Vikipedii vepwiki https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99 MediaWiki 1.39.0-wmf.22 first-letter Media Specialine Lodu Kävutai Lodu kävutajas Vikipedii Paginad Vikipedii Fail Lodu failas MediaWiki Lodu MediaWikiš Šablon Lodu šablonas Abu Lodu abus Kategorii Lodu kategorijas TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu 0 189 151177 133591 2022-08-01T23:55:05Z 178.70.234.131 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Valdkund | Nimi = Gruzii<br />საქართველო<br /><small>''(Sakartvelo)''</small> | Valdkundznam = Greater coat of arms of Georgia.svg | Flag = Flag of Georgia.svg | Valdkundznam text = Gruzijan valdkundznam | Flag text = Gruzijan flag | Pälidn = Tbilis | Eläjiden lugu = 4,926,087<ref name="ciagg">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gg.html Gruzijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}</ref> | Voz' = 2018 | Pind = 69,700 | Kart = Georgia in its region (claimed hatched).svg | Kel' = [[gruzijan kel'|gruzijan]] | Valdkundan pämez' = [[Zurabišvili Salome|Salome Zurabišvili]] | Päministr = [[Gaharia Giorgi|Giorgi Gaharia]] | Religii = [[hristanuskond]], [[islam]] | Valüt = [[gruzijan lari]] (GEL) | Internet-domen = [[.ge]], [[.გე]] | Telefonkod = +995 | Aigvö = [[UTC]]+4 }} '''Gruzii''' ({{lang-ka|საქართველო}} [sɑkʰɑrtʰvɛlɔ] ''Sakartvelo'', se om täuz' oficialine nimituz), om valdkund [[Evrazii]] päivlaskmas, [[Mustmeri|Mustmeren]] päivnouzmaiženke randištonke. Pälidn da kaikiš suremb lidn om [[Tbilis]]. Parlamentan olendsija om [[Kutaisi]] (vspäi 2012). == Istorii == Vn 1991 31. päiväl keväz'kud tegihe referendumad ripmatomuden polhe, 98,93% oli «za». Sil-žo vodel sulakun 9. päiväl Gruzii tedištoiti ičeze ripmatomudes [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ:späi]]. Vn 1991 26. päiväl tal'vkud ripmatomuz linni täudeks. Vozil 1991−1992 rahvahanikoiden soda zavodihe valdkundan pohjoižes, muga [[Suviosetii]]-territorii rahvahidenkeskeižeta tunduštuseta om sündnu. Vll 1992−1993 rahvahanikoiden soda zavodihe valdkundan lodehes, muga [[Abhazii]]-territorii rahvahidenkeskeižeta tunduštuseta om sündnu. Vl 2008 uz' azekaz konflikt oli Suviosetijas, nügüd'aigan [[Abhazii]] da [[Suviosetii]] oma ripmatomudenke de fakto, ned oma Gruzijan ohjastusen kontrolita. === Konstitucii === Valdkundan ezmäine Konstitucii ({{lang-ka|საქართველოს კონსტიტუცია}} ''Sakartvelos k'onstitutsia'') oli olmas vspäi 1921. Jäl'gmäine koumanz' lugul Konstitucii<ref>[http://www.parliament.ge/uploads/other/28/28803.pdf Vn 2010 Gruzijan Konstitucijan tekst valdkundan parlamentan ''parliament.ge''-saital.] {{ref-en}}</ref><ref>[http://www.constituteproject.org/ontology/Georgia?lang=en Gruzijan Konstitucijan tekst ''constituteproject.org''-saital.] {{ref-en}}</ref> om vahvištadud parlamental vn 1995 24. päiväl elokud da tuli väghe sen-žo voden 17. päiväl redukud. Se om väges nügüd'-ki voziden 2004, 2010 da 2018 znamasižidenke vajehtusidenke. == Geografijan andmused == [[Fail:Georgia Topography.png|thumb|left|250px|Gruzijan topografine kart.]] Gruzii om mavaldkundröunoiš<ref name="ciagg"/> [[Venäma]]nke pohjoižes da päivnouzmas (röunan piduz — 894 km), [[Azerbaidžan]]anke päivnouzmas da suvipäivnouzmas (428 km), [[Armenii|Armenijanke]] (219 km) da [[Turkanma]]nke (273 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 1814 km. Gruzijan päivlaskmaižed randad lainištab [[Mustmeri]] 310 km randanpirdanke. Valdkundan pind om 69,700 km². Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Suren Kavkazan [[Šhar]]-mägenpä (5201 m). Londuseližed pävarad oma [[raud|raudkivend]], [[vas'k]], [[marganc]], [[gidroenergii]]; toižed varad oma [[kivivoi]], [[kivihil']], [[mec]]. == Politine sistem == [[Fail:Tbilisi Presidential Palace IMG 8920 1920.jpg|thumb|right|250px|Gruzijan prezidentan da sen administracijan pert'kulu (''Avlabarin rezidencii'') [[Tbilis]]as.]] Ohjandusen form om unitarine konstitucine [[segoitadud tazovaldkund|prezidentiž-parlamentine]] tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ({{lang-ka|საქართველოს პრეზიდენტი}}, ''Sakartvelos prezidenti''), hän-žo om armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentan videks vodeks, üks' toštmižstrok om voimusine. Ku parlament pästi radmaspäi ministrid da koume kerdad ei voi vahvištada ut ohjastust, ka prezidentale sab pästta radmaspäi parlamentan ühtnijoid. Käskusenandajan tobmuden pä om üks'kodine Parlament ({{lang-ka|საქართველოს პარლამენტი}}, ''Sakartvelos parlament'i'') 150 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Radonoigendajan tobmuden pä om päministr. Prezident ezineb päministrad (parlamentan ezipartijan liderad), parlament vahvištab händast radnikusele. Päministr vahvištab radnikusele toižid ministrišton ühtnijoid. Ministrišt kogoneb kaks' varapäministrad, koume valdkundališt ministrad da 14 tošt ministrad. Kaik ministrišt pästase radmaspäi edel järgenduseližid valičendoid parlamentha. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 8. i 30. päivil redukud. Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 28. päiväl redukud (1. tur) i 28. päiväl kül'mkud (2. tur), [[Salome Zurabišvili]]-prezident sai vägestust kahtendes turas (59,52%) i tuleb radho tal'vkun 16. päiväspäi. Vs 2019 sügüz'kun 9. päiväspäi [[Giorgi Gaharia]] om päministraks. == Administrativiž-territorialine jagand == &nbsp;&nbsp;&nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Gruzijan administrativiž-territorialine jagand]].'' Valdkundan konstitucijan mödhe, Gruzii jagase 12 regionaks: 1 [[Tbilis]]-pälidn, 9 agjad ({{lang-ka|მხარე}} ''mkhare'') da 2 avtonomišt tazovaldkundad ({{lang-ka|ავტონომიური რესპუბლიკა}} ''avtonomiuri resp'ublik'a''): [[Abhazii]] da [[Adžarii]]. [[Abhazii]] da kogodajad [[Suviosetii|Suviosetijha]] nellän agjan palad oma ripmatomad de fakto, niiden administrativine jagand om ičeze kartte. Agjad alajagasoiš formaližikš 71 municipalitetaks ({{lang-ka|მუნიციპალიტეტი}}) da 11 tazostadud agjaha lidnaks (gruz.: თვითმმართველი ქალაქი ''t'vit'mmart'veli k'alak'i''), no de fakto — 62 municipalitetaks da 11 sureks lidnaks. == Eläjad == Gruzijas elädas [[gruzijalaižed]]. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 4 935 880 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 5,467,400 eläjad Gruzijan NST:n röunoiš vl 1992. Rahvahad (2014): [[gruzijalaižed]] — 86,8%, [[azerbaidžanlaižed]] — 6,3%, [[armenijalaižed]] — 4,5%, toižed rahvahad — 2,4%. Uskondan mödhe (2014): [[ortodoksine hristanuskond|ortodoksižed hristanuskojad]] (oficialine religii) — 83,4%, [[islam|islamanuskojad]] — 10,7%, [[Armenijan apostoline jumalankodikund]] — 2,9%, toižed uskojad — 1,2%, religijatomad — 0,5%, märhapanendata — 1,3%. Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): [[Kutaisi]], [[Batum]], [[Rustavi]]. Vl 2012 kaik om 65 lidnad valdkundas, sidä kesken 10 lidnad seištas territorijoil rahvahidenkeskeižeta tundištuseta. Koume eläjad videspäi oma lidnalaižed (2020). == Ižanduz == Gruzijan larin znam: [[Fail:Sign of Georgian Lari (5).png|15px]]. Gruzijan päeksport om [[kivivoi]] (26%), [[teraz]], [[raud]] da niiden ühthesuladused (17%), [[kuld]] (14%); toine eksport om [[heretuz|mineraližed heretused]] (4%), [[pähkim|pähkmed]] (4%), [[vin]] (3%), ezitegesed [[alkogoližed jomad|alkogoližiden jomiden]] täht (3%), [[citrusad|citrusfruktad]] (2%), [[jondvezi]] (2%), üläloštan predmetad (1%), [[elektruz]] (1%), [[cement]] (1%), [[sobad]] (1%), [[pu (material)|pu]] (1%). == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == ;Tobmuz * [http://www.president.gov.ge/ Gruzijan prezidentan oficialine sait (''president.gov.ge'').] {{ref-ge}} {{ref-en}} {{ref-ru}} * [http://www.parliament.ge/ Gruzijan parlamentan oficialine sait (''parliament.ge'').] {{ref-ge}} {{ref-en}} * [http://gov.ge/ Gruzijan ohjastusen oficialine portal (''gov.ge'').] {{ref-ge}} {{ref-en}} {{ref-ab}} ;Ühthine informacii valdkundas * [http://www.geostat.ge/ Gruzijan Statistikan radnikoičendan portal (''geostat.ge'').] {{ref-ge}} {{ref-en}} {{Commons|Georgia (country)}} {{Evrop}} {{Azii}} [[Kategorii:Gruzii| ]] spr4jpalwzcebayso615wvascbu9k1w 151182 151177 2022-08-02T06:33:58Z Motoranger 10577 Tühjitadud toižetuz 151177, kudamban tegi 178.70.234.131 (arutelu) - ei ole Evrop geografižikš wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Valdkund | Nimi = Gruzii<br />საქართველო<br /><small>''(Sakartvelo)''</small> | Valdkundznam = Greater coat of arms of Georgia.svg | Flag = Flag of Georgia.svg | Valdkundznam text = Gruzijan valdkundznam | Flag text = Gruzijan flag | Pälidn = Tbilis | Eläjiden lugu = 4,926,087<ref name="ciagg">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gg.html Gruzijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}</ref> | Voz' = 2018 | Pind = 69,700 | Kart = Georgia in its region (claimed hatched).svg | Kel' = [[gruzijan kel'|gruzijan]] | Valdkundan pämez' = [[Zurabišvili Salome|Salome Zurabišvili]] | Päministr = [[Gaharia Giorgi|Giorgi Gaharia]] | Religii = [[hristanuskond]], [[islam]] | Valüt = [[gruzijan lari]] (GEL) | Internet-domen = [[.ge]], [[.გე]] | Telefonkod = +995 | Aigvö = [[UTC]]+4 }} '''Gruzii''' ({{lang-ka|საქართველო}} [sɑkʰɑrtʰvɛlɔ] ''Sakartvelo'', se om täuz' oficialine nimituz), om valdkund [[Azii|Azijan]] päivlaskmas, [[Mustmeri|Mustmeren]] päivnouzmaiženke randištonke. Pälidn da kaikiš suremb lidn om [[Tbilis]]. Parlamentan olendsija om [[Kutaisi]] (vspäi 2012). == Istorii == Vn 1991 31. päiväl keväz'kud tegihe referendumad ripmatomuden polhe, 98,93% oli «za». Sil-žo vodel sulakun 9. päiväl Gruzii tedištoiti ičeze ripmatomudes [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ:späi]]. Vn 1991 26. päiväl tal'vkud ripmatomuz linni täudeks. Vozil 1991−1992 rahvahanikoiden soda zavodihe valdkundan pohjoižes, muga [[Suviosetii]]-territorii rahvahidenkeskeižeta tunduštuseta om sündnu. Vll 1992−1993 rahvahanikoiden soda zavodihe valdkundan lodehes, muga [[Abhazii]]-territorii rahvahidenkeskeižeta tunduštuseta om sündnu. Vl 2008 uz' azekaz konflikt oli Suviosetijas, nügüd'aigan [[Abhazii]] da [[Suviosetii]] oma ripmatomudenke de fakto, ned oma Gruzijan ohjastusen kontrolita. === Konstitucii === Valdkundan ezmäine Konstitucii ({{lang-ka|საქართველოს კონსტიტუცია}} ''Sakartvelos k'onstitutsia'') oli olmas vspäi 1921. Jäl'gmäine koumanz' lugul Konstitucii<ref>[http://www.parliament.ge/uploads/other/28/28803.pdf Vn 2010 Gruzijan Konstitucijan tekst valdkundan parlamentan ''parliament.ge''-saital.] {{ref-en}}</ref><ref>[http://www.constituteproject.org/ontology/Georgia?lang=en Gruzijan Konstitucijan tekst ''constituteproject.org''-saital.] {{ref-en}}</ref> om vahvištadud parlamental vn 1995 24. päiväl elokud da tuli väghe sen-žo voden 17. päiväl redukud. Se om väges nügüd'-ki voziden 2004, 2010 da 2018 znamasižidenke vajehtusidenke. == Geografijan andmused == [[Fail:Georgia Topography.png|thumb|left|250px|Gruzijan topografine kart.]] Gruzii om mavaldkundröunoiš<ref name="ciagg"/> [[Venäma]]nke pohjoižes da päivnouzmas (röunan piduz — 894 km), [[Azerbaidžan]]anke päivnouzmas da suvipäivnouzmas (428 km), [[Armenii|Armenijanke]] (219 km) da [[Turkanma]]nke (273 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 1814 km. Gruzijan päivlaskmaižed randad lainištab [[Mustmeri]] 310 km randanpirdanke. Valdkundan pind om 69,700 km². Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Suren Kavkazan [[Šhar]]-mägenpä (5201 m). Londuseližed pävarad oma [[raud|raudkivend]], [[vas'k]], [[marganc]], [[gidroenergii]]; toižed varad oma [[kivivoi]], [[kivihil']], [[mec]]. == Politine sistem == [[Fail:Tbilisi Presidential Palace IMG 8920 1920.jpg|thumb|right|250px|Gruzijan prezidentan da sen administracijan pert'kulu (''Avlabarin rezidencii'') [[Tbilis]]as.]] Ohjandusen form om unitarine konstitucine [[segoitadud tazovaldkund|prezidentiž-parlamentine]] tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ({{lang-ka|საქართველოს პრეზიდენტი}}, ''Sakartvelos prezidenti''), hän-žo om armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentan videks vodeks, üks' toštmižstrok om voimusine. Ku parlament pästi radmaspäi ministrid da koume kerdad ei voi vahvištada ut ohjastust, ka prezidentale sab pästta radmaspäi parlamentan ühtnijoid. Käskusenandajan tobmuden pä om üks'kodine Parlament ({{lang-ka|საქართველოს პარლამენტი}}, ''Sakartvelos parlament'i'') 150 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Radonoigendajan tobmuden pä om päministr. Prezident ezineb päministrad (parlamentan ezipartijan liderad), parlament vahvištab händast radnikusele. Päministr vahvištab radnikusele toižid ministrišton ühtnijoid. Ministrišt kogoneb kaks' varapäministrad, koume valdkundališt ministrad da 14 tošt ministrad. Kaik ministrišt pästase radmaspäi edel järgenduseližid valičendoid parlamentha. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 8. i 30. päivil redukud. Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 28. päiväl redukud (1. tur) i 28. päiväl kül'mkud (2. tur), [[Salome Zurabišvili]]-prezident sai vägestust kahtendes turas (59,52%) i tuleb radho tal'vkun 16. päiväspäi. Vs 2019 sügüz'kun 9. päiväspäi [[Giorgi Gaharia]] om päministraks. == Administrativiž-territorialine jagand == &nbsp;&nbsp;&nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Gruzijan administrativiž-territorialine jagand]].'' Valdkundan konstitucijan mödhe, Gruzii jagase 12 regionaks: 1 [[Tbilis]]-pälidn, 9 agjad ({{lang-ka|მხარე}} ''mkhare'') da 2 avtonomišt tazovaldkundad ({{lang-ka|ავტონომიური რესპუბლიკა}} ''avtonomiuri resp'ublik'a''): [[Abhazii]] da [[Adžarii]]. [[Abhazii]] da kogodajad [[Suviosetii|Suviosetijha]] nellän agjan palad oma ripmatomad de fakto, niiden administrativine jagand om ičeze kartte. Agjad alajagasoiš formaližikš 71 municipalitetaks ({{lang-ka|მუნიციპალიტეტი}}) da 11 tazostadud agjaha lidnaks (gruz.: თვითმმართველი ქალაქი ''t'vit'mmart'veli k'alak'i''), no de fakto — 62 municipalitetaks da 11 sureks lidnaks. == Eläjad == Gruzijas elädas [[gruzijalaižed]]. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 4 935 880 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 5,467,400 eläjad Gruzijan NST:n röunoiš vl 1992. Rahvahad (2014): [[gruzijalaižed]] — 86,8%, [[azerbaidžanlaižed]] — 6,3%, [[armenijalaižed]] — 4,5%, toižed rahvahad — 2,4%. Uskondan mödhe (2014): [[ortodoksine hristanuskond|ortodoksižed hristanuskojad]] (oficialine religii) — 83,4%, [[islam|islamanuskojad]] — 10,7%, [[Armenijan apostoline jumalankodikund]] — 2,9%, toižed uskojad — 1,2%, religijatomad — 0,5%, märhapanendata — 1,3%. Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): [[Kutaisi]], [[Batum]], [[Rustavi]]. Vl 2012 kaik om 65 lidnad valdkundas, sidä kesken 10 lidnad seištas territorijoil rahvahidenkeskeižeta tundištuseta. Koume eläjad videspäi oma lidnalaižed (2020). == Ižanduz == Gruzijan larin znam: [[Fail:Sign of Georgian Lari (5).png|15px]]. Gruzijan päeksport om [[kivivoi]] (26%), [[teraz]], [[raud]] da niiden ühthesuladused (17%), [[kuld]] (14%); toine eksport om [[heretuz|mineraližed heretused]] (4%), [[pähkim|pähkmed]] (4%), [[vin]] (3%), ezitegesed [[alkogoližed jomad|alkogoližiden jomiden]] täht (3%), [[citrusad|citrusfruktad]] (2%), [[jondvezi]] (2%), üläloštan predmetad (1%), [[elektruz]] (1%), [[cement]] (1%), [[sobad]] (1%), [[pu (material)|pu]] (1%). == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == ;Tobmuz * [http://www.president.gov.ge/ Gruzijan prezidentan oficialine sait (''president.gov.ge'').] {{ref-ge}} {{ref-en}} {{ref-ru}} * [http://www.parliament.ge/ Gruzijan parlamentan oficialine sait (''parliament.ge'').] {{ref-ge}} {{ref-en}} * [http://gov.ge/ Gruzijan ohjastusen oficialine portal (''gov.ge'').] {{ref-ge}} {{ref-en}} {{ref-ab}} ;Ühthine informacii valdkundas * [http://www.geostat.ge/ Gruzijan Statistikan radnikoičendan portal (''geostat.ge'').] {{ref-ge}} {{ref-en}} {{Commons|Georgia (country)}} {{Evrop}} {{Azii}} [[Kategorii:Gruzii| ]] 8kux69hy597yfwxe5klnebiyxc8wmi0 151183 151182 2022-08-02T06:36:58Z Motoranger 10577 tarkoiktemb wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Valdkund | Nimi = Gruzii<br />საქართველო<br /><small>''(Sakartvelo)''</small> | Valdkundznam = Greater coat of arms of Georgia.svg | Flag = Flag of Georgia.svg | Valdkundznam text = Gruzijan valdkundznam | Flag text = Gruzijan flag | Pälidn = Tbilis | Eläjiden lugu = 4,926,087<ref name="ciagg">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gg.html Gruzijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}</ref> | Voz' = 2018 | Pind = 69,700 | Kart = Georgia in its region (claimed hatched).svg | Kel' = [[gruzijan kel'|gruzijan]] | Valdkundan pämez' = [[Zurabišvili Salome|Salome Zurabišvili]] | Päministr = [[Gaharia Giorgi|Giorgi Gaharia]] | Religii = [[hristanuskond]], [[islam]] | Valüt = [[gruzijan lari]] (GEL) | Internet-domen = [[.ge]], [[.გე]] | Telefonkod = +995 | Aigvö = [[UTC]]+4 }} '''Gruzii''' ({{lang-ka|საქართველო}} [sɑkʰɑrtʰvɛlɔ] ''Sakartvelo'', se om täuz' oficialine nimituz), om valdkund [[Evrop]]an suvipäivnouzmas i [[Azii|Azijan]] päivlaskmas, [[Mustmeri|Mustmeren]] päivnouzmaiženke randištonke. Pälidn da kaikiš suremb lidn om [[Tbilis]]. Parlamentan olendsija om [[Kutaisi]] (vspäi 2012). == Istorii == Vn 1991 31. päiväl keväz'kud tegihe referendumad ripmatomuden polhe, 98,93% oli «za». Sil-žo vodel sulakun 9. päiväl Gruzii tedištoiti ičeze ripmatomudes [[Nevondkundaline Ühtištuz|NSTÜ:späi]]. Vn 1991 26. päiväl tal'vkud ripmatomuz linni täudeks. Vozil 1991−1992 rahvahanikoiden soda zavodihe valdkundan pohjoižes, muga [[Suviosetii]]-territorii rahvahidenkeskeižeta tunduštuseta om sündnu. Vll 1992−1993 rahvahanikoiden soda zavodihe valdkundan lodehes, muga [[Abhazii]]-territorii rahvahidenkeskeižeta tunduštuseta om sündnu. Vl 2008 uz' azekaz konflikt oli Suviosetijas, nügüd'aigan [[Abhazii]] da [[Suviosetii]] oma ripmatomudenke de fakto, ned oma Gruzijan ohjastusen kontrolita. === Konstitucii === Valdkundan ezmäine Konstitucii ({{lang-ka|საქართველოს კონსტიტუცია}} ''Sakartvelos k'onstitutsia'') oli olmas vspäi 1921. Jäl'gmäine koumanz' lugul Konstitucii<ref>[http://www.parliament.ge/uploads/other/28/28803.pdf Vn 2010 Gruzijan Konstitucijan tekst valdkundan parlamentan ''parliament.ge''-saital.] {{ref-en}}</ref><ref>[http://www.constituteproject.org/ontology/Georgia?lang=en Gruzijan Konstitucijan tekst ''constituteproject.org''-saital.] {{ref-en}}</ref> om vahvištadud parlamental vn 1995 24. päiväl elokud da tuli väghe sen-žo voden 17. päiväl redukud. Se om väges nügüd'-ki voziden 2004, 2010 da 2018 znamasižidenke vajehtusidenke. == Geografijan andmused == [[Fail:Georgia Topography.png|thumb|left|250px|Gruzijan topografine kart.]] Gruzii om mavaldkundröunoiš<ref name="ciagg"/> [[Venäma]]nke pohjoižes da päivnouzmas (röunan piduz — 894 km), [[Azerbaidžan]]anke päivnouzmas da suvipäivnouzmas (428 km), [[Armenii|Armenijanke]] (219 km) da [[Turkanma]]nke (273 km) suves. Ühthine röunoiden piduz om 1814 km. Gruzijan päivlaskmaižed randad lainištab [[Mustmeri]] 310 km randanpirdanke. Valdkundan pind om 69,700 km². Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Suren Kavkazan [[Šhar]]-mägenpä (5201 m). Londuseližed pävarad oma [[raud|raudkivend]], [[vas'k]], [[marganc]], [[gidroenergii]]; toižed varad oma [[kivivoi]], [[kivihil']], [[mec]]. == Politine sistem == [[Fail:Tbilisi Presidential Palace IMG 8920 1920.jpg|thumb|right|250px|Gruzijan prezidentan da sen administracijan pert'kulu (''Avlabarin rezidencii'') [[Tbilis]]as.]] Ohjandusen form om unitarine konstitucine [[segoitadud tazovaldkund|prezidentiž-parlamentine]] tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ({{lang-ka|საქართველოს პრეზიდენტი}}, ''Sakartvelos prezidenti''), hän-žo om armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentan videks vodeks, üks' toštmižstrok om voimusine. Ku parlament pästi radmaspäi ministrid da koume kerdad ei voi vahvištada ut ohjastust, ka prezidentale sab pästta radmaspäi parlamentan ühtnijoid. Käskusenandajan tobmuden pä om üks'kodine Parlament ({{lang-ka|საქართველოს პარლამენტი}}, ''Sakartvelos parlament'i'') 150 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Radonoigendajan tobmuden pä om päministr. Prezident ezineb päministrad (parlamentan ezipartijan liderad), parlament vahvištab händast radnikusele. Päministr vahvištab radnikusele toižid ministrišton ühtnijoid. Ministrišt kogoneb kaks' varapäministrad, koume valdkundališt ministrad da 14 tošt ministrad. Kaik ministrišt pästase radmaspäi edel järgenduseližid valičendoid parlamentha. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 8. i 30. päivil redukud. Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 28. päiväl redukud (1. tur) i 28. päiväl kül'mkud (2. tur), [[Salome Zurabišvili]]-prezident sai vägestust kahtendes turas (59,52%) i tuleb radho tal'vkun 16. päiväspäi. Vs 2019 sügüz'kun 9. päiväspäi [[Giorgi Gaharia]] om päministraks. == Administrativiž-territorialine jagand == &nbsp;&nbsp;&nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Gruzijan administrativiž-territorialine jagand]].'' Valdkundan konstitucijan mödhe, Gruzii jagase 12 regionaks: 1 [[Tbilis]]-pälidn, 9 agjad ({{lang-ka|მხარე}} ''mkhare'') da 2 avtonomišt tazovaldkundad ({{lang-ka|ავტონომიური რესპუბლიკა}} ''avtonomiuri resp'ublik'a''): [[Abhazii]] da [[Adžarii]]. [[Abhazii]] da kogodajad [[Suviosetii|Suviosetijha]] nellän agjan palad oma ripmatomad de fakto, niiden administrativine jagand om ičeze kartte. Agjad alajagasoiš formaližikš 71 municipalitetaks ({{lang-ka|მუნიციპალიტეტი}}) da 11 tazostadud agjaha lidnaks (gruz.: თვითმმართველი ქალაქი ''t'vit'mmart'veli k'alak'i''), no de fakto — 62 municipalitetaks da 11 sureks lidnaks. == Eläjad == Gruzijas elädas [[gruzijalaižed]]. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 4 935 880 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 5,467,400 eläjad Gruzijan NST:n röunoiš vl 1992. Rahvahad (2014): [[gruzijalaižed]] — 86,8%, [[azerbaidžanlaižed]] — 6,3%, [[armenijalaižed]] — 4,5%, toižed rahvahad — 2,4%. Uskondan mödhe (2014): [[ortodoksine hristanuskond|ortodoksižed hristanuskojad]] (oficialine religii) — 83,4%, [[islam|islamanuskojad]] — 10,7%, [[Armenijan apostoline jumalankodikund]] — 2,9%, toižed uskojad — 1,2%, religijatomad — 0,5%, märhapanendata — 1,3%. Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): [[Kutaisi]], [[Batum]], [[Rustavi]]. Vl 2012 kaik om 65 lidnad valdkundas, sidä kesken 10 lidnad seištas territorijoil rahvahidenkeskeižeta tundištuseta. Koume eläjad videspäi oma lidnalaižed (2020). == Ižanduz == Gruzijan larin znam: [[Fail:Sign of Georgian Lari (5).png|15px]]. Gruzijan päeksport om [[kivivoi]] (26%), [[teraz]], [[raud]] da niiden ühthesuladused (17%), [[kuld]] (14%); toine eksport om [[heretuz|mineraližed heretused]] (4%), [[pähkim|pähkmed]] (4%), [[vin]] (3%), ezitegesed [[alkogoližed jomad|alkogoližiden jomiden]] täht (3%), [[citrusad|citrusfruktad]] (2%), [[jondvezi]] (2%), üläloštan predmetad (1%), [[elektruz]] (1%), [[cement]] (1%), [[sobad]] (1%), [[pu (material)|pu]] (1%). == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == ;Tobmuz * [http://www.president.gov.ge/ Gruzijan prezidentan oficialine sait (''president.gov.ge'').] {{ref-ge}} {{ref-en}} {{ref-ru}} * [http://www.parliament.ge/ Gruzijan parlamentan oficialine sait (''parliament.ge'').] {{ref-ge}} {{ref-en}} * [http://gov.ge/ Gruzijan ohjastusen oficialine portal (''gov.ge'').] {{ref-ge}} {{ref-en}} {{ref-ab}} ;Ühthine informacii valdkundas * [http://www.geostat.ge/ Gruzijan Statistikan radnikoičendan portal (''geostat.ge'').] {{ref-ge}} {{ref-en}} {{Commons|Georgia (country)}} {{Evrop}} {{Azii}} [[Kategorii:Gruzii| ]] auezxzzlci5p9m5x9qgud3fn30mmz37 0 1876 151174 146172 2022-08-01T19:06:14Z Koiravva 1717 + wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} [[Fail:Mercury in color - Prockter07 centered.jpg|thumb|right|250px|Merkurii]] '''Merkurii''' ({{lang-la|Mercurius}}) om ezmäine planet [[Päiväine|Päiväižespäi]] lugeden [[Päiväižen sistem]]as. Se om kaikiš penemb Päiväižen sisteman planet. Astronomine znam om ☿. Planet om tetab amuižiš aigoišpäi. Rahvahidenkeskeine nimituz om anttud Amuižen Riman torguindan teravan [[Merkurii (mifologii)|Merkurii]]-jumalan mödhe, mäneb taivhadme heredamb mi toižed nägujad planetad. == Ühthižed andmused == Punondan värtmuz om läz püštoiged orbitan pindale (kon'akuz om vaiše 1/30), i naboiden tahod oma Päiväižen vauktuseta kaiken. Planetal ei ole londuseližid kaimdajid. Merkurijan [[perigelii]] om 46 001 210 km, [[afelii]] om 69 816 927 km. Planet punose ümbri Päiväižes da tegeb kogonaižen punondan 88 maižes päiväs, sil-žo aigal tegeb pol'tošt pörut ičeze värtmudes ümbri. Päivesen hätkeližuz om 58,65 [[Ma (planet)|Man]] päiväd. Veduz om Man vedusen kaks'kümnendez. Sur' raudasine südäituk (mülün viž kudendest) sädab magnitkendad, sen vägi om sadandez Man magnitkendaspäi. Lujas hen atmosfer om olmas, sen atomad ainastadas planetan pindanke paksumb, mi toine toiženke. Merkurijan pindan lämuz oleleb −190..+430 C°, naboiden tahoiš om alemba mi −93 C° kaiken. Ezmäine täuz' kart om sätud vl 2009. == Kaclendan arvoimižed == Merkurii om lähembaine planet Mannoks mi [[Mars (planet)|Mars]] i [[Vener (planet)|Vener]] keskmäras, keskust vajehtase 82..217 mln km röunoiš. Kaclend Maspäi om koverikaz Merkurijan i Päiväižen lähižen sijadusen tagut. Parahim kaikenaigaine kaclend om tahoiš läz Man ekvatorad, niiden päivesen hätkeližuz om kaikenaigaižen polhe. == Homaičendad == <references /> {{Commons|Mercury (planet)}} {{stub}} [[Kategorii:Planetad]] [[Kategorii:Astronomižed objektad kirjamišton mödhe]] ip466jck1s7qxdx0oip37cy6htuwmyp 0 2061 151168 109529 2022-08-01T17:03:52Z Koiravva 1717 +galerei wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Al'met'jevsk<br />Альметьевск <small>(ven.)</small><br />Әлмәт <small>(tot.)</small> | Lidnanznam = Coat of Arms of Almetievsk (Tatarstan) (1987).png | Flag = | Lidnanznam text = Al'met'jevskan lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 158,280 | Voz' = 2022 | Pind = 114.98 | Fail = Парк Шамсинур.jpg | Pämez' = Airat Hairullin<br/>(2015—) | Telefonkod = +7-8553-xxx-xxx | Avtokod = 16. 116. 716 | Aigvö = [[UTC]]+3 (MSK+0) }} '''Al'met'jevsk''' ({{lang-tt|Әлмәт / Əlmǝt}}, {{lang-ru|Альметьевск}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Tatarstanan Tazovaldkund]]an suvipäivnouzmas. Se om [[Al'met'jevskan rajon]]an administrativine keskuz (vspäi 1930), mülüb rajonha. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1720 kuti ''Al'met'jevo-külä'', Al'met-mullan-alusenpanijan baškiran nimen mödhe. Vn 1952 25. päiväl keväz'kud panihe küläd lidnanvuiččeks žiloks da nimitihe nügüdläižikš. Vn 1953 3. päivälpäi kül'mkud Al'met'jevsk om lidnan statusanke. «[[Tatneft]]»-kompanijan päofis, sen «Tatnefteprom»-tütärkompanijan päfater, pompiden tegim i torviden tegim kivivoi- da gazanveimiden täht sijadasoiš lidnas. Rahvahidenkeskeine «[[Sebruz (kivivoinveim)|Sebruz-kivivoinveim]]» augotase lidnan veres. Čulkoiden da noskiden fabrik radab. == Geografijan andmused == Lidn sijadase Zai-jogen hural randal ([[Kam (jogi)|Kaman]] bassein). Matkad [[Kazan'|Kazanihesai]] om 265 km lodeheze. Klimat om [[ven vö|ven]]. Voden keskmäine lämuz +4,4 C°. Al'met'jevsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. == Eläjad == Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 146 393 ristitud, se otab koume nelländest rajonan ristitištos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 158 429 eläjad vl 2020. Rahvahad (2010): [[totarlaižed]] — 55,2 %, [[venälaižed]] — 37,1 %, [[čuvašalaižed]] — 3,1 %, toižed rahvahad — 4,6 %. [[Islam]]an kaks' pämečetid i religiikeskuz Riza Fahretdinan nimed pühäpertinke oma avaitud lidnas. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] Kazanin Jumalanmaman kafedraline päjumalanpert' om olmas. Lidnan profopendusen valdkundaližed aluzkundad oma Kivivoin institut, kaks' tehnikumad, koume kolledžad da muzikškol täuz'kaznuziden täht. == Transport == Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Velotransportine infrastruktur om šingotadud. Lähembaižed lendimportad sijadasoiš [[Bugul'm]]- i [[Neftekamsk]]- (''Begiševo'') lidnoiš. ''Al'met'jevskai''-raudtestancii sijadase kahesas kilometras «[[Agriz]] — Akbaš»-jonol. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> | Almetyevsk, Tatarstan, Russia - panoramio.jpg|Religiikeskuz Riza Fahretdinan nimed pühäpertinke, vn 2009 nägu Собор - panoramio (3).jpg|Kazanin Jumalanmaman kafedraline päjumalanpert', vn 2010 nägu Tatneft HQ.jpg|«Tatneft'»-kompanijan päfater vl 2020 Alnas.jpg|«Alnas»-tegim | Almetyevsk.jpg|Norišton keskuz (2009) | | </gallery> == Homaičendad == <references/> == Irdkosketused == * [http://almetyevsk.tatarstan.ru/ Lidnan da Al'met'jevskan rajonan tobmuden sait (''almetyevsk.tatarstan.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-tt}} {{Commons|Category:Almetyevsk}} {{Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad}} [[Kategorii:Al'met'jevsk| ]] [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad]] [[Kategorii:Al'met'jevskan rajon|*]] 7kuyy7uowf0cqaoj02uxioy4baxuk4i 151169 151168 2022-08-01T17:29:27Z Koiravva 1717 +kuvad wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Al'met'jevsk<br />Альметьевск <small>(ven.)</small><br />Әлмәт <small>(tot.)</small> | Lidnanznam = Coat of Arms of Almetievsk (Tatarstan) (1987).png | Flag = | Lidnanznam text = Al'met'jevskan lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 158,280 | Voz' = 2022 | Pind = 114.98 | Fail = Almetyevsk collage.jpg | Pämez' = Timur Nagumanov<br/>(sügüz'ku 2019—) | Telefonkod = +7-8553-xxx-xxx | Avtokod = 16. 116. 716 | Aigvö = [[UTC]]+3 (MSK+0) }} '''Al'met'jevsk''' ({{lang-tt|Әлмәт / Əlmǝt}}, {{lang-ru|Альметьевск}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Tatarstanan Tazovaldkund]]an suvipäivnouzmas. Se tazovaldkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, om [[Al'met'jevskan rajon]]an administrativine keskuz (vspäi 1930), mülüb rajonha. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1720 kuti ''Al'met'jevo-külä'', Al'met-mullan-alusenpanijan baškiran nimen mödhe. Vn 1952 25. päiväl keväz'kud panihe küläd lidnanvuiččeks žiloks da nimitihe nügüdläižikš. Vn 1953 3. päivälpäi kül'mkud Al'met'jevsk om lidnan statusanke. «[[Tatneft]]»-kompanijan päofis, sen «Tatnefteprom»-tütärkompanijan päfater, pompiden «Alnas»-tegim i torviden tegim kivivoi- da gazanveimiden täht sijadasoiš lidnas. Rahvahidenkeskeine «[[Sebruz (kivivoinveim)|Sebruz-kivivoinveim]]» augotase lidnan veres. Čulkoiden da noskiden fabrik radab. == Geografijan andmused == Lidn sijadase Zai-jogen hural randal ([[Kam (jogi)|Kaman]] bassein). Matkad [[Kazan'|Kazanihesai]] om 265 km lodeheze. Klimat om [[ven vö|ven]]. Voden keskmäine lämuz +4,4 C°. Al'met'jevsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. == Eläjad == Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 146 393 ristitud, se otab koume nelländest rajonan ristitištos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 158 429 eläjad vl 2020. Rahvahad (2010): [[totarlaižed]] — 55,2 %, [[venälaižed]] — 37,1 %, [[čuvašalaižed]] — 3,1 %, toižed rahvahad — 4,6 %. [[Islam]]an kaks' pämečetid i religiikeskuz Riza Fahretdinan nimed pühäpertinke oma avaitud lidnas. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] Kazanin Jumalanmaman kafedraline päjumalanpert' om olmas. Lidnan profopendusen valdkundaližed aluzkundad oma Al'met'jevskan valdkundaline kivivoin institut<ref>[http://www.agni-rt.ru/ Al'met'jevskan valdkundaližen kivivoin institutan sait (''agni-rt.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, kaks' tehnikumad, koume kolledžad da muzikškol täuz'kaznuziden täht. Edeline lidnan da rajonan pämez' om Airat Hairullin (sügüz'ku 2015 — kezaku 2019). == Transport == Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Velotransportine infrastruktur om šingotadud. Lähembaižed lendimportad sijadasoiš [[Bugul'm]]- i [[Neftekamsk]]- (''Begiševo'') lidnoiš. ''Al'met'jevskai''-raudtestancii sijadase kahesas kilometras «[[Agriz]] — Akbaš»-jonol. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Мемориальный комплекс "Вечный огонь" г. Альметьевск.jpg|Suren sodan memorialine «Igähine lämoi»-kompleks (2019) Almetyevsk, Tatarstan, Russia - panoramio.jpg|Religiikeskuz Riza Fahretdinan nimed pühäpertinke, vn 2009 nägu Собор - panoramio (3).jpg|Kazanin Jumalanmaman kafedraline päjumalanpert', vn 2010 nägu Tatneft HQ.jpg|«Tatneft»-kompanijan päfater vl 2020 Alnas.jpg|«Alnas»-tegim Almetjewsk-Dramatheater-2006.jpg|Totaran dramteatr (2006) Almetyevsk.jpg|Norišton keskuz (2009) Almet Chess club.jpg|Šahmatklub (2005) </gallery> == Homaičendad == <references/> == Irdkosketused == * [http://almetyevsk.tatarstan.ru/ Lidnan da Al'met'jevskan rajonan tobmuden sait (''almetyevsk.tatarstan.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-tt}} {{Commons|Category:Almetyevsk}} {{Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad}} [[Kategorii:Al'met'jevsk| ]] [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad]] [[Kategorii:Al'met'jevskan rajon|*]] 4ej0g6vmgu6emll4pi7ztrni5arrqmd 151175 151169 2022-08-01T19:25:08Z Koiravva 1717 ližaduz wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Al'met'jevsk<br />Альметьевск <small>(ven.)</small><br />Әлмәт <small>(tot.)</small> | Lidnanznam = Coat of Arms of Almetievsk (Tatarstan) (1987).png | Flag = | Lidnanznam text = Al'met'jevskan lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 158,280 | Voz' = 2022 | Pind = 114.98 | Fail = Almetyevsk collage.jpg | Pämez' = Timur Nagumanov<br/>(sügüz'ku 2019—) | Telefonkod = +7-8553-xxx-xxx | Avtokod = 16. 116. 716 | Aigvö = [[UTC]]+3 (MSK+0) }} '''Al'met'jevsk''' ({{lang-tt|Әлмәт / Əlmǝt}}, {{lang-ru|Альметьевск}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Tatarstanan Tazovaldkund]]an suvipäivnouzmas. Se tazovaldkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, om [[Al'met'jevskan rajon]]an administrativine keskuz (vspäi 1930), mülüb rajonha. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1720 kuti ''Al'met'jevo-külä'', Al'met-mullan-alusenpanijan baškiran nimen mödhe. Vn 1952 25. päiväl keväz'kud panihe küläd lidnanvuiččeks žiloks da nimitihe nügüdläižikš. Vn 1953 3. päivälpäi kül'mkud Al'met'jevsk om lidnan statusanke. «[[Tatneft]]»-kompanijan päofis, sen «Tatnefteprom»-tütärkompanijan päfater, pompiden «Alnas»-tegim i torviden tegim kivivoi- da gazanveimiden täht sijadasoiš lidnas. Rahvahidenkeskeine «[[Sebruz (kivivoinveim)|Sebruz-kivivoinveim]]» augotase lidnan veres. Čulkoiden da noskiden fabrik radab. == Geografijan andmused == Lidn sijadase Zai-jogen hural randal ([[Kam (jogi)|Kaman]] bassein). Matkad [[Kazan'|Kazanihesai]] om 265 km lodeheze. Klimat om [[ven vö|ven]]. Voden keskmäine lämuz +4,4 C°. Al'met'jevsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. == Eläjad == Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 146 393 ristitud, se otab koume nelländest rajonan ristitištos. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 158 429 eläjad vl 2020. Rahvahad (2010): [[totarlaižed]] — 55,2 %, [[venälaižed]] — 37,1 %, [[čuvašalaižed]] — 3,1 %, toižed rahvahad — 4,6 %. [[Islam]]an kaks' pämečetid i religiikeskuz Riza Fahretdinan nimed pühäpertinke oma avaitud lidnas. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] Kazanin Jumalanmaman kafedraline päjumalanpert' om olmas. Lidnan profopendusen valdkundaližed aluzkundad oma Al'met'jevskan valdkundaline kivivoin institut<ref>[http://www.agni-rt.ru/ Al'met'jevskan valdkundaližen kivivoin institutan sait (''agni-rt.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-en}} <small>''(+ anglijankel'ne sait, + ezisanad i istorii totaran kelel)''</small></ref>, kaks' tehnikumad, koume kolledžad da muzikškol täuz'kaznuziden täht. Edeline lidnan da rajonan pämez' om Airat Hairullin (sügüz'ku 2015 — kezaku 2019). == Transport == Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Velotransportine infrastruktur om šingotadud. Lähembaižed lendimportad sijadasoiš [[Bugul'm]]- i [[Neftekamsk]]- (''Begiševo'') lidnoiš. ''Al'met'jevskai''-raudtestancii sijadase kahesas kilometras «[[Agriz]] — Akbaš»-jonol. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Мемориальный комплекс "Вечный огонь" г. Альметьевск.jpg|Suren sodan memorialine «Igähine lämoi»-kompleks (2019) Almetyevsk, Tatarstan, Russia - panoramio.jpg|Religiikeskuz Riza Fahretdinan nimed pühäpertinke, vn 2009 nägu Собор - panoramio (3).jpg|Kazanin Jumalanmaman kafedraline päjumalanpert', vn 2010 nägu Tatneft HQ.jpg|«Tatneft»-kompanijan päfater vl 2020 Alnas.jpg|«Alnas»-tegim Almetjewsk-Dramatheater-2006.jpg|Totaran dramteatr (2006) Almetyevsk.jpg|Norišton keskuz (2009) Almet Chess club.jpg|Šahmatklub (2005) </gallery> == Homaičendad == <references/> == Irdkosketused == * [http://almetyevsk.tatarstan.ru/ Lidnan da Al'met'jevskan rajonan tobmuden sait (''almetyevsk.tatarstan.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-tt}} {{Commons|Category:Almetyevsk}} {{Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad}} [[Kategorii:Al'met'jevsk| ]] [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad]] [[Kategorii:Al'met'jevskan rajon|*]] iqle920b9ly0re9gmlfz55slqiellod 4 2521 151173 151074 2022-08-01T17:54:39Z Koiravva 1717 aktualizacii kerdan nedališ wikitext text/x-wiki {{/Südäimištlehtpol'}} ---- '''Nügüdläine sija kirjutusiden (südäimištlehtpoliden) lugun mödhe''': '''#182''' ('''317:späi''')<br /> '''Edes''': [[:km:|Khmeran Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|km|N}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:hak:|Hakkan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|hak|N}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:roa-tara:|Tarantinokel'ne Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|roa-tara|N}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:pam:|Kapampangankel'ne Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|pam|N}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:ig:|Igbon Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|ig|N}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:nso:|Pohjoižsoton Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|nso|N}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:so:|Somalin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|so|N}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:rue:|Rusinan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|rue|N}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:sn:|Šonan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|sn|N}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:bh:|Bhodžpurin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|bh|N}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:se:|Pohjoižsaamen Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|se|N}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:myv:|Erzän Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|myv|N}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:vls:|Päivlaskmaižflamandijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|vls|N}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:nds-nl:|Alasaksonijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|nds-nl|N}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:mi:|Maorin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|mi|N}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:sat:|Santalikel'ne Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|sat|N}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:sc:|Sardinijan Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|sc|N}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Edes''': [[:nah:|Nahuatlin Vikipedii]] ('''+{{#expr:{{NUMBEROF|ARTICLES|nah|N}}-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''')<br /> '''Mödas''': [[:gan:|Gan'kel'ne Vikipedii]] ('''-{{#expr:{{NUMBEROFARTICLES}}-{{NUMBEROF|ARTICLES|gan|N}}}}''')<br /> '''Mödas''': [[:kab:|Kabilan Vikipedii]] ('''-{{#expr:{{NUMBEROFARTICLES}}-{{NUMBEROF|ARTICLES|kab|N}}}}''')<br /> '''Mödas''': [[:glk:|Giläkin Vikipedii]] ('''-{{#expr:{{NUMBEROFARTICLES}}-{{NUMBEROF|ARTICLES|glk|N}}}}''')<br /> '''Mödas''': [[:tk:|Turkmenan Vikipedii]] ('''-{{#expr:{{NUMBEROFARTICLES}}-{{NUMBEROF|ARTICLES|tk|N}}}}''')<br /> '''Mödas''': [[:fiu-vro:|Virun Vikipedii]] ('''-{{#expr:{{NUMBEROFARTICLES}}-{{NUMBEROF|ARTICLES|fiu-vro|N}}}}''')<br /> '''Mödas''': [[:co:|Korsikan Vikipedii]] ('''-{{#expr:{{NUMBEROFARTICLES}}-{{NUMBEROF|ARTICLES|co|N}}}}''')<br /> '''Mödas''': [[:bo:|Tibetan Vikipedii]] ('''-{{#expr:{{NUMBEROFARTICLES}}-{{NUMBEROF|ARTICLES|bo|N}}}}''')<br /> '''7,000:ihe''': '''+{{#expr:7000-{{NUMBEROFARTICLES}}}}''' {{/Suomalaiž-permižed Vikipedijad‎}} {| style="width:65%;" |- ! '''[[Specialine:UdedLehtpoled|Uded lehtpoled kus]]''' ! Nügüdläine VikiSüvüz: {{depth}}<br>{{purge}} ! '''[[Vikipedii:Süvüden istorii]]''' |- valign="top" | : 06. kezaku 2022: '''63.074''' {{kazvand}} : 13. kezaku 2022: '''63.310''' {{kazvand}} : 20. kezaku 2022: '''63.505''' {{kazvand}} : 27. kezaku 2022: '''63.569''' {{kazvand}} | : 04. heinku 2022: '''63.665''' {{kazvand}} : 11. heinku 2022: '''63.801''' {{kazvand}} : 18. heinku 2022: '''63.918''' {{kazvand}} : 25. heinku 2022: '''64.150''' {{kazvand}} | : 01. eloku 2022: '''64.272''' {{kazvand}} : 08. eloku 2022: '''???''' : 15. eloku 2022: '''???''' : 22. eloku 2022: '''???''' : 29. eloku 2022: '''???''' |} [[Fail:1000HA.png|16px]] '''[[Vikipedii:Tarbhaižed lehtpoled, kudambad tarbiž säta kaikihe Vikipedijan versijoihe|Tarbhaižed lehtpoled]]:''' {{SAMPLESCORE}} (maksimum 100.00) * kezaku 2012: '''#197 (1.53)''' {{kazvand}} * heinku 2012: '''#192 (1.72)''' {{kazvand}} * eloku 2012: '''#190 (1.77)''' {{kazvand}} * sügüz'ku 2012: '''#190 (1.80)''' {{vajehtuseta}} * reduku 2012: '''#190 (1.91)''' {{vajehtuseta}} * kül'mku 2012: '''#182 (2.09)''' {{kazvand}} * viluku 2014: '''#163 (3.31)''' {{kazvand}} * uhoku 2014: '''#158 ([[:meta:List_of_Wikipedias_by_sample_of_articles|3.28]])''' {{kazvand}} * '''kc. edemba: [[Vikipedii:Tarbhaižiden lehtpoliden statistik]]''' * ---- :'''[[:Kategorii:Ezitegesed|Ezitegesed]]:''' {{PAGESINCATEGORY:Ezitegesed}}/{{NUMBEROFARTICLES}}='''{{#expr: {{PAGESINCATEGORY:Ezitegesed}}/({{NUMBEROFARTICLES}}-{{PAGESINCATEGORY:Eriližed lehtpoled}})*100 round 2}}%''' <!