=":5">{{Cite news|url=https://mobile.monitor.co.ug/Uganda-s-political-defections-over-the-past-50-years/-/691260/2057974/-/format/xhtml/-/qgp9dj/-/index.html|title=Uganda's political defections over the past 50 years|last=Lubega|first=Henry|date=11 March 2018|work=The Daily Monitor|access-date=8 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190109201741/https://mobile.monitor.co.ug/Uganda-s-political-defections-over-the-past-50-years/-/691260/2057974/-/format/xhtml/-/qgp9dj/-/index.html|archive-date=9 January 2019}}</ref>Ekikolwa kye ekyasinga obukulu kyali kya kukuuma Vincent Rwamwaro, Omubaka wa Democratic Party ow’ekitundu BBuvanjuba bwa Toro , aleme okukwatibwa; Bataringaya yagamba nti okukwatibwa okwo kwali kukwekuusa kubyobufuzi .<ref name=":3">{{cite web |date=3 October 2018 |title=Trials of Uganda's opposition MPs since 'Uhuru' |url=https://www.thecitizen.co.tz/magazine/politicalreforms/Trials-of-Uganda-s-opposition-MPs-since--Uhuru-/1843776-4789968-clr2ghz/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20181004125333/https://www.thecitizen.co.tz/magazine/politicalreforms/Trials-of-Uganda-s-opposition-MPs-since--Uhuru-/1843776-4789968-clr2ghz/index.html |archive-date=4 October 2018 |website=The Citizen}}</ref> Nga 16 Omwezi gwomunaana 1962, omubaka [[Vincent Rwamwaro]] yakwatibwa mu maka ge ku ssaawa kuminabiri n'edakiika abiri ezokumakya, ngasibiddwa omuguwa, n’asuulibwa emabega w'emotooka kika kya kapangali, n’asindika obuwale bwe obw’omunda n’engatto zokka mu maaso g’omulamuzi mu kkooti e Nakawa ku misango gy’okulemererwa okusasula omusolo gw’amatikkira, omusango Rwamwaro gwe yeegaanya. <ref name=":3" /> Mu ntuula zombi eza [[Parliament of Uganda|Palaamenti ya Uganda]] nga 19 Omwezigwomwenda 1962 ne 26 Omwezigwomwenda 1962, Bataringaya yayogera bingi ng'annyonnyola omugaso gw'oludda oluvuganya mu gavumenti, ng'anenya okutiisatiisa ab'oludda oluvuganya, era ng'anenya era ng’avumirira engeri n’obutali bw’amateeka obwakozesebwa mu kukwata Omubaka Vincent Rwamwaro . <ref name=":3" />
=== Okukyusa kibiina ky’ebyobufuzi ne Gavumenti ya Obote ===
==== Okuva mu kibiina ====
Mu kiseera Bataringaya we yabeerera Ssaabawandiisi w’ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]] era ng’omukulembeze [[Leader of Opposition|w’oludda oluvuganya gavumenti]] era nga ye mmemba w’ekibiina [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|kya Democratic Party]] eky’oku ntikko mu gavumenti, yalwanagana nnyo n’omukulembeze w’ekibiina era eyali Ssaabaminisita [[Benedicto Kiwanuka]] . <ref name=":4">{{Cite journal |last=Mazrui |first=Ali |date=Summer 1970 |title=Leadership in Africa: Obote of Uganda |journal=International Journal |publisher=Canadian International Council |volume=25 |issue=3 |pages=538–564 |doi=10.1177/002070207002500306 |jstor=40200856 |s2cid=146859194}}</ref> Kigambibwa nti Bataringaya yalaba [[Benedicto Kiwanuka]] ng'omuntu ow'amalala era ng'omulemesa [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|ekibiina kya Democratic Party of Uganda]] n'okufuba kwabwe okuddamu okufuna obuyinza ng'ekibiina ekisinga obungi mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] . Bataringaya yagezaako okuwamba gavumenti mu kibiina era n’alina akakiiko akaali kafuga waggulu mu kibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party]] okusaba [[Benedicto Kiwanuka|Kiwanuka]] ave mu ntebe, kyokka mu kulonda okw’omunda okwaddirira [[Benedicto Kiwanuka|Kiwanuka]] n’awangula era n’asigala ng’afuga ekibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]], ekyayongera okusajjula obutakkaanya wakati w’abasajja bano bombi. <ref name=":0" />
Obutakkaanya wakati wa Basil Kiiza Bataringaya ne Benedicto Kiwanuka bwavaako Bataringaya okwegatta ku Uganda People's Congress awamu n'ababaka ba Democratic Party abalala bataano, era kino kye kyali ekikolwa eky'amaanyi ekyasooka mu byafaayo bya Uganda[[Ebyafaayo bya Uganda|.]] Ng'oggyeeko obutakkaanya wakati wa Bataringaya ne [[Benedicto Kiwanuka]] mu kibiina kya [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|Democratic Party of Uganda]], enzikiriza za Bataringaya ez'ebyobufuzi ez'ekigero, okwagala eggwanga, n'okwagala okuweereza eggwanga lye obulungi nabyo byonna byogerwako ng'ensonga lwaki yasalawo okuva mu [[Ekibiina kya Democratic Party(Uganda)|kibiina kya Democratic Party of Uganda]] .
==== Minisita w’Ensonga z’Omunda mu Ggwanga<ref>{{Cite book |last=Seftel |first=Adam |date=1994 |title=Uganda: the rise and fall of Idi Amin: from the pages of Drum |url=https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum |publisher=Bailey's African Photo Archives Production |isbn=9780958384667 |language=en |archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062506/https://books.google.com/books?id=ws0tAQAAIAAJ&q=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&dq=Uganda:+the+rise+and+fall+of+Idi+Amin:+from+the+pages+of+Drum&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwjnuPrOmuLfAhXpm-AKHbQ0Ca0Q6AEwAHoECAEQAg |archive-date=12 January 2019}}</ref> ====
Oluvannyuma lwa Bataringaya okuva mu Democratic Party of Uganda n’agenda mu Uganda People’s Congress mu ngeri eyayogerwako nnyo, omukulembeze wa Uganda People’s Congress era Ssaabaminisita Apollo Milton Obote yamuwa empeera ng’amulonda okuba Minisita omuggya ow’Ensonga z’Omunda mu Ggwanga mu Uganda. <ref>{{Cite news|url=https://dl.library.ucla.edu/islandora/object/edu.ucla.library.specialCollections.latimes:2714|title=Uganda politician Basil K. Bataringaya and wife, Edith Mary with Mr. and Mrs. Frank Klock at Disneyland, 1964|date=1964|work=Los Angeles Times Photographs Collection|access-date=9 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062558/https://dl.library.ucla.edu/islandora/object/edu.ucla.library.specialCollections.latimes:2714|archive-date=12 January 2019|publisher=University of the City of Los Angeles}}</ref>
Bataringaya yafuna mangu obwesige bwa Ssaabaminisita Apollo Milton Obote, era n'afuna ekifo mu kibinja kya Obote eky'abawi b'amagezi abeesigwa era n'afuna obuvunaanyizibwa bungi ng'omu ku baminisita abasinga amaanyi mu gavumenti ya Obote . Bataringaya yatambula ensi yonna, n'akiikirira Uganda ng yakyalako Amerika n'okukyalira Disneyland e Anaheim, California ne mukyala we [[Edith Mary Bataringaya]] eyakulembera olukiiko lwa [[Ugandan Council for Women]] . <ref name=":8">{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1970/05/05/archives/briton-is-found-in-uganda.html|title=Briton Is Found in Uganda|agency=Reuters|date=5 May 1970|work=The New York Times|access-date=10 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190112062652/https://www.nytimes.com/1970/05/05/archives/briton-is-found-in-uganda.html|archive-date=12 January 2019|language=en-US|issn=0362-4331}}</ref> Era yakiikirira gavumenti ya Uganda mu mawulire g'ensi yonna oluvannyuma lw'okuwambibwa Brian Lea, munnamawulire Omuzungu eyawambibwa mu [[Yuganda|Uganda]] mu 1970. <ref>{{Cite book |last=Stokes |first=Brigid |title=Memories. |publisher=Daughters of Mary and Joseph |location=Mbarara, Uganda}}</ref> Ng'Omukatoliki ow'amaanyi eyenyigira mu kuddukanya emirimu, Bataringaya era yakola ng'omukwanaganya wakati w'Eklezia Katolika eya Uganda n'enfuga [[Milton Obote|y'Obote]], n'ayamba okuggulawo amalwaliro g'Abakatoliki n'amasomero g'Abakatoliki mu kiseera kyonna [[Yuganda|Uganda]] . <ref name=":9">{{cite web |last=Kavuma-Kaggwa |first=JM |date=15 November 2013 |title=Tracing The Life And Legacy of Sir Edward Muteesa II |url=http://www.independent.co.ug/features/features/8447-tracing-the-life-legacy-of-sir-edward-muteesa-ii |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141009022533/http://www.independent.co.ug/features/features/8447-tracing-the-life-legacy-of-sir-edward-muteesa-ii |archive-date=9 October 2014 |access-date=6 October 2014 |newspaper=[[The Independent (Uganda)]]}}</ref>
Era ng’omu ku baminisita abataano [[Milton Obote|Obote be]] yali yeesiga, Bataringaya ye yali avunaanyizibwa ku kuzikiza ebizibu bingi mu kiseera kyonna kye yamala nga Minisita w’ensonga z’omunda . Ekimu ku bizibu ng'ebyo kyali kizibu kya Buganda ekya 1966, amagye ga Uganda agaduumirwa [[Idi Amin]] mwe gaalumba [[Lubiri]] ne gawang'angusa [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] wa [[Buganda]], [[Ssekabaka Mutesa II|Mutesa II owa Buganda]], oluvannyuma lwa palamenti y'ekitundu kya [[Buganda]] okukuba akalulu okuyimiriza [[Buganda]] okuyingizibwa mu [[Yuganda|Uganda]], bwe kityo ne kiviirako [[Milton Obote|Obote]] ne Bataringaya okugatta [[Yuganda|Uganda]] nga bakozesa amaanyi ne basindika [[Ssekabaka Mutesa II|Mutesa II owa Buganda]] mu buwanganguse mu Amerika Obwakabaka nga buyita mu [[Burundi]] . <ref>{{cite web |date=2 February 1971 |title=General Idi Amin overthrows Ugandan government |url=http://www.britishcouncil.org/learnenglish-central-history-amin.htm |archive-url=https://web.archive.org/web/20070225004054/http://www.britishcouncil.org/learnenglish-central-history-amin.htm |archive-date=25 February 2007 |access-date=8 August 2009 |publisher=British Council}}</ref> Enkozesa eno ey’amagye yavumirira era n’ayolekagana n’okuziyizibwa, era Bataringaya n’atwala omusango omungi ng’omuteeka mu nkola ekizibu kino era omutemu w’abawagizi ba [[Buganda]] [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] abalala abawerako. <ref name=":0" />
=== Idi Amin n'okugwa kwe ===
==== Okugezaako Okukwata Amin ====
Idi Amin, omusirikale wa Uganda eyakulembera okuwamba gavumenti okwawangula gavumenti ya Apollo Milton Obote era n’afuuka Pulezidenti ow’okusatu owa Uganda, ye yafuuka ensibuko y’okuggwaawo kw’omulimu gwa politiki gwa Basil Kiiza Bataringaya era oluvannyuma n’aleetera n’okufa kwe.. Enjawukana yabalukawo wakati wa [[Idi Amin]] ne [[Milton Obote|Pulezidenti Apollo Milton Obote]] eyayongera okusajjuka [[Idi Amin]] okwenyigira mu lutalo lw'omunda mu Sudan eyasooka okuva ku nkambi ya Idi Amin mu kitundu kya West Nile mu [[Yuganda|Uganda]] n'ebigambibwa nti [[Idi Amin|Amin]] yali awagira okugezaako okutta [[Milton Obote|Obote]] mu 1969, enjawukana eyatuuka n'okuviirako [[Milton Obote|Obote]] okuggya [[Idi Amin|Amin]] ku kifo kye nga omuduumizi w'amagye gonna aga Uganda eri omuduumizi [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|w'amagye ga Uganda]] . <ref name="britishcouncil">{{cite web |last=Mugabe |first=Faustin |date=12 March 2016 |title=How Bataringaya risked to arrest Amin |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Bataringaya-risked-arrest-Amin/688334-3113094-5lfp9j/index.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190110042400/https://www.monitor.co.ug/News/National/Bataringaya-risked-arrest-Amin/688334-3113094-5lfp9j/index.html |archive-date=10 January 2019 |website=The Daily Monitor}}</ref>
[[Idi Amin]] yalabibwa ng’omuntu ow’obulabe eri gavumenti ya [[Milton Obote|Obote]], era [[Milton Obote|Apollo Milton Obote]] yalina Basil Kiiza Bataringaya okuteekebwa ku buvunaanyizibwa bw’okugezaako okukwata [[Idi Amin|Amin]] mu nkukutu mu ssaawa esembayo . <ref name=":6">{{Cite book |last=Nyeko-Jones |first=Jennifer |date=7 September 2011 |title=The Silent Sunset: A Daughter's Memoir |url=https://books.google.com/books?id=VQ6TvY_lJtIC&q=basil+bataringaya&pg=PA89 |publisher=AuthorHouse |isbn=9781456788964 |language=en}}</ref> Pulezidenti [[Milton Obote|Obote]] yagenda mu lukungaana olwatuula mu January 1971 ne Katikkiro wa Bungereza ow'ekibiina kya Conservative Edward Heath ng'ali wamu n'abakulembeze ba Afrika abalala nga Pulezidenti Julius Nyerere owa [[Tanzania]] ne Pulezidenti Kenneth Kaunda owa [[Zambia]] okumalamu Ssaabaminisita Heath amaanyi okuggyawo envumbo Bungereza gye yalina ku kuguza gavumenti y'obusosoze mu mawanga mu South Afrika emmundu . <ref name=":7">{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/31/archives/new-ugandan-regime-accuses-sudan-of-an-invasion-and-warns-her-to.html|title=New Ugandan Regime Accuses Sudan Of an Invasion and Warns Her to Stop|last=Borders|first=William|date=31 January 1971|work=The New York Times|access-date=10 January 2019|language=en-US|issn=0362-4331}}</ref> Bwe yali eyo, [[Milton Obote|Obote]] yategedde ku kaweefube omulala Amin gwe yagezaako okutta obulamu bwe, era n’awa Basil Bataringaya omulimu gw’okukulembera akakiiko ‘akatta abantu’ akaatuuka n’okutandika okukwata Amin. <ref name=":7" /> Nga 24 January 1971 Bataringaya yagezaako okukozesa Poliisi y'eggwanga lya Uganda okulumba Command Post ya Amin e Kololo mu [[Kampala]] n'akwata Amin ku misango egyekuusa ku kugezaako okutta omuntu ne kkooti y'amagye mu 1969 olw'okukozesa obubi ssente z'amagye . <ref name=":6" /> Amin yategeera enteekateeka eno ng'ayita mu bakessi mu gavumenti [[Milton Obote|ya Obote]], n'oluvannyuma n'atandika okuwamba gavumenti mu kiro ekyo, n'aggyawo gavumenti [[Milton Obote|ya Obote]] nga 25 January 1971 n'asiba Bataringaya. <ref name=":6" />
==== Okukwatibwa n’okusibwa ====
Bataringaya y’omu ku Bannayuganda abaasooka okusibirwa gavumenti empya [[Idi Amin|eya Idi Amin]] . Mu wiiki eyaddirira Idi Amin [[1971 Ugandan coup d'etat|okuwamba gavumenti]], Amin yagoba baminisita ba gavumenti [[Milton Obote|ya Obote]] bonna kyokka teyasiba muntu yenna mu mangu okuggyako Bataringaya. <ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1971/01/29/archives/ugandas-new-ruler-releases-55-political-prisoners.html|title=Uganda's New Ruler Releases 55 Political Prisoners|date=29 January 1971|work=The New York Times|access-date=10 January 2019|language=en-US|issn=0362-4331}}</ref> Nga 28 January 1971, nga wayise ennaku ssatu bukya kuwamba gavumenti, [[Idi Amin]] yaleeta abasibe b'ebyobufuzi ataano mu bataano abaali basibiddwa gavumenti ya [[Milton Obote|Apollo Milton Obote]] ku kisaawe ky'ennyonyi Entebbe n'abasumulula, ate n'aleeta Bataringaya ku mukolo guno mu Jeep y'amagye ng'akuumibwa n'emmundu, era ye yali omusibe w'ebyobufuzi yekka ataasumululwa wadde nga Amin yagamba nti "te weetaaga." okutya obukuumi bwammwe okuva gavumenti empya lw'eyagala okugatta Bannayuganda okusinga ekintu ekirala kyonna". <ref>{{Cite book |last=Decker |first=Alicia C. |date=15 November 2014 |title=In Idi Amin's Shadow: Women, Gender, and Militarism in Uganda |url=https://books.google.com/books?id=9JKdBAAAQBAJ&q=interior+Minister+Basil+Bataringaya&pg=PT18 |publisher=Ohio University Press |isbn=9780821445020 |language=en}}</ref> Bataringaya yabuuzibwa [[Idi Amin|Amin]] mu buntu, nga kirabika gye yabikkula abaserikale abalala abaali bakola okukwata [[Idi Amin|Amin]] nga 24 January 1971.
== Okufa ==
Bwe yali mu kaduukulu, Bataringaya yatulugunyizibwa era n’asibibwa mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] . <ref>{{Cite book |last=Mutibwa |first=Phares Mukasa |date=1992 |title=Uganda Since Independence: A Story of Unfulfilled Hopes |url=https://books.google.com/books?id=EkSP9XUIAKsC&q=bataringaya&pg=PA100 |publisher=Africa World Press |isbn=9780865433571 |language=en}}</ref> Olwo Bataringaya n’asindikibwa ku njegoyego z’ekibuga Mbarara, gye baamutema ebitundu by’omubiri nga mulamu. <ref name=":10">{{Cite journal |date=1975 |title=Amin's Death Roll |journal=[[Transition Magazine|Transition]] |publisher=Indiana University Press on behalf of the [[Hutchins Center for African and African American Research]] at Harvard University |volume=49 |issue=49 |pages=17–27 |jstor=2934890}}</ref> Olwo omutwe gwe ogwasalibwako ne guteekebwa ku kikondo, ne gugenda nga gugenda okwetooloola ekibuga Mbarara okutuusa lwe gwatuuka n’okwolesebwa mu bbaalakisi y’e Mbarara . <ref name=":11">{{cite web |last=Mulera |first=Muniini K |date=17 April 2016 |title=Kihanga Boys Primary School: Remembering my headmasters, my teachers and the buildings |url=https://mulerasfireplace.com/kihanga-boys-primary-school-remembering-my-headmasters-my-teachers-and-the-buildings/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20190110181612/https://mulerasfireplace.com/kihanga-boys-primary-school-remembering-my-headmasters-my-teachers-and-the-buildings/ |archive-date=10 January 2019 |website=Mulera's Fireplace}}</ref> Ekifaananyi ky'abajaasi [[Idi Amin|ba Amin]] nga bakulembedde Bataringaya ku Jeep y'amagye okutuuka ku kuttibwa kwe kyakwatibwa ne kisaasaanyizibwa, ekimu ku bifaananyi ebitono ebikyaliwo ebiraga obukakafu nti [[Idi Amin]] atta abavuganya mu byobufuzi.
Amangu ddala nga Bataringaya amaze okuttibwa, n’ekibinja kye eky’obwesigwa eky’abaali bakolagana nabo kyattibwa, nga muno mwe mwali Tibayunga, Katuramu, Rubashoka, Bekunda, Kanyonyore, Kibeherere, Rukare, Bitarisha, Kabaterine, Kanisi, ne Marengane. <ref name=":11">{{Cite journal |date=1975 |title=Amin's Death Roll |journal=[[Transition Magazine|Transition]] |publisher=Indiana University Press on behalf of the [[Hutchins Center for African and African American Research]] at Harvard University |volume=49 |issue=49 |pages=17–27 |jstor=2934890}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Amin's Death Roll". ''[[Transition magazine|Transition]]''. '''49''' (49). Indiana University Press on behalf of the [[Hutchins Center for African and African American Research]] at Harvard University: <span class="nowrap">17–</span>27. 1975. [[JSTOR (identifier)|JSTOR]] [https://www.jstor.org/stable/2934890 2934890].</cite></ref> [[Edith Mary Bataringaya]], mukyala wa Bataringaya era eyali akulira ekibiina [[Uganda Council of Women|ekigatta abakyala ekya Uganda Council of Women]], yattibwa mu 1977 mu kiseera we yalongoosebwa oluvannyuma Idi Amin, nga kigambibwa nti yattibwa mu mikono gya [[Juma Bashir]], Gavana [[Yuganda|w'essaza ly'amaserengeta ga Uganda]] . <ref name=":10">{{Cite book |last=Mutibwa |first=Phares Mukasa |date=1992 |title=Uganda Since Independence: A Story of Unfulfilled Hopes |url=https://books.google.com/books?id=EkSP9XUIAKsC&q=bataringaya&pg=PA100 |publisher=Africa World Press |isbn=9780865433571 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutibwa1992">Mutibwa, Phares Mukasa (1992). [https://books.google.com/books?id=EkSP9XUIAKsC&q=bataringaya&pg=PA100 ''Uganda Since Independence: A Story of Unfulfilled Hopes'']. Africa World Press. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/9780865433571|<bdi>9780865433571</bdi>]].</cite></ref> Oluvannyuma omulambo gwe ogwayokebwa gwasangiddwa ku ttaka e Mbarara erya famire ya Bataringaya. <ref name=":9">{{Cite book |last=Stokes |first=Brigid |title=Memories. |publisher=Daughters of Mary and Joseph |location=Mbarara, Uganda}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFStokes">Stokes, Brigid. ''Memories''. Mbarara, Uganda: Daughters of Mary and Joseph.</cite></ref>
== Obulamu bw’amaka n’obw’obuntu ==
=== Obufumbo ne Edith Mary Bataringaya ===
Basil Kiiza Bataringaya yawasa [[Edith Mary Bataringaya]], eyakola ennyo mu bulamu bwe n’ebyobufuzi mu Uganda. Edith Mary Bataringaya yazaalibwa Edith Mary Kaijuka mu kibuga [[Kabale]] mu Bugwanjuba mu matwale ga Uganda, era nga muwala wa Revulandi Kaijuka asibuka ku lusozi Bugongi. <ref>{{cite web |date=12 February 2014 |title=A group of Ugandans in Israel during the 1967 war! |url=http://ugandansatheart.blogspot.com/2014/02/uah-group-of-ugandans-in-israel-during.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20190110182350/http://ugandansatheart.blogspot.com/2014/02/uah-group-of-ugandans-in-israel-during.html |archive-date=10 January 2019 |website=Ugandans at Heart}}</ref> Edith Mary Bataringaya yatambulanga nnyo ne bba ku lugendo lwe olw’ensi yonna ng’akiikirira [[Yuganda|Uganda]] ebweru w’eggwanga, ng’agenda naye mu Amerika. Edith Mary Bataringaya era yatandikawo ekibiina ky'abakyala ekya Uganda Women's Union ne [[Uganda Council of Women]] ng'ali wamu ne Rhoda Kalema ne Theresa Mbire. <ref>{{Cite news|url=https://allafrica.com/stories/200306100570.html|title=Uganda: Bataringaya Legacy Outlives Amin's Evil|last=Ssali|first=Henry H|date=10 June 2003|work=The Monitor|access-date=10 January 2019|via=All Africa}}</ref> Edith Mary Bataringaya yagenda mu maaso n'emirimu gya bba n'Eklezia Katolika mu Uganda oluvannyuma lw'okuttibwa kwa Basil Kiiza Bataringaya. <ref name=":9">{{Cite book |last=Stokes |first=Brigid |title=Memories. |publisher=Daughters of Mary and Joseph |location=Mbarara, Uganda}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFStokes">Stokes, Brigid. ''Memories''. Mbarara, Uganda: Daughters of Mary and Joseph.</cite></ref> Edith Mary Bataringaya yatuuka n'okwokebwa nga mulamu era n'attibwa gavumenti ya [[Idi Amin|Amin]], nga kigambibwa nti yattibwa mu mikono gya Juma Bashir Gavana w'essaza ly'amaserengeta ga Uganda . <ref name=":10">{{Cite book |last=Mutibwa |first=Phares Mukasa |date=1992 |title=Uganda Since Independence: A Story of Unfulfilled Hopes |url=https://books.google.com/books?id=EkSP9XUIAKsC&q=bataringaya&pg=PA100 |publisher=Africa World Press |isbn=9780865433571 |language=en}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFMutibwa1992">Mutibwa, Phares Mukasa (1992). [https://books.google.com/books?id=EkSP9XUIAKsC&q=bataringaya&pg=PA100 ''Uganda Since Independence: A Story of Unfulfilled Hopes'']. Africa World Press. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/9780865433571|<bdi>9780865433571</bdi>]].</cite></ref>
=== Amaka ===
Basil Kiiza ne Edith Mary Bataringaya baazaala abaana munaana okuli Dr. Grace Bataringaya, Kenneth Bataringaya, Winifred Bataringaya, Dr. Jacqueline Bataringaya, Janette Bataringaya, Dr. Juliet Bataringaya, Dr. Geoffrey Basil Bataringaya ne Dr. Aisha Bataringaya-Sekalala. Abaana bano baafuuka bamulekwa mu 1977 ng’abazadde bombi battibwa gavumenti [[Idi Amin|ya Amin]] . Muganda wa Edith Mary Bataringaya, Dr. [[Emmanuel Kaijuka]] oluvannyuma eyakola nga [[Ugandan Commissioner of Health|kaminsona w’ebyobulamu mu Uganda]], ye yakuza abaana abaali bakyali bato nga bamulekwa oluvannyuma lw’okuttibwa kwa bazadde baabwe. <ref name=":12" /> Mu 1985, abaana omunaana baddamu okukwatagana omulundi ogwasooka bukya nnyaabwe attibwa mu kabuga k’e Muyenga, mu Uganda. <ref name=":12" /> Abaana baabwe bonna baagenda mu maaso n’emirimu egy’obuwanguzi okuva mu 2003: Grace Bataringaya musawo w’ebisolo era maneja w’emikolo, Kenneth Bataringaya musuubuzi addukanya ekibanja ky’amaka, Dr. Jacqueline Bataringaya musawo wa Action Aid ng’akolera mu Harare, Zimbabwe, Janette Bataringaya akola mu Public Health e Boston, Massachusetts mu Amerika, Dr. Juliet Bataringaya musawo akolera mu kitongole ky’ebyobulamu mu nsi yonna, era Dr. Aisha Bataringaya-Sekalala (née Bataringaya) yali asoma mu yunivasite y’e Western Cape mu South Africa. <ref name=":12" />
=== Ebirowoozo ku by’eddiini ===
Bataringaya yali Mukatoliki era nga yeenyigira mu Eklezia Katolika mu Uganda ekiseera kyonna kye yamala mu kusoma n’ebyobufuzi. Bataringaya yasomera mu ssomero ly’Abakatoliki ku St. Leo’s College, Kyegobe mu Tooro, era okukkakkana ng’addukanya amasomero g’Abakatuliki gonna mu kitundu kya Ankole nga tannayingira byabufuzi. <ref name=":1">{{Cite book |year=1968 |title=Who's Who in East Africa 1967–1968 |publisher=Marco Publishers |location=[[Nairobi]], [[Kenya]]}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="">''Who's Who in East Africa 1967–1968''. [[Nairobi]], [[Kenya]]: Marco Publishers. 1968.</cite></ref> Bataringaya era yakola ng’omukwanaganya wakati w’Eklezia Katolika mu Uganda ne gavumenti ya Uganda nayo, ng’akolagana n’Eklezia Katolika mu Uganda okuzimba amasomero n’amalwaliro mu [[Yuganda|Uganda]] yonna . <ref name=":9">{{Cite book |last=Stokes |first=Brigid |title=Memories. |publisher=Daughters of Mary and Joseph |location=Mbarara, Uganda}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFStokes">Stokes, Brigid. ''Memories''. Mbarara, Uganda: Daughters of Mary and Joseph.</cite></ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
6mryrs79ahr76icsi7lih8e5fw5pkwn
Nicholas Mwere
0
13783
60896
52666
2026-07-11T12:50:43Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60896
wikitext
text/x-wiki
'''<big>Nicholas Mwere</big>''' (yazaalibwa nga 13 Ogwokusatu mu mwaka gwa 2001) [[:en:Association_football|muzannyi wa mupiira]] omukugu era munnayuganda, azannya [[:en:Defender_(association_football)|ng'omuzibizi]] wa [[BUL Jinja FC|BUL FC]] mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]] ne [[:en:Uganda_national_football_team|ttiimu y'omupiira ey'eggwanga eya Uganda]]<ref>{{Cite web |date=2025-07-23 |title=Mwere needs polishing at heart of defence |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/soccer/mwere-needs-polishing-at-heart-of-defence--5128508 |access-date=2025-08-25 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Saaka |first=Yekoyada |date=2025-07-22 |title=Uganda Cranes fall to Tanzania as CHAN 2024 preparations face early test |url=https://www.newvision.co.ug/category/sports/uganda-cranes-fall-to-tanzania-as-chan-2024-p-NV_214998 |access-date=2025-08-25 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |title=Nicholas Mwere Stats and Profile |url=https://upl.ug/player/nicholas-mwere-bul-fc-3/ |access-date=2025-08-25 |website=upl.ug}}</ref> Era abadde akiikirira [[:en:Uganda|Uganda]] mu mupiira gwa beach ne [[:en:National_sports_team|ttiimu y'eggwanga]] eya [[:en:Uganda_national_beach_soccer_team|Sand Cranes]].<ref name=":0">{{cite web |title=Mwere hopes to replicate scoring form in Sand Cranes' forthcoming engagements |url=https://www.fufa.co.ug/mwere-hopes-to-replicate-scoring-form-in-sand-cranes-forthcoming-engagements/ |access-date=25 August 2025 |website=FUFA}}</ref>
== Obuto bwe ==
Mwere yazaalibwa [[Kampala]] mu [[Yuganda|Uganda]].okusamba [[Omupiira ogw'ebigere|omupiira]] yagutandikira mu kibiina kya JIPRA nga tannaba kwegatta ku Kakira Town Council mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Jinja]].<ref name="BUL">{{cite web |title=Mwere: Welcome to BUL FC |url=https://bulfc.co.ug/mwere-welcome-to-bul-fc/ |access-date=25 August 2025 |website=BUL FC}}</ref>
== Emirimu gye mu kiraabu ==
=== Busoga United FC ===
Mwere yeegatta ku [[:en:Busoga_United_FC|Busoga United]] mu mwaka gwa 2021, n’azannya omupiira gwe ogusoose mu [[:en:Uganda_Premier_League|liigi ya Uganda Premier]].<ref name="Vision">{{cite news|title=Busoga's Mwere joins BUL FC|url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/164864|work=New Vision|date=11 July 2023|access-date=25 August 2025}}</ref>
=== BUL FC ===
Mu mwaka gwa 2023, Mwere yakola endagaano ya myaka esatu ne [[BUL Jinja FC|BUL FC]].<ref name="Vision" /> Yazannyira kiraabu eno emipiira 22 mu liigi mu sizoni ya 2024–25, n’ateeba ggoolo emu n’okuwa asisiti bbiri.<ref name="AllAfrica">{{cite news|title=Rayon Sports in talks with BUL's Nicholas Mwere|url=https://allafrica.com/stories/202506050474.html|work=AllAfrica|date=5 June 2025|access-date=25 August 2025}}</ref><ref>{{Cite web |last=Muyita |first=Joel |date=2024-12-18 |title=BUL score late to earn point against leaders NEC |url=https://kawowo.com/2024/12/18/bul-score-late-to-earn-point-against-leaders-nec/ |access-date=2025-08-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2023-12-23 |title=BUL see off Vipers at Kitende, move 5 points clear |url=https://kawowo.com/2023/12/23/bul-vipers-victory-kcc-villa/ |access-date=2025-08-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
Mwere era yalondebwa mu ttiimu ya [[:en:Uganda_Premier_League|Uganda Premier League]] esooka mu sizoni ya 2023–24.<ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Ismael |date=2024-01-08 |title=Ssenkatuka, Mwere and Kawowo's Team of the UPL First Round |url=https://kawowo.com/2024/01/08/uganda-premier-league-best-xi/ |access-date=2025-08-25 |website=Kawowo Sports |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye mu mawanga g'ebulaaya ==
=== Omupiira gwo ku beach ===
Mwere abadde akiikirira [./Https://en.wikipedia.org/wiki/Uganda Uganda] mu mupiira gwa beach. Mu mpaka z’okusunsulamu [[:en:2022_Africa_Beach_Soccer_Cup_of_Nations|ez’ekikopo kya Africa Beach Soccer Cup of Nations eza 2022]], yateeba ggoolo nnya, okuli n’okukuba hat-trick ku [[Comoros]], n’anyweza Uganda okusunsulamu.<ref name=":0" />
== Omusono gw’okuzannya ==
Mwere amanyiddwa olw’okubeerawo kwe mubuntu, obusobozi bwe mu bbanga, n’okukola ebintu bingi, ng’ayamba mu kuzibira n’okulumba okuva ku ludda olwa kkono.<ref name="BUL" />
== Ebibalo by’emirimu gye ==
; Kiraabu
{| class="wikitable"
!Ebiro
! Kiraabu
! Liigi
! Apps
! Ggoolo
|-
| 2024–25
| BUL FC
| Uganda Premier League
| 22.
| 1. 1.
|}
== Engule ==
* '''BUL FC'''
** Ekikopo kya Uganda: 2022–23 ( [[:en:Squad_number_(association_football)|mmemba wa ttiimu]] )<ref name="BUL" />
* '''Jinja Lions'''
** Omuteebi asinga mu sizoni ya [[:en:Federation_of_Uganda_Football_Associations|FUFA]] Beach Soccer League 2022–23 n’ateeba ne ggoolo asatu mu mukaga.<ref>{{cite news|title=Nicholas Mwere leaves a mark unmatched as St Lawrence defend title|url=https://www.pulsesports.ug/football/story/nicholas-mwere-leaves-a-mark-unmatched-st-lawrence-university-defend-title-2023061913485229549|work=Pulse Sports|date=19 June 2023|access-date=25 August 2025}}</ref><ref>{{Cite web |date=2023-06-17 |title=Mwere's goals earn Lions fear factor |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/mwere-s-goals-earn-lions-fear-factor-4274154 |access-date=2025-08-25 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Laba ne ==
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa wikipedia ==
* [https://web.archive.org/web/20260410183336/https://bulfc.co.ug/player/nicholas-mwere/ Endabika ku BUL FC]
* [https://upl.ug/player/nicholas-mwere-bul-fc-3/ Uganda Premier League]
p9lwm1kq8crbbg3flo66um4zx7pj1rc
Joan Onyemaechi Mrakpor
0
13784
61295
52491
2026-07-11T16:41:57Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61295
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q25938875}}
'''Joan Onyemaechi Mrakpor''' (yazaalibwa 1966) munnayigeriya omubuulizi w'enjiri era munnabyabufuzi okuva mu Anioma. Ye mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party era okuva mu 2015 abadde akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka. Nga tannaba kulondebwa mu byobufuzi ku mutendera gw'eggwanga, Onyemachi yaweereza nga mmemba wa Delta State House of Assembly mu Aniocha South okuva mu 2007 okutuuka mu 2015.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20160723062321/http://deltastateassembly.gov.ng/fifth-assembly-june-2011-2015-motions-bills/ "Fifth Assembly (June 2011-2015) Motions & Bills"]. ''Deltastateassembly.gov.ng''. Archived from the original on 23 July 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref><ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20160817062450/http://www.nigerianbiography.com/2015/12/biography-of-joan-onyemaechi-mrakpor.html?m=1 "Biography of Joan Onyemaechi Mrakpor"]. ''Nigerian Biography''. 19 December 2015. Archived from the original on August 17, 2016. Retrieved 20 July 2016.</ref>
== Ebyenjigiriza ==
Onyema yatandikira ku ssomero lya Ubulu Primary School era n'afuna satifikeeti ye esooka okuva mu ssomero mu 1976.<ref name=":0" /> Yasomera ku ssomero lya Itoshan Grammar School mu kibuga [[Benin]] gye yafunira satifikeeti ye eya West African Senior School Certificate mu 1982. Oluvannyuma yagenda mu yunivasite y'e Jos, n'attikirwa diguli B.A. mu lulimi Olungereza mu 1992.<ref name=":1" /> Era yafuna dipuloma (PgD) okuva mu Nigerian Institute of Journalism oluvannyuma lw'emyaka ebiri. Wakati wa 2004 ne 2005, Onyemachi yeeyongera okusoma mu yunivasite ya Thames Valley ne mu ssomero lya Manchester Business School, byombi mu Bungereza.<ref name=":0" />
== Omulimu gw'ebyobufuzi ==
Yalondebwa mu lukiiko lwa Delta State House of Assembly mu 2007 okukiikirira ekitundu kya Aniocha South. Yaddamu okulondebwa mu 2011 era mu 2015 yalondebwa mu lukiiko lw'eggwanga nga mmemba w'ekibiina kya People's Democratic Party. Mu kiseera kino akiikirira Aniocha North-Aniocha South-Oshimili North-Oshimili South mu lukiiko lw'ababaka.<ref>[http://www.vanguardngr.com/2015/03/monarchs-flay-attacks-on-hon-mrakpor/ "Monarchs flay attacks on Hon. Mrakpor"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 23 March 2015. Retrieved 20 July 2016.</ref>
== Obulamu obw'obuntu ==
Onyemachi mufumbo ne Peter Mrakpor, munnamateeka era kati Ssaabawolereza wa Gavumenti mu ssaza ly'e Delta era Kaminsona w'ebyamateeka.<ref>Joan, Mrakpor. [https://web.archive.org/web/20190322151054/http://www.hcwip.org/hon-evang-mrs-joan-onyemaechi-mrakpor.html "Committee of Women in Parliament"]. ''Hon. Evang. (Mrs.) Joan Onyemaechi Mrakpor''. Retrieved 22 March 2019.</ref>Baweereddwa omukisa n'abaana 5.
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
bfdwo5f4z2oxz7xcwgpog3e1bqxkw95
Carolyna Hutchings
0
13785
61780
56456
2026-07-11T17:39:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61780
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q24852311}}
'''Carolyn Hutchings''' (eyali amanyidwa nga '''Caroline Ekanem''' ne '''Caroline Danjuma''') ye munnakatemba Omuscotland-Nigeria, muzannyi wa firimu, pulodyusa wa firimu, omukozi w'ebisenge, omusuubuzi, era omuzirakisa. Amanyiddwa nnyo olw'ebyo by'akoze mu bintu eby'enjawulo, omuli eby'amasanyu, okuzimba, okukola ebintu eby'omunda, n'amafuta ne gaasi.
== Obulamu bw'obuto n'obuyigirize ==
Carolyn yazaalibwa mu [[Scotland County, Missouri|Scotland]] ne taata we Omuscotland ne maama we Omunigeria.<ref>Tayo, Ayomide O. (26 June 2015). [https://web.archive.org/web/20161013092515/http://pulse.ng/celebrities/celebrity-birthday-caroline-danjuma-is-34-years-old-id3909594.html "Caroline Danjuma is 34 years old"]. ''Pulse GH''. Archived from the original on 13 October 2016. Retrieved 23 June 2016.</ref><ref>[http://theeagleonline.com.ng/nollywood-actress-danjuma-turns-33/ "Nollywood actress Danjuma turns 33"]. ''The Eagle Online''. 26 June 2013. Retrieved 23 June 2016.</ref> Ye mwana asooka mu baana basatu,<ref>[http://www.modernghana.com/movie/3006/i-have-never-compromise-my-body-for-moneycaroline-eka.html "I have never compromise my body for money.......Caroline Ekanem Danjuma"]. ''Modern Ghana''. Retrieved 23 June 2016.</ref> era yakulira mu [[Nigeria]]. Alina ddiguli mu by'obutonde n'enteekateeka y'ebitundu okuva mu Yunivasite y'e Calabar ne MSc mu International Law and Diplomacy okuva mu Yunivasite y'e Lagos. Yayongera okusoma MBA okuva mu Edinburgh Business School, Bungereza.<ref>[https://www.thenigerianvoice.com/movie/230136/actress-caroline-danjuma-to-embark-on-mba-in-oil-gas.html "Actress Caroline Danjuma to embark on MBA in Oil & Gas"]. ''Nigerian Voice''. Retrieved 21 September 2016.</ref>
== Omulimu ==
Chico Ejiro, ng'ayita mu Rita Dominic, yayanjula Hutchings mu bizineesi ya firimu mu Nigeria ng'ayita mu firimu ya Deadly Care eya 2004. Azannyira mu firimu endala ez'obuwanguzi, omuli Deadly Kiss (2004) , Missing Angel (2004) , The Captor (2006), Foreign Affairs, Real Love, The Twist, A Second Time ne The Beast and the Angel. Firimu ye eyasembyeyo ye Stalker, ng'azannyira wamu ne Jim Iyke ne Nse Ikpe Etim. Mu gwomunaana 2017, yaweebwa ekitiibwa olw'enteekateeka ze ez'okulwanirira eddembe ly'obuntu ezaali zeesigamiziddwa ku kuzimba obusobozi bw'abavubuka ba [[Nigeria]] okuva mu kibiina kya Pan-African. <ref>[https://web.archive.org/web/20171203082802/http://www.thetidenewsonline.com/2017/08/11/caroline-danjuma-wins-2017-mandela-award/ "Caroline Danjuma Wins 2017 Mandela Award"]. ''The Tide''. Nigeria. 11 August 2017. Retrieved 2 December 2017.</ref>
Mu 2022, Carolyn Hutchings yayingira ebyobufuzi ng'omuvuganya ku bwa Gavana mu ssaza ly'e Akwa-Ibom.<ref>[https://www.ripplesnigeria.com/actress-caroline-hutchings-emerges-dep-governorship-candidate-for-sowores-party-aac-in-akwa-ibom/ "Actress Caroline Hutchings emerges Dep governorship candidate for Sowore's party, AAC, in Akwa Ibom"]. ''Ripples Nigeria''. 19 July 2022.</ref>
== Okuyamba abantu ==
Carolyn ye mutandisi wa Hopeville Foundation, ekitongole ky'obwannakyewa ekyesigamye ku kuyamba abakyala aboolekaganye n'obuzibu mu kuzaala, abaana abalina obulemu mu kuzaala, n'okutumbula okusoma kw'abaana abawala n'okubayamba.<ref>[https://ng-check.com/hopeville-foundation-for-women-and-children/2833043.html "HOPEVILLE FOUNDATION FOR WOMEN AND CHILDREN"]. Retrieved 21 June 2024.</ref>
== Ebifaananyi bya firimu ==
Carolyn Hutchings mw'azannyira mulimu:
* ''Stalker (2016) as Ella''
* ''Cold Feet (2020) as Counsellor''
* ''Come Alive (2021) as Meg''
* ''Mr Badmus (2019)''
* ''Minority Tension (2007)''
* ''The Captor (2006) as Gina''
* ''Deadly Kiss (2004) as Nina''
* ''In the Cupboard''
* ''Show Girls (2006)''
* ''Chameleon (2004)''
* ''11 Days 11 Nights (2005) as Michelle''
* ''Mass Destruction''
* ''The Journalist (2006)''
* ''Face of Africa (2005)''
* ''Colors of Emotions (2005) as Zelda''
* ''Missing Angel (2004) as Zarah''
* ''Fake Liars''
== Obulamu obw'obuntu ==
Carolyn yali yafumbirwa Musa Danjuma, muto w'eyali minisita w'ebyokwerinda, Theophilus Danjuma, mu 2007. Yazaala abaana basatu mu bufumbo buno.<ref>[http://www.vanguardngr.com/2013/07/caroline-ekanem-stages-comeback/ "Caroline Ekanem stages comeback"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. 20 July 2013. Retrieved 25 June 2016</ref><ref>[https://www.bellanaija.com/2015/10/caroline-danjuma-husband-celebrate-the-1st-year-birthday-of-their-daughter-elizabeth/ "Caroline Danjuma & Husband Celebrate the 1st Year Birthday of their Daughter Elizabeth"]. ''Bella Naija''. 4 October 2015. Retrieved 31 July 2016.</ref> Mu 2016, abafumbo bano baawukana.<ref>[http://www.informationng.com/2016/02/caroline-danjumas-10-year-old-marriage-crashes-husbands-pregnant-mistress-set-to-move-in.html "Caroline Danjuma's 10-Year-Old Marriage Crashes + Husband's Pregnant Mistress Set To Move In"]. ''Information Nigeria''. 17 February 2016. Retrieved 24 June 2016.</ref>
== Laba ne ==
* List of Nigerian film producers
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mgnqcl29auifhy5sqnxl8fm2zczgscd
Sarah Reng Ochekpe
0
13786
61276
52085
2026-07-11T16:41:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61276
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q52818701}}
'''Sarah Reng Ocheke''' munnabyabufuzi okuva mu ssaza ly'e Plateau mu [[Nigeria]]. Yali minisita w'amazzi okuva mu 2011 okutuuka mu 2015.
== Obulamu bw'obuto n'obuyigirize ==
Ocheke yazaalibwa nga Okutoba 4, 1961 mu maka ga Ali Reng Madugben mu Foron, disitulikiti y'e Barikin Ladi mu ssaza ly'e Plateau. Yasooka kufuna diguli ye mu byobufuzi okuva mu ssetendekero lya Ahmadu Bello, oluvannyuma n'afuna diguli eyookubiri mu by'obufuzi okuva mu ssetendekero lya Jos. Era alina ebisaanyizo by'okusoma okuva mu Aberdeen College of Commerce ne Nigerian Institute of Journalism.<ref name=":0">{{Cite web |url=http://kyg.nigeriagovernance.org/personsInOffices/view/1056 |title="Mrs Sarah Reng Ochekpe" |access-date=2026-05-20 |archive-date=2018-09-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180928024416/http://kyg.nigeriagovernance.org/personsInOffices/view/1056 |url-status=dead }}</ref><ref>Adingupu, Charles (December 8, 2012). [https://www.vanguardngr.com/2012/12/the-travails-of-women-ministers/ "The travails of Women Ministers"]. ''Vanguard''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref>
Mu 2024, Ochele yamaliriza diguli ya PhD mu by'ekikula ky'abantu okuva mu yunivasite y'e Jos. Ng'akola nnyo ku nsonga z'obusajja n'okufuga abasajja mu Berom land.<ref name=":0" /><ref>"El-Rufai swears in commissioners". ''The Guardian''. Lagos, Nigeria. 2019-07-12. Retrieved 2020-11-09.</ref>
== Obulamu bwe obw'obuntu ==
Ali mu bufumbo ne Pulofeesa Nelson Ocheke okuva mu Otukpo Local Government mu ssaza ly'e Benue. Ye pulofeesa mu by'eddagala ne vice chancellor<ref>[http://www.unijos.edu.ng/node/166 "University of Jos – Governing Council | University of Jos"]. ''www.unijos.edu.ng''. Retrieved 2018-11-07.</ref> mu yunivasite y'e Jos.
