Wikipedia suwiki https://su.wikipedia.org/wiki/Tepas MediaWiki 1.47.0-wmf.8 first-letter Média Husus Obrolan Pamaké Obrolan pamaké Wikipedia Obrolan Wikipedia Gambar Obrolan gambar MédiaWiki Obrolan MédiaWiki Citakan Obrolan citakan Pitulung Obrolan pitulung Kategori Obrolan kategori Portal Obrolan portal TimedText TimedText talk Modul Pembicaraan Modul Acara Pembicaraan Acara Taksonomi (biologi) 0 105331 710910 709596 2026-07-01T05:21:09Z InternetArchiveBot 25926 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 710910 wikitext text/x-wiki {| class="infobox" style="width: 22em; font-size: 88%; line-height: 1.5em; background: #f9f9f9; border: 1px solid #aaa; padding: 0.2em; float: right; margin: 0.5em 0 1em 1em;" |- ! colspan="2" style="text-align: center; font-size: 125%; font-weight: bold; background: #ccf;" | Taksonomi |- | colspan="2" style="text-align: center;" | [[File:Biological classification L Pengo vflip nij.svg|220px]]<br /><small>Hierarki klasifikasi biologis.</small> |- ! scope="row" style="text-align: left; background: #ddf;" | Widang élmu | [[Biologi]], [[Sistematika]] |- ! scope="row" style="text-align: left; background: #ddf;" | Objék | Organisme (Hirup & Fosil) |- ! scope="row" style="text-align: left; background: #ddf;" | Konsep konci | [[Takson]], [[Klasifikasi ilmiah]], [[Nomenklatur]] |- ! scope="row" style="text-align: left; background: #ddf;" | Inohong | [[Carl Linnaeus]], [[A.P. de Candolle]] |- ! colspan="2" style="text-align: center; background: #ccf;" | Tingkatan Takson |- | colspan="2" style="text-align: left;" | * [[Domain (biologi)|Domain]] * [[Karajaan (biologi)|Karajaan]] * [[Filum]] / [[Divisi (biologi)|Divisi]] * [[Kelas (biologi)|Kelas]] * [[Ordo (biologi)|Ordo]] * [[Kulawarga (biologi)|Kulawarga]] * [[Marga (biologi)|Marga]] * [[Spésiés]] |} '''Taksonomi (biologi)''' nyaéta élmu pangaweruh anu maluruh ngeunaan tata ngaran papasingan (klasifikasi), sarta idéntifikasi [[organismeu]] dumasar kana kasarimbagan ciri-cirina. Dina sistem ieu, organismeu digolongkeun kana sababaraha tingkatan anu disebut [[taksa]] (tunggal: [[takson]]). Organismeu disusun sacara ngaruntuy (hirarki) ti mimiti tingkatan anu paling umum nepi ka anu paling spésifik. Ku ayana ieu hirarki, unggal golongan taksonomi; grup tina pangkat nu tangtu bisa dikumpulkeun pikeun ngabentuk grup anu undakanna leuwih luhur sarta ''inklusif'', sahingga nyiptakeun rundayan/''hirarki'' taksonomi. Rundayan poko dina pamakéan modérn nyaéta: * ''[[Domain]]'' * [[Karajaan]] * ''[[Filum]]'' (pikeun sato) atawa [[Divisi]] (pikeun tutuwuhan), * [[Kelas]], * ''[[Ordo]]'' * [[Kulawarga]] * ''[[Génus]]'' * [[Spésiés]] Ahli botani ti [[Swédia]], [[Carl Linnaeus]] dianggap salaku anu mitembeyan dina ngadegkeun sistem taksonomi nu aya kiwari, sakumaha anjeunna ngembangkeun sistem réngking nu katelah ''[[Linnaean taxonomy]]'' pikeun ngategorikeun organismeu, sarta sistem tata ngaran [[binomial nomenklatur]] pikeun méré ngaran ilmiah ka mahluk hirup. Balukarna ayana kamajuan dina téori, data, sareng téknologi ''analitik sistematika biologis'', sistem Linnaéan téh kiwari geus mekar jadi ''sistem klasifikasi biologis'' modérn, Ieu sistem anyar miboga tujuan pikeun nembongkeun hubungan [[évolusi]] di antara rupa-rupa organismeu, boh nu masih hirup boh anu geus tumpur. Wangenan (définisi) ngeunaan taksonomi téh mémang béda-béda gumantung kana sumberna. Sanajan kitu, dina prak-prakanna mah ieu élmu téh tetep museur kana tilu hal utama, nyaéta: [[konsép]], [[tata ngaran]], sarta [[papasingan]] (klasifikasi) golongan organismeu. == Harti taxonomi == Wangenan définisi ngeunaan taksonomi téh mémang béda-béda gumantung kana sumberna. Sanajan kitu, dina prak-prakanna mah ieu élmu téh tetep museur kana tilu hal utama: [[konsép]], [[tata ngaran]], sarta [[papasingan]] ngaklasifikasikeun golongan organismeu.<ref name="Wilkins2011">{{Cite web |url=http://evolvingthoughts.net/2011/02/what-is-systematics-and-what-is-taxonomy/ |title=What is systematics and what is taxonomy? |last=Wilkins |first=J. S. |date=5 February 2011 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160827124330/http://evolvingthoughts.net/2011/02/what-is-systematics-and-what-is-taxonomy/ |archive-date=27 August 2016 |access-date=21 August 2016 }} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160827124330/http://evolvingthoughts.net/2011/02/what-is-systematics-and-what-is-taxonomy/ |date=27 August 2016 }}</ref> Salaku bahan babandingan, ieu di handap aya sababaraha wangenan panganyarna ngeunaan taksonom taksonomi saperti handap ieu: # Téori sarta prakték dina ngagolongkeun individu kana tingkatan spésiés, nu tuluy disusun jadi kelompok anu leuwih gedé, sarta dibéré ngaran éta grup, sahingga ngahasilkeun klasifikasi anu jéntré.<ref name="Judd">{{Cite book |title=Plant Systematics: A Phylogenetic Approach |last1=Judd |first1=W. S. |last2=Campbell |first2=C. S. |last3=Kellogg |first3=E. A. |last4=Stevens |first4=P. F. |last5=Donoghue |first5=M. J. |date=2007 |publisher=Sinauer Associates |edition=3rd |location=Sunderland |chapter=Taxonomy}}</ref> # Hiji widang élmu (sarta komponén utama [[sistematika]]) anu ngawengku katerangan, idéntifikasi, [[tata ngaran]], jeung klasifikasi<ref name="Simpson">{{Cite book |title=Plant Systematics |last=Simpson |first=Michael G. |date=2010 |publisher=Academic Press |isbn=9780123743800 |edition=2nd |chapter=Chapter 1 Plant Systematics: an Overview}}</ref> # Élmu klasifikasi, dina susunan organismeu biologi kana hiji klasifikasi.<ref>{{cite book |editor-last1=Kirk |editor-first1=P. M. |editor-last2=Cannon |editor-first2=P. F. |editor-last3=Minter |editor-first3=D. W. |editor-last4=Stalpers |editor-first4=J. A. |date=2008 |chapter=Taxonomy |title=Dictionary of the Fungi |edition=10th |publisher=CABI}}</ref> # "Élmu klasifikasi sakumaha dilarapkeun ka organismeu hirup, kaasup élmu ngeunaan cara ''formasi'' spésiés, jsb."<ref>{{Cite book |title=The Wordsworth Dictionary of Science and Technology |date=1988 |publisher=W. R. Chambers Ltd. and Cambridge University Press |editor-last=Walker |editor-first=P. M. B.}}</ref> # "Analisis karakteristik hiji organismeu pikeun tujuan klasifikasi"<ref name="Henderson">{{Cite book |url= https://books.google.com/books?id=-PLgy6DWe0wC |title=Henderson's Dictionary Of Biology |last=Lawrence |first=E. |date=2005 |publisher=Pearson/Prentice Hall |isbn=9780131273849}}</ref> # "Studi sistimatika [[filogéni]] pikeun nyadiakeun pola nu bisa ditarjamahkeun kana klasifikasi jeung ngaran widang taksonomi nu leuwih inklusif" (didaptarkeun salaku harti nu dipikahoyong tapi teu ilahar)<ref>{{Cite journal |last=Wheeler |first=Quentin D. |title=Taxonomic triage and the poverty of phylogeny |date=2004 |journal=[[Philosophical Transactions of the Royal Society]] |editor1-first=H. C. J. |editor1-last=Godfray |editor2-first=S. |editor2-last=Knapp |volume=359: Taxonomy for the twenty-first century |pages=571–583 |doi=10.1098/rstb.2003.1452 |pmc=1693342 |pmid=15253345 |author-link=Quentin D. Wheeler |issue=1444}}</ref> Watesan anu rupa-rupa boh nempatkeun taksonomi salaku sub-wewengkon sistematika (harti 2), balikkeun éta hubungan (harti 6), atawa sigana nganggap dua istilah sinonim. Aya sababaraha kaayaan teu satuju naha ''[[nomenclature biologis]]'' dianggap bagian tina taksonomi (definisi 1 jeung 2), atawa bagian tina sistematika luar taksonomi.<ref name="Herbarium">{{Cite web |title=Nomenclature, Names, and Taxonomy |url= http://herbarium.usu.edu:80/teaching/4420/botnom.htm |date=2005 |website=Intermountain Herbarium |publisher=Utah State University |url-status=dead |archive-url= https://web.archive.org/web/20161123030604/http://herbarium.usu.edu/teaching/4420/botnom.htm |archive-date=23 November 2016}}</ref><ref name="Laurin 2023 Advent">{{cite book |last1=Laurin |first1=Michel |title=The Advent of PhyloCode: The Continuing Evolution of Biological Nomenclature |date=3 August 2023 |publisher=CRC Press |location=Boca Raton, Florida |isbn=9781003092827 |pages=xv + 209 |doi=10.1201/9781003092827 |url=https://www.taylorfrancis.com/books/mono/10.1201/9781003092827/advent-phylocode-michel-laurin |access-date=19 September 2023 |archive-date=5 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230905140719/https://www.taylorfrancis.com/books/mono/10.1201/9781003092827/advent-phylocode-michel-laurin |url-status=live }}</ref> Salaku conto, harti 6 dipasangkeun jeung harti sistematika handap nu nempatkeun tata ngaran luar taksonomi:<ref name="Henderson" /> * ''Sistimétika'': "Ulikan ngeunaan idéntifikasi, taksonomi, jeung tata ngaran organisme, kaasup klasifikasi mahluk hirup nu patali jeung hubungan alam maranéhanana sarta ulikan ngeunaan variasi jeung évolusi taksa". Dina taun 1970, Michener '' jeung nu lian.'' ngadéfinisikeun "biologi sistimatis" jeung "taksonomi" (istilah anu mindeng bingung tur dipaké silih tukeur) patalina jeung nu séjénna saperti ieu di handap:<ref>{{cite book |last1=Michener |first1=Charles D. |first2=John O. |last2=Corliss |first3=Richard S. |last3=Cowan |first4=Peter H. |last4=Raven |first5=Curtis W. |last5=Sabrosky |first6=Donald S. |last6=Squires |first7=G. W. |last7=Wharton |date=1970 |title=Systematics In Support of Biological Research |publisher=Division of Biology and Agriculture, National Research Council |location=Washington, DC}}</ref> <blockquote> sistimatis biologi (engkéna disebut saukur sistematika) nyaéta widang anu: (a) nyadiakeun ngaran ilmiah pikeun organismeu, (b) ngajelaskeun aranjeunna, (c) ngawétkeun koléksi aranjeunna, (d) nyadiakeun klasifikasi pikeun organismeu, konci pikeun idéntifikasi maranéhanana, sarta data ngeunaan sebaran maranéhanana, (é) nalungtik sajarah évolusionér maranéhna, jeung (f) tinimbangan adaptasi lingkungan maranéhanana. Ieu mangrupikeun kaayaan anu gaduh sajarah panjang anu dina taun-taun ayeuna parantos ngalaman ronjotan anu kasohor, utamana ngeunaan eusi téoritis. Bagian tina bahan téoritis aya hubunganana sareng daérah évolusionér (jéjér é sareng f di luhur), sésana patali utamana jeung masalah klasifikasi. Taksonomi nyaéta bagian tina Sistematika anu patali jeung jejer (a) nepi ka (d) di luhur. </blockquote> Sakabeh sét istilah kaasup taksonomi, biologi sistimatis, [[sistematika]], klasifikasi ilmiah, klasifikasi biologis, jeung [[filogenetik]] sakapeung mibanda maksud anu papalimpang– sakapeung sarua, sakapeung beda saeutik, ngan sok pacorok.