Wikipedia
xhwiki
https://xh.wikipedia.org/wiki/Iphepha_Elingundoqo
MediaWiki 1.47.0-wmf.10
first-letter
iMedia
Mahluko
Ingxoxo
Ilungu
Ingxoxo nelungu
Wikipedia
Ingxoxo ngeWikipedia
Ngokweenkcukacha
Ingxoxo ngokweenkcukacha
iMediaWiki
Ingxoxo ngeMediaWiki
iThemplethi
Ingxoxo yethemplethi
Uncedo
Ingxoxo ngoncedo
Uluhlu
Ingxoxo ngoluhlu
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
Iqwarhashe
0
2294
41007
40924
2026-07-08T14:31:15Z
Jobelele
16254
Iphimpi sisilwanyana esinobungozi
41007
wikitext
text/x-wiki
[[File:Beautiful Zebra in South Africa.JPG|thumb|Iqwarhashe]]
[[File:Cape Mountain Zebra - Equus zebra zebra.webm|thumb|Iqwarhashe]]
'''iphimpi sisilwanyane esinobungozi'''
Sisilwanyana sasendle esitya ingca. Sikwa kwaziwa ngokuba yiZebra ngokwesiNgesi.
[[Category:Izilwanyana]]
[[Category:Izilwanyana seAfrika]]
[[Category:Amaqwarhashe| ]]
{{stub}}
0lxzx0o77srflsgbs72h76ee6wbabpn
41037
41007
2026-07-09T06:50:37Z
Umzekelo
16222
Undid revision [[Special:Diff/41007|41007]] by [[Special:Contributions/Jobelele|Jobelele]] ([[User talk:Jobelele|talk]])
41037
wikitext
text/x-wiki
[[File:Beautiful Zebra in South Africa.JPG|thumb|Iqwarhashe]]
[[File:Cape Mountain Zebra - Equus zebra zebra.webm|thumb|Iqwarhashe]]
'''Iqwarhashe'''
Sisilwanyana sasendle esitya ingca. Sikwa kwaziwa ngokuba yiZebra ngokwesiNgesi.
[[Category:Izilwanyana]]
[[Category:Izilwanyana seAfrika]]
[[Category:Amaqwarhashe| ]]
{{stub}}
kl000uioav8qta0jdc4pwb3s0qla4v4
Ilungu:Siphalo-siphelo
2
9093
40948
2026-07-08T14:10:01Z
Siphalo-siphelo
16237
Created page with "Igama lam ndinguTolo"
40948
wikitext
text/x-wiki
Igama lam ndinguTolo
o7quyl5uasig0thbk02fa3k3pcbixgy
Ilungu:Umzekelo
2
9094
40949
2026-07-08T14:11:32Z
Umzekelo
16222
Created my user page
40949
wikitext
text/x-wiki
Igama lam nguMzekelo.
[[Ilungu:Umzekelo/Draft 1|Draft 1]] - [[Ilungu:Umzekelo/Draft 2|Draft 2]]
l06lq15y1248cbn6d74rwzmfuxekvqw
Ilungu:Phelie2024
2
9095
40950
2026-07-08T14:11:33Z
Phelie2024
13302
created mu user page
40950
wikitext
text/x-wiki
Igama lam nguPhelie, ndingumguquleli apha kweli khasi
uhlelo lokuqala [[Ilungu:Phelie2024/Uhlelo lwesibini|- Uhlelo lwesibini]]
qymp2jhyk0eovcnbor3cjsaonu36934
40994
40950
2026-07-08T14:21:58Z
Phelie2024
13302
created a user page
40994
wikitext
text/x-wiki
Igama lam nguPhelie, ndingumguquleli apha kweli khasi
[[Ilungu:Phelie2024/Uhlelo lokuqala|uhlelo lokuqala]] [[Ilungu:Phelie2024/Uhlelo lwesibini|- Uhlelo lwesibini]]
c5pk70fivxbwh5vec9j6mu91m3kqvri
Ilungu:Nala1334565
2
9096
40951
2026-07-08T14:11:34Z
Nala1334565
16252
created my user page
40951
wikitext
text/x-wiki
[[Ilungu:Nala1334565/Draft 1|Draft 1]]
r0it75citq8rm2igf8wjzzu5b0qw3fc
Ilungu:Gcini Jauza
2
9097
40952
2026-07-08T14:11:35Z
Gcini Jauza
16246
created my page
40952
wikitext
text/x-wiki
IGama lam ndinguGcinile Jauza.
[[Ilungu:Gcini Jauza/Draft 1|Draft 1]] - [[Ilungu:Gcini Jauza/Draft 2|Draft 2]]
dxrvhhij9sf2mo03dqfdn4tk8ljgm2i
Ilungu:Jobelele
2
9098
40953
2026-07-08T14:11:35Z
Jobelele
16254
Mna ndenze igama lokusebenzisa
40953
wikitext
text/x-wiki
Igama ndinguJobelele
[[Ilungu:Jobelele/Draft 1|Draft 1]] - Draft 2
rzr0hq2zrnbvg8egmq56prggcm3vgdx
41044
40953
2026-07-09T07:25:27Z
Jobelele
16254
41044
wikitext
text/x-wiki
Igama ndinguJobelele
[[Ilungu:Jobelele/Draft 1|Draft 1]] - Draft '''Unomathotholo'''
'''Inkcazo'''
Inomathotholo sisixhobo se-elektroniki esifumana kwaye sidlulise imiqondiso yesandi ngamaza erediyo. Isetyenziswa kakhulu kunxibelelwano, ukuzonwabisa, kunye nokusasazwa kolwazi. Iirediyo zisebenza ngokulungelelanisa iifrikhwensi ezithile ukuze zithathe imiqondiso yokusasazwa, ezithi emva koko ziguqulwe zibe sisandi esivakalayo. Zibe yinxalenye ebalulekileyo yonxibelelwano lwanamhlanje ukusukela oko zasungulwa, zenza kube lula ukufikelela kwiindaba, umculo, kunye nosasazo olungxamisekileyo kwihlabathi liphela (Katz, 2010).
'''Indima kunomathotholo kuLuntu'''
Iirediyo zidlale indima ebalulekileyo ekubumbeni unxibelelwano, inkcubeko, kunye nokusasazwa kolwazi ukusukela oko zasungulwa. Njengenye yezixhobo zokuqala zonxibelelwano olukhulu lwe-elektroniki, iirediyo zitshintshe indlela abantu abafumana ngayo iindaba, ukuzonwabisa, kunye nolwazi olungxamisekileyo, zichaphazela uphuhliso loluntu kumanqanaba amaninzi (Smith, 2018).
Ngokwembali, iirediyo bezingasebenzi nje kuphela njengomthombo wolonwabo ngomculo kunye nemiboniso yamahlaya kodwa zikwasebenza njengezixhobo ezibalulekileyo zokusasaza ulwazi ngamaxesha anzima afana neemfazwe, iintlekele zemvelo, kunye nokuphazamiseka kwezopolitiko (Johnson, 2020). Umzekelo, ngexesha leMfazwe Yehlabathi yesiBini, iirediyo zazibalulekile ekusasazeni i-propaganda nokugcina abemi benolwazi malunga nophuhliso lwexesha lemfazwe, ngaloo ndlela bekhuthaza umanyano lwesizwe (Brown, 2019).
Ngaphezu koko, iirediyo ziye zanegalelo elikhulu kutshintshiselwano lwenkcubeko kunye nehlabathi jikelele. Ngokuthumela umxholo owahlukeneyo kwimida, iirediyo zenze kube lula ukwabelana ngomculo, ulwimi, kunye namasiko, zikhuthaza ukuqondana kweenkcubeko ezahlukeneyo (Williams, 2021). Kwimimandla emininzi esakhulayo, iirediyo zihlala zibalulekile ngenxa yokufikeleleka kwazo nokufikeleleka kwazo, zibonelela ngolwazi olubalulekileyo lwemfundo kunye nempilo kwiindawo ezikude (Kumar, 2022).
Ngaphandle kokwanda kweendaba zedijithali, iirediyo ziyaqhubeka nokuba nefuthe, ngakumbi kwimimandla enokufikelela kwi-intanethi okulinganiselweyo. Zisebenza njengeendlela zonxibelelwano ezizinzileyo ngexesha leengxamiseko xa iziseko zedijithali zinokuphazamiseka (Davis, 2023). Ukongeza, ukufika kwerediyo ye-intanethi kunye namaqonga okusasaza kuye kwaphucula indima yerediyo yendabuko, kudibanisa ubuchwepheshe obudala kunye neefomathi ezintsha zedijithali ukufikelela kubaphulaphuli abaninzi (Martin, 2020).
Ukuqukumbela, indima yerediyo idlulela ngaphaya kokuzonwabisa nje; Sisixhobo esibalulekileyo sokusasazwa kolwazi, ukutshintshiselana ngenkcubeko, kunye nomanyano lwentlalo. Njengoko iteknoloji iqhubela phambili, irediyo iyatshintsha, iqinisekisa ukuba ukubaluleka kwayo kuyaqhubeka kuluntu lwanamhlanje.
'''Izalathiso'''
Brown, T. (2019). *Unxibelelwano lwerediyo nexesha lemfazwe: Impembelelo yeendaba zosasazo ngexesha leMfazwe Yehlabathi II*. Ijenali yeMbali yeMedia, 15(2), iphe. 45-60.
Davis, L. (2023). *Unxibelelwano olungxamisekileyo kunye nokuqina kwerediyo kwixesha ledijithali*. Ijenali yeHlabathi yeZifundo zeMedia, 22(4), iphe. 112-125.
Johnson, P. (2020). *Uphuhliso losasazo lwerediyo kunye nempembelelo yalo kuluntu*. Imidiya kunye noLuntu, 18(1), iphe. 33-50.
Kumar, R. (2022). *Irediyo njengesixhobo sophuhliso: Ukufikelela kuluntu olukude*. Ijenali yoPhuhliso, 10(3), iphe. 78-89.
---2
skjxxtfgrq7t1co3wxu0hxtz5octn4p
41075
41044
2026-07-09T09:27:16Z
Jobelele
16254
References
41075
wikitext
text/x-wiki
Igama ndinguJobelele
[[Ilungu:Jobelele/Draft 1|Draft 1]] - Draft '''Unomathotholo'''
'''Inkcazo'''
Inomathotholo sisixhobo se-elektroniki esifumana kwaye sidlulise imiqondiso yesandi ngamaza erediyo. Isetyenziswa kakhulu kunxibelelwano, ukuzonwabisa, kunye nokusasazwa kolwazi. Iirediyo zisebenza ngokulungelelanisa iifrikhwensi ezithile ukuze zithathe imiqondiso yokusasazwa, ezithi emva koko ziguqulwe zibe sisandi esivakalayo. Zibe yinxalenye ebalulekileyo yonxibelelwano lwanamhlanje ukusukela oko zasungulwa, zenza kube lula ukufikelela kwiindaba, umculo, kunye nosasazo olungxamisekileyo kwihlabathi liphela (Katz, 2010).
'''Indima kunomathotholo kuLuntu'''
Iirediyo zidlale indima ebalulekileyo ekubumbeni unxibelelwano, inkcubeko, kunye nokusasazwa kolwazi ukusukela oko zasungulwa. Njengenye yezixhobo zokuqala zonxibelelwano olukhulu lwe-elektroniki, iirediyo zitshintshe indlela abantu abafumana ngayo iindaba, ukuzonwabisa, kunye nolwazi olungxamisekileyo, zichaphazela uphuhliso loluntu kumanqanaba amaninzi (Smith, 2018).
Ngokwembali, iirediyo bezingasebenzi nje kuphela njengomthombo wolonwabo ngomculo kunye nemiboniso yamahlaya kodwa zikwasebenza njengezixhobo ezibalulekileyo zokusasaza ulwazi ngamaxesha anzima afana neemfazwe, iintlekele zemvelo, kunye nokuphazamiseka kwezopolitiko (Johnson, 2020). Umzekelo, ngexesha leMfazwe Yehlabathi yesiBini, iirediyo zazibalulekile ekusasazeni i-propaganda nokugcina abemi benolwazi malunga nophuhliso lwexesha lemfazwe, ngaloo ndlela bekhuthaza umanyano lwesizwe (Brown, 2019).
Ngaphezu koko, iirediyo ziye zanegalelo elikhulu kutshintshiselwano lwenkcubeko kunye nehlabathi jikelele. Ngokuthumela umxholo owahlukeneyo kwimida, iirediyo zenze kube lula ukwabelana ngomculo, ulwimi, kunye namasiko, zikhuthaza ukuqondana kweenkcubeko ezahlukeneyo (Williams, 2021). Kwimimandla emininzi esakhulayo, iirediyo zihlala zibalulekile ngenxa yokufikeleleka kwazo nokufikeleleka kwazo, zibonelela ngolwazi olubalulekileyo lwemfundo kunye nempilo kwiindawo ezikude (Kumar, 2022).
Ngaphandle kokwanda kweendaba zedijithali, iirediyo ziyaqhubeka nokuba nefuthe, ngakumbi kwimimandla enokufikelela kwi-intanethi okulinganiselweyo. Zisebenza njengeendlela zonxibelelwano ezizinzileyo ngexesha leengxamiseko xa iziseko zedijithali zinokuphazamiseka (Davis, 2023). Ukongeza, ukufika kwerediyo ye-intanethi kunye namaqonga okusasaza kuye kwaphucula indima yerediyo yendabuko, kudibanisa ubuchwepheshe obudala kunye neefomathi ezintsha zedijithali ukufikelela kubaphulaphuli abaninzi (Martin, 2020).
Ukuqukumbela, indima yerediyo idlulela ngaphaya kokuzonwabisa nje; Sisixhobo esibalulekileyo sokusasazwa kolwazi, ukutshintshiselana ngenkcubeko, kunye nomanyano lwentlalo. Njengoko iteknoloji iqhubela phambili, irediyo iyatshintsha, iqinisekisa ukuba ukubaluleka kwayo kuyaqhubeka kuluntu lwanamhlanje.
'''Imithombo yolwazi'''
Brown, T. (2019). *Unxibelelwano lwerediyo nexesha lemfazwe: Impembelelo yeendaba zosasazo ngexesha leMfazwe Yehlabathi II*. Ijenali yeMbali yeMedia, 15(2), iphe. 45-60.
Davis, L. (2023). *Unxibelelwano olungxamisekileyo kunye nokuqina kwerediyo kwixesha ledijithali*. Ijenali yeHlabathi yeZifundo zeMedia, 22(4), iphe. 112-125.
Johnson, P. (2020). *Uphuhliso losasazo lwerediyo kunye nempembelelo yalo kuluntu*. Imidiya kunye noLuntu, 18(1), iphe. 33-50.
Kumar, R. (2022). *Irediyo njengesixhobo sophuhliso: Ukufikelela kuluntu olukude*. Ijenali yoPhuhliso, 10(3), iphe. 78-89.
---2
== Imithombo yolwazi ==
<references />
snybeunv49av8w5ida1o6xghwmckcgq
41085
41075
2026-07-09T09:45:20Z
Jobelele
16254
/* Imithombo yolwazi */
41085
wikitext
text/x-wiki
Igama ndinguJobelele
[[Ilungu:Jobelele/Draft 1|Draft 1]] - Draft '''Unomathotholo'''
'''Inkcazo'''
Inomathotholo sisixhobo se-elektroniki esifumana kwaye sidlulise imiqondiso yesandi ngamaza erediyo. Isetyenziswa kakhulu kunxibelelwano, ukuzonwabisa, kunye nokusasazwa kolwazi. Iirediyo zisebenza ngokulungelelanisa iifrikhwensi ezithile ukuze zithathe imiqondiso yokusasazwa, ezithi emva koko ziguqulwe zibe sisandi esivakalayo. Zibe yinxalenye ebalulekileyo yonxibelelwano lwanamhlanje ukusukela oko zasungulwa, zenza kube lula ukufikelela kwiindaba, umculo, kunye nosasazo olungxamisekileyo kwihlabathi liphela (Katz, 2010).
'''Indima kunomathotholo kuLuntu'''
Iirediyo zidlale indima ebalulekileyo ekubumbeni unxibelelwano, inkcubeko, kunye nokusasazwa kolwazi ukusukela oko zasungulwa. Njengenye yezixhobo zokuqala zonxibelelwano olukhulu lwe-elektroniki, iirediyo zitshintshe indlela abantu abafumana ngayo iindaba, ukuzonwabisa, kunye nolwazi olungxamisekileyo, zichaphazela uphuhliso loluntu kumanqanaba amaninzi (Smith, 2018).
Ngokwembali, iirediyo bezingasebenzi nje kuphela njengomthombo wolonwabo ngomculo kunye nemiboniso yamahlaya kodwa zikwasebenza njengezixhobo ezibalulekileyo zokusasaza ulwazi ngamaxesha anzima afana neemfazwe, iintlekele zemvelo, kunye nokuphazamiseka kwezopolitiko (Johnson, 2020). Umzekelo, ngexesha leMfazwe Yehlabathi yesiBini, iirediyo zazibalulekile ekusasazeni i-propaganda nokugcina abemi benolwazi malunga nophuhliso lwexesha lemfazwe, ngaloo ndlela bekhuthaza umanyano lwesizwe (Brown, 2019).
Ngaphezu koko, iirediyo ziye zanegalelo elikhulu kutshintshiselwano lwenkcubeko kunye nehlabathi jikelele. Ngokuthumela umxholo owahlukeneyo kwimida, iirediyo zenze kube lula ukwabelana ngomculo, ulwimi, kunye namasiko, zikhuthaza ukuqondana kweenkcubeko ezahlukeneyo (Williams, 2021). Kwimimandla emininzi esakhulayo, iirediyo zihlala zibalulekile ngenxa yokufikeleleka kwazo nokufikeleleka kwazo, zibonelela ngolwazi olubalulekileyo lwemfundo kunye nempilo kwiindawo ezikude (Kumar, 2022).
Ngaphandle kokwanda kweendaba zedijithali, iirediyo ziyaqhubeka nokuba nefuthe, ngakumbi kwimimandla enokufikelela kwi-intanethi okulinganiselweyo. Zisebenza njengeendlela zonxibelelwano ezizinzileyo ngexesha leengxamiseko xa iziseko zedijithali zinokuphazamiseka (Davis, 2023). Ukongeza, ukufika kwerediyo ye-intanethi kunye namaqonga okusasaza kuye kwaphucula indima yerediyo yendabuko, kudibanisa ubuchwepheshe obudala kunye neefomathi ezintsha zedijithali ukufikelela kubaphulaphuli abaninzi (Martin, 2020).
Ukuqukumbela, indima yerediyo idlulela ngaphaya kokuzonwabisa nje; Sisixhobo esibalulekileyo sokusasazwa kolwazi, ukutshintshiselana ngenkcubeko, kunye nomanyano lwentlalo. Njengoko iteknoloji iqhubela phambili, irediyo iyatshintsha, iqinisekisa ukuba ukubaluleka kwayo kuyaqhubeka kuluntu lwanamhlanje.
'''Imithombo yolwazi'''
Brown, T. (2019). *Unxibelelwano lwerediyo nexesha lemfazwe: Impembelelo yeendaba zosasazo ngexesha leMfazwe Yehlabathi II*. Ijenali yeMbali yeMedia, 15(2), iphe. 45-60.
Davis, L. (2023). *Unxibelelwano olungxamisekileyo kunye nokuqina kwerediyo kwixesha ledijithali*. Ijenali yeHlabathi yeZifundo zeMedia, 22(4), iphe. 112-125.
Johnson, P. (2020). *Uphuhliso losasazo lwerediyo kunye nempembelelo yalo kuluntu*. Imidiya kunye noLuntu, 18(1), iphe. 33-50.
Kumar, R. (2022). *Irediyo njengesixhobo sophuhliso: Ukufikelela kuluntu olukude*. Ijenali yoPhuhliso, 10(3), iphe. 78-89.
---2
== Imithombo yolwazi ==
<references />
<references responsive="" />
ev0le85girfmeia3bw8z07gypz7ft0e
41108
41085
2026-07-09T10:17:25Z
Jobelele
16254
/* Imithombo yolwazi */
41108
wikitext
text/x-wiki
Igama ndinguJobelele
[[Ilungu:Jobelele/Draft 1|Draft 1]] - Draft '''Unomathotholo'''
'''Inkcazo'''
Inomathotholo sisixhobo se-elektroniki esifumana kwaye sidlulise imiqondiso yesandi ngamaza erediyo.<ref>{{Cite journal|last=Ershov|first=Yu. L.|date=2019-08-30|title=On Brown polynomials. II|url=https://doi.org/10.33048/smzh.2019.60.507|journal=Sibirskii matematicheskii zhurnal|volume=60|issue=5|pages=1080–1084|doi=10.33048/smzh.2019.60.507|issn=0037-4474}}</ref> Isetyenziswa kakhulu kunxibelelwano, ukuzonwabisa, kunye nokusasazwa kolwazi.<ref>{{Cite journal|last=Dou|first=Lirong|last2=Xiao|first2=Kunye|last3=Wang|first3=Jingchun|date=2023|title=Characteristics of Lower Cretaceous Strata, Reservoirs, and Seals|url=https://doi.org/10.1007/978-981-19-2673-0_4|journal=Petroleum Geology and Exploration of the Bongor Basin|location=Singapore|publisher=Springer Nature Singapore|pages=125–171|isbn=978-981-19-2672-3}}</ref> Iirediyo zisebenza ngokulungelelanisa iifrikhwensi ezithile ukuze zithathe imiqondiso yokusasazwa, ezithi emva koko ziguqulwe zibe sisandi esivakalayo.<ref>{{Cite journal|last=An|first=Sojin|date=2015-12-31|title=A Study on the Usages of the Pronoun “Kunye”.|url=https://doi.org/10.19033/sks.2015.12.50.123|journal=Korean Semantics|volume=50|pages=123|doi=10.19033/sks.2015.12.50.123|issn=1226-7198}}</ref> Zibe yinxalenye ebalulekileyo yonxibelelwano lwanamhlanje ukusukela oko zasungulwa, zenza kube lula ukufikelela kwiindaba, umculo, kunye nosasazo olungxamisekileyo kwihlabathi liphela.<ref>{{Cite journal|date=2022-08-05|title=[10]|url=https://doi.org/10.2307/j.ctv2z860pw.11|journal=Fragmented Lives|publisher=Mwanaka Media and Publishing|pages=78–89}}</ref>
'''Indima kunomathotholo kuLuntu'''
Iirediyo zidlale indima ebalulekileyo ekubumbeni unxibelelwano, inkcubeko, kunye nokusasazwa kolwazi ukusukela oko zasungulwa. Njengenye yezixhobo zokuqala zonxibelelwano olukhulu lwe-elektroniki, iirediyo zitshintshe indlela abantu abafumana ngayo iindaba, ukuzonwabisa, kunye nolwazi olungxamisekileyo, zichaphazela uphuhliso loluntu kumanqanaba amaninzi (Smith, 2018).
Ngokwembali, iirediyo bezingasebenzi nje kuphela njengomthombo wolonwabo ngomculo kunye nemiboniso yamahlaya kodwa zikwasebenza njengezixhobo ezibalulekileyo zokusasaza ulwazi ngamaxesha anzima afana neemfazwe, iintlekele zemvelo, kunye nokuphazamiseka kwezopolitiko (Johnson, 2020). Umzekelo, ngexesha leMfazwe Yehlabathi yesiBini, iirediyo zazibalulekile ekusasazeni i-propaganda nokugcina abemi benolwazi malunga nophuhliso lwexesha lemfazwe, ngaloo ndlela bekhuthaza umanyano lwesizwe (Brown, 2019).
Ngaphezu koko, iirediyo ziye zanegalelo elikhulu kutshintshiselwano lwenkcubeko kunye nehlabathi jikelele. Ngokuthumela umxholo owahlukeneyo kwimida, iirediyo zenze kube lula ukwabelana ngomculo, ulwimi, kunye namasiko, zikhuthaza ukuqondana kweenkcubeko ezahlukeneyo (Williams, 2021). Kwimimandla emininzi esakhulayo, iirediyo zihlala zibalulekile ngenxa yokufikeleleka kwazo nokufikeleleka kwazo, zibonelela ngolwazi olubalulekileyo lwemfundo kunye nempilo kwiindawo ezikude (Kumar, 2022).
Ngaphandle kokwanda kweendaba zedijithali, iirediyo ziyaqhubeka nokuba nefuthe, ngakumbi kwimimandla enokufikelela kwi-intanethi okulinganiselweyo. Zisebenza njengeendlela zonxibelelwano ezizinzileyo ngexesha leengxamiseko xa iziseko zedijithali zinokuphazamiseka (Davis, 2023). Ukongeza, ukufika kwerediyo ye-intanethi kunye namaqonga okusasaza kuye kwaphucula indima yerediyo yendabuko, kudibanisa ubuchwepheshe obudala kunye neefomathi ezintsha zedijithali ukufikelela kubaphulaphuli abaninzi (Martin, 2020).
Ukuqukumbela, indima yerediyo idlulela ngaphaya kokuzonwabisa nje; Sisixhobo esibalulekileyo sokusasazwa kolwazi, ukutshintshiselana ngenkcubeko, kunye nomanyano lwentlalo. Njengoko iteknoloji iqhubela phambili, irediyo iyatshintsha, iqinisekisa ukuba ukubaluleka kwayo kuyaqhubeka kuluntu lwanamhlanje.
'''Imithombo yolwazi'''
Brown, T. (2019). *Unxibelelwano lwerediyo nexesha lemfazwe: Impembelelo yeendaba zosasazo ngexesha leMfazwe Yehlabathi II*. Ijenali yeMbali yeMedia, 15(2), iphe. 45-60.
<references responsive="" />
<references />
Davis, L. (2023). *Unxibelelwano olungxamisekileyo kunye nokuqina kwerediyo kwixesha ledijithali*. Ijenali yeHlabathi yeZifundo zeMedia, 22(4), iphe. 112-125.
Johnson, P. (2020). *Uphuhliso losasazo lwerediyo kunye nempembelelo yalo kuluntu*. Imidiya kunye noLuntu, 18(1), iphe. 33-50.
Kumar, R. (2022). *Irediyo njengesixhobo sophuhliso: Ukufikelela kuluntu olukude*. Ijenali yoPhuhliso, 10(3), iphe. 78-89.
---2
== Imithombo yolwazi ==
<references />
hzift87y7f0yawo0fhvzb3xekg60tml
41114
41108
2026-07-09T10:24:02Z
Jobelele
16254
41114
wikitext
text/x-wiki
Igama ndinguJobelele
[[Ilungu:Jobelele/Draft 1|Draft 1]] - Draft '''Unomathotholo'''
'''Inkcazo'''
Inomathotholo sisixhobo se-elektroniki esifumana kwaye sidlulise imiqondiso yesandi ngamaza erediyo.<ref>{{Cite journal|last=Ershov|first=Yu. L.|date=2019-08-30|title=On Brown polynomials. II|url=https://doi.org/10.33048/smzh.2019.60.507|journal=Sibirskii matematicheskii zhurnal|volume=60|issue=5|pages=1080–1084|doi=10.33048/smzh.2019.60.507|issn=0037-4474}}</ref> Isetyenziswa kakhulu kunxibelelwano, ukuzonwabisa, kunye nokusasazwa kolwazi.<ref>{{Cite journal|last=Dou|first=Lirong|last2=Xiao|first2=Kunye|last3=Wang|first3=Jingchun|date=2023|title=Characteristics of Lower Cretaceous Strata, Reservoirs, and Seals|url=https://doi.org/10.1007/978-981-19-2673-0_4|journal=Petroleum Geology and Exploration of the Bongor Basin|location=Singapore|publisher=Springer Nature Singapore|pages=125–171|isbn=978-981-19-2672-3}}</ref> Iirediyo zisebenza ngokulungelelanisa iifrikhwensi ezithile ukuze zithathe imiqondiso yokusasazwa, ezithi emva koko ziguqulwe zibe sisandi esivakalayo.<ref>{{Cite journal|last=An|first=Sojin|date=2015-12-31|title=A Study on the Usages of the Pronoun “Kunye”.|url=https://doi.org/10.19033/sks.2015.12.50.123|journal=Korean Semantics|volume=50|pages=123|doi=10.19033/sks.2015.12.50.123|issn=1226-7198}}</ref> Zibe yinxalenye ebalulekileyo yonxibelelwano lwanamhlanje ukusukela oko zasungulwa, zenza kube lula ukufikelela kwiindaba, umculo, kunye nosasazo olungxamisekileyo kwihlabathi liphela.<ref>{{Cite journal|date=2022-08-05|title=[10]|url=https://doi.org/10.2307/j.ctv2z860pw.11|journal=Fragmented Lives|publisher=Mwanaka Media and Publishing|pages=78–89}}</ref>
'''Indima kunomathotholo kuLuntu'''
Iirediyo zidlale indima ebalulekileyo ekubumbeni unxibelelwano, inkcubeko, kunye nokusasazwa kolwazi ukusukela oko zasungulwa. Njengenye yezixhobo zokuqala zonxibelelwano olukhulu lwe-elektroniki, iirediyo zitshintshe indlela abantu abafumana ngayo iindaba, ukuzonwabisa, kunye nolwazi olungxamisekileyo, zichaphazela uphuhliso loluntu kumanqanaba amaninzi (Smith, 2018).
Ngokwembali, iirediyo bezingasebenzi nje kuphela njengomthombo wolonwabo ngomculo kunye nemiboniso yamahlaya kodwa zikwasebenza njengezixhobo ezibalulekileyo zokusasaza ulwazi ngamaxesha anzima afana neemfazwe, iintlekele zemvelo, kunye nokuphazamiseka kwezopolitiko (Johnson, 2020). Umzekelo, ngexesha leMfazwe Yehlabathi yesiBini, iirediyo zazibalulekile ekusasazeni i-propaganda nokugcina abemi benolwazi malunga nophuhliso lwexesha lemfazwe, ngaloo ndlela bekhuthaza umanyano lwesizwe (Brown, 2019).
Ngaphezu koko, iirediyo ziye zanegalelo elikhulu kutshintshiselwano lwenkcubeko kunye nehlabathi jikelele. Ngokuthumela umxholo owahlukeneyo kwimida, iirediyo zenze kube lula ukwabelana ngomculo, ulwimi, kunye namasiko, zikhuthaza ukuqondana kweenkcubeko ezahlukeneyo (Williams, 2021). Kwimimandla emininzi esakhulayo, iirediyo zihlala zibalulekile ngenxa yokufikeleleka kwazo nokufikeleleka kwazo, zibonelela ngolwazi olubalulekileyo lwemfundo kunye nempilo kwiindawo ezikude (Kumar, 2022).
Ngaphandle kokwanda kweendaba zedijithali, iirediyo ziyaqhubeka nokuba nefuthe, ngakumbi kwimimandla enokufikelela kwi-intanethi okulinganiselweyo. Zisebenza njengeendlela zonxibelelwano ezizinzileyo ngexesha leengxamiseko xa iziseko zedijithali zinokuphazamiseka (Davis, 2023). Ukongeza, ukufika kwerediyo ye-intanethi kunye namaqonga okusasaza kuye kwaphucula indima yerediyo yendabuko, kudibanisa ubuchwepheshe obudala kunye neefomathi ezintsha zedijithali ukufikelela kubaphulaphuli abaninzi (Martin, 2020).
Ukuqukumbela, indima yerediyo idlulela ngaphaya kokuzonwabisa nje; Sisixhobo esibalulekileyo sokusasazwa kolwazi, ukutshintshiselana ngenkcubeko, kunye nomanyano lwentlalo. Njengoko iteknoloji iqhubela phambili, irediyo iyatshintsha, iqinisekisa ukuba ukubaluleka kwayo kuyaqhubeka kuluntu lwanamhlanje.
== Imithombo yolwazi ==
<references />
l0njz14bk3fsb1dfbgv40amc0e9f3xk
41132
41114
2026-07-09T10:49:25Z
Jobelele
16254
File:Toshiba Vacuum tube Radio.jpg
41132
wikitext
text/x-wiki
File:Toshiba Vacuum tube Radio.jpg
[[Ilungu:Jobelele/Draft 1|Draft 1]] - Draft '''Unomathotholo'''
'''Inkcazo'''
Inomathotholo sisixhobo se-elektroniki esifumana kwaye sidlulise imiqondiso yesandi ngamaza erediyo.<ref>{{Cite journal|last=Ershov|first=Yu. L.|date=2019-08-30|title=On Brown polynomials. II|url=https://doi.org/10.33048/smzh.2019.60.507|journal=Sibirskii matematicheskii zhurnal|volume=60|issue=5|pages=1080–1084|doi=10.33048/smzh.2019.60.507|issn=0037-4474}}</ref> Isetyenziswa kakhulu kunxibelelwano, ukuzonwabisa, kunye nokusasazwa kolwazi.<ref>{{Cite journal|last=Dou|first=Lirong|last2=Xiao|first2=Kunye|last3=Wang|first3=Jingchun|date=2023|title=Characteristics of Lower Cretaceous Strata, Reservoirs, and Seals|url=https://doi.org/10.1007/978-981-19-2673-0_4|journal=Petroleum Geology and Exploration of the Bongor Basin|location=Singapore|publisher=Springer Nature Singapore|pages=125–171|isbn=978-981-19-2672-3}}</ref> Iirediyo zisebenza ngokulungelelanisa iifrikhwensi ezithile ukuze zithathe imiqondiso yokusasazwa, ezithi emva koko ziguqulwe zibe sisandi esivakalayo.<ref>{{Cite journal|last=An|first=Sojin|date=2015-12-31|title=A Study on the Usages of the Pronoun “Kunye”.|url=https://doi.org/10.19033/sks.2015.12.50.123|journal=Korean Semantics|volume=50|pages=123|doi=10.19033/sks.2015.12.50.123|issn=1226-7198}}</ref> Zibe yinxalenye ebalulekileyo yonxibelelwano lwanamhlanje ukusukela oko zasungulwa, zenza kube lula ukufikelela kwiindaba, umculo, kunye nosasazo olungxamisekileyo kwihlabathi liphela.<ref>{{Cite journal|date=2022-08-05|title=[10]|url=https://doi.org/10.2307/j.ctv2z860pw.11|journal=Fragmented Lives|publisher=Mwanaka Media and Publishing|pages=78–89}}</ref>
'''Indima kunomathotholo kuLuntu'''
Iirediyo zidlale indima ebalulekileyo ekubumbeni unxibelelwano, inkcubeko, kunye nokusasazwa kolwazi ukusukela oko zasungulwa. Njengenye yezixhobo zokuqala zonxibelelwano olukhulu lwe-elektroniki, iirediyo zitshintshe indlela abantu abafumana ngayo iindaba, ukuzonwabisa, kunye nolwazi olungxamisekileyo, zichaphazela uphuhliso loluntu kumanqanaba amaninzi (Smith, 2018).
Ngokwembali, iirediyo bezingasebenzi nje kuphela njengomthombo wolonwabo ngomculo kunye nemiboniso yamahlaya kodwa zikwasebenza njengezixhobo ezibalulekileyo zokusasaza ulwazi ngamaxesha anzima afana neemfazwe, iintlekele zemvelo, kunye nokuphazamiseka kwezopolitiko (Johnson, 2020). Umzekelo, ngexesha leMfazwe Yehlabathi yesiBini, iirediyo zazibalulekile ekusasazeni i-propaganda nokugcina abemi benolwazi malunga nophuhliso lwexesha lemfazwe, ngaloo ndlela bekhuthaza umanyano lwesizwe (Brown, 2019).
Ngaphezu koko, iirediyo ziye zanegalelo elikhulu kutshintshiselwano lwenkcubeko kunye nehlabathi jikelele. Ngokuthumela umxholo owahlukeneyo kwimida, iirediyo zenze kube lula ukwabelana ngomculo, ulwimi, kunye namasiko, zikhuthaza ukuqondana kweenkcubeko ezahlukeneyo (Williams, 2021). Kwimimandla emininzi esakhulayo, iirediyo zihlala zibalulekile ngenxa yokufikeleleka kwazo nokufikeleleka kwazo, zibonelela ngolwazi olubalulekileyo lwemfundo kunye nempilo kwiindawo ezikude (Kumar, 2022).
Ngaphandle kokwanda kweendaba zedijithali, iirediyo ziyaqhubeka nokuba nefuthe, ngakumbi kwimimandla enokufikelela kwi-intanethi okulinganiselweyo. Zisebenza njengeendlela zonxibelelwano ezizinzileyo ngexesha leengxamiseko xa iziseko zedijithali zinokuphazamiseka (Davis, 2023). Ukongeza, ukufika kwerediyo ye-intanethi kunye namaqonga okusasaza kuye kwaphucula indima yerediyo yendabuko, kudibanisa ubuchwepheshe obudala kunye neefomathi ezintsha zedijithali ukufikelela kubaphulaphuli abaninzi (Martin, 2020).
Ukuqukumbela, indima yerediyo idlulela ngaphaya kokuzonwabisa nje; Sisixhobo esibalulekileyo sokusasazwa kolwazi, ukutshintshiselana ngenkcubeko, kunye nomanyano lwentlalo. Njengoko iteknoloji iqhubela phambili, irediyo iyatshintsha, iqinisekisa ukuba ukubaluleka kwayo kuyaqhubeka kuluntu lwanamhlanje.
== Imithombo yolwazi ==
<references />
d81w5n0p84fwcd0pk9ivlaqmz15dwrc
Ilungu:Tetshi
2
9099
40954
2026-07-08T14:11:36Z
Tetshi
13311
Kweli khasi ndenze iuserpage
40954
wikitext
text/x-wiki
Igama lam nguTetshi.
[[Ilungu:Tetshi/|Draft 1]] [[Ilungu:Tetshi/|Draft 2]]
dubdqmkfjavqnqei9fd2ddl7ohlj8ap
Ilungu:Neighbourhood Comrade
2
9100
40955
2026-07-08T14:11:36Z
Neighbourhood Comrade
16241
Created my user page
40955
wikitext
text/x-wiki
Igama lam ndingu Neigbourhood Comrade
[[Ilungu:Neighbourhood Comrade/Draft 1|Draft 1]] - [[Ilungu:Neighbourhood Comrade/Draft 2|Draft 2]]
iaa93c9ydj2tcuphyt88segnz9bo2ej
Ilungu:KuyalungaYesu
2
9101
40956
2026-07-08T14:11:37Z
KuyalungaYesu
16247
Created page with "Igama lam ndinguKuyalunga <nowiki>:</nowiki> Draft 2"
40956
wikitext
text/x-wiki
Igama lam ndinguKuyalunga
<nowiki>:</nowiki> Draft 2
1sfh8x27xv38t2zmlxdik6p0tiv7j32
40970
40956
2026-07-08T14:15:08Z
KuyalungaYesu
16247
40970
wikitext
text/x-wiki
Igama lam ndinguKuyalunga
Draft 1 Draft 2
3j23wia3go679op4t3jyk36sgzgfpwu
40972
40970
2026-07-08T14:16:55Z
KuyalungaYesu
16247
40972
wikitext
text/x-wiki
Igama lam ndinguKuyalunga
[[Ilungu:KuyalungaYesu/Draft 1|Draft 1]] [[Ilungu:KuyalungaYesu/Draft 2|Draft 2]]
cgwiwmpp7ckr131nty531v95dbtggdv
Ilungu:Masawuti
2
9102
40957
2026-07-08T14:11:37Z
Masawuti
16225
Create my user page
40957
wikitext
text/x-wiki
Igama lam ndinguMasawuti
[[Ilungu:Masawuti/Draft 1|Draft 1]] - [[Ilungu:Masawuti/Draft 2|Draft 2]]
omq8luxbz8v5oon2nh3mvi4s4t77hvz
Ilungu:Lobby M
2
9103
40958
2026-07-08T14:11:37Z
Lobby M
16224
I have created my user page.
40958
wikitext
text/x-wiki
Igama lam ndingu Lobby M
* [[Ilungu:Lobby M/Draft 1|Draft 1]] . [[Ilungu:Lobby M/Draft|Draft]] 2
q4iyl4b0ogdxt232auhc52xvsv22shb
Ilungu:Onblack206
2
9104
40959
2026-07-08T14:11:38Z
Onblack206
16226
created my user page
40959
wikitext
text/x-wiki
I gama lam ndinguOnblack206
[[Ilungu:Onblack206/Draft 1|draft 1]] , [[Ilungu:Onblack206/Draft 2|draft 2]]
bd8zdt0sqmwmhph2z1hkl1e338nn50o
41031
40959
2026-07-08T23:08:49Z
Onblack206
16226
41031
wikitext
text/x-wiki
ukubaluleka kweBhokhwe kumz'ntsundu
[[Ilungu:Onblack206/Draft 1|draft 1]] , [[Ilungu:Onblack206/Draft 2|draft 2]]
76n5c2ndyw4ulaor1l2cu6xi700xzlk
41032
41031
2026-07-08T23:09:44Z
Onblack206
16226
41032
wikitext
text/x-wiki
'''ukubaluleka kweBhokhwe kumz'ntsundu
[[Ilungu:Onblack206/Draft 1|draft 1]] , [[Ilungu:Onblack206/Draft 2|draft 2]]
dpo0pijek9uxdt2tmzhmatraac3l05k
41033
41032
2026-07-08T23:11:19Z
Onblack206
16226
41033
wikitext
text/x-wiki
'''[[ukubaluleka kweBhokhwe kumz'ntsundu]]'''
[[Ilungu:Onblack206/Draft 1|draft 1]] , [[Ilungu:Onblack206/Draft 2|draft 2]]
qmnn9p083511lp2m802jb0lif45wtvt
Ilungu:Kusterico
2
9105
40960
2026-07-08T14:11:39Z
Kusterico
16236
created my user page
40960
wikitext
text/x-wiki
Igama lam ndingu Kusterico
[[Ilungu:Kusterico/Draft 1|Draft 1]] [[Ilungu:Kusterico/Draft 2|draft 2]]
hviy5iyi4knbzg4d05f2irpyws0mw4n
Ilungu:Nondzevu
2
9106
40961
2026-07-08T14:11:40Z
Nondzevu
16249
Created my user page
40961
wikitext
text/x-wiki
Igama lam ndinguLutho
[[Ilungu:Nondzevu/Draft 1|Draft 1]] - [[Ilungu:Nondzevu/Draft 2|Draft 2]]
d0gm61r7e2l0vgljv9p46oadvi9vbk7
41025
40961
2026-07-08T20:52:57Z
Nondzevu
16249
41025
wikitext
text/x-wiki
Goba Msenge
[[Ilungu:Nondzevu/Draft 1|Draft 1]] - [[Ilungu:Nondzevu/Draft 2|Draft 2]]
j2d11psechcjv573k0ldp60itant39v
Ilungu:ThamiRSA
2
9107
40962
2026-07-08T14:11:46Z
ThamiRSA
16251
Created my user page at the WSU
40962
wikitext
text/x-wiki
Igama lam nguThamiRSA
[[Ilungu:ThamiRSA/Draft 1|Draft 1]] | [[Ilungu:ThamiRSA/Daft 2|Daft 2]]
38u294ofux6548lktd0nnlg1clf969t
Ilungu:Mivuyo Mgandela
2
9108
40963
2026-07-08T14:11:47Z
Mivuyo Mgandela
16231
created my user page
40963
wikitext
text/x-wiki
Igama lam ndinguMivuyo
[[Ilungu:Mivuyo Mgandela/Draft 1|Draft 1]] . [[Ilungu:Mivuyo Mgandela/Draft 2|Draft 2]]
o304egotur12bfwjo8z3zuclz2p8mnl
Ilungu:Ahoyi Jahman
2
9109
40964
2026-07-08T14:11:50Z
Ahoyi Jahman
16244
Created my page
40964
wikitext
text/x-wiki
Igama lam ndingu Ahoyi Jah Man.
[[Draft 1]]
[[Draft 2]]
0radjhkagqk9dw9p5s28iz4tth41gm1
Ilungu:MAYONIH
2
9110
40965
2026-07-08T14:11:52Z
MAYONIH
16242
I HAVE CREATED MY USER [PAGE.
40965
wikitext
text/x-wiki
IGAMA LAM NDINGU MAYONIH.
[[Ilungu:MAYONIH/DRAFT-1|DRAFT-1]]. [[Ilungu:MAYONIH/DRAFT -2.|DRAFT -2.]]
t9hvq4226kcdwjixh441h4489ynpfqu
Ilungu:Lshude
2
9111
40966
2026-07-08T14:12:02Z
Lshude
16250
Created my user page
40966
wikitext
text/x-wiki
Igama lam ndinguLuvo.
[[Ilungu:Lshude/Draft 1|draft 1]] . [[Draft 2]]
1izey0whe99sli1ufsomrv3m8p76l4o
Ilungu:PMbanya
2
9112
40967
2026-07-08T14:12:17Z
PMbanya
16223
Uqulunqo lwesahluko lwephepha
40967
wikitext
text/x-wiki
Ingama lam nguPumlani
[[Ilungu:PMbanya/Draft 1|Draft 1]] - [[Ilungu:PMbanya/Draft 2|Draft 2]]
7xsejogj4rjtq2n94o4pzifyh5vkxjx
Ilungu:Minkilili
2
9113
40968
2026-07-08T14:12:23Z
Minkilili
16233
Ndilifakile igama lam ngqo
40968
wikitext
text/x-wiki
Igama lam ngu Babalwa
[[Ilungu:Minkilili/Draft 1|Draft 1]] - [[Ilungu:Minkilili/Draft 2|Draft 2]]
7esrx3zate22sm7704t8b0umwdqdyge
Ilungu:Kuhlear
2
9114
40969
2026-07-08T14:14:05Z
Kuhlear
16228
Mna ndenze igama lomsebenzisi.
40969
wikitext
text/x-wiki
Igama lam ndinguKuhlear.
[[Ilungu:Kuhlear/Draft 1-|Draft 1-]] Draft 2
iqw0ldc62rigqqd4qu7kmh2oyq3i7cl
Ilungu:Umzekelo/Draft 1
2
9115
40971
2026-07-08T14:16:49Z
Umzekelo
16222
Created page
40971
wikitext
text/x-wiki
'''Iqwarhashe'''
0nyfeshvpsgjbw1gw7fyhwab613nyqs
41009
40971
2026-07-08T14:31:32Z
Umzekelo
16222
Added the first sentence
41009
wikitext
text/x-wiki
'''Iphimpi''' luhlobo lwenyoka enobuhlungu.
bn1zg9a53n5lwi6ljs94cldgf0la8yv
41042
41009
2026-07-09T07:25:22Z
Umzekelo
16222
Transfering work from my draft document
41042
wikitext
text/x-wiki
'''Picture: ''' File:Indiancobra.jpg
'''Iphimpi''' luhlobo lwenyoka enobuhlungu, eyaziwa ngokuthi iphakamise intloko yayo ize yenze uhlobo lwesigqubuthelo entanyeni xa isoyikiswa. Ezinye iinhlobo zamaphimbi, ziyaziwa ngokutshica ityhefu kunye nokuluma.[1] Kukho iintlobo ezingaphezu kwamashumi amathathu[2] zolu hlobo lwenyoka ezifumaneka zifumaneka kulo lonke elaseAfrika, eMzantsi-ntshona Asia, nakuMzantsi-mpuma Asia.[3][4][5]
'''Indlela yokuziphatha kunye nendalo'''
Iphimpi luhlobo lwenyoka edla ngokukhutheleyo imini yonke kwaye ayifane ibonwe ngexesha lobumnyama. Amaxesha amaninzi iyazifihla emingxunyeni okanye phantsi kwesigqubuthelo somhlaba, yaye ihlala ihleli kwindawo enye kangangexesha elithile.[6][7] Luhlobo lwenyoka oluhamba ngokukhawuleza kwaye luphaphile.[8] Xa iphazamisekile iphakamisa umphambili wayo emhlabeni, ivule isigqubuthelo esibanzi, kwaye yenza umsondlo kakhulu. Yona iyakhawuleza ukubaleka, kodwa nangaluphi na uphawu lokushukuma, iphinda ithathe indawo yayo yokuzikhusela.[7]
'''Izalathiso'''
[1] <nowiki>https://doi.org/10.5281/zenodo.190422</nowiki>
[2] <nowiki>https://doi.org/10.11646/zootaxa.4455.1.3</nowiki>
[3] The Dangerous Snakes of Africa (1st. ed.). 192 pp. <nowiki>ISBN 9780883590294</nowiki>
[4] Herpetology of China (1st ed.). 522 pp. <nowiki>ISBN 9780916984281</nowiki>
[5] Terralog: Venomous Snakes of Asia, Vol. 14 (1 ed.). p. 148. <nowiki>ISBN 978-3936027938</nowiki>
[6] <nowiki>https://doi.org/10.1080/21564574.2017.1388297</nowiki>
[7] Dangerous Snakes of Africa. pp. 81–82. <nowiki>ISBN 0-7137-2394-7</nowiki>
[8] A Complete Guide to the Snakes of Southern Africa. pp. 100–101. <nowiki>ISBN 1-86872-932-X</nowiki>.
atkcx8r3ar18ymne5bqqrktq4pulrol
41068
41042
2026-07-09T09:27:02Z
Umzekelo
16222
Inserted references list
41068
wikitext
text/x-wiki
'''Picture: ''' File:Indiancobra.jpg
'''Iphimpi''' luhlobo lwenyoka enobuhlungu, eyaziwa ngokuthi iphakamise intloko yayo ize yenze uhlobo lwesigqubuthelo entanyeni xa isoyikiswa. Ezinye iinhlobo zamaphimbi, ziyaziwa ngokutshica ityhefu kunye nokuluma.[1] Kukho iintlobo ezingaphezu kwamashumi amathathu[2] zolu hlobo lwenyoka ezifumaneka zifumaneka kulo lonke elaseAfrika, eMzantsi-ntshona Asia, nakuMzantsi-mpuma Asia.[3][4][5]
'''Indlela yokuziphatha kunye nendalo'''
Iphimpi luhlobo lwenyoka edla ngokukhutheleyo imini yonke kwaye ayifane ibonwe ngexesha lobumnyama. Amaxesha amaninzi iyazifihla emingxunyeni okanye phantsi kwesigqubuthelo somhlaba, yaye ihlala ihleli kwindawo enye kangangexesha elithile.[6][7] Luhlobo lwenyoka oluhamba ngokukhawuleza kwaye luphaphile.[8] Xa iphazamisekile iphakamisa umphambili wayo emhlabeni, ivule isigqubuthelo esibanzi, kwaye yenza umsondlo kakhulu. Yona iyakhawuleza ukubaleka, kodwa nangaluphi na uphawu lokushukuma, iphinda ithathe indawo yayo yokuzikhusela.[7]
'''Izalathiso'''
[1] <nowiki>https://doi.org/10.5281/zenodo.190422</nowiki>
[2] <nowiki>https://doi.org/10.11646/zootaxa.4455.1.3</nowiki>
[3] The Dangerous Snakes of Africa (1st. ed.). 192 pp. <nowiki>ISBN 9780883590294</nowiki>
[4] Herpetology of China (1st ed.). 522 pp. <nowiki>ISBN 9780916984281</nowiki>
[5] Terralog: Venomous Snakes of Asia, Vol. 14 (1 ed.). p. 148. <nowiki>ISBN 978-3936027938</nowiki>
[6] <nowiki>https://doi.org/10.1080/21564574.2017.1388297</nowiki>
[7] Dangerous Snakes of Africa. pp. 81–82. <nowiki>ISBN 0-7137-2394-7</nowiki>
[8] A Complete Guide to the Snakes of Southern Africa. pp. 100–101. <nowiki>ISBN 1-86872-932-X</nowiki>.
== Imithombo yolwazi ==
<references />
2x9wzn7dat3qgul7uisntik3h56g7a9
41087
41068
2026-07-09T09:50:15Z
Umzekelo
16222
41087
wikitext
text/x-wiki
'''Picture: ''' File:Indiancobra.jpg
'''Iphimpi''' luhlobo lwenyoka enobuhlungu, eyaziwa ngokuthi iphakamise intloko yayo ize yenze uhlobo lwesigqubuthelo entanyeni xa isoyikiswa. Ezinye iinhlobo zamaphimbi, ziyaziwa ngokutshica ityhefu kunye nokuluma.[1] Kukho iintlobo ezingaphezu kwamashumi amathathu[2] zolu hlobo lwenyoka ezifumaneka zifumaneka kulo lonke elaseAfrika, eMzantsi-ntshona Asia, nakuMzantsi-mpuma Asia.[3][4][5]
'''Indlela yokuziphatha kunye nendalo'''
Iphimpi luhlobo lwenyoka edla ngokukhutheleyo imini yonke kwaye ayifane ibonwe ngexesha lobumnyama. Amaxesha amaninzi iyazifihla emingxunyeni okanye phantsi kwesigqubuthelo somhlaba, yaye ihlala ihleli kwindawo enye kangangexesha elithile.[6][7] Luhlobo lwenyoka oluhamba ngokukhawuleza kwaye luphaphile.[8] Xa iphazamisekile iphakamisa umphambili wayo emhlabeni, ivule isigqubuthelo esibanzi, kwaye yenza umsondlo kakhulu. Yona iyakhawuleza ukubaleka, kodwa nangaluphi na uphawu lokushukuma, iphinda ithathe indawo yayo yokuzikhusela.[7]
'''Izalathiso'''
[1] <nowiki>https://doi.org/10.5281/zenodo.190422</nowiki>
[2] <nowiki>https://doi.org/10.11646/zootaxa.4455.1.3</nowiki>
[3] The Dangerous Snakes of Africa (1st. ed.). 192 pp. <nowiki>ISBN 9780883590294</nowiki>
[4] Herpetology of China (1st ed.). 522 pp. <nowiki>ISBN 9780916984281</nowiki>
[5] Terralog: Venomous Snakes of Asia, Vol. 14 (1 ed.). p. 148. <nowiki>ISBN 978-3936027938</nowiki>
[6] <nowiki>https://doi.org/10.1080/21564574.2017.1388297</nowiki>
[3]
[8] A Complete Guide to the Snakes of Southern Africa. pp. 100–101. <nowiki>ISBN 1-86872-932-X</nowiki>.
== Imithombo yolwazi ==
<references />
hgai6spi5jwyyj5txhox6zmjcw9epp4
41098
41087
2026-07-09T10:08:03Z
Umzekelo
16222
Added reference 1
41098
wikitext
text/x-wiki
'''Picture: ''' File:Indiancobra.jpg
'''Iphimpi''' luhlobo lwenyoka enobuhlungu, eyaziwa ngokuthi iphakamise intloko yayo ize yenze uhlobo lwesigqubuthelo entanyeni xa isoyikiswa. Ezinye iinhlobo zamaphimbi, ziyaziwa ngokutshica ityhefu kunye nokuluma.<ref>{{Cite journal|last=Wallach|first=Van|last2=Wüster|first2=Wolfgang|last3=Broadley|first3=Donald G.|date=2009-12-31|title=In praise of subgenera: taxonomic status of cobras of the genus Naja Laurenti (Serpentes: Elapidae)|url=https://zenodo.org/doi/10.5281/zenodo.190422|doi=10.5281/ZENODO.190422}}</ref> Kukho iintlobo ezingaphezu kwamashumi amathathu[2] zolu hlobo lwenyoka ezifumaneka zifumaneka kulo lonke elaseAfrika, eMzantsi-ntshona Asia, nakuMzantsi-mpuma Asia.[3][4][5]
'''Indlela yokuziphatha kunye nendalo'''
Iphimpi luhlobo lwenyoka edla ngokukhutheleyo imini yonke kwaye ayifane ibonwe ngexesha lobumnyama. Amaxesha amaninzi iyazifihla emingxunyeni okanye phantsi kwesigqubuthelo somhlaba, yaye ihlala ihleli kwindawo enye kangangexesha elithile.[6][7] Luhlobo lwenyoka oluhamba ngokukhawuleza kwaye luphaphile.[8] Xa iphazamisekile iphakamisa umphambili wayo emhlabeni, ivule isigqubuthelo esibanzi, kwaye yenza umsondlo kakhulu. Yona iyakhawuleza ukubaleka, kodwa nangaluphi na uphawu lokushukuma, iphinda ithathe indawo yayo yokuzikhusela.[7]
'''Izalathiso'''
[1] <nowiki>https://doi.org/10.5281/zenodo.190422</nowiki>
[2] <nowiki>https://doi.org/10.11646/zootaxa.4455.1.3</nowiki>
[3] The Dangerous Snakes of Africa (1st. ed.). 192 pp. <nowiki>ISBN 9780883590294</nowiki>
[4] Herpetology of China (1st ed.). 522 pp. <nowiki>ISBN 9780916984281</nowiki>
[5] Terralog: Venomous Snakes of Asia, Vol. 14 (1 ed.). p. 148. <nowiki>ISBN 978-3936027938</nowiki>
[6] <nowiki>https://doi.org/10.1080/21564574.2017.1388297</nowiki>
[3]
[8] A Complete Guide to the Snakes of Southern Africa. pp. 100–101. <nowiki>ISBN 1-86872-932-X</nowiki>.
== Imithombo yolwazi ==
<references />
4hizvph7el5dv8am92wqchny7deagq9
41113
41098
2026-07-09T10:23:48Z
Umzekelo
16222
Inserted all citations
41113
wikitext
text/x-wiki
'''Picture: ''' File:Indiancobra.jpg
'''Iphimpi''' luhlobo lwenyoka enobuhlungu, eyaziwa ngokuthi iphakamise intloko yayo ize yenze uhlobo lwesigqubuthelo entanyeni xa isoyikiswa. Ezinye iinhlobo zamaphimbi, ziyaziwa ngokutshica ityhefu kunye nokuluma.<ref>{{Cite journal|last=Wallach|first=Van|last2=Wüster|first2=Wolfgang|last3=Broadley|first3=Donald G.|date=2009-12-31|title=In praise of subgenera: taxonomic status of cobras of the genus Naja Laurenti (Serpentes: Elapidae)|url=https://zenodo.org/doi/10.5281/zenodo.190422|doi=10.5281/ZENODO.190422}}</ref> Kukho iintlobo ezingaphezu kwamashumi amathathu<ref>{{Cite journal|last=Wüster|first=Wolfgang|last2=Chirio|first2=Laurent|last3=Trape|first3=Jean-François|last4=Ineich|first4=Ivan|last5=Jackson|first5=Kate|last6=Greenbaum|first6=Eli|last7=Barron|first7=Cesar|last8=Kusamba|first8=Chifundera|last9=Nagy|first9=Zoltán T.|last10=Storey|first10=Richard|last11=Hall|first11=Cara|date=2018-08-01|title=Integration of nuclear and mitochondrial gene sequences and morphology reveals unexpected diversity in the forest cobra (Naja melanoleuca) species complex in Central and West Africa (Serpentes: Elapidae)|url=https://www.mapress.com/zt/article/view/zootaxa.4455.1.3|journal=Zootaxa|language=en|volume=4455|issue=1|pages=68–98|doi=10.11646/zootaxa.4455.1.3|issn=1175-5334|last12=Wüster|first12=Catharine E.|last13=Barlow|first13=Axel|last14=Broadley|first14=Donald G.}}</ref> zolu hlobo lwenyoka ezifumaneka zifumaneka kulo lonke elaseAfrika, eMzantsi-ntshona Asia, nakuMzantsi-mpuma Asia.<ref name=":0">{{Cite book|last=Spawls|first=Stephen|title=The dangerous snakes of Africa: natural history, species directory, venoms, and snakebite|last2=Branch|first2=Bill|date=1995|publisher=Ralph Curtis-Books|isbn=978-0-88359-029-4|location=Sanibel Island, FL}}</ref><ref>{{Cite book|last=Zhao|first=Er-mi|title=Herpetology of China|last2=Adler|first2=Kraig|last3=Zhao|first3=Er-mi|date=1993|publisher=Soc. for the Study of Amphibians and Reptiles|isbn=978-0-916984-28-1|series=Contributions to herpetology|location=Oxford, Ohio}}</ref><ref>{{Cite book|title=Venomous snakes of Asia: = Giftschlangen Asiens|date=2006|publisher=Ed. Chimaira|isbn=978-3-936027-93-8|editor-last=Vogel|editor-first=Gernot|series=Terralog|location=Frankfurt am Main}}</ref>
'''Indlela yokuziphatha kunye nendalo'''
Iphimpi luhlobo lwenyoka edla ngokukhutheleyo imini yonke kwaye ayifane ibonwe ngexesha lobumnyama. Amaxesha amaninzi iyazifihla emingxunyeni okanye phantsi kwesigqubuthelo somhlaba, yaye ihlala ihleli kwindawo enye kangangexesha elithile.<ref>{{Cite journal|last=Layloo|first=Inshaaf|last2=Smith|first2=Caitlin|last3=Maritz|first3=Bryan|date=2017-07-03|title=Diet and feeding in the Cape Cobra, Naja nivea|url=https://doi.org/10.1080/21564574.2017.1388297|journal=African Journal of Herpetology|volume=66|issue=2|pages=147–153|doi=10.1080/21564574.2017.1388297|issn=2156-4574}}</ref> <ref name=":0" /> Luhlobo lwenyoka oluhamba ngokukhawuleza kwaye luphaphile.<ref>{{Cite book|last=Marais|first=Johan|title=A complete guide to the snakes of southern Africa|date=2004|publisher=Struik|isbn=978-1-86872-932-6|edition=1st ed.|location=[Cape Town}}</ref> Xa iphazamisekile iphakamisa umphambili wayo emhlabeni, ivule isigqubuthelo esibanzi, kwaye yenza umsondlo kakhulu. Yona iyakhawuleza ukubaleka, kodwa nangaluphi na uphawu lokushukuma, iphinda ithathe indawo yayo yokuzikhusela.<ref name=":0" />
'''Izalathiso'''
[1] <nowiki>https://doi.org/10.5281/zenodo.190422</nowiki>
[2] <nowiki>https://doi.org/10.11646/zootaxa.4455.1.3</nowiki>
[3] The Dangerous Snakes of Africa (1st. ed.). 192 pp. <nowiki>ISBN 9780883590294</nowiki>
[4] Herpetology of China (1st ed.). 522 pp. <nowiki>ISBN 9780916984281</nowiki>
[5] Terralog: Venomous Snakes of Asia, Vol. 14 (1 ed.). p. 148. <nowiki>ISBN 978-3936027938</nowiki>
[6] <nowiki>https://doi.org/10.1080/21564574.2017.1388297</nowiki>
[3]
[8] A Complete Guide to the Snakes of Southern Africa. pp. 100–101. <nowiki>ISBN 1-86872-932-X</nowiki>.
== Imithombo yolwazi ==
<references />
ek7s1rskr5t6tobc8jygjuhjxw3okb7
41120
41113
2026-07-09T10:34:53Z
Umzekelo
16222
41120
wikitext
text/x-wiki
'''Picture: ''' File:Indiancobra.jpg
'''Iphimpi''' luhlobo lwenyoka enobuhlungu, eyaziwa ngokuthi iphakamise intloko yayo ize yenze uhlobo lwesigqubuthelo entanyeni xa isoyikiswa. Ezinye iinhlobo zamaphimbi, ziyaziwa ngokutshica ityhefu kunye nokuluma.<ref>{{Cite journal|last=Wallach|first=Van|last2=Wüster|first2=Wolfgang|last3=Broadley|first3=Donald G.|date=2009-12-31|title=In praise of subgenera: taxonomic status of cobras of the genus Naja Laurenti (Serpentes: Elapidae)|url=https://zenodo.org/doi/10.5281/zenodo.190422|doi=10.5281/ZENODO.190422}}</ref> Kukho iintlobo ezingaphezu kwamashumi amathathu<ref>{{Cite journal|last=Wüster|first=Wolfgang|last2=Chirio|first2=Laurent|last3=Trape|first3=Jean-François|last4=Ineich|first4=Ivan|last5=Jackson|first5=Kate|last6=Greenbaum|first6=Eli|last7=Barron|first7=Cesar|last8=Kusamba|first8=Chifundera|last9=Nagy|first9=Zoltán T.|last10=Storey|first10=Richard|last11=Hall|first11=Cara|date=2018-08-01|title=Integration of nuclear and mitochondrial gene sequences and morphology reveals unexpected diversity in the forest cobra (Naja melanoleuca) species complex in Central and West Africa (Serpentes: Elapidae)|url=https://www.mapress.com/zt/article/view/zootaxa.4455.1.3|journal=Zootaxa|language=en|volume=4455|issue=1|pages=68–98|doi=10.11646/zootaxa.4455.1.3|issn=1175-5334|last12=Wüster|first12=Catharine E.|last13=Barlow|first13=Axel|last14=Broadley|first14=Donald G.}}</ref> zolu hlobo lwenyoka ezifumaneka zifumaneka kulo lonke elaseAfrika, eMzantsi-ntshona Asia, nakuMzantsi-mpuma Asia.<ref name=":0">{{Cite book|last=Spawls|first=Stephen|title=The dangerous snakes of Africa: natural history, species directory, venoms, and snakebite|last2=Branch|first2=Bill|date=1995|publisher=Ralph Curtis-Books|isbn=978-0-88359-029-4|location=Sanibel Island, FL}}</ref><ref>{{Cite book|last=Zhao|first=Er-mi|title=Herpetology of China|last2=Adler|first2=Kraig|last3=Zhao|first3=Er-mi|date=1993|publisher=Soc. for the Study of Amphibians and Reptiles|isbn=978-0-916984-28-1|series=Contributions to herpetology|location=Oxford, Ohio}}</ref><ref>{{Cite book|title=Venomous snakes of Asia: = Giftschlangen Asiens|date=2006|publisher=Ed. Chimaira|isbn=978-3-936027-93-8|editor-last=Vogel|editor-first=Gernot|series=Terralog|location=Frankfurt am Main}}</ref>
'''Indlela yokuziphatha kunye nendalo'''
Iphimpi luhlobo lwenyoka edla ngokukhutheleyo imini yonke kwaye ayifane ibonwe ngexesha lobumnyama. Amaxesha amaninzi iyazifihla emingxunyeni okanye phantsi kwesigqubuthelo somhlaba, yaye ihlala ihleli kwindawo enye kangangexesha elithile.<ref>{{Cite journal|last=Layloo|first=Inshaaf|last2=Smith|first2=Caitlin|last3=Maritz|first3=Bryan|date=2017-07-03|title=Diet and feeding in the Cape Cobra, Naja nivea|url=https://doi.org/10.1080/21564574.2017.1388297|journal=African Journal of Herpetology|volume=66|issue=2|pages=147–153|doi=10.1080/21564574.2017.1388297|issn=2156-4574}}</ref> <ref name=":0" /> Luhlobo lwenyoka oluhamba ngokukhawuleza kwaye luphaphile.<ref>{{Cite book|last=Marais|first=Johan|title=A complete guide to the snakes of southern Africa|date=2004|publisher=Struik|isbn=978-1-86872-932-6|edition=1st ed.|location=[Cape Town}}</ref> Xa iphazamisekile iphakamisa umphambili wayo emhlabeni, ivule isigqubuthelo esibanzi, kwaye yenza umsondlo kakhulu. Yona iyakhawuleza ukubaleka, kodwa nangaluphi na uphawu lokushukuma, iphinda ithathe indawo yayo yokuzikhusela.<ref name=":0" />
== Imithombo yolwazi ==
<references />
ex1t4ov2yzsmbhmd3e7moselqphekc8
41122
41120
2026-07-09T10:35:38Z
Umzekelo
16222
Undid revision [[Special:Diff/41120|41120]] by [[Special:Contributions/Umzekelo|Umzekelo]] ([[User talk:Umzekelo|talk]])
41122
wikitext
text/x-wiki
'''Picture: ''' File:Indiancobra.jpg
'''Iphimpi''' luhlobo lwenyoka enobuhlungu, eyaziwa ngokuthi iphakamise intloko yayo ize yenze uhlobo lwesigqubuthelo entanyeni xa isoyikiswa. Ezinye iinhlobo zamaphimbi, ziyaziwa ngokutshica ityhefu kunye nokuluma.<ref>{{Cite journal|last=Wallach|first=Van|last2=Wüster|first2=Wolfgang|last3=Broadley|first3=Donald G.|date=2009-12-31|title=In praise of subgenera: taxonomic status of cobras of the genus Naja Laurenti (Serpentes: Elapidae)|url=https://zenodo.org/doi/10.5281/zenodo.190422|doi=10.5281/ZENODO.190422}}</ref> Kukho iintlobo ezingaphezu kwamashumi amathathu<ref>{{Cite journal|last=Wüster|first=Wolfgang|last2=Chirio|first2=Laurent|last3=Trape|first3=Jean-François|last4=Ineich|first4=Ivan|last5=Jackson|first5=Kate|last6=Greenbaum|first6=Eli|last7=Barron|first7=Cesar|last8=Kusamba|first8=Chifundera|last9=Nagy|first9=Zoltán T.|last10=Storey|first10=Richard|last11=Hall|first11=Cara|date=2018-08-01|title=Integration of nuclear and mitochondrial gene sequences and morphology reveals unexpected diversity in the forest cobra (Naja melanoleuca) species complex in Central and West Africa (Serpentes: Elapidae)|url=https://www.mapress.com/zt/article/view/zootaxa.4455.1.3|journal=Zootaxa|language=en|volume=4455|issue=1|pages=68–98|doi=10.11646/zootaxa.4455.1.3|issn=1175-5334|last12=Wüster|first12=Catharine E.|last13=Barlow|first13=Axel|last14=Broadley|first14=Donald G.}}</ref> zolu hlobo lwenyoka ezifumaneka zifumaneka kulo lonke elaseAfrika, eMzantsi-ntshona Asia, nakuMzantsi-mpuma Asia.<ref name=":0">{{Cite book|last=Spawls|first=Stephen|title=The dangerous snakes of Africa: natural history, species directory, venoms, and snakebite|last2=Branch|first2=Bill|date=1995|publisher=Ralph Curtis-Books|isbn=978-0-88359-029-4|location=Sanibel Island, FL}}</ref><ref>{{Cite book|last=Zhao|first=Er-mi|title=Herpetology of China|last2=Adler|first2=Kraig|last3=Zhao|first3=Er-mi|date=1993|publisher=Soc. for the Study of Amphibians and Reptiles|isbn=978-0-916984-28-1|series=Contributions to herpetology|location=Oxford, Ohio}}</ref><ref>{{Cite book|title=Venomous snakes of Asia: = Giftschlangen Asiens|date=2006|publisher=Ed. Chimaira|isbn=978-3-936027-93-8|editor-last=Vogel|editor-first=Gernot|series=Terralog|location=Frankfurt am Main}}</ref>
'''Indlela yokuziphatha kunye nendalo'''
Iphimpi luhlobo lwenyoka edla ngokukhutheleyo imini yonke kwaye ayifane ibonwe ngexesha lobumnyama. Amaxesha amaninzi iyazifihla emingxunyeni okanye phantsi kwesigqubuthelo somhlaba, yaye ihlala ihleli kwindawo enye kangangexesha elithile.<ref>{{Cite journal|last=Layloo|first=Inshaaf|last2=Smith|first2=Caitlin|last3=Maritz|first3=Bryan|date=2017-07-03|title=Diet and feeding in the Cape Cobra, Naja nivea|url=https://doi.org/10.1080/21564574.2017.1388297|journal=African Journal of Herpetology|volume=66|issue=2|pages=147–153|doi=10.1080/21564574.2017.1388297|issn=2156-4574}}</ref> <ref name=":0" /> Luhlobo lwenyoka oluhamba ngokukhawuleza kwaye luphaphile.<ref>{{Cite book|last=Marais|first=Johan|title=A complete guide to the snakes of southern Africa|date=2004|publisher=Struik|isbn=978-1-86872-932-6|edition=1st ed.|location=[Cape Town}}</ref> Xa iphazamisekile iphakamisa umphambili wayo emhlabeni, ivule isigqubuthelo esibanzi, kwaye yenza umsondlo kakhulu. Yona iyakhawuleza ukubaleka, kodwa nangaluphi na uphawu lokushukuma, iphinda ithathe indawo yayo yokuzikhusela.<ref name=":0" />
'''Izalathiso'''
[1] <nowiki>https://doi.org/10.5281/zenodo.190422</nowiki>
[2] <nowiki>https://doi.org/10.11646/zootaxa.4455.1.3</nowiki>
[3] The Dangerous Snakes of Africa (1st. ed.). 192 pp. <nowiki>ISBN 9780883590294</nowiki>
[4] Herpetology of China (1st ed.). 522 pp. <nowiki>ISBN 9780916984281</nowiki>
[5] Terralog: Venomous Snakes of Asia, Vol. 14 (1 ed.). p. 148. <nowiki>ISBN 978-3936027938</nowiki>
[6] <nowiki>https://doi.org/10.1080/21564574.2017.1388297</nowiki>
[3]
[8] A Complete Guide to the Snakes of Southern Africa. pp. 100–101. <nowiki>ISBN 1-86872-932-X</nowiki>.