== Omulimu gw'ebyobufuzi ==
Ocheka yakolera mu bifo eby'enjawulo mu kitongole kya National Orientation Agency (Nigeria), nga tannalondebwa ku bwaminisita.<ref name=":0" /> Mu kiseera kye mu gavumenti, kimanyiddwa nti yayongera ku mutindo gw'amazzi agatuukirirwa Bannayuganda okutuuka ku bitundu 70%, era yatondawo n'okuddaabiriza amakubo g'amazzi ag'ekikugu agaakendeeza amataba n'okukendeeza ku bbula ly'emirimu.<ref>Alli, Yusuf (April 5, 2015). [http://thenationonlineng.net/what-becomes-of-jonathans-women/ "What becomes of Jonathan's women?"]. ''The Nation''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>[https://www.hydroworld.com/articles/2015/05/nigeria-seeks-dam-safety-training-design-studies-supervision-of-dam-work.html "Nigeria seeks dam safety training, design, studies, supervision of dam work"]. January 5, 2015. Retrieved 2018-05-04.</ref><ref>Abutu, Alex (June 26, 2013). [https://www.dailytrust.com.ng/news/environment/the-task-of-regulating-boreholes/22522.html "The task of regulating boreholes".] ''Daily Trust''. Retrieved 2018-05-04</ref> Mu 2017, ye n'abantu abalala babiri baavunaanibwa emisango gy'okukukusa ssente n'okwekobaana nga babalirirwamu obukadde bwa 450 .<ref>Pwanagba, Agabus (February 13, 2018). [https://dailypost.ng/2018/02/13/alleged-n450m-fraud-court-seizes-ex-minister-ochekpes-international-passport/ "Alleged N450m fraud: Court seizes ex-minister Ochekpe's international passport"]. ''Daily Post''. Lagos, Nigeria. Retrieved 2018-05-04.</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
5wiun28ksnwmpwo273oom21dfatcl6l
Wasswa Lule
0
13828
61353
52483
2026-07-11T16:44:47Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61353
wikitext
text/x-wiki
'''Wasswa Lule''' (yazaalibwa nga 18 ogwekkumineebiri, 1949) munnabyabufuzi Omunnayuganda era yaliko omubaka wa Palamenti mu akiikirira [[Lubaga divizoni|Lubaga]] ey'obukiikakkono.<ref name=":0">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Why Lule first rejected Museveni's IGG Job |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-09 |website=New Vision}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |title=Former MP Wasswa Lule Urges Kampala Voters to Elect Leaders Who Serve the People |url=https://nilepost.co.ug/news/269526/former-mp-wasswa-lule-urges-kampala-voters-to-elect-leaders-who-serve-the-people}}</ref> Mutabani w’eyali pulezidenti wa Uganda, [[Yusuf Lule]]. Munnakibiina kya Democratic Party ekya Uganda.<ref>{{Cite web |last=Namwanje |first=Salmah |title=Former MP Wasswa Lule Urges Kampala Voters to Elect Leaders Who Serve the People |url=https://nilepost.co.ug/news/269526/former-mp-wasswa-lule-urges-kampala-voters-to-elect-leaders-who-serve-the-people |access-date=2026-05-11 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Nantaba |first=Agnes |date=2017-11-08 |title=PROFILE: Wasswa Lule and the art of simple living |url=https://www.independent.co.ug/profile-wasswa-lule-art-simple-living/ |access-date=2026-05-09 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n'obuyigirize ==
Wasswa yazaalibwa nga 18 Ogwekkumineebiri 1949. Bazadde ye Yusuf Lule ne Hannah Namuli Wamala Lule. Yasomera mu Nakasero Primary School mu [[Kampala]], era gye yava ne yeegatta ku [[King's College, Budo|King's College Budo]] n'oluvannyuma ku [[Makerere College School]] . Wasswa yasomera mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]] okumala [[olusoma]] lumu olwa sikaala eyamuweebwa ekibiina ekigatta yunivasite za Afrika (Associationof African Universities). Oluvannyuma yeewandiisa ku [[yunivasite y’e Lagos]] mu [[Nigeria]] mu 1972, gye yatikkirwa diguli esooka mu by’okubala ebitabo (Bachelor of Science in accounting).<ref name=":0" /><ref name=":3" />
== Omulimu ==
Wasswa yali akolera nga Audit Manager mu kkampuni y’e Bungereza eya Gill and Johnson Chartered Accountants, mu kiseera ekyo eyali esangibwa ku kizimbe kya Black Lines House mu Kampala. Oluvannyuma yaweereza ng’omubalirizi w’ebitabo mu kkampuni ya Deloitte Haskins and Sells Chartered Accountants mu Bungereza.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Lule son sourced first arms to fight Obote II regime |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/lule-son-sourced-first-arms-to-fight-obote-ii-regime-1549346 |access-date=2026-05-09 |website=Monitor |language=en}}</ref>
Okuva mu 1981 okutuuka mu 1985, yakola nga omubalirizi w'ebitabo omukulu (Managing Auditor) mu Philips Industries. Oluvannyuma Wasswa yeegatta ku [[Lloyds Bank PLC]] e [[London]], gye yakolera okutuusa mu 1989 nga Head Office Inspector.<ref name=":0" /><ref name=":2" />
Mu 1986, Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] yalonda Wasswa okuba omumyuka wa kaliisoliiso wa gavumenti, ekifo kye yakwata mu 1989. Mu 1994, Wasswa yavuganya ku lukiiko lwa Ssemateeka n’afuuka omubaka wa Lubaga owoobukiikakkono. Okuva mu 1996 okutuuka mu 2001, yakiikirira Lubaga ey'obukiikakkono mu Palamenti.<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[Yusuf Lule]]
* [[Amama Mbabazi]]
* [[Apolo Nsibambi|Apollo Nsibambi]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
55sez6yy1p5c5jj550c50895xlvbgll
Kushaba Moses Mworeko
0
13855
61695
55792
2026-07-11T17:29:32Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61695
wikitext
text/x-wiki
'''Kushaba Moses Mworeko''' (yazaalibwa 1 Ogwokubiri 1979<ref name="Metro 2013">[[Metro Weekly|Metro Weekly Magazine]], ''Spc. Kushaba Moses Mworeko'' by Will O'Bryan (July 3, 2013). For his date of birth, see:
</ref><ref name="Metro Weekly 2010">[[Metro Weekly|Metro Weekly Magazine]], ''The Promised Land : Kushaba Moses Mworeko left Uganda to seek asylum in America, but now he's living in limbo'', by Will O'Bryan (July 28, 2010) (Retrieved 31 March 2019)</ref> e Kagonge, [[Bushenyi (disitulikit)|Bushenyi]]<ref name="Metro Weekly 2010" /> ) munnayuganda mulwanirizi w'eddembe ly'aba [[LGBT]],<ref name="TWO">[[Truth Wins Out]] (TWO), ''‘Newspaper’ Seeks Revenge On Ugandan LGBT Hero Moses Mworeko After He Appears In TWO Video'', by Wayne Besen (September 27, 2010) {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20190331104322/https://truthwinsout.org/pressrelease/2010/09/11544/|date=2019-03-31}} (Retrieved 31 March 2019)</ref> musawo omwekenneenya mu ntalo (combat medic)<ref name="Metro 2013" /> era blogger. Mworeko, Omusiyazi,<ref name="TWO" /><ref name="OpEdNews">[[KPFA]]'s journalist Ann Garrison interview with Kushaba Moses Mworeko [in] [[OpEdNews]], ''KPFA News: Gay Rights, Uganda and San Francisco, on the 32nd Anniversary of the Assassination of Harvey Milk'' (11/28/2010) (Retrieved 31 March 2019)</ref> yali mu musango gw’obubudamu mu Amerika oluvannyuma lw’okubuuza ebibuuzo bye yawa olupapula lw’amawulire olwa LGBTQ mu Amerika ( ''Metro Weekly'' ) olwafulumya interview eno mu 2010 wamu n’ekifaananyi kye n’endagamuntu ye mu bujjuvu — Kino kyasukuluka okumulabisa.<ref name="Metro Weekly 2010" /><ref name="Black Star">[[KPFA]] interview of Mworeko by Ann Garrison [in] Black Star News, ''Kushaba Moses Mworeko on Unganda homophobia'', November 27, 2010 (Retrieved 31 March 2019)</ref> Oluvanyuma lw' okufulumya olupapula, abomumawulire baalaba interview nebakopako ebitundu awamu ne bifananyi bye. omutwe gw' Amawulire gwebaayongerako gwali "Omulyolyomi ogwa sobya ku balenzi mu somero nae gwalemwa Okwegatta n' omukyaala we" kino kyaakyuusa amakulu ga interview awamu no kuteeka obulamu bwe mu matiga kubanga ebisiyazi tebikirizibwa mu gwanga lwa Uganda. mu kiseera ekyo omubaka wa palamenti [[David Bahati]] yali yaakayanjula [[ebbago lye elya "Okutta abasiyazi]]" ("Kill the Gays Bill").<ref name="Metro Weekly 2010" /><ref name="TWO" /><ref name="Black Star" />'''' okusinzira ku kiwandiiko kya 28 Ogwomwenda 2010 "''Box Turtle Bulletin"'' ekyafulumizibwa nga omuwandiisi ye Jim Burroway,<ref>[[HuffPost]], ''Jim Burroway'' (profile)</ref><ref>[[CNN]], ''Therapy to change 'feminine' boy created a troubled man, family says'', by Scott Bronstein and Jessi Joseph (CNN) (June 10, 2011) - cached version (Retrieved 31 March 2019)</ref> Burroway ya vunaana olupapula lw' Amawulire (''Red Pepper'') nga agamba nti bannamawulire batuluguunya abasiyazi awamu n' okukyuusa interview mu ngeri ey’ekibogwe okusinzira mu mpandiika yaago.<ref name="Box Turtle Bulletin">[http://www.boxturtlebulletin.com/tag/moses-mworeko Mworeko profile], "Ugandan Tabloid Grossly Distorts An American Paper's Interview With Gay Asylum Seeker" by Jim Burroway. ''Box Turtle Bulletin''. September 28, 2010.</ref>
== Obulamu bwe ==
Mworeko yazaalibwa nga 1 Ogwokubiri 1979 e Kagonge, mu [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]], mu Uganda mu "maka amalungi"; ye yali omukulu mu baana mukaaga. Kitaawe yali musuubuzi. Mworeko yazaalibwa Kagonge kyokka yasomera mu kisulo okuva ku myaka 7 mu disitulikiti. Mworeko era yali abeera ne kitaawe e [[Ishaka]]. Kitaawe yafa nga Mworeko amaliriza okusoma pulayimale, ate nnyina bwe yali wa myaka 15 mu ssomero lya wansi (Junior School); bazadde be bombi baafa [[Siriimu|endwadde ezeekuusa]] ku mukenenya.<ref name="Metro Weekly 2010" />
== Okufuluma n’obubudamu ==
Mu Gwekkumi 2009, mu kiseera kye kimu munnabyabufuzi munnayuganda [[David Bahati]] bwe yali ayanjula ebbago lye erya Okutta abasiyazi ("Kill the Gays" Bill), Mworeko, atera okugenda n'erinnya lye erya wakati "Moses", yakola olugendo lwe olwasooka mu Amerika. Ekigendererwa ekitongole eky'okukyala kwe kyali kya kwetaba mu lukungaana lwa siriimu ku kizinga South Padre Texas. Wadde ng’olukuŋŋaana olwo lwe lwali ekigendererwa ekitongole ekyaweebwa okukyala ng’okwo, Mworeko era yali alina essuubi nti “agenda kufuna omwalo gwa Amerika ogugenda okumukuuma okuva ku muyaga ogw’okukyawa ebisiyaga ng’akomyewo mu Uganda.” Ng’Omuyuganda omusiyazi asiiba yegalidde mu nyumba ng' ali mu nsi ye, ensonga eyo teyasobola kugifulumya oba okwaatula ensoga ze ng’asinziira mu nsi gy’asibuka okusinziira ku mbeera y’ebyobufuzi n’embeera z’abantu mu Uganda ekwata ku nsonga z’abakyala n’abakazi abaagalana.(LGBT )<ref name="Metro Weekly 2010" />
Mu Gwekkuminoogumu w’omwaka ogwo, viza ya Mworeko yaggwaako, kyokka n’asalawo okusigala mu Amerika ng’atya okudda eka. Okuva e Texas, Mworeko yagenda e Washington, DC, gye yeetaba mu lukung’aana lwa bannamawulire olwategekebwa ebibiina ebilwanirira eddembe ly’aba LGBT nga Human Rights Campaign, Truth Wins Out, GLAAD, Americans United n’ebirala okusobola okuwakanya ekyenkya ky’okusaba mu ggwanga ekya 2010 Ogwokubiri ekyategekebwa ekibiina ky’Abakristaayo ekya The Fellowship Foundation. Okusinziira ku lupapula lwa LGBT Magazine Metro Weekly olusangibwa mu Amerika : "The Fellowship" (emanyikidwa nga "The Family"), kigambibwa nti balina akakwate ku Bahati n'abantu abalala abakyawa ebisiyaga mu Uganda. Bahati yatuuka n'okusooka okuyitibwa ku ky'enkya." Ekyavaamu, Mworeko yeegatta ne Truth Wins Out n'abalala mu mukolo gwabwe "The American Prayer" okusobola okwekalakaasa olw'enkolagana wakati wa The Fellowship n'abawagizi b'etteeka lya "draconian" ''Kill the Gays Bill'' eryayanjulwa mu lukiiko lwa Uganda mu Palamenti ya Uganda Bahati. Wadde Mworeko yayogera mu lukung'aana lwa bannamawulire, ye yekka yekka yakozesa elinya lye elya wakati lyoka, era yalina ensawo ku mutwe gwe okukweka ebimukwatako – ng’atya okugobwa awaka n’obulamu okubeera mu matigga<ref name="Metro Weekly 2010" />
Mu Gwomusanvu ogwa 2010 (nga wayise emyezi etaano ng’omukolo guwedde), Mworeko yawa yintaviyu ye eyasooka eri Will O’Bryan owa ''Metro Weekly'' mwe yayogerera ebikwata ku ye nga omuntu mu bujjuvu. Mu mboozi eyo eya 2010, Mworeko yategeeza O'Bryan nti yali mu Amerika okwetaba mu lukungaana lwa siriimu - mu kiseera kye kimu ebbago ly'etteeka erya "Kill the Gays Bill" lyali liyingizibwa mu Uganda. Era yabuulira O’Bryan nti, okusinziira ku mbeera y’ebyobufuzi n’embeera z’abantu mu ggwanga lye ezikwata ku nsonga z’aba LGBT, yatya ku lw'obulamu bwe era n’asalawo okumala ekiseera ekisukka mu viza ye n’anoonya obubudamu mu byobufuzi mu Amerika. Okusaba kwa Mworeko okwasooka okusaba obubudamu, ab’obuyinza mu Amerika ne bakigaana, oluvannyuma gye yajulira.<ref name="Metro Weekly 2010" />
Nga bazadde be bombi bafudde olw’endwadde ezeekuusa ku mukenenya,<ref name="Metro Weekly 2010"/> era n’awalirizibwa okudduka mu Uganda olw’etteeka lyayo erilwanyisa ebisiyaga,<ref name="Metro 2013" /><ref name="Metro Weekly 2010" /><ref name="Black Star" /> Yintaviyu ya Mworeko ne magazini ya Washington DC ey’abakazi abaagalana n’ebisiyaga ''eya Metro Weekly'' yafulumizibwa n’endagamuntu ye mu bujjuvu n’ekifaananyi kye ku lupapula lwa magazini yaabwe nga kuliko omutwe "Ensi ensuubize"("The Promised Land") — mu kwogera ku bubudamu bwe obw'amateeka mu Amerika<ref name="Metro Weekly 2010" /> banamawulire mu Uganda (''Red Pepper)'' baalaba yintaviyu Mworeko gye yawa era n'eddamu okukuba ebitundu byayo mu lupapula lwabwe olwa 24 Ogwomwenda 2010 n'omutwe (nga mw'otwalidde n'ekifaananyi kye): "Omulyolyomi ogwa sobya ku balenzi mu somero nae gwalemwa Okwegatta n' omukyala we",<ref name="Black Star" /> n'oluvannyuma n'egenda mu maaso n'okufulumya bino wammanga nga bikyusibwakyusibwa okusiinzira ku interview ya Mworeko gyeyawa ''Metro Weekly'' :<blockquote>
: "Olwaleero tubikkulidde Moses Kushaba Mworeko Omulyolyomi eyeeyatudde okusobya ku baana mu ngeri ey'obukambwe mu pulayimale n'atandikawo akajagalalo k'akaboozi akaabunye essomero lyonna ng'omuliro.... Okwatula kwe okw'omuzizo yakukoledde mu lupapula lwa The Metro Weekly olupapula mu Amerika."
: Mu mboozi ye ey’ekivve Mworeko 31, yeewaanira ku ngeri gye yatandika mu pulayimale n’engeri ekikolwa kye eky’okwegatta ne mulenzi munne gye nekikoppebwa abalenzi bonna mu kisulo kye."
</blockquote>Oluvannyuma lw'okuwandiika okwo okwakolebwa olupapula lw' Amawulire olusangibwa mu Uganda, Jim Burroway owa Box Turtle Bulletin yawandiika ekitundu mwe yanenya ''Red Pepper'' nti "bakozessa emboozi y'obusiyaga okusikiriza abantu okusoma (gay-baiting and gay-bashing journalism)" era n'okukyusakyusa interview mungeri gyeyawandikibwa."
Mu kwanukula enkyusa okukyusakyusa eyaweebwa mu kiwandiiko kya ''Red Pepper'', Wayne Besen, omulwanirizi w'eddembe era ye mukulu owokuntikko eya tandikawo Truth Wins Out yalumiriza ''Red Pepper'' "okuleetawo okuyigga abagaala ebisiyaga"; "kampeyini y'okusiiga ebifaananyi ebibi"; era n’asaba olupapula luggalwe nga bavumirira bino wammanga:
: "Mu myaka gyange gyonna egy'okulwanirira eddembe ly'obuntu, eno ettekedwa okuba kampeyini esinga okwetamwa, ey'obugwenyufu, ey'okusiiga enziro gye nnali ndabye. Red Pepper yandibadde eggalwawo mangu olw'okuwandiika amawulire ag'okuvvoola Ekitundu kino ekikubiddwa kiraga nti tulina okukubisaamu emirundi ebiri kaweefube waffe ow'okukomya kampeyini y'obukyayi ekwata Uganda n'amawanga amalala mu Afrika. Tulina okulaba ng'ababuulizi b'enjiri mu Amerika." mulekere awo okusaasaanya brand yaabwe ey'enjawulo ey'omukwano ogw'ettemu ku ssemazinga ono.
: Kya lwatu nti obulamu bwa Musa buli mu kabi ak’amaanyi. Gavumenti ya Amerika yandibadde eteeka Moses ku kkubo ery'amangu okutuuka ku butuuze okumukuuma obutattibwa."
Ng’ayagala emikutu gy’amawulire mu Amerika oluvannyuma lw’okubikkula okwo okusikiriza abantu mu Amerika ne mu Uganda, Mworeko yawa yintaviyu ne munnamawulire wa KPFA Ann Garrison ku mbeera embi gy’alimu n’embeera eri Bannayuganda aba LGBT ewaka. Mu mboozi eyo, eyafulumira mu OpEdNews nga 28 November 2010, Mworeko yaddamu okwogera ku kabi akali ku bulamu bwe singa aba agenda okuddayo mu Uganda. Yayongerako n'ategeeza nti empapula z'amawulire ezimu nga "Red Pepper, [[Rolling Stone (Uganda)|Uganda's Rolling Stone]], ne Onion, ezaafulumya ebifaananyi n'endagiriro z' abasiyazi (Top Homos) ba Uganda" zimanyiddwa olw'okufulumya abo be bateebereza nti abasajja abagaala ebisiyaga ne bateeka obulamu bwabwe mu matigga. N'abalwanirira eddembe ly'abasajja n'abakazi abaagalana nga [[Christopher Senyonjo|Bishop Senyonjo]] eyawandiikiddwa mu bukyamu nga ayagala ebisiyaga olw'okuba awagira eddembe ly'abasajja n'abakazi abaagalana, era "empapula zino ezilondola nga omulogo mu Uganda" zisigala zisaba gavumenti okuwanika abasiyazi ku kalaba.
Ng’ayolekedde okusibwa n’okufa okuyinza okubaawo, Mworeko yasigala mu Amerika–ng’ajulira mu bubudamu bwe.<ref name="Metro Weekly 2010" /> Mu Gwokutaano 2011, Mworeko yaweebwa obubudamu okuva mu Amerika oluvannyuma lw’okusaba kwe okwasooka okugaanibwa.<ref>Metro Weekly, ''New Neighbor: Gay Ugandan living in D.C. wins asylum in the U.S.'', by Will O’Bryan (May 26, 2011) (Retrieved 31 March 2019)</ref><ref name="Politico">[[Politico]], ''10 big asylum cases in the U.S. : 7. Kushaba Moses Mworeko'', by Tal Kopan (08/01/2013) (Retrieved 31 March 2019)</ref> Abeera [[Washington, DC]]<ref name="Metro 2013" /><ref name="Black Star" /><ref>{{Cite web |title=LEZ GET IDEAS - The Pillar of Information |url=http://lezgetreal.com/2011/05/gay-ugandan-kushaba-mworeko-granted-asylum-in-us |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120119151057/http://lezgetreal.com/2011/05/gay-ugandan-kushaba-mworeko-granted-asylum-in-us/ |archive-date=2012-01-19 |access-date=2018-05-25 |website=LEZ GET IDEAS |language=en-US}}</ref> okuva mu Gwomusanvu 2013, Mworeko yali amaliriza okutendekebwa kwe okw'abakuumi b'eggwanga lya Amerika ng'[[omusawo wa mugagye abeera muntalo]] mu Fort Sam Houston.<ref name="Metro 2013" /><ref name="Politico" />
Kati munnansi wa Amerika, Mworeko yeewozaako nti ayagala nnyo Washington. Mu mboozi endala ne ''Metro Weekly'' eyafulumizibwa nga 3 Ogwomusanvu 2013, Mworeko we yategeezza Will O'Bryan ( omusasi wa ''Metro Weekly''):
:: "Njagala nnyo Washington, DC," [...] "wano waka. era banfaako. Aba Washington bankukumye. Siyinza kwebaza Bannawashington kimala."
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* Amazima Gawangula YouTube Channel entongole: [https://www.youtube.com/watch?v=z9z66Bj9mSY&safety_mode=true&safe=active Moses Awadde Obubaka Bw'essuubi Eri Bannayuganda nga ba LGBT], Kifulumizidwa nga 23 Ogwomunaana 2010. Mu katambi kano, ffeesi ya Mworeko mu lujjudde.
* Truth Wins Out YouTube Channel entongole: [https://www.youtube.com/watch?v=7W--tPhnObQ Yamba TWO's Okuddamu Okutongoza Okulwanirira Obwenkanya n'Okulwanyisa Enjigiriza Ez'oku Ddyo]. Mu katambi kano, tulaba ekifaananyi ekisirifu nga Mworeko abikka ku mutwe n’ensawo y’empapula eya kitaka (okuva mu timeline 0:24). Akatambi kano kafulumizibwa nga 14 Nov 2018
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
llg8011mtrui4282gokvvyl2o190mmt
61905
61695
2026-07-11T18:13:47Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61905
wikitext
text/x-wiki
'''Kushaba Moses Mworeko''' (yazaalibwa 1 Ogwokubiri 1979<ref name="Metro 2013">[[Metro Weekly|Metro Weekly Magazine]], ''Spc. Kushaba Moses Mworeko'' by Will O'Bryan (July 3, 2013). For his date of birth, see:
</ref><ref name="Metro Weekly 2010">[[Metro Weekly|Metro Weekly Magazine]], ''The Promised Land : Kushaba Moses Mworeko left Uganda to seek asylum in America, but now he's living in limbo'', by Will O'Bryan (July 28, 2010) (Retrieved 31 March 2019)</ref> e Kagonge, [[Bushenyi (disitulikit)|Bushenyi]]<ref name="Metro Weekly 2010" /> ) munnayuganda mulwanirizi w'eddembe ly'aba [[LGBT]],<ref name="TWO">[[Truth Wins Out]] (TWO), ''‘Newspaper’ Seeks Revenge On Ugandan LGBT Hero Moses Mworeko After He Appears In TWO Video'', by Wayne Besen (September 27, 2010) {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20190331104322/https://truthwinsout.org/pressrelease/2010/09/11544/|date=2019-03-31}} (Retrieved 31 March 2019)</ref> musawo omwekenneenya mu ntalo (combat medic)<ref name="Metro 2013" /> era blogger. Mworeko, Omusiyazi,<ref name="TWO" /><ref name="OpEdNews">[[KPFA]]'s journalist Ann Garrison interview with Kushaba Moses Mworeko [in] [[OpEdNews]], ''KPFA News: Gay Rights, Uganda and San Francisco, on the 32nd Anniversary of the Assassination of Harvey Milk'' (11/28/2010) (Retrieved 31 March 2019)</ref> yali mu musango gw’obubudamu mu Amerika oluvannyuma lw’okubuuza ebibuuzo bye yawa olupapula lw’amawulire olwa LGBTQ mu Amerika ( ''Metro Weekly'' ) olwafulumya interview eno mu 2010 wamu n’ekifaananyi kye n’endagamuntu ye mu bujjuvu — Kino kyasukuluka okumulabisa.<ref name="Metro Weekly 2010" /><ref name="Black Star">[[KPFA]] interview of Mworeko by Ann Garrison [in] Black Star News, ''Kushaba Moses Mworeko on Unganda homophobia'', November 27, 2010 (Retrieved 31 March 2019)</ref> Oluvanyuma lw' okufulumya olupapula, abomumawulire baalaba interview nebakopako ebitundu awamu ne bifananyi bye. omutwe gw' Amawulire gwebaayongerako gwali "Omulyolyomi ogwa sobya ku balenzi mu somero nae gwalemwa Okwegatta n' omukyaala we" kino kyaakyuusa amakulu ga interview awamu no kuteeka obulamu bwe mu matiga kubanga ebisiyazi tebikirizibwa mu gwanga lwa Uganda. mu kiseera ekyo omubaka wa palamenti [[David Bahati]] yali yaakayanjula [[ebbago lye elya "Okutta abasiyazi]]" ("Kill the Gays Bill").<ref name="Metro Weekly 2010" /><ref name="TWO" /><ref name="Black Star" />'''' okusinzira ku kiwandiiko kya 28 Ogwomwenda 2010 "''Box Turtle Bulletin"'' ekyafulumizibwa nga omuwandiisi ye Jim Burroway,<ref>[[HuffPost]], ''Jim Burroway'' (profile)</ref><ref>[[CNN]], ''Therapy to change 'feminine' boy created a troubled man, family says'', by Scott Bronstein and Jessi Joseph (CNN) (June 10, 2011) - cached version (Retrieved 31 March 2019)</ref> Burroway ya vunaana olupapula lw' Amawulire (''Red Pepper'') nga agamba nti bannamawulire batuluguunya abasiyazi awamu n' okukyuusa interview mu ngeri ey’ekibogwe okusinzira mu mpandiika yaago.<ref name="Box Turtle Bulletin">[http://www.boxturtlebulletin.com/tag/moses-mworeko Mworeko profile], "Ugandan Tabloid Grossly Distorts An American Paper's Interview With Gay Asylum Seeker" by Jim Burroway. ''Box Turtle Bulletin''. September 28, 2010.</ref>
== Obulamu bwe ==
Mworeko yazaalibwa nga 1 Ogwokubiri 1979 e Kagonge, mu [[Bushenyi (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bushenyi]], mu Uganda mu "maka amalungi"; ye yali omukulu mu baana mukaaga. Kitaawe yali musuubuzi. Mworeko yazaalibwa Kagonge kyokka yasomera mu kisulo okuva ku myaka 7 mu disitulikiti. Mworeko era yali abeera ne kitaawe e [[Ishaka]]. Kitaawe yafa nga Mworeko amaliriza okusoma pulayimale, ate nnyina bwe yali wa myaka 15 mu ssomero lya wansi (Junior School); bazadde be bombi baafa [[Siriimu|endwadde ezeekuusa]] ku mukenenya.<ref name="Metro Weekly 2010" />
== Okufuluma n’obubudamu ==
Mu Gwekkumi 2009, mu kiseera kye kimu munnabyabufuzi munnayuganda [[David Bahati]] bwe yali ayanjula ebbago lye erya Okutta abasiyazi ("Kill the Gays" Bill), Mworeko, atera okugenda n'erinnya lye erya wakati "Moses", yakola olugendo lwe olwasooka mu Amerika. Ekigendererwa ekitongole eky'okukyala kwe kyali kya kwetaba mu lukungaana lwa siriimu ku kizinga South Padre Texas. Wadde ng’olukuŋŋaana olwo lwe lwali ekigendererwa ekitongole ekyaweebwa okukyala ng’okwo, Mworeko era yali alina essuubi nti “agenda kufuna omwalo gwa Amerika ogugenda okumukuuma okuva ku muyaga ogw’okukyawa ebisiyaga ng’akomyewo mu Uganda.” Ng’Omuyuganda omusiyazi asiiba yegalidde mu nyumba ng' ali mu nsi ye, ensonga eyo teyasobola kugifulumya oba okwaatula ensoga ze ng’asinziira mu nsi gy’asibuka okusinziira ku mbeera y’ebyobufuzi n’embeera z’abantu mu Uganda ekwata ku nsonga z’abakyala n’abakazi abaagalana.(LGBT )<ref name="Metro Weekly 2010" />
Mu Gwekkuminoogumu w’omwaka ogwo, viza ya Mworeko yaggwaako, kyokka n’asalawo okusigala mu Amerika ng’atya okudda eka. Okuva e Texas, Mworeko yagenda e Washington, DC, gye yeetaba mu lukung’aana lwa bannamawulire olwategekebwa ebibiina ebilwanirira eddembe ly’aba LGBT nga Human Rights Campaign, Truth Wins Out, GLAAD, Americans United n’ebirala okusobola okuwakanya ekyenkya ky’okusaba mu ggwanga ekya 2010 Ogwokubiri ekyategekebwa ekibiina ky’Abakristaayo ekya The Fellowship Foundation. Okusinziira ku lupapula lwa LGBT Magazine Metro Weekly olusangibwa mu Amerika : "The Fellowship" (emanyikidwa nga "The Family"), kigambibwa nti balina akakwate ku Bahati n'abantu abalala abakyawa ebisiyaga mu Uganda. Bahati yatuuka n'okusooka okuyitibwa ku ky'enkya." Ekyavaamu, Mworeko yeegatta ne Truth Wins Out n'abalala mu mukolo gwabwe "The American Prayer" okusobola okwekalakaasa olw'enkolagana wakati wa The Fellowship n'abawagizi b'etteeka lya "draconian" ''Kill the Gays Bill'' eryayanjulwa mu lukiiko lwa Uganda mu Palamenti ya Uganda Bahati. Wadde Mworeko yayogera mu lukung'aana lwa bannamawulire, ye yekka yekka yakozesa elinya lye elya wakati lyoka, era yalina ensawo ku mutwe gwe okukweka ebimukwatako – ng’atya okugobwa awaka n’obulamu okubeera mu matigga<ref name="Metro Weekly 2010" />
Mu Gwomusanvu ogwa 2010 (nga wayise emyezi etaano ng’omukolo guwedde), Mworeko yawa yintaviyu ye eyasooka eri Will O’Bryan owa ''Metro Weekly'' mwe yayogerera ebikwata ku ye nga omuntu mu bujjuvu. Mu mboozi eyo eya 2010, Mworeko yategeeza O'Bryan nti yali mu Amerika okwetaba mu lukungaana lwa siriimu - mu kiseera kye kimu ebbago ly'etteeka erya "Kill the Gays Bill" lyali liyingizibwa mu Uganda. Era yabuulira O’Bryan nti, okusinziira ku mbeera y’ebyobufuzi n’embeera z’abantu mu ggwanga lye ezikwata ku nsonga z’aba LGBT, yatya ku lw'obulamu bwe era n’asalawo okumala ekiseera ekisukka mu viza ye n’anoonya obubudamu mu byobufuzi mu Amerika. Okusaba kwa Mworeko okwasooka okusaba obubudamu, ab’obuyinza mu Amerika ne bakigaana, oluvannyuma gye yajulira.<ref name="Metro Weekly 2010" />
Nga bazadde be bombi bafudde olw’endwadde ezeekuusa ku mukenenya,<ref name="Metro Weekly 2010"/> era n’awalirizibwa okudduka mu Uganda olw’etteeka lyayo erilwanyisa ebisiyaga,<ref name="Metro 2013" /><ref name="Metro Weekly 2010" /><ref name="Black Star" /> Yintaviyu ya Mworeko ne magazini ya Washington DC ey’abakazi abaagalana n’ebisiyaga ''eya Metro Weekly'' yafulumizibwa n’endagamuntu ye mu bujjuvu n’ekifaananyi kye ku lupapula lwa magazini yaabwe nga kuliko omutwe "Ensi ensuubize"("The Promised Land") — mu kwogera ku bubudamu bwe obw'amateeka mu Amerika<ref name="Metro Weekly 2010" /> banamawulire mu Uganda (''Red Pepper)'' baalaba yintaviyu Mworeko gye yawa era n'eddamu okukuba ebitundu byayo mu lupapula lwabwe olwa 24 Ogwomwenda 2010 n'omutwe (nga mw'otwalidde n'ekifaananyi kye): "Omulyolyomi ogwa sobya ku balenzi mu somero nae gwalemwa Okwegatta n' omukyala we",<ref name="Black Star" /> n'oluvannyuma n'egenda mu maaso n'okufulumya bino wammanga nga bikyusibwakyusibwa okusiinzira ku interview ya Mworeko gyeyawa ''Metro Weekly'' :<blockquote>
: "Olwaleero tubikkulidde Moses Kushaba Mworeko Omulyolyomi eyeeyatudde okusobya ku baana mu ngeri ey'obukambwe mu pulayimale n'atandikawo akajagalalo k'akaboozi akaabunye essomero lyonna ng'omuliro.... Okwatula kwe okw'omuzizo yakukoledde mu lupapula lwa The Metro Weekly olupapula mu Amerika."
: Mu mboozi ye ey’ekivve Mworeko 31, yeewaanira ku ngeri gye yatandika mu pulayimale n’engeri ekikolwa kye eky’okwegatta ne mulenzi munne gye nekikoppebwa abalenzi bonna mu kisulo kye."
</blockquote>Oluvannyuma lw'okuwandiika okwo okwakolebwa olupapula lw' Amawulire olusangibwa mu Uganda, Jim Burroway owa Box Turtle Bulletin yawandiika ekitundu mwe yanenya ''Red Pepper'' nti "bakozessa emboozi y'obusiyaga okusikiriza abantu okusoma (gay-baiting and gay-bashing journalism)" era n'okukyusakyusa interview mungeri gyeyawandikibwa."
Mu kwanukula enkyusa okukyusakyusa eyaweebwa mu kiwandiiko kya ''Red Pepper'', Wayne Besen, omulwanirizi w'eddembe era ye mukulu owokuntikko eya tandikawo Truth Wins Out yalumiriza ''Red Pepper'' "okuleetawo okuyigga abagaala ebisiyaga"; "kampeyini y'okusiiga ebifaananyi ebibi"; era n’asaba olupapula luggalwe nga bavumirira bino wammanga:
: "Mu myaka gyange gyonna egy'okulwanirira eddembe ly'obuntu, eno ettekedwa okuba kampeyini esinga okwetamwa, ey'obugwenyufu, ey'okusiiga enziro gye nnali ndabye. Red Pepper yandibadde eggalwawo mangu olw'okuwandiika amawulire ag'okuvvoola Ekitundu kino ekikubiddwa kiraga nti tulina okukubisaamu emirundi ebiri kaweefube waffe ow'okukomya kampeyini y'obukyayi ekwata Uganda n'amawanga amalala mu Afrika. Tulina okulaba ng'ababuulizi b'enjiri mu Amerika." mulekere awo okusaasaanya brand yaabwe ey'enjawulo ey'omukwano ogw'ettemu ku ssemazinga ono.
: Kya lwatu nti obulamu bwa Musa buli mu kabi ak’amaanyi. Gavumenti ya Amerika yandibadde eteeka Moses ku kkubo ery'amangu okutuuka ku butuuze okumukuuma obutattibwa."
Ng’ayagala emikutu gy’amawulire mu Amerika oluvannyuma lw’okubikkula okwo okusikiriza abantu mu Amerika ne mu Uganda, Mworeko yawa yintaviyu ne munnamawulire wa KPFA Ann Garrison ku mbeera embi gy’alimu n’embeera eri Bannayuganda aba LGBT ewaka. Mu mboozi eyo, eyafulumira mu OpEdNews nga 28 November 2010, Mworeko yaddamu okwogera ku kabi akali ku bulamu bwe singa aba agenda okuddayo mu Uganda. Yayongerako n'ategeeza nti empapula z'amawulire ezimu nga "Red Pepper, [[Rolling Stone (Uganda)|Uganda's Rolling Stone]], ne Onion, ezaafulumya ebifaananyi n'endagiriro z' abasiyazi (Top Homos) ba Uganda" zimanyiddwa olw'okufulumya abo be bateebereza nti abasajja abagaala ebisiyaga ne bateeka obulamu bwabwe mu matigga. N'abalwanirira eddembe ly'abasajja n'abakazi abaagalana nga [[Christopher Senyonjo|Bishop Senyonjo]] eyawandiikiddwa mu bukyamu nga ayagala ebisiyaga olw'okuba awagira eddembe ly'abasajja n'abakazi abaagalana, era "empapula zino ezilondola nga omulogo mu Uganda" zisigala zisaba gavumenti okuwanika abasiyazi ku kalaba.
Ng’ayolekedde okusibwa n’okufa okuyinza okubaawo, Mworeko yasigala mu Amerika–ng’ajulira mu bubudamu bwe.<ref name="Metro Weekly 2010" /> Mu Gwokutaano 2011, Mworeko yaweebwa obubudamu okuva mu Amerika oluvannyuma lw’okusaba kwe okwasooka okugaanibwa.<ref>Metro Weekly, ''New Neighbor: Gay Ugandan living in D.C. wins asylum in the U.S.'', by Will O’Bryan (May 26, 2011) (Retrieved 31 March 2019)</ref><ref name="Politico">[[Politico]], ''10 big asylum cases in the U.S. : 7. Kushaba Moses Mworeko'', by Tal Kopan (08/01/2013) (Retrieved 31 March 2019)</ref> Abeera [[Washington, DC]]<ref name="Metro 2013" /><ref name="Black Star" /><ref>{{Cite web |title=LEZ GET IDEAS - The Pillar of Information |url=http://lezgetreal.com/2011/05/gay-ugandan-kushaba-mworeko-granted-asylum-in-us |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120119151057/http://lezgetreal.com/2011/05/gay-ugandan-kushaba-mworeko-granted-asylum-in-us/ |archive-date=2012-01-19 |access-date=2018-05-25 |website=LEZ GET IDEAS |language=en-US}}</ref> okuva mu Gwomusanvu 2013, Mworeko yali amaliriza okutendekebwa kwe okw'abakuumi b'eggwanga lya Amerika ng'[[omusawo wa mugagye abeera muntalo]] mu Fort Sam Houston.<ref name="Metro 2013" /><ref name="Politico" />
Kati munnansi wa Amerika, Mworeko yeewozaako nti ayagala nnyo Washington. Mu mboozi endala ne ''Metro Weekly'' eyafulumizibwa nga 3 Ogwomusanvu 2013, Mworeko we yategeezza Will O'Bryan ( omusasi wa ''Metro Weekly''):
:: "Njagala nnyo Washington, DC," [...] "wano waka. era banfaako. Aba Washington bankukumye. Siyinza kwebaza Bannawashington kimala."
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebiyungo eby’ebweru ==
* Amazima Gawangula YouTube Channel entongole: [https://www.youtube.com/watch?v=z9z66Bj9mSY&safety_mode=true&safe=active Moses Awadde Obubaka Bw'essuubi Eri Bannayuganda nga ba LGBT], Kifulumizidwa nga 23 Ogwomunaana 2010. Mu katambi kano, ffeesi ya Mworeko mu lujjudde.
* Truth Wins Out YouTube Channel entongole: [https://www.youtube.com/watch?v=7W--tPhnObQ Yamba TWO's Okuddamu Okutongoza Okulwanirira Obwenkanya n'Okulwanyisa Enjigiriza Ez'oku Ddyo]. Mu katambi kano, tulaba ekifaananyi ekisirifu nga Mworeko abikka ku mutwe n’ensawo y’empapula eya kitaka (okuva mu timeline 0:24). Akatambi kano kafulumizibwa nga 14 Nov 2018
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
nu3epwfqtwg5nm626zr9eyqvu4rc3ot
Sam Bitangaro
0
13883
61652
60617
2026-07-11T17:28:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61652
wikitext
text/x-wiki
'''Samuel Kwizera Bitangaro''' (yazaalibwa 6 Omwezi ogw'ekkumi 1959) munnayuganda munnamateeka era munnabyabufuzi . Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti omulonde]] ow'essaza lya Bufumbira ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Kisoro_District|Disitulikiti y'e Kisoro]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|ttundutundu ly'obugwanjuba]] bwa Uganda, mu paalamenti ey’ekkumi (2016–2021). <ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref>
Yakiikirira ekitundu kino emabegako mu Paalamenti ey’omusanvu (2001–2006). Ono mmemba w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ki National Resistance Movement Uganda. <ref name="2R">{{cite web |last=Tugume |first=Godfrey |date=20 February 2016 |title=Muhwezi Banyenzaki Trounced Bitangaro Bounces Back |url=https://chimpreports.com/muhwezi-banyenzaki-trounced-bitangaro-bounces-back/ |access-date=13 April 2019 |publisher=ChimpReports Uganda |location=Kampala}}</ref>
Yali mmemba w'akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku mateeka, enkizo n’empisa, akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka n'ebifa mu Paalamenti wamu n’akabondo Paalamenti aka NRM mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . <ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref>
Eyali [[Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda|Minisita w’eggwanga ow’ekikula ky’abantu n’obuwangwa]], <ref name="3R">{{cite web |last=Musinguzi |first=Goodluck |date=26 February 2006 |title=Minister Bitangaro Concedes Defeat |url=https://ugandaradionetwork.com/story/minister-bitangaro-concedes-defeat |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]] |location=Kampala}}</ref> Bitangaro ye mutandisi omukolaganyi omukulu owa kampuuni yamateeka eya ''Bitangaro and Company Advocates'' era nga ye mulungamya wa ''Kisoro Foundation For Rural Development'', ekibiina ky'obwannakyewa mu Disitulikiti y’e Kisoro mu Uganda. Era mmemba w'ekibiina ekitwala bannamateeka ki [[Uganda Law Society]], [[:en:East_Africa_Law_Society|East African Law]] Society n'ekibiina ekigatta bannamateeka mu nsi yonna [[:en:International_Bar_Association|International Bar Association]]. <ref name="4R">{{cite web |last=Manishimwe |first=Wilson |date=10 December 2016 |title=Bigirimana wants gov't to solve Kisoro water problem |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1441813/bigirimana-gov-solve-kisoro-water |access-date=13 April 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Bitangaro yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Kisoro, nga 6 Ogwekkumi 1959 mu ttundutundu maka [[:en:Anglicanism|amakulisitaayo / amapolotesitante]] ag'[[:en:Bafumbira|Abafumbira]] ng'omuggulanda ku baana omukaaga. Kitaawe Peter Bitangaro yali [[:en:Health_inspector|mulambuzi wa byabulamu]] ate nnyina Evelyn Bitangaro yali musomesa wa pulayimale.
Yasomera ku ssomero lya ''Seseme Primary School'' nga tannakyuka kugenda mu ''St. Paul Secondary School Mutolere'', mu mu Mutolere ekiri ku nkingizi y'akabuga k'e [[Kisoro]] gye yamalira emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna ( O-Level ) mu 1977. <ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref> <ref name="5R">{{cite web |author=Michael Nsubuga |date=11 August 2015 |title=Kaihura is chief runner in Kisoro 'marathon' |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1332391/kaihura-chief-runner-kisoro-marathon |access-date=13 April 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Mu 1978 yaweebwa ekifo ku [[Namilyango College]], mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]], ku misomo gya siniya ey'o,ukaaga ( A-level ) gye yali ssentebe w'akakiiko k'essomero . Yatikkirwa nebbaluwa eyenkanankana eyenkanankana Dipuloma eya waggulu mu 1979. <ref name="1R" />
Bitangaro yayingira [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]],yunivasite ya Uganda esinga obukadde era [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] gye yali ssentebe wa [[:en:Dormitory#United_Kingdom|Northcote Hall]] n’atikkirwa mu 1983 ne [[:en:Bachelor_of_Laws|ddiguli esooka mu mateeka]] . Olwo yafuna [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|dipuloma emukkiriza okuwoza amateeka]] okuva mu Law Development Centre, mu 1984. <ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref>
== Emirimu gye n’ebyobufuzi ==
Bweyafuna [[:en:Postgraduate_diploma|dipulooma eddirira ddiguli esooka]] mu kuwoza amateeka mu 1986, Bitangaro yaweebwa ekifo mu [[:en:Judiciary_of_Uganda|kkooti za Uganda ez'amateeka]] .Olwo yakola emirimu gy’amateeka mu ''kkampuni ya Nicholas Lwanga and Company Advocates'' okutuusa mu 1994. Olwo yeegatta ku ''Nsubuga Mubiru ne Bitangaro Advocates'', gyeyakolagana nayo. Mu 1997, Bitagaro yatandikawo ''kkampuni ya Bitangaro & Company Advocates'' gy’akyakola n’okutuusa kati ng’omukwanaganya omukulu. <ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref>
Mu 2001,mu nkola ya gavumenti ey' "[[:en:2005_Ugandan_multi-party_referendum|omugendo]]" Bitangaro yeegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby'okulondebwa mu kalulu]] era n'awangula akalulu ke akasooka akaamuyingiza mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'omusanvu]] ng'omukiise w'abalonzi b'eSsaza lya [[:en:Counties_of_Uganda#Kisoro_District|Bufumbira ey'obukiika ddyo]] . Yalondebwa nga [[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|Minisita omubeezi ow'ekikula ky'abantu n'obuwangwa]], <ref name="6R">{{cite web |author=Vision Reporter |date=4 October 2001 |title=Unite, Bitangaro urges Bafumbira |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1024870/unite-bitangaro-urges-bafumbira |access-date=13 April 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Mu 2006, Bitangaro yawangulwa [[Tress Bucyanayandi]] mu kalulu mweyali asabira okuddamu okulondebwa . <ref name="3R">{{cite web |last=Musinguzi |first=Goodluck |date=26 February 2006 |title=Minister Bitangaro Concedes Defeat |url=https://ugandaradionetwork.com/story/minister-bitangaro-concedes-defeat |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]] |location=Kampala}}</ref> <ref name="7R">{{cite web |author=Felix Osike, James Odong and Milton Olupot |date=28 February 2006 |title=80 MPs Lose Elections |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1153489/80-mps-lose-elections |access-date=13 April 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
Mu 2016, Bitangaro yalondebwa omulundi ogwokubiri okukiikirira ekitundu kye kimu, ku mulundi guno ku tikiti ya National Resistance Movement. Yawangula byombi, [[:en:Primary_elections|akamyufu]] k'ekibiina n’okulonda kwa bonna mu 2016 n’afuuka omukiise mu Paalamenti ey’ekkumi, ng’akiikirira Essaza lya Bufumbira ey'obukiika ddyo mu Disitulikiti y’e Kisoro. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2019">Parliament of Uganda (2019). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 April</span> 2019</span>.</cite></ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Sam Bitangaro mufumbo ne Barbara Bitangaro, munnamawulire era omukugu mu by’obulamu eby'ebitundu oba ebikwata ku bantu abangi ( Public health specialist) . Balina abaana basatu okuli Brenda Bitangaro, Daudi Bitangaro ne Kaze Bitangaro. Sam Bitangaro yaliko [[:en:Diocesan_chancellor|ccansala w'essaza ly'abakatuliki]] ery’e Muhabura ng'era yali ssentebe w'akakiiko ka Disitulikiti y'e Kisoro akavunaanyizibwa ku buweeereza m okuva mu 1997 okutuuka mu 2004. <ref name="8R">{{cite web |author=Vision Reporter |date=24 February 2002 |title=Is political rivalry fuelling Muhabura diocese conflict? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1062372/political-rivalry-fuelling-muhabura-diocese-conflict |access-date=13 April 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kisoro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kisoro]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Ekibanja ky'omutimbagano ekya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
rdscuwblstu07gx2qqfaxt7b0oeq1pd
61897
61652
2026-07-11T17:59:15Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61897
wikitext
text/x-wiki
'''Samuel Kwizera Bitangaro''' (yazaalibwa 6 Omwezi ogw'ekkumi 1959) munnayuganda munnamateeka era munnabyabufuzi . Ye [[:en:Parliament_of_Uganda|mubaka wa paalamenti omulonde]] ow'essaza lya Bufumbira ey'obukiika ddyo, mu [[:en:Kisoro_District|Disitulikiti y'e Kisoro]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|ttundutundu ly'obugwanjuba]] bwa Uganda, mu paalamenti ey’ekkumi (2016–2021). <ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref>
Yakiikirira ekitundu kino emabegako mu Paalamenti ey’omusanvu (2001–2006). Ono mmemba w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekiri mu buyinza ki National Resistance Movement Uganda. <ref name="2R">{{cite web |last=Tugume |first=Godfrey |date=20 February 2016 |title=Muhwezi Banyenzaki Trounced Bitangaro Bounces Back |url=https://chimpreports.com/muhwezi-banyenzaki-trounced-bitangaro-bounces-back/ |access-date=13 April 2019 |publisher=ChimpReports Uganda |location=Kampala}}</ref>
Yali mmemba w'akakiiko ka Paalamenti akavunaanyizibwa ku mateeka, enkizo n’empisa, akakiiko akavunaanyizibwa ku mateeka n'ebifa mu Paalamenti wamu n’akabondo Paalamenti aka NRM mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi]] . <ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref>
Eyali [[Minisitule evunaanyizibwa ku by'Ekikula Ky'abantu, Emirimu N'enkulakulanya y'Embeera z'Abantu mu Uganda|Minisita w’eggwanga ow’ekikula ky’abantu n’obuwangwa]], <ref name="3R">{{cite web |last=Musinguzi |first=Goodluck |date=26 February 2006 |title=Minister Bitangaro Concedes Defeat |url=https://ugandaradionetwork.com/story/minister-bitangaro-concedes-defeat |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]] |location=Kampala}}</ref> Bitangaro ye mutandisi omukolaganyi omukulu owa kampuuni yamateeka eya ''Bitangaro and Company Advocates'' era nga ye mulungamya wa ''Kisoro Foundation For Rural Development'', ekibiina ky'obwannakyewa mu Disitulikiti y’e Kisoro mu Uganda. Era mmemba w'ekibiina ekitwala bannamateeka ki [[Uganda Law Society]], [[:en:East_Africa_Law_Society|East African Law]] Society n'ekibiina ekigatta bannamateeka mu nsi yonna [[:en:International_Bar_Association|International Bar Association]]. <ref name="4R">{{cite web |last=Manishimwe |first=Wilson |date=10 December 2016 |title=Bigirimana wants gov't to solve Kisoro water problem |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1441813/bigirimana-gov-solve-kisoro-water |access-date=13 April 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma kwe ==
Bitangaro yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Kisoro, nga 6 Ogwekkumi 1959 mu ttundutundu maka [[:en:Anglicanism|amakulisitaayo / amapolotesitante]] ag'[[:en:Bafumbira|Abafumbira]] ng'omuggulanda ku baana omukaaga. Kitaawe Peter Bitangaro yali [[:en:Health_inspector|mulambuzi wa byabulamu]] ate nnyina Evelyn Bitangaro yali musomesa wa pulayimale.
