Wikipedia nywiki https://ny.wikipedia.org/wiki/Tsamba_Lalikulu MediaWiki 1.47.0-wmf.8 first-letter Media Special Talk User User talk Wikipedia Wikipedia talk File File talk MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Help Help talk Category Category talk TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Kuphatikizidwa kwa Crimea ndi Russian Federation 0 7011 71778 71422 2026-06-27T04:44:23Z Trey314159 5000 fix homoglyphs: convert Cyrillic characters in [Ро]mansos[і]vayu to Latin 71778 wikitext text/x-wiki [[File:Putin with Vladimir Konstantinov, Sergey Aksyonov and Alexey Chaly 4.jpeg|thumb|442x442px|Kusaina Pangano la kukhazikitsidwa kwa Republic of Crimea ndi Sevastopol ku Russia. Kumanzere kupita kumanja: S. Aksyonov, V. Konstantinov, V. Putin ndi A. Chalyi.]] Mu February ndi March 2014, dziko la Russia linalanda dziko la Crimea ndipo kenako linalanda dziko la Ukraine. Chochitikachi chinachitika pambuyo pa Revolution of Dignity ndipo ndi mbali ya nkhondo ya Russia-Ukraine. Pa 22-23 February 2014, pulezidenti wa Russia Vladimir Putin anaitanitsa msonkhano wa usiku wonse ndi akuluakulu a chitetezo kuti akambirane za kuchotsedwa kwa pulezidenti wochotsedwa ku Ukraine Viktor Yanukovych. Kumapeto kwa msonkhanowo, a Putin adanenanso kuti "tiyenera kuyamba kuyesetsa kubwezeretsa Crimea ku Russia". Pa 23 February, ziwonetsero zochirikiza Russia zidachitika mumzinda wa Crimea wa Sevastopol. Pa 27 February, asilikali obisala a ku Russia opanda zizindikiro adagonjetsa Supreme Council (nyumba ya malamulo) ya Crimea ndipo adalanda malo otetezeka ku Crimea, zomwe zinachititsa kuti boma la pro-Russian Sergey Aksyonov likhazikitsidwe ku Crimea,<ref name="time1">{{cite news|url=https://time.com/19097/putin-crimea-russia-ukraine-aksyonov/|title=Putin's Man in Crimea Is Ukraine's Worst Nightmare|author=Simon Shuster|date=10 March 2014|magazine=Time|access-date=8 March 2015|quote=Before dawn on Feb.&nbsp;27, at least two dozen heavily armed men stormed the Crimean parliament building and the nearby headquarters of the regional government, bringing with them a cache of assault rifles and rocket propelled grenades. A few hours later, Aksyonov walked into the parliament and, after a brief round of talks with the gunmen, began to gather a quorum of the chamber's lawmakers.|archive-date=28 March 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220328085629/https://time.com/19097/putin-crimea-russia-ukraine-aksyonov/|url-status=dead}}</ref><ref name="reuters1">{{cite news|last=De Carbonnel|first=Alissa|date=13 March 2014|title=RPT-INSIGHT-How the separatists delivered Crimea to Moscow|work=[[Reuters]]|url=https://reuters.com/article/ukraine-crisis-russia-aksyonov-idINL6N0M93AH20140313|access-date=8 March 2015|quote=Only a week after gunmen planted the Russian flag on the local parliament, Aksyonov and his allies held another vote and declared parliament was appealing to Putin to annex Crimea}}</ref> kuchititsa referendum ya Crimea ndi chilengezo cha ufulu wa Crimea pa 16 March 2014. Dziko la Russia linaphatikiza Crimea ngati mayiko awiri a dziko la Russia, Republic of Crimea ndi mzinda wa Sevastopol wa Sevastopol pa 18 March 2014. kulimbitsa chikhalidwe chatsopano pansi. Ukraine ndi mayiko ena ambiri adatsutsa kuphatikizikako ndikukuwona kuti ndikuphwanya malamulo apadziko lonse lapansi komanso mapangano osainidwa ndi Russia oteteza kukhulupirika kwa dziko la Ukraine, kuphatikiza mapangano a 1991 Belavezha omwe adakhazikitsa Commonwealth of Independent States, 1975 Helsinki Accords, 1994. Budapest Memorandum on Security Assurances ndi Pangano la 1997 paubwenzi, mgwirizano ndi mgwirizano pakati pa Russian Federation ndi Ukraine. Izi zidapangitsa kuti mamembala ena a G8 panthawiyo ayimitse dziko la Russia m'gululi ndikuyambitsa gawo loyamba la zilango motsutsana ndi dzikolo. United Nations General Assembly idakananso referendum ndi kuphatikizika, kutengera chigamulo chotsimikizira "kukhulupirika kwa dziko la Ukraine m'malire ake odziwika padziko lonse lapansi". Chigamulo cha UN "chikutsimikiziranso kuti referendum ilibe umboni, singakhale maziko a kusintha kulikonse kwa chikhalidwe cha [Crimea]" ndipo inapempha mayiko onse ndi mabungwe apadziko lonse kuti asazindikire kapena kutanthauza kuvomereza kulandidwa kwa Russia. Mu 2016, bungwe la United Nations General Assembly linatsimikiziranso kusavomereza kuphatikizikako ndikudzudzula "kukhala kwa kanthawi kochepa kwa gawo la Ukraine - Autonomous Republic of Crimea ndi mzinda wa Sevastopol".<ref>{{cite web|url=https://undocs.org/en/A/RES/71/205|title=A/RES/71/205 – E – A/RES/71/205|website=undocs.org}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.un.org/press/en/2016/ga11879.doc.htm|title=General Assembly Adopts 50 Third Committee Resolutions, as Diverging Views on Sexual Orientation, Gender Identity Animate Voting – Meetings Coverage and Press Releases|publisher=United Nations}}</ref> Boma la Russia limatsutsa chizindikiro cha "annexation", pomwe Putin akuteteza referendum ngati ikutsatira mfundo yodziyimira pawokha.<ref name=":0">{{cite news|url=https://news.yahoo.com/crimea-vote-joining-russia-moscow-wields-u-n-024050097--finance.html|title=Crimeans vote over 90 percent to quit Ukraine for Russia|author1=Mike Collett-White|date=16 March 2014|access-date=8 March 2015|agency=Reuters|author2=Ronald Popeski}}</ref><ref>{{cite journal|ssrn=2627417|title=The Ukraine Crisis, Cold War II, and International Law|journal=The German Law Journal|date=6 July 2015|author=Boris N. Mamlyuk}}</ref> == Mayina == Mayina a mkangano wa Crimea akhoza kusiyana ndi digiri nthawi zonse. Ku Russia, imadziwika ngati kulowa kwa Crimea ku Russian Federation (Russian: Присоединение Крыма к Российской Федерации, romanized: Prisoyedineniye Kryma k Rossiyskoy Federatsii), kubwereranso kwa Crimea (Russian: Зарыйской земанское, землянское, землянское) , ndi kugwirizananso kwa Crimea.<ref>{{cite web|url=http://www.gazeta.ru/politics/news/2014/03/25/n_6037281.shtml|title=Минобороны России учредило медаль "За возвращение Крыма"|trans-title=Ministry of Defense of Russia established a medal 'For the Return of Crimea'|language=ru|publisher=Gazeta.ru|date=March 25, 2014|access-date=August 30, 2014}}</ref><ref>{{Cite web|date=2021-03-18|title=Right of Reply to Russia - "Seventh Anniversary of the Reunification of Crimea with Russia"|url=https://osce.usmission.gov/right-of-reply-to-russia-seventh-anniversary-of-the-reunification-of-crimea-with-russia/|access-date=2022-02-27|website=U.S. Mission to the OSCE|language=en-US}}</ref> Ku Ukraine, mayinawa amadziwika kuti Temporary occupation of the Autonomous Republic of Crimea ndi Sevastopol ndi Russia (Chiyukireniya: Тимчасова окупація Автономної Республіки Крим і Севастополя Pomansosivayu Autonomous Republic of Autonomous Republic of the Romansopulya, Republiki ya Chiyukireniya Crimea, kugwa kwa Crimea, ndi kuwukiridwa kwa Crimea.