Wikipedia lgwiki https://lg.wikipedia.org/wiki/Olupapula_Olusooka MediaWiki 1.47.0-wmf.10 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Amerika 0 1553 62047 61976 2026-07-12T14:52:50Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62047 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . mfevlve69x2yexkg7szmbhapj73k6xa 62052 62047 2026-07-12T15:03:01Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62052 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861 &#x2013; 1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. ph04m4vvroaqlvvo56u4r59dm1p32gt 62054 62052 2026-07-12T15:04:32Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62054 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. ahwir5rjlgv6gpyic9blo5d9xua84sl 62055 62054 2026-07-12T15:11:25Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62055 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala lye limu . s6bspm6onigz10e86o7a9jd3tex4gfa 62056 62055 2026-07-12T15:15:59Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62056 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . guezbaau6pyg6fndeiosx2s7u0j2sxw 62057 62056 2026-07-12T15:23:15Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62057 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. 0929ga427tfidzk4wqqzs448a4qa7vt 62058 62057 2026-07-12T15:24:48Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62058 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Ebyafaayo byayo == ju686f2yde0yep2llk8dgh1oqn06q5o 62060 62058 2026-07-12T15:41:03Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62060 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref>{{Cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |website=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[:en:Williamsburg,_Virginia|Williamsburg]] olwa ''[[:en:The_Virginia_Gazette|The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[:en:Thomas_Jefferson|Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[:en:Second_Continental_Congress|Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. 3pdh7dv7xvd9zheuwuwme9dow93jch9 62061 62060 2026-07-12T15:46:19Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62061 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref>{{Cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |website=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. siv7ud2xwxxey9pxdjrxnonep755zbx 62062 62061 2026-07-12T15:49:36Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62062 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref>{{Cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |website=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo. <ref name=":1">{{Cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga; "stateside" kigambo ekikwatagana. ehdk2uyuk4t46d0ae97dh2c1lrjodp5 62063 62062 2026-07-12T15:51:23Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62063 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{Cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |website=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo. <ref name=":1">{{Cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga; "stateside" kigambo ekikwatagana. dluxdwmjbc53vfqvyg1cgcnbxx6oehw 62064 62063 2026-07-12T15:52:40Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62064 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo. <ref name=":1">{{Cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga; "stateside" kigambo ekikwatagana. hwev0rj078fxqpeobi4hrmfu14y8uxc 62066 62064 2026-07-12T15:55:15Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62066 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga; "stateside" kigambo ekikwatagana. q8padku7nj8mr5j0aurykxc8n5xwiup 62067 62066 2026-07-12T15:57:51Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62067 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> b85nlcnx6y3w9moi7pdvkwsi8gvtzku 62068 62067 2026-07-12T16:03:06Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62068 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507. [ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia. <ref>{{Cite web |last=Szalay |first=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref> <ref name="locnamingofamerica">{{Cite web |last=Allen |first=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. fdve30v7gt3eozmfgrj92yioz1azzky 62069 62068 2026-07-12T16:06:59Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62069 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia. <ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref> <ref name="locnamingofamerica">{{Cite web |last=Allen |first=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. ce6990sevsyqh6g2x2t2d6fnfrlwr12 62070 62069 2026-07-12T16:08:38Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62070 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == oyaezpw050ih0ki9x7r4y0pbwt1kqi6 62071 62070 2026-07-12T16:46:46Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62071 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == === Abantu baamu bannansangwa === [[File:Extreme_Makeover,_Mesa_Verde_Edition_-_panoramio.jpg|right|thumb|Cliff Palace, ekifo ekyali kibeeramu ba jjajja b’abantu b’omu Amerika enzaalwa z’e Pueblo mu Montezuma County, Colorado, ekyazimbibwa wakati wa c. 1200 ne 1275 ]] 2wi9xb6pf6th0ly2zqrs4ffrqn8kdjj 62072 62071 2026-07-12T17:03:23Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62072 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == === Abantu baamu bannansangwa === [[File:Extreme_Makeover,_Mesa_Verde_Edition_-_panoramio.jpg|right|thumb|Cliff Palace, ekifo ekyali kibeeramu ba jjajja b’abantu b’omu Amerika enzaalwa z’e Pueblo mu Montezuma County, Colorado, ekyazimbibwa wakati wa c. 1200 ne 1275 ]] Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10. olmkmjdixmb391ikv3c9qlo64fg5lra 62073 62072 2026-07-12T17:06:53Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62073 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == === Abantu baamu bannansangwa === [[File:Extreme_Makeover,_Mesa_Verde_Edition_-_panoramio.jpg|right|thumb|Cliff Palace, ekifo ekyali kibeeramu ba jjajja b’abantu b’omu Amerika enzaalwa z’e Pueblo mu Montezuma County, Colorado, ekyazimbibwa wakati wa c. 1200 ne 1275 ]] Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10. === Okunoonyereza kw’Abazungu, okufugibwa ab'amatwale n’okulwanagana kwabwe (1513 &#x2013; 1765) === q7k76mtmm08w1v5m0j7kp4mpg4lrola Kenya 0 2997 62042 36491 2026-07-12T14:34:33Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 62042 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Kenya (Jamhuri ya Kenya, mu ki'swahili, Republic Of Kenya, mu lungereza) nsi mu buvanjuba bwa Aafrika wakati wa Yaganda, Sudaani, Somalia, Ethiopia n' Omugga Abangereza gwe batuuma Nile oguyiwa ku nnyanja Nalubaale. Ekibuga ky'ensi ekikulu kiyitibwa Nairobi. [[be-x-old:Кенія]] [[na:Kenya]] [[nah:Quenia]] [[nv:Kénya]] [[roa-rup:Kenia]] [[xal:Кенимудин Орн]] nxxadd6zsnmwrtrbgvduz86a5m951sy 62043 62042 2026-07-12T14:38:35Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ekiba 62043 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Kenya,[a] mu butongole Republic of Kenya,[b] nsi esangibwa mu Buvanjuba bwa Africa. N’omuwendo gw’abantu abateeberezebwa okuba nga basukka mu bukadde 53.3 mu makkati ga 2025,[12] y’ensi eya 27 mu zisinga obungi mu nsi yonna[7] era eya musanvu mu Afirika. Ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Kenya ye Nairobi. Ekibuga eky’okubiri mu bunene era ekisinga obukadde mu Kenya ye Mombasa, ekibuga ky’omwalo ekisangibwa ku kizinga kya Mombasa. Ebibuga ebirala ebikulu mu Kenya mulimu Kisumu, Nakuru ne Eldoret. [[be-x-old:Кенія]] [[na:Kenya]] [[nah:Quenia]] [[nv:Kénya]] [[roa-rup:Kenia]] [[xal:Кенимудин Орн]] 1oe0df0cae46er8rih95ks4bbwpas91 62044 62043 2026-07-12T14:45:53Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 62044 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kenya''', mu butongole Republic of Kenya,[b] nsi esangibwa mu Buvanjuba bwa Africa. N’omuwendo gw’abantu abateeberezebwa okuba nga basukka mu bukadde 53.3 mu makkati ga 2025,,<ref>{{cite web |date=2021-12-23 |title=Kenya National Bureau of Statistics - Kenya's Top Data Site |url=https://www.knbs.or.ke/ |access-date=2025-01-11 |language=en-US}}</ref> Kenya ekwata kifo kya 27 mu mawanga agasinga abantu abangi mu nsi yonna ate mu Afirika ekwata kya musanvu. Ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Kenya ye Nairobi. Ekibuga eky’okubiri mu bunene era ekisinga obukadde mu Kenya ye Mombasa, ekibuga ky’omwalo ekisangibwa ku kizinga kya Mombasa. Ebibuga ebirala ebikulu mu Kenya mulimu Kisumu, Nakuru ne Eldoret. Okugenda nga bw'olaba ku ssaawa, Kenya eriraanye South Sudan mu bukiikakkono bw'obuvanjuba, Ethiopia mu bukiikakkono, Somalia mu buvanjuba, Indian Ocean mu buvanjuba bw'obukiikakkono, Tanzania mu bukiikakkono bw'obuvanjuba, n'Ennyanja Victoria ne Uganda mu bugwanjuba. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omu nsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Mu bitundu ebirala mulimu ebyafaayo by'ekyeya, ekyeya, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omunsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Mu bitundu ebirala mulimu ebyafaayo by'ekyeya, ekyeya, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. [[be-x-old:Кенія]] [[na:Kenya]] [[nah:Quenia]] [[nv:Kénya]] [[roa-rup:Kenia]] [[xal:Кенимудин Орн]] 6aoqedwp9k0qytn6ki5203kk1nj6p2e 62046 62044 2026-07-12T14:52:47Z Nambogo Catharine 6408 62046 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kenya''', mu butongole Republic of Kenya,[b] nsi esangibwa mu Buvanjuba bwa Africa. N’omuwendo gw’abantu abateeberezebwa okuba nga basukka mu bukadde 53.3 mu makkati ga 2025,,<ref>{{cite web |date=2021-12-23 |title=Kenya National Bureau of Statistics - Kenya's Top Data Site |url=https://www.knbs.or.ke/ |access-date=2025-01-11 |language=en-US}}</ref> Kenya ekwata kifo kya 27 mu mawanga agasinga abantu abangi mu nsi yonna ate mu Afirika ekwata kya musanvu. Ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Kenya ye Nairobi. Ekibuga eky’okubiri mu bunene era ekisinga obukadde mu Kenya ye Mombasa, ekibuga ky’omwalo ekisangibwa ku kizinga kya Mombasa. Ebibuga ebirala ebikulu mu Kenya mulimu Kisumu, Nakuru ne Eldoret. Ng'odda ku kkono, Kenya eriraanye South Sudan mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Ethiopia mu Bukiikakkono, Somalia mu Buvanjuba, Indian Ocean mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, Tanzania mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba, n'Ennyanja Nnalubaale eya Uganda mu Bugwanjuba. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omu nsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Mu bitundu ebirala mulimu ebyafaayo by'ekyeya, ekyeya, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omunsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. == Ebijuliziddwa == [[be-x-old:Кенія]] [[na:Kenya]] [[nah:Quenia]] [[nv:Kénya]] [[roa-rup:Kenia]] [[xal:Кенимудин Орн]] aqoo8du5pxc411e1kq0m545jq0m1mwd 62192 62046 2026-07-13T07:38:47Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 62192 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kenya''', mu butongole Republic of Kenya,[b] nsi esangibwa mu Buvanjuba bwa Africa. N’omuwendo gw’abantu abateeberezebwa okuba nga basukka mu bukadde 53.3 mu makkati ga 2025,,<ref>{{cite web |date=2021-12-23 |title=Kenya National Bureau of Statistics - Kenya's Top Data Site |url=https://www.knbs.or.ke/ |access-date=2025-01-11 |language=en-US}}</ref> Kenya ekwata kifo kya 27 mu mawanga agasinga abantu abangi mu nsi yonna ate mu Afirika ekwata kya musanvu. Ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Kenya ye Nairobi. Ekibuga eky’okubiri mu bunene era ekisinga obukadde mu Kenya ye Mombasa, ekibuga ky’omwalo ekisangibwa ku kizinga kya Mombasa. Ebibuga ebirala ebikulu mu Kenya mulimu Kisumu, Nakuru ne Eldoret. Ng'odda ku kkono, Kenya eriraanye South Sudan mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Ethiopia mu Bukiikakkono, Somalia mu Buvanjuba, Indian Ocean mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, Tanzania mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba, n'Ennyanja Nnalubaale eya Uganda mu Bugwanjuba. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omu nsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Mu bitundu ebirala mulimu ebyafaayo by'ekyeya, ekyeya, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omunsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Abantu abaasooka okubeera mu Kenya mwalimu abamu ku bantu abaasooka okuva mu bajjajja baabwe ab'ekika kya Homo. Obujulizi bungi obw'ebisigalira by'ebintu ebyo ebikwata ku byafaayo by'obulamu bw'abantu buzuuliddwa mu Koobi Fora. Oluvannyuma, Kenya yabeeramu abayizzi era nga bano be baasooka okubeera mu Kenya. == Ebijuliziddwa == [[be-x-old:Кенія]] [[na:Kenya]] [[nah:Quenia]] [[nv:Kénya]] [[roa-rup:Kenia]] [[xal:Кенимудин Орн]] jerncntvph8zl6ddr4tpnrvumw3msh6 62194 62192 2026-07-13T07:40:57Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 62194 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kenya''', mu butongole Republic of Kenya,[b] nsi esangibwa mu Buvanjuba bwa Africa. N’omuwendo gw’abantu abateeberezebwa okuba nga basukka mu bukadde 53.3 mu makkati ga 2025,,<ref>{{cite web |date=2021-12-23 |title=Kenya National Bureau of Statistics - Kenya's Top Data Site |url=https://www.knbs.or.ke/ |access-date=2025-01-11 |language=en-US}}</ref> Kenya ekwata kifo kya 27 mu mawanga agasinga abantu abangi mu nsi yonna ate mu Afirika ekwata kya musanvu. Ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Kenya ye Nairobi. Ekibuga eky’okubiri mu bunene era ekisinga obukadde mu Kenya ye Mombasa, ekibuga ky’omwalo ekisangibwa ku kizinga kya Mombasa. Ebibuga ebirala ebikulu mu Kenya mulimu Kisumu, Nakuru ne Eldoret. Ng'odda ku kkono, Kenya eriraanye South Sudan mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Ethiopia mu Bukiikakkono, Somalia mu Buvanjuba, Indian Ocean mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, Tanzania mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba, n'Ennyanja Nnalubaale eya Uganda mu Bugwanjuba. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omu nsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Mu bitundu ebirala mulimu ebyafaayo by'ekyeya, ekyeya, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omunsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Abantu abaasooka okubeera mu Kenya mwalimu abamu ku bantu abaasooka okuva mu bajjajja baabwe ab'ekika kya Homo. Obujulizi bungi obw'ebisigalira by'ebintu ebyo ebikwata ku byafaayo by'obulamu bw'abantu buzuuliddwa mu Koobi Fora. Oluvannyuma, Kenya yabeeramu abayizzi era nga bano be baasooka okubeera mu Kenya ng'abantu ba Hadza mu kaseera kano.<ref>{{Cite web |title=African Hunter-Gatherers: Survival, History and Politics of Identity |url=https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181104052710/https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |archive-date=4 November 2018 |access-date=2021-10-18 |website=repository.kulib.kyoto-u.ac.jp}}</ref><ref>{{cite web |title=The East African Bushmen |url=https://www.researchgate.net/publication/271694891 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220109200619/https://www.researchgate.net/publication/271694891_The_Myth_of_the_East_African_%27Bushmen%27 |archive-date=9 January 2022 |access-date=2021-10-18 |website=researchgate.net}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[be-x-old:Кенія]] [[na:Kenya]] [[nah:Quenia]] [[nv:Kénya]] [[roa-rup:Kenia]] [[xal:Кенимудин Орн]] 8leiwufv9926o0arvsez55lt54icnd2 62195 62194 2026-07-13T07:44:50Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 62195 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kenya''', mu butongole Republic of Kenya,[b] nsi esangibwa mu Buvanjuba bwa Africa. N’omuwendo gw’abantu abateeberezebwa okuba nga basukka mu bukadde 53.3 mu makkati ga 2025,,<ref>{{cite web |date=2021-12-23 |title=Kenya National Bureau of Statistics - Kenya's Top Data Site |url=https://www.knbs.or.ke/ |access-date=2025-01-11 |language=en-US}}</ref> Kenya ekwata kifo kya 27 mu mawanga agasinga abantu abangi mu nsi yonna ate mu Afirika ekwata kya musanvu. Ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Kenya ye Nairobi. Ekibuga eky’okubiri mu bunene era ekisinga obukadde mu Kenya ye Mombasa, ekibuga ky’omwalo ekisangibwa ku kizinga kya Mombasa. Ebibuga ebirala ebikulu mu Kenya mulimu Kisumu, Nakuru ne Eldoret. Ng'odda ku kkono, Kenya eriraanye South Sudan mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Ethiopia mu Bukiikakkono, Somalia mu Buvanjuba, Indian Ocean mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, Tanzania mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba, n'Ennyanja Nnalubaale eya Uganda mu Bugwanjuba. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omu nsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Mu bitundu ebirala mulimu ebyafaayo by'ekyeya, ekyeya, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omunsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Abantu abaasooka okubeera mu Kenya mwalimu abamu ku bantu abaasooka okuva mu bajjajja baabwe ab'ekika kya Homo. Obujulizi bungi obw'ebisigalira by'ebintu ebyo ebikwata ku byafaayo by'obulamu bw'abantu buzuuliddwa mu Koobi Fora. Oluvannyuma, Kenya yabeeramu abayizzi era nga bano be baasooka okubeera mu Kenya ng'abantu ba Hadza mu kaseera kano.<ref>{{Cite web |title=African Hunter-Gatherers: Survival, History and Politics of Identity |url=https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181104052710/https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |archive-date=4 November 2018 |access-date=2021-10-18 |website=repository.kulib.kyoto-u.ac.jp}}</ref><ref>{{cite web |title=The East African Bushmen |url=https://www.researchgate.net/publication/271694891 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220109200619/https://www.researchgate.net/publication/271694891_The_Myth_of_the_East_African_%27Bushmen%27 |archive-date=9 January 2022 |access-date=2021-10-18 |website=researchgate.net}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza kw'ebyafaayo ebikwata ku bintu ebyakozesebwanga n'ebisigalira by'amagumba, aboogezi b'Olucusha be baasooka okubeera mu kitundu kino eky'ettale wakati w'omwaka gwa 3,200 ne 1,300 BC, ekiseera ekimanyiddwa nga Lowland Savanna Pastoral Neolithic. Abalunzi aboogera Olunilotic (abazadde b'aboogezi b'Olunilotic mu Kenya) baatandika okuva mu South Sudan ey'omu kiseera kino okudda mu Kenya awo nga mu mwaka gwa 500 BC.[1] == Ebijuliziddwa == [[be-x-old:Кенія]] [[na:Kenya]] [[nah:Quenia]] [[nv:Kénya]] [[roa-rup:Kenia]] [[xal:Кенимудин Орн]] 54qyc0vyjujts91ii829jc1l641ppz5 62197 62195 2026-07-13T07:45:37Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 62197 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kenya''', mu butongole Republic of Kenya,[b] nsi esangibwa mu Buvanjuba bwa Africa. N’omuwendo gw’abantu abateeberezebwa okuba nga basukka mu bukadde 53.3 mu makkati ga 2025,,<ref>{{cite web |date=2021-12-23 |title=Kenya National Bureau of Statistics - Kenya's Top Data Site |url=https://www.knbs.or.ke/ |access-date=2025-01-11 |language=en-US}}</ref> Kenya ekwata kifo kya 27 mu mawanga agasinga abantu abangi mu nsi yonna ate mu Afirika ekwata kya musanvu. Ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Kenya ye Nairobi. Ekibuga eky’okubiri mu bunene era ekisinga obukadde mu Kenya ye Mombasa, ekibuga ky’omwalo ekisangibwa ku kizinga kya Mombasa. Ebibuga ebirala ebikulu mu Kenya mulimu Kisumu, Nakuru ne Eldoret. Ng'odda ku kkono, Kenya eriraanye South Sudan mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Ethiopia mu Bukiikakkono, Somalia mu Buvanjuba, Indian Ocean mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, Tanzania mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba, n'Ennyanja Nnalubaale eya Uganda mu Bugwanjuba. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omu nsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Mu bitundu ebirala mulimu ebyafaayo by'ekyeya, ekyeya, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omunsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Abantu abaasooka okubeera mu Kenya mwalimu abamu ku bantu abaasooka okuva mu bajjajja baabwe ab'ekika kya Homo. Obujulizi bungi obw'ebisigalira by'ebintu ebyo ebikwata ku byafaayo by'obulamu bw'abantu buzuuliddwa mu Koobi Fora. Oluvannyuma, Kenya yabeeramu abayizzi era nga bano be baasooka okubeera mu Kenya ng'abantu ba Hadza mu kaseera kano.<ref>{{Cite web |title=African Hunter-Gatherers: Survival, History and Politics of Identity |url=https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181104052710/https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |archive-date=4 November 2018 |access-date=2021-10-18 |website=repository.kulib.kyoto-u.ac.jp}}</ref><ref>{{cite web |title=The East African Bushmen |url=https://www.researchgate.net/publication/271694891 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220109200619/https://www.researchgate.net/publication/271694891_The_Myth_of_the_East_African_%27Bushmen%27 |archive-date=9 January 2022 |access-date=2021-10-18 |website=researchgate.net}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza kw'ebyafaayo ebikwata ku bintu ebyakozesebwanga n'ebisigalira by'amagumba, aboogezi b'Olucusha be baasooka okubeera mu kitundu kino eky'ettale wakati w'omwaka gwa 3,200 ne 1,300 BC, ekiseera ekimanyiddwa nga Lowland Savanna Pastoral Neolithic. Abalunzi aboogera Olunilotic (abazadde b'aboogezi b'Olunilotic mu Kenya) baatandika okuva mu South Sudan ey'omu kiseera kino okudda mu Kenya awo nga mu mwaka gwa 500 BC.<ref name="EhretCHS">Ehret, C. (1983) ''Culture History in the Southern Sudan'', J. Mack, P. Robertshaw, Eds., British Institute in Eastern Africa, Nairobi, pp. 19–48, {{ISBN|1-872566-04-9}}.</ref> == Ebijuliziddwa == [[be-x-old:Кенія]] [[na:Kenya]] [[nah:Quenia]] [[nv:Kénya]] [[roa-rup:Kenia]] [[xal:Кенимудин Орн]] 84unqf8hh1z3n6ebym27e0rt7w5ldfh 62198 62197 2026-07-13T07:47:31Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 62198 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kenya''', mu butongole Republic of Kenya,[b] nsi esangibwa mu Buvanjuba bwa Africa. N’omuwendo gw’abantu abateeberezebwa okuba nga basukka mu bukadde 53.3 mu makkati ga 2025,,<ref>{{cite web |date=2021-12-23 |title=Kenya National Bureau of Statistics - Kenya's Top Data Site |url=https://www.knbs.or.ke/ |access-date=2025-01-11 |language=en-US}}</ref> Kenya ekwata kifo kya 27 mu mawanga agasinga abantu abangi mu nsi yonna ate mu Afirika ekwata kya musanvu. Ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Kenya ye Nairobi. Ekibuga eky’okubiri mu bunene era ekisinga obukadde mu Kenya ye Mombasa, ekibuga ky’omwalo ekisangibwa ku kizinga kya Mombasa. Ebibuga ebirala ebikulu mu Kenya mulimu Kisumu, Nakuru ne Eldoret. Ng'odda ku kkono, Kenya eriraanye South Sudan mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Ethiopia mu Bukiikakkono, Somalia mu Buvanjuba, Indian Ocean mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, Tanzania mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba, n'Ennyanja Nnalubaale eya Uganda mu Bugwanjuba. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omu nsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Mu bitundu ebirala mulimu ebyafaayo by'ekyeya, ekyeya, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omunsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Abantu abaasooka okubeera mu Kenya mwalimu abamu ku bantu abaasooka okuva mu bajjajja baabwe ab'ekika kya Homo. Obujulizi bungi obw'ebisigalira by'ebintu ebyo ebikwata ku byafaayo by'obulamu bw'abantu buzuuliddwa mu Koobi Fora. Oluvannyuma, Kenya yabeeramu abayizzi era nga bano be baasooka okubeera mu Kenya ng'abantu ba Hadza mu kaseera kano.<ref>{{Cite web |title=African Hunter-Gatherers: Survival, History and Politics of Identity |url=https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181104052710/https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |archive-date=4 November 2018 |access-date=2021-10-18 |website=repository.kulib.kyoto-u.ac.jp}}</ref><ref>{{cite web |title=The East African Bushmen |url=https://www.researchgate.net/publication/271694891 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220109200619/https://www.researchgate.net/publication/271694891_The_Myth_of_the_East_African_%27Bushmen%27 |archive-date=9 January 2022 |access-date=2021-10-18 |website=researchgate.net}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza kw'ebyafaayo ebikwata ku bintu ebyakozesebwanga n'ebisigalira by'amagumba, aboogezi b'Olucusha be baasooka okubeera mu kitundu kino eky'ettale wakati w'omwaka gwa 3,200 ne 1,300 BC, ekiseera ekimanyiddwa nga Lowland Savanna Pastoral Neolithic. Abalunzi aboogera Olunilotic (abazadde b'aboogezi b'Olunilotic mu Kenya) baatandika okuva mu South Sudan ey'omu kiseera kino okudda mu Kenya awo nga mu mwaka gwa 500 BC.<ref name="EhretCHS">Ehret, C. (1983) ''Culture History in the Southern Sudan'', J. Mack, P. Robertshaw, Eds., British Institute in Eastern Africa, Nairobi, pp. 19–48, {{ISBN|1-872566-04-9}}.</ref> Abantu aboogera ennimi ez’ekibantu baasenga ku lubalama lw’ennyanja ne mu bitundu by’omunda wakati w’omwaka 250 BC ne 500 AD.[1] Okukwatagana kw’Abazungu kwatandika mu 1500 AD n’Obwakabaka bwa Portugal, era okufuga Kenya okw’omulembe kwatandika mu kyasa ekya 19 mu kiseera ky’okulambula kw’Abazungu mu Afirika. Kenya ey’omulembe yava mu bukuumi, obwatandikibwawo Obwakabaka bwa Bungereza mu 1895, era okufuga Kenya okw’omulembe kwatandika mu kyasa ekya 19 mu kiseera ky’okulambula kw’Abazungu mu Afirika. == Ebijuliziddwa == [[be-x-old:Кенія]] [[na:Kenya]] [[nah:Quenia]] [[nv:Kénya]] [[roa-rup:Kenia]] [[xal:Кенимудин Орн]] 8kyfzlpzt6idfrj4aoxubkfsigh36aw 62201 62198 2026-07-13T07:51:56Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 62201 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kenya''', mu butongole Republic of Kenya,[b] nsi esangibwa mu Buvanjuba bwa Africa. N’omuwendo gw’abantu abateeberezebwa okuba nga basukka mu bukadde 53.3 mu makkati ga 2025,,<ref>{{cite web |date=2021-12-23 |title=Kenya National Bureau of Statistics - Kenya's Top Data Site |url=https://www.knbs.or.ke/ |access-date=2025-01-11 |language=en-US}}</ref> Kenya ekwata kifo kya 27 mu mawanga agasinga abantu abangi mu nsi yonna ate mu Afirika ekwata kya musanvu. Ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Kenya ye Nairobi. Ekibuga eky’okubiri mu bunene era ekisinga obukadde mu Kenya ye Mombasa, ekibuga ky’omwalo ekisangibwa ku kizinga kya Mombasa. Ebibuga ebirala ebikulu mu Kenya mulimu Kisumu, Nakuru ne Eldoret. Ng'odda ku kkono, Kenya eriraanye South Sudan mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Ethiopia mu Bukiikakkono, Somalia mu Buvanjuba, Indian Ocean mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, Tanzania mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba, n'Ennyanja Nnalubaale eya Uganda mu Bugwanjuba. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omu nsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Mu bitundu ebirala mulimu ebyafaayo by'ekyeya, ekyeya, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omunsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Abantu abaasooka okubeera mu Kenya mwalimu abamu ku bantu abaasooka okuva mu bajjajja baabwe ab'ekika kya Homo. Obujulizi bungi obw'ebisigalira by'ebintu ebyo ebikwata ku byafaayo by'obulamu bw'abantu buzuuliddwa mu Koobi Fora. Oluvannyuma, Kenya yabeeramu abayizzi era nga bano be baasooka okubeera mu Kenya ng'abantu ba Hadza mu kaseera kano.<ref>{{Cite web |title=African Hunter-Gatherers: Survival, History and Politics of Identity |url=https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181104052710/https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |archive-date=4 November 2018 |access-date=2021-10-18 |website=repository.kulib.kyoto-u.ac.jp}}</ref><ref>{{cite web |title=The East African Bushmen |url=https://www.researchgate.net/publication/271694891 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220109200619/https://www.researchgate.net/publication/271694891_The_Myth_of_the_East_African_%27Bushmen%27 |archive-date=9 January 2022 |access-date=2021-10-18 |website=researchgate.net}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza kw'ebyafaayo ebikwata ku bintu ebyakozesebwanga n'ebisigalira by'amagumba, aboogezi b'Olucusha be baasooka okubeera mu kitundu kino eky'ettale wakati w'omwaka gwa 3,200 ne 1,300 BC, ekiseera ekimanyiddwa nga Lowland Savanna Pastoral Neolithic. Abalunzi aboogera Olunilotic (abazadde b'aboogezi b'Olunilotic mu Kenya) baatandika okuva mu South Sudan ey'omu kiseera kino okudda mu Kenya awo nga mu mwaka gwa 500 BC.<ref name="EhretCHS">Ehret, C. (1983) ''Culture History in the Southern Sudan'', J. Mack, P. Robertshaw, Eds., British Institute in Eastern Africa, Nairobi, pp. 19–48, {{ISBN|1-872566-04-9}}.</ref> Abantu aboogera ennimi ez’ekibantu baasenga ku lubalama lw’ennyanja ne mu bitundu by’omunda wakati w’omwaka 250 BC ne 500 AD.<ref>{{cite web |title=Wonders Of The African World |url=http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191019091759/http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |archive-date=19 October 2019 |access-date=18 October 2021 |publisher=PBS}}</ref> Okukwatagana kw’Abazungu kwatandika mu 1500 AD n’Obwakabaka bwa Portugal, era okufuga Kenya okw’omulembe kwatandika mu kyasa ekya 19 mu kiseera ky’okulambula kw’Abazungu mu Afirika. Kenya ey’omulembe yava mu bukulembeze bwa matwaale, obwatandikibwawo Obwakabaka bwa Bungereza mu 1895, era Kenya ey'etwaale yatandiika mu 1920. Mombasa kye kyali ekibuga eky'etwaale ly'Obwakabaka bwa Bungereza.<ref>{{cite web |date=2025-01-10 |title=Mombasa {{!}} History, Map, Location, Population, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Mombasa |access-date=2025-01-11 |website=www.britannica.com}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[be-x-old:Кенія]] [[na:Kenya]] [[nah:Quenia]] [[nv:Kénya]] [[roa-rup:Kenia]] [[xal:Кенимудин Орн]] 1l2b3inbhddv8vtcpvsxbrfo36bapl9 62204 62201 2026-07-13T07:54:21Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 62204 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kenya''', mu butongole Republic of Kenya,[b] nsi esangibwa mu Buvanjuba bwa Africa. N’omuwendo gw’abantu abateeberezebwa okuba nga basukka mu bukadde 53.3 mu makkati ga 2025,,<ref>{{cite web |date=2021-12-23 |title=Kenya National Bureau of Statistics - Kenya's Top Data Site |url=https://www.knbs.or.ke/ |access-date=2025-01-11 |language=en-US}}</ref> Kenya ekwata kifo kya 27 mu mawanga agasinga abantu abangi mu nsi yonna ate mu Afirika ekwata kya musanvu. Ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Kenya ye Nairobi. Ekibuga eky’okubiri mu bunene era ekisinga obukadde mu Kenya ye Mombasa, ekibuga ky’omwalo ekisangibwa ku kizinga kya Mombasa. Ebibuga ebirala ebikulu mu Kenya mulimu Kisumu, Nakuru ne Eldoret. Ng'odda ku kkono, Kenya eriraanye South Sudan mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Ethiopia mu Bukiikakkono, Somalia mu Buvanjuba, Indian Ocean mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, Tanzania mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba, n'Ennyanja Nnalubaale eya Uganda mu Bugwanjuba. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omu nsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Mu bitundu ebirala mulimu ebyafaayo by'ekyeya, ekyeya, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omunsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Abantu abaasooka okubeera mu Kenya mwalimu abamu ku bantu abaasooka okuva mu bajjajja baabwe ab'ekika kya Homo. Obujulizi bungi obw'ebisigalira by'ebintu ebyo ebikwata ku byafaayo by'obulamu bw'abantu buzuuliddwa mu Koobi Fora. Oluvannyuma, Kenya yabeeramu abayizzi era nga bano be baasooka okubeera mu Kenya ng'abantu ba Hadza mu kaseera kano.<ref>{{Cite web |title=African Hunter-Gatherers: Survival, History and Politics of Identity |url=https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181104052710/https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |archive-date=4 November 2018 |access-date=2021-10-18 |website=repository.kulib.kyoto-u.ac.jp}}</ref><ref>{{cite web |title=The East African Bushmen |url=https://www.researchgate.net/publication/271694891 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220109200619/https://www.researchgate.net/publication/271694891_The_Myth_of_the_East_African_%27Bushmen%27 |archive-date=9 January 2022 |access-date=2021-10-18 |website=researchgate.net}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza kw'ebyafaayo ebikwata ku bintu ebyakozesebwanga n'ebisigalira by'amagumba, aboogezi b'Olucusha be baasooka okubeera mu kitundu kino eky'ettale wakati w'omwaka gwa 3,200 ne 1,300 BC, ekiseera ekimanyiddwa nga Lowland Savanna Pastoral Neolithic. Abalunzi aboogera Olunilotic (abazadde b'aboogezi b'Olunilotic mu Kenya) baatandika okuva mu South Sudan ey'omu kiseera kino okudda mu Kenya awo nga mu mwaka gwa 500 BC.<ref name="EhretCHS">Ehret, C. (1983) ''Culture History in the Southern Sudan'', J. Mack, P. Robertshaw, Eds., British Institute in Eastern Africa, Nairobi, pp. 19–48, {{ISBN|1-872566-04-9}}.</ref> Abantu aboogera ennimi ez’ekibantu baasenga ku lubalama lw’ennyanja ne mu bitundu by’omunda wakati w’omwaka 250 BC ne 500 AD.<ref>{{cite web |title=Wonders Of The African World |url=http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191019091759/http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |archive-date=19 October 2019 |access-date=18 October 2021 |publisher=PBS}}</ref> Okukwatagana kw’Abazungu kwatandika mu 1500 AD n’Obwakabaka bwa Portugal, era okufuga Kenya okw’omulembe kwatandika mu kyasa ekya 19 mu kiseera ky’okulambula kw’Abazungu mu Afirika. Kenya ey’omulembe yava mu bukulembeze bwa matwaale, obwatandikibwawo Obwakabaka bwa Bungereza mu 1895, era Kenya ey'etwaale yatandiika mu 1920. Mombasa kye kyali ekibuga eky'etwaale ly'Obwakabaka bwa Bungereza.<ref>{{cite web |date=2025-01-10 |title=Mombasa {{!}} History, Map, Location, Population, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Mombasa |access-date=2025-01-11 |website=www.britannica.com}}</ref> nga mulimu ebisinga obungi ku ebyo ebiri mu Kenya leero ne mu bukiikaddyo bw'ebugwanjuba bwa Somalia, okuva mu 1889 okutuuka mu 1907. Obutakkaanya wakati wa Bungereza n'ekitundu ekyo kyaviirako okutandikawo ekibiina kya Mau Mau, ekyatandika mu 1952, era n'okulangirira obwetwaze bwa Kenya mu 1963. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze, Kenya yasigala nga memba mu Commonwealth of Nations. == Ebijuliziddwa == [[be-x-old:Кенія]] [[na:Kenya]] [[nah:Quenia]] [[nv:Kénya]] [[roa-rup:Kenia]] [[xal:Кенимудин Орн]] sdz6w42xrufr21rud0ow9lxy0j9d7mb 62206 62204 2026-07-13T07:55:53Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 62206 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kenya''', mu butongole Republic of Kenya,[b] nsi esangibwa mu Buvanjuba bwa Africa. N’omuwendo gw’abantu abateeberezebwa okuba nga basukka mu bukadde 53.3 mu makkati ga 2025,,<ref>{{cite web |date=2021-12-23 |title=Kenya National Bureau of Statistics - Kenya's Top Data Site |url=https://www.knbs.or.ke/ |access-date=2025-01-11 |language=en-US}}</ref> Kenya ekwata kifo kya 27 mu mawanga agasinga abantu abangi mu nsi yonna ate mu Afirika ekwata kya musanvu. Ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Kenya ye Nairobi. Ekibuga eky’okubiri mu bunene era ekisinga obukadde mu Kenya ye Mombasa, ekibuga ky’omwalo ekisangibwa ku kizinga kya Mombasa. Ebibuga ebirala ebikulu mu Kenya mulimu Kisumu, Nakuru ne Eldoret. Ng'odda ku kkono, Kenya eriraanye South Sudan mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Ethiopia mu Bukiikakkono, Somalia mu Buvanjuba, Indian Ocean mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, Tanzania mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba, n'Ennyanja Nnalubaale eya Uganda mu Bugwanjuba. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omu nsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Mu bitundu ebirala mulimu ebyafaayo by'ekyeya, ekyeya, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omunsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Abantu abaasooka okubeera mu Kenya mwalimu abamu ku bantu abaasooka okuva mu bajjajja baabwe ab'ekika kya Homo. Obujulizi bungi obw'ebisigalira by'ebintu ebyo ebikwata ku byafaayo by'obulamu bw'abantu buzuuliddwa mu Koobi Fora. Oluvannyuma, Kenya yabeeramu abayizzi era nga bano be baasooka okubeera mu Kenya ng'abantu ba Hadza mu kaseera kano.<ref>{{Cite web |title=African Hunter-Gatherers: Survival, History and Politics of Identity |url=https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181104052710/https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |archive-date=4 November 2018 |access-date=2021-10-18 |website=repository.kulib.kyoto-u.ac.jp}}</ref><ref>{{cite web |title=The East African Bushmen |url=https://www.researchgate.net/publication/271694891 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220109200619/https://www.researchgate.net/publication/271694891_The_Myth_of_the_East_African_%27Bushmen%27 |archive-date=9 January 2022 |access-date=2021-10-18 |website=researchgate.net}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza kw'ebyafaayo ebikwata ku bintu ebyakozesebwanga n'ebisigalira by'amagumba, aboogezi b'Olucusha be baasooka okubeera mu kitundu kino eky'ettale wakati w'omwaka gwa 3,200 ne 1,300 BC, ekiseera ekimanyiddwa nga Lowland Savanna Pastoral Neolithic. Abalunzi aboogera Olunilotic (abazadde b'aboogezi b'Olunilotic mu Kenya) baatandika okuva mu South Sudan ey'omu kiseera kino okudda mu Kenya awo nga mu mwaka gwa 500 BC.<ref name="EhretCHS">Ehret, C. (1983) ''Culture History in the Southern Sudan'', J. Mack, P. Robertshaw, Eds., British Institute in Eastern Africa, Nairobi, pp. 19–48, {{ISBN|1-872566-04-9}}.</ref> Abantu aboogera ennimi ez’ekibantu baasenga ku lubalama lw’ennyanja ne mu bitundu by’omunda wakati w’omwaka 250 BC ne 500 AD.<ref>{{cite web |title=Wonders Of The African World |url=http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191019091759/http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |archive-date=19 October 2019 |access-date=18 October 2021 |publisher=PBS}}</ref> Okukwatagana kw’Abazungu kwatandika mu 1500 AD n’Obwakabaka bwa Portugal, era okufuga Kenya okw’omulembe kwatandika mu kyasa ekya 19 mu kiseera ky’okulambula kw’Abazungu mu Afirika. Kenya ey’omulembe yava mu bukulembeze bwa matwaale, obwatandikibwawo Obwakabaka bwa Bungereza mu 1895, era Kenya ey'etwaale yatandiika mu 1920. Mombasa kye kyali ekibuga eky'etwaale ly'Obwakabaka bwa Bungereza.<ref>{{cite web |date=2025-01-10 |title=Mombasa {{!}} History, Map, Location, Population, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Mombasa |access-date=2025-01-11 |website=www.britannica.com}}</ref> nga mulimu ebisinga obungi ku ebyo ebiri mu Kenya leero ne mu BukiikaddyobwObugwanjuba bwa Somalia, okuva mu 1889 okutuuka mu 1907. Obutakkaanya wakati wa Bungereza n'ekitundu ekyo kyaviirako okutandikawo ekibiina kya Mau Mau, ekyatandika mu 1952, era n'okulangirira obwetwaze bwa Kenya mu 1963. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze, Kenya yasigala nga memba mu Commonwealth of Nations. == Ebijuliziddwa == [[be-x-old:Кенія]] [[na:Kenya]] [[nah:Quenia]] [[nv:Kénya]] [[roa-rup:Kenia]] [[xal:Кенимудин Орн]] pj8kv8zhxgybec8ueb9txpx70xsy685 62208 62206 2026-07-13T08:01:06Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 62208 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kenya''', mu butongole Republic of Kenya,[b] nsi esangibwa mu Buvanjuba bwa Africa. N’omuwendo gw’abantu abateeberezebwa okuba nga basukka mu bukadde 53.3 mu makkati ga 2025,,<ref>{{cite web |date=2021-12-23 |title=Kenya National Bureau of Statistics - Kenya's Top Data Site |url=https://www.knbs.or.ke/ |access-date=2025-01-11 |language=en-US}}</ref> Kenya ekwata kifo kya 27 mu mawanga agasinga abantu abangi mu nsi yonna ate mu Afirika ekwata kya musanvu. Ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Kenya ye Nairobi. Ekibuga eky’okubiri mu bunene era ekisinga obukadde mu Kenya ye Mombasa, ekibuga ky’omwalo ekisangibwa ku kizinga kya Mombasa. Ebibuga ebirala ebikulu mu Kenya mulimu Kisumu, Nakuru ne Eldoret. Ng'odda ku kkono, Kenya eriraanye South Sudan mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Ethiopia mu Bukiikakkono, Somalia mu Buvanjuba, Indian Ocean mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, Tanzania mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba, n'Ennyanja Nnalubaale eya Uganda mu Bugwanjuba. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omu nsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Mu bitundu ebirala mulimu ebyafaayo by'ekyeya, ekyeya, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omunsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Abantu abaasooka okubeera mu Kenya mwalimu abamu ku bantu abaasooka okuva mu bajjajja baabwe ab'ekika kya Homo. Obujulizi bungi obw'ebisigalira by'ebintu ebyo ebikwata ku byafaayo by'obulamu bw'abantu buzuuliddwa mu Koobi Fora. Oluvannyuma, Kenya yabeeramu abayizzi era nga bano be baasooka okubeera mu Kenya ng'abantu ba Hadza mu kaseera kano.<ref>{{Cite web |title=African Hunter-Gatherers: Survival, History and Politics of Identity |url=https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181104052710/https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |archive-date=4 November 2018 |access-date=2021-10-18 |website=repository.kulib.kyoto-u.ac.jp}}</ref><ref>{{cite web |title=The East African Bushmen |url=https://www.researchgate.net/publication/271694891 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220109200619/https://www.researchgate.net/publication/271694891_The_Myth_of_the_East_African_%27Bushmen%27 |archive-date=9 January 2022 |access-date=2021-10-18 |website=researchgate.net}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza kw'ebyafaayo ebikwata ku bintu ebyakozesebwanga n'ebisigalira by'amagumba, aboogezi b'Olucusha be baasooka okubeera mu kitundu kino eky'ettale wakati w'omwaka gwa 3,200 ne 1,300 BC, ekiseera ekimanyiddwa nga Lowland Savanna Pastoral Neolithic. Abalunzi aboogera Olunilotic (abazadde b'aboogezi b'Olunilotic mu Kenya) baatandika okuva mu South Sudan ey'omu kiseera kino okudda mu Kenya awo nga mu mwaka gwa 500 BC.<ref name="EhretCHS">Ehret, C. (1983) ''Culture History in the Southern Sudan'', J. Mack, P. Robertshaw, Eds., British Institute in Eastern Africa, Nairobi, pp. 19–48, {{ISBN|1-872566-04-9}}.</ref> Abantu aboogera ennimi ez’ekibantu baasenga ku lubalama lw’ennyanja ne mu bitundu by’omunda wakati w’omwaka 250 BC ne 500 AD.<ref>{{cite web |title=Wonders Of The African World |url=http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191019091759/http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |archive-date=19 October 2019 |access-date=18 October 2021 |publisher=PBS}}</ref> Okukwatagana kw’Abazungu kwatandika mu 1500 AD n’Obwakabaka bwa Portugal, era okufuga Kenya okw’omulembe kwatandika mu kyasa ekya 19 mu kiseera ky’okulambula kw’Abazungu mu Afirika. Kenya ey’omulembe yava mu bukulembeze bwa matwaale, obwatandikibwawo Obwakabaka bwa Bungereza mu 1895, era Kenya ey'etwaale yatandiika mu 1920. Mombasa kye kyali ekibuga eky'etwaale ly'Obwakabaka bwa Bungereza.<ref>{{cite web |date=2025-01-10 |title=Mombasa {{!}} History, Map, Location, Population, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Mombasa |access-date=2025-01-11 |website=www.britannica.com}}</ref> nga mulimu ebisinga obungi ku ebyo ebiri mu Kenya leero ne mu BukiikaddyobwObugwanjuba bwa Somalia, okuva mu 1889 okutuuka mu 1907. Obutakkaanya wakati wa Bungereza n'ekitundu ekyo kyaviirako okutandikawo ekibiina kya Mau Mau, ekyatandika mu 1952, era n'okulangirira obwetwaze bwa Kenya mu 1963. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze, Kenya yasigala nga memba mu Commonwealth of Nations. Kenya ggwanga elikulemberwa Pulezidenti ng'ono alondebwa bulondebwa saako n'ababaka abalondebwa okukiikirira abantu era pulezidenti y'akulira gavumenti. == Ebijuliziddwa == [[be-x-old:Кенія]] [[na:Kenya]] [[nah:Quenia]] [[nv:Kénya]] [[roa-rup:Kenia]] [[xal:Кенимудин Орн]] nmwcxivpbd3w2bswadcj695ksw2jxqh 62210 62208 2026-07-13T08:01:37Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 62210 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kenya''', mu butongole Republic of Kenya,[b] nsi esangibwa mu Buvanjuba bwa Africa. N’omuwendo gw’abantu abateeberezebwa okuba nga basukka mu bukadde 53.3 mu makkati ga 2025,,<ref>{{cite web |date=2021-12-23 |title=Kenya National Bureau of Statistics - Kenya's Top Data Site |url=https://www.knbs.or.ke/ |access-date=2025-01-11 |language=en-US}}</ref> Kenya ekwata kifo kya 27 mu mawanga agasinga abantu abangi mu nsi yonna ate mu Afirika ekwata kya musanvu. Ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Kenya ye Nairobi. Ekibuga eky’okubiri mu bunene era ekisinga obukadde mu Kenya ye Mombasa, ekibuga ky’omwalo ekisangibwa ku kizinga kya Mombasa. Ebibuga ebirala ebikulu mu Kenya mulimu Kisumu, Nakuru ne Eldoret. Ng'odda ku kkono, Kenya eriraanye South Sudan mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Ethiopia mu Bukiikakkono, Somalia mu Buvanjuba, Indian Ocean mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, Tanzania mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba, n'Ennyanja Nnalubaale eya Uganda mu Bugwanjuba. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omu nsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Mu bitundu ebirala mulimu ebyafaayo by'ekyeya, ekyeya, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omunsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Abantu abaasooka okubeera mu Kenya mwalimu abamu ku bantu abaasooka okuva mu bajjajja baabwe ab'ekika kya Homo. Obujulizi bungi obw'ebisigalira by'ebintu ebyo ebikwata ku byafaayo by'obulamu bw'abantu buzuuliddwa mu Koobi Fora. Oluvannyuma, Kenya yabeeramu abayizzi era nga bano be baasooka okubeera mu Kenya ng'abantu ba Hadza mu kaseera kano.<ref>{{Cite web |title=African Hunter-Gatherers: Survival, History and Politics of Identity |url=https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181104052710/https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |archive-date=4 November 2018 |access-date=2021-10-18 |website=repository.kulib.kyoto-u.ac.jp}}</ref><ref>{{cite web |title=The East African Bushmen |url=https://www.researchgate.net/publication/271694891 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220109200619/https://www.researchgate.net/publication/271694891_The_Myth_of_the_East_African_%27Bushmen%27 |archive-date=9 January 2022 |access-date=2021-10-18 |website=researchgate.net}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza kw'ebyafaayo ebikwata ku bintu ebyakozesebwanga n'ebisigalira by'amagumba, aboogezi b'Olucusha be baasooka okubeera mu kitundu kino eky'ettale wakati w'omwaka gwa 3,200 ne 1,300 BC, ekiseera ekimanyiddwa nga Lowland Savanna Pastoral Neolithic. Abalunzi aboogera Olunilotic (abazadde b'aboogezi b'Olunilotic mu Kenya) baatandika okuva mu South Sudan ey'omu kiseera kino okudda mu Kenya awo nga mu mwaka gwa 500 BC.<ref name="EhretCHS">Ehret, C. (1983) ''Culture History in the Southern Sudan'', J. Mack, P. Robertshaw, Eds., British Institute in Eastern Africa, Nairobi, pp. 19–48, {{ISBN|1-872566-04-9}}.</ref> Abantu aboogera ennimi ez’ekibantu baasenga ku lubalama lw’ennyanja ne mu bitundu by’omunda wakati w’omwaka 250 BC ne 500 AD.<ref>{{cite web |title=Wonders Of The African World |url=http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191019091759/http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |archive-date=19 October 2019 |access-date=18 October 2021 |publisher=PBS}}</ref> Okukwatagana kw’Abazungu kwatandika mu 1500 AD n’Obwakabaka bwa Portugal, era okufuga Kenya okw’omulembe kwatandika mu kyasa ekya 19 mu kiseera ky’okulambula kw’Abazungu mu Afirika. Kenya ey’omulembe yava mu bukulembeze bwa matwaale, obwatandikibwawo Obwakabaka bwa Bungereza mu 1895, era Kenya ey'etwaale yatandiika mu 1920. Mombasa kye kyali ekibuga eky'etwaale ly'Obwakabaka bwa Bungereza.<ref>{{cite web |date=2025-01-10 |title=Mombasa {{!}} History, Map, Location, Population, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Mombasa |access-date=2025-01-11 |website=www.britannica.com}}</ref> nga mulimu ebisinga obungi ku ebyo ebiri mu Kenya leero ne mu BukiikaddyobwObugwanjuba bwa Somalia, okuva mu 1889 okutuuka mu 1907. Obutakkaanya wakati wa Bungereza n'ekitundu ekyo kyaviirako okutandikawo ekibiina kya Mau Mau, ekyatandika mu 1952, era n'okulangirira obwetwaze bwa Kenya mu 1963. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze, Kenya yasigala nga memba mu Commonwealth of Nations. Kenya ggwanga elikulemberwa Pulezidenti ng'ono alondebwa bulondebwa saako n'ababaka abalondebwa okukiikirira abantu era pulezidenti y'akulira gavumenti.<ref>{{Cite web |date=13 December 2007 |title=Victorian Electronic Democracy – Final Report – Table of ContentsVictorian Electronic Democracy – Final Report – Glossary |url=http://www.parliament.vic.gov.au/SARC/E-Democracy/Final_Report/Glossary.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071213045132/http://www.parliament.vic.gov.au/SARC/E-Democracy/Final_Report/Glossary.htm |archive-date=13 December 2007 |access-date=29 January 2019}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[be-x-old:Кенія]] [[na:Kenya]] [[nah:Quenia]] [[nv:Kénya]] [[roa-rup:Kenia]] [[xal:Кенимудин Орн]] 3jfqz4w1w8y8co92wx0lsa9ix8n3he0 62212 62210 2026-07-13T08:02:41Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 62212 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kenya''', mu butongole Republic of Kenya,[b] nsi esangibwa mu Buvanjuba bwa Africa. N’omuwendo gw’abantu abateeberezebwa okuba nga basukka mu bukadde 53.3 mu makkati ga 2025,,<ref>{{cite web |date=2021-12-23 |title=Kenya National Bureau of Statistics - Kenya's Top Data Site |url=https://www.knbs.or.ke/ |access-date=2025-01-11 |language=en-US}}</ref> Kenya ekwata kifo kya 27 mu mawanga agasinga abantu abangi mu nsi yonna ate mu Afirika ekwata kya musanvu. Ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Kenya ye Nairobi. Ekibuga eky’okubiri mu bunene era ekisinga obukadde mu Kenya ye Mombasa, ekibuga ky’omwalo ekisangibwa ku kizinga kya Mombasa. Ebibuga ebirala ebikulu mu Kenya mulimu Kisumu, Nakuru ne Eldoret. Ng'odda ku kkono, Kenya eriraanye South Sudan mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Ethiopia mu Bukiikakkono, Somalia mu Buvanjuba, Indian Ocean mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, Tanzania mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba, n'Ennyanja Nnalubaale eya Uganda mu Bugwanjuba. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omu nsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Mu bitundu ebirala mulimu ebyafaayo by'ekyeya, ekyeya, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omunsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Abantu abaasooka okubeera mu Kenya mwalimu abamu ku bantu abaasooka okuva mu bajjajja baabwe ab'ekika kya Homo. Obujulizi bungi obw'ebisigalira by'ebintu ebyo ebikwata ku byafaayo by'obulamu bw'abantu buzuuliddwa mu Koobi Fora. Oluvannyuma, Kenya yabeeramu abayizzi era nga bano be baasooka okubeera mu Kenya ng'abantu ba Hadza mu kaseera kano.<ref>{{Cite web |title=African Hunter-Gatherers: Survival, History and Politics of Identity |url=https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181104052710/https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |archive-date=4 November 2018 |access-date=2021-10-18 |website=repository.kulib.kyoto-u.ac.jp}}</ref><ref>{{cite web |title=The East African Bushmen |url=https://www.researchgate.net/publication/271694891 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220109200619/https://www.researchgate.net/publication/271694891_The_Myth_of_the_East_African_%27Bushmen%27 |archive-date=9 January 2022 |access-date=2021-10-18 |website=researchgate.net}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza kw'ebyafaayo ebikwata ku bintu ebyakozesebwanga n'ebisigalira by'amagumba, aboogezi b'Olucusha be baasooka okubeera mu kitundu kino eky'ettale wakati w'omwaka gwa 3,200 ne 1,300 BC, ekiseera ekimanyiddwa nga Lowland Savanna Pastoral Neolithic. Abalunzi aboogera Olunilotic (abazadde b'aboogezi b'Olunilotic mu Kenya) baatandika okuva mu South Sudan ey'omu kiseera kino okudda mu Kenya awo nga mu mwaka gwa 500 BC.<ref name="EhretCHS">Ehret, C. (1983) ''Culture History in the Southern Sudan'', J. Mack, P. Robertshaw, Eds., British Institute in Eastern Africa, Nairobi, pp. 19–48, {{ISBN|1-872566-04-9}}.</ref> Abantu aboogera ennimi ez’ekibantu baasenga ku lubalama lw’ennyanja ne mu bitundu by’omunda wakati w’omwaka 250 BC ne 500 AD.<ref>{{cite web |title=Wonders Of The African World |url=http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191019091759/http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |archive-date=19 October 2019 |access-date=18 October 2021 |publisher=PBS}}</ref> Okukwatagana kw’Abazungu kwatandika mu 1500 AD n’Obwakabaka bwa Portugal, era okufuga Kenya okw’omulembe kwatandika mu kyasa ekya 19 mu kiseera ky’okulambula kw’Abazungu mu Afirika. Kenya ey’omulembe yava mu bukulembeze bwa matwaale, obwatandikibwawo Obwakabaka bwa Bungereza mu 1895, era Kenya ey'etwaale yatandiika mu 1920. Mombasa kye kyali ekibuga eky'etwaale ly'Obwakabaka bwa Bungereza.<ref>{{cite web |date=2025-01-10 |title=Mombasa {{!}} History, Map, Location, Population, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Mombasa |access-date=2025-01-11 |website=www.britannica.com}}</ref> nga mulimu ebisinga obungi ku ebyo ebiri mu Kenya leero ne mu BukiikaddyobwObugwanjuba bwa Somalia, okuva mu 1889 okutuuka mu 1907. Obutakkaanya wakati wa Bungereza n'ekitundu ekyo kyaviirako okutandikawo ekibiina kya Mau Mau, ekyatandika mu 1952, era n'okulangirira obwetwaze bwa Kenya mu 1963. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze, Kenya yasigala nga memba mu Commonwealth of Nations. Kenya ggwanga elikulemberwa Pulezidenti ng'ono alondebwa bulondebwa saako n'ababaka abalondebwa okukiikirira abantu era pulezidenti y'akulira gavumenti.<ref>{{Cite web |date=13 December 2007 |title=Victorian Electronic Democracy – Final Report – Table of ContentsVictorian Electronic Democracy – Final Report – Glossary |url=http://www.parliament.vic.gov.au/SARC/E-Democracy/Final_Report/Glossary.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071213045132/http://www.parliament.vic.gov.au/SARC/E-Democracy/Final_Report/Glossary.htm |archive-date=13 December 2007 |access-date=29 January 2019}}</ref> Eggwanga liri mmemba mu United Nations, Commonwealth, World Bank, International Monetary Fund, World Trade Organization, COMESA, International Criminal Court, awamu ne bitongole ebirala bingi eby’ensi yonna. Era lye limu ku mawanga agasinga obunene mu East ne Central Africa, nga Nairobi ekola ng’ekibuga ekikulu eky’obusuubuzi mu kitundu.[1] == Ebijuliziddwa == [[be-x-old:Кенія]] [[na:Kenya]] [[nah:Quenia]] [[nv:Kénya]] [[roa-rup:Kenia]] [[xal:Кенимудин Орн]] p84eimw2l3b47852dpcyz0idoqi5dxo 62214 62212 2026-07-13T08:06:48Z Nambogo Catharine 6408 Nterezezza mu mpandiika 62214 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kenya''', mu butongole Republic of Kenya,[b] nsi esangibwa mu Buvanjuba bwa Africa. N’omuwendo gw’abantu abateeberezebwa okuba nga basukka mu bukadde 53.3 mu makkati ga 2025,,<ref>{{cite web |date=2021-12-23 |title=Kenya National Bureau of Statistics - Kenya's Top Data Site |url=https://www.knbs.or.ke/ |access-date=2025-01-11 |language=en-US}}</ref> Kenya ekwata kifo kya 27 mu mawanga agasinga abantu abangi mu nsi yonna ate mu Afirika ekwata kya musanvu. Ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Kenya ye Nairobi. Ekibuga eky’okubiri mu bunene era ekisinga obukadde mu Kenya ye Mombasa, ekibuga ky’omwalo ekisangibwa ku kizinga kya Mombasa. Ebibuga ebirala ebikulu mu Kenya mulimu Kisumu, Nakuru ne Eldoret. Ng'odda ku kkono, Kenya eriraanye South Sudan mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Ethiopia mu Bukiikakkono, Somalia mu Buvanjuba, Indian Ocean mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, Tanzania mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba, n'Ennyanja Nnalubaale eya Uganda mu Bugwanjuba. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omu nsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Mu bitundu ebirala mulimu ebyafaayo by'ekyeya, ekyeya, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omunsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Abantu abaasooka okubeera mu Kenya mwalimu abamu ku bantu abaasooka okuva mu bajjajja baabwe ab'ekika kya Homo. Obujulizi bungi obw'ebisigalira by'ebintu ebyo ebikwata ku byafaayo by'obulamu bw'abantu buzuuliddwa mu Koobi Fora. Oluvannyuma, Kenya yabeeramu abayizzi era nga bano be baasooka okubeera mu Kenya ng'abantu ba Hadza mu kaseera kano.<ref>{{Cite web |title=African Hunter-Gatherers: Survival, History and Politics of Identity |url=https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181104052710/https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |archive-date=4 November 2018 |access-date=2021-10-18 |website=repository.kulib.kyoto-u.ac.jp}}</ref><ref>{{cite web |title=The East African Bushmen |url=https://www.researchgate.net/publication/271694891 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220109200619/https://www.researchgate.net/publication/271694891_The_Myth_of_the_East_African_%27Bushmen%27 |archive-date=9 January 2022 |access-date=2021-10-18 |website=researchgate.net}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza kw'ebyafaayo ebikwata ku bintu ebyakozesebwanga n'ebisigalira by'amagumba, aboogezi b'Olucusha be baasooka okubeera mu kitundu kino eky'ettale wakati w'omwaka gwa 3,200 ne 1,300 BC, ekiseera ekimanyiddwa nga Lowland Savanna Pastoral Neolithic. Abalunzi aboogera Olunilotic (abazadde b'aboogezi b'Olunilotic mu Kenya) baatandika okuva mu South Sudan ey'omu kiseera kino okudda mu Kenya awo nga mu mwaka gwa 500 BC.<ref name="EhretCHS">Ehret, C. (1983) ''Culture History in the Southern Sudan'', J. Mack, P. Robertshaw, Eds., British Institute in Eastern Africa, Nairobi, pp. 19–48, {{ISBN|1-872566-04-9}}.</ref> Abantu aboogera ennimi ez’ekibantu baasenga ku lubalama lw’ennyanja ne mu bitundu by’omunda wakati w’omwaka 250 BC ne 500 AD.<ref>{{cite web |title=Wonders Of The African World |url=http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191019091759/http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |archive-date=19 October 2019 |access-date=18 October 2021 |publisher=PBS}}</ref> Okukwatagana kw’Abazungu kwatandika mu 1500 AD n’Obwakabaka bwa Portugal, era okufuga Kenya okw’omulembe kwatandika mu kyasa ekya 19 mu kiseera ky’okulambula kw’Abazungu mu Afirika. Kenya ey’omulembe yava mu bukulembeze bwa matwaale, obwatandikibwawo Obwakabaka bwa Bungereza mu 1895, era Kenya ey'etwaale yatandiika mu 1920. Mombasa kye kyali ekibuga eky'etwaale ly'Obwakabaka bwa Bungereza.<ref>{{cite web |date=2025-01-10 |title=Mombasa {{!}} History, Map, Location, Population, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Mombasa |access-date=2025-01-11 |website=www.britannica.com}}</ref> nga mulimu ebisinga obungi ku ebyo ebiri mu Kenya leero ne mu BukiikaddyobwObugwanjuba bwa Somalia, okuva mu 1889 okutuuka mu 1907. Obutakkaanya wakati wa Bungereza n'ekitundu ekyo kyaviirako okutandikawo ekibiina kya Mau Mau, ekyatandika mu 1952, era n'okulangirira obwetwaze bwa Kenya mu 1963. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze, Kenya yasigala nga memba mu Commonwealth of Nations. Kenya ggwanga elikulemberwa Pulezidenti ng'ono alondebwa bulondebwa saako n'ababaka abalondebwa okukiikirira abantu era pulezidenti y'akulira gavumenti.<ref>{{Cite web |date=13 December 2007 |title=Victorian Electronic Democracy – Final Report – Table of ContentsVictorian Electronic Democracy – Final Report – Glossary |url=http://www.parliament.vic.gov.au/SARC/E-Democracy/Final_Report/Glossary.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071213045132/http://www.parliament.vic.gov.au/SARC/E-Democracy/Final_Report/Glossary.htm |archive-date=13 December 2007 |access-date=29 January 2019}}</ref> Eggwanga lino mmemba mu bitongole eby'enjawulo ebiwerako nga eky'amawanga amagatte ekya United Nations, Commonwealth, World Bank, International Monetary Fund, World Trade Organization, COMESA, International Criminal Court, awamu ne bitongole ebirala bingi eby’ensi yonna. Era lye limu ku mawanga agasinga obunene mu East ne Central Africa, nga Nairobi ekola ng’ekibuga ekikulu eky’obusuubuzi mu kitundu.<ref name="largest-economy">{{cite news|url=https://www.express.co.uk/news/world/2045350/africa-richest-country-kenya-overtake-ethiopia|title=One of Africa's 'richest' countries set to be overtaken by neighbour - £12bn more|work=Express|date=27 April 2025|accessdate=29 April 2025|author=Robinson, Rebecca}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[be-x-old:Кенія]] [[na:Kenya]] [[nah:Quenia]] [[nv:Kénya]] [[roa-rup:Kenia]] [[xal:Кенимудин Орн]] owr60qfjiygmvib7r7ufts5vmd7sou0 62220 62214 2026-07-13T08:18:50Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 62220 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kenya''', mu butongole Republic of Kenya,[b] nsi esangibwa mu Buvanjuba bwa Africa. N’omuwendo gw’abantu abateeberezebwa okuba nga basukka mu bukadde 53.3 mu makkati ga 2025,,<ref>{{cite web |date=2021-12-23 |title=Kenya National Bureau of Statistics - Kenya's Top Data Site |url=https://www.knbs.or.ke/ |access-date=2025-01-11 |language=en-US}}</ref> Kenya ekwata kifo kya 27 mu mawanga agasinga abantu abangi mu nsi yonna ate mu Afirika ekwata kya musanvu. Ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Kenya ye Nairobi. Ekibuga eky’okubiri mu bunene era ekisinga obukadde mu Kenya ye Mombasa, ekibuga ky’omwalo ekisangibwa ku kizinga kya Mombasa. Ebibuga ebirala ebikulu mu Kenya mulimu Kisumu, Nakuru ne Eldoret. Ng'odda ku kkono, Kenya eriraanye South Sudan mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Ethiopia mu Bukiikakkono, Somalia mu Buvanjuba, Indian Ocean mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, Tanzania mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba, n'Ennyanja Nnalubaale eya Uganda mu Bugwanjuba. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omu nsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Mu bitundu ebirala mulimu ebyafaayo by'ekyeya, ekyeya, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omunsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Abantu abaasooka okubeera mu Kenya mwalimu abamu ku bantu abaasooka okuva mu bajjajja baabwe ab'ekika kya Homo. Obujulizi bungi obw'ebisigalira by'ebintu ebyo ebikwata ku byafaayo by'obulamu bw'abantu buzuuliddwa mu Koobi Fora. Oluvannyuma, Kenya yabeeramu abayizzi era nga bano be baasooka okubeera mu Kenya ng'abantu ba Hadza mu kaseera kano.<ref>{{Cite web |title=African Hunter-Gatherers: Survival, History and Politics of Identity |url=https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181104052710/https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |archive-date=4 November 2018 |access-date=2021-10-18 |website=repository.kulib.kyoto-u.ac.jp}}</ref><ref>{{cite web |title=The East African Bushmen |url=https://www.researchgate.net/publication/271694891 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220109200619/https://www.researchgate.net/publication/271694891_The_Myth_of_the_East_African_%27Bushmen%27 |archive-date=9 January 2022 |access-date=2021-10-18 |website=researchgate.net}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza kw'ebyafaayo ebikwata ku bintu ebyakozesebwanga n'ebisigalira by'amagumba, aboogezi b'Olucusha be baasooka okubeera mu kitundu kino eky'ettale wakati w'omwaka gwa 3,200 ne 1,300 BC, ekiseera ekimanyiddwa nga Lowland Savanna Pastoral Neolithic. Abalunzi aboogera Olunilotic (abazadde b'aboogezi b'Olunilotic mu Kenya) baatandika okuva mu South Sudan ey'omu kiseera kino okudda mu Kenya awo nga mu mwaka gwa 500 BC.<ref name="EhretCHS">Ehret, C. (1983) ''Culture History in the Southern Sudan'', J. Mack, P. Robertshaw, Eds., British Institute in Eastern Africa, Nairobi, pp. 19–48, {{ISBN|1-872566-04-9}}.</ref> Abantu aboogera ennimi ez’ekibantu baasenga ku lubalama lw’ennyanja ne mu bitundu by’omunda wakati w’omwaka 250 BC ne 500 AD.<ref>{{cite web |title=Wonders Of The African World |url=http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191019091759/http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |archive-date=19 October 2019 |access-date=18 October 2021 |publisher=PBS}}</ref> Okukwatagana kw’Abazungu kwatandika mu 1500 AD n’Obwakabaka bwa Portugal, era okufuga Kenya okw’omulembe kwatandika mu kyasa ekya 19 mu kiseera ky’okulambula kw’Abazungu mu Afirika. Kenya ey’omulembe yava mu bukulembeze bwa matwaale, obwatandikibwawo Obwakabaka bwa Bungereza mu 1895, era Kenya ey'etwaale yatandiika mu 1920. Mombasa kye kyali ekibuga eky'etwaale ly'Obwakabaka bwa Bungereza.<ref>{{cite web |date=2025-01-10 |title=Mombasa {{!}} History, Map, Location, Population, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Mombasa |access-date=2025-01-11 |website=www.britannica.com}}</ref> nga mulimu ebisinga obungi ku ebyo ebiri mu Kenya leero ne mu BukiikaddyobwObugwanjuba bwa Somalia, okuva mu 1889 okutuuka mu 1907. Obutakkaanya wakati wa Bungereza n'ekitundu ekyo kyaviirako okutandikawo ekibiina kya Mau Mau, ekyatandika mu 1952, era n'okulangirira obwetwaze bwa Kenya mu 1963. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze, Kenya yasigala nga memba mu Commonwealth of Nations. Kenya ggwanga elikulemberwa Pulezidenti ng'ono alondebwa bulondebwa saako n'ababaka abalondebwa okukiikirira abantu era pulezidenti y'akulira gavumenti.<ref>{{Cite web |date=13 December 2007 |title=Victorian Electronic Democracy – Final Report – Table of ContentsVictorian Electronic Democracy – Final Report – Glossary |url=http://www.parliament.vic.gov.au/SARC/E-Democracy/Final_Report/Glossary.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071213045132/http://www.parliament.vic.gov.au/SARC/E-Democracy/Final_Report/Glossary.htm |archive-date=13 December 2007 |access-date=29 January 2019}}</ref> Eggwanga lino mmemba mu bitongole eby'enjawulo ebiwerako nga eky'amawanga amagatte ekya United Nations, Commonwealth, World Bank, International Monetary Fund, World Trade Organization, COMESA, International Criminal Court, awamu ne bitongole ebirala bingi eby’ensi yonna. Era lye limu ku mawanga agasinga obunene mu East ne Central Africa, nga Nairobi ekola ng’ekibuga ekikulu eky’obusuubuzi mu kitundu.<ref name="largest-economy">{{cite news|url=https://www.express.co.uk/news/world/2045350/africa-richest-country-kenya-overtake-ethiopia|title=One of Africa's 'richest' countries set to be overtaken by neighbour - £12bn more|work=Express|date=27 April 2025|accessdate=29 April 2025|author=Robinson, Rebecca}}</ref> Nga buli muntu alina ebyenfuna bya ddoola 2,110,[1] eggwanga liri mu byenfuna bya wansi. Obulimi n'obulunzi bye bisinga okuwagira eby'enfuna by'eggwanga; eby'okunywa ebya kyayi n'emmwanyi bye birime eby'ennono eby'okutunda, so ng'ate ebimuli eby'oku mutindo eby'okutunda ebweru w'eggwanga bye byeyongera okukula. == Ebijuliziddwa == [[be-x-old:Кенія]] [[na:Kenya]] [[nah:Quenia]] [[nv:Kénya]] [[roa-rup:Kenia]] [[xal:Кенимудин Орн]] lggd55pbdck5hc2n6mq7isguppawmni 62223 62220 2026-07-13T08:21:34Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 62223 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kenya''', mu butongole Republic of Kenya,[b] nsi esangibwa mu Buvanjuba bwa Africa. N’omuwendo gw’abantu abateeberezebwa okuba nga basukka mu bukadde 53.3 mu makkati ga 2025,,<ref>{{cite web |date=2021-12-23 |title=Kenya National Bureau of Statistics - Kenya's Top Data Site |url=https://www.knbs.or.ke/ |access-date=2025-01-11 |language=en-US}}</ref> Kenya ekwata kifo kya 27 mu mawanga agasinga abantu abangi mu nsi yonna ate mu Afirika ekwata kya musanvu. Ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Kenya ye Nairobi. Ekibuga eky’okubiri mu bunene era ekisinga obukadde mu Kenya ye Mombasa, ekibuga ky’omwalo ekisangibwa ku kizinga kya Mombasa. Ebibuga ebirala ebikulu mu Kenya mulimu Kisumu, Nakuru ne Eldoret. Ng'odda ku kkono, Kenya eriraanye South Sudan mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Ethiopia mu Bukiikakkono, Somalia mu Buvanjuba, Indian Ocean mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, Tanzania mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba, n'Ennyanja Nnalubaale eya Uganda mu Bugwanjuba. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omu nsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Mu bitundu ebirala mulimu ebyafaayo by'ekyeya, ekyeya, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omunsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Abantu abaasooka okubeera mu Kenya mwalimu abamu ku bantu abaasooka okuva mu bajjajja baabwe ab'ekika kya Homo. Obujulizi bungi obw'ebisigalira by'ebintu ebyo ebikwata ku byafaayo by'obulamu bw'abantu buzuuliddwa mu Koobi Fora. Oluvannyuma, Kenya yabeeramu abayizzi era nga bano be baasooka okubeera mu Kenya ng'abantu ba Hadza mu kaseera kano.<ref>{{Cite web |title=African Hunter-Gatherers: Survival, History and Politics of Identity |url=https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181104052710/https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |archive-date=4 November 2018 |access-date=2021-10-18 |website=repository.kulib.kyoto-u.ac.jp}}</ref><ref>{{cite web |title=The East African Bushmen |url=https://www.researchgate.net/publication/271694891 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220109200619/https://www.researchgate.net/publication/271694891_The_Myth_of_the_East_African_%27Bushmen%27 |archive-date=9 January 2022 |access-date=2021-10-18 |website=researchgate.net}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza kw'ebyafaayo ebikwata ku bintu ebyakozesebwanga n'ebisigalira by'amagumba, aboogezi b'Olucusha be baasooka okubeera mu kitundu kino eky'ettale wakati w'omwaka gwa 3,200 ne 1,300 BC, ekiseera ekimanyiddwa nga Lowland Savanna Pastoral Neolithic. Abalunzi aboogera Olunilotic (abazadde b'aboogezi b'Olunilotic mu Kenya) baatandika okuva mu South Sudan ey'omu kiseera kino okudda mu Kenya awo nga mu mwaka gwa 500 BC.<ref name="EhretCHS">Ehret, C. (1983) ''Culture History in the Southern Sudan'', J. Mack, P. Robertshaw, Eds., British Institute in Eastern Africa, Nairobi, pp. 19–48, {{ISBN|1-872566-04-9}}.</ref> Abantu aboogera ennimi ez’ekibantu baasenga ku lubalama lw’ennyanja ne mu bitundu by’omunda wakati w’omwaka 250 BC ne 500 AD.<ref>{{cite web |title=Wonders Of The African World |url=http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191019091759/http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |archive-date=19 October 2019 |access-date=18 October 2021 |publisher=PBS}}</ref> Okukwatagana kw’Abazungu kwatandika mu 1500 AD n’Obwakabaka bwa Portugal, era okufuga Kenya okw’omulembe kwatandika mu kyasa ekya 19 mu kiseera ky’okulambula kw’Abazungu mu Afirika. Kenya ey’omulembe yava mu bukulembeze bwa matwaale, obwatandikibwawo Obwakabaka bwa Bungereza mu 1895, era Kenya ey'etwaale yatandiika mu 1920. Mombasa kye kyali ekibuga eky'etwaale ly'Obwakabaka bwa Bungereza.<ref>{{cite web |date=2025-01-10 |title=Mombasa {{!}} History, Map, Location, Population, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Mombasa |access-date=2025-01-11 |website=www.britannica.com}}</ref> nga mulimu ebisinga obungi ku ebyo ebiri mu Kenya leero ne mu BukiikaddyobwObugwanjuba bwa Somalia, okuva mu 1889 okutuuka mu 1907. Obutakkaanya wakati wa Bungereza n'ekitundu ekyo kyaviirako okutandikawo ekibiina kya Mau Mau, ekyatandika mu 1952, era n'okulangirira obwetwaze bwa Kenya mu 1963. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze, Kenya yasigala nga memba mu Commonwealth of Nations. Kenya ggwanga elikulemberwa Pulezidenti ng'ono alondebwa bulondebwa saako n'ababaka abalondebwa okukiikirira abantu era pulezidenti y'akulira gavumenti.<ref>{{Cite web |date=13 December 2007 |title=Victorian Electronic Democracy – Final Report – Table of ContentsVictorian Electronic Democracy – Final Report – Glossary |url=http://www.parliament.vic.gov.au/SARC/E-Democracy/Final_Report/Glossary.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071213045132/http://www.parliament.vic.gov.au/SARC/E-Democracy/Final_Report/Glossary.htm |archive-date=13 December 2007 |access-date=29 January 2019}}</ref> Eggwanga lino mmemba mu bitongole eby'enjawulo ebiwerako nga eky'amawanga amagatte ekya United Nations, Commonwealth, World Bank, International Monetary Fund, World Trade Organization, COMESA, International Criminal Court, awamu ne bitongole ebirala bingi eby’ensi yonna. Era lye limu ku mawanga agasinga obunene mu East ne Central Africa, nga Nairobi ekola ng’ekibuga ekikulu eky’obusuubuzi mu kitundu.<ref name="largest-economy">{{cite news|url=https://www.express.co.uk/news/world/2045350/africa-richest-country-kenya-overtake-ethiopia|title=One of Africa's 'richest' countries set to be overtaken by neighbour - £12bn more|work=Express|date=27 April 2025|accessdate=29 April 2025|author=Robinson, Rebecca}}</ref> Nga buli muntu alina ebyenfuna bya ddoola 2,110,<ref>{{Cite web |title=GNI per capita, Atlas method (current US$) – Kenya |url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GNP.PCAP.CD?locations=KE&year_high_desc=true |access-date=29 April 2025 |website=worldbank.org |publisher=World Bank}}</ref> eggwanga liri mu byenfuna bya wansi. Obulimi n'obulunzi bye bisinga okuwagira eby'enfuna by'eggwanga; eby'okunywa nga kyayi ne kaawa bye birime eby'ennono eby'okutunda, so ng'ate ebimuli byo byeisinga okukula naddala mu kubitunda ebweru w'eggwanga. == Ebijuliziddwa == [[be-x-old:Кенія]] [[na:Kenya]] [[nah:Quenia]] [[nv:Kénya]] [[roa-rup:Kenia]] [[xal:Кенимудин Орн]] 6k01j35terdjg5np487czy67bmn262m 62225 62223 2026-07-13T08:24:01Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 62225 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kenya''', mu butongole Republic of Kenya,[b] nsi esangibwa mu Buvanjuba bwa Africa. N’omuwendo gw’abantu abateeberezebwa okuba nga basukka mu bukadde 53.3 mu makkati ga 2025,,<ref>{{cite web |date=2021-12-23 |title=Kenya National Bureau of Statistics - Kenya's Top Data Site |url=https://www.knbs.or.ke/ |access-date=2025-01-11 |language=en-US}}</ref> Kenya ekwata kifo kya 27 mu mawanga agasinga abantu abangi mu nsi yonna ate mu Afirika ekwata kya musanvu. Ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Kenya ye Nairobi. Ekibuga eky’okubiri mu bunene era ekisinga obukadde mu Kenya ye Mombasa, ekibuga ky’omwalo ekisangibwa ku kizinga kya Mombasa. Ebibuga ebirala ebikulu mu Kenya mulimu Kisumu, Nakuru ne Eldoret. Ng'odda ku kkono, Kenya eriraanye South Sudan mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Ethiopia mu Bukiikakkono, Somalia mu Buvanjuba, Indian Ocean mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, Tanzania mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba, n'Ennyanja Nnalubaale eya Uganda mu Bugwanjuba. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omu nsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Mu bitundu ebirala mulimu ebyafaayo by'ekyeya, ekyeya, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omunsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Abantu abaasooka okubeera mu Kenya mwalimu abamu ku bantu abaasooka okuva mu bajjajja baabwe ab'ekika kya Homo. Obujulizi bungi obw'ebisigalira by'ebintu ebyo ebikwata ku byafaayo by'obulamu bw'abantu buzuuliddwa mu Koobi Fora. Oluvannyuma, Kenya yabeeramu abayizzi era nga bano be baasooka okubeera mu Kenya ng'abantu ba Hadza mu kaseera kano.<ref>{{Cite web |title=African Hunter-Gatherers: Survival, History and Politics of Identity |url=https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181104052710/https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |archive-date=4 November 2018 |access-date=2021-10-18 |website=repository.kulib.kyoto-u.ac.jp}}</ref><ref>{{cite web |title=The East African Bushmen |url=https://www.researchgate.net/publication/271694891 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220109200619/https://www.researchgate.net/publication/271694891_The_Myth_of_the_East_African_%27Bushmen%27 |archive-date=9 January 2022 |access-date=2021-10-18 |website=researchgate.net}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza kw'ebyafaayo ebikwata ku bintu ebyakozesebwanga n'ebisigalira by'amagumba, aboogezi b'Olucusha be baasooka okubeera mu kitundu kino eky'ettale wakati w'omwaka gwa 3,200 ne 1,300 BC, ekiseera ekimanyiddwa nga Lowland Savanna Pastoral Neolithic. Abalunzi aboogera Olunilotic (abazadde b'aboogezi b'Olunilotic mu Kenya) baatandika okuva mu South Sudan ey'omu kiseera kino okudda mu Kenya awo nga mu mwaka gwa 500 BC.<ref name="EhretCHS">Ehret, C. (1983) ''Culture History in the Southern Sudan'', J. Mack, P. Robertshaw, Eds., British Institute in Eastern Africa, Nairobi, pp. 19–48, {{ISBN|1-872566-04-9}}.</ref> Abantu aboogera ennimi ez’ekibantu baasenga ku lubalama lw’ennyanja ne mu bitundu by’omunda wakati w’omwaka 250 BC ne 500 AD.<ref>{{cite web |title=Wonders Of The African World |url=http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191019091759/http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |archive-date=19 October 2019 |access-date=18 October 2021 |publisher=PBS}}</ref> Okukwatagana kw’Abazungu kwatandika mu 1500 AD n’Obwakabaka bwa Portugal, era okufuga Kenya okw’omulembe kwatandika mu kyasa ekya 19 mu kiseera ky’okulambula kw’Abazungu mu Afirika. Kenya ey’omulembe yava mu bukulembeze bwa matwaale, obwatandikibwawo Obwakabaka bwa Bungereza mu 1895, era Kenya ey'etwaale yatandiika mu 1920. Mombasa kye kyali ekibuga eky'etwaale ly'Obwakabaka bwa Bungereza.<ref>{{cite web |date=2025-01-10 |title=Mombasa {{!}} History, Map, Location, Population, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Mombasa |access-date=2025-01-11 |website=www.britannica.com}}</ref> nga mulimu ebisinga obungi ku ebyo ebiri mu Kenya leero ne mu BukiikaddyobwObugwanjuba bwa Somalia, okuva mu 1889 okutuuka mu 1907. Obutakkaanya wakati wa Bungereza n'ekitundu ekyo kyaviirako okutandikawo ekibiina kya Mau Mau, ekyatandika mu 1952, era n'okulangirira obwetwaze bwa Kenya mu 1963. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze, Kenya yasigala nga memba mu Commonwealth of Nations. Kenya ggwanga elikulemberwa Pulezidenti ng'ono alondebwa bulondebwa saako n'ababaka abalondebwa okukiikirira abantu era pulezidenti y'akulira gavumenti.<ref>{{Cite web |date=13 December 2007 |title=Victorian Electronic Democracy – Final Report – Table of ContentsVictorian Electronic Democracy – Final Report – Glossary |url=http://www.parliament.vic.gov.au/SARC/E-Democracy/Final_Report/Glossary.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071213045132/http://www.parliament.vic.gov.au/SARC/E-Democracy/Final_Report/Glossary.htm |archive-date=13 December 2007 |access-date=29 January 2019}}</ref> Eggwanga lino mmemba mu bitongole eby'enjawulo ebiwerako nga eky'amawanga amagatte ekya United Nations, Commonwealth, World Bank, International Monetary Fund, World Trade Organization, COMESA, International Criminal Court, awamu ne bitongole ebirala bingi eby’ensi yonna. Era lye limu ku mawanga agasinga obunene mu East ne Central Africa, nga Nairobi ekola ng’ekibuga ekikulu eky’obusuubuzi mu kitundu.<ref name="largest-economy">{{cite news|url=https://www.express.co.uk/news/world/2045350/africa-richest-country-kenya-overtake-ethiopia|title=One of Africa's 'richest' countries set to be overtaken by neighbour - £12bn more|work=Express|date=27 April 2025|accessdate=29 April 2025|author=Robinson, Rebecca}}</ref> Nga buli muntu alina ebyenfuna bya ddoola 2,110,<ref>{{Cite web |title=GNI per capita, Atlas method (current US$) – Kenya |url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GNP.PCAP.CD?locations=KE&year_high_desc=true |access-date=29 April 2025 |website=worldbank.org |publisher=World Bank}}</ref> eggwanga liri mu byenfuna bya wansi. Obulimi n'obulunzi bye bisinga okuwagira eby'enfuna by'eggwanga; eby'okunywa nga kyayi ne kaawa bye birime eby'ennono eby'okutunda, so ng'ate ebimuli byo byeisinga okukula naddala mu kubitunda ebweru w'eggwanga. Ekitongole ky'obuweereza, naddala eby'obulambuzi, nakyo kimu ku bintu ebisinga okukulaakulanya eby'enfuna by'eggwanga. Kenya mmemba mu East African Community trade bloc,[1][2] t == Ebijuliziddwa == [[be-x-old:Кенія]] [[na:Kenya]] [[nah:Quenia]] [[nv:Kénya]] [[roa-rup:Kenia]] [[xal:Кенимудин Орн]] 6kwdvli1znqrwt7hozcgxmnmhsu7hx5 62227 62225 2026-07-13T08:24:45Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 62227 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kenya''', mu butongole Republic of Kenya,[b] nsi esangibwa mu Buvanjuba bwa Africa. N’omuwendo gw’abantu abateeberezebwa okuba nga basukka mu bukadde 53.3 mu makkati ga 2025,,<ref>{{cite web |date=2021-12-23 |title=Kenya National Bureau of Statistics - Kenya's Top Data Site |url=https://www.knbs.or.ke/ |access-date=2025-01-11 |language=en-US}}</ref> Kenya ekwata kifo kya 27 mu mawanga agasinga abantu abangi mu nsi yonna ate mu Afirika ekwata kya musanvu. Ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Kenya ye Nairobi. Ekibuga eky’okubiri mu bunene era ekisinga obukadde mu Kenya ye Mombasa, ekibuga ky’omwalo ekisangibwa ku kizinga kya Mombasa. Ebibuga ebirala ebikulu mu Kenya mulimu Kisumu, Nakuru ne Eldoret. Ng'odda ku kkono, Kenya eriraanye South Sudan mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Ethiopia mu Bukiikakkono, Somalia mu Buvanjuba, Indian Ocean mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, Tanzania mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba, n'Ennyanja Nnalubaale eya Uganda mu Bugwanjuba. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omu nsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Mu bitundu ebirala mulimu ebyafaayo by'ekyeya, ekyeya, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omunsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Abantu abaasooka okubeera mu Kenya mwalimu abamu ku bantu abaasooka okuva mu bajjajja baabwe ab'ekika kya Homo. Obujulizi bungi obw'ebisigalira by'ebintu ebyo ebikwata ku byafaayo by'obulamu bw'abantu buzuuliddwa mu Koobi Fora. Oluvannyuma, Kenya yabeeramu abayizzi era nga bano be baasooka okubeera mu Kenya ng'abantu ba Hadza mu kaseera kano.<ref>{{Cite web |title=African Hunter-Gatherers: Survival, History and Politics of Identity |url=https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181104052710/https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |archive-date=4 November 2018 |access-date=2021-10-18 |website=repository.kulib.kyoto-u.ac.jp}}</ref><ref>{{cite web |title=The East African Bushmen |url=https://www.researchgate.net/publication/271694891 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220109200619/https://www.researchgate.net/publication/271694891_The_Myth_of_the_East_African_%27Bushmen%27 |archive-date=9 January 2022 |access-date=2021-10-18 |website=researchgate.net}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza kw'ebyafaayo ebikwata ku bintu ebyakozesebwanga n'ebisigalira by'amagumba, aboogezi b'Olucusha be baasooka okubeera mu kitundu kino eky'ettale wakati w'omwaka gwa 3,200 ne 1,300 BC, ekiseera ekimanyiddwa nga Lowland Savanna Pastoral Neolithic. Abalunzi aboogera Olunilotic (abazadde b'aboogezi b'Olunilotic mu Kenya) baatandika okuva mu South Sudan ey'omu kiseera kino okudda mu Kenya awo nga mu mwaka gwa 500 BC.<ref name="EhretCHS">Ehret, C. (1983) ''Culture History in the Southern Sudan'', J. Mack, P. Robertshaw, Eds., British Institute in Eastern Africa, Nairobi, pp. 19–48, {{ISBN|1-872566-04-9}}.</ref> Abantu aboogera ennimi ez’ekibantu baasenga ku lubalama lw’ennyanja ne mu bitundu by’omunda wakati w’omwaka 250 BC ne 500 AD.<ref>{{cite web |title=Wonders Of The African World |url=http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191019091759/http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |archive-date=19 October 2019 |access-date=18 October 2021 |publisher=PBS}}</ref> Okukwatagana kw’Abazungu kwatandika mu 1500 AD n’Obwakabaka bwa Portugal, era okufuga Kenya okw’omulembe kwatandika mu kyasa ekya 19 mu kiseera ky’okulambula kw’Abazungu mu Afirika. Kenya ey’omulembe yava mu bukulembeze bwa matwaale, obwatandikibwawo Obwakabaka bwa Bungereza mu 1895, era Kenya ey'etwaale yatandiika mu 1920. Mombasa kye kyali ekibuga eky'etwaale ly'Obwakabaka bwa Bungereza.<ref>{{cite web |date=2025-01-10 |title=Mombasa {{!}} History, Map, Location, Population, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Mombasa |access-date=2025-01-11 |website=www.britannica.com}}</ref> nga mulimu ebisinga obungi ku ebyo ebiri mu Kenya leero ne mu BukiikaddyobwObugwanjuba bwa Somalia, okuva mu 1889 okutuuka mu 1907. Obutakkaanya wakati wa Bungereza n'ekitundu ekyo kyaviirako okutandikawo ekibiina kya Mau Mau, ekyatandika mu 1952, era n'okulangirira obwetwaze bwa Kenya mu 1963. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze, Kenya yasigala nga memba mu Commonwealth of Nations. Kenya ggwanga elikulemberwa Pulezidenti ng'ono alondebwa bulondebwa saako n'ababaka abalondebwa okukiikirira abantu era pulezidenti y'akulira gavumenti.<ref>{{Cite web |date=13 December 2007 |title=Victorian Electronic Democracy – Final Report – Table of ContentsVictorian Electronic Democracy – Final Report – Glossary |url=http://www.parliament.vic.gov.au/SARC/E-Democracy/Final_Report/Glossary.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071213045132/http://www.parliament.vic.gov.au/SARC/E-Democracy/Final_Report/Glossary.htm |archive-date=13 December 2007 |access-date=29 January 2019}}</ref> Eggwanga lino mmemba mu bitongole eby'enjawulo ebiwerako nga eky'amawanga amagatte ekya United Nations, Commonwealth, World Bank, International Monetary Fund, World Trade Organization, COMESA, International Criminal Court, awamu ne bitongole ebirala bingi eby’ensi yonna. Era lye limu ku mawanga agasinga obunene mu East ne Central Africa, nga Nairobi ekola ng’ekibuga ekikulu eky’obusuubuzi mu kitundu.<ref name="largest-economy">{{cite news|url=https://www.express.co.uk/news/world/2045350/africa-richest-country-kenya-overtake-ethiopia|title=One of Africa's 'richest' countries set to be overtaken by neighbour - £12bn more|work=Express|date=27 April 2025|accessdate=29 April 2025|author=Robinson, Rebecca}}</ref> Nga buli muntu alina ebyenfuna bya ddoola 2,110,<ref>{{Cite web |title=GNI per capita, Atlas method (current US$) – Kenya |url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GNP.PCAP.CD?locations=KE&year_high_desc=true |access-date=29 April 2025 |website=worldbank.org |publisher=World Bank}}</ref> eggwanga liri mu byenfuna bya wansi. Obulimi n'obulunzi bye bisinga okuwagira eby'enfuna by'eggwanga; eby'okunywa nga kyayi ne kaawa bye birime eby'ennono eby'okutunda, so ng'ate ebimuli byo byeisinga okukula naddala mu kubitunda ebweru w'eggwanga. Ekitongole ky'obuweereza, naddala eby'obulambuzi, nakyo kimu ku bintu ebisinga okukulaakulanya eby'enfuna by'eggwanga. Kenya mmemba mu East African Community trade bloc,<ref>{{cite web |title=East African Community |url=https://www.eala.org/uploads/The_Treaty_for_the_Establishment_of_the_East_Africa_Community_2006_1999.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224100426/https://www.eala.org/uploads/The_Treaty_for_the_Establishment_of_the_East_Africa_Community_2006_1999.pdf |archive-date=24 December 2023 |access-date=2023-12-19 |website=eala.org}}</ref><ref>{{cite web |title=East African Federation |url=https://www.eac.int/political-federation |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231215003829/https://www.eac.int/political-federation |archive-date=15 December 2023 |access-date=2023-12-19 |website=eac.int}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[be-x-old:Кенія]] [[na:Kenya]] [[nah:Quenia]] [[nv:Kénya]] [[roa-rup:Kenia]] [[xal:Кенимудин Орн]] 76gzwkm5y68i58ch5bhbtj68bvt32rd 62228 62227 2026-07-13T08:26:02Z Nambogo Catharine 6408 Nyongeddeko ekiba 62228 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kenya''', mu butongole Republic of Kenya,[b] nsi esangibwa mu Buvanjuba bwa Africa. N’omuwendo gw’abantu abateeberezebwa okuba nga basukka mu bukadde 53.3 mu makkati ga 2025,,<ref>{{cite web |date=2021-12-23 |title=Kenya National Bureau of Statistics - Kenya's Top Data Site |url=https://www.knbs.or.ke/ |access-date=2025-01-11 |language=en-US}}</ref> Kenya ekwata kifo kya 27 mu mawanga agasinga abantu abangi mu nsi yonna ate mu Afirika ekwata kya musanvu. Ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Kenya ye Nairobi. Ekibuga eky’okubiri mu bunene era ekisinga obukadde mu Kenya ye Mombasa, ekibuga ky’omwalo ekisangibwa ku kizinga kya Mombasa. Ebibuga ebirala ebikulu mu Kenya mulimu Kisumu, Nakuru ne Eldoret. Ng'odda ku kkono, Kenya eriraanye South Sudan mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Ethiopia mu Bukiikakkono, Somalia mu Buvanjuba, Indian Ocean mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, Tanzania mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba, n'Ennyanja Nnalubaale eya Uganda mu Bugwanjuba. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omu nsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Mu bitundu ebirala mulimu ebyafaayo by'ekyeya, ekyeya, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omunsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Abantu abaasooka okubeera mu Kenya mwalimu abamu ku bantu abaasooka okuva mu bajjajja baabwe ab'ekika kya Homo. Obujulizi bungi obw'ebisigalira by'ebintu ebyo ebikwata ku byafaayo by'obulamu bw'abantu buzuuliddwa mu Koobi Fora. Oluvannyuma, Kenya yabeeramu abayizzi era nga bano be baasooka okubeera mu Kenya ng'abantu ba Hadza mu kaseera kano.<ref>{{Cite web |title=African Hunter-Gatherers: Survival, History and Politics of Identity |url=https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181104052710/https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |archive-date=4 November 2018 |access-date=2021-10-18 |website=repository.kulib.kyoto-u.ac.jp}}</ref><ref>{{cite web |title=The East African Bushmen |url=https://www.researchgate.net/publication/271694891 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220109200619/https://www.researchgate.net/publication/271694891_The_Myth_of_the_East_African_%27Bushmen%27 |archive-date=9 January 2022 |access-date=2021-10-18 |website=researchgate.net}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza kw'ebyafaayo ebikwata ku bintu ebyakozesebwanga n'ebisigalira by'amagumba, aboogezi b'Olucusha be baasooka okubeera mu kitundu kino eky'ettale wakati w'omwaka gwa 3,200 ne 1,300 BC, ekiseera ekimanyiddwa nga Lowland Savanna Pastoral Neolithic. Abalunzi aboogera Olunilotic (abazadde b'aboogezi b'Olunilotic mu Kenya) baatandika okuva mu South Sudan ey'omu kiseera kino okudda mu Kenya awo nga mu mwaka gwa 500 BC.<ref name="EhretCHS">Ehret, C. (1983) ''Culture History in the Southern Sudan'', J. Mack, P. Robertshaw, Eds., British Institute in Eastern Africa, Nairobi, pp. 19–48, {{ISBN|1-872566-04-9}}.</ref> Abantu aboogera ennimi ez’ekibantu baasenga ku lubalama lw’ennyanja ne mu bitundu by’omunda wakati w’omwaka 250 BC ne 500 AD.<ref>{{cite web |title=Wonders Of The African World |url=http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191019091759/http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |archive-date=19 October 2019 |access-date=18 October 2021 |publisher=PBS}}</ref> Okukwatagana kw’Abazungu kwatandika mu 1500 AD n’Obwakabaka bwa Portugal, era okufuga Kenya okw’omulembe kwatandika mu kyasa ekya 19 mu kiseera ky’okulambula kw’Abazungu mu Afirika. Kenya ey’omulembe yava mu bukulembeze bwa matwaale, obwatandikibwawo Obwakabaka bwa Bungereza mu 1895, era Kenya ey'etwaale yatandiika mu 1920. Mombasa kye kyali ekibuga eky'etwaale ly'Obwakabaka bwa Bungereza.<ref>{{cite web |date=2025-01-10 |title=Mombasa {{!}} History, Map, Location, Population, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Mombasa |access-date=2025-01-11 |website=www.britannica.com}}</ref> nga mulimu ebisinga obungi ku ebyo ebiri mu Kenya leero ne mu BukiikaddyobwObugwanjuba bwa Somalia, okuva mu 1889 okutuuka mu 1907. Obutakkaanya wakati wa Bungereza n'ekitundu ekyo kyaviirako okutandikawo ekibiina kya Mau Mau, ekyatandika mu 1952, era n'okulangirira obwetwaze bwa Kenya mu 1963. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze, Kenya yasigala nga memba mu Commonwealth of Nations. Kenya ggwanga elikulemberwa Pulezidenti ng'ono alondebwa bulondebwa saako n'ababaka abalondebwa okukiikirira abantu era pulezidenti y'akulira gavumenti.<ref>{{Cite web |date=13 December 2007 |title=Victorian Electronic Democracy – Final Report – Table of ContentsVictorian Electronic Democracy – Final Report – Glossary |url=http://www.parliament.vic.gov.au/SARC/E-Democracy/Final_Report/Glossary.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071213045132/http://www.parliament.vic.gov.au/SARC/E-Democracy/Final_Report/Glossary.htm |archive-date=13 December 2007 |access-date=29 January 2019}}</ref> Eggwanga lino mmemba mu bitongole eby'enjawulo ebiwerako nga eky'amawanga amagatte ekya United Nations, Commonwealth, World Bank, International Monetary Fund, World Trade Organization, COMESA, International Criminal Court, awamu ne bitongole ebirala bingi eby’ensi yonna. Era lye limu ku mawanga agasinga obunene mu East ne Central Africa, nga Nairobi ekola ng’ekibuga ekikulu eky’obusuubuzi mu kitundu.<ref name="largest-economy">{{cite news|url=https://www.express.co.uk/news/world/2045350/africa-richest-country-kenya-overtake-ethiopia|title=One of Africa's 'richest' countries set to be overtaken by neighbour - £12bn more|work=Express|date=27 April 2025|accessdate=29 April 2025|author=Robinson, Rebecca}}</ref> Nga buli muntu alina ebyenfuna bya ddoola 2,110,<ref>{{Cite web |title=GNI per capita, Atlas method (current US$) – Kenya |url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GNP.PCAP.CD?locations=KE&year_high_desc=true |access-date=29 April 2025 |website=worldbank.org |publisher=World Bank}}</ref> eggwanga liri mu byenfuna bya wansi. Obulimi n'obulunzi bye bisinga okuwagira eby'enfuna by'eggwanga; eby'okunywa nga kyayi ne kaawa bye birime eby'ennono eby'okutunda, so ng'ate ebimuli byo byeisinga okukula naddala mu kubitunda ebweru w'eggwanga. Ekitongole ky'obuweereza, naddala eby'obulambuzi, nakyo kimu ku bintu ebisinga okukulaakulanya eby'enfuna by'eggwanga. Kenya mmemba mu East African Community trade bloc,<ref>{{cite web |title=East African Community |url=https://www.eala.org/uploads/The_Treaty_for_the_Establishment_of_the_East_Africa_Community_2006_1999.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224100426/https://www.eala.org/uploads/The_Treaty_for_the_Establishment_of_the_East_Africa_Community_2006_1999.pdf |archive-date=24 December 2023 |access-date=2023-12-19 |website=eala.org}}</ref><ref>{{cite web |title=East African Federation |url=https://www.eac.int/political-federation |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231215003829/https://www.eac.int/political-federation |archive-date=15 December 2023 |access-date=2023-12-19 |website=eac.int}}</ref> wadde ng'ebitongole ebimu eby'ensi yonna ebikola ku by'obusuubuzi bigitwala ng'emu ku nsi eziri mu Greater Horn of Africa.[1] Afirika ye katale akaasinga obunene mu Kenya, nga kakulembeddwamu Omukago gwa Bulaaya.[2] == Ebijuliziddwa == [[be-x-old:Кенія]] [[na:Kenya]] [[nah:Quenia]] [[nv:Kénya]] [[roa-rup:Kenia]] [[xal:Кенимудин Орн]] 9ud4um632vah1rfqf23sds7u0aqi6jw 62229 62228 2026-07-13T08:27:19Z Nambogo Catharine 6408 Ntaddemu ebijuliziddwa 62229 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kenya''', mu butongole Republic of Kenya,[b] nsi esangibwa mu Buvanjuba bwa Africa. N’omuwendo gw’abantu abateeberezebwa okuba nga basukka mu bukadde 53.3 mu makkati ga 2025,,<ref>{{cite web |date=2021-12-23 |title=Kenya National Bureau of Statistics - Kenya's Top Data Site |url=https://www.knbs.or.ke/ |access-date=2025-01-11 |language=en-US}}</ref> Kenya ekwata kifo kya 27 mu mawanga agasinga abantu abangi mu nsi yonna ate mu Afirika ekwata kya musanvu. Ekibuga ekikulu era ekisinga obunene mu Kenya ye Nairobi. Ekibuga eky’okubiri mu bunene era ekisinga obukadde mu Kenya ye Mombasa, ekibuga ky’omwalo ekisangibwa ku kizinga kya Mombasa. Ebibuga ebirala ebikulu mu Kenya mulimu Kisumu, Nakuru ne Eldoret. Ng'odda ku kkono, Kenya eriraanye South Sudan mu Bukiikakkonobwobuvanjuba, Ethiopia mu Bukiikakkono, Somalia mu Buvanjuba, Indian Ocean mu Bukiikaddyobwobuvanjuba, Tanzania mu Bukiikakkonobwobuggwanjuba, n'Ennyanja Nnalubaale eya Uganda mu Bugwanjuba. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omu nsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Mu bitundu ebirala mulimu ebyafaayo by'ekyeya, ekyeya, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Ebyafaayo byayo, embeera y'obudde n'abantu byawukana. Mu masaza agali mu kiwonvu kya Rift Valley, ebyafaayo birimu obunnyogovu, ensozi ezirimu omuzira (nga Batian, Nelion, ne Point Lenana ku Lusozi Kenya) nga ziriraanye ebibira, ebisolo by'omunsiko, n'ebitundu by'obulimi n'obulunzi mu mbeera y'obudde ey'ekigero. Abantu abaasooka okubeera mu Kenya mwalimu abamu ku bantu abaasooka okuva mu bajjajja baabwe ab'ekika kya Homo. Obujulizi bungi obw'ebisigalira by'ebintu ebyo ebikwata ku byafaayo by'obulamu bw'abantu buzuuliddwa mu Koobi Fora. Oluvannyuma, Kenya yabeeramu abayizzi era nga bano be baasooka okubeera mu Kenya ng'abantu ba Hadza mu kaseera kano.<ref>{{Cite web |title=African Hunter-Gatherers: Survival, History and Politics of Identity |url=https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20181104052710/https://repository.kulib.kyoto-u.ac.jp/dspace/bitstream/2433/68396/1/ASM_S_26_257.pdf |archive-date=4 November 2018 |access-date=2021-10-18 |website=repository.kulib.kyoto-u.ac.jp}}</ref><ref>{{cite web |title=The East African Bushmen |url=https://www.researchgate.net/publication/271694891 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220109200619/https://www.researchgate.net/publication/271694891_The_Myth_of_the_East_African_%27Bushmen%27 |archive-date=9 January 2022 |access-date=2021-10-18 |website=researchgate.net}}</ref> Okusinziira ku kunoonyereza kw'ebyafaayo ebikwata ku bintu ebyakozesebwanga n'ebisigalira by'amagumba, aboogezi b'Olucusha be baasooka okubeera mu kitundu kino eky'ettale wakati w'omwaka gwa 3,200 ne 1,300 BC, ekiseera ekimanyiddwa nga Lowland Savanna Pastoral Neolithic. Abalunzi aboogera Olunilotic (abazadde b'aboogezi b'Olunilotic mu Kenya) baatandika okuva mu South Sudan ey'omu kiseera kino okudda mu Kenya awo nga mu mwaka gwa 500 BC.<ref name="EhretCHS">Ehret, C. (1983) ''Culture History in the Southern Sudan'', J. Mack, P. Robertshaw, Eds., British Institute in Eastern Africa, Nairobi, pp. 19–48, {{ISBN|1-872566-04-9}}.</ref> Abantu aboogera ennimi ez’ekibantu baasenga ku lubalama lw’ennyanja ne mu bitundu by’omunda wakati w’omwaka 250 BC ne 500 AD.<ref>{{cite web |title=Wonders Of The African World |url=http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20191019091759/http://www.pbs.org/wonders/Episodes/Epi2/swahi_2.htm |archive-date=19 October 2019 |access-date=18 October 2021 |publisher=PBS}}</ref> Okukwatagana kw’Abazungu kwatandika mu 1500 AD n’Obwakabaka bwa Portugal, era okufuga Kenya okw’omulembe kwatandika mu kyasa ekya 19 mu kiseera ky’okulambula kw’Abazungu mu Afirika. Kenya ey’omulembe yava mu bukulembeze bwa matwaale, obwatandikibwawo Obwakabaka bwa Bungereza mu 1895, era Kenya ey'etwaale yatandiika mu 1920. Mombasa kye kyali ekibuga eky'etwaale ly'Obwakabaka bwa Bungereza.<ref>{{cite web |date=2025-01-10 |title=Mombasa {{!}} History, Map, Location, Population, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Mombasa |access-date=2025-01-11 |website=www.britannica.com}}</ref> nga mulimu ebisinga obungi ku ebyo ebiri mu Kenya leero ne mu BukiikaddyobwObugwanjuba bwa Somalia, okuva mu 1889 okutuuka mu 1907. Obutakkaanya wakati wa Bungereza n'ekitundu ekyo kyaviirako okutandikawo ekibiina kya Mau Mau, ekyatandika mu 1952, era n'okulangirira obwetwaze bwa Kenya mu 1963. Oluvannyuma lw'okufuna obwetwaze, Kenya yasigala nga memba mu Commonwealth of Nations. Kenya ggwanga elikulemberwa Pulezidenti ng'ono alondebwa bulondebwa saako n'ababaka abalondebwa okukiikirira abantu era pulezidenti y'akulira gavumenti.<ref>{{Cite web |date=13 December 2007 |title=Victorian Electronic Democracy – Final Report – Table of ContentsVictorian Electronic Democracy – Final Report – Glossary |url=http://www.parliament.vic.gov.au/SARC/E-Democracy/Final_Report/Glossary.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071213045132/http://www.parliament.vic.gov.au/SARC/E-Democracy/Final_Report/Glossary.htm |archive-date=13 December 2007 |access-date=29 January 2019}}</ref> Eggwanga lino mmemba mu bitongole eby'enjawulo ebiwerako nga eky'amawanga amagatte ekya United Nations, Commonwealth, World Bank, International Monetary Fund, World Trade Organization, COMESA, International Criminal Court, awamu ne bitongole ebirala bingi eby’ensi yonna. Era lye limu ku mawanga agasinga obunene mu East ne Central Africa, nga Nairobi ekola ng’ekibuga ekikulu eky’obusuubuzi mu kitundu.<ref name="largest-economy">{{cite news|url=https://www.express.co.uk/news/world/2045350/africa-richest-country-kenya-overtake-ethiopia|title=One of Africa's 'richest' countries set to be overtaken by neighbour - £12bn more|work=Express|date=27 April 2025|accessdate=29 April 2025|author=Robinson, Rebecca}}</ref> Nga buli muntu alina ebyenfuna bya ddoola 2,110,<ref>{{Cite web |title=GNI per capita, Atlas method (current US$) – Kenya |url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GNP.PCAP.CD?locations=KE&year_high_desc=true |access-date=29 April 2025 |website=worldbank.org |publisher=World Bank}}</ref> eggwanga liri mu byenfuna bya wansi. Obulimi n'obulunzi bye bisinga okuwagira eby'enfuna by'eggwanga; eby'okunywa nga kyayi ne kaawa bye birime eby'ennono eby'okutunda, so ng'ate ebimuli byo byeisinga okukula naddala mu kubitunda ebweru w'eggwanga. Ekitongole ky'obuweereza, naddala eby'obulambuzi, nakyo kimu ku bintu ebisinga okukulaakulanya eby'enfuna by'eggwanga. Kenya mmemba mu East African Community trade bloc,<ref>{{cite web |title=East African Community |url=https://www.eala.org/uploads/The_Treaty_for_the_Establishment_of_the_East_Africa_Community_2006_1999.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231224100426/https://www.eala.org/uploads/The_Treaty_for_the_Establishment_of_the_East_Africa_Community_2006_1999.pdf |archive-date=24 December 2023 |access-date=2023-12-19 |website=eala.org}}</ref><ref>{{cite web |title=East African Federation |url=https://www.eac.int/political-federation |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231215003829/https://www.eac.int/political-federation |archive-date=15 December 2023 |access-date=2023-12-19 |website=eac.int}}</ref> wadde ng'ebitongole ebimu eby'ensi yonna ebikola ku by'obusuubuzi bigitwala ng'emu ku nsi eziri mu Greater Horn of Africa.<ref>Maxwell, Daniel, and Ben Watkins. "Humanitarian information systems and emergencies in the Greater Horn of Africa: logical components and logical linkages." Disasters 27.1 (2003): 72–90.</ref> Afirika ye katale akaasinga obunene mu Kenya, nga kakulembeddwamu Omukago gwa Bulaaya.<ref>{{cite web |last1=Mwangi S. Kimenyi |last2=Francis M. Mwega |last3=Njuguna S. Ndung'u |date=May 2016 |title=The African Lions: Kenya country case study |url=http://www.brookings.edu/~/media/research/files/papers/2016/05/16-kenya-country-case-study/kenya-country-case.pdf |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160527210738/http://www.brookings.edu/~/media/research/files/papers/2016/05/16-kenya-country-case-study/kenya-country-case.pdf |archive-date=27 May 2016 |access-date=23 May 2016 |publisher=The Brookings Institution}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[be-x-old:Кенія]] [[na:Kenya]] [[nah:Quenia]] [[nv:Kénya]] [[roa-rup:Kenia]] [[xal:Кенимудин Орн]] ktnegi71sbg3r3ssgv1t6aq0eynxpt5 Embazzi okugyekulira ku kugulu 0 4203 62251 18048 2026-07-13T09:31:59Z NAMUKWAYA BARBRA 9180 ntereezezza empandiika entongole 62251 wikitext text/x-wiki <nowiki>''Embazzi okugyekulira ku kugulu''</nowiki>[[ problems in society]] Okwekulira embazzi ku kugulu, kwe kwereetera ‘emiteeru. Bino bigambo by'oLuganda ebikusike <ref:wwf/lvceep/> k5zompexjzenolincfcgtr3e9ryu7wl Ensimbu 0 4329 62282 32949 2026-07-13T11:31:55Z NAMUKWAYA BARBRA 9180 Nkyusizaamu mu mpandiika 62282 wikitext text/x-wiki [[File:Epilepsy X-Ray 1.jpg|thumb|Ensimbu]] Ensimbu bwe bulwadde obutaataaganya omuyungiro gw'amagumba mu mubiri. Obuzibu buno buyinza okuvaamu obuvune mu magumba wabula ekibuleeta tekimanyiddwa bulungi.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Medicine/Translation_task_force/RTT/Simple_Epilepsy</ref> Ekiviirako obulwadde bw'ensimbu tekimanyiddwa wabula abamu bagamba nti obuzibu buno buva ku muntu okufuna obuzibu ku bwongo, okukubibwa ennyo ekisusse n'ebirala. Abaana abamu basobola okufuna obuzibu buno singa bafuna obukosefu nga bazaalibwa. Abantu abalina obulwadde buno batera kulabibwa ku kwekuba bigo n'okwesika. Omuntu ne bw'aba ali ku nju waggulu, asobola okuvaayo ne yekkata wansi obulwadde obwo nga bumukutte. Ensimbu egambibwa okuba ng'eva ku kukosebwa kw'obutoffaali bw'obwongo. Omuntu alina obulwadde buno atera okufuna okusannyalala. Omuntu alina ensimbu asobola okukeberebwa omusaayi nga bakozesa ekyuma ekimanyiddwa nga ''Electroencephalogram'' mu lulimi lw'Ekinnassaayansi. Mu 2013, Abantu abakunukkiriza obukadde abiri mu bubiri baazuulibwa nti baalina obulwadde bw'ensimbu era nga ku bano ebitundu kinaana ku buli kikumi baali mu nsi ezikyakula. Mu 2003, omuwendo gw'abantu abafa obulwadde bw'ensimbu gweyongera okutuuka ku bantu 116,000 okuva ku bantu 112,000 abaafa mu 1990. Mu nsi ezikyakula obulwadde buno businga nnyo mu baana ate mu nsi ezaakula obulwadde buno businga nnyo mu mabujje ne mu bakadde. Mu bitundu ebimu abantu abalina ensimbu balina obukwakkulizo obubateekebwako gamba ng'obutakkirizibwa kuvuga bidduka okutuusa nga bafunye obujjanjabi. c95o94vt0ueyfmzcm9kun5aqnvm3nbt Ensilifu 0 4418 62280 55773 2026-07-13T11:19:51Z NAMUKWAYA BARBRA 9180 nterezeezza empandiika entongole 62280 wikitext text/x-wiki {{Databox}} [[File:The International Phonetic Alphabet (2015 version) (cropped) (only pulmonic consonants).svg|thumb|Ensilifu ]] '''Ensirifu''' ye nnukuta eteyatuka bw'eba nga teweereddwa [[njatuza]]. Ensirifu z'Oluganda ez'ennono ze zino '''p,b,m,w,f,v,t,d,n,s,z,l,c,j,ny,y,k,g,ŋ'''. Ensirifu za Oluganda zikkiriza enjatuza yonna okuziweerera, era bwe zityo ne zifuna eddoboozi nga ery'enjatuza eziba ziziweeredde, okugeza '''''za''''', '''''ze''''', '''''fa''''', '''''fe''''', '''''ma''''', '''''me''''' ne endala. Ensirifu zisobola okweyambisibwa nga eri emu oba nga ziri bbiri. Okugeza '''''ettutu'''''. Bwe omala okuyiga enkozesa ya enjatuza ne ensirifu osobola okwanguyirwa okuyiga Oluganda, era ne onyumilwa obuwoomu bwalwo. Okugeza, '''''ka-to''''', '''''ka-bu-to''''', '''''kaa-mu-la-li''''', '''''e-bbu-to''''', '''''e-bbu-gga'''''. Awo nno osobola okunyumilwa emboozi eno: '''''Daudi dda e Buddo obudde obudda e Buddo butuuse.''''' mdets6sp9ls8n4vmg430a17poev4yzf Wakiso (disitulikit) 0 4537 62165 33018 2026-07-13T06:34:20Z Musuuza 11013 ngasseeko Databox 62165 wikitext text/x-wiki [[File:Wakiso District in Uganda.svg|thumb|Wakiso District ]]{{Databox}}'''Disitulikiti ye Wakiso''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikiti]] eri mu [[:en:Central_Region,_Uganda|kitundu kya masekkati ga Uganda]] ng'ekitundu kyetoolodde [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Akabuga [[Wakiso Town|Wakiso]] kye kifo kyekitebe kya disitulikiti eno. [[Kira, Yuganda|Kira]], ky'ekibuga eky'okubiri ekinene emabbali w'ekibuga Kampala kiri mu disitulikiti. == Ekifo == Disitulikiti eye Wakiso eri mu masekkati g'kitundu ekye ggwanga, eriraaniganye [[Nakaseke (disitulikit)|Disitulikiti y’e Nakaseke]] ne [[Luweero (disitulikit)|Disitulikiti y’e Luweero]] mu Obukiika kkono, [[Mukono (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mukono]] mu Obuvanjuba, Disitulikiti [[Kalangala (disitulikit)|y’e Kalangala]] mu [[Nnalubaale|nnyanja Victoria]] mu bukiikaddyo, [[Mpigi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mpigi]] mu Obukiikaddyo bw’amaserengeta ne [[Mityana (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mityana]] mu bukiikakkono bw’amaserengeta. <ref>[[Districts of Uganda|Uganda District Map]]</ref> Wakiso ekitebe kya disitulikiti we kiri, kisangibwa kilomita 20 (12 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’amaserengeta ga Kampala, ekibuga ekikulu ekya Uganda era nga kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga. Ebikwaso bya disitulikiti eno bye bino:00 24N, 32 29E. == Ebikwata ku bungi bw’abantu == Mu 1991, okubala abantu mu ggwanga lyonna kwabalirira nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti yali 562,887. Okusinziira ku miwendo gy’okubala abantu mu ggwanga mu mwaka gwa 2002, Disitulikiti y’e Wakiso yalimu abantu 907,988, ekigifudde disitulikiti eyookubiri mu ggwanga. Mu kiseera ekyo, abantu 53 ku buli 100 baali baana abali wansi w’emyaka 18 ate 17 ku buli 100 baali bamulekwa. Okunoonyereza okwakolebwa mu ggwanga lyonna n’amaka mu 2014 kwabala abantu 1,997,418 mu disitulikiti eno. [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bibalo ekya Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS), kyabalirira nti omuwendo gw’abantu bonna mu disitulikiti eno, okutuuka mu makkati g’omwaka 2020 gwali 2,915,000. UBOS era yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti gweyongera ku kigero kya buli mwaka ekya bitundu 6.7 ku buli 100, wakati wa 2014 ne 2020. {{Historical populations|1991|562,887|2002|907,988|2014|1,997,418|2020|2,915,200|||align=none|footnote=source:<ref name="DataR"/>}} == Ebitongole ebiddukanya emirimu == [[File:Matugga_Town_-_Mabanda.jpg|thumb| Oluguudo lwa Bombo e Matugga - Mabanda (Disitulikiti y'e Wakiso)]] Disitulikiti y’e Wakiso erimu amagombolola abiri ne munisipaali: Kyadondo County, Busiro County. Ekibuga Entebbe kyakutulwamu ne kiweebwa ekitiibwa ky’ekibuga mu 2020. Disitulikiti eno eyongera okugabanyizibwamu ebitundu bino wammanga ebiddukanya emirimu:   Ekitebe kya disitulikiti eno kiri mu kibuga Wakiso, nga 20 kilometres (12 mi) obukiikakkono bw’amaserengeta ga Kampala ku luguudo olukulu olugenda e [[Hoima]] . Disitulikiti y’e Wakiso erimu obuwanvu bwa 2,704 square kilometres (1,044 sq mi) . == Obukulembeze bwa disitulikiti == Obukulembeze bukwasiddwa olukiiko olufuzi olwa Disitulikiti, olulimu: * Ssentebe wa Disitulikiti * Omumyuka wa Ssentebe wa Disitulikiti * Omuwandiisi wa Disitulikiti avunaanyizibwa ku by’ensimbi * Omuwandiisi wa Disitulikiti avunaanyizibwa ku by'obugagga eby’omu ttaka * Omuwandiisi wa Disitulikiti avunaanyizibwa ku nguudo n’eby’ekikugu * Omuwandiisi wa disitulikiti Ekikula ky’abantu * Omubaka wa Pulezidenti mu disitulikiti * Amyuuka omubaka wa Pulezidenti mu disitulikiti Ebifo eby’obulambuzi mu disitulikiti eno mulimu: * Ebifo by'obuwangwa [[Buganda|bwa Buganda]] n'embiri za [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] * [[Entebbe|Ekibuga Entebbe Ekikadde]] * Ensuku z'ebimera Entebbe * Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda (UWEC) - [[Entebbe]] * [[:en:Entebbe_International_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi Entebbe]] * State House - Entebbe (Amaka g'obwa[[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] mu amatongole ) . * [[:en:Ngamba_Island_Chimpanzee_Sanctuary|Ekifo ekikuumirwamu amazike ku kizinga Ngamba]] ku nnyanja Victoria - Ekifo ekikuumirwamu [[:en:Common_chimpanzee|amazike]] * Ekizinga Bulago Resort * [[Nnalubaale|Ennyanja Victoria]] - ennyanja esinga obunene mu Afrika era nga ye nnyanja eyokubiri mu nsi yonna mu bunene obw'amazzi amayonjo * [[:en:Uganda_Martyrs|Basilica y'abajulizi ba Uganda]] - [[:en:Namugongo|Namugongo]] * [[Ekisaawe ky'eggwanga ekya Mandela]] - [[Bweyogerere|Namboole]] == Laba ne == * [[Disitulikiti mu Yuganda|Disitulikiti za Uganda]] * [[Nnalubaale|Ennyanja Victoria]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20200705235556/http://www.ugandatravelguide.com/wakiso-district.html Ebikwata ku Disitulikiti y'e Wakiso ku Ugandatravelguide.com] * [https://web.archive.org/web/20111018172343/http://www.islandinthesun.biz/ Bulago Island Homepage] Archived * [http://www.ngambaisland.org/ Ekizinga Ngamba Homepage] * [https://www.google.com/maps/place/Wakiso,+Uganda/@0.2733039,32.1571923,10z/data=!3m1!4b1!4m5!3m4!1s0x177d9ec149a2c3f1:0xd96b92ee1eccb70a!8m2!3d0.063019!4d32.4467238?hl=en Google Map y'Essaza ly'e Wakiso] [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 91j292a0p1peia3xdn78qwsswulht4l 62184 62165 2026-07-13T07:18:40Z Musuuza 11013 ntereezezza ku mpandiika 62184 wikitext text/x-wiki [[File:Wakiso District in Uganda.svg|thumb|Wakiso District ]]{{Databox}} '''Wakiso''' [[Disitulikiti mu Yuganda|disitulikiti]] eri mu [[:en:Central_Region,_Uganda|kitundu kya masekkati ga Uganda]] nga yeetoolodde [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yatondebwawo mu mwaka gwa 2000 ng’eggibwa mu Disitulikiti y’e Mpigi. Disitulikiti eno yatondebwawo oluvannyuma lw’okugatta amasaza mukaaga amakulu, nga gano ge '''Busiro,''' Kyaddondo, Munisipaali y’e Entebbe, Munisipaali y’e Nansana, Munisipaali y’e Kira, ne Munisipaali y’e Makindye-Ssaabagabo. Ekibuga ky’e Wakiso kye kifo awali ekitebe kya Disitulikiti. Ekibuiga ky'e [[Kira, Yuganda|Kira]], ky'ekibuga eky'okubiri ekinene emabbali w'ekibuga Kampala kiri mu disitulikiti. == Obusange == Disitulikiti y’e Wakiso esangibwa mu Kitundu Ekya wakati mu Uganda, nga esaliza ku Disitulikiti y’e Nakaseke ne Luweero mu bukiikakkono, Disitulikiti y’e Mukono mu buvanjuba, ne Disitulikiti y’e Kalangala eri mu Nnyanja Nalubaale mu bukiikaddyo, [[Mpigi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mpigi]] mu Obukiikaddyo bw’amaserengeta ne [[Mityana (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mityana]] mu bukiikakkono bw’amaserengeta. <ref>[[Districts of Uganda|Uganda District Map]]</ref> Wakiso ekitebe kya disitulikiti we kiri, kisangibwa kilomita 20 (12 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’amaserengeta ga Kampala, ekibuga ekikulu ekya Uganda era nga kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga. Ebikwaso bya disitulikiti eno bye bino:00 24N, 32 29E. == Ebikwata ku bungi bw’abantu == Mu mwaka gwa 1991, okubala abantu okw’eggwanga kwalaga nti Disitulikiti y’e Wakiso yalimu abantu abaaliraanwa '''562,887'''. Okusinziira ku miwendo gy’okubala abantu mu ggwanga mu mwaka gwa 2002, Disitulikiti y’e Wakiso yalimu abantu 907,988, ekigifudde disitulikiti eyookubiri mu ggwanga. Mu kiseera ekyo, abantu 53 ku buli 100 baali baana abali wansi w’emyaka 18 ate 17 ku buli 100 baali bamulekwa. Okunoonyereza okwakolebwa mu ggwanga lyonna n’amaka mu 2014 kwabala abantu 1,997,418 mu disitulikiti eno. [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bibalo ekya Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS), kyabalirira nti omuwendo gw’abantu bonna mu disitulikiti eno, okutuuka mu makkati g’omwaka 2020 gwali 2,915,000. UBOS era yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti gweyongera ku kigero kya buli mwaka ekya bitundu 6.7 ku buli 100, wakati wa 2014 ne 2020. {{Historical populations|1991|562,887|2002|907,988|2014|1,997,418|2020|2,915,200|||align=none|footnote=source:<ref name="DataR"/>}} == Ebitongole ebiddukanya emirimu == [[File:Matugga_Town_-_Mabanda.jpg|thumb| Oluguudo lwa Bombo e Matugga - Mabanda (Disitulikiti y'e Wakiso)]] Disitulikiti y’e Wakiso erimu amagombolola abiri ne munisipaali: Kyadondo County, Busiro County. Ekibuga Entebbe kyakutulwamu ne kiweebwa ekitiibwa ky’ekibuga mu 2020. Disitulikiti eno eyongera okugabanyizibwamu ebitundu bino wammanga ebiddukanya emirimu:   Ekitebe kya disitulikiti eno kiri mu kibuga Wakiso, nga 20 kilometres (12 mi) obukiikakkono bw’amaserengeta ga Kampala ku luguudo olukulu olugenda e [[Hoima]] . Disitulikiti y’e Wakiso erimu obuwanvu bwa 2,704 square kilometres (1,044 sq mi) . == Obukulembeze bwa disitulikiti == Obukulembeze bukwasiddwa olukiiko olufuzi olwa Disitulikiti, olulimu: * Ssentebe wa Disitulikiti * Omumyuka wa Ssentebe wa Disitulikiti * Omuwandiisi wa Disitulikiti avunaanyizibwa ku by’ensimbi * Omuwandiisi wa Disitulikiti avunaanyizibwa ku by'obugagga eby’omu ttaka * Omuwandiisi wa Disitulikiti avunaanyizibwa ku nguudo n’eby’ekikugu * Omuwandiisi wa disitulikiti Ekikula ky’abantu * Omubaka wa Pulezidenti mu disitulikiti * Amyuuka omubaka wa Pulezidenti mu disitulikiti Ebifo eby’obulambuzi mu disitulikiti eno mulimu: * Ebifo by'obuwangwa [[Buganda|bwa Buganda]] n'embiri za [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] * [[Entebbe|Ekibuga Entebbe Ekikadde]] * Ensuku z'ebimera Entebbe * Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda (UWEC) - [[Entebbe]] * [[:en:Entebbe_International_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi Entebbe]] * State House - Entebbe (Amaka g'obwa[[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] mu amatongole ) . * [[:en:Ngamba_Island_Chimpanzee_Sanctuary|Ekifo ekikuumirwamu amazike ku kizinga Ngamba]] ku nnyanja Victoria - Ekifo ekikuumirwamu [[:en:Common_chimpanzee|amazike]] * Ekizinga Bulago Resort * [[Nnalubaale|Ennyanja Victoria]] - ennyanja esinga obunene mu Afrika era nga ye nnyanja eyokubiri mu nsi yonna mu bunene obw'amazzi amayonjo * [[:en:Uganda_Martyrs|Basilica y'abajulizi ba Uganda]] - [[:en:Namugongo|Namugongo]] * [[Ekisaawe ky'eggwanga ekya Mandela]] - [[Bweyogerere|Namboole]] == Laba ne == * [[Disitulikiti mu Yuganda|Disitulikiti za Uganda]] * [[Nnalubaale|Ennyanja Victoria]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20200705235556/http://www.ugandatravelguide.com/wakiso-district.html Ebikwata ku Disitulikiti y'e Wakiso ku Ugandatravelguide.com] * [https://web.archive.org/web/20111018172343/http://www.islandinthesun.biz/ Bulago Island Homepage] Archived * [http://www.ngambaisland.org/ Ekizinga Ngamba Homepage] * [https://www.google.com/maps/place/Wakiso,+Uganda/@0.2733039,32.1571923,10z/data=!3m1!4b1!4m5!3m4!1s0x177d9ec149a2c3f1:0xd96b92ee1eccb70a!8m2!3d0.063019!4d32.4467238?hl=en Google Map y'Essaza ly'e Wakiso] [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 9rkz4geq0nen00zd4hffg3jedf7c1ph 62185 62184 2026-07-13T07:23:46Z Musuuza 11013 ntereezezza mu mpandiika 62185 wikitext text/x-wiki [[File:Wakiso District in Uganda.svg|thumb|Wakiso District ]]Wakiso disitulikiti eri mu kitundu kya masekkati ga Uganda nga yeetoolodde Kampala, ekibuga ekikulu ekya Uganda. Yatondebwawo mu mwaka gwa 2000 ng’eggibwa mu Disitulikiti y’e Mpigi. Disitulikiti eno yatondebwawo oluvannyuma lw’okugatta amasaza mukaaga amakulu, nga gano ge Busiro, Kyaddondo, Munisipaali y’e Entebbe, Munisipaali y’e Nansana, Munisipaali y’e Kira, ne Munisipaali y’e Makindye-Ssaabagabo. Ekibuga ky’e Wakiso kye kifo awali ekitebe kya Disitulikiti. Ekibuiga ky'e Kira, ky'ekibuga eky'okubiri ekinene emabbali w'ekibuga Kampala kiri mu disitulikiti.