Yasomera ku ssomero lya ''Seseme Primary School'' nga tannakyuka kugenda mu ''St. Paul Secondary School Mutolere'', mu mu Mutolere ekiri ku nkingizi y'akabuga k'e [[Kisoro]] gye yamalira emisomo gye egy'omutendera gwa siniya eyokuna ( O-Level ) mu 1977. <ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref> <ref name="5R">{{cite web |author=Michael Nsubuga |date=11 August 2015 |title=Kaihura is chief runner in Kisoro 'marathon' |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1332391/kaihura-chief-runner-kisoro-marathon |access-date=13 April 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Mu 1978 yaweebwa ekifo ku [[Namilyango College]], mu [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y'e Mukono]], ku misomo gya siniya ey'o,ukaaga ( A-level ) gye yali ssentebe w'akakiiko k'essomero . Yatikkirwa nebbaluwa eyenkanankana eyenkanankana Dipuloma eya waggulu mu 1979. <ref name="1R" />
Bitangaro yayingira [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]],yunivasite ya Uganda esinga obukadde era [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] gye yali ssentebe wa [[:en:Dormitory#United_Kingdom|Northcote Hall]] n’atikkirwa mu 1983 ne [[:en:Bachelor_of_Laws|ddiguli esooka mu mateeka]] . Olwo yafuna [[:en:Diploma_in_Legal_Practice|dipuloma emukkiriza okuwoza amateeka]] okuva mu Law Development Centre, mu 1984. <ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref>
== Emirimu gye n’ebyobufuzi ==
Bweyafuna [[:en:Postgraduate_diploma|dipulooma eddirira ddiguli esooka]] mu kuwoza amateeka mu 1986, Bitangaro yaweebwa ekifo mu [[:en:Judiciary_of_Uganda|kkooti za Uganda ez'amateeka]] .Olwo yakola emirimu gy’amateeka mu ''kkampuni ya Nicholas Lwanga and Company Advocates'' okutuusa mu 1994. Olwo yeegatta ku ''Nsubuga Mubiru ne Bitangaro Advocates'', gyeyakolagana nayo. Mu 1997, Bitagaro yatandikawo ''kkampuni ya Bitangaro & Company Advocates'' gy’akyakola n’okutuusa kati ng’omukwanaganya omukulu. <ref name="1R">{{cite web |author=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]] |location=Kampala}}</ref>
Mu 2001,mu nkola ya gavumenti ey' "[[:en:2005_Ugandan_multi-party_referendum|omugendo]]" Bitangaro yeegatta ku [[:en:Democracy|by'obufuzi eby'okulondebwa mu kalulu]] era n'awangula akalulu ke akasooka akaamuyingiza mu [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda ey'omusanvu]] ng'omukiise w'abalonzi b'eSsaza lya [[:en:Counties_of_Uganda#Kisoro_District|Bufumbira ey'obukiika ddyo]] . Yalondebwa nga [[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|Minisita omubeezi ow'ekikula ky'abantu n'obuwangwa]], <ref name="6R">{{cite web |author=Vision Reporter |date=4 October 2001 |title=Unite, Bitangaro urges Bafumbira |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1024870/unite-bitangaro-urges-bafumbira |access-date=13 April 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Mu 2006, Bitangaro yawangulwa [[Tress Bucyanayandi]] mu kalulu mweyali asabira okuddamu okulondebwa . <ref name="3R">{{cite web |last=Musinguzi |first=Goodluck |date=26 February 2006 |title=Minister Bitangaro Concedes Defeat |url=https://ugandaradionetwork.com/story/minister-bitangaro-concedes-defeat |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Uganda Radio Network]] |location=Kampala}}</ref> <ref name="7R">{{cite web |author=Felix Osike, James Odong and Milton Olupot |date=28 February 2006 |title=80 MPs Lose Elections |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1153489/80-mps-lose-elections |access-date=13 April 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
Mu 2016, Bitangaro yalondebwa omulundi ogwokubiri okukiikirira ekitundu kye kimu, ku mulundi guno ku tikiti ya National Resistance Movement. Yawangula byombi, [[:en:Primary_elections|akamyufu]] k'ekibiina n’okulonda kwa bonna mu 2016 n’afuuka omukiise mu Paalamenti ey’ekkumi, ng’akiikirira Essaza lya Bufumbira ey'obukiika ddyo mu Disitulikiti y’e Kisoro. <ref name="1R">{{Cite web |last=Parliament of Uganda |date=2019 |title=Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam |url=https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 |access-date=13 April 2019 |publisher=[[Parliament of Uganda]]}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFParliament_of_Uganda2019">Parliament of Uganda (2019). [https://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=391 "Parliament of Uganda Members of the 10th Parliament: Bitangaro Kwizera Sam"]. Kampala: [[Parliament of Uganda]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">13 April</span> 2019</span>.</cite></ref>
== Ebimukwatako ng'omuntu ==
Sam Bitangaro mufumbo ne Barbara Bitangaro, munnamawulire era omukugu mu by’obulamu eby'ebitundu oba ebikwata ku bantu abangi ( Public health specialist) . Balina abaana basatu okuli Brenda Bitangaro, Daudi Bitangaro ne Kaze Bitangaro. Sam Bitangaro yaliko [[:en:Diocesan_chancellor|ccansala w'essaza ly'abakatuliki]] ery’e Muhabura ng'era yali ssentebe w'akakiiko ka Disitulikiti y'e Kisoro akavunaanyizibwa ku buweeereza m okuva mu 1997 okutuuka mu 2004. <ref name="8R">{{cite web |author=Vision Reporter |date=24 February 2002 |title=Is political rivalry fuelling Muhabura diocese conflict? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1062372/political-rivalry-fuelling-muhabura-diocese-conflict |access-date=13 April 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref>
== Laba ne ==
* [[Kisoro (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kisoro]]
* [[National Resistance Movement|Ekibiina ky’eggwanga eky’okuziyiza]]
* [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]]
== Ebijuliziddwa ==
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [http://www.parliament.go.ug/new/ Ekibanja ky'omutimbagano ekya Paalamenti ya Uganda]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
rtgvl7icr7hslas0x6z5bgpu5gh2orx
Sarah Kizito
0
13885
61517
53068
2026-07-11T17:07:35Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61517
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Message box/ambox.css"></templatestyles>
'''Sarah Kizito''' [[:en:Demographics_of_Uganda|Munnayuganda]], [[:en:Women_in_business|mukyala musuubuzi]] era [[:en:Entrepreneurship|mutandisi wa mirimu]] amanyiddwa nnyo olw’okwenyigira mu kuddukanya Centenary Park mu [[:en:Kampala|Kampala]] ng’ayita mu kkampuni ya Nalongo Estates Limited. Yamanyikibwa nnyo mu by'obusubuzi mu Uganda ne mu bantu olw’enkaayana z’amateeka n’enzirukanya y’emirimu ezimaze ebbanga nga zitwaliramu ppaaka eno, ekitongole kya [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Kampala Capital City Authority]] (KCCA), ne pulojekiti z’okukulaakulanya ebizimbe mu Kampala. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Some of Uganda's richest women |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-19 |website=New Vision}}</ref>
== Omulimu ==
Sarah Kizito ye nnannyini era addukanya kkampuni ya Nalongo Estates Limited etwala Centenary Park, ekifo eky’okwesanyusizaamu ekisangibwa ku luguudo oludda e Jinja mu Kampala. Kkampuni eno yakola endagaano y’okuddukanya emirimu n’olukiiko mu kiseera ekyo olwa [[Kampala Capital City Authority|Kampala City Council]] mu 2006 okukulaakulanya n’okulabirira ppaaka eno ng’ekifo eky’okwesanyusizaamu eky'abantu bonna. <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Taxpayers lose millions in row over Centenary Park ownership |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-19 |website=New Vision}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Some of Uganda's richest women |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-21 |website=New Vision}}</ref>
Mu nzirukanya y’emirimu, Centenary Park yafuuka emu ku bifo eby’enjawulo mu Kampala [[:en:Entertainment|eby’amasanyu]] n’okwewumuzaamu, ng’erimu [[:en:Restaurant|ebifo webatunda emmere nebyokulya ebirala]], saluuni, bizinensi ezikola ku bagole [[:en:Social_event|n’emikolo gy’okusanyusa abantu]] . Kizito era yakolaganira wamu ne bizinessi y'okuyooyoota abagole mu Kampala ng'ayita mu kkampuni ye eya bizinensi "Lady Charlotte", eyafuna ettutumu mu myaka gya 1990 ne kuntandikwa y'emyaka gya 2000. <ref name=":1">{{Cite web |last=Omusunsuzi |first=Bukedde |date=2023-03-31 |title=Amawulire: Munnabizinensi Sarah Kizito 'Lady Charlotte' ow'emyaka 60 ayingizaawo olulenzi oluto |url=https://www.newvision.co.ug/category/amawulire/munnabizinensi-sarah-kizito-lady-charlotte-ow-BUK_133624_052026 |access-date=2026-05-19 |website=New Vision}}</ref>
== Enkaayana ku Centenary Park ==
Kizito yafuuka ensonga mu ggwanga lyonna olw’obutakkaanya n'ekayana wakati wa Nalongo Estates Limited ne [[:en:Kampala_Capital_City_Authority|Kampala Capital City Authority]] ku bwannannyini, okuzza obuggya liizi n’okuddukanya Centenary Park. KCCA yagamba nti aba Nalongo Estates baali bagenda mu maaso nokusigala ku ttaka lino kyoka ng'ate liizi eyabawebwa yali yaggwako mu 2016 n’alumiriza kkampuni eno okulemesa pulojekiti z’ebizimbe bya gavumenti omuli Kampala Flyover Project, emirimu gy’emyala egikolebwa ekitongole ky’amazzi n’emyala ekya [[:en:National_Water_and_Sewerage_Corporation|National Water and Sewerage Corporation]] n’okusengula [[:en:Infrastructure|ebizimbe]] by’amasannyalaze. <ref name=":0">{{Cite web |title=MPs Task Nalongo Estates to Explain Existence at Centenary Park |url=https://ugandaradionetwork.net/story/mps-task-nalongo-estates-to-explain-existence-at-centenary-park |access-date=2026-05-19 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
Mu 2017, [[:en:Committee_on_Commissions,_Statutory_Authorities_and_State_Enterprises|akakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku bukiiko, ebitongole ebifuga amateeka n’ebitongole bya gavumenti]] (COSASE) byakola okunonyereza ku nkaayana zino. Mu misango gy’akakiiko, Sarah Kizito yawolereza kkampuni ye okutwala ppaaka eno n’agamba nti [[:en:Lease|liizi]] ye esaana okuzzibwa obuggya. <ref name=":0" />
Mu mwaka gwa 2020, amawulire gaalaga nti gavumenti yatabaganya endagaano n’ekkiriza ekitundu ku ttaka lino okukwasibwa pulojekiti ya Kampala Flyover Project ate Nalongo Estates n’esigaza ekitundu ku ppaaka eno. <ref>{{Cite web |title=Gov't Will Not Compensate Nalongo for Centenary Park Land - KCCA |url=https://ugandaradionetwork.net/story/govt-will-not-compensate-nalongo-for-centenary-park-land-kcca |access-date=2026-05-19 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref>
== Ebimukwatako eby'omunda ==
Sarah Kizito yali yafumbirwa eyali omukubi w’ebikonde era [[:en:Politician|munnabyabufuzi]], [[:en:Godfrey_Nyakana|Godfrey Nyakana]], wadde ng’obufumbo bwabwe bwaggwaawo oluvannyuma lw’emyaka egisoba mu kkumi. Nyakana yawangula omudaali gwa zaabu mu Uganda mu [[:en:Kampala_Central_Division|mizannyo gya Commonwealth mu 1990]] oluvannyuma n'aweereza nga ssentebe wa [[:en:Kampala_Central_Division|Kampala Central Division]] . <ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Conversion |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-19 |website=New Vision}}</ref>
Sarah Kizito alina abaana 2. <ref name=":1" />
== Laba ne ==
* [[:en:Godfrey_Nyakana|Godfrey Nyakana]]
== Ebiwandiiko ebikozeseddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
ka46nf732ngginaeyzv882unh71mhd2
Rebecca Alitwala Mubezi
0
13888
60948
53133
2026-07-11T15:15:09Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60948
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Rebecca Alitwala Mubezi''' Munnayuganda alina engule y'empaka y'obwannalulungi era nga mulwanirizi w'eddembe/omukozi w'obuntubulamu atera okuyitibwa "empologoma enkazi ento".<ref>https://www.radiocomnetu.org/ssebofm/2026/01/19/550/</ref><ref>{{Cite web |url=https://busogatimes.com/rebecca-alitwala-mubezi-the-youth-lioness-with-a-heart-for-the-forgotten-lives-in-kamuli/ |title=Archive copy |access-date=2026-06-02 |archive-date=2026-06-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20260602163337/https://busogatimes.com/rebecca-alitwala-mubezi-the-youth-lioness-with-a-heart-for-the-forgotten-lives-in-kamuli/ |url-status=dead }}</ref> Amanyiddwa nnyo olw’okulwanirira abawala/abakyala, okulwanirira abalema n’okulwanyisa endwadde z’ensigo. Ono yali omu ku ba Nnalulungi b’ebyobulambuzi mu Busoga mu 2017.<ref name=":0">{{Cite web |last=Kibumba |first=Teven |title=Busoga Queens Pledge to Uphold Kadaga's Legacy of Empowering Children |url=https://nilepost.co.ug/news/248495/busoga-queens-pledge-to-uphold-kadagas-legacy-of-empowering-children |access-date=2026-01-09 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebyafaayo by’emirimu gye ==
Y'akulira ekitongole kya Becky’s Child Foundation ekitunuulira abaana abaliko obulemu.<ref>{{Cite web |date=2025-05-12 |title=Children with disabilities, advocating for women/girl child and fighting Kidney disease.receive assistive devices on Mother's Day |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/children-with-disabilities-receive-assistive-devices-on-mother-s-day-5038500 |access-date=2026-01-09 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":0"/>
Mu kiseera ky'enteekateeka ya Mustard Seed Secondary School eya Busota Girls Empowerment outreach, Rebecca yaggumiza obwetaavu bw'okufuba okw'awamu okukuuma n'okuzzaamu amaanyi abawala okuyita mu nkola z'okwetegereza ekikula, ebikolwa eby'obwenkanya, n'okutondawo emikisa gy'ebyenfuna n'ebyenjigiriza.<ref>{{Cite web |last=cfeditoren |date=2025-03-13 |title=Becky'S Child Foundation Urges Action on Girls' Protection and Empowerment |url=https://www.africa-press.net/uganda/all-news/beckys-child-foundation-urges-action-on-girls-protection-and-empowerment |access-date=2026-01-09 |website=Uganda |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kibumba |first=Teven |title=Becky's Child Foundation Urges Action on Girls' Protection and Empowerment |url=https://nilepost.co.ug/news/247583/beckys-child-foundation-urges-action-on-girls-protection-and-empowerment |access-date=2026-01-09 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> Mu lukungaana [[Rebecca Kadaga]] lwe yaliko, Rebecca yaggumiza obwetaavu bw'obulagirizi, obukuumi, n'okulaba abaana abali mu bwetaavu tebatekebwa ku bbali era n'asuubiza okunoonya ebintu ebirala eby'okuyambako mu nteekateeka ezifaanagana<ref>{{Cite web |last=Kibumba |first=Teven |title=Kadaga Challenges Government on Healthcare, Commends Becky's Child Foundation |url=https://nilepost.co.ug/news/293539/kadaga-challenges-government-on-healthcare-commends-beckys-child-foundation |access-date=2026-01-09 |website=Nilepost News |language=en}}</ref> era [[Rebecca Kadaga]] n'asiima Ebitongole ebitali bya gavumenti omuli ne Becky's Child Foundation olw'okulwanirira embeera y'obulamu bw'abantu n'eddembe ly'abaana.<ref>{{Cite web |date=2025-09-10 |title=Rt Hon Kadaga commends NGOs on community health and children's rights |url=https://www.radiocomnetu.org/ssebofm/2025/09/10/385/ |access-date=2026-01-09 |website=Ssebo FM |language=en-GB}}</ref> Mu kukuza olunaku lw'abamaama lu Mother's Day mu 2025, yawaayo obuyambi eri abaana abetaaga okubeerwa mu [[Buyende]] okusobola okuyimusa bamaama abalabirira abaana abalina obwetaavu obw'enjawulo naye nga tebasasulwa.<ref>{{Cite web |last=Joseph |first=Tuuke Allan |date=2025-05-12 |title=Mother's Day: Becky's Child Foundation donates mobility aids to vulnerable children in Buyende |url=https://dailyexpress.co.ug/2025/05/12/mothers-day-beckys-child-foundation-donates-mobility-aids-to-vulnerable-children-in-buyende/ |access-date=2026-01-09 |website=Daily Express |language=en-GB}}</ref>
== Empaka z'obwannalulungi ==
'''Nnalulungi w'ebyobulambuzi Busoga 2017.'''<ref name=":0"/>
Yawangula engule ya Nnalulungi w’ebyobulambuzi mu Busoga mu 2017.
== Laba ne ==
* [[Nnalulungi w'ebyobulambuzi Uganda]]
* [[Just Like My Child Foundation]]
* [[Laura Kanushu]]
* [[Empower Through Health]]
== Ebijuliziddwa ==
<references />
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
* [https://beckyschildfoundation.org/ Omukutu gwa yintaneeti ogwa Becky's Child Foundation]
4ifl4d8hb8elok9ocblpl6nkhp1rix6
John Abdallah Wambere
0
13902
61694
53280
2026-07-11T17:29:29Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61694
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''John "Longjones" Abdallah Wambere''' [[Munnayuganda]] omulwanirizi w'eddembe ly'abasajja abagaala ebisiyaga era omu ku baatandikawo ekibiina kya Spectrum Uganda Initiatives,<ref name="Glad Casework Page">{{Cite web |title=John Wambere |url=http://www.glad.org/work/cases/wambere-story |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141129041710/http://www.glad.org/work/cases/wambere-story |archive-date=29 November 2014 |access-date=13 November 2014 |website=Our Work |publisher=Gay and Lesbian Advocates and Defenders}}</ref> ekibiina ekirwanirira eddembe ly'abantu abalya ebisiyaga ekiri [[Kampala]] nga kitunuulidde nnyo okusomesa ebyobulamu ebibyetoloolerako.<ref name="NPR ARTICLE">Dreisbach, Tom (21 September 2014). </ref> Olw'okutiisibwatiisibwa n'okuyigganyizibwa kweyafuna mu Uganda, Wambere yakkirizibwa okuweebwa [[obubudamu]] mu Amerika okuva mu kitongole ki U.S. Citizen and Immigration Services nga11, Ogwomwenda 2014.<ref name="In-Re Glad">{{Cite web |title=In re Wambere |url=http://www.glad.org/work/cases/in-re-wambere |access-date=9 November 2014 |website=Gay and Lesbian Advocates and Defenders}}</ref> Mu kiseera kino abeera Cambridge, mu Massachusetts.<ref name="Glad Casework Page" />
== Obuto bwe ==
Wambere yazaalibwa [[Mbala mu Zambia]] nga 2 Ogwekkuminoogumu 1973. Famire ye yali ya Bakristaayo; nnyina yali [[muzaalisa]] mu gavumenti ate kitaawe yali mu byabufuzi.<ref name="Legal Lines Interview">{{Cite web |last=Lynch |first=Timothy |date=26 June 2014 |title=Legal Lines: John "Longjones" Abdallah Wambere: Ugandan gay activist; 6-18-14 |url=https://www.youtube.com/watch?v=mqYZ01d8J54 |access-date=10 November 2014 |publisher=Massachusetts LGBT Bar Association}}</ref> Mu mboozi ey'akafubo ku mukutu gwa Legal Lines ne Timothy Lynch, ogw'ekibiina ekigatta bannamateeka mu Massachusetts ekya LGBTQ,<ref>{{Cite web |title=Legal Lines |url=http://www.masslgbtqbar.org/article.html?aid=219 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20171028041530/http://www.masslgbtqbar.org/article.html?aid=219 |archive-date=28 October 2017 |access-date=14 November 2014 |website=Mass. LGBTQ Bar Association |publisher=Massachusetts LGBTQ Bar Association}}</ref> Wambere yayogera ku buto bwe, "Twawuliranga ku bantu abagaala ebisiyaga. [Abantu] baayogeranga ku bantu abagaala ebisiyaga. Naye tebavumirirwangako, era tebayigganyizibwangako. Tewali yagenda kwokya maka gaabwe. Baali babeera kitundu ky'ekimu ng'abantu abalala, era abamu ku bo baali basiimibwa ng'abantu ab'enjawulo. Era tewali yabayitanga kyenyinyalwa."<ref name="Legal Lines Interview" />
Newankubadde yatandika okukiraba nti yali asikirizibwa nnyo eri abasajja nga wa myaka munaana, Wambere yawandiika mu mu bbaluwa ey'okunoonya obubudamu nti "yalwanagana n'okusikirizibwa kuno mu buto bwe, mu butiini, ne mu buvubuka bwe... Okubeera mu mbeera ey'obulabe ennyo kyantiisa olw'obukuumi bwange n'obukuumi bwa ffamire yaffe singa empulira yange etandika okumanyibwa mu lujjudde". Kyokka, yawandiika nti mu 1998, ku myaka 26, "Yakitegeera nti, "Ye okusikirizibwa basajja banne kimuwa essanyu kubanga ekyo kyali. Okuva olwo ne yeggyako endowooza egamba nti kye yali awulira mu mutima gwe kyali kikyamu oba kibi.
== Enteekateeka za Spectrum Uganda ==
Mu 2001, Wambere yeenyigira mu nkola ya Homo Uganda, eyafuuka Spectrum Uganda Initiatives (Spectrum) mu 2002. Yatandikibwawo mu 1998, Spectrum kibiina ekikolera mu bantu wansi wa [[Sexual Minorities Uganda]] nga essira lisinga kulissa ku kuwa buyambi n’okusomesa ku bulamu bw’okwegatta eri abantu aba LGBTI. Bakola emisomo okukubiriza abantu okukebera bwe bayimiridde ku kawuka ka siriimu n'endwadde eziva mu kwegatta, okukozesa kondomu n'ebizigo ebituufu ; era bawa obuyambi mu kulwanirira eddembe ly'abantu abasanga obusosoze olwokubeera abali b'ebisiyaga ba LGBTI.<ref name="Legal Lines Interview">{{Cite web |last=Lynch |first=Timothy |date=26 June 2014 |title=Legal Lines: John "Longjones" Abdallah Wambere: Ugandan gay activist; 6-18-14 |url=https://www.youtube.com/watch?v=mqYZ01d8J54 |access-date=10 November 2014 |publisher=Massachusetts LGBT Bar Association}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFLynch2014">Lynch, Timothy (26 June 2014). </cite></ref> Wambere yategekanga enkuŋŋaana ku Ssande mu maka ge "okwogera ku nsonga ezikwata ku kwegatta n'obulamu bwabali b'ebisiyaga, okukubaganya ebirowoozo ku byebayitamu mu bitundu byabwe, era okutwalira awamu okuwa emikisa okusisinkana n'okukolagana n'abantu abalala ab'endowooza emu." Wambere yalondebwa okubeera omuwandiisi wa Spectrum mu 2004.
== Obunkenke mu Uganda ==
Uganda erina ebyafaayo by'amateeka agakontana n'okulya ebisiyaga okuviira ddala mu bufuzi bw'amatwale obwa Bungereza.<ref>Han, Enze; O'Mahoney, Joseph (30 October 2014).</ref> Amateeka g'ebikolwa eby'obumenyi bw'amateeka ag'omwaka gwa 1950, agaateekebwawo gavumenti ya Bungereza, g'alimu amateeka g'okukangavvula abali b'ebisiyaga agakyassibwa mu nkola na kati.<ref>{{Cite web |title=Penal Code Act 1950 |url=http://www.ulii.org/ug/legislation/consolidated-act/120 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141106165358/http://www.ulii.org/ug/legislation/consolidated-act/120 |archive-date=6 November 2014 |access-date=14 November 2014 |website=Free Access to Ugandan Law |publisher=Uganda Legal Information Institute}}</ref><ref>Kalende, Val (30 October 2014).</ref> Wabula, gye bwavaako awo, obukyayi bweyongera eri abali b'ebisiyaga mu Uganda nga kino kyava ku bubaka bw'omubuulizi w'enjiri ey'ekikristaayo Scott Lively eyajja e Kampala mu Gwokusatu 2009 ng'avumirira enkola z'abali b'ebisiyaga.<ref name="GETTLEMAN">Gettleman, Jeffrey (4 January 2010).</ref> Okusinziira ku Stephen Langa, eyateekateeka okukyala kuno, Lively yawa emboozi ezitali zimu ku "ntegeka y'okulya ebisiyaga - entegeka eyo ey'ekusifu n'eyekizikiza" - n'obulabe abalya ebisiyaga bwe baleeta ku mpisa ez'omu Bbayibuli n'amaka g'omu Afirika ag'obuwangwa. Oluvannyuma lw'omwaka ogwo, munnabyabufuzi Omunnayuganda yabaga ebbago ly'etteeka eriyitibwa Anti-Homosexuality Bill of 2009, eryali liyinza okuteekawo ekibonerezo ky'okufa eri abo abavunaanibwa ogw'okulya ebisiyaga.<ref name="GETTLEMAN" /><ref>{{Cite web |title=The Anti Homosexuality Bill, 2009. Memorandum |url=http://www.publiceye.org/publications/globalizing-the-culture-wars/pdf/uganda-bill-september-09.pdf |access-date=9 November 2014 |website=Public Eye}}</ref> Etteeka teryayita.
Wabula nga 20, Ogwekkumineebiri2013, [[Parliament of Uganda|Palamenti ya Uganda]] yaleeta ekiteeso ky'ebbago ly’etteeka lya Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014 .<ref name="act">{{Cite web |title=The Anti-Homosexuality Act, 2014 |url=http://www.refworld.org/pdfid/530c4bc64.pdf |access-date=9 November 2014 |publisher=The UN Refugee Agency}}</ref> Ebbago lino eryassibwako omukono Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni]] nga 24, Ogwokubiri 2014, lyaleeta ekibonerezo ekisinga obunene eky'okusibwa obulamu bwo bwonna eri abo abasingisibwa omusango "ogw'ebisiyaga," "okugezaako okulya ebisiyaga," "okwekobaana okwenyigira mu bisiyaga," ne "okutumbula ebisiyaga," n'ebirala.<ref name="act" /> Museveni yavumirirwa ekitongole ky'amawanga amagatte eky'ensi yonna nga kigamba nti etteeka livvoola eddembe ly'obuntu n'abantu bonna ab'etaba mu kulya ebisiyaga mu ggwanga lyonnna. <ref>{{Cite web |date=24 February 2014 |title=New anti-homosexuality law in Uganda violates basic human rights, stress UN officials |url=https://www.un.org/apps/news/story.asp?NewsID=47212&Cr=lesbian&Cr1=#.VGE0MFPF_Xx |access-date=7 November 2014 |publisher=UN News Centre}}</ref> Oluvannyuma etteeka lino lyasazibwamu kkooti ya Ssemateeka ya Uganda nga 4, Ogwomunaana 2014, kubanga teryalina muwendo gwetaagisa okuliyisa.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400 "Uganda court annuls anti-homosexuality law".]</ref>
=== Obutabanguko okweyongera ===
Mu 2005, ''The Red Pepper'', omukutu gw’amawulire mu Uganda, gwafulumya mu lujjudde nti Wambere muli wa bisiyaga. Gwawandiika erinnya lye, ekifo w’akolera, n’endagiriro z’awaka n’emirimu gye. Okuva olwo, empapula z'amawulire eziwerako zayogera ku Wambere nga eyeyisa "ng'omukazi, omusiyazi alimbalimba abalenzi abato okwegatta naye." Yawalirizibwa okusenguka mu maka ag'enjawulo n’okukyusa ennamba z’essimu emirundi egiwerako; wadde kyali kityo, yeeyongera okutiisibwatiisibwa okumutta. Nga 1 Ogwokusatu 2014. Mu muko, Wambere yavunaanibwa okuba ekitundu ku Kabineeti ya "Ugandan Homo Cabinet."<ref>{{Cite web |title=Ugandan Newspapers Outing Members of the LGBTI Community |url=http://www.glad.org/work/cases/ugandan-newspapers |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141129042434/http://www.glad.org/work/cases/ugandan-newspapers |archive-date=29 November 2014 |access-date=3 November 2014 |publisher=Gay and Lesbian Advocates and Defenders}}</ref> Olupapula luno lwavumirirwa ekitongole kya [[Human Rights Watch]] olw’okuteeka abasajja bano mu kabi ak’okwongera okutulugunyizibwa gavumenti.
Ku [[WGBH-TV]], Wambere yayogera ku mikutu gy'amawulire egya Uganda nti, "Teyeyogerako. Emikutu gy'amawulire gy'egyamwogerako... naye waliwo ekiseera we yakizuula nti alina okubeera ye... Ffe tuli Bannayuganda era tuli Bafirika. Era twazaalibwa tuli bali b'abisiyaga."<ref name="youtube.com">{{Cite web |date=7 May 2014 |title=Greater Boston Video: Gay Ugandan Activist Seeks Asylum In Boston |url=https://www.youtube.com/watch?v=Mby--3TXUZo |access-date=10 November 2014 |website=WGBH-TV Youtube |publisher=PBS}}</ref>
Mu 2009, Wambere yalumbibwa abasajja abawerako bwe yali ava mu Capital Pub, ebbaala y’omu kitundu mu Kampala. Yakwatibwa okuva emabega n’akonkonwa n’azirika; oluvannyuma yazuukukira mu mmotoka ya mukwano gwe ng’erinnyo likutuse.
Wambere ne [[David Kato]], mukwano gwe era omu ku bakulembeze ba LGBTI abaatiikirivu mu Uganda, bombi baalabikira mu firimu ya [[Malika Zouhali-Worrall]] ne [[Katherine Fairfax Wright]] eyitibwa [[Call Me Kuchu]]. Yafulumizibwa ku Berlin International Film Festival nga 11 Ogwokubiri 2012. Omwaka gumu nga firimu tennafulumizibwa, nga 26 Ogwoluberyeberye 2011, Kato yattibwa mu ngeri ey'obukambwe; yali yaakamala okuwangula omusango eri magazini eyafulumya erinnya lye n'ekifaananyi ekyamulaga ng'omusajja omuli w'ebisiyaga era ng'esaba attibwe.<ref>Gettleman, Jeffrey (27 January 2011).</ref> Wambere yatandika okufuna okutiisibwatiisibwa nti ye yali agenda okuddako okufa.<ref name="Legal Lines Interview">{{Cite web |last=Lynch |first=Timothy |date=26 June 2014 |title=Legal Lines: John "Longjones" Abdallah Wambere: Ugandan gay activist; 6-18-14 |url=https://www.youtube.com/watch?v=mqYZ01d8J54 |access-date=10 November 2014 |publisher=Massachusetts LGBT Bar Association}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFLynch2014">Lynch, Timothy (26 June 2014). </cite></ref>
== Obubudamu mu Amerika ==
Wambere yakyala mu Amerika nga 20 Ogwokubiri 2014 okukungaanya obuwagizi okulwanyisa ebikolwa eby’effujjo ebyeyongera ku bali be bisiyaga aba LGBTI mu Uganda. Nga wayise ennaku ssatu nga yakatuuka, Pulezidenti wa Uganda [[Yoweri Museveni]] yassa omukono ku bbago ly'etteeka lya [[Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]], ne lifuuka etteeka.<ref>{{Cite web |last=Karimi |first=Faith |last2=Thompson |first2=Nick |date=24 February 2014 |title=Uganda's President Museveni signs controversial anti-gay bill into law |url=http://www.cnn.com/2014/02/24/world/africa/uganda-anti-gay-bill/ |access-date=10 November 2014 |website=CNN World |publisher=CNN}}</ref>
Ng’ayolekedde okutiisibwatiisibwa okuttibwa n’okusibwa obulamu bwe bwonna singa akomawo eka, Wambere yakolagana ne [[GLAD]] okusaba obubudamu mu Gavumenti ya Amerika.<ref name="Glad Casework Page">{{Cite web |title=John Wambere |url=http://www.glad.org/work/cases/wambere-story |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141129041710/http://www.glad.org/work/cases/wambere-story |archive-date=29 November 2014 |access-date=13 November 2014 |website=Our Work |publisher=Gay and Lesbian Advocates and Defenders}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20141129041710/http://www.glad.org/work/cases/wambere-story "John Wambere"]. </cite></ref> Nga 11 Ogwomwenda 2014, Gavumenti ya Amerika yamuwa obubudamu, ng’alindirira okukeberebwa ku buvo bwe.<ref>{{Cite web |title=Recommended Approval by U.S. Citizenship and Immigration Services |url=http://www.glad.org/uploads/docs/cases/in-re-wambere/09-15-14-wambere-asylum-decision.pdf |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20141011055312/http://www.glad.org/uploads/docs/cases/in-re-wambere/09-15-14-wambere-asylum-decision.pdf |archive-date=11 October 2014 |access-date=10 November 2014 |publisher=Gay and Lesbian Advocates and Defenders}}</ref> "Kino kibadde kizibu nnyo nnyo gyendi," Wambere bwe yategeeza mu kiwandiiko kye yafulumya eri bannamawulire. "Obulamu bwange mbuwaddeyo okukolera abantu aba LGBTI mu Uganda, era kinnuma nnyo obutabeera mu kitundu kyange, bannange, n'emikwano gyange nga bwe b'eyongera okulumbibwa. Naye mu mutima gwange, nkimanyi nti sirina kusalawo kulala, era nti sandibadde na mugaso gwonna eri ekitundu kyange nga ndi mu kkomera."<ref name="In-Re Glad">{{Cite web |title=In re Wambere |url=http://www.glad.org/work/cases/in-re-wambere |access-date=9 November 2014 |website=Gay and Lesbian Advocates and Defenders}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.glad.org/work/cases/in-re-wambere "In re Wambere"]. </cite></ref>
== Amaka ==
Wambere alina omwana ow’emyaka kkumi n’omukaaga akyali mu Uganda, abeera n’abooluganda be. <ref name="youtube.com">{{Cite web |date=7 May 2014 |title=Greater Boston Video: Gay Ugandan Activist Seeks Asylum In Boston |url=https://www.youtube.com/watch?v=Mby--3TXUZo |access-date=10 November 2014 |website=WGBH-TV Youtube |publisher=PBS}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.youtube.com/watch?v=Mby--3TXUZo "Greater Boston Video: Gay Ugandan Activist Seeks Asylum In Boston"]. </cite></ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
k9i2mjflwodztuln9k2uem433gvltay
Akiki Nyabongo
0
13938
61701
58550
2026-07-11T17:29:43Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61701
wikitext
text/x-wiki
'''Akiki Hosea Kanyarusoke Nyabongo''' ( c. 1907 – Ogwekkumi 2, 1975) yali munnayuganda munnabyabufuzi era omuwandiisi w’ebitabo.<ref name="The New York Times-1975">{{Cite news|date=1975-10-17|title=Akiki Nyabongo, 65, Dies; Writer and Uganda Prince|language=en-US|page=38|work=The New York Times|url=https://www.nytimes.com/1975/10/17/archives/akiki-nyabongo-65-dies-writer-and-uganda-prince.html|access-date=2023-03-17|issn=0362-4331}}</ref> Yazaalibwa omulangira w’Obukama bwa [[Tooro]] mu Bugwanjuba bwa Uganda era yasomera mu yunivasite mu Amerika ne Bungereza.<ref name="The New York Times-1975" /> Omukugu mu by’enkula y’abantu eyatendekebwa mu Oxford, Nyabongo yalina ebifo by’obusomesa mu Amerika era n’agenda mu maaso n’okunoonyereza ku by’enkula y’abantu.<ref name="Matera-2010">{{Cite journal |last=Matera |first=Marc |date=2010 |title=Colonial Subjects: Black Intellectuals and the Development of Colonial Studies in Britain |url=https://www.jstor.org/stable/23265207 |journal=Journal of British Studies |volume=49 |issue=2 |pages=388–418 |doi=10.1086/649838 |issn=0021-9371 |jstor=23265207 |s2cid=143861344 |url-access=subscription}}</ref> Oluvannyuma yakomawo e Uganda, n'ayambako mu kwefuga kwayo okuva ku Bungereza era n'abeerawo okutuusa lwe yafa.<ref name="Monroe-2022">{{Cite journal |last=Monroe |first=Caitlin C. |date=2022-08-01 |title=Searching for Nyabongo |url=https://read.dukeupress.edu/cssaame/article/42/2/389/317247/Searching-for-NyabongoAn-Unconventional-Ugandan |journal=Comparative Studies of South Asia, Africa and the Middle East |language=en |volume=42 |issue=2 |pages=389–403 |doi=10.1215/1089201X-9987879 |issn=1089-201X |s2cid=252245781 |url-access=subscription}}</ref>
Akiki Nyabongo yakolagana n’abalwanirizi b’eddembe ab’enjawulo mu Afrika yonna "pan-African" (nga mw’otwalidde ne [[WEB Du Bois|W.E.B Du Bois]] ne George Padmore ) era n’awagira mu lwatu okuva kwa africa u bufuzi bw'amatwale (African decolonization) n’okukulaakulana mu biwandiiko bye. Ekitabo kye ekyasinga okumanyika ye ''Africa Answers Back'' (1936), ekimu ku bitabo eby’olulimi Olungereza ebyasooka okuwandiikibwa omuwandiisi Munnayuganda.<ref name="Kopf-2019">{{Cite journal |last=Kopf |first=Martina |date=2019 |title=Encountering development in East African fiction |url=http://journals.sagepub.com/doi/10.1177/0021989417707801 |journal=The Journal of Commonwealth Literature |language=en |volume=54 |issue=3 |pages=338 |doi=10.1177/0021989417707801 |issn=0021-9894 |s2cid=157910109 |url-access=subscription}}</ref> Omuzannyo guno gwalaba ensonga y’ebyobufuzi n’obuwangwa ekwatagana mu Afrika ey’amatwale (colonial Africa) ng’akabonero k’okukkiriza kwe mu bumu bwa Afirika. Nyabongo yakiikirira okwagala kw'abantu ba bugwanjuba bwa Uganda ( [[Tooro]] ) olw'eddembe ly'ebyobufuzi n'okuwuliza amaloboozi gaabwe mu nsi yonna.<ref name="Kahyana-2016">{{Cite journal |last=Kahyana |first=Danson Sylvester |date=2016-12-31 |title=Depiction of African Indigenous Education in Akiki Nyabongo's Africa Answers Back (1936) |url=https://journals.ukzn.ac.za/index.php/soa/article/view/1363 |journal=Alternation Journal |language=en-US |issue=18 |pages=241–243 |issn=2519-5476}}</ref>
== Obuto n’okusoma kwe ==
[[File:Flag_of_the_Tooro_Kingdom.svg|thumb|Bendera y'Obukama bw'e Tooro]]
[[File:Kingdom_of_Toro_(map_of_the_original_kingdom).png|thumb|Maapu y'Obwakabaka bwa Tooro mu Uganda]]
Akiki Nyabongo yali mutabani w’omugenzi [[Kyembambe III]], [[Omukama]] ow’Obwakabaka bwa Tooro mu bugwanjuba bwa Uganda. Yazaalibwa mu kibuga Fort Portal e Uganda mu 1907.<ref name="Kahyana-2016" /> Omulangira ono omuto yamaliriza siniya mu King's College e Budo mu Buvanjuba bwa Africa. Amasomo g'awaggulu yagasomera ku [[Howard University]] (gye yaggya Diguli Esooka) ne [[Yale]] . Yasomera mu [[Harvard University]] okufuna diguli ye eyookubiri n'eyookusatu oba PhD mu by'obutonde mu [[Queen's College]], ku ttendekkero lya The University of Oxford.<ref name="Matera-2010" /> Mu 1937, ekitongole kya Rhodes Trust kyatandika okuwagira emisomo gye olw’okusoma kwe okwali okulungi eyo.<ref name="Monroe-2022" /> Nyabongo yatikkirwa mu 1939 mu Oxford n'ebbaluwa eyitibwa "''The Religious Practices and Beliefs of Ugandans"'' . Okunoonyereza kuno kwekenneenya mu bujjuvu [[eddiini mu Uganda]], enzikiriza, n’obuwangwa. Kyatenderezebwa ng’ekyokulabirako ky'Okunoonyereza n'okumanya embeera z'obuwangwa (autoetnography) nga kirimu omuwendo gw’eby’ensoma ogutenkanika bulungi.<ref name="The Queen's College, Oxford">{{Cite web |title=Africa Answers Back (exhibition) |url=https://www.queens.ox.ac.uk/exhibitions/africa-answers-back/ |access-date=2023-03-17 |website=The Queen's College, Oxford |language=en-US}}</ref>
== Emirimu gye ==
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye ey’okusatu (doctorate), okwawukana ku gavumenti y’amatwale ga Bungereza (British colonial government) eyali eyagala okumukomyaawo e Uganda, yasenguka n’abeera mu Brooklyn, ekibuga kya New York, mu 1940. Mu myaka gya 1940, yali pulofeesa mu [[Yunivasite y’e Alabama]] n’oluvannyuma mu [[North Carolina A&T University]] .<ref name="Matera-2010" />
Mu 1957, yakomawo mu Uganda okuyambako mu kuteesa okwefuga okuva ku Bungereza.<ref name="Monroe-2022" /> Mu 1959, Nyabongo yadduka mu Uganda olw'ebyokwerinda. Yatandika okukola nga pulofeesa w’Essomo ly'entabaganya (sociology) n’obuwangwa (culture) mu [[yunivasite y’e Leiden]] e Hague mu Budaaki (Netherlands). Nga 1962 tannatuuka, yakolera ku kakiiko ka ssemateeka akalondoola obwetwaze bwa Uganda. Oluvannyuma Nyabongo yeesimbawo ku bwa nnamunigina ku kifo kya palamenti mu bukiikaddyo bwa Tooro, ekitundu ekiriraanye ekibuga kye Fort Portal n’awangulwa. Nyabongo emirimu gye gyonna yagimala mu Uganda, nga ssentebe w’akakiiko ka gavumenti ya Uganda akategeka ebibuga n’ensi okutuusa lwe yafa mu 1975.<ref name="Monroe-2022" />
== Okulwanirira ebyobufuzi ==
=== Okukwatagana kwe n’abalwanirizi b’eddembe ===
[[File:Flag_of_the_UNIA.svg|thumb|"Bendera y'obumu mu mawanga ga Africa" eyatondebwawo ekibiina ekigatta abaddugavu ekya Universal Negro Improvement Association ne African Communities League]]
Nyabongo yabeeranga mu bulamu obw’ensi yonna (global life). Yakolagana n’[[abalwanirizi b’eddembe ly’obuntu]] abamanyiddwa era n’agabana emirimu gye yawandiika mu Uganda, America, n'Obugwanjuba bwa Bulaaya. Yabeeranga era n’akolagana ne George Padmore era n’akolagana ne W.E.B Du Bois ku pulojekiti ya "latter's abortive project, ''Encyclopedia of the Negro''". Nyabongo yasomooza obufuzi bw’amatwale era n’ayongera emboozi ezikwata ku nkola y’ensi yonna (Internationalism) ey’Abaddugavu ng’ayita mu bitabo bino, enkolagana, n’ebbaluwa. Nyabongo era yayanjula omulwanirizi w’eddembe ly’obuntu Eslanda Goode Robeson mu Uganda mu lugendo lwe ku lukalu lwa Africa mu 1936.<ref name="Matera-2010" />
Mu 1936, bwe yali amaliriza ebbaluwa ku mpisa z’eddiini za Uganda mu [[Queen’s College, Oxford]], era nga wayise omwaka gumu ng’afulumya ekitabo kye ekyasooka "''The Story of an African Chief'' (re-titled ''Africa answers back'' )", Nyabongo yaweereza ebbaluwa eri [[Rabindranath Tagore]] (1861–1941), omuyimbi Omubengali. Ebbaluwa eno yasaba okuvvuunulwa kw’ekitontome ekirimu empisa Tagore kye yayiiya ku Afirika okubunyisa ekiwandiiko ekyo eri Abafirika bonna. Ekitontome kino kyawakanya Benito Mussolini [[okulumba Ethiopia]] (mu kiseera ekyo [[Abyssinia]] ) era ne kivumirira effujjo eryategekebwa amagye ga Bwakabaka bwa Bulaaya ku ssemazinga wa Afirika. Mu kwanukula Tagore Nyabongo, yagondera okusaba kwa Nyabongo. Olw'ebbaluwa eno, amawulire g'e Bungereza aga ''The Spectator'' gaafulumya "To Africa," enkyusa y'Olungereza ey'ekitontome ekyasooka ekyavvuunulwa Tagore nga May 7, 1937.<ref name="Mowtushi-2015" />
=== Okwetaba mu byobufuzi ===
Mu 1945, Akiki Nyabongo yawa omulimu mu Ttabamiruka w’Abafuzi b’amatwale Du Bois ne NAACP gwe baayita mu New York mu Gwokuna 6 ku ttabi lya 135th Street mu tterekero ly’ebitabo erya New York Public Library. Yali mmemba ku kakiiko akasalawo era yayambako okulaga ensonga nnya ezaali ziwagira okulwanyisa obufuzi bw’amatwale (Decolonization) n’enkulaakulana y’amawanga ga Afrika. Ensonga zino zaasindikibwa mu mawulire ag’enjawulo era okukkakkana nga zayanjuddwa mu lukungaana lw’e San Francisco.<ref>{{Cite journal |last=Sherwood |first=Marika |date=1996 |title="There Is No New Deal for the Blackman in San Francisco": African Attempts to Influence the Founding Conference of the United Nations, April–July, 1945 |url=https://www.jstor.org/stable/221419 |journal=The International Journal of African Historical Studies |volume=29 |issue=1 |pages=71–94 |doi=10.2307/221419 |issn=0361-7882 |jstor=221419 |url-access=subscription}}</ref>
Akiki Nyabongo yali mmemba wa maanyi era nga yayamba nnyo mu kibiina ky’abayizi ekya Universal Ethiopian Student’s Association (UESA), ekyatandikibwawo abamanyi abalwanirizi b’eddembe okuva mu Amerika, Caribbeans, ne Africa, mu Harlem, New York, mu 1927. <ref name="Anthony-2014">{{Cite thesis|last=Anthony|first=TaKeia N.|title=Mobilizing Diaspora: The Universal Ethiopian Students' Association, 1927–1948|date=2014|publisher=Howard University|url=https://www.proquest.com/docview/1620907442|language=en|access-date=2023-03-17|id={{ProQuest|1620907442}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Mu January 1947, Nyabongo yaweereza ng’omuwandiisi omukulu mu kitabo ekikulu ekya UESA: ''The African: The Journal of African Affairs'' . Obuwandiisi bwe bwali kabonero k’abagezigezi Abaddugavu bonna okufaayo ku mbeera y’ebyobufuzi eyali efuuse ey’okusika omuguwa mu Afrika. Nyabongo yayambako mu kusengulwa kuno bwe yalagira ekitabo kino okussa essira ku byobufuzi bya Afrika. Ekirala, bwe yawandiika okwekenneenya ebitabo ku sikaala z’abavubuka aba Africa abamanyiddwa ennyo ezasemba UESA, nga WEB Du Bois’s ''Black Folk Then and Now'', Nyabongo yagezaako okulwanirira obumu mu bantu b’Abaddugavu bonna. Agenda zombi zaddamu omulanga gw’ekitabo kino ogw’okusumululwa, okuggwaawo kw’obufuzi bwa mawanga, okufuula Abafirika abali mu nsi endala abantu, n’okukulaakulanya amawanga ga Afrika.<ref name="Anthony-2014" />
=== Endowooza ye ku byobufuzi ===
Akiki Nyabongo yalwanirira obumu bw’amawanga n’amadiini. Nyabongo era yali akwatagana n'abakiise mu kibiina kya African Association era n'awagira olulimi olumu wonna, olw'ekuusa ku bwasseruganda, nga tewali "kika kilwanyisa bika" oba "ebiwayi ebiwakanya ebiwayi".<ref name="Sanders-2019">{{Cite journal |last=Sanders |first=Ethan R. |date=2019 |title=James Aggrey and the African Nation: Pan-Africanism, Public Memory, and Political Imagination in Colonial East Africa |url=https://www.jstor.org/stable/45281486 |journal=The International Journal of African Historical Studies |volume=52 |issue=3 |pages=399–424 |issn=0361-7882 |jstor=45281486}}</ref> Endowooza eno yakwata butereevu ku mawanga mangi ag’obuvanjuba bwa Afrika nga galina amawanga mangi, omuli ekitongole kya Bungereza ekya Uganda Protectorate n’Obwakabaka bwa Tooro. Ng’aluŋŋamizibwa Dr. [[James Aggrey]] n’enjigiriza ye ku ndaba ye ey'ebintu ku bumu n’okuzingiramu ssemazinga wa Africa yenna, Akiki Nyabongo yayongera okuggumiza nti tewalina kubaawo kuyomba kwa ddiini mu Bannafirika era n’enzikiriza y’eddiini y’omuntu erina okussibwamu ekitiibwa. Yasindiikiriza okuyingiza eddiini mu nteekateeka ze ez’ebyobufuzi. Ku Nyabongo, okuyingiza eddiini mu bantu bonna yali ngeri nkulu nnyo ey’okutumbula obulamu obulungi obw’awamu obwa ssemazinga yenna. Enjawulo eyasangulwa wakati w’embeera z’abantu yaleetawo enjawulo y’Afirika ey’okugabana, nga ewagira okuzuukuka kw’ebyobufuzi mu Afrika yonna.<ref name="Sanders-2019" />
== Ebiwandiiko n’okunoonyereza kwe ==
Akiki Nyabongo yali muwandiisi era omuwandiisi omujjumbize. Y’omu ku bawandiisi mu Uganda abaasooka okufulumya ekitabo ky’Olungereza,<ref name="Monroe-2022" /> era ye yali omuwandiisi omukulu mu lupapula lwa ''The African'' Magazine ''.''<ref name="Sugirtharajah-2005">{{Cite book |last=Sugirtharajah |first=R.S. |year=2005 |title=The Bible and Empire: Postcolonial Explorations |url=https://www.cambridge.org/core/product/identifier/9780511614552/type/book |publisher=Cambridge University Press |isbn=978-0-521-53191-7 |edition=1 |doi=10.1017/cbo9780511614552.006}}</ref> Omulimu gwe ogusinga okumanyika gwe kitabo "''Story of an African Chief"'', ekyafulumizibwa mu 1935, ekyaddamu okufulumizibwa mu 1936 wansi w’omutwe "''Africa Answers Back".''<ref name="Kopf-2019" />
Olugero luno olukwata ku bulamu bw’omuntu (semi-autobiographical novel) luteekeddwa mu Buganda era nga lugoberera emboozi y’obulamu bwa Abala Stanley Mujungu: mutabani w’omutaka Omuganda alinnya ku ntebe.<ref name="Kopf-2019" /> Omuzannyi omukulu alwanagana n’endagamuntu ye mu bulamu bwe bwonna, ng’agezaako okutebenkeza empisa enzaalwa ezaasimbibwa bazadde be n’ebikosa [[Obukristaayo]] n’obuwangwa bw’amawanga g’obugwanjuba okuva mu baminsani b’omu kitundu.<ref name="Sugirtharajah-2005" /> Enkola z’okumanya eza Afirika n’Abazungu zikontana enfunda eziwera mu butakkaanya mu kitabo kyonna. Mu kifaananyi ekimu, omuzannyi omukulu, Mujungu, eyaakalondebwa okuba omukulu, asaba omusawo w’omu kitundu okujjanjaba omukono gw’omusajja eyamenyese oluvannyuma lw’okulaba omusawo Omuzungu ng’agusibye ne bandegi.<ref name="Kopf-2019" /> Omusawo Omugirimaani alaga okwewuunya, nga tasobola kutegeera nkola ndala ey’obujjanjabi nga takozesezza bandegi. Abasawo Abagirimaani n’Abangereza basaba okutuula mu bayige engeri omusawo w’omu kitundu gy’agenda okulongoosaamu, nga bakozesa obumanyirivu obwo ng’omukisa gw’okuyiga.<ref name="Kopf-2019" /> Ekifo kino kiraga ekyokulabirako ky’obutuufu bw’enkola z’okumanya ez’obusawo mu Afirika bw’ogeraageranya n’obusawo bw’amawanga g’obugwanjuba; omulamwa Nyabongo gw'aberezaamu mu lunyiriri lwonna.<ref name="Kopf-2019" />
=== Enkolagana y'eddiini mu kya ''Africa Answers Back'' ===
Enkolagana y'eddiini (Religious syncretism), okuyingiza enkola z’eddiini bbiri ezitakwatagana (okugeza, emikolo) mu nkola emu ekwatagana, gwali mulamwa gwa maanyi ogweyolekera mu ''Africa yonna Answers Back'' mu kunnyonnyola okugatta enkola z’eddiini z’Ekikristaayo n’ez’Afirika mu Uganda. Endowooza eno elagibwa ku ntandikwa y’olugero ng’omukulu atuuma mutabani we erinnya, omuzannyi omukulu mu lunyiriri luno Abala Stanley Mujungu. "Abala" lyali linnya lya nnono mu Uganda, so nga Stanley lyasibuka ku mulangira okwagala ennyo omuminsani Omukristaayo ayitibwa Stanley.<ref>{{Cite encyclopedia|title=The Fissures of Fusion|publisher=Brill|url=http://dx.doi.org/10.1163/9789004489950_018|access-date=2023-03-17|last=Döring|first=Tobias|year=1996|editor-last=Stummer|editor-first=Peter O.|pages=139–152|doi=10.1163/9789004489950_018|isbn=9789004489950|chapter=Fusion of Cultures?|editor2-first=Christopher|editor2-last=Balme|url-access=subscription}}</ref>
=== Okwaniriza kw'ekitabo kye ekya ''Africa Answers Back'' ===
''Africa Answers Back'' y’emu ku bitabo by’Olungereza ebyasooka ebirina endowooza y’Abafirica ku byali byogerwa abafuzi b’amatwale. Omuzannyo guno gutwalibwa nga "ekiwandiiko ekikulu eky'ebiwandiiko bya Afirika eby'oluvannyuma lw'amatwale "Postcolonial literature" " nga guvumirira endowooza z'obuwangwa n'amawanga mu kiseera ekyo ezaali zitambula mu masomo n'abantu.<ref name="Kopf-2019" />
Wadde atenderezebwa okuva mu nsi y’ebiwandiiko, Nyabongo asanga okunenya olw’olugero luno. Omukugu mu by’ebiwandiiko Martina Kopf awoza nti Nyabongo yakwata enkola efaananako n’ebitongole by’amatwale bye yavumirira. Essira yaliteeka ku by’obujjanjabi, ng’omusajja eyalumizibbwa teyayingizibwa mu mboozi ekwata ku bujjanjabi bwe. Wabula, omukulu yakwata enkola okuva waggulu okudda wansi, ng’akozesa okuteebereza n’okusosola okumanyisa okusalawo kwe ku lw’abantu b’oku kyalo kye, okufaananako n’okusalawo okw’ekimpatiira okw’ebitongole by’amatwale.<ref name="Kopf-2019" /> Ekirala, Nyabongo okukozesa ekigambo ‘savage’ mu lunyiriri lwonna kyaleka abamanyi nga Mahruba T. Mowtushi nga babuusabuusa amakulu amabi ag’abantu b’omu kitundu okwawukana ku bantu ‘abakulembeze’.<ref name="Mowtushi-2015" />
Omukenkufu Danson Sylvester Kahyana yawa okwekenneenya okujjuvu ku kitabo kino. Essira yaliteka ku by’obusawo n’agamba nti Akiki Nyabongo okulwanirira okuleeta eddagala ly’amawanga g’obugwanjuba kwalaga enzikiriza ye ey’enjawulo mu buwangwa bw’amawanga g’obugwanjuba obukosa obulungi embeera z’abantu mu Afirika. Naye, omuwandiisi w’ebitabo alwanyisa obufuzi bw’amatwale okusinga alaba ebyenjigiriza by’amawanga g’obugwanjuba ng’okusoomoozebwa eri okuwangaala kw’emisingi, empisa, n’enzikiriza z’Afirika ezikola okumala ebyasa bingi.<ref name="Kahyana-2016" />
=== Pulojekiti ze endala ===
Nyabongo yafulumya ebitabo by’enfumo ebitonotono mu myaka gya 1930. Mu 1937, yafulumya ''Emboozi za Bisoro'' (1937), n’addirira ''Emboozi za Bisoro II'' (1939) <ref name="Matera-2010" /><ref name="Nyabongo-1939">{{Cite book |last=Nyabongo |first=Akiki H.K. |date=1939 |title=Winds and Lights: African Fairy Tales |publisher=New York: The Voice of Ethiopia}}</ref> ''Empewo n'amataala:'' ''Enfumo z'Afirika'' zafulumizibwa mu 1939.<ref name="Nyabongo-1939" />
Nyabongo era yafulumya ekiwandiiko ekitannaba kufulumizibwa, "''Yali the Savage"'', ekyagenderera okwanjula munnakatemba, omuyimbi era omulwanirizi w’eddembe Omumerika Paul Robeson. Ebbago lino kati likuumiddwa mu tterekero ly'ebitabo erya Queen's College erya "The Nyabongo Papers".<ref name="The Queen's College, Oxford" /> Pulojekiti y’omuwandiisi eyasembayo okumanyibwa eyafulumizibwa yali kitabo eky’olulimi [[Olutooro]], ''Oruhenda'', ekyannyonnyola obuwangwa bw’ekitundu ky’e Tooro, ennono, n’olulimi lw’olubiri olw’ekyama.<ref name="Monroe-2022" />
Ng’omukugu mu by’enkula y’abantu eyatendekebwa mu Oxford, Nyabongo lumu yanoonyereza ku ''Ebito'', olulimi lwa Uganda olw’edda olwesigama ku bimuli. Mu kunoonyereza kuno, teyafaayo ku ndagamuntu ye ng’omulwanirizi w’ebyobufuzi mu Afrika yonna kyokka ng’ategeeza kuteesa ku ntambula n’okukwatagana kwa Uganda ey’edda ng’ayita mu nkola z’obuwangwa ezikwatagana. Kyokka Nyabongo yalemererwa okumaliriza okunoonyereza kuno. Pulojekiti eno teyaliimu nsimbi. Ekisinga obukulu, Obwakabaka bwa Tooro bwamusaba addeyo mu Uganda ayambeko mu kuteesa okwefuga okuva ku Bungereza.<ref name="Monroe-2022" />
== Okufa kwe ==
Akiki Nyabongo yafiira mu ddwaliro e Jinja mu Uganda omwezi nga 2O gwekkumi, 1975, ku myaka 65.
