Wikipedia
tswiki
https://ts.wikipedia.org/wiki/Tlukankulu
MediaWiki 1.47.0-wmf.1
first-letter
Media
Special
Talk
User
User talk
Wikipedia
Wikipedia talk
File
File talk
MediaWiki
MediaWiki talk
Template
Template talk
Help
Help talk
Category
Category talk
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Xitshopana
0
6006
41578
37523
2026-05-11T00:23:53Z
InternetArchiveBot
7881
Rescuing 1 sources and tagging 0 as dead.) #IABot (v2.0.9.5
41578
wikitext
text/x-wiki
{| class="wikitable floatright" style="width: 200px;"
|+ <big>Muvala wa Xitshopana</big>
|-
| style="color:yellow; background: yellow;" | Muvala wa Xitshopana
|-
|{{Photomontage|position=right|photo1a=Aspen-PopulusTremuloides-2001-09-27.jpg|photo1b=Ochre quarry, Roussillon, France (465185258).jpg|photo1c=20130304FeteDuCitronMenton 010.jpg|photo2a=Bradley Wiggins, 2012 Tour de France finish.jpg |photo2b=清 佚名 《清仁宗嘉庆皇帝朝服像》.jpg|photo2c=Basil Soda Yellow Dress - Paris Haute Couture Spring-Summer 2012.jpg|photo3a=Cornwall Daffodils.jpg}}
|}
[[File:Bananas.jpg|thumb|right|Tibanana]]
Muvala wa '''Xitshopana'''(Kumbe '''Halandi''') i [[muvala]] lowunge xikarhi ka muvala wa [[tshopi]] na wa [[rihlaza]] eka nxaxamelo wa magandlati ya [[rivoningo]]. Muvala lowu wu vonaka loko magandlati ya rivoningo makhuluka exikarhi ka 570–590 wa ti nanomitara. I muvala wa xisimeko eka nkongomiso wa mavala wu tirhisiwa ngopfu eka ngandliso wa switsariwa. Eka nkongomiso wa mavala wa RBG, muvala wa xitshopana wu tirhisiwa ku vanga mavala eka tithelevixini na tikhompuyutara, naswona wu endliwa hi ku hlanganisa muvala wo [[tshwuka]] na wa [[rihlaza]] hi ku ringanana. Ti Caroteniod ti vanga muvala wa xitshopana eka matluka ya ximun'wana, tindzoho ta mavele, swiluva, maswira, mandza na minsenga, naswona ti kokela matimba ya miseve ya dyambu leswaku ti sirhelela mihandzu leyi.<ref name="fasebj.org">{{cite journal | last1 = Armstrong | first1 = G.A. | last2 = Hearst | first2 = J.E. | title = Carotenoids 2: Genetics and molecular biology of carotenoid pigment biosynthesis |journal=FASEB J. |volume=10 |issue=2 |pages=228–37 |year=1996 |pmid=8641556 |doi= |url=http://www.fasebj.org/cgi/pmidlookup?view=long&pmid=8641556}}</ref> Dyambu ri vonaka riri na muvala wa xitshopana loko ritsivuka kumbe ku pela, hikwalaho ka leswi xibhakabhaka xi hangalasaka miseve ya dyambu leyi ngana magandlati yo koma (Muvala wa rihlaza, wa wasi na wa vhangazi).
Hikwalaho ka ku tala ka sava ra [[tsumani ya xitshopana]], muvala lowu i wun'wana wa mavala lama tirhisiweke ngopfu ekusunguleni ka vupfapfarhuti; naswona baku rale Lascaux etikweni ra Furhwa rina pfupfarhuto wa hanci ya xitshopana, leyi tsariweke kwalomu ka 17,000 wa malembe lama hundzeke. Vumba ra tsumani a ritirhisiwa ku fananisa nhlonge ya nsuku e masirheni ya mabaku ya le Egipta, wuthlela nakambe wu tirhisiwa eka mipfapfarhuto ya marhangu ya mimiti ya xirhoma.<ref name="webexhibits.org">{{cite web|url=http://www.webexhibits.org/pigments/intro/antiquity.html%7cWebexhibits|title=Pigments through the Ages – Antiquity|publisher=|access-date=2019-08-05|archive-date=2018-03-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20180326160536/http://www.webexhibits.org/pigments/intro/antiquity.html%7CWebexhibits|dead-url=yes}}</ref> Eka tikereke to sungula ta vukreste, muvala wa xitshopana a wu yelanisiwa na [[mupapa]], ku katsa na mpfungulo wa nsuku wa mfumo, wuthlela wu yelanisiwa na [[Judasi Skariyoti]] naswona a wutirhisiwa ku funga vajagana. Eka lembe xidzana ra vu 20, mayuda aya sindzisiwa ku mbala [[xinyeletana xa muvala wa xitshopana]]. Khale ka tiko ra Chayina, muvala wa xitshopana wo vangama a wuri muvala wa mfumo naswona awu mbariwa hi hosi na ndyangu wale vuhosini ntsena, naswona va endzi vo hlawuleka va mfumo ava amukeriwa eka nguvo ya lehansi ya muvala wa xitshopana.<ref name="Eva Heller 2000 p. 82">Cited in Eva Heller (2000), ''Psychologie de la couleur – effets et symboliques'', p. 82.</ref>
