Vikipedii vepwiki https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99 MediaWiki 1.39.0-wmf.22 first-letter Media Specialine Lodu Kävutai Lodu kävutajas Vikipedii Paginad Vikipedii Fail Lodu failas MediaWiki Lodu MediaWikiš Šablon Lodu šablonas Abu Lodu abus Kategorii Lodu kategorijas TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu 0 164 151209 111768 2022-08-03T07:51:14Z Motoranger 10577 formitez, + wikitext text/x-wiki {| border=1 align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=300 style="margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9; border: 1px #aaaaaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95%;" |+<big><big>'''Flevoland'''</big></big> |- | style="background:#efefef;" align="center" colspan=2 | {| border="0" cellpadding="2" cellspacing="0" |- | align="center" width="140px" | [[Fail:Flag of Flevoland.svg|150px|Flevolandan flag]] | align="center" width="140px" | [[Fail:Flevoland wapen.svg|150px|Flevolandan znam]] |- | align="center" width="140px" | Flevolandan flag | align="center" width="140px" | Flevolandan znam |} |- | align=center colspan=2 | [[Fail:Flevoland-Position.png|300px]] |- |Eläjiden lugu|| 398.411 <small>(2013)</small> |- |Pind|| 2.412,30 km² |} '''Flevoland''' (mugažo [[alaman kel'|alaman kelel]]) om üks' [[Alamad|Alamaiden]] agjoišpäi (provincijoišpäi), kaikiš noremb 12:späi. Om olmas vn 1986 1. päiväspäi vilukud. Flevolandan pälidn om [[Lelistad]], kaikiš suremb lidn da kund — [[Almere]]. == Geografijan andmused == Flevoland-agj sijadase valdkundan keskuzpalas, kuivatoittud territorijal tobjimalaz, [[Eisselmer]]- i [[Markermer]]-järviden randpolel. Agjan pind om 2412,3 km², sidä kesken kuivma otab 1417,5 km². Agj jagase kudeks kundaks: Almere, Dronten, Lelistad, Nordostpolder, Zevolde, Urk. == Eläjad == Vl 2009 agjan eläjiden lugu oli 387 698 ristitud. Ižandusen päsarakod oma turizm, maižanduz, kalanpüdand. == Irdkosketused == * [http://www.flevoland.nl/ Agjan oficialine portal (''flevoland.nl'').] {{ref-nl}} {{Commons|Category:Flevoland}} {{stub}} [[Kategorii:Flevoland| ]] e7waesj5ji0bhxrsl3a32pu0xukyh3z 0 172 151210 114250 2022-08-03T07:59:49Z Motoranger 10577 formitez, + wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Galatin<br />Galatina | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Italii | Eläjiden lugu = 27,109 | Voz' = 2016 | Pind = 82.65 | Fail = Piazza Galatina.jpg | Pämez' = Kozimo Montanja<br/>(2012—) | Telefonkod = +39-(0)836 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} '''Galatin''' ({{lang-it|Galatina}}) om lidn da kund (kommun) [[Italii|Italijan]] suvipäivnouzmas. Se mulub [[Apulii]]-agjan [[Lečče (provincii)|Lečče-provincijha]]. == Geografijan andmused == Lidn sijadase 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz [[Keskmeri|Keskmeren]] randištod. Matkad provincijan [[Lečče]]-keskushesai om 21 km pohjoižhe. Klimat om Keskmeren. Voden keskmäine lämuz +16,3 C°. Paneb sadegid 627 mm vodes, niid oleskeleb vähemba semendkus-elokus (14..29 mm kus). == Eläjad == Vl 1991 kundan eläjiden lugu oli kaikiš suremb, rahvahanlugemine fiksirui 29 296 ristitud. == Irdkosketused == * [http://www.comune.galatina.le.it/ Lidnan oficialine sait (''comune.galatina.le.it'').] {{ref-it}} {{Commons|Category:Galatina}} {{stub}} [[Kategorii:Italijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Apulii]] 3bffkvcq3qavo2k6kgnzfx7jihahqrn 151211 151210 2022-08-03T08:14:52Z Motoranger 10577 + wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Galatin<br />Galatina | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Italii | Eläjiden lugu = 27,109 | Voz' = 2016 | Pind = 82.65 | Fail = Piazza Galatina.jpg | Pämez' = Kozimo Montanja<br/>(2012—) | Telefonkod = +39-(0)836 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} '''Galatin''' ({{lang-it|Galatina}}, {{lang-el|Ας Πέτρο}} ''As Pètro'') om lidn da kund (kommun) [[Italii|Italijan]] suvipäivnouzmas. Se mulub [[Apulii]]-agjan [[Lečče (provincii)|Lečče-provincijha]]. == Geografijan andmused == Lidn sijadase 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz [[Keskmeri|Keskmeren]] randištod. Matkad provincijan [[Lečče]]-keskushesai om 21 km pohjoižhe. Klimat om Keskmeren. Voden keskmäine lämuz +16,3 C°. Paneb sadegid 627 mm vodes, niid oleskeleb vähemba semendkus-elokus (14..29 mm kus). == Eläjad == Vl 1991 kundan eläjiden lugu oli kaikiš suremb, rahvahanlugemine fiksirui 29 296 ristitud. Statižiden invertoriden tegim radab lidnanno. Ühtenzoitai [[Grekanma]]nke vedenalaine kabel' zavodiše siš. == Irdkosketused == * [http://www.comune.galatina.le.it/ Lidnan oficialine sait (''comune.galatina.le.it'').] {{ref-it}} {{Commons|Category:Galatina}} {{stub}} [[Kategorii:Italijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Apulii]] 6o35zd6fxq2ds6nxi8vkktd2oniw978 151212 151211 2022-08-03T08:17:07Z Motoranger 10577 ližaduz wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Galatin<br />Galatina | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Italii | Eläjiden lugu = 27,109 | Voz' = 2016 | Pind = 82.65 | Fail = Piazza Galatina.jpg | Pämez' = Kozimo Montanja<br/>(2012—) | Telefonkod = +39-(0)836 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} '''Galatin''' ({{lang-it|Galatina}}, {{lang-el|Ας Πέτρο}} ''As Pètro'') om lidn da kund (kommun) [[Italii|Italijan]] suvipäivnouzmas. Se mülüb [[Apulii]]-agjan [[Lečče (provincii)|Lečče-provincijha]]. == Geografijan andmused == Lidn sijadase 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz [[Keskmeri|Keskmeren]] randištod. Matkad provincijan [[Lečče]]-keskushesai om 21 km pohjoižhe avtotedme (kaks' manted) vai raudtedme (stancii om lidnas). Klimat om Keskmeren. Voden keskmäine lämuz +16,3 C°. Paneb sadegid 627 mm vodes, niid oleskeleb vähemba semendkus-elokus (14..29 mm kus). == Eläjad == Vl 1991 kundan eläjiden lugu oli kaikiš suremb, rahvahanlugemine fiksirui 29 296 ristitud. Statižiden invertoriden tegim radab lidnanno. Ühtenzoitai [[Grekanma]]nke vedenalaine kabel' zavodiše siš. == Irdkosketused == * [http://www.comune.galatina.le.it/ Lidnan oficialine sait (''comune.galatina.le.it'').] {{ref-it}} {{Commons|Category:Galatina}} {{stub}} [[Kategorii:Italijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Apulii]] 5lgh6xcdbmza63igv5goy3805k3p35p 151213 151212 2022-08-03T08:21:52Z Motoranger 10577 + wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Galatin<br />Galatina | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Italii | Eläjiden lugu = 27,109 | Voz' = 2016 | Pind = 82.65 | Fail = Piazza Galatina.jpg | Pämez' = Fabio Vergine<br/>(kezaku 2022—) | Telefonkod = +39-(0)836 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} '''Galatin''' ({{lang-it|Galatina}}, sijaline pagin ''San Pietru'' «Pühä Petr», {{lang-el|Ας Πέτρο}} ''As Pètro'') om lidn da kund (kommun) [[Italii|Italijan]] suvipäivnouzmas. Se mülüb [[Apulii]]-agjan [[Lečče (provincii)|Lečče-provincijha]]. == Geografijan andmused == Lidn sijadase 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz [[Keskmeri|Keskmeren]] randištod. Matkad provincijan [[Lečče]]-keskushesai om 21 km pohjoižhe avtotedme (kaks' manted) vai raudtedme (stancii om lidnas). Klimat om Keskmeren. Voden keskmäine lämuz +16,3 C°. Paneb sadegid 627 mm vodes, niid oleskeleb vähemba semendkus-elokus (14..29 mm kus). == Eläjad == Vl 1991 kundan eläjiden lugu oli kaikiš suremb, rahvahanlugemine fiksirui 29 296 ristitud. Statižiden invertoriden tegim radab lidnanno. Ühtenzoitai [[Grekanma]]nke vedenalaine kabel' zavodiše siš. Edeline kundan pämez' om Kozimo Montanja (2012—). == Irdkosketused == * [http://www.comune.galatina.le.it/ Lidnan oficialine sait (''comune.galatina.le.it'').] {{ref-it}} {{Commons|Category:Galatina}} {{stub}} [[Kategorii:Italijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Apulii]] neeab9diibsrntuw1ozahehty091epq 0 468 151222 140488 2022-08-03T11:56:49Z Motoranger 10577 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} [[Fail:Sulfur - El Desierto mine, San Pablo de Napa, Daniel Campos Province, Potosí, Bolivia.jpg|thumb|left|250px|Ičesündui rik]] {{Himine element|16|Rik|S|32,066|Metallatoi substancii|2|8|6|0|0|0|0|}} '''Rik''' (''S'' — ''sulphur'' latinan kelel) om 16nz' himine element [[Himižiden elementoiden periodine tablut|himižiden elementoiden periodižes tabludes]]. Sen sijaduz om kudendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas. == Etimologii == Latinine nimi sündui ezimeletaden indoevropižen ''*swelp''-tüvespäi «palada». Rahvahidenkeskeine ''tio''-prefiks om olmas rikin ühtnendoiden täht, {{lang-grc|θεῖον}}-sanaspäi «rik». Vepsän nimituz om [[surm]]ha sidotud. == Ühthine ümbrikirjutand == Rik om mail'man kümnenz' element levigandusen mödhe i Man videnz' element massan mödhe, voib löuta sidä puhthas olendas kaiked mail'madme, om järedoid löudmižsijid maiš vulkanoiden aktivižusenke. Arboid kävutiba rikid verotegoiš edel meiden erad völ, kitajalaižed tegiba meles [[porh]]ad rikin aluseks. Nügüd'aigan sadas [[londuseline gaz|londuseližen gazan]] puhtastandan laptaližeks produktaks. Ireg rik eile toksine, no kaik sen gazanvuiččed ühtnendad oma morijad. == Fizižed ičendad == Enamba 30 allotropišt modifikacijad voib olda rikil, se om kaikiš suremb lugu elementoiden keskes. Rik voib säta renghid ičeze atomoišpäi, kaikiš levitadud form om S₈. Ireg rik om hahkpakuine hudr [[metallatoi substancii]] hajuta, palab il'mas. Sulamižen jäl'ghe ližadab mülüd 15 procenthasai i polimerizuiše. Atommass — 32,066. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,070 g/sm³. Suladandlämuz — 386 K (112,85 C°). Kehundlämuz — 717,824 K (444,67 C°). Londuseline rik kogoneb nelläs stabiližes izotopaspäi: ³²S (95,02%), ³³S (0,75%), ³⁴S (4,21%), ³⁶S (0,02%). Tetas 20 ratud radioaktivišt izotopad 26..31, 35 i 37..49 atommassanke, i üks'jäine rik-43m-izomär om olmas. == Kävutand == Pästtas severziš-se tavarformiš: tukuil, nozol, formuidud, granuliruidud, jauhtud, kolloidne, puhtaz. Ottas kävutamižhe rikin pol't tehmaha [[rikmuiktuz|rikmuiktust]], sid' tehtas [[räzin]]ad, pirotehnikad i virid. Kävutadas puhtastadud rikid pästamha zellid i kosmetižid abutusid. == Irdkosketused == * [http://www.webelements.com/webelements/elements/text/S/key.html Rik ''webelements.com''-saital.] {{ref-en}} * [http://n-t.ru/ri/ps/pb016.htm Kirjutuz rikiš Himižiden elementoiden populärižes ''n-t.ru''-kirjištos.] {{ref-ru}} {{Commons|Sulfur}} {{Periodine tablut}} [[Kategorii:Himižed elementad kirjamišton mödhe]] faqw4i1ptsfp88209b9530xc7os5jgt 0 2068 151202 123622 2022-08-02T16:45:43Z Koiravva 1717 +galerei, +hom ,aktualizacii wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Čistopol'<br />Чистополь <small>(ven.)</small><br />Чистай / Çistay <small>(tot.)</small> | Lidnanznam = Chistopol COA (Kazan Governorate) (1781).png | Flag = RUS Чистополь flag.gif | Lidnanznam text = Čistopolin lidnanznam | Flag text = Čistopolin flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 58,228 | Voz' = 2022 | Pind = 19.24 | Fail = Исторический центр г. Чистополя.jpg | Pämez' = Dmitrii Ivanov<br/>(reduku 2014—) | Telefonkod = +7-84342-xx-xxx | Avtokod = 16. 116. 716 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Čistopol'''' ({{lang-tt|Чистай / Çistay}}, {{lang-ru|Чи́стополь}}) om [[Venäma]]n lidn [[Tatarstanan Tazovaldkund]]an keskuses. Om [[Čistopolin rajon]]an administrativine keskuz, vspäi 2011 mülüb rajonha lidnankundaks. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud 17-18. voz'sadal kuti ''Čistoje Pole-külä''. Se sai makundan lidnan statusad vl 1781 udenke nügüdläiženke nimenke. Čistopolin ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (maidkombinat) da omblendtegimišt, mugažo [[časud|časuidentegim]] i [[laiv]]oiden kohendusen tegim, avtomašiništon edheotandad oma olmas. == Geografijan andmused == Lidn sijadase [[Kam (jogi)|Kamanjogen]] hural randal ([[Kuibiševan vezivaradim]]), 100 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad [[Kazan'|Kazanihesai]] om 103 km lodeheze orhal vai 130 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma [[Mamadiš]] 60 km pohjožpäivnouzmha orhal vai 220 km avtotedme, [[Nižnekamsk]] 105 km pohjožpäivnouzmha avtotedme i [[Laiševo]] 85 km päivlaskmha avtotedme. Klimat om [[ven vö|ven]] kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +4,1 C°. Čistopol' om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. == Eläjad == Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 60 755 ristitud, se om rajonan ristitišton koume nelländest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 67 500 eläjad vl 1996. Rahvahad (enamba 1% vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe, ozutadud rahvahudenke): [[venälaižed]] — 62,6%, [[totarlaižed]] — 32,8%, [[čuvašalaižed]] — 2,3%, toižed rahvahad — 2,3%. [[Islam]]an kuz' pühäpertid oma avaitud lidnas: Ezmäine pämečet', «Munir», «Iman», «Anas», «Ihlas», «Eniler». [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] 17 pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/4672 Čistopolin pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas: ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert' (1838), kuz' jumalanpertid, koume loičendpertid, koume časounäd, mugažo [[vanhuskolaižed|vanhuskolaižiden]] koume loičendpertid oma lidnas i Jumalanmaman Emäganpäivän naižjumalankodin sauvused (1864−1879) oma kaičenus. Koume specialižen keskopendusen sijališt aluzkundad om lidnas: maižanduztehnikum<ref>[http://edu.tatar.ru/chistopol/org6231 Čistopolin maižanduztehnikum ''edu.tatar.ru''-saital.] {{ref-ru}} {{ref-tt}}</ref>, medicinine škol, äiprofil'ne kolledž. Kazanin üläopendusen aluzkundoiden kaks' filialad oma avaitud. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Здание Гостиного двора.jpg|Käskuzkundoiden pert' (2020, ende gorispolkom, Adivpertin tanaz) Мечеть Ихлас (Чистополь).JPG|«Ihlas»-mečet', vn 2011 nägu Kama River. Chistopol. Church of Saint Nicholas P6263679 2350.jpg|Ph. Mikulai-čudonsädajan kafedraline päjumalanpert' Kaman randal, vn 2021 nägu Завод управление ЧЧЗ.JPG|«Vostok»-časuidentegim vl 2011 (''Päivnouzm'') Татарстан. Чистополь. Здание духовного училища. нач. 20 в.jpg|Gimnazii nomer 1 (2016, ende hengeline škol) </gallery> == Homaičendad == <references/> == Irdkosketused == * [http://chistopol.tatarstan.ru/ Lidnan da Čistopolin rajonan oficialine sait (''chistopol.tatarstan.ru'') Tatarstanan Tazovaldkundan tobmuden aluzkundoiden portalal.] {{ref-tt}} {{ref-ru}} {{Commons|Category:Chistopol}} {{Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad]] [[Kategorii:Čistopolin rajon|*]] e0ppum4xn8i7guk3fpoa0lywynxesr4 0 2075 151203 110790 2022-08-02T17:29:37Z Koiravva 1717 +galerei, +hom, aktualizacii wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Menzelinsk<br />Мензелинск <small>(ven.)</small><br />Минзәлә / Minzәlә <small>(tot.)</small> | Lidnanznam = Coat of Arms of Menzelinsk (Tatarstan).png | Flag = | Lidnanznam text = Menzelinskan lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 16,713 | Voz' = 2022 | Pind = | Fail = Дом Перминова г.Мензелинск.jpg | Pämez' = Aidar Salahov<br/>(sügüz'ku 2013—) | Telefonkod = +7-85555-xx-xxx | Avtokod = 16. 116. 716 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Menzelinsk''' ({{lang-ru|Мензели́нск}}, {{lang-tt|Минзәлә / Minzәlә}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Tatarstanan Tazovaldkund]]an pohjoižpäivnouzmas. Se om [[Menzelinskan rajon]]an administrativine keskuz i üks'jäine lidn. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud 16.−17. voz'sadoil kuti kaičendlidnuz kalaidajiden rahvahiden hogahtusespäi. Nimitihe jogen mödhe. Žilo lidnusenke saiba makundan lidnan statusad vl 1781. Menzelinsk šingotase sömtegimištol (südäiveded, mineraline vezi), sauvondal, avtotransportan i maižanduztehnikan kohendusen edheotandoil, meblin tehmižel lapsiden täht. == Geografijan andmused == Lidn sijadase läz Menzel'-jogensud ({{lang-tt|Минзәлә}}, {{lang-ru|Мензеля}}, 123 km pitte), [[Kam (jogi)|Kamanjogen]] hural randpolel ([[Alakaman vezivaradim]]), 90 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad [[Kazan'|Kazanihesai]] om 292 km päivlaskmha. Lähembaine järed lidn om [[Jarčalli]] 50 km päivlaskmha «Volg»-avtotedme (M7), trass om lidnan suvipäivlaskmaižeks röunaks. Menzelinsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. == Eläjad == Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 476 ristitud, rajonan ristitišton koume videndest. Vl 1979 i vspäi 2002 om enamba mi 16 tuhad eläjid, kaikiš suremb ristitišt oli 17 153 eläjad vl 2017. Rahvahad (enamba 1% vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe): [[venälaižed]] — 50,2%, [[totarlaižed]] — 45,2%, [[marilaižed]] — 1,7%; toižed rahvahad — 2,9%. [[Islam]]an kaks' pühäpertid oma avaitud: pämečet' i vn 2012 mečet' M7-trassanno. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] nell' pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/9034 Menzelinskan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert', kaks' jumalanpertid, mugažo Illä-endustajan naižjumalankodin (1860) sauvused oma kaičenus. Menzelinskan maižanduztehnikum<ref>[http://edu.tatar.ru/menzelinsk/org6205 Menzelinskan maižanduztehnikum ''edu.tatar.ru''-saital.] {{ref-ru}} {{ref-tt}}</ref>, pedagogine kolledž i medicinine škol oma professionaližen opendusen aluzkundoikš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Дом купца А.Пасмурова.jpg|Lidnan i rajonan tobmuden sauvuz (2021, ende A. Pasmurov-torgovanan pert') Соборная Мечеть.jpg|Islaman pämečet', vn 2021 nägu Никольский Кафедральный Собор.jpg|Ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert', vn 2021 nägu Дом, где учился Муса Джалиль.jpg|Pedagogine kolledž [[Musa Džalil'|Musa Džalilän]] nimed hänen muzejanke (2021) Здание народной аудитории г.Мензелинск.jpg|Menzelinskan dramteatr vl 2021 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://menzelinsk.tatarstan.ru/ Lidnan da Menzelinskan rajonan sait (''menzelinsk.tatarstan.ru'') Tatarstanan Tazovaldkundan tobmuden aluzkundoiden oficialižel portalal.] {{ref-tt}} {{ref-ru}} * [http://www.menzelinsk.ru/ Lidnan informacine sait (''menzelinsk.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Menzelinsk}} {{Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad]] [[Kategorii:Menzelinskan rajon|*]] qcr8i8l2p9jibkdqfy7atii3olhksmv 151204 151203 2022-08-02T17:36:24Z Koiravva 1717 +hom wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Menzelinsk<br />Мензелинск <small>(ven.)</small><br />Минзәлә / Minzәlә <small>(tot.)</small> | Lidnanznam = Coat of Arms of Menzelinsk (Tatarstan).png | Flag = | Lidnanznam text = Menzelinskan lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 16,713 | Voz' = 2022 | Pind = | Fail = Дом Перминова г.Мензелинск.jpg | Pämez' = Aidar Salahov<br/>(sügüz'ku 2013—) | Telefonkod = +7-85555-xx-xxx | Avtokod = 16. 116. 716 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Menzelinsk''' ({{lang-ru|Мензели́нск}}, {{lang-tt|Минзәлә / Minzәlә}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Tatarstanan Tazovaldkund]]an pohjoižpäivnouzmas. Se om [[Menzelinskan rajon]]an administrativine keskuz i üks'jäine lidn. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud 16.−17. voz'sadoil kuti kaičendlidnuz kalaidajiden rahvahiden hogahtusespäi. Nimitihe jogen mödhe. Žilo lidnusenke saiba makundan lidnan statusad vl 1781. Menzelinsk šingotase sömtegimištol (südäiveded, mineraline vezi), sauvondal, avtotransportan i maižanduztehnikan kohendusen edheotandoil, meblin tehmižel lapsiden täht. == Geografijan andmused == Lidn sijadase läz Menzel'-jogensud ({{lang-tt|Минзәлә}}, {{lang-ru|Мензеля}}, 123 km pitte), [[Kam (jogi)|Kamanjogen]] hural randpolel ([[Alakaman vezivaradim]]), 90 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad [[Kazan'|Kazanihesai]] om 292 km päivlaskmha. Lähembaine järed lidn om [[Jarčalli]] 50 km päivlaskmha «Volg»-avtotedme (M7), trass om lidnan suvipäivlaskmaižeks röunaks. Menzelinsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. == Eläjad == Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 476 ristitud, rajonan ristitišton koume videndest. Vl 1979 i vspäi 2002 om enamba mi 16 tuhad eläjid, kaikiš suremb ristitišt oli 17 153 eläjad vl 2017. Rahvahad (enamba 1% vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe): [[venälaižed]] — 50,2%, [[totarlaižed]] — 45,2%, [[marilaižed]] — 1,7%; toižed rahvahad — 2,9%. [[Islam]]an kaks' pühäpertid oma avaitud: pämečet' i vn 2012 mečet' M7-trassanno. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] nell' pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/9034 Menzelinskan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert', kaks' jumalanpertid, mugažo Illä-endustajan naižjumalankodin (1860) sauvused oma kaičenus. Menzelinskan maižanduztehnikum<ref>[http://edu.tatar.ru/menzelinsk/org6205 Menzelinskan maižanduztehnikum ''edu.tatar.ru''-saital.] {{ref-ru}} {{ref-tt}}</ref>, pedagogine kolledž i medicinine škol<ref>[http://edu.tatar.ru/menzelinsk/menzmed Menzelinskan medicinine škol ''edu.tatar.ru''-saital.] {{ref-ru}} {{ref-tt}}</ref> oma professionaližen opendusen aluzkundoikš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Дом купца А.Пасмурова.jpg|Lidnan i rajonan tobmuden sauvuz (2021, ende A. Pasmurov-torgovanan pert') Соборная Мечеть.jpg|Islaman pämečet', vn 2021 nägu Никольский Кафедральный Собор.jpg|Ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert', vn 2021 nägu Дом, где учился Муса Джалиль.jpg|Pedagogine kolledž [[Musa Džalil'|Musa Džalilän]] nimed hänen muzejanke (2021) Здание народной аудитории г.Мензелинск.jpg|Menzelinskan dramteatr vl 2021 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://menzelinsk.tatarstan.ru/ Lidnan da Menzelinskan rajonan sait (''menzelinsk.tatarstan.ru'') Tatarstanan Tazovaldkundan tobmuden aluzkundoiden oficialižel portalal.] {{ref-tt}} {{ref-ru}} * [http://www.menzelinsk.ru/ Lidnan informacine sait (''menzelinsk.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Menzelinsk}} {{Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad]] [[Kategorii:Menzelinskan rajon|*]] k8rp1xixzk1z03f1ieo5yd0lpblfvp6 151205 151204 2022-08-02T17:38:30Z Koiravva 1717 +hom wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Menzelinsk<br />Мензелинск <small>(ven.)</small><br />Минзәлә / Minzәlә <small>(tot.)</small> | Lidnanznam = Coat of Arms of Menzelinsk (Tatarstan).png | Flag = | Lidnanznam text = Menzelinskan lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 16,713 | Voz' = 2022 | Pind = | Fail = Дом Перминова г.Мензелинск.jpg | Pämez' = Aidar Salahov<br/>(sügüz'ku 2013—) | Telefonkod = +7-85555-xx-xxx | Avtokod = 16. 116. 716 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Menzelinsk''' ({{lang-ru|Мензели́нск}}, {{lang-tt|Минзәлә / Minzәlә}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Tatarstanan Tazovaldkund]]an pohjoižpäivnouzmas. Se om [[Menzelinskan rajon]]an administrativine keskuz i üks'jäine lidn. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud 16.−17. voz'sadoil kuti kaičendlidnuz kalaidajiden rahvahiden hogahtusespäi. Nimitihe jogen mödhe. Žilo lidnusenke saiba makundan lidnan statusad vl 1781. Menzelinsk šingotase sömtegimištol (südäiveded, mineraline vezi), sauvondal, avtotransportan i maižanduztehnikan kohendusen edheotandoil, meblin tehmižel lapsiden täht. == Geografijan andmused == Lidn sijadase läz Menzel'-jogensud ({{lang-tt|Минзәлә}}, {{lang-ru|Мензеля}}, 123 km pitte), [[Kam (jogi)|Kamanjogen]] hural randpolel ([[Alakaman vezivaradim]]), 90 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad [[Kazan'|Kazanihesai]] om 292 km päivlaskmha. Lähembaine järed lidn om [[Jarčalli]] 50 km päivlaskmha «Volg»-avtotedme (M7), trass om lidnan suvipäivlaskmaižeks röunaks. Menzelinsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. == Eläjad == Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 476 ristitud, rajonan ristitišton koume videndest. Vl 1979 i vspäi 2002 om enamba mi 16 tuhad eläjid, kaikiš suremb ristitišt oli 17 153 eläjad vl 2017. Rahvahad (enamba 1% vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe): [[venälaižed]] — 50,2%, [[totarlaižed]] — 45,2%, [[marilaižed]] — 1,7%; toižed rahvahad — 2,9%. [[Islam]]an kaks' pühäpertid oma avaitud: pämečet' i vn 2012 mečet' M7-trassanno. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] nell' pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/9034 Menzelinskan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas: ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert', kaks' jumalanpertid, mugažo Illä-endustajan naižjumalankodin (1860) sauvused oma kaičenus. Menzelinskan maižanduztehnikum<ref>[http://edu.tatar.ru/menzelinsk/org6205 Menzelinskan maižanduztehnikum ''edu.tatar.ru''-saital.] {{ref-ru}} {{ref-tt}}</ref>, pedagogine kolledž<ref>[http://edu.tatar.ru/menzelinsk/page882427.htm Menzelinskan pedagogine kolledž ''edu.tatar.ru''-saital.] {{ref-ru}} {{ref-tt}}</ref> i medicinine škol<ref>[http://edu.tatar.ru/menzelinsk/menzmed Menzelinskan medicinine škol ''edu.tatar.ru''-saital.] {{ref-ru}} {{ref-tt}}</ref> oma professionaližen opendusen aluzkundoikš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Дом купца А.