Wikipedia
xhwiki
https://xh.wikipedia.org/wiki/Iphepha_Elingundoqo
MediaWiki 1.47.0-wmf.10
first-letter
iMedia
Mahluko
Ingxoxo
Ilungu
Ingxoxo nelungu
Wikipedia
Ingxoxo ngeWikipedia
Ngokweenkcukacha
Ingxoxo ngokweenkcukacha
iMediaWiki
Ingxoxo ngeMediaWiki
iThemplethi
Ingxoxo yethemplethi
Uncedo
Ingxoxo ngoncedo
Uluhlu
Ingxoxo ngoluhlu
TimedText
TimedText talk
Module
Module talk
Event
Event talk
IziDuko zomzi wakwaXhosa
0
6901
41252
40878
2026-07-10T00:32:30Z
~2026-37640-10
16264
41252
wikitext
text/x-wiki
IziDuko ngamagama wookhokho bakho bantlandlalo kude phaya abangasekho (amathongo, amawenu, abaphantsi, izinyanya zakho), kwaye yindlela yokuzichaza phakathi kwabanye abantu ukuba ungubani kabani nokuzazi imvelaphi yakho, nomsuka wakho.
Iziduko esiXhoseni zibaluleke ngendlela yokuba ukwazi ukuzilanda ngokomnombo wakho.
==IziDuko==
IziDuko zamaXhosa nezizwe ezisondeleyo kuso:
AmaTshawe, ooKhawuta kaGcaleka, ooLwaganda kaMlawu, ooMaphango, ooMalambedlile, ooNgxale, ooNyelenzi, ooPhalo, ooTogu, ooTshiwo kaTswawe, kaMalangana (AmaXhosa omthonyama).
* '''Tshawe''' The royal clan of all the Xhosa (This the ruling house. Chiefs include [[:en:Khawuta_kaGcaleka|Khawuta]], [[Hintsa kaKhawuta|Hintsa]], [[Gcaleka kaPhalo|Sigcawu]], [[Sarili kaHintsa|Sarhili]], [[Xolilizwe Mzikayise Sigcawu|Xolilizwe]], Xhosa, Malangana, Nkosi-Yamntu, Skhomo, Togu, Ngcondeetc.) Kubekho inkwenkwana egama lingu Songe yona imagazimane ingumtshana emaSukwinini nasemaTshaweni ibe ingu Mpinga ingumpondo aze abe uyisemkhulu wakhe ezalwa yintombi yama Dlamini ojola (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, TSHAWE, NGCWANGU, SIKHOMO, TOGU, NGCONDE, GANDO - TSHIWO, PHALO, GCALEKA, KHAWUTA, HINTSA, SARHILI/ KRELE, SIGCAWU, GWEBINKUMBI, NGANGOMHLABA - MPISEKHAYA, XOLILIZWE..
* '''AmaGiqwa''': Jikijwa, Belethe, Mvaba, Meqo, Ncudwana, Nkosana, Thotywayo, Mdeyama, Xhe, Bhaxa, Qhirama, Nonesi, Qobo, OoNtshinga ay'khwazwa ikhwazwa ngabayazo.
* '''AmaZangwa''': Mzangwa, Khwalo,Ncuthu, Mlanjana, Sohobese, Nkuma, Mpondozephela.
* '''Bhayi''' (Khetshe, Mkhumbeni, Msuthu, Gwaca, Camsholo, Nyokemnyama ecand'iziziba, Nkonjane ebhabh' emafini, Mkentane, Mevamhlophe, Vundle, Khayisa – bangabantu/iqela lamaVundle).
* '''Bhele''' Sikwethu;Makubalo; Mzozo; Nozulu; Mavuso; Notell; Nondela; Bharhodi; Nebhunda; Salaivha;Phei; Kaifur; Kuptar; Mbai; Bhungezi; safi; dez; Pheketha; Mbeko; Ndzikame; Madzikana; Cii; Ciya; Gume; gamle; Ngamlana; Qwiba; Ndizakazi; Ntulo; Siqenduka; Nduku; Mfunisa; Masela; Ndzeku; Lahilathi; Msomi; Mzaku; Ntamonde; Hasheki; Mishekwi; Mbidaniso; Rhamente; Mzotho; Mandela; Msuku; Mthengana; mantambo; ntuli; Mthembu; Mtembu; Ntuka; Nteko; Ntoni; Ntonga; David; Favors; Fu; festile; huh; Jonnas; Bele;Gqokoma; Gontsana; Fakude; Fezela; Gugushe; Gagashe; Mehlomade; Masengi; Nyembe; Maduna; Mqwathi, qwasana; Nxasana; Zwai; Bhala; Shezi; Mbekeni; mathole; mathambo; Mazwai; Fukutha;Gwara; Tshawe; Shumeka; Tamse; Luthuli; Magidela; Mgabadeli; Ntsele; Ndayi; Nqala; Ludeke; Madikizela; Ngutyana; Mtengwana; Ngcingwana; Khuluza; matumatu; Photshozwayo; Majeke; mtholesi; Nodada; Mfikeni; Mafikeni; Mofokeng; Twala; Thwasa; Mgoma; mMgeza; Mlaba; Jereka; Jere; Jele; Vhoni; Mfeka; Ka Mvumbi ka Ngigame Notha; Matomela.
*"uBhele, uLanga, uQunta, uMafu, uKhuboni, uNdabezitha, uNyathi, uMadibanandlela, uSilokazi, uMbutho, uMdluli, uNkomi'nala, uMbikazi, uNontandukuphakanyiswa"
*'''Bhele''' (Bikane, Njonjo, Yoyose,Skhutyana, Ngcambizikile, Luvuno, Mahlangabeza)
*Bhedla (Bhedla ka Mpulana, Mnqabe, Khanju, Nondiza, uBhang'is'abeNguni ngentololwane, isishlahla sesuNdu esithi sigawulwa sibe sihluma, Mth'ontsingalala phezu komlanjana uMdumbi, Mlambo awuwelwa uwelwa ziintaka zodwa kuba zinamaphiko)
*'''Bhlangwe''' (Mnyamana, Mtshikitsha, Mpembe, Mphube, Mbhongozi, Bulisa, Bhekizulu, Mgungubelana, Nothwalana, NtongazaseChefane). Ubukhulu becala esisiduko sifumaneka Engcobo nase Lady Frere.
* '''Bhukhwana''' (ooMbara, ooMpofu, Mtshobo, Phaphulesilo, Phaphulengonyama, Into ezingaphathwa mntu ngoba zizinkosi ngokwazo).
* ''' Bhisha''' (Xhelindlovu, Mntambo, Gigaba, Mvundl'olubhelu, Gantsa, Ndize, Zotsho, Bathi ngunonyawana zincinane kanti zinkulu oku kwe Bhlayi letolofiya).
*''' Bhuku''' (Sinqasha, Nkamangane, Mbhamla, Mfazi obele lide oncancisela ngaphesheya komfula, iingonyama ezigqumela ngaphakathi ngokuthanda isizwe sama Xesibe).
* '''Cethe''' (ooChizama)OoBhurhuma, Ncenceza, Wele, Gobe, Mnyapha, Ntsimini, Bhenqingwe, Solugcelu, Sisu side, Mlowa, Mawel'umlambo izele, Mbambozinomongo, Ootyinyamikrwada, mlanjana, njoloza, ngcok.
* '''Cetshe''' (Jaba, Rhuba, Mlamb'okhwel'iintaba, Mlamb'owelwa ziinkonjane).
* '''Cirha''' Royal Familly among all AmaXhosa. Cirha's father was King Nkosiyamntu, a ruler in the early Xhosa Kingdom (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, Cirha, Qhangqolo, Nciba[ne], Ntswentswe, Nojaholo, Hasa Ntlokw'enyani, Mhlantl'endlovu, Dlakalashe, Malandela, Nyembezi[ana], Rhubusana, Tyiwa, Bonga, Gabha, Oniwe, Sihlobo SikaTshawe, Hloml'phuthu lidala lineempondo.
* '''Dala''' (Mganu, Wanga, Dibandlela, Nteyi, Ciko, Yolasha, Jalamba, nkomo'zibomvu nezirhwexu).
* '''Deyi''' (Ncume, Cume; Cum; Wei; Wayisi; Bhangushe; Bhengu; Cebisa; Deyiso; Dei; Deii; Gabisa; Manzini; Mdeyi; Mtame; Hlathi; Hlabe; Mjoli; Makhoba, Mako; Xolo, Meko; Ngcolosi; Sengwayo; Mthwakazi; Jabavu; Nonina; Dlakana; Ngilana; Ndleko; Vezi; Ndeki; Murr; Nkuna; Mbokazi; Wushe; Khusi; Khusher, Sinyali; Phakwe; Pepu; Mphephu; Babalo; Phaahla; Phoi; Hambashe; Ham; Herr; Nkatha; Nkhatha; Gwabini; Gqwaru; Ngoni; Ngozi; Fusana; Geda; Phephu; Ndudane; Farru; Fini; Finini; Mbelani; Bhekiswa; Bekiswa; Qhakaza; Bekiso; Mase; Manci; Mancini; Noconjo; Zikhali; Mzungulu; Zungulu; Mzungu; Mphafane; Kheswa; Mphafa; Qamata; Qubulashe; Gqigqigqi; Duur; Diya; Diko; Xhonti; Ntoyanto; Xarru; Xhakaza; Xakaza; Shwawu; Mshwawu; Zotsho; Somdeyi; Sukwini; Mahoyi; Motsa; Zungu; Velelo; Valela; Phaala; Mtebele; Lambatha ; Nduli; Mbovu; Xoi; Xarr; Sarru; Soreh; Soi and Noma-Ndzo-Ndzo ka Phika'ne'langa.
* '''Mnkabane''' - Majeke, Mthwembotyi, Noqazo, Mayeye, Nduntsha, Nkomo zika Marhama, zika Ngxalenye, zika Khamanzana, unyawo zipinki noba zinentsente, uMthondwana, Mbuswana, Nywabelemntwini, mfaz'obele linye, uNkomo zakwa Ntleki, Mabandla ka Rhanjana, Mzilanto. Undlunkulu wamaNkabane use Dutywa kwisithili sase Taleni*"Lunga Mdunyelwa".
* '''Debeza''' – OoDebeza, ngoJebe, Nonyanya, Nongoqo, Mbeka Ntshiyini Bathi uqumbile, Khonkcoshe Mbokodo engava mkwetsho (These are royalty in the Amampondomse group. Their main concentration is in the former [[Transkei]], in Tsolo, Qumbu and Umthatha in the Eastern Cape).
* '''Dikela'''' Mqwathi, Bhlangwe, Yongose, Noni, Mfuyo, Ntswayibane Lindile Thuthani Mdantsane, AmaXesibe
* '''Dlamini''' Jama kasjadu zizi elimnyama nenkomo zalo ezmanqina amhlophe kukuwela inkonjane nethukela' (Sibakhulu; Senzeni; Gqibheto; Luku; Lukha; mesiMankuthu; Debesi; Vakasheli; Ndosile; Leki; Ndasuka; Mziyaso; Sokhanyile; Madinga; Susela; Ndosi; Mlotshwa; Ndabazabantu; Mpangazitha; Seku; Mabhida; Peleng; Sokhula; Shange; Nxasabe; Nkulukazi; Mkhiza; Mzizi; Sejamu; Sejadu; Jinineka; Mjele; Jaziya; Jali; Mawawa; Ngubengu; Sonci; Qhineba; Ndelekana; Nyathi; Ngwcabe; Ndasa; Fuleka; Sifumba; Ndlambe; Mjevu; Jevu; Jambasile; Ndalasi; Ntesi; Tyesi; Mbele; Ntume; Nibe; Mcube; Ngcobo; Gumede; Hoffman; Sesesako; Mbusiye; Hadebe; Sibaya; Williams; Buleki; Mtshengo; Nduna; Ntlanga; Mfolosa; Lefifi; Mpuluka; Zondi; Mjeleku; Sabani; Langasika;Khabazela; Nyuzwa; Fanana; Mbeko; Mbingwa; Ntokuza; Ledimo; Leremi; Manyathela; Mashile; Mashaba; Dhlamini; Ngonyama; Mkize; Nzimakhwe; Shenge; Ngwenya; Solomons; Khumalo; Sabelo; Kelso; Daniels; Mzimba; Mndzima; Msebendzi; Ntshona; Ndlovu; Mbeki ka
* '''Dodo''' yirha, mzondi, sambu ziyddd '''Dlomo''' (Sopitsho, Ngqolomsila, Yem yem, Vela bambentsele)
* '''Dontsa'''- oDludlu, oNoDlabathi, uDontsa ongena mafinyila, Intlanzi enkulu yase Mzimkhulu, Nyathikazi ka Luvuno, oBele lide linyisele ngaphesheya ngomfula, oSwahla, oMaphanga, oMntungwa uNdukuMkhonto, uShembe, bath' uDontsa akananyongo kant' abay'bon' uba igqunywe ngesbhadlalala so mhlehlo... Thupha lengwe elabonwa ngabathezi bentaba bathi bakulibona balithandabuza, uMagawula ngo jece abanye begawula nge zembe ...... ([[amaHlubi|Hlubi clan]])
* '''Dzana''' Dzana, Khatsini, Ncwabe, Nongalo, Ngxabalala, Swaz'ilobetha izifebe, Ngcofela, Nonunu, Dzan'ibedzu, Mkhuma omnandi njenge zambane, Mayeye, iBhaca, mabheka Phantsi njenge zambane. ''''''Mziwodidi Majiya'''''' (amabhaca)
* '''Dzanibe''' (Nqolo, Gaba kaThsayisa, Mntu wasemanzini, Ndzabedvolo, abakhibexonya-bengalaluki, ningayiqabi mpobovana nizawudlula nabadluli bendlela, Ndzathsane, Mahlambahlaletyeni, Nomvalo etc.
* '''Faku''' (Nyawuza, Thahla, Ndayeni, Ziqelekazi, Ngqungqushe, Dakhile, Mpondo, Hlamba ngobubend'amanz'ekhona)
* '''Fundzo''' (Tyani bude bongamel' iziziba, Mduma, Gabela, Mbulukazi, Sodladla)
* '''Gaba''' (Mgweba, Mngqosini, Mjobi, Thithiba, Cihoshe, Nozinga, Mnt'womlambo, Thikoloshe, Ndoko, Mbokodw'emnyama Kahili, Msuthu, Mfazi obelenye, )
* '''Gadluma''' (Cekwana, Ndulini, Gando, Tshutsha, Tyhopho, Mbomb'emfene, Izinto ezadla igusha zabelungu zathi ziziduli zethafa - AmaHlubi)
* '''Gambu''' (Memela, Msuthu Nontuli, Ngwekazi - AmaHlubi)p
* '''Gamede''' (or Gamedze) (Nogele, Skhutyana, Phosibe), Mzamani, Ngonyama, Silwa kaMasikani, Nomasi, Gele, Mphubani, Maqaqasi, Mbew'enkulu engahlungulwa, etc. [[Swazi people|emaSwati]]
* '''Ganu'''
* '''Gatyeni''' Nywabe (Mamali, ndondela,nkomo zibomvu nenkunzi yazo,Mshe,Nxopho,Tyelebana,Msengana, Niko,indoda uyivumi nepokoto, Bhobho,Tyelebana,ocubungu)
* '''Gcina''', Helushe, Xhamela Ncancashe, Magwebulikhula, Malambedlile, Nokwindla, Thyopho (Bahamba bepheth'isali – ihashe bakulifuman'emlungwini. The Gcina clan is originally from Lady Frere in the Eastern Cape. The amaGcina are thought to be kings of Lady Frere as they are the dominant clan. OR Amagcina Amarhula (Xhamela Ncancashe, Nogawul'ikhula, Malambayendle elambel'inyama yenyamakazi, nokwindla, uthyopho, uhamba epheth'isali ihashe ulifumana emfengwini, izinto zabantu abazibi koko bayazigcina, bathi iigusha ziziduli zethafa, ibhokhwe ngumnqabaza wehlathi, Isizukulwana sika Nomagwayi, umbon'obomvu wase mbo.
* '''Gcuma''', (Gcuma, Jola, Dzabela, Mayaba, Nonga yintombi, Malandelwa yintomb' ithi ndizeke.
*Maya, (mntungwa, mbuyisa,
* '''Mgebe''' (Ngobe, Ngaleka, Mkhasela Mduduma nje ngezulu, Bazindlovu, Holomisa, Mthembu)
* '''Godlwana''' (Nompunzi, Gcodi, Lusalu, Catala ka Qoyi, mbumbulu inye zingabambini ziyadubulana)
*Goqolo (Ntshintshi, Thanana, Tyebelangaphakathi, Mjoli, Sheya, Ganeka)
* '''Gqunu''' (Tshawe, Gcaleka, tshiwo, togu, rharhabe, mdange, ngconde, khawuta)
* '''Gqwashu''' gxiya, mvambo, lawu, manzini, ''uyabase , uyeye , unyembezana , usandlalanca , amagqwashu amnyama ne nkomo zawo zakwa nuse , ndotshayisa , siyaphi'' (with [[Khoikhoi]] ancestry)<ref name="curragh-labs">{{cite web|url=http://www.curragh-labs.org/research/sharing_cultures/personal-nm2.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20131003032037/http://www.curragh-labs.org/research/sharing_cultures/personal-nm2.html |archive-date=2013-10-03 |url-status=dead |title=Sharing Cultures: Personal Revelations: Ncedisa Mayeko|access-date=2015-07-04}}</ref>
* '''Gqwarhu''' – Deyi, omhlophe, Khawu, ngoszi, Mtabasa ka Dingana, cebisa
* '''Gxarha''', Cwerha, Vambane, Mahlahla, Siyoyo, Mlawu, Potwana (Mpodomise subgroup clan name)
* '''Hegebe''' (Mduduma, Ndala, Ngubengcuka, Holomisa, Ngwiti, Mkhaselwa, Bazindlovu)
* '''Jali''' (juda, Mpemvu, Ntlotshane, Mvetshane, Jonas, Tshira, Mabhala, Gwatshu - AmaHlubi)
*'''Jevu''' (tolo, zulu, mchenge, mabhanekazi, nonywaxhwa, vumbalempongo iyanuka inika ngoku nukiswa, maxhwabaxhwaba.
* '''Jola''' SingaMampondomise ngohlanga, ooJola, ooJoliNkomo, ooMphaNkomo, ooQengeba, OoNgwanya, Mhaga, nomakhala, njuza, sthukuthezi, sithandwa mhla kukubi, hoshode, hakaha, mfaz' obelel 'nye omabele made, oncancisa naphesheya komlambo (The royalties of the Mpondomise)<ref name="google2">{{cite book|title=South African voices: The way we travelled : oral history and poetry|author1=Zenani, N.M.|author2=Bhotomane, N.|author3=Scheub, H.|date=2006|publisher=Parallel Press, University of Wisconsin-Madison Libraries|isbn=9781893311718|url=https://books.google.com/books?id=pTaFDi1tNzMC&pg=PA22|page=22|access-date=2015-07-04}}</ref>
* '''Jwarha''' (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, Jwarha, Vongwe, Mtika, Mazaleni, Jotela, Khatiti, Mnangwe, Mayarha, Tiyo, Soga, Mnguyane, Mbelu, Ndabase, Bantw'abahle noba bapheth' izikhali, Ntame'nemida njengeye nkunzi, mabujwe'bhidlika njengodaka)
* '''Phalo'''
* '''Gcaleka'''
* '''Khawuta'''
* '''Khiwa''' (Qwebeda) (Khonjwayo, Chithwayo, Ngcekula, Ndzondela, Hlaka, Ngetu, Phoswa, Silwanyana, Makalanyana, Sikhehlana a Pondo clan)
* '''AmaKhonjwayo''' Isizwe noMnombo (Tribe Genealogy): Sizakuwubeka ngokokuzalwa kwabo, sithatha nje iintloko zabo, uChithwayo uzala uKhonjwayo, uKhonjwayo azale uKhiwa, uKhiwa uzele amawele elokuqala nguNgcekula elesibini nguNtsikinyane kundlunkulu wakhe (Great house) uKhiwa ezele uNdanya ekunene, (amaNdanya akhokelwa nguNkosi uVelile Mkono)waza kwiQadi wazala uTshizi, indlu kaTshizi ikhokelwa nguSiqukwana.(Inkosi eyayiphethe ngexesha lakudala ihlonitshiwe nguNgcekula)uNgcekula (iwele lokuqala) uzele uNdzondela, uNdzondela wazala uHlaka, uHlaka wazala uNgetu, uNgetu wazala uPhoswa, uPhoswa wazala uSilwanyana, uSilwanyana wazala uMakalanyana, uMakalanyana wazala uSikhehlana, uSikhehlana yena uzala uTatana. Ngoku singena kwinzala yewele lesibini. UNtsikinyane iwele lesibini uzele uMakhanda, uMakhanda wazala uNogemane kwiGreat House, kwiRight house wazala uThungana. Masiqale kwindlu enkulu, uNogemane uzele uGwadiso (Dumile), uGwadiso wazala uGodloza, uGodloza yena wazala uNtenteni, uNtenteni wazala uGobizithwana (uZwelidumile) waza ke yena uGobizithwana wazala uDumisani inkosi enkulu ephethe isizwe samaKhonjwayo ngoku. Kanti ke uThungana yena wobunene buka Makhanda uzele uSithelo, uSithelo wazala uPhonyela, uPhonyela wazala uMakhizinyani, uMakhizinyani yena wazala uHlathikhulu, uHlathikhulu yena uzala uThulani.
* '''Khumalo''' ( Mtungwa, Mzilikazi, Mzilakazi kaMashobane - Mntungwa shows associations to early Hlubi and Ndlovu), Mntungwa, Ndabezitha, dibandlela, imidletye, noyila, sichaba, oomadibanisa indonga, ah! Ndabezitha
* '''Khumalo''' founder of the AmaNdebele, Mntungwa, Ndlovu
* '''Khwetshube''' (Xhanga, Ngcawukana, Thamse, Bipha, Bhongxa, kaXhanga; Mhlang'olal 'intake Kaz' utshile nje zolala phi! Ndlu kaYokazi. (Mabude, Ndelemane, Detshe, Njenjani) (Isiduko sakwaMpondo)
* '''Ngconde, Kwayi - Gando - Ziko''' (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, Tshawe, Ngcwangu, Sikhomo, Togu, Ngconde, Gandowentshaba, Nciba, Phazima, Noyi, Phuthise,Gciniwe,Makhaphela ,Nduku zomsenge zikhaphukhaphu kodwa ziwubetha umkholwane ulengalenge)
* '''Madiba''' Dlomo, Yem-Yem, Sophitsho, Ngqolomsila, Vela bambhentsele, Tubhana, Qhumpase, Ntande, MThembu, Ncikoza, Mtshikilana, Malangana, Bhomoyi.
* '''Madiba''' (Mthikrakra, Ngangelizwe, Dalindyebo, Joyi, Jumba, Sabatha, Buyelekhaya)
* '''Maduna''' (Gubevu, Nokhala, Jiyana, Tiba, Matoetoe, Msuthu, Sjekula salakulandela, Umnt'abesi gejebe nkomo sekhona, malobola gesegadana, Umnt'owaw'edakeni kwathi nqa abantu - Hlubi)
* '''Majola''' (see Jola)
*'''Mambi''' (Nxontsa ka Xesibe, uBhulingwe kuvele imamba, uNtabazikude zikuMganu, Mntshontsho uSabela uyabizwa emazibukweni)
*'''Mhlwane''' (ozibula, AmaHlwane, oMkhaliphi, oSigayela, oMasabisa, Nontsiya, oShlahla somnquma sigawulwa sibe sisahluma, osthebe sibanzi sisikela amavilakazi Lubelo Mdabe)
*'''Manci''' (Mbali, Wabane, Tshitshis'intaba, Mdludla, Zinde Zinde Zinemiqala)
* /'''Hlanga''' (Hlanga, Nobetha, Mqiya, Mndlovu, Mntada, Xhinela, Maleku, Nxeko, Dlangamakhandlela, Yokhwe, Maphuza, Mgweleta, Zilenzi, uMfaz'obelenye phesheya komlanjana) Thembu clan *'''Masiba ''' Nyawuza, Mhlongwane, Jesese, Mlaza.
* '''Matshaya''' Mbathane, Xesibe, Mkhuma, Khandanyawana
* '''Mbanjwa''', Gebane, Mpethwane, Gubulundu, Nongoma, Ntimela, Mhlabeka, Mantiyantiyane, Hlubi
* '''Mbatha'''
* '''Mbongwe''', Mbuyisa, Mvemnyama, Khoza, Sondisa, Mathobela, Nqalela, Ndimande ka qaqaqa, Sigudu sebhokhwe, Sandamela, Ndawonde, Madas'elangeni, Nkob'aziphekwa ngamavila ziphekwa zizikhuthali - AmaHlubi
* '''Mbotho''' Mbotho, Mazama, Mtshikilana, Myalo, Fulela mfaz' olivila kuyanetha, Sibasa manzini kuvuth' umlilo, Nyawo zibomvu nokuba zinentsente, Ntsindane, Malala nentombi ivuke ithi ndizeke, Sibasa Manzini kuvith’umlilo, Thoyane.
* '''mNdlane''', Tutuse, Nomdimba, Ntlokwan'ibanzana. Basisizukulwana sakwaMThembu*
* '''Mdlangathi''': Mome mome Sirhama Somntwana, Juta, Ngwenduna, Mencwa, ntshozina, Nobhedu, Ntaba ayikhonjwa ikhonjwa Ngamadlangathi odwa, Nyonyoza ka Nyinywa, Nyame'enja eyafel'emfuleni yeza ngokunuka elalini, Ntlangwane, Mkhobela, Bhalangile ka toto, mth'ugawlwe ngabangangaye ngamapilinya, u-hagu hagu ndibolek'umbombo ndiqebul'amafusi ndakuph'iingqweqwe mhla ndafula, nzipho zekati ziyi nkcalankcala zithul'ibhekile yetiki ixhonywe emahlantini ob'hlanti, mfaz'othakathayo ubonwa ngeempund'uxweba xa kbanda, ndakthum'ebhisdolophu walibala kusel'iti enempukane, mbembe ka mahlalela, u juba lalal'emthini ngokuzbonakalisa, nkunz'emnyana bakhuz'ukuhlaba ngoba zonk'izizwe ziyzwil'ukulila.
* '''Mfene Lisa''', Jambase, Hlathi, Msuthu, Buswayo, Canzi, Sanzanza, Uzango'mva Eliweni, Uyibeka Elityeni Ityiwe Zimbovane.
* '''Mgiqwa''', Magele, Thotywayo, Jikijwa, Mvaba, Nkosana, Tshobo, Ntshinga ka Khwaza, Ntiya, Bambani
* '''Mhaga''' (noSabe, Amawel'ukuzana, uQwetha no Gqubushe)
* '''Miya''', Gcwanini, Munja, Sibewu, Sijekula, Salakulandelwa, Maguqa agalele njenge ngonyama, Malebomvu, Rhengqwa, Mja
* '''Mjoli''' (Deyi, Shishi, Qubulashe, Wushe, Ngilana, Nonina, Bharhuzi, Fusani, Khusi, Bhedle, Mpulana, vebi, Zulu)
* '''Mkhwane''' -Mwelase, Sigasa, Ntukela, Mlalase, Cikilili, Ngwekazi, Mqingwana - AmaHlubi
* '''Mkhwemte''' Dabane Sgadi Meka Ntwentswe Fulashe Nojaholo Ncibane Qhanqolo Ntlokwenyathi Ngququ venge
* '''Mngxongo''' (oNtsundu, oYem-yem, oVelebem'bhentsele, oZondwa zintshaba zingazubenza nto, oSophitsho, oMadiba, oNgqolomsila, oDlomo, oMthikrakra, Qhayiya (Descendants of the AbaThembu, see Madiba, Dlomo, Mmaya)
* '''Mmaya''' (oYem-yem, oSophitsho, oMagwa, oNgqolomsila, oBhomoyi)
* '''Mlambo''' (Hlubi, oMbinga, Onoxhaka, oDladla, oLubisi, oSenene, Mlambo ongawelwayo owelwa zinkonjane zodwa pho nazo ukuba zinempiko) siszalo sika Gxiva
* '''Mnganga '''(ooKrila, Thangane, Mbamba, Bhodl'inja, Ngcondozimhlophe, Mgquba)
* '''Mpangela''', Mvinjwa, Rhoshana, Ndlazi, Dlomo, Sibetho, Magwala, Gwadzi elisilika bubuhle, Oogudlilwandle bade balifanela. AmaHlubi
* '''Mpehle''' : Cabashe, Dikane, uVete, Notyedo, Goc' iNyonga, Masila, Nkomo z'bomvu (a Mpodomise clan name)
* '''Mpemvu''' : uJali, uJuda, uNtlotshane, Bumela, uNgciva (a Thembu clan name)
* '''Mpinga''', Mawawa, Mbala kaNkqoshe, Mpondomise, Ntose, Ntomntwana, Ngwangwashe, uSenzwa, Sineka, Mbetshane, Hlahla lamsik' umntu es*ndeni, Ngceza, Sintila, Nyaw'zinoshukela, mzukulu kaSityulu, kheth'omthandayo, Mawawa, yazi b'inobaya ifanelwe ngabafana): the clan of [[Enoch Sontonga]], author of "[[Nkosi Sikelel' iAfrika]]", part of National Anthem of Republic of South Africa.
* '''Mphuthi''', Nyathi, Msuthu, uRhahla, Rhabani, Tsiki, Nhose; Oogaxel’umbengo, boya beNyathi, Amathol’enkomo zikaNyathi, abeSuthu, ebePhuth'ephuthini! Oozishuba zimdakana phesheya komlanjana wegqili, Izilwana zona zehla ezintabeni zokhahlamba ngeziluluthwana, sithetha ngenzala ka Nose (Nhose) kubafazi bakhe abathathu kuMawushe ewe uMatshezi naye uMamhlwane. Esikhoyo isikululwana sesabo OoQhaziyana, OoGeorge kwa noLanga iinkulu zakhe. Ziintsuthu zaseQuthini (Sotho) ngokomlandu kodwa ngenxa yemfuduko zokhokho bafumaneka Eastern Cape kuTsolo kwela maMpondomise eMcwangele [amaMpondomise ngokuma] “Nje ngoko namagama ezixela ziintsuthu ezi ngobuhlanga”
* '''Mqwambi''', Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, MQWAMBl, TSHAZIBANE, HOLOMI, SOMJEMBU, JELWAYO, TYHALA, MPAKU, NTSHINGOLO, DUBANI, MANANA, NKWAZI, MANYHANYHA, BHONGA, BHANGQA, MAROLOMA, SAHLUKO, NTSUNSWANA, MAGUDUMANA, INTO EZINEZTHENDE EZKHULU, INTO EZAPHUMA ZABHEKE’NGQINA ZABUYA NETHAMBO LE BHUBESI, IMBIZENYAM’ISEMLANJENI, INTSIMBEBOMVU, GAGALAGAGA, NYAWO ZINENTSENTE...
* '''Mtakwenda''' (Leta, Libele, Tyebelendle, Ngcwadi, Kwangeshe, Mentuko, Mboyi, Solizembe)
* '''Mthunzi''' (Nyukwana, Homposhe, Njifile, Ntibane, Pepepe, Nkayi, Thambo lihlab'elimzondayo, Qabel'eliweni, Mthwakazi)
*'''Mtshengu -''' Ntshantsha, Mfudukwana, Mbhabhama, S’khalaze, Sketekete, Dlelanga, Nofleyithi ayibethwa - ibethwa ngabayaziyo, Goqo, Mzimb’okhalimali uthi khelekenkce
*'''Mtipha''' - Bhayeni, Sodaka, Yiwa, Manzimade angango Lwandle, Mkhonto ka Lusiba, Njubela, Tshewu, Tyutyutyu, Lalo, Hobo, Ndab' enyamakazi, Nambethafa, Ngubengwe, Jongisilimela, Gwaba, Sifuba sibanzi, Ngcola, Mbhobho, Zakude, Nqeno, Nzilane, Ngqakayi, Tshiwo, Tshengutshane, Skhumba senyamakazi, iNgwe' betha ngomsil' emanzini, Skhakha sentong' owel' ezizibeni, Ngonyam' eyajonga zathoba zonk' inyamakazi.
* '''Mvulane''' (Khetshe, Ncilashe, Bhayi
* - Separate from the amaVundle)
* '''Mweli''' (Jili, Msingawuthi, Ngqambela, Masengwa, Gqagqangana, Thukela, Mchemane, Sibakhulu, Mkhont’ obomvu, Ntlangwini's enebatha yaseMakhuzeni), AmaKhuze
* '''Myingwa''' (Ndzelu, Blose, Shinga, shoba shobane I shoba le ndlovu, oma jojobela bathi Akutshingi thina kutshinga isibongo)
* Shinga bathi Akutshthina kutshinga isibongo, o jojobela) ingi
* '''Myirha''' Mzondi Sampu Ziyeka (Ithambo lenyoka lihlaba elimzondayo)
*'''Nala''' (Ngqume , Mpembe, , Nojakadelana,Osibhekuza,Ndokose ozila zimkhonto zimangqangqase, inkomo enhle yaphiwa amaNala nobuhle bayo, osibhekuza , bona abaphembela umlilo emanzini uvuthe, omakhanya ehlungwini kuhlwile : '''amaHlubi'''. Uyokubafumana phesheya KweNciba, ikomkhulu LiseNgcobo. Bakhona o-''''''Avile Bantwini'''''' eGcuwa kuNdabakazi,kwilali yase Khobodi . Ahhh Inkosi Madoda.'''Amaxhosa''' ke lawo. '''Ndokose akanatyala noba watya gush'mntu''' )
* ''' Ncuthu, Mzangwa, Khwalo, Mlanjana, Songobese, Nkume'''
* '''Ncobeni''' (Mthunzi, Gema, Sibakhulu, Thabethe, Dlekedle, Tiba, Khuze), AmaKhuze
* '''Ndaba''' (Tshibase, Bhadela, Mntungwa, Nonunu, Nomangcangca, Nogubel'egoduka, Nzipho zimnyama kukuqhwaya, Nkuluka, Dzujana, Choboka nje ngomkhuma woThukela, Nyawo zimhlophe noxa zinodaka, Ntombezintle nabayeni bazo, Bharuza, Manyuza, Njujane, Nothuli, Nomangcangca, Mvelase, Magutywa, Mgubo odliwa ngabahambi bendlela, Mntungwa ombulazi owadl'umntu emyenga ngeendaba, Nompundwana zincinane yanga zingongiwa linunu entle engadli mntu, Khand'iyeza etyeni, Ngabaphakela umyeni esithebeni kuba besonga amazimba, AmaHlubi)
* '''Ndala''' (Ndala ka Momamana, uMncotshe, Msunu Sdumbu, Thole, Ngxunga Smukumuku, Ndithinina, Ntombi ubentseleni inkomo zimkaje)
* '''Ndila''' Ndila, Nyezile, Qangaza, KaNgqili, Ndlwan'inisematyeni, Ndulin'Ophezulu, Mndini, Fulela Kunetha/Fulela Kwanetha, Tshunguza, Cekwana, Gadluma, Tshutsha, Simnde, Mtshakazi, Phaphu lengonyamam Jamel'jekeja, Msili kaNonceba, Roqolombashe, Nomatsinyane, Nomathebe, Mpondimise
* '''Ndlovu''' Mntungwa, benyathi abusongwa, (ndlovu zidlekhaya ngokuswela umalusi, zoluswa yintombazana uDemazane), Hlubi, AmaHlubi
* '''Ndlela''' (sibhekuza, nodabekhula, nodada, nala, AmaHlubi Amahle)
*'''Ntsethe''' Zakane,Sabelo, valela amadada kubha engena nkomo, Gwintsa, Ndindwa, Ngcwina, Bhotwe, Mfaz'obelelinye ngaphesheya komlambo
* '''Nduli''' (Bhoma, Phutha, Mayoli, Bhodwayo, Mqula, Nkcala, Mbombose, Qiya, Nditha, Cabekancidisi, Silandas’iyingcangula, Mkhont’uyimesi, Sonkazothuthu, Sikhumba senkomo siyasongwa siyasombuluka)
* '''Ndungwane''' (Bhejula, Velabambentsele, Yem yem, Bukhali bentonga, Sophitsho, UKrali, uSoze, Ngibiselwano, Isagweba esavala iindonga kukubi, uSandla senkosi, uMsimelelo, uNgqolomsila, Buhle bendoda ziinkomo, Themba lamagwala.), Dlomo, Sophitsho, Ngqolomsila, Diya, Mngxongo, Abathembu descendants,
* '''Ndunu''' (Maphini, Makhetha, Mrhali, Phoyiyane, Twabu)
* '''Ndzaba ; Msuthu''', Bhili, Mancoba ,inkomo zika '''Majozi''' zika '''Mwelase''' zika '''Mbuzini''', Vangane, Nkonyeni, Sishuba Ngajuse mabandla akwa '''Mqhamo''' akwa '''Rhawuza''' mabandla akwa '''Gasa''', Besuthu abanesishuba bokhokhozela njengefu lemvula bewela uThukela, into ezehla ezintabeni/ezinkahlambeni zishubele ngenqatha lehashe( '''Magqagqane''' '''Msuthu''' odla amahashi wohlanga lwaseLundini)... '''amaHlubi''' KZN
* '''Ngcitshane''' (nkwenkwezana, mev'amhlophe, Qam, Tshaba sikungene, Dwabadwaba Rhasibe, Schume ka Schongoma, Ndanisa ka Mkhahlela, Mhlanga ka Mhlongwane, Nocubul'inyama ngozipho isitshetshe sikhona, sithebe esimananga-nanga sokwaphulelela intlala yethokazii Ahh!! Thole Lesilo)
* '''Ngcwangule''' (Mpondo clan name, Tita, Phelwani, Nqashiya, Sikhuni somga nesomthole, mfazii obelelinye owaliphosa pheheya komlanjana bahlutha bonke abasemangcwaguleni, ntombi ziyamlilela zithi Bhuti usishiyela ntoni sikhuthanda nje, Ntombi zithi ndizeke Bhuti noba awunankomo, umntu awagwazumntu emasendeni
* '''Hlongwane''' (Hlongwane is the royal family name of AmaNgwane) Hlongwane, Sangweni, Mtungwa, Ngwane, Ngwadi, Tshanibudekansele, Masumpa) The groups that break away from Hlongwane are Sangweni, Tshani/Tyani, Masumpa, Zikhali, Khanyile, Tunyiswa/Thunyiswa, Ntsimango, Khondlo, Sono, Mzamo, Kobese, Mphayise.
* '''Sangweni''' (The Hlongwane Royal Family is also called AbakaSangweni)
* '''Ngwane''' (Hlongwane, Sangweni, Mtungwa, Ngwane, Ndabezitha, Ngwane Ka Ngwadi, Masumpa, Masenga sileke, Nduku Zinobulongwe, Masobuza, nina besizwe sikaMatiwane, usozisela kaMasumpa noTshali, nina bebutho likaSangweni, Zikhali ezingalingani nezamaxhegwana, Mphayise. Battle of Mbholompo, Thunyiswa, S.E.K Mqhayi)
* '''Ngxabani''' (Meyiwa, Rhibela, Bhabha nomhlehlo, uMdatshi, ubodi kaNcokazi, Nontwenja yinkongolo, bebal' iinkomo nje thina sibal'iinkwenkwezi)
* '''Ngwanya''' (see Jola)
* '''Nkomo''' (Ngubeni WaNkomo, Luvuno, Jele, Mntungwa, Ndabezitha, Sidwaba)
* '''Nkomo''' (Mrhaberhu, Nkumbuzo, Golela, Magajana, Malinga - wena walinga ukupheka inkomo ngembiza ka nopotyi, Mafinyangolwimi, Mkhont' ozilolayo, Mntungwa, Yengwayo)
*'''Mtshengu''' (Ntshantsha, skhalaze, unomfudukwana, umadlelanga, unoflethi ayibethwa ibethwa babayaziyo.)
* '''Nkwali''' (''a Hlubi clan name'': Bhukula, Mkhwanazi, Nkwali yeNkosi). The Nkwalis were born ebukhosini (kingdom) buka Ndwandwa and they were famous during the rule of Dlomo the Hlubi king. Nkwali originates from Mkhwanazi. Nkwali joined the amaHlubi tribe. Nkwali gave birth to Mlabatheki who gave birth to Bhukula. Same as Bhukula, Maphela also comes from Nkwali. Maphela ''(Hlubi name for cockroach)'' got the name because he was so wealthy that his wealth was all over like cockroaches (abundance).
* Abakwa Nkwali bazalwa ebukhosini, kunjalo nje baduma kakhulu ngolawulo likaDlomo. UMlabatheki wayengumfo wakwaNkwali; yena uzala uBhukula, lo ufungwayo ngabo.
uBukula ngulo wamisela uNtsele kubukhulu bamaHlubi, gokusuka amkhelele amanzi ngophondo ukuba awase kuise-mkhulu uDlomo.
AbakwaMaphela isekwa ngabakwaNkwali. Balifumana eli gama kuba ubutyebi babo buska banyakasela ngokwamaphela, kwaba se kusithiwas ngabakwaMaphela.
"Ngabakwa Nkwali Bhukukala Mkhwanasi, Makhwanasi amahle, amaHlubi kaShamase Nkwal’ enkosi,
Enyon’ engadliwa ngabafokazana idliwa ngamakhosi.
Ngabakwa Buz’ elikhul’ elagedl’ umhlanga,
Kwavel’ amaBuz’ abuzwana.
NgabakwaNongubo-ntloko.
Abanye bazitetil’ abanye bazithwele.
Inkwali yintak’ engcondo zibomvu
Edla ikhethe lomfula
isihlobo sobugotsho
isihlobo sobuwanguwangu
uMosulelwa ngamafutha inyama engayidlanga
uMntana akafani noyise angalivezandlebe
intombi ithi ngizeke noba awunankomo
Mthulukwa lowathulukwa entabeni njengengqatha zempundzi
Bhukula,
Mkhwanazi,
Nkwali yeNkosi
Shamase
Somlomoti
Spheshu
Madubandlela
Mkhwanasi
Msuthu
Sokhethabahle
Somkhele
Mtubatuba
Dlangezwa
Phalane
Mntongenankundla
Luvuno
Veyane (Velane)
Mayanda (Malanda)
Masukumbeya (Mashukumbela)
Nzama kaBelisi
Magcoba
Mhabahaba
Sontuyi (Sontuli)
Gagisa:
(source: IZiduko zama Hlubi, ibhalwe ngu Henry Masila Ndawo. Published by Lovedale Press, 1939. Found at Rhodes University Library).
[Last updated 12/03/2013 nguNkwali, uBhukula, uThando wakwa Mjebeza kaNokuni (nomaMkhuma) ozalwa nguMsithi (noMaTshibase) yena ozalwangu Delihlazo (noMaDlangamandla, intombi yakwaNgoyi kuNgqwela), uDelihlazo ozalwa nguMjebeza eGobozana eQonce.]
* '''Nozulu''' (Deyi, Kheswa, Mpafane, Mchumane, Mpangazitha, Macocobela, Mzimkhulu, Ndokoma, Dosini, Thukela, amaHlubi)
* '''Nqarhwane''' (ooZiduli, ooHintsabe, ooMaqhula, ooHlabilawu)
* '''Ntlane''' (uNtlanga, uNqabashe, uMdingi, uHlwayela, ooMpilo, ooMkhondwana, oobhal'esendeni ngonqaba kwephepha, ooGcuta, oSinje, oomthwa kaSihula, amawele ukwezana ancanciswa apha nangaphesheya)
* '' Ntlangeni''' (Nkomo. Mafinya ngolimi, Mntungwa, Yengwayo, Rhaberhu, Marhewula ntaba, Nzipho zimnyama kuqhwayana, Magajana, Malinga, Wen'owalinga ukpheka inkomo ngembiza kanopotyi, Golela, Nkumbuzo, Siqgwabana, Mkhont' ozilolayo)
* '''Ntshilibe''' (Bhanqo, Ndize, Langa, Mdumane, Bobese, Gawul'abathakathi, Nqambodada, Nyokony'elinyam'enyameni, Ntshontshololo, Mgcaleka, senior Counselors in the Xhosa Royal House, "ama andina tata ndizeke ndingowakho".