<ref name="Wilkins2011" /><ref name="Small1989">{{Cite journal |last=Small |first=Ernest |date=1989 |title=Systematics of Biological Systematics (Or, Taxonomy of Taxonomy) |journal=Taxon |volume=38 |issue=3 |pages=335–356 |doi=10.2307/1222265 |jstor=1222265}}</ref> Harti anupang legana "taksonomi" dipaké didieu. Istilah ieu di tepangkeun dina taun 1813 ku [[Augustin Pyramus de Candolle|de Candolle]], dina milikna ''[[Théorie élémentaire de la botanique]]''.<ref>{{Cite book |url= https://books.google.com/books?id=In_Lv8iMt24C&pg=PA20 |title=Plant systematics: An integrated approach |last=Singh |first=Gurcharan |date=2004 |publisher=Science Publishers |isbn=9781578083510 |page=20 |via=Google Books}}</ref> [[John Lindley]] disadiakeun définisi awal sistematika dina taun 1830, sanajan manéhna nulis ngeunaan "sistematis botani" tinimbang ngagunakeun istilah "sistematika".<ref>{{cite web |last=Wilkins |first=J. S. |url=http://evolvingthoughts.net/2011/02/what-is-systematics-and-what-is-taxonomy/ |title=What is systematics and what is taxonomy? |work=EvolvingThoughts.net |archive-url=https://web.archive.org/web/20160827124330/http://evolvingthoughts.net/2011/02/what-is-systematics-and-what-is-taxonomy/ |archive-date=27 August 2016 }} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160827124330/http://evolvingthoughts.net/2011/02/what-is-systematics-and-what-is-taxonomy/ |date=27 August 2016 }}</ref> Urang Éropa resep ngagunakeun istilah "sistematika" jeung "biosistematika" pikeun ulikan ngeunaan ''biodiversity'' sacara gembleng, sedengkeun Amérika Kalér leuwih remen ngagunakeun "taksonomi".<ref>{{cite book |last1=Brusca |first1=R. C. |last2=Brusca |first2=G. J. |date=2003 |title=Invertebrates |edition=2nd |location=Sunderland, Massachusetts |publisher=Sinauer Associates |page=27}}</ref> Tapi, taksonomi, sareng hususna ''[[taksonomi alfa]]'', langkung spésifikna idéntifikasi, déskripsi, sareng nami (nyaéta, nomenklatur/tata ngaran) organismeu.<ref name="Fortey">{{Cite book |last=Fortey |first=Richard |author-link=Richard Fortey |date=2008 |title=Dry Store Room No. 1: The Secret Life of the Natural History Museum |location=London |publisher=Harper Perennial |isbn=9780007209897}}</ref> Sedengkeun "klasifikasi" museurkeun kana nempatkeun organismeu dina grup hirarki anu némbongkeun hubungan maranéhanana jeung organismeu séjén. === Monograf jeung révisi taksonomi === Hiji '''révisi taksonomi''' atawa '''résénsi taksonomi''' mangrupa pedaran analisis ngeunaan pola variasi dina [[takson]] anu tinangtu. Analisis ieu tiasa dilaksanakeun dumasar kana kombinasi naon waé tina sababaraha jinis karakter anu sayogi, sapertos [[morfologis]], [[anatomi]], [[palinologis]], [[biokimia]] sareng [[génetik]]. [[monograf]] atanapi révisi lengkep nyaéta révisi anu kompréhénsif keur takson pikeun inpormasi anu dipasihkeun dina waktos anu tangtu, sareng pikeun sakuliah dunya. Révisi séjén (parsial) bisa diwatesan dina harti yén maranéhna ngan bisa ngagunakeun sababaraha sét karakter sadia atawa boga wates wengkuan husus. Révisi ngahasilkeun konformasi atanapi wawasan anyar dina hubungan antara subtaksa dina takson anu ditalungtik, nu bisa ngakibatkeun parobahan dina klasifikasi subtaxa ieu, idéntifikasi subtaxa anyar, atawa ngahiji tina subtaxa saméméhna.<ref>{{Cite journal |last=Maxted |first=Nigel |date=1992 |title=Towards Defining a Taxonomic Revision Methodology |journal=Taxon |volume=41 |issue=4 |pages=653–660 |doi=10.2307/1222391 |jstor=1222391}}</ref> === Aksara taksonomi === Karakter taksonomi nyaéta mangrupa ''atribut taksonomi'' anu bisa dipaké pikeun méré bukti di mana hubungan ([[filogéni]]) antara taksa dipuguhkeun.<ref name="Hennig 1965">{{cite journal |last1=Hennig |first1=Willi |title=Phylogenetic Systematics |journal=Annual Review of Entomology |date=January 1965 |volume=10 |issue=1 |pages=97–116 |doi=10.1146/annurev.en.10.010165.000525 |url=https://doi.org/10.1146/annurev.en.10.010165.000525 |issn=0066-4170 |access-date=19 September 2023 |archive-date=13 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231113101423/https://www.annualreviews.org/doi/10.1146/annurev.en.10.010165.000525 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite book |last=Mayr |first=Ernst |author-link=Ernst Mayr |date=1991 |title=Principles of Systematic Zoology |location=New York |publisher=McGraw-Hill |page=159}}</ref> Jinis karakter taksonomi ngawengku:<ref>Mayr, Ernst (1991), p. 162.</ref> {{div col|colwidth=35em}} * [[Morfologis (biologi)|Morfologis]] Karakter; ciri mandiri ** Umum éksternal [[Morfologis (biologi)|Morfologis]] ** Struktur husus (misalna., [[alat sanggama]]) ** Morfologi internal ([[anatomi]]) ** [[Émbriologi]] ** [[Karyologi]] jeung lianna ''[[cytological]]'' ''faktor'' * [[Fisiologis]] karakter ** [[paktor métabolik]] ** sékrési awak ** ''Faktor'' sterility gén * [[Molekul]] karakter ** Jarak imunologis ** Béda éléktroforétik ** Runtuyan protéin asam amino ** DNA ''hibridisasi'' ** Runtuyan DNA jeung RNA ** Watesan ''endonuclease'' nganalisa ** Bédana molekular séjén * ''[[Behavioral]]'' karakter ** Tatacara jeung mékanismeu isolasi ''ethological'' séjén ** Pola kabiasaan séjén * ''[[Ecological]]'' karakter ** Kabiasaan jeung habitat ** Kadaharan ** Robahna usum-usuman ** Sabangsaning parasit * [[Géografis]] karakter ** Umum ''[[biogeographic distribution]]'' pola ** hubungan populasi [[Simpatric]]-[[allopatric]] {{div col end}} === Alfa jeung béta taksonomi === {{distinguish|Alpha diversity}} Syaratna "'''taksonomi alfa'''" utamana dipaké pikeun ngarujuk kana disiplin tatacarana manggihan, ngajéntrékeun, jeung ngaranan [[taxa]]na, spésiés utamana .<ref name="BiologyDiscussion" /> Dina litelatur saméméhna, istilah éta miboga harti anu béda, jeung produk panalungtikan nepi ka ahir abad ka-19.<ref>{{Cite journal |last1=Rosselló-Mora |first1=Ramon |last2=Amann |first2=Rudolf |date=1 January 2001 |title=The species concept for prokaryotes |journal=FEMS Microbiology Reviews |volume=25 |issue=1 |pages=39–67 |doi=10.1111/j.1574-6976.2001.tb00571.x |issn=1574-6976 |pmid=11152940|doi-access=free}}</ref> [[William Bertram Turrill]] ngawanohkeun istilah "taksonomi alfa" dina runtuyan makalah anu medal dina taun 1935 ogé 1937 di mana anjeunna ngaguar filsafat jeung nyawang disiplin taksonomi dina mangsa nu baris datang. {{sfn|Turrill|1938}}<blockquote> ... Aya kahayang anu beuki gedé diantara para ahli taksonomi pikeun nganggap masalahna dina panempo anu langkung lega, pikeun nalungtik kemungkinan gawé babarengan leuwih deukeut jeung cytological maranéhanana, koléga ékologis jeung genetika sarta pikeun ngaku yén sababaraha révisi atawa ékspansi, meureun alam drastis, tujuan jeung métode maranéhanana, bisa jadi desirable ... Turrill (1935) geus ngusulkeun yén bari narima taksonomi invaluable heubeul, dumasar kana struktur, jeung merenah ditunjuk "alfa", kasebut nyaéta dimungkinkeun pikeun sawangan urang anu jauh taxonomy diwangun dina salega dasar fakta morfologis jeung fisiologis jéntré, jeung hiji nu "tempat kapanggih pikeun sakabéh data observasi jeung ékspérimén patali, sanajan teu langsung, kana konstitusi, kana konstitusi, asal, jeung kabiasaan spésiés jeung grup taksonomi séjén". Cita-cita tiasa, bisa disebutkeun, pernah jadi sagemblengna sadar. Aranjeunna ngagaduhan, anu mana, niléy hébat akting salaku stimulan permanén, jeung lamun urang boga sababaraha, malah samar, idéal hiji "omega" taksonomi urang bisa maju saeutik handap alfabét Yunani. Sababaraha urang nyenangkeun diri sorangan ku mikir urang ayeuna groping dina taksonomi "béta".{{sfn|Turrill|1938}}</blockquote> Turrill antukna sacara éksplisit ngaluarkeun tina alfa taksonomi sagala rupa wewengkon tina ulikan yén anjeunna kaasup kana taksonomi sakabéhna, kayaning ékologi, fisiologi, génétika, jeung sitologi. Anjeunna salajengna ngaluarkeun rekonstruksi filogenetik tina taksonomi alfa.{{sfn|Turrill|1938|pp=365–366}} Engké pangarang geus dipaké istilah dina hiji béda rasa, hartina wates spésiés (sanés subspésiés atawa taksa tina jajaran séjén), ngagunakeun naon waé téhnik investigative sadia, jeung kaasup téhnik komputasi atawa laboratorium canggih.<ref>{{Cite journal |last=Steyskal |first=G. C. |date=1965 |title=Trend curves of the rate of species description in zoology |journal=Science |volume=149 |issue=3686 |pages= 880–882 |bibcode=1965Sci...149..880S |doi=10.1126/science.149.3686.880 |pmid=17737388|s2cid=36277653}}</ref><ref name="BiologyDiscussion" /> Ku kituna, [[Ernst Mayr]] dina taun 1968 didefinisikeun "'''beta taxonomy'''" salaku klasifikasi pangkat leuwih luhur ti spésiés (jenis).<ref>{{cite journal |last=Mayr |first=Ernst |title=The Role of Systematics in Biology: The study of all aspects of the diversity of life is one of the most important concerns in biology |date=9 February 1968 |journal=Science |volume=159 |issue=3815 |pages=595–599 |bibcode=1968Sci...159..595M |doi=10.1126/science.159.3815.595 |pmid=4886900 |author-link=Ernst Mayr}}</ref><blockquote>Hiji pamahaman biologis hartina tina variasi jeung tina nu évolusionér asal grup spésiés patali malah leuwih penting pikeun tahap kadua aktivitas taksonomi, diurutkeun spésiés kana grup baraya ("taxa") jeung susunan maranéhanana dina hirarki kategori luhur. Kagiatan ieu anu dimaksud klasifikasi istilah; Éta ogé disebut "taksonomi béta".</blockquote> === Mikrotaksonomi jeung makrotaksonomi === {{Main|Species problem}} Kumaha spésiés kudu dihartikeun dina hiji grup husus organisme méré naék kana masalah praktis jeung téoritis anu disebut salaku [[masalah spésiés]]. Karya ilmiah mutuskeun kumaha nangtukeun spésiés geus disebut microtaxonomy.