Vikipedii vepwiki https://vep.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4lehtpol%E2%80%99 MediaWiki 1.47.0-wmf.10 first-letter Media Specialine Lodu Kävutai Lodu kävutajas Vikipedii Paginad Vikipedii Fail Lodu failas MediaWiki Lodu MediaWikiš Šablon Lodu šablonas Abu Lodu abus Kategorii Lodu kategorijas TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu Fevral'sk 0 5457 188857 158605 2026-07-11T15:19:34Z Motoranger 10577 formitez, +kart 188857 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Fevral'sk<br />Февральск | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 3,495 | Voz' = 2023 | Pind = | Fail = Fevralsk-terminal.JPG | Pämez' = Jevgenii Konorkin<br/>(uhoku 2021—) | Telefonkod = +7-41655-xx-xxx | Avtokod = 28 | Aigvö = [[UTC]]+9 (MSK+6) }} [[Fail:Fevralsk.jpg|thumb|left|250px|Fevral'sk-stancijan vagzal (2006)]] '''Fevral'sk''' ({{lang-ru|Февра́льск}}) om [[Venäma]]n [[radinžilo]] ([[lidnanvuitte žilo]]) [[Amuran agj]]an [[Selemdžan rajon]]as. == Istorii == Žilo om tehtud [[Baikalan-Amuran magistral'|BAM:an]] sauvondan aigan ([[1974. voz'|1974]]−[[1980. voz'|1980]] voded). Kätihe lidnanvuiččeks vn 1982 vilukun 4. päiväl Amuran agjan Rahvahandeputatoiden nevondkundan pätandan mödhe. Om nimitadud lähižen Fevral'skoje-žilon mödhe (alusenpanend 1896, om nelläs kilometras suvhe), a se venän kelen [[uhoku]]n nimen mödhe (''февраль''). Fevral'sk šingotase [[mec]]an varhapanendan vemha Kitaihe kahtel edheotandal («Fevral'sk-les», «Li Čan Li»), parziden pilindan 22 edheotandal, ühtennimižel raudtestancijal (vspäi 1997, raudten distancii, vedimdepo). Enamba mi 60 torguindan edheotandad ratas žilos. == Geografijan andmused == [[Fail:Location Map of Amur Oblast Selemdzhinsky District.png|thumb|left|250px|Selemdžan rajonan sijaduz agjas vn 2013 kartal]] Žilo sijadase agjan keskuzpalan suvipäivnouzmas, rajonan päivlaskmas, [[Selemdž]]-jogen ({{lang-ru|Селемджа́}}) i sen huran Biss-ližajogen (''Бы́сса'') keskes. Fevral'sk seižub avtotel [[Svobodnii (Amuran agj)|Svobodnijan]] i Ekimčanan keskes. Matkad [[Ekimčan]]-rajonkeskushesai om 204 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha. == Tobmuz == Lähine Fevral'skoje-žilo (348 rist. vl 2010, 254 eläjad vl 2021) mülüb lidnankundha Fevral'skan ližaks. Lidnankundan pind om 1348 km². == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe radnikžilon eläjiden lugu oli 5,128 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb žilon ristitišt oli 8,816 eläjad vl 1989. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] Pühän Jumalanmaman Sündundan puine jumalanpert'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/15013 Fevral'skan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> om avaitud žilos vl 2013. == Socialine sfer == Nened büdžetižed aluzkundad ratas žilos: ''Krasnaja Šapočka''-päivkodi («Rusked Šapkut»), Fevral'skan keskškol, kaks' kirjištod (školan i žilon), kul'turkeskuz, lapsiden čomamahtoiden škol (vll 1978−2007 muzikškol, horeografine palakund i teatr oma siš), sportškol, läžundkodi. Professionaližen opendusen aluzkundad sijadasoiš lähembaižiš lidnoiš. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://fevralskadm.ru/ Lidnankundan oficialine sait (''fevralskadm.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Fevralsk}} [[Kategorii:Amuran agjan lidnanvuiččed žilod]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Selemdžan rajon]] j3l8e02igs9j2uokocn7zueok10miv8 188858 188857 2026-07-11T15:32:58Z Motoranger 10577 geografii+ 188858 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Fevral'sk<br />Февральск | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 3,495 | Voz' = 2023 | Pind = | Fail = Fevralsk-terminal.JPG | Pämez' = Jevgenii Konorkin<br/>(uhoku 2021—) | Telefonkod = +7-41655-xx-xxx | Avtokod = 28 | Aigvö = [[UTC]]+9 (MSK+6) }} [[Fail:Fevralsk.jpg|thumb|left|250px|''Fevral'sk''-stancijan vagzal (2006)]] '''Fevral'sk''' ({{lang-ru|Февра́льск}}) om [[Venäma]]n [[radinžilo]] ([[lidnanvuitte žilo]]) [[Amuran agj]]an [[Selemdžan rajon]]as. == Istorii == Žilo om tehtud [[Baikalan-Amuran magistral'|BAM:an]] sauvondan aigan ([[1974. voz'|1974]]−[[1980. voz'|1980]] voded). Kätihe lidnanvuiččeks vn 1982 vilukun 4. päiväl Amuran agjan Rahvahandeputatoiden nevondkundan pätandan mödhe. Om nimitadud lähižen Fevral'skoje-žilon mödhe (alusenpandud vodel 1896, se om nelläs kilometras pohjoižhe radnikžilospäi), a se venän kelen [[uhoku]]n nimen mödhe (''февраль''). Fevral'sk šingotase [[mec]]an varhapanendan vemha Kitaihe kahtel edheotandal («Fevral'sk-les», «Li Čan Li»), parziden pilindan 22 edheotandal, ühtennimižel ''Fevral'sk''-raudtestancijal (vspäi 1997, raudten distancii, vedimdepo). Enamba mi 60 torguindan edheotandad ratas žilos. == Geografijan andmused == [[Fail:Location Map of Amur Oblast Selemdzhinsky District.png|thumb|left|250px|Selemdžan rajonan sijaduz agjas vn 2013 kartal]] Žilo sijadase agjan keskuzpalan suvipäivnouzmas, rajonan päivlaskmas, [[Selemdž]]-jogen ({{lang-ru|Селемджа́}}) keskjoksmusen i sen huran Biss-ližajogen (''Бы́сса'') keskes. Biss lankteb Selemdžaha kaks'kümnes kilometras päivlaskmha žilospäi. Fevral'sk seižub avtotel [[Svobodnii (Amuran agj)|Svobodnijan]] i Ekimčanan keskes. Matkad [[Ekimčan]]-rajonkeskushesai om 204 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha. BAM:an avtodublör läbitab žilod, sen tel ei ole avtotesildad Selemdžas päliči, vaiše jäehtatuz oleleb. Raudtesildad molembiš jogiš päliči i avtotesild Bissas päliči oma saudud. == Tobmuz == Lähine Fevral'skoje-žilo (348 rist. vl 2010, 254 eläjad vl 2021) mülüb lidnankundha Fevral'skan ližaks. Lidnankundan pind om 1348 km². == Eläjad == Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe radnikžilon eläjiden lugu oli 5,128 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb žilon ristitišt oli 8,816 eläjad vl 1989. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] Pühän Jumalanmaman Sündundan puine jumalanpert'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/15013 Fevral'skan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> om avaitud žilos vl 2013. == Socialine sfer == Nened büdžetižed aluzkundad ratas žilos: ''Krasnaja Šapočka''-päivkodi («Rusked Šapkut»), Fevral'skan keskškol, kaks' kirjištod (školan i žilon), kul'turkeskuz, lapsiden čomamahtoiden škol (vll 1978−2007 muzikškol, horeografine palakund i teatr oma siš), sportškol, läžundkodi. Professionaližen opendusen aluzkundad sijadasoiš lähembaižiš lidnoiš. == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://fevralskadm.ru/ Lidnankundan oficialine sait (''fevralskadm.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Fevralsk}} [[Kategorii:Amuran agjan lidnanvuiččed žilod]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Selemdžan rajon]] 9hewbc4ffguc8qt77u87ture68ivrsz Ratnapur 0 11609 188854 188851 2026-07-11T14:56:03Z Motoranger 10577 +galerei 188854 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Ratnapur<br />රත්නපුර <small>(singal.)</small><br />இரத்தினபுரி <small>(tamil.)</small> | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Šrilank | Eläjiden lugu = 165,998 | Voz' = 2022 | Pind = 20 | Fail = Ratnapura Clock Tower.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +94-45 | Aigvö = [[UTC]]+5:30 }} '''Ratnapur''' ({{lang-si|රත්නපුර}} ''Ratnapura'' [rət̪n̪əpurə], {{lang-ta|இரத்தினபுரி}} ''Ratnapuri'' [iɾɐt̪ːinɐβuɾi], {{lang-en|Ratnapura}}, «[[kalližarvoižed kived|kalližarvoižiden kividen]] lidn» [[sanskrit]]aspäi) om lidn [[Šrilank]]an suvipäivlaskmas. Se om [[Sabaragamuv]]-agjan administrativine keskuz da pala. Ratnapuran ümbrikon keskuz mugažo, ümbrik om agjan ühteks kahtespäi. == Istorii == Läz kaht tuhad vozid tagaz ezmäižed [[buddizm]]an manahad tuliba lidnan tahoiže Indijan pohjoižiš agjoišpäi. Sadas kalližarvoižid kivid läz lidnad keskaigaspäi (rubinad, sapfirad da tž.). Ratnapur šingotase turizmal, löutud kividen torguindan keskuseks i transporttesol'meks. Kalližarvoižiden kividen i [[grafit]]an samine tegese lidnan ümbrištos. == Geografijan andmused == [[Fail:Sri Lanka districts Ratnapura.svg|thumb|left|250px|Ratnapuran ümbrikon sijaduz valdkundas vn 2012 kartal]] Lidn sijadase ümbrikon lodehes, agjan keskuzpalas, Kalu-jogen oiktal randal tobjimalaz ({{lang-si|කළු ගඟ}} ''Kalu Ganga'' «must jogi» 129 km pitte), 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, [[čai|čajun]] da [[gevei|gevejan]] (londuseline räzin) plantacijoiden keskes. Matkad ekonomižhe [[Kolombo]]-pälidnhasai om üks' sada kilometrad lodeheze avtotel vai raudtel. Klimat om [[ekvatorialine vö|ekvatorialine]] neps (tropine vihmmecoiden), [[sur'vezi|sur'veded]] oma paksud. Kun keskmäine lämuz om +26,9..