Wikipedia smnwiki https://smn.wikipedia.org/wiki/Ovd%C3%A2sij%C4%91o MediaWiki 1.47.0-wmf.10 first-letter Media Tooimah Savâstâllâm Kevttee Savâstâllâm kevttest Wikipedia Savâstâllâm Wikipedia Tiätuvuárkká Savâstâllâm tiätuvuárhást Systeemviestâ Savâstâllâm systeemviestâst Myenster Savâstâllâm myensterist Raavâ Savâstâllâm ravvust Luokka Savâstâllâm luokkaast TimedText TimedText talk Mooduul Savâstâllâm modulist Event Event talk Morgâmjävri 0 14515 157894 148916 2026-07-10T13:53:31Z Kumppi 5705 157894 wikitext text/x-wiki {{Jävri | nommâ = Morgâmjävri | kove = | staatâ = [[Suomâ]] | eennâmkodde = [[Laapi eennâmkodde|Lappi]] | kieldâ = [[Aanaar]] | čäsuáivi alodâh = 152,6<ref name="karttapaikka">{{Nettikäldee|čujottâs=https://asiointi.maanmittauslaitos.fi/karttapaikka/|nommâ=Karttapaikka - Maanmittauslaitos|almostittem=asiointi.maanmittauslaitos.fi|čujottum=2022-08-03}}</ref> | vijđodâh = 0,23 | čäcirääji = | stuárráámus kieŋŋâlvuotâ = | koskâkieŋŋâlvuotâ = | saijaasvuotâ = | kulgâmvijđodâh = | juvvâdâh = [[Lemmeejuuhâ]] | kárttá = | kárttá-čielgiittâs = | pushpin_map = Laapi eennâmkodde | nommâ_kárttá = Morgâmjävri | sajadâhkáártá kobdodâh = 250 | pushpin_label_position = | latd = 68 | latm = 39 | lats = 29 | latNS = N | longd = 25 | longm = 52 | longs = 52 | longEW = E | coord_region = | coord_display = inline,title }} '''Morgâmjävri''' ({{K-fi|Morgamjärvi}} já {{K-se|Morganjávri}})<ref name="karttapaikka"/><ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.jarviwiki.fi/wiki/Morgamj%C3%A4rvi_(71.821.1.002)|nommâ=Morgamjärvi (71.821.1.002)|almostittem=Järvi-meriwiki|čujottum=2022-08-03|kielâ={{fi}}|ietf-kielâkoodi=fi}}</ref> lii [[Paččvei čácádâh|Paččvei čácádâhân]] kullee [[jävri]] [[Aanaar]] kieldâst. Jävri lii [[Lemmee (juuhâ)|Lemmee]] koskâmuddoin, já ton vijđodâh lii 0,23&nbsp;km². Čäsuáivi alodâh lii 152,6&nbsp;m. Morgâmjävri luáštá [[Lemmee (juuhâ)|Lemmee]] mield [[Aanaarjävri|Aanaarjáávrán]]. ==Nommâ== Jäävri puárásub nommâ lii ''Muorgamjävri'' tâi ''Muorgâmjävri'' (Arvid Kurthi kárttá Lemmee kolleväldidmijn 1902). Miärušuási sáttá leđe uánánâm kuálussääni genetiivhäämist ''muorâkaamuv'' > ''muorâkammuu''.<ref>{{Kirjekäldee|Tahhee=Mattus, Ilmari|Nommâ=Anarâš päikkinoomah|Ihe=2015|Sijđo=200|Almostittee=[[Anarâškielâ servi|Anarâškielâ servi ry]]|Isbn=978-952-67439-7-4}}</ref> ==Käldeeh== {{Käldeeh|sárgáttuvah}} [[Luokka:Aanaar jäävrih]] [[Luokka:Paččvei čácádâh]] ojzcbhn511jcwvp1ms7p78ya65umfba 157895 157894 2026-07-10T16:24:27Z Seipinne 19 157895 wikitext text/x-wiki {{Jävri | nommâ = Morgâmjävri | kove = | staatâ = [[Suomâ]] | eennâmkodde = [[Laapi eennâmkodde|Lappi]] | kieldâ = [[Aanaar]] | čäsuáivi alodâh = 152,6<ref name="karttapaikka">{{Nettikäldee|čujottâs=https://asiointi.maanmittauslaitos.fi/karttapaikka/|nommâ=Karttapaikka - Maanmittauslaitos|almostittem=asiointi.maanmittauslaitos.fi|čujottum=2022-08-03}}</ref> | vijđodâh = 0,23 | čäcirääji = | stuárráámus kieŋŋâlvuotâ = | koskâkieŋŋâlvuotâ = | saijaasvuotâ = | kulgâmvijđodâh = | juvvâdâh = [[Lemmee (juuhâ)|Lemmee]] | kárttá = | kárttá-čielgiittâs = | pushpin_map = Laapi eennâmkodde | nommâ_kárttá = Morgâmjävri | sajadâhkáártá kobdodâh = 250 | pushpin_label_position = | latd = 68 | latm = 39 | lats = 29 | latNS = N | longd = 25 | longm = 52 | longs = 52 | longEW = E | coord_region = | coord_display = inline,title }} '''Morgâmjävri''' ({{K-fi|Morgamjärvi}} já {{K-se|Morganjávri}})<ref name="karttapaikka"/><ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.jarviwiki.fi/wiki/Morgamj%C3%A4rvi_(71.821.1.002)|nommâ=Morgamjärvi (71.821.1.002)|almostittem=Järvi-meriwiki|čujottum=2022-08-03|kielâ={{fi}}|ietf-kielâkoodi=fi}}</ref> lii [[Paččvei čácádâh|Paččvei čácádâhân]] kullee [[jävri]] [[Aanaar]] kieldâst. Jävri lii [[Lemmee (juuhâ)|Lemmee]] koskâmuddoin, já ton vijđodâh lii 0,23&nbsp;km². Čäsuáivi alodâh lii 152,6&nbsp;m. Morgâmjävri luáštá [[Lemmee (juuhâ)|Lemmee]] mield [[Aanaarjävri|Aanaarjáávrán]]. ==Nommâ== Jäävri puárásub nommâ lii ''Muorgamjävri'' tâi ''Muorgâmjävri'' (Arvid Kurthi kárttá Lemmee kolleväldidmijn 1902). Miärušuási sáttá leđe uánánâm kuálussääni genetiivhäämist ''muorâkaamuv'' > ''muorâkammuu''.<ref>{{Kirjekäldee|Tahhee=Mattus, Ilmari|Nommâ=Anarâš päikkinoomah|Ihe=2015|Sijđo=200|Almostittee=[[Anarâškielâ servi|Anarâškielâ servi ry]]|Isbn=978-952-67439-7-4}}</ref> ==Käldeeh== {{Käldeeh|sárgáttuvah}} [[Luokka:Aanaar jäävrih]] [[Luokka:Paččvei čácádâh]] nzab6n5hps8qp514rxhpmpew18ch1lh Toto Cutugno 0 18532 157898 149734 2026-07-11T09:50:30Z IvanScrooge98 3408 /* */ kove 157898 wikitext text/x-wiki {{Musikkár | nommâ = Toto Cutugno | kove = Toto Cutugno.jpg | šoddâmäigi = {{Šoddâmäigi já ahe|7|7|1943||1}} | šoddâmsaje = [[Fosdinovo]], [[Toscana]], [[Italia]] | jáámmám = {{Jäämmimäigi já ahe|7|7|1943|22|8|2023|}} | hävdi = | aalmugjeessânvuotâ = italialâš | artistnommâ = | lávlumkielah = | aktiivlâžžân = 1965–2023 | genreh = pop, pop rock | čuojânâsah = | muusikjuávhuh = | skiärrufinnodâh = | palhâšumeh = | vaanhimeh = | pelikyeimi = Carla (1971–2023) | párnááh = 1 | nommâčáálus = | päikkisijđo = }} '''Salvatore "Toto" Cutugno''' ({{Šoddâm- já jäämmimäigi|7|7|1943|[[Fosdinovo]]|[[Italia]]|22|8|2023|[[Milano]]|Italia}}) lâi italialâš lávloo já laavlârähtee. ==Eellim== Salvatore "Toto" Cutugno šoodâi [[syeinimáánu 7.]] peeivi [[1943]] [[Fosdinovo]] kieldâst, [[Toscana]] kuávlust. Sun jaamij 80-ihásâžžân pyecceiviäsust [[Milano]]st [[porgemáánu 22.]] peeivi [[2023]].<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.rainews.it/articoli/2023/08/e-morto-toto-cutugno-aveva-appena-compiuto-80-anni-73523d72-4d37-4095-8ab4-f7f0595b7956.html|nommâ=È morto Toto Cutugno. Aveva appena compiuto 80 anni|tahhee=|almostittem=RaiNews|äigimuddo=2023-08-22|čujottum=2023-08-25|ietf-kielâkoodi=it}}</ref><ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.cnn.com/2023/08/23/entertainment/toto-cutugno-italian-singer-dies-intl-scli/index.html|nommâ=Toto Cutugno, Italian singer famous for smash-hit single 'L'Italiano,' dies|tahhee=Khalil, Hafsa|almostittem=CNN|äigimuddo=2023-08-23|čujottum=2023-08-25|ietf-kielâkoodi=en}}</ref> Sust lâi ohtâ puárásub uábbi, mii jaamij 7-ihásâžžân, ohtâ nuorâb uábbi já ohtâ nuorâb viljâ.<ref name="corriere" /><ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.ilsussidiario.net/news/anna-cutugno-la-sorella-di-toto-morta-a-7-anni-stava-mangiando-gli-gnocchi/2032726/|nommâ=Anna Cutugno, la sorella di Toto morta a 7 anni: "Stava mangiando gli gnocchi..."