<ref>{{Cite book |title=The Growth of Biological Thought: Diversity, Evolution, and Inheritance |last=Mayr |first=Ernst |date=1982 |publisher=Belknap Press of Harvard University Press |isbn=9780674364462 |chapter=Chapter 6: Microtaxonomy, the science of species |chapter-url=https://books.google.com/books?id=pHThtE2R0UQC |access-date=15 September 2017 |archive-date=3 July 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230703072557/https://books.google.com/books?id=pHThtE2R0UQC |url-status=live }}</ref><ref>{{Cite web |url=http://www.biological-concepts.com/views/search.php?term=1508 |title=Result of Your Query |website=biological-concepts.com |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170405170414/http://www.biological-concepts.com/views/search.php?term=1508 |archive-date=5 April 2017 }} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20170405170414/http://www.biological-concepts.com/views/search.php?term=1508 |date=5 April 2017 }}</ref><ref name="BiologyDiscussion">{{Cite news |url=http://www.biologydiscussion.com/animals-2/taxonomy/taxonomy-meaning-levels-periods-and-role/32373 |title=Taxonomy: Meaning, Levels, Periods and Role |date=27 May 2016 |work=Biology Discussion |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170405073645/http://www.biologydiscussion.com/animals-2/taxonomy/taxonomy-meaning-levels-periods-and-role/32373 |archive-date=5 April 2017 }} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20170405073645/http://www.biologydiscussion.com/animals-2/taxonomy/taxonomy-meaning-levels-periods-and-role/32373 |date=5 April 2017 }}</ref> Ku éksténsi, makrotaksonomi nyaéta ulikan ngeunaan grup dina subgenus [[pangkat taksonomi]] nu leuwih luhur.<ref name="BiologyDiscussion" /> atawa ngan saukur dina clades nu ngawengku leuwih ti hiji takson dianggap specie as, dinyatakeun dina istilah [[nomenklatur filogenetik]].<ref name="Cantino & de Queiroz 2020">{{cite book |last1=Cantino |first1=Philip D. |last2=de Queiroz |first2=Kevin |title=International Code of Phylogenetic Nomenclature (PhyloCode): A Phylogenetic Code of Biological Nomenclature |date=29 April 2020 |publisher=CRC Press |location=Boca Raton, Florida |isbn=978-0429821356 |pages=xl + 149 |url=https://www.routledge.com/International-Code-of-Phylogenetic-Nomenclature-PhyloCode/Queiroz-Cantino/p/book/9781138332829 |access-date=19 September 2023 |archive-date=14 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231014042402/https://www.routledge.com/International-Code-of-Phylogenetic-Nomenclature-PhyloCode/Queiroz-Cantino/p/book/9781138332829 |url-status=live }}</ref> == Sajarah == Sedengkeun sawatara pedaran ngeunaan taksonomi sajarah nyoba tanggal taksonomi ka peradaban kuna, usaha sabenerna ilmiah pikeun ngaklasifikasikeun organismeu teu lumangsung nepi ka abad ka-18, iwal mungkin Aristoteles, nu karya pituduh di taksonomi. <ref name="Voultsiadou & Vafidis 2007">{{cite journal |last1=Voultsiadou |first1=Eleni |last2=Vafidis |first2=Dimitris |title=Marine invertebrate diversity in Aristotle's zoology |journal=Contributions to Zoology |date=1 January 2007 |volume=76 |issue=2 |pages=103–120 |doi=10.1163/18759866-07602004 |url=https://doi.org/10.1163/18759866-07602004 |issn=1875-9866 |access-date=19 September 2023 |archive-date=25 April 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230425063507/https://brill.com/view/journals/ctoz/76/2/article-p103_4.xml |url-status=live }}</ref><ref name="Voultsiadou et al. 2017">{{cite journal |last1=Voultsiadou |first1=Eleni |last2=Gerovasileiou |first2=Vasilis |last3=Vandepitte |first3=Leen |last4=Ganias |first4=Kostas |last5=Arvanitidis |first5=Christos |title=Aristotle's scientific contributions to the classification, nomenclature and distribution of marine organisms |journal=Mediterranean Marine Science |date=2017 |volume=18 |issue=3 |pages=468–478 |doi=10.12681/mms.13874 |issn=1791-6763 |doi-access=free }}</ref> Karya-karya saméméhna utamana déskriptif sarta museur kana tatangkalan anu mangpaat dina tatanén atawa ubar. Aya sababaraha tahap dina pamikiran ilmiah ieu. Taksonomi mimiti dumasar kana kritéria saayana, nu disebut "sistem jieunan", kaasup [[Carl Linnaeus|Linnaeus]]'s Sistim klasifikasi seksual pikeun tutuwuhan (Linnaeus's 1735 classification of animals was entitled "[[Sistema Alam]]" ("the System of Nature"), implying yén manéhna, sahenteuna, percaya yén éta leuwih ti hiji "sistem jieunan"). Kadieunakeun sumping sistem dumasar kana tinimbangan leuwih lengkep tina ciri taksa, disebut salaku "sistem alam", kayaning tina pamadegan [[Antoine Laurent de Jussieu|de Jussieu]] (1789), de Candolle (1813) sarta [[Bentham and Hooker]] (1862–1863). Klasifikasi ieu ngajelaskeun pola émpiris sareng pra-[[évolusi]] dina pamikiran. Publikasi tina [[Charles Darwin]]'s ''[[On the Origin of Species]]'' (1859) ngabalukarkeun katerangan anyar pikeun klasifikasi, dumasar kana hubungan évolusionér. Ieu konsép [[filotik]] sistem, ti 1883 saterusna. Ieu dumasar pamadegan [[August Eichler|Eichler]] (1883) sarta [[Adolf Engler|Engler]] (1886–1892). Datangna tina [[cladistic]] metodologi dina 1970an ngarah kana klasifikasi dumasar kana hiji-hijina kritéria [[monofil]], dirojong ku ayana [[synapomorphies]]. Ti saprak éta, dasar evidentiary geus dimekarkeun kalawan data ti [[genetik molekular]] nu keur sabagian complements tradisional [[Morfologi]].{{sfn|Datta|1988}}{{page needed|date=July 2019}}{{sfn|Stace|1989}}{{page needed|date=July 2019}}{{sfn|Stuessy|2009}}{{page needed|date=July 2019}} === Saméméh-Linnaean === ==== Ahli taksonomi mimiti ==== Ngaran jeung klasifikasi lingkungan manusa kawasnamah dimimitian ku awal basa. Ngabédakeun tutuwuhan kana pepelakan matak weureu sareng anu tiasa didahar tayalian integral pikeun kalumangsungan hirup tina masarakat manusa. Ilustrasi tutuwuhan ubar muncul dina lukisan témbok Mesir ti {{Circa|1500 BC}}, nunjukkeun yén pamakéan spésiés béda anu dipikaharti sarta yén hiji taksonomi dasar aya dina tempat.<ref name="Manktelow">{{cite web |last=Manktelow |first=M. |date=2010 |url=http://atbi.eu/summerschool/files/summerschool/Manktelow_Syllabus.pdf |title=History of Taxonomy |archive-url=https://web.archive.org/web/20150529020546/http://atbi.eu/summerschool/files/summerschool/Manktelow_Syllabus.pdf |archive-date=29 May 2015 |publisher=Dept. of Systematic Biology, [[Uppsala University]] }} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20150529020546/http://atbi.eu/summerschool/files/summerschool/Manktelow_Syllabus.pdf |date=29 May 2015 }}</ref> ==== Jaman Baheula ==== {{further|Aristotle's biology#Classification}} [[File:Huang-Quan-Xie-sheng-zhen-qin-tu.jpg|thumb|upright=1.7|''Gambaran tina sato langka'' (写生珍禽图), ti [[Song dinasti]] digambar ku [[Huang Quan (painter)|Huang Quan]] (903–965)]] Organismeu munggaran digolongkeun ku [[Aristoteles]] ([[Yunani]], 384–322 BC) salila anjeunna maneuh di [[Lesbos|Pulo Lesbos]].<ref>{{cite book |last=Mayr |first=Ernst |author-link=Ernst Mayr |date=1982 |title=The Growth of Biological Thought |publisher=Belknap Press of Harvard University Press |location=Cambridge, Massachusetts}}</ref><ref name="Palaeos">{{Cite web |url= http://palaeos.com/taxonomy/history.html |title= History of Taxonomy |website= Palaeos |url-status= dead |archive-url= https://web.archive.org/web/20170331022648/http://palaeos.com/taxonomy/history.html |archive-date= 31 March 2017 }} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20170331022648/http://palaeos.com/taxonomy/history.html |date=31 March 2017 }}</ref><ref name="Britannica – Taxonomy" /> Anjeunna ngagolongkeun mahluk dumasar bagian maranéhanana, atawa dina istilah modern ''atribut'', kayaning hirup tina anakan, ngabogaan opat suku, [[endog]], [[getih]] atawa panas awaka.[38] Anjeunna ngabagi sakabeh mahluk hirup kana dua golongan: tutuwuhan jeung sasatoan..<ref name="Roanoke">{{Cite web |url= http://www.cbs.dtu.dk/courses/genomics_course/roanoke/bio101ch20.htm |title=Biology 101, Ch 20 |date=23 March 1998 |website=cbs.dtu.dk |url-status=live |archive-url= https://web.archive.org/web/20170628023508/http://www.cbs.dtu.dk/courses/genomics_course/roanoke/bio101ch20.htm |archive-date=28 June 2017}}</ref> He divided all living things into two groups: [[plant]]s and [[animal]]s.<ref name="Palaeos" /> Sawatara kelompokna sato, sapertos ''Anhaima'' (sato henteu mibanda getih, ditarjamahkeun salaku [[invertebrata]]) sarta ''Enhaima'' (sasatoan anu mibanda [[getih]], kasarna téh sabangsaning [[vertebrata]]), sakumaha ogé kawas grup sabangsaning [[hiu]] jeung [[cetacean]], anu ilahar dipaké.<ref>{{Cite book |title=The Lagoon: How Aristotle Invented Science |title-link=Aristotle's Lagoon |last=Leroi |first=Armand Marie |date=2014 |publisher=Bloomsbury |isbn=9781408836224 |pages=384–395 |author-link=Armand Marie Leroi}}</ref><ref name="von Lieven & Humar 2008">{{cite journal |last1=von Lieven |first1=Alexander Fürst |last2=Humar |first2=Marcel |title=A Cladistic Analysis of Aristotle's Animal Groups in the "Historia animalium" |journal=History and Philosophy of the Life Sciences |date=2008 |volume=30 |issue=2 |pages=227–262 |jstor=23334371 |pmid=19203017 |url=https://www.jstor.org/stable/23334371 |issn=0391-9714 |access-date=19 September 2023 |archive-date=27 November 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221127081940/https://www.jstor.org/stable/23334371 |url-status=live }}</ref><ref name="Laurin & Humar 2022">{{cite journal |last1=Laurin |first1=Michel |last2=Humar |first2=Marcel |title=Phylogenetic signal in characters from Aristotle's History of Animals |journal=Comptes Rendus Palevol |date=2022 |volume=21 |issue=1 |pages=1–16 |doi=10.5852/cr-palevol2022v21a1 |language=fr |doi-access=free }}</ref> muridna [[Theophrastus]] (Yunani, 370–285 BC) ngalaksanakeun tradisi ieu, mentioning sababaraha 500 tutuwuhan jeung kagunaan maranéhanana di na ''[[Historia Plantarum (Theophrastus)|Historia Plantarum]]''. Sababaraha tutuwuhan [[Genus|genera]] bisa disusud deui ka Theophrastus, sapertos ''[[Cornus (genus)|Cornus]]'', ''[[Crocus]]'', sarta ''[[Narcissus (plant)|Narcissus]]''.