Vikipedii vepwiki https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99 MediaWiki 1.39.0-wmf.21 first-letter Media Specialine Lodu Kävutai Lodu kävutajas Vikipedii Paginad Vikipedii Fail Lodu failas MediaWiki Lodu MediaWikiš Šablon Lodu šablonas Abu Lodu abus Kategorii Lodu kategorijas TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu 0 1767 150982 133885 2022-07-21T06:32:45Z Koiravva 1717 + wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} [[Fail:England in the UK and Europe.svg|thumb|right|250px|Anglii]] '''Anglii''' (vai '''Englandinma'''; {{lang-en|England}} [ˈɪŋɡlənd]) om valdkund (kunigahuz), üks' [[Sur' Britanii|Suren Britanijan]] federativižiš da administrativiž-territorialižiš paloišpäi. Kunigahuz om [[anglijan kel'|anglijan kelen]], [[anglikanine jumalankodikund|anglikanižen jumalankodikundan]], [[industrialine revolücii|industrialižen revolücijan]] da [[parlamentine tazovaldkund|parlamentižen demokratijan]] kodima. == Istorii == Anglijan kunigahusen aluz om pandud vl 928 seičemen vastustajan kunigahusen sijas. Om nimitadud amuižsaksan [[anglad]]-heimon mödhe, se tuli sarele elämhä 5.-6. voz'sadal. Anglijan pälidn om Suren Britanijan kaikiš suremb [[London]]-lidn. Vs 1707 semendkun 1. päiväspäi Anglijan kunigahuz [[Uel's]]-ruhtinazkundanke ühtištui [[Šotlandii|Šotlandijanke]]. == Geografijan andmused == Anglii sijadase [[Sur' Britanii (sar')|Sur' Britanii-sarel]], otab sen keskuzpalad da suvipalad. Pind om 133 396 km². Reljef om kukhikaz tazangišt. Om madalid mägid pohjoižes i soid suvipäivnouzmas. Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 53 012 456 ristitud. Anglijan ristitišt om Suren Britanijan viž kudendest. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://visitengland.com/ Oficialine turistine sait (''visitengland.com'').] {{ref-en}} {{Commons|England}} {{stub}} [[Kategorii:Anglii| ]] [[Kategorii:Suren Britanijan geografii]] hdkyrta768vl8xghk9vdmhrtbzkxc2f 0 1900 150971 98775 2022-07-20T19:15:57Z Koiravva 1717 +galerei, aktualizacii wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Vladimir<br />Владимир | Lidnanznam = Coat of Arms of Vladimir (Vladimir oblast).png | Flag = Flag of Vladimir.png | Lidnanznam text = Vladimiran lidnanznam | Flag text = Vladimiran flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 348,663 | Voz' = 2022 | Pind = 137.01 | Fail = Владимир-коллаж1.jpg | Pämez' = Ol'ga Dejeva<br/>(sügüz'ku 2015—) | Telefonkod = +7-4922-xxx-xxx | Avtokod = 33 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} {{Znamoičendad|Vladimir}} [[Fail:Районы Владимира.png|thumb|left|250px|'''Vladimiran administrativižed rajonad:'''<br />{{legend|fuchsia|Leninan rajon}} {{legend|yellow|Oktäbr'skii-rajon}} {{legend|orange|Frunzen rajon}}]] '''Vladimir''' ({{lang-ru|Владимир}}) om lidn da lidnümbrik [[Venäma]]n päivlaskmas. Se om [[Vladimiran agj]]an administrativine keskuz (vspäi 1944) da kaikiš suremb lidn. == Istorii == [[Sungir' (oja)|Sungirin]] kaivandusiden mödhe ezmäižed ristitud tuliba lidnan territorijha 30.-25. voz'sadoil EME. Voz'sadoil 6.-7. meiden erad suomalaiž-volgalaine [[merälaižed]]-heim oti kävutamižhe nenid maid. Eländpunktan aluz om pandud lidnaks vl 1108 (oficialine dat) vai vl 990 (om äi kirjutadud purtkid). Vozil 1157-1238 Vladimir oli [[Vladimiran da Suzdalin ruhtinazkund]]an ühteks pälidnoišpäi. Vladimiran ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (leibkombinat, kaks' maidon edheotandad, vintegim), mašinansauvomine (ladimed, elektrotehnine), elektroenergetine (kaks' LEK:ad), himine tegim (polimerad i plastikad, tegesed stökolplastikaspäi), kebn tegimišt (sobiden fabrik, kengiden fabrik), turizm. == Geografijan andmused == Lidnan tobj pala seižub [[Kläz'm]]-jogen korktal vahoikahal hural randal, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Moskv]]hasai om 170 km suvipäivlaskmha orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma [[Ivanovo]] pohjoižpäivnouzmha (108 km orhal) i [[Kovrov]] päivnouzmha (64 km orhal). Ezilidnoiden zonas oma [[Sudogd]] 40 km suvipäivnouzmha, [[Radužnii (Vladimiran agj)|Radužnii]] 10 km suvhe orhal, [[Lakinsk]] 30 km suvipäivlaskmha, [[Suzdal']] 26 km pohjoižhe avtotedme. Vladimir jagase koumeks administrativižeks rajonaks vspäi 1973. Kaik 17 küläd da žilod mülüdas lidnümbrikho Vladimiran ližaks, ned oma jagadud administrativižidme rajonidme. Lidnümbrikon pind om 308 km². == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 345 373 ristitud, lidnümbrikon — 348 031 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2019: lidnan 357 907 eläjad, lidnümbrikon 360 384 eläjad. Professionaližen opendusen aluzkundad oma Vladimiran valdkundaline universitet (vspäi 1996, 30 tuh. üläopenikoid), Vladimiran juridine institut (Federaline aznoičendoiden täutmižen radnikoičend), Moskvan üläopendusen aluzkundoiden seičeme filialad, Ortodoksižen hristanuskondan Hengeline seminarii, 11 kolledžad da tehnikumad. Lidnan Administracijan pämez' om Andrei Šohin vn 2011 sulakuspäi. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> | Vladimir asv2019-01 img39 Tsentral.jpg|Frunzen rajonan käskuzkund «Vladimirskii central»-türmanno (2019) 00 Vladimir Sobor.jpg|Jumalanmaman Emäganpäivän kafedraline päjumalanpert' (ezmäine versii 12. voz'sada, kellčuhunduz 1810), vn 2020 nägu Russia-Vladimir-Trinity Church-2.jpg|Vladimiran da Suzdalin muzejan ozutelendzal («Rusked jumalanpert'», ende vanhuskolaižiden ph. Stroican jumalanpert', 1913−1916) i Triumfaline Kuldaine verai, vn 2005 nägu Vladimir 20210303 125607.jpg|Vladimiran himižen tegimen kontor vl 2021 | Russia Vladimir pr.Stroiteley d.3 k.7.jpg|Vladimiran valdkundaline universitet, koumanz' korpus (2009) Drama Theatre, Vladimir 1.jpg|Vladimiran akademine dramteatr (2021) | Vladimir the view of the railway station and bus station IMG 9954 1725.jpg|''Vladimir''-päraudtestancijan i avtobusstancijan sauvused vl 2011 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.vladimir-city.ru/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''vladimir-city.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Commons|Category:Vladimir}} {{Vladimiran agjan lidnad}} {{Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad}} [[Kategorii:Vladimir| ]] [[Kategorii:Vladimiran agjan lidnad|*]] [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vladimiran agj|*]] 4y54akuorqgzbcmmcoynmuwpqdiyk9o 150972 150971 2022-07-20T19:53:31Z Koiravva 1717 +hom wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Vladimir<br />Владимир | Lidnanznam = Coat of Arms of Vladimir (Vladimir oblast).png | Flag = Flag of Vladimir.png | Lidnanznam text = Vladimiran lidnanznam | Flag text = Vladimiran flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 348,663 | Voz' = 2022 | Pind = 137.01 | Fail = Владимир-коллаж1.jpg | Pämez' = Ol'ga Dejeva<br/>(sügüz'ku 2015—) | Telefonkod = +7-4922-xxx-xxx | Avtokod = 33 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} {{Znamoičendad|Vladimir}} [[Fail:Районы Владимира.png|thumb|left|250px|'''Vladimiran administrativižed rajonad:'''<br />{{legend|fuchsia|Leninan rajon}} {{legend|yellow|Oktäbr'skii-rajon}} {{legend|orange|Frunzen rajon}}]] '''Vladimir''' ({{lang-ru|Владимир}}) om lidn da lidnümbrik [[Venäma]]n päivlaskmas. Se om [[Vladimiran agj]]an administrativine keskuz (vspäi 1944) da kaikiš suremb lidn. == Istorii == [[Sungir' (oja)|Sungirin]] kaivandusiden mödhe ezmäižed ristitud tuliba lidnan territorijha 30.-25. voz'sadoil EME. Voz'sadoil 6.-7. meiden erad suomalaiž-volgalaine [[merälaižed]]-heim oti kävutamižhe nenid maid. Eländpunktan aluz om pandud lidnaks vl 1108 (oficialine dat) vai vl 990 (om äi kirjutadud purtkid). Vozil 1157-1238 Vladimir oli [[Vladimiran da Suzdalin ruhtinazkund]]an ühteks pälidnoišpäi. Vladimiran ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (leibkombinat, kaks' maidon edheotandad, vintegim), mašinansauvomine (ladimed, elektrotehnine), elektroenergetine (kaks' LEK:ad), himine tegim (polimerad i plastikad, tegesed stökolplastikaspäi), kebn tegimišt (sobiden fabrik, kengiden fabrik), turizm. == Geografijan andmused == Lidnan tobj pala seižub [[Kläz'm]]-jogen korktal vahoikahal hural randal, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Moskv]]hasai om 170 km suvipäivlaskmha orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma [[Ivanovo]] pohjoižpäivnouzmha (108 km orhal) i [[Kovrov]] päivnouzmha (64 km orhal). Ezilidnoiden zonas oma [[Sudogd]] 40 km suvipäivnouzmha, [[Radužnii (Vladimiran agj)|Radužnii]] 10 km suvhe orhal, [[Lakinsk]] 30 km suvipäivlaskmha, [[Suzdal']] 26 km pohjoižhe avtotedme. Vladimir jagase koumeks administrativižeks rajonaks vspäi 1973. Kaik 17 küläd da žilod mülüdas lidnümbrikho Vladimiran ližaks, ned oma jagadud administrativižidme rajonidme. Lidnümbrikon pind om 308 km². == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 345 373 ristitud, lidnümbrikon — 348 031 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2019: lidnan 357 907 eläjad, lidnümbrikon 360 384 eläjad. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] läz kuz'kümned pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/129 Vladimiran pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas: nell' päjumalanpertid, läz 50 jumalanpertid i enamba kümned časounäd. [[Katoline jumalankodikund|Katoline]] kostöl i [[armenine jumalankodikund|armenižen jumalankodikundan]] pühäpert' oma avaitud lidnas mugažo. Professionaližen opendusen aluzkundad oma Vladimiran valdkundaline universitet<ref>[http://vlsu.ru/ Vladimiran valdkundaližen universitetan sait (''vlsu.ru'').] {{ref-ru}}</ref> (vspäi 1996, 30 tuh. üläopenikoid), Vladimiran juridine institut (Federaline aznoičendoiden täutmižen radnikoičend), Moskvan üläopendusen aluzkundoiden seičeme filialad, Ortodoksižen hristanuskondan Hengeline seminarii, 11 kolledžad da tehnikumad. Lidnan Administracijan pämez' om Andrei Šohin vn 2011 sulakuspäi. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Музей природы во Владимире.jpg|Londusen muzei (2021) Vladimir asv2019-01 img39 Tsentral.jpg|Frunzen rajonan käskuzkund «Vladimirskii central»-türmanno (2019) 00 Vladimir Sobor.jpg|Jumalanmaman Emäganpäivän kafedraline päjumalanpert' (ezmäine versii 12. voz'sada, kellčuhunduz 1810), vn 2020 nägu Russia-Vladimir-Trinity Church-2.jpg|Vladimiran da Suzdalin muzejan ozutelendzal («Rusked jumalanpert'», ende vanhuskolaižiden ph. Stroican jumalanpert', 1913−1916) i Triumfaline Kuldaine verai, vn 2005 nägu Vladimir 20210303 125607.jpg|Vladimiran himižen tegimen kontor vl 2021 Гостиный двор г.Владимир.jpg|Adivpert'tanaz vl 2016 Russia Vladimir pr.Stroiteley d.3 k.7.jpg|Vladimiran valdkundaline universitet, koumanz' korpus (2009) Drama Theatre, Vladimir 1.jpg|Vladimiran akademine dramteatr (2021) Тандем во Владимире.jpg|«Tandem»-torguindkeskuz vl 2021 Vladimir the view of the railway station and bus station IMG 9954 1725.jpg|''Vladimir''-päraudtestancijan i avtobusstancijan sauvused vl 2011 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.vladimir-city.ru/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''vladimir-city.