* '''Ntshiza''', Rhadu, Gubhe, Nakazana, Simelela, Mbamba, Qwangqwa, Manqashe, Ngonyama, Malilelwa ziiNtombi zithi bhuti ndizeke andinabazali, Mpumlo-Nkulu, Bhayi Ka Mcetywa
* '''Nxasana''', Thaba, Dunjane, Skhonza, Gazo, Mkhiwa, Totoba, Malilelwa zintombi zithi "Bhuti ndizeke andina mama andina tata", Gqunu kaNomphakatshane, NoMbhekela, Malunguz' udonga andulukuwela
* '''Nxotwe''' (Gabazi, Qamkazi, Mfuza afulele okwelifu lemvula, Mpondomise)
* '''Nxuba''' (Mduma, Rhudulu)
*'''Nyase''' (uMduma, uBhobhoza kaMgqiwane, uNothintwa ongathintwayo ungamthinti lo mntwana uzakukuxaka, icala lenkomo emdaka, uNdzabela, uNtsebeza, umfaz'obelelinye oncancis'okungaphetsheya, uFenjana kafebana ogangathel'abanye bedl'ubomi, oonoshukumis'imivalo, oohombe...Found in Ntabankulu and Lusikisiki, petsheya kweThina, phetsheya kweTsitsa, phetsheya koMzimvubu [AmaMpondo]) ongathintwayo ungamthinti lo mntwana uzakukuxaka, icala lenkomo emdaka, uNzabela, uNtsebeza, umfaz'obelelinye oncancis'okungaphetsheya, ofenjana kafebana ogangathela abanye bedl'ubomi, onoshukumis'imivalo, ohombe .. Found in Ntabankulu eDumsi, eMacwerheni, Lusikisiki, phetsheya kwe Thina, phetsheya kweTsitsa, phetsheya koMzimvubu)
*'''Nyathi''' uMsuthu, uMphuthi, uRhahla, uRhabani, uTsiki, uNhose; Oogaxel’umbengo, boya beNyathi, Amathol’enkomo zikaNyathi, abeSuthu, ebePhuth'ephuthini! Oozishuba zimdakana phesheya komlanjana wegqili, Izilwana zona zehla ezintabeni ngeziluluthwana, Nje ngoko namagama ezixela ziintsuthu ezi ngobuhlanga” sithetha ngenzala ka Nose (Nhose) kubafazi bakhe abathathu kuMawushe, uMatshezi naye umaMhlwane. Esikhoyo isikululwana sesabo oonyana neenkulu zakhe, uQhaziyana uGeorge kwa noLanga. Ziintsuthu zaseQuthini (Sotho) ngokomlandu kodwa ngenxa yemfuduko/ mfeguza zokhokho bafumaneka Eastern Cape kuTsolo kwela maMpondomise eMcwangele [amaMpondomise ngokuma]
* '''Nyawuza''' (Faku, AmaMpondo nation ruling family name, chiefs including Faku, Sigcau, Bokleni, Ndamase)
*'''Nyosi''' (Khwange, cesane ndabazana nyosi, jokweni, nodala, khwange, zalamzi, ntunwana, ntozakhe, dlula, cuba, mbewana, ntimela, msuthu, cesana, nophungula, maswakuza njengenyamazana, mbona obomvu, abantu abathunda enkundleni, kuvel' ithokazi lenkomo nyos' eneqeba ngaphambili, ayilum'iyahlangula, baphakuli beenyosi eziphezulu, ngoba eziphantsi ziyabasinekela khwange lenkomo, babangalithena liyabhebha)
* '''Nzotho''' (Nyelezi, Maphongo)
* '''Mqadi''' Qadi, Ngcinase, Ngcwina, Mpondomise, Mdlana, Mbaba, Mbinyashe, Maphilakuzenzela, Gongqa, Ngxowazimdaka Kugcwalimali, Wungushe, Mabiyangomgquba Amahlahla ekhona, Deku, Qushwana, Malaleqhingen'avuke Necebo
* '''Qhinebe''' – Gqugqugqu, Zithonga-zithathu, (clan of Wonga Guntu, born 6 June 1912) Phalela owazala uSunduza, uMkhomanzi, yena wazala uMlunjwa, Haha, Duka namahlathi, nkonjan' émnyama edlal'émafini, amaGorha ezwelethu.
* '''Qocwa''' (Deyi, Zikhali, Mazembe, Jojo, Tiyeka, Butsolo Beentonga Mbizana, Mabombo, Ngcolosi)
* '''Qoma''' (Qomukuyitya, ooMvand'inyama, Nyohela, Nwaba ndikwenze, ooSigqo, Sisiqobo eso)
* '''Qithi''' (Ndinga, Nkomo ayizali izala ngokuzaliswa, Yem-yem, Sopitsho, Ngqolomsila, Velabembhentsele, Zondwa, Thembu)
* '''Qwathi''' – Iinkomo zikaXesibe, zikaJojo, zikaMtshutshumbe, ogqaz'indlel'ebhek'ebuNguni, Dikela. (The amaQwathi are not a clan but an independent nation founded by Mtshutshumbe kaMthetho who split from the amaXesibe nation and settled in the Mqanduli area in Thembuland some 350 years ago. Later they settled in their present capital of [[Ngcobo|Engcobo]] during the reign of King Dlomo of abaThembu, about 1680. This small but fiercely independent and anti-colonial nation divides into several clans: amaDikela, amaTshaba, ooSdindi, ooBhlangwe, ooBhose, amaNzolo, imiNcayi, amaNtondo, amaKhombayo, ooMkhondweni, amaVumbe, ooKhebesi, amaBangula, amaDumba, ooMhotho, ooCakeni, ooBhabha, amaMvala, amaDabisa, ooS'ximba, etc. Prominent chiefs include the anti-colonial Stokwe ka-Ndlela, Dalasile kaFubu, Fubu himself (who fought and killed both Rharhabe and his son Mlawu in 1782, defended his capital and defeated [[Madzikane]] of the [[Bhaca people|Bhaca]] in 1824 and Matiwane of Masumpa Ka Tshani of the AmaNgwane at the Battle of Mholompo, Zwelakhe (present chief))<ref>[https://web.archive.org/web/20131213000000/https://web.archive.org/web/20131213103314/http://eprints.ru.ac.za/1751/5/Ndima-MA-ch8.pdf The origin of the Qwathi] {{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20131213103314/http://eprints.ru.ac.za/1751/5/Ndima-MA-ch8.pdf |date=13 December 2013 }}</ref>
* '''Rhadebe''' Mthimkhulu, Bhungane, Langalibalele, Dlomo, Hlubi, SingamaNgelengele, sisi sizwe esizi mele. Sithi amakhosi kwisizwe sama Hlubi.
Ndambe; Fafa; Rhudulu; Teyise; Mfunguma; Goduka; Sandali; Thole; Ncayiyana; Thetho; Holomika; Jambase; Mthimkhulu; Ngqeleni; Mkhence; Mafahla; Joseph; January; Mphela; Ndumazi; Bhaziya; Ncuthu; Rheme; Jayiya; Zusana; Ngwana; Molomeka; Malema; Fandesi; Sethima; Sidima; Ngconde; mkhabela; Ncusamba; Mfikazwe; Masinga; Msiza; Yawa; Yaso; Ohoiwa; Qoqoba; Ntsunde; Bandezi; Mqikela; Mqhayi; Mkabani; Sonto; Mai; Vrekke; Damane;Jiyaso; Ntsima; Ndeze; Zenzile; Maphanga; Zuma; Jombose; Ndayisa; Ndila; ndzimande; Bhodlo; Mzimkhulu; Mbotho; Doseni; Dosini; mMqinase; Coko; Vilane; mzoyiyana; Mzozoyana; Tuni; Tau; Baloyi; Valoi; vabooi; Booi; Saliso; Mndima; Mdingi; Ndlobeni; Ndlovukazi; Ndaba; tshaziya; tshaka; lembe; Nemba; Lemba; Bhekuzulu; Bhekezulu; Mantantayise; Sesulu; Sisulu; Ngiba; Ngidi; Goreh; Ngcandana; Mtsamai; Bereng;Tsaitsai; Ncede;Zukulu; Mkhonde; Chitwayo; Ndengane; Feketha; Ndala; Bhubesi; Lamaani; Ndrishan; Drouze; Fulmake and Solika ka Ndebela Mande; Makubalo
* '''Rharha'''-(Rharh'orhalayo ongarhaleli nto yamntu, Nokhwel'thole, Vuyani, Ndulwini, Tshwentshwe, Mfaz'obele'linye phesheya komlanjana)
* '''Rhoyi''' (Ntanzi, Dedeza, Mhlambiso, Sakhele, Ndima, Ndzube, Nzimande, Masoka, Mzimkhulu - amaHlubi Amahle)
* '''Shweme''', (Shweme, Limakhwe, Zilamkhonto,Nolundi, Nogqagqa, Malilelwa Zintombi zisithi bhuti ndizeke, Soyingwa)
* '''Sithathu''' –means 'third', the third Khoi-khoi ancestry clan, the two other ones are Gqwashu and Sukwini– oChisana, Khopoyi, Ndebe, Hasa, Lawu]
* '''Skhosana''' AmaHlubi (Skhosana, Musi ka Mhlanga, Ndlovu, Mntungwa, Dlamini, Ntuthwana eyabikela izizwe nezizwana ngoSkhosana, Musi ka Mhlanga ayihlangani ihlangana etla kwesithebe, Novaphi, Mntungwa, Thukela, Suza, Mpafana, Ndebele) by Andisiwe Volwana also by Athi Bahle Monakali
* '''Skhoji''' (A group of Xhosa speaking people who mainly occupy the small town called Tsolo on the Tsitsa valley. They are the direct descendants of a Scottish man by the name of William Saunders who befriended a Xhosa girl and later had issue.)
* '''Shiya'''
*'''Siyagalala'''
* '''Sohobese'''
* '''Sonani''', ntshiza, phokela, ntshantsha ka- mpisi, bhovula zime nkqo, into'ezawela umlambo nge peni, omazanenkungu, imvula lubabalo kuzo, umabuya, umhlab'ohlul' abafokazana, usndindindi, mfazi omabele made owancancisa amawele ngaphesheya komfula wase leng
* '''S'thathu''', Chisana, Ndebe, Khophoyi, AmaLawu, S'dwashu, Nkomo ezibomvu ezimnyama ziyatyiwa (AmaGqunukhwebe clan
* '''Sukude''' (Mkhondwane; Gxarh’eliphezulu; Mancam’iinkomo ethenga iyeza kuba ngugqirha wamaMpondo; Umfo olal’ebanjiwe kodwa avuke kusasa engenatyala; Sikhonza esikhonz’ufaz’obele linye phesheya komlanjana; Zika Hlambangobubende; Zika Mthwa ka Sihula; Zika Gxarha; Zika Gxarheliphezulu; Zika Sitshwili; UNontwemnandi; Izibaya zika Santsabe; Umthondo omhle ozala amakhosi; Mbokod’ebomvu yokusil’ucumsi; Rharh’orhalayo engarhalel’izityalo zabelungu (Mpondo clan name)).
* '''Sukwini''' (with Khoi-khoi ancestry) – [Deyi, Chwama, Lawu, Dibashe, Tik'ayivumani nepokotho, Somda, Somchiza, Ndlela, Ndlakhwe, Lubisi, Nja-bomvu, Sandlala-ngca, Ithole loMthwakazi, Nobinye masiyixhele Zininzi entabeni, Bhunguza yintloko, Mvaba yiketile, Zazi ngezulu].
* '''Thangana''' (Krila, Mtengwana, Rhaso, M'bamba, Bodlinja, Gobingca)
* '''Thiyane''' (Zengele, Ngele-ngele, Mahlangabeza owahlangabeza iNkosi isiza ngobuso ezweni, Nonkosi, Zulu, Buhlungu Benyoka, Nomphumela, Mpundwana zincinci zingazingongiwa, amaHlubi)
* '''Thole''' (Gqagqane, Buzini, Ndlangisa, Mzimshe, Lwandle)
* '''Tiyana''' (Tshulasi, Nongqwangile, Mbambalalana, Sigquma-Nkungwini kutsho kothuk'izindlwana, Nhanhi, Mpheke, Mlamb'okhal'iintaka) ubukhulu becala esi siduko sifumaneka e[[Mqanduli]] nangakwicala lase mpuma kumlambo uMthatha (the clan of Bonke Xakatha "Aah! Zwelobuntu").
* '''Mtolo''' (Tolo, Nongwadla, Mchenge, Bhanekazi, Ngwenyankomo, Dlangamandla, Zulu, Masali, Mfingo, Amajubantlantsi, Vumba lempongo liyanuka, Nozinja ziyakhonkotha, Kuba zithi : "Hawi! Hawu! Hawu! Xa zibon’umnt’ozayo, Nozinja ziyafulathelana, Kanti zenz’umntwana, Umlamb’ awuwelwa, Uwelwa ziinkonjane kuphela, Zona zimaphiko made, Nkomo zikaGaxaza! Oonkuni azothiwa, kuba zithezwe yinkosazana, Bona babasa amadaka eenkomo zabo, Izinto ezifuye inkomo zafuya negusha nehashe.)
* '''Mngwevu''' (Zulu, Skhomo, Mhlatyana, Rhudulu, Tshangisa, Bhodlinyama, Snuka, Nxuba, Fak'inyama emlanjeni iphume ivuthiwe)Aah Rhudulu Nabele mntwini Abantu bomlambo Yena oowavuthekwa wafa
* '''Tshatshu''' (ooTubane, ooHoza, Inkomo ezibomvu zikaMphasala)
* ''' Tshawuza''' (Mnguni)
* '''Tshezi''' (the ruling Bomvana clan of the Jalamba-Gambushe line, with European shipwreck ancestry)
* '''Tshomane''' (with shipwreck ancestry, split from the ruling Nyawuza clan of the Mpondo)
* '''Tyani''' (Mbulu, Mdumo, Noqobo, Nontshatsha, Manci, The clan of AmaZotsho)
* '''Tshonyane''' (The clan name of [[Chris Hani]]) -Aphuma kubelungu abatyekezwa yinqanawe) – Ndalase, Tshaka, Chungwa, Dikiza, Sawu, Sido, Toda, Simnke, Khwane, Hani, Mth'uzimele, Gqunukhwebe, Nkomo.<ref name="wordpress">{{cite web|url=http://abongisocial.wordpress.com/2010/08/20/iziduko-nezinqulo-zamaxhosa-jikelele/|title=Iziduko nezinqulo zamaXhosa jikelele (Xhosa clans) | Abongisocial's Blog|publisher=abongisocial.wordpress.com|access-date=2015-07-04|date=20 August 2010}}</ref> One of the 5 original Gqunukhwebe clans along with Sithathu, Sukwini, Gqwashu and Giqwa.
* '''Thwane''' (Fulela wanetha, Mfazi olivila, Mpemvu, Sabelo, Wuwu)
* '''Xaba''' (ooNonkosi, ooNonxa asikhathali, ooNomjoli, ooLinda, ooMwelase, ooMlotywa, ooShwabada, owashwabadel'inkomo neempondo zazo, Apho kungavalwa ngamivalo kuvalwa ngamakhand'amadoda, aMahlubi amahle.)
* '''Xesibe''' (AmaXesibe are a nation made up of several clans and tribes but their history, Mbathane, Tshomela ka Matsho, Matshaya, Makhuma)(Mbathane, Matshaya, Xesibe, Khanda'nyawana, Matshin'ayibheke, Ibhaca
* '''Xhamela''' (They are also called amaGcina, found in Thembuland).
* '''Xoko''' (Mpinga, Mawawa, Ntomtwana, Ngceza...Mostly populated in Bizana and Surrounding areas)
* '''Zangwa''' (Khwalo, Ncuthu, Sohobese, oonkuma – amaMpondo).
* '''Zulu''' Zulu, Malandela ka Luzumane, Ntombela, Gumede, Tshaka, Lombeki, Mtungwa, Mhlehluwile, Sikamade, Mpungose, Mpundzima, Ndabakazi, Mbilingati, Sakhephi, Seme, Ndlovana, Ngwana, Lemba, Phungula, Zulu
* '''ZIMA''' (Bhomoyi, Timane, Nyakwezi, Ceduma, uNxengo, Zima Ka Bhomoyi ka Thembu
* '''Zoko''' ( Chatha, Dlokovana, Mathathesuka njeNyamazane, Ngqambashe, Diya malandelwa yintombi ithi ngizeke noma awunkomo, mntomhle njenjomi, Bekwa, Mafumbatha, Kitana, Gojana, Maniza, Mbhantso, Makhawini, Mazwana, Matana, Mkhosana, Nduluka, Nyumbana, Tseku, Bhokomela)
The tribes under the Xhosa confederacy are the:
* AmaXhosa
* AbaThembu
* AmaGqunukhwebe
* AmaRigwa
* AmaHigwa
* AbaThwa - AmaSan and Khoi
* AmaMpondo
* AmaMpondomise
* AmaBomvana
* AmaMfengu
* AmaXesibe
* AmaQadi
* AmaFingwa
* AmaNgwevu
In Terms temporals was Alikednth Not Xhoosa Was Laerthghyu
Ikumkanikazhii Kuxeshaa Nghamaxhoosa Emhilhonhi Kusekudhalhenhi
* Amagqhunhukhweba - Zhandholhoo Ndhimaa Ngqhamhakhwe Qaamaataa
* AmaMpomse - Nqabeki Sumhako Saandhandha Mbhetsholomee
* AmaMfenghuu - Ndhasii Ndhoa Ndelemi Ntsakamu Lithekaaa
* AmaGQadi - Quma Xarru Langmaan Xoi Sun Velelaa Xaam
* AmaMpondhoo - Gxizhaa Qaa Lalhefhii Qe Qaukaa Qawukelo
* AmaXesibe - Lejaais Nkoi D'Nkoi Nkoi Plaatoonhath Rhoi
* AmaBomvhanha - Lesjhaku Lhankumhaa Nhekwathi Selebhamthi Se
* AmaFinghwaa - Sondhomhaa Lhidhirhaa Rhazhiswamhee Rhaletshu
* AmaFinghoo - Solentsu Nghibhanghiso Lhamnghethuu Nghonhiii
* AbaThwaa - Ntselekiso Sabalelhii Hintsaa Selaamtshadhi Ncia Ciyaa Ncu Xaa
* AmaRigwa - Ntelekeso Selhuya Mpita Se Silanto Ntintalantsu Ntsola
* AmaHighwa - Nhikhwelase Siyhaselwase Mhikwase Lidhirhaswe Mhavhekisa Gwijhaa*Suthu, Ncwane, Rhayeni, Ncwane, Mahlatsi, Mahlatsi, Mrhena, Shuba seguusha emnyama
*AmaNdambane -mvulotshe, Nohali, Ndlungwane, Maqolo, squngelo, ngubo nkulu Mayiwa
Amacwerha-Cwerha, Gxarha, Mlawu, Mahlahlana, Siyoyo
*Msuthu:Mtlokwa, tsotetsi, sbilwana, *msuthukazi or Females
*Mpandla:Mbona, Tshayingwe
Heka, Nangu, Tiya, Tyibashe
Nxele, Tyhethe, Dlumvubo
Gastyeketye, Nunu, Bhuse, Mvabebhokhwe
Dobo, Nonjonjo, Nombamba, Rharhabe
Mandlana, Sende liyahlaba likhuphi gazi ngomlomo
Isilo sehlathi esigquma phezi ko mlambo
OoZiduli zibomvu zokuzimela kuba zibalek'intaka
uMbon'obomvu ongatyiwa batshakazi kuba uyaba ghabhisa
Dobo liyatsha licinywa ngegazi leNgwe
NGWE ndini ezidla ngamabala!!.
Gantsa:(OoBisha, Wabani, Mhlonyani okakayo njenge ncindi yekhala, Mdludla kabekisi, Tshoba lenkomo noba yeyakwabani, Qholo, Mbali, zinde zinemiqala, Mfazi obele lide oncisela naphesheya komfula, Phuzi luka somanqanqa unqanqazayo, amaNtombo, Gaba, Xho'ndlovu, Gogoba, Zotsho, Bathi Nonyawo Zincane kanti Zinkulu okwe Bhlayi yetolofiya, Mvundl'ubhelu, Malandelwa yintombi, Tshitshis'intaba)
Zondi: Ntsele, langa, gqagqagqa, Madlalangemdlovu, mlomane, mbutho, vaphi, khuboni, qunta, Nontandukutatanyiswa, Nondaba, mbilin'awudliwa, dlanamhlotshana, uluqa, ushibane, utetemane, umabonw'abulawe njengenyamazane, umbutho, lusibalikhulu, ugagashe kaBhambatha.
UZondi uNtsele sisizukulu sika Dulaze, Gwente, Gqingeni no Jwambi
Ntchiza: Ghuba, nakazana, malilelwa, ongonyama
q31jcboejevu1h14bmbill5anz0urk7
41253
41252
2026-07-10T00:33:54Z
~2026-37640-10
16264
41253
wikitext
text/x-wiki
IziDuko ngamagama wookhokho bakho bantlandlalo kude phaya abangasekho (amathongo, amawenu, abaphantsi, izinyanya zakho), kwaye yindlela yokuzichaza phakathi kwabanye abantu ukuba ungubani kabani nokuzazi imvelaphi yakho, nomsuka wakho.
Iziduko esiXhoseni zibaluleke ngendlela yokuba ukwazi ukuzilanda ngokomnombo wakho.
==IziDuko==
IziDuko zamaXhosa nezizwe ezisondeleyo kuso:
AmaTshawe, ooKhawuta kaGcaleka, ooLwaganda kaMlawu, ooMaphango, ooMalambedlile, ooNgxale, ooNyelenzi, ooPhalo, ooTogu, ooTshiwo kaTswawe, kaMalangana (AmaXhosa omthonyama).
* '''Tshawe''' The royal clan of all the Xhosa (This the ruling house. Chiefs include [[:en:Khawuta_kaGcaleka|Khawuta]], [[Hintsa kaKhawuta|Hintsa]], [[Gcaleka kaPhalo|Sigcawu]], [[Sarili kaHintsa|Sarhili]], [[Xolilizwe Mzikayise Sigcawu|Xolilizwe]], Xhosa, Malangana, Nkosi-Yamntu, Skhomo, Togu, Ngcondeetc.) Kubekho inkwenkwana egama lingu Songe yona imagazimane ingumtshana emaSukwinini nasemaTshaweni ibe ingu Mpinga ingumpondo aze abe uyisemkhulu wakhe ezalwa yintombi yama Dlamini ojola (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, TSHAWE, NGCWANGU, SIKHOMO, TOGU, NGCONDE, GANDO - TSHIWO, PHALO, GCALEKA, KHAWUTA, HINTSA, SARHILI/ KRELE, SIGCAWU, GWEBINKUMBI, NGANGOMHLABA - MPISEKHAYA, XOLILIZWE..
* '''AmaGiqwa''': Jikijwa, Belethe, Mvaba, Meqo, Ncudwana, Nkosana, Thotywayo, Mdeyama, Xhe, Bhaxa, Qhirama, Nonesi, Qobo, OoNtshinga ay'khwazwa ikhwazwa ngabayazo.
* '''AmaZangwa''': Mzangwa, Khwalo,Ncuthu, Mlanjana, Sohobese, Nkuma, Mpondozephela.
* '''Bhayi''' (Khetshe, Mkhumbeni, Msuthu, Gwaca, Camsholo, Nyokemnyama ecand'iziziba, Nkonjane ebhabh' emafini, Mkentane, Mevamhlophe, Vundle, Khayisa – bangabantu/iqela lamaVundle).
* '''Bhele''' Sikwethu;Makubalo; Mzozo; Nozulu; Mavuso; Notell; Nondela; Bharhodi; Nebhunda; Salaivha;Phei; Kaifur; Kuptar; Mbai; Bhungezi; safi; dez; Pheketha; Mbeko; Ndzikame; Madzikana; Cii; Ciya; Gume; gamle; Ngamlana; Qwiba; Ndizakazi; Ntulo; Siqenduka; Nduku; Mfunisa; Masela; Ndzeku; Lahilathi; Msomi; Mzaku; Ntamonde; Hasheki; Mishekwi; Mbidaniso; Rhamente; Mzotho; Mandela; Msuku; Mthengana; mantambo; ntuli; Mthembu; Mtembu; Ntuka; Nteko; Ntoni; Ntonga; David; Favors; Fu; festile; huh; Jonnas; Bele;Gqokoma; Gontsana; Fakude; Fezela; Gugushe; Gagashe; Mehlomade; Masengi; Nyembe; Maduna; Mqwathi, qwasana; Nxasana; Zwai; Bhala; Shezi; Mbekeni; mathole; mathambo; Mazwai; Fukutha;Gwara; Tshawe; Shumeka; Tamse; Luthuli; Magidela; Mgabadeli; Ntsele; Ndayi; Nqala; Ludeke; Madikizela; Ngutyana; Mtengwana; Ngcingwana; Khuluza; matumatu; Photshozwayo; Majeke; mtholesi; Nodada; Mfikeni; Mafikeni; Mofokeng; Twala; Thwasa; Mgoma; mMgeza; Mlaba; Jereka; Jere; Jele; Vhoni; Mfeka; Ka Mvumbi ka Ngigame Notha; Matomela.
*"uBhele, uLanga, uQunta, uMafu, uKhuboni, uNdabezitha, uNyathi, uMadibanandlela, uSilokazi, uMbutho, uMdluli, uNkomi'nala, uMbikazi, uNontandukuphakanyiswa"
*'''Bhele''' (Bikane, Njonjo, Yoyose,Skhutyana, Ngcambizikile, Luvuno, Mahlangabeza)
*Bhedla (Bhedla ka Mpulana, Mnqabe, Khanju, Nondiza, uBhang'is'abeNguni ngentololwane, isishlahla sesuNdu esithi sigawulwa sibe sihluma, Mth'ontsingalala phezu komlanjana uMdumbi, Mlambo awuwelwa uwelwa ziintaka zodwa kuba zinamaphiko)
*'''Bhlangwe''' (Mnyamana, Mtshikitsha, Mpembe, Mphube, Mbhongozi, Bulisa, Bhekizulu, Mgungubelana, Nothwalana, NtongazaseChefane). Ubukhulu becala esisiduko sifumaneka Engcobo nase Lady Frere.
* '''Bhukhwana''' (ooMbara, ooMpofu, Mtshobo, Phaphulesilo, Phaphulengonyama, Into ezingaphathwa mntu ngoba zizinkosi ngokwazo).
* ''' Bhisha''' (Xhelindlovu, Mntambo, Gigaba, Mvundl'olubhelu, Gantsa, Ndize, Zotsho, Bathi ngunonyawana zincinane kanti zinkulu oku kwe Bhlayi letolofiya).
*''' Bhuku''' (Sinqasha, Nkamangane, Mbhamla, Mfazi obele lide oncancisela ngaphesheya komfula, iingonyama ezigqumela ngaphakathi ngokuthanda isizwe sama Xesibe).
* '''Cethe''' (ooChizama)OoBhurhuma, Ncenceza, Wele, Gobe, Mnyapha, Ntsimini, Bhenqingwe, Solugcelu, Sisu side, Mlowa, Mawel'umlambo izele, Mbambozinomongo, Ootyinyamikrwada, mlanjana, njoloza, ngcok.
* '''Cetshe''' (Jaba, Rhuba, Mlamb'okhwel'iintaba, Mlamb'owelwa ziinkonjane).
* '''Cirha''' Royal Familly among all AmaXhosa. Cirha's father was King Nkosiyamntu, a ruler in the early Xhosa Kingdom (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, Cirha, Qhangqolo, Nciba[ne], Ntswentswe, Nojaholo, Hasa Ntlokw'enyani, Mhlantl'endlovu, Dlakalashe, Malandela, Nyembezi[ana], Rhubusana, Tyiwa, Bonga, Gabha, Oniwe, Sihlobo SikaTshawe, Hloml'phuthu lidala lineempondo.
* '''Dala''' (Mganu, Wanga, Dibandlela, Nteyi, Ciko, Yolasha, Jalamba, nkomo'zibomvu nezirhwexu).
* '''Deyi''' (Ncume, Cume; Cum; Wei; Wayisi; Bhangushe; Bhengu; Cebisa; Deyiso; Dei; Deii; Gabisa; Manzini; Mdeyi; Mtame; Hlathi; Hlabe; Mjoli; Makhoba, Mako; Xolo, Meko; Ngcolosi; Sengwayo; Mthwakazi; Jabavu; Nonina; Dlakana; Ngilana; Ndleko; Vezi; Ndeki; Murr; Nkuna; Mbokazi; Wushe; Khusi; Khusher, Sinyali; Phakwe; Pepu; Mphephu; Babalo; Phaahla; Phoi; Hambashe; Ham; Herr; Nkatha; Nkhatha; Gwabini; Gqwaru; Ngoni; Ngozi; Fusana; Geda; Phephu; Ndudane; Farru; Fini; Finini; Mbelani; Bhekiswa; Bekiswa; Qhakaza; Bekiso; Mase; Manci; Mancini; Noconjo; Zikhali; Mzungulu; Zungulu; Mzungu; Mphafane; Kheswa; Mphafa; Qamata; Qubulashe; Gqigqigqi; Duur; Diya; Diko; Xhonti; Ntoyanto; Xarru; Xhakaza; Xakaza; Shwawu; Mshwawu; Zotsho; Somdeyi; Sukwini; Mahoyi; Motsa; Zungu; Velelo; Valela; Phaala; Mtebele; Lambatha ; Nduli; Mbovu; Xoi; Xarr; Sarru; Soreh; Soi and Noma-Ndzo-Ndzo ka Phika'ne'langa.
* '''Mnkabane''' - Majeke, Mthwembotyi, Noqazo, Mayeye, Nduntsha, Nkomo zika Marhama, zika Ngxalenye, zika Khamanzana, unyawo zipinki noba zinentsente, uMthondwana, Mbuswana, Nywabelemntwini, mfaz'obele linye, uNkomo zakwa Ntleki, Mabandla ka Rhanjana, Mzilanto. Undlunkulu wamaNkabane use Dutywa kwisithili sase Taleni*"Lunga Mdunyelwa".
* '''Debeza''' – OoDebeza, ngoJebe, Nonyanya, Nongoqo, Mbeka Ntshiyini Bathi uqumbile, Khonkcoshe Mbokodo engava mkwetsho (These are royalty in the Amampondomse group. Their main concentration is in the former [[Transkei]], in Tsolo, Qumbu and Umthatha in the Eastern Cape).
* '''Dikela'''' Mqwathi, Bhlangwe, Yongose, Noni, Mfuyo, Ntswayibane Lindile Thuthani Mdantsane, AmaXesibe
* '''Dlamini''' Jama kasjadu zizi elimnyama nenkomo zalo ezmanqina amhlophe kukuwela inkonjane nethukela' (Sibakhulu; Senzeni; Gqibheto; Luku; Lukha; mesiMankuthu; Debesi; Vakasheli; Ndosile; Leki; Ndasuka; Mziyaso; Sokhanyile; Madinga; Susela; Ndosi; Mlotshwa; Ndabazabantu; Mpangazitha; Seku; Mabhida; Peleng; Sokhula; Shange; Nxasabe; Nkulukazi; Mkhiza; Mzizi; Sejamu; Sejadu; Jinineka; Mjele; Jaziya; Jali; Mawawa; Ngubengu; Sonci; Qhineba; Ndelekana; Nyathi; Ngwcabe; Ndasa; Fuleka; Sifumba; Ndlambe; Mjevu; Jevu; Jambasile; Ndalasi; Ntesi; Tyesi; Mbele; Ntume; Nibe; Mcube; Ngcobo; Gumede; Hoffman; Sesesako; Mbusiye; Hadebe; Sibaya; Williams; Buleki; Mtshengo; Nduna; Ntlanga; Mfolosa; Lefifi; Mpuluka; Zondi; Mjeleku; Sabani; Langasika;Khabazela; Nyuzwa; Fanana; Mbeko; Mbingwa; Ntokuza; Ledimo; Leremi; Manyathela; Mashile; Mashaba; Dhlamini; Ngonyama; Mkize; Nzimakhwe; Shenge; Ngwenya; Solomons; Khumalo; Sabelo; Kelso; Daniels; Mzimba; Mndzima; Msebendzi; Ntshona; Ndlovu; Mbeki ka
* '''Dodo''' yirha, mzondi, sambu ziyddd '''Dlomo''' (Sopitsho, Ngqolomsila, Yem yem, Vela bambentsele)
* '''Dontsa'''- oDludlu, oNoDlabathi, uDontsa ongena mafinyila, Intlanzi enkulu yase Mzimkhulu, Nyathikazi ka Luvuno, oBele lide linyisele ngaphesheya ngomfula, oSwahla, oMaphanga, oMntungwa uNdukuMkhonto, uShembe, bath' uDontsa akananyongo kant' abay'bon' uba igqunywe ngesbhadlalala so mhlehlo... Thupha lengwe elabonwa ngabathezi bentaba bathi bakulibona balithandabuza, uMagawula ngo jece abanye begawula nge zembe ...... ([[amaHlubi|Hlubi clan]])
* '''Dzana''' Dzana, Khatsini, Ncwabe, Nongalo, Ngxabalala, Swaz'ilobetha izifebe, Ngcofela, Nonunu, Dzan'ibedzu, Mkhuma omnandi njenge zambane, Mayeye, iBhaca, mabheka Phantsi njenge zambane. ''''''Mziwodidi Majiya'''''' (amabhaca)
* '''Dzanibe''' (Nqolo, Gaba kaThsayisa, Mntu wasemanzini, Ndzabedvolo, abakhibexonya-bengalaluki, ningayiqabi mpobovana nizawudlula nabadluli bendlela, Ndzathsane, Mahlambahlaletyeni, Nomvalo etc.
* '''Faku''' (Nyawuza, Thahla, Ndayeni, Ziqelekazi, Ngqungqushe, Dakhile, Mpondo, Hlamba ngobubend'amanz'ekhona)
* '''Fundzo''' (Tyani bude bongamel' iziziba, Mduma, Gabela, Mbulukazi, Sodladla)
* '''Gaba''' (Mgweba, Mngqosini, Mjobi, Thithiba, Cihoshe, Nozinga, Mnt'womlambo, Thikoloshe, Ndoko, Mbokodw'emnyama Kahili, Msuthu, Mfazi obelenye, )
* '''Gadluma''' (Cekwana, Ndulini, Gando, Tshutsha, Tyhopho, Mbomb'emfene, Izinto ezadla igusha zabelungu zathi ziziduli zethafa - AmaHlubi)
* '''Gambu''' (Memela, Msuthu Nontuli, Ngwekazi - AmaHlubi)p
* '''Gamede''' (or Gamedze) (Nogele, Skhutyana, Phosibe), Mzamani, Ngonyama, Silwa kaMasikani, Nomasi, Gele, Mphubani, Maqaqasi, Mbew'enkulu engahlungulwa, etc. [[Swazi people|emaSwati]]
* '''Ganu'''
* '''Gatyeni''' Nywabe (Mamali, ndondela,nkomo zibomvu nenkunzi yazo,Mshe,Nxopho,Tyelebana,Msengana, Niko,indoda uyivumi nepokoto, Bhobho,Tyelebana,ocubungu)
* '''Gcina''', Helushe, Xhamela Ncancashe, Magwebulikhula, Malambedlile, Nokwindla, Thyopho (Bahamba bepheth'isali – ihashe bakulifuman'emlungwini. The Gcina clan is originally from Lady Frere in the Eastern Cape. The amaGcina are thought to be kings of Lady Frere as they are the dominant clan. OR Amagcina Amarhula (Xhamela Ncancashe, Nogawul'ikhula, Malambayendle elambel'inyama yenyamakazi, nokwindla, uthyopho, uhamba epheth'isali ihashe ulifumana emfengwini, izinto zabantu abazibi koko bayazigcina, bathi iigusha ziziduli zethafa, ibhokhwe ngumnqabaza wehlathi, Isizukulwana sika Nomagwayi, umbon'obomvu wase mbo.
* '''Gcuma''', (Gcuma, Jola, Dzabela, Mayaba, Nonga yintombi, Malandelwa yintomb' ithi ndizeke.
*Maya, (mntungwa, mbuyisa,
* '''Mgebe''' (Ngobe, Ngaleka, Mkhasela Mduduma nje ngezulu, Bazindlovu, Holomisa, Mthembu)
* '''Godlwana''' (Nompunzi, Gcodi, Lusalu, Catala ka Qoyi, mbumbulu inye zingabambini ziyadubulana)
*Goqolo (Ntshintshi, Thanana, Tyebelangaphakathi, Mjoli, Sheya, Ganeka)
* '''Gqunu''' (Tshawe, Gcaleka, tshiwo, togu, rharhabe, mdange, ngconde, khawuta)
* '''Gqwashu''' gxiya, mvambo, lawu, manzini, ''uyabase , uyeye , unyembezana , usandlalanca , amagqwashu amnyama ne nkomo zawo zakwa nuse , ndotshayisa , siyaphi'' (with [[Khoikhoi]] ancestry)<ref name="curragh-labs">{{cite web|url=http://www.curragh-labs.org/research/sharing_cultures/personal-nm2.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20131003032037/http://www.curragh-labs.org/research/sharing_cultures/personal-nm2.html |archive-date=2013-10-03 |url-status=dead |title=Sharing Cultures: Personal Revelations: Ncedisa Mayeko|access-date=2015-07-04}}</ref>
* '''Gqwarhu''' – Deyi, omhlophe, Khawu, ngoszi, Mtabasa ka Dingana, cebisa
* '''Gxarha''', Cwerha, Vambane, Mahlahla, Siyoyo, Mlawu, Potwana (Mpodomise subgroup clan name)
* '''Hegebe''' (Mduduma, Ndala, Ngubengcuka, Holomisa, Ngwiti, Mkhaselwa, Bazindlovu)
* '''Jali''' (juda, Mpemvu, Ntlotshane, Mvetshane, Jonas, Tshira, Mabhala, Gwatshu - AmaHlubi)
*'''Jevu''' (tolo, zulu, mchenge, mabhanekazi, nonywaxhwa, vumbalempongo iyanuka inika ngoku nukiswa, maxhwabaxhwaba.
* '''Jola''' SingaMampondomise ngohlanga, ooJola, ooJoliNkomo, ooMphaNkomo, ooQengeba, OoNgwanya, Mhaga, nomakhala, njuza, sthukuthezi, sithandwa mhla kukubi, hoshode, hakaha, mfaz' obelel 'nye omabele made, oncancisa naphesheya komlambo (The royalties of the Mpondomise)<ref name="google2">{{cite book|title=South African voices: The way we travelled : oral history and poetry|author1=Zenani, N.M.|author2=Bhotomane, N.|author3=Scheub, H.|date=2006|publisher=Parallel Press, University of Wisconsin-Madison Libraries|isbn=9781893311718|url=https://books.google.com/books?id=pTaFDi1tNzMC&pg=PA22|page=22|access-date=2015-07-04}}</ref>
* '''Jwarha''' (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, Jwarha, Vongwe, Mtika, Mazaleni, Jotela, Khatiti, Mnangwe, Mayarha, Tiyo, Soga, Mnguyane, Mbelu, Ndabase, Bantw'abahle noba bapheth' izikhali, Ntame'nemida njengeye nkunzi, mabujwe'bhidlika njengodaka)
* '''Phalo'''
* '''Gcaleka'''
* '''Khawuta'''
* '''Khiwa''' (Qwebeda) (Khonjwayo, Chithwayo, Ngcekula, Ndzondela, Hlaka, Ngetu, Phoswa, Silwanyana, Makalanyana, Sikhehlana a Pondo clan)
* '''AmaKhonjwayo''' Isizwe noMnombo (Tribe Genealogy): Sizakuwubeka ngokokuzalwa kwabo, sithatha nje iintloko zabo, uChithwayo uzala uKhonjwayo, uKhonjwayo azale uKhiwa, uKhiwa uzele amawele elokuqala nguNgcekula elesibini nguNtsikinyane kundlunkulu wakhe (Great house) uKhiwa ezele uNdanya ekunene, (amaNdanya akhokelwa nguNkosi uVelile Mkono)waza kwiQadi wazala uTshizi, indlu kaTshizi ikhokelwa nguSiqukwana.(Inkosi eyayiphethe ngexesha lakudala ihlonitshiwe nguNgcekula)uNgcekula (iwele lokuqala) uzele uNdzondela, uNdzondela wazala uHlaka, uHlaka wazala uNgetu, uNgetu wazala uPhoswa, uPhoswa wazala uSilwanyana, uSilwanyana wazala uMakalanyana, uMakalanyana wazala uSikhehlana, uSikhehlana yena uzala uTatana. Ngoku singena kwinzala yewele lesibini. UNtsikinyane iwele lesibini uzele uMakhanda, uMakhanda wazala uNogemane kwiGreat House, kwiRight house wazala uThungana. Masiqale kwindlu enkulu, uNogemane uzele uGwadiso (Dumile), uGwadiso wazala uGodloza, uGodloza yena wazala uNtenteni, uNtenteni wazala uGobizithwana (uZwelidumile) waza ke yena uGobizithwana wazala uDumisani inkosi enkulu ephethe isizwe samaKhonjwayo ngoku. Kanti ke uThungana yena wobunene buka Makhanda uzele uSithelo, uSithelo wazala uPhonyela, uPhonyela wazala uMakhizinyani, uMakhizinyani yena wazala uHlathikhulu, uHlathikhulu yena uzala uThulani.
* '''Khumalo''' ( Mtungwa, Mzilikazi, Mzilakazi kaMashobane - Mntungwa shows associations to early Hlubi and Ndlovu), Mntungwa, Ndabezitha, dibandlela, imidletye, noyila, sichaba, oomadibanisa indonga, ah! Ndabezitha
* '''Khumalo''' founder of the AmaNdebele, Mntungwa, Ndlovu
* '''Khwetshube''' (Xhanga, Ngcawukana, Thamse, Bipha, Bhongxa, kaXhanga; Mhlang'olal 'intake Kaz' utshile nje zolala phi! Ndlu kaYokazi. (Mabude, Ndelemane, Detshe, Njenjani) (Isiduko sakwaMpondo)
* '''Ngconde, Kwayi - Gando - Ziko''' (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, Tshawe, Ngcwangu, Sikhomo, Togu, Ngconde, Gandowentshaba, Nciba, Phazima, Noyi, Phuthise,Gciniwe,Makhaphela ,Nduku zomsenge zikhaphukhaphu kodwa ziwubetha umkholwane ulengalenge)
* '''Madiba''' Dlomo, Yem-Yem, Sophitsho, Ngqolomsila, Vela bambhentsele, Tubhana, Qhumpase, Ntande, MThembu, Ncikoza, Mtshikilana, Malangana, Bhomoyi.
* '''Madiba''' (Mthikrakra, Ngangelizwe, Dalindyebo, Joyi, Jumba, Sabatha, Buyelekhaya)
* '''Maduna''' (Gubevu, Nokhala, Jiyana, Tiba, Matoetoe, Msuthu, Sjekula salakulandela, Umnt'abesi gejebe nkomo sekhona, malobola gesegadana, Umnt'owaw'edakeni kwathi nqa abantu - Hlubi)
* '''Majola''' (see Jola)
*'''Mambi''' (Nxontsa ka Xesibe, uBhulingwe kuvele imamba, uNtabazikude zikuMganu, Mntshontsho uSabela uyabizwa emazibukweni)
*'''Mhlwane''' (ozibula, AmaHlwane, oMkhaliphi, oSigayela, oMasabisa, Nontsiya, oShlahla somnquma sigawulwa sibe sisahluma, osthebe sibanzi sisikela amavilakazi Lubelo Mdabe)
*'''Manci''' (Mbali, Wabane, Tshitshis'intaba, Mdludla, Zinde Zinde Zinemiqala)
* /'''Hlanga''' (Hlanga, Nobetha, Mqiya, Mndlovu, Mntada, Xhinela, Maleku, Nxeko, Dlangamakhandlela, Yokhwe, Maphuza, Mgweleta, Zilenzi, uMfaz'obelenye phesheya komlanjana) Thembu clan *'''Masiba ''' Nyawuza, Mhlongwane, Jesese, Mlaza.
