Vikipedii vepwiki https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99 MediaWiki 1.39.0-wmf.23 first-letter Media Specialine Lodu Kävutai Lodu kävutajas Vikipedii Paginad Vikipedii Fail Lodu failas MediaWiki Lodu MediaWikiš Šablon Lodu šablonas Abu Lodu abus Kategorii Lodu kategorijas TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu 0 351 151465 150325 2022-08-11T13:43:41Z Motoranger 10577 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Taxobox | name = Kuz' | image title = Järgeline kuz' | image file = Picea abies1.JPG | image descr = [[Järgeline kuz']] (''Pícea ábies'') | regnum = Kazmused | divisio = [[Kavag'kazmused]] (''Pinophyta'') | classis = [[Kavag'kazmused]] (''Pinopsida'') | ordo = [[Pedaižed (kund)|Pedaižed]] (''Pinales'') | familia = [[Pedaižed]] (''Pinaceae'') | genus = '''Kuz'''' | latin = {{btname|Pícea |[[Ditrih Adol'f|A.Dietr.]], 1824}} | section name = Erikod | section text = ''kac. tekstas'' | wikispecies = Picea | commons = Category:Picea | itis = 18033 | ncbi = 3328 | range map = }} {{Znamoičendad|Kuz' (znamoičendad)}} '''Kuz'''' ({{lang-la|Picea}}) om [[Pedaižed|Pedaižiden]] sugukundan [[pu]]iden heim. Läz 35 [[biologine erik|erikod]]. Kuzed oma [[igähižvihandad]] korktad pud (korktuz 30 metralesai) čomanke [[Pu#Morfologii|kronanke]]. == Etimologii == Latinankel'ne nimituz libub ezimeletaden latinižes ''pix''-sanaspäi, kudamb znamoičeb [[ruga]]n<ref>Weber, William A. ''Colorado Flora: Western Slope''. Niwot, Colorado: University Press. 1987. {{ref-en}}</ref>, vai {{lang-la|picis}}-sanaspäi ([[ruga|«rugapu»]]).<ref>Taylor, Ronald J. ''Sections on Picea and Tsuga. Flora of North America Editorial Committee'' (eds.): ''Flora of North America North of Mexico'', Vol. 2. {{Oxf.}}: Oxford University Press. 1993. {{ref-en}}</ref> == Erikod == [[Fail:Winter in Kharkiv.jpg|thumb|right|250px|Kuz' tal'vel]] [[Fail:Christmas tree.jpg|thumb|right|250px|[[Uden voden kuz']]]] Kaik 35 erikod da kaks' gibridad mülüdas neche heimho [[Germplasm Resources Information Network|GRIN]]-saitan mödhe: * ''Picea abies'' ([[L.]]) [[H.Karst.]] — [[Järgeline kuz']] (Evropine kuz'), heimon tipine erik. * ''Picea alcoquiana'' ([[Veitch]] ex [[Lindl.]]) [[Carrière]] — [[Al'kokan kuz']] (Kaks'mujuine kuz') * ''Picea asperata'' [[Mast.]] — [[Rubikaz kuz']] * ''Picea brachytyla'' ([[Franch.]]) [[E.Pritz.]] — [[Kitajine kuz']] * ''Picea breweriana'' [[S.Watson]] — [[Breveran kuz']] * ''Picea chihuahuana'' [[Martínez]] * ''Picea crassifolia'' [[Kom.]] * ''Picea engelmannii'' [[Parry]] ex [[Engelm.]] — [[Engel'mannan kuz']] * ''Picea glauca'' ([[Moench]]) [[Voss]] — [[Vauged kuz']] (Hahksinine kuz') * ''Picea glehnii'' ([[F.Schmidt]]) [[Mast.]] — [[Glenan kuz']] * ''Picea jezoensis'' ([[Siebold]] & [[Zucc.]]) [[Carrière]] — [[Ajanine kuz']] * ''Picea koraiensis'' [[Nakai]] — [[Korejine kuz']] * ''Picea koyamae'' [[Shiras.]] — [[Kajami-kuz']] * ''Picea laxa'' ([[Ehrh.]]) [[Sarg.]] * ''Picea likiangensis'' ([[Franch.]]) [[E.Pritz.]] — [[Likiangine kuz']] * ''Picea mariana'' ([[Mill.]]) [[Britton]] [[et al.]] — [[Must kuz']] * ''Picea martinezii'' [[T.F.Patt.]] * ''Picea maximowiczii'' [[Regel]] ex [[Carrière]] — [[Maksimovičan kuz']] * ''Picea meyeri'' [[Rehder]] & [[E.H.Wilson]] — [[Maieran kuz']] * ''Picea montigena'' [[Mast.]] — [[Mägikuz']] * ''Picea morrisonicola'' [[Hayata]] — [[Morissonan kuz']] * ''Picea neoveitchii'' [[Mast.]] — [[Veičin kuz']] * ''Picea obovata'' [[Ledeb.]] — [[Sibirine kuz']] * ''Picea omorika'' ([[Pančić]]) [[Purk.]] — [[Serbine kuz']] * ''Picea orientalis'' ([[L.]]) [[Link Johan Genrih Fridrih|Link]] — [[Pävnouzmkuz']] * ''Picea polita'' ([[Siebold]] & [[Zucc.]]) [[Carrière]] — [[Elegantine kuz']] (Japonine kuz') * ''Picea pungens'' [[Engelm.]] — [[Ogakaz kuz']] (Taivazma kuz') * ''Picea purpurea'' [[Mast.]] — [[Purpurine kuz']] * ''Picea retroflexa'' [[Masters]] — [[Koverikaz kuz']] * ''Picea rubens'' [[Sarg.]] — [[Rusked kuz']] * ''Picea schrenkiana'' [[Fisch.]] & [[C.A.Mey.]] — [[Šrenkan kuz']] (Tän'-šanine kuz') * ''Picea sitchensis'' ([[Bong.]]) [[Carrière]] — [[Sithine kuz']] * ''Picea smithiana'' ([[Wall.]]) [[Boiss.]] * ''Picea spinulosa'' ([[Griff.]]) [[A.Henry]] — [[Ogakaz kuz']] (Päivnouzmgimalaine kuz') * ''Picea wilsonii'' [[Mast.]] ;Gibriderikod * ''Picea hurstii'' [[De Hurst]] * ''Picea mariorika'' [[Boom]] == Kuzhe sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed == === Muštatišed === <blockquote> * ''Kezal kaikutte kuzhaine pästab öks.'' * ''Koivuižehe kandoho kuzhaine ei kazva.'' * ''Käbu kuzespäi edahaks ei lankte.'' * ''Mel'hižen mehenke i kuzen al om čoma.'' </blockquote> === Ozoitez === <blockquote> * Mecas koume mechašt, kezal i tal'vel ühted sädod. (hong, kuz' da kadag) </blockquote> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.conifers.org/pi/pic/index.htm Gymnosperm Database ''conifers.org''-saital — ''Picea''.] [[Kategorii:Kuzed| ]] [[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Pud]] 6t7vepwfnv6jsspuxsnfs4gfh5flzsu 0 381 151462 115494 2022-08-11T13:32:01Z Motoranger 10577 + wikitext text/x-wiki {{Taxobox | name = Must kuz' | image title = Must kuz' | image file = Picea mariana cones.jpg | image descr = Must kuz' | regnum = Kazmused | divisio = [[Kavag'kazmused]] (''Pinophyta'') | classis = [[Kavag'kazmused]] (''Pinopsida'') | ordo = [[Pedaižed (kund)|Pedaižed]] (''Pinales'') | familia = [[Pedaižed]] (''Pinaceae'') | genus = [[Kuz']] (''Picea'') | species = '''Must kuz' ''' | latin = {{btname|Picea mariana |[[Miller Filip|Mill.]], [[Britton Nataniel' Lord|Britton]], [[Sterns]] & [[Poggenburg]]}} | wikispecies = Picea mariana | commons = Category:Picea mariana | itis = 183302 | ncbi = 3335 | range map = Picea mariana levila.png | range legend = }} '''Must kuz'''' ({{lang-la|Picea mariana}}) om [[kuz'|kuzen]] levitadud erik. == Leviganduz == Kazvab kavag'mecoiš [[Kanad]]adme, [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:oiden]] Aläskas i pohjoižpäivnouzmaižiš štatoiš. Putub segoitadud mecas harvoin lujas. Londuses voib säta gibridoid lähembaižidenke erikoidenke, ned oma [[rusked kuz']] (''Picea rubens'') i harvemba [[hahksinine]] kuz' (''Picea glauca'') Kazvatadas dekorativižeks kazmuseks Evropas 18. voz'sadaspäi, Venämas 19. voz'sadan keskespäi. Kul'turas pud oma korktemb tobjimalaz, kron om pehmdamb. Erikon liliputal'ne form (''Picea mariana Nana'') om levitadud mugažo, se om pol'metrad kortte. == Ümbrikirjutand == Täuz'kaznuden pun korktuz om 7..15 metrad i 30 metrhasai, tüven sanktuz — 15..50 sm, rippub klimatan arvoimižišpäi. Kor' om hoik, hahkkoričman mujun. Kavag' om 6..15 mm pitte, sinižvihand i vihand. Käbud oma kaikiš penembišpäi kuzen heimos, 2,5..4 sm pitte i 1..2 sm levette, niiden muju vajehtase ruskedkoričmaspäi ruskedsinižhesai. == Kävutand == Mustan kuzen pumaterial om vahv i notked, sen vahvuz om korged tazomäraižen fakturan oksita tagut. Ende ottihe pumaterialaks lendimiden sauvondan täht, tegihe purehlaivoiden pal'had südäimes rangoutad. == Homaičendad == <references /> {{Commons|Picea mariana}} [[Kategorii:Kuzed]] [[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]] hiaprb7g30pax2b2ybpfa1qrrbm0rxg 151463 151462 2022-08-11T13:34:36Z Motoranger 10577 ližaduz wikitext text/x-wiki {{Taxobox | name = Must kuz' | image title = Must kuz' | image file = Picea mariana cones.jpg | image descr = Must kuz' | regnum = Kazmused | divisio = [[Kavag'kazmused]] (''Pinophyta'') | classis = [[Kavag'kazmused]] (''Pinopsida'') | ordo = [[Pedaižed (kund)|Pedaižed]] (''Pinales'') | familia = [[Pedaižed]] (''Pinaceae'') | genus = [[Kuz']] (''Picea'') | species = '''Must kuz' ''' | latin = {{btname|Picea mariana |[[Miller Filip|Mill.]], [[Britton Nataniel' Lord|Britton]], [[Sterns]] & [[Poggenburg]]}} | wikispecies = Picea mariana | commons = Category:Picea mariana | itis = 183302 | ncbi = 3335 | range map = Picea mariana levila.png | range legend = }} '''Must kuz'''' ({{lang-la|Picea mariana}}) om [[kuz'|kuzen]] levitadud erik. == Leviganduz == Kazvab kavag'mecoiš [[Kanad]]adme, [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:oiden]] Aläskas i pohjoižpäivnouzmaižiš štatoiš. Putub segoitadud mecas harvoin lujas. Londuses voib säta gibridoid lähembaižidenke erikoidenke, ned oma [[rusked kuz']] (''Picea rubens'') i harvemba [[hahksinine]] kuz' (''Picea glauca'') Kazvatadas dekorativižeks kazmuseks Evropas 18. voz'sadaspäi, Venämas 19. voz'sadan keskespäi. Kul'turas pud oma korktemb tobjimalaz, kron om pehmdamb. Erikon liliputal'ne form (''Picea mariana Nana'') om levitadud mugažo, se om pol'metrad kortte. == Ümbrikirjutand == Täuz'kaznuden pun korktuz om 7..15 metrad i 30 metrhasai, tüven sanktuz — 15..50 sm, rippub klimatan arvoimižišpäi. Kor' om hoik, hahkkoričman mujun. Kavag' om 6..15 mm pitte, sinižvihand i vihand. Käbud oma kaikiš penembišpäi kuzen heimos, 2,5..4 sm pitte i 1..2 sm levette, niiden muju vajehtase ruskedkoričmaspäi ruskedsinižhesai. == Kävutand == Mustan kuzen [[pumaterial]] om vahv i notked, sen vahvuz om korged tazomäraižen fakturan oksita tagut. Tehtas meloid ujumha [[veneh]]el. Ende ottihe pumaterialaks lendimiden sauvondan täht, tegihe purehlaivoiden pal'had südäimes rangoutad. == Homaičendad == <references /> {{Commons|Picea mariana}} [[Kategorii:Kuzed]] [[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]] n1yi79txmf8khyveogfhfnjq6ijxaf9 151466 151463 2022-08-11T13:44:27Z Motoranger 10577 formitez wikitext text/x-wiki {{Taxobox | name = Must kuz' | image title = Must kuz' | image file = Picea mariana cones.jpg | image descr = Must kuz' | regnum = Kazmused | divisio = [[Kavag'kazmused]] (''Pinophyta'') | classis = [[Kavag'kazmused]] (''Pinopsida'') | ordo = [[Pedaižed (kund)|Pedaižed]] (''Pinales'') | familia = [[Pedaižed]] (''Pinaceae'') | genus = [[Kuz']] (''Picea'') | species = '''Must kuz' ''' | latin = {{btname|Picea mariana |[[Miller Filip|Mill.]], [[Britton Nataniel' Lord|Britton]], [[Sterns]] & [[Poggenburg]]}} | wikispecies = Picea mariana | commons = Category:Picea mariana | itis = 183302 | ncbi = 3335 | range map = Picea mariana levila.png | range legend = }} '''Must kuz'''' ({{lang-la|Picea mariana}}) om [[kuz'|kuzen]] levitadud erik. == Leviganduz == Kazvab kavag'mecoiš [[Kanad]]adme, [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:oiden]] Aläskas i pohjoižpäivnouzmaižiš štatoiš. Putub segoitadud mecas harvoin lujas. Londuses voib säta gibridoid lähembaižidenke erikoidenke, ned oma [[rusked kuz']] (''Picea rubens'') i harvemba [[hahksinine kuz']] (''Picea glauca''). Kazvatadas dekorativižeks kazmuseks Evropas 18. voz'sadaspäi, Venämas 19. voz'sadan keskespäi. Kul'turas pud oma korktemb tobjimalaz, kron om pehmdamb. Erikon liliputal'ne form (''Picea mariana Nana'') om levitadud mugažo, se om pol'metrad kortte. == Ümbrikirjutand == Täuz'kaznuden pun korktuz om 7..15 metrad i 30 metrhasai, tüven sanktuz — 15..50 sm, rippub klimatan arvoimižišpäi. Kor' om hoik, hahkkoričman mujun. Kavag' om 6..15 mm pitte, sinižvihand i vihand. Käbud oma kaikiš penembišpäi kuzen heimos, 2,5..4 sm pitte i 1..2 sm levette, niiden muju vajehtase ruskedkoričmaspäi ruskedsinižhesai. == Kävutand == Mustan kuzen [[pumaterial]] om vahv i notked, sen vahvuz om korged tazomäraižen fakturan oksita tagut. Tehtas meloid ujumha [[veneh]]el. Ende ottihe pumaterialaks lendimiden sauvondan täht, tegihe purehlaivoiden pal'had südäimes rangoutad. == Homaičendad == <references /> {{Commons|Picea mariana}} [[Kategorii:Kuzed]] [[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]] f66n626ei99obt5l0t57u361m7f5x3u 151467 151466 2022-08-11T13:46:47Z Motoranger 10577 wikitext text/x-wiki {{Taxobox | name = Must kuz' | image title = Must kuz' | image file = Picea mariana cones.jpg | image descr = Must kuz' | regnum = Kazmused | divisio = [[Kavag'kazmused]] (''Pinophyta'') | classis = [[Kavag'kazmused]] (''Pinopsida'') | ordo = [[Pedaižed (kund)|Pedaižed]] (''Pinales'') | familia = [[Pedaižed]] (''Pinaceae'') | genus = [[Kuz']] (''Picea'') | species = '''Must kuz' ''' | latin = {{btname|Picea mariana |[[Miller Filip|Mill.]], [[Britton Nataniel' Lord|Britton]], [[Sterns]] & [[Poggenburg]]}} | wikispecies = Picea mariana | commons = Category:Picea mariana | itis = 183302 | ncbi = 3335 | range map = Picea mariana levila.png | range legend = }} '''Must kuz'''' ({{lang-la|Picea mariana}}) om [[kuz'|kuzen]] levitadud erik. == Leviganduz == Kazvab kavag'mecoiš [[Kanad]]adme, [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV:oiden]] Aläskas i pohjoižpäivnouzmaižiš štatoiš. Putub segoitadud mecas harvoin lujas. Londuses voib säta gibridoid lähembaižidenke erikoidenke, ned oma [[rusked kuz']] (''Picea rubens'') i harvemba [[hahksinine kuz']] (''Picea glauca''). Kazvatadas dekorativižeks kazmuseks Evropas 18. voz'sadaspäi, Venämas 19. voz'sadan keskespäi. Kul'turas pud oma korktemb tobjimalaz, kron om pehmdamb. Erikon liliputal'ne form (''Picea mariana Nana'') om levitadud mugažo, se om pol'metrad kortte. == Ümbrikirjutand == Täuz'kaznuden pun korktuz om 7..15 metrad i 30 metrhasai, tüven sanktuz — 15..50 sm, rippub klimatan arvoimižišpäi. Kor' om hoik, hahkkoričman mujun. Kavag' om 6..15 mm pitte, sinižvihand i vihand. Käbud oma kaikiš penembišpäi kuzen heimos, 2,5..4 sm pitte i 1..2 sm levette, niiden muju vajehtase ruskedkoričmaspäi ruskedsinižhesai. == Kävutand == Mustan kuzen [[pumaterial]] om vahv i notked, sen vahvuz om korged tazomäraižen fakturan oksita tagut. Tehtas meloid ujumha [[veneh]]el. Ende ottihe pumaterialaks lendimiden sauvondan täht, tegihe purehlaivoiden pall'ast südäimes rangoutad. == Homaičendad == <references /> {{Commons|Picea mariana}} [[Kategorii:Kuzed]] [[Kategorii:Kazmused kirjamišton mödhe]] 2vkb7qw67kvanyzdr71ep64tyzztdvk 0 1128 151480 113389 2022-08-12T11:32:57Z Motoranger 10577 formitez, + wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Šušt<br />Ошта | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 1069 | Voz' = 2010 | Pind = | Fail = | Pämez' = | Telefonkod = | Avtokod = 35 | Aigvö = [[UTC]]+3 (MSK+0) }} '''Šušt''' ({{lang-ru|О́шта}}) om žilo [[Vologdan agj]]an [[Vitegran rajon]]as. Mülüb [[Šuštan küläkund]]ha. == Istorii == Vozil 1927 (eloku) — 1949 (viluku) žilo oli [[Šuštan rajon]]an administrativižeks keskuseks. Vozil 1941−1944 Suomenman sodaväged oliba vaiše nelläs kilometras päivlaskmha žilospäi. Edel 2001. vot venälaine nimituz oli ''Оштинский погост'', sid' ühtištuihe žilod lähižidenke külidenke da nimitihe nügüdläižikš. Žilo oli [[Šuštan küläkund]]an keskuseks vll 2006−2016. Nügüd'aigan [[Megr]]-žilo om küläkundan keskuz koumen küläkundan ühtištusen jäl'ghe vl 2016. Šušt šingotase jondveden pakuitesen edheotandal i pumaterialiden tehmižel parzišpäi. == Geografijan andmused == [[Šušt (jogi)|Ühtennimine jogi]] läbitab žilod. Žilo sijadase rajonan päivlaskmas, vides kilometras suvhe [[Änine|Änižen]] randaspäi, [[Leningradan agj]]an röunanno, «[[Vitegr]] — [[Piter]]»-avtotekeskustal. Matkad [[Vitegr]]-rajonkeskushesai om 60 km päivnouzmha, [[Petroskoi]]hesai — 150 km lodeheze. Vl 2002 žilon eläjiden lugu oli 1204 ristitud, heišpäi 94 % kirjutihe [[venälaižed|venälaižikš]]. [[Vepsläižed]] elädas žilos mugažo. == Homaičendad == <references /> {{Commons|Category:Oshta}} {{Vepsän küläd Vologdan agjan Vitegran