== Imithombo yolwazi ==
<references />
ek7s1rskr5t6tobc8jygjuhjxw3okb7
41124
41122
2026-07-09T10:36:43Z
Umzekelo
16222
41124
wikitext
text/x-wiki
'''Picture: ''' File:Indiancobra.jpg
'''Iphimpi''' luhlobo lwenyoka enobuhlungu, eyaziwa ngokuthi iphakamise intloko yayo ize yenze uhlobo lwesigqubuthelo entanyeni xa isoyikiswa. Ezinye iinhlobo zamaphimbi, ziyaziwa ngokutshica ityhefu kunye nokuluma.<ref>{{Cite journal|last=Wallach|first=Van|last2=Wüster|first2=Wolfgang|last3=Broadley|first3=Donald G.|date=2009-12-31|title=In praise of subgenera: taxonomic status of cobras of the genus Naja Laurenti (Serpentes: Elapidae)|url=https://zenodo.org/doi/10.5281/zenodo.190422|doi=10.5281/ZENODO.190422}}</ref> Kukho iintlobo ezingaphezu kwamashumi amathathu<ref>{{Cite journal|last=Wüster|first=Wolfgang|last2=Chirio|first2=Laurent|last3=Trape|first3=Jean-François|last4=Ineich|first4=Ivan|last5=Jackson|first5=Kate|last6=Greenbaum|first6=Eli|last7=Barron|first7=Cesar|last8=Kusamba|first8=Chifundera|last9=Nagy|first9=Zoltán T.|last10=Storey|first10=Richard|last11=Hall|first11=Cara|date=2018-08-01|title=Integration of nuclear and mitochondrial gene sequences and morphology reveals unexpected diversity in the forest cobra (Naja melanoleuca) species complex in Central and West Africa (Serpentes: Elapidae)|url=https://www.mapress.com/zt/article/view/zootaxa.4455.1.3|journal=Zootaxa|language=en|volume=4455|issue=1|pages=68–98|doi=10.11646/zootaxa.4455.1.3|issn=1175-5334|last12=Wüster|first12=Catharine E.|last13=Barlow|first13=Axel|last14=Broadley|first14=Donald G.}}</ref> zolu hlobo lwenyoka ezifumaneka zifumaneka kulo lonke elaseAfrika, eMzantsi-ntshona Asia, nakuMzantsi-mpuma Asia.<ref name=":0">{{Cite book|last=Spawls|first=Stephen|title=The dangerous snakes of Africa: natural history, species directory, venoms, and snakebite|last2=Branch|first2=Bill|date=1995|publisher=Ralph Curtis-Books|isbn=978-0-88359-029-4|location=Sanibel Island, FL}}</ref><ref>{{Cite book|last=Zhao|first=Er-mi|title=Herpetology of China|last2=Adler|first2=Kraig|last3=Zhao|first3=Er-mi|date=1993|publisher=Soc. for the Study of Amphibians and Reptiles|isbn=978-0-916984-28-1|series=Contributions to herpetology|location=Oxford, Ohio}}</ref><ref>{{Cite book|title=Venomous snakes of Asia: = Giftschlangen Asiens|date=2006|publisher=Ed. Chimaira|isbn=978-3-936027-93-8|editor-last=Vogel|editor-first=Gernot|series=Terralog|location=Frankfurt am Main}}</ref>
'''Indlela yokuziphatha kunye nendalo'''
Iphimpi luhlobo lwenyoka edla ngokukhutheleyo imini yonke kwaye ayifane ibonwe ngexesha lobumnyama. Amaxesha amaninzi iyazifihla emingxunyeni okanye phantsi kwesigqubuthelo somhlaba, yaye ihlala ihleli kwindawo enye kangangexesha elithile.<ref>{{Cite journal|last=Layloo|first=Inshaaf|last2=Smith|first2=Caitlin|last3=Maritz|first3=Bryan|date=2017-07-03|title=Diet and feeding in the Cape Cobra, Naja nivea|url=https://doi.org/10.1080/21564574.2017.1388297|journal=African Journal of Herpetology|volume=66|issue=2|pages=147–153|doi=10.1080/21564574.2017.1388297|issn=2156-4574}}</ref> <ref name=":0" /> Luhlobo lwenyoka oluhamba ngokukhawuleza kwaye luphaphile.<ref>{{Cite book|last=Marais|first=Johan|title=A complete guide to the snakes of southern Africa|date=2004|publisher=Struik|isbn=978-1-86872-932-6|edition=1st ed.|location=[Cape Town}}</ref> Xa iphazamisekile iphakamisa umphambili wayo emhlabeni, ivule isigqubuthelo esibanzi, kwaye yenza umsondlo kakhulu. Yona iyakhawuleza ukubaleka, kodwa nangaluphi na uphawu lokushukuma, iphinda ithathe indawo yayo yokuzikhusela.<ref name=":0" />
== Imithombo yolwazi ==
<references />
ex1t4ov2yzsmbhmd3e7moselqphekc8
41138
41124
2026-07-09T10:52:30Z
Umzekelo
16222
41138
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Indiancobra.jpg|thumb|Lo ngumfanekiso wephimpi laseIndiya]]
'''Iphimpi''' luhlobo lwenyoka enobuhlungu, eyaziwa ngokuthi iphakamise intloko yayo ize yenze uhlobo lwesigqubuthelo entanyeni xa isoyikiswa. Ezinye iinhlobo zamaphimbi, ziyaziwa ngokutshica ityhefu kunye nokuluma.<ref>{{Cite journal|last=Wallach|first=Van|last2=Wüster|first2=Wolfgang|last3=Broadley|first3=Donald G.|date=2009-12-31|title=In praise of subgenera: taxonomic status of cobras of the genus Naja Laurenti (Serpentes: Elapidae)|url=https://zenodo.org/doi/10.5281/zenodo.190422|doi=10.5281/ZENODO.190422}}</ref> Kukho iintlobo ezingaphezu kwamashumi amathathu<ref>{{Cite journal|last=Wüster|first=Wolfgang|last2=Chirio|first2=Laurent|last3=Trape|first3=Jean-François|last4=Ineich|first4=Ivan|last5=Jackson|first5=Kate|last6=Greenbaum|first6=Eli|last7=Barron|first7=Cesar|last8=Kusamba|first8=Chifundera|last9=Nagy|first9=Zoltán T.|last10=Storey|first10=Richard|last11=Hall|first11=Cara|date=2018-08-01|title=Integration of nuclear and mitochondrial gene sequences and morphology reveals unexpected diversity in the forest cobra (Naja melanoleuca) species complex in Central and West Africa (Serpentes: Elapidae)|url=https://www.mapress.com/zt/article/view/zootaxa.4455.1.3|journal=Zootaxa|language=en|volume=4455|issue=1|pages=68–98|doi=10.11646/zootaxa.4455.1.3|issn=1175-5334|last12=Wüster|first12=Catharine E.|last13=Barlow|first13=Axel|last14=Broadley|first14=Donald G.}}</ref> zolu hlobo lwenyoka ezifumaneka zifumaneka kulo lonke elaseAfrika, eMzantsi-ntshona Asia, nakuMzantsi-mpuma Asia.<ref name=":0">{{Cite book|last=Spawls|first=Stephen|title=The dangerous snakes of Africa: natural history, species directory, venoms, and snakebite|last2=Branch|first2=Bill|date=1995|publisher=Ralph Curtis-Books|isbn=978-0-88359-029-4|location=Sanibel Island, FL}}</ref><ref>{{Cite book|last=Zhao|first=Er-mi|title=Herpetology of China|last2=Adler|first2=Kraig|last3=Zhao|first3=Er-mi|date=1993|publisher=Soc. for the Study of Amphibians and Reptiles|isbn=978-0-916984-28-1|series=Contributions to herpetology|location=Oxford, Ohio}}</ref><ref>{{Cite book|title=Venomous snakes of Asia: = Giftschlangen Asiens|date=2006|publisher=Ed. Chimaira|isbn=978-3-936027-93-8|editor-last=Vogel|editor-first=Gernot|series=Terralog|location=Frankfurt am Main}}</ref>
'''Indlela yokuziphatha kunye nendalo'''
Iphimpi luhlobo lwenyoka edla ngokukhutheleyo imini yonke kwaye ayifane ibonwe ngexesha lobumnyama. Amaxesha amaninzi iyazifihla emingxunyeni okanye phantsi kwesigqubuthelo somhlaba, yaye ihlala ihleli kwindawo enye kangangexesha elithile.<ref>{{Cite journal|last=Layloo|first=Inshaaf|last2=Smith|first2=Caitlin|last3=Maritz|first3=Bryan|date=2017-07-03|title=Diet and feeding in the Cape Cobra, Naja nivea|url=https://doi.org/10.1080/21564574.2017.1388297|journal=African Journal of Herpetology|volume=66|issue=2|pages=147–153|doi=10.1080/21564574.2017.1388297|issn=2156-4574}}</ref> <ref name=":0" /> Luhlobo lwenyoka oluhamba ngokukhawuleza kwaye luphaphile.<ref>{{Cite book|last=Marais|first=Johan|title=A complete guide to the snakes of southern Africa|date=2004|publisher=Struik|isbn=978-1-86872-932-6|edition=1st ed.|location=[Cape Town}}</ref> Xa iphazamisekile iphakamisa umphambili wayo emhlabeni, ivule isigqubuthelo esibanzi, kwaye yenza umsondlo kakhulu. Yona iyakhawuleza ukubaleka, kodwa nangaluphi na uphawu lokushukuma, iphinda ithathe indawo yayo yokuzikhusela.<ref name=":0" />
== Imithombo yolwazi ==
<references />
qlyohmtjr4r4pv00ccg03besii2pywq
41149
41138
2026-07-09T11:01:29Z
Umzekelo
16222
Inserted links
41149
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Indiancobra.jpg|thumb|Lo ngumfanekiso wephimpi laseIndiya]]
'''Iphimpi''' luhlobo [[Inyoka|lwenyoka]] enobuhlungu, eyaziwa ngokuthi iphakamise intloko yayo ize yenze uhlobo lwesigqubuthelo entanyeni xa isoyikiswa. Ezinye iinhlobo zamaphimbi, ziyaziwa ngokutshica ityhefu kunye nokuluma.<ref>{{Cite journal|last=Wallach|first=Van|last2=Wüster|first2=Wolfgang|last3=Broadley|first3=Donald G.|date=2009-12-31|title=In praise of subgenera: taxonomic status of cobras of the genus Naja Laurenti (Serpentes: Elapidae)|url=https://zenodo.org/doi/10.5281/zenodo.190422|doi=10.5281/ZENODO.190422}}</ref> Kukho iintlobo ezingaphezu kwamashumi amathathu<ref>{{Cite journal|last=Wüster|first=Wolfgang|last2=Chirio|first2=Laurent|last3=Trape|first3=Jean-François|last4=Ineich|first4=Ivan|last5=Jackson|first5=Kate|last6=Greenbaum|first6=Eli|last7=Barron|first7=Cesar|last8=Kusamba|first8=Chifundera|last9=Nagy|first9=Zoltán T.|last10=Storey|first10=Richard|last11=Hall|first11=Cara|date=2018-08-01|title=Integration of nuclear and mitochondrial gene sequences and morphology reveals unexpected diversity in the forest cobra (Naja melanoleuca) species complex in Central and West Africa (Serpentes: Elapidae)|url=https://www.mapress.com/zt/article/view/zootaxa.4455.1.3|journal=Zootaxa|language=en|volume=4455|issue=1|pages=68–98|doi=10.11646/zootaxa.4455.1.3|issn=1175-5334|last12=Wüster|first12=Catharine E.|last13=Barlow|first13=Axel|last14=Broadley|first14=Donald G.}}</ref> zolu hlobo lwenyoka ezifumaneka zifumaneka kulo lonke elase[[Afrika]], eMzantsi-ntshona Asia, nakuMzantsi-mpuma Asia.<ref name=":0">{{Cite book|last=Spawls|first=Stephen|title=The dangerous snakes of Africa: natural history, species directory, venoms, and snakebite|last2=Branch|first2=Bill|date=1995|publisher=Ralph Curtis-Books|isbn=978-0-88359-029-4|location=Sanibel Island, FL}}</ref><ref>{{Cite book|last=Zhao|first=Er-mi|title=Herpetology of China|last2=Adler|first2=Kraig|last3=Zhao|first3=Er-mi|date=1993|publisher=Soc. for the Study of Amphibians and Reptiles|isbn=978-0-916984-28-1|series=Contributions to herpetology|location=Oxford, Ohio}}</ref><ref>{{Cite book|title=Venomous snakes of Asia: = Giftschlangen Asiens|date=2006|publisher=Ed. Chimaira|isbn=978-3-936027-93-8|editor-last=Vogel|editor-first=Gernot|series=Terralog|location=Frankfurt am Main}}</ref>
'''Indlela yokuziphatha kunye nendalo'''
Iphimpi luhlobo lwenyoka edla ngokukhutheleyo imini yonke kwaye ayifane ibonwe ngexesha lobumnyama. Amaxesha amaninzi iyazifihla emingxunyeni okanye phantsi kwesigqubuthelo somhlaba, yaye ihlala ihleli kwindawo enye kangangexesha elithile.<ref>{{Cite journal|last=Layloo|first=Inshaaf|last2=Smith|first2=Caitlin|last3=Maritz|first3=Bryan|date=2017-07-03|title=Diet and feeding in the Cape Cobra, Naja nivea|url=https://doi.org/10.1080/21564574.2017.1388297|journal=African Journal of Herpetology|volume=66|issue=2|pages=147–153|doi=10.1080/21564574.2017.1388297|issn=2156-4574}}</ref> <ref name=":0" /> Luhlobo lwenyoka oluhamba ngokukhawuleza kwaye luphaphile.<ref>{{Cite book|last=Marais|first=Johan|title=A complete guide to the snakes of southern Africa|date=2004|publisher=Struik|isbn=978-1-86872-932-6|edition=1st ed.|location=[Cape Town}}</ref> Xa iphazamisekile iphakamisa umphambili wayo emhlabeni, ivule isigqubuthelo esibanzi, kwaye yenza umsondlo kakhulu. Yona iyakhawuleza ukubaleka, kodwa nangaluphi na uphawu lokushukuma, iphinda ithathe indawo yayo yokuzikhusela.<ref name=":0" />
== Imithombo yolwazi ==
<references />
m8ufxyvk8c38ek5uuijo87ezfnnlwod
Ilungu:Nondzevu/Draft 1
2
9116
40973
2026-07-08T14:17:01Z
Nondzevu
16249
Created page with "'''Iqwarhashe'''"
40973
wikitext
text/x-wiki
'''Iqwarhashe'''
0nyfeshvpsgjbw1gw7fyhwab613nyqs
41012
40973
2026-07-08T14:31:41Z
Nondzevu
16249
41012
wikitext
text/x-wiki
'''Iphimpi''' luhlobo lwenyoka enobuhlungu
c7hp9kv0j77fddoui0ybkkx79zbrvof
41026
41012
2026-07-08T21:00:10Z
Nondzevu
16249
Inyoka ye-mole (i-Pseudaspis cana) yinyoka enkulu, engenatyhefu efumaneka kumazantsi e-Afrika. Yaziwa kakhulu ngentloko yayo encinci, impumlo etsolo, kunye nomzimba wayo onemisipha emininzi, evumela ukuba ikwazi ukugqobhoza isantini ekhululekileyo kwaye izingele iimpuku phantsi komhlaba.
41026
wikitext
text/x-wiki
'''INKWAKHWA'''
b4rcsvdmov5djp3asu7l7829ibuq4j7
41027
41026
2026-07-08T21:28:35Z
Nondzevu
16249
41027
wikitext
text/x-wiki
'''INKWAKHWA''' Yinyoka ye-mole (i-Pseudaspis cana) yinyoka enkulu, engenatyhefu efumaneka kumazantsi e-Afrika. Yaziwa kakhulu ngentloko yayo encinci, impumlo etsolo, kunye nomzimba wayo onemisipha emininzi, evumela ukuba ikwazi ukugqobhoza isantini ekhululekileyo kwaye izingele iimpuku phantsi komhlaba. ('''Biodiversity Explorer''')
'''Imvelaphi'''
Ubukhulu: Ikhula ifikelele kwiimitha ezi-2 ukuya kwezi-2.13 ubude, yenye yezona zixhobo zinkulu nezinamandla kakhulu kulo mmandla. Ukutshintsha kombala: Inyoka ye-mole inomjikelo wobomi onomdla. Amantshontsho aneepatheni ezininzi ezinamabala akhanyayo namnyama. Njengoko ekhula, la maphethini ayaphela ngokupheleleyo, nto leyo ebangela ukuba umbala oqinileyo uhluke ngokwengingqi (umz., umnyama okhazimlayo kumzantsi weKapa, ungwevu kunxweme olusentshona, kunye nomdaka obomvu emantla). Amazinyo: Endaweni yetyhefu, inamazinyo amalunga ne-120 agobileyo, abukhali njenge-razor eyenzelwe ukubamba nokukhusela ixhoba elilwelayo. kombala: Umbala wazo uxhomekeke ngokupheleleyo kwijografi. EMzantsi Koloni, abantu abadala badla ngokuba mnyama okhanyayo. Kwimimandla esemantla, ziqala kumbala omdaka okhanyayo ukuya kumbala obomvu, ongwevu, okanye otyheli. Amantshontsho abonakala ahluke ngokupheleleyo, enemibala eqaqambileyo, enamabala ajikajikayo afiphala malunga ne-60 cm. ('''African Snakebite Institute & Bayworld''')
'''Imbali nokubalulela kwinkcubeko'''
EMzantsi Afrika, inyoka i-mole snake (eyaziwa ngokuba nguMajola ngesiXhosa, okanye i-molslang ngesiBhulu) inentsingiselo enzulu yenkcubeko njengomthunywa oyingcwele wookhokho (amadlozi) kunye nomqondiso wethamsanqa, ukhuseleko, kunye nokuhlala ngoxolo.Ilifa layo elityebileyo leentsomi nenkcubeko kulo mmandla ligxile kwiinkolelo eziphambili ezininzi: Isithunywa Sezinyanya: Kwiinkcubeko ezininzi zaseMzantsi Afrika, ingakumbi phakathi kwabantu baseXhosa, iinyoka zihlonitshwa njengemijelo engcwele yokomoya. Inyoka yemole idla ngokubonwa njengokubonakaliswa okubonakalayo kokhokho otyelela ikhaya ukuze azise iintsikelelo okanye iliso elibukhali. ('''South African History Online & Cove editions''').
'''References'''
# Biodiversity Explorer.
# African Snakebite Institute.
# Bayworld.
# South African History online.
# Cove Editions
mzta6j9dxjgwgk4wxj29s91c8s46bfv
41050
41027
2026-07-09T07:36:56Z
Nondzevu
16249
Marking references and linking them to the text.
41050
wikitext
text/x-wiki
'''INKWAKHWA''' Yinyoka ye-mole (i-Pseudaspis cana) yinyoka enkulu, engenatyhefu efumaneka kumazantsi e-Afrika. Yaziwa kakhulu ngentloko yayo encinci, impumlo etsolo, kunye nomzimba wayo onemisipha emininzi, evumela ukuba ikwazi ukugqobhoza isantini ekhululekileyo kwaye izingele iimpuku phantsi komhlaba. '''[1]'''
'''Imvelaphi'''
Ubukhulu: Ikhula ifikelele kwiimitha ezi-2 ukuya kwezi-2.13 ubude, yenye yezona zixhobo zinkulu nezinamandla kakhulu kulo mmandla. Ukutshintsha kombala: Inyoka ye-mole inomjikelo wobomi onomdla. Amantshontsho aneepatheni ezininzi ezinamabala akhanyayo namnyama. Njengoko ekhula, la maphethini ayaphela ngokupheleleyo, nto leyo ebangela ukuba umbala oqinileyo uhluke ngokwengingqi (umz., umnyama okhazimlayo kumzantsi weKapa, ungwevu kunxweme olusentshona, kunye nomdaka obomvu emantla). Amazinyo: Endaweni yetyhefu, inamazinyo amalunga ne-120 agobileyo, abukhali njenge-razor eyenzelwe ukubamba nokukhusela ixhoba elilwelayo. kombala: Umbala wazo uxhomekeke ngokupheleleyo kwijografi. EMzantsi Koloni, abantu abadala badla ngokuba mnyama okhanyayo. Kwimimandla esemantla, ziqala kumbala omdaka okhanyayo ukuya kumbala obomvu, ongwevu, okanye otyheli. Amantshontsho abonakala ahluke ngokupheleleyo, enemibala eqaqambileyo, enamabala ajikajikayo afiphala malunga ne-60 cm.'''[2][3]'''
'''Imbali nokubalulela kwinkcubeko'''
EMzantsi Afrika, inyoka i-mole snake (eyaziwa ngokuba nguMajola ngesiXhosa, okanye i-molslang ngesiBhulu) inentsingiselo enzulu yenkcubeko njengomthunywa oyingcwele wookhokho (amadlozi) kunye nomqondiso wethamsanqa, ukhuseleko, kunye nokuhlala ngoxolo.Ilifa layo elityebileyo leentsomi nenkcubeko kulo mmandla ligxile kwiinkolelo eziphambili ezininzi: Isithunywa Sezinyanya: Kwiinkcubeko ezininzi zaseMzantsi Afrika, ingakumbi phakathi kwabantu baseXhosa, iinyoka zihlonitshwa njengemijelo engcwele yokomoya. Inyoka yemole idla ngokubonwa njengokubonakaliswa okubonakalayo kokhokho otyelela ikhaya ukuze azise iintsikelelo okanye iliso elibukhali. '''[4][5]'''
'''References'''
# Biodiversity Explorer.
# African Snakebite Institute.
# Bayworld.
# South African History online.
# Cove Editions
pwnkhfmv83llmyd30lr8y7k8ushmhsd
41070
41050
2026-07-09T09:27:04Z
Nondzevu
16249
Inserted the references
41070
wikitext
text/x-wiki
'''INKWAKHWA''' Yinyoka ye-mole (i-Pseudaspis cana) yinyoka enkulu, engenatyhefu efumaneka kumazantsi e-Afrika. Yaziwa kakhulu ngentloko yayo encinci, impumlo etsolo, kunye nomzimba wayo onemisipha emininzi, evumela ukuba ikwazi ukugqobhoza isantini ekhululekileyo kwaye izingele iimpuku phantsi komhlaba. '''[1]'''
'''Imvelaphi'''
Ubukhulu: Ikhula ifikelele kwiimitha ezi-2 ukuya kwezi-2.13 ubude, yenye yezona zixhobo zinkulu nezinamandla kakhulu kulo mmandla. Ukutshintsha kombala: Inyoka ye-mole inomjikelo wobomi onomdla. Amantshontsho aneepatheni ezininzi ezinamabala akhanyayo namnyama. Njengoko ekhula, la maphethini ayaphela ngokupheleleyo, nto leyo ebangela ukuba umbala oqinileyo uhluke ngokwengingqi (umz., umnyama okhazimlayo kumzantsi weKapa, ungwevu kunxweme olusentshona, kunye nomdaka obomvu emantla). Amazinyo: Endaweni yetyhefu, inamazinyo amalunga ne-120 agobileyo, abukhali njenge-razor eyenzelwe ukubamba nokukhusela ixhoba elilwelayo. kombala: Umbala wazo uxhomekeke ngokupheleleyo kwijografi. EMzantsi Koloni, abantu abadala badla ngokuba mnyama okhanyayo. Kwimimandla esemantla, ziqala kumbala omdaka okhanyayo ukuya kumbala obomvu, ongwevu, okanye otyheli. Amantshontsho abonakala ahluke ngokupheleleyo, enemibala eqaqambileyo, enamabala ajikajikayo afiphala malunga ne-60 cm.'''[2][3]'''
'''Imbali nokubalulela kwinkcubeko'''
EMzantsi Afrika, inyoka i-mole snake (eyaziwa ngokuba nguMajola ngesiXhosa, okanye i-molslang ngesiBhulu) inentsingiselo enzulu yenkcubeko njengomthunywa oyingcwele wookhokho (amadlozi) kunye nomqondiso wethamsanqa, ukhuseleko, kunye nokuhlala ngoxolo.Ilifa layo elityebileyo leentsomi nenkcubeko kulo mmandla ligxile kwiinkolelo eziphambili ezininzi: Isithunywa Sezinyanya: Kwiinkcubeko ezininzi zaseMzantsi Afrika, ingakumbi phakathi kwabantu baseXhosa, iinyoka zihlonitshwa njengemijelo engcwele yokomoya. Inyoka yemole idla ngokubonwa njengokubonakaliswa okubonakalayo kokhokho otyelela ikhaya ukuze azise iintsikelelo okanye iliso elibukhali. '''[4][5]'''
'''References'''
# Biodiversity Explorer.
# African Snakebite Institute.
# Bayworld.
# South African History online.
# Cove Editions
== IMITHOMBO YOLWAZI ==
<references />
9shba9sa4tsx6mc4eex2m9zvl9f68x8
41136
41070
2026-07-09T10:52:29Z
Nondzevu
16249
41136
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Mole Snake (Pseudaspis cana) (7014634577).jpg|thumb|Lo ngumfanekiso weNkwakhwa]]
'''INKWAKHWA''' Yinyoka ye-mole (i-Pseudaspis cana) yinyoka enkulu, engenatyhefu efumaneka kumazantsi e-Afrika. Yaziwa kakhulu ngentloko yayo encinci, impumlo etsolo, kunye nomzimba wayo onemisipha emininzi, evumela ukuba ikwazi ukugqobhoza isantini ekhululekileyo kwaye izingele iimpuku phantsi komhlaba. '''[1]'''
'''Imvelaphi'''
Ubukhulu: Ikhula ifikelele kwiimitha ezi-2 ukuya kwezi-2.13 ubude, yenye yezona zixhobo zinkulu nezinamandla kakhulu kulo mmandla. Ukutshintsha kombala: Inyoka ye-mole inomjikelo wobomi onomdla. Amantshontsho aneepatheni ezininzi ezinamabala akhanyayo namnyama. Njengoko ekhula, la maphethini ayaphela ngokupheleleyo, nto leyo ebangela ukuba umbala oqinileyo uhluke ngokwengingqi (umz., umnyama okhazimlayo kumzantsi weKapa, ungwevu kunxweme olusentshona, kunye nomdaka obomvu emantla). Amazinyo: Endaweni yetyhefu, inamazinyo amalunga ne-120 agobileyo, abukhali njenge-razor eyenzelwe ukubamba nokukhusela ixhoba elilwelayo. kombala: Umbala wazo uxhomekeke ngokupheleleyo kwijografi. EMzantsi Koloni, abantu abadala badla ngokuba mnyama okhanyayo. Kwimimandla esemantla, ziqala kumbala omdaka okhanyayo ukuya kumbala obomvu, ongwevu, okanye otyheli. Amantshontsho abonakala ahluke ngokupheleleyo, enemibala eqaqambileyo, enamabala ajikajikayo afiphala malunga ne-60 cm.'''[2][3]'''
'''Imbali nokubalulela kwinkcubeko'''
EMzantsi Afrika, inyoka i-mole snake (eyaziwa ngokuba nguMajola ngesiXhosa, okanye i-molslang ngesiBhulu) inentsingiselo enzulu yenkcubeko njengomthunywa oyingcwele wookhokho (amadlozi) kunye nomqondiso wethamsanqa, ukhuseleko, kunye nokuhlala ngoxolo.Ilifa layo elityebileyo leentsomi nenkcubeko kulo mmandla ligxile kwiinkolelo eziphambili ezininzi: Isithunywa Sezinyanya: Kwiinkcubeko ezininzi zaseMzantsi Afrika, ingakumbi phakathi kwabantu baseXhosa, iinyoka zihlonitshwa njengemijelo engcwele yokomoya. Inyoka yemole idla ngokubonwa njengokubonakaliswa okubonakalayo kokhokho otyelela ikhaya ukuze azise iintsikelelo okanye iliso elibukhali. '''[4][5]'''
'''References'''
# Biodiversity Explorer.
# African Snakebite Institute.
# Bayworld.
# South African History online.
# Cove Editions
== IMITHOMBO YOLWAZI ==
<references />
oh9ei8fyjxud997z8kgq8df7352qxuw
41150
41136
2026-07-09T11:01:32Z
Nondzevu
16249
Inserted links
41150
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Mole Snake (Pseudaspis cana) (7014634577).jpg|thumb|Lo ngumfanekiso weNkwakhwa]]
'''INKWAKHWA''' Yinyoka ye-mole (i-Pseudaspis cana) [[Inyoka|yinyoka]] enkulu, engenatyhefu efumaneka kumazantsi e-[[Afrika]]. Yaziwa kakhulu ngentloko yayo encinci, impumlo etsolo, kunye nomzimba wayo onemisipha emininzi, evumela ukuba ikwazi ukugqobhoza isantini ekhululekileyo kwaye izingele iimpuku phantsi komhlaba. '''[1]'''
'''Imvelaphi'''
Ubukhulu: Ikhula ifikelele kwiimitha ezi-2 ukuya kwezi-2.13 ubude, yenye yezona zixhobo zinkulu nezinamandla kakhulu kulo mmandla. Ukutshintsha kombala: Inyoka ye-mole inomjikelo wobomi onomdla. Amantshontsho aneepatheni ezininzi ezinamabala akhanyayo namnyama. Njengoko ekhula, la maphethini ayaphela ngokupheleleyo, nto leyo ebangela ukuba umbala oqinileyo uhluke ngokwengingqi (umz., umnyama okhazimlayo kumzantsi weKapa, ungwevu kunxweme olusentshona, kunye nomdaka obomvu emantla). Amazinyo: Endaweni yetyhefu, inamazinyo amalunga ne-120 agobileyo, abukhali njenge-razor eyenzelwe ukubamba nokukhusela ixhoba elilwelayo. kombala: Umbala wazo uxhomekeke ngokupheleleyo kwijografi. EMzantsi Koloni, abantu abadala badla ngokuba mnyama okhanyayo. Kwimimandla esemantla, ziqala kumbala omdaka okhanyayo ukuya kumbala obomvu, ongwevu, okanye otyheli. Amantshontsho abonakala ahluke ngokupheleleyo, enemibala eqaqambileyo, enamabala ajikajikayo afiphala malunga ne-60 cm.'''[2][3]'''
'''Imbali nokubalulela kwinkcubeko'''
EMzantsi Afrika, inyoka i-mole snake (eyaziwa ngokuba nguMajola ngesiXhosa, okanye i-molslang ngesiBhulu) inentsingiselo enzulu yenkcubeko njengomthunywa oyingcwele wookhokho (amadlozi) kunye nomqondiso wethamsanqa, ukhuseleko, kunye nokuhlala ngoxolo.Ilifa layo elityebileyo leentsomi nenkcubeko kulo mmandla ligxile kwiinkolelo eziphambili ezininzi: Isithunywa Sezinyanya: Kwiinkcubeko ezininzi zaseMzantsi Afrika, ingakumbi phakathi kwabantu baseXhosa, iinyoka zihlonitshwa njengemijelo engcwele yokomoya. Inyoka yemole idla ngokubonwa njengokubonakaliswa okubonakalayo kokhokho otyelela ikhaya ukuze azise iintsikelelo okanye iliso elibukhali. '''[4][5]'''
'''References'''
# Biodiversity Explorer.
# African Snakebite Institute.
# Bayworld.
# South African History online.
# Cove Editions
== IMITHOMBO YOLWAZI ==
<references />
rbwjfbj9ep60u9s9a74wk6y7l8iqu86
Ilungu:Onblack206/Draft 1
2
9117
40974
2026-07-08T14:17:07Z
Onblack206
16226
created page
40974
wikitext
text/x-wiki
'''umthi'''
5fqynt5a92tki0879yxrnreqnto56h5
41019
40974
2026-07-08T14:32:40Z
Onblack206
16226
41019
wikitext
text/x-wiki
'''umthi oliyeza'''
rd5vdcnoh1tv3swzlpuu93jofubjau6
41034
41019
2026-07-08T23:13:02Z
Onblack206
16226
41034
wikitext
text/x-wiki
'''ukubaluleka kweBhokhwe [[komz'ntsundu]]'''
l6ip2fmdo12jgf3a18es6khfhxt9fbc
41035
41034
2026-07-08T23:15:23Z
Onblack206
16226
41035
wikitext
text/x-wiki
'''[[komz'ntsundu|ukubaluleka kweBhokhwe komz'ntsundu]]'''
qf4z0bxuxe4ceduep9me1i0f1lnwlcf
41065
41035
2026-07-09T09:25:56Z
Onblack206
16226
41065
wikitext
text/x-wiki
'''ukubaluleka kweBhokhwe kumzo'ntsundu'''
'''IBHOKHWE'''
iBhokhwe sisilwanyana sasekhaya esinempondo ezimbini noboya esihlala ebuhlanti. olu hlobo lwesilwanyana lusondele kwisilwanyana ekuthiwa yiGusha. olu hlobo lwesilwanyana lunegalelo elikhulu ebantwini, umzekelo abanye abantu kwayifuna kuba ineNyama emnandi, uBisi, isikhumba saso esikwazi ukwenza izinto ezininzi eziquka impahla, imihlobiso. kwabanye abantu abaninzi iBhokhwe ibabuleke ngaphezulu kwenyama yayo umzekelo amaXhosa, amaMpondo nabanye basebenzisa iBhokhwe ukuxhumana nezinyanya zabo. igazi le Bhokhwe liba ngumnika yokuxhumana nezinyanya umntu xa ebulela, ecela, esazisa izinyanya ngalomba othile, umzekelo imbeleko, xa umntwana engeniswa ebudodeni nezinye izizathu.
'''imvelaphi yeBhokhwe'''
isilwanyana sasekhaya iBhokwe sifumaneka kuwo onke amazwekazi, ubuninzi bazo buqikelelwa malunga ne-1 ibhiliyoni [1]. iBhokhwe ziqhele okanye zifunde ukuhlala entlango, ezintabeni, kunye nakwiindawo ezishushu apho ezinye izilwanyana ezingakwaziyo ukuhlala khona [1]. isinyanya sesilwanyana sasekhaya iBhokhwe sibizwa ngokuba yiBezoars kunokwenzeka ukuba kukho omnye umxube wezilwanyana zasendle. esi silwanyana asinabungozi, sidlamkile kwaye siphila ngenca namanzi kuphela.kukho ubungqina obubonisa ukuba iiBhokhwe ngenene zisuka kwisinyanya iBezoars, ezazikade zithathwa njengezilwanyana zasekhaya eFertile Crescent 10 000 YBP (Zeder 2000; Naderi et al. 2008; reviewed in Luikart et al 2006).
'''imithombo yolwazi'''
[1] doi:1111/age.12598
[2] Zeder, M.A. & Hesse B. (2000). The initial domestication of goats (Capra hircus) in the zagros mountains 10 000 years ago. science 287, 2254-7.
[3] Naderi S., Rezaei H.R, Pompanon F. et al (2008). The goat domestication process inferred from large-scale mitochondrial DNA analysis of wild and domestic individuals. proceedings of the National Academy of science of the united state of Ameria '''105,''' 17659-64
== IMITHOMBO YOLWAZI ==
<references />
ntqm9bi9bt0233x4zypt93930lc77p1
41123
41065
2026-07-09T10:36:24Z
Onblack206
16226
/* IMITHOMBO YOLWAZI */
41123
wikitext
text/x-wiki
'''ukubaluleka kweBhokhwe kumzo'ntsundu'''
'''IBHOKHWE'''
iBhokhwe sisilwanyana sasekhaya esinempondo ezimbini noboya esihlala ebuhlanti. olu hlobo lwesilwanyana lusondele kwisilwanyana ekuthiwa yiGusha. olu hlobo lwesilwanyana lunegalelo elikhulu ebantwini, umzekelo abanye abantu kwayifuna kuba ineNyama emnandi, uBisi, isikhumba saso esikwazi ukwenza izinto ezininzi eziquka impahla, imihlobiso. kwabanye abantu abaninzi iBhokhwe ibabuleke ngaphezulu kwenyama yayo umzekelo amaXhosa, amaMpondo nabanye basebenzisa iBhokhwe ukuxhumana nezinyanya zabo. igazi le Bhokhwe liba ngumnika yokuxhumana nezinyanya umntu xa ebulela, ecela, esazisa izinyanya ngalomba othile, umzekelo imbeleko, xa umntwana engeniswa ebudodeni nezinye izizathu.
'''imvelaphi yeBhokhwe'''
isilwanyana sasekhaya iBhokwe sifumaneka kuwo onke amazwekazi, ubuninzi bazo buqikelelwa malunga ne-1 ibhiliyoni <ref name=":0">{{Cite journal|last=Amills|first=M.|last2=Capote|first2=J.|last3=Tosser‐Klopp|first3=G.|date=2017-12|title=Goat domestication and breeding: a jigsaw of historical, biological and molecular data with missing pieces|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/age.12598|journal=Animal Genetics|language=en|volume=48|issue=6|pages=631–644|doi=10.1111/age.12598|issn=0268-9146}}</ref> . iBhokhwe ziqhele okanye zifunde ukuhlala entlango, ezintabeni, kunye nakwiindawo ezishushu apho ezinye izilwanyana ezingakwaziyo ukuhlala khona <ref name=":0" />. isinyanya sesilwanyana sasekhaya iBhokhwe sibizwa ngokuba yiBezoars kunokwenzeka ukuba kukho omnye umxube wezilwanyana zasendle. esi silwanyana asinabungozi, sidlamkile kwaye siphila ngenca namanzi kuphela.kukho ubungqina obubonisa ukuba iiBhokhwe ngenene zisuka kwisinyanya iBezoars, ezazikade zithathwa njengezilwanyana zasekhaya eFertile Crescent 10 000 YBP<ref>{{Cite journal|last=Zeder|first=Melinda A.|last2=Hesse|first2=Brian|date=2000-03-24|title=The Initial Domestication of Goats (Capra hircus) in the Zagros Mountains 10,000 Years Ago|url=https://www.science.org/doi/10.1126/science.287.5461.2254|journal=Science|volume=287|issue=5461|pages=2254–2257|doi=10.1126/science.287.5461.2254}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Naderi|first=Saeid|last2=Rezaei|first2=Hamid-Reza|last3=Taberlet|first3=Pierre|last4=Zundel|first4=Stéphanie|last5=Rafat|first5=Seyed-Abbas|last6=Naghash|first6=Hamid-Reza|last7=El-Barody|first7=Mohamed A. A.|last8=Ertugrul|first8=Okan|last9=Pompanon|first9=François|last10=Consortium|first10=for the Econogene|date=2007 Okt 10|title=Large-Scale Mitochondrial DNA Analysis of the Domestic Goat Reveals Six Haplogroups with High Diversity|url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0001012|journal=PLOS ONE|language=en|volume=2|issue=10|pages=e1012|doi=10.1371/journal.pone.0001012|issn=1932-6203|pmc=1995761|pmid=17925860}}</ref>(Zeder 2000; Naderi et al. 2008; reviewed in Luikart et al 2006).
'''imithombo yolwazi'''
[1] doi:10.1111/age.12598
[2] Zeder, M.A. & Hesse B. (2000). The initial domestication of goats (Capra hircus) in the zagros mountains 10 000 years ago. science 287, 2254-7.<ref>{{Cite journal|last=Zeder|first=Melinda A.|last2=Hesse|first2=Brian|date=2000-03-24|title=The Initial Domestication of Goats ( <i>Capra hircus</i> ) in the Zagros Mountains 10,000 Years Ago|url=https://doi.org/10.1126/science.287.5461.2254|journal=Science|volume=287|issue=5461|pages=2254–2257|doi=10.1126/science.287.5461.2254|issn=0036-8075}}</ref>
[3] Naderi S., Rezaei H.R, Pompanon F. et al (2008). The goat domestication process inferred from large-scale mitochondrial DNA analysis of wild and domestic individuals. proceedings of the National Academy of science of the united state of America '''105,''' 17659-64<ref>{{Cite journal|last=Naderi|first=Saeid|last2=Rezaei|first2=Hamid-Reza|last3=Taberlet|first3=Pierre|last4=Zundel|first4=Stéphanie|last5=Rafat|first5=Seyed-Abbas|last6=Naghash|first6=Hamid-Reza|last7=El-Barody|first7=Mohamed A. A.|last8=Ertugrul|first8=Okan|last9=Pompanon|first9=François|date=2007-10-10|title=Large-Scale Mitochondrial DNA Analysis of the Domestic Goat Reveals Six Haplogroups with High Diversity|url=https://doi.org/10.1371/journal.pone.0001012|journal=PLoS ONE|volume=2|issue=10|pages=e1012|doi=10.1371/journal.pone.0001012|issn=1932-6203}}</ref>
== IMITHOMBO YOLWAZI ==
<references />
hy4rvlhw4izwccm5mbhkf2png8hwy38
41145
41123
2026-07-09T10:57:46Z
Onblack206
16226
intserted picture
41145
wikitext
text/x-wiki
'''ukubaluleka kweBhokhwe kumzo'ntsundu'''
'''IBHOKHWE'''
[[Ngokweenkcukacha:Capra domestica.jpg|thumb|lo ngumfanekiso weBhokhwe]]
iBhokhwe sisilwanyana sasekhaya esinempondo ezimbini noboya esihlala ebuhlanti. olu hlobo lwesilwanyana lusondele kwisilwanyana ekuthiwa yiGusha. olu hlobo lwesilwanyana lunegalelo elikhulu ebantwini, umzekelo abanye abantu kwayifuna kuba ineNyama emnandi, uBisi, isikhumba saso esikwazi ukwenza izinto ezininzi eziquka impahla, imihlobiso. kwabanye abantu abaninzi iBhokhwe ibabuleke ngaphezulu kwenyama yayo umzekelo amaXhosa, amaMpondo nabanye basebenzisa iBhokhwe ukuxhumana nezinyanya zabo. igazi le Bhokhwe liba ngumnika yokuxhumana nezinyanya umntu xa ebulela, ecela, esazisa izinyanya ngalomba othile, umzekelo imbeleko, xa umntwana engeniswa ebudodeni nezinye izizathu.
'''imvelaphi yeBhokhwe'''
isilwanyana sasekhaya iBhokwe sifumaneka kuwo onke amazwekazi, ubuninzi bazo buqikelelwa malunga ne-1 ibhiliyoni <ref name=":0">{{Cite journal|last=Amills|first=M.|last2=Capote|first2=J.|last3=Tosser‐Klopp|first3=G.|date=2017-12|title=Goat domestication and breeding: a jigsaw of historical, biological and molecular data with missing pieces|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/age.12598|journal=Animal Genetics|language=en|volume=48|issue=6|pages=631–644|doi=10.1111/age.12598|issn=0268-9146}}</ref> . iBhokhwe ziqhele okanye zifunde ukuhlala entlango, ezintabeni, kunye nakwiindawo ezishushu apho ezinye izilwanyana ezingakwaziyo ukuhlala khona <ref name=":0" />. isinyanya sesilwanyana sasekhaya iBhokhwe sibizwa ngokuba yiBezoars kunokwenzeka ukuba kukho omnye umxube wezilwanyana zasendle. esi silwanyana asinabungozi, sidlamkile kwaye siphila ngenca namanzi kuphela.kukho ubungqina obubonisa ukuba iiBhokhwe ngenene zisuka kwisinyanya iBezoars, ezazikade zithathwa njengezilwanyana zasekhaya eFertile Crescent 10 000 YBP<ref>{{Cite journal|last=Zeder|first=Melinda A.|last2=Hesse|first2=Brian|date=2000-03-24|title=The Initial Domestication of Goats (Capra hircus) in the Zagros Mountains 10,000 Years Ago|url=https://www.science.org/doi/10.1126/science.287.5461.2254|journal=Science|volume=287|issue=5461|pages=2254–2257|doi=10.1126/science.287.5461.2254}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Naderi|first=Saeid|last2=Rezaei|first2=Hamid-Reza|last3=Taberlet|first3=Pierre|last4=Zundel|first4=Stéphanie|last5=Rafat|first5=Seyed-Abbas|last6=Naghash|first6=Hamid-Reza|last7=El-Barody|first7=Mohamed A. A.|last8=Ertugrul|first8=Okan|last9=Pompanon|first9=François|last10=Consortium|first10=for the Econogene|date=2007 Okt 10|title=Large-Scale Mitochondrial DNA Analysis of the Domestic Goat Reveals Six Haplogroups with High Diversity|url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0001012|journal=PLOS ONE|language=en|volume=2|issue=10|pages=e1012|doi=10.1371/journal.pone.0001012|issn=1932-6203|pmc=1995761|pmid=17925860}}</ref>.
== IMITHOMBO YOLWAZI ==
<references />
owsixuvt5n4qae1eawx8kpa13s1sd85
41151
41145
2026-07-09T11:01:33Z
Onblack206
16226
links
41151
wikitext
text/x-wiki
'''ukubaluleka kweBhokhwe kumzo'ntsundu'''
'''IBHOKHWE'''
[[Ngokweenkcukacha:Capra domestica.jpg|thumb|lo ngumfanekiso weBhokhwe]]
[[Ibhokhwe|iBhokhwe]] sisilwanyana sasekhaya esinempondo ezimbini noboya esihlala ebuhlanti. olu hlobo lwesilwanyana lusondele kwisilwanyana ekuthiwa yiGusha. olu hlobo lwesilwanyana lunegalelo elikhulu ebantwini, umzekelo abanye abantu kwayifuna kuba ineNyama emnandi, uBisi, isikhumba saso esikwazi ukwenza izinto ezininzi eziquka impahla, imihlobiso. kwabanye abantu abaninzi iBhokhwe ibabuleke ngaphezulu kwenyama yayo umzekelo amaXhosa, amaMpondo nabanye basebenzisa iBhokhwe ukuxhumana nezinyanya zabo. igazi le Bhokhwe liba ngumnika yokuxhumana nezinyanya umntu xa ebulela, ecela, esazisa izinyanya ngalomba othile, umzekelo imbeleko, xa umntwana engeniswa ebudodeni nezinye izizathu.
'''imvelaphi yeBhokhwe'''
isilwanyana sasekhaya iBhokwe sifumaneka kuwo onke amazwekazi, ubuninzi bazo buqikelelwa malunga ne-1 ibhiliyoni <ref name=":0">{{Cite journal|last=Amills|first=M.|last2=Capote|first2=J.|last3=Tosser‐Klopp|first3=G.|date=2017-12|title=Goat domestication and breeding: a jigsaw of historical, biological and molecular data with missing pieces|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/age.12598|journal=Animal Genetics|language=en|volume=48|issue=6|pages=631–644|doi=10.1111/age.12598|issn=0268-9146}}</ref> . iBhokhwe ziqhele okanye zifunde ukuhlala entlango, ezintabeni, kunye nakwiindawo ezishushu apho ezinye izilwanyana ezingakwaziyo ukuhlala khona <ref name=":0" />. isinyanya sesilwanyana sasekhaya iBhokhwe sibizwa ngokuba yiBezoars kunokwenzeka ukuba kukho omnye umxube wezilwanyana zasendle. esi silwanyana asinabungozi, sidlamkile kwaye siphila ngenca namanzi kuphela.kukho ubungqina obubonisa ukuba iiBhokhwe ngenene zisuka kwisinyanya iBezoars, ezazikade zithathwa njengezilwanyana zasekhaya eFertile Crescent 10 000 YBP<ref>{{Cite journal|last=Zeder|first=Melinda A.|last2=Hesse|first2=Brian|date=2000-03-24|title=The Initial Domestication of Goats (Capra hircus) in the Zagros Mountains 10,000 Years Ago|url=https://www.science.org/doi/10.1126/science.287.5461.2254|journal=Science|volume=287|issue=5461|pages=2254–2257|doi=10.1126/science.287.5461.2254}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Naderi|first=Saeid|last2=Rezaei|first2=Hamid-Reza|last3=Taberlet|first3=Pierre|last4=Zundel|first4=Stéphanie|last5=Rafat|first5=Seyed-Abbas|last6=Naghash|first6=Hamid-Reza|last7=El-Barody|first7=Mohamed A. A.|last8=Ertugrul|first8=Okan|last9=Pompanon|first9=François|last10=Consortium|first10=for the Econogene|date=2007 Okt 10|title=Large-Scale Mitochondrial DNA Analysis of the Domestic Goat Reveals Six Haplogroups with High Diversity|url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0001012|journal=PLOS ONE|language=en|volume=2|issue=10|pages=e1012|doi=10.1371/journal.pone.0001012|issn=1932-6203|pmc=1995761|pmid=17925860}}</ref>.
== IMITHOMBO YOLWAZI ==
<references />
axjwrcao1yl1pnkgkt9y8zp04xzhe96
41155
41151
2026-07-09T11:05:36Z
Onblack206
16226
linked
41155
wikitext
text/x-wiki
'''ukubaluleka kweBhokhwe kumzo'ntsundu'''
'''IBHOKHWE'''
[[Ngokweenkcukacha:Capra domestica.jpg|thumb|lo ngumfanekiso weBhokhwe]]
[[Ibhokhwe|iBhokhwe]] sisilwanyana sasekhaya esinempondo ezimbini noboya esihlala ebuhlanti. olu hlobo lwesilwanyana lusondele kwisilwanyana ekuthiwa yiGusha. olu hlobo lwesilwanyana lunegalelo elikhulu ebantwini, umzekelo abanye abantu kwayifuna kuba ineNyama emnandi, uBisi, isikhumba saso esikwazi ukwenza izinto ezininzi eziquka impahla, imihlobiso. kwabanye abantu abaninzi iBhokhwe ibabuleke ngaphezulu kwenyama yayo umzekelo [[amaXhosa]], amaMpondo nabanye basebenzisa iBhokhwe ukuxhumana nezinyanya zabo. igazi le Bhokhwe liba ngumnika yokuxhumana nezinyanya umntu xa ebulela, ecela, esazisa izinyanya ngalomba othile, umzekelo imbeleko, xa umntwana engeniswa ebudodeni nezinye izizathu.
'''imvelaphi yeBhokhwe'''
isilwanyana sasekhaya iBhokwe sifumaneka kuwo onke amazwekazi, ubuninzi bazo buqikelelwa malunga ne-1 ibhiliyoni <ref name=":0">{{Cite journal|last=Amills|first=M.|last2=Capote|first2=J.|last3=Tosser‐Klopp|first3=G.|date=2017-12|title=Goat domestication and breeding: a jigsaw of historical, biological and molecular data with missing pieces|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/age.12598|journal=Animal Genetics|language=en|volume=48|issue=6|pages=631–644|doi=10.1111/age.12598|issn=0268-9146}}</ref> . iBhokhwe ziqhele okanye zifunde ukuhlala entlango, ezintabeni, kunye nakwiindawo ezishushu apho ezinye izilwanyana ezingakwaziyo ukuhlala khona <ref name=":0" />. isinyanya sesilwanyana sasekhaya iBhokhwe sibizwa ngokuba yiBezoars kunokwenzeka ukuba kukho omnye umxube wezilwanyana zasendle. esi silwanyana asinabungozi, sidlamkile kwaye siphila ngenca namanzi kuphela.kukho ubungqina obubonisa ukuba iiBhokhwe ngenene zisuka kwisinyanya iBezoars, ezazikade zithathwa njengezilwanyana zasekhaya eFertile Crescent 10 000 YBP<ref>{{Cite journal|last=Zeder|first=Melinda A.|last2=Hesse|first2=Brian|date=2000-03-24|title=The Initial Domestication of Goats (Capra hircus) in the Zagros Mountains 10,000 Years Ago|url=https://www.science.org/doi/10.1126/science.287.5461.2254|journal=Science|volume=287|issue=5461|pages=2254–2257|doi=10.1126/science.287.5461.2254}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Naderi|first=Saeid|last2=Rezaei|first2=Hamid-Reza|last3=Taberlet|first3=Pierre|last4=Zundel|first4=Stéphanie|last5=Rafat|first5=Seyed-Abbas|last6=Naghash|first6=Hamid-Reza|last7=El-Barody|first7=Mohamed A. A.|last8=Ertugrul|first8=Okan|last9=Pompanon|first9=François|last10=Consortium|first10=for the Econogene|date=2007 Okt 10|title=Large-Scale Mitochondrial DNA Analysis of the Domestic Goat Reveals Six Haplogroups with High Diversity|url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0001012|journal=PLOS ONE|language=en|volume=2|issue=10|pages=e1012|doi=10.1371/journal.pone.0001012|issn=1932-6203|pmc=1995761|pmid=17925860}}</ref>.
== IMITHOMBO YOLWAZI ==
<references />
tptefq3e9l7wsq9h85q1f0br1idx9n8
41157
41155
2026-07-09T11:07:19Z
Onblack206
16226
linked
41157
wikitext
text/x-wiki
'''[[AmaMpondo|ukubaluleka]] kweBhokhwe kumzo'ntsundu'''
'''IBHOKHWE'''
[[Ngokweenkcukacha:Capra domestica.jpg|thumb|lo ngumfanekiso weBhokhwe]]
[[Ibhokhwe|iBhokhwe]] sisilwanyana sasekhaya esinempondo ezimbini noboya esihlala ebuhlanti. olu hlobo lwesilwanyana lusondele kwisilwanyana ekuthiwa yiGusha. olu hlobo lwesilwanyana lunegalelo elikhulu ebantwini, umzekelo abanye abantu kwayifuna kuba ineNyama emnandi, uBisi, isikhumba saso esikwazi ukwenza izinto ezininzi eziquka impahla, imihlobiso. kwabanye abantu abaninzi iBhokhwe ibabuleke ngaphezulu kwenyama yayo umzekelo [[amaXhosa]], amaMpondo nabanye basebenzisa iBhokhwe ukuxhumana nezinyanya zabo. igazi le Bhokhwe liba ngumnika yokuxhumana nezinyanya umntu xa ebulela, ecela, esazisa izinyanya ngalomba othile, umzekelo imbeleko, xa umntwana engeniswa ebudodeni nezinye izizathu.
'''imvelaphi yeBhokhwe'''
isilwanyana sasekhaya iBhokwe sifumaneka kuwo onke amazwekazi, ubuninzi bazo buqikelelwa malunga ne-1 ibhiliyoni <ref name=":0">{{Cite journal|last=Amills|first=M.|last2=Capote|first2=J.|last3=Tosser‐Klopp|first3=G.|date=2017-12|title=Goat domestication and breeding: a jigsaw of historical, biological and molecular data with missing pieces|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/age.12598|journal=Animal Genetics|language=en|volume=48|issue=6|pages=631–644|doi=10.1111/age.12598|issn=0268-9146}}</ref> . iBhokhwe ziqhele okanye zifunde ukuhlala entlango, ezintabeni, kunye nakwiindawo ezishushu apho ezinye izilwanyana ezingakwaziyo ukuhlala khona <ref name=":0" />. isinyanya sesilwanyana sasekhaya iBhokhwe sibizwa ngokuba yiBezoars kunokwenzeka ukuba kukho omnye umxube wezilwanyana zasendle. esi silwanyana asinabungozi, sidlamkile kwaye siphila ngenca namanzi kuphela.kukho ubungqina obubonisa ukuba iiBhokhwe ngenene zisuka kwisinyanya iBezoars, ezazikade zithathwa njengezilwanyana zasekhaya eFertile Crescent 10 000 YBP<ref>{{Cite journal|last=Zeder|first=Melinda A.|last2=Hesse|first2=Brian|date=2000-03-24|title=The Initial Domestication of Goats (Capra hircus) in the Zagros Mountains 10,000 Years Ago|url=https://www.science.org/doi/10.1126/science.287.5461.2254|journal=Science|volume=287|issue=5461|pages=2254–2257|doi=10.1126/science.287.5461.2254}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Naderi|first=Saeid|last2=Rezaei|first2=Hamid-Reza|last3=Taberlet|first3=Pierre|last4=Zundel|first4=Stéphanie|last5=Rafat|first5=Seyed-Abbas|last6=Naghash|first6=Hamid-Reza|last7=El-Barody|first7=Mohamed A. A.|last8=Ertugrul|first8=Okan|last9=Pompanon|first9=François|last10=Consortium|first10=for the Econogene|date=2007 Okt 10|title=Large-Scale Mitochondrial DNA Analysis of the Domestic Goat Reveals Six Haplogroups with High Diversity|url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0001012|journal=PLOS ONE|language=en|volume=2|issue=10|pages=e1012|doi=10.1371/journal.pone.0001012|issn=1932-6203|pmc=1995761|pmid=17925860}}</ref>.
== IMITHOMBO YOLWAZI ==
<references />
0wsqcyk7ttpup9b84yxj1sb1544iewb
41159
41157
2026-07-09T11:08:30Z
Onblack206
16226
linked
41159
wikitext
text/x-wiki
'''[[AmaMpondo|ukubaluleka]] kweBhokhwe kumzo'ntsundu'''
'''IBHOKHWE'''
[[Ngokweenkcukacha:Capra domestica.jpg|thumb|lo ngumfanekiso weBhokhwe]]
[[Ibhokhwe|iBhokhwe]] sisilwanyana sasekhaya esinempondo ezimbini noboya esihlala ebuhlanti. olu hlobo lwesilwanyana lusondele kwisilwanyana ekuthiwa yiGusha. olu hlobo lwesilwanyana lunegalelo elikhulu ebantwini, umzekelo abanye abantu kwayifuna kuba ineNyama emnandi, uBisi, isikhumba saso esikwazi ukwenza izinto ezininzi eziquka impahla, imihlobiso. kwabanye abantu abaninzi iBhokhwe ibabuleke ngaphezulu kwenyama yayo umzekelo [[amaXhosa]], [[amaMpondo]] nabanye basebenzisa iBhokhwe ukuxhumana nezinyanya zabo. igazi le Bhokhwe liba ngumnika yokuxhumana nezinyanya umntu xa ebulela, ecela, esazisa izinyanya ngalomba othile, umzekelo imbeleko, xa umntwana engeniswa ebudodeni nezinye izizathu.
'''imvelaphi yeBhokhwe'''
isilwanyana sasekhaya iBhokwe sifumaneka kuwo onke amazwekazi, ubuninzi bazo buqikelelwa malunga ne-1 ibhiliyoni <ref name=":0">{{Cite journal|last=Amills|first=M.|last2=Capote|first2=J.|last3=Tosser‐Klopp|first3=G.|date=2017-12|title=Goat domestication and breeding: a jigsaw of historical, biological and molecular data with missing pieces|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/age.12598|journal=Animal Genetics|language=en|volume=48|issue=6|pages=631–644|doi=10.1111/age.12598|issn=0268-9146}}</ref> . iBhokhwe ziqhele okanye zifunde ukuhlala entlango, ezintabeni, kunye nakwiindawo ezishushu apho ezinye izilwanyana ezingakwaziyo ukuhlala khona <ref name=":0" />. isinyanya sesilwanyana sasekhaya iBhokhwe sibizwa ngokuba yiBezoars kunokwenzeka ukuba kukho omnye umxube wezilwanyana zasendle. esi silwanyana asinabungozi, sidlamkile kwaye siphila ngenca namanzi kuphela.kukho ubungqina obubonisa ukuba iiBhokhwe ngenene zisuka kwisinyanya iBezoars, ezazikade zithathwa njengezilwanyana zasekhaya eFertile Crescent 10 000 YBP<ref>{{Cite journal|last=Zeder|first=Melinda A.|last2=Hesse|first2=Brian|date=2000-03-24|title=The Initial Domestication of Goats (Capra hircus) in the Zagros Mountains 10,000 Years Ago|url=https://www.science.org/doi/10.1126/science.287.5461.2254|journal=Science|volume=287|issue=5461|pages=2254–2257|doi=10.1126/science.287.5461.2254}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Naderi|first=Saeid|last2=Rezaei|first2=Hamid-Reza|last3=Taberlet|first3=Pierre|last4=Zundel|first4=Stéphanie|last5=Rafat|first5=Seyed-Abbas|last6=Naghash|first6=Hamid-Reza|last7=El-Barody|first7=Mohamed A. A.|last8=Ertugrul|first8=Okan|last9=Pompanon|first9=François|last10=Consortium|first10=for the Econogene|date=2007 Okt 10|title=Large-Scale Mitochondrial DNA Analysis of the Domestic Goat Reveals Six Haplogroups with High Diversity|url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0001012|journal=PLOS ONE|language=en|volume=2|issue=10|pages=e1012|doi=10.1371/journal.pone.0001012|issn=1932-6203|pmc=1995761|pmid=17925860}}</ref>.
== IMITHOMBO YOLWAZI ==
<references />
fsaitjpbqm4hw4lu171harm5nityqgb
41176
41159
2026-07-09T11:22:57Z
Onblack206
16226
links
41176
wikitext
text/x-wiki
'''ukubaluleka kweBhokhwe kumzo'ntsundu'''
'''IBHOKHWE'''
[[Ngokweenkcukacha:Capra domestica.jpg|thumb|lo ngumfanekiso weBhokhwe]]
[[Ibhokhwe|iBhokhwe]] sisilwanyana sasekhaya esinempondo ezimbini noboya esihlala ebuhlanti. olu hlobo lwesilwanyana lusondele kwisilwanyana ekuthiwa yiGusha. olu hlobo lwesilwanyana lunegalelo elikhulu ebantwini, umzekelo abanye abantu kwayifuna kuba ineNyama emnandi, uBisi, isikhumba saso esikwazi ukwenza izinto ezininzi eziquka impahla, imihlobiso. kwabanye abantu abaninzi iBhokhwe ibabuleke ngaphezulu kwenyama yayo umzekelo [[amaXhosa]], [[amaMpondo]] nabanye basebenzisa iBhokhwe ukuxhumana nezinyanya zabo. igazi le Bhokhwe liba ngumnika yokuxhumana nezinyanya umntu xa ebulela, ecela, esazisa izinyanya ngalomba othile, umzekelo imbeleko, xa umntwana engeniswa ebudodeni nezinye izizathu.
'''imvelaphi yeBhokhwe'''
isilwanyana sasekhaya iBhokwe sifumaneka kuwo onke amazwekazi, ubuninzi bazo buqikelelwa malunga ne-1 ibhiliyoni <ref name=":0">{{Cite journal|last=Amills|first=M.|last2=Capote|first2=J.|last3=Tosser‐Klopp|first3=G.|date=2017-12|title=Goat domestication and breeding: a jigsaw of historical, biological and molecular data with missing pieces|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/age.12598|journal=Animal Genetics|language=en|volume=48|issue=6|pages=631–644|doi=10.1111/age.12598|issn=0268-9146}}</ref> . iBhokhwe ziqhele okanye zifunde ukuhlala entlango, ezintabeni, kunye nakwiindawo ezishushu apho ezinye izilwanyana ezingakwaziyo ukuhlala khona <ref name=":0" />. isinyanya sesilwanyana sasekhaya iBhokhwe sibizwa ngokuba yiBezoars kunokwenzeka ukuba kukho omnye umxube wezilwanyana zasendle. esi silwanyana asinabungozi, sidlamkile kwaye siphila ngenca namanzi kuphela.kukho ubungqina obubonisa ukuba iiBhokhwe ngenene zisuka kwisinyanya iBezoars, ezazikade zithathwa njengezilwanyana zasekhaya e[[Fertile Crescent]] 10 000 YBP<ref>{{Cite journal|last=Zeder|first=Melinda A.|last2=Hesse|first2=Brian|date=2000-03-24|title=The Initial Domestication of Goats (Capra hircus) in the Zagros Mountains 10,000 Years Ago|url=https://www.science.org/doi/10.1126/science.287.5461.2254|journal=Science|volume=287|issue=5461|pages=2254–2257|doi=10.1126/science.287.5461.2254}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Naderi|first=Saeid|last2=Rezaei|first2=Hamid-Reza|last3=Taberlet|first3=Pierre|last4=Zundel|first4=Stéphanie|last5=Rafat|first5=Seyed-Abbas|last6=Naghash|first6=Hamid-Reza|last7=El-Barody|first7=Mohamed A. A.|last8=Ertugrul|first8=Okan|last9=Pompanon|first9=François|last10=Consortium|first10=for the Econogene|date=2007 Okt 10|title=Large-Scale Mitochondrial DNA Analysis of the Domestic Goat Reveals Six Haplogroups with High Diversity|url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0001012|journal=PLOS ONE|language=en|volume=2|issue=10|pages=e1012|doi=10.1371/journal.pone.0001012|issn=1932-6203|pmc=1995761|pmid=17925860}}</ref>.
== IMITHOMBO YOLWAZI ==
<references />
efxkev3k5v88yo8z6rm5rc6sko1v85q
Ilungu:MAYONIH/DRAFT-1
2
9118
40975
2026-07-08T14:17:13Z
MAYONIH
16242
CREATED A PAGE
40975
wikitext
text/x-wiki
'''QWARHASHE'''
d3qycgt09pqwipqii5mqq5wwdfjehww
41004
40975
2026-07-08T14:27:23Z
MAYONIH
16242
41004
wikitext
text/x-wiki
'''IPHIMPI'''
ey0pyq78xaa8sywi8djfv87ssr2lk6b
Ilungu:Moniecar
2
9119
40976
2026-07-08T14:17:14Z
Moniecar
16240
Create page
40976
wikitext
text/x-wiki
'''Iqwarhashe'''
0nyfeshvpsgjbw1gw7fyhwab613nyqs
41008
40976
2026-07-08T14:31:24Z
Moniecar
16240
Added first sentence
41008
wikitext
text/x-wiki
'''Iphimpi''' luhlobo lwenyoka enobuhlungu.
ptn3noxjuytrjd8o94ukjmpja9n5omj
41045
41008
2026-07-09T07:26:26Z
Moniecar
16240
INYOSI
41045
wikitext
text/x-wiki
'''Bees and Their Importance'''
PICTURE: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Honeybee_landing_on_milkthistle02.jpg
Introduction
A bee is a tiny flying bug that is part of the Hymenoptera order, which also encompasses ants and wasps. They are primarily recognized for gathering nectar and pollen from blossoms and making honey. There are over 20,000 different bee species globally, but the honeybee is the most famous due to its colony lifestyle and honey production (Michener, 2007).
Background
Bees have been around for more than 100 million years, evolving with flowering plants. They inhabit various environments, such as forests, meadows, gardens, and agricultural lands. Some species are solitary, while others, like honeybees, form large colonies consisting of a queen, numerous worker bees, and drones. Bees inhabit every continent except Antarctica and are crucial for sustaining healthy ecosystems (Michener, 2007; Wilson, 2012).
Why Bees Are Important
Bees rank among the most efficient pollinators globally. While collecting nectar from flowers, they move pollen around, assisting plants in their reproduction. This action enables numerous fruits, vegetables, nuts, and seeds to develop (Klein et al. , 2007).
Bees also enhance biodiversity by aiding wild plants' reproduction, which provides nourishment and shelter for various other species. Furthermore, they produce honey and beeswax, which have great value for humans. Studies on honeybee behavior have revealed that these insects communicate effectively to find food sources, making them incredibly efficient pollinators (von Frisch, 1967). Additionally, their role in agriculture is significant as they boost crop yields and support farmers' livelihoods (Klein et al. , 2007).
Threats to Bees
In spite of their significance, bee numbers are decreasing due to habitat destruction, pesticide usage, diseases, pollution, and climate change. These challenges not only harm bee populations but can also impact food production and biodiversity. It is crucial to protect bees through conservation measures and sustainable farming practices to ensure healthy ecosystems (Goulson, Nicholls, Botías, and Rotheray, 2015).
Conclusion
Bees are extraordinary insects that hold a vital position in both nature and human existence. Through their pollination of crops and wild flora, they help promote biodiversity and generate valuable products like honey, thereby supporting the environment and the global food supply. Safeguarding bees is essential for a healthy and sustainable future (Goulson et al. , 2015).
References
Goulson, D., Nicholls, E., Botías, C., & Rotheray, E. L. (2015). Bee declines driven by combined stress from parasites, pesticides, and lack of flowers. Science, 347(6229), 1255957.
Klein, A. M., Vaissière, B. E., Cane, J. H., Steffan-Dewenter, I., Cunningham, S. A., Kremen, C., & Tscharntke, T. (2007). Importance of pollinators in changing landscapes for world crops. Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences, 274(1608), 303–313.
Michener, C. D. (2007). The Bees of the World (2nd ed.). Johns Hopkins University Press.
Karl von Frisch. (1967). The Dance Language and Orientation of Bees. Harvard University Press.
'''Iinyosi Nokubaluleka Kwazo'''
Intshayelelo
Inyosi sisinambuzane esincinci esibhabhayo esikwiqela le-Hymenoptera, eliquka neembovane noonomeva. Iinyosi zaziwa kakhulu ngokuqokelela incindi yeentyatyambo nomgubo weentyatyambo (ipholeni), zize zivelise ubusi. Ehlabathini kukho ngaphezu kweentlobo ezingama-20 000 zeenyosi, kodwa eyona yaziwa kakhulu yinyosi yobusi ngenxa yokuhlala kwayo kwiikholoni kunye nokuvelisa ubusi (Michener, 2007).