* '''Matshaya''' Mbathane, Xesibe, Mkhuma, Khandanyawana
* '''Mbanjwa''', Gebane, Mpethwane, Gubulundu, Nongoma, Ntimela, Mhlabeka, Mantiyantiyane, Hlubi
* '''Mbatha'''
* '''Mbongwe''', Mbuyisa, Mvemnyama, Khoza, Sondisa, Mathobela, Nqalela, Ndimande ka qaqaqa, Sigudu sebhokhwe, Sandamela, Ndawonde, Madas'elangeni, Nkob'aziphekwa ngamavila ziphekwa zizikhuthali - AmaHlubi
* '''Mbotho''' Mbotho, Mazama, Mtshikilana, Myalo, Fulela mfaz' olivila kuyanetha, Sibasa manzini kuvuth' umlilo, Nyawo zibomvu nokuba zinentsente, Ntsindane, Malala nentombi ivuke ithi ndizeke, Sibasa Manzini kuvith’umlilo, Thoyane.
* '''mNdlane''', Tutuse, Nomdimba, Ntlokwan'ibanzana. Basisizukulwana sakwaMThembu*
* '''Mdlangathi''': Mome mome Sirhama Somntwana, Juta, Ngwenduna, Mencwa, ntshozina, Nobhedu, Ntaba ayikhonjwa ikhonjwa Ngamadlangathi odwa, Nyonyoza ka Nyinywa, Nyame'enja eyafel'emfuleni yeza ngokunuka elalini, Ntlangwane, Mkhobela, Bhalangile ka toto, mth'ugawlwe ngabangangaye ngamapilinya, u-hagu hagu ndibolek'umbombo ndiqebul'amafusi ndakuph'iingqweqwe mhla ndafula, nzipho zekati ziyi nkcalankcala zithul'ibhekile yetiki ixhonywe emahlantini ob'hlanti, mfaz'othakathayo ubonwa ngeempund'uxweba xa kbanda, ndakthum'ebhisdolophu walibala kusel'iti enempukane, mbembe ka mahlalela, u juba lalal'emthini ngokuzbonakalisa, nkunz'emnyana bakhuz'ukuhlaba ngoba zonk'izizwe ziyzwil'ukulila.
* '''Mfene Lisa''', Jambase, Hlathi, Msuthu, Buswayo, Canzi, Sanzanza, Uzango'mva Eliweni, Uyibeka Elityeni Ityiwe Zimbovane.
* '''Mgiqwa''', Magele, Thotywayo, Jikijwa, Mvaba, Nkosana, Tshobo, Ntshinga ka Khwaza, Ntiya, Bambani
* '''Mhaga''' ( Jola, noSabe, Amawel'ukuzana, uQwetha no Gqubushe)
* '''Miya''', Gcwanini, Munja, Sibewu, Sijekula, Salakulandelwa, Maguqa agalele njenge ngonyama, Malebomvu, Rhengqwa, Mja
* '''Mjoli''' (Deyi, Shishi, Qubulashe, Wushe, Ngilana, Nonina, Bharhuzi, Fusani, Khusi, Bhedle, Mpulana, vebi, Zulu)
* '''Mkhwane''' -Mwelase, Sigasa, Ntukela, Mlalase, Cikilili, Ngwekazi, Mqingwana - AmaHlubi
* '''Mkhwemte''' Dabane Sgadi Meka Ntwentswe Fulashe Nojaholo Ncibane Qhanqolo Ntlokwenyathi Ngququ venge
* '''Mngxongo''' (oNtsundu, oYem-yem, oVelebem'bhentsele, oZondwa zintshaba zingazubenza nto, oSophitsho, oMadiba, oNgqolomsila, oDlomo, oMthikrakra, Qhayiya (Descendants of the AbaThembu, see Madiba, Dlomo, Mmaya)
* '''Mmaya''' (oYem-yem, oSophitsho, oMagwa, oNgqolomsila, oBhomoyi)
* '''Mlambo''' (Hlubi, oMbinga, Onoxhaka, oDladla, oLubisi, oSenene, Mlambo ongawelwayo owelwa zinkonjane zodwa pho nazo ukuba zinempiko) siszalo sika Gxiva
* '''Mnganga '''(ooKrila, Thangane, Mbamba, Bhodl'inja, Ngcondozimhlophe, Mgquba)
* '''Mpangela''', Mvinjwa, Rhoshana, Ndlazi, Dlomo, Sibetho, Magwala, Gwadzi elisilika bubuhle, Oogudlilwandle bade balifanela. AmaHlubi
* '''Mpehle''' : Cabashe, Dikane, uVete, Notyedo, Goc' iNyonga, Masila, Nkomo z'bomvu (a Mpodomise clan name)
* '''Mpemvu''' : uJali, uJuda, uNtlotshane, Bumela, uNgciva (a Thembu clan name)
* '''Mpinga''', Mawawa, Mbala kaNkqoshe, Mpondomise, Ntose, Ntomntwana, Ngwangwashe, uSenzwa, Sineka, Mbetshane, Hlahla lamsik' umntu es*ndeni, Ngceza, Sintila, Nyaw'zinoshukela, mzukulu kaSityulu, kheth'omthandayo, Mawawa, yazi b'inobaya ifanelwe ngabafana): the clan of [[Enoch Sontonga]], author of "[[Nkosi Sikelel' iAfrika]]", part of National Anthem of Republic of South Africa.
* '''Mphuthi''', Nyathi, Msuthu, uRhahla, Rhabani, Tsiki, Nhose; Oogaxel’umbengo, boya beNyathi, Amathol’enkomo zikaNyathi, abeSuthu, ebePhuth'ephuthini! Oozishuba zimdakana phesheya komlanjana wegqili, Izilwana zona zehla ezintabeni zokhahlamba ngeziluluthwana, sithetha ngenzala ka Nose (Nhose) kubafazi bakhe abathathu kuMawushe ewe uMatshezi naye uMamhlwane. Esikhoyo isikululwana sesabo OoQhaziyana, OoGeorge kwa noLanga iinkulu zakhe. Ziintsuthu zaseQuthini (Sotho) ngokomlandu kodwa ngenxa yemfuduko zokhokho bafumaneka Eastern Cape kuTsolo kwela maMpondomise eMcwangele [amaMpondomise ngokuma] “Nje ngoko namagama ezixela ziintsuthu ezi ngobuhlanga”
* '''Mqwambi''', Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, MQWAMBl, TSHAZIBANE, HOLOMI, SOMJEMBU, JELWAYO, TYHALA, MPAKU, NTSHINGOLO, DUBANI, MANANA, NKWAZI, MANYHANYHA, BHONGA, BHANGQA, MAROLOMA, SAHLUKO, NTSUNSWANA, MAGUDUMANA, INTO EZINEZTHENDE EZKHULU, INTO EZAPHUMA ZABHEKE’NGQINA ZABUYA NETHAMBO LE BHUBESI, IMBIZENYAM’ISEMLANJENI, INTSIMBEBOMVU, GAGALAGAGA, NYAWO ZINENTSENTE...
* '''Mtakwenda''' (Leta, Libele, Tyebelendle, Ngcwadi, Kwangeshe, Mentuko, Mboyi, Solizembe)
* '''Mthunzi''' (Nyukwana, Homposhe, Njifile, Ntibane, Pepepe, Nkayi, Thambo lihlab'elimzondayo, Qabel'eliweni, Mthwakazi)
*'''Mtshengu -''' Ntshantsha, Mfudukwana, Mbhabhama, S’khalaze, Sketekete, Dlelanga, Nofleyithi ayibethwa - ibethwa ngabayaziyo, Goqo, Mzimb’okhalimali uthi khelekenkce
*'''Mtipha''' - Bhayeni, Sodaka, Yiwa, Manzimade angango Lwandle, Mkhonto ka Lusiba, Njubela, Tshewu, Tyutyutyu, Lalo, Hobo, Ndab' enyamakazi, Nambethafa, Ngubengwe, Jongisilimela, Gwaba, Sifuba sibanzi, Ngcola, Mbhobho, Zakude, Nqeno, Nzilane, Ngqakayi, Tshiwo, Tshengutshane, Skhumba senyamakazi, iNgwe' betha ngomsil' emanzini, Skhakha sentong' owel' ezizibeni, Ngonyam' eyajonga zathoba zonk' inyamakazi.
* '''Mvulane''' (Khetshe, Ncilashe, Bhayi
* - Separate from the amaVundle)
* '''Mweli''' (Jili, Msingawuthi, Ngqambela, Masengwa, Gqagqangana, Thukela, Mchemane, Sibakhulu, Mkhont’ obomvu, Ntlangwini's enebatha yaseMakhuzeni), AmaKhuze
* '''Myingwa''' (Ndzelu, Blose, Shinga, shoba shobane I shoba le ndlovu, oma jojobela bathi Akutshingi thina kutshinga isibongo)
* Shinga bathi Akutshthina kutshinga isibongo, o jojobela) ingi
* '''Myirha''' Mzondi Sampu Ziyeka (Ithambo lenyoka lihlaba elimzondayo)
*'''Nala''' (Ngqume , Mpembe, , Nojakadelana,Osibhekuza,Ndokose ozila zimkhonto zimangqangqase, inkomo enhle yaphiwa amaNala nobuhle bayo, osibhekuza , bona abaphembela umlilo emanzini uvuthe, omakhanya ehlungwini kuhlwile : '''amaHlubi'''. Uyokubafumana phesheya KweNciba, ikomkhulu LiseNgcobo. Bakhona o-''''''Avile Bantwini'''''' eGcuwa kuNdabakazi,kwilali yase Khobodi . Ahhh Inkosi Madoda.'''Amaxhosa''' ke lawo. '''Ndokose akanatyala noba watya gush'mntu''' )
* ''' Ncuthu, Mzangwa, Khwalo, Mlanjana, Songobese, Nkume'''
* '''Ncobeni''' (Mthunzi, Gema, Sibakhulu, Thabethe, Dlekedle, Tiba, Khuze), AmaKhuze
* '''Ndaba''' (Tshibase, Bhadela, Mntungwa, Nonunu, Nomangcangca, Nogubel'egoduka, Nzipho zimnyama kukuqhwaya, Nkuluka, Dzujana, Choboka nje ngomkhuma woThukela, Nyawo zimhlophe noxa zinodaka, Ntombezintle nabayeni bazo, Bharuza, Manyuza, Njujane, Nothuli, Nomangcangca, Mvelase, Magutywa, Mgubo odliwa ngabahambi bendlela, Mntungwa ombulazi owadl'umntu emyenga ngeendaba, Nompundwana zincinane yanga zingongiwa linunu entle engadli mntu, Khand'iyeza etyeni, Ngabaphakela umyeni esithebeni kuba besonga amazimba, AmaHlubi)
* '''Ndala''' (Ndala ka Momamana, uMncotshe, Msunu Sdumbu, Thole, Ngxunga Smukumuku, Ndithinina, Ntombi ubentseleni inkomo zimkaje)
* '''Ndila''' Ndila, Nyezile, Qangaza, KaNgqili, Ndlwan'inisematyeni, Ndulin'Ophezulu, Mndini, Fulela Kunetha/Fulela Kwanetha, Tshunguza, Cekwana, Gadluma, Tshutsha, Simnde, Mtshakazi, Phaphu lengonyamam Jamel'jekeja, Msili kaNonceba, Roqolombashe, Nomatsinyane, Nomathebe, Mpondimise
* '''Ndlovu''' Mntungwa, benyathi abusongwa, (ndlovu zidlekhaya ngokuswela umalusi, zoluswa yintombazana uDemazane), Hlubi, AmaHlubi
* '''Ndlela''' (sibhekuza, nodabekhula, nodada, nala, AmaHlubi Amahle)
*'''Ntsethe''' Zakane,Sabelo, valela amadada kubha engena nkomo, Gwintsa, Ndindwa, Ngcwina, Bhotwe, Mfaz'obelelinye ngaphesheya komlambo
* '''Nduli''' (Bhoma, Phutha, Mayoli, Bhodwayo, Mqula, Nkcala, Mbombose, Qiya, Nditha, Cabekancidisi, Silandas’iyingcangula, Mkhont’uyimesi, Sonkazothuthu, Sikhumba senkomo siyasongwa siyasombuluka)
* '''Ndungwane''' (Bhejula, Velabambentsele, Yem yem, Bukhali bentonga, Sophitsho, UKrali, uSoze, Ngibiselwano, Isagweba esavala iindonga kukubi, uSandla senkosi, uMsimelelo, uNgqolomsila, Buhle bendoda ziinkomo, Themba lamagwala.), Dlomo, Sophitsho, Ngqolomsila, Diya, Mngxongo, Abathembu descendants,
* '''Ndunu''' (Maphini, Makhetha, Mrhali, Phoyiyane, Twabu)
* '''Ndzaba ; Msuthu''', Bhili, Mancoba ,inkomo zika '''Majozi''' zika '''Mwelase''' zika '''Mbuzini''', Vangane, Nkonyeni, Sishuba Ngajuse mabandla akwa '''Mqhamo''' akwa '''Rhawuza''' mabandla akwa '''Gasa''', Besuthu abanesishuba bokhokhozela njengefu lemvula bewela uThukela, into ezehla ezintabeni/ezinkahlambeni zishubele ngenqatha lehashe( '''Magqagqane''' '''Msuthu''' odla amahashi wohlanga lwaseLundini)... '''amaHlubi''' KZN
* '''Ngcitshane''' (nkwenkwezana, mev'amhlophe, Qam, Tshaba sikungene, Dwabadwaba Rhasibe, Schume ka Schongoma, Ndanisa ka Mkhahlela, Mhlanga ka Mhlongwane, Nocubul'inyama ngozipho isitshetshe sikhona, sithebe esimananga-nanga sokwaphulelela intlala yethokazii Ahh!! Thole Lesilo)
* '''Ngcwangule''' (Mpondo clan name, Tita, Phelwani, Nqashiya, Sikhuni somga nesomthole, mfazii obelelinye owaliphosa pheheya komlanjana bahlutha bonke abasemangcwaguleni, ntombi ziyamlilela zithi Bhuti usishiyela ntoni sikhuthanda nje, Ntombi zithi ndizeke Bhuti noba awunankomo, umntu awagwazumntu emasendeni
* '''Hlongwane''' (Hlongwane is the royal family name of AmaNgwane) Hlongwane, Sangweni, Mtungwa, Ngwane, Ngwadi, Tshanibudekansele, Masumpa) The groups that break away from Hlongwane are Sangweni, Tshani/Tyani, Masumpa, Zikhali, Khanyile, Tunyiswa/Thunyiswa, Ntsimango, Khondlo, Sono, Mzamo, Kobese, Mphayise.
* '''Sangweni''' (The Hlongwane Royal Family is also called AbakaSangweni)
* '''Ngwane''' (Hlongwane, Sangweni, Mtungwa, Ngwane, Ndabezitha, Ngwane Ka Ngwadi, Masumpa, Masenga sileke, Nduku Zinobulongwe, Masobuza, nina besizwe sikaMatiwane, usozisela kaMasumpa noTshali, nina bebutho likaSangweni, Zikhali ezingalingani nezamaxhegwana, Mphayise. Battle of Mbholompo, Thunyiswa, S.E.K Mqhayi)
* '''Ngxabani''' (Meyiwa, Rhibela, Bhabha nomhlehlo, uMdatshi, ubodi kaNcokazi, Nontwenja yinkongolo, bebal' iinkomo nje thina sibal'iinkwenkwezi)
* '''Ngwanya''' (see Jola)
* '''Nkomo''' (Ngubeni WaNkomo, Luvuno, Jele, Mntungwa, Ndabezitha, Sidwaba)
* '''Nkomo''' (Mrhaberhu, Nkumbuzo, Golela, Magajana, Malinga - wena walinga ukupheka inkomo ngembiza ka nopotyi, Mafinyangolwimi, Mkhont' ozilolayo, Mntungwa, Yengwayo)
*'''Mtshengu''' (Ntshantsha, skhalaze, unomfudukwana, umadlelanga, unoflethi ayibethwa ibethwa babayaziyo.)
* '''Nkwali''' (''a Hlubi clan name'': Bhukula, Mkhwanazi, Nkwali yeNkosi). The Nkwalis were born ebukhosini (kingdom) buka Ndwandwa and they were famous during the rule of Dlomo the Hlubi king. Nkwali originates from Mkhwanazi. Nkwali joined the amaHlubi tribe. Nkwali gave birth to Mlabatheki who gave birth to Bhukula. Same as Bhukula, Maphela also comes from Nkwali. Maphela ''(Hlubi name for cockroach)'' got the name because he was so wealthy that his wealth was all over like cockroaches (abundance).
* Abakwa Nkwali bazalwa ebukhosini, kunjalo nje baduma kakhulu ngolawulo likaDlomo. UMlabatheki wayengumfo wakwaNkwali; yena uzala uBhukula, lo ufungwayo ngabo.
uBukula ngulo wamisela uNtsele kubukhulu bamaHlubi, gokusuka amkhelele amanzi ngophondo ukuba awase kuise-mkhulu uDlomo.
AbakwaMaphela isekwa ngabakwaNkwali. Balifumana eli gama kuba ubutyebi babo buska banyakasela ngokwamaphela, kwaba se kusithiwas ngabakwaMaphela.
"Ngabakwa Nkwali Bhukukala Mkhwanasi, Makhwanasi amahle, amaHlubi kaShamase Nkwal’ enkosi,
Enyon’ engadliwa ngabafokazana idliwa ngamakhosi.
Ngabakwa Buz’ elikhul’ elagedl’ umhlanga,
Kwavel’ amaBuz’ abuzwana.
NgabakwaNongubo-ntloko.
Abanye bazitetil’ abanye bazithwele.
Inkwali yintak’ engcondo zibomvu
Edla ikhethe lomfula
isihlobo sobugotsho
isihlobo sobuwanguwangu
uMosulelwa ngamafutha inyama engayidlanga
uMntana akafani noyise angalivezandlebe
intombi ithi ngizeke noba awunankomo
Mthulukwa lowathulukwa entabeni njengengqatha zempundzi
Bhukula,
Mkhwanazi,
Nkwali yeNkosi
Shamase
Somlomoti
Spheshu
Madubandlela
Mkhwanasi
Msuthu
Sokhethabahle
Somkhele
Mtubatuba
Dlangezwa
Phalane
Mntongenankundla
Luvuno
Veyane (Velane)
Mayanda (Malanda)
Masukumbeya (Mashukumbela)
Nzama kaBelisi
Magcoba
Mhabahaba
Sontuyi (Sontuli)
Gagisa:
(source: IZiduko zama Hlubi, ibhalwe ngu Henry Masila Ndawo. Published by Lovedale Press, 1939. Found at Rhodes University Library).
[Last updated 12/03/2013 nguNkwali, uBhukula, uThando wakwa Mjebeza kaNokuni (nomaMkhuma) ozalwa nguMsithi (noMaTshibase) yena ozalwangu Delihlazo (noMaDlangamandla, intombi yakwaNgoyi kuNgqwela), uDelihlazo ozalwa nguMjebeza eGobozana eQonce.]
* '''Nozulu''' (Deyi, Kheswa, Mpafane, Mchumane, Mpangazitha, Macocobela, Mzimkhulu, Ndokoma, Dosini, Thukela, amaHlubi)
* '''Nqarhwane''' (ooZiduli, ooHintsabe, ooMaqhula, ooHlabilawu)
* '''Ntlane''' (uNtlanga, uNqabashe, uMdingi, uHlwayela, ooMpilo, ooMkhondwana, oobhal'esendeni ngonqaba kwephepha, ooGcuta, oSinje, oomthwa kaSihula, amawele ukwezana ancanciswa apha nangaphesheya)
* '' Ntlangeni''' (Nkomo. Mafinya ngolimi, Mntungwa, Yengwayo, Rhaberhu, Marhewula ntaba, Nzipho zimnyama kuqhwayana, Magajana, Malinga, Wen'owalinga ukpheka inkomo ngembiza kanopotyi, Golela, Nkumbuzo, Siqgwabana, Mkhont' ozilolayo)
* '''Ntshilibe''' (Bhanqo, Ndize, Langa, Mdumane, Bobese, Gawul'abathakathi, Nqambodada, Nyokony'elinyam'enyameni, Ntshontshololo, Mgcaleka, senior Counselors in the Xhosa Royal House, "ama andina tata ndizeke ndingowakho".
* '''Ntshiza''', Rhadu, Gubhe, Nakazana, Simelela, Mbamba, Qwangqwa, Manqashe, Ngonyama, Malilelwa ziiNtombi zithi bhuti ndizeke andinabazali, Mpumlo-Nkulu, Bhayi Ka Mcetywa
* '''Nxasana''', Thaba, Dunjane, Skhonza, Gazo, Mkhiwa, Totoba, Malilelwa zintombi zithi "Bhuti ndizeke andina mama andina tata", Gqunu kaNomphakatshane, NoMbhekela, Malunguz' udonga andulukuwela
* '''Nxotwe''' (Gabazi, Qamkazi, Mfuza afulele okwelifu lemvula, Mpondomise)
* '''Nxuba''' (Mduma, Rhudulu)
*'''Nyase''' (uMduma, uBhobhoza kaMgqiwane, uNothintwa ongathintwayo ungamthinti lo mntwana uzakukuxaka, icala lenkomo emdaka, uNdzabela, uNtsebeza, umfaz'obelelinye oncancis'okungaphetsheya, uFenjana kafebana ogangathel'abanye bedl'ubomi, oonoshukumis'imivalo, oohombe...Found in Ntabankulu and Lusikisiki, petsheya kweThina, phetsheya kweTsitsa, phetsheya koMzimvubu [AmaMpondo]) ongathintwayo ungamthinti lo mntwana uzakukuxaka, icala lenkomo emdaka, uNzabela, uNtsebeza, umfaz'obelelinye oncancis'okungaphetsheya, ofenjana kafebana ogangathela abanye bedl'ubomi, onoshukumis'imivalo, ohombe .. Found in Ntabankulu eDumsi, eMacwerheni, Lusikisiki, phetsheya kwe Thina, phetsheya kweTsitsa, phetsheya koMzimvubu)
*'''Nyathi''' uMsuthu, uMphuthi, uRhahla, uRhabani, uTsiki, uNhose; Oogaxel’umbengo, boya beNyathi, Amathol’enkomo zikaNyathi, abeSuthu, ebePhuth'ephuthini! Oozishuba zimdakana phesheya komlanjana wegqili, Izilwana zona zehla ezintabeni ngeziluluthwana, Nje ngoko namagama ezixela ziintsuthu ezi ngobuhlanga” sithetha ngenzala ka Nose (Nhose) kubafazi bakhe abathathu kuMawushe, uMatshezi naye umaMhlwane. Esikhoyo isikululwana sesabo oonyana neenkulu zakhe, uQhaziyana uGeorge kwa noLanga. Ziintsuthu zaseQuthini (Sotho) ngokomlandu kodwa ngenxa yemfuduko/ mfeguza zokhokho bafumaneka Eastern Cape kuTsolo kwela maMpondomise eMcwangele [amaMpondomise ngokuma]
* '''Nyawuza''' (Faku, AmaMpondo nation ruling family name, chiefs including Faku, Sigcau, Bokleni, Ndamase)
*'''Nyosi''' (Khwange, cesane ndabazana nyosi, jokweni, nodala, khwange, zalamzi, ntunwana, ntozakhe, dlula, cuba, mbewana, ntimela, msuthu, cesana, nophungula, maswakuza njengenyamazana, mbona obomvu, abantu abathunda enkundleni, kuvel' ithokazi lenkomo nyos' eneqeba ngaphambili, ayilum'iyahlangula, baphakuli beenyosi eziphezulu, ngoba eziphantsi ziyabasinekela khwange lenkomo, babangalithena liyabhebha)
* '''Nzotho''' (Nyelezi, Maphongo)
* '''Mqadi''' Qadi, Ngcinase, Ngcwina, Mpondomise, Mdlana, Mbaba, Mbinyashe, Maphilakuzenzela, Gongqa, Ngxowazimdaka Kugcwalimali, Wungushe, Mabiyangomgquba Amahlahla ekhona, Deku, Qushwana, Malaleqhingen'avuke Necebo
* '''Qhinebe''' – Gqugqugqu, Zithonga-zithathu, (clan of Wonga Guntu, born 6 June 1912) Phalela owazala uSunduza, uMkhomanzi, yena wazala uMlunjwa, Haha, Duka namahlathi, nkonjan' émnyama edlal'émafini, amaGorha ezwelethu.
* '''Qocwa''' (Deyi, Zikhali, Mazembe, Jojo, Tiyeka, Butsolo Beentonga Mbizana, Mabombo, Ngcolosi)
* '''Qoma''' (Qomukuyitya, ooMvand'inyama, Nyohela, Nwaba ndikwenze, ooSigqo, Sisiqobo eso)
* '''Qithi''' (Ndinga, Nkomo ayizali izala ngokuzaliswa, Yem-yem, Sopitsho, Ngqolomsila, Velabembhentsele, Zondwa, Thembu)
* '''Qwathi''' – Iinkomo zikaXesibe, zikaJojo, zikaMtshutshumbe, ogqaz'indlel'ebhek'ebuNguni, Dikela. (The amaQwathi are not a clan but an independent nation founded by Mtshutshumbe kaMthetho who split from the amaXesibe nation and settled in the Mqanduli area in Thembuland some 350 years ago. Later they settled in their present capital of [[Ngcobo|Engcobo]] during the reign of King Dlomo of abaThembu, about 1680. This small but fiercely independent and anti-colonial nation divides into several clans: amaDikela, amaTshaba, ooSdindi, ooBhlangwe, ooBhose, amaNzolo, imiNcayi, amaNtondo, amaKhombayo, ooMkhondweni, amaVumbe, ooKhebesi, amaBangula, amaDumba, ooMhotho, ooCakeni, ooBhabha, amaMvala, amaDabisa, ooS'ximba, etc. Prominent chiefs include the anti-colonial Stokwe ka-Ndlela, Dalasile kaFubu, Fubu himself (who fought and killed both Rharhabe and his son Mlawu in 1782, defended his capital and defeated [[Madzikane]] of the [[Bhaca people|Bhaca]] in 1824 and Matiwane of Masumpa Ka Tshani of the AmaNgwane at the Battle of Mholompo, Zwelakhe (present chief))<ref>[https://web.archive.org/web/20131213000000/https://web.archive.org/web/20131213103314/http://eprints.ru.ac.za/1751/5/Ndima-MA-ch8.pdf The origin of the Qwathi] {{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20131213103314/http://eprints.ru.ac.za/1751/5/Ndima-MA-ch8.pdf |date=13 December 2013 }}</ref>
* '''Rhadebe''' Mthimkhulu, Bhungane, Langalibalele, Dlomo, Hlubi, SingamaNgelengele, sisi sizwe esizi mele. Sithi amakhosi kwisizwe sama Hlubi.
Ndambe; Fafa; Rhudulu; Teyise; Mfunguma; Goduka; Sandali; Thole; Ncayiyana; Thetho; Holomika; Jambase; Mthimkhulu; Ngqeleni; Mkhence; Mafahla; Joseph; January; Mphela; Ndumazi; Bhaziya; Ncuthu; Rheme; Jayiya; Zusana; Ngwana; Molomeka; Malema; Fandesi; Sethima; Sidima; Ngconde; mkhabela; Ncusamba; Mfikazwe; Masinga; Msiza; Yawa; Yaso; Ohoiwa; Qoqoba; Ntsunde; Bandezi; Mqikela; Mqhayi; Mkabani; Sonto; Mai; Vrekke; Damane;Jiyaso; Ntsima; Ndeze; Zenzile; Maphanga; Zuma; Jombose; Ndayisa; Ndila; ndzimande; Bhodlo; Mzimkhulu; Mbotho; Doseni; Dosini; mMqinase; Coko; Vilane; mzoyiyana; Mzozoyana; Tuni; Tau; Baloyi; Valoi; vabooi; Booi; Saliso; Mndima; Mdingi; Ndlobeni; Ndlovukazi; Ndaba; tshaziya; tshaka; lembe; Nemba; Lemba; Bhekuzulu; Bhekezulu; Mantantayise; Sesulu; Sisulu; Ngiba; Ngidi; Goreh; Ngcandana; Mtsamai; Bereng;Tsaitsai; Ncede;Zukulu; Mkhonde; Chitwayo; Ndengane; Feketha; Ndala; Bhubesi; Lamaani; Ndrishan; Drouze; Fulmake and Solika ka Ndebela Mande; Makubalo
* '''Rharha'''-(Rharh'orhalayo ongarhaleli nto yamntu, Nokhwel'thole, Vuyani, Ndulwini, Tshwentshwe, Mfaz'obele'linye phesheya komlanjana)
* '''Rhoyi''' (Ntanzi, Dedeza, Mhlambiso, Sakhele, Ndima, Ndzube, Nzimande, Masoka, Mzimkhulu - amaHlubi Amahle)
* '''Shweme''', (Shweme, Limakhwe, Zilamkhonto,Nolundi, Nogqagqa, Malilelwa Zintombi zisithi bhuti ndizeke, Soyingwa)
* '''Sithathu''' –means 'third', the third Khoi-khoi ancestry clan, the two other ones are Gqwashu and Sukwini– oChisana, Khopoyi, Ndebe, Hasa, Lawu]
* '''Skhosana''' AmaHlubi (Skhosana, Musi ka Mhlanga, Ndlovu, Mntungwa, Dlamini, Ntuthwana eyabikela izizwe nezizwana ngoSkhosana, Musi ka Mhlanga ayihlangani ihlangana etla kwesithebe, Novaphi, Mntungwa, Thukela, Suza, Mpafana, Ndebele) by Andisiwe Volwana also by Athi Bahle Monakali
* '''Skhoji''' (A group of Xhosa speaking people who mainly occupy the small town called Tsolo on the Tsitsa valley. They are the direct descendants of a Scottish man by the name of William Saunders who befriended a Xhosa girl and later had issue.)
* '''Shiya'''
*'''Siyagalala'''
* '''Sohobese'''
* '''Sonani''', ntshiza, phokela, ntshantsha ka- mpisi, bhovula zime nkqo, into'ezawela umlambo nge peni, omazanenkungu, imvula lubabalo kuzo, umabuya, umhlab'ohlul' abafokazana, usndindindi, mfazi omabele made owancancisa amawele ngaphesheya komfula wase leng
* '''S'thathu''', Chisana, Ndebe, Khophoyi, AmaLawu, S'dwashu, Nkomo ezibomvu ezimnyama ziyatyiwa (AmaGqunukhwebe clan
* '''Sukude''' (Mkhondwane; Gxarh’eliphezulu; Mancam’iinkomo ethenga iyeza kuba ngugqirha wamaMpondo; Umfo olal’ebanjiwe kodwa avuke kusasa engenatyala; Sikhonza esikhonz’ufaz’obele linye phesheya komlanjana; Zika Hlambangobubende; Zika Mthwa ka Sihula; Zika Gxarha; Zika Gxarheliphezulu; Zika Sitshwili; UNontwemnandi; Izibaya zika Santsabe; Umthondo omhle ozala amakhosi; Mbokod’ebomvu yokusil’ucumsi; Rharh’orhalayo engarhalel’izityalo zabelungu (Mpondo clan name)).
* '''Sukwini''' (with Khoi-khoi ancestry) – [Deyi, Chwama, Lawu, Dibashe, Tik'ayivumani nepokotho, Somda, Somchiza, Ndlela, Ndlakhwe, Lubisi, Nja-bomvu, Sandlala-ngca, Ithole loMthwakazi, Nobinye masiyixhele Zininzi entabeni, Bhunguza yintloko, Mvaba yiketile, Zazi ngezulu].
* '''Thangana''' (Krila, Mtengwana, Rhaso, M'bamba, Bodlinja, Gobingca)
* '''Thiyane''' (Zengele, Ngele-ngele, Mahlangabeza owahlangabeza iNkosi isiza ngobuso ezweni, Nonkosi, Zulu, Buhlungu Benyoka, Nomphumela, Mpundwana zincinci zingazingongiwa, amaHlubi)
* '''Thole''' (Gqagqane, Buzini, Ndlangisa, Mzimshe, Lwandle)
* '''Tiyana''' (Tshulasi, Nongqwangile, Mbambalalana, Sigquma-Nkungwini kutsho kothuk'izindlwana, Nhanhi, Mpheke, Mlamb'okhal'iintaka) ubukhulu becala esi siduko sifumaneka e[[Mqanduli]] nangakwicala lase mpuma kumlambo uMthatha (the clan of Bonke Xakatha "Aah! Zwelobuntu").
* '''Mtolo''' (Tolo, Nongwadla, Mchenge, Bhanekazi, Ngwenyankomo, Dlangamandla, Zulu, Masali, Mfingo, Amajubantlantsi, Vumba lempongo liyanuka, Nozinja ziyakhonkotha, Kuba zithi : "Hawi! Hawu! Hawu! Xa zibon’umnt’ozayo, Nozinja ziyafulathelana, Kanti zenz’umntwana, Umlamb’ awuwelwa, Uwelwa ziinkonjane kuphela, Zona zimaphiko made, Nkomo zikaGaxaza! Oonkuni azothiwa, kuba zithezwe yinkosazana, Bona babasa amadaka eenkomo zabo, Izinto ezifuye inkomo zafuya negusha nehashe.)
* '''Mngwevu''' (Zulu, Skhomo, Mhlatyana, Rhudulu, Tshangisa, Bhodlinyama, Snuka, Nxuba, Fak'inyama emlanjeni iphume ivuthiwe)Aah Rhudulu Nabele mntwini Abantu bomlambo Yena oowavuthekwa wafa
* '''Tshatshu''' (ooTubane, ooHoza, Inkomo ezibomvu zikaMphasala)
* ''' Tshawuza''' (Mnguni)
* '''Tshezi''' (the ruling Bomvana clan of the Jalamba-Gambushe line, with European shipwreck ancestry)
* '''Tshomane''' (with shipwreck ancestry, split from the ruling Nyawuza clan of the Mpondo)
* '''Tyani''' (Mbulu, Mdumo, Noqobo, Nontshatsha, Manci, The clan of AmaZotsho)
* '''Tshonyane''' (The clan name of [[Chris Hani]]) -Aphuma kubelungu abatyekezwa yinqanawe) – Ndalase, Tshaka, Chungwa, Dikiza, Sawu, Sido, Toda, Simnke, Khwane, Hani, Mth'uzimele, Gqunukhwebe, Nkomo.<ref name="wordpress">{{cite web|url=http://abongisocial.wordpress.com/2010/08/20/iziduko-nezinqulo-zamaxhosa-jikelele/|title=Iziduko nezinqulo zamaXhosa jikelele (Xhosa clans) | Abongisocial's Blog|publisher=abongisocial.wordpress.com|access-date=2015-07-04|date=20 August 2010}}</ref> One of the 5 original Gqunukhwebe clans along with Sithathu, Sukwini, Gqwashu and Giqwa.
* '''Thwane''' (Fulela wanetha, Mfazi olivila, Mpemvu, Sabelo, Wuwu)
* '''Xaba''' (ooNonkosi, ooNonxa asikhathali, ooNomjoli, ooLinda, ooMwelase, ooMlotywa, ooShwabada, owashwabadel'inkomo neempondo zazo, Apho kungavalwa ngamivalo kuvalwa ngamakhand'amadoda, aMahlubi amahle.)
* '''Xesibe''' (AmaXesibe are a nation made up of several clans and tribes but their history, Mbathane, Tshomela ka Matsho, Matshaya, Makhuma)(Mbathane, Matshaya, Xesibe, Khanda'nyawana, Matshin'ayibheke, Ibhaca
* '''Xhamela''' (They are also called amaGcina, found in Thembuland).
* '''Xoko''' (Mpinga, Mawawa, Ntomtwana, Ngceza...Mostly populated in Bizana and Surrounding areas)
* '''Zangwa''' (Khwalo, Ncuthu, Sohobese, oonkuma – amaMpondo).
* '''Zulu''' Zulu, Malandela ka Luzumane, Ntombela, Gumede, Tshaka, Lombeki, Mtungwa, Mhlehluwile, Sikamade, Mpungose, Mpundzima, Ndabakazi, Mbilingati, Sakhephi, Seme, Ndlovana, Ngwana, Lemba, Phungula, Zulu
* '''ZIMA''' (Bhomoyi, Timane, Nyakwezi, Ceduma, uNxengo, Zima Ka Bhomoyi ka Thembu
* '''Zoko''' ( Chatha, Dlokovana, Mathathesuka njeNyamazane, Ngqambashe, Diya malandelwa yintombi ithi ngizeke noma awunkomo, mntomhle njenjomi, Bekwa, Mafumbatha, Kitana, Gojana, Maniza, Mbhantso, Makhawini, Mazwana, Matana, Mkhosana, Nduluka, Nyumbana, Tseku, Bhokomela)
The tribes under the Xhosa confederacy are the:
* AmaXhosa
* AbaThembu
* AmaGqunukhwebe
* AmaRigwa
* AmaHigwa
* AbaThwa - AmaSan and Khoi
* AmaMpondo
* AmaMpondomise
* AmaBomvana
* AmaMfengu
* AmaXesibe
* AmaQadi
* AmaFingwa
* AmaNgwevu
In Terms temporals was Alikednth Not Xhoosa Was Laerthghyu
Ikumkanikazhii Kuxeshaa Nghamaxhoosa Emhilhonhi Kusekudhalhenhi
* Amagqhunhukhweba - Zhandholhoo Ndhimaa Ngqhamhakhwe Qaamaataa
* AmaMpomse - Nqabeki Sumhako Saandhandha Mbhetsholomee
* AmaMfenghuu - Ndhasii Ndhoa Ndelemi Ntsakamu Lithekaaa
* AmaGQadi - Quma Xarru Langmaan Xoi Sun Velelaa Xaam
* AmaMpondhoo - Gxizhaa Qaa Lalhefhii Qe Qaukaa Qawukelo
* AmaXesibe - Lejaais Nkoi D'Nkoi Nkoi Plaatoonhath Rhoi
* AmaBomvhanha - Lesjhaku Lhankumhaa Nhekwathi Selebhamthi Se
* AmaFinghwaa - Sondhomhaa Lhidhirhaa Rhazhiswamhee Rhaletshu
* AmaFinghoo - Solentsu Nghibhanghiso Lhamnghethuu Nghonhiii
* AbaThwaa - Ntselekiso Sabalelhii Hintsaa Selaamtshadhi Ncia Ciyaa Ncu Xaa
* AmaRigwa - Ntelekeso Selhuya Mpita Se Silanto Ntintalantsu Ntsola
* AmaHighwa - Nhikhwelase Siyhaselwase Mhikwase Lidhirhaswe Mhavhekisa Gwijhaa*Suthu, Ncwane, Rhayeni, Ncwane, Mahlatsi, Mahlatsi, Mrhena, Shuba seguusha emnyama
*AmaNdambane -mvulotshe, Nohali, Ndlungwane, Maqolo, squngelo, ngubo nkulu Mayiwa
Amacwerha-Cwerha, Gxarha, Mlawu, Mahlahlana, Siyoyo
*Msuthu:Mtlokwa, tsotetsi, sbilwana, *msuthukazi or Females
*Mpandla:Mbona, Tshayingwe
Heka, Nangu, Tiya, Tyibashe
Nxele, Tyhethe, Dlumvubo
Gastyeketye, Nunu, Bhuse, Mvabebhokhwe
Dobo, Nonjonjo, Nombamba, Rharhabe
Mandlana, Sende liyahlaba likhuphi gazi ngomlomo
Isilo sehlathi esigquma phezi ko mlambo
OoZiduli zibomvu zokuzimela kuba zibalek'intaka
uMbon'obomvu ongatyiwa batshakazi kuba uyaba ghabhisa
Dobo liyatsha licinywa ngegazi leNgwe
NGWE ndini ezidla ngamabala!!.
Gantsa:(OoBisha, Wabani, Mhlonyani okakayo njenge ncindi yekhala, Mdludla kabekisi, Tshoba lenkomo noba yeyakwabani, Qholo, Mbali, zinde zinemiqala, Mfazi obele lide oncisela naphesheya komfula, Phuzi luka somanqanqa unqanqazayo, amaNtombo, Gaba, Xho'ndlovu, Gogoba, Zotsho, Bathi Nonyawo Zincane kanti Zinkulu okwe Bhlayi yetolofiya, Mvundl'ubhelu, Malandelwa yintombi, Tshitshis'intaba)
Zondi: Ntsele, langa, gqagqagqa, Madlalangemdlovu, mlomane, mbutho, vaphi, khuboni, qunta, Nontandukutatanyiswa, Nondaba, mbilin'awudliwa, dlanamhlotshana, uluqa, ushibane, utetemane, umabonw'abulawe njengenyamazane, umbutho, lusibalikhulu, ugagashe kaBhambatha.
UZondi uNtsele sisizukulu sika Dulaze, Gwente, Gqingeni no Jwambi
Ntchiza: Ghuba, nakazana, malilelwa, ongonyama
60nmw18akki0shqr8lv0sccde81u2y7
41254
41253
2026-07-10T00:39:06Z
~2026-37640-10
16264
41254
wikitext
text/x-wiki
IziDuko ngamagama wookhokho bakho bantlandlalo kude phaya abangasekho (amathongo, amawenu, abaphantsi, izinyanya zakho), kwaye yindlela yokuzichaza phakathi kwabanye abantu ukuba ungubani kabani nokuzazi imvelaphi yakho, nomsuka wakho.
Iziduko esiXhoseni zibaluleke ngendlela yokuba ukwazi ukuzilanda ngokomnombo wakho.
==IziDuko==
IziDuko zamaXhosa nezizwe ezisondeleyo kuso:
AmaTshawe, ooKhawuta kaGcaleka, ooLwaganda kaMlawu, ooMaphango, ooMalambedlile, ooNgxale, ooNyelenzi, ooPhalo, ooTogu, ooTshiwo kaTswawe, kaMalangana (AmaXhosa omthonyama).
* '''Tshawe''' The royal clan of all the Xhosa (This the ruling house. Chiefs include [[:en:Khawuta_kaGcaleka|Khawuta]], [[Hintsa kaKhawuta|Hintsa]], [[Gcaleka kaPhalo|Sigcawu]], [[Sarili kaHintsa|Sarhili]], [[Xolilizwe Mzikayise Sigcawu|Xolilizwe]], Xhosa, Malangana, Nkosi-Yamntu, Skhomo, Togu, Ngcondeetc.) Kubekho inkwenkwana egama lingu Songe yona imagazimane ingumtshana emaSukwinini nasemaTshaweni ibe ingu Mpinga ingumpondo aze abe uyisemkhulu wakhe ezalwa yintombi yama Dlamini ojola (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, TSHAWE, NGCWANGU, SIKHOMO, TOGU, NGCONDE, GANDO - TSHIWO, PHALO, GCALEKA, KHAWUTA, HINTSA, SARHILI/ KRELE, SIGCAWU, GWEBINKUMBI, NGANGOMHLABA - MPISEKHAYA, XOLILIZWE..
* '''AmaGiqwa''': Jikijwa, Belethe, Mvaba, Meqo, Ncudwana, Nkosana, Thotywayo, Mdeyama, Xhe, Bhaxa, Qhirama, Nonesi, Qobo, OoNtshinga ay'khwazwa ikhwazwa ngabayazo.
* '''AmaZangwa''': Mzangwa, Khwalo,Ncuthu, Mlanjana, Sohobese, Nkuma, Mpondozephela.
* '''Bhayi''' (Khetshe, Mkhumbeni, Msuthu, Gwaca, Camsholo, Nyokemnyama ecand'iziziba, Nkonjane ebhabh' emafini, Mkentane, Mevamhlophe, Vundle, Khayisa – bangabantu/iqela lamaVundle).
* '''Bhele''' Sikwethu;Makubalo; Mzozo; Nozulu; Mavuso; Notell; Nondela; Bharhodi; Nebhunda; Salaivha;Phei; Kaifur; Kuptar; Mbai; Bhungezi; safi; dez; Pheketha; Mbeko; Ndzikame; Madzikana; Cii; Ciya; Gume; gamle; Ngamlana; Qwiba; Ndizakazi; Ntulo; Siqenduka; Nduku; Mfunisa; Masela; Ndzeku; Lahilathi; Msomi; Mzaku; Ntamonde; Hasheki; Mishekwi; Mbidaniso; Rhamente; Mzotho; Mandela; Msuku; Mthengana; mantambo; ntuli; Mthembu; Mtembu; Ntuka; Nteko; Ntoni; Ntonga; David; Favors; Fu; festile; huh; Jonnas; Bele;Gqokoma; Gontsana; Fakude; Fezela; Gugushe; Gagashe; Mehlomade; Masengi; Nyembe; Maduna; Mqwathi, qwasana; Nxasana; Zwai; Bhala; Shezi; Mbekeni; mathole; mathambo; Mazwai; Fukutha;Gwara; Tshawe; Shumeka; Tamse; Luthuli; Magidela; Mgabadeli; Ntsele; Ndayi; Nqala; Ludeke; Madikizela; Ngutyana; Mtengwana; Ngcingwana; Khuluza; matumatu; Photshozwayo; Majeke; mtholesi; Nodada; Mfikeni; Mafikeni; Mofokeng; Twala; Thwasa; Mgoma; mMgeza; Mlaba; Jereka; Jere; Jele; Vhoni; Mfeka; Ka Mvumbi ka Ngigame Notha; Matomela.