Hikuya hi mbuyelo wa ku hlahluva mavonele ya vanhu e tikweni-nkulu ra Yuropa, tiko ra Khanada na ra Amerikha, muvala wa xitshopana wu yelanisiwa na mafenya, vunene, na ku ntshuxeka, kuthlandalmeta kwalano, wuthlela wu yelanisiwa na mona na vutoya.<ref>Eva Heller (2000), ''Psychologie de la couleur – effets et symboliques'', pp. 69–86.</ref> Etikweni ra [[Iran|Irani]], wu yelanisiwa na vuvabyi,<ref>{{cite web|url=http://www.iranchamber.com/culture/articles/festival_of_fire.php|title=Culture of Iran: Festival of Fire|website=www.iranchamber.com|access-date=2019-08-05|archive-date=2023-02-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20230203213021/https://www.iranchamber.com/culture/articles/festival_of_fire.php|dead-url=yes}}</ref> wuthlela wu yelanisiwa na vuthlarhi na nkhomano.<ref>{{cite web|url=http://www.payvand.com/news/12/mar/1051.html|title=Shades of doubt and shapes of hope: Colors in Iranian culture|website=www.payvand.com|access-date=2019-08-05|archive-date=2022-12-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20221221225744/http://www.payvand.com/news/12/mar/1051.html|dead-url=yes}}</ref> Etikweni ra Chayina, na matiko mn'wana ya tiko-nkulu ra Axiya, wuvoniwa tani hi muvala wo yelana na ntsako, kukwetsima, ntwanano na vuthlarhi.<ref>Eva Heller (2000), ''Psychologie de la couleur – effets et symboliques'', pp. 69–86</ref>
== Mintshaho ==
{{Reflist|30em}}
[[Category:Mavala]]
r4v9cfy1hvwyi6z7gey6kketoz0h9dt
N'whwanyana wa lwandle
0
7907
41579
2026-05-11T02:16:33Z
~2026-28234-06
12735
Created page with "[[File:Stories from Hans Andersen - Edmund Dulac color plate at page 189.jpg|thumb]] '''N'whwanyana wa lwandle''' i ntsheketo wa matsalwa lowu tsariweke hi mutsari wa le Denmark [[Hans Christian Andersen]]. Ekusunguleni yi kandziyisiwile hi 1837 tani hi xiphemu xa nhlengeleto wa switori swa vana, xitori lexi xi landzelela riendzo ra hosi ya xisati leyintsongo ya mermaid leyi tiyimiseleke ku tshika vutomi bya yona elwandle tani hi mermaid ku kuma moya wa munhu. Mhaka yo..."
41579
wikitext
text/x-wiki
[[File:Stories from Hans Andersen - Edmund Dulac color plate at page 189.jpg|thumb]]
'''N'whwanyana wa lwandle''' i ntsheketo wa matsalwa lowu tsariweke hi mutsari wa le Denmark [[Hans Christian Andersen]]. Ekusunguleni yi kandziyisiwile hi 1837 tani hi xiphemu xa nhlengeleto wa switori swa vana, xitori lexi xi landzelela riendzo ra hosi ya xisati leyintsongo ya mermaid leyi tiyimiseleke ku tshika vutomi bya yona elwandle tani hi mermaid ku kuma moya wa munhu.
Mhaka yo sungula yi vile nhlokomhaka ya minxopaxopo yo tala hi swidyondzeki swo fana na Jacob Bøggild na Pernille Heegaard, xikan’we na mutivi wa mintsheketo Maria Tatar. Nxopaxopo lowu wu katsa swiyenge swo hambana swa xitori, ku suka eka ku hlamusela tinhlokomhaka ku ya eka ku burisana hi leswaku hikokwalaho ka yini Andersen a hlawurile ku tsala xitori xo vava lexi nga na makumu yo tsakisa. Yi cinceriwe eka swihaxa-mahungu swo hambana-hambana, ku katsa ni mintlango ya vuyimbeleri, anime, ballet, opera ni filimi. Nakambe ku ni xifaniso lexi kombisaka xiharhi lexi vuriwaka mermaid eCopenhagen, le Denmark, laha xitori lexi xi tsariweke kona ni ku kandziyisiwa ro sungula.
nnaw7h4y5v50fx34muhkqa4pp6wsbfn