Yaleka mukyala we Ada Naomi Nyabongo ne mutabani we Amoti Nyabongo.
== Ebitabo bye ebyalondebwa ==
* ''Emboozi y’Omulangira w’Afirika'' (1935), n’eddamu okufulumizibwa n’etuumibwa erinnya ''lya Africa Answers Back'' (1936);<ref name="Kopf-2019" />
* ''Bisoro I'' (1937);
* ''Bisoro II'' (1939);.
* ''Empewo n’amataala: Enfumo z’Afirika'' (1939).
== Ebikozesebwa mu kutereka ebyafaayo ==
"Empapula za Nyabongo" tterekero lya Queen's College eririmu emisomo gya Akiki Nyabongo, okuwandiika ebbago, ebitabo ebifulumiziddwa, n'ebifaananyi ebimukwatako. Ettendekero lino lyalonda ebimu ku bikung’aanyiziddwa mu mwoleso omutono mu Gwekkumi wa 2021 okujjukira omwezi gw’ebyafaayo by’abaddugavu.<ref name="The Queen's College, Oxford" />
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
<references />
== Ebisingawo okusoma ==
* {{Cite book |last=Nyabongo |first=Akiki H.K. |date=1936 |title=Africa Answers Back |publisher=Routledge & Sons |location=London}}
* {{Cite book |last=Nyabongo |first=Akiki H.K. |date=1939 |title=Winds and Lights: African Fairy Tales |publisher=The Voice of Ethiopia |location=New York}}
[[Category:Bannayuganda abalwanirizi b'eddembe]]
[[Category:Bannayuganda abawandiisi]]
[[Category:Abaazaalibwa mu 1907]]
[[Category:Abantu abaafa mu 1975]]
[[Category:Abaasomerako ku ttendekero lya Howard University]]
[[Category:Abaasomerako ku Harvard University]]
[[Category:Abaasomerako ku University of Oxford]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
0mgwacb9kid1alpnxefpqhkvhkq07ce
User talk:Akandwanaho Micheal
3
13956
61915
53501
2026-07-11T19:55:35Z
Akandwanaho Micheal
10121
/* Hello sir AKANDWANAHO MICHEAL */ new section
61915
wikitext
text/x-wiki
Emizizo mu Buganda z'empisa kwossa n’ennono eziteekebwawo okuluŋŋamya abantu mu mbeera ez’enjawulo ez’obulamu. Emizizo giyamba okukuuma empisa ennungi, obumu n’obukuumi bw’abantu mu ggwanga.
Emizizo gikugira okukola ebintu eby'enjawulo nga wateekebwawo akabi singa ekikolwa ekyo kiba kikoleddwa.
Okuva edda n'edda, twakula batugamba okwewala okusonga ku nsujju, obukoko obuto. n'ebirala.
Eby'okulabirako by’emizizo mu Buganda:
1. Omuntu tayina kuyita wakati mu bantu nga banyumya.
AKABI : Otwala ebisiraani byabwe.
2. Tolya ng'oyimiridde.
-Enjala egwa
3. Omuntu takkirizibwa kuvuma oba okwogera ebigambo ebivvoola abakulu.
3. Tebamma kintu mukazi ali olubuto.
4. Tebasuula mmere.
5. Tebatunga kiro.
Omugaso gw'emizizo
Giyamba okukuuma empisa n’obuntubulamu.
Girambika enkolagana ennungi wakati w’abakulu n’abato.
Gikuuma eby’obuwangwa n’ennono z’Abaganda.
Giyamba okukuuma obulamu bw'abantu.
Gitendeka abaana okubeera n’empisa ennungi okuva nga bakyali bato.
== Hello sir AKANDWANAHO MICHEAL ==
well done ssebo [[User:Akandwanaho Micheal|Akandwanaho Micheal]] ([[User talk:Akandwanaho Micheal|talk]]) 19:55, 11 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
sxd6gumcf4owq71xwr212cumnnrazg7
61917
61915
2026-07-11T20:18:25Z
Akandwanaho Micheal
10121
/* EBIKOCO MU BUGANDA */ new section
61917
wikitext
text/x-wiki
Emizizo mu Buganda z'empisa kwossa n’ennono eziteekebwawo okuluŋŋamya abantu mu mbeera ez’enjawulo ez’obulamu. Emizizo giyamba okukuuma empisa ennungi, obumu n’obukuumi bw’abantu mu ggwanga.
Emizizo gikugira okukola ebintu eby'enjawulo nga wateekebwawo akabi singa ekikolwa ekyo kiba kikoleddwa.
Okuva edda n'edda, twakula batugamba okwewala okusonga ku nsujju, obukoko obuto. n'ebirala.
Eby'okulabirako by’emizizo mu Buganda:
1. Omuntu tayina kuyita wakati mu bantu nga banyumya.
AKABI : Otwala ebisiraani byabwe.
2. Tolya ng'oyimiridde.
-Enjala egwa
3. Omuntu takkirizibwa kuvuma oba okwogera ebigambo ebivvoola abakulu.
3. Tebamma kintu mukazi ali olubuto.
4. Tebasuula mmere.
5. Tebatunga kiro.
Omugaso gw'emizizo
Giyamba okukuuma empisa n’obuntubulamu.
Girambika enkolagana ennungi wakati w’abakulu n’abato.
Gikuuma eby’obuwangwa n’ennono z’Abaganda.
Giyamba okukuuma obulamu bw'abantu.
Gitendeka abaana okubeera n’empisa ennungi okuva nga bakyali bato.
== Hello sir AKANDWANAHO MICHEAL ==
well done ssebo [[User:Akandwanaho Micheal|Akandwanaho Micheal]] ([[User talk:Akandwanaho Micheal|talk]]) 19:55, 11 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== EBIKOCO MU BUGANDA ==
KKOYI KKOYI,-------- LYA
1. Abaana b'azaala be yeebikka ; *Omuliro* ( gwe bikka evvu).
2. Abaana bangi sibamanyi muwendo ( *nviiri)*
3. Abeera mu lubiri; ( *Lulimi mu mannyo.)*
4. Abakwetu n'abakwetu tebakyaligana ( *Oluggya terukyalira lunnaalwo* )
5. Ani yasooka omuzungu okukola olugambo ; *Ekkovu.*
6. Alina amaaso naye talaba ; *kammonde.*
7. Akasolo Kano kattirwa ku nsozi bbiri ; *ensekere ku njala bbiri* .
8. Akasolo kange kakulira ku maggwa ; *olulimi*
9. Agenda busa adda ayambadde; *ekinyebwa*
10. Agenda nkya adda lwaggulo; *oluggi lw'ekikaabugo.*
11. Abakulu batudde abaana bazannya *; Amatooke n'endagala.*
12. Afumita akyali muto; *Ettutu ly'olusenke.*
13. Abaana be asuula lumu ; *Omuvule nga guwaatudde.*
14. Ani yaleeta olugambo mu nnimiro yange? *Ekinyomo.*
15. Alina empapula nnyingi ; *akatiko*
16. Ani yasooka Kabaka okwambala enkofiira *; Akatiko*
17. Asiiba anaaba naye tatukula; Enkongolo y'ekitoogo.
18. Azaala omwana abeera ewa Jajja *; Ttu ( omwana wattu)
19. Asanga y'atwala (obuwufu) [[User:Akandwanaho Micheal|Akandwanaho Micheal]] ([[User talk:Akandwanaho Micheal|talk]]) 20:18, 11 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
49ymnpdhw9hfx4ejld75ogp3zhldnzp
61918
61917
2026-07-11T20:20:59Z
Akandwanaho Micheal
10121
/* EBIKOCO MU BUGANDA */ Changed format.
61918
wikitext
text/x-wiki
Emizizo mu Buganda z'empisa kwossa n’ennono eziteekebwawo okuluŋŋamya abantu mu mbeera ez’enjawulo ez’obulamu. Emizizo giyamba okukuuma empisa ennungi, obumu n’obukuumi bw’abantu mu ggwanga.
Emizizo gikugira okukola ebintu eby'enjawulo nga wateekebwawo akabi singa ekikolwa ekyo kiba kikoleddwa.
Okuva edda n'edda, twakula batugamba okwewala okusonga ku nsujju, obukoko obuto. n'ebirala.
Eby'okulabirako by’emizizo mu Buganda:
1. Omuntu tayina kuyita wakati mu bantu nga banyumya.
AKABI : Otwala ebisiraani byabwe.
2. Tolya ng'oyimiridde.
-Enjala egwa
3. Omuntu takkirizibwa kuvuma oba okwogera ebigambo ebivvoola abakulu.
3. Tebamma kintu mukazi ali olubuto.
4. Tebasuula mmere.
5. Tebatunga kiro.
Omugaso gw'emizizo
Giyamba okukuuma empisa n’obuntubulamu.
Girambika enkolagana ennungi wakati w’abakulu n’abato.
Gikuuma eby’obuwangwa n’ennono z’Abaganda.
Giyamba okukuuma obulamu bw'abantu.
Gitendeka abaana okubeera n’empisa ennungi okuva nga bakyali bato.
== Hello sir AKANDWANAHO MICHEAL ==
well done ssebo [[User:Akandwanaho Micheal|Akandwanaho Micheal]] ([[User talk:Akandwanaho Micheal|talk]]) 19:55, 11 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
== EBIKOCO MU BUGANDA ==
KKOYI KKOYI,-------- LYA
1. Abaana b'azaala be yeebikka ; *Omuliro* ( gwe bikka evvu).
2. Abaana bangi sibamanyi muwendo ( *nviiri)*
3. Abeera mu lubiri; ( *Lulimi mu mannyo.)*
4. Abakwetu n'abakwetu tebakyaligana ( *Oluggya terukyalira lunnaalwo*
5. Ani yasooka omuzungu okukola olugambo ; *Ekkovu.*
6. Alina amaaso naye talaba ; *kammonde.*
7. Akasolo Kano kattirwa ku nsozi bbiri ; *ensekere ku njala bbiri* .
8. Akasolo kange kakulira ku maggwa ; *olulimi*
9. Agenda busa adda ayambadde; *ekinyebwa*
10. Agenda nkya adda lwaggulo; *oluggi lw'ekikaabugo.*
11. Abakulu batudde abaana bazannya *; Amatooke n'endagala.*
12. Afumita akyali muto; *Ettutu ly'olusenke.*
13. Abaana be asuula lumu ; *Omuvule nga guwaatudde.*
14. Ani yaleeta olugambo mu nnimiro yange? *Ekinyomo.*
15. Alina empapula nnyingi ; *akatiko*
16. Ani yasooka Kabaka okwambala enkofiira *; Akatiko*
17. Asiiba anaaba naye tatukula; Enkongolo y'ekitoogo.
18. Azaala omwana abeera ewa Jajja *; Ttu ( omwana wattu)
19. Asanga y'atwala (obuwufu)
[[User:Akandwanaho Micheal|Akandwanaho Micheal]] ([[User talk:Akandwanaho Micheal|talk]]) 20:18, 11 Gwamusanvu(Kasambula) 2026 (UTC)
b36frre5o3sciuyxe4pyz6oty4fwfp2
Bob Astles
0
13957
61772
53553
2026-07-11T17:39:46Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61772
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Robert Astles''', [[BEM]] (yazaalibwa '''Robert Asketill''' ; nga 23 Ogwokusatu 1924<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}</ref> – 29 Ogwekkumineebiri 2012<ref>{{Cite web |date=2012-12-29 |title=Bob Astles is dead! |url=http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130328064738/http://www.thelondoneveningpost.com/bob-astles-is-dead/ |archive-date=28 March 2013 |access-date=2013-01-22 |website=The London Evening Post}}</ref> ) yali mujaasi wa Bungereza era omuserikale w'amatwale eyabeeranga mu [[Yuganda|Uganda]] era n'afuuka omukwanaganya wa pulezidenti [[Milton Obote]] ne [[Idi Amin]].
== Obuto bwe ==
Bob Astles yazaalibwa mu kibuga Ashford mu ssaza ly’e Kent . Y'egatta ku ggye lya Bungereza erya Bayindi ng’akyali muvubuka n’oluvannyuma ku Royal Engineers, n’atuuka ku ddaala lya Lieutenant. Mu buweereza bwe obw’olutalo, yajjukira nti: “Nnanyumirwanga nnyo okubeera n’amawanga amalala n’enwana zaabwe ezaasiimibwa mu nsi yonna mu kiseera kya Ssematalo II.”<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref> Yalina emyaka 21 bwe yaviira mu Bungereza n'agenda mu Afrika.
== Emirimu gye mu Uganda ==
Mu 1949, Astles yasindikibwa ku mirimu egy’enjawulo mu kiseera ky’okwegugunga kw’Abataka mu [[Buganda]] . Omulimu gwe yasooka okukola mu Uganda gwali gwa muserikale wa matwale mu minisitule y’ebyemirimu, olwo ng'alina pawundi 100 yatandikawo kkampuni y’ennyonyi eya Uganda Aviation Services Ltd., kkampuni y’ennyonyi eyasooka mu Uganda okukozesa Abafirika. [[Obwetwaze bwa Uganda]] bwe bwasembera mu 1962, Astles yatandika okwenyigira mu bibiina by’ebyobufuzi ebiwerako. Ebimu ku bino nga kyakulemberwa [[Milton Obote]], eyakulembera eggwanga okutuuka mu kwefuga.
=== Idi Amin ===
Astles yakolera mu gavumenti ya Obote okutuuka mu [[1971 Ugandan coup d'etat|1971 mu kuwamba gavumenti]], bwe yakyusa obwesige bwe n'abuzza eri Amin.
Mu Gwekkumineebiri, okwekengera Astles olw’okuwagira Obote kwamuleetera ebizibu. Amin yamusindika mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera e Makindye]] gye yamala wiiki 17, ng’emirundi mingi bamusiba emiguwa n’okubuuzibwa ebibuuzo mu bukambwe. Oluvannyuma Astles yategeeza nti, "Amin yampita 'apple envundu' ku leediyo, n'afuula kkampuni yange ey'ennyonyi ey'eggwanga. Abafirika aba bulijjo be bannyamba okuvunnuka. Omukuumi omu yakubwa n'afa olw'okunnyamba."<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
Mu 1975, Astles y'egatta ku buweereza bwa Amin, n’afuuka akulira ekibiina ekirwanyisa enguzi n’okuwabula pulezidenti ku nsonga za Bungereza, ate ng’addukanya ffaamu y’ennaanansi . Yakubiriza n’ekitongole ky’ennyonyi ekyatambuza bammemba ba gavumenti. Astles oluvannyuma yagamba nti "Amaaso nnagaziba, sirina kye nayogera ku bye nnalaba, nga kino kye baali baagala". Astles bye yakola oba byatakola ku mulembe gwa Amin, nsonga ya kuteebereza. Abamu baali bamutwala ng’omuntu ow’akabi ku nnakyemalira; abalala baali balowooza nti yali akakkanya mbeera. Ekyo Astles kye yali yeewozaako. Mu mboozi ey’akafubo munda mu kkomera ly’e Uganda, ne munnamawulire Paul Vallely gye yafuna oluvannyuma lw’okukukusa obubaka munda mu Baibuli eyayita mu mukwano gwa Amin, yagamba nti: "Nze muntu yekka gwe yali asobola okwesiga kubanga saamusabangako kintu kyonna – si nnyumba nnungi, si nkizo, si Mercedes-Benz. Nze nzekka, mpozzi olw’okuba nnali muzungu, gwe yali asobola okukakasa nti siri luvannyuma lw’amulimu gwe n’obulamu bwe." Singa Idi Amin yalina mukwano gwe omwesimbu, ye Bob Astles. Nze nzekka eyali asobola okugumira embeera ze. Bammemba ba Gavumenti ye abalala baali bankubiranga essimu ne bangamba nti: ‘Osobola okujja amangu, avudde mu mbeera ze.’ Nagendanga ne mmuleka n'aleekaana n'okunvuma olwo ne ngezaako okumukakkanya nga ndi omu ku bantu abatono be yali yeesiga."<ref>[https://web.archive.org/web/20160312124135/http://paulvallely.com/archive/?p=2682], interview in ''The Times'', 10 December 1985.</ref> Astles yatuuka okumanyika nga "Major" Bob (ekitiibwa kya major kyamuweebwa Amin) oba "the White Rat" mu Bannayuganda abalala abazungu.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Okusibwa ==
Oluvannyuma lw’olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda–Tanzania]], Astles yadduka mu Uganda ng’asala [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] mu kaato n’agenda e [[Kenya]] nga 10 Ogwokuna 1979. Enkeera, Amin yaddukira e [[Libya]], ekibuga ekikulu Kampala kyawambibwa amagye amagatte aga Tanzania ne Uganda National Liberation Army, era obufuzi bwa Amin mu Uganda ne bukoma. E Kisumu, Astles yeewayo eri ab’obuyinza mu Kenya, oluvannyuma ne bamuggalira.<ref name="former">"Former white aide to Amin brought back to Uganda". ''Afro-American'' (Baltimore, Maryland, USA). 16 June 1979. p. 16.</ref> Bwe yali asibiddwa e Kenya, Astles yagezaako okubuuka okuva mu ddirisa ly'omwaliiro ogw'okusatu mu ngeri erabika ng'egezaako okwetta mu kibuga Nairobi.<ref>"Suicide Attempt". ''The Globe and Mail'' (Toronto, Ontario, Canada). 12 June 1979. p. B1.</ref>
Ab’obuyinza mu Kenya baamukwasa poliisi ya Uganda okusinziira ku kusaba kwabwe nga 9 Ogwomukaaga. Astles yakomezebwawo mu Uganda okuggulwako emisango.<ref>"Uganda Asks Kenya To Extradite Astles, Top Aide to Amin". ''The Washington Post''. 26 April 1979. p. A27.</ref>
Mu kiseera ekyo empapula z’amawulire mu Kenya zaakwataganya emisango gino n’okufa kwa Bruce McKenzie, omu ku baali baminisita ba Kenya, mu kubwatuka kw’ennyonyi. Wadde kyali kityo, kyateeberezebwa nti mu butuufu bbomu eno yali egendereddwamu kutta Astles, eyali agaanye okugendera ku nnyonyi.<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref><ref>[https://books.google.com/books?id=8ZkOsqK-X5AC&pg=PA432 New Scientist 10 May 1979]</ref> Astles yasibibwa olw’ebigambibwa nti yalina akakwate n’ebitongole by’ebyokwerinda ebya Amin.
Astles yavunaanibwa emisango gy’obutemu, okunyaga ng’akozesa emmundu, okubba, okumenya amaduuka n’okubba mu nnyumba ey’obwannannyini. Emisango gyonna yagyegaana.<ref>"New Uganda charges". ''The Sun'' (Baltimore, Maryland, USA). 10 July 1979. p. A4.</ref>
Astles yagamba nti takolangako butemu bwonna, talabangako butemu bwonna, tawulirangako Amin kulagira butemu bwonna, era talabangako Amin ng’atta muntu yenna. Astles yategeeza nti yali abeera mu kutya buli kiseera ng’ali mu bukulembeze bwa Amin, era nti yasigala mu kifo kye kubanga yali alowooza nti asobola okukolera Uganda ebirungi.
Astles yaggyibwako emisango gino, kyokka n’asigala mu [[Ekkomera ly'e Luzira|kkomera e Luzira]] okumala emyaka emirala ena ng’alina ekiragiro ky’okumusiba kubanga yali atwalibwa ng’omuntu ow’obulabe eri ebyokwerinda by’eggwanga.<ref name="frees">"Uganda frees top Amin aide". ''The Gazette'' (Montreal, Quebec, Canada). 4 December 1985. p. A12.</ref><ref>"Amin's right-hand man freed". United Press International. ''Chicago Tribune'' (Chicago, Illinois, USA). 4 December 1985. p. 4.</ref>
Astles yegaana obutuuze bwe obwa Uganda nga 4 Ogwekkumineebiri1985 era enkeera n’ayimbulwa mu kkomera. Yaddayo e Bungereza oluvannyuma lw'ennaku ttaano.<ref>"Amin's aide back in Britain". ''The Globe and Mail''. (Toronto, Ontario, Canada). 9 December 1985. p. A11.</ref><ref>"[http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/hardtalk/3380523.stm Guilt by association?" (Bob Astles interviewed by Tim Sebastian). ''BBC HARDtalk''. January 7, 2004.]</ref>
== Obulamu ku bubwe ==
Mu 1958, yawasa Monica, eyali azze naye mu Uganda okuva e Kent . Nga wayise omwaka gumu, nga bamaze okwawukana, Astles yawasa omukyala okuva mu bwakabaka [[Buganda|bwa Buganda]], Mary Senkatuka, era oluvannyuma ne bayola abaana babiri.
Oluvannyuma Astles yabeera mu Wimbledon, London, era n’asigala nga yegaana ebigambibwa nti byamusibisa.<ref>Foden, Giles (4 March 1998). "Portrait Thoughts of Major Bob". ''The Guardian'' (London, United Kingdom). p. T4.</ref> Oluvannyuma lw'okudda e Bungereza, obulamu bwe yabuwaayo okukola kampeyini okulwanyisa amawanga amanene okuyingirira ensonga z'ebyobufuzi n'ebyenfuna mu Afrika. Era yawaayo okunnyonnyola ebyobufuzi mu bitabo ebiwerako ebikwatagana ne Afrika.
Astles yafiira mu South West London nga 29 Ogwekkumineebiri 2012 ku myaka 88. Ebyafaayo mu The Daily Telegraph byamuyita "omusajja omuzungu asinga okukyayibwa mu Afirika oluvannyuma lw'obufuzi bwamatwale".<ref name="telegraph obituary">{{Cite web |date=15 February 2013 |title=Bob Astles Obituary |url=https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html |access-date=16 February 2013 |website=The Daily Telegraph}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.telegraph.co.uk/news/obituaries/9873981/Bob-Astles.html "Bob Astles Obituary"]. ''The Daily Telegraph''. 15 February 2013<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">16 February</span> 2013</span>.</cite></ref>
== Ffirimu ==
Bob Astles yazannya nga Leonard Trolley mu firimu ya ''[[Rise and Fall of Idi Amin|Amin: the Rise and Fall]]'' mu 1982. Omuzannyi wa Nicholas Garrigan omuyiiye mu kitabo ne firimu ''[[The Last King of Scotland]]'', okusinziira ku muwandiisi Giles Foden, yali yeesigamiziddwa ku bimu ku byaliwo mu bulamu bwa Astles. Foden yayogerezeganya ne Astles bwe yali awandiika ekitabo kye.<ref>{{Cite web |title=An Interview with Giles Foden |url=http://www.randomhouse.com/boldtype/1298/foden/interview.html |access-date=13 October 2014 |publisher=Random House}}</ref> Era yasinziira ku mboozi empanvu Vallely gye yayogera mu ''lupapula lwa The Times.''<ref>{{Cite web |title=The Last King of Scotland |url=https://prezi.com/8h5j3vmwxf6o/the-last-king-of-scotland/}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia ==
*
* [http://www.randomhouse.com/boldtype/1298/foden/interview.html Interview with ''Last King of Scotland'' author Giles Foden]
* [http://www.blackstarnews.com/?c=122&a=2270 "Bob Astles' Memories"] by Norman S. Miwambo, ''Black Star News'' (New York), 30 July 2006
* Kakembo, Titus. "[http://www.newvision.co.ug/news/639819-bob-astles-joins-idi-amin-dada.html Bob Astles Joins Idi Amin Dada]." ''[[New Vision (olupapula lw'amawulire)|New Vision]]''. 13 February 2013.
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
nz0dpkmgjgz58ji8q00bh9ytol72omu
Robert Serumaga
0
14005
61892
54124
2026-07-11T17:59:14Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61892
wikitext
text/x-wiki
'''Robert Bellarmino Serumaga''' (1939 – Ogwomwenda 1980) yali Munnayuganda [[omuwandiisi w'emizannyo.]] Era yali muntu mukulu mu by'obufuzi mu Uganda ku nkomerero y’emyaka egy'ensanvu, nga ye mukulembeze era omu ku baatandikawo ekibiina kyabannalukalala ki [[Uganda Nationalist Organization]] era nga ye minisita w’ebyobusuubuzi mu gavumenti ya [[President of Uganda|Pulezidenti]] [[Yusuf Lule]] .
== Obulamu ==
Serumaga yazaalibwa mu maka ga [[bakatoliki]] mu [[Buganda]], yakuzibwa nnyina Geraldine Namotovu. Yawangula sikaala okusoma mu ttendekero lya [[St. Mary's College Kisubi|St Mary’s College, Kisubi]] ne [[St. Henry's College Kitovu|St Henry’s College, Kitovu]].<ref name="Gikandi2007">{{Cite book |last=Simon Gikandi |year=2007 |title=The Columbia Guide to East African Literature in English Since 1945 |publisher=Columbia University Press |isbn=978-0-231-12520-8 |editor-last=Evan Mwangi, Simon Gikandi |pages=161–3 |chapter=Serumaga, Robert (1939-1980) |access-date=18 November 2012 |chapter-url=https://books.google.com/books?id=DWJfahWA6NIC&pg=PA161}}</ref> Yasoma eby'enfuna mu Trinity College, Dublin, gye yasisinkanira katemba wa Ireland ne Theatre of the Absurd.<ref name="Wilde2010">{{Cite book |last=Anne-Kathrin Wilde |year=2010 |title=The Development of Theatre in Ugand |url=https://books.google.com/books?id=UDIypHfZ26UC&pg=PA9 |publisher=GRIN Verlag |isbn=978-3-640-54201-7 |page=9 |access-date=18 November 2012}}</ref> Yakomawo mu [[Yuganda|Uganda]] mu 1966 oba 1967.<ref name="Wilde2010" /> Yasooka kukozesebwa nga omukugu mu by'enfuna mu gavumenti, mu bbanga ttono yagenda mu katemba. Yatandikawo kkampuni ya [[Uganda National Cultural Centre|National Theatre Company]] mu 1967, n’awandiika ''A Play'' (1967), ''Enjovu'' (1970) ne ''Majangwa'' (1971). Emizannyo gino gyonna gyekuusa ku obusiru, obutaba na bikolwa bya mulamwa nga biraga okukonziba kw’embeera z’abantu mu Uganda wansi wa [[Milton Obote]].<ref name="OETP" />
Mu 1971, omwaka [[Idi Amin]] mwe yajja mu buyinza, Serumaga yatandikawo ekibiina kya katemba eky’obwannannyini nga kirimu abayizi kkumi na bana abaali baakava mu masomero.<ref name="Wilde2010">{{Cite book |last=Anne-Kathrin Wilde |year=2010 |title=The Development of Theatre in Ugand |url=https://books.google.com/books?id=UDIypHfZ26UC&pg=PA9 |publisher=GRIN Verlag |isbn=978-3-640-54201-7 |page=9 |access-date=18 November 2012}}</ref> Mu kusooka kyamanyibwa nga Theatre Limited,<ref name="Gikandi2007">{{Cite book |last=Simon Gikandi |year=2007 |title=The Columbia Guide to East African Literature in English Since 1945 |publisher=Columbia University Press |isbn=978-0-231-12520-8 |editor-last=Evan Mwangi, Simon Gikandi |pages=161–3 |chapter=Serumaga, Robert (1939-1980) |access-date=18 November 2012 |chapter-url=https://books.google.com/books?id=DWJfahWA6NIC&pg=PA161}}</ref> ekibiina kino oluvannyuma kyatuumibwa Abafumi ("Storyteller") Theatre Company. Serumaga yakozesa endowooza za Constantin Stanislavski ne Jerzy Grotowski okutendeka kkampuni ye mu kuzuula omuzannyi n’empisa. Ekisinga obukulu, yatondawo ffoomu empya ey’emizannyo ey'Abafumi. Ng'eyita mu katemba ow’omubiri (abstract drama) ow’okutambula kw’omubiri n’amazina, okunenya Amin mu by’obufuzi kwayinza okuzannyibwa awatali awatali kusengejja:<ref name="Wilde2010" />
''Amayrikitti'' gwazannyibwa namukuyitibwa kwa Amin mu lukiiko lw'ekibiina kya [[Organization of African Unity]] Meeting mu Kampala mu 1974, nga Amin yaguyita mu kukkiriza nti "gymnastics".
Olw’okuggwaamu essuubi eri Amin, Serumaga yava mu Uganda mu 1977. Mu buwanganguse ku nkomerero y’emyaka gy'enssanvu, yafuuka omuntu omukulu mu bavuganya gavumenti mu Uganda. Mu kiseera ekyo, yamanyika nnyo nga omukulembeze w'obwakabaka, ng'awagira [[Ssekabaka Mutesa II|Mutesa II]], [[Kabaka wa Buganda]] eyagobwa mu ntebe. Yeenyigira mu bibiina by’abayeekera ebivuganya gavumenti nga Save Uganda Movement, era n’atandikawo ekibiina kya Uganda Nationalist Organization (UNO) mu 1978. Ku nkomerero ya 1978, [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|olutalo lwa Uganda–Tanzania]], olwo Serumaga n’ayambako okutegeka abalwanyi ba UNO abalina emmundu okuyambako Abatanzania okulwanyisa enfuga ya Amin. Yatendekebwa ng’omulwanyi mu nkambi y’abayeekera e Tarime . Kyokka ebikwekweto by’abayeekera bibiri mu Uganda Serumaga bye yayambako okutegeka byaggwa nga biremereddwa ddala. Newankubadde, waaliwo okukubaganya ebirowoozo mu bavuganya mu March 1979 okwali Serumaga ng’omu ku abo abayinza okulondebwa ku bwapulezidenti nga Amin amaze okuggyibwawo. Serumaga okukkakkana ng'ali mu ggye lya [[Uganda National Liberation Front|Uganda National Liberation Army]] eryawagira Tanzania eryayamba okugoba Amin mu Ogwokuna 1979.<ref name="Gikandi2007">{{Cite book |last=Simon Gikandi |year=2007 |title=The Columbia Guide to East African Literature in English Since 1945 |publisher=Columbia University Press |isbn=978-0-231-12520-8 |editor-last=Evan Mwangi, Simon Gikandi |pages=161–3 |chapter=Serumaga, Robert (1939-1980) |access-date=18 November 2012 |chapter-url=https://books.google.com/books?id=DWJfahWA6NIC&pg=PA161}}</ref>
Ng’omuwagizi wa Pulezidenti wa Uganda Yusuf Lule eyali yakatuuzibwa, Serumaga yasooka kuweereza nga minisita omubeezi nga tannalondebwa kubeera Minisita w’ebyobusuubuzi.<ref name="Gikandi2007">{{Cite book |last=Simon Gikandi |year=2007 |title=The Columbia Guide to East African Literature in English Since 1945 |publisher=Columbia University Press |isbn=978-0-231-12520-8 |editor-last=Evan Mwangi, Simon Gikandi |pages=161–3 |chapter=Serumaga, Robert (1939-1980) |access-date=18 November 2012 |chapter-url=https://books.google.com/books?id=DWJfahWA6NIC&pg=PA161}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFSimon_Gikandi2007">Simon Gikandi (2007). [https://books.google.com/books?id=DWJfahWA6NIC&pg=PA161 "Serumaga, Robert (1939-1980)"]. In Evan Mwangi, Simon Gikandi (ed.). ''The Columbia Guide to East African Literature in English Since 1945''. Columbia University Press. pp. <span class="nowrap">161–</span>3. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-231-12520-8|<bdi>978-0-231-12520-8</bdi>]]<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 November</span> 2012</span>.</cite></ref> Kyokka gavumenti ya Lule yali ya kaseera katono. Lule bwe yaggyibwa mu ofiisi wakati mu kavuyo mu by'obufuzi okutwalira awamu n’asikizibwa [[Godfrey Binaisa]], Serumaga yadda mu buwanganguse n’alangirira nti ekibiina kya Uganda Nationalist Organization kizzeemu okukola. Kigambibwa nti yawamba "ddipo y'emmundu eyabula", era munnamawulire Victoria Brittain yasalawo mu kiseera ekyo nti ekibinja kya Serumaga kiyinza "okuleeta obuzibu mu Uganda". Wabula Serumaga yafa mu mbeera etaategeerekeka e Nairobi mu 1980,<ref name="Gikandi2007" /> ekigambibwa nti yavaamu omusaayi mu bwongo. Ekibiina kya Serumaga Organization, ekitali kya magoba ekiddukanyizibwa muwala wa Serumaga, kituumiddwa erinnya lye okumujjukira.
== Akola ==
=== Azannya ===
* ''Omuzannyo'' (gwafulumizibwa mu 1967)
* ''Enjovu'' (eyafulumizibwa mu 1970). Yafulumizibwa nga ''Enjovu'', Nairobi: Oxford University Press, 1971.
* ''Majangwa'' (yafulumizibwa mu 1971). Yafulumizibwa nga ''Majangwa: Ekisuubizo ky’enkuba n’omuzannyo'', Nairobi, East African Publishing House, 1974.
* ''Renga Moi'' (yafulumizibwa mu 1972)
* ''Amayirikitti'' (yafulumizibwa mu 1974)
=== Obutabo ===
* ''Ddayo mu bisiikirize'', London: Heinemann, 1969. Omusomo gw’abawandiisi b’Afirika No. 54. New York: Atheneum, 1970.
== Ebijuliziddwako ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
m5axrf91imu9je85bp3g4n94g732fhb
Ateker Ejalu
0
14028
61646
59532
2026-07-11T17:28:04Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61646
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''John Ateker Ejalu''' (15 Ogwomukaaga 1939 – 20 Ogwekkumineebiri 2008) yali munnamawulire era munnabyabufuzi Omunnayuganda. Yaweereza nga Minisita w’ebyamawulire n’okulungamya eggwanga mu Uganda okuva mu Gwokuna okutuuka mu Gwomukaaga 1979, era okuva olwo yaliko Minisita w’enkolagana mu bitundu okutuuka mu Gwekkuminoogumu 1979.
== Obuto bwe ==
Ateker Ejalu yazaalibwa nga 15 Ogwomukaaga 1939 nga taata we mu Kumam ate nga maama we mu Iteso . Yabatizibwa mu Klezia Katolika era n’aweebwa erinnya ly’Ekikristaayo erya Johnson, kyokka oluvannyuma n’abatizibwa mu kkanisa y’Abakristaayo nga John.<ref name="farewell">{{Cite web |last=Kakembo |first=Titus |last2=Ssenkaaba |first2=Stephen |date=23 December 2008 |title=Farewell to a statesman who fought for unity |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174319/farewell-statesman-fought-unity |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181223164016/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174319/farewell-statesman-fought-unity |archive-date=23 December 2018 |access-date=23 December 2018 |website=New Vision}}</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1967 yaweereza ng'omuwandiisi w'ekibiina ekigatta abayizi ekya Uganda Students Association mu Bungereza era n'afulumya olupapula lwakyo olwa ''UGASSO'' . Bwe yali mu Bungereza yatandikawo ettabi ly’ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) era n’aweereza ng’omusunsuzi w’emu ku magazini zaayo ''eya The Vanguard'' . Mu 1965 yalondebwa okuba pulezidenti w’olukiiko lw’ebibiina bya Africa mu Bungereza ne Ireland. Omwaka ogwaddako yafuulibwa omumyuka w’omuwandiisi ow’abayizi Abannayuganda mu Bulaaya.
== Emirimu gye ==
Ejalu yaweereza ng'omunoonyereza wa Pulezidenti [[Milton Obote]] okumala kumpi omwaka mulamba nga tannalondebwa kubeera musunsuzi wa lupapula lwa ''People ' s Newspaper'' . Mu Gwomukaaga 1970 Ejalu yafuulibwa omusunsuzi wa ''Uganda Argus'', bw'atyo n'afuuka maneja waayo Omunnayuganda eyasooka. Yaweereza mu kifo ekyo okutuusa [[Idi Amin]] lwe yawamba Obote mu 1971 n’akwata obuyinza. Nga 17 Ogwokuna yafuuka omusibe w'ebyobufuzi eyasooka okusibibwa Amin bwe yakwatibwa n'asibibwa mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera ly'e Makindye]]. Mu Gwokusatu 1972, ba agenti ba Amin baamuggya mu maka ge ne bamukuba nga bamutangira okuwagira Obote. Oluvannyuma yafuuka omuwagizi w'ekibiina ekirwanyisa Amin, n'ayingira mu kibiina kya Save Uganda Movement (SUM) n'agenda mu Arusha, Tanzania. Mu 1977 gavumenti ya Tanzania yakkiriza okuwa emmundu n’okutendeka abamu ku bayeekera ba SUM, era pulogulaamu yategekebwa Ejalu n’abakungu ba Tanzania.
Nga 11 Ogwokuna 1979 Pulezidenti [[Yusuf Lule]] yalonda Ejalu nga Minisita w’ebyamawulire n’okulungamya eggwanga. Lule yasikizibwa [[Godfrey Binaisa]], eyalonda Ejalu Minisita w’enkolagana mu bitundu nga 25 Ogwomukaaga. Nga 20 Ogwekkuminoogumu, Binasia yamuggya ku kifo kino n'amufuula Omubaka mu Japan. Ejalu yagaana okugenda ebweru w’eggwanga okutwala ekifo kino.<ref name="farewell">{{Cite web |last=Kakembo |first=Titus |last2=Ssenkaaba |first2=Stephen |date=23 December 2008 |title=Farewell to a statesman who fought for unity |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174319/farewell-statesman-fought-unity |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181223164016/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174319/farewell-statesman-fought-unity |archive-date=23 December 2018 |access-date=23 December 2018 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKakemboSsenkaaba2008">Kakembo, Titus; Ssenkaaba, Stephen (23 December 2008). [https://web.archive.org/web/20181223164016/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174319/farewell-statesman-fought-unity "Farewell to a statesman who fought for unity"]. ''New Vision''. Archived from [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174319/farewell-statesman-fought-unity the original] on 23 December 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2018</span>.</cite></ref> Obote bwe yakomawo mu buyinza mu 1980, yalondebwa okuba Managing Director w'ekitongole ky'eggaali y'omukka ekya Uganda Railways Corporation. Oluvannyuma yalekulira mu 1985, nga Obote tannaddamu kuwambibwa. <ref name="farewell" />
[[Yoweri Museveni]] bwe yakwata obuyinza mu 1986, Ejalu yaddukira mu buwanganguse e Kenya. Yakomawo mu 1987 ng’akabonero k’okutabagana, Museveni n’amulonda nga Minisita omubeezi.<ref>[https://books.google.com/books?id=MxoOAQAAMAAJ "Rehuffle reflects need for broad base"]. ''African Concord''. 1987.</ref> Oluvannyuma lw'ekiseera nga waliwo olutalo lw'omunda n'obuyeekera, endagaano y'emirembe yatuukibwako mu 1988 wakati wa gavumenti eyakulemberwa ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) n'ekibiina ekijeemu ekya Uganda People's Democratic Movement (UPDM). Nga Minisita omubeezi, Ejalu yaweebwa obuvunaanyizibwa obw’okukkakkanya ebitundu ebirimu entalo era n’aweebwa omulimu gw’okumaliriza enteeseganya ne UPDM. Mu Gwomunaana 1989 yagenda e London okusisinkana abakulembeze b’ekibiina kino. Kaweefube we yaleeta okussa omukono ku ndagaano ya Addis Ababa nga 13 Ogwomusanvu 1990. Olwo n’assa essira ku kutuuka ku kutabagana n’abalala abawakanya ebyobufuzi, era n’asobola okumatiza abawerako ku bo okudda mu Uganda. Omwaka ogwo era yalonda bammemba b'akakiiko ka Pulezidenti aka Teso, akaatuuka bulungi okuteesa okukendeeza ku buyeekera bw'e Teso.
== Obulamu obw’oluvannyuma ==
Mu 2008 Ejalu yalwala obulwadde bwa meningitis. Nga 14 Ogwekkuminoogumu yaleetebwa mu ddwaaliro lya [[International Hospital Kampala]]. Nga wayise ennaku nnya Ejalu yasindikibwa mu ddwaaliro lya The Nairobi Hospital. Yafiirayo nga 20 Ogwekkumineebiri 2008.<ref>{{Cite web |last=Businge |first=Conoan |date=20 December 2008 |title=Ex-minister Ateker Ejalu is dead |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174481/-minister-ateker-ejalu-dead |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181224023726/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174481/-minister-ateker-ejalu-dead |archive-date=24 December 2018 |access-date=23 December 2018 |website=New Vision}}</ref> Olw'ekiragiro kya Pulezidenti Museveni, Ejalu yaweebwa okuziika kw'eggwanga okutongole. Yaziikibwa mu Otatai, Ggombolola lye Asuret, [[Soroti (disitulikit)|Disitulikiti y'e Soroti]] nga 23 Ogwekkumineebiri 2008.<ref>{{Cite web |last=Omoding |first=John |date=27 December 2008 |title=Uganda: Ateker Ejalu Honoured With State Funeral |url=https://allafrica.com/stories/200812290491.html |access-date=23 December 2018 |website=Allafrica.com}}</ref>
== Obulamu bw'oluvanyuma ==
Mu 2008 Ejalu yalwala obulwadde bwa meningitis. Nga 14 Ogwokkuminogumu yaleetebwa mu ddwaaliro lya [[International Hospital Kampala]] . Nga wayise ennaku nnya Ejalu yasindikibwa mu ddwaaliro lya The Nairobi Hospital . Yafiirayo nga 20 Ogwokkuminebiri 2008. <ref>{{Cite web |last=Businge |first=Conoan |date=20 December 2008 |title=Ex-minister Ateker Ejalu is dead |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174481/-minister-ateker-ejalu-dead |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181224023726/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174481/-minister-ateker-ejalu-dead |archive-date=24 December 2018 |access-date=23 December 2018 |website=New Vision}}</ref> Olw'ekiragiro kya Pulezidenti Museveni, Ejalu yazikibwa gavumenti. Yaziikibwa mu Otatai, Asuret Sub-County, [[Soroti (disitulikit)|Disitulikiti y'e Soroti]] nga 23 Ogwekkuminebiri 2008. <ref>{{Cite web |last=Omoding |first=John |date=27 December 2008 |title=Uganda: Ateker Ejalu Honoured With State Funeral |url=https://allafrica.com/stories/200812290491.html |access-date=23 December 2018 |website=Allafrica.com}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|2}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
5dxscvez20i1miywrs5vlat5zkah084
61877
61646
2026-07-11T17:59:07Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61877
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''John Ateker Ejalu''' (15 Ogwomukaaga 1939 – 20 Ogwekkumineebiri 2008) yali munnamawulire era munnabyabufuzi Omunnayuganda. Yaweereza nga Minisita w’ebyamawulire n’okulungamya eggwanga mu Uganda okuva mu Gwokuna okutuuka mu Gwomukaaga 1979, era okuva olwo yaliko Minisita w’enkolagana mu bitundu okutuuka mu Gwekkuminoogumu 1979.
== Obuto bwe ==
Ateker Ejalu yazaalibwa nga 15 Ogwomukaaga 1939 nga taata we mu Kumam ate nga maama we mu Iteso . Yabatizibwa mu Klezia Katolika era n’aweebwa erinnya ly’Ekikristaayo erya Johnson, kyokka oluvannyuma n’abatizibwa mu kkanisa y’Abakristaayo nga John.<ref name="farewell">{{Cite web |last=Kakembo |first=Titus |last2=Ssenkaaba |first2=Stephen |date=23 December 2008 |title=Farewell to a statesman who fought for unity |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174319/farewell-statesman-fought-unity |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181223164016/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174319/farewell-statesman-fought-unity |archive-date=23 December 2018 |access-date=23 December 2018 |website=New Vision}}</ref> Okuva mu 1961 okutuuka mu 1967 yaweereza ng'omuwandiisi w'ekibiina ekigatta abayizi ekya Uganda Students Association mu Bungereza era n'afulumya olupapula lwakyo olwa ''UGASSO'' . Bwe yali mu Bungereza yatandikawo ettabi ly’ekibiina kya [[Uganda People's Congress|Uganda People’s Congress]] (UPC) era n’aweereza ng’omusunsuzi w’emu ku magazini zaayo ''eya The Vanguard'' . Mu 1965 yalondebwa okuba pulezidenti w’olukiiko lw’ebibiina bya Africa mu Bungereza ne Ireland. Omwaka ogwaddako yafuulibwa omumyuka w’omuwandiisi ow’abayizi Abannayuganda mu Bulaaya.
== Emirimu gye ==
Ejalu yaweereza ng'omunoonyereza wa Pulezidenti [[Milton Obote]] okumala kumpi omwaka mulamba nga tannalondebwa kubeera musunsuzi wa lupapula lwa ''People ' s Newspaper'' . Mu Gwomukaaga 1970 Ejalu yafuulibwa omusunsuzi wa ''Uganda Argus'', bw'atyo n'afuuka maneja waayo Omunnayuganda eyasooka. Yaweereza mu kifo ekyo okutuusa [[Idi Amin]] lwe yawamba Obote mu 1971 n’akwata obuyinza. Nga 17 Ogwokuna yafuuka omusibe w'ebyobufuzi eyasooka okusibibwa Amin bwe yakwatibwa n'asibibwa mu [[Ekkomera ly'e Makindye|kkomera ly'e Makindye]]. Mu Gwokusatu 1972, ba agenti ba Amin baamuggya mu maka ge ne bamukuba nga bamutangira okuwagira Obote. Oluvannyuma yafuuka omuwagizi w'ekibiina ekirwanyisa Amin, n'ayingira mu kibiina kya Save Uganda Movement (SUM) n'agenda mu Arusha, Tanzania. Mu 1977 gavumenti ya Tanzania yakkiriza okuwa emmundu n’okutendeka abamu ku bayeekera ba SUM, era pulogulaamu yategekebwa Ejalu n’abakungu ba Tanzania.