Imvelaphi
Iinyosi bezikho emhlabeni ngaphezu kweminyaka eyi100, zikhula kunye nezityalo ezineentyatyambo. Zihlala kwiindawo ezahlukeneyo ezifana namahlathi, amadlelo, izitiya nakwiindawo zokulima. Ezinye iintlobo zeenyosi ziphila zodwa, ngoxa ezinye, njengeenyosi zobusi, zihlala kwiikholoni ezinkulu eziquka ukumkanikazi, iinyosi ezingabasebenzi kunye needrone. Iinyosi zifumaneka kuwo onke amazwekazi ngaphandle kwe-Antarctica, yaye zidlala indima ebalulekileyo ekugcineni indalo isempilweni (Michener, 2007; Wilson, 2012).
Ukubaluleka Kweenyosi
Iinyosi ziphakathi kwezona zisasaza umgubo weentyatyambo ngokufanelekileyo emhlabeni. Xa ziqokelela incindi yeentyatyambo, zithwala umgubo weentyatyambo ukusuka kwenye intyatyambo ziwuse kwenye. Le nkqubo inceda izityalo ukuba zivelise iziqhamo, imifuno, amandongomane kunye nembewu (Klein et al., 2007).
Iinyosi zikwanceda ekwandiseni iyantlukwano yezinto eziphilayo ngokunceda izityalo zasendle zivelise. Oku kubonelela ngokutya nendawo yokuhlala kwezinye izilwanyana ezininzi. Zikwavelisa ubusi neweksi yeenyosi, ezixabiseke kakhulu ebantwini. Uphando lubonisa ukuba iinyosi zobusi ziyakwazi ukunxibelelana ukuze zifumane iindawo ezinokutya, nto leyo ezenza zibe ngabagqwesileyo ekusasazeni umgubo weentyatyambo (von Frisch, 1967). Indima yazo kwezolimo ibalulekile kuba zonyusa isivuno sezityalo kwaye zixhasa impilo noqoqosho lwamafama (Klein et al., 2007).
Izoyikiso Ezijongene Neenyosi
Nangona iinyosi zibaluleke kakhulu, inani lazo liyancipha ngenxa yokutshatyalaliswa kweendawo ezihlala kuzo, ukusetyenziswa kwezibulali-zinambuzane, izifo, ungcoliseko kunye nokutshintsha kwemozulu. Ezi ngxaki azichaphazeli kuphela iinyosi, kodwa zikwabeka emngciphekweni imveliso yokutya kunye nokugcinwa kweyantlukwano yezinto eziphilayo. Kubalulekile ukukhusela iinyosi ngokusebenzisa iindlela zolondolozo kunye nezolimo ezizinzileyo ukuze kugcinwe indalo isempilweni (Goulson, Nicholls, Botías, & Rotheray, 2015).
Isiphelo
Iinyosi zizizinambuzane ezibaluleke kakhulu kwindalo nakubomi babantu. Ngokunceda ekusasazeni umgubo weentyatyambo kwizityalo zokutya nakwizityalo zasendle, zixhasa ukuveliswa kokutya, zikhuthaza iyantlukwano yezinto eziphilayo, zize zivelise iimveliso ezixabisekileyo ezifana nobusi. Ngoko ke, ukukhusela iinyosi kubalulekile ukuze kuqinisekiswe ikamva elisempilweni nelizinzileyo kubantu nakwindalo (Goulson et al., 2015).
Le nguqulelo ifanelekile ukuba ingeniswe njengomsebenzi wesikolo okanye wasekholejini. Ukuba ufuna, ndingayiguqulela kwisiXhosa esilula ngakumbi ukuze ilungele abafundi bebanga lesi8 ukuya kwelesi12.
e69r9dq099oxcpb2dutl2s4js3b7i7f
41079
41045
2026-07-09T09:27:43Z
Moniecar
16240
Reference list
41079
wikitext
text/x-wiki
'''Bees and Their Importance'''
PICTURE: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Honeybee_landing_on_milkthistle02.jpg
Introduction
A bee is a tiny flying bug that is part of the Hymenoptera order, which also encompasses ants and wasps. They are primarily recognized for gathering nectar and pollen from blossoms and making honey. There are over 20,000 different bee species globally, but the honeybee is the most famous due to its colony lifestyle and honey production (Michener, 2007).
Background
Bees have been around for more than 100 million years, evolving with flowering plants. They inhabit various environments, such as forests, meadows, gardens, and agricultural lands. Some species are solitary, while others, like honeybees, form large colonies consisting of a queen, numerous worker bees, and drones. Bees inhabit every continent except Antarctica and are crucial for sustaining healthy ecosystems (Michener, 2007; Wilson, 2012).
Why Bees Are Important
Bees rank among the most efficient pollinators globally. While collecting nectar from flowers, they move pollen around, assisting plants in their reproduction. This action enables numerous fruits, vegetables, nuts, and seeds to develop (Klein et al. , 2007).
Bees also enhance biodiversity by aiding wild plants' reproduction, which provides nourishment and shelter for various other species. Furthermore, they produce honey and beeswax, which have great value for humans. Studies on honeybee behavior have revealed that these insects communicate effectively to find food sources, making them incredibly efficient pollinators (von Frisch, 1967). Additionally, their role in agriculture is significant as they boost crop yields and support farmers' livelihoods (Klein et al. , 2007).
Threats to Bees
In spite of their significance, bee numbers are decreasing due to habitat destruction, pesticide usage, diseases, pollution, and climate change. These challenges not only harm bee populations but can also impact food production and biodiversity. It is crucial to protect bees through conservation measures and sustainable farming practices to ensure healthy ecosystems (Goulson, Nicholls, Botías, and Rotheray, 2015).
Conclusion
Bees are extraordinary insects that hold a vital position in both nature and human existence. Through their pollination of crops and wild flora, they help promote biodiversity and generate valuable products like honey, thereby supporting the environment and the global food supply. Safeguarding bees is essential for a healthy and sustainable future (Goulson et al. , 2015).
References
Goulson, D., Nicholls, E., Botías, C., & Rotheray, E. L. (2015). Bee declines driven by combined stress from parasites, pesticides, and lack of flowers. Science, 347(6229), 1255957.
Klein, A. M., Vaissière, B. E., Cane, J. H., Steffan-Dewenter, I., Cunningham, S. A., Kremen, C., & Tscharntke, T. (2007). Importance of pollinators in changing landscapes for world crops. Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences, 274(1608), 303–313.
Michener, C. D. (2007). The Bees of the World (2nd ed.). Johns Hopkins University Press.
Karl von Frisch. (1967). The Dance Language and Orientation of Bees. Harvard University Press.
== Imithombo Yolwazi ==
<references />
'''Iinyosi Nokubaluleka Kwazo'''
Intshayelelo
Inyosi sisinambuzane esincinci esibhabhayo esikwiqela le-Hymenoptera, eliquka neembovane noonomeva. Iinyosi zaziwa kakhulu ngokuqokelela incindi yeentyatyambo nomgubo weentyatyambo (ipholeni), zize zivelise ubusi. Ehlabathini kukho ngaphezu kweentlobo ezingama-20 000 zeenyosi, kodwa eyona yaziwa kakhulu yinyosi yobusi ngenxa yokuhlala kwayo kwiikholoni kunye nokuvelisa ubusi (Michener, 2007).
Imvelaphi
Iinyosi bezikho emhlabeni ngaphezu kweminyaka eyi100, zikhula kunye nezityalo ezineentyatyambo. Zihlala kwiindawo ezahlukeneyo ezifana namahlathi, amadlelo, izitiya nakwiindawo zokulima. Ezinye iintlobo zeenyosi ziphila zodwa, ngoxa ezinye, njengeenyosi zobusi, zihlala kwiikholoni ezinkulu eziquka ukumkanikazi, iinyosi ezingabasebenzi kunye needrone. Iinyosi zifumaneka kuwo onke amazwekazi ngaphandle kwe-Antarctica, yaye zidlala indima ebalulekileyo ekugcineni indalo isempilweni (Michener, 2007; Wilson, 2012).
Ukubaluleka Kweenyosi
Iinyosi ziphakathi kwezona zisasaza umgubo weentyatyambo ngokufanelekileyo emhlabeni. Xa ziqokelela incindi yeentyatyambo, zithwala umgubo weentyatyambo ukusuka kwenye intyatyambo ziwuse kwenye. Le nkqubo inceda izityalo ukuba zivelise iziqhamo, imifuno, amandongomane kunye nembewu (Klein et al., 2007).
Iinyosi zikwanceda ekwandiseni iyantlukwano yezinto eziphilayo ngokunceda izityalo zasendle zivelise. Oku kubonelela ngokutya nendawo yokuhlala kwezinye izilwanyana ezininzi. Zikwavelisa ubusi neweksi yeenyosi, ezixabiseke kakhulu ebantwini. Uphando lubonisa ukuba iinyosi zobusi ziyakwazi ukunxibelelana ukuze zifumane iindawo ezinokutya, nto leyo ezenza zibe ngabagqwesileyo ekusasazeni umgubo weentyatyambo (von Frisch, 1967). Indima yazo kwezolimo ibalulekile kuba zonyusa isivuno sezityalo kwaye zixhasa impilo noqoqosho lwamafama (Klein et al., 2007).
Izoyikiso Ezijongene Neenyosi
Nangona iinyosi zibaluleke kakhulu, inani lazo liyancipha ngenxa yokutshatyalaliswa kweendawo ezihlala kuzo, ukusetyenziswa kwezibulali-zinambuzane, izifo, ungcoliseko kunye nokutshintsha kwemozulu. Ezi ngxaki azichaphazeli kuphela iinyosi, kodwa zikwabeka emngciphekweni imveliso yokutya kunye nokugcinwa kweyantlukwano yezinto eziphilayo. Kubalulekile ukukhusela iinyosi ngokusebenzisa iindlela zolondolozo kunye nezolimo ezizinzileyo ukuze kugcinwe indalo isempilweni (Goulson, Nicholls, Botías, & Rotheray, 2015).
Isiphelo
Iinyosi zizizinambuzane ezibaluleke kakhulu kwindalo nakubomi babantu. Ngokunceda ekusasazeni umgubo weentyatyambo kwizityalo zokutya nakwizityalo zasendle, zixhasa ukuveliswa kokutya, zikhuthaza iyantlukwano yezinto eziphilayo, zize zivelise iimveliso ezixabisekileyo ezifana nobusi. Ngoko ke, ukukhusela iinyosi kubalulekile ukuze kuqinisekiswe ikamva elisempilweni nelizinzileyo kubantu nakwindalo (Goulson et al., 2015).
Le nguqulelo ifanelekile ukuba ingeniswe njengomsebenzi wesikolo okanye wasekholejini. Ukuba ufuna, ndingayiguqulela kwisiXhosa esilula ngakumbi ukuze ilungele abafundi bebanga lesi8 ukuya kwelesi12.
edpx6mv4ymfbtaqd5i08id266zmn88x
41096
41079
2026-07-09T10:04:55Z
Moniecar
16240
IMITHOMBO
41096
wikitext
text/x-wiki
'''Bees and Their Importance'''
PICTURE: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Honeybee_landing_on_milkthistle02.jpg
Introduction
A bee is a tiny flying bug that is part of the Hymenoptera order, which also encompasses ants and wasps. They are primarily recognized for gathering nectar and pollen from blossoms and making honey. There are over 20,000 different bee species globally, but the honeybee is the most famous due to its colony lifestyle and honey production (Michener, 2007).
Background
Bees have been around for more than 100 million years, evolving with flowering plants. They inhabit various environments, such as forests, meadows, gardens, and agricultural lands. Some species are solitary, while others, like honeybees, form large colonies consisting of a queen, numerous worker bees, and drones. Bees inhabit every continent except Antarctica and are crucial for sustaining healthy ecosystems (Michener, 2007; Wilson, 2012).
Why Bees Are Important
Bees rank among the most efficient pollinators globally. While collecting nectar from flowers, they move pollen around, assisting plants in their reproduction. This action enables numerous fruits, vegetables, nuts, and seeds to develop (Klein et al. , 2007).
Bees also enhance biodiversity by aiding wild plants' reproduction, which provides nourishment and shelter for various other species. Furthermore, they produce honey and beeswax, which have great value for humans. Studies on honeybee behavior have revealed that these insects communicate effectively to find food sources, making them incredibly efficient pollinators (von Frisch, 1967). Additionally, their role in agriculture is significant as they boost crop yields and support farmers' livelihoods (Klein et al. , 2007).
Threats to Bees
In spite of their significance, bee numbers are decreasing due to habitat destruction, pesticide usage, diseases, pollution, and climate change. These challenges not only harm bee populations but can also impact food production and biodiversity. It is crucial to protect bees through conservation measures and sustainable farming practices to ensure healthy ecosystems (Goulson, Nicholls, Botías, and Rotheray, 2015).
Conclusion
Bees are extraordinary insects that hold a vital position in both nature and human existence. Through their pollination of crops and wild flora, they help promote biodiversity and generate valuable products like honey, thereby supporting the environment and the global food supply. Safeguarding bees is essential for a healthy and sustainable future (Goulson et al. , 2015).
References
Goulson, D., Nicholls, E., Botías, C., & Rotheray, E. L. (2015). Bee declines driven by combined stress from parasites, pesticides, and lack of flowers. Science, 347(6229), 1255957.
Klein, A. M., Vaissière, B. E., Cane, J. H., Steffan-Dewenter, I., Cunningham, S. A., Kremen, C., & Tscharntke, T. (2007). Importance of pollinators in changing landscapes for world crops. Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences, 274(1608), 303–313.
https://doi.org/10.1098/rspb.2006.3721.
Karl von Frisch. (1967). The Dance Language and Orientation of Bees. Harvard University Press.
== Imithombo Yolwazi ==
<references />
'''Iinyosi Nokubaluleka Kwazo'''
Intshayelelo
Inyosi sisinambuzane esincinci esibhabhayo esikwiqela le-Hymenoptera, eliquka neembovane noonomeva. Iinyosi zaziwa kakhulu ngokuqokelela incindi yeentyatyambo nomgubo weentyatyambo (ipholeni), zize zivelise ubusi. Ehlabathini kukho ngaphezu kweentlobo ezingama-20 000 zeenyosi, kodwa eyona yaziwa kakhulu yinyosi yobusi ngenxa yokuhlala kwayo kwiikholoni kunye nokuvelisa ubusi (Michener, 2007).
Imvelaphi
Iinyosi bezikho emhlabeni ngaphezu kweminyaka eyi100, zikhula kunye nezityalo ezineentyatyambo. Zihlala kwiindawo ezahlukeneyo ezifana namahlathi, amadlelo, izitiya nakwiindawo zokulima. Ezinye iintlobo zeenyosi ziphila zodwa, ngoxa ezinye, njengeenyosi zobusi, zihlala kwiikholoni ezinkulu eziquka ukumkanikazi, iinyosi ezingabasebenzi kunye needrone. Iinyosi zifumaneka kuwo onke amazwekazi ngaphandle kwe-Antarctica, yaye zidlala indima ebalulekileyo ekugcineni indalo isempilweni (Michener, 2007; Wilson, 2012).
Ukubaluleka Kweenyosi
Iinyosi ziphakathi kwezona zisasaza umgubo weentyatyambo ngokufanelekileyo emhlabeni. Xa ziqokelela incindi yeentyatyambo, zithwala umgubo weentyatyambo ukusuka kwenye intyatyambo ziwuse kwenye. Le nkqubo inceda izityalo ukuba zivelise iziqhamo, imifuno, amandongomane kunye nembewu (Klein et al., 2007).
Iinyosi zikwanceda ekwandiseni iyantlukwano yezinto eziphilayo ngokunceda izityalo zasendle zivelise. Oku kubonelela ngokutya nendawo yokuhlala kwezinye izilwanyana ezininzi. Zikwavelisa ubusi neweksi yeenyosi, ezixabiseke kakhulu ebantwini. Uphando lubonisa ukuba iinyosi zobusi ziyakwazi ukunxibelelana ukuze zifumane iindawo ezinokutya, nto leyo ezenza zibe ngabagqwesileyo ekusasazeni umgubo weentyatyambo (von Frisch, 1967). Indima yazo kwezolimo ibalulekile kuba zonyusa isivuno sezityalo kwaye zixhasa impilo noqoqosho lwamafama (Klein et al., 2007).
Izoyikiso Ezijongene Neenyosi
Nangona iinyosi zibaluleke kakhulu, inani lazo liyancipha ngenxa yokutshatyalaliswa kweendawo ezihlala kuzo, ukusetyenziswa kwezibulali-zinambuzane, izifo, ungcoliseko kunye nokutshintsha kwemozulu. Ezi ngxaki azichaphazeli kuphela iinyosi, kodwa zikwabeka emngciphekweni imveliso yokutya kunye nokugcinwa kweyantlukwano yezinto eziphilayo. Kubalulekile ukukhusela iinyosi ngokusebenzisa iindlela zolondolozo kunye nezolimo ezizinzileyo ukuze kugcinwe indalo isempilweni (Goulson, Nicholls, Botías, & Rotheray, 2015).
Isiphelo
Iinyosi zizizinambuzane ezibaluleke kakhulu kwindalo nakubomi babantu. Ngokunceda ekusasazeni umgubo weentyatyambo kwizityalo zokutya nakwizityalo zasendle, zixhasa ukuveliswa kokutya, zikhuthaza iyantlukwano yezinto eziphilayo, zize zivelise iimveliso ezixabisekileyo ezifana nobusi. Ngoko ke, ukukhusela iinyosi kubalulekile ukuze kuqinisekiswe ikamva elisempilweni nelizinzileyo kubantu nakwindalo (Goulson et al., 2015).
Le nguqulelo ifanelekile ukuba ingeniswe njengomsebenzi wesikolo okanye wasekholejini. Ukuba ufuna, ndingayiguqulela kwisiXhosa esilula ngakumbi ukuze ilungele abafundi bebanga lesi8 ukuya kwelesi12.
e53vr3nm7b3d6haz7au4pt85n01ad7d
41116
41096
2026-07-09T10:26:29Z
Moniecar
16240
IMITHOMBO YOLWAZI
41116
wikitext
text/x-wiki
'''Iinyosi Nokubaluleka Kwazo'''
Intshayelelo
Inyosi sisinambuzane esincinci esibhabhayo esikwiqela le-Hymenoptera, eliquka neembovane noonomeva. Iinyosi zaziwa kakhulu ngokuqokelela incindi yeentyatyambo nomgubo weentyatyambo (ipholeni), zize zivelise ubusi. Ehlabathini kukho ngaphezu kweentlobo ezingama-20 000 zeenyosi, kodwa eyona yaziwa kakhulu yinyosi yobusi ngenxa yokuhlala kwayo kwiikholoni kunye nokuvelisa ubusi<ref name=":0">{{Cite book|last=Michener|first=Charles|url=https://doi.org/10.56021/9780801885730|title=The Bees of the World|date=2007|publisher=Johns Hopkins University Press|isbn=978-0-8018-9220-2}}</ref>.
Imvelaphi
Iinyosi bezikho emhlabeni ngaphezu kweminyaka eyi100, zikhula kunye nezityalo ezineentyatyambo. Zihlala kwiindawo ezahlukeneyo ezifana namahlathi, amadlelo, izitiya nakwiindawo zokulima. Ezinye iintlobo zeenyosi ziphila zodwa, ngoxa ezinye, njengeenyosi zobusi, zihlala kwiikholoni ezinkulu eziquka ukumkanikazi, iinyosi ezingabasebenzi kunye needrone. Iinyosi zifumaneka kuwo onke amazwekazi ngaphandle kwe-Antarctica, yaye zidlala indima ebalulekileyo ekugcineni indalo isempilweni<ref name=":0" />
Ukubaluleka Kweenyosi
Iinyosi ziphakathi kwezona zisasaza umgubo weentyatyambo ngokufanelekileyo emhlabeni. Xa ziqokelela incindi yeentyatyambo, zithwala umgubo weentyatyambo ukusuka kwenye intyatyambo ziwuse kwenye. Le nkqubo inceda izityalo ukuba zivelise iziqhamo, imifuno, amandongomane kunye nembewu<ref name=":1">{{Cite journal|last=Klein|first=Alexandra-Maria|last2=Vaissière|first2=Bernard E|last3=Cane|first3=James H|last4=Steffan-Dewenter|first4=Ingolf|last5=Cunningham|first5=Saul A|last6=Kremen|first6=Claire|last7=Tscharntke|first7=Teja|date=2006-10-27|title=Importance of pollinators in changing landscapes for world crops|url=https://doi.org/10.1098/rspb.2006.3721|journal=Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences|volume=274|issue=1608|pages=303–313|doi=10.1098/rspb.2006.3721|issn=0962-8452}}</ref>
Iinyosi zikwanceda ekwandiseni iyantlukwano yezinto eziphilayo ngokunceda izityalo zasendle zivelise. Oku kubonelela ngokutya nendawo yokuhlala kwezinye izilwanyana ezininzi. Zikwavelisa ubusi neweksi yeenyosi, ezixabiseke kakhulu ebantwini. Uphando lubonisa ukuba iinyosi zobusi ziyakwazi ukunxibelelana ukuze zifumane iindawo ezinokutya, nto leyo ezenza zibe ngabagqwesileyo ekusasazeni umgubo weentyatyambo <ref>{{Cite book|last=Frisch|first=Karl von|url=https://doi.org/10.4159/harvard.9780674418776|title=The Dance Language and Orientation of Bees|date=1993-12-31|publisher=Harvard University Press|isbn=978-0-674-41876-9}}</ref>. Indima yazo kwezolimo ibalulekile kuba zonyusa isivuno sezityalo kwaye zixhasa impilo noqoqosho lwamafama<ref name=":1" />
Izoyikiso Ezijongene Neenyosi
Nangona iinyosi zibaluleke kakhulu, inani lazo liyancipha ngenxa yokutshatyalaliswa kweendawo ezihlala kuzo, ukusetyenziswa kwezibulali-zinambuzane, izifo, ungcoliseko kunye nokutshintsha kwemozulu. Ezi ngxaki azichaphazeli kuphela iinyosi, kodwa zikwabeka emngciphekweni imveliso yokutya kunye nokugcinwa kweyantlukwano yezinto eziphilayo. Kubalulekile ukukhusela iinyosi ngokusebenzisa iindlela zolondolozo kunye nezolimo ezizinzileyo ukuze kugcinwe indalo isempilweni.<ref>{{Cite journal|last=Goulson|first=Dave|last2=Nicholls|first2=Elizabeth|last3=Botías|first3=Cristina|last4=Rotheray|first4=Ellen L.|date=2015-03-27|title=Bee declines driven by combined stress from parasites, pesticides, and lack of flowers|url=https://doi.org/10.1126/science.1255957|journal=Science|volume=347|issue=6229|doi=10.1126/science.1255957|issn=0036-8075}}</ref>
Isiphelo
Iinyosi zizizinambuzane ezibaluleke kakhulu kwindalo nakubomi babantu. Ngokunceda ekusasazeni umgubo weentyatyambo kwizityalo zokutya nakwizityalo zasendle, zixhasa ukuveliswa kokutya, zikhuthaza iyantlukwano yezinto eziphilayo, zize zivelise iimveliso ezixabisekileyo ezifana nobusi. Ngoko ke, ukukhusela iinyosi kubalulekile ukuze kuqinisekiswe ikamva elisempilweni nelizinzileyo kubantu nakwindalo<ref name=":0" />.
Le nguqulelo ifanelekile ukuba ingeniswe njengomsebenzi wesikolo okanye wasekholejini. Ukuba ufuna, ndingayiguqulela kwisiXhosa esilula ngakumbi ukuze ilungele abafundi bebanga lesi8 ukuya kwelesi12.
== Imithombo Yolwazi ==
9pqierpoxtnx30ioj3fcop99wvst7kq
41140
41116
2026-07-09T10:52:52Z
Moniecar
16240
Iphepha lenyosi
41140
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Honeybee landing on milkthistle02.jpg|thumb|Lo ngumfanekiso wenyosi ifika kwimilkthistle]]
'''Iinyosi Nokubaluleka Kwazo'''
Intshayelelo
Inyosi sisinambuzane esincinci esibhabhayo esikwiqela le-Hymenoptera, eliquka neembovane noonomeva. Iinyosi zaziwa kakhulu ngokuqokelela incindi yeentyatyambo nomgubo weentyatyambo (ipholeni), zize zivelise ubusi. Ehlabathini kukho ngaphezu kweentlobo ezingama-20 000 zeenyosi, kodwa eyona yaziwa kakhulu yinyosi yobusi ngenxa yokuhlala kwayo kwiikholoni kunye nokuvelisa ubusi<ref name=":0">{{Cite book|last=Michener|first=Charles|url=https://doi.org/10.56021/9780801885730|title=The Bees of the World|date=2007|publisher=Johns Hopkins University Press|isbn=978-0-8018-9220-2}}</ref>.
Imvelaphi
Iinyosi bezikho emhlabeni ngaphezu kweminyaka eyi100, zikhula kunye nezityalo ezineentyatyambo. Zihlala kwiindawo ezahlukeneyo ezifana namahlathi, amadlelo, izitiya nakwiindawo zokulima. Ezinye iintlobo zeenyosi ziphila zodwa, ngoxa ezinye, njengeenyosi zobusi, zihlala kwiikholoni ezinkulu eziquka ukumkanikazi, iinyosi ezingabasebenzi kunye needrone. Iinyosi zifumaneka kuwo onke amazwekazi ngaphandle kwe-Antarctica, yaye zidlala indima ebalulekileyo ekugcineni indalo isempilweni<ref name=":0" />
Ukubaluleka Kweenyosi
Iinyosi ziphakathi kwezona zisasaza umgubo weentyatyambo ngokufanelekileyo emhlabeni. Xa ziqokelela incindi yeentyatyambo, zithwala umgubo weentyatyambo ukusuka kwenye intyatyambo ziwuse kwenye. Le nkqubo inceda izityalo ukuba zivelise iziqhamo, imifuno, amandongomane kunye nembewu<ref name=":1">{{Cite journal|last=Klein|first=Alexandra-Maria|last2=Vaissière|first2=Bernard E|last3=Cane|first3=James H|last4=Steffan-Dewenter|first4=Ingolf|last5=Cunningham|first5=Saul A|last6=Kremen|first6=Claire|last7=Tscharntke|first7=Teja|date=2006-10-27|title=Importance of pollinators in changing landscapes for world crops|url=https://doi.org/10.1098/rspb.2006.3721|journal=Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences|volume=274|issue=1608|pages=303–313|doi=10.1098/rspb.2006.3721|issn=0962-8452}}</ref>
Iinyosi zikwanceda ekwandiseni iyantlukwano yezinto eziphilayo ngokunceda izityalo zasendle zivelise. Oku kubonelela ngokutya nendawo yokuhlala kwezinye izilwanyana ezininzi. Zikwavelisa ubusi neweksi yeenyosi, ezixabiseke kakhulu ebantwini. Uphando lubonisa ukuba iinyosi zobusi ziyakwazi ukunxibelelana ukuze zifumane iindawo ezinokutya, nto leyo ezenza zibe ngabagqwesileyo ekusasazeni umgubo weentyatyambo <ref>{{Cite book|last=Frisch|first=Karl von|url=https://doi.org/10.4159/harvard.9780674418776|title=The Dance Language and Orientation of Bees|date=1993-12-31|publisher=Harvard University Press|isbn=978-0-674-41876-9}}</ref>. Indima yazo kwezolimo ibalulekile kuba zonyusa isivuno sezityalo kwaye zixhasa impilo noqoqosho lwamafama<ref name=":1" />
Izoyikiso Ezijongene Neenyosi
Nangona iinyosi zibaluleke kakhulu, inani lazo liyancipha ngenxa yokutshatyalaliswa kweendawo ezihlala kuzo, ukusetyenziswa kwezibulali-zinambuzane, izifo, ungcoliseko kunye nokutshintsha kwemozulu. Ezi ngxaki azichaphazeli kuphela iinyosi, kodwa zikwabeka emngciphekweni imveliso yokutya kunye nokugcinwa kweyantlukwano yezinto eziphilayo. Kubalulekile ukukhusela iinyosi ngokusebenzisa iindlela zolondolozo kunye nezolimo ezizinzileyo ukuze kugcinwe indalo isempilweni.<ref>{{Cite journal|last=Goulson|first=Dave|last2=Nicholls|first2=Elizabeth|last3=Botías|first3=Cristina|last4=Rotheray|first4=Ellen L.|date=2015-03-27|title=Bee declines driven by combined stress from parasites, pesticides, and lack of flowers|url=https://doi.org/10.1126/science.1255957|journal=Science|volume=347|issue=6229|doi=10.1126/science.1255957|issn=0036-8075}}</ref>
Isiphelo
Iinyosi zizizinambuzane ezibaluleke kakhulu kwindalo nakubomi babantu. Ngokunceda ekusasazeni umgubo weentyatyambo kwizityalo zokutya nakwizityalo zasendle, zixhasa ukuveliswa kokutya, zikhuthaza iyantlukwano yezinto eziphilayo, zize zivelise iimveliso ezixabisekileyo ezifana nobusi. Ngoko ke, ukukhusela iinyosi kubalulekile ukuze kuqinisekiswe ikamva elisempilweni nelizinzileyo kubantu nakwindalo<ref name=":0" />.
Le nguqulelo ifanelekile ukuba ingeniswe njengomsebenzi wesikolo okanye wasekholejini. Ukuba ufuna, ndingayiguqulela kwisiXhosa esilula ngakumbi ukuze ilungele abafundi bebanga lesi8 ukuya kwelesi12.
== Imithombo Yolwazi ==
kigxm5sqnmytx4g9p3g37zka0d7ok6z
41152
41140
2026-07-09T11:01:36Z
Moniecar
16240
Inserted links
41152
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Honeybee landing on milkthistle02.jpg|thumb|Lo ngumfanekiso wenyosi ifika kwimilkthistle]]
'''Iinyosi Nokubaluleka Kwazo'''
Intshayelelo
[[Inyosi]] sisinambuzane esincinci esibhabhayo esikwiqela le-Hymenoptera, eliquka neembovane noonomeva. Iinyosi zaziwa kakhulu ngokuqokelela incindi yeentyatyambo nomgubo weentyatyambo (ipholeni), zize zivelise ubusi. Ehlabathini kukho ngaphezu kweentlobo ezingama-20 000 zeenyosi, kodwa eyona yaziwa kakhulu yinyosi yobusi ngenxa yokuhlala kwayo kwiikholoni kunye nokuvelisa ubusi<ref name=":0">{{Cite book|last=Michener|first=Charles|url=https://doi.org/10.56021/9780801885730|title=The Bees of the World|date=2007|publisher=Johns Hopkins University Press|isbn=978-0-8018-9220-2}}</ref>.
Imvelaphi
Iinyosi bezikho emhlabeni ngaphezu kweminyaka eyi100, zikhula kunye nezityalo ezineentyatyambo. Zihlala kwiindawo ezahlukeneyo ezifana namahlathi, amadlelo, izitiya nakwiindawo zokulima. Ezinye iintlobo zeenyosi ziphila zodwa, ngoxa ezinye, njengeenyosi zobusi, zihlala kwiikholoni ezinkulu eziquka ukumkanikazi, iinyosi ezingabasebenzi kunye needrone. Iinyosi zifumaneka kuwo onke amazwekazi ngaphandle kwe-Antarctica, yaye zidlala indima ebalulekileyo ekugcineni indalo isempilweni<ref name=":0" />
Ukubaluleka Kweenyosi
Iinyosi ziphakathi kwezona zisasaza umgubo weentyatyambo ngokufanelekileyo emhlabeni. Xa ziqokelela incindi yeentyatyambo, zithwala umgubo weentyatyambo ukusuka kwenye intyatyambo ziwuse kwenye. Le nkqubo inceda izityalo ukuba zivelise iziqhamo, imifuno, amandongomane kunye nembewu<ref name=":1">{{Cite journal|last=Klein|first=Alexandra-Maria|last2=Vaissière|first2=Bernard E|last3=Cane|first3=James H|last4=Steffan-Dewenter|first4=Ingolf|last5=Cunningham|first5=Saul A|last6=Kremen|first6=Claire|last7=Tscharntke|first7=Teja|date=2006-10-27|title=Importance of pollinators in changing landscapes for world crops|url=https://doi.org/10.1098/rspb.2006.3721|journal=Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences|volume=274|issue=1608|pages=303–313|doi=10.1098/rspb.2006.3721|issn=0962-8452}}</ref>
Iinyosi zikwanceda ekwandiseni iyantlukwano yezinto eziphilayo ngokunceda izityalo zasendle zivelise. Oku kubonelela ngokutya nendawo yokuhlala kwezinye izilwanyana ezininzi. Zikwavelisa ubusi neweksi yeenyosi, ezixabiseke kakhulu ebantwini. Uphando lubonisa ukuba iinyosi zobusi ziyakwazi ukunxibelelana ukuze zifumane iindawo ezinokutya, nto leyo ezenza zibe ngabagqwesileyo ekusasazeni umgubo weentyatyambo <ref>{{Cite book|last=Frisch|first=Karl von|url=https://doi.org/10.4159/harvard.9780674418776|title=The Dance Language and Orientation of Bees|date=1993-12-31|publisher=Harvard University Press|isbn=978-0-674-41876-9}}</ref>. Indima yazo kwezolimo ibalulekile kuba zonyusa isivuno sezityalo kwaye zixhasa impilo noqoqosho lwamafama<ref name=":1" />
Izoyikiso Ezijongene Neenyosi
Nangona iinyosi zibaluleke kakhulu, inani lazo liyancipha ngenxa yokutshatyalaliswa kweendawo ezihlala kuzo, ukusetyenziswa kwezibulali-zinambuzane, izifo, ungcoliseko kunye nokutshintsha kwemozulu. Ezi ngxaki azichaphazeli kuphela iinyosi, kodwa zikwabeka emngciphekweni imveliso yokutya kunye nokugcinwa kweyantlukwano yezinto eziphilayo. Kubalulekile ukukhusela iinyosi ngokusebenzisa iindlela zolondolozo kunye nezolimo ezizinzileyo ukuze kugcinwe indalo isempilweni.<ref>{{Cite journal|last=Goulson|first=Dave|last2=Nicholls|first2=Elizabeth|last3=Botías|first3=Cristina|last4=Rotheray|first4=Ellen L.|date=2015-03-27|title=Bee declines driven by combined stress from parasites, pesticides, and lack of flowers|url=https://doi.org/10.1126/science.1255957|journal=Science|volume=347|issue=6229|doi=10.1126/science.1255957|issn=0036-8075}}</ref>
Isiphelo
Iinyosi zizizinambuzane ezibaluleke kakhulu kwindalo nakubomi babantu. Ngokunceda ekusasazeni umgubo weentyatyambo kwizityalo zokutya nakwizityalo zasendle, zixhasa ukuveliswa kokutya, zikhuthaza iyantlukwano yezinto eziphilayo, zize zivelise iimveliso ezixabisekileyo ezifana nobusi. Ngoko ke, ukukhusela iinyosi kubalulekile ukuze kuqinisekiswe ikamva elisempilweni nelizinzileyo kubantu nakwindalo<ref name=":0" />.
Le nguqulelo ifanelekile ukuba ingeniswe njengomsebenzi wesikolo okanye wasekholejini. Ukuba ufuna, ndingayiguqulela kwisiXhosa esilula ngakumbi ukuze ilungele abafundi bebanga lesi8 ukuya kwelesi12.
== Imithombo Yolwazi ==
l8mqnw6k8rielys165llplun51nuccp
Ilungu:Uyanda Mathayi
2
9120
40977
2026-07-08T14:18:09Z
Uyanda Mathayi
16245
Created page with "Igma lam ndingu-Uyanda Mathayi [[Ilungu:Uyanda Mathayi/DRAFT 1|'''DRAFT 1''']] - [[Ilungu:Uyanda Mathayi/DRAFT 2|DRAFT 2]]"
40977
wikitext
text/x-wiki
Igma lam ndingu-Uyanda Mathayi
[[Ilungu:Uyanda Mathayi/DRAFT 1|'''DRAFT 1''']] - [[Ilungu:Uyanda Mathayi/DRAFT 2|DRAFT 2]]
h1eyn9bcdumb7tdip9i4x13mnaq4c7v
Draft 1
0
9121
40978
2026-07-08T14:18:09Z
Ahoyi Jahman
16244
Created my page.
40978
wikitext
text/x-wiki
'''Ingonyama'''
dv2bqu3nqorovs5euj0oinvexcerdwx
41047
40978
2026-07-09T07:29:37Z
Siyestor
16248
izilwanyana kunye nabantu
41047
wikitext
text/x-wiki
Izilwanyana Zidibana Njani Kwaye Zibaluleke Njani Ebomini Nakwindalo
Imvelaphi Yophando
Izilwanyana ziyinxalenye ebalulekileyo yobomi emhlabeni kwaye zidlala indima ebalulekileyo ekugcineni ulungelelwano lwendalo. Ukususela kumaxesha amandulo, abantu baye baxhomekeka kwizilwanyana ukuze bafumane ukutya, impahla yokunxiba, kunye nezinye iimfuno zobomi. Izifundo zezilwanyana zibonisa ukuba zonke iintlobo zezilwanyana zineendlela ezahlukeneyo zokuphila, ukuziphatha nokuzalana, nto leyo eyenza ukuba ubomi bazo buqhubeke kwizizukulwana ngezizukulwana (Hickman et al., 2017).
Ukudibana kwezilwanyana ngenjongo yokuzalana yenye yezona nkqubo zibalulekileyo zendalo kuba iqinisekisa ukuqhubeka kobukho beentlobo ngeentlobo zezilwanyana. Ngaphandle kokuzalana, iintlobo zezilwanyana zingaphela ngokupheleleyo, nto leyo enokubangela ukuphazamiseka kwendalo esingqongileyo (Campbell et al., 2020).
Izilwanyana Zidibana Njani?
Izilwanyana zidibana ikakhulu ngenjongo yokuzalana nokwandisa iintlobo zazo. Kwiintlobo ezininzi zezilwanyana, inkunzi nemazi ziyadibana ukuze kuveliswe inzala. Emva koko imazi iyakhulelwa okanye ibekele amaqanda kuxhomekeke kuhlobo lwesilwanyana eso.
Izilwanyana ezanyisayo ezifana neenkomo, iibhokhwe, iigusha, izinja kunye neengonyama zivelisa inzala emva kokuba inkunzi nemazi zikhwelene. Emva kwexesha lokukhulelwa, imazi izala amathole okanye amatakane aphilayo. Kwelinye icala, iintaka kunye nezinye izilwanyana ezithile zibeka amaqanda athi aqanduselwe de kuvele amantshontsho (Hickman et al., 2017).
Ngaphambi kokudibana, ezinye izilwanyana zibonisa indlela yokutsala amaqabane azo. Umzekelo, ezinye iintaka zicula iingoma ezikhethekileyo okanye zidanise, logama ezinye izilwanyana zisebenzisa ivumba, imibala okanye izandi ukutsala amaqabane azo. Ezi ndlela zinceda ekukhetheni amaqabane afanelekileyo ukuze kuveliswe inzala eyomeleleyo nesempilweni (Miller and Spoolman, 2019).
Ukubaluleka Kwezilwanyana
Izilwanyana zibaluleke kakhulu kubomi babantu nakwindalo esingqongileyo. Enye yeendima zazo eziphambili kukubonelela abantu ngokutya okufana nenyama, ubisi namaqanda. Ezi mveliso zibalulekile ekukhuleni nasekugcineni impilo yabantu.
Izilwanyana zikwanegalelo elikhulu kuqoqosho. Kumazwe amaninzi, kuquka noMzantsi Afrika, ukufuywa kwezilwanyana kudala amathuba emisebenzi kwaye kunceda ukuvelisa ingeniso kwiintsapho nakuluntu ngokubanzi. Kwakhona, ukhenketho olusekelwe kwizilwanyana zasendle lungenisa ingeniso eninzi kumazwe anobutyebi bezilwanyana (Miller and Spoolman, 2019).
Ngaphezu koko, izilwanyana zinceda ekugcineni ulungelelwano lwendalo. Ezinye zitya izinambuzane ezinokonakalisa izityalo, logama ezinye zisasaza imbewu yezityalo kwiindawo ezahlukeneyo. Oku kunceda ekukhuleni kwezityalo nasekugcineni iyantlukwano yezinto eziphilayo. Ukuba ezinye iintlobo zezilwanyana zingaphela, oko kungaphazamisa kakhulu indlela indalo esebenza ngayo (Campbell et al., 2020).
Isiphelo
Izilwanyana zibalulekile kubomi babantu nakwindalo esingqongileyo. Zidibana ukuze zizalane kwaye ziqinisekise ukuqhubeka kobukho beentlobo zazo. Ngaphandle kokubaluleka kwazo ekuzaleni, zikwanceda ekuboneleleni abantu ngokutya, ekuxhaseni uqoqosho nasekugcineni ulungelelwano lwendalo. Kubalulekile ke ngoko ukuba abantu bazikhusele izilwanyana kwaye balondoloze iindawo ezihlala kuzo ukuze kuqhubeke ubomi obuzinzileyo kwizizukulwana ezizayo.
Iireferensi
Campbell, N.A., Urry, L.A., Cain, M.L., Wasserman, S.A., Minorsky, P.V. and Orr, R.B., 2020. Biology: A Global Approach. 12th ed. Harlow: Pearson Education.
Hickman, C.P., Keen, S.L., Larson, A., Eisenhour, D.J. and I'Anson, H., 2017. Integrated Principles of Zoology. 17th ed. New York: McGraw-Hill Education.
Miller, G.T. and Spoolman, S.E., 2019. Environmental Science. 16th ed. Boston: Cengage Learning.
m2fld4v8kg4of283jg45a1t8l94tlnq
41062
41047
2026-07-09T08:56:28Z
Siyestor
16248
iinkomo neezinye izilwane
41062
wikitext
text/x-wiki
Izilwanyana Zidibana Njani Kwaye Zibaluleke Njani Ebomini Nakwindalo
Imvelaphi Yophando
Izilwanyana ziyinxalenye ebalulekileyo yobomi emhlabeni kwaye zidlala indima ebalulekileyo ekugcineni ulungelelwano lwendalo. Ukususela kumaxesha amandulo, abantu baye baxhomekeka kwizilwanyana ukuze bafumane ukutya, impahla yokunxiba, kunye nezinye iimfuno zobomi. Izifundo zezilwanyana zibonisa ukuba zonke iintlobo zezilwanyana zineendlela ezahlukeneyo zokuphila, ukuziphatha nokuzalana, nto leyo eyenza ukuba ubomi bazo buqhubeke kwizizukulwana ngezizukulwana (Hickman et al., 2017).
Ukudibana kwezilwanyana ngenjongo yokuzalana yenye yezona nkqubo zibalulekileyo zendalo kuba iqinisekisa ukuqhubeka kobukho beentlobo ngeentlobo zezilwanyana. Ngaphandle kokuzalana, iintlobo zezilwanyana zingaphela ngokupheleleyo, nto leyo enokubangela ukuphazamiseka kwendalo esingqongileyo (Campbell et al., 2020).
Izilwanyana Zidibana Njani?
Izilwanyana zidibana ikakhulu ngenjongo yokuzalana nokwandisa iintlobo zazo. Kwiintlobo ezininzi zezilwanyana, inkunzi nemazi ziyadibana ukuze kuveliswe inzala. Emva koko imazi iyakhulelwa okanye ibekele amaqanda kuxhomekeke kuhlobo lwesilwanyana eso.
Izilwanyana ezanyisayo ezifana neenkomo, iibhokhwe, iigusha, izinja kunye neengonyama zivelisa inzala emva kokuba inkunzi nemazi zikhwelene. Emva kwexesha lokukhulelwa, imazi izala amathole okanye amatakane aphilayo. Kwelinye icala, iintaka kunye nezinye izilwanyana ezithile zibeka amaqanda athi aqanduselwe de kuvele amantshontsho (Hickman et al., 2017).
Ngaphambi kokudibana, ezinye izilwanyana zibonisa indlela yokutsala amaqabane azo. Umzekelo, ezinye iintaka zicula iingoma ezikhethekileyo okanye zidanise, logama ezinye izilwanyana zisebenzisa ivumba, imibala okanye izandi ukutsala amaqabane azo. Ezi ndlela zinceda ekukhetheni amaqabane afanelekileyo ukuze kuveliswe inzala eyomeleleyo nesempilweni (Miller and Spoolman, 2019).
Ukubaluleka Kwezilwanyana
Izilwanyana zibaluleke kakhulu kubomi babantu nakwindalo esingqongileyo. Enye yeendima zazo eziphambili kukubonelela abantu ngokutya okufana nenyama, ubisi namaqanda. Ezi mveliso zibalulekile ekukhuleni nasekugcineni impilo yabantu.
Izilwanyana zikwanegalelo elikhulu kuqoqosho. Kumazwe amaninzi, kuquka noMzantsi Afrika, ukufuywa kwezilwanyana kudala amathuba emisebenzi kwaye kunceda ukuvelisa ingeniso kwiintsapho nakuluntu ngokubanzi. Kwakhona, ukhenketho olusekelwe kwizilwanyana zasendle lungenisa ingeniso eninzi kumazwe anobutyebi bezilwanyana (Miller and Spoolman, 2019).
Ngaphezu koko, izilwanyana zinceda ekugcineni ulungelelwano lwendalo. Ezinye zitya izinambuzane ezinokonakalisa izityalo, logama ezinye zisasaza imbewu yezityalo kwiindawo ezahlukeneyo. Oku kunceda ekukhuleni kwezityalo nasekugcineni iyantlukwano yezinto eziphilayo. Ukuba ezinye iintlobo zezilwanyana zingaphela, oko kungaphazamisa kakhulu indlela indalo esebenza ngayo (Campbell et al., 2020).
Isiphelo
Izilwanyana zibalulekile kubomi babantu nakwindalo esingqongileyo. Zidibana ukuze zizalane kwaye ziqinisekise ukuqhubeka kobukho beentlobo zazo. Ngaphandle kokubaluleka kwazo ekuzaleni, zikwanceda ekuboneleleni abantu ngokutya, ekuxhaseni uqoqosho nasekugcineni ulungelelwano lwendalo. Kubalulekile ke ngoko ukuba abantu bazikhusele izilwanyana kwaye balondoloze iindawo ezihlala kuzo ukuze kuqhubeke ubomi obuzinzileyo kwizizukulwana ezizayo.
Iireferens
# Campbell, N.A., Urry, L.A., Cain, M.L., Wasserman, S.A., Minorsky, P.V. and Orr, R.B., 2020. Biology: A Global Approach. 12th ed. Harlow: Pearson Education<ref>{{Cite journal|last=Campbell,Cain,Wasserman, Minorsky|date=2020|title=A Global Approach|journal=A Global Approach|volume=12th ed}}</ref>.
2. Hickman, C.P., Keen, S.L., Larson, A., Eisenhour, D.J. and I'Anson, H., 2017. Integrated Principles of Zoology. 17th ed. New York: McGraw-Hill Education.
3. Miller, G.T. and Spoolman, S.E., 2019. Environmental Science. 16th ed. Boston: Cengage Learning.
td5msptb7qcy55341nblm7wejcej2t6
41071
41062
2026-07-09T09:27:07Z
Siyestor
16248
we inserted references
41071
wikitext
text/x-wiki
Izilwanyana Zidibana Njani Kwaye Zibaluleke Njani Ebomini Nakwindalo
Imvelaphi Yophando
Izilwanyana ziyinxalenye ebalulekileyo yobomi emhlabeni kwaye zidlala indima ebalulekileyo ekugcineni ulungelelwano lwendalo. Ukususela kumaxesha amandulo, abantu baye baxhomekeka kwizilwanyana ukuze bafumane ukutya, impahla yokunxiba, kunye nezinye iimfuno zobomi. Izifundo zezilwanyana zibonisa ukuba zonke iintlobo zezilwanyana zineendlela ezahlukeneyo zokuphila, ukuziphatha nokuzalana, nto leyo eyenza ukuba ubomi bazo buqhubeke kwizizukulwana ngezizukulwana (Hickman et al., 2017).
Ukudibana kwezilwanyana ngenjongo yokuzalana yenye yezona nkqubo zibalulekileyo zendalo kuba iqinisekisa ukuqhubeka kobukho beentlobo ngeentlobo zezilwanyana. Ngaphandle kokuzalana, iintlobo zezilwanyana zingaphela ngokupheleleyo, nto leyo enokubangela ukuphazamiseka kwendalo esingqongileyo (Campbell et al., 2020).
Izilwanyana Zidibana Njani?
Izilwanyana zidibana ikakhulu ngenjongo yokuzalana nokwandisa iintlobo zazo. Kwiintlobo ezininzi zezilwanyana, inkunzi nemazi ziyadibana ukuze kuveliswe inzala. Emva koko imazi iyakhulelwa okanye ibekele amaqanda kuxhomekeke kuhlobo lwesilwanyana eso.
Izilwanyana ezanyisayo ezifana neenkomo, iibhokhwe, iigusha, izinja kunye neengonyama zivelisa inzala emva kokuba inkunzi nemazi zikhwelene. Emva kwexesha lokukhulelwa, imazi izala amathole okanye amatakane aphilayo. Kwelinye icala, iintaka kunye nezinye izilwanyana ezithile zibeka amaqanda athi aqanduselwe de kuvele amantshontsho (Hickman et al., 2017).
Ngaphambi kokudibana, ezinye izilwanyana zibonisa indlela yokutsala amaqabane azo. Umzekelo, ezinye iintaka zicula iingoma ezikhethekileyo okanye zidanise, logama ezinye izilwanyana zisebenzisa ivumba, imibala okanye izandi ukutsala amaqabane azo. Ezi ndlela zinceda ekukhetheni amaqabane afanelekileyo ukuze kuveliswe inzala eyomeleleyo nesempilweni (Miller and Spoolman, 2019).
Ukubaluleka Kwezilwanyana
Izilwanyana zibaluleke kakhulu kubomi babantu nakwindalo esingqongileyo. Enye yeendima zazo eziphambili kukubonelela abantu ngokutya okufana nenyama, ubisi namaqanda. Ezi mveliso zibalulekile ekukhuleni nasekugcineni impilo yabantu.
Izilwanyana zikwanegalelo elikhulu kuqoqosho. Kumazwe amaninzi, kuquka noMzantsi Afrika, ukufuywa kwezilwanyana kudala amathuba emisebenzi kwaye kunceda ukuvelisa ingeniso kwiintsapho nakuluntu ngokubanzi. Kwakhona, ukhenketho olusekelwe kwizilwanyana zasendle lungenisa ingeniso eninzi kumazwe anobutyebi bezilwanyana (Miller and Spoolman, 2019).
Ngaphezu koko, izilwanyana zinceda ekugcineni ulungelelwano lwendalo. Ezinye zitya izinambuzane ezinokonakalisa izityalo, logama ezinye zisasaza imbewu yezityalo kwiindawo ezahlukeneyo. Oku kunceda ekukhuleni kwezityalo nasekugcineni iyantlukwano yezinto eziphilayo. Ukuba ezinye iintlobo zezilwanyana zingaphela, oko kungaphazamisa kakhulu indlela indalo esebenza ngayo (Campbell et al., 2020).
Isiphelo
Izilwanyana zibalulekile kubomi babantu nakwindalo esingqongileyo. Zidibana ukuze zizalane kwaye ziqinisekise ukuqhubeka kobukho beentlobo zazo. Ngaphandle kokubaluleka kwazo ekuzaleni, zikwanceda ekuboneleleni abantu ngokutya, ekuxhaseni uqoqosho nasekugcineni ulungelelwano lwendalo. Kubalulekile ke ngoko ukuba abantu bazikhusele izilwanyana kwaye balondoloze iindawo ezihlala kuzo ukuze kuqhubeke ubomi obuzinzileyo kwizizukulwana ezizayo.
== Imithombo ==
<references />
# Campbell, N.A., Urry, L.A., Cain, M.L., Wasserman, S.A., Minorsky, P.V. and Orr, R.B., 2020. Biology: A Global Approach. 12th ed. Harlow: Pearson Education<ref>{{Cite journal|last=Campbell,Cain,Wasserman, Minorsky|date=2020|title=A Global Approach|journal=A Global Approach|volume=12th ed}}</ref>.
2. Hickman, C.P., Keen, S.L., Larson, A., Eisenhour, D.J. and I'Anson, H., 2017. Integrated Principles of Zoology. 17th ed. New York: McGraw-Hill Education.
3. Miller, G.T. and Spoolman, S.E., 2019. Environmental Science. 16th ed. Boston: Cengage Learning.
c6vg2fa358bo9aha1rc24sss4cg1rub
41129
41071
2026-07-09T10:47:39Z
Siyestor
16248
i was adding reference
41129
wikitext
text/x-wiki
= Izilwanyana Zidibana Njani Kwaye Zibaluleke Njani =
Imvelaphi
Izilwanyana ziyinxalenye ebalulekileyo yendalo kwaye zidlala indima enkulu ekugcineni ubomi emhlabeni. Ukususela kumaxesha amandulo, abantu bebesebenzisa izilwanyana ukufumana ukutya, impahla, kunye noncedo kwezolimo. Ngaphezu koko, izilwanyana zibalulekile ekugcineni ulungelelwano lwendalo nasekuqhubekiseni ubukho beentlobo ngeentlobo zezidalwa (Breed and Moore, 2015)<ref>{{Cite journal|last=Loreau|first=N.|last2=Lepreux|first2=C.|last3=Ardaillou|first3=R.|date=1975-09|title=Calcitonin-sensitive adenylate cyclase in rat renal tubular membranes|url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/2153|journal=The Biochemical Journal|volume=150|issue=3|pages=305–314|doi=10.1042/bj1500305|issn=0264-6021|pmc=1165744|pmid=2153}}</ref>
Izilwanyana Zidibana Njani?
Izilwanyana zidibana ngenjongo yokuzalana ukuze kuqhubeke iintlobo zazo. Kwiintlobo ezininzi, inkunzi nemazi ziyakhwelana, kuze kuveliswe inzala. Ezinye izilwanyana, ezifana neenkomo, iibhokhwe neengonyama, zizala amathole okanye amatakane aphilayo. Ezinye, ezifana neentaka neentlanzi, zibeka amaqanda aze aqanduselwe okanye achunyiswe de kuvele inzala entsha (Hafez and Hafez, 2013<ref>{{Cite book|title=Reproduction in farm animals|date=2000|publisher=Lippincott Williams & Wilkins|isbn=978-1-118-71070-8|editor-last=Hafez|editor-first=B.|edition=7th edition|location=Philadelphia|editor-last2=Hafez|editor-first2=E. S. E.}}</ref>).
Ngaphambi kokudibana, ezinye izilwanyana zibonisa ukuziphatha okukhethekileyo ukuze zitsale amaqabane azo. Oku kunokubandakanya ukucula, ukudanisa, ukukhupha ivumba okanye ukubonisa imibala eqaqambileyo. Ezi ndlela zinceda ekukhetheni amaqabane afanelekileyo kwaye zandisa amathuba okuvelisa inzala esempilweni (Wyatt, 2017<ref>{{Cite journal|date=2019-10-16|title=Corrigendum|url=https://doi.org/10.1093/jnci/djz171|journal=JNCI: Journal of the National Cancer Institute|doi=10.1093/jnci/djz171|issn=0027-8874}}</ref>).
Ukubaluleka Kwezilwanyana
Izilwanyana zibalulekile kuba zibonelela abantu ngokutya okufana nenyama, ubisi namaqanda. Zikwanegalelo kuqoqosho ngokuxhasa ezolimo nokhenketho. Ngaphezu koko, zisasaza imbewu yezityalo, zilawule izinambuzane kwaye zigcine ulungelelwano lwendalo. Xa iintlobo zezilwanyana zincipha okanye ziphela, oku kunokuchaphazela kakubi indalo yonke (Broom and Fraser, 2015<ref>{{Cite journal|date=2015-01|editor-last=Broom|editor-first=D. M.|editor2-last=Fraser|editor2-first=A. F.|title=Domestic animal behaviour and welfare|url=https://www.cabidigitallibrary.org/doi/book/10.1079/9781780645391.0000|journal=CABI Books|language=en|doi=10.1079/9781780645391.0000}}</ref>).
== Isiphelo ==
Ngoko ke, izilwanyana zibalulekile kubomi babantu nakwindalo. Ukudibana kwazo kuqinisekisa ukuqhubeka kweentlobo zazo, logama indima yazo kwindalo nakubomi babantu inegalelo ekwakheni imeko-bume ezinzileyo. Kubalulekile ukuba abantu bazikhusele kwaye bazigcine ukuze izizukulwana ezizayo nazo zixhamle kuzo.
== Iireferensi (Harvard Style) ==
Breed, M.D. and Moore, J., 2015. ''Animal Behavior''. 2nd ed. London: Academic Press.
Broom, D.M. and Fraser, A.F., 2015. ''Domestic Animal Behaviour and Welfare''. 5th ed. Wallingford: CABI.
Hafez, E.S.E. and Hafez, B., 2013. ''Reproduction in Farm Animals''. 7th ed. Ames: Wiley-Blackwell.
Wyatt, T.D., 2017. ''Animal Behaviour: A Very Short Introduction''. Oxford: Oxford University Press.
joofg9ls5rgjouxhi02xfvbmwu8risi
41130
41129
2026-07-09T10:48:42Z
Siyestor
16248
umthombo wolwazi
41130
wikitext
text/x-wiki
= Izilwanyana Zidibana Njani Kwaye Zibaluleke Njani =
Imvelaphi
Izilwanyana ziyinxalenye ebalulekileyo yendalo kwaye zidlala indima enkulu ekugcineni ubomi emhlabeni. Ukususela kumaxesha amandulo, abantu bebesebenzisa izilwanyana ukufumana ukutya, impahla, kunye noncedo kwezolimo. Ngaphezu koko, izilwanyana zibalulekile ekugcineni ulungelelwano lwendalo nasekuqhubekiseni ubukho beentlobo ngeentlobo zezidalwa (Breed and Moore, 2015)<ref>{{Cite journal|last=Loreau|first=N.|last2=Lepreux|first2=C.|last3=Ardaillou|first3=R.|date=1975-09|title=Calcitonin-sensitive adenylate cyclase in rat renal tubular membranes|url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/2153|journal=The Biochemical Journal|volume=150|issue=3|pages=305–314|doi=10.1042/bj1500305|issn=0264-6021|pmc=1165744|pmid=2153}}</ref>
Izilwanyana Zidibana Njani?
Izilwanyana zidibana ngenjongo yokuzalana ukuze kuqhubeke iintlobo zazo. Kwiintlobo ezininzi, inkunzi nemazi ziyakhwelana, kuze kuveliswe inzala. Ezinye izilwanyana, ezifana neenkomo, iibhokhwe neengonyama, zizala amathole okanye amatakane aphilayo. Ezinye, ezifana neentaka neentlanzi, zibeka amaqanda aze aqanduselwe okanye achunyiswe de kuvele inzala entsha (Hafez and Hafez, 2013<ref>{{Cite book|title=Reproduction in farm animals|date=2000|publisher=Lippincott Williams & Wilkins|isbn=978-1-118-71070-8|editor-last=Hafez|editor-first=B.|edition=7th edition|location=Philadelphia|editor-last2=Hafez|editor-first2=E. S. E.}}</ref>).
Ngaphambi kokudibana, ezinye izilwanyana zibonisa ukuziphatha okukhethekileyo ukuze zitsale amaqabane azo. Oku kunokubandakanya ukucula, ukudanisa, ukukhupha ivumba okanye ukubonisa imibala eqaqambileyo. Ezi ndlela zinceda ekukhetheni amaqabane afanelekileyo kwaye zandisa amathuba okuvelisa inzala esempilweni (Wyatt, 2017<ref>{{Cite journal|date=2019-10-16|title=Corrigendum|url=https://doi.org/10.1093/jnci/djz171|journal=JNCI: Journal of the National Cancer Institute|doi=10.1093/jnci/djz171|issn=0027-8874}}</ref>).
Ukubaluleka Kwezilwanyana
Izilwanyana zibalulekile kuba zibonelela abantu ngokutya okufana nenyama, ubisi namaqanda. Zikwanegalelo kuqoqosho ngokuxhasa ezolimo nokhenketho. Ngaphezu koko, zisasaza imbewu yezityalo, zilawule izinambuzane kwaye zigcine ulungelelwano lwendalo. Xa iintlobo zezilwanyana zincipha okanye ziphela, oku kunokuchaphazela kakubi indalo yonke (Broom and Fraser, 2015<ref>{{Cite journal|date=2015-01|editor-last=Broom|editor-first=D. M.|editor2-last=Fraser|editor2-first=A. F.|title=Domestic animal behaviour and welfare|url=https://www.cabidigitallibrary.org/doi/book/10.1079/9781780645391.0000|journal=CABI Books|language=en|doi=10.1079/9781780645391.0000}}</ref>).
== Isiphelo ==
Ngoko ke, izilwanyana zibalulekile kubomi babantu nakwindalo. Ukudibana kwazo kuqinisekisa ukuqhubeka kweentlobo zazo, logama indima yazo kwindalo nakubomi babantu inegalelo ekwakheni imeko-bume ezinzileyo. Kubalulekile ukuba abantu bazikhusele kwaye bazigcine ukuze izizukulwana ezizayo nazo zixhamle kuzo.
== umthombo wolwazi ==
.
j822ck32k7r4n7712vcbjbygpt09mej
41133
41130
2026-07-09T10:49:28Z
Siyestor
16248
41133
wikitext
text/x-wiki
= Izilwanyana Zidibana Njani Kwaye Zibaluleke Njani =
Imvelaphi
Izilwanyana ziyinxalenye ebalulekileyo yendalo kwaye zidlala indima enkulu ekugcineni ubomi emhlabeni. Ukususela kumaxesha amandulo, abantu bebesebenzisa izilwanyana ukufumana ukutya, impahla, kunye noncedo kwezolimo. Ngaphezu koko, izilwanyana zibalulekile ekugcineni ulungelelwano lwendalo nasekuqhubekiseni ubukho beentlobo ngeentlobo zezidalwa (Breed and Moore, 2015)<ref>{{Cite journal|last=Loreau|first=N.|last2=Lepreux|first2=C.|last3=Ardaillou|first3=R.|date=1975-09|title=Calcitonin-sensitive adenylate cyclase in rat renal tubular membranes|url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/2153|journal=The Biochemical Journal|volume=150|issue=3|pages=305–314|doi=10.1042/bj1500305|issn=0264-6021|pmc=1165744|pmid=2153}}</ref>
Izilwanyana Zidibana Njani?
Izilwanyana zidibana ngenjongo yokuzalana ukuze kuqhubeke iintlobo zazo. Kwiintlobo ezininzi, inkunzi nemazi ziyakhwelana, kuze kuveliswe inzala. Ezinye izilwanyana, ezifana neenkomo, iibhokhwe neengonyama, zizala amathole okanye amatakane aphilayo. Ezinye, ezifana neentaka neentlanzi, zibeka amaqanda aze aqanduselwe okanye achunyiswe de kuvele inzala entsha (Hafez and Hafez, 2013<ref>{{Cite book|title=Reproduction in farm animals|date=2000|publisher=Lippincott Williams & Wilkins|isbn=978-1-118-71070-8|editor-last=Hafez|editor-first=B.|edition=7th edition|location=Philadelphia|editor-last2=Hafez|editor-first2=E. S. E.}}</ref>).
Ngaphambi kokudibana, ezinye izilwanyana zibonisa ukuziphatha okukhethekileyo ukuze zitsale amaqabane azo. Oku kunokubandakanya ukucula, ukudanisa, ukukhupha ivumba okanye ukubonisa imibala eqaqambileyo. Ezi ndlela zinceda ekukhetheni amaqabane afanelekileyo kwaye zandisa amathuba okuvelisa inzala esempilweni (Wyatt, 2017<ref>{{Cite journal|date=2019-10-16|title=Corrigendum|url=https://doi.org/10.1093/jnci/djz171|journal=JNCI: Journal of the National Cancer Institute|doi=10.1093/jnci/djz171|issn=0027-8874}}</ref>).
Ukubaluleka Kwezilwanyana
Izilwanyana zibalulekile kuba zibonelela abantu ngokutya okufana nenyama, ubisi namaqanda. Zikwanegalelo kuqoqosho ngokuxhasa ezolimo nokhenketho. Ngaphezu koko, zisasaza imbewu yezityalo, zilawule izinambuzane kwaye zigcine ulungelelwano lwendalo. Xa iintlobo zezilwanyana zincipha okanye ziphela, oku kunokuchaphazela kakubi indalo yonke (Broom and Fraser, 2015<ref>{{Cite journal|date=2015-01|editor-last=Broom|editor-first=D. M.|editor2-last=Fraser|editor2-first=A. F.|title=Domestic animal behaviour and welfare|url=https://www.cabidigitallibrary.org/doi/book/10.1079/9781780645391.0000|journal=CABI Books|language=en|doi=10.1079/9781780645391.0000}}</ref>).
== Isiphelo ==
Ngoko ke, izilwanyana zibalulekile kubomi babantu nakwindalo. Ukudibana kwazo kuqinisekisa ukuqhubeka kweentlobo zazo, logama indima yazo kwindalo nakubomi babantu inegalelo ekwakheni imeko-bume ezinzileyo. Kubalulekile ukuba abantu bazikhusele kwaye bazigcine ukuze izizukulwana ezizayo nazo zixhamle kuzo.
== umthombo wolwazi ==
dnv2u01mfd663an9mwoiawvsigpbgjn
41134
41133
2026-07-09T10:50:25Z
Siyestor
16248
paragraph
41134
wikitext
text/x-wiki
= Izilwanyana Zidibana Njani Kwaye Zibaluleke Njani =
Imvelaphi
Izilwanyana ziyinxalenye ebalulekileyo yendalo kwaye zidlala indima enkulu ekugcineni ubomi emhlabeni. Ukususela kumaxesha amandulo, abantu bebesebenzisa izilwanyana ukufumana ukutya, impahla, kunye noncedo kwezolimo. Ngaphezu koko, izilwanyana zibalulekile ekugcineni ulungelelwano lwendalo nasekuqhubekiseni ubukho beentlobo ngeentlobo zezidalwa (Breed and Moore, 2015)<ref>{{Cite journal|last=Loreau|first=N.|last2=Lepreux|first2=C.|last3=Ardaillou|first3=R.|date=1975-09|title=Calcitonin-sensitive adenylate cyclase in rat renal tubular membranes|url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/2153|journal=The Biochemical Journal|volume=150|issue=3|pages=305–314|doi=10.1042/bj1500305|issn=0264-6021|pmc=1165744|pmid=2153}}</ref>
Izilwanyana Zidibana Njani?
Izilwanyana zidibana ngenjongo yokuzalana ukuze kuqhubeke iintlobo zazo. Kwiintlobo ezininzi, inkunzi nemazi ziyakhwelana, kuze kuveliswe inzala. Ezinye izilwanyana, ezifana neenkomo, iibhokhwe neengonyama, zizala amathole okanye amatakane aphilayo. Ezinye, ezifana neentaka neentlanzi, zibeka amaqanda aze aqanduselwe okanye achunyiswe de kuvele inzala entsha (Hafez and Hafez, 2013<ref>{{Cite book|title=Reproduction in farm animals|date=2000|publisher=Lippincott Williams & Wilkins|isbn=978-1-118-71070-8|editor-last=Hafez|editor-first=B.|edition=7th edition|location=Philadelphia|editor-last2=Hafez|editor-first2=E. S. E.}}</ref>).
Ngaphambi kokudibana, ezinye izilwanyana zibonisa ukuziphatha okukhethekileyo ukuze zitsale amaqabane azo. Oku kunokubandakanya ukucula, ukudanisa, ukukhupha ivumba okanye ukubonisa imibala eqaqambileyo. Ezi ndlela zinceda ekukhetheni amaqabane afanelekileyo kwaye zandisa amathuba okuvelisa inzala esempilweni (Wyatt, 2017<ref>{{Cite journal|date=2019-10-16|title=Corrigendum|url=https://doi.org/10.1093/jnci/djz171|journal=JNCI: Journal of the National Cancer Institute|doi=10.1093/jnci/djz171|issn=0027-8874}}</ref>).
Ukubaluleka Kwezilwanyana
Izilwanyana zibalulekile kuba zibonelela abantu ngokutya okufana nenyama, ubisi namaqanda. Zikwanegalelo kuqoqosho ngokuxhasa ezolimo nokhenketho. Ngaphezu koko, zisasaza imbewu yezityalo, zilawule izinambuzane kwaye zigcine ulungelelwano lwendalo. Xa iintlobo zezilwanyana zincipha okanye ziphela, oku kunokuchaphazela kakubi indalo yonke (Broom and Fraser, 2015<ref>{{Cite journal|date=2015-01|editor-last=Broom|editor-first=D. M.|editor2-last=Fraser|editor2-first=A. F.|title=Domestic animal behaviour and welfare|url=https://www.cabidigitallibrary.org/doi/book/10.1079/9781780645391.0000|journal=CABI Books|language=en|doi=10.1079/9781780645391.0000}}</ref>).
Isiphelo
Ngoko ke, izilwanyana zibalulekile kubomi babantu nakwindalo. Ukudibana kwazo kuqinisekisa ukuqhubeka kweentlobo zazo, logama indima yazo kwindalo nakubomi babantu inegalelo ekwakheni imeko-bume ezinzileyo. Kubalulekile ukuba abantu bazikhusele kwaye bazigcine ukuze izizukulwana ezizayo nazo zixhamle kuzo.
== umthombo wolwazi ==
sytdabokzxncv84ql9s37dwrfhfop65
41156
41134
2026-07-09T11:06:27Z
Siyestor
16248
lo ngumfanekiso wabantu neenkomo
41156
wikitext
text/x-wiki
= Izilwanyana Zidibana Njani Kwaye Zibaluleke Njani =
Harnai Bullock cart.jpgImvelaphi
Izilwanyana ziyinxalenye ebalulekileyo yendalo kwaye zidlala indima enkulu ekugcineni ubomi emhlabeni. Ukususela kumaxesha amandulo, abantu bebesebenzisa izilwanyana ukufumana ukutya, impahla, kunye noncedo kwezolimo. Ngaphezu koko, izilwanyana zibalulekile ekugcineni ulungelelwano lwendalo nasekuqhubekiseni ubukho beentlobo ngeentlobo zezidalwa (Breed and Moore, 2015)<ref>{{Cite journal|last=Loreau|first=N.|last2=Lepreux|first2=C.|last3=Ardaillou|first3=R.|date=1975-09|title=Calcitonin-sensitive adenylate cyclase in rat renal tubular membranes|url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/2153|journal=The Biochemical Journal|volume=150|issue=3|pages=305–314|doi=10.1042/bj1500305|issn=0264-6021|pmc=1165744|pmid=2153}}</ref>
Izilwanyana Zidibana Njani?
Izilwanyana zidibana ngenjongo yokuzalana ukuze kuqhubeke iintlobo zazo. Kwiintlobo ezininzi, inkunzi nemazi ziyakhwelana, kuze kuveliswe inzala. Ezinye izilwanyana, ezifana neenkomo, iibhokhwe neengonyama, zizala amathole okanye amatakane aphilayo. Ezinye, ezifana neentaka neentlanzi, zibeka amaqanda aze aqanduselwe okanye achunyiswe de kuvele inzala entsha (Hafez and Hafez, 2013<ref>{{Cite book|title=Reproduction in farm animals|date=2000|publisher=Lippincott Williams & Wilkins|isbn=978-1-118-71070-8|editor-last=Hafez|editor-first=B.|edition=7th edition|location=Philadelphia|editor-last2=Hafez|editor-first2=E. S. E.}}</ref>).