{{Databox}} == Obusange == Disitulikiti y’e Wakiso esangibwa mu Kitundu Ekya wakati mu Uganda, nga esaliza ku Disitulikiti y’e Nakaseke ne Luweero mu bukiikakkono, Disitulikiti y’e Mukono mu buvanjuba, ne Disitulikiti y’e Kalangala eri mu Nnyanja Nalubaale mu bukiikaddyo, [[Mpigi (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mpigi]] mu Obukiikaddyo bw’amaserengeta ne [[Mityana (disitulikit)|Disitulikiti y’e Mityana]] mu bukiikakkono bw’amaserengeta. <ref>[[Districts of Uganda|Uganda District Map]]</ref> Wakiso ekitebe kya disitulikiti we kiri, kisangibwa kilomita 20 (12 mi), ku luguudo, mu bukiikakkono bw’amaserengeta ga Kampala, ekibuga ekikulu ekya Uganda era nga kye kibuga ekisinga obunene mu ggwanga. Ebikwaso bya disitulikiti eno bye bino:00 24N, 32 29E. == Ebikwata ku bungi bw’abantu == Mu mwaka gwa 1991, okubala abantu okw’eggwanga kwalaga nti Disitulikiti y’e Wakiso yalimu abantu abaaliraanwa '''562,887'''. Okusinziira ku miwendo gy’okubala abantu mu ggwanga mu mwaka gwa 2002, Disitulikiti y’e Wakiso yalimu abantu 907,988, ekigifudde disitulikiti eyookubiri mu ggwanga. Mu kiseera ekyo, abantu 53 ku buli 100 baali baana abali wansi w’emyaka 18 ate 17 ku buli 100 baali bamulekwa. Okunoonyereza okwakolebwa mu ggwanga lyonna n’amaka mu 2014 kwabala abantu 1,997,418 mu disitulikiti eno. [[:en:Uganda_Bureau_of_Statistics|Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bibalo ekya Uganda Bureau of Statistics]] (UBOS), kyabalirira nti omuwendo gw’abantu bonna mu disitulikiti eno, okutuuka mu makkati g’omwaka 2020 gwali 2,915,000. UBOS era yabalirira nti omuwendo gw’abantu mu disitulikiti gweyongera ku kigero kya buli mwaka ekya bitundu 6.7 ku buli 100, wakati wa 2014 ne 2020. {{Historical populations|1991|562,887|2002|907,988|2014|1,997,418|2020|2,915,200|||align=none|footnote=source:<ref name="DataR"/>}} == Ebitongole ebiddukanya emirimu == [[File:Matugga_Town_-_Mabanda.jpg|thumb| Oluguudo lwa Bombo e Matugga - Mabanda (Disitulikiti y'e Wakiso)]] Disitulikiti y’e Wakiso erimu amagombolola abiri ne munisipaali: Kyadondo County, Busiro County. Ekibuga Entebbe kyakutulwamu ne kiweebwa ekitiibwa ky’ekibuga mu 2020. Disitulikiti eno eyongera okugabanyizibwamu ebitundu bino wammanga ebiddukanya emirimu:   Ekitebe kya disitulikiti eno kiri mu kibuga Wakiso, nga 20 kilometres (12 mi) obukiikakkono bw’amaserengeta ga Kampala ku luguudo olukulu olugenda e [[Hoima]] . Disitulikiti y’e Wakiso erimu obuwanvu bwa 2,704 square kilometres (1,044 sq mi) . == Obukulembeze bwa disitulikiti == Obukulembeze bukwasiddwa olukiiko olufuzi olwa Disitulikiti, olulimu: * Ssentebe wa Disitulikiti * Omumyuka wa Ssentebe wa Disitulikiti * Omuwandiisi wa Disitulikiti avunaanyizibwa ku by’ensimbi * Omuwandiisi wa Disitulikiti avunaanyizibwa ku by'obugagga eby’omu ttaka * Omuwandiisi wa Disitulikiti avunaanyizibwa ku nguudo n’eby’ekikugu * Omuwandiisi wa disitulikiti Ekikula ky’abantu * Omubaka wa Pulezidenti mu disitulikiti * Amyuuka omubaka wa Pulezidenti mu disitulikiti Ebifo eby’obulambuzi mu disitulikiti eno mulimu: * Ebifo by'obuwangwa [[Buganda|bwa Buganda]] n'embiri za [[Kabaka wa Buganda|Kabaka]] * [[Entebbe|Ekibuga Entebbe Ekikadde]] * Ensuku z'ebimera Entebbe * Ekitongole ekivunaanyizibwa ku bisolo by'omu nsiko mu Uganda (UWEC) - [[Entebbe]] * [[:en:Entebbe_International_Airport|Ekisaawe ky'ennyonyi Entebbe]] * State House - Entebbe (Amaka g'obwa[[:en:President_of_Uganda|Pulezidenti wa Uganda]] mu amatongole ) . * [[:en:Ngamba_Island_Chimpanzee_Sanctuary|Ekifo ekikuumirwamu amazike ku kizinga Ngamba]] ku nnyanja Victoria - Ekifo ekikuumirwamu [[:en:Common_chimpanzee|amazike]] * Ekizinga Bulago Resort * [[Nnalubaale|Ennyanja Victoria]] - ennyanja esinga obunene mu Afrika era nga ye nnyanja eyokubiri mu nsi yonna mu bunene obw'amazzi amayonjo * [[:en:Uganda_Martyrs|Basilica y'abajulizi ba Uganda]] - [[:en:Namugongo|Namugongo]] * [[Ekisaawe ky'eggwanga ekya Mandela]] - [[Bweyogerere|Namboole]] == Laba ne == * [[Disitulikiti mu Yuganda|Disitulikiti za Uganda]] * [[Nnalubaale|Ennyanja Victoria]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20200705235556/http://www.ugandatravelguide.com/wakiso-district.html Ebikwata ku Disitulikiti y'e Wakiso ku Ugandatravelguide.com] * [https://web.archive.org/web/20111018172343/http://www.islandinthesun.biz/ Bulago Island Homepage] Archived * [http://www.ngambaisland.org/ Ekizinga Ngamba Homepage] * [https://www.google.com/maps/place/Wakiso,+Uganda/@0.2733039,32.1571923,10z/data=!3m1!4b1!4m5!3m4!1s0x177d9ec149a2c3f1:0xd96b92ee1eccb70a!8m2!3d0.063019!4d32.4467238?hl=en Google Map y'Essaza ly'e Wakiso] [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 6sido0lw5rwk7ylvem1ssfij5kd5e9g Agago (disitulikit) 0 4573 62189 35275 2026-07-13T07:33:05Z Ssebuufu 9882 62189 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] kcfwhghgcv9ip0iy8cfczb3grepyur9 62190 62189 2026-07-13T07:34:25Z Ssebuufu 9882 Ntaddemu Gyesangibwa 62190 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 3yd4kl0olese2we6da3mt1705p5bn47 62196 62190 2026-07-13T07:45:07Z Ssebuufu 9882 Ntaddemu ekijuliziddwa 62196 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'buvanjuba{{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] pikmza9c5y86nfnkqav10ov49ai50bv 62199 62196 2026-07-13T07:48:30Z Ssebuufu 9882 /* Gyesangibwa */ 62199 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'buvanjuba{{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 8dltzg9hnhpbauvg3widyeouaab6lth 62200 62199 2026-07-13T07:50:32Z Ssebuufu 9882 /* Gyesangibwa */ 62200 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba{{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 5ifvmdtn21a2q87xkyxg1wbmkbn6ac1 62203 62200 2026-07-13T07:53:47Z Ssebuufu 9882 /* Gyesangibwa */ 62203 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba{{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] mr55e5slgvux91t2usbyhqr9wcyijin 62209 62203 2026-07-13T08:01:11Z Ssebuufu 9882 /* Gyesangibwa */ 62209 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo{{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 1dkqd1vrl0fyjkhpyijhay9hct3nk4l 62213 62209 2026-07-13T08:05:24Z Ssebuufu 9882 /* Gyesangibwa */ 62213 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo ne [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] e bugwanjuba{{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] q06n5jdyoo0si1vizd0b6sf5tvwfkeg 62215 62213 2026-07-13T08:11:43Z Ssebuufu 9882 /* Gyesangibwa */ 62215 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo ne [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] e bugwanjuba. Agago{{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] i6li8m1pbqq2799qut4gdcde3nog77b 62216 62215 2026-07-13T08:12:22Z Ssebuufu 9882 /* Gyesangibwa */ 62216 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo ne [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] e bugwanjuba. [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Agago_(disitulikit)&veaction=edit&section=1 Agago]{{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] l6fy77u9w1u6lagvi5tv1d4c450aqo9 62219 62216 2026-07-13T08:17:09Z Ssebuufu 9882 /* Gyesangibwa */ 62219 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo ne [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] e bugwanjuba. [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Agago_(disitulikit)&veaction=edit&section=1 Agago] ekitebe kya disitulikiti kiri kilo mmita 80 (ze mayiro 50) mu bukiika ddyo bw'obuvanjuba bwa [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]]{{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] b0qrjxa5bgtkm6rww2mp2azh4e6ilib 62221 62219 2026-07-13T08:20:14Z Ssebuufu 9882 /* Gyesangibwa */ 62221 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo ne [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] e bugwanjuba. [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Agago_(disitulikit)&veaction=edit&section=1 Agago] ekitebe kya disitulikiti kiri kilo mmita 80 (ze mayiro 50) mu bukiika ddyo bw'obuvanjuba bwa [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] akabuga akanene akasinga okuba okumpi{{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 8hqqv6u9g3h1omz0ku8wuudhdzwzkr5 62222 62221 2026-07-13T08:21:14Z Ssebuufu 9882 Ntaddemu ekijuliziddwa 62222 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo ne [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] e bugwanjuba. [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Agago_(disitulikit)&veaction=edit&section=1 Agago] ekitebe kya disitulikiti kiri kilo mmita 80 (ze mayiro 50) mu bukiika ddyo bw'obuvanjuba bwa [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] akabuga akanene akasinga okuba okumpi<ref>"Approximate Road Distance Between Kitgum And Agago With Map". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref>{{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 43l56wapxz0yhqm888875m0twbp6foh 62224 62222 2026-07-13T08:23:08Z Ssebuufu 9882 62224 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo ne [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] e bugwanjuba. [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Agago_(disitulikit)&veaction=edit&section=1 Agago] ekitebe kya disitulikiti kiri kilo mmita 80 ( 50im ) mu bukiika ddyo bw'obuvanjuba bwa [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] akabuga akanene akasinga okuba okumpi<ref>"Approximate Road Distance Between Kitgum And Agago With Map". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref>{{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] mqmeuqq2ny7hr372f6v0hadb7swp019 62231 62224 2026-07-13T08:29:56Z Ssebuufu 9882 /* Gyesangibwa */ 62231 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo ne [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] e bugwanjuba. [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Agago_(disitulikit)&veaction=edit&section=1 Agago] ekitebe kya disitulikiti kiri kilo mmita 80 ( 50im ) mu bukiika ddyo bw'obuvanjuba bwa [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] akabuga akanene akasinga okuba okumpi<ref>"Approximate Road Distance Between Kitgum And Agago With Map". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref>. Ekifo kino kiri kumpi nga kilo mmita 270 ( 230 mi ){{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] i1vs01tynovgx82551xeufur8ytybh2 62233 62231 2026-07-13T08:32:37Z Ssebuufu 9882 /* Gyesangibwa */ 62233 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo ne [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] e bugwanjuba. [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Agago_(disitulikit)&veaction=edit&section=1 Agago] ekitebe kya disitulikiti kiri kilo mmita 80 ( 50im ) mu bukiika ddyo bw'obuvanjuba bwa [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] akabuga akanene akasinga okuba okumpi<ref>"Approximate Road Distance Between Kitgum And Agago With Map". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref>. Ekifo kino kiri kumpi nga kilo mmita 270 ( 230 mi ) ng'okozesezza luguudo, mu bukiika kkobo bwa [[Kampala]]{{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] aqdbswt45rtptj4pagbby7dfq9ezl48 62235 62233 2026-07-13T08:35:34Z Ssebuufu 9882 /* Gyesangibwa */ 62235 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo ne [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] e bugwanjuba. [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Agago_(disitulikit)&veaction=edit&section=1 Agago] ekitebe kya disitulikiti kiri kilo mmita 80 ( 50im ) mu bukiika ddyo bw'obuvanjuba bwa [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] akabuga akanene akasinga okuba okumpi<ref>"Approximate Road Distance Between Kitgum And Agago With Map". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref>. Ekifo kino kiri kumpi nga kilo mmita 270 ( 230 mi ) ng'zesezza luguudo, mu bukiika kkono bwa [[Kampala]]{{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] guaaxeu2k6yhfqfv2wsmhmaa8irgkhd 62236 62235 2026-07-13T08:40:12Z Ssebuufu 9882 /* Gyesangibwa */ 62236 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo ne [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] e bugwanjuba. [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Agago_(disitulikit)&veaction=edit&section=1 Agago] ekitebe kya disitulikiti kiri kilo mmita 80 ( 50im ) mu bukiika ddyo bw'obuvanjuba bwa [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] akabuga akanene akasinga okuba okumpi<ref>"Approximate Road Distance Between Kitgum And Agago With Map". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref>. Ekifo kino kiri kumpi nga kilo mmita 270 ( 230 mi ) ng'zesezza luguudo, mu bukiika kkon eo bwa [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Uganda]]{{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 9oslwiqq6t06lm9r330eccwtax6hbah 62237 62236 2026-07-13T08:43:51Z Ssebuufu 9882 /* Gyesangibwa */ 62237 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo ne [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] e bugwanjuba. [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Agago_(disitulikit)&veaction=edit&section=1 Agago] ekitebe kya disitulikiti kiri kilo mmita 80 ( 50im ) mu bukiika ddyo bw'obuvanjuba bwa [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] akabuga akanene akasinga okuba okumpi<ref>"Approximate Road Distance Between Kitgum And Agago With Map". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref>. Ekifo kino kiri kumpi nga kilo mmita 270 ( 230 mi ) ng'zesezza luguudo, mu bukiika kkon eo bwa [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Uganda]] era ekibuga ekisinga obunene mu ggwanga eryo.{{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 6eb4zje5icbxlqdfzmnihrqovrkfbqx 62238 62237 2026-07-13T08:44:45Z Ssebuufu 9882 /* Gyesangibwa */ 62238 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo ne [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] e bugwanjuba. [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Agago_(disitulikit)&veaction=edit&section=1 Agago] ekitebe kya disitulikiti kiri kilo mmita 80 ( 50im ) mu bukiika ddyo bw'obuvanjuba bwa [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] akabuga akanene akasinga okuba okumpi<ref>"Approximate Road Distance Between Kitgum And Agago With Map". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref>. Ekifo kino kiri kumpi nga kilo mmita 270 ( 230 mi ) ng'zesezza luguudo, mu bukiika kkon eo bwa [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Uganda]] era ekibuga ekisinga obunene mu ggwanga eryo.<ref>"Map Showing Kampala And Agago With Distance Marker". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref>{{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 0fhimbxan97j7l1swxbxgs3uqx8g48g 62239 62238 2026-07-13T08:46:54Z Ssebuufu 9882 Ngasseko ebijuliziddwa 62239 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo ne [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] e bugwanjuba. [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Agago_(disitulikit)&veaction=edit&section=1 Agago] ekitebe kya disitulikiti kiri kilo mmita 80 ( 50im ) mu bukiika ddyo bw'obuvanjuba bwa [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] akabuga akanene akasinga okuba okumpi<ref>"Approximate Road Distance Between Kitgum And Agago With Map". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref>. Ekifo kino kiri kumpi nga kilo mmita 270 ( 230 mi ) ng'zesezza luguudo, mu bukiika kkon eo bwa [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Uganda]] era ekibuga ekisinga obunene mu ggwanga eryo.<ref>"Map Showing Kampala And Agago With Distance Marker". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref> == Ebijuliziddwa == {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] b3pq3v0jcskljqxpshnsbyrfwfbayez 62240 62239 2026-07-13T08:47:22Z Ssebuufu 9882 /* Gyesangibwa */ 62240 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo ne [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] e bugwanjuba. [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Agago_(disitulikit)&veaction=edit&section=1 Agago] ekitebe kya disitulikiti kiri kilo mmita 80 ( 50im ) mu bukiika ddyo bw'obuvanjuba bwa [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] akabuga akanene akasinga okuba okumpi<ref>"Approximate Road Distance Between Kitgum And Agago With Map". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref>. Ekifo kino kiri kumpi nga kilo mmita 270 ( 230 mi ) ng'zesezza luguudo, mu bukiika kkon eo bwa [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Uganda]] era ekibuga ekisinga obunene mu. ggwanga eryo.<ref>"Map Showing Kampala And Agago With Distance Marker". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref> == Ebijuliziddwa == {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 5x5lw2lwnoinw9379359n1rilqk7yva 62241 62240 2026-07-13T08:53:18Z Ssebuufu 9882 /* Gyesangibwa */ 62241 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo ne [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] e bugwanjuba. [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Agago_(disitulikit)&veaction=edit&section=1 Agago] ekitebe kya disitulikiti kiri kilo mmita 80 ( 50im ) mu bukiika ddyo bw'obuvanjuba bwa [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] akabuga akanene akasinga okuba okumpi<ref>"Approximate Road Distance Between Kitgum And Agago With Map". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref>. Ekifo kino kiri kumpi nga kilo mmita 270 ( 230 mi ) ng'zesezza luguudo, mu bukiika kkon eo bwa [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Uganda]] era ekibuga ekisinga obunene mu. ggwanga eryo.<ref>"Map Showing Kampala And Agago With Distance Marker". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref> Ebibalo ebiraga disitulikiti wesangibwa biri: 50N 33 20E == Ebijuliziddwa == {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] ek2gbzjqvc312xf04w1ts0a03eguui7 62242 62241 2026-07-13T08:54:19Z Ssebuufu 9882 62242 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo ne [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] e bugwanjuba. [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Agago_(disitulikit)&veaction=edit&section=1 Agago] ekitebe kya disitulikiti kiri kilo mmita 80 ( 50im ) mu bukiika ddyo bw'obuvanjuba bwa [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] akabuga akanene akasinga okuba okumpi<ref>"Approximate Road Distance Between Kitgum And Agago With Map". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref>. Ekifo kino kiri kumpi nga kilo mmita 270 ( 230 mi ) ng'zesezza luguudo, mu bukiika kkon eo bwa [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Uganda]] era ekibuga ekisinga obunene mu. ggwanga eryo.<ref>"Map Showing Kampala And Agago With Distance Marker". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref> Ebibalo ebiraga disitulikiti wesangibwa biri: 50N 33 20E. == Ebijuliziddwa == {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] co4mvd5gh51ao9ndigow91ws8fufe9c 62243 62242 2026-07-13T08:58:41Z Ssebuufu 9882 Ntaddemu byonna mu bufunze 62243 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo ne [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] e bugwanjuba. [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Agago_(disitulikit)&veaction=edit&section=1 Agago] ekitebe kya disitulikiti kiri kilo mmita 80 ( 50im ) mu bukiika ddyo bw'obuvanjuba bwa [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] akabuga akanene akasinga okuba okumpi<ref>"Approximate Road Distance Between Kitgum And Agago With Map". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref>. Ekifo kino kiri kumpi nga kilo mmita 270 ( 230 mi ) ng'zesezza luguudo, mu bukiika kkon eo bwa [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Uganda]] era ekibuga ekisinga obunene mu. ggwanga eryo.<ref>"Map Showing Kampala And Agago With Distance Marker". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref> Ebibalo ebiraga disitulikiti wesangibwa biri: 50N 33 20E. == Byonna mu bufunze == == Ebijuliziddwa == {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 34uni37xbp585taqisn3bov20jxqis8 62245 62243 2026-07-13T09:00:57Z Ssebuufu 9882 /* Byonna mu bufunze */ 62245 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo ne [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] e bugwanjuba. [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Agago_(disitulikit)&veaction=edit&section=1 Agago] ekitebe kya disitulikiti kiri kilo mmita 80 ( 50im ) mu bukiika ddyo bw'obuvanjuba bwa [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] akabuga akanene akasinga okuba okumpi<ref>"Approximate Road Distance Between Kitgum And Agago With Map". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref>. Ekifo kino kiri kumpi nga kilo mmita 270 ( 230 mi ) ng'zesezza luguudo, mu bukiika kkon eo bwa [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Uganda]] era ekibuga ekisinga obunene mu. ggwanga eryo.<ref>"Map Showing Kampala And Agago With Distance Marker". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref> Ebibalo ebiraga disitulikiti wesangibwa biri: 50N 33 20E. == Byonna mu bufunze == Disitulikiti y'Agago y'emu ku zi disitulikiti empya mu Uganda. == Ebijuliziddwa == {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 7r9x7wjzsa6v3nqnk1wlgfkisl6csbo 62247 62245 2026-07-13T09:12:36Z Ssebuufu 9882 /* Byonna mu bufunze */ 62247 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo ne [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] e bugwanjuba. [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Agago_(disitulikit)&veaction=edit&section=1 Agago] ekitebe kya disitulikiti kiri kilo mmita 80 ( 50im ) mu bukiika ddyo bw'obuvanjuba bwa [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] akabuga akanene akasinga okuba okumpi<ref>"Approximate Road Distance Between Kitgum And Agago With Map". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref>. Ekifo kino kiri kumpi nga kilo mmita 270 ( 230 mi ) ng'zesezza luguudo, mu bukiika kkon eo bwa [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Uganda]] era ekibuga ekisinga obunene mu. ggwanga eryo.<ref>"Map Showing Kampala And Agago With Distance Marker". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref> Ebibalo ebiraga disitulikiti wesangibwa biri: 50N 33 20E. == Byonna mu bufunze == Disitulikiti y'Agago y'emu ku zi disitulikiti empya mu Uganda.Yateekebwawo na tteeka lya Paalamenti era neetandika okukola nga 01 Ogwomusanvu 2010. Nga tennatuuka awo, yali kitundu ku [[Pader (disitulikit)|disitulikiti y'e Pader]] == Ebijuliziddwa == {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 5bku94eiu4ivgag59n23syzabn0gtne 62250 62247 2026-07-13T09:29:39Z Ssebuufu 9882 /* Byonna mu bufunze */ 62250 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo ne [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] e bugwanjuba. [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Agago_(disitulikit)&veaction=edit&section=1 Agago] ekitebe kya disitulikiti kiri kilo mmita 80 ( 50im ) mu bukiika ddyo bw'obuvanjuba bwa [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] akabuga akanene akasinga okuba okumpi<ref>"Approximate Road Distance Between Kitgum And Agago With Map". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref>. Ekifo kino kiri kumpi nga kilo mmita 270 ( 230 mi ) ng'zesezza luguudo, mu bukiika kkon eo bwa [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Uganda]] era ekibuga ekisinga obunene mu. ggwanga eryo.<ref>"Map Showing Kampala And Agago With Distance Marker". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref> Ebibalo ebiraga disitulikiti wesangibwa biri: 50N 33 20E. == Byonna mu bufunze == # Disitulikiti y'Agago y'emu ku zi disitulikiti empya mu Uganda.Yateekebwawo na tteeka lya Paalamenti era neetandika okukola nga 01 Ogwomusanvu 2010. Nga tennatuuka awo, yali kitundu ku [[Pader (disitulikit)|disitulikiti y'e Pader]] Disitulikiti eri kitundu ku Ttundutundu lya Acholi wamu ne : 1. Disitulikiti y'Amuru 2. Disitulikiti y'e Gulu 3. Disitulikiti y'e Kitgum 4. Disitulikiti y'e Lamwo 5.Disitulikiti y'e Nwoya 6. Disitulikiti y'e Pader == Ebijuliziddwa == {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 61s9rdjnmykt0cg7dwcvvm8y2dy4iup 62252 62250 2026-07-13T09:32:12Z Ssebuufu 9882 /* Byonna mu bufunze */ 62252 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo ne [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] e bugwanjuba. [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Agago_(disitulikit)&veaction=edit&section=1 Agago] ekitebe kya disitulikiti kiri kilo mmita 80 ( 50im ) mu bukiika ddyo bw'obuvanjuba bwa [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] akabuga akanene akasinga okuba okumpi<ref>"Approximate Road Distance Between Kitgum And Agago With Map". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref>. Ekifo kino kiri kumpi nga kilo mmita 270 ( 230 mi ) ng'zesezza luguudo, mu bukiika kkon eo bwa [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Uganda]] era ekibuga ekisinga obunene mu. ggwanga eryo.<ref>"Map Showing Kampala And Agago With Distance Marker". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref> Ebibalo ebiraga disitulikiti wesangibwa biri: 50N 33 20E. == Byonna mu bufunze == # Disitulikiti y'Agago y'emu ku zi disitulikiti empya mu Uganda.Yateekebwawo na tteeka lya Paalamenti era neetandika okukola nga 01 Ogwomusanvu 2010. Nga tennatuuka awo, yali kitundu ku [[Pader (disitulikit)|disitulikiti y'e Pader]] Disitulikiti eri kitundu ku Ttundutundu lya Acholi wamu ne : 1. Disitulikiti y'Amuru 2. Disitulikiti y'e Gulu 3. Disitulikiti y'e Kitgum 4. Disitulikiti y'e Lamwo 5.Disitulikiti y'e Nwoya 6. Disitulikiti y'e Pader. == Ebijuliziddwa == {{Stub}} [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] 9ua4zha5b1rtvwgxo8s8k82gse3atfc 62253 62252 2026-07-13T09:32:59Z Ssebuufu 9882 /* Ebijuliziddwa */ 62253 wikitext text/x-wiki [[File:Agago District in Uganda.svg|thumb|Disitulikiti ya Agago mu Uganda|alt=Disitulikiti ya Agago mu Uganda]] [[File:Akello Beatrice Akori.jpg|alt=Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.|thumb|Akello Beatrice Akori, omukyala akiikirira disitulikiti ya Agago.]] '''Disitulikiti y'Agago''' disitulikiti ya Uganda mu [[Ttundutundu]] ly' [[Obukiika kkono]] bwa [[Uganda]]. == Gyesangibwa == Disitulikiti y'Agago erinaanaganye ne [[Kitgum (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kitgum]] mu bukiika kkono, [[Kotido (disitulikit)|disitulikiti y'e Kotido]] mu bukiika kkono bw'obuvanjuba, [[Abim (disitulikit)|Disitulikiti y'Abim]] e buvanjuba, [[Otuke (disitulikit)|Disitulikiti y'e Otuke]] e bukiika ddyo ne [[Pader (disitulikit)|Disitulikiti y'e Pader]] e bugwanjuba. [https://lg.wikipedia.org/w/index.php?title=Agago_(disitulikit)&veaction=edit&section=1 Agago] ekitebe kya disitulikiti kiri kilo mmita 80 ( 50im ) mu bukiika ddyo bw'obuvanjuba bwa [[Kitgum (disitulikit)|Kitgum]] akabuga akanene akasinga okuba okumpi<ref>"Approximate Road Distance Between Kitgum And Agago With Map". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref>. Ekifo kino kiri kumpi nga kilo mmita 270 ( 230 mi ) ng'zesezza luguudo, mu bukiika kkon eo bwa [[Kampala]] ekibuga ekikulu ekya [[Uganda]] era ekibuga ekisinga obunene mu. ggwanga eryo.<ref>"Map Showing Kampala And Agago With Distance Marker". Globefeed.com. Retrieved 24 May 2014.</ref> Ebibalo ebiraga disitulikiti wesangibwa biri: 50N 33 20E. == Byonna mu bufunze == # Disitulikiti y'Agago y'emu ku zi disitulikiti empya mu Uganda.Yateekebwawo na tteeka lya Paalamenti era neetandika okukola nga 01 Ogwomusanvu 2010. Nga tennatuuka awo, yali kitundu ku [[Pader (disitulikit)|disitulikiti y'e Pader]] Disitulikiti eri kitundu ku Ttundutundu lya Acholi wamu ne : 1. Disitulikiti y'Amuru 2. Disitulikiti y'e Gulu 3. Disitulikiti y'e Kitgum 4. Disitulikiti y'e Lamwo 5.Disitulikiti y'e Nwoya 6. Disitulikiti y'e Pader. == Ebijuliziddwa == [[Category:Disitulikiti mu Yuganda]] kipykt3hiw827ydd8antbej31j93k7d Aduku 0 5141 62255 19225 2026-07-13T09:47:42Z NAMUKWAYA BARBRA 9180 nkozeemu enkyuka kyuka 62255 wikitext text/x-wiki '''Aduku''', Kibuga mu [[Apac (disitulikit)|Apac]] mu [[Yuganda]]. * Abantu: 10.700 (2009) {{stub}} [[Category:Yuganda]] tfutwomekje0458rm28xc8lkjdexjrj Aloi 0 5150 62016 59529 2026-07-12T13:09:25Z Ssebuufu 9882 62016 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref> == Gy'esangibwa == Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] . == Obungi bw'abantu == Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref> === Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi === {| class="wikitable" |+ !Ekitundu ekikulemberwa !Omwaka gw'okubala !Obungi bw'abantu !Gyebyava |- |Akabuga k'e Aloi |2024 |20,426 |UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation) |- |Aloi ( Eggombolola) |2014 |30,659 |UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository) |- | | | | |} == Entambula == Aloi ejulizibwa mu bitundu [[Poliisi ya Uganda]] gyeyalambulanga n'okukuuma okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono.<ref>"Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.</ref> == Laba ne == * [[Ebifo eggaali z'omukka wezisimba mu Uganda]] * [[Disitulikiti y'Alebtong]] * [[Ettundutundu ly'e Lango]] == Ebijuliziddwa == # "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025. # "Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025 # "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025. # "National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025 # "Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025. == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia. == *[[UBOS NPHC 2024 Data explorer(Aloi Town Council)]] * [[Geo Names Entry for Aloi]] <references /> {{DEFAULTSORT:AMATULUBA}} jd14o6ats13f70i85i7ivdzatt2dxnv 62017 62016 2026-07-12T13:14:00Z Ssebuufu 9882 Ngasseeko ettuluba 62017 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref> == Gy'esangibwa == Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] . == Obungi bw'abantu == Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref> === Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi === {| class="wikitable" |+ !Ekitundu ekikulemberwa !Omwaka gw'okubala !Obungi bw'abantu !Gyebyava |- |Akabuga k'e Aloi |2024 |20,426 |UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation) |- |Aloi ( Eggombolola) |2014 |30,659 |UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository) |- | | | | |} == Entambula == Aloi ejulizibwa mu bitundu [[Poliisi ya Uganda]] gyeyalambulanga n'okukuuma okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono.<ref>"Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.</ref> == Laba ne == * [[Ebifo eggaali z'omukka wezisimba mu Uganda]] * [[Disitulikiti y'Alebtong]] * [[Ettundutundu ly'e Lango]] == Ebijuliziddwa == # "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025. # "Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025 # "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025. # "National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025 # "Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025. == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia. == *[[UBOS NPHC 2024 Data explorer(Aloi Town Council)]] * [[Geo Names Entry for Aloi]] <references /> {{DEFAULTSORT:AMATULUBA}} [[Category:Ebifo ebirimu abantu mu Uganda]] gsy4vw3oq0dhtn1nitsqmfpr8mkpfcw 62018 62017 2026-07-12T13:14:49Z Ssebuufu 9882 62018 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Aloi''', kabuga mu [[Disitulikiti y'e Alebtong]] mu Ttundutundu ly'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] mu [[Ttundutundu]] ly'e [[Lango]].<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> <ref>"Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025.</ref> == Gy'esangibwa == Aloi esangibwa mu Ssaza ly'e Moroto, [[Disitulikeiti y'e Alebtong]], munda mu [[Ttundutundu ly'e Lango]] ery'[[Obukiika kkono]] bwa [[Yuganda|Uganda]] . == Obungi bw'abantu == Ebyava mu kubala abantu n'amayumba eby'Eggwanga ebya 2024 ebyawandiika ku kabuga k'e Aloi biraga obungi bw'abantu bwa 20,426 ( Nga 9,193 basajja ate 11,233 bakyala ).<ref>"Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025.</ref> Olw'ekkowe ery'ebyafaayo, ekimeeza ky'okubala abantu ekya 2014 kirimu emiwendo gya Aloi (Eggombolola) wansi w'Essaza ly'e Moroto egitalina kutwalibwa nga byebimu eby'akabuga.<ref>"National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025</ref> === Emiwendo gy'okubala abantu egilondobeddwayo oolw'ebitundu ebikulemberwa ebyatuumibwa Aloi === {| class="wikitable" |+ !Ekitundu ekikulemberwa !Omwaka gw'okubala !Obungi bw'abantu !Gyebyava |- |Akabuga k'e Aloi |2024 |20,426 |UBOS NPHC 2024 (Byakuἡἡanyizibwa CityPopulation) |- |Aloi ( Eggombolola) |2014 |30,659 |UBOS NPHC 2014 tables (UNSD repository) |- | | | | |} == Entambula == Aloi ejulizibwa mu bitundu [[Poliisi ya Uganda]] gyeyalambulanga n'okukuuma okuzimba oluguudo lw'eggaali y'omukka mu Ttundutundu ly'Obukiika kkono.<ref>"Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025.</ref> == Laba ne == * [[Ebifo eggaali z'omukka wezisimba mu Uganda]] * [[Disitulikiti y'Alebtong]] * [[Ettundutundu ly'e Lango]] == Ebijuliziddwa == # "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025. # "Aloi, Uganda (GeoNames ID 448323)". ''GeoNames.org''. Retrieved 18 December 2025 # "Aloi (Town Council, Uganda) - Population Statistics, Charts, Map and Location". ''CityPopulation.de''. Thomas Brinkhoff. Retrieved 18 December 2025. # "National Population and Housing Census 2014: Main Report (Uganda)" (PDF). Uganda Bureau of Statistics (via UN Statistics Division repository). Retrieved 18 December 2025 # "Uganda Police Force Vote Performance Report (FY 2024/25)" (PDF). Government of Uganda, Ministry of Finance, Planning and Economic Development (Budget website). Retrieved 18 December 2025. == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia. == *[[UBOS NPHC 2024 Data explorer(Aloi Town Council)]] * [[Geo Names Entry for Aloi]] <references /> [[Category:Ebifo ebirimu abantu mu Uganda]] l5utxie6ver3i4z37b4cj6r6ipj3ly4 Allen Kagina 0 7480 62109 54193 2026-07-12T19:25:31Z Sisterian 9613 Nyongeddeko akakwate 62109 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Allen Catherine Kagina [[munnayuganda]] [[addukanya emirimu]] era akulira ebitongole. Yaliko [[akulira ekitongole]] ekivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[Uganda National Roads Authority]] (UNRA). Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokuna 2015 era n'aggyibwa ku mulimu nga 23 Ogwekkumineebiri 2024.[1] Ekyo nga tekinnatuuka, okuva mu 2004 okutuuka mu 2014, yaliko Kaminsona Omukulu w’ekitongole ekisolooza omusolo ekya [[Uganda Revenue Authority]] (URA). == Ebyafaayo bye n'obuyigirize == Yazaalibwa mu mwaka gwa 1961 mu ddisitwikiti y'e Rukungiri, nga ddisitwikiti eno esangibwa mu bitundu by'omu Bugwanjuba bwa Uganda.<sup>[3]</sup> Kagina yasomera ku ssomero ery'ettutumu ate nga lya kisulo erimanyiddwa nga Gayaza High School, eriri ku musingi gwa bwassekyewa era nga lya bawala bokka. Alina ddiguli mu Bachelor of Science in psychology gye yafunira ku ssettendekero esinga obukulu mu Uganda ate ng'eri ku musingi gwa gavumenti ( Makerere University). Mu ngeri y'emu, alina ddiguli ey'okubiri ( Masters in Public Administration) gye yafunira mu University of Liverpool e Bungereza.<sup>[4]</sup> == Obukugu bwe == Kagina yatandika emirimu gye mu mwaka gwa 1985 ng'akola ng'omuyigisa omuyambi (teaching assistant) ku Ssettendekero Makerere (Makerere University). Oluvannyuma yafuna omulimu ku Woofiisi y'omukulembeze w'eggwanga. Mu mwaka gwa 1992, Kagina yeegatta ku kitongole kya URA ng'akola nga ofiisa akulira ebyemisolo mu kitongolekino, ng'eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 1998. Yalinnyisibwa eddaala mu mwaka gwa 2000 n'aweebwa ekifo ky’obumyuka w’omukulu avunaanyizibwaku kusolooza emisolo ku bintu ebiva ebweru w’eggwanga  mu kitongole kya URA, n'akakkalabya emirimu gye okutuusa mu mwaka gwa 2001. Yaweebwa omulimu gwa commissioner general mu kitongole kya URA mu 2004.<sup>[5]</sup> Atenderezebwa okuba yasobola okuyimusa ekitongole kino mu byenfuna. Mu mwezi Gwokubiri, mu mwaka gwa 2006, Kagina yaweebwa ekirabo (Corporate Leadership Award) okuva mu kibiina ekimanyiddwa nga, Destiny Consult, nga kimusiima okusitula omutindo n'enkola y'emirimu mu kitongole ekisolooza omusolo okuva lwe yakwasibwa obuvunaanyizibwa bw'okukulira ekitongole ekyo mu mwaka gwa 2004.<sup>[6]</sup> Mu mwezi Ogwekkumi, mu mwaka gwa 2010, endagaano ye yazzibwa buggya, n'ayongebwa emyaka emirala esatu. Kigambibwa okuba nga yali awebwa omusaala oguwerera ddala ssiringi za Uganda, obukadde 28 (kyenkana ddoola z'America, US$11,250).<sup>[7]</sup> Nga 27 Ogwokuna 2015, Mminisita wa Uganda eyali avunaanyizibwa ku byemirimu n'entambula mu kiseera ekyo, John Byabagambi, yamuwa ekifo ky'okukulira ekitongole kya UNRA, era nga yali waakutandika kukakkalabya mirimu gye mu kifo kye ekiggya okutandikira ddala ng'ennaku z'omwezi 1 Ogwokutaano, 2015.<sup>[1][8]</sup> == Ebimukwatako ng'omuntu == Allen Kagina mufumbo eri Paul Kagina. Balina abaana basatu, Dan, Michelle ne Mark. Allen Kagina mukyala mulokole.<sup>[4][9]</sup> == Laba ne == * Olkalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda == Ebijulizo == {{Reflist}} == Emikutu emirala == ·        URA eruubirira okuyingiza obuwumbi lukaaga n'obukadde bisatu (UGX:6.3 Trillion (US$2.7 Billion) mu mwaka gw'ebyenfuna:2011/2012 [[Category:Ugandan women]] [[Category:Abakyala ba Uganda]] 9lbol2wjrw0m71jyikkumnr35d4t837 62110 62109 2026-07-12T19:27:17Z Sisterian 9613 Nyongeddeko ebigambo ebijuliziddwa 62110 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Allen Catherine Kagina [[munnayuganda]] [[addukanya emirimu]] era akulira ebitongole. Yaliko [[akulira ekitongole]] ekivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[Uganda National Roads Authority]] (UNRA). Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokuna 2015 era n'aggyibwa ku mulimu nga 23 Ogwekkumineebiri 2024.<ref name="New">{{cite web |author=Nelson Bwire |date=27 April 2015 |title=Allen Kagina To Head UNRA |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Allen-Kagina-appointed-UNRA-Executive-Director/-/688334/2698930/-/wd7k8qz/-/index.html |access-date=27 April 2015 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva mu 2004 okutuuka mu 2014, yaliko Kaminsona Omukulu w’ekitongole ekisolooza omusolo ekya [[Uganda Revenue Authority]] (URA).<ref>{{cite web |last=Kaujju |first=Peter |date=24 March 2007 |title=More Changes In URA |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190528062818/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |archive-date=28 May 2019 |access-date=20 October 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo bye n'obuyigirize == Yazaalibwa mu mwaka gwa 1961 mu ddisitwikiti y'e Rukungiri, nga ddisitwikiti eno esangibwa mu bitundu by'omu Bugwanjuba bwa Uganda.<sup>[3]</sup> Kagina yasomera ku ssomero ery'ettutumu ate nga lya kisulo erimanyiddwa nga Gayaza High School, eriri ku musingi gwa bwassekyewa era nga lya bawala bokka. Alina ddiguli mu Bachelor of Science in psychology gye yafunira ku ssettendekero esinga obukulu mu Uganda ate ng'eri ku musingi gwa gavumenti ( Makerere University). Mu ngeri y'emu, alina ddiguli ey'okubiri ( Masters in Public Administration) gye yafunira mu University of Liverpool e Bungereza.<sup>[4]</sup> == Obukugu bwe == Kagina yatandika emirimu gye mu mwaka gwa 1985 ng'akola ng'omuyigisa omuyambi (teaching assistant) ku Ssettendekero Makerere (Makerere University). Oluvannyuma yafuna omulimu ku Woofiisi y'omukulembeze w'eggwanga. Mu mwaka gwa 1992, Kagina yeegatta ku kitongole kya URA ng'akola nga ofiisa akulira ebyemisolo mu kitongolekino, ng'eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 1998. Yalinnyisibwa eddaala mu mwaka gwa 2000 n'aweebwa ekifo ky’obumyuka w’omukulu avunaanyizibwaku kusolooza emisolo ku bintu ebiva ebweru w’eggwanga  mu kitongole kya URA, n'akakkalabya emirimu gye okutuusa mu mwaka gwa 2001. Yaweebwa omulimu gwa commissioner general mu kitongole kya URA mu 2004.<sup>[5]</sup> Atenderezebwa okuba yasobola okuyimusa ekitongole kino mu byenfuna. Mu mwezi Gwokubiri, mu mwaka gwa 2006, Kagina yaweebwa ekirabo (Corporate Leadership Award) okuva mu kibiina ekimanyiddwa nga, Destiny Consult, nga kimusiima okusitula omutindo n'enkola y'emirimu mu kitongole ekisolooza omusolo okuva lwe yakwasibwa obuvunaanyizibwa bw'okukulira ekitongole ekyo mu mwaka gwa 2004.<sup>[6]</sup> Mu mwezi Ogwekkumi, mu mwaka gwa 2010, endagaano ye yazzibwa buggya, n'ayongebwa emyaka emirala esatu. Kigambibwa okuba nga yali awebwa omusaala oguwerera ddala ssiringi za Uganda, obukadde 28 (kyenkana ddoola z'America, US$11,250).<sup>[7]</sup> Nga 27 Ogwokuna 2015, Mminisita wa Uganda eyali avunaanyizibwa ku byemirimu n'entambula mu kiseera ekyo, John Byabagambi, yamuwa ekifo ky'okukulira ekitongole kya UNRA, era nga yali waakutandika kukakkalabya mirimu gye mu kifo kye ekiggya okutandikira ddala ng'ennaku z'omwezi 1 Ogwokutaano, 2015.<sup>[1][8]</sup> == Ebimukwatako ng'omuntu == Allen Kagina mufumbo eri Paul Kagina. Balina abaana basatu, Dan, Michelle ne Mark. Allen Kagina mukyala mulokole.<sup>[4][9]</sup> == Laba ne == * Olkalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda == Ebijulizo == {{Reflist}} == Emikutu emirala == ·        URA eruubirira okuyingiza obuwumbi lukaaga n'obukadde bisatu (UGX:6.3 Trillion (US$2.7 Billion) mu mwaka gw'ebyenfuna:2011/2012 [[Category:Ugandan women]] [[Category:Abakyala ba Uganda]] apt1lbtvjbw2boggo4igslmlzml5fdv 62111 62110 2026-07-12T19:49:25Z Sisterian 9613 Nyongeddeko links ne references era ne ntereeza grammar 62111 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Allen Catherine Kagina [[munnayuganda]] [[addukanya emirimu]] era akulira ebitongole. Yaliko [[akulira ekitongole]] ekivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[Uganda National Roads Authority]] (UNRA). Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokuna 2015 era n'aggyibwa ku mulimu nga 23 Ogwekkumineebiri 2024.<ref name="New">{{cite web |author=Nelson Bwire |date=27 April 2015 |title=Allen Kagina To Head UNRA |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Allen-Kagina-appointed-UNRA-Executive-Director/-/688334/2698930/-/wd7k8qz/-/index.html |access-date=27 April 2015 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva mu 2004 okutuuka mu 2014, yaliko Kaminsona Omukulu w’ekitongole ekisolooza omusolo ekya [[Uganda Revenue Authority]] (URA).<ref>{{cite web |last=Kaujju |first=Peter |date=24 March 2007 |title=More Changes In URA |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190528062818/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |archive-date=28 May 2019 |access-date=20 October 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo bye n'obuyigirize == Yazaalibwa mu mwaka gwa 1961 mu [[Disitulikiti y'e Rukungiri]], nga [[Disitulikiti y'e Rukungiri|Disitulikiti]] eno esangibwa mu bitundu by'omu [[Bugwanjuba bwa Uganda]], eri Hezron ne Catherine Kakuyo mu 1961.<ref>{{Cite web |date=2019-02-28 |title=Hezron Kakuyo, Father to UNRA's Allen Kagina Dies at 93 |url=https://www.softpower.ug/hezron-kakuyo-father-to-unras-allen-kagina-dies-at-93/ |access-date=2019-03-30 |website=Online news from Uganda and the East African region - SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{cite web |author=Shifa Mwesigye |date=2 January 2011 |title=Despite Its Rich Profile, Rukungiri Wallows In Poverty |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11566:despite-its-rich-profile-rukungiri-wallows-in-poverty |access-date=8 June 2014 |work=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Kagina yasomera ku ssomero ery'ettutumu ate nga lya kisulo erimanyiddwa nga [[Gayaza High School]], eriri ku musingi gwa bwassekyewa era nga lya bawala bokka. Alina ddiguli mu [[Bachelor of Science]] in psychology gye yafunira e [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] era nga ye ssettendekero esinga obukulu mu Uganda ate ng'eri ku musingi gwa gavumenti. Mu ngeri y'emu, alina [[Ddiguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti|ddiguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti]] ( Masters in Public Administration) gye yafunira mu [[University of Liverpool]] e [[Bungereza]].<ref name="Mother">{{cite web |author=Dorothy Nakaweesi |date=29 June 2010 |title=Allen The Tax Collector And Mother |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/-/688616/948138/-/iyfnysz/-/index.html |access-date=13 May 2014 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Yafuna [[diguli eyookubiri]] mu [[by'obukulembeze n'okuddukanya ebitongole]] nga 30 Ogwekkumi 2015 okuva mu [[Uganda Christian University]], e [[Mukono Town|Mukono]], Uganda.<ref>{{cite web |author=Campusbee Uganda |date=2016 |title=Top prominent UCU alumni……number five will shock you! |url=https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/ |access-date=14 July 2022 |work=Campusbee.ug |location=Kampala, Uganda}}</ref> == Obukugu bwe == Kagina yatandika emirimu gye mu mwaka gwa 1985 ng'akola ng'omuyigisa omuyambi (teaching assistant) ku Ssettendekero Makerere (Makerere University). Oluvannyuma yafuna omulimu ku Woofiisi y'omukulembeze w'eggwanga. Mu mwaka gwa 1992, Kagina yeegatta ku kitongole kya URA ng'akola nga ofiisa akulira ebyemisolo mu kitongolekino, ng'eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 1998. Yalinnyisibwa eddaala mu mwaka gwa 2000 n'aweebwa ekifo ky’obumyuka w’omukulu avunaanyizibwaku kusolooza emisolo ku bintu ebiva ebweru w’eggwanga  mu kitongole kya URA, n'akakkalabya emirimu gye okutuusa mu mwaka gwa 2001. Yaweebwa omulimu gwa commissioner general mu kitongole kya URA mu 2004.<sup>[5]</sup> Atenderezebwa okuba yasobola okuyimusa ekitongole kino mu byenfuna. Mu mwezi Gwokubiri, mu mwaka gwa 2006, Kagina yaweebwa ekirabo (Corporate Leadership Award) okuva mu kibiina ekimanyiddwa nga, Destiny Consult, nga kimusiima okusitula omutindo n'enkola y'emirimu mu kitongole ekisolooza omusolo okuva lwe yakwasibwa obuvunaanyizibwa bw'okukulira ekitongole ekyo mu mwaka gwa 2004.<sup>[6]</sup> Mu mwezi Ogwekkumi, mu mwaka gwa 2010, endagaano ye yazzibwa buggya, n'ayongebwa emyaka emirala esatu. Kigambibwa okuba nga yali awebwa omusaala oguwerera ddala ssiringi za Uganda, obukadde 28 (kyenkana ddoola z'America, US$11,250).<sup>[7]</sup> Nga 27 Ogwokuna 2015, Mminisita wa Uganda eyali avunaanyizibwa ku byemirimu n'entambula mu kiseera ekyo, John Byabagambi, yamuwa ekifo ky'okukulira ekitongole kya UNRA, era nga yali waakutandika kukakkalabya mirimu gye mu kifo kye ekiggya okutandikira ddala ng'ennaku z'omwezi 1 Ogwokutaano, 2015.<sup>[1][8]</sup> == Ebimukwatako ng'omuntu == Allen Kagina mufumbo eri Paul Kagina. Balina abaana basatu, Dan, Michelle ne Mark. Allen Kagina mukyala mulokole.<sup>[4][9]</sup> == Laba ne == * Olkalala lw'abantu abasinga obugagga mu Uganda == Ebijulizo == {{Reflist}} == Emikutu emirala == ·        URA eruubirira okuyingiza obuwumbi lukaaga n'obukadde bisatu (UGX:6.3 Trillion (US$2.7 Billion) mu mwaka gw'ebyenfuna:2011/2012 [[Category:Ugandan women]] [[Category:Abakyala ba Uganda]] i4u16ms2ai9mypxxvpbhdujkf2wv3yz 62112 62111 2026-07-12T20:23:11Z Sisterian 9613 Ngasseeko links ne references wamu n'okutereeza grammar. 62112 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Allen Catherine Kagina [[munnayuganda]] [[addukanya emirimu]] era akulira ebitongole. Yaliko [[akulira ekitongole]] ekivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[Uganda National Roads Authority]] (UNRA). Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokuna 2015 era n'aggyibwa ku mulimu nga 23 Ogwekkumineebiri 2024.<ref name="New">{{cite web |author=Nelson Bwire |date=27 April 2015 |title=Allen Kagina To Head UNRA |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Allen-Kagina-appointed-UNRA-Executive-Director/-/688334/2698930/-/wd7k8qz/-/index.html |access-date=27 April 2015 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva mu 2004 okutuuka mu 2014, yaliko Kaminsona Omukulu w’ekitongole ekisolooza omusolo ekya [[Uganda Revenue Authority]] (URA).<ref>{{cite web |last=Kaujju |first=Peter |date=24 March 2007 |title=More Changes In URA |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190528062818/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |archive-date=28 May 2019 |access-date=20 October 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo bye n'obuyigirize == Yazaalibwa mu mwaka gwa 1961 mu [[Disitulikiti y'e Rukungiri]], nga [[Disitulikiti y'e Rukungiri|Disitulikiti]] eno esangibwa mu bitundu by'omu [[Bugwanjuba bwa Uganda]], eri Hezron ne Catherine Kakuyo mu 1961.<ref>{{Cite web |date=2019-02-28 |title=Hezron Kakuyo, Father to UNRA's Allen Kagina Dies at 93 |url=https://www.softpower.ug/hezron-kakuyo-father-to-unras-allen-kagina-dies-at-93/ |access-date=2019-03-30 |website=Online news from Uganda and the East African region - SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{cite web |author=Shifa Mwesigye |date=2 January 2011 |title=Despite Its Rich Profile, Rukungiri Wallows In Poverty |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11566:despite-its-rich-profile-rukungiri-wallows-in-poverty |access-date=8 June 2014 |work=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Kagina yasomera ku ssomero ery'ettutumu ate nga lya kisulo erimanyiddwa nga [[Gayaza High School]], eriri ku musingi gwa bwassekyewa era nga lya bawala bokka. Alina ddiguli mu [[Bachelor of Science]] in psychology gye yafunira e [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] era nga ye ssettendekero esinga obukulu mu Uganda ate ng'eri ku musingi gwa gavumenti. Mu ngeri y'emu, alina [[Ddiguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti|ddiguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti]] ( Masters in Public Administration) gye yafunira mu [[University of Liverpool]] e [[Bungereza]].<ref name="Mother">{{cite web |author=Dorothy Nakaweesi |date=29 June 2010 |title=Allen The Tax Collector And Mother |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/-/688616/948138/-/iyfnysz/-/index.html |access-date=13 May 2014 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Yafuna [[diguli eyookubiri]] mu [[by'obukulembeze n'okuddukanya ebitongole]] nga 30 Ogwekkumi 2015 okuva mu [[Uganda Christian University]], e [[Mukono Town|Mukono]], Uganda.<ref>{{cite web |author=Campusbee Uganda |date=2016 |title=Top prominent UCU alumni……number five will shock you! |url=https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/ |access-date=14 July 2022 |work=Campusbee.ug |location=Kampala, Uganda}}</ref> == Obukugu bwe == Kagina yatandika emirimu gye mu mwaka gwa 1985 ng'akola ng'omuyigisa omuyambi (teaching assistant) ku Ssettendekero Makerere (Makerere University). Oluvannyuma yafuna omulimu ku Woofiisi y'omukulembeze w'eggwanga. Mu mwaka gwa 1992, Kagina yeegatta ku kitongole kya URA ng'akola nga ofiisa akulira ebyemisolo mu kitongole kino, ng'eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 1998. Yalinnyisibwa eddaala mu mwaka gwa 2000 n'aweebwa ekifo ky’obumyuka w’omukulu avunaanyizibwaku kusolooza emisolo ku bintu ebiva ebweru w’eggwanga  mu kitongole kya URA, n'akakkalabya emirimu gye okutuusa mu mwaka gwa 2001. Yaweebwa omulimu gwa commissioner general mu kitongole kya URA mu 2004.<sup>[5]</sup> Atenderezebwa okuba yasobola okuyimusa ekitongole kino mu byenfuna. Mu mwezi Ogwokubiri, mu mwaka gwa 2006, Kagina yaweebwa [https://allafrica.com/stories/200602090535.html ekirabo] (Corporate Leadership Award) okuva mu kibiina ekimanyiddwa nga, Destiny Consult<ref>[https://destinyconsultug.com/]</ref>, nga kimusiima okusitula omutindo n'enkola y'emirimu mu kitongole ekisolooza omusolo okuva lwe yakwasibwa obuvunaanyizibwa bw'okukulira ekitongole ekyo mu mwaka gwa 2004.<sup>[6]</sup> Mu mwezi Ogwekkumi, mu mwaka gwa 2010, endagaano ye yazzibwa buggya, n'ayongebwa emyaka emirala esatu. Nga 27 Ogwokuna 2015, Mminisita wa Uganda eyali avunaanyizibwa ku byemirimu n'entambula mu kiseera ekyo, John Byabagambi, yamuwa ekifo ky'okukulira ekitongole kya UNRA, era nga yali wakutandika kukakkalabya mirimu gye mu kifo kye ekiggya okutandikira ddala ng'ennaku z'omwezi 1 Ogwokutaano, 2015.<sup>[1]</sup> == Ebimukwatako ng'omuntu == Allen Kagina mufumbo eri Paul Kagina. Awamu, bazadde eri abaana basatu; Dan, Michelle ne Mark. Allen Kagina mukyala [[mulokole]].<ref name="Mother" /> == Laba ne == * Edward Larbi Siaw * Elly Rwakakooko * Stephen Besweri Akabway * Annebritt Aslund * Doris Akol * John Musinguzi Rujoki == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu emirala == ·        URA eruubirira okuyingiza obuwumbi lukaaga n'obukadde bisatu (UGX:6.3 Trillion (US$2.7 Billion) mu mwaka gw'ebyenfuna:2011/2012 [[Category:Ugandan women]] [[Category:Abakyala ba Uganda]] tgvxort5lmpnha7fq02aho0s70e7qll 62115 62112 2026-07-12T20:34:18Z Sisterian 9613 Ngasseeko links ne references ne links 62115 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Allen Catherine Kagina [[munnayuganda]] [[addukanya emirimu]] era akulira ebitongole. Yaliko [[akulira ekitongole]] ekivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[Uganda National Roads Authority]] (UNRA). Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokuna 2015 era n'aggyibwa ku mulimu nga 23 Ogwekkumineebiri 2024.<ref name="New">{{cite web |author=Nelson Bwire |date=27 April 2015 |title=Allen Kagina To Head UNRA |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Allen-Kagina-appointed-UNRA-Executive-Director/-/688334/2698930/-/wd7k8qz/-/index.html |access-date=27 April 2015 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva mu 2004 okutuuka mu 2014, yaliko Kaminsona Omukulu w’ekitongole ekisolooza omusolo ekya [[Uganda Revenue Authority]] (URA).<ref>{{cite web |last=Kaujju |first=Peter |date=24 March 2007 |title=More Changes In URA |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190528062818/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |archive-date=28 May 2019 |access-date=20 October 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo bye n'obuyigirize == Yazaalibwa mu mwaka gwa 1961 mu [[Disitulikiti y'e Rukungiri]], nga [[Disitulikiti y'e Rukungiri|Disitulikiti]] eno esangibwa mu bitundu by'omu [[Bugwanjuba bwa Uganda]], eri Hezron ne Catherine Kakuyo mu 1961.<ref>{{Cite web |date=2019-02-28 |title=Hezron Kakuyo, Father to UNRA's Allen Kagina Dies at 93 |url=https://www.softpower.ug/hezron-kakuyo-father-to-unras-allen-kagina-dies-at-93/ |access-date=2019-03-30 |website=Online news from Uganda and the East African region - SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{cite web |author=Shifa Mwesigye |date=2 January 2011 |title=Despite Its Rich Profile, Rukungiri Wallows In Poverty |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11566:despite-its-rich-profile-rukungiri-wallows-in-poverty |access-date=8 June 2014 |work=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Kagina yasomera ku ssomero ery'ettutumu ate nga lya kisulo erimanyiddwa nga [[Gayaza High School]], eriri ku musingi gwa bwassekyewa era nga lya bawala bokka. Alina ddiguli mu [[Bachelor of Science]] in psychology gye yafunira e [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] era nga ye ssettendekero esinga obukulu mu Uganda ate ng'eri ku musingi gwa gavumenti. Mu ngeri y'emu, alina [[Ddiguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti|ddiguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti]] ( Masters in Public Administration) gye yafunira mu [[University of Liverpool]] e [[Bungereza]].<ref name="Mother">{{cite web |author=Dorothy Nakaweesi |date=29 June 2010 |title=Allen The Tax Collector And Mother |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/-/688616/948138/-/iyfnysz/-/index.html |access-date=13 May 2014 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Yafuna [[diguli eyookubiri]] mu [[by'obukulembeze n'okuddukanya ebitongole]] nga 30 Ogwekkumi 2015 okuva mu [[Uganda Christian University]], e [[Mukono Town|Mukono]], Uganda.<ref>{{cite web |author=Campusbee Uganda |date=2016 |title=Top prominent UCU alumni……number five will shock you! |url=https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/ |access-date=14 July 2022 |work=Campusbee.ug |location=Kampala, Uganda}}</ref> == Obukugu bwe == Kagina yatandika emirimu gye mu mwaka gwa 1985 ng'akola ng'omuyigisa omuyambi (teaching assistant) ku Ssettendekero Makerere (Makerere University). Oluvannyuma yafuna omulimu ku Woofiisi y'omukulembeze w'eggwanga. Mu mwaka gwa 1992, Kagina yeegatta ku kitongole kya URA ng'akola nga ofiisa akulira ebyemisolo mu kitongole kino, ng'eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 1998. Yalinnyisibwa eddaala mu mwaka gwa 2000 n'aweebwa ekifo ky’obumyuka w’omukulu avunaanyizibwaku kusolooza emisolo ku bintu ebiva ebweru w’eggwanga  mu kitongole kya URA, n'akakkalabya emirimu gye okutuusa mu mwaka gwa 2001. Yaweebwa omulimu gwa commissioner general mu kitongole kya URA mu 2004.<sup>[5]</sup> Atenderezebwa okuba yasobola okuyimusa ekitongole kino mu byenfuna. Mu mwezi Ogwokubiri, mu mwaka gwa 2006, Kagina yaweebwa [https://allafrica.com/stories/200602090535.html ekirabo] (Corporate Leadership Award) okuva mu kibiina ekimanyiddwa nga, Destiny Consult<ref>https://destinyconsultug.com/</ref>, nga kimusiima okusitula omutindo n'enkola y'emirimu mu kitongole ekisolooza omusolo okuva lwe yakwasibwa obuvunaanyizibwa bw'okukulira ekitongole ekyo mu mwaka gwa 2004.<sup>[6]</sup> Mu mwezi Ogwekkumi, mu mwaka gwa 2010, endagaano ye yazzibwa buggya, n'ayongebwa emyaka emirala esatu. Nga 27 Ogwokuna 2015, Mminisita wa Uganda eyali avunaanyizibwa ku byemirimu n'entambula mu kiseera ekyo, John Byabagambi, yamuwa ekifo ky'okukulira ekitongole kya UNRA, era nga yali wakutandika kukakkalabya mirimu gye mu kifo kye ekiggya okutandikira ddala ng'ennaku z'omwezi 1 Ogwokutaano, 2015.<sup>[1]</sup> == Ebimukwatako ng'omuntu == Allen Kagina mufumbo eri Paul Kagina. Awamu, bazadde eri abaana basatu; Dan, Michelle ne Mark. Allen Kagina mukyala [[mulokole]].<ref name="Mother" /> == Laba ne == * Edward Larbi Siaw * Elly Rwakakooko * Stephen Besweri Akabway * Annebritt Aslund<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1318359/ura-boss-dead</ref> * [[:en:Doris_Akol|Doris Akol]] * [[John Musinguzi Rujoki]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu emirala == ·        URA eruubirira okuyingiza obuwumbi lukaaga n'obukadde bisatu (UGX:6.3 Trillion (US$2.7 Billion) mu mwaka gw'ebyenfuna:2011/2012 [[Category:Ugandan women]] [[Category:Abakyala ba Uganda]] to0duug2mbt8vlr61ji3c0m7mrit1jq 62116 62115 2026-07-12T20:35:57Z Sisterian 9613 added [[Category:Abazaalibwa mu 1961]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62116 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Allen Catherine Kagina [[munnayuganda]] [[addukanya emirimu]] era akulira ebitongole. Yaliko [[akulira ekitongole]] ekivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[Uganda National Roads Authority]] (UNRA). Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokuna 2015 era n'aggyibwa ku mulimu nga 23 Ogwekkumineebiri 2024.<ref name="New">{{cite web |author=Nelson Bwire |date=27 April 2015 |title=Allen Kagina To Head UNRA |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Allen-Kagina-appointed-UNRA-Executive-Director/-/688334/2698930/-/wd7k8qz/-/index.html |access-date=27 April 2015 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva mu 2004 okutuuka mu 2014, yaliko Kaminsona Omukulu w’ekitongole ekisolooza omusolo ekya [[Uganda Revenue Authority]] (URA).<ref>{{cite web |last=Kaujju |first=Peter |date=24 March 2007 |title=More Changes In URA |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190528062818/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |archive-date=28 May 2019 |access-date=20 October 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo bye n'obuyigirize == Yazaalibwa mu mwaka gwa 1961 mu [[Disitulikiti y'e Rukungiri]], nga [[Disitulikiti y'e Rukungiri|Disitulikiti]] eno esangibwa mu bitundu by'omu [[Bugwanjuba bwa Uganda]], eri Hezron ne Catherine Kakuyo mu 1961.<ref>{{Cite web |date=2019-02-28 |title=Hezron Kakuyo, Father to UNRA's Allen Kagina Dies at 93 |url=https://www.softpower.ug/hezron-kakuyo-father-to-unras-allen-kagina-dies-at-93/ |access-date=2019-03-30 |website=Online news from Uganda and the East African region - SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{cite web |author=Shifa Mwesigye |date=2 January 2011 |title=Despite Its Rich Profile, Rukungiri Wallows In Poverty |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11566:despite-its-rich-profile-rukungiri-wallows-in-poverty |access-date=8 June 2014 |work=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Kagina yasomera ku ssomero ery'ettutumu ate nga lya kisulo erimanyiddwa nga [[Gayaza High School]], eriri ku musingi gwa bwassekyewa era nga lya bawala bokka. Alina ddiguli mu [[Bachelor of Science]] in psychology gye yafunira e [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] era nga ye ssettendekero esinga obukulu mu Uganda ate ng'eri ku musingi gwa gavumenti. Mu ngeri y'emu, alina [[Ddiguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti|ddiguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti]] ( Masters in Public Administration) gye yafunira mu [[University of Liverpool]] e [[Bungereza]].<ref name="Mother">{{cite web |author=Dorothy Nakaweesi |date=29 June 2010 |title=Allen The Tax Collector And Mother |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/-/688616/948138/-/iyfnysz/-/index.html |access-date=13 May 2014 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Yafuna [[diguli eyookubiri]] mu [[by'obukulembeze n'okuddukanya ebitongole]] nga 30 Ogwekkumi 2015 okuva mu [[Uganda Christian University]], e [[Mukono Town|Mukono]], Uganda.<ref>{{cite web |author=Campusbee Uganda |date=2016 |title=Top prominent UCU alumni……number five will shock you! |url=https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/ |access-date=14 July 2022 |work=Campusbee.ug |location=Kampala, Uganda}}</ref> == Obukugu bwe == Kagina yatandika emirimu gye mu mwaka gwa 1985 ng'akola ng'omuyigisa omuyambi (teaching assistant) ku Ssettendekero Makerere (Makerere University). Oluvannyuma yafuna omulimu ku Woofiisi y'omukulembeze w'eggwanga. Mu mwaka gwa 1992, Kagina yeegatta ku kitongole kya URA ng'akola nga ofiisa akulira ebyemisolo mu kitongole kino, ng'eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 1998. Yalinnyisibwa eddaala mu mwaka gwa 2000 n'aweebwa ekifo ky’obumyuka w’omukulu avunaanyizibwaku kusolooza emisolo ku bintu ebiva ebweru w’eggwanga  mu kitongole kya URA, n'akakkalabya emirimu gye okutuusa mu mwaka gwa 2001. Yaweebwa omulimu gwa commissioner general mu kitongole kya URA mu 2004.<sup>[5]</sup> Atenderezebwa okuba yasobola okuyimusa ekitongole kino mu byenfuna. Mu mwezi Ogwokubiri, mu mwaka gwa 2006, Kagina yaweebwa [https://allafrica.com/stories/200602090535.html ekirabo] (Corporate Leadership Award) okuva mu kibiina ekimanyiddwa nga, Destiny Consult<ref>https://destinyconsultug.com/</ref>, nga kimusiima okusitula omutindo n'enkola y'emirimu mu kitongole ekisolooza omusolo okuva lwe yakwasibwa obuvunaanyizibwa bw'okukulira ekitongole ekyo mu mwaka gwa 2004.<sup>[6]</sup> Mu mwezi Ogwekkumi, mu mwaka gwa 2010, endagaano ye yazzibwa buggya, n'ayongebwa emyaka emirala esatu. Nga 27 Ogwokuna 2015, Mminisita wa Uganda eyali avunaanyizibwa ku byemirimu n'entambula mu kiseera ekyo, John Byabagambi, yamuwa ekifo ky'okukulira ekitongole kya UNRA, era nga yali wakutandika kukakkalabya mirimu gye mu kifo kye ekiggya okutandikira ddala ng'ennaku z'omwezi 1 Ogwokutaano, 2015.<sup>[1]</sup> == Ebimukwatako ng'omuntu == Allen Kagina mufumbo eri Paul Kagina. Awamu, bazadde eri abaana basatu; Dan, Michelle ne Mark. Allen Kagina mukyala [[mulokole]].<ref name="Mother" /> == Laba ne == * Edward Larbi Siaw * Elly Rwakakooko * Stephen Besweri Akabway * Annebritt Aslund<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1318359/ura-boss-dead</ref> * [[:en:Doris_Akol|Doris Akol]] * [[John Musinguzi Rujoki]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu emirala == ·        URA eruubirira okuyingiza obuwumbi lukaaga n'obukadde bisatu (UGX:6.3 Trillion (US$2.7 Billion) mu mwaka gw'ebyenfuna:2011/2012 [[Category:Ugandan women]] [[Category:Abakyala ba Uganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1961]] d5z3l8znzsa6ac8cee5q0u2t004e6a1 62118 62116 2026-07-12T20:37:20Z Sisterian 9613 Ngasseeko ettuluba 62118 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Allen Catherine Kagina [[munnayuganda]] [[addukanya emirimu]] era akulira ebitongole. Yaliko [[akulira ekitongole]] ekivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[Uganda National Roads Authority]] (UNRA). Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokuna 2015 era n'aggyibwa ku mulimu nga 23 Ogwekkumineebiri 2024.<ref name="New">{{cite web |author=Nelson Bwire |date=27 April 2015 |title=Allen Kagina To Head UNRA |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Allen-Kagina-appointed-UNRA-Executive-Director/-/688334/2698930/-/wd7k8qz/-/index.html |access-date=27 April 2015 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva mu 2004 okutuuka mu 2014, yaliko Kaminsona Omukulu w’ekitongole ekisolooza omusolo ekya [[Uganda Revenue Authority]] (URA).<ref>{{cite web |last=Kaujju |first=Peter |date=24 March 2007 |title=More Changes In URA |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190528062818/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |archive-date=28 May 2019 |access-date=20 October 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo bye n'obuyigirize == Yazaalibwa mu mwaka gwa 1961 mu [[Disitulikiti y'e Rukungiri]], nga [[Disitulikiti y'e Rukungiri|Disitulikiti]] eno esangibwa mu bitundu by'omu [[Bugwanjuba bwa Uganda]], eri Hezron ne Catherine Kakuyo mu 1961.<ref>{{Cite web |date=2019-02-28 |title=Hezron Kakuyo, Father to UNRA's Allen Kagina Dies at 93 |url=https://www.softpower.ug/hezron-kakuyo-father-to-unras-allen-kagina-dies-at-93/ |access-date=2019-03-30 |website=Online news from Uganda and the East African region - SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{cite web |author=Shifa Mwesigye |date=2 January 2011 |title=Despite Its Rich Profile, Rukungiri Wallows In Poverty |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11566:despite-its-rich-profile-rukungiri-wallows-in-poverty |access-date=8 June 2014 |work=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Kagina yasomera ku ssomero ery'ettutumu ate nga lya kisulo erimanyiddwa nga [[Gayaza High School]], eriri ku musingi gwa bwassekyewa era nga lya bawala bokka. Alina ddiguli mu [[Bachelor of Science]] in psychology gye yafunira e [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] era nga ye ssettendekero esinga obukulu mu Uganda ate ng'eri ku musingi gwa gavumenti. Mu ngeri y'emu, alina [[Ddiguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti|ddiguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti]] ( Masters in Public Administration) gye yafunira mu [[University of Liverpool]] e [[Bungereza]].<ref name="Mother">{{cite web |author=Dorothy Nakaweesi |date=29 June 2010 |title=Allen The Tax Collector And Mother |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/-/688616/948138/-/iyfnysz/-/index.html |access-date=13 May 2014 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Yafuna [[diguli eyookubiri]] mu [[by'obukulembeze n'okuddukanya ebitongole]] nga 30 Ogwekkumi 2015 okuva mu [[Uganda Christian University]], e [[Mukono Town|Mukono]], Uganda.<ref>{{cite web |author=Campusbee Uganda |date=2016 |title=Top prominent UCU alumni……number five will shock you! |url=https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/ |access-date=14 July 2022 |work=Campusbee.ug |location=Kampala, Uganda}}</ref> == Obukugu bwe == Kagina yatandika emirimu gye mu mwaka gwa 1985 ng'akola ng'omuyigisa omuyambi (teaching assistant) ku Ssettendekero Makerere (Makerere University). Oluvannyuma yafuna omulimu ku Woofiisi y'omukulembeze w'eggwanga. Mu mwaka gwa 1992, Kagina yeegatta ku kitongole kya URA ng'akola nga ofiisa akulira ebyemisolo mu kitongole kino, ng'eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 1998. Yalinnyisibwa eddaala mu mwaka gwa 2000 n'aweebwa ekifo ky’obumyuka w’omukulu avunaanyizibwaku kusolooza emisolo ku bintu ebiva ebweru w’eggwanga  mu kitongole kya URA, n'akakkalabya emirimu gye okutuusa mu mwaka gwa 2001. Yaweebwa omulimu gwa commissioner general mu kitongole kya URA mu 2004.<sup>[5]</sup> Atenderezebwa okuba yasobola okuyimusa ekitongole kino mu byenfuna. Mu mwezi Ogwokubiri, mu mwaka gwa 2006, Kagina yaweebwa [https://allafrica.com/stories/200602090535.html ekirabo] (Corporate Leadership Award) okuva mu kibiina ekimanyiddwa nga, Destiny Consult<ref>https://destinyconsultug.com/</ref>, nga kimusiima okusitula omutindo n'enkola y'emirimu mu kitongole ekisolooza omusolo okuva lwe yakwasibwa obuvunaanyizibwa bw'okukulira ekitongole ekyo mu mwaka gwa 2004.<sup>[6]</sup> Mu mwezi Ogwekkumi, mu mwaka gwa 2010, endagaano ye yazzibwa buggya, n'ayongebwa emyaka emirala esatu. Nga 27 Ogwokuna 2015, Mminisita wa Uganda eyali avunaanyizibwa ku byemirimu n'entambula mu kiseera ekyo, John Byabagambi, yamuwa ekifo ky'okukulira ekitongole kya UNRA, era nga yali wakutandika kukakkalabya mirimu gye mu kifo kye ekiggya okutandikira ddala ng'ennaku z'omwezi 1 Ogwokutaano, 2015.<sup>[1]</sup> == Ebimukwatako ng'omuntu == Allen Kagina mufumbo eri Paul Kagina. Awamu, bazadde eri abaana basatu; Dan, Michelle ne Mark. Allen Kagina mukyala [[mulokole]].<ref name="Mother" /> == Laba ne == * Edward Larbi Siaw * Elly Rwakakooko * Stephen Besweri Akabway * Annebritt Aslund<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1318359/ura-boss-dead</ref> * [[:en:Doris_Akol|Doris Akol]] * [[John Musinguzi Rujoki]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu emirala == ·        URA eruubirira okuyingiza obuwumbi lukaaga n'obukadde bisatu (UGX:6.3 Trillion (US$2.7 Billion) mu mwaka gw'ebyenfuna:2011/2012 [[Category:Ugandan women]] [[Category:Abakyala ba Uganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1961]] [[Category:Abasomerako mu Liverpool University]] nbvwearf0pesfm8p3i9qvh2ay3p9oi4 62119 62118 2026-07-12T20:38:29Z Sisterian 9613 added [[Category:Abasomerako e Gayaza High School]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62119 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Allen Catherine Kagina [[munnayuganda]] [[addukanya emirimu]] era akulira ebitongole. Yaliko [[akulira ekitongole]] ekivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[Uganda National Roads Authority]] (UNRA). Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokuna 2015 era n'aggyibwa ku mulimu nga 23 Ogwekkumineebiri 2024.<ref name="New">{{cite web |author=Nelson Bwire |date=27 April 2015 |title=Allen Kagina To Head UNRA |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Allen-Kagina-appointed-UNRA-Executive-Director/-/688334/2698930/-/wd7k8qz/-/index.html |access-date=27 April 2015 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva mu 2004 okutuuka mu 2014, yaliko Kaminsona Omukulu w’ekitongole ekisolooza omusolo ekya [[Uganda Revenue Authority]] (URA).<ref>{{cite web |last=Kaujju |first=Peter |date=24 March 2007 |title=More Changes In URA |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190528062818/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |archive-date=28 May 2019 |access-date=20 October 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo bye n'obuyigirize == Yazaalibwa mu mwaka gwa 1961 mu [[Disitulikiti y'e Rukungiri]], nga [[Disitulikiti y'e Rukungiri|Disitulikiti]] eno esangibwa mu bitundu by'omu [[Bugwanjuba bwa Uganda]], eri Hezron ne Catherine Kakuyo mu 1961.<ref>{{Cite web |date=2019-02-28 |title=Hezron Kakuyo, Father to UNRA's Allen Kagina Dies at 93 |url=https://www.softpower.ug/hezron-kakuyo-father-to-unras-allen-kagina-dies-at-93/ |access-date=2019-03-30 |website=Online news from Uganda and the East African region - SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{cite web |author=Shifa Mwesigye |date=2 January 2011 |title=Despite Its Rich Profile, Rukungiri Wallows In Poverty |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11566:despite-its-rich-profile-rukungiri-wallows-in-poverty |access-date=8 June 2014 |work=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Kagina yasomera ku ssomero ery'ettutumu ate nga lya kisulo erimanyiddwa nga [[Gayaza High School]], eriri ku musingi gwa bwassekyewa era nga lya bawala bokka. Alina ddiguli mu [[Bachelor of Science]] in psychology gye yafunira e [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] era nga ye ssettendekero esinga obukulu mu Uganda ate ng'eri ku musingi gwa gavumenti. Mu ngeri y'emu, alina [[Ddiguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti|ddiguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti]] ( Masters in Public Administration) gye yafunira mu [[University of Liverpool]] e [[Bungereza]].<ref name="Mother">{{cite web |author=Dorothy Nakaweesi |date=29 June 2010 |title=Allen The Tax Collector And Mother |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/-/688616/948138/-/iyfnysz/-/index.html |access-date=13 May 2014 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Yafuna [[diguli eyookubiri]] mu [[by'obukulembeze n'okuddukanya ebitongole]] nga 30 Ogwekkumi 2015 okuva mu [[Uganda Christian University]], e [[Mukono Town|Mukono]], Uganda.<ref>{{cite web |author=Campusbee Uganda |date=2016 |title=Top prominent UCU alumni……number five will shock you! |url=https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/ |access-date=14 July 2022 |work=Campusbee.ug |location=Kampala, Uganda}}</ref> == Obukugu bwe == Kagina yatandika emirimu gye mu mwaka gwa 1985 ng'akola ng'omuyigisa omuyambi (teaching assistant) ku Ssettendekero Makerere (Makerere University). Oluvannyuma yafuna omulimu ku Woofiisi y'omukulembeze w'eggwanga. Mu mwaka gwa 1992, Kagina yeegatta ku kitongole kya URA ng'akola nga ofiisa akulira ebyemisolo mu kitongole kino, ng'eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 1998. Yalinnyisibwa eddaala mu mwaka gwa 2000 n'aweebwa ekifo ky’obumyuka w’omukulu avunaanyizibwaku kusolooza emisolo ku bintu ebiva ebweru w’eggwanga  mu kitongole kya URA, n'akakkalabya emirimu gye okutuusa mu mwaka gwa 2001. Yaweebwa omulimu gwa commissioner general mu kitongole kya URA mu 2004.<sup>[5]</sup> Atenderezebwa okuba yasobola okuyimusa ekitongole kino mu byenfuna. Mu mwezi Ogwokubiri, mu mwaka gwa 2006, Kagina yaweebwa [https://allafrica.com/stories/200602090535.html ekirabo] (Corporate Leadership Award) okuva mu kibiina ekimanyiddwa nga, Destiny Consult<ref>https://destinyconsultug.com/</ref>, nga kimusiima okusitula omutindo n'enkola y'emirimu mu kitongole ekisolooza omusolo okuva lwe yakwasibwa obuvunaanyizibwa bw'okukulira ekitongole ekyo mu mwaka gwa 2004.<sup>[6]</sup> Mu mwezi Ogwekkumi, mu mwaka gwa 2010, endagaano ye yazzibwa buggya, n'ayongebwa emyaka emirala esatu. Nga 27 Ogwokuna 2015, Mminisita wa Uganda eyali avunaanyizibwa ku byemirimu n'entambula mu kiseera ekyo, John Byabagambi, yamuwa ekifo ky'okukulira ekitongole kya UNRA, era nga yali wakutandika kukakkalabya mirimu gye mu kifo kye ekiggya okutandikira ddala ng'ennaku z'omwezi 1 Ogwokutaano, 2015.<sup>[1]</sup> == Ebimukwatako ng'omuntu == Allen Kagina mufumbo eri Paul Kagina. Awamu, bazadde eri abaana basatu; Dan, Michelle ne Mark. Allen Kagina mukyala [[mulokole]].<ref name="Mother" /> == Laba ne == * Edward Larbi Siaw * Elly Rwakakooko * Stephen Besweri Akabway * Annebritt Aslund<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1318359/ura-boss-dead</ref> * [[:en:Doris_Akol|Doris Akol]] * [[John Musinguzi Rujoki]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu emirala == ·        URA eruubirira okuyingiza obuwumbi lukaaga n'obukadde bisatu (UGX:6.3 Trillion (US$2.7 Billion) mu mwaka gw'ebyenfuna:2011/2012 [[Category:Ugandan women]] [[Category:Abakyala ba Uganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1961]] [[Category:Abasomerako mu Liverpool University]] [[Category:Abasomerako e Gayaza High School]] 1q2b75clg0magzv6gv40aht1cpuy8tf 62120 62119 2026-07-12T20:39:50Z Sisterian 9613 Ngasseeko ettuluba 62120 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Allen Catherine Kagina [[munnayuganda]] [[addukanya emirimu]] era akulira ebitongole. Yaliko [[akulira ekitongole]] ekivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[Uganda National Roads Authority]] (UNRA). Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokuna 2015 era n'aggyibwa ku mulimu nga 23 Ogwekkumineebiri 2024.<ref name="New">{{cite web |author=Nelson Bwire |date=27 April 2015 |title=Allen Kagina To Head UNRA |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Allen-Kagina-appointed-UNRA-Executive-Director/-/688334/2698930/-/wd7k8qz/-/index.html |access-date=27 April 2015 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva mu 2004 okutuuka mu 2014, yaliko Kaminsona Omukulu w’ekitongole ekisolooza omusolo ekya [[Uganda Revenue Authority]] (URA).<ref>{{cite web |last=Kaujju |first=Peter |date=24 March 2007 |title=More Changes In URA |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190528062818/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |archive-date=28 May 2019 |access-date=20 October 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo bye n'obuyigirize == Yazaalibwa mu mwaka gwa 1961 mu [[Disitulikiti y'e Rukungiri]], nga [[Disitulikiti y'e Rukungiri|Disitulikiti]] eno esangibwa mu bitundu by'omu [[Bugwanjuba bwa Uganda]], eri Hezron ne Catherine Kakuyo mu 1961.<ref>{{Cite web |date=2019-02-28 |title=Hezron Kakuyo, Father to UNRA's Allen Kagina Dies at 93 |url=https://www.softpower.ug/hezron-kakuyo-father-to-unras-allen-kagina-dies-at-93/ |access-date=2019-03-30 |website=Online news from Uganda and the East African region - SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{cite web |author=Shifa Mwesigye |date=2 January 2011 |title=Despite Its Rich Profile, Rukungiri Wallows In Poverty |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11566:despite-its-rich-profile-rukungiri-wallows-in-poverty |access-date=8 June 2014 |work=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Kagina yasomera ku ssomero ery'ettutumu ate nga lya kisulo erimanyiddwa nga [[Gayaza High School]], eriri ku musingi gwa bwassekyewa era nga lya bawala bokka. Alina ddiguli mu [[Bachelor of Science]] in psychology gye yafunira e [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] era nga ye ssettendekero esinga obukulu mu Uganda ate ng'eri ku musingi gwa gavumenti. Mu ngeri y'emu, alina [[Ddiguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti|ddiguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti]] ( Masters in Public Administration) gye yafunira mu [[University of Liverpool]] e [[Bungereza]].<ref name="Mother">{{cite web |author=Dorothy Nakaweesi |date=29 June 2010 |title=Allen The Tax Collector And Mother |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/-/688616/948138/-/iyfnysz/-/index.html |access-date=13 May 2014 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Yafuna [[diguli eyookubiri]] mu [[by'obukulembeze n'okuddukanya ebitongole]] nga 30 Ogwekkumi 2015 okuva mu [[Uganda Christian University]], e [[Mukono Town|Mukono]], Uganda.<ref>{{cite web |author=Campusbee Uganda |date=2016 |title=Top prominent UCU alumni……number five will shock you! |url=https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/ |access-date=14 July 2022 |work=Campusbee.ug |location=Kampala, Uganda}}</ref> == Obukugu bwe == Kagina yatandika emirimu gye mu mwaka gwa 1985 ng'akola ng'omuyigisa omuyambi (teaching assistant) ku Ssettendekero Makerere (Makerere University). Oluvannyuma yafuna omulimu ku Woofiisi y'omukulembeze w'eggwanga. Mu mwaka gwa 1992, Kagina yeegatta ku kitongole kya URA ng'akola nga ofiisa akulira ebyemisolo mu kitongole kino, ng'eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 1998. Yalinnyisibwa eddaala mu mwaka gwa 2000 n'aweebwa ekifo ky’obumyuka w’omukulu avunaanyizibwaku kusolooza emisolo ku bintu ebiva ebweru w’eggwanga  mu kitongole kya URA, n'akakkalabya emirimu gye okutuusa mu mwaka gwa 2001. Yaweebwa omulimu gwa commissioner general mu kitongole kya URA mu 2004.<sup>[5]</sup> Atenderezebwa okuba yasobola okuyimusa ekitongole kino mu byenfuna. Mu mwezi Ogwokubiri, mu mwaka gwa 2006, Kagina yaweebwa [https://allafrica.com/stories/200602090535.html ekirabo] (Corporate Leadership Award) okuva mu kibiina ekimanyiddwa nga, Destiny Consult<ref>https://destinyconsultug.com/</ref>, nga kimusiima okusitula omutindo n'enkola y'emirimu mu kitongole ekisolooza omusolo okuva lwe yakwasibwa obuvunaanyizibwa bw'okukulira ekitongole ekyo mu mwaka gwa 2004.<sup>[6]</sup> Mu mwezi Ogwekkumi, mu mwaka gwa 2010, endagaano ye yazzibwa buggya, n'ayongebwa emyaka emirala esatu. Nga 27 Ogwokuna 2015, Mminisita wa Uganda eyali avunaanyizibwa ku byemirimu n'entambula mu kiseera ekyo, John Byabagambi, yamuwa ekifo ky'okukulira ekitongole kya UNRA, era nga yali wakutandika kukakkalabya mirimu gye mu kifo kye ekiggya okutandikira ddala ng'ennaku z'omwezi 1 Ogwokutaano, 2015.<sup>[1]</sup> == Ebimukwatako ng'omuntu == Allen Kagina mufumbo eri Paul Kagina. Awamu, bazadde eri abaana basatu; Dan, Michelle ne Mark. Allen Kagina mukyala [[mulokole]].<ref name="Mother" /> == Laba ne == * Edward Larbi Siaw * Elly Rwakakooko * Stephen Besweri Akabway * Annebritt Aslund<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1318359/ura-boss-dead</ref> * [[:en:Doris_Akol|Doris Akol]] * [[John Musinguzi Rujoki]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu emirala == ·        URA eruubirira okuyingiza obuwumbi lukaaga n'obukadde bisatu (UGX:6.3 Trillion (US$2.7 Billion) mu mwaka gw'ebyenfuna:2011/2012 [[Category:Ugandan women]] [[Category:Abakyala ba Uganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1961]] [[Category:Abasomerako mu Liverpool University]] [[Category:Abasomerako e Gayaza High School]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Rukungiri]] qzlwx4kst8d40hy6bipsr1twfaj0jq5 62121 62120 2026-07-12T20:40:37Z Sisterian 9613 added [[Category:Abasomerako ku Uganda Christian University]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62121 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Allen Catherine Kagina [[munnayuganda]] [[addukanya emirimu]] era akulira ebitongole. Yaliko [[akulira ekitongole]] ekivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[Uganda National Roads Authority]] (UNRA). Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokuna 2015 era n'aggyibwa ku mulimu nga 23 Ogwekkumineebiri 2024.<ref name="New">{{cite web |author=Nelson Bwire |date=27 April 2015 |title=Allen Kagina To Head UNRA |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Allen-Kagina-appointed-UNRA-Executive-Director/-/688334/2698930/-/wd7k8qz/-/index.html |access-date=27 April 2015 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva mu 2004 okutuuka mu 2014, yaliko Kaminsona Omukulu w’ekitongole ekisolooza omusolo ekya [[Uganda Revenue Authority]] (URA).<ref>{{cite web |last=Kaujju |first=Peter |date=24 March 2007 |title=More Changes In URA |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190528062818/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |archive-date=28 May 2019 |access-date=20 October 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo bye n'obuyigirize == Yazaalibwa mu mwaka gwa 1961 mu [[Disitulikiti y'e Rukungiri]], nga [[Disitulikiti y'e Rukungiri|Disitulikiti]] eno esangibwa mu bitundu by'omu [[Bugwanjuba bwa Uganda]], eri Hezron ne Catherine Kakuyo mu 1961.<ref>{{Cite web |date=2019-02-28 |title=Hezron Kakuyo, Father to UNRA's Allen Kagina Dies at 93 |url=https://www.softpower.ug/hezron-kakuyo-father-to-unras-allen-kagina-dies-at-93/ |access-date=2019-03-30 |website=Online news from Uganda and the East African region - SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{cite web |author=Shifa Mwesigye |date=2 January 2011 |title=Despite Its Rich Profile, Rukungiri Wallows In Poverty |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11566:despite-its-rich-profile-rukungiri-wallows-in-poverty |access-date=8 June 2014 |work=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Kagina yasomera ku ssomero ery'ettutumu ate nga lya kisulo erimanyiddwa nga [[Gayaza High School]], eriri ku musingi gwa bwassekyewa era nga lya bawala bokka. Alina ddiguli mu [[Bachelor of Science]] in psychology gye yafunira e [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] era nga ye ssettendekero esinga obukulu mu Uganda ate ng'eri ku musingi gwa gavumenti. Mu ngeri y'emu, alina [[Ddiguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti|ddiguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti]] ( Masters in Public Administration) gye yafunira mu [[University of Liverpool]] e [[Bungereza]].<ref name="Mother">{{cite web |author=Dorothy Nakaweesi |date=29 June 2010 |title=Allen The Tax Collector And Mother |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/-/688616/948138/-/iyfnysz/-/index.html |access-date=13 May 2014 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Yafuna [[diguli eyookubiri]] mu [[by'obukulembeze n'okuddukanya ebitongole]] nga 30 Ogwekkumi 2015 okuva mu [[Uganda Christian University]], e [[Mukono Town|Mukono]], Uganda.<ref>{{cite web |author=Campusbee Uganda |date=2016 |title=Top prominent UCU alumni……number five will shock you! |url=https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/ |access-date=14 July 2022 |work=Campusbee.ug |location=Kampala, Uganda}}</ref> == Obukugu bwe == Kagina yatandika emirimu gye mu mwaka gwa 1985 ng'akola ng'omuyigisa omuyambi (teaching assistant) ku Ssettendekero Makerere (Makerere University). Oluvannyuma yafuna omulimu ku Woofiisi y'omukulembeze w'eggwanga. Mu mwaka gwa 1992, Kagina yeegatta ku kitongole kya URA ng'akola nga ofiisa akulira ebyemisolo mu kitongole kino, ng'eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 1998. Yalinnyisibwa eddaala mu mwaka gwa 2000 n'aweebwa ekifo ky’obumyuka w’omukulu avunaanyizibwaku kusolooza emisolo ku bintu ebiva ebweru w’eggwanga  mu kitongole kya URA, n'akakkalabya emirimu gye okutuusa mu mwaka gwa 2001. Yaweebwa omulimu gwa commissioner general mu kitongole kya URA mu 2004.<sup>[5]</sup> Atenderezebwa okuba yasobola okuyimusa ekitongole kino mu byenfuna. Mu mwezi Ogwokubiri, mu mwaka gwa 2006, Kagina yaweebwa [https://allafrica.com/stories/200602090535.html ekirabo] (Corporate Leadership Award) okuva mu kibiina ekimanyiddwa nga, Destiny Consult<ref>https://destinyconsultug.com/</ref>, nga kimusiima okusitula omutindo n'enkola y'emirimu mu kitongole ekisolooza omusolo okuva lwe yakwasibwa obuvunaanyizibwa bw'okukulira ekitongole ekyo mu mwaka gwa 2004.<sup>[6]</sup> Mu mwezi Ogwekkumi, mu mwaka gwa 2010, endagaano ye yazzibwa buggya, n'ayongebwa emyaka emirala esatu. Nga 27 Ogwokuna 2015, Mminisita wa Uganda eyali avunaanyizibwa ku byemirimu n'entambula mu kiseera ekyo, John Byabagambi, yamuwa ekifo ky'okukulira ekitongole kya UNRA, era nga yali wakutandika kukakkalabya mirimu gye mu kifo kye ekiggya okutandikira ddala ng'ennaku z'omwezi 1 Ogwokutaano, 2015.<sup>[1]</sup> == Ebimukwatako ng'omuntu == Allen Kagina mufumbo eri Paul Kagina. Awamu, bazadde eri abaana basatu; Dan, Michelle ne Mark. Allen Kagina mukyala [[mulokole]].<ref name="Mother" /> == Laba ne == * Edward Larbi Siaw * Elly Rwakakooko * Stephen Besweri Akabway * Annebritt Aslund<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1318359/ura-boss-dead</ref> * [[:en:Doris_Akol|Doris Akol]] * [[John Musinguzi Rujoki]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu emirala == ·        URA eruubirira okuyingiza obuwumbi lukaaga n'obukadde bisatu (UGX:6.3 Trillion (US$2.7 Billion) mu mwaka gw'ebyenfuna:2011/2012 [[Category:Ugandan women]] [[Category:Abakyala ba Uganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1961]] [[Category:Abasomerako mu Liverpool University]] [[Category:Abasomerako e Gayaza High School]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Rukungiri]] [[Category:Abasomerako ku Uganda Christian University]] csizx0iokzbjzxrjrv5pae1kviw9vik 62122 62121 2026-07-12T20:41:46Z Sisterian 9613 Ngasseeko ettuluba 62122 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Allen Catherine Kagina [[munnayuganda]] [[addukanya emirimu]] era akulira ebitongole. Yaliko [[akulira ekitongole]] ekivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[Uganda National Roads Authority]] (UNRA). Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokuna 2015 era n'aggyibwa ku mulimu nga 23 Ogwekkumineebiri 2024.<ref name="New">{{cite web |author=Nelson Bwire |date=27 April 2015 |title=Allen Kagina To Head UNRA |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Allen-Kagina-appointed-UNRA-Executive-Director/-/688334/2698930/-/wd7k8qz/-/index.html |access-date=27 April 2015 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva mu 2004 okutuuka mu 2014, yaliko Kaminsona Omukulu w’ekitongole ekisolooza omusolo ekya [[Uganda Revenue Authority]] (URA).<ref>{{cite web |last=Kaujju |first=Peter |date=24 March 2007 |title=More Changes In URA |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190528062818/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |archive-date=28 May 2019 |access-date=20 October 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo bye n'obuyigirize == Yazaalibwa mu mwaka gwa 1961 mu [[Disitulikiti y'e Rukungiri]], nga [[Disitulikiti y'e Rukungiri|Disitulikiti]] eno esangibwa mu bitundu by'omu [[Bugwanjuba bwa Uganda]], eri Hezron ne Catherine Kakuyo mu 1961.<ref>{{Cite web |date=2019-02-28 |title=Hezron Kakuyo, Father to UNRA's Allen Kagina Dies at 93 |url=https://www.softpower.ug/hezron-kakuyo-father-to-unras-allen-kagina-dies-at-93/ |access-date=2019-03-30 |website=Online news from Uganda and the East African region - SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{cite web |author=Shifa Mwesigye |date=2 January 2011 |title=Despite Its Rich Profile, Rukungiri Wallows In Poverty |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11566:despite-its-rich-profile-rukungiri-wallows-in-poverty |access-date=8 June 2014 |work=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Kagina yasomera ku ssomero ery'ettutumu ate nga lya kisulo erimanyiddwa nga [[Gayaza High School]], eriri ku musingi gwa bwassekyewa era nga lya bawala bokka. Alina ddiguli mu [[Bachelor of Science]] in psychology gye yafunira e [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] era nga ye ssettendekero esinga obukulu mu Uganda ate ng'eri ku musingi gwa gavumenti. Mu ngeri y'emu, alina [[Ddiguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti|ddiguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti]] ( Masters in Public Administration) gye yafunira mu [[University of Liverpool]] e [[Bungereza]].<ref name="Mother">{{cite web |author=Dorothy Nakaweesi |date=29 June 2010 |title=Allen The Tax Collector And Mother |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/-/688616/948138/-/iyfnysz/-/index.html |access-date=13 May 2014 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Yafuna [[diguli eyookubiri]] mu [[by'obukulembeze n'okuddukanya ebitongole]] nga 30 Ogwekkumi 2015 okuva mu [[Uganda Christian University]], e [[Mukono Town|Mukono]], Uganda.<ref>{{cite web |author=Campusbee Uganda |date=2016 |title=Top prominent UCU alumni……number five will shock you! |url=https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/ |access-date=14 July 2022 |work=Campusbee.ug |location=Kampala, Uganda}}</ref> == Obukugu bwe == Kagina yatandika emirimu gye mu mwaka gwa 1985 ng'akola ng'omuyigisa omuyambi (teaching assistant) ku Ssettendekero Makerere (Makerere University). Oluvannyuma yafuna omulimu ku Woofiisi y'omukulembeze w'eggwanga. Mu mwaka gwa 1992, Kagina yeegatta ku kitongole kya URA ng'akola nga ofiisa akulira ebyemisolo mu kitongole kino, ng'eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 1998. Yalinnyisibwa eddaala mu mwaka gwa 2000 n'aweebwa ekifo ky’obumyuka w’omukulu avunaanyizibwaku kusolooza emisolo ku bintu ebiva ebweru w’eggwanga  mu kitongole kya URA, n'akakkalabya emirimu gye okutuusa mu mwaka gwa 2001. Yaweebwa omulimu gwa commissioner general mu kitongole kya URA mu 2004.<sup>[5]</sup> Atenderezebwa okuba yasobola okuyimusa ekitongole kino mu byenfuna. Mu mwezi Ogwokubiri, mu mwaka gwa 2006, Kagina yaweebwa [https://allafrica.com/stories/200602090535.html ekirabo] (Corporate Leadership Award) okuva mu kibiina ekimanyiddwa nga, Destiny Consult<ref>https://destinyconsultug.com/</ref>, nga kimusiima okusitula omutindo n'enkola y'emirimu mu kitongole ekisolooza omusolo okuva lwe yakwasibwa obuvunaanyizibwa bw'okukulira ekitongole ekyo mu mwaka gwa 2004.<sup>[6]</sup> Mu mwezi Ogwekkumi, mu mwaka gwa 2010, endagaano ye yazzibwa buggya, n'ayongebwa emyaka emirala esatu. Nga 27 Ogwokuna 2015, Mminisita wa Uganda eyali avunaanyizibwa ku byemirimu n'entambula mu kiseera ekyo, John Byabagambi, yamuwa ekifo ky'okukulira ekitongole kya UNRA, era nga yali wakutandika kukakkalabya mirimu gye mu kifo kye ekiggya okutandikira ddala ng'ennaku z'omwezi 1 Ogwokutaano, 2015.<sup>[1]</sup> == Ebimukwatako ng'omuntu == Allen Kagina mufumbo eri Paul Kagina. Awamu, bazadde eri abaana basatu; Dan, Michelle ne Mark. Allen Kagina mukyala [[mulokole]].<ref name="Mother" /> == Laba ne == * Edward Larbi Siaw * Elly Rwakakooko * Stephen Besweri Akabway * Annebritt Aslund<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1318359/ura-boss-dead</ref> * [[:en:Doris_Akol|Doris Akol]] * [[John Musinguzi Rujoki]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu emirala == ·        URA eruubirira okuyingiza obuwumbi lukaaga n'obukadde bisatu (UGX:6.3 Trillion (US$2.7 Billion) mu mwaka gw'ebyenfuna:2011/2012 [[Category:Ugandan women]] [[Category:Abakyala ba Uganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1961]] [[Category:Abasomerako mu Liverpool University]] [[Category:Abasomerako e Gayaza High School]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Rukungiri]] [[Category:Abasomerako ku Uganda Christian University]] [[Category:Abasomerako ku Makerere University]] okn9bqib3x9a2esugwnvnplrbjba11l 62123 62122 2026-07-12T20:44:10Z Sisterian 9613 added [[Category:Bannayuganda abakyaala nga ba Chief Executive]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62123 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Allen Catherine Kagina [[munnayuganda]] [[addukanya emirimu]] era akulira ebitongole. Yaliko [[akulira ekitongole]] ekivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[Uganda National Roads Authority]] (UNRA). Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokuna 2015 era n'aggyibwa ku mulimu nga 23 Ogwekkumineebiri 2024.<ref name="New">{{cite web |author=Nelson Bwire |date=27 April 2015 |title=Allen Kagina To Head UNRA |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Allen-Kagina-appointed-UNRA-Executive-Director/-/688334/2698930/-/wd7k8qz/-/index.html |access-date=27 April 2015 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva mu 2004 okutuuka mu 2014, yaliko Kaminsona Omukulu w’ekitongole ekisolooza omusolo ekya [[Uganda Revenue Authority]] (URA).<ref>{{cite web |last=Kaujju |first=Peter |date=24 March 2007 |title=More Changes In URA |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190528062818/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |archive-date=28 May 2019 |access-date=20 October 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo bye n'obuyigirize == Yazaalibwa mu mwaka gwa 1961 mu [[Disitulikiti y'e Rukungiri]], nga [[Disitulikiti y'e Rukungiri|Disitulikiti]] eno esangibwa mu bitundu by'omu [[Bugwanjuba bwa Uganda]], eri Hezron ne Catherine Kakuyo mu 1961.<ref>{{Cite web |date=2019-02-28 |title=Hezron Kakuyo, Father to UNRA's Allen Kagina Dies at 93 |url=https://www.softpower.ug/hezron-kakuyo-father-to-unras-allen-kagina-dies-at-93/ |access-date=2019-03-30 |website=Online news from Uganda and the East African region - SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{cite web |author=Shifa Mwesigye |date=2 January 2011 |title=Despite Its Rich Profile, Rukungiri Wallows In Poverty |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11566:despite-its-rich-profile-rukungiri-wallows-in-poverty |access-date=8 June 2014 |work=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Kagina yasomera ku ssomero ery'ettutumu ate nga lya kisulo erimanyiddwa nga [[Gayaza High School]], eriri ku musingi gwa bwassekyewa era nga lya bawala bokka. Alina ddiguli mu [[Bachelor of Science]] in psychology gye yafunira e [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] era nga ye ssettendekero esinga obukulu mu Uganda ate ng'eri ku musingi gwa gavumenti. Mu ngeri y'emu, alina [[Ddiguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti|ddiguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti]] ( Masters in Public Administration) gye yafunira mu [[University of Liverpool]] e [[Bungereza]].<ref name="Mother">{{cite web |author=Dorothy Nakaweesi |date=29 June 2010 |title=Allen The Tax Collector And Mother |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/-/688616/948138/-/iyfnysz/-/index.html |access-date=13 May 2014 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Yafuna [[diguli eyookubiri]] mu [[by'obukulembeze n'okuddukanya ebitongole]] nga 30 Ogwekkumi 2015 okuva mu [[Uganda Christian University]], e [[Mukono Town|Mukono]], Uganda.<ref>{{cite web |author=Campusbee Uganda |date=2016 |title=Top prominent UCU alumni……number five will shock you! |url=https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/ |access-date=14 July 2022 |work=Campusbee.ug |location=Kampala, Uganda}}</ref> == Obukugu bwe == Kagina yatandika emirimu gye mu mwaka gwa 1985 ng'akola ng'omuyigisa omuyambi (teaching assistant) ku Ssettendekero Makerere (Makerere University). Oluvannyuma yafuna omulimu ku Woofiisi y'omukulembeze w'eggwanga. Mu mwaka gwa 1992, Kagina yeegatta ku kitongole kya URA ng'akola nga ofiisa akulira ebyemisolo mu kitongole kino, ng'eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 1998. Yalinnyisibwa eddaala mu mwaka gwa 2000 n'aweebwa ekifo ky’obumyuka w’omukulu avunaanyizibwaku kusolooza emisolo ku bintu ebiva ebweru w’eggwanga  mu kitongole kya URA, n'akakkalabya emirimu gye okutuusa mu mwaka gwa 2001. Yaweebwa omulimu gwa commissioner general mu kitongole kya URA mu 2004.<sup>[5]</sup> Atenderezebwa okuba yasobola okuyimusa ekitongole kino mu byenfuna. Mu mwezi Ogwokubiri, mu mwaka gwa 2006, Kagina yaweebwa [https://allafrica.com/stories/200602090535.html ekirabo] (Corporate Leadership Award) okuva mu kibiina ekimanyiddwa nga, Destiny Consult<ref>https://destinyconsultug.com/</ref>, nga kimusiima okusitula omutindo n'enkola y'emirimu mu kitongole ekisolooza omusolo okuva lwe yakwasibwa obuvunaanyizibwa bw'okukulira ekitongole ekyo mu mwaka gwa 2004.<sup>[6]</sup> Mu mwezi Ogwekkumi, mu mwaka gwa 2010, endagaano ye yazzibwa buggya, n'ayongebwa emyaka emirala esatu. Nga 27 Ogwokuna 2015, Mminisita wa Uganda eyali avunaanyizibwa ku byemirimu n'entambula mu kiseera ekyo, John Byabagambi, yamuwa ekifo ky'okukulira ekitongole kya UNRA, era nga yali wakutandika kukakkalabya mirimu gye mu kifo kye ekiggya okutandikira ddala ng'ennaku z'omwezi 1 Ogwokutaano, 2015.<sup>[1]</sup> == Ebimukwatako ng'omuntu == Allen Kagina mufumbo eri Paul Kagina. Awamu, bazadde eri abaana basatu; Dan, Michelle ne Mark. Allen Kagina mukyala [[mulokole]].<ref name="Mother" /> == Laba ne == * Edward Larbi Siaw * Elly Rwakakooko * Stephen Besweri Akabway * Annebritt Aslund<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1318359/ura-boss-dead</ref> * [[:en:Doris_Akol|Doris Akol]] * [[John Musinguzi Rujoki]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu emirala == ·        URA eruubirira okuyingiza obuwumbi lukaaga n'obukadde bisatu (UGX:6.3 Trillion (US$2.7 Billion) mu mwaka gw'ebyenfuna:2011/2012 [[Category:Ugandan women]] [[Category:Abakyala ba Uganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1961]] [[Category:Abasomerako mu Liverpool University]] [[Category:Abasomerako e Gayaza High School]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Rukungiri]] [[Category:Abasomerako ku Uganda Christian University]] [[Category:Abasomerako ku Makerere University]] [[Category:Bannayuganda abakyaala nga ba Chief Executive]] 4f0hb91pzmg5c2xeskdtdzpihgcfqhl 62124 62123 2026-07-12T20:45:51Z Sisterian 9613 Ngasseeko ettuluba 62124 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Allen Catherine Kagina [[munnayuganda]] [[addukanya emirimu]] era akulira ebitongole. Yaliko [[akulira ekitongole]] ekivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[Uganda National Roads Authority]] (UNRA). Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokuna 2015 era n'aggyibwa ku mulimu nga 23 Ogwekkumineebiri 2024.<ref name="New">{{cite web |author=Nelson Bwire |date=27 April 2015 |title=Allen Kagina To Head UNRA |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Allen-Kagina-appointed-UNRA-Executive-Director/-/688334/2698930/-/wd7k8qz/-/index.html |access-date=27 April 2015 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva mu 2004 okutuuka mu 2014, yaliko Kaminsona Omukulu w’ekitongole ekisolooza omusolo ekya [[Uganda Revenue Authority]] (URA).<ref>{{cite web |last=Kaujju |first=Peter |date=24 March 2007 |title=More Changes In URA |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190528062818/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |archive-date=28 May 2019 |access-date=20 October 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo bye n'obuyigirize == Yazaalibwa mu mwaka gwa 1961 mu [[Disitulikiti y'e Rukungiri]], nga [[Disitulikiti y'e Rukungiri|Disitulikiti]] eno esangibwa mu bitundu by'omu [[Bugwanjuba bwa Uganda]], eri Hezron ne Catherine Kakuyo mu 1961.<ref>{{Cite web |date=2019-02-28 |title=Hezron Kakuyo, Father to UNRA's Allen Kagina Dies at 93 |url=https://www.softpower.ug/hezron-kakuyo-father-to-unras-allen-kagina-dies-at-93/ |access-date=2019-03-30 |website=Online news from Uganda and the East African region - SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{cite web |author=Shifa Mwesigye |date=2 January 2011 |title=Despite Its Rich Profile, Rukungiri Wallows In Poverty |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11566:despite-its-rich-profile-rukungiri-wallows-in-poverty |access-date=8 June 2014 |work=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Kagina yasomera ku ssomero ery'ettutumu ate nga lya kisulo erimanyiddwa nga [[Gayaza High School]], eriri ku musingi gwa bwassekyewa era nga lya bawala bokka. Alina ddiguli mu [[Bachelor of Science]] in psychology gye yafunira e [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] era nga ye ssettendekero esinga obukulu mu Uganda ate ng'eri ku musingi gwa gavumenti. Mu ngeri y'emu, alina [[Ddiguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti|ddiguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti]] ( Masters in Public Administration) gye yafunira mu [[University of Liverpool]] e [[Bungereza]].<ref name="Mother">{{cite web |author=Dorothy Nakaweesi |date=29 June 2010 |title=Allen The Tax Collector And Mother |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/-/688616/948138/-/iyfnysz/-/index.html |access-date=13 May 2014 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Yafuna [[diguli eyookubiri]] mu [[by'obukulembeze n'okuddukanya ebitongole]] nga 30 Ogwekkumi 2015 okuva mu [[Uganda Christian University]], e [[Mukono Town|Mukono]], Uganda.<ref>{{cite web |author=Campusbee Uganda |date=2016 |title=Top prominent UCU alumni……number five will shock you! |url=https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/ |access-date=14 July 2022 |work=Campusbee.ug |location=Kampala, Uganda}}</ref> == Obukugu bwe == Kagina yatandika emirimu gye mu mwaka gwa 1985 ng'akola ng'omuyigisa omuyambi (teaching assistant) ku Ssettendekero Makerere (Makerere University). Oluvannyuma yafuna omulimu ku Woofiisi y'omukulembeze w'eggwanga. Mu mwaka gwa 1992, Kagina yeegatta ku kitongole kya URA ng'akola nga ofiisa akulira ebyemisolo mu kitongole kino, ng'eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 1998. Yalinnyisibwa eddaala mu mwaka gwa 2000 n'aweebwa ekifo ky’obumyuka w’omukulu avunaanyizibwaku kusolooza emisolo ku bintu ebiva ebweru w’eggwanga  mu kitongole kya URA, n'akakkalabya emirimu gye okutuusa mu mwaka gwa 2001. Yaweebwa omulimu gwa commissioner general mu kitongole kya URA mu 2004.<sup>[5]</sup> Atenderezebwa okuba yasobola okuyimusa ekitongole kino mu byenfuna. Mu mwezi Ogwokubiri, mu mwaka gwa 2006, Kagina yaweebwa [https://allafrica.com/stories/200602090535.html ekirabo] (Corporate Leadership Award) okuva mu kibiina ekimanyiddwa nga, Destiny Consult<ref>https://destinyconsultug.com/</ref>, nga kimusiima okusitula omutindo n'enkola y'emirimu mu kitongole ekisolooza omusolo okuva lwe yakwasibwa obuvunaanyizibwa bw'okukulira ekitongole ekyo mu mwaka gwa 2004.<sup>[6]</sup> Mu mwezi Ogwekkumi, mu mwaka gwa 2010, endagaano ye yazzibwa buggya, n'ayongebwa emyaka emirala esatu. Nga 27 Ogwokuna 2015, Mminisita wa Uganda eyali avunaanyizibwa ku byemirimu n'entambula mu kiseera ekyo, John Byabagambi, yamuwa ekifo ky'okukulira ekitongole kya UNRA, era nga yali wakutandika kukakkalabya mirimu gye mu kifo kye ekiggya okutandikira ddala ng'ennaku z'omwezi 1 Ogwokutaano, 2015.<sup>[1]</sup> == Ebimukwatako ng'omuntu == Allen Kagina mufumbo eri Paul Kagina. Awamu, bazadde eri abaana basatu; Dan, Michelle ne Mark. Allen Kagina mukyala [[mulokole]].<ref name="Mother" /> == Laba ne == * Edward Larbi Siaw * Elly Rwakakooko * Stephen Besweri Akabway * Annebritt Aslund<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1318359/ura-boss-dead</ref> * [[:en:Doris_Akol|Doris Akol]] * [[John Musinguzi Rujoki]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu emirala == ·        URA eruubirira okuyingiza obuwumbi lukaaga n'obukadde bisatu (UGX:6.3 Trillion (US$2.7 Billion) mu mwaka gw'ebyenfuna:2011/2012 [[Category:Ugandan women]] [[Category:Abakyala ba Uganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1961]] [[Category:Abasomerako mu Liverpool University]] [[Category:Abasomerako e Gayaza High School]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Rukungiri]] [[Category:Abasomerako ku Uganda Christian University]] [[Category:Abasomerako ku Makerere University]] [[Category:Bannayuganda abakyaala nga ba Chief Executive]] [[Category:Bannayuganda nga ba Chief Executive]] n8rnjnsodon6qdhu0fnaj0q50j9kyjq 62126 62124 2026-07-12T20:47:56Z Sisterian 9613 added [[Category:Abantu abalamu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62126 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Allen Catherine Kagina [[munnayuganda]] [[addukanya emirimu]] era akulira ebitongole. Yaliko [[akulira ekitongole]] ekivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[Uganda National Roads Authority]] (UNRA). Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokuna 2015 era n'aggyibwa ku mulimu nga 23 Ogwekkumineebiri 2024.<ref name="New">{{cite web |author=Nelson Bwire |date=27 April 2015 |title=Allen Kagina To Head UNRA |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Allen-Kagina-appointed-UNRA-Executive-Director/-/688334/2698930/-/wd7k8qz/-/index.html |access-date=27 April 2015 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva mu 2004 okutuuka mu 2014, yaliko Kaminsona Omukulu w’ekitongole ekisolooza omusolo ekya [[Uganda Revenue Authority]] (URA).<ref>{{cite web |last=Kaujju |first=Peter |date=24 March 2007 |title=More Changes In URA |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190528062818/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |archive-date=28 May 2019 |access-date=20 October 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo bye n'obuyigirize == Yazaalibwa mu mwaka gwa 1961 mu [[Disitulikiti y'e Rukungiri]], nga [[Disitulikiti y'e Rukungiri|Disitulikiti]] eno esangibwa mu bitundu by'omu [[Bugwanjuba bwa Uganda]], eri Hezron ne Catherine Kakuyo mu 1961.<ref>{{Cite web |date=2019-02-28 |title=Hezron Kakuyo, Father to UNRA's Allen Kagina Dies at 93 |url=https://www.softpower.ug/hezron-kakuyo-father-to-unras-allen-kagina-dies-at-93/ |access-date=2019-03-30 |website=Online news from Uganda and the East African region - SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{cite web |author=Shifa Mwesigye |date=2 January 2011 |title=Despite Its Rich Profile, Rukungiri Wallows In Poverty |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11566:despite-its-rich-profile-rukungiri-wallows-in-poverty |access-date=8 June 2014 |work=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Kagina yasomera ku ssomero ery'ettutumu ate nga lya kisulo erimanyiddwa nga [[Gayaza High School]], eriri ku musingi gwa bwassekyewa era nga lya bawala bokka. Alina ddiguli mu [[Bachelor of Science]] in psychology gye yafunira e [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] era nga ye ssettendekero esinga obukulu mu Uganda ate ng'eri ku musingi gwa gavumenti. Mu ngeri y'emu, alina [[Ddiguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti|ddiguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti]] ( Masters in Public Administration) gye yafunira mu [[University of Liverpool]] e [[Bungereza]].