Nga 11 Ogwokuna 1979 Pulezidenti [[Yusuf Lule]] yalonda Ejalu nga Minisita w’ebyamawulire n’okulungamya eggwanga. Lule yasikizibwa [[Godfrey Binaisa]], eyalonda Ejalu Minisita w’enkolagana mu bitundu nga 25 Ogwomukaaga. Nga 20 Ogwekkuminoogumu, Binasia yamuggya ku kifo kino n'amufuula Omubaka mu Japan. Ejalu yagaana okugenda ebweru w’eggwanga okutwala ekifo kino.<ref name="farewell">{{Cite web |last=Kakembo |first=Titus |last2=Ssenkaaba |first2=Stephen |date=23 December 2008 |title=Farewell to a statesman who fought for unity |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174319/farewell-statesman-fought-unity |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181223164016/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174319/farewell-statesman-fought-unity |archive-date=23 December 2018 |access-date=23 December 2018 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFKakemboSsenkaaba2008">Kakembo, Titus; Ssenkaaba, Stephen (23 December 2008). [https://web.archive.org/web/20181223164016/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174319/farewell-statesman-fought-unity "Farewell to a statesman who fought for unity"]. ''New Vision''. Archived from [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174319/farewell-statesman-fought-unity the original] on 23 December 2018<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">23 December</span> 2018</span>.</cite></ref> Obote bwe yakomawo mu buyinza mu 1980, yalondebwa okuba Managing Director w'ekitongole ky'eggaali y'omukka ekya Uganda Railways Corporation. Oluvannyuma yalekulira mu 1985, nga Obote tannaddamu kuwambibwa. <ref name="farewell" />
[[Yoweri Museveni]] bwe yakwata obuyinza mu 1986, Ejalu yaddukira mu buwanganguse e Kenya. Yakomawo mu 1987 ng’akabonero k’okutabagana, Museveni n’amulonda nga Minisita omubeezi.<ref>[https://books.google.com/books?id=MxoOAQAAMAAJ "Rehuffle reflects need for broad base"]. ''African Concord''. 1987.</ref> Oluvannyuma lw'ekiseera nga waliwo olutalo lw'omunda n'obuyeekera, endagaano y'emirembe yatuukibwako mu 1988 wakati wa gavumenti eyakulemberwa ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) n'ekibiina ekijeemu ekya Uganda People's Democratic Movement (UPDM). Nga Minisita omubeezi, Ejalu yaweebwa obuvunaanyizibwa obw’okukkakkanya ebitundu ebirimu entalo era n’aweebwa omulimu gw’okumaliriza enteeseganya ne UPDM. Mu Gwomunaana 1989 yagenda e London okusisinkana abakulembeze b’ekibiina kino. Kaweefube we yaleeta okussa omukono ku ndagaano ya Addis Ababa nga 13 Ogwomusanvu 1990. Olwo n’assa essira ku kutuuka ku kutabagana n’abalala abawakanya ebyobufuzi, era n’asobola okumatiza abawerako ku bo okudda mu Uganda. Omwaka ogwo era yalonda bammemba b'akakiiko ka Pulezidenti aka Teso, akaatuuka bulungi okuteesa okukendeeza ku buyeekera bw'e Teso.
== Obulamu obw’oluvannyuma ==
Mu 2008 Ejalu yalwala obulwadde bwa meningitis. Nga 14 Ogwekkuminoogumu yaleetebwa mu ddwaaliro lya [[International Hospital Kampala]]. Nga wayise ennaku nnya Ejalu yasindikibwa mu ddwaaliro lya The Nairobi Hospital. Yafiirayo nga 20 Ogwekkumineebiri 2008.<ref>{{Cite web |last=Businge |first=Conoan |date=20 December 2008 |title=Ex-minister Ateker Ejalu is dead |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174481/-minister-ateker-ejalu-dead |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181224023726/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174481/-minister-ateker-ejalu-dead |archive-date=24 December 2018 |access-date=23 December 2018 |website=New Vision}}</ref> Olw'ekiragiro kya Pulezidenti Museveni, Ejalu yaweebwa okuziika kw'eggwanga okutongole. Yaziikibwa mu Otatai, Ggombolola lye Asuret, [[Soroti (disitulikit)|Disitulikiti y'e Soroti]] nga 23 Ogwekkumineebiri 2008.<ref>{{Cite web |last=Omoding |first=John |date=27 December 2008 |title=Uganda: Ateker Ejalu Honoured With State Funeral |url=https://allafrica.com/stories/200812290491.html |access-date=23 December 2018 |website=Allafrica.com}}</ref>
== Obulamu bw'oluvanyuma ==
Mu 2008 Ejalu yalwala obulwadde bwa meningitis. Nga 14 Ogwokkuminogumu yaleetebwa mu ddwaaliro lya [[International Hospital Kampala]] . Nga wayise ennaku nnya Ejalu yasindikibwa mu ddwaaliro lya The Nairobi Hospital . Yafiirayo nga 20 Ogwokkuminebiri 2008. <ref>{{Cite web |last=Businge |first=Conoan |date=20 December 2008 |title=Ex-minister Ateker Ejalu is dead |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174481/-minister-ateker-ejalu-dead |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20181224023726/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1174481/-minister-ateker-ejalu-dead |archive-date=24 December 2018 |access-date=23 December 2018 |website=New Vision}}</ref> Olw'ekiragiro kya Pulezidenti Museveni, Ejalu yazikibwa gavumenti. Yaziikibwa mu Otatai, Asuret Sub-County, [[Soroti (disitulikit)|Disitulikiti y'e Soroti]] nga 23 Ogwekkuminebiri 2008. <ref>{{Cite web |last=Omoding |first=John |date=27 December 2008 |title=Uganda: Ateker Ejalu Honoured With State Funeral |url=https://allafrica.com/stories/200812290491.html |access-date=23 December 2018 |website=Allafrica.com}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|2}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
fefpi5fbkrdwiuae4ukfxijw2d5w4y2
Amar Maini
0
14031
61427
54393
2026-07-11T16:45:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61427
wikitext
text/x-wiki
'''Amar Nath Maini''' (yazaalibwa nga 31 Ogwomusanvu 1911 – 1999) yali munnamateeka Omunakenya eyafuuka munnabyabufuzi omututumufu mu ttwale lya Bungereza li Uganda, era nga ye [[Loodi Meeya wa Kampala|Meeya wa Kampala]] eyasooka.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Yazaalibwa mu kibuga Nairobi mu East Africa Protectorate mu 1911 mu bazadde Abayindi Abahindu aba Punjabi abaali basengukidde mu buvanjuba bw'Afirika okuva e Ludhiana mu Punjab mu Buyindi.<ref>[https://web.archive.org/web/20180127202646/https://pdfs.semanticscholar.org/26f5/6b045baaec701debaa1829ba00bce8da44b1.pdf Prof. Sir Ravindra N Maini] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180127202646/https://pdfs.semanticscholar.org/26f5/6b045baaec701debaa1829ba00bce8da44b1.pdf|date=2018-01-27}} Pioneers in Rheumatology</ref> Yasomera mu ssomero lya Gavumenti ery'Abayindi e Nairobi ne mu ssomero ly'ebyenfuna erya London School of Economics mu [[Great Britain|Bungereza]].<ref name="auto">Marco Surveys, 1967, Who's who in East Africa, p.28</ref> Oluvannyuma lw’ekyo, yasoma amateeka era n’ayitibwa mu Bannamateeka ku Middle Temple.<ref name="auto" />
Maini bwe yamaliriza emisomo gye yaddayo e [[Kenya]] n’akola nga munnamateeka mu Nairobi okumala emyaka egiwerako. Yakola nga Memba w’olukiiko lwa Munisipaali y’e Nairobi wakati wa 1933 ne 1939. Mu 1942, yasengukira mu [[Kampala]], Uganda era mu bbanga ttono n’akola ennyo mu byobufuzi bya Uganda era n’aweereza nga mmemba w’ekitongole ekivunaanyizibwa ku tawuni y’e Kampala era nga ye ssentebe w’olukiiko lwa Munisipaali ya Kampala.<ref name="auto" /> Yali mmemba w’olukiiko olufuzi olwa Uganda okumala emyaka kkumi na musanvu wakati wa 1944 ne 1961. Mu kiseera kino yaweereza nga Minisita w’ebitongole n’empuliziganya mu bitundu wakati wa 1955 ne 1958, era Minisita w’ebyobusuubuzi n’amakolero wakati wa 1958 ne 1961.<ref name="auto" /> Atwalibwa ng’omu ku basajja abaali basinga obusobozi mu Uganda mu kiseera ekyo, okulondebwa kwa minisita wa Asia kwasisinkana okuwakanyizibwa kungi okuva mu Afirika.<ref>David Ernest Apter, The Political Kingdom in Uganda: A Study of Bureaucratic Nationalism, Taylor & Francis, 1997, {{ISBN|9780714642345}}, p.413</ref> Mu 1950 yafuuka Meeya wa Kampala eyasooka, era n'asigala mu kifo kino okutuusa mu 1955. Yaweebwa ekitiibwa kya Nnabagereka mu mwaka omuggya ogwa 1957 olw'obuweereza bwa gavumenti mu Uganda. Mu 1961 yafuuka Sipiika w’olukiiko olufuzi olwa East African Central Legislative Assembly eyasooka okuzaalibwa mu East Africa.<ref>Illustrated London News & Sketch Limited, 1961, The Illustrated London News, Volume 238, Issue 2</ref>
Bwe yawummula mu 1969, yasengukira mu Bungereza n'afiira mu London mu Gwomunaana 1999 ku myaka 88.<ref>Thomas Lionel Hodgkin, Elizabeth Hodgkin, Michael Wolfers, Thomas Hodgkin: letters from Africa 1947-56, HAAN, 2000, p.174</ref> Yali taata wa Ravinder Maini.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
418dyr3bvb9ochbq52yl6dghtduvfz8
Grace Kiirya Wanzala
0
14144
61373
60552
2026-07-11T16:45:20Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61373
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Grace Kiirya Wanzala,''' era amanyiddwa nga ''Grace Paddy Kirya Wanzala'' (yazaalibwa nga 18 Ogwokusatu 1968), [[Munnayuganda]] munnabyabufuzi era musomesa.<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Busoga teachers win MP seats after four attempts |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542 |access-date=2026-06-13 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Grace Kirya Wanzala |url=https://chimpreports.com/tag/grace-kirya-wanzala/ |access-date=2026-06-13 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Grace Kiirya Paddy Wanzala, Uganda |url=https://eastafricatenders.com/directory/grace-kiirya-paddy-wanzala/ |access-date=2026-06-13 |website=eastafricatenders.com}}</ref><ref>{{Cite web |last=POST |first=NILE |title=Grace Kirya Wanzala - Latest News |url=https://nilepost.co.ug/grace-kirya-wanzala |access-date=2026-06-13 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-19 |title=Mafabi orders encroachers off Bugisu co-operative property |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/mafabi-orders-encroachers-off-bugisu-co-operative-property-1617396 |access-date=2026-06-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu kiseera kino aweereza ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira e Ssaza lye Butembe mu Disitulikiti y’e Jinja.<ref>{{Cite web |date=2025-12-26 |title=BREAKING: FDC's Kirya Wanzala Unveils Game-Changing Plans for Butembe County-You Won't Believe What He Has In Store. {{!}} The Exposure Uganda |url=https://exposureuganda.com/2025/12/26/breaking-fdcs-kirya-wanzala-unveils-game-changing-plans-for-butembe-county-you-wont-believe-what-he-has-in-store/ |access-date=2026-06-13 |language=en-US}}</ref>
== Obuto bwe n’obuyigirize ==
Azaalibwa mu Ssaza ly'e Butembe mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Jinja]].
== Emirimu gye ==
Mu 2026, yawangula ekifo ky’omubaka w'eSsaza lye Butembe oluvannyuma lw’okuvuganya emirundi ena nga tawangula, era obuwanguzi buno bwamuyingiza mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey’ekkuminebbiri.
Yayingira ebyobufuzi oluvannyuma lw'okumaliriza emisomo gye ku Yunivasite, nga yatandiika obuweereza bwe nga Ssentebe w’abavubuka mu Ggombolola lye Busedde. Eby'obufuzi yabitandikira mu kibiina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC). Oluvannyuma yaweereza nga kansala wa disitulikiti mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y’e Jinja]] okumala ebisanja bisatu eby’omuddiring’anwa. Era yaliko kansala wa [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y'e Jinja]].<ref>{{Cite web |last=Otto |first=Nelly |date=2025-11-06 |title=Meet FDC's Kirya Wanzala the Butembe County Contender With Governance Experience, Credibility Across Party Lines |url=https://www.watchdoguganda.com/news/national/20251106/185759/meet-fdcs-kirya-wanzala-the-butembe-county-contender-with-governance-experience-credibility-across-party-lines.html |access-date=2026-06-13 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
Yafuna obwagazi okukiikirira e Ssaza lye Butembe mu Paalamenti mu 2001, gye yavuganya n’eyali minisita w’amasannyalaze [[Daudi Migereko]] wabula n’awangulwa. Mu 2006, yakomawo mu lw'okaano era nawangulwa n'obululu 600 ne mu 2011 era yawangulwa n'obululu 700 ng'era ku mulundi guno yawangulwa [[Daudi Migereko]] eyali aweereza nga Minisita w'ensonga z'ettaka.<ref>{{Cite web |title=Migereko's Election Petition Adjourned To May 23rd : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/migerekos-election-petition-adjourned-to-may-23rd |access-date=2026-06-13 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Nkwanga |first=Andrew |date=2016-07-29 |title=Lawyers Complain About Concealed Judgment as Wanzala Intends to Appeal |url=https://chimpreports.com/lawyers-complain-about-concealed-judgment-as-wanzala-intends-to-appeal/ |access-date=2026-06-13 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-02-02 |title=Pastor's entry complicates Migereko's political life in Butembe |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/pastor-s-entry-complicates-migereko-s-political-life-in-butembe-1584762 |access-date=2026-06-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu 2016, yawangulwa Nelson Lufafa owa [[National Resistance Movement]] (NRM) n’obululu 2,000.<ref>{{Cite web |last=Nkwanga |first=Andrew |date=2016-07-23 |title=Court Upholds Election of Butembe MP |url=https://chimpreports.com/court-upholds-election-of-butembe-mp/ |access-date=2026-06-13 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mu 2021, yawangulwa David Livingstone Zijjan n'obululu 16 bwokka. Mu kulonda kwa 2026, yawangula n'obululu 6,215, nga yaddirirwa Jacob Kabondo okuva mu kibiina kya [[National Resistance Movement]] n'obululu 5,799, ate ey'esimbawo ku bwa nnamunugina, Okum Shaban n'afuna obululu 4,798. Ye ssentebe w'ekibviina kya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] mu Disitulikiti y'e Jinja.<ref>{{Cite web |last=Uganda |first=Watchdog |date=2025-04-07 |title=Busoga: FDC leaders Hit Back At Lukwago's Deregistration Claims |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20250407/179672/busoga-fdc-leaders-hit-back-at-lukwagos-deregistration-claims.html |access-date=2026-06-13 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref>
== Laba ne bino ==
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri]]
* Namatende Eunice
* [[Daudi Migereko]]
* [[Balyeku Moses Grace|Balyeku Musa Ekisa]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://ug.linkedin.com/in/grace-kiirya-wanzala-7845b840 Grace Kiirya Wanzala] ku mukutu gwa yintaneeti ogwa LinkedIn
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
{{DEFAULTSORT:Wanzala, Grace Kiirya}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
cbosrjphlycpnb6raakhwx6gzm66z6v
Eunice Namatende
0
14145
61621
60507
2026-07-11T17:19:53Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61621
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Namatende Eunice''' (yazaalibwa 22 Ogwomunaana, 1985) ''',''' era amanyiddwa nga ''Umeme Masanhalaze''''',''' Munnayuganda munnabyabufuzi, musumba era musomesa.<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-24 |title=Busoga teachers win MP seats after four attempts |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/special-reports/elections/busoga-teachers-win-mp-seats-after-four-attempts-5337542 |access-date=2026-06-13 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |last=Times |first=The Ankole |date=2025-07-20 |title=Bugiri's Namatende: The Inspiring Journey to Her First Victory in Four Decades |url=https://ankoletimes.co.ug/op-ed/bugiris-namatende-the-inspiring-journey-to-her-first-victory-in-four-decades/ |access-date=2026-06-13 |website=The Ankole Times |language=en}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |date=2021-01-09 |title=Namatende: Pastor's wife who has unsettled the Opposition |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/people-power/namatende-pastor-s-wife-who-has-unsettled-the-opposition-1762616 |access-date=2026-06-13 |website=Monitor |language=en}}</ref> Mu kiseera kino ye mubaka wa Paalamenti omukyala akiikirira [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]] mu [[Parliament of Uganda|Paalamenti ya Uganda]] ey'ekkumi n'ebbiri ku kaadi y'ekibiina kya [[National Resistance Movement]].
== Ebimukwatako n’obuyigirize ==
Mutuuze mu Disitulikiti y’e Bugiri. Yazaalibwa nga 22, Ogwomunaana 1985, mu Ggombolola y'e Nankoma, Bugiri, azaalibwa omwami Christopher Bameka n'omukyala Sarah Naigaga. Alina abaana basatu ne bba, David Mukwaya.
Yasomera mu Buckley High School e Iganga okusoma pulayimale oluvannyuma ne yeegatta ku Iganga Secondary School okufuna misomo gy'akamalirizo egya siniya ey'okuna mu 2001. Oluvannyuma yeegatta ku Budini Secondary School e [[Kaliro]], gye yakolera ebigezo bya siniya ey'omukaaga ebyakamalirizo (UACE), nga yavaayo mu 2003. Oluvannyuma yeegatta ku [[Ndejje University|Ndejje Yunivasite]], era n’atikkirwa diguli mu by'enjigiriza mu 2006 n’adda e Ndejje n’afuna Dipulooma ey’okubiri mu by’enjigiriza n’okuddukanya amatendekero. Alina diguli eya Social Sciences okuva mu [[Makerere University, Uganda|Ssettendekero wa Makerere]] ne diguli ey'okubiri mu kuddukanya emirimu gya gavumenti okuva mu [[Uganda Christian University]] .
== Emirimu gye ==
Musomesa omukugu era musumba ng'asumbira ku Miracle Center Seeta.
Ono yafuna ekifo mu Paalamenti ng’ali wamu ne [[Grace Kiirya Wanzala]] ow’essaza ly’e Butembe mu [[Jinja (disitulikit)|Disitulikiti y’e Jinja]] oluvannyuma lw’okugezaako omulundi ogw’okutaano okuyingira mu Paalamenti ey’ekkumi n’ebbiri ng’omubaka omukyala owa Disitulikiti y’e Bugiri, oluvannyuma lw’emyaka 20 nga bawangulwa enfunda eziwera mu kalulu.<ref>{{Cite web |last=administrator |date=2018-07-31 |title=Directly Elected Member of Parliament, Bugiri Municipality, Bugiri District |url=https://www.ec.or.ug/election/directly-elected-member-parliament-bugiri-municipality-bugiri-district |access-date=2026-06-13 |website=Electoral Commission |language=en}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Bwanika |first=Elisha Z. |date=2020-08-11 |title=The quest for Bugiri Woman MP seat gets hotter as FDC iron lady Namatende bounces back in the race |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20200811/98473/the-quest-for-bugiri-woman-mp-seat-gets-hotter-as-fdc-iron-lady-namatende-bounces-back-in-the-race.html |access-date=2026-06-13 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Mu 2006. Namatende[[National Resistance Movement|]] yesimbawo ku kaadi y'ekibiina kya Forum for Democratic Change wabula yawangulwaemirundi egy'omuddiringanwa nga yali awangulwa Agnes Taaka Wejuli ow'ekibiina kya National Resistance Movement.
Oluvannyuma yeegatta ku kibiina ky’ebyobufuzi ekya [[National Resistance Movement]] mu 2024 nga tannavuganya ku kifo ky'omubaka mu Paalamenti mu Munisipaali y’e Bugiri wansi w’ekibiina ky’ebyobufuzi ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] mu kulonda okw’okujjuza ekifo okwa 2018, era nga ne ku mulundi guno yawangulwa Asuman Basalirwa owa Jeema.<ref>{{Cite web |title=FDC's Eunice Namatende Nominated in Bugiri : |url=https://ugandaradionetwork.net/story/fdcs-eunice-namatende-nominated-for-bugiri-municipality-mp-seat |access-date=2026-06-13 |website=Uganda Radionetwork |language=en}}</ref><ref name=":3">{{Cite web |last=Uganda |first=Watchdog |date=2018-07-27 |title=Bugiri election:FDC's Eunice Namatende concedes defeat, congratulates rival Basalirwa |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20180727/43931/bugiri-electionfdcs-eunice-namatende-concedes-defeat-congratulates-rival-basalirwa.html |access-date=2026-06-13 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Mu 2025, Namatende yesimbawo mu kalulu k'ekibiina kya National Resistance Movement ku ani anabakwatira bendera ku kifo ky'omubaka omukyala akiikirira Disitulikiti y'e Bugiri nga yali avuganya ne Taka Wejuli era yawangula n'olwekyo yafuuka omukwasi wa bendera y'ekibiina kya NRM. Yakola nga omuwandiisi omukulu mu lukiiko lwa [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu [[Bugiri (disitulikit)|Disitulikiti y'e Bugiri]].
Eby'obufuzi yabitandika mu 2006 ku myaka 19–21 bwe yetaba mu lw'okaano lw'abo abaali besimbyewo ku kifo ky'omubaka omukyala mu Paalamenti wansi w’ekibiina ekivuganya gavumenti ekya [[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|Forum for Democratic Change]] (FDC), kyokka n’awangulwa. Oluvanyuma yaddayo mu lwokaano mu 2011 ne mu 2016 Justine Kalule Lumumba bwe yasuumusibwa ku kifo ky'omuwandiisi mu kibiina ky'ebyobufuzi ekya Nationala Resistance Movement kyokka n'awangulwa nate Mu 2018 yesimbawo mu kalulu k'okujjuza ekifo ky'omubaka nga yai avuganya Asumani Basalirwa owa JEEMA era ne mu 2021. era yawangulwa. Mu 2023, yakyusa ekibiina kye eky'ebyobufuzi n'akifuula [[National Resistance Movement]], ekyalaga enkyukakyuka ennene mu lugendo lwe olw'ebyobufuzi.
Nga tannaba kwegatta ku byabufuzi, yakola ng’omukungu wa pulogulaamu mu nteekateeka ey'okukuuma amazzi eya Water-sanitation.
== Laba ne bino ==
* [[Olukalala lw’abakiise mu Paalamenti ya Uganda ey’ekkumi n’ebbiri]]
* [[Agnes Taaka]]
* [[Asuman Basalirwa]]
* [[Grace Kiirya Wanzala]]
== Ebijuliziddwa ==
== Ebijuliziddwa w'abweru wa Wikipedia ==
* [https://www.youtube.com/watch?v=MZJ14XxJUuM Eyali Pulezidenti wa FDC akola kampeyini za Eunice Namatende e Bugiri]
* [https://www.facebook.com/nbstelevision/videos/police-rescued-me-when-i-was-attacked/1854556911301932/ Poliisi yantaasa bwe banlumbye]
* [https://x.com/EuniceNamatende Eunice Namatende] ku X
* [https://www.parliament.go.ug/ Omukutu gwa Palamenti ya Uganda]
{{DEFAULTSORT:Namatende, Eunice}}
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
4iro3vz6wprbqcwwki9kcr4ujrt5wjz
John Bosco Koy Kariisa
0
14178
61255
55623
2026-07-11T16:39:51Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61255
wikitext
text/x-wiki
'''John Bosco Koy Kariisa''' [[Yuganda|Munnayuganda]] Yinginiya, omusuubuzi era munnabyabufuzi. Yalondeddwa okuba omubaka wa Palamenti mu [[Buhweju West Constituency]], Buhweju District eyeegattira mu kibiina kya National Resistance Movement.<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-01-17 |title=13 incumbents lose seats in Ankole region |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/13-incumbents-lose-seats-in-ankole-region-5329544 |access-date=2026-05-15 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n’okusoma ==
John Bosco Koy Kariisa yazaalibwa mu Disitulikiti y’e Buhweju mu 1987. Yeegatta ku ssomero lya St. Joseph’s Vocational School e Mbarara mu 2000 olw’ebisaanyizo bye byombi ebya O-level ne A-Level .
Kariisa yeegatta ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y’e Makerere]] era ngeeno gyeyatikkirwa diguli mu by’okukanika mu 2009 n’oluvannyuma n’afuna diguli eyookubiri mu by’obusuubuzi.
== Omulimu ==
Ng’amaze okusoma, Kariisa yalondebwa nga makanika ere yaweereza mu minisitule y’ebyokwerinda nga Principal Mechanical Engineer nga taan’afuuka Assistant Commissioner okutuusa lwe yawummula mu 2022.
== Ebyobufuzi ==
John Bosco Kariisa yalondebwa okubeera omubaka wa Palamenti mu Buhweju West Constituency mu 2026.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web |date=2025-07-18 |title=Eng JohnBosco Kariisa of Buhweju West constituency wins the NRMPrimaries against incumbent Hon Ephraim Biraaro RadioAnkoleNews |url=https://radioankole.com/eng-johnbosco-kariisa-of-buhweju-west-constituency-wins-the-nrmprimaries-against-incumbent-hon-ephraim-biraaro-radioankolenews/ |access-date=2026-05-15 |website=Radio Ankole |language=en-US}}</ref>
== Obulamubwe ==
John Bosco Koy Kariisa yawasa Hon Joy Arinaitwe Karisa eyali omubaka omukyala owa Disitulikiti y’e Buhweju eyafa mu 2013.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Buhweju Woman MP, Joy Kariisa dead |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-05-15 |website=New Vision}}</ref><ref>{{Cite web |date=2021-01-22 |title=Thousands see off MP Arinaitwe in Buhweju |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/thousands-see-off-mp-arinaitwe-in-buhweju-1552474 |access-date=2026-05-15 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=ChimpReports |date=2013-09-08 |title=Museveni Attends MP Kariisa's Burial Ceremony |url=https://chimpreports.com/12722-museveni-attends-mp-kariisas-burial-ceremony/ |access-date=2026-05-15 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref>
== Laba ne ==
* Disitulikiti y'e Buhweju
* Ekitundu ky'e Kigezi
== Ebiwandiiko ebikozesebwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6vy5cqrwga3iah76n81tnkuq4eywn3n
Emmanuel Bwayo Wakhweya
0
14193
61653
55915
2026-07-11T17:28:09Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61653
wikitext
text/x-wiki
'''Emmanuel Bwayo Wakhweya''' (yazaalibwa nga 25 Ogwekkumineebiri 1936 – 11 Ogwekkuminoogumu 2001) yali Munnayuganda nga munnabyabufuzi era omukugu mu by'enfuna. Yali Minisita w'ebyensimbi mu Uganda ku mulembe gwa [[Idi Amin]] okuva mu 1971 okutuusa lwe yava mu ntebe ey'amaanyi okugenda e London mu 1975.<ref name="ugandanews">{{Cite web |title=Uganda's finance ministers since independence |url=https://www.newvision.co.ug/news/1010258/uganda-eur-finance-ministers-independence}}</ref><ref name=":03">[https://web.archive.org/web/20181203161913/https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html "Uganda Minister Named"]. ''The New York Times''. 21 July 1976. Archived from [https://www.nytimes.com/1976/07/21/archives/uganda-minister-named.html the original] on 3 December 2018. Retrieved 14 October 2018.</ref>
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n’okusoma ===
Emmanuel Bwayo Wakhweya yazaalibwa ku kyalo [[Butiru]] mu [[Mbale (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mbale]] mu [[Yuganda|Uganda]] nga 25 Ogwekkumineebiri 1936. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2024)">citation needed</span></nowiki>'' ]</sup> Wakhweya yali wa ggwanga lya Bugisu.<ref name=":13">[https://web.archive.org/web/20110312014049/https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ "Uganda Cabinets Since Independence"]. ''Ugandans at Heart''. 5 September 2009. Archived from [https://ugandansatheart.wordpress.com/2009/09/05/829/ the original] on 12 March 2011. Retrieved 22 October 2018.</ref>
Wakhweya okusoma yakutandikira ku Bunyinza Primary School, gye yava mu 1949.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}</ref> Oluvannyuma yasomera ku [[St. Peter's College Tororo|St. Peter’s College]] e [[Tororo]], [[Yuganda|Uganda]], essomero ly’ekisulo eky'abalenzi bokka, Wakhweya gye yamalira emisomo mu 1956.<ref name=":110" /> Wakhweya yafuna diguli ya bachelor’s okuva mu Delhi University e New Delhi, [[India]] mu 1960. Yakomawo awaka okufumbirwa mukwano gwe gwe yasoma naye mu siniya, Christine Namataka mu 1961.
=== Emirimu gye ===
Oluvannyuma lw’okumaliriza diguli ye eya Bachelor's ey'ekitiibwa ku New Delhi University mu Buyindi, Wakhweya yaddayo eka n’afuuka omu ku bakulira disitulikiti mu Uganda abaasooka nga 5 Ogwomwenda 1960 mu kiseera ky’obufuzi bw’amatwale ga Bungereza.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}</ref> Uganda bwe yafuna obwetwaze okuva ku Bungereza, Wakhweya yafuuka omuyambi w'omuwandiisi w'eggwanika mu gavumenti ya Milton [[Milton Obote|Obote]].<ref name=":24" /> Kino kyatandika okulinnya amangu mu mirimu gya Wakhweya mu ggwanika lya Uganda. Yakuzibwa n’afuulibwa omuwandiisi omubeezi mu ggwanika nga 4 Ogwekkuminoogumu 1965, omumyuka wa Gavana eyalondebwa mu [[Bank of Uganda|Bbanka ya Uganda]] mu 1968, era n’alondebwa ku bwa Minisita bw’eggwanika nga 1 Ogwoluberyeberye 1969.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Oluvanyuma lw’okuwamba gavumenti mu bukambwe [[1971 Ugandan coup d'etat|mu 1971]] okwakulemberwa [[Idi Amin]], Wakhweya, nga n’abawandiisi ab’enkalakkalira bonna bwe baali mu ekiseera ekyo, yalondebwa [[Idi Amin]] nga Minisita w’ebyensimb mu nfuga eyali yakatondebwawo, Wakhweya gye yaweebwa omulimu gw’okutebenkeza ebyenfuna bya Uganda, ebyali bigenda byonoonebwa amangu olw’ensaasaanya ya gavumenti ennyingi, okugaana okuweebwa ensimbi okuva mu mawanga amalala oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti, n’obutaba na bamusigansimbi okuva ebweru w’eggwanga.
=== Okuva mu ggwanga ===
Mu kukyala kwe yalina e London, Great Britain, ku ntandikwa y'Ogwoluberyeberye 1975, Wakhweya yalangirira okulekulira kwe era n’ava mu kabineti ya Idi Amin nga 20 Ogwoluberyeberye 1975.<ref name=":33">[https://web.archive.org/web/20200324121031/https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 "Uganda's Fourth Year Under Idi Amin Filled With Fear".] ''Jet Magazinge''. 13 February 1975. Archived from [https://books.google.com/books?id=ILIDAAAAMBAJ&pg=PA16 the original] on 24 March 2020. Retrieved 3 December 2018.</ref> Wakhweya yavumirira [[Idi Amin]] era n’alaga nti akavuyo akaali mu gavumenti ya [[Idi Amin]] nti kaakosa nnyo eby’enfuna <ref name=":33" /> n’obutaba na busobozi bwonna kusikira bwa minisita w’ebyensimbi mu Gavumenti ya [[Idi Amin]] ey'omuntu omu.<ref name=":43">{{Cite journal |last=African Policy Information Center of the African-American Institute |date=1975 |title=African Update: Monitoring economic and political developments around the Continent |journal=Africa Report |volume=20 |page=19 |id={{ProQuest|1304052113}}}}<templatestyles src="Module:Citation/CS1/styles.css"></templatestyles></ref> Baamufuna ng'agamba nti "Kiba ggeyeena okubeera mu Uganda. Siyinza kulowooza ngeri bantu ba bulijjo gye bakyasobola okugenda mu maaso olw'ebbula ly'ebintu ebyangu ebikulu mu bulamu n'ebbeeyi y'ebintu okulinnya. Uganda eyolekedde akatyabaga k'ebyenfuna. Oba amaanyi g'ebyenfuna mu nsi ezaamanyi gajja kuwaliriza Amin okukyusa enkola ze oba wajja kubaawo obwegugungo mu ggwanga olw'obutali bumativu bw'abantu."<ref name=":73">[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E6E318343E48%402442434-15BF50D593E9ABE8%402-15BF50D593E9ABE8%40&firsthit=yes "Economy of Uganda 'is near collapse'"]. ''Rand Daily Mail''. 21 January 1975. Retrieved 23 October 2018.</ref> Oluvannyuma Wakhweya yasindika obubaka eri Idi Amin ku nkomerero ya wiiki ng’alangirira mu butongole okulekulira n’okuwang’anguka okuva mu Uganda.<ref name=":73" /> Mu kiseera we yaviira mu ntebe, Wakhweya ye yali minisita wa kabineti asinga okumala ebbanga mu gavumenti ya Idi Amin era ye yasembayo okusigalawo mu kabineti ya Amin eyasooka.<ref name=":43" />
Olwava mu [[Yuganda|Uganda]] ne gavumenti ya [[Idi Amin]], Wakhweya n'ebyo bye yayogera ku butabeera butebenkevu mu by'enfuna bya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|Uganda]], Gavumenti ya Uganda yabyegaana. Radio Uganda yagenda ku mpewo ng'elangirira okuwanganguka kwa Wakhweya ng'etegeeza nti, "Eby'enfuna bya Uganda birungi nnyo okusinga eby'amawanga amalala mangi. Okugenda kw'e London tekugenda kumuyamba n'akatono kubanga e Bungereza nayo waliyo akatyabaga ke by'enfuna". Nga 23 Ogwoluberyeberye 1975, nga wayise ennaku ssatu bukya Wakhweya addukira e London, Idi Amin yagamba nti agenda kukyala mu Bungereza okuyamba abantu b’e Wales, Scotland, ne Northern Ireland okufuna obwetwaze, wadde ng'okufaananako n’okutiisatiisa kwe okwetaba mu lukiiko lw’abakulira Gavumenti ya Commonwealth mu 1973 e Ottawa, Canada oba okwetaba mu Mbaga y’Omumbejja Anne ne Mark Phillips, okutiisatiisa kuno temwavaamu kalungi.<ref>[https://infoweb.newsbank.com/apps/readex/doc?p=HN-SARDM&sort=_rank_%3AD&fld-base-0=alltext&val-base-0=emmanuel%20wakhweya&val-database-0=&fld-database-0=database&docref=image/v2%3A135DEF57238F5FC5%40EANX-15C0E70A14943040%402442437-15BF50D5F2089418%403-15BF50D5F2089418%40&firsthit=yes "I'm on the way to the UK, Amin tells the Queen"]. ''Rand Daily Mail''. 24 January 1975. Retrieved 24 October 2018.</ref>
Wakhweya yasikizibwa [[Moses Ali]] ku bwaminisita bw'ebyensimbi. Okusinziira ku Amnesty International, ab’enganda za Wakhweya abaai bakyali mu Uganda baasibibwa, batulugunyizibwa, era ne battibwa oluvannyuma lw’okudduka n’okuva muggwanga, mu ngeri efaananako n’okutulugunya n’okuttibwa kw’abooluganda lwa [[Joshua Wanume Kibedi]] oluvannyuma lw’okuva mu ggwanga n’okuvumirira [[Idi Amin]] omwaka ogwali gwakaggwa.<ref name=":122">{{Cite journal |last=Amnesty International Report |date=26 September 1979 |title=The Death Penalty |url=https://www.amnesty.org/download/Documents/204000/act500031979eng.pdf |journal=Amnesty International Report}}</ref>
=== Emirimu gye oluvannyuma lw'okuwanganguka ===
Oluvannyuma lw’okuwangangukira e London, Wakhweya yasenguka n’agenda e Washington DC, gye yatandikira obulamu mu buwanganguse mu Amerika.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Emirimu gye mu Amerika yagitandikira mu Bbanka y’Ensi Yonna era ng’abeera mu kibuga Vienna ekya Virginia. Yaweereza ng'omukugu mu by’enfuna mu Bbanka y’ensi yonna okuva mu 1975 okutuuka mu 1977 era nga y'akulira eby’okuwola ensimbi mu [[Sudaani|Sudan]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1978.<ref name=":110" /> Oluvannyuma lw’okukola emirimu gye mu Bbanka y’ensi yonna, Wakhweya yalondebwa okubeera omukungu omukulu mu by’enfuna mu kakiiko k’amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku by’enfuna mu Afrika mu 1975 n’agenda e Addis Ababa, [[Ethiopia]], nga tannatuuka nokudda mu [[Yuganda|Uganda]] mu 1979, gye yakolera mu mirimu gya gavumenti egy’enjawulo okutuusa lwe yawummula emirimu gya gavumenti.<ref name=":52">{{Cite book |last=Walker |first=Patrick |date=2009 |title=Towards Independence in Africa: a District Officer in Uganda at the End of Empire. |url=http://public.eblib.com/choice/publicfullrecord.aspx?p=677132 |publisher=I. B. Tauris & Co. |isbn=978-0-85771-744-3 |location=London |language=en}}</ref>
== Obulamu bw’omuntu ku bubwe ==
Wakhweya yawasa Christine Namataka nga 11 Ogwokusatu 1961. Baazaala omwana omu omuwala Dr. Angela Maria Wakhweya n’abaana mukaaga ab’obulenzi okuli Anthony, Richard, Stephen, Andrew, David ne Emmanuel Junior.<ref name=":110">{{Cite journal |date=1981 |title=Africa Who's Who |journal=Africa Who's Who |language=en |issn=0261-1570 |oclc=231044235}}<cite class="citation journal cs1" data-ve-ignore="">"Africa Who's Who". ''Africa Who's Who''. 1981. [[ISSN (identifier)|ISSN]] [https://search.worldcat.org/issn/0261-1570 0261-1570]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/231044235 231044235].</cite></ref> Wakhweya yali Mukatoliki obulamu bwe bwonna ne mukyala we. Wakhweya era yali muzannyi wa mizannyo omunyiikivu, ng’azannya [[Omupiira ogw'ebigere|omupiira]] ne ttena mu bulamu bwe obwoluvannyuma.<ref name=":24">{{Cite book |last=Dickie |first=John |year=1973 |title=Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa |last2=Rake |first2=Alan |author-link2=Alan Rake |publisher=African Development |isbn=978-0-9502755-0-5 |location=London |oclc=815829}}<cite class="citation book cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFDickieRake1973">Dickie, John; [[Alan Rake|Rake, Alan]] (1973). ''Who's who in Africa; the political, military and business leaders of Africa''. London: African Development. [[ISBN (identifier)|ISBN]] [[Special:BookSources/978-0-9502755-0-5|<bdi>978-0-9502755-0-5</bdi>]]. [[OCLC (identifier)|OCLC]] [https://search.worldcat.org/oclc/815829 815829].</cite></ref>
== Okufa ==
Wakhweya yafiira ku myaka 64 nga 11 Ogwekkuminoogumu 2001. Yafuna ekirwadde kya ssukaali ekimunafuya ekyamuletera okusannyalala era nga tasobola kwogera ku ntandikwa ya 2001. Okukkakkana ng’omutima gusirise, mu [[International Hospital Kampala|ddwaaliro lya International Hospital Kampala]] mu [[Kampala]], Uganda. Wakhweya yaziikibwa mu Bunyinza Parish ku kyalo kye Butiru [[Mbale (disitulikit)|mu Disitulikiti y’e Mbale]], Uganda.
== Laba ne ==
* [[Robert Wakheya|Robert Bwayo Wakhweya]]
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
cp6aspnynnagg3a8y099twrann8si7z
Isaac Maliyamungu
0
14194
61909
55878
2026-07-11T18:13:49Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61909
wikitext
text/x-wiki
'''Isaac Maliyamungu''', [ a ] (yafa mu Gwokubiri 1984) era amanyiddwa nga '''Isaac Lugonzo''', {{Sfn|Legum|1979|p=B-445}} yali muserikale wa magye ga Uganda eyaweereza ng'omu ku bakungu n'abawagizi ba [[President of Uganda|Pulezidenti]] [[Idi Amin]] abakulu mu kiseera [[:en:History_of_Uganda_(1971–79)|ky'obwannakyemalira bw'amagye ga Uganda mu mwaka gwa 1971–79]] . Yazaalibwa mu [[Democratic Republic of Congo|Congo]], Maliyamungu y’omu ku baali mu [[1971 Ugandan coup d'etat|kuwamba gavumenti mu mwaka gwa 1971]] okwaleeta Amin mu buyinza, era oluvannyuma n’avunaanyizibwa ku kunyigiriza mu bukambwe abawakanya gavumenti mu ggwanga lyonna. Bwe yali yeeyongera okulinnya mu madaala g'obukulembeze mu magye, Maliyamungu yafuna amaanyi mangi nnyo era n'ayatiikirira olw'okutisatiisa n'okuteeka okutya mu bantu. Yali avunaanyizibwa ku ttemu ly’abantu baabulijjo n’abajaasi abateeberezebwa okuba nti tebaali beesigwa eri Amin mu bungi.
Ng’obwannakyemalira bw’amagye ga Uganda bunafuwa n’obuwagizi bwa Amin ne bukendeera mu bantu abangi n’abakulu mu ggwanga lino, Maliyamungu y’omu ku bantu be abatono abaasigala nga beesiga Amin n'obukulembeze bwe. Oluvannyuma lw'olutalo [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|lwa Uganda ne Tanzania]] okutandika mu mwaka gwa 1978, Maliyamungu yalina obuduumizi bw'amagye obukulu, kyokka teyafuna buwanguzi bungi mu kulwana n'eggye lya [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force|Tanzania People's Defence Force]] . Abatanzaniya ne bannaabwe abayeekera ba Uganda bwe baagoba gavumenti ya Amin mu mwaka gwa 1979, Maliyamungu yaddukira e Zaire, gye yali agenderera okufuuka omusuubuzi. Mu mwaka ogwaddako, ye n’abaduumizi [[:en:Uganda_Army_(1971–1980)|b’amagye ga Uganda]] abalala (UA) baakuŋŋaanya eggye ly’abayeekera lye baalumba n’obukiikakkono bw’amaserengeta ga Uganda, ne batandika [[:en:Ugandan_Bush_War|olutalo lwa Uganda mu nsiko]] . Maliyamungu yafa obutwa mu Sudan mu mwaka gwa 1984.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
=== Obuto bwe n'okuwamba gavumenti mu mwaka gwa 1971 ===
[[File:Obote_cropped.png|alt=Photo of Milton Obote in 1960|left|thumb|[[President of Uganda|Pulezidenti]] [[Milton Obote]] mu mwaka gwa 1960]]
Yazaalibwa mu kitundu eky'amaserengeta g’eggwanga lino oluvannyuma eryafuuka [[:en:Zaire|Zaire]] leero erimanyiddwa nga [[Democratic Republic of Congo|Democratic Republic of the Congo]].<ref name="gatekeeper">{{Cite web |last=Ocen |first=Felix |date=11 August 2019 |title=Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html |access-date=12 August 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> {{Sfn|Mutibwa|1992|p=107}} Maliyamungu yali [[:en:Christianity_in_the_Democratic_Republic_of_the_Congo|Mukristaayo]] okuva mu [[:en:Kakwa_people|ggwanga ly'e Kakwa]] <ref name="betrayed">{{Cite web |last=Amin |first=Jaffar Rembo |date=14 April 2013 |title=How Amin's commander betrayed Ugandan fighters to Tanzanians |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/How-Amin-s-commander-betrayed-Ugandan-fighters-to-Tanzanians/689844-1747480-fubx8g/index.html |access-date=18 December 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> {{Sfn|State Department|2005|loc=SUBJECT: AMIN PROMOTES ARMY OFFICERS; "ISRAELI SPY" ARRESTED}} era nga mwana wa anko wa Idi Amin {{Sfn|Lindemann|2014|p=110}} oba mwana wa muganda wa [[Idi Amin]] . {{Sfn|Smith|1980|p=176}} {{Sfn|Decalo|2019|loc=The Collapse of a Dictator}} Waliwo we yatuuka, n’asengukira mu Uganda, n’afuna omulimu gw’okukuuma emiryango mu [[:en:Nyanza_(Company)|kkolero ly’eby’okwambala erya Nyanza]] e [[Jinja]].<ref name="bishop">{{cite news|author=Mubangizi|first=Michael|date=16 February 2006|title=Not even an archbishop was spared|url=http://www.ugandaobserver.com/new/archives/2006arch/features/spec/feb/spec200602161.php|archive-url=https://web.archive.org/web/20071012152659/http://ugandaobserver.com/new/archives/2006arch/features/spec/feb/spec200602161.php|archive-date=12 October 2007|work=The Weekly Observer}}</ref> {{Sfn|Singh|2012|p=113}}
Yeegatta ku [[:en:Uganda_Army_(1962–1971)|magye ga Uganda]] mu mwaka gwa 1967, <ref name="Luwum murder">{{Cite web |last=Timbiti |first=Watuwa |date=12 February 2015 |title=Luwum murder: What witnesses said |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1320718/luwum-murder-witnesses |access-date=18 December 2018 |website=New Vision}}</ref> kiyinzika okuba nga yayingizibwa ku biragiro bya Amin. Mu kiseera ekyo, Amin yali alinnye eddaala n’afuuka omumyuka w’omuduumizi w’amagye ga Uganda. <ref name="gatekeeper">{{Cite web |last=Ocen |first=Felix |date=11 August 2019 |title=Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html |access-date=12 August 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> Mu mwaka gwa 1970 Maliyamungu yakuzibwa n'atuuka ku ddaala lya [[:en:Corporal|corporal]]<ref name="gatekeeper" /> era n'akola nga pay clerk mu ggye ly'omu bbanga erya [[:en:Uganda_Air_Force#Uganda_Army_Air_Force|Uganda Army Air Force]] e [[Entebbe]].<ref name="armoury">{{Cite web |last=Mugabe |first=Faustin |date=5 March 2016 |title=I knocked the armoury door to begin 1971 coup |url=https://www.monitor.co.ug/News/Insight/Armoury-door-begin-1971-coup/688338-3103186-118r03mz/index.html |access-date=18 December 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Mu kiseera ekyo, yali ayamba Amin mu kuwandiisa amagye mu nkukutu okuva mu kitundu kya West Nile n’obugwanjuba bwa Sudan. Amagye gano gaatendekebwa mu [[Mabira Forest|kibira ky'e Mabira]], era nga gaali mu nteekateeka za Amin ez'okuwamba [[President of Uganda|Pulezidenti]] [[Milton Obote]].<ref name="gatekeeper" /> Maliyamungu okukkakkana ng’ategedde ekigendererwa kya Obote eky’okukwata Amin, n’alabula ow'oluganda lwe, olwo ne bayanguyira enteekateeka zaabwe ez’okuwamba gavumenti.<ref>{{cite news|last=Calamai|first=Peter|title=After Amin : Six officers lurk in wings if leader topples in Uganda|newspaper=The Gazette|page=19|date=30 July 1976|url=https://www.newspapers.com/newspage/421628005/}}</ref> Yakola kinene nnyo <ref name="Luwum murder" /> mu kuyambako Amin [[1971 Ugandan coup d'etat|okuwamba gavumenti]] ya Obote, era oluvannyuma kyagambibwa nti yakuba [[:en:Armoured_personnel_carrier|emmeeri eyali etwala abaserikale ey’ebyokulwanyisa]] mu tterekero ly’ebyokulwanyisa ery’amaanyi mu kibuga ekikulu [[Kampala]] mu kiseera ky’okuwamba gavumenti, n’alaba ng’abayeekera bafuna ebyokulwanyisa ebyetaagisa. Omulala eyali mu kuwamba, Moses Galla, awakanyizza emboozi eno, n’ategeeza nti abadde ddereeva wa APC.<ref name="armoury" /> Omulimu omukulu Maliyamungu gwe yakola mu kiseera ky'okuwamba gavumenti gwali gwa kukuuma [[:en:Entebbe_International_Airport|kisaawe ky'ennyonyi Entebbe]] . Kino yakikola bulungi ng’avuga ttanka okuva mu Malire Barracks okutuuka e Entebbe,<ref name="Luwum murder" /> n’akuba amasasi ku mulyango gw’ekisaawe ky’ennyonyi. Yatta abasosodooti babiri mu butanwa, n’aleetawo obunkenke mu bakuumi b’ekisaawe. Bw’atyo okuziyiza okw’obwesigwa okwa Entebbe kwagwa, ne kisobozesa Maliyamungu okutwala obuyinza kumpi nga tewali avuganya.<ref name="gatekeeper" /> Okutwala Entebbe kwe kwasanyusa ennyo Amin, era Maliyamungu ekyaddirira n'afuna obuganzi bwa pulezidenti wa Uganda omuggya. {{Sfn|Singh|2012|p=113}} {{Sfn|Kyemba|1977|p=49}}
Oluvannyuma lw’okuwamba gavumenti okuwangula, Maliyamungu y’omu ku baserikale abaakwasibwa okuwangula abawagizi ba Obote abatujju abaali basigaddewo n’okugogola eggye lya Uganda okuva mu bantu abalwanyisa Amin. {{Sfn|Ravenhill|1974|p=241}} {{Sfn|Kyemba|1977|p=49}}<ref name="spiegel">{{Cite web |date=12 September 1977 |title=Ich hörte die Schreie |trans-title=I am hearing the screams |url=http://www.spiegel.de/spiegel/print/d-40781938.html |access-date=19 March 2019 |website=Spiegel |language=de}}</ref> Olw'ekigendererwa kino, yaweebwa "obuyinza obutaliiko kkomo okutta omuntu yenna mu magye", nga mw'otwalidde n'abaserikale ab'oku ntikko.<ref name="bishop">{{Cite news}}</ref> Ng’ali wamu ne Colonel Ali, Colonel Musa, ne Major Malera, Maliyamungu yasobola okumegga abaziyiza enfuga empya n’emmundu, era n’agenda mu maaso n’okutta ebikumi n’ebikumi by’abavuganya mu byobufuzi. {{Sfn|Ravenhill|1974|p=241}} Oluvannyuma yeewaanira ku "single-handedly mastermind[ing]" okutta abantu baabulijjo mu bungi abateeberezebwa okuba nga bawakanya Amin.<ref>{{Cite web |last=Fredrick M. Masiga |date=8 May 2011 |title=Bare Knuckles: History; Of bad leaders who have poor advisers |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/689844-1157972-s2p01dz/index.html |access-date=18 December 2018 |website=Daily Monitor}}</ref>
=== Omukungu wansi wa Idi Amin ===
==== Okulinnya mu madaala g'obukulembeze ====
[[File:Idi_Amin_cropped.jpg|right|thumb|Maliyamungu y’omu ku baali basinga okwesiga Pulezidenti [[Idi Amin]] ( kifaananyi kyakubibwa mu mwaka gwa 1977).]]