|tahhee=|almostittem=IlSussidiario.net|äigimuddo=2020-06-06|čujottum=2023-08-25|ietf-kielâkoodi=it}}</ref> Suu eeči, mii jaamij ive [[1980]], lâi vuálgus [[Barcellona Pozzo di Gotto]]st, [[Sisilia]]st.<ref name="corriere">{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.corriere.it/cronache/18_dicembre_09/toto-cutugno-quando-ho-visto-morire-mia-sorellina-7-anni-93b5dd60-fb2e-11e8-9a80-9105c7a1d976.shtml|nommâ=Toto Cutugno: «Quando ho visto morire mia sorellina di 7 anni. “L’Italiano”? Scritta al ristorante»|tahhee=Vulpio, Carlo|almostittem=www.corriere.it|äigimuddo=9.12.2018|čujottum=25.8.2023|ietf-kielâkoodi=it}}</ref> Ubâ peerâ varrij [[La Spezia]]n muáddi mánuppaje tast maŋa, ko Salvatore lâi šoddâm.<ref name="corriere"/> Toto Cutugno naajâi Carlain ive 1971. Suoi láin oovtâst Toto jäämmim räi. Sunnust iä lamaš párnááh, mut Totost lâi ohtâ alge (š. 1990) nubbijn nisonáin.<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.ilmattino.it/lifestyle/piaceri/toto_cutugno_chi_era_moglie_figli_sorella_morta-7588385.html|nommâ=Toto Cutugno, la moglie Carla, sposata nel 1971 e il figlio Nico. Il dramma della sorella morta a 7 anni|almostittem=www.ilmattino.it|äigimuddo=2023-08-22|čujottum=2023-08-25|ietf-kielâkoodi=it}}</ref> ==Karrieer== Cutugno karrieer aalgij 1960-lovvoost rumbučuojâtteijen. Sun tooimâi rumbučuojâtteijen vistig tagarijn muusikjuávhuin ko Ghigo e i goghi já Toto e i tati já talle Albatros-nommâsii muusikjuávhust, mon sun vuáđudij ive [[1974]].<ref name="aavis">{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.anarasaavis.fi/2023/08/24/italialas-lavloo-toto-cutugno-lii-jaammam/|nommâ=Italialâš lávloo Toto Cutugno lii jáámmám {{!}} Anarâš aavis|tahhee=Brecciaroli, Fabrizio|äigimuddo=2023-08-24|čujottum=2023-08-25}}</ref><ref name="hs">{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.hs.fi/kulttuuri/art-2000009801900.html|nommâ=L'Italiano-hitistään tunnettu Toto Cutugno on kuollut|tahhee=Tyystjärvi, Ilona|almostittem=Helsingin Sanomat|äigimuddo=2023-08-22|čujottum=2023-08-25|ietf-kielâkoodi=fi}}</ref> Cutugno algâttij soolokarrieeris ive [[1976]]. Sust šoodâi pegâlmâs ubâ maailmist ive [[1983]], ko sun almostitij pitá [[L'italiano/Sarà|L'italiano]] ađai "Italialâš". Raul Reiman jurgâlij pitá [[suomâkielâ]]n jo ton almostittemive, já toos adelui nommâ ''Olen suomalainen'' ađai "Mun lam syemmilâš". Suomâkielâlii versio láávlui syemmilâš lávloo [[Kari Tapio]].<ref name="aavis"/><ref name="hs"/> Eres-uv pitáh láá jurgâlum suomâkielân. Tain tobdosumoseh láá ''Etsin kunnes löydän sun'' ađai "Mun uusâm tassaažân ko kaavnâm tuu" (algâalgâlâš nommâ ''Oasis''), ''Kuusamo'' ađai "Kuáccám" (algâalgâlâš nommâ ''Africa'') já ''Hei Buona Notte'' ađai "Hei, pyeri ijjâ" (algâalgâlâš nommâ ''Buonanotte''). Suomâkielâlijd versioid láá lávlum tagareh muusiktääsnih ko [[Markku Aro]], [[Danny]] já [[Paula Koivuniemi]].