*"uBhele, uLanga, uQunta, uMafu, uKhuboni, uNdabezitha, uNyathi, uMadibanandlela, uSilokazi, uMbutho, uMdluli, uNkomi'nala, uMbikazi, uNontandukuphakanyiswa"
*'''Bhele''' (Bikane, Njonjo, Yoyose,Skhutyana, Ngcambizikile, Luvuno, Mahlangabeza)
*Bhedla (Bhedla ka Mpulana, Mnqabe, Khanju, Nondiza, uBhang'is'abeNguni ngentololwane, isishlahla sesuNdu esithi sigawulwa sibe sihluma, Mth'ontsingalala phezu komlanjana uMdumbi, Mlambo awuwelwa uwelwa ziintaka zodwa kuba zinamaphiko)
*'''Bhlangwe''' (Mnyamana, Mtshikitsha, Mpembe, Mphube, Mbhongozi, Bulisa, Bhekizulu, Mgungubelana, Nothwalana, NtongazaseChefane). Ubukhulu becala esisiduko sifumaneka Engcobo nase Lady Frere.
* '''Bhukhwana''' (ooMbara, ooMpofu, Mtshobo, Phaphulesilo, Phaphulengonyama, Into ezingaphathwa mntu ngoba zizinkosi ngokwazo).
* ''' Bhisha''' (Xhelindlovu, Mntambo, Gigaba, Mvundl'olubhelu, Gantsa, Ndize, Zotsho, Bathi ngunonyawana zincinane kanti zinkulu oku kwe Bhlayi letolofiya).
*''' Bhuku''' (Sinqasha, Nkamangane, Mbhamla, Mfazi obele lide oncancisela ngaphesheya komfula, iingonyama ezigqumela ngaphakathi ngokuthanda isizwe sama Xesibe).
* '''Cethe''' (ooChizama)OoBhurhuma, Ncenceza, Wele, Gobe, Mnyapha, Ntsimini, Bhenqingwe, Solugcelu, Sisu side, Mlowa, Mawel'umlambo izele, Mbambozinomongo, Ootyinyamikrwada, mlanjana, njoloza, ngcok.
* '''Cetshe''' (Jaba, Rhuba, Mlamb'okhwel'iintaba, Mlamb'owelwa ziinkonjane).
* '''Cirha''' Royal Familly among all AmaXhosa. Cirha's father was King Nkosiyamntu, a ruler in the early Xhosa Kingdom (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, Cirha, Qhangqolo, Nciba[ne], Ntswentswe, Nojaholo, Hasa Ntlokw'enyani, Mhlantl'endlovu, Dlakalashe, Malandela, Nyembezi[ana], Rhubusana, Tyiwa, Bonga, Gabha, Oniwe, Sihlobo SikaTshawe, Hloml'phuthu lidala lineempondo.
* '''Dala''' (Mganu, Wanga, Dibandlela, Nteyi, Ciko, Yolasha, Jalamba, nkomo'zibomvu nezirhwexu).
* '''Deyi''' (Ncume, Cume; Cum; Wei; Wayisi; Bhangushe; Bhengu; Cebisa; Deyiso; Dei; Deii; Gabisa; Manzini; Mdeyi; Mtame; Hlathi; Hlabe; Mjoli; Makhoba, Mako; Xolo, Meko; Ngcolosi; Sengwayo; Mthwakazi; Jabavu; Nonina; Dlakana; Ngilana; Ndleko; Vezi; Ndeki; Murr; Nkuna; Mbokazi; Wushe; Khusi; Khusher, Sinyali; Phakwe; Pepu; Mphephu; Babalo; Phaahla; Phoi; Hambashe; Ham; Herr; Nkatha; Nkhatha; Gwabini; Gqwaru; Ngoni; Ngozi; Fusana; Geda; Phephu; Ndudane; Farru; Fini; Finini; Mbelani; Bhekiswa; Bekiswa; Qhakaza; Bekiso; Mase; Manci; Mancini; Noconjo; Zikhali; Mzungulu; Zungulu; Mzungu; Mphafane; Kheswa; Mphafa; Qamata; Qubulashe; Gqigqigqi; Duur; Diya; Diko; Xhonti; Ntoyanto; Xarru; Xhakaza; Xakaza; Shwawu; Mshwawu; Zotsho; Somdeyi; Sukwini; Mahoyi; Motsa; Zungu; Velelo; Valela; Phaala; Mtebele; Lambatha ; Nduli; Mbovu; Xoi; Xarr; Sarru; Soreh; Soi and Noma-Ndzo-Ndzo ka Phika'ne'langa.
* '''Mnkabane''' - Majeke, Mthwembotyi, Noqazo, Mayeye, Nduntsha, Nkomo zika Marhama, zika Ngxalenye, zika Khamanzana, unyawo zipinki noba zinentsente, uMthondwana, Mbuswana, Nywabelemntwini, mfaz'obele linye, uNkomo zakwa Ntleki, Mabandla ka Rhanjana, Mzilanto. Undlunkulu wamaNkabane use Dutywa kwisithili sase Taleni*"Lunga Mdunyelwa".
* '''Debeza''' – OoDebeza, ngoJebe, Nonyanya, Nongoqo, Mbeka Ntshiyini Bathi uqumbile, Khonkcoshe Mbokodo engava mkwetsho (These are royalty in the Amampondomse group. Their main concentration is in the former [[Transkei]], in Tsolo, Qumbu and Umthatha in the Eastern Cape).
* '''Dikela'''' Mqwathi, Bhlangwe, Yongose, Noni, Mfuyo, Ntswayibane Lindile Thuthani Mdantsane, AmaXesibe
* '''Dlamini''' Jama kasjadu zizi elimnyama nenkomo zalo ezmanqina amhlophe kukuwela inkonjane nethukela' (Sibakhulu; Senzeni; Gqibheto; Luku; Lukha; mesiMankuthu; Debesi; Vakasheli; Ndosile; Leki; Ndasuka; Mziyaso; Sokhanyile; Madinga; Susela; Ndosi; Mlotshwa; Ndabazabantu; Mpangazitha; Seku; Mabhida; Peleng; Sokhula; Shange; Nxasabe; Nkulukazi; Mkhiza; Mzizi; Sejamu; Sejadu; Jinineka; Mjele; Jaziya; Jali; Mawawa; Ngubengu; Sonci; Qhineba; Ndelekana; Nyathi; Ngwcabe; Ndasa; Fuleka; Sifumba; Ndlambe; Mjevu; Jevu; Jambasile; Ndalasi; Ntesi; Tyesi; Mbele; Ntume; Nibe; Mcube; Ngcobo; Gumede; Hoffman; Sesesako; Mbusiye; Hadebe; Sibaya; Williams; Buleki; Mtshengo; Nduna; Ntlanga; Mfolosa; Lefifi; Mpuluka; Zondi; Mjeleku; Sabani; Langasika;Khabazela; Nyuzwa; Fanana; Mbeko; Mbingwa; Ntokuza; Ledimo; Leremi; Manyathela; Mashile; Mashaba; Dhlamini; Ngonyama; Mkize; Nzimakhwe; Shenge; Ngwenya; Solomons; Khumalo; Sabelo; Kelso; Daniels; Mzimba; Mndzima; Msebendzi; Ntshona; Ndlovu; Mbeki ka
* '''Dodo''' yirha, mzondi, sambu ziyddd '''Dlomo''' (Sopitsho, Ngqolomsila, Yem yem, Vela bambentsele)
* '''Dontsa'''- oDludlu, oNoDlabathi, uDontsa ongena mafinyila, Intlanzi enkulu yase Mzimkhulu, Nyathikazi ka Luvuno, oBele lide linyisele ngaphesheya ngomfula, oSwahla, oMaphanga, oMntungwa uNdukuMkhonto, uShembe, bath' uDontsa akananyongo kant' abay'bon' uba igqunywe ngesbhadlalala so mhlehlo... Thupha lengwe elabonwa ngabathezi bentaba bathi bakulibona balithandabuza, uMagawula ngo jece abanye begawula nge zembe ...... ([[amaHlubi|Hlubi clan]])
* '''Dzana''' Dzana, Khatsini, Ncwabe, Nongalo, Ngxabalala, Swaz'ilobetha izifebe, Ngcofela, Nonunu, Dzan'ibedzu, Mkhuma omnandi njenge zambane, Mayeye, iBhaca, mabheka Phantsi njenge zambane. ''''''Mziwodidi Majiya'''''' (amabhaca)
* '''Dzanibe''' (Nqolo, Gaba kaThsayisa, Mntu wasemanzini, Ndzabedvolo, abakhibexonya-bengalaluki, ningayiqabi mpobovana nizawudlula nabadluli bendlela, Ndzathsane, Mahlambahlaletyeni, Nomvalo etc.
* '''Faku''' (Nyawuza, Thahla, Ndayeni, Ziqelekazi, Ngqungqushe, Dakhile, Mpondo, Hlamba ngobubend'amanz'ekhona)
* '''Fundzo''' (Tyani bude bongamel' iziziba, Mduma, Gabela, Mbulukazi, Sodladla)
* '''Gaba''' (Mgweba, Mngqosini, Mjobi, Thithiba, Cihoshe, Nozinga, Mnt'womlambo, Thikoloshe, Ndoko, Mbokodw'emnyama Kahili, Msuthu, Mfazi obelenye, )
* '''Gadluma''' (Cekwana, Ndulini, Gando, Tshutsha, Tyhopho, Mbomb'emfene, Izinto ezadla igusha zabelungu zathi ziziduli zethafa - AmaHlubi)
* '''Gambu''' (Memela, Msuthu Nontuli, Ngwekazi - AmaHlubi)p
* '''Gamede''' (or Gamedze) (Nogele, Skhutyana, Phosibe), Mzamani, Ngonyama, Silwa kaMasikani, Nomasi, Gele, Mphubani, Maqaqasi, Mbew'enkulu engahlungulwa, etc. [[Swazi people|emaSwati]]
* '''Ganu'''
* '''Gatyeni''' Nywabe (Mamali, ndondela,nkomo zibomvu nenkunzi yazo,Mshe,Nxopho,Tyelebana,Msengana, Niko,indoda uyivumi nepokoto, Bhobho,Tyelebana,ocubungu)
* '''Gcina''', Helushe, Xhamela Ncancashe, Magwebulikhula, Malambedlile, Nokwindla, Thyopho (Bahamba bepheth'isali – ihashe bakulifuman'emlungwini. The Gcina clan is originally from Lady Frere in the Eastern Cape. The amaGcina are thought to be kings of Lady Frere as they are the dominant clan. OR Amagcina Amarhula (Xhamela Ncancashe, Nogawul'ikhula, Malambayendle elambel'inyama yenyamakazi, nokwindla, uthyopho, uhamba epheth'isali ihashe ulifumana emfengwini, izinto zabantu abazibi koko bayazigcina, bathi iigusha ziziduli zethafa, ibhokhwe ngumnqabaza wehlathi, Isizukulwana sika Nomagwayi, umbon'obomvu wase mbo.
* '''Gcuma''', (Gcuma, Jola, Dzabela, Mayaba, Nonga yintombi, Malandelwa yintomb' ithi ndizeke.
*Maya, (mntungwa, mbuyisa,
* '''Mgebe''' (Ngobe, Ngaleka, Mkhasela Mduduma nje ngezulu, Bazindlovu, Holomisa, Mthembu)
* '''Godlwana''' (Nompunzi, Gcodi, Lusalu, Catala ka Qoyi, mbumbulu inye zingabambini ziyadubulana)
*Goqolo (Ntshintshi, Thanana, Tyebelangaphakathi, Mjoli, Sheya, Ganeka)
* '''Gqunu''' (Tshawe, Gcaleka, tshiwo, togu, rharhabe, mdange, ngconde, khawuta)
* '''Gqwashu''' gxiya, mvambo, lawu, manzini, ''uyabase , uyeye , unyembezana , usandlalanca , amagqwashu amnyama ne nkomo zawo zakwa nuse , ndotshayisa , siyaphi'' (with [[Khoikhoi]] ancestry)<ref name="curragh-labs">{{cite web|url=http://www.curragh-labs.org/research/sharing_cultures/personal-nm2.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20131003032037/http://www.curragh-labs.org/research/sharing_cultures/personal-nm2.html |archive-date=2013-10-03 |url-status=dead |title=Sharing Cultures: Personal Revelations: Ncedisa Mayeko|access-date=2015-07-04}}</ref>
* '''Gqwarhu''' – Deyi, omhlophe, Khawu, ngoszi, Mtabasa ka Dingana, cebisa
* '''Gxarha''', Cwerha, Vambane, Mahlahla, Siyoyo, Mlawu, Potwana (Mpodomise subgroup clan name)
* '''Hegebe''' (Mduduma, Ndala, Ngubengcuka, Holomisa, Ngwiti, Mkhaselwa, Bazindlovu)
* '''Jali''' (juda, Mpemvu, Ntlotshane, Mvetshane, Jonas, Tshira, Mabhala, Gwatshu - AmaHlubi)
*'''Jevu''' (tolo, zulu, mchenge, mabhanekazi, nonywaxhwa, vumbalempongo iyanuka inika ngoku nukiswa, maxhwabaxhwaba.
* '''Jola''' SingaMampondomise ngohlanga, ooJola, ooJoliNkomo, ooMphaNkomo, ooQengeba, OoNgwanya, Mhaga, nomakhala, njuza, sthukuthezi, sithandwa mhla kukubi, hoshode, hakaha, mfaz' obelel 'nye omabele made, oncancisa naphesheya komlambo (The royalties of the Mpondomise)<ref name="google2">{{cite book|title=South African voices: The way we travelled : oral history and poetry|author1=Zenani, N.M.|author2=Bhotomane, N.|author3=Scheub, H.|date=2006|publisher=Parallel Press, University of Wisconsin-Madison Libraries|isbn=9781893311718|url=https://books.google.com/books?id=pTaFDi1tNzMC&pg=PA22|page=22|access-date=2015-07-04}}</ref>
* '''Jwarha''' (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, Jwarha, Vongwe, Mtika, Mazaleni, Jotela, Khatiti, Mnangwe, Mayarha, Tiyo, Soga, Mnguyane, Mbelu, Ndabase, Bantw'abahle noba bapheth' izikhali, Ntame'nemida njengeye nkunzi, mabujwe'bhidlika njengodaka)
* '''Phalo'''
* '''Gcaleka'''
* '''Khawuta'''
* '''Khiwa''' (Qwebeda) (Khonjwayo, Chithwayo, Ngcekula, Ndzondela, Hlaka, Ngetu, Phoswa, Silwanyana, Makalanyana, Sikhehlana a Pondo clan)
* '''AmaKhonjwayo''' Isizwe noMnombo (Tribe Genealogy): Sizakuwubeka ngokokuzalwa kwabo, sithatha nje iintloko zabo, uChithwayo uzala uKhonjwayo, uKhonjwayo azale uKhiwa, uKhiwa uzele amawele elokuqala nguNgcekula elesibini nguNtsikinyane kundlunkulu wakhe (Great house) uKhiwa ezele uNdanya ekunene, (amaNdanya akhokelwa nguNkosi uVelile Mkono)waza kwiQadi wazala uTshizi, indlu kaTshizi ikhokelwa nguSiqukwana.(Inkosi eyayiphethe ngexesha lakudala ihlonitshiwe nguNgcekula)uNgcekula (iwele lokuqala) uzele uNdzondela, uNdzondela wazala uHlaka, uHlaka wazala uNgetu, uNgetu wazala uPhoswa, uPhoswa wazala uSilwanyana, uSilwanyana wazala uMakalanyana, uMakalanyana wazala uSikhehlana, uSikhehlana yena uzala uTatana. Ngoku singena kwinzala yewele lesibini. UNtsikinyane iwele lesibini uzele uMakhanda, uMakhanda wazala uNogemane kwiGreat House, kwiRight house wazala uThungana. Masiqale kwindlu enkulu, uNogemane uzele uGwadiso (Dumile), uGwadiso wazala uGodloza, uGodloza yena wazala uNtenteni, uNtenteni wazala uGobizithwana (uZwelidumile) waza ke yena uGobizithwana wazala uDumisani inkosi enkulu ephethe isizwe samaKhonjwayo ngoku. Kanti ke uThungana yena wobunene buka Makhanda uzele uSithelo, uSithelo wazala uPhonyela, uPhonyela wazala uMakhizinyani, uMakhizinyani yena wazala uHlathikhulu, uHlathikhulu yena uzala uThulani.
* '''Khumalo''' ( Mtungwa, Mzilikazi, Mzilakazi kaMashobane - Mntungwa shows associations to early Hlubi and Ndlovu), Mntungwa, Ndabezitha, dibandlela, imidletye, noyila, sichaba, oomadibanisa indonga, ah! Ndabezitha
* '''Khumalo''' founder of the AmaNdebele, Mntungwa, Ndlovu
* '''Khwetshube''' (Xhanga, Ngcawukana, Thamse, Bipha, Bhongxa, kaXhanga; Mhlang'olal 'intake Kaz' utshile nje zolala phi! Ndlu kaYokazi. (Mabude, Ndelemane, Detshe, Njenjani) (Isiduko sakwaMpondo)
* '''Ngconde, Kwayi - Gando - Ziko''' (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, Tshawe, Ngcwangu, Sikhomo, Togu, Ngconde, Gandowentshaba, Nciba, Phazima, Noyi, Phuthise,Gciniwe,Makhaphela ,Nduku zomsenge zikhaphukhaphu kodwa ziwubetha umkholwane ulengalenge)
* '''Madiba''' Dlomo, Yem-Yem, Sophitsho, Ngqolomsila, Vela bambhentsele, Tubhana, Qhumpase, Ntande, MThembu, Ncikoza, Mtshikilana, Malangana, Bhomoyi.
* '''Madiba''' (Mthikrakra, Ngangelizwe, Dalindyebo, Joyi, Jumba, Sabatha, Buyelekhaya)
* '''Maduna''' (Gubevu, Nokhala, Jiyana, Tiba, Matoetoe, Msuthu, Sjekula salakulandela, Umnt'abesi gejebe nkomo sekhona, malobola gesegadana, Umnt'owaw'edakeni kwathi nqa abantu - Hlubi)
* '''Majola''' (see Jola)
*'''Mambi''' (Nxontsa ka Xesibe, uBhulingwe kuvele imamba, uNtabazikude zikuMganu, Mntshontsho uSabela uyabizwa emazibukweni)
*'''Mhlwane''' (ozibula, AmaHlwane, oMkhaliphi, oSigayela, oMasabisa, Nontsiya, oShlahla somnquma sigawulwa sibe sisahluma, osthebe sibanzi sisikela amavilakazi Lubelo Mdabe)
*'''Manci''' (Mbali, Wabane, Tshitshis'intaba, Mdludla, Zinde Zinde Zinemiqala)
* /'''Hlanga''' (Hlanga, Nobetha, Mqiya, Mndlovu, Mntada, Xhinela, Maleku, Nxeko, Dlangamakhandlela, Yokhwe, Maphuza, Mgweleta, Zilenzi, uMfaz'obelenye phesheya komlanjana) Thembu clan *'''Masiba ''' Nyawuza, Mhlongwane, Jesese, Mlaza.
* '''Matshaya''' Mbathane, Xesibe, Mkhuma, Khandanyawana
* '''Mbanjwa''', Gebane, Mpethwane, Gubulundu, Nongoma, Ntimela, Mhlabeka, Mantiyantiyane, Hlubi
* '''Mbatha'''
* '''Mbongwe''', Mbuyisa, Mvemnyama, Khoza, Sondisa, Mathobela, Nqalela, Ndimande ka qaqaqa, Sigudu sebhokhwe, Sandamela, Ndawonde, Madas'elangeni, Nkob'aziphekwa ngamavila ziphekwa zizikhuthali - AmaHlubi
* '''Mbotho''' Mbotho, Mazama, Mtshikilana, Myalo, Fulela mfaz' olivila kuyanetha, Sibasa manzini kuvuth' umlilo, Nyawo zibomvu nokuba zinentsente, Ntsindane, Malala nentombi ivuke ithi ndizeke, Sibasa Manzini kuvith’umlilo, Thoyane.
* '''mNdlane''', Tutuse, Nomdimba, Ntlokwan'ibanzana. Basisizukulwana sakwaMThembu*
* '''Mdlangathi''': Mome mome Sirhama Somntwana, Juta, Ngwenduna, Mencwa, ntshozina, Nobhedu, Ntaba ayikhonjwa ikhonjwa Ngamadlangathi odwa, Nyonyoza ka Nyinywa, Nyame'enja eyafel'emfuleni yeza ngokunuka elalini, Ntlangwane, Mkhobela, Bhalangile ka toto, mth'ugawlwe ngabangangaye ngamapilinya, u-hagu hagu ndibolek'umbombo ndiqebul'amafusi ndakuph'iingqweqwe mhla ndafula, nzipho zekati ziyi nkcalankcala zithul'ibhekile yetiki ixhonywe emahlantini ob'hlanti, mfaz'othakathayo ubonwa ngeempund'uxweba xa kbanda, ndakthum'ebhisdolophu walibala kusel'iti enempukane, mbembe ka mahlalela, u juba lalal'emthini ngokuzbonakalisa, nkunz'emnyana bakhuz'ukuhlaba ngoba zonk'izizwe ziyzwil'ukulila.
* '''Mfene Lisa''', Jambase, Hlathi, Msuthu, Buswayo, Canzi, Sanzanza, Uzango'mva Eliweni, Uyibeka Elityeni Ityiwe Zimbovane.
* '''Mgiqwa''', Magele, Thotywayo, Jikijwa, Mvaba, Nkosana, Tshobo, Ntshinga ka Khwaza, Ntiya, Bambani
* '''Mhaga''' ( Jola, noSabe, Amawel'ukuzana, uQwetha no Gqubushe)
* '''Miya''', Gcwanini, Munja, Sibewu, Sijekula, Salakulandelwa, Maguqa agalele njenge ngonyama, Malebomvu, Rhengqwa, Mja
* '''Mjoli''' (Deyi, Shishi, Qubulashe, Wushe, Ngilana, Nonina, Bharhuzi, Fusani, Khusi, Bhedle, Mpulana, vebi, Zulu)
* '''Mkhwane''' -Mwelase, Sigasa, Ntukela, Mlalase, Cikilili, Ngwekazi, Mqingwana - AmaHlubi
* '''Mkhwemte''' Dabane Sgadi Meka Ntwentswe Fulashe Nojaholo Ncibane Qhanqolo Ntlokwenyathi Ngququ venge
* '''Mngxongo''' (oNtsundu, oYem-yem, oVelebem'bhentsele, oZondwa zintshaba zingazubenza nto, oSophitsho, oMadiba, oNgqolomsila, oDlomo, oMthikrakra, Qhayiya (Descendants of the AbaThembu, see Madiba, Dlomo, Mmaya)
* '''Mmaya''' (oYem-yem, oSophitsho, oMagwa, oNgqolomsila, oBhomoyi)
* '''Mlambo''' (Hlubi, oMbinga, Onoxhaka, oDladla, oLubisi, oSenene, Mlambo ongawelwayo owelwa zinkonjane zodwa pho nazo ukuba zinempiko) siszalo sika Gxiva
* '''Mnganga '''(ooKrila, Thangane, Mbamba, Bhodl'inja, Ngcondozimhlophe, Mgquba)
* '''Mpangela''', Mvinjwa, Rhoshana, Ndlazi, Dlomo, Sibetho, Magwala, Gwadzi elisilika bubuhle, Oogudlilwandle bade balifanela. AmaHlubi
* '''Mpehle''' : Cabashe, Dikane, uVete, Notyedo, Goc' iNyonga, Masila, Nkomo z'bomvu (a Mpodomise clan name)
* '''Mpemvu''' : uJali, uJuda, uNtlotshane, Bumela, uNgciva (a Thembu clan name)
* '''Mpinga''', Mawawa, Mbala kaNkqoshe, Mpondomise, Ntose, Ntomntwana, Ngwangwashe, uSenzwa, Sineka, Mbetshane, Hlahla lamsik' umntu es*ndeni, Ngceza, Sintila, Nyaw'zinoshukela, mzukulu kaSityulu, kheth'omthandayo, Mawawa, yazi b'inobaya ifanelwe ngabafana): the clan of [[Enoch Sontonga]], author of "[[Nkosi Sikelel' iAfrika]]", part of National Anthem of Republic of South Africa.
* '''Mphuthi''', Nyathi, Msuthu, uRhahla, Rhabani, Tsiki, Nhose; Oogaxel’umbengo, boya beNyathi, Amathol’enkomo zikaNyathi, abeSuthu, ebePhuth'ephuthini! Oozishuba zimdakana phesheya komlanjana wegqili, Izilwana zona zehla ezintabeni zokhahlamba ngeziluluthwana, sithetha ngenzala ka Nose (Nhose) kubafazi bakhe abathathu kuMawushe ewe uMatshezi naye uMamhlwane. Esikhoyo isikululwana sesabo OoQhaziyana, OoGeorge kwa noLanga iinkulu zakhe. Ziintsuthu zaseQuthini (Sotho) ngokomlandu kodwa ngenxa yemfuduko zokhokho bafumaneka Eastern Cape kuTsolo kwela maMpondomise eMcwangele [amaMpondomise ngokuma] “Nje ngoko namagama ezixela ziintsuthu ezi ngobuhlanga”
* '''Mqwambi''', Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, MQWAMBl, TSHAZIBANE, HOLOMI, SOMJEMBU, JELWAYO, TYHALA, MPAKU, NTSHINGOLO, DUBANI, MANANA, NKWAZI, MANYHANYHA, BHONGA, BHANGQA, MAROLOMA, SAHLUKO, NTSUNSWANA, MAGUDUMANA, INTO EZINEZTHENDE EZKHULU, INTO EZAPHUMA ZABHEKE’NGQINA ZABUYA NETHAMBO LE BHUBESI, IMBIZENYAM’ISEMLANJENI, INTSIMBEBOMVU, GAGALAGAGA, NYAWO ZINENTSENTE...
* '''Mtakwenda''' (Leta, Libele, Tyebelendle, Ngcwadi, Kwangeshe, Mentuko, Mboyi, Solizembe)
* '''Mthunzi''' (Nyukwana, Homposhe, Njifile, Ntibane, Pepepe, Nkayi, Thambo lihlab'elimzondayo, Qabel'eliweni, Mthwakazi)
*'''Mtshengu -''' Ntshantsha, Mfudukwana, Mbhabhama, S’khalaze, Sketekete, Dlelanga, Nofleyithi ayibethwa - ibethwa ngabayaziyo, Goqo, Mzimb’okhalimali uthi khelekenkce
*'''Mtipha''' - Bhayeni, Sodaka, Yiwa, Manzimade angango Lwandle, Mkhonto ka Lusiba, Njubela, Tshewu, Tyutyutyu, Lalo, Hobo, Ndab' enyamakazi, Nambethafa, Ngubengwe, Jongisilimela, Gwaba, Sifuba sibanzi, Ngcola, Mbhobho, Zakude, Nqeno, Nzilane, Ngqakayi, Tshiwo, Tshengutshane, Skhumba senyamakazi, iNgwe' betha ngomsil' emanzini, Skhakha sentong' owel' ezizibeni, Ngonyam' eyajonga zathoba zonk' inyamakazi.
* '''Mvulane''' (Khetshe, Ncilashe, Bhayi
* - Separate from the amaVundle)
* '''Mweli''' (Jili, Msingawuthi, Ngqambela, Masengwa, Gqagqangana, Thukela, Mchemane, Sibakhulu, Mkhont’ obomvu, Ntlangwini's enebatha yaseMakhuzeni), AmaKhuze
* '''Myingwa''' (Ndzelu, Blose, Shinga, shoba shobane I shoba le ndlovu, oma jojobela bathi Akutshingi thina kutshinga isibongo)
* Shinga bathi Akutshthina kutshinga isibongo, o jojobela) ingi
* '''Myirha''' Mzondi Sampu Ziyeka (Ithambo lenyoka lihlaba elimzondayo)
*'''Nala''' (Ngqume , Mpembe, , Nojakadelana,Osibhekuza,Ndokose ozila zimkhonto zimangqangqase, inkomo enhle yaphiwa amaNala nobuhle bayo, osibhekuza , bona abaphembela umlilo emanzini uvuthe, omakhanya ehlungwini kuhlwile : '''amaHlubi'''. Uyokubafumana phesheya KweNciba, ikomkhulu LiseNgcobo. Bakhona o-''''''Avile Bantwini'''''' eGcuwa kuNdabakazi,kwilali yase Khobodi . Ahhh Inkosi Madoda.'''Amaxhosa''' ke lawo. '''Ndokose akanatyala noba watya gush'mntu''' )
* ''' Ncuthu, Mzangwa, Khwalo, Mlanjana, Songobese, Nkume'''
* '''Ncobeni''' (Mthunzi, Gema, Sibakhulu, Thabethe, Dlekedle, Tiba, Khuze), AmaKhuze
* '''Ndaba''' (Tshibase, Bhadela, Mntungwa, Nonunu, Nomangcangca, Nogubel'egoduka, Nzipho zimnyama kukuqhwaya, Nkuluka, Dzujana, Choboka nje ngomkhuma woThukela, Nyawo zimhlophe noxa zinodaka, Ntombezintle nabayeni bazo, Bharuza, Manyuza, Njujane, Nothuli, Nomangcangca, Mvelase, Magutywa, Mgubo odliwa ngabahambi bendlela, Mntungwa ombulazi owadl'umntu emyenga ngeendaba, Nompundwana zincinane yanga zingongiwa linunu entle engadli mntu, Khand'iyeza etyeni, Ngabaphakela umyeni esithebeni kuba besonga amazimba, AmaHlubi)
* '''Ndala''' (Ndala ka Momamana, uMncotshe, Msunu Sdumbu, Thole, Ngxunga Smukumuku, Ndithinina, Ntombi ubentseleni inkomo zimkaje)
* '''Ndila''' Ndila, Nyezile, Qangaza, KaNgqili, Ndlwan'inisematyeni, Ndulin'Ophezulu, Mndini, Fulela Kunetha/Fulela Kwanetha, Tshunguza, Cekwana, Gadluma, Tshutsha, Simnde, Mtshakazi, Phaphu lengonyamam Jamel'jekeja, Msili kaNonceba, Roqolombashe, Nomatsinyane, Nomathebe, Mpondimise
* '''Ndlovu''' Mntungwa, Dlamini, Hlubi, Masoka, Musi, Sikhosana, Mhlanga, Nkomo (Sidwaba)
* '''Ndlovu''' Gatyeni, boya benyathi abusongwa, ndlovu zidlekhaya ngokuswela umalusi, zoluswa yintombazana uDemazane
* '''Ndlela''' (sibhekuza, nodabekhula, nodada, nala, AmaHlubi Amahle)
*'''Ntsethe''' Zakane,Sabelo, valela amadada kubha engena nkomo, Gwintsa, Ndindwa, Ngcwina, Bhotwe, Mfaz'obelelinye ngaphesheya komlambo
* '''Nduli''' (Bhoma, Phutha, Mayoli, Bhodwayo, Mqula, Nkcala, Mbombose, Qiya, Nditha, Cabekancidisi, Silandas’iyingcangula, Mkhont’uyimesi, Sonkazothuthu, Sikhumba senkomo siyasongwa siyasombuluka)
* '''Ndungwane''' (Bhejula, Velabambentsele, Yem yem, Bukhali bentonga, Sophitsho, UKrali, uSoze, Ngibiselwano, Isagweba esavala iindonga kukubi, uSandla senkosi, uMsimelelo, uNgqolomsila, Buhle bendoda ziinkomo, Themba lamagwala.), Dlomo, Sophitsho, Ngqolomsila, Diya, Mngxongo, Abathembu descendants,
* '''Ndunu''' (Maphini, Makhetha, Mrhali, Phoyiyane, Twabu)
* '''Ndzaba ; Msuthu''', Bhili, Mancoba ,inkomo zika '''Majozi''' zika '''Mwelase''' zika '''Mbuzini''', Vangane, Nkonyeni, Sishuba Ngajuse mabandla akwa '''Mqhamo''' akwa '''Rhawuza''' mabandla akwa '''Gasa''', Besuthu abanesishuba bokhokhozela njengefu lemvula bewela uThukela, into ezehla ezintabeni/ezinkahlambeni zishubele ngenqatha lehashe( '''Magqagqane''' '''Msuthu''' odla amahashi wohlanga lwaseLundini)... '''amaHlubi''' KZN
* '''Ngcitshane''' (nkwenkwezana, mev'amhlophe, Qam, Tshaba sikungene, Dwabadwaba Rhasibe, Schume ka Schongoma, Ndanisa ka Mkhahlela, Mhlanga ka Mhlongwane, Nocubul'inyama ngozipho isitshetshe sikhona, sithebe esimananga-nanga sokwaphulelela intlala yethokazii Ahh!! Thole Lesilo)
* '''Ngcwangule''' (Mpondo clan name, Tita, Phelwani, Nqashiya, Sikhuni somga nesomthole, mfazii obelelinye owaliphosa pheheya komlanjana bahlutha bonke abasemangcwaguleni, ntombi ziyamlilela zithi Bhuti usishiyela ntoni sikhuthanda nje, Ntombi zithi ndizeke Bhuti noba awunankomo, umntu awagwazumntu emasendeni
* '''Hlongwane''' (Hlongwane is the royal family name of AmaNgwane) Hlongwane, Sangweni, Mtungwa, Ngwane, Ngwadi, Tshanibudekansele, Masumpa) The groups that break away from Hlongwane are Sangweni, Tshani/Tyani, Masumpa, Zikhali, Khanyile, Tunyiswa/Thunyiswa, Ntsimango, Khondlo, Sono, Mzamo, Kobese, Mphayise.
* '''Sangweni''' (The Hlongwane Royal Family is also called AbakaSangweni)
* '''Ngwane''' (Hlongwane, Sangweni, Mtungwa, Ngwane, Ndabezitha, Ngwane Ka Ngwadi, Masumpa, Masenga sileke, Nduku Zinobulongwe, Masobuza, nina besizwe sikaMatiwane, usozisela kaMasumpa noTshali, nina bebutho likaSangweni, Zikhali ezingalingani nezamaxhegwana, Mphayise. Battle of Mbholompo, Thunyiswa, S.E.K Mqhayi)
* '''Ngxabani''' (Meyiwa, Rhibela, Bhabha nomhlehlo, uMdatshi, ubodi kaNcokazi, Nontwenja yinkongolo, bebal' iinkomo nje thina sibal'iinkwenkwezi)
* '''Ngwanya''' (see Jola)
* '''Nkomo''' (Ngubeni WaNkomo, Luvuno, Jele, Mntungwa, Ndabezitha, Sidwaba)
* '''Nkomo''' (Mrhaberhu, Nkumbuzo, Golela, Magajana, Malinga - wena walinga ukupheka inkomo ngembiza ka nopotyi, Mafinyangolwimi, Mkhont' ozilolayo, Mntungwa, Yengwayo)
*'''Mtshengu''' (Ntshantsha, skhalaze, unomfudukwana, umadlelanga, unoflethi ayibethwa ibethwa babayaziyo.)
* '''Nkwali''' (''a Hlubi clan name'': Bhukula, Mkhwanazi, Nkwali yeNkosi). The Nkwalis were born ebukhosini (kingdom) buka Ndwandwa and they were famous during the rule of Dlomo the Hlubi king. Nkwali originates from Mkhwanazi. Nkwali joined the amaHlubi tribe. Nkwali gave birth to Mlabatheki who gave birth to Bhukula. Same as Bhukula, Maphela also comes from Nkwali. Maphela ''(Hlubi name for cockroach)'' got the name because he was so wealthy that his wealth was all over like cockroaches (abundance).
* Abakwa Nkwali bazalwa ebukhosini, kunjalo nje baduma kakhulu ngolawulo likaDlomo. UMlabatheki wayengumfo wakwaNkwali; yena uzala uBhukula, lo ufungwayo ngabo.
uBukula ngulo wamisela uNtsele kubukhulu bamaHlubi, gokusuka amkhelele amanzi ngophondo ukuba awase kuise-mkhulu uDlomo.
AbakwaMaphela isekwa ngabakwaNkwali. Balifumana eli gama kuba ubutyebi babo buska banyakasela ngokwamaphela, kwaba se kusithiwas ngabakwaMaphela.
"Ngabakwa Nkwali Bhukukala Mkhwanasi, Makhwanasi amahle, amaHlubi kaShamase Nkwal’ enkosi,
Enyon’ engadliwa ngabafokazana idliwa ngamakhosi.
Ngabakwa Buz’ elikhul’ elagedl’ umhlanga,
Kwavel’ amaBuz’ abuzwana.
NgabakwaNongubo-ntloko.
Abanye bazitetil’ abanye bazithwele.
Inkwali yintak’ engcondo zibomvu
Edla ikhethe lomfula
isihlobo sobugotsho
isihlobo sobuwanguwangu
uMosulelwa ngamafutha inyama engayidlanga
uMntana akafani noyise angalivezandlebe
intombi ithi ngizeke noba awunankomo
Mthulukwa lowathulukwa entabeni njengengqatha zempundzi
Bhukula,
Mkhwanazi,
Nkwali yeNkosi
Shamase
Somlomoti
Spheshu
Madubandlela
Mkhwanasi
Msuthu
Sokhethabahle
Somkhele
Mtubatuba
Dlangezwa
Phalane
Mntongenankundla
Luvuno
Veyane (Velane)
Mayanda (Malanda)
Masukumbeya (Mashukumbela)
Nzama kaBelisi
Magcoba
Mhabahaba
Sontuyi (Sontuli)
Gagisa:
(source: IZiduko zama Hlubi, ibhalwe ngu Henry Masila Ndawo. Published by Lovedale Press, 1939. Found at Rhodes University Library).
[Last updated 12/03/2013 nguNkwali, uBhukula, uThando wakwa Mjebeza kaNokuni (nomaMkhuma) ozalwa nguMsithi (noMaTshibase) yena ozalwangu Delihlazo (noMaDlangamandla, intombi yakwaNgoyi kuNgqwela), uDelihlazo ozalwa nguMjebeza eGobozana eQonce.]
* '''Nozulu''' (Deyi, Kheswa, Mpafane, Mchumane, Mpangazitha, Macocobela, Mzimkhulu, Ndokoma, Dosini, Thukela, amaHlubi)
* '''Nqarhwane''' (ooZiduli, ooHintsabe, ooMaqhula, ooHlabilawu)
* '''Ntlane''' (uNtlanga, uNqabashe, uMdingi, uHlwayela, ooMpilo, ooMkhondwana, oobhal'esendeni ngonqaba kwephepha, ooGcuta, oSinje, oomthwa kaSihula, amawele ukwezana ancanciswa apha nangaphesheya)
* '' Ntlangeni''' (Nkomo. Mafinya ngolimi, Mntungwa, Yengwayo, Rhaberhu, Marhewula ntaba, Nzipho zimnyama kuqhwayana, Magajana, Malinga, Wen'owalinga ukpheka inkomo ngembiza kanopotyi, Golela, Nkumbuzo, Siqgwabana, Mkhont' ozilolayo)
* '''Ntshilibe''' (Bhanqo, Ndize, Langa, Mdumane, Bobese, Gawul'abathakathi, Nqambodada, Nyokony'elinyam'enyameni, Ntshontshololo, Mgcaleka, senior Counselors in the Xhosa Royal House, "ama andina tata ndizeke ndingowakho".
* '''Ntshiza''', Rhadu, Gubhe, Nakazana, Simelela, Mbamba, Qwangqwa, Manqashe, Ngonyama, Malilelwa ziiNtombi zithi bhuti ndizeke andinabazali, Mpumlo-Nkulu, Bhayi Ka Mcetywa
* '''Nxasana''', Thaba, Dunjane, Skhonza, Gazo, Mkhiwa, Totoba, Malilelwa zintombi zithi "Bhuti ndizeke andina mama andina tata", Gqunu kaNomphakatshane, NoMbhekela, Malunguz' udonga andulukuwela
* '''Nxotwe''' (Gabazi, Qamkazi, Mfuza afulele okwelifu lemvula, Mpondomise)
* '''Nxuba''' (Mduma, Rhudulu)
*'''Nyase''' (uMduma, uBhobhoza kaMgqiwane, uNothintwa ongathintwayo ungamthinti lo mntwana uzakukuxaka, icala lenkomo emdaka, uNdzabela, uNtsebeza, umfaz'obelelinye oncancis'okungaphetsheya, uFenjana kafebana ogangathel'abanye bedl'ubomi, oonoshukumis'imivalo, oohombe...Found in Ntabankulu and Lusikisiki, petsheya kweThina, phetsheya kweTsitsa, phetsheya koMzimvubu [AmaMpondo]) ongathintwayo ungamthinti lo mntwana uzakukuxaka, icala lenkomo emdaka, uNzabela, uNtsebeza, umfaz'obelelinye oncancis'okungaphetsheya, ofenjana kafebana ogangathela abanye bedl'ubomi, onoshukumis'imivalo, ohombe .. Found in Ntabankulu eDumsi, eMacwerheni, Lusikisiki, phetsheya kwe Thina, phetsheya kweTsitsa, phetsheya koMzimvubu)
*'''Nyathi''' uMsuthu, uMphuthi, uRhahla, uRhabani, uTsiki, uNhose; Oogaxel’umbengo, boya beNyathi, Amathol’enkomo zikaNyathi, abeSuthu, ebePhuth'ephuthini! Oozishuba zimdakana phesheya komlanjana wegqili, Izilwana zona zehla ezintabeni ngeziluluthwana, Nje ngoko namagama ezixela ziintsuthu ezi ngobuhlanga” sithetha ngenzala ka Nose (Nhose) kubafazi bakhe abathathu kuMawushe, uMatshezi naye umaMhlwane. Esikhoyo isikululwana sesabo oonyana neenkulu zakhe, uQhaziyana uGeorge kwa noLanga. Ziintsuthu zaseQuthini (Sotho) ngokomlandu kodwa ngenxa yemfuduko/ mfeguza zokhokho bafumaneka Eastern Cape kuTsolo kwela maMpondomise eMcwangele [amaMpondomise ngokuma]
* '''Nyawuza''' (Faku, AmaMpondo nation ruling family name, chiefs including Faku, Sigcau, Bokleni, Ndamase)
*'''Nyosi''' (Khwange, cesane ndabazana nyosi, jokweni, nodala, khwange, zalamzi, ntunwana, ntozakhe, dlula, cuba, mbewana, ntimela, msuthu, cesana, nophungula, maswakuza njengenyamazana, mbona obomvu, abantu abathunda enkundleni, kuvel' ithokazi lenkomo nyos' eneqeba ngaphambili, ayilum'iyahlangula, baphakuli beenyosi eziphezulu, ngoba eziphantsi ziyabasinekela khwange lenkomo, babangalithena liyabhebha)
* '''Nzotho''' (Nyelezi, Maphongo)
* '''Mqadi''' Qadi, Ngcinase, Ngcwina, Mpondomise, Mdlana, Mbaba, Mbinyashe, Maphilakuzenzela, Gongqa, Ngxowazimdaka Kugcwalimali, Wungushe, Mabiyangomgquba Amahlahla ekhona, Deku, Qushwana, Malaleqhingen'avuke Necebo
* '''Qhinebe''' – Gqugqugqu, Zithonga-zithathu, (clan of Wonga Guntu, born 6 June 1912) Phalela owazala uSunduza, uMkhomanzi, yena wazala uMlunjwa, Haha, Duka namahlathi, nkonjan' émnyama edlal'émafini, amaGorha ezwelethu.