Пасмурова.jpg|Lidnan i rajonan tobmuden sauvuz (2021, ende A. Pasmurov-torgovanan pert') Соборная Мечеть.jpg|Islaman pämečet', vn 2021 nägu Никольский Кафедральный Собор.jpg|Ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert', vn 2021 nägu Дом, где учился Муса Джалиль.jpg|Pedagogine kolledž [[Musa Džalil'|Musa Džalilän]] nimed hänen muzejanke (2021) Здание народной аудитории г.Мензелинск.jpg|Menzelinskan dramteatr vl 2021 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://menzelinsk.tatarstan.ru/ Lidnan da Menzelinskan rajonan sait (''menzelinsk.tatarstan.ru'') Tatarstanan Tazovaldkundan tobmuden aluzkundoiden oficialižel portalal.] {{ref-tt}} {{ref-ru}} * [http://www.menzelinsk.ru/ Lidnan informacine sait (''menzelinsk.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Menzelinsk}} {{Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Tatarstanan Tazovaldkundan lidnad]] [[Kategorii:Menzelinskan rajon|*]] 4v5kbyvn9j58c9tdxd149qrb8d866w7 0 2112 151199 132852 2022-08-02T13:20:37Z Motoranger 10577 +eländpunkt-šablon wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Reboinnena<br />Лисий Нос | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = Reboinnenan znam | Flag text = Reboinnenan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 4,647 | Voz' = 2022 | Pind = | Fail = | Pämez' = | Telefonkod = +7-812-xxx-xxxx | Avtokod = 78 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} [[Fail:Spb prim lisiy nos.svg|thumb|right|250px|Reboinnena (Lisii Nos) Piterin kartal]] '''Reboinnena''' ({{lang-ru|Лисий Нос (Lisii Nos)}}, {{lang-fi|Revonnenä}}) om [[Venäma]]n radinžilo i municipaline ühtnik [[Piter]]in [[Merenrandaine rajon (Piter)|Merenrandaižes rajonas]]. Sijadase [[Suomen laht]]en randal. == Istorii == Küläeländpunkt mainitase [[Vodin pätin]]an aigkirjas vl 1500 kuti Reboinžilo Korinannemel ({{lang-ru|село Лисичье в Корине носу}}). 17. voz'sadal tahond oli Ročinman tobmuden al. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1854 kuti redut azegidenke da žilo senno kaičemha Piterid Anglijan laivištod vaste. Sai radnikžilon statusad vn 1948 sulakus, alištadihe Leningradan tobmudele vn 1950 21. päiväl keväz'kud. == Eläjad == Kaikiš suremb radinžilon eläjiden lugu oli 5 032 ristitud vl 2015. [[Reboinnena (stancii)|Ühtennimine raudtestancii]] radab žilos. == Irdkosketused == * [http://www.moposlisnos.ru/ Municipaližen ühtnikan oficialine sait (''moposlisnos.ru'').] {{ref-ru}} * [http://web.archive.org/20040831112622/lisiynos.by.ru/ Sait Reboinnenan (Lisii Nosan) polhe ''web.archive.org''-saital.] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Lisy Nos}} [[Kategorii:Piterin geografii]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Merenrandaine rajon (Piter)]] gcnj06d80zxek10ta8mc2ryqvqlp9sc 151200 151199 2022-08-02T13:26:08Z Motoranger 10577 ližaduz wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Reboinnena<br />Лисий Нос | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = Reboinnenan znam | Flag text = Reboinnenan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 4,647 | Voz' = 2022 | Pind = 8.53 | Fail = Администрация Лисий Нос.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +7-812-xxx-xxxx | Avtokod = 78. 98. 178. 198 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} [[Fail:Spb prim lisiy nos.svg|thumb|left|250px|Reboinnena (Lisii Nos) Piterin kartal]] '''Reboinnena''' ({{lang-ru|Лисий Нос (Lisii Nos)}}, {{lang-fi|Revonnenä}}) om [[Venäma]]n radinžilo i municipaline ühtnik [[Piter]]in [[Merenrandaine rajon (Piter)|Merenrandaižes rajonas]]. Sijadase [[Suomen laht]]en randal. == Istorii == Küläeländpunkt mainitase [[Vodin pätin]]an aigkirjas vl 1500 kuti Reboinžilo Korinannemel ({{lang-ru|село Лисичье в Корине носу}}). 17. voz'sadal tahond oli Ročinman tobmuden al. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1854 kuti redut azegidenke da žilo senno kaičemha Piterid Anglijan laivištod vaste. Sai radnikžilon statusad vn 1948 sulakus, alištadihe Leningradan tobmudele vn 1950 21. päiväl keväz'kud. == Eläjad == Kaikiš suremb radinžilon eläjiden lugu oli 5 032 ristitud vl 2015. [[Reboinnena (stancii)|Ühtennimine raudtestancii]] radab žilos. == Irdkosketused == * [http://www.moposlisnos.ru/ Municipaližen ühtnikan oficialine sait (''moposlisnos.ru'').] {{ref-ru}} * [http://web.archive.org/20040831112622/lisiynos.by.ru/ Sait Reboinnenan (Lisii Nosan) polhe ''web.archive.org''-saital.] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Lisy Nos}} [[Kategorii:Piterin geografii]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Merenrandaine rajon (Piter)]] efg65x2os8izfvidzu0h6o1h2h5zi33 151201 151200 2022-08-02T13:27:56Z Motoranger 10577 +znamad wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Reboinnena<br />Лисий Нос | Lidnanznam = Lisy Nos coat of arms.png | Flag = Flag of Lisy Nos (St Petersburg).png | Lidnanznam text = Reboinnenan znam | Flag text = Reboinnenan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 4,647 | Voz' = 2022 | Pind = 8.53 | Fail = Администрация Лисий Нос.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +7-812-xxx-xxxx | Avtokod = 78. 98. 178. 198 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} [[Fail:Spb prim lisiy nos.svg|thumb|left|250px|Reboinnena (Lisii Nos) Piterin kartal]] '''Reboinnena''' ({{lang-ru|Лисий Нос (Lisii Nos)}}, {{lang-fi|Revonnenä}}) om [[Venäma]]n radinžilo i municipaline ühtnik [[Piter]]in [[Merenrandaine rajon (Piter)|Merenrandaižes rajonas]]. Sijadase [[Suomen laht]]en randal. == Istorii == Küläeländpunkt mainitase [[Vodin pätin]]an aigkirjas vl 1500 kuti Reboinžilo Korinannemel ({{lang-ru|село Лисичье в Корине носу}}). 17. voz'sadal tahond oli Ročinman tobmuden al. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1854 kuti redut azegidenke da žilo senno kaičemha Piterid Anglijan laivištod vaste. Sai radnikžilon statusad vn 1948 sulakus, alištadihe Leningradan tobmudele vn 1950 21. päiväl keväz'kud. == Eläjad == Kaikiš suremb radinžilon eläjiden lugu oli 5 032 ristitud vl 2015. [[Reboinnena (stancii)|Ühtennimine raudtestancii]] radab žilos. == Irdkosketused == * [http://www.moposlisnos.ru/ Municipaližen ühtnikan oficialine sait (''moposlisnos.ru'').] {{ref-ru}} * [http://web.archive.org/20040831112622/lisiynos.by.ru/ Sait Reboinnenan (Lisii Nosan) polhe ''web.archive.org''-saital.] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Lisy Nos}} [[Kategorii:Piterin geografii]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Merenrandaine rajon (Piter)]] edy8h1rtl7re5hzxnlbp633jujskrzy 0 3325 151220 128642 2022-08-03T11:41:32Z Motoranger 10577 + wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Izborsk<br />Изборск | Lidnanznam = Герб Изборска.jpg | Flag = | Lidnanznam text = Izborskan külänznam | Flag text = | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 789 | Voz' = 2011 | Pind = | Fail = Izborsk, Pskov Oblast, Russia, 181518 - panoramio (25).jpg | Pämez' = | Telefonkod = +7-81148-xx-xxx | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Izborsk''' ({{lang-ru|Изборск}}, {{lang-et|Irboska}}) vai '''Vanh Izborsk''' ({{lang-ru|Старый Изборск}} erištamha [[Uz' Izborsk]]-küläspäi) om külä [[Pskovan agj]]an [[Petserin rajon]]as. Mülüb [[Petseri]]n lidnankundha, vhesai 2015 oli volostin keskuseks. == Istorii == Eländpunkt mainitaškanzihe vspäi 862, se om üks' amuižiš eländpunktoišpäi [[Venäma]]s. Izborsk oli lidnan statusanke alusenpanendaspäi, kadoti sidä 19. voz'sadan keskes. Vll 1920−1941 külä oli [[Estinma]]n palaks. Izborsk šingotase turizmal i fil'mdandal. Kivine lidnuz om kaičenus hüvin i eli läbi restavracijoiš, 14. voz'sadan ph. Mikulain päjumalanpert' om väges sen südäimes. Valdkundaline muzei-kel'dtaho om sätud Izborskan ümbrištos 77 km² pindal vl 1996, tehtas [[Venä]]n tedoidusid siš. == Geografijan andmused == Eländpunkt sijadase rajonan päivnouzmas, 30 km päivlaskmha [[Pskov]]aspäi. Vl 2008 Izborskan eläjiden lugu oli 605 ristitud. == Homaičendad == <references /> {{Commons|Category:Izborsk}} {{stub}} [[Kategorii:Petserin rajon]] [[Kategorii:Venäman küläd]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Pskovan agj]] a56r7qu6ddmn159weh9iasb0orwsuab 0 5115 151197 140382 2022-08-02T12:02:29Z Motoranger 10577 + wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} [[Fail:A view of the M87 supermassive black hole in polarised light.tif|thumb|right|250px|Üläjüžmak must reig [[Messje 87|M87]]-galaktikan keskuses, 54 mln vauktuzvozid Maspäi. Se om mustan reigun kuvahaižen ezmäine fotokuva (sulaku 2017), om tehtud radiodiapazonas, polärizuidud vauktuses.]] '''Must reig''' om agj [[avaruz|avarudes]]-[[aig]]as lujas