<ref name="Mother">{{cite web |author=Dorothy Nakaweesi |date=29 June 2010 |title=Allen The Tax Collector And Mother |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/-/688616/948138/-/iyfnysz/-/index.html |access-date=13 May 2014 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Yafuna [[diguli eyookubiri]] mu [[by'obukulembeze n'okuddukanya ebitongole]] nga 30 Ogwekkumi 2015 okuva mu [[Uganda Christian University]], e [[Mukono Town|Mukono]], Uganda.<ref>{{cite web |author=Campusbee Uganda |date=2016 |title=Top prominent UCU alumni……number five will shock you! |url=https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/ |access-date=14 July 2022 |work=Campusbee.ug |location=Kampala, Uganda}}</ref> == Obukugu bwe == Kagina yatandika emirimu gye mu mwaka gwa 1985 ng'akola ng'omuyigisa omuyambi (teaching assistant) ku Ssettendekero Makerere (Makerere University). Oluvannyuma yafuna omulimu ku Woofiisi y'omukulembeze w'eggwanga. Mu mwaka gwa 1992, Kagina yeegatta ku kitongole kya URA ng'akola nga ofiisa akulira ebyemisolo mu kitongole kino, ng'eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 1998. Yalinnyisibwa eddaala mu mwaka gwa 2000 n'aweebwa ekifo ky’obumyuka w’omukulu avunaanyizibwaku kusolooza emisolo ku bintu ebiva ebweru w’eggwanga  mu kitongole kya URA, n'akakkalabya emirimu gye okutuusa mu mwaka gwa 2001. Yaweebwa omulimu gwa commissioner general mu kitongole kya URA mu 2004.<sup>[5]</sup> Atenderezebwa okuba yasobola okuyimusa ekitongole kino mu byenfuna. Mu mwezi Ogwokubiri, mu mwaka gwa 2006, Kagina yaweebwa [https://allafrica.com/stories/200602090535.html ekirabo] (Corporate Leadership Award) okuva mu kibiina ekimanyiddwa nga, Destiny Consult<ref>https://destinyconsultug.com/</ref>, nga kimusiima okusitula omutindo n'enkola y'emirimu mu kitongole ekisolooza omusolo okuva lwe yakwasibwa obuvunaanyizibwa bw'okukulira ekitongole ekyo mu mwaka gwa 2004.<sup>[6]</sup> Mu mwezi Ogwekkumi, mu mwaka gwa 2010, endagaano ye yazzibwa buggya, n'ayongebwa emyaka emirala esatu. Nga 27 Ogwokuna 2015, Mminisita wa Uganda eyali avunaanyizibwa ku byemirimu n'entambula mu kiseera ekyo, John Byabagambi, yamuwa ekifo ky'okukulira ekitongole kya UNRA, era nga yali wakutandika kukakkalabya mirimu gye mu kifo kye ekiggya okutandikira ddala ng'ennaku z'omwezi 1 Ogwokutaano, 2015.<sup>[1]</sup> == Ebimukwatako ng'omuntu == Allen Kagina mufumbo eri Paul Kagina. Awamu, bazadde eri abaana basatu; Dan, Michelle ne Mark. Allen Kagina mukyala [[mulokole]].<ref name="Mother" /> == Laba ne == * Edward Larbi Siaw * Elly Rwakakooko * Stephen Besweri Akabway * Annebritt Aslund<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1318359/ura-boss-dead</ref> * [[:en:Doris_Akol|Doris Akol]] * [[John Musinguzi Rujoki]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu emirala == ·        URA eruubirira okuyingiza obuwumbi lukaaga n'obukadde bisatu (UGX:6.3 Trillion (US$2.7 Billion) mu mwaka gw'ebyenfuna:2011/2012 [[Category:Ugandan women]] [[Category:Abakyala ba Uganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1961]] [[Category:Abasomerako mu Liverpool University]] [[Category:Abasomerako e Gayaza High School]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Rukungiri]] [[Category:Abasomerako ku Uganda Christian University]] [[Category:Abasomerako ku Makerere University]] [[Category:Bannayuganda abakyaala nga ba Chief Executive]] [[Category:Bannayuganda nga ba Chief Executive]] [[Category:Abantu abalamu]] pwxl4v5f2yn2rhf210lpr7z60u8app7 62127 62126 2026-07-12T20:49:41Z Sisterian 9613 Nzigyeewo ettuluba elibadde lyawandiikibwa mu lungereza. 62127 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Allen Catherine Kagina [[munnayuganda]] [[addukanya emirimu]] era akulira ebitongole. Yaliko [[akulira ekitongole]] ekivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[Uganda National Roads Authority]] (UNRA). Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokuna 2015 era n'aggyibwa ku mulimu nga 23 Ogwekkumineebiri 2024.<ref name="New">{{cite web |author=Nelson Bwire |date=27 April 2015 |title=Allen Kagina To Head UNRA |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Allen-Kagina-appointed-UNRA-Executive-Director/-/688334/2698930/-/wd7k8qz/-/index.html |access-date=27 April 2015 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva mu 2004 okutuuka mu 2014, yaliko Kaminsona Omukulu w’ekitongole ekisolooza omusolo ekya [[Uganda Revenue Authority]] (URA).<ref>{{cite web |last=Kaujju |first=Peter |date=24 March 2007 |title=More Changes In URA |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190528062818/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |archive-date=28 May 2019 |access-date=20 October 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo bye n'obuyigirize == Yazaalibwa mu mwaka gwa 1961 mu [[Disitulikiti y'e Rukungiri]], nga [[Disitulikiti y'e Rukungiri|Disitulikiti]] eno esangibwa mu bitundu by'omu [[Bugwanjuba bwa Uganda]], eri Hezron ne Catherine Kakuyo mu 1961.<ref>{{Cite web |date=2019-02-28 |title=Hezron Kakuyo, Father to UNRA's Allen Kagina Dies at 93 |url=https://www.softpower.ug/hezron-kakuyo-father-to-unras-allen-kagina-dies-at-93/ |access-date=2019-03-30 |website=Online news from Uganda and the East African region - SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{cite web |author=Shifa Mwesigye |date=2 January 2011 |title=Despite Its Rich Profile, Rukungiri Wallows In Poverty |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11566:despite-its-rich-profile-rukungiri-wallows-in-poverty |access-date=8 June 2014 |work=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Kagina yasomera ku ssomero ery'ettutumu ate nga lya kisulo erimanyiddwa nga [[Gayaza High School]], eriri ku musingi gwa bwassekyewa era nga lya bawala bokka. Alina ddiguli mu [[Bachelor of Science]] in psychology gye yafunira e [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] era nga ye ssettendekero esinga obukulu mu Uganda ate ng'eri ku musingi gwa gavumenti. Mu ngeri y'emu, alina [[Ddiguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti|ddiguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti]] ( Masters in Public Administration) gye yafunira mu [[University of Liverpool]] e [[Bungereza]].<ref name="Mother">{{cite web |author=Dorothy Nakaweesi |date=29 June 2010 |title=Allen The Tax Collector And Mother |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/-/688616/948138/-/iyfnysz/-/index.html |access-date=13 May 2014 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Yafuna [[diguli eyookubiri]] mu [[by'obukulembeze n'okuddukanya ebitongole]] nga 30 Ogwekkumi 2015 okuva mu [[Uganda Christian University]], e [[Mukono Town|Mukono]], Uganda.<ref>{{cite web |author=Campusbee Uganda |date=2016 |title=Top prominent UCU alumni……number five will shock you! |url=https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/ |access-date=14 July 2022 |work=Campusbee.ug |location=Kampala, Uganda}}</ref> == Obukugu bwe == Kagina yatandika emirimu gye mu mwaka gwa 1985 ng'akola ng'omuyigisa omuyambi (teaching assistant) ku Ssettendekero Makerere (Makerere University). Oluvannyuma yafuna omulimu ku Woofiisi y'omukulembeze w'eggwanga. Mu mwaka gwa 1992, Kagina yeegatta ku kitongole kya URA ng'akola nga ofiisa akulira ebyemisolo mu kitongole kino, ng'eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 1998. Yalinnyisibwa eddaala mu mwaka gwa 2000 n'aweebwa ekifo ky’obumyuka w’omukulu avunaanyizibwaku kusolooza emisolo ku bintu ebiva ebweru w’eggwanga  mu kitongole kya URA, n'akakkalabya emirimu gye okutuusa mu mwaka gwa 2001. Yaweebwa omulimu gwa commissioner general mu kitongole kya URA mu 2004.<sup>[5]</sup> Atenderezebwa okuba yasobola okuyimusa ekitongole kino mu byenfuna. Mu mwezi Ogwokubiri, mu mwaka gwa 2006, Kagina yaweebwa [https://allafrica.com/stories/200602090535.html ekirabo] (Corporate Leadership Award) okuva mu kibiina ekimanyiddwa nga, Destiny Consult<ref>https://destinyconsultug.com/</ref>, nga kimusiima okusitula omutindo n'enkola y'emirimu mu kitongole ekisolooza omusolo okuva lwe yakwasibwa obuvunaanyizibwa bw'okukulira ekitongole ekyo mu mwaka gwa 2004.<sup>[6]</sup> Mu mwezi Ogwekkumi, mu mwaka gwa 2010, endagaano ye yazzibwa buggya, n'ayongebwa emyaka emirala esatu. Nga 27 Ogwokuna 2015, Mminisita wa Uganda eyali avunaanyizibwa ku byemirimu n'entambula mu kiseera ekyo, John Byabagambi, yamuwa ekifo ky'okukulira ekitongole kya UNRA, era nga yali wakutandika kukakkalabya mirimu gye mu kifo kye ekiggya okutandikira ddala ng'ennaku z'omwezi 1 Ogwokutaano, 2015.<sup>[1]</sup> == Ebimukwatako ng'omuntu == Allen Kagina mufumbo eri Paul Kagina. Awamu, bazadde eri abaana basatu; Dan, Michelle ne Mark. Allen Kagina mukyala [[mulokole]].<ref name="Mother" /> == Laba ne == * Edward Larbi Siaw * Elly Rwakakooko * Stephen Besweri Akabway * Annebritt Aslund<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1318359/ura-boss-dead</ref> * [[:en:Doris_Akol|Doris Akol]] * [[John Musinguzi Rujoki]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu emirala == ·        URA eruubirira okuyingiza obuwumbi lukaaga n'obukadde bisatu (UGX:6.3 Trillion (US$2.7 Billion) mu mwaka gw'ebyenfuna:2011/2012 [[Category:Abakyala ba Uganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1961]] [[Category:Abasomerako mu Liverpool University]] [[Category:Abasomerako e Gayaza High School]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Rukungiri]] [[Category:Abasomerako ku Uganda Christian University]] [[Category:Abasomerako ku Makerere University]] [[Category:Bannayuganda abakyaala nga ba Chief Executive]] [[Category:Bannayuganda nga ba Chief Executive]] [[Category:Abantu abalamu]] sxy3tpn69q7dyx2er68o0l4mgk26cai 62128 62127 2026-07-12T20:51:37Z Sisterian 9613 Ntereezezza gulama. 62128 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Allen Catherine Kagina [[munnayuganda]] [[addukanya emirimu]] era akulira ebitongole. Yaliko [[akulira ekitongole]] ekivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[Uganda National Roads Authority]] (UNRA). Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokuna 2015 era n'aggyibwa ku mulimu nga 23 Ogwekkumineebiri 2024.<ref name="New">{{cite web |author=Nelson Bwire |date=27 April 2015 |title=Allen Kagina To Head UNRA |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Allen-Kagina-appointed-UNRA-Executive-Director/-/688334/2698930/-/wd7k8qz/-/index.html |access-date=27 April 2015 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva mu 2004 okutuuka mu 2014, yaliko Kaminsona Omukulu w’ekitongole ekisolooza omusolo ekya [[Uganda Revenue Authority]] (URA).<ref>{{cite web |last=Kaujju |first=Peter |date=24 March 2007 |title=More Changes In URA |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190528062818/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |archive-date=28 May 2019 |access-date=20 October 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo bye n'obuyigirize == Yazaalibwa mu mwaka gwa 1961 mu [[Disitulikiti y'e Rukungiri]], nga [[Disitulikiti y'e Rukungiri|Disitulikiti]] eno esangibwa mu bitundu by'omu [[Bugwanjuba bwa Uganda]], eri Hezron ne Catherine Kakuyo mu 1961.<ref>{{Cite web |date=2019-02-28 |title=Hezron Kakuyo, Father to UNRA's Allen Kagina Dies at 93 |url=https://www.softpower.ug/hezron-kakuyo-father-to-unras-allen-kagina-dies-at-93/ |access-date=2019-03-30 |website=Online news from Uganda and the East African region - SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{cite web |author=Shifa Mwesigye |date=2 January 2011 |title=Despite Its Rich Profile, Rukungiri Wallows In Poverty |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11566:despite-its-rich-profile-rukungiri-wallows-in-poverty |access-date=8 June 2014 |work=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Kagina yasomera ku ssomero ery'ettutumu ate nga lya kisulo erimanyiddwa nga [[Gayaza High School]], eriri ku musingi gwa bwassekyewa era nga lya bawala bokka. Alina ddiguli mu [[Bachelor of Science]] in psychology gye yafunira e [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] era nga ye ssettendekero esinga obukulu mu Uganda ate ng'eri ku musingi gwa gavumenti. Mu ngeri y'emu, alina [[Ddiguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti|ddiguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti]] ( Masters in Public Administration) gye yafunira mu [[University of Liverpool]] e [[Bungereza]].<ref name="Mother">{{cite web |author=Dorothy Nakaweesi |date=29 June 2010 |title=Allen The Tax Collector And Mother |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/-/688616/948138/-/iyfnysz/-/index.html |access-date=13 May 2014 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Yafuna [[diguli eyookubiri]] mu [[by'obukulembeze n'okuddukanya ebitongole]] nga 30 Ogwekkumi 2015 okuva mu [[Uganda Christian University]], e [[Mukono Town|Mukono]], Uganda.<ref>{{cite web |author=Campusbee Uganda |date=2016 |title=Top prominent UCU alumni……number five will shock you! |url=https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/ |access-date=14 July 2022 |work=Campusbee.ug |location=Kampala, Uganda}}</ref> == Obukugu bwe == Kagina yatandika emirimu gye mu mwaka gwa 1985 ng'akola ng'omuyigisa omuyambi (teaching assistant) ku Ssettendekero Makerere (Makerere University). Oluvannyuma yafuna omulimu ku Woofiisi y'omukulembeze w'eggwanga. Mu mwaka gwa 1992, Kagina yeegatta ku kitongole kya URA ng'akola nga ofiisa akulira ebyemisolo mu kitongole kino, ng'eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 1998. Yalinnyisibwa eddaala mu mwaka gwa 2000 n'aweebwa ekifo ky’obumyuka w’omukulu avunaanyizibwaku kusolooza emisolo ku bintu ebiva ebweru w’eggwanga  mu kitongole kya URA, n'akakkalabya emirimu gye okutuusa mu mwaka gwa 2001. Yaweebwa omulimu gwa commissioner general mu kitongole kya URA mu 2004.<sup>[5]</sup> Atenderezebwa okuba yasobola okuyimusa ekitongole kino mu byenfuna. Mu mwezi Ogwokubiri, mu mwaka gwa 2006, Kagina yaweebwa [https://allafrica.com/stories/200602090535.html ekirabo] (Corporate Leadership Award) okuva mu kibiina ekimanyiddwa nga, Destiny Consult<ref>https://destinyconsultug.com/</ref>, nga kimusiima okusitula omutindo n'enkola y'emirimu mu kitongole ekisolooza omusolo okuva lwe yakwasibwa obuvunaanyizibwa bw'okukulira ekitongole ekyo mu mwaka gwa 2004.<sup>[6]</sup> Mu mwezi Ogwekkumi, mu mwaka gwa 2010, endagaano ye yazzibwa buggya, n'ayongebwa emyaka emirala esatu. Nga 27 Ogwokuna 2015, Mminisita wa Uganda eyali avunaanyizibwa ku byemirimu n'entambula mu kiseera ekyo, John Byabagambi, yamuwa ekifo ky'okukulira ekitongole kya UNRA, era nga yali wakutandika kukakkalabya mirimu gye mu kifo kye ekiggya okutandikira ddala ng'ennaku z'omwezi 1 Ogwokutaano, 2015.<sup>[1]</sup> == Ebimukwatako ng'omuntu == Allen Kagina mufumbo eri Paul Kagina. Awamu, bazadde eri abaana basatu; Dan, Michelle ne Mark. Allen Kagina mukyala [[mulokole]].<ref name="Mother" /> == Laba ne == * Edward Larbi Siaw * Elly Rwakakooko * Stephen Besweri Akabway * Annebritt Aslund<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1318359/ura-boss-dead</ref> * [[:en:Doris_Akol|Doris Akol]] * [[John Musinguzi Rujoki]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu emirala == ·        URA eluubirira okuyingiza obuwumbi lukaaga n'obukadde bisatu (UGX:6.3 Trillion (US$2.7 Billion) mu mwaka gw'ebyenfuna:2011/2012 [[Category:Abakyala ba Uganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1961]] [[Category:Abasomerako mu Liverpool University]] [[Category:Abasomerako e Gayaza High School]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Rukungiri]] [[Category:Abasomerako ku Uganda Christian University]] [[Category:Abasomerako ku Makerere University]] [[Category:Bannayuganda abakyaala nga ba Chief Executive]] [[Category:Bannayuganda nga ba Chief Executive]] [[Category:Abantu abalamu]] ppqmhwq0ndwt7oepgja9kyiso496t1p 62130 62128 2026-07-12T21:01:14Z Sisterian 9613 removed [[Category:Abazaalibwa mu 1961]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62130 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Allen Catherine Kagina [[munnayuganda]] [[addukanya emirimu]] era akulira ebitongole. Yaliko [[akulira ekitongole]] ekivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[Uganda National Roads Authority]] (UNRA). Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokuna 2015 era n'aggyibwa ku mulimu nga 23 Ogwekkumineebiri 2024.<ref name="New">{{cite web |author=Nelson Bwire |date=27 April 2015 |title=Allen Kagina To Head UNRA |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Allen-Kagina-appointed-UNRA-Executive-Director/-/688334/2698930/-/wd7k8qz/-/index.html |access-date=27 April 2015 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva mu 2004 okutuuka mu 2014, yaliko Kaminsona Omukulu w’ekitongole ekisolooza omusolo ekya [[Uganda Revenue Authority]] (URA).<ref>{{cite web |last=Kaujju |first=Peter |date=24 March 2007 |title=More Changes In URA |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190528062818/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |archive-date=28 May 2019 |access-date=20 October 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo bye n'obuyigirize == Yazaalibwa mu mwaka gwa 1961 mu [[Disitulikiti y'e Rukungiri]], nga [[Disitulikiti y'e Rukungiri|Disitulikiti]] eno esangibwa mu bitundu by'omu [[Bugwanjuba bwa Uganda]], eri Hezron ne Catherine Kakuyo mu 1961.<ref>{{Cite web |date=2019-02-28 |title=Hezron Kakuyo, Father to UNRA's Allen Kagina Dies at 93 |url=https://www.softpower.ug/hezron-kakuyo-father-to-unras-allen-kagina-dies-at-93/ |access-date=2019-03-30 |website=Online news from Uganda and the East African region - SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{cite web |author=Shifa Mwesigye |date=2 January 2011 |title=Despite Its Rich Profile, Rukungiri Wallows In Poverty |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11566:despite-its-rich-profile-rukungiri-wallows-in-poverty |access-date=8 June 2014 |work=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Kagina yasomera ku ssomero ery'ettutumu ate nga lya kisulo erimanyiddwa nga [[Gayaza High School]], eriri ku musingi gwa bwassekyewa era nga lya bawala bokka. Alina ddiguli mu [[Bachelor of Science]] in psychology gye yafunira e [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] era nga ye ssettendekero esinga obukulu mu Uganda ate ng'eri ku musingi gwa gavumenti. Mu ngeri y'emu, alina [[Ddiguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti|ddiguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti]] ( Masters in Public Administration) gye yafunira mu [[University of Liverpool]] e [[Bungereza]].<ref name="Mother">{{cite web |author=Dorothy Nakaweesi |date=29 June 2010 |title=Allen The Tax Collector And Mother |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/-/688616/948138/-/iyfnysz/-/index.html |access-date=13 May 2014 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Yafuna [[diguli eyookubiri]] mu [[by'obukulembeze n'okuddukanya ebitongole]] nga 30 Ogwekkumi 2015 okuva mu [[Uganda Christian University]], e [[Mukono Town|Mukono]], Uganda.<ref>{{cite web |author=Campusbee Uganda |date=2016 |title=Top prominent UCU alumni……number five will shock you! |url=https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/ |access-date=14 July 2022 |work=Campusbee.ug |location=Kampala, Uganda}}</ref> == Obukugu bwe == Kagina yatandika emirimu gye mu mwaka gwa 1985 ng'akola ng'omuyigisa omuyambi (teaching assistant) ku Ssettendekero Makerere (Makerere University). Oluvannyuma yafuna omulimu ku Woofiisi y'omukulembeze w'eggwanga. Mu mwaka gwa 1992, Kagina yeegatta ku kitongole kya URA ng'akola nga ofiisa akulira ebyemisolo mu kitongole kino, ng'eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 1998. Yalinnyisibwa eddaala mu mwaka gwa 2000 n'aweebwa ekifo ky’obumyuka w’omukulu avunaanyizibwaku kusolooza emisolo ku bintu ebiva ebweru w’eggwanga  mu kitongole kya URA, n'akakkalabya emirimu gye okutuusa mu mwaka gwa 2001. Yaweebwa omulimu gwa commissioner general mu kitongole kya URA mu 2004.<sup>[5]</sup> Atenderezebwa okuba yasobola okuyimusa ekitongole kino mu byenfuna. Mu mwezi Ogwokubiri, mu mwaka gwa 2006, Kagina yaweebwa [https://allafrica.com/stories/200602090535.html ekirabo] (Corporate Leadership Award) okuva mu kibiina ekimanyiddwa nga, Destiny Consult<ref>https://destinyconsultug.com/</ref>, nga kimusiima okusitula omutindo n'enkola y'emirimu mu kitongole ekisolooza omusolo okuva lwe yakwasibwa obuvunaanyizibwa bw'okukulira ekitongole ekyo mu mwaka gwa 2004.<sup>[6]</sup> Mu mwezi Ogwekkumi, mu mwaka gwa 2010, endagaano ye yazzibwa buggya, n'ayongebwa emyaka emirala esatu. Nga 27 Ogwokuna 2015, Mminisita wa Uganda eyali avunaanyizibwa ku byemirimu n'entambula mu kiseera ekyo, John Byabagambi, yamuwa ekifo ky'okukulira ekitongole kya UNRA, era nga yali wakutandika kukakkalabya mirimu gye mu kifo kye ekiggya okutandikira ddala ng'ennaku z'omwezi 1 Ogwokutaano, 2015.<sup>[1]</sup> == Ebimukwatako ng'omuntu == Allen Kagina mufumbo eri Paul Kagina. Awamu, bazadde eri abaana basatu; Dan, Michelle ne Mark. Allen Kagina mukyala [[mulokole]].<ref name="Mother" /> == Laba ne == * Edward Larbi Siaw * Elly Rwakakooko * Stephen Besweri Akabway * Annebritt Aslund<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1318359/ura-boss-dead</ref> * [[:en:Doris_Akol|Doris Akol]] * [[John Musinguzi Rujoki]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu emirala == ·        URA eluubirira okuyingiza obuwumbi lukaaga n'obukadde bisatu (UGX:6.3 Trillion (US$2.7 Billion) mu mwaka gw'ebyenfuna:2011/2012 [[Category:Abakyala ba Uganda]] [[Category:Abasomerako mu Liverpool University]] [[Category:Abasomerako e Gayaza High School]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Rukungiri]] [[Category:Abasomerako ku Uganda Christian University]] [[Category:Abasomerako ku Makerere University]] [[Category:Bannayuganda abakyaala nga ba Chief Executive]] [[Category:Bannayuganda nga ba Chief Executive]] [[Category:Abantu abalamu]] 4fr6rcx896iusb86260k7yt2sy3r604 62131 62130 2026-07-12T21:04:20Z Sisterian 9613 Ngasseeko ettuluba 62131 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Allen Catherine Kagina [[munnayuganda]] [[addukanya emirimu]] era akulira ebitongole. Yaliko [[akulira ekitongole]] ekivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[Uganda National Roads Authority]] (UNRA). Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokuna 2015 era n'aggyibwa ku mulimu nga 23 Ogwekkumineebiri 2024.<ref name="New">{{cite web |author=Nelson Bwire |date=27 April 2015 |title=Allen Kagina To Head UNRA |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Allen-Kagina-appointed-UNRA-Executive-Director/-/688334/2698930/-/wd7k8qz/-/index.html |access-date=27 April 2015 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva mu 2004 okutuuka mu 2014, yaliko Kaminsona Omukulu w’ekitongole ekisolooza omusolo ekya [[Uganda Revenue Authority]] (URA).<ref>{{cite web |last=Kaujju |first=Peter |date=24 March 2007 |title=More Changes In URA |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190528062818/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |archive-date=28 May 2019 |access-date=20 October 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo bye n'obuyigirize == Yazaalibwa mu mwaka gwa 1961 mu [[Disitulikiti y'e Rukungiri]], nga [[Disitulikiti y'e Rukungiri|Disitulikiti]] eno esangibwa mu bitundu by'omu [[Bugwanjuba bwa Uganda]], eri Hezron ne Catherine Kakuyo mu 1961.<ref>{{Cite web |date=2019-02-28 |title=Hezron Kakuyo, Father to UNRA's Allen Kagina Dies at 93 |url=https://www.softpower.ug/hezron-kakuyo-father-to-unras-allen-kagina-dies-at-93/ |access-date=2019-03-30 |website=Online news from Uganda and the East African region - SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{cite web |author=Shifa Mwesigye |date=2 January 2011 |title=Despite Its Rich Profile, Rukungiri Wallows In Poverty |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11566:despite-its-rich-profile-rukungiri-wallows-in-poverty |access-date=8 June 2014 |work=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Kagina yasomera ku ssomero ery'ettutumu ate nga lya kisulo erimanyiddwa nga [[Gayaza High School]], eriri ku musingi gwa bwassekyewa era nga lya bawala bokka. Alina ddiguli mu [[Bachelor of Science]] in psychology gye yafunira e [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] era nga ye ssettendekero esinga obukulu mu Uganda ate ng'eri ku musingi gwa gavumenti. Mu ngeri y'emu, alina [[Ddiguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti|ddiguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti]] ( Masters in Public Administration) gye yafunira mu [[University of Liverpool]] e [[Bungereza]].<ref name="Mother">{{cite web |author=Dorothy Nakaweesi |date=29 June 2010 |title=Allen The Tax Collector And Mother |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/-/688616/948138/-/iyfnysz/-/index.html |access-date=13 May 2014 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Yafuna [[diguli eyookubiri]] mu [[by'obukulembeze n'okuddukanya ebitongole]] nga 30 Ogwekkumi 2015 okuva mu [[Uganda Christian University]], e [[Mukono Town|Mukono]], Uganda.<ref>{{cite web |author=Campusbee Uganda |date=2016 |title=Top prominent UCU alumni……number five will shock you! |url=https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/ |access-date=14 July 2022 |work=Campusbee.ug |location=Kampala, Uganda}}</ref> == Obukugu bwe == Kagina yatandika emirimu gye mu mwaka gwa 1985 ng'akola ng'omuyigisa omuyambi (teaching assistant) ku Ssettendekero Makerere (Makerere University). Oluvannyuma yafuna omulimu ku Woofiisi y'omukulembeze w'eggwanga. Mu mwaka gwa 1992, Kagina yeegatta ku kitongole kya URA ng'akola nga ofiisa akulira ebyemisolo mu kitongole kino, ng'eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 1998. Yalinnyisibwa eddaala mu mwaka gwa 2000 n'aweebwa ekifo ky’obumyuka w’omukulu avunaanyizibwaku kusolooza emisolo ku bintu ebiva ebweru w’eggwanga  mu kitongole kya URA, n'akakkalabya emirimu gye okutuusa mu mwaka gwa 2001. Yaweebwa omulimu gwa commissioner general mu kitongole kya URA mu 2004.<sup>[5]</sup> Atenderezebwa okuba yasobola okuyimusa ekitongole kino mu byenfuna. Mu mwezi Ogwokubiri, mu mwaka gwa 2006, Kagina yaweebwa [https://allafrica.com/stories/200602090535.html ekirabo] (Corporate Leadership Award) okuva mu kibiina ekimanyiddwa nga, Destiny Consult<ref>https://destinyconsultug.com/</ref>, nga kimusiima okusitula omutindo n'enkola y'emirimu mu kitongole ekisolooza omusolo okuva lwe yakwasibwa obuvunaanyizibwa bw'okukulira ekitongole ekyo mu mwaka gwa 2004.<sup>[6]</sup> Mu mwezi Ogwekkumi, mu mwaka gwa 2010, endagaano ye yazzibwa buggya, n'ayongebwa emyaka emirala esatu. Nga 27 Ogwokuna 2015, Mminisita wa Uganda eyali avunaanyizibwa ku byemirimu n'entambula mu kiseera ekyo, John Byabagambi, yamuwa ekifo ky'okukulira ekitongole kya UNRA, era nga yali wakutandika kukakkalabya mirimu gye mu kifo kye ekiggya okutandikira ddala ng'ennaku z'omwezi 1 Ogwokutaano, 2015.<sup>[1]</sup> == Ebimukwatako ng'omuntu == Allen Kagina mufumbo eri Paul Kagina. Awamu, bazadde eri abaana basatu; Dan, Michelle ne Mark. Allen Kagina mukyala [[mulokole]].<ref name="Mother" /> == Laba ne == * Edward Larbi Siaw * Elly Rwakakooko * Stephen Besweri Akabway * Annebritt Aslund<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1318359/ura-boss-dead</ref> * [[:en:Doris_Akol|Doris Akol]] * [[John Musinguzi Rujoki]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu emirala == ·        URA eluubirira okuyingiza obuwumbi lukaaga n'obukadde bisatu (UGX:6.3 Trillion (US$2.7 Billion) mu mwaka gw'ebyenfuna:2011/2012 [[Category:Abakyala ba Uganda]] [[Category:Abasomerako mu Liverpool University]] [[Category:Abasomerako e Gayaza High School]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Rukungiri]] [[Category:Abasomerako ku Uganda Christian University]] [[Category:Abasomerako ku Makerere University]] [[Category:Bannayuganda abakyaala nga ba Chief Executive]] [[Category:Bannayuganda nga ba Chief Executive]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaalibwa mu 1961]] h6zjnb85vec92zf57w17h74w77nlg78 62132 62131 2026-07-12T21:13:56Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62132 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Allen Catherine Kagina [[munnayuganda]] [[addukanya emirimu]] era akulira ebitongole. Yaliko [[akulira ekitongole]] ekivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[Uganda National Roads Authority]] (UNRA). Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokuna 2015 era n'aggyibwa ku mulimu nga 23 Ogwekkumineebiri 2024.<ref name="New">{{cite web |author=Nelson Bwire |date=27 April 2015 |title=Allen Kagina To Head UNRA |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Allen-Kagina-appointed-UNRA-Executive-Director/-/688334/2698930/-/wd7k8qz/-/index.html |access-date=27 April 2015 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva mu 2004 okutuuka mu 2014, yaliko Kaminsona Omukulu w’ekitongole ekisolooza omusolo ekya [[Uganda Revenue Authority]] (URA).<ref>{{cite web |last=Kaujju |first=Peter |date=24 March 2007 |title=More Changes In URA |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190528062818/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |archive-date=28 May 2019 |access-date=20 October 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo bye n'obuyigirize == Yazaalibwa mu mwaka gwa 1961 mu [[Disitulikiti y'e Rukungiri]], nga [[Disitulikiti y'e Rukungiri|Disitulikiti]] eno esangibwa mu bitundu by'omu [[Bugwanjuba bwa Uganda]], eri Hezron ne Catherine Kakuyo mu 1961.<ref>{{Cite web |date=2019-02-28 |title=Hezron Kakuyo, Father to UNRA's Allen Kagina Dies at 93 |url=https://www.softpower.ug/hezron-kakuyo-father-to-unras-allen-kagina-dies-at-93/ |access-date=2019-03-30 |website=Online news from Uganda and the East African region - SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{cite web |author=Shifa Mwesigye |date=2 January 2011 |title=Despite Its Rich Profile, Rukungiri Wallows In Poverty |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11566:despite-its-rich-profile-rukungiri-wallows-in-poverty |access-date=8 June 2014 |work=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Kagina yasomera ku ssomero ery'ettutumu ate nga lya kisulo erimanyiddwa nga [[Gayaza High School]], eriri ku musingi gwa bwassekyewa era nga lya bawala bokka. Alina ddiguli mu [[Bachelor of Science]] in psychology gye yafunira e [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] era nga ye ssettendekero esinga obukulu mu Uganda ate ng'eri ku musingi gwa gavumenti. Mu ngeri y'emu, alina [[Ddiguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti|ddiguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti]] ( Masters in Public Administration) gye yafunira mu [[University of Liverpool]] e [[Bungereza]].<ref name="Mother">{{cite web |author=Dorothy Nakaweesi |date=29 June 2010 |title=Allen The Tax Collector And Mother |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/-/688616/948138/-/iyfnysz/-/index.html |access-date=13 May 2014 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Yafuna [[diguli eyookubiri]] mu [[by'obukulembeze n'okuddukanya ebitongole]] nga 30 Ogwekkumi 2015 okuva mu [[Uganda Christian University]], e [[Mukono Town|Mukono]], Uganda.<ref>{{cite web |author=Campusbee Uganda |date=2016 |title=Top prominent UCU alumni……number five will shock you! |url=https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/ |access-date=14 July 2022 |work=Campusbee.ug |location=Kampala, Uganda}}</ref> == Obukugu bwe == Kagina yatandika emirimu gye mu mwaka gwa 1985 ng'akola ng'omuyigisa omuyambi (teaching assistant) ku Ssettendekero Makerere (Makerere University). Oluvannyuma yafuna omulimu ku Woofiisi y'omukulembeze w'eggwanga. Mu mwaka gwa 1992, Kagina yeegatta ku kitongole kya URA ng'akola nga ofiisa akulira ebyemisolo mu kitongole kino, ng'eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 1998. Yalinnyisibwa eddaala mu mwaka gwa 2000 n'aweebwa ekifo ky’obumyuka w’omukulu avunaanyizibwaku kusolooza emisolo ku bintu ebiva ebweru w’eggwanga  mu kitongole kya URA, n'akakkalabya emirimu gye okutuusa mu mwaka gwa 2001. Yaweebwa omulimu gwa commissioner general mu kitongole kya URA mu 2004.<sup>[5]</sup> Atenderezebwa okuba yasobola okuyimusa ekitongole kino mu byenfuna. Mu mwezi Ogwokubiri, mu mwaka gwa 2006, Kagina yaweebwa [https://allafrica.com/stories/200602090535.html ekirabo] (Corporate Leadership Award) okuva mu kibiina ekimanyiddwa nga, Destiny Consult<ref>https://destinyconsultug.com/</ref>, nga kimusiima okusitula omutindo n'enkola y'emirimu mu kitongole ekisolooza omusolo okuva lwe yakwasibwa obuvunaanyizibwa bw'okukulira ekitongole ekyo mu mwaka gwa 2004.<sup>[6]</sup> Mu mwezi Ogwekkumi, mu mwaka gwa 2010, endagaano ye yazzibwa buggya, n'ayongebwa emyaka emirala esatu. Nga 27 Ogwokuna 2015, Mminisita wa Uganda eyali avunaanyizibwa ku byemirimu n'entambula mu kiseera ekyo, John Byabagambi, yamuwa ekifo ky'okukulira ekitongole kya UNRA, era nga yali wakutandika kukakkalabya mirimu gye mu kifo kye ekiggya okutandikira ddala ng'ennaku z'omwezi 1 Ogwokutaano, 2015.<sup>[1]</sup> == Ebimukwatako ng'omuntu == Allen Kagina mufumbo eri Paul Kagina. Awamu, bazadde eri abaana basatu; Dan, Michelle ne Mark. Allen Kagina mukyala [[mulokole]].<ref name="Mother" /> == Laba ne == * Edward Larbi Siaw * Elly Rwakakooko * Stephen Besweri Akabway * Annebritt Aslund<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1318359/ura-boss-dead</ref> * [[:en:Doris_Akol|Doris Akol]] * [[John Musinguzi Rujoki]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu emirala == ·        URA eluubirira okuyingiza obuwumbi lukaaga n'obukadde bisatu (UGX:6.3 Trillion (US$2.7 Billion) mu mwaka gw'ebyenfuna:2011/2012 [[Category:Abakyala ba Uganda]] [[Category:Abasomerako mu Liverpool University]] [[Category:Abasomerako e Gayaza High School]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Rukungiri]] [[Category:Abasomerako ku Uganda Christian University|Abasomerako ku Uganda Christian University.]] [[Category:Abasomerako ku Makerere University]] [[Category:Bannayuganda abakyaala nga ba Chief Executive]] [[Category:Bannayuganda nga ba Chief Executive]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaalibwa mu 1961]] iictv9p1vioweug6m2bi8hl9b8m0v8y 62140 62132 2026-07-12T21:22:49Z Sisterian 9613 removed [[Category:Abasomerako mu Liverpool University]]; added [[Category:Abayizi abaaliwo mu Yunivasite y’e Liverpool]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62140 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Allen Catherine Kagina [[munnayuganda]] [[addukanya emirimu]] era akulira ebitongole. Yaliko [[akulira ekitongole]] ekivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[Uganda National Roads Authority]] (UNRA). Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokuna 2015 era n'aggyibwa ku mulimu nga 23 Ogwekkumineebiri 2024.<ref name="New">{{cite web |author=Nelson Bwire |date=27 April 2015 |title=Allen Kagina To Head UNRA |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Allen-Kagina-appointed-UNRA-Executive-Director/-/688334/2698930/-/wd7k8qz/-/index.html |access-date=27 April 2015 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva mu 2004 okutuuka mu 2014, yaliko Kaminsona Omukulu w’ekitongole ekisolooza omusolo ekya [[Uganda Revenue Authority]] (URA).<ref>{{cite web |last=Kaujju |first=Peter |date=24 March 2007 |title=More Changes In URA |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190528062818/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |archive-date=28 May 2019 |access-date=20 October 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo bye n'obuyigirize == Yazaalibwa mu mwaka gwa 1961 mu [[Disitulikiti y'e Rukungiri]], nga [[Disitulikiti y'e Rukungiri|Disitulikiti]] eno esangibwa mu bitundu by'omu [[Bugwanjuba bwa Uganda]], eri Hezron ne Catherine Kakuyo mu 1961.<ref>{{Cite web |date=2019-02-28 |title=Hezron Kakuyo, Father to UNRA's Allen Kagina Dies at 93 |url=https://www.softpower.ug/hezron-kakuyo-father-to-unras-allen-kagina-dies-at-93/ |access-date=2019-03-30 |website=Online news from Uganda and the East African region - SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{cite web |author=Shifa Mwesigye |date=2 January 2011 |title=Despite Its Rich Profile, Rukungiri Wallows In Poverty |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11566:despite-its-rich-profile-rukungiri-wallows-in-poverty |access-date=8 June 2014 |work=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Kagina yasomera ku ssomero ery'ettutumu ate nga lya kisulo erimanyiddwa nga [[Gayaza High School]], eriri ku musingi gwa bwassekyewa era nga lya bawala bokka. Alina ddiguli mu [[Bachelor of Science]] in psychology gye yafunira e [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] era nga ye ssettendekero esinga obukulu mu Uganda ate ng'eri ku musingi gwa gavumenti. Mu ngeri y'emu, alina [[Ddiguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti|ddiguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti]] ( Masters in Public Administration) gye yafunira mu [[University of Liverpool]] e [[Bungereza]].<ref name="Mother">{{cite web |author=Dorothy Nakaweesi |date=29 June 2010 |title=Allen The Tax Collector And Mother |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/-/688616/948138/-/iyfnysz/-/index.html |access-date=13 May 2014 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Yafuna [[diguli eyookubiri]] mu [[by'obukulembeze n'okuddukanya ebitongole]] nga 30 Ogwekkumi 2015 okuva mu [[Uganda Christian University]], e [[Mukono Town|Mukono]], Uganda.<ref>{{cite web |author=Campusbee Uganda |date=2016 |title=Top prominent UCU alumni……number five will shock you! |url=https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/ |access-date=14 July 2022 |work=Campusbee.ug |location=Kampala, Uganda}}</ref> == Obukugu bwe == Kagina yatandika emirimu gye mu mwaka gwa 1985 ng'akola ng'omuyigisa omuyambi (teaching assistant) ku Ssettendekero Makerere (Makerere University). Oluvannyuma yafuna omulimu ku Woofiisi y'omukulembeze w'eggwanga. Mu mwaka gwa 1992, Kagina yeegatta ku kitongole kya URA ng'akola nga ofiisa akulira ebyemisolo mu kitongole kino, ng'eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 1998. Yalinnyisibwa eddaala mu mwaka gwa 2000 n'aweebwa ekifo ky’obumyuka w’omukulu avunaanyizibwaku kusolooza emisolo ku bintu ebiva ebweru w’eggwanga  mu kitongole kya URA, n'akakkalabya emirimu gye okutuusa mu mwaka gwa 2001. Yaweebwa omulimu gwa commissioner general mu kitongole kya URA mu 2004.<sup>[5]</sup> Atenderezebwa okuba yasobola okuyimusa ekitongole kino mu byenfuna. Mu mwezi Ogwokubiri, mu mwaka gwa 2006, Kagina yaweebwa [https://allafrica.com/stories/200602090535.html ekirabo] (Corporate Leadership Award) okuva mu kibiina ekimanyiddwa nga, Destiny Consult<ref>https://destinyconsultug.com/</ref>, nga kimusiima okusitula omutindo n'enkola y'emirimu mu kitongole ekisolooza omusolo okuva lwe yakwasibwa obuvunaanyizibwa bw'okukulira ekitongole ekyo mu mwaka gwa 2004.<sup>[6]</sup> Mu mwezi Ogwekkumi, mu mwaka gwa 2010, endagaano ye yazzibwa buggya, n'ayongebwa emyaka emirala esatu. Nga 27 Ogwokuna 2015, Mminisita wa Uganda eyali avunaanyizibwa ku byemirimu n'entambula mu kiseera ekyo, John Byabagambi, yamuwa ekifo ky'okukulira ekitongole kya UNRA, era nga yali wakutandika kukakkalabya mirimu gye mu kifo kye ekiggya okutandikira ddala ng'ennaku z'omwezi 1 Ogwokutaano, 2015.<sup>[1]</sup> == Ebimukwatako ng'omuntu == Allen Kagina mufumbo eri Paul Kagina. Awamu, bazadde eri abaana basatu; Dan, Michelle ne Mark. Allen Kagina mukyala [[mulokole]].<ref name="Mother" /> == Laba ne == * Edward Larbi Siaw * Elly Rwakakooko * Stephen Besweri Akabway * Annebritt Aslund<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1318359/ura-boss-dead</ref> * [[:en:Doris_Akol|Doris Akol]] * [[John Musinguzi Rujoki]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu emirala == ·        URA eluubirira okuyingiza obuwumbi lukaaga n'obukadde bisatu (UGX:6.3 Trillion (US$2.7 Billion) mu mwaka gw'ebyenfuna:2011/2012 [[Category:Abakyala ba Uganda]] [[Category:Abayizi abaaliwo mu Yunivasite y’e Liverpool]] [[Category:Abasomerako e Gayaza High School]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Rukungiri]] [[Category:Abasomerako ku Uganda Christian University|Abasomerako ku Uganda Christian University.]] [[Category:Abasomerako ku Makerere University]] [[Category:Bannayuganda abakyaala nga ba Chief Executive]] [[Category:Bannayuganda nga ba Chief Executive]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaalibwa mu 1961]] 7n0w31xrma2nsf7yyc3fcjmh22ksokr 62141 62140 2026-07-12T21:25:49Z Sisterian 9613 removed [[Category:Abasomerako ku Uganda Christian University]]; added [[Category:Abayizi abaaliwo mu Uganda Christian University]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62141 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Allen Catherine Kagina [[munnayuganda]] [[addukanya emirimu]] era akulira ebitongole. Yaliko [[akulira ekitongole]] ekivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[Uganda National Roads Authority]] (UNRA). Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokuna 2015 era n'aggyibwa ku mulimu nga 23 Ogwekkumineebiri 2024.<ref name="New">{{cite web |author=Nelson Bwire |date=27 April 2015 |title=Allen Kagina To Head UNRA |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Allen-Kagina-appointed-UNRA-Executive-Director/-/688334/2698930/-/wd7k8qz/-/index.html |access-date=27 April 2015 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva mu 2004 okutuuka mu 2014, yaliko Kaminsona Omukulu w’ekitongole ekisolooza omusolo ekya [[Uganda Revenue Authority]] (URA).<ref>{{cite web |last=Kaujju |first=Peter |date=24 March 2007 |title=More Changes In URA |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190528062818/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |archive-date=28 May 2019 |access-date=20 October 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo bye n'obuyigirize == Yazaalibwa mu mwaka gwa 1961 mu [[Disitulikiti y'e Rukungiri]], nga [[Disitulikiti y'e Rukungiri|Disitulikiti]] eno esangibwa mu bitundu by'omu [[Bugwanjuba bwa Uganda]], eri Hezron ne Catherine Kakuyo mu 1961.<ref>{{Cite web |date=2019-02-28 |title=Hezron Kakuyo, Father to UNRA's Allen Kagina Dies at 93 |url=https://www.softpower.ug/hezron-kakuyo-father-to-unras-allen-kagina-dies-at-93/ |access-date=2019-03-30 |website=Online news from Uganda and the East African region - SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{cite web |author=Shifa Mwesigye |date=2 January 2011 |title=Despite Its Rich Profile, Rukungiri Wallows In Poverty |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11566:despite-its-rich-profile-rukungiri-wallows-in-poverty |access-date=8 June 2014 |work=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Kagina yasomera ku ssomero ery'ettutumu ate nga lya kisulo erimanyiddwa nga [[Gayaza High School]], eriri ku musingi gwa bwassekyewa era nga lya bawala bokka. Alina ddiguli mu [[Bachelor of Science]] in psychology gye yafunira e [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] era nga ye ssettendekero esinga obukulu mu Uganda ate ng'eri ku musingi gwa gavumenti. Mu ngeri y'emu, alina [[Ddiguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti|ddiguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti]] ( Masters in Public Administration) gye yafunira mu [[University of Liverpool]] e [[Bungereza]].<ref name="Mother">{{cite web |author=Dorothy Nakaweesi |date=29 June 2010 |title=Allen The Tax Collector And Mother |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/-/688616/948138/-/iyfnysz/-/index.html |access-date=13 May 2014 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Yafuna [[diguli eyookubiri]] mu [[by'obukulembeze n'okuddukanya ebitongole]] nga 30 Ogwekkumi 2015 okuva mu [[Uganda Christian University]], e [[Mukono Town|Mukono]], Uganda.<ref>{{cite web |author=Campusbee Uganda |date=2016 |title=Top prominent UCU alumni……number five will shock you! |url=https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/ |access-date=14 July 2022 |work=Campusbee.ug |location=Kampala, Uganda}}</ref> == Obukugu bwe == Kagina yatandika emirimu gye mu mwaka gwa 1985 ng'akola ng'omuyigisa omuyambi (teaching assistant) ku Ssettendekero Makerere (Makerere University). Oluvannyuma yafuna omulimu ku Woofiisi y'omukulembeze w'eggwanga. Mu mwaka gwa 1992, Kagina yeegatta ku kitongole kya URA ng'akola nga ofiisa akulira ebyemisolo mu kitongole kino, ng'eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 1998. Yalinnyisibwa eddaala mu mwaka gwa 2000 n'aweebwa ekifo ky’obumyuka w’omukulu avunaanyizibwaku kusolooza emisolo ku bintu ebiva ebweru w’eggwanga  mu kitongole kya URA, n'akakkalabya emirimu gye okutuusa mu mwaka gwa 2001. Yaweebwa omulimu gwa commissioner general mu kitongole kya URA mu 2004.<sup>[5]</sup> Atenderezebwa okuba yasobola okuyimusa ekitongole kino mu byenfuna. Mu mwezi Ogwokubiri, mu mwaka gwa 2006, Kagina yaweebwa [https://allafrica.com/stories/200602090535.html ekirabo] (Corporate Leadership Award) okuva mu kibiina ekimanyiddwa nga, Destiny Consult<ref>https://destinyconsultug.com/</ref>, nga kimusiima okusitula omutindo n'enkola y'emirimu mu kitongole ekisolooza omusolo okuva lwe yakwasibwa obuvunaanyizibwa bw'okukulira ekitongole ekyo mu mwaka gwa 2004.<sup>[6]</sup> Mu mwezi Ogwekkumi, mu mwaka gwa 2010, endagaano ye yazzibwa buggya, n'ayongebwa emyaka emirala esatu. Nga 27 Ogwokuna 2015, Mminisita wa Uganda eyali avunaanyizibwa ku byemirimu n'entambula mu kiseera ekyo, John Byabagambi, yamuwa ekifo ky'okukulira ekitongole kya UNRA, era nga yali wakutandika kukakkalabya mirimu gye mu kifo kye ekiggya okutandikira ddala ng'ennaku z'omwezi 1 Ogwokutaano, 2015.<sup>[1]</sup> == Ebimukwatako ng'omuntu == Allen Kagina mufumbo eri Paul Kagina. Awamu, bazadde eri abaana basatu; Dan, Michelle ne Mark. Allen Kagina mukyala [[mulokole]].<ref name="Mother" /> == Laba ne == * Edward Larbi Siaw * Elly Rwakakooko * Stephen Besweri Akabway * Annebritt Aslund<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1318359/ura-boss-dead</ref> * [[:en:Doris_Akol|Doris Akol]] * [[John Musinguzi Rujoki]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu emirala == ·        URA eluubirira okuyingiza obuwumbi lukaaga n'obukadde bisatu (UGX:6.3 Trillion (US$2.7 Billion) mu mwaka gw'ebyenfuna:2011/2012 [[Category:Abakyala ba Uganda]] [[Category:Abayizi abaaliwo mu Yunivasite y’e Liverpool]] [[Category:Abasomerako e Gayaza High School]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Rukungiri]] [[Category:Abayizi abaaliwo mu Uganda Christian University|Abasomerako ku Uganda Christian University.]] [[Category:Abasomerako ku Makerere University]] [[Category:Bannayuganda abakyaala nga ba Chief Executive]] [[Category:Bannayuganda nga ba Chief Executive]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaalibwa mu 1961]] 7bor4r4senqagfu6xv9lnht5x3p06dj 62142 62141 2026-07-12T21:26:49Z Sisterian 9613 removed [[Category:Abasomerako ku Makerere University]]; added [[Category:Abayizi abaaliwo ku yunivasite y’e Makerere]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62142 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Allen Catherine Kagina [[munnayuganda]] [[addukanya emirimu]] era akulira ebitongole. Yaliko [[akulira ekitongole]] ekivunaanyizibwa ku nguudo mu ggwanga ekya [[Uganda National Roads Authority]] (UNRA). Yalondebwa ku kifo ekyo nga 27 Ogwokuna 2015 era n'aggyibwa ku mulimu nga 23 Ogwekkumineebiri 2024.<ref name="New">{{cite web |author=Nelson Bwire |date=27 April 2015 |title=Allen Kagina To Head UNRA |url=http://www.monitor.co.ug/News/National/Allen-Kagina-appointed-UNRA-Executive-Director/-/688334/2698930/-/wd7k8qz/-/index.html |access-date=27 April 2015 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Ekyo nga tekinnatuuka, okuva mu 2004 okutuuka mu 2014, yaliko Kaminsona Omukulu w’ekitongole ekisolooza omusolo ekya [[Uganda Revenue Authority]] (URA).<ref>{{cite web |last=Kaujju |first=Peter |date=24 March 2007 |title=More Changes In URA |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190528062818/https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1168429/changes-ura |archive-date=28 May 2019 |access-date=20 October 2016 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> == Ebyafaayo bye n'obuyigirize == Yazaalibwa mu mwaka gwa 1961 mu [[Disitulikiti y'e Rukungiri]], nga [[Disitulikiti y'e Rukungiri|Disitulikiti]] eno esangibwa mu bitundu by'omu [[Bugwanjuba bwa Uganda]], eri Hezron ne Catherine Kakuyo mu 1961.<ref>{{Cite web |date=2019-02-28 |title=Hezron Kakuyo, Father to UNRA's Allen Kagina Dies at 93 |url=https://www.softpower.ug/hezron-kakuyo-father-to-unras-allen-kagina-dies-at-93/ |access-date=2019-03-30 |website=Online news from Uganda and the East African region - SoftPower News |language=en-US}}</ref><ref>{{cite web |author=Shifa Mwesigye |date=2 January 2011 |title=Despite Its Rich Profile, Rukungiri Wallows In Poverty |url=http://www.observer.ug/index.php?option=com_content&view=article&id=11566:despite-its-rich-profile-rukungiri-wallows-in-poverty |access-date=8 June 2014 |work=[[The Observer (Uganda)]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Kagina yasomera ku ssomero ery'ettutumu ate nga lya kisulo erimanyiddwa nga [[Gayaza High School]], eriri ku musingi gwa bwassekyewa era nga lya bawala bokka. Alina ddiguli mu [[Bachelor of Science]] in psychology gye yafunira e [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] era nga ye ssettendekero esinga obukulu mu Uganda ate ng'eri ku musingi gwa gavumenti. Mu ngeri y'emu, alina [[Ddiguli ey'okubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti|ddiguli eyookubiri mu by’okuddukanya emirimu gya gavumenti]] ( Masters in Public Administration) gye yafunira mu [[University of Liverpool]] e [[Bungereza]].<ref name="Mother">{{cite web |author=Dorothy Nakaweesi |date=29 June 2010 |title=Allen The Tax Collector And Mother |url=http://www.monitor.co.ug/Business/Prosper/-/688616/948138/-/iyfnysz/-/index.html |access-date=13 May 2014 |work=[[Daily Monitor]] |location=Kampala, Uganda}}</ref> Yafuna [[diguli eyookubiri]] mu [[by'obukulembeze n'okuddukanya ebitongole]] nga 30 Ogwekkumi 2015 okuva mu [[Uganda Christian University]], e [[Mukono Town|Mukono]], Uganda.<ref>{{cite web |author=Campusbee Uganda |date=2016 |title=Top prominent UCU alumni……number five will shock you! |url=https://campusbee.ug/news/top-10-prominent-ucu-alumnus/ |access-date=14 July 2022 |work=Campusbee.ug |location=Kampala, Uganda}}</ref> == Obukugu bwe == Kagina yatandika emirimu gye mu mwaka gwa 1985 ng'akola ng'omuyigisa omuyambi (teaching assistant) ku Ssettendekero Makerere (Makerere University). Oluvannyuma yafuna omulimu ku Woofiisi y'omukulembeze w'eggwanga. Mu mwaka gwa 1992, Kagina yeegatta ku kitongole kya URA ng'akola nga ofiisa akulira ebyemisolo mu kitongole kino, ng'eno yakolerayo okutuusa mu mwaka gwa 1998. Yalinnyisibwa eddaala mu mwaka gwa 2000 n'aweebwa ekifo ky’obumyuka w’omukulu avunaanyizibwaku kusolooza emisolo ku bintu ebiva ebweru w’eggwanga  mu kitongole kya URA, n'akakkalabya emirimu gye okutuusa mu mwaka gwa 2001. Yaweebwa omulimu gwa commissioner general mu kitongole kya URA mu 2004.<sup>[5]</sup> Atenderezebwa okuba yasobola okuyimusa ekitongole kino mu byenfuna. Mu mwezi Ogwokubiri, mu mwaka gwa 2006, Kagina yaweebwa [https://allafrica.com/stories/200602090535.html ekirabo] (Corporate Leadership Award) okuva mu kibiina ekimanyiddwa nga, Destiny Consult<ref>https://destinyconsultug.com/</ref>, nga kimusiima okusitula omutindo n'enkola y'emirimu mu kitongole ekisolooza omusolo okuva lwe yakwasibwa obuvunaanyizibwa bw'okukulira ekitongole ekyo mu mwaka gwa 2004.<sup>[6]</sup> Mu mwezi Ogwekkumi, mu mwaka gwa 2010, endagaano ye yazzibwa buggya, n'ayongebwa emyaka emirala esatu. Nga 27 Ogwokuna 2015, Mminisita wa Uganda eyali avunaanyizibwa ku byemirimu n'entambula mu kiseera ekyo, John Byabagambi, yamuwa ekifo ky'okukulira ekitongole kya UNRA, era nga yali wakutandika kukakkalabya mirimu gye mu kifo kye ekiggya okutandikira ddala ng'ennaku z'omwezi 1 Ogwokutaano, 2015.<sup>[1]</sup> == Ebimukwatako ng'omuntu == Allen Kagina mufumbo eri Paul Kagina. Awamu, bazadde eri abaana basatu; Dan, Michelle ne Mark. Allen Kagina mukyala [[mulokole]].<ref name="Mother" /> == Laba ne == * Edward Larbi Siaw * Elly Rwakakooko * Stephen Besweri Akabway * Annebritt Aslund<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1318359/ura-boss-dead</ref> * [[:en:Doris_Akol|Doris Akol]] * [[John Musinguzi Rujoki]] == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Emikutu emirala == ·        URA eluubirira okuyingiza obuwumbi lukaaga n'obukadde bisatu (UGX:6.3 Trillion (US$2.7 Billion) mu mwaka gw'ebyenfuna:2011/2012 [[Category:Abakyala ba Uganda]] [[Category:Abayizi abaaliwo mu Yunivasite y’e Liverpool]] [[Category:Abasomerako e Gayaza High School]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Rukungiri]] [[Category:Abayizi abaaliwo mu Uganda Christian University|Abasomerako ku Uganda Christian University.]] [[Category:Abayizi abaaliwo ku yunivasite y’e Makerere]] [[Category:Bannayuganda abakyaala nga ba Chief Executive]] [[Category:Bannayuganda nga ba Chief Executive]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abazaalibwa mu 1961]] jhhtoi2kxe98w08esb5a8guozyz8sji Alice Alaso 0 8083 62099 61165 2026-07-12T18:46:25Z Sisterian 9613 Ngasseeko ettuluba 62099 wikitext text/x-wiki {{Databox}} Alice Alaso ng'olumu ayitibwa '''Alice Alaso''' Asianut yazaalibwa 21 Ogusooka 1969. Munnayuganda, musomesa omutendeke era munnabyabufuzi eyali omubaka omukyala owa [[Serere (disitulikit)|Serere Disitulikiti]] mu Paalamenti ya Uganda ey'omunaana, ey'omwenda n'ey'ekkumi. Yali akolagana n'ekibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] (FDC) mu by'obufuzi era ye yali Ssaabawandiisi w'ekibiina eyasooka okumala emyaka kkumi.<ref>{{Cite web |title=Committee - Alliance for National Transformation|url=https://theallianceug.com/page/committee|archive-url=https://web.archive.org/web/20220120110255/https://theallianceug.com/page/committee|archive-date=2022-01-20|access-date=2026-07-09|website=theallianceug.com}}</ref> [[Category:Bannabyabufuzi]] == Obuto bwe n'emisomo gye == Alaso alina Diguli mu busomesa okuva ku [[Makerere y'akubiri ku ssemazinga|Ssettendekero wa Makerere]]. Ng'omusomesa, Alaso yasomesa ku [[:en:Teso_College_Aloet|Teso College Aloet]] wakati w'omwaka gwa 1993 ne 1997. Mu kiseera kino, yasomesanga ne ku Saint Mary's Madera.[https://web.archive.org/web/20220120110255/https://theallianceug.com/page/committee] Oluvannyuma lw'okuva ku Teso College mu 1997, yafuuka omukungu w'ekikula ky'abantu mu Disitulikiti ku pulogulaamu y'okweddaabulula oluvannyuma lw'obutabanguko nga okusinga avunaanyizibwa ku [[Kaberamaido (disitulikit)|Disitulikiti y'e Kaberamaido]]. Mu 2018, Alaso yava mu kibiina kya [[:en:Forum_for_Democratic_Change|Forum for Democratic Change]] gye yali aweereza nga [[:en:Secretary_(title)|Ssaabawandiisi]].<ref>https://www.newvision.co.ug/articledetails/1486876</ref> Ensonda endala zigamba nti yagobebwa mu kibiina n'ekifo.<ref>https://chimpreports.com/fdc-sacks-alice-alaso-wadri-winnie-kiizas-husband/</ref> Yeegatta ku kibiina kya Alliance for National Transformation (ANT) era mu Gwokusatu 2022, yawandiikibwa ng'omukwanaganya w'ekibiina mu ggwanga. == Ebimukwatako eby'omunda == Alaso abadde mufumbo eri Johnson Ebaju okuva mu 2007.<ref>{{Cite news|last=Omoding|first=Johnson|date=26 December 2007|title=MP Alaso Wedding Splits Churches|pages=2|work=The New Vision|url=https://allafrica.com/stories/200712270975.html|access-date=11 March 2022}}</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abazaalibwa mu 1969]] [[Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Serere]] [[Category:Bammemba ba parliament eyo munaana eya Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere University]] [[Category:Bannayuganda abakyala nga bannabyabufuzi mu kyaasa ky'amakkumi abiri mu ekimu]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda]] ktph9o06elc865crshxeuxqn1w3l7rf Alice Kaboyo 0 8089 62084 61916 2026-07-12T17:51:44Z Sisterian 9613 Ngasseeko akatundu 62084 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alice Kaboyo''' Munnayuganda, munnabyabufuzi. Ye Minisita omubeezi mu Offiisi ya Ssaabaminisita ku nsonga za Luweero Triangle n'ekitundu kya Rwenzori. Yaliko omukulembeze alina obumanyirivu mu kukwanaganya, okukunga n'okulondoola obuweereza bw'abantu saako n'ogwa kalabaalaba w'emirimu gya Minisitule y'e Luweero Triangle.<ref>{{Cite web |title=The Cabinet |url=https://www.statehouse.go.ug/government/cabinet |access-date=2025-12-15 |website=State House of Uganda |publisher=Government of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-24 |title=Minister Kaboyo hands over Seventh Civilian Veteran House in ongoing effort to honour Civilian Veterans |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-hands-over-seventh-civilian-veteran-house-in-ongoing-effort-to-honour-civilian-veterans/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref> == Ebyafaayo == Alice Kaboyo Kizibwe w'omukyala w'omukulembeze w'eggwanga era minisita w'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo, [[Janet Museveni]]. == Emirimu egyasooka == Kaboyo yakolako nga omuweereza mu state house.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament rejects Kaboyo ministerial appointment |url=https://www.independent.co.ug/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment/ |access-date=2025-12-15 |website=The Independent}}</ref> [[:en:Uganda_Radio_Network|Uganda Radio Network]] yafulumyaako nti yeyali akulira ekitongole kya NRA Archives era nga akola ng’omuwabuzi wa pulezidenti omukulu akwatagana n’emirimu gy’ennono mu NRA, omuli okutegeka olugendo lw’abaazirwanako n’enteekateeka z’okuzimba museum ya NRA e Kanyara, [[:en:Nakaseke_District|Nakaseke District]].<ref>{{Cite web |date=2020-01-11 |title=Museveni, Bush War Veterans End Six-Day Long Trek |url=https://ugandaradionetwork.net/story/museveni-bush-war-veterans-end-six-day-long-trek?districtId=470 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> == Minisita w'eggwanga == President Yoweri Museveni yalonda Kaboyo okuweereza nga Minisits w'Eggwanga mu ofiisi ya Ssaabaminisita w'ekitundu kya Luweero Triangle-Rwenzori nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament Rejects Kaboyo Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/a/story/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment?districtId=728 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Akakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku kulondebwa kaasooka kugaana kukkiriza kulondebwa kwe mu Ogwomukaaga 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament Rejects Kaboyo Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/a/story/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment?districtId=728 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Nga 6 Ogwomusanvu 2021, Uganda Radio Network yategeeza nti akakiiko kakkiriza okulondebwa kwe oluvannyuma lw'okuddamu okwetegereza.<ref>{{Cite web |date=2021-07-06 |title=Parliament Makes U-Turn on Kaboyo's Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/story/parliament-makes-u-turn-on-kaboyos-ministerial-appointment |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Nga Minisita, Kaboyo yadukanya neyetaba mu nteeketeeka za gavumenti mu bitundu by’omulimu gwe, omuli okuwagira abaazirwanako n’enteekateeka z’ebizimbibwa bya gavumenti.<ref>{{Cite web |date=2025-07-24 |title=Minister Kaboyo hands over Seventh Civilian Veteran House in ongoing effort to honour Civilian Veterans |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-hands-over-seventh-civilian-veteran-house-in-ongoing-effort-to-honour-civilian-veterans/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-12-02 |title=Minister Kaboyo Commissions New Classroom Blocks for Historic Kasese School |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-commissions-new-classroom-blocks-for-historic-kasese-school/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref> Mu kukyala kwe e Kiruhura, Kaboyo yakkaatiriza obukulu bw'ebyobusuubuzi mu kukendeeza obwavu, okutumbula omwenkanonkano, n'okuzzaamu abakyala amaanyi mu bye bakola. == Obukuubagano == Kaboyo nga tannaba kufuuka minisita, okulondebwa kwe kwagaanibwa nga kino kyava ku nsonga z'obutaba mwesimbu n'obuli bw'enguzi. Newankubadde gwali gutyo, erinnya lye lyakomezebwawo mu Lukiiko lw'eggwanga olukulu okukakasibwa, Olukiiko olulonda lwakubirizibwa Omumyuka w'omwogezi w'Olukiiko lw'eggwanga Olukulu [[Anita Among]] era eyagaana okulondebwa kwa Alice nga entabwe eva ku kubeera nti Kkooti erwanyisa obuli bw'enguzi yali yamuvunaanako mu mwaka gwa 2012. Yavunaanibwa omusango gw'okukozesa obubi yaafeesi ye bwe yeenyigira mu mivuyo gy'obuli bw'enguzi mu buvujjirizi okuva mu kitongole ki Global Alliance for Vaccines and Immunization (GAVI).<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1302478/gavi-kaboyo-guilty-fined-sh20m</ref> Yavunaanibwa nga ali wamu n'abantu abalala basatu okuli, eyaliko minisita w'ebyobulamu,, [[Jim Muhwezi]], wamu n'abamyuka be, Mike Mukula ne Alex Kamugisa.<ref>https://ulii.org/en/akn/ug/judgment/ughcacd/2013/6/eng@2013-03-13</ref> == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 1oo5iwzxfpiqzwfm0ocqhr8seyphbqv 62087 62084 2026-07-12T17:54:56Z Sisterian 9613 Ngasseeko akatundu 62087 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alice Kaboyo''' Munnayuganda, munnabyabufuzi. Ye Minisita omubeezi mu Offiisi ya Ssaabaminisita ku nsonga za Luweero Triangle n'ekitundu kya Rwenzori. Yaliko omukulembeze alina obumanyirivu mu kukwanaganya, okukunga n'okulondoola obuweereza bw'abantu saako n'ogwa kalabaalaba w'emirimu gya Minisitule y'e Luweero Triangle.<ref>{{Cite web |title=The Cabinet |url=https://www.statehouse.go.ug/government/cabinet |access-date=2025-12-15 |website=State House of Uganda |publisher=Government of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-24 |title=Minister Kaboyo hands over Seventh Civilian Veteran House in ongoing effort to honour Civilian Veterans |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-hands-over-seventh-civilian-veteran-house-in-ongoing-effort-to-honour-civilian-veterans/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref> == Ebyafaayo == Alice Kaboyo Kizibwe w'omukyala w'omukulembeze w'eggwanga era minisita w'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo, [[Janet Museveni]]. == Emirimu egyasooka == Kaboyo yakolako nga omuweereza mu state house.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament rejects Kaboyo ministerial appointment |url=https://www.independent.co.ug/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment/ |access-date=2025-12-15 |website=The Independent}}</ref> [[:en:Uganda_Radio_Network|Uganda Radio Network]] yafulumyaako nti yeyali akulira ekitongole kya NRA Archives era nga akola ng’omuwabuzi wa pulezidenti omukulu akwatagana n’emirimu gy’ennono mu NRA, omuli okutegeka olugendo lw’abaazirwanako n’enteekateeka z’okuzimba museum ya NRA e Kanyara, [[:en:Nakaseke_District|Nakaseke District]].<ref>{{Cite web |date=2020-01-11 |title=Museveni, Bush War Veterans End Six-Day Long Trek |url=https://ugandaradionetwork.net/story/museveni-bush-war-veterans-end-six-day-long-trek?districtId=470 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> == Minisita w'eggwanga == President Yoweri Museveni yalonda Kaboyo okuweereza nga Minisits w'Eggwanga mu ofiisi ya Ssaabaminisita w'ekitundu kya Luweero Triangle-Rwenzori nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament Rejects Kaboyo Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/a/story/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment?districtId=728 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Akakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku kulondebwa kaasooka kugaana kukkiriza kulondebwa kwe mu Ogwomukaaga 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament Rejects Kaboyo Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/a/story/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment?districtId=728 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Nga 6 Ogwomusanvu 2021, Uganda Radio Network yategeeza nti akakiiko kakkiriza okulondebwa kwe oluvannyuma lw'okuddamu okwetegereza.<ref>{{Cite web |date=2021-07-06 |title=Parliament Makes U-Turn on Kaboyo's Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/story/parliament-makes-u-turn-on-kaboyos-ministerial-appointment |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Nga Minisita, Kaboyo yadukanya neyetaba mu nteeketeeka za gavumenti mu bitundu by’omulimu gwe, omuli okuwagira abaazirwanako n’enteekateeka z’ebizimbibwa bya gavumenti.<ref>{{Cite web |date=2025-07-24 |title=Minister Kaboyo hands over Seventh Civilian Veteran House in ongoing effort to honour Civilian Veterans |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-hands-over-seventh-civilian-veteran-house-in-ongoing-effort-to-honour-civilian-veterans/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-12-02 |title=Minister Kaboyo Commissions New Classroom Blocks for Historic Kasese School |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-commissions-new-classroom-blocks-for-historic-kasese-school/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref> == Palamenti == Kaboyo alabikira ku lukalala lwa Palamenti ya Uganda olw’ababaka ba Palamenti ey’ekkumi n’ekimu ng’omukiise eyaliko memba. == Obukuubagano == Kaboyo nga tannaba kufuuka minisita, okulondebwa kwe kwagaanibwa nga kino kyava ku nsonga z'obutaba mwesimbu n'obuli bw'enguzi. Newankubadde gwali gutyo, erinnya lye lyakomezebwawo mu Lukiiko lw'eggwanga olukulu okukakasibwa, Olukiiko olulonda lwakubirizibwa Omumyuka w'omwogezi w'Olukiiko lw'eggwanga Olukulu [[Anita Among]] era eyagaana okulondebwa kwa Alice nga entabwe eva ku kubeera nti Kkooti erwanyisa obuli bw'enguzi yali yamuvunaanako mu mwaka gwa 2012. Yavunaanibwa omusango gw'okukozesa obubi yaafeesi ye bwe yeenyigira mu mivuyo gy'obuli bw'enguzi mu buvujjirizi okuva mu kitongole ki Global Alliance for Vaccines and Immunization (GAVI).<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1302478/gavi-kaboyo-guilty-fined-sh20m</ref> Yavunaanibwa nga ali wamu n'abantu abalala basatu okuli, eyaliko minisita w'ebyobulamu,, [[Jim Muhwezi]], wamu n'abamyuka be, Mike Mukula ne Alex Kamugisa.<ref>https://ulii.org/en/akn/ug/judgment/ughcacd/2013/6/eng@2013-03-13</ref> == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 2pgx2ivwbgitl70fl3bh0ez9wi8czp7 62088 62087 2026-07-12T17:56:45Z Sisterian 9613 Nyongeddeko ekiwandiiko ekijuliziddwa 62088 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alice Kaboyo''' Munnayuganda, munnabyabufuzi. Ye Minisita omubeezi mu Offiisi ya Ssaabaminisita ku nsonga za Luweero Triangle n'ekitundu kya Rwenzori. Yaliko omukulembeze alina obumanyirivu mu kukwanaganya, okukunga n'okulondoola obuweereza bw'abantu saako n'ogwa kalabaalaba w'emirimu gya Minisitule y'e Luweero Triangle.<ref>{{Cite web |title=The Cabinet |url=https://www.statehouse.go.ug/government/cabinet |access-date=2025-12-15 |website=State House of Uganda |publisher=Government of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-24 |title=Minister Kaboyo hands over Seventh Civilian Veteran House in ongoing effort to honour Civilian Veterans |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-hands-over-seventh-civilian-veteran-house-in-ongoing-effort-to-honour-civilian-veterans/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref> == Ebyafaayo == Alice Kaboyo Kizibwe w'omukyala w'omukulembeze w'eggwanga era minisita w'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo, [[Janet Museveni]]. == Emirimu egyasooka == Kaboyo yakolako nga omuweereza mu state house.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament rejects Kaboyo ministerial appointment |url=https://www.independent.co.ug/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment/ |access-date=2025-12-15 |website=The Independent}}</ref> [[:en:Uganda_Radio_Network|Uganda Radio Network]] yafulumyaako nti yeyali akulira ekitongole kya NRA Archives era nga akola ng’omuwabuzi wa pulezidenti omukulu akwatagana n’emirimu gy’ennono mu NRA, omuli okutegeka olugendo lw’abaazirwanako n’enteekateeka z’okuzimba museum ya NRA e Kanyara, [[:en:Nakaseke_District|Nakaseke District]].<ref>{{Cite web |date=2020-01-11 |title=Museveni, Bush War Veterans End Six-Day Long Trek |url=https://ugandaradionetwork.net/story/museveni-bush-war-veterans-end-six-day-long-trek?districtId=470 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> == Minisita w'eggwanga == President Yoweri Museveni yalonda Kaboyo okuweereza nga Minisits w'Eggwanga mu ofiisi ya Ssaabaminisita w'ekitundu kya Luweero Triangle-Rwenzori nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament Rejects Kaboyo Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/a/story/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment?districtId=728 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Akakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku kulondebwa kaasooka kugaana kukkiriza kulondebwa kwe mu Ogwomukaaga 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament Rejects Kaboyo Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/a/story/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment?districtId=728 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Nga 6 Ogwomusanvu 2021, Uganda Radio Network yategeeza nti akakiiko kakkiriza okulondebwa kwe oluvannyuma lw'okuddamu okwetegereza.<ref>{{Cite web |date=2021-07-06 |title=Parliament Makes U-Turn on Kaboyo's Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/story/parliament-makes-u-turn-on-kaboyos-ministerial-appointment |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Nga Minisita, Kaboyo yadukanya neyetaba mu nteeketeeka za gavumenti mu bitundu by’omulimu gwe, omuli okuwagira abaazirwanako n’enteekateeka z’ebizimbibwa bya gavumenti.<ref>{{Cite web |date=2025-07-24 |title=Minister Kaboyo hands over Seventh Civilian Veteran House in ongoing effort to honour Civilian Veterans |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-hands-over-seventh-civilian-veteran-house-in-ongoing-effort-to-honour-civilian-veterans/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-12-02 |title=Minister Kaboyo Commissions New Classroom Blocks for Historic Kasese School |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-commissions-new-classroom-blocks-for-historic-kasese-school/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref> == Palamenti == Kaboyo alabikira ku lukalala lwa Palamenti ya Uganda olw’ababaka ba Palamenti ey’ekkumi n’ekimu ng’omukiise eyaliko memba.<ref>{{Cite web|title=Members of the 11th Parliament as at 03 August 2021|url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2023-07/Members_0_0.pdf|website=Parliament of Uganda|format=PDF|access-date=2025-12-15}}</ref> == Obukuubagano == Kaboyo nga tannaba kufuuka minisita, okulondebwa kwe kwagaanibwa nga kino kyava ku nsonga z'obutaba mwesimbu n'obuli bw'enguzi. Newankubadde gwali gutyo, erinnya lye lyakomezebwawo mu Lukiiko lw'eggwanga olukulu okukakasibwa, Olukiiko olulonda lwakubirizibwa Omumyuka w'omwogezi w'Olukiiko lw'eggwanga Olukulu [[Anita Among]] era eyagaana okulondebwa kwa Alice nga entabwe eva ku kubeera nti Kkooti erwanyisa obuli bw'enguzi yali yamuvunaanako mu mwaka gwa 2012. Yavunaanibwa omusango gw'okukozesa obubi yaafeesi ye bwe yeenyigira mu mivuyo gy'obuli bw'enguzi mu buvujjirizi okuva mu kitongole ki Global Alliance for Vaccines and Immunization (GAVI).<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1302478/gavi-kaboyo-guilty-fined-sh20m</ref> Yavunaanibwa nga ali wamu n'abantu abalala basatu okuli, eyaliko minisita w'ebyobulamu,, [[Jim Muhwezi]], wamu n'abamyuka be, Mike Mukula ne Alex Kamugisa.<ref>https://ulii.org/en/akn/ug/judgment/ughcacd/2013/6/eng@2013-03-13</ref> == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 2k9o1fb31l84hu6zx1cjov9rz1ax6uj 62094 62088 2026-07-12T18:29:29Z Sisterian 9613 Nyongeddeko ekiwandiiko ekijuliziddwa 62094 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alice Kaboyo''' Munnayuganda, munnabyabufuzi. Ye Minisita omubeezi mu Offiisi ya Ssaabaminisita ku nsonga za Luweero Triangle n'ekitundu kya Rwenzori. Yaliko omukulembeze alina obumanyirivu mu kukwanaganya, okukunga n'okulondoola obuweereza bw'abantu saako n'ogwa kalabaalaba w'emirimu gya Minisitule y'e Luweero Triangle.<ref>{{Cite web |title=The Cabinet |url=https://www.statehouse.go.ug/government/cabinet |access-date=2025-12-15 |website=State House of Uganda |publisher=Government of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-24 |title=Minister Kaboyo hands over Seventh Civilian Veteran House in ongoing effort to honour Civilian Veterans |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-hands-over-seventh-civilian-veteran-house-in-ongoing-effort-to-honour-civilian-veterans/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref> == Ebyafaayo == Alice Kaboyo Kizibwe w'omukyala w'omukulembeze w'eggwanga era minisita w'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo, [[Janet Museveni]]. == Emirimu egyasooka == Kaboyo yakolako nga omuweereza mu state house.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament rejects Kaboyo ministerial appointment |url=https://www.independent.co.ug/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment/ |access-date=2025-12-15 |website=The Independent}}</ref> [[:en:Uganda_Radio_Network|Uganda Radio Network]] yafulumyaako nti yeyali akulira ekitongole kya NRA Archives era nga akola ng’omuwabuzi wa pulezidenti omukulu akwatagana n’emirimu gy’ennono mu NRA, omuli okutegeka olugendo lw’abaazirwanako n’enteekateeka z’okuzimba museum ya NRA e Kanyara, [[:en:Nakaseke_District|Nakaseke District]].<ref>{{Cite web |date=2020-01-11 |title=Museveni, Bush War Veterans End Six-Day Long Trek |url=https://ugandaradionetwork.net/story/museveni-bush-war-veterans-end-six-day-long-trek?districtId=470 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> == Minisita w'eggwanga == President Yoweri Museveni yalonda Kaboyo okuweereza nga Minisits w'Eggwanga mu ofiisi ya Ssaabaminisita w'ekitundu kya Luweero Triangle-Rwenzori nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament Rejects Kaboyo Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/a/story/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment?districtId=728 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Akakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku kulondebwa kaasooka kugaana kukkiriza kulondebwa kwe mu Ogwomukaaga 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament Rejects Kaboyo Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/a/story/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment?districtId=728 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Nga 6 Ogwomusanvu 2021, Uganda Radio Network yategeeza nti akakiiko kakkiriza okulondebwa kwe oluvannyuma lw'okuddamu okwetegereza.<ref>{{Cite web |date=2021-07-06 |title=Parliament Makes U-Turn on Kaboyo's Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/story/parliament-makes-u-turn-on-kaboyos-ministerial-appointment |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Nga Minisita, Kaboyo yadukanya neyetaba mu nteeketeeka za gavumenti mu bitundu by’omulimu gwe, omuli okuwagira abaazirwanako n’enteekateeka z’ebizimbibwa bya gavumenti.<ref>{{Cite web |date=2025-07-24 |title=Minister Kaboyo hands over Seventh Civilian Veteran House in ongoing effort to honour Civilian Veterans |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-hands-over-seventh-civilian-veteran-house-in-ongoing-effort-to-honour-civilian-veterans/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-12-02 |title=Minister Kaboyo Commissions New Classroom Blocks for Historic Kasese School |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-commissions-new-classroom-blocks-for-historic-kasese-school/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref> == Palamenti == Kaboyo alabikira ku lukalala lwa Palamenti ya Uganda olw’ababaka ba Palamenti ey’ekkumi n’ekimu ng’omukiise eyaliko memba.<ref>{{Cite web|title=Members of the 11th Parliament as at 03 August 2021|url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2023-07/Members_0_0.pdf|website=Parliament of Uganda|format=PDF|access-date=2025-12-15}}</ref> == Obukuubagano == Kaboyo nga tannaba kufuuka minisita, okulondebwa kwe kwagaanibwa nga kino kyava ku nsonga z'obutaba mwesimbu n'obuli bw'enguzi. Newankubadde gwali gutyo, erinnya lye lyakomezebwawo mu Lukiiko lw'eggwanga olukulu okukakasibwa, Olukiiko olulonda lwakubirizibwa Omumyuka w'omwogezi w'Olukiiko lw'eggwanga Olukulu [[Anita Among]] era eyagaana okulondebwa kwa Alice nga entabwe eva ku kubeera nti Kkooti erwanyisa obuli bw'enguzi yali yamuvunaanako mu mwaka gwa 2012. Yavunaanibwa omusango gw'okukozesa obubi yaafeesi ye bwe yeenyigira mu mivuyo gy'obuli bw'enguzi mu buvujjirizi okuva mu kitongole ki Global Alliance for Vaccines and Immunization (GAVI).<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1302478/gavi-kaboyo-guilty-fined-sh20m</ref> Yavunaanibwa nga ali wamu n'abantu abalala basatu okuli, eyaliko minisita w'ebyobulamu,, [[Jim Muhwezi]], wamu n'abamyuka be, Mike Mukula ne Alex Kamugisa.<ref>https://ulii.org/en/akn/ug/judgment/ughcacd/2013/6/eng@2013-03-13</ref> == Laba ne == * [https://opm.go.ug/ Office of the Prime Minister (Uganda)] * Luweero Triangle == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 1lemkbpgaqkm9e5alf8n3l148qh0qwh 62096 62094 2026-07-12T18:33:29Z Sisterian 9613 Nyongeddeko ekiwandiiko ekijuliziddwa 62096 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alice Kaboyo''' Munnayuganda, munnabyabufuzi. Ye Minisita omubeezi mu Offiisi ya Ssaabaminisita ku nsonga za Luweero Triangle n'ekitundu kya Rwenzori. Yaliko omukulembeze alina obumanyirivu mu kukwanaganya, okukunga n'okulondoola obuweereza bw'abantu saako n'ogwa kalabaalaba w'emirimu gya Minisitule y'e Luweero Triangle.<ref>{{Cite web |title=The Cabinet |url=https://www.statehouse.go.ug/government/cabinet |access-date=2025-12-15 |website=State House of Uganda |publisher=Government of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-24 |title=Minister Kaboyo hands over Seventh Civilian Veteran House in ongoing effort to honour Civilian Veterans |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-hands-over-seventh-civilian-veteran-house-in-ongoing-effort-to-honour-civilian-veterans/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref> == Ebyafaayo == Alice Kaboyo Kizibwe w'omukyala w'omukulembeze w'eggwanga era minisita w'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo, [[Janet Museveni]]. == Emirimu egyasooka == Kaboyo yakolako nga omuweereza mu state house.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament rejects Kaboyo ministerial appointment |url=https://www.independent.co.ug/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment/ |access-date=2025-12-15 |website=The Independent}}</ref> [[:en:Uganda_Radio_Network|Uganda Radio Network]] yafulumyaako nti yeyali akulira ekitongole kya NRA Archives era nga akola ng’omuwabuzi wa pulezidenti omukulu akwatagana n’emirimu gy’ennono mu NRA, omuli okutegeka olugendo lw’abaazirwanako n’enteekateeka z’okuzimba museum ya NRA e Kanyara, [[:en:Nakaseke_District|Nakaseke District]].<ref>{{Cite web |date=2020-01-11 |title=Museveni, Bush War Veterans End Six-Day Long Trek |url=https://ugandaradionetwork.net/story/museveni-bush-war-veterans-end-six-day-long-trek?districtId=470 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> == Minisita w'eggwanga == President Yoweri Museveni yalonda Kaboyo okuweereza nga Minisits w'Eggwanga mu ofiisi ya Ssaabaminisita w'ekitundu kya Luweero Triangle-Rwenzori nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament Rejects Kaboyo Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/a/story/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment?districtId=728 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Akakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku kulondebwa kaasooka kugaana kukkiriza kulondebwa kwe mu Ogwomukaaga 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament Rejects Kaboyo Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/a/story/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment?districtId=728 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Nga 6 Ogwomusanvu 2021, Uganda Radio Network yategeeza nti akakiiko kakkiriza okulondebwa kwe oluvannyuma lw'okuddamu okwetegereza.<ref>{{Cite web |date=2021-07-06 |title=Parliament Makes U-Turn on Kaboyo's Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/story/parliament-makes-u-turn-on-kaboyos-ministerial-appointment |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Nga Minisita, Kaboyo yadukanya neyetaba mu nteeketeeka za gavumenti mu bitundu by’omulimu gwe, omuli okuwagira abaazirwanako n’enteekateeka z’ebizimbibwa bya gavumenti.<ref>{{Cite web |date=2025-07-24 |title=Minister Kaboyo hands over Seventh Civilian Veteran House in ongoing effort to honour Civilian Veterans |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-hands-over-seventh-civilian-veteran-house-in-ongoing-effort-to-honour-civilian-veterans/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-12-02 |title=Minister Kaboyo Commissions New Classroom Blocks for Historic Kasese School |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-commissions-new-classroom-blocks-for-historic-kasese-school/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref> == Palamenti == Kaboyo alabikira ku lukalala lwa Palamenti ya Uganda olw’ababaka ba Palamenti ey’ekkumi n’ekimu ng’omukiise eyaliko memba.<ref>{{Cite web|title=Members of the 11th Parliament as at 03 August 2021|url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2023-07/Members_0_0.pdf|website=Parliament of Uganda|format=PDF|access-date=2025-12-15}}</ref> == Obukuubagano == Kaboyo nga tannaba kufuuka minisita, okulondebwa kwe kwagaanibwa nga kino kyava ku nsonga z'obutaba mwesimbu n'obuli bw'enguzi. Newankubadde gwali gutyo, erinnya lye lyakomezebwawo mu Lukiiko lw'eggwanga olukulu okukakasibwa, Olukiiko olulonda lwakubirizibwa Omumyuka w'omwogezi w'Olukiiko lw'eggwanga Olukulu [[Anita Among]] era eyagaana okulondebwa kwa Alice nga entabwe eva ku kubeera nti Kkooti erwanyisa obuli bw'enguzi yali yamuvunaanako mu mwaka gwa 2012. Yavunaanibwa omusango gw'okukozesa obubi yaafeesi ye bwe yeenyigira mu mivuyo gy'obuli bw'enguzi mu buvujjirizi okuva mu kitongole ki Global Alliance for Vaccines and Immunization (GAVI).<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1302478/gavi-kaboyo-guilty-fined-sh20m</ref> Yavunaanibwa nga ali wamu n'abantu abalala basatu okuli, eyaliko minisita w'ebyobulamu,, [[Jim Muhwezi]], wamu n'abamyuka be, Mike Mukula ne Alex Kamugisa.<ref>https://ulii.org/en/akn/ug/judgment/ughcacd/2013/6/eng@2013-03-13</ref> == Laba ne == * [https://opm.go.ug/ Office of the Prime Minister (Uganda)] * [[:en:Luwero_Triangle|Luwero_Triangle]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] 19utlgz95djmpoupm4ptsiq1qe09mwg 62098 62096 2026-07-12T18:39:57Z Sisterian 9613 Ngasseeko ettuluba 62098 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alice Kaboyo''' Munnayuganda, munnabyabufuzi. Ye Minisita omubeezi mu Offiisi ya Ssaabaminisita ku nsonga za Luweero Triangle n'ekitundu kya Rwenzori. Yaliko omukulembeze alina obumanyirivu mu kukwanaganya, okukunga n'okulondoola obuweereza bw'abantu saako n'ogwa kalabaalaba w'emirimu gya Minisitule y'e Luweero Triangle.<ref>{{Cite web |title=The Cabinet |url=https://www.statehouse.go.ug/government/cabinet |access-date=2025-12-15 |website=State House of Uganda |publisher=Government of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-24 |title=Minister Kaboyo hands over Seventh Civilian Veteran House in ongoing effort to honour Civilian Veterans |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-hands-over-seventh-civilian-veteran-house-in-ongoing-effort-to-honour-civilian-veterans/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref> == Ebyafaayo == Alice Kaboyo Kizibwe w'omukyala w'omukulembeze w'eggwanga era minisita w'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo, [[Janet Museveni]]. == Emirimu egyasooka == Kaboyo yakolako nga omuweereza mu state house.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament rejects Kaboyo ministerial appointment |url=https://www.independent.co.ug/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment/ |access-date=2025-12-15 |website=The Independent}}</ref> [[:en:Uganda_Radio_Network|Uganda Radio Network]] yafulumyaako nti yeyali akulira ekitongole kya NRA Archives era nga akola ng’omuwabuzi wa pulezidenti omukulu akwatagana n’emirimu gy’ennono mu NRA, omuli okutegeka olugendo lw’abaazirwanako n’enteekateeka z’okuzimba museum ya NRA e Kanyara, [[:en:Nakaseke_District|Nakaseke District]].<ref>{{Cite web |date=2020-01-11 |title=Museveni, Bush War Veterans End Six-Day Long Trek |url=https://ugandaradionetwork.net/story/museveni-bush-war-veterans-end-six-day-long-trek?districtId=470 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> == Minisita w'eggwanga == President Yoweri Museveni yalonda Kaboyo okuweereza nga Minisits w'Eggwanga mu ofiisi ya Ssaabaminisita w'ekitundu kya Luweero Triangle-Rwenzori nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament Rejects Kaboyo Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/a/story/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment?districtId=728 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Akakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku kulondebwa kaasooka kugaana kukkiriza kulondebwa kwe mu Ogwomukaaga 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament Rejects Kaboyo Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/a/story/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment?districtId=728 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Nga 6 Ogwomusanvu 2021, Uganda Radio Network yategeeza nti akakiiko kakkiriza okulondebwa kwe oluvannyuma lw'okuddamu okwetegereza.<ref>{{Cite web |date=2021-07-06 |title=Parliament Makes U-Turn on Kaboyo's Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/story/parliament-makes-u-turn-on-kaboyos-ministerial-appointment |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Nga Minisita, Kaboyo yadukanya neyetaba mu nteeketeeka za gavumenti mu bitundu by’omulimu gwe, omuli okuwagira abaazirwanako n’enteekateeka z’ebizimbibwa bya gavumenti.<ref>{{Cite web |date=2025-07-24 |title=Minister Kaboyo hands over Seventh Civilian Veteran House in ongoing effort to honour Civilian Veterans |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-hands-over-seventh-civilian-veteran-house-in-ongoing-effort-to-honour-civilian-veterans/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-12-02 |title=Minister Kaboyo Commissions New Classroom Blocks for Historic Kasese School |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-commissions-new-classroom-blocks-for-historic-kasese-school/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref> == Palamenti == Kaboyo alabikira ku lukalala lwa Palamenti ya Uganda olw’ababaka ba Palamenti ey’ekkumi n’ekimu ng’omukiise eyaliko memba.<ref>{{Cite web|title=Members of the 11th Parliament as at 03 August 2021|url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2023-07/Members_0_0.pdf|website=Parliament of Uganda|format=PDF|access-date=2025-12-15}}</ref> == Obukuubagano == Kaboyo nga tannaba kufuuka minisita, okulondebwa kwe kwagaanibwa nga kino kyava ku nsonga z'obutaba mwesimbu n'obuli bw'enguzi. Newankubadde gwali gutyo, erinnya lye lyakomezebwawo mu Lukiiko lw'eggwanga olukulu okukakasibwa, Olukiiko olulonda lwakubirizibwa Omumyuka w'omwogezi w'Olukiiko lw'eggwanga Olukulu [[Anita Among]] era eyagaana okulondebwa kwa Alice nga entabwe eva ku kubeera nti Kkooti erwanyisa obuli bw'enguzi yali yamuvunaanako mu mwaka gwa 2012. Yavunaanibwa omusango gw'okukozesa obubi yaafeesi ye bwe yeenyigira mu mivuyo gy'obuli bw'enguzi mu buvujjirizi okuva mu kitongole ki Global Alliance for Vaccines and Immunization (GAVI).<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1302478/gavi-kaboyo-guilty-fined-sh20m</ref> Yavunaanibwa nga ali wamu n'abantu abalala basatu okuli, eyaliko minisita w'ebyobulamu,, [[Jim Muhwezi]], wamu n'abamyuka be, Mike Mukula ne Alex Kamugisa.<ref>https://ulii.org/en/akn/ug/judgment/ughcacd/2013/6/eng@2013-03-13</ref> == Laba ne == * [https://opm.go.ug/ Office of the Prime Minister (Uganda)] * [[:en:Luwero_Triangle|Luwero_Triangle]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] dv7mtli0ltqsdthwudnaw6rj1glawnc 62105 62098 2026-07-12T19:01:53Z Sisterian 9613 added [[Category:Bannabyabufuzi bannayuganda ab'ekyaasa eky'abiri mu ekimu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62105 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alice Kaboyo''' Munnayuganda, munnabyabufuzi. Ye Minisita omubeezi mu Offiisi ya Ssaabaminisita ku nsonga za Luweero Triangle n'ekitundu kya Rwenzori. Yaliko omukulembeze alina obumanyirivu mu kukwanaganya, okukunga n'okulondoola obuweereza bw'abantu saako n'ogwa kalabaalaba w'emirimu gya Minisitule y'e Luweero Triangle.<ref>{{Cite web |title=The Cabinet |url=https://www.statehouse.go.ug/government/cabinet |access-date=2025-12-15 |website=State House of Uganda |publisher=Government of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-24 |title=Minister Kaboyo hands over Seventh Civilian Veteran House in ongoing effort to honour Civilian Veterans |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-hands-over-seventh-civilian-veteran-house-in-ongoing-effort-to-honour-civilian-veterans/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref> == Ebyafaayo == Alice Kaboyo Kizibwe w'omukyala w'omukulembeze w'eggwanga era minisita w'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo, [[Janet Museveni]]. == Emirimu egyasooka == Kaboyo yakolako nga omuweereza mu state house.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament rejects Kaboyo ministerial appointment |url=https://www.independent.co.ug/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment/ |access-date=2025-12-15 |website=The Independent}}</ref> [[:en:Uganda_Radio_Network|Uganda Radio Network]] yafulumyaako nti yeyali akulira ekitongole kya NRA Archives era nga akola ng’omuwabuzi wa pulezidenti omukulu akwatagana n’emirimu gy’ennono mu NRA, omuli okutegeka olugendo lw’abaazirwanako n’enteekateeka z’okuzimba museum ya NRA e Kanyara, [[:en:Nakaseke_District|Nakaseke District]].<ref>{{Cite web |date=2020-01-11 |title=Museveni, Bush War Veterans End Six-Day Long Trek |url=https://ugandaradionetwork.net/story/museveni-bush-war-veterans-end-six-day-long-trek?districtId=470 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> == Minisita w'eggwanga == President Yoweri Museveni yalonda Kaboyo okuweereza nga Minisits w'Eggwanga mu ofiisi ya Ssaabaminisita w'ekitundu kya Luweero Triangle-Rwenzori nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament Rejects Kaboyo Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/a/story/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment?districtId=728 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Akakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku kulondebwa kaasooka kugaana kukkiriza kulondebwa kwe mu Ogwomukaaga 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament Rejects Kaboyo Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/a/story/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment?districtId=728 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Nga 6 Ogwomusanvu 2021, Uganda Radio Network yategeeza nti akakiiko kakkiriza okulondebwa kwe oluvannyuma lw'okuddamu okwetegereza.<ref>{{Cite web |date=2021-07-06 |title=Parliament Makes U-Turn on Kaboyo's Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/story/parliament-makes-u-turn-on-kaboyos-ministerial-appointment |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Nga Minisita, Kaboyo yadukanya neyetaba mu nteeketeeka za gavumenti mu bitundu by’omulimu gwe, omuli okuwagira abaazirwanako n’enteekateeka z’ebizimbibwa bya gavumenti.<ref>{{Cite web |date=2025-07-24 |title=Minister Kaboyo hands over Seventh Civilian Veteran House in ongoing effort to honour Civilian Veterans |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-hands-over-seventh-civilian-veteran-house-in-ongoing-effort-to-honour-civilian-veterans/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-12-02 |title=Minister Kaboyo Commissions New Classroom Blocks for Historic Kasese School |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-commissions-new-classroom-blocks-for-historic-kasese-school/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref> == Palamenti == Kaboyo alabikira ku lukalala lwa Palamenti ya Uganda olw’ababaka ba Palamenti ey’ekkumi n’ekimu ng’omukiise eyaliko memba.<ref>{{Cite web|title=Members of the 11th Parliament as at 03 August 2021|url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2023-07/Members_0_0.pdf|website=Parliament of Uganda|format=PDF|access-date=2025-12-15}}</ref> == Obukuubagano == Kaboyo nga tannaba kufuuka minisita, okulondebwa kwe kwagaanibwa nga kino kyava ku nsonga z'obutaba mwesimbu n'obuli bw'enguzi. Newankubadde gwali gutyo, erinnya lye lyakomezebwawo mu Lukiiko lw'eggwanga olukulu okukakasibwa, Olukiiko olulonda lwakubirizibwa Omumyuka w'omwogezi w'Olukiiko lw'eggwanga Olukulu [[Anita Among]] era eyagaana okulondebwa kwa Alice nga entabwe eva ku kubeera nti Kkooti erwanyisa obuli bw'enguzi yali yamuvunaanako mu mwaka gwa 2012. Yavunaanibwa omusango gw'okukozesa obubi yaafeesi ye bwe yeenyigira mu mivuyo gy'obuli bw'enguzi mu buvujjirizi okuva mu kitongole ki Global Alliance for Vaccines and Immunization (GAVI).<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1302478/gavi-kaboyo-guilty-fined-sh20m</ref> Yavunaanibwa nga ali wamu n'abantu abalala basatu okuli, eyaliko minisita w'ebyobulamu,, [[Jim Muhwezi]], wamu n'abamyuka be, Mike Mukula ne Alex Kamugisa.<ref>https://ulii.org/en/akn/ug/judgment/ughcacd/2013/6/eng@2013-03-13</ref> == Laba ne == * [https://opm.go.ug/ Office of the Prime Minister (Uganda)] * [[:en:Luwero_Triangle|Luwero_Triangle]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannabyabufuzi bannayuganda ab'ekyaasa eky'abiri mu ekimu]] bz51uoc7ay130eq9hcqw9s98fpck31c 62107 62105 2026-07-12T19:05:26Z Sisterian 9613 Ngasseeko ettuluba 62107 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Alice Kaboyo''' Munnayuganda, munnabyabufuzi. Ye Minisita omubeezi mu Offiisi ya Ssaabaminisita ku nsonga za Luweero Triangle n'ekitundu kya Rwenzori. Yaliko omukulembeze alina obumanyirivu mu kukwanaganya, okukunga n'okulondoola obuweereza bw'abantu saako n'ogwa kalabaalaba w'emirimu gya Minisitule y'e Luweero Triangle.<ref>{{Cite web |title=The Cabinet |url=https://www.statehouse.go.ug/government/cabinet |access-date=2025-12-15 |website=State House of Uganda |publisher=Government of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-07-24 |title=Minister Kaboyo hands over Seventh Civilian Veteran House in ongoing effort to honour Civilian Veterans |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-hands-over-seventh-civilian-veteran-house-in-ongoing-effort-to-honour-civilian-veterans/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref> == Ebyafaayo == Alice Kaboyo Kizibwe w'omukyala w'omukulembeze w'eggwanga era minisita w'ebyenjigiriza n'ebyemizannyo, [[Janet Museveni]]. == Emirimu egyasooka == Kaboyo yakolako nga omuweereza mu state house.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament rejects Kaboyo ministerial appointment |url=https://www.independent.co.ug/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment/ |access-date=2025-12-15 |website=The Independent}}</ref> [[:en:Uganda_Radio_Network|Uganda Radio Network]] yafulumyaako nti yeyali akulira ekitongole kya NRA Archives era nga akola ng’omuwabuzi wa pulezidenti omukulu akwatagana n’emirimu gy’ennono mu NRA, omuli okutegeka olugendo lw’abaazirwanako n’enteekateeka z’okuzimba museum ya NRA e Kanyara, [[:en:Nakaseke_District|Nakaseke District]].<ref>{{Cite web |date=2020-01-11 |title=Museveni, Bush War Veterans End Six-Day Long Trek |url=https://ugandaradionetwork.net/story/museveni-bush-war-veterans-end-six-day-long-trek?districtId=470 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> == Minisita w'eggwanga == President Yoweri Museveni yalonda Kaboyo okuweereza nga Minisits w'Eggwanga mu ofiisi ya Ssaabaminisita w'ekitundu kya Luweero Triangle-Rwenzori nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament Rejects Kaboyo Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/a/story/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment?districtId=728 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Akakiiko ka Palamenti akavunaanyizibwa ku kulondebwa kaasooka kugaana kukkiriza kulondebwa kwe mu Ogwomukaaga 2021.<ref>{{Cite web |date=2021-06-17 |title=Parliament Rejects Kaboyo Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/a/story/parliament-rejects-kaboyo-ministerial-appointment?districtId=728 |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Nga 6 Ogwomusanvu 2021, Uganda Radio Network yategeeza nti akakiiko kakkiriza okulondebwa kwe oluvannyuma lw'okuddamu okwetegereza.<ref>{{Cite web |date=2021-07-06 |title=Parliament Makes U-Turn on Kaboyo's Ministerial Appointment |url=https://ugandaradionetwork.net/story/parliament-makes-u-turn-on-kaboyos-ministerial-appointment |access-date=2025-12-15 |website=Uganda Radio Network}}</ref> Nga Minisita, Kaboyo yadukanya neyetaba mu nteeketeeka za gavumenti mu bitundu by’omulimu gwe, omuli okuwagira abaazirwanako n’enteekateeka z’ebizimbibwa bya gavumenti.<ref>{{Cite web |date=2025-07-24 |title=Minister Kaboyo hands over Seventh Civilian Veteran House in ongoing effort to honour Civilian Veterans |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-hands-over-seventh-civilian-veteran-house-in-ongoing-effort-to-honour-civilian-veterans/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-12-02 |title=Minister Kaboyo Commissions New Classroom Blocks for Historic Kasese School |url=https://opm.go.ug/minister-kaboyo-commissions-new-classroom-blocks-for-historic-kasese-school/ |access-date=2025-12-15 |website=Office of the Prime Minister |publisher=Government of Uganda}}</ref> == Palamenti == Kaboyo alabikira ku lukalala lwa Palamenti ya Uganda olw’ababaka ba Palamenti ey’ekkumi n’ekimu ng’omukiise eyaliko memba.<ref>{{Cite web|title=Members of the 11th Parliament as at 03 August 2021|url=https://www.parliament.go.ug/sites/default/files/2023-07/Members_0_0.pdf|website=Parliament of Uganda|format=PDF|access-date=2025-12-15}}</ref> == Obukuubagano == Kaboyo nga tannaba kufuuka minisita, okulondebwa kwe kwagaanibwa nga kino kyava ku nsonga z'obutaba mwesimbu n'obuli bw'enguzi. Newankubadde gwali gutyo, erinnya lye lyakomezebwawo mu Lukiiko lw'eggwanga olukulu okukakasibwa, Olukiiko olulonda lwakubirizibwa Omumyuka w'omwogezi w'Olukiiko lw'eggwanga Olukulu [[Anita Among]] era eyagaana okulondebwa kwa Alice nga entabwe eva ku kubeera nti Kkooti erwanyisa obuli bw'enguzi yali yamuvunaanako mu mwaka gwa 2012. Yavunaanibwa omusango gw'okukozesa obubi yaafeesi ye bwe yeenyigira mu mivuyo gy'obuli bw'enguzi mu buvujjirizi okuva mu kitongole ki Global Alliance for Vaccines and Immunization (GAVI).<ref>https://www.newvision.co.ug/news/1302478/gavi-kaboyo-guilty-fined-sh20m</ref> Yavunaanibwa nga ali wamu n'abantu abalala basatu okuli, eyaliko minisita w'ebyobulamu,, [[Jim Muhwezi]], wamu n'abamyuka be, Mike Mukula ne Alex Kamugisa.<ref>https://ulii.org/en/akn/ug/judgment/ughcacd/2013/6/eng@2013-03-13</ref> == Laba ne == * [https://opm.go.ug/ Office of the Prime Minister (Uganda)] * [[:en:Luwero_Triangle|Luwero_Triangle]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} [[Category:Bannabyabufuzi]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Bannayuganda bannabyabufuzi mu kyaasa eky'abiri mu ekimu]] pad1cvmcgyedxi4jx31i7qtd4vtvdgt Angella Katatumba 0 8107 62207 57924 2026-07-13T07:55:55Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 62207 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Angella Franklin Keihongani Katatumba''' (yazaalibwa nga 21 Ogwokubiri 1989) Munnayuganda omuyimbi, omuwandiisi w'ennyimba, omugabi w'obuyambi, omukungu ye era omusuubuzi. == Obulamu bw'ekito, obuyigirize n'ebyafaayo. == Angella yali mu Nairobi, Kenya. Muwala w'omubaka wa Pakistan mu Uganda, Omukenkufu Boney Mwebesa Katatumba ne Gertrude Katatumba omutandisi wa AFK Beauty Clinic esangibwa e Kabalagala. Angella alina muganda we omuwala omu ne bannyina musanvu; Rosemary, Allan, Dennis, Rugiirwa (omulongo wa Angella), Colin (omugenzi), Ken, Ian ne Jay. Yasomera pulayimale mu Uganda ku Katatumba Academy oluvannyuma n'agenda ku Belmont Senior Secondary School e Vancouver, B.C Canada, gye yafunira dipuloma mu ngeri y'okukolaganamu n'abantu. Oluvannyuma yagenda ku Oxford Brookes University, England gye yafunira diguli mu Byobubazi n'amateeka. Era ku Oxford Brookes University, England, gye yafunira diguli eyookubiri mu ngeri y'okukolaganamu n'abantu. Oluvannyuma yagenda mu Chicago, Illinois, gye yakolera. Nga Angella azzeyo e Uganda, yatandika okukola nga yakulira abakozi ku wooteri ya taata we eyitibwa Diplomaté. Taata we bwe yafa mu 2017, nga omumyuka we, yafuuka omubaka wa Pakistan mu Uganda okumala emyaka ebiri okutuusa Pulezidenti wa Pakistan Oweekitiibwa Mamnoon Hussain lwe yalonda omuntu omulala. Okwongereza ku kuyimba, Angella yatandikawo ekitongole kyobwannakyewa ekiyitibwa Angella Katatumba Development Foundation (AKDF) ekiwagira pulojekiti za Angella ez'okuyimba. == Ebikulu ebituukiddwako == • Mu 2010 olukiiko lw'Ebungereza lwalonda Angella nga akola ku nkyukakyuka mu mbeera y'obudde mu Uganda. • Nga 23 Ogwokutaana 2016, Angella yayitibwa omuwandiisi w'ekitongole ky'ensi yonna Ban-Ki Moon, okwetaba wamu n'okwolesa ku mukolo gw'ensi yonna agwali gusookedde ddala okubaawo ogwali gutunuulira embeera za bantu e Istanbul, Turkey. • Nga 28 Ogwekkumi n'ogumu 2016 Angella yayitibwa omukago gw'amawanga ga African okukiikirira Uganda mu lukungaana olwokuna olubeerayo buli mwaka olukwata ku nkola z'abantu e Nairobi, Kenya. • Nga 9 Ogwomwenda 2017, Angella yayolesa e Bungereza mu Austria, omwoleso ogwali gutuumiddwa nga ‘African Gala’ ku nguudo za Längenfeldgasse 13-15 1120, Vienna. == Ennyimba eziri ku butambi == Angella yatandika mu butongole okuteeka ennyimba ze ku butambi nga ali mu Uganda. Kati alina obutambi bw'ennyimba buna. • Olutambi lwa Album – luliko ennyimba 10; ''For You Gulu'', ''Peace'' nga ali ne Buchaman, ''Sikyetaga'' nga ali ali ne Bebe Cool, ''I Live For You'', ''Let Me'', ''I Surrender'', ''One Minute Man'' nga ali ne Bebe Cool, ''Success'' and ''Standing in the Rain''. • Olutambi lwa Glad I'm Alive Album - luliko ennyimba 10; ''Feel Alright'' nga ali ne Navio, ''Glad I'm Alive'', ''Thank You, The Pledge'', ''Without You'', ''Wind Beneath Your Wings'', ''A Better Place'' nga ali ne First Love, ''Forgiveness'', ''Ngenze Noono'' ne ''Gwenjagala''. • Olutambi lwa Supernatural Girl - luliko ennyimba 15; ''Mulago Yaffe'', ''Together Forever'', ''Let's Go Green'' nga ali ne Keko, ''In the Air'' nga ali ne Keko, ''Only You'', ''The Struggle'' nga ali ne NTO, ''So Painful'' nga ali ne NTO, ''Multiply By 2'' nga ali ne Radio ne Weasel, ''Out of My Head'' nga ali ne Kuzi Kz, ''They Don't Care About Us'' nga ali ne Kuzi Kz, ''Supernatural Girl'', ''So Close'', ''Tonelabila'' nga ali ne Daddy Andre, ''Darling'' nga ali ne Mr. Green, ''Strange Feelings'' nga ali ne Herbert Skillz. • Olutambi lwa Wendi - luliko ennyimba 15; ''Inside'', ''All About You'', ''Cool Down'', ''Mukyikiri'', ''Wendi'' nga ali ne Daddy Andre, ''Goshodo'' nga ali ne Mbuzi Gang, ''Only Jesus'', ''Dance For You'', ''Hey'', ''Sample Dat'', ''Jump In'' nga ali ne Jegede, ''Love Me'' nga ali ne Kent & Flosso, ''This Boy'' nga ali ne Pastor Yiga, ''Emotional'' ne ''Tubigezeeko''. == References == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] 9f1nr40g7xmfc7m7yhns97we7lev8y4 62211 62207 2026-07-13T08:01:39Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 62211 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Angella Franklin Keihongani Katatumba''' (yazaalibwa nga 21 Ogwokubiri 1989) Munnayuganda omuyimbi, omuwandiisi w'ennyimba, omugabi w'obuyambi, omukungu ye era omusuubuzi. == Obuto bwe n'obuyigirize == Angella yazaalibwa nga 21 Ogwokubiri 1989 mu Nairobi, [[Kenya]]. Muwala w'omubaka wa Pakistan mu Uganda, Omukenkufu Boney Mwebesa Katatumba ne Gertrude Katatumba omutandisi wa AFK Beauty Clinic esangibwa e Kabalagala. Angella alina muganda we omuwala omu ayitibwa Rosemary ne bannyina musanvu; Allan, Dennis, Rugiirwa (omulongo wa Angella), Colin (omugenzi), Ken, Ian ne Jay. Yasomera pulayimale mu Uganda ku Katatumba Academy oluvannyuma n'agenda ku Belmont Senior Secondary School e Vancouver, B.C Canada, gye yafunira dipuloma mu ngeri y'okukolaganamu n'abantu. Oluvannyuma yagenda ku Oxford Brookes University, England gye yafunira diguli mu Byobubazi n'amateeka. Era ku Oxford Brookes University, England, gye yafunira diguli eyookubiri mu ngeri y'okukolaganamu n'abantu. Oluvannyuma yagenda mu Chicago, Illinois, gye yakolera. Nga Angella azzeyo e Uganda, yatandika okukola nga yakulira abakozi ku wooteri ya taata we eyitibwa Diplomaté. Taata we bwe yafa mu 2017, nga omumyuka we, yafuuka omubaka wa Pakistan mu Uganda okumala emyaka ebiri okutuusa Pulezidenti wa Pakistan Oweekitiibwa Mamnoon Hussain lwe yalonda omuntu omulala. Okwongereza ku kuyimba, Angella yatandikawo ekitongole kyobwannakyewa ekiyitibwa Angella Katatumba Development Foundation (AKDF) ekiwagira pulojekiti za Angella ez'okuyimba. == Ebikulu ebituukiddwako == • Mu 2010 olukiiko lw'Ebungereza lwalonda Angella nga akola ku nkyukakyuka mu mbeera y'obudde mu Uganda. • Nga 23 Ogwokutaana 2016, Angella yayitibwa omuwandiisi w'ekitongole ky'ensi yonna Ban-Ki Moon, okwetaba wamu n'okwolesa ku mukolo gw'ensi yonna agwali gusookedde ddala okubaawo ogwali gutunuulira embeera za bantu e Istanbul, Turkey. • Nga 28 Ogwekkumi n'ogumu 2016 Angella yayitibwa omukago gw'amawanga ga African okukiikirira Uganda mu lukungaana olwokuna olubeerayo buli mwaka olukwata ku nkola z'abantu e Nairobi, Kenya. • Nga 9 Ogwomwenda 2017, Angella yayolesa e Bungereza mu Austria, omwoleso ogwali gutuumiddwa nga ‘African Gala’ ku nguudo za Längenfeldgasse 13-15 1120, Vienna. == Ennyimba eziri ku butambi == Angella yatandika mu butongole okuteeka ennyimba ze ku butambi nga ali mu Uganda. Kati alina obutambi bw'ennyimba buna. • Olutambi lwa Album – luliko ennyimba 10; ''For You Gulu'', ''Peace'' nga ali ne Buchaman, ''Sikyetaga'' nga ali ali ne Bebe Cool, ''I Live For You'', ''Let Me'', ''I Surrender'', ''One Minute Man'' nga ali ne Bebe Cool, ''Success'' and ''Standing in the Rain''. • Olutambi lwa Glad I'm Alive Album - luliko ennyimba 10; ''Feel Alright'' nga ali ne Navio, ''Glad I'm Alive'', ''Thank You, The Pledge'', ''Without You'', ''Wind Beneath Your Wings'', ''A Better Place'' nga ali ne First Love, ''Forgiveness'', ''Ngenze Noono'' ne ''Gwenjagala''. • Olutambi lwa Supernatural Girl - luliko ennyimba 15; ''Mulago Yaffe'', ''Together Forever'', ''Let's Go Green'' nga ali ne Keko, ''In the Air'' nga ali ne Keko, ''Only You'', ''The Struggle'' nga ali ne NTO, ''So Painful'' nga ali ne NTO, ''Multiply By 2'' nga ali ne Radio ne Weasel, ''Out of My Head'' nga ali ne Kuzi Kz, ''They Don't Care About Us'' nga ali ne Kuzi Kz, ''Supernatural Girl'', ''So Close'', ''Tonelabila'' nga ali ne Daddy Andre, ''Darling'' nga ali ne Mr. Green, ''Strange Feelings'' nga ali ne Herbert Skillz. • Olutambi lwa Wendi - luliko ennyimba 15; ''Inside'', ''All About You'', ''Cool Down'', ''Mukyikiri'', ''Wendi'' nga ali ne Daddy Andre, ''Goshodo'' nga ali ne Mbuzi Gang, ''Only Jesus'', ''Dance For You'', ''Hey'', ''Sample Dat'', ''Jump In'' nga ali ne Jegede, ''Love Me'' nga ali ne Kent & Flosso, ''This Boy'' nga ali ne Pastor Yiga, ''Emotional'' ne ''Tubigezeeko''. == References == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] 87s8ijfii20rm605r70axw1akp1ao5l 62217 62211 2026-07-13T08:13:30Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 62217 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Angella Franklin Keihongani Katatumba''' (yazaalibwa nga 21 Ogwokubiri 1989) Munnayuganda omuyimbi, omuwandiisi w'ennyimba, omugabi w'obuyambi, omukungu ye era omusuubuzi. == Obuto bwe n'obuyigirize == Angella yazaalibwa nga 21 Ogwokubiri 1989 mu Nairobi, [[Kenya]]. Muwala w'omubaka wa Pakistan mu Uganda, Omukenkufu Boney Mwebesa Katatumba ne Gertrude Katatumba omutandisi wa AFK Beauty Clinic esangibwa e Kabalagala. Angella alina muganda we omuwala omu ayitibwa Rosemary ne bannyina musanvu; Allan, Dennis, Rugiirwa (omulongo wa Angella), Colin (omugenzi), Ken, Ian ne Jay. Pulayimale yagisomera mu Uganda ku Katatumba Academy nga tannagenda ku Belmont Senior Secondary School e Vancouver, B.C Canada, gye yafunira dipulooma mu nkolagana y'abantu. Oluvannyuma yagenda ku Oxford Brookes University, England gye yafunira diguli mu by'enfuna n'amateeka. Era gye yafunira diguli eyookubiri mu nkolagana y'abantu. Oluvannyuma yagenda mu Chicago, Illinois, gye yakolera. Nga Angella azzeyo e Uganda, yatandika okukola nga yakulira abakozi ku wooteri ya taata we eyitibwa Diplomaté. Taata we bwe yafa mu 2017, nga omumyuka we, yafuuka omubaka wa Pakistan mu Uganda okumala emyaka ebiri okutuusa Pulezidenti wa Pakistan Oweekitiibwa Mamnoon Hussain lwe yalonda omuntu omulala. Okwongereza ku kuyimba, Angella yatandikawo ekitongole kyobwannakyewa ekiyitibwa Angella Katatumba Development Foundation (AKDF) ekiwagira pulojekiti za Angella ez'okuyimba. == Ebikulu ebituukiddwako == • Mu 2010 olukiiko lw'Ebungereza lwalonda Angella nga akola ku nkyukakyuka mu mbeera y'obudde mu Uganda. • Nga 23 Ogwokutaana 2016, Angella yayitibwa omuwandiisi w'ekitongole ky'ensi yonna Ban-Ki Moon, okwetaba wamu n'okwolesa ku mukolo gw'ensi yonna agwali gusookedde ddala okubaawo ogwali gutunuulira embeera za bantu e Istanbul, Turkey. • Nga 28 Ogwekkumi n'ogumu 2016 Angella yayitibwa omukago gw'amawanga ga African okukiikirira Uganda mu lukungaana olwokuna olubeerayo buli mwaka olukwata ku nkola z'abantu e Nairobi, Kenya. • Nga 9 Ogwomwenda 2017, Angella yayolesa e Bungereza mu Austria, omwoleso ogwali gutuumiddwa nga ‘African Gala’ ku nguudo za Längenfeldgasse 13-15 1120, Vienna. == Ennyimba eziri ku butambi == Angella yatandika mu butongole okuteeka ennyimba ze ku butambi nga ali mu Uganda. Kati alina obutambi bw'ennyimba buna. • Olutambi lwa Album – luliko ennyimba 10; ''For You Gulu'', ''Peace'' nga ali ne Buchaman, ''Sikyetaga'' nga ali ali ne Bebe Cool, ''I Live For You'', ''Let Me'', ''I Surrender'', ''One Minute Man'' nga ali ne Bebe Cool, ''Success'' and ''Standing in the Rain''. • Olutambi lwa Glad I'm Alive Album - luliko ennyimba 10; ''Feel Alright'' nga ali ne Navio, ''Glad I'm Alive'', ''Thank You, The Pledge'', ''Without You'', ''Wind Beneath Your Wings'', ''A Better Place'' nga ali ne First Love, ''Forgiveness'', ''Ngenze Noono'' ne ''Gwenjagala''. • Olutambi lwa Supernatural Girl - luliko ennyimba 15; ''Mulago Yaffe'', ''Together Forever'', ''Let's Go Green'' nga ali ne Keko, ''In the Air'' nga ali ne Keko, ''Only You'', ''The Struggle'' nga ali ne NTO, ''So Painful'' nga ali ne NTO, ''Multiply By 2'' nga ali ne Radio ne Weasel, ''Out of My Head'' nga ali ne Kuzi Kz, ''They Don't Care About Us'' nga ali ne Kuzi Kz, ''Supernatural Girl'', ''So Close'', ''Tonelabila'' nga ali ne Daddy Andre, ''Darling'' nga ali ne Mr. Green, ''Strange Feelings'' nga ali ne Herbert Skillz. • Olutambi lwa Wendi - luliko ennyimba 15; ''Inside'', ''All About You'', ''Cool Down'', ''Mukyikiri'', ''Wendi'' nga ali ne Daddy Andre, ''Goshodo'' nga ali ne Mbuzi Gang, ''Only Jesus'', ''Dance For You'', ''Hey'', ''Sample Dat'', ''Jump In'' nga ali ne Jegede, ''Love Me'' nga ali ne Kent & Flosso, ''This Boy'' nga ali ne Pastor Yiga, ''Emotional'' ne ''Tubigezeeko''. == References == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] 1m8ywrr3pcc90q2kg5nrjdwexcbx65k 62218 62217 2026-07-13T08:16:21Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 62218 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Angella Franklin Keihongani Katatumba''' (yazaalibwa nga 21 Ogwokubiri 1989) Munnayuganda omuyimbi, omuwandiisi w'ennyimba, omugabi w'obuyambi, omukungu ye era omusuubuzi. == Obuto bwe n'obuyigirize == Angella yazaalibwa nga 21 Ogwokubiri 1989 mu Nairobi, [[Kenya]]. Muwala w'omubaka wa Pakistan mu Uganda, Omukenkufu Boney Mwebesa Katatumba ne Gertrude Katatumba omutandisi wa AFK Beauty Clinic esangibwa e Kabalagala. Angella alina muganda we omuwala omu ayitibwa Rosemary ne bannyina musanvu; Allan, Dennis, Rugiirwa (omulongo wa Angella), Colin (omugenzi), Ken, Ian ne Jay. Pulayimale yagisomera mu Uganda ku Katatumba Academy nga tannagenda ku Belmont Senior Secondary School e Vancouver, B.C Canada, gye yafunira dipulooma mu nkolagana y'abantu. Oluvannyuma yagenda ku Oxford Brookes University, England gye yafunira diguli mu by'enfuna n'amateeka. Era gye yafunira diguli eyookubiri mu nkolagana y'abantu. Oluvannyuma yagenda mu Chicago, Illinois, gye yakolera. Nga Angella azzeyo e Uganda, yatandika okukola ng'akulira abakozi ku wooteri ya taata we eyitibwa Diplomaté. Taata we bwe yafa mu 2017, yakola ng'omubaka wa Pakistan mu Uganda okumala emyaka ebiri okutuusa Pulezidenti wa Pakistan Oweekitiibwa Mamnoon Hussain lwe yalonda omuntu omulala. Okwongereza ku kuyimba, Angella yatandikawo ekitongole ky'obwannakyewa ekiyitibwa Angella Katatumba Development Foundation (AKDF) ekiwagira pulojekiti za Angella ez'okuyimba. == Ebikulu ebituukiddwako == • Mu 2010 olukiiko lw'Ebungereza lwalonda Angella nga akola ku nkyukakyuka mu mbeera y'obudde mu Uganda. • Nga 23 Ogwokutaana 2016, Angella yayitibwa omuwandiisi w'ekitongole ky'ensi yonna Ban-Ki Moon, okwetaba wamu n'okwolesa ku mukolo gw'ensi yonna agwali gusookedde ddala okubaawo ogwali gutunuulira embeera za bantu e Istanbul, Turkey. • Nga 28 Ogwekkumi n'ogumu 2016 Angella yayitibwa omukago gw'amawanga ga African okukiikirira Uganda mu lukungaana olwokuna olubeerayo buli mwaka olukwata ku nkola z'abantu e Nairobi, Kenya. • Nga 9 Ogwomwenda 2017, Angella yayolesa e Bungereza mu Austria, omwoleso ogwali gutuumiddwa nga ‘African Gala’ ku nguudo za Längenfeldgasse 13-15 1120, Vienna. == Ennyimba eziri ku butambi == Angella yatandika mu butongole okuteeka ennyimba ze ku butambi nga ali mu Uganda. Kati alina obutambi bw'ennyimba buna. • Olutambi lwa Album – luliko ennyimba 10; ''For You Gulu'', ''Peace'' nga ali ne Buchaman, ''Sikyetaga'' nga ali ali ne Bebe Cool, ''I Live For You'', ''Let Me'', ''I Surrender'', ''One Minute Man'' nga ali ne Bebe Cool, ''Success'' and ''Standing in the Rain''. • Olutambi lwa Glad I'm Alive Album - luliko ennyimba 10; ''Feel Alright'' nga ali ne Navio, ''Glad I'm Alive'', ''Thank You, The Pledge'', ''Without You'', ''Wind Beneath Your Wings'', ''A Better Place'' nga ali ne First Love, ''Forgiveness'', ''Ngenze Noono'' ne ''Gwenjagala''. • Olutambi lwa Supernatural Girl - luliko ennyimba 15; ''Mulago Yaffe'', ''Together Forever'', ''Let's Go Green'' nga ali ne Keko, ''In the Air'' nga ali ne Keko, ''Only You'', ''The Struggle'' nga ali ne NTO, ''So Painful'' nga ali ne NTO, ''Multiply By 2'' nga ali ne Radio ne Weasel, ''Out of My Head'' nga ali ne Kuzi Kz, ''They Don't Care About Us'' nga ali ne Kuzi Kz, ''Supernatural Girl'', ''So Close'', ''Tonelabila'' nga ali ne Daddy Andre, ''Darling'' nga ali ne Mr. Green, ''Strange Feelings'' nga ali ne Herbert Skillz. • Olutambi lwa Wendi - luliko ennyimba 15; ''Inside'', ''All About You'', ''Cool Down'', ''Mukyikiri'', ''Wendi'' nga ali ne Daddy Andre, ''Goshodo'' nga ali ne Mbuzi Gang, ''Only Jesus'', ''Dance For You'', ''Hey'', ''Sample Dat'', ''Jump In'' nga ali ne Jegede, ''Love Me'' nga ali ne Kent & Flosso, ''This Boy'' nga ali ne Pastor Yiga, ''Emotional'' ne ''Tubigezeeko''. == References == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] j6sw0xuq7inz4kzdzzrcv9e4vsiutoa 62226 62218 2026-07-13T08:24:14Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 62226 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Angella Franklin Keihongani Katatumba''' (yazaalibwa nga 21 Ogwokubiri 1989) Munnayuganda omuyimbi, omuwandiisi w'ennyimba, omugabi w'obuyambi, omukungu ye era omusuubuzi. == Obuto bwe n'obuyigirize == Angella yazaalibwa nga 21 Ogwokubiri 1989 mu Nairobi, [[Kenya]]. Muwala w'omubaka wa Pakistan mu Uganda, Omukenkufu Boney Mwebesa Katatumba ne Gertrude Katatumba omutandisi wa AFK Beauty Clinic esangibwa e Kabalagala. Angella alina muganda we omuwala omu ayitibwa Rosemary ne bannyina musanvu; Allan, Dennis, Rugiirwa (omulongo wa Angella), Colin (omugenzi), Ken, Ian ne Jay. Pulayimale yagisomera mu Uganda ku Katatumba Academy nga tannagenda ku Belmont Senior Secondary School e Vancouver, B.C Canada, gye yafunira dipulooma mu nkolagana y'abantu. Oluvannyuma yagenda ku Oxford Brookes University, England gye yafunira diguli mu by'enfuna n'amateeka. Era gye yafunira diguli eyookubiri mu nkolagana y'abantu. Oluvannyuma yagenda mu Chicago, Illinois, gye yakolera. Nga Angella azzeyo e Uganda, yatandika okukola ng'akulira abakozi ku wooteri ya taata we eyitibwa Diplomaté. Taata we bwe yafa mu 2017, yakola ng'omubaka wa Pakistan mu Uganda okumala emyaka ebiri okutuusa Pulezidenti wa Pakistan Oweekitiibwa Mamnoon Hussain lwe yalonda omuntu omulala. Okwongereza ku kuyimba, Angella yatandikawo ekitongole ky'obwannakyewa ekiyitibwa Angella Katatumba Development Foundation (AKDF) ekiwagira pulojekiti za Angella ez'okuyimba. == Emirimu gye == Mu 2010 olukiiko lw'e Bungereza lu British Council lwalonda Angella ng'omumuli gw'enkyukakyuka mu mbeera y'obudde mu Uganda. Nga 23 Ogwokutaano 2016, Angella yayitibwa omuwandiisi w'ekitongole ky'ensi yonna Ban-Ki Moon, okwetaba wamu n'okwolesa ku mukolo gw'ensi yonna ogwali gusookedde ddala okubaawo ogwali gutunuulira embeera za bantu e Istanbul, Turkey. Nga 28 Ogwekkuminoogumu 2016 Angella yayitibwa omukago gw'amawanga g'Afrika okukiikirira Uganda mu lukungaana olwokuna olubeerayo buli mwaka olukwata ku nkola z'abantu e Nairobi, Kenya. Nga 9 Ogwomwenda 2017, Angella yayolesa e Bungereza mu Austria, omwoleso ogwali gutuumiddwa ‘African Gala’ ku nguudo za Längenfeldgasse 13-15 1120, Vienna. == Ennyimba eziri ku butambi == Angella yatandika mu butongole okuteeka ennyimba ze ku butambi nga ali mu Uganda. Kati alina obutambi bw'ennyimba buna. • Olutambi lwa Album – luliko ennyimba 10; ''For You Gulu'', ''Peace'' nga ali ne Buchaman, ''Sikyetaga'' nga ali ali ne Bebe Cool, ''I Live For You'', ''Let Me'', ''I Surrender'', ''One Minute Man'' nga ali ne Bebe Cool, ''Success'' and ''Standing in the Rain''. • Olutambi lwa Glad I'm Alive Album - luliko ennyimba 10; ''Feel Alright'' nga ali ne Navio, ''Glad I'm Alive'', ''Thank You, The Pledge'', ''Without You'', ''Wind Beneath Your Wings'', ''A Better Place'' nga ali ne First Love, ''Forgiveness'', ''Ngenze Noono'' ne ''Gwenjagala''. • Olutambi lwa Supernatural Girl - luliko ennyimba 15; ''Mulago Yaffe'', ''Together Forever'', ''Let's Go Green'' nga ali ne Keko, ''In the Air'' nga ali ne Keko, ''Only You'', ''The Struggle'' nga ali ne NTO, ''So Painful'' nga ali ne NTO, ''Multiply By 2'' nga ali ne Radio ne Weasel, ''Out of My Head'' nga ali ne Kuzi Kz, ''They Don't Care About Us'' nga ali ne Kuzi Kz, ''Supernatural Girl'', ''So Close'', ''Tonelabila'' nga ali ne Daddy Andre, ''Darling'' nga ali ne Mr. Green, ''Strange Feelings'' nga ali ne Herbert Skillz. • Olutambi lwa Wendi - luliko ennyimba 15; ''Inside'', ''All About You'', ''Cool Down'', ''Mukyikiri'', ''Wendi'' nga ali ne Daddy Andre, ''Goshodo'' nga ali ne Mbuzi Gang, ''Only Jesus'', ''Dance For You'', ''Hey'', ''Sample Dat'', ''Jump In'' nga ali ne Jegede, ''Love Me'' nga ali ne Kent & Flosso, ''This Boy'' nga ali ne Pastor Yiga, ''Emotional'' ne ''Tubigezeeko''. == References == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] t3eeii8x26yel3mh6lk9pisyyuamznb 62230 62226 2026-07-13T08:28:55Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 62230 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Angella Franklin Keihongani Katatumba''' (yazaalibwa nga 21 Ogwokubiri 1989) Munnayuganda omuyimbi, omuwandiisi w'ennyimba, omugabi w'obuyambi, omukungu ye era omusuubuzi. == Obuto bwe n'obuyigirize == Angella yazaalibwa nga 21 Ogwokubiri 1989 mu Nairobi, [[Kenya]]. Muwala w'omubaka wa Pakistan mu Uganda, Omukenkufu Boney Mwebesa Katatumba ne Gertrude Katatumba omutandisi wa AFK Beauty Clinic esangibwa e Kabalagala. Angella alina muganda we omuwala omu ayitibwa Rosemary ne bannyina musanvu; Allan, Dennis, Rugiirwa (omulongo wa Angella), Colin (omugenzi), Ken, Ian ne Jay. Pulayimale yagisomera mu Uganda ku Katatumba Academy nga tannagenda ku Belmont Senior Secondary School e Vancouver, B.C Canada, gye yafunira dipulooma mu nkolagana y'abantu. Oluvannyuma yagenda ku Oxford Brookes University, England gye yafunira diguli mu by'enfuna n'amateeka. Era gye yafunira diguli eyookubiri mu nkolagana y'abantu. Oluvannyuma yagenda mu Chicago, Illinois, gye yakolera. Nga Angella azzeyo e Uganda, yatandika okukola ng'akulira abakozi ku wooteri ya taata we eyitibwa Diplomaté. Taata we bwe yafa mu 2017, yakola ng'omubaka wa Pakistan mu Uganda okumala emyaka ebiri okutuusa Pulezidenti wa Pakistan Oweekitiibwa Mamnoon Hussain lwe yalonda omuntu omulala. Okwongereza ku kuyimba, Angella yatandikawo ekitongole ky'obwannakyewa ekiyitibwa Angella Katatumba Development Foundation (AKDF) ekiwagira pulojekiti za Angella ez'okuyimba. == Emirimu gye == Mu 2010 olukiiko lw'e Bungereza lu British Council lwalonda Angella ng'omumuli gw'enkyukakyuka mu mbeera y'obudde mu Uganda. Nga 23 Ogwokutaano 2016, Angella yayitibwa omuwandiisi w'ekitongole ky'ensi yonna Ban-Ki Moon, okwetaba wamu n'okwolesa ku mukolo gw'ensi yonna ogwali gusookedde ddala okubaawo ogwali gutunuulira embeera za bantu e Istanbul, Turkey. Nga 28 Ogwekkuminoogumu 2016 Angella yayitibwa omukago gw'amawanga g'Afrika okukiikirira Uganda mu lukungaana olwokuna olubeerayo buli mwaka olukwata ku nkola z'abantu e Nairobi, Kenya. Nga 9 Ogwomwenda 2017, Angella yayolesa e Bungereza mu Austria, omwoleso ogwali gutuumiddwa ‘African Gala’ ku nguudo za Längenfeldgasse 13-15 1120, Vienna. == Ennyimba eziri ku butambi == Angella yatandika mu butongole okuteeka ennyimba ze ku butambi nga ali mu Uganda. Kati alina obutambi bw'ennyimba buna. • Olutambi lwa Album – luliko ennyimba 10; ''For You Gulu'', ''Peace'' ng'ali ne Buchaman, ''Sikyetaga'' ng'ali ne Bebe Cool, ''I Live For You'', ''Let Me'', ''I Surrender'', ''One Minute Man'' ng'ali ne Bebe Cool, ''Success'' and ''Standing in the Rain''. • Olutambi lwa Glad I'm Alive Album - luliko ennyimba 10; ''Feel Alright'' ng'ali ne Navio, ''Glad I'm Alive'', ''Thank You, The Pledge'', ''Without You'', ''Wind Beneath Your Wings'', ''A Better Place'' ng'ali ne First Love, ''Forgiveness'', ''Ngenze Noono'' ne ''Gwenjagala''. • Olutambi lwa Supernatural Girl - luliko ennyimba 15; ''Mulago Yaffe'', ''Together Forever'', ''Let's Go Green'' ng'ali ne Keko, ''In the Air'' ng'ali ne Keko, ''Only You'', ''The Struggle'' ng'ali ne NTO, ''So Painful'' ng'ali ne NTO, ''Multiply By 2'' ng'ali ne Radio ne Weasel, ''Out of My Head'' ng'ali ne Kuzi Kz, ''They Don't Care About Us'' ng'ali ne Kuzi Kz, ''Supernatural Girl'', ''So Close'', ''Tonelabila'' ng'ali ne Daddy Andre, ''Darling'' ng'ali ne Mr. Green, ''Strange Feelings'' ng'ali ne Herbert Skillz. • Olutambi lwa Wendi - luliko ennyimba 15; ''Inside'', ''All About You'', ''Cool Down'', ''Mukyikiri'', ''Wendi'' ng'ali ne Daddy Andre, ''Goshodo'' ng'ali ne Mbuzi Gang, ''Only Jesus'', ''Dance For You'', ''Hey'', ''Sample Dat'', ''Jump In'' ng'ali ne Jegede, ''Love Me'' ng'ali ne Kent & Flosso, ''This Boy'' ng'ali ne Pastor Yiga, ''Emotional'' ne ''Tubigezeeko''. == Reference == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] mvihq97q99sj9o5fn755z12vouamqp7 62232 62230 2026-07-13T08:30:43Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ebijulizo 62232 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Angella Franklin Keihongani Katatumba''' (yazaalibwa nga 21 Ogwokubiri 1989) Munnayuganda omuyimbi, omuwandiisi w'ennyimba, omugabi w'obuyambi, omukungu ye era omusuubuzi.