<ref name="aavis"/><ref name="hs"/> Lávloo já laavlârähtee karrieeris lasseen Cutugno piergij pyereest meiddei jieškote-uvlágánijn lávlumkištoin. Ive [[1980]] sun vuoitij [[San Remo muusikfestivaal]] pittáin ''Solo noi'' ađai "Tuše mij"<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://hitparadeitalia.it/sanremo/edizioni/1980.htm|nommâ=Festival di Sanremo 1980|almostittem=hitparadeitalia.it|čujottum=2023-08-25|ietf-kielâkoodi=it}}</ref>, já ive [[1990]] sun vuoitij [[Euroviisuh-lávlumkišto 1990|Euroviisuid]] pittáin ''Insieme: 1992'' ađai "Oovtâst: 1992".<ref name="aavis"/><ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://eurovisionworld.com/eurovision/1990|nommâ=Eurovision 1990 Results: Voting & Points|almostittem=Eurovisionworld|čujottum=2023-08-25|ietf-kielâkoodi=en-gb}}</ref> ==Diskografia== {{Válduartikkâl|[[Toto Cutugno diskografia]]}} ===Albumeh=== * [[1978]] – ''[[Come ieri, come oggi, come sempre]]'' * [[1979]] – ''[[Voglio l'anima]]'' (Carosello CLN 25082) * [[1981]] – ''[[Innamorata, innamorato, innamorati]]'' (Carosello CLN 25087) * [[1982]] – ''[[La mia musica (Toto Cutugno album)|La mia musica]]'' (Carosello CLN 25093) * [[1983]] – ''[[L'italiano (Toto Cutugno album)|L'italiano]]'' (Carosello CLM 1000) * [[1985]] – ''[[Per amore o per gioco]]'' (Baby Records 207467) * [[1986]] – ''[[Azzurra malinconia]]'' (Emi 64 1187401) * [[1987]] – ''[[Mediterraneo (Toto Cutugno)|Mediterraneo]]'' (Emi 64 7468711) * [[1990]] – ''[[Toto Cutugno (album)|Toto Cutugno]]'' (Baby Records 210794) * [[1991]] – ''[[Non è facile essere uomini]]'' (Emi 66 7984561) * [[1995]] – ''[[Voglio andare a vivere in campagna (Toto Cutugno album)|Voglio andare a vivere in campagna]]'' (Emi 7243-8-32887-4) * [[1997]] – ''[[Canzoni nascoste]]'' (Carosello 300595-2) * [[2002]] – ''[[Il treno va...]]'' (Carosello CARSH 110-2) * [[2005]] – ''[[Come noi nessuno al mondo (album)|Come noi nessuno al mondo]]'' (Edel ERE 0161922) * [[2006]] – ''[[Cantando (album)|Cantando]]'' (Universal 982528-3) * [[2008]] – ''[[Un falco chiuso in gabbia (album)|Un falco chiuso in gabbia]]'' (NAR International NAR 10208-2) * [[2013]] – ''[[L'italiano - la nuova versione]]'' (Carosello NMDC CD 159/13) ==Fáádást eres soojijn== {{Commonscat-raddalâs}} * {{IMDb nommâ|0194045}} {{en}} ==Käldeeh== {{Käldeeh|sárgáttuvah}} {{Italia ovdâsteijeeh Euroviisuh-lávlumkištoost}} [[Luokka:Toto Cutugno|*]] edez1m75wxgy8gpll5wcxrd3w9ip715 Veli-Pekka Lehtola 0 30858 157896 157652 2026-07-10T16:48:21Z Seipinne 19 /* Palhâšumeh já iävtukkâsvuođah */ 157896 wikitext text/x-wiki '''Veli-Pekka Lehtola''' (š. [[17. porgemáánu]] [[1957]] [[Aanaar]]) lii orjâlâš [[Oulu ollâopâttâh|Oulu ollâopâttuv]] [[emeritusprofessor]], kote poorgâi kuhháá [[sämmilâš kulttuur]] [[professor]]in ollâopâttuv [[Giellagas-instituut]]ist.<ref name="yle74-20212796">{{Nettikäldee|čujottâs=https://yle.fi/a/74-20212796|nommâ=Suomen kulttuurirahasto palkitsi Veli-Pekka Lehtolan hänen ansioistaan saamelaiskulttuurin edistäjänä|almostittem=Yle Uutiset|äigimuddo=2026-02-27|čujottum=2026-07-03|ietf-kielâkoodi=fi|tahhee=Aikio, Piibe}}</ref> Sun paasij virgeest iäláttâhân ive 2023.