* '''Qocwa''' (Deyi, Zikhali, Mazembe, Jojo, Tiyeka, Butsolo Beentonga Mbizana, Mabombo, Ngcolosi)
* '''Qoma''' (Qomukuyitya, ooMvand'inyama, Nyohela, Nwaba ndikwenze, ooSigqo, Sisiqobo eso)
* '''Qithi''' (Ndinga, Nkomo ayizali izala ngokuzaliswa, Yem-yem, Sopitsho, Ngqolomsila, Velabembhentsele, Zondwa, Thembu)
* '''Qwathi''' – Iinkomo zikaXesibe, zikaJojo, zikaMtshutshumbe, ogqaz'indlel'ebhek'ebuNguni, Dikela. (The amaQwathi are not a clan but an independent nation founded by Mtshutshumbe kaMthetho who split from the amaXesibe nation and settled in the Mqanduli area in Thembuland some 350 years ago. Later they settled in their present capital of [[Ngcobo|Engcobo]] during the reign of King Dlomo of abaThembu, about 1680. This small but fiercely independent and anti-colonial nation divides into several clans: amaDikela, amaTshaba, ooSdindi, ooBhlangwe, ooBhose, amaNzolo, imiNcayi, amaNtondo, amaKhombayo, ooMkhondweni, amaVumbe, ooKhebesi, amaBangula, amaDumba, ooMhotho, ooCakeni, ooBhabha, amaMvala, amaDabisa, ooS'ximba, etc. Prominent chiefs include the anti-colonial Stokwe ka-Ndlela, Dalasile kaFubu, Fubu himself (who fought and killed both Rharhabe and his son Mlawu in 1782, defended his capital and defeated [[Madzikane]] of the [[Bhaca people|Bhaca]] in 1824 and Matiwane of Masumpa Ka Tshani of the AmaNgwane at the Battle of Mholompo, Zwelakhe (present chief))<ref>[https://web.archive.org/web/20131213000000/https://web.archive.org/web/20131213103314/http://eprints.ru.ac.za/1751/5/Ndima-MA-ch8.pdf The origin of the Qwathi] {{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20131213103314/http://eprints.ru.ac.za/1751/5/Ndima-MA-ch8.pdf |date=13 December 2013 }}</ref>
* '''Rhadebe''' Mthimkhulu, Bhungane, Langalibalele, Dlomo, Hlubi, SingamaNgelengele, sisi sizwe esizi mele. Sithi amakhosi kwisizwe sama Hlubi.
Ndambe; Fafa; Rhudulu; Teyise; Mfunguma; Goduka; Sandali; Thole; Ncayiyana; Thetho; Holomika; Jambase; Mthimkhulu; Ngqeleni; Mkhence; Mafahla; Joseph; January; Mphela; Ndumazi; Bhaziya; Ncuthu; Rheme; Jayiya; Zusana; Ngwana; Molomeka; Malema; Fandesi; Sethima; Sidima; Ngconde; mkhabela; Ncusamba; Mfikazwe; Masinga; Msiza; Yawa; Yaso; Ohoiwa; Qoqoba; Ntsunde; Bandezi; Mqikela; Mqhayi; Mkabani; Sonto; Mai; Vrekke; Damane;Jiyaso; Ntsima; Ndeze; Zenzile; Maphanga; Zuma; Jombose; Ndayisa; Ndila; ndzimande; Bhodlo; Mzimkhulu; Mbotho; Doseni; Dosini; mMqinase; Coko; Vilane; mzoyiyana; Mzozoyana; Tuni; Tau; Baloyi; Valoi; vabooi; Booi; Saliso; Mndima; Mdingi; Ndlobeni; Ndlovukazi; Ndaba; tshaziya; tshaka; lembe; Nemba; Lemba; Bhekuzulu; Bhekezulu; Mantantayise; Sesulu; Sisulu; Ngiba; Ngidi; Goreh; Ngcandana; Mtsamai; Bereng;Tsaitsai; Ncede;Zukulu; Mkhonde; Chitwayo; Ndengane; Feketha; Ndala; Bhubesi; Lamaani; Ndrishan; Drouze; Fulmake and Solika ka Ndebela Mande; Makubalo
* '''Rharha'''-(Rharh'orhalayo ongarhaleli nto yamntu, Nokhwel'thole, Vuyani, Ndulwini, Tshwentshwe, Mfaz'obele'linye phesheya komlanjana)
* '''Rhoyi''' (Ntanzi, Dedeza, Mhlambiso, Sakhele, Ndima, Ndzube, Nzimande, Masoka, Mzimkhulu - amaHlubi Amahle)
* '''Shweme''', (Shweme, Limakhwe, Zilamkhonto,Nolundi, Nogqagqa, Malilelwa Zintombi zisithi bhuti ndizeke, Soyingwa)
* '''Sithathu''' –means 'third', the third Khoi-khoi ancestry clan, the two other ones are Gqwashu and Sukwini– oChisana, Khopoyi, Ndebe, Hasa, Lawu]
* '''Skhosana''' AmaHlubi (Skhosana, Musi ka Mhlanga, Ndlovu, Mntungwa, Dlamini, Ntuthwana eyabikela izizwe nezizwana ngoSkhosana, Musi ka Mhlanga ayihlangani ihlangana etla kwesithebe, Novaphi, Mntungwa, Thukela, Suza, Mpafana, Ndebele) by Andisiwe Volwana also by Athi Bahle Monakali
* '''Skhoji''' (A group of Xhosa speaking people who mainly occupy the small town called Tsolo on the Tsitsa valley. They are the direct descendants of a Scottish man by the name of William Saunders who befriended a Xhosa girl and later had issue.)
* '''Shiya'''
*'''Siyagalala'''
* '''Sohobese'''
* '''Sonani''', ntshiza, phokela, ntshantsha ka- mpisi, bhovula zime nkqo, into'ezawela umlambo nge peni, omazanenkungu, imvula lubabalo kuzo, umabuya, umhlab'ohlul' abafokazana, usndindindi, mfazi omabele made owancancisa amawele ngaphesheya komfula wase leng
* '''S'thathu''', Chisana, Ndebe, Khophoyi, AmaLawu, S'dwashu, Nkomo ezibomvu ezimnyama ziyatyiwa (AmaGqunukhwebe clan
* '''Sukude''' (Mkhondwane; Gxarh’eliphezulu; Mancam’iinkomo ethenga iyeza kuba ngugqirha wamaMpondo; Umfo olal’ebanjiwe kodwa avuke kusasa engenatyala; Sikhonza esikhonz’ufaz’obele linye phesheya komlanjana; Zika Hlambangobubende; Zika Mthwa ka Sihula; Zika Gxarha; Zika Gxarheliphezulu; Zika Sitshwili; UNontwemnandi; Izibaya zika Santsabe; Umthondo omhle ozala amakhosi; Mbokod’ebomvu yokusil’ucumsi; Rharh’orhalayo engarhalel’izityalo zabelungu (Mpondo clan name)).
* '''Sukwini''' (with Khoi-khoi ancestry) – [Deyi, Chwama, Lawu, Dibashe, Tik'ayivumani nepokotho, Somda, Somchiza, Ndlela, Ndlakhwe, Lubisi, Nja-bomvu, Sandlala-ngca, Ithole loMthwakazi, Nobinye masiyixhele Zininzi entabeni, Bhunguza yintloko, Mvaba yiketile, Zazi ngezulu].
* '''Thangana''' (Krila, Mtengwana, Rhaso, M'bamba, Bodlinja, Gobingca)
* '''Thiyane''' (Zengele, Ngele-ngele, Mahlangabeza owahlangabeza iNkosi isiza ngobuso ezweni, Nonkosi, Zulu, Buhlungu Benyoka, Nomphumela, Mpundwana zincinci zingazingongiwa, amaHlubi)
* '''Thole''' (Gqagqane, Buzini, Ndlangisa, Mzimshe, Lwandle)
* '''Tiyana''' (Tshulasi, Nongqwangile, Mbambalalana, Sigquma-Nkungwini kutsho kothuk'izindlwana, Nhanhi, Mpheke, Mlamb'okhal'iintaka) ubukhulu becala esi siduko sifumaneka e[[Mqanduli]] nangakwicala lase mpuma kumlambo uMthatha (the clan of Bonke Xakatha "Aah! Zwelobuntu").
* '''Mtolo''' (Tolo, Nongwadla, Mchenge, Bhanekazi, Ngwenyankomo, Dlangamandla, Zulu, Masali, Mfingo, Amajubantlantsi, Vumba lempongo liyanuka, Nozinja ziyakhonkotha, Kuba zithi : "Hawi! Hawu! Hawu! Xa zibon’umnt’ozayo, Nozinja ziyafulathelana, Kanti zenz’umntwana, Umlamb’ awuwelwa, Uwelwa ziinkonjane kuphela, Zona zimaphiko made, Nkomo zikaGaxaza! Oonkuni azothiwa, kuba zithezwe yinkosazana, Bona babasa amadaka eenkomo zabo, Izinto ezifuye inkomo zafuya negusha nehashe.)
* '''Mngwevu''' (Zulu, Skhomo, Mhlatyana, Rhudulu, Tshangisa, Bhodlinyama, Snuka, Nxuba, Fak'inyama emlanjeni iphume ivuthiwe)Aah Rhudulu Nabele mntwini Abantu bomlambo Yena oowavuthekwa wafa
* '''Tshatshu''' (ooTubane, ooHoza, Inkomo ezibomvu zikaMphasala)
* ''' Tshawuza''' (Mnguni)
* '''Tshezi''' (the ruling Bomvana clan of the Jalamba-Gambushe line, with European shipwreck ancestry)
* '''Tshomane''' (with shipwreck ancestry, split from the ruling Nyawuza clan of the Mpondo)
* '''Tyani''' (Mbulu, Mdumo, Noqobo, Nontshatsha, Manci, The clan of AmaZotsho)
* '''Tshonyane''' (The clan name of [[Chris Hani]]) -Aphuma kubelungu abatyekezwa yinqanawe) – Ndalase, Tshaka, Chungwa, Dikiza, Sawu, Sido, Toda, Simnke, Khwane, Hani, Mth'uzimele, Gqunukhwebe, Nkomo.<ref name="wordpress">{{cite web|url=http://abongisocial.wordpress.com/2010/08/20/iziduko-nezinqulo-zamaxhosa-jikelele/|title=Iziduko nezinqulo zamaXhosa jikelele (Xhosa clans) | Abongisocial's Blog|publisher=abongisocial.wordpress.com|access-date=2015-07-04|date=20 August 2010}}</ref> One of the 5 original Gqunukhwebe clans along with Sithathu, Sukwini, Gqwashu and Giqwa.
* '''Thwane''' (Fulela wanetha, Mfazi olivila, Mpemvu, Sabelo, Wuwu)
* '''Xaba''' (ooNonkosi, ooNonxa asikhathali, ooNomjoli, ooLinda, ooMwelase, ooMlotywa, ooShwabada, owashwabadel'inkomo neempondo zazo, Apho kungavalwa ngamivalo kuvalwa ngamakhand'amadoda, aMahlubi amahle.)
* '''Xesibe''' (AmaXesibe are a nation made up of several clans and tribes but their history, Mbathane, Tshomela ka Matsho, Matshaya, Makhuma)(Mbathane, Matshaya, Xesibe, Khanda'nyawana, Matshin'ayibheke, Ibhaca
* '''Xhamela''' (They are also called amaGcina, found in Thembuland).
* '''Xoko''' (Mpinga, Mawawa, Ntomtwana, Ngceza...Mostly populated in Bizana and Surrounding areas)
* '''Zangwa''' (Khwalo, Ncuthu, Sohobese, oonkuma – amaMpondo).
* '''Zulu''' Zulu, Malandela ka Luzumane, Ntombela, Gumede, Tshaka, Lombeki, Mtungwa, Mhlehluwile, Sikamade, Mpungose, Mpundzima, Ndabakazi, Mbilingati, Sakhephi, Seme, Ndlovana, Ngwana, Lemba, Phungula, Zulu
* '''ZIMA''' (Bhomoyi, Timane, Nyakwezi, Ceduma, uNxengo, Zima Ka Bhomoyi ka Thembu
* '''Zoko''' ( Chatha, Dlokovana, Mathathesuka njeNyamazane, Ngqambashe, Diya malandelwa yintombi ithi ngizeke noma awunkomo, mntomhle njenjomi, Bekwa, Mafumbatha, Kitana, Gojana, Maniza, Mbhantso, Makhawini, Mazwana, Matana, Mkhosana, Nduluka, Nyumbana, Tseku, Bhokomela)
The tribes under the Xhosa confederacy are the:
* AmaXhosa
* AbaThembu
* AmaGqunukhwebe
* AmaRigwa
* AmaHigwa
* AbaThwa - AmaSan and Khoi
* AmaMpondo
* AmaMpondomise
* AmaBomvana
* AmaMfengu
* AmaXesibe
* AmaQadi
* AmaFingwa
* AmaNgwevu
In Terms temporals was Alikednth Not Xhoosa Was Laerthghyu
Ikumkanikazhii Kuxeshaa Nghamaxhoosa Emhilhonhi Kusekudhalhenhi
* Amagqhunhukhweba - Zhandholhoo Ndhimaa Ngqhamhakhwe Qaamaataa
* AmaMpomse - Nqabeki Sumhako Saandhandha Mbhetsholomee
* AmaMfenghuu - Ndhasii Ndhoa Ndelemi Ntsakamu Lithekaaa
* AmaGQadi - Quma Xarru Langmaan Xoi Sun Velelaa Xaam
* AmaMpondhoo - Gxizhaa Qaa Lalhefhii Qe Qaukaa Qawukelo
* AmaXesibe - Lejaais Nkoi D'Nkoi Nkoi Plaatoonhath Rhoi
* AmaBomvhanha - Lesjhaku Lhankumhaa Nhekwathi Selebhamthi Se
* AmaFinghwaa - Sondhomhaa Lhidhirhaa Rhazhiswamhee Rhaletshu
* AmaFinghoo - Solentsu Nghibhanghiso Lhamnghethuu Nghonhiii
* AbaThwaa - Ntselekiso Sabalelhii Hintsaa Selaamtshadhi Ncia Ciyaa Ncu Xaa
* AmaRigwa - Ntelekeso Selhuya Mpita Se Silanto Ntintalantsu Ntsola
* AmaHighwa - Nhikhwelase Siyhaselwase Mhikwase Lidhirhaswe Mhavhekisa Gwijhaa*Suthu, Ncwane, Rhayeni, Ncwane, Mahlatsi, Mahlatsi, Mrhena, Shuba seguusha emnyama
*AmaNdambane -mvulotshe, Nohali, Ndlungwane, Maqolo, squngelo, ngubo nkulu Mayiwa
Amacwerha-Cwerha, Gxarha, Mlawu, Mahlahlana, Siyoyo
*Msuthu:Mtlokwa, tsotetsi, sbilwana, *msuthukazi or Females
*Mpandla:Mbona, Tshayingwe
Heka, Nangu, Tiya, Tyibashe
Nxele, Tyhethe, Dlumvubo
Gastyeketye, Nunu, Bhuse, Mvabebhokhwe
Dobo, Nonjonjo, Nombamba, Rharhabe
Mandlana, Sende liyahlaba likhuphi gazi ngomlomo
Isilo sehlathi esigquma phezi ko mlambo
OoZiduli zibomvu zokuzimela kuba zibalek'intaka
uMbon'obomvu ongatyiwa batshakazi kuba uyaba ghabhisa
Dobo liyatsha licinywa ngegazi leNgwe
NGWE ndini ezidla ngamabala!!.
Gantsa:(OoBisha, Wabani, Mhlonyani okakayo njenge ncindi yekhala, Mdludla kabekisi, Tshoba lenkomo noba yeyakwabani, Qholo, Mbali, zinde zinemiqala, Mfazi obele lide oncisela naphesheya komfula, Phuzi luka somanqanqa unqanqazayo, amaNtombo, Gaba, Xho'ndlovu, Gogoba, Zotsho, Bathi Nonyawo Zincane kanti Zinkulu okwe Bhlayi yetolofiya, Mvundl'ubhelu, Malandelwa yintombi, Tshitshis'intaba)
Zondi: Ntsele, langa, gqagqagqa, Madlalangemdlovu, mlomane, mbutho, vaphi, khuboni, qunta, Nontandukutatanyiswa, Nondaba, mbilin'awudliwa, dlanamhlotshana, uluqa, ushibane, utetemane, umabonw'abulawe njengenyamazane, umbutho, lusibalikhulu, ugagashe kaBhambatha.
UZondi uNtsele sisizukulu sika Dulaze, Gwente, Gqingeni no Jwambi
Ntchiza: Ghuba, nakazana, malilelwa, ongonyama
2ve9gza1s08704hnk390fetqj6b695x
41255
41254
2026-07-10T00:41:38Z
~2026-37640-10
16264
41255
wikitext
text/x-wiki
IziDuko ngamagama wookhokho bakho bantlandlalo kude phaya abangasekho (amathongo, amawenu, abaphantsi, izinyanya zakho), kwaye yindlela yokuzichaza phakathi kwabanye abantu ukuba ungubani kabani nokuzazi imvelaphi yakho, nomsuka wakho.
Iziduko esiXhoseni zibaluleke ngendlela yokuba ukwazi ukuzilanda ngokomnombo wakho.
==IziDuko==
IziDuko zamaXhosa nezizwe ezisondeleyo kuso:
AmaTshawe, ooKhawuta kaGcaleka, ooLwaganda kaMlawu, ooMaphango, ooMalambedlile, ooNgxale, ooNyelenzi, ooPhalo, ooTogu, ooTshiwo kaTswawe, kaMalangana (AmaXhosa omthonyama).
* '''Tshawe''' The royal clan of all the Xhosa (This the ruling house. Chiefs include [[:en:Khawuta_kaGcaleka|Khawuta]], [[Hintsa kaKhawuta|Hintsa]], [[Gcaleka kaPhalo|Sigcawu]], [[Sarili kaHintsa|Sarhili]], [[Xolilizwe Mzikayise Sigcawu|Xolilizwe]], Xhosa, Malangana, Nkosi-Yamntu, Skhomo, Togu, Ngcondeetc.) Kubekho inkwenkwana egama lingu Songe yona imagazimane ingumtshana emaSukwinini nasemaTshaweni ibe ingu Mpinga ingumpondo aze abe uyisemkhulu wakhe ezalwa yintombi yama Dlamini ojola (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, TSHAWE, NGCWANGU, SIKHOMO, TOGU, NGCONDE, GANDO - TSHIWO, PHALO, GCALEKA, KHAWUTA, HINTSA, SARHILI/ KRELE, SIGCAWU, GWEBINKUMBI, NGANGOMHLABA - MPISEKHAYA, XOLILIZWE..
* '''AmaGiqwa''': Jikijwa, Belethe, Mvaba, Meqo, Ncudwana, Nkosana, Thotywayo, Mdeyama, Xhe, Bhaxa, Qhirama, Nonesi, Qobo, OoNtshinga ay'khwazwa ikhwazwa ngabayazo.
* '''AmaZangwa''': Mzangwa, Khwalo,Ncuthu, Mlanjana, Sohobese, Nkuma, Mpondozephela.
* '''Bhayi''' (Khetshe, Mkhumbeni, Msuthu, Gwaca, Camsholo, Nyokemnyama ecand'iziziba, Nkonjane ebhabh' emafini, Mkentane, Mevamhlophe, Vundle, Khayisa – bangabantu/iqela lamaVundle).
* '''Bhele''' Sikwethu;Makubalo; Mzozo; Nozulu; Mavuso; Notell; Nondela; Bharhodi; Nebhunda; Salaivha;Phei; Kaifur; Kuptar; Mbai; Bhungezi; safi; dez; Pheketha; Mbeko; Ndzikame; Madzikana; Cii; Ciya; Gume; gamle; Ngamlana; Qwiba; Ndizakazi; Ntulo; Siqenduka; Nduku; Mfunisa; Masela; Ndzeku; Lahilathi; Msomi; Mzaku; Ntamonde; Hasheki; Mishekwi; Mbidaniso; Rhamente; Mzotho; Mandela; Msuku; Mthengana; mantambo; ntuli; Mthembu; Mtembu; Ntuka; Nteko; Ntoni; Ntonga; David; Favors; Fu; festile; huh; Jonnas; Bele;Gqokoma; Gontsana; Fakude; Fezela; Gugushe; Gagashe; Mehlomade; Masengi; Nyembe; Maduna; Mqwathi, qwasana; Nxasana; Zwai; Bhala; Shezi; Mbekeni; mathole; mathambo; Mazwai; Fukutha;Gwara; Tshawe; Shumeka; Tamse; Luthuli; Magidela; Mgabadeli; Ntsele; Ndayi; Nqala; Ludeke; Madikizela; Ngutyana; Mtengwana; Ngcingwana; Khuluza; matumatu; Photshozwayo; Majeke; mtholesi; Nodada; Mfikeni; Mafikeni; Mofokeng; Twala; Thwasa; Mgoma; mMgeza; Mlaba; Jereka; Jere; Jele; Vhoni; Mfeka; Ka Mvumbi ka Ngigame Notha; Matomela.
*"uBhele, uLanga, uQunta, uMafu, uKhuboni, uNdabezitha, uNyathi, uMadibanandlela, uSilokazi, uMbutho, uMdluli, uNkomi'nala, uMbikazi, uNontandukuphakanyiswa"
*'''Bhele''' (Bikane, Njonjo, Yoyose,Skhutyana, Ngcambizikile, Luvuno, Mahlangabeza)
*Bhedla (Bhedla ka Mpulana, Mnqabe, Khanju, Nondiza, uBhang'is'abeNguni ngentololwane, isishlahla sesuNdu esithi sigawulwa sibe sihluma, Mth'ontsingalala phezu komlanjana uMdumbi, Mlambo awuwelwa uwelwa ziintaka zodwa kuba zinamaphiko)
*'''Bhlangwe''' (Mnyamana, Mtshikitsha, Mpembe, Mphube, Mbhongozi, Bulisa, Bhekizulu, Mgungubelana, Nothwalana, NtongazaseChefane). Ubukhulu becala esisiduko sifumaneka Engcobo nase Lady Frere.
* '''Bhukhwana''' (ooMbara, ooMpofu, Mtshobo, Phaphulesilo, Phaphulengonyama, Into ezingaphathwa mntu ngoba zizinkosi ngokwazo).
* ''' Bhisha''' (Xhelindlovu, Mntambo, Gigaba, Mvundl'olubhelu, Gantsa, Ndize, Zotsho, Bathi ngunonyawana zincinane kanti zinkulu oku kwe Bhlayi letolofiya).
*''' Bhuku''' (Sinqasha, Nkamangane, Mbhamla, Mfazi obele lide oncancisela ngaphesheya komfula, iingonyama ezigqumela ngaphakathi ngokuthanda isizwe sama Xesibe).
* '''Cethe''' (ooChizama)OoBhurhuma, Ncenceza, Wele, Gobe, Mnyapha, Ntsimini, Bhenqingwe, Solugcelu, Sisu side, Mlowa, Mawel'umlambo izele, Mbambozinomongo, Ootyinyamikrwada, mlanjana, njoloza, ngcok.
* '''Cetshe''' (Jaba, Rhuba, Mlamb'okhwel'iintaba, Mlamb'owelwa ziinkonjane).
* '''Cirha''' Royal Familly among all AmaXhosa. Cirha's father was King Nkosiyamntu, a ruler in the early Xhosa Kingdom (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, Cirha, Qhangqolo, Nciba[ne], Ntswentswe, Nojaholo, Hasa Ntlokw'enyani, Mhlantl'endlovu, Dlakalashe, Malandela, Nyembezi[ana], Rhubusana, Tyiwa, Bonga, Gabha, Oniwe, Sihlobo SikaTshawe, Hloml'phuthu lidala lineempondo.
* '''Dala''' (Mganu, Wanga, Dibandlela, Nteyi, Ciko, Yolasha, Jalamba, nkomo'zibomvu nezirhwexu).
* '''Deyi''' (Ncume, Cume; Cum; Wei; Wayisi; Bhangushe; Bhengu; Cebisa; Deyiso; Dei; Deii; Gabisa; Manzini; Mdeyi; Mtame; Hlathi; Hlabe; Mjoli; Makhoba, Mako; Xolo, Meko; Ngcolosi; Sengwayo; Mthwakazi; Jabavu; Nonina; Dlakana; Ngilana; Ndleko; Vezi; Ndeki; Murr; Nkuna; Mbokazi; Wushe; Khusi; Khusher, Sinyali; Phakwe; Pepu; Mphephu; Babalo; Phaahla; Phoi; Hambashe; Ham; Herr; Nkatha; Nkhatha; Gwabini; Gqwaru; Ngoni; Ngozi; Fusana; Geda; Phephu; Ndudane; Farru; Fini; Finini; Mbelani; Bhekiswa; Bekiswa; Qhakaza; Bekiso; Mase; Manci; Mancini; Noconjo; Zikhali; Mzungulu; Zungulu; Mzungu; Mphafane; Kheswa; Mphafa; Qamata; Qubulashe; Gqigqigqi; Duur; Diya; Diko; Xhonti; Ntoyanto; Xarru; Xhakaza; Xakaza; Shwawu; Mshwawu; Zotsho; Somdeyi; Sukwini; Mahoyi; Motsa; Zungu; Velelo; Valela; Phaala; Mtebele; Lambatha ; Nduli; Mbovu; Xoi; Xarr; Sarru; Soreh; Soi and Noma-Ndzo-Ndzo ka Phika'ne'langa.
* '''Mnkabane''' - Majeke, Mthwembotyi, Noqazo, Mayeye, Nduntsha, Nkomo zika Marhama, zika Ngxalenye, zika Khamanzana, unyawo zipinki noba zinentsente, uMthondwana, Mbuswana, Nywabelemntwini, mfaz'obele linye, uNkomo zakwa Ntleki, Mabandla ka Rhanjana, Mzilanto. Undlunkulu wamaNkabane use Dutywa kwisithili sase Taleni*"Lunga Mdunyelwa".
* '''Debeza''' – OoDebeza, ngoJebe, Nonyanya, Nongoqo, Mbeka Ntshiyini Bathi uqumbile, Khonkcoshe Mbokodo engava mkwetsho (These are royalty in the Amampondomse group. Their main concentration is in the former [[Transkei]], in Tsolo, Qumbu and Umthatha in the Eastern Cape).
* '''Dikela'''' Mqwathi, Bhlangwe, Yongose, Noni, Mfuyo, Ntswayibane Lindile Thuthani Mdantsane, AmaXesibe
* '''Dlamini''' Jama kasjadu zizi elimnyama nenkomo zalo ezmanqina amhlophe kukuwela inkonjane nethukela' (Sibakhulu; Senzeni; Gqibheto; Luku; Lukha; mesiMankuthu; Debesi; Vakasheli; Ndosile; Leki; Ndasuka; Mziyaso; Sokhanyile; Madinga; Susela; Ndosi; Mlotshwa; Ndabazabantu; Mpangazitha; Seku; Mabhida; Peleng; Sokhula; Shange; Nxasabe; Nkulukazi; Mkhiza; Mzizi; Sejamu; Sejadu; Jinineka; Mjele; Jaziya; Jali; Mawawa; Ngubengu; Sonci; Qhineba; Ndelekana; Nyathi; Ngwcabe; Ndasa; Fuleka; Sifumba; Ndlambe; Mjevu; Jevu; Jambasile; Ndalasi; Ntesi; Tyesi; Mbele; Ntume; Nibe; Mcube; Ngcobo; Gumede; Hoffman; Sesesako; Mbusiye; Hadebe; Sibaya; Williams; Buleki; Mtshengo; Nduna; Ntlanga; Mfolosa; Lefifi; Mpuluka; Zondi; Mjeleku; Sabani; Langasika;Khabazela; Nyuzwa; Fanana; Mbeko; Mbingwa; Ntokuza; Ledimo; Leremi; Manyathela; Mashile; Mashaba; Dhlamini; Ngonyama; Mkize; Nzimakhwe; Shenge; Ngwenya; Solomons; Khumalo; Sabelo; Kelso; Daniels; Mzimba; Mndzima; Msebendzi; Ntshona; Ndlovu; Mbeki ka
* '''Dodo''' yirha, mzondi, sambu ziyddd '''Dlomo''' (Sopitsho, Ngqolomsila, Yem yem, Vela bambentsele)
* '''Dontsa'''- oDludlu, oNoDlabathi, uDontsa ongena mafinyila, Intlanzi enkulu yase Mzimkhulu, Nyathikazi ka Luvuno, oBele lide linyisele ngaphesheya ngomfula, oSwahla, oMaphanga, oMntungwa uNdukuMkhonto, uShembe, bath' uDontsa akananyongo kant' abay'bon' uba igqunywe ngesbhadlalala so mhlehlo... Thupha lengwe elabonwa ngabathezi bentaba bathi bakulibona balithandabuza, uMagawula ngo jece abanye begawula nge zembe ...... ([[amaHlubi|Hlubi clan]])
* '''Dzana''' Dzana, Khatsini, Ncwabe, Nongalo, Ngxabalala, Swaz'ilobetha izifebe, Ngcofela, Nonunu, Dzan'ibedzu, Mkhuma omnandi njenge zambane, Mayeye, iBhaca, mabheka Phantsi njenge zambane. ''''''Mziwodidi Majiya'''''' (amabhaca)
* '''Dzanibe''' (Nqolo, Gaba kaThsayisa, Mntu wasemanzini, Ndzabedvolo, abakhibexonya-bengalaluki, ningayiqabi mpobovana nizawudlula nabadluli bendlela, Ndzathsane, Mahlambahlaletyeni, Nomvalo etc.
* '''Faku''' (Nyawuza, Thahla, Ndayeni, Ziqelekazi, Ngqungqushe, Dakhile, Mpondo, Hlamba ngobubend'amanz'ekhona)
* '''Fundzo''' (Tyani bude bongamel' iziziba, Mduma, Gabela, Mbulukazi, Sodladla)
* '''Gaba''' (Mgweba, Mngqosini, Mjobi, Thithiba, Cihoshe, Nozinga, Mnt'womlambo, Thikoloshe, Ndoko, Mbokodw'emnyama Kahili, Msuthu, Mfazi obelenye, )
* '''Gadluma''' (Cekwana, Ndulini, Gando, Tshutsha, Tyhopho, Mbomb'emfene, Izinto ezadla igusha zabelungu zathi ziziduli zethafa - AmaHlubi)
* '''Gambu''' (Memela, Msuthu Nontuli, Ngwekazi - AmaHlubi)p
* '''Gamede''' (or Gamedze) (Nogele, Skhutyana, Phosibe), Mzamani, Ngonyama, Silwa kaMasikani, Nomasi, Gele, Mphubani, Maqaqasi, Mbew'enkulu engahlungulwa, etc. [[Swazi people|emaSwati]]
* '''Ganu'''
* '''Gatyeni''' Nywabe (Mamali, ndondela,nkomo zibomvu nenkunzi yazo,Mshe,Nxopho,Tyelebana,Msengana, Niko,indoda uyivumi nepokoto, Bhobho,Tyelebana,ocubungu)
* '''Gcina''', Helushe, Xhamela Ncancashe, Magwebulikhula, Malambedlile, Nokwindla, Thyopho (Bahamba bepheth'isali – ihashe bakulifuman'emlungwini. The Gcina clan is originally from Lady Frere in the Eastern Cape. The amaGcina are thought to be kings of Lady Frere as they are the dominant clan. OR Amagcina Amarhula (Xhamela Ncancashe, Nogawul'ikhula, Malambayendle elambel'inyama yenyamakazi, nokwindla, uthyopho, uhamba epheth'isali ihashe ulifumana emfengwini, izinto zabantu abazibi koko bayazigcina, bathi iigusha ziziduli zethafa, ibhokhwe ngumnqabaza wehlathi, Isizukulwana sika Nomagwayi, umbon'obomvu wase mbo.
* '''Gcuma''', (Gcuma, Jola, Dzabela, Mayaba, Nonga yintombi, Malandelwa yintomb' ithi ndizeke.
*Maya, (mntungwa, mbuyisa,
* '''Mgebe''' (Ngobe, Ngaleka, Mkhasela Mduduma nje ngezulu, Bazindlovu, Holomisa, Mthembu)
* '''Godlwana''' (Nompunzi, Gcodi, Lusalu, Catala ka Qoyi, mbumbulu inye zingabambini ziyadubulana)
*Goqolo (Ntshintshi, Thanana, Tyebelangaphakathi, Mjoli, Sheya, Ganeka)
* '''Gqunu''' (Tshawe, Gcaleka, tshiwo, togu, rharhabe, mdange, ngconde, khawuta)
* '''Gqwashu''' gxiya, mvambo, lawu, manzini, ''uyabase , uyeye , unyembezana , usandlalanca , amagqwashu amnyama ne nkomo zawo zakwa nuse , ndotshayisa , siyaphi'' (with [[Khoikhoi]] ancestry)<ref name="curragh-labs">{{cite web|url=http://www.curragh-labs.org/research/sharing_cultures/personal-nm2.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20131003032037/http://www.curragh-labs.org/research/sharing_cultures/personal-nm2.html |archive-date=2013-10-03 |url-status=dead |title=Sharing Cultures: Personal Revelations: Ncedisa Mayeko|access-date=2015-07-04}}</ref>
* '''Gqwarhu''' – Deyi, omhlophe, Khawu, ngoszi, Mtabasa ka Dingana, cebisa
* '''Gxarha''', Cwerha, Vambane, Mahlahla, Siyoyo, Mlawu, Potwana (Mpodomise subgroup clan name)
* '''Hegebe''' (Mduduma, Ndala, Ngubengcuka, Holomisa, Ngwiti, Mkhaselwa, Bazindlovu)
* '''Jali''' (juda, Mpemvu, Ntlotshane, Mvetshane, Jonas, Tshira, Mabhala, Gwatshu - AmaHlubi)
*'''Jevu''' (tolo, zulu, mchenge, mabhanekazi, nonywaxhwa, vumbalempongo iyanuka inika ngoku nukiswa, maxhwabaxhwaba.
* '''Jola''' SingaMampondomise ngohlanga, ooJola, ooJoliNkomo, ooMphaNkomo, ooQengeba, OoNgwanya, Mhaga, nomakhala, njuza, sthukuthezi, sithandwa mhla kukubi, hoshode, hakaha, mfaz' obelel 'nye omabele made, oncancisa naphesheya komlambo (The royalties of the Mpondomise)<ref name="google2">{{cite book|title=South African voices: The way we travelled : oral history and poetry|author1=Zenani, N.M.|author2=Bhotomane, N.|author3=Scheub, H.|date=2006|publisher=Parallel Press, University of Wisconsin-Madison Libraries|isbn=9781893311718|url=https://books.google.com/books?id=pTaFDi1tNzMC&pg=PA22|page=22|access-date=2015-07-04}}</ref>
* '''Jwarha''' (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, Jwarha, Vongwe, Mtika, Mazaleni, Jotela, Khatiti, Mnangwe, Mayarha, Tiyo, Soga, Mnguyane, Mbelu, Ndabase, Bantw'abahle noba bapheth' izikhali, Ntame'nemida njengeye nkunzi, mabujwe'bhidlika njengodaka)
* '''Phalo'''
* '''Gcaleka'''
* '''Khawuta'''
* '''Khiwa''' (Qwebeda) (Khonjwayo, Chithwayo, Ngcekula, Ndzondela, Hlaka, Ngetu, Phoswa, Silwanyana, Makalanyana, Sikhehlana a Pondo clan)
* '''AmaKhonjwayo''' Isizwe noMnombo (Tribe Genealogy): Sizakuwubeka ngokokuzalwa kwabo, sithatha nje iintloko zabo, uChithwayo uzala uKhonjwayo, uKhonjwayo azale uKhiwa, uKhiwa uzele amawele elokuqala nguNgcekula elesibini nguNtsikinyane kundlunkulu wakhe (Great house) uKhiwa ezele uNdanya ekunene, (amaNdanya akhokelwa nguNkosi uVelile Mkono)waza kwiQadi wazala uTshizi, indlu kaTshizi ikhokelwa nguSiqukwana.(Inkosi eyayiphethe ngexesha lakudala ihlonitshiwe nguNgcekula)uNgcekula (iwele lokuqala) uzele uNdzondela, uNdzondela wazala uHlaka, uHlaka wazala uNgetu, uNgetu wazala uPhoswa, uPhoswa wazala uSilwanyana, uSilwanyana wazala uMakalanyana, uMakalanyana wazala uSikhehlana, uSikhehlana yena uzala uTatana. Ngoku singena kwinzala yewele lesibini. UNtsikinyane iwele lesibini uzele uMakhanda, uMakhanda wazala uNogemane kwiGreat House, kwiRight house wazala uThungana. Masiqale kwindlu enkulu, uNogemane uzele uGwadiso (Dumile), uGwadiso wazala uGodloza, uGodloza yena wazala uNtenteni, uNtenteni wazala uGobizithwana (uZwelidumile) waza ke yena uGobizithwana wazala uDumisani inkosi enkulu ephethe isizwe samaKhonjwayo ngoku. Kanti ke uThungana yena wobunene buka Makhanda uzele uSithelo, uSithelo wazala uPhonyela, uPhonyela wazala uMakhizinyani, uMakhizinyani yena wazala uHlathikhulu, uHlathikhulu yena uzala uThulani.
* '''Khumalo''' ( Mtungwa, Mzilikazi, Mzilakazi kaMashobane - Mntungwa shows associations to early Hlubi and Ndlovu), Mntungwa, Ndabezitha, dibandlela, imidletye, noyila, sichaba, oomadibanisa indonga, ah! Ndabezitha
* '''Khumalo''' founder of the AmaNdebele, Mntungwa, Ndlovu
* '''Khwetshube''' (Xhanga, Ngcawukana, Thamse, Bipha, Bhongxa, kaXhanga; Mhlang'olal 'intake Kaz' utshile nje zolala phi! Ndlu kaYokazi. (Mabude, Ndelemane, Detshe, Njenjani) (Isiduko sakwaMpondo)
* '''Ngconde, Kwayi - Gando - Ziko''' (Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, Tshawe, Ngcwangu, Sikhomo, Togu, Ngconde, Gandowentshaba, Nciba, Phazima, Noyi, Phuthise,Gciniwe,Makhaphela ,Nduku zomsenge zikhaphukhaphu kodwa ziwubetha umkholwane ulengalenge)
* '''Madiba''' Dlomo, Yem-Yem, Sophitsho, Ngqolomsila, Vela bambhentsele, Tubhana, Qhumpase, Ntande, MThembu, Ncikoza, Mtshikilana, Malangana, Bhomoyi.
* '''Madiba''' (Mthikrakra, Ngangelizwe, Dalindyebo, Joyi, Jumba, Sabatha, Buyelekhaya)
* '''Maduna''' (Gubevu, Nokhala, Jiyana, Tiba, Matoetoe, Msuthu, Sjekula salakulandela, Umnt'abesi gejebe nkomo sekhona, malobola gesegadana, Umnt'owaw'edakeni kwathi nqa abantu - Hlubi)
* '''Majola''' (see Jola)
*'''Mambi''' (Nxontsa ka Xesibe, uBhulingwe kuvele imamba, uNtabazikude zikuMganu, Mntshontsho uSabela uyabizwa emazibukweni)
*'''Mhlwane''' (ozibula, AmaHlwane, oMkhaliphi, oSigayela, oMasabisa, Nontsiya, oShlahla somnquma sigawulwa sibe sisahluma, osthebe sibanzi sisikela amavilakazi Lubelo Mdabe)
*'''Manci''' (Mbali, Wabane, Tshitshis'intaba, Mdludla, Zinde Zinde Zinemiqala)
* /'''Hlanga''' (Hlanga, Nobetha, Mqiya, Mndlovu, Mntada, Xhinela, Maleku, Nxeko, Dlangamakhandlela, Yokhwe, Maphuza, Mgweleta, Zilenzi, uMfaz'obelenye phesheya komlanjana) Thembu clan *'''Masiba ''' Nyawuza, Mhlongwane, Jesese, Mlaza.
* '''Matshaya''' Mbathane, Xesibe, Mkhuma, Khandanyawana
* '''Mbanjwa''', Gebane, Mpethwane, Gubulundu, Nongoma, Ntimela, Mhlabeka, Mantiyantiyane, Hlubi
* '''Mbatha'''
* '''Mbongwe''', Mbuyisa, Mvemnyama, Khoza, Sondisa, Mathobela, Nqalela, Ndimande ka qaqaqa, Sigudu sebhokhwe, Sandamela, Ndawonde, Madas'elangeni, Nkob'aziphekwa ngamavila ziphekwa zizikhuthali - AmaHlubi
* '''Mbotho''' Mbotho, Mazama, Mtshikilana, Myalo, Fulela mfaz' olivila kuyanetha, Sibasa manzini kuvuth' umlilo, Nyawo zibomvu nokuba zinentsente, Ntsindane, Malala nentombi ivuke ithi ndizeke, Sibasa Manzini kuvith’umlilo, Thoyane.
* '''mNdlane''', Tutuse, Nomdimba, Ntlokwan'ibanzana. Basisizukulwana sakwaMThembu*
* '''Mdlangathi''': Mome mome Sirhama Somntwana, Juta, Ngwenduna, Mencwa, ntshozina, Nobhedu, Ntaba ayikhonjwa ikhonjwa Ngamadlangathi odwa, Nyonyoza ka Nyinywa, Nyame'enja eyafel'emfuleni yeza ngokunuka elalini, Ntlangwane, Mkhobela, Bhalangile ka toto, mth'ugawlwe ngabangangaye ngamapilinya, u-hagu hagu ndibolek'umbombo ndiqebul'amafusi ndakuph'iingqweqwe mhla ndafula, nzipho zekati ziyi nkcalankcala zithul'ibhekile yetiki ixhonywe emahlantini ob'hlanti, mfaz'othakathayo ubonwa ngeempund'uxweba xa kbanda, ndakthum'ebhisdolophu walibala kusel'iti enempukane, mbembe ka mahlalela, u juba lalal'emthini ngokuzbonakalisa, nkunz'emnyana bakhuz'ukuhlaba ngoba zonk'izizwe ziyzwil'ukulila.
* '''Mfene Lisa''', Jambase, Hlathi, Msuthu, Buswayo, Canzi, Sanzanza, Uzango'mva Eliweni, Uyibeka Elityeni Ityiwe Zimbovane.
* '''Mgiqwa''', Magele, Thotywayo, Jikijwa, Mvaba, Nkosana, Tshobo, Ntshinga ka Khwaza, Ntiya, Bambani
* '''Mhaga''' ( Jola, noSabe, Amawel'ukuzana, uQwetha no Gqubushe)
* '''Miya''', Gcwanini, Munja, Sibewu, Sijekula, Salakulandelwa, Maguqa agalele njenge ngonyama, Malebomvu, Rhengqwa, Mja
* '''Mjoli''' (Deyi, Shishi, Qubulashe, Wushe, Ngilana, Nonina, Bharhuzi, Fusani, Khusi, Bhedle, Mpulana, vebi, Zulu)
* '''Mkhwane''' -Mwelase, Sigasa, Ntukela, Mlalase, Cikilili, Ngwekazi, Mqingwana - AmaHlubi
* '''Mkhwemte''' Dabane Sgadi Meka Ntwentswe Fulashe Nojaholo Ncibane Qhanqolo Ntlokwenyathi Ngququ venge
* '''Mngxongo''' (oNtsundu, oYem-yem, oVelebem'bhentsele, oZondwa zintshaba zingazubenza nto, oSophitsho, oMadiba, oNgqolomsila, oDlomo, oMthikrakra, Qhayiya (Descendants of the AbaThembu, see Madiba, Dlomo, Mmaya)
* '''Mmaya''' (oYem-yem, oSophitsho, oMagwa, oNgqolomsila, oBhomoyi)
* '''Mlambo''' (Hlubi, oMbinga, Onoxhaka, oDladla, oLubisi, oSenene, Mlambo ongawelwayo owelwa zinkonjane zodwa pho nazo ukuba zinempiko) siszalo sika Gxiva
* '''Mnganga '''(ooKrila, Thangane, Mbamba, Bhodl'inja, Ngcondozimhlophe, Mgquba)
* '''Mpangela''', Mvinjwa, Rhoshana, Ndlazi, Dlomo, Sibetho, Magwala, Gwadzi elisilika bubuhle, Oogudlilwandle bade balifanela. AmaHlubi
* '''Mpehle''' : Cabashe, Dikane, uVete, Notyedo, Goc' iNyonga, Masila, Nkomo z'bomvu (a Mpodomise clan name)
* '''Mpemvu''' : uJali, uJuda, uNtlotshane, Bumela, uNgciva (a Thembu clan name)
* '''Mpinga''', Mawawa, Mbala kaNkqoshe, Mpondomise, Ntose, Ntomntwana, Ngwangwashe, uSenzwa, Sineka, Mbetshane, Hlahla lamsik' umntu es*ndeni, Ngceza, Sintila, Nyaw'zinoshukela, mzukulu kaSityulu, kheth'omthandayo, Mawawa, yazi b'inobaya ifanelwe ngabafana): the clan of [[Enoch Sontonga]], author of "[[Nkosi Sikelel' iAfrika]]", part of National Anthem of Republic of South Africa.