<ref>Atukunda, Rogers (29 August 2022). [https://softpower.ug/angella-katatumba-announces-new-music-album-masterpiece/ "Angella Katatumba Announces New Music Album 'Masterpiece'"]. ''SoftPower News''. Retrieved 12 July 2023.</ref><ref>[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2022/08/vocalist-angella-katatumba-masters-records-unveil-masterpiece-album.html "Vocalist Angella Katatumba, Masters Records unveil 'Masterpiece' album"]. ''PML Daily''. 30 August 2022. Retrieved 12 July 2023.</ref> == Obuto bwe n'obuyigirize == Angella yazaalibwa nga 21 Ogwokubiri 1989 mu Nairobi, [[Kenya]]. Muwala w'omubaka wa Pakistan mu Uganda, Omukenkufu Boney Mwebesa Katatumba ne Gertrude Katatumba omutandisi wa AFK Beauty Clinic esangibwa e Kabalagala. Angella alina muganda we omuwala omu ayitibwa Rosemary ne bannyina musanvu; Allan, Dennis, Rugiirwa (omulongo wa Angella), Colin (omugenzi), Ken, Ian ne Jay. Pulayimale yagisomera mu Uganda ku Katatumba Academy nga tannagenda ku Belmont Senior Secondary School e Vancouver, B.C Canada, gye yafunira dipulooma mu nkolagana y'abantu. Oluvannyuma yagenda ku Oxford Brookes University, England gye yafunira diguli mu by'enfuna n'amateeka. Era gye yafunira diguli eyookubiri mu nkolagana y'abantu. Oluvannyuma yagenda mu Chicago, Illinois, gye yakolera. Nga Angella azzeyo e Uganda, yatandika okukola ng'akulira abakozi ku wooteri ya taata we eyitibwa Diplomaté. Taata we bwe yafa mu 2017, yakola ng'omubaka wa Pakistan mu Uganda okumala emyaka ebiri okutuusa Pulezidenti wa Pakistan Oweekitiibwa Mamnoon Hussain lwe yalonda omuntu omulala. Okwongereza ku kuyimba, Angella yatandikawo ekitongole ky'obwannakyewa ekiyitibwa Angella Katatumba Development Foundation (AKDF) ekiwagira pulojekiti za Angella ez'okuyimba. == Emirimu gye == Mu 2010 olukiiko lw'e Bungereza lu British Council lwalonda Angella ng'omumuli gw'enkyukakyuka mu mbeera y'obudde mu Uganda. Nga 23 Ogwokutaano 2016, Angella yayitibwa omuwandiisi w'ekitongole ky'ensi yonna Ban-Ki Moon, okwetaba wamu n'okwolesa ku mukolo gw'ensi yonna ogwali gusookedde ddala okubaawo ogwali gutunuulira embeera za bantu e Istanbul, Turkey. Nga 28 Ogwekkuminoogumu 2016 Angella yayitibwa omukago gw'amawanga g'Afrika okukiikirira Uganda mu lukungaana olwokuna olubeerayo buli mwaka olukwata ku nkola z'abantu e Nairobi, Kenya. Nga 9 Ogwomwenda 2017, Angella yayolesa e Bungereza mu Austria, omwoleso ogwali gutuumiddwa ‘African Gala’ ku nguudo za Längenfeldgasse 13-15 1120, Vienna. == Ennyimba eziri ku butambi == Angella yatandika mu butongole okuteeka ennyimba ze ku butambi nga ali mu Uganda. Kati alina obutambi bw'ennyimba buna. • Olutambi lwa Album – luliko ennyimba 10; ''For You Gulu'', ''Peace'' ng'ali ne Buchaman, ''Sikyetaga'' ng'ali ne Bebe Cool, ''I Live For You'', ''Let Me'', ''I Surrender'', ''One Minute Man'' ng'ali ne Bebe Cool, ''Success'' and ''Standing in the Rain''. • Olutambi lwa Glad I'm Alive Album - luliko ennyimba 10; ''Feel Alright'' ng'ali ne Navio, ''Glad I'm Alive'', ''Thank You, The Pledge'', ''Without You'', ''Wind Beneath Your Wings'', ''A Better Place'' ng'ali ne First Love, ''Forgiveness'', ''Ngenze Noono'' ne ''Gwenjagala''. • Olutambi lwa Supernatural Girl - luliko ennyimba 15; ''Mulago Yaffe'', ''Together Forever'', ''Let's Go Green'' ng'ali ne Keko, ''In the Air'' ng'ali ne Keko, ''Only You'', ''The Struggle'' ng'ali ne NTO, ''So Painful'' ng'ali ne NTO, ''Multiply By 2'' ng'ali ne Radio ne Weasel, ''Out of My Head'' ng'ali ne Kuzi Kz, ''They Don't Care About Us'' ng'ali ne Kuzi Kz, ''Supernatural Girl'', ''So Close'', ''Tonelabila'' ng'ali ne Daddy Andre, ''Darling'' ng'ali ne Mr. Green, ''Strange Feelings'' ng'ali ne Herbert Skillz. • Olutambi lwa Wendi - luliko ennyimba 15; ''Inside'', ''All About You'', ''Cool Down'', ''Mukyikiri'', ''Wendi'' ng'ali ne Daddy Andre, ''Goshodo'' ng'ali ne Mbuzi Gang, ''Only Jesus'', ''Dance For You'', ''Hey'', ''Sample Dat'', ''Jump In'' ng'ali ne Jegede, ''Love Me'' ng'ali ne Kent & Flosso, ''This Boy'' ng'ali ne Pastor Yiga, ''Emotional'' ne ''Tubigezeeko''. == Reference == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] j56kh0kmq03zs4gr5yecpmah5e1e8rq 62234 62232 2026-07-13T08:35:30Z Charles Kalanzi 9748 Ntaddemu ekijulizo 62234 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Angella Franklin Keihongani Katatumba''' (yazaalibwa nga 21 Ogwokubiri 1989) Munnayuganda omuyimbi, omuwandiisi w'ennyimba, omugabi w'obuyambi, omukungu ye era omusuubuzi.<ref>Atukunda, Rogers (29 August 2022). [https://softpower.ug/angella-katatumba-announces-new-music-album-masterpiece/ "Angella Katatumba Announces New Music Album 'Masterpiece'"]. ''SoftPower News''. Retrieved 12 July 2023.</ref><ref>[https://www.pmldaily.com/features/entertainment/2022/08/vocalist-angella-katatumba-masters-records-unveil-masterpiece-album.html "Vocalist Angella Katatumba, Masters Records unveil 'Masterpiece' album"]. ''PML Daily''. 30 August 2022. Retrieved 12 July 2023.</ref> == Obuto bwe n'obuyigirize == Angella yazaalibwa nga 21 Ogwokubiri 1989 mu Nairobi, [[Kenya]]. Muwala w'omubaka wa Pakistan mu Uganda, Omukenkufu Boney Mwebesa Katatumba ne Gertrude Katatumba omutandisi wa AFK Beauty Clinic esangibwa e Kabalagala. Angella alina muganda we omuwala omu ayitibwa Rosemary ne bannyina musanvu; Allan, Dennis, Rugiirwa (omulongo wa Angella), Colin (omugenzi), Ken, Ian ne Jay. Pulayimale yagisomera mu Uganda ku Katatumba Academy nga tannagenda ku Belmont Senior Secondary School e Vancouver, B.C Canada, gye yafunira dipulooma mu nkolagana y'abantu. Oluvannyuma yagenda ku Oxford Brookes University, England gye yafunira diguli mu by'enfuna n'amateeka. Era gye yafunira diguli eyookubiri mu nkolagana y'abantu. Oluvannyuma yagenda mu Chicago, Illinois, gye yakolera.<ref>[https://www.monitor.co.ug/uganda/magazines/healthy-living/how-i-keep-fit-angella-katatumba-artiste-managing-director-hotel-diplomat-1548760 "How I keep fit Angella Katatumba: Artiste, managing director, Hotel Diplomat"]. ''Monitor''. 2021-01-07. Retrieved 2026-07-13.</ref> Nga Angella azzeyo e Uganda, yatandika okukola ng'akulira abakozi ku wooteri ya taata we eyitibwa Diplomaté. Taata we bwe yafa mu 2017, yakola ng'omubaka wa Pakistan mu Uganda okumala emyaka ebiri okutuusa Pulezidenti wa Pakistan Oweekitiibwa Mamnoon Hussain lwe yalonda omuntu omulala. Okwongereza ku kuyimba, Angella yatandikawo ekitongole ky'obwannakyewa ekiyitibwa Angella Katatumba Development Foundation (AKDF) ekiwagira pulojekiti za Angella ez'okuyimba. == Emirimu gye == Mu 2010 olukiiko lw'e Bungereza lu British Council lwalonda Angella ng'omumuli gw'enkyukakyuka mu mbeera y'obudde mu Uganda. Nga 23 Ogwokutaano 2016, Angella yayitibwa omuwandiisi w'ekitongole ky'ensi yonna Ban-Ki Moon, okwetaba wamu n'okwolesa ku mukolo gw'ensi yonna ogwali gusookedde ddala okubaawo ogwali gutunuulira embeera za bantu e Istanbul, Turkey. Nga 28 Ogwekkuminoogumu 2016 Angella yayitibwa omukago gw'amawanga g'Afrika okukiikirira Uganda mu lukungaana olwokuna olubeerayo buli mwaka olukwata ku nkola z'abantu e Nairobi, Kenya. Nga 9 Ogwomwenda 2017, Angella yayolesa e Bungereza mu Austria, omwoleso ogwali gutuumiddwa ‘African Gala’ ku nguudo za Längenfeldgasse 13-15 1120, Vienna. == Ennyimba eziri ku butambi == Angella yatandika mu butongole okuteeka ennyimba ze ku butambi nga ali mu Uganda. Kati alina obutambi bw'ennyimba buna. • Olutambi lwa Album – luliko ennyimba 10; ''For You Gulu'', ''Peace'' ng'ali ne Buchaman, ''Sikyetaga'' ng'ali ne Bebe Cool, ''I Live For You'', ''Let Me'', ''I Surrender'', ''One Minute Man'' ng'ali ne Bebe Cool, ''Success'' and ''Standing in the Rain''. • Olutambi lwa Glad I'm Alive Album - luliko ennyimba 10; ''Feel Alright'' ng'ali ne Navio, ''Glad I'm Alive'', ''Thank You, The Pledge'', ''Without You'', ''Wind Beneath Your Wings'', ''A Better Place'' ng'ali ne First Love, ''Forgiveness'', ''Ngenze Noono'' ne ''Gwenjagala''. • Olutambi lwa Supernatural Girl - luliko ennyimba 15; ''Mulago Yaffe'', ''Together Forever'', ''Let's Go Green'' ng'ali ne Keko, ''In the Air'' ng'ali ne Keko, ''Only You'', ''The Struggle'' ng'ali ne NTO, ''So Painful'' ng'ali ne NTO, ''Multiply By 2'' ng'ali ne Radio ne Weasel, ''Out of My Head'' ng'ali ne Kuzi Kz, ''They Don't Care About Us'' ng'ali ne Kuzi Kz, ''Supernatural Girl'', ''So Close'', ''Tonelabila'' ng'ali ne Daddy Andre, ''Darling'' ng'ali ne Mr. Green, ''Strange Feelings'' ng'ali ne Herbert Skillz. • Olutambi lwa Wendi - luliko ennyimba 15; ''Inside'', ''All About You'', ''Cool Down'', ''Mukyikiri'', ''Wendi'' ng'ali ne Daddy Andre, ''Goshodo'' ng'ali ne Mbuzi Gang, ''Only Jesus'', ''Dance For You'', ''Hey'', ''Sample Dat'', ''Jump In'' ng'ali ne Jegede, ''Love Me'' ng'ali ne Kent & Flosso, ''This Boy'' ng'ali ne Pastor Yiga, ''Emotional'' ne ''Tubigezeeko''. == Reference == [[Category:Articles with hCards]] [[Category:Abayimbi]] 98pjk5uvjyx11jbm6vcvf8j43atiwo0 Jowaash Mayanja Nkangi 0 8317 62265 61665 2026-07-13T10:39:24Z Sisterian 9613 Ngasseeko ettuluba 62265 wikitext text/x-wiki   '''Jehoash Ssibakyalyawo Mayanja Nkangi''' oba '''Joash Mayanja Nkangi''' (22 ogw'omunaana 1932 – 6 ogw'okusatu 2017)<ref name="Mem">UFSLMW (6 March 2017).</ref> yali mu [[:en:Lawyer|munnamateeka]], [[:en:Civil_servant|omukozi wa gavumenti]] ,era munnabyabufuzi [[:en:Lawyer|omunayuganda]] .<ref name="ntv">NTV Uganda (7 March 2017).</ref><ref name="nv">Ssenyonga, Andrew (6 March 2017).</ref> Mu biseera w'eyafiira ye yali ssentebe eyali atuukirwako ku mwanjo ku [[:en:Uganda_Land_Commission|kakiiko k'ettaka]] . Yali yaweerezaako nga minisita mu minisitule eziwerako ku [[:en:Cabinet_of_Uganda|bukiiko bwa bakugu Uganda]] .<ref name="Mem">{{Cite web}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="true" id="CITEREFUFSLMW2017">UFSLMW (6 March 2017). </cite></ref><ref name="Bio">Ssenyonga, Andrew (6 March 2017).</ref> Okuva 1962 okutuuka 1993, Mayanja Nkanji yaweereza nga "Katikkiro" (prime minister) wansi wa [[:en:Muteesa_II_of_Buganda|Sir Edward Muteesa II]], [[:en:Kabaka_of_Buganda|Kabaka wa Buganda]], eyafuga okuva 1939 okutuusa 1969.Mu 1993, [[:en:Kingdom_of_Buganda|Obwakabaka bwa Buganda]] bwali budizibwawo , yali wankizo mu kubteekawo obwakabaka obuliwo leero obukulemberwa , [[:en:Muwenda_Mutebi_II_of_Buganda|Ronald Muwenda Mutebi II]].<ref>http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/1993-Coronation--journey-that-dates-back-to-1956/688342-1934982-8xka8uz/index.html</ref><ref name="List">http://www.monitor.co.ug/SpecialReports/1993-Coronation--journey-that-dates-back-to-1956/688342-1934982-8xka8uz/index.html</ref> == Ebimukwatako n'obuyigirize == Yazaalibwa nga 22 ogw'omunaana 1932 omwami Isaya Sibakyalwayo n'omukyala Yozefina Nantale mu eyali disitulikiti y'e Masaka ebiseera ebyo , wabula nga kati eri kitundu ku [[:en:Kalungu_District|disitulikiti y'e Kalungu]] eri abazadde, Isaya Sibakyalwayo ne Yozefina Nantale.<ref name="ntv">NTV Uganda (7 March 2017).</ref><ref name="nv">Ssenyonga, Andrew (6 March 2017).</ref><ref name="parlug">Parliament of Uganda (10 March 2017).</ref><ref name="Mem">UFSLMW (6 March 2017).</ref><ref name="Bio">Ssenyonga, Andrew (6 March 2017).</ref> Yasomera Kaabungo Masaka Primary School okuva 1937 okutuuka 1946, Kako Junior School okuva 1944 okutuuka 1946,ne [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu [[:en:Secondary_school|ssomero lya sekendule]] okuva 1947 okutuuka 1949.<ref name="ntv" /> Mu 1950, Yeegatta ku [[:en:Makerere_University|Makerere University]], nadda ku constituent college of the [[:en:University_of_London|University of London]], natikkirwa ne [[:en:Bachelor_of_Arts|Bachelor of Arts]] mu 1953.<ref name="Mem" /><ref name="Bio" /> Mu 1954, yaweebwa ekifo ku [[:en:Keble_College,_Oxford|Keble College , Oxford]] ku sikaala era nafuna diguli eyookubiri [[:en:Master_of_Arts|Master of Arts]] in politics, philosophy and economics mu 1960.Era yaweebwa satifukeeti nga omuwolereza oluvannyuma lwokwegezaangamu ku [[:en:Lincoln's_Inn|Lincoln's Inn of Courts]] mu [[:en:United_Kingdom|United Kingdom]].<ref name="ntv" /><ref name="Story">Natukunda, Carol (6 March 2017).</ref> == Obuto bwe == Ng'ali ku Oxford, Nkangi yasoma amateeka ku Lincoln's Inn of Courts mu London, olwo nakomawo mu Uganda mu 1960 gye yagezesezanga amateeka ge. Yegatta mu by'obufuzi by'ameefuga ga Uganda . Yakola ekibiina ky'ebyobufuzi kye yayita "United Party"; oluvannyuma ekyayitibwa "United National Party" (UNP). Mu 1962, yasuulawo UNP ne yeegatta ku Kibiina ky'eby'obufuzi ki [[:en:Kabaka_Yekka|Kabaka Yekka]] (KY) . Yalondebwa okukiikirira Masaka East Constituency mu [[:en:Parliament_of_Uganda|Palamenti ya Uganda]] , mu gw'okutaano 1962. Ameefuga ga 9 Octoba 1962, Nkangi yaweereza nga minisita mu minisitule y'eby'ensimbi . Era nga minisita w'eby'obusuubuzi n'amakolero . Nga 17 ogw'omunaana 1964, Nkangi, ku myaka 33 era omuwuulu yalondebwa Lukiiko okuba Katikkiro .<ref name="Story">Natukunda, Carol (6 March 2017).</ref> Okutunulako emabega ,Nkangi agamba entandika ye enzikakkamu oba olyawo y'eyamutuusa awo ." Kabaka yali tammanyi ng'omuntu ."<ref name="Story" /> Obuzibubwatandiika mu ntandiikwa ya 1966. Nga 15 ogw'okuna 1966, Ssemateeka wa Uganda owa 1962 yaggyibwawo wakati mu lutuula lwa palamenti [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]], eyali ssabaminisita nga yeetoloddwa ba amagye ga Uganda . [[:en:Lukiiko|lukiiko]] lwa Buganda (parliament) yateesa okuggya Buganda ku gavumenti eyawakati; Ne balangirira Buganda [[:en:Secession|okwekutula]] mu Uganda .Okwali okuddibwamu , Obote yalagira [[:en:Idi_Amin|Idi Amin]], eyali omuduumizi w'eggye ebiseera ebyo okulumba olubiri e [[:en:Mengo,_Uganda|Mengo]]. Obulumbaganyi bwajja nga 24 ogw'okutaano 1966. Muteesa ne Nkangi bombiriri ne bagenda mu [[:en:United_Kingdom|United Kingdom]]. Nkangi yayita [[:en:Nairobi|Nairobi]], mu [[:en:Kenya|Kenya]]. Mu 1967, Obote yawera Obwakabakaera nassaawo ssemateeka omuggya .<ref name="Mem">UFSLMW (6 March 2017).</ref><ref name="Bio">Ssenyonga, Andrew (6 March 2017).</ref><ref name="Story">Natukunda, Carol (6 March 2017).</ref> == Obuwanganguse == Ng'ali mu buwanganguse ,yasobola okufuna omulimu nga [[:en:Research_fellow|omunoonyereza]] mu [[:en:Lancaster_University|yunivasite ya Lancaster]] .<ref name="Mem">UFSLMW (6 March 2017).</ref><ref name="Bio">Ssenyonga, Andrew (6 March 2017).</ref><ref name="Story">Natukunda, Carol (6 March 2017).</ref> Ng'akyali eyo yasobola okwerabirako ku bbaluwa ya Kabaka gye yawandiika olw'okwagala kwe mutabani we Ronald Muwenda Mutebi okulya namulondo. Muteesa bwe yakisa omukono nga 21 Novemba 1969, Mayanja Nkangi, mu kiti kye nga Katikkiro, ye yamubika , nga akalombolombo bwe kali. Yakomawo mu Uganda mu gwookuna okukola entegeka wamu n'okuba kalabalaba w'okulumbe lwa Kabaka mu gw'okuna 1971.<ref>Nampewo, Angela (13 April 2015). "60 years in the life of a Kabaka".</ref> == Oluvannyuma lw'obuwanganguse == Oluvannyuma lw'okusuula gavumenti ya Obote I mu 1971, Nkangi yakomawo mu Uganda naggulawo buggya okukola amateeka . Wadde Amin yamukettanga , yamala namwesonyiwa oluvannyuma lw'okukizuula nti Nkangi teyalina nteekateeka zonna ezinyoomola gavumenti ye.<ref name="Story">Natukunda, Carol (6 March 2017).</ref> Gavumenti ya Idi Amin bwe yasuulibwa mu 1979, Nkangi nakola [[:en:Conservative_Party_(Uganda)|Conservative Party (Uganda)]].<ref name="Mem">UFSLMW (6 March 2017).</ref><ref name="Bio">Ssenyonga, Andrew (6 March 2017).</ref><ref name="Story" /> Gavumenti ya Obote II (1980 - 1985) bwe yasuulwa bnnamagye nga bakulembeddwamu [[:en:Tito_Okello|Tito Okello Lutwa]], Nkangi yalondebwa nga [[:en:Ministry_of_Gender,_Labour_and_Social_Development_(Uganda)|minisita w'abakozi]] era nakola mu kifo ekyo okuva mu gwomusanvu 1985 okutuuka mu mwezi ogusooka 1986.<ref name="Story">Natukunda, Carol (6 March 2017).</ref> Mu bukulembeze bwa [[National Resistance Movement]] obukulemberwa [[Yoweri Museveni]], Nkangi yaweereza nga minisita w'ebyenjigiriza , minisita w'enteekateeka , minisita w'ebyenfuna ne minisita w'amateeka n'obwenkanya . Obuweereza bwe mu gavumenti ya Museveni bwava mu 1986 okutuusa 2001. Oluvannyuma lw'okuwummula emirimu gya gavumenti , yalondebwa okubeera ssentebe w'akakiiko k'ettaka era yaweereza mu kiti ekyo okuva mu 2002 okutuuka 2012. Mu 2010, yalondebwa okubeera ssentebe w'akakiiko k'ettaka , ke yakulira okuva mu 2010 okutuuka mu 2013. Mu myaka egyaddirira , gyewandiikako ekitabo kyeyatuuma "Out of Empire into Servitude."<ref name="ntv" /> == Other considerations == Mu biseera bye nga minisita w'ebyenjigiriza (1986 - 1989), yalondoola emirimu mu kutondawo kwa [[:en:Kyambogo_University|yunivasite ya Kyambogo]] . Bwe yali aweereza nga minisita w'enteekateeka (1989 - 1992), yalambula okutondawo kwa [[:en:Uganda_Investment_Authority|Uganda Investment Authority]]. == Okufa == Yafa nga 6 Ogw'okusatu 2017 mu [[:en:Nakasero_Hospital|ddwaliro ly'e Nakasero]] Gye yali ajjanjabibwa okuva mu gw'okubiri 2017, ku myaka 85.<ref name="parlug">Parliament of Uganda (10 March 2017).</ref> Ekyamuviirako okufa bwe bulwadde bwa [[:en:Pneumonia|pneumonia]].<ref>Tusingwire, Serestino (6 March 2017).</ref> Yaziikibwa nga 10 Ogwookusatu 2017 ku kiggya kya bajjaaja be mu disitulikiti y'eKalungu . Abamu ku bamukungubagira mwalimu eyali omumyuka wa pulezidenti [[:en:Edward_Ssekandi|Edward Ssekandi]], Katikkiro wa Buganda [[:en:Charles_Mayiga|Charles Peter Mayiga]], ababaka ba palamenti n'abakulembeze b'eddiini.<ref>Mubiru, Apollo (10 March 2017).</ref> == Na bino birabe ==   == Ebijuliziddwamu == <references responsive="1"></references> [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1932]] o7oxuvs0j3rfklvwch1lx9wo5hvrhzj Apolo Nsibambi 0 8337 62263 61107 2026-07-13T10:36:36Z Sisterian 9613 added [[Category:Abazaalibwa mu 1940]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62263 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Apolo Robin Nsibambi''' 25 Ogwekkumi 1940 – 28 Ogwokutaano 2019 yali Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi eyaweerezaako nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] ow'omulundi ogw'omunaana okuva 5 Ogwokuna 1999 okutuusa 24 Ogwokutaano 2011, [[:en:Amama_Mbabazi|Amama Mbabazi]] bwe yamuddira mu bigere.<ref>https://web.archive.org/web/20150207054546/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755640</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi</ref> Ng'omuyivu mu byobufuzi, yasomesa Ku Ssettendekero wa Makerere okuva mu myaka gya 1960 era oluvannyuma yakwata ebifo bingi eby'oku ntikko mu by'enjigiriza, omuli [[:en:Dean_(education)|Dean]] of the Faculty of Social Sciences ne Head of the Department of [[:en:Political_science|Political Science]]. Era yali Dayirekita wa Makerere Institute of Social Research wakati wa 1994 ne 1996. Ng'oggyeeko eby'enjigiriza, Nsibambi yaweereza mu [[:en:Politics_of_Uganda|gavumenti]] nga [[:en:Ministry_of_Public_Service_(Uganda)|Minisita w'abakozi ba gavumenti]] (1996-1998) ne [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisita w'ebyenjigiriza n'emizannyo]] (1998-1999) nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]]. Okuva mu 2003 okutuuka mu 2007, yafuuka [[:en:Chancellor|Chansala]] wa [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] eyasooka atali mukulembeze w'eggwanga. Nsibambi yatwalibwa nnyo nga munnabyabufuzi omugezi, era mu kiseera kye nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]] yannyonnyola [[:en:Makerere_University|Makerere]] nga [[:en:Intellectual_giftedness|ekibinja ky'amagezi]] eri omusomi munne [[:en:Ali_Mazrui|Ali Mazrui]]. Ajjukirwa olw'ebyo bye yakola mu buweereza bwa gavumenti n'[[:en:Higher_education_in_the_United_States|ebyenjigiriza ebya waggulu]] mu Uganda.<ref>https://mak.ac.ug/chancellor/rt-hon-apolo-robin-nsibambi-chancellor-2003-2007</ref><ref name="AboutR3">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1501054/life-times-prof-apolo-nsibambi</ref><ref>{{Cite web |last=Writer |first=Secondopinion |date=2019-05-29 |title=Museveni eulogizes Nsibambi: He contributed to Uganda’s development, streamlined salary issues at Makerere - THE SECOND OPINION |url=https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/,%20https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/ |access-date=2025-08-22 |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Apolo Robin Nsibambi yazaalibwa 25 Ogwekkumi 1940.<ref>https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi</ref> Yali omu ku baana 12 abaazaalibwa Eva Bakaluba ne Semyoni Nsibambi, omukulembeze wa [[:en:Balokole|Balokole]] oba "East African Revival".<ref>https://archive.org/details/darkstarsafariov00ther</ref><ref>https://archive.org/details/betterfreedomfin0000card</ref><ref>https://archive.org/details/betterfreedomfin0000card</ref> Apolo Nsibambi yasomera ku [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya . Yatikkirwa ddiguli mu by'ensimbi eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] in economics, okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]]. Yafuna diguli ey'okubiri mu byobufuzi eya Master of Arts in political science okuva mu [[:en:University_of_Chicago|University of Chicago]] mu Amerika. Diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] yo ate yagifunira mu [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]]. == Emirimu gye == Nsibambi yaweerezaako ng'omukulu w'ebbanguliro lya Social Science ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] okuva 1978 okutuusa 1983 n'okuva 1985 okuttuka mu 1987. Yalondebwa okuba akulira dipaatimenti ya Political Science ku Ssettendekero wa Makerere mu 1987, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1990. Yali dayirekita wa Makerere Institute of Social Research okuva 1994 okutuusa 1996. Wakati wa 1996 ne 1998, Yaweereza nga minisita w'abakozi ba gavumenti mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] . Mu 1998 yalondebwa nga [[:en:Minister_of_Education|minisita w'eby'enjigiriza n'emizannyo]] ,nga yaweereza mu ttuluba eryo okutuusa mu 1999 bweyalondebwa nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita n'okubeera omukulembeze wa bizinensi za gavumenti mu Paalamenti]]. Nsibambi era yaweerezaako nga Chansala wa Ssettendekero wa Makerere okuva mu 2003 okutuusa mu Gwekkumi 2007. Yasomesaako ku Yunivasite mu myaka gya 1960 nga yafuuka mukwano gwa [[:en:Paul_Theroux|Paul Theroux]], eyabuuzanga Nsibambi ku bifo gye yatambuliranga ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''.<ref>{{Cite web |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |title=Archive copy |access-date=2025-11-03 |archive-date=2019-06-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |author=Makerere University |date=2012 |title=Professor Apolo Robin Nsibambi: Former Chancellor, Makerere University |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |access-date=6 February 2015 |publisher=[[Makerere University]] |archive-date=1 June 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref> == Ebimukwatako eby'omunda == Yawasa Esther Nsibambi mu Ogwokusatu 2003 oluvannyuma lwa mukyala we eyasooka Rhoda okufa mu Gwekkuminebiri 2001.<ref>https://web.archive.org/web/20150207055238/http://www.newvision.co.ug/news/629339-prof--apolo-nsibambi--legacy-of-a-technocrat-prime-minister.html</ref> Yali taata w'abaana bana abawala.<ref>https://web.archive.org/web/20150207055238/http://www.newvision.co.ug/news/629339-prof--apolo-nsibambi--legacy-of-a-technocrat-prime-minister.html</ref> Yali [[:en:Anglican|Mukulisitaayo]]. Nsibambi yafa nga 28 Ogwokutaano 2019, ku myaka 78.<ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref> == Laba na bino ==   * [https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ Eby'obufuzi bya Uganda] * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}}{{authority control}} [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1940]] 14ri9s6691f4i8aqm3c78s1c2h2b8u1 62267 62263 2026-07-13T10:41:55Z Sisterian 9613 Ngasseeko ettuluba 62267 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Apolo Robin Nsibambi''' (25 Ogwekkumi 1940 – 28 Ogwokutaano 2019) yali Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi eyaweerezaako nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] ow'omulundi ogw'omunaana okuva 5 Ogwokuna 1999 okutuusa 24 Ogwokutaano 2011, [[:en:Amama_Mbabazi|Amama Mbabazi]] bwe yamuddira mu bigere.<ref>https://web.archive.org/web/20150207054546/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755640</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi</ref> Ng'omuyivu mu byobufuzi, yasomesa Ku Ssettendekero wa Makerere okuva mu myaka gya 1960 era oluvannyuma yakwata ebifo bingi eby'oku ntikko mu by'enjigiriza, omuli [[:en:Dean_(education)|Dean]] of the Faculty of Social Sciences ne Head of the Department of [[:en:Political_science|Political Science]]. Era yali Dayirekita wa Makerere Institute of Social Research wakati wa 1994 ne 1996. Ng'oggyeeko eby'enjigiriza, Nsibambi yaweereza mu [[:en:Politics_of_Uganda|gavumenti]] nga [[:en:Ministry_of_Public_Service_(Uganda)|Minisita w'abakozi ba gavumenti]] (1996-1998) ne [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisita w'ebyenjigiriza n'emizannyo]] (1998-1999) nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]]. Okuva mu 2003 okutuuka mu 2007, yafuuka [[:en:Chancellor|Chansala]] wa [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] eyasooka atali mukulembeze w'eggwanga. Nsibambi yatwalibwa nnyo nga munnabyabufuzi omugezi, era mu kiseera kye nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]] yannyonnyola [[:en:Makerere_University|Makerere]] nga [[:en:Intellectual_giftedness|ekibinja ky'amagezi]] eri omusomi munne [[:en:Ali_Mazrui|Ali Mazrui]]. Ajjukirwa olw'ebyo bye yakola mu buweereza bwa gavumenti n'[[:en:Higher_education_in_the_United_States|ebyenjigiriza ebya waggulu]] mu Uganda.<ref>https://mak.ac.ug/chancellor/rt-hon-apolo-robin-nsibambi-chancellor-2003-2007</ref><ref name="AboutR3">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1501054/life-times-prof-apolo-nsibambi</ref><ref>{{Cite web |last=Writer |first=Secondopinion |date=2019-05-29 |title=Museveni eulogizes Nsibambi: He contributed to Uganda’s development, streamlined salary issues at Makerere - THE SECOND OPINION |url=https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/,%20https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/ |access-date=2025-08-22 |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Apolo Robin Nsibambi yazaalibwa 25 Ogwekkumi 1940.<ref>https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi</ref> Yali omu ku baana 12 abaazaalibwa Eva Bakaluba ne Semyoni Nsibambi, omukulembeze wa [[:en:Balokole|Balokole]] oba "East African Revival".<ref>https://archive.org/details/darkstarsafariov00ther</ref><ref>https://archive.org/details/betterfreedomfin0000card</ref><ref>https://archive.org/details/betterfreedomfin0000card</ref> Apolo Nsibambi yasomera ku [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya . Yatikkirwa ddiguli mu by'ensimbi eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] in economics, okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]]. Yafuna diguli ey'okubiri mu byobufuzi eya Master of Arts in political science okuva mu [[:en:University_of_Chicago|University of Chicago]] mu Amerika. Diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] yo ate yagifunira mu [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]]. == Emirimu gye == Nsibambi yaweerezaako ng'omukulu w'ebbanguliro lya Social Science ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] okuva 1978 okutuusa 1983 n'okuva 1985 okuttuka mu 1987. Yalondebwa okuba akulira dipaatimenti ya Political Science ku Ssettendekero wa Makerere mu 1987, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1990. Yali dayirekita wa Makerere Institute of Social Research okuva 1994 okutuusa 1996. Wakati wa 1996 ne 1998, Yaweereza nga minisita w'abakozi ba gavumenti mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] . Mu 1998 yalondebwa nga [[:en:Minister_of_Education|minisita w'eby'enjigiriza n'emizannyo]] ,nga yaweereza mu ttuluba eryo okutuusa mu 1999 bweyalondebwa nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita n'okubeera omukulembeze wa bizinensi za gavumenti mu Paalamenti]]. Nsibambi era yaweerezaako nga Chansala wa Ssettendekero wa Makerere okuva mu 2003 okutuusa mu Gwekkumi 2007. Yasomesaako ku Yunivasite mu myaka gya 1960 nga yafuuka mukwano gwa [[:en:Paul_Theroux|Paul Theroux]], eyabuuzanga Nsibambi ku bifo gye yatambuliranga ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''.<ref>{{Cite web |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |title=Archive copy |access-date=2025-11-03 |archive-date=2019-06-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |author=Makerere University |date=2012 |title=Professor Apolo Robin Nsibambi: Former Chancellor, Makerere University |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |access-date=6 February 2015 |publisher=[[Makerere University]] |archive-date=1 June 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref> == Ebimukwatako eby'omunda == Yawasa Esther Nsibambi mu Ogwokusatu 2003 oluvannyuma lwa mukyala we eyasooka Rhoda okufa mu Gwekkuminebiri 2001.<ref>https://web.archive.org/web/20150207055238/http://www.newvision.co.ug/news/629339-prof--apolo-nsibambi--legacy-of-a-technocrat-prime-minister.html</ref> Yali taata w'abaana bana abawala.<ref>https://web.archive.org/web/20150207055238/http://www.newvision.co.ug/news/629339-prof--apolo-nsibambi--legacy-of-a-technocrat-prime-minister.html</ref> Yali [[:en:Anglican|Mukulisitaayo]]. Nsibambi yafa nga 28 Ogwokutaano 2019, ku myaka 78.<ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref> == Laba na bino ==   * [https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ Eby'obufuzi bya Uganda] * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}}{{authority control}} [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1940]] [[Category:Ba Katikkiro ba Yuganda]] t7w1we431fs6o1iz5cfpok5h5zg1fkc 62268 62267 2026-07-13T10:44:23Z Sisterian 9613 added [[Category:Abasomerako e Makerere University]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62268 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Apolo Robin Nsibambi''' (25 Ogwekkumi 1940 – 28 Ogwokutaano 2019) yali Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi eyaweerezaako nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] ow'omulundi ogw'omunaana okuva 5 Ogwokuna 1999 okutuusa 24 Ogwokutaano 2011, [[:en:Amama_Mbabazi|Amama Mbabazi]] bwe yamuddira mu bigere.<ref>https://web.archive.org/web/20150207054546/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755640</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi</ref> Ng'omuyivu mu byobufuzi, yasomesa Ku Ssettendekero wa Makerere okuva mu myaka gya 1960 era oluvannyuma yakwata ebifo bingi eby'oku ntikko mu by'enjigiriza, omuli [[:en:Dean_(education)|Dean]] of the Faculty of Social Sciences ne Head of the Department of [[:en:Political_science|Political Science]]. Era yali Dayirekita wa Makerere Institute of Social Research wakati wa 1994 ne 1996. Ng'oggyeeko eby'enjigiriza, Nsibambi yaweereza mu [[:en:Politics_of_Uganda|gavumenti]] nga [[:en:Ministry_of_Public_Service_(Uganda)|Minisita w'abakozi ba gavumenti]] (1996-1998) ne [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisita w'ebyenjigiriza n'emizannyo]] (1998-1999) nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]]. Okuva mu 2003 okutuuka mu 2007, yafuuka [[:en:Chancellor|Chansala]] wa [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] eyasooka atali mukulembeze w'eggwanga. Nsibambi yatwalibwa nnyo nga munnabyabufuzi omugezi, era mu kiseera kye nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]] yannyonnyola [[:en:Makerere_University|Makerere]] nga [[:en:Intellectual_giftedness|ekibinja ky'amagezi]] eri omusomi munne [[:en:Ali_Mazrui|Ali Mazrui]]. Ajjukirwa olw'ebyo bye yakola mu buweereza bwa gavumenti n'[[:en:Higher_education_in_the_United_States|ebyenjigiriza ebya waggulu]] mu Uganda.<ref>https://mak.ac.ug/chancellor/rt-hon-apolo-robin-nsibambi-chancellor-2003-2007</ref><ref name="AboutR3">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1501054/life-times-prof-apolo-nsibambi</ref><ref>{{Cite web |last=Writer |first=Secondopinion |date=2019-05-29 |title=Museveni eulogizes Nsibambi: He contributed to Uganda’s development, streamlined salary issues at Makerere - THE SECOND OPINION |url=https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/,%20https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/ |access-date=2025-08-22 |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Apolo Robin Nsibambi yazaalibwa 25 Ogwekkumi 1940.<ref>https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi</ref> Yali omu ku baana 12 abaazaalibwa Eva Bakaluba ne Semyoni Nsibambi, omukulembeze wa [[:en:Balokole|Balokole]] oba "East African Revival".<ref>https://archive.org/details/darkstarsafariov00ther</ref><ref>https://archive.org/details/betterfreedomfin0000card</ref><ref>https://archive.org/details/betterfreedomfin0000card</ref> Apolo Nsibambi yasomera ku [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya . Yatikkirwa ddiguli mu by'ensimbi eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] in economics, okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]]. Yafuna diguli ey'okubiri mu byobufuzi eya Master of Arts in political science okuva mu [[:en:University_of_Chicago|University of Chicago]] mu Amerika. Diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] yo ate yagifunira mu [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]]. == Emirimu gye == Nsibambi yaweerezaako ng'omukulu w'ebbanguliro lya Social Science ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] okuva 1978 okutuusa 1983 n'okuva 1985 okuttuka mu 1987. Yalondebwa okuba akulira dipaatimenti ya Political Science ku Ssettendekero wa Makerere mu 1987, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1990. Yali dayirekita wa Makerere Institute of Social Research okuva 1994 okutuusa 1996. Wakati wa 1996 ne 1998, Yaweereza nga minisita w'abakozi ba gavumenti mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] . Mu 1998 yalondebwa nga [[:en:Minister_of_Education|minisita w'eby'enjigiriza n'emizannyo]] ,nga yaweereza mu ttuluba eryo okutuusa mu 1999 bweyalondebwa nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita n'okubeera omukulembeze wa bizinensi za gavumenti mu Paalamenti]]. Nsibambi era yaweerezaako nga Chansala wa Ssettendekero wa Makerere okuva mu 2003 okutuusa mu Gwekkumi 2007. Yasomesaako ku Yunivasite mu myaka gya 1960 nga yafuuka mukwano gwa [[:en:Paul_Theroux|Paul Theroux]], eyabuuzanga Nsibambi ku bifo gye yatambuliranga ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''.<ref>{{Cite web |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |title=Archive copy |access-date=2025-11-03 |archive-date=2019-06-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |author=Makerere University |date=2012 |title=Professor Apolo Robin Nsibambi: Former Chancellor, Makerere University |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |access-date=6 February 2015 |publisher=[[Makerere University]] |archive-date=1 June 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref> == Ebimukwatako eby'omunda == Yawasa Esther Nsibambi mu Ogwokusatu 2003 oluvannyuma lwa mukyala we eyasooka Rhoda okufa mu Gwekkuminebiri 2001.<ref>https://web.archive.org/web/20150207055238/http://www.newvision.co.ug/news/629339-prof--apolo-nsibambi--legacy-of-a-technocrat-prime-minister.html</ref> Yali taata w'abaana bana abawala.<ref>https://web.archive.org/web/20150207055238/http://www.newvision.co.ug/news/629339-prof--apolo-nsibambi--legacy-of-a-technocrat-prime-minister.html</ref> Yali [[:en:Anglican|Mukulisitaayo]]. Nsibambi yafa nga 28 Ogwokutaano 2019, ku myaka 78.<ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref> == Laba na bino ==   * [https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ Eby'obufuzi bya Uganda] * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}}{{authority control}} [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1940]] [[Category:Ba Katikkiro ba Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere University]] t2i6g4mdiu4t4slgyfvyf93g9hx5aow 62269 62268 2026-07-13T10:45:35Z Sisterian 9613 added [[Category:Abasomerako e King's College Budo]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62269 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Apolo Robin Nsibambi''' (25 Ogwekkumi 1940 – 28 Ogwokutaano 2019) yali Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi eyaweerezaako nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] ow'omulundi ogw'omunaana okuva 5 Ogwokuna 1999 okutuusa 24 Ogwokutaano 2011, [[:en:Amama_Mbabazi|Amama Mbabazi]] bwe yamuddira mu bigere.<ref>https://web.archive.org/web/20150207054546/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755640</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi</ref> Ng'omuyivu mu byobufuzi, yasomesa Ku Ssettendekero wa Makerere okuva mu myaka gya 1960 era oluvannyuma yakwata ebifo bingi eby'oku ntikko mu by'enjigiriza, omuli [[:en:Dean_(education)|Dean]] of the Faculty of Social Sciences ne Head of the Department of [[:en:Political_science|Political Science]]. Era yali Dayirekita wa Makerere Institute of Social Research wakati wa 1994 ne 1996. Ng'oggyeeko eby'enjigiriza, Nsibambi yaweereza mu [[:en:Politics_of_Uganda|gavumenti]] nga [[:en:Ministry_of_Public_Service_(Uganda)|Minisita w'abakozi ba gavumenti]] (1996-1998) ne [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisita w'ebyenjigiriza n'emizannyo]] (1998-1999) nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]]. Okuva mu 2003 okutuuka mu 2007, yafuuka [[:en:Chancellor|Chansala]] wa [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] eyasooka atali mukulembeze w'eggwanga. Nsibambi yatwalibwa nnyo nga munnabyabufuzi omugezi, era mu kiseera kye nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]] yannyonnyola [[:en:Makerere_University|Makerere]] nga [[:en:Intellectual_giftedness|ekibinja ky'amagezi]] eri omusomi munne [[:en:Ali_Mazrui|Ali Mazrui]]. Ajjukirwa olw'ebyo bye yakola mu buweereza bwa gavumenti n'[[:en:Higher_education_in_the_United_States|ebyenjigiriza ebya waggulu]] mu Uganda.<ref>https://mak.ac.ug/chancellor/rt-hon-apolo-robin-nsibambi-chancellor-2003-2007</ref><ref name="AboutR3">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1501054/life-times-prof-apolo-nsibambi</ref><ref>{{Cite web |last=Writer |first=Secondopinion |date=2019-05-29 |title=Museveni eulogizes Nsibambi: He contributed to Uganda’s development, streamlined salary issues at Makerere - THE SECOND OPINION |url=https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/,%20https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/ |access-date=2025-08-22 |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Apolo Robin Nsibambi yazaalibwa 25 Ogwekkumi 1940.<ref>https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi</ref> Yali omu ku baana 12 abaazaalibwa Eva Bakaluba ne Semyoni Nsibambi, omukulembeze wa [[:en:Balokole|Balokole]] oba "East African Revival".<ref>https://archive.org/details/darkstarsafariov00ther</ref><ref>https://archive.org/details/betterfreedomfin0000card</ref><ref>https://archive.org/details/betterfreedomfin0000card</ref> Apolo Nsibambi yasomera ku [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya . Yatikkirwa ddiguli mu by'ensimbi eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] in economics, okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]]. Yafuna diguli ey'okubiri mu byobufuzi eya Master of Arts in political science okuva mu [[:en:University_of_Chicago|University of Chicago]] mu Amerika. Diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] yo ate yagifunira mu [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]]. == Emirimu gye == Nsibambi yaweerezaako ng'omukulu w'ebbanguliro lya Social Science ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] okuva 1978 okutuusa 1983 n'okuva 1985 okuttuka mu 1987. Yalondebwa okuba akulira dipaatimenti ya Political Science ku Ssettendekero wa Makerere mu 1987, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1990. Yali dayirekita wa Makerere Institute of Social Research okuva 1994 okutuusa 1996. Wakati wa 1996 ne 1998, Yaweereza nga minisita w'abakozi ba gavumenti mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] . Mu 1998 yalondebwa nga [[:en:Minister_of_Education|minisita w'eby'enjigiriza n'emizannyo]] ,nga yaweereza mu ttuluba eryo okutuusa mu 1999 bweyalondebwa nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita n'okubeera omukulembeze wa bizinensi za gavumenti mu Paalamenti]]. Nsibambi era yaweerezaako nga Chansala wa Ssettendekero wa Makerere okuva mu 2003 okutuusa mu Gwekkumi 2007. Yasomesaako ku Yunivasite mu myaka gya 1960 nga yafuuka mukwano gwa [[:en:Paul_Theroux|Paul Theroux]], eyabuuzanga Nsibambi ku bifo gye yatambuliranga ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''.<ref>{{Cite web |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |title=Archive copy |access-date=2025-11-03 |archive-date=2019-06-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |author=Makerere University |date=2012 |title=Professor Apolo Robin Nsibambi: Former Chancellor, Makerere University |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |access-date=6 February 2015 |publisher=[[Makerere University]] |archive-date=1 June 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref> == Ebimukwatako eby'omunda == Yawasa Esther Nsibambi mu Ogwokusatu 2003 oluvannyuma lwa mukyala we eyasooka Rhoda okufa mu Gwekkuminebiri 2001.<ref>https://web.archive.org/web/20150207055238/http://www.newvision.co.ug/news/629339-prof--apolo-nsibambi--legacy-of-a-technocrat-prime-minister.html</ref> Yali taata w'abaana bana abawala.<ref>https://web.archive.org/web/20150207055238/http://www.newvision.co.ug/news/629339-prof--apolo-nsibambi--legacy-of-a-technocrat-prime-minister.html</ref> Yali [[:en:Anglican|Mukulisitaayo]]. Nsibambi yafa nga 28 Ogwokutaano 2019, ku myaka 78.<ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref> == Laba na bino ==   * [https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ Eby'obufuzi bya Uganda] * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}}{{authority control}} [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1940]] [[Category:Ba Katikkiro ba Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere University]] [[Category:Abasomerako e King's College Budo]] q0xbruqheq5t1wyby9ezrjrfciogcu9 62270 62269 2026-07-13T10:48:22Z Sisterian 9613 added [[Category:Ba Chancellor ba Makerere University]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62270 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Apolo Robin Nsibambi''' (25 Ogwekkumi 1940 – 28 Ogwokutaano 2019) yali Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi eyaweerezaako nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] ow'omulundi ogw'omunaana okuva 5 Ogwokuna 1999 okutuusa 24 Ogwokutaano 2011, [[:en:Amama_Mbabazi|Amama Mbabazi]] bwe yamuddira mu bigere.<ref>https://web.archive.org/web/20150207054546/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755640</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi</ref> Ng'omuyivu mu byobufuzi, yasomesa Ku Ssettendekero wa Makerere okuva mu myaka gya 1960 era oluvannyuma yakwata ebifo bingi eby'oku ntikko mu by'enjigiriza, omuli [[:en:Dean_(education)|Dean]] of the Faculty of Social Sciences ne Head of the Department of [[:en:Political_science|Political Science]]. Era yali Dayirekita wa Makerere Institute of Social Research wakati wa 1994 ne 1996. Ng'oggyeeko eby'enjigiriza, Nsibambi yaweereza mu [[:en:Politics_of_Uganda|gavumenti]] nga [[:en:Ministry_of_Public_Service_(Uganda)|Minisita w'abakozi ba gavumenti]] (1996-1998) ne [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisita w'ebyenjigiriza n'emizannyo]] (1998-1999) nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]]. Okuva mu 2003 okutuuka mu 2007, yafuuka [[:en:Chancellor|Chansala]] wa [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] eyasooka atali mukulembeze w'eggwanga. Nsibambi yatwalibwa nnyo nga munnabyabufuzi omugezi, era mu kiseera kye nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]] yannyonnyola [[:en:Makerere_University|Makerere]] nga [[:en:Intellectual_giftedness|ekibinja ky'amagezi]] eri omusomi munne [[:en:Ali_Mazrui|Ali Mazrui]]. Ajjukirwa olw'ebyo bye yakola mu buweereza bwa gavumenti n'[[:en:Higher_education_in_the_United_States|ebyenjigiriza ebya waggulu]] mu Uganda.<ref>https://mak.ac.ug/chancellor/rt-hon-apolo-robin-nsibambi-chancellor-2003-2007</ref><ref name="AboutR3">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1501054/life-times-prof-apolo-nsibambi</ref><ref>{{Cite web |last=Writer |first=Secondopinion |date=2019-05-29 |title=Museveni eulogizes Nsibambi: He contributed to Uganda’s development, streamlined salary issues at Makerere - THE SECOND OPINION |url=https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/,%20https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/ |access-date=2025-08-22 |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Apolo Robin Nsibambi yazaalibwa 25 Ogwekkumi 1940.<ref>https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi</ref> Yali omu ku baana 12 abaazaalibwa Eva Bakaluba ne Semyoni Nsibambi, omukulembeze wa [[:en:Balokole|Balokole]] oba "East African Revival".<ref>https://archive.org/details/darkstarsafariov00ther</ref><ref>https://archive.org/details/betterfreedomfin0000card</ref><ref>https://archive.org/details/betterfreedomfin0000card</ref> Apolo Nsibambi yasomera ku [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya . Yatikkirwa ddiguli mu by'ensimbi eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] in economics, okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]]. Yafuna diguli ey'okubiri mu byobufuzi eya Master of Arts in political science okuva mu [[:en:University_of_Chicago|University of Chicago]] mu Amerika. Diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] yo ate yagifunira mu [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]]. == Emirimu gye == Nsibambi yaweerezaako ng'omukulu w'ebbanguliro lya Social Science ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] okuva 1978 okutuusa 1983 n'okuva 1985 okuttuka mu 1987. Yalondebwa okuba akulira dipaatimenti ya Political Science ku Ssettendekero wa Makerere mu 1987, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1990. Yali dayirekita wa Makerere Institute of Social Research okuva 1994 okutuusa 1996. Wakati wa 1996 ne 1998, Yaweereza nga minisita w'abakozi ba gavumenti mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] . Mu 1998 yalondebwa nga [[:en:Minister_of_Education|minisita w'eby'enjigiriza n'emizannyo]] ,nga yaweereza mu ttuluba eryo okutuusa mu 1999 bweyalondebwa nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita n'okubeera omukulembeze wa bizinensi za gavumenti mu Paalamenti]]. Nsibambi era yaweerezaako nga Chansala wa Ssettendekero wa Makerere okuva mu 2003 okutuusa mu Gwekkumi 2007. Yasomesaako ku Yunivasite mu myaka gya 1960 nga yafuuka mukwano gwa [[:en:Paul_Theroux|Paul Theroux]], eyabuuzanga Nsibambi ku bifo gye yatambuliranga ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''.<ref>{{Cite web |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |title=Archive copy |access-date=2025-11-03 |archive-date=2019-06-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |author=Makerere University |date=2012 |title=Professor Apolo Robin Nsibambi: Former Chancellor, Makerere University |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |access-date=6 February 2015 |publisher=[[Makerere University]] |archive-date=1 June 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref> == Ebimukwatako eby'omunda == Yawasa Esther Nsibambi mu Ogwokusatu 2003 oluvannyuma lwa mukyala we eyasooka Rhoda okufa mu Gwekkuminebiri 2001.<ref>https://web.archive.org/web/20150207055238/http://www.newvision.co.ug/news/629339-prof--apolo-nsibambi--legacy-of-a-technocrat-prime-minister.html</ref> Yali taata w'abaana bana abawala.<ref>https://web.archive.org/web/20150207055238/http://www.newvision.co.ug/news/629339-prof--apolo-nsibambi--legacy-of-a-technocrat-prime-minister.html</ref> Yali [[:en:Anglican|Mukulisitaayo]]. Nsibambi yafa nga 28 Ogwokutaano 2019, ku myaka 78.<ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref> == Laba na bino ==   * [https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ Eby'obufuzi bya Uganda] * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}}{{authority control}} [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1940]] [[Category:Ba Katikkiro ba Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere University]] [[Category:Abasomerako e King's College Budo]] [[Category:Ba Chancellor ba Makerere University]] mpkqkupmm3tzlo7g6xy75yylx3q6ni0 62272 62270 2026-07-13T10:49:13Z Sisterian 9613 added [[Category:Abasomerako ku University y'e Nairobi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62272 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Apolo Robin Nsibambi''' (25 Ogwekkumi 1940 – 28 Ogwokutaano 2019) yali Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi eyaweerezaako nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] ow'omulundi ogw'omunaana okuva 5 Ogwokuna 1999 okutuusa 24 Ogwokutaano 2011, [[:en:Amama_Mbabazi|Amama Mbabazi]] bwe yamuddira mu bigere.<ref>https://web.archive.org/web/20150207054546/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755640</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi</ref> Ng'omuyivu mu byobufuzi, yasomesa Ku Ssettendekero wa Makerere okuva mu myaka gya 1960 era oluvannyuma yakwata ebifo bingi eby'oku ntikko mu by'enjigiriza, omuli [[:en:Dean_(education)|Dean]] of the Faculty of Social Sciences ne Head of the Department of [[:en:Political_science|Political Science]]. Era yali Dayirekita wa Makerere Institute of Social Research wakati wa 1994 ne 1996. Ng'oggyeeko eby'enjigiriza, Nsibambi yaweereza mu [[:en:Politics_of_Uganda|gavumenti]] nga [[:en:Ministry_of_Public_Service_(Uganda)|Minisita w'abakozi ba gavumenti]] (1996-1998) ne [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisita w'ebyenjigiriza n'emizannyo]] (1998-1999) nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]]. Okuva mu 2003 okutuuka mu 2007, yafuuka [[:en:Chancellor|Chansala]] wa [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] eyasooka atali mukulembeze w'eggwanga. Nsibambi yatwalibwa nnyo nga munnabyabufuzi omugezi, era mu kiseera kye nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]] yannyonnyola [[:en:Makerere_University|Makerere]] nga [[:en:Intellectual_giftedness|ekibinja ky'amagezi]] eri omusomi munne [[:en:Ali_Mazrui|Ali Mazrui]]. Ajjukirwa olw'ebyo bye yakola mu buweereza bwa gavumenti n'[[:en:Higher_education_in_the_United_States|ebyenjigiriza ebya waggulu]] mu Uganda.<ref>https://mak.ac.ug/chancellor/rt-hon-apolo-robin-nsibambi-chancellor-2003-2007</ref><ref name="AboutR3">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1501054/life-times-prof-apolo-nsibambi</ref><ref>{{Cite web |last=Writer |first=Secondopinion |date=2019-05-29 |title=Museveni eulogizes Nsibambi: He contributed to Uganda’s development, streamlined salary issues at Makerere - THE SECOND OPINION |url=https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/,%20https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/ |access-date=2025-08-22 |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Apolo Robin Nsibambi yazaalibwa 25 Ogwekkumi 1940.<ref>https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi</ref> Yali omu ku baana 12 abaazaalibwa Eva Bakaluba ne Semyoni Nsibambi, omukulembeze wa [[:en:Balokole|Balokole]] oba "East African Revival".<ref>https://archive.org/details/darkstarsafariov00ther</ref><ref>https://archive.org/details/betterfreedomfin0000card</ref><ref>https://archive.org/details/betterfreedomfin0000card</ref> Apolo Nsibambi yasomera ku [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya . Yatikkirwa ddiguli mu by'ensimbi eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] in economics, okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]]. Yafuna diguli ey'okubiri mu byobufuzi eya Master of Arts in political science okuva mu [[:en:University_of_Chicago|University of Chicago]] mu Amerika. Diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] yo ate yagifunira mu [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]]. == Emirimu gye == Nsibambi yaweerezaako ng'omukulu w'ebbanguliro lya Social Science ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] okuva 1978 okutuusa 1983 n'okuva 1985 okuttuka mu 1987. Yalondebwa okuba akulira dipaatimenti ya Political Science ku Ssettendekero wa Makerere mu 1987, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1990. Yali dayirekita wa Makerere Institute of Social Research okuva 1994 okutuusa 1996. Wakati wa 1996 ne 1998, Yaweereza nga minisita w'abakozi ba gavumenti mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] . Mu 1998 yalondebwa nga [[:en:Minister_of_Education|minisita w'eby'enjigiriza n'emizannyo]] ,nga yaweereza mu ttuluba eryo okutuusa mu 1999 bweyalondebwa nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita n'okubeera omukulembeze wa bizinensi za gavumenti mu Paalamenti]]. Nsibambi era yaweerezaako nga Chansala wa Ssettendekero wa Makerere okuva mu 2003 okutuusa mu Gwekkumi 2007. Yasomesaako ku Yunivasite mu myaka gya 1960 nga yafuuka mukwano gwa [[:en:Paul_Theroux|Paul Theroux]], eyabuuzanga Nsibambi ku bifo gye yatambuliranga ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''.<ref>{{Cite web |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |title=Archive copy |access-date=2025-11-03 |archive-date=2019-06-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |author=Makerere University |date=2012 |title=Professor Apolo Robin Nsibambi: Former Chancellor, Makerere University |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |access-date=6 February 2015 |publisher=[[Makerere University]] |archive-date=1 June 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref> == Ebimukwatako eby'omunda == Yawasa Esther Nsibambi mu Ogwokusatu 2003 oluvannyuma lwa mukyala we eyasooka Rhoda okufa mu Gwekkuminebiri 2001.<ref>https://web.archive.org/web/20150207055238/http://www.newvision.co.ug/news/629339-prof--apolo-nsibambi--legacy-of-a-technocrat-prime-minister.html</ref> Yali taata w'abaana bana abawala.<ref>https://web.archive.org/web/20150207055238/http://www.newvision.co.ug/news/629339-prof--apolo-nsibambi--legacy-of-a-technocrat-prime-minister.html</ref> Yali [[:en:Anglican|Mukulisitaayo]]. Nsibambi yafa nga 28 Ogwokutaano 2019, ku myaka 78.<ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref> == Laba na bino ==   * [https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ Eby'obufuzi bya Uganda] * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwaamu == {{Reflist}}{{authority control}} [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1940]] [[Category:Ba Katikkiro ba Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere University]] [[Category:Abasomerako e King's College Budo]] [[Category:Ba Chancellor ba Makerere University]] [[Category:Abasomerako ku University y'e Nairobi]] ol4evj0wu51rjz1sa4mfo8sy56xewiy 62278 62272 2026-07-13T10:55:03Z Sisterian 9613 Ntereezezza empandiika y'omuko ogw'ebijuliziddwamu. Kibadde kyawandiikibwa nga "ebijuliziddwaamu" n'enkifuula "ebijuliziddwamu". 62278 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Apolo Robin Nsibambi''' (25 Ogwekkumi 1940 – 28 Ogwokutaano 2019) yali Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi eyaweerezaako nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] ow'omulundi ogw'omunaana okuva 5 Ogwokuna 1999 okutuusa 24 Ogwokutaano 2011, [[:en:Amama_Mbabazi|Amama Mbabazi]] bwe yamuddira mu bigere.<ref>https://web.archive.org/web/20150207054546/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755640</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi</ref> Ng'omuyivu mu byobufuzi, yasomesa Ku Ssettendekero wa Makerere okuva mu myaka gya 1960 era oluvannyuma yakwata ebifo bingi eby'oku ntikko mu by'enjigiriza, omuli [[:en:Dean_(education)|Dean]] of the Faculty of Social Sciences ne Head of the Department of [[:en:Political_science|Political Science]]. Era yali Dayirekita wa Makerere Institute of Social Research wakati wa 1994 ne 1996. Ng'oggyeeko eby'enjigiriza, Nsibambi yaweereza mu [[:en:Politics_of_Uganda|gavumenti]] nga [[:en:Ministry_of_Public_Service_(Uganda)|Minisita w'abakozi ba gavumenti]] (1996-1998) ne [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisita w'ebyenjigiriza n'emizannyo]] (1998-1999) nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]]. Okuva mu 2003 okutuuka mu 2007, yafuuka [[:en:Chancellor|Chansala]] wa [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] eyasooka atali mukulembeze w'eggwanga. Nsibambi yatwalibwa nnyo nga munnabyabufuzi omugezi, era mu kiseera kye nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]] yannyonnyola [[:en:Makerere_University|Makerere]] nga [[:en:Intellectual_giftedness|ekibinja ky'amagezi]] eri omusomi munne [[:en:Ali_Mazrui|Ali Mazrui]]. Ajjukirwa olw'ebyo bye yakola mu buweereza bwa gavumenti n'[[:en:Higher_education_in_the_United_States|ebyenjigiriza ebya waggulu]] mu Uganda.<ref>https://mak.ac.ug/chancellor/rt-hon-apolo-robin-nsibambi-chancellor-2003-2007</ref><ref name="AboutR3">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1501054/life-times-prof-apolo-nsibambi</ref><ref>{{Cite web |last=Writer |first=Secondopinion |date=2019-05-29 |title=Museveni eulogizes Nsibambi: He contributed to Uganda’s development, streamlined salary issues at Makerere - THE SECOND OPINION |url=https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/,%20https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/ |access-date=2025-08-22 |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Apolo Robin Nsibambi yazaalibwa 25 Ogwekkumi 1940.<ref>https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi</ref> Yali omu ku baana 12 abaazaalibwa Eva Bakaluba ne Semyoni Nsibambi, omukulembeze wa [[:en:Balokole|Balokole]] oba "East African Revival".<ref>https://archive.org/details/darkstarsafariov00ther</ref><ref>https://archive.org/details/betterfreedomfin0000card</ref><ref>https://archive.org/details/betterfreedomfin0000card</ref> Apolo Nsibambi yasomera ku [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya . Yatikkirwa ddiguli mu by'ensimbi eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] in economics, okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]]. Yafuna diguli ey'okubiri mu byobufuzi eya Master of Arts in political science okuva mu [[:en:University_of_Chicago|University of Chicago]] mu Amerika. Diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] yo ate yagifunira mu [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]]. == Emirimu gye == Nsibambi yaweerezaako ng'omukulu w'ebbanguliro lya Social Science ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] okuva 1978 okutuusa 1983 n'okuva 1985 okuttuka mu 1987. Yalondebwa okuba akulira dipaatimenti ya Political Science ku Ssettendekero wa Makerere mu 1987, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1990. Yali dayirekita wa Makerere Institute of Social Research okuva 1994 okutuusa 1996. Wakati wa 1996 ne 1998, Yaweereza nga minisita w'abakozi ba gavumenti mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] . Mu 1998 yalondebwa nga [[:en:Minister_of_Education|minisita w'eby'enjigiriza n'emizannyo]] ,nga yaweereza mu ttuluba eryo okutuusa mu 1999 bweyalondebwa nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita n'okubeera omukulembeze wa bizinensi za gavumenti mu Paalamenti]]. Nsibambi era yaweerezaako nga Chansala wa Ssettendekero wa Makerere okuva mu 2003 okutuusa mu Gwekkumi 2007. Yasomesaako ku Yunivasite mu myaka gya 1960 nga yafuuka mukwano gwa [[:en:Paul_Theroux|Paul Theroux]], eyabuuzanga Nsibambi ku bifo gye yatambuliranga ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''.<ref>{{Cite web |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |title=Archive copy |access-date=2025-11-03 |archive-date=2019-06-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |author=Makerere University |date=2012 |title=Professor Apolo Robin Nsibambi: Former Chancellor, Makerere University |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |access-date=6 February 2015 |publisher=[[Makerere University]] |archive-date=1 June 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref> == Ebimukwatako eby'omunda == Yawasa Esther Nsibambi mu Ogwokusatu 2003 oluvannyuma lwa mukyala we eyasooka Rhoda okufa mu Gwekkuminebiri 2001.<ref>https://web.archive.org/web/20150207055238/http://www.newvision.co.ug/news/629339-prof--apolo-nsibambi--legacy-of-a-technocrat-prime-minister.html</ref> Yali taata w'abaana bana abawala.<ref>https://web.archive.org/web/20150207055238/http://www.newvision.co.ug/news/629339-prof--apolo-nsibambi--legacy-of-a-technocrat-prime-minister.html</ref> Yali [[:en:Anglican|Mukulisitaayo]]. Nsibambi yafa nga 28 Ogwokutaano 2019, ku myaka 78.<ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref> == Laba na bino ==   * [https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ Eby'obufuzi bya Uganda] * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1940]] [[Category:Ba Katikkiro ba Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere University]] [[Category:Abasomerako e King's College Budo]] [[Category:Ba Chancellor ba Makerere University]] [[Category:Abasomerako ku University y'e Nairobi]] fd738ggy1ygim6rjxgd4fcjmtjqppxs 62279 62278 2026-07-13T11:18:37Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekijulizibwa 62279 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Apolo Robin Nsibambi''' (25 Ogwekkumi 1940 – 28 Ogwokutaano 2019) yali Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi eyaweerezaako nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] ow'omulundi ogw'omunaana okuva 5 Ogwokuna 1999 okutuusa 24 Ogwokutaano 2011, [[:en:Amama_Mbabazi|Amama Mbabazi]] bwe yamuddira mu bigere.<ref>https://web.archive.org/web/20150207054546/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755640</ref><ref>https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi</ref> Ng'omuyivu mu byobufuzi, yasomesa Ku Ssettendekero wa Makerere okuva mu myaka gya 1960 era oluvannyuma yakwata ebifo bingi eby'oku ntikko mu by'enjigiriza, omuli [[:en:Dean_(education)|Dean]] of the Faculty of Social Sciences ne Head of the Department of [[:en:Political_science|Political Science]]. Era yali Dayirekita wa Makerere Institute of Social Research wakati wa 1994 ne 1996. Ng'oggyeeko eby'enjigiriza, Nsibambi yaweereza mu [[:en:Politics_of_Uganda|gavumenti]] nga [[:en:Ministry_of_Public_Service_(Uganda)|Minisita w'abakozi ba gavumenti]] (1996-1998) ne [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisita w'ebyenjigiriza n'emizannyo]] (1998-1999) nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]]. Okuva mu 2003 okutuuka mu 2007, yafuuka [[:en:Chancellor|Chansala]] wa [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] eyasooka atali mukulembeze w'eggwanga. Nsibambi yatwalibwa nnyo nga munnabyabufuzi omugezi, era mu kiseera kye nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]] yannyonnyola [[:en:Makerere_University|Makerere]] nga [[:en:Intellectual_giftedness|ekibinja ky'amagezi]] eri omusomi munne [[:en:Ali_Mazrui|Ali Mazrui]]. Ajjukirwa olw'ebyo bye yakola mu buweereza bwa gavumenti n'[[:en:Higher_education_in_the_United_States|ebyenjigiriza ebya waggulu]] mu Uganda.<ref>https://mak.ac.ug/chancellor/rt-hon-apolo-robin-nsibambi-chancellor-2003-2007</ref><ref name="AboutR3">https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1501054/life-times-prof-apolo-nsibambi</ref><ref>{{Cite web |last=Writer |first=Secondopinion |date=2019-05-29 |title=Museveni eulogizes Nsibambi: He contributed to Uganda’s development, streamlined salary issues at Makerere - THE SECOND OPINION |url=https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/,%20https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/ |access-date=2025-08-22 |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Apolo Robin Nsibambi yazaalibwa 25 Ogwekkumi 1940.<ref>https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi</ref> Yali omu ku baana 12 abaazaalibwa Eva Bakaluba ne Semyoni Nsibambi, omukulembeze wa [[:en:Balokole|Balokole]] oba "East African Revival".<ref>https://archive.org/details/darkstarsafariov00ther</ref><ref>https://archive.org/details/betterfreedomfin0000card</ref><ref>https://archive.org/details/betterfreedomfin0000card</ref> Apolo Nsibambi yasomera ku [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya . Yatikkirwa ddiguli mu by'ensimbi eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] in economics, okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]]. Yafuna diguli ey'okubiri mu byobufuzi eya Master of Arts in political science okuva mu [[:en:University_of_Chicago|University of Chicago]] mu Amerika. Diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] yo ate yagifunira mu [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]]. == Emirimu gye == Nsibambi yaweerezaako ng'omukulu w'ebbanguliro lya Social Science ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] okuva 1978 okutuusa 1983 n'okuva 1985 okuttuka mu 1987. Yalondebwa okuba akulira dipaatimenti ya Political Science ku Ssettendekero wa Makerere mu 1987, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1990. Yali dayirekita wa Makerere Institute of Social Research okuva 1994 okutuusa 1996. Wakati wa 1996 ne 1998, Yaweereza nga minisita w'abakozi ba gavumenti mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] . Mu 1998 yalondebwa nga [[:en:Minister_of_Education|minisita w'eby'enjigiriza n'emizannyo]] ,nga yaweereza mu ttuluba eryo okutuusa mu 1999 bweyalondebwa nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita n'okubeera omukulembeze wa bizinensi za gavumenti mu Paalamenti]]. Nsibambi era yaweerezaako nga Chansala wa Ssettendekero wa Makerere okuva mu 2003 okutuusa mu Gwekkumi 2007. Yasomesaako ku Yunivasite mu myaka gya 1960 nga yafuuka mukwano gwa [[:en:Paul_Theroux|Paul Theroux]], eyabuuzanga Nsibambi ku bifo gye yatambuliranga ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''.<ref>{{Cite web |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |title=Archive copy |access-date=2025-11-03 |archive-date=2019-06-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |author=Makerere University |date=2012 |title=Professor Apolo Robin Nsibambi: Former Chancellor, Makerere University |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |access-date=6 February 2015 |publisher=[[Makerere University]] |archive-date=1 June 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref> == Ebimukwatako eby'omunda == Yawasa Esther Nsibambi mu Gwokusatu wa 2003 oluvannyuma lw’okufa kwa mukyala we eyasooka Rhoda mu Gwekkuminebiri wa 2001. Yali taata w'abaana bana abawala.<ref>{{cite web |date=2 December 2001 |title=Museveni Mourns Nsibambi's Wife |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1020440/museveni-mourns-nsibambi-eur-wife |access-date=29 May 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Yali [[:en:Anglican|Mukulisitaayo]]. Nsibambi yafa nga 28 Ogwokutaano 2019, ku myaka 78.<ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref> == Laba na bino ==   * [https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ Eby'obufuzi bya Uganda] * [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] * [[:en:Parliament_of_Uganda|Paalamenti ya Uganda]] == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1940]] [[Category:Ba Katikkiro ba Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere University]] [[Category:Abasomerako e King's College Budo]] [[Category:Ba Chancellor ba Makerere University]] [[Category:Abasomerako ku University y'e Nairobi]] 00kkdm1h4h439nen6x0e5tda4fr3cbk 62285 62279 2026-07-13T11:40:47Z Sisterian 9613 Nzigyeemu ebijulizibwa ebitakwatagana na kiwandiiko. 62285 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Apolo Robin Nsibambi''' (25 Ogwekkumi 1940 – 28 Ogwokutaano 2019) yali Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi eyaweerezaako nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] ow'omulundi ogw'omunaana okuva 5 Ogwokuna 1999 okutuusa 24 Ogwokutaano 2011, [[:en:Amama_Mbabazi|Amama Mbabazi]] bwe yamuddira mu bigere.<ref>{{cite web |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755640|archive-url=https://web.archive.org/web/20150207054546/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755640|url-status=dead|archive-date=7 February 2015|title=Nsibambi Speaks Out|date=25 May 2011|newspaper=[[New Vision]]|access-date=28 May 2019|format=Archived from the original on 7 February 2015|author=Raymond Baguma|location=Kampala}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi|archive-url=https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi|url-status=dead|archive-date=7 February 2015|title=Uganda Needs Political Hygiene|date=1 December 2012|last=Julius Odeke|first=and Joseph Were|access-date=28 May 2019|newspaper=[[The Independent (Uganda)]]|format=Archived from the original on 7 February 2015}}</ref> Ng'omuyivu mu by'obufuzi, yasomesa Ku Ssettendekero wa Makerere okuva mu myaka gya 1960 era oluvannyuma yakwata ebifo bingi eby'oku ntikko mu by'enjigiriza, omuli [[:en:Dean_(education)|Dean]] of the Faculty of Social Sciences ne Head of the Department of [[:en:Political_science|Political Science]]. Era yali Dayirekita wa Makerere Institute of Social Research wakati wa 1994 ne 1996. Ng'oggyeeko eby'enjigiriza, Nsibambi yaweereza mu [[:en:Politics_of_Uganda|gavumenti]] nga [[:en:Ministry_of_Public_Service_(Uganda)|Minisita w'abakozi ba gavumenti]] (1996-1998) ne [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisita w'ebyenjigiriza n'emizannyo]] (1998-1999) nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]]. Okuva mu 2003 okutuuka mu 2007, yafuuka [[:en:Chancellor|Chansala]] wa [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] eyasooka atali mukulembeze w'eggwanga. Nsibambi yatwalibwa nnyo nga munnabyabufuzi omugezi, era mu kiseera kye nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]] yannyonnyola [[:en:Makerere_University|Makerere]] nga [[:en:Intellectual_giftedness|ekibinja ky'amagezi]] eri omusomi munne [[:en:Ali_Mazrui|Ali Mazrui]]. Ajjukirwa olw'ebyo bye yakola mu buweereza bwa gavumenti n'[[:en:Higher_education_in_the_United_States|ebyenjigiriza ebya waggulu]] mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Rt. Hon. Apolo Robin Nsibambi - Chancellor (2003-2007) {{!}} Makerere University|url=https://mak.ac.ug/chancellor/rt-hon-apolo-robin-nsibambi-chancellor-2003-2007|access-date=2025-08-22|website=mak.ac.ug}}</ref><ref name="AboutR">{{cite web |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1501054/life-times-prof-apolo-nsibambi|title=The Life And Times of Prof. Apolo Nsibambi|newspaper=[[New Vision]]|author=Administration|date=28 May 2019|access-date=28 May 2019|location=Kampala}}</ref><ref>{{Cite web |last=Writer|first=Secondopinion|date=2019-05-29|title=Museveni eulogizes Nsibambi: He contributed to Uganda’s development, streamlined salary issues at Makerere - THE SECOND OPINION|url=https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/,%20https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/|access-date=2025-08-22|language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Apolo Robin Nsibambi yazaalibwa 25 Ogwekkumi 1940.<ref>{{cite book |url=https://books.google.com/books?id=S80iBQAAQBAJ&q=Apolo+Nsibambi+25+October+1940&pg=PR1|title=National Integration in Uganda 1962-2013|author=Nsibambi, Apolo Robin|date=20 October 2014|publisher=Fountain Publishers|isbn=9789970253647|format=Book}}</ref> Yali omu ku baana 12 abaazaalibwa Eva Bakaluba ne Semyoni Nsibambi, omukulembeze wa [[:en:Balokole|Balokole]] oba "East African Revival".<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/East_African_Revival</ref> Apolo Nsibambi yasomera ku [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya . Yatikkirwa ddiguli mu by'ensimbi eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] in economics, okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]]. Yafuna diguli ey'okubiri mu byobufuzi eya Master of Arts in political science okuva mu [[:en:University_of_Chicago|University of Chicago]] mu Amerika. Diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] yo ate yagifunira mu [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]]. == Emirimu gye == Nsibambi yaweerezaako ng'omukulu w'ebbanguliro lya Social Science ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] okuva 1978 okutuusa 1983 n'okuva 1985 okuttuka mu 1987. Yalondebwa okuba akulira dipaatimenti ya Political Science ku Ssettendekero wa Makerere mu 1987, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1990. Yali dayirekita wa Makerere Institute of Social Research okuva 1994 okutuusa 1996. Wakati wa 1996 ne 1998, Yaweereza nga minisita w'abakozi ba gavumenti mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] . Mu 1998 yalondebwa nga [[:en:Minister_of_Education|minisita w'eby'enjigiriza n'emizannyo]] ,nga yaweereza mu ttuluba eryo okutuusa mu 1999 bweyalondebwa nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita n'okubeera omukulembeze wa bizinensi za gavumenti mu Paalamenti]]. Nsibambi era yaweerezaako nga Chancellor wa Ssettendekero wa Makerere okuva mu 2003 okutuusa mu Gwekkumi 2007. Yasomesaako ku Yunivasite mu myaka gya 1960 nga yafuuka mukwano gwa [[:en:Paul_Theroux|Paul Theroux]], eyabuuzanga Nsibambi ku bifo gye yatambuliranga ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''.<ref>{{Cite web |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |title=Archive copy |access-date=2025-11-03 |archive-date=2019-06-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |author=Makerere University |date=2012 |title=Professor Apolo Robin Nsibambi: Former Chancellor, Makerere University |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |access-date=6 February 2015 |publisher=[[Makerere University]] |archive-date=1 June 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref> Mu 1999,Apollo Nsibambi ye yawa okwogera okukulu mu ttabamiruka w’ekibiina kya UNAA mu kibuga Atlanta ekya Georgia.<ref name="UNAA_PastConventions2">{{cite web |title=Past UNAA Conventions |url=https://unaaonline.org/past-unaa-conventions/ |access-date=2026-02-18 |website=Ugandan North American Association (UNAA)}}</ref> == Ebimukwatako eby'omunda == Yawasa Esther Nsibambi mu Gwokusatu wa 2003 oluvannyuma lw’okufa kwa mukyala we eyasooka Rhoda mu Gwekkuminebiri wa 2001.<ref>{{cite web |date=2 December 2001 |title=Museveni Mourns Nsibambi's Wife |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1020440/museveni-mourns-nsibambi-eur-wife |access-date=29 May 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Yali taata w'abaana bana abawala<ref>{{cite web |date=2 December 2001 |title=Museveni Mourns Nsibambi's Wife |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1020440/museveni-mourns-nsibambi-eur-wife |access-date=29 May 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> omu [[Anglican]] eyafa nga 28 Ogwokutaano 2019, ku myaka 78.<ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref> == Laba na bino == * Ba Ssaabaminisita ba Uganda<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Prime_ministers_of_Uganda</ref> == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1940]] [[Category:Ba Katikkiro ba Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere University]] [[Category:Abasomerako e King's College Budo]] [[Category:Ba Chancellor ba Makerere University]] [[Category:Abasomerako ku University y'e Nairobi]] 84lcxq4drbzgx5zzpwb9s1qmitap6qa 62286 62285 2026-07-13T11:44:18Z Sisterian 9613 Nzigyeemu link etalina makulu mu kiwandiiko 62286 wikitext text/x-wiki {{Databox}}'''Apolo Robin Nsibambi''' (25 Ogwekkumi 1940 – 28 Ogwokutaano 2019) yali Munnayuganda, musomesa era munnabyabufuzi eyaweerezaako nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] ow'omulundi ogw'omunaana okuva 5 Ogwokuna 1999 okutuusa 24 Ogwokutaano 2011, [[:en:Amama_Mbabazi|Amama Mbabazi]] bwe yamuddira mu bigere.<ref>{{cite web |url=http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755640|archive-url=https://web.archive.org/web/20150207054546/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755640|url-status=dead|archive-date=7 February 2015|title=Nsibambi Speaks Out|date=25 May 2011|newspaper=[[New Vision]]|access-date=28 May 2019|format=Archived from the original on 7 February 2015|author=Raymond Baguma|location=Kampala}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi|archive-url=https://web.archive.org/web/20150207050730/http://www.independent.co.ug/column/interview/6940-uganda-needs-political-hygiene-prof-nsibambi|url-status=dead|archive-date=7 February 2015|title=Uganda Needs Political Hygiene|date=1 December 2012|last=Julius Odeke|first=and Joseph Were|access-date=28 May 2019|newspaper=[[The Independent (Uganda)]]|format=Archived from the original on 7 February 2015}}</ref> Ng'omuyivu mu by'obufuzi, yasomesa Ku Ssettendekero wa Makerere okuva mu myaka gya 1960 era oluvannyuma yakwata ebifo bingi eby'oku ntikko mu by'enjigiriza, omuli [[:en:Dean_(education)|Dean]] of the Faculty of Social Sciences ne Head of the Department of [[:en:Political_science|Political Science]]. Era yali Dayirekita wa Makerere Institute of Social Research wakati wa 1994 ne 1996. Ng'oggyeeko eby'enjigiriza, Nsibambi yaweereza mu [[:en:Politics_of_Uganda|gavumenti]] nga [[:en:Ministry_of_Public_Service_(Uganda)|Minisita w'abakozi ba gavumenti]] (1996-1998) ne [[:en:Ministry_of_Education_and_Sports_(Uganda)|Minisita w'ebyenjigiriza n'emizannyo]] (1998-1999) nga tannalondebwa ku bwa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]]. Okuva mu 2003 okutuuka mu 2007, yafuuka [[:en:Chancellor|Chansala]] wa [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] eyasooka atali mukulembeze w'eggwanga. Nsibambi yatwalibwa nnyo nga munnabyabufuzi omugezi, era mu kiseera kye nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita]] yannyonnyola [[:en:Makerere_University|Makerere]] nga [[:en:Intellectual_giftedness|ekibinja ky'amagezi]] eri omusomi munne [[:en:Ali_Mazrui|Ali Mazrui]]. Ajjukirwa olw'ebyo bye yakola mu buweereza bwa gavumenti n'[[:en:Higher_education_in_the_United_States|ebyenjigiriza ebya waggulu]] mu Uganda.<ref>{{Cite web |title=Rt. Hon. Apolo Robin Nsibambi - Chancellor (2003-2007) {{!}} Makerere University|url=https://mak.ac.ug/chancellor/rt-hon-apolo-robin-nsibambi-chancellor-2003-2007|access-date=2025-08-22|website=mak.ac.ug}}</ref><ref name="AboutR">{{cite web |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1501054/life-times-prof-apolo-nsibambi|title=The Life And Times of Prof. Apolo Nsibambi|newspaper=[[New Vision]]|author=Administration|date=28 May 2019|access-date=28 May 2019|location=Kampala}}</ref><ref>{{Cite web |last=Writer|first=Secondopinion|date=2019-05-29|title=Museveni eulogizes Nsibambi: He contributed to Uganda’s development, streamlined salary issues at Makerere - THE SECOND OPINION|url=https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/,%20https://www.secondopinion.co.ug/president-museveni-eulogizes-nsibambi-contributed-ugandas-development-streamlined-salary-issues-makerere/|access-date=2025-08-22|language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n'emisomo gye == Apolo Robin Nsibambi yazaalibwa 25 Ogwekkumi 1940.<ref>{{cite book |url=https://books.google.com/books?id=S80iBQAAQBAJ&q=Apolo+Nsibambi+25+October+1940&pg=PR1|title=National Integration in Uganda 1962-2013|author=Nsibambi, Apolo Robin|date=20 October 2014|publisher=Fountain Publishers|isbn=9789970253647|format=Book}}</ref> Yali omu ku baana 12 abaazaalibwa Eva Bakaluba ne Semyoni Nsibambi, omukulembeze wa [[:en:Balokole|Balokole]] oba "East African Revival".<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/East_African_Revival</ref> Apolo Nsibambi yasomera ku [[:en:King's_College_Budo|King's College Budo]] mu misomo gye egya siniya . Yatikkirwa ddiguli mu by'ensimbi eya [[:en:Bachelor_of_Science|Bachelor of Science]] in economics, okuva ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]]. Yafuna diguli ey'okubiri mu byobufuzi eya Master of Arts in political science okuva mu [[:en:University_of_Chicago|University of Chicago]] mu Amerika. Diguli ya [[:en:Doctor_of_Philosophy|Doctor of Philosophy]] yo ate yagifunira mu [[:en:University_of_Nairobi|University of Nairobi]]. == Emirimu gye == Nsibambi yaweerezaako ng'omukulu w'ebbanguliro lya Social Science ku [[:en:Makerere_University|Ssettendekero wa Makerere]] okuva 1978 okutuusa 1983 n'okuva 1985 okuttuka mu 1987. Yalondebwa okuba akulira dipaatimenti ya Political Science ku Ssettendekero wa Makerere mu 1987, ekifo kye yalimu okutuusa mu 1990. Yali dayirekita wa Makerere Institute of Social Research okuva 1994 okutuusa 1996. Wakati wa 1996 ne 1998, Yaweereza nga minisita w'abakozi ba gavumenti mu [[:en:Cabinet_of_Uganda|Kabineeti ya Uganda]] . Mu 1998 yalondebwa nga [[:en:Minister_of_Education|minisita w'eby'enjigiriza n'emizannyo]] ,nga yaweereza mu ttuluba eryo okutuusa mu 1999 bweyalondebwa nga [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssaabaminisita n'okubeera omukulembeze wa bizinensi za gavumenti mu Paalamenti]]. Nsibambi era yaweerezaako nga Chancellor wa Ssettendekero wa Makerere okuva mu 2003 okutuusa mu Gwekkumi 2007. Yasomesaako ku Yunivasite mu myaka gya 1960 nga yafuuka mukwano gwa [[:en:Paul_Theroux|Paul Theroux]], eyabuuzanga Nsibambi ku bifo gye yatambuliranga ''[[:en:Dark_Star_Safari|Dark Star Safari]]''.<ref>{{Cite web |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |title=Archive copy |access-date=2025-11-03 |archive-date=2019-06-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |author=Makerere University |date=2012 |title=Professor Apolo Robin Nsibambi: Former Chancellor, Makerere University |url=http://mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |access-date=6 February 2015 |publisher=[[Makerere University]] |archive-date=1 June 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190601163939/https://www.mak.ac.ug/governance/former-chancellors/professor-apolo-robin-nsibambi-former-chancellor |url-status=dead }}</ref> Mu 1999,Apollo Nsibambi ye yawa okwogera okukulu mu ttabamiruka w’ekibiina kya UNAA mu kibuga Atlanta ekya Georgia.<ref name="UNAA_PastConventions2">{{cite web |title=Past UNAA Conventions |url=https://unaaonline.org/past-unaa-conventions/ |access-date=2026-02-18 |website=Ugandan North American Association (UNAA)}}</ref> == Ebimukwatako eby'omunda == Yawasa Esther Nsibambi mu Gwokusatu wa 2003 oluvannyuma lw’okufa kwa mukyala we eyasooka Rhoda mu Gwekkuminebiri wa 2001.<ref>{{cite web |date=2 December 2001 |title=Museveni Mourns Nsibambi's Wife |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1020440/museveni-mourns-nsibambi-eur-wife |access-date=29 May 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref> Yali taata w'abaana bana abawala, omu [[Anglican]] eyafa nga 28 Ogwokutaano 2019, ku myaka 78.<ref>{{cite web |date=2 December 2001 |title=Museveni Mourns Nsibambi's Wife |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1020440/museveni-mourns-nsibambi-eur-wife |access-date=29 May 2019 |newspaper=[[New Vision]] |location=Kampala}}</ref><ref>{{Cite web |url=https://www.africanews.com/2019/05/28/uganda-s-ex-prime-minister-nsibambi-dies// |title=Archive copy |access-date=2022-11-26 |archive-date=2019-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190610152916/https://www.softpower.ug/ugandas-former-prime-minister-apolo-nsibambi-dies/ |url-status=dead }}</ref> == Laba na bino == * Ba Ssaabaminisita ba Uganda<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Prime_ministers_of_Uganda</ref> == Ebijuliziddwamu == {{Reflist}} [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abazaalibwa mu 1940]] [[Category:Ba Katikkiro ba Yuganda]] [[Category:Abasomerako e Makerere University]] [[Category:Abasomerako e King's College Budo]] [[Category:Ba Chancellor ba Makerere University]] [[Category:Abasomerako ku University y'e Nairobi]] 28qf7wzc7tmtvqscb0evplyyv1dn4xp AK 47 Mayanja 0 8356 62048 60697 2026-07-12T14:54:08Z Kinenkey 10423 enterezeeza ekitundu "Engero Endala" 62048 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''AK 47''', '''Akay 47''', '''Ak Fortyseven, AkayFourtyseven Erinnya lye ery'okuzaalibwa ye Emmanuel Mayanja''' (yazaalibwa mu Gwomwenda 29, 1990, n'afa mu Gwokusatu 16, 2015) Yali muyimbi we' Uganda eyakubanga omuziki gwa Dancehall ne Kidandali.<ref>{{cite web |last=Howwelimited |first=Archive |date=2 July 2014 |title=AK 47 Biography |url=http://www.howwe.biz/ak47.html |accessdate=1 April 2015 |publisher=Howwe Limited}}</ref> Yavaayo n'atutumuka mu 2012 n'oluyimba lwe olwa "Champion. Bagamba nti yali omu ku bantu abasinga okuyimba dancehall mu Uganda. Yafa mu Gwokusatu 16, 2015 Okufa okutategeerekeka.<ref>{{cite web |last=Redpepper |first=Arce |date=17 March 2015 |title=AK 47 dead |url=http://www.redpepper.co.ug/singer-ak-47-is-dead |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[Redpepper]]}}</ref> == Obulamu bwe ne n’emirimu == Ak 47 yazaalibwa omwami Gerald Mayanja, eyali ava e Busato [[:lg:Mityana|Mityana]] naye ng'abeera Seguku [[:lg:Kampala|Kampala]], Yali muganda w’abayimbi Abannayuganda [[Jose Chameleone|Chameleone]], [[Pallaso]] ne Weasel owa [[Abayimbiramu kibiina kye bayita 'Goodlyfe'|Goodlyfe Crew]].<ref>{{Cite web |last=Kiiza |first=Christopher |date=2023-03-23 |title=Mayanjas, Music Industry Remember AK-47 |url=https://chimpreports.com/mayanjas-music-industry-remember-ak-47/ |access-date=2023-07-05 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> == Okusoma kwe == AK yasomera mu siniya e Kisubi, gye yamalira siniya. AK47 yatandika okuyimba mu 2008, n’erinnya lya siteegi erya Hammatone. Oluyimba lwe olwasooka ennyo lwakolebwa ku Studio One era vidiyo yakolebwa DJ Erycom omututumufu munnayuganda. Yatandika okuyimba mu kibiina kya Leone Island ekiddukanyizibwa muganda we [[Jose Chameleone|Chameleone]] n’oluyimba lwe olwasooka Usiende mu 2008.<ref>{{cite web |last=MySpace |first=Archive |date=1 July 2008 |title=Usiende AK 47 |url=https://www.myspace.com/hammatone/music/album/usiende-2170204 |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[MySpace]]}}</ref> Wabula oluyimba luno tebaalukuba nnyo ku leediyo za Uganda ne Ttivi za Uganda. Yajja okumanyikibwa mu 2011 bwe yakola remix ya Bayuda ne muganda we [[Jose Chameleone]].<ref>{{cite web |last=Hipipo |first=Archive |date=16 April 2014 |title=Ak remixes Bayuda |url=http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402171538/http://www.hipipo.com/radio/218/AK47/AK47-and-Jose-Chameleone-Bayuda-Remix |archive-date=April 2, 2015 |accessdate=1 April 2015 |publisher=[[Hipipo]]}}</ref> Kino kyamuwa okumannyikwa n'obuwagizi obungi mu Uganda. Okuva olwo yagenda mu maaso n’ennyimba endala ennungi nga Mbeera ya nsi ne Champion ekyakulembera mu mboozi z’omuziki gwa Uganda okumala ebbanga ddene. Omuziki guno gwaliko Kidandali gatako Kaleba ng'ali ne muganda we Chameleone kyokka oluvannyuma n’akola remix ne [[Gravity Omutujju]], Musajja watu ng'ali ne King Saha n'endala nyingi. Mu 2014 yeegatta ku kibiina kya Team No Sleep ekiddukanyizibwa era nga kyannannyini Jeff Kiwa. Mu 2012, AK 47 yawasa mukyala we Maggie Mayanja ne bazaala abaana babiri (abalongo).<ref>{{Cite web |date=2023-03-23 |title=Mayanja's welcome family and friends in memorial mass for the late AK47 |url=https://www.ntv.co.ug/ug/news/sparktv-news/mayanja-s-welcome-family-and-friends-in-memorial-mass-for-the-late-ak47-4169648 |access-date=2023-07-05 |website=NTV Uganda |language=en |archive-date=2023-07-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230705122500/https://www.ntv.co.ug/ug/news/sparktv-news/mayanja-s-welcome-family-and-friends-in-memorial-mass-for-the-late-ak47-4169648 |url-status=dead }}</ref> == Ennyimba ze == * Usiende * Bayunda Remix feat. Chameleone * Champion * Kidandali * Mbera ya nsi * Mussajja watu with King Saha * Ndi Mulokole * Tukikolemu * Ebaluwa * Kaleeba Refix ft. [[Gravity Omutujju]] * Oneyme * One Time Lover ft. [[Jackie Chandiru]] * Solatido ft. Bakri * Gal a bubble ft. Diziza * Atlas - Movie Star ft. [[Jose Chameleone]], AK 47 Mayanja * Schwarz - Nzi Muzibu ft. Ak 47 Mayanja * [[Papa Cidy]] - Raudah ft. AK 47 Mayanja * Ak47 - Ghetto Love * Ak47 - Ghetto Love Remix ft. Darrio * Brenda Birungi - Teli Amuzinga ft. AK 47 Mayanja === Album === * Kagawandagaza Album [Posthumous Album] * Akay 47 Legacy [Posthumous Album] * Action Packed [Posthumous Album] * Ebaluwa [Posthumous Album] == Okufa kwe == AK47 yali amazze okukwata oluyimba lwe olwa Ndi Mulokole, Mu gwokusatu 16, olunaku lwe olwasembayo, yagenda mu maaso n'ateeka ku mukutu gwe ogwa Facebook ng'agamba nti "Nze Ndi Mulokole Nafuuka Mulokole AK Mulokole Naawe Fuuka Mulokole In God we trust", AK yalokoka, naawe lokoka, twesige Katonda<ref>{{cite web |last= |first= |date=16 March 2015 |title=Ndi Mulokole |url=https://www.facebook.com/AkFourtysevenMusic/photos/a.557226260998390.1073741830.516586985062318/792310230823324/?type=1&source=46&refid=17&do_not_show_promo=1&_rdr |accessdate=2 April 2015 |publisher=[[Facebook]]}}</ref> teyamanya nti y’egenda okubeera update ye esembayo eri abantu. Ku ssaawa nga (8:00 PM) saawa beiri ez’ekiro, AK 47 yagenze mu bbaala ya maneja we Jeff Kiwa, eyitibwa DejaVu esangibwa mu Kampala, gye yatandikira okunywa n’emikwano. Ku ssaawa nga 10:00PM (saawa 4 ez'ekiro), AK 47 yasangibwa ng’agalamidde wansi mu kinaabiro ng’avaamu omusaayi mu nnyindo ate ng’alina ebyoovu mu kamwa. Kigambibwa nti yazirika. Yatwalibwa mu ddwaaliro eriri okumpi okufuna obujjanjabi obusookerwako kyokka eddwaaliro ne litasobola okumukolako kulwembeera enzibu. mu kifo kyomukolako, bamusindika mu ddwaaliro eddene. Baatuuka mu ddwaaliro e Nsambya wabula abasawo ne nebakizuula nti tekisoboka okumuwonya ekyaali kimutuseeko. Baalangira nti afudde nga wayise eddakiika ttaano oluvannyuma lwokutuuka mu ddwaaliro. Baayita baganda bbe Jose Chameleone ne [[:lg:Pallaso|Pallaso]] abaatuuka mu bwangu ddala. Bategeezezza bannamawulire era ku ssaawa nga 11PM (5 ez'ekiro) amawulire ne gatandika okutambula ku mikutu gya yintaneeti (social media) gyonna. Abasawo baategeka omulambo gwe nebagutwala mu gwanika. == Abajulizi == Enkyusa ez’enjawulo zaava mu bajulizi abaali beetoolodde ebbaala ya Dejavu ekiro ekyo. Okusinziira ku muwala omu, AK 47 yafuna obutakkaanya ne maneja we Jeff Kiwa ku laptop: AK 47 yali ayagala kukuba luyimba lwe olupya Ndi Mulokole, ekintu Jeff Kiwa kye yali tayagalangako, ng’agamba nti laptop terina bbaatule. Oluvannyuma lw’okuwanyisiganya ebigambo ebimu, AK 47 yagenda mu kinaabiro; bouncer yalabibwako ng’agoberera AK 47 okutuuka mu kinaabiro. Oluvannyuma lw’eddakiika ntono bouncer w’ebbaala yalabibwa ng’ava mu kinaabiro era bwe bataalaba AK 47 ng’afuluma, baasalawo okukebera kwekumusanga ng’agalamidde wansi ng’omufu; balowooza nti yakubwa n’attibwa bouncer. Abalala bagamba nti AK 47 yava mu baala n'agenda wabweru okugenda mu mmotoka ye adde ewaka. Naye yalabibwako ng'alina omusaayi munyindo nga kikirizibwa nti yali akubiddwa kanyama emabegako; awo weyagendera mu binaabiro okwerongoosaako omusaayi. Awo kanyama weyamugoberere neera, oluvannyuma kanyama n'afuluma ebinaabiro, nga webaagenda okukebera mu binaabiro oluvannyuma lwedakiika eziwerako, basingaana AK 47 nga yeebase wansi nga tasobola wadde okweyaba. Abajulizi bano bombi bakiriza nti oluvannyuma lw'okuyingira mu binaabiro, yagobererwa kanyama, nga kikirizibwa nti kanyama ono yeyamuta. Bangi bakiriza nti kanyama ono yali akolera kubiragiro by'abo abamusingako abali wagulu we. == Engero endala == Amangu ddala nga yaakafa, amawulire agamu, gajja nga gagamba nti omuzimu gwa Karamaji gwe gwanyiga AK 47 n’afa,<ref>{{cite web |last=Dailymonitor |first=Archive |date=17 March 2015 |title=What people talked about AK 47 death |url=http://www.blogs.monitor.co.ug/2015/03/ak47s-death-what-people-say/ |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150320060924/http://blogs.monitor.co.ug/2015/03/ak47s-death-what-people-say/ |archivedate=March 20, 2015 |accessdate=2 April 2015 |publisher=[[Daily Monitor]]}}</ref> Karamaji mulenzi eyali afudde mu 2012 era okufa kwe kwali kwekuusa ku Famire ya Mayanja okuva lwe yayokebwa mu kibangirizi ky’ennyumba ya muganda wa AK 47 wabula; ebyogerwa poliisi yabigoba okuva lwe byali tebirina nsibuko na bukakafu. Ekibinja ekirala ekyagamba nti kyava mu Illuminati kyagamba nti kye kyavunaanyizibwa ku kutwala famire ya AK 47, okusinziira ku bo, AK 47 yali amaze ebbanga ddene ng’ali mu ttiimu yaabwe era nti baali bamuyambye okufuna ettutumu n’obuganzi era nti yali abalyamu olukwe ng’alangirira nti alokose mu kiwandiiko kye ekyasembyeyo ku Facebook, kale nga balina okumubonereza. Wabula poliisi nayo yagoba ebyogerwako ng’egamba nti bagezaako okukyusa okunoonyereza kwa poliisi ku kituufu ekyaviirako AK 47 okufa. == Ebyavaamu == Oluvannyuma lw'okufa kwa AK 47, amawulire gasaasaana buli wamu ku mikutu gya yintaneeti (social media).[[Facebook]] ne [[Twitter]] mu [[Uganda]] zatuuka okujjula n'obubaka obw'okusaasira, leediyo ne Ttivi ez’ettutumu mu Uganda zaasalako enteekateeka zaabwe eza buli lunaku okusobola okubika n'okumenya amawulire ag’ennaku ku muzira ono eyali afudde. Ebikumi n’ebikumi by’abawagizi baali baatuuse dda mu kifo we yafiiridde, okukungubaga wamu ne baganda be [[Jose Chameleone|Chameleone]] ne [[Pallaso]] n’abayimbi ab’enjawulo omuli [[Bebe Cool]], Diamond Oscar, [[Sheebah Karungi]] n'abalala bangi. [[Bebe Cool]] yateeka obubaka obw’okusaasira ku mukutu gwe ogwa Facebook, n’addirirwa Chameleone ne Pallaso. Oluvannyuma bassereebu abalala bangi mu Uganda ne ba social bloggers baateeka obubaka bwabwe obw’okusaasira okwali [[Eddy Kenzo]], [[Juliana Kanyomozi]], [[Bobi Wine]], [[Sheebah Karungi]], [[Norbert Mao|Nobert Mao]] n’abalala bangi. Davido era yateekako obubaka obw’okusaasira, bassereebu ab’enjawulo mu Kenya ne Tanzania nabo nebateekako obubaka bwabwe obw’okusaasira. Bobi Wine yali mu kutalaaga [[South Africa|South Afrika]] wabula kyaava asazaamu ebivvulu byonna ebyasigadewo n’adda e Uganda. Okufa kwe kwenkanankana n’okufa kw’abayimbi abakulu mu Uganda nga [[Philly Bongole Lutaaya|Philly]] [[Philly Bongole Lutaaya|Bongole Lutaaya]], [[Paulo Kafeero]] ne [[Elly Wamala]]. Diamond Oscar ne Dj Bobby abaali bakolera mu bbaala ya Dejavu bakwatibwa okuyambako poliisi mu kunoonyereza wabula baayimbubwa enkeera oluvannyuma lw’okukola sitatimenti eri poliisi. Jeff Kiwa ne Sheebah Karungi nabo baakola sitatimenti zaabwe ku poliisi. Kanyama w'okubaala yabulawo, omuyonja w’ebbaala ateeberezebwa okuba nga ye yalaba okufa kwa AK 47 naye yabulawo. Chameleone yayiiya oluyimba, olw'okusiima muganda we eyali affudde, lwe yatuuma "Tubasonyiwe". Oluvannyuma ekibinja ky'abayimbi okuva mu Uganda kyayiiya oluyimba ng'okusiima AK 47 lwe baatuuma "Rest in Peace AK 47" mubano kwaliko Eddy Kenzo, Yung Mulo, Big Eye, Lyto Boss, Denis Bitone, Spice Diana, ne [[:lg:Aziz Azion|Aziz Azion]]. Kino kyaddiriwa muganda we Pallaso okumusiima okutuumibwa Mubambazanga. == Laba ne == * [[Bebe Cool]] * [[Jose Chameleone]] * [[Pallaso]] * [[Sheebah Karungi]] == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abayimbi]] [[Category:Abaafa mu 2015]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1990]] [[Category:Abayimbi ba Dancehall]] mhke7x83s37toi8cqf5akrm1wx5um1f Aloysius Bugingo 0 8388 62288 53617 2026-07-13T11:50:33Z Timothy Minister 11393 Ntereezezza ebiba bitaano ebisooka 62288 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Omusumba Aloysius Bugingo''' Munnayuganda omusumba w'[[abalokole]] era omusuubuzi.<ref name=":0"/><ref name=":1"/> Ye nnannyini w'amakampuni g'amawulire agakolera wansi wa Salt Media Group,<ref>{{Cite web |title=pastor aloysius bugingo – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/tag/pastor-aloysius-bugingo/ |access-date=21 May 2020 |language=en-US |archive-date=4 August 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200804073524/https://theinsider.ug/index.php/tag/pastor-aloysius-bugingo/ |url-status=dead }}</ref> n'ekkanisa mu [[Makerere]], [[Kikon|Kikoni]], [[Kampala]], House of Prayer Ministries International (era emanyiddwa nga Canaan land). Yalondebwa ekitongole kya East Africa Book of Records ng'omubuulizi w'enjiri omulokole asinze okukyusa obulamu bw'abantu n'okubagattako.<ref>{{Cite web |title=Pr. Bujjingo appreciates Ugandans for voting him |url=https://saltmedia.ug/en/church/1408-pr-bujjingo-appreciates-ugandans-for-voting-him.html |access-date=14 May 2020 |website=salt media |language=en-gb |archive-date=4 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200304120237/https://www.saltmedia.ug/en/church/1408-pr-bujjingo-appreciates-ugandans-for-voting-him.html |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Why Pastor Aloysius Bujjingo Was Awarded The Most Admired And Influential Born Again Faith Leader In Uganda |url=https://www.saltmedia.ug/en/local/1366-why-pastor-aloysius-bujjingo-was-awarded-the-most-admired-and-influential-born-again-faith-leader-in-uganda.html |access-date=21 May 2020 |website=salt media |language=en-gb |archive-date=12 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200312163649/https://saltmedia.ug/en/local/1366-why-pastor-aloysius-bujjingo-was-awarded-the-most-admired-and-influential-born-again-faith-leader-in-uganda.html |url-status=dead }}</ref> <ref>{{Cite web |title=Pastor Aloysius Bugingo Archives |url=https://kyakala.com/tag/pastor-aloysius-bugingo/ |access-date=21 May 2020 |website=Kyakala |language=en-US}}</ref> == Obuto bwe n’okusoma kwe == Aloysius Bugingo yazaalibwa mu [[Masaka]] era yakulira wa bajjajjaabe abazaala nnyina, abaamulabirira oluvannyuma lwa nnyina okugenda abeere e [[Rwanda]], ne kitaawe Omunyarwanda.<ref name=":0"/> Kojja we yamuziyiza okugenda mu maaso n’obuyigirize bwe obwa waggulu, era Bugingo okukkakkana yagenda e [[Kampala]] ng’akyali mutiini nga kyaddirira okutuntuzibwa kojjaawe.<ref name=":0" /> Ng'atuuse e Kampala, Bugingo mu kusooka yamaliriza ali ku luguudo, naye okuyita mu mikwano, yalagirirwa ewa Ssentongo Godfrey, eyawa Bugingo omulimu mu maka ge n’ekifo aw'okubeera.<ref name=":0"/> Yakola ng'omukozi w'awaka ewa Ssentongo okumala akaseera, nga Ssentongo tannamuwa mulimu gwa kukola n'okutunda emberenge entulise mu katale ka [[Owino]]. Yatereka ssente ezimala okutandikawo bizinensi ye ey'[[okutembeeya]] ebintu ng'atunda ebintu by’awaka n'[[engoye z'abakyala ezisulwamu n'ezomunda]] (Dressing gowns) okwetooloola ekibuga Kampala. Yadda e Kazo ku nkinzi za Kampala, n'apangisa akazigo akatono ak'ekisenge ekimu.<ref name=":0" /> Bugingo alina ddiguli esooka mu by’eddiini,<ref>{{Cite web |title=Pastor Bugingo Acquires Degree {{!}} Kampala Sun |url=https://kampalasun.co.ug/2019/06/28/pastor-bugingo-acquires-degree/ |access-date=14 May 2020 |language=en-US |archive-date=29 June 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190629143303/https://kampalasun.co.ug/2019/06/28/pastor-bugingo-acquires-degree/ |url-status=dead }}</ref> ne satifikeeti mu nkola y'ekikulisitaayo ey'okuzzaamu amaanyi n'okubudaabuda, gye yafuna nga 28 mu Gwomukaaga gwa 2019 okuva mu yunivaasite ya Kayiwa International.<ref>{{Cite web |date=28 June 2019 |title=Pastor Bugingo Heeds Gov't Call, Acquires Degree |url=https://campusbee.ug/news/pastor-bugingo-heeds-govt-call-acquires-degree/ |access-date=21 May 2020 |website=Campus Bee |language=en-US}}</ref> Yaweebwa awaadi olw’ettoffaali lyatadde ku nkulaakulana y'ekkanisa y'abalokole mu Uganda era yeeyasinga mu mwaka gwe yatikkirwamu.