<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.veli-pekkalehtola.fi/|nommâ=Etusivu - Veli-Pekka Lehtola|almostittem=www.veli-pekkalehtola.fi|čujottum=2026-07-03}}</ref><ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://kulttuuritoimitus.fi/kritiikit/kritiikit-kirjallisuus/inarin-patriarkan-pojanpoika-loysi-ukkinsa-muistelmat-ja-laati-yli-sadan-vuoden-aikakautta-luotaavan-tietoteoksen/|nommâ=Inarin patriarkan pojanpoika löysi ukkinsa muistelmat ja laati yli sadan vuoden aikakautta luotaavan tietoteoksen|tahhee=Aila-Liisa Laurila|almostittem=Kulttuuritoimitus|äigimuddo=2023-02-03|čujottum=2026-07-03|ietf-kielâkoodi=fi}}</ref> Lehtola lii čáállám ennuv sämmilij historjást ja kulttuurist. Sun lii elimis ääigi čáállám paijeel 15 kirjed.<ref name="yle74-20212796" /> Lehtola lii lamaš [[Syemmilâš tieđâakatemia]] jeessân ive 2016 rääjist.<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://yle.fi/a/3-8830277|nommâ=Saamelaisen kulttuurin professori Veli-Pekka Lehtola Suomalaisen Tiedeakatemian jäseneksi|almostittem=Yle Säämi|äigimuddo=2016-04-22|čujottum=2026-07-03|ietf-kielâkoodi=fi|tahhee=Lakkala, Aletta}}</ref><ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://acadsci.fi/jasenet/kotimaiset-jasenet/|nommâ=Varsinaiset jäsenet|almostittem=Tiedeakatemia|čujottum=2026-07-03|ietf-kielâkoodi=fi}}</ref> == Almostitmeh == === Kirjeh === * [[1991|1991 –]] ''Davvebiegga'' (ana siste Lehtola čalluid suomâkielân) * [[1994]] – ''Saamelainen evakko : rauhan kansa sodan jaloissa'' (City-Sámit, nubbe riäntus 2004 Kustannus-Puntsi) * [[1994]] – ''Wallenius : kirjailijakenraali Kurt Martti Walleniuksen elämä ja tuotanto'' (Kustannus Pohjoinen) * [[1997]] – ''Rajamaan identiteetti. Lappilaisuuden rakentuminen 1920 ja 1930 -luvun kirjallisuudessa'' (náguskirje, SKS) * [[1997]] – ''Saamelainen ääni : Saamen radio 1947-1997'' (Yleisradio) * [[1997]] – ''Saamelaiset – historia, yhteiskunta, taide'' (Kustannus-Puntsi, peividum versio almostum [[2015]]) * [[2000]] – ''Nickul – rauhan mies, rauhan kansa'' (Kustannus-Puntsi) * [[2005]] – ''Saamelaisten parlamentti : Suomen saamelaisvaltuuskunta 1973-1995 ja Saamelaiskäräjät 1996-2003'' (Sámediggi) * [[Ive 2008 sämikielâliih kirjeh|2008]] – ''Muitaleddjiid maŋisboahttit : Beaivváš sámi teáhtera historjá'' (Giellagas-instituhtta, pajekielân jurgâlâm [[Anne-Kirste Aikio]]) * [[2010]] – ''Presidentin kyyditys : presidentti Ståhlberg, kenraali Wallenius ja kiihkon aika 1930'' (Otava) * [[Ive 2011 sämikielâliih kirjeh|2011]] – ''Beaivváš : Beaivváš Sámi našunálateáhter : Berit Marit Hætta : teáhterbiktasat = teatteripuvustuksia = Theatre costumes'' * [[2012]] – ''Saamelaiset suomalaiset – kohtaamisia 1896-1963'' (SKS) * [[2013]] – ''Juosten kustannettu : Kustannus-Puntsi 16,3 vuotta : päättymätön kulttuuriteko (joka päättyi)'' (Puntsi) * [[2015]] – ''Saamelaiskiista : sortaako Suomi alkuperäiskansaansa?'' (Into) * [[2019|2019]] – ''Hiljainen vastarinta'' (toim.) * [[2019]] – ''Tunturin taika, korpien kirot : vanhempi Lapin kirjallisuus 1901-1963'' (Väyläkirjat) * [[2022]] – ''Entiset elävät meissä – Saamelaisten historiat ja Suomi'' (Gaudeamus) * [[2022]] – ''Kuin kirjan sankariksi luotu : ukkini tosi & tarina'' (Kustannus-Puntsi) * [[2025]] – ''Kenen maa, kenen ääni? Saamelaisten ja suomalaisten suhteet esihistoriasta nykypäivään'' (Gaudeamus) * [[2026]] – ''[[Ihmisten Inari – kohtaamisten maa]]'' == Palhâšumeh já iävtukkâsvuođah == Ive 2022 almostum ''Entiset elävät meissä'' uážui siämmáá ive Botnia-palhâšume.