Wikiamachti pplwiki https://ppl.wikipedia.org/wiki/Achtu_Amat MediaWiki 1.47.0-wmf.1 first-letter Takwikwil Wey Titajtaketzakan Tuknew Tuknew titajtaketzakan Wikiamachti Wikiamachti titajtaketzakan Taanalis Taanalis titajtaketzakan MediaWiki MediaWiki titajtaketzakan Tailwitilis Tailwitilis titajtaketzakan Shinechpalewikan Shinechpalewikan titajtaketzakan Takutun Takutun titajtaketzakan TimedText TimedText talk Tapualtakutun Tapualtakutun titajtaketzakan Evento Evento discusión Vicente garcia 0 1252 9721 9618 2026-05-06T21:21:54Z TimumachtikanNawat 33 9721 wikitext text/x-wiki == '''Vicente García''' == {| class="wikitable" style="float:right; clear:right; width:22em; background:#f9f9f9; margin:0 0 1em 1em;" ! colspan="2" style="text-align:center; font-size:125%;" |Vicente García |- | colspan="2" style="text-align:center;" |[[Taanalis:Vicente García 2.jpg|alt=Ben Barnes|303x303px]] |- !Yaja nesik |se pual majtakti tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti nawi pual yey 1983 |- !Ichan Techan |Santo Domingo |- !Italyu |Repúclica Dominicana [[Taanalis:Flag of the Dominican Republic.svg|alt=United Kingdom|15x15px]] República Dominicachanej |- !Itekiw |Wey takwikani wan takwikalismawawasuani |} Vicente García Guillén kaj tiktukeytiat Vicente García.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Vicente_Garc%C3%ADa_(musician)</ref> Vicente García nesik se tunal '''se pual majtakti''' (30) pal ne '''metzti metzti yey''' (3) tik ne '''shiwit se shikipil chiknawi tzunti nawi pual yey''' (1983) tik ne techan Santo Domingo, tik ne italyu República Dominicana.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Dominican_Republic</ref> Yaja se wey takwikani<ref>cantante</ref> wan takwikalismawawasuani <ref>compositor</ref>. == '''Ne itekiw: tay kichiwki?''' == Yaja kichiwki miak yajyawaltakwikalis: * ''Melodrama'' '''''(ume shikipil majtakti)''''' (2010) * ''A La Mar'' '''''(ume shikipil kashtul se)''''' (2016) * ''Candela'' '''''(ume shikipil kashtul nawi)''''' (2019) * ''Desde Otro Malecón'' '''''(ume shikipil se pual yey)''''' (2023) * ''Puñito de Yocahú'' '''''(ume shikipil se pual makwil)''''' (2025) == '''Yaja kichiwa miak tajtakwikalis:''' == * "Cómo Has Logrado" * "Mi Balcón" (featuring Cultura Profética) * "Te soñé" * "Amar en el Yuna" * "Carmesí" * "Dulcito e Coco" * "Caramelo" * "Loma de Cayenas" (featuring Juan Luis Guerra) == '''Kimakaket miak tajtakulis'''<ref>premios</ref> '''ken:''' == {| class="wikitable" !Shiwit !'''Kimakaket''' !'''Tajtakulis''' !Kitukeytijket |- ! rowspan="4" |2017 Ume shikipil kashtul ume |Mejor nuevo artista |Himself |Takulismakaket yaja |- |Álbum del año | rowspan="2" |''A la mar'' |Takulismakaket yaja |- |Mejor álbum de cantante-compositor |Takulismakaket yaja |- |Mejor canción tropical |"Bachata en Kingston" |Takulismakaket yaja |- ! rowspan="2" |2019 Ume shikipil kashtul nawi |Disco del año |"Ahí Ahí" |Takulismakaket yaja |- |Mejor álbum tropical contemporáneo |''Candela'' |Takulismakaket yaja |- !2023 Ume shikipil se pual yey |Mejor álbum folk |''Camino Al Sol'' |Takulismakaket yaja |- !2024 Ume shikipil se pual nawi |Canción del año |''"A Fuego Lento" Ft. Daymé Arocena'' |Takulismakaket yaja |} == '''Ne ichtaka itunal:''' == Ne inan itukey '''Ani Guillén Pelegrin'''. Yaja se Dominicachanej. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Dominican_Republic</ref> Yaja mumachtij tik se chikitik tamachtiluyan ka República Dominicana. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Dominican_Republic</ref> Wan ne iteku itukey '''Vicente José García Siragusa''' <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Vicente_Garc%C3%ADa_(musician)</ref>. Yaja se Dominicachanej. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Dominican_Republic</ref> Yaja tekiti ken se '''takwikani''' yaja pejki tawkika tik ne '''ume shikipil ume''' (2002) tik ne italyu República Dominicana.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Vicente_Garc%C3%ADa_(musician)</ref> An takwika '''ka nujne ne taltikpak.''' <ref>internacional</ref> == '''Ijilpika:''' == * https://en.wikipedia.org/wiki/Category:21st-century_Dominican_Republic_male_singers * https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Dominican_Republic_male_songwriters * https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Dominican_Republic_composers * https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Sony_Music_Latin_artists 373z9ci1a7jkd7fdv2pc1o35tpezmzy 9722 9721 2026-05-06T21:25:04Z TimumachtikanNawat 33 9722 wikitext text/x-wiki == '''Vicente García''' == {| class="wikitable" style="float:right; clear:right; width:22em; background:#f9f9f9; margin:0 0 1em 1em;" ! colspan="2" style="text-align:center; font-size:125%;" |Vicente García |- | colspan="2" style="text-align:center;" |[[Taanalis:Vicente García 2.jpg|alt=Ben Barnes|303x303px]] |- !Yaja nesik |se pual majtakti tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti nawi pual yey 1983 |- !Ichan Techan |Santo Domingo |- !Italyu |Repúclica Dominicana [[Taanalis:Flag of the Dominican Republic.svg|alt=United Kingdom|15x15px]] República Dominicachanej |- !Itekiw |Wey takwikani wan takwikalismawawasuani |} Vicente García Guillén kaj tiktukeytiat Vicente García.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Vicente_Garc%C3%ADa_(musician)</ref> Vicente García nesik se tunal '''se pual majtakti''' (30) pal ne '''metzti metzti yey''' (3) tik ne '''shiwit se shikipil chiknawi tzunti nawi pual yey''' (1983) tik ne techan Santo Domingo, tik ne italyu República Dominicana.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Dominican_Republic</ref> Yaja se wey takwikani<ref>cantante</ref> wan takwikalismawawasuani <ref>compositor</ref>. == '''Ne itekiw: tay kichiwki?''' == Yaja kichiwki miak yajyawaltakwikalis: * ''Melodrama'' '''''(ume shikipil majtakti)''''' (2010) * ''A La Mar'' '''''(ume shikipil kashtul se)''''' (2016) * ''Candela'' '''''(ume shikipil kashtul nawi)''''' (2019) * ''Desde Otro Malecón'' '''''(ume shikipil se pual yey)''''' (2023) * ''Puñito de Yocahú'' '''''(ume shikipil se pual makwil)''''' (2025) == '''Yaja kichiwa miak tajtakwikalis:''' == * "Cómo Has Logrado" * "Mi Balcón" (featuring Cultura Profética) * "Te soñé" * "Amar en el Yuna" * "Carmesí" * "Dulcito e Coco" * "Caramelo" * "Loma de Cayenas" (featuring Juan Luis Guerra) == '''Kimakaket miak tajtakulis'''<ref>premios</ref> '''ken:''' == {| class="wikitable" !Shiwit !'''Kimakaket''' !'''Tajtakulis''' !Kitukeytijket |- ! rowspan="4" |2017 Ume shikipil kashtul ume |Mejor nuevo artista yankwik takwikani |Himself |Takulismakaket yaja |- |Álbum del año yawaltakwikalis pal ne shiwit | rowspan="2" |''A la mar'' |Takulismakaket yaja |- |Mejor álbum de cantante-compositor Ukyek yawaltakwikalis pal takwikani-takwikaliswawasuani |Takulismakaket yaja |- |Mejor canción tropical Ukyek kojtan takwikalis |"Bachata en Kingston" |Takulismakaket yaja |- ! rowspan="2" |2019 Ume shikipil kashtul nawi |Disco del año yawaltakwikalis pal ne shiwit |"Ahí Ahí" |Takulismakaket yaja |- |Mejor álbum tropical contemporáneo |''Candela'' |Takulismakaket yaja |- !2023 Ume shikipil se pual yey |Mejor álbum folk |''Camino Al Sol'' |Takulismakaket yaja |- !2024 Ume shikipil se pual nawi |Canción del año |''"A Fuego Lento" Ft. Daymé Arocena'' |Takulismakaket yaja |} == '''Ne ichtaka itunal:''' == Ne inan itukey '''Ani Guillén Pelegrin'''. Yaja se Dominicachanej. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Dominican_Republic</ref> Yaja mumachtij tik se chikitik tamachtiluyan ka República Dominicana. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Dominican_Republic</ref> Wan ne iteku itukey '''Vicente José García Siragusa''' <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Vicente_Garc%C3%ADa_(musician)</ref>. Yaja se Dominicachanej. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Dominican_Republic</ref> Yaja tekiti ken se '''takwikani''' yaja pejki tawkika tik ne '''ume shikipil ume''' (2002) tik ne italyu República Dominicana.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Vicente_Garc%C3%ADa_(musician)</ref> An takwika '''ka nujne ne taltikpak.''' <ref>internacional</ref> == '''Ijilpika:''' == * https://en.wikipedia.org/wiki/Category:21st-century_Dominican_Republic_male_singers * https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Dominican_Republic_male_songwriters * https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Dominican_Republic_composers * https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Sony_Music_Latin_artists klhkjqwacb90qmxte99aekokd4wyal0 9723 9722 2026-05-06T21:27:48Z TimumachtikanNawat 33 /* Kimakaket miak tajtakulis[5] ken: */ 9723 wikitext text/x-wiki == '''Vicente García''' == {| class="wikitable" style="float:right; clear:right; width:22em; background:#f9f9f9; margin:0 0 1em 1em;" ! colspan="2" style="text-align:center; font-size:125%;" |Vicente García |- | colspan="2" style="text-align:center;" |[[Taanalis:Vicente García 2.jpg|alt=Ben Barnes|303x303px]] |- !Yaja nesik |se pual majtakti tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti nawi pual yey 1983 |- !Ichan Techan |Santo Domingo |- !Italyu |Repúclica Dominicana [[Taanalis:Flag of the Dominican Republic.svg|alt=United Kingdom|15x15px]] República Dominicachanej |- !Itekiw |Wey takwikani wan takwikalismawawasuani |} Vicente García Guillén kaj tiktukeytiat Vicente García.