+28,5 C° röunoiš voden aigan. Ekstremumad oma +16,6 C° (tal'vku, uhoku) i +38,7 C° (keväz'ku). Il'man lämuz voib ületada +34 C° miččel taht kul, ei voi olda madalamb mi +20 C° sulakus-redukus. Paneb sadegid 3688 mm vodes, enamba semendkus i redukus (467 mm kus), vähemba vilukus-uhokus (125..137 mm kus). == Eläjad == Vl 1901 lidnan ristitišt oli 4,084 eläjad. Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 52,170 ristitud, vl 2022 — 165,998 ristitud. Religijan mödhe (2012): [[buddizm|buddistad]] — 78,2 %, [[induizm|induistad]] — 14,1 %, [[islam]]anuskojad — 5,3 %, [[katoline jumalankodikund|riman katolikad]] — 1,5 %, toižed hristanuskojad — 1,0 %. Kaik viž kolledžad ratas lidnas. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Maha Saman Devalaya.jpg|Buddizman Saman-jumalan pühäpert' (''Maha Saman Devalaya''), nägu vn 2016 heinkus St. Paul and Saint Peter Cathedral, Ratnapura.jpg|Phh. Pedran da Paulan päjumalanpert' (katoline), vn 2016 heinkun nägu Ratnapura national gem and jewellery authority building.jpg|Nacionaline Kalližarvoižiden kividen ohjanduz vl 2016 Ratnapura library building.jpg|Lidnan kirjišt (vn 2016 olend) </gallery> == Irdkosketused == * [http://www.ratnapura.mc.gov.lk/ Lidnan oficialine sait (''ratnapura.mc.gov.lk'').] {{ref-en}} {{ref-si}} {{ref-ta}} {{Commons|Category:Ratnapura}} [[Kategorii:Šrilankan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sabaragamuv|*]] o4nbh96hvvxglpaihuvpai0pfi9scal 188855 188854 2026-07-11T14:56:39Z Motoranger 10577 188855 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Ratnapur<br />රත්නපුර <small>(singal.)</small><br />இரத்தினபுரி <small>(tamil.)</small> | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Šrilank | Eläjiden lugu = 165,998 | Voz' = 2022 | Pind = 20 | Fail = Ratnapura Clock Tower.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +94-45 | Aigvö = [[UTC]]+5:30 }} '''Ratnapur''' ({{lang-si|රත්නපුර}} ''Ratnapura'' [rət̪n̪əpurə], {{lang-ta|இரத்தினபுரி}} ''Ratnapuri'' [iɾɐt̪ːinɐβuɾi], {{lang-en|Ratnapura}}, «[[kalližarvoižed kived|kalližarvoižiden kividen]] lidn» [[sanskrit]]aspäi) om lidn [[Šrilank]]an suvipäivlaskmas. Se om [[Sabaragamuv]]-agjan administrativine keskuz da pala. Ratnapuran ümbrikon keskuz mugažo, ümbrik om agjan ühteks kahtespäi. == Istorii == Läz kaht tuhad vozid tagaz ezmäižed [[buddizm]]an manahad tuliba lidnan tahoiže Indijan pohjoižiš agjoišpäi. Sadas kalližarvoižid kivid läz lidnad keskaigaspäi (rubinad, sapfirad da tž.). Ratnapur šingotase turizmal, löutud kividen torguindan keskuseks i transporttesol'meks. Kalližarvoižiden kividen i [[grafit]]an samine tegese lidnan ümbrištos. == Geografijan andmused == [[Fail:Sri Lanka districts Ratnapura.svg|thumb|left|200px|Ratnapuran ümbrikon sijaduz valdkundas vn 2012 kartal]] Lidn sijadase ümbrikon lodehes, agjan keskuzpalas, Kalu-jogen oiktal randal tobjimalaz ({{lang-si|කළු ගඟ}} ''Kalu Ganga'' «must jogi» 129 km pitte), 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, [[čai|čajun]] da [[gevei|gevejan]] (londuseline räzin) plantacijoiden keskes. Matkad ekonomižhe [[Kolombo]]-pälidnhasai om üks' sada kilometrad lodeheze avtotel vai raudtel. Klimat om [[ekvatorialine vö|ekvatorialine]] neps (tropine vihmmecoiden), [[sur'vezi|sur'veded]] oma paksud. Kun keskmäine lämuz om +26,9..+28,5 C° röunoiš voden aigan. Ekstremumad oma +16,6 C° (tal'vku, uhoku) i +38,7 C° (keväz'ku). Il'man lämuz voib ületada +34 C° miččel taht kul, ei voi olda madalamb mi +20 C° sulakus-redukus. Paneb sadegid 3688 mm vodes, enamba semendkus i redukus (467 mm kus), vähemba vilukus-uhokus (125..137 mm kus). == Eläjad == Vl 1901 lidnan ristitišt oli 4,084 eläjad. Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 52,170 ristitud, vl 2022 — 165,998 ristitud. Religijan mödhe (2012): [[buddizm|buddistad]] — 78,2 %, [[induizm|induistad]] — 14,1 %, [[islam]]anuskojad — 5,3 %, [[katoline jumalankodikund|riman katolikad]] — 1,5 %, toižed hristanuskojad — 1,0 %. Kaik viž kolledžad ratas lidnas. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Maha Saman Devalaya.jpg|Buddizman Saman-jumalan pühäpert' (''Maha Saman Devalaya''), nägu vn 2016 heinkus St. Paul and Saint Peter Cathedral, Ratnapura.jpg|Phh. Pedran da Paulan päjumalanpert' (katoline), vn 2016 heinkun nägu Ratnapura national gem and jewellery authority building.jpg|Nacionaline Kalližarvoižiden kividen ohjanduz vl 2016 Ratnapura library building.jpg|Lidnan kirjišt (vn 2016 olend) </gallery> == Irdkosketused == * [http://www.ratnapura.mc.gov.lk/ Lidnan oficialine sait (''ratnapura.mc.gov.lk'').] {{ref-en}} {{ref-si}} {{ref-ta}} {{Commons|Category:Ratnapura}} [[Kategorii:Šrilankan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sabaragamuv|*]] 7a64gmmc9te1c1380t51w9i27czh325 188856 188855 2026-07-11T14:58:25Z Motoranger 10577 formitez 188856 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Ratnapur<br />රත්නපුර <small>(singal.)</small><br />இரத்தினபுரி <small>(tamil.)</small> | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Šrilank | Eläjiden lugu = 165,998 | Voz' = 2022 | Pind = 20 | Fail = Ratnapura Clock Tower.jpg | Pämez' = | Telefonkod = +94-45 | Aigvö = [[UTC]]+5:30 }} '''Ratnapur''' ({{lang-si|රත්නපුර}} ''Ratnapura'' [rət̪n̪əpurə], {{lang-ta|இரத்தினபுரி}} ''Ratnapuri'' [iɾɐt̪ːinɐβuɾi], {{lang-en|Ratnapura}}, «[[kalližarvoižed kived|kalližarvoižiden kividen]] lidn» [[sanskrit]]aspäi) om lidn [[Šrilank]]an suvipäivlaskmas. Se om [[Sabaragamuv]]-agjan administrativine keskuz da pala. Ratnapuran ümbrikon keskuz mugažo, ümbrik om agjan ühteks kahtespäi. == Istorii == Läz kaht tuhad vozid tagaz ezmäižed [[buddizm]]an manahad tuliba lidnan tahoiže Indijan pohjoižiš agjoišpäi. Sadas kalližarvoižid kivid läz lidnad keskaigaspäi (rubinad, sapfirad da tž.). Ratnapur šingotase turizmal, löutud kividen torguindan keskuseks i transporttesol'meks. Kalližarvoižiden kividen i [[grafit]]an samine tegese lidnan ümbrištos. == Geografijan andmused == [[Fail:Sri Lanka districts Ratnapura.svg|thumb|left|200px|Ratnapuran ümbrikon sijaduz valdkundas vn 2012 kartal]] Lidn sijadase ümbrikon lodehes, agjan keskuzpalas, Kalu-jogen oiktal randal tobjimalaz ({{lang-si|කළු ගඟ}} ''Kalu Ganga'' «must jogi» 129 km pitte), 130 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, [[čai|čajun]] da [[gevei|gevejan]] (londuseline räzin) plantacijoiden keskes. Matkad ekonomižhe [[Kolombo]]-pälidnhasai om üks' sada kilometrad lodeheze avtotel vai raudtel. Klimat om [[ekvatorialine vö|ekvatorialine]] neps (tropine vihmmecoiden), [[sur'vezi|sur'veded]] oma paksud. Kun keskmäine lämuz om +26,9..+28,5 C° röunoiš voden aigan. Ekstremumad oma +16,6 C° (tal'vku, uhoku) i +38,7 C° (keväz'ku). Il'man lämuz voib ületada +34 C° miččel taht kul, ei voi olda madalamb mi +20 C° sulakus-redukus. Paneb sadegid 3688 mm vodes, enamba semendkus i redukus (467 mm kus), vähemba vilukus-uhokus (125..137 mm kus). == Eläjad == Vl 1901 lidnan ristitišt oli 4,084 eläjad. Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 52,170 ristitud, vl 2022 — 165,998 ristitud. Religijan mödhe (2012): [[buddizm|buddistad]] — 78,2 %, [[induizm|induistad]] — 14,1 %, [[islam]]anuskojad — 5,3 %, [[katoline jumalankodikund|riman katolikad]] — 1,5 %, toižed hristanuskojad — 1,0 %. Kaik viž kolledžad ratas lidnas. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Maha Saman Devalaya.jpg|Buddizman Saman-jumalan pühäpert' (''Maha Saman Devalaya''), nägu vn 2016 heinkus St. Paul and Saint Peter Cathedral, Ratnapura.jpg|Phh. Pedran da Paulan päjumalanpert' (katoline), vn 2016 heinkun nägu Ratnapura national gem and jewellery authority building.jpg|Nacionaline Kalližarvoižiden kividen da juvelirtegesiden ohjanduz vl 2016 (''National Gem & Jewellery Authority'') Ratnapura library building.jpg|Lidnan kirjišt (vn 2016 olend) </gallery> == Irdkosketused == * [http://www.ratnapura.mc.gov.lk/ Lidnan oficialine sait (''ratnapura.mc.gov.lk'').] {{ref-en}} {{ref-si}} {{ref-ta}} {{Commons|Category:Ratnapura}} [[Kategorii:Šrilankan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sabaragamuv|*]] pfitb6kkbt277pvbnhvrvygrkgtutqw Santa Krus de la Sjerr 0 11790 188861 136043 2026-07-11T18:13:30Z Motoranger 10577 formitez, +kart 188861 wikitext text/x-wiki {{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Santa Krus de la Sjerr<br />Santa Cruz de la Sierra | Lidnanznam = Escudo de Santa Cruz de la Sierra.svg | Flag = Flag of Santa Cruz.svg | Lidnanznam text = Santa Krus de la Sjerran lidnanznam | Flag text = Santa Krus de la Sjerran flag | Valdkund = Bolivii | Eläjiden lugu = 1,453,549 | Voz' = 2012 | Pind = 363 | Fail = Collage Santa Cruz.png | Pämez' = | Telefonkod = +591- | Aigvö = [[UTC]]−4 }} [[Fail:Distritosdesantacruz.png|thumb|left|250px|Lidnan ümbrikod (2006)]] '''Santa Krus de la Sjerr''' ({{lang-es|Santa Cruz de la Sierra}} [ˈsanta ˈkɾuz ðe la ˈsjera]) om lidn [[Bolivii|Bolivijan]] keskuzpalan päivnouzmas. Se om valdkundan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, [[Santa Krusan departament]]an i sen Andres Ibanes-provincijan administrativine keskuz da municipalitet. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1561, nügüdläižel sijal — vl 1595, 220 km päivlaskmha enččes sijadusespäi indejalaižiden londoiden tagut. Šingotaškanzihe 1950-nzil vozil [[kivivoi]]n da [[londuseline gaz|londuseližen gazan]] löudmižsijidenno. Santa Krus de la Sjerran tegimišton päsarakod oma kivivoinhimii, sömtegimišt sijaližel torhudel, mecan ümbriradmine, sauvond, turizm. == Geografijan andmused == [[Fail:Bolivia Santa Cruz Andrés Ibáñez.png|thumb|left|200px|Andres Ibanes-provincijan sijaduz Santa Krusan departamentas i Bolivijas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase departamentan päivlaskmas, Pirai-jogen randal ([[Amazonas]]an bassein), 416 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Sukre]]-pälidnhasai om 250 km suvipäivlaskmha orhal vai 480 km avtotedme. Klimat om [[tropine vö|tropižen]] savannan. Redukun-keväz'kun keskmäine lämuz om +26..+27 C°, tal'ven (kezaku-heinku) lämuz om +20..+22 C°. Paneb sadegid 1321 mm vodes, vähemba heinkus-sügüz'kus (37..61 mm kus). Tal'veližed suvitulleid todas vilud säd teravas. Paneb halad tal'vel harvoin lujas. == Eläjad da transport == Vl 1992 lidnan eläjiden lugu oli 1,030,000 ristituid. Läz 2,1 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2012, kahtenz' surtte lidnaglomeracii). Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. == Sebruzlidnad == * {{BRA|#}} [[Kuritib]], [[Paran (štat)|Paran]], [[Brazilii]] (vspäi 1989) * {{ARG|#}} [[La Plat (lidn)|La Plat]], [[Buenos Airesan agj]], [[Argentin]] (1994) == Homaičendad == <references /> {{Commons|Category:Santa Cruz de la Sierra, Bolivia}} [[Kategorii:Santa Krus de la Sjerr|*]] [[Kategorii:Bolivijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Santa Krusan departament|*]] ckgddvwm7evqr4db6g8l6jtezcrgd5d 188862 188861 2026-07-11T19:12:48Z Motoranger 10577 formitez, istorii+ 188862 wikitext text/x-wiki {{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Santa Krus de la Sjerr<br />Santa Cruz de la Sierra | Lidnanznam = Escudo de Santa Cruz de la Sierra.svg | Flag = Flag of Santa Cruz.svg | Lidnanznam text = Santa Krus de la Sjerran lidnanznam | Flag text = Santa Krus de la Sjerran flag | Valdkund = Bolivii | Eläjiden lugu = 1,453,549 | Voz' = 2012 | Pind = 363 | Fail = Collage Santa Cruz.png | Pämez' = | Telefonkod = +591- | Aigvö = [[UTC]]−4 }} [[Fail:Distritosdesantacruz.png|thumb|left|250px|Lidnan ümbrikod (2006)]] '''Santa Krus de la Sjerr''' ({{lang-es|Santa Cruz de la Sierra}} [ˈsanta ˈkɾuz ðe la ˈsjera], lühetud ''Santa Krus'') om lidn [[Bolivii|Bolivijan]] keskuzpalan päivnouzmas. Se om valdkundan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, [[Santa Krusan departament]]an i sen Andres Ibanes-provincijan administrativine keskuz da municipalitet. == Istorii == Kalaidajad čanje-indejalaižed elänzoitiba lidnan tahondad edelkolumbižen aigan. Vl 1560 Njuflo de Čavesan ekspedicii oli oigetud [[Asunsjon]]aspäi panemha ispanižen eländpunktan alust neniš tahondoiš. Eländpunktan aluz om pandud vl 1561 nügüdläiženke nimenke kut uden provincijan administrativine keskuz, nügüdläižel sijal — vl 1595, 220 km päivlaskmha enččes sijadusespäi indejalaižiden londoiden tagut. Vhesai 1622 sirtud lidnan nimi oli San Lorenco ({{lang-es|San Lorenzo}}), sid' pörtihe eziaugušt nimed, kudambad Njuflo de Čaves andoi ičeze kodilidnan mödhe Ispanijan päivlaskmas, nüg. pen' Santa Krus de la Sjerr-žilo avtonomižes Estremadur-ühthižkundas. Ispanižed missionerad mänetiba kaks' voz'sadad polenemha indejalaižiden vastustust lidnan ümbrištos. Šingotaškanzihe 1950-nzil vozil [[kivivoi]]n da [[londuseline gaz|londuseližen gazan]] löudmižsijidenno. Santa Krus de la Sjerran tegimišton päsarakod oma kivivoinhimii, sömtegimišt sijaližel torhudel, mecan ümbriradmine, sauvond, turizm. == Geografijan andmused == [[Fail:Bolivia Santa Cruz Andrés Ibáñez.png|thumb|left|200px|Andres Ibanes-provincijan sijaduz Santa Krusan departamentas i Bolivijas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase departamentan päivlaskmas, Pirai-jogen randal ([[Amazonas]]an bassein), 416 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Sukre]]-pälidnhasai om 250 km suvipäivlaskmha orhal vai 480 km avtotedme. Klimat om [[tropine vö|tropižen]] savannan. Voden keskmäine lämuz om +24,1 C°, redukun-keväz'kun +25,5..+26,3 C°, tal'ven (semendku-eloku) +20,4..+22,2 C°. Ekstremumad oma +1,3 C° (heinku, eloku) i +40,0 C° (uhoku, sügüz'ku, kül'mku). Paneb halad tal'vel harvoin lujas. Paneb sadegid 1453 mm vodes, vähemba kezakus-sügüz'kus (54..80 mm kus). Tal'veližed suvitulleid todas vilud säd teravas. == Eläjad da transport == Vl 1992 lidnan eläjiden lugu oli 1,030,000 ristituid. Läz 2,1 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2012, kahtenz' surtte lidnaglomeracii). Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. == Sebruzlidnad == * {{BRA|#}} [[Kuritib]], [[Paran (štat)|Paran]], [[Brazilii]] (vspäi 1989) * {{ARG|#}} [[La Plat (lidn)|La Plat]], [[Buenos Airesan agj]], [[Argentin]] (1994) == Homaičendad == <references /> {{Commons|Category:Santa Cruz de la Sierra, Bolivia}} [[Kategorii:Santa Krus de la Sjerr|*]] [[Kategorii:Bolivijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Santa Krusan departament|*]] 5vafc58gsp4hm5638hrikio9uvrhc5j 188863 188862 2026-07-11T20:19:24Z Motoranger 10577 +galerei 188863 wikitext text/x-wiki {{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Santa Krus de la Sjerr<br />Santa Cruz de la Sierra | Lidnanznam = Escudo de Santa Cruz de la Sierra.svg | Flag = Flag of Santa Cruz.svg | Lidnanznam text = Santa Krus de la Sjerran lidnanznam | Flag text = Santa Krus de la Sjerran flag | Valdkund = Bolivii | Eläjiden lugu = 1,453,549 | Voz' = 2012 | Pind = 363 | Fail = Collage Santa Cruz.png | Pämez' = | Telefonkod = +591- | Aigvö = [[UTC]]−4 }} [[Fail:Distritosdesantacruz.png|thumb|left|250px|Lidnan ümbrikod (2006)]] '''Santa Krus de la Sjerr''' ({{lang-es|Santa Cruz de la Sierra}} [ˈsanta ˈkɾuz ðe la ˈsjera], lühetud ''Santa Krus'') om lidn [[Bolivii|Bolivijan]] keskuzpalan päivnouzmas. Se om valdkundan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, [[Santa Krusan departament]]an i sen Andres Ibanes-provincijan administrativine keskuz da municipalitet. == Istorii == Kalaidajad čanje-indejalaižed elänzoitiba lidnan tahondad edelkolumbižen aigan. Vl 1560 Njuflo de Čavesan ekspedicii oli oigetud [[Asunsjon]]aspäi panemha ispanižen eländpunktan alust neniš tahondoiš. Eländpunktan aluz om pandud vl 1561 nügüdläiženke nimenke kut uden provincijan administrativine keskuz, nügüdläižel sijal — vl 1595, 220 km päivlaskmha enččes sijadusespäi indejalaižiden londoiden tagut. Vhesai 1622 sirtud lidnan nimi oli San Lorenco ({{lang-es|San Lorenzo}}), sid' pörtihe eziaugušt nimed, kudambad Njuflo de Čaves andoi ičeze kodilidnan mödhe Ispanijan päivlaskmas, nüg. pen' Santa Krus de la Sjerr-žilo avtonomižes Estremadur-ühthižkundas. Ispanižed missionerad mänetiba kaks' voz'sadad polenemha indejalaižiden vastustust lidnan ümbrištos. Šingotaškanzihe 1950-nzil vozil [[kivivoi]]n da [[londuseline gaz|londuseližen gazan]] löudmižsijidenno. Santa Krus de la Sjerran tegimišton päsarakod oma kivivoinhimii, sömtegimišt sijaližel torhudel, mecan ümbriradmine, sauvond, turizm. == Geografijan andmused == [[Fail:Bolivia Santa Cruz Andrés Ibáñez.png|thumb|left|200px|Andres Ibanes-provincijan sijaduz Santa Krusan departamentas i Bolivijas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase departamentan päivlaskmas, Pirai-jogen randal ([[Amazonas]]an bassein), 416 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Sukre]]-pälidnhasai om 250 km suvipäivlaskmha orhal vai 480 km avtotedme. Klimat om [[tropine vö|tropižen]] savannan, pil'vekaz vodes läbi. Tal'veližed suvitulleid todas viluhkod säd teravas. Voden keskmäine lämuz om +24,1 C°, redukun-keväz'kun +25,5..+26,3 C°, tal'ven (semendku-eloku) +20,4..