Ngaphambi kokudibana, ezinye izilwanyana zibonisa ukuziphatha okukhethekileyo ukuze zitsale amaqabane azo. Oku kunokubandakanya ukucula, ukudanisa, ukukhupha ivumba okanye ukubonisa imibala eqaqambileyo. Ezi ndlela zinceda ekukhetheni amaqabane afanelekileyo kwaye zandisa amathuba okuvelisa inzala esempilweni (Wyatt, 2017<ref>{{Cite journal|date=2019-10-16|title=Corrigendum|url=https://doi.org/10.1093/jnci/djz171|journal=JNCI: Journal of the National Cancer Institute|doi=10.1093/jnci/djz171|issn=0027-8874}}</ref>).
Ukubaluleka Kwezilwanyana
Izilwanyana zibalulekile kuba zibonelela abantu ngokutya okufana nenyama, ubisi namaqanda. Zikwanegalelo kuqoqosho ngokuxhasa ezolimo nokhenketho. Ngaphezu koko, zisasaza imbewu yezityalo, zilawule izinambuzane kwaye zigcine ulungelelwano lwendalo. Xa iintlobo zezilwanyana zincipha okanye ziphela, oku kunokuchaphazela kakubi indalo yonke (Broom and Fraser, 2015<ref>{{Cite journal|date=2015-01|editor-last=Broom|editor-first=D. M.|editor2-last=Fraser|editor2-first=A. F.|title=Domestic animal behaviour and welfare|url=https://www.cabidigitallibrary.org/doi/book/10.1079/9781780645391.0000|journal=CABI Books|language=en|doi=10.1079/9781780645391.0000}}</ref>).
Isiphelo
Ngoko ke, izilwanyana zibalulekile kubomi babantu nakwindalo. Ukudibana kwazo kuqinisekisa ukuqhubeka kweentlobo zazo, logama indima yazo kwindalo nakubomi babantu inegalelo ekwakheni imeko-bume ezinzileyo. Kubalulekile ukuba abantu bazikhusele kwaye bazigcine ukuze izizukulwana ezizayo nazo zixhamle kuzo.
== umthombo wolwazi ==
igar6mlty1qygm0wpos2symve0utx7f
41166
41156
2026-07-09T11:12:34Z
Siyestor
16248
space
41166
wikitext
text/x-wiki
= Izilwanyana Zidibana Njani Kwaye Zibaluleke Njani =
Harnai Bullock cart.jpg
Imvelaphi
Izilwanyana ziyinxalenye ebalulekileyo yendalo kwaye zidlala indima enkulu ekugcineni ubomi emhlabeni. Ukususela kumaxesha amandulo, abantu bebesebenzisa izilwanyana ukufumana ukutya, impahla, kunye noncedo kwezolimo. Ngaphezu koko, izilwanyana zibalulekile ekugcineni ulungelelwano lwendalo nasekuqhubekiseni ubukho beentlobo ngeentlobo zezidalwa (Breed and Moore, 2015)<ref>{{Cite journal|last=Loreau|first=N.|last2=Lepreux|first2=C.|last3=Ardaillou|first3=R.|date=1975-09|title=Calcitonin-sensitive adenylate cyclase in rat renal tubular membranes|url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/2153|journal=The Biochemical Journal|volume=150|issue=3|pages=305–314|doi=10.1042/bj1500305|issn=0264-6021|pmc=1165744|pmid=2153}}</ref>
Izilwanyana Zidibana Njani?
Izilwanyana zidibana ngenjongo yokuzalana ukuze kuqhubeke iintlobo zazo. Kwiintlobo ezininzi, inkunzi nemazi ziyakhwelana, kuze kuveliswe inzala. Ezinye izilwanyana, ezifana neenkomo, iibhokhwe neengonyama, zizala amathole okanye amatakane aphilayo. Ezinye, ezifana neentaka neentlanzi, zibeka amaqanda aze aqanduselwe okanye achunyiswe de kuvele inzala entsha (Hafez and Hafez, 2013<ref>{{Cite book|title=Reproduction in farm animals|date=2000|publisher=Lippincott Williams & Wilkins|isbn=978-1-118-71070-8|editor-last=Hafez|editor-first=B.|edition=7th edition|location=Philadelphia|editor-last2=Hafez|editor-first2=E. S. E.}}</ref>).
Ngaphambi kokudibana, ezinye izilwanyana zibonisa ukuziphatha okukhethekileyo ukuze zitsale amaqabane azo. Oku kunokubandakanya ukucula, ukudanisa, ukukhupha ivumba okanye ukubonisa imibala eqaqambileyo. Ezi ndlela zinceda ekukhetheni amaqabane afanelekileyo kwaye zandisa amathuba okuvelisa inzala esempilweni (Wyatt, 2017<ref>{{Cite journal|date=2019-10-16|title=Corrigendum|url=https://doi.org/10.1093/jnci/djz171|journal=JNCI: Journal of the National Cancer Institute|doi=10.1093/jnci/djz171|issn=0027-8874}}</ref>).
Ukubaluleka Kwezilwanyana
Izilwanyana zibalulekile kuba zibonelela abantu ngokutya okufana nenyama, ubisi namaqanda. Zikwanegalelo kuqoqosho ngokuxhasa ezolimo nokhenketho. Ngaphezu koko, zisasaza imbewu yezityalo, zilawule izinambuzane kwaye zigcine ulungelelwano lwendalo. Xa iintlobo zezilwanyana zincipha okanye ziphela, oku kunokuchaphazela kakubi indalo yonke (Broom and Fraser, 2015<ref>{{Cite journal|date=2015-01|editor-last=Broom|editor-first=D. M.|editor2-last=Fraser|editor2-first=A. F.|title=Domestic animal behaviour and welfare|url=https://www.cabidigitallibrary.org/doi/book/10.1079/9781780645391.0000|journal=CABI Books|language=en|doi=10.1079/9781780645391.0000}}</ref>).
Isiphelo
Ngoko ke, izilwanyana zibalulekile kubomi babantu nakwindalo. Ukudibana kwazo kuqinisekisa ukuqhubeka kweentlobo zazo, logama indima yazo kwindalo nakubomi babantu inegalelo ekwakheni imeko-bume ezinzileyo. Kubalulekile ukuba abantu bazikhusele kwaye bazigcine ukuze izizukulwana ezizayo nazo zixhamle kuzo.
== umthombo wolwazi ==
bv2wu43fy4a0blk9cx040up8iqplkfz
41169
41166
2026-07-09T11:13:43Z
Siyestor
16248
iinkomo nabantu
41169
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Harnai Bullock cart.jpg|thumb|iinkomo nabantu]]
= Izilwanyana Zidibana Njani Kwaye Zibaluleke Njani =
Harnai Bullock cart.jpg
Imvelaphi
Izilwanyana ziyinxalenye ebalulekileyo yendalo kwaye zidlala indima enkulu ekugcineni ubomi emhlabeni. Ukususela kumaxesha amandulo, abantu bebesebenzisa izilwanyana ukufumana ukutya, impahla, kunye noncedo kwezolimo. Ngaphezu koko, izilwanyana zibalulekile ekugcineni ulungelelwano lwendalo nasekuqhubekiseni ubukho beentlobo ngeentlobo zezidalwa (Breed and Moore, 2015)<ref>{{Cite journal|last=Loreau|first=N.|last2=Lepreux|first2=C.|last3=Ardaillou|first3=R.|date=1975-09|title=Calcitonin-sensitive adenylate cyclase in rat renal tubular membranes|url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/2153|journal=The Biochemical Journal|volume=150|issue=3|pages=305–314|doi=10.1042/bj1500305|issn=0264-6021|pmc=1165744|pmid=2153}}</ref>
Izilwanyana Zidibana Njani?
Izilwanyana zidibana ngenjongo yokuzalana ukuze kuqhubeke iintlobo zazo. Kwiintlobo ezininzi, inkunzi nemazi ziyakhwelana, kuze kuveliswe inzala. Ezinye izilwanyana, ezifana neenkomo, iibhokhwe neengonyama, zizala amathole okanye amatakane aphilayo. Ezinye, ezifana neentaka neentlanzi, zibeka amaqanda aze aqanduselwe okanye achunyiswe de kuvele inzala entsha (Hafez and Hafez, 2013<ref>{{Cite book|title=Reproduction in farm animals|date=2000|publisher=Lippincott Williams & Wilkins|isbn=978-1-118-71070-8|editor-last=Hafez|editor-first=B.|edition=7th edition|location=Philadelphia|editor-last2=Hafez|editor-first2=E. S. E.}}</ref>).
Ngaphambi kokudibana, ezinye izilwanyana zibonisa ukuziphatha okukhethekileyo ukuze zitsale amaqabane azo. Oku kunokubandakanya ukucula, ukudanisa, ukukhupha ivumba okanye ukubonisa imibala eqaqambileyo. Ezi ndlela zinceda ekukhetheni amaqabane afanelekileyo kwaye zandisa amathuba okuvelisa inzala esempilweni (Wyatt, 2017<ref>{{Cite journal|date=2019-10-16|title=Corrigendum|url=https://doi.org/10.1093/jnci/djz171|journal=JNCI: Journal of the National Cancer Institute|doi=10.1093/jnci/djz171|issn=0027-8874}}</ref>).
Ukubaluleka Kwezilwanyana
Izilwanyana zibalulekile kuba zibonelela abantu ngokutya okufana nenyama, ubisi namaqanda. Zikwanegalelo kuqoqosho ngokuxhasa ezolimo nokhenketho. Ngaphezu koko, zisasaza imbewu yezityalo, zilawule izinambuzane kwaye zigcine ulungelelwano lwendalo. Xa iintlobo zezilwanyana zincipha okanye ziphela, oku kunokuchaphazela kakubi indalo yonke (Broom and Fraser, 2015<ref>{{Cite journal|date=2015-01|editor-last=Broom|editor-first=D. M.|editor2-last=Fraser|editor2-first=A. F.|title=Domestic animal behaviour and welfare|url=https://www.cabidigitallibrary.org/doi/book/10.1079/9781780645391.0000|journal=CABI Books|language=en|doi=10.1079/9781780645391.0000}}</ref>).
Isiphelo
Ngoko ke, izilwanyana zibalulekile kubomi babantu nakwindalo. Ukudibana kwazo kuqinisekisa ukuqhubeka kweentlobo zazo, logama indima yazo kwindalo nakubomi babantu inegalelo ekwakheni imeko-bume ezinzileyo. Kubalulekile ukuba abantu bazikhusele kwaye bazigcine ukuze izizukulwana ezizayo nazo zixhamle kuzo.
== umthombo wolwazi ==
s5mhy48ndbu8l94znuyvl2yzn2yfljn
Ilungu:Kusterico/Draft 1
2
9122
40979
2026-07-08T14:18:23Z
Kusterico
16236
Created page with "'''Ixhawu'''"
40979
wikitext
text/x-wiki
'''Ixhawu'''
44t5372rrwkayaz5xlkrwcvtault2ab
41022
40979
2026-07-08T14:36:49Z
Kusterico
16236
41022
wikitext
text/x-wiki
'''Ixhawu'''
Xa sithetha nge xhawu sithetha ngombona owenziwa xa kuvunwa. wenziwa ngokuthi kubotshwe izikhwebu zombona xasele zininzi uyazidibanisa uzibophe zenze ixhawu.
i6ktjiod0b8w3fcpsrr3igk31ue64u9
41064
41022
2026-07-09T09:25:55Z
Kusterico
16236
41064
wikitext
text/x-wiki
''' Isikhwebu'''
'''Isikhwebu sombona: Isiseko sesivuno nendima yaso kwezolimo lwaseMzantsi Afrika'''
'''Intshayelelo'''
Umbona yenye yezona zityalo zibalulekileyo kwezolimo eMzantsi Afrika, njengoko usetyenziswa kakhulu njengokutya kwabantu, ukutya kwemfuyo kunye nesiseko semveliso ezahlukeneyo. Inxalenye ebalulekileyo yesityalo sombona sisikhwebu, kuba kulapho kugcinwa khona iinkozo ezimele isivuno somlimi. Isikhwebu sibonisa impumelelo yomsebenzi womlimi ukusuka ekulungiseni umhlaba, ekutyaleni, ekukhathaleleni isityalo, ukuya kwixesha lokuvuna (FAO, 2017).
'''Ukukhula nokwakheka kwesikhwebu'''
Isikhwebu sombona siqala ukuba khona emva kokuba isityalo sikhule safikelela kwinqanaba lokuzala. Iinkozo zombona zikhula kumqolo omninzi ngaphakathi kwesikhwebu, zikhuselwe ngamaxolo ombona. La maxolo anceda ukukhusela iinkozo kwizifo, izinambuzane kunye nokonakaliswa ziimeko zemozulu ngexesha lokukhula kwesityalo (Shiferaw et al., 2018). (3)
Ubungakanani besikhwebu kunye nomgangatho weenkozo uxhomekeke kwizinto ezininzi ezifana nobukho bamanzi, izondlo zomhlaba, iintlobo zembewu ezisetyenzisiweyo kunye neendlela zolawulo lwezityalo. Abalimi abasebenzisa iindlela eziphucukileyo zokulima, ezifana nokusebenzisa izichumiso ngokufanelekileyo nokulawula izitshabalalisi, banamathuba okufumana izikhwebu ezisemgangathweni ophezulu (Cairns & Prasanna, 2018). (1)
'''Ukubaluleka kwesikhwebu kubalimi nakuluntu'''
Kwiindawo ezininzi zasemaphandleni eMzantsi Afrika, umbona usisiseko sokutya kumakhaya amaninzi. Isikhwebu esivuthiweyo sivelisa iinkozo ezisetyenziswa ukwenza ukutya okufana nomgqusho, ipapa kunye nezinye iimveliso zombona. Ngoko ke, umgangatho wesikhwebu unxulumene ngqo nokhuseleko lokutya kumakhaya nakuluntu ngokubanzi (Stats SA, 2020). (4)
Ngaphandle kokusetyenziswa ekutyeni kwabantu, iinkozo zombona zisetyenziswa nasekondleni izilwanyana zasefama ezifana neenkukhu, iinkomo neehagu. Oku kwenza umbona ube sisityalo esibalulekileyo kuqoqosho lwezolimo, ngakumbi kubalimi abancinci nabamashishini (FAO, 2017).(2)
'''Ukuvunwa nokugcinwa kwezikhwebu'''
Ixesha lokuvuna libalulekile ekugcineni umgangatho wombona. Ukuba izikhwebu zivunwa zingekavuthwa ngokupheleleyo okanye zigcinwe kwindawo enobumanzi obuninzi, iinkozo zinokonakala okanye zihlaseleke zizifo ezifana nokungunda. Ukoma kakuhle kombona emva kokuvuna kunceda ekwandiseni ixesha lokugcina nokunciphisa ilahleko yesivuno (Cairns & Prasanna, 2018).(1)
Kwiinkcubeko ezininzi zasemaphandleni, izikhwebu ziye zibotshwe okanye zigcinwe ngendlela yesintu ukuze zome kakuhle phambi kokuba iinkozo zikhutshwe. Ezi ndlela zesiNtu zibonisa ulwazi lwabalimi bendawo malunga nokugcina isivuno kunye nokulawula ukusetyenziswa kombona.
Isikhwebu asiyonto nje ithwala iinkozo zombona, koko sisisimboli somsebenzi womlimi, ukhuseleko lokutya kunye nenkcubeko yezolimo. Ukuphucula ulwazi malunga nokukhuliswa, ukuvunwa nokugcinwa kwezikhwebu kunganceda abalimi ukuba bandise imveliso yabo baze baqinisekise ukufumaneka kokutya okusemgangathweni. Ngenxa yoko, isikhwebu sihlala siyinxalenye ebalulekileyo yobomi boluntu oluxhomekeke kwezolimo.
'''Iireferensi'''
1.Cairns, J. E., & Prasanna, B. M. (2018). Developing and deploying climate-resilient maize varieties in the developing world. ''Current Opinion in Plant Biology, 45'', 9–15.
2.FAO. (2017). ''The future of food and agriculture: Trends and challenges''. Rome: Food and Agriculture Organization of the United Nations.
3.Shiferaw, B., Prasanna, B. M., Hellin, J., & Bänziger, M. (2018). Crops that feed the world 6: Past successes and future challenges to the role played by maize in global food security. ''Food Security, 10'', 1–17.
4.Stats SA. (2020). ''Agricultural industry, South Africa''. Pretoria: Statistics South Africa.
== '''Imithombo Yolwazi''' ==
<references />
2v9bcccvz1nwm5pqvtj9214c2mz0i9o
41099
41064
2026-07-09T10:08:45Z
Kusterico
16236
41099
wikitext
text/x-wiki
''' Isikhwebu'''
'''Isikhwebu sombona: Isiseko sesivuno nendima yaso kwezolimo lwaseMzantsi Afrika'''
'''Intshayelelo'''
Umbona yenye yezona zityalo zibalulekileyo kwezolimo eMzantsi Afrika, njengoko usetyenziswa kakhulu njengokutya kwabantu, ukutya kwemfuyo kunye nesiseko semveliso ezahlukeneyo. Inxalenye ebalulekileyo yesityalo sombona sisikhwebu, kuba kulapho kugcinwa khona iinkozo ezimele isivuno somlimi. Isikhwebu sibonisa impumelelo yomsebenzi womlimi ukusuka ekulungiseni umhlaba, ekutyaleni, ekukhathaleleni isityalo, ukuya kwixesha lokuvuna (FAO, 2017). <ref>{{Cite journal|last=Juhn|first=Daniel|last2=Grantham|first2=Hedley|date=2014-05-28|title=Sustainable Biofuel Crops Project, Final Report|url=https://doi.org/10.2172/1329289}}</ref>
'''Ukukhula nokwakheka kwesikhwebu'''
Isikhwebu sombona siqala ukuba khona emva kokuba isityalo sikhule safikelela kwinqanaba lokuzala. Iinkozo zombona zikhula kumqolo omninzi ngaphakathi kwesikhwebu, zikhuselwe ngamaxolo ombona. La maxolo anceda ukukhusela iinkozo kwizifo, izinambuzane kunye nokonakaliswa ziimeko zemozulu ngexesha lokukhula kwesityalo (Shiferaw et al., 2018). <ref>{{Cite journal|last=Shiferaw|first=Bekele|last2=Prasanna|first2=Boddupalli M.|last3=Hellin|first3=Jonathan|last4=Bänziger|first4=Marianne|date=2011-08-23|title=Crops that feed the world 6. Past successes and future challenges to the role played by maize in global food security|url=https://doi.org/10.1007/s12571-011-0140-5|journal=Food Security|volume=3|issue=3|pages=307–327|doi=10.1007/s12571-011-0140-5|issn=1876-4517}}</ref>
Ubungakanani besikhwebu kunye nomgangatho weenkozo uxhomekeke kwizinto ezininzi ezifana nobukho bamanzi, izondlo zomhlaba, iintlobo zembewu ezisetyenzisiweyo kunye neendlela zolawulo lwezityalo. Abalimi abasebenzisa iindlela eziphucukileyo zokulima, ezifana nokusebenzisa izichumiso ngokufanelekileyo nokulawula izitshabalalisi, banamathuba okufumana izikhwebu ezisemgangathweni ophezulu (Cairns & Prasanna, 2018). <ref name=":0">{{Cite journal|last=Cairns|first=Jill E|last2=Prasanna|first2=BM|date=2018-10|title=Developing and deploying climate-resilient maize varieties in the developing world|url=https://doi.org/10.1016/j.pbi.2018.05.004|journal=Current Opinion in Plant Biology|volume=45|pages=226–230|doi=10.1016/j.pbi.2018.05.004|issn=1369-5266}}</ref>
'''Ukubaluleka kwesikhwebu kubalimi nakuluntu'''
Kwiindawo ezininzi zasemaphandleni eMzantsi Afrika, umbona usisiseko sokutya kumakhaya amaninzi. Isikhwebu esivuthiweyo sivelisa iinkozo ezisetyenziswa ukwenza ukutya okufana nomgqusho, ipapa kunye nezinye iimveliso zombona. Ngoko ke, umgangatho wesikhwebu unxulumene ngqo nokhuseleko lokutya kumakhaya nakuluntu ngokubanzi (Stats SA, 2020).<ref>{{Cite journal|last=Dlamini|first=Moses|last2=Venter|first2=Hein|last3=Eloff|first3=Jan|last4=Eloff|first4=Mariki|date=2020-12-15|title=Digital deception in cybersecurity: an information behaviour lens|url=https://doi.org/10.47989/irisic2018|journal=Proceedings of ISIC: the information behaviour conference Pretoria, South Africa, 28th September to 1st October, 2020|publisher=University of Borås, Borås, Sweden|doi=10.47989/irisic2018}}</ref>
Ngaphandle kokusetyenziswa ekutyeni kwabantu, iinkozo zombona zisetyenziswa nasekondleni izilwanyana zasefama ezifana neenkukhu, iinkomo neehagu. Oku kwenza umbona ube sisityalo esibalulekileyo kuqoqosho lwezolimo, ngakumbi kubalimi abancinci nabamashishini (FAO, 2017).<ref name=":0" />
'''Ukuvunwa nokugcinwa kwezikhwebu'''
Ixesha lokuvuna libalulekile ekugcineni umgangatho wombona. Ukuba izikhwebu zivunwa zingekavuthwa ngokupheleleyo okanye zigcinwe kwindawo enobumanzi obuninzi, iinkozo zinokonakala okanye zihlaseleke zizifo ezifana nokungunda. Ukoma kakuhle kombona emva kokuvuna kunceda ekwandiseni ixesha lokugcina nokunciphisa ilahleko yesivuno (Cairns & Prasanna, 2018).<ref>{{Cite journal|last=Cairns|first=Jill E|last2=Prasanna|first2=BM|date=2018-10|title=Developing and deploying climate-resilient maize varieties in the developing world|url=https://doi.org/10.1016/j.pbi.2018.05.004|journal=Current Opinion in Plant Biology|volume=45|pages=226–230|doi=10.1016/j.pbi.2018.05.004|issn=1369-5266}}</ref>
Kwiinkcubeko ezininzi zasemaphandleni, izikhwebu ziye zibotshwe okanye zigcinwe ngendlela yesintu ukuze zome kakuhle phambi kokuba iinkozo zikhutshwe. Ezi ndlela zesiNtu zibonisa ulwazi lwabalimi bendawo malunga nokugcina isivuno kunye nokulawula ukusetyenziswa kombona.
Isikhwebu asiyonto nje ithwala iinkozo zombona, koko sisisimboli somsebenzi womlimi, ukhuseleko lokutya kunye nenkcubeko yezolimo. Ukuphucula ulwazi malunga nokukhuliswa, ukuvunwa nokugcinwa kwezikhwebu kunganceda abalimi ukuba bandise imveliso yabo baze baqinisekise ukufumaneka kokutya okusemgangathweni. Ngenxa yoko, isikhwebu sihlala siyinxalenye ebalulekileyo yobomi boluntu oluxhomekeke kwezolimo.
== '''Imithombo Yolwazi''' ==
m3bps6ordhprl1weu8qbqzswmkhu35p
41137
41099
2026-07-09T10:52:29Z
Kusterico
16236
41137
wikitext
text/x-wiki
''' Isikhwebu'''
'''Isikhwebu sombona: Isiseko sesivuno nendima yaso kwezolimo lwaseMzantsi Afrika'''
'''Intshayelelo'''
[[Ngokweenkcukacha:Klagenfurt Wölfnitz Filialkirche St Peter am Bichl Kirchenportal Detail 03102015 1582.jpg|thumb|Izikhwebu zombona ]]
Umbona yenye yezona zityalo zibalulekileyo kwezolimo eMzantsi Afrika, njengoko usetyenziswa kakhulu njengokutya kwabantu, ukutya kwemfuyo kunye nesiseko semveliso ezahlukeneyo. Inxalenye ebalulekileyo yesityalo sombona sisikhwebu, kuba kulapho kugcinwa khona iinkozo ezimele isivuno somlimi. Isikhwebu sibonisa impumelelo yomsebenzi womlimi ukusuka ekulungiseni umhlaba, ekutyaleni, ekukhathaleleni isityalo, ukuya kwixesha lokuvuna (FAO, 2017). <ref>{{Cite journal|last=Juhn|first=Daniel|last2=Grantham|first2=Hedley|date=2014-05-28|title=Sustainable Biofuel Crops Project, Final Report|url=https://doi.org/10.2172/1329289}}</ref>
'''Ukukhula nokwakheka kwesikhwebu'''
Isikhwebu sombona siqala ukuba khona emva kokuba isityalo sikhule safikelela kwinqanaba lokuzala. Iinkozo zombona zikhula kumqolo omninzi ngaphakathi kwesikhwebu, zikhuselwe ngamaxolo ombona. La maxolo anceda ukukhusela iinkozo kwizifo, izinambuzane kunye nokonakaliswa ziimeko zemozulu ngexesha lokukhula kwesityalo (Shiferaw et al., 2018). <ref>{{Cite journal|last=Shiferaw|first=Bekele|last2=Prasanna|first2=Boddupalli M.|last3=Hellin|first3=Jonathan|last4=Bänziger|first4=Marianne|date=2011-08-23|title=Crops that feed the world 6. Past successes and future challenges to the role played by maize in global food security|url=https://doi.org/10.1007/s12571-011-0140-5|journal=Food Security|volume=3|issue=3|pages=307–327|doi=10.1007/s12571-011-0140-5|issn=1876-4517}}</ref>
Ubungakanani besikhwebu kunye nomgangatho weenkozo uxhomekeke kwizinto ezininzi ezifana nobukho bamanzi, izondlo zomhlaba, iintlobo zembewu ezisetyenzisiweyo kunye neendlela zolawulo lwezityalo. Abalimi abasebenzisa iindlela eziphucukileyo zokulima, ezifana nokusebenzisa izichumiso ngokufanelekileyo nokulawula izitshabalalisi, banamathuba okufumana izikhwebu ezisemgangathweni ophezulu (Cairns & Prasanna, 2018). <ref name=":0">{{Cite journal|last=Cairns|first=Jill E|last2=Prasanna|first2=BM|date=2018-10|title=Developing and deploying climate-resilient maize varieties in the developing world|url=https://doi.org/10.1016/j.pbi.2018.05.004|journal=Current Opinion in Plant Biology|volume=45|pages=226–230|doi=10.1016/j.pbi.2018.05.004|issn=1369-5266}}</ref>
'''Ukubaluleka kwesikhwebu kubalimi nakuluntu'''
Kwiindawo ezininzi zasemaphandleni eMzantsi Afrika, umbona usisiseko sokutya kumakhaya amaninzi. Isikhwebu esivuthiweyo sivelisa iinkozo ezisetyenziswa ukwenza ukutya okufana nomgqusho, ipapa kunye nezinye iimveliso zombona. Ngoko ke, umgangatho wesikhwebu unxulumene ngqo nokhuseleko lokutya kumakhaya nakuluntu ngokubanzi (Stats SA, 2020).<ref>{{Cite journal|last=Dlamini|first=Moses|last2=Venter|first2=Hein|last3=Eloff|first3=Jan|last4=Eloff|first4=Mariki|date=2020-12-15|title=Digital deception in cybersecurity: an information behaviour lens|url=https://doi.org/10.47989/irisic2018|journal=Proceedings of ISIC: the information behaviour conference Pretoria, South Africa, 28th September to 1st October, 2020|publisher=University of Borås, Borås, Sweden|doi=10.47989/irisic2018}}</ref>
Ngaphandle kokusetyenziswa ekutyeni kwabantu, iinkozo zombona zisetyenziswa nasekondleni izilwanyana zasefama ezifana neenkukhu, iinkomo neehagu. Oku kwenza umbona ube sisityalo esibalulekileyo kuqoqosho lwezolimo, ngakumbi kubalimi abancinci nabamashishini (FAO, 2017).<ref name=":0" />
'''Ukuvunwa nokugcinwa kwezikhwebu'''
Ixesha lokuvuna libalulekile ekugcineni umgangatho wombona. Ukuba izikhwebu zivunwa zingekavuthwa ngokupheleleyo okanye zigcinwe kwindawo enobumanzi obuninzi, iinkozo zinokonakala okanye zihlaseleke zizifo ezifana nokungunda. Ukoma kakuhle kombona emva kokuvuna kunceda ekwandiseni ixesha lokugcina nokunciphisa ilahleko yesivuno (Cairns & Prasanna, 2018).<ref>{{Cite journal|last=Cairns|first=Jill E|last2=Prasanna|first2=BM|date=2018-10|title=Developing and deploying climate-resilient maize varieties in the developing world|url=https://doi.org/10.1016/j.pbi.2018.05.004|journal=Current Opinion in Plant Biology|volume=45|pages=226–230|doi=10.1016/j.pbi.2018.05.004|issn=1369-5266}}</ref>
Kwiinkcubeko ezininzi zasemaphandleni, izikhwebu ziye zibotshwe okanye zigcinwe ngendlela yesintu ukuze zome kakuhle phambi kokuba iinkozo zikhutshwe. Ezi ndlela zesiNtu zibonisa ulwazi lwabalimi bendawo malunga nokugcina isivuno kunye nokulawula ukusetyenziswa kombona.
Isikhwebu asiyonto nje ithwala iinkozo zombona, koko sisisimboli somsebenzi womlimi, ukhuseleko lokutya kunye nenkcubeko yezolimo. Ukuphucula ulwazi malunga nokukhuliswa, ukuvunwa nokugcinwa kwezikhwebu kunganceda abalimi ukuba bandise imveliso yabo baze baqinisekise ukufumaneka kokutya okusemgangathweni. Ngenxa yoko, isikhwebu sihlala siyinxalenye ebalulekileyo yobomi boluntu oluxhomekeke kwezolimo.
== '''Imithombo Yolwazi''' ==
c5k0xr48hji5eo5xml4s12cp17i2tim
Ilungu:ThamiRSA/Draft 1
2
9123
40980
2026-07-08T14:18:25Z
ThamiRSA
16251
Created page with "'''Imbongi: uJongela Nojozi.'''"
40980
wikitext
text/x-wiki
'''Imbongi: uJongela Nojozi.'''
1dp1apg4vxa35y143wchzqikc3y32c1
41059
40980
2026-07-09T08:00:43Z
ThamiRSA
16251
41059
wikitext
text/x-wiki
'''Imbongi: uJongela Singatha Solomzi Nojozi.'''
Jongela Singatha Solomzi Nojozi (29 May 1959 - 16 December 2018)
uJongela Nojozi wazalwa ngomhla we-29 kwinyanga kaNcanzibe ngo-1959 ezalelwa kwilali yaseKrwakrwa, eDikeni. UNojozi wayengutitshala weMbali; ngexesha lokusweleka kwakhe, wayesebenza njengomncedisi nomcebisi weSekela-mphathiswa weSebe lezaBasebenzi [1].
UNojozi waqala ukubonga ngokuthi abonge iinkokheli zeBantustan eziquka uLennox Sebe waseCiskei, kunye noKaiser Daliwonga ‘KD’ Matanzima waseTranskei waza kamva kwaba ngumntakwabo uGeorge Matanzima. Ukusukela ngo-1994, wabonga ooMongemeli boRhulumente wesininzi, onguquka uNelson Mandela ongasekhoyo, uThabo Mbeki noJacob Zuma kunye namagosa karhulumente atyeleleyo afana nowayesakuba ngumongameli waseZimbabwe uRobert Mugabe ongasekhoyo. Wabonga uMongameli uCyril Ramaphosa ngaphambi kokuba enze intetho yakhe yesizwe eyenziwe nguMongameli (Sona) yakhe ka-2018.
Refereences.
# SAnews.gov.za - [https://www.sanews.gov.za/south-africa/tributes-praise-singer Tributes for praise-singer | SAnews]
#
6nbu4flw5u3mj3oflxv0abcvhk56eu2
41081
41059
2026-07-09T09:28:30Z
ThamiRSA
16251
41081
wikitext
text/x-wiki
'''Imbongi: uJongela Singatha Solomzi Nojozi.'''
Jongela Singatha Solomzi Nojozi (29 May 1959 - 16 December 2018)
'''Imvelaphi kaNojozi.'''
uJongela Nojozi wazalwa ngomhla we-29 kwinyanga kaNcanzibe ngo-1959 ezalelwa kwilali yaseKrwakrwa, eDikeni. UNojozi wayengutitshala weMbali; ngexesha lokusweleka kwakhe, wayesebenza njengomncedisi nomcebisi weSekela-mphathiswa weSebe lezaBasebenzi [1]. UNojozi waqala ukwenza iimibongo emncinane kakhulu, ekuqaleni kwminyaka yo-1960 xa wayefunda amabanga aphantsi kwisikolo saseKrwakrwa (2). UNojozi wasweleka ngentsasa yeCawa ngomhla we-16 kweyoMnga ngo-2018, eswelekela esibhedlele emva kokugula ixesha elincinane, [3]. usweleka enimunyaka engama-59.
UNojozi waqala ukubonga ngokuthi abonge iinkokheli zeBantustan eziquka uLennox Sebe waseCiskei, kunye noKaiser Daliwonga ‘KD’ Matanzima waseTranskei waza kamva kwaba ngumntakwabo uGeorge Matanzima. Ukusukela ngo-1994, wabonga ooMongemeli boRhulumente wesininzi, onguquka uNelson Mandela ongasekhoyo, uThabo Mbeki noJacob Zuma kunye namagosa karhulumente atyeleleyo afana nowayesakuba ngumongameli waseZimbabwe uRobert Mugabe ongasekhoyo. Wabonga uMongameli uCyril Ramaphosa ngaphambi kokuba enze intetho yakhe yesizwe eyenziwa nguMongameli (Sona) yakhe ka-2018.
# SAnews.gov.za - [https://www.sanews.gov.za/south-africa/tributes-praise-singer Tributes for praise-singer |]<ref>{{Cite web|date=2018-12-18|title=Tributes for praise-singer {{!}} SAnews|url=https://www.sanews.gov.za/south-africa/tributes-praise-singer|accessdate=2026-07-09|website=www.sanews.gov.za|language=en}}</ref> [https://www.sanews.gov.za/south-africa/tributes-praise-singer SAnews]
#The Herald - [https://www.dailydispatch.co.za/news/2018-12-20-revered-praise-singer-embedded-in-his-roots-leaves-mark/ R]<ref>{{Cite web|date=2018-12-20|title=Revered praise singer embedded in his roots leaves mark|url=https://www.dailydispatch.co.za/news/2018-12-20-revered-praise-singer-embedded-in-his-roots-leaves-mark/|accessdate=2026-07-09|website=Daily Dispatch|language=en}}</ref>[https://www.dailydispatch.co.za/news/2018-12-20-revered-praise-singer-embedded-in-his-roots-leaves-mark/ evered praise singer embedded in his roots leaves mark]
#The ANC - [https://anceasterncape.org.za/anc-ec-statement-on-the-passing-away-of-veteran-poet-jongela-nojozi/ ANC EC] <ref>{{Cite web|date=2018-12-17|title=ANC EC statement on the passing away of veteran poet Jongela Nojozi {{!}} ANC Eastern Cape|url=https://anceasterncape.org.za/anc-ec-statement-on-the-passing-away-of-veteran-poet-jongela-nojozi/|accessdate=2026-07-09|language=en-US}}</ref>[https://anceasterncape.org.za/anc-ec-statement-on-the-passing-away-of-veteran-poet-jongela-nojozi/ statement on the passing away of veteran poet Jongela Nojozi | ANC Eastern Cape]
== Imithombo yolwazi ==
<references />
ll6fdtb6nu52ddtrad51nnzor8be0j2
41107
41081
2026-07-09T10:16:16Z
ThamiRSA
16251
41107
wikitext
text/x-wiki
'''Imbongi: uJongela Singatha Solomzi Nojozi.'''
Jongela Singatha Solomzi Nojozi (29 May 1959 - 16 December 2018)
'''Imvelaphi kaNojozi.'''
uJongela Nojozi wazalwa ngomhla we-29 kwinyanga kaNcanzibe ngo-1959 ezalelwa kwilali yaseKrwakrwa, eDikeni. UNojozi wayengutitshala weMbali; ngexesha lokusweleka kwakhe, wayesebenza njengomncedisi nomcebisi weSekela-mphathiswa weSebe lezaBasebenzi . UNojozi waqala ukwenza iimibongo emncinane kakhulu, ekuqaleni kwminyaka yo-1960 xa wayefunda amabanga aphantsi kwisikolo saseKrwakrwa . UNojozi wasweleka ngentsasa yeCawa ngomhla we-16 kweyoMnga ngo-2018, eswelekela esibhedlele emva kokugula ixesha elincinane, . usweleka enimunyaka engama-59.
UNojozi waqala ukubonga ngokuthi abonge iinkokheli zeBantustan eziquka uLennox Sebe waseCiskei, kunye noKaiser Daliwonga ‘KD’ Matanzima waseTranskei waza kamva kwaba ngumntakwabo uGeorge Matanzima. Ukusukela ngo-1994, wabonga ooMongemeli boRhulumente wesininzi, onguquka uNelson Mandela ongasekhoyo, uThabo Mbeki noJacob Zuma kunye namagosa karhulumente atyeleleyo afana nowayesakuba ngumongameli waseZimbabwe uRobert Mugabe ongasekhoyo. Wabonga uMongameli uCyril Ramaphosa ngaphambi kokuba enze intetho yakhe yesizwe eyenziwa nguMongameli (Sona) yakhe ka-2018.
# SAnews.gov.za - [https://www.sanews.gov.za/south-africa/tributes-praise-singer Tributes for praise-singer |]<ref>{{Cite web|date=2018-12-18|title=Tributes for praise-singer {{!}} SAnews|url=https://www.sanews.gov.za/south-africa/tributes-praise-singer|accessdate=2026-07-09|website=www.sanews.gov.za|language=en}}</ref> [https://www.sanews.gov.za/south-africa/tributes-praise-singer SAnews]
#The Herald - [https://www.dailydispatch.co.za/news/2018-12-20-revered-praise-singer-embedded-in-his-roots-leaves-mark/ R]<ref>{{Cite web|date=2018-12-20|title=Revered praise singer embedded in his roots leaves mark|url=https://www.dailydispatch.co.za/news/2018-12-20-revered-praise-singer-embedded-in-his-roots-leaves-mark/|accessdate=2026-07-09|website=Daily Dispatch|language=en}}</ref>[https://www.dailydispatch.co.za/news/2018-12-20-revered-praise-singer-embedded-in-his-roots-leaves-mark/ evered praise singer embedded in his roots leaves mark]
#The ANC - [https://anceasterncape.org.za/anc-ec-statement-on-the-passing-away-of-veteran-poet-jongela-nojozi/ ANC EC] <ref>{{Cite web|date=2018-12-17|title=ANC EC statement on the passing away of veteran poet Jongela Nojozi {{!}} ANC Eastern Cape|url=https://anceasterncape.org.za/anc-ec-statement-on-the-passing-away-of-veteran-poet-jongela-nojozi/|accessdate=2026-07-09|language=en-US}}</ref>[https://anceasterncape.org.za/anc-ec-statement-on-the-passing-away-of-veteran-poet-jongela-nojozi/ statement on the passing away of veteran poet Jongela Nojozi | ANC Eastern Cape]
== Imithombo yolwazi ==
<references />
5fusw7ur6006ye5hm9t665fyhp6xz6n
41127
41107
2026-07-09T10:38:36Z
ThamiRSA
16251
41127
wikitext
text/x-wiki
'''Imbongi: uJongela Singatha Solomzi Nojozi.'''
Jongela Singatha Solomzi Nojozi (29 May 1959 - 16 December 2018)
'''Imvelaphi kaNojozi.'''
uJongela Nojozi wazalwa ngomhla we-29 kwinyanga kaNcanzibe ngo-1959 ezalelwa kwilali yaseKrwakrwa, eDikeni. UNojozi wayengutitshala weMbali; ngexesha lokusweleka kwakhe , wayesebenza njengomncedisi nomcebisi weSekela-mphathiswa weSebe lezaBasebenzi <ref>{{Cite web|date=2026-07-09|title=SAnews {{!}} South African Government News Agency|url=https://www.sanews.gov.za/|accessdate=2026-07-09|website=www.sanews.gov.za|language=en}}</ref> . UNojozi waqala ukwenza iimibongo emncinane kakhulu, ekuqaleni kwminyaka yo-1960 xa wayefunda amabanga aphantsi kwisikolo saseKrwakrwa <ref>{{Cite web|date=2018-12-18|title=Tributes for praise-singer {{!}} SAnews|url=https://www.sanews.gov.za/south-africa/tributes-praise-singer|accessdate=2026-07-09|website=www.sanews.gov.za|language=en}}</ref> . UNojozi wasweleka ngentsasa yeCawa ngomhla we-16 kweyoMnga ngo-2018 <ref>{{Cite web|date=2018-12-17|title=ANC EC statement on the passing away of veteran poet Jongela Nojozi {{!}} ANC Eastern Cape|url=https://anceasterncape.org.za/anc-ec-statement-on-the-passing-away-of-veteran-poet-jongela-nojozi/|accessdate=2026-07-09|language=en-US}}</ref>, eswelekela esibhedlele emva kokugula ixesha elincinane <ref name=":0">{{Cite web|date=2018-12-20|title=Revered praise singer embedded in his roots leaves mark|url=https://www.dailydispatch.co.za/news/2018-12-20-revered-praise-singer-embedded-in-his-roots-leaves-mark/|accessdate=2026-07-09|website=Daily Dispatch|language=en}}</ref> .usweleka enimunyaka engama-59
UNojozi waqala ukubonga ngokuthi abonge iinkokheli zeBantustan eziquka uLennox Sebe waseCiskei, kunye noKaiser Daliwonga ‘KD’ Matanzima waseTranskei waza kamva kwaba ngumntakwabo uGeorge Matanzima. Ukusukela ngo-1994, wabonga ooMongemeli boRhulumente wesininzi, onguquka uNelson Mandela ongasekhoyo, uThabo Mbeki noJacob Zuma kunye namagosa karhulumente atyeleleyo afana nowayesakuba ngumongameli waseZimbabwe uRobert Mugabe ongasekhoyo. Wabonga uMongameli uCyril Ramaphosa ngaphambi kokuba enze intetho yakhe yesizwe eyenziwa nguMongameli (Sona) yakhe ka-2018 <ref name=":0" />
== Imithombo yolwazi ==
<references />
rgs9tpubn559ie7xcq1qqxlh1bbs949
41144
41127
2026-07-09T10:54:38Z
ThamiRSA
16251
41144
wikitext
text/x-wiki
'''Imbongi: uJongela Singatha Solomzi Nojozi.'''
Jongela Singatha Solomzi Nojozi (29 May 1959 - 16 December 2018)
'''Imvelaphi kaNojozi.'''
[[Ngokweenkcukacha:Jongela Nojozi imbongi.jpg|thumb|Jongela Singattha Solomzi Nojozi, imbongi yomthonyama.]]
uJongela Nojozi wazalwa ngomhla we-29 kwinyanga kaNcanzibe ngo-1959 ezalelwa kwilali yaseKrwakrwa, eDikeni. UNojozi wayengutitshala weMbali; ngexesha lokusweleka kwakhe , wayesebenza njengomncedisi nomcebisi weSekela-mphathiswa weSebe lezaBasebenzi <ref>{{Cite web|date=2026-07-09|title=SAnews {{!}} South African Government News Agency|url=https://www.sanews.gov.za/|accessdate=2026-07-09|website=www.sanews.gov.za|language=en}}</ref> . UNojozi waqala ukwenza iimibongo emncinane kakhulu, ekuqaleni kwminyaka yo-1960 xa wayefunda amabanga aphantsi kwisikolo saseKrwakrwa <ref>{{Cite web|date=2018-12-18|title=Tributes for praise-singer {{!}} SAnews|url=https://www.sanews.gov.za/south-africa/tributes-praise-singer|accessdate=2026-07-09|website=www.sanews.gov.za|language=en}}</ref> . UNojozi wasweleka ngentsasa yeCawa ngomhla we-16 kweyoMnga ngo-2018 <ref>{{Cite web|date=2018-12-17|title=ANC EC statement on the passing away of veteran poet Jongela Nojozi {{!}} ANC Eastern Cape|url=https://anceasterncape.org.za/anc-ec-statement-on-the-passing-away-of-veteran-poet-jongela-nojozi/|accessdate=2026-07-09|language=en-US}}</ref>, eswelekela esibhedlele emva kokugula ixesha elincinane <ref name=":0">{{Cite web|date=2018-12-20|title=Revered praise singer embedded in his roots leaves mark|url=https://www.dailydispatch.co.za/news/2018-12-20-revered-praise-singer-embedded-in-his-roots-leaves-mark/|accessdate=2026-07-09|website=Daily Dispatch|language=en}}</ref> .usweleka enimunyaka engama-59
UNojozi waqala ukubonga ngokuthi abonge iinkokheli zeBantustan eziquka uLennox Sebe waseCiskei, kunye noKaiser Daliwonga ‘KD’ Matanzima waseTranskei waza kamva kwaba ngumntakwabo uGeorge Matanzima. Ukusukela ngo-1994, wabonga ooMongemeli boRhulumente wesininzi, onguquka uNelson Mandela ongasekhoyo, uThabo Mbeki noJacob Zuma kunye namagosa karhulumente atyeleleyo afana nowayesakuba ngumongameli waseZimbabwe uRobert Mugabe ongasekhoyo. Wabonga uMongameli uCyril Ramaphosa ngaphambi kokuba enze intetho yakhe yesizwe eyenziwa nguMongameli (Sona) yakhe ka-2018 <ref name=":0" />
== Imithombo yolwazi ==
<references />
6jjsl543aa4c420ma7d42dgte06g0if
41172
41144
2026-07-09T11:18:49Z
ThamiRSA
16251
41172
wikitext
text/x-wiki
'''[https://books.google.co.za/books?hl=en&lr=&id=7ukhEQAAQBAJ&oi=fnd&pg=PA1&dq=imbongi+yomthonyama&ots=dleQBLTnbr&sig=cFDJ-vrlUDZ6Z- Imbongi]: uJongela Singatha Solomzi Nojozi.'''
Jongela Singatha Solomzi Nojozi (29 May 1959 - 16 December 2018)
'''Imvelaphi kaNojozi.'''
[[Ngokweenkcukacha:Jongela Nojozi imbongi.jpg|thumb|Jongela Singattha Solomzi Nojozi, imbongi yomthonyama.]]
u[https://uwcscholar.uwc.ac.za/items/42561a8b-6847-42ef-a389-b4c0507d03f5 Jongela Nojozi] wazalwa ngomhla we-29 kwinyanga kaNcanzibe ngo-1959 ezalelwa kwilali yaseKrwakrwa, e[https://emandulo.apc.uct.ac.za/collection/Mqhayi/Published/UMqhayi_waseNtabozuko_by_SEK_Mqhayi_1964ed.pdf Dikeni]. UNojozi wayengutitshala weMbali; ngexesha lokusweleka kwakhe , wayesebenza njengomncedisi nomcebisi weSekela-mphathiswa weSebe lezaBasebenzi <ref>{{Cite web|date=2026-07-09|title=SAnews {{!}} South African Government News Agency|url=https://www.sanews.gov.za/|accessdate=2026-07-09|website=www.sanews.gov.za|language=en}}</ref> . UNojozi waqala ukwenza iimibongo emncinane kakhulu, ekuqaleni kwminyaka yo-1960 xa wayefunda amabanga aphantsi kwisikolo saseKrwakrwa <ref>{{Cite web|date=2018-12-18|title=Tributes for praise-singer {{!}} SAnews|url=https://www.sanews.gov.za/south-africa/tributes-praise-singer|accessdate=2026-07-09|website=www.sanews.gov.za|language=en}}</ref> . UNojozi wasweleka ngentsasa yeCawa ngomhla we-16 kweyoMnga ngo-2018 <ref>{{Cite web|date=2018-12-17|title=ANC EC statement on the passing away of veteran poet Jongela Nojozi {{!}} ANC Eastern Cape|url=https://anceasterncape.org.za/anc-ec-statement-on-the-passing-away-of-veteran-poet-jongela-nojozi/|accessdate=2026-07-09|language=en-US}}</ref>, eswelekela esibhedlele emva kokugula ixesha elincinane <ref name=":0">{{Cite web|date=2018-12-20|title=Revered praise singer embedded in his roots leaves mark|url=https://www.dailydispatch.co.za/news/2018-12-20-revered-praise-singer-embedded-in-his-roots-leaves-mark/|accessdate=2026-07-09|website=Daily Dispatch|language=en}}</ref> .usweleka enimunyaka engama-59
UNojozi waqala ukubonga ngokuthi abonge iinkokheli zeBantustan eziquka uLennox Sebe wase[[Ciskei]], kunye noKaiser Daliwonga ‘KD’ Matanzima wase[[Transkei]] waza kamva kwaba ngumntakwabo uGeorge Matanzima. Ukusukela ngo-1994, wabonga ooMongemeli boRhulumente wesininzi, onguquka uNelson Mandela ongasekhoyo, uThabo Mbeki noJacob Zuma kunye namagosa karhulumente atyeleleyo afana nowayesakuba ngumongameli waseZimbabwe uRobert Mugabe ongasekhoyo. Wabonga uMongameli uCyril Ramaphosa ngaphambi kokuba enze intetho yakhe yesizwe eyenziwa nguMongameli (Sona) yakhe ka-2018 <ref name=":0" />
== Imithombo yolwazi ==
<references />
2kwx6hxkdnd5hj49ikrnk5jjtxqn98l
Ilungu:Tetshi/
2
9124
40981
2026-07-08T14:18:30Z
Tetshi
13311
Ndigcine isihloko sekhasi lam
40981
wikitext
text/x-wiki
[[Ilungu:Tetshi|Ulwimi]]
ap0ijhe35dsjdbhnnq7p37o2sncvd3u
41030
40981
2026-07-08T22:08:36Z
Tetshi
13311
Ndizame ukubonisa ukubaluleka koshicilelo ukuzama ukugcina nokukhusela ulwimi ukuba lungafi
41030
wikitext
text/x-wiki
[[Ilungu:Tetshi|Ulwimi]]
Isikhwebu - Amabali amafutshane nemibongo
Le yincwadi epapashwe ngonyaka we-2024 ebhalwe ngolwimi lwesiXhosa ngeenjongo zokukhuthaza uluntu ukufunda nokuthetha ulwimi lwabo lwenkobe. Ulwimi kaloku yindlela ethile ekunxityelelwana ngayo ngabantu; lungabhalwa okanye luthethwe. Ulwimi libhongo neqhayiya lesizwe ngasinye, kungoko kubalulekile ukuba mazibekhona iimbalo zolwimi ngalunye njengoko singekho isizwe esingenalo ulwimi. kananjalo ulwimi nenkcubeko ngumtya nethunga azikwazi kohlulwa. Le ncwadana ke izama ukuphuhlisa oku kubaluleka kolwimi ingakumbi kulutsha.
Naluphi na ulwimi ukuze lukhule kwaye lungafi kufuneka lubhalwe phantsi, lushicilelwe, luphindwe lufundiswe ezikolweni. Njengoko ulwimi luqulathe ukuzazi. inkcubeko, amasiko, imbali kwanezithethe zesizwe, kuthi kwakuba zonke ezi zinto zibhaliwe zashicilelwa zihlale zigcinekile ukuze olo lwazi ludluliselwe kwizizukulwana ngezizukulwana.
Le ncwadana ke ingumzekelo weenzame zokugcinwa kolwimi.
[[Ngokweenkcukacha:Isikhwebu Layout Design (2).pdf|thumb]]
q6mwnhqje06w0u0h57znnqc2l6gsx8t
41077
41030
2026-07-09T09:27:21Z
Tetshi
13311
Inserted references
41077
wikitext
text/x-wiki
[[Ilungu:Tetshi|Ulwimi]]
Isikhwebu - Amabali amafutshane nemibongo
Le yincwadi epapashwe ngonyaka we-2024 ebhalwe ngolwimi lwesiXhosa ngeenjongo zokukhuthaza uluntu ukufunda nokuthetha ulwimi lwabo lwenkobe. Ulwimi kaloku yindlela ethile ekunxityelelwana ngayo ngabantu; lungabhalwa okanye luthethwe. Ulwimi libhongo neqhayiya lesizwe ngasinye, kungoko kubalulekile ukuba mazibekhona iimbalo zolwimi ngalunye njengoko singekho isizwe esingenalo ulwimi. kananjalo ulwimi nenkcubeko ngumtya nethunga azikwazi kohlulwa. Le ncwadana ke izama ukuphuhlisa oku kubaluleka kolwimi ingakumbi kulutsha.
Naluphi na ulwimi ukuze lukhule kwaye lungafi kufuneka lubhalwe phantsi, lushicilelwe, luphindwe lufundiswe ezikolweni. Njengoko ulwimi luqulathe ukuzazi. inkcubeko, amasiko, imbali kwanezithethe zesizwe, kuthi kwakuba zonke ezi zinto zibhaliwe zashicilelwa zihlale zigcinekile ukuze olo lwazi ludluliselwe kwizizukulwana ngezizukulwana.
Le ncwadana ke ingumzekelo weenzame zokugcinwa kolwimi.
[[Ngokweenkcukacha:Isikhwebu Layout Design (2).pdf|thumb]]
== Imithombo yolwazi ==
<references />
mzcc8o65cvix9jh20i82w8ycj89x6ov
41101
41077
2026-07-09T10:09:36Z
Tetshi
13311
created references
41101
wikitext
text/x-wiki
[[Ilungu:Tetshi|Ulwimi]]
Isikhwebu - Amabali amafutshane nemibongo
Le yincwadi epapashwe ngonyaka we-2024 ebhalwe ngolwimi lwesiXhosa ngeenjongo zokukhuthaza uluntu ukufunda nokuthetha ulwimi lwabo lwenkobe. Ulwimi kaloku yindlela ethile ekunxityelelwana ngayo ngabantu; lungabhalwa okanye luthethwe. Ulwimi libhongo neqhayiya lesizwe ngasinye, kungoko kubalulekile ukuba mazibekhona iimbalo zolwimi ngalunye njengoko singekho isizwe esingenalo ulwimi. kananjalo ulwimi nenkcubeko ngumtya nethunga azikwazi kohlulwa. Le ncwadana ke izama ukuphuhlisa oku kubaluleka kolwimi ingakumbi kulutsha.
Naluphi na ulwimi ukuze lukhule kwaye lungafi kufuneka lubhalwe phantsi, lushicilelwe, luphindwe lufundiswe ezikolweni. Njengoko ulwimi luqulathe ukuzazi. inkcubeko, amasiko, imbali kwanezithethe zesizwe, kuthi kwakuba zonke ezi zinto zibhaliwe zashicilelwa zihlale zigcinekile ukuze olo lwazi ludluliselwe kwizizukulwana ngezizukulwana.
Le ncwadana ke ingumzekelo weenzame zokugcinwa kolwimi.
[[Ngokweenkcukacha:Isikhwebu Layout Design (2).pdf|thumb]]
== Imithombo yolwazi ==
<ref>{{Cite journal|last=Leigh‐de Rapper|first=Stephanie|last2=van Vuuren|first2=Sandy F.|date=2020-06|title=Odoriferous Therapy: A Review Identifying Essential Oils against Pathogens of the Respiratory Tract|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cbdv.202000062|journal=Chemistry & Biodiversity|language=en|volume=17|issue=6|doi=10.1002/cbdv.202000062|issn=1612-1872}}</ref>
lqpcx21prrxto6urjx2rsnyho0mwgse
41117
41101
2026-07-09T10:34:01Z
Tetshi
13311
reference created
41117
wikitext
text/x-wiki
[[Ilungu:Tetshi|Ulwimi]]
Isikhwebu - Amabali amafutshane nemibongo
Le yincwadi epapashwe ngonyaka we-2024 ebhalwe ngolwimi lwesiXhosa ngeenjongo zokukhuthaza uluntu ukufunda nokuthetha ulwimi lwabo lwenkobe. Ulwimi kaloku yindlela ethile ekunxityelelwana ngayo ngabantu; lungabhalwa okanye luthethwe. Ulwimi libhongo neqhayiya lesizwe ngasinye, kungoko kubalulekile ukuba mazibekhona iimbalo zolwimi ngalunye njengoko singekho isizwe esingenalo ulwimi. kananjalo ulwimi nenkcubeko ngumtya nethunga azikwazi kohlulwa. Le ncwadana ke izama ukuphuhlisa oku kubaluleka kolwimi ingakumbi kulutsha.
Naluphi na ulwimi ukuze lukhule kwaye lungafi kufuneka lubhalwe phantsi, lushicilelwe, luphindwe lufundiswe ezikolweni. Njengoko ulwimi luqulathe ukuzazi. inkcubeko, amasiko, imbali kwanezithethe zesizwe, kuthi kwakuba zonke ezi zinto zibhaliwe zashicilelwa zihlale zigcinekile ukuze olo lwazi ludluliselwe kwizizukulwana ngezizukulwana.
Le ncwadana ke ingumzekelo weenzame zokugcinwa kolwimi.
[[Ngokweenkcukacha:Isikhwebu Layout Design (2).pdf|thumb]]
== Imithombo yolwazi ==
<ref>{{Cite journal|last=Leigh‐de Rapper|first=Stephanie|last2=van Vuuren|first2=Sandy F.|date=2020-06|title=Odoriferous Therapy: A Review Identifying Essential Oils against Pathogens of the Respiratory Tract|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cbdv.202000062|journal=Chemistry & Biodiversity|language=en|volume=17|issue=6|doi=10.1002/cbdv.202000062|issn=1612-1872}}</ref>
<references />
<ref>{{Cite journal |last=Leigh‐de Rapper|first=Stephanie|last2=van Vuuren|first2=Sandy F.|date=2020-06|title=Odoriferous Therapy: A Review Identifying Essential Oils against Pathogens of the Respiratory Tract|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cbdv.202000062|journal=Chemistry & Biodiversity|language=en|volume=17|issue=6|doi=10.1002/cbdv.202000062|issn=1612-1872}}</ref><ref>{{Cite book|last=Opland|first=Jeff|title=Xhosa poets and poetry|date=2017|publisher=University of KwaZulu-Natal Press|isbn=978-1-86914-321-3|edition=Second edition, updated and revised|series=Publications of the Opland Collection of Xhosa literature|location=Pietermaritzburg, South Africa}}</ref>
t74m3kwiox0tk8hss7tq87sm3yya4qw
41147
41117
2026-07-09T10:59:49Z
Tetshi
13311
41147
wikitext
text/x-wiki
[[Ilungu:Tetshi|Ulwimi]]
Isikhwebu - Amabali amafutshane nemibongo
Le yincwadi epapashwe ngonyaka we-2024 ebhalwe ngolwimi lwesiXhosa ngeenjongo zokukhuthaza uluntu ukufunda nokuthetha ulwimi lwabo lwenkobe. Ulwimi kaloku yindlela ethile ekunxityelelwana ngayo ngabantu; lungabhalwa okanye luthethwe. Ulwimi libhongo neqhayiya lesizwe ngasinye, kungoko kubalulekile ukuba mazibekhona iimbalo zolwimi ngalunye njengoko singekho isizwe esingenalo ulwimi. kananjalo ulwimi nenkcubeko ngumtya nethunga azikwazi kohlulwa. Le ncwadana ke izama ukuphuhlisa oku kubaluleka kolwimi ingakumbi kulutsha.
Naluphi na ulwimi ukuze lukhule kwaye lungafi kufuneka lubhalwe phantsi, lushicilelwe, luphindwe lufundiswe ezikolweni. Njengoko ulwimi luqulathe ukuzazi. inkcubeko, amasiko, imbali kwanezithethe zesizwe, kuthi kwakuba zonke ezi zinto zibhaliwe zashicilelwa zihlale zigcinekile ukuze olo lwazi ludluliselwe kwizizukulwana ngezizukulwana.
Le ncwadana ke ingumzekelo weenzame zokugcinwa [[Ulwimi|kolwim]]<nowiki/>i.
[[Ngokweenkcukacha:Isikhwebu Layout Design (2).pdf|thumb]]
== Imithombo yolwazi ==
<ref>{{Cite journal|last=Leigh‐de Rapper|first=Stephanie|last2=van Vuuren|first2=Sandy F.|date=2020-06|title=Odoriferous Therapy: A Review Identifying Essential Oils against Pathogens of the Respiratory Tract|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cbdv.202000062|journal=Chemistry & Biodiversity|language=en|volume=17|issue=6|doi=10.1002/cbdv.202000062|issn=1612-1872}}</ref>
<references />
<ref>{{Cite journal |last=Leigh‐de Rapper|first=Stephanie|last2=van Vuuren|first2=Sandy F.|date=2020-06|title=Odoriferous Therapy: A Review Identifying Essential Oils against Pathogens of the Respiratory Tract|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cbdv.202000062|journal=Chemistry & Biodiversity|language=en|volume=17|issue=6|doi=10.1002/cbdv.202000062|issn=1612-1872}}</ref><ref>{{Cite book|last=Opland|first=Jeff|title=Xhosa poets and poetry|date=2017|publisher=University of KwaZulu-Natal Press|isbn=978-1-86914-321-3|edition=Second edition, updated and revised|series=Publications of the Opland Collection of Xhosa literature|location=Pietermaritzburg, South Africa}}</ref>
0cnt1szj4icfybk3kanpv4750uok05n
41163
41147
2026-07-09T11:10:26Z
Tetshi
13311
41163
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Isikhwebu Layout Design (2).pdf|thumb|Incwadi yesiXhosa]]
[[Ilungu:Tetshi|Ulwimi]]
Isikhwebu - Amabali amafutshane nemibongo
Le yincwadi epapashwe ngonyaka we-2024 ebhalwe ngolwimi lwesiXhosa ngeenjongo zokukhuthaza uluntu ukufunda nokuthetha ulwimi lwabo lwenkobe. Ulwimi kaloku yindlela ethile ekunxityelelwana ngayo ngabantu; lungabhalwa okanye luthethwe. Ulwimi libhongo neqhayiya lesizwe ngasinye, kungoko kubalulekile ukuba mazibekhona iimbalo zolwimi ngalunye njengoko singekho isizwe esingenalo ulwimi. kananjalo ulwimi nenkcubeko ngumtya nethunga azikwazi kohlulwa. Le ncwadana ke izama ukuphuhlisa oku kubaluleka kolwimi ingakumbi kulutsha.
Naluphi na ulwimi ukuze lukhule kwaye lungafi kufuneka lubhalwe phantsi, lushicilelwe, luphindwe lufundiswe ezikolweni. Njengoko ulwimi luqulathe ukuzazi. inkcubeko, amasiko, imbali kwanezithethe zesizwe, kuthi kwakuba zonke ezi zinto zibhaliwe zashicilelwa zihlale zigcinekile ukuze olo lwazi ludluliselwe kwizizukulwana ngezizukulwana.
Le ncwadana ke ingumzekelo weenzame zokugcinwa [[Ulwimi|kolwim]]<nowiki/>i.
[[Ngokweenkcukacha:Isikhwebu Layout Design (2).pdf|thumb]]
== Imithombo yolwazi ==
<ref>{{Cite journal|last=Leigh‐de Rapper|first=Stephanie|last2=van Vuuren|first2=Sandy F.|date=2020-06|title=Odoriferous Therapy: A Review Identifying Essential Oils against Pathogens of the Respiratory Tract|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cbdv.202000062|journal=Chemistry & Biodiversity|language=en|volume=17|issue=6|doi=10.1002/cbdv.202000062|issn=1612-1872}}</ref>
<references />
<ref>{{Cite journal |last=Leigh‐de Rapper|first=Stephanie|last2=van Vuuren|first2=Sandy F.|date=2020-06|title=Odoriferous Therapy: A Review Identifying Essential Oils against Pathogens of the Respiratory Tract|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cbdv.202000062|journal=Chemistry & Biodiversity|language=en|volume=17|issue=6|doi=10.1002/cbdv.202000062|issn=1612-1872}}</ref><ref>{{Cite book|last=Opland|first=Jeff|title=Xhosa poets and poetry|date=2017|publisher=University of KwaZulu-Natal Press|isbn=978-1-86914-321-3|edition=Second edition, updated and revised|series=Publications of the Opland Collection of Xhosa literature|location=Pietermaritzburg, South Africa}}</ref>
76mbta7zo26nigfxx2hod0fh59jffcn
41167
41163
2026-07-09T11:12:40Z
Tetshi
13311
41167
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Isikhwebu Layout Design (2).pdf|thumb|Incwadi yesiXhosa]]
[[Ilungu:Tetshi|Ulwimi]]
Isikhwebu - Amabali amafutshane nemibongo
Le yincwadi epapashwe ngonyaka we-2024 ebhalwe ngolwimi lwesiXhosa ngeenjongo zokukhuthaza uluntu ukufunda nokuthetha ulwimi lwabo lwenkobe. Ulwimi kaloku yindlela ethile ekunxityelelwana ngayo ngabantu; lungabhalwa okanye luthethwe. Ulwimi libhongo neqhayiya lesizwe ngasinye, kungoko kubalulekile ukuba mazibekhona iimbalo zolwimi ngalunye njengoko singekho isizwe esingenalo ulwimi. kananjalo ulwimi nenkcubeko ngumtya nethunga azikwazi kohlulwa. Le ncwadana ke izama ukuphuhlisa oku kubaluleka kolwimi ingakumbi kulutsha.
Naluphi na ulwimi ukuze lukhule kwaye lungafi kufuneka lubhalwe phantsi, lushicilelwe, luphindwe lufundiswe ezikolweni. Njengoko ulwimi luqulathe ukuzazi. inkcubeko, amasiko, imbali kwanezithethe zesizwe, kuthi kwakuba zonke ezi zinto zibhaliwe zashicilelwa zihlale zigcinekile ukuze olo lwazi ludluliselwe kwizizukulwana ngezizukulwana.
Le ncwadana ke ingumzekelo weenzame zokugcinwa [[Ulwimi|kolwim]]<nowiki/>i.
== Imithombo yolwazi ==
<ref>{{Cite journal|last=Leigh‐de Rapper|first=Stephanie|last2=van Vuuren|first2=Sandy F.|date=2020-06|title=Odoriferous Therapy: A Review Identifying Essential Oils against Pathogens of the Respiratory Tract|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cbdv.202000062|journal=Chemistry & Biodiversity|language=en|volume=17|issue=6|doi=10.1002/cbdv.202000062|issn=1612-1872}}</ref>
<references />
<ref>{{Cite journal |last=Leigh‐de Rapper|first=Stephanie|last2=van Vuuren|first2=Sandy F.|date=2020-06|title=Odoriferous Therapy: A Review Identifying Essential Oils against Pathogens of the Respiratory Tract|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cbdv.202000062|journal=Chemistry & Biodiversity|language=en|volume=17|issue=6|doi=10.1002/cbdv.202000062|issn=1612-1872}}</ref><ref>{{Cite book|last=Opland|first=Jeff|title=Xhosa poets and poetry|date=2017|publisher=University of KwaZulu-Natal Press|isbn=978-1-86914-321-3|edition=Second edition, updated and revised|series=Publications of the Opland Collection of Xhosa literature|location=Pietermaritzburg, South Africa}}</ref>
m76wul2my1zgdfk2dbefbmf6tx8ge44
41171
41167
2026-07-09T11:15:01Z
Tetshi
13311
41171
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Isikhwebu Layout Design (2).pdf|thumb|Incwadi yesiXhosa]]
[[Ilungu:Tetshi|Ulwimi]]
Isikhwebu - Amabali amafutshane nemibongo
Le yincwadi epapashwe ngonyaka we-2024 ebhalwe ngolwimi lwesiXhosa ngeenjongo zokukhuthaza uluntu ukufunda nokuthetha ulwimi lwabo lwenkobe. Ulwimi kaloku yindlela ethile ekunxityelelwana ngayo ngabantu; lungabhalwa okanye luthethwe. Ulwimi libhongo neqhayiya lesizwe ngasinye, kungoko kubalulekile ukuba mazibekhona iimbalo zolwimi ngalunye njengoko singekho isizwe esingenalo ulwimi. kananjalo ulwimi nenkcubeko ngumtya nethunga azikwazi kohlulwa. Le ncwadana ke izama ukuphuhlisa oku kubaluleka kolwimi ingakumbi kulutsha.
Naluphi na ulwimi ukuze lukhule kwaye lungafi kufuneka lubhalwe phantsi, lushicilelwe, luphindwe lufundiswe ezikolweni. Njengoko ulwimi luqulathe ukuzazi. [[inkcubeko]], amasiko, imbali kwanezithethe zesizwe, kuthi kwakuba zonke ezi zinto zibhaliwe zashicilelwa zihlale zigcinekile ukuze olo lwazi ludluliselwe kwizizukulwana ngezizukulwana.
Le ncwadana ke ingumzekelo weenzame zokugcinwa [[Ulwimi|kolwim]]<nowiki/>i.
== Imithombo yolwazi ==
<ref>{{Cite journal|last=Leigh‐de Rapper|first=Stephanie|last2=van Vuuren|first2=Sandy F.|date=2020-06|title=Odoriferous Therapy: A Review Identifying Essential Oils against Pathogens of the Respiratory Tract|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cbdv.202000062|journal=Chemistry & Biodiversity|language=en|volume=17|issue=6|doi=10.1002/cbdv.202000062|issn=1612-1872}}</ref>
<references />
<ref>{{Cite journal |last=Leigh‐de Rapper|first=Stephanie|last2=van Vuuren|first2=Sandy F.|date=2020-06|title=Odoriferous Therapy: A Review Identifying Essential Oils against Pathogens of the Respiratory Tract|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cbdv.202000062|journal=Chemistry & Biodiversity|language=en|volume=17|issue=6|doi=10.1002/cbdv.202000062|issn=1612-1872}}</ref><ref>{{Cite book|last=Opland|first=Jeff|title=Xhosa poets and poetry|date=2017|publisher=University of KwaZulu-Natal Press|isbn=978-1-86914-321-3|edition=Second edition, updated and revised|series=Publications of the Opland Collection of Xhosa literature|location=Pietermaritzburg, South Africa}}</ref>
rdaqro7f3jejpstudugfdf5yxs2t17y
Ilungu:Gcini Jauza/Draft 1
2
9125
40982
2026-07-08T14:18:52Z
Gcini Jauza
16246
created my page
40982
wikitext
text/x-wiki
'''Ukukhubazeka'''
4qa1vqgb9c893m94m7pzdys0zdfv7eg
40996
40982
2026-07-08T14:22:41Z
Gcini Jauza
16246
created my page
40996
wikitext
text/x-wiki
'''umgaqonkqubo wokubandanywa kwimfundo kwabantwana abakhubazekileyo'''
ji2ji2g7fypitxt81oeoh8636fdbbbw
41010
40996
2026-07-08T14:31:32Z
Gcini Jauza
16246
created my intro in article
41010
wikitext
text/x-wiki
'''Umgaqonkqubo wokubandanywa kwimfundo kwabantwana abakhubazekileyo''': ukuphila nokukhubazeka imeko echaphazela amalungu omziba, ingqondo njalonjalo.