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Vicente_Garc%C3%ADa_(musician)</ref> Vicente García nesik se tunal '''se pual majtakti''' (30) pal ne '''metzti metzti yey''' (3) tik ne '''shiwit se shikipil chiknawi tzunti nawi pual yey''' (1983) tik ne techan Santo Domingo, tik ne italyu República Dominicana.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Dominican_Republic</ref> Yaja se wey takwikani<ref>cantante</ref> wan takwikalismawawasuani <ref>compositor</ref>. == '''Ne itekiw: tay kichiwki?''' == Yaja kichiwki miak yajyawaltakwikalis: * ''Melodrama'' '''''(ume shikipil majtakti)''''' (2010) * ''A La Mar'' '''''(ume shikipil kashtul se)''''' (2016) * ''Candela'' '''''(ume shikipil kashtul nawi)''''' (2019) * ''Desde Otro Malecón'' '''''(ume shikipil se pual yey)''''' (2023) * ''Puñito de Yocahú'' '''''(ume shikipil se pual makwil)''''' (2025) == '''Yaja kichiwa miak tajtakwikalis:''' == * "Cómo Has Logrado" * "Mi Balcón" (featuring Cultura Profética) * "Te soñé" * "Amar en el Yuna" * "Carmesí" * "Dulcito e Coco" * "Caramelo" * "Loma de Cayenas" (featuring Juan Luis Guerra) == '''Kimakaket miak tajtakulis'''<ref>premios</ref> '''ken:''' == {| class="wikitable" !Shiwit !'''Kimakaket''' !'''Tajtakulis''' !Kitukeytijket |- ! rowspan="4" |2017 Ume shikipil kashtul ume |yankwik takwikani |Himself |Takulismakaket yaja |- |yawaltakwikalis pal ne shiwit | rowspan="2" |''A la mar'' |Takulismakaket yaja |- |Ukyek yawaltakwikalis pal takwikani-takwikaliswawasuani |Takulismakaket yaja |- |Ukyek tutunik kojtan takwikalis |"Bachata en Kingston" |Takulismakaket yaja |- ! rowspan="2" |2019 Ume shikipil kashtul nawi |Yawaltakwikalis pal ne shiwit |"Ahí Ahí" |Takulismakaket yaja |- |Ukyek tutunik kojtan yawaltakwikalis pal ne shiwit |''Candela'' |Takulismakaket yaja |- !2023 Ume shikipil se pual yey |Ukyek yawaltakwikalis pal ne Folk |''Camino Al Sol'' |Takulismakaket yaja |- !2024 Ume shikipil se pual nawi |Takwikalis pal ne shiwit |''"A Fuego Lento" Ft. Daymé Arocena'' |Takulismakaket yaja |} == '''Ne ichtaka itunal:''' == Ne inan itukey '''Ani Guillén Pelegrin'''. Yaja se Dominicachanej. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Dominican_Republic</ref> Yaja mumachtij tik se chikitik tamachtiluyan ka República Dominicana. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Dominican_Republic</ref> Wan ne iteku itukey '''Vicente José García Siragusa''' <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Vicente_Garc%C3%ADa_(musician)</ref>. Yaja se Dominicachanej. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Dominican_Republic</ref> Yaja tekiti ken se '''takwikani''' yaja pejki tawkika tik ne '''ume shikipil ume''' (2002) tik ne italyu República Dominicana.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Vicente_Garc%C3%ADa_(musician)</ref> An takwika '''ka nujne ne taltikpak.''' <ref>internacional</ref> == '''Ijilpika:''' == * https://en.wikipedia.org/wiki/Category:21st-century_Dominican_Republic_male_singers * https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Dominican_Republic_male_songwriters * https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Dominican_Republic_composers * https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Sony_Music_Latin_artists khen0odd1b1hivhjf4k8i2q6mq59rz3 Ricardo Arjona 0 1254 9735 9710 2026-05-06T22:33:52Z TimumachtikanNawat 33 9735 wikitext text/x-wiki == Ricardo Arjona == '''Édgar Ricardo Arjona Morales''' kaj tiktukeytiat '''Ricardo Arjona'''. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Ricardo_Arjona</ref> Ricardo Arjona nesik se tunal kashtul nawi (19) pal ne metzti se tik ne shiwit shikipil chiknawi tzunti yey pual naw (1964) tik ne techan Shukutenanku, Tzakatepet, Kwawtemalan.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Jocotenango</ref> Arjona se Kwawtemalanchanej. [[Taanalis:Concierto Ricardo Arjona Miami 2009 crop.jpg|miniaturadeimagen|Ricardo Arjona, 2009.]] Yaja se wey takwikani wan takwikalismawawasuani. Yaja tawika tajtawikalis sujsul wejwey. Se wey takwikalis itukey ''Jesús, verbo no sustantivo.''<ref>https://es.wikipedia.org/wiki/Jes%C3%BAs,_verbo_no_sustantivo</ref> == Ne itekiw: tay kichiwki? == Yaja kichiwki miak yajyawaltakwikalis:<ref>https://es.wikipedia.org/wiki/Ricardo_Arjona</ref> {| class="wikitable" |+Yajyawaltakwikalis !'''Shiwit''' !Yawaltakwilis |- |Shiwit shikipil nawi pual chikwasen (1986) |Déjame decir que te amo |- |Shiwit shikipil nawi pual chikwey (1988) |'''Jesús, verbo no sustantivo''' |- |Shiwit shikipil nawi pual majtakti se (1991) |'''Del otro lado del sol''' |- |Shiwit shikipil nawi pual majtakti yey (1993) |'''Animal nocturno''' |- |Shiwit shikipil nawi pual majtakti nawi (1994) |'''Historias''' |- |Shiwit shikipil nawi pual kashtul se (1996) |'''Si el norte fuera el sur''' |- |Shiwit shikipil nawi pual kashtul yey (1998) |'''Sin daños a terceros''' |- |Ume shikipil (2000) |'''Galería Caribe''' |- |Ume shikipil ume (2002) |'''Santo pecado''' |- |Ume shikipil makwil (2005) |'''Adentro''' |- |Ume shikipil chikwey (2008) |'''5to piso''' |- |Ume shikipil majtakti (2010) |'''Poquita ropa''' |- |Ume shikipil majtaktik se (2011) |'''Independiente''' |- |Ume shikipil majtakti nawi (2014) |'''Viaje''' |- |Ume shikipil majtakti chikume (2017) |'''Circo Soledad''' |- |Ume shikipil se pual (2020) |'''Blanco''' |- |Ume shikipil se pual se (2021) |'''Negro''' |- |Ume shikipil se pual makwil (2025) |'''SECO''' |} == Ne ichtaka itunal: == Yaja tekitki ken se takwani yaja pejki takwika tik ne shiwit se shikpil yey pual majtakti nawi tik ne italyu Kwawtemalan.<ref>https://es.wikipedia.org/wiki/Guatemala</ref> == Ijilpika: == Ricardo Arjona: https://es.wikipedia.org/wiki/Ricardo_Arjona == Ipanpa uni == references e8narapx0rkrzyu721im5bb3uel9pfc Maria de Baratta 0 1257 9736 9707 2026-05-06T22:36:09Z TimumachtikanNawat 33 9736 wikitext text/x-wiki [[Taanalis:Mural de alcira ballet.jpg|miniaturadeimagen|Se ikwikwil Alcira Alonso ka imayulka wan María de Baratta ka imaltapach.]] == Maria de Baratta == '''María Mendoza de Baratta''' siujsiujti kaj tiktukeytiat '''Yara Maya'''.<ref>https://elescarabajo.com.sv/academia/ensayo/presencia-de-maria-de-baratta-en-la-cancion-popular-salvadorena/</ref> María de Baratta nesik se tunal se pual chikume (27) pal ne metzti ume (2) tik ne shiwit se shikipil chikyey tzunti nawi pual majtakti (1890) tik ne techan Kuskatan, tik ne italyu Kuskatan. <ref>https://web.archive.org/web/20180507154021/http://museo.com.sv/2010/11/biografia-maria-de-baratta/</ref> Yaja se wey '''takwikalismawawasuani''' wan '''sonchiwani''' katka. == '''Ne itekiw:''' == Yaja kimawawasuj se amachti wan itukey “Cuzcatlán Típico," iwan ne shiwit se shikpil chiknawi tzunti ume pual majtakti se (1951). Yaja kichiwa miak tajtakwikalis wan tajtakwikalisamachti<ref>Partitura</ref>: * "Canto al Sol" * "Ofrenda de la Elegida" * "Los Tecomatillos" * "Nahualismo" * "El Teocalli" (mijtutilis) * "Procesión Hierática" * "Danza del Incienso" * "El Cancionero de la jarra verde" == '''Kimakaket miak tajtakulis ken:''' == Ateneo de El Salvador Academia Salvadoreña de la Historia Unión de Mujeres Americanas Mujer de las Américas == '''Ne ichtaka itunal:''' == Ne inan itukey '''María García de Mendoza''' katka wan ne iteku itukey '''José Ángel Mendoza''' katka. Yejemet Kuskatanchanejket katka. Ne ishulejyu itukey '''Augusto Baratta''' katka. Yaja se Kuskatanchanej katka. Yaja kipia sejse ipilawan katka. Yaja mumachtij inwan inan María García de Mendoza wan Agustín Solórzano ka Kuskatan. Wan mumachtij pal muchiwki se sonchiwani tik ne wey tamachtiluyan Conservatorio Nacional inwan Maria Zimmerman y Antonio Gianoli. Yaja tekitki ken se takwikalismawawasuani wan tawawasuani wan tailwiani tik Kuskatan pal miak shijshiwit tik ne italyu Kuskatan. Yaja mikik se tunal majtakti (10) pal ne metzti chikwasen (6) tik ne shiwit se shikpil chiknawi tzunti yey pual kashtul yey (1978), tik ne techan Kuskatan, tik ne italyu Kuskatan. == '''Ijilpika:''' == María de Baratta: <nowiki>https://es.wikipedia.org/wiki/Mar%C3%ADa_de_Baratta</nowiki> Amat pal “Nahualismo”: <nowiki>https://escholarship.org/uc/item/1n84w2rn</nowiki> Tesu uej amat pal María de Baratta: <nowiki>https://elescarabajo.com.sv/academia/ensayo/presencia-de-maria-de-baratta-en-la-cancion-popular-salvadorena/</nowiki> od9l1orvk7v0edfm6vde3r1eyq7a9hu 9737 9736 2026-05-06T22:40:00Z TimumachtikanNawat 33 /* Ne itekiw: */ 9737 wikitext text/x-wiki [[Taanalis:Mural de alcira ballet.jpg|miniaturadeimagen|Se ikwikwil Alcira Alonso ka imayulka wan María de Baratta ka imaltapach.]] == Maria de Baratta == '''María Mendoza de Baratta''' siujsiujti kaj tiktukeytiat '''Yara Maya'''.