Maliyamungu yafuuka mangu "omukono ogwa ddyo" gwa Amin. {{Sfn|Reid|2017|p=63}} Yalondebwa okuba mmemba w'olukiiko lw'ebyokwerinda, {{Sfn|Hutchins Center|1975|p=10}} General Staff Officer I Grade avunaanyizibwa ku kutendeka n'okuddukanya emirimu {{Sfn|Rwehururu|2002|p=50}} ( ''de facto'' army [[:en:Chief_of_staff|chief of staff]] ),<ref name="Luwum murder">{{Cite web |last=Timbiti |first=Watuwa |date=12 February 2015 |title=Luwum murder: What witnesses said |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1320718/luwum-murder-witnesses |access-date=18 December 2018 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTimbiti2015">Timbiti, Watuwa (12 February 2015). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1320718/luwum-murder-witnesses "Luwum murder: What witnesses said"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 December</span> 2018</span>.</cite></ref> era omuduumizi wa Ordnance Depot e [[Jinja (disitulikit)|Magamaga]] . {{Sfn|Hutchins Center|1975|p=10}} Mu mwaka gwa 1972 yaweereza ng'omuduumizi w'ekibinja ky'amagye eky'okubiri eky'ebigere nga kisangibwa e [[Masaka]].<ref>{{Cite web |last=Mugabe |first=Faustin |date=20 November 2017 |title=Somalia's Siad Barre saves Amin from Tanzanians |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Somalia-Siad-Barre-Amin-Tanzanians-Kikosi-Maalum/689844-4192598-79a4i6z/index.html |access-date=28 March 2019 |website=Daily Monitor}}</ref> Yalondebwa okuba akulira ekitongole kya "Second Simba Mechanized Battalion" e Masaka era n'akuzibwa okuva ku [[:en:Major_(rank)|major]] n'adda ku [[:en:Lieutenant_colonel|lieutenant colonel]] mu Gwokutaano 1973. {{Sfn|Translations|1973}} Mu mwaka gwa 1974, yakyusibwa okuva ku kifo ky'omukulu w’eggwanika ly’ebyokulwanyisa n'afuuka omuduumizi w'ekibinja kya Eagle Colonel Gaddafi, era n'aweebwa obuduumizi bw'ekibinja ky'eggye erikozesa ebyuma. {{Sfn|Legum|1975|p=B-308}} Mu Gwokuna 1975, Maliyamungu yaleka obukulembeze bw'ekibinja kya Gaddafi n'abuwa [[:en:Hussein_Mohammed|Hussein Mohammed]], era n'alondebwa okukulira ekibinja kyonna. Ekyavaamu yakuuma n’okuduumira ebitongole eby’amagye ebiwerako ng’ava mu ofiisi ye e Jinja.<ref>{{cite news|title=Kampala home service in English 1700 gmt 17 Apr 75|journal=Summary of World Broadcasts: Non-Arab Africa|issue=4866|publisher=[[BBC Monitoring]]|date=1975|url=https://books.google.com/books?id=LREsAQAAIAAJ}}</ref>
Ekyali kisinga obukulu mu buduumizi bwe bwonna, Maliyamungu yakulira ekitongole ekikuuma abantu ab'omugaso VIP (abakuumi ba Amin n’abakwasisa amateeka mu bantu) {{Sfn|Munnion|1995|p=268}} era yakola kinene mu kitongole kya [[:en:State_Research_Bureau_(organisation)|State Research Bureau]], ekitongole kya Uganda ekikessi. [ b ] Ng'ali wamu ne Major General [[Mustafa Adrisi]], yali alowoozebwa nti yali afuga bulungi amagye ga Uganda gonna, {{Sfn|Dualeh|1994|p=55}} era nga atwalibwa nga "power base" ya Pulezidenti wa Uganda. {{Sfn|Seftel|2010|p=195}} Olw’okumanya nti obuyinza bwe bwava ku maanyi ge agaava ku bufuzi bwe ku baserikale, kigambibwa nti Maliyamungu yagaana okumuwa ebifo bya kabineti okubeera minisiter n’asigala mu nkambi z’amagye asobole okukuuma obuyinza bwe ku baserikale. Okutwalira awamu yali aweebwa ekitiibwa era ng’atiibwa mu bajaasi ba bulijjo, {{Sfn|Seftel|2010|p=195}} era ng’alina obuyinza okukuba oba okutta abo abaamumalamu amaanyi {{Sfn|Seftel|2010|pp=195–196}} oba abaali bateeberezebwa okuba abatali beesigwa eri gavumenti ya Amin. <ref name="spiegel">{{Cite web |date=12 September 1977 |title=Ich hörte die Schreie |trans-title=I am hearing the screams |url=http://www.spiegel.de/spiegel/print/d-40781938.html |access-date=19 March 2019 |website=Spiegel |language=de}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[http://www.spiegel.de/spiegel/print/d-40781938.html "Ich hörte die Schreie"] [I am hearing the screams]. ''Spiegel'' (in German). 12 September 1977<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 March</span> 2019</span>.</cite>
[[Category:CS1 German-language sources (de)]]</ref> Mu mwaka gwa 1977, yeeyita omusika wa Amin mu ''butuufu'' olw’obwesigwa bwe eri gavumenti n’okwesigamizibwa mu kutuukiriza ebiragiro bya Pulezidenti. {{Sfn|Seftel|2010|p=195}}
Mu mwaka gwa 1976, Maliyamungu yali obuvunaanyizibwa ku nsobi ennene ennyo eyakolebwa mu by’okwerinda. Omubaka wa Uganda mu [[Lesotho]], [[Isaac Lumago]],<ref>{{cite news|url=https://www.ynetnews.com/articles/0,7340,L-4824146,00.html|title=Idi Amin's son: 'My dream is to meet with Entebbe victims' families to apologize'|last=Eichner|first=Itamar|date=4 July 2016|newspaper=Ynetnews|access-date=12 August 2019}}</ref> yawulira emboozi y’abaserikale b’eggye [[:en:Kenya_Air_Force|ly’omu bbanga e Kenya]] nga 4 Ogwomusanvu. Baakubaganya ebirowoozo ku nteekateeka za Israel ez’okulumba Entebbe okusumulula abawambibwa abaali bakuumirwa eyo mu Palestine ne Germany nga bayambibwako gavumenti ya Uganda. Omubaka yategeeza Maliyamungu,<ref name="luck">{{Cite web |last=Alexander |first=Ben |date=4 July 2016 |title=Operation Thunderbolt: Daring and Luck |url=https://cija.ca/operation-thunderbolt/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190417165936/https://cija.ca/operation-thunderbolt/ |archive-date=17 April 2019 |access-date=17 April 2019 |publisher=[[Centre for Israel and Jewish Affairs]]}}</ref> naye lipoota eno yagitwala nga "gasiya" (kasasiro) <ref name="gatekeeper">{{Cite web |last=Ocen |first=Felix |date=11 August 2019 |title=Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html |access-date=12 August 2019 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOcen2019">Ocen, Felix (11 August 2019). [https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html "Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man"]. ''Daily Monitor''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 August</span> 2019</span>.</cite></ref> era teyakola kintu kyonna.<ref name="luck" /> [ c ] Ku lunaku lwe lumu, ba kkomando ba Yisirayiri baakola [[:en:Operation_Entebbe|Operation Entebbe]], ne basumulula abawambi, era ne basaanyaawo ekitundu kimu kyakuna eky’eggye ly’omu bbanga ery'eggye lya Uganda.<ref>{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/july/4/newsid_2786000/2786967.stm|title=1976: Israelis rescue Entebbe hostages|website=BBC News|date=4 July 1976|publisher=British Broadcasting Company|access-date=12 August 2019}}</ref> Nga ekikwekweto kigenda mu maaso, kigambibwa nti Maliyamungu yali awummudde mu wooteeri eyali okumpi awo ng’ali ne malaaya.<ref name="gatekeeper" /> Oluvannyuma lw’ekikwekweto kino, yalina abajaasi 14 abaakwatibwa nga bateeberezebwa okukolagana n’Abayisirayiri. Nga bamalirizza okukunganyizibwa mu kasenge ku Makindye Barracks, Maliyamungu bonna 12 yabakuba amasasi n’emmundu ye entono eyoomungalo.<ref>{{Cite web |date=11 December 2019 |title=History: When Kazini tried to arrest Kashillingi |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1511955/history-kazini-tried-arrest-kashillingi |access-date=27 February 2020 |website=New Vision}}</ref>
Ekiseera bwe kyagenda kiyitawo, gavumenti ya Amin ey’obukambwe yeeyongera okutaataaganyizibwa olw’enjawukana munda n’ebizibu by’ebyenfuna wadde ng’abakulu b’eggwanga baali banyigirizibwa nnyo. {{Sfn|Southall|1980|p=637}} Emu ku nkola za Amin ezaaleeta okuwakanyizibwa ne mu bagoberezi be abaasooka bwe buyinza obunene bwe yawa Kakwa [[:en:Nubians_(Uganda)|n’Abanubia]], ate n’aleka abakungu b’amawanga amalala nga tebakiikirirwa bulungi. N’ekyavaamu, ekibinja ky’abaserikale nga bakulembeddwamu Brigadier Charles Arube baagezaako okugoba Amin n’okutta abagoberezi be aba Nubian/Kakwa, nga ne Maliyamungu mw’ali. Ku nkomerero, [[:en:Arube_uprising|okwegugunga kwe bayita kw’Abaarube]] kwalemererwa.<ref>{{Cite web |last=Faustin Mugabe |date=5 July 2015 |title=Senior officers Arube, Aseni attempt to overthrow Amin – Part I |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Senior-officers-Arube-Aseni-attempt-overthrow-Amin-/689844-2774966-rgkt7r/index.html |access-date=18 December 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Maliyamungu era yali atwalibwa nga "prime target" okuttibwa abawang'anguse ba Uganda, nga ye yali afuga ekitundu ekinene eky’amagye ga Uganda ag’ebyuma ebizito eby’okulwanyisa (tanks). {{Sfn|State Department|2005|loc=SUBJECT: UGANDA COUP PLANS}} Mu mwaka gwa 1978 we gwatuukira, Maliyamungu yali omu ku bantu abatono abaali basigaddewo nga batwalibwa ng’abagoberezi ba Amin abeesigika era abeesigwa. {{Sfn|Avirgan|Honey|1983|p=50}} Yali omu ku baserikale abaali bavunaanyizibwa ku kuwandiisa abajaasi abapya 10,000 mu magye ga Uganda mu [[Sudaani|Sudan]], [[:en:Kibera|Kibera]] ( [[Kenya]] ), ne Uganda {{Sfn|Seftel|2010|p=228}} Mu mwezi Gwomwenda 1978. Okuyingiza n'okuwandiisa abasirikale abangi kwaddirirwa okuggyibwawo n’okugobwa kw’abasirikale abangi okulongoosa ennyo mu magye.<ref>{{cite news|last=Darnton|first=John|title=Deepening Uganda Crisis Tests Amin|newspaper=The New York Times|page=8|date=10 November 1978|url=https://www.nytimes.com/1978/11/10/archives/deepening-uganda-crisis-tests-amin-cant-get-any-worsebut-it-does.html|access-date=19 December 2019}}</ref>
==== Okwenyigira mu kunyigiriza gavumenti ====
Maliyamungu yali amanyiddwa nga "omutilimbuzi" {{Sfn|Southall|1980|p=638}} wa Idi Amin era "omukulu avuunanyizibwa mu kutta absaliddwa". {{Sfn|Singh|2012|p=98}} Amagye agaali gaduumirwa gaakozesa enkola ezisukkiridde mu kunyigiriza abantu abateeberezebwa okuba abawakanya. {{Sfn|Dualeh|1994|pp=55, 62}} {{Sfn|Hutchins Center|1975|p=10}} {{Sfn|Munnion|1995|p=269}} <ref name="dead">{{cite news|url=https://www.nytimes.com/1977/09/12/archives/in-uganda-dead-dead-dead-dead-the-detention-camp-reserved-for.html|title=In Uganda, Dead, Dead, Dead, Dead|newspaper=The New York Times|date=12 September 1977|access-date=3 February 2019}}</ref> Wadde nga tewali kiwandiiko kyonna kiraga nti Maliyamungu yeeyisa mu ngeri ey’obukambwe nga tebannaba kuwamba gavumenti, oluvannyuma lwa Amin okutwala obuyinza yafuuka omu ku bakungu ba gavumenti empya abasinga obukambwe. {{Sfn|Lowman|2020|pp=45–46}} Kigambibwa nti yali atiibwa nnyo banne ku lukiiko lw’ebyokwerinda olw’obukambwe bwe, {{Sfn|Hutchins Center|1975|p=10}} n’amagye amalala olw’amaanyi ge amangi n’enkolagana ye ey’oku lusegere ne Pulezidenti Amin. Maliyamungu yasinga kwettanira kutta abaamuwakanya ng’abatemaatema ebitundu by'emibiri gyabwe.<ref name="gatekeeper">{{Cite web |last=Ocen |first=Felix |date=11 August 2019 |title=Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html |access-date=12 August 2019 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOcen2019">Ocen, Felix (11 August 2019). [https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html "Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man"]. ''Daily Monitor''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 August</span> 2019</span>.</cite></ref> oba okubaggyamu ebyenda n’okuvuga loole z’amagye {{Sfn|Singh|2012|p=113}} {{Sfn|Kyemba|1977|pp=49–50}} oba ttanka nga alinnya waggulu waabwe.<ref name="spiegel">{{Cite web |date=12 September 1977 |title=Ich hörte die Schreie |trans-title=I am hearing the screams |url=http://www.spiegel.de/spiegel/print/d-40781938.html |access-date=19 March 2019 |website=Spiegel |language=de}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[http://www.spiegel.de/spiegel/print/d-40781938.html "Ich hörte die Schreie"] [I am hearing the screams]. ''Spiegel'' (in German). 12 September 1977<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 March</span> 2019</span>.</cite>
[[Category:CS1 German-language sources (de)]]</ref> {{Sfn|Kyemba|1977|p=50}} Erinnya lye lyali lya maanyi nnyo nga abantu basattira buli lwe yajjanga okukyalira ekitundu.<ref name="gatekeeper" />
[[File:WestminsterAbbey-Martyrs.jpg|alt=Statues of martyrs at Westminster Abbey with Janani Luwum on the right|left|thumb|Maliyamungu osanga ye yavaako okutta [[Janani Luwum]] (ekibumbe ku ddyo, [[:en:Westminster_Abbey|Westminster Abbey]] ).]]
Maliyamungu yalina akakwate n’okufa kwa Bannayuganda abamanyiddwa abawerako mu kiseera ky’obufuzi bwa Amin. Mu mwaka gwa 1972, [[:en:1972_invasion_of_Uganda|abayeekera baalumba Uganda]] . Maliyamungu yaweebwa omulimu gw’okunoonya n’okutta abayeekera abaali basigadde emabega n’abawagizi baabwe mu Masaka. {{Sfn|Lowman|2020|pp=102, 104}} Mu kulongoosa kuno, kigambibwa nti ye yavunaanyizibwa ku kutta Francis Walugembe, eyali Meeya wa Masaka eyali amanyiddwa ennyo. {{Sfn|Mutibwa|1992|p=84}} {{Sfn|Singh|2012|p=113}} {{Sfn|Hutchins Center|1975|p=18}} Maliyamungu emabegako yali afunye obutakkaanya ne Walugembe ate ng’ono ye meeya eyasooka eyagezaako okufuga Masaka mu ngeri ey’amaanyi. {{Sfn|Lowman|2020|p=106}} Maliyamungu yasooka kusalako Walugembe ebitundu by'ekyama, oluvannyuma n'amulaga mu nguudo z'e Masaka, {{Sfn|Singh|2012|p=113}} n'oluvannyuma n'asembyayo nga "amusalamu ebitundutundu mu katale [k'ekibuga] ng'abantu bonna bamulaba". {{Sfn|Hutchins Center|1975|p=18}} [ d ] Era yakubiriza omusango gw’okulaga [[Janani Luwum]], [[Ekkanisa ya Uganda mu Buganda|Ssaabalabirizi]] w’[[:en:Church_of_Uganda|Ekkanisa ya Uganda]], n’abakulembeze b’eddiini abalala mu mwaka gwa 1977. Luwum awamu ne banne battibwa nga wayise akaseera katono ng’omusango guwedde. Okusinziira ku Mustafa Adrisi ( [[Vice President of Uganda|Omumyuka wa Pulezidenti wa Uganda]] mu kiseera ekyo) <ref>{{Cite web |last=Moses Walubiri |last2=Richard Drasimaku |date=14 May 2014 |title=Mustafa Adrisi: Life during and after exile |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1340661/mustafa-adrisi-life-exile |access-date=18 December 2018 |website=New Vision}}</ref> [[:en:Human_rights_commission|n’akakiiko akavunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]], Maliyamungu ye yavunaanyizibwa butereevu ku kufa kwabwe.<ref name="Luwum murder">{{Cite web |last=Timbiti |first=Watuwa |date=12 February 2015 |title=Luwum murder: What witnesses said |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1320718/luwum-murder-witnesses |access-date=18 December 2018 |website=New Vision}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFTimbiti2015">Timbiti, Watuwa (12 February 2015). [https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1320718/luwum-murder-witnesses "Luwum murder: What witnesses said"]. ''New Vision''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 December</span> 2018</span>.</cite></ref> Lipoota z’abakessi era zimuyingiza mu kutta [[:en:Kung'u_Karumba|Kung’u Karumba]], mukwano gwa [[:en:Prime_Minister_of_Kenya|Ssaabaminisita wa Kenya]] [[:en:Jomo_Kenyatta|Jomo Kenyatta]] era nga munnansi wa Kenya omututumufu. Kigambibwa nti mukyala wa Maliyamungu yali abanja Karumba, era ono yatemulwa mu butakkaanya ku mabanja gano mu Gwomukaaga 1974.<ref name="jomo">{{Cite web |last=Amos Kareithi |date=30 September 2018 |title=Why Uganda's Idi Amin rejected Jomo's free flight offer from Nairobi |url=https://www.standardmedia.co.ke/article/2001297332/why-uganda-s-idi-amin-rejected-jomo-s-free-flight-offer-from-nairobi |access-date=27 January 2019 |website=Standard}}</ref>
Okusinziira ku [[:en:George_Ivan_Smith|George Ivan Smith]], Pulezidenti Amin, omumyuka wa Pulezidenti Adrisi, ne Maliyamungu baasalawo okulagira okugogola amawanga ga [[:en:Lango_people|Langi]] [[:en:Acholi_people|n’Acholi]] mu bukiikakkono bwa Uganda mu mwaka gwa 1977. Oluvannyuma enkumi n’enkumi z’amawanga gano, okusinga basajja, battibwa. {{Sfn|Smith|1980|p=186}} Wadde nga baanyigirizibwa nnyo era mu bukambwe abawakanya bonna, amaanyi g’enfuga ya Amin geeyongera okwonooneka ku nkomerero y’emyaka gya 1970, ng’obutali butebenkevu mu by’obufuzi n’ebyenfuna bweyongera mu Uganda. Mu kwanukula enkulaakulana zino, Maliyamungu (mu kiseera ekyo yakuzibwa n'afuulibwa [[:en:Brigadier|brigadier]] ) yalangirira mu kwogera kwe mu mwaka gwa 1978 eri abantu baabulijjo 10,000 nti agenda kukozesa ttanka ne bulldozer okusaanyaawo ekitundu kyonna ekyali kiwakanya gavumenti, n'akakasa buli muntu nti gavumenti "ebuguma okusinga ekyuma ekibuguma era tetya kukola". {{Sfn|Southall|1980|p=638}}
==== Obuli bw’enguzi ====
Okufaananako n’abakungu abalala bangi ab’oku ntikko ku mulembe gwa Amin, Maliyamungu yakozesa amaanyi ge okwegaggawaza. Amin bwe yalagira [[:en:Expulsion_of_Asians_from_Uganda|okugoba abantu ba Asia mu Uganda]], Maliyamungu yateekebwa ku kakiiko akagenda okulondoola engabanya y’obugagga bwabwe, nga ye yatwala ebingi. <ref>{{Cite web |last=Henry Lubega |date=6 July 2016 |title=I refused to loot Asians property |url=https://www.monitor.co.ug/artsculture/Reviews/Edward-Ochwo-refused-to-loot-Asians-property/691232-3284770-466rcoz/index.html |access-date=18 December 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Timothy Kalyegira |date=26 August 2012 |title=Byanyima's view of Amin: Time to settle the question |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Byanyima-s-view-of-Amin--Time-to-settle-the-question/689844-1487002-pogoob/index.html |access-date=18 December 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Era yali yeenyigira mu [[:en:Smuggling|kukukusa]] [[:en:Coffee|kaawa]], {{Sfn|Seftel|2010|pp=195–196}} {{Sfn|Singh|2012|p=113}} ng'asindika kaawa mungi n'amaato okuva e Uganda okusomoka [[Nnalubaale|ennyanja Victoria]] okutuuka e [[Kenya]] . {{Sfn|Singh|2012|p=113}} Pulezidenti Amin yalagira omuwabuzi we Omuzungu [[Bob Astles]] okunyigiriza emirimu gya Maliyamungu egy’okukukusa abantu mu mwaka gwa 1978. Okusinziira ku munnamawulire Omuyindi [[:en:Madanjeet_Singh|Madanjeet Singh]], Maliyamungu yaddamu ng’awamba Astles n’amubonereza nnyo nga tannamuyimbula.. {{Sfn|Singh|2012|pp=112–113}} [ e ] .
Maliyamungu era yakozesa ekifo kye eky’eggwanga okuyingira mu by’emizannyo. Ku nkomerero y'omwaka gwa 1975 yasalako olutuula lw’olukiiko olukulu olwa Uganda Amateur Athletics Association (UAAA) n’alangirira nti ayagala kukulembera kibiina kino. Olwo olukiiko ne lumulonda nga ssentebe wa UAAA awatali kuwakanya. Mu kiseera kino enfunda eziwera yayingira mu nsonga za ttiimu z'eggwanga ez'emizannyo mu Uganda okulabirira enteekateeka zaazo ez'okuzannya [[:en:1976_Summer_Olympics|Olympics ez'omusana mu mwaka gwa 1976]] . Kino tekyavaamu mugaso kubanga Uganda yagoba omukolo guno.<ref name="zziwa">{{cite news|last=Badru Zziwa|first=Hassan|title=How Amin soldiers invaded sports|newspaper=The Observer|date=15 January 2020|url=https://observer.ug/sports/63212-how-amin-soldiers-invaded-sports|access-date=20 October 2020}}</ref>
=== Olutalo lwa Uganda–Tanzania, okuwang’angusibwa n’okufa ===
[[File:Battles_of_the_Uganda–Tanzania_War.svg|right|thumb|Maapu [[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania|y’olutalo lwa Uganda–Tanzania]], omuli Uganda [[:en:Invasion_of_Kagera|okulumba Kagera]], [[:en:Battle_of_Masaka|olutalo lw’e Masaka]], n’olutalo [[:en:Battle_of_Lukaya|lw’e Lukaya]]]]
[[Olutalo lwa Uganda ne Tanzania]] bwe lwabalukawo mu mbeera ezitategeerekeka mu mwezi Gwekkumi 1978, mu bbanga ttono amagye ga Uganda gaatandika okusanga ebizibu eby’amaanyi. [[:en:Invasion_of_Kagera|Obulumbaganyi bwa Uganda e Kagera]] bwagobwa mu Gwekkuminoogumu 1978, ng’amagye ga [[:en:Tanzania_People's_Defence_Force|Tanzania People’s Defence Force]] (TPDF) gatandika okulumba okw’amaanyi. Oluvannyuma lw’okuddamu okutwala Kagera, Abatanzania beeyongerayo mu Uganda. {{Sfn|Cooper|Fontanellaz|2015|pp=25–29}} Mu kiseera ekyo, Leediyo Tanzania yagamba mu bukyamu nti Amin yagobye Maliyamungu n’amussa mu kkomera ly’awaka.<ref>{{Cite web |date=17 April 2016 |title=Uganda annexes Tanzanian territory after Kagera Bridge victory |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Uganda-annexes-Tanzanian-territory-after-Kagera-Bridge-victory/689844-3162012-1laywm/index.html |access-date=1 April 2019 |website=Daily Monitor}}</ref>
Mu Gwokubiri 1979 we yatuukira, Maliyamungu yali aduumira ekibinja ky’abaserikale e Masaka, ekyali ekimu ku bibuga ebikulu mu bugwanjuba bwa Uganda, era bwe kityo ne kifuuka ekifo ky'amagye ga Tanzania agaali gagenda mu maaso. {{Sfn|Cooper|Fontanellaz|2015|p=30}} {{Sfn|Avirgan|Honey|1983|p=84}} Wadde nga gaali ga maanyi mu nkumi n’enkumi, amagye ga Uganda e Masaka gaakolebwa obutaba na mpisa n’enjawukana munda. {{Sfn|Rwehururu|2002|pp=114–115}} Ng’oggyeeko okunoonyereza okuwerako ku bifo bya Tanzania okwetoloola ekibuga, {{Sfn|Cooper|Fontanellaz|2015|p=30}} Maliyamungu kwe yalagira nga 23 Ogwokubiri, [[:en:Battle_of_Masaka|okukuuma Masaka]] tekwakola. TPDF yasobola okugiwamba kumpi awatali kuziyizibwa nga 24 Ogwokubiri, ate Bannayuganda ne baddukira mu bukiikakkono. {{Sfn|Cooper|Fontanellaz|2015|pp=30–31}} {{Sfn|Rwehururu|2002|pp=114–115}} Maliyamungu yabulira mu [[:en:The_bush|nsiko]] okumala wiiki n’okusoba oluvannyuma lw’olutalo e Masaka; {{Sfn|Seftel|2010|p=231}} okusinziira ku munnamawulire Felix Ocen, yatya okwesasuza olw’okuwangulwa kwe, era okukkakkana ng’akomyewo n’okwetondera.<ref name="gatekeeper">{{Cite web |last=Ocen |first=Felix |date=11 August 2019 |title=Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html |access-date=12 August 2019 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOcen2019">Ocen, Felix (11 August 2019). [https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html "Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man"]. ''Daily Monitor''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 August</span> 2019</span>.</cite></ref>
Nga Masaka efugibwa Tanzania, Kampala yatiisibwatiisibwa, ekyaviirako Pulezidenti Amin okulagira okuddamu okulumba. <ref name="Musuya">{{Cite web |last=Ben Musuya |last2=Henry Lubega |date=3 May 2014 |title=Musuya: The Tanzanian general who ruled Uganda for three days |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/The-Tanzanian-general---who-ruled-Uganda-for-three-days/688342-2314328-nlq1q7z/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190401114452/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/The-Tanzanian-general---who-ruled-Uganda-for-three-days/688342-2314328-nlq1q7z/index.html |archive-date=1 April 2019 |access-date=18 December 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Kyategekebwa nti Bannayuganda n'amagye ga [[Libya]] agaali mu mukago basooka kuddamu kuwamba [[:en:Lukaya,_Uganda|Lukaya]], n'oluvannyuma balumbe Masaka n'ekigendererwa ekisembayo eky'okugoba TPDF mu Uganda. {{Sfn|Avirgan|Honey|1983|p=90}} Maliyamungu y’omu ku baduumizi abaakwasibwa okukulembera ekikwekweto kino,<ref name="Musuya" /> {{Sfn|Rwehururu|2002|p=125}} era yateekateeka bulungi amagye agaali gaduumira, okusinziira ku Lieutenant Colonel Ben Msuya ow’e Tanzania.<ref name="Musuya" /> Olulumba lwa Uganda lwatandika nga 10 mu mwezi Ogwokusatu 1979, nga lutandika [[:en:Battle_of_Lukaya|olutalo lwa Lukaya]] . Waliwo endowooza n’okwekenneenya okwawukana ennyo ku nneeyisa n’engeri Maliyamungu gye yeeyisaamu mu lutalo luno.<ref name="Musuya" /><ref name="betrayed">{{Cite web |last=Amin |first=Jaffar Rembo |date=14 April 2013 |title=How Amin's commander betrayed Ugandan fighters to Tanzanians |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/How-Amin-s-commander-betrayed-Ugandan-fighters-to-Tanzanians/689844-1747480-fubx8g/index.html |access-date=18 December 2018 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAmin2013">Amin, Jaffar Rembo (14 April 2013). [https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/How-Amin-s-commander-betrayed-Ugandan-fighters-to-Tanzanians/689844-1747480-fubx8g/index.html "How Amin's commander betrayed Ugandan fighters to Tanzanians"]. ''Daily Monitor''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">18 December</span> 2018</span>.</cite></ref> So nga Msuya yamutendereza olw’okutuukiriza mu magezi olulumba lwa Uganda olwasooka olwavaako okuwangulwa kw’ekibinja kya Tanzania omulundi ogwa 201 Brigade n’okuwamba Lukaya,<ref name="Musuya" /> Mutabani wa Idi Amin Jaffar Rembo Amin oluvannyuma yagamba nti Maliyamungu yali aguliriddwa Abatanzania okufiirwa olutalo, era n’amulumiriza n’okumuwa ekitiibwa olw’... okuteeka ekifo kye eky’obuduumizi mayiro okuva ku layini z’omu maaso.<ref name="betrayed" /> Olutalo lwakyuka ne Bannayuganda nga 11 mu mwezi Gwokusatu, ng’amagye ga TPDF gatandika okulumba okuddamu okukola obulungi. Mu kaweefube w’okunyweza empisa, Maliyamungu ne Major General [[:en:Yusuf_Gowon|Yusuf Gowon]] beegatta ku magye gaabwe ku mwanjo e Lukaya. Olw’ensonga ezitamanyiddwa, ebifo abasajja bano bombi bye baatwalanga emirundi emingi byakubwa emizinga egy’amangu era egy’amaanyi. Abaserikale ba Uganda abato baagezaako okumatiza basajja baabwe nti osanga Abatanzania baali bakimanyi nti ba Genero bano era nga babatunuulizza bbomu entuufu. Amagye ga Uganda wadde kyali kityo gaali gawulira nti Maliyamungu ne Gowon balabika be bavaako ebizibu era ne gabatuuma ''bisirani'', oba "obubonero obubi". Omuduumizi wa Uganda eyali akulembedde amagye e Lukaya, [[:en:Godwin_Sule|Godwin Sule]], yakitegera nti ba Genero tebalina kye bakola n’abasaba bave mu maaso g'olutalo. {{Sfn|Rwehururu|2002|p=125}}
Obufuzi bwa Amin bwe bwaggweerawo ddala, era [[:en:Fall_of_Kampala|Kampala n’ewangulwa amagye ga Batanzania]], Maliyamungu n’adduka n’ab’omu maka ge n’asomoka ensalo n’agenda e Zaire <ref name="gatekeeper">{{Cite web |last=Ocen |first=Felix |date=11 August 2019 |title=Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html |access-date=12 August 2019 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOcen2019">Ocen, Felix (11 August 2019). [https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html "Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man"]. ''Daily Monitor''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 August</span> 2019</span>.</cite></ref> {{Sfn|Africana|1981|p=B-352}} <ref name="silent">{{Cite web |date=10 August 2015 |title=Powerful voices of the 1970s and 1980s long gone or silent |url=https://eagle.co.ug/2015/08/10/powerful-voices-of-the-1970s-and-1980s-long-gone-or-silent.html |access-date=11 May 2019 |website=Eagle Online}}</ref> Yatwala omuwendo omunene ogw’obugagga bwe, era n’agenderera okufuuka omusuubuzi. {{Sfn|Africana|1981|p=B-352}} Oluvannyuma Maliyamungu yeenyigira mu bujeemu obwali buwagira Amin mu [[:en:West_Nile_sub-region|kitundu kya West Nile]] mu [[:en:Ugandan_Bush_War|lutalo lwa Uganda Bush]] . {{Sfn|Kutesa|2006|p=238}} Olw'okukung'aanya ekibinja ky'abalwanyi, yalumba ekitundu kya West Nile okuva e Zaire ng'akwatagana n'abeesigwa ba Amin abalala. {{Sfn|Africa Confidential|1981|p=8}} Oluvannyuma yagenda e [[Sudaani|Sudan]] gye yafiira obutwa mu mwezi Gwokubiri 1984.<ref>{{cite news|title=Idi Amin Aide Dies|newspaper=Sub-Saharan Africa Report|page=81|issue=28–34|date=1984|url=https://books.google.com/books?id=YGcEAQAAIAAJ}}</ref>[ f ].
== Obulamu bwe ==
Maliyamungu yali [[:en:Multilingualism|amanyi ennimi nnyingi]], era ng’asobola okwogera Olukakwa, [[:en:Swahili_language|Kiswahili]], [[Lungereza|Olungereza]], [[:en:Soga_language|Olusoga]], [[Luganda|Oluganda]], [[:en:Nyoro_language|Olurunyoro]], [[:en:Southern_Luo_language|Oluluo]], awamu n’ennimi endala.<ref>{{Cite web |date=21 April 2009 |title=Who killed Acholi, Langi soldiers ? |url=https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Amin/859112-860070-qexfirz/index.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190330123628/https://www.monitor.co.ug/SpecialReports/Amin/859112-860070-qexfirz/index.html |archive-date=30 March 2019 |access-date=18 December 2018 |website=Daily Monitor}}</ref><ref>{{Cite web |last=Kiyonga |first=Derrick |date=14 November 2018 |title=Justice Kasule's journey from Idi Amin to Museveni |url=https://observer.ug/news/headlines/59183-justice-kasule-s-journey-from-idi-amin-to-museveni |access-date=18 December 2018 |website=The Observer}}</ref> Wadde nga bitono ebimanyiddwa ku buyigirize bwe, yatwalibwanga ng’omugezi.<ref name="gatekeeper">{{Cite web |last=Ocen |first=Felix |date=11 August 2019 |title=Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html |access-date=12 August 2019 |website=Daily Monitor}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFOcen2019">Ocen, Felix (11 August 2019). [https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Maliyamungu-gatekeeper-Amin--man-Farouk-Minawa/689844-5230706-56fjh9z/index.html "Rise of Maliyamungu from gatekeeper to Amin's right-hand man"]. ''Daily Monitor''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">12 August</span> 2019</span>.</cite></ref> Magazini ''ya Drum'' yayogera ku Maliyamungu ng’atalina kisa, muvumu, era alina ebirowoozo bingi. {{Sfn|Seftel|2010|p=195}} Olw’engeri gye yanyigiriza ennyo abawakanya gavumenti, omuwandiisi w’ebyafaayo Richard J. Reid yagamba nti Maliyamungu ayinza okuba nga yali alina obuzibu bw’obwongo obw’amaanyi", {{Sfn|Reid|2017|p=63}} ate omunoonyereza Samuel Decalo n'amuyita "omutemu amanyiddwa ennyo nga ow'obukambwe". {{Sfn|Decalo|2019|loc=The Collapse of a Dictator}} Ne Amin lumu kigambibwa nti yagamba nti Maliyamungu yandiba nga yali mulalu.<ref name="spiegel">{{Cite web |date=12 September 1977 |title=Ich hörte die Schreie |trans-title=I am hearing the screams |url=http://www.spiegel.de/spiegel/print/d-40781938.html |access-date=19 March 2019 |website=Spiegel |language=de}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[http://www.spiegel.de/spiegel/print/d-40781938.html "Ich hörte die Schreie"] [I am hearing the screams]. ''Spiegel'' (in German). 12 September 1977<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">19 March</span> 2019</span>.</cite>
[[Category:CS1 German-language sources (de)]]</ref> {{Sfn|Kyemba|1977|p=50}}
Maliyamungu yali mufumbo, <ref name="jomo">{{Cite web |last=Amos Kareithi |date=30 September 2018 |title=Why Uganda's Idi Amin rejected Jomo's free flight offer from Nairobi |url=https://www.standardmedia.co.ke/article/2001297332/why-uganda-s-idi-amin-rejected-jomo-s-free-flight-offer-from-nairobi |access-date=27 January 2019 |website=Standard}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFAmos_Kareithi2018">Amos Kareithi (30 September 2018). [https://www.standardmedia.co.ke/article/2001297332/why-uganda-s-idi-amin-rejected-jomo-s-free-flight-offer-from-nairobi "Why Uganda's Idi Amin rejected Jomo's free flight offer from Nairobi"]. ''Standard''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">27 January</span> 2019</span>.</cite></ref> era yalina omwana omulenzi ayitibwa Samusooni.<ref>{{Cite web |last=Amin |first=Jaffar Remo |date=28 April 2013 |title=Gadaffi's plane picks Amin from Arua |url=https://www.monitor.co.ug/Magazines/PeoplePower/Gadaffi-s-plane-picks-Amin-from-Arua/689844-1760078-gpg2ovz/index.html |access-date=18 December 2018 |website=Daily Monitor}}</ref>
== Byalese emabega ==
Maliyamungu y’omu ku bantu abaali bamanyiddwa ennyo era nga bamanyiddwa nnyo mu gavumenti ya Amin. {{Sfn|Kyemba|1977|p=49}} {{Sfn|Reid|2017|p=63}} {{Sfn|Avirgan|Honey|1983|p=119}} <ref>{{Cite web |last=Ikuya |first=James Magode |date=10 December 2009 |title=Tororo RDC waking up Idi Amin ghosts |url=https://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=6376 |access-date=31 March 2019 |website=The Observer}}</ref> Enneeyisa ye ey'effujjo esigadde nga kitundu kikulu nnyo mu kumujjukira mu Uganda {{Sfn|Lowman|2020|p=45}} Olw'ettutumu lye, erinnya lya Maliyamungu lyatuuka n'okukozesebwa ng'erinnya ly'ekika eri omujaasi omulala amanyiddwa ennyo, Musa Jammeh, mmemba w'omukuumi wa pulezidenti wa [[Gambia]] wansi wa [[:en:Yahya_Jammeh|Yahya Jammeh]].<ref>{{Cite web |date=25 October 2018 |title=Letter from Africa: I was tortured in The Gambia |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-45917294 |access-date=31 March 2019 |website=BBC}}</ref> Ebyafaayo ebyogerwa mu ngeri ezitali za butongole n’ebiwandiiko eby’ebyensomesa bitera okukozesa Maliyamungu ng’ekyokulabirako ky’abajaasi ab’ensimbi (foreign “mercenaries”) abaakozesebwa mu bufuzi bwa Amin, era bitera okulowooza nti enneeyisa ye ey’obukambwe eyinza okunnyonnyolwa oba olw’ensibuko ye etali ya Uganda, oba olw’okugambibwa nti yali alina obuzibu bw’obwongo ku mutwe". {{Sfn|Lowman|2020|p=45}}
Maliyamungu yalagibwa mu kifaananyi (filimu) nga Ka Vundla ye yamuzannya. ''[[Rise and Fall of Idi Amin|Rise and Fall eya Idi Amin]]'' [[:en:Biographical_film|ekwata ku bulamu bw'omuntu]] mu mwaka gwa 1981.<ref>{{Cite news|url=Vincent Canby}}</ref> Maliyamungu teyalabikira mu ''[[:en:The_Last_King_of_Scotland_(film)|The Last King of Scotland]]'', [[:en:Historical_drama|katemba omulala ow'ebyafaayo]] nga yeesigamye ku Amin; obutalabikako bwa Maliyamungu n’abalala abaali ab’omukwano ogw’oku lusegere eri obufuzi bwa Uganda yali emu ku nsonga eziwera abawandiisi b’ebyafaayo gye baavumirira.<ref>{{Cite web |date=24 February 2007 |title=Uganda: Memories of Idi Amin Dada |url=https://allafrica.com/stories/200702260680.html |access-date=5 January 2023 |website=allafrica.com |agency=New Vision}}</ref>
== Ebiwandiiko ==
== Ebijuliziddwa ==
=== Ebikakasa amawulire ===
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}
=== Ebikolwa ebijuliziddwa ===
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
[[Category:Bannamawulire mu Uganda]]
17rquhbo3e5avvsphfl94u93yz44zhl
Sam Mayanja
0
14253
61537
60590
2026-07-11T17:13:03Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61537
wikitext
text/x-wiki
'''Sam Mayanja''' (yazaalibwa mu 1959) [[Lawyer|munnamateeka]] era [[Politician|munnabyabufuzi]] [[Omunnayuganda]] eyalondeddwa [[President of Uganda|Pulezidenti wa Yuganda]] [[Yoweri Museveni]] ku bwa [[Saabawolereza wa gavumenti ya Uganda|Ssaabawolereza wa Gavumenti]] okuva mu 2026–2031. Yaliko [[Minister of state|Minisita omubeezi]] oweebyettaka eyakola ku nsonga z’ettaka okwetoloola eggwanga n’okugonjoola enkaayana z’ettaka mu bitundu bya Uganda eby’enjawulo.<ref name=":0">{{Cite web |last=Namujuzi |first=Rebecca |title=Minister Sam Mayanja Orders Residents to Reclaim Land in Nansana |url=https://nilepost.co.ug/news/326947/minister-sam-mayanja-orders-residents-to-reclaim-land-in-nansana |access-date=2026-06-14 |website=Nilepost News |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-06-14 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":1">{{Cite web |date=2022-10-12 |title=Dr Sam Mayanja: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-sam-mayanja-biography-age-education-family-and-wife/ |access-date=2026-06-14 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-06-11 |title=New Attorney General Sam Mayanja vows to 'bulldoze' Judiciary; wants temporary judges appointed to clear backlog |url=https://www.pulse.ug/story/new-attorney-general-sam-mayanja-vows-to-bulldoze-judiciary-2026061108003817678 |access-date=2026-06-14 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref> Yakola ng’omukwanaganya omukulu mu kkampuni ya Sam Mayanja Company Advocates ng’essira asinga kulissa mu buweereza bwa [[Bank|bbanka]] n’[[Finance|ebyensimbi]], era yali omu ku baatandikawo kkampuni ya bannamateeka eya Kampala Associated Advocates mu Yuganda.<ref>{{Cite web |title=Sam Mayanja |url=https://www.advisoryexcellence.com/experts/sam-mayanja/ |access-date=2026-06-14 |website=Advisory Excellence |language=en-US}}</ref><ref name=":1" />
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Sam Mayanja yazaalibwa Kiyindya mu [[Mityana (disitulikit)|disitulikiti y’e Mityana]] mu [[Central region, Uganda|masekkati ga Uganda]].
Mayanja yatandikira mu ssomero lya Mityana primary school, n’agenda mu Lubiri Secondary School, n’oluvannyuma ku Buddo Secondary School. Yeegatta ku ttendekero ly’amateeka ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y’e Makerere]] okusoma [[Law degree|diguli ye ey’amateeka]], oluvannyuma ne yeegatta ku [[Law Development Centre|Law Development Center]] okukuguka mu mateeka. Yafuna [[Master's degree|diguli eyookubiri]] mu mateeka okuva ku yunivasite y’e Makerere.<ref name=":1">{{Cite web |date=2022-10-12 |title=Dr Sam Mayanja: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-sam-mayanja-biography-age-education-family-and-wife/ |access-date=2026-06-14 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> Yafuna [[Doctor of Philosophy|diguli eyookusatu]] mu bukulembeze, enzirukanya y'emirimu n'okuddukanya emirimu okuva ku [[Northwestern Christian University]].<ref name=":2">{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Nile Post contributor Sam Mayanja attains doctorate in leadership, administration |url=https://nilepost.co.ug/news/93288/nile-post-contributor-sam-mayanja-attains-doctorate-in-leadership-administration |access-date=2026-06-14 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Emirimu ==
Mayanja yaweereza ng’omusomesa mu [[Law Development Centre|Law Development Center]] okuva mu 1977 okutuuka mu 1981, era n’aweereza ng’omuwandiisi wa bbanka mu bbanka ya [[Uganda Development Bank]] okuva mu 1989 okutuuka mu 1999. Era yaweereza mu [[United Nations Economic Commission for Africa|kakiiko k’amawanga amagatte akavunaanyizibwa ku by’enfuna mu Afirika]] (United Nations Economic Commission for Africa (UNECA)) ng’omuwabuzi ku by’amateeka ku luguudo lwa Transcontinental Highway okuva e [[Lagos]] okutuuka e [[Mombasa]], muwi w’amagezi mu by’amateeka mu [[World Bank Group|bbanka y’ensi yonna (World Bank)]], Northern Corridor ne Transit Organization, era yasomesaako ku [[Uganda Christian University]]. Musomesa mu [[Nkumba University|yunivasite y'e Nkumba]]. Memba mu Kibiina ekigatta bannamateeka ekya [[Uganda Law Society]] ne [[East Africa Law Society]].<ref name=":1">{{Cite web |date=2022-10-12 |title=Dr Sam Mayanja: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-sam-mayanja-biography-age-education-family-and-wife/ |access-date=2026-06-14 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref>
== Obulamu bwe ng'omuntu ==
Mayanja [[Pentecostalism|Mukulistaayo omulokole]] atera okugenda mu masinzizo okwetoloola [[Kampala]] n'abuulira [[Word of God (Bible)|ekigambo kya Katonda]].<ref name=":1">{{Cite web |date=2022-10-12 |title=Dr Sam Mayanja: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-sam-mayanja-biography-age-education-family-and-wife/ |access-date=2026-06-14 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref>
== Ebituukiddwaako ==
Mayanja nga Minisita w'ebyettaka yasazaamu ebyapa by'ettaka ebyafunibwa mu lukujjukujju mu [[Kakumiro District|disitulikiti y'e Kakumiro]], yayimiriza ssente z'ettaka ezitaali mu mateeka okukuuma abatuuze b'omu [[Kassanda District|disitulikiti y'e Kassanda]] era yagonjoola enkaayana z'ettaka mu [[Wakiso (disitulikit)|disitulikiti y'e Wakiso]].<ref name=":2">{{Cite web |last=Matovu |first=Muhamadi |title=Nile Post contributor Sam Mayanja attains doctorate in leadership, administration |url=https://nilepost.co.ug/news/93288/nile-post-contributor-sam-mayanja-attains-doctorate-in-leadership-administration |access-date=2026-06-14 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Okusika omuguwa ==
tiimu ya bannamateeka ba [[Kabaka wa Buganda]] yamuwawaabira ku nsonga ezikwata ku nkola z'ettaka lya Mayilo mu [[Buganda|Bwakabaka bwa Buganda]].<ref name=":1">{{Cite web |date=2022-10-12 |title=Dr Sam Mayanja: Biography, Family and Wife |url=https://flashugnews.com/dr-sam-mayanja-biography-age-education-family-and-wife/ |access-date=2026-06-14 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref><ref>{{Cite web |last=URN |date=2025-03-12 |title=Kabaka to sue minister Sam Mayanja over Kaazi land |url=https://observer.ug/news/kabaka-to-sue-minister-sam-mayanja-over-kaazi-land/ |access-date=2026-06-14 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-03-12 |title=Kabaka to sue Minister Mayanja over Kaazi land |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/kabaka-to-sue-minister-mayanja-over-kaazi-land-4961618 |access-date=2026-06-14 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |last=Namujuzi |first=Rebecca |title=Minister Sam Mayanja Orders Residents to Reclaim Land in Nansana |url=https://nilepost.co.ug/news/326947/minister-sam-mayanja-orders-residents-to-reclaim-land-in-nansana |access-date=2026-06-14 |website=Nilepost News |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi Abanayuganda]]
[[Category:Bannayuganda abasomesa]]
[[Category:Abasomesa]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
n503hy70gw8hiqlfcstoxzw4q0m834c
Olutalo lwa Buulo Mareer
0
14311
60911
56881
2026-07-11T13:41:04Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
60911
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox military conflict/styles.css"></templatestyles> {{Campaignbox Somali Civil War (2009–present)}}'''Olutalo lw’e Buulo Mareer''' lwaliwo nga 26 Ogwokutaano 2023, abalwanyi ba [[:en:Al-Shabaab_(militant_group)|Al-Shabaab]] bwe baalumba enkambi y’amagye [[:en:African_Union_Transition_Mission_in_Somalia|g’omukago gwa Africa]] eyalimu [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|amagye ga Uganda]] mu kibuga [[:en:Buulo_Mareer|Bulo Marer]], [[:en:Lower_Shabelle|Lower Shabelle]], Somalia. <ref name="Kithumbu">{{Cite web |last=Kithumbu |first=Alex |date=2023-05-26 |title=Statement on Buulo Mareer FOB attack by Al-Shabaab |url=https://atmis-au.org/statement-on-buulo-mareer-fob-attack-by-al-shabaab/ |access-date=2023-06-23 |website=African Transition Mission in Somalia (ATMIS) |language=en-US}}</ref> <ref name="UA">{{Cite web |date=2023-05-31 |title=UPDF Uproots Al-Shabaab Terror Group From Buulo Mareer |url=https://www.updf.go.ug/missions/updf-uproots-al-shabaab-terror-group-from-buulo-mareer/ |access-date=2023-06-23 |website=UPDF |language=en-GB}}</ref>
Obulumbaganyi buno bukyali obusinga okutta amagye ga [[:en:African_Union_Transition_Mission_in_Somalia|ATMIS]] (agaddirira [[:en:African_Union_Mission_to_Somalia|AMISOM]] mu bigere) okuva lwe gaatandikibwawo mu Gwokuna gwa 2022 era nga era gwe mulundi [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|Uganda]] gwe yasinga okuwangulwa mu Somalia bukya yasindikibwa mu Gwokubiri wa 2007.<ref name="theafricareport.com">{{Cite web |title=Uganda: Corruption, no quality control…factors in AU Somalia mission attack |url=https://www.theafricareport.com/311833/uganda-corruption-no-quality-control-factors-in-au-somalia-mission-attack/ |access-date=2023-06-23 |website=The Africa Report.com |language=en}}</ref>
== Ebyeemabega ==
[[:en:Buulo_Mareer|Buulo-Mareer]] kibuga kyetondese bulungi mu kitundu kya [[:en:Lower_Shabelle|Shabelle eky'owansi]], era kyawambibwa amagye g’omukago [[:en:African_Union_Mission_to_Somalia|gwa African Union Mission in Somalia (AMISOM)]] mu kiseera [[:en:Operation_Indian_Ocean|ky’ekikwekweto kya Indian Ocean]] mu Gwomunaana 2014, oluvannyuma lw’okubeera ekigo kya [[:en:Al-Shabaab_(militant_group)|Al-Shabaab]] okuva mu Gwekkuminoogumu 2008. <ref>{{Cite web |title=Al-shabaab oo laga Qabsaday Gol-weyn iyo Buulo-mareer oo laga Barakacay |url=http://www.hiiraan.com/news/2014/aug/wararka_maanta30-48092.htm |access-date=2023-06-23 |website=www.hiiraan.com}}</ref>
Okuva Al-Shabaab lwe yawamba ekibuga kino, yali ekozesa obukodyo [[:en:Guerrilla_warfare|bw’abayeekera]] okutulugunya amagye ga[[:en:Uganda_People's_Defence_Force|UPDF]] ne [[:en:Somali_National_Army|SNA]] gaasiisirayo, gamba ng’okukozesa [[:en:Improvised_explosive_device|IEDs]], [[:en:Suicide_attack|okwetta]], [[:en:Mortar_(weapon)|okulumba kw'ebikompola]] n’[[:en:Ambush|okuteega ku nguudo]], ng’ekisinga okumanyika kyali mu Gwokuna 2018, Al-Shabaab lwe yakola obulumbaganyi ku nkambi ya [[:en:African_Union|AMISOM]] mu kibuga, n’etta abajaasi ba UPDF abatakka wansi wa 46 okusinziira ku nsonda z’omu kitundu, wadde nga baalemererwa okusomoka enkambi eno, era baawalirizibwa okudduka oluvannyuma lw’okwolekagana n’okuziyizibwa okw’amaanyi okuva mu magye ga UPDF eyo, ne bafiirwa abalwanyi abawera 30. <ref>{{Cite news|last1=Burke|first1=Jason|last2=Mumin|first2=Abdalle Ahmed|date=2018-04-01|title=Al-Shabaab attack kills dozens of Ugandan soldiers in Somalia|language=en-GB|work=The Guardian|url=https://www.theguardian.com/world/2018/apr/01/al-shabaab-attack-kills-ugandan-soldiers-in-somalia|access-date=2023-06-23|issn=0261-3077}}</ref>
== Kulembera okutuuka ku bulumbaganyi ==
Ng’ebula wiiki ntono obulumbaganyi buno bubeerewo, waaliwo okweyongera kw’okulwanagana wakati w’amagye ga [[:en:Al-Shabaab_(militant_group)|Al-Shabaab]] n’amagye ga [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|UPDF]] mu kitundu kya Lower Shabelle, ng’okusinga okweyoleka kwe kuli:
* Nga Ogwokuna 15, waaliwo okuteega kabangali ya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] eyali etambulira ku njegoyego z’ekibuga [[:en:Janale|Janaale]] okwaleka abajaasi ba [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] 9 nga baluguzeemu obulamu okusinziira ku [[:en:Al-Shabaab_(militant_group)|Al-Shabaab]] bye bagamba, nga gavumenti ya [[Somalia]] egamba nti ye yalemesa okuteega kuno, n’etta abatujju 9, n’eteeka ebifaananyi by’abatujju 4 abafudde . <ref>{{Cite web |date=2020-06-30 |title=Somalia military kills nine Al-Shabaab terrorists |url=https://www.garoweonline.com/en/news/somalia/somalia-military-kills-nine-al-shabaab-terrorists |access-date=2023-06-23 |website=Garowe Online |language=en}}</ref> [[:en:Al-Shabaab_(militant_group)|Al-Shabaab]] yafulumya akatambi k'okuteega kuno oluvannyuma lw'ennaku eziwera, nga kalaga emirambo gy'abajaasi ba [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] 3, n'ebyokulwanyisa ebyakwatibwa okuva mu magye..
