Bavli

Vikipedii vepwiki https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99 MediaWiki 1.39.0-wmf.22 first-letter Media Specialine Lodu Kävutai Lodu kävutajas Vikipedii Paginad Vikipedii Fail Lodu failas MediaWiki Lodu MediaWikiš Šablon Lodu šablonas Abu Lodu abus Kategorii Lodu kategorijas TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu Bavli 0 2064 151115 110849 2022-07-28T07:02:41Z Koiravva 1717 +galerei wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Bavli Бавлы (ven.) Баулы (tot.) | Lidnanznam = Coat of Arms of Bavly (Tatarstan).png | Flag = Flag of Bavly (Tatarstan).png | Lidnanznam text = Bavlin lidnanznam | Flag text = Bavlin flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 21,372 | Voz' = 2022 | Pind = 8.8 | Fail = Холм и город.jpg | Pämez' = Ramil' Gatijatullin (sügüz'ku 2014—) | Telefonkod = +7-85569-xx-xxx | Avtokod = 16. 116. 716 | Aigvö = [[UTC]]+3 (MSK+0) }} '''Bavli''' ({{lang-tt|Баулы / Bawlı}}, {{lang-ru|Бавлы́}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Tatarstanan Tazovaldkund]]an suvipäivnouzmaižes čogas. Se om [[Bavlin rajon]]an administrativine keskuz (vspäi 1930). == Istorii == Severz'-se eländpunktoid oli olmas Bavlin sijal eziauguižin. Ezmäine külä oli olmas 16-kilometrižen jogen randal vspäi 1626, baškiralaižed oliba enambuses. Tetas usadiboid, ''Mansurovo-usadib'' oli olmas vspäi 1755 anttud Mansur-valdkundmehele umaspäi. Aigan mändes ühtenzoittihe niid, nimitaškanzihe žilod penen Bavlink-jogen mödhe totaraks ({{lang-tt|Баулы}}, «mezijogi», [[Ik (jogi)|Ikan]] hura ližajogi, [[Kam (jogi)|Kaman]] hura bassein). Vn 1946 sügüz'kul löuzihe [[kivivoi]]d rajonan territorijal i zavottihe sauda kaik tarbhašt samižen täht da elon täht. Žilo šingotihe, i vl 1997 Bavli sai lidnan statusad. Om [[londuseline gaz|londuseližen gazan]] löudmižsijid-ki lidnan ümbrištos. == Geografijan andmused == Lidn sijadase Ik-jogen hural randpolel ({{lang-tt|Ык}}, [[Kam (jogi)|Kaman]] hura ližajogi), kukhikahas tahondas, Bugul'man da Belebein ülüdel, 210 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Kazan'|Kazanihesai]] om 303 km lodeheze orhal vai 355 km avtotedme. Lähembaine lidn om [[Oktäbr'skii]] (Baškortostan) 10 km pohjoižpäivnouzmha orhal. Vižkilometrine sarak tuleb lidnha [[Samar]] — [[Uf]]-avtotespäi. Bavli om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. == Eläjad == Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 22 109 ristitud, rajonan ristitišton kaks' koumandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 23 400 eläjad vl 2001. Rahvahad: [[totarlaižed]] — 69,1%, [[venälaižed]] — 21,6%, [[čuvašalaižed]] — 3,5%, [[udmurtalaižed]] — 2,5%, toižed rahvahad — 3,3%. [[Islam]]an kaks' pühäpertid om olmas lidnas: keskuzline «Gali»-pämečet' i puine «Umet»-pühäpert' («toiv»). == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Центральная мечеть "Гали".JPG|Keskuzline «Gali»-pämečet', vn 2014 nägu Мемориальный комплекс Бавлы.jpg|Memorialine kompleks pölištunuzile Suren sodan aigan vn 2017 kevädel Pamyatnik neftyannikam Bavly.jpeg|Kivivoiradnikoiden muštnik vl 2008 Санаторий Иволга.jpg|«Ivolga»-sanatorii (2011) Bavly stadium.jpg|«Neft'če»-stadion