<ref>{{cite web|url=https://www.president.gov.ua/documents/1172021-37533|date=24 March 2021|work=Президента України|access-date=24 March 2021|archive-date=24 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210324193718/https://www.president.gov.ua/documents/1172021-37533|title=Указ Президента України «Про рішення Ради національної безпеки і оборони України від 11 березня 2021 року "Про Стратегію деокупації та реінтеграції тимчасово окупованої території Автономної Республіки Крим та міста Севастополя"» № 117/2021|trans-title=Decree of the President of Ukraine "On the decision of the National Security and Defense Council of Ukraine of March 11, 2021" On the Strategy of deoccupation and reintegration of the temporarily occupied territory of the Autonomous Republic of Crimea and the city of Sevastopol № 117/2021}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://ua.usembassy.gov/seven-years-of-illegal-occupation-of-the-autonomous-republic-of-crimea/|title=Seven Years of Illegal Occupation of the Autonomous Republic of Crimea|date=4 March 2021}}</ref><ref>[https://www.army.mil/article/140557/the_fall_of_crimea_one_marines_story The Fall of Crimea: One Marine's Story] Jesse Granger 29 January 2015 ''www.army.mil'', accessed 27 February 2022</ref><ref>{{Cite web|url=http://khpg.org/pda/files/docs/index.php?id=1425046486|title=Bitter Crimean Anniversary – Victims of Russian Annexation}}</ref> == Mbiri == Crimea inakhala mbali ya Ufumu wa Russia mu 1783, pamene Crimea Khanate inalandidwa, kenako inakhala mbali ya Russian Soviet Federative Socialist Republic mpaka 1954. M'magawo oyambirira a Russian Civil War panali mndandanda wa maboma odziimira okha osakhalitsa ( Crimea People's Republic, Crimea Regional Government, Crimea SSR) koma adatsatiridwa ndi maboma a White Russian (General Command of the Armed Forces of South Russia and later South Russian Government). Mu October 1921, Crimean Autonomous Soviet Socialist Republic of the Russian SFSR inakhazikitsidwa. Pambuyo pa Nkhondo Yachiwiri Yapadziko Lonse komanso kuthamangitsidwa kwa nzika zonse zaku Crimea, Crimea ASSR idalandidwa ufulu wake wodzilamulira mu 1946 ndipo idatsitsidwa kukhala chigawo cha Russian SFSR. Mu 1954, Crimea Oblast inasamutsidwa kuchoka ku Russian SFSR kupita ku Ukraine SSR ndi lamulo la Presidium of the Supreme Soviet of the Soviet Union kuti likumbukire zaka 300 za mgwirizano wa Ukraine ndi Russia. Chochitikacho chinanenedwa ndi Nikita Khrushchev, yemwe anali Mlembi Woyamba wa Chipani cha Chikomyunizimu. Mu 1989, pansi pa ulamuliro wa Gorbachev wa perestroika, Supreme Soviet inalengeza kuti kuthamangitsidwa kwa Atatars aku Crimea muulamuliro wa Stalin kunali koletsedwa, ndipo mtundu wochuluka wa Asilamu unaloledwa kubwerera ku Crimea. Mu 1990, Soviet of the Crimea Oblast anaganiza zobwezeretsa Crimea ASSR. Derali lidachita referendum mu 1991, yomwe idafunsa ngati Crimea iyenera kukwezedwa kuti isaina New Union Treaty (ndiko kuti, idakhala republic ya Union palokha). Komabe, panthawiyo, kutha kwa Soviet Union kunali kutatsala pang’ono kutha. Crimea ASSR idabwezeretsedwa kwa nthawi yosakwana chaka chimodzi ngati gawo la Soviet Ukraine ufulu wa Ukraine usanachitike. Ukraine yomwe idangodziyimira yokha idasungabe udindo wodzilamulira wa Crimea, pomwe Supreme Council of Crimea idatsimikizira "ulamuliro" wa peninsula ngati gawo la Ukraine. Akuluakulu aku Ukraine adachepetsa ufulu wa Crimea mu 1995. Mu Seputembala 2008, Nduna Yowona Zakunja ku Ukraine Volodymyr Ohryzko adadzudzula dziko la Russia popereka ziphaso zaku Russia kwa anthu okhala ku Crimea ndipo adafotokoza kuti ndi "vuto lenileni" lomwe lidaperekedwa ku Russia kuti achitepo kanthu kuti achitepo kanthu kuti ateteze nzika zaku Russia. Pa Ogasiti 24, 2009, ziwonetsero zotsutsana ndi Chiyukireniya zidachitika ku Crimea ndi nzika zaku Russia. Sergei Tsekov (wa Russian Bloc ndiyeno wachiwiri kwa sipikala wa nyumba yamalamulo ku Crimea) adanena kuti akuyembekeza kuti dziko la Russia lidzachitiranso Crimea monga momwe linachitira ku South Ossetia ndi Abkhazia. Crimea ili ndi anthu amitundu yambiri aku Russia komanso ochepa mwa mafuko a ku Ukraine ndi Crimea Tatars, motero amakhala ndi anthu ambiri ku Ukraine omwe amakhala ku Russia. Pofika m'chaka cha 2010, akatswiri ena ankaganiza kale kuti boma la Russia linali ndi mapulani osadziwika bwino. Taras Kuzio adanena kuti "Russia ili ndi nthawi yovuta kwambiri yozindikira ulamuliro wa Ukraine pa Crimea ndi doko la Sevastopol - monga momwe anthu aku Russia amaonera, zomwe andale anena, kuphatikizapo mamembala a chipani cholamulira cha United Russia, akatswiri ndi atolankhani." Mu 2011, William Varettoni analemba kuti "Russia ikufuna kulanda Crimea ndipo ikungoyembekezera mwayi woyenera, makamaka ponamizira kuteteza abale aku Russia kunja."<ref>{{cite journal|title=Crimea's Overlooked Instability|last=Varettoni|first=William|date=21 June 2011|doi=10.1080/0163660X.2011.588128|journal=The Washington Quarterly|volume=34|issue=3|pages=87–99|s2cid=154003492}}</ref> ==Zolemba== <references /> [[Category:2014 ku Russia]] [[Category:2014 ku Ukraine]] b526e65l9a04bhjg3l6m3uzm182myy5 Nkhondo ya Russia-Ukraine 0 7020 71777 44965 2026-06-27T04:43:44Z Trey314159 5000 fix homoglyphs: convert Latin characters in [p]оссийско to Cyrillic 71777 wikitext text/x-wiki '''Nkhondo ya Russo-Ukrainian'''<ref>{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=l9KMDwAAQBAJ&q=timothy+snyder+road+to+unfreedom|title=The Road to Unfreedom: Russia, Europe, America|last=Snyder|first=Timothy|publisher=Tim Duggan Books|year=2018|isbn=978-0-525-57447-7|location=New York|page=197|quote=Almost everyone lost the Russo-Ukrainian war: Russia, Ukraine, the EU, the United States. The only winner was China.}}; {{Cite journal|last=Mulford|first=Joshua P.|date=2016|title=Non-State Actors in the Russo-Ukrainian War|journal=Connections|volume=15|issue=2|pages=89–107|issn=1812-1098|jstor=26326442|doi=10.11610/Connections.15.2.07|doi-access=free}}; {{Cite book|chapter-url=https://books.google.com/books?id=MhspDwAAQBAJ&q=%22Russo-Ukrainian+war%22&pg=PA134|title=Multicultural Societies and their Threats: Real, Hybrid and Media Wars in Eastern and South-Eastern Europe|last1=Shevko|first1=Demian|last2=Khrul|first2=Kristina|publisher=LIT Verlag Münster|year=2017|isbn=978-3-643-90825-4|editor-last=Gutsul|editor-first=Nazarii|location=Zürich|page=100|chapter=Why the Conflict Between Russia and Ukraine Is a Hybrid Aggression Against the West and Nothing Else|editor-last2=Khrul|editor-first2=Kristina}}</ref>{{efn|{{lang-ru|российско-украинская война|rossiysko-ukrainskaya voyna}}; {{lang-uk|російсько-українська війна|rosiisko-ukrainska viina}}.