rajonas}} {{stub}} [[Kategorii:Vepsän küläd Vologdan agjan Vitegran rajonas]] [[Kategorii:Vepsän küläd kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] 7r6596qmjdu1ts0j029pdv9thstfgbu 151481 151480 2022-08-12T11:35:26Z Motoranger 10577 + wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Šušt<br />Ошта | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 1069 | Voz' = 2010 | Pind = | Fail = Memorial of the WW2 in Oshta to Russian soldiers.jpg | Pämez' = | Telefonkod = | Avtokod = 35 | Aigvö = [[UTC]]+3 (MSK+0) }} '''Šušt''' ({{lang-ru|О́шта}}) om žilo [[Vologdan agj]]an [[Vitegran rajon]]as. Mülüb [[Šuštan küläkund]]ha. == Istorii == Vozil 1927 (eloku) — 1949 (viluku) žilo oli [[Šuštan rajon]]an administrativižeks keskuseks. Vozil 1941−1944 Suomenman sodaväged oliba vaiše nelläs kilometras päivlaskmha žilospäi. Edel 2001. vot venälaine nimituz oli ''Оштинский погост'', sid' ühtištuihe žilod lähižidenke külidenke da nimitihe nügüdläižikš. Žilo oli [[Šuštan küläkund]]an keskuseks vll 2006−2016. Nügüd'aigan [[Megr]]-žilo om küläkundan keskuz koumen küläkundan ühtištusen jäl'ghe vl 2016. Šušt šingotase jondveden pakuitesen edheotandal i pumaterialiden tehmižel parzišpäi. == Geografijan andmused == [[Šušt (jogi)|Ühtennimine jogi]] läbitab žilod. Žilo sijadase rajonan päivlaskmas, vides kilometras suvhe [[Änine|Änižen]] randaspäi, [[Leningradan agj]]an röunanno, «[[Vitegr]] — [[Piter]]»-avtotekeskustal. Matkad [[Vitegr]]-rajonkeskushesai om 60 km päivnouzmha, [[Petroskoi]]hesai — 150 km lodeheze. == Eläjad == Vl 2002 žilon eläjiden lugu oli 1204 ristitud, heišpäi 94 % kirjutihe [[venälaižed|venälaižikš]]. [[Vepsläižed]] elädas žilos mugažo. Nened aluzkundad oma žilos: keskškol, päivkodi, severz'-se laukoid, sidä kesken zell'lauk. == Homaičendad == <references /> {{Commons|Category:Oshta}} {{Vepsän küläd Vologdan agjan Vitegran rajonas}} {{stub}} [[Kategorii:Vepsän küläd Vologdan agjan Vitegran rajonas]] [[Kategorii:Vepsän küläd kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] 93ariyyryn4vr3eefgmelrvxxbvvrud 0 2135 151468 129254 2022-08-11T13:54:26Z Motoranger 10577 formitez wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Alöhovščin<br />Алёховщина | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 1,602 | Voz' = 2016 | Pind = | Fail = | Pämez' = | Telefonkod = +7-81364-xx-xxx | Avtokod = 47 | Aigvö = [[UTC]]+3 (MSK+0) }} '''Alöhovščin''' ({{lang-ru|Алёховщина}}) om [[Venäma]]n žilo [[Leningradan agj]]an [[Pöudon rajon]]an keskuzpalas. Se om [[Alöhovščinan küläkund]]an administrativižeks keskuseks vspäi 2006. == Istorii == Alöhovščin om kaikiš järedamb žilo [[Pöudon rajon]]as. Mainitase ezmäižen kerdan Piterin gubernijan kartal vl 1834. [[NSTÜ|Nevondkundaližen Ühtištusen]] aigan kaks' kolhozad oli täs: «Alöhovščin» i «Ojatin». == Geografijan andmused == Žilo seižub [[Ojat' (jogi)|Ojatin]] muugotil randoil, om ümbärtud [[mec]]al. Matkad [[Pöud (lidn)|Pöud]]-lidnhasai da raudtestancijhasai om 45 km lodeheze R36-avtotedme («[[Pöud (lidn)|Pöud]] — [[Tihvin]] — [[Budogošč]]»-keskust). Raudbetonine avtotesild om saudud žilos Ojatiš päliči. == Eläjad == Vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli kaikiš suremb — 1882 ristitud, kirjutihe 85 % ristituid [[venälaižed|venänikoikš]]. Kul'turpert' om olmas, astiinikoiden-padanikoiden radhonused. Keskškol radab žilos, lapsed vepsän külišpäi ([[Tervoil]]aspäi, [[Enar'v]]espäi) elädas internatas senno. == Homaičendad == <references /> {{stub}} [[Kategorii:Venäman žilod]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Pöudon rajon]] ccwihkmlbs37jpui0g3h57s3s6il2cq 151469 151468 2022-08-11T13:58:15Z Motoranger 10577 +hom wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Alöhovščin<br />Алёховщина | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 1,602 | Voz' = 2016 | Pind = | Fail = | Pämez' = | Telefonkod = +7-81364-xx-xxx | Avtokod = 47 | Aigvö = [[UTC]]+3 (MSK+0) }} '''Alöhovščin''' ({{lang-ru|Алёховщина}}) om [[Venäma]]n žilo [[Leningradan agj]]an [[Pöudon rajon]]an keskuzpalas. Se om [[Alöhovščinan küläkund]]an administrativižeks keskuseks vspäi 2006. == Istorii == Alöhovščin om kaikiš järedamb žilo [[Pöudon rajon]]as. Mainitase ezmäižen kerdan Piterin gubernijan kartal vl 1834. [[NSTÜ|Nevondkundaližen Ühtištusen]] aigan kaks' kolhozad oli täs: «Alöhovščin» i «Ojatin». == Geografijan andmused == Žilo seižub [[Ojat' (jogi)|Ojatin]] muugotil randoil, om ümbärtud [[mec]]al. Matkad [[Pöud (lidn)|Pöud]]-lidnhasai da raudtestancijhasai om 45 km lodeheze R36-avtotedme («[[Pöud (lidn)|Pöud]] — [[Tihvin]] — [[Budogošč]]»-keskust). Raudbetonine avtotesild om saudud žilos Ojatiš päliči. == Eläjad == Vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli kaikiš suremb — 1882 ristitud, kirjutihe 85 % ristituid [[venälaižed|venänikoikš]]. Kul'turpert' om olmas, astiinikoiden-padanikoiden radhonused. Keskškol<ref>[http://alehovschool.ros-obr.ru/ Alöhovščinan keskškolan sait (''alehovschool.ros-obr.ru'').] {{ref-ru}}</ref> radab žilos, lapsed vepsän külišpäi ([[Tervoil]]aspäi, [[Enar'v]]espäi) elädas internatas senno. == Homaičendad == <references /> {{stub}} [[Kategorii:Venäman žilod]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Pöudon rajon]] qdihif1hgpmqlnd43hqhmivfey0i0qe 0 2620 151476 147023 2022-08-11T17:16:43Z Koiravva 1717 +bio wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = President Barack Obama.jpg | описание изображения = Barak Obama vn 2012 tal'vkus }} '''Barack Hussein Obama Toine''' ({{lang-en|Barack Hussein Obama II}} [bə'rɑːk huː'seɪn ɵ'bɑːmə ði 'sɛkənd]; sünd. [[4. eloku]] [[1961]], [[Gonolulu]], [[Havajad]], [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV]]) om enzne, 44. [[AÜV|AÜV:oiden]] prezident (20.01.2009—20.01.2017, radoi kaks' strokud). Mez' om [[AÜV:oiden Demokratine partii|AÜV:oiden Demokratižen partijan]] ühtnijan. [[Nobelän premii|Nobelän kožundpremijan]] laureat (2009). == Biografii == Tuleban aigan politikanmehen kazvatajad sädiba tundmust opendusen aigan Havajiden universitetas Manoas. Hot' heiden kazvatajad oliba vasthapäi, mel'heižed naiba, i naimiželo jätksi koume vot (1961−1964). Barak Husein Obama-vanhemb (1936−1982) oli kenijalaine, Stenli Enn Danhem-mam (1942−1995) oli päivlaskmaiževropižen i čeroki-indejižen augotižlibundanke. Barakan-noremban bab kazvati tütrenpoigad hätken aigan, priha nägui tatad jäl'gmäižen kerdan kümnevoččen. Mam läksi mehele kahtenden kerdan, se mez' oli indonezijalaine Lolo Sutoro, üläopenik mugažo. Barak openui [[Džakart]]an valdkundaližes školas kuz'..kümne vot igäs, sen jäl'ghe pördui Gonolulhu i eli maman kazvatajil pästandhasai prestižižes privatižes «Panehou»-školaspäi vl 1979. Školan jäl'ghe mez' openui kaks' vot [[Los Andželes]]an Päivlaskmaižes kolledžas i sid' jätksi rattemata opendust [[Kolumbijan universitet]]as «rahvahidenkeskeižed kosketused»-specializacijanke. Amerikaine politikanmez' om vn 1983 Kolumbijan universitetan pästnik bakalavran arvonke. Mez' openui [[Garvardan universitet]]an Oiktusen školas, siš hän oli universitetižen periodižen ''Harvard Law Review''-pästandan redaktoran. Obama radoi kundaližen organizatoran mugažo i advokatan civiližen oiktusen sferas. Vspäi 1992 vhesai 2004 hän oli konstitucižen oiktusen opendajaks [[Čikago]]n juridižiden tedoiden institutas i ühtenaigašti oli valitud koume kerdad da radoi [[Illinois]]-štatan senatas vll 1997−2004. Mez' läksi prezidentan radnikusespäi vl 2017 hüvästusen reitinganke 60 %. Eläb [[Vašington (lidn)|Vašingtonas]]. == Kanz == Barak om naižiš vspäi 1992, Mišel' Robinson Obama (sünd. 1964) om hänen ak, jurist. Par sünduti da kazvati kaht tütärt naimiželos: Malia Enn (''Malia Ann'', s. 1998) i Nataša (''Natasha'', enamba tetas kut Saša, s. 2001). == Homaičendad == <references/> {{Commons|Barack Obama}} {{stub}} [[Kategorii:Valdkundmehed]] [[Kategorii:AÜV:oiden prezidentad]] [[Kategorii:Politikanmehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:AÜV:oiden Demokratižen partijan ühtnijad]] [[Kategorii:Nobelän premijan laureatad]] [[Kategorii:Sündnuded Gonolulhu]] gnlmpm6vcxlq1e4s3bska1f497iznd6 151477 151476 2022-08-11T17:20:21Z Koiravva 1717 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Personalii | изображение = President Barack Obama.jpg | описание изображения = Barak Obama vn 2012 tal'vkus }} '''Barack Hussein Obama Toine''' ({{lang-en|Barack Hussein Obama II}} [bə'rɑːk huː'seɪn ɵ'bɑːmə ði 'sɛkənd]; sünd. [[4. eloku]] [[1961]], [[Gonolulu]], [[Havajad]], [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV]]) om enzne, 44. [[AÜV|AÜV:oiden]] prezident (20.01.2009—20.01.2017, radoi kaks' strokud). Mez' om [[AÜV:oiden Demokratine partii|AÜV:oiden Demokratižen partijan]] ühtnijan. [[Nobelän premii|Nobelän kožundpremijan]] laureat (2009). == Biografii == Tuleban aigan politikanmehen kazvatajad sädiba tundmust opendusen aigan Havajiden universitetas Manoas. Hot' heiden kazvatajad oliba vasthapäi, mel'heižed naiba, i naimiželo jätksi koume vot (1961−1964). Barak Husein Obama-vanhemb (1936−1982) oli kenijalaine, Stenli Enn Danhem-mam (1942−1995) oli päivlaskmaiževropižen i čeroki-indejižen augotižlibundanke. Barakan-noremban bab kazvati tütrenpoigad hätken aigan, priha nägui tatad jäl'gmäižen kerdan kümnevoččen. Mam läksi mehele kahtenden kerdan, se mez' oli indonezijalaine Lolo Sutoro, üläopenik mugažo. Barak openui [[Džakart]]an valdkundaližes školas kuz'..kümne vot igäs, sen jäl'ghe pördui Gonolulhu i eli maman kazvatajil pästandhasai prestižižes privatižes «Panehou»-školaspäi vl 1979. Školan jäl'ghe mez' openui kaks' vot [[Los Andželes]]an Päivlaskmaižes kolledžas i sid' jätksi rattemata opendust [[Kolumbijan universitet]]as «rahvahidenkeskeižed kosketused»-specializacijanke. Amerikaine politikanmez' om vn 1983 Kolumbijan universitetan pästnik bakalavran arvonke. Mez' openui [[Garvardan universitet]]an Oiktusen školas, siš hän oli universitetižen periodižen ''Harvard Law Review''-pästandan redaktoran. Obama radoi kundaližen organizatoran mugažo i advokatan civiližen oiktusen sferas. Vspäi 1992 vhesai 2004 hän oli konstitucižen oiktusen opendajaks [[Čikago]]n juridižiden tedoiden institutas i ühtenaigašti oli valitud koume kerdad da radoi [[Illinois]]-štatan