<ref>https://elescarabajo.com.sv/academia/ensayo/presencia-de-maria-de-baratta-en-la-cancion-popular-salvadorena/</ref> María de Baratta nesik se tunal se pual chikume (27) pal ne metzti ume (2) tik ne shiwit se shikipil chikyey tzunti nawi pual majtakti (1890) tik ne techan Kuskatan, tik ne italyu Kuskatan. <ref>https://web.archive.org/web/20180507154021/http://museo.com.sv/2010/11/biografia-maria-de-baratta/</ref> Yaja se wey '''takwikalismawawasuani''' wan '''sonchiwani''' katka. == '''Ne itekiw:''' == Yaja kimawawasuj se amachti wan itukey “Cuzcatlán Típico," iwan ne shiwit se shikpil chiknawi tzunti ume pual majtakti se (1951). Yaja kichiwa miak tajtakwikalis wan tajtakwikalisamachti<ref>Partitura</ref>: Yaja kimawawasua ne tajtakwikalis pal ne ijikman tuijikniwan keman kinkaki katka: * "Canto al Sol" * "Ofrenda de la Elegida" * "Los Tecomatillos" * "Nahualismo" * "El Teocalli" (mijtutilis) * "Procesión Hierática" * "Danza del Incienso" * "El Cancionero de la jarra verde" == '''Kimakaket miak tajtakulis ken:''' == * Ateneo de El Salvador * Academia Salvadoreña de la Historia * Unión de Mujeres Americanas * Mujer de las Américas == '''Ne ichtaka itunal:''' == Ne inan itukey '''María García de Mendoza''' katka wan ne iteku itukey '''José Ángel Mendoza''' katka. Yejemet Kuskatanchanejket katka. Ne ishulejyu itukey '''Augusto Baratta''' katka. Yaja se Kuskatanchanej katka. Yaja kipia sejse ipilawan katka. Yaja mumachtij inwan inan María García de Mendoza wan Agustín Solórzano ka Kuskatan. Wan mumachtij pal muchiwki se sonchiwani tik ne wey tamachtiluyan Conservatorio Nacional inwan Maria Zimmerman y Antonio Gianoli. Yaja tekitki ken se takwikalismawawasuani wan tawawasuani wan tailwiani tik Kuskatan pal miak shijshiwit tik ne italyu Kuskatan. Yaja mikik se tunal majtakti (10) pal ne metzti chikwasen (6) tik ne shiwit se shikpil chiknawi tzunti yey pual kashtul yey (1978), tik ne techan Kuskatan, tik ne italyu Kuskatan. == '''Ijilpika:''' == María de Baratta: <nowiki>https://es.wikipedia.org/wiki/Mar%C3%ADa_de_Baratta</nowiki> Amat pal “Nahualismo”: <nowiki>https://escholarship.org/uc/item/1n84w2rn</nowiki> Tesu uej amat pal María de Baratta: <nowiki>https://elescarabajo.com.sv/academia/ensayo/presencia-de-maria-de-baratta-en-la-cancion-popular-salvadorena/</nowiki> kd12dyewpqnd06awxq14evi7b5snmo5 Salvador Allende 0 1259 9730 9706 2026-05-06T22:10:48Z TimumachtikanNawat 33 Agregue foto 9730 wikitext text/x-wiki [[Taanalis:Salvador Allende Gossens-.jpg|miniaturadeimagen|'''''Salvador Allende''''']] == '''''Salvador Allende''''' == nesik se tunal chikwasen (26) pal ne metzti chikwasen(6) tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti chikwey (1908) tik ne techan Valparaíso takutun italyu Chilechanej Yaja se wey Tatuktiani,<ref name=":0">Político </ref> tapajtiani <ref>Doctor</ref>katka. == '''Ne itekiw: tay kichiwki?''' == Yaja itekiw Tatuktiani wan Tapajtiani katka == '''Ne ichtaka itunal:''' == Ne inan itukey Laura Gossens Uribe katka. Yaja se Chilechanej katka. wan ne iteku itukey Salvador Allende katka. Yaja se Chilechanej katka. Ne isiwaw itukey Hortencia Bussi Soto katka. Yaja se Chilechanej katka. Yaja kipia Carmen Paz, Beatriz wan María Isabel ipilawan katka. Yaja mumachtij tik ne tamachtiluyan Colegio Nacional Coronel Bolognesi, Liceo Bernardo O’Higgins, Instituto Nacional, Liceo Eduardo de la Barra de Valparaíso Wan mumachtij pal muchiwki se Tapajtiani<ref>Doctor</ref> tik ne wey tamachtiluyan Universidad de Chile (tapajtiani) wan kiski tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual majtakti yey (1933). Yaja tekitki ken se tapajtiani tik ka ikal ne Orates intzajtzalan Beneficiencia Pública wan se shikipil chiknawi tzunti se pual majtakti ume (1932) tik ne italyu Chilechanej Yaja munamiktij wan Hortensia Bussi Soto tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti ume pual (1940). Yaja mikik se tunal majtakti se(11) pal ne metzti chiknawi (09) tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti yey (1973), ika mumiktia wan tepustapani<ref>arma</ref> tik ne techan Santigo takutun tick ne italayu Chilechanej == '''Ijilpika:''' == https://simple.wikipedia.org/wiki/Salvador_Allende<ref name=":0" /> https://es.wikipedia.org/wiki/Salvador_Allende https://uchile.cl/presentacion/historia/grandes-figuras/presidentes-de-chile-ex-estudiantes-de-la-u/salvador-allende-gossens<ref name=":0" /> == '''Ipanpa uni''' == <references /> t5u4phbcfpefezk1ldww91kye3chvh2 9731 9730 2026-05-06T22:12:03Z TimumachtikanNawat 33 /* Salvador Allende */ 9731 wikitext text/x-wiki [[Taanalis:Salvador Allende Gossens-.jpg|miniaturadeimagen|'''''Salvador Allende''''']] == '''''Salvador Allende''''' == nesik se tunal chikwasen (26) pal ne metzti chikwasen (6) tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti chikwey (1908) tik ne techan Valparaíso takutun italyu Chile. Yaja se wey Tatuktiani,<ref name=":0">Político </ref> tapajtiani <ref>Doctor</ref>katka. == '''Ne itekiw: tay kichiwki?''' == Itekiw yaja Tatuktiani wan Tapajtiani katka == '''Ne ichtaka itunal:''' == Ne inan itukey Laura Gossens Uribe katka. Yaja se Chilechanej katka. wan ne iteku itukey Salvador Allende katka. Yaja se Chilechanej katka. Ne isiwaw itukey Hortencia Bussi Soto katka. Yaja se Chilechanej katka. Yaja kipia Carmen Paz, Beatriz wan María Isabel ipilawan katka. Yaja mumachtij tik ne tamachtiluyan Colegio Nacional Coronel Bolognesi, Liceo Bernardo O’Higgins, Instituto Nacional, Liceo Eduardo de la Barra de Valparaíso Wan mumachtij pal muchiwki se Tapajtiani<ref>Doctor</ref> tik ne wey tamachtiluyan Universidad de Chile (tapajtiani) wan kiski tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual majtakti yey (1933). Yaja tekitki ken se tapajtiani tik ka ikal ne Orates intzajtzalan Beneficiencia Pública wan se shikipil chiknawi tzunti se pual majtakti ume (1932) tik ne italyu Chilechanej Yaja munamiktij wan Hortensia Bussi Soto tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti ume pual (1940). Yaja mikik se tunal majtakti se(11) pal ne metzti chiknawi (09) tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti yey (1973), ika mumiktia wan tepustapani<ref>arma</ref> tik ne techan Santigo takutun tick ne italayu Chilechanej == '''Ijilpika:''' == https://simple.wikipedia.org/wiki/Salvador_Allende<ref name=":0" /> https://es.wikipedia.org/wiki/Salvador_Allende https://uchile.cl/presentacion/historia/grandes-figuras/presidentes-de-chile-ex-estudiantes-de-la-u/salvador-allende-gossens<ref name=":0" /> == '''Ipanpa uni''' == <references /> 9h5drzeiv5jpapgop44amzhtrmp0d4d 9732 9731 2026-05-06T22:14:22Z TimumachtikanNawat 33 /* Ne ichtaka itunal: */ 9732 wikitext text/x-wiki [[Taanalis:Salvador Allende Gossens-.jpg|miniaturadeimagen|'''''Salvador Allende''''']] == '''''Salvador Allende''''' == nesik se tunal chikwasen (26) pal ne metzti chikwasen (6) tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti chikwey (1908) tik ne techan Valparaíso takutun italyu Chile. Yaja se wey Tatuktiani,<ref name=":0">Político </ref> tapajtiani <ref>Doctor</ref>katka. == '''Ne itekiw: tay kichiwki?''' == Itekiw yaja Tatuktiani wan Tapajtiani katka == '''Ne ichtaka itunal:''' == Ne inan itukey Laura Gossens Uribe katka. Yaja se Chilechanej katka. wan ne iteku itukey Salvador Allende katka. Yaja se Chilechanej katka. Ne isiwaw itukey Hortencia Bussi Soto katka. Yaja se Chilechanej katka. Yaja kipia Carmen Paz, Beatriz wan María Isabel isijsiwapíltzitzin katka. Yaja mumachtij tik ne tamachtiluyan Colegio Nacional Coronel Bolognesi, Liceo Bernardo O’Higgins, Instituto Nacional, Liceo Eduardo de la Barra de Valparaíso Wan mumachtij pal muchiwki se Tapajtiani<ref>Doctor</ref> tik ne wey tamachtiluyan Universidad de Chile (tapajtiani) wan kiski tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual majtakti yey (1933). Yaja tekitki ken se tapajtiani tik ka ikal ne Orates intzajtzalan Beneficiencia Pública wan se shikipil chiknawi tzunti se pual majtakti ume (1932) tik ne italyu Chilechanej Yaja munamiktij wan Hortensia Bussi Soto tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti ume pual (1940). Yaja mikik se tunal majtakti se(11) pal ne metzti chiknawi (09) tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti yey (1973), ika mumiktia wan tepustapani<ref>arma</ref> tik ne techan Santigo takutun tick ne italayu Chilechanej == '''Ijilpika:''' == https://simple.wikipedia.org/wiki/Salvador_Allende<ref name=":0" /> https://es.wikipedia.org/wiki/Salvador_Allende https://uchile.cl/presentacion/historia/grandes-figuras/presidentes-de-chile-ex-estudiantes-de-la-u/salvador-allende-gossens<ref name=":0" /> == '''Ipanpa uni''' == <references /> r3e1nwdd6w9u2z5t2rsofjk0tptwplk 9733 9732 2026-05-06T22:15:23Z TimumachtikanNawat 33 /* Ne ichtaka itunal: */ 9733 wikitext text/x-wiki [[Taanalis:Salvador Allende Gossens-.jpg|miniaturadeimagen|'''''Salvador Allende''''']] == '''''Salvador Allende''''' == nesik se tunal chikwasen (26) pal ne metzti chikwasen (6) tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti chikwey (1908) tik ne techan Valparaíso takutun italyu Chile. Yaja se wey Tatuktiani,<ref name=":0">Político </ref> tapajtiani <ref>Doctor</ref>katka. == '''Ne itekiw: tay kichiwki?''' == Itekiw yaja Tatuktiani wan Tapajtiani katka == '''Ne ichtaka itunal:''' == Ne inan itukey Laura Gossens Uribe katka. Yaja se Chilechanej katka. [[Taanalis:Salvador Allende en discurso.jpg|miniaturadeimagen]] wan ne iteku itukey Salvador Allende katka. Yaja se Chilechanej katka. Ne isiwaw itukey Hortencia Bussi Soto katka. Yaja se Chilechanej katka. Yaja kipia Carmen Paz, Beatriz wan María Isabel