<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://yle.fi/a/3-12654502|nommâ=Veli-Pekka Lehtolan saamelaisten historiaa käsittelevä teos sai vuoden 2022 Botnia-palkinnon|almostittem=Yle Uutiset|äigimuddo=2022-10-10|čujottum=2026-07-03|ietf-kielâkoodi=fi|tahhee=Degerman, Risto & Holopainen, Hanna}}</ref><ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://yle.fi/a/3-12608777|nommâ=Vuoden 2022 Botnia-palkintoehdokkaat on nyt valittu: listassa teoksia sarjakuvasta ja fiktiosta tietokirjoihin|almostittem=Yle Uutiset|äigimuddo=2022-09-05|čujottum=2026-07-03|ietf-kielâkoodi=fi|tahhee=Holopainen, Hanna}}</ref> Kulmâ Lehtola kiirjijn láá lamaš iävtukkâssân Suomâ tieđâkuástideijei lito Ive tieđâkirjen: ''Saamelaiset suomalaiset'' ive 2012, ''Saamelaiskiista'' ive 2015<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://yle.fi/a/3-8399910|nommâ=Veli-Pekka Lehtolan "Saamelaiskiista" ehdolla vuoden suomalaiseksi tietokirjaksi|tahhee=Lakkala, Aletta|almostittem=Yle Säämi|äigimuddo=2015-10-22|čujottum=2026-07-03|ietf-kielâkoodi=fi}}</ref> já ''Kenen maa, kenen ääni?'' ive 2025''.<ref name="yle74-20212796" />'' ''Saamelaiset suomalaiset'' uážui littoost kunneemainâšume.<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://tiedekustantajat.fi/palkinnot/vuoden-tiedekirja/|nommâ=Vuoden tiedekirja|almostittem=Tiedekustantajat|čujottum=2026-07-03|ietf-kielâkoodi=fi}}</ref> Toos lasseen tot lâi Kanava-tiätukirjepalhâšume iävtukkâssân še ive 2012.<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://suomenkuvalehti.fi/kulttuuri/kanava-tietokirjapalkinnon-ehdokkaat-julki/|nommâ=Kanava-tietokirjapalkinnon ehdokkaat julki|tahhee=Susan Heikkinen|almostittem=Suomenkuvalehti.fi|äigimuddo=2012-10-19|čujottum=2026-07-10|ietf-kielâkoodi=fi}}</ref> ''Kenen maa, kenen ääni?'' lâi 2025 [[Ive historjátyeji]].<ref name="yle74-20212796" /><ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.gaudeamus.fi/vuoden-historiateos/|nommâ=Vuoden historiateos -palkinto Veli-Pekka Lehtolalle ja kunniamaininta Olli Bäckströmille|tahhee=Lasse Leminen|almostittem=Gaudeamus|äigimuddo=2025-12-18|čujottum=2026-07-03|ietf-kielâkoodi=fi}}</ref> == Käldeeh == {{Käldeeh}} [[Luokka:Ive 1957 šoddâmeh]] [[Luokka:Sämikulttuur totkeeh]] hhxs7sujhkrs7wrqca2mfx7dp96g54a 157897 157896 2026-07-10T17:33:37Z Seipinne 19 157897 wikitext text/x-wiki '''Veli-Pekka Lehtola''' (š. [[17. porgemáánu]] [[1957]] [[Aanaar]]) lii orjâlâš [[Oulu ollâopâttâh|Oulu ollâopâttuv]] [[emeritusprofessor]], kote poorgâi kuhháá [[sämmilâš kulttuur]] [[professor]]in ollâopâttuv [[Giellagas-instituut]]ist.<ref name="yle74-20212796">{{Nettikäldee|čujottâs=https://yle.fi/a/74-20212796|nommâ=Suomen kulttuurirahasto palkitsi Veli-Pekka Lehtolan hänen ansioistaan saamelaiskulttuurin edistäjänä|almostittem=Yle Uutiset|äigimuddo=2026-02-27|čujottum=2026-07-03|ietf-kielâkoodi=fi|tahhee=Aikio, Piibe}}</ref> Sun paasij virgeest iäláttâhân ive 2023.