<ref name="Palaeos" /> ==== Abad Pertengahan==== Taksonomi dina [[Abad Pertengahan]] ieu sakitu legana dumasar kana[[Sistim Aristoteles]],<ref name="Roanoke" /> kalawan tambahan ngeunaan tatanan filosofis jeung ''existential'' mahluk. Ieu kalebet konsép sapertos éta [[ranté sasatoan anu ageung]] tradisi ​​di Kulon ''[[skolastik]]'',<ref name="Roanoke" /> deui deriving pamustunganana ti Aristoteles. Sistim Aristotelian teu ngaklasifikasikeun tutuwuhan anapon sabangsaning [[supa]], alatan kurangna mikroskop dina waktos éta.<ref name="Britannica – Taxonomy" /> sakumaha gagasan na dumasar kana nyusun dunya lengkep dina hiji kontinum tunggal, sapertos 'scala naturae'' (tangga alam).<ref name="Palaeos" /> Ieu, ogé, dibawa kana tinimbangan dina ranté gedé sasatoan.<ref name="Palaeos" /> Kamajuan anu dilakukeun ku élmuwan sapertos [[Procopius]], [[Timotheus of Gaza]], [[Demetrios Pepagomenos]], ogé [[Thomas Aquinas]]. Pamikir abad ''pertengahan'' ngagunakeun ''categorizations filosofis'' jeung ''logis abstrak'' leuwih cocog kana filsafat abstrak batan taksonomi pragmatis..<ref name="Palaeos" /> ==== Renaissance jeung mimiti modern ==== Dina mangsa [[Renaissance]] atawa ''[[Jaman Pencerahan]],'' categorizing organismeu janten langkung umum,<ref name="Palaeos" /> jeung karya taksonomi jadi cukup ambisius pikeun ngaganti téks kuna. Ieu dipangaruhan ku ayana ngembangkeun lénsa optik canggih, nu ngidinan morfologi organismeu bisa diulik leuwih jéntré. Salah sahiji pangarang pangheubeulna pikeun ngamangpaatkeun ieu téhnologi éta dokter ti Italia [[Andrea Cesalpino]] (1519–1603), anu disebut "the first taxonomist".<ref>{{Cite encyclopedia |url= https://www.britannica.com/biography/Andrea-Cesalpino |title=Andrea Cesalpino {{!}} Italian physician, philosopher, and botanist |url-status=live |archive-url= https://web.archive.org/web/20170405075220/https://www.britannica.com/biography/Andrea-Cesalpino |archive-date=5 April 2017 |encyclopedia=Encyclopedia Britannica}}</ref> Ieu hasil gawé anu onjoy ''De Plantis'' diguar di taun 1583, sarta digambarkeun leuwih ti 1500 spésiés tutuwuhan.<ref>{{Cite book |url= https://archive.org/details/deplantislibrixv00cesa |title=De plantis libri XVI |last1=Cesalpino |first1=Andrea |last2=Marescotti |first2=Giorgio |date=1583 |publisher=Apud Georgium Marescottum |location=Florence |via=Internet Archive}}</ref><ref>{{Cite encyclopedia |url= https://www.britannica.com/biography/Andrea-Cesalpino#ref130098 |title=Andrea Cesalpino {{!}} Italian physician, philosopher, and botanist |url-status=live |archive-url= https://web.archive.org/web/20170405075220/https://www.britannica.com/biography/Andrea-Cesalpino#ref130098 |archive-date=5 April 2017 |encyclopedia=Encyclopedia Britannica}}</ref>Dua kulawarga pepelakan ageung anu kiwari mimiti dikenal sarta dianggo nepi ka ayeuna : [[Asteraceae]] jeung [[Brassicaceae]].<ref>{{Cite book |title=International Edition Vegetables I: Asteraceae, Brassicaceae, Chenopodicaceae, and Cucurbitaceae (Handbook of Plant Breeding) |last=Jaime |first=Prohens |date=2010 |publisher=Springer |isbn=9781441924742}}</ref> Dina abad ka 17 [[John Ray]] ([[Inggris]], 1627–1705) nulis loba karya taksonomi penting.<ref name="Britannica – Taxonomy">{{Cite encyclopedia |url= https://www.britannica.com/science/taxonomy |title=taxonomy {{!}} biology |url-status=live |archive-url= https://web.archive.org/web/20170405075451/https://www.britannica.com/science/taxonomy |archive-date=5 April 2017 |encyclopedia=Encyclopedia Britannica}}</ref> Bisa disebut hasil gawé anu pang gedéna tayalian ''Methodus Plantarum Nova'' (1682),<ref>{{Cite book |last=John |first=Ray |url= https://www.biodiversitylibrary.org/item/84226#page/7/mode/1up |title=Methodus plantarum nova |publisher=impensis Henrici Faithorne & Joannis Kersey, ad insigne Rofæ Coemeterio D. Pauli |date=1682 |language=la |trans-title=New Method of Plants |archive-url= https://web.archive.org/web/20170929060003/http://www.biodiversitylibrary.org/item/84226#page/7/mode/1up |archive-date=29 September 2017 |url-status=live}}</ref> dimana anjeuna ngaguar lewih ti 18,000 spésiés tutuwuhan. Dina waktos éta, meureun moal aya deui hasil ti ahli taksonomi anu pang rumitna, nalika anjeuna ngagolongkeun taksana dina loba karakter gabungan. Karya taksonomi séjén anu henteu éléh kasohor dijieun ku [[Joseph Pitton de Tournefort]] (France, 1656–1708).<ref>{{Cite encyclopedia |url= https://www.britannica.com/biography/Joseph-Pitton-de-Tournefort |title=Joseph Pitton de Tournefort {{!}} French botanist and physician |url-status=live |archive-url= https://web.archive.org/web/20170405075951/https://www.britannica.com/biography/Joseph-Pitton-de-Tournefort |archive-date=5 April 2017 |encyclopedia=Encyclopedia Britannica}}</ref> Ieu karyana taun 1700, ''Institutiones Rei Herbariae'', kaasup leuwih ti 9000 spésiés 698 genera, nu langsung mangaruhan Linnaeus, sakumaha éta téks anjeunna dipaké salaku murid ngora.<ref name="Manktelow" /> === Mangsa Linnaean === {{Main|Linnaean taxonomy}} [[File:Linné-Systema Naturae 1735.jpg|thumb|upright|Title page of ''[[Systema Naturae]]'', Leiden, 1735]] Ahli botani Swedia [[Carl Linnaeus]] (1707–1778)<ref name="Roanoke" /> ushered in a new era of taxonomy. With his major works ''[[Systema Naturae]]'' 1st Edition in 1735,<ref>{{cite book |last=Linnaeus |first=Carl |author-link=Carl Linnaeus |date=1735 |title=Systema naturae, sive regna tria naturae systematice proposita per classes, ordines, genera, & species |language=la |publisher=Haak |location=Leiden}}</ref> ''[[Spésiés Plantarum]]'' dina taun 1753,<ref>{{cite book |last=Linnaeus |first=Carl |author-link=Carl Linnaeus |date=1753 |title=Species Plantarum |language=la |location=Stockholm}}</ref> and [[10th edition of Systema Naturae|''Systema Naturae'' 10th Edition]],<ref>{{cite book |last=Linnaeus |first=Carl |author-link=Carl Linnaeus |date=1758 |title=Systema naturae, sive regna tria naturae systematice proposita per classes, ordines, genera, & species |edition=10th |language=la |publisher=Haak |location=Leiden}}</ref> anjeunna ngarévolusi taksonomi modern. Karya-karyana ngalaksanakeun sistem tata ngaran binomial standar pikeun spésiés sato jeung tutuwuhan,<ref name="Britannica – Linnaean">{{Cite encyclopedia |url= https://www.britannica.com/science/taxonomy/The-Linnaean-system |title=taxonomy – The Linnaean system {{!}} biology |url-status=live |archive-url= https://web.archive.org/web/20170405074215/https://www.britannica.com/science/taxonomy/The-Linnaean-system |archive-date=5 April 2017 |encyclopedia=Encyclopedia Britannica}}</ref> anu geus kabukti ngajadi solusi ampuh pikeun literatur taksonomi anu kacau jeung henteu puguh éntép sureuhna. Anjeunna henteu ngan nepangkeun standar kelas, order, genus, and&nbsp;spésiés, tapi ogé ngamungkinkeun pikeun ngaidentipikasi pepelakan sareng sasatoan tina bukuna, kalayan ngagunakeun sabagean leutik tina kembang (dipikawanoh salaku [[Linnaean system]]).<ref name="Britannica – Linnaean" /> ''Taxonomists'' tutuwuhan jeung sasatoan regard Linnaeus' dianggo salaku "titik mimiti" pikeun ngaran anu loyog (at 1753 and 1758 respectively).<ref>{{Cite journal |last=Donk |first=M. A. |date=December 1957 |title=Typification and later starting-points |url= http://www.iapt-taxon.org/historic/Congress/IBC_1959/Prop018-019.pdf |url-status=live |journal=Taxon |volume=6 |issue=9 |pages=245–256 |doi=10.2307/1217493 |jstor=1217493 |archive-url= https://web.archive.org/web/20150518091529/http://www.iapt-taxon.org/historic/Congress/IBC_1959/Prop018-019.pdf |archive-date=18 May 2015}}</ref> Ngaran anu diterbitkeun sateuacan tanggal ieu disebut "pra-Linnaean", tur teu dianggap ''valid'' (iwal spiders diterbitkeun dina ''[[Svenska Spindlar]]''. <ref>{{Cite book |last1=Carl |first1=Clerck |last2=Carl |first2=Bergquist |last3=Eric |first3=Borg |last4=L. |first4=Gottman |last5=Lars |first5=Salvius |url= https://www.biodiversitylibrary.org/item/209583#page/7/mode/1up |title=Svenska spindlar |publisher=Literis Laur. Salvii |date=1757 |language=sv |trans-title=Swedish Spiders |archive-url= https://web.archive.org/web/20171201181959/https://www.biodiversitylibrary.org/item/209583#page/7/mode/1up |archive-date=1 December 2017 |url-status=live}}</ref>). Malah ngaran taksonomi dipedalkeun ku Linnaeus sorangan saméméh tanggal ieu dianggap ''pra-Linnaean''.<ref name="Manktelow" /> === Jaman taksonomi digital=== Taksonomi modern dipangaruhan pisan ku téknologi sapertos [[DNA sequencing]], [[bioinformatics]], [[Biological database|databases]], sareng [[imaging]]. == Sistem klasifikasi modern == {{Main|Evolutionary taxonomy|Phylogenetic nomenclature}} [[File:Spindle diagram.jpg|thumb|upright=1.25|Evolution of the [[vertebrates]] at class level, width of spindles indicating number of families. Spindle diagrams are typical for [[evolutionary taxonomy]].]] [[File:Cladogram vertebrata.jpg|thumb|upright=1.25|Hubungan anu sarua, ditepikeun salaku hiji [[cladogram]] has pikeun [[cladistics]]]] Hiji pola pikeun golongan anu nyayang sajeroning golongan anu geus ditangtukeun ku Linnaeus' klasifikasi tina tutuwukan tur sasatoan, sarta pola ieu mimiti jadi salaku gambaran [[dendrograms]] pikeun sasatoan sarta tutuwuhan [[Kingdom (biology)|karanaa]] lajeng dugi ka ahir abad ka 18, ogé saméméh Charles Darwin's ''On the Origin of Species'' dipedalkeun.<ref name="Britannica – Taxonomy" /> Hiji pola "Natural System" teu merlukeun prosés generating , saperti dina evolusi, tapi bisa waé geus kasawang, mereun pamikir transmutationist. Diantara karya mimiti neuleuman tina pamikiran [[transmutation of species]] anu tayalian ''[[Zoonomia]]'' dina taun 1796 ku [[Erasmus Darwin]] ( akina Charles Darwin's), jeung [[Jean-Baptiste Lamarck]]'s ''[[Philosophie zoologique]]'' dina taun 1809.