vl 2011 </gallery> == Irdkosketused == * [http://bavly.tatarstan.ru/ Lidnan da Bavlin rajonan oficialine sait (''bavly.tatarstan.ru'') Tatarstanan Tazovaldkundan tobmuden portalal.] {{ref-ru}} {{ref-tt}} {{Commons|Category:Bavly}} {{Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad]] [[Kategorii:Bavlin rajon|*]] cfdfxfyq8t467vyiv0tfl50crhbqi2w Laiševo 0 2071 151109 123617 2022-07-27T19:10:40Z Koiravva 1717 +galerei, +hom, aktualizacii wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Laiševo Лаишево (ven.) Лаеш / Layış (tot.) | Lidnanznam = Laishev COA (Kazan Governorate) (1781).png | Flag = | Lidnanznam text = Laiševon lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 8,789 | Voz' = 2022 | Pind = | Fail = Лаишево, Троицкий монастырь.jpg | Pämez' = Mihail Afanasjev (2010—) | Telefonkod = +7-84378-xx-xxx | Avtokod = 16. 116. 716 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Laiševo''' ({{lang-ru|Лаишево}}, {{lang-tt|Лаеш / Layış}}) om [[Venäma]]n lidn [[Tatarstanan Tazovaldkund]]an päivlaskmas. Se om lidnankundan i [[Laiševon rajon]]an administrativine keskuz, üks'jäine lidn. == Istorii == Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1557 kuti ''Laišev-lidnuz'' bulgaralaižiden amuižen Laiš-eländpunktan sijas, lidnusen čuhundused oliba olmas 9. voz'sadaspäi. Laišev sai lidnan statusad vl 1781, kadoti sidä vl 1926 ''Laiševo-külä''-nimenke. Vl 1950 külä kändihe lidnanvuiččeks žiloks. Vspäi 2004 se sai lidnan statusad tošti Laiševo-nimenke. Laiševon ižandusen päsarak om sömtegimišt — kalategim, maidtegim, leibtegim ratas. Eläjiden enambuz radab Kazaniš da sen ümbrišton edheotandoiš i rahvahidenkeskeižes lendimportas. == Geografijan andmused == Lidn sijadase [[Kam (jogi)|Kamanjogen]] oiktal korktal randal ([[Kuibiševan vezivaradim]]), 80 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad [[Kazan'|Kazanin]] röunhasai om 40 km lodeheze orhal. Vanhad Valdmad-külä ({{lang-ru|деревня Старая Пристань}}, 1700 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Laiševon ližaks. == Eläjad == Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 735 ristitud, lidnankundan — 9417 ristitud. Vl 2017 kaik oli 8 518 eläjad lidnas i 10 218 eläjad kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 8 854 eläjad vl 2021. Rahvahad (enamba 1% vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe): [[venälaižed]] — 72,4%, [[totarlaižed]] — 24,4%, [[čuvašalaižed]] — 1,1%, toižed rahvahad — 2,1%. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] nell' pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/12817 Laiševon pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas: ph. Nikolai-čudonsädajan (Sofijan, Jumalan melen) päjumalanpert' (1767, nügüdläine versii om letud vll 1853−1870) i Sofijan, Jumalan melen (ph. Stroican) päjumalanpert' (1901−1912), Stroican jumalankodin sauvused oma kaičenus paloin, mugažo ph. Jurgii-vägestusenkandajan časoun' om avaitud vspäi 2006. [[Islam]]an pühäpert' om olmas. Toine sur' pühäpert' om Ak-mečet', se om sauvomas lidnan keskuzpalas vspäi 2021 i linneb 36 m kortte. Laiševon tehniž-ekonomine tehnikum<ref>[http://edu.tatar.ru/laishevo/org6202 Laiševon tehniž-ekonomižen tehnikuman lehtpoled ''edu.tatar.ru''-saital.] {{ref-ru}} {{ref-tt}}</ref> om professionaližen opendusen aluzkundaks. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Central square, Laishevo (2021-07-14) 21.jpg|Laiševon rajonan administracii (huralpäi) i Tatelekom Keskuztorgul (2021) Лаишево, Софийский собор.jpg|ph. Nikolai-čudonsädajan (Sofijan, Jumalan melen) päjumalanpert', vn 2019 nägu Saint Sophia Cathedral, Laishevo (2021-07-14) 01.jpg|Sofijan, Jumalan melen (ph. Stroican) päjumalanpert', vn 2021 nägu House of culture, Laishevo (2022-07-14) 02.jpg|Rajonan kul'turkeskuz Keskuztorgul (2022) Museum Laishevsky Territory (2022-07-14) 05.jpg|Laiševon agjan muzei G.R. Deržavinan nimed vl 2022 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://laishevo.tatarstan.ru/glaishevo.htm Laiševo-lidnan da Laiševon rajonan sait (''laishevo.tatarstan.ru'') Tatarstanan Tazovaldkundan tobmuden portalal.] {{ref-tt}} {{ref-ru}} {{Commons|Category:Laishevo}} {{Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad]] [[Kategorii:Laiševon rajon|*]] dm1fsrnn5sok6ghvdt40wua1xx8sinn 151110 151109 2022-07-27T19:14:52Z Koiravva 1717 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Laiševo Лаишево (ven.) Лаеш / Layış (tot.) | Lidnanznam = Laishev COA (Kazan Governorate) (1781).png | Flag = | Lidnanznam text = Laiševon lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 8,789 | Voz' = 2022 | Pind = | Fail = Лаишево, Троицкий монастырь.jpg | Pämez' = Mihail Afanasjev (2010—) | Telefonkod = +7-84378-xx-xxx | Avtokod = 16. 116. 716 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Laiševo''' ({{lang-ru|Лаишево}}, {{lang-tt|Лаеш / Layış}}) om [[Venäma]]n lidn [[Tatarstanan Tazovaldkund]]an päivlaskmas. Se om lidnankundan i [[Laiševon rajon]]an administrativine keskuz, üks'jäine lidn. == Istorii == Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1557 kuti ''Laišev-lidnuz'' bulgaralaižiden amuižen Laiš-eländpunktan sijas, lidnusen čuhundused oliba olmas 9. voz'sadaspäi. Laišev sai lidnan statusad vl 1781, kadoti sidä vl 1926 ''Laiševo-külä''-nimenke. Vl 1950 külä kändihe lidnanvuiččeks žiloks. Vspäi 2004 se sai lidnan statusad tošti Laiševo-nimenke. Laiševon ižandusen päsarak om sömtegimišt — kalategim, maidtegim, leibtegim ratas. Eläjiden enambuz radab Kazaniš da sen ümbrišton edheotandoiš i rahvahidenkeskeižes lendimportas. == Geografijan andmused == Lidn sijadase [[Kam (jogi)|Kamanjogen]] oiktal korktal randal ([[Kuibiševan vezivaradim]]), 80 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad [[Kazan'|Kazanin]] röunhasai om 40 km lodeheze orhal. Vanhad Valdmad-külä ({{lang-ru|деревня Старая Пристань}}, 1700 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Laiševon ližaks. == Eläjad == Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 735 ristitud, lidnankundan — 9417 ristitud. Vl 2017 kaik oli 8 518 eläjad lidnas i 10 218 eläjad kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 8 854 eläjad vl 2021. Rahvahad (enamba 1% vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe): [[venälaižed]] — 72,4%, [[totarlaižed]] — 24,4%, [[čuvašalaižed]] — 1,1%, toižed rahvahad — 2,1%. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] nell' pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/12817 Laiševon pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas: ph. Nikolai-čudonsädajan (Sofijan, Jumalan melen) päjumalanpert' (1767, nügüdläine versii om letud vll 1853−1870) i Sofijan, Jumalan melen (ph. Stroican) päjumalanpert' (1901−1912), Stroican jumalankodin sauvused oma kaičenus paloin, mugažo ph. Jurgii-vägestusenkandajan časoun' om avaitud vspäi 2006. [[Islam]]an pühäpert' om olmas. Toine sur' pühäpert' om Ak-mečet', se om sauvomas lidnan keskuzpalas vspäi 2021 i linneb 36 m kortte. Laiševon tehniž-ekonomine tehnikum<ref>[http://edu.tatar.ru/laishevo/org6202 Laiševon tehniž-ekonomižen tehnikuman lehtpoled ''edu.tatar.ru''-saital.] {{ref-ru}} {{ref-tt}}</ref> om professionaližen opendusen aluzkundaks. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Central square, Laishevo (2021-07-14) 21.jpg|Laiševon rajonan administracii (huralpäi) i Tattelekoman sauvuz Keskuztorgul (2021) Лаишево, Софийский собор.jpg|Ph. Nikolai-čudonsädajan (Sofijan, Jumalan melen) päjumalanpert', vn 2019 nägu Saint Sophia Cathedral, Laishevo (2021-07-14) 01.jpg|Sofijan, Jumalan melen (ph. Stroican) päjumalanpert', vn 2021 nägu House of culture, Laishevo (2022-07-14) 02.jpg|Rajonan kul'turkeskuz Keskuztorgul (2022) Museum Laishevsky Territory (2022-07-14) 05.jpg|Laiševon agjan muzei G.R. Deržavinan nimed vl 2022 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://laishevo.tatarstan.ru/glaishevo.htm Laiševo-lidnan da Laiševon rajonan sait (''laishevo.tatarstan.ru'') Tatarstanan Tazovaldkundan tobmuden portalal.] {{ref-ru}} {{ref-tt}} {{Commons|Category:Laishevo}} {{Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad]] [[Kategorii:Laiševon rajon|*]] kr5vue1fryi6fc6tsnt2rf7yfgf4fav 151111 151110 2022-07-27T19:21:59Z Koiravva 1717 + wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Laiševo Лаишево (ven.) Лаеш / Layış (tot.) | Lidnanznam = Laishev COA (Kazan Governorate) (1781).png | Flag = | Lidnanznam text = Laiševon lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 8,789 | Voz' = 2022 | Pind = | Fail = Лаишево, Троицкий монастырь.jpg | Pämez' = Il'dus Zaripov (reduku 2020—, ''Ильдус Зарипов'') | Telefonkod = +7-84378-xx-xxx | Avtokod = 16. 116. 716 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Laiševo''' ({{lang-ru|Лаишево}}, {{lang-tt|Лаеш / Layış}}) om [[Venäma]]n lidn [[Tatarstanan Tazovaldkund]]an päivlaskmas. Se om lidnankundan i [[Laiševon rajon]]an administrativine keskuz, üks'jäine lidn. == Istorii == Nügüd'aigaižen eländpunktan aluz om pandud vl 1557 kuti ''Laišev-lidnuz'' bulgaralaižiden amuižen Laiš-eländpunktan sijas, lidnusen čuhundused oliba olmas 9. voz'sadaspäi. Laišev sai lidnan statusad vl 1781, kadoti sidä vl 1926 ''Laiševo-külä''-nimenke. Vl 1950 külä kändihe lidnanvuiččeks žiloks. Vspäi 2004 se sai lidnan statusad tošti Laiševo-nimenke. Laiševon ižandusen päsarak om sömtegimišt — kalategim, maidtegim, leibtegim ratas. Eläjiden enambuz radab Kazaniš da sen ümbrišton edheotandoiš i rahvahidenkeskeižes lendimportas. == Geografijan andmused == Lidn sijadase [[Kam (jogi)|Kamanjogen]] oiktal