isijsiwapíltzitzin katka. Yaja mumachtij tik ne tamachtiluyan Colegio Nacional Coronel Bolognesi, Liceo Bernardo O’Higgins, Instituto Nacional, Liceo Eduardo de la Barra de Valparaíso Wan mumachtij pal muchiwki se Tapajtiani<ref>Doctor</ref> tik ne wey tamachtiluyan Universidad de Chile (tapajtiani) wan kiski tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual majtakti yey (1933). Yaja tekitki ken se tapajtiani tik ka ikal ne Orates intzajtzalan Beneficiencia Pública wan se shikipil chiknawi tzunti se pual majtakti ume (1932) tik ne italyu Chilechanej Yaja munamiktij wan Hortensia Bussi Soto tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti ume pual (1940). Yaja mikik se tunal majtakti se(11) pal ne metzti chiknawi (09) tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti yey (1973), ika mumiktia wan tepustapani<ref>arma</ref> tik ne techan Santigo takutun tick ne italayu Chilechanej == '''Ijilpika:''' == https://simple.wikipedia.org/wiki/Salvador_Allende<ref name=":0" /> https://es.wikipedia.org/wiki/Salvador_Allende https://uchile.cl/presentacion/historia/grandes-figuras/presidentes-de-chile-ex-estudiantes-de-la-u/salvador-allende-gossens<ref name=":0" /> == '''Ipanpa uni''' == <references /> c1chfa8bfsofyass9u3hzptnjzqvd1p Otto René castillo 0 1260 9727 9690 2026-05-06T21:55:07Z TimumachtikanNawat 33 9727 wikitext text/x-wiki [[Taanalis:Helix, v.6, no.0, Dec. 26, 1968 - DPLA - 2b34e4ecae13173608429995ec0ecd66 (page 10).jpg|miniaturadeimagen]] '''Otto René Castillo''' nesik se tunal se pual makwil pal ne metzti nawi tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual kashtul se (1936) tik ne techan Quetzaltenango takutun italyu Guatemala. Yaja se wey tawawasuani <ref>'''Escritor y Poeta'''</ref>wan tatzumani<ref>'''Guerrillero'''</ref> katka. '''Ne itekiw: tay kichiwki?''' Yaja kichiwki miak ajamachti: Informe de una injusticia '''Kimakaket miak tajtakulis ken:''' * '''Se shikipil chiknaw tzuti ume pual kashtul 1955''' - Torneo Estudiantil Centroamericano de poesía en 1955, con su poema "Llama viva", un canto a San Salvador que le acogía en su destierro. * '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Al año siguiente volvió a ganar el Torneo Estudiantil Centroamericano con un trabajo conjunto con su camarada y amigo Roque Dalton, por el poema "Dos puños por la tierra". * '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Aquel mismo año fue galardonado con el premio Autónomo en 1956, patrocinado por la AEU, por su poema "'''Pequeño canto a la patria'''". * '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Premio Autonomía, de la Universidad de San Carlos de Guatemala, con su poema '''Vámonos patria a caminar'''. * '''Se shikipil chiknawi ume pual kashtul ume 1957''' logró el premio Internacional de Poesía en Budapest otorgado por la Federación Mundial de Juventudes Democráticas por su poema "Distante de tu rostro". * '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul yey 1958''' ganó premio "Filadelfio Salazar", de la Universidad de San Carlos de Guatemala, por sus altos méritos estudiantiles, que consistió en una beca para estudiar en la República Democrática Alemana. Viajó a ese país en 1958, a estudiar germanística en la Universidad Karl Marx de Leipzig '''Ne ichtaka itunal:''' Ne inan itukey Juana de Dios Castillo Mérida katka. Yaja se Guatemala katka. wan ne iteku itukey Reginaldo Cabrera Ordóñez katka. Yaja se Guatemala katka. Ne isiwaw itukey Nora Paíz Cárcamo katka. Yaja se Guatemala katka. Yaja kipia ume ipilawan katka. Ne ipilawan intukey Patrice wan Tecún katka. Yaja mumachtij tik ne tamachtiluyan se shikipil chiknawi tzunti ume pual majtakti yey Instituto Nacional Central para Varones Wan mumachtij pal muchiwki se tawawasuani<ref>'''Escritor y Poeta'''</ref> wan tatzumani <ref>'''Guerrillero'''</ref>tik ne wey tamachtiluyan Universidad de San Carlos de Guatemala wan kiski tik ne shiwit tesu Yaja tekitki ken se tamawawasuani<ref>'''Escritor y Poeta'''</ref> wan revolucionario tik Guatemala intzajtzalan se shikipil chiknawi tzunti yey pual nawi 1964 wan se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikwasen (1966) tik ne italyu Guatemala. Yaja munamiktij iwan Nora Paíz Cárcamo Yaja mikik se tunal kastul nawi (19) pal ne metzti yey (03) tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikume (1967). tik ne techan, Quetzaltenango, tik ne italyu Guatemala. {| class="wikitable" |+ !'''<small>Otto René Castillo</small>''' ! |- |'''<small>Información personal</small>''' | |- |'''<small>Tik ne shiwit</small>''' |<small>se pual makwil 25 pal ne metzti nawi tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual kashtul se 1936</small> <small>Quetzaltenango (Guatemala)</small> |- |'''<small>Yaja Mikik se tunal</small>''' |<small>kashtul nawi19 pal ne metzti yey tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikume 1967 se pual</small> <small>majtakti (shiwit)Zacapa (Guatemala)</small> |- |'''<small>Yaja mikik ika se tuna</small>''' '''<small>ika</small>''' |<small>Totura</small> |- |'''<small>Yaja se</small>''' |<small>Guatemalteco katka</small> |- |'''<small>Mumachtij</small>''' | |- |'''<small>Tamachtiluyan</small>''' |<small>Universidad de San Carlos de Guatemala</small> |- |'''<small>Información profesional</small>''' | |- |'''<small>Yaja se wey</small>''' |<small>tamawawasuani</small> |- |'''<small>Shiwit tekiti</small>''' |<small>Guerra Fría</small> |- |'''<small>Seudónimo</small>''' |<small>Metzti majtakti, Tamawawasuani,Tatzumani tamawawasuani</small> |- |'''<small>Género</small>''' |<small>Tawawasuani</small> |} '''Ijilpika:''' https://es.wikipedia.org/wiki/Otto_Ren%C3%A9_Castillo https://en.wikipedia.org/wiki/Otto_Ren%C3%A9_Castillo '''Ipanpa uni''' <references /> c48xr18i1t7v2s2j5ss36ks8pnt3vlj 9728 9727 2026-05-06T21:57:32Z TimumachtikanNawat 33 Resalte titulos 9728 wikitext text/x-wiki [[Taanalis:Helix, v.6, no.0, Dec. 26, 1968 - DPLA - 2b34e4ecae13173608429995ec0ecd66 (page 10).jpg|miniaturadeimagen|269x269px]] == '''Otto René Castillo''' == '''Otto René Castillo''' nesik se tunal se pual makwil pal ne metzti nawi tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual kashtul se (1936) tik ne techan Quetzaltenango takutun italyu Guatemala. Yaja se wey tawawasuani <ref>'''Escritor y Poeta'''</ref>wan tatzumani<ref>'''Guerrillero'''</ref> katka. == '''Ne itekiw: tay kichiwki?''' == Yaja kichiwki miak ajamachti: Informe de una injusticia == '''Kimakaket miak tajtakulis ken:''' == * '''Se shikipil chiknaw tzuti ume pual kashtul 1955''' - Torneo Estudiantil Centroamericano de poesía en 1955, con su poema "Llama viva", un canto a San Salvador que le acogía en su destierro. * '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Al año siguiente volvió a ganar el Torneo Estudiantil Centroamericano con un trabajo conjunto con su camarada y amigo Roque Dalton, por el poema "Dos puños por la tierra". * '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Aquel mismo año fue galardonado con el premio Autónomo en 1956, patrocinado por la AEU, por su poema "'''Pequeño canto a la patria'''". * '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Premio Autonomía, de la Universidad de San Carlos de Guatemala, con su poema '''Vámonos patria a caminar'''. * '''Se shikipil chiknawi ume pual kashtul ume 1957''' logró el premio Internacional de Poesía en Budapest otorgado por la Federación Mundial de Juventudes Democráticas por su poema "Distante de tu rostro". * '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul yey 1958''' ganó premio "Filadelfio Salazar", de la Universidad de San Carlos de Guatemala, por sus altos méritos estudiantiles, que consistió en una beca para estudiar en la República Democrática Alemana. Viajó a ese país en 1958, a estudiar germanística en la Universidad Karl Marx de Leipzig == '''Ne ichtaka itunal:''' == Ne inan itukey Juana de Dios Castillo Mérida katka. Yaja se Guatemala katka. wan ne iteku itukey Reginaldo Cabrera Ordóñez katka. Yaja se Guatemala katka. Ne isiwaw itukey Nora Paíz Cárcamo katka. Yaja se Guatemala katka. Yaja kipia ume ipilawan katka. Ne ipilawan intukey Patrice wan Tecún katka. Yaja mumachtij tik ne tamachtiluyan se shikipil chiknawi tzunti ume pual majtakti yey Instituto Nacional Central para Varones Wan mumachtij pal muchiwki se tawawasuani<ref>'''Escritor y Poeta'''</ref> wan tatzumani <ref>'''Guerrillero'''</ref>tik ne wey tamachtiluyan Universidad de San Carlos de Guatemala wan kiski tik ne shiwit tesu Yaja tekitki ken se tamawawasuani<ref>'''Escritor y Poeta'''</ref> wan revolucionario tik Guatemala intzajtzalan se shikipil chiknawi tzunti yey pual nawi 1964 wan se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikwasen (1966) tik ne italyu Guatemala. Yaja munamiktij iwan Nora Paíz Cárcamo Yaja mikik se tunal kastul nawi (19) pal ne metzti yey (03) tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikume (1967). tik ne techan, Quetzaltenango, tik ne italyu Guatemala. {| class="wikitable" |+ !'''