-- Checked from ".ad" to "Reboi" so far --> :'''[[Vikipedii:Hüväd kirjutused|Hüväd kirjutused]]:''' {{#expr: ({{PAGESINCATEGORY:Hüväd kirjutused}})}}/{{NUMBEROFARTICLES}}='''{{#expr: ({{PAGESINCATEGORY:Hüväd kirjutused}})/({{NUMBEROFARTICLES}}-{{PAGESINCATEGORY:Eriližed lehtpoled}})*100 round 2}}%''' ---- '''Kacu mugažo:''' * [https://stats.wikimedia.org/v2/#/vep.wikipedia.org Wikistat 2: Nügüdläine statistik kus da vodes (vep.wikipedia.org)] i [https://stats.wikimedia.org/EN/TablesWikipediaVEP.htm Wikipedia Statistics - Tables - Vepsian (Statistik Vikipedijas - Tabluded - Vepsän Vikipedii).] {{ref-en}} * [[:ru:Википедия:Список Википедий|ru:Википедия:Список Википедий (Vikipedijoiden nimikirjutez RuWikiš).]] {{ref-ru}} * '''[[Vikipedii:Kacundoiden časpaksuz]] * [https://tools.wmflabs.org/topviews/?project=vep.wikipedia.org&platform=all-access&date=last-month&excludes= Lehtpoled kacundoiden lugun mödhe jäl'ghižes kus ''tools.wmflabs.org''-saital.] [[Kategorii:Statistik Vikipedijas]] aide7pxuqe36xq67netmf1lb61ggm5y 0 3713 151194 131450 2022-08-02T11:11:10Z Motoranger 10577 formitez wikitext text/x-wiki [[Fail:Ladoga.png|thumb|right|250px|Valaam-sar' Ladoganjärven kartal]] '''Valaam''' ({{lang-ru|Валаам}}, {{lang-krl|Valamoi}}, {{lang-fi|Valamo}}) om sar' [[Ladog]]anjärven pohjoižes palas, [[Venälaine Federacii|Venäman]] [[Karjalan Tazovaldkund|Karjalan]] territorijal, [[Valaaman sarišt]]on kaikiš suremb sar'. Nened eländtahod sijadasoiš sarel: Valaam-žilo, kudamb mülüb [[Sortaval]]an lidnankundha, i [[Valaaman jumalankodi|Valaaman mez'jumalankodi]] — venälaižen sauvondčomamahton znamasine muštnik. Valaaman pind om 28 km², sarišton enamba kaht koumandest. Territorii sijadase 5 m (Ladogan pind) ..58 m ü.m.t. korktusil. Kaks' südäijärved (ühthine pind om 1 km²) ühtenzoittas kanaloil keskneze i Ladoganke. Matkad Ladogan lähembaižhe randhasai om 22 km, Sortavalhasai om 42 kilometrad. Sar' om populärine turistine čuraduz. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.valaam.ru/ Valaaman jumalankodin oficialine sait (''valaam.ru'').] {{ref-ru}} * [http://valaam.org.ru/ Piterin «Valaam»-tedokeskuz (''valaam.org.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Commons|Category:Valaam island}} {{stub}} [[Kategorii:Ladog]] [[Kategorii:Karjalan Tazovaldkund]] [[Kategorii:Venäman sared]] [[Kategorii:Sared kirjamišton mödhe]] n70xv3z5ua231ezordl2a5jbaznc2jj 151196 151194 2022-08-02T11:33:02Z Motoranger 10577 + wikitext text/x-wiki [[Fail:Ladoga.png|thumb|right|250px|Valaam-sar' Ladoganjärven kartal]] '''Valaam''' ({{lang-ru|Валаам}}, {{lang-krl|Valamoi}}, {{lang-fi|Valamo}}) om sar' [[Ladog]]anjärven pohjoižes palas, [[Venälaine Federacii|Venäman]] [[Karjalan Tazovaldkund|Karjalan]] territorijal, [[Valaaman sarišt]]on kaikiš suremb sar'. == Kävutand == Nened eländtahod sijadasoiš sarel: Valaam-žilo, kudamb mülüb [[Sortaval]]an lidnankundha, i [[Valaaman jumalankodi|Valaaman mez'jumalankodi]] — venälaižen sauvondčomamahton znamasine muštnik. Sar' om populärine turistine čuraduz. == Ümbrikirjutand == Valaaman pind om 28 km², sarišton enamba kaht koumandest. Sar' om 9,6 km pitte i 7,8 km levette. Territorii sijadase 5 m (Ladogan pind) ..58 m ü.m.t. korktusil. Kaks' südäijärved (ühthine pind om 1 km²) ühtenzoittas kanaloil keskneze i Ladoganke. Ühesa pen't mecjärved om niiden ližaks. Matkad Ladogan lähembaižhe randhasai om 22 km, Sortavalhasai om 42 kilometrad, [[Piter]]ihesai om 220 km vetme vai 316 km avtotedme (Sortavalan kal't). Enamba mi 480 kazmusiden erikod om sarel, äjad oma kazvatadud manahoil. Sadud oma kaičenus plodpuidenke 150 vot igänke da sen enamba. Kavag'mec kattab sart tobjimalaz, [[pedai]] otab kaks' koumandest. == Irdkosketused == * [http://www.valaam.ru/ Valaaman jumalankodin oficialine sait (''valaam.ru'').] {{ref-ru}} * [http://valaam.org.ru/ Piterin «Valaam»-tedokeskuz (''valaam.org.ru'').] {{ref-ru}} {{ref-en}} {{Commons|Category:Valaam island}} {{stub}} [[Kategorii:Ladog]] [[Kategorii:Karjalan Tazovaldkund]] [[Kategorii:Venäman sared]] [[Kategorii:Sared kirjamišton mödhe]] dshm5bwu0a1nliz9gtqza4cuy891mgn 0 8813 151187 145085 2022-08-02T07:26:12Z Motoranger 10577 ližaduz wikitext text/x-wiki [[Fail:Wikipedia-logo-v2-fi.svg|thumb|right|150px|Suomenkel'žen Vikipedijan logotip]] '''Suomenkel'ne Vikipedii''' (ičeze nimituz: ''Suomenkielinen Wikipedia'') om joudai enciklopedii [[suomen kel'|suomen kelel]], [[Vikipedii|Vikipedijan]] suomenkel'ne jaguz [[latinan kirjamišt|latinan kirjamišton]] pohjal. Se jaguz om avaitud [[2002. voz'|2002]]-nden voden [[21. uhoku|21. päiväl uhokud]]. Nügüdläine kirjutusiden lugu om {{NUMBEROF|ARTICLES|fi}} (vn {{CURRENTYEAR}} {{CURRENTMONTHNAMEGEN}} {{CURRENTDAY}}. päivän), süvüz — {{Depth|fi|1}}. Suomen kelen [[Vikivajehnik]] ([[:wikt:fi:Etusivu|''Wikisanakirja'']]) zavodihe vn 2004 2. päiväl semendkud. == Statistik == * 2002, sügüz'ku — 1000 südäimištlehtpol't (kirjutust)<ref>[http://stats.wikimedia.org/EN/TablesWikipediaFI.htm Wikipedia Statistics - Tables - Finnish (''stats.wikimedia.org'').] {{ref-en}}</ref> * 2004, uhoku — 10 000 südäimištlehtpolid * 2006, 21. uhoku — 50 000 südäimištlehtpolid * 2007, 11. uhoku — 100 000 südäimištlehtpolid * 2009, 12. sulaku — 200 000 südäimištlehtpolid * 2012, 9. heinku — 300 000 südäimištlehtpolid * 2016, 29. eloku — 400 000 südäimištlehtpolid * 2020, 28. tal'vku — 500 000 südäimištlehtpolid == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://fi.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Etusivu Suomen Vikipedijan pälehtpol' (''Etusivu'')]. {{Commons|Category:Finnish Wikipedia}} {{Vikipedijad uraližil kelil}} {{Vikipedijad Venäman rahvahiden kelil}} {{Sured Vikipedijad}} {{stub}} [[Kategorii:Vikipedijad]] [[Kategorii:Suomen kel']] lx8oufdzl1ovjb72hdlholid82nxlfz 151188 151187 2022-08-02T07:35:45Z Motoranger 10577 wikitext text/x-wiki [[Fail:Wikipedia-logo-v2-fi.svg|thumb|right|150px|Suomenkel'žen Vikipedijan logotip]] '''Suomenkel'ne Vikipedii''' (ičeze nimituz: ''Suomenkielinen Wikipedia'') om joudai enciklopedii [[suomen kel'|suomen kelel]], [[Vikipedii|Vikipedijan]] suomenkel'ne jaguz [[latinan kirjamišt|latinan kirjamišton]] pohjal. Se jaguz om avaitud [[2002. voz'|2002]]-nden voden [[21. uhoku|21. päiväl uhokud]]. Nügüdläine kirjutusiden lugu om {{NUMBEROF|ARTICLES|fi}} (vn {{CURRENTYEAR}} {{CURRENTMONTHNAMEGEN}} {{CURRENTDAY}}. päivän), süvüz — {{Depth|fi|1}}. Suomen kelen [[Vikivajehnik]] ([http://fi.wiktionary.org/wiki/Wikisanakirja:Etusivu ''Wikisanakirja'']) zavodihe vn 2004 2. päiväl semendkud. == Statistik == * 2002, sügüz'ku — 1000 südäimištlehtpol't (kirjutust)<ref>[http://stats.wikimedia.org/EN/TablesWikipediaFI.htm Wikipedia Statistics - Tables - Finnish (''stats.wikimedia.org'').] {{ref-en}}</ref> * 2004, uhoku — 10 000 südäimištlehtpolid * 2006, 21. uhoku — 50 000 südäimištlehtpolid * 2007, 11. uhoku — 100 000 südäimištlehtpolid * 2009, 12. sulaku — 200 000 südäimištlehtpolid * 2012, 9. heinku — 300 000 südäimištlehtpolid * 2016, 29. eloku — 400 000 südäimištlehtpolid * 2020, 28. tal'vku — 500 000 südäimištlehtpolid == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://fi.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Etusivu Suomen Vikipedijan pälehtpol' (''Etusivu'')]. {{Commons|Category:Finnish Wikipedia}} {{Vikipedijad uraližil kelil}} {{Vikipedijad Venäman rahvahiden kelil}} {{Sured Vikipedijad}} {{stub}} [[Kategorii:Vikipedijad]] [[Kategorii:Suomen kel']] s3sg3m9kpi3cgsbmj6g6i1cttkihxep 151189 151188 2022-08-02T07:39:00Z Motoranger 10577 formitez wikitext text/x-wiki [[Fail:Wikipedia-logo-v2-fi.svg|thumb|right|150px|Suomenkel'žen Vikipedijan logotip]] '''Suomenkel'ne Vikipedii''' (ičeze nimituz: ''Suomenkielinen Wikipedia'') om joudai enciklopedii [[suomen kel'|suomen kelel]], [[Vikipedii|Vikipedijan]] suomenkel'ne jaguz [[latinan kirjamišt|latinan kirjamišton]] pohjal. Se jaguz om avaitud [[2002. voz'|2002]]-nden voden [[21. uhoku|21. päiväl uhokud]]. Nügüdläine kirjutusiden lugu om {{NUMBEROF|ARTICLES|fi}} (vn {{CURRENTYEAR}} {{CURRENTMONTHNAMEGEN}} {{CURRENTDAY}}. päivän), süvüz — {{Depth|fi|1}}. Suomen kelen [[Vikivajehnik]]<ref>[http://fi.wiktionary.org/wiki/Wikisanakirja:Etusivu ''Wikisanakirja:n'' pälehtpol'.]</ref> zavodihe vn 2004 2. päiväl semendkud. == Statistik == * 2002, sügüz'ku — 1000 südäimištlehtpol't (kirjutust)<ref>[http://stats.wikimedia.org/EN/TablesWikipediaFI.htm Wikipedia Statistics - Tables - Finnish (''stats.wikimedia.org'').] {{ref-en}}</ref> * 2004, uhoku — 10 000 südäimištlehtpolid * 2006, 21. uhoku — 50 000 südäimištlehtpolid * 2007, 11. uhoku — 100 000 südäimištlehtpolid * 2009, 12. sulaku — 200 000 südäimištlehtpolid * 2012, 9. heinku — 300 000 südäimištlehtpolid * 2016, 29. eloku — 400 000 südäimištlehtpolid * 2020, 28. tal'vku — 500 000 südäimištlehtpolid == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://fi.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Etusivu Suomen Vikipedijan pälehtpol' (''Etusivu'')]. {{Commons|Category:Finnish Wikipedia}} {{Vikipedijad uraližil kelil}} {{Vikipedijad Venäman rahvahiden kelil}} {{Sured Vikipedijad}} {{stub}} [[Kategorii:Vikipedijad]] [[Kategorii:Suomen kel']] o1kr6tdzplui37l3w4v6jbisq9z38px 0 10838 151190 113886 2022-08-02T08:12:29Z Motoranger 10577 formitez wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Portsmut<br />Portsmouth | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad | Eläjiden lugu = 21,796 | Voz' = 2017 | Pind = 43.5 | Fail = Portsmouth, NH - Market Square.JPG | Pämez' = Džek Blelok<br/>(2016—) | Telefonkod = +1-603 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]−5,<br />kezal [[UTC]]−4 }} {{Znamoičendad|Portsmut}} '''Portsmut''' ({{lang-en|Portsmouth}}) om [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:oiden]] lidn da port [[Nju Gempšir]]-štatan suvipäivnouzmas. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1623. Kožundakt om allekirjutadud neciš lidnas Venäman i Japonijan keskes [[Venälaiž-Japonine soda (1904-1905)|sodan]] lopindaks vl 1905. AÜV:oiden armijan vedenalaižiden laivoiden sauvomine om olmas Portsmut-lidnanno, sodabaz-ki oli [[Vilusoda]]n aigaspäi. == Geografijan andmused == Lidn sijadase [[Atlantine valdmeri|Atlantižen valdmeren]] randal, 6 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 233 ristitud. == Irdkosketused == * [http://cityofportsmouth.com/ Lidnan oficialine sait (''cityofportsmouth.com'').] {{ref-en}} {{Commons|Category:Portsmouth, New Hampshire}} {{stub}} [[Kategorii:Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Nju Gempširan lidnad]] khypbm5vhwii0gsp90qlf0eo486adjl 151191 151190 2022-08-02T08:26:43Z Motoranger 10577 + wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Portsmut<br />Portsmouth | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad | Eläjiden lugu = 21,796 | Voz' = 2017 | Pind = 43.5 | Fail = Portsmouth, NH - Market Square.JPG | Pämez' = Džek Blelok<br/>(2016—) | Telefonkod = +1-603 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]−5,<br />kezal [[UTC]]−4 }} {{Znamoičendad|Portsmut}} '''Portsmut''' ({{lang-en|Portsmouth}}) om [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:oiden]] lidn da port [[Nju Gempšir]]-štatan suvipäivnouzmas. Mülüb Rokingem-ümbrikho, sen nellänz' surtte lidn. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1623, evropalaižiden ezmäine žilo štatan territorijal. Štat sai nimitust Anglijan Hemp-grafkundaspäi, i lidn om nimitadud sen järedan [[Portsmut (Anglii)|Portsmutan]] mödhe. Kožundakt om allekirjutadud neciš lidnas Venäman i Japonijan keskes [[Venälaiž-Japonine soda (1904−1905)|sodan]] lopindaks vl 1905. Portsmut om laivansauvomižen taho lidnan alusenpanendaspäi. Štatan üks'jäine valdmeriport radab siš. [[AÜV:oiden azekhad väged|AÜV:oiden armijan]] vedenalaižiden laivoiden sauvomine tegese lidnanno, sodabaz-ki oli [[Vilusoda]]n aigaspäi. == Geografijan andmused == Lidn sijadase [[Atlantine valdmeri|Atlantižen valdmeren]] randal, 6 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 21 233 ristitud. == Irdkosketused == * [http://cityofportsmouth.com/ Lidnan oficialine sait (''cityofportsmouth.com'').] {{ref-en}} {{Commons|Category:Portsmouth, New Hampshire}} {{stub}} [[Kategorii:Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Nju Gempširan lidnad]] 7cv42etv0huo4nj0tvzy201x6tssog0 0 10910 151176 133938 2022-08-01T23:31:51Z Aboubacarkhoraa 14486 #WPWP wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Konakri<br />Conakry <small>(fr. i angl.)</small> | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = Konakrin lidnanznam | Flag text = Konakrin flag | Valdkund = Gvinei | Eläjiden lugu = 1,667,864 | Voz' = 2014 | Pind = 450 | Fail = Conakry.jpg | Pämez' = Matüren Bangora<br />(2016—) | Telefonkod = +224-4 | Aigvö = [[UTC]]+0 }} [[Fail:Stade Général Lansana Conté de Nongo 02.jpg|pisi]] [[Fail:Location map Conakry.png|thumb|left|200px|Lidnan kart, 2011.]] [[Fail:Piroguier a Dixinn.jpg|pisi]] '''Konakri''' ([[francijan kel'|francijan]] i [[anglijan kel'|anglijan]] kelil: ''Conakry'', [[susun kel'|sus]].: ''Kɔnakiri'') om [[Gvinei|Gvinejan]] pälidn da kaikiš suremb lidn. Lidn om valdkundan ižandusen päkeskuz da kaikiš järedamb port. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1887 [[Francii|francijalaižil]]. Vl 1891 Konakri kändihe [[Francine Gvinei|Francižen Gvinejan]] pälidnaks. Konakri šingotase jomiden tegimil ([[Coca-Cola]], mineralveded), sauvondmaterialiden edheotandoil (cement, mujud), plastiktegesiden pästandal, telekommunikacijoiden kompanijoil i bankoil. == Geografijan andmused == Lidn sijadase ühtenzoittud dambal kontinentha Tombo (Tolebo)-sarel da Kalum-nemakol. Kaid nem' andase [[Atlantine valdmeri|Atlantižele valdmerele]] edahaks, se om 36 km pitte. Kaik korktused oma 100 metrad penembad. Klimat om [[subekvatorialine vö|subekvatorialine]] mussonine räk. Kun päiväline keskmäine lämuz om +25..