32mo6fqw9l7zj4r8mmcj130fmehzldp
41038
41010
2026-07-09T06:58:47Z
Gcini Jauza
16246
created a page
41038
wikitext
text/x-wiki
'''Ukubaluleka kweziQhamo'''
msbq5xc5piyho1cgqq1ap9d2lbod1sn
41039
41038
2026-07-09T07:10:03Z
Gcini Jauza
16246
added introduction
41039
wikitext
text/x-wiki
'''<nowiki/>'Ukubaluleka kweziQhamo':''' Iziqhamo zibalulekile emzimbeni kuba zinika iivithamini ezibalulekileyo, iiminerali, kunye nefayibha yokutya ethintela ukugula kwaye igcine impilo iyonke. Ukutya okutyebileyo kwiziqhamo kuxhasa inkqubo yokugaya ukutya okusempilweni, kulawula iswekile egazini, kwaye kunciphisa umngcipheko wezifo ezingapheliyo ezifana nesifo sentliziyo, isifo sohlangothi, kunye nomhlaza othile.
px69m8mni4xl5nxy6q33f4jwp2awy4c
41058
41039
2026-07-09T07:57:08Z
Gcini Jauza
16246
done with article
41058
wikitext
text/x-wiki
I'''ziQhamo:''' Iziqhamo zibalulekile emzimbeni kuba zinika iivithamini ezibalulekileyo, iiminerali, kunye nefayibha yokutya ethintela ukugula kwaye igcine impilo iyonke. Ukutya okutyebileyo kwiziqhamo kuxhasa inkqubo yokugaya ukutya okusempilweni, kulawula iswekile egazini, kwaye kunciphisa umngcipheko wezifo ezingapheliyo ezifana nesifo sentliziyo, isifo sohlangothi, kunye nomhlaza othile. Iziqhamo zizityalo zonyaka okanye ezihlala ixesha elide zezityalo, ezineendawo ezithile (iingcambu, iziqu, iintyatyambo, iziqhamo, amagqabi, njl.njl.) ezinokutyiwa ngokupheleleyo okanye ngokuyinxenye, ziphekiwe okanye zingaphekwanga [1]. Iziqhamo zibalulekile kwisondlo somntu ngokweemolekyuli zezakhamzimba ezisebenzayo njengefayibha yokutya, iivithamini neeminerali, kunye neephytochemicals ezingezizo ezondlo (iiphenolic compounds, iiflavonoids, iipeptides ezisebenzayo, njl.njl.). Ezi molekyuli zezakhamzimba nezingezizo ezondlo zinciphisa umngcipheko wezifo ezingapheliyo ezifana nezifo zentliziyo, isifo seswekile, umhlaza othile, kunye nokutyeba kakhulu [2, 3]
'''Iintlobo zeziqhamo'''
Ukwahlulahlula olu hlobo lwezityalo kungenziwa ngokuqwalasela uluhlu oluqhelekileyo lweempawu. Kubalulekile ukuba abaphandi bokutya, iingcali zokutya, kunye nabafundisi bezondlo bahlukanise imifuno ngokweendidi ezahlukeneyo ngokuthathela ingqalelo impilo nesondlo. Olu luhlu luza kuba luncedo ngakumbi ukuba lusekelwe kufana kwindlela ukutya okudityaniswe ngayo [5]. Iziqhamo inokwahlulwa ngokwenxalenye yesityalo esisetyenziselwa ukondla kunye nexabiso elithile lesondlo [6].
Umnqathe, ibeet, itheniphu, ifennel, ianyanisi, iradish, kunye netapile yimizekelo yeli qela lemifuno. Iindidi ezityheli kunye neorenji zityebile kwi-β-carotene, eyiprecursor yevitamin A. Itswele ngumzekelo ongaqhelekanga wemifuno yeengcambu kwaye inamanqanaba aphakathi kavithamini C.
Ibroccoli, icauliflower, kunye neartichoke zidla ngokutyiwa kwimifuno etyatyambileyo. Ibroccoli ngumthombo olungileyo weiron, iphosphorus, iivithamini A kunye noC, kunye neriboflavin. Icauliflower ikwangumthombo olungileyo wevitamin C. Ixabiso lesondlo lamagqabi angaphandle ecauliflower kunye nebroccoli liphezulu kakhulu kuneentyantyambo zentyatyambo. Zingatyiwa zingaphekwanga kwiisaladi okanye ziphekwe. IArtichoke ngumthombo olungileyo weeminerali, ngakumbi i-potassium, i-calcium, kunye ne-phosphorus, kwaye inomxholo ophezulu wefayibha yokutya. Iitamati kunye nepepile zezona mifuno zixhaphakileyo zeziqhamo. Zombini zityebile kwivitamin C. Eminye imifuno yeziqhamo ibandakanya ikhukhamba, izucchini, kunye ne-eggplant. Umbala oluhlaza okanye otyheli ubonisa umxholo ophezulu weβ-carotene. Okukhona umbala otyheli umnyama, kokukhona umxholo ophezulu we-β-carotene.
1. Imithombo yolwazi
Welbaum GE. Vegetable production and practices; IARC handbooks of cancer prevention: Fruit and vegetables. In: Vegetable History, Nomenclature, and Classification. 2015;8:1-15<ref>{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
2. Pennington JAT, Fisher RA. Classification of fruits and vegetables. Journal of Food Composition and Analysis. 2009;22(1):23-31<ref>{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
3. Septembre-Malaterreb A, Remizeb F, Pouchereta P. Fruits and vegetables, as a source of nutritional compounds and phytochemicals: Changes in bioactive compounds during lactic fermentation. Food Research International. 2018;104:86-99<ref>{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
4. Tuttolomondo A, Casuccio A, Butta C, Pecoraro R, Di Raimondo D, Della Corte V, Arnao V, Clemente G, Maida C, Simonetta I, Miceli G, Lucifora B, Cirrincione A, Di Bona D, Corpora F, Maugeri R, Iacopino DG, Pinto A. Mediterranean diet in patients with acute ischemic stroke: Relationships between Mediterranean diet score, diagnostic subtype, and stroke severity index. Atherosclerosis. 2015;243:260-267<ref>{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
5. Pennington JAT, Fisher RA. Food component profiles for fruit and vegetable subgroups. Journal of Food Composition and Analysis. 2010;23:411-418<ref>{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
6. Lintas C. Nutritional aspects of fruit and vegetable consumption. In: Lauret F, editor. Les fruits et légumes dans les économies méditerranéennes: actes du colloque de Chania. Montpellier: CIHEAM; 1992. pp. 79-87.<ref>{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
1by6otx3md9kmdu2yjuqkwlow28xve0
41093
41058
2026-07-09T10:00:41Z
Gcini Jauza
16246
created a pages
41093
wikitext
text/x-wiki
I'''ziQhamo:''' Iziqhamo zibalulekile emzimbeni kuba zinika iivithamini ezibalulekileyo, iiminerali, kunye nefayibha yokutya ethintela ukugula kwaye igcine impilo iyonke. Ukutya okutyebileyo kwiziqhamo kuxhasa inkqubo yokugaya ukutya okusempilweni, kulawula iswekile egazini, kwaye kunciphisa umngcipheko wezifo ezingapheliyo ezifana nesifo sentliziyo, isifo sohlangothi, kunye nomhlaza othile. Iziqhamo zizityalo zonyaka okanye ezihlala ixesha elide zezityalo, ezineendawo ezithile (iingcambu, iziqu, iintyatyambo, iziqhamo, amagqabi, njl.njl.) ezinokutyiwa ngokupheleleyo okanye ngokuyinxenye, ziphekiwe okanye zingaphekwanga [1]. Iziqhamo zibalulekile kwisondlo somntu ngokweemolekyuli zezakhamzimba ezisebenzayo njengefayibha yokutya, iivithamini neeminerali, kunye neephytochemicals ezingezizo ezondlo (iiphenolic compounds, iiflavonoids, iipeptides ezisebenzayo, njl.njl.). Ezi molekyuli zezakhamzimba nezingezizo ezondlo zinciphisa umngcipheko wezifo ezingapheliyo ezifana nezifo zentliziyo, isifo seswekile, umhlaza othile, kunye nokutyeba kakhulu [2, 3]
== '''Iintlobo zeziqhamo''' ==
Ukwahlulahlula olu hlobo lwezityalo kungenziwa ngokuqwalasela uluhlu oluqhelekileyo lweempawu. Kubalulekile ukuba abaphandi bokutya, iingcali zokutya, kunye nabafundisi bezondlo bahlukanise imifuno ngokweendidi ezahlukeneyo ngokuthathela ingqalelo impilo nesondlo. Olu luhlu luza kuba luncedo ngakumbi ukuba lusekelwe kufana kwindlela ukutya okudityaniswe ngayo [5]. Iziqhamo inokwahlulwa ngokwenxalenye yesityalo esisetyenziselwa ukondla kunye nexabiso elithile lesondlo [6].
Umnqathe, ibeet, itheniphu, ifennel, ianyanisi, iradish, kunye netapile yimizekelo yeli qela lemifuno. Iindidi ezityheli kunye neorenji zityebile kwi-β-carotene, eyiprecursor yevitamin A. Itswele ngumzekelo ongaqhelekanga wemifuno yeengcambu kwaye inamanqanaba aphakathi kavithamini C.
Ibroccoli, icauliflower, kunye neartichoke zidla ngokutyiwa kwimifuno etyatyambileyo. Ibroccoli ngumthombo olungileyo weiron, iphosphorus, iivithamini A kunye noC, kunye neriboflavin. Icauliflower ikwangumthombo olungileyo wevitamin C. Ixabiso lesondlo lamagqabi angaphandle ecauliflower kunye nebroccoli liphezulu kakhulu kuneentyantyambo zentyatyambo. Zingatyiwa zingaphekwanga kwiisaladi okanye ziphekwe. IArtichoke ngumthombo olungileyo weeminerali, ngakumbi i-potassium, i-calcium, kunye ne-phosphorus, kwaye inomxholo ophezulu wefayibha yokutya. Iitamati kunye nepepile zezona mifuno zixhaphakileyo zeziqhamo. Zombini zityebile kwivitamin C. Eminye imifuno yeziqhamo ibandakanya ikhukhamba, izucchini, kunye ne-eggplant. Umbala oluhlaza okanye otyheli ubonisa umxholo ophezulu weβ-carotene. Okukhona umbala otyheli umnyama, kokukhona umxholo ophezulu we-β-carotene.
== Imithombo yolwazi ==
1. Welbaum GE. Vegetable production and practices; IARC handbooks of cancer prevention: Fruit and vegetables. In: Vegetable History, Nomenclature, and Classification. 2015;8:1-15<ref>{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
2. Pennington JAT, Fisher RA. Classification of fruits and vegetables. Journal of Food Composition and Analysis. 2009;22(1):23-31<ref>{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
3. Septembre-Malaterreb A, Remizeb F, Pouchereta P. Fruits and vegetables, as a source of nutritional compounds and phytochemicals: Changes in bioactive compounds during lactic fermentation. Food Research International. 2018;104:86-99<ref>{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
4. Tuttolomondo A, Casuccio A, Butta C, Pecoraro R, Di Raimondo D, Della Corte V, Arnao V, Clemente G, Maida C, Simonetta I, Miceli G, Lucifora B, Cirrincione A, Di Bona D, Corpora F, Maugeri R, Iacopino DG, Pinto A. Mediterranean diet in patients with acute ischemic stroke: Relationships between Mediterranean diet score, diagnostic subtype, and stroke severity index. Atherosclerosis. 2015;243:260-267<ref>{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
5. Pennington JAT, Fisher RA. Food component profiles for fruit and vegetable subgroups. Journal of Food Composition and Analysis. 2010;23:411-418<ref>{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
6. Lintas C. Nutritional aspects of fruit and vegetable consumption. In: Lauret F, editor. Les fruits et légumes dans les économies méditerranéennes: actes du colloque de Chania. Montpellier: CIHEAM; 1992. pp. 79-87.<ref>{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
qeuhc42uv35wjl7bz6dmou52twzkgkn
41115
41093
2026-07-09T10:25:04Z
Gcini Jauza
16246
created resources
41115
wikitext
text/x-wiki
I'''ziQhamo:''' Iziqhamo zibalulekile emzimbeni kuba zinika iivithamini ezibalulekileyo, iiminerali, kunye nefayibha yokutya ethintela ukugula kwaye igcine impilo iyonke. Ukutya okutyebileyo kwiziqhamo kuxhasa inkqubo yokugaya ukutya okusempilweni, kulawula iswekile egazini, kwaye kunciphisa umngcipheko wezifo ezingapheliyo ezifana nesifo sentliziyo, isifo sohlangothi, kunye nomhlaza othile. Iziqhamo zizityalo zonyaka okanye ezihlala ixesha elide zezityalo, ezineendawo ezithile (iingcambu, iziqu, iintyatyambo, iziqhamo, amagqabi, njl.njl.) ezinokutyiwa ngokupheleleyo okanye ngokuyinxenye, ziphekiwe okanye zingaphekwanga <ref name=":0" />. Iziqhamo zibalulekile kwisondlo somntu ngokweemolekyuli zezakhamzimba ezisebenzayo njengefayibha yokutya, iivithamini neeminerali, kunye neephytochemicals ezingezizo ezondlo (iiphenolic compounds, iiflavonoids, iipeptides ezisebenzayo, njl.njl.). Ezi molekyuli zezakhamzimba nezingezizo ezondlo zinciphisa umngcipheko wezifo ezingapheliyo ezifana nezifo zentliziyo, isifo seswekile, umhlaza othile, kunye nokutyeba kakhulu [<ref name=":1" />, <ref name=":2" />]
== '''Iintlobo zeziqhamo''' ==
Ukwahlulahlula olu hlobo lwezityalo kungenziwa ngokuqwalasela uluhlu oluqhelekileyo lweempawu. Kubalulekile ukuba abaphandi bokutya, iingcali zokutya, kunye nabafundisi bezondlo bahlukanise imifuno ngokweendidi ezahlukeneyo ngokuthathela ingqalelo impilo nesondlo. Olu luhlu luza kuba luncedo ngakumbi ukuba lusekelwe kufana kwindlela ukutya okudityaniswe ngayo [<ref name=":3">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>]. Iziqhamo inokwahlulwa ngokwenxalenye yesityalo esisetyenziselwa ukondla kunye nexabiso elithile lesondlo [.<ref name=":4">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>].
Umnqathe, ibeet, itheniphu, ifennel, ianyanisi, iradish, kunye netapile yimizekelo yeli qela lemifuno. Iindidi ezityheli kunye neorenji zityebile kwiβ-carotene, eyiprecursor yevitamin A. Itswele ngumzekelo ongaqhelekanga wemifuno yeengcambu kwaye inamanqanaba aphakathi kavithamini C.
Ibroccoli, icauliflower, kunye neartichoke zidla ngokutyiwa kwimifuno etyatyambileyo. Ibroccoli ngumthombo olungileyo weiron, iphosphorus, iivithamini A kunye noC, kunye neriboflavin. Icauliflower ikwangumthombo olungileyo wevitamin C. Ixabiso lesondlo lamagqabi angaphandle ecauliflower kunye nebroccoli liphezulu kakhulu kuneentyantyambo zentyatyambo. Zingatyiwa zingaphekwanga kwiisaladi okanye ziphekwe. IArtichoke ngumthombo olungileyo weeminerali, ngakumbi i-potassium, icalcium, kunye nephosphorus, kwaye inomxholo ophezulu wefayibha yokutya. Iitamati kunye nepepile zezona mifuno zixhaphakileyo zeziqhamo. Zombini zityebile kwivitamin C. Eminye imifuno yeziqhamo ibandakanya ikhukhamba, izucchini, kunye ne-eggplant. Umbala oluhlaza okanye otyheli ubonisa umxholo ophezulu weβ-carotene. Okukhona umbala otyheli umnyama, kokukhona umxholo ophezulu we-β-carotene.
== Imithombo yolwazi ==
1. Welbaum GE. Vegetable production and practices; IARC handbooks of cancer prevention: Fruit and vegetables. In: Vegetable History, Nomenclature, and Classification. 2015;8:1-15<ref name=":0">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
2. Pennington JAT, Fisher RA. Classification of fruits and vegetables. Journal of Food Composition and Analysis. 2009;22(1):23-31<ref name=":1">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
3. Septembre-Malaterreb A, Remizeb F, Pouchereta P. Fruits and vegetables, as a source of nutritional compounds and phytochemicals: Changes in bioactive compounds during lactic fermentation. Food Research International. 2018;104:86-99<ref name=":2">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
4. Pennington JAT, Fisher RA. Food component profiles for fruit and vegetable subgroups. Journal of Food Composition and Analysis. 2010;23:411-418<ref name=":3" />
5. Lintas C. Nutritional aspects of fruit and vegetable consumption. In: Lauret F, editor. Les fruits et légumes dans les économies méditerranéennes: actes du colloque de Chania. Montpellier: CIHEAM; 1992. pp. 79-87.<ref name=":4" />
6. A, Casuccio A, Butta C, Pecoraro R, Di Raimondo D, Della Corte V, Arnao V, Clemente G, Maida C, Simonetta I, Miceli G, Lucifora B, Cirrincione A, Di Bona D, Corpora F, Maugeri R, Iacopino DG, Pinto A. Mediterranean diet in patients with acute ischemic stroke: Relationships between Mediterranean diet score, diagnostic subtype, and stroke severity index. Atherosclerosis. 2015;243:260-267<ref>{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>.
7. Lintas C. Nutritional aspects of fruit and vegetable consumption. In: Lauret F, editor. Les fruits et légumes dans les économies méditerranéennes: actes du colloque de Chania. Montpellier: CIHEAM; 1992. pp. 79-87.<ref name=":4" />
gkta5kifvjs7z9chsiv1iac69yzcbre
41139
41115
2026-07-09T10:52:36Z
Gcini Jauza
16246
41139
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Moestuin in september (vegetable garden).jpg|thumb|Lo ngumfanekiso weziQhamo]]
I'''ziQhamo:''' Iziqhamo zibalulekile emzimbeni kuba zinika iivithamini ezibalulekileyo, iiminerali, kunye nefayibha yokutya ethintela ukugula kwaye igcine impilo iyonke. Ukutya okutyebileyo kwiziqhamo kuxhasa inkqubo yokugaya ukutya okusempilweni, kulawula iswekile egazini, kwaye kunciphisa umngcipheko wezifo ezingapheliyo ezifana nesifo sentliziyo, isifo sohlangothi, kunye nomhlaza othile. Iziqhamo zizityalo zonyaka okanye ezihlala ixesha elide zezityalo, ezineendawo ezithile (iingcambu, iziqu, iintyatyambo, iziqhamo, amagqabi, njl.njl.) ezinokutyiwa ngokupheleleyo okanye ngokuyinxenye, ziphekiwe okanye zingaphekwanga <ref name=":0" />. Iziqhamo zibalulekile kwisondlo somntu ngokweemolekyuli zezakhamzimba ezisebenzayo njengefayibha yokutya, iivithamini neeminerali, kunye neephytochemicals ezingezizo ezondlo (iiphenolic compounds, iiflavonoids, iipeptides ezisebenzayo, njl.njl.). Ezi molekyuli zezakhamzimba nezingezizo ezondlo zinciphisa umngcipheko wezifo ezingapheliyo ezifana nezifo zentliziyo, isifo seswekile, umhlaza othile, kunye nokutyeba kakhulu [<ref name=":1" />, <ref name=":2" />]
== '''Iintlobo zeziqhamo''' ==
Ukwahlulahlula olu hlobo lwezityalo kungenziwa ngokuqwalasela uluhlu oluqhelekileyo lweempawu. Kubalulekile ukuba abaphandi bokutya, iingcali zokutya, kunye nabafundisi bezondlo bahlukanise imifuno ngokweendidi ezahlukeneyo ngokuthathela ingqalelo impilo nesondlo. Olu luhlu luza kuba luncedo ngakumbi ukuba lusekelwe kufana kwindlela ukutya okudityaniswe ngayo [<ref name=":3">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>]. Iziqhamo inokwahlulwa ngokwenxalenye yesityalo esisetyenziselwa ukondla kunye nexabiso elithile lesondlo [.<ref name=":4">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>].
Umnqathe, ibeet, itheniphu, ifennel, ianyanisi, iradish, kunye netapile yimizekelo yeli qela lemifuno. Iindidi ezityheli kunye neorenji zityebile kwiβ-carotene, eyiprecursor yevitamin A. Itswele ngumzekelo ongaqhelekanga wemifuno yeengcambu kwaye inamanqanaba aphakathi kavithamini C.
Ibroccoli, icauliflower, kunye neartichoke zidla ngokutyiwa kwimifuno etyatyambileyo. Ibroccoli ngumthombo olungileyo weiron, iphosphorus, iivithamini A kunye noC, kunye neriboflavin. Icauliflower ikwangumthombo olungileyo wevitamin C. Ixabiso lesondlo lamagqabi angaphandle ecauliflower kunye nebroccoli liphezulu kakhulu kuneentyantyambo zentyatyambo. Zingatyiwa zingaphekwanga kwiisaladi okanye ziphekwe. IArtichoke ngumthombo olungileyo weeminerali, ngakumbi i-potassium, icalcium, kunye nephosphorus, kwaye inomxholo ophezulu wefayibha yokutya. Iitamati kunye nepepile zezona mifuno zixhaphakileyo zeziqhamo. Zombini zityebile kwivitamin C. Eminye imifuno yeziqhamo ibandakanya ikhukhamba, izucchini, kunye ne-eggplant. Umbala oluhlaza okanye otyheli ubonisa umxholo ophezulu weβ-carotene. Okukhona umbala otyheli umnyama, kokukhona umxholo ophezulu we-β-carotene.
== Imithombo yolwazi ==
1. Welbaum GE. Vegetable production and practices; IARC handbooks of cancer prevention: Fruit and vegetables. In: Vegetable History, Nomenclature, and Classification. 2015;8:1-15<ref name=":0">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
2. Pennington JAT, Fisher RA. Classification of fruits and vegetables. Journal of Food Composition and Analysis. 2009;22(1):23-31<ref name=":1">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
3. Septembre-Malaterreb A, Remizeb F, Pouchereta P. Fruits and vegetables, as a source of nutritional compounds and phytochemicals: Changes in bioactive compounds during lactic fermentation. Food Research International. 2018;104:86-99<ref name=":2">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
4. Pennington JAT, Fisher RA. Food component profiles for fruit and vegetable subgroups. Journal of Food Composition and Analysis. 2010;23:411-418<ref name=":3" />
5. Lintas C. Nutritional aspects of fruit and vegetable consumption. In: Lauret F, editor. Les fruits et légumes dans les économies méditerranéennes: actes du colloque de Chania. Montpellier: CIHEAM; 1992. pp. 79-87.<ref name=":4" />
6. A, Casuccio A, Butta C, Pecoraro R, Di Raimondo D, Della Corte V, Arnao V, Clemente G, Maida C, Simonetta I, Miceli G, Lucifora B, Cirrincione A, Di Bona D, Corpora F, Maugeri R, Iacopino DG, Pinto A. Mediterranean diet in patients with acute ischemic stroke: Relationships between Mediterranean diet score, diagnostic subtype, and stroke severity index. Atherosclerosis. 2015;243:260-267<ref>{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>.
7. Lintas C. Nutritional aspects of fruit and vegetable consumption. In: Lauret F, editor. Les fruits et légumes dans les économies méditerranéennes: actes du colloque de Chania. Montpellier: CIHEAM; 1992. pp. 79-87.<ref name=":4" />
euv9hcoewigxw1dk03uy2qz93dsrp4k
41148
41139
2026-07-09T11:01:11Z
Gcini Jauza
16246
41148
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Moestuin in september (vegetable garden).jpg|thumb|Lo ngumfanekiso weziQhamo]]
I'''ziQhamo:''' [[Isityalo|Iziqhamo]] zibalulekile emzimbeni kuba zinika iivithamini ezibalulekileyo, iiminerali, kunye nefayibha yokutya ethintela ukugula kwaye igcine impilo iyonke. Ukutya okutyebileyo kwiziqhamo kuxhasa inkqubo yokugaya ukutya okusempilweni, kulawula iswekile egazini, kwaye kunciphisa umngcipheko wezifo ezingapheliyo ezifana nesifo sentliziyo, isifo sohlangothi, kunye nomhlaza othile. Iziqhamo zizityalo zonyaka okanye ezihlala ixesha elide zezityalo, ezineendawo ezithile (iingcambu, iziqu, iintyatyambo, iziqhamo, amagqabi, njl.njl.) ezinokutyiwa ngokupheleleyo okanye ngokuyinxenye, ziphekiwe okanye zingaphekwanga <ref name=":0" />. Iziqhamo zibalulekile kwisondlo somntu ngokweemolekyuli zezakhamzimba ezisebenzayo njengefayibha yokutya, iivithamini neeminerali, kunye neephytochemicals ezingezizo ezondlo (iiphenolic compounds, iiflavonoids, iipeptides ezisebenzayo, njl.njl.). Ezi molekyuli zezakhamzimba nezingezizo ezondlo zinciphisa umngcipheko wezifo ezingapheliyo ezifana nezifo zentliziyo, isifo seswekile, umhlaza othile, kunye nokutyeba kakhulu [<ref name=":1" />, <ref name=":2" />]
== '''Iintlobo zeziqhamo''' ==
Ukwahlulahlula olu hlobo lwezityalo kungenziwa ngokuqwalasela uluhlu oluqhelekileyo lweempawu. Kubalulekile ukuba abaphandi bokutya, iingcali zokutya, kunye nabafundisi bezondlo bahlukanise imifuno ngokweendidi ezahlukeneyo ngokuthathela ingqalelo impilo nesondlo. Olu luhlu luza kuba luncedo ngakumbi ukuba lusekelwe kufana kwindlela ukutya okudityaniswe ngayo [<ref name=":3">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>]. Iziqhamo inokwahlulwa ngokwenxalenye yesityalo esisetyenziselwa ukondla kunye nexabiso elithile lesondlo [.<ref name=":4">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>].
Umnqathe, ibeet, itheniphu, ifennel, ianyanisi, iradish, kunye netapile yimizekelo yeli qela lemifuno. Iindidi ezityheli kunye neorenji zityebile kwiβ-carotene, eyiprecursor yevitamin A. Itswele ngumzekelo ongaqhelekanga wemifuno yeengcambu kwaye inamanqanaba aphakathi kavithamini C.
Ibroccoli, icauliflower, kunye neartichoke zidla ngokutyiwa kwimifuno etyatyambileyo. Ibroccoli ngumthombo olungileyo weiron, iphosphorus, iivithamini A kunye noC, kunye neriboflavin. Icauliflower ikwangumthombo olungileyo wevitamin C. Ixabiso lesondlo lamagqabi angaphandle ecauliflower kunye nebroccoli liphezulu kakhulu kuneentyantyambo zentyatyambo. Zingatyiwa zingaphekwanga kwiisaladi okanye ziphekwe. IArtichoke ngumthombo olungileyo weeminerali, ngakumbi i-potassium, icalcium, kunye nephosphorus, kwaye inomxholo ophezulu wefayibha yokutya. Iitamati kunye nepepile zezona mifuno zixhaphakileyo zeziqhamo. Zombini zityebile kwivitamin C. Eminye imifuno yeziqhamo ibandakanya ikhukhamba, izucchini, kunye ne-eggplant. Umbala oluhlaza okanye otyheli ubonisa umxholo ophezulu weβ-carotene. Okukhona umbala otyheli umnyama, kokukhona umxholo ophezulu we-β-carotene.
== Imithombo yolwazi ==
1. Welbaum GE. Vegetable production and practices; IARC handbooks of cancer prevention: Fruit and vegetables. In: Vegetable History, Nomenclature, and Classification. 2015;8:1-15<ref name=":0">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
2. Pennington JAT, Fisher RA. Classification of fruits and vegetables. Journal of Food Composition and Analysis. 2009;22(1):23-31<ref name=":1">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
3. Septembre-Malaterreb A, Remizeb F, Pouchereta P. Fruits and vegetables, as a source of nutritional compounds and phytochemicals: Changes in bioactive compounds during lactic fermentation. Food Research International. 2018;104:86-99<ref name=":2">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
4. Pennington JAT, Fisher RA. Food component profiles for fruit and vegetable subgroups. Journal of Food Composition and Analysis. 2010;23:411-418<ref name=":3" />
5. Lintas C. Nutritional aspects of fruit and vegetable consumption. In: Lauret F, editor. Les fruits et légumes dans les économies méditerranéennes: actes du colloque de Chania. Montpellier: CIHEAM; 1992. pp. 79-87.<ref name=":4" />
6. A, Casuccio A, Butta C, Pecoraro R, Di Raimondo D, Della Corte V, Arnao V, Clemente G, Maida C, Simonetta I, Miceli G, Lucifora B, Cirrincione A, Di Bona D, Corpora F, Maugeri R, Iacopino DG, Pinto A. Mediterranean diet in patients with acute ischemic stroke: Relationships between Mediterranean diet score, diagnostic subtype, and stroke severity index. Atherosclerosis. 2015;243:260-267<ref>{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>.
7. Lintas C. Nutritional aspects of fruit and vegetable consumption. In: Lauret F, editor. Les fruits et légumes dans les économies méditerranéennes: actes du colloque de Chania. Montpellier: CIHEAM; 1992. pp. 79-87.<ref name=":4" />
77y4wpeobxckkk473pz1otwf2uqmcg0
Ilungu:Masawuti/Draft 1
2
9126
40983
2026-07-08T14:18:58Z
Masawuti
16225
Created my user page
40983
wikitext
text/x-wiki
'''Iqwarhashe'''
0nyfeshvpsgjbw1gw7fyhwab613nyqs
41017
40983
2026-07-08T14:32:22Z
Masawuti
16225
Added new changes about iphimpi.
41017
wikitext
text/x-wiki
Iphimpi luhlobo lwenyoka enobuhlungu.
ihytrsbknmrzr48dbdbkltr227joetj
41088
41017
2026-07-09T09:51:58Z
Masawuti
16225
Created references
41088
wikitext
text/x-wiki
'''Imfene'''
Iimfene zizilwanyana ezikwiqela lee-primate, ezizezohlobo (genus) olubizwa ngokuba yiPapio, olunye lweentlobo ezingama-23 zeenkawu zase-Old World, kwifamily ebizwa ngokuba yiCercopithecidae. Kukho iintlobo ezintandathu zeemfene: ihamadryas baboon, iGuinea baboon, i-olive baboon, i-yellow baboon, iKinda baboon kunye ne-chacma baboon.
'''Imithombo yolwazi'''
Jolly, C.J., 1993. Species, subspecies, and baboon systematics. In ''Species, species concepts and primate evolution'' (pp. 67-107). Boston, MA: Springer US.
Fischer, J., Higham, J.P., Alberts, S.C., Barrett, L., Beehner, J.C., Bergman, T.J., Carter, A.J., Collins, A., Elton, S., Fagot, J. and Ferreira da Silva, M.J., 2019. Insights into the evolution of social systems and species from baboon studies. ''elife'', ''8'', p.e50989.<ref>{{Cite journal|last=Fischer|first=Julia|last2=Higham|first2=James P|last3=Alberts|first3=Susan C|last4=Barrett|first4=Louise|last5=Beehner|first5=Jacinta C|last6=Bergman|first6=Thore J|last7=Carter|first7=Alecia J|last8=Collins|first8=Anthony|last9=Elton|first9=Sarah|last10=Fagot|first10=Joël|last11=Ferreira da Silva|first11=Maria Joana|date=2019-11-12|title=Insights into the evolution of social systems and species from baboon studies|url=https://doi.org/10.7554/elife.50989|journal=eLife|volume=8|doi=10.7554/elife.50989|issn=2050-084X}}</ref>
== Imithombo yolwazi ==
<ref>{{Cite web|title=Enable JavaScript to use search|url=https://www.google.com/httpservice/retry/enablejs?sei=iG5Pasb-EJar5NoPhMWzoAY|accessdate=2026-07-09|website=www.google.com}}</ref>
<references />
swxlj258jlctcuzkmdp5es0ivd2x7x7
41100
41088
2026-07-09T10:09:27Z
Masawuti
16225
Publish updated references
41100
wikitext
text/x-wiki
'''Imfene'''
Iimfene zizilwanyana ezikwiqela lee-primate, ezizezohlobo (genus) olubizwa ngokuba yiPapio, olunye lweentlobo ezingama-23 zeenkawu zase-Old World, kwifamily ebizwa ngokuba yiCercopithecidae.<ref>{{Cite journal|last=Jolly|first=Clifford J.|date=1993|title=Species, Subspecies, and Baboon Systematics|url=https://doi.org/10.1007/978-1-4899-3745-2_4|journal=Species, Species Concepts and Primate Evolution|location=Boston, MA|publisher=Springer US|pages=67–107|isbn=978-1-4899-3747-6}}</ref> Kukho iintlobo ezintandathu zeemfene: ihamadryas baboon, iGuinea baboon, i-olive baboon, i-yellow baboon, iKinda baboon kunye ne-chacma baboon.<ref>{{Cite journal|last=Fischer|first=Julia|last2=Higham|first2=James P|last3=Alberts|first3=Susan C|last4=Barrett|first4=Louise|last5=Beehner|first5=Jacinta C|last6=Bergman|first6=Thore J|last7=Carter|first7=Alecia J|last8=Collins|first8=Anthony|last9=Elton|first9=Sarah|last10=Fagot|first10=Joël|last11=Ferreira da Silva|first11=Maria Joana|date=2019-11-12|title=Insights into the evolution of social systems and species from baboon studies|url=https://doi.org/10.7554/elife.50989|journal=eLife|volume=8|doi=10.7554/elife.50989|issn=2050-084X}}</ref>
== Imithombo yolwazi ==
<references />
fa214etv190ft9kvqc7yjhurw7rx6px
41154
41100
2026-07-09T11:04:30Z
Masawuti
16225
41154
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Olive baboon.jpg|thumb|Umfanekiso wemfene kaDudu.]]
'''Imfene'''
Iimfene zizilwanyana ezikwiqela lee-primate, ezizezohlobo (genus) olubizwa ngokuba yiPapio, olunye lweentlobo ezingama-23 zeenkawu zase-Old World, kwifamily ebizwa ngokuba yiCercopithecidae.<ref>{{Cite journal|last=Jolly|first=Clifford J.|date=1993|title=Species, Subspecies, and Baboon Systematics|url=https://doi.org/10.1007/978-1-4899-3745-2_4|journal=Species, Species Concepts and Primate Evolution|location=Boston, MA|publisher=Springer US|pages=67–107|isbn=978-1-4899-3747-6}}</ref> Kukho iintlobo ezintandathu zeemfene: ihamadryas baboon, iGuinea baboon, i-olive baboon, i-yellow baboon, iKinda baboon kunye ne-chacma baboon.<ref>{{Cite journal|last=Fischer|first=Julia|last2=Higham|first2=James P|last3=Alberts|first3=Susan C|last4=Barrett|first4=Louise|last5=Beehner|first5=Jacinta C|last6=Bergman|first6=Thore J|last7=Carter|first7=Alecia J|last8=Collins|first8=Anthony|last9=Elton|first9=Sarah|last10=Fagot|first10=Joël|last11=Ferreira da Silva|first11=Maria Joana|date=2019-11-12|title=Insights into the evolution of social systems and species from baboon studies|url=https://doi.org/10.7554/elife.50989|journal=eLife|volume=8|doi=10.7554/elife.50989|issn=2050-084X}}</ref>
== Imithombo yolwazi ==
<references />
n4x5sf94tqeaafrjqteait9gugpm3ig
41160
41154
2026-07-09T11:08:36Z
Masawuti
16225
Imfene kaDudu
41160
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Olive baboon.jpg|thumb|Umfanekiso wemfene kaDudu.]]
'''Imfene'''
[[Imfene]] sisilwanyana esikwiqela lee-primate, ezizezohlobo (genus) olubizwa ngokuba yiPapio, olunye lweentlobo ezingama-23 zeenkawu zase-Old World, kwifamily ebizwa ngokuba yiCercopithecidae.<ref>{{Cite journal|last=Jolly|first=Clifford J.|date=1993|title=Species, Subspecies, and Baboon Systematics|url=https://doi.org/10.1007/978-1-4899-3745-2_4|journal=Species, Species Concepts and Primate Evolution|location=Boston, MA|publisher=Springer US|pages=67–107|isbn=978-1-4899-3747-6}}</ref> Kukho iintlobo ezintandathu zeemfene: ihamadryas baboon, iGuinea baboon, i-olive baboon, i-yellow baboon, iKinda baboon kunye ne-chacma baboon.<ref>{{Cite journal|last=Fischer|first=Julia|last2=Higham|first2=James P|last3=Alberts|first3=Susan C|last4=Barrett|first4=Louise|last5=Beehner|first5=Jacinta C|last6=Bergman|first6=Thore J|last7=Carter|first7=Alecia J|last8=Collins|first8=Anthony|last9=Elton|first9=Sarah|last10=Fagot|first10=Joël|last11=Ferreira da Silva|first11=Maria Joana|date=2019-11-12|title=Insights into the evolution of social systems and species from baboon studies|url=https://doi.org/10.7554/elife.50989|journal=eLife|volume=8|doi=10.7554/elife.50989|issn=2050-084X}}</ref>
== Imithombo yolwazi ==
<references />
asm3qb0vxi3soguhx8rqtujltft5ufd
Ilungu:Neighbourhood Comrade/Draft 1
2
9127
40984
2026-07-08T14:19:07Z
Neighbourhood Comrade
16241
Social Contract Breach
40984
wikitext
text/x-wiki
'''uku tyeshelwa kwe soshiyali khontraki kwi democracy ezikhulayo'''
eyh9fglkemjbpuj1b69bg8zaqgho2ce
41066
40984
2026-07-09T09:26:05Z
Neighbourhood Comrade
16241
41066
wikitext
text/x-wiki
'''Ikhontraki Engasayinwanga: Ukuxhatshazwa Kwamavoti Nabantu Abangafundanga NguCeba WeWadi'''
Uvoto luyikhontraki esemthethweni nengabonakaliyo phakathi komvoti nomvotelwa, ngakumbi kumanqanaba aphantsi apho uluntu lukhokhelwa nguCeba weWadi. Kule khontraki, umvoti unikezela ngexabiso elikhulu eliyimandla akhe olawulo nogunyaziso lomgquba wevoti, aze yena uCeba athembise iinkonzo ezisisiseko ezifana namanzi, izindlu, amandla ombane, nophuhliso lwendawo ngokomthetho we-Local Government, [10]. Noko ke, kwiidemokhrasi ezincinci nezintsha, le khontraki idla ngokujika ibe siseko sokuxhaphaza, [11]. Endaweni yokuba uCeba abengumthunywa wenguqu, ujika le khontraki ibe ngentambo yokubopha lowo ungafundanga, eyisebenzisa njengobhaqo lokuzinzisa amandla akhe esikhundleni, [12].
Abantu abangafundanga bafakwa msinya kulo mgibe ngenxa yokunqongopha kolwazi lwezopolitiko namalungelo abo kumanqanaba ezolawulo lwamakhaya, [11]. Badla ngokungazi ukuba uCeba akasiso isidwangube esingaphezulu komthetho, nokuba akhona amakhonkco asemthethweni afana neekomiti zewadi okanye iiofisi zomasipala apho anokubanjelwa khona ngamazwi akhe, [13]. Ukungakwazi ukufunda nokubhala kwenza kube nzima ukuhlolisisa izicwangciso zophuhliso zomasipala (IDP), nto leyo eyenza umvoti athembele kuphela koko akuthethelelwa nguCeba ngomlomo ezintlanganisweni, [12]. Ngaphezu koko, uCeba weWadi uyayisebenzisa imeko yobubha nendlala ngokuthenga amavoti ngezinto zexesha elifutshane ezifana nokwabiwa kweepakethe zokutya ezivela kurhulumente, izikhafu zamaqela, okanye imisebenzi yexeshana ngelixa elibala ngophuhliso olusisigxina noluzinzileyo lwewadi lona oluchaphazelekayo ngenxa yokunqongopha kolwazi lwezopolitiko (political literacy) nolwazi lwezivoti, [14].
Ukuze afulele ubuqhophololo bakhe, uCeba usebenzisa amaqhinga amanyala afana nokuvuselela imizwa nezazela zoluntu kunokuba azise iingxoxo eziphakamisa uqoqosho lendawo, [11]. Unyusa imizwa yabantu ngokusebenzisa ucalucalulo, ubuhlanga, okanye ukubeka phambili abo bakhonza iqela lakhe lezopolitiko ukuze bafumane izibonelelo kuqala, [14]. UCeba uthembisa izinto zephupha ezingekho nakuphunyezwa kwibhajezi kamasipala, esazi kakuhle ukuba umvoti ongafundanga akakwazi kwaye akanazo iindlela zokuhlola iincwadi zemali zolawulo, [13]. Ngale ndlela, uCeba ufundisa abantu ukuba bamjonge yena njengomphi wezinto endaweni yokuba babengabanini bamalungelo, nto leyo ebangela umoya wokuxhomekeka (dependency syndrome) ukuze baphinde bamvotele xa kufika amaxesha olwando, [12].
Umphumo walomphefumlo ombi kwiidemokhrasi ezincinci kukufika kwaso isifo sokuwa kwedemokhrasi kwasezantsi, [11]. Idemokhrasi ayikwazi kukhula xa abavoti bengakwazi ukugweba uCeba ngomsebenzi wakhe ngokungabikho kothungelwano (engagement) nabasebenzi bomthetho, [15]. Oku kuzala urhwaphilizo olungenasithintelwa eliwadini, apho iikhontraki zophuhliso zinikwa izihlobo nezithandwa zikaCeba ngenxa yokuba kungekho mntu ubuza mibuzo enzulu ngenxa yokungafundi kwaye neenkqubo zeofisi zixhatshazwa lula ngabasebenzi okanye zikhundla, [7], [8]. Oku kushiya iwadi isengxakini, amandla oluntu ethe faba, kwaye nengomso lezizukulwana lilahlekile ngenxa yokubulawa kwezezimali (misallocation of resources) kwiilwidi, [15].
'''ibibliyography'''
[1] '''South African Government / Vuk'uzenzele.''' (2021). ''Understanding the Role of Your Ward Councillor''. Isiza sewebhu: Vuk'uzenzele Official Article.
[2] '''FW de Klerk Foundation.''' (2026). ''Local Government is Failing South Africans: Here is How We Fix It''. Isiza sewebhu: FW de Klerk Foundation Portal.
[3] '''Nelson Mandela University.''' (2022). ''Voter Literacy and the Role of Local Government in Marginalised Communities''. Port Elizabeth: NMU Space. Isiza sewebhu: Nelson Mandela University Institutional Home.
[4] '''SABC News.''' (2021). ''The Impact of Political Literacy and Voter Education in Local Elections''. SABC News Archive. Isiza sewebhu: SABC News Channel on YouTube.
[5] '''Dullah Omar Institute.''' (2026). ''South Africa’s Youth and Marginalised Voters: Local Government Elections Analysis''. University of the Western Cape. Isiza sewebhu: Dullah Omar Institute Site.
[6] '''University of the Free State.''' (2020). ''Civic Engagement and Accountability Deficits in Young Democracies''. UFS Academic Repository. Isiza sewebhu: UFS Research Journals Portal.
[7] '''SABC News.''' (2023). ''Special Report: How Local Councillors Exploit Oversight Loopholes''. SABC Investigative Journalism. Isiza sewebhu: SABC News Main Website.
[8] '''Department of Co-operative Governance and Traditional Affairs (CoGTA).''' (2019). ''National Local Government Anti-Corruption Strategy''. Pretoria: Republic of South Africa. Isiza sewebhu: South African Government Act Repository.
[9] '''eNCA.''' (2024). ''Irregular Spending Points to Deeper Corruption in Municipalities''. eNews Channel Africa Video Journalism. Isiza sewebhu: eNCA Official News Site.
[10] '''Lodge, T.''' (2003). ''Local Government in South Africa: Politics and Policy''. Johannesburg: Wits University Press. DOI: 10.18772/1200210287.
[11] '''Mattes, R.''' (2012). ''The Voters' Choice: Literacy, Democracy, and Local Accountability in Young Nations''. Cape Town: Idasa. DOI: 10.1080/02589001.2012.700142.
[12] '''Piper, L. and Deacon, R.''' (2009). ''Governance and Popular Participation in South African Townships''. London: Routledge. DOI: 10.4324/9781315875248.
[13] '''De Visser, J.''' (2005). ''Developmental Local Government: A Case Study of South Africa''. Antwerp: Intersentia. DOI: 10.1017/CBO9780511494536.
[14] '''South African Local Government Association (SALGA).''' (2020). ''Handbook for Ward Councillors: Enhancing Accountability and Community Literacy''. Pretoria: SALGA Library.
[15] '''Auditor-General South Africa (AGSA).''' (2026). ''Consolidated General Report on Local Government Audit Outcomes (MFMA)''. Pretoria: AGSA. Isiza sewebhu: AGSA Local Government Reports Portal. [1, 2, 3, 4, 5]
== '''iimithombo yolwazi''' ==
<references />
rpm0zpdc0wlomtmwb202km58btxhlbn
41090
41066
2026-07-09T09:57:37Z
Neighbourhood Comrade
16241
41090
wikitext
text/x-wiki
'''Isizwe sikaXhosa siphila ngendlela ethile emiliselwe ngokufanelekileyo kwiinkqubo zezithethe namasiko anzulu, apho iziduko ezininzi zisebenza njengemisebe ekhombisa iminombo eyahlukeneyo kwaye idibanisa abantu ngokwentsapho.''' Ngokwexwebhu lophando lakutshanje lwe-The Sociocultural Significance of Naming Practices among the amaXhosa, isiduko asingo-fani nje eqhelekileyo, kodwa sisenzo soluntu nesithethe esikhombisa ukuba umntu ungowaphi, siphinde simanyanise iintsapho ezahlukeneyo phantsi kokhokho omnye. Oku kuxhaswa luphando lwe-Xhosa Onomastics as Part of Indigenous Knowledge Systems, olubonisa ukuba inkqubo yokuthatha iziduko iyinxalenye ebalulekileyo ye-Indigenous Knowledge Systems (IKS), nceda ekudaleni ubudlelwane nezalamane eziphilayo kunye nezinyanya (ancestors). Ngaphezulu, uphando lwase-University of South Africa (UNISA) olubhalwe ngu-Pauw malunga ne-Clanship as a cognitive orientation in Xhosa world-view (DOI: 10.10520/AJA02580144_253) luveza ukuba olu luhlu lweziduko lusebenza njengomkhombandlela wendlela yokuziphatha, imithetho yomtshato exela ukuba amagazi awafanelanga ukudibana (exogamy), kunye nokwakhiwa kweentsapho (nuclear and extended families) ezimanyaneyo nezazi kakuhle imvelaphi neminombo yazo
'''ibibliyography'''
'''Mkhize, N. & Turner, N. (2024).''' ''The sociocultural significance of naming practices among the amaXhosa''. Journal of Sociocultural Discourse. Available via ResearchGate.
'''Neethling'''<ref>{{Cite journal|last=Neethling|first=S. J.|date=2014|title=Xhosa Onomastics as Part of Indigenous Knowledge Systems. Names|journal=|doi=10.1179/175622708X282938.|via=American Name Society}}</ref>''', S. J. (2014).''' ''Xhosa Onomastics as Part of Indigenous Knowledge Systems''. Names: A Journal of Onomastics, 56(1). Available via American Name Society | '''DOI: 10.1179/175622708X282938'''.
'''Pauw, B. A. (1975/2005).''' ''Clanship as a cognitive orientation in Xhosa world-view''. African Studies Journal, Sabinet. Available via Journals.co.za | '''DOI/ID: 10.10520/AJA02580144_253'''.
== '''iimithombo yolwazi''' ==
<references />
<references />
bmx6ah62jeqnse285nx2scsei40l8a2
41102
41090
2026-07-09T10:09:49Z
Neighbourhood Comrade
16241
41102
wikitext
text/x-wiki
'''Isizwe sikaXhosa siphila ngendlela ethile emiliselwe ngokufanelekileyo kwiinkqubo zezithethe namasiko anzulu, apho iziduko ezininzi zisebenza njengemisebe ekhombisa iminombo eyahlukeneyo kwaye idibanisa abantu ngokwentsapho.''' Ngokwexwebhu lophando lakutshanje lwe-The Sociocultural Significance of Naming Practices among the amaXhosa, isiduko asingo-fani nje eqhelekileyo, kodwa sisenzo soluntu nesithethe esikhombisa ukuba umntu ungowaphi, siphinde simanyanise iintsapho ezahlukeneyo phantsi kokhokho omnye<ref>{{Cite journal|last=Diko|first=Mlamli|date=2024-10|title=The sociocultural significance of naming practices among the amaXhosa|url=https://doi.org/10.2989/na.2024.38.1.1.1379|journal=Nomina Africana: Journal of African Onomastics|volume=38|issue=1|pages=1–2|doi=10.2989/na.2024.38.1.1.1379|issn=1012-0254}}</ref>. Oku kuxhaswa luphando lwe-Xhosa Onomastics as Part of Indigenous Knowledge Systems, olubonisa ukuba inkqubo yokuthatha iziduko iyinxalenye ebalulekileyo ye-Indigenous Knowledge Systems (IKS), nceda ekudaleni ubudlelwane nezalamane eziphilayo kunye nezinyanya (ancestors)<ref>{{Cite journal|last=Neethling|first=Bertie|date=2008-03-01|title=Xhosa First Names: A Dual Identity in Harmony or in Conflict?|url=http://ans-names.pitt.edu/ans/article/view/1828|journal=Names|volume=56|issue=1|pages=32–38|doi=10.1179/175622708X282938|issn=1756-2279}}</ref>.
'''ibibliyography'''
'''Mkhize, N. & Turner, N. (2024).''' ''The sociocultural significance of naming practices among the amaXhosa''. Journal of Sociocultural Discourse. Available via ResearchGate.
'''Neethling, S. J. (2014).''' ''Xhosa Onomastics as Part of Indigenous Knowledge Systems''. Names: A Journal of Onomastics, 56(1). Available via American Name Society | '''DOI: 10.1179/175622708X282938'''.
<references />
<references />
hybrw3dv5sz21mzhjnc61ivffm8byv7
41103
41102
2026-07-09T10:11:18Z
Neighbourhood Comrade
16241
41103
wikitext
text/x-wiki
'''Isizwe sikaXhosa siphila ngendlela ethile emiliselwe ngokufanelekileyo kwiinkqubo zezithethe namasiko anzulu, apho iziduko ezininzi zisebenza njengemisebe ekhombisa iminombo eyahlukeneyo kwaye idibanisa abantu ngokwentsapho.''' Ngokwexwebhu lophando lakutshanje lwe-The Sociocultural Significance of Naming Practices among the amaXhosa, isiduko asingo-fani nje eqhelekileyo, kodwa sisenzo soluntu nesithethe esikhombisa ukuba umntu ungowaphi, siphinde simanyanise iintsapho ezahlukeneyo phantsi kokhokho omnye<ref>{{Cite journal|last=Diko|first=Mlamli|date=2024-10|title=The sociocultural significance of naming practices among the amaXhosa|url=https://doi.org/10.2989/na.2024.38.1.1.1379|journal=Nomina Africana: Journal of African Onomastics|volume=38|issue=1|pages=1–2|doi=10.2989/na.2024.38.1.1.1379|issn=1012-0254}}</ref>. Oku kuxhaswa luphando lwe-Xhosa Onomastics as Part of Indigenous Knowledge Systems, olubonisa ukuba inkqubo yokuthatha iziduko iyinxalenye ebalulekileyo ye-Indigenous Knowledge Systems (IKS), nceda ekudaleni ubudlelwane nezalamane eziphilayo kunye nezinyanya (ancestors)<ref>{{Cite journal|last=Neethling|first=Bertie|date=2008-03-01|title=Xhosa First Names: A Dual Identity in Harmony or in Conflict?|url=http://ans-names.pitt.edu/ans/article/view/1828|journal=Names|volume=56|issue=1|pages=32–38|doi=10.1179/175622708X282938|issn=1756-2279}}</ref>.
== '''iimithombo yolwazi''' ==
<references />
<references />
jdytgikpljxhe9yoelyd470169o33o3
41131
41103
2026-07-09T10:48:44Z
Neighbourhood Comrade
16241
41131
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Makhanda.jpg|thumb]]
Makhanda.jpg
'''Isizwe sikaXhosa siphila ngendlela ethile emiliselwe ngokufanelekileyo kwiinkqubo zezithethe namasiko anzulu, apho iziduko ezininzi zisebenza njengemisebe ekhombisa iminombo eyahlukeneyo kwaye idibanisa abantu ngokwentsapho.'''
Ngokwexwebhu lophando lakutshanje lwe-The Sociocultural Significance of Naming Practices among the amaXhosa, isiduko asingo-fani nje eqhelekileyo, kodwa sisenzo soluntu nesithethe esikhombisa ukuba umntu ungowaphi, siphinde simanyanise iintsapho ezahlukeneyo phantsi kokhokho omnye<ref>{{Cite journal|last=Diko|first=Mlamli|date=2024-10|title=The sociocultural significance of naming practices among the amaXhosa|url=https://doi.org/10.2989/na.2024.38.1.1.1379|journal=Nomina Africana: Journal of African Onomastics|volume=38|issue=1|pages=1–2|doi=10.2989/na.2024.38.1.1.1379|issn=1012-0254}}</ref>. Oku kuxhaswa luphando lwe-Xhosa Onomastics as Part of Indigenous Knowledge Systems, olubonisa ukuba inkqubo yokuthatha iziduko iyinxalenye ebalulekileyo ye-Indigenous Knowledge Systems (IKS), nceda ekudaleni ubudlelwane nezalamane eziphilayo kunye nezinyanya (ancestors)<ref>{{Cite journal|last=Neethling|first=Bertie|date=2008-03-01|title=Xhosa First Names: A Dual Identity in Harmony or in Conflict?|url=http://ans-names.pitt.edu/ans/article/view/1828|journal=Names|volume=56|issue=1|pages=32–38|doi=10.1179/175622708X282938|issn=1756-2279}}</ref>.
== '''iimithombo yolwazi''' ==
<references />
<references />
qz49zebmcuwryqxzbeyg9f5by93eh54
41135
41131
2026-07-09T10:50:49Z
Neighbourhood Comrade
16241
41135
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Makhanda.jpg|center]]
Makhanda.jpg
'''Isizwe sikaXhosa siphila ngendlela ethile emiliselwe ngokufanelekileyo kwiinkqubo zezithethe namasiko anzulu, apho iziduko ezininzi zisebenza njengemisebe ekhombisa iminombo eyahlukeneyo kwaye idibanisa abantu ngokwentsapho.'''
Ngokwexwebhu lophando lakutshanje lwe-The Sociocultural Significance of Naming Practices among the amaXhosa, isiduko asingo-fani nje eqhelekileyo, kodwa sisenzo soluntu nesithethe esikhombisa ukuba umntu ungowaphi, siphinde simanyanise iintsapho ezahlukeneyo phantsi kokhokho omnye<ref>{{Cite journal|last=Diko|first=Mlamli|date=2024-10|title=The sociocultural significance of naming practices among the amaXhosa|url=https://doi.org/10.2989/na.2024.38.1.1.1379|journal=Nomina Africana: Journal of African Onomastics|volume=38|issue=1|pages=1–2|doi=10.2989/na.2024.38.1.1.1379|issn=1012-0254}}</ref>. Oku kuxhaswa luphando lwe-Xhosa Onomastics as Part of Indigenous Knowledge Systems, olubonisa ukuba inkqubo yokuthatha iziduko iyinxalenye ebalulekileyo ye-Indigenous Knowledge Systems (IKS), nceda ekudaleni ubudlelwane nezalamane eziphilayo kunye nezinyanya (ancestors)<ref>{{Cite journal|last=Neethling|first=Bertie|date=2008-03-01|title=Xhosa First Names: A Dual Identity in Harmony or in Conflict?|url=http://ans-names.pitt.edu/ans/article/view/1828|journal=Names|volume=56|issue=1|pages=32–38|doi=10.1179/175622708X282938|issn=1756-2279}}</ref>.
== '''iimithombo yolwazi''' ==
<references />
<references />
2qp4in2ymm848agtbnmvxp123s698uc
Ilungu:Lobby M/Draft 1
2
9128
40985
2026-07-08T14:19:11Z
Lobby M
16224
Created page with "Law of tort"
40985
wikitext
text/x-wiki
Law of tort
meghnp6ehzg0j5284sd0oq72x8jiurh
41000
40985
2026-07-08T14:25:23Z
Lobby M
16224
41000
wikitext
text/x-wiki
Indzondzobila
2skprkgg1ithho48irlowcnct6jdz6p
41016
41000
2026-07-08T14:32:05Z
Lobby M
16224
41016
wikitext
text/x-wiki
'''Iphimpi''' luhlobo lwenyoka enobuhlungu.
bn1zg9a53n5lwi6ljs94cldgf0la8yv
41040
41016
2026-07-09T07:17:19Z
Lobby M
16224
41040
wikitext
text/x-wiki
Ipolitiki yomzantsi Afrika
7aumntm6h25q39cku5qac4pnfbwit74
41060
41040
2026-07-09T08:51:20Z
Lobby M
16224
41060
wikitext
text/x-wiki
Picture : hilarious-maroon-h0jzuz7q.edgeone.dev
'''Ipolitiki emzantsi Afrika.'''
'''Intshayelelo'''
Ipolitiki emzantsi Afrika ivela kwimvelaphi yobandlululo nenkululeko.<ref>{{Cite journal|last=Graham|first=Victoria|date=2020-06-01|title=South Africa’s democracy: The Quality of Political Participation over 25 Years Victoria Graham|url=https://www.eisa.org.za/pdf/JAE19.1Graham.pdf|journal=Journal of African Elections|pages=28–51|doi=10.20940/JAE/2020/v19i1a2}}</ref>Eli lizwe lathatha inxalenye yezwe elithetha ngobudemokhrasi emva kweminyaka engama-300 yobandlululo <ref>{{Cite journal|last=Robinson|first=Jason|date=2020-07-18|title=Fragile Gains: South Africa’s Democracy Under the Spotlight|url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/03057070.2020.1787669|journal=Journal of Southern African Studies|volume=46|issue=4|pages=793–808|doi=10.1080/03057070.2020.1787669|issn=0305-7070}}</ref>.
'''Imbonakalo'''
Inkululeko yalungiswa ngo-1994, xa i-ANC yahlula ukhetho lokuqala.<ref>{{Cite web|title=Bot Verification|url=https://techniumscience.com/index.php/socialsciences/article/view/5088|accessdate=2026-07-09|website=techniumscience.com|doi=10.47577/tssj.v26i1.5088}}</ref>Emva kobandlululo, eli lizwe lasebenzisa umgangatho wezopolitiko obonisa ukuba amalungu angafika kuzo zonke iindawo zolawulo.<ref>{{Cite journal|last=Makole|first=Dr Kaizer Raseane|last2=Ntshangase|first2=Dr Bhekabantu Alson|last3=Adewumi|first3=Samson Adeoluwa|last4=NULL|date=2022-12-31|title=Coalition Governance: Unchartered Waters in South African Political Landscape|url=https://armgpublishing.com/journals/bel/volume-6-issue-4/article-3/|journal=Business Ethics and Leadership|language=en|volume=6|issue=4|pages=23–37|doi=10.21272/bel.6(4).23-37.2022|issn=2520-6761}}</ref>I-ANC iyinkulu yezopolitiko, kodwa i-DA ne-EFF zifumana amalungu.<ref>{{Cite journal|last=Dlakavu|first=Ayabulela|date=2022-10-02|title=South African electoral trends: prospects for coalition governance at national and provincial spheres in 2024|url=https://doi.org/10.1080/02589346.2022.2151682|journal=Politikon|volume=49|issue=4|pages=476–490|doi=10.1080/02589346.2022.2151682|issn=0258-9346}}</ref> Ukhetho luka-2024 lwabonisa ukuba i-ANC ayinaso isibalo esaneleyo.<ref>{{Cite journal|last=Mongale|first=Collin Olebogeng|date=2022-05-11|title=Social Discontent or Criminality? Navigating the Nexus Between Urban Riots and Criminal Activities in Gauteng and KwaZulu-Natal Provinces, South Africa (2021)|url=https://www.frontiersin.org/journals/sustainable-cities/articles/10.3389/frsc.2022.865255/full|journal=Frontiers in Sustainable Cities|language=English|volume=4|doi=10.3389/frsc.2022.865255|issn=2624-9634}}</ref>Oku kuthetha ukuba kufuneka imibuthano yezopolitiko.<ref>{{Cite journal|last=Zondi|first=Lungile Prudence|last2=Ehiane|first2=Stanley Osezua|date=2025-04-30|title=The State of the South African Democracy and the Context of Service Delivery to the Citizens: Contributing Ubuntu as an Anchor of Good Governance|url=https://www.sdgsreview.org/LifestyleJournal/article/view/6512|journal=Journal of Lifestyle and SDGs Review|language=en|volume=5|issue=4|pages=e06512–e06512|doi=10.47172/2965-730X.SDGsReview.v5.n04.pe06512|issn=2965-730X}}</ref>
'''Inkcazo mfutshane'''
Iintsapho ezininzi zisafumana imfundo embi nempilo embi.<ref>{{Cite journal|last=Taruvinga|first=Gwinyai Regis|date=2025-04-30|title=Examining Governance and Institutions in South Africa: An Analysis of Post-Apartheid Institutions|url=https://unisapressjournals.co.za/index.php/SAPL/article/view/15648|journal=Southern African Public Law|volume=40|issue=1|doi=10.25159/2522-6800/15648|issn=2522-6800}}</ref>Iinkqubo zolawulo zifuna ukulungisa le meko.Ipolitiki emzantsi Afrika ifuna ukulungisa intlupheko nokulingana.<ref>{{Cite web|last=noadmin|date=2024-11-19|title=Social Discontent and Voting Behaviour in South Africa’s 2024 General Elections: The Transition from One-party Dominance to a Multi-party Coalition|url=https://noyam.org/ehass202451330/|accessdate=2026-07-09|website=Noyam Journals|language=en-US|doi=10.38159/ehass.202451330}}</ref>
'''Izalathiso'''
[1] Graham, V. (2020). South Africa's democracy: The quality of political participation over 25 years. Journal of African Elections, 19(1), 28–51. https://doi.org/10.20940/JAE/2020/v19i1a2
[2] Robinson, J. (2020). Fragile gains: South Africa's democracy under the spotlight. Journal of Southern African Studies, 46(4), 793–808. https://doi.org/10.1080/03057070.2020.1787669
[3] Ragolane, M., & Malatji, T. L. (2021). Lack of public participation and good governance, who is fooling who? Technium Social Sciences Journal, 26(1), 32–44. https://doi.org/10.47577/tssj.v26i1.5088
[4] Makole, K. R., Ntshangase, B. A., & Adewumi, S. A. (2022). Coalition governance: Unchartered waters in South African political landscape. Business Ethics and Leadership, 6(4), 23–37. https://doi.org/10.21272/bel.6(4).23-37.2022
[5] Dlakavu, A. (2022). South African electoral trends: Prospects for coalition governance at national and provincial spheres in 2024. Politikon, 49(4), 476–490. https://doi.org/10.1080/02589346.2022.2151682
[6] Mongale, C. O. (2022). Social discontent or criminality? Navigating the nexus between urban riots and criminal activities in Gauteng and KwaZulu-Natal provinces, South Africa (2021). Frontiers in Sustainable Cities, 4, 865255. https://doi.org/10.3389/frsc.2022.865255
[7] Zondi, L. P., & Ehiane, S. O. (2025). The state of the South African democracy and the context of service delivery to the citizens: Contributing Ubuntu as an anchor of good governance. SDGs Review, 5(4), e06512. https://doi.org/10.47172/2965-730X.SDGsReview.v5.n04.pe06512
[8] Taruvinga, G. R. (2025). Examining governance and institutions in South Africa. South African Public Law, 40(1). https://doi.org/10.25159/2522-6800/15648
[9] Mbete, A. M., Mongale, C. O., & Ojakorotu, V. (2024). Social discontent and voting behaviour in South Africa's 2024 general elections: The transition from one-party dominance to a multi-party coalition. E-Journal of Humanities, Arts and Social Sciences, 5(13), 2413–2425. https://doi.org/10.38159/ehass.202451330
32neml6q65amymazv44fmnawba7ok6i
41061
41060
2026-07-09T08:53:11Z
Lobby M
16224
41061
wikitext
text/x-wiki
Picture : hilarious-maroon-h0jzuz7q.edgeone.dev
'''Ipolitiki emzantsi Afrika.'''
'''Intshayelelo'''
Ipolitiki emzantsi Afrika ivela kwimvelaphi yobandlululo nenkululeko.<ref>{{Cite journal|last=Graham|first=Victoria|date=2020-06-01|title=South Africa’s democracy: The Quality of Political Participation over 25 Years Victoria Graham|url=https://www.eisa.org.za/pdf/JAE19.1Graham.pdf|journal=Journal of African Elections|pages=28–51|doi=10.20940/JAE/2020/v19i1a2}}</ref>Eli lizwe lathatha inxalenye yezwe elithetha ngobudemokhrasi emva kweminyaka engama-300 yobandlululo <ref>{{Cite journal|last=Robinson|first=Jason|date=2020-07-18|title=Fragile Gains: South Africa’s Democracy Under the Spotlight|url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/03057070.2020.1787669|journal=Journal of Southern African Studies|volume=46|issue=4|pages=793–808|doi=10.1080/03057070.2020.1787669|issn=0305-7070}}</ref>.
'''Imbonakalo'''
Inkululeko yalungiswa ngo-1994, xa i-ANC yahlula ukhetho lokuqala.<ref>{{Cite web|title=Bot Verification|url=https://techniumscience.com/index.php/socialsciences/article/view/5088|accessdate=2026-07-09|website=techniumscience.com|doi=10.47577/tssj.v26i1.5088}}</ref>Emva kobandlululo, eli lizwe lasebenzisa umgangatho wezopolitiko obonisa ukuba amalungu angafika kuzo zonke iindawo zolawulo.<ref>{{Cite journal|last=Makole|first=Dr Kaizer Raseane|last2=Ntshangase|first2=Dr Bhekabantu Alson|last3=Adewumi|first3=Samson Adeoluwa|last4=NULL|date=2022-12-31|title=Coalition Governance: Unchartered Waters in South African Political Landscape|url=https://armgpublishing.com/journals/bel/volume-6-issue-4/article-3/|journal=Business Ethics and Leadership|language=en|volume=6|issue=4|pages=23–37|doi=10.21272/bel.6(4).23-37.2022|issn=2520-6761}}</ref>I-ANC iyinkulu yezopolitiko, kodwa i-DA ne-EFF zifumana amalungu.<ref>{{Cite journal|last=Dlakavu|first=Ayabulela|date=2022-10-02|title=South African electoral trends: prospects for coalition governance at national and provincial spheres in 2024|url=https://doi.org/10.1080/02589346.2022.2151682|journal=Politikon|volume=49|issue=4|pages=476–490|doi=10.1080/02589346.2022.2151682|issn=0258-9346}}</ref> Ukhetho luka-2024 lwabonisa ukuba i-ANC ayinaso isibalo esaneleyo.<ref>{{Cite journal|last=Mongale|first=Collin Olebogeng|date=2022-05-11|title=Social Discontent or Criminality? Navigating the Nexus Between Urban Riots and Criminal Activities in Gauteng and KwaZulu-Natal Provinces, South Africa (2021)|url=https://www.frontiersin.org/journals/sustainable-cities/articles/10.3389/frsc.2022.865255/full|journal=Frontiers in Sustainable Cities|language=English|volume=4|doi=10.3389/frsc.2022.865255|issn=2624-9634}}</ref>Oku kuthetha ukuba kufuneka imibuthano yezopolitiko.<ref>{{Cite journal|last=Zondi|first=Lungile Prudence|last2=Ehiane|first2=Stanley Osezua|date=2025-04-30|title=The State of the South African Democracy and the Context of Service Delivery to the Citizens: Contributing Ubuntu as an Anchor of Good Governance|url=https://www.sdgsreview.org/LifestyleJournal/article/view/6512|journal=Journal of Lifestyle and SDGs Review|language=en|volume=5|issue=4|pages=e06512–e06512|doi=10.47172/2965-730X.SDGsReview.v5.n04.pe06512|issn=2965-730X}}</ref>
'''Inkcazo mfutshane'''
Iintsapho ezininzi zisafumana imfundo embi nempilo embi.<ref>{{Cite journal|last=Taruvinga|first=Gwinyai Regis|date=2025-04-30|title=Examining Governance and Institutions in South Africa: An Analysis of Post-Apartheid Institutions|url=https://unisapressjournals.co.za/index.php/SAPL/article/view/15648|journal=Southern African Public Law|volume=40|issue=1|doi=10.25159/2522-6800/15648|issn=2522-6800}}</ref>Iinkqubo zolawulo zifuna ukulungisa le meko.Ipolitiki emzantsi Afrika ifuna ukulungisa intlupheko nokulingana.<ref>{{Cite web|last=noadmin|date=2024-11-19|title=Social Discontent and Voting Behaviour in South Africa’s 2024 General Elections: The Transition from One-party Dominance to a Multi-party Coalition|url=https://noyam.org/ehass202451330/|accessdate=2026-07-09|website=Noyam Journals|language=en-US|doi=10.38159/ehass.202451330}}</ref>
'''Izalathiso'''
fkbiwyclqvuzw527960yynwtyyxia35
41067
41061
2026-07-09T09:26:53Z
Lobby M
16224
Ins
41067
wikitext
text/x-wiki
Picture : hilarious-maroon-h0jzuz7q.edgeone.dev
'''Ipolitiki emzantsi Afrika.'''
'''Intshayelelo'''
Ipolitiki emzantsi Afrika ivela kwimvelaphi yobandlululo nenkululeko.<ref>{{Cite journal|last=Graham|first=Victoria|date=2020-06-01|title=South Africa’s democracy: The Quality of Political Participation over 25 Years Victoria Graham|url=https://www.eisa.org.za/pdf/JAE19.1Graham.pdf|journal=Journal of African Elections|pages=28–51|doi=10.20940/JAE/2020/v19i1a2}}</ref>Eli lizwe lathatha inxalenye yezwe elithetha ngobudemokhrasi emva kweminyaka engama-300 yobandlululo <ref>{{Cite journal|last=Robinson|first=Jason|date=2020-07-18|title=Fragile Gains: South Africa’s Democracy Under the Spotlight|url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/03057070.2020.1787669|journal=Journal of Southern African Studies|volume=46|issue=4|pages=793–808|doi=10.1080/03057070.2020.1787669|issn=0305-7070}}</ref>.