<ref>{{Cite web |title=Pastor Bugingo Graduates in Theology – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/2019/06/28/pastor-bugingo-graduates-in-theology/ |access-date=14 May 2020 |language=en-US |archive-date=25 September 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200925202343/https://theinsider.ug/index.php/2019/06/28/pastor-bugingo-graduates-in-theology/ |url-status=dead }}</ref> == Emirimu gy'obusumba == Ng'enkeera ssekukkulu, 1992, Bugingo yayatula [[obulokozi]] mu KPC (nga y'ekkanisa ya Watoto kati eriwo leero) mu kulaga firimu y’ekikurisitaayo, ''Heaven’s Gates and Hell’s Flames'' . <ref name=":0"/> Bugingo yatandika okuweereza ng'omusumba ku kifo Victory Christian Center [[Ndeeba kibuga|Ndeeba]] . <ref>{{Cite web |date=23 April 2017 |title=Aba Victory Christian Centre, Bujingo gye yava nga tasiibudde bavumiridde eky'okwokya Bayibuli |url=https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1451757/aba-victory-christian-centre-bujingo-gye-yava-nga-tasiibudde-bavumiridde-ekyokwokya-bayibuli |access-date=21 May 2020 |website=www.bukedde.co.ug |archive-date=27 April 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170427092116/http://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1451757/aba-victory-christian-centre-bujingo-gye-yava-nga-tasiibudde-bavumiridde-ekyokwokya-bayibuli |url-status=dead }}</ref> Yatandika okwetaba ku [[radio eweereza eby'ekikulisitaayo]] esangibwa mu Ndeeba, Impact FM, ng’akuba amasimu ku mpewo. <ref name=":0"/> Bugingo yatandika okukola ng’omuyambi w’ekkanisa, ng’ategeka ekkanisa n’okukulembera okusinza. Joseph Sserwadda, omusumba akulembera ku Victory Christian Centre Ndeeba, yasiima emirimu gye n’amulonda ku busumba. Ng'ogasse ku buweerezaabwe ng’omusumba, Bugingo yakola emirimu emirala ku Impact FM, omuli okukubiriza pulogulaamu z’enzikiriza nga ''Manya Kyokkiriza'' . Bugingo yakolera ku Victory Christian Center ne Impact FM okutuusa nga 31 December 2010, lwe yalekulira, nga Sserwadda teyagadde. <ref name=":0" /> <ref name=":1"/> Oluvannyuma lw'okuva ewa Joseph Sserwadda, Aloysius Bugingo ne mukyala we Teddy baatandikawo House of Prayer Ministry International (HPMI), <ref name=":7">{{Cite web |title=Canaan Land HOUSE OF PRAYER MINISTRIES, Central (+256 207 777777) |url=https://vymaps.com/UG/Canaan-Land-HOUSE-OF-PRAYER-MINISTRIES-9955/ |access-date=21 May 2020 |website=vymaps.com}}</ref> <ref>{{Cite web |date=17 January 2019 |title=Pastor Bugingo's Shs70b Church is the greatest religious fraud in Uganda |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190117/59407/pastor-bugingos-shs70b-church-is-the-greatest-religious-fraud-in-uganda.html |access-date=21 May 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Obuweereza bwabwe bwatandikira ku Bat Valley Theatre. <ref name=":0">{{Cite web |date=25 August 2019 |title=Profile: How Pastor Aloysius Bugingo became one of the most successful pastors in Uganda |url=https://flashugnews.com/pastor-aloysius-buggingo-profile-his-early-life-family-and-christian-ministry/ |access-date=14 May 2020 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> HPMI yatongoza Salt FM mu 2014 ne SaltTelevision mu 2015. <ref>{{Cite web |title=Over 40000 Souls Turn to Jesus |url=https://www.saltmedia.ug/en/local/1145-boy-arrested-over-capturing-gaboon-viper-salambwa.html |access-date=21 May 2020 |website=salt media |language=en-gb |archive-date=5 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200305094917/https://saltmedia.ug/en/local/1145-boy-arrested-over-capturing-gaboon-viper-salambwa.html |url-status=dead }}</ref> Ekibiina / abagoberezi b’ekkanisa n’abawuliriza ku Salt Radio beeyongera obutasalako okusingira ddala mu kusaba kwa Bugingo okw’ekiseera eky'amalya g'ekyemisana. Olumu ba mmemba b'ekkanisa baapangisa ekisaawe ekizannyirwamu eky'essomero lya Bat Valley erya pulayimale ,engeri gyekyali nti ssi buli omu nti yali asobola okuggya mu kkanisa. <ref name=":0"/> <ref>{{Cite web |date=2 January 2015 |title=God has Always Protected Kampala – Afande Omala |url=https://chimpreports.com/god-has-always-protected-kampala-afande-omala/ |access-date=21 May 2020 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Omuwendo gw'abagoberezi ba HPMI ogwali gukula gwaleetera okunoonya ettaka erisingako obunene okuteekako ekkanisa. <ref name=":0" /> Bugingo abadde mu nnyombo ez'olujjudde ezitaggwa n’abasumba abalala bangi mu Kampala. Oluusi akozesa okubuulira kwe okulumiriza basumba banne okubba abagoberezi baabwe, <ref>{{Cite web |title=Robbing, cunning pastors blasted |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1311699/robbing-cunning-pastors-blasted |access-date=21 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Bugingo Tells Off Fellow Pastors: Let's Stop Mobile Money, Corona is Enough Burden for Christians Now |url=https://mulengeranews.com/bugingo-tells-off-fellow-pastors-lets-stop-mobile-money-corona-is-enough-burden-for-christian-now/ |access-date=21 May 2020 |website=mulengeranews.com |language=en-US |archive-date=29 April 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200429014532/https://mulengeranews.com/bugingo-tells-off-fellow-pastors-lets-stop-mobile-money-corona-is-enough-burden-for-christian-now/ |url-status=dead }}</ref> ekivuddeko entalo wakati wa Bugingo n’abasumba abalala mu kibuga ezikyagenda mu maaso. Alumiriziddwa okugezaako okwonoona eneeyisa y’abasumba abalala okusikiriza abagoberezi baabwe okugenda mu kkanisa ye. <ref name=":0"/> Bugingo yatandika okusomesa ku [[Nnyiriri ezibula mu Bayibuli|nnyiriri ezibula mu Bbayibuli]] za [[Good news]] bibles ne [[King James]] eziyita [[Omwoyo omutukuvu]] (Holy spirit) nga (Omuzimu Omutukuvu ) "Holy Ghost". Yasaba Abakulisitaayo okulekera awo okusoma Bbayibbuli zino kubanga zali zibawabya. Mu kifo ky’ezo yakubiriza abakulisitaayo okusoma eza King James, naye nga bamaze kukakasa nti buli lunyiriri mweluli era ng' Omwoyo Omutukuvu (Holy Spirit ) ssi ‘Muzimu Mutukuvu’ (Holy ghost). Mu ndaba ya Bugingo, omuzimu teguyinza kuba mutukuvu, ekitegeeza nti Bbayibbuli yonna eyogera ku Mwoyo Omutukuvu ng’omuzimu Omutukuvu ya [[sitaani]] . Mu 2017 Bugingo yalangirira okwokya Bbayibbuli za ‘sitaani’. <ref name=":6">{{Cite web |title=Pastor Bugingo under fire for burning 'deceptive' Bibles |url=https://observer.ug/news/headlines/52482-pastor-bugingo-under-fire-for-burning-deceptive-bibles |access-date=21 May 2020 |website=The Observer |language=en-gb}}</ref> <ref>{{Cite web |date=24 April 2017 |title=Ugandan Pastor Under Fire for Burning 'Deceptive' Bibles |url=https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00051259.html |access-date=21 May 2020 |website=allAfrica.com |language=en}}</ref> <ref>{{Cite web |date=18 April 2017 |title=Pastor Bugingo Burns Thousands of Holy Bibles at Makerere Kikoni |url=https://campusbee.ug/news/pastor-bugingo-burns-thousands-holy-bibles-makerere-kikoni/ |access-date=21 May 2020 |website=Campus Bee |language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite web |date=30 April 2017 |title=Bible burning sparks outrage in Uganda |url=https://www.independent.co.ug/bible-burning-sparks-outrage-uganda/ |access-date=21 May 2020 |website=The Independent |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma yawawaabirwa mu kkooti, <ref name=":7"/> naye neyeegana ebyali bimuwaayirizibwa ng'agamba nti yali tayogera ku muliro ogulabwako naye muliro ‘ogw’omwoyo’. Bugingo yawawaabirwa mu kkooti e Nabweru mu 2017 abakurisitu babiri okwali Aloysius Kizza Matovu n’omubuulizi w’enjiri Francisco Semugooma olw’okwokya Bayibuli. <ref name=":0"/> . <ref name=":0" /> Bugingo yawangula, ng'omulamuzi yagamba nti abaamuwayiriza baalemererwa okulaga obujulizi obulabwako nti Bugingo yali ayokyeza Bbayibbuli , era n'omuliro gwebaalaga ogwa Bbayibbuli tegwamulaga wantu wonna Mu Mwezi ogwokubiri 2019, ekkanisa ya Bugingo yawawaabirwa mu [[Kkooti enkulu]] olwa kkerere. <ref>{{Cite web |title=Court gives Pastor Bugingo 60 days ultimatum |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1502867/court-pastor-bugingo-days-ultimatum |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Bugingo yawaayo obukadde bwa siringi za uganda kikumi (Ushs100 million ) eri gavumenti ya Uganda okulwanyisa [[Lumiima mawugwe]] ([[COVID]] 19) . <ref>{{Cite web |date=21 April 2020 |title=How Pastor Bugingo outsmarted critics with his Shs100m COVID-19 donation to government |url=https://www.watchdoguganda.com/entertainment/showbiz/20200421/91138/how-pastor-bugingo-outsmarted-critics-with-his-shs100m-covid-19-donation-to-government.html |access-date=14 May 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Mu Mwezi ogusooka 2024, Aloysius Bugingo yafuna ebisago mu bulumbaganyi obwatta omukuumi we. Poliisi ya Uganda yategeezezza nti yali enoonyereza ku bulumbaganyi buno ng'obwali "obw'okugezaako okutta omuntu". <ref>{{Cite web |date=3 January 2024 |title=Un célèbre pasteur ougandais blessé dans une "tentative de meurtre" |url=https://www.voaafrique.com/a/ouganda-un-pasteur-influent-soutien-du-pr%C3%A9sident-bless%C3%A9-dans-une-tentative-de-meurtre-/7424717.html |access-date=3 January 2024 |website=Voa Afrique |language=fr-FR}}</ref> == Obulamu bwe ng'omuntu == Ku ntandikwa y’emyaka gya 1990, Bugingo yawasa Teddy Naluswa, era abaagalana bano baawangalira mu bwavu. <ref name=":0"/> Wadde nga waaliwo okusika omuguwa olw’enzikiriza ya Bugingo [[ey'obulokole]], baasigala bombi olw’abaana baabwe. <ref name=":0" /> Bugingo ne Naluswa balina abaana basatu ab'obuwala, Doreen Gift, Winnie, ne Jenifer Bugingo, n'omutabani omu Miracle Bugingo. <ref>{{Cite web |title=I'll stay discreet for my kids, in-laws' peace – Pr Bugingo |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1499754/stay-discreet-children-laws-peace-bugingo |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref name=":1">{{Cite web |date=4 May 2019 |title=Profile: Who is Pastor Aloysius Bugingo? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190504/67416/profile-who-is-pastor-aloysius-bugingo.html |access-date=14 May 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}}</ref> Obufumbo bwa Bugingo ne Teddy bwakola amawulire mu ggwanga , [[Yuganda|Uganda]] entalo z'abaagalana bwezaafuuka ez'olujjudde. Teddy ekyaddirira yalekeraawo okugenda mu kkanisa, <ref>{{Cite web |last=Joshua |first=Walakira |title=Bugingo wife quits over church assets |url=https://mulengeranews.com/bugingo-wife-quits-over-church-assets/ |access-date=21 May 2020 |website=Mulengera News |language=en-US}}</ref> era Bugingo n’ategeeza abagoberezi b'ekkanisa nti ye (Teddy) ne muwala waabwe Doreen baali bakolerera okimenya obuweereza bwe era nga bagezaako okubba eby’obugagga by’ekkanisa. <ref name=":3">{{Cite web |last=Kigongo |first=Juliet |date=22 August 2019 |title=Court to hear Pastor Bujjingo's divorce case, dismisses wife's |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Court-to-hear-Pastor-Bujjingo-s-divorce-case/688334-5244822-6y48baz/index.html |access-date=14 May 2020 |website=Daily Monitor |language=en}}</ref> <ref name=":1"/> Bugingo yagamba nti Teddy yali asabye omugabo ku ttaka ly'ekkanisa ng'awaanyisiganya n'okwawukana. <ref>{{Cite web |date=11 July 2019 |title=No way back! Pastor Bugingo insists on divorce, offers to share UGX2b property with estranged wife |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/no-way-back-pastor-bugingo-insists-on-divorce-offers-to-share-ugx2b-property-with-estranged-wife.html |access-date=21 May 2020 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> Abakulembeze b’eddiini abalala tebaasiima nneeyisa ya Bugingo. <ref>{{Cite web |title=What religious leaders think of Pr. Bugingo |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1513332/religious-leaders-bugingo |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title="Pastor Bugingo is teaching heresy about marriage – Flee", Rev. Onesimus Asiimwe {{!}} Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/info/pastor-bugingo-is-teaching-heresy-about-marriage-flee-rev-onesimus-asiimwe |access-date=21 May 2020 |website=churchofuganda.org |archive-date=28 February 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228090854/https://churchofuganda.org/info/pastor-bugingo-is-teaching-heresy-about-marriage-flee-rev-onesimus-asiimwe |url-status=dead }}</ref> <ref name=":2">{{Cite web |title=Bugingo: Pastors speak out |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1503679/bugingo-pastors-speak |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> Mu 2019,Bugingo yavumirirwa babuulizi banne ab'enjiri olw'okutyoboola mukazi we mu lujjudde ng'aggyayo ebyama by'obufumbo bwabwe Teddy Bugingo yatongoza ekkanisa ye, Word of Salvation Ministries International (WSMI) mu Mwezi ogusooka 2020. <ref name=":5">{{Cite web |title=Teddy Bugingo launches own church |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1512909/teddy-bugingo-launches-church |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |title=Bugingo is mine and will return – Teddy Naluswa |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1513666/bugingo-return-teddy-naluswa |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}}</ref> <ref>{{Cite web |date=6 January 2020 |title=Pastor Bugingo's wife Teddy Naluswa opens own church |url=https://flashugnews.com/pastor-bugingos-wife-teddy-naluswa-opens-new-church-word-of-salvation-ministries-international/ |access-date=14 May 2020 |website=Flash Uganda Media |language=English}}</ref> <ref>{{Cite web |date=7 January 2020 |title=Teddy Bugingo Starts Own Church |url=https://chimpreports.com/teddy-bugingo-starts-own-church/ |access-date=21 May 2020 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref> Mu 2020, abasumba bataano bagambibwa nti baali bavudde mu HPMI ne bagenda mu kkanisa ya Teddy Bugingo. <ref>{{Cite web |date=7 January 2020 |title=He is a disgrace! Five pastors leave Bugingo, join wife's new church |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/01/he-is-a-disgrace-five-pastors-leave-bugingo-join-wifes-new-church.html |access-date=21 May 2020 |website=PML Daily |language=en-US}}</ref> Mu Mwezi ogwomwenda 2019 yakunyizibwa minisita Nakiwala ku by'[[okulagajjalira omwana]] . <ref>{{Cite web |date=18 September 2019 |title=Video: Bugingo quizzed by minister Nakiwala over child neglect |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/18/video-bugingo-quizzed-by-minister-nakiwala-over-child-neglect/ |access-date=14 May 2020 |website=Nile Post |language=en-US}}</ref> Bugingo ekyaddirira yayingira omukwano ne Susan Makula. Mu Mwezi ogwekkumineebiri 2019, yalangirira nti ali lubuto lwa balongo. Mu Mwezi ogwomukaaga 2021, kyategeezebwa nti yali akwatiddwa ekirwadde kya [[Lumiima mawugwe]] ([[COVID 19]]. <ref>{{Cite web |last=Jamal |first=K. Y. |date=2021-06-14 |title=Pastor Bugingo Reportedly Battling with Covid -19 |url=https://celebpatrol.com/pastor-bugingo-reportedly-battling-with-covid-19/ |access-date=2021-11-15 |website=Celeb Patrol UG |language=en-US |archive-date=2021-11-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211115214757/https://celebpatrol.com/pastor-bugingo-reportedly-battling-with-covid-19/ |url-status=dead }}</ref> == Ebijuliziddwa == # {{Cite web |date=25 August 2019 |title=Profile: How Pastor Aloysius Bugingo became one of the most successful pastors in Uganda |url=https://flashugnews.com/pastor-aloysius-buggingo-profile-his-early-life-family-and-christian-ministry/ |access-date=14 May 2020 |website=Flash Uganda Media |language=English}} # {{Cite web |date=4 May 2019 |title=Profile: Who is Pastor Aloysius Bugingo? |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190504/67416/profile-who-is-pastor-aloysius-bugingo.html |access-date=14 May 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}} # {{Cite web |title=pastor aloysius bugingo – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/tag/pastor-aloysius-bugingo/ |access-date=21 May 2020 |language=en-US |archive-date=4 August 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200804073524/https://theinsider.ug/index.php/tag/pastor-aloysius-bugingo/ |url-status=dead }} # {{Cite web |title=Pr. Bujjingo appreciates Ugandans for voting him |url=https://saltmedia.ug/en/church/1408-pr-bujjingo-appreciates-ugandans-for-voting-him.html |access-date=14 May 2020 |website=salt media |language=en-gb |archive-date=4 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200304120237/https://www.saltmedia.ug/en/church/1408-pr-bujjingo-appreciates-ugandans-for-voting-him.html |url-status=dead }} # {{Cite web |title=Why Pastor Aloysius Bujjingo Was Awarded The Most Admired And Influential Born Again Faith Leader In Uganda |url=https://www.saltmedia.ug/en/local/1366-why-pastor-aloysius-bujjingo-was-awarded-the-most-admired-and-influential-born-again-faith-leader-in-uganda.html |access-date=21 May 2020 |website=salt media |language=en-gb |archive-date=12 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200312163649/https://saltmedia.ug/en/local/1366-why-pastor-aloysius-bujjingo-was-awarded-the-most-admired-and-influential-born-again-faith-leader-in-uganda.html |url-status=dead }} # {{Cite web |title=Pastor Aloysius Bugingo Archives |url=https://kyakala.com/tag/pastor-aloysius-bugingo/ |access-date=21 May 2020 |website=Kyakala |language=en-US}} # {{Cite web |title=Pastor Bugingo Acquires Degree {{!}} Kampala Sun |url=https://kampalasun.co.ug/2019/06/28/pastor-bugingo-acquires-degree/ |access-date=14 May 2020 |language=en-US |archive-date=29 June 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190629143303/https://kampalasun.co.ug/2019/06/28/pastor-bugingo-acquires-degree/ |url-status=dead }} # {{Cite web |date=28 June 2019 |title=Pastor Bugingo Heeds Gov't Call, Acquires Degree |url=https://campusbee.ug/news/pastor-bugingo-heeds-govt-call-acquires-degree/ |access-date=21 May 2020 |website=Campus Bee |language=en-US}} # {{Cite web |title=Pastor Bugingo Graduates in Theology – theinsider.ug |url=https://theinsider.ug/index.php/2019/06/28/pastor-bugingo-graduates-in-theology/ |access-date=14 May 2020 |language=en-US |archive-date=25 September 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200925202343/https://theinsider.ug/index.php/2019/06/28/pastor-bugingo-graduates-in-theology/ |url-status=dead }} # {{Cite web |date=23 April 2017 |title=Aba Victory Christian Centre, Bujingo gye yava nga tasiibudde bavumiridde eky'okwokya Bayibuli |url=https://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1451757/aba-victory-christian-centre-bujingo-gye-yava-nga-tasiibudde-bavumiridde-ekyokwokya-bayibuli |access-date=21 May 2020 |website=www.bukedde.co.ug |archive-date=27 April 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170427092116/http://www.bukedde.co.ug/bukedde/amawulire/1451757/aba-victory-christian-centre-bujingo-gye-yava-nga-tasiibudde-bavumiridde-ekyokwokya-bayibuli |url-status=dead }} # {{Cite web |title=Canaan Land HOUSE OF PRAYER MINISTRIES, Central (+256 207 777777) |url=https://vymaps.com/UG/Canaan-Land-HOUSE-OF-PRAYER-MINISTRIES-9955/ |access-date=21 May 2020 |website=vymaps.com}} # {{Cite web |date=17 January 2019 |title=Pastor Bugingo's Shs70b Church is the greatest religious fraud in Uganda |url=https://www.watchdoguganda.com/news/20190117/59407/pastor-bugingos-shs70b-church-is-the-greatest-religious-fraud-in-uganda.html |access-date=21 May 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}} # {{Cite web |title=Over 40000 Souls Turn to Jesus |url=https://www.saltmedia.ug/en/local/1145-boy-arrested-over-capturing-gaboon-viper-salambwa.html |access-date=21 May 2020 |website=salt media |language=en-gb |archive-date=5 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200305094917/https://saltmedia.ug/en/local/1145-boy-arrested-over-capturing-gaboon-viper-salambwa.html |url-status=dead }} # {{Cite web |date=2 January 2015 |title=God has Always Protected Kampala – Afande Omala |url=https://chimpreports.com/god-has-always-protected-kampala-afande-omala/ |access-date=21 May 2020 |website=ChimpReports |language=en-US}} # {{Cite web |title=Robbing, cunning pastors blasted |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1311699/robbing-cunning-pastors-blasted |access-date=21 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}} # {{Cite web |title=Bugingo Tells Off Fellow Pastors: Let's Stop Mobile Money, Corona is Enough Burden for Christians Now |url=https://mulengeranews.com/bugingo-tells-off-fellow-pastors-lets-stop-mobile-money-corona-is-enough-burden-for-christian-now/ |access-date=21 May 2020 |website=mulengeranews.com |language=en-US |archive-date=29 April 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200429014532/https://mulengeranews.com/bugingo-tells-off-fellow-pastors-lets-stop-mobile-money-corona-is-enough-burden-for-christian-now/ |url-status=dead }} # {{Cite web |title=Pastor Bugingo under fire for burning 'deceptive' Bibles |url=https://observer.ug/news/headlines/52482-pastor-bugingo-under-fire-for-burning-deceptive-bibles |access-date=21 May 2020 |website=The Observer |language=en-gb}} # {{Cite web |date=24 April 2017 |title=Ugandan Pastor Under Fire for Burning 'Deceptive' Bibles |url=https://allafrica.com/view/group/main/main/id/00051259.html |access-date=21 May 2020 |website=allAfrica.com |language=en}} # {{Cite web |date=18 April 2017 |title=Pastor Bugingo Burns Thousands of Holy Bibles at Makerere Kikoni |url=https://campusbee.ug/news/pastor-bugingo-burns-thousands-holy-bibles-makerere-kikoni/ |access-date=21 May 2020 |website=Campus Bee |language=en-US}} # {{Cite web |date=30 April 2017 |title=Bible burning sparks outrage in Uganda |url=https://www.independent.co.ug/bible-burning-sparks-outrage-uganda/ |access-date=21 May 2020 |website=The Independent |language=en-US}} # {{Cite web |title=Court gives Pastor Bugingo 60 days ultimatum |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1502867/court-pastor-bugingo-days-ultimatum |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}} # {{Cite web |date=21 April 2020 |title=How Pastor Bugingo outsmarted critics with his Shs100m COVID-19 donation to government |url=https://www.watchdoguganda.com/entertainment/showbiz/20200421/91138/how-pastor-bugingo-outsmarted-critics-with-his-shs100m-covid-19-donation-to-government.html |access-date=14 May 2020 |website=Watchdog Uganda |language=en-GB}} # {{Cite web |date=3 January 2024 |title=Un célèbre pasteur ougandais blessé dans une "tentative de meurtre" |url=https://www.voaafrique.com/a/ouganda-un-pasteur-influent-soutien-du-pr%C3%A9sident-bless%C3%A9-dans-une-tentative-de-meurtre-/7424717.html |access-date=3 January 2024 |website=Voa Afrique |language=fr-FR}} # {{Cite web |title=I'll stay discreet for my kids, in-laws' peace – Pr Bugingo |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1499754/stay-discreet-children-laws-peace-bugingo |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}} # {{Cite web |last=Joshua |first=Walakira |title=Bugingo wife quits over church assets |url=https://mulengeranews.com/bugingo-wife-quits-over-church-assets/ |access-date=21 May 2020 |website=Mulengera News |language=en-US}} # {{Cite web |last=Kigongo |first=Juliet |date=22 August 2019 |title=Court to hear Pastor Bujjingo's divorce case, dismisses wife's |url=https://www.monitor.co.ug/News/National/Court-to-hear-Pastor-Bujjingo-s-divorce-case/688334-5244822-6y48baz/index.html |access-date=14 May 2020 |website=Daily Monitor |language=en}} # {{Cite web |date=11 July 2019 |title=No way back! Pastor Bugingo insists on divorce, offers to share UGX2b property with estranged wife |url=https://www.pmldaily.com/news/2019/07/no-way-back-pastor-bugingo-insists-on-divorce-offers-to-share-ugx2b-property-with-estranged-wife.html |access-date=21 May 2020 |website=PML Daily |language=en-US}} # {{Cite web |title=What religious leaders think of Pr. Bugingo |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1513332/religious-leaders-bugingo |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}} # {{Cite web |title="Pastor Bugingo is teaching heresy about marriage – Flee", Rev. Onesimus Asiimwe {{!}} Church of Uganda |url=https://churchofuganda.org/info/pastor-bugingo-is-teaching-heresy-about-marriage-flee-rev-onesimus-asiimwe |access-date=21 May 2020 |website=churchofuganda.org |archive-date=28 February 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200228090854/https://churchofuganda.org/info/pastor-bugingo-is-teaching-heresy-about-marriage-flee-rev-onesimus-asiimwe |url-status=dead }} # {{Cite web |title=Bugingo: Pastors speak out |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1503679/bugingo-pastors-speak |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}} # {{Cite web |title=Teddy Bugingo launches own church |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1512909/teddy-bugingo-launches-church |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}} # {{Cite web |title=Bugingo is mine and will return – Teddy Naluswa |url=http://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1513666/bugingo-return-teddy-naluswa |access-date=14 May 2020 |website=www.newvision.co.ug}} # {{Cite web |date=6 January 2020 |title=Pastor Bugingo's wife Teddy Naluswa opens own church |url=https://flashugnews.com/pastor-bugingos-wife-teddy-naluswa-opens-new-church-word-of-salvation-ministries-international/ |access-date=14 May 2020 |website=Flash Uganda Media |language=English}} # {{Cite web |date=7 January 2020 |title=Teddy Bugingo Starts Own Church |url=https://chimpreports.com/teddy-bugingo-starts-own-church/ |access-date=21 May 2020 |website=ChimpReports |language=en-US}} # {{Cite web |date=7 January 2020 |title=He is a disgrace! Five pastors leave Bugingo, join wife's new church |url=https://www.pmldaily.com/news/2020/01/he-is-a-disgrace-five-pastors-leave-bugingo-join-wifes-new-church.html |access-date=21 May 2020 |website=PML Daily |language=en-US}} # {{Cite web |date=18 September 2019 |title=Video: Bugingo quizzed by minister Nakiwala over child neglect |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/18/video-bugingo-quizzed-by-minister-nakiwala-over-child-neglect/ |access-date=14 May 2020 |website=Nile Post |language=en-US}} # {{Cite web |date=7 January 2020 |title=Pastor Bugingo Finally Parades Off Heavily Pregnant Suzan Makula, With Reports of Expecting Twins |url=https://eyalama.com/pastor-bugingo-finally-parades-off-heavily-pregnant-suzan-makula-with-reports-of-expecting-twins/ |access-date=14 May 2020 |website=eyalama.com |language=en-US |archive-date=25 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325075623/https://eyalama.com/pastor-bugingo-finally-parades-off-heavily-pregnant-suzan-makula-with-reports-of-expecting-twins/ |url-status=dead }} # {{Cite web |last=Jamal |first=K. Y. |date=2021-06-14 |title=Pastor Bugingo Reportedly Battling with Covid -19 |url=https://celebpatrol.com/pastor-bugingo-reportedly-battling-with-covid-19/ |access-date=2021-11-15 |website=Celeb Patrol UG |language=en-US |archive-date=2021-11-15 |archive-url=https://web.archive.org/web/20211115214757/https://celebpatrol.com/pastor-bugingo-reportedly-battling-with-covid-19/ |url-status=dead }} l9jhw5b7dts6wxl5j05aaf68xqztrbe Alex Kakuba 0 10955 61997 61996 2026-07-12T11:59:11Z Ssebuufu 9882 Ngasseeko ettuluba 61997 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref> Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Amatuluba]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1991]] kv8d7gezo4os780fgttp6rp0f7lbqgr 61998 61997 2026-07-12T11:59:31Z Ssebuufu 9882 removed [[Category:Amatuluba]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 61998 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref> Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1991]] kyncf7nw78m0r3tr1vgs5nc8rag7v2w 61999 61998 2026-07-12T12:00:45Z Ssebuufu 9882 added [[Category:Abalntu abalamu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 61999 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref> Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1991]] [[Category:Abalntu abalamu]] 1u5pvjkua9d27u81vjvkefgb9q0tgrz 62000 61999 2026-07-12T12:01:54Z Ssebuufu 9882 added [[Category:Abasambu b'omupiira abava mu Kampala]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62000 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref> Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1991]] [[Category:Abalntu abalamu]] [[Category:Abasambu b'omupiira abava mu Kampala]] nxjylhala3h0zox3488akfxr0ycgc94 62001 62000 2026-07-12T12:02:23Z Ssebuufu 9882 removed [[Category:Abasambu b'omupiira abava mu Kampala]]; added [[Category:Abasambi b'omupiira abava mu Kampala]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62001 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref> Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1991]] [[Category:Abalntu abalamu]] [[Category:Abasambi b'omupiira abava mu Kampala]] stgouer4oy1yvoej5jgeqovv9ayxw0g 62002 62001 2026-07-12T12:05:09Z Ssebuufu 9882 Ngasseeko ettuluba 62002 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref> Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1991]] [[Category:Abalntu abalamu]] [[Category:Abasambi b'omupiira abava mu Kampala]] [[Category:Abasajja Bannayuganda abasambi b'omupiira]] rsxbfj945g24juvhtapoe57p2chnvh4 62003 62002 2026-07-12T12:08:27Z Ssebuufu 9882 Ngasseeko ettuluba 62003 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref> Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1991]] [[Category:Abalntu abalamu]] [[Category:Abasambi b'omupiira abava mu Kampala]] [[Category:Abasajja Bannayuganda abasambi b'omupiira]] [[Category:Bannayuganda abasajja bannabyamizannyo ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]] e3q3wstbf6hqq0v8zfcvztizbxeks8c 62004 62003 2026-07-12T12:15:21Z Ssebuufu 9882 62004 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref> Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1991]] [[Category:Abalntu abalamu]] [[Category:Abasambi b'omupiira abava mu Kampala]] [[Category:Abasajja Bannayuganda abasambi b'omupiira]] [[Category:Bannayuganda abasajja bannabyamizannyo ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasamba omupiira gwensimbi wabweru w'eggwanga]] 9gjqevwnufmwch8p2p691dr87y77fns 62005 62004 2026-07-12T12:22:44Z Ssebuufu 9882 62005 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref> Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1991]] [[Category:Abalntu abalamu]] [[Category:Abasambi b'omupiira abava mu Kampala]] [[Category:Abasajja Bannayuganda abasambi b'omupiira]] [[Category:Bannayuganda abasajja bannabyamizannyo ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasamba omupiira gwensimbi wabweru w'eggwanga]] [[Category:Ekibiina abasajja abasambi b'omupiira abazibizi mwebeegattira]] t1x4tc4ij9cspszylgzj9mx1igd0hxv 62006 62005 2026-07-12T12:28:07Z Ssebuufu 9882 Ngasseeko ettuluba 62006 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref> Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1991]] [[Category:Abalntu abalamu]] [[Category:Abasambi b'omupiira abava mu Kampala]] [[Category:Abasajja Bannayuganda abasambi b'omupiira]] [[Category:Bannayuganda abasajja bannabyamizannyo ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasamba omupiira gwensimbi wabweru w'eggwanga]] [[Category:Ekibiina abasajja abasambi b'omupiira abazibizi mwebeegattira]] [[Category:Abazannyi ba PAS Giannina]] hyqqiya6r48qagwk053kxgqzhkgk0x3 62007 62006 2026-07-12T12:30:34Z Ssebuufu 9882 Ngasseeko ettuluba 62007 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref> Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1991]] [[Category:Abalntu abalamu]] [[Category:Abasambi b'omupiira abava mu Kampala]] [[Category:Abasajja Bannayuganda abasambi b'omupiira]] [[Category:Bannayuganda abasajja bannabyamizannyo ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasamba omupiira gwensimbi wabweru w'eggwanga]] [[Category:Ekibiina abasajja abasambi b'omupiira abazibizi mwebeegattira]] [[Category:Abazannyi ba PAS Giannina]] [[Category:Abasajja abagenda okuzannya omupiira gw'ensimbi mu Portuga]] c1wurrbpipm0u0tk99jvlcu7ei5t5ai 62008 62007 2026-07-12T12:33:51Z Ssebuufu 9882 62008 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref> Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1991]] [[Category:Abalntu abalamu]] [[Category:Abasambi b'omupiira abava mu Kampala]] [[Category:Abasajja Bannayuganda abasambi b'omupiira]] [[Category:Bannayuganda abasajja bannabyamizannyo ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasamba omupiira gwensimbi wabweru w'eggwanga]] [[Category:Ekibiina abasajja abasambi b'omupiira abazibizi mwebeegattira]] [[Category:Abazannyi ba PAS Giannina]] [[Category:Abasajja abagenda okuzannya omupiira gw'ensimbi mu Portuga]] [[Category:Abasajja abaagenda okuzannya omupiira gw'ensimbi mu South Africa]] eyle2ure652zmi9unqc00x8ebn31067 62009 62008 2026-07-12T12:41:27Z Ssebuufu 9882 Ngasseeko ettuluba 62009 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref> Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1991]] [[Category:Abalntu abalamu]] [[Category:Abasambi b'omupiira abava mu Kampala]] [[Category:Abasajja Bannayuganda abasambi b'omupiira]] [[Category:Bannayuganda abasajja bannabyamizannyo ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasamba omupiira gwensimbi wabweru w'eggwanga]] [[Category:Ekibiina abasajja abasambi b'omupiira abazibizi mwebeegattira]] [[Category:Abazannyi ba PAS Giannina]] [[Category:Abasajja abagenda okuzannya omupiira gw'ensimbi mu Portuga]] [[Category:Abasajja abaagenda okuzannya omupiira gw'ensimbi mu South Africa]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu y'omupiira eya Lori]] i1bl9hh6fral3q4l38eo3mi58yrkw6h 62010 62009 2026-07-12T12:43:15Z Ssebuufu 9882 Ngasseeko ettuluba 62010 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref> Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1991]] [[Category:Abalntu abalamu]] [[Category:Abasambi b'omupiira abava mu Kampala]] [[Category:Abasajja Bannayuganda abasambi b'omupiira]] [[Category:Bannayuganda abasajja bannabyamizannyo ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasamba omupiira gwensimbi wabweru w'eggwanga]] [[Category:Ekibiina abasajja abasambi b'omupiira abazibizi mwebeegattira]] [[Category:Abazannyi ba PAS Giannina]] [[Category:Abasajja abagenda okuzannya omupiira gw'ensimbi mu Portuga]] [[Category:Abasajja abaagenda okuzannya omupiira gw'ensimbi mu South Africa]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu y'omupiira eya Lori]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu y'omupiira eya Covilha]] hu874ac2wzqn7qi0abjv09q87ln2jpi 62011 62010 2026-07-12T12:45:43Z Ssebuufu 9882 Ngasseeko ettuluba 62011 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref> Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1991]] [[Category:Abalntu abalamu]] [[Category:Abasambi b'omupiira abava mu Kampala]] [[Category:Abasajja Bannayuganda abasambi b'omupiira]] [[Category:Bannayuganda abasajja bannabyamizannyo ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasamba omupiira gwensimbi wabweru w'eggwanga]] [[Category:Ekibiina abasajja abasambi b'omupiira abazibizi mwebeegattira]] [[Category:Abazannyi ba PAS Giannina]] [[Category:Abasajja abagenda okuzannya omupiira gw'ensimbi mu Portuga]] [[Category:Abasajja abaagenda okuzannya omupiira gw'ensimbi mu South Africa]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu y'omupiira eya Lori]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu y'omupiira eya Covilha]] [[Category:Bannayuganda bannabyamizannyo abaagenda okukolera e South Africa]] rqviuul9uyhqt3tgipk66ug3r21585n 62012 62011 2026-07-12T12:53:13Z Ssebuufu 9882 62012 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref> Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1991]] [[Category:Abalntu abalamu]] [[Category:Abasambi b'omupiira abava mu Kampala]] [[Category:Abasajja Bannayuganda abasambi b'omupiira]] [[Category:Bannayuganda abasajja bannabyamizannyo ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasamba omupiira gwensimbi wabweru w'eggwanga]] [[Category:Ekibiina abasajja abasambi b'omupiira abazibizi mwebeegattira]] [[Category:Abazannyi ba PAS Giannina]] [[Category:Abasajja abagenda okuzannya omupiira gw'ensimbi mu Portuga]] [[Category:Abasajja abaagenda okuzannya omupiira gw'ensimbi mu South Africa]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu y'omupiira eya Lori]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu y'omupiira eya Covilha]] [[Category:Bannayuganda bannabyamizannyo abaagenda okukolera e South Africa]] [[Category:Abazannyi ba C.D Feirense]] o9twjkmp2k3tf90wr2mdp72ijtq5kq2 62013 62012 2026-07-12T12:57:05Z Ssebuufu 9882 added [[Category:Abazannyi ba Liigi ya Babinnywera eya Armenia]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62013 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref> Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1991]] [[Category:Abalntu abalamu]] [[Category:Abasambi b'omupiira abava mu Kampala]] [[Category:Abasajja Bannayuganda abasambi b'omupiira]] [[Category:Bannayuganda abasajja bannabyamizannyo ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasamba omupiira gwensimbi wabweru w'eggwanga]] [[Category:Ekibiina abasajja abasambi b'omupiira abazibizi mwebeegattira]] [[Category:Abazannyi ba PAS Giannina]] [[Category:Abasajja abagenda okuzannya omupiira gw'ensimbi mu Portuga]] [[Category:Abasajja abaagenda okuzannya omupiira gw'ensimbi mu South Africa]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu y'omupiira eya Lori]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu y'omupiira eya Covilha]] [[Category:Bannayuganda bannabyamizannyo abaagenda okukolera e South Africa]] [[Category:Abazannyi ba C.D Feirense]] [[Category:Abazannyi ba Liigi ya Babinnywera eya Armenia]] fodhrmfzk0d8clmqh05h38yyvx9liq8 62014 62013 2026-07-12T13:00:01Z Ssebuufu 9882 Ngasseeko ettuluba 62014 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''Alex Kakuba''' (yazaalibwa nga 12 Ogwomukaaga 1991) muzannyi wa mupiira gwa nsimbi [[Munnayuganda]] azannyira mu [[CD Cova da Piedade, omuwandiisi w’ebitabo|CD Cova da Piedade]] mu kiseera kino. == Emirimu gye egya kiraabu. == Kakuba yatandika okukola emirimu gye ku Kiraabu ya Proline.Yava mu Proline nga ku nkomerero ya liigi y'awaka eya 2012 , naagenda mu [[Esperança Lagos]] eya Portugal eyali mu kibinja ekyokuna.Mu Gwoluberyeberye 2013, yeegatta ku y;ekibinja ekyokubiri [[Covilhã]]<ref>Mixed fortunes for Portuguese based Ugandans {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140429044758/http://www.kawowo.com/index.php/football/item/14656-mixed-fortunes-for-portugal-based-ugandans.html|date=2014-04-29}} Kawowo Sports. January 23, 2013.</ref> nazannya emipiira 50 ( Amakumi ataano ) egya liigi mu ssizoni bbiri. Nga 14 Ogwomukaaga 2014, Kakuba yagenda mu [[Estoril Praia]] mu Liigi eyokuntikko nakola nnaateeka omukono ku ndagaano ya myaka ena.<ref>Kakuba assina até 2018 {{Webarchive|url=https://archive.today/20140619000613/http://www.estorilpraia.pt/pt/noticias/kakuba-assina-ate-2018/|date=2014-06-19}} Estoril Praia. June 14, 2014. {{in lang|pt}}</ref> Kakuba yakola endagaano ya myaka ebiri ne [[PAS Giannina]] mu Gwomusanvu 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-3</ref>.Yakkirizibwa okugenda ku bwerere nga 10 Ogwekkumineebiri 2018.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Alex_Kakuba#cite_note-4</ref> Nga 27 Ogwokusatu 2019, Kakuba yakola endagano ne [[Lori FC]].<ref>"OFFICIAL ANNOUNCEMENT Alex Kakuba". ''fclori.am/''. Lori FC. 27 March 2019. Archived from the original on 28 March 2019. Retrieved 28 March 2019.</ref> Mu Gwomukaaga 2019,olwo yeegatta ku Kiraabu ya Portugal [[C.D. Cova da Piedade]] .<ref>Cova da Piedade anuncia Alex Kakuba e Robson por duas épocas, tsf.pt, 14 June 2019</ref> == Ebijuliziddwa == <references /> [[Category:Abaazaalibwa mu 1991]] [[Category:Abalntu abalamu]] [[Category:Abasambi b'omupiira abava mu Kampala]] [[Category:Abasajja Bannayuganda abasambi b'omupiira]] [[Category:Bannayuganda abasajja bannabyamizannyo ab'ekyasa ky'amakumi abiri mwekimu]] [[Category:Bannayuganda abasajja abasamba omupiira gwensimbi wabweru w'eggwanga]] [[Category:Ekibiina abasajja abasambi b'omupiira abazibizi mwebeegattira]] [[Category:Abazannyi ba PAS Giannina]] [[Category:Abasajja abagenda okuzannya omupiira gw'ensimbi mu Portuga]] [[Category:Abasajja abaagenda okuzannya omupiira gw'ensimbi mu South Africa]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu y'omupiira eya Lori]] [[Category:Abazannyi ba Kiraabu y'omupiira eya Covilha]] [[Category:Bannayuganda bannabyamizannyo abaagenda okukolera e South Africa]] [[Category:Abazannyi ba C.D Feirense]] [[Category:Abazannyi ba Liigi ya Babinnywera eya Armenia]] [[Category:Bannayuganda bannabyamizannyo abagenda okukolera mu Greece]] tcr0rzm02tudy0d6g40dajcuhbxcsbd Adolf Mwesige 0 11033 62019 61970 2026-07-12T13:21:43Z Ssebuufu 9882 62019 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo ebyenjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola Disitulikiti y’e Bunyangabu.<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina Diguli esooka mu mateeka okuva ku Yunivasite y'e Makerere, yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bwe ku mulimu == Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] m354zr3o8lyaphy7op2p4nijt9uebbp 62020 62019 2026-07-12T13:22:11Z Ssebuufu 9882 62020 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola Disitulikiti y’e Bunyangabu.<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina Diguli esooka mu mateeka okuva ku Yunivasite y'e Makerere, yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bwe ku mulimu == Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] 34t9d88kdbhhht9ksx5roz2b45f6s81 62021 62020 2026-07-12T13:22:44Z Ssebuufu 9882 62021 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku byokwerinda nensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola Disitulikiti y’e Bunyangabu.<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina Diguli esooka mu mateeka okuva ku Yunivasite y'e Makerere, yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bwe ku mulimu == Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] l58j8gkqw3yzexg5giqukwstyjr3zx9 62022 62021 2026-07-12T13:23:08Z Ssebuufu 9882 62022 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda nensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola Disitulikiti y’e Bunyangabu.<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina Diguli esooka mu mateeka okuva ku Yunivasite y'e Makerere, yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bwe ku mulimu == Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] rz5vprul8qfye9j1mxyzxzkamgocdns 62023 62022 2026-07-12T13:23:26Z Ssebuufu 9882 62023 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde omubaka wa palamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola Disitulikiti y’e Bunyangabu.<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina Diguli esooka mu mateeka okuva ku Yunivasite y'e Makerere, yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bwe ku mulimu == Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] t9ek0dg0be8qqrsejgbgpc8i2w96hp9 62024 62023 2026-07-12T13:24:18Z Ssebuufu 9882 62024 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yaliko Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde mubaka wa paalamenti omulonde akiikirira e ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola Disitulikiti y’e Bunyangabu.<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina Diguli esooka mu mateeka okuva ku Yunivasite y'e Makerere, yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bwe ku mulimu == Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] jzgucrl5gzjospkeiu9p9z6kbgdhn6p 62026 62024 2026-07-12T13:32:06Z Ssebuufu 9882 62026 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Abadde mubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu disitulikiti y'e Kabarole okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, essaza lya Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola Disitulikiti y’e Bunyangabu.<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina Diguli esooka mu mateeka okuva ku Yunivasite y'e Makerere, yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bwe ku mulimu == Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] cgkeddm13j947vx41y40isrnkvxw0xp 62030 62026 2026-07-12T14:03:37Z Ssebuufu 9882 62030 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era y'abadde omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola Disitulikiti y’e Bunyangabu.<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina Diguli esooka mu mateeka okuva ku Yunivasite y'e Makerere, yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bwe ku mulimu == Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] 54hm3uf0iyxh6eca09j3wdrkhsl8pv5 62031 62030 2026-07-12T14:06:41Z Ssebuufu 9882 /* Obuvo bwe n'okusoma kwe */ 62031 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era y'abadde omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola Disitulikiti y’e Bunyangabu.<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina Diguli esooka mu mateeka okuva ku Yunivasite y'e Makerere, yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bwe ku mulimu == Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] 0bg38h00q5e0puwyawg4z9gi08os2jj 62032 62031 2026-07-12T14:07:26Z Ssebuufu 9882 /* Obumanyirivu bwe ku mulimu */ 62032 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era y'abadde omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola Disitulikiti y’e Bunyangabu.<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina Diguli esooka mu mateeka okuva ku Yunivasite y'e Makerere, yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bw'emirimu == Mwesige yafuuka puliida mu Uganda mu mwaka 1994 era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] nnravx51z9is6x7upb1s63835ggmdb9 62035 62032 2026-07-12T14:11:10Z Ssebuufu 9882 /* Obumanyirivu bw'emirimu */ 62035 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era y'abadde omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola Disitulikiti y’e Bunyangabu.<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina Diguli esooka mu mateeka okuva ku Yunivasite y'e Makerere, yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bw'emirimu == Mwesige abadde awandiisiddwa nga puliida wa Kkooti ya Uganda enkulu okuva mu mwaka gwa 1994. era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] n0e032p2lhbfeh978bu7a5ii3u00mql 62079 62035 2026-07-12T17:35:14Z Ssebuufu 9882 62079 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era y'abadde omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] gyeyatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina Diguli esooka mu mateeka okuva ku Yunivasite y'e Makerere, yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bw'emirimu == Mwesige abadde awandiisiddwa nga puliida wa Kkooti ya Uganda enkulu okuva mu mwaka gwa 1994. era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] r21y17ldkc0akv1yb8rmior2xu9weov 62080 62079 2026-07-12T17:36:41Z Ssebuufu 9882 /* Obuvo bwe n'okusoma kwe. */ 62080 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era y'abadde omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] gye yatuulira siniya ey'omukaaga. Mwesige alina Diguli esooka mu mateeka okuva ku Yunivasite y'e Makerere, yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bw'emirimu == Mwesige abadde awandiisiddwa nga puliida wa Kkooti ya Uganda enkulu okuva mu mwaka gwa 1994. era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] kyyaej6jy2olce2ajvj4rr4zvrl6cx7 62082 62080 2026-07-12T17:38:34Z Ssebuufu 9882 /* Obuvo bwe n'okusoma kwe. */ 62082 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era y'abadde omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] ku misomo gye egya siniya ey'omukaaga. Mwesige alina Ddiguli esooka mu mateeka okuva ku Yunivasite y'e Makerere, yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bw'emirimu == Mwesige abadde awandiisiddwa nga puliida wa Kkooti ya Uganda enkulu okuva mu mwaka gwa 1994. era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] nfn63cobcw21orndcztoj8kan1xmfya 62083 62082 2026-07-12T17:44:35Z Ssebuufu 9882 Ntereezezza obuvo bwe n'okusoma kwe. */ 62083 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era y'abadde omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] ku misomo gye egya siniya ey'omukaaga. Mwesige alina Ddiguli esooka mu mateeka okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu [[Girimane|Germany]] ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bw'emirimu == Mwesige abadde awandiisiddwa nga puliida wa Kkooti ya Uganda enkulu okuva mu mwaka gwa 1994. era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] 6jnd0hz5vcgbs5u24smt7x4bkd0hz7c 62085 62083 2026-07-12T17:52:45Z Ssebuufu 9882 /* Obuvo bwe n'okusoma kwe. */ 62085 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era y'abadde omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] ku misomo gye egya siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[Ddiguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu Germany ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bw'emirimu == Mwesige abadde awandiisiddwa nga puliida wa Kkooti ya Uganda enkulu okuva mu mwaka gwa 1994. era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] aesskgx8vd8xnqm69jg6piual1scso2 62086 62085 2026-07-12T17:53:29Z Ssebuufu 9882 /* Obumanyirivu bw'emirimu */ 62086 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era y'abadde omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] ku misomo gye egya siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[Ddiguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu Germany ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" /> == Obumanyirivu mu mirimu == Mwesige abadde awandiisiddwa nga puliida wa Kkooti ya Uganda enkulu okuva mu mwaka gwa 1994. era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa ng'omubaka wa palamenti ya Uganda mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] p4vv52yuoaev4dlz2cqn4zgabjnqpyk 62090 62086 2026-07-12T18:13:06Z Ssebuufu 9882 /* Obumanyirivu mu mirimu */ 62090 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era y'abadde omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] ku misomo gye egya siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[Ddiguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu Germany ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" /> == Obumanyirivu mu mirimu == Mwesige abadde awandiisiddwa nga puliida wa Kkooti ya Uganda enkulu okuva mu mwaka gwa 1994. era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa okugenda mu paaalamenti mu 1996, okiikirira essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] iutxary4jhrktn9gm1fl119feq33xg4 62091 62090 2026-07-12T18:14:41Z Ssebuufu 9882 /* Obumanyirivu mu mirimu */ 62091 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era y'abadde omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] ku misomo gye egya siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[Ddiguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu Germany ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" /> == Obumanyirivu mu mirimu == Mwesige abadde awandiisiddwa nga puliida wa Kkooti ya Uganda enkulu okuva mu mwaka gwa 1994. era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa okugenda mu paaalamenti mu 1996, okukiikirira Essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] regpzi8s8cnk5prz9ysx5iq7krpg5qa 62092 62091 2026-07-12T18:20:24Z Ssebuufu 9882 /* Obumanyirivu mu mirimu */ 62092 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era y'abadde omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] ku misomo gye egya siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[Ddiguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu Germany ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e Geneva mu Switzerland.<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bw'emirimu == Mwesige abadde awandiisiddwa nga puliida wa Kkooti ya Uganda enkulu okuva mu mwaka gwa 1994. era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa okugenda mu paaalamenti mu 1996, okukiikirira Essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] 2hl7p1fm9utw2w3cbew7tuctcuua6x6 62093 62092 2026-07-12T18:25:14Z Ssebuufu 9882 /* Obumanyirivu bw'emirimu */ 62093 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era y'abadde omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] ku misomo gye egya siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[Ddiguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu Germany ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[Geneva]], [[Switzerland|Switzerland.]]<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bw'emirimu == Mwesige abadde awandiisiddwa nga puliida wa Kkooti ya Uganda enkulu okuva mu mwaka gwa 1994. era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa okugenda mu paaalamenti mu 1996, okukiikirira Essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Mwesige yaliko Minisita w’emirimu egy’enjawulo mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] 97fwtuzfy3qmci9glppu6mly8lo2ogr 62095 62093 2026-07-12T18:33:11Z Ssebuufu 9882 /* Obumanyirivu bw'emirimu */ 62095 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era y'abadde omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] ku misomo gye egya siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[Ddiguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu Germany ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[Geneva]], [[Switzerland|Switzerland.]]<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bw'emirimu == Mwesige abadde awandiisiddwa nga puliida wa Kkooti ya Uganda enkulu okuva mu mwaka gwa 1994. era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa okugenda mu paaalamenti mu 1996, okukiikirira Essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Nga 2009 tegunnatuuka Mwesige yaweereza nga Minisita wa guno na guli mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mubugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] l9d2bwdhbrentnxxb9qp6dkbm4x48rw 62097 62095 2026-07-12T18:36:58Z Ssebuufu 9882 /* Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 */ 62097 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era y'abadde omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] ku misomo gye egya siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[Ddiguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu Germany ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[Geneva]], [[Switzerland|Switzerland.]]<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bw'emirimu == Mwesige abadde awandiisiddwa nga puliida wa Kkooti ya Uganda enkulu okuva mu mwaka gwa 1994. era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa okugenda mu paaalamenti mu 1996, okukiikirira Essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Nga 2009 tegunnatuuka Mwesige yaweereza nga Minisita wa guno na guli mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Okuva mu Gwokubiri gwa 2009 Mwesige yalondebwa okuba minisita avunaanyizibwa ku gavumenti ez’ebitundu. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mu bugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] 4oidcrim2yqgjv9u5n83b8vl61geatd 62103 62097 2026-07-12T18:55:30Z Ssebuufu 9882 /* Obumanyirivu bw'emirimu */ 62103 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era y'abadde omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] ku misomo gye egya siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[Ddiguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu Germany ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[Geneva]], [[Switzerland|Switzerland.]]<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bw'emirimu == Mwesige abadde awandiisiddwa nga puliida wa Kkooti ya Uganda enkulu okuva mu mwaka gwa 1994. era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa okugenda mu paaalamenti mu 1996, okukiikirira Essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Nga 2009 tegunnatuuka Mwesige yaweereza nga Minisita wa guno na guli mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Yalondebwa nga minisita wa Gavumenti Ez'ebitundu nga 18 Ogwokubiri 2009. Mu nkyukakyuka mu kabineti eyakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mu bugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] 3p4nbjovjric8463pl4jlka1ck5ow14 62104 62103 2026-07-12T19:00:23Z Ssebuufu 9882 /* Obumanyirivu bw'emirimu */ 62104 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era y'abadde omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] ku misomo gye egya siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[Ddiguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu Germany ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[Geneva]], [[Switzerland|Switzerland.]]<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bw'emirimu == Mwesige abadde awandiisiddwa nga puliida wa Kkooti ya Uganda enkulu okuva mu mwaka gwa 1994. era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa okugenda mu paaalamenti mu 1996, okukiikirira Essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Nga 2009 tegunnatuuka Mwesige yaweereza nga Minisita wa guno na guli mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Yalondebwa nga minisita wa Gavumenti Ez'ebitundu nga 18 Ogwokubiri 2009. Mu nkyukakyuka za kabineeti ezakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya gavumenti ez’ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsonga za gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mu bugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] hqifmgs8w5eg6h610541g1xdxmh7qmd 62106 62104 2026-07-12T19:03:10Z Ssebuufu 9882 /* Obumanyirivu bw'emirimu */ 62106 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era y'abadde omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] ku misomo gye egya siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[Ddiguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu Germany ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[Geneva]], [[Switzerland|Switzerland.]]<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bw'emirimu == Mwesige abadde awandiisiddwa nga puliida wa Kkooti ya Uganda enkulu okuva mu mwaka gwa 1994. era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa okugenda mu paaalamenti mu 1996, okukiikirira Essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Nga 2009 tegunnatuuka Mwesige yaweereza nga Minisita wa guno na guli mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Yalondebwa nga minisita wa Gavumenti ez'Ebitundu nga 18 Ogwokubiri 2009. Mu nkyukakyuka za kabineeti ezaakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya Gavumenti ez’Ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe w’olukiiko oluvunaanyizibwa ku nsongaeza gavumenti ez'ebitundu mu mawanga agali mu luse olumu ne Bugengereza oluyitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] obuvunaanyizibwa buno yabukola okutuusa lweyalondebwa ku bwa Minisita w’ebyokwerinda nga 6 Ogwomukaaga 2016 nga wano yasikira [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mu bugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] feci4f6kn70jk1pean7xtyauiy39acv 62113 62106 2026-07-12T20:31:29Z Ssebuufu 9882 /* Obumanyirivu bw'emirimu */ 62113 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era y'abadde omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] ku misomo gye egya siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[Ddiguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu Germany ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[Geneva]], [[Switzerland|Switzerland.]]<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bw'emirimu == Mwesige abadde awandiisiddwa nga puliida wa Kkooti ya Uganda enkulu okuva mu mwaka gwa 1994. era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa okugenda mu paaalamenti mu 1996, okukiikirira Essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Nga 2009 tegunnatuuka Mwesige yaweereza nga Minisita wa guno na guli mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Yalondebwa nga minisita wa Gavumenti ez'Ebitundu nga 18 Ogwokubiri 2009. Mu nkyukakyuka za kabineeti ezaakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya Gavumenti ez’Ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe ow'akakiiko aka Gavumenti ez'ebitundu mu lukiiko omwegattira ensi ezaali amatwale ga Bungereza akayitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] okuva 2011 okutuusa lweyazzibwa mu kifo Minisita W'ebyokweranga 6 Ogwomukaaga 2016 ng'adda mu bigere bya [[Crispus Kiyonga]].<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mu bugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] d4da4qwqo7l3w0l28tg27xvxvn54yg0 62114 62113 2026-07-12T20:33:52Z Ssebuufu 9882 /* Obumanyirivu bw'emirimu */ 62114 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era y'abadde omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] ku misomo gye egya siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[Ddiguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu Germany ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[Geneva]], [[Switzerland|Switzerland.]]<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bw'emirimu == Mwesige abadde awandiisiddwa nga puliida wa Kkooti ya Uganda enkulu okuva mu mwaka gwa 1994. era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa okugenda mu paaalamenti mu 1996, okukiikirira Essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Nga 2009 tegunnatuuka Mwesige yaweereza nga Minisita wa guno na guli mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Yalondebwa nga minisita wa Gavumenti ez'Ebitundu nga 18 Ogwokubiri 2009. Mu nkyukakyuka za kabineeti ezaakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya Gavumenti ez’Ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe ow'akakiiko aka Gavumenti ez'ebitundu mu lukiiko omwegattira ensi ezaali amatwale ga Bungereza akayitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] okuva 2011 okutuusa lweyazzibwa mu kifo Minisita W'ebyokweranga 6 Ogwomukaaga 2016 ng'adda mu bigere bya [[Crispus Kiyonga]] eyasuulibwa okuva mu kabbineeti.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Ekifo kino Mwesige yakimalamu ekisanja kimu era bwatyo nasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mu bugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] l2777w8pxhs1fnx6fwhdzow2igbr27g 62117 62114 2026-07-12T20:36:43Z Ssebuufu 9882 /* Obumanyirivu bw'emirimu */ 62117 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Adolf Kasaija Mwesige''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era y'abadde omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] ku misomo gye egya siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[Ddiguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu Germany ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[Geneva]], [[Switzerland|Switzerland.]]<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bw'emirimu == Mwesige abadde awandiisiddwa nga puliida wa Kkooti ya Uganda enkulu okuva mu mwaka gwa 1994. era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa okugenda mu paaalamenti mu 1996, okukiikirira Essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Nga 2009 tegunnatuuka Mwesige yaweereza nga Minisita wa guno na guli mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Yalondebwa nga minisita wa Gavumenti ez'Ebitundu nga 18 Ogwokubiri 2009. Mu nkyukakyuka za kabineeti ezaakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya Gavumenti ez’Ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe ow'akakiiko aka Gavumenti ez'ebitundu mu lukiiko omwegattira ensi ezaali amatwale ga Bungereza akayitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] okuva 2011 okutuusa lweyazzibwa mu kifo Minisita W'ebyokweranga 6 Ogwomukaaga 2016 ng'adda mu bigere bya [[Crispus Kiyonga]] eyasuulibwa okuva mu kabbineeti.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] mu kifo kino nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mu bugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] 28m7qg9ywoahqxlc4zn7eop03r9ww64 62281 62117 2026-07-13T11:27:48Z 24RAY 11014 letter bold 62281 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Adolf Kasaija Mwesige</big>''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era y'omu ku bakozi ba paalamenti ya [[Uganda]]. Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era y'abadde omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza lya Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Gwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] ku misomo gye egya siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[Ddiguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu Germany ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[Geneva]], [[Switzerland|Switzerland.]]<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bw'emirimu == Mwesige abadde awandiisiddwa nga puliida wa Kkooti ya Uganda enkulu okuva mu mwaka gwa 1994. era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa okugenda mu paaalamenti mu 1996, okukiikirira Essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Nga 2009 tegunnatuuka Mwesige yaweereza nga Minisita wa guno na guli mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Yalondebwa nga minisita wa Gavumenti ez'Ebitundu nga 18 Ogwokubiri 2009. Mu nkyukakyuka za kabineeti ezaakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya Gavumenti ez’Ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe ow'akakiiko aka Gavumenti ez'ebitundu mu lukiiko omwegattira ensi ezaali amatwale ga Bungereza akayitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] okuva 2011 okutuusa lweyazzibwa mu kifo Minisita W'ebyokweranga 6 Ogwomukaaga 2016 ng'adda mu bigere bya [[Crispus Kiyonga]] eyasuulibwa okuva mu kabbineeti.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] mu kifo kino nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mu bugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] 5k7gvdy7hwkmkvo25tfu74pitrc51xu 62289 62281 2026-07-13T11:51:24Z 24RAY 11014 Ngasseeko obutindo 62289 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Adolf Kasaija Mwesige</big>''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era [[Munnayuganda]], Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu Gavumenti ya Uganda era nga yaliko Minisita avunaanyizibwa ku by'okwerinda n'ensonga z'abaazirwanako mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era yeyali omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza ly'e Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Ogwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] ku misomo gye egya siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[Ddiguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu Germany ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[Geneva]], [[Switzerland|Switzerland.]]<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bw'emirimu == Mwesige abadde awandiisiddwa nga puliida wa Kkooti ya Uganda enkulu okuva mu mwaka gwa 1994. era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa okugenda mu paaalamenti mu 1996, okukiikirira Essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Nga 2009 tegunnatuuka Mwesige yaweereza nga Minisita wa guno na guli mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Yalondebwa nga minisita wa Gavumenti ez'Ebitundu nga 18 Ogwokubiri 2009. Mu nkyukakyuka za kabineeti ezaakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya Gavumenti ez’Ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe ow'akakiiko aka Gavumenti ez'ebitundu mu lukiiko omwegattira ensi ezaali amatwale ga Bungereza akayitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] okuva 2011 okutuusa lweyazzibwa mu kifo Minisita W'ebyokweranga 6 Ogwomukaaga 2016 ng'adda mu bigere bya [[Crispus Kiyonga]] eyasuulibwa okuva mu kabbineeti.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] mu kifo kino nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mu bugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] t8gqcfb2sj3xr73ufo1whm8rjinykn6 62290 62289 2026-07-13T11:57:49Z 24RAY 11014 Ngasseeko obutindo 62290 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''<big>Adolf Kasaija Mwesige</big>''' (yazaalibwa nga 4 Ogwokuna 1966) munnamateeka, munnabyabufuzi, era [[Munnayuganda]], Mwesige aweerezzaako mu bifo eby'enjawulo mu Gavumenti ya Uganda era nga yaliko [[Minisita avunaanyizibwa ku By'okwerinda n'Ensonga z'Abaazirwanako]] mu [[Cabinet of Uganda|kabineti ya Uganda]] okuva nga 6 Ogwomukaaga 2016 okutuuka nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Emabegako yaweerezaako nga Minisita wa Gavumenti ez’ebitundu okuva nga 18 Ogwokubiri 2009 okutuuka nga 6 Ogwomukaaga 2016. Era yeyali omubaka wa paalamenti omulonde ow'e Ssaza ly'e Bunyangabu mu [[disitulikiti y'e Kabarole]] okuva mu 1996.<ref name="Member">Parliament of Uganda (30 June 2017). "[http://www.parliament.go.ug/mp_database/profile.php?mid=324 Parliament of Uganda Members of The 10th Parliament"]. Kampala: [[:en:Parliament_of_Uganda|Parliament of Uganda.]] Retrieved 14 January 2018.</ref> Mu Ogwomusaavu 2017, Essaza ly'e Bunyangabu lyakutulwa ku Disitulikiti y’e Kabarole okukola [[Disitulikiti y’e Bunyangabu]].<ref>Basiime, Felix (3 March 2017). [https://web.archive.org/web/20170812213653/http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html "Kabarole budgets Shs12 billion for new Bunyangabu District]". ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [http://www.monitor.co.ug/News/National/Kabarole-budgets-Shs12b-for-new-Bunyangabu-District/688334-3834108-10hon2mz/index.html the original] on 12 August 2017. Retrieved 14 January 2018. </ref> == Obuvo bwe n'okusoma kwe. == Yasomera ku ssomero lya Nyakasura e [[Fort Portal]] ku misomo gye egya siniya ey'omukaaga. Mwesige alina [[Ddiguli esooka mu mateeka]] okuva ku [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]], yunivasite esinga obukadde mu Uganda. Alina ne dipulooma mu by'amateeka okuva mu ttendekero lya bannamateeka erya [[Law Development Centre]] mu [[Kampala]] . Alina dipulooma mu mateeka agali ku mutendera gwensi yonna okuva mu kitongole ki Public Administration Promotion Center e [[Berlin]] mu Germany ne dipulooma mu mateeka agakwata ku ddembe ly’obuntu okuva mu [[Lisangá lya Bikólo bya Molɔ́ngɔ́|kitongole ky’amawanga amagatte ekivunaanyizibwa ku ddembe ly’obuntu]] e [[Geneva]], [[Switzerland|Switzerland.]]<ref name="Member" /> == Obumanyirivu bw'emirimu == Mwesige abadde awandiisiddwa nga puliida wa Kkooti ya Uganda enkulu okuva mu mwaka gwa 1994. era nga ali kuddaala erimukkiriza okuwoza mu kkooti enkulu mu Uganda. Wakati w'omwaka 1992 ne 1996, yali mukozi mu minisitule y’ensonga z’ebweru ng’omukungu avunaanyizibwa ku nsonga z’amateeka ne n'ebitebe by'amawanga amalala. Wakati wa 1996 ne 2001, yali akola ng'omukulembeze wamu n'abalala mu kkampuni eya bannamateeka mu Uganda eya ''Mwesige, Egunyu & Company Advocates''.<ref name="Data">Vision Reporter (25 May 2004). "[https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1099893/attorney Who will be the next Attorney General?]". ''[[:en:New_Vision_(newspaper)|New Vision]]''. Kampala. p.&#x20;22. Retrieved 15 January 2018.</ref> Yasooka okulondebwa okugenda mu paaalamenti mu 1996, okukiikirira Essaza lya Bunyangabu mu Disitulikiti y’e Kabarole. Nga 2009 tegunnatuuka Mwesige yaweereza nga Minisita wa guno na guli mu Ofiisi ya Ssabaminisita.<ref name="Member" /> Yalondebwa nga minisita wa Gavumenti ez'Ebitundu nga 18 Ogwokubiri 2009. Mu nkyukakyuka za kabineeti ezaakolebwa nga 27 Ogwokutaano 2011, Mwesige yasigaza ekifo kye ekya Gavumenti ez’Ebitundu.<ref>Mukasa, Henry (28 May 2011)[https://web.archive.org/web/20141211124001/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 . "Museveni Names New Cabinet".] ''[[:en:New_Vision|New Vision (]]Kampala)''. Archived from [http://www.newvision.co.ug/D/8/12/755941 the original] on 11 December 2014. Retrieved 19 February 2015.</ref> Yakola ng’omumyuka wa ssentebe ow'akakiiko aka Gavumenti ez'ebitundu mu lukiiko omwegattira ensi ezaali amatwale ga Bungereza akayitibwa [[:en:Commonwealth_Local_Government_Forum|Commonwealth Local Government Forum]] okuva 2011 okutuusa lweyazzibwa mu kifo Minisita W'ebyokweranga 6 Ogwomukaaga 2016 ng'adda mu bigere bya [[Crispus Kiyonga]] eyasuulibwa okuva mu kabbineeti.<ref>Uganda State House (6 June 2016). [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf "Museveni's new cabinet list At 6 June 2016"] (PDF). ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]''. Kampala. Archived from [https://web.archive.org/web/20161007121926/http://www.monitor.co.ug/blob/view/-/3235304/data/1345443/-/3o16hn/-/Museveni%27s+cabinet.pdf the original] (PDF) on 7 October 2016. Retrieved 7 June 2016.</ref> Yasikizibwa [[Vincent Ssempijja]] mu kifo kino nga 8 Ogwomukaaga 2021.<ref>New Vision (9 June 2021). [https://www.newvision.co.ug/articledetails/105545 "President Museveni names new Cabinet".] [[:en:New_Vision|''New Vision''.]] Kampala, Uganda. Retrieved 16 July 2021.</ref>Mwesige yalondebwa omukulembeze wa Uganda [[Yoweri Museveni]] okukola nga Kalaani wa Palamenti ya Uganda mu lungereza ayitibwa ''Clerk to Parliament'' era nga wano yasikira Jane Kibirige era natandika okukola emirimu gye mu butongole nga 18 Ogwomunaana 2021. Pulezidenti yazza bugya endagaano ye nga kalaani wa palamenti mu mwaka 2024<ref>[http://www.homelandmedia.co.ug/news/adolf-mwesige-assumes-office-as-clerk-to-parliament/ "Adolf Mwesige Assumes Office as Clerk to Parliament | The Homeland Newspaper"]. ''www.homelandmedia.co.ug''. 19 August 2021. Retrieved 2024-09-25.</ref><ref>[https://www.parliament.go.ug/news/5484/clerk-parliament-tips-new-staff-discipline-innovativeness "Clerk to Parliament tips new staff on discipline, innovativeness]". 8 December 2021.</ref> == Okunoonyereza ku nguzi mu paalamenti ya 2026 == Mu Ogwokutaano 2026, Mwesige yali mu kwekenneenya kwa bonna bwe baali banoonyereza ku bigambibwa nti waliwo obuli bw’enguzi n’obutali butebenkevu mu by’ensimbi mu Paalamenti ya Uganda. Emikutu gy’amawulire gyategeeza nti ebibuuzo byali bibuuzibwa ku mulimu gwe nga Omulabirizi w'ebiwandiiko (Clerk) eri Paalamenti, kubanga kimanyiddwa nti Omulabirizi w'ebiwandiiko avunaanyizibwa ku kubala ebitabo era n’avunaanyizibwa ne ku kuwa olukusa n’okubala ensaasaanya y'ensimbi mu Paalamenti.<ref>{{Cite web |last= |first= |date=2026-05-18 |title=Secret Files Opened: Parliament’s Top Officials Clerk Adolf Mwesigye, Finance Boss Kunobwa, Communications Obore & Logist |url=https://theinvestigatornews.com/2026/05/secret-files-opened-parliaments-top-officials-clerk-adolf-mwesigye-finance-boss-kunobwa-communications-obore-logistics-waiswa-facing-investigation/ |access-date=2026-06-03 |website=The Investigator News |language=en-US}}</ref> Omubaka wa Paalamenti Yorke Odria Alioni mu Ssaza lya Aringa Mu bugwanjuba bwa Uganda yasaba wabeewo okunoonyereza ku Mwesige n’abakungu abalala ab’oku ntikko mu paalamenti, ng’alumiriza nti waliwo obutali bwenkanya kunoonda ya bakozi, entambula y'e by’ensimbi, n’okuddukanya eby’obugagga bya paalamenti. Ebigambibwa bino tebyavamu musango gwonna guvunana Mwesige mu kiseera amawulire we gafulumira.<ref>{{Cite web |last=Reporter |date=2014-11-20 |title=Government apologizes for toddlers’ death - 93.3 KFM |url=https://www.kfm.co.ug/government-apologizes-for-toddlers-death/ |access-date=2026-06-03 |language=en-US}}</ref> Nga 19 Ogwokutaano 2026, kigambibwa nti abasirikale b’ebyokwerinda n'abaanonyereza bagalawo ofiisi ya Mwesige ku Paalamenti ng’omu ku kaweefube w’okunoonya ebiwandiiko n’obuwandiiko obukozesa ebyuma bikalimagezi nga bikwatagana n’okunoonyereza okugenda mu maaso. Lipoota ezaddirira zaategeeza nti ttiimu ey’awamu eya bambega ba poliisi, ekitongole ekivunaanyizibwa ku kulondoola gavumenti n’ababalirizi b’ebitabo baamaze essaawa eziwera nga banoonya ofiisi mu Palamenti omuli ne ofiisi ya Clerk nga tebannasitula n’ebikozesebwa okwekenneenya okunoonyereza ku misango. Ab’obuyinza baali tebannaba kulaga mu lujjudde omulimu gwennyini Mwesigye gwe yakola mu kunoonyereza kuno, era nga tewali kusingisibwa musango oba kuzuulibwa mu butongole ku ye.<ref>{{Cite web |last=Omara |first=Geoffrey |date=2026-05-20 |title=Police, IGG, Auditors Exit Parliament after 16-Hour Search |url=https://chimpreports.com/police-igg-auditors-exit-parliament-after-16-hour-search/ |access-date=2026-06-03 |website=ChimpReports |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2026-05-22 |title=27 Years Jail Looms for Among if Investigations, Prove Corruption, Abuse of Office & Illegal Enrichment |url=https://mulengeranews.com/27-years-jail-looms-for-among-if-investigations-prove-corruption-abuse-of-office-illegal-enrichment/ |access-date=2026-06-03 |website=mulengeranews.com |language=en-US}}</ref> == Amaka == Adolf Mwesige musajja mufumbo era alina nabaana == Laba ne == * [[Cabinet of Uganda|Kabineti ya Uganda]] * [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] * [[Yoweri Museveni]] * Disitulikiti y'e Bunyangabu * [[Makerere University, Uganda|Yunivasite y'e Makerere]] == Ebijuliziddwa == <references/> == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == *[http://www.parliament.go.ug/ Website of the Parliament of Uganda] [[Category:Bannabyabufuzi mu Uganda]] [[Category:Abaazaalibwa mu 1966]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Bunyangabu]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omunaana]] [[Category:Abantu b'e Tooro]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi]] [[Category:Ababaka ba Paalamenti ya Uganda ey'omwenda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abayizi abaasomera ku Yunivasite y'e Makerere]] [[Category:Baminisita ba Gavumenti ya Uganda]] [[Category:Bugwanjuba bwa Uganda]] [[Category:Baminisita b'Ebyokwerinda mu Uganda]] dwxw4dbawtg6omrc4i4rh6ehzn2ch1p Henry Wako Muloki 0 11501 62049 56950 2026-07-12T14:57:30Z Kinenkey 10423 Nterezeeza emyeezi 62049 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kyabazinga Henry Wako Muloki''' [[:en:OBE|OBE]] (Ogwokubiri 18, 1921 – Ogwomwenda 1, 2008) yali [[Yuganda|Munnayuganda]] [[:en:Kyabazinga_of_Busoga|Kyabazinga ow'e Busoga]], ekitiibwa ekyaweebwa omufuzi w'Obwakabaka [[:en:Monarchy|bwa Busoga]], [[:en:Monarchy|obwakabaka]] obw'ennono mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="monitor">https://en.wikipedia.org/wiki/Cultural_institutions</ref> Muloki yeyali Kyabazinga wa Busoga eyasooka mu 1955, ekifo kyeyalimu okutuusa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] bweyagoba [[:en:Cultural_institutions|obukulembeze bw'ennono]] n'obwakabaka mu ggwanga mu 1966.<ref name="monitor" /> Muloki yafuna ekitiibwa kya Kyabazinga nga 11 Ogw'okubiri, 1995 oluvannyuma lwa gavumenti ya Uganda ezizaawo obw'akabaka obw'ennono.<ref name="monitor" /> Muloki ye yali omufuzi w’ennono omukadde eyali akyali omulamu mu Uganda mu kiseera we yafiira mu 2008 yali ku myaka 87. Ye yasooka okuwandiisibwa nga Kyabazinga eyafiira mu ofiisi.<ref name="monitor" /> == Ebimukwatako == Henry Wako Muloki yatuula ku ntebe y’Obwakabaka [[:en:Kingdom_of_Busoga|bwa Busoga]] nga [[:en:Kyabazinga_of_Busoga|Kyabazinga ow’e Busoga]]( [[:en:Isebantu_Kyabazinga|Isebantu Kyabazinga]] ) mu 1955 ng’alina emyaka 34 egy’obukulu. Muloki yasikira omugenzi Sir [[Wilberforce Nadiope|William Wilberforce Nadiope]] nga Kyabazinga.<ref name="monitor" /> Muloki yafiirwa ekitiibwa kye eky’ennono n’obwakabaka bwe mu 1966 [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]], [[Milton Obote]], bwe yaggyawo ebitiibwa [[:en:Cultural_institutions|n’ebitongole]] byonna eby’ennono mu Uganda. Enteekateeka ya Obote era yasatulula obwakabaka obw'ennono obuna obwali mu Uganda, nga muno mwe mwali n'Obwakabaka bwa Muloki bwennyini obwa Busoga. Muloki yaddamu okufuna ekitiibwa kye n’engule ye nga 11 Ogw'okubiri, 1995, oluvannyuma lw’okuzzaawo ebitongole n’obwakabaka obw’ennono okuli n’Obwakabaka bwa Busoga nga gavumenti ya Uganda. Ebiseera ebisinga, Kyabazinga alondebwa okuva mu bataka bataano ku kkumi n’omu ku [[:en:Tribal_chief|baami b’amasaza]] z’obwakabaka bwa Busoga abagenda okubeera mu mikono gy’ekiseera ekigere. <ref name="monitor" /> Kyokka Muloki bwe yalondebwa ku bwa Kyabazinga, abaami b’abantu [[:en:Basoga|b’e Busoga]] baasalawo nti Muloki afuge obulamu bwe bwonna nga basiima obukulembeze bwe, by’akola mu bulamu bwe n’emyaka gye. <ref name="monitor" /> Muloki yakwatibwa [[:en:Esophageal_cancer|kookolo w’emimiro]] mu kiseera ky’obufuzi bwe obwasembayo. Yalongoosebwa obulwadde buno mu Yitale mu 2007. Muloki yayongera okujanjabwa mu ddwaaliro lya Kampala International Hospital mu 2008. <ref name="monitor" /> Ng'ebula mbale afe, Muloki yaweebwa ekitanda mu [[:en:India|Buyindi]] okumala wiiki bbiri.<ref name="monitor" /> Yali muyi nnyo ne kiba nti yalina okutwalibwa mu nnyonyi okudda e Uganda mu [[:en:Gulfstream_IV-SP|Gulfstream IV-SP]] y'eggwanga lino. <ref name="monitor" /> === Okufa === Henry Wako Muloki yafiira mu ddwaaliro lya Mulago Cancer Institute mu [[Kampala|Kampala, Uganda]], ku ssaawa 4 ez’oku makya nga 1 Ogw'omwenda, 2008, ku myaka 87. Yaleka abatabani be bana n’abawala basatu okuli omumbejja Rebecca Muloki. <ref name="monitor" /> Mukyala we [[Alice Muloki Nnaabagereka wa Busoga|Alice Muloki]], [[Inhebantu wa Busoga|Nnabakyala we Busoga]] yafa mu Ogw'ekkumin'ogumu 2005. Abaana ba Muloki ababiri babeera mu [[Amerika]] ne [[Great Britain|Bungereza]].<ref name="monitor" /> Omulambo gwa Muloki gwatwalibwa mu [[Parliament of Uganda|lukiiko lwa National Assembly of Uganda]] (Parliament) mu [[Kampala]] okumusiibula mu [[:en:Lying_in_state|kitiibwa]]. Oluvannyuma yatwaliddwa mu [[Nakabango palace|lubiri lw'e Nakabango]] gyebakuma ogwooto. <ref name="monitor" /> Oluvanyuma ng'emikolo gy'omu Kampala giwedde, wabaawo abantu okukuba eriiso evvanyuma ku mugenzi e [[Bugembe]], ekitebe ekikulu eky'Obwakabaka bwa Busoga.<ref name="monitor" /> Oluvannyuma omulambo gwe gwatwalibwa mu maka ga bajjajjaabwe mu [[Kaliro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kaliro]] okuziikibwa. <ref name="monitor" /> Mu mateeka ga Busoga, Katuukiro wa Busoga, [[Wilson Muwereza]], eyali Ssabaminisita wa Muloki okumala emyaaka mukaaga, ne "abakulu b'abaami b'obwakabaka ekkumi n'omu abakulira ebika" be babeera balina okuddukanya Obwakabaka bwa Busoga oluvannyuma lw'okufa kwa Muloki. Ssaabaminisita n’abaami b’obwakabaka bwa Busoga kkumi n’omu bagenda kulonda wamu anaamuddira mu bigere era balonde Kyabazinga omupya mu nnaku 60 okutuuka ku 90 okuva Muloki lw’afudde.<ref name="monitor" /> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20080902000213/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599 Okwolesebwa Okupya: Obulamu n'ebiseera bya Wako Muloki] * [https://web.archive.org/web/20110719141631/http://www.independent.co.ug/index.php/categoryblog/31-special-report/231-busoga-new-king-new-role.html The Independent: Busoga: Kabaka omuggya, omulimu omupya] Archived az5mfrtn2go52qygtw5x1d1pvb9wa11 62050 62049 2026-07-12T14:59:33Z Kinenkey 10423 Nterezeeza emyeezi 62050 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Kyabazinga Henry Wako Muloki''' [[:en:OBE|OBE]] (Ogwokubiri 18, 1921 – Ogwomwenda 1, 2008) yali [[Yuganda|Munnayuganda]] [[:en:Kyabazinga_of_Busoga|Kyabazinga ow'e Busoga]], ekitiibwa ekyaweebwa omufuzi w'Obwakabaka [[:en:Monarchy|bwa Busoga]], [[:en:Monarchy|obwakabaka]] obw'ennono mu [[Yuganda|Uganda]].<ref name="monitor">https://en.wikipedia.org/wiki/Cultural_institutions</ref> Muloki yeyali Kyabazinga wa Busoga eyasooka mu 1955, ekifo kyeyalimu okutuusa [[:en:Prime_Minister_of_Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]] [[:en:Milton_Obote|Milton Obote]] bweyagoba [[:en:Cultural_institutions|obukulembeze bw'ennono]] n'obwakabaka mu ggwanga mu 1966.<ref name="monitor" /> Muloki yafuna ekitiibwa kya Kyabazinga nga 11 Ogwokubiri, 1995 oluvannyuma lwa gavumenti ya Uganda ezizaawo obw'akabaka obw'ennono.<ref name="monitor" /> Muloki ye yali omufuzi w’ennono omukadde eyali akyali omulamu mu Uganda mu kiseera we yafiira mu 2008 yali ku myaka 87. Ye yasooka okuwandiisibwa nga Kyabazinga eyafiira mu ofiisi.<ref name="monitor" /> == Ebimukwatako == Henry Wako Muloki yatuula ku ntebe y’Obwakabaka [[:en:Kingdom_of_Busoga|bwa Busoga]] nga [[:en:Kyabazinga_of_Busoga|Kyabazinga ow’e Busoga]]( [[:en:Isebantu_Kyabazinga|Isebantu Kyabazinga]] ) mu 1955 ng’alina emyaka 34 egy’obukulu. Muloki yasikira omugenzi Sir [[Wilberforce Nadiope|William Wilberforce Nadiope]] nga Kyabazinga.<ref name="monitor" /> Muloki yafiirwa ekitiibwa kye eky’ennono n’obwakabaka bwe mu 1966 [[Ssaabaminisita wa Uganda|Ssabaminisita wa Uganda]], [[Milton Obote]], bwe yaggyawo ebitiibwa [[:en:Cultural_institutions|n’ebitongole]] byonna eby’ennono mu Uganda. Enteekateeka ya Obote era yasatulula obwakabaka obw'ennono obuna obwali mu Uganda, nga muno mwe mwali n'Obwakabaka bwa Muloki bwennyini obwa Busoga. Muloki yaddamu okufuna ekitiibwa kye n’engule ye nga 11 Ogwokubiri, 1995, oluvannyuma lw’okuzzaawo ebitongole n’obwakabaka obw’ennono okuli n’Obwakabaka bwa Busoga nga gavumenti ya Uganda. Ebiseera ebisinga, Kyabazinga alondebwa okuva mu bataka bataano ku kkumi n’omu ku [[:en:Tribal_chief|baami b’amasaza]] z’obwakabaka bwa Busoga abagenda okubeera mu mikono gy’ekiseera ekigere. <ref name="monitor" /> Kyokka Muloki bwe yalondebwa ku bwa Kyabazinga, abaami b’abantu [[:en:Basoga|b’e Busoga]] baasalawo nti Muloki afuge obulamu bwe bwonna nga basiima obukulembeze bwe, by’akola mu bulamu bwe n’emyaka gye. <ref name="monitor" /> Muloki yakwatibwa [[:en:Esophageal_cancer|kookolo w’emimiro]] mu kiseera ky’obufuzi bwe obwasembayo. Yalongoosebwa obulwadde buno mu Yitale mu 2007. Muloki yayongera okujanjabwa mu ddwaaliro lya Kampala International Hospital mu 2008. <ref name="monitor" /> Ng'ebula mbale afe, Muloki yaweebwa ekitanda mu [[:en:India|Buyindi]] okumala wiiki bbiri.<ref name="monitor" /> Yali muyi nnyo ne kiba nti yalina okutwalibwa mu nnyonyi okudda e Uganda mu [[:en:Gulfstream_IV-SP|Gulfstream IV-SP]] y'eggwanga lino. <ref name="monitor" /> === Okufa === Henry Wako Muloki yafiira mu ddwaaliro lya Mulago Cancer Institute mu [[Kampala|Kampala, Uganda]], ku ssaawa 4 ez’oku makya nga 1 Ogw'omwenda, 2008, ku myaka 87. Yaleka abatabani be bana n’abawala basatu okuli omumbejja Rebecca Muloki. <ref name="monitor" /> Mukyala we [[Alice Muloki Nnaabagereka wa Busoga|Alice Muloki]], [[Inhebantu wa Busoga|Nnabakyala we Busoga]] yafa mu Ogw'ekkumin'ogumu 2005. Abaana ba Muloki ababiri babeera mu [[Amerika]] ne [[Great Britain|Bungereza]].<ref name="monitor" /> Omulambo gwa Muloki gwatwalibwa mu [[Parliament of Uganda|lukiiko lwa National Assembly of Uganda]] (Parliament) mu [[Kampala]] okumusiibula mu [[:en:Lying_in_state|kitiibwa]]. Oluvannyuma yatwaliddwa mu [[Nakabango palace|lubiri lw'e Nakabango]] gyebakuma ogwooto. <ref name="monitor" /> Oluvanyuma ng'emikolo gy'omu Kampala giwedde, wabaawo abantu okukuba eriiso evvanyuma ku mugenzi e [[Bugembe]], ekitebe ekikulu eky'Obwakabaka bwa Busoga.<ref name="monitor" /> Oluvannyuma omulambo gwe gwatwalibwa mu maka ga bajjajjaabwe mu [[Kaliro (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kaliro]] okuziikibwa. <ref name="monitor" /> Mu mateeka ga Busoga, Katuukiro wa Busoga, [[Wilson Muwereza]], eyali Ssabaminisita wa Muloki okumala emyaaka mukaaga, ne "abakulu b'abaami b'obwakabaka ekkumi n'omu abakulira ebika" be babeera balina okuddukanya Obwakabaka bwa Busoga oluvannyuma lw'okufa kwa Muloki. Ssaabaminisita n’abaami b’obwakabaka bwa Busoga kkumi n’omu bagenda kulonda wamu anaamuddira mu bigere era balonde Kyabazinga omupya mu nnaku 60 okutuuka ku 90 okuva Muloki lw’afudde.<ref name="monitor" /> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20080902000213/http://www.newvision.co.ug/D/8/12/647599 Okwolesebwa Okupya: Obulamu n'ebiseera bya Wako Muloki] * [https://web.archive.org/web/20110719141631/http://www.independent.co.ug/index.php/categoryblog/31-special-report/231-busoga-new-king-new-role.html The Independent: Busoga: Kabaka omuggya, omulimu omupya] Archived rq8pl2u4jf0gx8c2nyil0wn6zio330j Andrew Mwenda 0 12959 62146 61880 2026-07-13T04:36:13Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 62146 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ensibuko ye n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu [[:en:Western_Region,_Uganda|Bugwanjuba]] bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa [[:en:Lieutenant_General|Lieutenant Gyenerali]] [[:en:Kayanja_Muhanga|Kayanja Muhanga]], omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita w’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kitundu, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yasomera mu siniya e Mbarara okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi ku Headmaster omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma n’akkirizibwa mu [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri]] mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|mu kitundu kyebuvanjuba]] mu Uganda. Yatikkirwa [[:en:Busoga_College_Mwiri|Dipuloma ya Siniya]] e Mwiri. Yayingizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Arts_in_Journalism|diguli eyookubiri mu by'amawulire]] .<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula [[:en:Chevening_Scholarship|sikaala ya Chevening]] era n’akkirizibwa mu [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|University of London]], gye yatikkirwa [[:en:Development_studies|diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana]] . Yali mugenyi mu [[:en:Yale_University|Yale University]], mu 2010. Era yasoma nga fellow mu [[:en:Saïd_Business_School|Saïd Business School]] mu [[:en:University_of_Oxford|University of Oxford]] mu 2009. Mwenda yali John Knight Fellow mu [[:en:Stanford_University|Stanford University]] wakati wa 2006 ne 2007 nga non academic journalism fellowship. Yali musomesa omugenyi mu [[:en:University_of_Florida,_Gainesville|Yunivasite y’e Florida, Gainesville]], mu 2005, era nga mukyala munne mu Africa Study Center eya [[:en:University_of_Leiden|Yunivasite y’e Leiden]], mu Budaaki mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya tugende ne Micheal Wilkerson ne Matt Brown ,Kkampunieyeewaddeyo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobgagga mwe bagya eby'okweyimirizaawo .okuva olwoTugende yemu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati yeewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu ng’ebyo n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako okuteesa okukkakkana wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti mu butuufu eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yasembye okugwa mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu kkumi na mukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita [[:en:Tony_Blair|Tony Blair]] ku lipoota egenda okufuluma [[:en:Commission_for_Africa|ey’akakiiko ka Afrika]].<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo bye n’emirimu gye == Mwenda ye maneja wa kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya ekitabo ekiyitibwa ''[[:en:The_Independent_(Uganda)|The Independent]]'', ekifulumya amawulire agakwata ku nsonga z’omulembe. Omuwagizi wa [[:en:Socrates|Socrates, Karl Popper,]] ne [[:en:Frederick_Von_Hayek|Frederick Von Hayek]], mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi w’emitwe, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’embeera z’abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi lya Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. A [[:en:TED_speaker|TED speaker]], ye mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna. <ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omuwandiisi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekigatta ku leediyo ya FM, KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu [[:en:World_Bank|Banka y’ensi yonna]], [[:en:World_Resources_Institute|World Resources Institute]], ne [[:en:Transparency_International|Transparency International]] . Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga [[:en:International_Herald_Tribune|''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'',]] ne ''[[:en:Newsmagazine|Foreign Policy]]'' . Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo [[:en:BBC_World|ya BBC World]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=TED Conferences LLC |year=2019 |title=Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker |url=https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda |access-date=27 February 2019 |publisher=[[TED (conference)|TED Conferences]]}}</ref> Mwenda era awandiise n’okuwandiika emiko mu mpapula z’ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' waggulu w’okufulumya essuula mu bitabo ebiwerako. Mu gwomunaana gwa 2005, yavunaanibwa omusango gw’okujeemera [[:en:Sedition|gavumenti]] olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, [[:en:John_Garang|John Garang]] . Garang yattibwa ennyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yamenyekera mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali akomawo okuva mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi etalina makulu ekiro, mu mbeera y'obudde embi waggulu w'ekitundu ekitali kya bukuumi". <ref name="7R">{{Cite web |date=15 August 2005 |title=Journalist charged with sedition over programme on Garang death |url=http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Integrated Regional Information Networks]] (IRIN) |agency=IRIN}}</ref> Mu gwokuna gwa 2008, gavumenti ya Uganda yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti lwa "kubeera n'ebintu ebijeemera gavumenti n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">{{Cite web |last=Press Release |date=30 April 2008 |title=Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials' |url=http://allafrica.com/stories/200804301016.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu gwomusanvu gwa 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era yali afulumizibwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''[[:en:Der_Spiegel|Der Spiegel]]'' era n’akola ebiwandiiko bya leediyo ne ttivvi eri BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli [[:en:The_Washington_Post|BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'',]] n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=17 April 2013 |title=Madonna and Africa's 'celebrity saviors' |url=https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Cable News Network]] (CNN)}}</ref> Anenyezza ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana ya Afrika, okuva bwe bukubiriza okwesigama, okuyimirizaawo entalo n’okufukirira amawanga agali mu nguzi.<ref name="9R">{{Cite web |last=Alison Stewart |date=29 June 2012 |title=Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda) |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[National Public Radio]] (NPR)}}</ref> Agamba nti obuyambi bugenda mu mawanga agatali gasinga kugwanira, ago agalemye abantu baabwe, okusinga ago agateredde. Mu gwomukaaga gwa 2007, yawa okwogera ku nsonga zino mu [[:en:TED_conference|lukungaana lwa TED]] olwali mu [[:en:Arusha,_Tanzania|kibuga Arusha ekya Tanzania]] .<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] .<ref name="10R">{{Cite web |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-homosexuality law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]] (BBC)}}</ref> Nga 3 gwokubiri gwa 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu maserengeta ga Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Yeerangirira supreme shogun wa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo omukulembeze w’endowooza zaayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangiridde nti ekivuddeko UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi, enkola ya Besigye ey'obunkenke obw'amaanyi n'okukubwa abantu mu ngeri ey'obwereere eya Bobi Wine." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Engule == Mwenda yawangula engule ya [[:en:CPJ_International_Press_Freedom_Awards|CPJ International Press Freedom Awards]] mu 2008 eyawagirwa [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|akakiiko akakuuma bannamawulire]], "nga assa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri bannamawulire ab'eddembe mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent |url=https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ)}}</ref><ref name="12R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video |url=https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ) |format=Video}}</ref> == Ebiweereddwayo mu jano == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya [[:en:Cato_Institute|Cato Institute]], ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]], Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] 84ki5okzj2n7x736nkh94b43z8ilsfw 62147 62146 2026-07-13T04:38:59Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 62147 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kitundu, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yasomera mu siniya e Mbarara okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi ku Headmaster omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma n’akkirizibwa mu [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri]] mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|mu kitundu kyebuvanjuba]] mu Uganda. Yatikkirwa [[:en:Busoga_College_Mwiri|Dipuloma ya Siniya]] e Mwiri. Yayingizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Arts_in_Journalism|diguli eyookubiri mu by'amawulire]] .<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula [[:en:Chevening_Scholarship|sikaala ya Chevening]] era n’akkirizibwa mu [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|University of London]], gye yatikkirwa [[:en:Development_studies|diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana]] . Yali mugenyi mu [[:en:Yale_University|Yale University]], mu 2010. Era yasoma nga fellow mu [[:en:Saïd_Business_School|Saïd Business School]] mu [[:en:University_of_Oxford|University of Oxford]] mu 2009. Mwenda yali John Knight Fellow mu [[:en:Stanford_University|Stanford University]] wakati wa 2006 ne 2007 nga non academic journalism fellowship. Yali musomesa omugenyi mu [[:en:University_of_Florida,_Gainesville|Yunivasite y’e Florida, Gainesville]], mu 2005, era nga mukyala munne mu Africa Study Center eya [[:en:University_of_Leiden|Yunivasite y’e Leiden]], mu Budaaki mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya tugende ne Micheal Wilkerson ne Matt Brown ,Kkampunieyeewaddeyo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobgagga mwe bagya eby'okweyimirizaawo .okuva olwoTugende yemu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati yeewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu ng’ebyo n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako okuteesa okukkakkana wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti mu butuufu eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yasembye okugwa mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu kkumi na mukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita [[:en:Tony_Blair|Tony Blair]] ku lipoota egenda okufuluma [[:en:Commission_for_Africa|ey’akakiiko ka Afrika]].<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo bye n’emirimu gye == Mwenda ye maneja wa kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya ekitabo ekiyitibwa ''[[:en:The_Independent_(Uganda)|The Independent]]'', ekifulumya amawulire agakwata ku nsonga z’omulembe. Omuwagizi wa [[:en:Socrates|Socrates, Karl Popper,]] ne [[:en:Frederick_Von_Hayek|Frederick Von Hayek]], mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi w’emitwe, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’embeera z’abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi lya Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. A [[:en:TED_speaker|TED speaker]], ye mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna. <ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omuwandiisi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekigatta ku leediyo ya FM, KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu [[:en:World_Bank|Banka y’ensi yonna]], [[:en:World_Resources_Institute|World Resources Institute]], ne [[:en:Transparency_International|Transparency International]] . Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga [[:en:International_Herald_Tribune|''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'',]] ne ''[[:en:Newsmagazine|Foreign Policy]]'' . Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo [[:en:BBC_World|ya BBC World]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=TED Conferences LLC |year=2019 |title=Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker |url=https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda |access-date=27 February 2019 |publisher=[[TED (conference)|TED Conferences]]}}</ref> Mwenda era awandiise n’okuwandiika emiko mu mpapula z’ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' waggulu w’okufulumya essuula mu bitabo ebiwerako. Mu gwomunaana gwa 2005, yavunaanibwa omusango gw’okujeemera [[:en:Sedition|gavumenti]] olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, [[:en:John_Garang|John Garang]] . Garang yattibwa ennyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yamenyekera mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali akomawo okuva mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi etalina makulu ekiro, mu mbeera y'obudde embi waggulu w'ekitundu ekitali kya bukuumi". <ref name="7R">{{Cite web |date=15 August 2005 |title=Journalist charged with sedition over programme on Garang death |url=http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Integrated Regional Information Networks]] (IRIN) |agency=IRIN}}</ref> Mu gwokuna gwa 2008, gavumenti ya Uganda yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti lwa "kubeera n'ebintu ebijeemera gavumenti n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">{{Cite web |last=Press Release |date=30 April 2008 |title=Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials' |url=http://allafrica.com/stories/200804301016.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu gwomusanvu gwa 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era yali afulumizibwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''[[:en:Der_Spiegel|Der Spiegel]]'' era n’akola ebiwandiiko bya leediyo ne ttivvi eri BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli [[:en:The_Washington_Post|BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'',]] n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=17 April 2013 |title=Madonna and Africa's 'celebrity saviors' |url=https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Cable News Network]] (CNN)}}</ref> Anenyezza ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana ya Afrika, okuva bwe bukubiriza okwesigama, okuyimirizaawo entalo n’okufukirira amawanga agali mu nguzi.<ref name="9R">{{Cite web |last=Alison Stewart |date=29 June 2012 |title=Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda) |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[National Public Radio]] (NPR)}}</ref> Agamba nti obuyambi bugenda mu mawanga agatali gasinga kugwanira, ago agalemye abantu baabwe, okusinga ago agateredde. Mu gwomukaaga gwa 2007, yawa okwogera ku nsonga zino mu [[:en:TED_conference|lukungaana lwa TED]] olwali mu [[:en:Arusha,_Tanzania|kibuga Arusha ekya Tanzania]] .<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] .<ref name="10R">{{Cite web |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-homosexuality law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]] (BBC)}}</ref> Nga 3 gwokubiri gwa 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu maserengeta ga Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Yeerangirira supreme shogun wa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo omukulembeze w’endowooza zaayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangiridde nti ekivuddeko UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi, enkola ya Besigye ey'obunkenke obw'amaanyi n'okukubwa abantu mu ngeri ey'obwereere eya Bobi Wine." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Engule == Mwenda yawangula engule ya [[:en:CPJ_International_Press_Freedom_Awards|CPJ International Press Freedom Awards]] mu 2008 eyawagirwa [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|akakiiko akakuuma bannamawulire]], "nga assa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri bannamawulire ab'eddembe mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent |url=https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ)}}</ref><ref name="12R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video |url=https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ) |format=Video}}</ref> == Ebiweereddwayo mu jano == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya [[:en:Cato_Institute|Cato Institute]], ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]], Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] 51mwi06wm0dnuaa7m85am4waoq22519 62148 62147 2026-07-13T04:42:25Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 62148 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma n’akkirizibwa mu [[:en:Busoga_College_Mwiri|Busoga College Mwiri]] mu [[:en:Eastern_Region,_Uganda|mu kitundu kyebuvanjuba]] mu Uganda. Yatikkirwa [[:en:Busoga_College_Mwiri|Dipuloma ya Siniya]] e Mwiri. Yayingizibwa mu [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], [[:en:Public_university|yunivasite ya gavumenti]] esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa [[:en:Bachelor_of_Arts_in_Journalism|diguli eyookubiri mu by'amawulire]] .<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula [[:en:Chevening_Scholarship|sikaala ya Chevening]] era n’akkirizibwa mu [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|University of London]], gye yatikkirwa [[:en:Development_studies|diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana]] . Yali mugenyi mu [[:en:Yale_University|Yale University]], mu 2010. Era yasoma nga fellow mu [[:en:Saïd_Business_School|Saïd Business School]] mu [[:en:University_of_Oxford|University of Oxford]] mu 2009. Mwenda yali John Knight Fellow mu [[:en:Stanford_University|Stanford University]] wakati wa 2006 ne 2007 nga non academic journalism fellowship. Yali musomesa omugenyi mu [[:en:University_of_Florida,_Gainesville|Yunivasite y’e Florida, Gainesville]], mu 2005, era nga mukyala munne mu Africa Study Center eya [[:en:University_of_Leiden|Yunivasite y’e Leiden]], mu Budaaki mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya tugende ne Micheal Wilkerson ne Matt Brown ,Kkampunieyeewaddeyo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobgagga mwe bagya eby'okweyimirizaawo .okuva olwoTugende yemu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati yeewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu ng’ebyo n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako okuteesa okukkakkana wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti mu butuufu eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yasembye okugwa mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu kkumi na mukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita [[:en:Tony_Blair|Tony Blair]] ku lipoota egenda okufuluma [[:en:Commission_for_Africa|ey’akakiiko ka Afrika]].<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo bye n’emirimu gye == Mwenda ye maneja wa kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya ekitabo ekiyitibwa ''[[:en:The_Independent_(Uganda)|The Independent]]'', ekifulumya amawulire agakwata ku nsonga z’omulembe. Omuwagizi wa [[:en:Socrates|Socrates, Karl Popper,]] ne [[:en:Frederick_Von_Hayek|Frederick Von Hayek]], mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi w’emitwe, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’embeera z’abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi lya Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. A [[:en:TED_speaker|TED speaker]], ye mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna. <ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omuwandiisi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekigatta ku leediyo ya FM, KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu [[:en:World_Bank|Banka y’ensi yonna]], [[:en:World_Resources_Institute|World Resources Institute]], ne [[:en:Transparency_International|Transparency International]] . Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga [[:en:International_Herald_Tribune|''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'',]] ne ''[[:en:Newsmagazine|Foreign Policy]]'' . Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo [[:en:BBC_World|ya BBC World]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=TED Conferences LLC |year=2019 |title=Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker |url=https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda |access-date=27 February 2019 |publisher=[[TED (conference)|TED Conferences]]}}</ref> Mwenda era awandiise n’okuwandiika emiko mu mpapula z’ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' waggulu w’okufulumya essuula mu bitabo ebiwerako. Mu gwomunaana gwa 2005, yavunaanibwa omusango gw’okujeemera [[:en:Sedition|gavumenti]] olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, [[:en:John_Garang|John Garang]] . Garang yattibwa ennyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yamenyekera mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali akomawo okuva mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi etalina makulu ekiro, mu mbeera y'obudde embi waggulu w'ekitundu ekitali kya bukuumi". <ref name="7R">{{Cite web |date=15 August 2005 |title=Journalist charged with sedition over programme on Garang death |url=http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Integrated Regional Information Networks]] (IRIN) |agency=IRIN}}</ref> Mu gwokuna gwa 2008, gavumenti ya Uganda yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti lwa "kubeera n'ebintu ebijeemera gavumenti n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">{{Cite web |last=Press Release |date=30 April 2008 |title=Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials' |url=http://allafrica.com/stories/200804301016.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu gwomusanvu gwa 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era yali afulumizibwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''[[:en:Der_Spiegel|Der Spiegel]]'' era n’akola ebiwandiiko bya leediyo ne ttivvi eri BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli [[:en:The_Washington_Post|BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'',]] n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=17 April 2013 |title=Madonna and Africa's 'celebrity saviors' |url=https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Cable News Network]] (CNN)}}</ref> Anenyezza ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana ya Afrika, okuva bwe bukubiriza okwesigama, okuyimirizaawo entalo n’okufukirira amawanga agali mu nguzi.<ref name="9R">{{Cite web |last=Alison Stewart |date=29 June 2012 |title=Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda) |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[National Public Radio]] (NPR)}}</ref> Agamba nti obuyambi bugenda mu mawanga agatali gasinga kugwanira, ago agalemye abantu baabwe, okusinga ago agateredde. Mu gwomukaaga gwa 2007, yawa okwogera ku nsonga zino mu [[:en:TED_conference|lukungaana lwa TED]] olwali mu [[:en:Arusha,_Tanzania|kibuga Arusha ekya Tanzania]] .<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] .<ref name="10R">{{Cite web |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-homosexuality law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]] (BBC)}}</ref> Nga 3 gwokubiri gwa 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu maserengeta ga Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Yeerangirira supreme shogun wa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo omukulembeze w’endowooza zaayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangiridde nti ekivuddeko UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi, enkola ya Besigye ey'obunkenke obw'amaanyi n'okukubwa abantu mu ngeri ey'obwereere eya Bobi Wine." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Engule == Mwenda yawangula engule ya [[:en:CPJ_International_Press_Freedom_Awards|CPJ International Press Freedom Awards]] mu 2008 eyawagirwa [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|akakiiko akakuuma bannamawulire]], "nga assa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri bannamawulire ab'eddembe mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent |url=https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ)}}</ref><ref name="12R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video |url=https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ) |format=Video}}</ref> == Ebiweereddwayo mu jano == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya [[:en:Cato_Institute|Cato Institute]], ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]], Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] jkffrzch26hrz04drs6bwv2gy3iz0nx 62149 62148 2026-07-13T04:47:32Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 62149 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula [[:en:Chevening_Scholarship|sikaala ya Chevening]] era n’akkirizibwa mu [[:en:School_of_Oriental_and_African_Studies|School of Oriental and African Studies]] mu [[:en:University_of_London|University of London]], gye yatikkirwa [[:en:Development_studies|diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana]] . Yali mugenyi mu [[:en:Yale_University|Yale University]], mu 2010. Era yasoma nga fellow mu [[:en:Saïd_Business_School|Saïd Business School]] mu [[:en:University_of_Oxford|University of Oxford]] mu 2009. Mwenda yali John Knight Fellow mu [[:en:Stanford_University|Stanford University]] wakati wa 2006 ne 2007 nga non academic journalism fellowship. Yali musomesa omugenyi mu [[:en:University_of_Florida,_Gainesville|Yunivasite y’e Florida, Gainesville]], mu 2005, era nga mukyala munne mu Africa Study Center eya [[:en:University_of_Leiden|Yunivasite y’e Leiden]], mu Budaaki mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya tugende ne Micheal Wilkerson ne Matt Brown ,Kkampunieyeewaddeyo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobgagga mwe bagya eby'okweyimirizaawo .okuva olwoTugende yemu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati yeewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu ng’ebyo n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako okuteesa okukkakkana wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti mu butuufu eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yasembye okugwa mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu kkumi na mukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita [[:en:Tony_Blair|Tony Blair]] ku lipoota egenda okufuluma [[:en:Commission_for_Africa|ey’akakiiko ka Afrika]].<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo bye n’emirimu gye == Mwenda ye maneja wa kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya ekitabo ekiyitibwa ''[[:en:The_Independent_(Uganda)|The Independent]]'', ekifulumya amawulire agakwata ku nsonga z’omulembe. Omuwagizi wa [[:en:Socrates|Socrates, Karl Popper,]] ne [[:en:Frederick_Von_Hayek|Frederick Von Hayek]], mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi w’emitwe, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’embeera z’abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi lya Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. A [[:en:TED_speaker|TED speaker]], ye mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna. <ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omuwandiisi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekigatta ku leediyo ya FM, KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu [[:en:World_Bank|Banka y’ensi yonna]], [[:en:World_Resources_Institute|World Resources Institute]], ne [[:en:Transparency_International|Transparency International]] . Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga [[:en:International_Herald_Tribune|''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'',]] ne ''[[:en:Newsmagazine|Foreign Policy]]'' . Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo [[:en:BBC_World|ya BBC World]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=TED Conferences LLC |year=2019 |title=Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker |url=https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda |access-date=27 February 2019 |publisher=[[TED (conference)|TED Conferences]]}}</ref> Mwenda era awandiise n’okuwandiika emiko mu mpapula z’ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' waggulu w’okufulumya essuula mu bitabo ebiwerako. Mu gwomunaana gwa 2005, yavunaanibwa omusango gw’okujeemera [[:en:Sedition|gavumenti]] olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, [[:en:John_Garang|John Garang]] . Garang yattibwa ennyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yamenyekera mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali akomawo okuva mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi etalina makulu ekiro, mu mbeera y'obudde embi waggulu w'ekitundu ekitali kya bukuumi". <ref name="7R">{{Cite web |date=15 August 2005 |title=Journalist charged with sedition over programme on Garang death |url=http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Integrated Regional Information Networks]] (IRIN) |agency=IRIN}}</ref> Mu gwokuna gwa 2008, gavumenti ya Uganda yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti lwa "kubeera n'ebintu ebijeemera gavumenti n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">{{Cite web |last=Press Release |date=30 April 2008 |title=Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials' |url=http://allafrica.com/stories/200804301016.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu gwomusanvu gwa 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era yali afulumizibwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''[[:en:Der_Spiegel|Der Spiegel]]'' era n’akola ebiwandiiko bya leediyo ne ttivvi eri BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli [[:en:The_Washington_Post|BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'',]] n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=17 April 2013 |title=Madonna and Africa's 'celebrity saviors' |url=https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Cable News Network]] (CNN)}}</ref> Anenyezza ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana ya Afrika, okuva bwe bukubiriza okwesigama, okuyimirizaawo entalo n’okufukirira amawanga agali mu nguzi.