* '''Mphuthi''', Nyathi, Msuthu, uRhahla, Rhabani, Tsiki, Nhose; Oogaxel’umbengo, boya beNyathi, Amathol’enkomo zikaNyathi, abeSuthu, ebePhuth'ephuthini! Oozishuba zimdakana phesheya komlanjana wegqili, Izilwana zona zehla ezintabeni zokhahlamba ngeziluluthwana, sithetha ngenzala ka Nose (Nhose) kubafazi bakhe abathathu kuMawushe ewe uMatshezi naye uMamhlwane. Esikhoyo isikululwana sesabo OoQhaziyana, OoGeorge kwa noLanga iinkulu zakhe. Ziintsuthu zaseQuthini (Sotho) ngokomlandu kodwa ngenxa yemfuduko zokhokho bafumaneka Eastern Cape kuTsolo kwela maMpondomise eMcwangele [amaMpondomise ngokuma] “Nje ngoko namagama ezixela ziintsuthu ezi ngobuhlanga”
* '''Mqwambi''', Ntu, Hlanga, Langa, Mnguni, Ngoni, Malangana, Nkosiyamntu, Nkosiyane, Xhosa, MQWAMBl, TSHAZIBANE, HOLOMI, SOMJEMBU, JELWAYO, TYHALA, MPAKU, NTSHINGOLO, DUBANI, MANANA, NKWAZI, MANYHANYHA, BHONGA, BHANGQA, MAROLOMA, SAHLUKO, NTSUNSWANA, MAGUDUMANA, INTO EZINEZTHENDE EZKHULU, INTO EZAPHUMA ZABHEKE’NGQINA ZABUYA NETHAMBO LE BHUBESI, IMBIZENYAM’ISEMLANJENI, INTSIMBEBOMVU, GAGALAGAGA, NYAWO ZINENTSENTE...
* '''Mtakwenda''' (Leta, Libele, Tyebelendle, Ngcwadi, Kwangeshe, Mentuko, Mboyi, Solizembe)
* '''Mthunzi''' (Nyukwana, Homposhe, Njifile, Ntibane, Pepepe, Nkayi, Thambo lihlab'elimzondayo, Qabel'eliweni, Mthwakazi)
*'''Mtshengu -''' Ntshantsha, Mfudukwana, Mbhabhama, S’khalaze, Sketekete, Dlelanga, Nofleyithi ayibethwa - ibethwa ngabayaziyo, Goqo, Mzimb’okhalimali uthi khelekenkce
*'''Mtipha''' - Bhayeni, Sodaka, Yiwa, Manzimade angango Lwandle, Mkhonto ka Lusiba, Njubela, Tshewu, Tyutyutyu, Lalo, Hobo, Ndab' enyamakazi, Nambethafa, Ngubengwe, Jongisilimela, Gwaba, Sifuba sibanzi, Ngcola, Mbhobho, Zakude, Nqeno, Nzilane, Ngqakayi, Tshiwo, Tshengutshane, Skhumba senyamakazi, iNgwe' betha ngomsil' emanzini, Skhakha sentong' owel' ezizibeni, Ngonyam' eyajonga zathoba zonk' inyamakazi.
* '''Mvulane''' (Khetshe, Ncilashe, Bhayi
* - Separate from the amaVundle)
* '''Mweli''' (Jili, Msingawuthi, Ngqambela, Masengwa, Gqagqangana, Thukela, Mchemane, Sibakhulu, Mkhont’ obomvu, Ntlangwini's enebatha yaseMakhuzeni), AmaKhuze
* '''Myingwa''' (Ndzelu, Blose, Shinga, shoba shobane I shoba le ndlovu, oma jojobela bathi Akutshingi thina kutshinga isibongo)
* Shinga bathi Akutshthina kutshinga isibongo, o jojobela) ingi
* '''Myirha''' Mzondi Sampu Ziyeka (Ithambo lenyoka lihlaba elimzondayo)
*'''Nala''' (Ngqume , Mpembe, , Nojakadelana,Osibhekuza,Ndokose ozila zimkhonto zimangqangqase, inkomo enhle yaphiwa amaNala nobuhle bayo, osibhekuza , bona abaphembela umlilo emanzini uvuthe, omakhanya ehlungwini kuhlwile : '''amaHlubi'''. Uyokubafumana phesheya KweNciba, ikomkhulu LiseNgcobo. Bakhona o-''''''Avile Bantwini'''''' eGcuwa kuNdabakazi,kwilali yase Khobodi . Ahhh Inkosi Madoda.'''Amaxhosa''' ke lawo. '''Ndokose akanatyala noba watya gush'mntu''' )
* ''' Ncuthu, Mzangwa, Khwalo, Mlanjana, Songobese, Nkume'''
* '''Ncobeni''' (Mthunzi, Gema, Sibakhulu, Thabethe, Dlekedle, Tiba, Khuze), AmaKhuze
* '''Ndaba''' (Tshibase, Bhadela, Mntungwa, Nonunu, Nomangcangca, Nogubel'egoduka, Nzipho zimnyama kukuqhwaya, Nkuluka, Dzujana, Choboka nje ngomkhuma woThukela, Nyawo zimhlophe noxa zinodaka, Ntombezintle nabayeni bazo, Bharuza, Manyuza, Njujane, Nothuli, Nomangcangca, Mvelase, Magutywa, Mgubo odliwa ngabahambi bendlela, Mntungwa ombulazi owadl'umntu emyenga ngeendaba, Nompundwana zincinane yanga zingongiwa linunu entle engadli mntu, Khand'iyeza etyeni, Ngabaphakela umyeni esithebeni kuba besonga amazimba, AmaHlubi)
* '''Ndala''' (Ndala ka Momamana, uMncotshe, Msunu Sdumbu, Thole, Ngxunga Smukumuku, Ndithinina, Ntombi ubentseleni inkomo zimkaje)
* '''Ndila''' Ndila, Nyezile, Qangaza, KaNgqili, Ndlwan'inisematyeni, Ndulin'Ophezulu, Mndini, Fulela Kunetha/Fulela Kwanetha, Tshunguza, Cekwana, Gadluma, Tshutsha, Simnde, Mtshakazi, Phaphu lengonyamam Jamel'jekeja, Msili kaNonceba, Roqolombashe, Nomatsinyane, Nomathebe, Mpondimise
* '''Ndlovu''' Nkhosi, Mntungwa, Dlamini, Hlubi, Masoka, Musi, Sikhosana, Mhlanga, Nkomo (Sidwaba)
* '''Ndlovu''' Gatyeni, boya benyathi abusongwa, ndlovu zidlekhaya ngokuswela umalusi, zoluswa yintombazana uDemazane
* '''Ndlela''' (sibhekuza, nodabekhula, nodada, nala, AmaHlubi Amahle)
*'''Ntsethe''' Zakane,Sabelo, valela amadada kubha engena nkomo, Gwintsa, Ndindwa, Ngcwina, Bhotwe, Mfaz'obelelinye ngaphesheya komlambo
* '''Nduli''' (Bhoma, Phutha, Mayoli, Bhodwayo, Mqula, Nkcala, Mbombose, Qiya, Nditha, Cabekancidisi, Silandas’iyingcangula, Mkhont’uyimesi, Sonkazothuthu, Sikhumba senkomo siyasongwa siyasombuluka)
* '''Ndungwane''' (Bhejula, Velabambentsele, Yem yem, Bukhali bentonga, Sophitsho, UKrali, uSoze, Ngibiselwano, Isagweba esavala iindonga kukubi, uSandla senkosi, uMsimelelo, uNgqolomsila, Buhle bendoda ziinkomo, Themba lamagwala.), Dlomo, Sophitsho, Ngqolomsila, Diya, Mngxongo, Abathembu descendants,
* '''Ndunu''' (Maphini, Makhetha, Mrhali, Phoyiyane, Twabu)
* '''Ndzaba ; Msuthu''', Bhili, Mancoba ,inkomo zika '''Majozi''' zika '''Mwelase''' zika '''Mbuzini''', Vangane, Nkonyeni, Sishuba Ngajuse mabandla akwa '''Mqhamo''' akwa '''Rhawuza''' mabandla akwa '''Gasa''', Besuthu abanesishuba bokhokhozela njengefu lemvula bewela uThukela, into ezehla ezintabeni/ezinkahlambeni zishubele ngenqatha lehashe( '''Magqagqane''' '''Msuthu''' odla amahashi wohlanga lwaseLundini)... '''amaHlubi''' KZN
* '''Ngcitshane''' (nkwenkwezana, mev'amhlophe, Qam, Tshaba sikungene, Dwabadwaba Rhasibe, Schume ka Schongoma, Ndanisa ka Mkhahlela, Mhlanga ka Mhlongwane, Nocubul'inyama ngozipho isitshetshe sikhona, sithebe esimananga-nanga sokwaphulelela intlala yethokazii Ahh!! Thole Lesilo)
* '''Ngcwangule''' (Mpondo clan name, Tita, Phelwani, Nqashiya, Sikhuni somga nesomthole, mfazii obelelinye owaliphosa pheheya komlanjana bahlutha bonke abasemangcwaguleni, ntombi ziyamlilela zithi Bhuti usishiyela ntoni sikhuthanda nje, Ntombi zithi ndizeke Bhuti noba awunankomo, umntu awagwazumntu emasendeni
* '''Hlongwane''' (Hlongwane is the royal family name of AmaNgwane) Hlongwane, Sangweni, Mtungwa, Ngwane, Ngwadi, Tshanibudekansele, Masumpa) The groups that break away from Hlongwane are Sangweni, Tshani/Tyani, Masumpa, Zikhali, Khanyile, Tunyiswa/Thunyiswa, Ntsimango, Khondlo, Sono, Mzamo, Kobese, Mphayise.
* '''Sangweni''' (The Hlongwane Royal Family is also called AbakaSangweni)
* '''Ngwane''' (Hlongwane, Sangweni, Mtungwa, Ngwane, Ndabezitha, Ngwane Ka Ngwadi, Masumpa, Masenga sileke, Nduku Zinobulongwe, Masobuza, nina besizwe sikaMatiwane, usozisela kaMasumpa noTshali, nina bebutho likaSangweni, Zikhali ezingalingani nezamaxhegwana, Mphayise. Battle of Mbholompo, Thunyiswa, S.E.K Mqhayi)
* '''Ngxabani''' (Meyiwa, Rhibela, Bhabha nomhlehlo, uMdatshi, ubodi kaNcokazi, Nontwenja yinkongolo, bebal' iinkomo nje thina sibal'iinkwenkwezi)
* '''Ngwanya''' (see Jola)
* '''Nkomo''' (Ngubeni WaNkomo, Luvuno, Jele, Mntungwa, Ndabezitha, Sidwaba)
* '''Nkomo''' (Mrhaberhu, Nkumbuzo, Golela, Magajana, Malinga - wena walinga ukupheka inkomo ngembiza ka nopotyi, Mafinyangolwimi, Mkhont' ozilolayo, Mntungwa, Yengwayo)
*'''Mtshengu''' (Ntshantsha, skhalaze, unomfudukwana, umadlelanga, unoflethi ayibethwa ibethwa babayaziyo.)
* '''Nkwali''' (''a Hlubi clan name'': Bhukula, Mkhwanazi, Nkwali yeNkosi). The Nkwalis were born ebukhosini (kingdom) buka Ndwandwa and they were famous during the rule of Dlomo the Hlubi king. Nkwali originates from Mkhwanazi. Nkwali joined the amaHlubi tribe. Nkwali gave birth to Mlabatheki who gave birth to Bhukula. Same as Bhukula, Maphela also comes from Nkwali. Maphela ''(Hlubi name for cockroach)'' got the name because he was so wealthy that his wealth was all over like cockroaches (abundance).
* Abakwa Nkwali bazalwa ebukhosini, kunjalo nje baduma kakhulu ngolawulo likaDlomo. UMlabatheki wayengumfo wakwaNkwali; yena uzala uBhukula, lo ufungwayo ngabo.
uBukula ngulo wamisela uNtsele kubukhulu bamaHlubi, gokusuka amkhelele amanzi ngophondo ukuba awase kuise-mkhulu uDlomo.
AbakwaMaphela isekwa ngabakwaNkwali. Balifumana eli gama kuba ubutyebi babo buska banyakasela ngokwamaphela, kwaba se kusithiwas ngabakwaMaphela.
"Ngabakwa Nkwali Bhukukala Mkhwanasi, Makhwanasi amahle, amaHlubi kaShamase Nkwal’ enkosi,
Enyon’ engadliwa ngabafokazana idliwa ngamakhosi.
Ngabakwa Buz’ elikhul’ elagedl’ umhlanga,
Kwavel’ amaBuz’ abuzwana.
NgabakwaNongubo-ntloko.
Abanye bazitetil’ abanye bazithwele.
Inkwali yintak’ engcondo zibomvu
Edla ikhethe lomfula
isihlobo sobugotsho
isihlobo sobuwanguwangu
uMosulelwa ngamafutha inyama engayidlanga
uMntana akafani noyise angalivezandlebe
intombi ithi ngizeke noba awunankomo
Mthulukwa lowathulukwa entabeni njengengqatha zempundzi
Bhukula,
Mkhwanazi,
Nkwali yeNkosi
Shamase
Somlomoti
Spheshu
Madubandlela
Mkhwanasi
Msuthu
Sokhethabahle
Somkhele
Mtubatuba
Dlangezwa
Phalane
Mntongenankundla
Luvuno
Veyane (Velane)
Mayanda (Malanda)
Masukumbeya (Mashukumbela)
Nzama kaBelisi
Magcoba
Mhabahaba
Sontuyi (Sontuli)
Gagisa:
(source: IZiduko zama Hlubi, ibhalwe ngu Henry Masila Ndawo. Published by Lovedale Press, 1939. Found at Rhodes University Library).
[Last updated 12/03/2013 nguNkwali, uBhukula, uThando wakwa Mjebeza kaNokuni (nomaMkhuma) ozalwa nguMsithi (noMaTshibase) yena ozalwangu Delihlazo (noMaDlangamandla, intombi yakwaNgoyi kuNgqwela), uDelihlazo ozalwa nguMjebeza eGobozana eQonce.]
* '''Nozulu''' (Deyi, Kheswa, Mpafane, Mchumane, Mpangazitha, Macocobela, Mzimkhulu, Ndokoma, Dosini, Thukela, amaHlubi)
* '''Nqarhwane''' (ooZiduli, ooHintsabe, ooMaqhula, ooHlabilawu)
* '''Ntlane''' (uNtlanga, uNqabashe, uMdingi, uHlwayela, ooMpilo, ooMkhondwana, oobhal'esendeni ngonqaba kwephepha, ooGcuta, oSinje, oomthwa kaSihula, amawele ukwezana ancanciswa apha nangaphesheya)
* '' Ntlangeni''' (Nkomo. Mafinya ngolimi, Mntungwa, Yengwayo, Rhaberhu, Marhewula ntaba, Nzipho zimnyama kuqhwayana, Magajana, Malinga, Wen'owalinga ukpheka inkomo ngembiza kanopotyi, Golela, Nkumbuzo, Siqgwabana, Mkhont' ozilolayo)
* '''Ntshilibe''' (Bhanqo, Ndize, Langa, Mdumane, Bobese, Gawul'abathakathi, Nqambodada, Nyokony'elinyam'enyameni, Ntshontshololo, Mgcaleka, senior Counselors in the Xhosa Royal House, "ama andina tata ndizeke ndingowakho".
* '''Ntshiza''', Rhadu, Gubhe, Nakazana, Simelela, Mbamba, Qwangqwa, Manqashe, Ngonyama, Malilelwa ziiNtombi zithi bhuti ndizeke andinabazali, Mpumlo-Nkulu, Bhayi Ka Mcetywa
* '''Nxasana''', Thaba, Dunjane, Skhonza, Gazo, Mkhiwa, Totoba, Malilelwa zintombi zithi "Bhuti ndizeke andina mama andina tata", Gqunu kaNomphakatshane, NoMbhekela, Malunguz' udonga andulukuwela
* '''Nxotwe''' (Gabazi, Qamkazi, Mfuza afulele okwelifu lemvula, Mpondomise)
* '''Nxuba''' (Mduma, Rhudulu)
*'''Nyase''' (uMduma, uBhobhoza kaMgqiwane, uNothintwa ongathintwayo ungamthinti lo mntwana uzakukuxaka, icala lenkomo emdaka, uNdzabela, uNtsebeza, umfaz'obelelinye oncancis'okungaphetsheya, uFenjana kafebana ogangathel'abanye bedl'ubomi, oonoshukumis'imivalo, oohombe...Found in Ntabankulu and Lusikisiki, petsheya kweThina, phetsheya kweTsitsa, phetsheya koMzimvubu [AmaMpondo]) ongathintwayo ungamthinti lo mntwana uzakukuxaka, icala lenkomo emdaka, uNzabela, uNtsebeza, umfaz'obelelinye oncancis'okungaphetsheya, ofenjana kafebana ogangathela abanye bedl'ubomi, onoshukumis'imivalo, ohombe .. Found in Ntabankulu eDumsi, eMacwerheni, Lusikisiki, phetsheya kwe Thina, phetsheya kweTsitsa, phetsheya koMzimvubu)
*'''Nyathi''' uMsuthu, uMphuthi, uRhahla, uRhabani, uTsiki, uNhose; Oogaxel’umbengo, boya beNyathi, Amathol’enkomo zikaNyathi, abeSuthu, ebePhuth'ephuthini! Oozishuba zimdakana phesheya komlanjana wegqili, Izilwana zona zehla ezintabeni ngeziluluthwana, Nje ngoko namagama ezixela ziintsuthu ezi ngobuhlanga” sithetha ngenzala ka Nose (Nhose) kubafazi bakhe abathathu kuMawushe, uMatshezi naye umaMhlwane. Esikhoyo isikululwana sesabo oonyana neenkulu zakhe, uQhaziyana uGeorge kwa noLanga. Ziintsuthu zaseQuthini (Sotho) ngokomlandu kodwa ngenxa yemfuduko/ mfeguza zokhokho bafumaneka Eastern Cape kuTsolo kwela maMpondomise eMcwangele [amaMpondomise ngokuma]
* '''Nyawuza''' (Faku, AmaMpondo nation ruling family name, chiefs including Faku, Sigcau, Bokleni, Ndamase)
*'''Nyosi''' (Khwange, cesane ndabazana nyosi, jokweni, nodala, khwange, zalamzi, ntunwana, ntozakhe, dlula, cuba, mbewana, ntimela, msuthu, cesana, nophungula, maswakuza njengenyamazana, mbona obomvu, abantu abathunda enkundleni, kuvel' ithokazi lenkomo nyos' eneqeba ngaphambili, ayilum'iyahlangula, baphakuli beenyosi eziphezulu, ngoba eziphantsi ziyabasinekela khwange lenkomo, babangalithena liyabhebha)
* '''Nzotho''' (Nyelezi, Maphongo)
* '''Mqadi''' Qadi, Ngcinase, Ngcwina, Mpondomise, Mdlana, Mbaba, Mbinyashe, Maphilakuzenzela, Gongqa, Ngxowazimdaka Kugcwalimali, Wungushe, Mabiyangomgquba Amahlahla ekhona, Deku, Qushwana, Malaleqhingen'avuke Necebo
* '''Qhinebe''' – Gqugqugqu, Zithonga-zithathu, (clan of Wonga Guntu, born 6 June 1912) Phalela owazala uSunduza, uMkhomanzi, yena wazala uMlunjwa, Haha, Duka namahlathi, nkonjan' émnyama edlal'émafini, amaGorha ezwelethu.
* '''Qocwa''' (Deyi, Zikhali, Mazembe, Jojo, Tiyeka, Butsolo Beentonga Mbizana, Mabombo, Ngcolosi)
* '''Qoma''' (Qomukuyitya, ooMvand'inyama, Nyohela, Nwaba ndikwenze, ooSigqo, Sisiqobo eso)
* '''Qithi''' (Ndinga, Nkomo ayizali izala ngokuzaliswa, Yem-yem, Sopitsho, Ngqolomsila, Velabembhentsele, Zondwa, Thembu)
* '''Qwathi''' – Iinkomo zikaXesibe, zikaJojo, zikaMtshutshumbe, ogqaz'indlel'ebhek'ebuNguni, Dikela. (The amaQwathi are not a clan but an independent nation founded by Mtshutshumbe kaMthetho who split from the amaXesibe nation and settled in the Mqanduli area in Thembuland some 350 years ago. Later they settled in their present capital of [[Ngcobo|Engcobo]] during the reign of King Dlomo of abaThembu, about 1680. This small but fiercely independent and anti-colonial nation divides into several clans: amaDikela, amaTshaba, ooSdindi, ooBhlangwe, ooBhose, amaNzolo, imiNcayi, amaNtondo, amaKhombayo, ooMkhondweni, amaVumbe, ooKhebesi, amaBangula, amaDumba, ooMhotho, ooCakeni, ooBhabha, amaMvala, amaDabisa, ooS'ximba, etc. Prominent chiefs include the anti-colonial Stokwe ka-Ndlela, Dalasile kaFubu, Fubu himself (who fought and killed both Rharhabe and his son Mlawu in 1782, defended his capital and defeated [[Madzikane]] of the [[Bhaca people|Bhaca]] in 1824 and Matiwane of Masumpa Ka Tshani of the AmaNgwane at the Battle of Mholompo, Zwelakhe (present chief))<ref>[https://web.archive.org/web/20131213000000/https://web.archive.org/web/20131213103314/http://eprints.ru.ac.za/1751/5/Ndima-MA-ch8.pdf The origin of the Qwathi] {{webarchive |url=https://web.archive.org/web/20131213103314/http://eprints.ru.ac.za/1751/5/Ndima-MA-ch8.pdf |date=13 December 2013 }}</ref>
* '''Rhadebe''' Mthimkhulu, Bhungane, Langalibalele, Dlomo, Hlubi, SingamaNgelengele, sisi sizwe esizi mele. Sithi amakhosi kwisizwe sama Hlubi.
Ndambe; Fafa; Rhudulu; Teyise; Mfunguma; Goduka; Sandali; Thole; Ncayiyana; Thetho; Holomika; Jambase; Mthimkhulu; Ngqeleni; Mkhence; Mafahla; Joseph; January; Mphela; Ndumazi; Bhaziya; Ncuthu; Rheme; Jayiya; Zusana; Ngwana; Molomeka; Malema; Fandesi; Sethima; Sidima; Ngconde; mkhabela; Ncusamba; Mfikazwe; Masinga; Msiza; Yawa; Yaso; Ohoiwa; Qoqoba; Ntsunde; Bandezi; Mqikela; Mqhayi; Mkabani; Sonto; Mai; Vrekke; Damane;Jiyaso; Ntsima; Ndeze; Zenzile; Maphanga; Zuma; Jombose; Ndayisa; Ndila; ndzimande; Bhodlo; Mzimkhulu; Mbotho; Doseni; Dosini; mMqinase; Coko; Vilane; mzoyiyana; Mzozoyana; Tuni; Tau; Baloyi; Valoi; vabooi; Booi; Saliso; Mndima; Mdingi; Ndlobeni; Ndlovukazi; Ndaba; tshaziya; tshaka; lembe; Nemba; Lemba; Bhekuzulu; Bhekezulu; Mantantayise; Sesulu; Sisulu; Ngiba; Ngidi; Goreh; Ngcandana; Mtsamai; Bereng;Tsaitsai; Ncede;Zukulu; Mkhonde; Chitwayo; Ndengane; Feketha; Ndala; Bhubesi; Lamaani; Ndrishan; Drouze; Fulmake and Solika ka Ndebela Mande; Makubalo
* '''Rharha'''-(Rharh'orhalayo ongarhaleli nto yamntu, Nokhwel'thole, Vuyani, Ndulwini, Tshwentshwe, Mfaz'obele'linye phesheya komlanjana)
* '''Rhoyi''' (Ntanzi, Dedeza, Mhlambiso, Sakhele, Ndima, Ndzube, Nzimande, Masoka, Mzimkhulu - amaHlubi Amahle)
* '''Shweme''', (Shweme, Limakhwe, Zilamkhonto,Nolundi, Nogqagqa, Malilelwa Zintombi zisithi bhuti ndizeke, Soyingwa)
* '''Sithathu''' –means 'third', the third Khoi-khoi ancestry clan, the two other ones are Gqwashu and Sukwini– oChisana, Khopoyi, Ndebe, Hasa, Lawu]
* '''Skhosana''' AmaHlubi (Skhosana, Musi ka Mhlanga, Ndlovu, Mntungwa, Dlamini, Ntuthwana eyabikela izizwe nezizwana ngoSkhosana, Musi ka Mhlanga ayihlangani ihlangana etla kwesithebe, Novaphi, Mntungwa, Thukela, Suza, Mpafana, Ndebele) by Andisiwe Volwana also by Athi Bahle Monakali
* '''Skhoji''' (A group of Xhosa speaking people who mainly occupy the small town called Tsolo on the Tsitsa valley. They are the direct descendants of a Scottish man by the name of William Saunders who befriended a Xhosa girl and later had issue.)
* '''Shiya'''
*'''Siyagalala'''
* '''Sohobese'''
* '''Sonani''', ntshiza, phokela, ntshantsha ka- mpisi, bhovula zime nkqo, into'ezawela umlambo nge peni, omazanenkungu, imvula lubabalo kuzo, umabuya, umhlab'ohlul' abafokazana, usndindindi, mfazi omabele made owancancisa amawele ngaphesheya komfula wase leng
* '''S'thathu''', Chisana, Ndebe, Khophoyi, AmaLawu, S'dwashu, Nkomo ezibomvu ezimnyama ziyatyiwa (AmaGqunukhwebe clan
* '''Sukude''' (Mkhondwane; Gxarh’eliphezulu; Mancam’iinkomo ethenga iyeza kuba ngugqirha wamaMpondo; Umfo olal’ebanjiwe kodwa avuke kusasa engenatyala; Sikhonza esikhonz’ufaz’obele linye phesheya komlanjana; Zika Hlambangobubende; Zika Mthwa ka Sihula; Zika Gxarha; Zika Gxarheliphezulu; Zika Sitshwili; UNontwemnandi; Izibaya zika Santsabe; Umthondo omhle ozala amakhosi; Mbokod’ebomvu yokusil’ucumsi; Rharh’orhalayo engarhalel’izityalo zabelungu (Mpondo clan name)).
* '''Sukwini''' (with Khoi-khoi ancestry) – [Deyi, Chwama, Lawu, Dibashe, Tik'ayivumani nepokotho, Somda, Somchiza, Ndlela, Ndlakhwe, Lubisi, Nja-bomvu, Sandlala-ngca, Ithole loMthwakazi, Nobinye masiyixhele Zininzi entabeni, Bhunguza yintloko, Mvaba yiketile, Zazi ngezulu].
* '''Thangana''' (Krila, Mtengwana, Rhaso, M'bamba, Bodlinja, Gobingca)
* '''Thiyane''' (Zengele, Ngele-ngele, Mahlangabeza owahlangabeza iNkosi isiza ngobuso ezweni, Nonkosi, Zulu, Buhlungu Benyoka, Nomphumela, Mpundwana zincinci zingazingongiwa, amaHlubi)
* '''Thole''' (Gqagqane, Buzini, Ndlangisa, Mzimshe, Lwandle)
* '''Tiyana''' (Tshulasi, Nongqwangile, Mbambalalana, Sigquma-Nkungwini kutsho kothuk'izindlwana, Nhanhi, Mpheke, Mlamb'okhal'iintaka) ubukhulu becala esi siduko sifumaneka e[[Mqanduli]] nangakwicala lase mpuma kumlambo uMthatha (the clan of Bonke Xakatha "Aah! Zwelobuntu").
* '''Mtolo''' (Tolo, Nongwadla, Mchenge, Bhanekazi, Ngwenyankomo, Dlangamandla, Zulu, Masali, Mfingo, Amajubantlantsi, Vumba lempongo liyanuka, Nozinja ziyakhonkotha, Kuba zithi : "Hawi! Hawu! Hawu! Xa zibon’umnt’ozayo, Nozinja ziyafulathelana, Kanti zenz’umntwana, Umlamb’ awuwelwa, Uwelwa ziinkonjane kuphela, Zona zimaphiko made, Nkomo zikaGaxaza! Oonkuni azothiwa, kuba zithezwe yinkosazana, Bona babasa amadaka eenkomo zabo, Izinto ezifuye inkomo zafuya negusha nehashe.)
* '''Mngwevu''' (Zulu, Skhomo, Mhlatyana, Rhudulu, Tshangisa, Bhodlinyama, Snuka, Nxuba, Fak'inyama emlanjeni iphume ivuthiwe)Aah Rhudulu Nabele mntwini Abantu bomlambo Yena oowavuthekwa wafa
* '''Tshatshu''' (ooTubane, ooHoza, Inkomo ezibomvu zikaMphasala)
* ''' Tshawuza''' (Mnguni)
* '''Tshezi''' (the ruling Bomvana clan of the Jalamba-Gambushe line, with European shipwreck ancestry)
* '''Tshomane''' (with shipwreck ancestry, split from the ruling Nyawuza clan of the Mpondo)
* '''Tyani''' (Mbulu, Mdumo, Noqobo, Nontshatsha, Manci, The clan of AmaZotsho)
* '''Tshonyane''' (The clan name of [[Chris Hani]]) -Aphuma kubelungu abatyekezwa yinqanawe) – Ndalase, Tshaka, Chungwa, Dikiza, Sawu, Sido, Toda, Simnke, Khwane, Hani, Mth'uzimele, Gqunukhwebe, Nkomo.<ref name="wordpress">{{cite web|url=http://abongisocial.wordpress.com/2010/08/20/iziduko-nezinqulo-zamaxhosa-jikelele/|title=Iziduko nezinqulo zamaXhosa jikelele (Xhosa clans) | Abongisocial's Blog|publisher=abongisocial.wordpress.com|access-date=2015-07-04|date=20 August 2010}}</ref> One of the 5 original Gqunukhwebe clans along with Sithathu, Sukwini, Gqwashu and Giqwa.
* '''Thwane''' (Fulela wanetha, Mfazi olivila, Mpemvu, Sabelo, Wuwu)
* '''Xaba''' (ooNonkosi, ooNonxa asikhathali, ooNomjoli, ooLinda, ooMwelase, ooMlotywa, ooShwabada, owashwabadel'inkomo neempondo zazo, Apho kungavalwa ngamivalo kuvalwa ngamakhand'amadoda, aMahlubi amahle.)
* '''Xesibe''' (AmaXesibe are a nation made up of several clans and tribes but their history, Mbathane, Tshomela ka Matsho, Matshaya, Makhuma)(Mbathane, Matshaya, Xesibe, Khanda'nyawana, Matshin'ayibheke, Ibhaca
* '''Xhamela''' (They are also called amaGcina, found in Thembuland).
* '''Xoko''' (Mpinga, Mawawa, Ntomtwana, Ngceza...Mostly populated in Bizana and Surrounding areas)
* '''Zangwa''' (Khwalo, Ncuthu, Sohobese, oonkuma – amaMpondo).
* '''Zulu''' Zulu, Malandela ka Luzumane, Ntombela, Gumede, Tshaka, Lombeki, Mtungwa, Mhlehluwile, Sikamade, Mpungose, Mpundzima, Ndabakazi, Mbilingati, Sakhephi, Seme, Ndlovana, Ngwana, Lemba, Phungula, Zulu
* '''ZIMA''' (Bhomoyi, Timane, Nyakwezi, Ceduma, uNxengo, Zima Ka Bhomoyi ka Thembu
* '''Zoko''' ( Chatha, Dlokovana, Mathathesuka njeNyamazane, Ngqambashe, Diya malandelwa yintombi ithi ngizeke noma awunkomo, mntomhle njenjomi, Bekwa, Mafumbatha, Kitana, Gojana, Maniza, Mbhantso, Makhawini, Mazwana, Matana, Mkhosana, Nduluka, Nyumbana, Tseku, Bhokomela)
The tribes under the Xhosa confederacy are the:
* AmaXhosa
* AbaThembu
* AmaGqunukhwebe
* AmaRigwa
* AmaHigwa
* AbaThwa - AmaSan and Khoi
* AmaMpondo
* AmaMpondomise
* AmaBomvana
* AmaMfengu
* AmaXesibe
* AmaQadi
* AmaFingwa
* AmaNgwevu
In Terms temporals was Alikednth Not Xhoosa Was Laerthghyu
Ikumkanikazhii Kuxeshaa Nghamaxhoosa Emhilhonhi Kusekudhalhenhi
* Amagqhunhukhweba - Zhandholhoo Ndhimaa Ngqhamhakhwe Qaamaataa
* AmaMpomse - Nqabeki Sumhako Saandhandha Mbhetsholomee
* AmaMfenghuu - Ndhasii Ndhoa Ndelemi Ntsakamu Lithekaaa
* AmaGQadi - Quma Xarru Langmaan Xoi Sun Velelaa Xaam
* AmaMpondhoo - Gxizhaa Qaa Lalhefhii Qe Qaukaa Qawukelo
* AmaXesibe - Lejaais Nkoi D'Nkoi Nkoi Plaatoonhath Rhoi
* AmaBomvhanha - Lesjhaku Lhankumhaa Nhekwathi Selebhamthi Se
* AmaFinghwaa - Sondhomhaa Lhidhirhaa Rhazhiswamhee Rhaletshu
* AmaFinghoo - Solentsu Nghibhanghiso Lhamnghethuu Nghonhiii
* AbaThwaa - Ntselekiso Sabalelhii Hintsaa Selaamtshadhi Ncia Ciyaa Ncu Xaa
* AmaRigwa - Ntelekeso Selhuya Mpita Se Silanto Ntintalantsu Ntsola
* AmaHighwa - Nhikhwelase Siyhaselwase Mhikwase Lidhirhaswe Mhavhekisa Gwijhaa*Suthu, Ncwane, Rhayeni, Ncwane, Mahlatsi, Mahlatsi, Mrhena, Shuba seguusha emnyama
*AmaNdambane -mvulotshe, Nohali, Ndlungwane, Maqolo, squngelo, ngubo nkulu Mayiwa
Amacwerha-Cwerha, Gxarha, Mlawu, Mahlahlana, Siyoyo
*Msuthu:Mtlokwa, tsotetsi, sbilwana, *msuthukazi or Females
*Mpandla:Mbona, Tshayingwe
Heka, Nangu, Tiya, Tyibashe
Nxele, Tyhethe, Dlumvubo
Gastyeketye, Nunu, Bhuse, Mvabebhokhwe
Dobo, Nonjonjo, Nombamba, Rharhabe
Mandlana, Sende liyahlaba likhuphi gazi ngomlomo
Isilo sehlathi esigquma phezi ko mlambo
OoZiduli zibomvu zokuzimela kuba zibalek'intaka
uMbon'obomvu ongatyiwa batshakazi kuba uyaba ghabhisa
Dobo liyatsha licinywa ngegazi leNgwe
NGWE ndini ezidla ngamabala!!.
Gantsa:(OoBisha, Wabani, Mhlonyani okakayo njenge ncindi yekhala, Mdludla kabekisi, Tshoba lenkomo noba yeyakwabani, Qholo, Mbali, zinde zinemiqala, Mfazi obele lide oncisela naphesheya komfula, Phuzi luka somanqanqa unqanqazayo, amaNtombo, Gaba, Xho'ndlovu, Gogoba, Zotsho, Bathi Nonyawo Zincane kanti Zinkulu okwe Bhlayi yetolofiya, Mvundl'ubhelu, Malandelwa yintombi, Tshitshis'intaba)
Zondi: Ntsele, langa, gqagqagqa, Madlalangemdlovu, mlomane, mbutho, vaphi, khuboni, qunta, Nontandukutatanyiswa, Nondaba, mbilin'awudliwa, dlanamhlotshana, uluqa, ushibane, utetemane, umabonw'abulawe njengenyamazane, umbutho, lusibalikhulu, ugagashe kaBhambatha.
UZondi uNtsele sisizukulu sika Dulaze, Gwente, Gqingeni no Jwambi
Ntchiza: Ghuba, nakazana, malilelwa, ongonyama
8fqg000qx5awhrl87ily9m2n5th2afi
Ilungu:Jobelele
2
9098
41198
41132
2026-07-09T12:17:26Z
Jobelele
16254
41198
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Toshiba Vacuum tube Radio.jpg|thumb|Unomathotholo]]
[[Ilungu:Jobelele/Draft 1|Draft 1]] - Draft '''Unomathotholo'''
'''Inkcazo'''
I[[nomathotholo]] sisixhobo se-elektroniki esifumana kwaye sidlulise imiqondiso yesandi ngamaza erediyo.<ref>{{Cite journal|last=Ershov|first=Yu. L.|date=2019-08-30|title=On Brown polynomials. II|url=https://doi.org/10.33048/smzh.2019.60.507|journal=Sibirskii matematicheskii zhurnal|volume=60|issue=5|pages=1080–1084|doi=10.33048/smzh.2019.60.507|issn=0037-4474}}</ref> Isetyenziswa kakhulu kunxibelelwano, ukuzonwabisa, kunye nokusasazwa kolwazi.<ref>{{Cite journal|last=Dou|first=Lirong|last2=Xiao|first2=Kunye|last3=Wang|first3=Jingchun|date=2023|title=Characteristics of Lower Cretaceous Strata, Reservoirs, and Seals|url=https://doi.org/10.1007/978-981-19-2673-0_4|journal=Petroleum Geology and Exploration of the Bongor Basin|location=Singapore|publisher=Springer Nature Singapore|pages=125–171|isbn=978-981-19-2672-3}}</ref> Iirediyo zisebenza ngokulungelelanisa iifrikhwensi ezithile ukuze zithathe imiqondiso yokusasazwa, ezithi emva koko ziguqulwe zibe sisandi esivakalayo.<ref>{{Cite journal|last=An|first=Sojin|date=2015-12-31|title=A Study on the Usages of the Pronoun “Kunye”.|url=https://doi.org/10.19033/sks.2015.12.50.123|journal=Korean Semantics|volume=50|pages=123|doi=10.19033/sks.2015.12.50.123|issn=1226-7198}}</ref> Zibe yinxalenye ebalulekileyo yonxibelelwano lwanamhlanje ukusukela oko zasungulwa, zenza kube lula ukufikelela kwiindaba, umculo, kunye nosasazo olungxamisekileyo kwihlabathi liphela.<ref>{{Cite journal|date=2022-08-05|title=[10]|url=https://doi.org/10.2307/j.ctv2z860pw.11|journal=Fragmented Lives|publisher=Mwanaka Media and Publishing|pages=78–89}}</ref>
=== '''Indima kunomathotholo kuLuntu''' ===
onomathotholo badlale indima ebalulekileyo ekubumbeni unxibelelwano, inkcubeko, kunye nokusasazwa kolwazi ukusukela oko zasungulwa. Njengenye yezixhobo zokuqala zonxibelelwano olukhulu lwe-elektroniki, iirediyo zitshintshe indlela abantu abafumana ngayo iindaba, ukuzonwabisa, kunye nolwazi olungxamisekileyo, zichaphazela uphuhliso loluntu kumanqanaba amaninzi (Smith, 2018).
Ngokwembali, onomathotholo bebengasebenzi nje kuphela njengomthombo wolonwabo ngomculo kunye nemiboniso yamahlaya kodwa zikwasebenza njengezixhobo ezibalulekileyo zokusasaza ulwazi ngamaxesha anzima afana neemfazwe, iintlekele zemvelo, kunye nokuphazamiseka kwezopolitiko (Johnson, 2020). Umzekelo, ngexesha leMfazwe Yehlabathi yesiBini, iirediyo zazibalulekile ekusasazeni i-propaganda nokugcina abemi benolwazi malunga nophuhliso lwexesha lemfazwe, ngaloo ndlela bekhuthaza umanyano lwesizwe (Brown, 2019).
Ngaphezu koko, iirediyo ziye zanegalelo elikhulu kutshintshiselwano lwenkcubeko kunye nehlabathi jikelele. Ngokuthumela umxholo owahlukeneyo kwimida, iirediyo zenze kube lula ukwabelana ngomculo, ulwimi, kunye namasiko, zikhuthaza ukuqondana kweenkcubeko ezahlukeneyo (Williams, 2021). Kwimimandla emininzi esakhulayo, iirediyo zihlala zibalulekile ngenxa yokufikeleleka kwazo nokufikeleleka kwazo, zibonelela ngolwazi olubalulekileyo lwemfundo kunye nempilo kwiindawo ezikude (Kumar, 2022).
Ngaphandle kokwanda kweendaba zedijithali, iirediyo ziyaqhubeka nokuba nefuthe, ngakumbi kwimimandla enokufikelela kwi-intanethi okulinganiselweyo. Zisebenza njengeendlela zonxibelelwano ezizinzileyo ngexesha leengxamiseko xa iziseko zedijithali zinokuphazamiseka (Davis, 2023). Ukongeza, ukufika kwerediyo ye-intanethi kunye namaqonga okusasaza kuye kwaphucula indima yerediyo yendabuko, kudibanisa ubuchwepheshe obudala kunye neefomathi ezintsha zedijithali ukufikelela kubaphulaphuli abaninzi (Martin, 2020).
Ukuqukumbela, indima yerediyo idlulela ngaphaya kokuzonwabisa nje; Sisixhobo esibalulekileyo sokusasazwa kolwazi, ukutshintshiselana ngenkcubeko, kunye nomanyano lwentlalo. Njengoko iteknoloji iqhubela phambili, irediyo iyatshintsha, iqinisekisa ukuba ukubaluleka kwayo kuyaqhubeka kuluntu lwanamhlanje.
== Imithombo yolwazi ==
<references />
p1ep0190s8ntz3kfd6as5lyh11zwstg
41210
41198
2026-07-09T12:27:09Z
Jobelele
16254
41210
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Toshiba Vacuum tube Radio.jpg|thumb|Unomathotholo]]
[[Ilungu:Jobelele/Draft 1|Draft 1]] - Draft '''Unomathotholo'''
'''Inkcazo'''
I[[nomathotholo]] sisixhobo se-elektroniki esifumana kwaye sidlulise imiqondiso yesandi ngamaza erediyo.<ref>{{Cite journal|last=Ershov|first=Yu. L.|date=2019-08-30|title=On Brown polynomials. II|url=https://doi.org/10.33048/smzh.2019.60.507|journal=Sibirskii matematicheskii zhurnal|volume=60|issue=5|pages=1080–1084|doi=10.33048/smzh.2019.60.507|issn=0037-4474}}</ref> Isetyenziswa kakhulu kunxibelelwano, ukuzonwabisa, kunye nokusasazwa kolwazi.<ref>{{Cite journal|last=Dou|first=Lirong|last2=Xiao|first2=Kunye|last3=Wang|first3=Jingchun|date=2023|title=Characteristics of Lower Cretaceous Strata, Reservoirs, and Seals|url=https://doi.org/10.1007/978-981-19-2673-0_4|journal=Petroleum Geology and Exploration of the Bongor Basin|location=Singapore|publisher=Springer Nature Singapore|pages=125–171|isbn=978-981-19-2672-3}}</ref> Iirediyo zisebenza ngokulungelelanisa iifrikhwensi ezithile ukuze zithathe imiqondiso yokusasazwa, ezithi emva koko ziguqulwe zibe sisandi esivakalayo.<ref>{{Cite journal|last=An|first=Sojin|date=2015-12-31|title=A Study on the Usages of the Pronoun “Kunye”.|url=https://doi.org/10.19033/sks.2015.12.50.123|journal=Korean Semantics|volume=50|pages=123|doi=10.19033/sks.2015.12.50.123|issn=1226-7198}}</ref> Zibe yinxalenye ebalulekileyo yonxibelelwano lwanamhlanje ukusukela oko zasungulwa, zenza kube lula ukufikelela kwiindaba, umculo, kunye nosasazo olungxamisekileyo kwihlabathi liphela.<ref>{{Cite journal|date=2022-08-05|title=[10]|url=https://doi.org/10.2307/j.ctv2z860pw.11|journal=Fragmented Lives|publisher=Mwanaka Media and Publishing|pages=78–89}}</ref>
=== '''Indima kunomathotholo kuLuntu''' ===
onomathotholo badlale indima ebalulekileyo ekubumbeni unxibelelwano, inkcubeko, kunye nokusasazwa kolwazi ukusukela oko zasungulwa. Njengenye yezixhobo zokuqala zonxibelelwano olukhulu lwe-elektroniki, iirediyo zitshintshe indlela abantu abafumana ngayo iindaba, ukuzonwabisa, kunye nolwazi olungxamisekileyo, zichaphazela uphuhliso loluntu kumanqanaba amaninzi (Smith, 2018).