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Commons|Category:Vladimir}} {{Vladimiran agjan lidnad}} {{Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad}} [[Kategorii:Vladimir| ]] [[Kategorii:Vladimiran agjan lidnad|*]] [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vladimiran agj|*]] 0xp0v98vc696xhkbhr7hffbkptgeyaz 150974 150972 2022-07-20T20:02:01Z Koiravva 1717 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Vladimir<br />Владимир | Lidnanznam = Coat of Arms of Vladimir (Vladimir oblast).png | Flag = Flag of Vladimir.png | Lidnanznam text = Vladimiran lidnanznam | Flag text = Vladimiran flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 348,663 | Voz' = 2022 | Pind = 137.01 | Fail = Владимир-коллаж1.jpg | Pämez' = Ol'ga Dejeva<br/>(sügüz'ku 2015—) | Telefonkod = +7-4922-xxx-xxx | Avtokod = 33 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} {{Znamoičendad|Vladimir}} [[Fail:Районы Владимира.png|thumb|left|250px|'''Vladimiran administrativižed rajonad:'''<br />{{legend|fuchsia|Leninan rajon}} {{legend|yellow|Oktäbr'skii-rajon}} {{legend|orange|Frunzen rajon}}]] '''Vladimir''' ({{lang-ru|Владимир}}) om lidn da lidnümbrik [[Venäma]]n päivlaskmas. Se om [[Vladimiran agj]]an administrativine keskuz (vspäi 1944) da kaikiš suremb lidn. == Istorii == [[Sungir' (oja)|Sungirin]] kaivandusiden mödhe ezmäižed ristitud tuliba lidnan territorijha 30.-25. voz'sadoil EME. Voz'sadoil 6.-7. meiden erad suomalaiž-volgalaine [[merälaižed]]-heim oti kävutamižhe nenid maid. Eländpunktan aluz om pandud lidnaks vl 1108 (oficialine dat) vai vl 990 (om äi kirjutadud purtkid). Vozil 1157-1238 Vladimir oli [[Vladimiran da Suzdalin ruhtinazkund]]an ühteks pälidnoišpäi. Vladimiran ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (leibkombinat, kaks' maidon edheotandad, vintegim), mašinansauvomine (ladimed, elektrotehnine), elektroenergetine (kaks' LEK:ad), himine tegim (polimerad i plastikad, tegesed stökolplastikaspäi), kebn tegimišt (sobiden fabrik, kengiden fabrik), turizm. == Geografijan andmused == Lidnan tobj pala seižub [[Kläz'm]]-jogen korktal vahoikahal hural randal, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Moskv]]hasai om 170 km suvipäivlaskmha orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma [[Ivanovo]] pohjoižpäivnouzmha (108 km orhal) i [[Kovrov]] päivnouzmha (64 km orhal). Ezilidnoiden zonas oma [[Sudogd]] 40 km suvipäivnouzmha, [[Radužnii (Vladimiran agj)|Radužnii]] 10 km suvhe orhal, [[Lakinsk]] 30 km suvipäivlaskmha, [[Suzdal']] 26 km pohjoižhe avtotedme. Vladimir jagase koumeks administrativižeks rajonaks vspäi 1973. Kaik 17 küläd da žilod mülüdas lidnümbrikho Vladimiran ližaks, ned oma jagadud administrativižidme rajonidme. Lidnümbrikon pind om 308 km². == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 345 373 ristitud, lidnümbrikon — 348 031 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2019: lidnan 357 907 eläjad, lidnümbrikon 360 384 eläjad. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] läz kuz'kümned pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/129 Vladimiran pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas: nell' päjumalanpertid, läz 50 jumalanpertid i enamba kümned časounäd. [[Katoline jumalankodikund|Katoline]] kostöl i [[armenine jumalankodikund|armenižen jumalankodikundan]] pühäpert' oma avaitud lidnas mugažo. Professionaližen opendusen aluzkundad oma Vladimiran valdkundaline universitet<ref>[http://vlsu.ru/ Vladimiran valdkundaližen universitetan sait (''vlsu.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{ref-fr}} {{ref-zh}} {{ref-de}}</ref> (vspäi 1996, 30 tuh. üläopenikoid), Vladimiran juridine institut (Federaline aznoičendoiden täutmižen radnikoičend), Moskvan üläopendusen aluzkundoiden seičeme filialad, Ortodoksižen hristanuskondan Hengeline seminarii, 11 kolledžad da tehnikumad. Lidnan Administracijan pämez' om Andrei Šohin vn 2011 sulakuspäi. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Музей природы во Владимире.jpg|Londusen muzei (2021) Vladimir asv2019-01 img39 Tsentral.jpg|Frunzen rajonan käskuzkund «Vladimirskii central»-türmanno (2019) 00 Vladimir Sobor.jpg|Jumalanmaman Emäganpäivän kafedraline päjumalanpert' (ezmäine versii 12. voz'sada, kellčuhunduz 1810), vn 2020 nägu Russia-Vladimir-Trinity Church-2.jpg|Vladimiran da Suzdalin muzejan ozutelendzal («Rusked jumalanpert'», ende vanhuskolaižiden ph. Stroican jumalanpert', 1913−1916) i Triumfaline Kuldaine verai, vn 2005 nägu Vladimir 20210303 125607.jpg|Vladimiran himižen tegimen kontor vl 2021 Гостиный двор г.Владимир.jpg|Adivpert'tanaz vl 2016 Russia Vladimir pr.Stroiteley d.3 k.7.jpg|Vladimiran valdkundaline universitet, koumanz' korpus (2009) Drama Theatre, Vladimir 1.jpg|Vladimiran akademine dramteatr (2021) Тандем во Владимире.jpg|«Tandem»-torguindkeskuz vl 2021 Vladimir the view of the railway station and bus station IMG 9954 1725.jpg|''Vladimir''-päraudtestancijan i avtobusstancijan sauvused vl 2011 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [https://www.vladimir-city.ru/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''vladimir-city.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Commons|Category:Vladimir}} {{Vladimiran agjan lidnad}} {{Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad}} [[Kategorii:Vladimir| ]] [[Kategorii:Vladimiran agjan lidnad|*]] [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vladimiran agj|*]] s0q40x97amyqslkjn4s63xclxkg4mcq 150975 150974 2022-07-20T20:07:21Z Koiravva 1717 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Vladimir<br />Владимир | Lidnanznam = Coat of Arms of Vladimir (Vladimir oblast).png | Flag = Flag of Vladimir.png | Lidnanznam text = Vladimiran lidnanznam | Flag text = Vladimiran flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 348,663 | Voz' = 2022 | Pind = 137.01 | Fail = Владимир-коллаж1.jpg | Pämez' = Ol'ga Dejeva<br/>(sügüz'ku 2015—) | Telefonkod = +7-4922-xxx-xxx | Avtokod = 33 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} {{Znamoičendad|Vladimir}} [[Fail:Районы Владимира.png|thumb|left|250px|'''Vladimiran administrativižed rajonad:'''<br />{{legend|fuchsia|Leninan rajon}} {{legend|yellow|Oktäbr'skii-rajon}} {{legend|orange|Frunzen rajon}}]] '''Vladimir''' ({{lang-ru|Владимир}}) om lidn da lidnümbrik [[Venäma]]n päivlaskmas. Se om [[Vladimiran agj]]an administrativine keskuz (vspäi 1944) da kaikiš suremb lidn. == Istorii == [[Sungir' (oja)|Sungirin]] kaivandusiden mödhe ezmäižed ristitud tuliba lidnan territorijha 30.-25. voz'sadoil EME. Voz'sadoil 6.-7. meiden erad suomalaiž-volgalaine [[merälaižed]]-heim oti kävutamižhe nenid maid. Eländpunktan aluz om pandud lidnaks vl 1108 (oficialine dat) vai vl 990 (om äi kirjutadud purtkid). Vozil 1157−1238 Vladimir oli [[Vladimiran da Suzdalin ruhtinazkund]]an ühteks pälidnoišpäi. Vladimiran ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (leibkombinat, kaks' maidon edheotandad, vintegim), mašinansauvomine (ladimed, elektrotehnine), elektroenergetine (kaks' LEK:ad), himine tegim (polimerad i plastikad, tegesed stökolplastikaspäi), kebn tegimišt (sobiden fabrik, kengiden fabrik), turizm. == Geografijan andmused == Lidnan tobj pala seižub [[Kläz'm]]-jogen korktal vahoikahal hural randal, 150 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Moskv]]hasai om 170 km suvipäivlaskmha orhal. Lähembaižed järedad lidnad oma [[Ivanovo]] pohjoižpäivnouzmha (108 km orhal) i [[Kovrov]] päivnouzmha (64 km orhal). Ezilidnoiden zonas oma [[Sudogd]] 40 km suvipäivnouzmha, [[Radužnii (Vladimiran agj)|Radužnii]] 10 km suvhe orhal, [[Lakinsk]] 30 km suvipäivlaskmha, [[Suzdal']] 26 km pohjoižhe avtotedme. Vladimir jagase koumeks administrativižeks rajonaks vspäi 1973. Kaik 17 küläd da žilod mülüdas lidnümbrikho Vladimiran ližaks, ned oma jagadud administrativižidme rajonidme. Lidnümbrikon pind om 308 km². == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 345 373 ristitud, lidnümbrikon — 348 031 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 2019: lidnan 357 907 eläjad, lidnümbrikon 360 384 eläjad. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] läz kuz'kümned pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/129 Vladimiran pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas: nell' päjumalanpertid, läz 50 jumalanpertid i enamba kümned časounäd. [[Katoline jumalankodikund|Katoline]] kostöl i [[armenine jumalankodikund|armenižen jumalankodikundan]] pühäpert' oma avaitud lidnas mugažo. Professionaližen opendusen aluzkundad oma Vladimiran valdkundaline universitet<ref>[http://vlsu.ru/ Vladimiran valdkundaližen universitetan sait (''vlsu.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{ref-fr}} {{ref-zh}} {{ref-de}}</ref> (vspäi 1996, 30 tuh. üläopenikoid), Vladimiran juridine institut (Federaline aznoičendoiden täutmižen radnikoičend), Moskvan üläopendusen aluzkundoiden seičeme filialad, Ortodoksižen hristanuskondan Hengeline seminarii, 11 kolledžad da tehnikumad. Lidnan Administracijan pämez' om Andrei Šohin vn 2011 sulakuspäi. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Музей природы во Владимире.jpg|Londusen muzei (2021) Vladimir asv2019-01 img39 Tsentral.jpg|Frunzen rajonan käskuzkund «Vladimirskii central»-türmanno (2019) 00 Vladimir Sobor.jpg|Jumalanmaman Emäganpäivän kafedraline päjumalanpert' (ezmäine versii 12. voz'sada, kellčuhunduz 1810), vn 2020 nägu Russia-Vladimir-Trinity Church-2.jpg|Vladimiran da Suzdalin muzejan ozutelendzal («Rusked jumalanpert'», ende vanhuskolaižiden ph. Stroican jumalanpert', 1913−1916) i Triumfaline Kuldaine verai, vn 2005 nägu Vladimir 20210303 125607.jpg|Vladimiran himižen tegimen kontor vl 2021 Гостиный двор г.Владимир.jpg|Adivpert'tanaz vl 2016 Russia Vladimir pr.Stroiteley d.3 k.7.jpg|Vladimiran valdkundaline universitet, koumanz' korpus (2009) Drama Theatre, Vladimir 1.jpg|Vladimiran akademine dramteatr (2021) Тандем во Владимире.jpg|«Tandem»-torguindkeskuz vl 2021 Vladimir the view of the railway station and bus station IMG 9954 1725.jpg|''Vladimir''-päraudtestancijan i avtobusstancijan sauvused vl 2011 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [https://www.vladimir-city.ru/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''vladimir-city.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Commons|Category:Vladimir}} {{Vladimiran agjan lidnad}} {{Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad}} [[Kategorii:Vladimir| ]] [[Kategorii:Vladimiran agjan lidnad|*]] [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vladimiran agj|*]] kujzeem5iwylu3imj1cks7tnj6q5bk5 0 1902 150977 150865 2022-07-21T05:44:17Z Koiravva 1717 +galerei, +hom wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Ivanovo<br />Иваново | Lidnanznam = Coat-of-Arms-of-Ivanovo-(Ivanovskaya oblast).svg | Flag = Flag of Ivanovo.svg | Lidnanznam text = Ivanovon lidnanznam | Flag text = Ivanovon flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 399,983 | Voz' = 2022 | Pind = 104.84 | Fail = Ivanovo asv2018-08 img58 aerial view.jpg | Pämez' = Vladimir Šaripov<br/>(kül'mku 2016—,<br/>''Владимир Шарыпов'') | Telefonkod = +7-4932-xxx-xxx | Avtokod = 37 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} [[Fail:Map of Ivanovo districts.svg|thumb|left|250px|'''Ivanovon rajonad:'''<br /> 1. Frunzen rajon<br /> 2. Oktäbrin rajon<br /> 3. Nevondkundaline rajon<br /> 4. Leninan rajon]] '''Ivanovo''' ({{lang-ru|Ива́ново}}) om lidn da lidnümbrik [[Venäma]]n päivlaskmas. Se om [[Ivanovon agj]]an pälidn da kaikiš suremb lidn. Om ümbärtud [[Ivanovon rajon (Ivanovon agj)|Ivanovon rajonan]] territorijal, sen administrativine keskuz (ei ole rajonan palaks). == Istorii == Lidnan aluz om pandud vl 1871 enččen Ivanovo-külän (om tetab 15. voz'sadaspäi) da Voznesenskii-posadan sijas. Vhesai 1932 nimitihe lidnad ''Ivanovo-Voznesensk:aks''. Ivanovon ižandusen znamasižed sarakod oma tekstil'tegimišt, sömtegimišt, mašiništonsauvomine (mašinad programohjandusenke, avtolibutimed), turizm i torguind. == Geografijan andmused == Lidn sijadase vanoikahas tahondas, seižub [[Uvod']]-jogen molembil randoil ([[Volg]]an bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Varatoittas vedel [[Uvodin vezivaradim]]espäi. Matkad [[Moskv]]hasai om 290 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed järedad lidnad oma [[Vladimir (lidn)|Vladimir]] 103 km suvhe orhal vai 115 km avtotel, [[Jaroslavl']] 100 km lodeheze orhal i [[Kostrom]] 100 km pohjoižhe. Ivanovo jagase rajonikš vspäi 1936. Kaik om nell' administrativišt rajonad vspäi 1979, käskusenandai tobmuz om ühthine. == Eläjad == Ivanovo om levedali tutab valdkundas kut «Venäman tekstiline pälidn» (''Текстильная столица России'') i «Neičeižiden lidn» (''Город невест''). Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 408 330 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli läz 480 tuhad eläjid vozil 1987−1993. Läz 650 tuhad ristituid elädas lidnaglomeracijas, hö ottas koume videndest agjan ristitištos. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] läz nell'kümned pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/711 Ivanovon pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas: Jumalanmaman Emäganpäivän kafedraline päjumalanpert' mez'jumalankodiš, Spasan Toižetamižen päjumalanpert', läz 26 jumalanpertid i 11 časounäd. [[Katoline jumalankodikund|Riman katoline]] Sündun Voznesenjan tulendan jumalanpert' i [[protestantizm]]an pühäpertid om saudud lidnas. [[Islam]]an pämečet' om avaitud vl 2003. Seičeme ičevuittušt üläopendusen aluzkundad ratas Ivanovos: Ivanovon valdkundaline universitet<ref>[http://ivanovo.ac.ru/ Ivanovon valdkundaližan universitetan sait (''ivanovo.ac.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, politehnine, himiž-tehnologine i energetine universitetad, medicinine, maižanduz- i lämoipalonvastaižpäzutandakademijad. == Transport == Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudtestancii om olmas vspäi 1894 «[[Moskv]] — [[Kinešm]]»-raudtekeskustal. Ivanovo om järed raudtesol'm, sortiruindstancii om olmas, om raudteid Moskvaspäi Vladimiran kal't i Jaroslavlihesai. Koume lendimportad om olmas, no vaiše ''Ivanovo-Suvine'' (''ИВВ / IWA'') om federaline civiline. Se sijadase seičemes kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Moskvha da [[Piter]]ihe, om sezonreisid Mustmeren randpolen lidnoihe. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Площадь Революции (Иваново) 2016.jpg|Lidnan tobmuden sauvuz Revolücijan torgul (2016) "Преображенский собор".jpg|Spasan Toižetamižen päjumalanpert', vn 2015 nägu Введенский монастырь 2015.jpg|Vvedenskii-naižjumalankodi i Jumalanmaman Tulendan Pühäpertihe jumalanpert', vn 2015 nägu Ivanovo asv2018-08 img55 Fokin Manufactory.jpg|Bumagtehnižiden tegesiden fabrik vl 2018 Ivanovo BigManufacture 001 7259.jpg|Sur' Ivanovon manufaktur vl 2018 Ivanovo State University.jpg|Ivanovon valdkundaline universitet, päine sauvuz (2020) Драматический театр (Дворец искусств), Иваново.jpg|Ivanovon valdkundaline teatraline kompleks (vai Čomamahtoiden pert'kulu, 2015) Серебряный город.jpg|«Serebränii gorod»-torguimižbobuštuzkeskuz (2015, ''Hobed lidn'', om avaitud vl 2002 kudondfabrikan sauvuses) Аэропорт Иваново - panoramio.jpg|''Ivanovo-Suvine''-lendimportan terminal vl 2010 Иваново, вокзал (2).jpg|''Ivanovo''-päraudtestancijan sauvuz vl 2021 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.ivgorduma.ru/ Lidnan Duman oficialine sait (''ivgorduma.ru'').] {{ref-ru}} * [http://www.ivgoradm.ru/ Ivanovo-lidnümbrikon ohjastusen oficialine sait (''ivgoradm.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Ivanovo}} {{Ivanovon agjan lidnad}} {{Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad}} [[Kategorii:Ivanovo| ]] [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Ivanovon agj|*]] [[Kategorii:Ivanovon agjan lidnad]] [[Kategorii:Ivanovon agjan lidnümbrikod]] [[Kategorii:Ivanovon rajon (Ivanovon agj)|*]] dmmybolpsboueh69l06fbchywi23w0p 150978 150977 2022-07-21T05:52:42Z Koiravva 1717 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Ivanovo<br />Иваново | Lidnanznam = Coat-of-Arms-of-Ivanovo-(Ivanovskaya oblast).svg | Flag = Flag of Ivanovo.svg | Lidnanznam text = Ivanovon lidnanznam | Flag text = Ivanovon flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 399,983 | Voz' = 2022 | Pind = 104.84 | Fail = Ivanovo asv2018-08 img58 aerial view.jpg | Pämez' = Vladimir Šaripov<br/>(kül'mku 2016—,<br/>''Владимир Шарыпов'') | Telefonkod = +7-4932-xxx-xxx | Avtokod = 37 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} [[Fail:Map of Ivanovo districts.svg|thumb|left|250px|'''Ivanovon rajonad:'''<br /> 1. Frunzen rajon<br /> 2. Oktäbrin rajon<br /> 3. Nevondkundaline rajon<br /> 4. Leninan rajon]] '''Ivanovo''' ({{lang-ru|Ива́ново}}) om lidn da lidnümbrik [[Venäma]]n päivlaskmas. Se om [[Ivanovon agj]]an pälidn da kaikiš suremb lidn. Om ümbärtud [[Ivanovon rajon (Ivanovon agj)|Ivanovon rajonan]] territorijal, sen administrativine keskuz (ei ole rajonan palaks). == Istorii == Lidnan aluz om pandud vl 1871 enččen Ivanovo-külän (om tetab 15. voz'sadaspäi) da Voznesenskii-posadan sijas. Vhesai 1932 nimitihe lidnad ''Ivanovo-Voznesensk:aks''. Ivanovon ižandusen znamasižed sarakod oma tekstil'tegimišt, sömtegimišt, mašiništonsauvomine (mašinad programohjandusenke, avtolibutimed), turizm i torguind. == Geografijan andmused == Lidn sijadase vanoikahas tahondas, seižub [[Uvod']]-jogen molembil randoil ([[Volg]]an bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Varatoittas vedel [[Uvodin vezivaradim]]espäi. Matkad [[Moskv]]hasai om 290 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed järedad lidnad oma [[Vladimir (lidn)|Vladimir]] 103 km suvhe orhal vai 115 km avtotel, [[Jaroslavl']] 100 km lodeheze orhal i [[Kostrom]] 100 km pohjoižhe. Ivanovo jagase rajonikš vspäi 1936. Kaik om nell' administrativišt rajonad vspäi 1979, käskusenandai tobmuz om ühthine. == Eläjad == Ivanovo om levedali tutab valdkundas kut «Venäman tekstiline pälidn» (''Текстильная столица России'') i «Neičeižiden lidn» (''Город невест''). Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 408 330 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli läz 480 tuhad eläjid vozil 1987−1993. Läz 650 tuhad ristituid elädas lidnaglomeracijas, hö ottas koume videndest agjan ristitištos. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] läz nell'kümned pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/711 Ivanovon pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas: Jumalanmaman Emäganpäivän kafedraline päjumalanpert' mez'jumalankodiš, Spasan Toižetamižen päjumalanpert', läz 26 jumalanpertid i 11 časounäd. [[Katoline jumalankodikund|Riman katoline]] Sündun Voznesenjan tulendan jumalanpert' i [[protestantizm]]an pühäpertid om saudud lidnas. [[Islam]]an pämečet' om avaitud vl 2003. Seičeme ičevuittušt üläopendusen aluzkundad ratas Ivanovos: Ivanovon valdkundaline universitet<ref>[http://ivanovo.ac.ru/ Ivanovon valdkundaližan universitetan sait (''ivanovo.ac.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-en}}</ref>, politehnine, himiž-tehnologine i energetine universitetad, medicinine, maižanduz- i lämoipalonvastaižpäzutandakademijad. == Transport == Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudtestancii om olmas vspäi 1894 «[[Moskv]] — [[Kinešm]]»-raudtekeskustal. Ivanovo om järed raudtesol'm, sortiruindstancii om olmas, om raudteid Moskvaspäi Vladimiran kal't i Jaroslavlihesai. Koume lendimportad om olmas, no vaiše ''Ivanovo-Suvine'' (''ИВВ / IWA'') om federaline civiline. Se sijadase seičemes kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Moskvha da [[Piter]]ihe, om sezonreisid Mustmeren randpolen lidnoihe. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Площадь Революции (Иваново) 2016.jpg|Lidnan tobmuden sauvuz Revolücijan torgul (2016) "Преображенский собор".jpg|Spasan Toižetamižen päjumalanpert', vn 2015 nägu Введенский монастырь 2015.jpg|Vvedenskii-naižjumalankodi i Jumalanmaman Tulendan Pühäpertihe jumalanpert', vn 2015 nägu Ivanovo asv2018-08 img55 Fokin Manufactory.jpg|Bumagtehnižiden tegesiden fabrik vl 2018 Ivanovo BigManufacture 001 7259.jpg|Sur' Ivanovon manufaktur vl 2018 Ivanovo State University.jpg|Ivanovon valdkundaline universitet, päine sauvuz (2020) Драматический театр (Дворец искусств), Иваново.jpg|Ivanovon valdkundaline teatraline kompleks (vai Čomamahtoiden pert'kulu, 2015) Серебряный город.jpg|«Serebränii gorod»-torguimižbobuštuzkeskuz (2015, ''Hobed lidn'', om avaitud vl 2002 kudondfabrikan sauvuses) Аэропорт Иваново - panoramio.jpg|''Ivanovo-Suvine''-lendimportan terminal vl 2010 Иваново, вокзал (2).jpg|''Ivanovo''-päraudtestancijan sauvuz vl 2021 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.ivgorduma.ru/ Lidnan Duman oficialine sait (''ivgorduma.ru'').] {{ref-ru}} * [http://www.ivgoradm.ru/ Ivanovo-lidnümbrikon ohjastusen oficialine sait (''ivgoradm.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Ivanovo}} {{Ivanovon agjan lidnad}} {{Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad}} [[Kategorii:Ivanovo| ]] [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Ivanovon agj|*]] [[Kategorii:Ivanovon agjan lidnad]] [[Kategorii:Ivanovon agjan lidnümbrikod]] [[Kategorii:Ivanovon rajon (Ivanovon agj)|*]] 8nu5dukvmlm6uoi8hzi8jc0secld1ua 150979 150978 2022-07-21T05:58:57Z Koiravva 1717 lendimport wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Ivanovo<br />Иваново | Lidnanznam = Coat-of-Arms-of-Ivanovo-(Ivanovskaya oblast).svg | Flag = Flag of Ivanovo.svg | Lidnanznam text = Ivanovon lidnanznam | Flag text = Ivanovon flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 399,983 | Voz' = 2022 | Pind = 104.84 | Fail = Ivanovo asv2018-08 img58 aerial view.jpg | Pämez' = Vladimir Šaripov<br/>(kül'mku 2016—,<br/>''Владимир Шарыпов'') | Telefonkod = +7-4932-xxx-xxx | Avtokod = 37 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} [[Fail:Map of Ivanovo districts.svg|thumb|left|250px|'''Ivanovon rajonad:'''<br /> 1. Frunzen rajon<br /> 2. Oktäbrin rajon<br /> 3. Nevondkundaline rajon<br /> 4. Leninan rajon]] '''Ivanovo''' ({{lang-ru|Ива́ново}}) om lidn da lidnümbrik [[Venäma]]n päivlaskmas. Se om [[Ivanovon agj]]an pälidn da kaikiš suremb lidn. Om ümbärtud [[Ivanovon rajon (Ivanovon agj)|Ivanovon rajonan]] territorijal, sen administrativine keskuz (ei ole rajonan palaks). == Istorii == Lidnan aluz om pandud vl 1871 enččen Ivanovo-külän (om tetab 15. voz'sadaspäi) da Voznesenskii-posadan sijas. Vhesai 1932 nimitihe lidnad ''Ivanovo-Voznesensk:aks''. Ivanovon ižandusen znamasižed sarakod oma tekstil'tegimišt, sömtegimišt, mašiništonsauvomine (mašinad programohjandusenke, avtolibutimed), turizm i torguind. == Geografijan andmused == Lidn sijadase vanoikahas tahondas, seižub [[Uvod']]-jogen molembil randoil ([[Volg]]an bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Varatoittas vedel [[Uvodin vezivaradim]]espäi. Matkad [[Moskv]]hasai om 290 km suvipäivlaskmha. Lähembaižed järedad lidnad oma [[Vladimir (lidn)|Vladimir]] 103 km suvhe orhal vai 115 km avtotel, [[Jaroslavl']] 100 km lodeheze orhal i [[Kostrom]] 100 km pohjoižhe. Ivanovo jagase rajonikš vspäi 1936. Kaik om nell' administrativišt rajonad vspäi 1979, käskusenandai tobmuz om ühthine. == Eläjad == Ivanovo om levedali tutab valdkundas kut «Venäman tekstiline pälidn» (''Текстильная столица России'') i «Neičeižiden lidn» (''Город невест''). Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 408 330 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli läz 480 tuhad eläjid vozil 1987−1993. Läz 650 tuhad ristituid elädas lidnaglomeracijas, hö ottas koume videndest agjan ristitištos. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] läz nell'kümned pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/711 Ivanovon pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas: Jumalanmaman Emäganpäivän kafedraline päjumalanpert' mez'jumalankodiš, Spasan Toižetamižen päjumalanpert', läz 26 jumalanpertid i 11 časounäd. [[Katoline jumalankodikund|Riman katoline]] Sündun Voznesenjan tulendan jumalanpert' i [[protestantizm]]an pühäpertid om saudud lidnas. [[Islam]]an pämečet' om avaitud vl 2003. Seičeme ičevuittušt üläopendusen aluzkundad ratas Ivanovos: Ivanovon valdkundaline universitet<ref>[http://ivanovo.ac.ru/ Ivanovon valdkundaližan universitetan sait (''ivanovo.ac.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-en}}</ref>, politehnine, himiž-tehnologine i energetine universitetad, medicinine, maižanduz- i lämoipalonvastaižpäzutandakademijad. == Transport == Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Raudtestancii om olmas vspäi 1894 «[[Moskv]] — [[Kinešm]]»-raudtekeskustal. Ivanovo om järed raudtesol'm, sortiruindstancii om olmas, om raudteid Moskvaspäi Vladimiran kal't i Jaroslavlihesai. Koume lendimportad om olmas, no vaiše ''Ivanovo-Suvine''-lendimport<ref>[http://ivanovo.aero/ Ivanovo-lendimportan sait (''ivanovo.aero'').] {{ref-ru}}</ref> (''ИВВ / IWA / UUBI'', 68 tuh. passažiroid vl 2021) om federaline civiline. Se sijadase seičemes kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid [[Piter]]ihe i [[Soči]]he, om sezonreisid [[Kaliningrad]]annoks. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Площадь Революции (Иваново) 2016.jpg|Lidnan tobmuden sauvuz Revolücijan torgul (2016) "Преображенский собор".jpg|Spasan Toižetamižen päjumalanpert', vn 2015 nägu Введенский монастырь 2015.jpg|Vvedenskii-naižjumalankodi i Jumalanmaman Tulendan Pühäpertihe jumalanpert', vn 2015 nägu Ivanovo asv2018-08 img55 Fokin Manufactory.jpg|Bumagtehnižiden tegesiden fabrik vl 2018 Ivanovo BigManufacture 001 7259.jpg|Sur' Ivanovon manufaktur vl 2018 Ivanovo State University.jpg|Ivanovon valdkundaline universitet, päine sauvuz (2020) Драматический театр (Дворец искусств), Иваново.jpg|Ivanovon valdkundaline teatraline kompleks (vai Čomamahtoiden pert'kulu, 2015) Серебряный город.jpg|«Serebränii gorod»-torguimižbobuštuzkeskuz (2015, ''Hobed lidn'', om avaitud vl 2002 kudondfabrikan sauvuses) Аэропорт Иваново - panoramio.jpg|''Ivanovo-Suvine''-lendimportan terminal vl 2010 Иваново, вокзал (2).jpg|''Ivanovo''-päraudtestancijan sauvuz vl 2021 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.ivgorduma.ru/ Lidnan Duman oficialine sait (''ivgorduma.ru'').] {{ref-ru}} * [http://www.ivgoradm.ru/ Ivanovo-lidnümbrikon ohjastusen oficialine sait (''ivgoradm.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Ivanovo}} {{Ivanovon agjan lidnad}} {{Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad}} [[Kategorii:Ivanovo| ]] [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Ivanovon agj|*]] [[Kategorii:Ivanovon agjan lidnad]] [[Kategorii:Ivanovon agjan lidnümbrikod]] [[Kategorii:Ivanovon rajon (Ivanovon agj)|*]] 5s52l87bjnycohgiv1wrtv173l1yox8 0 2104 150990 123618 2022-07-21T07:27:16Z Koiravva 1717 aktualizacii wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Jadrin<br />Ядрин <small>(ven.)</small><br />Етĕрне <small>(čuv.)</small> | Lidnanznam = Герб Ядрина 1989.jpg | Flag = | Lidnanznam text = Jadrinan lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 8,089 | Voz' = 2021 | Pind = 54.71 | Fail = A view around from a church in Yadrin. - 29255595548.jpg | Pämez' = Vladislav Mihailov<br/>(sulaku 2017—) | Telefonkod = +7-83547-xx-xxx | Avtokod = 21. 121 | Aigvö = [[UTC]]+3 (MSK+0) }} [[Fail:A view around from a church in Yadrin.jpg|thumb|left|250px|Lidnan nägu ph. Stroican jumalanpertinnopäi (1829), vn 2018 nägu]] '''Jadrin''' ({{lang-ru|Я́дрин}}, {{lang-cv|Етĕрне}}, {{lang-mhr|Ядырна}}, {{lang-mrj|Йӓдӹрнӓ}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Čuvašijan Tazovaldkund]]an lodehes. Se om [[Jadrinan rajon]]an administrativine keskuz (vspäi 1927) da üks'jäine lidn. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1590 kuti varjoičendpost. Külä sai lidnan statusad vl 1781 oficialiženke ''Jadrinsk''-nimitusenke, möhemba nimi lüheni nügüdläižeks. Jadrinan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (spirttegim, maidon da lihan ümbriradmižen edheotandad), sauvondmaterialiden tehmine ([[savič]]tegim), mugažo metallmašiništon tegim i omblendfabrik ratas. Lidn om maižanduzrajonan keskuz. == Geografijan andmused == Lidn sijadase [[Sur (Volgan ližajogi)|Sur-jogen]] hural randpolel, päivlaskmha jogen känmaspäi, 70 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Čeboksarad|Čeboksarhasai]] om 60 km päivnouzmha orhal vai 77 km avtotedme. Lähembaine raudtestancii om [[Šumerl']]-lidnas 59 km suvhe avtotedme. Jadrin om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. == Eläjad == Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 9 614 ristitud, rajonan ristitišton koumandez. Kaikiš suremb ristitišt oli 11 tuhad eläjid vozil 1996−2001. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] viž pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/6672 Jadrinan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas, niišpäi Spasan Toižetamižen päjumalanpert' i Mikoi-arhangelan jumalanpert' oma kaičenus vaiše paloin i ei ole väges. Jadrinan agrotehnine tehnikum<ref>[http://yatyadrin.ru/ Jadrinan agrotehnižen tehnikuman sait (''yatyadrin.ru'').]</ref> om professionaližen opendusen aluzkundaks. Edeline lidnan pämez' (Deputatoiden Nevondkundan ezmez') om Irina Oblinova (reduku 2015 — 2017). Edeline lidnan Administracijan pämez' om Igor' Čečeneškin (kül'mku 2020 — kezaku 2022). == Transport == Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. «Volg»-avtote (M7) om vides kilometras pohjoižhe lidnaspäi. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://gov.cap.ru/Default.aspx?gov_id=532 Lidnankundan lehtpoled Čuvašijan Tazovaldkundan tobmuden aluzkundoiden oficialižel portalal (''gov.cap.ru'')] {{ref-ru}} * [http://www.yadrin.ru/ Lidnan informacine sait (''yadrin.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Yadrin}} {{Čuvašijan Tazovaldkundan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Čuvašijan Tazovaldkundan lidnad]] [[Kategorii:Jadrinan rajon|*]] 749rhhufrtg9eg31ukto6nu3261174r 0 2818 150949 114743 2022-07-20T13:29:40Z Koiravva 1717 +galerei, +hom, aktualizacii wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Suzdal'<br />Суздаль | Lidnanznam = Coat of Arms of Suzdal.png | Flag = Flag of Suzdal (Vladimir oblast).png | Lidnanznam text = Suzdalin lidnanznam | Flag text = Suzdalin flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 9,597 | Voz' = 2021 | Pind = 15.0 | Fail = Суздаль 342.jpg | Pämez' = Ol'ga Cimzina<br/>(reduku 2020—,<br/>''Ольга Цымзина'') | Telefonkod = +7-49231-xx-xxx | Avtokod = 33 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Suzdal'''' ({{lang-ru|Су́здаль}}) om [[Venäma]]n lidn-muzei [[Vladimiran agj]]an pohjoižes. Se om [[Suzdalin rajon]]an administrativine keskuz da üks'jäine lidnankund. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 999 [[Sur' Uz'lidn|Uz'lidnan]] kodeksas. Lidnuz oli siš ümbri 10. voz'sadal jo arheologižiden kaivandusiden mödhe. Sidä mainitadas kahtenden kerdan vl 1024 [[Nestoran aigkirj]]as Suzdalin völhoiden torokan aigan kuti ''Suždal''' lidnan statusanke. Vozil 1238−1341 Suzdal' oli [[Suzdalin ruhtinazkund|ühtennimižen ruhtinazkundan]] keskuseks. Vspäi 1778 se sai oficiališt lidnan statusad. Suzdalin ižandusen päsarakod oma turizm da holituzsfer (jumalanpertid, puižen sauvondan muzei, 50 adivpertid), sömtegimišt (kundaline sömine, maidtegim, mezijoman tegim, konditerine fabrik), mugažo suvenirceh omblendfabrikanke ratas lidnas. == Geografijan andmused == Lidn sijadase Kamenk-jogen molembil randoil ({{lang-ru|Каменка}} 47 km pitte, [[Nerl' (Kläz'man ližajogi)|Nerlin]] ližajogi, [[Kläz'm]]-jogen bassein). Matkad [[Vladimir (lidn)|Vladimiran]] röunhasai om 26 km suvhe avtotedme. «Vladimir — [[Ivanovo]]»-avtotekeskust ümbärdab lidnad päivnouzmaspäi. Klimat om [[ven vö|ven]]. Keza om läm', tal'vel om pakašt. Paneb sadegid 547 mm vodes, oleleb niid kaikiš vähemb vilukus-sulakus (26..32 mm kus). == Eläjad == Vl 1856 kaik 6 100 eläjad elihe lidnas, vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 535 ristitud. Nügüdläižen lidnan kaikiš suremb ristitišt oli 12 100 eläjad vl 1992. Suzdalin Kreml' (om saudud 11.-12. voz'sadal, puvarmtesed paloiba lophu vl 1719), [[ortodoksine hristanuskond|ortodoksižen hristanuskondan]] viž jumalankodid da 30 jumalanpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/132 Suzdalin pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas, niiden pala om muzei vaiše i seižub kaikenaigaižeta kävutandata uskojil. Suzdalin industrialiž-gumanitarine kolledž<ref>[http://sigk.spo.obrazovanie33.ru/ Suzdalin industrialiž-gumanitarižen kolledžan sait (''sigk.spo.obrazovanie33.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i Piterin valdkundaližen kul'turinstitutan Suzdalin filial<ref>[http://suzdhru.ru/ Piterin valdkundaližen kul'turinstitutan Suzdalin filial (''suzdhru.ru'').] {{ref-ru}}</ref> oma professionaližen opendusen aluzkundoikš. Edeline lidnan pämez' (Nevondkundan ezimez') om Larisa Majorova (sügüz'ku 2016 — sügüz'ku 2020). Lidnan Administracijan pämez' (sitimenedžer) panese radnikusele Nevondkundan pätandal kahteks vodeks, hän om Sergei Saharov vn 2015 redukuspäi, vll 2011−2015 Vladimir-lidnan pämez'. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Суздальский ЗАГС.jpg|Lidnan ZAGS (2021) Воскресенская церковь (Суздаль).jpg|Sündun Eläbzdusen jumalanpert' i torguindrived, vn 2008 nägu Турцентр, Суздаль - panoramio.jpg|Turkeskuz vl 2013 Суздальский кремль в мае.jpg|Lidnan Kremlin ühthine nägu (ezimal) vn 2019 semendkus Спасо-Евфимиев монастырь Крепостные стены.JPG|Spasan i ph. Evfimii Suzdalilaižen mez'jumalankodi (2015, om väges, kivižed seinäd 1670−1680) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.gorodsuzdal.ru/ Lidnan sijaližen tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''gorodsuzdal.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Suzdal}} {{Vladimiran agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vladimiran agjan lidnad]] [[Kategorii:Suzdalin rajon|*]] o2wdkzx5hucmpje8nmxq25858guogkb 150950 150949 2022-07-20T13:34:47Z Koiravva 1717 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Suzdal'<br />Суздаль | Lidnanznam = Coat of Arms of Suzdal.png | Flag = Flag of Suzdal (Vladimir oblast).png | Lidnanznam text = Suzdalin lidnanznam | Flag text = Suzdalin flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 9,597 | Voz' = 2021 | Pind = 15.0 | Fail = Суздаль 342.jpg | Pämez' = Ol'ga Cimzina<br/>(reduku 2020—,<br/>''Ольга Цымзина'') | Telefonkod = +7-49231-xx-xxx | Avtokod = 33 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Suzdal'''' ({{lang-ru|Су́здаль}}) om [[Venäma]]n lidn-muzei [[Vladimiran agj]]an pohjoižes. Se om [[Suzdalin rajon]]an administrativine keskuz da üks'jäine lidnankund. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 999 [[Sur' Uz'lidn|Uz'lidnan]] kodeksas. Lidnuz oli siš ümbri 10. voz'sadal jo arheologižiden kaivandusiden mödhe. Sidä mainitadas kahtenden kerdan vl 1024 [[Nestoran aigkirj]]as Suzdalin völhoiden torokan aigan kuti ''Suždal''' lidnan statusanke. Vozil 1238−1341 Suzdal' oli [[Suzdalin ruhtinazkund|ühtennimižen ruhtinazkundan]] keskuseks. Vspäi 1778 se sai oficiališt lidnan statusad. Suzdalin ižandusen päsarakod oma turizm da holituzsfer (jumalanpertid, puižen sauvondan muzei, 50 adivpertid), sömtegimišt (kundaline sömine, maidtegim, mezijoman tegim, konditerine fabrik), mugažo suvenirceh omblendfabrikanke ratas lidnas. == Geografijan andmused == Lidn sijadase Kamenk-jogen molembil randoil ({{lang-ru|Каменка}} 47 km pitte, [[Nerl' (Kläz'man ližajogi)|Nerlin]] ližajogi, [[Kläz'm]]-jogen bassein). Matkad [[Vladimir (lidn)|Vladimiran]] röunhasai om 26 km suvhe avtotedme. «Vladimir — [[Ivanovo]]»-avtotekeskust ümbärdab lidnad päivnouzmaspäi. Klimat om [[ven vö|ven]]. Keza om läm', tal'vel om pakašt. Paneb sadegid 547 mm vodes, oleleb niid kaikiš vähemb vilukus-sulakus (26..32 mm kus). Suzdal' om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. == Eläjad == Vl 1856 kaik 6 100 eläjad elihe lidnas, vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 535 ristitud. Nügüdläižen lidnan kaikiš suremb ristitišt oli 12 100 eläjad vl 1992. Suzdalin Kreml' (om saudud 11.