+22,2 C°. Ekstremumad oma +1,3 C° (heinku, eloku) i +40,0 C° (uhoku, sügüz'ku, kül'mku). Il'man lämuz voib ületada +33 C° miččel taht kul. Paneb halad tal'vel harvoin lujas. Paneb sadegid 1453 mm vodes, enamba kül'mkus-uhokus (160..196 mm kus), vähemba kezakus-sügüz'kus (54..80 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 65..71 % röunoiš heinkus-kül'mkus, 76..77 % tal'vkus-kezakus. == Eläjad == Vl 1992 lidnan eläjiden lugu oli 1,030,000 ristituid. Läz 2,1 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2012, kahtenz' surtte lidnaglomeracii). == Transport == Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas (132 maršrutad) da sen ümbrištos. Ajelijad rengazteidme (ühtenz' i kahtenz') paksumbad maršrutad oma ''vuelteros''. Rahvahidenkeskeine civiline ''Viru Viru''-lendimport (''VVI / SLVR'', 4,1 mln passažiroid vl 2023) om avaitud vspäi 1983 seičemetoštkümnes kilometras pohjoižhe lidnaspäi. Tehtas reisid Latinižen Amerikan surihe lidnoihe, AÜV:oihe (Majami, Vašington), Madridha, La Pasha. Enzne rahvahidenkeskeine ''El' Trompil'jo''-lendimport (''SRZ / SLET'') sijadase lidnas kahtes kilometras suvhe sen keskuztorguspäi. Se radoi passažiroiden täht vll 1920−2019, nügüd' sodamehed i pen' openduz- da ekstraordinarine aviacii kävutadas vanhad lendimportad. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Gobierno Autónomo Municipal de Santa Cruz de la Sierra.jpg|Lidnan municipalitetan tobmuden sauvuz (tal'vku 2019) Catedral Basílica Menor de San Lorenzo, Santa Cruz de la Sierra.jpg|Ph. Lavrentijan kafedraline bazilikjumalanpert' (katoline, alusenpanend 1595), nägu vn 2025 sügüz'kus Barrio Equipetrol Santa Cruz.jpg|''Equipetrol''-rajon, reduku 2025 DJI 20241125183303 0170 D MI4P.jpg|''Green Tower Santa Cruz'' vl 2024 Ventura Mall desde el 4to Anillo - Santa Cruz de la Sierra, Bolivia.jpg|''Ventura''-moll (viluku 2025) VVI 2011.jpg|Rahvahidenkeskeižen ''Viru Viru''-lendimportan terminal vn 2011 elokus </gallery> == Sebruzlidnad == * {{BRA|#}} [[Kuritib]], [[Paran (štat)|Paran]], [[Brazilii]] (vspäi 1989) * {{ARG|#}} [[La Plat (lidn)|La Plat]], [[Buenos Airesan agj]], [[Argentin]] (1994) == Homaičendad == <references /> {{Commons|Category:Santa Cruz de la Sierra, Bolivia}} [[Kategorii:Santa Krus de la Sjerr|*]] [[Kategorii:Bolivijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Santa Krusan departament|*]] fhfxxlx232t8j4s37gt43afs6aq1hey 188864 188863 2026-07-11T20:24:12Z Motoranger 10577 +kuva 188864 wikitext text/x-wiki {{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Santa Krus de la Sjerr<br />Santa Cruz de la Sierra | Lidnanznam = Escudo de Santa Cruz de la Sierra.svg | Flag = Flag of Santa Cruz.svg | Lidnanznam text = Santa Krus de la Sjerran lidnanznam | Flag text = Santa Krus de la Sjerran flag | Valdkund = Bolivii | Eläjiden lugu = 1,453,549 | Voz' = 2012 | Pind = 363 | Fail = Collage Santa Cruz.png | Pämez' = | Telefonkod = +591- | Aigvö = [[UTC]]−4 }} [[Fail:Distritosdesantacruz.png|thumb|left|250px|Lidnan ümbrikod (2006)]] '''Santa Krus de la Sjerr''' ({{lang-es|Santa Cruz de la Sierra}} [ˈsanta ˈkɾuz ðe la ˈsjera], lühetud ''Santa Krus'') om lidn [[Bolivii|Bolivijan]] keskuzpalan päivnouzmas. Se om valdkundan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, [[Santa Krusan departament]]an i sen Andres Ibanes-provincijan administrativine keskuz da municipalitet. == Istorii == Kalaidajad čanje-indejalaižed elänzoitiba lidnan tahondad edelkolumbižen aigan. Vl 1560 Njuflo de Čavesan ekspedicii oli oigetud [[Asunsjon]]aspäi panemha ispanižen eländpunktan alust neniš tahondoiš. Eländpunktan aluz om pandud vl 1561 nügüdläiženke nimenke kut uden provincijan administrativine keskuz, nügüdläižel sijal — vl 1595, 220 km päivlaskmha enččes sijadusespäi indejalaižiden londoiden tagut. Vhesai 1622 sirtud lidnan nimi oli San Lorenco ({{lang-es|San Lorenzo}}), sid' pörtihe eziaugušt nimed, kudambad Njuflo de Čaves andoi ičeze kodilidnan mödhe Ispanijan päivlaskmas, nüg. pen' Santa Krus de la Sjerr-žilo avtonomižes Estremadur-ühthižkundas. Ispanižed missionerad mänetiba kaks' voz'sadad polenemha indejalaižiden vastustust lidnan ümbrištos. Šingotaškanzihe 1950-nzil vozil [[kivivoi]]n da [[londuseline gaz|londuseližen gazan]] löudmižsijidenno. Santa Krus de la Sjerran tegimišton päsarakod oma kivivoinhimii, sömtegimišt sijaližel torhudel, mecan ümbriradmine, sauvond, turizm. == Geografijan andmused == [[Fail:Bolivia Santa Cruz Andrés Ibáñez.png|thumb|left|200px|Andres Ibanes-provincijan sijaduz Santa Krusan departamentas i Bolivijas vn 2006 kartal]] Lidn sijadase departamentan päivlaskmas, Pirai-jogen randal ([[Amazonas]]an bassein), 416 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Sukre]]-pälidnhasai om 250 km suvipäivlaskmha orhal vai 480 km avtotedme. Klimat om [[tropine vö|tropižen]] savannan, pil'vekaz vodes läbi. Tal'veližed suvitulleid todas viluhkod säd teravas. Voden keskmäine lämuz om +24,1 C°, redukun-keväz'kun +25,5..+26,3 C°, tal'ven (semendku-eloku) +20,4..+22,2 C°. Ekstremumad oma +1,3 C° (heinku, eloku) i +40,0 C° (uhoku, sügüz'ku, kül'mku). Il'man lämuz voib ületada +33 C° miččel taht kul. Paneb halad tal'vel harvoin lujas. Paneb sadegid 1453 mm vodes, enamba kül'mkus-uhokus (160..196 mm kus), vähemba kezakus-sügüz'kus (54..80 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 65..71 % röunoiš heinkus-kül'mkus, 76..77 % tal'vkus-kezakus. == Eläjad == Vl 1992 lidnan eläjiden lugu oli 1,030,000 ristituid. Läz 2,1 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2012, kahtenz' surtte lidnaglomeracii). == Transport == Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas (132 maršrutad) da sen ümbrištos. Ajelijad rengazteidme (ühtenz' i kahtenz') paksumbad maršrutad oma ''vuelteros''. Rahvahidenkeskeine civiline ''Viru Viru''-lendimport (''VVI / SLVR'', 4,1 mln passažiroid vl 2023) om avaitud vspäi 1983 seičemetoštkümnes kilometras pohjoižhe lidnaspäi. Tehtas reisid Latinižen Amerikan surihe lidnoihe, AÜV:oihe (Majami, Vašington), Madridha, La Pasha. Enzne rahvahidenkeskeine ''El' Trompil'jo''-lendimport (''SRZ / SLET'') sijadase lidnas kahtes kilometras suvhe sen keskuztorguspäi. Se radoi passažiroiden täht vll 1920−2019, nügüd' sodamehed i pen' openduz- da ekstraordinarine aviacii kävutadas vanhad lendimportad. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Gobierno Autónomo Municipal de Santa Cruz de la Sierra.jpg|Lidnan municipalitetan tobmuden sauvuz (tal'vku 2019) Catedral Basílica Menor de San Lorenzo, Santa Cruz de la Sierra.jpg|Ph. Lavrentijan kafedraline bazilikjumalanpert' (katoline, alusenpanend 1595), nägu vn 2025 sügüz'kus Barrio Equipetrol Santa Cruz.jpg|''Equipetrol''-rajon, reduku 2025. ''Ventura''-moll om ezimal oiktalpäi DJI 20241125183303 0170 D MI4P.jpg|''Green Tower Santa Cruz'' vl 2024 UPB SCZ, Bolivia.jpg|Bolivijan privatine universitet (''UPB'', eloku 2025) VVI 2011.jpg|Rahvahidenkeskeižen ''Viru Viru''-lendimportan terminal vn 2011 elokus </gallery> == Sebruzlidnad == * {{BRA|#}} [[Kuritib]], [[Paran (štat)|Paran]], [[Brazilii]] (vspäi 1989) * {{ARG|#}} [[La Plat (lidn)|La Plat]], [[Buenos Airesan agj]], [[Argentin]] (1994) == Homaičendad == <references /> {{Commons|Category:Santa Cruz de la Sierra, Bolivia}} [[Kategorii:Santa Krus de la Sjerr|*]] [[Kategorii:Bolivijan lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Santa Krusan departament|*]] 5dgy1ji360371qo0lt4lwdo8pxyf90n Tän'czin' 0 12500 188871 175693 2026-07-12T06:49:09Z Koiravva 1717 formitez, +openduz 188871 wikitext text/x-wiki {{10000}}{{A10000}} {{Eländpunkt | Nimi = Tän'czin'<br />天津<br /><small>''(Tiānjīn)''</small> | Lidnanznam = | Flag = | Lidnanznam text = | Flag text = | Valdkund = Kitai | Eläjiden lugu = 13,866,009 | Voz' = 2020 | Pind = 11,946 | Fail = Tianjin montage.jpg | Pämez' = Huan Singo<br/>(2007—,<br/>黄兴国) | Telefonkod = +86-22 | Aigvö = [[UTC]]+8 }} [[Fail:China Tianjin.svg|thumb|left|250px|Tän'czinin sijaduz valdkundas vn 2008 kartal]] '''Tän'czin'''' ({{lang-zh|天津}}, [[pin'jin']]: ''Tiānjīn'', sijaline virkand [tʰjɛ̃̀ɦɪ̀ŋ], sana sanha «taivhaline bradindsija», počtan adresas: ''Tientsin'') om [[Kitai]]n keskuzalištusen lidn (nellän kesken), ei mülü agjoihe. Se om Kitain kul'turan da turizman znamasine keskuz, kaikiš järedamb logistine keskuz da transporttesol'm. Lidn sijadase ühesakümnes vides kilometras suvipäivnouzmha [[Pekin]]-pälidnaspäi. == Istorii == Nügüdläižen lidnan sijas port da varažomad oliba olmas vodespäi 340 edel meiden erad. Vhesai 1404 nimitihe lidnad ''Žigu:ks'' (直沽, «oiged port»). Sikš ku tulii kitain Jongli-imperator läbiti jogen lidnas ridelten valdištmes vellenpoiganke, ka lidnad udesnimitihe nügüdläižikš vl 1368 kut ''Tän'czinvei'' («taivhaližen bradindsijan kaičend»). Levitihe [[Kitain sur' kanal|Kitain surt kanalad]], vl 1421 sirtihe Kitain pälidnad [[Nankin]]aspäi [[Pekin]]ha, sid' lidn oli varmitadud i šingotaškanzihe torguindkeskuseks. Tähäsai lidnrajonad kogotas kaks' palad — kontinentansüdäimine (kanalan randoil) da mererandaline (rahvahidenkeskeine port). Kitain vižvoččiden augplanoiden aigan Tän'czin' tegihe industializacijan vedimeks, jügedan da kebnan tegimištoiden kaikiš znamasižembaks keskuseks. == Geografijan andmused == [[Fail:Hai River Basin EN.svg|thumb|left|250px|Lidnan ümbrišt (2014)]] Lidnan territorii seižub [[Tün' valdmeri|Tünen valdmeren]] [[Pakuine meri|Pakuižen meren]] [[Bohai (laht)|Bohai]]-lahten randal. Se röunatab [[Hebei]]-agjanke suves, päivlaskmas da pohjoižes, [[Pekin]]an territorijanke lodehes. Ühthine röunoiden piduz kuivmadme om 1137 km. [[Pakuine meri|Pakuižen meren]] randanpird otab 153 km Tän'czinin röunoiš. Kaik kuz' vanhad lidnrajonad sijadasoiš kontinentan südäimes, Haihe-jogen randoil da [[Kitain sur' kanal|Huanhe-Jänczi]]-kanalan kaikiš pohjoižembas čokkoimes. Reljef om tazo mererandaline tobjimalaz. Kaikiš korktemb om Džudin-mägenoc (1078 m ü.m.t.) Hebeinke pohjoižröunal. Klimat om terav kontinentaline, mussonine pol'kuiv. Keväz' om päivoikaz, toižed kud oma pil'vekahad. Voden keskmäine lämuz om +13,3 C°, kezakun-elokun +25,0..