<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.veli-pekkalehtola.fi/|nommâ=Etusivu - Veli-Pekka Lehtola|almostittem=www.veli-pekkalehtola.fi|čujottum=2026-07-03}}</ref><ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://kulttuuritoimitus.fi/kritiikit/kritiikit-kirjallisuus/inarin-patriarkan-pojanpoika-loysi-ukkinsa-muistelmat-ja-laati-yli-sadan-vuoden-aikakautta-luotaavan-tietoteoksen/|nommâ=Inarin patriarkan pojanpoika löysi ukkinsa muistelmat ja laati yli sadan vuoden aikakautta luotaavan tietoteoksen|tahhee=Aila-Liisa Laurila|almostittem=Kulttuuritoimitus|äigimuddo=2023-02-03|čujottum=2026-07-03|ietf-kielâkoodi=fi}}</ref> Lehtola lii čáállám ennuv sämmilij historjást ja kulttuurist. Sun lii elimis ääigi čáállám paijeel 15 kirjed.<ref name="yle74-20212796" /> Lehtola lii lamaš [[Syemmilâš tieđâakatemia]] jeessân ive 2016 rääjist.<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://yle.fi/a/3-8830277|nommâ=Saamelaisen kulttuurin professori Veli-Pekka Lehtola Suomalaisen Tiedeakatemian jäseneksi|almostittem=Yle Säämi|äigimuddo=2016-04-22|čujottum=2026-07-03|ietf-kielâkoodi=fi|tahhee=Lakkala, Aletta}}</ref><ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://acadsci.fi/jasenet/kotimaiset-jasenet/|nommâ=Varsinaiset jäsenet|almostittem=Tiedeakatemia|čujottum=2026-07-03|ietf-kielâkoodi=fi}}</ref> == Almostitmeh == === Kirjeh === * [[1991|1991 –]] ''Davvebiegga'' (ana siste Lehtola čalluid suomâkielân) * [[1994]] – ''Saamelainen evakko : rauhan kansa sodan jaloissa'' (City-Sámit, nubbe riäntus 2004 Kustannus-Puntsi) * [[1994]] – ''Wallenius : kirjailijakenraali Kurt Martti Walleniuksen elämä ja tuotanto'' (Kustannus Pohjoinen) * [[1997]] – ''Rajamaan identiteetti. Lappilaisuuden rakentuminen 1920 ja 1930 -luvun kirjallisuudessa'' (náguskirje, SKS) * [[1997]] – ''Saamelainen ääni : Saamen radio 1947-1997'' (Yleisradio) * [[1997]] – ''Saamelaiset – historia, yhteiskunta, taide'' (Kustannus-Puntsi, peividum versio almostum [[2015]]) * [[2000]] – ''Nickul – rauhan mies, rauhan kansa'' (Kustannus-Puntsi) * [[2005]] – ''Saamelaisten parlamentti : Suomen saamelaisvaltuuskunta 1973-1995 ja Saamelaiskäräjät 1996-2003'' (Sámediggi) * [[Ive 2008 sämikielâliih kirjeh|2008]] – ''Muitaleddjiid maŋisboahttit : Beaivváš sámi teáhtera historjá'' (Giellagas-instituhtta, pajekielân jurgâlâm [[Anne-Kirste Aikio]]) * [[2010]] – ''Presidentin kyyditys : presidentti Ståhlberg, kenraali Wallenius ja kiihkon aika 1930'' (Otava) * [[Ive 2011 sämikielâliih kirjeh|2011]] – ''Beaivváš : Beaivváš Sámi našunálateáhter : Berit Marit Hætta : teáhterbiktasat = teatteripuvustuksia = Theatre costumes'' * [[2012]] – ''Saamelaiset suomalaiset – kohtaamisia 1896-1963'' (SKS) * [[2013]] – ''Juosten kustannettu : Kustannus-Puntsi 16,3 vuotta : päättymätön kulttuuriteko (joka päättyi)'' (Puntsi) * [[2015]] – ''Saamelaiskiista : sortaako Suomi alkuperäiskansaansa?'' (Into) * [[2019|2019]] – ''Hiljainen vastarinta'' (toim.) * [[2019]] – ''Tunturin taika, korpien kirot : vanhempi Lapin kirjallisuus 1901-1963'' (Väyläkirjat) * [[2022]] – ''Entiset elävät meissä – Saamelaisten historiat ja Suomi'' (Gaudeamus) * [[2022]] – ''Kuin kirjan sankariksi luotu : ukkini tosi & tarina'' (Kustannus-Puntsi) * [[2025]] – ''Kenen maa, kenen ääni? Saamelaisten ja suomalaisten suhteet esihistoriasta nykypäivään'' (Gaudeamus) * [[2026]] – ''[[Ihmisten Inari – kohtaamisten maa]]'' == Palhâšumeh já iävtukkâsvuođah == Ive 2022 almostum ''Entiset elävät meissä'' uážui siämmáá ive Botnia-palhâšume.