surenke [[gravitacine kend|gravitaciženke kendanke]]. Kendan vedand om mugoi luja, miše eskai likujad objektad [[vauktusen piguz|vauktusen pigutte]] da vauktusen kvantad ei voigoi lähtta neciš agjaspäi. Kosmižen objektan evolücijan toižed ted oma poukahtuz i vitk hajenend avarudes sädegoičendoiden tagut. Reigun röun nimitase [[aigtegoiden gorizont]]aks. Ku otta järgelišt statjad — simmetrine sferižikš must reig, ka se om sfer [[gravitacine radius|Švarcšil'dan raduisanke]]. Se radius rippub objektan massaspäi, oz., [[Maidte]]-galaktikan keskusen mustan reigun radius om 16 mln km, [[Päiväine|Päiväižen]] gravitacine radius om 2,9 km, [[Ma]]n 8 mm. Lugetas sidä radiusad mustan reigun harakterižeks surudeks. Mustad reigud voidas ühtištuda, sen aigan [[gravitacižed lainhed]] sädasoiš. == Sündund == Tetas nell' scenarijad mustan reigun sündundan täht: Kaks' oma realistižed: * jüžmakon [[tähtaz|tähthan]] gravitacine kollaps (ahtištand); * [[galaktik]]an keskuzpalan vai protogalaktižen gazan kollaps. Kaks' tošt oma gipotetižed: * mustoiden reiguiden formiruind ani [[Sur' Poukahtuz|Suren Poukahtusen]] jäl'ghe (eziauguižed mustad reigud); * sündund korktoiden energijoiden südäitukreakcijoiš. == Homaičendad == <references /> {{Commons|Black hole}} {{stub}} [[Kategorii:Mustad reigud| ]] [[Kategorii:Astronomižed objektad]] [[Kategorii:Astrofizik]] [[Kategorii:Relätivistižed da gravitacižed nägused]] 8nzjj2rlv3zw5r8k87r586edafstq5v 0 8394 151208 133461 2022-08-02T18:05:39Z Koiravva 1717 /* Valdkundan praznikad */ wikitext text/x-wiki {{1000}}{{A10000}} {{Valdkund | Nimi = Suviafrikan Tazovaldkund<br />Republic of South Africa <small>(angl.)</small><br />Republiek van Suid-Afrika <small>(afrikaans)</small>^{[[#Keled da oficialižed nimed|1]]} | Valdkundznam = Coat of arms of South Africa (heraldic).svg | Flag = Flag of South Africa.svg | Valdkundznam text = Suviafrikan Tazovaldkundan valdkundznam | Flag text = Suviafrikan Tazovaldkundan flag | Pälidn = Pretorii | Eläjiden lugu = 55,380,210<ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sf.html Suviafrikan Tazovaldkundan ristitišt vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — ''Cia.gov''.] {{ref-en}}</ref> | Voz' = 2018 | Pind = 1,219,090 | Kart = Location South Africa AU Africa.svg | Kel' = [[anglijan kel'|anglijan]], [[afrikaans]], [[vendan kel'|vendan]], [[zulun kel'|zulun]], [[kosan kel'|kosan]], [[suvindebelen kel'|suvindebelen]], [[svati]], [[pohjoižsoton kel'|pohjoižsoton]], [[sesoto]], [[tsvanan kel'|tsvanan]] da [[tsongan kel'|tsongan]] | Valdkundan pämez' = [[Ramafosa Siril|Siril Ramafosa]] | Päministr = ''eile olmas'' | Valüt = [[suviafrikan rand]] (ZAR) | Internet-domen = [[.za]] | Telefonkod = +27 | Aigvö = [[UTC]]+2 }} '''Suviafrikan Tazovaldkund''' (lühüdašti '''SAT''', '''ST''') vai '''Afrikan Suvitazovaldkund''' ([[afrikaans]] ''Republiek van Suid-Afrika'', {{lang-en|Republic of South Africa}}) om nügüd' unitarine valdkund [[Afrik]]-kontinentan suvipoles. Pälidn om [[Pretorii]]. SAT om kaikiš šingotadud Afrikan valdkund kogosüdäiproduktan mödhe, sen suverenitet om üks' amuižišpäi Afrikas. Nece valdkund šingoti [[südäitukuine azegišt]], i sen jäl'ghe pučihe sišpäi ičetahtol. == Keled da oficialižed nimed == Kaik om 11 valdkundališt kel't Suviafrikan Tazovaldkundas (koumanz' sija mail'mas [[Indii|Indijan]] i [[Bolivii|Bolivijan]] jäl'ghe)<ref>[http://www.midas-tour.ru/country/text/47 Suviafrikan Tazovaldkundan keled. — ''Midas-tour.ru''.] {{ref-ru}}</ref>, SAT:al om 11 oficiališt nimitust: * '''Republiek van Suid-Afrika''' ([[afrikaans]]) * '''Republic of South Africa''' ([[anglijan kel'|anglijan]]) * '''IRiphabliki yeSewula Afrika''' ([[suvindebelen kel'|suvindebelen]]) * '''IRiphabliki yaseMzantsi Afrika''' ([[kosan kel'|kosan]]) * '''IRiphabliki yaseNingizimu Afrika''' ([[zulun kel'|zulun]]) * '''Rephaboliki ya Afrika-Borwa''' ([[pohjoižsoton kel'|pohjoižsoton]]) * '''Rephaboliki ya Afrika Borwa''' ([[sesoto]]) * '''Rephaboliki ya Aforika Borwa''' ([[tsvanan kel'|tsvanan]]) * '''IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika''' ([[svati]]) * '''Riphabuḽiki ya Afurika Tshipembe''' ([[vendan kel'|vendan]]) * '''Riphabliki ra Afrika Dzonga''' ([[tsongan kel'|tsongan]]) Eriline status om kelil, kudambid kävutadas religijan täht<ref>[http://www.constitutionalcourt.org.za/site/constitution/english-web/ch1.html Chapter 1, Article 6 of the South African Constitution (Suviafrikan Konstitucijan 1. jaguz, 6. kirjutuz). — ''Constitutionalcourt.org.za''.] {{ref-en}}</ref>. Mugoižhe surhe assortimentha kacmata, erased suviafrikalaižed nimitadas valdkundad ''Azanijaks'', ned oma mustverižed rasistad tobjimalaz, kudambad tahtoižiba distanciruidas evropalaižiden kolonialižiš jäl'gusišpäi. == Istorii == Vn 1910 30. päiväl semendkud sädihe Suviafrikan Ühtištust. Vn 1961 30. päiväl semendkud Suviafrik sai täut ripmatomut [[Sur' Britanii|Sures Britanijaspäi]] da kändihe tazovaldkundaks. Konflikt mustnahkaižen enambusen da vaugedverižen vähembusen keskes tegihe päižeks Suviafrikan istorijas. Vozil 1948−1990 valdkundaline [[aparteid]]an režim oli olmas. Jäl'gmäine valdkundan Konstitucii<ref>[http://en.wikisource.org/wiki/Portal:Constitutional_documents_of_South_Africa SAT:an Konstitucijan tekst Vikipurtkiš.] {{ref-en}}</ref> om allekirjutadud vn 1996 tal'vkus [[Nel'son Mandela]]-prezidental da tuli väghe vn 1997 4. päiväl uhokud. Se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke da ližadusidenke vozil 1997−2012. == Geografijan andmused == [[Fail:South Africa Topography.png|thumb|left|250px|Suviafrikan Tazovaldkundan topografine kart.]] Suviafrik sijadase Afrikan suviagjas. Valdkund om maröunoiš [[Namibii|Namibijanke]] (röunan piduz — 1005 km), [[Botsvan]]anke (1969 km) da [[Zimbabve]]nke (230 km) pohjoižes, [[Mozambik]]anke (496 km) da [[Esvatini]]nke (438 km) pohjoižpäivnouzmas. Anklavine [[Lesoto]]-valdkund (röunan piduz — 1106 km) sijadase Suviafrikan Tazovaldkundan südäimes. Ühthine röunan piduz om 5244 km. Valdkundan suvipäivnouzmaižed randad lainištab [[Indine valdmeri]], suvipäivlaskmaižed randad — [[Atlantine valdmeri]]. [[Neglaine nem']] jagab nenid randištoid. Ühthine valdmererandan piduz — 2798 km. Ndžesuti-mägi [[Drakonan mäged|Drakonan mägiš]] om ülembaine pä valdkundas, 3410 m valdmeren pindan päl. Erazvuiččed klimatižed zonad oma Suviafrikas. Siš om kuiv rahvahatoi [[Namib]]-ma, mugažo subtropikad oma päivnouzmpoles Mozambikan röunan veres, om-ki [[Indine valdmeri|Indižen valdmeren]] randišton klimatan tahondoid. Päivnouzmpolele ma libub i kändase sureks Veld-südäimägitazangištoks [[Drakonan mäged|Drakonan mägiden]] taga. Man südäimes om äi kal'hid mineraližid torhuzid: [[kalližarvoižed kived]], [[kivihil']], [[londuseline gaz]], [[metall]]ad ([[kuld]], [[platin]], [[raud|raudkivend]], [[vas'k]], [[hrom]], [[nikel']], [[tin]], [[marganc]], [[vanadii]], [[uran (himine element)|uran]], harvad [[mametall]]ad), [[antimonii]], [[fosfatad]]. Toižed londuseližed varad oma [[keitandsol]], väghine [[mahuz]]. == Tobmuden organad == Ohjandusen form om unitarine konstitucine [[parlamentine tazovaldkund|parlamentine]] tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident ({{lang-en|President of the Republic of South Africa}}, {{lang-af|President van Suid-Afrika}}), hän-žo radab ohjastusen pämehen. Üks' varaprezident om hänele abhu. Prezident sättutab ičeze pätandoid parlamentanke. Järgenduseližiden valičendoiden parlamentan alakodihe jäl'ghe ezipartijan lider kändase prezidentaks. Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Agjoiden Nacionaline Nevondkund ({{lang-en|National Council of Provinces, NCOP}}, {{lang-af|Nasionale Raad van Provinsies}}) 90 ristitunke, kümnin kaikuččen agjan suimaspäi. Alakodi om Nacionaline Suim ({{lang-en|National Assembly}}, {{lang-af|Nasionale Vergadering}}) 400 ühtnijanke, se formiruib ohjastust. Kaik rahvaz valičeb alakodin ühtnijoid videks vodeks. Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 8. päiväl semendkud. Nügüdläine prezident om [[Siril Ramafosa]] ([[Afrikan rahvahaline kongress]]), valitihe händast vn 2018 15. päiväl uhokud parlamentan ühtnijoil üks'jäižeks kandidataks, vll 2014−2018 radoi valdkundan varaprezidentaks. Ezmässai Suviafrik oli konfederacijan, sen tagut tobmuden organad seištas enččidme pälidnoidme tazomäras. Valdkundan ohjastuz sijadase [[Pretorii|Pretorijas]], sen tagut Pretorii om administrativine pälidn. Parlament tegeb ištundoid [[Keiptaun]]as. Ülembaine käskuzkund om [[Blumfontein]]as. Suviafrikan Konstitucine käskuzkund sijadase [[Johannesburg]]as. <center><gallery> Fail:Houses of Parliament (Cape Town).jpg|Parlamentan sauvuz [[Keiptaun]]as, käskusenandajan tobmuden ištmižsija Fail:Uniegebou.jpg|Nevondišton sauvused [[Pretorii|Pretorijas]], ohjastusen ištmižsija Fail:ConstitutionalCourtofSouthAfrica-entrance-20070622.jpg|Konstitucine käskuzkund [[Johannesburg]]as </gallery></center> == Administrativiž-territorialine jagand == &nbsp;&nbsp;&nbsp;''Kacu kirjutuz: [[Suviafrikan Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand]].'' Vspäi 1994 SAT jagase 9 agjaks (provincijaks). == Eläjad == Suviafrikas elädas [[suviafrikalaižed]]. Suviafrik om üks' kaikiš erazvuiččiš rahvahal Afrikan valdkundoišpäi. Sen vaugedverižen, azijalaižen da segoitadud ristitišton pala om kaikiš suremb kontinental. Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 52 981 991 ristitud<ref name=newpopest>[http://www.statssa.gov.za/publications/P0302/P03022013.pdf Mid-year population estimates 2013 (Ristitišton endustuz vn 2013 keskes). — Statistics South Africa (''statssa.gov.za'').] {{ref-en}}</ref>. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Uskondan mödhe (2015): [[hristanuskond|hristanuskojad]] — 86,0%, rahvahaližed veroližed uskondad — 5,4%, [[islam]]anuskojad — 1,9%, toižed uskojad — 1,5%, religijatomad — 5,2%. Lidnad-millionerad (surembaspäi penembha): [[Johannesburg]], [[Keiptaun]], [[Durban]], [[Pretorii]]. Lidnalaižiden pala om 67,4% (2020). == Ižanduz == Suviafrikan ižandusen suruz om kahtendel sijal Afrikas [[Nigerii|Nigerijan]] jäl'ghe. Vl 2012 SAT:an päeksport oli 108 milliardad [[AÜV:oiden dollar|US$]], se mülüti nenid tavaroid: [[kuld]] (12%), [[raud|raudkivend]] da raudan ühthesuladused (9%), [[platin]] (8%), [[diamant]]ad (8%), [[kivihil']] (8%); toine eksport oli [[avto]]d (4%), [[fruktad]] (3%), [[centrifug]]ad (2%), [[kivivoi]] (1%). == Valdkundan praznikad == Suviafrikan Tazovaldkundan jogavoččed praznikad<ref>[http://www.info.gov.za/aboutsa/holidays.htm Public holidays (Kundaližed praznikad). 2008-03-29. — Government Communications (GCIS) (''info.gov.za'').] {{ref-en}}</ref>: {| cellpadding=4 cellspacing=0 border=1 style="font-family: verdana, sans-serif; margin: 0 0 1em 1em; font-size:90%; background-color: #f7f8ff;" |'''Dat''' |'''Nimituz''' |---- |1. viluku |[[Uz' voz']] |---- |21. keväz'ku |[[Mehen oiktusiden päiv]] |---- |Videnz'päiv edel [[Äipäiv]]äd |[[Sur' Videnz'päiv]] |---- |Ezmärg [[Äipäiv]]än jäl'ghe |[[Kanzanpäiv]] |---- |27. sulaku |[[Joudjuden päiv (SAT)|Joudjuden päiv]] |---- |1. semendku |[[Keväden i radon päiv|Radon päiv]] |---- |16. kezaku |[[Norišton päiv]] |---- |9. eloku |Nacionaline Naižiden päiv |---- |24. sügüz'ku |Jäl'gusiden päiv |---- |16. tal'vku |Kožundpäiv |---- |25. tal'vku |[[Raštvad]] |---- |26. tal'vku |Hüvän valdan päiv (Lahjoiden päiv) |---- |} Käskusenandmižakt (No 36, 1994)<ref>[http://www.info.gov.za/acts/1994/a36-94.pdf Käskusenandmižakt No 36 (1994. voz'). — SAT:an ohjastusen informacine sait (''info.gov.za'').] {{ref-en}}</ref> sanub: ku rahvahaline praznik putub pühäpäivhä, ka jäl'geline ezmärg lugetas praznikpäiväks da lebupäiväks. Vspäi 1994 valičendoiden päiväd mugažo lugetas praznikoikš da lebupäivikš. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == ;Tobmuz * [http://www.parliament.gov.za/ SAT:an parlamentan oficialine sait (''parliament.gov.za'').] {{ref-en}} * [http://www.gov.za/ SAT:an ohjastusen oficialine sait (''gov.za'').] {{ref-en}} ;Ühthine informacii valdkundas * [http://www.statssa.gov.za/ Suviafrikan Statistikan radnikoičendan sait (''statssa.gov.za'').] {{ref-en}} * [http://www.saembassy.ru/ Suviafrikan Tazovaldkundan sur'oigenduzkundan Venälaižes Federacijas sait (''saembassy.ru'').] {{ref-en}} {{ref-ru}} * [http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-14094760 Suviafrikan Tazovaldkund] BBC-uzištusiš (''bbc.co.uk''). {{ref-en}} {{Commons|South Africa}} {{Afrik}} [[Kategorii:Suviafrikan Tazovaldkund| ]] bw8yy40kdszexyd07uak03mject7072 0 9888 151221 149381 2022-08-03T11:52:44Z Motoranger 10577 + wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} [[Fail:Peat artisanal exploitation2.jpg|thumb|right|250px|Turbazmahusen profil']] '''Mahuz''' om mapindan [[kazvateližuz|väghine]] šoid vai kaik [[sagedmad]]. Se om londuseline objekt, formiruiše eziauguižiden mineraloiden süväl himižel toižetamižel, mahusensädandan faktoroiden painegenke. Harakterizuiše kazvateližusel. == Ümbrikirjutand == Mahusen profil' kogoneb gorizontoišpäi. ''[[Mahusentedo]]'' tedoidab mahusid, sen satused oma tarbhaižed [[maižanduz|maižandusen]] i [[geologii|geologijan]] täht. Erased mahusen toižendad — allüvialine mahuz, čuruma, letema (ledma), savik, savima, [[turbaz]]. Vedenalaine ma om nima (muda, tümä). Mineraližed komponentad ottas mahusen 50..60 % mülün mödhe i 90..97 procenthasai vedusen mödhe. Mahusen üläšoidun pudotadud ninevuz vajehtase 0,1..1,8 g/sm³ röunoiš. Mahusen il'm mülütab äi gazoid, niiden kesken oma [[hapanik]], [[hil'muiktuzgaz]], [[metan]] da sen gomologad, [[azot]], [[vezinik]], [[rikvezinik]]. == Mahusen vepsän toižendad == * ''Kezandma'' — jättud ma aigaks. * ''Kurdiž ma'' — man aluine, alamahuz. == Mahushe sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed == === Muštatišed === <blockquote> * ''Eile rad taivhas, a om mas.'' * ''Ičein ma om kal'hemb kuldad.'' * ''Kibinas ma palab.'' * ''Kuivadme madme asttes jaugoid ed kasta.'' * ''Ma om toine mam.'' * ''Ma navedib hergen, a pap' andandan.'' * ''Mad kivita ei ole.'' * ''Mas magadad — tegese nell'kümne pahut.'' </blockquote> === Ozoitesed === <blockquote> * Jäniš jädme, a vill madme (heinregi). </blockquote> == Homaičendad == <references /> {{stub}} [[Kategorii:Mahused|*]] m8d8giddfzlm1prnxgztgeg9c44ky3q 0 10358 151218 114881 2022-08-03T10:45:59Z Motoranger 10577 formitez, + wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Cele<br />Celje | Lidnanznam = Coat of arms of Celje.svg | Flag = | Lidnanznam text = Celen lidnanznam | Flag text = Celen flag | Valdkund = Slovenii | Eläjiden lugu = 38,079 | Voz' = 2017 | Pind = 22.71 | Fail = Celje 2008 002.jpg | Pämez' = Bojan Šrot<br/>(1998—) | Telefonkod = +386-3 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} '''Cele''' ({{lang-sl|Celje}} [ˈtsɛːljɛ], {{lang-de|Cilli}}) om lidn [[Slovenii|Slovenijan]] keskuzpalan päivnouzmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb statistižhe [[Savin'sk]]-regionha. == Istorii == Eländpunkt oli [[Rimalaine imperii|Rimalaižen imperijan]] palaks kuti ''Civitas Celeia''. Celen lidnuz mainitaškanzihe vspäi 1137. Lidn oli Celen grafkundan keskuseks 14.-15. voz'sadoil, se oli slovenijalaižiden üks'jäine ripmatoi valdkund Keskaigan. == Geografijan andmused == Lidn sijadase Savinj-jogen alangištos ({{lang-sl|Savinja}} 101 km pitte, [[Dunai]]n oigedpol'ne bassein), 238 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 37 777 ristitud, lidnankundan — 50 039 ristitud (kaikiš suremb kaikes aigas) 94,9 km² pindal. == Irdkosketused == * [http://www.celje.si/ Lidnankundan oficialine sait (''celje.si'').] {{ref-sl}} {{Commons|Celje}} {{stub}} [[Kategorii:Slovenijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Savin'sk]] e2oor6owxvu9y1lhwqzw6oz9z6rpudk 151219 151218 2022-08-03T11:14:41Z Motoranger 10577 + wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Cele<br />Celje | Lidnanznam = Coat of arms of Celje.svg | Flag = Flag of Celje.svg | Lidnanznam text = Celen lidnanznam | Flag text = Celen flag | Valdkund = Slovenii | Eläjiden lugu = 38,079 | Voz' = 2017 | Pind = 22.71 | Fail = Celje 2008 002.jpg | Pämez' = Bojan Šrot<br/>(1998—) | Telefonkod = +386-3 | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br />kezal [[UTC]]+2 }} '''Cele''' ({{lang-sl|Celje}} [ˈtsɛːljɛ], {{lang-de|Cilli}}) om lidn [[Slovenii|Slovenijan]] keskuzpalan päivnouzmas. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb statistižhe [[Savin'sk]]-regionha. == Istorii == Eländpunkt oli [[Rimalaine imperii|Rimalaižen imperijan]] palaks kuti ''Civitas Celeia''. Celen lidnuz mainitaškanzihe vspäi 1137. Lidn oli Celen grafkundan keskuseks 14.