+27,2 C°, tal'vkun-uhokun −2,8..+0,4 C°. Kaikiš madalamb homaitud lämuz om −22,9 C° (uhoku), kaikiš korktemb +40,6 C° (semendku-heinku). Ei voi panda halad semendkus-sügüz'kus. Paneb sadegid 521 mm vodes, vihmsezon oleskeleb kezaaigan (heinkus-elokus paneb 122..141 mm kus), kuival sezonal (tal'vku-keväz'ku) paneb 19 mm kaikes pordos. Londuseližed varad oma [[kivivoi]], [[marganc]], [[bor (himine element)]] da [[keitandsol]]. == Administrativine jagand == [[Fail:天津市地图3.svg|thumb|left|250px|Tän'czinin 16 rajonad vl 2023]] Tän'czin' jagase 15 nimitadud rajonaks-ümbrikoks (seičeme lidnrajonad, nell' ezilidnrajonad, nell' külärajonad) da ühteks eriližeks rajonaks. Kuz' vanhad lidnrajonad oma Hepin, Hedun, Hesi, Nan'kai, Hebei da Huncäo. Uz' lidnrajon om mererandaline Bin'hai, se sijadase koumekümnes kilometras päivnouzmha lidnan vanhas keskusespäi. Ned 16 rajonad alajagasoiš 240 administrativižeks ühtnikaks (140 lidnankundad da sada küläümbrikod). == Eläjad == Vn 2000 Kitain rahvahanlugemižen mödhe lidnan ühthine ristitišt (lidnrajonad i külärajonad) oli 9,848,731 eläjad, vl 2010 — 12,938,224 eläjad, vl 2020 — 13,866,009 eläjad. Rahvahad (2000): [[han' (rahvaz)|han']] — 97,29 %, [[hui (rahvaz)|hui]] — 1,75 %, [[man'čžuralaižed]] — 0,57 %, toižed rahvahad — 0,39 %. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad. Kaikiš znamasižembad oma Tän'czinin universitet ({{lang-zh|天津大学}}, alusenpanend 1895, ezmäine universitet Kitaiš) i Nan'kain universitet ({{lang-zh|南开大学}}, alusenpanend 1919). Niiden ližaks Kitain Civiližen aviacijan universitet (中国民航大学) i Hebein tehnologine universitet (河北工业大学, aluz om pandud vl 1903, ezmäine mugoine Kitaiš) oma avaitud. Nene vižtoštkümne üläopendusen aluzkundad alištudas sijaližele tobmudele: Tän'czinin kümne tošt universitetad (verhiden keliden, medicinine, pedagogine, tehnologine, kommercijan, finansoiden da ekonomikan, tedoliž-tehnine, politehnine, tehnologijan da pedagogikan, veroližen kitajižen medicinan), Tän'czinin čomamahtoiden akademii ({{lang-zh|天津美术学院}}), Tän'czinin konservatorii ({{lang-zh|天津音乐学院}}), maižandusen, fizkul'turan i lidnan sauvondan institutad. == Ižanduz == Tän'czinin [[kogosüdäiprodukt]] om 1,572 mlrd CNY (225 bln US$ vl 2014), se kaksitui vodenke 2009 rindataden. Mail'man [[Airbus]]-kompanijan tegimed, [[Toyota]]-, [[Samsung]]- da [[Motorola]]-kompanijoiden palakundad sijadase lidnas. Vl 2010 285 mail'man kompanijad 500:späi oliba ičeze palakundoidenke Bin'hai-rajonas «Bohai — Ekonomine Rim» projektan zavodindan jäl'ghe. Ižandusen uded sarakod oma konstruktortedoidused, elektronine informacine tehnologii, [[biotehnologii]]. Nacionaline superkompjuterine keskuz sijadase Tän'cziniš, vl 2010 heredambaine (vn 2011 kezakuhusai) [[Tän'he-1A]]-superkompjuter mail'mas om sätud neciš lidnas. == Transport == Tän'czinin port sijadase kuz'kümnes kilometras lidnan keskuzpalan rajonišpäi, se om üks' kaikiš järedambišpäi Kitaiš da mail'mas, otab 32 km mererandištod. Avtobusad, tramvaid da metro oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metropoliten radab vspäi 1984 (vspäi 2024 om üks'toštkümne jonod 222 stancijanke, 301 km raudted). Kiruhraudtejonused ühtenzoittas lidnad [[Pekin]]-pälidnanke (117 km ted vai pol'časud). Rahvahidenkeskeine civiline ''Tän'czin' Bin'hai''-lendimport<ref>[http://tbia.cn/ Rahvahidenkeskeižen Tän'czin' Bin'hai-lendimportan sait (''tbia.cn'').] {{ref-zh}}</ref> (''TSN / ZBTJ'', 23,8 mln passažiroid vl 2019, 195 tuh. tonnoid jüguid vl 2021) sijadase koumetoštkümnes kilometras päivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Sišpäi tehtas reisid [[Azii|Azijan]] äjihe verhiže maihe, jügureisid [[Venäma]]n Sibirin lidnoihe, čarterreisid [[Egipt]]ha, mugažo Kitaidme. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> 天津市人民政府正面.jpg|Lidnan rahvahaližen tobmuden sauvuz (2011) TianjinDrumTower.jpg|Barabančuhunduz (''Gulou''), vn 2005 nägu Yujiapu Railway Station.jpg|Finansine Juczäpu-rajon ühtennimiženke raudtestancijanke vl 2015 天津滨海新区泰达金融街.jpg|Ekonomižen i tehnižen šingotesen zon mererandaližes Bin'hai-rajonas vl 2007 天津梅江会展中心.jpg|Meiczän-konferenciikeskuz ühtennimižes rajonas vl 2011 天津大学南开大学联合研究大厦201608.jpg|Tän'czinin universitet (2016) 天津科学技术馆20120519.PNG|Tän'czinin tedon da tehnologijoiden muzei (2012) 21336-Tianjin (49063761436).jpg|Koncertzal (2018) Tianjin Binhai International Airport 201509.jpg|Rahvahidenkeskeižen ''Tän'czin' Bin'hai''-lendimportan terminal vl 2015 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.tj.gov.cn/ Tän'czin'-lidnan Rahvahaližen ohjastusen oficialine sait (''tj.gov.cn'').] {{ref-zh}} [[Kategorii:Tän'czin'| ]] [[Kategorii:Kitain lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] ha0mmt9brd4oput4gnzisbkkw82inpl Kutun'jo Toto 0 18137 188865 188853 2026-07-11T20:27:21Z Motoranger 10577 Heitä vajehtuz [[Special:Diff/188853|188853]] [[Special:Contributions/IvanScrooge98|IvanScrooge98]] ([[User talk:IvanScrooge98|paginan]]) abul 188865 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Toto cutugno.png | описание изображения = Toto Kutun'jo vodel 1983 }} '''Sal'vatore «Toto» Kutun'jo''' ({{lang-it|Salvatore "Toto" Cutugno}} [ˈtɔːto kuˈtuɲɲo]; sünd. [[7. heinku]] [[1943]], Fozdinovo-kund, [[Toskan]]-agj, [[Italii]] — kol. [[22. eloku]] [[2023]], [[Milan]], Italii) oli italine pajatai da muzikankirjutai, edesti [[italijan kel'|italijan kelel]]. == Biografii == Toto om lühenduz Sal'vatore-nimespäi. Hän oli sündnu Fozdinovo-lidnha, sodamerimehen kanzha. Tat vändi [[torv (soit)|torvel]]. Priha oti kävutamižhe necidä soitod lapsessai, iče openui väta bangsoitoil i akkordeonal. Ühesatoštkümnevoččehe ighäsai ezini bangsoitoil Italijan muzikgruppiš. Vozil 1976−1980 Toto oli «Albatros»-gruppan solistan. Vl 1976 pajatai ühtni ezmäižen kerdan Sanremon festivalihe, i vl 1980 oti sen ühtent sijad «Solo noi»-pajonke. Vl 1990 hän ezini Italijad [[Evrovizii|Evrovizii-konkursal]], kus pajati «Insieme 1992»-pajon da sai vägestust. Toto oli nainu, Karla oli hänen ak. Üks'jäine illegitimine Niko-poig om sündnu Totol vl 1989. Vl 2019 Toto gastrolirui, [[Venäma]]dme tobjimalaz. == Diskografii == * 1976 — ''Volo AZ 504'' (Lendand AZ 504) * 1979 — ''Voglio l`anima'' (Tahtoin henged) * 1980 — ''Innamorata, innamorato, innamorati'' (Armastuses, armastuses, armastusen aigan) * 1980 — ''Solo noi'' (Vaiše mö) * 1981 — ''La mia musica'' (Se minun muzik) * 1983 — ''L`italiano'' (Italijalaižed) * 1985 — ''Per amore o per gioco'' (Armastusen täht vai vändon täht) * 1986 — ''Azzurra malinconia — Italia'' (Azur'ne tusk — Italii) * 1987 — ''Mediterraneo'' (Keskmeri) * 1990 — ''Insieme 1992'' (Ühtes 1992) * 1991 — ''Non e` facile essere uomini'' (Eile kebn azj olda mužikan) * 1995 — ''Voglio andare a vivere in campagna'' (Tahtoin lähtta ajelten i eläda küläs) * 1997 — ''Canzoni nascoste'' (Peitol'žed pajod) * 2002 — ''Il treno va'' (Jonuz ajab) * 2005 — ''Cantando'' (Pajatand) * 2005 — ''Come noi nessuno al mondo'' (Eile mail'mas meiden kartte) * 2008 — ''Un falco chiuso in gabbia'' (Sauptud stajas sakkal) * 2010 — ''I miei Sanremo'' (Minun San-Remo) == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.totocutugno.com/ Toto Kutun'jon oficialine sait (''totocutugno.com'').] {{ref-it}} {{Commons|Category:Toto Cutugno}} [[Kategorii:Italijan pajatajad]] [[Kategorii:Pajatajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Toskanha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1943]] [[Kategorii:Sündnuded heinkun 7. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Milanas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 2023]] [[Kategorii:Kolnuded elokun 22. päiväl]] [[Kategorii:Evrovizijan vägestajad]] l6997dlih5iydyf49gcm8qpaycea4t1 188866 188865 2026-07-11T20:28:16Z Motoranger 10577 toižen kuvan ümbrikirjutand 188866 wikitext text/x-wiki {{Personalii | изображение = Toto Cutugno.jpg | описание изображения = Toto Kutun'jo vodel 1976 vai sen aigemba }} '''Sal'vatore «Toto» Kutun'jo''' ({{lang-it|Salvatore "Toto" Cutugno}} [ˈtɔːto kuˈtuɲɲo]; sünd. [[7. heinku]] [[1943]], Fozdinovo-kund, [[Toskan]]-agj, [[Italii]] — kol. [[22. eloku]] [[2023]], [[Milan]], Italii) oli italine pajatai da muzikankirjutai, edesti [[italijan kel'|italijan kelel]]. == Biografii == Toto om lühenduz Sal'vatore-nimespäi. Hän oli sündnu Fozdinovo-lidnha, sodamerimehen kanzha. Tat vändi [[torv (soit)|torvel]]. Priha oti kävutamižhe necidä soitod lapsessai, iče openui väta bangsoitoil i akkordeonal. Ühesatoštkümnevoččehe ighäsai ezini bangsoitoil Italijan muzikgruppiš. Vozil 1976−1980 Toto oli «Albatros»-gruppan solistan. Vl 1976 pajatai ühtni ezmäižen kerdan Sanremon festivalihe, i vl 1980 oti sen ühtent sijad «Solo noi»-pajonke. Vl 1990 hän ezini Italijad [[Evrovizii|Evrovizii-konkursal]], kus pajati «Insieme 1992»-pajon da sai vägestust. Toto oli nainu, Karla oli hänen ak. Üks'jäine illegitimine Niko-poig om sündnu Totol vl 1989. Vl 2019 Toto gastrolirui, [[Venäma]]dme tobjimalaz. == Diskografii == * 1976 — ''Volo AZ 504'' (Lendand AZ 504) * 1979 — ''Voglio l`anima'' (Tahtoin henged) * 1980 — ''Innamorata, innamorato, innamorati'' (Armastuses, armastuses, armastusen aigan) * 1980 — ''Solo noi'' (Vaiše mö) * 1981 — ''La mia musica'' (Se minun muzik) * 1983 — ''L`italiano'' (Italijalaižed) * 1985 — ''Per amore o per gioco'' (Armastusen täht vai vändon täht) * 1986 — ''Azzurra malinconia — Italia'' (Azur'ne tusk — Italii) * 1987 — ''Mediterraneo'' (Keskmeri) * 1990 — ''Insieme 1992'' (Ühtes 1992) * 1991 — ''Non e` facile essere uomini'' (Eile kebn azj olda mužikan) * 1995 — ''Voglio andare a vivere in campagna'' (Tahtoin lähtta ajelten i eläda küläs) * 1997 — ''Canzoni nascoste'' (Peitol'žed pajod) * 2002 — ''Il treno va'' (Jonuz ajab) * 2005 — ''Cantando'' (Pajatand) * 2005 — ''Come noi nessuno al mondo'' (Eile mail'mas meiden kartte) * 2008 — ''Un falco chiuso in gabbia'' (Sauptud stajas sakkal) * 2010 — ''I miei Sanremo'' (Minun San-Remo) == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://www.totocutugno.com/ Toto Kutun'jon oficialine sait (''totocutugno.com'').] {{ref-it}} {{Commons|Category:Toto Cutugno}} [[Kategorii:Italijan pajatajad]] [[Kategorii:Pajatajad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Personalijad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Sündnuded Toskanha]] [[Kategorii:Sündnuded vl 1943]] [[Kategorii:Sündnuded heinkun 7. päiväl]] [[Kategorii:Kolnuded Milanas]] [[Kategorii:Kolnuded vl 2023]] [[Kategorii:Kolnuded elokun 22. päiväl]] [[Kategorii:Evrovizijan vägestajad]] pxafpx49xry1y3ygk0z4osm3dyu8f4z Borisoglebsk 0 25240 188867 179722 2026-07-12T05:40:08Z Koiravva 1717 formitez, openduz+ 188867 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Borisoglebsk<br />Борисоглебск | Lidnanznam = Borisoglebsk COA (2006).gif | Flag = Flag of Borisoglebsk (Voronezh oblast).png | Lidnanznam text = Borisoglebskan lidnanznam | Flag text = Borisoglebskan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 57,682 | Voz' = 2025 | Pind = 55.26 | Fail = Вид справа здания, где размещался госпиталь № 1604.jpg | Pämez' = Jelena Agajeva<br/>(reduku 2016—) | Telefonkod = +7-47354-xx-xxx | Avtokod = 36. 136 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} {{Znamoičendad|Borisoglebsk (znamoičendad)}} '''Borisoglebsk''' ({{lang-ru|Борисогле́бск}}) om [[Venäma]]n lidn da transporttesol'm [[Voronežan agj]]an pohjoižpäivnouzmaižes čogas. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Borisoglebskan lidnümbrikon administrativine keskuz, mülüb sihe vn 2004 redukuspäi. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1698 (vai vl 1646 erasiden purtkiden mödhe) kuti ''Novopavlovsk (Pavlovsk)'' kaičemha tahondad kalaidajiden heimoiden londoišpäi. Vspäi 1704 om nügüdläiženke nimenke, šingotihe pumaterialan depoks Venäman laivišton sauvomižen täht [[Petr I]] carindan aigan, sid' [[nižu]]n kazvatandal i jogivaldmoil. Sai makundan lidnan statusad vl 1779. [[Rahvahanikoiden soda Venämas|Rahvahanikoiden sodan]] aigan Borisoglebsk oli toran objektaks. [[Toine mail'man soda|Suren sodan]] aigan lidn ei olend okkupiruidud, no oli frontan ezipirdanno: formiruihe sodapalakundoid, sodaläžundkodid radoiba, Voronežan agjan aluzkundad oliba evakuiruidud sihe. Vn 2004 redukus ühtištadihe lidnad rajonanke i kätihe lidnümbrikoks. Borisoglebsk šingotase mašinansauvomižen tegimil (himižen tegimišton täht, katil-mehanine, kivivoin da gazan samižen täht), ladimiden edheotandoil, sauvondmaterialiden pästandal ([[savič]], gazuidud beton), sömtegimištol (amuine [[olud]]entegim, leibänproduktoiden kombinat, lihakonservkombinat), mugažo valamižtegim i pul'kiden edheotand ratas lidnas. == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Borisoglebsk (Voronezh Oblast).svg|thumb|left|250px|Lidnan sijaduz ümbrikos (levitase päivnouzmha) i agjas vn 2010 kartal]] Lidn sijadase lidnümbrikon päivlaskmaiženno röunanno, [[Hopr]]-jogen oiktal randpolel ({{lang-ru|Хопёр}} 979 km pitte, [[Don]]-jogen hura ližajogi) sen oiktan [[Voron (Hopran ližajogi)|Voron]]-ližajogen ({{lang-ru|Ворона}} 454 km pitte) lanktendanno, Voronan hural randal, 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Voronež]]hasai om 200 km päivlaskmha orhal, 224 km avtotel vai 350 km raudtel. Lähembaine lidn om [[Povorino]] kaks'kümnes kahtes kilometras suvhe orhal, 39 km avtotedme vai 26 km raudtedme. ''Borisoglebsk''-raudtestancii radab lidnan suvipalas «[[Lipeck]] — [[Volgograd]]»-keskustal. Kaks' avtotekeskust ristikoitas kudes kilometras lodeheze lidnaspäi: «Voronež — [[Saratov]]» (läbitab lidnan pohjošt) i «[[Tambov]] — Volgograd». Borisoglebsk-sodalendimport sijadase nelläs kilometras päivnouzmha lidnaspäi. == Tobmuz == Kaik 23 žilod i üks' külä mülüdas lidnümbrikho Borisoglebskan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1371 km². Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Duman ezimez'. Edeline Duman ezimez' om Aleksandr Kakorin, radoi vn 2016 redukuhusai. Lidnümbrikon Administracijan pämez' om Andrei Piščugin vn 2016 sulakuspäi. == Eläjad == Vl 1939 lidnan ristitišt oli 52,900 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 62,865 ristitud, lidnümbrikon — 78,721 ristitud, vn 2021 lidnan — 60,687 ristitud. Kaik 62,669 ristitud elihe lidnas i 74,154 ristitud kaikes lidnümbrikos vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 67..72 tuhad eläjid vll 1973−1998 i 2002−2005 (72,338 rist. vl 1989). Rahvahad (2010): [[venälaižed]] — 97,2 %, toižed rahvahad — 2,8 %. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] kahesa pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/6927 Borisoglebskan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma kaičenus i saudud lidnas: Jumalanmaman «Znam»-jumalaižen päjumalanpert' (1869) i seičeme jumalanpertid. Niiden ližaks Spasan Toižetamižen päjumalanpert', kaks' jumalanpertid i kaks' časounäd ei ole kaičenus. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma seičeme nomeruidud päivkodid (nomer 1, 7, 11, 12, 19..21), kahesa keskškolad (nomer 3..6, 10..13), gimnazii nomer 1, školanirdpol'žen radon keskuz, norišton iniciativoiden da adaptacijan ''SAM''-keskuz, kaks' čomamahtoiden školad (nomer 1 i 2), čomamahtoine škol A.P. Räbuškinan nimed, lapsiden da norišton sportškol. Professionaližen opendusen aluzkundad oma Borisoglebskan kaks' kolledžad (medicinine<ref>[http://bormed.ru/ Borisoglebskan medicinižen kolledžan sait (''bormed.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, muzikaline) i nell' tehnikumad (teiden sauvondan, tehmišton i informacijan tehnologijoiden, maižandusen, tehnologiž-ekonomine<ref>[http://bortet.obrvrn.ru/ Borisoglebskan tehnologiž-ekonomižen tehnikuman sait (''bortet.obrvrn.ru'').] {{ref-ru}}</ref>), mugažo Voronežan, Krasnodaran i Moskvan üläopendusen aluzkundoiden nell' filialad. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Rathaus der Stadt Borissoglebsk.jpg|Lidnümbrikon ohjastusen pert' (2000) Борисоглебск Казанская церковь.jpg|Jumalanmaman Kazanin jumalaižen jumalanpert' (kivine variant om saudud vspäi 1811), vn 2019 nägu Фасад Здания купеческого клуба.jpg|Voronežan sauvonduniversitetan filial (2016, torgovanoiden sebran istorine pert') Картинная галерея им. Петра Шолохова в Борисоглебске.jpg|Kuvagalerei, vn 2009 nägu </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://borisoglebsk.gosuslugi.ru/ Lidnümbrikon tobmuden sait (''borisoglebsk.gosuslugi.