<ref name="BiologyDiscussion" /> Hiji ideu anu geus dipopulerkeun dina dunya Anglophone sanajan loba anu sipatna spekulatif tapi loba ogé anu maraca ''[[Vestiges of the Natural History of Creation]]'', dipedalkeun sacara anonim ku [[Robert Chambers (publisher, born 1802)|Robert Chambers]] in 1844.<ref>{{Cite book |url=http://www.press.uchicago.edu/cgi-bin/hfs.cgi/00/14098.ctl |title=Victorian Sensation: The Extraordinary Publication, Reception, and Secret Authorship of Vestiges of the Natural History of Creation |last=Secord |first=James A. |date=2000 |publisher=[[University of Chicago Press]] |isbn=9780226744100 |author-link=James A. Secord |archive-url=https://web.archive.org/web/20080516224806/http://www.press.uchicago.edu/cgi-bin/hfs.cgi/00/14098.ctl |archive-date=16 May 2008 |url-status=dead }} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20080516224806/http://www.press.uchicago.edu/cgi-bin/hfs.cgi/00/14098.ctl |date=16 May 2008 }}</ref> Ayana téori Darwin, hiji anu disaluyuan kalawan gancang ditarima tayalian hiji klasifikasi kudu numutkeun kana prinsip Darwinian [[katangtuan umum]].<ref name="Britannica – since Linnaeus">{{Cite encyclopedia |url= https://www.britannica.com/science/taxonomy/Classification-since-Linnaeus |title=taxonomy – Classification since Linnaeus {{!}} biology |url-status=live |archive-url= https://web.archive.org/web/20170405075916/https://www.britannica.com/science/taxonomy/Classification-since-Linnaeus |archive-date=5 April 2017 |encyclopedia=Encyclopedia Britannica}}</ref> [[Tangkal kahirupan]] élmu pangaweruh Répréséntasi jadi populér dina karya ilmiah, kalawan grup fosil dipikawanoh diasupkeun. Salah sahiji grup modéren munggaran anu dihijikeun ka karuhun fosil nyaéta manuk.<ref>{{cite magazine |last=Black |first=Riley |date=7 December 2010 |title=Thomas Henry Huxley and the Dinobirds |url=https://www.smithsonianmag.com/science-nature/thomas-henry-huxley-and-the-dinobirds-88519294/ |magazine=Smithsonian Magazine |location=Washington, DC |publisher=[[Smithsonian Institution]] |access-date=10 November 2023 |archive-date=10 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231110094503/https://www.smithsonianmag.com/science-nature/thomas-henry-huxley-and-the-dinobirds-88519294/ |url-status=live }}</ref> Ngagunakeun fosil lajeng anyar kapanggih tina ''[[Archaeopteryx]]'' jeung ''[[Hesperornis]]'', [[Thomas Henry Huxley]] Nyebutkeun yén maranéhna geus mekar tina dinosaurus, hiji group resmi anu dingaranan ku [[Richard Owen]] taun 1842.<ref>{{cite book |author-link=Thomas Henry Huxley |last=Huxley |first=Thomas Henry |date=1876 |chapter=Lectures on Evolution |title=Collected Essays |volume=IV |pages=46–138 |url= http://aleph0.clarku.edu/huxley/CE4/LecEvol.html |archive-url= https://web.archive.org/web/20110628224543/http://aleph0.clarku.edu/huxley/CE4/LecEvol.html |archive-date=28 June 2011}} Original text w/ figures. First published as ''New York Tribune'', Extra no. 36.</ref><ref>{{Cite encyclopedia |url= https://www.britannica.com/biography/Thomas-Henry-Huxley |title=Thomas Henry Huxley {{!}} British biologist |url-status=live |archive-url= https://web.archive.org/web/20180206114405/https://www.britannica.com/biography/Thomas-Henry-Huxley |archive-date=6 February 2018 |encyclopedia=Encyclopedia Britannica}}</ref> Pedaran anu dihasilkeun, éta dinosaurus "nimbulkeun" atawa mahluk "karuhun ti" manuk, mangrupa ciri penting tina pamikiran [[taksonomi évolusionér]]. Beuki loba grup fosil anu kapanggih sarta bisa dipikanyaho sahenteuna dina akhir abad ka 19 jeung mimiti abad 20, [[palaeontologists]] digawé pikeun mikanyaho sajarahna sasatoan ngaliwatan umur ku cara ngaitkeun babarengan jeung grup anu geus dipikawanoh.<ref>{{Cite book |title=The Meaning of Fossils: Episodes in the History of Palaeontology |url=https://books.google.com/books?id=-NuYXr8BszwC&pg=PA24 |last=Rudwick |first=M. J. S. |date=1985 |publisher=University of Chicago Press |isbn=9780226731032 |page=24}}</ref> kitu deui [[sintésis évolusionér modern]] ti mimiti 1940-an, dasarna pamahaman modérn ngeunaan évolusi tina grup utama di éta tempat. Salaku taksonomi évolusionér dumasar kana jajaran taksonomi Linnaean, dua istilah anu sakitu legana ditukeurkeun dina pamakéan modern.<ref>{{Cite journal |last=Paterlini |first=Marta |date=September 2007 |title=There shall be order. The legacy of Linnaeus in the age of molecular biology |journal=EMBO Reports |volume=8 |issue=9 |pages=814–816 |doi=10.1038/sj.embor.7401061 |doi-access=free |pmc=1973966 |pmid=17767191}}</ref> Métode [[kladistik]] muncul ti taun 1960-an.<ref name="Britannica – since Linnaeus" /> Dina taun 1958, [[Julian Huxley]] ngagunakeun istilah ''clade''.<ref name="BiologyDiscussion" /> Engké, dina 1960, Cain jeung Harrison ngawanohkeun istilah "cladistic".<ref name="BiologyDiscussion" /> Fitur anu penting nyaéta nyusun taksa dina hirarki [[tangkal évolusionér]], kalawan desideratum yén sakabéh taksa ngaranna téh monophyletic.<ref name="Britannica – since Linnaeus" /> Hiji takson disebut monophyletic lamun ngawengku sakabéh turunan tina wangun karuhun.<ref name="Mike Taylor">{{Cite web |url= http://www.miketaylor.org.uk/dino/faq/s-class/phyletic/ |date=17 July 2003 |title=What do terms like monophyletic, paraphyletic and polyphyletic mean? |last=Taylor |first=Mike |website=miketaylor.org.uk |url-status=live |archive-url= https://web.archive.org/web/20100801072310/http://www.miketaylor.org.uk/dino/faq/s-class/phyletic/ |archive-date=1 August 2010}}</ref><ref name="NCSE">{{Cite web |url= https://ncse.com/book/export/html/2206 |title=Polyphyletic vs. Monophyletic |website=National Center for Science Education |url-status=dead |archive-url= https://web.archive.org/web/20170405170039/https://ncse.com/book/export/html/2206 |archive-date=5 April 2017}}</ref> Grup anu ngagaduhan grup turunan dikaluarkeun tina aranjeunna disebut [[paraphyletic]],<ref name="Mike Taylor" /> sedengkeun grup nu ngawakilan leuwih ti hiji cabang tina tangkal kahirupan disebut [[polyphyletic]].<ref name="Mike Taylor" /><ref name="NCSE" /> Grup monophyletic dipikawanoh tur didiagnosis dumasar kana [[synapomorphies]], kaayaan karakter turunan dibagikeun.<ref>{{cite book |last1=Brower |first1=Andrew V. Z. |first2=Randall T. |last2=Schuh |date=2021 |title=Biological Systematics: Principles and Applications |edition=3rd |publisher=Cornell University Press |location=Ithaca, New York |page=13}}</ref> Klasifikasi kladistik taksonomi Linnean cocog sareng Kodeu tradisional ‘’ [[Nomenklatur Zoologis]] ‘’ jeung [[nomenklatur botani]], ka extent tangtu.<ref>{{cite journal |last=Schuh |first=Randall T. |title=The Linnaean system and its 250-year persistence |journal=The Botanical Review |volume=69 |issue=1 |date=2003 |page=59|doi=10.1663/0006-8101(2003)069[0059:TLSAIY]2.0.CO;2 }}</ref> Sistem tata ngaran alternatip, nyaéta PhyloCod/ ''[[Kode Internasional Nomenklatur Filogénétik]]'' atawa ''PhyloCode'' geus diajukeun, nu ngatur ngaran formal klad.<ref>{{Cite web |url= https://www.ohio.edu/phylocode/ |title=The PhyloCode |last1=Queiroz |first1=Philip D. |last2=de Cantino |first2=Kevin |website=Ohio.edu |url-status=dead |archive-url= https://web.archive.org/web/20160510200022/https://www.ohio.edu/phylocode/ |archive-date=10 May 2016}}</ref><ref name="Cantino & de Queiroz 2020" /><ref name="Laurin 2023 Advent" /> Jajaran Linnaean téh pilihan jeung teu boga status resmi dina ''PhyloCode'', nu dimaksudkeun pikeun hirup babarengan jeung kode ayeuna, dumasar-rank..<ref name="Cantino & de Queiroz 2020" /> Samentara popularitas nomenklatur filogenetik parantos ningkat sacara stabil dina sababaraha dekade katukang, <ref name="Laurin 2023 Advent" /> tetep katingalna seuseueurna ahli sistematis antukna ngadopsi ''PhyloCode'' atanapi neraskeun ngagunakeun sistem tatangaran kiwari anu parantos dianggo (sareng dirobih, tapi panginten henteu sakumaha anu dipikahoyong ku sababaraha sistematis)<ref name="Dubois 2007">{{cite journal |last1=Dubois |first1=Alain |title=Naming taxa from cladograms: A cautionary tale |journal=Molecular Phylogenetics and Evolution |date=1 February 2007 |volume=42 |issue=2 |pages=317–330 |doi=10.1016/j.ympev.2006.06.007 |pmid=16949307 |url=https://doi.org/10.1016/j.ympev.2006.06.007 |issn=1055-7903 |access-date=21 October 2023 |archive-date=13 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231113101502/https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S1055790306002375?via%3Dihub |url-status=live }}</ref><ref name="Dubois et al. 2019">{{cite journal |last1=Dubois |first1=Alain |last2=Bauer |first2=Aaron M. |last3=Ceríaco |first3=Luis M. P. |last4=Dusoulier |first4=François |last5=Frétey |first5=Thierry |last6=Löbl |first6=Ivan |last7=Lorvelec |first7=Olivier |last8=Ohler |first8=Annemarie |last9=Stopiglia |first9=Renata |last10=Aescht |first10=Erna |title=The Linz Zoocode project: A set of new proposals regarding the terminology, the Principles and Rules of zoological nomenclature. First report of activities (2014‒2019) |journal=Bionomina |date=17 December 2019 |volume=17 |issue=1 |pages=1–111 |doi=10.11646/BIONOMINA.17.1.1|doi-access=free }}</ref> sahenteuna leuwih 250 taun. === Karajaan jeung domain === [[File:Biological classification L Pengo vflip.svg|thumb|upright|Skéma dasar klasifikasi modérn. Seueur tingkatan anu sanés tiasa dianggo; domain, tingkat pangluhurna dina kahirupan, duanana anyar jeung dibantah.]] {{Main|Kingdom (biology)|Domain (biology)}} Sateuacan kapanggihna Carl Linnaeus (Botanist) tutuwuhan jeung sasatoan dianggap Karajaan anu misah.<ref name="Kingdom classification">{{Cite news |url=http://www.biologydiscussion.com/biology/kingdom-classification-of-living-organism/5542 |title=Kingdom Classification of Living Organism |date=2 December 2014 |work=Biology Discussion |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170405073641/http://www.biologydiscussion.com/biology/kingdom-classification-of-living-organism/5542 |archive-date=5 April 2017 }} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20170405073641/http://www.biologydiscussion.com/biology/kingdom-classification-of-living-organism/5542 |date=5 April 2017 }}</ref>{{unreliable source?