korktal randal ([[Kuibiševan vezivaradim]]), 80 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad [[Kazan'|Kazanin]] röunhasai om 40 km lodeheze orhal. Vanhad Valdmad-külä ({{lang-ru|деревня Старая Пристань}}, 1700 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Laiševon ližaks. == Eläjad == Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 7 735 ristitud, lidnankundan — 9417 ristitud. Vl 2017 kaik oli 8 518 eläjad lidnas i 10 218 eläjad kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 8 854 eläjad vl 2021. Rahvahad (enamba 1% vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe): [[venälaižed]] — 72,4%, [[totarlaižed]] — 24,4%, [[čuvašalaižed]] — 1,1%, toižed rahvahad — 2,1%. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] nell' pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/12817 Laiševon pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas: ph. Nikolai-čudonsädajan (Sofijan, Jumalan melen) päjumalanpert' (1767, nügüdläine versii om letud vll 1853−1870) i Sofijan, Jumalan melen (ph. Stroican) päjumalanpert' (1901−1912), Stroican jumalankodin sauvused oma kaičenus paloin, mugažo ph. Jurgii-vägestusenkandajan časoun' om avaitud vspäi 2006. [[Islam]]an pühäpert' om olmas. Toine sur' pühäpert' om Ak-mečet', se om sauvomas lidnan keskuzpalas vspäi 2021 i linneb 36 m kortte. Laiševon tehniž-ekonomine tehnikum<ref>[http://edu.tatar.ru/laishevo/org6202 Laiševon tehniž-ekonomižen tehnikuman lehtpoled ''edu.tatar.ru''-saital.] {{ref-ru}} {{ref-tt}}</ref> om professionaližen opendusen aluzkundaks. Edeline rajonan da lidnan pämez' om Mihail Afanasjev (reduku 2010 — sügüz'ku 2019). == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Central square, Laishevo (2021-07-14) 21.jpg|Laiševon rajonan administracii (huralpäi) i Tattelekoman sauvuz Keskuztorgul (2021) Лаишево, Софийский собор.jpg|Ph. Nikolai-čudonsädajan (Sofijan, Jumalan melen) päjumalanpert', vn 2019 nägu Saint Sophia Cathedral, Laishevo (2021-07-14) 01.jpg|Sofijan, Jumalan melen (ph. Stroican) päjumalanpert', vn 2021 nägu House of culture, Laishevo (2022-07-14) 02.jpg|Rajonan kul'turkeskuz Keskuztorgul (2022) Museum Laishevsky Territory (2022-07-14) 05.jpg|Laiševon agjan muzei G.R. Deržavinan nimed vl 2022 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://laishevo.tatarstan.ru/glaishevo.htm Laiševo-lidnan da Laiševon rajonan sait (''laishevo.tatarstan.ru'') Tatarstanan Tazovaldkundan tobmuden portalal.] {{ref-ru}} {{ref-tt}} {{Commons|Category:Laishevo}} {{Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad]] [[Kategorii:Laiševon rajon|*]] r8pjn6p9ld1g7awxeq9sxmvq844e3xe Kečkemet 0 7696 151113 88298 2022-07-27T20:30:38Z Koiravva 1717 + wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Kečkemet Kecskemét | Lidnanznam = Coa Hungary Town Kecskemét.svg | Flag = Flag Hungary Town Kecskemét.svg | Lidnanznam text = Kečkemetan lidnanznam | Flag text = Kečkemetan flag | Valdkund = Mad'jaranma | Eläjiden lugu = 109,651 | Voz' = 2021 | Pind = 322.57 | Fail = Kecskemét montázs.jpg | Pämez' = Klaudija Pataki Semereine (kezaku 2014—, ''Szemereyné Pataki Klaudia'') | Telefonkod = +36-(0)76 