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Borisoglebsk}} {{Voronežan agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Voronežan agjan lidnad]] [[Kategorii:Voronežan agjan lidnümbrikod]] cf1w73u2wtvoypf4vwbjf9dked4emct Buturlinovk 0 25247 188868 179702 2026-07-12T05:44:43Z Koiravva 1717 formitez 188868 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Buturlinovk<br />Бутурлиновка | Lidnanznam = Coat of Arms of Buturlinovka (Voronezh oblast).png | Flag = Flag of Buturlinovskoe (Voronezh oblast).png | Lidnanznam text = Buturlinovkan lidnanznam | Flag text = Buturlinovkan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 23,648 | Voz' = 2025 | Pind = 37.72 | Fail = Бутурлиновка,центр города.jpg | Pämez' = Aleksandr Golovkov<br/>(heinku 2018—) | Telefonkod = +7-47361-xx-xxx | Avtokod = 36. 136 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Buturlinovk''' ({{lang-ru|Бутурли́новка}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Voronežan agj]]an keskuzpalan päivnouzmas. Se om [[Buturlinovkan rajon]]an administrativižeks keskuseks da palaks. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1740 kuti [[ukrainalaižed|ukrainalaižiden]] slabad. Mainitase vn 1829 kartal ''Petrovskoje / Buturlinovk''-nimitusidenke ({{lang-ru|Петровское, тожь Бутурлиновка}}), valdoičijan Buturlinov-rodun kanzannimen mödhe. Šingotihe nahksapkoiden tehmižel 19. voz'sadan keskespäi, tehtihe millionhasai paroid vodes da möihe kaikedme Venäman imperijadme. Slabad sai lidnan statusad vn 1917 17. päiväl heinkud. Vspäi 1993 sodaaviacijan polk baziruiše lidnan röunal. Buturlinovk šingotase raudbetontegesiden edheotandal i sömtegimištol (leibproduktoiden kombinat, [[pühävoi]]ntegim, lihakombinat, spirttegim, likörvintegim). Om ümbärtud maižanduzrajonal ([[podsolnušnik]]an i villän kazvatand, lihamaidživatvodind). == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Buturlinovsky District (Voronezh Oblast).svg|thumb|left|250px|Buturlinovkan rajonan sijaduz agjas vn 2010 kartal]] Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Osered'-jogen üläjoksmusen hural randal tobjimalaz ({{lang-ru|Осере́дь / Осеред}} 89 km pitte, [[Don]]-jogen hura ližajogi), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Voronež]]hasai om 133 km lodeheze orhal, 180 km avtotel vai 220 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma [[Kalač (lidn)|Kalač]] 54 km suvipäivnouzmha orhal vai raudtedme, 61 km avtotedme, i [[Pavlovsk (Voronežan agj)|Pavlovsk]] 52 km suvipäivlaskmha orhal, 56 km avtotedme vai 59 km raudtedme. ''Buturlinovk''-raudtestancii radab lidnan päivnouzmas sarakol «[[Povorino]] — [[Liski]]»-keskustaspäi. == Tobmuz == Kaik koume žilod mülüdas lidnankundha Buturlinovkan ližaks: Zemledelec, Kruglii, Otradnoje, niiden ühthine ristitišt oli 96 eläjad vl 2010. Lidnankundan pind — 135,8 nellikkilometrad. Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez'. Lidnan Administracijan pämez' om Aleksandr Golovkov vn 2018 elokuspäi. Edeline Administracijan pämez' om Jevgenii Dmitrenko, radoi vn 2018 semendkuhusai. == Eläjad == Vl 1877 kaik 23,963 ristitud elihe slabadas, vl 1939 lidnan ristitišt oli 11,400 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 27,208 ristitud, lidnankundan — 27,304 ristitud, rajonan viž ühesandest, vn 2021 lidnan — 24,397 ristitud. Kaik 24,670 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 27,500 eläjad vl 1926 i 27..29 tuhad eläjid vll 1989−1998 (29,258 rist. vl 1989). Rahvahad (2010): [[venälaižed]] — 97,3 %, [[čiganalaižed]] — 1,1 %, toižed rahvahad — 1,6 %. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] nell' pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/1239 Buturlinovkan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma kaičenus i saudud lidnas: Spasan Toižetamižen päjumalanpert' (1885−1893), koume jumalanpertid, völ üks' jumalanpert' om sauvomas. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma seičeme päivkodid (nomer 1, 4, 5, 7..9, ''Lesnaja skazka'' «mecsarn»), nell' aluzškolad (nomer 1, 4, 7, 9), Buturlinovkan keskškol, lapsiden sädamižen pert', čomamahtoiden škol, sportškol. Professionaližen opendusen aluzkundad oma Buturlinovkan mehaniž-tehnologine kolledž<ref>[http://vrnbmtk.obrvrn.ru/ Buturlinovkan mehaniž-tehnologižen kolledžan sait (''vrnbmtk.obrvrn.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, medicinine kolledž<ref>[http://butmed.nubex.ru/ Buturlinovkan medkolledžan sait (''butmed.nubex.ru'').] {{ref-ru}}</ref> (ende medtehnikum) i Gubernijan pedagogižen kolledžan filial<ref>[http://gpk36.obrvrn.ru/filialy/buturlinovskiy/ Buturlinovkan filial Gubernijan pedagogižen kolledžan ''gpk36.obrvrn.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref>. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Река Осередь - panoramio.jpg|Osered'-jogi (2009) Спасо-Преображенский собор - panoramio (3).jpg|Spasan Toižetamižen päjumalanpert', vn 2009 nägu БПТ Ленина 23.jpg|Gubernijan pedagogižen kolledžan filial vl 2015 Buturlinovka, Voronezh Oblast, Russia - panoramio.jpg|Torguindan keskuz (2015) Народный краеведческий музей города Бутурлиновка.jpg|Kodirandantedištandmuzei vl 2015 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://buturlinovskoe-r20.gosweb.gosuslugi.ru/ Lidnankundan tobmuden sait (''buturlinovskoe-r20.gosweb.gosuslugi.ru'').] {{ref-ru}} * [http://buturlinovka.ru/ Lidnan informacine sait (''buturlinovka.ru'').] {{ref-ru}} (om täuttud vn 2019 tal'vkuhusai) {{Commons|Category:Buturlinovka}} {{Voronežan agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Voronežan agjan lidnad]] [[Kategorii:Buturlinovkan rajon|*]] 0d523ga81i16yb3zclj5fvezp35css7 188869 188868 2026-07-12T05:48:19Z Koiravva 1717 formitez 188869 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Buturlinovk<br />Бутурлиновка | Lidnanznam = Coat of Arms of Buturlinovka (Voronezh oblast).png | Flag = Flag of Buturlinovskoe (Voronezh oblast).png | Lidnanznam text = Buturlinovkan lidnanznam | Flag text = Buturlinovkan flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 23,648 | Voz' = 2025 | Pind = 37.72 | Fail = Бутурлиновка,центр города.jpg | Pämez' = Aleksandr Golovkov<br/>(heinku 2018—) | Telefonkod = +7-47361-xx-xxx | Avtokod = 36. 136 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Buturlinovk''' ({{lang-ru|Бутурли́новка}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Voronežan agj]]an keskuzpalan päivnouzmas. Se om [[Buturlinovkan rajon]]an administrativižeks keskuseks da palaks. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vl 1740 kuti [[ukrainalaižed|ukrainalaižiden]] slabad. Mainitase vn 1829 kartal ''Petrovskoje / Buturlinovk''-nimitusidenke ({{lang-ru|Петровское, тожь Бутурлиновка}}), valdoičijan Buturlinov-rodun kanzannimen mödhe. Šingotihe nahksapkoiden tehmižel 19. voz'sadan keskespäi, tehtihe millionhasai paroid vodes da möihe kaikedme Venäman imperijadme. Slabad sai lidnan statusad vn 1917 17. päiväl heinkud. Vspäi 1993 sodaaviacijan polk baziruiše lidnan röunal. Buturlinovk šingotase raudbetontegesiden edheotandal i sömtegimištol (leibproduktoiden kombinat, [[pühävoi]]ntegim, lihakombinat, spirttegim, likörvintegim). Om ümbärtud maižanduzrajonal ([[podsolnušnik]]an i villän kazvatand, lihamaidživatvodind). == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Buturlinovsky District (Voronezh Oblast).svg|thumb|left|250px|Buturlinovkan rajonan sijaduz agjas vn 2010 kartal]] Lidn sijadase rajonan keskuzpalas, Osered'-jogen üläjoksmusen hural randal tobjimalaz ({{lang-ru|Осере́дь / Осеред}} 89 km pitte, [[Don]]-jogen hura ližajogi), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Voronež]]hasai om 133 km lodeheze orhal, 180 km avtotel vai 220 km raudtel. Lähembaižed lidnad oma [[Kalač (lidn)|Kalač]] 54 km suvipäivnouzmha orhal vai raudtedme, 61 km avtotedme, i [[Pavlovsk (Voronežan agj)|Pavlovsk]] vižkümnes kahtes kilometras suvipäivlaskmha orhal, 56 km avtotedme vai 59 km raudtedme. ''Buturlinovk''-raudtestancii radab lidnan päivnouzmas sarakol «[[Povorino]] — [[Liski]]»-keskustaspäi. == Tobmuz == Kaik koume žilod mülüdas lidnankundha Buturlinovkan ližaks: Zemledelec, Kruglii, Otradnoje, niiden ühthine ristitišt oli 96 eläjad vl 2010. Lidnankundan pind — 135,8 nellikkilometrad. Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Rahvahandeputatoiden nevondkundan ezimez'. Lidnan Administracijan pämez' om Aleksandr Golovkov vn 2018 elokuspäi. Edeline Administracijan pämez' om Jevgenii Dmitrenko, radoi vn 2018 semendkuhusai. == Eläjad == Vl 1877 kaik 23,963 ristitud elihe slabadas, vl 1939 lidnan ristitišt oli 11,400 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 27,208 ristitud, lidnankundan — 27,304 ristitud, rajonan viž ühesandest, vn 2021 lidnan — 24,397 ristitud. Kaik 24,670 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 27,500 eläjad vl 1926 i 27..29 tuhad eläjid vll 1989−1998 (29,258 rist. vl 1989). Rahvahad (2010): [[venälaižed]] — 97,3 %, [[čiganalaižed]] — 1,1 %, toižed rahvahad — 1,6 %. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] nell' pühäpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/1239 Buturlinovkan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma kaičenus i saudud lidnas: Spasan Toižetamižen päjumalanpert' (1885−1893), koume jumalanpertid, völ üks' jumalanpert' om sauvomas. == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma seičeme päivkodid (nomer 1, 4, 5, 7..9, ''Lesnaja skazka'' «mecsarn»), nell' aluzškolad (nomer 1, 4, 7, 9), Buturlinovkan keskškol, lapsiden sädamižen pert', čomamahtoiden škol, sportškol. Professionaližen opendusen aluzkundad oma Buturlinovkan mehaniž-tehnologine kolledž<ref>[http://vrnbmtk.obrvrn.ru/ Buturlinovkan mehaniž-tehnologižen kolledžan sait (''vrnbmtk.obrvrn.ru'').] {{ref-ru}}</ref>, medicinine kolledž<ref>[http://butmed.nubex.ru/ Buturlinovkan medkolledžan sait (''butmed.nubex.ru'').] {{ref-ru}}</ref> (ende medtehnikum) i Gubernijan pedagogižen kolledžan filial<ref>[http://gpk36.obrvrn.ru/filialy/buturlinovskiy/ Buturlinovkan filial Gubernijan pedagogižen kolledžan ''gpk36.obrvrn.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref>. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Река Осередь - panoramio.jpg|Osered'-jogi (2009) Спасо-Преображенский собор - panoramio (3).jpg|Spasan Toižetamižen päjumalanpert', vn 2009 nägu БПТ Ленина 23.jpg|Gubernijan pedagogižen kolledžan filial vl 2015 Buturlinovka, Voronezh Oblast, Russia - panoramio.jpg|Torguindan keskuz (2015) Народный краеведческий музей города Бутурлиновка.jpg|Kodirandantedištandmuzei vl 2015 </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://buturlinovskoe-r20.gosweb.gosuslugi.ru/ Lidnankundan tobmuden sait (''buturlinovskoe-r20.gosweb.gosuslugi.ru'').] {{ref-ru}} * [http://buturlinovka.ru/ Lidnan informacine sait (''buturlinovka.ru'').] {{ref-ru}} (om täuttud vn 2019 tal'vkuhusai) {{Commons|Category:Buturlinovka}} {{Voronežan agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Voronežan agjan lidnad]] [[Kategorii:Buturlinovkan rajon|*]] d5418dwfn9masxxji6p5re2jsms55fw Ertil' 0 25257 188870 179692 2026-07-12T06:01:57Z Koiravva 1717 formitez, openduz+ 188870 wikitext text/x-wiki {{Eländpunkt | Nimi = Ertil'<br />Эртиль | Lidnanznam = Coat of Arms of Ertil.gif | Flag = Flag of Ertil (Voronezh oblast).png | Lidnanznam text = Ertilin lidnanznam | Flag text = Ertilin flag | Valdkund = Venäma | Eläjiden lugu = 9,666 | Voz' = 2025 | Pind = 20 | Fail = Memdocka Ertil.JPG | Pämez' = Jevgenii Močalov<br/>(viluku 2021—) | Telefonkod = +7-47345-xx-xxx | Avtokod = 36. 136 | Aigvö = [[UTC]]+3 ([[MSK]]+0) }} '''Ertil' ''' ({{lang-ru|Эрти́ль}}) om [[Venäma]]n lidn da lidnankund [[Voronežan agj]]an pohjoižes. Se om [[Ertilin rajon]]an administrativine keskuz, mülüb sihe. == Istorii == Eländpunktan aluz om pandud vll 1891−1897 žiloks sauvomha da holitamha sahartegint, nimitihe jogen mödhe. Edel ut sauvondad Jertil-žilo ({{lang-ru|Ертыл}}, mainitase vspäi 1698) oli tetab 17. voz'sadaspäi 20 km päivlaskmha nügüdläižes lidnaspäi, sen uz' nimituz om ''Vanh Ertil''' ({{lang-ru|Старый Эртиль}}). Sahartegim radaškanzi vl 1897, se voz' lugese lidnan alusenpanendan oficialižeks. «[[Lipeck]] — [[Borisoglebsk]]»-raudtekeskust läbiti lidnad vl 1915. [[Rahvahanikoiden soda Venämas|Rahvahanikoiden sodan]] aigan polttihe tegint, saudihe ut sahartegint vll 1931−1934 sijaliženke maižanduzbazanke. Kätihe Ertilid radnikžiloks vn 1938 4. päiväl tal'vkud, panihe sil-žo vodel rajonan keskuseks. [[Toine mail'man soda|Toižen mail'man sodan]] aigan lidn ei olend okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil, no frontan pird mäni läz. Radnikžilo sai lidnan statusad vn 1963 1. päiväl uhokud. Ertil' šingotase mašinansauvomižen (valamiž-mehanine tegim<ref>[http://elmz.ru/ Ertilin valamiž-mehanižen tegimen sait (''elmz.ru'').] {{ref-ru}}</ref> — mašiništ sömtegimišton i kivivointegimišton täht, kodvindmehanine tegim — varapalad sömtegimišton mašiništon täht), sömtegimištol ([[sahar (produkt)|saharan]]tegim, pühävoitegim, maidon edheotand, jauhkombinat) i [[mec]]an udessündutandan da melioracijan edheotandal. == Geografijan andmused == [[Fail:Location of Ertilsky District (Voronezh Oblast).svg|thumb|left|250px|Ertilin rajonan sijaduz agjas vn 2010 kartal]] Lidn sijadase rajonan pohjoižes, ühtennimižen jogen molembil randoil ({{lang-ru|(Большой) Эртиль}} 92 km pitte, [[Don]]-jogen hurapol'ne bassein), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad [[Tambovan agj]]hasai om koume kilometrad pohjoižhe i viž kilometrad päivnouzmha orhal. Matkad [[Voronež]]hasai om 112 km päivlaskmha orhal, 134 km avtotel vai 223 km raudtel. Lähembaine lidn om [[Žerdevk]] (Tambovan agj) nell'kümnes kudes kilometras päivnouzmha orhal, 84 km avtotedme vai 88 km raudtedme. ''Ertil' ''-raudtestancii radab lidnan pohjoižpalas, se om 31-kilometrižen sarakon lopstancijaks Tambovan agjan Mordovo-žilospäi (''Oboron''-stancii). == Tobmuz == Kaik kahesa žilod mülüdas lidnankundha Ertilin ližaks. Lidnankundan pind — 196,58 km². Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan pämez' om Aleksandr Prokudin (2002 — viluku 2021). == Eläjad == Vl 1939 lidnan ristitišt oli 7,100 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11,387 ristitud, lidnankundan — 12,996 ristitud, rajonan pol', vn 2021 lidnan — 10,024 ristitud. Kaik 10,410 ristitud elihe lidnas i 11,955 ristitud kaikes lidnankundas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 16 tuhad eläjid vl 1967 i 13..14 tuhad eläjid vll 1979−2001 (14,300 rist. vl 1992). Rahvahad (2010): [[venälaižed]] — 98,5 %, toižed rahvahad — 1,5 %. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] kaks' jumalanpertid<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/13156 Ertilin pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma saudud lidnas: Jumalanmaman Iverižen jumalaižen (letihe vll 1991−1994) i ph. Serafim Sarovalaižen (om sätud vll 1999−2001). == Openduz == Lapsiden opendusen aluzkundad oma nell' nomeruidud päivkodid (nomer 1..4), ''Perspektiva''-augotižškol-päivkodi, koume keskškolad (nomer 1, süvetud opendusenke i Sokolovskai), ehtal'ne škol, lapsiden sädamižen pert', čomamahtoiden škol (muzikan, voimujupirdandan, horeografijan openduz), lapsiden da norišton sportškol. Borisoglebskan maižanduztehnikuman Ertilin filial<ref>[http://pu16e.narod.ru/ Borisoglebskan maižanduztehnikuman Ertilin filialan sait (''pu16e.narod.ru'').] {{ref-ru}}</ref> om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks. == Galerei == <gallery mode="packed" heights="125px"> Lenin Ertil.JPG|Leninan muštnik i tobmuden sauvuz (sulaku 2006) Memorial Ertil.JPG|Velleskaum i memorial pölištunuzile eläjile Toižen mail'man sodan aigan (sulaku 2006) Ertil.png|Vanh lidnanznam (2006) </gallery> == Homaičendad == <references /> == Irdkosketused == * [http://ertilcity.gosuslugi.ru/ Lidnankundan tobmuden aluzkundoiden sait (''ertilcity.gosuslugi.ru'').] {{ref-ru}} {{Commons|Category:Ertil, Voronezh Oblast}} {{Voronežan agjan lidnad}} [[Kategorii:Venäman lidnad]] [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]] [[Kategorii:Voronežan agjan lidnad]] [[Kategorii:Ertilin rajon|*]] 4eel5i9zbbw1seojk7l3xf84hgj7enr Šablon:Motd/2026-07-14 (vep) 10 40982 188859 2026-07-11T18:00:15Z Motoranger 10577 audion ümbrikirjutand 188859 wikitext text/x-wiki Rahvahaline ''Sista polskan'' («Jäl'gmäine pol'šan»). Edesti ''Joel Jansson'' (1892−1977) [[Uppsal]]an Gällbo-ezilidnas vn 1961 kezakun 20. päiväl, [[Ročinma]]. Soit: violine hobedakahanke koskmenke nikel'harpan toižendan. Purde: Ročinman edestuzčomamahton agentuz, Keskuz ročin folkmuzikan da džazan tedoidusiš ({{lang-sv|Musikverket, Svenskt visarkiv}}), om ottud vn 2022 kül'mkus. Audion hätkeližuz om 1 min 28 s.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> tgk8xj37hy0jvh3gs8zyjr6rxb4hbfn 188860 188859 2026-07-11T18:01:38Z Motoranger 10577 188860 wikitext text/x-wiki ''Sista polskan''-folkpajo («Jäl'gmäine pol'šan»). Edesti ''Joel Jansson'' (1892−1977) [[Uppsal]]an Gällbo-ezilidnas vn 1961 kezakun 20. päiväl, [[Ročinma]]. Soit: violine hobedakahanke koskmenke nikel'harpan toižendan. Purde: Ročinman edestuzčomamahton agentuz, Keskuz ročin folkmuzikan da džazan tedoidusiš ({{lang-sv|Musikverket, Svenskt visarkiv}}), om ottud vn 2022 kül'mkus. Audion hätkeližuz om 1 min 28 s.<noinclude> [[Kategorii:Päivän medijan šablonad]] </noinclude> owafrkvejn1c87w11ani8nirbhz4hbi