|date=April 2017}} Linnaeus ngagunakeun ieu salaku pangkat luhur, ngabagi dunya fisik kana sayur, karajaan sato jeung mineral. Salaku kamajuan dina mikroskop ngajadikeun klasifikasi mikroorganismeu, jumlah karajaan ngaronjat, sistem lima jeung genep karajaan anu paling umum. [[Domain (biologi)|Domain]] mangrupa grup nu kawilang anyar. Mimiti diajukeun dina 1977, [[Carl Woese]] [[sistem tilu domain]] sacara umum teu ditarima nepi ka engké.<ref>{{Cite web |url=http://www.igb.illinois.edu/about/archaea |title=Carl Woese {{!}} Carl R. Woese Institute for Genomic Biology |website=www.igb.Illinois.edu |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20170428163950/http://www.igb.illinois.edu/about/archaea |archive-date=28 April 2017 }} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20170428163950/http://www.igb.illinois.edu/about/archaea |date=28 April 2017 }}</ref>Salah sahiji ciri utama metode tilu domain nyaéta pamisahan [[Archaea]] sareng [[Baktéri]], anu sateuacana dikelompokkeun kana karajaan tunggal Baktéri (hiji karajaan anu sok disebut [[Monera]]),<ref name="Kingdom classification" /> kalawan [[Eukariota]] pikeun sakabéh organisme anu sélna ngandung [[Inti (biologi)|inti]].<ref>{{cite book |editor1-link=Joel Cracraft |editor1-last=Cracraft |editor1-first=Joel |editor2-last=Donaghue |editor2-first=Michael J. |date=2004 |title=Assembling the Tree of Life |publisher=Oxford University Press |isbn=0195172345 |pages=45, 78, 555}}</ref> Sajumlah leutik élmuwan kalebet karajaan kagenep, Archaea, tapi henteu nampi metode domain.<ref name="Kingdom classification" /> [[Thomas Cavalier-Smith]], anu dipedalkeun sacara éksténsif ngeunaan klasifikasi [[protista]], taun 2002<ref name="pmid11931142">{{cite journal |last=Cavalier-Smith |first=T. |title=The phagotrophic origin of eukaryotes and phylogenetic classification of Protozoa |journal=International Journal of Systematic and Evolutionary Microbiology |volume=52 |issue=Pt 2 |pages=297–354 |date=March 2002 |pmid=11931142 |doi=10.1099/00207713-52-2-297 |url=http://ijs.sgmjournals.org/cgi/pmidlookup?view=long&pmid=11931142 |access-date=21 November 2022 |archive-date=29 July 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170729113756/http://ijs.microbiologyresearch.org/content/journal/ijsem |url-status=live }} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20170729113756/http://ijs.microbiologyresearch.org/content/journal/ijsem |date=29 July 2017 }}</ref> ngusulkeun yén [[Neomura]], clade anu ngahijikeun Archaea jeung [[Eukariota|Eucarya]]<!--yeah, Woese used a 'c' here-->, bakal mekar tina Baktéri, langkung tepatna tina [[Actinomycetota]]. Klasifikasi na 2004 nganggap [[archaeobacteria]] salaku bagian tina subkingdom karajaan Baktéri, nyaéta, anjeunna nampik sistem tilu domain sagemblengna.<ref name="CavalierSmith2004" /> Stefan Luketa di 2012 ngusulkeun lima sistem "dominion", nambahan [[Prion]]obiota ([[kahirupan non-sélular|asélular]] jeung tanpa [[asam nukléat]]) jeung [[Virus]]obiota (asélular tapi ' 'kalayan'' asam nukléat) kana tilu domain tradisional.<ref name="Luketa2012">{{Cite journal |last=Luketa |first=S. |date=2012 |title=New views on the megaclassification of life |url= http://protistology.ifmo.ru/num7_4/luketa_protistology_7-4.pdf |url-status=live |journal=Protistology |volume=7 |issue=4 |pages=218–237 |archive-url= https://web.archive.org/web/20150402150257/http://protistology.ifmo.ru/num7_4/luketa_protistology_7-4.pdf |archive-date=2 April 2015}}</ref> {{center|{{Biological systems}}}} === Klasifikasi komprehensif panganyarna === Klasifikasi lengkep; parsial aya pikeun loba grup individu organismeu sarta dirévisi jeung diganti sakumaha informasi anyar anu sadia; kumaha ogé, kompréhénsif, diterbitkeun lumaku sawaréh atawa sagemblengna; conto panganyarna nyaéta jeung sajabana., 2012 jeung 2019,<ref name="Adl-et-al-2012">{{Cite journal |last1=Adl |first1=S. M. |last2=Simpson |first2=A. G. B. |last3=Lane |first3=C. E. |last4=Lukeš |first4=J. |last5=Bass |first5=D. |last6=Bowser |first6=S. S. |display-authors=etal |date=December 2015 |title=The revised classification of eukaryotes |journal=Journal of Eukaryotic Microbiology |volume=59 |issue=5 |pages=429–493 |doi=10.1111/j.1550-7408.2012.00644.x |pmc=3483872 |pmid=23020233}}</ref><ref name="Adl-et-al-2019">{{Cite journal |last1=Adl |first1=S. M. |last2=Bass |first2=D. |last3=Lane |first3=C. E. |last4=Lukeš |first4=J. |last5=Schoch |first5=C. L. |last6=Smirnov |first6=A. |display-authors=etal |date=2019 |title=Revisions to the classification, nomenclature, and diversity of eukaryotes |journal=Journal of Eukaryotic Microbiology |volume=66 |issue=1 |pages=4–119 |doi=10.1111/jeu.12691 |pmc= 6492006|pmid=30257078|doi-access=free}}</ref> nu ngawengku eukariot wungkul kalawan tekenan kana protista, sarta Ruggiero jeung sajabana. taun 2015,<ref name="Ruggiero-et-al-2015">{{Cite journal |last1=Ruggiero |first1=Michael A. |last2=Gordon |first2=D. P. |last3=Orrell |first3=T. M. |last4=Bailly |first4=N. |last5=Bourgoin |first5=T. |last6=Brusca |first6=R. C. |display-authors=etal |date=2015 |title=A higher level classification of all living organisms |journal=PLOS ONE |volume=10 |issue=4 |pages=e0119248 |bibcode=2015PLoSO..1019248R |bibcode-access=free |doi=10.1371/journal.pone.0119248 |pmc=4418965 |pmid=25923521|doi-access=free}}</ref> ngawengku boh eukariot jeung [[prokariot]]s kana pangkat Orde, sanajan duanana ngaluarkeun wawakil fosil.<ref name="Ruggiero-et-al-2015" /> Kompilasi anu misah (Ruggiero, 2014)<ref>{{Cite journal |last=Döring |first=Markus |title=Families of Living Organisms (FALO) |url=https://www.gbif.org/dataset/8067e0a2-a26d-4831-8a1e-21b9118a299c |website=GBIF |date=August 13, 2015 |doi=10.15468/tfp6yv |access-date=11 March 2020 |archive-date=2 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200302232032/https://www.gbif.org/dataset/8067e0a2-a26d-4831-8a1e-21b9118a299c |url-status=live }}</ref> nambahkeun taksa anu masih aya pikeun pangkat Kulawarga. Lain, Pangobatan dumasar basis data kalebet [[Ensiklopedia Kahirupan]], éta [[Fasilitas Émbaran Keanekaragaman Hayati Global]], [[database taksonomi NCBI]], [[Pendaptaran Interim Genera Kelautan sareng Nonmarine]], éta [[Buka Tangkal Kahirupan]], jeung [[Katalog Kahirupan]]. [[Database Paleobiologi]] mangrupa sumber pikeun fosil. == Aplikasi== Taksonomi biologis mangrupa sub-disiplin [[biologi]], sareng umumna dipraktékkeun ku ahli biologi anu katelah "ahli taksonomi", sanajan antusias [[Sajarah alam|naturalis]] ogé sering kalibet dina publikasi taksa anyar.<ref>{{Cite web |url=https://www.smithsonianmag.com/science-nature/the-big-ugly-problem-heart-of-taxonomy-180964629/ |first1=Benjamin |last1=Jones |date=September 7, 2017 |title=A Few Bad Scientists Are Threatening to Topple Taxonomy |website=Smithsonian |access-date=24 February 2019 |archive-date=8 February 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190208041357/https://www.smithsonianmag.com/science-nature/the-big-ugly-problem-heart-of-taxonomy-180964629/ |url-status=live }}</ref> Kusabab taksonomi boga tujuan pikeun ngajelaskeun tur ngatur [[kahirupan]], karya anu dilakukeun ku ahli taksonomi penting pisan pikeun ulikan ngeunaan [[biodiversitas]] jeung hasil widang [[biologi konservasi]].<ref>{{Cite web |url= http://www.nhm.ac.uk/nature-online/science-of-natural-history/taxonomy-systematics/what-is-taxonomy/index.html |title=What is taxonomy? |publisher=Natural History Museum |location=London |url-status=dead |archive-url= https://web.archive.org/web/20131001152618/http://www.nhm.ac.uk/nature-online/science-of-natural-history/taxonomy-systematics/what-is-taxonomy/index.html |archive-date=1 October 2013 |access-date=23 December 2017}}</ref><ref>{{Cite journal |last=McNeely |first=Jeffrey A. |date=2002 |title=The role of taxonomy in conserving biodiversity |url=https://pdfs.semanticscholar.org/7b06/e3d09692ef9f2b464fbfb7807ff32a35ce47.pdf |url-status=dead |journal=Journal for Nature Conservation |volume=10 |issue=3 |pages=145–153 |doi=10.1078/1617-1381-00015 |bibcode=2002JNatC..10..145M |s2cid=16953722 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171224155349/https://pdfs.semanticscholar.org/7b06/e3d09692ef9f2b464fbfb7807ff32a35ce47.pdf |archive-date=24 December 2017 |via=Semantic Scholar }} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20171224155349/https://pdfs.semanticscholar.org/7b06/e3d09692ef9f2b464fbfb7807ff32a35ce47.pdf |date=24 December 2017 }}</ref> === Klasifikasi organismeu === {{Main|Taxonomic rank}} Klasifikasi biologis mangrupakeun komponén kritis prosés taksonomi. Hasilna, éta informs pamaké sakumaha naon baraya tina takson nu dihipotesiskeun. Klasifikasi biologis ngagunakeun pangkat taksonomi, kaasup antara séjén (urutan ti paling inklusif ka nu henteu inklusif): [[Domain (biologi)|Domain]], [[Karajaan (biologi)|Karajaan]], [[Filum]], [[Kelas (biologi)|Kelas]], [[Urutan (biologi)|Urutan]], [[Kulawarga (biologi)|Kulawarga]], [[Genus]], [[Spésiés]], jeung [[Galur (biologi)|Galur]].<ref>{{Cite news |url= https://www.mnemonic-device.com/biology/taxonomy/domain-kingdom-phylum-class-order-family-genus-species/ |title=Mnemonic taxonomy / biology: Kingdom Phylum Class Order... |url-status=live |archive-url= https://web.archive.org/web/20170606171902/https://www.mnemonic-device.com/biology/taxonomy/domain-kingdom-phylum-class-order-family-genus-species/ |archive-date=6 June 2017}}</ref>{{NoteTag|This ranking system, except for "Strain", can be remembered by the mnemonic "Do Kings Play Chess On Fine Glass Sets?"