* Nga Ogwokutaano 18, [[:en:Improvised_explosive_device|IED]] eyali etunuulidde kabangali ya [[:en:Somali_National_Army|SNA]] / [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] eyali etambulira ku luguudo lwa [[:en:Merca|Merca]] - [[:en:Afgooye|Afgooye]] yaleka abajaasi 27 nga bafudde (22 [[:en:Somali_National_Army|SNA]], 5 [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|UPDF]] ) .
Wadde ebikwekweto bino tebyatuusa buvune bwa maanyi ku magye ga [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|UPDF]], kyabadde kweyongera okuva ku kusooka obutalumbibwa magye ga [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|UPDF]] okumala emyezi egiwerako egiyise olw’olulumba lw’amagye olwalwanyisa [[:en:Al-Shabaab_(militant_group)|Al-Shabaab]] olwatandikibwawo ekitongole kya [[:en:Federal_Government_of_Somalia|FGS]] mu Central Somalia nga Ogwomunaana, ne kikyusa essira ebibinja bino okusinga ku [[:en:Somali_National_Army|SNA]] mu Central Somalia ne biva ku magye ga [[:en:African_Union_Transition_Mission_in_Somalia|ATMIS]] mu Bukiikaddyo.
== Olutabaalo ==
Mu kiro ky'obulumbaganyi, emirimu gya [[:en:Al-Shabaab_(militant_group)|Al-Shabaab]] egyeyongedde gyazuulibwa ku njegoyego z’ekibuga [[:en:Qoryoley|Qoryoley]] . Okusinziira ku ntambula,.kyasuubirwa nti abatujju bano baali basinga kulumba oba [[:en:Qoryoley|Qoryoley]] oba [[:en:Awdheegle|Awdhegle]], ebibuga byombi nga birina okumpi ennyo ne Buulo-Mareer. <ref>{{Cite web |title=@HarunMaruf |url=https://twitter.com/HarunMaruf/status/1663614303893614600 |access-date=2023-06-23 |website=Twitter |language=en}}</ref> Amagye ga [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|UPDF]] mu bibuga ebyo gaasigala ku bunkenke nnyo, nga gasuubira nti abatujju bajja kulumba enkambi zaabwe, ate amagye ga [[:en:Uganda_People's_Defence_Force|UPDF]] agaali gasimbye e Buulo-Mareer ne gakka wansi abakuumi baago, oluvannyuma ekyalabika ng’ensobi ey’amaanyi.
Ku ssaawa nga 11 [[:en:East_Africa_Time|obudde bw'obuvanjuba]], okubwatuka kwa [[:en:Car_bomb|SVBIED]] ebibwatuka byasitulwa abatujju ba Al-Shabaab [[:en:Suicide_attack|bannalukalala]] ku bifo by’ebyokwerinda ebiwerako mu nkambi eno, ne batta amagye ga [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] agaali gasimbye eyo ne bamenya enkambi. Kino kyaddirira amangu ddala okulumba okw’amaanyi okwakolebwa ekibinja ky’abalwanyi ba Al-Shabaab ne balumba enkambi eno eyamenyebwa okuva ku njuyi ez’enjawulo, ekyaleetera amagye ga UPDF agamu okusattira ne badduka, ekyaleetera obutali butebenkevu mu bitongole ebiri mu nkambi eno. <ref name="bbc.network">{{Cite web |title=Ugandan army officers sacked for cowardice in attack on Somalia's Bulo Marer Atmis base |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-67395988 |access-date=2024-02-19 |website=BBC}}</ref>
Mu katambi ka ppokopoko akafulumizibwa oluvannyuma ekibinja kino, abatujju balabibwa nga banyigiriza nnyo amagye ga UPDF agali mu nkambi eno nga bakuba amasasi ag’amaanyi nga bakozesa [[:en:PK_machine_gun|emmundu za PK]] ne n'[[:en:Rocket-propelled_grenade|ebikompola (RPGs)]] mu bungi okuva ku [[:en:Front_(military)|njuyi]] ez’enjawulo .
Olw’okukitegeera nti amagye gaabwe gaali gasinga nnyo, abaduumizi Maj. Oluka ne Maj. Obbo baawadde [[:en:Platoon|ebibinja]] byabwe ekiragiro okudda emabega, ekyaleetawo obutabanguko n’okutya mu bibinja ebirala ebyasigalawo nga bikuuma enkambi okuva ku balumbaganyi. Ekikolwa kino oluvannyuma kyandikirawo abaduumizi bano 2 okwolekera kkooti y’amagye amagye ga Uganda. <ref>{{Cite web |last=Atukunda |first=Rogers |date=2023-06-04 |title=Two UPDF Commanders Face Court Martial over Buulo Mareer Base Tragedy |url=https://softpower.ug/two-updf-commanders-face-court-martial-over-buulo-mareer-base-tragedy/ |access-date=2023-06-23 |website=SoftPower News |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Buulo Mareer Attack: Two UPDF Commanders Arrested, 54 Dead Bodies Discovered {{!}} The Kampala Post |url=https://kampalapost.com/content/bulo-mareer-attack-two-updf-commanders-arrested-54-dead-bodies-discovered |access-date=2023-06-23 |website=kampalapost.com |archive-date=2023-06-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230623053134/https://kampalapost.com/content/bulo-mareer-attack-two-updf-commanders-arrested-54-dead-bodies-discovered |url-status=dead }}</ref>
We bwazibira ssaawa emu ey'okumakya, ebisenge by’enkambi byaali bibuutikiddwa abalumbaganyi, abamu ne beeyiwa mu nkambi, ne bamaliriza amagye agaali galumiziddwa, wamu n’okunyaga n’okusaanyaawo enkambi, ate abasigadde ne bagoberera amagye agaali gadda emabega, ekyavaamu abajaasi bangi nnyo okuttibwa, ng’abamu baakwatibwa nga balamu, ate abamu ekirungi ne basobola okudduka n’ebigere okutuuka ku base ya [[:en:African_Union_Transition_Mission_in_Somalia|ATMIS]] eyali okumpi, esangibwa kumpi Kiromita 10 mu Bukiikakkono bwa Buulo-Mareer, mu kyalo Golweyn <ref name="KM">{{Cite web |title=@KagutaMuseveni |url=https://twitter.com/KagutaMuseveni/status/1662554392212516866 |access-date=2023-06-23 |website=Twitter |language=en}}</ref>
Oluvannyuma lw’okuwamba ekibuga kino mu bujjuvu, abatujju baakiyingidde ne banyaga ebifo eby’okulawuna [[:en:Somali_National_Army|SNA]] ebyasuulibwa emabegako amagye ga Somalia. Okukkakkana nga bavudde mu kibuga kino nga ATMIS tennakikwata Ogwomukaaga nga 1 .
== Ebyavaamu ==
Mu kiwandiiko ekyafulumizibwa aba Al-Shabaab nga wayise essaawa ntono oluvannyuma lw’obulumbaganyi buno, ekibinja ky’abatujju kino kyategeeza nti kye kyakola obulumbaganyi buno, nga kigamba nti kyatta abajaasi abatakka wansi wa 137 mu bulumbaganyi buno. <ref>{{Cite web |title=Al-Shabab killed 54 Ugandan soldiers in Somalia, says Museveni |url=https://www.aljazeera.com/news/2023/6/4/al-shabab-killed-54-ugandan-soldiers-in-somalia-says-museveni |access-date=2023-06-23 |website=www.aljazeera.com |language=en}}</ref> Abakungu ba gavumenti ya Uganda baawakanya ebigambo ebyo, ne bagamba nti ku bajaasi 221 abaali basimbye mu nkambi eno, 54 be battibwa mu bulumbaganyi buno, nga bagamba nti omuwendo gw'aba Al-Shabaab abaafiiriddewo "guyitiridde nnyo". <ref name="bbc.network"/>
Al-Shabaab yagenda mu maaso n’okufulumya akatambi ka ddakiika 53 ng’obulumbaganyi ku nkambi eno nga wayise ennaku eziwera, nga kalaga emirambo gy’abajaasi ba UPDF abatakka wansi wa 45, nga mu bano mwe mwali omulambo gwa Lt. Col. Edward Nyororo, omuduumizi w’eddaala ery’oku ntikko mu nkambi eno, nga kigambibwa nti [[:en:Suicide|yeekuba amasasi n’afa]] ng’abatujju bayingira base ng’engeri y’okwewala okukwatibwa. <ref>{{Cite web |date=2023-06-05 |title=In Lt Col Nyororo, al-Shabaab cut a chain of bravery, hope |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/in-lt-col-nyororo-al-shabaab-cut-a-chain-of-bravery-hope-4258470 |access-date=2023-06-23 |website=Monitor |language=en}}</ref> <ref name="theeastafrican.co.ke">{{Cite web |date=2023-05-27 |title=Attack on Atmis base sends shockwaves in Uganda |url=https://www.theeastafrican.co.ke/tea/news/east-africa/attack-on-atmis-base-sends-shoc-kwaves-in-uganda-4248800 |access-date=2023-06-23 |website=The East African |language=en}}</ref> Oluvannyuma ekibinja ky'abatujju kino kyalinnyisa omuwendo gw'abaafiiridde mu "kumpi 200", mu kiwandiiko ekipya ekyafulumizibwa omukungu omukulu mu Al-Shabaab.
Abajaasi ba Uganda abawerako nabo baakwatibwa [[:en:Prisoner_of_war|ng'abasibe mu lutalo .]]
Ekirala, waliwo abajaasi ba UPDF bana abasobola okwekweka abatujju mu bisaka ebinene ku njegoyego z’ekibuga Buulo-Mareer, nga kigambibwa nti baawangaalira ku musulo gwabwe okumala ennaku mukaaga okutuusa ekibuga kino lwe kyaddamu okuwambibwa abaserikale ba ATMIS nga Ogwokutaano 31. <ref>{{Cite web |date=2023-06-06 |title=Ugandan Soldiers Survive Six Days Hiding From Al-Shabab, Says Military |url=https://www.voanews.com/a/ugandan-soldiers-survive-six-days-hiding-from-al-shabab-says-military-/7124626.html |access-date=2023-06-23 |website=VOA |language=en}}</ref> <ref name="UA"/>
Mu mboozi ey’akafubo n’omu ku baasimattuka, agamba nti mu kiro ekyakeesa ng'obulumbaganyi buno bugenda kubaawo, abalimi b’omu bibuga b’omu kitundu baali bafaayo ku birime byabwe okumpi n’enkambi ya UPDF nga buyise katono okusinga bulijjo, ekyaviirako abajaasi okukyamusa abatujju ba Al-Shabaab abaali bagenda mu maaso nga bagamba nti balimi b’omu kitundu bwe basemberedde enkambi eno, ekyalwawo okukola. <ref>{{Cite web |last=URN |date=2023-06-12 |title=UPDF mistook al-Shabaab militants for Somali farmers – surviving soldiers |url=https://observer.ug/news/headlines/78146-updf-mistook-al-shabaab-militants-for-somali-farmers |access-date=2023-06-23 |website=The Observer – Uganda |language=en-gb}}</ref>
Kino kiyinza okulaga nti bannansi b’omu kibuga kino baakolagana ne Al-Shabaab mu nteekateeka y’obulumbaganyi buno, obwali bulabibwa emabegako mu bulumbaganyi obwaliwo emabega ku magye g’omukago gwa Afrika nga [[:en:Battle_of_Leego_(2015)|Olutabaalo lwa Leego in 2015]], [[:en:Battle_of_El_Adde|Olutabaalo lwa El Adde 2016]], [[:en:Battle_of_Kulbiyow|Olutabaalo lwa Kulbiyow mu 2017]], abaayo bwe baawa Al-Shabaab intel ne babayamba mu capturing abajaasi abatolose. <ref>{{Cite web |last=Ombati |first=Cyrus |title=Local clan in El Adde might have betrayed KDF |url=https://www.standardmedia.co.ke/article/2000189296/local-clan-in-el-adde-might-have-betrayed-kdf |access-date=2023-06-24 |website=The Standard |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |title=@THE_GEELLE |url=https://twitter.com/THE_GEELLE/status/1662068808373215232 |access-date=2023-06-26 |website=Twitter |language=en}}</ref>
Mu Ogwekkuminoogumu 2023, kkooti y’amagye eya Uganda eyatuula e [[:en:Mogadishu|Mogadishu]] yasingisa Major Oluka ne Colonel Deo Akiki omusango gw’obutitiizi n’okulemererwa okwanukula okulabula ku bulumbaganyi obwali bugenda okubaawo era n’eragira bagobe mu buweereza. Abaserikale bana abatali ba kaminso nabo basingisibwa emisango olw’okulemererwa okukuuma ebyuma by’amagye. <ref>{{Cite web |last=Winter |first=Joseph |date=2023-11-12 |title=Ugandan army officers sacked for cowardice in attack on Somalia's Bulo Marer Atmis base |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-67395988 |access-date=2023-11-12 |website=BBC |language=en-gb}}</ref>
== Ebikolwa eby’okuddamu ==
[[:en:United_States_Department_of_State|Ekitongole ky’ensonga z’ebweru mu Amerika]] kyasaasira nnyo ab’enganda n’emikwano gy’abagenzi era ne baagaliza “abo abaalumizibwa okuwona mu bujjuvu.” <ref>{{Cite web |title=Attack on the African Union Transition Mission in Somalia |url=https://www.state.gov/attack-on-the-african-union-transition-mission-in-somalia/ |website=US Department of State}}</ref>
== Okulemererwa mu bukodyo ==
Mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lujjudde Pulezidenti [[:en:Yoweri_Museveni|Yoweri Museveni]] oluvannyuma lw’ennaku mu [[:en:Kampala|Kampala]], yavumirira [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] olw’obuli bw’enguzi, n’agamba nti mu kifo ky’okusindika ‘abajaasi abagumu ab'olutalo’, ‘abafumbi n’abakuumi’ baasindikibwa e [[Somalia]] ng’engeri y’okufunamu ssente mu kifo ky’okutunuulira akabi akali. <ref name="UO">{{Cite web |last=Asiimwe |first=Georgeb |date=2023-05-29 |title=Museveni: UPDF Officers Sending Their Cooks, Aides to Fight Al Shabaab in Somalia |url=https://chimpreports.com/museveni-updf-officers-sending-their-cooks-aides-to-fight-al-shabaab-in-somalia/ |access-date=2023-06-23 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Yagattako nti "ekintu kino eky'omukisa omubi kisaana okukozesebwa okujjukiza bonna abakwatibwako, nti ebikwekweto mu Somalia ne katemba ebirala, mirimu gya kulwana so si mirimu gya bulungibwansi mw'osobola okufuna ensako z'ekibiina ky'Amawanga Amagatte", bwe yategeezezza mu kiwandiiko. "Somalia kifo kya bulabe nnyo... bw'ogendayo bw'otyo, [ojja] kumaliriza ng'olina embeera embi ku lulwo." <ref name="UO" />
Museveni era yeewozaako nti [[:en:Unmanned_combat_aerial_vehicle|ennyonyi]] za Amerika ne Turkey ezitali za bulijjo zaaliwo mu lutalo luno, kyokka nga tezikolagana na bannaabwe wadde amagye ga UPDF enkambi bwe yatuuka okulumbibwa. <ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2023-05-30 |title=U.S. Drones Did Not Help UPDF During Al Shabaab Attack – Museveni |url=https://chimpreports.com/u-s-drones-did-not-help-updf-during-al-shabaab-attack-museveni/ |access-date=2023-06-23 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Era yagamba nti abatujju abaalumba enkambi eno baali nga 800, <ref name="KM"/> ekyaleetawo ebibuuzo mu bantu ku ngeri abatujju 800 gye baasobola okuyita ku by’okwerinda ne bakola obulumbaganyi obw’amaanyi bwe butyo.
Ate [[:en:United_States_Africa_Command|AFRICOM]], yategeeza mu kiwandiiko kye yafulumya oluvannyuma lw'essaawa nti yakola ennyonyi ku bannalukalala mu bulumbaganyi buno, ng'egamba nti "yasaanyawo eby'okulwanyisa n'ebikozesebwa eby'atwalibwa mu ngeri emenya amateeka abalwanyi ba Al-Shabaab", kyokka teyalaga oba waliwo abatujju ba Al-Shabaab abattiddwa mu nnyonyi eno, kyokka n'etegeeza nti tewali bantu baabulijjo yatuusibwako bulabe. <ref>{{Cite web |title=U.S. forces engage insurgents in support of the Federal Government of Somalia |url=https://www.africom.mil/pressrelease/35213/us-forces-engage-insurgents-in-support-of-the-federal-government-of-somalia |access-date=2023-06-23 |website=www.africom.mil |language=en}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
<templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}}{{DEFAULTSORT:Buulo Mareer 2023}}
[[Category:Pages with unreviewed translations]]
t29yyn6vjsfknvpqyapsh6ydhyuxt18
Category:Uganda
14
14355
60888
57119
2026-07-11T12:27:27Z
Ssemmanda will
3837
Ntonzeewo ettuluba ekkulu ku Uganda
60888
wikitext
text/x-wiki
'''Uganda'''
Lino ly'ettuluba ekkulu ku miramwa gyonna egyekuusa ku nsi [[Uganda]].
{{Wikidata|Q1036}}
[[Category:Uganda]]
4k4jvshiuvlbshbzieftsp27w5fixwe
60889
60888
2026-07-11T12:31:45Z
Ssemmanda will
3837
Ntonzeewo ettuluba
60889
wikitext
text/x-wiki
'''Uganda'''
Lino ly'ettuluba ekkulu ku miramwa gyonna egyekuusa ku nsi [[Uganda]].
<!-- Wikidata item: Q1036 -->
[[Category:Uganda]]
t3krc103ymipw7i9v15cpa6m72cihj7
60898
60889
2026-07-11T12:52:16Z
Ssemmanda will
3837
removed [[Category:Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60898
wikitext
text/x-wiki
'''Uganda'''
Lino ly'ettuluba ekkulu ku miramwa gyonna egyekuusa ku nsi [[Uganda]].
<!-- Wikidata item: Q1036 -->
rnwhuzho5sy1j9c78opqr6lp4n4sy67
60941
60898
2026-07-11T15:06:38Z
Ssemmanda will
3837
Ntonzeewo ettuluba
60941
wikitext
text/x-wiki
Lino ly'ettuluba ekkulu ku miramwa gyonna egyekuusa ku nsi [[Uganda]].
<!-- Wikidata item: Q1036 -->
5vjf18wzpkrvbisc58hgp3z9ywiwysw
Category:Abakiise ba Uganda mu Mawanga amalala
14
14358
60953
57124
2026-07-11T15:44:43Z
Ssemmanda will
3837
added [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60953
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Uganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
dl16aqv1adlbkifwr743pse6slayh45
60954
60953
2026-07-11T15:44:55Z
Ssemmanda will
3837
removed [[Category:Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60954
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
2qgxitq0y1bwgsgq5424wko8g6f46ay
Category:Abakozi mu Uganda
14
14360
60955
57126
2026-07-11T15:45:59Z
Ssemmanda will
3837
added [[Category:Abantu ba Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60955
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Uganda]]
[[Category:Abantu ba Uganda]]
q1hizl373dhqf5f42asonol52thmt7m
60957
60955
2026-07-11T15:46:05Z
Ssemmanda will
3837
removed [[Category:Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60957
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Abantu ba Uganda]]
jn959yhq3t56hjgbb6xctfrk3c18ros
Category:Ebyobufuzi mu Uganda
14
14366
60900
57132
2026-07-11T12:56:57Z
Ssemmanda will
3837
removed [[Category:Ebyobufuzi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60900
wikitext
text/x-wiki
phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1
60901
60900
2026-07-11T12:58:41Z
Ssemmanda will
3837
Ntonzeewo ettuluba
60901
wikitext
text/x-wiki
'''Ebyobufuzi mu Uganda'''
Ettuluba lino lirimu ebiwandiiko ebikwata ku byobufuzi n'obululu obukubwa mu Uganda.
<!-- Wikidata item: Q6732829 -->
[[Category:Uganda]]
p5s77o03oxhcwvv6her72ho9thrb44z
Category:Ebyobufuzi
14
14367
60902
57133
2026-07-11T12:59:19Z
Ssemmanda will
3837
removed [[Category:Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60902
wikitext
text/x-wiki
phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1
Category:Abantu ba Uganda
14
14369
60897
57138
2026-07-11T12:51:35Z
Ssemmanda will
3837
Ntonzeewo ettuluba
60897
wikitext
text/x-wiki
'''Abantu ba Uganda'''
Ettuluba lino lya bantu abatutumufu (notable) mu Uganda.
<!-- Wikidata item: Q6994361 -->
[[Category:Uganda]]
k0ku3ksphlksg68xrnhp73w4ihw6hsc
Category:Abawandiisi b'ennyimba abakyala Bannayuganda
14
14380
60943
57189
2026-07-11T15:10:02Z
Ssemmanda will
3837
added [[Category:Abawandiisi mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60943
wikitext
text/x-wiki
Bakyala Bannayuganda abawadiika ennyimba.
[[Category:Abawandiisi mu Uganda]]
s9tjbrxoxicumqht57rnrj66ufp6qua
Category:Abayimbi ba Uganda abakyala
14
14394
60939
57251
2026-07-11T15:05:09Z
Ssemmanda will
3837
added [[Category:Abayimbi ba Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60939
wikitext
text/x-wiki
Bano bayimbi abakyala Bannayuganda.
[[Category:Abayimbi ba Uganda]]
p4sqzztbbrnwxxau6cldar8rxfuho9i
Category:Abawandiisi b'ennyimba mu Uganda
14
14396
60945
57253
2026-07-11T15:11:03Z
Ssemmanda will
3837
Ssemmanda will moved page [[Category:Abawandiisi b'ennyimba Bannayuganda]] to [[Category:Abawandiisi b'ennyimba mu Uganda]] without leaving a redirect: Misspelled title
57253
wikitext
text/x-wiki
Bano bannayuganda abawandiisi b'ennyimba.
na1ycjkzc40ihq2olil1qfrel1mctk7
60946
60945
2026-07-11T15:11:20Z
Ssemmanda will
3837
added [[Category:Abawandiisi mu Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60946
wikitext
text/x-wiki
Bano bannayuganda abawandiisi b'ennyimba.
[[Category:Abawandiisi mu Uganda]]
a54vhj292mh8ucd3i0ht17qcvlkf28w
Khalifah Aganaga
0
14472
61518
59009
2026-07-11T17:12:45Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61518
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Khalifah Aganaga''' (yazaalibwa '''Sadat Mukiibi''' nga 3 Ogwokusatu 1990) muyimbi wa [[dancehall]] ne [[Afrobeat]] [[Yuganda|Omunnayuganda]], [[Songwriter|omuwandiisi w'ennyimba]], pulodyusa, era munnabyabufuzi.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=NewVision |date=2023-08-18 |title=Ent. & Lifestyle: Khalifa Aganaga gets nine-year Canada visa |url=https://www.newvision.co.ug/category/entertainment/khalifa-aganaga-gets-nine-year-canada-visa-NV_167851_062026 |access-date=2026-06-18 |website=New Vision}}</ref><ref name=":2">{{Cite web |last=Reporter |first=Vision |title=Covid 19: Five things singer Aganaga can't do without |url=https://www.newvision.co.ugnull/ |access-date=2026-06-18 |website=New Vision}}</ref> Yayitimuka oluvannyuma lw'okufulumya ennyimba nga Mina Konda, Ndabirawa, Oyitangayo, Kiboko ft [[Jose Chameleone]] n'olw'okwenyigira mu by'okusanyusa Bannayuganda. Ono muwanguzi w’engule eziwerako nga Zzina Awards, Buzz Teeniez awards. Era abadde akolera wansi record label ye eya ''Bad Character Studios'' era awandiikidde abayimbi ba Uganda abawerako ennyimba.<ref>{{Cite web |last=NINSIIMA |first=JULIAN |title=VIDEO: Singer Aganaga opens recording studio - PML Daily |url=https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2018/11/video-singer-aganaga-opens-recording-studio.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20240521133741/https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2018/11/video-singer-aganaga-opens-recording-studio.html |archive-date=2024-05-21 |access-date=2026-06-18 |website=pmldaily.com |language=en-US |url-status=live }}</ref>
Yali yeesimbyewo mu kulonda kw'omubaka wa Kawempe North mu kamyufu ka [[Forum for Democratic Change (FDC)|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu 2025.<ref name=":3">{{Cite web |last=Lyatuu |first=Justus |date=2018-10-25 |title=Yes, I do weed – Khalifa Aganaga |url=https://observer.ug/lifestyle-entertainment/yes-i-do-weed-khalifa-aganaga/ |access-date=2026-06-18 |website=The Observer Media Ltd |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |last=Opio |first=Isaac |date=2025-02-05 |title=FDC Nominates Musician Kalifah Aganaga for Kawempe North MP By-Election |url=https://chimpreports.com/fdc-nominates-musician-kalifah-aganaga-for-kawempe-north-mp-by-election/ |access-date=2026-06-18 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref name=":4">{{Cite web |date=2025-03-22 |title=Aganaga: FDC gamble with big shoe that wasn’t |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/aganaga-fdc-gamble-with-big-shoe-that-wasn-t-4975548 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref>
== Obuto bwe n'okusoma kwe ==
Khalifah yazaalibwa era n’akulira e Kabowa, mu bitundu by’e [[Kampala]], Uganda, gye yakuzibwa maama ali obwannamunigina.<ref name=":0">{{Cite web |last=BigEyeUg |date=2013-07-31 |title=STAR PROFILE: AGANAGA KHALIFAH |url=https://bigeye.ug/star-profile-aganaga-khalifah/ |access-date=2026-06-18 |website=BigEye.UG |language=en-US}}</ref> Yagenda mu ssomero lya St Aloysius primary school okusoma pulayimale nga tannaba kwegatta ku Kawanda Secondary School okusoma O-Level ne A-Level.<ref name=":3"/><ref name=":0" />
== Emirimu ==
=== Okuyimba ===
Aganaga yatandika olugendo lwe olw’okuyimba mu 2012 nga kigambibwa nti yakozesa ssente z’okusoma okufulumya oluyimba lwe olwasooka, ''Mina Konda''.<ref name=":0" /> Oluyimba luno lwakubibwa nnyo ku leediyo ne ttivvi, ne lumuyamba okuyitimuka mu kisaawe ky'okuyimba mu Uganda. Oluvannyuma yakolagana ne Twinkle Star Agency wansi wa maneja Emma Carlos, ekyamuyamba okuyitimuka amangu.<ref name=":0" />
=== Eby'obufuzi ===
Mu 2021, Aganaga yayingira eby'obufuzi bya Uganda ng’avuganya ku kifo kya palamenti ekya Rubaga South, wadde nga teyawangula.<ref name=":1">{{Cite web |date=2025-02-05 |title=Singer Kalifah Aganaga handed FDC flag for Kawempe North by-election |url=https://www.pulse.ug/story/kalifah-aganaga-handed-fdc-flag-for-kawempe-north-by-election-2025020509023126799 |access-date=2026-06-18 |website=Pulse Uganda |language=en}}</ref><ref name=":2" />[[Olukiiko olw'Enkyukakyuka mu Bufuzi bwa demokulasiya|]] Mu 2025, yasunsulwa [[Forum For Democratic Change (FDC)]] okuvuganya ku bwa mmemba wa palamenti owa Kawempe North mu kalulu akaddibwamu<ref name=":4" /><ref name=":1" />
== Ennyimba ze ==
=== Ng'ali yekka ===
<templatestyles src="Div col/styles.css" />
* Mina Konda
* Ndabirawa
* Oyitangayo
* Jangu
* Business
* Katono
* Woman
* Nassanga (The Best I Know)
* Mukidongo
* Sigwe Asose
* Zilye
* Kyusaamu
* Nkulowozako
* KAWAIDA
* Expensive
* Ananipa (Emotions)
* Halo
* Toyinza
* Fumita Emboozi
* Sibafanana
* Cinema
=== Ng'ali naabalala ===
* Gudi Gude - Radio & Weasel ft. Khalifah Aganaga
* Ssaagala - Spice Diana ft. Khalifah Aganaga
* Katono Remix - Khalifah Aganaga
* Nkusaba One Day - ft. Khalifah Aganaga
* Bambo - Khalifah Aganaga
== Awaadi n'okusunsulwa ==
{| class="wikitable"
|+
!Award
!Year
!Status
!Awarder
|-
|Best Male Breakthrough Artist
|2014
|Won
|HiPipo Music Awards<ref>{{Cite web |date=2021-01-04 |title=Bebe bags six trophies at hipipo music awards |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/entertainment/bebe-bags-six-trophies-at-hipipo-music-awards-1565344 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref>
|-
|Teeniez Dancehall Artist
|2014
|Won
|Buzz Teeniez Awards<ref>{{Cite web |date=2021-01-05 |title=Hip hop dominates Teeniez awards |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/lifestyle/reviews-profiles/hip-hop-dominates-teeniez-awards-1490980 |access-date=2026-06-18 |website=Monitor |language=en}}</ref>
|-
|Teeniez Hottest Collabo
|2015
|Won
|Buzz Teeniez Awards<ref name=":5">{{Cite news|title=FULL LIST: Buzz Teeniez Awards Winners|url=https://www.howwe.ug/news/entertainment/25277/full-list-buzz-teeniez-awards-winners|access-date=2026-06-18|language=en}}</ref>
|-
|Teeniez Hottest Riddim
|2015
|Won
|Buzz Teeniez Awards<ref name=":5" />
|-
|Inspirational Song of the Year
|2016
|Won
|Zzina Awards (Galaxy FM)<ref name=":5" />
|-
|Best Hip Hop Song
|2017
|Won
|HiPipo Music Awards
|}
== Laba ne ==
* [[Okuyimba mu Uganda]]
* [[Olukalala lw'abayimbi abannayuganda]]
* [[Jose Chameleone|Jose Chameleon]]
* [[Forum for Democratic Change (FDC)]]
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]]
[[Category:Abayimbi abasajja Bannayuganda]]
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
mx92rt67j59st30q78ys8nef8wx7afp
Roy Mubiru
0
14520
61096
58159
2026-07-11T16:03:03Z
InternetArchiveBot
6271
Rescuing 2 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
61096
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}'''Roy Mubiru''' (yazaalibwa nga 12 Ogwekumineebiri 1977) [[Yuganda|musituzi wa buzito mu Uganda]] . Yeetaba mu mpaka za Strongman Championship eza 2022. <ref>{{Cite web |title=Roy Mubiru - Biography |url=https://www.imdb.com/name/nm14017323/bio/ |website=IMDb}}</ref><ref name="auto2">{{Cite web |title=Powerlifter Mubiru qualifies for World's Strongest Man competition |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_133452 |website=New Vision}}</ref>
== Obuto bwe ==
Mubiru yazaalibwa Samuel Galiko (RIP) ne Justine Nakabugo. Yasomera mu Kamuli Pulayimale.<ref name="auto1">{{Cite web |date=10 January 2021 |title=P.6 dropout Mubiru taking USA by storm |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/score/p-6-dropout-mubiru-taking-usa-by-storm-1793016 |website=Monitor}}</ref>
== Omulimu ==
Mu 1996, Mubiru yatandika okwegezaamu mu muzannyo gw′ebikonde mu Lukanga Boxing Club mu Kampala. Yagenda e South Afrika ne yeetaba mu nwana ez’enjawulo nga tannaba kwegatta ku muzannyo gwa [[:en:Powerlifting|okusitula obuzito]] mu 2006. Yasooka kuzannya mu mpaka za Gauteng Power Lifting Championships eza 2008.<ref>https://allafrica.com/stories/201206221072.html<nowiki/>hm</ref> Yeetaba mu mpaka z'ensi yonna ez'enjawulo, omuli n'empaka mu Thailand ne Bungereza, nga Fame UK, gye yawangulira omudaali gwa ffeeza mu buzito bwe.<ref>{{Cite web |title=Mubiru targets lifting 2,000kgs as he returns to action in Connecticut |url=https://www.newvision.co.ug/articledetails/NV_98134 |website=New Vision}}</ref> Mu 2011 yayitamu okugenda mu mpaka za Maso Mania Deadlift e Las Vegas.<ref>{{Cite web |last=King |first=Moses |date=8 September 2022 |title=Meet Roy Mubiru, Ugandan competing for World’s Strongest Man crown [Photos] |url=https://www.pulse.ug/sports/other-sports/meet-roy-mubiru-ugandan-competing-for-worlds-strongest-man-crown/2xt899f |website=Pulse Uganda}}</ref> Mu gwekumineebiri 2014, yeetaba mu mpaka za RPS Revolution Powerlifting mu Easthampton, New England, ate mu gwokubiri 2015, yeetaba mu mpaka za Revolution New Jersey. Oluvannyuma lw’okuwummulako akaseera katono, yakomawo mu kisaawe ky’okusitula obuzito mu 2018, ng’ayakiikirira ekibiina kya APA (American Powerlifting Association). Yayitamu okugenda mu mpaka za WPA World Championships Powerlifting.<ref>{{Cite web |date=5 February 2021 |title=Mubiru comes of age, but tough year looms |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/mubiru-comes-of-age-but-tough-year-looms-1797402 |website=Monitor}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=15 October 2019 |title=Powerlifter Roy Mubiru wins Gold at WPA World Cup in USA |url=http://kawowo.com/2019/10/15/powerlifter-roy-mubiru-wins-gold-at-wpa-world-cup-in-usa/ |website=Kawowo Sports}}</ref><ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=19 April 2021 |title=Powerlifter Roy Mubiru wins gold at APA World champion qualifiers |url=http://kawowo.com/2021/04/19/powerlifter-roy-mubiru-wins-gold-at-apa-world-champion-qualifiers/ |website=Kawowo Sports}}</ref>. Okuva mu 2019 okutuuka mu 2020, yasoma mu misomo gy′okumutimbagano egya APA ne WPA lifaali wa okusita obuzito.<ref name="auto1"/> Mu gwekumi 2020, yavuganya mu mpaka z'ensi yonna eza WPA n'awangula emidaali gya zaabu ebiri mu buzito bwe n'emyaka gye.<ref name="auto2"/> Mu 2023, yavuganya mu mpaka z'ensi yonna eza Amerika eza 2023 e Dallas, Texas<ref name="auto">{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=9 May 2022 |title=Roy Mubiru: Ugandan powerlifter makes grade for 2023 US World Strongman Championship |url=http://kawowo.com/2022/05/09/roy-mubiru-ugandan-powerlifter-makes-grade-for-2023-us-world-strongman-championship/ |website=Kawowo Sports}}</ref><ref>{{Cite web |date=7 September 2022 |title=Mubiru targets new record, cash prize after qualifying for World Record Break Strongman Championship |url=https://sportsoceanuganda.com/2022/09/07/mubiru-targets-new-record-cash-prize-after-qualifying-for-world-record-break-strongman-championship/ |access-date=2 July 2026 |archive-date=29 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231129162554/https://sportsoceanuganda.com/2022/09/07/mubiru-targets-new-record-cash-prize-after-qualifying-for-world-record-break-strongman-championship/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |title=Powerlifter Mubiru qualifies for World's Strongest Man competition |url=https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_133452 |website=Bukedde |access-date=2026-07-02 |archive-date=2023-09-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230925174030/https://www.bukedde.co.ug/articledetails/NV_133452 |url-status=dead }}</ref>
== Emirimu gy’ekitundu ==
Mu kiseera kya COVID ne mu biseera by’ennaku enkulu, Mubiru yawaayo emmere eri bannayuganda abasitula obuzito.<ref>{{Cite web |last=Isabirye |first=David |date=26 December 2021 |title=Uganda Powerlifters get festive season lifeline |url=http://kawowo.com/2021/12/26/uganda-powerlifters-get-festive-season-lifeline/ |website=Kawowo Sports}}</ref>
== Obulamu bubwe ==
Mubiru mufumbo ne Catherine Nakate era bombi balina omwana omulenzi n’abaana abawala 2.<ref name="auto1"/>
== Ebijuliziddwa ==
2uewwoks3tvgfecl40nhe4rrznkvpfe
Category:Ebyobulamu mu Uganda
14
14652
60910
58694
2026-07-11T13:38:41Z
Ssemmanda will
3837
Ssemmanda will moved page [[Category:Eby'obulamu mu Uganda]] to [[Category:Ebyobulamu mu Uganda]] without leaving a redirect: Misspelled title
58694
wikitext
text/x-wiki
Ebikwata ku by'obulamu mu Uganda.
kg3zdlght75u5te2o7a5jay07dzamk2
60912
60910
2026-07-11T13:47:10Z
Ssemmanda will
3837
Ntonzeewo ettuluba
60912
wikitext
text/x-wiki
'''Ebyobulamu mu Uganda'''
Ettuluba lino lirimu ebiwandiiko ebikwata ku byobulamu n'ebyobujjanjabi mu Uganda.
<!-- Wikidata item: Q5698284 -->
[[Category:Uganda]]
trln6y9vm2530ew39qgqg3v4c6fizrl
Category:Abayimbi abasajja ba Uganda mu kyasa 21
14
14663
60940
58735
2026-07-11T15:05:38Z
Ssemmanda will
3837
added [[Category:Abayimbi ba Uganda]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
60940
wikitext
text/x-wiki
Etuluba ly' Abayimbi abasajja ba Uganda mu kyasa 21
[[Category:Abayimbi ba Uganda]]
oydsvy5b4dwhv1k8kjbh5qkjeolrgoz
William Kamanyi
0
14762
60950
59438
2026-07-11T15:28:54Z
Tamaledenisvalelian
10136
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361012204|William Kamanyi]]"
60950
wikitext
text/x-wiki
'''William Luwagga Kamanyi''' (yazaalibwa mu 1942) yaliko omuzannyi [[Yuganda|wa Uganda]] mu [[muzanyo gwa long jump]], omuzannyo gwa cricket, era nga yali mutendesi. Yakiikirira Uganda mu mizanyo gya 1962 British Empire and Commonwealth Games ne mu mizanyo gya 1964 Summer Olympics, oluvannyuma n'atendeka ttimu y'eggwanga eya cricket([[Uganda national cricket team]]).
Kamanyi yasomera mu ttendekero [[King's College, Budo|lya King's College Budo]]. Mu mpaka z’abasajja egy’okubuuka obuwanvu(long jump) mu mizannyo gya British Empire Games eza 1962 e Perth, Western [[Australia (ssemazinga)|Australia]], yamalira mu kifo eky'ekkumi ku bavuganya kkumi na mwenda, ng'abuuse mita 7.3 (23 fuuti ne yiinci 11). Kino kyateekawo likodi mu gwanga Uganda eyayimirira okumala emyaka 14. Mu mpaka ze zimu mu mizannyo gya Olympics egy'omusana mu 1964 e [[Tokyo]], Kamanyi yawandiisibwa ng'omuvuganya, naye lipoota entongole n'eraga nti teyetaba mu mpaka ezo. Oluvannyuma lw'okumaliriza omulimu gwe mu by'emisinde, yasalawo okussa essira ku cricket, n'akiikirira ttiimu y'eggwanga lya Uganda ng'omuzannyi wa buli kimu(all-rounded) okuva mu 1971 paka mu 1983.<ref name="vet" />
Wakati wa 1998 ne 2001, Kamanyi yaweereza ng'omutendesi omukulu mu ttiimu ya Uganda eya cricket. Mu kiseera ekyo, era yatendeka ttiimu ya Uganda ey'abali wansi w'emyaka 19 mu mpaka 2001 Africa Under-19 Championship, era yeenyigira mu kutandikawo [[Ttiimu ya Uganda ey'abakazi abazannya cricket|ttiimu y'eggwanga ey'abakazi]]. Mu gwomusanvu mu 2007, Kamanyi yalondebwa ku kifo ky'omukungu w'enkulaakulana mu kibiina kya Africa Cricket Association mu buvanjuba bwa Afrika, n'adda mu bigere bya Munnakenya Tom Tikolo. Ogumu ku mirimu gye yasooka okukola mu kifo kino kwe kusengula ofiisi y'enkulaakulana okuva e Nairobi, [[Kenya]], okudda e [[Kigali]], [[Rwanda]]. Era yakolagana nnyo ne ttiimu y'eggwanga eya Rwanda eyali etandise, n'aweereza ng'omutendesi waayo mu mpaka za World Cricket League Africa Division Three eza 2009. Mu 2014, Kamanyi yaweebwa engule ya International Cricket Council 's Lifetime Service Award.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
rsx2lpsq4s1hgkzyrykievrw38wele2
61977
60950
2026-07-12T09:20:15Z
Timothy Minister
11393
Ngasseeko databox
61977
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''William Luwagga Kamanyi''' (yazaalibwa mu 1942) yaliko omuzannyi [[Yuganda|wa Uganda]] mu [[muzanyo gwa long jump]], omuzannyo gwa cricket, era nga yali mutendesi. Yakiikirira Uganda mu mizanyo gya 1962 British Empire and Commonwealth Games ne mu mizanyo gya 1964 Summer Olympics, oluvannyuma n'atendeka ttimu y'eggwanga eya cricket([[Uganda national cricket team]]).
Kamanyi yasomera mu ttendekero [[King's College, Budo|lya King's College Budo]]. Mu mpaka z’abasajja egy’okubuuka obuwanvu(long jump) mu mizannyo gya British Empire Games eza 1962 e Perth, Western [[Australia (ssemazinga)|Australia]], yamalira mu kifo eky'ekkumi ku bavuganya kkumi na mwenda, ng'abuuse mita 7.3 (23 fuuti ne yiinci 11). Kino kyateekawo likodi mu gwanga Uganda eyayimirira okumala emyaka 14. Mu mpaka ze zimu mu mizannyo gya Olympics egy'omusana mu 1964 e [[Tokyo]], Kamanyi yawandiisibwa ng'omuvuganya, naye lipoota entongole n'eraga nti teyetaba mu mpaka ezo. Oluvannyuma lw'okumaliriza omulimu gwe mu by'emisinde, yasalawo okussa essira ku cricket, n'akiikirira ttiimu y'eggwanga lya Uganda ng'omuzannyi wa buli kimu(all-rounded) okuva mu 1971 paka mu 1983.<ref name="vet" />
Wakati wa 1998 ne 2001, Kamanyi yaweereza ng'omutendesi omukulu mu ttiimu ya Uganda eya cricket. Mu kiseera ekyo, era yatendeka ttiimu ya Uganda ey'abali wansi w'emyaka 19 mu mpaka 2001 Africa Under-19 Championship, era yeenyigira mu kutandikawo [[Ttiimu ya Uganda ey'abakazi abazannya cricket|ttiimu y'eggwanga ey'abakazi]]. Mu gwomusanvu mu 2007, Kamanyi yalondebwa ku kifo ky'omukungu w'enkulaakulana mu kibiina kya Africa Cricket Association mu buvanjuba bwa Afrika, n'adda mu bigere bya Munnakenya Tom Tikolo. Ogumu ku mirimu gye yasooka okukola mu kifo kino kwe kusengula ofiisi y'enkulaakulana okuva e Nairobi, [[Kenya]], okudda e [[Kigali]], [[Rwanda]]. Era yakolagana nnyo ne ttiimu y'eggwanga eya Rwanda eyali etandise, n'aweereza ng'omutendesi waayo mu mpaka za World Cricket League Africa Division Three eza 2009. Mu 2014, Kamanyi yaweebwa engule ya International Cricket Council 's Lifetime Service Award.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
330gka82toipvlqz6kipy2l58i6ahml
61990
61977
2026-07-12T11:28:48Z
Timothy Minister
11393
Ntereezezza ekiba ekisooka
61990
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''William Luwagga Kamanyi''' (yazaalibwa mu 1942) [[Munnayuganda]] eyaliko omubuusi w'obuwanvu, [[omuzannyi wa cricket]], era omutendesi w'ebyemizannyo. Yakiikirira Uganda mu [[mizannyo gya Commonwealth egy'amatwale ga Bungereza egyaliwo mu 1962]] ne mu mizanyo gya [[mizannyo gya Olympics egy'omu kyeya egyaliwo mu 1964]] era oluvannyuma yatendeka [[ttiimu ya Uganda eya cricket]].
Kamanyi yasomera mu ttendekero [[King's College, Budo|lya King's College Budo]]. Mu mpaka z’abasajja egy’okubuuka obuwanvu(long jump) mu mizannyo gya British Empire Games eza 1962 e Perth, Western [[Australia (ssemazinga)|Australia]], yamalira mu kifo eky'ekkumi ku bavuganya kkumi na mwenda, ng'abuuse mita 7.3 (23 fuuti ne yiinci 11). Kino kyateekawo likodi mu gwanga Uganda eyayimirira okumala emyaka 14. Mu mpaka ze zimu mu mizannyo gya Olympics egy'omusana mu 1964 e [[Tokyo]], Kamanyi yawandiisibwa ng'omuvuganya, naye lipoota entongole n'eraga nti teyetaba mu mpaka ezo. Oluvannyuma lw'okumaliriza omulimu gwe mu by'emisinde, yasalawo okussa essira ku cricket, n'akiikirira ttiimu y'eggwanga lya Uganda ng'omuzannyi wa buli kimu(all-rounded) okuva mu 1971 paka mu 1983.<ref name="vet" />
Wakati wa 1998 ne 2001, Kamanyi yaweereza ng'omutendesi omukulu mu ttiimu ya Uganda eya cricket. Mu kiseera ekyo, era yatendeka ttiimu ya Uganda ey'abali wansi w'emyaka 19 mu mpaka 2001 Africa Under-19 Championship, era yeenyigira mu kutandikawo [[Ttiimu ya Uganda ey'abakazi abazannya cricket|ttiimu y'eggwanga ey'abakazi]]. Mu gwomusanvu mu 2007, Kamanyi yalondebwa ku kifo ky'omukungu w'enkulaakulana mu kibiina kya Africa Cricket Association mu buvanjuba bwa Afrika, n'adda mu bigere bya Munnakenya Tom Tikolo. Ogumu ku mirimu gye yasooka okukola mu kifo kino kwe kusengula ofiisi y'enkulaakulana okuva e Nairobi, [[Kenya]], okudda e [[Kigali]], [[Rwanda]]. Era yakolagana nnyo ne ttiimu y'eggwanga eya Rwanda eyali etandise, n'aweereza ng'omutendesi waayo mu mpaka za World Cricket League Africa Division Three eza 2009. Mu 2014, Kamanyi yaweebwa engule ya International Cricket Council 's Lifetime Service Award.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist|30em}}
6pz7yfqksu3mkgm671a1o30blor8b3q
User:Sisterian
2
14936
61911
60683
2026-07-11T18:46:03Z
Sisterian
9613
ngasseeko akajjegere.
61911
wikitext
text/x-wiki
'''Sisterian''' nga bw'amanyiddwa ku Wikipedia Munnayuganda omukozi w'ebyenfuna mumbeera z’abantu era alina obumanyi mu kukola emukutu gya yintaneeti. Alina obwagazi bw'ebyenfuna mumbeera z’abantu n'ebyenkulaakulana y’ebitundu mu by’obulamu n’ebyenjigiriza
== Omulimu gwa Pulojekiti ==
Omulimu gw’obujjanjabi obw’amangu (Wakati wa 2017 ne 2021)
Yakola nga omukwanaganya wa pulojekimu kibiina [https://canadaugandaemssociety.org/bios/ CUES/Liberty Emergency Care Collaborative], mu enteekateeka y’okugezesa wakati wa Canada Uganda Emergency Medical Services (CUES) ne Liberty Emergency Care Collaborative (LECC) eyagenderera okukola empeereza ya ambyulensi ey’amangu n’entambula eyesigamiziddwa ku bantu. Mu kifo kino, yali avunaanyizibwa ku kuzimba ttiimu, okutumbula obusobozi, okutendeka n’okutumbula eby’obugagga, n’okutegeka abantu. Era azze awaddeyo obumanyirivu mu kukola ku by’obujjanjabi obw’amangu, omuli okwekenneenya n’okulabirira abalwadde, okulabirira abafunye obuvune, n’enkola za CPR/AED.
'''Okuwanyisiganya abavubuka mu nsi yonna n’okukwasaganya emirimu egy’obwannakyewa'''
Walsh yakwasaganya enteekateeka eziwerako ez’ensi yonna ez’okuwanyisiganya abavubuka n’okukola bannakyewa mu AISEC, ne ICU.
'''Global Education Network of Young Europeans (GLEN) (2014)'''
Yaweereza nga Global South Volunteer Coordinator, ng’alabirira okulabirira bannakyewa n’okuddukanya pulogulaamu.
'''Stichting Commundo (Netherlands) (2013''')
Yakola nga Global South Project Facilitator mu "Project Breaking Boundaries – Uganda," okuwanyisiganya abavubuka mu North/South wakati w'ekitongole ky'abavubuka e Kawempe n'essomero lya Kampala School for the Physically Handicapped (KSPH).