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1, kezal [[UTC]]+2 }} '''Kečkemet''' ({{lang-hu|Kecskemét}} [ˈkɛt͡ʃkɛmeːt], {{lang-la|Aegopolis}}) om lidn [[Mad'jaranma]]n keskuzpalas. Se om [[Bač Kiškun|Bač Kiškun-agjan]] pälidn, valdkundan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe. == Istorii == Amuine eländpunkt oli pandud mantazole 13. voz'sadan mongoližel vägitungendal. Udessündutihe sidä teravas hüvän sijadusen tagut, i Laioš Sur'-kunigaz andoi Kečkemetale lidnan oiktusid vl 1348. Nimituz libub mad'jaran ''kecske''-sanaspäi «ižakoza» i kuvastab regionan živatvodindan edeližid veroid. Kečkemet šingotase Mercedes-Benz-kompanijan avtotegimel (100 tuhad avtoid vodes), avtopaloiden i kabeliden tehmižel, logistikan «Duvenbeck IMMO»-kompanijal, sömtegimištol (paštatesen tegim, konservtegim). == Geografijan andmused == Lidn sijadase agjan pohjoižes, 102 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Budapešt]]hasai om 86 km lodeheze-pohjoižhe. ''Kečkemet''-raudtestancii radab lidnas, aigad Budapeštaspäi jonusel om 1 čas 20 minutad. == Eläjad == Vl 2011 Mad'jaranman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 111 411 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 114 226 eläjad vl 2012. Edeline lidnan pämez' om Zombor Gabor (2006−2014, ''Zombor Gábor''). == Sebruzlidnad == {| cellpadding="7" |- valign="top" | * {{JPN|#}} [[Aomori]], [[Japonii]] (vspäi 1994) * {{FRA|#}} [[Arköi]], [[Francii]] (1976) * {{UKR|#}} [[Beregovo]], [[Ukrain]] (2001) * {{GBR|#}} [[Koventri]], [[Anglii]], [[Sur' Britanii]] (1963) * {{AUT|#}} [[Dornbirn]], [[Forarl'berg]]-federacijanma, [[Avstrii]] (1993) * {{SVK|#}} [[Galant]], [[Slovakii]] (2002) * {{FIN|#}} [[Hüvinkä]], [[Suomenma]] (1985) || * {{ISR|#}} [[Nagarii]], [[Izrail']] (1990) * {{GER|#}} [[Rüssel'shaim]], [[Gessen]]-federacijanma, [[Saksanma]] (1991) * {{UKR|#}} / {{RUS|#}} [[Simferopol']], [[Krim]], [[Ukrain]] / [[Venäma]] (1963) * {{TUR|#}} [[Tekirdag]], [[Turkanma]] (2001) * {{ROU|#}} [[Tirgu Mureš]], [[Romanii]] (1999) * {{POL|#}} [[Vadovice]], [[Pol'šanma]] (2007) * {{DNK|#}} [[Viborg (Danii)|Viborg]], [[Danii]] (1997) |} == Irdkosketused == * [http://kecskemet.hu/ Lidnan tobmuden sait (''kecskemet.hu'').] {{ref-hu}} {{Commons|Category:Kecskemét}} {{Mad'jaranman agjad}} {{stub}} [[Kategorii:Mad'jaranman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Bač Kiškun|*]] g363twp3hbf2g3ikef9sflz0vke414n 151114 151113 2022-07-27T20:33:00Z Koiravva 1717 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Kečkemet Kecskemét | Lidnanznam = Coa Hungary Town Kecskemét.svg | Flag = Flag Hungary Town Kecskemét.svg | Lidnanznam text = Kečkemetan lidnanznam | Flag text = Kečkemetan flag | Valdkund = Mad'jaranma | Eläjiden lugu = 109,651 | Voz' = 2021 | Pind = 322.57 | Fail = Kecskemét montázs.jpg | Pämez' = Klaudija Pataki Semereine (kezaku 2014—, ''Szemereyné Pataki Klaudia'') | Telefonkod = +36-(0)76 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1, kezal [[UTC]]+2 }} '''Kečkemet''' ({{lang-hu|Kecskemét}} [ˈkɛt͡ʃkɛmeːt], {{lang-la|Aegopolis}}) om lidn [[Mad'jaranma]]n keskuzpalas. Se om [[Bač Kiškun|Bač Kiškun-agjan]] pälidn, valdkundan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe. == Istorii == Amuine eländpunkt oli pandud mantazole 13. voz'sadan mongoližel vägitungendal. Udessündutihe sidä teravas hüvän sijadusen tagut, i Laioš Sur'-kunigaz andoi Kečkemetale lidnan oiktusid vl 1348. Nimituz libub mad'jaran ''kecske''-sanaspäi «ižakoza» i kuvastab regionan živatvodindan edeližid veroid. Kečkemet šingotase Mercedes-Benz-kompanijan avtotegimel (100 tuhad avtoid vodes), avtopaloiden i kabeliden tehmižel, logistikan «Duvenbeck IMMO»-kompanijal, sömtegimištol (paštatesen tegim, konservtegim). == Geografijan andmused == Lidn sijadase agjan pohjoižes, 102 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Budapešt]]-pälidnhasai om 86 km lodeheze-pohjoižhe. ''Kečkemet''-raudtestancii radab lidnas, aigad Budapeštaspäi jonusel om 1 čas 20 minutad. == Eläjad == Vl 2011 Mad'jaranman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 111 411 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 114 226 eläjad vl 2012. Edeline lidnan pämez' om Zombor Gabor (2006−2014, ''Zombor Gábor''). == Sebruzlidnad == {| cellpadding="7" |- valign="top" | * {{JPN|#}} [[Aomori]], [[Japonii]] (vspäi 1994) * {{FRA|#}} [[Arköi]], [[Francii]] (1976) * {{UKR|#}} [[Beregovo]], [[Ukrain]] (2001) * {{GBR|#}} [[Koventri]], [[Anglii]], [[Sur' Britanii]] (1963) * {{AUT|#}} [[Dornbirn]], [[Forarl'berg]]-federacijanma, [[Avstrii]] (1993) * {{SVK|#}} [[Galant]], [[Slovakii]] (2002) * {{FIN|#}} [[Hüvinkä]], [[Suomenma]] (1985) || * {{ISR|#}} [[Nagarii]], [[Izrail']] (1990) * {{GER|#}} [[Rüssel'shaim]], [[Gessen]]-federacijanma, [[Saksanma]] (1991) * {{UKR|#}} / {{RUS|#}} [[Simferopol']], [[Krim]], [[Ukrain]] / [[Venäma]] (1963) * {{TUR|#}} [[Tekirdag]], [[Turkanma]] (2001) * {{ROU|#}} [[Tirgu Mureš]], [[Romanii]] (1999) * {{POL|#}} [[Vadovice]], [[Pol'šanma]] (2007) * {{DNK|#}} [[Viborg (Danii)|Viborg]], [[Danii]] (1997) |} == Irdkosketused == * [http://kecskemet.hu/ Lidnan tobmuden sait (''kecskemet.hu'').] {{ref-hu}} {{Commons|Category:Kecskemét}} {{Mad'jaranman agjad}} [[Kategorii:Mad'jaranman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Bač Kiškun|*]] 7u956zhrk52hy2rpce89ixk5svtemzv Šablon:Potd/2022-09-12 (vep) 10 32517 151112 2022-07-27T19:37:52Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om '[[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|Amerikaižen]] [[NASA|NASA:n]] [[Meir Džessika Ul'rika|Džessika Meir]]-astronavtan portret skafandras (laivanirdpol'žen mobiližusen moduliš), Kosmine keskuz Lindon Džonsonan nimed, [[Hjuston]], [[Tehas]]-štat, 11. sügüz'ku 2018. [[Ročinma]]n ezmäine naine-kosmonavt, lendi kosmosas 204 päivest vll 2019−2020.<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude>' wikitext text/x-wiki [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|Amerikaižen]] [[NASA|NASA:n]] [[Meir Džessika Ul'rika|Džessika Meir]]-astronavtan portret skafandras (laivanirdpol'žen mobiližusen moduliš), Kosmine keskuz Lindon Džonsonan nimed, [[Hjuston]], [[Tehas]]-štat, 11. sügüz'ku 2018. [[Ročinma]]n ezmäine naine-kosmonavt, lendi kosmosas 204 päivest vll 2019−2020.<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> 8nle53pw1pgnxvx0zx7zziz6rw2r134