}} ndi nkhondo yopitilira pakati pa Russia (pamodzi ndi magulu ankhondo odzipatula ogwirizana ndi Russia) ndi Ukraine. Idayamba mu February 2014 kutsatira Revolution ya Chiyukireniya ya Ulemu, ndipo poyambilira idayang'ana kwambiri za Crimea ndi madera ena a Donbas, omwe amadziwika kuti ndi gawo la Ukraine. Zaka zisanu ndi zitatu zoyambirira za mkanganowu zidaphatikizapo kutengedwa kwa Russia ku Crimea (2014) ndi nkhondo ku Donbas (2014-pano) pakati pa Ukraine ndi olekanitsa othandizidwa ndi Russia, komanso zochitika zapamadzi, cyberwarfare, ndi mikangano yandale. Kutsatira kukwera kwa asitikali aku Russia kumalire a Russia-Ukraine kuyambira kumapeto kwa 2021, mkanganowo udakula kwambiri pomwe dziko la Russia lidayambitsa kuwukira kwathunthu ku Ukraine pa 24 February 2022. Pambuyo pa zionetsero za Euromaidan ndi kusintha komwe kunachititsa kuti Purezidenti wa Russia Viktor Yanukovych achotsedwe mu February 2014, zipolowe zomwe zimagwirizana ndi Russia zinayambika m'madera ena a Ukraine. Asilikali aku Russia opanda chizindikiro adalamulira malo abwino ndi zomangamanga kudera la Ukraine la Crimea, ndipo adalanda Nyumba Yamalamulo yaku Crimea. Russia idakonza referendum yodzudzulidwa kwambiri, yomwe zotsatira zake zidali kuti Crimea igwirizane ndi Russia. Kenako analanda Crimea. Mu Epulo 2014, ziwonetsero za magulu ochirikiza Russia m'chigawo cha Donbas ku Ukraine zidakula mpaka nkhondo yapakati pa asitikali aku Ukraine ndi olekanitsa omwe amathandizidwa ndi Russia akumayiko omwe amadzitcha okha a Donetsk ndi Luhansk. Mu Ogasiti 2014, magalimoto ankhondo a ku Russia osazindikirika adawoloka malire ndi kulowa m'dziko la Donetsk. Nkhondo yosadziwika inayambika pakati pa asilikali a ku Ukraine kumbali imodzi, ndipo odzipatula anaphatikizana ndi asilikali a Russia kumbali inayo, ngakhale kuti Russia inayesa kubisala kukhudzidwa kwake. Nkhondoyo inakhala mkangano wosasunthika, ndipo kuyesa mobwerezabwereza kulephera kuthetsa nkhondo. Mu 2015, mapangano a Minsk II adasainidwa ndi Russia ndi Ukraine, koma mikangano yambiri idalepheretsa kuti ikwaniritsidwe. Pofika chaka cha 2019, 7% ya dziko la Ukraine idasankhidwa ndi boma la Ukraine kuti ndi madera omwe adalandidwa kwakanthawi, pomwe boma la Russia lidavomereza mosapita m'mbali kukhalapo kwa asitikali ake ku Ukraine. Mu 2021 komanso koyambirira kwa 2022, panali gulu lalikulu lankhondo laku Russia kuzungulira malire a Ukraine. NATO idadzudzula Russia kuti ikukonzekera kuwukira, zomwe idakana. Purezidenti wa Russia Vladimir Putin adadzudzula kukulitsa kwa NATO ngati chiwopsezo ku dziko lake ndipo adalamula kuti dziko la Ukraine liletsedwe kulowa nawo mgwirizano wankhondo. Anafotokozanso maganizo osagwirizana ndi anthu a ku Russia, kukayikira ufulu wa Ukraine kukhalapo, ndipo adanena kuti Ukraine inalengedwa molakwika ndi Soviet Russia. Pa February 21, 2022, dziko la Russia linavomereza mwalamulo mayiko awiri odzipatula ku Donbas, ndipo adatumiza asilikali kumaderawa. Patapita masiku atatu, dziko la Russia linalanda dziko la Ukraine. Ambiri mwa mayiko adzudzula dziko la Russia chifukwa cha zomwe adachita pambuyo pa kusintha kwa dziko la Ukraine, akumaimba mlandu wophwanya malamulo apadziko lonse komanso kuphwanya ulamuliro wa Ukraine. Maiko ambiri adakhazikitsa zilango zachuma motsutsana ndi Russia, anthu aku Russia, kapena makampani, makamaka pambuyo pakuwukira kwa 2022. == Mbiri == Kusamutsidwa kwa Crimea mu 1954, kunyumba kwa Black Sea Fleet, kuchokera ku Russian SFSR kupita ku SSR ya Ukraine kunabwera motsogoleredwa ndi Prime Minister wa Soviet Nikita Khrushchev. Kunkawonedwa ngati “chizindikiro” chosafunika kwenikweni, popeza kuti malipabuliki onsewo anali mbali ya Soviet Union ndipo anali kuyankha ku boma la Moscow. Kudzilamulira kwa Crimea kunakhazikitsidwanso pambuyo pa referendum mu 1991. Ngakhale dziko lodziyimira pawokha kuyambira 1991, monga dziko lomwe kale linali Soviet Socialist Republic, Russia imawona Ukraine kukhala gawo lamphamvu zake. Iulian Chifu ndi olemba anzake akunena kuti, ponena za Ukraine, Russia ikutsatira ndondomeko yamakono ya Brezhnev Doctrine pa "ulamuliro wochepa", womwe umasonyeza kuti ulamuliro wa Ukraine sungakhale waukulu kuposa wa Pangano la Warsaw asanawonongeke. za gawo la Soviet la chikoka ndi Revolutions mu 1989. Izi zachokera pa mawu a atsogoleri aku Russia akuti zotheka kuphatikiza Ukraine mu NATO kungawononge chitetezo cha dziko la Russia. Pambuyo pa kutha kwa Soviet Union mu 1991, Ukraine ndi Russia anakhalabe paubale wapamtima kwa zaka zambiri. Komabe panali mfundo zingapo zokakamira, makamaka zida zanyukiliya zaku Ukraine, zomwe Ukraine idavomera kuyisiya mu Budapest Memorandum on Security Assurances (December 1994) pokhapokha ngati Russia ndi ena omwe adasaina apereke chitsimikiziro potsutsa ziwopsezo kapena kugwiritsa ntchito mphamvu motsutsana ndi boma. chigawo umphumphu kapena ufulu ndale Ukraine. Mu 1999, dziko la Russia linasaina Charter for European Security, pomwe "inatsimikiziranso ufulu wadziko lililonse lomwe likuchita nawo ufulu wosankha kapena kusintha makonzedwe ake achitetezo, kuphatikiza mapangano a mgwirizano, pomwe akusintha". Mfundo ina inali kugawanika kwa Black Sea Fleet. Ukraine idavomereza kubwereketsa malo angapo apanyanja kuphatikiza omwe ali ku Sevastopol, kuti zombo zankhondo zaku Russia za Black Sea zipitilize kukhala komweko pamodzi ndi asitikali apanyanja aku Ukraine. Kuyambira mu 1993, kupyolera mu 1990s ndi 2000s, Ukraine ndi Russia anachita mikangano yambiri gasi. Mu 2001, Ukraine, pamodzi ndi Georgia, Azerbaijan, ndi Moldova, adapanga gulu lotchedwa GUAM Organization for Democracy and Economic Development, lomwe dziko la Russia linawona ngati vuto lachindunji ku Commonwealth of Independent States, gulu lazamalonda lolamulidwa ndi Russia lomwe linakhazikitsidwa pambuyo pa kugwa. wa Soviet Union. Russia idakwiyitsidwanso ndi Orange Revolution ya 2004, pomwe Viktor Yushchenko wa ku Europe adasankhidwa kukhala purezidenti m'malo mwa pro-Russian Viktor Yanukovych. Kuphatikiza apo, Ukraine idapitilizabe kukulitsa mgwirizano wake ndi NATO, kutumiza gulu lachitatu lalikulu kwambiri la asitikali ku Iraq ku 2004, ndikupatulira oteteza mtendere ku mishoni za NATO monga gulu la ISAF ku Afghanistan ndi KFOR ku Kosovo. Yanukovych adasankhidwa mu 2010 ndipo Russia idawona kuti maubwenzi ambiri ndi Ukraine atha kukonzedwa. Izi zisanachitike, Ukraine inali isanakonzenso kubwereketsa kwa zida zankhondo ku Crimea, kutanthauza kuti asitikali aku Russia akuyenera kuchoka ku Crimea pofika chaka cha 2017. Yanukovych adasaina pangano latsopano ndikuwonjezera kuchuluka kwa asitikali ololedwa, komanso kulola asitikali kuti aziphunzitsa ku Crimea. Kerch peninsula. Ambiri ku Ukraine adawona kukulitsaku ngati kosagwirizana ndi malamulo, chifukwa malamulo a dziko la Ukraine amati palibe asitikali akunja omwe adzakhale ku Ukraine pambuyo poti mgwirizano wa Sevastopol utatha. Yulia Tymoshenko, wotsutsa wamkulu wa Yanukovych, adatsekeredwa m'ndende pazifukwa zomwe zimatchedwa kuzunzidwa kwa ndale ndi owonera mayiko, zomwe zinapangitsa kuti apitirize kusakhutira ndi boma. Mu November 2013, Viktor Yanukovych anakana kusaina pangano la mgwirizano ndi European Union, pangano lomwe lakhala