'''Imbonakalo'''
Inkululeko yalungiswa ngo-1994, xa i-ANC yahlula ukhetho lokuqala.<ref>{{Cite web|title=Bot Verification|url=https://techniumscience.com/index.php/socialsciences/article/view/5088|accessdate=2026-07-09|website=techniumscience.com|doi=10.47577/tssj.v26i1.5088}}</ref>Emva kobandlululo, eli lizwe lasebenzisa umgangatho wezopolitiko obonisa ukuba amalungu angafika kuzo zonke iindawo zolawulo.<ref>{{Cite journal|last=Makole|first=Dr Kaizer Raseane|last2=Ntshangase|first2=Dr Bhekabantu Alson|last3=Adewumi|first3=Samson Adeoluwa|last4=NULL|date=2022-12-31|title=Coalition Governance: Unchartered Waters in South African Political Landscape|url=https://armgpublishing.com/journals/bel/volume-6-issue-4/article-3/|journal=Business Ethics and Leadership|language=en|volume=6|issue=4|pages=23–37|doi=10.21272/bel.6(4).23-37.2022|issn=2520-6761}}</ref>I-ANC iyinkulu yezopolitiko, kodwa i-DA ne-EFF zifumana amalungu.<ref>{{Cite journal|last=Dlakavu|first=Ayabulela|date=2022-10-02|title=South African electoral trends: prospects for coalition governance at national and provincial spheres in 2024|url=https://doi.org/10.1080/02589346.2022.2151682|journal=Politikon|volume=49|issue=4|pages=476–490|doi=10.1080/02589346.2022.2151682|issn=0258-9346}}</ref> Ukhetho luka-2024 lwabonisa ukuba i-ANC ayinaso isibalo esaneleyo.<ref>{{Cite journal|last=Mongale|first=Collin Olebogeng|date=2022-05-11|title=Social Discontent or Criminality? Navigating the Nexus Between Urban Riots and Criminal Activities in Gauteng and KwaZulu-Natal Provinces, South Africa (2021)|url=https://www.frontiersin.org/journals/sustainable-cities/articles/10.3389/frsc.2022.865255/full|journal=Frontiers in Sustainable Cities|language=English|volume=4|doi=10.3389/frsc.2022.865255|issn=2624-9634}}</ref>Oku kuthetha ukuba kufuneka imibuthano yezopolitiko.<ref>{{Cite journal|last=Zondi|first=Lungile Prudence|last2=Ehiane|first2=Stanley Osezua|date=2025-04-30|title=The State of the South African Democracy and the Context of Service Delivery to the Citizens: Contributing Ubuntu as an Anchor of Good Governance|url=https://www.sdgsreview.org/LifestyleJournal/article/view/6512|journal=Journal of Lifestyle and SDGs Review|language=en|volume=5|issue=4|pages=e06512–e06512|doi=10.47172/2965-730X.SDGsReview.v5.n04.pe06512|issn=2965-730X}}</ref>
'''Inkcazo mfutshane'''
Iintsapho ezininzi zisafumana imfundo embi nempilo embi.<ref>{{Cite journal|last=Taruvinga|first=Gwinyai Regis|date=2025-04-30|title=Examining Governance and Institutions in South Africa: An Analysis of Post-Apartheid Institutions|url=https://unisapressjournals.co.za/index.php/SAPL/article/view/15648|journal=Southern African Public Law|volume=40|issue=1|doi=10.25159/2522-6800/15648|issn=2522-6800}}</ref>Iinkqubo zolawulo zifuna ukulungisa le meko.Ipolitiki emzantsi Afrika ifuna ukulungisa intlupheko nokulingana.<ref>{{Cite web|last=noadmin|date=2024-11-19|title=Social Discontent and Voting Behaviour in South Africa’s 2024 General Elections: The Transition from One-party Dominance to a Multi-party Coalition|url=https://noyam.org/ehass202451330/|accessdate=2026-07-09|website=Noyam Journals|language=en-US|doi=10.38159/ehass.202451330}}</ref>
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
aroktz4qjkeld406eu3vs02yey3w9ko
41158
41067
2026-07-09T11:08:11Z
Lobby M
16224
41158
wikitext
text/x-wiki
Picture : Flame of [[Democracy]], Constitution Hill, Johannesburg.jpg
'''Ipolitiki emzantsi Afrika.'''
'''Intshayelelo'''
Ipolitiki emzantsi Afrika ivela kwimvelaphi [[yobandlululo]] nenkululeko.<ref>{{Cite journal|last=Graham|first=Victoria|date=2020-06-01|title=South Africa’s democracy: The Quality of Political Participation over 25 Years Victoria Graham|url=https://www.eisa.org.za/pdf/JAE19.1Graham.pdf|journal=Journal of African Elections|pages=28–51|doi=10.20940/JAE/2020/v19i1a2}}</ref>Eli lizwe lathatha inxalenye yezwe elithetha ngobu[[demokhrasi]] emva kweminyaka engama-300 yobandlululo.<ref>{{Cite journal|last=Robinson|first=Jason|date=2020-07-18|title=Fragile Gains: South Africa’s Democracy Under the Spotlight|url=https://doi.org/10.1080/03057070.2020.1787669|journal=Journal of Southern African Studies|volume=46|issue=4|pages=793–808|doi=10.1080/03057070.2020.1787669|issn=0305-7070}}</ref>
'''Imbonakalo'''
Inkululeko yalungiswa ngo-1994, xa i-ANC yahlula ukhetho lokuqala.<ref>{{Cite web|title=Bot Verification|url=https://techniumscience.com/index.php/socialsciences/article/view/5088|accessdate=2026-07-09|website=techniumscience.com|doi=10.47577/tssj.v26i1.5088}}</ref>Emva kobandlululo, eli lizwe lasebenzisa umgangatho wezopolitiko obonisa ukuba amalungu angafika kuzo zonke iindawo zolawulo.<ref>{{Cite journal|last=Makole|first=Dr Kaizer Raseane|last2=Ntshangase|first2=Dr Bhekabantu Alson|last3=Adewumi|first3=Samson Adeoluwa|last4=NULL|date=2022-12-31|title=Coalition Governance: Unchartered Waters in South African Political Landscape|url=https://armgpublishing.com/journals/bel/volume-6-issue-4/article-3/|journal=Business Ethics and Leadership|language=en|volume=6|issue=4|pages=23–37|doi=10.21272/bel.6(4).23-37.2022|issn=2520-6761}}</ref>I-ANC iyinkulu yezopolitiko, kodwa i-DA ne-[[EFF]] zifumana amalungu.<ref>{{Cite journal|last=Dlakavu|first=Ayabulela|date=2022-10-02|title=South African electoral trends: prospects for coalition governance at national and provincial spheres in 2024|url=https://doi.org/10.1080/02589346.2022.2151682|journal=Politikon|volume=49|issue=4|pages=476–490|doi=10.1080/02589346.2022.2151682|issn=0258-9346}}</ref> Ukhetho luka-2024 lwabonisa ukuba i-[[African National Congress|ANC]] ayinaso isibalo esaneleyo.<ref>{{Cite journal|last=Mongale|first=Collin Olebogeng|date=2022-05-11|title=Social Discontent or Criminality? Navigating the Nexus Between Urban Riots and Criminal Activities in Gauteng and KwaZulu-Natal Provinces, South Africa (2021)|url=https://www.frontiersin.org/journals/sustainable-cities/articles/10.3389/frsc.2022.865255/full|journal=Frontiers in Sustainable Cities|language=English|volume=4|doi=10.3389/frsc.2022.865255|issn=2624-9634}}</ref>Oku kuthetha ukuba kufuneka imibuthano yezopolitiko.<ref>{{Cite journal|last=Zondi|first=Lungile Prudence|last2=Ehiane|first2=Stanley Osezua|date=2025-04-30|title=The State of the South African Democracy and the Context of Service Delivery to the Citizens: Contributing Ubuntu as an Anchor of Good Governance|url=https://www.sdgsreview.org/LifestyleJournal/article/view/6512|journal=Journal of Lifestyle and SDGs Review|language=en|volume=5|issue=4|pages=e06512–e06512|doi=10.47172/2965-730X.SDGsReview.v5.n04.pe06512|issn=2965-730X}}</ref>
'''Inkcazo mfutshane'''
Iintsapho ezininzi zisafumana imfundo embi nempilo embi.<ref>{{Cite journal|last=Taruvinga|first=Gwinyai Regis|date=2025-04-30|title=Examining Governance and Institutions in South Africa: An Analysis of Post-Apartheid Institutions|url=https://unisapressjournals.co.za/index.php/SAPL/article/view/15648|journal=Southern African Public Law|volume=40|issue=1|doi=10.25159/2522-6800/15648|issn=2522-6800}}</ref>Iinkqubo zolawulo zifuna ukulungisa le meko.Ipolitiki emzantsi Afrika ifuna ukulungisa intlupheko nokulingana.<ref>{{Cite web|last=noadmin|date=2024-11-19|title=Social Discontent and Voting Behaviour in South Africa’s 2024 General Elections: The Transition from One-party Dominance to a Multi-party Coalition|url=https://noyam.org/ehass202451330/|accessdate=2026-07-09|website=Noyam Journals|language=en-US|doi=10.38159/ehass.202451330}}</ref>
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
2pgxmc5z7ajn376pwzrbsjdhu6ms9ow
41173
41158
2026-07-09T11:20:37Z
Lobby M
16224
41173
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Flame of Democracy, Constitution Hill, Johannesburg.jpg|thumb|Idangatye leDemokrasi ngumlilo okhanyayo ongapheliyo okwi-Constitution Hill eRhawutini. Lathungelwa nguNelson Mandela ngo-2011, limi ngqo ngaphesheya kwesango le-Nkundla yoMgaqo-siseko ukuze likhumbze abemi rhoqo ngamalungelo abo kunye nenkululeko abayizuze nzima.]]
Picture : Flame of [[Democracy]], Constitution Hill, Johannesburg.jpg
'''Ipolitiki emzantsi Afrika.'''
'''Intshayelelo'''
Ipolitiki emzantsi Afrika ivela kwimvelaphi [[yobandlululo]] nenkululeko.<ref>{{Cite journal|last=Graham|first=Victoria|date=2020-06-01|title=South Africa’s democracy: The Quality of Political Participation over 25 Years Victoria Graham|url=https://www.eisa.org.za/pdf/JAE19.1Graham.pdf|journal=Journal of African Elections|pages=28–51|doi=10.20940/JAE/2020/v19i1a2}}</ref>Eli lizwe lathatha inxalenye yezwe elithetha ngobu[[demokhrasi]] emva kweminyaka engama-300 yobandlululo.<ref>{{Cite journal|last=Robinson|first=Jason|date=2020-07-18|title=Fragile Gains: South Africa’s Democracy Under the Spotlight|url=https://doi.org/10.1080/03057070.2020.1787669|journal=Journal of Southern African Studies|volume=46|issue=4|pages=793–808|doi=10.1080/03057070.2020.1787669|issn=0305-7070}}</ref>
'''Imbonakalo'''
Inkululeko yalungiswa ngo-1994, xa i-ANC yahlula ukhetho lokuqala.<ref>{{Cite web|title=Bot Verification|url=https://techniumscience.com/index.php/socialsciences/article/view/5088|accessdate=2026-07-09|website=techniumscience.com|doi=10.47577/tssj.v26i1.5088}}</ref>Emva kobandlululo, eli lizwe lasebenzisa umgangatho wezopolitiko obonisa ukuba amalungu angafika kuzo zonke iindawo zolawulo.<ref>{{Cite journal|last=Makole|first=Dr Kaizer Raseane|last2=Ntshangase|first2=Dr Bhekabantu Alson|last3=Adewumi|first3=Samson Adeoluwa|last4=NULL|date=2022-12-31|title=Coalition Governance: Unchartered Waters in South African Political Landscape|url=https://armgpublishing.com/journals/bel/volume-6-issue-4/article-3/|journal=Business Ethics and Leadership|language=en|volume=6|issue=4|pages=23–37|doi=10.21272/bel.6(4).23-37.2022|issn=2520-6761}}</ref>I-ANC iyinkulu yezopolitiko, kodwa i-DA ne-[[EFF]] zifumana amalungu.<ref>{{Cite journal|last=Dlakavu|first=Ayabulela|date=2022-10-02|title=South African electoral trends: prospects for coalition governance at national and provincial spheres in 2024|url=https://doi.org/10.1080/02589346.2022.2151682|journal=Politikon|volume=49|issue=4|pages=476–490|doi=10.1080/02589346.2022.2151682|issn=0258-9346}}</ref> Ukhetho luka-2024 lwabonisa ukuba i-[[African National Congress|ANC]] ayinaso isibalo esaneleyo.<ref>{{Cite journal|last=Mongale|first=Collin Olebogeng|date=2022-05-11|title=Social Discontent or Criminality? Navigating the Nexus Between Urban Riots and Criminal Activities in Gauteng and KwaZulu-Natal Provinces, South Africa (2021)|url=https://www.frontiersin.org/journals/sustainable-cities/articles/10.3389/frsc.2022.865255/full|journal=Frontiers in Sustainable Cities|language=English|volume=4|doi=10.3389/frsc.2022.865255|issn=2624-9634}}</ref>Oku kuthetha ukuba kufuneka imibuthano yezopolitiko.<ref>{{Cite journal|last=Zondi|first=Lungile Prudence|last2=Ehiane|first2=Stanley Osezua|date=2025-04-30|title=The State of the South African Democracy and the Context of Service Delivery to the Citizens: Contributing Ubuntu as an Anchor of Good Governance|url=https://www.sdgsreview.org/LifestyleJournal/article/view/6512|journal=Journal of Lifestyle and SDGs Review|language=en|volume=5|issue=4|pages=e06512–e06512|doi=10.47172/2965-730X.SDGsReview.v5.n04.pe06512|issn=2965-730X}}</ref>
'''Inkcazo mfutshane'''
Iintsapho ezininzi zisafumana imfundo embi nempilo embi.<ref>{{Cite journal|last=Taruvinga|first=Gwinyai Regis|date=2025-04-30|title=Examining Governance and Institutions in South Africa: An Analysis of Post-Apartheid Institutions|url=https://unisapressjournals.co.za/index.php/SAPL/article/view/15648|journal=Southern African Public Law|volume=40|issue=1|doi=10.25159/2522-6800/15648|issn=2522-6800}}</ref>Iinkqubo zolawulo zifuna ukulungisa le meko.Ipolitiki emzantsi Afrika ifuna ukulungisa intlupheko nokulingana.<ref>{{Cite web|last=noadmin|date=2024-11-19|title=Social Discontent and Voting Behaviour in South Africa’s 2024 General Elections: The Transition from One-party Dominance to a Multi-party Coalition|url=https://noyam.org/ehass202451330/|accessdate=2026-07-09|website=Noyam Journals|language=en-US|doi=10.38159/ehass.202451330}}</ref>
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
h7jugki6ccxf9ft4z44gsi0fvo70r3x
Ilungu:Mivuyo Mgandela/Draft 1
2
9129
40986
2026-07-08T14:19:40Z
Mivuyo Mgandela
16231
created page
40986
wikitext
text/x-wiki
'''Iqwarhashe'''
0nyfeshvpsgjbw1gw7fyhwab613nyqs
41018
40986
2026-07-08T14:32:28Z
Mivuyo Mgandela
16231
created page
41018
wikitext
text/x-wiki
'''Iphimpi luhlobo lwenyoka enobuhlungu'''
4idt3jx55vfg6ikqm70eseuagqvhcoc
41072
41018
2026-07-09T09:27:10Z
Mivuyo Mgandela
16231
inserted reference list
41072
wikitext
text/x-wiki
'''Umtshotsho''' luhlobo lwendibano yolutsha apho iintombi nabafana abasenqanabeni elithile lobudala abaye badibane khona. Imitshotsho yayisenziwa mandulo phaya apho abantu babesidla ngendeb' endala. singatsho sithi ukutshitsha kwezinto namaxesha kuyitshintshile indlela ezibizwa ngayo ezindibano kunye nendlela ezazisenziwa ngayo. ukuya emtshotshweni uyintombazana okanye umfana kwakuyindlela yokuzazisa eluntwini nakwabanye oontanga bakho [1].
'''ukubaluleka komtshotsho eluntwini'''
Ngokuka Austen imitshotsho lwelamaNgesi ngeminyaka ye-1600s yayiyindawo apho ulutsha lwaludibana khona ukuze lukwazi ukwazana, ukumetsha kunye nokuphalazelana imbilini zabo [2]. nakwisizwe samaXhosa imitshotsho ibiyindibano enjalo apho abantu abatsha babedibana ukuze bakwazi ukwazana kodwa bebekwe phantsi kwelihlo elibukhali labazali ukuze kungenzeki izinto ezingalunganga [3]. Abafana emitshotshweni babeye babone iintombi abathi bafune ukuzitshata kanjalo neentombi. Ezindibano bezibaluleke kakhulu eluntwini nasekuhlaleni ngoba zaziyinxalenye yenkcubeko yamaXhosa [4].
'''Imithombo yolwazi'''
[1] Court presentation tradition. Origin in 1600s, role in treating women as adults and marriage expectations. ended 1958 by Queen Elizabeth II.
[2] Regency social season. Note on centrality of the ball in London high society.
[3] Jane Austen on ball society. Commentary on courtship and social interaction at balls.
[4] Debutante introduction. General function of balls for introducing young women of high rank.
== imithombo yolwazi ==
<references />
nlw3rgrpus7zk3tq79z393s11ex3o6m
41105
41072
2026-07-09T10:15:33Z
Mivuyo Mgandela
16231
/* imithombo yolwazi */
41105
wikitext
text/x-wiki
'''Umtshotsho''' luhlobo lwendibano yolutsha apho iintombi nabafana abasenqanabeni elithile lobudala abaye badibane khona. Imitshotsho yayisenziwa mandulo phaya apho abantu babesidla ngendeb' endala. singatsho sithi ukutshitsha kwezinto namaxesha kuyitshintshile indlela ezibizwa ngayo ezindibano kunye nendlela ezazisenziwa ngayo. ukuya emtshotshweni uyintombazana okanye umfana kwakuyindlela yokuzazisa eluntwini nakwabanye oontanga bakho <ref>{{Cite journal|last=Empey|first=Lamar T.|date=1958-05|title=Role Expectations of Young Women regarding Marriage and a Career|url=https://doi.org/10.2307/348362|journal=Marriage and Family Living|volume=20|issue=2|pages=152|doi=10.2307/348362|issn=0885-7059}}</ref> .
'''ukubaluleka komtshotsho eluntwini'''
Ngokuka Austen imitshotsho lwelamaNgesi ngeminyaka ye-1600s yayiyindawo apho ulutsha lwaludibana khona ukuze lukwazi ukwazana, ukumetsha kunye nokuphalazelana imbilini zabo <ref>{{Cite journal|date=1987-12-31|title=10. Epilogue: Court Culture and the Formation of a Royalist Tradition|url=https://doi.org/10.9783/9780812203127.285|journal=Court Culture and the Origins of a Royalist Tradition in Early Stuart England|publisher=University of Pennsylvania Press|pages=285–292}}</ref>. nakwisizwe samaXhosa imitshotsho ibiyindibano enjalo apho abantu abatsha babedibana ukuze bakwazi ukwazana kodwa bebekwe phantsi kwelihlo elibukhali labazali ukuze kungenzeki izinto ezingalunganga <ref>{{Cite journal|last=Austen|first=Jane|date=1995-03-30|title=Jane Austen's Letters|url=https://doi.org/10.1093/oseo/instance.00065231|journal=Jane Austen's Letters (Fourth Edition)|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-957607-4}}</ref>. Abafana emitshotshweni babeye babone iintombi abathi bafune ukuzitshata kanjalo neentombi. Ezindibano bezibaluleke kakhulu eluntwini nasekuhlaleni ngoba zaziyinxalenye yenkcubeko yamaXhosa <ref>{{Cite journal|last=MacFarlane|first=Alan|last2=Stone|first2=Lawrence|date=1979-02|title=The Family, Sex and Marriage in England 1500-1800.|url=https://doi.org/10.2307/2504675|journal=History and Theory|volume=18|issue=1|pages=103|doi=10.2307/2504675|issn=0018-2656}}</ref>.
== imithombo yolwazi ==
<references />
2as4daj1knb0y2b6r7dslddooe23gte
41110
41105
2026-07-09T10:20:20Z
Mivuyo Mgandela
16231
finished my draft
41110
wikitext
text/x-wiki
'''sUmtshotsho''' luhlobo lwendibano yolutsha apho iintombi nabafana abasenqanabeni elithile lobudala abaye badibane khona. Imitshotsho yayisenziwa mandulo phaya apho abantu babesidla ngendeb' endala. singatsho sithi ukutshitsha kwezinto namaxesha kuyitshintshile indlela ezibizwa ngayo ezindibano kunye nendlela ezazisenziwa ngayo. ukuya emtshotshweni uyintombazana okanye umfana kwakuyindlela yokuzazisa eluntwini nakwabanye oontanga bakho <ref>{{Cite journal|last=Empey|first=Lamar T.|date=1958-05|title=Role Expectations of Young Women regarding Marriage and a Career|url=https://doi.org/10.2307/348362|journal=Marriage and Family Living|volume=20|issue=2|pages=152|doi=10.2307/348362|issn=0885-7059}}</ref> .
'''ukubaluleka komtshotsho eluntwini'''
Ngokuka Austen imitshotsho lwelamaNgesi ngeminyaka ye-1600s yayiyindawo apho ulutsha lwaludibana khona ukuze lukwazi ukwazana, ukumetsha kunye nokuphalazelana imbilini zabo <ref>{{Cite journal|date=1987-12-31|title=10. Epilogue: Court Culture and the Formation of a Royalist Tradition|url=https://doi.org/10.9783/9780812203127.285|journal=Court Culture and the Origins of a Royalist Tradition in Early Stuart England|publisher=University of Pennsylvania Press|pages=285–292}}</ref>. nakwisizwe samaXhosa imitshotsho ibiyindibano enjalo apho abantu abatsha babedibana ukuze bakwazi ukwazana kodwa bebekwe phantsi kwelihlo elibukhali labazali ukuze kungenzeki izinto ezingalunganga <ref>{{Cite journal|last=Austen|first=Jane|date=1995-03-30|title=Jane Austen's Letters|url=https://doi.org/10.1093/oseo/instance.00065231|journal=Jane Austen's Letters (Fourth Edition)|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-957607-4}}</ref>. Abafana emitshotshweni babeye babone iintombi abathi bafune ukuzitshata kanjalo neentombi. Ezindibano bezibaluleke kakhulu eluntwini nasekuhlaleni ngoba zaziyinxalenye yenkcubeko yamaXhosa <ref>{{Cite journal|last=MacFarlane|first=Alan|last2=Stone|first2=Lawrence|date=1979-02|title=The Family, Sex and Marriage in England 1500-1800.|url=https://doi.org/10.2307/2504675|journal=History and Theory|volume=18|issue=1|pages=103|doi=10.2307/2504675|issn=0018-2656}}</ref>.
== imithombo yolwazi ==
<references />
sd59r0qcrlkur4ie3vxu1pjr8llrbzs
41111
41110
2026-07-09T10:21:51Z
Mivuyo Mgandela
16231
removed an error
41111
wikitext
text/x-wiki
'''Umtshotsho''' luhlobo lwendibano yolutsha apho iintombi nabafana abasenqanabeni elithile lobudala abaye badibane khona. Imitshotsho yayisenziwa mandulo phaya apho abantu babesidla ngendeb' endala. singatsho sithi ukutshitsha kwezinto namaxesha kuyitshintshile indlela ezibizwa ngayo ezindibano kunye nendlela ezazisenziwa ngayo. ukuya emtshotshweni uyintombazana okanye umfana kwakuyindlela yokuzazisa eluntwini nakwabanye oontanga bakho <ref>{{Cite journal|last=Empey|first=Lamar T.|date=1958-05|title=Role Expectations of Young Women regarding Marriage and a Career|url=https://doi.org/10.2307/348362|journal=Marriage and Family Living|volume=20|issue=2|pages=152|doi=10.2307/348362|issn=0885-7059}}</ref> .
'''ukubaluleka komtshotsho eluntwini'''
Ngokuka Austen imitshotsho lwelamaNgesi ngeminyaka ye-1600s yayiyindawo apho ulutsha lwaludibana khona ukuze lukwazi ukwazana, ukumetsha kunye nokuphalazelana imbilini zabo <ref>{{Cite journal|date=1987-12-31|title=10. Epilogue: Court Culture and the Formation of a Royalist Tradition|url=https://doi.org/10.9783/9780812203127.285|journal=Court Culture and the Origins of a Royalist Tradition in Early Stuart England|publisher=University of Pennsylvania Press|pages=285–292}}</ref>. nakwisizwe samaXhosa imitshotsho ibiyindibano enjalo apho abantu abatsha babedibana ukuze bakwazi ukwazana kodwa bebekwe phantsi kwelihlo elibukhali labazali ukuze kungenzeki izinto ezingalunganga <ref>{{Cite journal|last=Austen|first=Jane|date=1995-03-30|title=Jane Austen's Letters|url=https://doi.org/10.1093/oseo/instance.00065231|journal=Jane Austen's Letters (Fourth Edition)|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-957607-4}}</ref>. Abafana emitshotshweni babeye babone iintombi abathi bafune ukuzitshata kanjalo neentombi. Ezindibano bezibaluleke kakhulu eluntwini nasekuhlaleni ngoba zaziyinxalenye yenkcubeko yamaXhosa <ref>{{Cite journal|last=MacFarlane|first=Alan|last2=Stone|first2=Lawrence|date=1979-02|title=The Family, Sex and Marriage in England 1500-1800.|url=https://doi.org/10.2307/2504675|journal=History and Theory|volume=18|issue=1|pages=103|doi=10.2307/2504675|issn=0018-2656}}</ref>.
== imithombo yolwazi ==
<references />
2as4daj1knb0y2b6r7dslddooe23gte
41146
41111
2026-07-09T10:58:36Z
Mivuyo Mgandela
16231
inserted a picture
41146
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Xhosa Family Dress.png|thumb|This is a picture of Xhosa youth attending umtshotsho]]
'''Umtshotsho''' luhlobo lwendibano yolutsha apho iintombi nabafana abasenqanabeni elithile lobudala abaye badibane khona. Imitshotsho yayisenziwa mandulo phaya apho abantu babesidla ngendeb' endala. singatsho sithi ukutshitsha kwezinto namaxesha kuyitshintshile indlela ezibizwa ngayo ezindibano kunye nendlela ezazisenziwa ngayo. ukuya emtshotshweni uyintombazana okanye umfana kwakuyindlela yokuzazisa eluntwini nakwabanye oontanga bakho <ref>{{Cite journal|last=Empey|first=Lamar T.|date=1958-05|title=Role Expectations of Young Women regarding Marriage and a Career|url=https://doi.org/10.2307/348362|journal=Marriage and Family Living|volume=20|issue=2|pages=152|doi=10.2307/348362|issn=0885-7059}}</ref> .
'''ukubaluleka komtshotsho eluntwini'''
Ngokuka Austen imitshotsho lwelamaNgesi ngeminyaka ye-1600s yayiyindawo apho ulutsha lwaludibana khona ukuze lukwazi ukwazana, ukumetsha kunye nokuphalazelana imbilini zabo <ref>{{Cite journal|date=1987-12-31|title=10. Epilogue: Court Culture and the Formation of a Royalist Tradition|url=https://doi.org/10.9783/9780812203127.285|journal=Court Culture and the Origins of a Royalist Tradition in Early Stuart England|publisher=University of Pennsylvania Press|pages=285–292}}</ref>. nakwisizwe samaXhosa imitshotsho ibiyindibano enjalo apho abantu abatsha babedibana ukuze bakwazi ukwazana kodwa bebekwe phantsi kwelihlo elibukhali labazali ukuze kungenzeki izinto ezingalunganga <ref>{{Cite journal|last=Austen|first=Jane|date=1995-03-30|title=Jane Austen's Letters|url=https://doi.org/10.1093/oseo/instance.00065231|journal=Jane Austen's Letters (Fourth Edition)|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-957607-4}}</ref>. Abafana emitshotshweni babeye babone iintombi abathi bafune ukuzitshata kanjalo neentombi. Ezindibano bezibaluleke kakhulu eluntwini nasekuhlaleni ngoba zaziyinxalenye yenkcubeko yamaXhosa <ref>{{Cite journal|last=MacFarlane|first=Alan|last2=Stone|first2=Lawrence|date=1979-02|title=The Family, Sex and Marriage in England 1500-1800.|url=https://doi.org/10.2307/2504675|journal=History and Theory|volume=18|issue=1|pages=103|doi=10.2307/2504675|issn=0018-2656}}</ref>.
== imithombo yolwazi ==
<references />
2yuxcz02lwxyuzwzu28m4plir3996gc
Ilungu:Ebuxokini
2
9130
40987
2026-07-08T14:19:42Z
Ebuxokini
16239
Created a user page
40987
wikitext
text/x-wiki
igama lam ndingu Ebuxokini
[[Ilungu:Ebuxokini/Draft 1|Draft 1]] - [[Ilungu:Ebuxokini/Draft 2|Draft 2]]
erquh8awjgjd0ud4vohuzubdm28z5lf
Ilungu:Lshude/Draft 1
2
9131
40988
2026-07-08T14:19:45Z
Lshude
16250
Created my username
40988
wikitext
text/x-wiki
'''Qwarhashe'''
ctbxmhzx991yt74rip96ho5r1jsm5oh
41005
40988
2026-07-08T14:28:00Z
Lshude
16250
Created my username
41005
wikitext
text/x-wiki
'''Iphimpi'''
o0s5ulf2e9bn582t6zxkta7zf7kzvcx
41020
41005
2026-07-08T14:34:10Z
Lshude
16250
created username
41020
wikitext
text/x-wiki
'''Iphimpi luhlobo lwenyoka enobungozi'''
bd9n9h6k24qcwvioq6806nlcv9wgg3s
41023
41020
2026-07-08T20:10:26Z
Lshude
16250
updated my username
41023
wikitext
text/x-wiki
'''Vulture'''
h1ux15g10bx5zwe9rwf17h1cgt0wukq
41024
41023
2026-07-08T20:21:21Z
Lshude
16250
The manner in which the vultures are described
41024
wikitext
text/x-wiki
'''Vulture is a bird of prey that scavenges on carrion. There are 23 extant species of vulture (including condors). Old World vultures include 16 living species native to Europe, Africa, and Asia; New World vultures are restricted to North and South America and consist of seven species. A particular characteristic of many vultures is a bald, unfeathered head. This bare skin is thought to keep the head clean when feeding, and also plays an important role in thermoregulation.'''
Vultures have been observed to hunch their bodies and tuck in their heads in the cold, and open their wings and stretch their necks in the heat. They also urinate on themselves as a means of cooling their bodies.
A group of vultures in flight is called a "kettle", while the term "committee" refers to a group of vultures resting on the ground or in trees. A group of vultures that are feeding is termed a "wake".
'''References'''
1. ''"Fossilworks:Aegypiinae". Fossilworks. Retrieved 17 December 2021.''
2. ''Ogada, D.L.; Keesing, F. & Virani, M.Z. (2001). "Dropping dead: causes and consequences of vulture population declines worldwide" (PDF). Annals of the New York Academy of Sciences. '''1249''' (The Year in Ecology and Conservation Biology): 57–71. doi:10.1111/j.1749-6632.2011.06293.x. <nowiki>PMID 22175274</nowiki>.''
3. ''Amadon, D. (1977). "Notes on the taxonomy of vultures" (PDF). The Condor. '''79''' (4): 413–416. doi:10.2307/1367720. JSTOR 1367720.''
79h117tj9mnx37d0x0jk2yuxq3dc60m
41073
41024
2026-07-09T09:27:12Z
Lshude
16250
inserted reference list
41073
wikitext
text/x-wiki
'''Vulture is a bird of prey that scavenges on carrion. There are 23 extant species of vulture (including condors). Old World vultures include 16 living species native to Europe, Africa, and Asia; New World vultures are restricted to North and South America and consist of seven species. A particular characteristic of many vultures is a bald, unfeathered head. This bare skin is thought to keep the head clean when feeding, and also plays an important role in thermoregulation.'''
Vultures have been observed to hunch their bodies and tuck in their heads in the cold, and open their wings and stretch their necks in the heat. They also urinate on themselves as a means of cooling their bodies.
A group of vultures in flight is called a "kettle", while the term "committee" refers to a group of vultures resting on the ground or in trees. A group of vultures that are feeding is termed a "wake".
'''References'''
1. ''"Fossilworks:Aegypiinae". Fossilworks. Retrieved 17 December 2021.''
2. ''Ogada, D.L.; Keesing, F. & Virani, M.Z. (2001). "Dropping dead: causes and consequences of vulture population declines worldwide" (PDF). Annals of the New York Academy of Sciences. '''1249''' (The Year in Ecology and Conservation Biology): 57–71. doi:10.1111/j.1749-6632.2011.06293.x. <nowiki>PMID 22175274</nowiki>.''
3. ''Amadon, D. (1977). "Notes on the taxonomy of vultures" (PDF). The Condor. '''79''' (4): 413–416. doi:10.2307/1367720. JSTOR 1367720.''
== Imithombo yolwazi ==
<references />
5huk9z72g8x16ah8knzpgp0gg2afhfm
Ilungu:Jobelele/Draft 1
2
9132
40989
2026-07-08T14:20:09Z
Jobelele
16254
Iqwrhasha
40989
wikitext
text/x-wiki
iqwarhana
ds5dcsxfivjc7xjbqb8xhi6sh1m40jq
41046
40989
2026-07-09T07:28:58Z
Jobelele
16254
41046
wikitext
text/x-wiki
iqwarhana'''Unomathotholo'''
'''Inkcazo'''
Inomathotholo sisixhobo se-elektroniki esifumana kwaye sidlulise imiqondiso yesandi ngamaza erediyo. Isetyenziswa kakhulu kunxibelelwano, ukuzonwabisa, kunye nokusasazwa kolwazi. Iirediyo zisebenza ngokulungelelanisa iifrikhwensi ezithile ukuze zithathe imiqondiso yokusasazwa, ezithi emva koko ziguqulwe zibe sisandi esivakalayo. Zibe yinxalenye ebalulekileyo yonxibelelwano lwanamhlanje ukusukela oko zasungulwa, zenza kube lula ukufikelela kwiindaba, umculo, kunye nosasazo olungxamisekileyo kwihlabathi liphela (Katz, 2010).
'''Indima kunomathotholo kuLuntu'''
Iirediyo zidlale indima ebalulekileyo ekubumbeni unxibelelwano, inkcubeko, kunye nokusasazwa kolwazi ukusukela oko zasungulwa. Njengenye yezixhobo zokuqala zonxibelelwano olukhulu lwe-elektroniki, iirediyo zitshintshe indlela abantu abafumana ngayo iindaba, ukuzonwabisa, kunye nolwazi olungxamisekileyo, zichaphazela uphuhliso loluntu kumanqanaba amaninzi (Smith, 2018).
Ngokwembali, iirediyo bezingasebenzi nje kuphela njengomthombo wolonwabo ngomculo kunye nemiboniso yamahlaya kodwa zikwasebenza njengezixhobo ezibalulekileyo zokusasaza ulwazi ngamaxesha anzima afana neemfazwe, iintlekele zemvelo, kunye nokuphazamiseka kwezopolitiko (Johnson, 2020). Umzekelo, ngexesha leMfazwe Yehlabathi yesiBini, iirediyo zazibalulekile ekusasazeni i-propaganda nokugcina abemi benolwazi malunga nophuhliso lwexesha lemfazwe, ngaloo ndlela bekhuthaza umanyano lwesizwe (Brown, 2019).
Ngaphezu koko, iirediyo ziye zanegalelo elikhulu kutshintshiselwano lwenkcubeko kunye nehlabathi jikelele. Ngokuthumela umxholo owahlukeneyo kwimida, iirediyo zenze kube lula ukwabelana ngomculo, ulwimi, kunye namasiko, zikhuthaza ukuqondana kweenkcubeko ezahlukeneyo (Williams, 2021). Kwimimandla emininzi esakhulayo, iirediyo zihlala zibalulekile ngenxa yokufikeleleka kwazo nokufikeleleka kwazo, zibonelela ngolwazi olubalulekileyo lwemfundo kunye nempilo kwiindawo ezikude (Kumar, 2022).
Ngaphandle kokwanda kweendaba zedijithali, iirediyo ziyaqhubeka nokuba nefuthe, ngakumbi kwimimandla enokufikelela kwi-intanethi okulinganiselweyo. Zisebenza njengeendlela zonxibelelwano ezizinzileyo ngexesha leengxamiseko xa iziseko zedijithali zinokuphazamiseka (Davis, 2023). Ukongeza, ukufika kwerediyo ye-intanethi kunye namaqonga okusasaza kuye kwaphucula indima yerediyo yendabuko, kudibanisa ubuchwepheshe obudala kunye neefomathi ezintsha zedijithali ukufikelela kubaphulaphuli abaninzi (Martin, 2020).
Ukuqukumbela, indima yerediyo idlulela ngaphaya kokuzonwabisa nje; Sisixhobo esibalulekileyo sokusasazwa kolwazi, ukutshintshiselana ngenkcubeko, kunye nomanyano lwentlalo. Njengoko iteknoloji iqhubela phambili, irediyo iyatshintsha, iqinisekisa ukuba ukubaluleka kwayo kuyaqhubeka kuluntu lwanamhlanje.
'''Izalathiso'''
Brown, T. (2019). *Unxibelelwano lwerediyo nexesha lemfazwe: Impembelelo yeendaba zosasazo ngexesha leMfazwe Yehlabathi II*. Ijenali yeMbali yeMedia, 15(2), iphe. 45-60.
Davis, L. (2023). *Unxibelelwano olungxamisekileyo kunye nokuqina kwerediyo kwixesha ledijithali*. Ijenali yeHlabathi yeZifundo zeMedia, 22(4), iphe. 112-125.
Johnson, P. (2020). *Uphuhliso losasazo lwerediyo kunye nempembelelo yalo kuluntu*. Imidiya kunye noLuntu, 18(1), iphe. 33-50.
Kumar, R. (2022). *Irediyo njengesixhobo sophuhliso: Ukufikelela kuluntu olukude*. Ijenali yoPhuhliso, 10(3), iphe. 78-89.
---
gfnaou6citqi4m5goffgycr2aoa4cbb
Ilungu:PMbanya/Draft 1
2
9133
40990
2026-07-08T14:20:13Z
PMbanya
16223
Umzekelo ngumzekelo ngemizekelo
40990
wikitext
text/x-wiki
'''Ubudoda abukhulwlwa'''
c7ne2ky8vafaigvylgzit8pcvtz8dxl
41021
40990
2026-07-08T14:34:27Z
PMbanya
16223
41021
wikitext
text/x-wiki
'''Ubudoda abukhulelwa''' lento ibubudoda yinto apho esetyenzelwayo kwasekukhuleni kwenkwenkw. Into apha eqala kwasekuzalweni apho umzali wakho akukhulisa ngayo.
o1dda7nlg1nu69jth0zdqmbi6djefjq
41049
41021
2026-07-09T07:30:29Z
PMbanya
16223
Inserted the article
41049
wikitext
text/x-wiki
'''Isishwankathelo: Ubudoda Abukhulelwa'''
Isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sithetha ukuba ubudoda asiyonto umntu azalwa enayo, koko buyafundiswa, buyakhuliswa, yaye buyabonakaliswa ngezenzo zomntu. Ukukhuliswa kwenkwenkwe kuqala kwasekuzalweni, apho abazali nosapho beyifundisa imbeko, uxanduva, ukunyaniseka, ukusebenza nzima nokuhlonipha amasiko esizwe.
Kwisithethe samaXhosa, ulwaluko luluphawu lokungena kubomi bobudoda, kodwa alulwenzi umntu abe yindoda ngaphandle kokuba abonakalise isimilo esihle. Indoda yokwenene yileyo ithwala uxanduva, ikhathalela usapho, ihlonipha abantu, ikhusela uluntu, kwaye isebenzisa ubulumko ekwenzeni izigqibo.
Izaci namaqhalo afana nokuthi "Umthi ugotywa usemncinci "Inyathi ibuzwa kwabaphambili," "Isandla sihlamba esinye," kunye "Umntu ngumntu ngabantu" abonisa ukuba ubudoda bakhiwa ngemfundo, ngamava, nangokusebenzisana noluntu. Ezi mfundiso zikhuthaza ukuthobeka, intsebenziswano nokuhlonipha abanye.
Ngoko ke, ubudoda bokwenene abulinganiswa ngamandla omzimba, ubutyebi okanye isidima kuphela, koko bulinganiswa yisimilo, yintlonipho, kukunyaniseka, kukuzeyisa, nasekuthwaleni uxanduva. Yiyo loo nto amaXhosa esithi "ubudoda abukhulelwa''',"''' kuba indoda yakhiwa yindlela ekhuliswe ngayo nendlela ephila ngayo imihla ngemihla.
'''Ubudoda Abukhulelwa'''
'''"'''Ubudoda abukhulelwa." Esi sisaci samaXhosa esinentsingiselo enzulu nesifundisa ukuba ubudoda asiyonto umntu ayizalelwa nayo, koko yinto ayifundiswayo, ayikhuliswayo, aze ayibonakalise ngezenzo zakhe. Inkwenkwe ayivuki ngenye imini ibe yindoda. Ubudoda buqala kwakusazalwa umntwana, kwindlela abazali nosapho abamkhulisa ngayo, kwindlela afundiswa ngayo amasiko, imbeko, uxanduva, ukuzeyisa kunye nokuphila nabanye abantu.
AmaXhosa athi, "Umthi ugotywa usemncinci." Eli qhalo lisifundisa ukuba isimilo somntwana sakhiwa esemncinane. Ukuba inkwenkwe ikhuliswe ngembeko, inyaniso, ukusebenza nzima nokuhlonipha abantu, iya kukhula ibe yindoda enesidima. Kodwa ukuba ikhuliswe ngaphandle kwemfundiso nokuqeqeshwa, iya kuba nzima ukuyilungisa sele ikhulile.
Ubawo kwinkcubeko yesiXhosa wayengutitshala wobudoda. Wayengafundisi ngentetho kuphela, kodwa nangomzekelo wobomi. Wayefundisa unyana wakhe indlela yokwamkela iindwendwe, ukuthetha nabadala, ukukhusela usapho, ukugcina ilizwi lakhe nokusebenza nzima. Umama naye wayenendima enkulu ekwakheni isimilo, efundisa imbeko, uthando, ucoceko nokukhathalela abanye. Ngaloo ndlela ubudoda babungumsebenzi wosapho luphela.
AmaXhosa athi, "Inyathi ibuzwa kwabaphambili." Indoda ayizigwagwisi ngokwazi yonke into. Iyakwazi ukubuza kubadala, ifunde kubo, iphulaphule amacebiso kwaye ihloniphe amava abo. Oku kubonisa ukuthobeka, kuba umntu ozicingela ukuba wazi yonke into usoloko esengozini yokwenza iimpazamo.
Kwisizwe samaXhosa, ulwaluko alwenzi umntu abe yindoda ngokwalo. Lusisango lokungena kubomi bobudoda, kodwa indlela umntu aziphatha ngayo emva kolwaluko yeyona ibonisa ukuba uyifanele na loo ndima. Abadala babesithi, "Inkomo ayincanci etholeni” oku kuthetha ukuba indoda kufuneka izimele, ithwale uxanduva, kwaye ingahlali ixhomekeke kwabanye kuyo yonke into.
Indoda yakwaXhosa yindoda enoxanduva. Iyakwazi ukubonelela ngokwamandla ayo, isebenze nzima, kwaye ingabaleki iingxaki. Xa kukho ubunzima, ayibufihli ubuso, koko ifuna izisombululo. Isaci esithi "Inkunzi isematholeni" sisikhumbuza ukuba iinkokeli zangomso ziqala ukukhuliswa namhlanje. Yiyo loo nto inkwenkwe ifanele iqeqeshwe ukuze ibe yindoda eza kukhokela usapho noluntu ngobulumko.
Enye yezona mpawu zibalulekileyo zendoda yintlonipho. AmaXhosa athi''',''' "Intlonipho ayithengwa." Intlonipho ifunyanwa yindlela umntu aziphatha ngayo. Indoda ihlonipha abantu abadala, abafazi, abantwana, iinkokeli kunye noluntu ngokubanzi. Ayithethi kakubi ngabanye, ayisebenzisi amandla ukucinezela, kwaye ayizigwagwisi ngobutyebi okanye ngesikhundla sayo.
Indoda ikwabizwa ngokuba ngumkhuseli. Ukukhusela akuthethi ukulwa kuphela, koko kuthetha ukukhusela isidima sosapho, amasiko, abantwana nabantu ababuthathaka. Isibindi sokwenene asibonakali ngomsindo okanye ngobundlobongela, sibonakala ngokunyamezela, ukuzeyisa nokwenza ubulungisa. AmaXhosa athi, "Ubuhle bendoda ziinkomo zayo," kodwa kule mihla le nkcazo mayiqondwe ngokubanzi. Ubuhle bendoda abupheleli kubutyebi, koko bubonakala kwisidima sayo, kwisimilo sayo, nakwindlela ebaphatha ngayo abantu.
Kudala amadoda ayedibana ezinkundleni efundisana ngemithetho yesizwe, esombulula iingxabano kwaye ekhokela uluntu. Inkundla yayisisikolo sobunkokeli, apho kwakufundwa khona ukuthetha ngentlonipho, ukumamela nokuthatha izigqibo ezinobulungisa. Oku kwakusenza indoda ibe ngumakhi woxolo hayi umdali wongquzulwano.
AmaXhosa athi, "Isandla sihlamba esinye." Eli qhalo lisifundisa ukuba indoda ayiphili yodwa. Iyasebenzisana nabanye, iyancedisana noluntu, kwaye iyazi ukuba impumelelo ifunyanwa ngokubambisana. Indoda enobudoda bokwenene ayikhangeli inzuzo yayo kuphela, koko ikhathalela impilo nempumelelo yabanye.
Nakule mihla, ubudoda kufuneka buhambelane notshintsho lwexesha ngaphandle kokulahla iingcambu zesintu. Indoda kufuneka ifunde, isebenze nzima, ihloniphe amalungelo abantu bonke, ilwe nobundlobongela obujoliswe kubafazi nabantwana, ikhuthaze uxolo, kwaye ibe ngumzekelo omhle kulutsha. Imfundo, ulwazi nobuchwepheshe mabusetyenziswe ukwakha uluntu olungcono, hayi ukulahla amasiko neenqobo ezakhayo.
Ngoko ke, isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sisifundisa ukuba ubudoda yindlela yokuphila. Asikho kwizihlunu zomzimba, asikho kumandla okanye kubutyebi, koko sikwisimilo, kubulumko, kwintlonipho, ekunyanisekeni nasekuthwaleni uxanduva. Indoda yokwenene yileyo iligcinayo ilizwi layo, ekhathalela usapho lwayo, ehlonipha uluntu, egcina amasiko amahle, aze abe ngumzekelo kubantwana nakwizizukulwana ezizayo.
Njengoko amaXhosa esitsho, "Umntu ngumntu ngabantu." Ubudoda bokwenene buhlala bubonakala kubudlelwane bomntu nabanye. Indoda ayizakheli udumo ngokuziphakamisa, kodwa ilufumana ngokuba sisibane, ngumkhuseli, ngumcebisi, ngumakhi wosapho noluntu. Ngaloo ndlela, ubudoda buyakhuliswa, buyafundiswa, yaye bubonakaliswa yimisebenzi emihle yomntu yonke imihla yobomi bakhe.
mjvhbxbo8d5h8j5acqpsli3wftrqs2x
41069
41049
2026-07-09T09:27:02Z
PMbanya
16223
Inserted reference list
41069
wikitext
text/x-wiki
'''Isishwankathelo: Ubudoda Abukhulelwa'''
Isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sithetha ukuba ubudoda asiyonto umntu azalwa enayo, koko buyafundiswa, buyakhuliswa, yaye buyabonakaliswa ngezenzo zomntu. Ukukhuliswa kwenkwenkwe kuqala kwasekuzalweni, apho abazali nosapho beyifundisa imbeko, uxanduva, ukunyaniseka, ukusebenza nzima nokuhlonipha amasiko esizwe.
Kwisithethe samaXhosa, ulwaluko luluphawu lokungena kubomi bobudoda, kodwa alulwenzi umntu abe yindoda ngaphandle kokuba abonakalise isimilo esihle. Indoda yokwenene yileyo ithwala uxanduva, ikhathalela usapho, ihlonipha abantu, ikhusela uluntu, kwaye isebenzisa ubulumko ekwenzeni izigqibo.
Izaci namaqhalo afana nokuthi "Umthi ugotywa usemncinci "Inyathi ibuzwa kwabaphambili," "Isandla sihlamba esinye," kunye "Umntu ngumntu ngabantu" abonisa ukuba ubudoda bakhiwa ngemfundo, ngamava, nangokusebenzisana noluntu. Ezi mfundiso zikhuthaza ukuthobeka, intsebenziswano nokuhlonipha abanye.
Ngoko ke, ubudoda bokwenene abulinganiswa ngamandla omzimba, ubutyebi okanye isidima kuphela, koko bulinganiswa yisimilo, yintlonipho, kukunyaniseka, kukuzeyisa, nasekuthwaleni uxanduva. Yiyo loo nto amaXhosa esithi "ubudoda abukhulelwa''',"''' kuba indoda yakhiwa yindlela ekhuliswe ngayo nendlela ephila ngayo imihla ngemihla.
'''Ubudoda Abukhulelwa'''
'''"'''Ubudoda abukhulelwa." Esi sisaci samaXhosa esinentsingiselo enzulu nesifundisa ukuba ubudoda asiyonto umntu ayizalelwa nayo, koko yinto ayifundiswayo, ayikhuliswayo, aze ayibonakalise ngezenzo zakhe. Inkwenkwe ayivuki ngenye imini ibe yindoda. Ubudoda buqala kwakusazalwa umntwana, kwindlela abazali nosapho abamkhulisa ngayo, kwindlela afundiswa ngayo amasiko, imbeko, uxanduva, ukuzeyisa kunye nokuphila nabanye abantu.
AmaXhosa athi, "Umthi ugotywa usemncinci." Eli qhalo lisifundisa ukuba isimilo somntwana sakhiwa esemncinane. Ukuba inkwenkwe ikhuliswe ngembeko, inyaniso, ukusebenza nzima nokuhlonipha abantu, iya kukhula ibe yindoda enesidima. Kodwa ukuba ikhuliswe ngaphandle kwemfundiso nokuqeqeshwa, iya kuba nzima ukuyilungisa sele ikhulile.
Ubawo kwinkcubeko yesiXhosa wayengutitshala wobudoda. Wayengafundisi ngentetho kuphela, kodwa nangomzekelo wobomi. Wayefundisa unyana wakhe indlela yokwamkela iindwendwe, ukuthetha nabadala, ukukhusela usapho, ukugcina ilizwi lakhe nokusebenza nzima. Umama naye wayenendima enkulu ekwakheni isimilo, efundisa imbeko, uthando, ucoceko nokukhathalela abanye. Ngaloo ndlela ubudoda babungumsebenzi wosapho luphela.
AmaXhosa athi, "Inyathi ibuzwa kwabaphambili." Indoda ayizigwagwisi ngokwazi yonke into. Iyakwazi ukubuza kubadala, ifunde kubo, iphulaphule amacebiso kwaye ihloniphe amava abo. Oku kubonisa ukuthobeka, kuba umntu ozicingela ukuba wazi yonke into usoloko esengozini yokwenza iimpazamo.
Kwisizwe samaXhosa, ulwaluko alwenzi umntu abe yindoda ngokwalo. Lusisango lokungena kubomi bobudoda, kodwa indlela umntu aziphatha ngayo emva kolwaluko yeyona ibonisa ukuba uyifanele na loo ndima. Abadala babesithi, "Inkomo ayincanci etholeni” oku kuthetha ukuba indoda kufuneka izimele, ithwale uxanduva, kwaye ingahlali ixhomekeke kwabanye kuyo yonke into.
Indoda yakwaXhosa yindoda enoxanduva. Iyakwazi ukubonelela ngokwamandla ayo, isebenze nzima, kwaye ingabaleki iingxaki. Xa kukho ubunzima, ayibufihli ubuso, koko ifuna izisombululo. Isaci esithi "Inkunzi isematholeni" sisikhumbuza ukuba iinkokeli zangomso ziqala ukukhuliswa namhlanje. Yiyo loo nto inkwenkwe ifanele iqeqeshwe ukuze ibe yindoda eza kukhokela usapho noluntu ngobulumko.
Enye yezona mpawu zibalulekileyo zendoda yintlonipho. AmaXhosa athi''',''' "Intlonipho ayithengwa." Intlonipho ifunyanwa yindlela umntu aziphatha ngayo. Indoda ihlonipha abantu abadala, abafazi, abantwana, iinkokeli kunye noluntu ngokubanzi. Ayithethi kakubi ngabanye, ayisebenzisi amandla ukucinezela, kwaye ayizigwagwisi ngobutyebi okanye ngesikhundla sayo.
Indoda ikwabizwa ngokuba ngumkhuseli. Ukukhusela akuthethi ukulwa kuphela, koko kuthetha ukukhusela isidima sosapho, amasiko, abantwana nabantu ababuthathaka. Isibindi sokwenene asibonakali ngomsindo okanye ngobundlobongela, sibonakala ngokunyamezela, ukuzeyisa nokwenza ubulungisa. AmaXhosa athi, "Ubuhle bendoda ziinkomo zayo," kodwa kule mihla le nkcazo mayiqondwe ngokubanzi. Ubuhle bendoda abupheleli kubutyebi, koko bubonakala kwisidima sayo, kwisimilo sayo, nakwindlela ebaphatha ngayo abantu.
Kudala amadoda ayedibana ezinkundleni efundisana ngemithetho yesizwe, esombulula iingxabano kwaye ekhokela uluntu. Inkundla yayisisikolo sobunkokeli, apho kwakufundwa khona ukuthetha ngentlonipho, ukumamela nokuthatha izigqibo ezinobulungisa. Oku kwakusenza indoda ibe ngumakhi woxolo hayi umdali wongquzulwano.
AmaXhosa athi, "Isandla sihlamba esinye." Eli qhalo lisifundisa ukuba indoda ayiphili yodwa. Iyasebenzisana nabanye, iyancedisana noluntu, kwaye iyazi ukuba impumelelo ifunyanwa ngokubambisana. Indoda enobudoda bokwenene ayikhangeli inzuzo yayo kuphela, koko ikhathalela impilo nempumelelo yabanye.
Nakule mihla, ubudoda kufuneka buhambelane notshintsho lwexesha ngaphandle kokulahla iingcambu zesintu. Indoda kufuneka ifunde, isebenze nzima, ihloniphe amalungelo abantu bonke, ilwe nobundlobongela obujoliswe kubafazi nabantwana, ikhuthaze uxolo, kwaye ibe ngumzekelo omhle kulutsha. Imfundo, ulwazi nobuchwepheshe mabusetyenziswe ukwakha uluntu olungcono, hayi ukulahla amasiko neenqobo ezakhayo.
Ngoko ke, isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sisifundisa ukuba ubudoda yindlela yokuphila. Asikho kwizihlunu zomzimba, asikho kumandla okanye kubutyebi, koko sikwisimilo, kubulumko, kwintlonipho, ekunyanisekeni nasekuthwaleni uxanduva. Indoda yokwenene yileyo iligcinayo ilizwi layo, ekhathalela usapho lwayo, ehlonipha uluntu, egcina amasiko amahle, aze abe ngumzekelo kubantwana nakwizizukulwana ezizayo.
Njengoko amaXhosa esitsho, "Umntu ngumntu ngabantu." Ubudoda bokwenene buhlala bubonakala kubudlelwane bomntu nabanye. Indoda ayizakheli udumo ngokuziphakamisa, kodwa ilufumana ngokuba sisibane, ngumkhuseli, ngumcebisi, ngumakhi wosapho noluntu. Ngaloo ndlela, ubudoda buyakhuliswa, buyafundiswa, yaye bubonakaliswa yimisebenzi emihle yomntu yonke imihla yobomi bakhe.
== Imithombo yolwazi ==
<references />
jqi969vogafw7pgwym9wbvbi6x76jca
41106
41069
2026-07-09T10:15:37Z
PMbanya
16223
41106
wikitext
text/x-wiki
'''Isishwankathelo: Ubudoda Abukhulelwa'''
Isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sithetha ukuba ubudoda asiyonto umntu azalwa enayo, koko buyafundiswa, buyakhuliswa, yaye buyabonakaliswa ngezenzo zomntu. Ukukhuliswa kwenkwenkwe kuqala kwasekuzalweni, apho abazali nosapho beyifundisa imbeko, uxanduva, ukunyaniseka, ukusebenza nzima nokuhlonipha amasiko esizwe.
Kwisithethe samaXhosa, ulwaluko luluphawu lokungena kubomi bobudoda, kodwa alulwenzi umntu abe yindoda ngaphandle kokuba abonakalise isimilo esihle. Indoda yokwenene yileyo ithwala uxanduva, ikhathalela usapho, ihlonipha abantu, ikhusela uluntu, kwaye isebenzisa ubulumko ekwenzeni izigqibo.
Izaci namaqhalo afana nokuthi "Umthi ugotywa usemncinci "Inyathi ibuzwa kwabaphambili," "Isandla sihlamba esinye," kunye "Umntu ngumntu ngabantu" abonisa ukuba ubudoda bakhiwa ngemfundo, ngamava, nangokusebenzisana noluntu. Ezi mfundiso zikhuthaza ukuthobeka, intsebenziswano nokuhlonipha abanye.
Ngoko ke, ubudoda bokwenene abulinganiswa ngamandla omzimba, ubutyebi okanye isidima kuphela, koko bulinganiswa yisimilo, yintlonipho, kukunyaniseka, kukuzeyisa, nasekuthwaleni uxanduva. Yiyo loo nto amaXhosa esithi "ubudoda abukhulelwa''',"''' kuba indoda yakhiwa yindlela ekhuliswe ngayo nendlela ephila ngayo imihla ngemihla.
'''Ubudoda Abukhulelwa'''
'''"'''Ubudoda abukhulelwa." Esi sisaci samaXhosa esinentsingiselo enzulu nesifundisa ukuba ubudoda asiyonto umntu ayizalelwa nayo, koko yinto ayifundiswayo, ayikhuliswayo, aze ayibonakalise ngezenzo zakhe. Inkwenkwe ayivuki ngenye imini ibe yindoda. Ubudoda buqala kwakusazalwa umntwana, kwindlela abazali nosapho abamkhulisa ngayo, kwindlela afundiswa ngayo amasiko, imbeko, uxanduva, ukuzeyisa kunye nokuphila nabanye abantu.
AmaXhosa athi, "Umthi ugotywa usemncinci." Eli qhalo lisifundisa ukuba isimilo somntwana sakhiwa esemncinane. Ukuba inkwenkwe ikhuliswe ngembeko, inyaniso, ukusebenza nzima nokuhlonipha abantu, iya kukhula ibe yindoda enesidima. Kodwa ukuba ikhuliswe ngaphandle kwemfundiso nokuqeqeshwa, iya kuba nzima ukuyilungisa sele ikhulile.
Ubawo kwinkcubeko yesiXhosa wayengutitshala wobudoda. Wayengafundisi ngentetho kuphela, kodwa nangomzekelo wobomi. Wayefundisa unyana wakhe indlela yokwamkela iindwendwe, ukuthetha nabadala, ukukhusela usapho, ukugcina ilizwi lakhe nokusebenza nzima. Umama naye wayenendima enkulu ekwakheni isimilo, efundisa imbeko, uthando, ucoceko nokukhathalela abanye. Ngaloo ndlela ubudoda babungumsebenzi wosapho luphela.
AmaXhosa athi, "Inyathi ibuzwa kwabaphambili." Indoda ayizigwagwisi ngokwazi yonke into. Iyakwazi ukubuza kubadala, ifunde kubo, iphulaphule amacebiso kwaye ihloniphe amava abo. Oku kubonisa ukuthobeka, kuba umntu ozicingela ukuba wazi yonke into usoloko esengozini yokwenza iimpazamo.
Kwisizwe samaXhosa, ulwaluko alwenzi umntu abe yindoda ngokwalo. Lusisango lokungena kubomi bobudoda, kodwa indlela umntu aziphatha ngayo emva kolwaluko yeyona ibonisa ukuba uyifanele na loo ndima. Abadala babesithi, "Inkomo ayincanci etholeni” oku kuthetha ukuba indoda kufuneka izimele, ithwale uxanduva, kwaye ingahlali ixhomekeke kwabanye kuyo yonke into.
Indoda yakwaXhosa yindoda enoxanduva. Iyakwazi ukubonelela ngokwamandla ayo, isebenze nzima, kwaye ingabaleki iingxaki. Xa kukho ubunzima, ayibufihli ubuso, koko ifuna izisombululo. Isaci esithi "Inkunzi isematholeni" sisikhumbuza ukuba iinkokeli zangomso ziqala ukukhuliswa namhlanje. Yiyo loo nto inkwenkwe ifanele iqeqeshwe ukuze ibe yindoda eza kukhokela usapho noluntu ngobulumko.
Enye yezona mpawu zibalulekileyo zendoda yintlonipho. AmaXhosa athi''',''' "Intlonipho ayithengwa." Intlonipho ifunyanwa yindlela umntu aziphatha ngayo. Indoda ihlonipha abantu abadala, abafazi, abantwana, iinkokeli kunye noluntu ngokubanzi. Ayithethi kakubi ngabanye, ayisebenzisi amandla ukucinezela, kwaye ayizigwagwisi ngobutyebi okanye ngesikhundla sayo.
Indoda ikwabizwa ngokuba ngumkhuseli. Ukukhusela akuthethi ukulwa kuphela, koko kuthetha ukukhusela isidima sosapho, amasiko, abantwana nabantu ababuthathaka. Isibindi sokwenene asibonakali ngomsindo okanye ngobundlobongela, sibonakala ngokunyamezela, ukuzeyisa nokwenza ubulungisa. AmaXhosa athi, "Ubuhle bendoda ziinkomo zayo," kodwa kule mihla le nkcazo mayiqondwe ngokubanzi. Ubuhle bendoda abupheleli kubutyebi, koko bubonakala kwisidima sayo, kwisimilo sayo, nakwindlela ebaphatha ngayo abantu.
Kudala amadoda ayedibana ezinkundleni efundisana ngemithetho yesizwe, esombulula iingxabano kwaye ekhokela uluntu. Inkundla yayisisikolo sobunkokeli, apho kwakufundwa khona ukuthetha ngentlonipho, ukumamela nokuthatha izigqibo ezinobulungisa. Oku kwakusenza indoda ibe ngumakhi woxolo hayi umdali wongquzulwano.
AmaXhosa athi, "Isandla sihlamba esinye." Eli qhalo lisifundisa ukuba indoda ayiphili yodwa. Iyasebenzisana nabanye, iyancedisana noluntu, kwaye iyazi ukuba impumelelo ifunyanwa ngokubambisana. Indoda enobudoda bokwenene ayikhangeli inzuzo yayo kuphela, koko ikhathalela impilo nempumelelo yabanye.
Nakule mihla, ubudoda kufuneka buhambelane notshintsho lwexesha ngaphandle kokulahla iingcambu zesintu. Indoda kufuneka ifunde, isebenze nzima, ihloniphe amalungelo abantu bonke, ilwe nobundlobongela obujoliswe kubafazi nabantwana, ikhuthaze uxolo, kwaye ibe ngumzekelo omhle kulutsha. Imfundo, ulwazi nobuchwepheshe mabusetyenziswe ukwakha uluntu olungcono, hayi ukulahla amasiko neenqobo ezakhayo.
Ngoko ke, isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sisifundisa ukuba ubudoda yindlela yokuphila. Asikho kwizihlunu zomzimba, asikho kumandla okanye kubutyebi, koko sikwisimilo, kubulumko, kwintlonipho, ekunyanisekeni nasekuthwaleni uxanduva. Indoda yokwenene yileyo iligcinayo ilizwi layo, ekhathalela usapho lwayo, ehlonipha uluntu, egcina amasiko amahle, aze abe ngumzekelo kubantwana nakwizizukulwana ezizayo.
Njengoko amaXhosa esitsho, "Umntu ngumntu ngabantu." Ubudoda bokwenene buhlala bubonakala kubudlelwane bomntu nabanye. Indoda ayizakheli udumo ngokuziphakamisa, kodwa ilufumana ngokuba sisibane, ngumkhuseli, ngumcebisi, ngumakhi wosapho noluntu. Ngaloo ndlela, ubudoda buyakhuliswa, buyafundiswa, yaye bubonakaliswa yimisebenzi emihle yomntu yonke imihla yobomi bakhe.
== Imithombo yolwazi ==
<references /><ref>{{Cite web|date=2011-07-21|title=Ubudoda Benyani: Rethinking Masculinity, Responsibility and Belonging at Rhodes University|url=https://www.ru.ac.za/latestnews/ubundoda_benyani.html|accessdate=2026-07-09|website=www.ru.ac.za|language=en-US}}</ref>
<ref>{{Cite web|last=Ust|first=Homeabout|last2=FunDza|first2=C'sCONTACTHELP © 2026|title=Ubudoda abukhulelwa {{!}} FunDza|url=https://live.fundza.mobi/home/unfiltered/poetry/ubudoda-abukhulelwa/|accessdate=2026-07-09|website=live.fundza.mobi|language=en-US}}</ref>
<ref>{{Cite journal|last=Gqeba|first=Nokuzola|date=26 July 2024|title=Leveraging on indigenous knowledge systems for leadership development in young men: discernable lessons from Ulwaluko amongst Xhosa speakers|url=https://www.ssbfnet.com/ojs/index.php/ijrbs|journal=Research in Business & Social Science|volume=13|pages=874}}</ref>
<ref>{{Cite journal|last=Manyaapelo|date=2019|title=Ubudoda Abukhulelwa – Responsible Manhood: Towards the development of a culturally tailored and contextually sensitive life skills programme for young men in South Africa|url=https://cris.maastrichtuniversity.nl/portal/en/publications/ubudoda-abukhulelwa--responsible-manhood(cbf7be37-7b71-4777-8be8-0369518ddf3e).html|doi=10.26481/dis.20191203tm}}</ref>
<ref>{{Cite web|title=Ngaba Kubalulekile Ukuba Nembeko? {{!}} Ulutsha Luyabuza|url=https://www.jw.org/xh/izinto-ezifundiswa-yibhayibhile/abasebatsha/luyabuza/kubalulekile-ukuba-nembeko/|accessdate=2026-07-09|website=JW.ORG|language=xh}}</ref>
9cdsxp8a8mkcb4xkn3gidxdhyw9t9qy
41112
41106
2026-07-09T10:22:50Z
PMbanya
16223
41112
wikitext
text/x-wiki
'''Isishwankathelo: Ubudoda Abukhulelwa'''
Isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sithetha ukuba ubudoda asiyonto umntu azalwa enayo, koko buyafundiswa, buyakhuliswa, yaye buyabonakaliswa ngezenzo zomntu. Ukukhuliswa kwenkwenkwe kuqala kwasekuzalweni, apho abazali nosapho beyifundisa imbeko, uxanduva, ukunyaniseka, ukusebenza nzima nokuhlonipha amasiko esizwe.
Kwisithethe samaXhosa, ulwaluko luluphawu lokungena kubomi bobudoda, kodwa alulwenzi umntu abe yindoda ngaphandle kokuba abonakalise isimilo esihle. Indoda yokwenene yileyo ithwala uxanduva, ikhathalela usapho, ihlonipha abantu, ikhusela uluntu, kwaye isebenzisa ubulumko ekwenzeni izigqibo.
Izaci namaqhalo afana nokuthi "Umthi ugotywa usemncinci "Inyathi ibuzwa kwabaphambili," "Isandla sihlamba esinye," kunye "Umntu ngumntu ngabantu" abonisa ukuba ubudoda bakhiwa ngemfundo, ngamava, nangokusebenzisana noluntu. Ezi mfundiso zikhuthaza ukuthobeka, intsebenziswano nokuhlonipha abanye.
Ngoko ke, ubudoda bokwenene abulinganiswa ngamandla omzimba, ubutyebi okanye isidima kuphela, koko bulinganiswa yisimilo, yintlonipho, kukunyaniseka, kukuzeyisa, nasekuthwaleni uxanduva. Yiyo loo nto amaXhosa esithi "ubudoda abukhulelwa''',"''' kuba indoda yakhiwa yindlela ekhuliswe ngayo nendlela ephila ngayo imihla ngemihla.
'''Ubudoda Abukhulelwa'''
'''"'''Ubudoda abukhulelwa." Esi sisaci samaXhosa esinentsingiselo enzulu nesifundisa ukuba ubudoda asiyonto umntu ayizalelwa nayo, koko yinto ayifundiswayo, ayikhuliswayo, aze ayibonakalise ngezenzo zakhe. Inkwenkwe ayivuki ngenye imini ibe yindoda. Ubudoda buqala kwakusazalwa umntwana, kwindlela abazali nosapho abamkhulisa ngayo, kwindlela afundiswa ngayo amasiko, imbeko, uxanduva, ukuzeyisa kunye nokuphila nabanye abantu.
AmaXhosa athi, "Umthi ugotywa usemncinci." Eli qhalo lisifundisa ukuba isimilo somntwana sakhiwa esemncinane. Ukuba inkwenkwe ikhuliswe ngembeko, inyaniso, ukusebenza nzima nokuhlonipha abantu, iya kukhula ibe yindoda enesidima. Kodwa ukuba ikhuliswe ngaphandle kwemfundiso nokuqeqeshwa, iya kuba nzima ukuyilungisa sele ikhulile.
Ubawo kwinkcubeko yesiXhosa wayengutitshala wobudoda. Wayengafundisi ngentetho kuphela, kodwa nangomzekelo wobomi. Wayefundisa unyana wakhe indlela yokwamkela iindwendwe, ukuthetha nabadala, ukukhusela usapho, ukugcina ilizwi lakhe nokusebenza nzima. Umama naye wayenendima enkulu ekwakheni isimilo, efundisa imbeko, uthando, ucoceko nokukhathalela abanye. Ngaloo ndlela ubudoda babungumsebenzi wosapho luphela.
AmaXhosa athi, "Inyathi ibuzwa kwabaphambili." Indoda ayizigwagwisi ngokwazi yonke into. Iyakwazi ukubuza kubadala, ifunde kubo, iphulaphule amacebiso kwaye ihloniphe amava abo. Oku kubonisa ukuthobeka, kuba umntu ozicingela ukuba wazi yonke into usoloko esengozini yokwenza iimpazamo.