<small>Otto René Castillo</small>''' ! |- |'''<small>Información personal</small>''' | |- |'''<small>Tik ne shiwit</small>''' |<small>se pual makwil 25 pal ne metzti nawi tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual kashtul se 1936</small> <small>Quetzaltenango (Guatemala)</small> |- |'''<small>Yaja Mikik se tunal</small>''' |<small>kashtul nawi19 pal ne metzti yey tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikume 1967 se pual</small> <small>majtakti (shiwit)Zacapa (Guatemala)</small> |- |'''<small>Yaja mikik ika se tuna</small>''' '''<small>ika</small>''' |<small>Totura</small> |- |'''<small>Yaja se</small>''' |<small>Guatemalteco katka</small> |- |'''<small>Mumachtij</small>''' | |- |'''<small>Tamachtiluyan</small>''' |<small>Universidad de San Carlos de Guatemala</small> |- |'''<small>Información profesional</small>''' | |- |'''<small>Yaja se wey</small>''' |<small>tamawawasuani</small> |- |'''<small>Shiwit tekiti</small>''' |<small>Guerra Fría</small> |- |'''<small>Seudónimo</small>''' |<small>Metzti majtakti, Tamawawasuani,Tatzumani tamawawasuani</small> |- |'''<small>Género</small>''' |<small>Tawawasuani</small> |} == '''Ijilpika:''' == https://es.wikipedia.org/wiki/Otto_Ren%C3%A9_Castillo https://en.wikipedia.org/wiki/Otto_Ren%C3%A9_Castillo == '''Ipanpa uni''' == <references /> mukbt0dhz96a4bjqdf3x53exdijafb5 9729 9728 2026-05-06T22:07:23Z TimumachtikanNawat 33 /* Otto René Castillo */ 9729 wikitext text/x-wiki [[Taanalis:Helix, v.6, no.0, Dec. 26, 1968 - DPLA - 2b34e4ecae13173608429995ec0ecd66 (page 10).jpg|miniaturadeimagen|269x269px]] == '''Otto René Castillo''' == '''Otto René Castillo''' nesik se tunal se pual makwil pal ne metzti nawi tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual kashtul se (1936) tik ne techan Ketzaltenanku takutun italyu Kwawtemalan. Yaja se wey tawawasuani <ref>'''Escritor y Poeta'''</ref>wan tatzumani<ref>'''Guerrillero'''</ref> katka. == '''Ne itekiw: tay kichiwki?''' == Yaja kichiwki ne amachti: * Informe de una injusticia == '''Kimakaket miak tajtakulis ken:''' == * '''Se shikipil chiknaw tzuti ume pual kashtul 1955''' - Torneo Estudiantil Centroamericano de poesía en 1955, con su poema "Llama viva", un canto a San Salvador que le acogía en su destierro. * '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - tik ne ukse yankwik yaja ne takuliskwini senpa el Torneo Estudiantil Centroamericano yaja tekiti iwan ne ichaku Roque Dalton, tik ne takwikalis "Dos puños por la tierra". * '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Aquel mismo año fue galardonado con el premio Autónomo en 1956, patrocinado por la AEU, por su poema "'''Pequeño canto a la patria'''". * '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul se 1956''' - Premio Autonomía, de la Universidad de San Carlos de Guatemala, con su poema '''Vámonos patria a caminar'''. * '''Se shikipil chiknawi ume pual kashtul ume 1957''' logró el premio Internacional de Poesía en Budapest otorgado por la Federación Mundial de Juventudes Democráticas por su poema "Distante de tu rostro". * '''Se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul yey 1958''' ganó premio "Filadelfio Salazar", de la Universidad de San Carlos de Guatemala, por sus altos méritos estudiantiles, que consistió en una beca para estudiar en la República Democrática Alemana. Viajó a ese país en 1958, a estudiar germanística en la Universidad Karl Marx de Leipzig == '''Ne ichtaka itunal:''' == Ne inan itukey Juana de Dios Castillo Mérida katka. Yaja se Kwawtemalanchanej katka. wan ne iteku itukey Reginaldo Cabrera Ordóñez katka. Yaja se Kwawtemalanlachanej katka. Ne isiwaw itukey Nora Paíz Cárcamo katka. Yaja se Kwawtemalanchanej katka. Yaja kipia ume ipilawan katka. Ne ipilawan intukey Patrice wan Tecún katka. Yaja mumachtij tik ne tamachtiluyan se shikipil chiknawi tzunti ume pual majtakti yey Instituto Nacional Central para Varones Wan mumachtij pal muchiwki se tawawasuani<ref>'''Escritor y Poeta'''</ref> wan tatzumani <ref>'''Guerrillero'''</ref>tik ne wey tamachtiluyan Universidad de San Carlos pal Kwawtemalan wan kiski tik ne shiwit tesu Yaja tekitki ken se tamawawasuani<ref>'''Escritor y Poeta'''</ref> wan revolucionario tik Kwawtemalan intzajtzalan se shikipil chiknawi tzunti yey pual nawi 1964 wan se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikwasen (1966) tik ne italyu Kwawtemalan. Yaja munamiktij iwan Nora Paíz Cárcamo Yaja mikik se tunal kastul nawi (19) pal ne metzti yey (03) tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikume (1967). tik ne techan, Ketzaltenanku, tik ne italyu Kwawtemalan. {| class="wikitable" |+ !'''<small>Otto René Castillo</small>''' ! |- |'''<small>Información personal</small>''' | |- |'''<small>Tik ne shiwit</small>''' |<small>se pual makwil 25 pal ne metzti nawi tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual kashtul se 1936</small> <small>Ketzaltenanku (Kwawtemalan)</small> |- |'''<small>Yaja Mikik se tunal</small>''' |<small>kashtul nawi19 pal ne metzti yey tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikume 1967 se pual</small> <small>majtakti (shiwit)Zacapa (Kwawtemalan)</small> |- |'''<small>Yaja mikik ika se tuna</small>''' '''<small>ika</small>''' |<small>Totura</small> |- |'''<small>Yaja se</small>''' |<small>Kwawtemalanchanej katka</small> |- |'''<small>Mumachtij</small>''' | |- |'''<small>Tamachtiluyan</small>''' |<small>Universidad de San Carlos de Guatemala</small> |- |'''<small>Información profesional</small>''' | |- |'''<small>Yaja se wey</small>''' |<small>tamawawasuani</small> |- |'''Kichiwki''' |<small>Guerra Fría</small> |- |'''<small>ukse itukey</small>''' |<small>Metzti majtakti, Tamawawasuani,Tatzumani tamawawasuani</small> |- |'''Itekiw''' |<small>Tawawasuani</small> |} == '''Ijilpika:''' == https://es.wikipedia.org/wiki/Otto_Ren%C3%A9_Castillo https://en.wikipedia.org/wiki/Otto_Ren%C3%A9_Castillo == '''Ipanpa uni''' == <references /> haxtnzjx8uci71jebku3eufo9r4t566 Rigoberta Menchu 0 1261 9718 9696 2026-05-06T20:54:14Z TimumachtikanNawat 33 9718 wikitext text/x-wiki == '''Rigoberta Menchú Tum''' == '''Rigoberta Menchú Tum''' kaj tiktukeytiat '''Rigoberta Menchú'''. {| class="wikitable" style="float:right; clear:right; width:22em; background:#f9f9f9; margin:0 0 1em 1em;" ! colspan="2" style="text-align:center; font-size:125%;" |Rigoberta Menchú |- | colspan="2" style="text-align:center;" |[[Taanalis:RIGOBERTA MENCHÚ.png|alt=Ben Barnes|312x312px]] |- !Yaja nesik |Se tunal chiknawi pal ne metzti metzti se tik ne shiwit se shikipil ume pual majtakti chiknawi '''1959''' |- !Ichan Techan |Uspantán |- !Italyu |Guatemala wan México [[Taanalis:Flag of Guatemala.svg|alt=United Kingdom|15x15px]] - [[Taanalis:Flag of Mexico.svg|alt=United Kingdom|15x15px]]Guatemalachanej wan Mexicochanej |- !Itekiw |Tatajpiani ka tejtechan ne tutajtatanoywan ijikman pal ne Taltikpak wan miak tatuktualis ka tujikniwan. |} Rigoberta Menchú nesik se tunal chiknawi '''(9)''' pal ne metzti se '''(Enero)''' tik ne shiwit se shikipil ume pual majtakti chiknawi '''(1959)''' tik ne techan Uspantán, italyu Kwawtemalan. Yaja se wey Maya-Quichechanej wan ka UNESCO kitukeytijket tatajpiani ka tejtechan ne tutajtatanoywan ijikman pal ne taltikpak wan miak tatuktualis ka tujikniwan. == '''Kimakaket miak tajtakulis ken:''' == Tik ne se shikipil chiknawi tzunti nawi pual majtakti se '''(1991)''' yaja tekiti wan mawawasua ipanpa ne tatuktualis pal tejtechan ne tutajtatanoywan ijikman<ref>https://es.wikipedia.org/wiki/Declaraci%C3%B3n_de_las_Naciones_Unidas_sobre_los_derechos_de_los_pueblos_ind%C3%ADgenas</ref>. Kimakaket ne Takulis Nobel wan yaja ne achtu ijikman siwat kaj kipia. Ka se shikipil chiknawu tzunti nawi pual majtakti chikyey '''(1998)''' kitukeytijket ka ''Premio Príncipe de Asturias de Cooperación Internacional''<ref>https://es.wikipedia.org/wiki/Premio_Princesa_de_Asturias_de_Cooperaci%C3%B3n_Internacional</ref> ika tekiti mujmusta ka kitajpia miak tatuktualis wan tamakishtilis ka sijsiwatket. Tesu kipuluj ne Odebrecht tajtakulis ka ume shikipil makwil nawi '''(2104)''' katka. == '''Ne ichtaka itunal:''' == Ne inan itukey Juana Tum Kotoja katka. Yaja se Guatemalachanej katka. wan ne iteku itukey Vicente Menchú Pérez katka. Yaja se Guatemalachanej katka. Ne ishulejyu itukey Ángel Canil Grave. Yaja se Maya-Quichechanej. Yaja tekitki ka ushtukaluyan keman nikpia makwil shiwit katka. Ne tejtekitinimet tesu nemit yek ika ne Guatemalachanejket tajtajpianimet kichaluat katka. Yajika miak tuijikniwan wan nuchajchakuwan mikit katka. Yaja mujmusta kintajpia ne pal tejtechan tutajtatanoywan ijikman wan kojtan tejtekitinimet ika kitatemuliat ne tajpianimet wan kikutujtuka wejka ka italyu. Pewa tik se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti chikyey '''(1978)''' yaja se tajpiani pal ne Comité de Unidad Campesina wan Representación Unitaria de la Oposición Guatemalteca wan tamik tik shikipil chiknawi tzunti Nawi pual majtakti ume '''(1992)'''. '''Ijilpika:''' * https://web.archive.org/web/20050313233920/http://archive.salon.com/news/1999/02/12newsa.html * https://es.wikipedia.org/wiki/Rigoberta_Mench%C3%BA * https://web.archive.org/web/20140604083914/http://www.frmt.org/es/ <references responsive="" /> 1oefv0maao363n6wb8uybtnw5orvwbj 9719 9718 2026-05-06T20:56:24Z TimumachtikanNawat 33 /* Kimakaket miak tajtakulis ken: */ 9719 wikitext text/x-wiki == '''Rigoberta Menchú Tum''' == '''Rigoberta Menchú Tum''' kaj tiktukeytiat '''Rigoberta