+27 C° vodes läbi. Paneb sadegid 3780 mm, sidä kesken kuivsezonan aigan (kül'mku−sulaku) — vaiše 105 mm. Kuivsezonal ''harmattan''-tullei puhub [[Sahar (rahvahatoi ma)|Saharaspäi]]. Konakri om tazostadud Gvinejan agjaha, jagase 5 kommunaks (lidnankundaks). Kommunad alajagasoiš 97 fartalaks. == Eläjad == Vl 1958 lidnan eläjiden lugu oli 58 tuhad ristituid. Vn 2014 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 667 864 ristitud, valdkundan seičemendez. Vl 2014 pälidnan 85,7% 15-voččid da sen vanhemb el'genziba i pagižiba francijan kelel, 42,1% mahtoiba kirjutada i lugeda sil kelel. Lidnan-agjan edeline pämez' oli Soriba Sorel Kamara (2014−2016, koli). == Transport == Taksid oma kundaližeks transportaks. Raudted ühtenzoittas pälidnad valdkundan maidenke, vedadas jüguid rahvahidenkeskeižen torguindan täht Konakrin meriportan kal't. Rahvahidenkeskeine civiline Konakri (Gbessii)-lendimport ({{lang-en|Gbessia}}, ''CKY'', vspäi 1945, 527 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 13 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi (Tombo-sarespäi), Kalum-nemakon suvirandal. Se tegeb reisid [[Afrik]]an päivlaskman da [[Evrop]]an verhiže maihe. == Sebruzlidnad == * {{USA|#}} [[Klivlend]], [[Ogajo]], [[AÜV]] == Homaičendad == <references /> {{Commons|Category:Conakry}} {{Afrikan pälidnad}} [[Kategorii:Konakri| ]] [[Kategorii:Gvinejan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Gvinei|*]] [[Kategorii:Pälidnad]] [[Kategorii:Gvinejan agjad]] lrwe5caqqkewfoap5ciz06r6m68xbhe 151185 151176 2022-08-02T06:47:47Z Motoranger 10577 formitez wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Konakri<br />Conakry <small>(fr. i angl.)</small> | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = Konakrin lidnanznam | Flag text = Konakrin flag | Valdkund = Gvinei | Eläjiden lugu = 1,667,864 | Voz' = 2014 | Pind = 450 | Fail = Conakry.jpg | Pämez' = Matüren Bangora<br/>(2016—) | Telefonkod = +224-4 | Aigvö = [[UTC]]+0 }} [[Fail:Location map Conakry.png|thumb|left|200px|Lidnan kart (2011)]] '''Konakri''' ([[francijan kel'|francijan]] i [[anglijan kel'|anglijan]] kelil: ''Conakry'', [[susun kel'|sus]].: ''Kɔnakiri'') om [[Gvinei|Gvinejan]] pälidn da kaikiš suremb lidn. Lidn om valdkundan ižandusen päkeskuz da kaikiš järedamb port. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1887 [[Francii|francijalaižil]]. Vl 1891 Konakri kändihe [[Francine Gvinei|Francižen Gvinejan]] pälidnaks. Konakri šingotase jomiden tegimil ([[Coca-Cola]], mineralveded), sauvondmaterialiden edheotandoil (cement, mujud), plastiktegesiden pästandal, telekommunikacijoiden kompanijoil i bankoil. == Geografijan andmused == Lidn sijadase ühtenzoittud dambal kontinentha Tombo (Tolebo)-sarel da Kalum-nemakol. Kaid nem' andase [[Atlantine valdmeri|Atlantižele valdmerele]] edahaks, se om 36 km pitte. Kaik korktused oma 100 metrad penembad. Klimat om [[subekvatorialine vö|subekvatorialine]] mussonine räk. Kun päiväline keskmäine lämuz om +25..+27 C° vodes läbi. Paneb sadegid 3780 mm, sidä kesken kuivsezonan aigan (kül'mku−sulaku) — vaiše 105 mm. Kuivsezonal ''harmattan''-tullei puhub [[Sahar (rahvahatoi ma)|Saharaspäi]]. Konakri om tazostadud Gvinejan agjaha, jagase videks kommunaks (lidnankundaks). Kommunad alajagasoiš 97 fartalaks. == Eläjad == Vl 1958 lidnan eläjiden lugu oli 58 tuhad ristituid. Vn 2014 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 667 864 ristitud, valdkundan seičemendez. Vl 2014 pälidnan 85,7% 15-voččid da sen vanhemb el'genziba i pagižiba francijan kelel, 42,1% mahtoiba kirjutada i lugeda sil kelel. Lidnan-agjan edeline pämez' oli Soriba Sorel Kamara (2014−2016, koli). == Transport == Taksid oma kundaližeks transportaks. Raudted ühtenzoittas pälidnad valdkundan maidenke, vedadas jüguid rahvahidenkeskeižen torguindan täht Konakrin meriportan kal't. Rahvahidenkeskeine civiline Konakri (Gbessii)-lendimport ({{lang-en|Gbessia}}, ''CKY'', vspäi 1945, 527 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 13 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi (Tombo-sarespäi), Kalum-nemakon suvirandal. Se tegeb reisid [[Afrik]]an päivlaskman da [[Evrop]]an verhiže maihe. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Stade Général Lansana Conté de Nongo 02.jpg|Stadion Lansana Konte-jenaralan nimed (2022) Piroguier a Dixinn.jpg|Jüguiden privatine vend Diksinn-ezilidnas (2020) </gallery> == Sebruzlidnad == * {{USA|#}} [[Klivlend]], [[Ogajo]], [[AÜV]] == Homaičendad == <references /> {{Commons|Category:Conakry}} {{Afrikan pälidnad}} [[Kategorii:Konakri| ]] [[Kategorii:Gvinejan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Gvinei|*]] [[Kategorii:Pälidnad]] [[Kategorii:Gvinejan agjad]] o3cdrip7ah2hcd8wke093c7515vde83 0 11531 151186 138755 2022-08-02T07:09:03Z Motoranger 10577 + wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Hloce<br />Hlotse | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Lesoto | Eläjiden lugu = 38,558 | Voz' = 2016 | Pind = | Fail = Hlotse, Leribe - panoramio.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +266- | Aigvö = [[UTC]]+2 }} '''Hloce''' ([[sesoto]] i {{lang-en|Hlotse}} [ˈɬlɔtsɪ], toine nimituz om ''Leribe'') om lidn [[Lesoto]]n pohjoižes. Se om valdkundan kahtenz'-koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, [[Leriben ümbrik]]on administrativine keskuz. == Istorii == Vl 1859 ''Leribe-žilo'' oli pandud, nimitihe francižen katoližen missijan mödhe. Vspäi 1876 britanine ''Hloce''-sodapost i sijaline ohjastusen keskuz oli olmas, panihe samha [[diamant]]oid, fortifikacii i kolonialižed pertid oma kaičenus. Ühtenzoittud žilo sai lidnan statusad vl 1926. Vspäi 1966 Hloce om Lesoton palaks sen ripmatomuden tedotusen jäl'ghe. Oficialine nimituz om anttud jogen mödhe, no lidnan rajonad nimitasoiš enččikš. == Geografijan andmused == Lidn sijadase Hloce-jogen randal, Maluti-mägenno, vides kilometras suvipäivnouzmha [[Suviafrikan Tazovaldkund]]an röunaspäi. Matkad [[Maseru]]-pälidnhasai om 75 km suvipäivlaskmha. == Eläjad == Vn 2006 Lesoton rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 710 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Hloce om [[katoline jumalankodikund|katoližen]] eparhijan keskuz. Eläjiden nelländez oma Lesoton evangeližen jumalankodikundan uskojad (protestantizm). == Homaičendad == <references /> {{Commons|Category:Leribe}} {{stub}} [[Kategorii:Lesoton lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Leriben ümbrik|*]] 727ri3vbbypbrm0hoxq537h15yghtel 0 11835 151192 145613 2022-08-02T08:44:01Z Motoranger 10577 + wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Sekondi-Takoradi | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Gan | Eläjiden lugu = 445 205 | Voz' = 2012 | Pind = | Fail = Sekondi-Takoradi Montage.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +223-(0)31 | Aigvö = [[UTC]]+0 }} '''Sekondi-Takoradi''' (mugažo [[anglijan kel'|anglijan kelel]]) om järed lidn da transporttesol'm [[Gan]]an suves, valdkundan koumanz' surtte lidn. Se om [[Päivlaskmaine agj (Gan)|Päivlaskmaižen agjan]] administrativine keskuz. == Istorii == Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1946, sätihe kahten lidnan ühtištusel: Sekondi i Takoradi. Nimed oma prussijan torgovanoiden vajehtadud kanzannimed. Sekondi šingotaškanzihe raudten sauvomižel, Takoradiš saudihe merivaldmoid vodele 1928. Tegimišton päsarakod oma merikalan, [[kakao]]n i [[mec]]an ümbriradmine sijaližel torhudel, laivansauvomine, [[kivivoi]]n samine. == Geografijan andmused == Lidn sijadase Atlantižen valdmeren [[Gvinejan laht]]en randal, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Klimat om tropižen savannan. Kun keskmäine lämuz om +24..+27 C° vodes läbi. == Eläjad== Vl 2012 eläjiden lugu oli 445 205 ristitud, ristitišt ližadub rahvahanikoil kaikes valdkundaspäi kivivoin samižen tagut. Religijan mödhe: [[vižkümnenden päivän jumalankodikund]]an polenpidajad i harizmatikad — 35 %, toižed [[protestantizm|protestantad]] — 26 %, [[katoline jumalankodikund|katolikad]] — 14 %, toižed hristanuskojad — 12 %, [[islam]]anuskojad — 9 %, religijatomad — 3,5 %, Afrikan veroližiden religijoiden uskojad — 0,2 %. == Sebruzlidnad == * {{USA|#}} [[Boston]], [[Massačusets (štat)|Massačusets]], [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV]] == Homaičendad == <references /> {{Commons|Category:Sekondi-Takoradi}} {{stub}} [[Kategorii:Ganan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Päivlaskmaine agj (Gan)|*]] q69p7irowrah1fk72nrjl2cwg9fpdyv 4 14194 151172 151072 2022-08-01T17:49:44Z Koiravva 1717 kerdan nedališ wikitext text/x-wiki [[Vepsän Vikipedii|Vepsän Vikipedijan]] süvüden istorii udištihe kerdan nedališ, kaikuččel ezmärgel. '''Nügüdläine VikiSüvüz: {{depth}}''' ({{purge}}) == 2022 voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 03. viluku 2022: '''58.745''' {{kazvand}} : 10. viluku 2022: '''58.952''' {{kazvand}} : 17. viluku 2022: '''59.147''' {{kazvand}} : 24. viluku 2022: '''59.404''' {{kazvand}} : 31. viluku 2022: '''59.631''' {{kazvand}} : 07. uhoku 2022: '''59.859''' {{kazvand}} : 14. uhoku 2022: '''60.054''' {{kazvand}} : 21. uhoku 2022: '''60.318''' {{kazvand}} : 28. uhoku 2022: '''60.528''' {{kazvand}} : 07. keväz'ku 2022: '''60.708''' {{kazvand}} : 14. keväz'ku 2022: '''60.867''' {{kazvand}} : 21. keväz'ku 2022: '''61.095''' {{kazvand}} : 28. keväz'ku 2022: '''61.283''' {{kazvand}} : 04. sulaku 2022: '''61.586''' {{kazvand}} : 11. sulaku 2022: '''61.823''' {{kazvand}} : 18. sulaku 2022: '''62.077''' {{kazvand}} : 25. sulaku 2022: '''62.173''' {{kazvand}} | : 02. semendku 2022: '''62.320''' {{kazvand}} : 09. semendku 2022: '''62.497''' {{kazvand}} : 16. semendku 2022: '''62.637''' {{kazvand}} : 23. semendku 2022: '''62.798''' {{kazvand}} : 30. semendku 2022: '''62.972''' {{kazvand}} : 06. kezaku 2022: '''63.074''' {{kazvand}} : 13. kezaku 2022: '''63.310''' {{kazvand}} : 20. kezaku 2022: '''63.505''' {{kazvand}} : 27. kezaku 2022: '''63.569''' {{kazvand}} : 04. heinku 2022: '''63.665''' {{kazvand}} : 11. heinku 2022: '''63.801''' {{kazvand}} : 18. heinku 2022: '''63.918''' {{kazvand}} : 25. heinku 2022: '''64.150''' {{kazvand}} : 01. eloku 2022: '''64.272''' {{kazvand}} : 08. eloku 2022: '''???''' : 15. eloku 2022: '''???''' : 22. eloku 2022: '''???''' : 29. eloku 2022: '''???''' |} == 2021 voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 04. viluku 2021: '''47.476''' {{kazvand}} : 11. viluku 2021: '''47.767''' {{kazvand}} : 18. viluku 2021: '''47.969''' {{kazvand}} : 25. viluku 2021: '''48.093''' {{kazvand}} : 01. uhoku 2021: '''48.379''' {{kazvand}} : 08. uhoku 2021: '''48.495''' {{kazvand}} : 15. uhoku 2021: '''48.751''' {{kazvand}} : 22. uhoku 2021: '''48.963''' {{kazvand}} : 01. keväz'ku 2021: '''49.157''' {{kazvand}} : 08. keväz'ku 2021: '''49.332''' {{kazvand}} : 15. keväz'ku 2021: '''49.488''' {{kazvand}} : 22. keväz'ku 2021: '''49.877''' {{kazvand}} : 29. keväz'ku 2021: '''50.311''' {{kazvand}} : 05. sulaku 2021: '''50.623''' {{kazvand}} : 12. sulaku 2021: '''50.704''' {{kazvand}} : 19. sulaku 2021: '''50.814''' {{kazvand}} : 26. sulaku 2021: '''51.024''' {{kazvand}} | : 03. semendku 2021: '''51.219''' {{kazvand}} : 10. semendku 2021: '''51.422''' {{kazvand}} : 17. semendku 2021: '''51.536''' {{kazvand}} : 24. semendku 2021: '''51.779''' {{kazvand}} : 31. semendku 2021: '''51.917''' {{kazvand}} : 07. kezaku 2021: '''52.062''' {{kazvand}} : 14. kezaku 2021: '''52.251''' {{kazvand}} : 21. kezaku 2021: '''52.525''' {{kazvand}} : 28. kezaku 2021: '''52.909''' {{kazvand}} : 05. heinku 2021: '''53.026''' {{kazvand}} : 12. heinku 2021: '''53.195''' {{kazvand}} : 19. heinku 2021: '''53.458''' {{kazvand}} : 26. heinku 2021: '''53.699''' {{kazvand}} : 02. eloku 2021: '''53.883''' {{kazvand}} : 09. eloku 2021: '''54.013''' {{kazvand}} : 16. eloku 2021: '''54.127''' {{kazvand}} : 23. eloku 2021: '''54.264''' {{kazvand}} : 30. eloku 2021: '''54.440''' {{kazvand}} | : 06. sügüz'ku 2021: '''54.651''' {{kazvand}} : 13. sügüz'ku 2021: '''54.776''' {{kazvand}} : 20. sügüz'ku 2021: '''54.932''' {{kazvand}} : 27. sügüz'ku 2021: '''55.181''' {{kazvand}} : 04. reduku 2021: '''55.326''' {{kazvand}} : 11. reduku 2021: '''55.393''' {{kazvand}} : 18. reduku 2021: '''55.643''' {{kazvand}} : 25. reduku 2021: '''55.887''' {{kazvand}} : 01. kül'mku 2021: '''56.078''' {{kazvand}} : 08. kül'mku 2021: '''56.454''' {{kazvand}} : 15. kül'mku 2021: '''56.669''' {{kazvand}} : 22. kül'mku 2021: '''56.843''' {{kazvand}} : 29. kül'mku 2021: '''56.986''' {{kazvand}} : 06. tal'vku 2021: '''57.259''' {{kazvand}} : 13. tal'vku 2021: '''57.414''' {{kazvand}} : 20. tal'vku 2021: '''57.594''' {{kazvand}} : 27. tal'vku 2021: '''57.792''' {{kazvand}} |} == 2020 voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 06. viluku 2020: '''38.777''' {{lanktend}} : 13. viluku 2020: '''38.746''' {{lanktend}} : 20. viluku 2020: '''38.852''' {{kazvand}} : 27. viluku 2020: '''38.901''' {{kazvand}} : 03. uhoku 2020: '''38.945''' {{kazvand}} : 10. uhoku 2020: '''38.928''' {{lanktend}} : 17. uhoku 2020: '''39.040''' {{kazvand}} : 24. uhoku 2020: '''39.121''' {{kazvand}} : 02. keväz'ku 2020: '''39.128''' {{kazvand}} : 09. keväz'ku 2020: '''39.165''' {{kazvand}} : 16. keväz'ku 2020: '''39.148''' {{lanktend}} : 23. keväz'ku 2020: '''39.127''' {{lanktend}} : 30. keväz'ku 2020: '''39.255''' {{kazvand}} : 06. sulaku 2020: '''39.262''' {{kazvand}} : 13. sulaku 2020: '''39.305''' {{kazvand}} : 20. sulaku 2020: '''39.396''' {{kazvand}} : 27. sulaku 2020: '''39.447''' {{kazvand}} | : 04. semendku 2020: '''39.643''' {{kazvand}} : 11. semendku 2020: '''39.741''' {{kazvand}} : 18. semendku 2020: '''39.847''' {{kazvand}} : 25. semendku 2020: '''39.963''' {{kazvand}} : 01. kezaku 2020: '''39.953''' {{lanktend}} : 08. kezaku 2020: '''40.033''' {{kazvand}} : 15. kezaku 2020: '''40.083''' {{kazvand}} : 22. kezaku 2020: '''40.028''' {{lanktend}} : 29. kezaku 2020: '''40.026''' {{lanktend}} : 06. heinku 2020: '''40.500''' {{kazvand}} : 13. heinku 2020: '''40.516''' {{kazvand}} : 20. heinku 2020: '''40.554''' {{kazvand}} : 27. heinku 2020: '''40.733''' {{kazvand}} : 03. eloku 2020: '''40.794''' {{kazvand}} : 10. eloku 2020: '''40.874''' {{kazvand}} : 17. eloku 2020: '''40.901''' {{kazvand}} : 24. eloku 2020: '''41.034''' {{kazvand}} : 31. eloku 2020: '''41.130''' {{kazvand}} | : 07. sügüz'ku 2020: '''41.167''' {{kazvand}} : 14. sügüz'ku 2020: '''41.596''' {{kazvand}} : 21. sügüz'ku 2020: '''42.915''' {{kazvand}} : 28. sügüz'ku 2020: '''43.067''' {{kazvand}} : 05. reduku 2020: '''43.228''' {{kazvand}} : 12. reduku 2020: '''43.435''' {{kazvand}} : 19. reduku 2020: '''43.514''' {{kazvand}} : 26. reduku 2020: '''43.844''' {{kazvand}} : 02. kül'mku 2020: '''44.142''' {{kazvand}} : 09. kül'mku 2020: '''44.382''' {{kazvand}} : 16. kül'mku 2020: '''44.739''' {{kazvand}} : 23. kül'mku 2020: '''45.123''' {{kazvand}} : 30. kül'mku 