<ref name="9R">{{Cite web |last=Alison Stewart |date=29 June 2012 |title=Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda) |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[National Public Radio]] (NPR)}}</ref> Agamba nti obuyambi bugenda mu mawanga agatali gasinga kugwanira, ago agalemye abantu baabwe, okusinga ago agateredde. Mu gwomukaaga gwa 2007, yawa okwogera ku nsonga zino mu [[:en:TED_conference|lukungaana lwa TED]] olwali mu [[:en:Arusha,_Tanzania|kibuga Arusha ekya Tanzania]] .<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] .<ref name="10R">{{Cite web |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-homosexuality law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]] (BBC)}}</ref> Nga 3 gwokubiri gwa 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu maserengeta ga Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Yeerangirira supreme shogun wa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo omukulembeze w’endowooza zaayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangiridde nti ekivuddeko UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi, enkola ya Besigye ey'obunkenke obw'amaanyi n'okukubwa abantu mu ngeri ey'obwereere eya Bobi Wine." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Engule == Mwenda yawangula engule ya [[:en:CPJ_International_Press_Freedom_Awards|CPJ International Press Freedom Awards]] mu 2008 eyawagirwa [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|akakiiko akakuuma bannamawulire]], "nga assa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri bannamawulire ab'eddembe mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent |url=https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ)}}</ref><ref name="12R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video |url=https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ) |format=Video}}</ref> == Ebiweereddwayo mu jano == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya [[:en:Cato_Institute|Cato Institute]], ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]], Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] 6w4uo70z6cqt17zzlx46j6myoxhpz6k 62150 62149 2026-07-13T04:54:34Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 62150 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya tugende ne Micheal Wilkerson ne Matt Brown ,Kkampunieyeewaddeyo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobgagga mwe bagya eby'okweyimirizaawo .okuva olwoTugende yemu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati yeewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu ng’ebyo n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako okuteesa okukkakkana wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti mu butuufu eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yasembye okugwa mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu kkumi na mukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita [[:en:Tony_Blair|Tony Blair]] ku lipoota egenda okufuluma [[:en:Commission_for_Africa|ey’akakiiko ka Afrika]].<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo bye n’emirimu gye == Mwenda ye maneja wa kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya ekitabo ekiyitibwa ''[[:en:The_Independent_(Uganda)|The Independent]]'', ekifulumya amawulire agakwata ku nsonga z’omulembe. Omuwagizi wa [[:en:Socrates|Socrates, Karl Popper,]] ne [[:en:Frederick_Von_Hayek|Frederick Von Hayek]], mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi w’emitwe, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’embeera z’abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi lya Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. A [[:en:TED_speaker|TED speaker]], ye mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna. <ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omuwandiisi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekigatta ku leediyo ya FM, KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu [[:en:World_Bank|Banka y’ensi yonna]], [[:en:World_Resources_Institute|World Resources Institute]], ne [[:en:Transparency_International|Transparency International]] . Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga [[:en:International_Herald_Tribune|''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'',]] ne ''[[:en:Newsmagazine|Foreign Policy]]'' . Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo [[:en:BBC_World|ya BBC World]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=TED Conferences LLC |year=2019 |title=Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker |url=https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda |access-date=27 February 2019 |publisher=[[TED (conference)|TED Conferences]]}}</ref> Mwenda era awandiise n’okuwandiika emiko mu mpapula z’ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' waggulu w’okufulumya essuula mu bitabo ebiwerako. Mu gwomunaana gwa 2005, yavunaanibwa omusango gw’okujeemera [[:en:Sedition|gavumenti]] olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, [[:en:John_Garang|John Garang]] . Garang yattibwa ennyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yamenyekera mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali akomawo okuva mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi etalina makulu ekiro, mu mbeera y'obudde embi waggulu w'ekitundu ekitali kya bukuumi". <ref name="7R">{{Cite web |date=15 August 2005 |title=Journalist charged with sedition over programme on Garang death |url=http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Integrated Regional Information Networks]] (IRIN) |agency=IRIN}}</ref> Mu gwokuna gwa 2008, gavumenti ya Uganda yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti lwa "kubeera n'ebintu ebijeemera gavumenti n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">{{Cite web |last=Press Release |date=30 April 2008 |title=Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials' |url=http://allafrica.com/stories/200804301016.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu gwomusanvu gwa 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era yali afulumizibwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''[[:en:Der_Spiegel|Der Spiegel]]'' era n’akola ebiwandiiko bya leediyo ne ttivvi eri BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli [[:en:The_Washington_Post|BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'',]] n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=17 April 2013 |title=Madonna and Africa's 'celebrity saviors' |url=https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Cable News Network]] (CNN)}}</ref> Anenyezza ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana ya Afrika, okuva bwe bukubiriza okwesigama, okuyimirizaawo entalo n’okufukirira amawanga agali mu nguzi.<ref name="9R">{{Cite web |last=Alison Stewart |date=29 June 2012 |title=Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda) |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[National Public Radio]] (NPR)}}</ref> Agamba nti obuyambi bugenda mu mawanga agatali gasinga kugwanira, ago agalemye abantu baabwe, okusinga ago agateredde. Mu gwomukaaga gwa 2007, yawa okwogera ku nsonga zino mu [[:en:TED_conference|lukungaana lwa TED]] olwali mu [[:en:Arusha,_Tanzania|kibuga Arusha ekya Tanzania]] .<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] .<ref name="10R">{{Cite web |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-homosexuality law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]] (BBC)}}</ref> Nga 3 gwokubiri gwa 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu maserengeta ga Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Yeerangirira supreme shogun wa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo omukulembeze w’endowooza zaayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangiridde nti ekivuddeko UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi, enkola ya Besigye ey'obunkenke obw'amaanyi n'okukubwa abantu mu ngeri ey'obwereere eya Bobi Wine." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Engule == Mwenda yawangula engule ya [[:en:CPJ_International_Press_Freedom_Awards|CPJ International Press Freedom Awards]] mu 2008 eyawagirwa [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|akakiiko akakuuma bannamawulire]], "nga assa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri bannamawulire ab'eddembe mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent |url=https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ)}}</ref><ref name="12R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video |url=https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ) |format=Video}}</ref> == Ebiweereddwayo mu jano == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya [[:en:Cato_Institute|Cato Institute]], ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]], Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] lun4kcuitiv5b4x4p1orsx4rsnq4z7j 62151 62150 2026-07-13T05:00:44Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 62151 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako okuteesa okukkakkana wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti mu butuufu eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yasembye okugwa mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu kkumi na mukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita [[:en:Tony_Blair|Tony Blair]] ku lipoota egenda okufuluma [[:en:Commission_for_Africa|ey’akakiiko ka Afrika]].<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo bye n’emirimu gye == Mwenda ye maneja wa kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya ekitabo ekiyitibwa ''[[:en:The_Independent_(Uganda)|The Independent]]'', ekifulumya amawulire agakwata ku nsonga z’omulembe. Omuwagizi wa [[:en:Socrates|Socrates, Karl Popper,]] ne [[:en:Frederick_Von_Hayek|Frederick Von Hayek]], mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi w’emitwe, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’embeera z’abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi lya Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. A [[:en:TED_speaker|TED speaker]], ye mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna. <ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omuwandiisi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekigatta ku leediyo ya FM, KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu [[:en:World_Bank|Banka y’ensi yonna]], [[:en:World_Resources_Institute|World Resources Institute]], ne [[:en:Transparency_International|Transparency International]] . Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga [[:en:International_Herald_Tribune|''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'',]] ne ''[[:en:Newsmagazine|Foreign Policy]]'' . Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo [[:en:BBC_World|ya BBC World]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=TED Conferences LLC |year=2019 |title=Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker |url=https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda |access-date=27 February 2019 |publisher=[[TED (conference)|TED Conferences]]}}</ref> Mwenda era awandiise n’okuwandiika emiko mu mpapula z’ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' waggulu w’okufulumya essuula mu bitabo ebiwerako. Mu gwomunaana gwa 2005, yavunaanibwa omusango gw’okujeemera [[:en:Sedition|gavumenti]] olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, [[:en:John_Garang|John Garang]] . Garang yattibwa ennyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yamenyekera mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali akomawo okuva mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi etalina makulu ekiro, mu mbeera y'obudde embi waggulu w'ekitundu ekitali kya bukuumi". <ref name="7R">{{Cite web |date=15 August 2005 |title=Journalist charged with sedition over programme on Garang death |url=http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Integrated Regional Information Networks]] (IRIN) |agency=IRIN}}</ref> Mu gwokuna gwa 2008, gavumenti ya Uganda yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti lwa "kubeera n'ebintu ebijeemera gavumenti n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">{{Cite web |last=Press Release |date=30 April 2008 |title=Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials' |url=http://allafrica.com/stories/200804301016.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu gwomusanvu gwa 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era yali afulumizibwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''[[:en:Der_Spiegel|Der Spiegel]]'' era n’akola ebiwandiiko bya leediyo ne ttivvi eri BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli [[:en:The_Washington_Post|BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'',]] n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=17 April 2013 |title=Madonna and Africa's 'celebrity saviors' |url=https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Cable News Network]] (CNN)}}</ref> Anenyezza ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana ya Afrika, okuva bwe bukubiriza okwesigama, okuyimirizaawo entalo n’okufukirira amawanga agali mu nguzi.<ref name="9R">{{Cite web |last=Alison Stewart |date=29 June 2012 |title=Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda) |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[National Public Radio]] (NPR)}}</ref> Agamba nti obuyambi bugenda mu mawanga agatali gasinga kugwanira, ago agalemye abantu baabwe, okusinga ago agateredde. Mu gwomukaaga gwa 2007, yawa okwogera ku nsonga zino mu [[:en:TED_conference|lukungaana lwa TED]] olwali mu [[:en:Arusha,_Tanzania|kibuga Arusha ekya Tanzania]] .<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] .<ref name="10R">{{Cite web |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-homosexuality law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]] (BBC)}}</ref> Nga 3 gwokubiri gwa 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu maserengeta ga Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Yeerangirira supreme shogun wa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo omukulembeze w’endowooza zaayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangiridde nti ekivuddeko UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi, enkola ya Besigye ey'obunkenke obw'amaanyi n'okukubwa abantu mu ngeri ey'obwereere eya Bobi Wine." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Engule == Mwenda yawangula engule ya [[:en:CPJ_International_Press_Freedom_Awards|CPJ International Press Freedom Awards]] mu 2008 eyawagirwa [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|akakiiko akakuuma bannamawulire]], "nga assa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri bannamawulire ab'eddembe mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent |url=https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ)}}</ref><ref name="12R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video |url=https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ) |format=Video}}</ref> == Ebiweereddwayo mu jano == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya [[:en:Cato_Institute|Cato Institute]], ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]], Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] g2ysmkcbwilwlihlj14swxdodqap1ex 62152 62151 2026-07-13T05:07:31Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 62152 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu kkumi na mukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita [[:en:Tony_Blair|Tony Blair]] ku lipoota egenda okufuluma [[:en:Commission_for_Africa|ey’akakiiko ka Afrika]].<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo bye n’emirimu gye == Mwenda ye maneja wa kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya ekitabo ekiyitibwa ''[[:en:The_Independent_(Uganda)|The Independent]]'', ekifulumya amawulire agakwata ku nsonga z’omulembe. Omuwagizi wa [[:en:Socrates|Socrates, Karl Popper,]] ne [[:en:Frederick_Von_Hayek|Frederick Von Hayek]], mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi w’emitwe, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’embeera z’abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi lya Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. A [[:en:TED_speaker|TED speaker]], ye mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna. <ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omuwandiisi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekigatta ku leediyo ya FM, KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu [[:en:World_Bank|Banka y’ensi yonna]], [[:en:World_Resources_Institute|World Resources Institute]], ne [[:en:Transparency_International|Transparency International]] . Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga [[:en:International_Herald_Tribune|''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'',]] ne ''[[:en:Newsmagazine|Foreign Policy]]'' . Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo [[:en:BBC_World|ya BBC World]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=TED Conferences LLC |year=2019 |title=Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker |url=https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda |access-date=27 February 2019 |publisher=[[TED (conference)|TED Conferences]]}}</ref> Mwenda era awandiise n’okuwandiika emiko mu mpapula z’ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' waggulu w’okufulumya essuula mu bitabo ebiwerako. Mu gwomunaana gwa 2005, yavunaanibwa omusango gw’okujeemera [[:en:Sedition|gavumenti]] olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, [[:en:John_Garang|John Garang]] . Garang yattibwa ennyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yamenyekera mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali akomawo okuva mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi etalina makulu ekiro, mu mbeera y'obudde embi waggulu w'ekitundu ekitali kya bukuumi". <ref name="7R">{{Cite web |date=15 August 2005 |title=Journalist charged with sedition over programme on Garang death |url=http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Integrated Regional Information Networks]] (IRIN) |agency=IRIN}}</ref> Mu gwokuna gwa 2008, gavumenti ya Uganda yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti lwa "kubeera n'ebintu ebijeemera gavumenti n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">{{Cite web |last=Press Release |date=30 April 2008 |title=Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials' |url=http://allafrica.com/stories/200804301016.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu gwomusanvu gwa 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era yali afulumizibwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''[[:en:Der_Spiegel|Der Spiegel]]'' era n’akola ebiwandiiko bya leediyo ne ttivvi eri BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli [[:en:The_Washington_Post|BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'',]] n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=17 April 2013 |title=Madonna and Africa's 'celebrity saviors' |url=https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Cable News Network]] (CNN)}}</ref> Anenyezza ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana ya Afrika, okuva bwe bukubiriza okwesigama, okuyimirizaawo entalo n’okufukirira amawanga agali mu nguzi.<ref name="9R">{{Cite web |last=Alison Stewart |date=29 June 2012 |title=Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda) |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[National Public Radio]] (NPR)}}</ref> Agamba nti obuyambi bugenda mu mawanga agatali gasinga kugwanira, ago agalemye abantu baabwe, okusinga ago agateredde. Mu gwomukaaga gwa 2007, yawa okwogera ku nsonga zino mu [[:en:TED_conference|lukungaana lwa TED]] olwali mu [[:en:Arusha,_Tanzania|kibuga Arusha ekya Tanzania]] .<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] .<ref name="10R">{{Cite web |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-homosexuality law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]] (BBC)}}</ref> Nga 3 gwokubiri gwa 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu maserengeta ga Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Yeerangirira supreme shogun wa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo omukulembeze w’endowooza zaayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangiridde nti ekivuddeko UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi, enkola ya Besigye ey'obunkenke obw'amaanyi n'okukubwa abantu mu ngeri ey'obwereere eya Bobi Wine." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Engule == Mwenda yawangula engule ya [[:en:CPJ_International_Press_Freedom_Awards|CPJ International Press Freedom Awards]] mu 2008 eyawagirwa [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|akakiiko akakuuma bannamawulire]], "nga assa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri bannamawulire ab'eddembe mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent |url=https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ)}}</ref><ref name="12R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video |url=https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ) |format=Video}}</ref> == Ebiweereddwayo mu jano == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya [[:en:Cato_Institute|Cato Institute]], ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]], Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] 97e2bakrgvp0jbqeynqqv2bihe5s2u5 62153 62152 2026-07-13T05:09:30Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 62153 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo bye n’emirimu gye == Mwenda ye maneja wa kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya ekitabo ekiyitibwa ''[[:en:The_Independent_(Uganda)|The Independent]]'', ekifulumya amawulire agakwata ku nsonga z’omulembe. Omuwagizi wa [[:en:Socrates|Socrates, Karl Popper,]] ne [[:en:Frederick_Von_Hayek|Frederick Von Hayek]], mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi w’emitwe, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’embeera z’abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi lya Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. A [[:en:TED_speaker|TED speaker]], ye mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna. <ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omuwandiisi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekigatta ku leediyo ya FM, KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu [[:en:World_Bank|Banka y’ensi yonna]], [[:en:World_Resources_Institute|World Resources Institute]], ne [[:en:Transparency_International|Transparency International]] . Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga [[:en:International_Herald_Tribune|''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'',]] ne ''[[:en:Newsmagazine|Foreign Policy]]'' . Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo [[:en:BBC_World|ya BBC World]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=TED Conferences LLC |year=2019 |title=Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker |url=https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda |access-date=27 February 2019 |publisher=[[TED (conference)|TED Conferences]]}}</ref> Mwenda era awandiise n’okuwandiika emiko mu mpapula z’ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' waggulu w’okufulumya essuula mu bitabo ebiwerako. Mu gwomunaana gwa 2005, yavunaanibwa omusango gw’okujeemera [[:en:Sedition|gavumenti]] olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, [[:en:John_Garang|John Garang]] . Garang yattibwa ennyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yamenyekera mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali akomawo okuva mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi etalina makulu ekiro, mu mbeera y'obudde embi waggulu w'ekitundu ekitali kya bukuumi". <ref name="7R">{{Cite web |date=15 August 2005 |title=Journalist charged with sedition over programme on Garang death |url=http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Integrated Regional Information Networks]] (IRIN) |agency=IRIN}}</ref> Mu gwokuna gwa 2008, gavumenti ya Uganda yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti lwa "kubeera n'ebintu ebijeemera gavumenti n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">{{Cite web |last=Press Release |date=30 April 2008 |title=Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials' |url=http://allafrica.com/stories/200804301016.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu gwomusanvu gwa 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era yali afulumizibwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''[[:en:Der_Spiegel|Der Spiegel]]'' era n’akola ebiwandiiko bya leediyo ne ttivvi eri BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli [[:en:The_Washington_Post|BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'',]] n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=17 April 2013 |title=Madonna and Africa's 'celebrity saviors' |url=https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Cable News Network]] (CNN)}}</ref> Anenyezza ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana ya Afrika, okuva bwe bukubiriza okwesigama, okuyimirizaawo entalo n’okufukirira amawanga agali mu nguzi.<ref name="9R">{{Cite web |last=Alison Stewart |date=29 June 2012 |title=Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda) |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[National Public Radio]] (NPR)}}</ref> Agamba nti obuyambi bugenda mu mawanga agatali gasinga kugwanira, ago agalemye abantu baabwe, okusinga ago agateredde. Mu gwomukaaga gwa 2007, yawa okwogera ku nsonga zino mu [[:en:TED_conference|lukungaana lwa TED]] olwali mu [[:en:Arusha,_Tanzania|kibuga Arusha ekya Tanzania]] .<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] .<ref name="10R">{{Cite web |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-homosexuality law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]] (BBC)}}</ref> Nga 3 gwokubiri gwa 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu maserengeta ga Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Yeerangirira supreme shogun wa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo omukulembeze w’endowooza zaayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangiridde nti ekivuddeko UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi, enkola ya Besigye ey'obunkenke obw'amaanyi n'okukubwa abantu mu ngeri ey'obwereere eya Bobi Wine." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Engule == Mwenda yawangula engule ya [[:en:CPJ_International_Press_Freedom_Awards|CPJ International Press Freedom Awards]] mu 2008 eyawagirwa [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|akakiiko akakuuma bannamawulire]], "nga assa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri bannamawulire ab'eddembe mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent |url=https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ)}}</ref><ref name="12R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video |url=https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ) |format=Video}}</ref> == Ebiweereddwayo mu jano == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya [[:en:Cato_Institute|Cato Institute]], ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]], Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] kpi7yo48b66zo7edsebc7v0xqh40gfj 62154 62153 2026-07-13T05:17:12Z Charles Kalanzi 9748 Nzigyeemu link z'olungereza saako okutereeza empandiika 62154 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi lya Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. A [[:en:TED_speaker|TED speaker]], ye mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna. <ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omuwandiisi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''[[:en:Daily_Monitor|Daily Monitor]]'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekigatta ku leediyo ya FM, KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu [[:en:World_Bank|Banka y’ensi yonna]], [[:en:World_Resources_Institute|World Resources Institute]], ne [[:en:Transparency_International|Transparency International]] . Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga [[:en:International_Herald_Tribune|''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'',]] ne ''[[:en:Newsmagazine|Foreign Policy]]'' . Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo [[:en:BBC_World|ya BBC World]] . <ref name="1R">{{Cite web |last=TED Conferences LLC |year=2019 |title=Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker |url=https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda |access-date=27 February 2019 |publisher=[[TED (conference)|TED Conferences]]}}</ref> Mwenda era awandiise n’okuwandiika emiko mu mpapula z’ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' waggulu w’okufulumya essuula mu bitabo ebiwerako. Mu gwomunaana gwa 2005, yavunaanibwa omusango gw’okujeemera [[:en:Sedition|gavumenti]] olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, [[:en:John_Garang|John Garang]] . Garang yattibwa ennyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yamenyekera mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali akomawo okuva mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi etalina makulu ekiro, mu mbeera y'obudde embi waggulu w'ekitundu ekitali kya bukuumi". <ref name="7R">{{Cite web |date=15 August 2005 |title=Journalist charged with sedition over programme on Garang death |url=http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Integrated Regional Information Networks]] (IRIN) |agency=IRIN}}</ref> Mu gwokuna gwa 2008, gavumenti ya Uganda yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti lwa "kubeera n'ebintu ebijeemera gavumenti n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">{{Cite web |last=Press Release |date=30 April 2008 |title=Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials' |url=http://allafrica.com/stories/200804301016.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu gwomusanvu gwa 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era yali afulumizibwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''[[:en:Der_Spiegel|Der Spiegel]]'' era n’akola ebiwandiiko bya leediyo ne ttivvi eri BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli [[:en:The_Washington_Post|BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'',]] n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=17 April 2013 |title=Madonna and Africa's 'celebrity saviors' |url=https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Cable News Network]] (CNN)}}</ref> Anenyezza ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana ya Afrika, okuva bwe bukubiriza okwesigama, okuyimirizaawo entalo n’okufukirira amawanga agali mu nguzi.<ref name="9R">{{Cite web |last=Alison Stewart |date=29 June 2012 |title=Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda) |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[National Public Radio]] (NPR)}}</ref> Agamba nti obuyambi bugenda mu mawanga agatali gasinga kugwanira, ago agalemye abantu baabwe, okusinga ago agateredde. Mu gwomukaaga gwa 2007, yawa okwogera ku nsonga zino mu [[:en:TED_conference|lukungaana lwa TED]] olwali mu [[:en:Arusha,_Tanzania|kibuga Arusha ekya Tanzania]] .<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] .<ref name="10R">{{Cite web |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-homosexuality law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]] (BBC)}}</ref> Nga 3 gwokubiri gwa 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu maserengeta ga Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Yeerangirira supreme shogun wa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo omukulembeze w’endowooza zaayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangiridde nti ekivuddeko UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi, enkola ya Besigye ey'obunkenke obw'amaanyi n'okukubwa abantu mu ngeri ey'obwereere eya Bobi Wine." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Engule == Mwenda yawangula engule ya [[:en:CPJ_International_Press_Freedom_Awards|CPJ International Press Freedom Awards]] mu 2008 eyawagirwa [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|akakiiko akakuuma bannamawulire]], "nga assa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri bannamawulire ab'eddembe mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent |url=https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ)}}</ref><ref name="12R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video |url=https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ) |format=Video}}</ref> == Ebiweereddwayo mu jano == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya [[:en:Cato_Institute|Cato Institute]], ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]], Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] 8w6r8zcfj82y1au1r99ajhhxplobifn 62155 62154 2026-07-13T05:26:56Z Charles Kalanzi 9748 Nzigyeemu link z'olungereza saako okutereeza empandiika 62155 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi ly'Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. Mwogezi w'enkungaana za TED era mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna.<ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''Daily Monitor'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekya leediyo ekya KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu Banka y’ensi yonna, World Resources Institute, ne Transparency International. Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga ''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'', ne ''Foreign Policy''. Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo ya BBC World.<ref name="1R">{{Cite web |last=TED Conferences LLC |year=2019 |title=Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker |url=https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda |access-date=27 February 2019 |publisher=[[TED (conference)|TED Conferences]]}}</ref> Mwenda era awandiise n’okuwandiika emiko mu mpapula z’ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' waggulu w’okufulumya essuula mu bitabo ebiwerako. Mu gwomunaana gwa 2005, yavunaanibwa omusango gw’okujeemera [[:en:Sedition|gavumenti]] olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, [[:en:John_Garang|John Garang]] . Garang yattibwa ennyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yamenyekera mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali akomawo okuva mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi etalina makulu ekiro, mu mbeera y'obudde embi waggulu w'ekitundu ekitali kya bukuumi". <ref name="7R">{{Cite web |date=15 August 2005 |title=Journalist charged with sedition over programme on Garang death |url=http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Integrated Regional Information Networks]] (IRIN) |agency=IRIN}}</ref> Mu gwokuna gwa 2008, gavumenti ya Uganda yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti lwa "kubeera n'ebintu ebijeemera gavumenti n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">{{Cite web |last=Press Release |date=30 April 2008 |title=Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials' |url=http://allafrica.com/stories/200804301016.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu gwomusanvu gwa 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era yali afulumizibwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''[[:en:Der_Spiegel|Der Spiegel]]'' era n’akola ebiwandiiko bya leediyo ne ttivvi eri BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli [[:en:The_Washington_Post|BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'',]] n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=17 April 2013 |title=Madonna and Africa's 'celebrity saviors' |url=https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Cable News Network]] (CNN)}}</ref> Anenyezza ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana ya Afrika, okuva bwe bukubiriza okwesigama, okuyimirizaawo entalo n’okufukirira amawanga agali mu nguzi.<ref name="9R">{{Cite web |last=Alison Stewart |date=29 June 2012 |title=Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda) |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[National Public Radio]] (NPR)}}</ref> Agamba nti obuyambi bugenda mu mawanga agatali gasinga kugwanira, ago agalemye abantu baabwe, okusinga ago agateredde. Mu gwomukaaga gwa 2007, yawa okwogera ku nsonga zino mu [[:en:TED_conference|lukungaana lwa TED]] olwali mu [[:en:Arusha,_Tanzania|kibuga Arusha ekya Tanzania]] .<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] .<ref name="10R">{{Cite web |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-homosexuality law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]] (BBC)}}</ref> Nga 3 gwokubiri gwa 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu maserengeta ga Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Yeerangirira supreme shogun wa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo omukulembeze w’endowooza zaayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangiridde nti ekivuddeko UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi, enkola ya Besigye ey'obunkenke obw'amaanyi n'okukubwa abantu mu ngeri ey'obwereere eya Bobi Wine." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Engule == Mwenda yawangula engule ya [[:en:CPJ_International_Press_Freedom_Awards|CPJ International Press Freedom Awards]] mu 2008 eyawagirwa [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|akakiiko akakuuma bannamawulire]], "nga assa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri bannamawulire ab'eddembe mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent |url=https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ)}}</ref><ref name="12R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video |url=https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ) |format=Video}}</ref> == Ebiweereddwayo mu jano == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya [[:en:Cato_Institute|Cato Institute]], ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]], Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] b82b92pea9srsq0w18o9vyotmh9ws9p 62156 62155 2026-07-13T05:31:10Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 62156 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi ly'Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. Mwogezi w'enkungaana za TED era mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna.<ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''Daily Monitor'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekya leediyo ekya KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu Banka y’ensi yonna, World Resources Institute, ne Transparency International. Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga ''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'', ne ''Foreign Policy''. Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo ya BBC World.<ref name="1R">{{Cite web |last=TED Conferences LLC |year=2019 |title=Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker |url=https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda |access-date=27 February 2019 |publisher=[[TED (conference)|TED Conferences]]}}</ref> Mwenda era awandiise n’okuyambako okuwandiika emiko mu mpapula ezifulumya ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' ssaako n'okuwandiika n’okufulumya essuula ez'enjawulo mu bitabo ebiwerako. Mu gwomunaana gwa 2005, yavunaanibwa omusango gw’okujeemera [[:en:Sedition|gavumenti]] olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, [[:en:John_Garang|John Garang]] . Garang yattibwa ennyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yamenyekera mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali akomawo okuva mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi etalina makulu ekiro, mu mbeera y'obudde embi waggulu w'ekitundu ekitali kya bukuumi". <ref name="7R">{{Cite web |date=15 August 2005 |title=Journalist charged with sedition over programme on Garang death |url=http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Integrated Regional Information Networks]] (IRIN) |agency=IRIN}}</ref> Mu gwokuna gwa 2008, gavumenti ya Uganda yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti lwa "kubeera n'ebintu ebijeemera gavumenti n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">{{Cite web |last=Press Release |date=30 April 2008 |title=Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials' |url=http://allafrica.com/stories/200804301016.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu gwomusanvu gwa 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era yali afulumizibwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''[[:en:Der_Spiegel|Der Spiegel]]'' era n’akola ebiwandiiko bya leediyo ne ttivvi eri BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli [[:en:The_Washington_Post|BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'',]] n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=17 April 2013 |title=Madonna and Africa's 'celebrity saviors' |url=https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Cable News Network]] (CNN)}}</ref> Anenyezza ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana ya Afrika, okuva bwe bukubiriza okwesigama, okuyimirizaawo entalo n’okufukirira amawanga agali mu nguzi.<ref name="9R">{{Cite web |last=Alison Stewart |date=29 June 2012 |title=Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda) |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[National Public Radio]] (NPR)}}</ref> Agamba nti obuyambi bugenda mu mawanga agatali gasinga kugwanira, ago agalemye abantu baabwe, okusinga ago agateredde. Mu gwomukaaga gwa 2007, yawa okwogera ku nsonga zino mu [[:en:TED_conference|lukungaana lwa TED]] olwali mu [[:en:Arusha,_Tanzania|kibuga Arusha ekya Tanzania]] .<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] .<ref name="10R">{{Cite web |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-homosexuality law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]] (BBC)}}</ref> Nga 3 gwokubiri gwa 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu maserengeta ga Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Yeerangirira supreme shogun wa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo omukulembeze w’endowooza zaayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangiridde nti ekivuddeko UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi, enkola ya Besigye ey'obunkenke obw'amaanyi n'okukubwa abantu mu ngeri ey'obwereere eya Bobi Wine." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Engule == Mwenda yawangula engule ya [[:en:CPJ_International_Press_Freedom_Awards|CPJ International Press Freedom Awards]] mu 2008 eyawagirwa [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|akakiiko akakuuma bannamawulire]], "nga assa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri bannamawulire ab'eddembe mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent |url=https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ)}}</ref><ref name="12R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video |url=https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ) |format=Video}}</ref> == Ebiweereddwayo mu jano == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya [[:en:Cato_Institute|Cato Institute]], ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]], Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] d8x1jj520wrz145vwpdtaxxl8iypaif 62157 62156 2026-07-13T05:38:03Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 62157 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi ly'Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. Mwogezi w'enkungaana za TED era mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna.<ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''Daily Monitor'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekya leediyo ekya KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu Banka y’ensi yonna, World Resources Institute, ne Transparency International. Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga ''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'', ne ''Foreign Policy''. Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo ya BBC World.<ref name="1R">{{Cite web |last=TED Conferences LLC |year=2019 |title=Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker |url=https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda |access-date=27 February 2019 |publisher=[[TED (conference)|TED Conferences]]}}</ref> Mwenda era awandiise n’okuyambako okuwandiika emiko mu mpapula ezifulumya ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' ssaako n'okuwandiika n’okufulumya essuula ez'enjawulo mu bitabo ebiwerako. Mu Gwomunaana 2005, yavunaanibwa omusango gw’okukuma mu bantu omuliro olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, John Garang. Garang yattibwa mu nnyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yasaanawo mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali ava mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi enkadde mu kiro, mu mbeera y'obudde embi era mu kitundu ekitali kitebenkevu". <ref name="7R">{{Cite web |date=15 August 2005 |title=Journalist charged with sedition over programme on Garang death |url=http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Integrated Regional Information Networks]] (IRIN) |agency=IRIN}}</ref> Mu gwokuna gwa 2008, gavumenti ya Uganda yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti lwa "kubeera n'ebintu ebijeemera gavumenti n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">{{Cite web |last=Press Release |date=30 April 2008 |title=Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials' |url=http://allafrica.com/stories/200804301016.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu gwomusanvu gwa 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era yali afulumizibwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''[[:en:Der_Spiegel|Der Spiegel]]'' era n’akola ebiwandiiko bya leediyo ne ttivvi eri BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli [[:en:The_Washington_Post|BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'',]] n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=17 April 2013 |title=Madonna and Africa's 'celebrity saviors' |url=https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Cable News Network]] (CNN)}}</ref> Anenyezza ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana ya Afrika, okuva bwe bukubiriza okwesigama, okuyimirizaawo entalo n’okufukirira amawanga agali mu nguzi.<ref name="9R">{{Cite web |last=Alison Stewart |date=29 June 2012 |title=Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda) |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[National Public Radio]] (NPR)}}</ref> Agamba nti obuyambi bugenda mu mawanga agatali gasinga kugwanira, ago agalemye abantu baabwe, okusinga ago agateredde. Mu gwomukaaga gwa 2007, yawa okwogera ku nsonga zino mu [[:en:TED_conference|lukungaana lwa TED]] olwali mu [[:en:Arusha,_Tanzania|kibuga Arusha ekya Tanzania]] .<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] .<ref name="10R">{{Cite web |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-homosexuality law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]] (BBC)}}</ref> Nga 3 gwokubiri gwa 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu maserengeta ga Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Yeerangirira supreme shogun wa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo omukulembeze w’endowooza zaayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangiridde nti ekivuddeko UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi, enkola ya Besigye ey'obunkenke obw'amaanyi n'okukubwa abantu mu ngeri ey'obwereere eya Bobi Wine." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Engule == Mwenda yawangula engule ya [[:en:CPJ_International_Press_Freedom_Awards|CPJ International Press Freedom Awards]] mu 2008 eyawagirwa [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|akakiiko akakuuma bannamawulire]], "nga assa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri bannamawulire ab'eddembe mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent |url=https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ)}}</ref><ref name="12R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video |url=https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ) |format=Video}}</ref> == Ebiweereddwayo mu jano == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya [[:en:Cato_Institute|Cato Institute]], ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]], Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] 5m75t0o1bx2w5b20ff2ta04l44a61am 62158 62157 2026-07-13T05:44:58Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 62158 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi ly'Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. Mwogezi w'enkungaana za TED era mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna.<ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''Daily Monitor'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekya leediyo ekya KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu Banka y’ensi yonna, World Resources Institute, ne Transparency International. Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga ''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'', ne ''Foreign Policy''. Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo ya BBC World.<ref name="1R">{{Cite web |last=TED Conferences LLC |year=2019 |title=Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker |url=https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda |access-date=27 February 2019 |publisher=[[TED (conference)|TED Conferences]]}}</ref> Mwenda era awandiise n’okuyambako okuwandiika emiko mu mpapula ezifulumya ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' ssaako n'okuwandiika n’okufulumya essuula ez'enjawulo mu bitabo ebiwerako. Mu Gwomunaana 2005, yavunaanibwa omusango gw’okukuma mu bantu omuliro olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, John Garang. Garang yattibwa mu nnyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yasaanawo mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali ava mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi enkadde mu kiro, mu mbeera y'obudde embi era mu kitundu ekitali kitebenkevu". <ref name="7R">{{Cite web |date=15 August 2005 |title=Journalist charged with sedition over programme on Garang death |url=http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Integrated Regional Information Networks]] (IRIN) |agency=IRIN}}</ref> Mu Gwokuna 2008, yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti Gavumenti ya Uganda lwa "kubeera n'ebintu saako n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">{{Cite web |last=Press Release |date=30 April 2008 |title=Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials' |url=http://allafrica.com/stories/200804301016.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu gwomusanvu gwa 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era yali afulumizibwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''[[:en:Der_Spiegel|Der Spiegel]]'' era n’akola ebiwandiiko bya leediyo ne ttivvi eri BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli [[:en:The_Washington_Post|BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'',]] n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=17 April 2013 |title=Madonna and Africa's 'celebrity saviors' |url=https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Cable News Network]] (CNN)}}</ref> Anenyezza ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana ya Afrika, okuva bwe bukubiriza okwesigama, okuyimirizaawo entalo n’okufukirira amawanga agali mu nguzi.<ref name="9R">{{Cite web |last=Alison Stewart |date=29 June 2012 |title=Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda) |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[National Public Radio]] (NPR)}}</ref> Agamba nti obuyambi bugenda mu mawanga agatali gasinga kugwanira, ago agalemye abantu baabwe, okusinga ago agateredde. Mu gwomukaaga gwa 2007, yawa okwogera ku nsonga zino mu [[:en:TED_conference|lukungaana lwa TED]] olwali mu [[:en:Arusha,_Tanzania|kibuga Arusha ekya Tanzania]] .<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] .<ref name="10R">{{Cite web |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-homosexuality law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]] (BBC)}}</ref> Nga 3 gwokubiri gwa 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu maserengeta ga Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Yeerangirira supreme shogun wa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo omukulembeze w’endowooza zaayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangiridde nti ekivuddeko UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi, enkola ya Besigye ey'obunkenke obw'amaanyi n'okukubwa abantu mu ngeri ey'obwereere eya Bobi Wine." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Engule == Mwenda yawangula engule ya [[:en:CPJ_International_Press_Freedom_Awards|CPJ International Press Freedom Awards]] mu 2008 eyawagirwa [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|akakiiko akakuuma bannamawulire]], "nga assa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri bannamawulire ab'eddembe mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent |url=https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ)}}</ref><ref name="12R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video |url=https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ) |format=Video}}</ref> == Ebiweereddwayo mu jano == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya [[:en:Cato_Institute|Cato Institute]], ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]], Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] 67dw2mp3jpou1oemsxsowh88uu00e83 62159 62158 2026-07-13T05:55:56Z Charles Kalanzi 9748 Nzigyeemu link z'olungereza saako okutereeza empandiika 62159 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi ly'Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. Mwogezi w'enkungaana za TED era mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna.<ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''Daily Monitor'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekya leediyo ekya KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu Banka y’ensi yonna, World Resources Institute, ne Transparency International. Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga ''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'', ne ''Foreign Policy''. Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo ya BBC World.<ref name="1R">{{Cite web |last=TED Conferences LLC |year=2019 |title=Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker |url=https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda |access-date=27 February 2019 |publisher=[[TED (conference)|TED Conferences]]}}</ref> Mwenda era awandiise n’okuyambako okuwandiika emiko mu mpapula ezifulumya ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' ssaako n'okuwandiika n’okufulumya essuula ez'enjawulo mu bitabo ebiwerako. Mu Gwomunaana 2005, yavunaanibwa omusango gw’okukuma mu bantu omuliro olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, John Garang. Garang yattibwa mu nnyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yasaanawo mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali ava mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi enkadde mu kiro, mu mbeera y'obudde embi era mu kitundu ekitali kitebenkevu". <ref name="7R">{{Cite web |date=15 August 2005 |title=Journalist charged with sedition over programme on Garang death |url=http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Integrated Regional Information Networks]] (IRIN) |agency=IRIN}}</ref> Mu Gwokuna 2008, yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti Gavumenti ya Uganda lwa "kubeera n'ebintu saako n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">{{Cite web |last=Press Release |date=30 April 2008 |title=Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials' |url=http://allafrica.com/stories/200804301016.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu Gwomusanvu 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era byali bifulumiziddwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''Der Spiegel'' era n’akola entambi ku leediyo ne ttivvi ya BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'', n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=17 April 2013 |title=Madonna and Africa's 'celebrity saviors' |url=https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Cable News Network]] (CNN)}}</ref> Anenyezza ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana ya Afrika, okuva bwe bukubiriza okwesigama, okuyimirizaawo entalo n’okufukirira amawanga agali mu nguzi.<ref name="9R">{{Cite web |last=Alison Stewart |date=29 June 2012 |title=Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda) |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[National Public Radio]] (NPR)}}</ref> Agamba nti obuyambi bugenda mu mawanga agatali gasinga kugwanira, ago agalemye abantu baabwe, okusinga ago agateredde. Mu gwomukaaga gwa 2007, yawa okwogera ku nsonga zino mu [[:en:TED_conference|lukungaana lwa TED]] olwali mu [[:en:Arusha,_Tanzania|kibuga Arusha ekya Tanzania]] .<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] .<ref name="10R">{{Cite web |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-homosexuality law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]] (BBC)}}</ref> Nga 3 gwokubiri gwa 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu maserengeta ga Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Yeerangirira supreme shogun wa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo omukulembeze w’endowooza zaayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangiridde nti ekivuddeko UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi, enkola ya Besigye ey'obunkenke obw'amaanyi n'okukubwa abantu mu ngeri ey'obwereere eya Bobi Wine." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Engule == Mwenda yawangula engule ya [[:en:CPJ_International_Press_Freedom_Awards|CPJ International Press Freedom Awards]] mu 2008 eyawagirwa [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|akakiiko akakuuma bannamawulire]], "nga assa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri bannamawulire ab'eddembe mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent |url=https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ)}}</ref><ref name="12R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video |url=https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ) |format=Video}}</ref> == Ebiweereddwayo mu jano == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya [[:en:Cato_Institute|Cato Institute]], ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]], Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] k1j4kyslozrogy1pevif8t683wqljaq 62160 62159 2026-07-13T06:07:58Z Charles Kalanzi 9748 Nzigyeemu link z'olungereza saako okutereeza empandiika 62160 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi ly'Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. Mwogezi w'enkungaana za TED era mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna.<ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''Daily Monitor'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekya leediyo ekya KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu Banka y’ensi yonna, World Resources Institute, ne Transparency International. Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga ''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'', ne ''Foreign Policy''. Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo ya BBC World.<ref name="1R">{{Cite web |last=TED Conferences LLC |year=2019 |title=Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker |url=https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda |access-date=27 February 2019 |publisher=[[TED (conference)|TED Conferences]]}}</ref> Mwenda era awandiise n’okuyambako okuwandiika emiko mu mpapula ezifulumya ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' ssaako n'okuwandiika n’okufulumya essuula ez'enjawulo mu bitabo ebiwerako. Mu Gwomunaana 2005, yavunaanibwa omusango gw’okukuma mu bantu omuliro olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, John Garang. Garang yattibwa mu nnyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yasaanawo mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali ava mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi enkadde mu kiro, mu mbeera y'obudde embi era mu kitundu ekitali kitebenkevu". <ref name="7R">{{Cite web |date=15 August 2005 |title=Journalist charged with sedition over programme on Garang death |url=http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Integrated Regional Information Networks]] (IRIN) |agency=IRIN}}</ref> Mu Gwokuna 2008, yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti Gavumenti ya Uganda lwa "kubeera n'ebintu saako n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">{{Cite web |last=Press Release |date=30 April 2008 |title=Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials' |url=http://allafrica.com/stories/200804301016.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu Gwomusanvu 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era byali bifulumiziddwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''Der Spiegel'' era n’akola entambi ku leediyo ne ttivvi ya BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'', n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=17 April 2013 |title=Madonna and Africa's 'celebrity saviors' |url=https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Cable News Network]] (CNN)}}</ref> Akolokose ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana y'Afrika, kubanga kireetera okwesigama ku mawanga ago, okuyimirizaawo entalo n’amawanga agalya enguzi.<ref name="9R">{{Cite web |last=Alison Stewart |date=29 June 2012 |title=Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda) |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[National Public Radio]] (NPR)}}</ref> Agamba nti obuyambi bulina kugenda mu mawanga amaavu ddala, agalemereddwa okukulaakulanya abantu, okusinga ago agatereddemu. Mu Gwomukaaga 2007, yayogerako ku nsonga zino mu lukungaana lwa TED olwali mu kibuga Arusha ekya Tanzania.<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu [[:en:Uganda_Anti-Homosexuality_Act,_2014|etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014]] .<ref name="10R">{{Cite web |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-homosexuality law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]] (BBC)}}</ref> Nga 3 gwokubiri gwa 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu maserengeta ga Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Yeerangirira supreme shogun wa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo omukulembeze w’endowooza zaayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangiridde nti ekivuddeko UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi, enkola ya Besigye ey'obunkenke obw'amaanyi n'okukubwa abantu mu ngeri ey'obwereere eya Bobi Wine." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Engule == Mwenda yawangula engule ya [[:en:CPJ_International_Press_Freedom_Awards|CPJ International Press Freedom Awards]] mu 2008 eyawagirwa [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|akakiiko akakuuma bannamawulire]], "nga assa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri bannamawulire ab'eddembe mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent |url=https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ)}}</ref><ref name="12R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video |url=https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ) |format=Video}}</ref> == Ebiweereddwayo mu jano == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya [[:en:Cato_Institute|Cato Institute]], ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]], Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] 2brk55batznwvx2fbj72wdy7tyhgd0u 62161 62160 2026-07-13T06:19:33Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 62161 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi ly'Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. Mwogezi w'enkungaana za TED era mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna.<ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''Daily Monitor'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekya leediyo ekya KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu Banka y’ensi yonna, World Resources Institute, ne Transparency International. Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga ''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'', ne ''Foreign Policy''. Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo ya BBC World.<ref name="1R">{{Cite web |last=TED Conferences LLC |year=2019 |title=Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker |url=https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda |access-date=27 February 2019 |publisher=[[TED (conference)|TED Conferences]]}}</ref> Mwenda era awandiise n’okuyambako okuwandiika emiko mu mpapula ezifulumya ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' ssaako n'okuwandiika n’okufulumya essuula ez'enjawulo mu bitabo ebiwerako. Mu Gwomunaana 2005, yavunaanibwa omusango gw’okukuma mu bantu omuliro olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, John Garang. Garang yattibwa mu nnyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yasaanawo mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali ava mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi enkadde mu kiro, mu mbeera y'obudde embi era mu kitundu ekitali kitebenkevu". <ref name="7R">{{Cite web |date=15 August 2005 |title=Journalist charged with sedition over programme on Garang death |url=http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Integrated Regional Information Networks]] (IRIN) |agency=IRIN}}</ref> Mu Gwokuna 2008, yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti Gavumenti ya Uganda lwa "kubeera n'ebintu saako n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">{{Cite web |last=Press Release |date=30 April 2008 |title=Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials' |url=http://allafrica.com/stories/200804301016.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu Gwomusanvu 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era byali bifulumiziddwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''Der Spiegel'' era n’akola entambi ku leediyo ne ttivvi ya BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'', n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=17 April 2013 |title=Madonna and Africa's 'celebrity saviors' |url=https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Cable News Network]] (CNN)}}</ref> Akolokose ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana y'Afrika, kubanga kireetera okwesigama ku mawanga ago, okuyimirizaawo entalo n’amawanga agalya enguzi.<ref name="9R">{{Cite web |last=Alison Stewart |date=29 June 2012 |title=Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda) |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[National Public Radio]] (NPR)}}</ref> Agamba nti obuyambi bulina kugenda mu mawanga amaavu ddala, agalemereddwa okukulaakulanya abantu, okusinga ago agatereddemu. Mu Gwomukaaga 2007, yayogerako ku nsonga zino mu lukungaana lwa TED olwali mu kibuga Arusha ekya Tanzania.<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014.<ref name="10R">{{Cite web |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-homosexuality law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]] (BBC)}}</ref> Nga 3 Ogwokubiri 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu Bugwanjuba bwa Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Y'erangirira ng'omukulembeze w'okuntikko owa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo ng'omukulembeze w’endowooza waayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangirira nti ekiruubirirwa kya UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi n'obwannakyemalira, enkola ya Besigye ne Bobi Wine ezireeta obunkenke obw'amaanyi." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Engule == Mwenda yawangula engule ya [[:en:CPJ_International_Press_Freedom_Awards|CPJ International Press Freedom Awards]] mu 2008 eyawagirwa [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|akakiiko akakuuma bannamawulire]], "nga assa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri bannamawulire ab'eddembe mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent |url=https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ)}}</ref><ref name="12R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video |url=https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ) |format=Video}}</ref> == Ebiweereddwayo mu jano == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya [[:en:Cato_Institute|Cato Institute]], ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]], Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] masifvi8q47sn7j779qwwrpku553uxm 62162 62161 2026-07-13T06:23:38Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 62162 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi ly'Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. Mwogezi w'enkungaana za TED era mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna.<ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''Daily Monitor'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekya leediyo ekya KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu Banka y’ensi yonna, World Resources Institute, ne Transparency International. Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga ''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'', ne ''Foreign Policy''. Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo ya BBC World.<ref name="1R">{{Cite web |last=TED Conferences LLC |year=2019 |title=Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker |url=https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda |access-date=27 February 2019 |publisher=[[TED (conference)|TED Conferences]]}}</ref> Mwenda era awandiise n’okuyambako okuwandiika emiko mu mpapula ezifulumya ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' ssaako n'okuwandiika n’okufulumya essuula ez'enjawulo mu bitabo ebiwerako. Mu Gwomunaana 2005, yavunaanibwa omusango gw’okukuma mu bantu omuliro olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, John Garang. Garang yattibwa mu nnyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yasaanawo mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali ava mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi enkadde mu kiro, mu mbeera y'obudde embi era mu kitundu ekitali kitebenkevu". <ref name="7R">{{Cite web |date=15 August 2005 |title=Journalist charged with sedition over programme on Garang death |url=http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Integrated Regional Information Networks]] (IRIN) |agency=IRIN}}</ref> Mu Gwokuna 2008, yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti Gavumenti ya Uganda lwa "kubeera n'ebintu saako n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">{{Cite web |last=Press Release |date=30 April 2008 |title=Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials' |url=http://allafrica.com/stories/200804301016.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu Gwomusanvu 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era byali bifulumiziddwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''Der Spiegel'' era n’akola entambi ku leediyo ne ttivvi ya BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'', n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=17 April 2013 |title=Madonna and Africa's 'celebrity saviors' |url=https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Cable News Network]] (CNN)}}</ref> Akolokose ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana y'Afrika, kubanga kireetera okwesigama ku mawanga ago, okuyimirizaawo entalo n’amawanga agalya enguzi.<ref name="9R">{{Cite web |last=Alison Stewart |date=29 June 2012 |title=Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda) |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[National Public Radio]] (NPR)}}</ref> Agamba nti obuyambi bulina kugenda mu mawanga amaavu ddala, agalemereddwa okukulaakulanya abantu, okusinga ago agatereddemu. Mu Gwomukaaga 2007, yayogerako ku nsonga zino mu lukungaana lwa TED olwali mu kibuga Arusha ekya Tanzania.<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014.<ref name="10R">{{Cite web |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-homosexuality law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]] (BBC)}}</ref> Nga 3 Ogwokubiri 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu Bugwanjuba bwa Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Y'erangirira ng'omukulembeze w'okuntikko owa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo ng'omukulembeze w’endowooza waayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangirira nti ekiruubirirwa kya UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi n'obwannakyemalira, enkola ya Besigye ne Bobi Wine ezireeta obunkenke obw'amaanyi." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Awaadi == Mwenda yawangula awaadi ya CPJ International Press Freedom Awards mu 2008 eyawagirwa akakiiko akakuuma bannamawulire, "nga kassa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri eddembe ly'abannamawulire mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent |url=https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ)}}</ref><ref name="12R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video |url=https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ) |format=Video}}</ref> == Ebiweereddwayo mu jano == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya [[:en:Cato_Institute|Cato Institute]], ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]] : "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. [[:en:Roger_Tangri|Roger Tangri]], Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] lugce8sam6cidylod4o8o3dfvftbxlv 62163 62162 2026-07-13T06:30:42Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza empandiika 62163 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi ly'Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. Mwogezi w'enkungaana za TED era mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna.<ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''Daily Monitor'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekya leediyo ekya KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu Banka y’ensi yonna, World Resources Institute, ne Transparency International. Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga ''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'', ne ''Foreign Policy''. Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo ya BBC World.<ref name="1R">{{Cite web |last=TED Conferences LLC |year=2019 |title=Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker |url=https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda |access-date=27 February 2019 |publisher=[[TED (conference)|TED Conferences]]}}</ref> Mwenda era awandiise n’okuyambako okuwandiika emiko mu mpapula ezifulumya ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' ssaako n'okuwandiika n’okufulumya essuula ez'enjawulo mu bitabo ebiwerako. Mu Gwomunaana 2005, yavunaanibwa omusango gw’okukuma mu bantu omuliro olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, John Garang. Garang yattibwa mu nnyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yasaanawo mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali ava mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi enkadde mu kiro, mu mbeera y'obudde embi era mu kitundu ekitali kitebenkevu". <ref name="7R">{{Cite web |date=15 August 2005 |title=Journalist charged with sedition over programme on Garang death |url=http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Integrated Regional Information Networks]] (IRIN) |agency=IRIN}}</ref> Mu Gwokuna 2008, yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti Gavumenti ya Uganda lwa "kubeera n'ebintu saako n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">{{Cite web |last=Press Release |date=30 April 2008 |title=Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials' |url=http://allafrica.com/stories/200804301016.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu Gwomusanvu 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era byali bifulumiziddwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''Der Spiegel'' era n’akola entambi ku leediyo ne ttivvi ya BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'', n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=17 April 2013 |title=Madonna and Africa's 'celebrity saviors' |url=https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Cable News Network]] (CNN)}}</ref> Akolokose ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana y'Afrika, kubanga kireetera okwesigama ku mawanga ago, okuyimirizaawo entalo n’amawanga agalya enguzi.<ref name="9R">{{Cite web |last=Alison Stewart |date=29 June 2012 |title=Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda) |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[National Public Radio]] (NPR)}}</ref> Agamba nti obuyambi bulina kugenda mu mawanga amaavu ddala, agalemereddwa okukulaakulanya abantu, okusinga ago agatereddemu. Mu Gwomukaaga 2007, yayogerako ku nsonga zino mu lukungaana lwa TED olwali mu kibuga Arusha ekya Tanzania.<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014.<ref name="10R">{{Cite web |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-homosexuality law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]] (BBC)}}</ref> Nga 3 Ogwokubiri 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu Bugwanjuba bwa Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Y'erangirira ng'omukulembeze w'okuntikko owa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo ng'omukulembeze w’endowooza waayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangirira nti ekiruubirirwa kya UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi n'obwannakyemalira, enkola ya Besigye ne Bobi Wine ezireeta obunkenke obw'amaanyi." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Awaadi == Mwenda yawangula awaadi ya CPJ International Press Freedom Awards mu 2008 eyawagirwa akakiiko akakuuma bannamawulire, "nga kassa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri eddembe ly'abannamawulire mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent |url=https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ)}}</ref><ref name="12R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video |url=https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ) |format=Video}}</ref> == Obuwandiike bw'ebitabo == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya Cato Institute, ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne Roger Tangri: "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. Roger Tangri, Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] ldqfhaz7dcxw77dmofv0hd5stzg55tb 62164 62163 2026-07-13T06:32:09Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ekijulizo 62164 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi ly'Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. Mwogezi w'enkungaana za TED era mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna.<ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''Daily Monitor'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekya leediyo ekya KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu Banka y’ensi yonna, World Resources Institute, ne Transparency International. Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga ''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'', ne ''Foreign Policy''. Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo ya BBC World.<ref name="1R">TED Conferences LLC (2019). [https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda "Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker"]. New York City: [[:en:TED_(conference)|TED Conferences]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mwenda era awandiise n’okuyambako okuwandiika emiko mu mpapula ezifulumya ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' ssaako n'okuwandiika n’okufulumya essuula ez'enjawulo mu bitabo ebiwerako. Mu Gwomunaana 2005, yavunaanibwa omusango gw’okukuma mu bantu omuliro olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, John Garang. Garang yattibwa mu nnyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yasaanawo mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali ava mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi enkadde mu kiro, mu mbeera y'obudde embi era mu kitundu ekitali kitebenkevu". <ref name="7R">{{Cite web |date=15 August 2005 |title=Journalist charged with sedition over programme on Garang death |url=http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Integrated Regional Information Networks]] (IRIN) |agency=IRIN}}</ref> Mu Gwokuna 2008, yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti Gavumenti ya Uganda lwa "kubeera n'ebintu saako n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">{{Cite web |last=Press Release |date=30 April 2008 |title=Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials' |url=http://allafrica.com/stories/200804301016.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] via [[AllAfrica.com]]}}</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu Gwomusanvu 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era byali bifulumiziddwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''Der Spiegel'' era n’akola entambi ku leediyo ne ttivvi ya BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'', n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=17 April 2013 |title=Madonna and Africa's 'celebrity saviors' |url=https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Cable News Network]] (CNN)}}</ref> Akolokose ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana y'Afrika, kubanga kireetera okwesigama ku mawanga ago, okuyimirizaawo entalo n’amawanga agalya enguzi.<ref name="9R">{{Cite web |last=Alison Stewart |date=29 June 2012 |title=Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda) |url=https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[National Public Radio]] (NPR)}}</ref> Agamba nti obuyambi bulina kugenda mu mawanga amaavu ddala, agalemereddwa okukulaakulanya abantu, okusinga ago agatereddemu. Mu Gwomukaaga 2007, yayogerako ku nsonga zino mu lukungaana lwa TED olwali mu kibuga Arusha ekya Tanzania.<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014.<ref name="10R">{{Cite web |date=1 August 2014 |title=Uganda court annuls anti-homosexuality law |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019 |publisher=[[British Broadcasting Corporation]] (BBC)}}</ref> Nga 3 Ogwokubiri 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu Bugwanjuba bwa Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Y'erangirira ng'omukulembeze w'okuntikko owa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo ng'omukulembeze w’endowooza waayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangirira nti ekiruubirirwa kya UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi n'obwannakyemalira, enkola ya Besigye ne Bobi Wine ezireeta obunkenke obw'amaanyi." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Awaadi == Mwenda yawangula awaadi ya CPJ International Press Freedom Awards mu 2008 eyawagirwa akakiiko akakuuma bannamawulire, "nga kassa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri eddembe ly'abannamawulire mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent |url=https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ)}}</ref><ref name="12R">{{Cite web |last=CPJ |date=25 November 2008 |title=International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video |url=https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php |access-date=27 February 2019 |publisher=[[Committee to Protect Journalists]] (CPJ) |format=Video}}</ref> == Obuwandiike bw'ebitabo == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya Cato Institute, ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne Roger Tangri: "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. Roger Tangri, Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] 559ffr6jq63146os7ctmcma14f5asn5 62166 62164 2026-07-13T06:44:57Z Charles Kalanzi 9748 Nterezezza ebijulizo 62166 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi ly'Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. Mwogezi w'enkungaana za TED era mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna.<ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''Daily Monitor'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekya leediyo ekya KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu Banka y’ensi yonna, World Resources Institute, ne Transparency International. Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga ''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'', ne ''Foreign Policy''. Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo ya BBC World.<ref name="1R">TED Conferences LLC (2019). [https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda "Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker"]. New York City: [[:en:TED_(conference)|TED Conferences]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mwenda era awandiise n’okuyambako okuwandiika emiko mu mpapula ezifulumya ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' ssaako n'okuwandiika n’okufulumya essuula ez'enjawulo mu bitabo ebiwerako. Mu Gwomunaana 2005, yavunaanibwa omusango gw’okukuma mu bantu omuliro olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, John Garang. Garang yattibwa mu nnyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yasaanawo mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali ava mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi enkadde mu kiro, mu mbeera y'obudde embi era mu kitundu ekitali kitebenkevu".<ref name="7R">[http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death "Journalist charged with sedition over programme on Garang death"]. Geneva: [[:en:Integrated_Regional_Information_Networks|Integrated Regional Information Networks (IRIN)]]. IRIN. 15 August 2005. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mu Gwokuna 2008, yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti Gavumenti ya Uganda lwa "kubeera n'ebintu saako n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">Press Release (30 April 2008). [http://allafrica.com/stories/200804301016.html "Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials'"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] via [[:en:AllAfrica.com|AllAfrica.com]]. Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu Gwomusanvu 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era byali bifulumiziddwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''Der Spiegel'' era n’akola entambi ku leediyo ne ttivvi ya BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'', n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">Andrew M. Mwenda (17 April 2013). [https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html "Madonna and Africa's 'celebrity saviors'"]. Atlanta: [[:en:Cable_News_Network|Cable News Network (CNN)]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Akolokose ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana y'Afrika, kubanga kireetera okwesigama ku mawanga ago, okuyimirizaawo entalo n’amawanga agalya enguzi.<ref name="9R">Alison Stewart (29 June 2012). [https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 "Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda)"]. Washington, DC: [[:en:National_Public_Radio|National Public Radio]] (NPR). Retrieved 27 February 2019.</ref> Agamba nti obuyambi bulina kugenda mu mawanga amaavu ddala, agalemereddwa okukulaakulanya abantu, okusinga ago agatereddemu. Mu Gwomukaaga 2007, yayogerako ku nsonga zino mu lukungaana lwa TED olwali mu kibuga Arusha ekya Tanzania.<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014.<ref name="10R">[https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html "Uganda court annuls anti-homosexuality law"]. London: [[:en:British_Broadcasting_Corporation|British Broadcasting Corporation]] (BBC). 1 August 2014. Archived from [https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C the original] on 28 February 2019. Retrieved 27 February 2019.</ref> Nga 3 Ogwokubiri 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu Bugwanjuba bwa Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Y'erangirira ng'omukulembeze w'okuntikko owa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo ng'omukulembeze w’endowooza waayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangirira nti ekiruubirirwa kya UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi n'obwannakyemalira, enkola ya Besigye ne Bobi Wine ezireeta obunkenke obw'amaanyi." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Awaadi == Mwenda yawangula awaadi ya CPJ International Press Freedom Awards mu 2008 eyawagirwa akakiiko akakuuma bannamawulire, "nga kassa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri eddembe ly'abannamawulire mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php "CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="12R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php "International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video"] (Video). New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref> == Obuwandiike bw'ebitabo == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya Cato Institute, ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne Roger Tangri: "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. Roger Tangri, Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] 6uabteuwjd2nti5cx11bzpl7yjovr5b 62167 62166 2026-07-13T06:47:23Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Abantu abalamu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62167 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi ly'Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. Mwogezi w'enkungaana za TED era mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna.<ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''Daily Monitor'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekya leediyo ekya KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu Banka y’ensi yonna, World Resources Institute, ne Transparency International. Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga ''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'', ne ''Foreign Policy''. Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo ya BBC World.<ref name="1R">TED Conferences LLC (2019). [https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda "Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker"]. New York City: [[:en:TED_(conference)|TED Conferences]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mwenda era awandiise n’okuyambako okuwandiika emiko mu mpapula ezifulumya ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' ssaako n'okuwandiika n’okufulumya essuula ez'enjawulo mu bitabo ebiwerako. Mu Gwomunaana 2005, yavunaanibwa omusango gw’okukuma mu bantu omuliro olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, John Garang. Garang yattibwa mu nnyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yasaanawo mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali ava mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi enkadde mu kiro, mu mbeera y'obudde embi era mu kitundu ekitali kitebenkevu".<ref name="7R">[http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death "Journalist charged with sedition over programme on Garang death"]. Geneva: [[:en:Integrated_Regional_Information_Networks|Integrated Regional Information Networks (IRIN)]]. IRIN. 15 August 2005. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mu Gwokuna 2008, yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti Gavumenti ya Uganda lwa "kubeera n'ebintu saako n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">Press Release (30 April 2008). [http://allafrica.com/stories/200804301016.html "Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials'"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] via [[:en:AllAfrica.com|AllAfrica.com]]. Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu Gwomusanvu 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era byali bifulumiziddwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''Der Spiegel'' era n’akola entambi ku leediyo ne ttivvi ya BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'', n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">Andrew M. Mwenda (17 April 2013). [https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html "Madonna and Africa's 'celebrity saviors'"]. Atlanta: [[:en:Cable_News_Network|Cable News Network (CNN)]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Akolokose ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana y'Afrika, kubanga kireetera okwesigama ku mawanga ago, okuyimirizaawo entalo n’amawanga agalya enguzi.<ref name="9R">Alison Stewart (29 June 2012). [https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 "Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda)"]. Washington, DC: [[:en:National_Public_Radio|National Public Radio]] (NPR). Retrieved 27 February 2019.</ref> Agamba nti obuyambi bulina kugenda mu mawanga amaavu ddala, agalemereddwa okukulaakulanya abantu, okusinga ago agatereddemu. Mu Gwomukaaga 2007, yayogerako ku nsonga zino mu lukungaana lwa TED olwali mu kibuga Arusha ekya Tanzania.<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014.<ref name="10R">[https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html "Uganda court annuls anti-homosexuality law"]. London: [[:en:British_Broadcasting_Corporation|British Broadcasting Corporation]] (BBC). 1 August 2014. Archived from [https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C the original] on 28 February 2019. Retrieved 27 February 2019.</ref> Nga 3 Ogwokubiri 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu Bugwanjuba bwa Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Y'erangirira ng'omukulembeze w'okuntikko owa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo ng'omukulembeze w’endowooza waayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangirira nti ekiruubirirwa kya UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi n'obwannakyemalira, enkola ya Besigye ne Bobi Wine ezireeta obunkenke obw'amaanyi." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Awaadi == Mwenda yawangula awaadi ya CPJ International Press Freedom Awards mu 2008 eyawagirwa akakiiko akakuuma bannamawulire, "nga kassa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri eddembe ly'abannamawulire mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php "CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="12R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php "International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video"] (Video). New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref> == Obuwandiike bw'ebitabo == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya Cato Institute, ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne Roger Tangri: "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. Roger Tangri, Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] jomold7g2lr7iaemz4wdi9j6tx2axpf 62168 62167 2026-07-13T06:48:57Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Abatooro]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62168 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi ly'Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. Mwogezi w'enkungaana za TED era mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna.<ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''Daily Monitor'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekya leediyo ekya KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu Banka y’ensi yonna, World Resources Institute, ne Transparency International. Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga ''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'', ne ''Foreign Policy''. Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo ya BBC World.<ref name="1R">TED Conferences LLC (2019). [https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda "Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker"]. New York City: [[:en:TED_(conference)|TED Conferences]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mwenda era awandiise n’okuyambako okuwandiika emiko mu mpapula ezifulumya ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' ssaako n'okuwandiika n’okufulumya essuula ez'enjawulo mu bitabo ebiwerako. Mu Gwomunaana 2005, yavunaanibwa omusango gw’okukuma mu bantu omuliro olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, John Garang. Garang yattibwa mu nnyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yasaanawo mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali ava mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi enkadde mu kiro, mu mbeera y'obudde embi era mu kitundu ekitali kitebenkevu".<ref name="7R">[http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death "Journalist charged with sedition over programme on Garang death"]. Geneva: [[:en:Integrated_Regional_Information_Networks|Integrated Regional Information Networks (IRIN)]]. IRIN. 15 August 2005. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mu Gwokuna 2008, yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti Gavumenti ya Uganda lwa "kubeera n'ebintu saako n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">Press Release (30 April 2008). [http://allafrica.com/stories/200804301016.html "Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials'"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] via [[:en:AllAfrica.com|AllAfrica.com]]. Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu Gwomusanvu 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era byali bifulumiziddwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''Der Spiegel'' era n’akola entambi ku leediyo ne ttivvi ya BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'', n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">Andrew M. Mwenda (17 April 2013). [https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html "Madonna and Africa's 'celebrity saviors'"]. Atlanta: [[:en:Cable_News_Network|Cable News Network (CNN)]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Akolokose ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana y'Afrika, kubanga kireetera okwesigama ku mawanga ago, okuyimirizaawo entalo n’amawanga agalya enguzi.<ref name="9R">Alison Stewart (29 June 2012). [https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 "Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda)"]. Washington, DC: [[:en:National_Public_Radio|National Public Radio]] (NPR). Retrieved 27 February 2019.</ref> Agamba nti obuyambi bulina kugenda mu mawanga amaavu ddala, agalemereddwa okukulaakulanya abantu, okusinga ago agatereddemu. Mu Gwomukaaga 2007, yayogerako ku nsonga zino mu lukungaana lwa TED olwali mu kibuga Arusha ekya Tanzania.<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014.<ref name="10R">[https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html "Uganda court annuls anti-homosexuality law"]. London: [[:en:British_Broadcasting_Corporation|British Broadcasting Corporation]] (BBC). 1 August 2014. Archived from [https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C the original] on 28 February 2019. Retrieved 27 February 2019.</ref> Nga 3 Ogwokubiri 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu Bugwanjuba bwa Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Y'erangirira ng'omukulembeze w'okuntikko owa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo ng'omukulembeze w’endowooza waayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangirira nti ekiruubirirwa kya UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi n'obwannakyemalira, enkola ya Besigye ne Bobi Wine ezireeta obunkenke obw'amaanyi." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Awaadi == Mwenda yawangula awaadi ya CPJ International Press Freedom Awards mu 2008 eyawagirwa akakiiko akakuuma bannamawulire, "nga kassa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri eddembe ly'abannamawulire mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php "CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="12R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php "International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video"] (Video). New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref> == Obuwandiike bw'ebitabo == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya Cato Institute, ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne Roger Tangri: "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. Roger Tangri, Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abatooro]] phb0d3yvwxquqgv9x2j1wii7i9si438 62169 62168 2026-07-13T06:49:59Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Abazaalwa mu 1972]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62169 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi ly'Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. Mwogezi w'enkungaana za TED era mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna.<ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''Daily Monitor'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekya leediyo ekya KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu Banka y’ensi yonna, World Resources Institute, ne Transparency International. Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga ''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'', ne ''Foreign Policy''. Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo ya BBC World.<ref name="1R">TED Conferences LLC (2019). [https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda "Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker"]. New York City: [[:en:TED_(conference)|TED Conferences]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mwenda era awandiise n’okuyambako okuwandiika emiko mu mpapula ezifulumya ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' ssaako n'okuwandiika n’okufulumya essuula ez'enjawulo mu bitabo ebiwerako. Mu Gwomunaana 2005, yavunaanibwa omusango gw’okukuma mu bantu omuliro olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, John Garang. Garang yattibwa mu nnyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yasaanawo mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali ava mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi enkadde mu kiro, mu mbeera y'obudde embi era mu kitundu ekitali kitebenkevu".<ref name="7R">[http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death "Journalist charged with sedition over programme on Garang death"]. Geneva: [[:en:Integrated_Regional_Information_Networks|Integrated Regional Information Networks (IRIN)]]. IRIN. 15 August 2005. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mu Gwokuna 2008, yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti Gavumenti ya Uganda lwa "kubeera n'ebintu saako n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">Press Release (30 April 2008). [http://allafrica.com/stories/200804301016.html "Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials'"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] via [[:en:AllAfrica.com|AllAfrica.com]]. Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu Gwomusanvu 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era byali bifulumiziddwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''Der Spiegel'' era n’akola entambi ku leediyo ne ttivvi ya BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'', n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">Andrew M. Mwenda (17 April 2013). [https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html "Madonna and Africa's 'celebrity saviors'"]. Atlanta: [[:en:Cable_News_Network|Cable News Network (CNN)]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Akolokose ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana y'Afrika, kubanga kireetera okwesigama ku mawanga ago, okuyimirizaawo entalo n’amawanga agalya enguzi.<ref name="9R">Alison Stewart (29 June 2012). [https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 "Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda)"]. Washington, DC: [[:en:National_Public_Radio|National Public Radio]] (NPR). Retrieved 27 February 2019.</ref> Agamba nti obuyambi bulina kugenda mu mawanga amaavu ddala, agalemereddwa okukulaakulanya abantu, okusinga ago agatereddemu. Mu Gwomukaaga 2007, yayogerako ku nsonga zino mu lukungaana lwa TED olwali mu kibuga Arusha ekya Tanzania.<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014.<ref name="10R">[https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html "Uganda court annuls anti-homosexuality law"]. London: [[:en:British_Broadcasting_Corporation|British Broadcasting Corporation]] (BBC). 1 August 2014. Archived from [https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C the original] on 28 February 2019. Retrieved 27 February 2019.</ref> Nga 3 Ogwokubiri 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu Bugwanjuba bwa Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Y'erangirira ng'omukulembeze w'okuntikko owa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo ng'omukulembeze w’endowooza waayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangirira nti ekiruubirirwa kya UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi n'obwannakyemalira, enkola ya Besigye ne Bobi Wine ezireeta obunkenke obw'amaanyi." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Awaadi == Mwenda yawangula awaadi ya CPJ International Press Freedom Awards mu 2008 eyawagirwa akakiiko akakuuma bannamawulire, "nga kassa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri eddembe ly'abannamawulire mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php "CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="12R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php "International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video"] (Video). New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref> == Obuwandiike bw'ebitabo == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya Cato Institute, ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne Roger Tangri: "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. Roger Tangri, Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abatooro]] [[Category:Abazaalwa mu 1972]] est1f7coaqghorc0ssju5kboaevpmap 62170 62169 2026-07-13T06:56:11Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Bannayuganda bannamawulire abakozi ba leediyo]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62170 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi ly'Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. Mwogezi w'enkungaana za TED era mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna.<ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''Daily Monitor'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekya leediyo ekya KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu Banka y’ensi yonna, World Resources Institute, ne Transparency International. Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga ''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'', ne ''Foreign Policy''. Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo ya BBC World.<ref name="1R">TED Conferences LLC (2019). [https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda "Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker"]. New York City: [[:en:TED_(conference)|TED Conferences]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mwenda era awandiise n’okuyambako okuwandiika emiko mu mpapula ezifulumya ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' ssaako n'okuwandiika n’okufulumya essuula ez'enjawulo mu bitabo ebiwerako. Mu Gwomunaana 2005, yavunaanibwa omusango gw’okukuma mu bantu omuliro olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, John Garang. Garang yattibwa mu nnyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yasaanawo mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali ava mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi enkadde mu kiro, mu mbeera y'obudde embi era mu kitundu ekitali kitebenkevu".<ref name="7R">[http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death "Journalist charged with sedition over programme on Garang death"]. Geneva: [[:en:Integrated_Regional_Information_Networks|Integrated Regional Information Networks (IRIN)]]. IRIN. 15 August 2005. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mu Gwokuna 2008, yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti Gavumenti ya Uganda lwa "kubeera n'ebintu saako n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">Press Release (30 April 2008). [http://allafrica.com/stories/200804301016.html "Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials'"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] via [[:en:AllAfrica.com|AllAfrica.com]]. Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu Gwomusanvu 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era byali bifulumiziddwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''Der Spiegel'' era n’akola entambi ku leediyo ne ttivvi ya BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'', n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">Andrew M. Mwenda (17 April 2013). [https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html "Madonna and Africa's 'celebrity saviors'"]. Atlanta: [[:en:Cable_News_Network|Cable News Network (CNN)]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Akolokose ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana y'Afrika, kubanga kireetera okwesigama ku mawanga ago, okuyimirizaawo entalo n’amawanga agalya enguzi.<ref name="9R">Alison Stewart (29 June 2012). [https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 "Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda)"]. Washington, DC: [[:en:National_Public_Radio|National Public Radio]] (NPR). Retrieved 27 February 2019.</ref> Agamba nti obuyambi bulina kugenda mu mawanga amaavu ddala, agalemereddwa okukulaakulanya abantu, okusinga ago agatereddemu. Mu Gwomukaaga 2007, yayogerako ku nsonga zino mu lukungaana lwa TED olwali mu kibuga Arusha ekya Tanzania.<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014.<ref name="10R">[https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html "Uganda court annuls anti-homosexuality law"]. London: [[:en:British_Broadcasting_Corporation|British Broadcasting Corporation]] (BBC). 1 August 2014. Archived from [https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C the original] on 28 February 2019. Retrieved 27 February 2019.</ref> Nga 3 Ogwokubiri 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu Bugwanjuba bwa Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Y'erangirira ng'omukulembeze w'okuntikko owa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo ng'omukulembeze w’endowooza waayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangirira nti ekiruubirirwa kya UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi n'obwannakyemalira, enkola ya Besigye ne Bobi Wine ezireeta obunkenke obw'amaanyi." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Awaadi == Mwenda yawangula awaadi ya CPJ International Press Freedom Awards mu 2008 eyawagirwa akakiiko akakuuma bannamawulire, "nga kassa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri eddembe ly'abannamawulire mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php "CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="12R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php "International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video"] (Video). New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref> == Obuwandiike bw'ebitabo == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya Cato Institute, ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne Roger Tangri: "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. Roger Tangri, Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Pages with unreviewed translations]] [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abatooro]] [[Category:Abazaalwa mu 1972]] [[Category:Bannayuganda bannamawulire abakozi ba leediyo]] 0lr60y5kcm99u4z5flv2v9z6vvv7snp 62171 62170 2026-07-13T06:56:59Z Charles Kalanzi 9748 62171 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi ly'Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. Mwogezi w'enkungaana za TED era mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna.<ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''Daily Monitor'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekya leediyo ekya KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu Banka y’ensi yonna, World Resources Institute, ne Transparency International. Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga ''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'', ne ''Foreign Policy''. Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo ya BBC World.<ref name="1R">TED Conferences LLC (2019). [https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda "Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker"]. New York City: [[:en:TED_(conference)|TED Conferences]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mwenda era awandiise n’okuyambako okuwandiika emiko mu mpapula ezifulumya ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' ssaako n'okuwandiika n’okufulumya essuula ez'enjawulo mu bitabo ebiwerako. Mu Gwomunaana 2005, yavunaanibwa omusango gw’okukuma mu bantu omuliro olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, John Garang. Garang yattibwa mu nnyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yasaanawo mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali ava mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi enkadde mu kiro, mu mbeera y'obudde embi era mu kitundu ekitali kitebenkevu".