Ngokwembali, onomathotholo bebengasebenzi nje kuphela njengomthombo wolonwabo ngomculo kunye nemiboniso yamahlaya kodwa zikwasebenza njengezixhobo ezibalulekileyo zokusasaza ulwazi ngamaxesha anzima afana neemfazwe, iintlekele zemvelo, kunye nokuphazamiseka kwezopolitiko (Johnson, 2020). Umzekelo, ngexesha leMfazwe Yehlabathi yesiBini, iirediyo zazibalulekile ekusasazeni i-propaganda nokugcina abemi benolwazi malunga nophuhliso lwexesha lemfazwe, ngaloo ndlela bekhuthaza umanyano lwesizwe (Brown, 2019).
Ngaphezu koko, iirediyo ziye zanegalelo elikhulu kutshintshiselwano lwenkcubeko kunye nehlabathi jikelele. Ngokuthumela umxholo owahlukeneyo kwimida, iirediyo zenze kube lula ukwabelana ngomculo, ulwimi, kunye namasiko, zikhuthaza ukuqondana kweenkcubeko ezahlukeneyo (Williams, 2021). Kwimimandla emininzi esakhulayo, iirediyo zihlala zibalulekile ngenxa yokufikeleleka kwazo nokufikeleleka kwazo, zibonelela ngolwazi olubalulekileyo lwemfundo kunye nempilo kwiindawo ezikude (Kumar, 2022).
Ngaphandle kokwanda kweendaba zedijithali, iirediyo ziyaqhubeka nokuba nefuthe, ngakumbi kwimimandla enokufikelela kwi-intanethi okulinganiselweyo. Zisebenza njengeendlela zonxibelelwano ezizinzileyo ngexesha leengxamiseko xa iziseko zedijithali zinokuphazamiseka (Davis, 2023). Ukongeza, ukufika kwerediyo ye-intanethi kunye namaqonga okusasaza kuye kwaphucula indima yerediyo yendabuko, kudibanisa ubuchwepheshe obudala kunye neefomathi ezintsha zedijithali ukufikelela kubaphulaphuli abaninzi (Martin, 2020).
Ukuqukumbela, indima yerediyo idlulela ngaphaya kokuzonwabisa nje; Sisixhobo esibalulekileyo sokusasazwa kolwazi, ukutshintshiselana ngenkcubeko, kunye nomanyano lwentlalo. Njengoko iteknoloji iqhubela phambili, irediyo iyatshintsha, iqinisekisa ukuba ukubaluleka kwayo kuyaqhubeka kuluntu lwanamhlanje.
== Imithombo yolwazi ==
<references />
[[Uluhlu:Unomathotholo]]
jnly5qev3e133gyjlz4ocpi3kjxpzpa
Ilungu:Umzekelo/Draft 1
2
9115
41180
41149
2026-07-09T12:13:10Z
Umzekelo
16222
41180
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Indiancobra.jpg|thumb|Lo ngumfanekiso wephimpi laseIndiya]]
'''Iphimpi''' luhlobo [[Inyoka|lwenyoka]] enobuhlungu, eyaziwa ngokuthi iphakamise intloko yayo ize yenze uhlobo lwesigqubuthelo entanyeni xa isoyikiswa. Ezinye iinhlobo zamaphimbi, ziyaziwa ngokutshica ityhefu kunye nokuluma.<ref>{{Cite journal|last=Wallach|first=Van|last2=Wüster|first2=Wolfgang|last3=Broadley|first3=Donald G.|date=2009-12-31|title=In praise of subgenera: taxonomic status of cobras of the genus Naja Laurenti (Serpentes: Elapidae)|url=https://zenodo.org/doi/10.5281/zenodo.190422|doi=10.5281/ZENODO.190422}}</ref> Kukho iintlobo ezingaphezu kwamashumi amathathu<ref>{{Cite journal|last=Wüster|first=Wolfgang|last2=Chirio|first2=Laurent|last3=Trape|first3=Jean-François|last4=Ineich|first4=Ivan|last5=Jackson|first5=Kate|last6=Greenbaum|first6=Eli|last7=Barron|first7=Cesar|last8=Kusamba|first8=Chifundera|last9=Nagy|first9=Zoltán T.|last10=Storey|first10=Richard|last11=Hall|first11=Cara|date=2018-08-01|title=Integration of nuclear and mitochondrial gene sequences and morphology reveals unexpected diversity in the forest cobra (Naja melanoleuca) species complex in Central and West Africa (Serpentes: Elapidae)|url=https://www.mapress.com/zt/article/view/zootaxa.4455.1.3|journal=Zootaxa|language=en|volume=4455|issue=1|pages=68–98|doi=10.11646/zootaxa.4455.1.3|issn=1175-5334|last12=Wüster|first12=Catharine E.|last13=Barlow|first13=Axel|last14=Broadley|first14=Donald G.}}</ref> zolu hlobo lwenyoka ezifumaneka zifumaneka kulo lonke elase[[Afrika]], eMzantsi-ntshona Asia, nakuMzantsi-mpuma Asia.<ref name=":0">{{Cite book|last=Spawls|first=Stephen|title=The dangerous snakes of Africa: natural history, species directory, venoms, and snakebite|last2=Branch|first2=Bill|date=1995|publisher=Ralph Curtis-Books|isbn=978-0-88359-029-4|location=Sanibel Island, FL}}</ref><ref>{{Cite book|last=Zhao|first=Er-mi|title=Herpetology of China|last2=Adler|first2=Kraig|last3=Zhao|first3=Er-mi|date=1993|publisher=Soc. for the Study of Amphibians and Reptiles|isbn=978-0-916984-28-1|series=Contributions to herpetology|location=Oxford, Ohio}}</ref><ref>{{Cite book|title=Venomous snakes of Asia: = Giftschlangen Asiens|date=2006|publisher=Ed. Chimaira|isbn=978-3-936027-93-8|editor-last=Vogel|editor-first=Gernot|series=Terralog|location=Frankfurt am Main}}</ref>
=== '''Indlela yokuziphatha kunye nendalo''' ===
Iphimpi luhlobo lwenyoka edla ngokukhutheleyo imini yonke kwaye ayifane ibonwe ngexesha lobumnyama. Amaxesha amaninzi iyazifihla emingxunyeni okanye phantsi kwesigqubuthelo somhlaba, yaye ihlala ihleli kwindawo enye kangangexesha elithile.<ref>{{Cite journal|last=Layloo|first=Inshaaf|last2=Smith|first2=Caitlin|last3=Maritz|first3=Bryan|date=2017-07-03|title=Diet and feeding in the Cape Cobra, Naja nivea|url=https://doi.org/10.1080/21564574.2017.1388297|journal=African Journal of Herpetology|volume=66|issue=2|pages=147–153|doi=10.1080/21564574.2017.1388297|issn=2156-4574}}</ref> <ref name=":0" /> Luhlobo lwenyoka oluhamba ngokukhawuleza kwaye luphaphile.<ref>{{Cite book|last=Marais|first=Johan|title=A complete guide to the snakes of southern Africa|date=2004|publisher=Struik|isbn=978-1-86872-932-6|edition=1st ed.|location=[Cape Town}}</ref> Xa iphazamisekile iphakamisa umphambili wayo emhlabeni, ivule isigqubuthelo esibanzi, kwaye yenza umsondlo kakhulu. Yona iyakhawuleza ukubaleka, kodwa nangaluphi na uphawu lokushukuma, iphinda ithathe indawo yayo yokuzikhusela.<ref name=":0" />
== Imithombo yolwazi ==
<references />
eag5x76gxx54lep9lpxmwvd6cmqqzrq
41186
41180
2026-07-09T12:14:14Z
Umzekelo
16222
Undid revision [[Special:Diff/41180|41180]] by [[Special:Contributions/Umzekelo|Umzekelo]] ([[User talk:Umzekelo|talk]])
41186
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Indiancobra.jpg|thumb|Lo ngumfanekiso wephimpi laseIndiya]]
'''Iphimpi''' luhlobo [[Inyoka|lwenyoka]] enobuhlungu, eyaziwa ngokuthi iphakamise intloko yayo ize yenze uhlobo lwesigqubuthelo entanyeni xa isoyikiswa. Ezinye iinhlobo zamaphimbi, ziyaziwa ngokutshica ityhefu kunye nokuluma.<ref>{{Cite journal|last=Wallach|first=Van|last2=Wüster|first2=Wolfgang|last3=Broadley|first3=Donald G.|date=2009-12-31|title=In praise of subgenera: taxonomic status of cobras of the genus Naja Laurenti (Serpentes: Elapidae)|url=https://zenodo.org/doi/10.5281/zenodo.190422|doi=10.5281/ZENODO.190422}}</ref> Kukho iintlobo ezingaphezu kwamashumi amathathu<ref>{{Cite journal|last=Wüster|first=Wolfgang|last2=Chirio|first2=Laurent|last3=Trape|first3=Jean-François|last4=Ineich|first4=Ivan|last5=Jackson|first5=Kate|last6=Greenbaum|first6=Eli|last7=Barron|first7=Cesar|last8=Kusamba|first8=Chifundera|last9=Nagy|first9=Zoltán T.|last10=Storey|first10=Richard|last11=Hall|first11=Cara|date=2018-08-01|title=Integration of nuclear and mitochondrial gene sequences and morphology reveals unexpected diversity in the forest cobra (Naja melanoleuca) species complex in Central and West Africa (Serpentes: Elapidae)|url=https://www.mapress.com/zt/article/view/zootaxa.4455.1.3|journal=Zootaxa|language=en|volume=4455|issue=1|pages=68–98|doi=10.11646/zootaxa.4455.1.3|issn=1175-5334|last12=Wüster|first12=Catharine E.|last13=Barlow|first13=Axel|last14=Broadley|first14=Donald G.}}</ref> zolu hlobo lwenyoka ezifumaneka zifumaneka kulo lonke elase[[Afrika]], eMzantsi-ntshona Asia, nakuMzantsi-mpuma Asia.<ref name=":0">{{Cite book|last=Spawls|first=Stephen|title=The dangerous snakes of Africa: natural history, species directory, venoms, and snakebite|last2=Branch|first2=Bill|date=1995|publisher=Ralph Curtis-Books|isbn=978-0-88359-029-4|location=Sanibel Island, FL}}</ref><ref>{{Cite book|last=Zhao|first=Er-mi|title=Herpetology of China|last2=Adler|first2=Kraig|last3=Zhao|first3=Er-mi|date=1993|publisher=Soc. for the Study of Amphibians and Reptiles|isbn=978-0-916984-28-1|series=Contributions to herpetology|location=Oxford, Ohio}}</ref><ref>{{Cite book|title=Venomous snakes of Asia: = Giftschlangen Asiens|date=2006|publisher=Ed. Chimaira|isbn=978-3-936027-93-8|editor-last=Vogel|editor-first=Gernot|series=Terralog|location=Frankfurt am Main}}</ref>
'''Indlela yokuziphatha kunye nendalo'''
Iphimpi luhlobo lwenyoka edla ngokukhutheleyo imini yonke kwaye ayifane ibonwe ngexesha lobumnyama. Amaxesha amaninzi iyazifihla emingxunyeni okanye phantsi kwesigqubuthelo somhlaba, yaye ihlala ihleli kwindawo enye kangangexesha elithile.<ref>{{Cite journal|last=Layloo|first=Inshaaf|last2=Smith|first2=Caitlin|last3=Maritz|first3=Bryan|date=2017-07-03|title=Diet and feeding in the Cape Cobra, Naja nivea|url=https://doi.org/10.1080/21564574.2017.1388297|journal=African Journal of Herpetology|volume=66|issue=2|pages=147–153|doi=10.1080/21564574.2017.1388297|issn=2156-4574}}</ref> <ref name=":0" /> Luhlobo lwenyoka oluhamba ngokukhawuleza kwaye luphaphile.<ref>{{Cite book|last=Marais|first=Johan|title=A complete guide to the snakes of southern Africa|date=2004|publisher=Struik|isbn=978-1-86872-932-6|edition=1st ed.|location=[Cape Town}}</ref> Xa iphazamisekile iphakamisa umphambili wayo emhlabeni, ivule isigqubuthelo esibanzi, kwaye yenza umsondlo kakhulu. Yona iyakhawuleza ukubaleka, kodwa nangaluphi na uphawu lokushukuma, iphinda ithathe indawo yayo yokuzikhusela.<ref name=":0" />
== Imithombo yolwazi ==
<references />
m8ufxyvk8c38ek5uuijo87ezfnnlwod
41190
41186
2026-07-09T12:16:08Z
Umzekelo
16222
41190
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Indiancobra.jpg|thumb|Lo ngumfanekiso wephimpi laseIndiya]]
'''Iphimpi''' luhlobo [[Inyoka|lwenyoka]] enobuhlungu, eyaziwa ngokuthi iphakamise intloko yayo ize yenze uhlobo lwesigqubuthelo entanyeni xa isoyikiswa. Ezinye iinhlobo zamaphimbi, ziyaziwa ngokutshica ityhefu kunye nokuluma.<ref>{{Cite journal|last=Wallach|first=Van|last2=Wüster|first2=Wolfgang|last3=Broadley|first3=Donald G.|date=2009-12-31|title=In praise of subgenera: taxonomic status of cobras of the genus Naja Laurenti (Serpentes: Elapidae)|url=https://zenodo.org/doi/10.5281/zenodo.190422|doi=10.5281/ZENODO.190422}}</ref> Kukho iintlobo ezingaphezu kwamashumi amathathu<ref>{{Cite journal|last=Wüster|first=Wolfgang|last2=Chirio|first2=Laurent|last3=Trape|first3=Jean-François|last4=Ineich|first4=Ivan|last5=Jackson|first5=Kate|last6=Greenbaum|first6=Eli|last7=Barron|first7=Cesar|last8=Kusamba|first8=Chifundera|last9=Nagy|first9=Zoltán T.|last10=Storey|first10=Richard|last11=Hall|first11=Cara|date=2018-08-01|title=Integration of nuclear and mitochondrial gene sequences and morphology reveals unexpected diversity in the forest cobra (Naja melanoleuca) species complex in Central and West Africa (Serpentes: Elapidae)|url=https://www.mapress.com/zt/article/view/zootaxa.4455.1.3|journal=Zootaxa|language=en|volume=4455|issue=1|pages=68–98|doi=10.11646/zootaxa.4455.1.3|issn=1175-5334|last12=Wüster|first12=Catharine E.|last13=Barlow|first13=Axel|last14=Broadley|first14=Donald G.}}</ref> zolu hlobo lwenyoka ezifumaneka zifumaneka kulo lonke elase[[Afrika]], eMzantsi-ntshona Asia, nakuMzantsi-mpuma Asia.<ref name=":0">{{Cite book|last=Spawls|first=Stephen|title=The dangerous snakes of Africa: natural history, species directory, venoms, and snakebite|last2=Branch|first2=Bill|date=1995|publisher=Ralph Curtis-Books|isbn=978-0-88359-029-4|location=Sanibel Island, FL}}</ref><ref>{{Cite book|last=Zhao|first=Er-mi|title=Herpetology of China|last2=Adler|first2=Kraig|last3=Zhao|first3=Er-mi|date=1993|publisher=Soc. for the Study of Amphibians and Reptiles|isbn=978-0-916984-28-1|series=Contributions to herpetology|location=Oxford, Ohio}}</ref><ref>{{Cite book|title=Venomous snakes of Asia: = Giftschlangen Asiens|date=2006|publisher=Ed. Chimaira|isbn=978-3-936027-93-8|editor-last=Vogel|editor-first=Gernot|series=Terralog|location=Frankfurt am Main}}</ref>
=== '''Indlela yokuziphatha kunye nendalo''' ===
Iphimpi luhlobo lwenyoka edla ngokukhutheleyo imini yonke kwaye ayifane ibonwe ngexesha lobumnyama. Amaxesha amaninzi iyazifihla emingxunyeni okanye phantsi kwesigqubuthelo somhlaba, yaye ihlala ihleli kwindawo enye kangangexesha elithile.<ref>{{Cite journal|last=Layloo|first=Inshaaf|last2=Smith|first2=Caitlin|last3=Maritz|first3=Bryan|date=2017-07-03|title=Diet and feeding in the Cape Cobra, Naja nivea|url=https://doi.org/10.1080/21564574.2017.1388297|journal=African Journal of Herpetology|volume=66|issue=2|pages=147–153|doi=10.1080/21564574.2017.1388297|issn=2156-4574}}</ref> <ref name=":0" /> Luhlobo lwenyoka oluhamba ngokukhawuleza kwaye luphaphile.<ref>{{Cite book|last=Marais|first=Johan|title=A complete guide to the snakes of southern Africa|date=2004|publisher=Struik|isbn=978-1-86872-932-6|edition=1st ed.|location=[Cape Town}}</ref> Xa iphazamisekile iphakamisa umphambili wayo emhlabeni, ivule isigqubuthelo esibanzi, kwaye yenza umsondlo kakhulu. Yona iyakhawuleza ukubaleka, kodwa nangaluphi na uphawu lokushukuma, iphinda ithathe indawo yayo yokuzikhusela.<ref name=":0" />
== Imithombo yolwazi ==
<references />
eag5x76gxx54lep9lpxmwvd6cmqqzrq
41203
41190
2026-07-09T12:26:36Z
Umzekelo
16222
Added categories
41203
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Indiancobra.jpg|thumb|Lo ngumfanekiso wephimpi laseIndiya]]
'''Iphimpi''' luhlobo [[Inyoka|lwenyoka]] enobuhlungu, eyaziwa ngokuthi iphakamise intloko yayo ize yenze uhlobo lwesigqubuthelo entanyeni xa isoyikiswa. Ezinye iinhlobo zamaphimbi, ziyaziwa ngokutshica ityhefu kunye nokuluma.<ref>{{Cite journal|last=Wallach|first=Van|last2=Wüster|first2=Wolfgang|last3=Broadley|first3=Donald G.|date=2009-12-31|title=In praise of subgenera: taxonomic status of cobras of the genus Naja Laurenti (Serpentes: Elapidae)|url=https://zenodo.org/doi/10.5281/zenodo.190422|doi=10.5281/ZENODO.190422}}</ref> Kukho iintlobo ezingaphezu kwamashumi amathathu<ref>{{Cite journal|last=Wüster|first=Wolfgang|last2=Chirio|first2=Laurent|last3=Trape|first3=Jean-François|last4=Ineich|first4=Ivan|last5=Jackson|first5=Kate|last6=Greenbaum|first6=Eli|last7=Barron|first7=Cesar|last8=Kusamba|first8=Chifundera|last9=Nagy|first9=Zoltán T.|last10=Storey|first10=Richard|last11=Hall|first11=Cara|date=2018-08-01|title=Integration of nuclear and mitochondrial gene sequences and morphology reveals unexpected diversity in the forest cobra (Naja melanoleuca) species complex in Central and West Africa (Serpentes: Elapidae)|url=https://www.mapress.com/zt/article/view/zootaxa.4455.1.3|journal=Zootaxa|language=en|volume=4455|issue=1|pages=68–98|doi=10.11646/zootaxa.4455.1.3|issn=1175-5334|last12=Wüster|first12=Catharine E.|last13=Barlow|first13=Axel|last14=Broadley|first14=Donald G.}}</ref> zolu hlobo lwenyoka ezifumaneka zifumaneka kulo lonke elase[[Afrika]], eMzantsi-ntshona Asia, nakuMzantsi-mpuma Asia.<ref name=":0">{{Cite book|last=Spawls|first=Stephen|title=The dangerous snakes of Africa: natural history, species directory, venoms, and snakebite|last2=Branch|first2=Bill|date=1995|publisher=Ralph Curtis-Books|isbn=978-0-88359-029-4|location=Sanibel Island, FL}}</ref><ref>{{Cite book|last=Zhao|first=Er-mi|title=Herpetology of China|last2=Adler|first2=Kraig|last3=Zhao|first3=Er-mi|date=1993|publisher=Soc. for the Study of Amphibians and Reptiles|isbn=978-0-916984-28-1|series=Contributions to herpetology|location=Oxford, Ohio}}</ref><ref>{{Cite book|title=Venomous snakes of Asia: = Giftschlangen Asiens|date=2006|publisher=Ed. Chimaira|isbn=978-3-936027-93-8|editor-last=Vogel|editor-first=Gernot|series=Terralog|location=Frankfurt am Main}}</ref>
=== '''Indlela yokuziphatha kunye nendalo''' ===
Iphimpi luhlobo lwenyoka edla ngokukhutheleyo imini yonke kwaye ayifane ibonwe ngexesha lobumnyama. Amaxesha amaninzi iyazifihla emingxunyeni okanye phantsi kwesigqubuthelo somhlaba, yaye ihlala ihleli kwindawo enye kangangexesha elithile.<ref>{{Cite journal|last=Layloo|first=Inshaaf|last2=Smith|first2=Caitlin|last3=Maritz|first3=Bryan|date=2017-07-03|title=Diet and feeding in the Cape Cobra, Naja nivea|url=https://doi.org/10.1080/21564574.2017.1388297|journal=African Journal of Herpetology|volume=66|issue=2|pages=147–153|doi=10.1080/21564574.2017.1388297|issn=2156-4574}}</ref> <ref name=":0" /> Luhlobo lwenyoka oluhamba ngokukhawuleza kwaye luphaphile.<ref>{{Cite book|last=Marais|first=Johan|title=A complete guide to the snakes of southern Africa|date=2004|publisher=Struik|isbn=978-1-86872-932-6|edition=1st ed.|location=[Cape Town}}</ref> Xa iphazamisekile iphakamisa umphambili wayo emhlabeni, ivule isigqubuthelo esibanzi, kwaye yenza umsondlo kakhulu. Yona iyakhawuleza ukubaleka, kodwa nangaluphi na uphawu lokushukuma, iphinda ithathe indawo yayo yokuzikhusela.<ref name=":0" />
== Imithombo yolwazi ==
<references />
[[Uluhlu:Izilwanyana]]
[[Uluhlu:Iinyoka]]
19lu1sauxtpbcspj5t318s0nwuzocen
41234
41203
2026-07-09T12:55:25Z
Umzekelo
16222
Replaced content with " == Imithombo yolwazi == <references />"
41234
wikitext
text/x-wiki
== Imithombo yolwazi ==
<references />
08t3e4fidlvgw55tixpq7u2lwc1q21k
Ilungu:Nondzevu/Draft 1
2
9116
41188
41150
2026-07-09T12:15:20Z
Nondzevu
16249
Sub-heading 1
41188
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Mole Snake (Pseudaspis cana) (7014634577).jpg|thumb|Lo ngumfanekiso weNkwakhwa]]
'''INKWAKHWA''' Yinyoka ye-mole (i-Pseudaspis cana) [[Inyoka|yinyoka]] enkulu, engenatyhefu efumaneka kumazantsi e-[[Afrika]]. Yaziwa kakhulu ngentloko yayo encinci, impumlo etsolo, kunye nomzimba wayo onemisipha emininzi, evumela ukuba ikwazi ukugqobhoza isantini ekhululekileyo kwaye izingele iimpuku phantsi komhlaba. '''[1]'''
=== '''Imvelaphi''' ===
Ubukhulu: Ikhula ifikelele kwiimitha ezi-2 ukuya kwezi-2.13 ubude, yenye yezona zixhobo zinkulu nezinamandla kakhulu kulo mmandla. Ukutshintsha kombala: Inyoka ye-mole inomjikelo wobomi onomdla. Amantshontsho aneepatheni ezininzi ezinamabala akhanyayo namnyama. Njengoko ekhula, la maphethini ayaphela ngokupheleleyo, nto leyo ebangela ukuba umbala oqinileyo uhluke ngokwengingqi (umz., umnyama okhazimlayo kumzantsi weKapa, ungwevu kunxweme olusentshona, kunye nomdaka obomvu emantla). Amazinyo: Endaweni yetyhefu, inamazinyo amalunga ne-120 agobileyo, abukhali njenge-razor eyenzelwe ukubamba nokukhusela ixhoba elilwelayo. kombala: Umbala wazo uxhomekeke ngokupheleleyo kwijografi. EMzantsi Koloni, abantu abadala badla ngokuba mnyama okhanyayo. Kwimimandla esemantla, ziqala kumbala omdaka okhanyayo ukuya kumbala obomvu, ongwevu, okanye otyheli. Amantshontsho abonakala ahluke ngokupheleleyo, enemibala eqaqambileyo, enamabala ajikajikayo afiphala malunga ne-60 cm.'''[2][3]'''
'''Imbali nokubalulela kwinkcubeko'''
EMzantsi Afrika, inyoka i-mole snake (eyaziwa ngokuba nguMajola ngesiXhosa, okanye i-molslang ngesiBhulu) inentsingiselo enzulu yenkcubeko njengomthunywa oyingcwele wookhokho (amadlozi) kunye nomqondiso wethamsanqa, ukhuseleko, kunye nokuhlala ngoxolo.Ilifa layo elityebileyo leentsomi nenkcubeko kulo mmandla ligxile kwiinkolelo eziphambili ezininzi: Isithunywa Sezinyanya: Kwiinkcubeko ezininzi zaseMzantsi Afrika, ingakumbi phakathi kwabantu baseXhosa, iinyoka zihlonitshwa njengemijelo engcwele yokomoya. Inyoka yemole idla ngokubonwa njengokubonakaliswa okubonakalayo kokhokho otyelela ikhaya ukuze azise iintsikelelo okanye iliso elibukhali. '''[4][5]'''
'''References'''
# Biodiversity Explorer.
# African Snakebite Institute.
# Bayworld.
# South African History online.
# Cove Editions
== IMITHOMBO YOLWAZI ==
<references />
ehgw1anm7nv9co57xo63exlf0vmrewb
41195
41188
2026-07-09T12:16:34Z
Nondzevu
16249
41195
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Mole Snake (Pseudaspis cana) (7014634577).jpg|thumb|Lo ngumfanekiso weNkwakhwa]]
'''INKWAKHWA''' Yinyoka ye-mole (i-Pseudaspis cana) [[Inyoka|yinyoka]] enkulu, engenatyhefu efumaneka kumazantsi e-[[Afrika]]. Yaziwa kakhulu ngentloko yayo encinci, impumlo etsolo, kunye nomzimba wayo onemisipha emininzi, evumela ukuba ikwazi ukugqobhoza isantini ekhululekileyo kwaye izingele iimpuku phantsi komhlaba. '''[1]'''
=== '''Imvelaphi''' ===
Ubukhulu: Ikhula ifikelele kwiimitha ezi-2 ukuya kwezi-2.13 ubude, yenye yezona zixhobo zinkulu nezinamandla kakhulu kulo mmandla. Ukutshintsha kombala: Inyoka ye-mole inomjikelo wobomi onomdla. Amantshontsho aneepatheni ezininzi ezinamabala akhanyayo namnyama. Njengoko ekhula, la maphethini ayaphela ngokupheleleyo, nto leyo ebangela ukuba umbala oqinileyo uhluke ngokwengingqi (umz., umnyama okhazimlayo kumzantsi weKapa, ungwevu kunxweme olusentshona, kunye nomdaka obomvu emantla). Amazinyo: Endaweni yetyhefu, inamazinyo amalunga ne-120 agobileyo, abukhali njenge-razor eyenzelwe ukubamba nokukhusela ixhoba elilwelayo. kombala: Umbala wazo uxhomekeke ngokupheleleyo kwijografi. EMzantsi Koloni, abantu abadala badla ngokuba mnyama okhanyayo. Kwimimandla esemantla, ziqala kumbala omdaka okhanyayo ukuya kumbala obomvu, ongwevu, okanye otyheli. Amantshontsho abonakala ahluke ngokupheleleyo, enemibala eqaqambileyo, enamabala ajikajikayo afiphala malunga ne-60 cm.'''[2][3]'''
'''Imbali nokubalulela kwinkcubeko'''
EMzantsi Afrika, inyoka i-mole snake (eyaziwa ngokuba nguMajola ngesiXhosa, okanye i-molslang ngesiBhulu) inentsingiselo enzulu yenkcubeko njengomthunywa oyingcwele wookhokho (amadlozi) kunye nomqondiso wethamsanqa, ukhuseleko, kunye nokuhlala ngoxolo.Ilifa layo elityebileyo leentsomi nenkcubeko kulo mmandla ligxile kwiinkolelo eziphambili ezininzi: Isithunywa Sezinyanya: Kwiinkcubeko ezininzi zaseMzantsi Afrika, ingakumbi phakathi kwabantu baseXhosa, iinyoka zihlonitshwa njengemijelo engcwele yokomoya. Inyoka yemole idla ngokubonwa njengokubonakaliswa okubonakalayo kokhokho otyelela ikhaya ukuze azise iintsikelelo okanye iliso elibukhali. '''[4][5]'''
'''References'''
# Biodiversity Explorer.
# African Snakebite Institute.
# Bayworld.
# South African History online.
# Cove Editions
== IMITHOMBO YOLWAZI ==
<references />
p1ii9ymy78lt2s1l93xkgurld9hkz48
Ilungu:Onblack206/Draft 1
2
9117
41183
41176
2026-07-09T12:13:31Z
Onblack206
16226
41183
wikitext
text/x-wiki
'''ukubaluleka kweBhokhwe kumzo'ntsundu'''
'''IBHOKHWE'''
[[Ngokweenkcukacha:Capra domestica.jpg|thumb|lo ngumfanekiso weBhokhwe]]
[[Ibhokhwe|iBhokhwe]] sisilwanyana sasekhaya esinempondo ezimbini noboya esihlala ebuhlanti. olu hlobo lwesilwanyana lusondele kwisilwanyana ekuthiwa yiGusha. olu hlobo lwesilwanyana lunegalelo elikhulu ebantwini, umzekelo abanye abantu kwayifuna kuba ineNyama emnandi, uBisi, isikhumba saso esikwazi ukwenza izinto ezininzi eziquka impahla, imihlobiso. kwabanye abantu abaninzi iBhokhwe ibabuleke ngaphezulu kwenyama yayo umzekelo [[amaXhosa]], [[amaMpondo]] nabanye basebenzisa iBhokhwe ukuxhumana nezinyanya zabo. igazi le Bhokhwe liba ngumnika yokuxhumana nezinyanya umntu xa ebulela, ecela, esazisa izinyanya ngalomba othile, umzekelo imbeleko, xa umntwana engeniswa ebudodeni nezinye izizathu.
=== '''imvelaphi yeBhokhwe''' ===
isilwanyana sasekhaya iBhokwe sifumaneka kuwo onke amazwekazi, ubuninzi bazo buqikelelwa malunga ne-1 ibhiliyoni <ref name=":0">{{Cite journal|last=Amills|first=M.|last2=Capote|first2=J.|last3=Tosser‐Klopp|first3=G.|date=2017-12|title=Goat domestication and breeding: a jigsaw of historical, biological and molecular data with missing pieces|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/age.12598|journal=Animal Genetics|language=en|volume=48|issue=6|pages=631–644|doi=10.1111/age.12598|issn=0268-9146}}</ref> . iBhokhwe ziqhele okanye zifunde ukuhlala entlango, ezintabeni, kunye nakwiindawo ezishushu apho ezinye izilwanyana ezingakwaziyo ukuhlala khona <ref name=":0" />. isinyanya sesilwanyana sasekhaya iBhokhwe sibizwa ngokuba yiBezoars kunokwenzeka ukuba kukho omnye umxube wezilwanyana zasendle. esi silwanyana asinabungozi, sidlamkile kwaye siphila ngenca namanzi kuphela.kukho ubungqina obubonisa ukuba iiBhokhwe ngenene zisuka kwisinyanya iBezoars, ezazikade zithathwa njengezilwanyana zasekhaya e[[Fertile Crescent]] 10 000 YBP<ref>{{Cite journal|last=Zeder|first=Melinda A.|last2=Hesse|first2=Brian|date=2000-03-24|title=The Initial Domestication of Goats (Capra hircus) in the Zagros Mountains 10,000 Years Ago|url=https://www.science.org/doi/10.1126/science.287.5461.2254|journal=Science|volume=287|issue=5461|pages=2254–2257|doi=10.1126/science.287.5461.2254}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Naderi|first=Saeid|last2=Rezaei|first2=Hamid-Reza|last3=Taberlet|first3=Pierre|last4=Zundel|first4=Stéphanie|last5=Rafat|first5=Seyed-Abbas|last6=Naghash|first6=Hamid-Reza|last7=El-Barody|first7=Mohamed A. A.|last8=Ertugrul|first8=Okan|last9=Pompanon|first9=François|last10=Consortium|first10=for the Econogene|date=2007 Okt 10|title=Large-Scale Mitochondrial DNA Analysis of the Domestic Goat Reveals Six Haplogroups with High Diversity|url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0001012|journal=PLOS ONE|language=en|volume=2|issue=10|pages=e1012|doi=10.1371/journal.pone.0001012|issn=1932-6203|pmc=1995761|pmid=17925860}}</ref>.
== IMITHOMBO YOLWAZI ==
<references />
57jl7v3m22l9tipdfkwi8mwj4c84lby
41206
41183
2026-07-09T12:26:49Z
Onblack206
16226
add catergory
41206
wikitext
text/x-wiki
'''ukubaluleka kweBhokhwe kumzo'ntsundu'''
'''IBHOKHWE'''
[[Ngokweenkcukacha:Capra domestica.jpg|thumb|lo ngumfanekiso weBhokhwe]]
[[Ibhokhwe|iBhokhwe]] sisilwanyana sasekhaya esinempondo ezimbini noboya esihlala ebuhlanti. olu hlobo lwesilwanyana lusondele kwisilwanyana ekuthiwa yiGusha. olu hlobo lwesilwanyana lunegalelo elikhulu ebantwini, umzekelo abanye abantu kwayifuna kuba ineNyama emnandi, uBisi, isikhumba saso esikwazi ukwenza izinto ezininzi eziquka impahla, imihlobiso. kwabanye abantu abaninzi iBhokhwe ibabuleke ngaphezulu kwenyama yayo umzekelo [[amaXhosa]], [[amaMpondo]] nabanye basebenzisa iBhokhwe ukuxhumana nezinyanya zabo. igazi le Bhokhwe liba ngumnika yokuxhumana nezinyanya umntu xa ebulela, ecela, esazisa izinyanya ngalomba othile, umzekelo imbeleko, xa umntwana engeniswa ebudodeni nezinye izizathu.
=== '''imvelaphi yeBhokhwe''' ===
isilwanyana sasekhaya iBhokwe sifumaneka kuwo onke amazwekazi, ubuninzi bazo buqikelelwa malunga ne-1 ibhiliyoni <ref name=":0">{{Cite journal|last=Amills|first=M.|last2=Capote|first2=J.|last3=Tosser‐Klopp|first3=G.|date=2017-12|title=Goat domestication and breeding: a jigsaw of historical, biological and molecular data with missing pieces|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/age.12598|journal=Animal Genetics|language=en|volume=48|issue=6|pages=631–644|doi=10.1111/age.12598|issn=0268-9146}}</ref> . iBhokhwe ziqhele okanye zifunde ukuhlala entlango, ezintabeni, kunye nakwiindawo ezishushu apho ezinye izilwanyana ezingakwaziyo ukuhlala khona <ref name=":0" />. isinyanya sesilwanyana sasekhaya iBhokhwe sibizwa ngokuba yiBezoars kunokwenzeka ukuba kukho omnye umxube wezilwanyana zasendle. esi silwanyana asinabungozi, sidlamkile kwaye siphila ngenca namanzi kuphela.kukho ubungqina obubonisa ukuba iiBhokhwe ngenene zisuka kwisinyanya iBezoars, ezazikade zithathwa njengezilwanyana zasekhaya e[[Fertile Crescent]] 10 000 YBP<ref>{{Cite journal|last=Zeder|first=Melinda A.|last2=Hesse|first2=Brian|date=2000-03-24|title=The Initial Domestication of Goats (Capra hircus) in the Zagros Mountains 10,000 Years Ago|url=https://www.science.org/doi/10.1126/science.287.5461.2254|journal=Science|volume=287|issue=5461|pages=2254–2257|doi=10.1126/science.287.5461.2254}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Naderi|first=Saeid|last2=Rezaei|first2=Hamid-Reza|last3=Taberlet|first3=Pierre|last4=Zundel|first4=Stéphanie|last5=Rafat|first5=Seyed-Abbas|last6=Naghash|first6=Hamid-Reza|last7=El-Barody|first7=Mohamed A. A.|last8=Ertugrul|first8=Okan|last9=Pompanon|first9=François|last10=Consortium|first10=for the Econogene|date=2007 Okt 10|title=Large-Scale Mitochondrial DNA Analysis of the Domestic Goat Reveals Six Haplogroups with High Diversity|url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0001012|journal=PLOS ONE|language=en|volume=2|issue=10|pages=e1012|doi=10.1371/journal.pone.0001012|issn=1932-6203|pmc=1995761|pmid=17925860}}</ref>.
== IMITHOMBO YOLWAZI ==
<references />
[[Uluhlu:Izilwanyana]]
rxs0ah5rxovi36u6xr6z6ukoydpo89j
41248
41206
2026-07-09T13:24:38Z
Onblack206
16226
41248
wikitext
text/x-wiki
'''Ukubaluleka kweBhokhwe kumzo'ntsundu'''
'''IBHOKHWE'''
[[Ngokweenkcukacha:Capra domestica.jpg|thumb|lo ngumfanekiso weBhokhwe]]
[[Ibhokhwe|iBhokhwe]] sisilwanyana sasekhaya esinempondo ezimbini noboya esihlala ebuhlanti. olu hlobo lwesilwanyana lusondele kwisilwanyana ekuthiwa yiGusha. olu hlobo lwesilwanyana lunegalelo elikhulu ebantwini, umzekelo abanye abantu kwayifuna kuba ineNyama emnandi, uBisi, isikhumba saso esikwazi ukwenza izinto ezininzi eziquka impahla, imihlobiso. kwabanye abantu abaninzi iBhokhwe ibabuleke ngaphezulu kwenyama yayo umzekelo [[amaXhosa]], [[amaMpondo]] nabanye basebenzisa iBhokhwe ukuxhumana nezinyanya zabo. igazi le Bhokhwe liba ngumnika yokuxhumana nezinyanya umntu xa ebulela, ecela, esazisa izinyanya ngalomba othile, umzekelo imbeleko, xa umntwana engeniswa ebudodeni nezinye izizathu.
=== '''imvelaphi yeBhokhwe''' ===
isilwanyana sasekhaya iBhokwe sifumaneka kuwo onke amazwekazi, ubuninzi bazo buqikelelwa malunga ne-1 ibhiliyoni <ref name=":0">{{Cite journal|last=Amills|first=M.|last2=Capote|first2=J.|last3=Tosser‐Klopp|first3=G.|date=2017-12|title=Goat domestication and breeding: a jigsaw of historical, biological and molecular data with missing pieces|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/age.12598|journal=Animal Genetics|language=en|volume=48|issue=6|pages=631–644|doi=10.1111/age.12598|issn=0268-9146}}</ref> . iBhokhwe ziqhele okanye zifunde ukuhlala entlango, ezintabeni, kunye nakwiindawo ezishushu apho ezinye izilwanyana ezingakwaziyo ukuhlala khona <ref name=":0" />. isinyanya sesilwanyana sasekhaya iBhokhwe sibizwa ngokuba yiBezoars kunokwenzeka ukuba kukho omnye umxube wezilwanyana zasendle. esi silwanyana asinabungozi, sidlamkile kwaye siphila ngenca namanzi kuphela.kukho ubungqina obubonisa ukuba iiBhokhwe ngenene zisuka kwisinyanya iBezoars, ezazikade zithathwa njengezilwanyana zasekhaya e[[Fertile Crescent]] 10 000 YBP<ref>{{Cite journal|last=Zeder|first=Melinda A.|last2=Hesse|first2=Brian|date=2000-03-24|title=The Initial Domestication of Goats (Capra hircus) in the Zagros Mountains 10,000 Years Ago|url=https://www.science.org/doi/10.1126/science.287.5461.2254|journal=Science|volume=287|issue=5461|pages=2254–2257|doi=10.1126/science.287.5461.2254}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Naderi|first=Saeid|last2=Rezaei|first2=Hamid-Reza|last3=Taberlet|first3=Pierre|last4=Zundel|first4=Stéphanie|last5=Rafat|first5=Seyed-Abbas|last6=Naghash|first6=Hamid-Reza|last7=El-Barody|first7=Mohamed A. A.|last8=Ertugrul|first8=Okan|last9=Pompanon|first9=François|last10=Consortium|first10=for the Econogene|date=2007 Okt 10|title=Large-Scale Mitochondrial DNA Analysis of the Domestic Goat Reveals Six Haplogroups with High Diversity|url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0001012|journal=PLOS ONE|language=en|volume=2|issue=10|pages=e1012|doi=10.1371/journal.pone.0001012|issn=1932-6203|pmc=1995761|pmid=17925860}}</ref>.
== IMITHOMBO YOLWAZI ==
<references />
[[Uluhlu:Izilwanyana]]
nx8g9wkn6eqbwta0o1bakjnrlrclr5a
Ilungu:Moniecar
2
9119
41184
41152
2026-07-09T12:13:43Z
Moniecar
16240
ISAHLUKO
41184
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Honeybee landing on milkthistle02.jpg|thumb|Lo ngumfanekiso wenyosi ifika kwimilkthistle]]
'''Iinyosi Nokubaluleka Kwazo'''
Intshayelelo
[[Inyosi]] sisinambuzane esincinci esibhabhayo esikwiqela le-Hymenoptera, eliquka neembovane noonomeva. Iinyosi zaziwa kakhulu ngokuqokelela incindi yeentyatyambo nomgubo weentyatyambo (ipholeni), zize zivelise ubusi. Ehlabathini kukho ngaphezu kweentlobo ezingama-20 000 zeenyosi, kodwa eyona yaziwa kakhulu yinyosi yobusi ngenxa yokuhlala kwayo kwiikholoni kunye nokuvelisa ubusi<ref name=":0">{{Cite book|last=Michener|first=Charles|url=https://doi.org/10.56021/9780801885730|title=The Bees of the World|date=2007|publisher=Johns Hopkins University Press|isbn=978-0-8018-9220-2}}</ref>.