<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://yle.fi/a/3-12654502|nommâ=Veli-Pekka Lehtolan saamelaisten historiaa käsittelevä teos sai vuoden 2022 Botnia-palkinnon|almostittem=Yle Uutiset|äigimuddo=2022-10-10|čujottum=2026-07-03|ietf-kielâkoodi=fi|tahhee=Degerman, Risto & Holopainen, Hanna}}</ref><ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://yle.fi/a/3-12608777|nommâ=Vuoden 2022 Botnia-palkintoehdokkaat on nyt valittu: listassa teoksia sarjakuvasta ja fiktiosta tietokirjoihin|almostittem=Yle Uutiset|äigimuddo=2022-09-05|čujottum=2026-07-03|ietf-kielâkoodi=fi|tahhee=Holopainen, Hanna}}</ref><ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://kulttuuritoimitus.fi/artikkelit/artikkelit-kirjallisuus/saamelaisten-historiaa-avannut-veli-pekka-lehtola-sai-botnia-palkinnon-saamelaisuus-nousee-usein-esiin-nonparellina/|nommâ=Saamelaisten historiaa avannut Veli-Pekka Lehtola sai Botnia-palkinnon: ”Saamelaisuus nousee usein esiin nonparellina”|tahhee=Aila-Liisa Laurila|almostittem=Kulttuuritoimitus|äigimuddo=2022-10-15|čujottum=2026-07-10|ietf-kielâkoodi=fi}}</ref> Kulmâ Lehtola kiirjijn láá lamaš iävtukkâssân Suomâ tieđâkuástideijei lito Ive tieđâkirjen: ''Saamelaiset suomalaiset'' ive 2012, ''Saamelaiskiista'' ive 2015<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://yle.fi/a/3-8399910|nommâ=Veli-Pekka Lehtolan "Saamelaiskiista" ehdolla vuoden suomalaiseksi tietokirjaksi|tahhee=Lakkala, Aletta|almostittem=Yle Säämi|äigimuddo=2015-10-22|čujottum=2026-07-03|ietf-kielâkoodi=fi}}</ref> já ''Kenen maa, kenen ääni?'' ive 2025''.<ref name="yle74-20212796" />'' ''Saamelaiset suomalaiset'' uážui littoost kunneemainâšume.<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://tiedekustantajat.fi/palkinnot/vuoden-tiedekirja/|nommâ=Vuoden tiedekirja|almostittem=Tiedekustantajat|čujottum=2026-07-03|ietf-kielâkoodi=fi}}</ref> Toos lasseen tot lâi Kanava-tiätukirjepalhâšume iävtukkâssân še ive 2012<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://suomenkuvalehti.fi/kulttuuri/kanava-tietokirjapalkinnon-ehdokkaat-julki/|nommâ=Kanava-tietokirjapalkinnon ehdokkaat julki|tahhee=Susan Heikkinen|almostittem=Suomenkuvalehti.fi|äigimuddo=2012-10-19|čujottum=2026-07-10|ietf-kielâkoodi=fi}}</ref> tego lâi meid ''Saamelaiskiista'' ive 2015.<ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://suomenkuvalehti.fi/kulttuuri/naista-kymmenesta-yksi-voittaa-kanava-palkinnon/|nommâ=Näistä kymmenestä yksi voittaa Kanava-palkinnon|tahhee=Pauliina Penttilä|almostittem=Suomenkuvalehti.fi|äigimuddo=2015-10-22|čujottum=2026-07-10|ietf-kielâkoodi=fi}}</ref> ''Kenen maa, kenen ääni?'' lâi 2025 [[Ive historjátyeji]].<ref name="yle74-20212796" /><ref>{{Nettikäldee|čujottâs=https://www.gaudeamus.fi/vuoden-historiateos/|nommâ=Vuoden historiateos -palkinto Veli-Pekka Lehtolalle ja kunniamaininta Olli Bäckströmille|tahhee=Lasse Leminen|almostittem=Gaudeamus|äigimuddo=2025-12-18|čujottum=2026-07-03|ietf-kielâkoodi=fi}}</ref> == Käldeeh == {{Käldeeh|sárgáttuvah}} [[Luokka:Ive 1957 šoddâmeh]] [[Luokka:Sämikulttuur totkeeh]] lf284e6ns0i1tjem6ggdk8nf0oz0ib1