Kwisizwe samaXhosa, ulwaluko alwenzi umntu abe yindoda ngokwalo. Lusisango lokungena kubomi bobudoda, kodwa indlela umntu aziphatha ngayo emva kolwaluko yeyona ibonisa ukuba uyifanele na loo ndima. Abadala babesithi, "Inkomo ayincanci etholeni” oku kuthetha ukuba indoda kufuneka izimele, ithwale uxanduva, kwaye ingahlali ixhomekeke kwabanye kuyo yonke into.(5)
Indoda yakwaXhosa yindoda enoxanduva. Iyakwazi ukubonelela ngokwamandla ayo, isebenze nzima, kwaye ingabaleki iingxaki. Xa kukho ubunzima, ayibufihli ubuso, koko ifuna izisombululo. Isaci esithi "Inkunzi isematholeni" sisikhumbuza ukuba iinkokeli zangomso ziqala ukukhuliswa namhlanje. Yiyo loo nto inkwenkwe ifanele iqeqeshwe ukuze ibe yindoda eza kukhokela usapho noluntu ngobulumko.
Enye yezona mpawu zibalulekileyo zendoda yintlonipho. AmaXhosa athi''',''' "Intlonipho ayithengwa." Intlonipho ifunyanwa yindlela umntu aziphatha ngayo. Indoda ihlonipha abantu abadala, abafazi, abantwana, iinkokeli kunye noluntu ngokubanzi. Ayithethi kakubi ngabanye, ayisebenzisi amandla ukucinezela, kwaye ayizigwagwisi ngobutyebi okanye ngesikhundla sayo.
Indoda ikwabizwa ngokuba ngumkhuseli. Ukukhusela akuthethi ukulwa kuphela, koko kuthetha ukukhusela isidima sosapho, amasiko, abantwana nabantu ababuthathaka. Isibindi sokwenene asibonakali ngomsindo okanye ngobundlobongela, sibonakala ngokunyamezela, ukuzeyisa nokwenza ubulungisa. AmaXhosa athi, "Ubuhle bendoda ziinkomo zayo," kodwa kule mihla le nkcazo mayiqondwe ngokubanzi. Ubuhle bendoda abupheleli kubutyebi, koko bubonakala kwisidima sayo, kwisimilo sayo, nakwindlela ebaphatha ngayo abantu.
Kudala amadoda ayedibana ezinkundleni efundisana ngemithetho yesizwe, esombulula iingxabano kwaye ekhokela uluntu. Inkundla yayisisikolo sobunkokeli, apho kwakufundwa khona ukuthetha ngentlonipho, ukumamela nokuthatha izigqibo ezinobulungisa. Oku kwakusenza indoda ibe ngumakhi woxolo hayi umdali wongquzulwano.
AmaXhosa athi, "Isandla sihlamba esinye." Eli qhalo lisifundisa ukuba indoda ayiphili yodwa. Iyasebenzisana nabanye, iyancedisana noluntu, kwaye iyazi ukuba impumelelo ifunyanwa ngokubambisana. Indoda enobudoda bokwenene ayikhangeli inzuzo yayo kuphela, koko ikhathalela impilo nempumelelo yabanye.
Nakule mihla, ubudoda kufuneka buhambelane notshintsho lwexesha ngaphandle kokulahla iingcambu zesintu. Indoda kufuneka ifunde, isebenze nzima, ihloniphe amalungelo abantu bonke, ilwe nobundlobongela obujoliswe kubafazi nabantwana, ikhuthaze uxolo, kwaye ibe ngumzekelo omhle kulutsha. Imfundo, ulwazi nobuchwepheshe mabusetyenziswe ukwakha uluntu olungcono, hayi ukulahla amasiko neenqobo ezakhayo.
Ngoko ke, isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sisifundisa ukuba ubudoda yindlela yokuphila. Asikho kwizihlunu zomzimba, asikho kumandla okanye kubutyebi, koko sikwisimilo, kubulumko, kwintlonipho, ekunyanisekeni nasekuthwaleni uxanduva. Indoda yokwenene yileyo iligcinayo ilizwi layo, ekhathalela usapho lwayo, ehlonipha uluntu, egcina amasiko amahle, aze abe ngumzekelo kubantwana nakwizizukulwana ezizayo.
Njengoko amaXhosa esitsho, "Umntu ngumntu ngabantu." Ubudoda bokwenene buhlala bubonakala kubudlelwane bomntu nabanye. Indoda ayizakheli udumo ngokuziphakamisa, kodwa ilufumana ngokuba sisibane, ngumkhuseli, ngumcebisi, ngumakhi wosapho noluntu. Ngaloo ndlela, ubudoda buyakhuliswa, buyafundiswa, yaye bubonakaliswa yimisebenzi emihle yomntu yonke imihla yobomi bakhe.
== Imithombo yolwazi ==
<ref>{{Cite web|date=2011-07-21|title=Ubudoda Benyani: Rethinking Masculinity, Responsibility and Belonging at Rhodes University|url=https://www.ru.ac.za/latestnews/ubundoda_benyani.html|accessdate=2026-07-09|website=www.ru.ac.za|language=en-US}}</ref>
<ref>{{Cite web|last=Ust|first=Homeabout|last2=FunDza|first2=C'sCONTACTHELP © 2026|title=Ubudoda abukhulelwa {{!}} FunDza|url=https://live.fundza.mobi/home/unfiltered/poetry/ubudoda-abukhulelwa/|accessdate=2026-07-09|website=live.fundza.mobi|language=en-US}}</ref>
<ref>{{Cite journal|last=Gqeba|first=Nokuzola|date=26 July 2024|title=Leveraging on indigenous knowledge systems for leadership development in young men: discernable lessons from Ulwaluko amongst Xhosa speakers|url=https://www.ssbfnet.com/ojs/index.php/ijrbs|journal=Research in Business & Social Science|volume=13|pages=874}}</ref>
<ref>{{Cite journal|last=Manyaapelo|date=2019|title=Ubudoda Abukhulelwa – Responsible Manhood: Towards the development of a culturally tailored and contextually sensitive life skills programme for young men in South Africa|url=https://cris.maastrichtuniversity.nl/portal/en/publications/ubudoda-abukhulelwa--responsible-manhood(cbf7be37-7b71-4777-8be8-0369518ddf3e).html|doi=10.26481/dis.20191203tm}}</ref>
<ref>{{Cite web|title=Ngaba Kubalulekile Ukuba Nembeko? {{!}} Ulutsha Luyabuza|url=https://www.jw.org/xh/izinto-ezifundiswa-yibhayibhile/abasebatsha/luyabuza/kubalulekile-ukuba-nembeko/|accessdate=2026-07-09|website=JW.ORG|language=xh}}</ref>
ei3rdu89twvjplq9mfprtswgsldjgix
41118
41112
2026-07-09T10:34:10Z
PMbanya
16223
41118
wikitext
text/x-wiki
'''Isishwankathelo: Ubudoda Abukhulelwa'''
Isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sithetha ukuba ubudoda asiyonto umntu azalwa enayo, koko buyafundiswa, buyakhuliswa, yaye buyabonakaliswa ngezenzo zomntu. Ukukhuliswa kwenkwenkwe kuqala kwasekuzalweni, apho abazali nosapho beyifundisa imbeko, uxanduva, ukunyaniseka, ukusebenza nzima nokuhlonipha amasiko esizwe.
Kwisithethe samaXhosa, ulwaluko luluphawu lokungena kubomi bobudoda, kodwa alulwenzi umntu abe yindoda ngaphandle kokuba abonakalise isimilo esihle. Indoda yokwenene yileyo ithwala uxanduva, ikhathalela usapho, ihlonipha abantu, ikhusela uluntu, kwaye isebenzisa ubulumko ekwenzeni izigqibo.
Izaci namaqhalo afana nokuthi "Umthi ugotywa usemncinci "Inyathi ibuzwa kwabaphambili," "Isandla sihlamba esinye," kunye "Umntu ngumntu ngabantu" abonisa ukuba ubudoda bakhiwa ngemfundo, ngamava, nangokusebenzisana noluntu. Ezi mfundiso zikhuthaza ukuthobeka, intsebenziswano nokuhlonipha abanye.
Ngoko ke, ubudoda bokwenene abulinganiswa ngamandla omzimba, ubutyebi okanye isidima kuphela, koko bulinganiswa yisimilo, yintlonipho, kukunyaniseka, kukuzeyisa, nasekuthwaleni uxanduva. Yiyo loo nto amaXhosa esithi "ubudoda abukhulelwa''',"''' kuba indoda yakhiwa yindlela ekhuliswe ngayo nendlela ephila ngayo imihla ngemihla.
'''Ubudoda Abukhulelwa'''
'''"'''Ubudoda abukhulelwa." Esi sisaci samaXhosa esinentsingiselo enzulu nesifundisa ukuba ubudoda asiyonto umntu ayizalelwa nayo, koko yinto ayifundiswayo, ayikhuliswayo, aze ayibonakalise ngezenzo zakhe. Inkwenkwe ayivuki ngenye imini ibe yindoda. Ubudoda buqala kwakusazalwa umntwana, kwindlela abazali nosapho abamkhulisa ngayo, kwindlela afundiswa ngayo amasiko, imbeko, uxanduva, ukuzeyisa kunye nokuphila nabanye abantu.
AmaXhosa athi, "Umthi ugotywa usemncinci." Eli qhalo lisifundisa ukuba isimilo somntwana sakhiwa esemncinane. Ukuba inkwenkwe ikhuliswe ngembeko, inyaniso, ukusebenza nzima nokuhlonipha abantu, iya kukhula ibe yindoda enesidima. Kodwa ukuba ikhuliswe ngaphandle kwemfundiso nokuqeqeshwa, iya kuba nzima ukuyilungisa sele ikhulile.
Ubawo kwinkcubeko yesiXhosa wayengutitshala wobudoda. Wayengafundisi ngentetho kuphela, kodwa nangomzekelo wobomi. Wayefundisa unyana wakhe indlela yokwamkela iindwendwe, ukuthetha nabadala, ukukhusela usapho, ukugcina ilizwi lakhe nokusebenza nzima. Umama naye wayenendima enkulu ekwakheni isimilo, efundisa imbeko, uthando, ucoceko nokukhathalela abanye. Ngaloo ndlela ubudoda babungumsebenzi wosapho luphela.
AmaXhosa athi, "Inyathi ibuzwa kwabaphambili." Indoda ayizigwagwisi ngokwazi yonke into. Iyakwazi ukubuza kubadala, ifunde kubo, iphulaphule amacebiso kwaye ihloniphe amava abo. Oku kubonisa ukuthobeka, kuba umntu ozicingela ukuba wazi yonke into usoloko esengozini yokwenza iimpazamo.
Kwisizwe samaXhosa, ulwaluko alwenzi umntu abe yindoda ngokwalo. Lusisango lokungena kubomi bobudoda, kodwa indlela umntu aziphatha ngayo emva kolwaluko yeyona ibonisa ukuba uyifanele na loo ndima. Abadala babesithi, "Inkomo ayincanci etholeni” oku kuthetha ukuba indoda kufuneka izimele, ithwale uxanduva, kwaye ingahlali ixhomekeke kwabanye kuyo yonke into.<ref name=":0" />
Indoda yakwaXhosa yindoda enoxanduva. Iyakwazi ukubonelela ngokwamandla ayo, isebenze nzima, kwaye ingabaleki iingxaki. Xa kukho ubunzima, ayibufihli ubuso, koko ifuna izisombululo. Isaci esithi "Inkunzi isematholeni" sisikhumbuza ukuba iinkokeli zangomso ziqala ukukhuliswa namhlanje. Yiyo loo nto inkwenkwe ifanele iqeqeshwe ukuze ibe yindoda eza kukhokela usapho noluntu ngobulumko.
Enye yezona mpawu zibalulekileyo zendoda yintlonipho. AmaXhosa athi''',''' "Intlonipho ayithengwa." Intlonipho ifunyanwa yindlela umntu aziphatha ngayo. Indoda ihlonipha abantu abadala, abafazi, abantwana, iinkokeli kunye noluntu ngokubanzi. Ayithethi kakubi ngabanye, ayisebenzisi amandla ukucinezela, kwaye ayizigwagwisi ngobutyebi okanye ngesikhundla sayo.
Indoda ikwabizwa ngokuba ngumkhuseli. Ukukhusela akuthethi ukulwa kuphela, koko kuthetha ukukhusela isidima sosapho, amasiko, abantwana nabantu ababuthathaka. Isibindi sokwenene asibonakali ngomsindo okanye ngobundlobongela, sibonakala ngokunyamezela, ukuzeyisa nokwenza ubulungisa. AmaXhosa athi, "Ubuhle bendoda ziinkomo zayo," kodwa kule mihla le nkcazo mayiqondwe ngokubanzi. Ubuhle bendoda abupheleli kubutyebi, koko bubonakala kwisidima sayo, kwisimilo sayo, nakwindlela ebaphatha ngayo abantu.
Kudala amadoda ayedibana ezinkundleni efundisana ngemithetho yesizwe, esombulula iingxabano kwaye ekhokela uluntu. Inkundla yayisisikolo sobunkokeli, apho kwakufundwa khona ukuthetha ngentlonipho, ukumamela nokuthatha izigqibo ezinobulungisa. Oku kwakusenza indoda ibe ngumakhi woxolo hayi umdali wongquzulwano.
AmaXhosa athi, "Isandla sihlamba esinye." Eli qhalo lisifundisa ukuba indoda ayiphili yodwa. Iyasebenzisana nabanye, iyancedisana noluntu, kwaye iyazi ukuba impumelelo ifunyanwa ngokubambisana. Indoda enobudoda bokwenene ayikhangeli inzuzo yayo kuphela, koko ikhathalela impilo nempumelelo yabanye.
Nakule mihla, ubudoda kufuneka buhambelane notshintsho lwexesha ngaphandle kokulahla iingcambu zesintu. Indoda kufuneka ifunde, isebenze nzima, ihloniphe amalungelo abantu bonke, ilwe nobundlobongela obujoliswe kubafazi nabantwana, ikhuthaze uxolo, kwaye ibe ngumzekelo omhle kulutsha. Imfundo, ulwazi nobuchwepheshe mabusetyenziswe ukwakha uluntu olungcono, hayi ukulahla amasiko neenqobo ezakhayo.
Ngoko ke, isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sisifundisa ukuba ubudoda yindlela yokuphila. Asikho kwizihlunu zomzimba, asikho kumandla okanye kubutyebi, koko sikwisimilo, kubulumko, kwintlonipho, ekunyanisekeni nasekuthwaleni uxanduva. Indoda yokwenene yileyo iligcinayo ilizwi layo, ekhathalela usapho lwayo, ehlonipha uluntu, egcina amasiko amahle, aze abe ngumzekelo kubantwana nakwizizukulwana ezizayo.
Njengoko amaXhosa esitsho, "Umntu ngumntu ngabantu." Ubudoda bokwenene buhlala bubonakala kubudlelwane bomntu nabanye. Indoda ayizakheli udumo ngokuziphakamisa, kodwa ilufumana ngokuba sisibane, ngumkhuseli, ngumcebisi, ngumakhi wosapho noluntu. Ngaloo ndlela, ubudoda buyakhuliswa, buyafundiswa, yaye bubonakaliswa yimisebenzi emihle yomntu yonke imihla yobomi bakhe.
== Imithombo yolwazi ==
<ref>{{Cite web|date=2011-07-21|title=Ubudoda Benyani: Rethinking Masculinity, Responsibility and Belonging at Rhodes University|url=https://www.ru.ac.za/latestnews/ubundoda_benyani.html|accessdate=2026-07-09|website=www.ru.ac.za|language=en-US}}</ref>
<ref>{{Cite web|last=Ust|first=Homeabout|last2=FunDza|first2=C'sCONTACTHELP © 2026|title=Ubudoda abukhulelwa {{!}} FunDza|url=https://live.fundza.mobi/home/unfiltered/poetry/ubudoda-abukhulelwa/|accessdate=2026-07-09|website=live.fundza.mobi|language=en-US}}</ref>
<ref>{{Cite journal|last=Gqeba|first=Nokuzola|date=26 July 2024|title=Leveraging on indigenous knowledge systems for leadership development in young men: discernable lessons from Ulwaluko amongst Xhosa speakers|url=https://www.ssbfnet.com/ojs/index.php/ijrbs|journal=Research in Business & Social Science|volume=13|pages=874}}</ref>
<ref>{{Cite journal|last=Manyaapelo|date=2019|title=Ubudoda Abukhulelwa – Responsible Manhood: Towards the development of a culturally tailored and contextually sensitive life skills programme for young men in South Africa|url=https://cris.maastrichtuniversity.nl/portal/en/publications/ubudoda-abukhulelwa--responsible-manhood(cbf7be37-7b71-4777-8be8-0369518ddf3e).html|doi=10.26481/dis.20191203tm}}</ref>
<ref name=":0">{{Cite web|title=Ngaba Kubalulekile Ukuba Nembeko? {{!}} Ulutsha Luyabuza|url=https://www.jw.org/xh/izinto-ezifundiswa-yibhayibhile/abasebatsha/luyabuza/kubalulekile-ukuba-nembeko/|accessdate=2026-07-09|website=JW.ORG|language=xh}}</ref>
0nbmeuyd6sfvepf878tgiayhji10d2i
41128
41118
2026-07-09T10:40:36Z
PMbanya
16223
41128
wikitext
text/x-wiki
'''Isishwankathelo: Ubudoda Abukhulelwa'''
Isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sithetha ukuba ubudoda asiyonto umntu azalwa enayo, koko buyafundiswa, buyakhuliswa, yaye buyabonakaliswa ngezenzo zomntu. Ukukhuliswa kwenkwenkwe kuqala kwasekuzalweni, apho abazali nosapho beyifundisa imbeko, uxanduva, ukunyaniseka, ukusebenza nzima nokuhlonipha amasiko esizwe.
Kwisithethe samaXhosa, ulwaluko luluphawu lokungena kubomi bobudoda, kodwa alulwenzi umntu abe yindoda ngaphandle kokuba abonakalise isimilo esihle. Indoda yokwenene yileyo ithwala uxanduva, ikhathalela usapho, ihlonipha abantu, ikhusela uluntu, kwaye isebenzisa ubulumko ekwenzeni izigqibo.
Izaci namaqhalo afana nokuthi "Umthi ugotywa usemncinci "Inyathi ibuzwa kwabaphambili," "Isandla sihlamba esinye," kunye "Umntu ngumntu ngabantu" abonisa ukuba ubudoda bakhiwa ngemfundo, ngamava, nangokusebenzisana noluntu. Ezi mfundiso zikhuthaza ukuthobeka, intsebenziswano nokuhlonipha abanye.
Ngoko ke, ubudoda bokwenene abulinganiswa ngamandla omzimba, ubutyebi okanye isidima kuphela, koko bulinganiswa yisimilo, yintlonipho, kukunyaniseka, kukuzeyisa, nasekuthwaleni uxanduva. Yiyo loo nto amaXhosa esithi "ubudoda abukhulelwa''',"''' kuba indoda yakhiwa yindlela ekhuliswe ngayo nendlela ephila ngayo imihla ngemihla.
'''Ubudoda Abukhulelwa'''
'''"'''Ubudoda abukhulelwa." Esi sisaci samaXhosa esinentsingiselo enzulu nesifundisa ukuba ubudoda asiyonto umntu ayizalelwa nayo, koko yinto ayifundiswayo, ayikhuliswayo, aze ayibonakalise ngezenzo zakhe. Inkwenkwe ayivuki ngenye imini ibe yindoda. Ubudoda buqala kwakusazalwa umntwana, kwindlela abazali nosapho abamkhulisa ngayo, kwindlela afundiswa ngayo amasiko, imbeko, uxanduva, ukuzeyisa kunye nokuphila nabanye abantu.
AmaXhosa athi, "Umthi ugotywa usemncinci." Eli qhalo lisifundisa ukuba isimilo somntwana sakhiwa esemncinane. Ukuba inkwenkwe ikhuliswe ngembeko, inyaniso, ukusebenza nzima nokuhlonipha abantu, iya kukhula ibe yindoda enesidima. Kodwa ukuba ikhuliswe ngaphandle kwemfundiso nokuqeqeshwa, iya kuba nzima ukuyilungisa sele ikhulile.<ref name=":1" />
Ubawo kwinkcubeko yesiXhosa wayengutitshala wobudoda. Wayengafundisi ngentetho kuphela, kodwa nangomzekelo wobomi. Wayefundisa unyana wakhe indlela yokwamkela iindwendwe, ukuthetha nabadala, ukukhusela usapho, ukugcina ilizwi lakhe nokusebenza nzima. Umama naye wayenendima enkulu ekwakheni isimilo, efundisa imbeko, uthando, ucoceko nokukhathalela abanye. Ngaloo ndlela ubudoda babungumsebenzi wosapho luphela.
AmaXhosa athi, "Inyathi ibuzwa kwabaphambili." Indoda ayizigwagwisi ngokwazi yonke into. Iyakwazi ukubuza kubadala, ifunde kubo, iphulaphule amacebiso kwaye ihloniphe amava abo. Oku kubonisa ukuthobeka, kuba umntu ozicingela ukuba wazi yonke into usoloko esengozini yokwenza iimpazamo.
Kwisizwe samaXhosa, ulwaluko alwenzi umntu abe yindoda ngokwalo. Lusisango lokungena kubomi bobudoda, kodwa indlela umntu aziphatha ngayo emva kolwaluko yeyona ibonisa ukuba uyifanele na loo ndima. Abadala babesithi, "Inkomo ayincanci etholeni” oku kuthetha ukuba indoda kufuneka izimele, ithwale uxanduva, kwaye ingahlali ixhomekeke kwabanye kuyo yonke into.<ref name=":0" />
Indoda yakwaXhosa yindoda enoxanduva. Iyakwazi ukubonelela ngokwamandla ayo, isebenze nzima, kwaye ingabaleki iingxaki. Xa kukho ubunzima, ayibufihli ubuso, koko ifuna izisombululo. Isaci esithi "Inkunzi isematholeni" sisikhumbuza ukuba iinkokeli zangomso ziqala ukukhuliswa namhlanje. Yiyo loo nto inkwenkwe ifanele iqeqeshwe ukuze ibe yindoda eza kukhokela usapho noluntu ngobulumko.
Enye yezona mpawu zibalulekileyo zendoda yintlonipho. AmaXhosa athi''',''' "Intlonipho ayithengwa." Intlonipho ifunyanwa yindlela umntu aziphatha ngayo. Indoda ihlonipha abantu abadala, abafazi, abantwana, iinkokeli kunye noluntu ngokubanzi. Ayithethi kakubi ngabanye, ayisebenzisi amandla ukucinezela, kwaye ayizigwagwisi ngobutyebi okanye ngesikhundla sayo.
Indoda ikwabizwa ngokuba ngumkhuseli. Ukukhusela akuthethi ukulwa kuphela, koko kuthetha ukukhusela isidima sosapho, amasiko, abantwana nabantu ababuthathaka. Isibindi sokwenene asibonakali ngomsindo okanye ngobundlobongela, sibonakala ngokunyamezela, ukuzeyisa nokwenza ubulungisa. AmaXhosa athi, "Ubuhle bendoda ziinkomo zayo," kodwa kule mihla le nkcazo mayiqondwe ngokubanzi. Ubuhle bendoda abupheleli kubutyebi, koko bubonakala kwisidima sayo, kwisimilo sayo, nakwindlela ebaphatha ngayo abantu.
Kudala amadoda ayedibana ezinkundleni efundisana ngemithetho yesizwe, esombulula iingxabano kwaye ekhokela uluntu. Inkundla yayisisikolo sobunkokeli, apho kwakufundwa khona ukuthetha ngentlonipho, ukumamela nokuthatha izigqibo ezinobulungisa. Oku kwakusenza indoda ibe ngumakhi woxolo hayi umdali wongquzulwano.
AmaXhosa athi, "Isandla sihlamba esinye." Eli qhalo lisifundisa ukuba indoda ayiphili yodwa. Iyasebenzisana nabanye, iyancedisana noluntu, kwaye iyazi ukuba impumelelo ifunyanwa ngokubambisana. Indoda enobudoda bokwenene ayikhangeli inzuzo yayo kuphela, koko ikhathalela impilo nempumelelo yabanye.
Nakule mihla, ubudoda kufuneka buhambelane notshintsho lwexesha ngaphandle kokulahla iingcambu zesintu. Indoda kufuneka ifunde, isebenze nzima, ihloniphe amalungelo abantu bonke, ilwe nobundlobongela obujoliswe kubafazi nabantwana, ikhuthaze uxolo, kwaye ibe ngumzekelo omhle kulutsha. Imfundo, ulwazi nobuchwepheshe mabusetyenziswe ukwakha uluntu olungcono, hayi ukulahla amasiko neenqobo ezakhayo.
Ngoko ke, isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sisifundisa ukuba ubudoda yindlela yokuphila. Asikho kwizihlunu zomzimba, asikho kumandla okanye kubutyebi, koko sikwisimilo, kubulumko, kwintlonipho, ekunyanisekeni nasekuthwaleni uxanduva. Indoda yokwenene yileyo iligcinayo ilizwi layo, ekhathalela usapho lwayo, ehlonipha uluntu, egcina amasiko amahle, aze abe ngumzekelo kubantwana nakwizizukulwana ezizayo.
Njengoko amaXhosa esitsho, "Umntu ngumntu ngabantu." Ubudoda bokwenene buhlala bubonakala kubudlelwane bomntu nabanye. Indoda ayizakheli udumo ngokuziphakamisa, kodwa ilufumana ngokuba sisibane, ngumkhuseli, ngumcebisi, ngumakhi wosapho noluntu. Ngaloo ndlela, ubudoda buyakhuliswa, buyafundiswa, yaye bubonakaliswa yimisebenzi emihle yomntu yonke imihla yobomi bakhe.
== Imithombo yolwazi ==
<ref name=":1">{{Cite web|date=2011-07-21|title=Ubudoda Benyani: Rethinking Masculinity, Responsibility and Belonging at Rhodes University|url=https://www.ru.ac.za/latestnews/ubundoda_benyani.html|accessdate=2026-07-09|website=www.ru.ac.za|language=en-US}}</ref>
<ref>{{Cite web|last=Ust|first=Homeabout|last2=FunDza|first2=C'sCONTACTHELP © 2026|title=Ubudoda abukhulelwa {{!}} FunDza|url=https://live.fundza.mobi/home/unfiltered/poetry/ubudoda-abukhulelwa/|accessdate=2026-07-09|website=live.fundza.mobi|language=en-US}}</ref>
<ref>{{Cite journal|last=Gqeba|first=Nokuzola|date=26 July 2024|title=Leveraging on indigenous knowledge systems for leadership development in young men: discernable lessons from Ulwaluko amongst Xhosa speakers|url=https://www.ssbfnet.com/ojs/index.php/ijrbs|journal=Research in Business & Social Science|volume=13|pages=874}}</ref>
<ref>{{Cite journal|last=Manyaapelo|date=2019|title=Ubudoda Abukhulelwa – Responsible Manhood: Towards the development of a culturally tailored and contextually sensitive life skills programme for young men in South Africa|url=https://cris.maastrichtuniversity.nl/portal/en/publications/ubudoda-abukhulelwa--responsible-manhood(cbf7be37-7b71-4777-8be8-0369518ddf3e).html|doi=10.26481/dis.20191203tm}}</ref>
<ref name=":0">{{Cite web|title=Ngaba Kubalulekile Ukuba Nembeko? {{!}} Ulutsha Luyabuza|url=https://www.jw.org/xh/izinto-ezifundiswa-yibhayibhile/abasebatsha/luyabuza/kubalulekile-ukuba-nembeko/|accessdate=2026-07-09|website=JW.ORG|language=xh}}</ref>
7e811tuq6jxzr64eii2tdb5skocdcqd
Ilungu:Minkilili/Draft 1
2
9134
40991
2026-07-08T14:20:27Z
Minkilili
16233
Created page with "'''Umamazala onothando'''"
40991
wikitext
text/x-wiki
'''Umamazala onothando'''
p9my7tfcfrl8uzrjtabjnr9f9x4gd2l
41015
40991
2026-07-08T14:31:56Z
Minkilili
16233
41015
wikitext
text/x-wiki
'''Umamazala onothando'''
Umama womyeni ngu Mamazala.
mv5plbt0wcfpcimt0ghon544u3q9tia
41082
41015
2026-07-09T09:29:11Z
Minkilili
16233
Inserted reference list
41082
wikitext
text/x-wiki
'''Umamazala onothando'''
Umama womyeni ngu mamazala. Ngumsebenzi ka mamazala ukwamkela umakoti emzini wakhe. Mandulo kwa Xhosa, abazali bomfana bebeye bawubone umzi onentombi ekhuliswe yalulekwa ngendlela entle emphakathini. Kulapho bebembonisa unyana wabo ukuba eyona ntombi emfaneleyo yeyiphi.
Umamazala nguyena obonisa u molokazana ngezithethe namasiko ekhaya, nokuhlonitshwa kwezinyanya zekhaya. Uye amfundise indlela yokuziphatha nokuhlonela abantu belo khaya. Iimfihlo zekhaya ebethi amtyhilele zona embonisa ukubaluleka kwazo ekumakheni.
Umamazala ungumdibanisi wemihlambi eyalanayo.
Ungumqhagi phakathi kwamazwe amabini. Kwiindawo ezininzi zaseAfrika, umtshato uqondwa njengomanyano phakathi kweentsapho, hayi phakathi kwabantu ababini kuphela, kwaye oku kubumba kumanyanise bobabini umakoti nomamazala kwasekuqaleni.(3)
Umtshato uthathwa njengomanyano phakathi kweentsapho zomtshakazi nomyeni, Kunjalo nje oomama badlulisela oku kwiintombi zabo njengoko zilungiselela ukudibana neentsapho zamadoda azo.(4)
Kweminye imizi kuye kudityaniswe ubuso nobuso xa kusenziwa amasiko afana nokwamkela umtshakazi kusapho.
Uphando kwezoluntu lwaseAfrika lwanamhlanje luchaza ukuba ungquzulwano phakathi koomamazala nabatshakazi luhlala lubhuqa amakhaya. Xa amacala omabini ezama ukwakha, lona uloyiko nokungathembani lungalutshaba kulo mizamo.
Ukunika iingcebiso nenkxaso yokwenene. Ibali lezibhalo lithi uNahomi uchazwa njengonina wesoka owabonakalisa uthando nenkathalo ngomtshakazi wakhe, wamnika iingcebiso zokuziphatha ezamncedisa ukufumana umyeni ofanelekileyo.(4)
Omnye umbhali ucele ngokuthe ngqo ebatshakazini ukuba bacinge ngokuphatha unina wesoka njengomama wesibini kubudlelwane beentsapho obudibanisayo, kunokuba bacinge ngenkohliso kuqala.
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
<references />
1. Adebayo, A.A. (2012). Wife-Mother-in-Law Relationship and Violence among Yoruba Women of Southwestern Nigeria. ''Sociology and Anthropology'', 20(2).
2. Rammutla, T. et al. (2024). Social Media's Influence on Attitudes of Younger Daughters-in-Law Towards Mothers-in-Law: A South African Context. ''International Journal of Social Science and Education Research''.
3. Egwali, L.S. Mothers In-Law & Daughters In-Law in Contemporary African Family Life. Medium.
4. Marriage Missions International. From the African Context: In-Law Relationship Advice.
5. Nganase, T.R., & Basson, W.J. (2019). Makoti and mamazala: Dynamics of the relationship between mothers and daughters-in-law within a South African context.
kkj1j7owxy2mijvatdacm72oxfpoutv
41153
41082
2026-07-09T11:04:02Z
Minkilili
16233
Mamazala
41153
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Typical Xhosa woman attire.jpg|thumb|Umamazala]]
'''Umamazala onothando'''
Umama womyeni ngu [[Mamazala|mamazala.]] Ngumsebenzi ka mamazala ukwamkela umakoti emzini wakhe. Mandulo kwa Xhosa, abazali bomfana bebeye bawubone umzi onentombi ekhuliswe yalulekwa ngendlela entle emphakathini. Kulapho bebembonisa unyana wabo ukuba eyona ntombi emfaneleyo yeyiphi.
Umamazala nguyena obonisa u molokazana ngezithethe namasiko ekhaya, nokuhlonitshwa kwezinyanya zekhaya. Uye amfundise indlela yokuziphatha nokuhlonela abantu belo khaya. Iimfihlo zekhaya ebethi amtyhilele zona embonisa ukubaluleka kwazo ekumakheni<ref>{{Cite journal|last=Rammutla, T. et al|date=2024|title=Social Media's Influence on Attitudes of Younger Daughters-in-Law Towards Mothers-in-Law|journal=International Journal of Social Science and Education Research.}}</ref>.
Umamazala ungumdibanisi wemihlambi eyalanayo.
Ungumqhagi phakathi kwamazwe amabini. Kwiindawo ezininzi zaseAfrika, umtshato uqondwa njengomanyano phakathi kweentsapho, hayi phakathi kwabantu ababini kuphela, kwaye oku kubumba kumanyanise bobabini umakoti nomamazala kwasekuqaleni.(3)
Umtshato uthathwa njengomanyano phakathi kweentsapho zomtshakazi nomyeni, Kunjalo nje oomama badlulisela oku kwiintombi zabo njengoko zilungiselela ukudibana neentsapho zamadoda azo.(4)
Kweminye imizi kuye kudityaniswe ubuso nobuso xa kusenziwa amasiko afana nokwamkela umtshakazi kusapho<ref>{{Cite journal|last=Adebayo, A.A|date=2012|title=Wife-Mother-in-Law Relationship and Violence among Yoruba Women of Southwestern Nigeria|journal=Sociology and Anthropology, 2012.}}</ref>.
Uphando kwezoluntu lwaseAfrika lwanamhlanje luchaza ukuba ungquzulwano phakathi koomamazala nabatshakazi luhlala lubhuqa amakhaya. Xa amacala omabini ezama ukwakha, lona uloyiko nokungathembani lungalutshaba kulo mizamo.
Ukunika iingcebiso nenkxaso yokwenene. Ibali lezibhalo lithi uNahomi uchazwa njengonina wesoka owabonakalisa uthando nenkathalo ngomtshakazi wakhe, wamnika iingcebiso zokuziphatha ezamncedisa ukufumana umyeni ofanelekileyo.(4)
Omnye umbhali ucele ngokuthe ngqo ebatshakazini ukuba bacinge ngokuphatha unina wesoka njengomama wesibini kubudlelwane beentsapho obudibanisayo, kunokuba bacinge ngenkohliso kuqala.
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
<references />
1. Adebayo, A.A. (2012). Wife-Mother-in-Law Relationship and Violence among Yoruba Women of Southwestern Nigeria. ''Sociology and Anthropology'', 20(2).
2. Rammutla, T. et al. (2024). Social Media's Influence on Attitudes of Younger Daughters-in-Law Towards Mothers-in-Law: A South African Context. ''International Journal of Social Science and Education Research''.
3. Egwali, L.S. Mothers In-Law & Daughters In-Law in Contemporary African Family Life. Medium.
4. Marriage Missions International. From the African Context: In-Law Relationship Advice.
5. Nganase, T.R., & Basson, W.J. (2019). Makoti and mamazala: Dynamics of the relationship between mothers and daughters-in-law within a South African context.
51w836s771lrftzkui22zqxv2hy3pvv
41168
41153
2026-07-09T11:13:09Z
Minkilili
16233
41168
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Typical Xhosa woman attire.jpg|thumb|Umamazala]]
'''Umamazala onothando'''
Umama womyeni ngu [[Mamazala|mamazala.]] Ngumsebenzi ka mamazala ukwamkela umakoti emzini wakhe. Mandulo kwa Xhosa, abazali bomfana bebeye bawubone umzi onentombi ekhuliswe yalulekwa ngendlela entle emphakathini. Kulapho bebembonisa unyana wabo ukuba eyona ntombi emfaneleyo yeyiphi.
Umamazala nguyena obonisa u molokazana ngezithethe namasiko ekhaya, nokuhlonitshwa kwezinyanya zekhaya. Uye amfundise indlela yokuziphatha nokuhlonela abantu belo khaya. Iimfihlo zekhaya ebethi amtyhilele zona embonisa ukubaluleka kwazo ekumakheni<ref>{{Cite journal|last=Rammutla, T. et al|date=2024|title=Social Media's Influence on Attitudes of Younger Daughters-in-Law Towards Mothers-in-Law|journal=International Journal of Social Science and Education Research.}}</ref>.
Umamazala ungumdibanisi wemihlambi eyalanayo.
Ungumqhagi phakathi kwamazwe amabini. Kwiindawo ezininzi zaseAfrika, umtshato uqondwa njengomanyano phakathi kweentsapho, hayi phakathi kwabantu ababini kuphela, kwaye oku kubumba kumanyanise bobabini umakoti nomamazala kwasekuqaleni.(3)
Umtshato uthathwa njengomanyano phakathi kweentsapho zomtshakazi nomyeni, Kunjalo nje oomama badlulisela oku kwiintombi zabo njengoko zilungiselela ukudibana neentsapho zamadoda azo.(4)
Kweminye imizi kuye kudityaniswe ubuso nobuso xa kusenziwa amasiko afana nokwamkela umtshakazi kusapho<ref>{{Cite journal|last=Adebayo, A.A|date=2012|title=Wife-Mother-in-Law Relationship and Violence among Yoruba Women of Southwestern Nigeria|journal=Sociology and Anthropology, 2012.}}</ref>.
Uphando kwezoluntu lwaseAfrika lwanamhlanje luchaza ukuba ungquzulwano phakathi koomamazala nabatshakazi luhlala lubhuqa amakhaya. Xa amacala omabini ezama ukwakha, lona uloyiko nokungathembani lungalutshaba kulo mizamo.
Ukunika iingcebiso nenkxaso yokwenene. Ibali lezibhalo lithi uNahomi uchazwa njengonina wesoka owabonakalisa uthando nenkathalo ngomtshakazi wakhe, wamnika iingcebiso zokuziphatha ezamncedisa ukufumana umyeni ofanelekileyo.(4)
Omnye umbhali ucele ngokuthe ngqo ebatshakazini ukuba bacinge ngokuphatha unina wesoka njengomama wesibini kubudlelwane beentsapho obudibanisayo, kunokuba bacinge ngenkohliso kuqala.
1. Adebayo, A.A. (2012). Wife-Mother-in-Law Relationship and Violence among Yoruba Women of Southwestern Nigeria. ''Sociology and Anthropology'', 20(2).
2. Rammutla, T. et al. (2024). Social Media's Influence on Attitudes of Younger Daughters-in-Law Towards Mothers-in-Law: A South African Context. ''International Journal of Social Science and Education Research''.
3. Egwali, L.S. Mothers In-Law & Daughters In-Law in Contemporary African Family Life. Medium.
4. Marriage Missions International. From the African Context: In-Law Relationship Advice.
5. Nganase, T.R., & Basson, W.J. (2019). Makoti and mamazala: Dynamics of the relationship between mothers and daughters-in-law within a South African context.
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
0yys73w97mjsloh3ueu5ni4rbo8pqds
41175
41168
2026-07-09T11:22:10Z
Minkilili
16233
41175
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Typical Xhosa woman attire.jpg|thumb|Umamazala]]
'''Umamazala onothando'''
Umama womyeni ngu [[Mamazala|mamazala.]] Ngumsebenzi ka mamazala ukwamkela umakoti emzini wakhe. Mandulo kwa Xhosa, abazali bomfana bebeye bawubone umzi onentombi ekhuliswe yalulekwa ngendlela entle emphakathini. Kulapho bebembonisa unyana wabo ukuba eyona ntombi emfaneleyo yeyiphi.
Umamazala nguyena obonisa u molokazana ngezithethe namasiko ekhaya, nokuhlonitshwa kwezinyanya zekhaya. Uye amfundise indlela yokuziphatha nokuhlonela abantu belo khaya. Iimfihlo zekhaya ebethi amtyhilele zona embonisa ukubaluleka kwazo ekumakheni<ref>{{Cite journal|last=Rammutla, T. et al|date=2024|title=Social Media's Influence on Attitudes of Younger Daughters-in-Law Towards Mothers-in-Law|journal=International Journal of Social Science and Education Research.}}</ref>.
Umamazala ungumdibanisi wemihlambi eyalanayo.
Ungumqhagi phakathi kwamazwe amabini. Kwiindawo ezininzi zaseAfrika, umtshato uqondwa njengomanyano phakathi kweentsapho, hayi phakathi kwabantu ababini kuphela, kwaye oku kubumba kumanyanise bobabini umakoti nomamazala kwasekuqaleni.<ref>{{Cite journal |last=Omiyinka Olutola|first=Faloore|date=2012-08-31|title=Wife-Mother-in-Law Relationship and Violence among Yoruba Women of Southwestern Nigeria|url=http://article.sapub.org/10.5923.j.sociology.20120202.01.html|journal=American Journal of Sociological Research|volume=2|issue=2|pages=11–18|doi=10.5923/j.sociology.20120202.01|issn=2166-5443}}</ref>
Umtshato uthathwa njengomanyano phakathi kweentsapho zomtshakazi nomyeni, Kunjalo nje oomama badlulisela oku kwiintombi zabo njengoko zilungiselela ukudibana neentsapho zamadoda azo.(4)
Kweminye imizi kuye kudityaniswe ubuso nobuso xa kusenziwa amasiko afana nokwamkela umtshakazi kusapho<ref>{{Cite journal|last=Adebayo, A.A|date=2012|title=Wife-Mother-in-Law Relationship and Violence among Yoruba Women of Southwestern Nigeria|journal=Sociology and Anthropology, 2012.}}</ref>.
Uphando kwezoluntu lwaseAfrika lwanamhlanje luchaza ukuba ungquzulwano phakathi koomamazala nabatshakazi luhlala lubhuqa amakhaya. Xa amacala omabini ezama ukwakha, lona uloyiko nokungathembani lungalutshaba kulo mizamo.
Ukunika iingcebiso nenkxaso yokwenene. Ibali lezibhalo lithi uNahomi uchazwa njengonina wesoka owabonakalisa uthando nenkathalo ngomtshakazi wakhe, wamnika iingcebiso zokuziphatha ezamncedisa ukufumana umyeni ofanelekileyo.(4)
Omnye umbhali ucele ngokuthe ngqo ebatshakazini ukuba bacinge ngokuphatha unina wesoka njengomama wesibini kubudlelwane beentsapho obudibanisayo, kunokuba bacinge ngenkohliso kuqala.
1. Adebayo, A.A. (2012). Wife-Mother-in-Law Relationship and Violence among Yoruba Women of Southwestern Nigeria. ''Sociology and Anthropology'', 20(2).
2. Rammutla, T. et al. (2024). Social Media's Influence on Attitudes of Younger Daughters-in-Law Towards Mothers-in-Law: A South African Context. ''International Journal of Social Science and Education Research''.
3. Egwali, L.S. Mothers In-Law & Daughters In-Law in Contemporary African Family Life. Medium.
4. Marriage Missions International. From the African Context: In-Law Relationship Advice.
5. Nganase, T.R., & Basson, W.J. (2019). Makoti and mamazala: Dynamics of the relationship between mothers and daughters-in-law within a South African context.
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
eer55cx6ozpkmyv6tpigjz9sdc6tv9c
Ilungu:KuyalungaYesu/Draft 1
2
9135
40992
2026-07-08T14:21:30Z
KuyalungaYesu
16247
Created page with "Ndifunde lukhulu ke namhlanje"
40992
wikitext
text/x-wiki
Ndifunde lukhulu ke namhlanje
2v9uv2g39n437nhyggi0unpkhrh5kmt
40995
40992
2026-07-08T14:22:27Z
KuyalungaYesu
16247
40995
wikitext
text/x-wiki
[[Ilungu:KuyalungaYesu/Draft 1/Ndifunde lukhulu ke namhlanje|Ndifunde lukhulu ke namhlanje]]
cokeczuunj2f1t61drzj044u9dpmcci
41074
40995
2026-07-09T09:27:12Z
KuyalungaYesu
16247
insert reference list
41074
wikitext
text/x-wiki
'''Igusha'''
Igusha sisilwanyana esigqunywe buboya baso (iwulu) kwaye saziwa ngokuba sizolile, sithobekile kwaye kulula ukusiphatha. Oku kuthetha ukuba asiyongozi ebantwini. Igusha sisilwanyana sasekhaya esifuywayo. Sifuyelwa ikakhulu ukufumana inyama, ubisi, iwulu kunye nolusu lwaso. Iigusha zihlala ngokwamaqela (umhlambi) ukuze zikhuseleke kwiintshaba. Zitya ingca, amagqabi kunye nezityalo ezilinywayo (Encyclopaedia Britannica, 2023).
'''Imvelaphi okanye Imbali Yegusha'''
Iigusha zaqalwa ukufuywa ngabantu malunga neminyaka eyi-10 000 ukuya kwi-11 000 eyadlulayo kummandla owaziwa ngokuba yiFertile Crescent. Ukufuywa kweegusha kwaba negalelo elikhulu ekuphuhliseni ezolimo nasekuboneleleni abantu ngokutya, iimpahla ezenziwe ngewulu, kunye nezinye iimveliso ezibalulekileyo (Encyclopaedia Britannica, 2023).
'''Uluhlu Lweereferensi (APA 7th Edition)'''
Encyclopaedia Britannica. (2023). ''Sheep''. <nowiki>https://www.britannica.com/anim</nowiki>
== ''' ''' '''imithommbo yolwazi''' ==
<references />
induna0izaqabnjw56ae33j0ax1ngpm
41083
41074
2026-07-09T09:32:48Z
KuyalungaYesu
16247
/* imithommbo yolwazi */
41083
wikitext
text/x-wiki
'''Igusha'''
Igusha sisilwanyana esigqunywe buboya baso (iwulu) kwaye saziwa ngokuba sizolile, sithobekile kwaye kulula ukusiphatha. Oku kuthetha ukuba asiyongozi ebantwini. Igusha sisilwanyana sasekhaya esifuywayo. Sifuyelwa ikakhulu ukufumana inyama, ubisi, iwulu kunye nolusu lwaso. Iigusha zihlala ngokwamaqela (umhlambi) ukuze zikhuseleke kwiintshaba. Zitya ingca, amagqabi kunye nezityalo ezilinywayo (Encyclopaedia Britannica, 2023).
'''Imvelaphi okanye Imbali Yegusha'''
Iigusha zaqalwa ukufuywa ngabantu malunga neminyaka eyi-10 000 ukuya kwi-11 000 eyadlulayo kummandla owaziwa ngokuba yiFertile Crescent. Ukufuywa kweegusha kwaba negalelo elikhulu ekuphuhliseni ezolimo nasekuboneleleni abantu ngokutya, iimpahla ezenziwe ngewulu, kunye nezinye iimveliso ezibalulekileyo (Encyclopaedia Britannica, 2023).
'''Uluhlu Lweereferensi (APA 7th Edition)'''
Encyclopaedia Britannica. (2023). ''Sheep''. <nowiki>https://www.britannica.com/anim</nowiki>
== '''imithommbo yolwazi''' ==
<references />
486iidkagkjh7nzzxj14xz02hpay7ma
Ilungu:Kuhlear/Draft 1-
2
9136
40993
2026-07-08T14:21:54Z
Kuhlear
16228
Mna ndenze igama lomsebenzisi
40993
wikitext
text/x-wiki
Igama lam ndinguKuhlear.
iah0yano1xtjw6flpv16tssnooaa2ef
40999
40993
2026-07-08T14:25:03Z
Kuhlear
16228
Igama lomsebenzisi
40999
wikitext
text/x-wiki
Igama lam ndinguKuhlear.
[[Ilungu:Kuhlear/Draft 1-/Drat 1|Drat 1]]- Draft 2
br3xa6e7znuh4uvdjb6u4g1v4wfo3yh
41006
40999
2026-07-08T14:30:38Z
Kuhlear
16228
Isilwanyana
41006
wikitext
text/x-wiki
Iqwahashe
[[Ilungu:Kuhlear/Draft 1-/Drat 1|Drat 1]]- Draft 2
4zuoejp1pizrsq9u0d9leju3qqhu8oc
Ilungu:Lelowam
2
9137
40997
2026-07-08T14:22:42Z
Lelowam
16253
Created page with "'''[[Iqwarhashe]]'''"
40997
wikitext
text/x-wiki
'''[[Iqwarhashe]]'''
9rb1019wvh2aaln515yu5dfv7cyk6x5
41051
40997
2026-07-09T07:41:44Z
Lelowam
16253
transfer my work
41051
wikitext
text/x-wiki
'''Amanzi'''
'''Amanzi lulwelo olungenambala, olungenavumba nolungenancasa, oluyimfuneko kubo bonke ubomi emhlabeni. Ngokutsho kwe-World Health Organization (2022), amanzi acocekileyo abalulekile ekugcineni impilo yabantu, ekuthinteleni izifo, nasekuphuculeni umgangatho wobomi. Amanzi asetyenziswa ekuseleni, ekuphekeni, ekuhlambeni, kwezolimo, kumashishini nakwimisebenzi emininzi yemihla ngemihla.[1]'''
'''Amanzi angomnye wemithombo yendalo ebaluleke kakhulu ekuxhaseni ubomi, uphuhliso loqoqosho kunye nokukhuselwa kokusingqongileyo. Nangona malunga ne-71% yomhlaba ugutyungelwe ngamanzi, kuphela malunga ne-2.5% angamanzi amatsha, kwaye yinxalenye encinci kuphela efumaneka lula ukuze isetyenziswe ngabantu (UNESCO, 2024).[2] Oku kubonisa ukubaluleka kokuwasebenzisa ngobulumko nokuwakhusela ekungcolisweni. genxa yoko, ulondolozo lwamanzi lubalulekile ukuze kuqinisekiswe ukuba izizukulwana zangoku nezizayo ziya kuqhubeka zifumana amanzi acocekileyo nawakhuselekileyo (United Nations, 2015).[3]'''
'''Imithombo'''
'''United Nations. (2015). Transforming our world: The 2030 Agenda for Sustainable Development.'''
'''UNESCO. (2024). United Nations World Water Development Report 2024: Water for prosperity and peace. Paris: UNESCO.'''
'''World Health Organization. (2022). Drinking-water.'''
pdpad75gfcw0p3iw20uevjqae9hoxpf
41054
41051
2026-07-09T07:44:49Z
Lelowam
16253
41054
wikitext
text/x-wiki
'''Amanzi'''
Amanzi lulwelo olungenambala, olungenavumba nolungenancasa, oluyimfuneko kubo bonke ubomi emhlabeni. Ngokutsho kwe-World Health Organization (2022), amanzi acocekileyo abalulekile ekugcineni impilo yabantu, ekuthinteleni izifo, nasekuphuculeni umgangatho wobomi. Amanzi asetyenziswa ekuseleni, ekuphekeni, ekuhlambeni, kwezolimo, kumashishini nakwimisebenzi emininzi yemihla ngemihla.[1]
Amanzi angomnye wemithombo yendalo ebaluleke kakhulu ekuxhaseni ubomi, uphuhliso loqoqosho kunye nokukhuselwa kokusingqongileyo. Nangona malunga ne-71% yomhlaba ugutyungelwe ngamanzi, kuphela malunga ne-2.5% angamanzi amatsha, kwaye yinxalenye encinci kuphela efumaneka lula ukuze isetyenziswe ngabantu (UNESCO, 2024).[2] Oku kubonisa ukubaluleka kokuwasebenzisa ngobulumko nokuwakhusela ekungcolisweni. genxa yoko, ulondolozo lwamanzi lubalulekile ukuze kuqinisekiswe ukuba izizukulwana zangoku nezizayo ziya kuqhubeka zifumana amanzi acocekileyo nawakhuselekileyo (United Nations, 2015).[3]
'''Imithombo'''
United Nations. (2015). Transforming our world: The 2030 Agenda for Sustainable Development.
UNESCO. (2024). United Nations World Water Development Report 2024: Water for prosperity and peace. Paris: UNESCO.
World Health Organization. (2022). Drinking-water.
gblyrv87922z9tn4qwe7mt3hlh1cglo
41076
41054
2026-07-09T09:27:16Z
Lelowam
16253
Inserted reference list
41076
wikitext
text/x-wiki
'''Amanzi'''
Amanzi lulwelo olungenambala, olungenavumba nolungenancasa, oluyimfuneko kubo bonke ubomi emhlabeni. Ngokutsho kwe-World Health Organization (2022), amanzi acocekileyo abalulekile ekugcineni impilo yabantu, ekuthinteleni izifo, nasekuphuculeni umgangatho wobomi. Amanzi asetyenziswa ekuseleni, ekuphekeni, ekuhlambeni, kwezolimo, kumashishini nakwimisebenzi emininzi yemihla ngemihla.[1]
Amanzi angomnye wemithombo yendalo ebaluleke kakhulu ekuxhaseni ubomi, uphuhliso loqoqosho kunye nokukhuselwa kokusingqongileyo. Nangona malunga ne-71% yomhlaba ugutyungelwe ngamanzi, kuphela malunga ne-2.5% angamanzi amatsha, kwaye yinxalenye encinci kuphela efumaneka lula ukuze isetyenziswe ngabantu (UNESCO, 2024).[2] Oku kubonisa ukubaluleka kokuwasebenzisa ngobulumko nokuwakhusela ekungcolisweni. genxa yoko, ulondolozo lwamanzi lubalulekile ukuze kuqinisekiswe ukuba izizukulwana zangoku nezizayo ziya kuqhubeka zifumana amanzi acocekileyo nawakhuselekileyo (United Nations, 2015).[3]
'''Imithombo'''
United Nations. (2015). Transforming our world: The 2030 Agenda for Sustainable Development.
UNESCO. (2024). United Nations World Water Development Report 2024: Water for prosperity and peace. Paris: UNESCO.
World Health Organization. (2022). Drinking-water.
== Imithombo yoLwazi ==
<references />
<references />
alsi47se9sqfdsqkuiqnl90osghni35
41119
41076
2026-07-09T10:34:17Z
Lelowam
16253
41119
wikitext
text/x-wiki
'''Amanzi'''
Amanzi lulwelo olungenambala, olungenavumba nolungenancasa, oluyimfuneko kubo bonke ubomi emhlabeni. Ngokutsho kwe-World Health Organization (2022), amanzi acocekileyo abalulekile ekugcineni impilo yabantu, ekuthinteleni izifo, nasekuphuculeni umgangatho wobomi. Amanzi asetyenziswa ekuseleni, ekuphekeni, ekuhlambeni, kwezolimo, kumashishini nakwimisebenzi emininzi yemihla ngemihla.<ref>{{Cite web|date=2015-12-31|title=Transforming governance for the 2030 agenda for sustainable development|url=https://doi.org/10.18356/e5a72957-en|website=doi.org|access-date=2026-07-09}}</ref>
Amanzi angomnye wemithombo yendalo ebaluleke kakhulu ekuxhaseni ubomi, uphuhliso loqoqosho kunye nokukhuselwa kokusingqongileyo. Nangona malunga ne-71% yomhlaba ugutyungelwe ngamanzi, kuphela malunga ne-2.5% angamanzi amatsha, kwaye yinxalenye encinci kuphela efumaneka lula ukuze isetyenziswe ngabantu (UNESCO, 2024).Ok<ref>{{Cite book|url=https://doi.org/10.18356/9789213589113|title=The United Nations World Water Development Report 2024|date=2024-03-22|publisher=United Nations|isbn=978-92-1-358911-3|series=The United Nations World Water Development Report}}</ref>u kubonisa ukubaluleka kokuwasebenzisa ngobulumko nokuwakhusela ekungcolisweni. genxa yoko, ulondolozo lwamanzi lubalulekile ukuze kuqinisekiswe ukuba izizukulwana zangoku nezizayo ziya kuqhubeka zifumana amanzi acocekileyo nawakhuselekileyo (United Nations, 2015).<ref>{{Cite book|url=https://doi.org/10.2471/b09270|title=Dracunculus: background document for the WHO guidelines for drinking-water quality|date=2025-03-04|publisher=World Health Organization}}</ref>
'''Imithombo'''
United Nations. (2015). Transforming our world: The 2030 Agenda for Sustainable Development.
UNESCO. (2024). United Nations World Water Development Report 2024: Water for prosperity and peace. Paris: UNESCO.
World Health Organization. (2022). Drinking-water.
== Imithombo yoLwazi ==
<references />
<references />
siugcos3kp0yaeanr4wpxw9tzjvrepo
41121
41119
2026-07-09T10:34:59Z
Lelowam
16253
41121
wikitext
text/x-wiki
'''Amanzi'''
Amanzi lulwelo olungenambala, olungenavumba nolungenancasa, oluyimfuneko kubo bonke ubomi emhlabeni. Ngokutsho kwe-World Health Organization (2022), amanzi acocekileyo abalulekile ekugcineni impilo yabantu, ekuthinteleni izifo, nasekuphuculeni umgangatho wobomi. Amanzi asetyenziswa ekuseleni, ekuphekeni, ekuhlambeni, kwezolimo, kumashishini nakwimisebenzi emininzi yemihla ngemihla.<ref>{{Cite web|date=2015-12-31|title=Transforming governance for the 2030 agenda for sustainable development|url=https://doi.org/10.18356/e5a72957-en|website=doi.org|access-date=2026-07-09}}</ref>
Amanzi angomnye wemithombo yendalo ebaluleke kakhulu ekuxhaseni ubomi, uphuhliso loqoqosho kunye nokukhuselwa kokusingqongileyo. Nangona malunga ne-71% yomhlaba ugutyungelwe ngamanzi, kuphela malunga ne-2.5% angamanzi amatsha, kwaye yinxalenye encinci kuphela efumaneka lula ukuze isetyenziswe ngabantu (UNESCO, 2024).Ok<ref>{{Cite book|url=https://doi.org/10.18356/9789213589113|title=The United Nations World Water Development Report 2024|date=2024-03-22|publisher=United Nations|isbn=978-92-1-358911-3|series=The United Nations World Water Development Report}}</ref>u kubonisa ukubaluleka kokuwasebenzisa ngobulumko nokuwakhusela ekungcolisweni. genxa yoko, ulondolozo lwamanzi lubalulekile ukuze kuqinisekiswe ukuba izizukulwana zangoku nezizayo ziya kuqhubeka zifumana amanzi acocekileyo nawakhuselekileyo (United Nations, 2015).<ref>{{Cite book|url=https://doi.org/10.2471/b09270|title=Dracunculus: background document for the WHO guidelines for drinking-water quality|date=2025-03-04|publisher=World Health Organization}}</ref>
== Imithombo yoLwazi ==
<references />
<references />
qdckj1gzs777zb4txby9obyxw08702o
41143
41121
2026-07-09T10:53:23Z
Lelowam
16253
41143
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Cascada Dynjandi, Vestfirðir, Islandia, 2014-08-14, DD 136-138 HDR.JPG|thumb|Lo ngumfanekiso wamanzi ]]
'''Amanzi'''
Amanzi lulwelo olungenambala, olungenavumba nolungenancasa, oluyimfuneko kubo bonke ubomi emhlabeni. Ngokutsho kwe-World Health Organization (2022), amanzi acocekileyo abalulekile ekugcineni impilo yabantu, ekuthinteleni izifo, nasekuphuculeni umgangatho wobomi. Amanzi asetyenziswa ekuseleni, ekuphekeni, ekuhlambeni, kwezolimo, kumashishini nakwimisebenzi emininzi yemihla ngemihla.<ref>{{Cite web|date=2015-12-31|title=Transforming governance for the 2030 agenda for sustainable development|url=https://doi.org/10.18356/e5a72957-en|website=doi.org|access-date=2026-07-09}}</ref>
Amanzi angomnye wemithombo yendalo ebaluleke kakhulu ekuxhaseni ubomi, uphuhliso loqoqosho kunye nokukhuselwa kokusingqongileyo. Nangona malunga ne-71% yomhlaba ugutyungelwe ngamanzi, kuphela malunga ne-2.5% angamanzi amatsha, kwaye yinxalenye encinci kuphela efumaneka lula ukuze isetyenziswe ngabantu (UNESCO, 2024).Ok<ref>{{Cite book|url=https://doi.org/10.18356/9789213589113|title=The United Nations World Water Development Report 2024|date=2024-03-22|publisher=United Nations|isbn=978-92-1-358911-3|series=The United Nations World Water Development Report}}</ref>u kubonisa ukubaluleka kokuwasebenzisa ngobulumko nokuwakhusela ekungcolisweni. genxa yoko, ulondolozo lwamanzi lubalulekile ukuze kuqinisekiswe ukuba izizukulwana zangoku nezizayo ziya kuqhubeka zifumana amanzi acocekileyo nawakhuselekileyo (United Nations, 2015).<ref>{{Cite book|url=https://doi.org/10.2471/b09270|title=Dracunculus: background document for the WHO guidelines for drinking-water quality|date=2025-03-04|publisher=World Health Organization}}</ref>
== Imithombo yoLwazi ==
<references />
<references />
b111wv92kpoyuhka50hj8li046wi27n
Ilungu:Nala1334565/Draft 1
2
9138
40998
2026-07-08T14:24:27Z
Nala1334565
16252
Created page with "'''Iqwarhashe'''"
40998
wikitext
text/x-wiki
'''Iqwarhashe'''
0nyfeshvpsgjbw1gw7fyhwab613nyqs
41013
40998
2026-07-08T14:31:42Z
Nala1334565
16252
41013
wikitext
text/x-wiki
'''Iphimpi luhlobo lwenyoka enobungozi'''
qqkcvjs7e12zhzaz3bj1et27wv97nam
Ilungu:Ebuxokini/Draft 1
2
9139
41001
2026-07-08T14:25:42Z
Ebuxokini
16239
Created page with "Iphimpi"
41001
wikitext
text/x-wiki
Iphimpi
ov79vt12fah8swi3k7vazmrkga13hvt
41014
41001
2026-07-08T14:31:48Z
Ebuxokini
16239
INYOKA ENOBUHLUNGU
41014
wikitext
text/x-wiki
Iphimpi
LUHLOBO LWENYOKA ENOBUHLUNGU
soy9oq61zxhx04ut81pfw49hys5hcpr
Ilungu:Phelie2024/Uhlelo lokuqala
2
9140
41002
2026-07-08T14:25:47Z
Phelie2024
13302
IMVUMIKAZI
41002
wikitext
text/x-wiki
'''imvumikazi'''
rhi7euylzuudfuml3bb8jwq3fqq98fp
41011
41002
2026-07-08T14:31:36Z
Phelie2024
13302
isihloko
41011
wikitext
text/x-wiki
'''Imvumikazi'''
llhm57bo86jm23wox48y1bpqa47atao
41043
41011
2026-07-09T07:25:24Z
Phelie2024
13302
Publish work from my draft document
41043
wikitext
text/x-wiki
'''IMVUMIKAZI EVUMELA INKOSI ULUSANDA MCINGA'''
'''Jabulani Langa we Daily Sun 04/02/2026, wazise uluntu ngokubanzi ukuba Lusanda Mcinga ulwenzile uqahaqho lomchachazo ngempumelelo enkulu kweyoMnga 2024'''
'''Bona Magazine, 09/07/2026, unondaba ogama linguChiraag Davenchand uthi uMcinga Lusanda oyimvumi yomculo wegospile ukhe wathiwa chiki sisinqe nomchachazo nto leyo emenze waphazamiseka emculweni wakhe, ukhe wafumaneka ethe xha waze waphindela kamva. Kuxa kulapho apho athe wathi elande imbaza yempumelelo wasuka wagaleleka phakathi kwezihlwele ehleli kwisihlalo seziqhwala, esi simo siye sabakhuba abathandi bomculo wakhe kwanezinye iimvumi. Abaxhasi bakhe bamqhwabele izandla ngokubayimvumi enokholo eluphilayo ukholo nakubeni imeko yempilo ilandula. Le mini ibingeyiyo eyokuvuyela ixesha elidlulileyo, impilo khange ibe ngumqobo koko ibikukuvula indlela ephangaleleleyo ebheka phambili nangenkxaso yezinye iimvumi. Le mvumikazi iyala ukunikezela kuba ithi kubalandeli, abathandi nabaxhasi bomculo wakhe, uvakele ecela abantu ukuba bamthandazise ukuze abe namendu okuqhubekeka ethandaza kuThixo. Kangangendlela amthembe ngayo uThixo, uvakalise ukuba kuse kude engqinibeni ukuba angayeka ukuvuma evumela iNkosi.'''
''' '''
'''Majangaza S. 2015. Sowetan 15/11/22 Kwaye kwabonakala ukuba ulila esimantshiyane ebona Ikamva lakhe lisityekelwa yinkungu ngenxa yokuswela ityhosha. Oku kucace emva kokuba intatheli yephephandaba iSowetan iye yahlangana naye ze wazityanda igila kuyo. Le yimvumikazi elikholwa engqiyame ngokholo kuyo yonke indlela yobomi. Le ntlupheko ibingasunguli ngaye ukuvela kuba kuyabonakala ukuba iimvumi zezwe lethu zizonke zitholosa phantsi kwengcinezelo yokungathabathelwa ngqalelo nangurhulumente wezwe lethu. Kwiminyaka engaphaya kwamashumi amabini ukuya kumashumi amathathu le mvumikazi iphumelele iimbasa zegolide neplatinam zentengiso yomculo wakhe ophuphuma kwintliziyo ekhangelana nekaBawo wethu osemaZulwini. Injongo yakhe ebomini kukukhanyisela abantu ngokholo aluphokoza ngomculo. Inene indlal’ inamanyala, emva kokusebenza nzima esithiwa nkwathatha lishwangusha lentswelo. Esi simo simkhumbuza imihla yakhe awayenentshisakalo yokurekhoda umculo wakhe mhlamnene, oku kwakungethuba awayesaxwebile, ngoku esi simo sasemva kweCovid 19 simbuyisele apho emva kokuba ebelixhoba lalo mkhuhlane.'''
rp357omdo3w40721gk0hc4ddqmvp4xn
41056
41043
2026-07-09T07:46:50Z
Phelie2024
13302
publish my work on the dashboard
41056
wikitext
text/x-wiki
IMVUMIKAZI EVUMELA INKOSI ULUSANDA MCINGA
Jabulani Langa, wazise uluntu ngokubanzi ukuba Lusanda Mcinga ulwenzile uqahaqho lomchachazo ngempumelelo enkulu kweyoMnga 2024<sup>1</sup>
Unondaba ogama linguChiraag Davenchand uthi uMcinga Lusanda oyimvumi yomculo wegospile ukhe wathiwa chiki sisinqe nomchachazo nto leyo emenze waphazamiseka emculweni wakhe, ukhe wafumaneka ethe xha waze waphindela kamva<sup>2</sup>. Kuxa kulapho apho athe wathi elande imbaza yempumelelo wasuka wagaleleka phakathi kwezihlwele ehleli kwisihlalo seziqhwala, esi simo siye sabakhuba abathandi bomculo wakhe kwanezinye iimvumi. Abaxhasi bakhe bamqhwabele izandla ngokubayimvumi enokholo eluphilayo ukholo nakubeni imeko yempilo ilandula. Le mini ibingeyiyo eyokuvuyela ixesha elidlulileyo, impilo khange ibe ngumqobo koko ibikukuvula indlela ephangaleleleyo ebheka phambili nangenkxaso yezinye iimvumi. Le mvumikazi iyala ukunikezela kuba ithi kubalandeli, abathandi nabaxhasi bomculo wakhe, uvakele ecela abantu ukuba bamthandazise ukuze abe namendu okuqhubekeka ethandaza kuThixo. Kangangendlela amthembe ngayo uThixo, uvakalise ukuba kuse kude engqinibeni ukuba angayeka ukuvuma evumela iNkosi. Kwaye kwabonakala ukuba ulila esimantshiyane ebona Ikamva lakhe lisityekelwa yinkungu ngenxa yokuswela ityhosha<sup>3</sup>. Oku kucace emva kokuba intatheli yephephandaba iSowetan iye yahlangana naye ze wazityanda igila kuyo. Le yimvumikazi elikholwa engqiyame ngokholo kuyo yonke indlela yobomi. Le ntlupheko ibingasunguli ngaye ukuvela kuba kuyabonakala ukuba iimvumi zezwe lethu zizonke zitholosa phantsi kwengcinezelo yokungathabathelwa ngqalelo nangurhulumente wezwe lethu. Kwiminyaka engaphaya kwamashumi amabini ukuya kumashumi amathathu le mvumikazi iphumelele iimbasa zegolide neplatinam zentengiso yomculo wakhe ophuphuma kwintliziyo ekhangelana nekaBawo wethu osemaZulwini. Injongo yakhe ebomini kukukhanyisela abantu ngokholo aluphokoza ngomculo. Inene indlal’ inamanyala, emva kokusebenza nzima esithiwa nkwathatha lishwangusha lentswelo. Esi simo simkhumbuza imihla yakhe awayenentshisakalo yokurekhoda umculo wakhe mhlamnene, oku kwakungethuba awayesaxwebile, ngoku esi simo sasemva kweCovid 19 simbuyisele apho emva kokuba ebelixhoba lalo.
Amanqaku
1. Majangaza S. 2015. Sowetan 15/11/22
2. Bona Magazine, 09/07/2026
3. Daily Sun 04/02/2026
bymsashsenuri4w5xo19u1pvqzrlax0
41097
41056
2026-07-09T10:06:15Z
Phelie2024
13302
41097
wikitext
text/x-wiki
IMVUMIKAZI EVUMELA INKOSI ULUSANDA MCINGA
Jabulani Langa, wazise uluntu ngokubanzi ukuba Lusanda Mcinga ulwenzile uqahaqho lomchachazo ngempumelelo enkulu kweyoMnga 2024<sup>1</sup>
Unondaba ogama linguChiraag Davenchand uthi uMcinga Lusanda oyimvumi yomculo wegospile ukhe wathiwa chiki sisinqe nomchachazo nto leyo emenze waphazamiseka emculweni wakhe, ukhe wafumaneka ethe xha waze waphindela kamva<sup>2</sup>. Kuxa kulapho apho athe wathi elande imbaza yempumelelo wasuka wagaleleka phakathi kwezihlwele ehleli kwisihlalo seziqhwala, esi simo siye sabakhuba abathandi bomculo wakhe kwanezinye iimvumi. Abaxhasi bakhe bamqhwabele izandla ngokubayimvumi enokholo eluphilayo ukholo nakubeni imeko yempilo ilandula. Le mini ibingeyiyo eyokuvuyela ixesha elidlulileyo, impilo khange ibe ngumqobo koko ibikukuvula indlela ephangaleleleyo ebheka phambili nangenkxaso yezinye iimvumi. Le mvumikazi iyala ukunikezela kuba ithi kubalandeli, abathandi nabaxhasi bomculo wakhe, uvakele ecela abantu ukuba bamthandazise ukuze abe namendu okuqhubekeka ethandaza kuThixo. Kangangendlela amthembe ngayo uThixo, uvakalise ukuba kuse kude engqinibeni ukuba angayeka ukuvuma evumela iNkosi. Kwaye kwabonakala ukuba ulila esimantshiyane ebona Ikamva lakhe lisityekelwa yinkungu ngenxa yokuswela ityhosha<sup>3</sup>. Oku kucace emva kokuba intatheli yephephandaba iSowetan iye yahlangana naye ze wazityanda igila kuyo. Le yimvumikazi elikholwa engqiyame ngokholo kuyo yonke indlela yobomi. Le ntlupheko ibingasunguli ngaye ukuvela kuba kuyabonakala ukuba iimvumi zezwe lethu zizonke zitholosa phantsi kwengcinezelo yokungathabathelwa ngqalelo nangurhulumente wezwe lethu. Kwiminyaka engaphaya kwamashumi amabini ukuya kumashumi amathathu le mvumikazi iphumelele iimbasa zegolide neplatinam zentengiso yomculo wakhe ophuphuma kwintliziyo ekhangelana nekaBawo wethu osemaZulwini. Injongo yakhe ebomini kukukhanyisela abantu ngokholo aluphokoza ngomculo. Inene indlal’ inamanyala, emva kokusebenza nzima esithiwa nkwathatha lishwangusha lentswelo. Esi simo simkhumbuza imihla yakhe awayenentshisakalo yokurekhoda umculo wakhe mhlamnene, oku kwakungethuba awayesaxwebile, ngoku esi simo sasemva kweCovid 19 simbuyisele apho emva kokuba ebelixhoba lalo.