likuchitika kwa zaka zingapo komanso lomwe a Yanukovych wochirikiza Russia, yemwe ankakonda kugwirizana kwambiri ndi Russia, adavomereza kale. Mu Seputembala 2013, dziko la Russia linachenjeza kuti ngati dziko la Ukraine litalowa m’pangano lokonzekera malonda aulere ndi European Union, likhoza kukumana ndi mavuto azachuma komanso mwina kugwa kwa dzikolo. Sergey Glazyev, mlangizi wa pulezidenti wa Russia Vladimir Putin, adanena kuti "Akuluakulu a Chiyukireniya akulakwitsa kwambiri ngati akuganiza kuti zochita za Russia zidzakhala zandale m'zaka zingapo kuchokera pano. Izi sizidzachitika." Dziko la Russia linali litaika kale zoletsa kuitanitsa zinthu zina za ku Ukraine ndipo Glazyev sanawononge zilango zina ngati mgwirizanowo unasaina. Glazyev analola mwayi wopatukana mayendedwe akuphukira mu Russian olankhula kum'mawa ndi kum'mwera kwa Ukraine. Adanenetsa kuti ngati Ukraine idasaina panganoli, iphwanya mgwirizano wamayiko awiriwa pazaubwenzi komanso ubale ndi Russia womwe umasokoneza malire a mayiko awiriwa. Dziko la Russia silikanatsimikiziranso kuti dziko la Ukraine lidzakhala dziko ndipo likhoza kulowererapo ngati madera ogwirizana ndi Russia achita apilo ku Russia. ==Zolemba== {{Reflist}} == Zolemba Zing'onozing'ono == {{Notelist}} [[Category:Nkhondo ya Russia-Ukraine]] [[Category:2010s mikangano]] [[Category:2010s mu Russia]] [[Category:2010s mu Ukraine]] [[Category:2020s mikangano]] [[Category:2020s mu Russia]] [[Category:2020s mu Ukraine]] r3t2dcqjcqj9n2ght7cyzujqvmc56rc Slapdee 0 9194 71776 71771 2026-06-27T00:52:02Z InternetArchiveBot 7777 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 71776 wikitext text/x-wiki '''Mwila Musonda''' (wobadwa pa Epulo 27, 1987), wodziwika bwino kuti '''Slapdee''', ndi woimba nyimbo wa ku Zambia [[African hip hop|hip hop]] komanso wa rap. Popeza adapambana mphoto zambiri kuyambira pomwe adayamba mu 2006, nthawi zambiri amaonedwa kuti ndi m'modzi mwa oyambitsa hip-hop ku Zambia.<ref>https://www.lusakatimes.com/2021/02/03/slap-dee-reveals-visuals-for-teti/ Zambia : Slap dee akuwonetsa zithunzi za 'Teti'</ref><ref>{{Cite news|url=http://www.times.co.zm/?p=75518|title=Slap D, Macky II ‘Clash’|date=31 Disembala 2015|work=Times of Zambia|access-date=4 Meyi 2019|archive-date=2024-12-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20241226044218/http://www.times.co.zm/?p=75518|url-status=dead}}</ref> ==Moyo wake woyambirira== Slapdee adaleredwa ndi azakhali ake, atataya makolo ake ndi mchimwene wake. Chifukwa cha ntchito ya azakhali ake, nthawi zambiri ankasamuka, ngakhale kupita kusukulu ku [[Botswana]] ndi [[South Africa]]. Pa nthawi ya sukulu yake ya sekondale, Slapdee anabwerera ku Zambia komwe anakhala bwenzi ndi woimba nyimbo wamtsogolo '''Hamoba''', ndipo awiriwa anayamba kupanga nyimbo pamodzi. Wathandiza kudziwitsa oimba ambiri atsopano kuphatikizapo [[Xaven The Kopala Queen]]<ref>{{Cite news|url=http://www.lusakavoice.com/2013/08/05/artist-highlight-slap-dee-2/|title=Artist Highlight: Slap Dee|date=5 Ogasiti 2013|work=The Lusaka Voice|access-date=4 Meyi 2019}}</ref> == Ntchito ya nyimbo == Ntchito yake yoimba inayamba mu 2006 pamene anatulutsa "Asembe Isebenza". Patapita kanthawi inadziwika ndi promoter Sync. Anatulutsa chimbale chake choyamba "Asembe Isebenza" ndipo chinatchuka kwambiri pa wailesi ndipo chinapangitsa kuti nyimbo zake zimveke bwino mu Hip-hop underground. Ngakhale kuti chimbale chake choyamba sichinapambane, Slapdee anatulutsa chimbale chachiwiri cha ''So Che'', chokhala ndi nyimbo za ''Solola'' ndi ''Takwaba''. Anagwirizananso ndi woimba nyimbo Sutu pa nyimbo ya ''Disposable ndi Kamba Che''. Mu 2009 chimbale chake chachitatu cha ''Black na White'' chinatulutsidwa ndi nyimbo zopambana monga ''Gold Digger'', ''Fo'Shizzy'' ndi ''Chishinka''.<ref name=":2">{{Cite web|url=http://www.coca-cola.co.ke/cokestudio/home/artists/season05/slapdee/|title=Coke Studio Africa - Artist - Slapdee|website=www.coca-cola.co.ke|language=en|access-date=2018-07-19}}</ref> Slapdee watulutsa ma album 7 a studio: ''Asembe Isebenza'', ''So Che'', ''Black na White'', ''True Story'', ''The Business'', ''Black na White 2 (BW2) ndi Mother Tongue''. Slapdee wasainidwa ndi kampani yojambulira nyimbo ya ku Zambia ya XYZ Entertainments, yomwe adayambitsa. == Mphotho ndi maudindo == Slapdee walandira maudindo ndi mphoto, kuphatikizapo [[Ngoma Music Award] ya 2009 ya woimba bwino wa hip hop, kusankhidwa kwa AFRIMMA Award ya Best Male (woimba) Southern Africa, <ref>{{Cite news|date=26 Julayi 2015|title=Cleo, Slap D, Roberto wasankhidwa ku AFRIMMA|work=Zambian Daily Mail|url=http://www.daily-mail.co.zm/cleo-slap-d-roberto-nominated-afrimma/|access-date=30 Marichi 2019}}</ref> Mphotho 9 za ZMA za woimba bwino kwambiri wa hip hop, <ref name=":1">{{Cite web|date=24 Novembala 2017|title=ZedTop10: Slap Dee to the dziko|url=https://zambezimagic.dstv.com/show/zed-top-ten/zedtop10-slap-dee-to-the-world/news|access-date=2019-03-30|website=Zed Top 10|language=en}}</ref><ref name="bags">{{Tchulani nkhani|date=27 February 2014|title=Slap Dee Bags 3 Music Awards|work=Times of Zambia|url=http://www.times.co.zm/?p=11664|access-date=4 May 2019}}</ref><ref>{{Tchulani nkhani|date=23 February 2013|title=The Lusaka Voice|work=The Lusaka Voice|url=http://www.lusakavoice.com/2013/02/23/slapdee-mwila-musonda-scoops-five-2012-mosi-musical-awards/|access-date=4 Meyi 2019}}</ref><ref>{{Tchulani nkhani|title=Kodi mukuvota? Kusanthula kwa magulu a Mphotho ya Nyimbo za Zambia ya 2014|work=The Lusaka Voice|url=http://www.lusakavoice.com/2014/01/15/are-you-voting-a-break-down-of-the-2014-zambia-music-award-categories/|access-date=2 Meyi 2019}}</ref> ndi Mphotho zisanu ndi chimodzi za Nyimbo za Sun FM Kwacha, zomwe zidapambana zitatu mu 2017 ndi zitatu mu 2002.<ref name=":1" /><ref name="bags" /><ref name=":0">{{Cite web|title=We Develop In The World of Zed Hip Hop Pioneer- Slap Dee|url=https://jump.co.zm/entrepreneurship/a-delve-into-the-world-of-zed-hip-hop-pioneer-slap-dee|access-date=2018-07-19|website=Jump|language=en}}</ref><ref>{{Tchulani tsamba lawebusayiti|date=2015-07-21|title=AFRIMMA 2015: Nayi Mndandanda Wonse wa Osankhidwa|url=https://bigeye.ug/afrimma-2015-heres-the-full-list-of-nominees/|access-date=2019-03-30|website=BigEye.UG|language=en-US}}</ref><ref>{{Tchulani nkhani|date=22 Julayi 2015|title=Mndandanda Wonse: Osankhidwa a 2015 African Muzik Magazine Awards (AFRIMMA)|work=Nairobi Wire|url=http://nairobiwire.com/2015/07/full-list-2015-african-muzik-magazine-awards-afrimma-nominees.html|access-date=30 Marichi 2019}}</ref> Pa [[Zambia Music Awards]] ya 2013, chimbale chake cha ''The Business'' chinapambana mphoto zisanu ndi chimodzi za Slapdee, kuphatikizapo Nyimbo ya Chaka, Chimbale Chabwino Kwambiri cha Hip Hop ndi Chimbale Chabwino Kwambiri cha Male. Mphamvu ya Slapdee pamakampani anyimbo aku Zambia ndi yayikulu kwambiri kotero kuti mu 2016, ngakhale asanatulutse chimbale chake cha ''Black na White 2'', mafani ake adasankha chimbale cha Best Hip Hop Album pa Chimbale cha Nyimbo cha Zambia. Anapambananso mphoto zitatu pa mphoto za Zambia Music Awards za 2017 ndi 2018.