senatas vll 1997−2004. Mez' läksi prezidentan radnikusespäi vl 2017 hüvästusen reitinganke 60 %. Eläb [[Vašington (lidn)|Vašington]]-pälidnas. == Kanz == Barak om naižiš vspäi 1992, Mišel' Robinson Obama (sünd. 1964) om hänen ak, jurist. Par sünduti da kazvati kaht tütärt naimiželos: Malia Enn (''Malia Ann'', s. 1998) i Nataša (''Natasha'', enamba tetas kut Saša, s. 2001). == Homaičendad == <references/> {{Commons|Barack Obama}} [[Kategorii:Valdkundmehed]] [[Kategorii:AÜV:oiden prezidentad]] [[Kategorii:Politikanmehed kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:AÜV:oiden Demokratižen partijan ühtnijad]] [[Kategorii:Nobelän premijan laureatad]] [[Kategorii:Sündnuded Gonolulhu]] fewj2rnwx36t4acdxgtgjfztwpd9cr4 0 4645 151470 123866 2022-08-11T14:44:14Z Sillerkiil 13482 Loksan video dronaspäi (2022) wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Loks<br />Loksa | Lidnanznam = Loksa suurvapp.gif | Flag = Flag of Loksa.svg | Lidnanznam text = Loksan lidnanznam | Flag text = Loksan flag | Valdkund = Estinma | Eläjiden lugu = 2,568 | Voz' = 2018 | Pind = 3.82 | Fail = Loksa bussijaam.jpg | Pämez' = Värner Lootsmann<br />(2010—) | Telefonkod = +372-xxx-xxxx | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map Estonia - Loksa linn.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2012)]] [[Fail:Drone video of Loksa in Estonia (July 2022).webm|pisi|Loksan video dronaspäi (2022)]] '''Loks''' ([[estin kel'|estin kelel]]: ''Loksa'') om lidn [[Estinma]]n pohjoižes. Mülüb [[Harju (makund)|Harju-makundha]]. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš vl 1629. Vl 1879 Steinbok-graf sauvoi keramižsavičtegint. Savič tuli hüvän, i vl 1905 hän-žo sauvoi meriport Valge-jogensun randal dokanke venehid tehmaha da kohendamha. Toihe savičud [[Hel'sinki]]he, [[Rig]]ha da [[Kronštadt]]ha. Žilo sai lidnan statusad vl 1993. Šingotase jüguzmeriportal ([[A.P. Moller-Maersk Group]]-kompanijan edheotand) i medicinižen «Medrull»-kompanijan tehmižpalakundal. == Geografijan andmused == Lidn seižub [[Baltijan meri|Baltijan meren]] [[Suomen laht]]en suvirandal, sen [[Hara (laht)|Hara-lahten]] sijas, 13 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Tallidn]]hasai om 60 km päivlaskmha avtotedme. Voib sadas pälidnhasai i ümbrišton külihesai regulärižel avtobusal, avtostancii om olmas. Toižed lähembaižed lidnad: [[Kund (lidn)|Kund]] päivnouzmha, [[Rakvere]] suvipäivnouzmha, [[Tap (lidn)|Tap]] suvhe, [[Kehr]] suvipäivlaskmha, [[Maardu]] päivlaskmha. == Eläjad == Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 041 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 4 325 eläjad vl 1990. Rahvahad (2011): [[venälaižed]] — 57,0%, [[estilaižed]] — 30,6%, toižed rahvahad — 12,4%. Kaks' [[hristanuskond]]an pühäpertid om lidnas: lüteranine kirh (om saudud vll 1847−1853) i ortodoksižen hristanuskondan junalanpert' (2002−2003). == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> LoksaLV.JPG|Lidnan tobmuden pert' Loksa kirik.jpg|Lidnan lüteranine jumalanpert'<br />(vn 2009 nägu) LoksaLaevatehas.JPG|Laivansauvomižen tegim<br />(2008) Loksakool.JPG|Keskškol<br />(2008) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.loksa.ee/ Lidnan ohjastusen oficialine sait (''loksa.ee'').] {{ref-et}} {{Commons|Category:Loksa}} {{Estinman lidnad}} [[Kategorii:Estinman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Harju-makund]] f864ddmkcgt4wwa99aeqmyx7nsd6z6x 151471 151470 2022-08-11T16:10:21Z Koiravva 1717 formitez wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Loks<br />Loksa | Lidnanznam = Loksa suurvapp.gif | Flag = Flag of Loksa.svg | Lidnanznam text = Loksan lidnanznam | Flag text = Loksan flag | Valdkund = Estinma | Eläjiden lugu = 2,568 | Voz' = 2018 | Pind = 3.82 | Fail = Loksa bussijaam.jpg | Pämez' = Värner Lootsmann<br/>(2010—) | Telefonkod = +372-xxx-xxxx | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+2,<br />kezal [[UTC]]+3 }} [[Fail:Map Estonia - Loksa linn.png|thumb|left|250px|Lidnan kart (2012)]] [[Fail:Drone video of Loksa in Estonia (July 2022).webm|thumb|right|250px|Loksan video dronaspäi vn 2022 heinkus, 1 min 15 s hätkte]] '''Loks''' ([[estin kel'|estin kelel]]: ''Loksa'') om lidn [[Estinma]]n pohjoižes. Mülüb [[Harju (makund)|Harju-makundha]]. == Istorii == Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kirjutadud purtkiš vl 1629. Vl 1879 Steinbok-graf sauvoi keramižsavičtegint. Savič tuli hüvän, i vl 1905 hän-žo sauvoi meriport Valge-jogensun randal dokanke venehid tehmaha da kohendamha. Toihe savičud [[Hel'sinki]]he, [[Rig]]ha da [[Kronštadt]]ha. Žilo sai lidnan statusad vl 1993. Šingotase jüguzmeriportal ([[A.P. Moller-Maersk Group]]-kompanijan edheotand) i medicinižen «Medrull»-kompanijan tehmižpalakundal. == Geografijan andmused == Lidn seižub [[Baltijan meri|Baltijan meren]] [[Suomen laht]]en suvirandal, sen [[Hara (laht)|Hara-lahten]] sijas, 13 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Tallidn]]hasai om 60 km päivlaskmha avtotedme. Voib sadas pälidnhasai i ümbrišton külihesai regulärižel avtobusal, avtostancii om olmas. Toižed lähembaižed