Amanqaku
1. 1. Majangaza S. Sowetan 17/11/25
2. Bona Magazine, 25/11/2025
3. Daily Sun 24/11/2025
<ref>{{Cite news|last=JANGAZA|first=S|date=17/11/2025|title=Gospel queen Lusanda explains why she's asking for financial help|work=SOWETAN|url-status=live|access-date=2026/07/09}}</ref>
dxudpj8p8z7mu7fb4jrnd6usubti62c
41162
41097
2026-07-09T11:09:10Z
Phelie2024
13302
41162
wikitext
text/x-wiki
IMVUMIKAZI EVUMELA INKOSI ULUSANDA MCINGA
Jabulani Langa, wazise uluntu ngokubanzi ukuba Lusanda Mcinga ulwenzile uqahaqho lomchachazo ngempumelelo enkulu kweyoMnga 2024<ref>{{Cite news|last=JANGAZA|first=S|date=17/11/2025|title=Gospel queen Lusanda explains why she's asking for financial help|work=SOWETAN|url-status=live|access-date=2026/07/09}}</ref>
Unondaba ogama linguChiraag Davenchand uthi uMcinga Lusanda oyimvumi yomculo wegospile ukhe wathiwa chiki sisinqe nomchachazo nto leyo emenze waphazamiseka emculweni wakhe, ukhe wafumaneka ethe xha waze waphindela kamva. Kuxa kulapho apho athe wathi elande imbaza yempumelelo wasuka wagaleleka phakathi kwezihlwele ehleli kwisihlalo seziqhwala, esi simo siye sabakhuba abathandi bomculo wakhe kwanezinye iimvumi. Abaxhasi bakhe bamqhwabele izandla ngokubayimvumi enokholo eluphilayo ukholo nakubeni imeko yempilo ilandula. Le mini ibingeyiyo eyokuvuyela ixesha elidlulileyo, impilo khange ibe ngumqobo koko ibikukuvula indlela ephangaleleleyo ebheka phambili nangenkxaso yezinye iimvumi. Le mvumikazi iyala ukunikezela kuba ithi kubalandeli, abathandi nabaxhasi bomculo wakhe, uvakele ecela abantu ukuba bamthandazise ukuze abe namendu okuqhubekeka ethandaza kuThixo. Kangangendlela amthembe ngayo uThixo, uvakalise ukuba kuse kude engqinibeni ukuba angayeka ukuvuma evumela iNkosi. Kwaye kwabonakala ukuba ulila esimantshiyane ebona Ikamva lakhe lisityekelwa yinkungu ngenxa yokuswela ityhosha<sup>3</sup>. Oku kucace emva kokuba intatheli yephephandaba iSowetan iye yahlangana naye ze wazityanda igila kuyo. Le yimvumikazi elikholwa engqiyame ngokholo kuyo yonke indlela yobomi. Le ntlupheko ibingasunguli ngaye ukuvela kuba kuyabonakala ukuba iimvumi zezwe lethu zizonke zitholosa phantsi kwengcinezelo yokungathabathelwa ngqalelo nangurhulumente wezwe lethu. Kwiminyaka engaphaya kwamashumi amabini ukuya kumashumi amathathu le mvumikazi iphumelele iimbasa zegolide neplatinam zentengiso yomculo wakhe ophuphuma kwintliziyo ekhangelana nekaBawo wethu osemaZulwini. Injongo yakhe ebomini kukukhanyisela abantu ngokholo aluphokoza ngomculo. Inene indlal’ inamanyala, emva kokusebenza nzima esithiwa nkwathatha lishwangusha lentswelo. Esi simo simkhumbuza imihla yakhe awayenentshisakalo yokurekhoda umculo wakhe mhlamnene, oku kwakungethuba awayesaxwebile, ngoku esi simo sasemva kweCovid 19 simbuyisele apho emva kokuba ebelixhoba lalo.
Amanqaku
1. 1. Majangaza S. Sowetan 17/11/25
2. Bona Magazine, 25/11/2025
3. Daily Sun 24/11/2025
== Imithombo yolwazi ==
0590n4cnc9mb7ww680toup0sandgodf
41174
41162
2026-07-09T11:21:24Z
Phelie2024
13302
41174
wikitext
text/x-wiki
IMVUMIKAZI EVUMELA INKOSI ULUSANDA MCINGA
Jabulani Langa, wazise uluntu ngokubanzi ukuba Lusanda Mcinga ulwenzile uqahaqho lomchachazo ngempumelelo enkulu kweyoMnga 2024<ref>{{Cite news|last=JANGAZA|first=S|date=17/11/2025|title=Gospel queen Lusanda explains why she's asking for financial help|work=SOWETAN|url-status=live|access-date=2026/07/09}}</ref>
Unondaba ogama linguChiraag Davenchand uthi uMcinga Lusanda oyimvumi yomculo wegospile ukhe wathiwa chiki sisinqe nomchachazo nto leyo emenze waphazamiseka emculweni wakhe, ukhe wafumaneka ethe xha waze waphindela kamva.<ref>{{Cite news |first=Chiraag Davechand|date=2025/11/24|title=Lusanda Mcinga Shines as She Accepts Her Lifetime Award in a Wheelchair|access-date=2026/07/09|url=https://www.bona.co.za/entertainment/lusanda-mcinga-lifetime-achievement-award/|archive-date=25/11/2025}}</ref> Kuxa kulapho apho athe wathi elande imbaza yempumelelo wasuka wagaleleka phakathi kwezihlwele ehleli kwisihlalo seziqhwala, esi simo siye sabakhuba abathandi bomculo wakhe kwanezinye iimvumi. Abaxhasi bakhe bamqhwabele izandla ngokubayimvumi enokholo eluphilayo ukholo nakubeni imeko yempilo ilandula. Le mini ibingeyiyo eyokuvuyela ixesha elidlulileyo, impilo khange ibe ngumqobo koko ibikukuvula indlela ephangaleleleyo ebheka phambili nangenkxaso yezinye iimvumi. Le mvumikazi iyala ukunikezela kuba ithi kubalandeli, abathandi nabaxhasi bomculo wakhe, uvakele ecela abantu ukuba bamthandazise ukuze abe namendu okuqhubekeka ethandaza kuThixo. Kangangendlela amthembe ngayo uThixo, uvakalise ukuba kuse kude engqinibeni ukuba angayeka ukuvuma evumela iNkosi. Kwaye kwabonakala ukuba ulila esimantshiyane ebona Ikamva lakhe lisityekelwa yinkungu ngenxa yokuswela ityhosha.<ref>{{Cite web|last=Langa|first=Jabulani|title=WATCH {{!}} Gospel legend back on stage after surgery!|url=https://www.snl24.com/dailysun/celebs/watch-legendary-gospel-singer-lusanda-mcinga-healed-and-back-in-the-game-20260204|accessdate=2026-07-09|website=Daily Sun|language=en-US}}</ref> Oku kucace emva kokuba intatheli yephephandaba iSowetan iye yahlangana naye ze wazityanda igila kuyo. Le yimvumikazi elikholwa engqiyame ngokholo kuyo yonke indlela yobomi. Le ntlupheko ibingasunguli ngaye ukuvela kuba kuyabonakala ukuba iimvumi zezwe lethu zizonke zitholosa phantsi kwengcinezelo yokungathabathelwa ngqalelo nangurhulumente wezwe lethu. Kwiminyaka engaphaya kwamashumi amabini ukuya kumashumi amathathu le mvumikazi iphumelele iimbasa zegolide neplatinam zentengiso yomculo wakhe ophuphuma kwintliziyo ekhangelana nekaBawo wethu osemaZulwini. Injongo yakhe ebomini kukukhanyisela abantu ngokholo aluphokoza ngomculo. Inene indlal’ inamanyala, emva kokusebenza nzima esithiwa nkwathatha lishwangusha lentswelo. Esi simo simkhumbuza imihla yakhe awayenentshisakalo yokurekhoda umculo wakhe mhlamnene, oku kwakungethuba awayesaxwebile, ngoku esi simo sasemva kweCovid 19 simbuyisele apho emva kokuba ebelixhoba lalo.
== Imithombo yolwazi ==
5r1cqb88h7gpl7va5g9js8hpao08e47
Ilungu:Ebuxokini/Draft 2
2
9141
41003
2026-07-08T14:26:59Z
Ebuxokini
16239
CREATE A USER PAGE
41003
wikitext
text/x-wiki
IRHAMBA
753bkhi6ee1n6r1s3ef7yyslllpomur
Ilungu:Nondzevu/Draft 2
2
9142
41028
2026-07-08T21:37:58Z
Nondzevu
16249
Created page with "'''UKUPHONDLA'''"
41028
wikitext
text/x-wiki
'''UKUPHONDLA'''
mj3ussto8tn9b5rpvbp1cocu108o7xg
41029
41028
2026-07-08T21:54:30Z
Nondzevu
16249
41029
wikitext
text/x-wiki
'''UKUPHONDLA''' Igama elithi "ukuphondla" libhekisa kwisenzo sokutsala okanye sokurhola umva ulusu olugqume intloko yamalungu obudoda. Kwinkqubo yesintu yolwaluko lwamadoda amaXhosa, eli nyathelo lokulungiselela libandakanya ukurhola umva olo lusu, kwaye linokubandakanya nokusikwa kwesicubu esidibanisayo (esibizwa ngokuba yi-frenulum) esidibanisa ulusu nentloko yamalungu obudoda.
'''KUTHENI UKUPHONDLA KUBALULEKILE?'''
Ukurhoxa kwejwabi kubalulekile ekugcineni ucoceko lwemihla ngemihla. Ngokulirhoxa kancinci, ungahlamba umchamo ovalelekileyo, ukubila, kunye ne-smegma (ukuqokelelana kwendalo kweeseli zolusu ezifileyo kunye neeoyile). Oku kuthintela ivumba elibi, kunciphisa umngcipheko wosulelo lweentsholongwane (njenge-balanitis), kwaye kuthintele ukurhawuzelelwa lusu. Ukurhoxa rhoqo, kancinci, kukuvumela ukuba uhlole intloko yepenis (glans) ukuze ubone izilonda okanye iingxaki kwaye kunceda ulusu luhlale luguquguquka ngokwendalo.
'''KWINKCUBEKO YAMAXHOSA'''
Kwinkcubeko yamaXhosa, ukuphondla—isenzo esibalulekileyo sokutsala ijwabi—linyathelo elibalulekileyo kwisiko elingcwele lokwaluswa kwamadoda (Ulwaluko). Lisusa ngokwasemzimbeni nangomfuziselo “ukungcola” kobuntwana, liphawula utshintsho ukusuka ebuntwaneni (inkwenkwe) ukuya ebudodeni (ikrwala) kwaye linika indoda indawo yayo ehloniphekileyo eluntwini.
'''REFERENCES'''
# University of Kwazulu-Natal.
# Pubmed Central.
# Research Gate
2gkjy1b8u8capk9oezjpaahycljkquv
Ilungu:Siyestor
2
9143
41036
2026-07-09T06:24:58Z
Siyestor
16248
zi article ezithetha ngento enye ngezilwanyane nohlobo oludibana ngayo nabantu
41036
wikitext
text/x-wiki
'''Izilwanyana Zidibana Njani Kwaye Zibaluleke Njani Ebomini Nakwindalo'''
'''Imvelaphi Yophando'''
Izilwanyana ziyinxalenye ebalulekileyo yobomi emhlabeni kwaye zidlala indima ebalulekileyo ekugcineni ulungelelwano lwendalo. Ukususela kumaxesha amandulo, abantu baye baxhomekeka kwizilwanyana ukuze bafumane ukutya, impahla yokunxiba, kunye nezinye iimfuno zobomi. Izifundo zezilwanyana zibonisa ukuba zonke iintlobo zezilwanyana zineendlela ezahlukeneyo zokuphila, ukuziphatha nokuzalana, nto leyo eyenza ukuba ubomi bazo buqhubeke kwizizukulwana ngezizukulwana (Hickman et al., 2017).
Ukudibana kwezilwanyana ngenjongo yokuzalana yenye yezona nkqubo zibalulekileyo zendalo kuba iqinisekisa ukuqhubeka kobukho beentlobo ngeentlobo zezilwanyana. Ngaphandle kokuzalana, iintlobo zezilwanyana zingaphela ngokupheleleyo, nto leyo enokubangela ukuphazamiseka kwendalo esingqongileyo (Campbell et al., 2020).
'''Izilwanyana Zidibana Njani?'''
Izilwanyana zidibana ikakhulu ngenjongo yokuzalana nokwandisa iintlobo zazo. Kwiintlobo ezininzi zezilwanyana, inkunzi nemazi ziyadibana ukuze kuveliswe inzala. Emva koko imazi iyakhulelwa okanye ibekele amaqanda kuxhomekeke kuhlobo lwesilwanyana eso.
Izilwanyana ezanyisayo ezifana neenkomo, iibhokhwe, iigusha, izinja kunye neengonyama zivelisa inzala emva kokuba inkunzi nemazi zikhwelene. Emva kwexesha lokukhulelwa, imazi izala amathole okanye amatakane aphilayo. Kwelinye icala, iintaka kunye nezinye izilwanyana ezithile zibeka amaqanda athi aqanduselwe de kuvele amantshontsho (Hickman et al., 2017).
Ngaphambi kokudibana, ezinye izilwanyana zibonisa indlela yokutsala amaqabane azo. Umzekelo, ezinye iintaka zicula iingoma ezikhethekileyo okanye zidanise, logama ezinye izilwanyana zisebenzisa ivumba, imibala okanye izandi ukutsala amaqabane azo. Ezi ndlela zinceda ekukhetheni amaqabane afanelekileyo ukuze kuveliswe inzala eyomeleleyo nesempilweni (Miller and Spoolman, 2019).
Ukubaluleka Kwezilwanyana
Izilwanyana zibaluleke kakhulu kubomi babantu nakwindalo esingqongileyo. Enye yeendima zazo eziphambili kukubonelela abantu ngokutya okufana nenyama, ubisi namaqanda. Ezi mveliso zibalulekile ekukhuleni nasekugcineni impilo yabantu.
Izilwanyana zikwanegalelo elikhulu kuqoqosho. Kumazwe amaninzi, kuquka noMzantsi Afrika, ukufuywa kwezilwanyana kudala amathuba emisebenzi kwaye kunceda ukuvelisa ingeniso kwiintsapho nakuluntu ngokubanzi. Kwakhona, ukhenketho olusekelwe kwizilwanyana zasendle lungenisa ingeniso eninzi kumazwe anobutyebi bezilwanyana (Miller and Spoolman, 2019).
Ngaphezu koko, izilwanyana zinceda ekugcineni ulungelelwano lwendalo. Ezinye zitya izinambuzane ezinokonakalisa izityalo, logama ezinye zisasaza imbewu yezityalo kwiindawo ezahlukeneyo. Oku kunceda ekukhuleni kwezityalo nasekugcineni iyantlukwano yezinto eziphilayo. Ukuba ezinye iintlobo zezilwanyana zingaphela, oko kungaphazamisa kakhulu indlela indalo esebenza ngayo (Campbell et al., 2020).
Isiphelo
Izilwanyana zibalulekile kubomi babantu nakwindalo esingqongileyo. Zidibana ukuze zizalane kwaye ziqinisekise ukuqhubeka kobukho beentlobo zazo. Ngaphandle kokubaluleka kwazo ekuzaleni, zikwanceda ekuboneleleni abantu ngokutya, ekuxhaseni uqoqosho nasekugcineni ulungelelwano lwendalo. Kubalulekile ke ngoko ukuba abantu bazikhusele izilwanyana kwaye balondoloze iindawo ezihlala kuzo ukuze kuqhubeke ubomi obuzinzileyo kwizizukulwana ezizayo.
Iireferensi
Campbell, N.A., Urry, L.A., Cain, M.L., Wasserman, S.A., Minorsky, P.V. and Orr, R.B., 2020. Biology: A Global Approach. 12th ed. Harlow: Pearson Education.
Hickman, C.P., Keen, S.L., Larson, A., Eisenhour, D.J. and I'Anson, H., 2017. Integrated Principles of Zoology. 17th ed. New York: McGraw-Hill Education.
Miller, G.T. and Spoolman, S.E., 2019. Environmental Science. 16th ed. Boston: Cengage Learning.
'''TRANSLATED ARTICLE'''
'''How Animals Interbreed and How Important They Are to Life and Nature'''
'''Background of the Research'''
Animals are an integral part of life on earth and play a vital role in maintaining the balance of nature. Since ancient times, humans have relied on animals for food, clothing, and other necessities of life. Animal studies show that all species of animals have different ways of living, behaving, and reproducing, which allows their lives to continue for generations (Hickman et al., 2017).
Interbreeding is one of the most important natural processes because it ensures the continuation of the existence of various animal species. Without interbreeding, species can become extinct, which can cause environmental disruption (Campbell et al., 2020).
'''How Do Animals Interbreed?'''
Animals primarily interact for the purpose of reproducing and expanding their species. In many species, males and females mate to produce offspring. The female then becomes pregnant or lays eggs, depending on the species.
Mammals such as cows, goats, sheep, dogs, and lions produce offspring after a male and female mate. After a period of gestation, the female gives birth to live calves or young. On the other hand, birds and some other animals lay eggs that are incubated until the young hatch (Hickman et al., 2017).
Before mating, some animals display a pattern of behavior to attract their mates. For example, some birds sing special songs or dance, while other animals use scents, colors, or sounds to attract their mates. These behaviors help in selecting suitable mates to produce strong and healthy offspring (Miller and Spoolman, 2019).
'''Importance of Animals'''
Animals are very important to human life and the environment. One of their main roles is to provide humans with food such as meat, milk, and eggs. These products are essential for human growth and maintenance of health.
Animals also contribute significantly to the economy. In many countries, including South Africa, livestock farming creates jobs and helps generate income for families and communities. Wildlife-based tourism also generates significant income in countries with abundant wildlife (Miller and Spoolman, 2019).
Furthermore, animals help maintain the balance of nature. Some eat insects that can damage plants, while others disperse plant seeds to different areas. This helps plants grow and maintain biodiversity. If some animal species were to become extinct, it would greatly disrupt the way nature works (Campbell et al., 2020).
Conclusion
Animals are essential to human life and the environment. They come together to reproduce and ensure the continuation of their species. Apart from their importance in reproduction, they also help provide people with food, support the economy and maintain the balance of nature. It is therefore important for people to protect animals and preserve their habitats so that sustainable life can continue for future generation
0dr7ftpj33vj7fr1dgpgh2hdghrgban
41041
41036
2026-07-09T07:24:08Z
Siyestor
16248
changes
41041
wikitext
text/x-wiki
draft 1 - draft 2
kllnxl01ezzteo8igexzbfpihowwoci
41084
41041
2026-07-09T09:36:37Z
Siyestor
16248
set draft 2
41084
wikitext
text/x-wiki
draft 1 - [[Draft 2/user: Siyestor|draft 2]]
psyko61abc1hu0uq4v4c09c2hr7lme0
41104
41084
2026-07-09T10:11:55Z
Siyestor
16248
add draft 1
41104
wikitext
text/x-wiki
[[draft 1]] - draft 2
q7pgv3izrzwo0nhv4dxb8nzf1fg1nrl
Ilungu:Seyamo23
2
9144
41048
2026-07-09T07:30:24Z
Seyamo23
16256
ukubaluleka kwenja
41048
wikitext
text/x-wiki
'''Inja Nokubaluleka Kwayo'''
Inja sisilwanyana esibalulekileyo kakhulu ebomini bomntu kwaye sele ibubuhlobo nabantu kangangeeminyaka ezingamawaka (American Kennel Club, 2023). Eyona nto ibalulekileyo ngenja kukuba ngumkhuseli. Iyakwazi ukuva izandi ezikude, ikhonkothe xa kukho ingozi, kwaye ke ngoko isetyenziswa ngamapolisa nakwamakhaya ukugada (Fédération Cynologique Internationale, 2024; K9 Magazine, 2022).
Okwesibini, inja ibalulekile kwimpilo yethu yengqondo. Uphando lubonisa ukuba xa udlala okanye uphatha inja, umzimba ukhupha i-hormone ebizwa ngokuba yi-oxytocin. Le hormone inciphisa uxinzelelo, uxinezeleko, kwaye yenze umntu azive ekhululekile (Nagasawa et al., 2015; Harvard Health Publishing, 2021). Ngenxa yoko izinja zisetyenziswa njengezinja zonyango ezanceda abantwana abane-autism, abantu abadala, nabantu abangaboni (International Association of Human-Animal Interaction Organizations, 2023).
Okwesithathu, inja ikhuthaza impilo yomzimba. Abanini bezinja baya kuhamba rhoqo benza umthambo xa behamba nenja yabo. Oku kunceda ukunciphisa ingozi yesifo sentliziyo kunye noxinzelelo lwegazi (Centers for Disease Control and Prevention, 2023; American Heart Association, 2020).
Ekugqibeleni, inja isifundisa ngezifundo ezibalulekileyo zobomi ezinjengoxanduva, unyamezelo, kunye nothando olungenamibandela (American Kennel Club, 2023). Ngenxa yazo zonke ezi zizathu, inja ayisosisilwanyana nje kuphela. Ingumhlobo, ngumkhuseli, nanguncedo kwimpilo yethu.
Imithombo yolwazi
American Heart Association. (2020). _Pet Ownership and Heart Health_.
American Kennel Club. (2023). _Why Dogs Are Called Man's Best Friend_.
Centers for Disease Control and Prevention. (2023). _The Health Benefits of Pets_.
Fédération Cynologique Internationale. (2024). _FCI Dog Breeds List_.
Harvard Health Publishing. (2021). _The Health Benefits of Dogs and Cats_.
International Association of Human-Animal Interaction Organizations. (2023). _The Role of Animals in Therapy and Education_.
K9 Magazine. (2022). _Working Dogs: Police and Security Roles_.
Nagasawa, M., et al. (2015). _Oxytocin-Gaze Positive Loop and the Coevolution of Human-Dog Bonds_. Science, 348(6232), 267-270.
pr4ypf29c9s1q51k1fwjy48771ulrv0
Ilungu:Yolimado
2
9145
41052
2026-07-09T07:42:49Z
Yolimado
13306
Create a draft
41052
wikitext
text/x-wiki
[[Ilungu:Yolimado/Draft 1|Draft 1]] [[Ilungu:Yolimado/Draft 2|Draft 2]]
49z7ds22gkhz927p3cykjqnydergf44
41053
41052
2026-07-09T07:43:30Z
Yolimado
13306
minor
41053
wikitext
text/x-wiki
[[Ilungu:Yolimado/Draft 1|Draft 1]] [[Ilungu:Yolimado/Draft 2|Draft 2]]
4eqpk47her4opb74w5x8oi2jdcfsx3l
Ilungu:Yolimado/Draft 1
2
9146
41055
2026-07-09T07:45:18Z
Yolimado
13306
Inqaku lamaNgxabane
41055
wikitext
text/x-wiki
Imbali yamaNgxabane
AmaNgxabane sisizwana samaMpondomise esasisuka ngaseThina. Afuduswa nguMhlontlo wawabeka eNgwemnyama kuQumbu. Ngoko ke kwakungexesha leemfazwe, ewabekela ukuba agade amaMpondo aseLibode angezi kungena emaMpondomiseni.
La maNgxabane ndiza kuthetha ngawo ngalawo afumaneka kwezi lali zezi dolophu zombindi owawufudula uyiTranskayi:
ELIBODE: Mhlanganiso, Zinkumbini, Thembeni, Coza, Ntlaza, Sibangweni, Makhotyana, ''Rennie'';
KUQUMBU: Ngwemnyama (eLalini naseMncetyana), Gandana, Lothana;
KUTSOLO: Mjika, Goqwana;
KUNTABANKULU: Mphitshini.
Ngale mbali ke ndizama ukuphendula umbuzo obuhleli uzinga engqondweni yam, mhlawumbi nakwezabanye abantu othi: UJOLA lo noNGXABANE badibana ze bohluke ndawoni?[1]
Nazi izibongo zeziduko zamaNgxabane: Ngxabane, Meyiwa, Rhibela, Bhaba nomhlehlo, Tyotshana, Mdatshi, Bhodi kaNcokazi, Nontwenja yinkongolo, Amathol’omThwakazi, amaMpondomise omthonyama nozwane, Iziziba zeTsitsa zingenwa ngugqoloma weTsitsa neChulunca kuphela, ooMbambo zakheke njengezentaka. Bebal’iinkomo nje thina sibal’iinkwenkwezi[2]
----[1] Madolo, Y. 2020. NguNgxabane okanye uJola? (2<sup>nd</sup> ed.). Mthatha: Yolisa Madolo
[2] <nowiki>https://iafrika.org/xh/tag/ngxabane/</nowiki>
c13035n8xbbmgv2sazgfwjgjxuox3ji
41092
41055
2026-07-09T09:59:57Z
Yolimado
13306
41092
wikitext
text/x-wiki
== Imbalo ==
Imbali yamaNgxabane
AmaNgxabane sisizwana samaMpondomise esasisuka ngaseThina. Afuduswa nguMhlontlo wawabeka eNgwemnyama kuQumbu. Ngoko ke kwakungexesha leemfazwe, ewabekela ukuba agade amaMpondo aseLibode angezi kungena emaMpondomiseni.
La maNgxabane ndiza kuthetha ngawo ngalawo afumaneka kwezi lali zezi dolophu zombindi owawufudula uyiTranskayi:
ELIBODE: Mhlanganiso, Zinkumbini, Thembeni, Coza, Ntlaza, Sibangweni, Makhotyana, ''Rennie'';
KUQUMBU: Ngwemnyama (eLalini naseMncetyana), Gandana, Lothana;
KUTSOLO: Mjika, Goqwana;
KUNTABANKULU: Mphitshini.
Ngale mbali ke ndizama ukuphendula umbuzo obuhleli uzinga engqondweni yam, mhlawumbi nakwezabanye abantu othi: UJOLA lo noNGXABANE badibana ze bohluke ndawoni?<ref>{{Cite book |last=Madolo |first=Yolisa |title=NguNgxabane okanye uJola? Incwadi esisiqalo somnombo wamaNgxabane |date=09 July 2026 |publisher=Yolisa Madolo |year=2020 |isbn=0-620-33549-1 |edition=2nd |location=South African Library of South Africa |publication-date=2020 |pages=cover page and 1 |language=IsiXhosa |trans-title=Is it Ngxabane or Jola? The first issue of the Ngxabane lineage}}</ref>
Nazi izibongo zeziduko zamaNgxabane: Ngxabane, Meyiwa, Rhibela, Bhaba nomhlehlo, Tyotshana, Mdatshi, Bhodi kaNcokazi, Nontwenja yinkongolo, Amathol’omThwakazi, amaMpondomise omthonyama nozwane, Iziziba zeTsitsa zingenwa ngugqoloma weTsitsa neChulunca kuphela, ooMbambo zakheke njengezentaka. Bebal’iinkomo nje thina sibal’iinkwenkwezi<ref>{{Cite web |title=Ngxabane Archives |url=https://iafrika.org/xh/tag/ngxabane/ |access-date=2026-07-09 |website=iAfrika - isiXhosa |language=en-ZA}}</ref>
----[1] Madolo, Y. 2020. NguNgxabane okanye uJola? (2<sup>nd</sup> ed.). Mthatha: Yolisa Madolo
[2] <nowiki>https://iafrika.org/xh/tag/ngxabane/</nowiki>
== Imithombo yolwazi ==
<references />
cp6d1et9z653l9ifk08x9jdc5289a48
41109
41092
2026-07-09T10:17:31Z
Yolimado
13306
41109
wikitext
text/x-wiki
== Imbalo ==
[[Ngokweenkcukacha:Umnombo wamaNgxabane.png|thumb|Umnombo weekumkani zamaMpondomise]]
Imbali yamaNgxabane
AmaNgxabane sisizwana samaMpondomise esasisuka ngaseThina. Afuduswa nguMhlontlo wawabeka eNgwemnyama kuQumbu. Ngoko ke kwakungexesha leemfazwe, ewabekela ukuba agade amaMpondo aseLibode angezi kungena emaMpondomiseni.
La maNgxabane ndiza kuthetha ngawo ngalawo afumaneka kwezi lali zezi dolophu zombindi owawufudula uyiTranskayi:
ELIBODE: Mhlanganiso, Zinkumbini, Thembeni, Coza, Ntlaza, Sibangweni, Makhotyana, ''Rennie'';
KUQUMBU: Ngwemnyama (eLalini naseMncetyana), Gandana, Lothana;
KUTSOLO: Mjika, Goqwana;
KUNTABANKULU: Mphitshini.
Ngale mbali ke ndizama ukuphendula umbuzo obuhleli uzinga engqondweni yam, mhlawumbi nakwezabanye abantu othi: UJOLA lo noNGXABANE badibana ze bohluke ndawoni?<ref>{{Cite book |last=Madolo |first=Yolisa |title=NguNgxabane okanye uJola? Incwadi esisiqalo somnombo wamaNgxabane |date=09 July 2026 |publisher=Yolisa Madolo |year=2020 |isbn=0-620-33549-1 |edition=2nd |location=South African Library of South Africa |publication-date=2020 |pages=cover page and 1 |language=IsiXhosa |trans-title=Is it Ngxabane or Jola? The first issue of the Ngxabane lineage}}</ref>
Nazi izibongo zeziduko zamaNgxabane: Ngxabane, Meyiwa, Rhibela, Bhaba nomhlehlo, Tyotshana, Mdatshi, Bhodi kaNcokazi, Nontwenja yinkongolo, Amathol’omThwakazi, amaMpondomise omthonyama nozwane, Iziziba zeTsitsa zingenwa ngugqoloma weTsitsa neChulunca kuphela, ooMbambo zakheke njengezentaka. Bebal’iinkomo nje thina sibal’iinkwenkwezi<ref>{{Cite web |title=Ngxabane Archives |url=https://iafrika.org/xh/tag/ngxabane/ |access-date=2026-07-09 |website=iAfrika - isiXhosa |language=en-ZA}}</ref>
----[1] Madolo, Y. 2020. NguNgxabane okanye uJola? (2<sup>nd</sup> ed.). Mthatha: Yolisa Madolo
[2] <nowiki>https://iafrika.org/xh/tag/ngxabane/</nowiki>
== Imithombo yolwazi ==
<references />
nwplcda2etqliye01z1du8rmwghtsfg
41125
41109
2026-07-09T10:36:47Z
Yolimado
13306
Ukulungisa ukuma kwemithombo yolwazi
41125
wikitext
text/x-wiki
== Imbalo ==
[[Ngokweenkcukacha:Umnombo wamaNgxabane.png|thumb|Umnombo weekumkani zamaMpondomise]]
Imbali yamaNgxabane
AmaNgxabane sisizwana samaMpondomise esasisuka ngaseThina. Afuduswa nguMhlontlo wawabeka eNgwemnyama kuQumbu. Ngoko ke kwakungexesha leemfazwe, ewabekela ukuba agade amaMpondo aseLibode angezi kungena emaMpondomiseni.
La maNgxabane ndiza kuthetha ngawo ngalawo afumaneka kwezi lali zezi dolophu zombindi owawufudula uyiTranskayi:
ELIBODE: Mhlanganiso, Zinkumbini, Thembeni, Coza, Ntlaza, Sibangweni, Makhotyana, ''Rennie'';
KUQUMBU: Ngwemnyama (eLalini naseMncetyana), Gandana, Lothana;
KUTSOLO: Mjika, Goqwana;
KUNTABANKULU: Mphitshini.
Ngale mbali ke ndizama ukuphendula umbuzo obuhleli uzinga engqondweni yam, mhlawumbi nakwezabanye abantu othi: UJOLA lo noNGXABANE badibana ze bohluke ndawoni?<ref>{{Cite book |last=Madolo |first=Yolisa |title=NguNgxabane okanye uJola? Incwadi esisiqalo somnombo wamaNgxabane |date=09 July 2026 |publisher=Yolisa Madolo |year=2020 |isbn=0-620-33549-1 |edition=2nd |location=South African Library of South Africa |publication-date=2020 |pages=cover page and 1 |language=IsiXhosa |trans-title=Is it Ngxabane or Jola? The first issue of the Ngxabane lineage}}</ref>
Nazi izibongo zeziduko zamaNgxabane: Ngxabane, Meyiwa, Rhibela, Bhaba nomhlehlo, Tyotshana, Mdatshi, Bhodi kaNcokazi, Nontwenja yinkongolo, Amathol’omThwakazi, amaMpondomise omthonyama nozwane, Iziziba zeTsitsa zingenwa ngugqoloma weTsitsa neChulunca kuphela, ooMbambo zakheke njengezentaka. Bebal’iinkomo nje thina sibal’iinkwenkwezi<ref>{{Cite web |title=Ngxabane Archives |url=https://iafrika.org/xh/tag/ngxabane/ |access-date=2026-07-09 |website=iAfrika - isiXhosa |language=en-ZA}}</ref>
== Imithombo yolwazi ==
<references />
3601wpe5tzftr5m5x8juh97ctmp9tjh
41141
41125
2026-07-09T10:52:59Z
Yolimado
13306
41141
wikitext
text/x-wiki
== Imbalo ==
[[Ngokweenkcukacha:Umnombo wamaNgxabane.png|thumb|Lo ngumfanekiso weekumkani zamaMpondomise, afumaneka phantsi kwawo amaNgxabane]]
'''Imbali yamaNgxabane'''
AmaNgxabane sisizwana samaMpondomise esasisuka ngaseThina. Afuduswa nguMhlontlo wawabeka eNgwemnyama kuQumbu. Ngoko ke kwakungexesha leemfazwe, ewabekela ukuba agade amaMpondo aseLibode angezi kungena emaMpondomiseni.
La maNgxabane ndiza kuthetha ngawo ngalawo afumaneka kwezi lali zezi dolophu zombindi owawufudula uyiTranskayi:
ELIBODE: Mhlanganiso, Zinkumbini, Thembeni, Coza, Ntlaza, Sibangweni, Makhotyana, ''Rennie'';
KUQUMBU: Ngwemnyama (eLalini naseMncetyana), Gandana, Lothana;
KUTSOLO: Mjika, Goqwana;
KUNTABANKULU: Mphitshini.
Ngale mbali ke ndizama ukuphendula umbuzo obuhleli uzinga engqondweni yam, mhlawumbi nakwezabanye abantu othi: UJOLA lo noNGXABANE badibana ze bohluke ndawoni?<ref>{{Cite book |last=Madolo |first=Yolisa |title=NguNgxabane okanye uJola? Incwadi esisiqalo somnombo wamaNgxabane |date=09 July 2026 |publisher=Yolisa Madolo |year=2020 |isbn=0-620-33549-1 |edition=2nd |location=South African Library of South Africa |publication-date=2020 |pages=cover page and 1 |language=IsiXhosa |trans-title=Is it Ngxabane or Jola? The first issue of the Ngxabane lineage}}</ref>
Nazi izibongo zeziduko zamaNgxabane: Ngxabane, Meyiwa, Rhibela, Bhaba nomhlehlo, Tyotshana, Mdatshi, Bhodi kaNcokazi, Nontwenja yinkongolo, Amathol’omThwakazi, amaMpondomise omthonyama nozwane, Iziziba zeTsitsa zingenwa ngugqoloma weTsitsa neChulunca kuphela, ooMbambo zakheke njengezentaka. Bebal’iinkomo nje thina sibal’iinkwenkwezi<ref>{{Cite web |title=Ngxabane Archives |url=https://iafrika.org/xh/tag/ngxabane/ |access-date=2026-07-09 |website=iAfrika - isiXhosa |language=en-ZA}}</ref>
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
lhvotcqybk5iky3z1gvd82590gr4epe
41164
41141
2026-07-09T11:11:22Z
Yolimado
13306
41164
wikitext
text/x-wiki
== Imbalo ==
[[Ngokweenkcukacha:Umnombo wamaNgxabane.png|thumb|Lo ngumfanekiso weekumkani zamaMpondomise, afumaneka phantsi kwawo amaNgxabane]]
'''Imbali yamaNgxabane'''
AmaNgxabane sisizwana [[Mpondomise|samaMpondomise]] esasisuka ngaseThina. Afuduswa [[Kumkani Mhlontlo Local Municipality|nguMhlontlo]] wawabeka eNgwemnyama kuQumbu. Ngoko ke kwakungexesha leemfazwe, ewabekela ukuba agade amaMpondo aseLibode angezi kungena emaMpondomiseni.
La maNgxabane ndiza kuthetha ngawo ngalawo afumaneka kwezi lali zezi dolophu zombindi owawufudula uyiTranskayi:
ELIBODE: Mhlanganiso, Zinkumbini, Thembeni, Coza, Ntlaza, Sibangweni, Makhotyana, ''Rennie'';
[[KUQUMBU]]: Ngwemnyama (eLalini naseMncetyana), Gandana, Lothana;
KUTSOLO: Mjika, Goqwana;
KUNTABANKULU: Mphitshini.
Ngale mbali ke ndizama ukuphendula umbuzo obuhleli uzinga engqondweni yam, mhlawumbi nakwezabanye abantu othi: UJOLA lo noNGXABANE badibana ze bohluke ndawoni?<ref>{{Cite book |last=Madolo |first=Yolisa |title=NguNgxabane okanye uJola? Incwadi esisiqalo somnombo wamaNgxabane |date=09 July 2026 |publisher=Yolisa Madolo |year=2020 |isbn=0-620-33549-1 |edition=2nd |location=South African Library of South Africa |publication-date=2020 |pages=cover page and 1 |language=IsiXhosa |trans-title=Is it Ngxabane or Jola? The first issue of the Ngxabane lineage}}</ref>
Nazi izibongo zeziduko zamaNgxabane: Ngxabane, Meyiwa, Rhibela, Bhaba nomhlehlo, Tyotshana, Mdatshi, Bhodi kaNcokazi, Nontwenja yinkongolo, Amathol’omThwakazi, amaMpondomise omthonyama nozwane, Iziziba zeTsitsa zingenwa ngugqoloma weTsitsa neChulunca kuphela, ooMbambo zakheke njengezentaka. Bebal’iinkomo nje thina sibal’iinkwenkwezi<ref>{{Cite web |title=Ngxabane Archives |url=https://iafrika.org/xh/tag/ngxabane/ |access-date=2026-07-09 |website=iAfrika - isiXhosa |language=en-ZA}}</ref>
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
kjw65ki3oeiv7uhpt76w1qu61wblrqt
Ilungu:Limwam
2
9147
41057
2026-07-09T07:56:27Z
Limwam
16227
Created page with "IKHALA Ikhala sisityalo esiluhlaza nesaziwa ngokukhulela endaweni enelanga, esi sityalo sidumkakhulu kumzi wakwaXhosa, nelixhaphakileyo ngenxa yexabiso lalo kuluntu. Esi sityalo ngumakhwekwetha ngumgcini manzi, siyakwazi noku melana nembalela kwaye ikwalilo nechiza lokunyanga izifo ezithile. Esisityala luhlobo olusoloko klusetyenziswa kwimveliso yendalo yorhwebo (Grace 2008)"
41057
wikitext
text/x-wiki
IKHALA
Ikhala sisityalo esiluhlaza nesaziwa ngokukhulela endaweni enelanga, esi sityalo sidumkakhulu kumzi wakwaXhosa, nelixhaphakileyo ngenxa yexabiso lalo kuluntu. Esi sityalo ngumakhwekwetha ngumgcini manzi, siyakwazi noku melana nembalela kwaye ikwalilo nechiza lokunyanga izifo ezithile.
Esisityala luhlobo olusoloko klusetyenziswa kwimveliso yendalo yorhwebo (Grace 2008)
0jtj6o4hu7wgyg7296og2he8sfxhqf4
41078
41057
2026-07-09T09:27:36Z
Limwam
16227
INSERTED THE REFERENCE LIST
41078
wikitext
text/x-wiki
IKHALA
Ikhala sisityalo esiluhlaza nesaziwa ngokukhulela endaweni enelanga, esi sityalo sidumkakhulu kumzi wakwaXhosa, nelixhaphakileyo ngenxa yexabiso lalo kuluntu. Esi sityalo ngumakhwekwetha ngumgcini manzi, siyakwazi noku melana nembalela kwaye ikwalilo nechiza lokunyanga izifo ezithile.
Esisityala luhlobo olusoloko klusetyenziswa kwimveliso yendalo yorhwebo.[
== IMITHOMBO YOLWAZI ==
[1] O M Grace et al.J Ethnopharmalogical. 2008
<references />
ihm7enptz6amu8hynvspy3v8pryf18o
41126
41078
2026-07-09T10:36:58Z
Limwam
16227
41126
wikitext
text/x-wiki
'''IKHALA'''
Ikhala sisityalo esiluhlaza nesaziwa ngokukhulela endaweni enelanga, esi sityalo sidumkakhulu kumzi wakwaXhosa, nelixhaphakileyo ngenxa yexabiso lalo kuluntu. Esi sityalo ngumakhwekwetha ngumgcini manzi, siyakwazi noku melana nembalela kwaye ikwalilo nechiza lokunyanga izifo ezithile.
Esisityala luhlobo olusoloko klusetyenziswa kwimveliso yendalo yorhwebo.<ref>{{Cite web|last=Grace|first=Olwen M|date=2008|title=Therapeutic uses of aloe|url=|url-status=deviated}}</ref>
== IMITHOMBO YOLWAZI ==
<references />
eyduut8ontos320reyjj206bvbcihqj
41142
41126
2026-07-09T10:53:19Z
Limwam
16227
41142
wikitext
text/x-wiki
'''IFOTO:''' File:Aloe vera Lanzarote.jpg
[[Ngokweenkcukacha:Aloe vera leaf showing the gel (1).JPG|thumb|250x250px|Lo ngumfanekiso wekhala lase Mzantsi Afrika.]]
'''IKHALA'''
Ikhala sisityalo esiluhlaza nesaziwa ngokukhulela endaweni enelanga, esi sityalo sidumkakhulu kumzi wakwaXhosa, nelixhaphakileyo ngenxa yexabiso lalo kuluntu. Esi sityalo ngumakhwekwetha ngumgcini manzi, siyakwazi noku melana nembalela kwaye ikwalilo nechiza lokunyanga izifo ezithile.
Esisityala luhlobo olusoloko klusetyenziswa kwimveliso yendalo yorhwebo.<ref>{{Cite web|last=Grace|first=Olwen M|date=2008|title=Therapeutic uses of aloe|url=|url-status=deviated}}</ref>
== IMITHOMBO YOLWAZI ==
<references />
tc2lhyinugmmnf084oo1u04riw5rt04
Ilungu:Mvovo
2
9148
41063
2026-07-09T09:15:29Z
Mvovo
16229
Ukubaluleka kwamanzi
41063
wikitext
text/x-wiki
Ukubaluleka Kwamanzi Kubomi Babantu Nakwimeko Yokusingqongileyo
Intshayelelo
Amanzi sesinye sezona zixhobo zendalo zibalulekileyo emhlabeni. Zonke izinto eziphilayo, kuquka abantu, izityalo nezilwanyana, zixhomekeke kuwo ukuze ziphile. Amanzi asetyenziswa ekuseleni, ekuphekeni, ekuhlambeni, kwezolimo, kwimizi-mveliso nakwimveliso yombane. Nangona umhlaba ugutyungelwe ngamanzi amaninzi, kuphela inxalenye encinane yawo efumaneka njengamanzi acocekileyo alungele ukusetyenziswa ngabantu. Ngenxa yoko, kubalulekile ukuwakhusela nokuwasebenzisa ngendlela ezinzileyo.
Ukubaluleka Kwamanzi Kubomi Babantu
Amanzi ayimfuneko ukuze umzimba womntu usebenze kakuhle. Umzimba womntu wenziwe ubukhulu becala ngamanzi, yaye la manzi anceda ekuthuthweni kwezondlo, ekulawuleni ubushushu bomzimba nasekususeni inkunkuma emzimbeni. Ngokuka Gleick (1993),[3] amanzi ayisiseko sobomi kwaye ukuphila komntu akunakwenzeka ngaphandle kwawo. Ukufumaneka kwamanzi acocekileyo kunciphisa ukusasazeka kwezifo kwaye kuphucula umgangatho wobomi boluntu.
Amanzi Nempilo
Amanzi acocekileyo adlala indima enkulu ekukhuseleni impilo yabantu. Ukusetyenziswa kwamanzi angcolileyo kunokubangela izifo ezifana norhudo, ikholera kunye netyphoid. Ngokuka Bartram noBallance (1996),[1] amanzi akumgangatho olungileyo kunye nococeko olufanelekileyo zezinye zeendlela eziphambili zokuthintela izifo ezisasazeka ngamanzi. Oku kubonisa ukuba uluntu kufuneka lukhuthazwe ukuba lukhusele imithombo yamanzi.
Amanzi Kwezolimo
Icandelo lezolimo lixhomekeke kakhulu emanzini. Izityalo zifuna amanzi ukuze zikhule kakuhle, logama imfuyo ifuna amanzi ukuze ihlale isempilweni. Ngokuka Postel (1997), ukusetyenziswa ngobulumko kwamanzi kwezolimo kubalulekile ekuqinisekiseni ukhuseleko lokutya nasekunciphiseni ukunqongophala kokutya. Xa kukho imbalela okanye ukunqongophala kwamanzi, imveliso yezolimo iyancipha, nto leyo echaphazela uqoqosho kunye nokhuseleko lokutya.
Amanzi Nendalo
Amanzi axhasa ubomi bezityalo nezilwanyana kwaye agcina indalo isebenza kakuhle. Imilambo, amachibi, imigxobhozo nolwandle zizindawo zokuhlala kwezinto ezininzi eziphilayo. Ngokuka Chapman (1996),[2] umgangatho wamanzi uchaphazela ngqo impilo yezityalo, yezilwanyana kunye nabantu. Xa amanzi engcoliswa yimichiza, inkunkuma okanye ugutyulo, indalo iyonakala kwaye neentlobo zezinto eziphilayo ziba semngciphekweni.
Imingeni Ejongene Namanzi
Namhlanje ihlabathi lijongene nemingeni emininzi enxulumene namanzi. Ezi ziquka utshintsho lwemozulu, ukwanda kwabemi, ukungcoliswa kwamanzi nokusetyenziswa ngokugqithisileyo kwemithombo yamanzi. Ngokuka Postel (1997),[4] ukuba abantu abawasebenzisi ngobulumko amanzi, ukunqongophala kwawo kuya kuqhubeka kusiba mandundu. Oku kufuna intsebenziswano phakathi korhulumente, uluntu kunye nemibutho eyahlukeneyo.
Ukongiwa Kwamanzi
Ukongiwa kwamanzi luxanduva lomntu wonke. Oku kungafezekiswa ngokulungisa iimpompo ezivuzayo, ukusebenzisa amanzi ngononophelo, ukungalahli inkunkuma emilanjeni, nokukhusela imithombo yamanzi. Imfundo yoluntu malunga nokubaluleka kwamanzi nayo inegalelo elikhulu ekunciphiseni inkcitho nokungcoliswa kwawo.
Isiphelo
Amanzi angumthombo wobomi kwaye abalulekile ekuphuhliseni impilo yabantu, ezolimo, uqoqosho kunye nokusingqongileyo. Ngaphandle kwamanzi, ubomi emhlabeni abunakwenzeka. Ngoko ke, wonke umntu kufuneka athathe inxaxheba ekukhuseleni nasekongeni amanzi ukuze esi sixhobo sixabisekileyo siqhubeke sifumaneka nakwizizukulwana ezizayo.
Izalathiso
1.Bartram, J. & Ballance, R. 1996. Water Quality Monitoring: A Practical Guide to the Design and Implementation of Freshwater Quality Studies and Monitoring Programmes. London: E & FN Spon.
2.Chapman, D. (ed.). 1996. Water Quality Assessments: A Guide to the Use of Biota, Sediments and Water in Environmental Monitoring. 2nd ed. London: Chapman & Hall.
3.Gleick, P.H. 1993. Water in Crisis: A Guide to the World's Fresh Water Resources. New York: Oxford University Press.
4.Postel, S. 1997. Last Oasis: Facing Water Scarcity. New York: W.W. Norton & Company
nfml5vv9pm7ozap5f5dhjyjlwj59nty
41080
41063
2026-07-09T09:27:50Z
Mvovo
16229
inserted the refence list
41080
wikitext
text/x-wiki
Ukubaluleka Kwamanzi Kubomi Babantu Nakwimeko Yokusingqongileyo
Intshayelelo
Amanzi sesinye sezona zixhobo zendalo zibalulekileyo emhlabeni. Zonke izinto eziphilayo, kuquka abantu, izityalo nezilwanyana, zixhomekeke kuwo ukuze ziphile. Amanzi asetyenziswa ekuseleni, ekuphekeni, ekuhlambeni, kwezolimo, kwimizi-mveliso nakwimveliso yombane. Nangona umhlaba ugutyungelwe ngamanzi amaninzi, kuphela inxalenye encinane yawo efumaneka njengamanzi acocekileyo alungele ukusetyenziswa ngabantu. Ngenxa yoko, kubalulekile ukuwakhusela nokuwasebenzisa ngendlela ezinzileyo.
Ukubaluleka Kwamanzi Kubomi Babantu
Amanzi ayimfuneko ukuze umzimba womntu usebenze kakuhle. Umzimba womntu wenziwe ubukhulu becala ngamanzi, yaye la manzi anceda ekuthuthweni kwezondlo, ekulawuleni ubushushu bomzimba nasekususeni inkunkuma emzimbeni. Ngokuka Gleick (1993),[3] amanzi ayisiseko sobomi kwaye ukuphila komntu akunakwenzeka ngaphandle kwawo. Ukufumaneka kwamanzi acocekileyo kunciphisa ukusasazeka kwezifo kwaye kuphucula umgangatho wobomi boluntu.
Amanzi Nempilo
Amanzi acocekileyo adlala indima enkulu ekukhuseleni impilo yabantu. Ukusetyenziswa kwamanzi angcolileyo kunokubangela izifo ezifana norhudo, ikholera kunye netyphoid. Ngokuka Bartram noBallance (1996),[1] amanzi akumgangatho olungileyo kunye nococeko olufanelekileyo zezinye zeendlela eziphambili zokuthintela izifo ezisasazeka ngamanzi. Oku kubonisa ukuba uluntu kufuneka lukhuthazwe ukuba lukhusele imithombo yamanzi.
Amanzi Kwezolimo
Icandelo lezolimo lixhomekeke kakhulu emanzini. Izityalo zifuna amanzi ukuze zikhule kakuhle, logama imfuyo ifuna amanzi ukuze ihlale isempilweni. Ngokuka Postel (1997), ukusetyenziswa ngobulumko kwamanzi kwezolimo kubalulekile ekuqinisekiseni ukhuseleko lokutya nasekunciphiseni ukunqongophala kokutya. Xa kukho imbalela okanye ukunqongophala kwamanzi, imveliso yezolimo iyancipha, nto leyo echaphazela uqoqosho kunye nokhuseleko lokutya.
Amanzi Nendalo
Amanzi axhasa ubomi bezityalo nezilwanyana kwaye agcina indalo isebenza kakuhle. Imilambo, amachibi, imigxobhozo nolwandle zizindawo zokuhlala kwezinto ezininzi eziphilayo. Ngokuka Chapman (1996),[2] umgangatho wamanzi uchaphazela ngqo impilo yezityalo, yezilwanyana kunye nabantu. Xa amanzi engcoliswa yimichiza, inkunkuma okanye ugutyulo, indalo iyonakala kwaye neentlobo zezinto eziphilayo ziba semngciphekweni.
Imingeni Ejongene Namanzi
Namhlanje ihlabathi lijongene nemingeni emininzi enxulumene namanzi. Ezi ziquka utshintsho lwemozulu, ukwanda kwabemi, ukungcoliswa kwamanzi nokusetyenziswa ngokugqithisileyo kwemithombo yamanzi. Ngokuka Postel (1997),[4] ukuba abantu abawasebenzisi ngobulumko amanzi, ukunqongophala kwawo kuya kuqhubeka kusiba mandundu. Oku kufuna intsebenziswano phakathi korhulumente, uluntu kunye nemibutho eyahlukeneyo.
Ukongiwa Kwamanzi
Ukongiwa kwamanzi luxanduva lomntu wonke. Oku kungafezekiswa ngokulungisa iimpompo ezivuzayo, ukusebenzisa amanzi ngononophelo, ukungalahli inkunkuma emilanjeni, nokukhusela imithombo yamanzi. Imfundo yoluntu malunga nokubaluleka kwamanzi nayo inegalelo elikhulu ekunciphiseni inkcitho nokungcoliswa kwawo.
Isiphelo
Amanzi angumthombo wobomi kwaye abalulekile ekuphuhliseni impilo yabantu, ezolimo, uqoqosho kunye nokusingqongileyo. Ngaphandle kwamanzi, ubomi emhlabeni abunakwenzeka. Ngoko ke, wonke umntu kufuneka athathe inxaxheba ekukhuseleni nasekongeni amanzi ukuze esi sixhobo sixabisekileyo siqhubeke sifumaneka nakwizizukulwana ezizayo.
== Imithombo yolwazi ==
<references />
1.Bartram, J. & Ballance, R. 1996. Water Quality Monitoring: A Practical Guide to the Design and Implementation of Freshwater Quality Studies and Monitoring Programmes. London: E & FN Spon.
2.Chapman, D. (ed.). 1996. Water Quality Assessments: A Guide to the Use of Biota, Sediments and Water in Environmental Monitoring. 2nd ed. London: Chapman & Hall.
3.Gleick, P.H. 1993. Water in Crisis: A Guide to the World's Fresh Water Resources. New York: Oxford University Press.
4.Postel, S. 1997. Last Oasis: Facing Water Scarcity. New York: W.W. Norton & Company
ry5eah9cty4gjcdv73joflzcc2t7v90
Draft 2/user: Siyestor
0
9149
41086
2026-07-09T09:45:30Z
Siyestor
16248
i am going to add references
41086
wikitext
text/x-wiki
== reference ==
h82hi6gdaj6hstkmzzwq2bfaf3tzzkk
Ilungu:Swayise1994
2
9150
41089
2026-07-09T09:57:25Z
Swayise1994
16220
Created page with "== Inxaxheba yezidlalo zabafazi kumzi kaNtu == Izidlalo zabafazi luhlobo lwengoma zakwaNtu olungaphelelang nje ekonwabiseni uluntu, ingakumbi abasetyhini, koko lubeka elubala ingqiqo nobugorha babafazi. Kusizwe sikaXhosa, nalapho ubugogorha bujongwa calanye, kwicala lamadoda, izidlalo zabafazi sityhila ukuba nabafazi aba, banabo ubugorha babo, ingakumbi kwimiba echaphazela ukuphila kwabo.<ref>{{Cite journal|last=Maxwell|first=Christine|date=1996-04-01|title=Moss or Moss..."
41089
wikitext
text/x-wiki
== Inxaxheba yezidlalo zabafazi kumzi kaNtu ==
Izidlalo zabafazi luhlobo lwengoma zakwaNtu olungaphelelang nje ekonwabiseni uluntu, ingakumbi abasetyhini, koko lubeka elubala ingqiqo nobugorha babafazi. Kusizwe sikaXhosa, nalapho ubugogorha bujongwa calanye, kwicala lamadoda, izidlalo zabafazi sityhila ukuba nabafazi aba, banabo ubugorha babo, ingakumbi kwimiba echaphazela ukuphila kwabo.<ref>{{Cite journal|last=Maxwell|first=Christine|date=1996-04-01|title=Moss or Moss Imposter? An Investigative Bryophyte Exercise|url=https://doi.org/10.2307/4450134|journal=The American Biology Teacher|volume=58|issue=4|pages=240–241|doi=10.2307/4450134|issn=0002-7685}}</ref>
Kuxesha lamandulu phaya ubugorha bebujoliswe kakhulu kubantu abangamadoda. Ubugorha boyanyaniswa kakhulu nokoyisa, ingakumbi utshaba umntu lowe sukuhe ejongene nabo.<ref>{{Cite journal|last=Kaschula|first=Russel|date=2018-03-16|title=The Sacred Door and other Stories. Cameroon Folktales of the Beba|url=https://doi.org/10.17159/2309-9070/tvl.v.45i2.4743|journal=Tydskrif vir Letterkunde|volume=45|issue=2|pages=237–238|doi=10.17159/2309-9070/tvl.v.45i2.4743|issn=2309-9070}}</ref> Mandulo phaya besitolikwa ubugorha ngokoyisa ezimfazweni nokukwazi ukukhusela usapho. UMoss (1996) xa engqina, ucacisa ubugorha athi ubudoda banxulunyaniswa nenkalipho, ukuzincama, namandla omkhosi, nto leyo eyenza amadoda abonakale njengabakhuseli namagorha kwiinkcubeko ezininzi. Olu luvo luyibeka icace into yokuba ngaphandle kwamadoda asinako ukubanayo amagorha nabakhuseli
== Imithombo yolwazi ==
<references />
4yeomhbn362j40lq0yurqj7pyjda4fk
41095
41089
2026-07-09T10:04:50Z
Swayise1994
16220
/* Inxaxheba yezidlalo zabafazi kumzi kaNtu */
41095
wikitext
text/x-wiki
== Inxaxheba yezidlalo zabafazi kumzi kaNtu ==
Izidlalo zabafazi luhlobo lwengoma zakwaNtu olungaphelelang nje ekonwabiseni uluntu, ingakumbi abasetyhini, koko lubeka elubala ingqiqo nobugorha babafazi. Kusizwe sikaXhosa, nalapho ubugogorha bujongwa calanye, kwicala lamadoda, izidlalo zabafazi sityhila ukuba nabafazi aba, banabo ubugorha babo, ingakumbi kwimiba echaphazela ukuphila kwabo.<ref>{{Cite journal|last=Maxwell|first=Christine|date=1996-04-01|title=Moss or Moss Imposter? An Investigative Bryophyte Exercise|url=https://doi.org/10.2307/4450134|journal=The American Biology Teacher|volume=58|issue=4|pages=240–241|doi=10.2307/4450134|issn=0002-7685}}</ref>
Kuxesha lamandulu phaya ubugorha bebujoliswe kakhulu kubantu abangamadoda. Ubugorha boyanyaniswa kakhulu nokoyisa, ingakumbi utshaba umntu lowe sukuhe ejongene nabo.<ref>{{Cite journal|last=Kaschula|first=Russel|date=2018-03-16|title=The Sacred Door and other Stories. Cameroon Folktales of the Beba|url=https://doi.org/10.17159/2309-9070/tvl.v.45i2.4743|journal=Tydskrif vir Letterkunde|volume=45|issue=2|pages=237–238|doi=10.17159/2309-9070/tvl.v.45i2.4743|issn=2309-9070}}</ref> Mandulo phaya besitolikwa ubugorha ngokoyisa ezimfazweni nokukwazi ukukhusela usapho. Ubugorha athi ubudoda banxulunyaniswa nenkalipho, ukuzincama, namandla omkhosi, nto leyo eyenza amadoda abonakale njengabakhuseli namagorha kwiinkcubeko ezininzi. Olu luvo luyibeka icace into yokuba ngaphandle kwamadoda asinako ukubanayo amagorha nabakhuseli<ref>{{Cite web|title=Sage Journals: Discover world-class research|url=https://journals.sagepub.com/action/cookieAbsent|accessdate=2026-07-09|website=Sage Journals|language=en|doi=10.1177/0095798415627917}}</ref>
== Imithombo yolwazi ==
<references />
twgw2mhjollf7mqk9j5nbm6p3p8qg4m
41161
41095
2026-07-09T11:09:09Z
Swayise1994
16220
/* Inxaxheba yezidlalo zabafazi kumzi kaNtu */
41161
wikitext
text/x-wiki
File:Traditional women singing and dancing in the traditional way.jpg== Inxaxheba yezidlalo zabafazi kumzi kaNtu ==
Izidlalo zabafazi luhlobo lwengoma zakwaNtu olungaphelelang nje ekonwabiseni uluntu, ingakumbi abasetyhini, koko lubeka elubala ingqiqo nobugorha babafazi. Kusizwe sikaXhosa, nalapho ubugogorha bujongwa calanye, kwicala lamadoda, izidlalo zabafazi sityhila ukuba nabafazi aba, banabo ubugorha babo, ingakumbi kwimiba echaphazela ukuphila kwabo.<ref>{{Cite journal|last=Maxwell|first=Christine|date=1996-04-01|title=Moss or Moss Imposter? An Investigative Bryophyte Exercise|url=https://doi.org/10.2307/4450134|journal=The American Biology Teacher|volume=58|issue=4|pages=240–241|doi=10.2307/4450134|issn=0002-7685}}</ref>
Kuxesha lamandulu phaya ubugorha bebujoliswe kakhulu kubantu abangamadoda. Ubugorha boyanyaniswa kakhulu nokoyisa, ingakumbi utshaba umntu lowe sukuhe ejongene nabo.<ref>{{Cite journal|last=Kaschula|first=Russel|date=2018-03-16|title=The Sacred Door and other Stories. Cameroon Folktales of the Beba|url=https://doi.org/10.17159/2309-9070/tvl.v.45i2.4743|journal=Tydskrif vir Letterkunde|volume=45|issue=2|pages=237–238|doi=10.17159/2309-9070/tvl.v.45i2.4743|issn=2309-9070}}</ref> Mandulo phaya besitolikwa ubugorha ngokoyisa ezimfazweni nokukwazi ukukhusela usapho. Ubugorha athi ubudoda banxulunyaniswa nenkalipho, ukuzincama, namandla omkhosi, nto leyo eyenza amadoda abonakale njengabakhuseli namagorha kwiinkcubeko ezininzi. Olu luvo luyibeka icace into yokuba ngaphandle kwamadoda asinako ukubanayo amagorha nabakhuseli<ref>{{Cite web|title=Sage Journals: Discover world-class research|url=https://journals.sagepub.com/action/cookieAbsent|accessdate=2026-07-09|website=Sage Journals|language=en|doi=10.1177/0095798415627917}}</ref>
== Imithombo yolwazi ==
<references />
0rhfg6ba9lvc8ral39gthtqj7ijdbmt
41165
41161
2026-07-09T11:12:08Z
Swayise1994
16220
Izidlalo zabafazi
41165
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Traditional women singing and dancing in the traditional way.jpg|thumb|Izidlalo zabafazi]]
Izidlalo zabafazi luhlobo lwengoma zakwaNtu olungaphelelang nje ekonwabiseni uluntu, ingakumbi abasetyhini, koko lubeka elubala ingqiqo nobugorha babafazi. Kusizwe sikaXhosa, nalapho ubugogorha bujongwa calanye, kwicala lamadoda, izidlalo zabafazi sityhila ukuba nabafazi aba, banabo ubugorha babo, ingakumbi kwimiba echaphazela ukuphila kwabo.<ref>{{Cite journal|last=Maxwell|first=Christine|date=1996-04-01|title=Moss or Moss Imposter? An Investigative Bryophyte Exercise|url=https://doi.org/10.2307/4450134|journal=The American Biology Teacher|volume=58|issue=4|pages=240–241|doi=10.2307/4450134|issn=0002-7685}}</ref>
Kuxesha lamandulu phaya ubugorha bebujoliswe kakhulu kubantu abangamadoda. Ubugorha boyanyaniswa kakhulu nokoyisa, ingakumbi utshaba umntu lowe sukuhe ejongene nabo.<ref>{{Cite journal|last=Kaschula|first=Russel|date=2018-03-16|title=The Sacred Door and other Stories. Cameroon Folktales of the Beba|url=https://doi.org/10.17159/2309-9070/tvl.v.45i2.4743|journal=Tydskrif vir Letterkunde|volume=45|issue=2|pages=237–238|doi=10.17159/2309-9070/tvl.v.45i2.4743|issn=2309-9070}}</ref> Mandulo phaya besitolikwa ubugorha ngokoyisa ezimfazweni nokukwazi ukukhusela usapho. Ubugorha athi ubudoda banxulunyaniswa nenkalipho, ukuzincama, namandla omkhosi, nto leyo eyenza amadoda abonakale njengabakhuseli namagorha kwiinkcubeko ezininzi. Olu luvo luyibeka icace into yokuba ngaphandle kwamadoda asinako ukubanayo amagorha nabakhuseli<ref>{{Cite web|title=Sage Journals: Discover world-class research|url=https://journals.sagepub.com/action/cookieAbsent|accessdate=2026-07-09|website=Sage Journals|language=en|doi=10.1177/0095798415627917}}</ref>
== Imithombo yolwazi ==
<references />
lfu6ligezd1tqqm4e5txa2931dhuo07
41170
41165
2026-07-09T11:14:45Z
Swayise1994
16220
41170
wikitext
text/x-wiki
== Izidlalo zabafazi ==
[[Ngokweenkcukacha:Traditional women singing and dancing in the traditional way.jpg|thumb|Izidlalo zabafazi]]
[[Izidlalo zabafazi]] luhlobo lwengoma zakwaNtu olungaphelelang nje ekonwabiseni uluntu, ingakumbi abasetyhini, koko lubeka elubala [[Ingqondo|ingqiqo]] nobugorha babafazi. Kusizwe sikaXhosa, nalapho ubugogorha bujongwa calanye, kwicala lamadoda, izidlalo zabafazi sityhila ukuba nabafazi aba, banabo ubugorha babo, ingakumbi kwimiba echaphazela ukuphila kwabo.<ref>{{Cite journal|last=Maxwell|first=Christine|date=1996-04-01|title=Moss or Moss Imposter? An Investigative Bryophyte Exercise|url=https://doi.org/10.2307/4450134|journal=The American Biology Teacher|volume=58|issue=4|pages=240–241|doi=10.2307/4450134|issn=0002-7685}}</ref>
Kuxesha lamandulu phaya ubugorha bebujoliswe kakhulu kubantu abangamadoda. Ubugorha boyanyaniswa kakhulu nokoyisa, ingakumbi utshaba umntu lowe sukuhe ejongene nabo.<ref>{{Cite journal|last=Kaschula|first=Russel|date=2018-03-16|title=The Sacred Door and other Stories. Cameroon Folktales of the Beba|url=https://doi.org/10.17159/2309-9070/tvl.v.45i2.4743|journal=Tydskrif vir Letterkunde|volume=45|issue=2|pages=237–238|doi=10.17159/2309-9070/tvl.v.45i2.4743|issn=2309-9070}}</ref> Mandulo phaya besitolikwa ubugorha ngokoyisa ezimfazweni nokukwazi ukukhusela usapho. Ubugorha athi ubudoda banxulunyaniswa nenkalipho, ukuzincama, namandla omkhosi, nto leyo eyenza amadoda abonakale njengabakhuseli namagorha kwiinkcubeko ezininzi. Olu luvo luyibeka icace into yokuba ngaphandle kwamadoda asinako ukubanayo amagorha nabakhuseli<ref>{{Cite web|title=Sage Journals: Discover world-class research|url=https://journals.sagepub.com/action/cookieAbsent|accessdate=2026-07-09|website=Sage Journals|language=en|doi=10.1177/0095798415627917}}</ref>
== Imithombo yolwazi ==
<references />
9bssiozsl2sgs4pe7ceezkc3wvj2cke
Ilungu:Uyanda Mathayi/DRAFT 1
2
9151
41091
2026-07-09T09:57:50Z
Uyanda Mathayi
16245
Added information
41091
wikitext
text/x-wiki
Colour
'''Background'''
Colour is an important part of everyday life. It is created when light reflects off an object and enters our eyes. Different objects reflect different wavelengths of light, which is why we see different colours. Without light, people cannot see colour (Encyclopaedia Britannica, 2025).
'''What is Colour?'''
Colour is the appearance of an object based on the light it reflects. The human eye and brain work together to identify different colours. Common colours include red, blue, green, yellow, orange, purple, black, and white (National Geographic Society, 2023).
'''Types of Colour'''
There are different types of colours.
'''Primary Colours'''
Primary colours are red, blue, and yellow. These colours cannot be made by mixing other colours. They are used to create many other colours (Encyclopaedia Britannica, 2025).
'''Secondary Colours'''
Secondary colours are made by mixing two primary colours. For example:
Red + Yellow = Orange
Blue + Yellow = Green
Red + Blue = Purple (Ducksters, 2024).
'''Warm and Cool Colours'''
Warm colours include red, orange, and yellow. They are often linked to heat, energy, and happiness. Cool colours include blue, green, and purple. They are usually linked to calmness, water, and nature (National Geographic Society, 2023
'''Importance of Colour'''
Colour helps people understand the world around them. It is used in schools, hospitals, road signs, clothing, art, and technology. Colour can also show emotions and make communication easier. For example, red often means danger or stop, while green often means go or safety (Encyclopaedia Britannica, 2025).
'''Colour in Nature'''
Many plants and animals use colour to survive. Bright flowers attract bees and butterflies for pollination. Some animals use bright colours to warn predators, while others use colours that help them hide from danger through camouflage (National Geographic Society, 2023).
'''Conclusion'''
Colour is an important part of life. It helps people see, learn, communicate, and enjoy the beauty of nature. Understanding colour also helps people in science, art, education, and everyday activities.
'''References'''
Ducksters. (2024). Science for Kids: Color. Available at: <nowiki>https://www.ducksters.com/science/light/color.php</nowiki> (Accessed: 9 July 2026).<ref>{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
Encyclopaedia Britannica. (2025). Color. Available at: <nowiki>https://www.britannica.com/science/color</nowiki> (Accessed: 9 July 2026)<ref>{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>.
National Geographic Society. (2023). Color. Available at: <nowiki>https://education.nationalgeographic.org/resource/color/</nowiki> (Accessed: 9 July 2026).<ref>{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
n8asu0afcvatps2ky3beu5674ufhcea
Ilungu:Yolimado/common.css
2
9152
41094
2026-07-09T10:01:25Z
Yolimado
13306
Created page with "Ndim dialog"
41094
css
text/css
Ndim dialog
6se4b1f593uxgh2bpy38yijk9rfdaeg