2020: '''45.531''' {{kazvand}} : 07. tal'vku 2020: '''45.851''' {{kazvand}} : 14. tal'vku 2020: '''46.241''' {{kazvand}} : 21. tal'vku 2020: '''47.059''' {{kazvand}} : 28. tal'vku 2020: '''47.410''' {{kazvand}} |} == 2019 voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 07. viluku 2019: '''32.748''' {{kazvand}} : 14. viluku 2019: '''32.804''' {{kazvand}} : 21. viluku 2019: '''32.955''' {{kazvand}} : 28. viluku 2019: '''33.253''' {{kazvand}} : 04. uhoku 2019: '''33.395''' {{kazvand}} : 11. uhoku 2019: '''33.529''' {{kazvand}} : 18. uhoku 2019: '''33.607''' {{kazvand}} : 25. uhoku 2019: '''33.866''' {{kazvand}} : 04. keväz'ku 2019: '''34.068''' {{kazvand}} : 11. keväz'ku 2019: '''34.268''' {{kazvand}} : 18. keväz'ku 2019: '''34.369''' {{kazvand}} : 25. keväz'ku 2019: '''34.651''' {{kazvand}} : 01. sulaku 2019: '''34.679''' {{kazvand}} : 08. sulaku 2019: '''34.891''' {{kazvand}} : 15. sulaku 2019: '''35.108''' {{kazvand}} : 22. sulaku 2019: '''35.319''' {{kazvand}} : 29. sulaku 2019: '''35.723''' {{kazvand}} | : 06. semendku 2019: '''35.834''' {{kazvand}} : 13. semendku 2019: '''36.031''' {{kazvand}} : 20. semendku 2019: '''36.119''' {{kazvand}} : 27. semendku 2019: '''36.316''' {{kazvand}} : 03. kezaku 2019: '''36.545''' {{kazvand}} : 10. kezaku 2019: '''36.888''' {{kazvand}} : 17. kezaku 2019: '''37.225''' {{kazvand}} : 24. kezaku 2019: '''37.407''' {{kazvand}} : 01. heinku 2019: '''37.722''' {{kazvand}} : 08. heinku 2019: '''37.873''' {{kazvand}} : 15. heinku 2019: '''38.004''' {{kazvand}} : 22. heinku 2019: '''38.069''' {{kazvand}} : 29. heinku 2019: '''38.050''' {{lanktend}} : 05. eloku 2019: '''38.094''' {{kazvand}} : 12. eloku 2019: '''38.039''' {{lanktend}} : 19. eloku 2019: '''38.043''' {{kazvand}} : 26. eloku 2019: '''38.043''' {{vajehtuseta}} | : 02. sügüz'ku 2019: '''38.108''' {{kazvand}} : 09. sügüz'ku 2019: '''38.057''' {{lanktend}} : 16. sügüz'ku 2019: '''38.097''' {{kazvand}} : 23. sügüz'ku 2019: '''38.147''' {{kazvand}} : 30. sügüz'ku 2019: '''38.172''' {{kazvand}} : 07. reduku 2019: '''38.178''' {{kazvand}} : 14. reduku 2019: '''38.248''' {{kazvand}} : 21. reduku 2019: '''38.287''' {{kazvand}} : 28. reduku 2019: '''38.336''' {{kazvand}} : 04. kül'mku 2019: '''38.448''' {{kazvand}} : 11. kül'mku 2019: '''38.448''' {{vajehtuseta}} : 18. kül'mku 2019: '''38.393''' {{lanktend}} : 25. kül'mku 2019: '''38.446''' {{kazvand}} : 02. tal'vku 2019: '''38.557''' {{kazvand}} : 09. tal'vku 2019: '''38.626''' {{kazvand}} : 16. tal'vku 2019: '''38.674''' {{kazvand}} : 23. tal'vku 2019: '''38.651''' {{lanktend}} : 30. tal'vku 2019: '''38.779''' {{kazvand}} |} == 2018 voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 01. viluku 2018: '''27.699''' {{kazvand}} : 08. viluku 2018: '''28.286''' {{kazvand}} : 15. viluku 2018: '''28.369''' {{kazvand}} : 22. viluku 2018: '''28.531''' {{kazvand}} : 29. viluku 2018: '''28.673''' {{kazvand}} : 05. uhoku 2018: '''28.763''' {{kazvand}} : 12. uhoku 2018: '''28.961''' {{kazvand}} : 19. uhoku 2018: '''27.301''' {{lanktend}} : 26. uhoku 2018: '''27.404''' {{kazvand}} : 05. keväz'ku 2018: '''27.810''' {{kazvand}} : 12. keväz'ku 2018: '''27.916''' {{kazvand}} : 19. keväz'ku 2018: '''27.981''' {{kazvand}} : 26. keväz'ku 2018: '''28.121''' {{kazvand}} : 02. sulaku 2018: '''28.206''' {{kazvand}} : 09. sulaku 2018: '''28.350''' {{kazvand}} : 16. sulaku 2018: '''28.745''' {{kazvand}} : 23. sulaku 2018: '''28.951''' {{kazvand}} : 30. sulaku 2018: '''29.023''' {{kazvand}} | : 07. semendku 2018: '''29.258''' {{kazvand}} : 14. semendku 2018: '''29.366''' {{kazvand}} : 21. semendku 2018: '''29.658''' {{kazvand}} : 28. semendku 2018: '''29.965''' {{kazvand}} : 04. kezaku 2018: '''30.333''' {{kazvand}} : 11. kezaku 2018: '''30.510''' {{kazvand}} : 18. kezaku 2018: '''30.556''' {{kazvand}} : 25. kezaku 2018: '''30.570''' {{kazvand}} : 02. heinku 2018: '''30.637''' {{kazvand}} : 09. heinku 2018: '''30.705''' {{kazvand}} : 16. heinku 2018: '''30.761''' {{kazvand}} : 23. heinku 2018: '''30.909''' {{kazvand}} : 30. heinku 2018: '''31.027''' {{kazvand}} : 06. eloku 2018: '''31.068''' {{kazvand}} : 13. eloku 2018: '''31.109''' {{kazvand}} : 20. eloku 2018: '''31.149''' {{kazvand}} : 27. eloku 2018: '''31.227''' {{kazvand}} | : 03. sügüz'ku 2018: '''31.298''' {{kazvand}} : 10. sügüz'ku 2018: '''31.304''' {{kazvand}} : 17. sügüz'ku 2018: '''31.335''' {{kazvand}} : 24. sügüz'ku 2018: '''31.356''' {{kazvand}} : 01. reduku 2018: '''31.523''' {{kazvand}} : 08. reduku 2018: '''31.615''' {{kazvand}} : 15. reduku 2018: '''31.679''' {{kazvand}} : 22. reduku 2018: '''31.804''' {{kazvand}} : 29. reduku 2018: '''31.944''' {{kazvand}} : 05. kül'mku 2018: '''32.016''' {{kazvand}} : 12. kül'mku 2018: '''32.070''' {{kazvand}} : 19. kül'mku 2018: '''32.192''' {{kazvand}} : 26. kül'mku 2018: '''32.246''' {{kazvand}} : 03. tal'vku 2018: '''32.458''' {{kazvand}} : 10. tal'vku 2018: '''32.503''' {{kazvand}} : 17. tal'vku 2018: '''32.538''' {{kazvand}} : 24. tal'vku 2018: '''32.650''' {{kazvand}} : 31. tal'vku 2018: '''32.624''' {{lanktend}} |} == 2017 voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 02. viluku 2017: '''14.579''' {{kazvand}} : 09. viluku 2017: '''14.612''' {{kazvand}} : 16. viluku 2017: '''14.620''' {{kazvand}} : 23. viluku 2017: '''14.720''' {{kazvand}} : 30. viluku 2017: '''14.773''' {{kazvand}} : 06. uhoku 2017: '''14.866''' {{kazvand}} : 13. uhoku 2017: '''14.924''' {{kazvand}} : 20. uhoku 2017: '''15.055''' {{kazvand}} : 27. uhoku 2017: '''15.179''' {{kazvand}} : 06. keväz'ku 2017: '''15.246''' {{kazvand}} : 13. keväz'ku 2017: '''15.318''' {{kazvand}} : 20. keväz'ku 2017: '''15.471''' {{kazvand}} : 27. keväz'ku 2017: '''15.638''' {{kazvand}} : 03. sulaku 2017: '''15.775''' {{kazvand}} : 10. sulaku 2017: '''16.003''' {{kazvand}} : 17. sulaku 2017: '''16.161''' {{kazvand}} : 24. sulaku 2017: '''16.337''' {{kazvand}} | : 01. semendku 2017: '''16.717''' {{kazvand}} : 08. semendku 2017: '''17.120''' {{kazvand}} : 15. semendku 2017: '''17.501''' {{kazvand}} : 22. semendku 2017: '''18.356''' {{kazvand}} : 29. semendku 2017: '''19.509''' {{kazvand}} : 05. kezaku 2017: '''20.452''' {{kazvand}} : 12. kezaku 2017: '''21.286''' {{kazvand}} : 19. kezaku 2017: '''21.727''' {{kazvand}} : 26. kezaku 2017: '''22.046''' {{kazvand}} : 03. heinku 2017: '''22.306''' {{kazvand}} : 10. heinku 2017: '''22.542''' {{kazvand}} : 17. heinku 2017: '''22.748''' {{kazvand}} : 24. heinku 2017: '''23.115''' {{kazvand}} : 31. heinku 2017: '''23.229''' {{kazvand}} : 07. eloku 2017: '''23.417''' {{kazvand}} : 14. eloku 2017: '''23.777''' {{kazvand}} : 21. eloku 2017: '''24.404''' {{kazvand}} : 28. eloku 2017: '''24.611''' {{kazvand}} || : 04. sügüz'ku 2017: '''24.791''' {{kazvand}} : 11. sügüz'ku 2017: '''25.167''' {{kazvand}} : 18. sügüz'ku 2017: '''25.376''' {{kazvand}} : 25. sügüz'ku 2017: '''25.443''' {{kazvand}} : 02. reduku 2017: '''25.617''' {{kazvand}} : 09. reduku 2017: '''25.927''' {{kazvand}} : 16. reduku 2017: '''26.181''' {{kazvand}} : 23. reduku 2017: '''26.342''' {{kazvand}} : 30. reduku 2017: '''26.522''' {{kazvand}} : 06. kül'mku 2017: '''26.568''' {{kazvand}} : 13. kül'mku 2017: '''26.630''' {{kazvand}} : 20. kül'mku 2017: '''26.690''' {{kazvand}} : 27. kül'mku 2017: '''26.928''' {{kazvand}} : 04. tal'vku 2017: '''27.154''' {{kazvand}} : 11. tal'vku 2017: '''27.302''' {{kazvand}} : 18. tal'vku 2017: '''27.437''' {{kazvand}} : 25. tal'vku 2017: '''27.556''' {{kazvand}} |} == 2016 voz' == {| style="width:700px;" |- valign="top" | : 13. kezaku 2016: '''13.594''' {{vajehtuseta}} : 20. kezaku 2016: '''13.629''' {{kazvand}} : 27. kezaku 2016: '''13.682''' {{kazvand}} : 04. heinku 2016: '''13.812''' {{kazvand}} : 11. heinku 2016: '''13.846''' {{kazvand}} : 18. heinku 2016: '''13.832''' {{lanktend}} : 25. heinku 2016: '''13.871''' {{kazvand}} : 01. eloku 2016: '''13.888''' {{kazvand}} : 08. eloku 2016: '''13.918''' {{kazvand}} : 15. eloku 2016: '''13.963''' {{kazvand}} : 22. eloku 2016: '''13.993''' {{kazvand}} | : 29. eloku 2016: '''14.013''' {{kazvand}} : 05. sügüz'ku 2016: '''14.020''' {{kazvand}} : 12. sügüz'ku 2016: '''14.038''' {{kazvand}} : 19. sügüz'ku 2016: '''14.047''' {{kazvand}} : 26. sügüz'ku 2016: '''14.048''' {{kazvand}} : 03. reduku 2016: '''14.091''' {{kazvand}} : 10. reduku 2016: '''14.101''' {{kazvand}} : 17. reduku 2016: '''14.125''' {{kazvand}} : 24. reduku 2016: '''14.199''' {{kazvand}} : 31. reduku 2016: '''14.258''' {{kazvand}} : 07. kül'mku 2016: '''14.286''' {{kazvand}} | : 14. kül'mku 2016: '''14.347''' {{kazvand}} : 21. kül'mku 2016: '''14.440''' {{kazvand}} : 28. kül'mku 2016: '''14.499''' {{kazvand}} : 05. tal'vku 2016: '''14.525''' {{kazvand}} : 12. tal'vku 2016: '''14.551''' {{kazvand}} : 19. tal'vku 2016: '''14.530''' {{lanktend}} : 26. tal'vku 2016: '''14.497''' {{lanktend}} |} [[Kategorii:Statistik Vikipedijas]] f6klz37okm82spwqieta2rfag2qbsj2 0 15206 151165 104468 2022-08-01T14:31:41Z FMSky 13168 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Giannimorandi (cropped).jpg | описание изображения = Džanni Morandi vn 2005 sügüz'kus }} '''Džanni Morandi''' ({{lang-it|Gianni Morandi}}), todesine nimi om '''Džan Luidži Morandi''' ({{lang-it|Gian Luigi Morandi}}; sünd. [[11 tal'vku]] [[1944]], [[Mongidoro]], [[Italii]]) om italijalaine pajatai da akt'or. == Biografii == Džanni om sündnu Mongidoro-lidnha. Vl 1970 ühtni [[Evrovizii|Evrovizii-konkursha]] Amsterdamas, ezini «''Occhi di ragazza''»-pajonke, oti koumetoštkümnent sijad. Vl 1972 pajatai ühtni ezmäižen kerdan Sanremon muzikfestivalihe «''La mia nemica amatissima''»-pajonke. Džanni oli nainu. Hänel nell' lapsed oma olmas: Serena-tütär (1967), Marianna-tütär (om sündnu vl 1969), Marko-poig (om sündnu vl 1974). Tähäsai om Pavel-tütrenpoig (om sündnu vl 1995) da Džon-tütrenpoig (om sündnu vl 2001), Leonard-poiganpoig da Džeims-poiganpoig (vellesed-kaks'jaižed) da Tomas-poiganpoig (om sündnu vl 2009). == Diskografii == === Al'bomad === {| cellpadding="20" |- valign="top" | * 1963 — Gianni Morandi * 1964 — Ritratto di Gianni * 1966 — Gianni 3 * 1967 — Per amore... per magia... * 1967 — Gianni 4 - Un mondo d'amore * 1968 — Gianni 5 * 1970 — Gianni 6 * 1970 — Gianni 7 * 1971 — Un mondo di donne * 1972 — Il mondo cambierà * 1973 — Jacopone * 1975 — Il mondo di frutta candita * 1976 — Per poter vivere * 1978 — Gianni Morandi * 1978 — Old Parade Morandi * 1979 — Abbracciamoci * 1980 — Cantare * 1982 — Morandi * 1983 — La mia nemica amatissima || * 1984 — Immagine italiana * 1985 — Uno su mille * 1987 — Le italiane sono belle * 1988 — Dalla/Morandi * 1988 — Dalla/Morandi In Europa * 1989 — Varietà * 1992 — Morandi, Morandi * 1995 — Morandi * 1996 — Morandi (uz' versii) * 1997 — Celeste azzurro e blu * 2000 — Come fa bene l'amore * 2002 — L'amore ci cambia la vita * 2004 — A chi si ama veramente * 2006 — Il tempo migliore * 2009 — Canzoni da non perdere * 2013 — Bisogna vivere |} == Mel'hetartujad faktad == * Hän om «Bologna Football Club 1909»-futbolkluban himokaclijan. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.morandimania.it/ Džanni Morandi:n oficialine sait (''morandimania.it'').] {{ref-it}} * [http://www.instagram.com/morandi_official/ Džanni Morandi — Instagram.] {{stub}} [[Kategorii:Italijan pajatajad]] [[Kategorii:Italijan akt'orad]] [[Kategorii:Poppajatajad]] [[Kategorii:Pajatajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Akt'orad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Italijha]] [[Kategorii:Evrovizijan ühtnijad]] impt91xtxjsc2kpvgsiwef8eb3wtfcb 151167 151165 2022-08-01T16:27:40Z Koiravva 1717 formitez, +känduz wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Giannimorandi (cropped).jpg | описание изображения = Džanni Morandi vn 2005 kezakus }} '''Džanni Morandi''' ({{lang-it|Gianni Morandi}}), todesine nimi om '''Džan Luidži Morandi''' ({{lang-it|Gian Luigi Morandi}}; sünd. [[11 tal'vku]] [[1944]], [[Mongidoro]], [[Italii]]) om italijalaine pajatai da akt'or. == Biografii == Džanni om sündnu Mongidoro-lidnha. Vl 1970 ühtni [[Evrovizii|Evrovizii-konkursha]] Amsterdamas, ezini «''Occhi di ragazza''»-pajonke, oti koumetoštkümnent sijad. Vl 1972 pajatai ühtni ezmäižen kerdan Sanremon muzikfestivalihe «''La mia nemica amatissima''»-pajonke. == Kanz == Džanni oli nainu. Hänel nell' lapsed oma olmas: Serena-tütär (1967), Marianna-tütär (om sündnu vl 1969), Marko-poig (om sündnu vl 1974). Tähäsai om Pavel-tütrenpoig (om sündnu vl 1995) da Džon-tütrenpoig (om sündnu vl 2001), Leonard-poiganpoig da Džeims-poiganpoig (vellesed-kaks'jaižed) da Tomas-poiganpoig (om sündnu vl 2009). == Diskografii == === Al'bomad === {| cellpadding="20" |- valign="top" | * 1963 — Gianni Morandi (''Džanni Morandi'') * 1964 — Ritratto di Gianni (''Džannin portret'') * 1966 — Gianni 3 (''Džanni 3'') * 1967 — Per amore... per magia... (''Armastushe näht... noidusen mödhe'') * 1967 — Gianni 4 - Un mondo d'amore (''Džanni 4 - Armastusen mail'm'') * 1968 — Gianni 5 (''Džanni 5'') * 1970 — Gianni 6 (''Džanni 6'') * 1970 — Gianni 7 (''Džanni 7'') * 1971 — Un mondo di donne (''Naižiden mail'm'') * 1972 — Il mondo cambierà (''Mir vajehtelese'') * 1973 — Jacopone (''Jakopone'') * 1975 — Il mondo di frutta candita (''Sahardudud fruktiden mail'm'') * 1976 — Per poter vivere (''Miše voimuz eläda oliži'') * 1978 — Gianni Morandi (''Džanni Morandi'') * 1978 — Old Parade Morandi (''Morandin vanh parad'') * 1979 — Abbracciamoci (''Ka kabardamoiš'') * 1980 — Cantare (''Pajatagat'') * 1982 — Morandi (''Morandi'') * 1983 — La mia nemica amatissima (''Minun navedii vihankandai'') || * 1984 — Immagine italiana (''Italine mel'kuva'') * 1985 — Uno su mille (''Üks' tuhaspäi'') * 1987 — Le italiane sono belle (''Italijalaižed oma čomad'') * 1988 — Dalla/Morandi * 1988 — Dalla/Morandi In Europa (''Dalla/Morandi Evropas'') * 1989 — Varietà (''Erazvuiččend'') * 1992 — Morandi, Morandi * 1995 — Morandi * 1996 — Morandi (uz' versii) * 1997 — Celeste azzurro e blu (''Azurižvauvaz i sinine'') * 2000 — Come fa bene l'amore (''Kut armastuz om hüvä'') * 2002 — L'amore ci cambia la vita (''Armastuz vajehtab meiden elon'') * 2004 — A chi si ama veramente (''Niile, ken armastab todeks'') * 2006 — Il tempo migliore (''Parahim aig'') * 2009 — Canzoni da non perdere (''Pajod, miččid ei sa ümbärta'') * 2013 — Bisogna vivere (''Meile pidab eläda'') |} == Mel'hetartujad faktad == * Hän om «Bologna Football Club 1909»-futbolkluban himokaclijan. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.morandimania.it/ Džanni Morandi:n oficialine sait (''morandimania.it'').] {{ref-it}} * [http://www.instagram.com/morandi_official/ Džanni Morandi — Instagram.] [[Kategorii:Italijan pajatajad]] [[Kategorii:Italijan akt'orad]] [[Kategorii:Poppajatajad]] [[Kategorii:Pajatajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Akt'orad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Italijha]] [[Kategorii:Evrovizijan ühtnijad]] t4rpkpuxjo4mvep2fft610zxq2mrr05 0 21022 151178 146999 2022-08-02T03:50:04Z Orange-kun 10654 svg wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Jugorsk<br />Югорск | Lidnanznam = Yugorsk coat of arms.png | Flag = Flag of Yugorsk.svg | Lidnanznam text = Jugorskan lidnanznam | Flag text = Jugorskan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 37,150 | Voz' = 2017 | Pind = 15 | Fail = Туча - panoramio (2).jpg | Pämez' = Andrei Borodkin<br />(heinku 2018—) | Telefonkod = +7-34675-xx-xxx | Avtokod = 86. 186 | Aigvö = [[UTC]]+5 ([[MSK]]+2) }} '''Jugorsk''' ({{lang-ru|Югорск}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnümbrik [[Hantin da Mansin avtonomine ümbrik|Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon]] päivlaskmas. Om ümbärtud [[Sovetskijan rajon (Hantin da Mansin avtonomine ümbrik)|Sovetskijan rajonan]] territorijal. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1962 kuti ''Komsomol'skii-žilo'' Ess-raudtestancijanno (nimitihe Ess-jogen mödhe, nüg. Geologičeskai-stancii, {{lang-ru|Геологическая}}) sauvomha da holitamha «[[Ivdel']] — [[Priobje]]»-raudted i otmaha kävutamižhe mecan parččomid da gazan löudmižsijid. Vl 1992 žilo sai lidnan statusad, udesnimitihe sen tahondan amuižen nimitusen mödhe (Jugr). Vl 1996 ühtištuihe Mansiiskii-žilod i Komsomol'skii-2-sodažilod lidnanke. Jugorsk šingotase gazan pompandal, gazanveimiden sauvondan trestal, sauvondmaterialiden pästandal (materialoiden kombinat, savič) i omblendfabrikal. == Geografijan andmused == Lidn sijadase Ess-jogen hural randpolel ({{lang-ru|Эсс}}, [[Kond (Irtišan ližajogi)|Kondan]] oiged ližajogi, [[Irtiš]]an hurapol'ne bassein), 110 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad jogehesai om 4 km päivlaskmha, [[Hanti-Mansiisk]]hasai om 305 km päivnouzmha orhal vai 380 km avtotedme. Lähembaine civiline lendimport sijadase [[Sovetskii (Hantin da Mansin avtonomine ümbrik)|Sovetskii-lidnas]] (''OVS / СОЙ'') 15 km päivnouzmpolehe, om reisid Moskvha, Piterihe, tranzitreisid [[Tümen']] — [[Belojarskii (lidn)|Belojarskii]], sijaližid reisid punolendimil. Toižed lähembaižed lidnad oma [[Nägan']] 144 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai raudtel, 276 km avtotedme, [[Urai]] 154 km suvipäivnouzmha orhal vai 204 km avtol i [[Ivdel']] (Sverdlovskan agj) 171 km suvipäivlaskmha orhal, 187 km avtol vai raudtel. Klimat om kontinentaline. Voden keskmäine lämuz — −0,7 C°, vilukun lämuz −16,5 C°, heinkun — +17,5 C°. Paneb sadegid 529 mm vodes. Jugorsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 152,18 km². == Eläjad == Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 34 067 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] ph. Sergii Radonežalaižen päjumalanpert' om saudud lidnha vll 1995−2001, sen ližaks časoun' om olmas kahesan pühämehen kuvanke. Jugorskan politehnine kolledž<ref>[http://www.yugorskpk.ru/ Jugorskan politehnižen kolledžan sait (''yugorskpk.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i [[Gazprom]]an openduztegimištoline keskuz oma professionaližen opendusen aluzkundoikš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Steam monument (Yugorsk).JPG|Puruvedim-muštnik raudtesauvojile (2010) Saint Sergius of Radonezh church (Yugorsk).JPG|Ph. Sergii Radonežalaižen jumalanpert', vn 2010 nägu Office gazprom transgaz yugorsk.jpg|«[[Gazprom]] Transgaz Jugorsk»-edheotandan päfater vl 2012 МиГ в Югорске.jpg|[[MiG-31]]-lendim muštnikaks (2015) Дым - panoramio (1).jpg|Geologičeskai-päraudtestancii vl 2010 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://adm.ugorsk.ru/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''adm.ugorsk.ru'').] {{ref-ru}} * [http://www.ugorsk.ru/ Lidnan oficialine portal (''ugorsk.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Yugorsk}} {{Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad]] [[Kategorii:Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnümbrikod]] sj9nuwgf3e286iwr07fybaipp3n7w2u 151179 151178 2022-08-02T06:26:03Z Motoranger 10577 formitez wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Jugorsk<br />Югорск | Lidnanznam = Yugorsk coat of arms.png | Flag = Flag of Yugorsk.svg | Lidnanznam text = Jugorskan lidnanznam | Flag text = Jugorskan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 37,150 | Voz' = 2017 | Pind = 15 | Fail = Туча - panoramio (2).jpg | Pämez' = Andrei Borodkin<br/>(heinku 2018—) | Telefonkod = +7-34675-xx-xxx | Avtokod = 86. 186 | Aigvö = [[UTC]]+5 ([[MSK]]+2) }} '''Jugorsk''' ({{lang-ru|Юго́рск}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnümbrik [[Hantin da Mansin avtonomine ümbrik|Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon]] päivlaskmas. Om ümbärtud [[Sovetskijan rajon (Hantin da Mansin avtonomine ümbrik)|Sovetskijan rajonan]] territorijal. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1962 kuti ''Komsomol'skii-žilo'' Ess-raudtestancijanno (nimitihe Ess-jogen mödhe, nüg. Geologičeskai-stancii, {{lang-ru|Геологическая}}) sauvomha da holitamha «[[Ivdel']] — [[Priobje]]»-raudted i otmaha kävutamižhe mecan parččomid da gazan löudmižsijid. Vl 1992 žilo sai lidnan statusad, udesnimitihe sen tahondan amuižen nimitusen mödhe (Jugr). Vl 1996 ühtištuihe Mansiiskii-žilod i Komsomol'skii-2-sodažilod lidnanke. Jugorsk šingotase gazan pompandal, gazanveimiden sauvondan trestal, sauvondmaterialiden pästandal (materialoiden kombinat, [[savič]]) i omblendfabrikal. == Geografijan andmused == Lidn sijadase Ess-jogen hural randpolel ({{lang-ru|Эсс}}, [[Kond (Irtišan ližajogi)|Kondan]] oiged ližajogi, [[Irtiš]]an hurapol'ne bassein), 110 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad jogehesai om nell' kilometrad päivlaskmha, [[Hanti-Mansiisk]]hasai om 305 km päivnouzmha orhal vai 380 km avtotedme. Lähembaine civiline lendimport sijadase [[Sovetskii (Hantin da Mansin avtonomine ümbrik)|Sovetskii-lidnas]] (''OVS / СОЙ'') 15 km päivnouzmpolehe, om reisid Moskvha, Piterihe, tranzitreisid [[Tümen']] — [[Belojarskii (lidn)|Belojarskii]], sijaližid reisid punolendimil. Toižed lähembaižed lidnad oma [[Nägan']] 144 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai raudtel, 276 km avtotedme, [[Urai]] 154 km suvipäivnouzmha orhal vai 204 km avtol i [[Ivdel']] (Sverdlovskan agj) 171 km suvipäivlaskmha orhal, 187 km avtol vai raudtel. Klimat om kontinentaline. Voden keskmäine lämuz — −0,7 C°, vilukun lämuz −16,5 C°, heinkun — +17,5 C°. Paneb sadegid 529 mm vodes. Jugorsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 152,18 km². == Eläjad == Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 34 067 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] ph. Sergii Radonežalaižen päjumalanpert' om saudud lidnha vll 1995−2001, sen ližaks časoun' om olmas kahesan pühämehen kuvanke. Jugorskan politehnine kolledž<ref>[http://www.yugorskpk.ru/ Jugorskan politehnižen kolledžan sait (''yugorskpk.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i [[Gazprom]]an openduztegimištoline keskuz oma professionaližen opendusen aluzkundoikš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Steam monument (Yugorsk).JPG|Puruvedim-muštnik raudtesauvojile (2010) Saint Sergius of Radonezh church (Yugorsk).JPG|Ph. Sergii Radonežalaižen jumalanpert', vn 2010 nägu Office gazprom transgaz yugorsk.jpg|«[[Gazprom]] Transgaz Jugorsk»-edheotandan päfater vl 2012 МиГ в Югорске.jpg|[[MiG-31]]-lendim muštnikaks (2015) Дым - panoramio (1).jpg|Geologičeskai-päraudtestancii vl 2010 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://adm.ugorsk.ru/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''adm.ugorsk.ru'').] {{ref-ru}} * [http://www.ugorsk.ru/ Lidnan oficialine portal (''ugorsk.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Yugorsk}} {{Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad]] [[Kategorii:Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnümbrikod]] 8nlgstdglai0wxub3r5vtzxo7388g55 151180 151179 2022-08-02T06:29:51Z Motoranger 10577 +hom wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Jugorsk<br />Югорск | Lidnanznam = Yugorsk coat of arms.png | Flag = Flag of Yugorsk.svg | Lidnanznam text = Jugorskan lidnanznam | Flag text = Jugorskan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 37,150 | Voz' = 2017 | Pind = 15 | Fail = Туча - panoramio (2).jpg | Pämez' = Andrei Borodkin<br/>(heinku 2018—) | Telefonkod = +7-34675-xx-xxx | Avtokod = 86. 186 | Aigvö = [[UTC]]+5 ([[MSK]]+2) }} '''Jugorsk''' ({{lang-ru|Юго́рск}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnümbrik [[Hantin da Mansin avtonomine ümbrik|Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon]] päivlaskmas. Om ümbärtud [[Sovetskijan rajon (Hantin da Mansin avtonomine ümbrik)|Sovetskijan rajonan]] territorijal. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1962 kuti ''Komsomol'skii-žilo'' Ess-raudtestancijanno (nimitihe Ess-jogen mödhe, nüg. Geologičeskai-stancii, {{lang-ru|Геологическая}}) sauvomha da holitamha «[[Ivdel']] — [[Priobje]]»-raudted i otmaha kävutamižhe mecan parččomid da gazan löudmižsijid. Vl 1992 žilo sai lidnan statusad, udesnimitihe sen tahondan amuižen nimitusen mödhe (Jugr). Vl 1996 ühtištuihe Mansiiskii-žilod i Komsomol'skii-2-sodažilod lidnanke. Jugorsk šingotase gazan pompandal, gazanveimiden sauvondan trestal, sauvondmaterialiden pästandal (materialoiden kombinat, [[savič]]) i omblendfabrikal. == Geografijan andmused == Lidn sijadase Ess-jogen hural randpolel ({{lang-ru|Эсс}}, [[Kond (Irtišan ližajogi)|Kondan]] oiged ližajogi, [[Irtiš]]an hurapol'ne bassein), 110 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad jogehesai om nell' kilometrad päivlaskmha, [[Hanti-Mansiisk]]hasai om 305 km päivnouzmha orhal vai 380 km avtotedme. Lähembaine civiline lendimport sijadase [[Sovetskii (Hantin da Mansin avtonomine ümbrik)|Sovetskii-lidnas]] (''OVS / СОЙ'') 15 km päivnouzmpolehe, om reisid Moskvha, Piterihe, tranzitreisid [[Tümen']] — [[Belojarskii (lidn)|Belojarskii]], sijaližid reisid punolendimil. Toižed lähembaižed lidnad oma [[Nägan']] 144 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai raudtel, 276 km avtotedme, [[Urai]] 154 km suvipäivnouzmha orhal vai 204 km avtol i [[Ivdel']] (Sverdlovskan agj) 171 km suvipäivlaskmha orhal, 187 km avtol vai raudtel. Klimat om kontinentaline. Voden keskmäine lämuz — −0,7 C°, vilukun lämuz −16,5 C°, heinkun — +17,5 C°. Paneb sadegid 529 mm vodes. Jugorsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 152,18 km². == Eläjad == Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 34 067 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] ph. Sergii Radonežalaižen kafedraline päjumalanpert'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/3343 Jugorskan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> om saudud lidnha vll 1995−2001, sen ližaks časoun' om olmas kahesan pühämehen kuvanke. Jugorskan politehnine kolledž<ref>[http://www.yugorskpk.ru/ Jugorskan politehnižen kolledžan sait (''yugorskpk.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i [[Gazprom]]an openduztegimištoline keskuz oma professionaližen opendusen aluzkundoikš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Steam monument (Yugorsk).JPG|Puruvedim-muštnik raudtesauvojile (2010) Saint Sergius of Radonezh church (Yugorsk).JPG|Ph. Sergii Radonežalaižen jumalanpert', vn 2010 nägu Office gazprom transgaz yugorsk.jpg|«[[Gazprom]] Transgaz Jugorsk»-edheotandan päfater vl 2012 МиГ в Югорске.jpg|[[MiG-31]]-lendim muštnikaks (2015) Дым - panoramio (1).jpg|Geologičeskai-päraudtestancii vl 2010 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://adm.ugorsk.ru/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''adm.ugorsk.ru'').] {{ref-ru}} * [http://www.ugorsk.ru/ Lidnan oficialine portal (''ugorsk.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Yugorsk}} {{Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad]] [[Kategorii:Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnümbrikod]] n0yzirw8rvau3xp2n3jqkq520xkkp0v 151181 151180 2022-08-02T06:31:03Z Motoranger 10577 /* Galerei */ wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Jugorsk<br />Югорск | Lidnanznam = Yugorsk coat of arms.png | Flag = Flag of Yugorsk.svg | Lidnanznam text = Jugorskan lidnanznam | Flag text = Jugorskan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 37,150 | Voz' = 2017 | Pind = 15 | Fail = Туча - panoramio (2).jpg | Pämez' = Andrei Borodkin<br/>(heinku 2018—) | Telefonkod = +7-34675-xx-xxx | Avtokod = 86. 186 | Aigvö = [[UTC]]+5 ([[MSK]]+2) }} '''Jugorsk''' ({{lang-ru|Юго́рск}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnümbrik [[Hantin da Mansin avtonomine ümbrik|Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon]] päivlaskmas. Om ümbärtud [[Sovetskijan rajon (Hantin da Mansin avtonomine ümbrik)|Sovetskijan rajonan]] territorijal. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1962 kuti ''Komsomol'skii-žilo'' Ess-raudtestancijanno (nimitihe Ess-jogen mödhe, nüg. Geologičeskai-stancii, {{lang-ru|Геологическая}}) sauvomha da holitamha «[[Ivdel']] — [[Priobje]]»-raudted i otmaha kävutamižhe mecan parččomid da gazan löudmižsijid. Vl 1992 žilo sai lidnan statusad, udesnimitihe sen tahondan amuižen nimitusen mödhe (Jugr). Vl 1996 ühtištuihe Mansiiskii-žilod i Komsomol'skii-2-sodažilod lidnanke. Jugorsk šingotase gazan pompandal, gazanveimiden sauvondan trestal, sauvondmaterialiden pästandal (materialoiden kombinat, [[savič]]) i omblendfabrikal. == Geografijan andmused == Lidn sijadase Ess-jogen hural randpolel ({{lang-ru|Эсс}}, [[Kond (Irtišan ližajogi)|Kondan]] oiged ližajogi, [[Irtiš]]an hurapol'ne bassein), 110 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad jogehesai om nell' kilometrad päivlaskmha, [[Hanti-Mansiisk]]hasai om 305 km päivnouzmha orhal vai 380 km avtotedme. Lähembaine civiline lendimport sijadase [[Sovetskii (Hantin da Mansin avtonomine ümbrik)|Sovetskii-lidnas]] (''OVS / СОЙ'') 15 km päivnouzmpolehe, om reisid Moskvha, Piterihe, tranzitreisid [[Tümen']] — [[Belojarskii (lidn)|Belojarskii]], sijaližid reisid punolendimil. Toižed lähembaižed lidnad oma [[Nägan']] 144 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai raudtel, 276 km avtotedme, [[Urai]] 154 km suvipäivnouzmha orhal vai 204 km avtol i [[Ivdel']] (Sverdlovskan agj) 171 km suvipäivlaskmha orhal, 187 km avtol vai raudtel. Klimat om kontinentaline. Voden keskmäine lämuz — −0,7 C°, vilukun lämuz −16,5 C°, heinkun — +17,5 C°. Paneb sadegid 529 mm vodes. Jugorsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 152,18 km². == Eläjad == Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 34 067 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] ph. Sergii Radonežalaižen kafedraline päjumalanpert'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/3343 Jugorskan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> om saudud lidnha vll 1995−2001, sen ližaks časoun' om olmas kahesan pühämehen kuvanke. Jugorskan politehnine kolledž<ref>[http://www.yugorskpk.ru/ Jugorskan politehnižen kolledžan sait (''yugorskpk.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i [[Gazprom]]an openduztegimištoline keskuz oma professionaližen opendusen aluzkundoikš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Steam monument (Yugorsk).JPG|Puruvedim-muštnik raudtesauvojile (2010) Saint Sergius of Radonezh church (Yugorsk).JPG|Ph. Sergii Radonežalaižen kafedraline päjumalanpert', vn 2010 nägu Office gazprom transgaz yugorsk.jpg|«[[Gazprom]] Transgaz Jugorsk»-edheotandan päfater vl 2012 МиГ в Югорске.jpg|[[MiG-31]]-lendim muštnikaks (2015) Дым - panoramio (1).jpg|Geologičeskai-päraudtestancii vl 2010 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://adm.ugorsk.ru/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''adm.ugorsk.ru'').] {{ref-ru}} * [http://www.ugorsk.ru/ Lidnan oficialine portal (''ugorsk.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Yugorsk}} {{Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad]] [[Kategorii:Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnümbrikod]] nmru6bv2fxlp9g1zh7ausw6dsuh4z89 151193 151181 2022-08-02T11:01:01Z CommonsDelinker 4665 Replacing Yugorsk_coat_of_arms.png with [[File:Coat_of_Arms_of_Yugorsk.png]] (by [[:c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] because: [[:c:COM:FR|File renamed]]: [[:c:COM:FR#FR4|Criterion 4]] (harmonizing names of file set)). wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Jugorsk<br />Югорск | Lidnanznam = Coat of Arms of Yugorsk.png | Flag = Flag of Yugorsk.svg | Lidnanznam text = Jugorskan lidnanznam | Flag text = Jugorskan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 37,150 | Voz' = 2017 | Pind = 15 | Fail = Туча - panoramio (2).jpg | Pämez' = Andrei Borodkin<br/>(heinku 2018—) | Telefonkod = +7-34675-xx-xxx | Avtokod = 86. 186 | Aigvö = [[UTC]]+5 ([[MSK]]+2) }} '''Jugorsk''' ({{lang-ru|Юго́рск}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnümbrik [[Hantin da Mansin avtonomine ümbrik|Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon]] päivlaskmas. Om ümbärtud [[Sovetskijan rajon (Hantin da Mansin avtonomine ümbrik)|Sovetskijan rajonan]] territorijal. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1962 kuti ''Komsomol'skii-žilo'' Ess-raudtestancijanno (nimitihe Ess-jogen mödhe, nüg. Geologičeskai-stancii, {{lang-ru|Геологическая}}) sauvomha da holitamha «[[Ivdel']] — [[Priobje]]»-raudted i otmaha kävutamižhe mecan parččomid da gazan löudmižsijid. Vl 1992 žilo sai lidnan statusad, udesnimitihe sen tahondan amuižen nimitusen mödhe (Jugr). Vl 1996 ühtištuihe Mansiiskii-žilod i Komsomol'skii-2-sodažilod lidnanke. Jugorsk šingotase gazan pompandal, gazanveimiden sauvondan trestal, sauvondmaterialiden pästandal (materialoiden kombinat, [[savič]]) i omblendfabrikal. == Geografijan andmused == Lidn sijadase Ess-jogen hural randpolel ({{lang-ru|Эсс}}, [[Kond (Irtišan ližajogi)|Kondan]] oiged ližajogi, [[Irtiš]]an hurapol'ne bassein), 110 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad jogehesai om nell' kilometrad päivlaskmha, [[Hanti-Mansiisk]]hasai om 305 km päivnouzmha orhal vai 380 km avtotedme. Lähembaine civiline lendimport sijadase [[Sovetskii (Hantin da Mansin avtonomine ümbrik)|Sovetskii-lidnas]] (''OVS / СОЙ'') 15 km päivnouzmpolehe, om reisid Moskvha, Piterihe, tranzitreisid [[Tümen']] — [[Belojarskii (lidn)|Belojarskii]], sijaližid reisid punolendimil. Toižed lähembaižed lidnad oma [[Nägan']] 144 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai raudtel, 276 km avtotedme, [[Urai]] 154 km suvipäivnouzmha orhal vai 204 km avtol i [[Ivdel']] (Sverdlovskan agj) 171 km suvipäivlaskmha orhal, 187 km avtol vai raudtel. Klimat om kontinentaline. Voden keskmäine lämuz — −0,7 C°, vilukun lämuz −16,5 C°, heinkun — +17,5 C°. Paneb sadegid 529 mm vodes. Jugorsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 152,18 km². == Eläjad == Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 34 067 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] ph. Sergii Radonežalaižen kafedraline päjumalanpert'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/3343 Jugorskan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> om saudud lidnha vll 1995−2001, sen ližaks časoun' om olmas kahesan pühämehen kuvanke. Jugorskan politehnine kolledž<ref>[http://www.yugorskpk.ru/ Jugorskan politehnižen kolledžan sait (''yugorskpk.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i [[Gazprom]]an openduztegimištoline keskuz oma professionaližen opendusen aluzkundoikš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Steam monument (Yugorsk).JPG|Puruvedim-muštnik raudtesauvojile (2010) Saint Sergius of Radonezh church (Yugorsk).JPG|Ph. Sergii Radonežalaižen kafedraline päjumalanpert', vn 2010 nägu Office gazprom transgaz yugorsk.jpg|«[[Gazprom]] Transgaz Jugorsk»-edheotandan päfater vl 2012 МиГ в Югорске.jpg|[[MiG-31]]-lendim muštnikaks (2015) Дым - panoramio (1).jpg|Geologičeskai-päraudtestancii vl 2010 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://adm.ugorsk.ru/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''adm.ugorsk.ru'').] {{ref-ru}} * [http://www.ugorsk.ru/ Lidnan oficialine portal (''ugorsk.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Yugorsk}} {{Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad]] [[Kategorii:Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnümbrikod]] isbvbtft27iorhdsy6ixdy2rkq5rhhn 0 21148 151195 147109 2022-08-02T11:22:42Z CommonsDelinker 4665 Replacing Coat_of_Arms_of_Nizhnevartovsk_(Khanty-Mansia).svg with [[File:Coat_of_Arms_of_Nizhnevartovsk.svg]] (by [[:c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] because: [[:c:COM:FR|File renamed]]: [[:c:COM:FR#FR4|Criterion 4]] (harmonizing names of file set wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Nižnevartovsk<br />Нижневартовск | Lidnanznam = Coat of Arms of Nizhnevartovsk.svg | Flag = Flag of Nizhnevartovsk (Khanty-Mansia).svg | Lidnanznam text = Nižnevartovskan lidnanznam | Flag text = Nižnevartovskan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 278,725 | Voz' = 2021 | Pind = 270.59 | Fail = Nizhnevartovsk, lake Komsomolskoye skyline.jpg | Pämez' = Dmitrii Koščenko<br />(semendku 2021—) | Telefonkod = +7-3466-xxx-xxx | Avtokod = 86. 186 | Aigvö = [[UTC]]+5 ([[MSK]]+2) }} '''Nižnevartovsk''' ({{lang-ru|Нижневартовск}}, {{lang-tt|Түбән Варта}}, {{lang-uk|Нижньовартовськ}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnümbrik [[Hantin da Mansin avtonomine ümbrik|Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon]] päivnouzmas. Se om ümbrikon kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo om [[Nižnevartovskan rajon]]an administrativižeks keskuseks (ei mülü sihe). == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1909 kuti ''Nižnevartovskai-valdmad'' varatoitmaha torgovanoiden jogipurulaivoid haugoil da ''Vartovskoje-žilo'' ({{lang-ru|село Вартовское}}) läz sidä. Vodele 1965 avaitihe [[kivivoi]]n järedoid löudmižsijid, sidä kesken Samotlor-järvenno (30 km pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi), i udesnimitihe žilod ''Nižnevartovskii'' ({{lang-ru|посёлок Нижневартовский}}). Žilo da kivivoin samižen edheotand sauvoškanzihe hotkas, hot' tegihe äjid radoid [[komsomol]]an sauvondal mašinoita. Nižnevartovsk sai lidnan statusad vn 1972 9. päiväl keväz'kud, i sen-žo voden redukus ezmäine avialinii Moskvhasai ühtenzoiti lidnad mirunke. Vll 1975−1976 saudihe raudted [[Surgut]]aspäi, i vl 1980 ajaškanzihe passažirjonusid [[Jekaterinburg|Sverdlovskhasai]]. Nižnevartovsk šingotase kivivoin da sen gazan samižel («[[Rosneft']]»-kompanijan «Samotlorneftegaz» i «RN-Nižnevartovsk»-alajagused), gazan ümbriradmižen kompleksal («SiburTümen'Gaz»-kompanii), kivivoinümbriradmižel, sauvondmaterialiden tegimil i sömtegimištol (2 lihaedheotandad, maidtegim, oludtegim, 4 leibänedheotandad, kalanümbriradai tegim). == Geografijan andmused == Lidn sijadase [[Ob'|Ob'-jogen]] oiktal randal, 45 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kaik lidn da sen ümbrištod oma saudud [[so]]l, seištas pudotesil da vajil. Matkad [[Hanti-Mansiisk]]hasai om 408 km päivlaskmha orhal vai 511 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma [[Streževoi]] (Tomskan agj) 52 km suvipäivnouzmha orhal vai 63 km avtol i [[Megion]] 20 km lodeheze orhal, 25 km avtotedme vai raudtel. Nižnevartovsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. == Eläjad == Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 251 694 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Rahvahad (enamba 1% vl 2010): [[venälaižed]] — 61,6%, [[totarlaižed]] — 9,1%, [[ukrainalaižed]] — 5,8%, [[baškiralaižed]] — 3,1%, [[azerbaidžanlaižed]] — 1,8%, [[vaugedvenälaižed]] — 1,0%, toižed rahvahad — 8,6%, rahvahuden ozutandata — 9,0%. Nižnevartovskan valdkundaline universitet, kivivoin tehnikum, edheotaikundan tehnikum i nell' kolledžad oma [[openduz|opendusen]] aluzkundoikš, mugažo om verhiden lidnoiden filialid. Kuz' sportkompleksad ratas lidnas. Edeline lidnan pämez' om Vasilii Tihonov (reduku 2016 — semendku 2021). == Transport == Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Navigacijan aigan voib sadas Hanti-Mansiiskhasai jogiportan kal't, no se radab vemha ujuden jüguid tobjimalaz. Päraudtestancijan sauvuz om loptüd vl 2002 lidnan päivnouzmas. Rahvahidenkeskeine civiline Nižnevartovsk-lendimport (''NJC / НЖВ'') sijadase 4 km lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid järedoihe lidnoihe Venämadme: Moskv, Tümen', Kazan', Novosibirsk, Irkutsk da erased toižed. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Нижневартовск, стела - panoramio.jpg|«Flag randirdal»-monument (2010) Озеро Комсомольское Нижневартовск.JPG|Komsomol'skoje-järv vn 2013 semendkus Храм Рождества Христова в Нижневартовске.jpg|Raštvoiden jumalanpert', vn 2006 nägu (om saudud vll 1994−1999) Главный корпус НВГУ.jpg|Nižnevartovskan valdkundaližen universitetan päkorpus (2014) Европа-Сити Нижневартовск.jpg|«Evropa-Siti»-torguimižbobuštuzkeskuz (2013) Олимпия Нижневартовск.jpg|«Olimpija»-sportkompleks (2013) Нижневартовск, фонтан около дворца искусств - panoramio.jpg|Fontan Čomamahtoiden pert'kulunno (2008) Автовокзал Нижневартовск.JPG|Avtostancijanno vl 2013 Nizhnevartovsk, Khanty-Mansi Autonomous Okrug, Russia - panoramio (4).jpg|Nižnevartovsk-lendimportan sauvused vl 2010 Вокзал НВ.jpg|Nižnevartovsk I-päraudtestancijan sauvuz vl 2013 </gallery> == Irdkosketused == * [http://www.n-vartovsk.ru/ Nižnevartovsk-lidnan sijaližen ičeohjastusen aluzkundoiden oficialine sait (''n-vartovsk.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Nizhnevartovsk}} {{Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad}} [[Kategorii:Nižnevartovsk| ]] [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad]] [[Kategorii:Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnümbrikod]] [[Kategorii:Nižnevartovskan rajon|*]] i89eecmbqcwwq0l5h38c4ulxejl047h 3 32535 151166 2022-08-01T16:01:39Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om '{{hello}} -- ~~~~' wikitext text/x-wiki {{hello}} -- [[Kävutai:Koiravva|Koiravva]] ([[Lodu kävutajas:Koiravva|arutelu]]) 1. eloku 2022, kell 19:01 (MSK) syj94n5klkj38igpn1v48804ow5mnux 10 32536 151170 2022-08-01T17:34:56Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'Southern mammoth digital mural at night in Solnechnodolsk by Dmitry Levochkin.webm' wikitext text/x-wiki Southern mammoth digital mural at night in Solnechnodolsk by Dmitry Levochkin.webm a62iyy2lyzclpbldz4aryihz8yq5dt6 10 32537 151171 2022-08-01T17:46:40Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'Moskvalaižen Dmitrii Lövočkin-pirdajan digitaline (ližatud realižusen tehnologijanke) «Stavropoline suvine [[mamant]]»-mural ({{lang-la|Mammuthus meridionalis / Archidiskodon meridionalis}}-erikon) lidnanvuiččes [[Solnečnodol'sk]]-žilos öližel aigal GOBO-pidatusenke, [[Stavropolin rand]], [[Venäma|Venälaine Federacii]], 2020. Video om 14 sekundad hätkte.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude>' wikitext text/x-wiki Moskvalaižen Dmitrii Lövočkin-pirdajan digitaline (ližatud realižusen tehnologijanke) «Stavropoline suvine [[mamant]]»-mural ({{lang-la|Mammuthus meridionalis / Archidiskodon meridionalis}}-erikon) lidnanvuiččes [[Solnečnodol'sk]]-žilos öližel aigal GOBO-pidatusenke, [[Stavropolin rand]], [[Venäma|Venälaine Federacii]], 2020. Video om 14 sekundad hätkte.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> s6da8xlamjnt6lx3k9qhfkleevxasob 3 32538 151184 2022-08-02T06:40:02Z Motoranger 10577 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om '{{hello}} -- ~~~~' wikitext text/x-wiki {{hello}} -- [[Kävutai:Motoranger|Motoranger]] ([[Lodu kävutajas:Motoranger|arutelu]]) 2. eloku 2022, kell 09:40 (MSK) kr72jb790xjyemu71vg1co8zg6zn7bk