<ref>{{Cite web|date=2011-09-30|title=Opambana a Kwacha Music Awards 2018|url=https://zambiareports.com/2018/09/30/kwacha-music-awards-2018-winners/|access-date=2019-06-20|website=Zambia Reports|language=en-US}}</ref><ref>{{Tchulani webusaiti|date=2011-10-02|title=Zambia: Mphotho za Nyimbo za Kwacha za 2017: ndipo opambana ndi|url=https://www.lusakatimes.com/2017/10/02/2017-kwacha-music-awards-and-the-winners-are/|access-date=2019-06-20|website=LusakaTimes.com|language=en-GB}}</ref> Slapdee adatenga nawo gawo mu mndandanda wa wailesi yakanema wa 2017 wa ''Coke Studio'' ku Africa.<ref>{{Cite news|url=https://zambia.co.zm/news/headlines/2017/08/30/coke-studio-propels-slapdee-across-the-continent/|title=Coke Studio Propels Slapdee Across The Continent|date=30 Ogasiti 2017|work=Zambia Online|access-date=30 Marichi 2019|archive-date=2021-11-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20211105080030/https://zambia.co.zm/news/headlines/2017/08/30/coke-studio-propels-slapdee-across-the-continent/|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite news|url=http://www.daily-mail.co.zm/slap-d-cokes-studio-africa/|title=Slap D Cokes Studio Africa|date=9 Juni 2017|work=Zambia Daily Mail |access-date=30 Marichi 2019}}</ref><ref name=":3">{{Cite nkhani|date=13 Okutobala 2011|title=Rapper Slapdee akupezeka mu Coke Studio ku Africa konse|work=Zambian Eye|url=https://zambianeye.com/rapper-slapdee-features-in-africa-wide-coke-studio/|access-date=30 Marichi 2019}}</ref> Kuyambira mu 2017, Slapdee anali woyimba waku Zambia wofufuzidwa kwambiri pa Google.<ref>{{Cite web|url=https://www.zambianmusic.net/7703/full-list-of-zambias-top-10-most-googled-musicians-ranked-highly-in-2017.html|title=Mndandanda Wonse wa Oyimba 10 Apamwamba Kwambiri ku Zambia Omwe Amapezeka Kwambiri pa Google mu 2017|website=ZambianMusic.net|access-date=2019-03-30|archive-date=2018-07-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20180703025324/http://www.zambianmusic.net/7703/full-list-of-zambias-top-10-most-googled-musicians-ranked-highly-in-2017.html|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.zambianmusic.net/allartists?standard=popular&request=alltime|title=Ojambula Odziwika Kwambiri Nthawi Zonse|last=|first=|date=|website=www.zambianmusic.net|archive-url=https://web.archive.org/web/20241226044240/https://www.zambianmusic.net/allartists?standard=popular&request=alltime|archive-date=2024-12-26|access-date=30 Marichi 2019|url-status=dead}}</ref> Iye ndi kazembe wa kampani ya Kung Fu Energy,<ref>{{Cite web|url=https://www.zedhypemag.net/slapdee-becomes-kung-fu-energy-drink-brand-ambassador/|title=SlapDee Akukhala Kazembe wa Kung Fu Energy Drink Brand|date=13 Julayi 2019|website=Zed Hype Mag|access-date=14 Julayi 2019|archive-date=2026-02-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20260210032257/https://www.zedhypemag.net/slapdee-becomes-kung-fu-energy-drink-brand-ambassador/|url-status=dead}}</ref> chakumwa cha Fruitola, ndi foni yam'manja ya Itel. Mu 2019 adawonekera mu [[CNN]] African Voices CHANGEMAKERS ngati woimba wa hip-hop waku Zambia wopambana mphoto zambiri yemwe amathandiza ana aku Zambia kudzera mu studio yake yojambulira nyimbo komanso kusonkhanitsa zopereka zothandizira ana amasiye akumaloko ndi zipatala za ana. == Maulalo akunja == * [https://twitter.com/slapdee?t=_Bax0lE2jVLYymJ5mUR0pw&s=09 Twitter] ==Zolemba== {{reflist}} [[Category: Oimba nyimbo za rapper aku Zambia]] [[Category: Anthu amoyo]] [[Category: Kubadwa kwa 1987]] 0q9jseiue2c8plvndj9yqz9qeq5u8v8 Template:POTD/2026-06-27 10 9222 71779 2026-06-27T09:34:18Z Icem4k 5186 Creating a [[WP:POTD]] template 71779 wikitext text/x-wiki {{POTD {{{1|{{{style|default}}}}}} |image=Maréchal Canrobert by Nadar.jpg |size=300 |title=[[François Certain de Canrobert]] |texttitle=François Certain de Canrobert |caption= '''[[François Certain de Canrobert]]''' (27 June 1809 - 28 January 1895) anali mkulu wa asilikali aku France yemwe anali ndi udindo wa Marshal wa ku France. Pokhala wochirikiza Mfumu [[Napoleon III]], anakhala m'modzi mwa anthu otsogola mu chipani cha Bonapartist pansi pa French Third Republic. Chithunzi ichi cha Canrobert atavala yunifolomu yankhondo chinajambulidwa ndi wojambula zithunzi waku France [[Nadar]]. |credit=Chithunzi chojambulidwa ndi: [[Nadar]]; chobwezeretsedwa ndi [[Wogwiritsa Ntchito:Adam Cuerden|Adam Cuerden]] }} 4adguno29q3ar29cmaodnromlf30mgt Template:POTD/2026-06-28 10 9223 71780 2026-06-27T09:36:17Z Icem4k 5186 Created page with "{{POTD {{{1|{{{style|default}}}}}} |image=Blank300.png |size=900 |title=[[Silver certificate (United States)|Silver certificates]] |texttitle=Silver certificates |caption= <gallery mode=packed class="center"> File:US-$1-SC-1891-Fr.223.jpg|alt=Obverse and reverse of an 1891 one-dollar silver certificate depicting Martha Washington|$1<br/>[[Martha Washington]] File:US-$2-SC-1891-Fr.246.jpg|alt=Obverse and reverse of an 1891 two-dollar silver certificate depicting William..." 71780 wikitext text/x-wiki {{POTD {{{1|{{{style|default}}}}}} |image=Blank300.png |size=900 |title=[[Silver certificate (United States)|Silver certificates]] |texttitle=Silver certificates |caption= <gallery mode=packed class="center"> File:US-$1-SC-1891-Fr.223.jpg|alt=Obverse and reverse of an 1891 one-dollar silver certificate depicting Martha Washington|$1<br/>[[Martha Washington]] File:US-$2-SC-1891-Fr.246.jpg|alt=Obverse and reverse of an 1891 two-dollar silver certificate depicting William Windom|$2<br/>[[William Windom (politician)|William Windom]] File:US-$5-SC-1891-Fr-267.jpg|alt=Obverse and reverse of an 1891 five-dollar silver certificate depicting Ulysses S. Grant|$5<br/>[[Ulysses S. Grant]] File:US-$10-SC-1891-FR-298.jpg|alt=Obverse and reverse of an 1891 ten-dollar silver certificate depicting Thomas A. Hendricks|$10<br/>[[Thomas A. Hendricks]] </gallery> <gallery mode=packed class="center"> File:US-$20-SC-1891-Fr-317.jpg|alt=Obverse and reverse of an 1891 twenty-dollar silver certificate depicting Daniel Manning|$20<br/>[[Daniel Manning]] File:US-$50-SC-1891-Fr.331.jpg|alt=Obverse and reverse of an 1891 fifty-dollar silver certificate depicting Edward Everett|$50<br/>[[Edward Everett]] File:US-$100-SC-1891-Fr.344.jpg|alt=Obverse and reverse of an 1891 one-hundred-dollar silver certificate depicting James Monroe|$100<br/>[[James Monroe]] File:US-$1000-SC-1891-Fr-346e.jpg|alt=Obverse and reverse of an 1891 one-thousand-dollar silver certificate depicting William L. Marcy|$1000<br/>[[William L. Marcy]] </gallery> '''[[Siliva satifiketi (United States)|Zikalata zasiliva]]''' ndi mtundu wa [[ndalama zoyimira]] zomwe zinaperekedwa pakati pa 1878 ndi 1964 ku United States ngati gawo la kufalitsa ndalama zapepala. Zinapangidwa poyankha [[siliva waulere|kusokonezeka kwa siliva]] ndi nzika zomwe zinakwiya ndi [[Coinage Act ya 1873]], yomwe inayika United States pa [[muyezo wagolide]]. Kuyambira 1968 zakhala zikuwomboledwa kokha mu [[Federal Reserve Note]] ndipo motero ndi zakale, koma zimakhalabe [[zovomerezeka mwalamulo]] pamtengo wawo weniweni ndipo motero ndi mtundu wovomerezeka wa ndalama. Iyi ndi seti yonse ya mndandanda wa 1891 wa zikalata zazikulu zasiliva, zopangidwa ndi [[Bureau of Engraving and Printing]] ndipo zimakhala ndi mitundu isanu ndi itatu kuyambira $1 mpaka $1000. Ndalama iliyonse ya banki ili ndi siginecha ya [[James Fount Tillman]] ([[Register of the Treasury]]) ndi [[Daniel N. Morgan]] ([[Treasurer of the United States]]), ndi chithunzi cha munthu wina, chomwe chatchulidwa pamwambapa. |credit=Ngongole ya kapangidwe ka ndalama: [[Bureau of Engraving and Printing]]; chithunzi cha [[User:Godot13|Andrew Shiva]] }} g3dqoqki4u91e0tnyqkihy6fay7yknc Template:POTD/2026-06-29 10 9224 71781 2026-06-27T09:38:45Z Icem4k 5186 Created page with "{{POTD {{{1|{{{style|default}}}}}} |image=St. Peter and St. Paul's Church 3, Vilnius, Lithuania - Diliff.jpg |size=400 |title=[[Church of St.&nbsp;Peter and St.&nbsp;Paul, Vilnius]] |texttitle=Church of St.&nbsp;Peter and St.&nbsp;Paul, Vilnius |caption= '''[[Tchalitchi cha St. Peter ndi St. Paul, Vilnius|Tchalitchi cha St. Peter ndi St. Paul]]''' ndi tchalitchi cha [[Tchalitchi cha Katolika | Roma Katolika]] chomwe chili pafupi ndi [[Antakalnis]] ku [[Vilnius]], Lithua..." 71781 wikitext text/x-wiki {{POTD {{{1|{{{style|default}}}}}} |image=St. Peter and St. Paul's Church 3, Vilnius, Lithuania - Diliff.jpg |size=400 |title=[[Church of St.&nbsp;Peter and St.&nbsp;Paul, Vilnius]] |texttitle=Church of St.&nbsp;Peter and St.&nbsp;Paul, Vilnius |caption= '''[[Tchalitchi cha St. Peter ndi St. Paul, Vilnius|Tchalitchi cha St. Peter ndi St. Paul]]''' ndi tchalitchi cha [[Tchalitchi cha Katolika | Roma Katolika]] chomwe chili pafupi ndi [[Antakalnis]] ku [[Vilnius]], Lithuania. Mkati mwake muli zinthu zaluso kwambiri za [[stucco]] pafupifupi zikwi ziwiri ndi [[Pietro Perti]] ndi [[Zokongoletsa (luso) |zokongoletsa]] ndi [[Giovanni Maria Galli da Bibiena]], ndipo ndi yapadera ku Europe. Tchalitchichi chaperekedwa kwa [[Saint Peter]] ndi [[Paulo Mtumwi |Saint Paul]], [[Phwando la Oyera Petro ndi Paulo | lomwe tsiku lawo la phwando]] limakondwerera pa 29 June. Chithunzi ichi cha mkati chikuwonetsa [[chancel]] ya tchalitchicho ndi guwa lalikulu lansembe. Chithunzi chachikulu chapakati chojambulidwa ndi [[Franciszek Smuglewicz]] chikuwonetsa kulekana komaliza kwa Petro ndi Paulo. Chifaniziro cha Yesu chofanana ndi chamoyo, chodziwika kuti Yesu wa ku Antakalnis, chikuwoneka mu [[Niche (architecture)|niche]] kumanzere kwa chithunzicho. |credit=Photograph credit: [[User:Diliff|David Iliff]] }}<noinclude>[[Category:Wikipedia Picture of the day {{#time:F Y|{{SUBPAGENAME}}}}]] </noinclude> o12eje9npt9kk7661r3kt1zz978nur4 71783 71781 2026-06-27T09:51:17Z Icem4k 5186 71783 wikitext text/x-wiki {{POTD {{{1|{{{style|default}}}}}} |image=St. Peter and St. Paul's Church 3, Vilnius, Lithuania - Diliff.jpg |size=400 |title=[[Tchalitchi cha St. Peter ndi St. Paul, Vilnius]] |texttitle=Tchalitchi cha St. Peter ndi St. Paul, Vilnius |caption= '''[[Tchalitchi cha St. Peter ndi St. Paul, Vilnius|Tchalitchi cha St. Peter ndi St. Paul]]''' ndi tchalitchi cha [[Tchalitchi cha Katolika | Roma Katolika]] chomwe chili pafupi ndi [[Antakalnis]] ku [[Vilnius]], Lithuania. Mkati mwake muli zinthu zaluso kwambiri za [[stucco]] pafupifupi zikwi ziwiri ndi [[Pietro Perti]] ndi [[Zokongoletsa (luso) |zokongoletsa]] ndi [[Giovanni Maria Galli da Bibiena]], ndipo ndi yapadera ku Europe. Tchalitchichi chaperekedwa kwa [[Saint Peter]] ndi [[Paulo Mtumwi |Saint Paul]], [[Phwando la Oyera Petro ndi Paulo | lomwe tsiku lawo la phwando]] limakondwerera pa 29 June. Chithunzi ichi cha mkati chikuwonetsa [[chancel]] ya tchalitchicho ndi guwa lalikulu lansembe. Chithunzi chachikulu chapakati chojambulidwa ndi [[Franciszek Smuglewicz]] chikuwonetsa kulekana komaliza kwa Petro ndi Paulo. Chifaniziro cha Yesu chofanana ndi chamoyo, chodziwika kuti Yesu wa ku Antakalnis, chikuwoneka mu [[Niche (architecture)|niche]] kumanzere kwa chithunzicho. |credit=Photograph credit: [[User:Diliff|David Iliff]] }}<noinclude>[[Category:Chithunzi cha tsikulo zakale {{#time:F Y|{{SUBPAGENAME}}}}]] </noinclude> cgkmwww833jmi7yv6duo6gfp8slyscx Template:POTD protected/2026-06-27 10 9225 71782 2026-06-27T09:41:07Z Icem4k 5186 Manually creating the protected version of a [[WP:POTD]] template 71782 wikitext text/x-wiki {| role="presentation" style="margin:0 3px 3px; width:100%; box-sizing:border-box; text-align:left; border-collapse:collapse; " | style="padding:0 0.9em 0 0; width:400px;" | [[File:Maréchal Canrobert by Nadar.jpg|400px|''François Certain de Canrobert'']] | style="padding:0 6px 0 0" | '''[[François Certain de Canrobert]]''' (27 June 1809 - 28 January 1895) anali mkulu wa asilikali aku France yemwe anali ndi udindo wa Marshal wa ku France. Pokhala wochirikiza Mfumu [[Napoleon III]], anakhala m'modzi mwa anthu otsogola mu chipani cha Bonapartist pansi pa French Third Republic. Chithunzi ichi cha Canrobert atavala yunifolomu yankhondo chinajambulidwa ndi wojambula zithunzi waku France [[Nadar]]. <p style="text-align:left;"><small>Ngongole yazithunzi: [[User:Fredrik|Fredrik]]<!--; George Rinhart / Corbis Collections kudzera pa [[Getty Images]]--></small></p> <div class="potd-recent" style="text-align:right;"> Zaposachedwa: {{flatlist|class=inline|1= * [[Template:POTD/2025-06-26|''Eastern Yellow Robin'']] * [[Template:POTD/2025-06-25|Dziko lapansi usiku]] }}</div> |}<noinclude> [[Category:Chithunzi cha maofesi a tsikulo {{#time:F Y|{{SUBPAGENAME}}}}]] </noinclude> hfacrf2l9t89ml4hv3mjqdfyk9xaacz Template:POTD/2026-06-30 10 9226 71784 2026-06-27T09:52:20Z Icem4k 5186 Created page with "{{POTD {{{1|{{{style|default}}}}}} |image=Ignace Gaston Pardies-Plate 4.jpg |size=500 |title=[[Ignace-Gaston Pardies]] |texttitle=Ignace-Gaston Pardies |alttext=Plate 4 of Ignace-Gaston Pardies's celestial atlas |caption= '''[[Ignace-Gaston Pardies]]''' (1636–1673) anali wansembe wa Katolika wa ku France komanso wasayansi. [[Celestial cartography|celestial atlas]], yotchedwa ''Globi coelestis in tabulas planas redacti descriptio'', inali ndi machati asanu ndi limodzi..." 