'''Okunyweza abavubuka nga bayita mu ICT n’okusomesa ku by’ensimbi (2011–2012)'''
Omukago wakati wa Kawempe Youth Centre, Private Education Development Network (PEDN), ne Opportunity Bank, okuwagira abavubuka okufuna emirimu nga bayita mu kutendekebwa mu kompyuta ezisookerwako, Microsoft Office, okusoma eby’ensimbi, n’okutandikawo emirimu.
'''Enteekateeka y’ensi yonna ey’okuyiga bannakyewa n’obuweereza (IVSL) (2010)'''
Walsh yatandika enteekateeka eno mu Kawempe Youth Centre, ng’awa abantu okuteekebwa mu by’enjigiriza n’ebyobulamu ku bwereere, era nga yali avunaanyizibwa ku kuyingiza, okutendeka, n’okuddukanya bannakyewa.
Okuva mu 2021, Walsh abadde yeewaayo ng’omubuulirizi wa pulogulaamu mu kkampuni ya Acquaint era mmemba mu kibiina kya Wikimedia User Group Uganda, gy’akola mu nteekateeka z’okutumbula okumanya okuggule n’okugabana.
[[Category:Wikipedians in Uganda]]
2q98611vk9x030xxc3kafe1th6ou5f5
Yuganda
0
14945
60892
2026-07-11T12:36:20Z
Ssemmanda will
3837
Ssemmanda will moved page [[Yuganda]] to [[Uganda]]: Misspelled title
60892
wikitext
text/x-wiki
#REDIRECT [[Uganda]]
5h43o6w0t670co30708j8azs2a4qfdr
Qatar
0
14946
60893
2026-07-11T12:36:22Z
Isksks
11291
Created page with "{{Databox|item=Q846}} '''Qatar''', eyetwa mu buryo bw’ekitiinisa '''"State of Qatar"''', n’ensi eri omu bukiira-baate bwa Asia (West Asia). Egumire aha kizinga kya Qatar omuri Arabiya; neetanyisa omutaano gwayo gw’aha nsi n’ensi ya '''Saudi Arabia''' omu bukyuru, kandi ebindi bitundu byona bishungwirwe amaizi ga "Persian Gulf". Akakubyara k’amaizi akarikwetwa "Gulf of Bahrain" niko kakabura Qatar n’ensi ya '''Bahrain'''. Omugora gw’ensi egi nigwetwa '''Doha..."
60893
wikitext
text/x-wiki
{{Databox|item=Q846}}
'''Qatar''', eyetwa mu buryo bw’ekitiinisa '''"State of Qatar"''', n’ensi eri omu bukiira-baate bwa Asia (West Asia). Egumire aha kizinga kya Qatar omuri Arabiya; neetanyisa omutaano gwayo gw’aha nsi n’ensi ya '''Saudi Arabia''' omu bukyuru, kandi ebindi bitundu byona bishungwirwe amaizi ga "Persian Gulf". Akakubyara k’amaizi akarikwetwa "Gulf of Bahrain" niko kakabura Qatar n’ensi ya '''Bahrain'''. Omugora gw’ensi egi nigwetwa '''Doha''', kandi niho hatuura abantu barengire 80% b’ensi yona. Eitaka ryayo ryona rishagairemu ekyeshamba ekiringaniire kandi ekiri ahansi.
Qatar ebeire neetegyerekwa nk’obugabe bw’obuzarwa omu ruganda rwa '''Thani''' kuruga Mohammed bin Thani ku yaateire omukono aha ndagaano n’Abangereza omu mwaka gwa 1868. Qatar ekaba eri hansi y’oburinzi bw’Abangereza kuruga 1916 kandi ekatunga obusingye (independence) omu 1971. Omwebembezi w’ahati (Emir) ni '''Tamim bin Hamad Al Thani''', oine obushobozi bwona bw’okukora ebiragiro n’okucwa emanja omu buryo bw’obusingye kuratira aha kiragiro kikuru ky’ensi (Constitution). Niwe ataaho "Prime Minister" n’abaminisita. Akakiiko k’okuhanuura (Shura Council) nikabaasa kuzibira ebiragiro bimwe, kwonka emirundi mingi emirimo yako n’ey’okuhabyara, kandi Emir niwe akataaho abantu bako bona. N’obu haraabe habaireho okutoorana omu mwaka gwa 2021, omu mwaka gwa 2024 bakashazamu eby’okutoorana bagaruka omu buryo bw’okutaaho abantu n’omukono.
Omu kutandika kwa 2017, omuhendo gw’abantu mu Qatar gukaba guri amamiriyoni 2.6, n’obu kiraabe ngu abantu 313,000 nibo baabaire bari abazairwa ba Qatar; amamiriyoni 2.3 baabaire bari abakozi abarugire mu mahanga agandi. Edini y’ensi egi n’'''Obusiraamu'''. Ensi egi n’emwe aha nsi ezikiriire omu by’obutungi (GDP) omu nsi yona, kandi nekwata omwanya gwa kaana. Qatar neetungwa munonga ahabw’amafuta n’egasi (natural gas) erikutungwa mu miringo emingisiriire munonga omu nsi yona.
Omu kyasha eki ekya 21, Qatar eyorekire amaani nka omunywani mukuru w’ensi ya '''Amerika''' kandi ekatunga ekitiinisa kingi omu nsi z’Aba-Arabu. Obutungi bwayo bwakuwire mangu ahabw’ebitungwa by’omuitaka, kandi amaani gayo gakayongyerwa kurabira aha mikutu yayo y’amakuru nka '''Al Jazeera''', n’okuha obushagiki emitwe emwe y’abahemu omu bwire bw’obugurusi bwa "Arab Spring". Qatar n’omugwije gw’omukago gwa "Gulf Cooperation Council".
0qihz8ji2uil45ioftho84regugcpb0
60894
60893
2026-07-11T12:38:13Z
Isksks
11291
60894
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Qatar''', eyetwa mu buryo bw’ekitiinisa '''"State of Qatar"''', n’ensi eri omu bukiira-baate bwa Asia (West Asia). Egumire aha kizinga kya Qatar omuri Arabiya; neetanyisa omutaano gwayo gw’aha nsi n’ensi ya '''Saudi Arabia''' omu bukyuru, kandi ebindi bitundu byona bishungwirwe amaizi ga "Persian Gulf". Akakubyara k’amaizi akarikwetwa "Gulf of Bahrain" niko kakabura Qatar n’ensi ya '''Bahrain'''. Omugora gw’ensi egi nigwetwa '''Doha''', kandi niho hatuura abantu barengire 80% b’ensi yona. Eitaka ryayo ryona rishagairemu ekyeshamba ekiringaniire kandi ekiri ahansi.
Qatar ebeire neetegyerekwa nk’obugabe bw’obuzarwa omu ruganda rwa '''Thani''' kuruga Mohammed bin Thani ku yaateire omukono aha ndagaano n’Abangereza omu mwaka gwa 1868. Qatar ekaba eri hansi y’oburinzi bw’Abangereza kuruga 1916 kandi ekatunga obusingye (independence) omu 1971. Omwebembezi w’ahati (Emir) ni '''Tamim bin Hamad Al Thani''', oine obushobozi bwona bw’okukora ebiragiro n’okucwa emanja omu buryo bw’obusingye kuratira aha kiragiro kikuru ky’ensi (Constitution). Niwe ataaho "Prime Minister" n’abaminisita. Akakiiko k’okuhanuura (Shura Council) nikabaasa kuzibira ebiragiro bimwe, kwonka emirundi mingi emirimo yako n’ey’okuhabyara, kandi Emir niwe akataaho abantu bako bona. N’obu haraabe habaireho okutoorana omu mwaka gwa 2021, omu mwaka gwa 2024 bakashazamu eby’okutoorana bagaruka omu buryo bw’okutaaho abantu n’omukono.
Omu kutandika kwa 2017, omuhendo gw’abantu mu Qatar gukaba guri amamiriyoni 2.6, n’obu kiraabe ngu abantu 313,000 nibo baabaire bari abazairwa ba Qatar; amamiriyoni 2.3 baabaire bari abakozi abarugire mu mahanga agandi. Edini y’ensi egi n’'''Obusiraamu'''. Ensi egi n’emwe aha nsi ezikiriire omu by’obutungi (GDP) omu nsi yona, kandi nekwata omwanya gwa kaana. Qatar neetungwa munonga ahabw’amafuta n’egasi (natural gas) erikutungwa mu miringo emingisiriire munonga omu nsi yona.
Omu kyasha eki ekya 21, Qatar eyorekire amaani nka omunywani mukuru w’ensi ya '''Amerika''' kandi ekatunga ekitiinisa kingi omu nsi z’Aba-Arabu. Obutungi bwayo bwakuwire mangu ahabw’ebitungwa by’omuitaka, kandi amaani gayo gakayongyerwa kurabira aha mikutu yayo y’amakuru nka '''Al Jazeera''', n’okuha obushagiki emitwe emwe y’abahemu omu bwire bw’obugurusi bwa "Arab Spring". Qatar n’omugwije gw’omukago gwa "Gulf Cooperation Council".
7ect54bbt6b23pj0up2btkk5u9ehmly
Category:Ebyafaayo bya Uganda
14
14947
60903
2026-07-11T13:02:08Z
Ssemmanda will
3837
Ntonzeewo ettuluba
60903
wikitext
text/x-wiki
'''Ebyafaayo bya Uganda'''
Ettuluba lino likwata ku byafaayo bya Uganda.
<!-- Wikidata item: Q8519486 -->
[[Category:Uganda]]
aitrjxuc1jwo52tngvwyozzw84vnkze
Category:Obuwangwa bwa Uganda
14
14948
60904
2026-07-11T13:09:54Z
Ssemmanda will
3837
Ntonzeewo ettuluba
60904
wikitext
text/x-wiki
'''Obuwangwa bwa Uganda'''
Ettuluba lino lya Buwangwa bwa Uganda omuli ennono, ennimi, ennyimba, emizannyo ne katemba, n'ebirala ebigwa mu kkowe eryo.
<!-- Wikidata item: Q7283056 -->
[[Category:Uganda]]
0tl4xle6dj55e0dssxrnxilfqtxqkdf
Category:Giyogulafiya wa Uganda
14
14949
60906
2026-07-11T13:23:56Z
Ssemmanda will
3837
Ntonzeewo ettuluba
60906
wikitext
text/x-wiki
'''Giyogulafiya wa Uganda'''
Ttuluba erikwata ku Giyogulafiya omuli ebikwata ku Uganda w'esangibwa ku maapu y'ensi yonna, ebitundu bya Uganda ebyenjawulo n'ebifo ebitali bimu mu Uganda.
<!-- Wikidata item: Q852443 -->
[[Category:Uganda]]
td4t28jc1fzm8e4l77cuap1iuee7g59
Category:Ebyenjigiriza bya Uganda
14
14950
60908
2026-07-11T13:30:48Z
Ssemmanda will
3837
Ntonzeewo ettuluba
60908
wikitext
text/x-wiki
'''Ebyenjigiriza mu Uganda'''
Ettuluba lino lirimu ebiwandiiko ebikwata ku byenjigiriza n'amasomero mu Uganda.
<!-- Wikidata item: Q5340884 -->
[[Category:Uganda]]
eg01hfldg1v5eterq2wvm2cz93om5z1
Category:Gavumenti ya Uganda
14
14951
60909
2026-07-11T13:35:43Z
Ssemmanda will
3837
Ntonzeewo ettuluba
60909
wikitext
text/x-wiki
'''Gavumenti ya Uganda'''
Ettuluba lino lirimu ebiwandiiko eby'ebitongole bya Gavumenti, minisitule ez'enjawulo, n'ensonga endala ezeekuusa ku Gavumenti.
<!-- Wikidata item: Q5589347 -->
[[Category:Uganda]]
fpmzkmgj6ix6jnmmhq84jusd0dd6fyo
Category:Ebitongole ebikolera mu Uganda
14
14952
60913
2026-07-11T13:51:12Z
Ssemmanda will
3837
Ntonzeewo ettuluba
60913
wikitext
text/x-wiki
'''Ebitongole ebikolera mu Uganda'''
Mu ttuluba lino mulimu ebiwandiiko ku bitongole ng'ebyobwannakyewa ne kkampuni ez'enjawulo ezikolera mu Uganda.
<!-- Wikidata item: Q7074030 -->
[[Category:Uganda]]
ov8korqqsg50yrxzjtwrks6mnb5mj4m
Lokii John Baptist
0
14953
60914
2026-07-11T13:53:12Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362511582|Lokii John Baptist]]"
60914
wikitext
text/x-wiki
'''Dr. Lokii John Baptist''' Munnayuganda, musawo w’ebisolo, munnabyabufuzi era mmemba wa Paalamenti ey’ekkumi n’ebbiri ng’akiikirira abantu b’omu Ssaza ly’e Matheniko mu [[Moroto (disitulikit)|Disitulikiti y’e Moroto]] era akola nga omumyuka wa ssentebe w’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) ow'ekitundu kye Karamoja. Mu Gwokutaano 2026, yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] okubeera Minisita [[Minisitule y’ensonga z’e Karamoja (Uganda)|ow'ensonga ze Karamoja]] okuweereza okumala ekisanja 2026–2031.<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-06-11 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=REPORTER |first=JOSEPH NSIMBI {{!}} UG STANDARD |date=2026-06-09 |title=PHOTOS: Museveni presides over swearing-in ceremony of new cabinet |url=https://www.ugstandard.com/photos-museveni-presides-over-swearing-in-ceremony-of-new-cabinet/ |access-date=2026-06-11 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref>
oi3qbnlmhn2j9xapz0oteon9b4u2gv6
60915
60914
2026-07-11T13:54:23Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362511582|Lokii John Baptist]]"
60915
wikitext
text/x-wiki
'''Dr. Lokii John Baptist''' Munnayuganda, musawo w’ebisolo, munnabyabufuzi era mmemba wa Paalamenti ey’ekkumi n’ebbiri ng’akiikirira abantu b’omu Ssaza ly’e Matheniko mu [[Moroto (disitulikit)|Disitulikiti y’e Moroto]] era akola nga omumyuka wa ssentebe w’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) ow'ekitundu kye Karamoja. Mu Gwokutaano 2026, yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] okubeera Minisita [[Minisitule y’ensonga z’e Karamoja (Uganda)|ow'ensonga ze Karamoja]] okuweereza okumala ekisanja 2026–2031.<ref>{{Cite news|last=Kazibwe|first=Kenneth|date=2026-06-09|title=Uganda: New Cabinet Members Sworn-in, Set for Orientation At Kyankwanzi|url=https://allafrica.com/stories/202606090171.html|access-date=2026-06-11|work=Nile Post|language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-06-11 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=REPORTER |first=JOSEPH NSIMBI {{!}} UG STANDARD |date=2026-06-09 |title=PHOTOS: Museveni presides over swearing-in ceremony of new cabinet |url=https://www.ugstandard.com/photos-museveni-presides-over-swearing-in-ceremony-of-new-cabinet/ |access-date=2026-06-11 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref>
== Omulimu ==
7t52u3gm47j2ydkulrnsb1ordxjdtj5
60917
60915
2026-07-11T13:58:02Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362511582|Lokii John Baptist]]"
60917
wikitext
text/x-wiki
'''Dr. Lokii John Baptist''' Munnayuganda, musawo w’ebisolo, munnabyabufuzi era mmemba wa Paalamenti ey’ekkumi n’ebbiri ng’akiikirira abantu b’omu Ssaza ly’e Matheniko mu [[Moroto (disitulikit)|Disitulikiti y’e Moroto]] era akola nga omumyuka wa ssentebe w’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) ow'ekitundu kye Karamoja. Mu Gwokutaano 2026, yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] okubeera Minisita [[Minisitule y’ensonga z’e Karamoja (Uganda)|ow'ensonga ze Karamoja]] okuweereza okumala ekisanja 2026–2031.<ref>{{Cite news|last=Kazibwe|first=Kenneth|date=2026-06-09|title=Uganda: New Cabinet Members Sworn-in, Set for Orientation At Kyankwanzi|url=https://allafrica.com/stories/202606090171.html|access-date=2026-06-11|work=Nile Post|language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-06-11 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=REPORTER |first=JOSEPH NSIMBI {{!}} UG STANDARD |date=2026-06-09 |title=PHOTOS: Museveni presides over swearing-in ceremony of new cabinet |url=https://www.ugstandard.com/photos-museveni-presides-over-swearing-in-ceremony-of-new-cabinet/ |access-date=2026-06-11 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref>
== Omulimu ==
Dr. Lokii John Baptist akola ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira abantu b'essaza ly'e Matheniko mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] era akola nga Ex Official ku akakiiko ka Karamoja Peace And Technology University council (KAPATU).<ref>{{Cite web |date=2024-08-10 |title=Hon. Lokii John Baptist (MP) - KAPATU Project |url=https://kapatu.ac.ug/personnel/hon-lokii-john-baptist-mp/ |access-date=2026-06-11 |language=en-GB}}</ref> Y'omu ku baminisita abaakalondebwa okukiikirira ekitundu kya Karamoja nga minisita mu gavumenti ya [[National Resistance Movement]] . <ref name=":0">{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-06-11 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 "Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle"]. ''Monitor''. 2026-05-26<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-06-11</span></span>.</cite></ref>
gqox9ul7jg5nuaji4tcz0u8z2w66ljc
60918
60917
2026-07-11T13:59:01Z
Nambogo Catharine
6408
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362511582|Lokii John Baptist]]"
60918
wikitext
text/x-wiki
'''Dr. Lokii John Baptist''' Munnayuganda, musawo w’ebisolo, munnabyabufuzi era mmemba wa Paalamenti ey’ekkumi n’ebbiri ng’akiikirira abantu b’omu Ssaza ly’e Matheniko mu [[Moroto (disitulikit)|Disitulikiti y’e Moroto]] era akola nga omumyuka wa ssentebe w’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) ow'ekitundu kye Karamoja. Mu Gwokutaano 2026, yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] okubeera Minisita [[Minisitule y’ensonga z’e Karamoja (Uganda)|ow'ensonga ze Karamoja]] okuweereza okumala ekisanja 2026–2031.<ref>{{Cite news|last=Kazibwe|first=Kenneth|date=2026-06-09|title=Uganda: New Cabinet Members Sworn-in, Set for Orientation At Kyankwanzi|url=https://allafrica.com/stories/202606090171.html|access-date=2026-06-11|work=Nile Post|language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-06-11 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=REPORTER |first=JOSEPH NSIMBI {{!}} UG STANDARD |date=2026-06-09 |title=PHOTOS: Museveni presides over swearing-in ceremony of new cabinet |url=https://www.ugstandard.com/photos-museveni-presides-over-swearing-in-ceremony-of-new-cabinet/ |access-date=2026-06-11 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref>
== Omulimu ==
Dr. Lokii John Baptist akola ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira abantu b'essaza ly'e Matheniko mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] era akola nga Ex Official ku akakiiko ka Karamoja Peace And Technology University council (KAPATU).<ref>{{Cite web |date=2024-08-10 |title=Hon. Lokii John Baptist (MP) - KAPATU Project |url=https://kapatu.ac.ug/personnel/hon-lokii-john-baptist-mp/ |access-date=2026-06-11 |language=en-GB}}</ref> Y'omu ku baminisita abaakalondebwa okukiikirira ekitundu kya Karamoja nga Minisita mu gavumenti ya [[National Resistance Movement]].<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-06-11 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 "Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle"]. ''Monitor''. 2026-05-26<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-06-11</span></span>.</cite></ref>
fxcxcrjd17d79yl3ng421aivhkble4b
61239
60918
2026-07-11T16:38:52Z
Ssemmanda will
3837
Okwongeramu [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] nga nkozesa [[c:Help:Cat-a-lot|Cat-a-lot]]
61239
wikitext
text/x-wiki
'''Dr. Lokii John Baptist''' Munnayuganda, musawo w’ebisolo, munnabyabufuzi era mmemba wa Paalamenti ey’ekkumi n’ebbiri ng’akiikirira abantu b’omu Ssaza ly’e Matheniko mu [[Moroto (disitulikit)|Disitulikiti y’e Moroto]] era akola nga omumyuka wa ssentebe w’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) ow'ekitundu kye Karamoja. Mu Gwokutaano 2026, yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] okubeera Minisita [[Minisitule y’ensonga z’e Karamoja (Uganda)|ow'ensonga ze Karamoja]] okuweereza okumala ekisanja 2026–2031.<ref>{{Cite news|last=Kazibwe|first=Kenneth|date=2026-06-09|title=Uganda: New Cabinet Members Sworn-in, Set for Orientation At Kyankwanzi|url=https://allafrica.com/stories/202606090171.html|access-date=2026-06-11|work=Nile Post|language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-06-11 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=REPORTER |first=JOSEPH NSIMBI {{!}} UG STANDARD |date=2026-06-09 |title=PHOTOS: Museveni presides over swearing-in ceremony of new cabinet |url=https://www.ugstandard.com/photos-museveni-presides-over-swearing-in-ceremony-of-new-cabinet/ |access-date=2026-06-11 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref>
== Omulimu ==
Dr. Lokii John Baptist akola ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira abantu b'essaza ly'e Matheniko mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] era akola nga Ex Official ku akakiiko ka Karamoja Peace And Technology University council (KAPATU).<ref>{{Cite web |date=2024-08-10 |title=Hon. Lokii John Baptist (MP) - KAPATU Project |url=https://kapatu.ac.ug/personnel/hon-lokii-john-baptist-mp/ |access-date=2026-06-11 |language=en-GB}}</ref> Y'omu ku baminisita abaakalondebwa okukiikirira ekitundu kya Karamoja nga Minisita mu gavumenti ya [[National Resistance Movement]].<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-06-11 |website=Monitor |language=en}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 "Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle"]. ''Monitor''. 2026-05-26<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2026-06-11</span></span>.</cite></ref>
[[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]]
6g0md5fulpwp0kf9sboxlvtpj0hjirr
Category:Ebiwandiiko ku Uganda ebisaana okugaziya
14
14954
60916
2026-07-11T13:56:45Z
Ssemmanda will
3837
Ngasseeko ettuluba
60916
wikitext
text/x-wiki
'''Ebiwandiiko ku Uganda ebisaana okugaziya'''
Ettuluba lino lirimu ebiwandiiko ebikwata ku Uganda ebisaana okwongera okugaziya bifuuke ebinene.
<!-- Wikidata item: Q8840000 -->
[[Category:Uganda]]
kws27ts8042tec8sx44mec87i26qurk
Category:Embeera z'abantu mu Uganda
14
14955
60921
2026-07-11T14:29:48Z
Ssemmanda will
3837
Ntonzeewo ettuluba
60921
wikitext
text/x-wiki
'''Embeera z'abantu mu Uganda'''
Ettuluba lino likwata ku embeera z'abantu, obunti bwabwe, enzikiriza zaabwe, n'ebikwata ku bulamu bwabwe obwa bulijjo mu Uganda.
<!-- Wikidata item: Q7566220 -->
[[Category:Uganda]]
kge4xhet40vv5qkuj8n7250gtcy6dh6
Category:Ebizimbe n'ebyobuzimbi mu Uganda
14
14956
60923
2026-07-11T14:37:25Z
Ssemmanda will
3837
Ntonzeewo ettuluba
60923
wikitext
text/x-wiki
'''Ebizimbe n'ebyobuzimbi mu Uganda'''
Ettuluba lino likwata ku bizimbe ebyettutumu, ebibumbe, ebibajje, amakaddiyizo n'ebyakolebwa mu byobuzimbi mu Uganda.
<!-- Wikidata item: Q9620604 -->
[[Category:Uganda]]
stk4ep3vrozwz1726fektmkvs87a7y8
Category:Obutonde bw'ensi mu Uganda
14
14957
60929
2026-07-11T14:47:59Z
Ssemmanda will
3837
Ntonzeewo ettuluba
60929
wikitext
text/x-wiki
'''Obutonde bw'ensi mu Uganda'''
Ettuluba lino lirimu obutonde bw'ensi, ebisolo n'ebimera eby'omu nsiko, amalundiro g'ebisolo n'ensonga ezikwata ku butonde bw'ensi mu Uganda.
<!-- Wikidata item: Q106729858 -->
[[Category:Uganda]]
1t4x9aegikbb4z0ci6ossk6camoll6z
Category:Abayimbi ba Uganda
14
14958
60938
2026-07-11T15:04:29Z
Ssemmanda will
3837
Ntonzeewo ettuluba
60938
wikitext
text/x-wiki
'''Abayimbi ba Uganda'''
<!-- Wikidata item: Q6942024 -->
[[Category:Abantu ba Uganda]]
3dcd7gvnrn8pyy80twdtd07fc4psvxu
Category:Abawandiisi mu Uganda
14
14959
60942
2026-07-11T15:09:04Z
Ssemmanda will
3837
Ntonzeewo ettuluba
60942
wikitext
text/x-wiki
<!-- Wikidata item: Q8030728 -->
[[Category:Abantu ba Uganda]]
bz67hvbcajek3nd0x7d7wjokqt8z4s8
Category:Bannabyamizannyo ba Uganda
14
14960
60947
2026-07-11T15:14:38Z
Ssemmanda will
3837
Ntonzeewo ettuluba
60947
wikitext
text/x-wiki
<!-- Wikidata item: Q8766104 -->
[[Category:Abantu ba Uganda]]
cs5nuhee0gi8ngcufi19jnxz6x6tvad
Category:Ebibiina by'ebyobufuzi mu Uganda
14
14961
60949
2026-07-11T15:25:17Z
Ssemmanda will
3837
Ntonzeewo ettuluba
60949
wikitext
text/x-wiki
<!-- Wikidata item: Q7210293 -->
[[Category:Ebyobufuzi mu Uganda]]
a8g5rn0ox5g3tvme2fdyjtxfkzajlv3
60951
60949
2026-07-11T15:29:07Z
Ssemmanda will
3837
Ngasseeko ettuluba
60951
wikitext
text/x-wiki
[[Category:Ebyobufuzi mu Uganda]]
hrih0x1xwcmawyfkyo2z0uggwe847he
Category:Bapulezidenti ba Uganda
14
14962
60952
2026-07-11T15:34:08Z
Ssemmanda will
3837
Ntonzeewo ettuluba
60952
wikitext
text/x-wiki
<!-- Wikidata item: Q8775801 -->
[[Category:Ebyobufuzi mu Uganda]]
pqsm838svzdt5su14mldlnolh58f5nh
James Odongo (munnabyamizannyo)
0
14963
61097
2026-07-11T16:07:48Z
Tamaledenisvalelian
10136
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1317487218|James Odongo (athlete)]]"
61097
wikitext
text/x-wiki
'''James Odongo Oduka''' (yazaalibwa nga 4 mu Ntenvu wa 1944) muddusi wa Uganda . Yavuganya mu misinde gya mmita 100 egy'abasajja mu mizannyo gya Olympics egy'omusana mu 1964.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
keapxghufmqpry7sl3iu22lmytg5eu0
James Odongo (munnabyamizanyo)
0
14964
61098
2026-07-11T16:09:15Z
Tamaledenisvalelian
10136
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1317487218|James Odongo (athlete)]]"
61098
wikitext
text/x-wiki
'''James Odongo Oduka''' (yazaalibwa nga 4 mu Ntenvu wa 1944) muddusi wa Uganda . Yavuganya mu misinde gya mmita 100 egy'abasajja mu mizannyo gya Olympics egy'omusana mu 1964.
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
== Ebiyungo eby’ebweru ==
keapxghufmqpry7sl3iu22lmytg5eu0
User:Kisakye Jane
2
14965
61835
2026-07-11T17:52:13Z
Kisakye Jane
9195
ntaddeyo ebikwata ku muwandiisi
61835
wikitext
text/x-wiki
Kisakye Jane muyizi ku Makerere yunivasite, Mukyala musomesa era akola ne Wikipedia
s10nj6v8l00jkv7dbs5549sqfzi33fa
61863
61835
2026-07-11T17:54:14Z
Kisakye Jane
9195
added [[Category:Bannayuganda abakyala abayivu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]]
61863
wikitext
text/x-wiki
Kisakye Jane muyizi ku Makerere yunivasite, Mukyala musomesa era akola ne Wikipedia
[[Category:Bannayuganda abakyala abayivu]]
ivp9r5i87xtavzx2idppo5i0f65m2g7
61864
61863
2026-07-11T17:56:01Z
Kisakye Jane
9195
nkyusizaamu katono
61864
wikitext
text/x-wiki
'''Kisakye Jane'''(Namuwawu Jane) muyizi ku Makerere yunivasite, Mukyala musomesa era akola ne Wikipedia
[[Category:Bannayuganda abakyala abayivu]]
l2arkbzusdmsskz57lbk6dlvdrr4zux
Category:Abaazaalibwa mu 1966
14
14966
61930
2026-07-11T21:50:48Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
61930
wikitext
text/x-wiki
Bano be bantu abaazaalibwa mu 1966
musze6vg30cqiwelawyso8igpjwxvkr
Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu
14
14967
61931
2026-07-11T21:53:31Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
61931
wikitext
text/x-wiki
Bano be bantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu
8ysz3ovl1b4zxforq0g55m9o0k1ayxu
Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana
14
14968
61942
2026-07-11T22:10:43Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
61942
wikitext
text/x-wiki
Bano be babaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana
6rr9wbqk48bhtr2zfdhfbnqpdur6znl
Category:Ebigambo eby'ekikugu eby'abakugu mu by'ensusu
14
14969
61944
2026-07-11T22:11:36Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
61944
wikitext
text/x-wiki
Bino by'ebigambo ebyogerwa abakugu ku nsonga z'ensusu.
2smtkt3n2ymwmqkczl8ijj8afhynikz
Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda
14
14970
61945
2026-07-11T22:11:39Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
61945
wikitext
text/x-wiki
Bano be babaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda
i3syub5v76oiwcbtab5ab9nzhjzs3hw
Category:Endabirira z'ensusu
14
14971
61946
2026-07-11T22:12:36Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
61946
wikitext
text/x-wiki
Zino z'engeri ez'enjawulo ez'okulabiriramu ensusu.
i867na3a5ouglqtl37pdxlvoeqwo7ri
Category:Baminisita b'ebyokwerinda mu Uganda
14
14972
61947
2026-07-11T22:12:49Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
61947
wikitext
text/x-wiki
Bano be baminisita b'ebyokwerinda mu Uganda
94ejq7ym66ct3jlt5cohq2tce1w8vy7
61949
61947
2026-07-11T22:15:30Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
61949
wikitext
text/x-wiki
Bano be baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda
5335is3ztn63dp7abzszrelia4hkkqo
Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda
14
14973
61951
2026-07-11T22:17:57Z
24RAY
11014
ngasseeko ekinnyonnyoko
61951
wikitext
text/x-wiki
Bano be baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda
5335is3ztn63dp7abzszrelia4hkkqo
Category:Ebifo bya Uganda ebikuumibwa
14
14974
61968
2026-07-11T22:31:04Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
61968
wikitext
text/x-wiki
Bino bye bifo bya Uganda ebikuumibwa.
jx790p17wf32m1laj98grov1supvr8q
Category:Pages using the Kartographer extension
14
14975
61969
2026-07-11T22:33:26Z
NKINZIK MARIE
7432
Added a description
61969
wikitext
text/x-wiki
Zino z'empapula okuli mmaapu enkube ey'amasiro g'e Wamala.
pb0tppv7rwoyedyhwhdy7ko2ucqxjph
User:Timothy Minister
2
14976
61973
2026-07-12T07:34:26Z
Timothy Minister
11393
I created my user page
61973
wikitext
text/x-wiki
Timothy Minister munnannimi omukugu ddala era ng'essira yasinga kulissa mu nnimi bbiri; Olungereza ne Oluganda. Omwami ono yafuna ddiguli ye eyasooka mu busomesa okuva ku Ssettendekero w'e Makerere. Ono alina obusobozi obw'enjawulo era nga muyiiya, mukozi ddala ate nga musomesa w'olulimi Oluganda, Olungereza awamu n'ebyafaayo (History). Ono musunsuzi ow'ebiwandiiko mu nnimi zombi era ng'afuba nnyo okubaako ky'ayiga buli lukya anti okuyiga tekukoma.
3gk42sqdwy935parvukzc6x9r008pbo
Frank Kisekka
0
14977
61974
2026-07-12T08:27:35Z
Timothy Minister
11393
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363220208|Frank Kisekka]]"
61974
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Francis "Frank" Kisekka''' (yazaalibwa nga 22 Ogwekkumi n'ebiri mu 1926) munnayuganda muzannyi wa bikonde mu buzito bwa flyweight amateur eyawummula. Yavuganya mu mizannyo gya Summer Olympics egyaliwo mu 1960 era eno yakubibwa Paolo Curcetti mu lulwana olwasookera ddala.
[[Category:Bannayuganda abazannyi b'ebikonde abasajja]]
a70o9jvqwh6xrxug3wnb3cxh245g8yt
Joel Otim
0
14978
61978
2026-07-12T10:18:09Z
Timothy Minister
11393
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1317487247|Joel Otim]]"
61978
wikitext
text/x-wiki
'''Joel Otim Bua''' (2 Ogwomusanvu 1971 – 16 Ogwomukaaga 2021 <ref name="death2">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/olympics-athletes-otim-obura-mourned-3443758 Olympics: Athletes Otim, Obura mourned]</ref> ) yali [[Munnayuganda]] omuddusi w'emisinde egy'akafubutuko.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Yavuganya mu mpaka z'abasajja eza mmita 100 mu mizannyo gya Olympics 1992. Yafunye obubonero 10.94, nga tebumala kuyitamu kugenda mu lawundi eddako ng’ayita mu bbugumu. Yali 10.50, nga yateekebwawo mu 1990.<ref>{{cite web |title=Joel Otim Bio, Stats, and Results | Olympics at Sports-Reference.com |url=https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/ot/joel-otim-1.html |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20160406034812/http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/ot/joel-otim-1.html |archivedate=2016-04-06 |accessdate=2016-05-22}} Stats</ref> Yali mumyuka wa pulezidenti w'ekibiina kya Uganda Olympians Association (UOA) okuva lwe kyatandikibwawo mu 2014.<ref name="death2" /> Yafiira mu [[Kampala]] .
== Ebijuliziddwa ==
65zws25q72canu0r279ot6o2wnskeyk
61979
61978
2026-07-12T10:18:43Z
Quinlan83
6593
Fix
61979
wikitext
text/x-wiki
'''Joel Otim Bua''' (2 Ogwomusanvu 1971 – 16 Ogwomukaaga 2021 <ref name="death2">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/olympics-athletes-otim-obura-mourned-3443758 Olympics: Athletes Otim, Obura mourned]</ref> ) yali [[Munnayuganda]] omuddusi w'emisinde egy'akafubutuko.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Yavuganya mu mpaka z'abasajja eza mmita 100 mu mizannyo gya Olympics 1992. Yafunye obubonero 10.94, nga tebumala kuyitamu kugenda mu lawundi eddako ng’ayita mu bbugumu. Yali 10.50, nga yateekebwawo mu 1990.<ref>{{cite web |title=Joel Otim Bio, Stats, and Results | Olympics at Sports-Reference.com |url=https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/ot/joel-otim-1.html |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20160406034812/http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/ot/joel-otim-1.html |archivedate=2016-04-06 |accessdate=2016-05-22}} Stats</ref> Yali mumyuka wa pulezidenti w'ekibiina kya Uganda Olympians Association (UOA) okuva lwe kyatandikibwawo mu 2014.<ref name="death2" /> Yafiira mu [[Kampala]] .
== Ebijuliziddwa ==
26n30b08kjhnkl2ok8gmnmhmd8m3mym
61980
61979
2026-07-12T10:22:39Z
Timothy Minister
11393
Ngasseeko databox
61980
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Joel Otim Bua''' (2 Ogwomusanvu 1971 – 16 Ogwomukaaga 2021 <ref name="death2">[https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/olympics-athletes-otim-obura-mourned-3443758 Olympics: Athletes Otim, Obura mourned]</ref> ) yali [[Munnayuganda]] omuddusi w'emisinde egy'akafubutuko.
== Ebikwata ku bulamu bwe ==
Yavuganya mu mpaka z'abasajja eza mmita 100 mu mizannyo gya Olympics 1992. Yafunye obubonero 10.94, nga tebumala kuyitamu kugenda mu lawundi eddako ng’ayita mu bbugumu. Yali 10.50, nga yateekebwawo mu 1990.<ref>{{cite web |title=Joel Otim Bio, Stats, and Results | Olympics at Sports-Reference.com |url=https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/ot/joel-otim-1.html |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20160406034812/http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/ot/joel-otim-1.html |archivedate=2016-04-06 |accessdate=2016-05-22}} Stats</ref> Yali mumyuka wa pulezidenti w'ekibiina kya Uganda Olympians Association (UOA) okuva lwe kyatandikibwawo mu 2014.<ref name="death2" /> Yafiira mu [[Kampala]] .
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda abaddusi]]
0ngm81u01a55mxoef9kf73e74pcnqww
Silver Ayoo
0
14979
61984
2026-07-12T10:59:26Z
Timothy Minister
11393
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361770199|Silver Ayoo]]"
61984
wikitext
text/x-wiki
'''Silver Ayoo''' (yazaalibwa nga 26 Ogwekkumi n'ogumu mu 1950) Munnayuganda eyali [[omuddusi w'emisinde]] eyavuganya ng'omuddusi w'emisinde gy'akafubutuko egya mita 400. Ono yakiiikirira Uganda mu [[mizannyo gya Olympics egyaliwo mu 1972]] ne mu [[mizannyo gya Olympics egyaliwo mu 1980]] .
Ayoo yeetaba mu misinde gy'akafubutuko egya mmita 400 mu mizannyo gya Olympics egyaliwo mu 1972 era yawandulwamu mu mpaka ezaggulawo.<ref>{{cite news|url=https://www.newspapers.com/newspage/154939913/|title=Results of Olympics|date=4 September 1972|work=The Morning News|page=25|accessdate=4 October 2016|location=Wilmington, Delaware}}</ref>
Mu [[mizannyo gya Afrika yonna egyali mu kibuga Lagos mu 1973]], Ayoo yawangula omudaali gw’ekikomo mu misinde gya mmita 400.<ref>{{cite news|url=http://observer.ug/sports/44-sports/20554-kiprotich-glory-and-how-forces-transformed-ugandan-sport|title=Kiprotich glory and how forces transformed Ugandan sport|last=Zziwa|first=Hassan Badru|work=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]|publisher=26 August 2012|accessdate=4 October 2016}}</ref>
Ayoo yawangula omudaali gwa ffeeza n’ogw'ekikomo mu [[Mizannyo gya Bungereza egya Commonwealth Games mu 1974|mizannyo gya Bungereza egya Commonwealth egyaliwo mu 1974]], mu misinde gya mmita 400 ne mu kafubutuko ka mmita 4 x 400 mu buufu obwo.<ref>{{cite news|url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=10456:finally-a-defining-moment-for-kipsiro|title=Finally, a defining moment for Kipsiro|last=Lumu|first=David|date=10 October 2010|work=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]|accessdate=4 October 2016}}</ref>
Teyasobola kwetaba mu [[emizannyo gya Olympics egyaliwo mu 1976]] kuba Uganda lye limu ku mawanga agaagaana enteekateeka eyo.<ref>{{cite news|url=https://news.google.com/newspapers?nid=1454&dat=19700909&id=Pb0sAAAAIBAJ&sjid=KhQEAAAAIBAJ&pg=6582,1579060&hl=en|title=Pembroke signs 4|date=8 September 1976|work=[[Star-News]]|pages=3–C|accessdate=4 October 2016}}</ref>
Bwe yaddayo mu mizannyo gya Olympics egyaliwo mu 1980, yalongoosa omutindo gwe yalina emabegako mu mmita 400 bwe yatuuka ku kwota fayinolo. Era yali omu ku ttiimu ya Uganda eya mmita 4 × 400 ey'emisinde egy'akafubutuko mu mizannyo egyo.<ref>{{cite news|url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Score/Sixteen-years-later--Olympic-Games-jinx-still-hovers-over-Uganda/-/689854/1458998/-/item/0/-/km8u4iz/-/index.html|title=Sixteen years later, Olympic Games jinx still hovers over Uganda|last=Kyeyune|first=Darren Allan|date=21 July 2012|work=[[Daily Monitor]]|accessdate=4 October 2016}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abaddusi]]
8ydgxghv1ndnrfndbg2ay4ry2wexntb
61985
61984
2026-07-12T11:00:25Z
Timothy Minister
11393
Ngasseeko databox
61985
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Silver Ayoo''' (yazaalibwa nga 26 Ogwekkumi n'ogumu mu 1950) Munnayuganda eyali [[omuddusi w'emisinde]] eyavuganya ng'omuddusi w'emisinde gy'akafubutuko egya mita 400. Ono yakiiikirira Uganda mu [[mizannyo gya Olympics egyaliwo mu 1972]] ne mu [[mizannyo gya Olympics egyaliwo mu 1980]] .
Ayoo yeetaba mu misinde gy'akafubutuko egya mmita 400 mu mizannyo gya Olympics egyaliwo mu 1972 era yawandulwamu mu mpaka ezaggulawo.<ref>{{cite news|url=https://www.newspapers.com/newspage/154939913/|title=Results of Olympics|date=4 September 1972|work=The Morning News|page=25|accessdate=4 October 2016|location=Wilmington, Delaware}}</ref>
Mu [[mizannyo gya Afrika yonna egyali mu kibuga Lagos mu 1973]], Ayoo yawangula omudaali gw’ekikomo mu misinde gya mmita 400.<ref>{{cite news|url=http://observer.ug/sports/44-sports/20554-kiprotich-glory-and-how-forces-transformed-ugandan-sport|title=Kiprotich glory and how forces transformed Ugandan sport|last=Zziwa|first=Hassan Badru|work=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]|publisher=26 August 2012|accessdate=4 October 2016}}</ref>
Ayoo yawangula omudaali gwa ffeeza n’ogw'ekikomo mu [[Mizannyo gya Bungereza egya Commonwealth Games mu 1974|mizannyo gya Bungereza egya Commonwealth egyaliwo mu 1974]], mu misinde gya mmita 400 ne mu kafubutuko ka mmita 4 x 400 mu buufu obwo.<ref>{{cite news|url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=10456:finally-a-defining-moment-for-kipsiro|title=Finally, a defining moment for Kipsiro|last=Lumu|first=David|date=10 October 2010|work=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]|accessdate=4 October 2016}}</ref>
Teyasobola kwetaba mu [[emizannyo gya Olympics egyaliwo mu 1976]] kuba Uganda lye limu ku mawanga agaagaana enteekateeka eyo.<ref>{{cite news|url=https://news.google.com/newspapers?nid=1454&dat=19700909&id=Pb0sAAAAIBAJ&sjid=KhQEAAAAIBAJ&pg=6582,1579060&hl=en|title=Pembroke signs 4|date=8 September 1976|work=[[Star-News]]|pages=3–C|accessdate=4 October 2016}}</ref>
Bwe yaddayo mu mizannyo gya Olympics egyaliwo mu 1980, yalongoosa omutindo gwe yalina emabegako mu mmita 400 bwe yatuuka ku kwota fayinolo. Era yali omu ku ttiimu ya Uganda eya mmita 4 × 400 ey'emisinde egy'akafubutuko mu mizannyo egyo.<ref>{{cite news|url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Score/Sixteen-years-later--Olympic-Games-jinx-still-hovers-over-Uganda/-/689854/1458998/-/item/0/-/km8u4iz/-/index.html|title=Sixteen years later, Olympic Games jinx still hovers over Uganda|last=Kyeyune|first=Darren Allan|date=21 July 2012|work=[[Daily Monitor]]|accessdate=4 October 2016}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abaddusi]]
gzbdaw12yq7ullqpk7z357je9xzd8b0
61986
61985
2026-07-12T11:06:07Z
Timothy Minister
11393
Ngasseemu okubuuka ebiggwa okuggyayo amakulu gennyini
61986
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Silver Ayoo''' (yazaalibwa nga 26 Ogwekkumi n'ogumu mu 1950) Munnayuganda eyali [[omuddusi w'emisinde]] eyavuganya ng'omuddusi w'emisinde gy'akafubutuko egya mita 400. Ono yakiiikirira Uganda mu [[mizannyo gya Olympics egyaliwo mu 1972]] ne mu [[mizannyo gya Olympics egyaliwo mu 1980]] .
Ayoo yeetaba mu misinde gy'akafubutuko egya mmita 400 mu mizannyo gya Olympics egyaliwo mu 1972 era yawandulwamu mu mpaka ezaggulawo.<ref>{{cite news|url=https://www.newspapers.com/newspage/154939913/|title=Results of Olympics|date=4 September 1972|work=The Morning News|page=25|accessdate=4 October 2016|location=Wilmington, Delaware}}</ref>
Mu [[mizannyo gya Afrika yonna egyali mu kibuga Lagos mu 1973]], Ayoo yawangula omudaali gw’ekikomo mu misinde gya mmita 400 egy'okubuuka ebiggwa.<ref>{{cite news|url=http://observer.ug/sports/44-sports/20554-kiprotich-glory-and-how-forces-transformed-ugandan-sport|title=Kiprotich glory and how forces transformed Ugandan sport|last=Zziwa|first=Hassan Badru|work=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]|publisher=26 August 2012|accessdate=4 October 2016}}</ref>
Ayoo yawangula omudaali gwa ffeeza n’ogw'ekikomo mu [[Mizannyo gya Bungereza egya Commonwealth Games mu 1974|mizannyo gya Bungereza egya Commonwealth egyaliwo mu 1974]], mu misinde gya mmita 400 ne mu kafubutuko ka mmita 4 x 400 mu buufu obwo.<ref>{{cite news|url=http://www.observer.ug/component/content/article?id=10456:finally-a-defining-moment-for-kipsiro|title=Finally, a defining moment for Kipsiro|last=Lumu|first=David|date=10 October 2010|work=[[The Observer (Uganda)|The Observer]]|accessdate=4 October 2016}}</ref>
Teyasobola kwetaba mu [[emizannyo gya Olympics egyaliwo mu 1976]] kuba Uganda lye limu ku mawanga agaagaana enteekateeka eyo.<ref>{{cite news|url=https://news.google.com/newspapers?nid=1454&dat=19700909&id=Pb0sAAAAIBAJ&sjid=KhQEAAAAIBAJ&pg=6582,1579060&hl=en|title=Pembroke signs 4|date=8 September 1976|work=[[Star-News]]|pages=3–C|accessdate=4 October 2016}}</ref>
Bwe yaddayo mu mizannyo gya Olympics egyaliwo mu 1980, yalongoosa omutindo gwe yalina emabegako mu mmita 400 bwe yatuuka ku kwota fayinolo. Era yali omu ku ttiimu ya Uganda eya mmita 4 × 400 ey'emisinde egy'akafubutuko mu mizannyo egyo.<ref>{{cite news|url=http://www.monitor.co.ug/Magazines/Score/Sixteen-years-later--Olympic-Games-jinx-still-hovers-over-Uganda/-/689854/1458998/-/item/0/-/km8u4iz/-/index.html|title=Sixteen years later, Olympic Games jinx still hovers over Uganda|last=Kyeyune|first=Darren Allan|date=21 July 2012|work=[[Daily Monitor]]|accessdate=4 October 2016}}</ref>
== Ebijuliziddwa ==
{{Reflist}}
[[Category:Bannayuganda abaddusi]]
1o84jjhrm81xu4qamtz5k0h44358hpe
Timothy Toroitich
0
14980
61987
2026-07-12T11:14:59Z
Timothy Minister
11393
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361880828|Timothy Toroitich]]"
61987
wikitext
text/x-wiki
'''Timothy Toroitich''' (eyazaalibwa nga 10 Ogwekkumi 1991) muddusi wa Uganda mu misinde gy'akafubutuko n'egyokwetooloola ebyalo.<ref>{{cite web |date=23 August 2015 |title=Timothy Toroitich |url=http://www.iaaf.org/athletes/uganda/timothy-toroitich-246227 |accessdate=23 August 2015 |publisher=IAAF}}</ref> Yavuganya mu misinde gya mmita 10,000 mu mpaka z'emisinde egy'ensi yonna egyaliwo mu 2015 mu kibuga Beijing ekya China.<ref>[http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Final results]</ref>
== Eby'oku ntikko bye yatuukako ==
* Mita 1500: 3:46.95, Kampala, Uganda nga 2 Ogwomukaaga 2012
* Mita 5000: 13:32.21, Rabat, Morocco, nga 9 Ogwomukaaga 2013
* Mita 10,000: 27:21.09, London, Bungereza, 4 Ogwomunaana 2017
* Emisinde gya mmita 3000 egy’okudduka emisinde: 8:23.61, Brazzaville, Congo, 10 Ogwomukaaga 2012
* Kiromita 10: 28:42, Birmingham, Bungereza, 30 Ogwokuna 2017
* Kiromita 12: 33:48, Cape Town, South Afrika, nga 17 Ogwokutaano 2015
* Ekitundu kya marathon: essaawa 1:00:53, Lisbon, Portugal, nga 20 Ogwekkumi 2019
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda bannabyamizannyo]]
fzqxoa8ux9r1wspbbovs4qjhejn8o1a
61988
61987
2026-07-12T11:16:00Z
Timothy Minister
11393
Ngasseeko databox
61988
wikitext
text/x-wiki
{{Databox}}
'''Timothy Toroitich''' (eyazaalibwa nga 10 Ogwekkumi 1991) muddusi wa Uganda mu misinde gy'akafubutuko n'egyokwetooloola ebyalo.<ref>{{cite web |date=23 August 2015 |title=Timothy Toroitich |url=http://www.iaaf.org/athletes/uganda/timothy-toroitich-246227 |accessdate=23 August 2015 |publisher=IAAF}}</ref> Yavuganya mu misinde gya mmita 10,000 mu mpaka z'emisinde egy'ensi yonna egyaliwo mu 2015 mu kibuga Beijing ekya China.<ref>[http://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/4875/AT-10K-M-f----.RS6.pdf Final results]</ref>
== Eby'oku ntikko bye yatuukako ==
* Mita 1500: 3:46.95, Kampala, Uganda nga 2 Ogwomukaaga 2012
* Mita 5000: 13:32.21, Rabat, Morocco, nga 9 Ogwomukaaga 2013
* Mita 10,000: 27:21.09, London, Bungereza, 4 Ogwomunaana 2017
* Emisinde gya mmita 3000 egy’okudduka emisinde: 8:23.61, Brazzaville, Congo, 10 Ogwomukaaga 2012
* Kiromita 10: 28:42, Birmingham, Bungereza, 30 Ogwokuna 2017
* Kiromita 12: 33:48, Cape Town, South Afrika, nga 17 Ogwokutaano 2015
* Ekitundu kya marathon: essaawa 1:00:53, Lisbon, Portugal, nga 20 Ogwekkumi 2019
== Ebijuliziddwa ==
[[Category:Bannayuganda bannabyamizannyo]]
bt6j5uxrxhzlk99morgm9isz5x9c0v2