lidnad: [[Kund (lidn)|Kund]] päivnouzmha, [[Rakvere]] suvipäivnouzmha, [[Tap (lidn)|Tap]] suvhe, [[Kehr]] suvipäivlaskmha, [[Maardu]] päivlaskmha. == Eläjad == Vn 2011 Estinman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 3 041 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 4 325 eläjad vl 1990. Rahvahad (2011): [[venälaižed]] — 57,0%, [[estilaižed]] — 30,6%, toižed rahvahad — 12,4%. Kaks' [[hristanuskond]]an pühäpertid om lidnas: lüteranine kirh (om saudud vll 1847−1853) i ortodoksižen hristanuskondan junalanpert' (2002−2003). == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> LoksaLV.JPG|Lidnan tobmuden pert' Loksa kirik.jpg|Lidnan lüteranine jumalanpert'<br />(vn 2009 nägu) LoksaLaevatehas.JPG|Laivansauvomižen tegim<br />(2008) Loksakool.JPG|Keskškol<br />(2008) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.loksa.ee/ Lidnan ohjastusen oficialine sait (''loksa.ee'').] {{ref-et}} {{Commons|Category:Loksa}} {{Estinman lidnad}} [[Kategorii:Estinman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Harju-makund]] jom97byloi217eahqm8b01k4dv4vu2p 0 24355 151479 119726 2022-08-11T18:09:29Z Koiravva 1717 +galerei, +hom, aktualizacii wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Neftegorsk<br />Нефтегорск | Lidnanznam = 63neftegorsk g.png | Flag = | Lidnanznam text = Neftegorskan lidnanznam | Flag text = | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 17,663 | Voz' = 2022 | Pind = 48.46 | Fail = Лето в Нефтегорске.jpg | Pämez' = Aleksei Lapuhov<br/>(reduku 2020—) | Telefonkod = +7-84670-xx-xxx | Avtokod = 63. 163 | Aigvö = [[UTC]]+4 ([[MSK]]+1) }} {{Znamoičendad|Neftegorsk}} '''Neftegorsk''' ({{lang-ru|Нефтего́рск}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Samaran agj]]an päivnouzmas. Se om [[Neftegorskan rajon]]an administrativine keskuz. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1960 samha löutud sil-žo vodel [[kivivoi]]d. Lidnanvuitte Neftegorsk-žilo kändihe rajonan keskuseks vl 1965. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1989. Neftegorsk šingotase kivivoin samižel, gazan ümbriradmižen tegimel, [[vas'k]]en vanundan da kabeliden tegimel, leibän edheotandal. == Geografijan andmused == Lidn sijadase Sjezžai-jogen alajoksmusen hural randal ({{lang-ru|Съезжая}} 107 km pitte, Samar-jogen hura ližajogi), 90 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Samar]]hasai om 83 km lodeheze orhal vai 101 km avtotedme. Toižed lähembaižed lidnad om [[Kinel']] 58 km lodeheze orhal vai 77 km avtotel, [[Otradnii]] 65 km pohjoižhe orhal vai 82 km avtotedme, i [[Buzuluk]] (Orenburgan agj) 73 km päivnouzmha orhal vai 84 km avtotedme. Neftegorsk om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan Administracii om likvidiruidud vn 2021 keväz'kus, rajonan administracii tegeb sen velgusidme. Lidnan administracijan jäl'gmäine pämez' oli Aleksandr Grebenkin vn 2019 keväz'kuspäi. == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 19 254 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 21 400 eläjad vll 1998−2001. Rahvahad (2010): [[venälaižed]] — 91,5%, [[mordvinalaižed]] — 2,1%, [[totarlaižed]] — 1,8%, [[čuvašalaižed]] — 1,4%, toižed rahvahad — 3,2%. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] kaks' pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/8497 Neftegorskan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma avaitud lidnas: pühän Varvara-moknikan jumalanpert' (vspäi 2004) i Jumalanmaman «Kaikiden gorähižiden ihastuz»-jumalaižen jumalanpert' (vspäi 2011). Neftegorskan valdkundaline tehnikum<ref>[http://neftgt.minobr63.ru/ Neftegorskan valdkundaližen tehnikuman sait (''neftgt.minobr63.ru'').] {{ref-ru}}</ref> om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Администрация м.р. Нефтегорский.jpg|Neftegorskan rajonan administracijan sauvuz (2013) Храм в честь Великомученицы Варвары.jpg|Ph. Varvara-moknikan jumalanpert', vn 2008 nägu Обелиск Славы.png|Hoštusen monument vl 2013 ДК Нефтяник (Нефтегорск).jpg|«Neftänik»-kul'turkeskuz (2013) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://gpneftegorsk.ru/ Lidnan oficialine sait (''gpneftegorsk.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Neftegorsk, Samara Oblast}} {{Samaran agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Samaran agjan lidnad]] [[Kategorii:Neftegorskan rajon|*]] 68xlawj9lzznyqk7ba5nh733ovwslvl 0 24369 151478 119744 2022-08-11T17:43:55Z Koiravva 1717 +galerei, +hom, aktualizacii wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Kinel'<br />Кинель | Lidnanznam = Coat of Arms of Kinel (Samara oblast).png | Flag = Flag of Kinel (Samara oblast).png | Lidnanznam text = Kinelin lidnanznam | Flag text = Kinelin flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 35,644 | Voz' = 2021 | Pind = 36.75 | Fail = Kinel railway station 20220307 08.jpg | Pämez' = Aleksandr Prokudin<br/>(tal'vku 2021—) | Telefonkod = +7-84663-xx-xxx | Avtokod = 63. 163 | Aigvö = [[UTC]]+4 ([[MSK]]+1) }} '''Kinel' ''' ({{lang-ru|Кине́ль}}) om [[Venäma]]n lidn da raudtesol'm [[Samaran agj]]an keskuzpalas. Se om [[Samar]]an päivnouzmaine ezilidn, [[Kinelin lidnümbrik]]on administrativine keskuz, [[Kinelin rajon]]an administrativižeks keskuseks mugažo vspäi 1928, ei mülü sihe. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1837 kuti žilo, nimitihe jogen mödhe. Kinel'-raudtestancii om olmas vspäi 1877, ezmäine nimituz oli Čarikovskai ({{lang-ru|Чарыковская}}), no udesnimitihe Kinelikš bajarin-manpidajan surman jäl'ghe hänen poigan pakičendan mödhe. Vspäi 1885 raudte sarakoičese, sarakod lähttas [[Uf]]ha i [[Orenburg]]ha. Radnikžilo sai lidnan statusad vl 1944. Kinel' šingotase raudten edheotandoil (sortiruindstancii, vedimdepo, vagondepo, raudten distancii, varapaloiden tehmine raudtetehnikan täht), räzintegesiden, plastikpakuitesen da avtoplastmassan edheotandoil, sömtegimištol, sauvondmaterialiden pästandal ([[savič]], [[cement]]), mugažo mebel'kombinat i omblendfabrik ratas lidnas. == Geografijan andmused == Lidn sijadase [[Samar (Volgan ližajogi)|Samar-jogen]] ({{lang-ru|Самара}} 594 km pitte) oiktal randpolel i [[Sur' Kinel']]-jogen hural randpolel ({{lang-ru|Большой Кинель}} 422 km pitte) läz sen lanktendad Samar-jogehe oiktalpäi, 35 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad lähembaižen [[Samar]]-lidnan röunhasai om 15 km päivlaskmha orhal, 18 km avtotedme vai raudtedme, keskushesai — 28 km orhal vai 33 km avtotel. Raudtestancii om saudud lidnan pohjoižpalas. == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 34 491 ristitud, lidnümbrikon koume videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 42 051 eläjad vl 1979, nügüdläižiš röunoiš — 35 753 ristitud vl 2020. Rahvahad (2010): [[venälaižed]] — 91,8%, [[armenijalaižed]] — 1,7%, [[totarlaižed]] — 1,6%, [[ukrainalaižed]] — 1,0%, toižed rahvahad — 3,9%. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] koume pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/20239 Kinelin pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas: ph. Jurgii-vägestusenkandajan kafedraline päjumalanpert' (om saudud vll 2005−2009) i Kazanin Jumalanmaman jumalaižen kaks' jumalanpertid. Kinelin valdkundaline tehnikum<ref>[http://kgt163.ru/ Kinelin valdkundaližen tehnikuman sait (''kgt163.ru'').] {{ref-ru}}</ref> om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. Edeline lidnümbrikon pämez' om Vladimir Čihirev (2005−2008, reduku 2015 — reduku 2021). == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Water tower in Kinel P8054707.jpg|Vezičuhunduz (2020) Приход храма в честь Казанской иконы Божией Матери (Кинель, северная сторона).jpg|Kazanin Jumalanmaman jumalaižen jumalanpert' pohjoižes lidnanlaptas, vn 2013 nägu Kinel railway station 20220307 03.jpg|Kinel'-päraudtestancijan sauvuz vl 2022 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://кинельгород.рф/ Lidnümbrikon oficialine sait (''кинельгород.рф'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Kinel}} {{Samaran agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Samaran agjan lidnad]] [[Kategorii:Kinelin lidnümbrik|*]] [[Kategorii:Kinelin rajon|*]] pw8y49xei789bnqsu13x2j226bh5z53 0 32583 151464 2022-08-11T13:41:59Z Motoranger 10577 Om läbioigetud [[Vauged kuz']]-lehtpolele wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Vauged kuz']] hovjy4zawucilfb3szpsrksbvi9j6mm 10 32584 151472 2022-08-11T16:15:55Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'La création de la croix rouge.webm' wikitext text/x-wiki La création de la croix rouge.webm qsveog2bx7suic3frhlwyd2693zxwbf 10 32585 151473 2022-08-11T16:16:38Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'Contes du temps passe 02 perrault.mp3' wikitext text/x-wiki Contes du temps passe 02 perrault.mp3 ce0rteioa5i5bljpvcivullwfs4g0j9 10 32586 151474 2022-08-11T16:17:31Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'Quels sont les principes du droit international humanitaire.webm' wikitext text/x-wiki Quels sont les principes du droit international humanitaire.webm nuwqn40eoveqrjyegk6r4ksfk0y13n4 10 32587 151475 2022-08-11T16:35:29Z Koiravva 1717 Om sätud uz' lehtpol', kudamban südäiolend om 'Rahvahidenkeskeine [[gumanitarine oiktuz]] om käskusiden pala, kudambid voib kävutada [[soda]]n aigan. Ned ohjandimed oma pandud mail'man valdkundoil kaičemha civilišt ristitištod konfliktan aigan. Se oiktuz baziruiše nenil principil: erinend, proporcionaližuz, kaičijad märad. Ku pidadas koumed principad, ka lugetas, miše atak ei lähtend käskusen ramuzišpäi. [[Rahvahidenkeskeine Rusttan Ristan komitet]] vaumiči necidä animac...' wikitext text/x-wiki Rahvahidenkeskeine [[gumanitarine oiktuz]] om käskusiden pala, kudambid voib kävutada [[soda]]n aigan. Ned ohjandimed oma pandud mail'man valdkundoil kaičemha civilišt ristitištod konfliktan aigan. Se oiktuz baziruiše nenil principil: erinend, proporcionaližuz, kaičijad märad. Ku pidadas koumed principad, ka lugetas, miše atak ei lähtend käskusen ramuzišpäi. [[Rahvahidenkeskeine Rusttan Ristan komitet]] vaumiči necidä animacijad. Video om 3 min 29 s hätkte, 23. sügüz'ku 2021, anglijan i francijan kelil.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> iaai60hwcvcj2j6efvt38cbdihvir6v