71784 wikitext text/x-wiki {{POTD {{{1|{{{style|default}}}}}} |image=Ignace Gaston Pardies-Plate 4.jpg |size=500 |title=[[Ignace-Gaston Pardies]] |texttitle=Ignace-Gaston Pardies |alttext=Plate 4 of Ignace-Gaston Pardies's celestial atlas |caption= '''[[Ignace-Gaston Pardies]]''' (1636–1673) anali wansembe wa Katolika wa ku France komanso wasayansi. [[Celestial cartography|celestial atlas]], yotchedwa ''Globi coelestis in tabulas planas redacti descriptio'', inali ndi machati asanu ndi limodzi a thambo la usiku ndipo inafalitsidwa koyamba mu 1674. Buku la atlas limagwiritsa ntchito [[gnomonic projection]] kotero kuti ma plates amapanga cube ya [[celestial sphere]]. Zithunzi za nyenyezi zatengedwa kuchokera ku ''[[Uranometria]]'', koma zinasinthidwa mosamala ndikusinthidwa kuti ziwonekere bwino thambo. Iyi ndi mbale yachinayi kuchokera mu buku la Pardies's atlas lomwe linasindikizidwa mu 1693, lomwe lili ndi magulu a nyenyezi kuphatikizapo [[Virgo (gulu la nyenyezi)|Virgo]], [[Libra (gulu la nyenyezi)|Libra]] ndi [[Boötes]], zomwe zimawonekera mu [[Northern skyline hemisphere|kumwamba kwakumpoto]]. |credit=Map: [[Ignace-Gaston Pardies]] }}<noinclude>[[Category:Chithunzi cha tsikulo zakale {{#time:F Y|{{SUBPAGENAME}}}}]] </noinclude> knkvv56vau86z0n254oieozj4gtjjwk Template:POTD protected/2026-06-28 10 9227 71785 2026-06-27T09:57:30Z Icem4k 5186 Manually creating the protected version of a [[WP:POTD]] template 71785 wikitext text/x-wiki {| role="presentation" style="margin:0 3px 3px; width:100%; box-sizing:border-box; text-align:left; border-collapse:collapse; " | style="padding:0 0.9em 0 0; width:400px;" | [[File:Blank300.png|400px|''Zikalata zasiliva'']] | style="padding:0 6px 0 0" | <gallery mode=packed class="center"> File:US-$1-SC-1891-Fr.223.jpg|alt=Obverse and reverse of an 1891 one-dollar silver certificate depicting Martha Washington|$1<br/>[[Martha Washington]] File:US-$2-SC-1891-Fr.246.jpg|alt=Obverse and reverse of an 1891 two-dollar silver certificate depicting William Windom|$2<br/>[[William Windom (politician)|William Windom]] File:US-$5-SC-1891-Fr-267.jpg|alt=Obverse and reverse of an 1891 five-dollar silver certificate depicting Ulysses S. Grant|$5<br/>[[Ulysses S. Grant]] File:US-$10-SC-1891-FR-298.jpg|alt=Obverse and reverse of an 1891 ten-dollar silver certificate depicting Thomas A. Hendricks|$10<br/>[[Thomas A. Hendricks]] </gallery> <gallery mode=packed class="center"> File:US-$20-SC-1891-Fr-317.jpg|alt=Obverse and reverse of an 1891 twenty-dollar silver certificate depicting Daniel Manning|$20<br/>[[Daniel Manning]] File:US-$50-SC-1891-Fr.331.jpg|alt=Obverse and reverse of an 1891 fifty-dollar silver certificate depicting Edward Everett|$50<br/>[[Edward Everett]] File:US-$100-SC-1891-Fr.344.jpg|alt=Obverse and reverse of an 1891 one-hundred-dollar silver certificate depicting James Monroe|$100<br/>[[James Monroe]] File:US-$1000-SC-1891-Fr-346e.jpg|alt=Obverse and reverse of an 1891 one-thousand-dollar silver certificate depicting William L. Marcy|$1000<br/>[[William L. Marcy]] </gallery> '''[[Siliva satifiketi (United States)|Zikalata zasiliva]]''' ndi mtundu wa [[ndalama zoyimira]] zomwe zinaperekedwa pakati pa 1878 ndi 1964 ku United States ngati gawo la kufalitsa ndalama zapepala. Zinapangidwa poyankha [[siliva waulere|kusokonezeka kwa siliva]] ndi nzika zomwe zinakwiya ndi [[Coinage Act ya 1873]], yomwe inayika United States pa [[muyezo wagolide]]. Kuyambira 1968 zakhala zikuwomboledwa kokha mu [[Federal Reserve Note]] ndipo motero ndi zakale, koma zimakhalabe [[zovomerezeka mwalamulo]] pamtengo wawo weniweni ndipo motero ndi mtundu wovomerezeka wa ndalama. Iyi ndi seti yonse ya mndandanda wa 1891 wa zikalata zazikulu zasiliva, zopangidwa ndi [[Bureau of Engraving and Printing]] ndipo zimakhala ndi mitundu isanu ndi itatu kuyambira $1 mpaka $1000. Ndalama iliyonse ya banki ili ndi siginecha ya [[James Fount Tillman]] ([[Register of the Treasury]]) ndi [[Daniel N. Morgan]] ([[Treasurer of the United States]]), ndi chithunzi cha munthu wina, chomwe chatchulidwa pamwambapa. <p style="text-align:left;"><small>Ngongole ya kapangidwe ka ndalama: [[Bureau of Engraving and Printing]]; chithunzi cha [[User:Godot13|Andrew Shiva]]<!--; George Rinhart / Corbis Collections kudzera pa [[Getty Images]]--></small></p> <div class="potd-recent" style="text-align:right;"> Zaposachedwa: {{flatlist|class=inline|1= * [[Template:POTD/2025-06-27|''Eastern Yellow Robin'']] * [[Template:POTD/2025-06-26|Dziko lapansi usiku]] * [[Template:POTD/2025-06-25|Dziko lapansi usiku]] }}</div> |}<noinclude> [[Category:Chithunzi cha maofesi a tsikulo {{#time:F Y|{{SUBPAGENAME}}}}]] </noinclude> q29rraxhpgnv9ibo60wcqiowwufs4vc Template:POTD protected/2026-06-29 10 9228 71786 2026-06-27T10:04:34Z Icem4k 5186 Manually creating the protected version of a [[WP:POTD]] template 71786 wikitext text/x-wiki {| role="presentation" style="margin:0 3px 3px; width:100%; box-sizing:border-box; text-align:left; border-collapse:collapse; " | style="padding:0 0.9em 0 0; width:400px;" | [[File:St. Peter and St. Paul's Church 3, Vilnius, Lithuania - Diliff.jpg|400px|''Tchalitchi cha St. Peter ndi St. Paul, Vilnius'']] | style="padding:0 6px 0 0" | '''[[Tchalitchi cha St. Peter ndi St. Paul, Vilnius|Tchalitchi cha St. Peter ndi St. Paul]]''' ndi tchalitchi cha [[Tchalitchi cha Katolika | Roma Katolika]] chomwe chili pafupi ndi [[Antakalnis]] ku [[Vilnius]], Lithuania. Mkati mwake muli zinthu zaluso kwambiri za [[stucco]] pafupifupi zikwi ziwiri ndi [[Pietro Perti]] ndi [[Zokongoletsa (luso) |zokongoletsa]] ndi [[Giovanni Maria Galli da Bibiena]], ndipo ndi yapadera ku Europe. Tchalitchichi chaperekedwa kwa [[Saint Peter]] ndi [[Paulo Mtumwi |Saint Paul]], [[Phwando la Oyera Petro ndi Paulo | lomwe tsiku lawo la phwando]] limakondwerera pa 29 June. Chithunzi ichi cha mkati chikuwonetsa [[chancel]] ya tchalitchicho ndi guwa lalikulu lansembe. Chithunzi chachikulu chapakati chojambulidwa ndi [[Franciszek Smuglewicz]] chikuwonetsa kulekana komaliza kwa Petro ndi Paulo. Chifaniziro cha Yesu chofanana ndi chamoyo, chodziwika kuti Yesu wa ku Antakalnis, chikuwoneka mu [[Niche (architecture)|niche]] kumanzere kwa chithunzicho. <p style="text-align:left;"><small>Ngongole yazithunzi: [[User:Fredrik|Fredrik]]<!--; George Rinhart / Corbis Collections kudzera pa [[Getty Images]]--></small></p> <div class="potd-recent" style="text-align:right;"> Zaposachedwa: {{flatlist|class=inline|1= * [[Template:POTD/2026-06-28|''Silver certificates'']] * [[Template:POTD/2026-06-27|François Certain de Canrobert]] }}</div> |}<noinclude> [[Category:Chithunzi cha maofesi a tsikulo {{#time:F Y|{{SUBPAGENAME}}}}]] </noinclude> r89p12diwnjjqya5p2wtugqsj9q3oec Template:POTD protected/2026-06-30 10 9229 71787 2026-06-27T10:07:30Z Icem4k 5186 Manually creating the protected version of a [[WP:POTD]] template 71787 wikitext text/x-wiki {| role="presentation" style="margin:0 3px 3px; width:100%; box-sizing:border-box; text-align:left; border-collapse:collapse; " | style="padding:0 0.9em 0 0; width:400px;" | [[File:Ignace Gaston Pardies-Plate 4.jpg|400px|''Ignace-Gaston Pardies'']] | style="padding:0 6px 0 0" | '''[[Ignace-Gaston Pardies]]''' (1636–1673) anali wansembe wa Katolika wa ku France komanso wasayansi. [[Celestial cartography|celestial atlas]], yotchedwa ''Globi coelestis in tabulas planas redacti descriptio'', inali ndi machati asanu ndi limodzi a thambo la usiku ndipo inafalitsidwa koyamba mu 1674. Buku la atlas limagwiritsa ntchito [[gnomonic projection]] kotero kuti ma plates amapanga cube ya [[celestial sphere]]. Zithunzi za nyenyezi zatengedwa kuchokera ku ''[[Uranometria]]'', koma zinasinthidwa mosamala ndikusinthidwa kuti ziwonekere bwino thambo. Iyi ndi mbale yachinayi kuchokera mu buku la Pardies's atlas lomwe linasindikizidwa mu 1693, lomwe lili ndi magulu a nyenyezi kuphatikizapo [[Virgo (gulu la nyenyezi)|Virgo]], [[Libra (gulu la nyenyezi)|Libra]] ndi [[Boötes]], zomwe zimawonekera mu [[Northern skyline hemisphere|kumwamba kwakumpoto]]. |credit=Map: [[Ignace-Gaston Pardies]] }} <p style="text-align:left;"><small>Ngongole yazithunzi: Map: [[Ignace-Gaston Pardies]]<!