-15. voz'sadoil, se oli slovenijalaižiden üks'jäine ripmatoi valdkund Keskaigan. Ende cinktegim, sid' titanan dioksidan tegim radoiba Celes, tekstiline tegimišt sijazihe ezilidnoiš. Nügüd'aigan ižandusen sarakod oma torguind (Tuš Holding), sauvondmaterialiden i sadmahusen tehmine, instrumentoiden avtotegimišton täht industrii, personaližiden dokumentoiden i pakuitesen painmine, mugažo sömtegimišt radab ezilidnoiš (fruktsiropad, aromatizatorad, lihaproduktad, maidtegim). Toižed edheotandad pästtas emaliruidud astjoid, kaluištod ofisan täht. Jogavozne Rahvahidenkeskeine käzitöiden jarmank vedase. == Geografijan andmused == Lidn sijadase Savinj-jogen alangištos ({{lang-sl|Savinja}} 101 km pitte, [[Dunai]]n oigedpol'ne bassein), 238 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 37 777 ristitud, lidnankundan — 50 039 ristitud (kaikiš suremb kaikes aigas) 94,9 km² pindal. Lidnan nell' eläjad videspäi oma [[slovenijalaižed]]. == Irdkosketused == * [http://www.celje.si/ Lidnankundan oficialine sait (''celje.si'').] {{ref-sl}} {{Commons|Celje}} {{stub}} [[Kategorii:Slovenijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Savin'sk]] 0o5d43r432cuhhrnuu00gkrpo1v3iag 4 13038 151198 150750 2022-08-02T13:09:51Z Motoranger 10577 kerdan kus wikitext text/x-wiki Purtked: * [http://stats.wikimedia.org/EN/TablesPageViewsMonthlyCombined.htm Page Views for Wikipedia, Both sites, Normalized — ''Stats.wikimedia.org''.]. Kaik voded, udištase kaikuččes kus. * [http://stats.wikimedia.org/RU/Sitemap.htm Статистика Википедии — ''Stats.wikimedia.org''.]. Udištase kaikuččes kus (2015 − koumes kus). {|class="wikitable sortable" border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" style="background: #f9f9f9; border: 1px solid #aaaaaa; border-collapse: collapse; white-space: nowrap; text-align: center" |- | Dat | VepWiki:n kacundoiden kupaksuz,<br>tuh. männudes pordos | Sija vikipedijoiden keskes<br>kacundoiden mödhe | VepWiki:n kacundoiden časpaksuz,<br>kacundoid (kupaksuz / 720) |- | 07.2022 || 1145 || || 1591 |- | 06.2022 || 1216 || || 1689 |- | 05.2022 || 1168 || || 1623 |- | 04.2022 || 1230 || || 1709 |- | 03.2022 || 1496 || || 2078 |- | 02.2022 || 1192 || || 1656 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2022 || 970 || || 1348 |- | 12.2021 || 957 || || 1329 |- | 11.2021 || 1135 || || 1576 |- | 10.2021 || 1065 || || 1480 |- | 09.2021 || 779 || || 1082 |- | 08.2021 || 655 || || 910 |- | 07.2021 || 522 || || 725 |- | 06.2021 || 529 || || 734 |- | 05.2021 || 516 || || 716 |- | 04.2021 || 513 || || 712 |- | 03.2021 || 701 || || 974 |- | 02.2021 || 1287 || || 1787 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2021 || 613 || || 851 |- | 12.2020 || 511 || || 710 |- | 11.2020 || 526 || || 731 |- | 10.2020 || 636 || || 884 |- | 09.2020 || 696 || || 967 |- | 08.2020 || 697 || || 968 |- | 07.2020 || 886 || || 1230 |- | 06.2020 ||1005 || || 1396 |- | 05.2020 || 901 || || 1251 |- | 04.2020 || 845 || || 1174 |- | 03.2020 || 887 || || 1233 |- | 02.2020 || 757 || || 1051 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2020 || 816 || || 1133 |- | 12.2019 || 906 || || 1258 |- | 11.2019 || 703 || || 977 |- | 10.2019 || 490 || || 681 |- | 09.2019 || 516 || || 716 |- | 08.2019 || 632 || || 877 |- | 07.2019 | style="border-bottom:2px solid navy;" | 536<ref name="uzm">Kacundoiden paksuden uz' märhapanend om kävutamas.</ref> || | style="border-bottom:2px solid navy;" | 744<ref name="uzm"/> |- | 06.2019 || 151 || || 210 |- | 05.2019 || 166 || || 230 |- | 04.2019 || 191 || || 265 |- | 03.2019 || 172 || || 239 |- | 02.2019 || 161 || 166 || 223 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2019 || 170 || 165 || 236 |- | 12.2018 || 143 || 170 || 198 |- | 11.2018 || 230 || 169 || 319 |- | 10.2018 || 129 || 176 || 179 |- | 09.2018 || 124 || 167 || 172 |- | 08.2018 || 141 || 167 || 196 |- | 07.2018 || 135 || 172 || 187 |- | 06.2018 || 155 || 167 || 215 |- | 05.2018 || 105 || 179 || 145 |- | 04.2018 || 95 || 169 || 132 |- | 03.2018 || 111 || 171 || 154 |- | 02.2018 || 129 || 171 || 179 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2018 || 141 || 168 || 196 |- | 12.2017 || 148 || 166 || 205 |- | 11.2017 || 148 || 171 || 205 |- | 10.2017 || 127 || 173 || 176 |- | 09.2017 || 266 || 168 || 370 |- | 08.2017 || 203 || 166 || 282 |- | 07.2017 || 144 || 167 || 200 |- | 06.2017 || 109 || 166 || 152 |- | 05.2017 || 116 || 176 || 161 |- | 04.2017 || 116 || 175 || 161 |- | 03.2017 || 140 || 170 || 194 |- | 02.2017 || 141 || 183 || 196 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2017 || 122 || 174 || 169 |- | 12.2016 || 131 || 173 || 181 |- | 11.2016 || 149 || 169 || 208 |- | 10.2016 || 131 || 178 || 183 |- | 09.2016 || 102 || 196 || 142 |- | 08.2016 || 112 || 168 || 156 |- | 07.2016 || 89 || 168 || 123 |- | 06.2016 || 116 || 173 || 161 |- | 05.2016 || 163 || 172 || 226 |- | 04.2016 || 97 || 191 || 134 |- | 03.2016 || 83 || 184 || 115 |- | 02.2016 || 84 || 186 || 116 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2016 || 104 || 172 || 144 |- | 12.2015 || 84 || 170 || 116 |- | 11.2015 || 89 || 169 || 123 |- | 10.2015 || 103 || 169 || 143 |- | 09.2015 || 119 || 176 || 165 |- | 08.2015 || 117 || 169 || 162 |- | 07.2015 || 111 || 175 || 154 |- | 06.2015 || 116 || 186 || 161 |- | 05.2015 | style="border-bottom:2px solid navy;" | 122<ref name="uzm">Kacundoiden paksuden uz' märhapanend om kävutamas.</ref> || 192 | style="border-bottom:2px solid navy;" | 162<ref name="uzm"/> |- | 04.2015 || 385 || 184 || 534 |- | 03.2015 || 394 || 190 || 547 |- | 02.2015 || 341 || 185 || 473 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2015 || 363 || 185 || 504 |- | 12.2014 || 285 || 191 || 395 |- | 11.2014 || 318 || 184 || 441 |- | 10.2014 || 309 || 195 || 429 |- | 09.2014 || 309 || 194 || 429 |- | 08.2014 || 311 || 194 || 431 |- | 07.2014 || 314 || 192 || 436 |- | 06.2014 || 288 || 194 || 400 |- | 05.2014 || 239 || 198 || 331 |- | 04.2014 || 261 || 195 || 362 |- | 03.2014 || 282 || 189 || 391 |- | 02.2014 || 293 || 182 || 406 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2014 || 238 || 193 || 330 |- | 12.2013 || 228 || 194 || 316 |- | 11.2013 || 193 || 204 || 268 |- | 10.2013 || 220 || 203 || 305 |- | 09.2013 || 217 || 203 || 301 |- | 08.2013 || 265 || 201 || 368 |- | 07.2013 || 282 || 187 || 391 |- | 06.2013 || 308 || 184 || 427 |- | 05.2013 || 247 || 192 || 343 |- | 04.2013 || 183 || 208 || 254 |- | 03.2013 || 204 || 205 || 283 |- | 02.2013 || 227 || 202 || 315 |- style="border-bottom:2px solid grey;" | 01.2013 || 226 || 207 || 313 |- | 12.2012 || 226 || 203 || 313 |- | 11.2012 || 212 || 204 || 294 |- | 10.2012 || 201 || 204 || 279 |- | 09.2012 || 177 || 206 || 245 |- | 08.2012 || 142 || 215 || 197 |- | 07.2012 || 143 || 215 || 198 |- | 06.2012 || 158 || 215 || 219 |- | 05.2012 || 109 || 236 || 151 |- | 04.2012 || 100 || 232 || 138 |- | 03.2012 || 110 || 229 || 152 |} == Homaičendad == <references /> [[Kategorii:Statistik Vikipedijas]] b4f3zsqvwgv3mvj4c4bjdunlisy6jzy 0 21022 151214 151193 2022-08-03T08:29:20Z 777sms 14491 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:Steam monument (Yugorsk).JPG]] → [[File:Yugorsk, Monument to Railway Builders.jpg]] [[c:COM:FR#FR4|Criterion 4]] (harmonizing names of file set) wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Jugorsk<br />Югорск | Lidnanznam = Coat of Arms of Yugorsk.png | Flag = Flag of Yugorsk.svg | Lidnanznam text = Jugorskan lidnanznam | Flag text = Jugorskan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 37,150 | Voz' = 2017 | Pind = 15 | Fail = Туча - panoramio (2).jpg | Pämez' = Andrei Borodkin<br/>(heinku 2018—) | Telefonkod = +7-34675-xx-xxx | Avtokod = 86. 186 | Aigvö = [[UTC]]+5 ([[MSK]]+2) }} '''Jugorsk''' ({{lang-ru|Юго́рск}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnümbrik [[Hantin da Mansin avtonomine ümbrik|Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon]] päivlaskmas. Om ümbärtud [[Sovetskijan rajon (Hantin da Mansin avtonomine ümbrik)|Sovetskijan rajonan]] territorijal. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1962 kuti ''Komsomol'skii-žilo'' Ess-raudtestancijanno (nimitihe Ess-jogen mödhe, nüg. Geologičeskai-stancii, {{lang-ru|Геологическая}}) sauvomha da holitamha «[[Ivdel']] — [[Priobje]]»-raudted i otmaha kävutamižhe mecan parččomid da gazan löudmižsijid. Vl 1992 žilo sai lidnan statusad, udesnimitihe sen tahondan amuižen nimitusen mödhe (Jugr). Vl 1996 ühtištuihe Mansiiskii-žilod i Komsomol'skii-2-sodažilod lidnanke. Jugorsk šingotase gazan pompandal, gazanveimiden sauvondan trestal, sauvondmaterialiden pästandal (materialoiden kombinat, [[savič]]) i omblendfabrikal. == Geografijan andmused == Lidn sijadase Ess-jogen hural randpolel ({{lang-ru|Эсс}}, [[Kond (Irtišan ližajogi)|Kondan]] oiged ližajogi, [[Irtiš]]an hurapol'ne bassein), 110 m korktusel valdmeren pindan päl. Matkad jogehesai om nell' kilometrad päivlaskmha, [[Hanti-Mansiisk]]hasai om 305 km päivnouzmha orhal vai 380 km avtotedme. Lähembaine civiline lendimport sijadase [[Sovetskii (Hantin da Mansin avtonomine ümbrik)|Sovetskii-lidnas]] (''OVS / СОЙ'') 15 km päivnouzmpolehe, om reisid Moskvha, Piterihe, tranzitreisid [[Tümen']] — [[Belojarskii (lidn)|Belojarskii]], sijaližid reisid punolendimil. Toižed lähembaižed lidnad oma [[Nägan']] 144 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai raudtel, 276 km avtotedme, [[Urai]] 154 km suvipäivnouzmha orhal vai 204 km avtol i [[Ivdel']] (Sverdlovskan agj) 171 km suvipäivlaskmha orhal, 187 km avtol vai raudtel. Klimat om kontinentaline. Voden keskmäine lämuz — −0,7 C°, vilukun lämuz −16,5 C°, heinkun — +17,5 C°. Paneb sadegid 529 mm vodes. Jugorsk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 152,18 km². == Eläjad == Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 34 067 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] ph. Sergii Radonežalaižen kafedraline päjumalanpert'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/3343 Jugorskan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> om saudud lidnha vll 1995−2001, sen ližaks časoun' om olmas kahesan pühämehen kuvanke. Jugorskan politehnine kolledž<ref>[http://www.yugorskpk.ru/ Jugorskan politehnižen kolledžan sait (''yugorskpk.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i [[Gazprom]]an openduztegimištoline keskuz oma professionaližen opendusen aluzkundoikš. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Yugorsk, Monument to Railway Builders.jpg|Puruvedim-muštnik raudtesauvojile (2010) Saint Sergius of Radonezh church (Yugorsk).JPG|Ph. Sergii Radonežalaižen kafedraline päjumalanpert', vn 2010 nägu Office gazprom transgaz yugorsk.jpg|«[[Gazprom]] Transgaz Jugorsk»-edheotandan päfater vl 2012 МиГ в Югорске.jpg|[[MiG-31]]-lendim muštnikaks (2015) Дым - panoramio (1).jpg|Geologičeskai-päraudtestancii vl 2010 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://adm.ugorsk.ru/ Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (''adm.ugorsk.ru'').] {{ref-ru}} * [http://www.ugorsk.ru/ Lidnan oficialine portal (''ugorsk.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Yugorsk}} {{Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnad]] [[Kategorii:Hantin da Mansin avtonomižen ümbrikon lidnümbrikod]] 6mtk17lx720ff3prhv35gbm2ykdp02n 0 23484 151215 117113 2022-08-03T08:52:09Z Motoranger 10577 + wikitext text/x-wiki {{Taxobox | name = Hajuherneh | image title = Hajuherneh | image file = Sweet Pea-01.jpg | image descr = Hajuherneh | regnum = Kazmused | divisio = [[Änikkazmused]] (''Magnoliophyta'') | classis = [[Kaksidülehtesižed]] (''Dicotyledones'') | ordo = [[Bobänikoižed]] (''Fabales'') | familia = [[Bobanvuiččed]] (''Fabaceae'') | genus = ''[[Lathyrus]]'' | species = '''Hajuherneh''' | latin = {{btname|Láthyrus odorátus |[[Linnei Karl|L.]], 1753}} | wikispecies = Lathyrus odoratus | commons = Category:Lathyrus odoratus | itis = 25864 | ncbi = 3859 | range map = }} '''Hajuherneh''' ({{lang-la|Lathyrus odoratus}}) om üks'vozne [[heinäsižed kazmused|heinäsine]] kazmuz [[Bobanvuiččed]]-sugukundaspäi. == Leviganduz == Libub [[Keskmeri|Keskmeren]] randišton päivnouzmpalaspäi, sen Sicilijaspäi Krithasai. Navedib päiväšt i venod nepsut, kazvab pahoin kuiviš tahondoiš. == Ümbrikirjutand == Ujelii kazmuz, voib kazda 1..2 metrad kortte nitüidme i konz sättui tugi om. Mecerikon änikod oma henomb, ottihe kul'turha čoman hajun tagut. Jur'sistem om süvä värtmudenvuitte, sarakoičese vähän. Lehtesed kazdas kohtal, kaks'-koumepalaižed, kaikuččen agjas veza om tugen täht. Änikuz om toppaz, kazvab lehtesen varden alusespäi. Änikod oma väran forman. Meckazmusen äniklehtez om sirenin mujun i 2..3 sm levette. Kul'turkazmusiden äniklehtesed oma suremb, mujud oma erazvuiččed i vajehtadas lujas. == Kävutand == Kazvatadas dekorativižeks kazmuseks 17. voz'sadaspäi. Saihe äi sortuid Sures Britanijas 19. voz'sadan lopus, erazvuiččen ližamujun änikoidenke, niiden haju om mel'heine. Kazmuz om toksine. Kävutihe hajuherneht [[genetik]]an aigaližiš kodviš. == Homaičendad == <references /> {{Commons|Lathyrus odoratus}} {{stub}} [[Kategorii:Bobanvuiččed]] [[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Heinäsižed kazmused]] [[Kategorii:Dekorativižed kazmused]] suk99cnpai82i30w7n545g9lfxinms7 151216 151215 2022-08-03T08:55:13Z Motoranger 10577 wikitext text/x-wiki {{Taxobox | name = Hajuherneh | image title = Hajuherneh | image file = Sweet Pea-01.jpg | image descr = Hajuherneh | regnum = Kazmused | divisio = [[Änikkazmused]] (''Magnoliophyta'') | classis = [[Kaksidülehtesižed]] (''Dicotyledones'') | ordo = [[Bobänikoižed]] (''Fabales'') | familia = [[Bobanvuiččed]] (''Fabaceae'') | genus = ''[[Lathyrus]]'' | species = '''Hajuherneh''' | latin = {{btname|Láthyrus odorátus |[[Linnei Karl|L.]], 1753}} | wikispecies = Lathyrus odoratus | commons = Category:Lathyrus odoratus | itis = 25864 | ncbi = 3859 | range map = }} '''Hajuherneh''' ({{lang-la|Lathyrus odoratus}}) om üks'vozne [[heinäsižed kazmused|heinäsine]] kazmuz [[Bobanvuiččed]]-sugukundaspäi. == Leviganduz == Libub [[Keskmeri|Keskmeren]] randišton päivnouzmpalaspäi, sen Sicilijaspäi Krithasai. Navedib päiväšt i venod nepsut, kazvab pahoin kuiviš tahondoiš. == Ümbrikirjutand == Ujelii kazmuz, voib kazda 1..2 metrad kortte nitüidme i konz sättui tugi om. Mecerikon änikod oma henomb, ottihe kul'turha čoman hajun tagut. Jur'sistem om süvä värtmudenvuitte, sarakoičese vähän. Lehtesed kazdas toine toižen kohtal, kaks'-koumepalaižed, kaikuččen agjas veza om tugen täht. Änikuz om toppaz, kazvab lehtesen varden alusespäi. Änikod oma väran forman. Meckazmusen äniklehtez om sirenin mujun i 2..3 sm levette. Kul'turkazmusiden äniklehtesed oma suremb, mujud oma erazvuiččed i vajehtadas lujas. == Kävutand == Kazvatadas dekorativižeks kazmuseks 17. voz'sadaspäi. Saihe äi sortuid Sures Britanijas 19. voz'sadan lopus, erazvuiččen ližamujun änikoidenke, niiden haju om mel'heine. Kazmuz om toksine. Kävutihe hajuherneht [[genetik]]an aigaližiš kodviš. == Homaičendad == <references /> {{Commons|Lathyrus odoratus}} [[Kategorii:Bobanvuiččed]] [[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Heinäsižed kazmused]] [[Kategorii:Dekorativižed kazmused]] 8c84jusm95358fmbewmximlnaoed839 10 32539 151206 2022-08-02T18:01:21Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'Afrikanine somustadud [[katussamba]] ({{lang-la|Pelomedusa subrufa}}) privatižes Finda-kel'dtahos, [[Kvazulu-Natal]]-agj [[Suviafrikan Tazovaldkund]]an päivnouzmas, 26. reduku 2014. [[SAT:an Jodjuden päiv|Jodjuden päiv]] ({{lang-en|Freedom Day}}, {{lang-af|Vryheidsdag}}, {{lang-zu|Usuku lwenkululeko}}) om kundaline praznik valdkundas, oigendase 27. päiväl sulakud. Se mainitab ezmäižiš valičendoiš vn 1994 sil-žo päiväl aparte...' wikitext text/x-wiki Afrikanine somustadud [[katussamba]] ({{lang-la|Pelomedusa subrufa}}) privatižes Finda-kel'dtahos, [[Kvazulu-Natal]]-agj [[Suviafrikan Tazovaldkund]]an päivnouzmas, 26. reduku 2014. [[SAT:an Jodjuden päiv|Jodjuden päiv]] ({{lang-en|Freedom Day}}, {{lang-af|Vryheidsdag}}, {{lang-zu|Usuku lwenkululeko}}) om kundaline praznik valdkundas, oigendase 27. päiväl sulakud. Se mainitab ezmäižiš valičendoiš vn 1994 sil-žo päiväl [[aparteid]]an aigan jäl'ghe.<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> 3w0yfb2vzd93deyvg6wc623fpq92m7w 151207 151206 2022-08-02T18:03:50Z Koiravva 1717 wikitext text/x-wiki Afrikanine somustadud [[katussamba]] ({{lang-la|Pelomedusa subrufa}}) privatižes Finda-kel'dtahos, [[Kvazulu-Natal]]-agj [[Suviafrikan Tazovaldkund]]an päivnouzmas, 26. reduku 2014. [[Jodjuden päiv (SAT)|Jodjuden päiv]] ({{lang-en|Freedom Day}}, {{lang-af|Vryheidsdag}}, {{lang-zu|Usuku lwenkululeko}}) om kundaline praznik valdkundas, oigendase 27. päiväl sulakud. Se mainitab ezmäižiš valičendoiš vn 1994 sil-žo päiväl [[aparteid]]an aigan jäl'ghe.<noinclude> [[Kategorii:Päivän kuvan šablonad]] </noinclude> krfl2nqwf2j9zmrrwq2biqa13po3dx6 3 32540 151217 2022-08-03T08:56:35Z Motoranger 10577 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om '{{hello}} -- ~~~~' wikitext text/x-wiki {{hello}} -- [[Kävutai:Motoranger|Motoranger]] ([[Lodu kävutajas:Motoranger|arutelu]]) 3. eloku 2022, kell 11:56 (MSK) pwyzabybq07223b5cw8e686p5jow25r