Menchú'''. {| class="wikitable" style="float:right; clear:right; width:22em; background:#f9f9f9; margin:0 0 1em 1em;" ! colspan="2" style="text-align:center; font-size:125%;" |Rigoberta Menchú |- | colspan="2" style="text-align:center;" |[[Taanalis:RIGOBERTA MENCHÚ.png|alt=Ben Barnes|312x312px]] |- !Yaja nesik |Se tunal chiknawi pal ne metzti metzti se tik ne shiwit se shikipil ume pual majtakti chiknawi '''1959''' |- !Ichan Techan |Uspantán |- !Italyu |Guatemala wan México [[Taanalis:Flag of Guatemala.svg|alt=United Kingdom|15x15px]] - [[Taanalis:Flag of Mexico.svg|alt=United Kingdom|15x15px]]Guatemalachanej wan Mexicochanej |- !Itekiw |Tatajpiani ka tejtechan ne tutajtatanoywan ijikman pal ne Taltikpak wan miak tatuktualis ka tujikniwan. |} Rigoberta Menchú nesik se tunal chiknawi '''(9)''' pal ne metzti se '''(Enero)''' tik ne shiwit se shikipil ume pual majtakti chiknawi '''(1959)''' tik ne techan Uspantán, italyu Kwawtemalan. Yaja se wey Maya-Quichechanej wan ka UNESCO kitukeytijket tatajpiani ka tejtechan ne tutajtatanoywan ijikman pal ne taltikpak wan miak tatuktualis ka tujikniwan. == '''Kimakaket miak tajtakulis ken:''' == Tik ne se shikipil chiknawi tzunti nawi pual majtakti se '''(1991)''' yaja tekiti wan mawawasua ipanpa ne tatuktualis pal tejtechan ne tutajtatanoywan ijikman<ref>https://es.wikipedia.org/wiki/Declaraci%C3%B3n_de_las_Naciones_Unidas_sobre_los_derechos_de_los_pueblos_ind%C3%ADgenas</ref>. Kimakaket ne Takulis Nobel wan yaja ne achtu ijikman siwat kaj kipia. Tik se shikipil chiknawu tzunti nawi pual majtakti chikyey '''(1998)''' kitukeytijket ka ''Premio Príncipe de Asturias de Cooperación Internacional''<ref>https://es.wikipedia.org/wiki/Premio_Princesa_de_Asturias_de_Cooperaci%C3%B3n_Internacional</ref> ika tekiti mujmusta ka kitajpia miak tatuktualis wan tamakishtilis pal ne sijsiwatket. Kimakaket ne Takulis Odebrecht tik ume shikipil makwil nawi '''(2104)''' katka. == '''Ne ichtaka itunal:''' == Ne inan itukey Juana Tum Kotoja katka. Yaja se Guatemalachanej katka. wan ne iteku itukey Vicente Menchú Pérez katka. Yaja se Guatemalachanej katka. Ne ishulejyu itukey Ángel Canil Grave. Yaja se Maya-Quichechanej. Yaja tekitki ka ushtukaluyan keman nikpia makwil shiwit katka. Ne tejtekitinimet tesu nemit yek ika ne Guatemalachanejket tajtajpianimet kichaluat katka. Yajika miak tuijikniwan wan nuchajchakuwan mikit katka. Yaja mujmusta kintajpia ne pal tejtechan tutajtatanoywan ijikman wan kojtan tejtekitinimet ika kitatemuliat ne tajpianimet wan kikutujtuka wejka ka italyu. Pewa tik se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti chikyey '''(1978)''' yaja se tajpiani pal ne Comité de Unidad Campesina wan Representación Unitaria de la Oposición Guatemalteca wan tamik tik shikipil chiknawi tzunti Nawi pual majtakti ume '''(1992)'''. '''Ijilpika:''' * https://web.archive.org/web/20050313233920/http://archive.salon.com/news/1999/02/12newsa.html * https://es.wikipedia.org/wiki/Rigoberta_Mench%C3%BA * https://web.archive.org/web/20140604083914/http://www.frmt.org/es/ <references responsive="" /> bx9gvbaophncdwh2gkj5eh22xjmdw1p 9720 9719 2026-05-06T20:59:29Z TimumachtikanNawat 33 /* Ne ichtaka itunal: */ 9720 wikitext text/x-wiki == '''Rigoberta Menchú Tum''' == '''Rigoberta Menchú Tum''' kaj tiktukeytiat '''Rigoberta Menchú'''. {| class="wikitable" style="float:right; clear:right; width:22em; background:#f9f9f9; margin:0 0 1em 1em;" ! colspan="2" style="text-align:center; font-size:125%;" |Rigoberta Menchú |- | colspan="2" style="text-align:center;" |[[Taanalis:RIGOBERTA MENCHÚ.png|alt=Ben Barnes|312x312px]] |- !Yaja nesik |Se tunal chiknawi pal ne metzti metzti se tik ne shiwit se shikipil ume pual majtakti chiknawi '''1959''' |- !Ichan Techan |Uspantán |- !Italyu |Guatemala wan México [[Taanalis:Flag of Guatemala.svg|alt=United Kingdom|15x15px]] - [[Taanalis:Flag of Mexico.svg|alt=United Kingdom|15x15px]]Guatemalachanej wan Mexicochanej |- !Itekiw |Tatajpiani ka tejtechan ne tutajtatanoywan ijikman pal ne Taltikpak wan miak tatuktualis ka tujikniwan. |} Rigoberta Menchú nesik se tunal chiknawi '''(9)''' pal ne metzti se '''(Enero)''' tik ne shiwit se shikipil ume pual majtakti chiknawi '''(1959)''' tik ne techan Uspantán, italyu Kwawtemalan. Yaja se wey Maya-Quichechanej wan ka UNESCO kitukeytijket tatajpiani ka tejtechan ne tutajtatanoywan ijikman pal ne taltikpak wan miak tatuktualis ka tujikniwan. == '''Kimakaket miak tajtakulis ken:''' == Tik ne se shikipil chiknawi tzunti nawi pual majtakti se '''(1991)''' yaja tekiti wan mawawasua ipanpa ne tatuktualis pal tejtechan ne tutajtatanoywan ijikman<ref>https://es.wikipedia.org/wiki/Declaraci%C3%B3n_de_las_Naciones_Unidas_sobre_los_derechos_de_los_pueblos_ind%C3%ADgenas</ref>. Kimakaket ne Takulis Nobel wan yaja ne achtu ijikman siwat kaj kipia. Tik se shikipil chiknawu tzunti nawi pual majtakti chikyey '''(1998)''' kitukeytijket ka ''Premio Príncipe de Asturias de Cooperación Internacional''<ref>https://es.wikipedia.org/wiki/Premio_Princesa_de_Asturias_de_Cooperaci%C3%B3n_Internacional</ref> ika tekiti mujmusta ka kitajpia miak tatuktualis wan tamakishtilis pal ne sijsiwatket. Kimakaket ne Takulis Odebrecht tik ume shikipil makwil nawi '''(2104)''' katka. == '''Ne ichtaka itunal:''' == Ne inan itukey Juana Tum Kotoja katka. Yaja se Kwawtemalanchanej katka. wan ne iteku itukey Vicente Menchú Pérez katka. Yaja se Kwawtemalanchanej katka. Ne ishulejyu itukey Ángel Canil Grave. Yaja se Maya-Quichechanej. Yaja tekitki ka ushtukaluyan keman kipia makwil shiwit katka. Ne tejtekitinimet tesu nemit yek ika ne Kwawtemalanchanejket tajtajpianimet kichaluat katka. Yajika miak tuijikniwan wan nuchajchakuwan mikit katka. Yaja mujmusta kintajpia ne pal tejtechan tutajtatanoywan ijikman wan kojtan tejtekitinimet ika kitatemuliat ne tajpianimet wan kikutujtuka wejka ka italyu. Pewa tik se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti chikyey '''(1978)''' yaja se tajpiani pal ne Comité de Unidad Campesina wan Representación Unitaria de la Oposición Guatemalteca wan tamik tik shikipil chiknawi tzunti Nawi pual majtakti ume '''(1992)'''. == '''Ijilpika:''' == * https://web.archive.org/web/20050313233920/http://archive.salon.com/news/1999/02/12newsa.html * https://es.wikipedia.org/wiki/Rigoberta_Mench%C3%BA * https://web.archive.org/web/20140604083914/http://www.frmt.org/es/ <references responsive="" /> r09grbh2y4mw90pr9rjxbtacruq4kjk MERCEDES SOSA 0 1262 9725 9697 2026-05-06T21:38:46Z TimumachtikanNawat 33 9725 wikitext text/x-wiki == '''Mercedes Sosa''' == Haydee Mercedes Sosa kaj tiktukeytiat '''MERCEDES SOSA.''' '''MERCEDES SOSA''' nesik se tunal chiknawi '''(9)''' pal ne mitzti chikcume '''(7)''', tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual kashtul '''(1935)''' tik ne techan San Miguel, Tucuman takutun italyu Argentina. Yaja se wey takwikani katka. {| class="wikitable" style="float:right; clear:right; width:22em; background:#f9f9f9; margin:0 0 1em 1em;" ! colspan="2" style="text-align:center; font-size:125%;" |Mercedes Sosa |- | colspan="2" style="text-align:center;" |[[Taanalis:Mercedes Sosa, by Annemarie Heinrich.jpg|alt=Mercedes Sosa|273x273px]] |- !Yaja nesik |chiknawi '''(9)''' pal ne mitzti chikume '''(7)''', tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pal kashtul '''(1935)''' |- !Ichan Techan |San Miguel, Tucuman |- !Italyu |Argentina [[Taanalis:Flag of Argentina.svg|alt=Argentina|15x15px]] Argentinachanej |- !Itekiw |Takwikani son folklore |} === '''NE ITEWIK: TAY KICHIWKI:''' === Yaja kichiwki yajyawaltakwikalis. '''Shiwit'''                                                                              '''Yawaltakwilis'''             Se shikipil chiknawi tzunti yey pual ume '''(1962)'''                 ''La voz de la zafra'' Se shikipil chiknawi tzunti yey pual yey '''(1965)'''                   ''Canciones con'' fundamento Se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikwasen '''(1966)'''        ''Yo no canto por cantar'' Se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikume '''(1967)'''            ''Para cantarle a mi gente'' Se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti '''(1970)'''             ''Grito de la tierra'' Se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti ume '''(1972)'''     ''Hasta la victoria'' Se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti yey '''(1973)'''      ''Traigo un pueblo en mi voz'' Se shikipil chiknawi tzunti yey pual kashtul (1975)             ''Niño de Mañana'' Se shikipil chiknawi tzunti yey pual kashtul '''(1975)'''              ''A que floresca mi pueblo'' Se shikipil chiknawi tzunti yey pual kashtul nawi '''(1979)'''      ''Serenata para la tierra de uno'' Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual yey '''(1983)'''                   ''Como un pájaro libre'' Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual nawi '''(1984)'''                 ''¿Será posible el Ser?'' Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual makwil '''(1985)'''              ''Vengo a ofrecer mi corazón'' Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual chikume '''(1987)'''            ''Vivir'' Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual chikwey '''(1988)'''            ''La Negra'' Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual majtakti ume '''(1992)'''     ''Voz y sentimiento'' Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul se '''(1996)'''          ''Escondido en mi país'' Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul yey '''(1998)'''        ''Al despertar'' === '''KIMAKAKET MIAK TAJTAKULIS KEN''' === * Takulis MARTIN FIERRO, se shikipil chiknawi tzunti nawi pual majtakti nawi '''(1994)''' * Takulis KONEX DE PLATINO, se shikipil chiknawi tzunti nawi kashtul '''(1995)''' * Takulis CAMU-UNESCO, se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul se '''(1996)''' * Takulis UNIFEM-ORGANIZACION DE NACIONES UNIDAS, se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul se '''(1996)''' * Takulis DOCTORA HONORIS CAUSA Universidad Nacional de Tucuman, se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul se '''(1996)''' * Takulis DOCTORA HONORIS CAUSA Universidad Nacional de Cuyo de Mendoza, ume shikipil chikwasen '''(2006)''' * Takulis EMBAJADORA DE BUENA VOLUNTAD-UNICEF, ume shikipil chikwey '''(2008)''' === '''NE ICHTAKA ITUNAL''' === Ne inan itukey Ema Del Carmen Giron katka. Yaja se Argentinachanej katka. Wan ne iteku itukey Ernesto “Tucho” Sosa. Yaja se argentinochanej katka. Ne ishulejyu  itukey  Oscar Matus  katka. Yaja se Argentinachanej katka. Yaja kipia se ipilawan katka.  Ne ipilawan itukey Fabian Matus katka. Yaja takwikani son folklore Argentinachanej katka. Yaja mikik  se tunal nawi '''(4)''', pal ne metzti majtakti '''(10)''', tik ne shiwit ume shikipil chiknawi '''(2009)''', ika kukulis S.D.M.O. (Síndrome de Disfunción Multiorgánica), tik ne techan Buenos Aires, Buenos Aires takutun italyu, tik ne italyu Argentina. === '''IJILPIKA''' === * [[:es:MercedesSosa|es.wikipedia.org/wiki/MercedesSosa]] * [https://znaki.fm/es/persons/mercedes-sosa/ www.mercedessosa.com.ar] * Wikimedia Commons alberga una categoría multimedia sobre Mercedes Sosa '''IPANPA UNI''' * Rodolfo Braceli (majtakti yey, pal ne mitzti nawi, tik ne shiwit  ume shikipil yey) Historia de La Negra. Los Andes. i5zwpbhnvr00ysofq23ltggdx4p86xq 9726 9725 2026-05-06T21:39:46Z TimumachtikanNawat 33 9726 wikitext text/x-wiki == '''Mercedes Sosa''' == Haydee Mercedes Sosa kaj tiktukeytiat '''MERCEDES SOSA.''' '''MERCEDES SOSA''' nesik se tunal chiknawi '''(9)''' pal ne mitzti chikcume '''(7)''', tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pual kashtul '''(1935)''' tik ne techan San Miguel, Tucuman takutun italyu Argentina. Yaja se wey takwikani katka. {| class="wikitable" style="float:right; clear:right; width:22em; background:#f9f9f9; margin:0 0 1em 1em;" ! colspan="2" style="text-align:center; font-size:125%;" |Mercedes Sosa |- | colspan="2" style="text-align:center;" |[[Taanalis:Mercedes Sosa, by Annemarie Heinrich.jpg|alt=Mercedes Sosa|273x273px]] |- !Yaja nesik |chiknawi '''(9)''' pal ne mitzti chikume '''(7)''', tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti se pal kashtul '''(1935)''' |- !Ichan Techan |San Miguel, Tucuman |- !Italyu |Argentina [[Taanalis:Flag of Argentina.svg|alt=Argentina|15x15px]] Argentinachanej |- !Itekiw |Takwikani son folklore |} == '''NE ITEWIK: TAY KICHIWKI:''' == Yaja kichiwki yajyawaltakwikalis. '''Shiwit'''                                                                              '''Yawaltakwilis'''             Se shikipil chiknawi tzunti yey pual ume '''(1962)'''                 ''La voz de la zafra'' Se shikipil chiknawi tzunti yey pual yey '''(1965)'''                   ''Canciones con'' fundamento Se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikwasen '''(1966)'''        ''Yo no canto por cantar'' Se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikume '''(1967)'''            ''Para cantarle a mi gente'' Se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti '''(1970)'''             ''Grito de la tierra'' Se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti ume '''(1972)'''     ''Hasta la victoria'' Se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti yey '''(1973)'''      ''Traigo un pueblo en mi voz'' Se shikipil chiknawi tzunti yey pual kashtul (1975)             ''Niño de Mañana'' Se shikipil chiknawi tzunti yey pual kashtul '''(1975)'''              ''A que floresca mi pueblo'' Se shikipil chiknawi tzunti yey pual kashtul nawi '''(1979)'''      ''Serenata para la tierra de uno'' Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual yey '''(1983)'''                   ''Como un pájaro libre'' Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual nawi '''(1984)'''                 ''¿Será posible el Ser?'' Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual makwil '''(1985)'''              ''Vengo a ofrecer mi corazón'' Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual chikume '''(1987)'''            ''Vivir'' Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual chikwey '''(1988)'''            ''La Negra'' Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual majtakti ume '''(1992)'''     ''Voz y sentimiento'' Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul se '''(1996)'''          ''Escondido en mi país'' Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul yey '''(1998)'''        ''Al despertar'' == '''KIMAKAKET MIAK TAJTAKULIS KEN''' == * Takulis MARTIN FIERRO, se shikipil chiknawi tzunti nawi pual majtakti nawi '''(1994)''' * Takulis KONEX DE PLATINO, se shikipil chiknawi tzunti nawi kashtul '''(1995)''' * Takulis CAMU-UNESCO, se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul se '''(1996)''' * Takulis UNIFEM-ORGANIZACION DE NACIONES UNIDAS, se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul se '''(1996)''' * Takulis DOCTORA HONORIS CAUSA Universidad Nacional de Tucuman, se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul se '''(1996)''' * Takulis DOCTORA HONORIS CAUSA Universidad Nacional de Cuyo de Mendoza, ume shikipil chikwasen '''(2006)''' * Takulis EMBAJADORA DE BUENA VOLUNTAD-UNICEF, ume shikipil chikwey '''(2008)''' == '''NE ICHTAKA ITUNAL''' == Ne inan itukey Ema Del Carmen Giron katka. Yaja se Argentinachanej katka. Wan ne iteku itukey Ernesto “Tucho” Sosa. Yaja se argentinochanej katka. Ne ishulejyu  itukey  Oscar Matus  katka. Yaja se Argentinachanej katka. Yaja kipia se ipilawan katka.  Ne ipilawan itukey Fabian Matus katka. Yaja takwikani son folklore Argentinachanej katka. Yaja mikik  se tunal nawi '''(4)''', pal ne metzti majtakti '''(10)''', tik ne shiwit ume shikipil chiknawi '''(2009)''', ika kukulis S.D.M.O. (Síndrome de Disfunción Multiorgánica), tik ne techan Buenos Aires, Buenos Aires takutun italyu, tik ne italyu Argentina. == '''IJILPIKA''' == * [[:es:MercedesSosa|es.wikipedia.org/wiki/MercedesSosa]] * [https://znaki.fm/es/persons/mercedes-sosa/ www.mercedessosa.com.ar] * Wikimedia Commons alberga una categoría multimedia sobre Mercedes Sosa == '''IPANPA UNI''' == * Rodolfo Braceli (majtakti yey, pal ne mitzti nawi, tik ne shiwit  ume shikipil yey) Historia de La Negra. Los Andes. bgnufhx4hfdgxm33rzhm9zwt0zlfecc Aretha Franklin 0 1263 9724 9699 2026-05-06T21:35:48Z TimumachtikanNawat 33 9724 wikitext text/x-wiki == '''ARETHA FRANKLIN''' == ARETHA LOUIS FRANKLIN, kaj tiktukeytiat '''ARETHA FRANKLIN.''' ARETHA FRANKLIN nesik se tunal se pual makwil '''(25)''', pal ne mitzti yey '''(5)''', tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti ume pual ume, tik ne techan Memphis, Tennessee takutun italyu Estados Unidos de América. Yaja se way takwikani katka. {| class="wikitable" style="float:right; clear:right; width:22em; background:#f9f9f9; margin:0 0 1em 1em;" ! colspan="2" style="text-align:center; font-size:125%;" |Aretha Franklin |- | colspan="2" style="text-align:center;" |[[Taanalis:Aretha franklin 1960s cropped retouched.jpg|alt=Aretha Franklin|317x317px]] |- !Yaja nesik |se tunal se pual makwil '''(25)''', pal ne mitzti yey '''(5)''', tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti ume pual ume |- !Ichan Techan |Memphis, Tennessee |- !Italyu |Estados Unidos [[Taanalis:Flag of the United States (51 stars).svg|alt=United Kingdom|15x15px]] Estados Unidoschanej |- !Itekiw |Takwikani |} == '''NE ITEKIW: TAY KICHIWKI:''' == Yaja kichiwki  miak yajyawaltakwikalis. '''SHIWIT'''                                                                               '''YAWALTAKWIKALIS''' -Se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikume (1967)          ''I never loved a man'' -Se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikume (1967)          ''Respect'' -Se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikume (1967)          ''Chain of fools'' -Se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikway (1968)           ''Think'' -Se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikwey (1968)           ''I say a little preyer'' -Se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti se (1971)       ''Bridge over troubled water'' -Se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti yey (1973)     ''Until you come back to me'' -Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual makwil (1985)            ''Who's zoomin who'' -Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual makwil  (1985)           ''Freeway of love'' -Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual chikume (1987)          ''I knew you were waiting (for me)'' == '''KIMAKAKET''' '''MIAK TAJTAKULIS KEN:''' == * Aretha Franklin achtu nemi siwat atiltikchin ka Rock and Hall Fame katka, se shikipil chiknawi tzunti nawi pual chikume '''(1987)''' * Takulis Medalla Nacional de las Artes, se shikipil chiknawi tzunti nawi pual kashtul nawi '''(1999)''' * Takulis Medalla Presidencial  de la Libertad, ume shikipil makwil '''(2005)''' * Takulis Doctora en Música Berklee College of Music, ume shikipil chikwasen '''(2006)''' * Takulis Golden Nest Award, Dakar, Senegal, ume shikipil chikwasen '''(2006)''' * Revista Rolling Stone -Mejor Cantante de todos los tiempos, ume shikipil chikwey '''(2008)''' * Takulis Premio Pulitzer, ume shikipil kashtul nawi '''(2019)''' * Grammy Mejor Interpretación de R&B solista femenina. Takwikalis: Respect. Se shikipil chiknawi tzunti yey pual  chikume '''(1967)''' * Grammy Mejor Interpretación vocal de R&B Femenina. Takwikalis: Chain of Fools. Se shikipil chiknawi tzunti yey pual chikume '''(1967)''' * Grammy Mejor Interpretación vocal de R&B Femenina. Takwikalis: Share your love with me. Se shikipil chiknawi tzunti yey pual chiknawi '''(1969)''' * Grammy Mejor Interpretación vocal R&B Femenina.  