}} === Katerangan taksonomi === {{See also|Species description}} [[File:Nepenthes smilesii type specimen.jpg|thumb|upright|[[Tipe]] spécimén tina ''[[Nepenthes smilesii]]'', hiji tutuwuhan lokal sok disebut [[kantong semar]] [[pitcher plant]]]] Pedaran takson ieu di encapsulated ku déskripsi atawa diagnosis na atawa gabungan ku duanana. Henteu aya aturan anu diatur anu ngatur definisi taksa, tapi ngaran jeung publikasi taksa anyar diatur ku susunan aturan.<ref name="Herbarium" /> Dina [[zoologi]], [[nomenklatur]] pikeun jajaran anu leuwih ilahar dipaké ([[Superfamili (taksonomi)|superfamili]] nepi ka [[subspésiés]]), diatur ku ''[[Kode Internasional Nomenklatur Zoologis]]'' (''Kode ICZN'').<ref>{{Cite web |url=http://www.animalbase.uni-goettingen.de/zooweb/servlet/AnimalBase/loadcachedpage?url=animalbase-code.html |title=ICZN Code |website=animalbase.uni-goettingen.de |access-date=8 April 2017 |archive-date=3 October 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221003055350/http://www.animalbase.uni-goettingen.de/zooweb/servlet/AnimalBase/loadcachedpage?url=animalbase-code.html |url-status=dead }} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20221003055350/http://www.animalbase.uni-goettingen.de/zooweb/servlet/AnimalBase/loadcachedpage?url=animalbase-code.html |date=3 October 2022 }}</ref> Dina widang [[phycology]], [[mycology]], jeung [[botani]], ngaran taksa diatur ku ''[[Kode Nomenklatur Internasional pikeun ganggang, fungi, jeung tutuwuhan]]'' (''ICN'').<ref>{{Cite web |title=International Code of Nomenclature for algae, fungi, and plants |url= http://www.iapt-taxon.org/nomen/main.php |work=IAPT-Taxon.org |publisher=[[International Association for Plant Taxonomy]] |url-status=live |archive-url= https://web.archive.org/web/20130111104255/http://www.iapt-taxon.org/nomen/main.php |archive-date=11 January 2013}}</ref> Katerangan awal hiji takson ngalibatkeun lima sarat utama:<ref>{{Cite web |title=How can I describe new species? |url= http://iczn.org/content/how-can-i-describe-new-species |work=ICZN.org |publisher=[[International Commission on Zoological Nomenclature]] |url-status=dead |archive-url= https://web.archive.org/web/20120306133052/http://iczn.org/content/how-can-i-describe-new-species |archive-date=6 March 2012 |access-date=21 May 2020}}</ref> # Taksonna kudu dibéré ngaran dumasar kana 26 hurup alfabét Latin ([[binomial nomenclature|binomial]] pikeun spésiés anyar, atawa uninomial pikeun jajaran séjén). # Ngaranna kudu unik (nyaéta lain [[homonim (biologi)|homonim]]). # Katerangan kudu dumasar kana sakurang-kurangna hiji [[Spésiés Tipe|spésimén]]. #Éta kedah kalebet pernyataan ngeunaan atribut anu cocog pikeun ngajelaskeun (ngahartikeun) takson atanapi ngabédakeun tina takson anu sanés. (diagnosis, ''Kode ICZN'', Pasal 13.1.1, ''ICN'', Pasal 38, anu tiasa atanapi henteu dumasar kana morfologi<ref>{{Cite journal |last1=Lawley |first1=Jonathan W. |last2=Gamero-Mora |first2=Edgar |last3=Maronna |first3=Maximiliano M. |last4=Chiaverano |first4=Luciano M. |last5=Stampar |first5=Sérgio N. |last6=Hopcroft |first6=Russell R. |last7=Collins |first7=Allen G. |last8=Morandini |first8=André C. |date=19 September 2022 |title=Morphology is not always useful for diagnosis, and that's ok: Species hypotheses should not be bound to a class of data. Reply to Brown and Gibbons (S Afr J Sci. 2022;118(9/10), Art. #12590) |url=https://sajs.co.za/article/view/14495 |journal=South African Journal of Science |volume=118 |issue=9/10 |doi=10.17159/sajs.2022/14495 |s2cid=252562185 |issn=1996-7489 |doi-access=free |access-date=20 October 2022 |archive-date=20 October 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221020063714/https://sajs.co.za/article/view/14495 |url-status=live }}</ref>). Kadua kodeu ngahaja misahkeun nangtukeun eusi takson ([[circumscription (taksonomi)|circumscription]]) tina nangtukeun ngaranna. # Opat sarat munggaran ieu kedah dipedalkeun dina karya anu tiasa dicandak dina sababaraha salinan anu sami, salaku catetan ilmiah anu permanén. Nanging, sering langkung seueur inpormasi anu kalebet, sapertos rentang geografis takson, catetan ékologis, kimia, kabiasaan, jsb Kumaha panaluntik anjog di taksa maranéhna béda-béda: gumantung kana data anu sadia, jeung sumber, métode béda ti basajan [[Sipat kuantitatif|kuantitatif]] atawa [[Sipat kualitatif|kualitatif]] babandingan fitur-fitur anu aya, pikeun ngajéntrékeun analisa komputer tina jumlah badag data [[DNA]].<ref>{{Cite encyclopedia |title=Taxonomy – Evaluating taxonomic characters |url= https://www.britannica.com/science/taxonomy/Evaluating-taxonomic-characters |url-status=live |archive-url= https://web.archive.org/web/20190422143927/https://www.britannica.com/science/taxonomy/Evaluating-taxonomic-characters |archive-date=22 April 2019 |encyclopedia=[[Encyclopædia Britannica]]}}</ref> === Cutatan pangarang === {{Main|Author citation (botany)|Author citation (zoology)}} "Otoritas" tiasa ditempatkeun saatos nami ilmiah.<ref name="AJE">{{Cite web |url= http://www.aje.com/en/arc/editing-tip-scientific-names-species/ |title=Editing Tip: Scientific Names of Species |publisher=American Journal Experts, Research Square Company |website=AJE.com |url-status=live |archive-url= https://web.archive.org/web/20170409021714/http://www.aje.com/en/arc/editing-tip-scientific-names-species/ |archive-date=9 April 2017}}</ref> Wewenang nyaéta ngaran élmuwan atawa élmuwan anu mimiti sah medalkeun ngaran éta.<ref name="AJE" /> Contona, dina taun 1758 Linnaeus méré ngaran ilmiahna [[gajah Asia]]; ''Elephas maximus'', jadi ngaran ieu sakapeung ditulis jadi "''Elephas maximus'' Linnaeus, 1758".<ref>{{Cite web |url= http://study.com/academy/lesson/carolus-linnaeus-classification-taxonomy-contributions-to-biology.html |title=Carolus Linnaeus: Classification, Taxonomy & Contributions to Biology – Video & Lesson Transcript |website=Study.com |url-status=live |archive-url= https://web.archive.org/web/20170409021600/http://study.com/academy/lesson/carolus-linnaeus-classification-taxonomy-contributions-to-biology.html |archive-date=9 April 2017}}</ref> Ngaran pangarang mindeng disingget: singketan ''L.'', keur ''Linnaeus,'' ilahar dipaké. Dina botani, kanyataanna, aya daptar singketan standar anu diatur (tingali [[daptar ahli botani dumasar singgetan pangarang]]).<ref>{{Cite web |url=http://www.biocyclopedia.com/index/biological_classification.php |title=Biological Classification |last=Biocyclopedia.com |website=biocyclopedia.com |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170514164313/http://www.biocyclopedia.com/index/biological_classification.php |archive-date=14 May 2017 }} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20170514164313/http://www.biocyclopedia.com/index/biological_classification.php |date=14 May 2017 }}</ref> Sistem pikeun nangtukeun otoritas rada béda antara [[Kutipan pangarang (botani)|botani]] jeung [[Kutipan pangarang (zoologi)|zoologi]].<ref name="Herbarium" /> Sanajan kitu, éta standar yén lamun genus spésiés geus robah ti déskripsi aslina, ngaran otoritas aslina urang disimpen dina kurung.<ref>{{Cite web |url=http://www.annelida.net/zootax-tutor.html |title=Zoological nomenclature: a basic guide for non-taxonomist authors |website=Annelida.net |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20170316112709/http://www.annelida.net/zootax-tutor.html |archive-date=16 March 2017 }} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20170316112709/http://www.annelida.net/zootax-tutor.html |date=16 March 2017 }}</ref> == Pénétika == [[File:Phylogenetics.svg|thumb|300px|A comparison of phylogenetic and phenetic (character-based) concepts]] {{Main|Phenetics}} Dina phenetics, ogé katelah taximetrics, atawa taksonomi numerik, organismeu digolongkeun dumasar kana kasaruaan sakabéh, paduli filogeni atawa hubungan évolusionér maranéhanana.<ref name="BiologyDiscussion" /> Hasilna dina ukuran hypergeometric "jarak" antara taksa. Métode fénétik geus kawilang jarang di jaman modéren, lolobana diganti ku analisis [[Kladistik|kladistik]], sabab métode fénétik teu ngabédakeun sipat karuhun (atawa [[plesiomorph]] ic) tina turunan babarengan (atawa [[apomorphic]]). ) ciri.<ref>{{Cite web |title=Classification |url= https://projects.ncsu.edu/project/evoresources/Evolutionary%20medicine/classification/classification16.htm |publisher=[[North Carolina State University]] |url-status=live |archive-url= https://web.archive.org/web/20170414163250/https://projects.ncsu.edu/project/evoresources/Evolutionary%20medicine/classification/classification16.htm |archive-date=14 April 2017 |access-date=27 April 2017}}</ref> Sanajan kitu, métode phenetic tangtu, kayaning [[tatangga gabung]], tetep, salaku estimators gancang tina hubungan lamun métode leuwih canggih (saperti [[Bayesian inferensi]]) teuing komputasi mahal.<ref>{{Cite web |title=Molecular Marker Glossary |url= http://www.uwyo.edu/dbmcd/molmark/mcdgloss.html |last=McDonald |first=David |date=Fall 2008 |publisher=[[University of Wyoming]] |url-status=live |archive-url= https://web.archive.org/web/20070610123503/http://www.uwyo.edu/dbmcd/molmark/McDGloss.html |archive-date=10 June 2007}}</ref> == Basis data == {{Main|Taxonomic database}} Taksonomi modern ngagunakeun téknologi database pikeun milarian sareng katalog ''klasifikasi'' sareng dokuméntasina.<ref>{{Cite journal |last1=Wood |first1=Dylan |last2=King |first2=Margaret |last3=Landis |first3=Drew |last4=Courtney |first4=William |last5=Wang |first5=Runtang |last6=Kelly |first6=Ross |last7=Turner |first7=Jessica A. |last8=Calhoun |first8=Vince D. |date=26 August 2014 |title=Harnessing modern web application technology to create intuitive and efficient data visualization and sharing tools |journal=Frontiers in Neuroinformatics |volume=8 |pages=71 |doi=10.3389/fninf.2014.00071 |issn=1662-5196 |pmc=4144441 |pmid=25206330|doi-access=free}}</ref> Bari euweuh database ilahar dipaké, aya pangkalan data anu ''komprehensif'' sapertos ''[[Katalog Kahirupan]]'', nu tos nyoba ngadaptar unggal spésiés.