-12. voz'sadal, puvarmtesed paloiba lophu vl 1719), [[ortodoksine hristanuskond|ortodoksižen hristanuskondan]] viž jumalankodid da 30 jumalanpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/132 Suzdalin pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas, niiden pala om muzei vaiše i seižub kaikenaigaižeta kävutandata uskojil. Suzdalin industrialiž-gumanitarine kolledž<ref>[http://sigk.spo.obrazovanie33.ru/ Suzdalin industrialiž-gumanitarižen kolledžan sait (''sigk.spo.obrazovanie33.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i Piterin valdkundaližen kul'turinstitutan Suzdalin filial<ref>[http://suzdhru.ru/ Piterin valdkundaližen kul'turinstitutan Suzdalin filial (''suzdhru.ru'').] {{ref-ru}}</ref> oma professionaližen opendusen aluzkundoikš. Edeline lidnan pämez' (Nevondkundan ezimez') om Larisa Majorova (sügüz'ku 2016 — sügüz'ku 2020). Lidnan Administracijan pämez' (sitimenedžer) panese radnikusele Nevondkundan pätandal kahteks vodeks, hän om Sergei Saharov vn 2015 redukuspäi, vll 2011−2015 Vladimir-lidnan pämez'. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Суздальский ЗАГС.jpg|Lidnan ZAGS (2021) Воскресенская церковь (Суздаль).jpg|Sündun Eläbzdusen jumalanpert' i torguindrived, vn 2008 nägu Турцентр, Суздаль - panoramio.jpg|Turkeskuz vl 2013 Суздальский кремль в мае.jpg|Lidnan Kremlin ühthine nägu (ezimal) vn 2019 semendkus Спасо-Евфимиев монастырь Крепостные стены.JPG|Spasan i ph. Evfimii Suzdalilaižen mez'jumalankodi (2015, om väges, kivižed seinäd 1670−1680) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.gorodsuzdal.ru/ Lidnan sijaližen tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''gorodsuzdal.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Suzdal}} {{Vladimiran agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vladimiran agjan lidnad]] [[Kategorii:Suzdalin rajon|*]] 14fob3vs5y6bnh72xqlqkrl6vvvjvsr 150951 150950 2022-07-20T13:38:26Z Koiravva 1717 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Suzdal'<br />Суздаль | Lidnanznam = Coat of Arms of Suzdal.png | Flag = Flag of Suzdal (Vladimir oblast).png | Lidnanznam text = Suzdalin lidnanznam | Flag text = Suzdalin flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 9,597 | Voz' = 2021 | Pind = 15.0 | Fail = Суздаль 342.jpg | Pämez' = Ol'ga Cimzina<br/>(reduku 2020—,<br/>''Ольга Цымзина'') | Telefonkod = +7-49231-xx-xxx | Avtokod = 33 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Suzdal'''' ({{lang-ru|Су́здаль}}) om [[Venäma]]n lidn-muzei [[Vladimiran agj]]an pohjoižes. Se om [[Suzdalin rajon]]an administrativine keskuz da üks'jäine lidnankund. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 999 [[Sur' Uz'lidn|Uz'lidnan]] kodeksas. Lidnuz oli siš ümbri 10. voz'sadal jo arheologižiden kaivandusiden mödhe. Sidä mainitadas kahtenden kerdan vl 1024 [[Nestoran aigkirj]]as Suzdalin völhoiden torokan aigan kuti ''Suždal''' lidnan statusanke. Vozil 1238−1341 Suzdal' oli [[Suzdalin ruhtinazkund|ühtennimižen ruhtinazkundan]] keskuseks. Vspäi 1778 se sai oficiališt lidnan statusad. Suzdalin ižandusen päsarakod oma turizm da holituzsfer (jumalanpertid, puižen sauvondan muzei, 50 adivpertid), sömtegimišt (kundaline sömine, maidtegim, mezijoman tegim, konditerine fabrik), mugažo suvenirceh omblendfabrikanke ratas lidnas. == Geografijan andmused == Lidn sijadase Kamenk-jogen molembil randoil ({{lang-ru|Каменка}} 47 km pitte, [[Nerl' (Kläz'man ližajogi)|Nerlin]] ližajogi, [[Kläz'm]]-jogen bassein). Matkad [[Vladimir (lidn)|Vladimiran]] röunhasai om 26 km suvhe avtotedme. «Vladimir — [[Ivanovo]]»-avtotekeskust ümbärdab lidnad päivnouzmaspäi. Klimat om [[ven vö|ven]]. Keza om läm', tal'vel om pakašt. Paneb sadegid 547 mm vodes, oleleb niid kaikiš vähemb vilukus-sulakus (26..32 mm kus). Suzdal' om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. == Eläjad == Vl 1856 kaik 6 100 eläjad elihe lidnas, vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 535 ristitud, rajonan videndez. Nügüdläižen lidnan kaikiš suremb ristitišt oli 12 100 eläjad vl 1992. Suzdalin Kreml' (om saudud 11.-12. voz'sadal, puvarmtesed paloiba lophu vl 1719), [[ortodoksine hristanuskond|ortodoksižen hristanuskondan]] viž jumalankodid da 30 jumalanpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/132 Suzdalin pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas, niiden pala om muzei vaiše i seižub kaikenaigaižeta kävutandata uskojil. Suzdalin industrialiž-gumanitarine kolledž<ref>[http://sigk.spo.obrazovanie33.ru/ Suzdalin industrialiž-gumanitarižen kolledžan sait (''sigk.spo.obrazovanie33.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i Piterin valdkundaližen kul'turinstitutan Suzdalin filial<ref>[http://suzdhru.ru/ Piterin valdkundaližen kul'turinstitutan Suzdalin filial (''suzdhru.ru'').] {{ref-ru}}</ref> oma professionaližen opendusen aluzkundoikš. Edeline lidnan pämez' (Nevondkundan ezimez') om Larisa Majorova (sügüz'ku 2016 — sügüz'ku 2020). Lidnan Administracijan pämez' (sitimenedžer) panese radnikusele Nevondkundan pätandal kahteks vodeks, hän om Sergei Saharov vn 2015 redukuspäi, vll 2011−2015 Vladimir-lidnan pämez'. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Суздальский ЗАГС.jpg|Lidnan ZAGS (2021) Воскресенская церковь (Суздаль).jpg|Sündun Eläbzdusen jumalanpert' i torguindrived, vn 2008 nägu Турцентр, Суздаль - panoramio.jpg|Turkeskuz vl 2013 Суздальский кремль в мае.jpg|Lidnan Kremlin ühthine nägu (ezimal) vn 2019 semendkus Спасо-Евфимиев монастырь Крепостные стены.JPG|Spasan i ph. Evfimii Suzdalilaižen mez'jumalankodi (2015, om väges, kivižed seinäd 1670−1680) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.gorodsuzdal.ru/ Lidnan sijaližen tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''gorodsuzdal.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Suzdal}} {{Vladimiran agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vladimiran agjan lidnad]] [[Kategorii:Suzdalin rajon|*]] fupexpuomrd6k1dojwl3b043x3evdc9 150952 150951 2022-07-20T13:39:20Z Koiravva 1717 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Suzdal'<br />Суздаль | Lidnanznam = Coat of Arms of Suzdal.png | Flag = Flag of Suzdal (Vladimir oblast).png | Lidnanznam text = Suzdalin lidnanznam | Flag text = Suzdalin flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 9,597 | Voz' = 2021 | Pind = 15.0 | Fail = Суздаль 342.jpg | Pämez' = Ol'ga Cimzina<br/>(reduku 2020—,<br/>''Ольга Цымзина'') | Telefonkod = +7-49231-xx-xxx | Avtokod = 33 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Suzdal'''' ({{lang-ru|Су́здаль}}) om [[Venäma]]n lidn-muzei [[Vladimiran agj]]an pohjoižes. Se om [[Suzdalin rajon]]an administrativine keskuz da üks'jäine lidnankund. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 999 [[Sur' Uz'lidn|Uz'lidnan]] kodeksas. Lidnuz oli siš ümbri 10. voz'sadal jo arheologižiden kaivandusiden mödhe. Sidä mainitadas kahtenden kerdan vl 1024 [[Nestoran aigkirj]]as Suzdalin völhoiden torokan aigan kuti ''Suždal''' lidnan statusanke. Vozil 1238−1341 Suzdal' oli [[Suzdalin ruhtinazkund|ühtennimižen ruhtinazkundan]] keskuseks. Vspäi 1778 se sai oficiališt lidnan statusad. Suzdalin ižandusen päsarakod oma turizm da holituzsfer (jumalanpertid, puižen sauvondan muzei, 50 adivpertid), sömtegimišt (kundaline sömine, maidtegim, mezijoman tegim, konditerine fabrik), mugažo suvenirceh omblendfabrikanke ratas lidnas. == Geografijan andmused == Lidn sijadase Kamenk-jogen molembil randoil ({{lang-ru|Каменка}} 47 km pitte, [[Nerl' (Kläz'man ližajogi)|Nerlin]] ližajogi, [[Kläz'm]]-jogen bassein). Matkad [[Vladimir (lidn)|Vladimiran]] röunhasai om 26 km suvhe avtotedme. «Vladimir — [[Ivanovo]]»-avtotekeskust ümbärdab lidnad päivnouzmaspäi. Klimat om [[ven vö|ven]]. Keza om läm', tal'vel om pakašt. Paneb sadegid 547 mm vodes, oleleb niid kaikiš vähemb vilukus-sulakus (26..32 mm kus). Suzdal' om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. == Eläjad == Vl 1856 kaik 6 100 eläjad elihe lidnas. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 10 535 ristitud, rajonan videndez. Nügüdläižen lidnan kaikiš suremb ristitišt oli 12 100 eläjad vl 1992. Suzdalin Kreml' (om saudud 11.-12. voz'sadal, puvarmtesed paloiba lophu vl 1719), [[ortodoksine hristanuskond|ortodoksižen hristanuskondan]] viž jumalankodid da 30 jumalanpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/132 Suzdalin pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas, niiden pala om muzei vaiše i seižub kaikenaigaižeta kävutandata uskojil. Suzdalin industrialiž-gumanitarine kolledž<ref>[http://sigk.spo.obrazovanie33.ru/ Suzdalin industrialiž-gumanitarižen kolledžan sait (''sigk.spo.obrazovanie33.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i Piterin valdkundaližen kul'turinstitutan Suzdalin filial<ref>[http://suzdhru.ru/ Piterin valdkundaližen kul'turinstitutan Suzdalin filial (''suzdhru.ru'').] {{ref-ru}}</ref> oma professionaližen opendusen aluzkundoikš. Edeline lidnan pämez' (Nevondkundan ezimez') om Larisa Majorova (sügüz'ku 2016 — sügüz'ku 2020). Lidnan Administracijan pämez' (sitimenedžer) panese radnikusele Nevondkundan pätandal kahteks vodeks, hän om Sergei Saharov vn 2015 redukuspäi, vll 2011−2015 Vladimir-lidnan pämez'. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Суздальский ЗАГС.jpg|Lidnan ZAGS (2021) Воскресенская церковь (Суздаль).jpg|Sündun Eläbzdusen jumalanpert' i torguindrived, vn 2008 nägu Турцентр, Суздаль - panoramio.jpg|Turkeskuz vl 2013 Суздальский кремль в мае.jpg|Lidnan Kremlin ühthine nägu (ezimal) vn 2019 semendkus Спасо-Евфимиев монастырь Крепостные стены.JPG|Spasan i ph. Evfimii Suzdalilaižen mez'jumalankodi (2015, om väges, kivižed seinäd 1670−1680) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.gorodsuzdal.ru/ Lidnan sijaližen tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''gorodsuzdal.