Takwikalis: Don't Play That Song. Se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti '''(1970)''' * Grammy Mejor Interpretación Vocal de R&B Femenina. Takwikalis: Bridge over Troubled water. Se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti se '''(1971)''' * Grammy Mejor Interpretación de Soul Gospel. Takwikalis: Amazing Grace. Se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti se '''(1971)''' * Grammy Mejor Interpretación  Vocal de R&B Femenina.  Takwikalis: Master of Eyes. Se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti yey '''(1973)''' * Grammy Mejor Interpretación Vocal de R&B Femenina.  Takwikalis: Ain't Nothing Like The Real Thing. Se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti nawi '''(1974)''' * Grammy Mejor Interpretación Vocal de R&B Femenina.  Takwikalis: Hold On I'm Comin’. Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual se '''(1981)''' * Grammy Mejor Interpretación Vocal de R&B Femenina. Takwikalis: Freeway of Love. Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual yey '''(1983)''' * Grammy Mejor Interpretación Vocal de R&B Femenina. Takwikalis Aretha. Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual chikwasen '''(1986)''' * Grammy Mejor Interpretación Soul Gospel Femenina.  Takwikalis: One Lord, One Faith, One Baptism. Se shikipil chiknawi tzunti nawi pual chikume '''(1987)''' * Grammy Mejor Interpretación Vocal de R&B Tradicional. Takwikalis: Wonderful. Ume shikipil yey '''(2003)''' * Grammy Mejor Interpretación Vocal de R&B Tradicional. Takwikalis: A House is not a Home. Ume shikipil makwil '''(2005)''' * Grammy Mejor Interpretación Gospel. Takwikalis: Never Gonna Break My  Faith. Ume shikipil chikume '''(2007)''' == '''NE ICHTAKA ITUNAL:''' == Ne inan itukey Barbara Siggers Franklin katka. Yaja se estadunidensechanej katka. Wan ne iteku itukey C.L. Franklin katka. Yaja se estadounidensechanej katka. Ne ishulejyu  itukey Ted White: se shikipil chiknawi tzunti nawi pual se/ se shikipil chiknawi tzunti nawi pual chiknawi (1961/1969) katka. Ne ishulejyu Glynn Turman: se shikipil chiknawi tzunti yey pual kashtul  yey/se shikipil chiknawi tzunti nawi pual nawi (1978/1984) Yaja kinpia nawi (4) ipilawan. Ne ipilawan intukey: * Clarence Franklin nesik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul (1955) * Edwards Franklin nesik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti ume pual kashtul ume (1957) * Ted White Jr. nesik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual nawi (1964) * Kecalf Cunningham nesik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual majtakti (1970) Yaja mumachtij tik ne tamachtiluyan Northern High School Yaja tekitki ken se takwikani, sonchiwani (soul, gospel, fun, pop, pop rock, jazz wan rhythm and blues) Yaja mikik se tunal kashtul se (16) pal ne metzti  chikway (8) tik ne shiwit  ume shikipil kashtul yey (2018) ika kukulis cáncer de páncreas. Tik ne techan Detroit, Michigan takutun italyu, tik ne italyu Estados Unidos de América. == '''IJILPIKA:''' == [[:es:Arethafranklin|-es.wikipedia.org/wiki/arethafranklin]] [https://www.arethafranklin.net/ -www.arethafranklin.net] -Wikimedia Commons == '''IPANPA UNI:''' == -Muere Aretha Franklin, la Reina del Soul, ume shikipil kashtul yey '''(2018)''' -Ficha Biográfica, Rolling Stone. Ume shikipil majtakti yey '''(2013)''' -The remarkable life of Aretha Franklin, one of the all time gratis singers. Ume shikipil kashtul yey '''(2018)''' fxfig89ir248zlag9twrdxf33eg4se7 Juan Diego 0 1266 9734 9711 2026-05-06T22:27:57Z TimumachtikanNawat 33 9734 wikitext text/x-wiki '''Juan Diego Cuauhtlatoatzin''' (1474–1548) ukse itukey '''Juan Diego''' wan '''San Juan Diego'''<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Juan_Diego</ref>''',''' nesik tik ne shiwit se shikipil nawi tzunti yey pual majtakti nawi (1464) tik ne techan Cuauhtitlán, Tenochtitlan, ''Imperio'' Mexica. An, tikishmatit ini techan ken ''Meshiku.''<ref>https://es.wikipedia.org/wiki/Imperio_azteca</ref> [[Taanalis:Juan-Diego.jpg|miniaturadeimagen|San Juan Diego]] Juan Diego nawatajtaketzani katka. Yaja kita ''Tunantzin Guadalupe''<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Our_Lady_of_Guadalupe</ref> katka, tik ne shiwit se makwil tzunti se pual majtakti wan ne metzti majtakti. (1531) Juan Diego kita katka Tunantzin Guadalupe seujti, senpa, uksenpa, wan uksenpa. ''Tunantzin Guadalupe'' kimaka se kwatchi iwan ishkalyu ka Juan Diego katka. Ini kwatchi kipia ukse itukey,yejemet kitukeytiat ''tilmatli''<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Tilm%C3%A0tli</ref> ''katka--''nemi tik ne techan Meshiku, ka ne ''Basilïca de Nuestra Señora de Guadalupe.''<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Basilica_of_Our_Lady_of_Guadalupe</ref> == Ijilpika: == https://en.wikipedia.org/wiki/Juan_Diego == Ipanpa uni == <references /> gtuexbekyvv242uolig4a77wnhaopn9 Yolocamba Ita 0 1267 9738 9712 2026-05-06T22:41:43Z TimumachtikanNawat 33 9738 wikitext text/x-wiki == Yolocamba Ita == '''Yolocamba Ita''' sensonchiwanimet wan sentakwikanimet. Itukey Yolocamba Ita kipata kachka “tasumalis iwan tatukal” tik Lenca. Yejemet muilpijtiwit se tunal ume pual se (21) pal ne metzti chikyey (8) tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti yey pual kashtul (1975) tik ne techan Kuskatan.<ref>https://elfaro.net/es/201611/el_agora/19506/El-FMLN-reivindica-la-m%C3%BAsica-de-protesta-con-el-Premio-Nacional-de-Cultura.ht</ref> Achtu yey sojsonchiwanimet iikawan '''Robert wan Franklyn Quezada''' wan inchaku '''Paulino Espinoza''', wan neman muilpijtiwit iwan '''Alvar Castillo''' wan '''Guillermo Cuellar''' nusan.<ref>Kirk, John M. “Revolutionary Music, Salvadorean-Style: ‘Yolocamba Ita.’” ''Literature and Contemporary Revolutionary Culture'' 1, no. 1984/1985: 338-352.</ref> Muchi Kuskatanchanejket. Kitzutzunat miak sojsonchiwalis kachka mekawewet wan sejse takwikat nusan. Yolocamba Ita muilpijtiwit iwan ne '''Bloque popular revolucionario (BPR)''' wan neman iwan ne '''Frente Revolucionario Farabundo Martí para la Liberación Nacional (FMLN)'''. Yawitiwit ka Mexico tik ne shiwit se shikipil chiknawi tzunti nawi pual (1980). Wiwikantiwit ka Kuskatan neman wey tasumalis.<ref>https://elfaro.net/es/201611/el_agora/19506/El-FMLN-reivindica-la-m%C3%BAsica-de-protesta-con-el-Premio-Nacional-de-Cultura.ht</ref> Muketzatiwit kitzutzunat son neman ne shiwit ume shikipil (2000) wan tea sennemit. == '''Ne itekiw:''' == Yejemet kichiwki miak yajyawaltakwikalis: * ''El Salvador: ¡Su Canto, Su Lucha, Su Victoria, Amaneciendo!'' * ''Misa Popular Salvadoreña'' * ''Canto a la Patria Revolucionaria'' * ''La Bandera Está en lo Alto'' * ''Basta Ya'' * ''Cara o Cruz'' * ''Romero'' * Wan ukyajyawaltakwikalis. Tik ne shiwit ume shikipil kashtul se (2016) sojsonchiwanimet iwan Yolocamba Ita kimanamikit '''Premio nacional de cultura''' iwan italyu Kuskatan.<ref>https://diario.elmundo.sv/Conectados/yolocamba-ita-gano-el-premio-nacional-de-cultura-2016</ref> == '''Ijilpika:''' == <nowiki>https://elfaro.net/es/201611/el_agora/19506/El-FMLN-reivindica-la-m%C3%BAsica-de-protesta-con-el-Premio-Nacional-de-Cultura.ht</nowiki> <nowiki>https://archivomesoamericano.org/media_objects/9s1616164</nowiki> <nowiki>https://diario.elmundo.sv/Conectados/yolocamba-ita-gano-el-premio-nacional-de-cultura-2016</nowiki> == '''Ipanpa uni:''' == Fairley, Jan. “Yolocamba I’ta: The Rebellion and the Song.” ''Index on Censorship'' 85, no. 2 (1985): 46-48. Kirk, John M. “Revolutionary Music, Salvadorean-Style: ‘Yolocamba Ita.’” ''Literature and Contemporary Revolutionary Culture'' 1, no. 1984/1985: 338-352. Tomasino, Erick. “Las ‘Canciones de Aquellos Años’: Registros de la Música Popular Salvadoreña 1970-1992.” ''El Escarabajo''. 7 diciembre 2024. <nowiki>https://elescarabajo.com.sv/academia/ensayo/las-canciones-de-aquellos-anos-registros-de-la-musica-popular-salvadorena-1970-1992/</nowiki> k2m4gg9v4rnngy3p0sxhslwwnahcoyt