<ref>{{Cite web |url= http://www.theplantlist.org/about/ |title= About – The Plant List |website= theplantlist.org |access-date= 8 April 2017 |archive-date= 21 June 2017 |archive-url= https://web.archive.org/web/20170621190909/http://www.theplantlist.org/about/ |url-status= live }}</ref> Katalog didaptarkeun 1,64&nbsp;juta spésiés pikeun sadaya karajaan {{as of|2016|4|lc=on}}, ngaku liputan leuwih ti tilu-suku tina estimasi spésiés dipikawanoh pikeun élmu modern.<ref name="About the Catalogue of Life">{{Cite web |url=http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2016/info/about |title=About the Catalogue of Life: 2016 Annual Checklist |website=Catalogue of Life |publisher=[[Integrated Taxonomic Information System]] (ITIS) |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20160515032942/http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2016/info/about |archive-date=15 May 2016 |access-date=22 May 2016 }} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20160515032942/http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2016/info/about |date=15 May 2016 }}</ref> == Tempo ogé== {{Div col|small=yes}} * [[Automated species identification]] * [[Bacterial taxonomy]] * [[Cluster analysis]] * [[Consortium for the Barcode of Life]] * [[Consortium of European Taxonomic Facilities]] * [[Genetypes]] * [[Glossary of scientific naming]] * [[Identification (biology)]] * ''[[Incertae sedis]]'' * [[Open Tree of Life]] * [[Parataxonomy]] * [[Phenogram]] * [[Set theory]] * [[Taxonomy]] (general) * [[Virus classification]] {{div col end}} == Dicutat tina== {{Reflist}} == Bibliografi == {{refbegin}} * {{Cite book |url=https://books.google.com/books?id=X7lfMACvjs4C |title=Systematic Botany |last=Datta |first=Subhash Chandra |date=1988 |publisher=New Age International |isbn=9788122400137 |edition=4 |location=New Delhi |access-date=25 January 2015 |archive-date=13 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231113101351/https://books.google.com/books?id=X7lfMACvjs4C |url-status=live }} * {{Cite book |url=https://books.google.com/books?id=VfQnuwh3bw8C |title=Plant taxonomy and biosystematics |last=Stace |first=Clive A. |date=1989 |publisher=[[Cambridge University Press]] |isbn=9780521427852 |edition=2nd. |location=Cambridge |author-link=Clive A. Stace |access-date=19 April 2015 |orig-year=1980 |archive-date=13 January 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230113180249/https://books.google.com/books?id=VfQnuwh3bw8C |url-status=live }} * {{Cite book |url=https://books.google.com/books?id=0bYs8F0Mb9gC |title=Plant Taxonomy: The Systematic Evaluation of Comparative Data |last=Stuessy |first=Tod F. |date=2009 |publisher=Columbia University Press |isbn=9780231147125 |access-date=6 February 2014 |archive-date=13 November 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231113101356/https://books.google.com/books?id=0bYs8F0Mb9gC |url-status=live }} *{{Cite journal |last=Turrill |first=W. B. |date=1938 |title=The Expansion Of Taxonomy With Special Reference To Spermatophyta |journal=Biological Reviews |volume=13 |issue=4 |pages=342–373 |doi=10.1111/j.1469-185X.1938.tb00522.x|s2cid=84905335}} * {{cite book |last1=Wiley |first1=Edward O. |first2=Bruce S. |last2=Lieberman |date=2011 |title=Phylogenetics: Theory and Practice of Phylogenetic Systematics |publisher=John Wiley & Sons |edition=2nd |isbn=9780470905968}} {{refend}} == Tutumbu ka luar == * [http://www.nhm.ac.uk/nature-online/science-of-natural-history/taxonomy-systematics/what-is-taxonomy/index.html What is taxonomy?] at the [http://www.nhm.ac.uk/ ''Natural History Museum London''] * [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/ Taxonomy] at [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/ NCBI] the ''National Center for Biotechnology Information'' * [https://www.uniprot.org/taxonomy/ Taxonomy] at [https://www.uniprot.org/ UniProt] the ''Universal Protein Resource'' * [https://www.itis.gov/ ITIS] the ''Integrated Taxonomic Information System'' * [http://www.cetaf.org/ CETaF] the ''Consortium of European Taxonomic Facilities'' * [http://species.wikimedia.org/ Wikispecies] ''free species directory'' * [https://www.thescienceclass.online/2019/10/biological-classification.html Biological classification.] {{Webarchive |url= https://web.archive.org/web/20200813180358/https://www.thescienceclass.online/2019/10/biological-classification.html |date=13 August 2020}} {{Branches of biology}} {{Subject bar |wikt = yes |wikt-search = taxonomy |commons = yes |q = yes |s = yes |v = yes |d = yes |portal1 = Biology }} [[Kategori:biologi ]] [[Kategori :Élmu]] [[Kategori :Élmu Alam]] qvc5vqdaqnzxu82gkuv2g2ht9r5fcpv Ngabungbang Batulawang 0 108512 710909 709342 2026-07-01T04:07:35Z InternetArchiveBot 25926 Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5 710909 wikitext text/x-wiki '''Ngabungbang Batulawang''' nyaéta tradisi adat Sunda anu dilaksanakeun di Désa Batulawang, Kacamatan Pataruman, Kota Banjar, Jawa Barat. Tradisi ieu tos ditetapkan salaku Warisan Budaya Takbenda Indonesia ku Kementerian Pendidikan dan Kebudayaan taun 2018 ngaliwatan SK No. 264/M/2018<ref name="kemendikbud"/>. == Sajarah == Ritual Ngabungbang di wilayah Batulawang tos aya ti taun 1915, nalika dipingpin deui ku Ki Demang Wangsayajudin saatos padam 35 taun<ref name="jurnal"/>. Numutkeun carita lisan, tradisi ieu dipercaya tos aya ti jaman baheula. Taun 2004-2009, prosési Ngabungbang ngalaman parobahan, tujuanna dilegakeun jadi pikeun ngabersihan diri jeung lingkungan<ref name="skripsi"/>. Taun 2005, Pemerintah Kota Banjar nyatakeun Ngabungbang salaku jati diri budaya jeung pariwisata daerah<ref name="pemkot"/>. == Etimologi jeung Makna == Kecap "Ngabungbang" asalna tina kecap "ngab" jeung "bungbang". "Ngab" hartina ngabimbing, sedengkeun "bungbang" hartina memberitahu<ref name="pemkot"/>. Numutkeun sesepuh adat, Ngabungbang hartina nyaring sapeupeuting pikeun ngabersihan diri jeung kampung tina sifat-sifat buruk<ref name="jurnal"/>. Tujuan utama upacara ieu nyaéta pikeun méré kasadaran, ngabenerkeun kalakuan nu teu hadé, memohon ampunan ka Allah SWT, jeung nitipkeun amanat karuhun ka generasi salajengna<ref name="skripsi"/>. == Prosesi Upacara == Upacara Ngabungbang biasana dilaksanakeun wengi tanggal 14 Maulud, sakitar jam 20.00 dugi ka 04.00 isukna<ref name="skripsi"/>. Runtuyan acara: # '''Pembukaan''': Bacaan doa sareng salametan leutik dipimpin ku kokolot adat. # '''Pagelaran Pencak Silat''': Pintonan silat tradisional ti paguron lokal. # '''Gendang Buhun''': Tabuhan gendang kuna anu ngiringan jalanna upacara. # '''Puncak Acara (Ronggeng Bing)''': Igelan sakral anu dilaksanakeun di tempat anu dianggap keramat<ref name="pemkot"/>. Numutkeun liputan Harapan Rakyat, upacara ieu mangrupa ritual kolektif anu tujuanana pikeun ngado'a babarengan demi kasalametan diri, kulawarga, jeung lingkungan<ref name="harapan"/>. Masarakat Batulawang percaya yén ku "ngabungbang" (nyaring sapeupeuting), sagala sifat buruk tur pangaruh jahat tiasa dijauhkeun. Désa Batulawang ngalaksanakeun upacara ieu sacara turun-temurun. Ritual dimimitian ku ngumpul di bumi kokolot, tuluy diiring ka tempat cai pikeun "ngabungbang" atawa nyaring sapeupeuting<ref name="harapan"/>. == Hubungan jeung Naskah Kidung Lakbok == Dina naskah Kidung Lakbok (1956), Batulawang disebatkeun dina Pupuh 10 jeung 24 minangka tempat "ngawangwang" atawa ningali ka Bandjarpatroman, nagara anu tos lebur jadi Rawa Lakbok sabab perang sadulur<ref name="kidung"/>. Dina Pupuh 10 (halaman 13) disebutkeun: "Teu lami Raden djol sumping... njawang bari larak-lirik... katembong Kalapa Nunggal, ngawangwang Bandjarpatroman." Dina Pupuh 24 (halaman 10) disebutkeun: "Paranti Gusti ningali, ngawangwang ka Batulawang." Ieu nguatkeun yén tradisi Ngabungbang Batulawang ngagaduhan akar sajarah anu jero dina kahirupan masarakat Sunda baheula, sareng Batulawang parantos janten tempat "ngawangwang" atawa ningali ka kajauhan ti jaman karajaan Sunda. == Tempo ogé == * [[Batulawang]] * [[Kota Banjar]] * [[Kebudayaan Sunda]] * [[Kidung Lakbok]] == Rujukan == <references> <ref name="kemendikbud">{{Cite web | url=https://referensi.data.kemendikdasmen.go.id/budayakita/wbtb/objek/AA000512 | title=Ngabungbang Batulawang | website=Budaya Kita | publisher=Kementerian Pendidikan, Kebudayaan, Riset, dan Teknologi | date=2018}}</ref> <ref name="jurnal">{{Cite journal | title=Kebudayaan Ngabungbang dari Tahun 1915-2009 | journal=Jurnal Unigal | url=https://jurnal.unigal.ac.id}}</ref> <ref name="skripsi">{{Cite thesis | last=Farida | first=Rizki | year=2008 | title=Upacara Ngabungbang di Desa Batulawang, Kecamatan Pataruman, Kota Banjar | university=UIN Sunan Kalijaga Yogyakarta | url=https://digilib.uin-suka.ac.id/id/eprint/2286/}}</ref> <ref name="pemkot">{{Cite web | url=https://banjarkota.go.id/berita-utama/ngabungbang-di-desa-batulawang-kota-banjar/ | title=Ngabungbang di Desa Batulawang Kota Banjar | website=banjarkota.go.id | publisher=Pemerintah Kota Banjar | date=15 September 2014 }} {{Webarchive|url=https://web.archive.org/web/20170502082018/http://banjarkota.go.id/berita-utama/ngabungbang-di-desa-batulawang-kota-banjar/ |date=2 May 2017 }}</ref> <ref name="harapan">{{Cite news | last=Muhlisah | date=4 September 2014 | title=Desa Batulawang Banjar Gelar Tradisi Ngabungbang | url=https://www.harapanrakyat.com/2014/09/desa-batulawang-banjar-gelar-tradisi-ngabungbang/ | work=Harapan Rakyat}}</ref> <ref name="kidung">{{Cite book | title=Kidung Lakbok | year=1956}}</ref> </references> <ref name="UNY2024">{{Cite journal | title=Ngabungbang Batulawang sebagai Warisan Budaya Takbenda | journal=Journal UNY | year=2024 }}</ref> <ref name="UGaluh2017">{{Cite journal | last=Sondarika | first=Wulan | last2=Wijayanti | first2=Yeni | last3=Budiman | first3=Agus | title=Pewarisan Nilai Tradisi Ngabungbang dalam Pembelajaran Sejarah Lokal di Kota Banjar | journal=Jurnal Pendidikan Sejarah FKIP Universitas Galuh | volume=13 | issue=1 | year=2017 | pages=1-18 }}</ref> ohc2064mktb6y6b45oc28ck6v7yqgcq