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Suzdal}} {{Vladimiran agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Vladimiran agjan lidnad]] [[Kategorii:Suzdalin rajon|*]] tmn8n3grekxgcs6umlzu0zfs368h6w5 0 3070 150973 60285 2022-07-20T19:56:08Z Koiravva 1717 + wikitext text/x-wiki '''Vladimir''' ({{lang-ru|Влади́мир}}) voib znamoita: * [[Vladimir (lidn)|Vladimir]] — lidn, [[Venäma]]n [[Vladimiran agj]]an administrativine keskuz. * [[Vladimir (nimi)|Vladimir]] — mehen venäkel'ne nimi. {{z}} fuy59sekdsxxkv612gf3mad0sggdt1o 0 19390 150969 142226 2022-07-20T15:07:35Z Koiravva 1717 + wikitext text/x-wiki [[Fail:Vltava River (CZE) - location and watershed.svg|thumb|right|250px|Vltavan bassein]] [[Fail:PragueCityscape.JPG|thumb|right|250px|Vltav [[Prag]]as]] '''Vltav''' vai '''Vltav-jogi''' ({{lang-cs|Vltava}} [ˈvl̩tava], {{lang-de|Moldau}} [ˈmɔldaʊ̯]) om jogi [[Čehanma]]s, [[El'b]]an hura ližajogi. Se om [[Čehanma]]n kaikiš pidemb jogi. Čehanman pälidn ja kaikiš suremb lidn [[Prag]] sijadase Vltavan randoil. == Ümbrikirjutand == Jogen piduz om 430 km, basseinan pind om 28 090 km². Alištub [[sur'vezi]]le, molembad nimitused libudas vanhan saksan kelen ''Wilth-ahwa''-sanoišpäi «arktunu vezi». Joginišk sijadase [[Šumav]]-mägisel'gan (se-žo Bogemijan Mec) Mustan mägenno ({{lang-cs|Černá hora}}) 1172 m ü.m.t. korktusel Saksanman Bavarijan röunanno, kus Läm' Vltav i Vilu Vltav (joginišk Bavarijas) ühthesulatas. Nened lidnad sijadasoiš jogen randoil (mödvedhe): [[Česki Krumlov]], [[Česke Budejovice]], [[Prag]] (31 km, 18 sildad), [[Mel'nik]]. Vltav lankteb El'bha Mel'nik-lidnas 155 m ü.m.t. korktusel, Mel'nikan zamk seižub sen randal. == Kävutand == Lipno-padosein sädab järedad vezivaradint Šumavas, toine Orlik-vezivaradim läz [[Pržibram]]-lidnad om kaikiš suremb mülün mödhe, kävutadas muugotid padoseinid tehmaha [[elektruz|elektrust]]. Jogen pala sättub laivoidenlikundale, kaik om 12 šlüzad Pragan da [[Mel'nik]]an keskes. Veziturizm om populärine jogedme Pragas da läz sidä. == Homaičendad == <references /> {{Commons|Vltava}} {{stub}} [[Kategorii:El'ban bassein]] [[Kategorii:Joged kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Čehanman joged]] mebgde1j79gpgjpwjga4nb47byjf4do 0 25476 150985 124173 2022-07-21T06:42:43Z Koiravva 1717 formitez wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Räžsk<br />Ряжск | Lidnanznam = Coat of arms of Ryazhsk (2013).gif | Flag = Flag of Ryazhsk (Ryazan oblast).png | Lidnanznam text = Räžskan lidnanznam | Flag text = Räžskan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 21,189 | Voz' = 2019-01-01 | Pind = 21 | Fail = Ryazhsk (Ryazan Oblast) 03-2014 img3 - Khupta River.jpg | Pämez' = Oleg Mokrousov<br/>(reduku 2018—) | Telefonkod = +7-49132-xx-xxx | Avtokod = 62 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Räžsk''' ({{lang-ru|Ряжск}}) om [[Venäma]]n lidn, lidnankund da raudtesol'm [[Räzanin agj]]an suves. Se om [[Räžskan rajon]]an administrativine keskuz. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1502 kuti varmitadud ''Rässkoje Pöud''-žilo ({{lang-ru|Рясское Поле}}) ühtennimižen tahondan pohjoižes kaičemha tarabošsijad [[Okanjogi|Okan]] i [[Don]]an basseinoiden keskes. Räžsk sai makundan lidnan statusad vl 1778. Vl 1866 raudte tuli lidnha, raudteradnikoiden ''Novoräžskii''-žilo om ühtištadud lidnanke. [[Toine mail'man soda|Toižen mail'man sodan]] aigan lidn ei olend okkupiruidud, no alastui bombardiruindale vn 1941 kül'mkus, nacistoiden sodaväged oliba 15 kilometras lidnaspäi. Räžsk šingotase avtokohendusen tegimel (mašiništ kommunaližen tehnikan täht), savičtegimel i kirjeiženkoriden painuzfabrikal, sömtegimištol (konservtegim, maidkombinat, leibänkombinat, villän edheotand), severz'-se raudtedepoid ratas lidnas. Neniden materialiden samine om läz lidnad: [[bur hil']], mineraližed mujutimed, [[šebin']], saved, letked. == Geografijan andmused == Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, Hupt-jogen molembil randoil ({{lang-ru|Хупта}} vai ''Купта'' 101 km pitte, [[Okanjogi|Okan]] oigedpol'ne bassein), 125 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Räzan'|Räzanihesai]] om 105 km pohjoižhe orhal, 113 km avtotel vai 115 km raudtel. Lähembaine lidn om [[Korablino]] 24 km pohjoižhe orhal, 31 km avtotedme vai 26 km raudtedme. ''Räžsk I''-raudtestancii radab lidnan päivnouzmas «Räzan' — [[Mičurinsk]]»- i «[[Väz'm]] — [[Sizran']]»-keskustoil vspäi 1866. Räžsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Rajonan administracii tegeb lidnankundan administracijan velgusidme vspäi 2014. == Eläjad == Vl 1897 ristitišt oli 14 800 eläjad, vl 1939 — 5 505 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 674 ristitud, rajonan koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 25..27 tuhad eläjid vll 1970−2001 (27 217 rist. vl 1989). Rahvahad (2010): [[venälaižed]] — 95,7%, toižed rahvahad — 4,3%. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] koume jumalanpertid i časoun'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/7195 Räžskan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas. Räžskan kolledž<ref>[http://rdt.org.ru/ Räžskan kolledžan sait (''rdt.org.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i Räžskan tehnologine tehnikum<ref>[http://rttex.ucoz.org/ Räžskan tehnologižen tehnikuman sait (''rttex.ucoz.org'').] {{ref-ru}}</ref> oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Ряжский зоопарк.jpg|Lidnan zoopark (2017) Ryazhsk (Ryazan Oblast) 03-2014 img8 - Assumption Church.jpg|Jumalanmaman Emäganpäivän pühäpert'<br />(vn 2014 nägu) Ryazhsk (Ryazan Oblast) 03-2014 img4 - Khupta River.jpg|Hupt-jogi lidnas Ryazhsk (Ryazan Oblast) 03-2014 img5 - old school.jpg|Škol-gimnazii (2014) Ryazhsk (Ryazan Oblast) 03-2014 img1 - train station.jpg|Räžsk I-päraudtestancii </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://ryajsk.ru/ Lidnan da rajonan tobmuden aluzkundoiden sait (''ryajsk.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Ryazhsk}} {{Räzanin agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Räzanin agjan lidnad]] [[Kategorii:Räžskan rajon|*]] ttoc4zbrrr1q3y05niel312fdmjcc4h 0 25489 150989 124197 2022-07-21T06:51:28Z Koiravva 1717 formitez wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Šack<br />Шацк | Lidnanznam = Coat of arms of Shatsk.gif | Flag = Flag of Shatck (Ryazan oblast).png | Lidnanznam text = Šackan lidnanznam | Flag text = Šackan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 5,894 | Voz' = 2019-01-01 | Pind = 20 | Fail = Главный храм города на Соборной горке..jpg | Pämez' = Vera Bulgakova<br />(kül'mku 2015—) | Telefonkod = +7-49147-xx-xxx | Avtokod = 62 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Šack''' ({{lang-ru|Шацк}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Räzanin agj]]an suvipäivnouzmas. Se om [[Šackan rajon (Räzanin agj)|Šackan rajonan]] administrativine keskuz. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1553 kuti lidnuz sodapostan sijas [[Ivan Grazii]]-carin käskön mödhe. Nimitihe mugažo ''Šačesk'', ''Šačsk''. Lidn oli Šackan provincijan keskuseks vll 1719−1775. Kätihe makundan lidnaks vl 1796. Virifabrik i nahkfabrik radoiba 20. voz'sadan augotišes. Šack šingotase sömtegimištol (leibtegim, lihakombinat). Nevondkundaližen aigan omblendfabrik i likörtegim oliba olmas lidnas. == Geografijan andmused == Lidn sijadase rajonan päivlaskmas, penen Šač-jogen hural randal ({{lang-ru|Шача}} 48 km pitte, [[Okanjogi|Okan]] oigedpol'ne bassein), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jogi om lidnan suvipäivlaskmaižeks röunaks. Matkad [[Räzan'|Räzanihesai]] om 144 km lodeheze orhal vai 162 km avtotel. Lähembaine lidn om [[Sasovo]] (raudtestancii) 39 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 42 km avtotedme. «Ural»-avtotrassan (M5) «Räzan' — [[Penz]]»-keskust läbitab lidnan suvipalad i ümbärdab Šackad pohjoižespäi da päivlaskmaspäi, se-žo avtote ühtenzoitab Räzanid [[Mordovijan Tazovaldkund|Mordovijanke]]. Šack om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. == Eläjad == Vl 1897 lidnan ristitišt oli 13 800 eläjad, vl 1959 — 5 020 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 6 561 ristitud, rajonan koume kümnendest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 15..16 tuhad eläjid vll 1913−1931 i 8 181 rist. vl 1989. Kezaaigan lidnan ümbrišton ristitišt ližadub lujas. Rahvahad (2002): [[venälaižed]] — 96,7%, [[ukrainalaižed]] — 0,7%, toižed rahvahad — 2,6%. [[Kozakišt]]on keskuz om avaitud lidnas. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] koume jumalanpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/11777 Šackan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas. Šackan agrotehnologine tehnikum<ref>[http://schatt.ucoz.ru/ Šackan agrotehnologižen tehnikuman sait (''schatt.ucoz.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i Räzanin agjan kul'turkolledž<ref>[http://ryazokk.ru/ Räzanin agjan kul'turkolledžan sait (''ryazokk.ru'').] {{ref-ru}}</ref> oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Л-29 Шацк пам.jpg|«Aero L-29 Delfin»-lendim-monument Церковь в Шацке.jpg|Ph. Stroican jumalanpert'<br />(vn 2013 nägu) Russian Sausage Making.jpg|Lidnan lihaedheotandal (2005) Шацкий дом культуры.jpg|Kul'turkeskuz vl 2013 Бывший собор. Ныне - городской автовокзал..jpg|Avtobusstancii Sündun Eläbzdusen enččenno päjumalanpertinno </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://admshack.ryazangov.ru/ Lidnan da rajonan tobmuden aluzkundoiden sait (''admshack.ryazangov.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Shatsk}} {{Räzanin agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Räzanin agjan lidnad]] [[Kategorii:Šackan rajon (Räzanin agj)|*]] apvq4fk6sv3ee099y49jhi3yo6spoh5 0 25500 150984 124261 2022-07-21T06:40:23Z Koiravva 1717 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Räzanin Spassk<br />Спасск-Рязанский | Lidnanznam = Coat of arms Spassk-Ryazansky.gif | Flag = Flag of Spassk-Ryazansky (Ryazan oblast).png | Lidnanznam text = Räzanin Spasskan lidnanznam | Flag text = Räzanin Spasskan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 6,544 | Voz' = 2019-01-01 | Pind = 16.8 | Fail = Spassk near Ryazan - Town center 04.jpg | Pämez' = Tat'jana Belova<br/>(tal'vku 2019—,<br/>''velgusentäutai'') | Telefonkod = +7-49135-xx-xxx | Avtokod = 62 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Räzanin Spassk''' ({{lang-ru|Спа́сск-Ряза́нский}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Räzanin agj]]an keskuzpalas. Se om [[Spasskan rajon (Räzanin agj)|Spasskan rajonan]] administrativine keskuz. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud 15. voz'sadal kuti ''Spasskoje''-žilo Sündun Jogentagaižennno mez'jumalankodinno (läz 1483. vot — 1764). Anttihe makundan lidnan statusad vl 1778 ''Spassk''-nimenke. Nügüdläine nimituz om olmas vspäi 1929, no taholine lühüd paginnimi om ''Spassk'' tähäsai. Räzanin Spassk šingotase nahktegimel, sömtegimištol (maidtegim, leibänkombinat), omblendan i metalltegesiden fabrikal, mugažo meblintegimel. == Geografijan andmused == Lidn sijadase rajonan suvipäivlaskmas, [[Okanjogi|Okan]] hural randal, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. [[Vanh Räzan']] oli olmas vastrandal, istorine arheologine kel'dtaho nügüd'. Matkad [[Räzan'|Räzanihesai]] om 48 km lodeheze orhal vai 58 km avtotel, se-žo lähembaine lidn. Räzanin Spassk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 16,8 km². == Eläjad == Vl 1897 lidnan ristitišt oli 4 800 eläjad, vl 1939 — 7 341 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 745 ristitud, rajonan nelländez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 8..9 tuhad eläjid vll 1970−2007 (9 835 rist. vl 1989). Rahvahad (2010): [[venälaižed]] — 97,0%, [[ukrainalaižed]] — 1,1%, toižed rahvahad — 1,9%. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] kaks' jumalanpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/12662 Räzanin Spasskan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas. Spasskan politehnine tehnikum<ref>[http://spapl.ru/ Spasskan politehnikuman sait (''spapl.ru'').] {{ref-ru}}</ref> om professionaližen opendusen aluzkundaks. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Spassk near Ryazan - Ascension Church.jpg|Sündun Voznesenjan puine jumalanpert' (vn 2010 nägu) Понтонный мост через Оку в Спасском районе (Рязанская область).jpg|Pullosild Okas päliči (2012) Spassk near Ryazan - Town center 02.jpg|Muštnik sodamehile lidnan keskuzpalas </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://spassk.ryazangov.ru/ Lidnan da rajonan tobmuden aluzkundoiden sait (''spassk.ryazangov.ru'')] {{ref-ru}} i sen [http://spassk-rzn.ru/ vanh versii (''spassk-rzn.ru'')]. {{Commons|Category:Spassk-Ryazansky}} {{Räzanin agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Räzanin agjan lidnad]] [[Kategorii:Spasskan rajon (Räzanin agj)|*]] 805wok0ig50esgle1ok7vsl1zfkzo20 0 25506 150988 124292 2022-07-21T06:49:22Z Koiravva 1717 formitez wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Spas-Klepiki<br />Спас-Клепики | Lidnanznam = Gerb Klepiki.png | Flag = Flag of Spas-Klepiki (Ryazan oblast).png | Lidnanznam text = Spas-Klepikin lidnanznam | Flag text = Spas-Klepikin flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 5,243 | Voz' = 2019-01-01 | Pind = 6 | Fail = 2015 01 Спас-Клепики.jpg | Pämez' = Galina Ciganova<br/>(reduku 2016—) | Telefonkod = +7-49142-xx-xxx | Avtokod = 62 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Spas-Klepiki''' ({{lang-ru|Спас-Кле́пики}}, pagin. lühenduz ''Клепики'') om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Räzanin agj]]an pohjoižes. Se om [[Klepikin rajon]]an administrativine keskuz. == Istorii == Eländpunkt om olmas 16. voz'sadaspäi, mainitase ezmäižen kerdan vl 1619 kuti ''Klepikovo-žilo''. Nimituz libub kalan puhtastandan veičen venäkel'žes ''клепик''-nimespäi. Šingotihe kangazfabrikal 18. voz'sadaspäi. Sai tošt ''Spasskoje''-nimitust Spasan Toižetamižen jumalanpertin sauvondan jäl'ghe vl 1859 (paloi vl 2017). Nügüdläine nimituz om olmas 20. voz'sadan augotišespäi. Torgovanoiden pertišt om kaičenus hüvin. Anttihe makundan lidnan statusad vl 1920. Kaidraižuine raudte («Meščoran magistral'») ühtenzoiti Räzaninke i [[Vladimir (lidn)|Vladimiranke]] vll 1901−2011, rušihe ten palad läz lidnad vl 1999, se i stancijan sauvuz eile rados. Lidnan administracii om likvidiruidud vn 2012 sulakus, rajonan administracii tegeb sen velgusidme. Spas-Klepiki šingotase tekstil'tegimištol (trikotažfabrik, omblendfabrik, vatanfabrik), kengiden edheotandal, santehnikan šlangiden tehmižel, Räzanin «Täžpressmaš»-tegimen filial. == Geografijan andmused == Lidn sijadase rajonan päivlaskmas, Pranjogen hural randal ({{lang-ru|Пра}} 167 km pitte, [[Okanjogi|Okan]] hura ližajogi), 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sovk-jogi (ven. ''Совка'' 23 km pitte) om lidnan päivlaskmaižeks röunaks i lankteb Praha Klepikin suves. Rahvahaližen puišton londuseližiden järviden čep' zavodiše 3 km pohjoižhe lidnaspäi. Matkad [[Moskvan agj]]hasai om 15 km lodeheze orhal, [[Vladimiran agj]]hasai — 22 km pohjoižpäivnouzmha orhal. Matkad [[Räzan'|Räzanihesai]] om 62 km suvipäivlaskmha orhal vai 75 km avtotel. Lähembaine lidn om [[Kurlovo]] (raudtestancii, Vladimiran agj) 45 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 67 km avtotedme. Kahesa küläd mülüdas lidnankundha Spas-Klepikin ližaks. Lidnankundan pind — 7,64 km². == Eläjad == Vl 1897 lidnan ristitišt oli 1 327 eläjad, vl 1939 — 3 657 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 5 916 ristitud, lidnankundan — 6 394 ristitud, rajonan nelländez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba seičemed tuhad eläjid vll 1979−1998 (7 209 rist. vl 1989). Kaik 5 874 ristitud elihe lidnankundas vl 2017. Rahvahad (2010): [[venälaižed]] — 96,8%, toižed rahvahad — 3,2%. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] kaks' jumalanpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/10563 Spas-Klepikin pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas. Klepikin tehnologine tehnikum<ref>[http://kttsk.ru/ Klepikin tehnologižen tehnikuman sait (''kttsk.ru'').] {{ref-ru}}</ref> om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Klepiki town administration.jpg|Lidnan da rajonan administracijan pert' (2010) 2015 11 Церковь Николая Чудотворца (Спас-Клепики).jpg|Ph. Mikulai-čudonsädajan jumalanpert'<br />(om saudud vll 1838−1842,<br />vn 2015 nägu) Klepiki Meshchyora sign.jpg|Rahvahaližen «Meščorskii»-puišton znam Аллея Героев на улице Ленина.JPG|Vägimehiden allei Klepiki Architecture various 01.jpg|Endevanh arhitektur </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://klepikovskiy.ryazangov.ru/ Lidnan da rajonan tobmuden aluzkundoiden sait (''klepikovskiy.ryazangov.ru'').] {{ref-ru}} * [http://www.klepiki.ru/ Lidnan i rajonan informacine sait (''klepiki.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Spas-Klepiki}} {{Räzanin agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Räzanin agjan lidnad]] [[Kategorii:Klepikin rajon|*]] k08wade4js5q9wyk1bb5hvqfe12isr8 0 25524 150986 124391 2022-07-21T06:44:17Z Koiravva 1717 formitez wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Sasovo<br />Сасово | Lidnanznam = Coat of Arms of Sasovo (Ryazan oblast).png | Flag = Flag of Sasovo (Ryazan oblast).png | Lidnanznam text = Sasovon lidnanznam | Flag text = Sasovon flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 24,523 | Voz' = 2019-01-01 | Pind = 23.79 | Fail = Sasovo culture center building (02).jpg | Pämez' = Sergei Dzüba<br/>(keväz'ku 2008—) | Telefonkod = +7-49133-xx-xxx | Avtokod = 62 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Sasovo''' ({{lang-ru|Са́сово}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnümbrik [[Räzanin agj]]an päivnouzmas. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, om [[Sasovon rajon]]an administrativižeks keskuseks mugažo, ei ole rajonan palaks. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud 16. voz'sadan keskes. Mainitase ezmäižen kerdan Šackan makundan aigkirjas vl 1617. Nimituz libub hristianižen Sasonii-nimen Sas-lühendusespäi i türkižen ''sas / saz''-sanaspäi «sokaz tahond», lidnan [[totaran kel'|totaran]] nimi om ''Саз''. Šingotihe kervačuiden da noroiden tehmižel laivoiden täht. Oli torgovanoiden lidnaks 19. voz'sadal. Raudte tuli žilho Räzanišpäi vl 1893. Sai lidnan statusad vn 1926 19. päiväl kezakud. Sasovo šingotase mašinansauvomižel ([[takermpud|takermpuiden]] tegim<ref>[http://www.sasta.ru/ Avtomatjonoiden tegimen sait (''sasta.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i maižanduzmašinoiden tegim), sömtegimištol (maidtegim, leibtegim, villän varažom), raudten edheotandoil, mugažo omblendfabrik i «[[Yandex]]»-kompanijan datakeskuz ratas lidnas. == Geografijan andmused == Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, [[Cnanjogi (Mokšan ližajogi)|Cnanjogen]] alajoksmusen hural randal päpaloin ({{lang-ru|Цна}} 451 km pitte, [[Okanjogi|Okan]] oigedpol'ne bassein), 105 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Avialidnut lendimportanke oma saudud Cnan oiktal randal. Matkad [[Räzan'|Räzanihesai]] om 144 km päivlaskmha orhal, 200 km avtotel vai 174 km raudtel. Lähembaine lidn om [[Šack]] 39 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 42 km avtotedme. Raudte om lidnan suviröunaks, ''Sasovo''-raudtestancii radab läz lidnan keskuzpalad. «[[Kasimov]] — Šack»-avtokeskust läbitab lidnad, ümbärte om sauvomas päivlaskmha lidnaspäi. Sasovo om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 23,79 km². == Eläjad == Vl 1894 žilon ristitišt oli 6 500 eläjad, lidnan vl 1939 — 17 099 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 28 118 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 34..35 tuhad eläjid vll 1989−1998 (35 875 rist. vl 1989). Rahvahad (2010): [[venälaižed]] — 94,4%, [[totarlaižed]] — 2,0%, toižed rahvahad — 3,6%. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] Jumalanmaman Kazanin jumalaižen päjumalanpert' (om saudud vl 1826), koume jumalanpertid i kaks' časounäd<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/3487 Sasovon pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas. Sasovon civiližen aviacijan lendandškol<ref>[http://www.sasovoavia.ru/ Sasovon civiližen aviacijan lendandškolan sait (''sasovoavia.ru'').] {{ref-ru}}</ref> (aluz om pandud vl 1943) i Sasovon industrialine kolledž<ref>[http://techind.ru/ Sasovon industrialižen kolledžan sait (''techind.ru'').] {{ref-ru}}</ref> oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Welcome sign in Sasovo, Ryazan Oblast, Russia.jpg|Znam lidnan röunal Сасово Казанская церковь.jpg|Jumalanmaman Kazanin jumalaižen päjumalanpert'<br />(vn 2018 nägu) Sasta 27.jpg|Avtomatjonoiden tegim Sasovo Civil Aviation Flight School.jpg|Aviacijan profškolan lendimport Sasovo railway station. Russia, Ryazanskaya oblast.JPG|Raudtestancii vl 2009 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://sasovogorod.ryazangov.ru/ Lidnümbrikon tobmuden aluzkundoiden sait (''sasovogorod.ryazangov.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Sasovo}} {{Räzanin agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Räzanin agjan lidnad]] [[Kategorii:Räzanin agjan lidnümbrikod]] [[Kategorii:Sasovon rajon|*]] r8wowebrtx8qaiu00jieltpsrbtqvvv 150987 150986 2022-07-21T06:46:50Z Koiravva 1717 formitez wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Sasovo<br />Сасово | Lidnanznam = Coat of Arms of Sasovo (Ryazan oblast).png | Flag = Flag of Sasovo (Ryazan oblast).png | Lidnanznam text = Sasovon lidnanznam | Flag text = Sasovon flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 24,523 | Voz' = 2019-01-01 | Pind = 23.79 | Fail = Sasovo culture center building (02).jpg | Pämez' = Sergei Dzüba<br/>(keväz'ku 2008—) | Telefonkod = +7-49133-xx-xxx | Avtokod = 62 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Sasovo''' ({{lang-ru|Са́сово}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnümbrik [[Räzanin agj]]an päivnouzmas. Se om agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, om [[Sasovon rajon]]an administrativižeks keskuseks mugažo, ei ole rajonan palaks. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud 16. voz'sadan keskes. Mainitase ezmäižen kerdan Šackan makundan aigkirjas vl 1617. Nimituz libub hristianižen Sasonii-nimen Sas-lühendusespäi i türkižen ''sas / saz''-sanaspäi «sokaz tahond», lidnan [[totaran kel'|totaran]] nimi om ''Саз''. Šingotihe kervačuiden da noroiden tehmižel laivoiden täht. Oli torgovanoiden lidnaks 19. voz'sadal. Raudte tuli žilho Räzanišpäi vl 1893. Sai lidnan statusad vn 1926 19. päiväl kezakud. Sasovo šingotase mašinansauvomižel ([[takermpud|takermpuiden]] tegim<ref>[http://www.sasta.ru/ Avtomatjonoiden tegimen sait (''sasta.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i maižanduzmašinoiden tegim), sömtegimištol (maidtegim, leibtegim, villän varažom), raudten edheotandoil, mugažo omblendfabrik i «[[Yandex]]»-kompanijan datakeskuz ratas lidnas. == Geografijan andmused == Lidn sijadase rajonan keskuzpalan päivlaskmas, [[Cnanjogi (Mokšan ližajogi)|Cnanjogen]] alajoksmusen hural randal päpaloin ({{lang-ru|Цна}} 451 km pitte, [[Okanjogi|Okan]] oigedpol'ne bassein), 105 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Avialidnut lendimportanke oma saudud Cnan oiktal randal. Matkad [[Räzan'|Räzanihesai]] om 144 km päivlaskmha orhal, 200 km avtotel vai 174 km raudtel. Lähembaine lidn om [[Šack (Venäma)|Šack]] 39 km suvhe-suvipäivlaskmha orhal vai 42 km avtotedme. Raudte om lidnan suviröunaks, ''Sasovo''-raudtestancii radab läz lidnan keskuzpalad. «[[Kasimov]] — Šack»-avtokeskust läbitab lidnad, ümbärte om sauvomas päivlaskmha lidnaspäi. Sasovo om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 23,79 km². == Eläjad == Vl 1894 žilon ristitišt oli 6 500 eläjad, lidnan vl 1939 — 17 099 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 28 118 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 34..35 tuhad eläjid vll 1989−1998 (35 875 rist. vl 1989). Rahvahad (2010): [[venälaižed]] — 94,4%, [[totarlaižed]] — 2,0%, toižed rahvahad — 3,6%. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] kuz' pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/3487 Sasovon pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas: Jumalanmaman Kazanin jumalaižen päjumalanpert' (om saudud vl 1826), koume jumalanpertid i kaks' časounäd. Sasovon civiližen aviacijan lendandškol<ref>[http://www.sasovoavia.ru/ Sasovon civiližen aviacijan lendandškolan sait (''sasovoavia.ru'').] {{ref-ru}}</ref> (aluz om pandud vl 1943) i Sasovon industrialine kolledž<ref>[http://techind.ru/ Sasovon industrialižen kolledžan sait (''techind.ru'').] {{ref-ru}}</ref> oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Welcome sign in Sasovo, Ryazan Oblast, Russia.jpg|Znam lidnan röunal Сасово Казанская церковь.jpg|Jumalanmaman Kazanin jumalaižen päjumalanpert'<br />(vn 2018 nägu) Sasta 27.jpg|Avtomatjonoiden tegim Sasovo Civil Aviation Flight School.jpg|Aviacijan profškolan lendimport Sasovo railway station. Russia, Ryazanskaya oblast.JPG|Raudtestancii vl 2009 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://sasovogorod.ryazangov.ru/ Lidnümbrikon tobmuden aluzkundoiden sait (''sasovogorod.ryazangov.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Sasovo}} {{Räzanin agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Räzanin agjan lidnad]] [[Kategorii:Räzanin agjan lidnümbrikod]] [[Kategorii:Sasovon rajon|*]] kpz7bjq5v7fhr8poel1b3fz01fju2bl 0 25525 150983 124398 2022-07-21T06:38:06Z Koiravva 1717 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Novomičurinsk<br />Новомичуринск | Lidnanznam = Coat of arms of Novomichurinsk (Ryazan oblast).png | Flag = Flag of Novomichurinsk (Ryazan oblast).png | Lidnanznam text = Novomičurinskan lidnanznam | Flag text = Novomičurinskan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 16,503 | Voz' = 2019-01-01 | Pind = 26.11 | Fail = Новомичуринск в октябре. Вид с вебкамеры.jpeg | Pämez' = Aleksei Sobolev<br/>(sügüz'ku 2017—) | Telefonkod = +7-49141-xx-xxx | Avtokod = 62 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Novomičurinsk''' ({{lang-ru|Новомичу́ринск}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Räzanin agj]]an suvipäivlaskmas. Se om [[Pronskan rajon]]an üks'jäine lidn da kaikiš suremb eländpunkt. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vn 1968 24. päiväl semendkud kuti [[Räzanin GRES|Räzanin GRES:an]] sauvojiden žilo. Sai nimitust [[Ivan Mičurin]]-biologan (1855−1935) kanzannimen mödhe, hänen kodikülä (nüg. Mičurovk) om läz lidnad. Prefiks om erištamha [[Mičurinsk]]-lidnaspäi lähižes Tambovan agjas. Kätihe Novomičurinsk-radnikžiloks vn 1970 4. päiväl heinkud. Räzanin GRES radaškanzi vll 1973−1974. Sen ezmäine jono kävutab sijališt [[bur hil'|burad hil't]] (30%) i Kanskan-Ačinskan basseinan hil't (70%). Žilo sai lidnan statusad vl 1981. Vspäi 1984 vanhan stancijan pala i kahtenz' jono ottas [[londuseline gaz|londuselišt gazad]] poltuseks. GRES-24 zavodi radod vl 1988, se om Räzanin GRES:an pala vspäi 2008. Novomičurinsk šingotase [[elektruz|elektrusen]] tehmižel Räzanin GRES:an<ref>[http://www.ogk2.ru/rus/branch/ryazangres/ Räzanin GRES ''ogk2.ru''-saital.] {{ref-ru}} {{ref-en}}</ref> abul, se om Venäman kudenz' [[lämuzelektrostancii|LES]] vägevuden mödhe (3130 MVt) i kaikiš suremb Evropas. Toine edheotand om betontegim. == Geografijan andmused == Lidn sijadase rajonan suvipäivnouzmas, [[Pron' (Okan ližajogi)|Pronin]] vezivaradimen oiktal suvižel randal (16 km², [[Okanjogi|Okan]] oigedpol'ne bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vezivaradimen padosein Pron'-jogel om saudud vodele 1973. Matkad [[Räzan'|Räzanihesai]] om 65 km pohjoižhe orhal, 80 km avtotel vai 195 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma [[Skopin]] (passažirraudtestancii) 28 km suvipäivlaskmha orhal, 37 km avtotedme vai 35 km raudtedme, i [[Korablino]] (passažirraudtestancii) 23 km suvipäivnouzmha orhal vai 27 km avtotedme. Raudte radab lidnan suves sarakol Skopinaspäi vaiše jüguiden täht. Novomičurinsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 26,11 km². == Eläjad == Vl 1979 žilon ristitišt oli 15 824 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 19 309 ristitud, rajonan koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 20..22 tuhad eläjid vll 1992−2008 (22 tuh. rist. vl 2001). Rahvahad (2010): [[venälaižed]] — 96,0%, [[ukrainalaižed]] — 1,2%, toižed rahvahad — 2,8%. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] üks'jäine Jumalanmaman «Varastamatoi ihastuz»-jumalaižen pühäpert'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/6610 Novomičurinskan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> om olmas lidnas vspäi 1996. Novomičurinskan äisarakoine tehnikum<ref>[http://nmt-gres.ru/ Novomičurinskan äisarakoižen tehnikuman sait (''nmt-gres.ru'').] {{ref-ru}}</ref> om professionaližen opendusen aluzkundaks. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Novomuchurinsk town sign.JPG|Znam lidnan röunal Ryazanskaya GRES in 2009.JPG|Räzanin GRES Памятник основателям Новомичуринска.jpg|Muštnik lidnan alusenpanijoile </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://город-новомичуринск.рф/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden sait (''город-новомичуринск.рф'').] {{ref-ru}} * [http://www.novomich.ru/ Lidnan informacine sait (''novomich.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Novomichurinsk}} {{Räzanin agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Räzanin agjan lidnad]] [[Kategorii:Pronskan rajon]] a53nqc9j0wiekn9avr4zs4hy54kfd0u 10 32469 150953 2022-07-20T14:06:12Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'Voden 1881 «Puck»-aiglehtesen nomeran kor', 26. reduku. Kuvadab Oiktusekahuden personifikacijad (''Justicia''), hän naprib löuta neitraližid valanikoid tehmaha käskuzkundad Šarl' Giton päl, [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:oiden]] 20. [[Džeims Abram Garfild]]-prezidentan rikojan. Pästlihe aiglehtest [[Nju Jork]]-lidnha. Valdkundan parlamentan kirjištospäi.<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude>' wikitext text/x-wiki Voden 1881 «Puck»-aiglehtesen nomeran kor', 26. reduku. Kuvadab Oiktusekahuden personifikacijad (''Justicia''), hän naprib löuta neitraližid valanikoid tehmaha käskuzkundad Šarl' Giton päl, [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:oiden]] 20. [[Džeims Abram Garfild]]-prezidentan rikojan. Pästlihe aiglehtest [[Nju Jork]]-lidnha. Valdkundan parlamentan kirjištospäi.<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> tr85lmieexj8bguhfk0nbzb18bxzdeu 10 32470 150954 2022-07-20T14:09:37Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om '<includeonly>{{Potd/Month|Year=2023|Month=04}}</includeonly><noinclude>{{Potd/2023-04}}[[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]]</noinclude>' wikitext text/x-wiki <includeonly>{{Potd/Month|Year=2023|Month=04}}</includeonly><noinclude>{{Potd/2023-04}}[[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]]</noinclude> 2hlc0y281g028s4hkb8o6iwhof6367f 10 32471 150955 2022-07-20T14:12:33Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'Piquero patiazul (Sula nebouxii), Punta Pitt, isla de San Cristóbal, islas Galápagos, Ecuador, 2015-07-24, DD 42.JPG' wikitext text/x-wiki Piquero patiazul (Sula nebouxii), Punta Pitt, isla de San Cristóbal, islas Galápagos, Ecuador, 2015-07-24, DD 42.JPG g8bskytpl3neetk2ignna0ddlaw32e5 10 32472 150956 2022-07-20T14:15:19Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'Münster, Observantenkirche -- 2021 -- 9112.jpg' wikitext text/x-wiki Münster, Observantenkirche -- 2021 -- 9112.jpg 1yn06445vihs07ryw3xay8t1mctdmfn 10 32473 150957 2022-07-20T14:25:30Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'Observantižen (Universitetižen) jumalanpertin ({{lang-de|Observantenkirche / Universitätkirche}}, om letud 1687−1698, udessaudud vll 1958−1961) pidatadud [[ikun]] [[Münster]]-lidnas, [[protestantizm]]an Saksanman evangeline jumalankodikund, [[Pohjoine Rein da Vestfalii]]-federacijanma, [[Saksanma]], 18. kül'mku 2021<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude>' wikitext text/x-wiki Observantižen (Universitetižen) jumalanpertin ({{lang-de|Observantenkirche / Universitätkirche}}, om letud 1687−1698, udessaudud vll 1958−1961) pidatadud [[ikun]] [[Münster]]-lidnas, [[protestantizm]]an Saksanman evangeline jumalankodikund, [[Pohjoine Rein da Vestfalii]]-federacijanma, [[Saksanma]], 18. kül'mku 2021<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> 1l1v4ctayccghu7aqlsw5sr6z11bwg4 10 32474 150958 2022-07-20T14:29:32Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'Rose chafers (Cetonia aurata) on thistle (Carduus sp.).jpg' wikitext text/x-wiki Rose chafers (Cetonia aurata) on thistle (Carduus sp.).jpg 7fv67vlva0vj2a21jeu5sutj8cyo9s5 10 32475 150959 2022-07-20T14:30:53Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'Abtei Seckau Basilika Kreuzigungsgruppe 02.jpg' wikitext text/x-wiki Abtei Seckau Basilika Kreuzigungsgruppe 02.jpg s0nz4mcdial09i9h9mikmru0lfodce5 10 32476 150960 2022-07-20T14:34:58Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'Neudenau - Herbolzheim - Felder, grasiger Weg und Birnbaum im April (1.3).jpg' wikitext text/x-wiki Neudenau - Herbolzheim - Felder, grasiger Weg und Birnbaum im April (1.3).jpg a0d2fz0ll7954g4l9jt0pge8e342wuq 10 32477 150961 2022-07-20T14:36:34Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om '10-04-2010 in Warsaw.jpg' wikitext text/x-wiki 10-04-2010 in Warsaw.jpg dc7qemcrn9yhc80yxxetk0x9hmno2zt 10 32478 150962 2022-07-20T14:37:40Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'Catedral de Gniezno, Gniezno, Polonia, 2014-09-17, DD 25-27 HDR.jpg' wikitext text/x-wiki Catedral de Gniezno, Gniezno, Polonia, 2014-09-17, DD 25-27 HDR.jpg fwljlwh744bcuoqlw7qj9hbiga8lkx0 10 32479 150963 2022-07-20T14:42:06Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'Olfen, Dreibogenbrücke -- 2021 -- 8888.jpg' wikitext text/x-wiki Olfen, Dreibogenbrücke -- 2021 -- 8888.jpg dj57iska1wbpy6csdb9ffjs1dyzspeh 10 32480 150964 2022-07-20T14:43:15Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'Aerial view to Motovun.jpg' wikitext text/x-wiki Aerial view to Motovun.jpg kf9enjrox0xfe1cov6xv187xy7n03h2 10 32481 150965 2022-07-20T14:44:36Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'African helmeted turtle (Pelomedusa subrufa).jpg' wikitext text/x-wiki African helmeted turtle (Pelomedusa subrufa).jpg pf1az839w71jc8e3ax0ps38ef8tgz25 10 32482 150966 2022-07-20T14:46:55Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om '2018 - Nyhavn on sunset.jpg' wikitext text/x-wiki 2018 - Nyhavn on sunset.jpg 89qzj68io3vp7f835lpe01u76jb3d22 10 32483 150967 2022-07-20T14:48:10Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om '<includeonly>{{Motd/Month|Year=2023|Month=04}}</includeonly><noinclude>{{Motd/2023-04}}[[Kategorii:Päivän medijan šablonad]]</noinclude>' wikitext text/x-wiki <includeonly>{{Motd/Month|Year=2023|Month=04}}</includeonly><noinclude>{{Motd/2023-04}}[[Kategorii:Päivän medijan šablonad]]</noinclude> glz2guo7h5da5vos001bhhc2vbqz424 10 32484 150968 2022-07-20T14:48:38Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'SE2023Apr20H.gif' wikitext text/x-wiki SE2023Apr20H.gif j97jb3atn78z4px4yjw7tujtdzbnmty 10 32485 150970 2022-07-20T18:28:59Z Frhdkazan 4703 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'Le Dormeur du val, by Arthur Rimbaud ezwa.mp3' wikitext text/x-wiki Le Dormeur du val, by Arthur Rimbaud ezwa.mp3 h0lw8iiste3sq8k3kq4vis5r0xrn8vg 10 32486 150976 2022-07-20T20:10:10Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'Voyelles, by Arthur Rimbaud keh 128kb.mp3' wikitext text/x-wiki Voyelles, by Arthur Rimbaud keh 128kb.mp3 8nprfseokg3sfqjeyloxw6g7c9zie8u 10 32487 150980 2022-07-21T06:04:05Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 4717.jpg' wikitext text/x-wiki Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 4717.jpg o2ulgjr14w2ql1lf56fl8iqdfulj46t 10 32488 150981 2022-07-21T06:06:17Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'Jessica Meir official portrait in an EMU (B&W).jpg' wikitext text/x-wiki Jessica Meir official portrait in an EMU (B&W).jpg 6ut018qqtgmefxrosqlm564sn6rf3z6