--; George Rinhart / Corbis Collections kudzera pa [[Getty Images]]--></small></p> <div class="potd-recent" style="text-align:right;"> Zaposachedwa: {{flatlist|class=inline|1= * [[Template:POTD/2026-06-29|''Tchalitchi cha St. Peter ndi St. Paul, Vilnius'']] * [[Template:POTD/2026-06-28|Silver certificates]] * [[Template:POTD/2026-06-27|François Certain de Canrobert]] }}</div> |}<noinclude> [[Category:Chithunzi cha maofesi a tsikulo {{#time:F Y|{{SUBPAGENAME}}}}]] </noinclude> 5y0nyd3wruak5v5qyykbbr5z7wy0xms 71788 71787 2026-06-27T10:07:42Z Icem4k 5186 71788 wikitext text/x-wiki {| role="presentation" style="margin:0 3px 3px; width:100%; box-sizing:border-box; text-align:left; border-collapse:collapse; " | style="padding:0 0.9em 0 0; width:400px;" | [[File:Ignace Gaston Pardies-Plate 4.jpg|400px|''Ignace-Gaston Pardies'']] | style="padding:0 6px 0 0" | '''[[Ignace-Gaston Pardies]]''' (1636–1673) anali wansembe wa Katolika wa ku France komanso wasayansi. [[Celestial cartography|celestial atlas]], yotchedwa ''Globi coelestis in tabulas planas redacti descriptio'', inali ndi machati asanu ndi limodzi a thambo la usiku ndipo inafalitsidwa koyamba mu 1674. Buku la atlas limagwiritsa ntchito [[gnomonic projection]] kotero kuti ma plates amapanga cube ya [[celestial sphere]]. Zithunzi za nyenyezi zatengedwa kuchokera ku ''[[Uranometria]]'', koma zinasinthidwa mosamala ndikusinthidwa kuti ziwonekere bwino thambo. Iyi ndi mbale yachinayi kuchokera mu buku la Pardies's atlas lomwe linasindikizidwa mu 1693, lomwe lili ndi magulu a nyenyezi kuphatikizapo [[Virgo (gulu la nyenyezi)|Virgo]], [[Libra (gulu la nyenyezi)|Libra]] ndi [[Boötes]], zomwe zimawonekera mu [[Northern skyline hemisphere|kumwamba kwakumpoto]]. <p style="text-align:left;"><small>Ngongole yazithunzi: Map: [[Ignace-Gaston Pardies]]<!--; George Rinhart / Corbis Collections kudzera pa [[Getty Images]]--></small></p> <div class="potd-recent" style="text-align:right;"> Zaposachedwa: {{flatlist|class=inline|1= * [[Template:POTD/2026-06-29|''Tchalitchi cha St. Peter ndi St. Paul, Vilnius'']] * [[Template:POTD/2026-06-28|Silver certificates]] * [[Template:POTD/2026-06-27|François Certain de Canrobert]] }}</div> |}<noinclude> [[Category:Chithunzi cha maofesi a tsikulo {{#time:F Y|{{SUBPAGENAME}}}}]] </noinclude> ki2xfswtk52lmmn5wv3macvgbfm96pn 71789 71788 2026-06-27T10:09:34Z Icem4k 5186 Protected "[[Template:POTD protected/2026-06-30]]" ([Edit=Allow only administrators] (indefinite) [Move=Allow only administrators] (indefinite)) 71788 wikitext text/x-wiki {| role="presentation" style="margin:0 3px 3px; width:100%; box-sizing:border-box; text-align:left; border-collapse:collapse; " | style="padding:0 0.9em 0 0; width:400px;" | [[File:Ignace Gaston Pardies-Plate 4.jpg|400px|''Ignace-Gaston Pardies'']] | style="padding:0 6px 0 0" | '''[[Ignace-Gaston Pardies]]''' (1636–1673) anali wansembe wa Katolika wa ku France komanso wasayansi. [[Celestial cartography|celestial atlas]], yotchedwa ''Globi coelestis in tabulas planas redacti descriptio'', inali ndi machati asanu ndi limodzi a thambo la usiku ndipo inafalitsidwa koyamba mu 1674. Buku la atlas limagwiritsa ntchito [[gnomonic projection]] kotero kuti ma plates amapanga cube ya [[celestial sphere]]. Zithunzi za nyenyezi zatengedwa kuchokera ku ''[[Uranometria]]'', koma zinasinthidwa mosamala ndikusinthidwa kuti ziwonekere bwino thambo. Iyi ndi mbale yachinayi kuchokera mu buku la Pardies's atlas lomwe linasindikizidwa mu 1693, lomwe lili ndi magulu a nyenyezi kuphatikizapo [[Virgo (gulu la nyenyezi)|Virgo]], [[Libra (gulu la nyenyezi)|Libra]] ndi [[Boötes]], zomwe zimawonekera mu [[Northern skyline hemisphere|kumwamba kwakumpoto]]. <p style="text-align:left;"><small>Ngongole yazithunzi: Map: [[Ignace-Gaston Pardies]]<!--; George Rinhart / Corbis Collections kudzera pa [[Getty Images]]--></small></p> <div class="potd-recent" style="text-align:right;"> Zaposachedwa: {{flatlist|class=inline|1= * [[Template:POTD/2026-06-29|''Tchalitchi cha St. Peter ndi St. Paul, Vilnius'']] * [[Template:POTD/2026-06-28|Silver certificates]] * [[Template:POTD/2026-06-27|François Certain de Canrobert]] }}</div> |}<noinclude> [[Category:Chithunzi cha maofesi a tsikulo {{#time:F Y|{{SUBPAGENAME}}}}]] </noinclude> ki2xfswtk52lmmn5wv3macvgbfm96pn Template:POTD/2026-07-01 10 9230 71790 2026-06-27T10:13:31Z Icem4k 5186 Created page with "{{POTD {{{1|{{{style|default}}}}}} |image=Rhipidura leucophrys - Glen Davis.jpg |size=450 |title=[[Willie wagtail]] |texttitle=Willie wagtail |caption= Mbalame ya [[willie wagtail]] (Rhipidura leucophrys) ndi mbalame ya passerine yobadwira ku [[Ositireliya|Australia]], [[New Guinea]], [[Solomon Islands]], [[Bismarck Archipelago]], ndi kum'mawa kwa [[Indonesia]]. Ili ndi kutalika kwa masentimita 19–21.5 (7 1⁄2–8 1⁄2 inches). Mbalame ya willie wagtail ndi yolusa n..." 71790 wikitext text/x-wiki {{POTD {{{1|{{{style|default}}}}}} |image=Rhipidura leucophrys - Glen Davis.jpg |size=450 |title=[[Willie wagtail]] |texttitle=Willie wagtail |caption= Mbalame ya [[willie wagtail]] (Rhipidura leucophrys) ndi mbalame ya passerine yobadwira ku [[Ositireliya|Australia]], [[New Guinea]], [[Solomon Islands]], [[Bismarck Archipelago]], ndi kum'mawa kwa [[Indonesia]]. Ili ndi kutalika kwa masentimita 19–21.5 (7 1⁄2–8 1⁄2 inches). Mbalame ya willie wagtail ndi yolusa ndipo imakhala nthawi yayitali ikuthamangitsa nyama m'malo otseguka. Dzina lake lodziwika bwino limachokera ku chizolowezi chake chogwedeza mchira wake molunjika ikamafunafuna chakudya pansi. Ndi yaukali komanso yokhazikika, mbalame ya willie wagtail nthawi zambiri imavutitsa mbalame zazikulu monga kookaburra yoseka ndi chiwombankhanga chofewa. Yachita bwino kusintha kwa malo komwe anthu amakumana nako ndipo ndi yofala m'mabwalo a m'mizinda, m'mapaki, ndi m'minda. Imapezeka kwambiri m'nthano za anthu a ku Australia ndi New Guinea m'maudindo osiyanasiyana, kuyambira kuba zinsinsi ndi wabodza mpaka kuwonetsa bwino mbewu zabwino. |credit=Photograph credit: [[User:JJ Harrison|JJ Harrison]]<!--; restored/photographed/etc. by [[]]--> }}<noinclude>[[Category:Chithunzi cha tsikulo zakale {{#time:F Y|{{SUBPAGENAME}}}}]] </noinclude> l05vmc8w7hvne73hl1sr3f04ovy5wxd