<ref name="7R">[http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death "Journalist charged with sedition over programme on Garang death"]. Geneva: [[:en:Integrated_Regional_Information_Networks|Integrated Regional Information Networks (IRIN)]]. IRIN. 15 August 2005. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mu Gwokuna 2008, yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti Gavumenti ya Uganda lwa "kubeera n'ebintu saako n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">Press Release (30 April 2008). [http://allafrica.com/stories/200804301016.html "Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials'"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] via [[:en:AllAfrica.com|AllAfrica.com]]. Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu Gwomusanvu 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era byali bifulumiziddwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''Der Spiegel'' era n’akola entambi ku leediyo ne ttivvi ya BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'', n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">Andrew M. Mwenda (17 April 2013). [https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html "Madonna and Africa's 'celebrity saviors'"]. Atlanta: [[:en:Cable_News_Network|Cable News Network (CNN)]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Akolokose ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana y'Afrika, kubanga kireetera okwesigama ku mawanga ago, okuyimirizaawo entalo n’amawanga agalya enguzi.<ref name="9R">Alison Stewart (29 June 2012). [https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 "Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda)"]. Washington, DC: [[:en:National_Public_Radio|National Public Radio]] (NPR). Retrieved 27 February 2019.</ref> Agamba nti obuyambi bulina kugenda mu mawanga amaavu ddala, agalemereddwa okukulaakulanya abantu, okusinga ago agatereddemu. Mu Gwomukaaga 2007, yayogerako ku nsonga zino mu lukungaana lwa TED olwali mu kibuga Arusha ekya Tanzania.<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014.<ref name="10R">[https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html "Uganda court annuls anti-homosexuality law"]. London: [[:en:British_Broadcasting_Corporation|British Broadcasting Corporation]] (BBC). 1 August 2014. Archived from [https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C the original] on 28 February 2019. Retrieved 27 February 2019.</ref> Nga 3 Ogwokubiri 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu Bugwanjuba bwa Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Y'erangirira ng'omukulembeze w'okuntikko owa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo ng'omukulembeze w’endowooza waayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangirira nti ekiruubirirwa kya UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi n'obwannakyemalira, enkola ya Besigye ne Bobi Wine ezireeta obunkenke obw'amaanyi." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Awaadi == Mwenda yawangula awaadi ya CPJ International Press Freedom Awards mu 2008 eyawagirwa akakiiko akakuuma bannamawulire, "nga kassa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri eddembe ly'abannamawulire mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php "CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="12R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php "International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video"] (Video). New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref> == Obuwandiike bw'ebitabo == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya Cato Institute, ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne Roger Tangri: "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. Roger Tangri, Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abatooro]] [[Category:Abazaalwa mu 1972]] [[Category:Bannayuganda bannamawulire abakozi ba leediyo]] 1nfwnl6krgowxia3rw94a2uroook2zw 62172 62171 2026-07-13T06:57:54Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Bannayuganda bannamawulire abakozi ku ttivi]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62172 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi ly'Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. Mwogezi w'enkungaana za TED era mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna.<ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''Daily Monitor'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekya leediyo ekya KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu Banka y’ensi yonna, World Resources Institute, ne Transparency International. Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga ''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'', ne ''Foreign Policy''. Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo ya BBC World.<ref name="1R">TED Conferences LLC (2019). [https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda "Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker"]. New York City: [[:en:TED_(conference)|TED Conferences]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mwenda era awandiise n’okuyambako okuwandiika emiko mu mpapula ezifulumya ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' ssaako n'okuwandiika n’okufulumya essuula ez'enjawulo mu bitabo ebiwerako. Mu Gwomunaana 2005, yavunaanibwa omusango gw’okukuma mu bantu omuliro olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, John Garang. Garang yattibwa mu nnyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yasaanawo mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali ava mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi enkadde mu kiro, mu mbeera y'obudde embi era mu kitundu ekitali kitebenkevu".<ref name="7R">[http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death "Journalist charged with sedition over programme on Garang death"]. Geneva: [[:en:Integrated_Regional_Information_Networks|Integrated Regional Information Networks (IRIN)]]. IRIN. 15 August 2005. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mu Gwokuna 2008, yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti Gavumenti ya Uganda lwa "kubeera n'ebintu saako n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">Press Release (30 April 2008). [http://allafrica.com/stories/200804301016.html "Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials'"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] via [[:en:AllAfrica.com|AllAfrica.com]]. Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu Gwomusanvu 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era byali bifulumiziddwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''Der Spiegel'' era n’akola entambi ku leediyo ne ttivvi ya BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'', n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">Andrew M. Mwenda (17 April 2013). [https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html "Madonna and Africa's 'celebrity saviors'"]. Atlanta: [[:en:Cable_News_Network|Cable News Network (CNN)]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Akolokose ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana y'Afrika, kubanga kireetera okwesigama ku mawanga ago, okuyimirizaawo entalo n’amawanga agalya enguzi.<ref name="9R">Alison Stewart (29 June 2012). [https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 "Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda)"]. Washington, DC: [[:en:National_Public_Radio|National Public Radio]] (NPR). Retrieved 27 February 2019.</ref> Agamba nti obuyambi bulina kugenda mu mawanga amaavu ddala, agalemereddwa okukulaakulanya abantu, okusinga ago agatereddemu. Mu Gwomukaaga 2007, yayogerako ku nsonga zino mu lukungaana lwa TED olwali mu kibuga Arusha ekya Tanzania.<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014.<ref name="10R">[https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html "Uganda court annuls anti-homosexuality law"]. London: [[:en:British_Broadcasting_Corporation|British Broadcasting Corporation]] (BBC). 1 August 2014. Archived from [https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C the original] on 28 February 2019. Retrieved 27 February 2019.</ref> Nga 3 Ogwokubiri 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu Bugwanjuba bwa Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Y'erangirira ng'omukulembeze w'okuntikko owa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo ng'omukulembeze w’endowooza waayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangirira nti ekiruubirirwa kya UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi n'obwannakyemalira, enkola ya Besigye ne Bobi Wine ezireeta obunkenke obw'amaanyi." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Awaadi == Mwenda yawangula awaadi ya CPJ International Press Freedom Awards mu 2008 eyawagirwa akakiiko akakuuma bannamawulire, "nga kassa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri eddembe ly'abannamawulire mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php "CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="12R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php "International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video"] (Video). New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref> == Obuwandiike bw'ebitabo == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya Cato Institute, ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne Roger Tangri: "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. Roger Tangri, Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abatooro]] [[Category:Abazaalwa mu 1972]] [[Category:Bannayuganda bannamawulire abakozi ba leediyo]] [[Category:Bannayuganda bannamawulire abakozi ku ttivi]] 6v8axiqeid3958wyld6dhsl2upwqws4 62173 62172 2026-07-13T06:58:34Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Abaasomerako ku Makerere University]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62173 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi ly'Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. Mwogezi w'enkungaana za TED era mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna.<ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''Daily Monitor'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekya leediyo ekya KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu Banka y’ensi yonna, World Resources Institute, ne Transparency International. Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga ''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'', ne ''Foreign Policy''. Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo ya BBC World.<ref name="1R">TED Conferences LLC (2019). [https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda "Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker"]. New York City: [[:en:TED_(conference)|TED Conferences]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mwenda era awandiise n’okuyambako okuwandiika emiko mu mpapula ezifulumya ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' ssaako n'okuwandiika n’okufulumya essuula ez'enjawulo mu bitabo ebiwerako. Mu Gwomunaana 2005, yavunaanibwa omusango gw’okukuma mu bantu omuliro olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, John Garang. Garang yattibwa mu nnyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yasaanawo mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali ava mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi enkadde mu kiro, mu mbeera y'obudde embi era mu kitundu ekitali kitebenkevu".<ref name="7R">[http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death "Journalist charged with sedition over programme on Garang death"]. Geneva: [[:en:Integrated_Regional_Information_Networks|Integrated Regional Information Networks (IRIN)]]. IRIN. 15 August 2005. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mu Gwokuna 2008, yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti Gavumenti ya Uganda lwa "kubeera n'ebintu saako n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">Press Release (30 April 2008). [http://allafrica.com/stories/200804301016.html "Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials'"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] via [[:en:AllAfrica.com|AllAfrica.com]]. Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu Gwomusanvu 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era byali bifulumiziddwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''Der Spiegel'' era n’akola entambi ku leediyo ne ttivvi ya BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'', n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">Andrew M. Mwenda (17 April 2013). [https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html "Madonna and Africa's 'celebrity saviors'"]. Atlanta: [[:en:Cable_News_Network|Cable News Network (CNN)]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Akolokose ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana y'Afrika, kubanga kireetera okwesigama ku mawanga ago, okuyimirizaawo entalo n’amawanga agalya enguzi.<ref name="9R">Alison Stewart (29 June 2012). [https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 "Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda)"]. Washington, DC: [[:en:National_Public_Radio|National Public Radio]] (NPR). Retrieved 27 February 2019.</ref> Agamba nti obuyambi bulina kugenda mu mawanga amaavu ddala, agalemereddwa okukulaakulanya abantu, okusinga ago agatereddemu. Mu Gwomukaaga 2007, yayogerako ku nsonga zino mu lukungaana lwa TED olwali mu kibuga Arusha ekya Tanzania.<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014.<ref name="10R">[https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html "Uganda court annuls anti-homosexuality law"]. London: [[:en:British_Broadcasting_Corporation|British Broadcasting Corporation]] (BBC). 1 August 2014. Archived from [https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C the original] on 28 February 2019. Retrieved 27 February 2019.</ref> Nga 3 Ogwokubiri 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu Bugwanjuba bwa Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Y'erangirira ng'omukulembeze w'okuntikko owa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo ng'omukulembeze w’endowooza waayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangirira nti ekiruubirirwa kya UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi n'obwannakyemalira, enkola ya Besigye ne Bobi Wine ezireeta obunkenke obw'amaanyi." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Awaadi == Mwenda yawangula awaadi ya CPJ International Press Freedom Awards mu 2008 eyawagirwa akakiiko akakuuma bannamawulire, "nga kassa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri eddembe ly'abannamawulire mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php "CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="12R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php "International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video"] (Video). New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref> == Obuwandiike bw'ebitabo == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya Cato Institute, ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne Roger Tangri: "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. Roger Tangri, Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abatooro]] [[Category:Abazaalwa mu 1972]] [[Category:Bannayuganda bannamawulire abakozi ba leediyo]] [[Category:Bannayuganda bannamawulire abakozi ku ttivi]] [[Category:Abaasomerako ku Makerere University]] 0hzb8cb0voec8ikuigqryk40lb2v53m 62174 62173 2026-07-13T06:59:19Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kabarole]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62174 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi ly'Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. Mwogezi w'enkungaana za TED era mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna.<ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''Daily Monitor'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekya leediyo ekya KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu Banka y’ensi yonna, World Resources Institute, ne Transparency International. Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga ''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'', ne ''Foreign Policy''. Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo ya BBC World.<ref name="1R">TED Conferences LLC (2019). [https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda "Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker"]. New York City: [[:en:TED_(conference)|TED Conferences]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mwenda era awandiise n’okuyambako okuwandiika emiko mu mpapula ezifulumya ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' ssaako n'okuwandiika n’okufulumya essuula ez'enjawulo mu bitabo ebiwerako. Mu Gwomunaana 2005, yavunaanibwa omusango gw’okukuma mu bantu omuliro olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, John Garang. Garang yattibwa mu nnyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yasaanawo mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali ava mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi enkadde mu kiro, mu mbeera y'obudde embi era mu kitundu ekitali kitebenkevu".<ref name="7R">[http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death "Journalist charged with sedition over programme on Garang death"]. Geneva: [[:en:Integrated_Regional_Information_Networks|Integrated Regional Information Networks (IRIN)]]. IRIN. 15 August 2005. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mu Gwokuna 2008, yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti Gavumenti ya Uganda lwa "kubeera n'ebintu saako n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">Press Release (30 April 2008). [http://allafrica.com/stories/200804301016.html "Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials'"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] via [[:en:AllAfrica.com|AllAfrica.com]]. Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu Gwomusanvu 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era byali bifulumiziddwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''Der Spiegel'' era n’akola entambi ku leediyo ne ttivvi ya BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'', n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">Andrew M. Mwenda (17 April 2013). [https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html "Madonna and Africa's 'celebrity saviors'"]. Atlanta: [[:en:Cable_News_Network|Cable News Network (CNN)]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Akolokose ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana y'Afrika, kubanga kireetera okwesigama ku mawanga ago, okuyimirizaawo entalo n’amawanga agalya enguzi.<ref name="9R">Alison Stewart (29 June 2012). [https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 "Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda)"]. Washington, DC: [[:en:National_Public_Radio|National Public Radio]] (NPR). Retrieved 27 February 2019.</ref> Agamba nti obuyambi bulina kugenda mu mawanga amaavu ddala, agalemereddwa okukulaakulanya abantu, okusinga ago agatereddemu. Mu Gwomukaaga 2007, yayogerako ku nsonga zino mu lukungaana lwa TED olwali mu kibuga Arusha ekya Tanzania.<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014.<ref name="10R">[https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html "Uganda court annuls anti-homosexuality law"]. London: [[:en:British_Broadcasting_Corporation|British Broadcasting Corporation]] (BBC). 1 August 2014. Archived from [https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C the original] on 28 February 2019. Retrieved 27 February 2019.</ref> Nga 3 Ogwokubiri 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu Bugwanjuba bwa Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Y'erangirira ng'omukulembeze w'okuntikko owa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo ng'omukulembeze w’endowooza waayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangirira nti ekiruubirirwa kya UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi n'obwannakyemalira, enkola ya Besigye ne Bobi Wine ezireeta obunkenke obw'amaanyi." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Awaadi == Mwenda yawangula awaadi ya CPJ International Press Freedom Awards mu 2008 eyawagirwa akakiiko akakuuma bannamawulire, "nga kassa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri eddembe ly'abannamawulire mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php "CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="12R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php "International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video"] (Video). New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref> == Obuwandiike bw'ebitabo == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya Cato Institute, ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne Roger Tangri: "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. Roger Tangri, Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abatooro]] [[Category:Abazaalwa mu 1972]] [[Category:Bannayuganda bannamawulire abakozi ba leediyo]] [[Category:Bannayuganda bannamawulire abakozi ku ttivi]] [[Category:Abaasomerako ku Makerere University]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kabarole]] ljvkfhd5i4fl3j741wm2cs0zt6vf3qw 62175 62174 2026-07-13T07:00:43Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Abaaasomerako ku Mbarara High School]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62175 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi ly'Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. Mwogezi w'enkungaana za TED era mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna.<ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''Daily Monitor'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekya leediyo ekya KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu Banka y’ensi yonna, World Resources Institute, ne Transparency International. Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga ''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'', ne ''Foreign Policy''. Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo ya BBC World.<ref name="1R">TED Conferences LLC (2019). [https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda "Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker"]. New York City: [[:en:TED_(conference)|TED Conferences]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mwenda era awandiise n’okuyambako okuwandiika emiko mu mpapula ezifulumya ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' ssaako n'okuwandiika n’okufulumya essuula ez'enjawulo mu bitabo ebiwerako. Mu Gwomunaana 2005, yavunaanibwa omusango gw’okukuma mu bantu omuliro olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, John Garang. Garang yattibwa mu nnyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yasaanawo mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali ava mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi enkadde mu kiro, mu mbeera y'obudde embi era mu kitundu ekitali kitebenkevu".<ref name="7R">[http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death "Journalist charged with sedition over programme on Garang death"]. Geneva: [[:en:Integrated_Regional_Information_Networks|Integrated Regional Information Networks (IRIN)]]. IRIN. 15 August 2005. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mu Gwokuna 2008, yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti Gavumenti ya Uganda lwa "kubeera n'ebintu saako n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">Press Release (30 April 2008). [http://allafrica.com/stories/200804301016.html "Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials'"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] via [[:en:AllAfrica.com|AllAfrica.com]]. Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu Gwomusanvu 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era byali bifulumiziddwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''Der Spiegel'' era n’akola entambi ku leediyo ne ttivvi ya BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'', n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">Andrew M. Mwenda (17 April 2013). [https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html "Madonna and Africa's 'celebrity saviors'"]. Atlanta: [[:en:Cable_News_Network|Cable News Network (CNN)]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Akolokose ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana y'Afrika, kubanga kireetera okwesigama ku mawanga ago, okuyimirizaawo entalo n’amawanga agalya enguzi.<ref name="9R">Alison Stewart (29 June 2012). [https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 "Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda)"]. Washington, DC: [[:en:National_Public_Radio|National Public Radio]] (NPR). Retrieved 27 February 2019.</ref> Agamba nti obuyambi bulina kugenda mu mawanga amaavu ddala, agalemereddwa okukulaakulanya abantu, okusinga ago agatereddemu. Mu Gwomukaaga 2007, yayogerako ku nsonga zino mu lukungaana lwa TED olwali mu kibuga Arusha ekya Tanzania.<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014.<ref name="10R">[https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html "Uganda court annuls anti-homosexuality law"]. London: [[:en:British_Broadcasting_Corporation|British Broadcasting Corporation]] (BBC). 1 August 2014. Archived from [https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C the original] on 28 February 2019. Retrieved 27 February 2019.</ref> Nga 3 Ogwokubiri 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu Bugwanjuba bwa Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Y'erangirira ng'omukulembeze w'okuntikko owa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo ng'omukulembeze w’endowooza waayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangirira nti ekiruubirirwa kya UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi n'obwannakyemalira, enkola ya Besigye ne Bobi Wine ezireeta obunkenke obw'amaanyi." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Awaadi == Mwenda yawangula awaadi ya CPJ International Press Freedom Awards mu 2008 eyawagirwa akakiiko akakuuma bannamawulire, "nga kassa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri eddembe ly'abannamawulire mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php "CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="12R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php "International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video"] (Video). New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref> == Obuwandiike bw'ebitabo == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya Cato Institute, ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne Roger Tangri: "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. Roger Tangri, Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abatooro]] [[Category:Abazaalwa mu 1972]] [[Category:Bannayuganda bannamawulire abakozi ba leediyo]] [[Category:Bannayuganda bannamawulire abakozi ku ttivi]] [[Category:Abaasomerako ku Makerere University]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kabarole]] [[Category:Abaaasomerako ku Mbarara High School]] qhnugxhaaojd43lbx2u9a1lp1xvicdb 62176 62175 2026-07-13T07:05:34Z Charles Kalanzi 9748 added [[Category:Bannayuganda abatandisi b'emirimu ab'ekyasa ky'abiri mwekimu]] using [[Help:Gadget-HotCat|HotCat]] 62176 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi ly'Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. Mwogezi w'enkungaana za TED era mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna.<ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''Daily Monitor'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekya leediyo ekya KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu Banka y’ensi yonna, World Resources Institute, ne Transparency International. Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga ''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'', ne ''Foreign Policy''. Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo ya BBC World.<ref name="1R">TED Conferences LLC (2019). [https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda "Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker"]. New York City: [[:en:TED_(conference)|TED Conferences]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mwenda era awandiise n’okuyambako okuwandiika emiko mu mpapula ezifulumya ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' ssaako n'okuwandiika n’okufulumya essuula ez'enjawulo mu bitabo ebiwerako. Mu Gwomunaana 2005, yavunaanibwa omusango gw’okukuma mu bantu omuliro olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, John Garang. Garang yattibwa mu nnyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yasaanawo mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali ava mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi enkadde mu kiro, mu mbeera y'obudde embi era mu kitundu ekitali kitebenkevu".<ref name="7R">[http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death "Journalist charged with sedition over programme on Garang death"]. Geneva: [[:en:Integrated_Regional_Information_Networks|Integrated Regional Information Networks (IRIN)]]. IRIN. 15 August 2005. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mu Gwokuna 2008, yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti Gavumenti ya Uganda lwa "kubeera n'ebintu saako n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">Press Release (30 April 2008). [http://allafrica.com/stories/200804301016.html "Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials'"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] via [[:en:AllAfrica.com|AllAfrica.com]]. Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu Gwomusanvu 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era byali bifulumiziddwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''Der Spiegel'' era n’akola entambi ku leediyo ne ttivvi ya BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'', n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">Andrew M. Mwenda (17 April 2013). [https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html "Madonna and Africa's 'celebrity saviors'"]. Atlanta: [[:en:Cable_News_Network|Cable News Network (CNN)]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Akolokose ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana y'Afrika, kubanga kireetera okwesigama ku mawanga ago, okuyimirizaawo entalo n’amawanga agalya enguzi.<ref name="9R">Alison Stewart (29 June 2012). [https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 "Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda)"]. Washington, DC: [[:en:National_Public_Radio|National Public Radio]] (NPR). Retrieved 27 February 2019.</ref> Agamba nti obuyambi bulina kugenda mu mawanga amaavu ddala, agalemereddwa okukulaakulanya abantu, okusinga ago agatereddemu. Mu Gwomukaaga 2007, yayogerako ku nsonga zino mu lukungaana lwa TED olwali mu kibuga Arusha ekya Tanzania.<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014.<ref name="10R">[https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html "Uganda court annuls anti-homosexuality law"]. London: [[:en:British_Broadcasting_Corporation|British Broadcasting Corporation]] (BBC). 1 August 2014. Archived from [https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C the original] on 28 February 2019. Retrieved 27 February 2019.</ref> Nga 3 Ogwokubiri 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu Bugwanjuba bwa Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Y'erangirira ng'omukulembeze w'okuntikko owa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo ng'omukulembeze w’endowooza waayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangirira nti ekiruubirirwa kya UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi n'obwannakyemalira, enkola ya Besigye ne Bobi Wine ezireeta obunkenke obw'amaanyi." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Awaadi == Mwenda yawangula awaadi ya CPJ International Press Freedom Awards mu 2008 eyawagirwa akakiiko akakuuma bannamawulire, "nga kassa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri eddembe ly'abannamawulire mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php "CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="12R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php "International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video"] (Video). New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref> == Obuwandiike bw'ebitabo == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya Cato Institute, ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne Roger Tangri: "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. Roger Tangri, Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Ebijjuliziddwa == [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abatooro]] [[Category:Abazaalwa mu 1972]] [[Category:Bannayuganda bannamawulire abakozi ba leediyo]] [[Category:Bannayuganda bannamawulire abakozi ku ttivi]] [[Category:Abaasomerako ku Makerere University]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kabarole]] [[Category:Abaaasomerako ku Mbarara High School]] [[Category:Bannayuganda abatandisi b'emirimu ab'ekyasa ky'abiri mwekimu]] 38ugm2sragt8aallquzsupk2eyxmnxq 62183 62176 2026-07-13T07:18:12Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu omutwe 62183 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi ly'Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. Mwogezi w'enkungaana za TED era mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna.<ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''Daily Monitor'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekya leediyo ekya KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu Banka y’ensi yonna, World Resources Institute, ne Transparency International. Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga ''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'', ne ''Foreign Policy''. Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo ya BBC World.<ref name="1R">TED Conferences LLC (2019). [https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda "Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker"]. New York City: [[:en:TED_(conference)|TED Conferences]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mwenda era awandiise n’okuyambako okuwandiika emiko mu mpapula ezifulumya ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' ssaako n'okuwandiika n’okufulumya essuula ez'enjawulo mu bitabo ebiwerako. Mu Gwomunaana 2005, yavunaanibwa omusango gw’okukuma mu bantu omuliro olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, John Garang. Garang yattibwa mu nnyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yasaanawo mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali ava mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi enkadde mu kiro, mu mbeera y'obudde embi era mu kitundu ekitali kitebenkevu".<ref name="7R">[http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death "Journalist charged with sedition over programme on Garang death"]. Geneva: [[:en:Integrated_Regional_Information_Networks|Integrated Regional Information Networks (IRIN)]]. IRIN. 15 August 2005. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mu Gwokuna 2008, yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti Gavumenti ya Uganda lwa "kubeera n'ebintu saako n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">Press Release (30 April 2008). [http://allafrica.com/stories/200804301016.html "Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials'"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] via [[:en:AllAfrica.com|AllAfrica.com]]. Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu Gwomusanvu 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era byali bifulumiziddwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''Der Spiegel'' era n’akola entambi ku leediyo ne ttivvi ya BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'', n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">Andrew M. Mwenda (17 April 2013). [https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html "Madonna and Africa's 'celebrity saviors'"]. Atlanta: [[:en:Cable_News_Network|Cable News Network (CNN)]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Akolokose ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana y'Afrika, kubanga kireetera okwesigama ku mawanga ago, okuyimirizaawo entalo n’amawanga agalya enguzi.<ref name="9R">Alison Stewart (29 June 2012). [https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 "Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda)"]. Washington, DC: [[:en:National_Public_Radio|National Public Radio]] (NPR). Retrieved 27 February 2019.</ref> Agamba nti obuyambi bulina kugenda mu mawanga amaavu ddala, agalemereddwa okukulaakulanya abantu, okusinga ago agatereddemu. Mu Gwomukaaga 2007, yayogerako ku nsonga zino mu lukungaana lwa TED olwali mu kibuga Arusha ekya Tanzania.<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014.<ref name="10R">[https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html "Uganda court annuls anti-homosexuality law"]. London: [[:en:British_Broadcasting_Corporation|British Broadcasting Corporation]] (BBC). 1 August 2014. Archived from [https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C the original] on 28 February 2019. Retrieved 27 February 2019.</ref> Nga 3 Ogwokubiri 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu Bugwanjuba bwa Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Y'erangirira ng'omukulembeze w'okuntikko owa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo ng'omukulembeze w’endowooza waayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangirira nti ekiruubirirwa kya UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi n'obwannakyemalira, enkola ya Besigye ne Bobi Wine ezireeta obunkenke obw'amaanyi." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Awaadi == Mwenda yawangula awaadi ya CPJ International Press Freedom Awards mu 2008 eyawagirwa akakiiko akakuuma bannamawulire, "nga kassa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri eddembe ly'abannamawulire mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php "CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="12R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php "International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video"] (Video). New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref> == Obuwandiike bw'ebitabo == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, ogwekkumi nebiri mu 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Okufuula obuyinza obw’obuntu mu Uganda, Journal for Democracy,mu gwomusanvu mu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Okuyimirizaawo enkulaakulana n'okutuuka ku kukendeeza obwavu obw'amaanyi: Engeri Uganda gye yadda engulu okuva mu butakkaanya"; mu Kulumba obwavu bwa Afrika: Obumanyirivu okuva ku ttaka Ekisengekeddwa Louise Fox ne Bob Liebenthal, Banka y’ensi yonna, Washington DC. * 2006: Obuyambi bw’amawanga amalala okunafuwa kw’obuvunaanyizibwa bwa olupapula olukwata ku nkola y’ekitongole kya Cato Institute, ekibiina ekifumiitiriza mu Washington DC. * 2006: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi, Abagaba obuyambi, n'obutakola bulungi bw'ebitongole ebilwanyisa obuli bw'enguzi mu Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne Roger Tangri: 'Ebyobufuzi by'okuwagira, Ennongoosereza mu bagaba obuyambi, n'okunyweza enfuga mu Uganda', African Affairs, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne Roger Tangri: "Enguzi mu magye n'ebyobufuzi bya Uganda okuva ku nkomerero y'emyaka gya 1990." mu kwekenneenya ebyenfuna by’ebyobufuzi bya Afrika No. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. Roger Tangri, Obuli bw’enguzi n’obwannakyewa mu kussa Uganda mu bwannannyini mu myaka gya 1990, Africa Affairs 100–398 (2001) 87–103 == Laba ne == * [[Solomon Serwanjja|Solomon Sserwanja]] * [[Canary Mugume]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abatooro]] [[Category:Abazaalwa mu 1972]] [[Category:Bannayuganda bannamawulire abakozi ba leediyo]] [[Category:Bannayuganda bannamawulire abakozi ku ttivi]] [[Category:Abaasomerako ku Makerere University]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kabarole]] [[Category:Abaaasomerako ku Mbarara High School]] [[Category:Bannayuganda abatandisi b'emirimu ab'ekyasa ky'abiri mwekimu]] 0kyecxongqn8cz5x2a192k6rdhkllyq 62186 62183 2026-07-13T07:24:40Z Charles Kalanzi 9748 62186 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Andrew Mwenda''' (yazaalibwa mu 1972) Munnayuganda nga munnamawulire we mpapula, leediyo ne ttivvi, era nga ye mutandisi era nnannyini w'olupapula lwa ''The Independent'', olufulumya amawulire agakwata ku nsonga ezikwata ku ggwanga. Emabegako yaliko omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''The Daily Monitor'', mu Uganda, era nga yaliko omuweereza wa pulogulaamu ya Andrew Mwenda Live ku leediyo ya KFM mu [[Kampala]], ekibuga ekikulu ekya Uganda.<ref name="1R"/> == Ebyafaayo n’obuyigirize bwe == Mwenda yazaalibwa mu 1972 mu [[Fort Portal]], mu [[Kabarole (disitulikit)|Disitulikiti y’e Kabarole]], mu Bugwanjuba bwa Uganda. Kitaawe ye ''Mzee Phillip Muhanga'' ow’e Fort Portal. Mwenda muto wa Lieutenant General Kayanja Muhanga, omuduumizi w’amagye g’oku ttaka (CLF) mu ggye lya [[Eggye lya Uganda People's Defense Force|UPDF]] ne Margaret Muhanga minisita omubeezi ow’ebyobulamu ebisookerwako.<ref name="2R">{{Cite web |last=Kato |first=Josha |date=15 August 2005 |title=Who Is Andrew Mwenda? |url=https://www.newvision.co.ug/new_vision/news/1119084/andrew-mwenda |access-date=27 February 2019}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-10-07 |title=Lt Gen Kayanja Muhanga speaks out on new appointment |url=https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230121123745/https://www.kfm.co.ug/news/national-news-news/lt-gen-kayanja-muhanga-speaks-out-on-new-appointment.html |archive-date=21 January 2023 |access-date=2023-01-21 |website=93.3 KFM |language=en-US}}</ref> Oluvannyuma lw’okusoma pulayimale mu kyalo, Mwenda yayingira [[Nyakasura School|essomero lya Nyakasura]] gye yamalira emisomo gye egya O-Level. Yagenda e Mbarara High School okusoma A-level gye yeetaba mu keediimo k’abayizi eri omukulu w'essomero omwami Bagatagira. Oluvannyuma yaddamu emisomo gye egya A-level oluvannyuma lw'okukkirizibwa mu Busoga College Mwiri mu mu kitundu ky'ebuvanjuba bwa Uganda. Yatikkirwa [[High School Diploma]] okuva e Mwiri. Yaweebwa ekifo ku [[Makerere University, Uganda|yunivasite y'e Makerere]], yunivasite ya gavumenti esinga obukadde mu Uganda era esinga obunene, gye yatikkirwa diguli mu by'amawulire.<ref name="2R"/> Oluvannyuma yawangula sikaala ya Chevening era n’akkirizibwa mu School of Oriental and African Studies mu University of London, gye yatikkirwa diguli ye eyookubiri mu by’enkulaakulana. Yali mugenyi mu Yale University, mu 2010. Era yasomanga ku Saïd Business School mu University of Oxford mu 2009. Mwenda yaliko omuyizi wa John Knight Fellow mu Stanford University wakati wa 2006 ne 2007 ng'omuyizi atali mu byakusoma mawulire. Yali musomesa omugenyi mu Yunivasite y’e Florida, Gainesville, mu 2005, era omugenyi omunoonyereza mu Africa Study Center eya Yunivasite y’e Leiden, mu Netherlands mu 2003.<ref name="3R">{{Cite web |last=Anne Perkins |date=7 August 2008 |title=Profile: Andrew Mwenda |url=https://www.theguardian.com/katine/2008/aug/07/news.africaaid |access-date=27 February 2019}}</ref> Mu 2008, olukiiko lw’ebyenfuna mu nsi yonna lwalonda Mwenda ng’omukulembeze w’ensi yonna omuto ( https://blog.ted.com/mwenda_shikwati/ ) ate mu 2010, Foreign Policy Magazine yamulonda mu bantu 100 abasinga okulowooza mu nsi yonna.<ref>{{Cite web |last=ahughey |date=2023-11-27 |title=The FP Top 100 Global Thinkers |url=https://foreignpolicy.com/2010/11/23/the-fp-top-100-global-thinkers-5/ |access-date=2023-12-01 |website=Foreign Policy |language=en-US}}</ref> Mu 2011, Pulezidenti [[Paul Kagame]] owa Rwanda yalonda Mwenda okuweereza ku lukiiko lwe oluwabula Pulezidenti.<ref>{{Cite web |title=Kagame drops Mwenda as advisor - Nile Post |url=https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20191020114140/https://nilepost.co.ug/2019/09/23/kagame-drops-mwenda-as-advisor/ |archive-date=2019-10-20 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2012 ne 2013, Mwenda yalondebwa ekitongole kya Foreign Policy mu bantu 100 abasinga amaanyi mu nsi yonna ku mukutu gwa Twitter.<ref>{{Cite web |title=The FP Twitterati 100 {{!}} |url=https://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20141209104136/http://foreignpolicy.com/2013/08/13/the-fp-twitterati-100/ |archive-date=2014-12-09 |access-date=2026-02-27}}</ref> Mu 2013, yatandikawo ekitongole ky'embeera z'abantu ekya "Tugende" ng'ali ne Micheal Wilkerson wamu ne Matt Brown, kkampuni eyeewaayo okuyamba abavubuka okuba n'ebyobugagga mwe baggya eby'okweyimirizaawo. Okuva olwoTugende y'emu ku kkampuni ezisinga okukula amangu era kati y'ewaanira ku bakasitoma abasoba mu 25,000 nga bannannyini bintu n’abalala 30,000 abali mu nteekateeka z’okufuna obwannannyini nga bayita mu looni za micro finance.<ref>{{Cite web |title=Andrew Mwenda backed Tugende secures $5 Million in financing |url=https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |access-date=2023-12-01 |website=Digest Africa |language=en |archive-date=2023-12-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231201093002/https://digestafrica.com/andrew-mwenada-tugende-opic |url-status=dead }}</ref> Mu 2011, Mwenda yayambako mu kuteesa okutuuka ku kukkaaanya wakati wa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] owa Uganda ne Kagame owa Rwanda, okugatta abakulembeze bombi wamu n’okuyambako okumalawo obutakkaanya bwabwe obutagonjoolwa wakati waabwe n’amawanga gaabwe gombi. Wakati wa 2011 ne 2018, yakola ng’omubaka wa buli pulezidenti eri munne era n’ayambako okukuuma enkolagana ey’omukwano wakati waabwe ng’abantu ssekinnoomu era ne wakati w’amawanga gombi. Enteekateeka eno yalemererwa okweyongerayo mu 2018, n’evaamu olutalo olupya olwavaako ensalo ya Uganda ne Rwanda okuggalwa okumala emyaka esatu.<ref>{{Cite web |title=Reconciliation for Kagame and Museveni {{!}} HuffPost UK Politics |url=https://www.huffingtonpost.co.uk/richard-dowden/reconciliation-for-kagame_b_943271.html |access-date=2026-02-27 |website=www.huffingtonpost.co.uk}}</ref> Mu 2005, yali omu ku bannamawulire abakulu ekkumi n'omukaaga abaayitibwa gavumenti ya Bungereza okuteesa ne Ssaabaminisita Tony Blair ku alipoota eyali egenda okufuluma ey’akakiiko ka Afrika(Commission for Africa).<ref name="4R">{{Cite web |last=Andrew M. Mwenda |date=8 March 2005 |title=Africa: Foreign aid sabotages reform |url=https://www.nytimes.com/2005/03/08/opinion/africa-foreign-aid-sabotages-reform.html |access-date=27 February 2019}}</ref> == Ebyafaayo by’emirimu gye == Mwenda y'akulira kkampuni ya ''Independent Publications Limited'', abafulumya akatabo k'amawulire akiyitibwa ''The Independent'', akafulumya amawulire agakwata ku nsonga eziri mu ggwanga. Y'egomba Socrates, Karl Popper, ne Frederick Von Hayek, mulwanirizi w’eddembe, munnamawulire, omuwandiisi mu mawulire, omuwandiisi w’ebitontome ow’ekiseera ekigere, musuubuzi, era mutandisi w’emirimu egigasa abantu.<ref name="2R"/><ref name="3R"/> Mwenda ddoboozi ly'Afrika erimanyiddwa mu kukubaganya ebirowoozo mu nsi yonna ku buyambi bw’amawanga amalala eri Afrika okulemererwa n’obwetaavu bw’okusiga ensimbi n’obusuubuzi ng’ebivuga enkulaakulana. Mwogezi w'enkungaana za TED era mwogezi wa bulijjo mu nkuŋŋaana okwetoloola ensi yonna.<ref name="1R"/> Mwenda yakolako ng’omusunsuzi w’ebyobufuzi mu lupapula lwa ''Daily Monitor'' era nga maneja omukulu w’ekitongole kyayo ekya leediyo ekya KFM, nga tannatandikawo ''The Independent'' mu 2007. Abaddeko ng’omuwi w’amagezi mu Banka y’ensi yonna, World Resources Institute, ne Transparency International. Era awandiikidde emikutu gy'amawulire egy'ensi yonna nga ''Der Spiegel'', ''International Herald Tribune'', ''The New York Times'', ne ''Foreign Policy''. Era akoze ebiwandiiko ku ttivvi ne leediyo ya BBC World.<ref name="1R">TED Conferences LLC (2019). [https://www.ted.com/speakers/andrew_mwenda "Andrew Mwenda: Journalist & TED Speaker"]. New York City: [[:en:TED_(conference)|TED Conferences]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mwenda era awandiise n’okuyambako okuwandiika emiko mu mpapula ezifulumya ebyenjigiriza ez’ensi yonna nga ''Africa Affairs'', ''Journal of Modern African Studies'', ''Review of African Political Economy'', ''Journal of Commonwealth Studies'', ''Journal for Contemporary African Studies'', ne ''Journal of Democracy'' ssaako n'okuwandiika n’okufulumya essuula ez'enjawulo mu bitabo ebiwerako. Mu Gwomunaana 2005, yavunaanibwa omusango gw’okukuma mu bantu omuliro olw’okuweereza ku mpewo okukubaganya ebirowoozo ku nsonga eyassa omumyuka wa pulezidenti wa Sudan, John Garang. Garang yattibwa mu nnyonyi ya pulezidenti wa Uganda bwe yasaanawo mu kibuyaga mu kitundu ky’abayeekera, bwe yali ava mu nteeseganya mu Uganda. Mu pulogulaamu ye eya leediyo, munnamawulire ono yalumiriza gavumenti ya Uganda "obutaba na busobozi" n'agamba nti baateeka Garang ku "nnyonnyi enkadde mu kiro, mu mbeera y'obudde embi era mu kitundu ekitali kitebenkevu".<ref name="7R">[http://www.irinnews.org/report/55855/uganda-journalist-charged-sedition-over-programme-garang-death "Journalist charged with sedition over programme on Garang death"]. Geneva: [[:en:Integrated_Regional_Information_Networks|Integrated Regional Information Networks (IRIN)]]. IRIN. 15 August 2005. Retrieved 27 February 2019.</ref> Mu Gwokuna 2008, yakwatibwa n'ayimbulwa ku kakalu ka kkooti Gavumenti ya Uganda lwa "kubeera n'ebintu saako n'okufulumya ebiwandiiko ebikuma omuliro mu bantu".<ref name="5R">Press Release (30 April 2008). [http://allafrica.com/stories/200804301016.html "Uganda: Two Other Journalists Arrested for 'Possessing Seditious Materials' And 'Publishing Inflammatory Materials'"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] via [[:en:AllAfrica.com|AllAfrica.com]]. Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="6R">{{Cite web |last=Observer Media Limited |date=23 September 2009 |title=Mwenda charged with sedition |url=https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190228130322/https://observer.ug/news/headlines/5180-mwenda-charged-with-sedition-sp-1034617658 |archive-date=28 February 2019 |access-date=27 February 2019}}</ref> == Okulwanirira abantu mu kitundu == Mu Gwomusanvu 2006, Mwenda yalabikako mu kakiiko ka Bungereza akavunaanyizibwa ku bwavu mu nsi yonna okuwa obujulizi ku buyambi obuweebwa Afrika. Yawandiika nnyo ku ngeri obuyambi gye bukwata ku nkola y’enkulaakulana mu Afrika era byali bifulumiziddwa mu mpapula z’amawulire ez’ekitiibwa nga ''International Herald Tribune'' ne ''Der Spiegel'' era n’akola entambi ku leediyo ne ttivvi ya BBC ku nsonga eno. Mwami Mwenda era abadde ayogerwako nnyo mu mikutu gy’amawulire egy’ensi yonna, omuli BBC, CNN, ''The New York Times'', ''The Washington Post'', ''The Times'', ''The Economist'', n’empapula z’amawulire endala nnyingi, emikutu gya leediyo ne ttivvi mu Bulaaya ne North America.<ref name="4R"/><ref name="8R">Andrew M. Mwenda (17 April 2013). [https://www.cnn.com/2013/04/16/opinion/madonna-charity-africa-mwenda/index.html "Madonna and Africa's 'celebrity saviors'"]. Atlanta: [[:en:Cable_News_Network|Cable News Network (CNN)]]. Retrieved 27 February 2019.</ref> Akolokose ebitongole ebigaba obuyambi n’abazirakisa olw’ebyo by’agamba nti tebikola bulungi n’okwekobaana n’obuli bw’enguzi. Alowooza nti obuyambi bw’amawanga g’obugwanjuba okusinga bubadde tebuyamba nkulaakulana y'Afrika, kubanga kireetera okwesigama ku mawanga ago, okuyimirizaawo entalo n’amawanga agalya enguzi.<ref name="9R">Alison Stewart (29 June 2012). [https://www.npr.org/templates/transcript/transcript.php?storyId=155919467 "Is Foreign Aid Harming Africa? (Interview With Andrew Mwenda)"]. Washington, DC: [[:en:National_Public_Radio|National Public Radio]] (NPR). Retrieved 27 February 2019.</ref> Agamba nti obuyambi bulina kugenda mu mawanga amaavu ddala, agalemereddwa okukulaakulanya abantu, okusinga ago agatereddemu. Mu Gwomukaaga 2007, yayogerako ku nsonga zino mu lukungaana lwa TED olwali mu kibuga Arusha ekya Tanzania.<ref name="1R"/> Mu 2014, Mwenda y’omu ku baasaba okusazaamu etteeka lya The Uganda Anti-Homosexuality Act, 2014.<ref name="10R">[https://web.archive.org/web/20190228074456/https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html "Uganda court annuls anti-homosexuality law"]. London: [[:en:British_Broadcasting_Corporation|British Broadcasting Corporation]] (BBC). 1 August 2014. Archived from [https://www.bbc.com/news/world-africa-28605400.html%20%7C the original] on 28 February 2019. Retrieved 27 February 2019.</ref> Nga 3 Ogwokubiri 2019, Mwenda yatongoza ekibiina kya Uganda National Peoples’ Democratic Revolutionary Front (UNPDRF) mu nsiko z’e Kanyandahi mu Bugwanjuba bwa Uganda n’abasajja mukaaga n’emiggo etaano. Y'erangirira ng'omukulembeze w'okuntikko owa UNPDRF ate Charles Onyango Obbo ng'omukulembeze w’endowooza waayo. Ku mikutu gya yintaneeti, yalangirira nti ekiruubirirwa kya UNPDRF "kulwanyisa nfuga ya Museveni ey'obuli bw'enguzi n'obwannakyemalira, enkola ya Besigye ne Bobi Wine ezireeta obunkenke obw'amaanyi." <ref>{{Cite web |title=Uganda National People's Democratic Revolutionary Front {{!}} Newz Post |url=https://newz.ug/tag/uganda-national-peoples-democratic-revolutionary-front/ |access-date=2020-05-01 |language=en-US}}</ref> UNPDRF erina erinnya lye limu n’omukago gw’ebyobufuzi ogwa kkono mu Ethiopia, The Ethiopian People’s Revolutionary Democratic Front (EPRDF) ogukulemberwa ssaabaminisita wa Ethiopia Abiy Ahmed, kyokka tekisuubirwa nti UNPDRF ewagirwa oba ekwatagana ne EPRDF. == Awaadi == Mwenda yawangula awaadi ya CPJ International Press Freedom Awards mu 2008 eyawagirwa akakiiko akakuuma bannamawulire, "nga kassa ekitiibwa mu kwewaayo kwe eri eddembe ly'abannamawulire mu Uganda n'ensi yonna".<ref name="11R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/mwenda.php "CPJ to honor brave international journalists: Andrew Mwenda, Founder and Managing Editor, The Independent"]. New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref><ref name="12R">CPJ (25 November 2008). [https://cpj.org/awards/2008/andrew-mwenda-ipfa-2008-video.php "International Press Freedom Awards: Andrew Mwenda, IPFA 2008 Video"] (Video). New York City: [[:en:Committee_to_Protect_Journalists|Committee to Protect Journalists]] (CPJ). Retrieved 27 February 2019.</ref> == Obuwandiike bw'ebitabo == * 2007: Investieren Geht uber Schmieren, Entwicklungspolitik, Ogwekkumineebiri 2007, Nr. 12 62 Jahr. * 2007: Personalizing power in Uganda, Journal for Democracy, Ogwomusanvu 2007, Omuzingo 18, Ennamba 3 * 2006: "Sustaining Growth and Achieving Deep Reductions in Poverty: How Uganda Recovered from Conflict"; in Attacking Africa's Poverty: Experience from the Ground Edited by Louise Fox and Bob Liebenthal, World Bank, Washington DC. * 2006: Foreign aid the Weakening of Democratic Accountability in Uganda (a policy briefing paper for the Cato Institute, a think tank in Washington DC. * 2006: Ne Roger Tangri: 'Politics, Donors, and the Ineffectiveness of Anti-Corruption Institutions in Uganda', Journal of Modern African Studies, 44, 1 (2006) * 2005: Ne Roger Tangri: 'Patronage Politics, Donor Reforms, and Regime Consolidation in Uganda, 104, 416 (2005), 449–67. * 2003: Ne Roger Tangri:"Military Corruption and Ugandan Politics since the late 1990s." in the Review of African Political EconomyNo. 98, 2003. * 2001: Ne Prof. Roger Tangri, Corruption and Cronyism in Uganda's Privatisation in the 1990s, Africa Affairs 100–398 100–398 (2001) 87–103 == Laba ne == * [[Solomon Serwanjja|Solomon Sserwanja]] * [[Canary Mugume]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannayuganda abasomesa]] [[Category:Abasomesa]] [[Category:Bannamawulire mu Uganda]] [[Category:Abantu abalamu]] [[Category:Abatooro]] [[Category:Abazaalwa mu 1972]] [[Category:Bannayuganda bannamawulire abakozi ba leediyo]] [[Category:Bannayuganda bannamawulire abakozi ku ttivi]] [[Category:Abaasomerako ku Makerere University]] [[Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kabarole]] [[Category:Abaaasomerako ku Mbarara High School]] [[Category:Bannayuganda abatandisi b'emirimu ab'ekyasa ky'abiri mwekimu]] q97ec8ycr1xt17tch064yoj21p9pjft Samuel Simba Cherop 0 14419 62264 57535 2026-07-13T10:38:28Z Timothy Minister 11393 62264 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Samuel Simba Cherop''' (yazaalibwa 3 ogwomusanvu 2006) Munnayuganda omuddusi w'empaka z'emisinde emiwanvu. Yawangula emisinde gya mmita 10,000 mu mpaka za Afrika eza U20 eza 2025.<ref>{{Cite web |title=Samuel Simba Cherop |url=https://worldathletics.org/athletes/uganda/samuel-simba-cherop-15140408 |access-date=6 January 2025 |website=World Athletics}}</ref> == Omulimu == Okuva [[Kapchorwa|e Kapchorwa]], <ref name="lewis"> {{Cite web |date=21 November 2025 |title=Samuel Simba Cherop: 18-year-old wins second medal at 6th Islamic Solidarity Games |url=https://kawowo.com/2025/11/21/samuel-simba-cherop-18-year-old-earns-second-medal-at-6th-islamic-solidarity-games-5000m-finals/ |website=Kawowo.com}}</ref> Cherop yakwata kyakutaano okutwalira awamu mu fayinolo ya mmita 5000 mu mpaka z'ensi yonna eza U20 eza 2024 e Lima, Peru, mu gwomunaana gwa 2024.<ref>{{Cite web |date=27 August 2024 |title=World Athletics U20 Championships |url=https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7180313?eventId=10229609 |access-date=6 January 2026 |website=World Athletics}}</ref> Mu gwokutaano gwa 2025, Cherop yawangula emisinde gya kiromita 5 egy’oku nguudo mu kibuga Lausanne, [[Switzerland]], era n'ateekawo likodi empya ey'olugendo olwo ng'amaliriza mu ddakiika 13 ne sikonda 29. Ekiseera ekyo yakituukako ng'alina emyaka 18.<ref>{{Cite web |last=Schlosser |first=Pierre-Alain |date=3 May 2025 |title=An 18-year-old breaks the 5km record |url=https://www.24heures.ch/20km-de-lausanne-un-ado-de-18-ans-bat-le-record-des-5-km-362154851938 |access-date=6 Jan 2026 |website=24heures.ch}}</ref> Mu gwomukaaga 2025, Cherop yawangula omudaali gwa zaabu mu mmita ezisukka mu 10,000 mu mpaka za Afrika eza U20 ezaali mu Nigeria mu 2025.<ref>{{Cite web |date=21 Jul 2025 |title=Team Uganda Shines at African U18 and U20 Athletics Championships with Nine Medals |url=https://ugandaradionetwork.net/story/team-uganda-shines-at-african-u18-and-u20-athletics-championships-with-nine-medals |access-date=6 Jan 2026 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref><ref>{{Cite web |date=16 Jul 2025 |title=RESULTS: AFRICAN U18 AND U20 ATHLETICS CHAMPIONSHIPS |url=https://backtrack.co.za/2025/07/22/results-african-u18-and-u20-athletics-championships/ |access-date=6 Jan 2026 |website=backtrack.co.za}}</ref><ref>{{Cite web |date=July 21, 2025 |title=Uganda shines at African U18/U20 Athletics Championships with nine medals |url=https://observer.ug/sports/uganda-shines-at-african-u18-u20-athletics-championships-with-nine-medals/ |access-date=6 Jan 2026 |website=Uganda Observer}}</ref> Cherop yawangula emidaali ebiri mu mizannyo gya Islamic Solidarity Games egya 2025 e Riyadh, n’awangula omudaali gwa ffeeza mu mmita 10,000 n’omudaali gw’ekikomo mu mmita 5000, ng’akyali mutiini.<ref>{{Cite web |date=19 Nov 2025 |title=Cherop, Chebet Clinch Silver and Bronze at Islamic Solidarity Games |url=https://softpower.ug/cherop-chebet-clinch-silver-and-bronze-at-islamic-solidarity-games/ |access-date=6 Jan 2026 |website=Softpower.ug}}</ref><ref name="lewis"> {{Cite web |date=21 November 2025 |title=Samuel Simba Cherop: 18-year-old wins second medal at 6th Islamic Solidarity Games |url=https://kawowo.com/2025/11/21/samuel-simba-cherop-18-year-old-earns-second-medal-at-6th-islamic-solidarity-games-5000m-finals/ |website=Kawowo.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://kawowo.com/2025/11/21/samuel-simba-cherop-18-year-old-earns-second-medal-at-6th-islamic-solidarity-games-5000m-finals/ "Samuel Simba Cherop: 18-year-old wins second medal at 6th Islamic Solidarity Games"]. ''Kawowo.com''. 21 November 2025.</cite></ref> Nga 30 ogwokumi n'ogumu 2025, yamaliriza mu kifo eky'okuna ku mpaka za Gold Meeting ku [[World Athletics Cross Country Tour]] eza C.I.C. Alcobendas–Comunidad de Madrid, ezaategekebwa mu Sipeyini.<ref>{{Cite web |date=30 Nov 2025 |title=C.I.C. Alcobendas-Comunidad de Madrid |url=https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7231114 |access-date=23 November 2025 |website=World Athletics}}</ref><ref>{{Cite web |date=30 Nov 2025 |title=Shimket and Kwizera triumph in Alcobendas |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-cross-country-tour/news/shimket-kwizera-2025-alcobendas |access-date=6 January 2026 |website=World Athletics}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} gk7ixxwc59hoqn74jzpfgwx7vfb8uxj 62271 62264 2026-07-13T10:48:29Z Timothy Minister 11393 Ntereezezza ekiwandiiko kyonna 62271 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Samuel Simba Cherop''' (yazaalibwa 3 ogwomusanvu 2006) Munnayuganda omuddusi w'empaka z'emisinde emiwanvu. Yawangula emisinde gya [[mmita 10,000]] mu [[mpaka za Afrika eza U20 eza 2025]].<ref>{{Cite web |title=Samuel Simba Cherop |url=https://worldathletics.org/athletes/uganda/samuel-simba-cherop-15140408 |access-date=6 January 2025 |website=World Athletics}}</ref> == Emirimu gye == Okuva e [[Kapchorwa]],<ref name="lewis"> {{Cite web |date=21 November 2025 |title=Samuel Simba Cherop: 18-year-old wins second medal at 6th Islamic Solidarity Games |url=https://kawowo.com/2025/11/21/samuel-simba-cherop-18-year-old-earns-second-medal-at-6th-islamic-solidarity-games-5000m-finals/ |website=Kawowo.com}}</ref> Cherop yakwata kyakutaano okutwalira awamu mu fayinolo ya mmita 5000 mu [[mpaka z'ensi yonna eza U20 eza 2024]] e [[Lima]], Peru, mu gwomunaana gwa 2024.<ref>{{Cite web |date=27 August 2024 |title=World Athletics U20 Championships |url=https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7180313?eventId=10229609 |access-date=6 January 2026 |website=World Athletics}}</ref> Mu Gwokutaano gwa 2025, Cherop yawangula emisinde gya kiromita 5 egy’oku nguudo mu kibuga [[Lausanne]], Switzerland, era n'ateekawo likodi empya ey'olugendo olwo ng'amaliriza mu ddakiika 13 ne sikonda 29. Ekiseera ekyo yakituukako ng'alina emyaka 18.<ref>{{Cite web |last=Schlosser |first=Pierre-Alain |date=3 May 2025 |title=An 18-year-old breaks the 5km record |url=https://www.24heures.ch/20km-de-lausanne-un-ado-de-18-ans-bat-le-record-des-5-km-362154851938 |access-date=6 Jan 2026 |website=24heures.ch}}</ref> Mu gwomukaaga 2025, Cherop yawangula omudaali gwa zaabu mu mmita ezisukka mu 10,000 mu [[mpaka za Afrika eza U20]] ezaali mu Nigeria mu 2025.<ref>{{Cite web |date=21 Jul 2025 |title=Team Uganda Shines at African U18 and U20 Athletics Championships with Nine Medals |url=https://ugandaradionetwork.net/story/team-uganda-shines-at-african-u18-and-u20-athletics-championships-with-nine-medals |access-date=6 Jan 2026 |website=ugandaradionetwork.net}}</ref><ref>{{Cite web |date=16 Jul 2025 |title=RESULTS: AFRICAN U18 AND U20 ATHLETICS CHAMPIONSHIPS |url=https://backtrack.co.za/2025/07/22/results-african-u18-and-u20-athletics-championships/ |access-date=6 Jan 2026 |website=backtrack.co.za}}</ref><ref>{{Cite web |date=July 21, 2025 |title=Uganda shines at African U18/U20 Athletics Championships with nine medals |url=https://observer.ug/sports/uganda-shines-at-african-u18-u20-athletics-championships-with-nine-medals/ |access-date=6 Jan 2026 |website=Uganda Observer}}</ref> Cherop yawangula emidaali ebiri mu [[mizannyo gya Islamic Solidarity Games egya 2025]] e [[Riyadh]], n’awangula omudaali gwa ffeeza mu mmita 10,000 n’omudaali gw’ekikomo mu mmita 5000, ng’akyali mutiini.<ref>{{Cite web |date=19 Nov 2025 |title=Cherop, Chebet Clinch Silver and Bronze at Islamic Solidarity Games |url=https://softpower.ug/cherop-chebet-clinch-silver-and-bronze-at-islamic-solidarity-games/ |access-date=6 Jan 2026 |website=Softpower.ug}}</ref><ref name="lewis"> {{Cite web |date=21 November 2025 |title=Samuel Simba Cherop: 18-year-old wins second medal at 6th Islamic Solidarity Games |url=https://kawowo.com/2025/11/21/samuel-simba-cherop-18-year-old-earns-second-medal-at-6th-islamic-solidarity-games-5000m-finals/ |website=Kawowo.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://kawowo.com/2025/11/21/samuel-simba-cherop-18-year-old-earns-second-medal-at-6th-islamic-solidarity-games-5000m-finals/ "Samuel Simba Cherop: 18-year-old wins second medal at 6th Islamic Solidarity Games"]. ''Kawowo.com''. 21 November 2025.</cite></ref> Nga 30 ogwokumi n'ogumu 2025, yamaliriza mu kifo eky'okuna ku mpaka za Gold Meeting ku [[World Athletics Cross Country Tour]] eza C.I.C. Alcobendas–Comunidad de Madrid, ezaategekebwa mu Sipeyini.<ref>{{Cite web |date=30 Nov 2025 |title=C.I.C. Alcobendas-Comunidad de Madrid |url=https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7231114 |access-date=23 November 2025 |website=World Athletics}}</ref><ref>{{Cite web |date=30 Nov 2025 |title=Shimket and Kwizera triumph in Alcobendas |url=https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-cross-country-tour/news/shimket-kwizera-2025-alcobendas |access-date=6 January 2026 |website=World Athletics}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} bbe400byr4booxmstgrxm95ur0swqwp Jesse Ssengonzi 0 14420 62262 59867 2026-07-13T10:36:31Z Timothy Minister 11393 Ntereezezza ekiwandiiko kyonna 62262 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Jesse Ssengonzi''' (yazaalibwa nga 27 Ogwomunaana 2002) muwuzi Munnayuganda. Ssengonzi yawuga mu ttendekero ekkulu mu [[Yunivasite y’e Chicago|yunivaasite y’e Chicago]], gye yali nnantameggwa emirundi ebiri ow’empaka za NCAA Division III ez’abasajja eza mmita 100.<ref name=":0">{{Cite web |last=Watkins |first=Nicole |date=2024-08-14 |title=Living their Olympic dreams: UChicago alumni relish moments on world stage {{!}} University of Chicago News |url=https://news.uchicago.edu/story/living-their-olympic-dreams-uchicago-alumni-relish-moments-world-stage |access-date=2025-11-12 |website=news.uchicago.edu |language=en}}</ref> Yakiikirira [[Yuganda|Uganda]] mu mpaka za [[Summer Olympics eza 2024]], ng'avuganya mu [[misinde gya mmita 100 egy'abasajja]]; Wadde yamaliriza mu kifo kya 31 mu kuvuganya okwo, yateekawo likodi empya ey'eggwanga lya Uganda mu mpaka zino.<ref>{{Cite web |last=Rosado |first=Laura |date=2024-08-02 |title=2024 Paris Olympics: 2x D3 NCAA Champion Jesse Ssengonzi Lowers Own Ugandan Record in 100 Fly |url=https://swimswam.com/2024-paris-olympics-2x-d3-ncaa-champion-jesse-ssengonzi-lowers-own-ugandan-record-in-100-fly/ |access-date=2025-11-12 |website=SwimSwam |language=en-US}}</ref> == Obulamu bwe == Ssengonzi yatikkirwa mu yunivasite y’e Chicago mu 2024 n’afuna ddiguli mu saayansi wa kkompyuta n’ebyenfuna.<ref name=":0" /> Kitaawe Robert, omukugu mu by’abantu n’ebyobulamu era eyali akola mu kunoonyereza ku [[siriimu]], yafa mu 2018.<ref>{{Cite web |last=Watson-Fisher |first=Jadyn |date=15 July 2024 |title=How Cary's Jesse Ssengonzi earned a chance to swim at the Paris Olympics for Uganda |url=https://www.newsobserver.com/sports/article289978784.html |access-date=12 November 2025 |website=The News & Observer}}</ref> Yazaalibwa mu [[Raleigh, North Carolina]] era yakulira mu [[Cary, North Carolina]] kyokka bazadde be bo baasigaza obutuuze bwa Uganda. == Laba ne == * [[Ugandan Americans|Enzaalwa z'Eyuganda ezibeera mu America]] == Ebijuliziddwa == <templatestyles src="Reflist/styles.css" />{{Reflist}} j7oj2wrkh9ognq3c7ys1jt5q4xp57dt Abel Chelangat 0 14468 62260 57845 2026-07-13T10:29:14Z Timothy Minister 11393 62260 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Abel Chelangat''' (yazaalibwa 7 Ogwomusanvu 1993) muddusi [[Yuganda|wa Uganda]] ow'engendo empanvu. Yakiikirira [[Yuganda|Uganda]] mu mpaka z'ensi yonna eza 2025 mu misinde gya Marasoni.<ref>{{Cite web |title=Abel CHELANGAT |url=https://worldathletics.org/athletes/uganda/abel-chelangat-15184154 |access-date=7 November 2025 |website=[[World Athletics]]}}</ref> == Omulimu == Mu 2024, yalondoolwa abakiise okuva mu Adidas era n’afuna okuyitibwa okwetaba mu mpaka za Porto Marathon eyategekebwa mu kibuga Porto mu[[Portugal]] ze yamaliriza ng’awangudde.<ref>{{Cite web |title=Chelangat wants to lift fellow Bukwo runners |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/chelangat-wants-to-lift-fellow-bukwo-runners-5137988 |access-date=7 November 2025 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mu 2025 yawangula emisinde gya Rabat Marathon mu kibuga Rabat mu [[Morocco]]<ref>{{Cite web |title=Abel Chelangat wins 2025 Rabat International Marathon in Morocco |url=https://kawowo.com/2025/04/28/abel-chelangat-wins-2025-rabat-international-marathon-in-morocco/ |access-date=7 November 2025 |website=[[Kawowo Sports]]}}</ref> oluvannyuma n'alondebwa okukiikirira [[Yuganda|Uganda]] mu mpaka z'ensi yonna eza 2025 ezategekebwa mu kibuga [[Tokyo]]. Mu mpaka ezo, yamaliriza ng’ali mu kifo kya 5 ku fayinolo.<ref>{{Cite web |title=So near, yet so far for Chelangat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/so-near-yet-so-far-for-chelangat-5194302#goog_rewarded |access-date=7 November 2025 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> Yawangula empaka za Barcelona Marathon ez’omulundi ogwa 47, ezategekebwa mu gwokusatu nga 15, 2026, n’obudde bwa 2:04:59.<ref>{{cite news|title=Chelangat wins Barcelona Marathon|publisher=Monitor|date=15 March 202|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/chelangat-wins-barcelona-marathon--5391722|access-date=16 March 2026}}</ref> == Ebijulizidwa == {{Reflist}} 9rvmbc3btvyh64wqdq4s3w7m52a1ukg 62261 62260 2026-07-13T10:30:54Z Timothy Minister 11393 Ntereezezza ekiwandiiko kyonna 62261 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Abel Chelangat''' (yazaalibwa 7 Ogwomusanvu 1993) muddusi [[Yuganda|wa Uganda]] ow'engendo empanvu. Yakiikirira [[Yuganda|Uganda]] mu mpaka z'ensi yonna eza 2025 mu misinde gya Marasoni.<ref>{{Cite web |title=Abel CHELANGAT |url=https://worldathletics.org/athletes/uganda/abel-chelangat-15184154 |access-date=7 November 2025 |website=[[World Athletics]]}}</ref> == Emirimu gye == Mu 2024, yalondoolwa abakiise okuva mu Adidas era n’afuna okuyitibwa okwetaba mu mpaka za Porto Marathon eyategekebwa mu kibuga Porto mu [[Portugal]] ze yamaliriza ng’awangudde.<ref>{{Cite web |title=Chelangat wants to lift fellow Bukwo runners |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/chelangat-wants-to-lift-fellow-bukwo-runners-5137988 |access-date=7 November 2025 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> Mu 2025 yawangula emisinde gya Rabat Marathon mu kibuga Rabat mu [[Morocco]]<ref>{{Cite web |title=Abel Chelangat wins 2025 Rabat International Marathon in Morocco |url=https://kawowo.com/2025/04/28/abel-chelangat-wins-2025-rabat-international-marathon-in-morocco/ |access-date=7 November 2025 |website=[[Kawowo Sports]]}}</ref> oluvannyuma n'alondebwa okukiikirira [[Yuganda|Uganda]] mu mpaka z'ensi yonna eza 2025 ezaategekebwa mu kibuga [[Tokyo]]. Mu mpaka ezo, yamaliriza ng’ali mu kifo kya 5 ku fayinolo.<ref>{{Cite web |title=So near, yet so far for Chelangat |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/so-near-yet-so-far-for-chelangat-5194302#goog_rewarded |access-date=7 November 2025 |website=[[Daily Monitor]]}}</ref> Yawangula empaka za Barcelona Marathon ez’omulundi ogwa 47, ezaategekebwa mu Gwokusatu nga 15, 2026, era yatwala essaawa 2:04:59.<ref>{{cite news|title=Chelangat wins Barcelona Marathon|publisher=Monitor|date=15 March 202|url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/athletics/chelangat-wins-barcelona-marathon--5391722|access-date=16 March 2026}}</ref> == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} hu51du8tys86eklrytoc9u3zumj312z Andrew Rotich Kwemoi 0 14469 62259 57847 2026-07-13T10:27:50Z Timothy Minister 11393 Ngasseeko databox ne ntereeza obutwetwetwe 62259 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Andrew Rotich Kwemoi''' (yazaalibwa 1 Ogwomwenda 2000) muddusi [[Yuganda|wa Uganda]] ow'emisinde emiwanvu. Yakiikirira [[Yuganda|Uganda]] mu mizannyo gya Olympics egya 2024 mu misinde gya Marathon.<ref>{{Cite web |title=Andrew Rotich KWEMOI |url=https://worldathletics.org/athletes/uganda/andrew-rotich-kwemoi-14973962 |access-date=7 November 2025 |website=[[World Athletics]]}}</ref> == Emirimu gye == Mu 2022 mu mpaka za half marathon yawangula empaka za Lille Half Marathon n'akwata kyakubiri mu mpaka za Bogotá Half Marathon. Era yawangula empaka za Saint Silvester Road Race 15k road race ezategegebwa mu kibuga São Paulo . Mu 2023, Kwemoi yatandika omwaka ng'awangula emisinde gya Milano City Marathon<ref>{{Cite web |title=Kwemoi reveals trick that won him Milan marathon on debut |url=https://www.pulsesports.ug/athletics/story/kwemoi-reveals-trick-that-won-him-milan-marathon-on-debut-2023040310012852577 |access-date=7 November 2025 |website=[[Pulse Africa|Pulse Sports Uganda]]}}</ref> n’oluvannyuma n’awangula empaka za Uganda mu mita 10,000.<ref>{{Cite web |title=Kwemoi Andrew Rotich |url=https://ugandaathletics.org/athlete-profile/entry/3876/ |website=ugandaathletics.org}}</ref> Yalondebwa okukikirira [[Yuganda|Uganda]] mu mpaka za World Athletics Championships ezaali mu kibuga Budapest mu 2023 wadde nga teyamaliriza mpaka zino. Oluvanyuma yavuganya mu mpaka z’ensi yonna ez’okudduka ku nguudo eza 2023 ezaategekwa mu kibuga [[Riga]] gye yakwata ekifo kya 21 mu misinde gya marathon ey'ekitundu. Mu 2024 Kwemoi yakwata kya 3 mu misinde gya Milano City Marathon era n’alondebwa okukiikirira Uganda mu Olympics eza 2024 ezategekebwa mu kibuga [[Paris]] mu misinde gya marathon era n’amalira mu kya 62.<ref>{{Cite web |title=Andrew Rotich KWEMOI |url=https://www.olympics.com/en/athletes/andrew-rotich-kwemoi |access-date=7 November 2025 |website=[[Olympics]]}}</ref> Omwaka yagumaliriza ng'akwata kyakusatu mu misinde gya Malaga Marathon . == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} 4wjj0jq81nuq2nq8skhs1hfhq86sicq Collin Mutyaba 0 14470 62258 57850 2026-07-13T10:25:27Z Timothy Minister 11393 Ngasseeko databox 62258 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Colline Mutyaba''' muzannyi wa bikonde Munnayuganda avuganya mu buzito bwa light welterweight era nga ye kapiteeni wa Zebra Boxing Club . Abadde akiikirira [[Yuganda|Uganda]] mu mpaka z’abavubuka ez’enjawulo ez’eggwanga ne ku ssemazinga, n’atuuka ku buwanguzi obw’ekitalo mu mpaka z’eggwanga n’okusunsulamu ez’ensi yonna.<ref>{{Cite web |date=2021-02-03 |title=We are out to win – boxer Mutyaba |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/boxing/we-are-out-to-win-boxer-mutyaba-1754326 |access-date=2025-10-02 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Obuto n'ensibuko ye == Mutyaba atendekebwa ku Zebra Boxing Club era nga akola nga kapiteeni waabwe.<ref name="nilepost">{{cite news|title=Tukamuhebwa, Mutyaba renew rivalry in boxing champions league week two|url=https://nilepost.co.ug/sports/123640/tukamuhebwa-mutyaba-renew-rivalry-in-boxing-champions-league-week-two|work=Nile Post|access-date=2 October 2025}}</ref> == Omulimu gw’ebikonde == === Empaka z’awaka n’abavubuka === * Mutyaba awangudde emidaali gya zaabu egiwerako mu biti by’abavubuka mu ggwanga lya Uganda, omuli cadets, juniors, intermediates, n’empaka z’abavubuka eziggule mu ggwanga. * Mu 2018, y’omu ku bakubi b’ebikonde mukaaga abaalondebwa okukiikirira Uganda mu mpaka za Africa Youth Boxing Championship ezategekebwa mu kibuga Casablanca, [[Morocco]], nga bavuganya mu kika kya kkiro 60. * Yaliko kapiteeni wa ttiimu ya Uganda eya “[[Junior Bombers]]” mu 2018. === Okuvuganya n’emipiira egy’amaanyi === * Mutyaba alina okuvuganya ne Joshua Tukamuhebwa. Mu [[Uganda Boxing Champions League|liigi ya Uganda Boxing Champions League]], Mutyaba ( Zebra Boxing Club ) yasisinkanye Tukamuhebwa (East Coast Boxing Club) mu buzito bwa light welter. * Ayogerwako nga alumba ng'ate alina sitamina ennungi, amaanyi, n’okumanyisa empeta, wadde ng’akyakulaakulanya obukugu bwe mu kuzibira n’okukuba ebigere.<ref name="nilepost" /> == Engeri == Mutyaba alwana mu nkola ya orthodox . Amanyiddwa nnyo olw’engeri gy’alumba, obugumu n’okulwana puleesa. == Ebituukiddwaako == * Omudaali gwa zaabu mu biti by’abavubuka mu ggwanga lya Uganda ebiwerako (Cadets, Juniors, Intermediates, National Opens). * Omudaali gwa ffeeza mu mpaka za Africa Youth Qualifiers e Morocco. <ref name="nilepost" /> == Laba ne == * [[Isaac Zebra Jr|Isaac Zebra Omuto]] * Rogers Semitala * Ntege Musa * Zebra Boxing Club == Ebijuliziddwa == {{Reflist}} == Ebiyungo eby’ebweru == * Boxing record for Collin Mutyaba from BoxRec (registration required) {{DEFAULTSORT:Mutyaba, Collin}} k2lptjrcpf7hkdnzwmd5ict081gjx3z Moses Kyeswa 0 14492 62257 60830 2026-07-13T10:22:08Z Timothy Minister 11393 Ngasseeko databox ne nzigyamu obumulumulu 62257 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Moses Kyeswa''' (yazaalibwa nga 12 ogwokuna 1958) [[Yuganda|Munnayuganda]] omuddusi eyawummula era nga yakuguka mu misinde egya [[mmita 400]]. Kyeswa yamalira mu kyamusanvu mu [[misinde gya mmita 4 x 400]] ku [[Gya Olympics egy’omusana mu 1984|musana gwa Olympics mu 1984]], ng’ali wamu ne banne omuli [[John Goville]], [[Peter Rwamuhanda]] ne [[Mike Okot]], mu ddakiika 3:02.09 eza likodi y’eggwanga.[http://gbrathletics.com/cm99.htm] Ku mutendera gwa kinnoomu, yeetaba mu misinde gya mmita 400 mu Olympics eza 1984 nga tatuuse ku fayinolo.[https://web.archive.org/web/20181104132941/http://users.skynet.be/hermandw/olymp/ssathm4.html] Yatuuka ku semi fayinolo mu [[mpaka z'ensi yonna eza 1983]].[http://todor66.com/athletics/world/1983/Men_400m.html] Yawangula empaka za Sweden mu 1986, 1987 ne 1988 nga gy'asibuka.[https://web.archive.org/web/20070928050852/http://www.gbrolympics.com/nc/swe.htm] == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [[Moses Kyeswa]] ku [[kudduka kw'eggwanga lyonna]] icfs6sfbfi455emnobzb8tn416ucmh7 Ronald Serugo 0 14493 62244 58003 2026-07-13T09:00:48Z Timothy Minister 11393 Ngasseeko databox 62244 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Ronald''' <nowiki><b>Serugo</b></nowiki>[[Yuganda|.]] (yazaalibwa nga 5 ogwomwenda 1984) Munnayuganda omukubi w'ebikonde omukugu eyayitamu okugenda mu Olympics z'omusana mu junior Flyweight divizoni. Yamegga [[Tresford Kaziwa,]] oluvannyuma n'akubwa [[Redouane Bouchtouk]] essaawa 0:11 nga tannawangula kifo kyakussatu bwe yamegga [[Lobogang Pilane]] [[South Africa|owa South Afirika]]. Mu Olympics yakubibwa [[Pürevdorjin Serdamba]] eddakiika 5:9. Serugo Ronald yawangula omudaali gw’ekikomo mu mizannyo gya All Africa Games 2011. Oluvannyuma lw’okumegga utoni Jafet owa Namibia ku semi fayinolo. Yawangula omudaali gwa zaabu mu mpaka z’ensi yonna eza Tammer mu buzito bwa flyweight 2011 e Finland. Serugo yakomyewo mu Olympics mu [[mpaka z’abasajja eza flyweight eza 2016,]] bwe yakubwa [[Narek Abgaryan]] owa Armenia ggoolo 2-1 mu luzannya olwasooka. == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.amateur-boxing.strefa.pl/Championships/AfricanOlyQual2008_2.html Okusunsulamu] * [https://web.archive.org/web/20121024104133/http://sports.espn.go.com/oly/summer08/fanguide/athlete?id=16378 Ronald Serugo ku mukutu gwa ESPN Sports] * [http://www.aiba.org/en-US/news/ozqsp/newsId/4345/news.aspx "Ekitone ekipya kifulumye mu kibuga Tampere ekya Finland"], AIBA 2oee7yrokxc6k7s00xq8h4stn5u1acc 62246 62244 2026-07-13T09:04:43Z Timothy Minister 11393 Ntereezezza ekiwandiiko kyonna 62246 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Ronald''' <nowiki><b>Serugo</b></nowiki>[[Yuganda|.]] (yazaalibwa nga 5 Ogwomwenda 1984) Munnayuganda omukubi w'ebikonde omukugu eyayitamu okugenda mu Olympics z'omusana mu junior Flyweight divizoni. Yamegga [[Tresford Kaziwa,]] oluvannyuma n'akubwa [[Redouane Bouchtouk]] essaawa 0:11 nga tannawangula kifo kyakussatu bwe yamegga [[Lobogang Pilane]] [[South Africa|owa South Afirika]]. Mu Olympics yakubibwa [[Pürevdorjin Serdamba]] eddakiika 5:9. Serugo Ronald yawangula omudaali gw’ekikomo mu mizannyo gya Afrika yonna egyaliwo mu 2011. Oluvannyuma lw’okumegga utoni Jafet owa Namibia ku semi fayinolo. Yawangula omudaali gwa zzaabu mu mpaka z’ensi yonna eza Tammer mu buzito bwa flyweight 2011 e Finland. Serugo yaddayo mu Olympics bwe yeetaba mu [[mpaka z’abasajja eza flyweight eza 2016,]] era yakubwa [[Narek Abgaryan]] owa Armenia ku bubonero 2-1 mu lulwana olwasookera ddala. == Ebijuliziddwa wabweru wa Wikipedia == * [http://www.amateur-boxing.strefa.pl/Championships/AfricanOlyQual2008_2.html Okusunsulamu] * [https://web.archive.org/web/20121024104133/http://sports.espn.go.com/oly/summer08/fanguide/athlete?id=16378 Ronald Serugo ku mukutu gwa ESPN Sports] * [http://www.aiba.org/en-US/news/ozqsp/newsId/4345/news.aspx "Ekitone ekipya kifulumye mu kibuga Tampere ekya Finland"], AIBA 0qsa9x8hxqgi8psyosn9nwjwlvno0ny Eridadi Mukwanga 0 14627 62027 58631 2026-07-12T13:40:29Z Timothy Minister 11393 I have edited all the errors I saw in the article 62027 wikitext text/x-wiki {{Databox}}  '''Eridadi Mukwanga''' (12 Ogwomusanvu 1943 &#x2013; Ogwoluberyeberye 1998) yali Munnayuganda omuzannyi w'ebikonde, eyawangula omudaali gwa ffeeza mu mizannyo gy′ebikonde mu [[mizannyo gya Olympics egy'omu kyeya egya 1968]] mu [[Mexico City|kibuga Mexico]] .<ref name="sports-ref">[https://web.archive.org/web/20200417234553/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/mu/eridadi-mukwanga-1.html Profile: Eridadi Mukwanga] ''sports.reference.com'' (Retrieved on 13 December 2008)1</ref> Ye munnabyamizannyo eyasookera ddala okukiikirira Uganda n'agiwangulira omudaali okuva mu mpaka za Olympics okwetooloola emizannyo gyonna.<ref>{{Cite web |date=2021-02-05 |title=They won medals, set records and lifted Uganda's flag high |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/sports/other-sport/they-won-medals-set-records-and-lifted-uganda-s-flag-high-1527418 |access-date=2024-09-20 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ebikulu mu by'amateur == Omudaali gwa ffeeza mu buzito bwa Bantamweight mu bikonde ebyali mu kibuga Mexico mu 1968. Ebyavaamu bye bino: * Yawangula obubonero okuva ku Roberto Cervantes (Mexico) * Yawangula obubonero okuva ku Chang Kyou-Chul (Korea) * Yawangulwa Valerian Sokolov (Soviet Union) mu TKO-2 == Ebijuliziddwa == {{reflist}} jbsiu4eowkza9qrl6tzxhoz1nztldrl William Kamanyi 0 14762 62015 61990 2026-07-12T13:02:02Z Timothy Minister 11393 Ntereezezza ekiba ekyokubiri 62015 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''William Luwagga Kamanyi''' (yazaalibwa mu 1942) [[Munnayuganda]] eyali omuzannyi mu [[Muzanyo gwa long jump|muzannyo gwa long jump]], [[omuzannyo gwa cricket]], era nga yali mutendesi. Yakiikirira Uganda mu mizanyo gya 1962 British Empire and Commonwealth Games ne mu mizanyo gya 1964 Summer Olympics, oluvannyuma n'atendeka ttimu y'eggwanga eya cricket([[Uganda national cricket team]]). Kamanyi yasomera mu ttendekero [[King's College, Budo|lya King's College Budo]]. Mu mpaka z’abasajja egy’okubuuka obuwanvu(long jump) mu mizannyo gya British Empire Games eza 1962 e Perth, Western [[Australia (ssemazinga)|Australia]], yamalira mu kifo eky'ekkumi ku bavuganya kkumi na mwenda, ng'abuuse mita 7.3 (23 fuuti ne yiinci 11).<ref>[http://www.thecgf.com/games/results.asp?gameid=3035&sportid=1473 1962 British Empire & Commonwealth Games: Athletics - Long Jump - Men] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140419025621/http://www.thecgf.com/games/results.asp?gameid=3035&sportid=1473|date=19 April 2014}} – The Commonwealth Games Federation. Retrieved 2 April 2016.</ref> Kino kyateekawo likodi mu ggwanga Uganda eyayimirira okumala emyaka 14.<ref name="vet2">Innocent Ndawula and Darren Allan Kyeyune (22 February 2014). [http://www.monitor.co.ug/Sports/OtherSport/Veteran-coach-Kamanyi-earns-ICC-recognition/-/690284/2217830/-/8yb579/-/index.html "Veteran coach Kamanyi earns ICC recognition"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180630080838/http://www.monitor.co.ug/Sports/OtherSport/Veteran-coach-Kamanyi-earns-ICC-recognition/-/690284/2217830/-/8yb579/-/index.html|date=30 June 2018}} – ''[[Daily Monitor]]''. Retrieved 2 April 2016.</ref> Mu mpaka zeezimu mu mizannyo gya Olympics egyaliwo mu 1964 e [[Tokyo]], Kamanyi yawandiisibwa ng'omuvuganya, naye alipoota entongole yalaga nti teyeetaba mu mpaka ezo.<ref>[http://library.la84.org/6oic/OfficialReports/1964/or1964v2pt1.pdf "The Games of the XVIII Olympiad Tokyo 1964: The Official Report of the Organizing Committee"], p. 47.</ref> Oluvannyuma lw'okumaliriza omulimu gwe mu by'emisinde, yasalawo okussa essira ku cricket, n'akiikirira ttiimu y'eggwanga lya Uganda ng'omuzannyi azannya buli wamu (all-rounded) okuva mu 1971 okutuuka mu 1983.<ref name="vet2" /> Wakati wa 1998 ne 2001, Kamanyi yaweereza ng'omutendesi omukulu mu ttiimu ya Uganda eya cricket. Mu kiseera ekyo, era yatendeka ttiimu ya Uganda ey'abali wansi w'emyaka 19 mu mpaka 2001 Africa Under-19 Championship, era yeenyigira mu kutandikawo [[Ttiimu ya Uganda ey'abakazi abazannya cricket|ttiimu y'eggwanga ey'abakazi]]. Mu gwomusanvu mu 2007, Kamanyi yalondebwa ku kifo ky'omukungu w'enkulaakulana mu kibiina kya Africa Cricket Association mu buvanjuba bwa Afrika, n'adda mu bigere bya Munnakenya Tom Tikolo. Ogumu ku mirimu gye yasooka okukola mu kifo kino kwe kusengula ofiisi y'enkulaakulana okuva e Nairobi, [[Kenya]], okudda e [[Kigali]], [[Rwanda]]. Era yakolagana nnyo ne ttiimu y'eggwanga eya Rwanda eyali etandise, n'aweereza ng'omutendesi waayo mu mpaka za World Cricket League Africa Division Three eza 2009. Mu 2014, Kamanyi yaweebwa engule ya International Cricket Council 's Lifetime Service Award. == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} seb7ubykiejyojfvjgq0805vbelmosc 62025 62015 2026-07-12T13:25:18Z Timothy Minister 11393 Ntereezezza ekiba ekisemba ne nteekamu n'ebijuliziddwa 62025 wikitext text/x-wiki  {{Databox}} '''William Luwagga Kamanyi''' (yazaalibwa mu 1942) [[Munnayuganda]] eyali omuzannyi mu [[Muzanyo gwa long jump|muzannyo gwa long jump]], [[omuzannyo gwa cricket]], era nga yali mutendesi. Yakiikirira Uganda mu mizanyo gya 1962 British Empire and Commonwealth Games ne mu mizanyo gya 1964 Summer Olympics, oluvannyuma n'atendeka ttimu y'eggwanga eya cricket([[Uganda national cricket team]]). Kamanyi yasomera mu ttendekero [[King's College, Budo|lya King's College Budo]]. Mu mpaka z’abasajja egy’okubuuka obuwanvu(long jump) mu mizannyo gya British Empire Games eza 1962 e Perth, Western [[Australia (ssemazinga)|Australia]], yamalira mu kifo eky'ekkumi ku bavuganya kkumi na mwenda, ng'abuuse mita 7.3 (23 fuuti ne yiinci 11).<ref>[http://www.thecgf.com/games/results.asp?gameid=3035&sportid=1473 1962 British Empire & Commonwealth Games: Athletics - Long Jump - Men] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20140419025621/http://www.thecgf.com/games/results.asp?gameid=3035&sportid=1473|date=19 April 2014}} – The Commonwealth Games Federation. Retrieved 2 April 2016.</ref> Kino kyateekawo likodi mu ggwanga Uganda eyayimirira okumala emyaka 14.<ref name="vet2">Innocent Ndawula and Darren Allan Kyeyune (22 February 2014). [http://www.monitor.co.ug/Sports/OtherSport/Veteran-coach-Kamanyi-earns-ICC-recognition/-/690284/2217830/-/8yb579/-/index.html "Veteran coach Kamanyi earns ICC recognition"] {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20180630080838/http://www.monitor.co.ug/Sports/OtherSport/Veteran-coach-Kamanyi-earns-ICC-recognition/-/690284/2217830/-/8yb579/-/index.html|date=30 June 2018}} – ''[[Daily Monitor]]''. Retrieved 2 April 2016.</ref> Mu mpaka zeezimu mu mizannyo gya Olympics egyaliwo mu 1964 e [[Tokyo]], Kamanyi yawandiisibwa ng'omuvuganya, naye alipoota entongole yalaga nti teyeetaba mu mpaka ezo.<ref>[http://library.la84.org/6oic/OfficialReports/1964/or1964v2pt1.pdf "The Games of the XVIII Olympiad Tokyo 1964: The Official Report of the Organizing Committee"], p. 47.</ref> Oluvannyuma lw'okumaliriza omulimu gwe mu by'emisinde, yasalawo okussa essira ku cricket, n'akiikirira ttiimu y'eggwanga lya Uganda ng'omuzannyi azannya buli wamu (all-rounded) okuva mu 1971 okutuuka mu 1983.<ref name="vet2" /> Wakati wa 1998 ne 2001, Kamanyi yaweereza ng'omutendesi omukulu owa ttiimu ya Uganda eya cricket.<ref>[http://library.la84.org/6oic/OfficialReports/1964/or1964v2pt1.pdf "The Games of the XVIII Olympiad Tokyo 1964: The Official Report of the Organizing Committee"], p. 47.</ref> Mu kiseera ekyo, era ye yali atendeka [[ttiimu ya Uganda ey'abali wansi w'emyaka 19]] mu [[mpaka za Africa ez'abali wansi w'emyaka 19 ezaaliwo mu 2001]]. Ono era yeenyigira mu kutondawo [[Ttiimu ya Uganda ey'abakazi abazannya cricket|ttiimu y'eggwanga ey'abakyala]].<ref>Katende Norman Ssemakula (24 January 2001). [http://allafrica.com/stories/200101240113.html "Uganda: Women Cricketers Off To Kenya"] – ''The Monitor''. Retrieved 2 April 2016.</ref> Mu Gwomusanvu, 2007, Kamanyi yalondebwa ku kifo ky'omukungu w'eby'enkulaakulana mu kibiina kya [[Africa Cricket Association]] mu buvanjuba bwa Afrika, n'adda mu bigere bya Munnakenya [[Tom Tikolo]]. <ref>(25 July 2007). [http://www.espncricinfo.com/kenya/content/story/303610.html "East Africa benefit from Kamanyi's experience"] – ESPNcricinfo. Retrieved 2 April 2016.</ref> Ogumu ku mirimu gye yasooka okukola mu kifo kino kwe kusengula woofiisi y'eby'enkulaakulana okuva e Nairobi, [[Kenya]], okudda e [[Kigali]], [[Rwanda]].<ref>(25 July 2007). [http://www.espncricinfo.com/kenya/content/story/303610.html "East Africa benefit from Kamanyi's experience"] – ESPNcricinfo. Retrieved 2 April 2016.</ref> Era yakolagana nnyo ne ttiimu y'eggwanga eya Rwanda eyali etandikiddwawo, n'aweereza ng'omutendesi waayo mu [[Mpaka za liigi ya Cricket wa ssemazinga wa Afrika ez'ensi yonna eza 2009|mpaka za liigi ya Cricket wa Afrika ez'ensi yonna eza diviizoni eyookusatu eza 2009]].<ref>Julius Mbaraga (4 September 2009). [http://www.newtimes.co.rw/section/article/2009-09-04/10686/ "Kamanyi puts emphasis on batting"] – ''The New Times''. Retrieved 2 April 2016.</ref> Mu 2014, Kamanyi yaweebwa engule y'okubeera omuweereza w'obulamu bwe bwonna ey'[[akakiiko ka cricket ak'e nsi yonna]] eyitibwa Lifetime Service Award.<ref name="vet2" /> == Ebijuliziddwa == {{Reflist|30em}} jxqtigayr7rjri2ke2b4bdo9jdn0tus Lokii John Baptist 0 14953 62038 61239 2026-07-12T14:28:54Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362511582|Lokii John Baptist]]" 62038 wikitext text/x-wiki   '''Dr. Lokii John Baptist''' Munnayuganda, musawo w’ebisolo, munnabyabufuzi era mmemba wa Paalamenti ey’ekkumi n’ebbiri ng’akiikirira abantu b’omu Ssaza ly’e Matheniko mu [[Moroto (disitulikit)|Disitulikiti y’e Moroto]] era akola nga omumyuka wa ssentebe w’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) ow'ekitundu kye Karamoja. Mu Gwokutaano 2026, yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] okubeera Minisita [[Minisitule y’ensonga z’e Karamoja (Uganda)|ow'ensonga ze Karamoja]] okuweereza okumala ekisanja 2026–2031.<ref>{{Cite news|last=Kazibwe|first=Kenneth|date=2026-06-09|title=Uganda: New Cabinet Members Sworn-in, Set for Orientation At Kyankwanzi|url=https://allafrica.com/stories/202606090171.html|access-date=2026-06-11|work=Nile Post|language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-06-11 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=REPORTER |first=JOSEPH NSIMBI {{!}} UG STANDARD |date=2026-06-09 |title=PHOTOS: Museveni presides over swearing-in ceremony of new cabinet |url=https://www.ugstandard.com/photos-museveni-presides-over-swearing-in-ceremony-of-new-cabinet/ |access-date=2026-06-11 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref> == Omulimu == Dr. Lokii John Baptist akola ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira abantu b'essaza ly'e Matheniko mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] era akola nga Ex Official ku akakiiko ka Karamoja Peace And Technology University council (KAPATU).<ref>{{Cite web |date=2024-08-10 |title=Hon. Lokii John Baptist (MP) - KAPATU Project |url=https://kapatu.ac.ug/personnel/hon-lokii-john-baptist-mp/ |access-date=2026-06-11 |language=en-GB}}</ref> Y'omu ku baminisita abaakalondebwa okukiikirira ekitundu kya Karamoja nga Minisita mu gavumenti ya [[National Resistance Movement]].<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-06-11 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ebirala ebikulu == Ng’omukulembeze, Dr. Lokii y'enyigidde mu nsonga z’abantu b’omukitundu ez’okukukusa abantu mu Karamoja era ayambye okuyingizaamu ab’obuyinza okuli ne [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okukola ku nsonga eno.<ref>{{Cite web |date=2019-12-04 |title=Gov't tasked to probe sale of Karamojong girls |url=https://www.independent.co.ug/govt-tasked-to-probe-sale-of-karamojong-girls/ |access-date=2026-06-11 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Y'ennyingidde mu kusenza abantu b'omu [[Moroto (disitulikit)|Disitulikiti y’e Moroto]] ng’ayagala ebiwandiiko n’obukakafu okuva mu [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|minisitule y’emirimu n’entambula]] mu kaweefube waabwe ow’okutandikawo ettendekero lya [[Ssettendekero wa Gulu|Gulu University]] constituent college mu Disitulikiti y’e Moroto okuva ettaka lino lwe lyali ery’abantu bonna.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2021-03-12 |title=Gulu university, ministry of works embroiled in land dispute |url=https://www.independent.co.ug/gulu-university-ministry-of-works-embroiled-in-land-dispute/ |access-date=2026-06-11 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Lokii era alondoola pulojekiti za gavumenti nga Parish Development Model mu Karamoja Sub-region okwekenneenya enkola yaayo ey’okweyimirizaawo mu kitundu n’okuwa gavumenti lipoota ku nkulaakulana ya pulogulaamu ng’ezo.<ref>{{Cite web |title=Ateker Moroto FM Radio |url=https://atekerfm.com/news-d/Matheniko-County-MP-John-Baptist-Lokii-has-expressed-worries-over-the-performance-of-Parish-Development-Model-Funds-in-the-drought-struck-Karamoja-sub-region-SV0Ve/ |access-date=2026-06-11 |website=atekerfm.com}}</ref> 2dykvih725twhdfm4fpprw86u0kv4qm 62039 62038 2026-07-12T14:29:28Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362511582|Lokii John Baptist]]" 62039 wikitext text/x-wiki   '''Dr. Lokii John Baptist''' Munnayuganda, musawo w’ebisolo, munnabyabufuzi era mmemba wa Paalamenti ey’ekkumi n’ebbiri ng’akiikirira abantu b’omu Ssaza ly’e Matheniko mu [[Moroto (disitulikit)|Disitulikiti y’e Moroto]] era akola nga omumyuka wa ssentebe w’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) ow'ekitundu kye Karamoja. Mu Gwokutaano 2026, yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] okubeera Minisita [[Minisitule y’ensonga z’e Karamoja (Uganda)|ow'ensonga ze Karamoja]] okuweereza okumala ekisanja 2026–2031.<ref>{{Cite news|last=Kazibwe|first=Kenneth|date=2026-06-09|title=Uganda: New Cabinet Members Sworn-in, Set for Orientation At Kyankwanzi|url=https://allafrica.com/stories/202606090171.html|access-date=2026-06-11|work=Nile Post|language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-06-11 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=REPORTER |first=JOSEPH NSIMBI {{!}} UG STANDARD |date=2026-06-09 |title=PHOTOS: Museveni presides over swearing-in ceremony of new cabinet |url=https://www.ugstandard.com/photos-museveni-presides-over-swearing-in-ceremony-of-new-cabinet/ |access-date=2026-06-11 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref> == Omulimu == Dr. Lokii John Baptist akola ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira abantu b'essaza ly'e Matheniko mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] era akola nga Ex Official ku akakiiko ka Karamoja Peace And Technology University council (KAPATU).<ref>{{Cite web |date=2024-08-10 |title=Hon. Lokii John Baptist (MP) - KAPATU Project |url=https://kapatu.ac.ug/personnel/hon-lokii-john-baptist-mp/ |access-date=2026-06-11 |language=en-GB}}</ref> Y'omu ku baminisita abaakalondebwa okukiikirira ekitundu kya Karamoja nga Minisita mu gavumenti ya [[National Resistance Movement]].<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-06-11 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ebirala ebikulu == Ng’omukulembeze, Dr. Lokii y'enyigidde mu nsonga z’abantu b’omukitundu ez’okukukusa abantu mu Karamoja era ayambye okuyingizaamu ab’obuyinza okuli ne [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okukola ku nsonga eno.<ref>{{Cite web |date=2019-12-04 |title=Gov't tasked to probe sale of Karamojong girls |url=https://www.independent.co.ug/govt-tasked-to-probe-sale-of-karamojong-girls/ |access-date=2026-06-11 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Y'ennyingidde mu kusenza abantu b'omu [[Moroto (disitulikit)|Disitulikiti y’e Moroto]] ng’ayagala ebiwandiiko n’obukakafu okuva mu [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|minisitule y’emirimu n’entambula]] mu kaweefube waabwe ow’okutandikawo ettendekero lya [[Ssettendekero wa Gulu|Gulu University]] constituent college mu Disitulikiti y’e Moroto okuva ettaka lino lwe lyali ery’abantu bonna.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2021-03-12 |title=Gulu university, ministry of works embroiled in land dispute |url=https://www.independent.co.ug/gulu-university-ministry-of-works-embroiled-in-land-dispute/ |access-date=2026-06-11 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Lokii era alondoola pulojekiti za gavumenti nga Parish Development Model mu Karamoja Sub-region okwekenneenya enkola yaayo ey’okweyimirizaawo mu kitundu n’okuwa gavumenti lipoota ku nkulaakulana ya pulogulaamu ng’ezo.<ref>{{Cite web |title=Ateker Moroto FM Radio |url=https://atekerfm.com/news-d/Matheniko-County-MP-John-Baptist-Lokii-has-expressed-worries-over-the-performance-of-Parish-Development-Model-Funds-in-the-drought-struck-Karamoja-sub-region-SV0Ve/ |access-date=2026-06-11 |website=atekerfm.com}}</ref> == Laba ne == * [[Peter Lokeris]] * [[Rose Lilly Akello]] * [[Stella Atyang]] jfskrq43grokt5d4jseh0r27qa2iwt9 62040 62039 2026-07-12T14:29:50Z Nambogo Catharine 6408 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1362511582|Lokii John Baptist]]" 62040 wikitext text/x-wiki   '''Dr. Lokii John Baptist''' Munnayuganda, musawo w’ebisolo, munnabyabufuzi era mmemba wa Paalamenti ey’ekkumi n’ebbiri ng’akiikirira abantu b’omu Ssaza ly’e Matheniko mu [[Moroto (disitulikit)|Disitulikiti y’e Moroto]] era akola nga omumyuka wa ssentebe w’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) ow'ekitundu kye Karamoja. Mu Gwokutaano 2026, yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] okubeera Minisita [[Minisitule y’ensonga z’e Karamoja (Uganda)|ow'ensonga ze Karamoja]] okuweereza okumala ekisanja 2026–2031.<ref>{{Cite news|last=Kazibwe|first=Kenneth|date=2026-06-09|title=Uganda: New Cabinet Members Sworn-in, Set for Orientation At Kyankwanzi|url=https://allafrica.com/stories/202606090171.html|access-date=2026-06-11|work=Nile Post|language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-06-11 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=REPORTER |first=JOSEPH NSIMBI {{!}} UG STANDARD |date=2026-06-09 |title=PHOTOS: Museveni presides over swearing-in ceremony of new cabinet |url=https://www.ugstandard.com/photos-museveni-presides-over-swearing-in-ceremony-of-new-cabinet/ |access-date=2026-06-11 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref> == Omulimu == Dr. Lokii John Baptist akola ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira abantu b'essaza ly'e Matheniko mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] era akola nga Ex Official ku akakiiko ka Karamoja Peace And Technology University council (KAPATU).<ref>{{Cite web |date=2024-08-10 |title=Hon. Lokii John Baptist (MP) - KAPATU Project |url=https://kapatu.ac.ug/personnel/hon-lokii-john-baptist-mp/ |access-date=2026-06-11 |language=en-GB}}</ref> Y'omu ku baminisita abaakalondebwa okukiikirira ekitundu kya Karamoja nga Minisita mu gavumenti ya [[National Resistance Movement]].<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-06-11 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ebirala ebikulu == Ng’omukulembeze, Dr. Lokii y'enyigidde mu nsonga z’abantu b’omukitundu ez’okukukusa abantu mu Karamoja era ayambye okuyingizaamu ab’obuyinza okuli ne [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okukola ku nsonga eno.<ref>{{Cite web |date=2019-12-04 |title=Gov't tasked to probe sale of Karamojong girls |url=https://www.independent.co.ug/govt-tasked-to-probe-sale-of-karamojong-girls/ |access-date=2026-06-11 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Y'ennyingidde mu kusenza abantu b'omu [[Moroto (disitulikit)|Disitulikiti y’e Moroto]] ng’ayagala ebiwandiiko n’obukakafu okuva mu [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|minisitule y’emirimu n’entambula]] mu kaweefube waabwe ow’okutandikawo ettendekero lya [[Ssettendekero wa Gulu|Gulu University]] constituent college mu Disitulikiti y’e Moroto okuva ettaka lino lwe lyali ery’abantu bonna.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2021-03-12 |title=Gulu university, ministry of works embroiled in land dispute |url=https://www.independent.co.ug/gulu-university-ministry-of-works-embroiled-in-land-dispute/ |access-date=2026-06-11 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Lokii era alondoola pulojekiti za gavumenti nga Parish Development Model mu Karamoja Sub-region okwekenneenya enkola yaayo ey’okweyimirizaawo mu kitundu n’okuwa gavumenti lipoota ku nkulaakulana ya pulogulaamu ng’ezo.<ref>{{Cite web |title=Ateker Moroto FM Radio |url=https://atekerfm.com/news-d/Matheniko-County-MP-John-Baptist-Lokii-has-expressed-worries-over-the-performance-of-Parish-Development-Model-Funds-in-the-drought-struck-Karamoja-sub-region-SV0Ve/ |access-date=2026-06-11 |website=atekerfm.com}}</ref> == Laba ne == * [[Peter Lokeris]] * [[Rose Lilly Akello]] * [[Stella Atyang]] == Ebijuliziddwa == 6rnhyfkze4uerq68h1wue6i1jwq5cgp 62041 62040 2026-07-12T14:30:22Z Nambogo Catharine 6408 Added Databox 62041 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Dr. Lokii John Baptist''' Munnayuganda, musawo w’ebisolo, munnabyabufuzi era mmemba wa Paalamenti ey’ekkumi n’ebbiri ng’akiikirira abantu b’omu Ssaza ly’e Matheniko mu [[Moroto (disitulikit)|Disitulikiti y’e Moroto]] era akola nga omumyuka wa ssentebe w’ekibiina kya [[National Resistance Movement]] (NRM) ow'ekitundu kye Karamoja. Mu Gwokutaano 2026, yalondebwa Pulezidenti [[Yoweri Museveni]] okubeera Minisita [[Minisitule y’ensonga z’e Karamoja (Uganda)|ow'ensonga ze Karamoja]] okuweereza okumala ekisanja 2026–2031.<ref>{{Cite news|last=Kazibwe|first=Kenneth|date=2026-06-09|title=Uganda: New Cabinet Members Sworn-in, Set for Orientation At Kyankwanzi|url=https://allafrica.com/stories/202606090171.html|access-date=2026-06-11|work=Nile Post|language=en}}</ref><ref name=":0">{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-06-11 |website=Monitor |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=REPORTER |first=JOSEPH NSIMBI {{!}} UG STANDARD |date=2026-06-09 |title=PHOTOS: Museveni presides over swearing-in ceremony of new cabinet |url=https://www.ugstandard.com/photos-museveni-presides-over-swearing-in-ceremony-of-new-cabinet/ |access-date=2026-06-11 |website=UG Standard - Latest News |language=en-US}}</ref> == Omulimu == Dr. Lokii John Baptist akola ng'omubaka wa Paalamenti akiikirira abantu b'essaza ly'e Matheniko mu [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda ey'ekkumi n'emu]] era akola nga Ex Official ku akakiiko ka Karamoja Peace And Technology University council (KAPATU).<ref>{{Cite web |date=2024-08-10 |title=Hon. Lokii John Baptist (MP) - KAPATU Project |url=https://kapatu.ac.ug/personnel/hon-lokii-john-baptist-mp/ |access-date=2026-06-11 |language=en-GB}}</ref> Y'omu ku baminisita abaakalondebwa okukiikirira ekitundu kya Karamoja nga Minisita mu gavumenti ya [[National Resistance Movement]].<ref name=":0">{{Cite web |date=2026-05-26 |title=Museveni unveils new Cabinet, retains Nabbanja, Alupo and Janet in key reshuffle |url=https://www.monitor.co.ug/uganda/news/national/museveni-unveils-new-cabinet-retains-nabbanja-alupo-and-janet-in-key-reshuffle-5474810 |access-date=2026-06-11 |website=Monitor |language=en}}</ref> == Ebirala ebikulu == Ng’omukulembeze, Dr. Lokii y'enyigidde mu nsonga z’abantu b’omukitundu ez’okukukusa abantu mu Karamoja era ayambye okuyingizaamu ab’obuyinza okuli ne [[Palamenti ya Uganda|Paalamenti ya Uganda]] okukola ku nsonga eno.<ref>{{Cite web |date=2019-12-04 |title=Gov't tasked to probe sale of Karamojong girls |url=https://www.independent.co.ug/govt-tasked-to-probe-sale-of-karamojong-girls/ |access-date=2026-06-11 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Y'ennyingidde mu kusenza abantu b'omu [[Moroto (disitulikit)|Disitulikiti y’e Moroto]] ng’ayagala ebiwandiiko n’obukakafu okuva mu [[Minisitule y'emirimu n'entambula (Uganda)|minisitule y’emirimu n’entambula]] mu kaweefube waabwe ow’okutandikawo ettendekero lya [[Ssettendekero wa Gulu|Gulu University]] constituent college mu Disitulikiti y’e Moroto okuva ettaka lino lwe lyali ery’abantu bonna.<ref>{{Cite web |last=Reporter |first=Independent |date=2021-03-12 |title=Gulu university, ministry of works embroiled in land dispute |url=https://www.independent.co.ug/gulu-university-ministry-of-works-embroiled-in-land-dispute/ |access-date=2026-06-11 |website=The Independent Uganda |language=en-US}}</ref> Lokii era alondoola pulojekiti za gavumenti nga Parish Development Model mu Karamoja Sub-region okwekenneenya enkola yaayo ey’okweyimirizaawo mu kitundu n’okuwa gavumenti lipoota ku nkulaakulana ya pulogulaamu ng’ezo.<ref>{{Cite web |title=Ateker Moroto FM Radio |url=https://atekerfm.com/news-d/Matheniko-County-MP-John-Baptist-Lokii-has-expressed-worries-over-the-performance-of-Parish-Development-Model-Funds-in-the-drought-struck-Karamoja-sub-region-SV0Ve/ |access-date=2026-06-11 |website=atekerfm.com}}</ref> == Laba ne == * [[Peter Lokeris]] * [[Rose Lilly Akello]] * [[Stella Atyang]] == Ebijuliziddwa == avs66z1erfd6i97kc2om7fgp6okc1gu Frank Kisekka 0 14977 62028 61974 2026-07-12T13:46:07Z Timothy Minister 11393 Ngasseeko databox 62028 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  {{Databox}} '''Francis "Frank" Kisekka''' (yazaalibwa nga 22 Ogwekkumi n'ebiri mu 1926) munnayuganda muzannyi wa bikonde mu buzito bwa flyweight amateur eyawummula. Yavuganya mu mizannyo gya Summer Olympics egyaliwo mu 1960 era eno yakubibwa Paolo Curcetti mu lulwana olwasookera ddala. [[Category:Bannayuganda abazannyi b'ebikonde abasajja]] 0s2s8n51ff8cjxwob8aji8rqunkk9i3 62029 62028 2026-07-12T13:54:10Z Timothy Minister 11393 Ngasseemu ebijuliziddwa 62029 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>  {{Databox}}'''Francis "Frank" Kisekka''' (yazaalibwa nga 22 Ogwekkumi n'ebiri mu 1926) [[Munnayuganda]] omuzannyi w'[[ebikonde mu buzito bwa flyweight amateur]] eyawummula. Yavuganya mu [[Mizannyo gya Olympics egy'omu kyeya egya mu 1960|mizannyo gya Olympics egy'omu kyeya egya 1960]] era eno yakubibwa [[Paolo Curcetti]] mu lulwana olwasookera ddala.[1] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannayuganda abazannyi b'ebikonde abasajja]] 1evhbqa5na9i7a3wcediyy9e4jr1ndz Musa Kurong 0 14981 62033 2026-07-12T14:10:15Z Timothy Minister 11393 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361259823|Moses Kurong]]" 62033 wikitext text/x-wiki   '''Moses Martin Kurong''' (yazaalibwa nga 7 Ogwomusanvu mu 1994) Munnayuganda omuddusi w'emisinde egy'okwetooloola ebyalo. Yakiikirira Uganda mu [[mizannyo gya Olympics egya 2016]] e [[Rio de Janeiro]], mu misinde gya mmita 10,000 egy'abasajja . <ref>{{Cite web |title=Moses Martin Kurong |url=https://www.rio2016.com/en/athlete/moses-kurong |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160806070111/https://www.rio2016.com/en/athlete/moses-kurong |archive-date=6 August 2016 |access-date=13 August 2016 |website=rio2016.com}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannayuganda abaddusi b'emisinde]] rcj9ez05vzxuf4ve7r32arbxx9r9bbo 62034 62033 2026-07-12T14:11:03Z Timothy Minister 11393 Ngasseeko databox 62034 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Moses Martin Kurong''' (yazaalibwa nga 7 Ogwomusanvu mu 1994) Munnayuganda omuddusi w'emisinde egy'okwetooloola ebyalo. Yakiikirira Uganda mu [[mizannyo gya Olympics egya 2016]] e [[Rio de Janeiro]], mu misinde gya mmita 10,000 egy'abasajja . <ref>{{Cite web |title=Moses Martin Kurong |url=https://www.rio2016.com/en/athlete/moses-kurong |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160806070111/https://www.rio2016.com/en/athlete/moses-kurong |archive-date=6 August 2016 |access-date=13 August 2016 |website=rio2016.com}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannayuganda abaddusi b'emisinde]] 3435mqwrd858b7wstxrxp5d7jxsya8i Moses Kurong 0 14982 62036 2026-07-12T14:19:36Z Timothy Minister 11393 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1361259823|Moses Kurong]]" 62036 wikitext text/x-wiki   '''Moses Martin Kurong''' (yazaalibwa nga 7 Ogwomusanvu mu 1994) Munnayuganda omuddusi w'emisinde egy'okwetooloola ebyalo. Yakiikirira Uganda mu [[mizannyo gya Olympics egya 2016]] e [[Rio de Janeiro]], mu misinde gya mmita 10,000 egy'abasajja . <ref>{{Cite web |title=Moses Martin Kurong |url=https://www.rio2016.com/en/athlete/moses-kurong |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160806070111/https://www.rio2016.com/en/athlete/moses-kurong |archive-date=6 August 2016 |access-date=13 August 2016 |website=rio2016.com}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannayuganda abaddusi b'emisinde]] rcj9ez05vzxuf4ve7r32arbxx9r9bbo 62037 62036 2026-07-12T14:20:16Z Timothy Minister 11393 Ngasseeko databox 62037 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Moses Martin Kurong''' (yazaalibwa nga 7 Ogwomusanvu mu 1994) Munnayuganda omuddusi w'emisinde egy'okwetooloola ebyalo. Yakiikirira Uganda mu [[mizannyo gya Olympics egya 2016]] e [[Rio de Janeiro]], mu misinde gya mmita 10,000 egy'abasajja . <ref>{{Cite web |title=Moses Martin Kurong |url=https://www.rio2016.com/en/athlete/moses-kurong |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160806070111/https://www.rio2016.com/en/athlete/moses-kurong |archive-date=6 August 2016 |access-date=13 August 2016 |website=rio2016.com}}</ref> == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannayuganda abaddusi b'emisinde]] 3435mqwrd858b7wstxrxp5d7jxsya8i Brandon Sebirumbi 0 14983 62045 2026-07-12T14:47:57Z Timothy Minister 11393 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1339853187|Brandon Sebirumbi]]" 62045 wikitext text/x-wiki '''Brandon Alan Sebirumbi''' (yazaalibwa mu Gwakutaano nga 15, 1990) [[Munnayuganda Omumerika]] omuzannyi era omukugu w'[[omuzannyo gw'ensero]]. Yazannyirako ttiimu ya [[Furman Paladins]] mu [[nsero y'amatendekero ag'awaggulu]]. == Obulamu bwe obw'omu buto == Sebirumbi yazaalibwa mu kibuga Fort Worth mu ssaza ly’e Texas, gye yasomera mu Central High School.<ref name="bio">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi bio |url=http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160530170915/http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean |archive-date=May 30, 2016 |access-date=5 August 2015 |website=FurmanPaladins.com}}</ref> == Emirimu gye ng'akyasoma == Sebirumbi yazannya basketball ya college emyaka ena mu Furman Paladins wakati wa 2008 ne 2012.<ref name="bio">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi bio |url=http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160530170915/http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean |archive-date=May 30, 2016 |access-date=5 August 2015 |website=FurmanPaladins.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20160530170915/http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean "Brandon Sebirumbi bio"]. ''FurmanPaladins.com''. Archived from [http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean the original] on May 30, 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">August 5,</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu mipiira 123, yafuna obubonero 7.3 ne 3.9 buli mupiira.<ref>{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi College Stats |url=https://www.sports-reference.com/cbb/players/brandon-sebirumbi-1.html |access-date=19 June 2025 |website=sports-reference.com}}</ref> == Emirimu gye egy’ekikugu == Sebirumbi yazannyira Sampaense Basket mu Portugal mu 2012–13 nga tannazannyira Spain mu sizoni ssatu ezaddirira mu Navarra (2013–14), <ref>{{Cite web |date=September 6, 2013 |title=Brandon Sebirumbi inks with Navarra |url=http://www.court-side.com/news/blog/brandon-sebirumbi-inks-navarra/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150923210837/http://www.court-side.com/news/blog/brandon-sebirumbi-inks-navarra/ |archive-date=September 23, 2015 |access-date=August 5, 2015 |website=Court-Side.com}}</ref> Cáceres (2014–15), ne Óbila (2015–16). Yagenda e Japan okuzannyira Aomori Wat’s mu sizoni ya 2016–17.<ref name="afrobasket">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi |url=https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 |url-access=subscription |access-date=19 June 2025 |website=afrobasket.com}}</ref> Sebirumbi yeegasse ku Cockburn Cougars eya State Basketball League mu Australia mu sizoni ya 2018 . Mu mipiira 21, yafuna obubonero 16.95, 8.14 ne asisiti 1.52 buli mupiira.<ref>{{Cite web |title=Player statistics for Brandon Sebirumbi |url=https://websites.mygameday.app/team_info.cgi?action=PSTATS&pID=204642354&client=0-5011-83382-477424-26151750 |access-date=19 June 2025 |website=SBL.asn.au}}</ref> Sebirumbi yakomyewo mu Spain mu sizoni ya 2018–19, ne yeegatta ku Morón.<ref name="afrobasket">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi |url=https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 |url-access=subscription |access-date=19 June 2025 |website=afrobasket.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore=""><span class="id-lock-subscription" title="Paid subscription required">[https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 "Brandon Sebirumbi"]</span>. ''afrobasket.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">June 19,</span> 2025</span>.</cite></ref> Mu 2023, Sebirumbi yazannyira Gaiteros del Zulia mu Venezuela. Oluvannyuma yeegatta ku [[City Oilers]] eya Ugandan National Basketball League, gye yazannyira emipiira etaano egy'okusunsulamu eya BAL 2024 mu November 2023.<ref name="afrobasket">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi |url=https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 |url-access=subscription |access-date=19 June 2025 |website=afrobasket.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore=""><span class="id-lock-subscription" title="Paid subscription required">[https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 "Brandon Sebirumbi"]</span>. ''afrobasket.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">June 19,</span> 2025</span>.</cite></ref> == Emirimu gye ku ttiimu y’eggwanga == Nga August 5, 2015, Sebirumbi yalondebwa ku lukalala olusembayo olwa [[Uganda men's national basketball team|ttiimu y’eggwanga eya Uganda eya basketball]] ng’asinga AfroBasket 2015.<ref>{{Cite web |date=August 5, 2015 |title=Sebirumbi and Dhal boost Uganda's final roster for AfroBasket 2015 |url=http://www.fiba.com/news/sebirumbi-and-dhal-boost-ugandas-final-roster-for-afrobasket-2015 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924131709/http://www.fiba.com/news/sebirumbi-and-dhal-boost-ugandas-final-roster-for-afrobasket-2015 |archive-date=September 24, 2015 |access-date=August 5, 2015 |website=[[FIBA]]}}</ref> Sebirumbi yazannyira Uganda mu mpaka za FIBA Basketball World Cup 2019 ne AfroBasket 2025 ez'okusunsulamu.<ref>{{Cite web |title=Brandon Alan Sebirumbi |url=https://www.fiba.basketball/en/players/200956-brandon-alan-sebirumbi |access-date=19 June 2025 |website=fiba.basketball}}</ref> == Laba ne == * Bannayuganda Abamerika == Ebijuliziddwa == == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20160530170915/http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean Ebikwata ku bulamu bwa Furman] * [http://basketball.eurobasket.com/player/Brandon_Sebirumbi/Spain/Caceres_Patrimonio_de_la_Humanidad/163531 Ebifaananyi bya Eurobasket.com] [[Category:Bannayuganda abazannyi b'ensero]] 0swah0e7muybhu6cyooagv77pbnpasp 62051 62045 2026-07-12T15:01:32Z Timothy Minister 11393 Ntereezezza ebbiba bibiri 62051 wikitext text/x-wiki '''Brandon Alan Sebirumbi''' (yazaalibwa mu Gwakutaano nga 15, 1990) [[Munnayuganda Omumerika]] omuzannyi era omukugu w'[[omuzannyo gw'ensero]]. Yazannyirako ttiimu ya [[Furman Paladins]] mu [[nsero y'amatendekero ag'awaggulu]]. == Obulamu bwe obw'omu buto == Sebirumbi yazaalibwa mu kibuga [[Fort Worth]] mu ssaza ly’e [[Texas]] era gye yasomera mu [[Central High School]].<ref name="bio">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi bio |url=http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160530170915/http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean |archive-date=May 30, 2016 |access-date=5 August 2015 |website=FurmanPaladins.com}}</ref> == Emirimu gye ng'akyasoma == Sebirumbi yazannyira ttiimu ya [[Furman Paladins]] mu [[nsero y'amatendekero aga waggulu]] okumala emyaka ena wakati wa 2008 ne 2012.<ref name="bio">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi bio |url=http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160530170915/http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean |archive-date=May 30, 2016 |access-date=5 August 2015 |website=FurmanPaladins.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20160530170915/http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean "Brandon Sebirumbi bio"]. ''FurmanPaladins.com''. Archived from [http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean the original] on May 30, 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">August 5,</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu mipiira 123, yakuƞƞaanya obubonero 7.3 mu buli mupiira era yasobola okubbira ttiimu ye omupiira emirundi 3.9 mu buli mupiira.<ref>{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi College Stats |url=https://www.sports-reference.com/cbb/players/brandon-sebirumbi-1.html |access-date=19 June 2025 |website=sports-reference.com}}</ref> == Emirimu gye egy’ekikugu == Sebirumbi yazannyira Sampaense Basket mu Portugal mu 2012–13 nga tannazannyira Spain mu sizoni ssatu ezaddirira mu Navarra (2013–14), <ref>{{Cite web |date=September 6, 2013 |title=Brandon Sebirumbi inks with Navarra |url=http://www.court-side.com/news/blog/brandon-sebirumbi-inks-navarra/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150923210837/http://www.court-side.com/news/blog/brandon-sebirumbi-inks-navarra/ |archive-date=September 23, 2015 |access-date=August 5, 2015 |website=Court-Side.com}}</ref> Cáceres (2014–15), ne Óbila (2015–16). Yagenda e Japan okuzannyira Aomori Wat’s mu sizoni ya 2016–17.<ref name="afrobasket">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi |url=https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 |url-access=subscription |access-date=19 June 2025 |website=afrobasket.com}}</ref> Sebirumbi yeegasse ku Cockburn Cougars eya State Basketball League mu Australia mu sizoni ya 2018 . Mu mipiira 21, yafuna obubonero 16.95, 8.14 ne asisiti 1.52 buli mupiira.<ref>{{Cite web |title=Player statistics for Brandon Sebirumbi |url=https://websites.mygameday.app/team_info.cgi?action=PSTATS&pID=204642354&client=0-5011-83382-477424-26151750 |access-date=19 June 2025 |website=SBL.asn.au}}</ref> Sebirumbi yakomyewo mu Spain mu sizoni ya 2018–19, ne yeegatta ku Morón.<ref name="afrobasket">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi |url=https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 |url-access=subscription |access-date=19 June 2025 |website=afrobasket.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore=""><span class="id-lock-subscription" title="Paid subscription required">[https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 "Brandon Sebirumbi"]</span>. ''afrobasket.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">June 19,</span> 2025</span>.</cite></ref> Mu 2023, Sebirumbi yazannyira Gaiteros del Zulia mu Venezuela. Oluvannyuma yeegatta ku [[City Oilers]] eya Ugandan National Basketball League, gye yazannyira emipiira etaano egy'okusunsulamu eya BAL 2024 mu November 2023.<ref name="afrobasket">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi |url=https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 |url-access=subscription |access-date=19 June 2025 |website=afrobasket.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore=""><span class="id-lock-subscription" title="Paid subscription required">[https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 "Brandon Sebirumbi"]</span>. ''afrobasket.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">June 19,</span> 2025</span>.</cite></ref> == Emirimu gye ku ttiimu y’eggwanga == Nga August 5, 2015, Sebirumbi yalondebwa ku lukalala olusembayo olwa [[Uganda men's national basketball team|ttiimu y’eggwanga eya Uganda eya basketball]] ng’asinga AfroBasket 2015.<ref>{{Cite web |date=August 5, 2015 |title=Sebirumbi and Dhal boost Uganda's final roster for AfroBasket 2015 |url=http://www.fiba.com/news/sebirumbi-and-dhal-boost-ugandas-final-roster-for-afrobasket-2015 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924131709/http://www.fiba.com/news/sebirumbi-and-dhal-boost-ugandas-final-roster-for-afrobasket-2015 |archive-date=September 24, 2015 |access-date=August 5, 2015 |website=[[FIBA]]}}</ref> Sebirumbi yazannyira Uganda mu mpaka za FIBA Basketball World Cup 2019 ne AfroBasket 2025 ez'okusunsulamu.<ref>{{Cite web |title=Brandon Alan Sebirumbi |url=https://www.fiba.basketball/en/players/200956-brandon-alan-sebirumbi |access-date=19 June 2025 |website=fiba.basketball}}</ref> == Laba ne == * Bannayuganda Abamerika == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannayuganda abazannyi b'ensero]] <references /> == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20160530170915/http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean Ebikwata ku bulamu bwa Furman] * [http://basketball.eurobasket.com/player/Brandon_Sebirumbi/Spain/Caceres_Patrimonio_de_la_Humanidad/163531 Ebifaananyi bya Eurobasket.com] 469meehp2gd9bdkwb7i0ah2i50zbh4q 62053 62051 2026-07-12T15:03:28Z Timothy Minister 11393 Ngasseeko databox 62053 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brandon Alan Sebirumbi''' (yazaalibwa mu Gwakutaano nga 15, 1990) [[Munnayuganda Omumerika]] omuzannyi era omukugu w'[[omuzannyo gw'ensero]]. Yazannyirako ttiimu ya [[Furman Paladins]] mu [[nsero y'amatendekero ag'awaggulu]]. == Obulamu bwe obw'omu buto == Sebirumbi yazaalibwa mu kibuga [[Fort Worth]] mu ssaza ly’e [[Texas]] era gye yasomera mu [[Central High School]].<ref name="bio">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi bio |url=http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160530170915/http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean |archive-date=May 30, 2016 |access-date=5 August 2015 |website=FurmanPaladins.com}}</ref> == Emirimu gye ng'akyasoma == Sebirumbi yazannyira ttiimu ya [[Furman Paladins]] mu [[nsero y'amatendekero aga waggulu]] okumala emyaka ena wakati wa 2008 ne 2012.<ref name="bio">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi bio |url=http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160530170915/http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean |archive-date=May 30, 2016 |access-date=5 August 2015 |website=FurmanPaladins.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20160530170915/http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean "Brandon Sebirumbi bio"]. ''FurmanPaladins.com''. Archived from [http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean the original] on May 30, 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">August 5,</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu mipiira 123, yakuƞƞaanya obubonero 7.3 mu buli mupiira era yasobola okubbira ttiimu ye omupiira emirundi 3.9 mu buli mupiira.<ref>{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi College Stats |url=https://www.sports-reference.com/cbb/players/brandon-sebirumbi-1.html |access-date=19 June 2025 |website=sports-reference.com}}</ref> == Emirimu gye egy’ekikugu == Sebirumbi yazannyira Sampaense Basket mu Portugal mu 2012–13 nga tannazannyira Spain mu sizoni ssatu ezaddirira mu Navarra (2013–14), <ref>{{Cite web |date=September 6, 2013 |title=Brandon Sebirumbi inks with Navarra |url=http://www.court-side.com/news/blog/brandon-sebirumbi-inks-navarra/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150923210837/http://www.court-side.com/news/blog/brandon-sebirumbi-inks-navarra/ |archive-date=September 23, 2015 |access-date=August 5, 2015 |website=Court-Side.com}}</ref> Cáceres (2014–15), ne Óbila (2015–16). Yagenda e Japan okuzannyira Aomori Wat’s mu sizoni ya 2016–17.<ref name="afrobasket">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi |url=https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 |url-access=subscription |access-date=19 June 2025 |website=afrobasket.com}}</ref> Sebirumbi yeegasse ku Cockburn Cougars eya State Basketball League mu Australia mu sizoni ya 2018 . Mu mipiira 21, yafuna obubonero 16.95, 8.14 ne asisiti 1.52 buli mupiira.<ref>{{Cite web |title=Player statistics for Brandon Sebirumbi |url=https://websites.mygameday.app/team_info.cgi?action=PSTATS&pID=204642354&client=0-5011-83382-477424-26151750 |access-date=19 June 2025 |website=SBL.asn.au}}</ref> Sebirumbi yakomyewo mu Spain mu sizoni ya 2018–19, ne yeegatta ku Morón.<ref name="afrobasket">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi |url=https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 |url-access=subscription |access-date=19 June 2025 |website=afrobasket.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore=""><span class="id-lock-subscription" title="Paid subscription required">[https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 "Brandon Sebirumbi"]</span>. ''afrobasket.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">June 19,</span> 2025</span>.</cite></ref> Mu 2023, Sebirumbi yazannyira Gaiteros del Zulia mu Venezuela. Oluvannyuma yeegatta ku [[City Oilers]] eya Ugandan National Basketball League, gye yazannyira emipiira etaano egy'okusunsulamu eya BAL 2024 mu November 2023.<ref name="afrobasket">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi |url=https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 |url-access=subscription |access-date=19 June 2025 |website=afrobasket.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore=""><span class="id-lock-subscription" title="Paid subscription required">[https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 "Brandon Sebirumbi"]</span>. ''afrobasket.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">June 19,</span> 2025</span>.</cite></ref> == Emirimu gye ku ttiimu y’eggwanga == Nga August 5, 2015, Sebirumbi yalondebwa ku lukalala olusembayo olwa [[Uganda men's national basketball team|ttiimu y’eggwanga eya Uganda eya basketball]] ng’asinga AfroBasket 2015.<ref>{{Cite web |date=August 5, 2015 |title=Sebirumbi and Dhal boost Uganda's final roster for AfroBasket 2015 |url=http://www.fiba.com/news/sebirumbi-and-dhal-boost-ugandas-final-roster-for-afrobasket-2015 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150924131709/http://www.fiba.com/news/sebirumbi-and-dhal-boost-ugandas-final-roster-for-afrobasket-2015 |archive-date=September 24, 2015 |access-date=August 5, 2015 |website=[[FIBA]]}}</ref> Sebirumbi yazannyira Uganda mu mpaka za FIBA Basketball World Cup 2019 ne AfroBasket 2025 ez'okusunsulamu.<ref>{{Cite web |title=Brandon Alan Sebirumbi |url=https://www.fiba.basketball/en/players/200956-brandon-alan-sebirumbi |access-date=19 June 2025 |website=fiba.basketball}}</ref> == Laba ne == * Bannayuganda Abamerika == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannayuganda abazannyi b'ensero]] <references /> == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20160530170915/http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean Ebikwata ku bulamu bwa Furman] * [http://basketball.eurobasket.com/player/Brandon_Sebirumbi/Spain/Caceres_Patrimonio_de_la_Humanidad/163531 Ebifaananyi bya Eurobasket.com] mnogzl6ocwajgwzdauvl5si29bn8plv 62059 62053 2026-07-12T15:38:38Z Timothy Minister 11393 Ntereezezza ebisinga obungi 62059 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brandon Alan Sebirumbi''' (yazaalibwa mu Gwakutaano nga 15, 1990) [[Munnayuganda Omumerika]] omuzannyi era omukugu w'[[omuzannyo gw'ensero]]. Yazannyirako ttiimu ya [[Furman Paladins]] mu [[nsero y'amatendekero ag'awaggulu]]. == Obulamu bwe obw'omu buto == Sebirumbi yazaalibwa mu kibuga [[Fort Worth]] mu ssaza ly’e [[Texas]] era gye yasomera mu [[Central High School]].<ref name="bio">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi bio |url=http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160530170915/http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean |archive-date=May 30, 2016 |access-date=5 August 2015 |website=FurmanPaladins.com}}</ref> == Emirimu gye ng'akyasoma == Sebirumbi yazannyira ttiimu ya [[Furman Paladins]] mu [[nsero y'amatendekero aga waggulu]] okumala emyaka ena wakati wa 2008 ne 2012.<ref name="bio">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi bio |url=http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160530170915/http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean |archive-date=May 30, 2016 |access-date=5 August 2015 |website=FurmanPaladins.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20160530170915/http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean "Brandon Sebirumbi bio"]. ''FurmanPaladins.com''. Archived from [http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean the original] on May 30, 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">August 5,</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu mipiira 123, yakuƞƞaanya obubonero 7.3 mu buli mupiira era yasobola okubbira ttiimu ye omupiira emirundi 3.9 mu buli mupiira.<ref>{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi College Stats |url=https://www.sports-reference.com/cbb/players/brandon-sebirumbi-1.html |access-date=19 June 2025 |website=sports-reference.com}}</ref> == Emirimu gye egy’ekikugu == Sebirumbi yazannyira Sampaense Basket mu Portugal mu 2012–13 bwe yali tannazannyira mu Spain mu sizoni essatu ezaddirira ku ttiimu ya [[Navarra]] (2013–14),<ref>{{Cite web |date=September 6, 2013 |title=Brandon Sebirumbi inks with Navarra |url=http://www.court-side.com/news/blog/brandon-sebirumbi-inks-navarra/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150923210837/http://www.court-side.com/news/blog/brandon-sebirumbi-inks-navarra/ |archive-date=September 23, 2015 |access-date=August 5, 2015 |website=Court-Side.com}}</ref> [[Cáceres]] (2014–15), ne [[Óbila]] (2015–16). Yagenda e Japan okuzannyira [[Aomori Wat’s]] mu sizoni ya 2016–17.<ref name="afrobasket">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi |url=https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 |url-access=subscription |access-date=19 June 2025 |website=afrobasket.com}}</ref> Sebirumbi yeegatta ku [[Cockburn Cougars]] eya [[liigi ya State Basketball]] mu Australia mu sizoni ya 2018.<ref>{{Cite web |title=Player statistics for Brandon Sebirumbi |url=https://websites.mygameday.app/team_info.cgi?action=PSTATS&pID=204642354&client=0-5011-83382-477424-26151750 |access-date=19 June 2025 |website=SBL.asn.au}}</ref> Mu mipiira 21, yakuƞƞaaanya obubonero 16.95 bwe tubala mu buli mupiira, n'abbira ttiimu ye omupiira emirundi 8.14 n'akola ne asisiti 1.52 mu buli mupiira.<ref name=":0" /> Sebirumbi yaddayo mu ggwanga lya Spain mu sizoni ya 2018–19, ne yeegatta ku [[Morón]].<ref name="afrobasket">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi |url=https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 |url-access=subscription |access-date=19 June 2025 |website=afrobasket.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore=""><span class="id-lock-subscription" title="Paid subscription required">[https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 "Brandon Sebirumbi"]</span>. ''afrobasket.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">June 19,</span> 2025</span>.</cite></ref> Mu 2023, Sebirumbi yazannyira [[Gaiteros del Zulia]] mu Venezuela. Oluvannyuma yeegatta ku [[City Oilers]] eya [[Ugandan National Basketball|liigi ya Uganda ey'ensero]], gye yazannyira emipiira etaano egy'okusunsulamu eya [[BAL 2024]] mu Gwekkumi n'ogumu gwa 2023.<ref name="afrobasket">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi |url=https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 |url-access=subscription |access-date=19 June 2025 |website=afrobasket.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore=""><span class="id-lock-subscription" title="Paid subscription required">[https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 "Brandon Sebirumbi"]</span>. ''afrobasket.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">June 19,</span> 2025</span>.</cite></ref> == Emirimu gye ku ttiimu y’eggwanga == Mu Gwomunaana nga 5, 2015, Sebirumbi yalondebwa ku lukalala olwenkomeredde olwa [[Uganda men's national basketball team|ttiimu y’eggwanga eya Uganda ey'ensero]] eyali egenda okukiikirira eggwanga mu mpaka za [[AfroBasket ezaaliwo mu 2015]].<ref name=":0" /> Sebirumbi yazannyira Uganda mu [[mpaka z'okukiika mu mpaka za FIBA ez'ensi yonna eza 2019]] ne mu [[mpaka z'okukiika mu mpaka za AfroBasket eza 2025]].<ref name=":0">{{Cite web |title=Brandon Alan Sebirumbi |url=https://www.fiba.basketball/en/players/200956-brandon-alan-sebirumbi |access-date=19 June 2025 |website=fiba.basketball}}</ref> == Laba ne == * [[Bannayuganda Abamerika]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannayuganda abazannyi b'ensero]] <references /> == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20160530170915/http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean Ebikwata ku bulamu bwa Furman] * [http://basketball.eurobasket.com/player/Brandon_Sebirumbi/Spain/Caceres_Patrimonio_de_la_Humanidad/163531 Ebifaananyi bya Eurobasket.com] ifb7p0viwvrvqsdooekai6x0a9i2w9f 62065 62059 2026-07-12T15:53:55Z Timothy Minister 11393 Nnyongeddemu ebijuliziddwa 62065 wikitext text/x-wiki {{Databox}} '''Brandon Alan Sebirumbi''' (yazaalibwa mu Gwakutaano nga 15, 1990) [[Munnayuganda Omumerika]] omuzannyi era omukugu mu [[omuzannyo gw'ensero|muzannyo gw'ensero]]. Yazannyirako ttiimu ya [[Furman Paladins]] mu [[nsero y'amatendekero ag'awaggulu]]. == Obulamu bwe obw'omu buto == Sebirumbi yazaalibwa mu kibuga [[Fort Worth]] mu ssaza ly’e [[Texas]] era gye yasomera mu [[Central High School]].<ref name="bio">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi bio |url=http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160530170915/http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean |archive-date=May 30, 2016 |access-date=5 August 2015 |website=FurmanPaladins.com}}</ref> == Emirimu gye ng'akyasoma == Sebirumbi yazannyira ttiimu ya [[Furman Paladins]] mu [[nsero y'amatendekero aga waggulu]] okumala emyaka ena wakati wa 2008 ne 2012.<ref name="bio">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi bio |url=http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20160530170915/http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean |archive-date=May 30, 2016 |access-date=5 August 2015 |website=FurmanPaladins.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://web.archive.org/web/20160530170915/http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean "Brandon Sebirumbi bio"]. ''FurmanPaladins.com''. Archived from [http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean the original] on May 30, 2016<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">August 5,</span> 2015</span>.</cite></ref> Mu mipiira 123, yakuƞƞaanya obubonero 7.3 mu buli mupiira era yasobola okubbira ttiimu ye omupiira emirundi 3.9 mu buli mupiira.<ref>{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi College Stats |url=https://www.sports-reference.com/cbb/players/brandon-sebirumbi-1.html |access-date=19 June 2025 |website=sports-reference.com}}</ref> == Emirimu gye egy’ekikugu == Sebirumbi yazannyira Sampaense Basket mu Portugal mu 2012–13 bwe yali tannazannyira mu Spain mu sizoni essatu ezaddirira ku ttiimu ya [[Navarra]] (2013–14),<ref>{{Cite web |date=September 6, 2013 |title=Brandon Sebirumbi inks with Navarra |url=http://www.court-side.com/news/blog/brandon-sebirumbi-inks-navarra/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20150923210837/http://www.court-side.com/news/blog/brandon-sebirumbi-inks-navarra/ |archive-date=September 23, 2015 |access-date=August 5, 2015 |website=Court-Side.com}}</ref> [[Cáceres]] (2014–15), ne [[Óbila]] (2015–16). Yagenda e Japan okuzannyira [[Aomori Wat’s]] mu sizoni ya 2016–17.<ref name="afrobasket">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi |url=https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 |url-access=subscription |access-date=19 June 2025 |website=afrobasket.com}}</ref> Sebirumbi yeegatta ku [[Cockburn Cougars]] eya [[liigi ya State Basketball]] mu Australia mu sizoni ya 2018.<ref>{{Cite web |title=Player statistics for Brandon Sebirumbi |url=https://websites.mygameday.app/team_info.cgi?action=PSTATS&pID=204642354&client=0-5011-83382-477424-26151750 |access-date=19 June 2025 |website=SBL.asn.au}}</ref> Mu mipiira 21, yakuƞƞaaanya obubonero 16.95 bwe tubala mu buli mupiira, n'abbira ttiimu ye omupiira emirundi 8.14 n'akola ne asisiti 1.52 mu buli mupiira.<ref name=":0">{{Cite web |title=Brandon Alan Sebirumbi |url=https://www.fiba.basketball/en/players/200956-brandon-alan-sebirumbi |access-date=19 June 2025 |website=fiba.basketball}}</ref> Sebirumbi yaddayo mu ggwanga lya Spain mu sizoni ya 2018–19, ne yeegatta ku [[Morón]].<ref name="afrobasket">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi |url=https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 |url-access=subscription |access-date=19 June 2025 |website=afrobasket.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore=""><span class="id-lock-subscription" title="Paid subscription required">[https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 "Brandon Sebirumbi"]</span>. ''afrobasket.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">June 19,</span> 2025</span>.</cite></ref> Mu 2023, Sebirumbi yazannyira [[Gaiteros del Zulia]] mu Venezuela. Oluvannyuma yeegatta ku [[City Oilers]] eya [[Ugandan National Basketball|liigi ya Uganda ey'ensero]], gye yazannyira emipiira etaano egy'okusunsulamu eya [[BAL 2024]] mu Gwekkumi n'ogumu gwa 2023.<ref name="afrobasket">{{Cite web |title=Brandon Sebirumbi |url=https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 |url-access=subscription |access-date=19 June 2025 |website=afrobasket.com}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore=""><span class="id-lock-subscription" title="Paid subscription required">[https://basketball.afrobasket.com/player/Brandon-Sebirumbi/163531 "Brandon Sebirumbi"]</span>. ''afrobasket.com''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">June 19,</span> 2025</span>.</cite></ref> == Emirimu gye ku ttiimu y’eggwanga == Mu Gwomunaana nga 5, 2015, Sebirumbi yalondebwa ku lukalala olwenkomeredde olwa [[Uganda men's national basketball team|ttiimu y’eggwanga eya Uganda ey'ensero]] eyali egenda okukiikirira eggwanga mu mpaka za [[AfroBasket ezaaliwo mu 2015]].<ref /> Sebirumbi yazannyira Uganda mu [[mpaka z'okukiika mu mpaka za FIBA ez'ensi yonna eza 2019]] ne mu [[mpaka z'okukiika mu mpaka za AfroBasket eza 2025]]. == Laba ne == * [[Bannayuganda Abamerika]] == Ebijuliziddwa == [[Category:Bannayuganda abazannyi b'ensero]] <references /> == Ebiyungo eby’ebweru == * [https://web.archive.org/web/20160530170915/http://www.furmanpaladins.com/sports/m-baskbl/2011-12/bios/sebirumbi_brandon_nean Ebikwata ku bulamu bwa Furman] * [http://basketball.eurobasket.com/player/Brandon_Sebirumbi/Spain/Caceres_Patrimonio_de_la_Humanidad/163531 Ebifaananyi bya Eurobasket.com] cz8pna33sq7qnd9c08efw267uzilyxm America 0 14984 62074 2026-07-12T17:07:47Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62074 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == === Abantu baamu bannansangwa === [[File:Extreme_Makeover,_Mesa_Verde_Edition_-_panoramio.jpg|right|thumb|Cliff Palace, ekifo ekyali kibeeramu ba jjajja b’abantu b’omu Amerika enzaalwa z’e Pueblo mu Montezuma County, Colorado, ekyazimbibwa wakati wa c. 1200 ne 1275 ]] Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10. === Okunoonyereza kw’Abazungu, okufugibwa ab'amatwale n’okulwanagana kwabwe (1513 &#x2013; 1765) === [[File:Nouvelle-France_map-en.svg|left|thumb|Ebintu eby’amatwale ebya Bungereza (Amatwale Ekkumi n’Asatu mu langi ya pinki n’amalala mu langi ya kakobe), Bufalansa (mu bbululu), ne [[Spain]] (mu langi ya micungwa) mu North America, 1750]] jxmv8p6c8bnt6hntlcunrit5h5duc6b 62075 62074 2026-07-12T17:12:37Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62075 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == === Abantu baamu bannansangwa === [[File:Extreme_Makeover,_Mesa_Verde_Edition_-_panoramio.jpg|right|thumb|Cliff Palace, ekifo ekyali kibeeramu ba jjajja b’abantu b’omu Amerika enzaalwa z’e Pueblo mu Montezuma County, Colorado, ekyazimbibwa wakati wa c. 1200 ne 1275 ]] Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10. === Okunoonyereza kw’Abazungu, okufugibwa ab'amatwale n’okulwanagana kwabwe (1513 &#x2013; 1765) === [[File:Nouvelle-France_map-en.svg|left|thumb|Ebitundu ebyatwalibwa ab’amatwale ga Bungereza (Amatwale Ekkumi n’Asatu mu langi ya pinki n’amalala mu langi ya kakobe), Bufalansa (mu bbulu), ne [[Spain]] (mu langi ya kacungwa) mu Bukiikakkono bwa America, 1750]] dzk763b54k4853rfckwstvi6cxnzjg6 62076 62075 2026-07-12T17:16:21Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62076 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == === Abantu baamu bannansangwa === [[File:Extreme_Makeover,_Mesa_Verde_Edition_-_panoramio.jpg|right|thumb|Cliff Palace, ekifo ekyali kibeeramu ba jjajja b’abantu b’omu Amerika enzaalwa z’e Pueblo mu Montezuma County, Colorado, ekyazimbibwa wakati wa c. 1200 ne 1275 ]] Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10. === Okunoonyereza kw’Abazungu, okufugibwa ab'amatwale n’okulwanagana kwabwe (1513 &#x2013; 1765) === [[File:Nouvelle-France_map-en.svg|left|thumb|Ebitundu ebyatwalibwa ab’amatwale ga Bungereza (Amatwale Ekkumi n’Asatu mu langi ya pinki n’amalala mu langi ya kakobe), Bufalansa (mu bbulu), ne [[Spain]] (mu langi ya kacungwa) mu Bukiikakkono bwa America, 1750]] Christopher Columbus yatandika okunoonyereza ku Caribbean ku lwa Spain mu 1492, ekyaviirako abantu aboogera Olu Spanish okusenga n’obuminsani okuva mu bitundu kati ebiyitibwa Puerto Rico ne Florida okutuuka e New Mexico ne California. Ettundutundu lya Spain eryasooka mu ssemazinga wa Amerika leero lyali Spanish Florida, eryapangisibwa mu 1513. <ref>{{Cite book |last=Florida Center for Instructional Technology |date=2002 |title=A Short History of Florida |url=https://fcit.usf.edu/florida/lessons/menendz/menendz1.htm |publisher=University of South Florida |chapter=Pedro Menendez de Aviles Claims Florida for Spain}}</ref> Oluvannyuma lw'okusenga okuwerako okulemererwa eyo olw'enjala n'endwadde, ekibuga kya Spain ekyasooka eky'enkalakkalira, Saint Augustine, kyatandikibwawo mu 1565. <ref>{{Cite web |date=February 28, 2015 |title=Not So Fast, Jamestown: St. Augustine Was Here First |url=https://www.npr.org/2015/02/28/389682893/not-so-fast-jamestown-st-augustine-was-here-first |access-date=March 5, 2021 |publisher=NPR |language=en}}</ref> oeqk39od3v5vu014sw2vfim1so5rh7n 62077 62076 2026-07-12T17:19:44Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62077 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == === Abantu baamu bannansangwa === [[File:Extreme_Makeover,_Mesa_Verde_Edition_-_panoramio.jpg|right|thumb|Cliff Palace, ekifo ekyali kibeeramu ba jjajja b’abantu b’omu Amerika enzaalwa z’e Pueblo mu Montezuma County, Colorado, ekyazimbibwa wakati wa c. 1200 ne 1275 ]] Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10. === Okunoonyereza kw’Abazungu, okufugibwa ab'amatwale n’okulwanagana kwabwe (1513 &#x2013; 1765) === [[File:Nouvelle-France_map-en.svg|left|thumb|Ebitundu ebyatwalibwa ab’amatwale ga Bungereza (Amatwale Ekkumi n’Asatu mu langi ya pinki n’amalala mu langi ya kakobe), Bufalansa (mu bbulu), ne [[Spain]] (mu langi ya kacungwa) mu Bukiikakkono bwa America, 1750]] Christopher Columbus yatandika okunoonyereza ku Caribbean ku lwa Spain mu 1492, ekyaviirako abantu aboogera Olu Spanish okusenga n’obuminsani okuva mu bitundu kati ebiyitibwa Puerto Rico ne Florida okutuuka e New Mexico ne California. Ettundutundu lya Spain eryasooka mu ssemazinga wa Amerika leero lyali Spanish Florida, eryatwalibwa mu 1513. <ref>{{Cite book |last=Florida Center for Instructional Technology |date=2002 |title=A Short History of Florida |url=https://fcit.usf.edu/florida/lessons/menendz/menendz1.htm |publisher=University of South Florida |chapter=Pedro Menendez de Aviles Claims Florida for Spain}}</ref> Oluvannyuma lw'okulemererwa okusenga okuwerako eyo olw'enjala n'endwadde, ekibuga kya Spain ekyasooka eky'enkalakkalira kyali kya, Saint Augustine, kyatandikibwawo mu 1565. <ref>{{Cite web |date=February 28, 2015 |title=Not So Fast, Jamestown: St. Augustine Was Here First |url=https://www.npr.org/2015/02/28/389682893/not-so-fast-jamestown-st-augustine-was-here-first |access-date=March 5, 2021 |publisher=NPR |language=en}}</ref> 3d7lze9lof59uzif3tojn9cssk8peon 62078 62077 2026-07-12T17:21:03Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62078 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == === Abantu baamu bannansangwa === [[File:Extreme_Makeover,_Mesa_Verde_Edition_-_panoramio.jpg|right|thumb|Cliff Palace, ekifo ekyali kibeeramu ba jjajja b’abantu b’omu Amerika enzaalwa z’e Pueblo mu Montezuma County, Colorado, ekyazimbibwa wakati wa c. 1200 ne 1275 ]] Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10. === Okunoonyereza kw’Abazungu, okufugibwa ab'amatwale n’okulwanagana kwabwe (1513 &#x2013; 1765) === [[File:Nouvelle-France_map-en.svg|left|thumb|Ebitundu ebyatwalibwa ab’amatwale ga Bungereza (Amatwale Ekkumi n’Asatu mu langi ya pinki n’amalala mu langi ya kakobe), Bufalansa (mu bbulu), ne [[Spain]] (mu langi ya kacungwa) mu Bukiikakkono bwa America, 1750]] Christopher Columbus yatandika okunoonyereza ku Caribbean ku lwa Spain mu 1492, ekyaviirako abantu aboogera Olu Spanish okusenga n’obuminsani okuva mu bitundu kati ebiyitibwa Puerto Rico ne Florida okutuuka e New Mexico ne California. Ettundutundu lya Spain eryasooka mu ssemazinga wa Amerika leero lyali Spanish Florida, eryatwalibwa mu 1513. <ref>{{cite book |author=Florida Center for Instructional Technology |date=2002 |title=A Short History of Florida |url=https://fcit.usf.edu/florida/lessons/menendz/menendz1.htm |publisher=University of South Florida |chapter=Pedro Menendez de Aviles Claims Florida for Spain}}</ref> Oluvannyuma lw'okulemererwa okusenga okuwerako eyo olw'enjala n'endwadde, ekibuga kya Spain ekyasooka eky'enkalakkalira kyali kya, Saint Augustine, kyatandikibwawo mu 1565. <ref>{{Cite web |date=February 28, 2015 |title=Not So Fast, Jamestown: St. Augustine Was Here First |url=https://www.npr.org/2015/02/28/389682893/not-so-fast-jamestown-st-augustine-was-here-first |access-date=March 5, 2021 |publisher=NPR |language=en}}</ref> gb2gaqbylm76tbj7913gngwzix8t3i3 62081 62078 2026-07-12T17:36:45Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62081 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == === Abantu baamu bannansangwa === [[File:Extreme_Makeover,_Mesa_Verde_Edition_-_panoramio.jpg|right|thumb|Cliff Palace, ekifo ekyali kibeeramu ba jjajja b’abantu b’omu Amerika enzaalwa z’e Pueblo mu Montezuma County, Colorado, ekyazimbibwa wakati wa c. 1200 ne 1275 ]] Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10. === Okunoonyereza kw’Abazungu, okufugibwa ab'amatwale n’okulwanagana kwabwe (1513 &#x2013; 1765) === [[File:Nouvelle-France_map-en.svg|left|thumb|Ebitundu ebyatwalibwa ab’amatwale ga Bungereza (Amatwale Ekkumi n’Asatu mu langi ya pinki n’amalala mu langi ya kakobe), Bufalansa (mu bbulu), ne [[Spain]] (mu langi ya kacungwa) mu Bukiikakkono bwa America, 1750]] Christopher Columbus yatandika okunoonyereza ku Caribbean ku lwa Spain mu 1492, ekyaviirako abantu aboogera Olu Spanish okusenga n’obuminsani okuva mu bitundu kati ebiyitibwa Puerto Rico ne Florida okutuuka e New Mexico ne California. Ettundutundu lya Spain eryasooka mu ssemazinga wa Amerika leero lyali Spanish Florida, eryatwalibwa mu 1513.<ref>{{cite book |author=Florida Center for Instructional Technology |date=2002 |title=A Short History of Florida |url=https://fcit.usf.edu/florida/lessons/menendz/menendz1.htm |publisher=University of South Florida |chapter=Pedro Menendez de Aviles Claims Florida for Spain}}</ref> Oluvannyuma lw'okulemererwa okusenga okuwerako eyo olw'enjala n'endwadde, ekibuga kya Spain ekyasooka eky'enkalakkalira kyali kya, Saint Augustine, kyatandikibwawo mu 1565.<ref>{{cite web |date=February 28, 2015 |title=Not So Fast, Jamestown: St. Augustine Was Here First |url=https://www.npr.org/2015/02/28/389682893/not-so-fast-jamestown-st-augustine-was-here-first |access-date=March 5, 2021 |publisher=NPR |language=en}}</ref> Bufalansa yatandikawo ebifo byayo eby’okubeeramu mu Florida ya Bufalansa mu 1562, naye byasuulibwa (Charlesfort, 1578) oba byasaanawo olw’ebikwekweto by’Abaspanish ( Fort Caroline, 1565). Ebifo eby’enkalakkalira eby’Abafaransa byatandikibwawo oluvannyuma ennyo ku mabbali g’ennyanja Ennene ( Fort Detroit, 1701), omugga Mississippi ( [[Saint Louis City, Missouri|St. Louis]], 1764) n’okusingira ddala Gulf of Mexico ( New Orleans, 1718). Amatwale ga Bulaaya agaasooka era mwalimu ettundutundu lya Budaaki eryali likulaakulana erya New Nederland (eryasengebwamu mu 1626, nga leero ye New York) n’ettwale ettono erya Sweden erya New Sweden (eryasenga mu 1638 mu kitundu ekyafuuka Delaware). Okufuga kwa Bungereza ku lubalama lw’ebugwanjuba kwatandika n’ettwale lya Virginia (1607) ne ttwale lya Plymouth (Massachusetts, 1620). <ref>{{Harvnb|Bellah|Madsen|Sullivan|Swidler|Tipton|1985|p=220}}</ref> Endagaano ya Mayflower mu Massachusetts ne Fundamental Orders of Connecticut zassaawo entandikwa y’okukiikirirwa kw’abakiise b’ebitundu n’enkola ya ssemateeka eyandikulaakulanye mu matwale ga Amerika gonna. Abazungu abasenze mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika baafunya obutakkaanya n’Abamerika enzaalwa, era beenyigira mu by’obusuubuzi, nga bawanyisiganya ebikozesebwa by’Abazungu n’emmere n’amaliba g’ebisolo. [ n ] Enkolagana yava ku nkolagana ey’oku lusegere okutuuka ku ntalo n’ettemu. Abafuzi b’amatwale batera okugoberera enkola ezaawaliriza Abazaale b’omu Amerika okwettanira obulamu bw’Abazungu, nga mw’otwalidde n’okukyuka ne bafuuka Abakristaayo. {{Sfn|Ripper|2008|p=5}} Ku lubalama lw'ennyanja olw'ebuvanjuba, abasenze bakukusa Abafirika nga bayita mu kusuubula abaddu mu Atlantic, okusinga okukola emirimu egy'emikono ku nnimiro . {{Sfn|Thomas|1997|p=516}} [[Category:Pages with unreviewed translations]] he0zq8u96ehx1t60r5wrc32hi2h2fez 62089 62081 2026-07-12T17:57:28Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62089 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == === Abantu baamu bannansangwa === [[File:Extreme_Makeover,_Mesa_Verde_Edition_-_panoramio.jpg|right|thumb|Cliff Palace, ekifo ekyali kibeeramu ba jjajja b’abantu b’omu Amerika enzaalwa z’e Pueblo mu Montezuma County, Colorado, ekyazimbibwa wakati wa c. 1200 ne 1275 ]] Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10. === Okunoonyereza kw’Abazungu, okufugibwa ab'amatwale n’okulwanagana kwabwe (1513 &#x2013; 1765) === [[File:Nouvelle-France_map-en.svg|left|thumb|Ebitundu ebyatwalibwa ab’amatwale ga Bungereza (Amatwale Ekkumi n’Asatu mu langi ya pinki n’amalala mu langi ya kakobe), Bufalansa (mu bbulu), ne [[Spain]] (mu langi ya kacungwa) mu Bukiikakkono bwa America, 1750]] Christopher Columbus yatandika okunoonyereza ku Caribbean ku lwa Spain mu 1492, ekyaviirako abantu aboogera Olu Spanish okusenga n’obuminsani okuva mu bitundu kati ebiyitibwa Puerto Rico ne Florida okutuuka e New Mexico ne California. Ettundutundu lya Spain eryasooka mu ssemazinga wa Amerika leero lyali Spanish Florida, eryatwalibwa mu 1513.<ref>{{cite book |author=Florida Center for Instructional Technology |date=2002 |title=A Short History of Florida |url=https://fcit.usf.edu/florida/lessons/menendz/menendz1.htm |publisher=University of South Florida |chapter=Pedro Menendez de Aviles Claims Florida for Spain}}</ref> Oluvannyuma lw'okulemererwa okusenga okuwerako eyo olw'enjala n'endwadde, ekibuga kya Spain ekyasooka eky'enkalakkalira kyali kya, Saint Augustine, kyatandikibwawo mu 1565.<ref>{{cite web |date=February 28, 2015 |title=Not So Fast, Jamestown: St. Augustine Was Here First |url=https://www.npr.org/2015/02/28/389682893/not-so-fast-jamestown-st-augustine-was-here-first |access-date=March 5, 2021 |publisher=NPR |language=en}}</ref> Bufalansa yatandikawo ebifo byayo eby’okubeeramu mu Florida ya Bufalansa mu 1562, naye byasuulibwa (Charlesfort, 1578) oba byasaanawo olw’ebikwekweto by’Abaspanish ( Fort Caroline, 1565). Ebifo eby’enkalakkalira eby’Abafaransa byatandikibwawo oluvannyuma ennyo ku mabbali g’ennyanja Ennene ( Fort Detroit, 1701), omugga Mississippi ( [[Saint Louis City, Missouri|St. Louis]], 1764) n’okusingira ddala Gulf of Mexico ( New Orleans, 1718). Amatwale ga Bulaaya agaasooka era mwalimu ettundutundu lya Budaaki eryali likulaakulana erya New Nederland (eryasengebwamu mu 1626, nga leero ye New York) n’ettwale ettono erya Sweden erya New Sweden (eryasenga mu 1638 mu kitundu ekyafuuka Delaware). Okufuga kwa Bungereza ku lubalama lw’ebugwanjuba kwatandika n’ettwale lya Virginia (1607) ne ttwale lya Plymouth (Massachusetts, 1620). <ref>{{Harvnb|Bellah|Madsen|Sullivan|Swidler|Tipton|1985|p=220}}</ref> Endagaano ya Mayflower mu Massachusetts ne Fundamental Orders of Connecticut zassaawo entandikwa y’okukiikirirwa kw’abakiise b’ebitundu n’enkola ya ssemateeka eyandikulaakulanye mu matwale ga Amerika gonna. Abazungu abasenze mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika baafuya obutakkaanya n’Abamerika bannansangwa, era beenyigira mu by’obusuubuzi, nga bawanyisiganya ebikozesebwa by’Abazungu n’emmere n’amaliba g’ebisolo. [ n ] Enkolagana yava ku nkolagana ey’oku lusegere okutuuka ku ntalo n’ettemu. Abafuzi b’amatwale baatera okugoberera enkola ezaawaliriza Abazaale b’omu Amerika okuyiga obulamu bw’Abazungu, nga mw’otwalidde n’okukyuka ne bafuuka Abakulisitu. Ku lubalama lw'ennyanja olw'ebuvanjuba, abasenze baakukusanga Abafirika nga bayita mu kusuubula abaddu mu Atlantic, okusinga okukola emirimu egy'amaanyi ku nnimiro ennene. [[Category:Pages with unreviewed translations]] qjvnrt8lz5e087lvowecq7wuswjcxvx 62101 62089 2026-07-12T18:51:32Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62101 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == === Abantu baamu bannansangwa === [[File:Extreme_Makeover,_Mesa_Verde_Edition_-_panoramio.jpg|right|thumb|Cliff Palace, ekifo ekyali kibeeramu ba jjajja b’abantu b’omu Amerika enzaalwa z’e Pueblo mu Montezuma County, Colorado, ekyazimbibwa wakati wa c. 1200 ne 1275 ]] Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10. === Okunoonyereza kw’Abazungu, okufugibwa ab'amatwale n’okulwanagana kwabwe (1513 &#x2013; 1765) === [[File:Nouvelle-France_map-en.svg|left|thumb|Ebitundu ebyatwalibwa ab’amatwale ga Bungereza (Amatwale Ekkumi n’Asatu mu langi ya pinki n’amalala mu langi ya kakobe), Bufalansa (mu bbulu), ne [[Spain]] (mu langi ya kacungwa) mu Bukiikakkono bwa America, 1750]] Christopher Columbus yatandika okunoonyereza ku Caribbean ku lwa Spain mu 1492, ekyaviirako abantu aboogera Olu Spanish okusenga n’obuminsani okuva mu bitundu kati ebiyitibwa Puerto Rico ne Florida okutuuka e New Mexico ne California. Ettundutundu lya Spain eryasooka mu ssemazinga wa Amerika leero lyali Spanish Florida, eryatwalibwa mu 1513.<ref>{{cite book |author=Florida Center for Instructional Technology |date=2002 |title=A Short History of Florida |url=https://fcit.usf.edu/florida/lessons/menendz/menendz1.htm |publisher=University of South Florida |chapter=Pedro Menendez de Aviles Claims Florida for Spain}}</ref> Oluvannyuma lw'okulemererwa okusenga okuwerako eyo olw'enjala n'endwadde, ekibuga kya Spain ekyasooka eky'enkalakkalira kyali kya, Saint Augustine, kyatandikibwawo mu 1565.<ref>{{cite web |date=February 28, 2015 |title=Not So Fast, Jamestown: St. Augustine Was Here First |url=https://www.npr.org/2015/02/28/389682893/not-so-fast-jamestown-st-augustine-was-here-first |access-date=March 5, 2021 |publisher=NPR |language=en}}</ref> Bufalansa yatandikawo ebifo byayo eby’okubeeramu mu Florida ya Bufalansa mu 1562, naye byasuulibwa (Charlesfort, 1578) oba byasaanawo olw’ebikwekweto by’Abaspanish ( Fort Caroline, 1565). Ebifo eby’enkalakkalira eby’Abafaransa byatandikibwawo oluvannyuma ennyo ku mabbali g’ennyanja Ennene ( Fort Detroit, 1701), omugga Mississippi ( [[Saint Louis City, Missouri|St. Louis]], 1764) n’okusingira ddala Gulf of Mexico ( New Orleans, 1718). Amatwale ga Bulaaya agaasooka era mwalimu ettundutundu lya Budaaki eryali likulaakulana erya New Nederland (eryasengebwamu mu 1626, nga leero ye New York) n’ettwale ettono erya Sweden erya New Sweden (eryasenga mu 1638 mu kitundu ekyafuuka Delaware). Okufuga kwa Bungereza ku lubalama lw’ebugwanjuba kwatandika n’ettwale lya Virginia (1607) ne ttwale lya Plymouth (Massachusetts, 1620). <ref>{{Harvnb|Bellah|Madsen|Sullivan|Swidler|Tipton|1985|p=220}}</ref> Endagaano ya Mayflower mu Massachusetts ne Fundamental Orders of Connecticut zassaawo entandikwa y’okukiikirirwa kw’abakiise b’ebitundu n’enkola ya ssemateeka eyandikulaakulanye mu matwale ga Amerika gonna. Abazungu abasenze mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika baafuya obutakkaanya n’Abamerika bannansangwa, era beenyigira mu by’obusuubuzi, nga bawanyisiganya ebikozesebwa by’Abazungu n’emmere n’amaliba g’ebisolo. [ n ] Enkolagana yava ku nkolagana ey’oku lusegere okutuuka ku ntalo n’ettemu. Abafuzi b’amatwale baatera okugoberera enkola ezaawaliriza Abazaale b’omu Amerika okuyiga obulamu bw’Abazungu, nga mw’otwalidde n’okukyuka ne bafuuka Abakulisitu. Ku lubalama lw'ennyanja olw'ebuvanjuba, abasenze baakukusanga Abafirika nga bayita mu kusuubula abaddu mu Atlantic, okusinga okukola emirimu egy'amaanyi ku nnimiro ennene. Amatwale Ekkuminaasatu agaasooka [ o ] oluvannyuma agaali gagenda okukola Amerika gaali gafugibwa wansi w'obuyinza bw'Obwakabaka bwa Bungereza nga bufugibwa ba gavana abaalondebwa Kabaka, newankubadde nga gavumenti z'ebitundu zaakola okulonda okuggule eri bannannyini bintu abasajja abazungu abasinga obungi. Omuwendo gw’abantu abafuzi b’amatwale gwakula mangu okuva e Maine okutuuka e Georgia, ne gusaanikira omuwendo gw’abantu enzaalwa z’omu Amerika; mu myaka gya 1770, okweyongera kw’abantu mu kuzaala kwali kwa maanyi nnyo nga n’Abamerika abatonotono bokka be baali bazaalibwa emitala w’amayanja. Obuwanvu bw'olugendo bw'ettwale lino okuva ku Bungereza bwayanguyiza okusimba emirandira mu kwefuga, era embeera eyatuumibwa the [[First Great Awakening]], nga eno yalimu abaali bawakanya Onbukulisitu, kwayongera amaanyi mu kwagala eddembe okw’amatwale erikakasibwa. === Enkyukakyuka ya Amerika ne republic eyasooka (1765 &#x2013; 1800) . === [[Category:Pages with unreviewed translations]] oj4wecvc0p5fgshxd2wf1hzh8sl0p4g 62102 62101 2026-07-12T18:53:06Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62102 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == === Abantu baamu bannansangwa === [[File:Extreme_Makeover,_Mesa_Verde_Edition_-_panoramio.jpg|right|thumb|Cliff Palace, ekifo ekyali kibeeramu ba jjajja b’abantu b’omu Amerika enzaalwa z’e Pueblo mu Montezuma County, Colorado, ekyazimbibwa wakati wa c. 1200 ne 1275 ]] Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10. === Okunoonyereza kw’Abazungu, okufugibwa ab'amatwale n’okulwanagana kwabwe (1513 &#x2013; 1765) === [[File:Nouvelle-France_map-en.svg|left|thumb|Ebitundu ebyatwalibwa ab’amatwale ga Bungereza (Amatwale Ekkumi n’Asatu mu langi ya pinki n’amalala mu langi ya kakobe), Bufalansa (mu bbulu), ne [[Spain]] (mu langi ya kacungwa) mu Bukiikakkono bwa America, 1750]] Christopher Columbus yatandika okunoonyereza ku Caribbean ku lwa Spain mu 1492, ekyaviirako abantu aboogera Olu Spanish okusenga n’obuminsani okuva mu bitundu kati ebiyitibwa Puerto Rico ne Florida okutuuka e New Mexico ne California. Ettundutundu lya Spain eryasooka mu ssemazinga wa Amerika leero lyali Spanish Florida, eryatwalibwa mu 1513.<ref>{{cite book |author=Florida Center for Instructional Technology |date=2002 |title=A Short History of Florida |url=https://fcit.usf.edu/florida/lessons/menendz/menendz1.htm |publisher=University of South Florida |chapter=Pedro Menendez de Aviles Claims Florida for Spain}}</ref> Oluvannyuma lw'okulemererwa okusenga okuwerako eyo olw'enjala n'endwadde, ekibuga kya Spain ekyasooka eky'enkalakkalira kyali kya, Saint Augustine, kyatandikibwawo mu 1565.<ref>{{cite web |date=February 28, 2015 |title=Not So Fast, Jamestown: St. Augustine Was Here First |url=https://www.npr.org/2015/02/28/389682893/not-so-fast-jamestown-st-augustine-was-here-first |access-date=March 5, 2021 |publisher=NPR |language=en}}</ref> Bufalansa yatandikawo ebifo byayo eby’okubeeramu mu Florida ya Bufalansa mu 1562, naye byasuulibwa (Charlesfort, 1578) oba byasaanawo olw’ebikwekweto by’Abaspanish ( Fort Caroline, 1565). Ebifo eby’enkalakkalira eby’Abafaransa byatandikibwawo oluvannyuma ennyo ku mabbali g’ennyanja Ennene ( Fort Detroit, 1701), omugga Mississippi ( [[Saint Louis City, Missouri|St. Louis]], 1764) n’okusingira ddala Gulf of Mexico ( New Orleans, 1718). Amatwale ga Bulaaya agaasooka era mwalimu ettundutundu lya Budaaki eryali likulaakulana erya New Nederland (eryasengebwamu mu 1626, nga leero ye New York) n’ettwale ettono erya Sweden erya New Sweden (eryasenga mu 1638 mu kitundu ekyafuuka Delaware). Okufuga kwa Bungereza ku lubalama lw’ebugwanjuba kwatandika n’ettwale lya Virginia (1607) ne ttwale lya Plymouth (Massachusetts, 1620). <ref>{{Harvnb|Bellah|Madsen|Sullivan|Swidler|Tipton|1985|p=220}}</ref> Endagaano ya Mayflower mu Massachusetts ne Fundamental Orders of Connecticut zassaawo entandikwa y’okukiikirirwa kw’abakiise b’ebitundu n’enkola ya ssemateeka eyandikulaakulanye mu matwale ga Amerika gonna. Abazungu abasenze mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika baafuya obutakkaanya n’Abamerika bannansangwa, era beenyigira mu by’obusuubuzi, nga bawanyisiganya ebikozesebwa by’Abazungu n’emmere n’amaliba g’ebisolo. [ n ] Enkolagana yava ku nkolagana ey’oku lusegere okutuuka ku ntalo n’ettemu. Abafuzi b’amatwale baatera okugoberera enkola ezaawaliriza Abazaale b’omu Amerika okuyiga obulamu bw’Abazungu, nga mw’otwalidde n’okukyuka ne bafuuka Abakulisitu. Ku lubalama lw'ennyanja olw'ebuvanjuba, abasenze baakukusanga Abafirika nga bayita mu kusuubula abaddu mu Atlantic, okusinga okukola emirimu egy'amaanyi ku nnimiro ennene. Amatwale Ekkuminaasatu agaasooka [ o ] oluvannyuma agaali gagenda okukola Amerika gaali gafugibwa wansi w'obuyinza bw'Obwakabaka bwa Bungereza nga bufugibwa ba gavana abaalondebwa Kabaka, newankubadde nga gavumenti z'ebitundu zaakola okulonda okuggule eri bannannyini bintu abasajja abazungu abasinga obungi. Omuwendo gw’abantu abafuzi b’amatwale gwakula mangu okuva e Maine okutuuka e Georgia, ne gusaanikira omuwendo gw’abantu enzaalwa z’omu Amerika; mu myaka gya 1770, okweyongera kw’abantu mu kuzaala kwali kwa maanyi nnyo nga n’Abamerika abatonotono bokka be baali bazaalibwa emitala w’amayanja. Obuwanvu bw'olugendo bw'ettwale lino okuva ku Bungereza bwayanguyiza okusimba emirandira mu kwefuga, era embeera eyatuumibwa the [[First Great Awakening]], nga eno yalimu abaali bawakanya Onbukulisitu, kwayongera amaanyi mu kwagala eddembe okw’amatwale erikakasibwa. === Enkyukakyuka ya Amerika ne republic eyasooka (1765 &#x2013; 1800) . === [[File:Declaration_independence.jpg|alt=See caption.|thumb|Ekifaananyi ''ky’Okulangirira kw’Obwetwaze'' kiraga Akakiiko k’Abataano nga kayanjula Ekirangiriro ekyo mu lukiiko lwa Continental Congress nga 28 Ogwomukaaga, 1776, mu Philadelphia .]] [[Category:Pages with unreviewed translations]] 8oyo245zuu8h4ku0pvdpltmdzkbwgyp 62283 62102 2026-07-13T11:38:22Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62283 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}<templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == === Abantu baamu bannansangwa === Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10. === Okunoonyereza kw’Abazungu, okufugibwa ab'amatwale n’okulwanagana kwabwe (1513 &#x2013; 1765) === [[File:Nouvelle-France_map-en.svg|left|thumb|Ebitundu ebyatwalibwa ab’amatwale ga Bungereza (Amatwale Ekkumi n’Asatu mu langi ya pinki n’amalala mu langi ya kakobe), Bufalansa (mu bbulu), ne [[Spain]] (mu langi ya kacungwa) mu Bukiikakkono bwa America, 1750]] Christopher Columbus yatandika okunoonyereza ku Caribbean ku lwa Spain mu 1492, ekyaviirako abantu aboogera Olu Spanish okusenga n’obuminsani okuva mu bitundu kati ebiyitibwa Puerto Rico ne Florida okutuuka e New Mexico ne California. Ettundutundu lya Spain eryasooka mu ssemazinga wa Amerika leero lyali Spanish Florida, eryatwalibwa mu 1513.<ref>{{cite book |author=Florida Center for Instructional Technology |date=2002 |title=A Short History of Florida |url=https://fcit.usf.edu/florida/lessons/menendz/menendz1.htm |publisher=University of South Florida |chapter=Pedro Menendez de Aviles Claims Florida for Spain}}</ref> Oluvannyuma lw'okulemererwa okusenga okuwerako eyo olw'enjala n'endwadde, ekibuga kya Spain ekyasooka eky'enkalakkalira kyali kya, Saint Augustine, kyatandikibwawo mu 1565.<ref>{{cite web |date=February 28, 2015 |title=Not So Fast, Jamestown: St. Augustine Was Here First |url=https://www.npr.org/2015/02/28/389682893/not-so-fast-jamestown-st-augustine-was-here-first |access-date=March 5, 2021 |publisher=NPR |language=en}}</ref> Bufalansa yatandikawo ebifo byayo eby’okubeeramu mu Florida ya Bufalansa mu 1562, naye byasuulibwa (Charlesfort, 1578) oba byasaanawo olw’ebikwekweto by’Abaspanish ( Fort Caroline, 1565). Ebifo eby’enkalakkalira eby’Abafaransa byatandikibwawo oluvannyuma ennyo ku mabbali g’ennyanja Ennene ( Fort Detroit, 1701), omugga Mississippi ( [[Saint Louis City, Missouri|St. Louis]], 1764) n’okusingira ddala Gulf of Mexico ( New Orleans, 1718). Amatwale ga Bulaaya agaasooka era mwalimu ettundutundu lya Budaaki eryali likulaakulana erya New Nederland (eryasengebwamu mu 1626, nga leero ye New York) n’ettwale ettono erya Sweden erya New Sweden (eryasenga mu 1638 mu kitundu ekyafuuka Delaware). Okufuga kwa Bungereza ku lubalama lw’ebugwanjuba kwatandika n’ettwale lya Virginia (1607) ne ttwale lya Plymouth (Massachusetts, 1620). <ref>{{Harvnb|Bellah|Madsen|Sullivan|Swidler|Tipton|1985|p=220}}</ref> Endagaano ya Mayflower mu Massachusetts ne Fundamental Orders of Connecticut zassaawo entandikwa y’okukiikirirwa kw’abakiise b’ebitundu n’enkola ya ssemateeka eyandikulaakulanye mu matwale ga Amerika gonna. Abazungu abasenze mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika baafuya obutakkaanya n’Abamerika bannansangwa, era beenyigira mu by’obusuubuzi, nga bawanyisiganya ebikozesebwa by’Abazungu n’emmere n’amaliba g’ebisolo. [ n ] Enkolagana yava ku nkolagana ey’oku lusegere okutuuka ku ntalo n’ettemu. Abafuzi b’amatwale baatera okugoberera enkola ezaawaliriza Abazaale b’omu Amerika okuyiga obulamu bw’Abazungu, nga mw’otwalidde n’okukyuka ne bafuuka Abakulisitu. Ku lubalama lw'ennyanja olw'ebuvanjuba, abasenze baakukusanga Abafirika nga bayita mu kusuubula abaddu mu Atlantic, okusinga okukola emirimu egy'amaanyi ku nnimiro ennene. Amatwale Ekkuminaasatu agaasooka [ o ] oluvannyuma agaali gagenda okukola Amerika gaali gafugibwa wansi w'obuyinza bw'Obwakabaka bwa Bungereza nga bufugibwa ba gavana abaalondebwa Kabaka, newankubadde nga gavumenti z'ebitundu zaakola okulonda okuggule eri bannannyini bintu abasajja abazungu abasinga obungi. Omuwendo gw’abantu abafuzi b’amatwale gwakula mangu okuva e Maine okutuuka e Georgia, ne gusaanikira omuwendo gw’abantu enzaalwa z’omu Amerika; mu myaka gya 1770, okweyongera kw’abantu mu kuzaala kwali kwa maanyi nnyo nga n’Abamerika abatonotono bokka be baali bazaalibwa emitala w’amayanja. Obuwanvu bw'olugendo bw'ettwale lino okuva ku Bungereza bwayanguyiza okusimba emirandira mu kwefuga, era embeera eyatuumibwa the [[First Great Awakening]], nga eno yalimu abaali bawakanya Onbukulisitu, kwayongera amaanyi mu kwagala eddembe okw’amatwale erikakasibwa. === Enkyukakyuka ya Amerika ne republic eyasooka (1765 &#x2013; 1800) . === [[File:Declaration_independence.jpg|alt=See caption.|thumb|Ekifaananyi ''ky’Okulangirira kw’Obwetwaze'' kiraga Akakiiko k’Abataano nga kayanjula Ekirangiriro ekyo mu lukiiko lwa Continental Congress nga 28 Ogwomukaaga, 1776, mu Philadelphia .]] Oluvannyuma lw’obuwanguzi bwayo mu lutalo lwa Bufalansa ne Buyindi, Bungereza yatandika okukakasa nti yali efuga nnyo ensonga z’ekitundu mu Matwale Ekkumi n’Asatu, ekyavaamu okuziyiza okw’ebyobufuzi okweyongera . Ekimu ku byali bisinga okusoomooza abafuzi b'amatwale kwe kugaana eddembe lyabwe ng'Abangereza naddala eddembe ly'okukiikirira mu gavumenti ya Bungereza eyabasolooza omusolo. Okulaga obutali bumativu bwabwe n'obumalirivu bwabwe, First Continental Congress yatuula mu 1774 era n'eyisa Continental Association, okugoba ebintu by'Abangereza mu matwale okwassibwa mu nkola "obukiiko bw'obukuumi " obw'omu kitundu ekyalaga nti kikola bulungi. Olwo okugezaako kw'Abangereza okuggyako abafuzi b'amatwale ebyokulwanyisa kwavaamu entalo z'e Lexington ne Concord mu 1775, ne zikuma omuliro mu lutalo lw'Amerika olw'enkyukakyuka . Mu lukiiko lwa Continental Congress olwokubiri, amatwale gaalonda George Washington omuduumizi w'amagye ga Continental, era ne gakola akakiiko akaatuuma Thomas Jefferson erinnya okuwandiika ekiwandiiko ekirangirira obwetwaze . Nga wayise ennaku bbiri nga Second Continental Congress eyisizza ekiteeso kya Lee okutondawo eggwanga eryetongodde, ery’obwetwaze, Ekirangiriro kyayisibwa nga 4 Ogwomusanvu, 1776. Empisa z’ebyobufuzi ez’enkyukakyuka ya Amerika zaava ku bujeemu obw’emmundu obwali busaba ennongoosereza munda mu bwakabaka okutuuka ku nkyukakyuka eyatondawo enkola empya ey’embeera z’abantu n’okufuga eyassibwa ku kulwanirira eddembe n’okukuuma eddembe ly'obutonde eritaggyibwako ; obwenkanya wansi w'amateeka ; obufuzi bw'abantu ; repubulika ku bwakabaka, abakulu, n'obuyinza obulala obw'ebyobufuzi obw'obusika; empisa ennungi ez'obwannakyewa ; n'obutagumiikiriza nguzi mu by'obufuzi. Abatandisi ba Amerika, nga muno mwe mwali Washington, Jefferson, John Adams, Benjamin Franklin, Alexander Hamilton, John Jay, James Madison, Thomas Paine, n'abalala bangi, baali baasikirizibwa endowooza eri Classica , eya Renaissance ne Enlightement eddiini n'eby'okutegeera . <ref name="SEoP-2006">{{Cite web |date=June 19, 2006 |title=Republicanism |url=https://plato.stanford.edu/entries/republicanism/ |access-date=September 20, 2022 |website=Stanford Encyclopedia of Philosophy}}</ref> 1gowkbyhqugcgs555t99tmfmcpyqc8j 62284 62283 2026-07-13T11:40:02Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62284 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}<templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == === Abantu baamu bannansangwa === Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10. === Okunoonyereza kw’Abazungu, okufugibwa ab'amatwale n’okulwanagana kwabwe (1513 &#x2013; 1765) === [[File:Nouvelle-France_map-en.svg|left|thumb|Ebitundu ebyatwalibwa ab’amatwale ga Bungereza (Amatwale Ekkumi n’Asatu mu langi ya pinki n’amalala mu langi ya kakobe), Bufalansa (mu bbulu), ne [[Spain]] (mu langi ya kacungwa) mu Bukiikakkono bwa America, 1750]] Christopher Columbus yatandika okunoonyereza ku Caribbean ku lwa Spain mu 1492, ekyaviirako abantu aboogera Olu Spanish okusenga n’obuminsani okuva mu bitundu kati ebiyitibwa Puerto Rico ne Florida okutuuka e New Mexico ne California. Ettundutundu lya Spain eryasooka mu ssemazinga wa Amerika leero lyali Spanish Florida, eryatwalibwa mu 1513.<ref>{{cite book |author=Florida Center for Instructional Technology |date=2002 |title=A Short History of Florida |url=https://fcit.usf.edu/florida/lessons/menendz/menendz1.htm |publisher=University of South Florida |chapter=Pedro Menendez de Aviles Claims Florida for Spain}}</ref> Oluvannyuma lw'okulemererwa okusenga okuwerako eyo olw'enjala n'endwadde, ekibuga kya Spain ekyasooka eky'enkalakkalira kyali kya, Saint Augustine, kyatandikibwawo mu 1565.<ref>{{cite web |date=February 28, 2015 |title=Not So Fast, Jamestown: St. Augustine Was Here First |url=https://www.npr.org/2015/02/28/389682893/not-so-fast-jamestown-st-augustine-was-here-first |access-date=March 5, 2021 |publisher=NPR |language=en}}</ref> Bufalansa yatandikawo ebifo byayo eby’okubeeramu mu Florida ya Bufalansa mu 1562, naye byasuulibwa (Charlesfort, 1578) oba byasaanawo olw’ebikwekweto by’Abaspanish ( Fort Caroline, 1565). Ebifo eby’enkalakkalira eby’Abafaransa byatandikibwawo oluvannyuma ennyo ku mabbali g’ennyanja Ennene ( Fort Detroit, 1701), omugga Mississippi ( [[Saint Louis City, Missouri|St. Louis]], 1764) n’okusingira ddala Gulf of Mexico ( New Orleans, 1718). Amatwale ga Bulaaya agaasooka era mwalimu ettundutundu lya Budaaki eryali likulaakulana erya New Nederland (eryasengebwamu mu 1626, nga leero ye New York) n’ettwale ettono erya Sweden erya New Sweden (eryasenga mu 1638 mu kitundu ekyafuuka Delaware). Okufuga kwa Bungereza ku lubalama lw’ebugwanjuba kwatandika n’ettwale lya Virginia (1607) ne ttwale lya Plymouth (Massachusetts, 1620). <ref>{{Harvnb|Bellah|Madsen|Sullivan|Swidler|Tipton|1985|p=220}}</ref> Endagaano ya Mayflower mu Massachusetts ne Fundamental Orders of Connecticut zassaawo entandikwa y’okukiikirirwa kw’abakiise b’ebitundu n’enkola ya ssemateeka eyandikulaakulanye mu matwale ga Amerika gonna. Abazungu abasenze mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika baafuya obutakkaanya n’Abamerika bannansangwa, era beenyigira mu by’obusuubuzi, nga bawanyisiganya ebikozesebwa by’Abazungu n’emmere n’amaliba g’ebisolo. [ n ] Enkolagana yava ku nkolagana ey’oku lusegere okutuuka ku ntalo n’ettemu. Abafuzi b’amatwale baatera okugoberera enkola ezaawaliriza Abazaale b’omu Amerika okuyiga obulamu bw’Abazungu, nga mw’otwalidde n’okukyuka ne bafuuka Abakulisitu. Ku lubalama lw'ennyanja olw'ebuvanjuba, abasenze baakukusanga Abafirika nga bayita mu kusuubula abaddu mu Atlantic, okusinga okukola emirimu egy'amaanyi ku nnimiro ennene. Amatwale Ekkuminaasatu agaasooka [ o ] oluvannyuma agaali gagenda okukola Amerika gaali gafugibwa wansi w'obuyinza bw'Obwakabaka bwa Bungereza nga bufugibwa ba gavana abaalondebwa Kabaka, newankubadde nga gavumenti z'ebitundu zaakola okulonda okuggule eri bannannyini bintu abasajja abazungu abasinga obungi. Omuwendo gw’abantu abafuzi b’amatwale gwakula mangu okuva e Maine okutuuka e Georgia, ne gusaanikira omuwendo gw’abantu enzaalwa z’omu Amerika; mu myaka gya 1770, okweyongera kw’abantu mu kuzaala kwali kwa maanyi nnyo nga n’Abamerika abatonotono bokka be baali bazaalibwa emitala w’amayanja. Obuwanvu bw'olugendo bw'ettwale lino okuva ku Bungereza bwayanguyiza okusimba emirandira mu kwefuga, era embeera eyatuumibwa the [[First Great Awakening]], nga eno yalimu abaali bawakanya Onbukulisitu, kwayongera amaanyi mu kwagala eddembe okw’amatwale erikakasibwa. === Enkyukakyuka ya Amerika ne republic eyasooka (1765 &#x2013; 1800) . === [[File:Declaration_independence.jpg|alt=See caption.|thumb|Ekifaananyi ''ky’Okulangirira kw’Obwetwaze'' kiraga Akakiiko k’Abataano nga kayanjula Ekirangiriro ekyo mu lukiiko lwa Continental Congress nga 28 Ogwomukaaga, 1776, mu Philadelphia .]] Oluvannyuma lw’obuwanguzi bwayo mu lutalo lwa Bufalansa ne Buyindi, Bungereza yatandika okukakasa nti yali efuga nnyo ensonga z’ekitundu mu Matwale Ekkumi n’Asatu, ekyavaamu okuziyiza okw’ebyobufuzi okweyongera . Ekimu ku byali bisinga okusoomooza abafuzi b'amatwale kwe kugaana eddembe lyabwe ng'Abangereza naddala eddembe ly'okukiikirira mu gavumenti ya Bungereza eyabasolooza omusolo. Okulaga obutali bumativu bwabwe n'obumalirivu bwabwe, First Continental Congress yatuula mu 1774 era n'eyisa Continental Association, okugoba ebintu by'Abangereza mu matwale okwassibwa mu nkola "obukiiko bw'obukuumi " obw'omu kitundu ekyalaga nti kikola bulungi. Olwo okugezaako kw'Abangereza okuggyako abafuzi b'amatwale ebyokulwanyisa kwavaamu entalo z'e Lexington ne Concord mu 1775, ne zikuma omuliro mu lutalo lw'Amerika olw'enkyukakyuka . Mu lukiiko lwa Continental Congress olwokubiri, amatwale gaalonda George Washington omuduumizi w'amagye ga Continental, era ne gakola akakiiko akaatuuma Thomas Jefferson erinnya okuwandiika ekiwandiiko ekirangirira obwetwaze . Nga wayise ennaku bbiri nga Second Continental Congress eyisizza ekiteeso kya Lee okutondawo eggwanga eryetongodde, ery’obwetwaze, Ekirangiriro kyayisibwa nga 4 Ogwomusanvu, 1776. Empisa z’ebyobufuzi ez’enkyukakyuka ya Amerika zaava ku bujeemu obw’emmundu obwali busaba ennongoosereza munda mu bwakabaka okutuuka ku nkyukakyuka eyatondawo enkola empya ey’embeera z’abantu n’okufuga eyassibwa ku kulwanirira eddembe n’okukuuma eddembe ly'obutonde eritaggyibwako ; obwenkanya wansi w'amateeka ; obufuzi bw'abantu ; repubulika ku bwakabaka, abakulu, n'obuyinza obulala obw'ebyobufuzi obw'obusika; empisa ennungi ez'obwannakyewa ; n'obutagumiikiriza nguzi mu by'obufuzi. Abatandisi ba Amerika, nga muno mwe mwali Washington, Jefferson, John Adams, Benjamin Franklin, Alexander Hamilton, John Jay, James Madison, Thomas Paine, n'abalala bangi, baali baasikirizibwa endowooza eri Classica , eya Renaissance ne Enlightement eddiini n'eby'okutegeera.<ref name="SEoP-2006">{{Cite web |date=June 19, 2006 |title=Republicanism |url=https://plato.stanford.edu/entries/republicanism/ |access-date=September 20, 2022 |website=Stanford Encyclopedia of Philosophy}}</ref> 0onlahjug3eolgzldlhidqswqk67op8 62287 62284 2026-07-13T11:48:44Z NKINZIK MARIE 7432 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1363445572|United States]]" 62287 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles><templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}<templatestyles src="Template:Infobox country/styles.css"></templatestyles>{{Infobox Country|image_flag=Flag of the United States (DDD-F-416E specifications).svg}}'''United States of America''' ('''USA'''), era emanyiddwa nga '''United States'''( '''U.S.''' ) oba '''Amerika''', nsi okusinga esangibwa mu [[North America|Bukiikakkono bwa America]] . Lino ggwanga eririna federo eririmu amasaza 50 ne disitulikiti enkulu eya federo, eya Washington, DC Amasaza 48 agakwatagana gali ku nsalo ya Canada mu bukiikakkono ne [[Mexico]] mu bukiikaddyo, nga mu bukiikakkono bw’obugwanjuba gali kitundu kya Alaska [[n’ekizinga]] kya Hawaii mu [[Pacific Ocean]]. Amerika era okuwa eddembe ku bwannannyini ku bitundu by'ebizinga ebikulu ebitaano n'ebizinga eby'enjawulo ebitaliimu bantu mu Oceania ne Caribbean.[ i ] Ensi erimu ebintu ebyenjawulo, nga eri mu kifo kyakusatu mu nsi yonna mu bunene bw'ettaka[ c ] n'ekitundu [[eky'okusatu mu bungi bw'abantu]], nga bano basukka mu bukadde 341.[ j ]. Abantu abayitibwa ba Paleo-Indians baasooka kusenguka okuva mu Bukiikakkono bwa Asia ne bagenda mu Bukiikakkono bwa America waakiri emyaka 15,000 egiyise, era ne batandika obugunjufu obw'enjawulo. Abazungu okuzuula Abamerika kwatandika mu 1492, era okufuga kwa Bungereza kw'ekwaddirira wamu n’okusenga mu 1607 mu Virginia, eyasooka ku Matwale Ekkuminaasatu. Enzikiriza y'Amerika eyabuna mu matwale gonna mu kyasa eky'e 18 yatwala enkola ya repubulika n'enkola ey'eddembe ng'ekikulu . Enkaayana n’Obwakabaka bwa Bungereza olw’okusolooza omusolo nga tewali kikiikirirwa mu palamenti n’okugaana eddembe eddala ery’Olungereza zaavaamu Enkyukakyuka mu Amerika, eyavaako ekiteeso ekyayisibwa ekya LEE nga 2 Ogwomusanvu, 1776, okulangirira mu butongole obwetwaze okuva ku Bungereza. Nga wayise ennaku bbiri, nga 4 Ogwomusanvu, Okulangirira kw’Obwetwaze kyayisibwa era ne kifulumizibwa mu lujjudde. Obuwanguzi mu lutalo lw’enkyukakyuka olwa 1775–1783 bwaleeta okukkiriza kw’ensi yonna ku ddembe ly'eggwanga lino . Amerika yagaziya mangu amatwale gaayo okudda mu bugwanjuba ng’egula, esenga ng’oewamba ebitundu eby’enjawulo ebyali biifugibwa Abazungu n’Abantu bannansangwa. Nga amawanga amalala gayingizibwa mu Bwegassi, enjawukana okuva mu Bukiikakkono n'Obukiikaddyo yabalukawo nga eva ku kukozesa baddu era yaleetera amawanga 11 ag’obukiikaddyo okulangirira okwekutula ne geegatta nga Confederate States of America okusobola okukuuma obuddu eyo. Amasaza gano gaalwanagana n’Obwegassi mu lutalo lw’omunda mu Amerika olwa 1861&#x2013;1865 era ne gawangulwa. Amerika bwe yawangula n’okuddamu okwegatta, obuddu bwaggyibwawo mu ggwanga lyonna. Mu mwaka gwa 1900, eggwanga lino lyali lyenyweza ng’amawanga ag'amaanyi ekifo ekyo ne kinywezebwa oluvannyuma lw’okwenyigira mu Ssematalo Eyasooka. Oluvannyuma lwa Japan okulumba Pearl Harbor mu 1941, Amerika yayingira Ssematalo Owookubiri ku ludda lw'amawanga ag'omukago . Ebyava mu lutalo luno byaleka Amerika ne Soviet Union nga amawanga amanene agavuganya, nga gavuganya ku bufuzi bw'endowooza n'obuyinza bw'ensi yonna mu kiseera kya Ssematalo ow'endowooza. Soviet Union okugwa mu 1991 kyaleka Amerika ng'eggwanga ery'amaanyi erimu lyokka mu nsi yonna, wadde nga [[Cayina|China]] ebadde eyogerwako nnyo okuva mu myaka gya 2020 ng'eyinza okutuuka ku ddaala ly'erimu. Gavumenti eya federo ye demokulasiya ekiikirira abantu ng’erina pulezidenti ne ssemateeka akola okwawula obuyinza wakati w’amasiga asatu: erya ssemateeka, erifuzi, n’eddamuzi. Congress lukiiko lw’ababaka ba palamenti olw’eggwanga olulimu enkiiko bbiri nga lulimu olukiiko lw’ababaka ( olukiiko olwa wansi okusinziira ku bungi bw’abantu) ne Senate ( olukiiko olwa waggulu olwesigama ku kukiikirira okw’enkanankana ku buli ssaza). Enfuga ya Federo ewa amawanga 50 obwetwaze obw’amaanyi . Ensi eyakulaakulana eno eya Amerika eri ku kifo kya waggulu mu kuvuganya mu by’enfuna, obuyiiya, n’ebyenjigiriza ebya waggulu. Nga ekola ekitundu ekisukka mu kimu kyakuna ku GDP y’ensi yonna emanyiddwa, ebyenfuna byayo bye bibadde ebisinga obunene mu nsi yonna okuva nga mu mwaka gwa 1890. Y'ensi esinga obugagga, ng’esinga ensimbi z’amaka ezikozesebwa buli muntu mu mawanga ga OECD, wadde ng’obutenkanankana bwayo mu by’obugagga bweyoleka nnyo. Obuwangwa bwa Amerika nga bukoleddwa olw'ebyasa ebiyise nga abantu ab'enjawulo bayingira mu ggwanga eryo, bwa njawulo era bukwata ku nsi yonna. Olw’okuba eggwanga lino likola kumpi kimu kya kusatu ku nsaasaanya y’amagye mu nsi yonna, abantu bangi batwalibwa ng’erina amagye agasinga amaanyi mu nsi yonna era nga ye yasooka okukola n’okukozesa ebyokulwanyisa bya nukiriya(nuclear). Nga Mmemba w’ebibiina by’ensi yonna ebingi omuli n’olukiiko lw’amawanga amagatte olw’ebyokwerinda, ekola kinene mu nsonga z’ebyobufuzi, eby’obuwangwa, eby’enfuna, n’eby’amagye mu nsi yonna. == Obuvo bw'erinnya lyalyo == <templatestyles src="Module:Hatnote/styles.css"></templatestyles>Enkozesa y'ekigambo "United States of America" mu biwandiiko eva dda mu 2 Ogwolubereberye, 1776. Ku lunaku olwo, Stephen Moylan, omuyambi w'amagye ga Continental Army eri General [[George Washington]], yawandiika ebbaluwa eri Joseph Reed, eyali omuwandiisi wa Washington ow'ekyama, ng'ayagala okugenda "n'obuyinza obujjuvu era obumala okuva mu Amerika okutuuka e Spain" okunoonya obuyambi mu kaweefube w'olutalo lw'enkyukakyuka . <ref name="DeLear-20132">{{cite news|last=DeLear|first=Byron|date=July 4, 2013|title=Who coined 'United States of America'? Mystery might have intriguing answer|url=https://www.csmonitor.com/USA/Politics/2013/0704/Who-coined-United-States-of-America-Mystery-might-have-intriguing-answer|work=[[The Christian Science Monitor]]}}</ref> <ref>{{cite web |last=Fay |first=John |date=July 15, 2016 |title=The forgotten Irishman who named the 'United States of America' |url=https://www.irishcentral.com/roots/history/The-forgotten-Irishman-who-named-the-United-States-of-America.html |work=[[IrishCentral]]}}</ref>​​''​'' Okukozesebwa kwabyo mu bantu okwasooka kwafulumira mu kiwandiiko ekyafulumizibwa mu lupapula lw'amawulire ga [[Williamsburg]] olwa ''[[The Virginia Gazette]]'' nga 6 Ogwokuna 1776.<ref name="DeLear-20132" /> Ekiseera ekimu nga 11 oba oluvannyuma lwawo Ogwomukaaga 1776,[[Thomas Jefferson]] yawandiika ekigambo "United States of America" mu kiwanddiiko kyeyali atereeza mu kulaangirira obwetwaze,​<ref name="DeLear-20132" />​ era nga kyatwalibwa aba [[Second Continental Congress]] nga 4 Ogwomusanvu, 1776. <ref name="Davis72">[[:en:United_States#Davis96|Davis 1996]], p. 7.</ref> Ekigambo "United States" n'ennyiriri zaakyo ezisookerwako "US", ezikozesebwa ng'amannya oba ng'ebigambo ebiraga ebigambo mu Lungereza, mannya mampi aga bulijjo ag'eggwanga. Ennyiriri ezisookerwako "USA", erinnya, nazo za bulijjo.<ref name=":1">{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "Amerika" ne "US" bye bigambo ebiteereddwawo mu gavumenti ya Amerika yonna eya federo, nga biriko amateeka agalagiddwa. [ k ] "Amawanga" ekimpi ekiteereddwawo eky'enjogera y'erinnya, ekikozesebwa naddala okuva ebweru w'eggwanga;<ref>{{cite web |date=March 9, 2017 |title=Is USA A Noun Or Adjective? |url=https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20200920175638/https://www.dictionary.com/e/is-usa-a-noun/ |archive-date=September 20, 2020 |access-date=July 3, 2025 |website=Dictionary.com}}</ref> "stateside" kigambo ekikwatagana.<ref>{{Cite dictionary|date=September 27, 2024|title=Stateside|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/stateside|access-date=October 4, 2024|dictionary=[[Merriam-Webster]]}}</ref> "America" ye engeri y'ekikazi ey'okuyita ey'erinnya erisooka erya {{Lang|la|Americus Vesputius}}, erinnya ery’Olulattini ery’omuvumbuzi Omuyitale Amerigo Vespucci (1454–1512); [ l ] yasooka kukozesebwa ng’erinnya ly’ekifo abakugu mu kukola maapu Abagirimaani Martin Waldseemüller ne Matthias Ringmann mu 1507.<ref>{{cite encyclopedia|url=https://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|title=Amerigo Vespucci|encyclopedia=Encyclopædia Britannica|access-date=July 7, 2011|archive-date=July 10, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120710004308/http://www.britannica.com/EBchecked/topic/626894/Amerigo-Vespucci|url-status=live}}</ref>[ m ] Vespucci yaleeta ekiteeso nti West Indies ezazuulibwa Christopher Columbus mu 1492 zaali kitundu kya ttaka eritamanyiddwa edda so si mu Indies ku nsalo y’ebuvanjuba bwa Asia.<ref>{{cite web |last1=Szalay |first1=Jessie |date=September 20, 2017 |title=Amerigo Vespucci: Facts, Biography & Naming of America |url=https://www.livescience.com/42510-amerigo-vespucci.html |access-date=June 23, 2019 |publisher=[[Live Science]]}}</ref><ref name="locnamingofamerica">{{cite web |last1=Allen |first1=Erin |date=July 4, 2016 |title=How Did America Get Its Name? |url=https://blogs.loc.gov/loc/2016/07/how-did-america-get-its-name/#:~:text=America%20is%20named%20after%20Amerigo,part%20of%20a%20separate%20continent |access-date=September 3, 2020 |website=Library of Congress Blog}}</ref> Mu Lungereza, ekigambo "America" (ekikozesebwa nga tekirina qualifier) tekitera kwogera ku miramwa egitakwatagana na Amerika. " America " kye kigambo eky'awamu okutegeeza omugatte gwa ssemazinga za [[North America|North]] ne [[South America]]. == Ebyafaayo byalyo == === Abantu baamu bannansangwa === Abatuuze abaasooka mu Bukiikakkono bwa America baasenguka okuva e Siberia emyaka nga 15,000 egiyise, nga basomoka olutindo lw’oku ttaka olwa Bering oba ku lubalama lw’ennyanja kati olwabbira mu bbalaafu. Obuwangwa bwa Clovis, obwalabika nga 11,000 BCE mu Bukiikakkono bwa America, kirowoozebwa nti bwe buwangwa obwasooka okusaasaana mu Amerika. Oluvannyuma lw'ekiseera, obuwangwa bw'Abantu enzaalwa z'omu Bukiikakkono bwa America bweyongera okubeera obw'omulembe, era obumu, gamba ng'obuwangwa bwa Mississippi, bwakulaakulanya ebyobulimi, pulaani z'ebizimbe, n'ebitundu ebizibu. Mu kiseera eky'oluvannyuma lw'edda, obuwangwa bwa Mississippian bwali mu bitundu by'amasekkati g'obugwanjuba, ebuvanjuba, n'obukiikaddyo, n'aba Algonquian mu kitundu ky'ennyanja Ennene ne ku lubalama lwa Eastern Seaboard, ate obuwangwa bwa Hohokam ne bannannsangwa aba Puebloan baali babeera mu Bukiikaddyo bw'obugwajuba Okubalirira kw’omuwendo gw’abantu enzaalwa mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika nga abafuzi b’amatwale Abazungu tebannatuuka kuva ku bantu nga 500,000 okutuuka kumpi obukadde 10. === Okunoonyereza kw’Abazungu, okufugibwa ab'amatwale n’okulwanagana kwabwe (1513 &#x2013; 1765) === [[File:Nouvelle-France_map-en.svg|left|thumb|Ebitundu ebyatwalibwa ab’amatwale ga Bungereza (Amatwale Ekkumi n’Asatu mu langi ya pinki n’amalala mu langi ya kakobe), Bufalansa (mu bbulu), ne [[Spain]] (mu langi ya kacungwa) mu Bukiikakkono bwa America, 1750]] Christopher Columbus yatandika okunoonyereza ku Caribbean ku lwa Spain mu 1492, ekyaviirako abantu aboogera Olu Spanish okusenga n’obuminsani okuva mu bitundu kati ebiyitibwa Puerto Rico ne Florida okutuuka e New Mexico ne California. Ettundutundu lya Spain eryasooka mu ssemazinga wa Amerika leero lyali Spanish Florida, eryatwalibwa mu 1513.<ref>{{cite book |author=Florida Center for Instructional Technology |date=2002 |title=A Short History of Florida |url=https://fcit.usf.edu/florida/lessons/menendz/menendz1.htm |publisher=University of South Florida |chapter=Pedro Menendez de Aviles Claims Florida for Spain}}</ref> Oluvannyuma lw'okulemererwa okusenga okuwerako eyo olw'enjala n'endwadde, ekibuga kya Spain ekyasooka eky'enkalakkalira kyali kya, Saint Augustine, kyatandikibwawo mu 1565.<ref>{{cite web |date=February 28, 2015 |title=Not So Fast, Jamestown: St. Augustine Was Here First |url=https://www.npr.org/2015/02/28/389682893/not-so-fast-jamestown-st-augustine-was-here-first |access-date=March 5, 2021 |publisher=NPR |language=en}}</ref> Bufalansa yatandikawo ebifo byayo eby’okubeeramu mu Florida ya Bufalansa mu 1562, naye byasuulibwa (Charlesfort, 1578) oba byasaanawo olw’ebikwekweto by’Abaspanish ( Fort Caroline, 1565). Ebifo eby’enkalakkalira eby’Abafaransa byatandikibwawo oluvannyuma ennyo ku mabbali g’ennyanja Ennene ( Fort Detroit, 1701), omugga Mississippi ( [[Saint Louis City, Missouri|St. Louis]], 1764) n’okusingira ddala Gulf of Mexico ( New Orleans, 1718). Amatwale ga Bulaaya agaasooka era mwalimu ettundutundu lya Budaaki eryali likulaakulana erya New Nederland (eryasengebwamu mu 1626, nga leero ye New York) n’ettwale ettono erya Sweden erya New Sweden (eryasenga mu 1638 mu kitundu ekyafuuka Delaware). Okufuga kwa Bungereza ku lubalama lw’ebugwanjuba kwatandika n’ettwale lya Virginia (1607) ne ttwale lya Plymouth (Massachusetts, 1620). <ref>{{Harvnb|Bellah|Madsen|Sullivan|Swidler|Tipton|1985|p=220}}</ref> Endagaano ya Mayflower mu Massachusetts ne Fundamental Orders of Connecticut zassaawo entandikwa y’okukiikirirwa kw’abakiise b’ebitundu n’enkola ya ssemateeka eyandikulaakulanye mu matwale ga Amerika gonna. Abazungu abasenze mu kitundu kati ekiyitibwa Amerika baafuya obutakkaanya n’Abamerika bannansangwa, era beenyigira mu by’obusuubuzi, nga bawanyisiganya ebikozesebwa by’Abazungu n’emmere n’amaliba g’ebisolo. [ n ] Enkolagana yava ku nkolagana ey’oku lusegere okutuuka ku ntalo n’ettemu. Abafuzi b’amatwale baatera okugoberera enkola ezaawaliriza Abazaale b’omu Amerika okuyiga obulamu bw’Abazungu, nga mw’otwalidde n’okukyuka ne bafuuka Abakulisitu. Ku lubalama lw'ennyanja olw'ebuvanjuba, abasenze baakukusanga Abafirika nga bayita mu kusuubula abaddu mu Atlantic, okusinga okukola emirimu egy'amaanyi ku nnimiro ennene. Amatwale Ekkuminaasatu agaasooka [ o ] oluvannyuma agaali gagenda okukola Amerika gaali gafugibwa wansi w'obuyinza bw'Obwakabaka bwa Bungereza nga bufugibwa ba gavana abaalondebwa Kabaka, newankubadde nga gavumenti z'ebitundu zaakola okulonda okuggule eri bannannyini bintu abasajja abazungu abasinga obungi. Omuwendo gw’abantu abafuzi b’amatwale gwakula mangu okuva e Maine okutuuka e Georgia, ne gusaanikira omuwendo gw’abantu enzaalwa z’omu Amerika; mu myaka gya 1770, okweyongera kw’abantu mu kuzaala kwali kwa maanyi nnyo nga n’Abamerika abatonotono bokka be baali bazaalibwa emitala w’amayanja. Obuwanvu bw'olugendo bw'ettwale lino okuva ku Bungereza bwayanguyiza okusimba emirandira mu kwefuga, era embeera eyatuumibwa the [[First Great Awakening]], nga eno yalimu abaali bawakanya Onbukulisitu, kwayongera amaanyi mu kwagala eddembe okw’amatwale erikakasibwa. === Enkyukakyuka ya Amerika ne republic eyasooka (1765 &#x2013; 1800) . === [[File:Declaration_independence.jpg|alt=See caption.|thumb|Ekifaananyi ''ky’Okulangirira kw’Obwetwaze'' kiraga Akakiiko k’Abataano nga kayanjula Ekirangiriro ekyo mu lukiiko lwa Continental Congress nga 28 Ogwomukaaga, 1776, mu Philadelphia .]] Oluvannyuma lw’obuwanguzi bwayo mu lutalo lwa Bufalansa ne Buyindi, Bungereza yatandika okukakasa nti yali efuga nnyo ensonga z’ekitundu mu Matwale Ekkumi n’Asatu, ekyavaamu okuziyiza okw’ebyobufuzi okweyongera . Ekimu ku byali bisinga okusoomooza abafuzi b'amatwale kwe kugaana eddembe lyabwe ng'Abangereza naddala eddembe ly'okukiikirira mu gavumenti ya Bungereza eyabasolooza omusolo. Okulaga obutali bumativu bwabwe n'obumalirivu bwabwe, First Continental Congress yatuula mu 1774 era n'eyisa Continental Association, okugoba ebintu by'Abangereza mu matwale okwassibwa mu nkola "obukiiko bw'obukuumi " obw'omu kitundu ekyalaga nti kikola bulungi. Olwo okugezaako kw'Abangereza okuggyako abafuzi b'amatwale ebyokulwanyisa kwavaamu entalo z'e Lexington ne Concord mu 1775, ne zikuma omuliro mu lutalo lw'Amerika olw'enkyukakyuka . Mu lukiiko lwa Continental Congress olwokubiri, amatwale gaalonda George Washington omuduumizi w'amagye ga Continental, era ne gakola akakiiko akaatuuma Thomas Jefferson erinnya okuwandiika ekiwandiiko ekirangirira obwetwaze . Nga wayise ennaku bbiri nga Second Continental Congress eyisizza ekiteeso kya Lee okutondawo eggwanga eryetongodde, ery’obwetwaze, Ekirangiriro kyayisibwa nga 4 Ogwomusanvu, 1776. Empisa z’ebyobufuzi ez’enkyukakyuka ya Amerika zaava ku bujeemu obw’emmundu obwali busaba ennongoosereza munda mu bwakabaka okutuuka ku nkyukakyuka eyatondawo enkola empya ey’embeera z’abantu n’okufuga eyassibwa ku kulwanirira eddembe n’okukuuma eddembe ly'obutonde eritaggyibwako ; obwenkanya wansi w'amateeka ; obufuzi bw'abantu ; <ref>Yick Wo vs. Hopkins, 118 U.S. 356, 370</ref> repubulika ku bwakabaka, abakulu, n'obuyinza obulala obw'ebyobufuzi obw'obusika; empisa ennungi ez'obwannakyewa ; n'obutagumiikiriza nguzi mu by'obufuzi. Abatandisi ba Amerika, nga muno mwe mwali Washington, Jefferson, John Adams, Benjamin Franklin, Alexander Hamilton, John Jay, James Madison, Thomas Paine, n'abalala bangi, baali baasikirizibwa endowooza eri Classical , eya [[Renaissance]] ne Enlightement eddiini n'eby'okutegeera.<ref>Becker et al (2002), ch 1</ref><ref name="SEoP-2006">{{cite web |date=June 19, 2006 |title=Republicanism |url=https://plato.stanford.edu/entries/republicanism/ |access-date=September 20, 2022 |website=Stanford Encyclopedia of Philosophy}}</ref> 2n9jjk04izxuim76eosa6sc3iohqhky Category:Bannabyabufuzi Bannayuganda 14 14985 62100 2026-07-12T18:47:13Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62100 wikitext text/x-wiki Bannabyabufuzi Bannayuganda tdfmclbvpkcwsltm5oowivaw10aig27 Category:Bannayuganda bannabyabufuzi mu kyaasa eky'abiri mu ekimu 14 14986 62108 2026-07-12T19:06:02Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62108 wikitext text/x-wiki Bannayuganda bannabyabufuzi mu kyaasa eky'abiri mu ekimu. 245irsc4qts3wbt9yg7k9lvndvwdx4x Category:Abasomerako e Gayaza High School 14 14987 62125 2026-07-12T20:47:10Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62125 wikitext text/x-wiki Abasomerako e Gayaza High School. 0rogr31x4bmvmlywt1lbg9bwtd1pcbr Categories: abazaalibwa mu 1961 0 14988 62129 2026-07-12T20:59:54Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62129 wikitext text/x-wiki abazaalibwa mu 1961 4aa02t7kj222jzlrtdmua2eku1hq0it Category:Abasomerako ku Uganda Christian University 14 14989 62133 2026-07-12T21:14:39Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62133 wikitext text/x-wiki Abasomerako ku Uganda Christian University. he0xpwyk810k5a1erpihm5c21qf8fgn Category:Bannayuganda abakyaala nga ba Chief Executive 14 14990 62134 2026-07-12T21:15:18Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62134 wikitext text/x-wiki Bannayuganda abakyaala nga ba Chief Executive. 1gj0h26ji2n6x2lgaaqhuppp892glxa Category:Abazaalibwa mu 1961 14 14991 62135 2026-07-12T21:15:54Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko ku ttuluba. 62135 wikitext text/x-wiki Abazaalibwa mu 1961. gyonb06zuohqdggmnwmbxzeudaavz7b Category:Bannayuganda nga ba Chief Executive 14 14992 62136 2026-07-12T21:16:39Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62136 wikitext text/x-wiki Bannayuganda nga ba Chief Executive. 0rm15v2f5u3tbflys0esho724unmh5s Category:Abasomerako ku Makerere University 14 14993 62137 2026-07-12T21:17:18Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62137 wikitext text/x-wiki Abasomerako ku Makerere University. ajkx6d9y5ekmsxwm1sv7mjdcpcgkrh3 Category:Abantu abava mu Disitulikiti y'e Rukungiri 14 14994 62138 2026-07-12T21:17:54Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62138 wikitext text/x-wiki Abantu abava mu Disitulikiti y'e Rukungiri 0wjdp8tngqlqd4zaiv1ttkybzv9n37h Category:Abasomerako mu Liverpool University 14 14995 62139 2026-07-12T21:18:44Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62139 wikitext text/x-wiki Abasomerako ku Liverpool University. n50435vvvhx2et91g07p76lrlkatd8q Category:Abayizi abaaliwo mu Yunivasite y’e Liverpool 14 14996 62143 2026-07-12T21:27:31Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62143 wikitext text/x-wiki Abayizi abaaliwo mu Yunivasite y’e Liverpool. 97fm6o5bbj1bz1chjue79s65v3voha4 Category:Abayizi abaaliwo mu Uganda Christian University 14 14997 62144 2026-07-12T21:28:06Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62144 wikitext text/x-wiki Abayizi abaaliwo mu Uganda Christian University. giesdjxakxoro46r215cvo3iaebxwq8 Category:Abayizi abaaliwo ku yunivasite y’e Makerere 14 14998 62145 2026-07-12T21:28:41Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62145 wikitext text/x-wiki Abayizi abaaliwo ku yunivasite y’e Makerere. 2f1vdu9kmw6ln3ljemkjwz8of9vckje Category:Abatooro 14 14999 62177 2026-07-13T07:06:15Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 62177 wikitext text/x-wiki Abatooro 9oux5c89bj5o33feiprcn45lrhol7zn Category:Abazaalwa mu 1972 14 15000 62178 2026-07-13T07:07:30Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 62178 wikitext text/x-wiki Abantu abazaalwa mu 1972 3awckfso9hh33lts7afnupvxn7q5ale Category:Bannayuganda bannamawulire abakozi ba leediyo 14 15001 62179 2026-07-13T07:08:09Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 62179 wikitext text/x-wiki Bannayuganda bannamawulire abakozi ba leediyo 8jdmpa6wox1ba35yue934rge0oefmnv Category:Bannayuganda bannamawulire abakozi ku ttivi 14 15002 62180 2026-07-13T07:09:22Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 62180 wikitext text/x-wiki Bannayuganda bannamawulire abakozi ku ttivi bwpqhlt9gg25a5xoha2s1eoue31cmap Category:Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kabarole 14 15003 62181 2026-07-13T07:10:24Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 62181 wikitext text/x-wiki Abantu abasibuka mu Disitulikiti y'e Kabarole fbepbld0eyef85es6pvstmso39ib6j4 Category:Abaaasomerako ku Mbarara High School 14 15004 62182 2026-07-13T07:11:39Z Charles Kalanzi 9748 Ntademu ekinnyonyolo 62182 wikitext text/x-wiki Abaaasomerako ku Mbarara High School 6tie43udhzls3qk3ogn2olqll6zlmet Divizoni y'e Rubaga 0 15005 62187 2026-07-13T07:28:12Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the opening section from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1310144442|Rubaga Division]]" 62187 wikitext text/x-wiki [[File:Lubaga_cathedral.jpg|thumb|Lutikko y’e Rubaga mu divizoni y’e Rubaga]] '''Rubaga Division''' oba '''Lubaga Division''' y'emu ku divizoni ezikola ekibuga [[Kampala]] [[Uganda|mu Uganda]] . Divizoni eno erinnya lyayo yalijja ku Rubaga, awali ekitebe kya divizoni eno. 89uqk1ccdc13nhl0ay26v7pk3gip35f 62188 62187 2026-07-13T07:29:32Z ESTHER NAKITENDE 9175 /* */ Mu mpandiika katono#WUCUG26MUK 62188 wikitext text/x-wiki [[File:Lubaga_cathedral.jpg|thumb|Lutikko y’e Rubaga mu divizoni y’e Rubaga]] '''Rubaga Division''' oba '''Lubaga Division''' y'emu ku divizoni ezikola ekibuga [[Kampala]] [[Uganda|mu Uganda]] . Divizoni eno erinnya lyayo yalijja Rubaga, awali ekitebe kya divizoni eno. 6t4parztuivg5mgs4bgfwnxp88awz9m 62191 62188 2026-07-13T07:34:49Z ESTHER NAKITENDE 9175 /* */ Ntaddeko databox 62191 wikitext text/x-wiki [[databox]] [[File:Lubaga_cathedral.jpg|thumb|Lutikko y’e Rubaga mu divizoni y’e Rubaga]] '''Rubaga Division''' oba '''Lubaga Division''' y'emu ku divizoni ezikola ekibuga [[Kampala]] [[Uganda|mu Uganda]] . Divizoni eno erinnya lyayo yalijja Rubaga, awali ekitebe kya divizoni eno. tbkwa59zlttwscug5i7kwxplgmh098h 62193 62191 2026-07-13T07:39:32Z ESTHER NAKITENDE 9175 /* */ Ntaddeko databox 62193 wikitext text/x-wiki {{databox}} [[File:Lubaga_cathedral.jpg|thumb|Lutikko y’e Rubaga mu divizoni y’e Rubaga]] '''Rubaga Division''' oba '''Lubaga Division''' y'emu ku divizoni ezikola ekibuga [[Kampala]] [[Uganda|mu Uganda]] . Divizoni eno erinnya lyayo yalijja Rubaga, awali ekitebe kya divizoni eno. 4m48qpdqx4e76ljq49nan9n15tmbbnv Divizoni y'e Kawempe 0 15006 62202 2026-07-13T07:53:02Z ESTHER NAKITENDE 9175 Created by translating the opening section from the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1359481887|Kawempe Division]]" 62202 wikitext text/x-wiki {{Infobox settlement|official_name=Kawempe|image_skyline=Katale ke Kawempe.jpg|image_caption=Kawempe Market}} '''Divizoni y’e Kawempe''' y’emu ku divizoni ettaano ezikola ekibuga [[Kampala]] nga kuliko ne division y’e Makindye, division y’e Lubaga, division y’e Nakawa ne division ya Central, Erimu emiruka 19 n’ebyalo 771. Ebigo kuliko Bwaise I, Kanyanya, Kazo ward, Kyebando, [[Makerere|Makerere iii]], Mulago I, Bwaise ii, Kawempe I, Kikaya, [[Makerere|Makerere I]], Mpererwe, Mulago iii, Bwaise III, Kawempe ii, Komambogo, [[Makerere]] ii, Mulago i, ne [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] . Meeya wa divizoni ya kawempe mu kiseera kino ye Dr. Emmanuel Serunjogi.. 9r59i1x5ckyo17d5q8uyflhz70h0thv 62205 62202 2026-07-13T07:54:29Z ESTHER NAKITENDE 9175 /* */ Ntaddeko databox 62205 wikitext text/x-wiki {{databox}} {{Infobox settlement|official_name=Kawempe|image_skyline=Katale ke Kawempe.jpg|image_caption=Kawempe Market}} '''Divizoni y’e Kawempe''' y’emu ku divizoni ettaano ezikola ekibuga [[Kampala]] nga kuliko ne division y’e Makindye, division y’e Lubaga, division y’e Nakawa ne division ya Central, Erimu emiruka 19 n’ebyalo 771. Ebigo kuliko Bwaise I, Kanyanya, Kazo ward, Kyebando, [[Makerere|Makerere iii]], Mulago I, Bwaise ii, Kawempe I, Kikaya, [[Makerere|Makerere I]], Mpererwe, Mulago iii, Bwaise III, Kawempe ii, Komambogo, [[Makerere]] ii, Mulago i, ne [[Makerere University, Uganda|Makerere University]] . Meeya wa divizoni ya kawempe mu kiseera kino ye Dr. Emmanuel Serunjogi.. sc8gh0bzfpp48gso5ljbtii963j7lhj Roger Mukasa 0 15007 62248 2026-07-13T09:23:02Z Timothy Minister 11393 Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1344955801|Roger Mukasa]]" 62248 wikitext text/x-wiki   '''Roger Galwanao Mukasa''' (yazaalibwa nga 22 Ogwomunaana mu 1989) [[Munnayuganda omuzannyi wa cricket ku mutendera gw'ensi yonna]].<ref>{{Citation|last=Katende|first=Norman|title=Waisswa, Mukasa Recalled After Ban|newspaper=[[allAfrica.com]]|date=11 February 2008|url=http://allafrica.com/stories/200802120022.html|access-date=20 March 2010}}</ref> Mukasa akozesa ne baati okubaka emipiira era akozesa n'omukono gwe ogwa ddyo okugibaka, oluusi azannyira ng'omukwasi w'egyo egiba giyise oba egiwabye. Abadde akiikirira Uganda mu [[kiraasi esooka]], [[List A]] ne [[Twenty20 cricket]].<ref>{{Cite web |title=Roger Mukasa |url=https://cricketarchive.com/Archive/Players/97/97778/97778.html |access-date=2010-03-26 |publisher=www.cricketarchive.com}}</ref> Ennamba y'essaati ye eri 37. Yazannya mu [[mpaka za Cricket ez'ensi yonna ez'abali w'emyaka 19 (U-19) eza 2006]] ezaali e Sri Lanka . == Emirimu gye == Mukasa yalondebwa mu ttiimu ya Uganda mu mpaka za Cricket World Cup ez'abali wansi w'emyaka 19 mu 2006 . Yazannya ne ttiimu ya Pakistan U-19, eyawangudde empaka zino. Mu April 2018, yalondebwa nga kapiteeni wa ttiimu ya Uganda mu mpaka za ICC World Cricket League Division Four eza 2018 e Malaysia. <ref name="WCL4-18">{{Cite web |date=20 April 2018 |title=Karashani has faith in Malaysian charge |url=http://www.monitor.co.ug/Sports/Cricket/Karashani---faith--Malaysian-charge/690272-4489986-1qf44lz/index.html |access-date=20 April 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Mu July 2018, yali mu ttiimu ya Uganda mu kibinja kya Eastern sub region mu mpaka za ICC World Twenty20 Africa Qualifier eza 2018–19. <ref>{{Cite web |title=Uganda Squad: Players |url=http://www.espncricinfo.com/ci/content/squad/1151334.html |access-date=9 July 2018 |website=ESPN Cricinfo}}</ref> Mu September wa 2018, yalondebwa nga kapiteeni wa ttiimu ya Uganda mu mpaka za Africa T20 Cup eza 2018. <ref name="AT20C">{{Cite web |title=Uganda Cricket names Africa T20 squad |url=https://www.kawowo.com/2018/09/05/uganda-cricket-names-africa-t20-squad/ |access-date=5 September 2018 |website=Kawowo Sports}}</ref><ref>{{Cite web |title=Team Uganda preview |url=http://cricket.co.za/news/26003/Team-Uganda-preview |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180913223454/http://cricket.co.za/news/26003/Team-Uganda-preview |archive-date=13 September 2018 |access-date=13 September 2018 |website=Cricket South Africa}}</ref> Omwezi ogwaddako, yalondebwa nga kapiteeni wa ttiimu ya Uganda mu mpaka za ICC World Cricket League Division Three eza 2018 e Oman.<ref>{{Cite web |title=Otwani gets nod ahead of Achelam on final 14 for Division 3 Qualifiers |url=https://www.kawowo.com/2018/10/18/otwani-gets-nod-ahead-of-achelam-on-final-14-for-division-3-qualifiers/ |access-date=19 October 2018 |website=Kawowo}}</ref> Mu May 2019, yalondebwa nga kapiteeni wa ttiimu ya Uganda mu mpaka za Regional Finals mu mpaka za ICC T20 World Cup Africa Qualifier eza 2018–19 mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Uganda Cricket names squad for Africa T20 World Cup Qualifiers |url=https://eagle.co.ug/2019/05/06/uganda-cricket-names-squad-for-africa-t20-world-cup-qualifiers.html |access-date=6 May 2019 |website=Eagle Online}}</ref><ref>{{Cite web |title=Arinaitwe named in Cricket Cranes squad for Africa T20 World Cup Qualifiers |url=https://www.kawowo.com/2019/05/06/arinaitwe-named-in-cricket-cranes-squad-for-africa-t20-world-cup-qualifiers/ |access-date=6 May 2019 |website=Kawowo Sports}}</ref>​<ref>{{Cite web |title=African men in Uganda for T20 showdown |url=https://www.icc-cricket.com/media-releases/1222616 |access-date=18 May 2019 |website=International Cricket Council}}</ref>​<ref>{{Cite web |title=6th Match, ICC Men's T20 World Cup Africa Region Final at Kampala, May 20 2019 |url=http://www.espncricinfo.com/ci/engine/match/1184260.html |access-date=20 May 2019 |website=ESPN Cricinfo}}</ref><ref>{{Cite web |title=Paternott Called To Cricket Cranes Squad For World Challenge League |url=http://cricketuganda.world/index.php/8-news/747-uk-based-lloyd-pattenot-called-to-cricket-cranes-squad-for-world-challenge-league |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190723100829/http://cricketuganda.world/index.php/8-news/747-uk-based-lloyd-pattenot-called-to-cricket-cranes-squad-for-world-challenge-league |archive-date=23 July 2019 |access-date=23 July 2019 |website=Cricket Uganda}}</ref> Yali mu ttiimu ya Uganda, eyalangirirwa mu November 2019, mu mpaka za Cricket World Cup Challenge League B ezaali e Oman. <ref>{{Cite web |title=Brian Masaba To Lead Cricket Cranes, Hamu Kayondo Misses Out On Final 14 |url=http://www.cricketuganda.world/index.php/8-news/769-brian-masaba-to-lead-cricket-cranes-hamu-kayondo-misses-out-on-final-14 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20191226173352/http://www.cricketuganda.world/index.php/8-news/769-brian-masaba-to-lead-cricket-cranes-hamu-kayondo-misses-out-on-final-14 |archive-date=26 December 2019 |access-date=23 November 2019 |website=Cricket Uganda}}</ref> Mu May 2024, yalondebwa mu ttiimu ya Uganda mu mpaka za ICC Men's T20 World Cup eza 2024 . <ref>{{Cite web |title=Uganda’s 15-Player Squad for ICC T20 World Cup 2024 |url=https://www.scorewaves.com/news-details/uganda-squad-for-t20-world-cup |access-date=2024-06-12 |website=ScoreWaves |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == 2w4g9dre5f0pjwbdewp8y4frvp0geda 62249 62248 2026-07-13T09:23:45Z Timothy Minister 11393 Ngasseeko databox 62249 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Roger Galwanao Mukasa''' (yazaalibwa nga 22 Ogwomunaana mu 1989) [[Munnayuganda omuzannyi wa cricket ku mutendera gw'ensi yonna]].<ref>{{Citation|last=Katende|first=Norman|title=Waisswa, Mukasa Recalled After Ban|newspaper=[[allAfrica.com]]|date=11 February 2008|url=http://allafrica.com/stories/200802120022.html|access-date=20 March 2010}}</ref> Mukasa akozesa ne baati okubaka emipiira era akozesa n'omukono gwe ogwa ddyo okugibaka, oluusi azannyira ng'omukwasi w'egyo egiba giyise oba egiwabye. Abadde akiikirira Uganda mu [[kiraasi esooka]], [[List A]] ne [[Twenty20 cricket]].<ref>{{Cite web |title=Roger Mukasa |url=https://cricketarchive.com/Archive/Players/97/97778/97778.html |access-date=2010-03-26 |publisher=www.cricketarchive.com}}</ref> Ennamba y'essaati ye eri 37. Yazannya mu [[mpaka za Cricket ez'ensi yonna ez'abali w'emyaka 19 (U-19) eza 2006]] ezaali e Sri Lanka . == Emirimu gye == Mukasa yalondebwa mu ttiimu ya Uganda mu mpaka za Cricket World Cup ez'abali wansi w'emyaka 19 mu 2006 . Yazannya ne ttiimu ya Pakistan U-19, eyawangudde empaka zino. Mu April 2018, yalondebwa nga kapiteeni wa ttiimu ya Uganda mu mpaka za ICC World Cricket League Division Four eza 2018 e Malaysia. <ref name="WCL4-18">{{Cite web |date=20 April 2018 |title=Karashani has faith in Malaysian charge |url=http://www.monitor.co.ug/Sports/Cricket/Karashani---faith--Malaysian-charge/690272-4489986-1qf44lz/index.html |access-date=20 April 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Mu July 2018, yali mu ttiimu ya Uganda mu kibinja kya Eastern sub region mu mpaka za ICC World Twenty20 Africa Qualifier eza 2018–19. <ref>{{Cite web |title=Uganda Squad: Players |url=http://www.espncricinfo.com/ci/content/squad/1151334.html |access-date=9 July 2018 |website=ESPN Cricinfo}}</ref> Mu September wa 2018, yalondebwa nga kapiteeni wa ttiimu ya Uganda mu mpaka za Africa T20 Cup eza 2018. <ref name="AT20C">{{Cite web |title=Uganda Cricket names Africa T20 squad |url=https://www.kawowo.com/2018/09/05/uganda-cricket-names-africa-t20-squad/ |access-date=5 September 2018 |website=Kawowo Sports}}</ref><ref>{{Cite web |title=Team Uganda preview |url=http://cricket.co.za/news/26003/Team-Uganda-preview |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180913223454/http://cricket.co.za/news/26003/Team-Uganda-preview |archive-date=13 September 2018 |access-date=13 September 2018 |website=Cricket South Africa}}</ref> Omwezi ogwaddako, yalondebwa nga kapiteeni wa ttiimu ya Uganda mu mpaka za ICC World Cricket League Division Three eza 2018 e Oman.<ref>{{Cite web |title=Otwani gets nod ahead of Achelam on final 14 for Division 3 Qualifiers |url=https://www.kawowo.com/2018/10/18/otwani-gets-nod-ahead-of-achelam-on-final-14-for-division-3-qualifiers/ |access-date=19 October 2018 |website=Kawowo}}</ref> Mu May 2019, yalondebwa nga kapiteeni wa ttiimu ya Uganda mu mpaka za Regional Finals mu mpaka za ICC T20 World Cup Africa Qualifier eza 2018–19 mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Uganda Cricket names squad for Africa T20 World Cup Qualifiers |url=https://eagle.co.ug/2019/05/06/uganda-cricket-names-squad-for-africa-t20-world-cup-qualifiers.html |access-date=6 May 2019 |website=Eagle Online}}</ref><ref>{{Cite web |title=Arinaitwe named in Cricket Cranes squad for Africa T20 World Cup Qualifiers |url=https://www.kawowo.com/2019/05/06/arinaitwe-named-in-cricket-cranes-squad-for-africa-t20-world-cup-qualifiers/ |access-date=6 May 2019 |website=Kawowo Sports}}</ref>​<ref>{{Cite web |title=African men in Uganda for T20 showdown |url=https://www.icc-cricket.com/media-releases/1222616 |access-date=18 May 2019 |website=International Cricket Council}}</ref>​<ref>{{Cite web |title=6th Match, ICC Men's T20 World Cup Africa Region Final at Kampala, May 20 2019 |url=http://www.espncricinfo.com/ci/engine/match/1184260.html |access-date=20 May 2019 |website=ESPN Cricinfo}}</ref><ref>{{Cite web |title=Paternott Called To Cricket Cranes Squad For World Challenge League |url=http://cricketuganda.world/index.php/8-news/747-uk-based-lloyd-pattenot-called-to-cricket-cranes-squad-for-world-challenge-league |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190723100829/http://cricketuganda.world/index.php/8-news/747-uk-based-lloyd-pattenot-called-to-cricket-cranes-squad-for-world-challenge-league |archive-date=23 July 2019 |access-date=23 July 2019 |website=Cricket Uganda}}</ref> Yali mu ttiimu ya Uganda, eyalangirirwa mu November 2019, mu mpaka za Cricket World Cup Challenge League B ezaali e Oman. <ref>{{Cite web |title=Brian Masaba To Lead Cricket Cranes, Hamu Kayondo Misses Out On Final 14 |url=http://www.cricketuganda.world/index.php/8-news/769-brian-masaba-to-lead-cricket-cranes-hamu-kayondo-misses-out-on-final-14 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20191226173352/http://www.cricketuganda.world/index.php/8-news/769-brian-masaba-to-lead-cricket-cranes-hamu-kayondo-misses-out-on-final-14 |archive-date=26 December 2019 |access-date=23 November 2019 |website=Cricket Uganda}}</ref> Mu May 2024, yalondebwa mu ttiimu ya Uganda mu mpaka za ICC Men's T20 World Cup eza 2024 . <ref>{{Cite web |title=Uganda’s 15-Player Squad for ICC T20 World Cup 2024 |url=https://www.scorewaves.com/news-details/uganda-squad-for-t20-world-cup |access-date=2024-06-12 |website=ScoreWaves |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == is7gnakf54yhqo3n3a133htsk0aa90x 62254 62249 2026-07-13T09:41:10Z Timothy Minister 11393 Ntereezezza ebiba bibiri ebisooka 62254 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Roger Galwanao Mukasa''' (yazaalibwa nga 22 Ogwomunaana mu 1989) [[Munnayuganda omuzannyi wa cricket ku mutendera gw'ensi yonna]].<ref>{{Citation|last=Katende|first=Norman|title=Waisswa, Mukasa Recalled After Ban|newspaper=[[allAfrica.com]]|date=11 February 2008|url=http://allafrica.com/stories/200802120022.html|access-date=20 March 2010}}</ref> Mukasa akozesa ne baati okubaka emipiira era akozesa n'omukono gwe ogwa ddyo okugibaka, oluusi azannyira ng'omukwasi w'egyo egiba giyise oba egiwabye. Abadde akiikirira Uganda mu [[kiraasi esooka]], [[List A]] ne [[Twenty20 cricket]].<ref>{{Cite web |title=Roger Mukasa |url=https://cricketarchive.com/Archive/Players/97/97778/97778.html |access-date=2010-03-26 |publisher=www.cricketarchive.com}}</ref> Ennamba y'essaati ye eri 37. Yazannya mu [[mpaka za Cricket ez'ensi yonna ez'abali w'emyaka 19 (U-19) eza 2006]] ezaali e Sri Lanka . == Emirimu gye == Mukasa yalondebwa mu ttiimu ya Uganda mu [[mpaka za Cricket ez'ensi yonna ez'abali wansi w'emyaka 19 eza 2006]]. Yazannya mu mupiira ogwaliwo ne [[ttiimu ya Pakistan U-19]], era ttiimu eno ye yawangula empaka ezo. Mu Gwokuna 2018, yalondebwa nga kapiteeni wa ttiimu ya Uganda mu [[mpaka za ICC eza liigi ya cricket ez'ensi yonna mu divizoni eyookuna eza 2018 ezaali e Malaysia]]. <ref name="WCL4-18">{{Cite web |date=20 April 2018 |title=Karashani has faith in Malaysian charge |url=http://www.monitor.co.ug/Sports/Cricket/Karashani---faith--Malaysian-charge/690272-4489986-1qf44lz/index.html |access-date=20 April 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Mu Gwomusanvu 2018, yali kitundu ku ttiimu ya Uganda mu kibinja ky'ettundutundu ly'omu buvanjuba eyeetaba mu mpaka z'okukiika eza ICC World Twenty20 Africa Qualifier eza 2018–19. <ref>{{Cite web |title=Uganda Squad: Players |url=http://www.espncricinfo.com/ci/content/squad/1151334.html |access-date=9 July 2018 |website=ESPN Cricinfo}}</ref> Mu September wa 2018, yalondebwa nga [[kapiteeni]] wa ttiimu ya Uganda mu [[mpaka za Africa ez'ekikopo kya T20 eza 2018]]. <ref name="AT20C">{{Cite web |title=Uganda Cricket names Africa T20 squad |url=https://www.kawowo.com/2018/09/05/uganda-cricket-names-africa-t20-squad/ |access-date=5 September 2018 |website=Kawowo Sports}}</ref><ref>{{Cite web |title=Team Uganda preview |url=http://cricket.co.za/news/26003/Team-Uganda-preview |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180913223454/http://cricket.co.za/news/26003/Team-Uganda-preview |archive-date=13 September 2018 |access-date=13 September 2018 |website=Cricket South Africa}}</ref> Omwezi ogwaddako, yalondebwa nga kapiteeni wa ttiimu ya Uganda mu mpaka za ICC World Cricket League Division Three eza 2018 e Oman.<ref>{{Cite web |title=Otwani gets nod ahead of Achelam on final 14 for Division 3 Qualifiers |url=https://www.kawowo.com/2018/10/18/otwani-gets-nod-ahead-of-achelam-on-final-14-for-division-3-qualifiers/ |access-date=19 October 2018 |website=Kawowo}}</ref> Mu May 2019, yalondebwa nga kapiteeni wa ttiimu ya Uganda mu mpaka za Regional Finals mu mpaka za ICC T20 World Cup Africa Qualifier eza 2018–19 mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Uganda Cricket names squad for Africa T20 World Cup Qualifiers |url=https://eagle.co.ug/2019/05/06/uganda-cricket-names-squad-for-africa-t20-world-cup-qualifiers.html |access-date=6 May 2019 |website=Eagle Online}}</ref><ref>{{Cite web |title=Arinaitwe named in Cricket Cranes squad for Africa T20 World Cup Qualifiers |url=https://www.kawowo.com/2019/05/06/arinaitwe-named-in-cricket-cranes-squad-for-africa-t20-world-cup-qualifiers/ |access-date=6 May 2019 |website=Kawowo Sports}}</ref>​<ref>{{Cite web |title=African men in Uganda for T20 showdown |url=https://www.icc-cricket.com/media-releases/1222616 |access-date=18 May 2019 |website=International Cricket Council}}</ref>​<ref>{{Cite web |title=6th Match, ICC Men's T20 World Cup Africa Region Final at Kampala, May 20 2019 |url=http://www.espncricinfo.com/ci/engine/match/1184260.html |access-date=20 May 2019 |website=ESPN Cricinfo}}</ref><ref>{{Cite web |title=Paternott Called To Cricket Cranes Squad For World Challenge League |url=http://cricketuganda.world/index.php/8-news/747-uk-based-lloyd-pattenot-called-to-cricket-cranes-squad-for-world-challenge-league |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190723100829/http://cricketuganda.world/index.php/8-news/747-uk-based-lloyd-pattenot-called-to-cricket-cranes-squad-for-world-challenge-league |archive-date=23 July 2019 |access-date=23 July 2019 |website=Cricket Uganda}}</ref> Yali mu ttiimu ya Uganda, eyalangirirwa mu November 2019, mu mpaka za Cricket World Cup Challenge League B ezaali e Oman. <ref>{{Cite web |title=Brian Masaba To Lead Cricket Cranes, Hamu Kayondo Misses Out On Final 14 |url=http://www.cricketuganda.world/index.php/8-news/769-brian-masaba-to-lead-cricket-cranes-hamu-kayondo-misses-out-on-final-14 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20191226173352/http://www.cricketuganda.world/index.php/8-news/769-brian-masaba-to-lead-cricket-cranes-hamu-kayondo-misses-out-on-final-14 |archive-date=26 December 2019 |access-date=23 November 2019 |website=Cricket Uganda}}</ref> Mu May 2024, yalondebwa mu ttiimu ya Uganda mu mpaka za ICC Men's T20 World Cup eza 2024 . <ref>{{Cite web |title=Uganda’s 15-Player Squad for ICC T20 World Cup 2024 |url=https://www.scorewaves.com/news-details/uganda-squad-for-t20-world-cup |access-date=2024-06-12 |website=ScoreWaves |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == hkk7bpubyhmqhpvsb0ipmmeittw34ub 62256 62254 2026-07-13T10:17:57Z Timothy Minister 11393 Ntereezezza ekiwandiiko kyonna 62256 wikitext text/x-wiki {{databox}} '''Roger Galwanao Mukasa''' (yazaalibwa nga 22 Ogwomunaana mu 1989) [[Munnayuganda omuzannyi wa cricket ku mutendera gw'ensi yonna]].<ref>{{Citation|last=Katende|first=Norman|title=Waisswa, Mukasa Recalled After Ban|newspaper=[[allAfrica.com]]|date=11 February 2008|url=http://allafrica.com/stories/200802120022.html|access-date=20 March 2010}}</ref> Mukasa akozesa ne baati okubaka emipiira era akozesa n'omukono gwe ogwa ddyo okugibaka, oluusi azannyira ng'omukwasi w'egyo egiba giyise oba egiwabye. Abadde akiikirira Uganda mu [[kiraasi esooka]], [[List A]] ne [[Twenty20 cricket]].<ref>{{Cite web |title=Roger Mukasa |url=https://cricketarchive.com/Archive/Players/97/97778/97778.html |access-date=2010-03-26 |publisher=www.cricketarchive.com}}</ref> Ennamba y'essaati ye eri 37. Yazannya mu [[mpaka za Cricket ez'ensi yonna ez'abali w'emyaka 19 (U-19) eza 2006]] ezaali e Sri Lanka . == Emirimu gye == Mukasa yalondebwa mu ttiimu ya Uganda mu [[mpaka za Cricket ez'ensi yonna ez'abali wansi w'emyaka 19 eza 2006]]. Yazannya mu mupiira ogwaliwo ne [[ttiimu ya Pakistan U-19]], era ttiimu eno ye yawangula empaka ezo. Mu Gwokuna 2018, yalondebwa nga kapiteeni wa ttiimu ya Uganda mu [[mpaka za ICC eza liigi ya cricket ez'ensi yonna mu divizoni eyookuna eza 2018 ezaali e Malaysia]].<ref name="WCL4-18">{{Cite web |date=20 April 2018 |title=Karashani has faith in Malaysian charge |url=http://www.monitor.co.ug/Sports/Cricket/Karashani---faith--Malaysian-charge/690272-4489986-1qf44lz/index.html |access-date=20 April 2018 |website=Daily Monitor}}</ref> Mu Gwomusanvu 2018, yali kitundu ku ttiimu ya Uganda mu kibinja ky'ettundutundu ly'omu buvanjuba eyeetaba mu [[mpaka z'okukiika eza ICC World Twenty20 Africa Qualifier eza 2018–19.]]<ref>{{Cite web |title=Uganda Squad: Players |url=http://www.espncricinfo.com/ci/content/squad/1151334.html |access-date=9 July 2018 |website=ESPN Cricinfo}}</ref> Mu Gwekkumi n'ogumu gwa 2018, yalondebwa nga [[kapiteeni]] wa ttiimu ya Uganda mu [[mpaka za Africa ez'ekikopo kya T20 eza 2018]].<ref name="AT20C">{{Cite web |title=Uganda Cricket names Africa T20 squad |url=https://www.kawowo.com/2018/09/05/uganda-cricket-names-africa-t20-squad/ |access-date=5 September 2018 |website=Kawowo Sports}}</ref><ref>{{Cite web |title=Team Uganda preview |url=http://cricket.co.za/news/26003/Team-Uganda-preview |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20180913223454/http://cricket.co.za/news/26003/Team-Uganda-preview |archive-date=13 September 2018 |access-date=13 September 2018 |website=Cricket South Africa}}</ref> Mu mwezi ogwaddirira, yalondebwa nga kapiteeni wa ttiimu ya Uganda mu [[Mpaka za liigi ya Cricket ez'ensi yonna eza ICC eza divizoni eyookusatu ezaaliwo mu 2018 e Oman|mpaka za liigi ya Cricket ez'ensi yonna eza ICC mu divizoni eyookusatu ezaaliwo mu 2018 e Oman]].<ref>{{Cite web |title=Otwani gets nod ahead of Achelam on final 14 for Division 3 Qualifiers |url=https://www.kawowo.com/2018/10/18/otwani-gets-nod-ahead-of-achelam-on-final-14-for-division-3-qualifiers/ |access-date=19 October 2018 |website=Kawowo}}</ref> Mu Gwokutaano gwa 2019, yalondebwa nga kapiteeni wa ttiimu ya Uganda eyazannya mu [[fayinolo z'ettundutundu ly'e buvanjuba]] mu [[mpaka ezaali ez'okususnsulamu anaakiika mu mpaka za ICC eza T20 mu kikopo kya Afrika eky'ensi yonna eza 2018–19]] mu Uganda. <ref>{{Cite web |title=Uganda Cricket names squad for Africa T20 World Cup Qualifiers |url=https://eagle.co.ug/2019/05/06/uganda-cricket-names-squad-for-africa-t20-world-cup-qualifiers.html |access-date=6 May 2019 |website=Eagle Online}}</ref><ref>{{Cite web |title=Arinaitwe named in Cricket Cranes squad for Africa T20 World Cup Qualifiers |url=https://www.kawowo.com/2019/05/06/arinaitwe-named-in-cricket-cranes-squad-for-africa-t20-world-cup-qualifiers/ |access-date=6 May 2019 |website=Kawowo Sports}}</ref>​<ref>{{Cite web |title=African men in Uganda for T20 showdown |url=https://www.icc-cricket.com/media-releases/1222616 |access-date=18 May 2019 |website=International Cricket Council}}</ref>​ Omupiira gwe gwe yasookera ddala okusamba mu liigi ya [[Twenty20 International]] (T20I) gwali gwa [[Botswana]] nga 20 Ogwokutaano 2019 <ref>{{Cite web |title=6th Match, ICC Men's T20 World Cup Africa Region Final at Kampala, May 20 2019 |url=http://www.espncricinfo.com/ci/engine/match/1184260.html |access-date=20 May 2019 |website=ESPN Cricinfo}}</ref> Mu Gwomusanvu 2019, yali omu ku bazannyi 25 abaali balondeddwa okutendekebwa nga beetegekera [[empaka za liigi ya cricket ez'ensi yonna]] ezaali e Hong Kong.<ref>{{Cite web |title=Paternott Called To Cricket Cranes Squad For World Challenge League |url=http://cricketuganda.world/index.php/8-news/747-uk-based-lloyd-pattenot-called-to-cricket-cranes-squad-for-world-challenge-league |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20190723100829/http://cricketuganda.world/index.php/8-news/747-uk-based-lloyd-pattenot-called-to-cricket-cranes-squad-for-world-challenge-league |archive-date=23 July 2019 |access-date=23 July 2019 |website=Cricket Uganda}}</ref> Yali omu ku ttiimu ya Uganda, eyalangirirwa mu Gwekkumi n'ogumu gwa 2019, mu [[mpaka za Cricket ez'ensi yonna eza liigi B]] ezaali e Oman.<ref>{{Cite web |title=Brian Masaba To Lead Cricket Cranes, Hamu Kayondo Misses Out On Final 14 |url=http://www.cricketuganda.world/index.php/8-news/769-brian-masaba-to-lead-cricket-cranes-hamu-kayondo-misses-out-on-final-14 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20191226173352/http://www.cricketuganda.world/index.php/8-news/769-brian-masaba-to-lead-cricket-cranes-hamu-kayondo-misses-out-on-final-14 |archive-date=26 December 2019 |access-date=23 November 2019 |website=Cricket Uganda}}</ref> Mu Gwokutaano 2024, yayitibwa ku ttiimu ya Uganda eyali egenda okwetaba mu [[Mpaka za ICC ez'abasajja T20 ez'ensi yonna eza 2024 .|mpaka za ICC ez'abasajja T20 ez'ensi yonna eza 2024.]]<ref>{{Cite web |title=Uganda’s 15-Player Squad for ICC T20 World Cup 2024 |url=https://www.scorewaves.com/news-details/uganda-squad-for-t20-world-cup |access-date=2024-06-12 |website=ScoreWaves |language=en}}</ref> == Ebijuliziddwa == 28tx1uxq72a003oh6kwq2qe417qyfp3 Category:Abazaalibwa mu 1932 14 15008 62266 2026-07-13T10:39:49Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62266 wikitext text/x-wiki Abazaalibwa mu 1932. 62clyx1x5ym03486bgdyefv1gyim5cq Category:Abazaalibwa mu 1940 14 15009 62273 2026-07-13T10:49:51Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62273 wikitext text/x-wiki Abazaalibwa mu 1940. eqqwo8q0zqsljll2gbzwsaod9cway4j Category:Ba Katikkiro ba Yuganda 14 15010 62274 2026-07-13T10:50:21Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62274 wikitext text/x-wiki Ba Katikkiro ba Yuganda. 8clkae01iw3q5ag34sseic3pzoxur21 Category:Abasomerako e King's College Budo 14 15011 62275 2026-07-13T10:50:56Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62275 wikitext text/x-wiki Abasomerako e King's College Budo. gpq67up2z2c7a6kid1vndpz0wbhalmp Category:Ba Chancellor ba Makerere University 14 15012 62276 2026-07-13T10:51:25Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62276 wikitext text/x-wiki Ba Chancellor ba Makerere University. tttf2elekwllhkr0kdt2x0cxke9bczf Category:Abasomerako ku University y'e Nairobi 14 15013 62277 2026-07-13T10:51:56Z Sisterian 9613 Ngasseeko ekinyonyoko 62277 wikitext text/x-wiki Abasomerako ku University y'e Nairobi. cbp2hi6cvq9i8jl1kiish0khpr8yag8