=== Imvelaphi ===
Iinyosi bezikho emhlabeni ngaphezu kweminyaka eyi100, zikhula kunye nezityalo ezineentyatyambo. Zihlala kwiindawo ezahlukeneyo ezifana namahlathi, amadlelo, izitiya nakwiindawo zokulima. Ezinye iintlobo zeenyosi ziphila zodwa, ngoxa ezinye, njengeenyosi zobusi, zihlala kwiikholoni ezinkulu eziquka ukumkanikazi, iinyosi ezingabasebenzi kunye needrone. Iinyosi zifumaneka kuwo onke amazwekazi ngaphandle kwe-Antarctica, yaye zidlala indima ebalulekileyo ekugcineni indalo isempilweni<ref name=":0" />
Ukubaluleka Kweenyosi
Iinyosi ziphakathi kwezona zisasaza umgubo weentyatyambo ngokufanelekileyo emhlabeni. Xa ziqokelela incindi yeentyatyambo, zithwala umgubo weentyatyambo ukusuka kwenye intyatyambo ziwuse kwenye. Le nkqubo inceda izityalo ukuba zivelise iziqhamo, imifuno, amandongomane kunye nembewu<ref name=":1">{{Cite journal|last=Klein|first=Alexandra-Maria|last2=Vaissière|first2=Bernard E|last3=Cane|first3=James H|last4=Steffan-Dewenter|first4=Ingolf|last5=Cunningham|first5=Saul A|last6=Kremen|first6=Claire|last7=Tscharntke|first7=Teja|date=2006-10-27|title=Importance of pollinators in changing landscapes for world crops|url=https://doi.org/10.1098/rspb.2006.3721|journal=Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences|volume=274|issue=1608|pages=303–313|doi=10.1098/rspb.2006.3721|issn=0962-8452}}</ref>
Iinyosi zikwanceda ekwandiseni iyantlukwano yezinto eziphilayo ngokunceda izityalo zasendle zivelise. Oku kubonelela ngokutya nendawo yokuhlala kwezinye izilwanyana ezininzi. Zikwavelisa ubusi neweksi yeenyosi, ezixabiseke kakhulu ebantwini. Uphando lubonisa ukuba iinyosi zobusi ziyakwazi ukunxibelelana ukuze zifumane iindawo ezinokutya, nto leyo ezenza zibe ngabagqwesileyo ekusasazeni umgubo weentyatyambo <ref>{{Cite book|last=Frisch|first=Karl von|url=https://doi.org/10.4159/harvard.9780674418776|title=The Dance Language and Orientation of Bees|date=1993-12-31|publisher=Harvard University Press|isbn=978-0-674-41876-9}}</ref>. Indima yazo kwezolimo ibalulekile kuba zonyusa isivuno sezityalo kwaye zixhasa impilo noqoqosho lwamafama<ref name=":1" />
Izoyikiso Ezijongene Neenyosi
Nangona iinyosi zibaluleke kakhulu, inani lazo liyancipha ngenxa yokutshatyalaliswa kweendawo ezihlala kuzo, ukusetyenziswa kwezibulali-zinambuzane, izifo, ungcoliseko kunye nokutshintsha kwemozulu. Ezi ngxaki azichaphazeli kuphela iinyosi, kodwa zikwabeka emngciphekweni imveliso yokutya kunye nokugcinwa kweyantlukwano yezinto eziphilayo. Kubalulekile ukukhusela iinyosi ngokusebenzisa iindlela zolondolozo kunye nezolimo ezizinzileyo ukuze kugcinwe indalo isempilweni.<ref>{{Cite journal|last=Goulson|first=Dave|last2=Nicholls|first2=Elizabeth|last3=Botías|first3=Cristina|last4=Rotheray|first4=Ellen L.|date=2015-03-27|title=Bee declines driven by combined stress from parasites, pesticides, and lack of flowers|url=https://doi.org/10.1126/science.1255957|journal=Science|volume=347|issue=6229|doi=10.1126/science.1255957|issn=0036-8075}}</ref>
Isiphelo
Iinyosi zizizinambuzane ezibaluleke kakhulu kwindalo nakubomi babantu. Ngokunceda ekusasazeni umgubo weentyatyambo kwizityalo zokutya nakwizityalo zasendle, zixhasa ukuveliswa kokutya, zikhuthaza iyantlukwano yezinto eziphilayo, zize zivelise iimveliso ezixabisekileyo ezifana nobusi. Ngoko ke, ukukhusela iinyosi kubalulekile ukuze kuqinisekiswe ikamva elisempilweni nelizinzileyo kubantu nakwindalo<ref name=":0" />.
Le nguqulelo ifanelekile ukuba ingeniswe njengomsebenzi wesikolo okanye wasekholejini. Ukuba ufuna, ndingayiguqulela kwisiXhosa esilula ngakumbi ukuze ilungele abafundi bebanga lesi8 ukuya kwelesi12.
== Imithombo Yolwazi ==
g6yfmpr2kjyd78jf1v0hsrnffus83vm
41189
41184
2026-07-09T12:15:35Z
Moniecar
16240
ISAHLUKO 2
41189
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Honeybee landing on milkthistle02.jpg|thumb|Lo ngumfanekiso wenyosi ifika kwimilkthistle]]
'''Iinyosi Nokubaluleka Kwazo'''
Intshayelelo
[[Inyosi]] sisinambuzane esincinci esibhabhayo esikwiqela le-Hymenoptera, eliquka neembovane noonomeva. Iinyosi zaziwa kakhulu ngokuqokelela incindi yeentyatyambo nomgubo weentyatyambo (ipholeni), zize zivelise ubusi. Ehlabathini kukho ngaphezu kweentlobo ezingama-20 000 zeenyosi, kodwa eyona yaziwa kakhulu yinyosi yobusi ngenxa yokuhlala kwayo kwiikholoni kunye nokuvelisa ubusi<ref name=":0">{{Cite book|last=Michener|first=Charles|url=https://doi.org/10.56021/9780801885730|title=The Bees of the World|date=2007|publisher=Johns Hopkins University Press|isbn=978-0-8018-9220-2}}</ref>.
=== Imvelaphi ===
Iinyosi bezikho emhlabeni ngaphezu kweminyaka eyi100, zikhula kunye nezityalo ezineentyatyambo. Zihlala kwiindawo ezahlukeneyo ezifana namahlathi, amadlelo, izitiya nakwiindawo zokulima. Ezinye iintlobo zeenyosi ziphila zodwa, ngoxa ezinye, njengeenyosi zobusi, zihlala kwiikholoni ezinkulu eziquka ukumkanikazi, iinyosi ezingabasebenzi kunye needrone. Iinyosi zifumaneka kuwo onke amazwekazi ngaphandle kwe-Antarctica, yaye zidlala indima ebalulekileyo ekugcineni indalo isempilweni<ref name=":0" />
==== Ukubaluleka Kweenyosi ====
Iinyosi ziphakathi kwezona zisasaza umgubo weentyatyambo ngokufanelekileyo emhlabeni. Xa ziqokelela incindi yeentyatyambo, zithwala umgubo weentyatyambo ukusuka kwenye intyatyambo ziwuse kwenye. Le nkqubo inceda izityalo ukuba zivelise iziqhamo, imifuno, amandongomane kunye nembewu<ref name=":1">{{Cite journal|last=Klein|first=Alexandra-Maria|last2=Vaissière|first2=Bernard E|last3=Cane|first3=James H|last4=Steffan-Dewenter|first4=Ingolf|last5=Cunningham|first5=Saul A|last6=Kremen|first6=Claire|last7=Tscharntke|first7=Teja|date=2006-10-27|title=Importance of pollinators in changing landscapes for world crops|url=https://doi.org/10.1098/rspb.2006.3721|journal=Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences|volume=274|issue=1608|pages=303–313|doi=10.1098/rspb.2006.3721|issn=0962-8452}}</ref>
Iinyosi zikwanceda ekwandiseni iyantlukwano yezinto eziphilayo ngokunceda izityalo zasendle zivelise. Oku kubonelela ngokutya nendawo yokuhlala kwezinye izilwanyana ezininzi. Zikwavelisa ubusi neweksi yeenyosi, ezixabiseke kakhulu ebantwini. Uphando lubonisa ukuba iinyosi zobusi ziyakwazi ukunxibelelana ukuze zifumane iindawo ezinokutya, nto leyo ezenza zibe ngabagqwesileyo ekusasazeni umgubo weentyatyambo <ref>{{Cite book|last=Frisch|first=Karl von|url=https://doi.org/10.4159/harvard.9780674418776|title=The Dance Language and Orientation of Bees|date=1993-12-31|publisher=Harvard University Press|isbn=978-0-674-41876-9}}</ref>. Indima yazo kwezolimo ibalulekile kuba zonyusa isivuno sezityalo kwaye zixhasa impilo noqoqosho lwamafama<ref name=":1" />
Izoyikiso Ezijongene Neenyosi
Nangona iinyosi zibaluleke kakhulu, inani lazo liyancipha ngenxa yokutshatyalaliswa kweendawo ezihlala kuzo, ukusetyenziswa kwezibulali-zinambuzane, izifo, ungcoliseko kunye nokutshintsha kwemozulu. Ezi ngxaki azichaphazeli kuphela iinyosi, kodwa zikwabeka emngciphekweni imveliso yokutya kunye nokugcinwa kweyantlukwano yezinto eziphilayo. Kubalulekile ukukhusela iinyosi ngokusebenzisa iindlela zolondolozo kunye nezolimo ezizinzileyo ukuze kugcinwe indalo isempilweni.<ref>{{Cite journal|last=Goulson|first=Dave|last2=Nicholls|first2=Elizabeth|last3=Botías|first3=Cristina|last4=Rotheray|first4=Ellen L.|date=2015-03-27|title=Bee declines driven by combined stress from parasites, pesticides, and lack of flowers|url=https://doi.org/10.1126/science.1255957|journal=Science|volume=347|issue=6229|doi=10.1126/science.1255957|issn=0036-8075}}</ref>
Isiphelo
Iinyosi zizizinambuzane ezibaluleke kakhulu kwindalo nakubomi babantu. Ngokunceda ekusasazeni umgubo weentyatyambo kwizityalo zokutya nakwizityalo zasendle, zixhasa ukuveliswa kokutya, zikhuthaza iyantlukwano yezinto eziphilayo, zize zivelise iimveliso ezixabisekileyo ezifana nobusi. Ngoko ke, ukukhusela iinyosi kubalulekile ukuze kuqinisekiswe ikamva elisempilweni nelizinzileyo kubantu nakwindalo<ref name=":0" />.
Le nguqulelo ifanelekile ukuba ingeniswe njengomsebenzi wesikolo okanye wasekholejini. Ukuba ufuna, ndingayiguqulela kwisiXhosa esilula ngakumbi ukuze ilungele abafundi bebanga lesi8 ukuya kwelesi12.
== Imithombo Yolwazi ==
ovq24caf1hj10tw8pwbswom0qicr49a
41191
41189
2026-07-09T12:16:11Z
Moniecar
16240
ISAHLUKO 3
41191
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Honeybee landing on milkthistle02.jpg|thumb|Lo ngumfanekiso wenyosi ifika kwimilkthistle]]
'''Iinyosi Nokubaluleka Kwazo'''
Intshayelelo
[[Inyosi]] sisinambuzane esincinci esibhabhayo esikwiqela le-Hymenoptera, eliquka neembovane noonomeva. Iinyosi zaziwa kakhulu ngokuqokelela incindi yeentyatyambo nomgubo weentyatyambo (ipholeni), zize zivelise ubusi. Ehlabathini kukho ngaphezu kweentlobo ezingama-20 000 zeenyosi, kodwa eyona yaziwa kakhulu yinyosi yobusi ngenxa yokuhlala kwayo kwiikholoni kunye nokuvelisa ubusi<ref name=":0">{{Cite book|last=Michener|first=Charles|url=https://doi.org/10.56021/9780801885730|title=The Bees of the World|date=2007|publisher=Johns Hopkins University Press|isbn=978-0-8018-9220-2}}</ref>.
=== Imvelaphi ===
Iinyosi bezikho emhlabeni ngaphezu kweminyaka eyi100, zikhula kunye nezityalo ezineentyatyambo. Zihlala kwiindawo ezahlukeneyo ezifana namahlathi, amadlelo, izitiya nakwiindawo zokulima. Ezinye iintlobo zeenyosi ziphila zodwa, ngoxa ezinye, njengeenyosi zobusi, zihlala kwiikholoni ezinkulu eziquka ukumkanikazi, iinyosi ezingabasebenzi kunye needrone. Iinyosi zifumaneka kuwo onke amazwekazi ngaphandle kwe-Antarctica, yaye zidlala indima ebalulekileyo ekugcineni indalo isempilweni<ref name=":0" />
==== Ukubaluleka Kweenyosi ====
Iinyosi ziphakathi kwezona zisasaza umgubo weentyatyambo ngokufanelekileyo emhlabeni. Xa ziqokelela incindi yeentyatyambo, zithwala umgubo weentyatyambo ukusuka kwenye intyatyambo ziwuse kwenye. Le nkqubo inceda izityalo ukuba zivelise iziqhamo, imifuno, amandongomane kunye nembewu<ref name=":1">{{Cite journal|last=Klein|first=Alexandra-Maria|last2=Vaissière|first2=Bernard E|last3=Cane|first3=James H|last4=Steffan-Dewenter|first4=Ingolf|last5=Cunningham|first5=Saul A|last6=Kremen|first6=Claire|last7=Tscharntke|first7=Teja|date=2006-10-27|title=Importance of pollinators in changing landscapes for world crops|url=https://doi.org/10.1098/rspb.2006.3721|journal=Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences|volume=274|issue=1608|pages=303–313|doi=10.1098/rspb.2006.3721|issn=0962-8452}}</ref>
Iinyosi zikwanceda ekwandiseni iyantlukwano yezinto eziphilayo ngokunceda izityalo zasendle zivelise. Oku kubonelela ngokutya nendawo yokuhlala kwezinye izilwanyana ezininzi. Zikwavelisa ubusi neweksi yeenyosi, ezixabiseke kakhulu ebantwini. Uphando lubonisa ukuba iinyosi zobusi ziyakwazi ukunxibelelana ukuze zifumane iindawo ezinokutya, nto leyo ezenza zibe ngabagqwesileyo ekusasazeni umgubo weentyatyambo <ref>{{Cite book|last=Frisch|first=Karl von|url=https://doi.org/10.4159/harvard.9780674418776|title=The Dance Language and Orientation of Bees|date=1993-12-31|publisher=Harvard University Press|isbn=978-0-674-41876-9}}</ref>. Indima yazo kwezolimo ibalulekile kuba zonyusa isivuno sezityalo kwaye zixhasa impilo noqoqosho lwamafama<ref name=":1" />
===== Izoyikiso Ezijongene Neenyosi =====
Nangona iinyosi zibaluleke kakhulu, inani lazo liyancipha ngenxa yokutshatyalaliswa kweendawo ezihlala kuzo, ukusetyenziswa kwezibulali-zinambuzane, izifo, ungcoliseko kunye nokutshintsha kwemozulu. Ezi ngxaki azichaphazeli kuphela iinyosi, kodwa zikwabeka emngciphekweni imveliso yokutya kunye nokugcinwa kweyantlukwano yezinto eziphilayo. Kubalulekile ukukhusela iinyosi ngokusebenzisa iindlela zolondolozo kunye nezolimo ezizinzileyo ukuze kugcinwe indalo isempilweni.<ref>{{Cite journal|last=Goulson|first=Dave|last2=Nicholls|first2=Elizabeth|last3=Botías|first3=Cristina|last4=Rotheray|first4=Ellen L.|date=2015-03-27|title=Bee declines driven by combined stress from parasites, pesticides, and lack of flowers|url=https://doi.org/10.1126/science.1255957|journal=Science|volume=347|issue=6229|doi=10.1126/science.1255957|issn=0036-8075}}</ref>
Isiphelo
Iinyosi zizizinambuzane ezibaluleke kakhulu kwindalo nakubomi babantu. Ngokunceda ekusasazeni umgubo weentyatyambo kwizityalo zokutya nakwizityalo zasendle, zixhasa ukuveliswa kokutya, zikhuthaza iyantlukwano yezinto eziphilayo, zize zivelise iimveliso ezixabisekileyo ezifana nobusi. Ngoko ke, ukukhusela iinyosi kubalulekile ukuze kuqinisekiswe ikamva elisempilweni nelizinzileyo kubantu nakwindalo<ref name=":0" />.
Le nguqulelo ifanelekile ukuba ingeniswe njengomsebenzi wesikolo okanye wasekholejini. Ukuba ufuna, ndingayiguqulela kwisiXhosa esilula ngakumbi ukuze ilungele abafundi bebanga lesi8 ukuya kwelesi12.
== Imithombo Yolwazi ==
od4jimyffjxd6wax6idwwv7kcroktwl
41197
41191
2026-07-09T12:16:56Z
Moniecar
16240
ISIPHELO
41197
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Honeybee landing on milkthistle02.jpg|thumb|Lo ngumfanekiso wenyosi ifika kwimilkthistle]]
'''Iinyosi Nokubaluleka Kwazo'''
Intshayelelo
[[Inyosi]] sisinambuzane esincinci esibhabhayo esikwiqela le-Hymenoptera, eliquka neembovane noonomeva. Iinyosi zaziwa kakhulu ngokuqokelela incindi yeentyatyambo nomgubo weentyatyambo (ipholeni), zize zivelise ubusi. Ehlabathini kukho ngaphezu kweentlobo ezingama-20 000 zeenyosi, kodwa eyona yaziwa kakhulu yinyosi yobusi ngenxa yokuhlala kwayo kwiikholoni kunye nokuvelisa ubusi<ref name=":0">{{Cite book|last=Michener|first=Charles|url=https://doi.org/10.56021/9780801885730|title=The Bees of the World|date=2007|publisher=Johns Hopkins University Press|isbn=978-0-8018-9220-2}}</ref>.
=== Imvelaphi ===
Iinyosi bezikho emhlabeni ngaphezu kweminyaka eyi100, zikhula kunye nezityalo ezineentyatyambo. Zihlala kwiindawo ezahlukeneyo ezifana namahlathi, amadlelo, izitiya nakwiindawo zokulima. Ezinye iintlobo zeenyosi ziphila zodwa, ngoxa ezinye, njengeenyosi zobusi, zihlala kwiikholoni ezinkulu eziquka ukumkanikazi, iinyosi ezingabasebenzi kunye needrone. Iinyosi zifumaneka kuwo onke amazwekazi ngaphandle kwe-Antarctica, yaye zidlala indima ebalulekileyo ekugcineni indalo isempilweni<ref name=":0" />
==== Ukubaluleka Kweenyosi ====
Iinyosi ziphakathi kwezona zisasaza umgubo weentyatyambo ngokufanelekileyo emhlabeni. Xa ziqokelela incindi yeentyatyambo, zithwala umgubo weentyatyambo ukusuka kwenye intyatyambo ziwuse kwenye. Le nkqubo inceda izityalo ukuba zivelise iziqhamo, imifuno, amandongomane kunye nembewu<ref name=":1">{{Cite journal|last=Klein|first=Alexandra-Maria|last2=Vaissière|first2=Bernard E|last3=Cane|first3=James H|last4=Steffan-Dewenter|first4=Ingolf|last5=Cunningham|first5=Saul A|last6=Kremen|first6=Claire|last7=Tscharntke|first7=Teja|date=2006-10-27|title=Importance of pollinators in changing landscapes for world crops|url=https://doi.org/10.1098/rspb.2006.3721|journal=Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences|volume=274|issue=1608|pages=303–313|doi=10.1098/rspb.2006.3721|issn=0962-8452}}</ref>
Iinyosi zikwanceda ekwandiseni iyantlukwano yezinto eziphilayo ngokunceda izityalo zasendle zivelise. Oku kubonelela ngokutya nendawo yokuhlala kwezinye izilwanyana ezininzi. Zikwavelisa ubusi neweksi yeenyosi, ezixabiseke kakhulu ebantwini. Uphando lubonisa ukuba iinyosi zobusi ziyakwazi ukunxibelelana ukuze zifumane iindawo ezinokutya, nto leyo ezenza zibe ngabagqwesileyo ekusasazeni umgubo weentyatyambo <ref>{{Cite book|last=Frisch|first=Karl von|url=https://doi.org/10.4159/harvard.9780674418776|title=The Dance Language and Orientation of Bees|date=1993-12-31|publisher=Harvard University Press|isbn=978-0-674-41876-9}}</ref>. Indima yazo kwezolimo ibalulekile kuba zonyusa isivuno sezityalo kwaye zixhasa impilo noqoqosho lwamafama<ref name=":1" />
===== Izoyikiso Ezijongene Neenyosi =====
Nangona iinyosi zibaluleke kakhulu, inani lazo liyancipha ngenxa yokutshatyalaliswa kweendawo ezihlala kuzo, ukusetyenziswa kwezibulali-zinambuzane, izifo, ungcoliseko kunye nokutshintsha kwemozulu. Ezi ngxaki azichaphazeli kuphela iinyosi, kodwa zikwabeka emngciphekweni imveliso yokutya kunye nokugcinwa kweyantlukwano yezinto eziphilayo. Kubalulekile ukukhusela iinyosi ngokusebenzisa iindlela zolondolozo kunye nezolimo ezizinzileyo ukuze kugcinwe indalo isempilweni.<ref>{{Cite journal|last=Goulson|first=Dave|last2=Nicholls|first2=Elizabeth|last3=Botías|first3=Cristina|last4=Rotheray|first4=Ellen L.|date=2015-03-27|title=Bee declines driven by combined stress from parasites, pesticides, and lack of flowers|url=https://doi.org/10.1126/science.1255957|journal=Science|volume=347|issue=6229|doi=10.1126/science.1255957|issn=0036-8075}}</ref>
====== Isiphelo ======
Iinyosi zizizinambuzane ezibaluleke kakhulu kwindalo nakubomi babantu. Ngokunceda ekusasazeni umgubo weentyatyambo kwizityalo zokutya nakwizityalo zasendle, zixhasa ukuveliswa kokutya, zikhuthaza iyantlukwano yezinto eziphilayo, zize zivelise iimveliso ezixabisekileyo ezifana nobusi. Ngoko ke, ukukhusela iinyosi kubalulekile ukuze kuqinisekiswe ikamva elisempilweni nelizinzileyo kubantu nakwindalo<ref name=":0" />.
Le nguqulelo ifanelekile ukuba ingeniswe njengomsebenzi wesikolo okanye wasekholejini. Ukuba ufuna, ndingayiguqulela kwisiXhosa esilula ngakumbi ukuze ilungele abafundi bebanga lesi8 ukuya kwelesi12.
== Imithombo Yolwazi ==
skr31b1vfcal6xorony9hfw7dj62yfy
41209
41197
2026-07-09T12:26:58Z
Moniecar
16240
Added catagoriess
41209
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Honeybee landing on milkthistle02.jpg|thumb|Lo ngumfanekiso wenyosi ifika kwimilkthistle]]
'''Iinyosi Nokubaluleka Kwazo'''
Intshayelelo
[[Inyosi]] sisinambuzane esincinci esibhabhayo esikwiqela le-Hymenoptera, eliquka neembovane noonomeva. Iinyosi zaziwa kakhulu ngokuqokelela incindi yeentyatyambo nomgubo weentyatyambo (ipholeni), zize zivelise ubusi. Ehlabathini kukho ngaphezu kweentlobo ezingama-20 000 zeenyosi, kodwa eyona yaziwa kakhulu yinyosi yobusi ngenxa yokuhlala kwayo kwiikholoni kunye nokuvelisa ubusi<ref name=":0">{{Cite book|last=Michener|first=Charles|url=https://doi.org/10.56021/9780801885730|title=The Bees of the World|date=2007|publisher=Johns Hopkins University Press|isbn=978-0-8018-9220-2}}</ref>.
=== Imvelaphi ===
Iinyosi bezikho emhlabeni ngaphezu kweminyaka eyi100, zikhula kunye nezityalo ezineentyatyambo. Zihlala kwiindawo ezahlukeneyo ezifana namahlathi, amadlelo, izitiya nakwiindawo zokulima. Ezinye iintlobo zeenyosi ziphila zodwa, ngoxa ezinye, njengeenyosi zobusi, zihlala kwiikholoni ezinkulu eziquka ukumkanikazi, iinyosi ezingabasebenzi kunye needrone. Iinyosi zifumaneka kuwo onke amazwekazi ngaphandle kwe-Antarctica, yaye zidlala indima ebalulekileyo ekugcineni indalo isempilweni<ref name=":0" />
==== Ukubaluleka Kweenyosi ====
Iinyosi ziphakathi kwezona zisasaza umgubo weentyatyambo ngokufanelekileyo emhlabeni. Xa ziqokelela incindi yeentyatyambo, zithwala umgubo weentyatyambo ukusuka kwenye intyatyambo ziwuse kwenye. Le nkqubo inceda izityalo ukuba zivelise iziqhamo, imifuno, amandongomane kunye nembewu<ref name=":1">{{Cite journal|last=Klein|first=Alexandra-Maria|last2=Vaissière|first2=Bernard E|last3=Cane|first3=James H|last4=Steffan-Dewenter|first4=Ingolf|last5=Cunningham|first5=Saul A|last6=Kremen|first6=Claire|last7=Tscharntke|first7=Teja|date=2006-10-27|title=Importance of pollinators in changing landscapes for world crops|url=https://doi.org/10.1098/rspb.2006.3721|journal=Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences|volume=274|issue=1608|pages=303–313|doi=10.1098/rspb.2006.3721|issn=0962-8452}}</ref>
Iinyosi zikwanceda ekwandiseni iyantlukwano yezinto eziphilayo ngokunceda izityalo zasendle zivelise. Oku kubonelela ngokutya nendawo yokuhlala kwezinye izilwanyana ezininzi. Zikwavelisa ubusi neweksi yeenyosi, ezixabiseke kakhulu ebantwini. Uphando lubonisa ukuba iinyosi zobusi ziyakwazi ukunxibelelana ukuze zifumane iindawo ezinokutya, nto leyo ezenza zibe ngabagqwesileyo ekusasazeni umgubo weentyatyambo <ref>{{Cite book|last=Frisch|first=Karl von|url=https://doi.org/10.4159/harvard.9780674418776|title=The Dance Language and Orientation of Bees|date=1993-12-31|publisher=Harvard University Press|isbn=978-0-674-41876-9}}</ref>. Indima yazo kwezolimo ibalulekile kuba zonyusa isivuno sezityalo kwaye zixhasa impilo noqoqosho lwamafama<ref name=":1" />
===== Izoyikiso Ezijongene Neenyosi =====
Nangona iinyosi zibaluleke kakhulu, inani lazo liyancipha ngenxa yokutshatyalaliswa kweendawo ezihlala kuzo, ukusetyenziswa kwezibulali-zinambuzane, izifo, ungcoliseko kunye nokutshintsha kwemozulu. Ezi ngxaki azichaphazeli kuphela iinyosi, kodwa zikwabeka emngciphekweni imveliso yokutya kunye nokugcinwa kweyantlukwano yezinto eziphilayo. Kubalulekile ukukhusela iinyosi ngokusebenzisa iindlela zolondolozo kunye nezolimo ezizinzileyo ukuze kugcinwe indalo isempilweni.<ref>{{Cite journal|last=Goulson|first=Dave|last2=Nicholls|first2=Elizabeth|last3=Botías|first3=Cristina|last4=Rotheray|first4=Ellen L.|date=2015-03-27|title=Bee declines driven by combined stress from parasites, pesticides, and lack of flowers|url=https://doi.org/10.1126/science.1255957|journal=Science|volume=347|issue=6229|doi=10.1126/science.1255957|issn=0036-8075}}</ref>
====== Isiphelo ======
Iinyosi zizizinambuzane ezibaluleke kakhulu kwindalo nakubomi babantu. Ngokunceda ekusasazeni umgubo weentyatyambo kwizityalo zokutya nakwizityalo zasendle, zixhasa ukuveliswa kokutya, zikhuthaza iyantlukwano yezinto eziphilayo, zize zivelise iimveliso ezixabisekileyo ezifana nobusi. Ngoko ke, ukukhusela iinyosi kubalulekile ukuze kuqinisekiswe ikamva elisempilweni nelizinzileyo kubantu nakwindalo<ref name=":0" />.
Le nguqulelo ifanelekile ukuba ingeniswe njengomsebenzi wesikolo okanye wasekholejini. Ukuba ufuna, ndingayiguqulela kwisiXhosa esilula ngakumbi ukuze ilungele abafundi bebanga lesi8 ukuya kwelesi12.
== Imithombo Yolwazi ==
<references />
[[Uluhlu:Izinambuzane]]
[[Uluhlu:Iinyosi]]
i7uzsl9syn16trvnx39xchqqqzldgxt
41216
41209
2026-07-09T12:31:43Z
Moniecar
16240
Articles
41216
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Honeybee landing on milkthistle02.jpg|thumb|Lo ngumfanekiso wenyosi ifika kwimilkthistle]]
'''Iinyosi Nokubaluleka Kwazo'''
Intshayelelo
[[Inyosi]] sisinambuzane esincinci esibhabhayo esikwiqela le-Hymenoptera, eliquka neembovane noonomeva. Iinyosi zaziwa kakhulu ngokuqokelela incindi yeentyatyambo nomgubo weentyatyambo (ipholeni), zize zivelise ubusi. Ehlabathini kukho ngaphezu kweentlobo ezingama20 000 weenyosi, kodwa eyona yaziwa kakhulu yinyosi yobusi ngenxa yokuhlala kwayo kwiikholoni kunye nokuvelisa ubusi<ref name=":0">{{Cite book|last=Michener|first=Charles|url=https://doi.org/10.56021/9780801885730|title=The Bees of the World|date=2007|publisher=Johns Hopkins University Press|isbn=978-0-8018-9220-2}}</ref>.
=== Imvelaphi ===
Iinyosi bezikho emhlabeni ngaphezu kweminyaka eyi100, zikhula kunye nezityalo ezineentyatyambo. Zihlala kwiindawo ezahlukeneyo ezifana namahlathi, amadlelo, izitiya nakwiindawo zokulima. Ezinye iintlobo zeenyosi ziphila zodwa noxa ezinye, iinyosi izezobusi, zihlala kwiikholoni ezinkulu. Iinyosi zifumaneka kuwo onke amazwekazi ngaphandle kweAntarctica, yaye zidlala indima ebalulekileyo ekugcineni indalo isempilweni<ref name=":0" />
==== Ukubaluleka Kweenyosi ====
Iinyosi ziphakathi kwezona zisasaza umgubo weentyatyambo ngokufanelekileyo emhlabeni. Xa ziqokelela incindi yeentyatyambo, zithwala umgubo weentyatyambo ukusuka kwenye intyatyambo ziwuse kwenye. Le nkqubo inceda izityalo ukuba zivelise iziqhamo, imifuno, amandongomane kunye nembewu<ref name=":1">{{Cite journal|last=Klein|first=Alexandra-Maria|last2=Vaissière|first2=Bernard E|last3=Cane|first3=James H|last4=Steffan-Dewenter|first4=Ingolf|last5=Cunningham|first5=Saul A|last6=Kremen|first6=Claire|last7=Tscharntke|first7=Teja|date=2006-10-27|title=Importance of pollinators in changing landscapes for world crops|url=https://doi.org/10.1098/rspb.2006.3721|journal=Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences|volume=274|issue=1608|pages=303–313|doi=10.1098/rspb.2006.3721|issn=0962-8452}}</ref>
Iinyosi zikwanceda ekwandiseni iyantlukwano yezinto eziphilayo ngokunceda izityalo zasendle zivelise. Oku kubonelela ngokutya nendawo yokuhlala kwezinye izilwanyana ezininzi. Zikwavelisa ubusi neweksi yeenyosi, ezixabiseke kakhulu ebantwini. Uphando lubonisa ukuba iinyosi zobusi ziyakwazi ukunxibelelana ukuze zifumane iindawo ezinokutya, nto leyo ezenza zibe ngabagqwesileyo ekusasazeni umgubo weentyatyambo <ref>{{Cite book|last=Frisch|first=Karl von|url=https://doi.org/10.4159/harvard.9780674418776|title=The Dance Language and Orientation of Bees|date=1993-12-31|publisher=Harvard University Press|isbn=978-0-674-41876-9}}</ref>. Indima yazo kwezolimo ibalulekile kuba zonyusa isivuno sezityalo kwaye zixhasa impilo noqoqosho lwamafama<ref name=":1" />
===== Izoyikiso Ezijongene Neenyosi =====
Nangona iinyosi zibaluleke kakhulu, inani lazo liyancipha ngenxa yokutshatyalaliswa kweendawo ezihlala kuzo, ukusetyenziswa kwezibulali-zinambuzane, izifo, ungcoliseko kunye nokutshintsha kwemozulu. Ezi ngxaki azichaphazeli kuphela iinyosi, kodwa zikwabeka emngciphekweni imveliso yokutya kunye nokugcinwa kweyantlukwano yezinto eziphilayo. Kubalulekile ukukhusela iinyosi ngokusebenzisa iindlela zolondolozo kunye nezolimo ezizinzileyo ukuze kugcinwe indalo isempilweni.<ref>{{Cite journal|last=Goulson|first=Dave|last2=Nicholls|first2=Elizabeth|last3=Botías|first3=Cristina|last4=Rotheray|first4=Ellen L.|date=2015-03-27|title=Bee declines driven by combined stress from parasites, pesticides, and lack of flowers|url=https://doi.org/10.1126/science.1255957|journal=Science|volume=347|issue=6229|doi=10.1126/science.1255957|issn=0036-8075}}</ref>
====== Isiphelo ======
Iinyosi zizizinambuzane ezibaluleke kakhulu kwindalo nakubomi babantu. Ngokunceda ekusasazeni umgubo weentyatyambo kwizityalo zokutya nakwizityalo zasendle, zixhasa ukuveliswa kokutya, zikhuthaza iyantlukwano yezinto eziphilayo, zize zivelise iimveliso ezixabisekileyo ezifana nobusi. Ngoko ke, ukukhusela iinyosi kubalulekile ukuze kuqinisekiswe ikamva elisempilweni nelizinzileyo kubantu nakwindalo<ref name=":0" />.
== Imithombo Yolwazi ==
<references />
[[Uluhlu:Izinambuzane]]
[[Uluhlu:Iinyosi]]
h7favtdwh26l7q3s4gno00c1konf5kd
Draft 1
0
9121
41215
41169
2026-07-09T12:27:33Z
Siyestor
16248
catagiries
41215
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Harnai Bullock cart.jpg|thumb|iinkomo nabantu]]
= Izilwanyana Zidibana Njani Kwaye Zibaluleke Njani =
Harnai Bullock cart.jpg
Imvelaphi
Izilwanyana ziyinxalenye ebalulekileyo yendalo kwaye zidlala indima enkulu ekugcineni ubomi emhlabeni. Ukususela kumaxesha amandulo, abantu bebesebenzisa izilwanyana ukufumana ukutya, impahla, kunye noncedo kwezolimo. Ngaphezu koko, izilwanyana zibalulekile ekugcineni ulungelelwano lwendalo nasekuqhubekiseni ubukho beentlobo ngeentlobo zezidalwa (Breed and Moore, 2015)<ref>{{Cite journal|last=Loreau|first=N.|last2=Lepreux|first2=C.|last3=Ardaillou|first3=R.|date=1975-09|title=Calcitonin-sensitive adenylate cyclase in rat renal tubular membranes|url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/2153|journal=The Biochemical Journal|volume=150|issue=3|pages=305–314|doi=10.1042/bj1500305|issn=0264-6021|pmc=1165744|pmid=2153}}</ref>
Izilwanyana Zidibana Njani?
Izilwanyana zidibana ngenjongo yokuzalana ukuze kuqhubeke iintlobo zazo. Kwiintlobo ezininzi, inkunzi nemazi ziyakhwelana, kuze kuveliswe inzala. Ezinye izilwanyana, ezifana neenkomo, iibhokhwe neengonyama, zizala amathole okanye amatakane aphilayo. Ezinye, ezifana neentaka neentlanzi, zibeka amaqanda aze aqanduselwe okanye achunyiswe de kuvele inzala entsha (Hafez and Hafez, 2013<ref>{{Cite book|title=Reproduction in farm animals|date=2000|publisher=Lippincott Williams & Wilkins|isbn=978-1-118-71070-8|editor-last=Hafez|editor-first=B.|edition=7th edition|location=Philadelphia|editor-last2=Hafez|editor-first2=E. S. E.}}</ref>).
Ngaphambi kokudibana, ezinye izilwanyana zibonisa ukuziphatha okukhethekileyo ukuze zitsale amaqabane azo. Oku kunokubandakanya ukucula, ukudanisa, ukukhupha ivumba okanye ukubonisa imibala eqaqambileyo. Ezi ndlela zinceda ekukhetheni amaqabane afanelekileyo kwaye zandisa amathuba okuvelisa inzala esempilweni (Wyatt, 2017<ref>{{Cite journal|date=2019-10-16|title=Corrigendum|url=https://doi.org/10.1093/jnci/djz171|journal=JNCI: Journal of the National Cancer Institute|doi=10.1093/jnci/djz171|issn=0027-8874}}</ref>).
Ukubaluleka Kwezilwanyana
Izilwanyana zibalulekile kuba zibonelela abantu ngokutya okufana nenyama, ubisi namaqanda. Zikwanegalelo kuqoqosho ngokuxhasa ezolimo nokhenketho. Ngaphezu koko, zisasaza imbewu yezityalo, zilawule izinambuzane kwaye zigcine ulungelelwano lwendalo. Xa iintlobo zezilwanyana zincipha okanye ziphela, oku kunokuchaphazela kakubi indalo yonke (Broom and Fraser, 2015<ref>{{Cite journal|date=2015-01|editor-last=Broom|editor-first=D. M.|editor2-last=Fraser|editor2-first=A. F.|title=Domestic animal behaviour and welfare|url=https://www.cabidigitallibrary.org/doi/book/10.1079/9781780645391.0000|journal=CABI Books|language=en|doi=10.1079/9781780645391.0000}}</ref>).
Isiphelo
Ngoko ke, izilwanyana zibalulekile kubomi babantu nakwindalo. Ukudibana kwazo kuqinisekisa ukuqhubeka kweentlobo zazo, logama indima yazo kwindalo nakubomi babantu inegalelo ekwakheni imeko-bume ezinzileyo. Kubalulekile ukuba abantu bazikhusele kwaye bazigcine ukuze izizukulwana ezizayo nazo zixhamle kuzo.
== umthombo wolwazi ==
<references />
[[Uluhlu:Izinto eziphilayo]]
[[Uluhlu:Abantu abaphilayo]]
[[Uluhlu:Izilwanyana]]
sqbclg0x5o8ux6is8hjjz0f2y73ghlm
41218
41215
2026-07-09T12:32:45Z
Siyestor
16248
link
41218
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Harnai Bullock cart.jpg|thumb|iinkomo nabantu]]
= Izilwanyana Zidibana Njani Kwaye Zibaluleke Njani =
Harnai Bullock cart.jpg
Imvelaphi
Izilwanyana ziyinxalenye ebalulekileyo yendalo kwaye zidlala indima enkulu ekugcineni ubomi emhlabeni. Ukususela kumaxesha amandulo, [[abantu]] bebesebenzisa izilwanyana ukufumana ukutya, impahla, kunye noncedo kwezolimo. Ngaphezu koko, izilwanyana zibalulekile ekugcineni ulungelelwano lwendalo nasekuqhubekiseni ubukho beentlobo ngeentlobo zezidalwa (Breed and Moore, 2015)<ref>{{Cite journal|last=Loreau|first=N.|last2=Lepreux|first2=C.|last3=Ardaillou|first3=R.|date=1975-09|title=Calcitonin-sensitive adenylate cyclase in rat renal tubular membranes|url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/2153|journal=The Biochemical Journal|volume=150|issue=3|pages=305–314|doi=10.1042/bj1500305|issn=0264-6021|pmc=1165744|pmid=2153}}</ref>
Izilwanyana Zidibana Njani?
Izilwanyana zidibana ngenjongo yokuzalana ukuze kuqhubeke iintlobo zazo. Kwiintlobo ezininzi, inkunzi nemazi ziyakhwelana, kuze kuveliswe inzala. Ezinye izilwanyana, ezifana neenkomo, iibhokhwe neengonyama, zizala amathole okanye amatakane aphilayo. Ezinye, ezifana neentaka neentlanzi, zibeka amaqanda aze aqanduselwe okanye achunyiswe de kuvele inzala entsha (Hafez and Hafez, 2013<ref>{{Cite book|title=Reproduction in farm animals|date=2000|publisher=Lippincott Williams & Wilkins|isbn=978-1-118-71070-8|editor-last=Hafez|editor-first=B.|edition=7th edition|location=Philadelphia|editor-last2=Hafez|editor-first2=E. S. E.}}</ref>).
Ngaphambi kokudibana, ezinye izilwanyana zibonisa ukuziphatha okukhethekileyo ukuze zitsale amaqabane azo. Oku kunokubandakanya ukucula, ukudanisa, ukukhupha ivumba okanye ukubonisa imibala eqaqambileyo. Ezi ndlela zinceda ekukhetheni amaqabane afanelekileyo kwaye zandisa amathuba okuvelisa inzala esempilweni (Wyatt, 2017<ref>{{Cite journal|date=2019-10-16|title=Corrigendum|url=https://doi.org/10.1093/jnci/djz171|journal=JNCI: Journal of the National Cancer Institute|doi=10.1093/jnci/djz171|issn=0027-8874}}</ref>).
Ukubaluleka Kwezilwanyana
Izilwanyana zibalulekile kuba zibonelela abantu ngokutya okufana nenyama, ubisi namaqanda. Zikwanegalelo kuqoqosho ngokuxhasa ezolimo nokhenketho. Ngaphezu koko, zisasaza imbewu yezityalo, zilawule izinambuzane kwaye zigcine ulungelelwano lwendalo. Xa iintlobo zezilwanyana zincipha okanye ziphela, oku kunokuchaphazela kakubi indalo yonke (Broom and Fraser, 2015<ref>{{Cite journal|date=2015-01|editor-last=Broom|editor-first=D. M.|editor2-last=Fraser|editor2-first=A. F.|title=Domestic animal behaviour and welfare|url=https://www.cabidigitallibrary.org/doi/book/10.1079/9781780645391.0000|journal=CABI Books|language=en|doi=10.1079/9781780645391.0000}}</ref>).
Isiphelo
Ngoko ke, izilwanyana zibalulekile kubomi babantu nakwindalo. Ukudibana kwazo kuqinisekisa ukuqhubeka kweentlobo zazo, logama indima yazo kwindalo nakubomi babantu inegalelo ekwakheni imeko-bume ezinzileyo. Kubalulekile ukuba abantu bazikhusele kwaye bazigcine ukuze izizukulwana ezizayo nazo zixhamle kuzo.
== umthombo wolwazi ==
<references />
[[Uluhlu:Izinto eziphilayo]]
[[Uluhlu:Abantu abaphilayo]]
[[Uluhlu:Izilwanyana]]
h76ly6jlef4dzw7s78yhi4kp3pg5vfx
Ilungu:Kusterico/Draft 1
2
9122
41185
41137
2026-07-09T12:14:09Z
Kusterico
16236
41185
wikitext
text/x-wiki
''' Isikhwebu'''
'''Isikhwebu sombona: Isiseko sesivuno nendima yaso kwezolimo lwaseMzantsi Afrika'''
'''Intshayelelo'''
[[Ngokweenkcukacha:Klagenfurt Wölfnitz Filialkirche St Peter am Bichl Kirchenportal Detail 03102015 1582.jpg|thumb|Izikhwebu zombona ]]
[[Umbona]] yenye yezona zityalo zibalulekileyo kwezolimo eMzantsi Afrika, njengoko usetyenziswa kakhulu njengokutya kwabantu, ukutya kwemfuyo kunye nesiseko semveliso ezahlukeneyo. Inxalenye ebalulekileyo [[yesityalo]] sombona [[sisikhwebu]][[Sisikhwebu,|,]] kuba kulapho kugcinwa khona iinkozo ezimele [[isivuno]] somlimi. Isikhwebu sibonisa impumelelo yomsebenzi womlimi ukusuka ekulungiseni umhlaba, ekutyaleni, ekukhathaleleni isityalo, ukuya kwixesha lokuvuna (FAO, 2017). <ref>{{Cite journal|last=Juhn|first=Daniel|last2=Grantham|first2=Hedley|date=2014-05-28|title=Sustainable Biofuel Crops Project, Final Report|url=https://doi.org/10.2172/1329289}}</ref>
'''Ukukhula nokwakheka kwesikhwebu'''
Isikhwebu sombona siqala ukuba khona emva kokuba isityalo sikhule safikelela kwinqanaba lokuzala. Iinkozo zombona zikhula kumqolo omninzi ngaphakathi kwesikhwebu, zikhuselwe ngamaxolo ombona. La maxolo anceda ukukhusela iinkozo kwizifo, izinambuzane kunye nokonakaliswa ziimeko zemozulu ngexesha lokukhula kwesityalo (Shiferaw et al., 2018). <ref>{{Cite journal|last=Shiferaw|first=Bekele|last2=Prasanna|first2=Boddupalli M.|last3=Hellin|first3=Jonathan|last4=Bänziger|first4=Marianne|date=2011-08-23|title=Crops that feed the world 6. Past successes and future challenges to the role played by maize in global food security|url=https://doi.org/10.1007/s12571-011-0140-5|journal=Food Security|volume=3|issue=3|pages=307–327|doi=10.1007/s12571-011-0140-5|issn=1876-4517}}</ref>
Ubungakanani besikhwebu kunye nomgangatho weenkozo uxhomekeke kwizinto ezininzi ezifana nobukho bamanzi, izondlo zomhlaba, iintlobo zembewu ezisetyenzisiweyo kunye neendlela zolawulo lwezityalo. Abalimi abasebenzisa iindlela eziphucukileyo zokulima, ezifana nokusebenzisa izichumiso ngokufanelekileyo nokulawula izitshabalalisi, banamathuba okufumana izikhwebu ezisemgangathweni ophezulu (Cairns & Prasanna, 2018). <ref name=":0">{{Cite journal|last=Cairns|first=Jill E|last2=Prasanna|first2=BM|date=2018-10|title=Developing and deploying climate-resilient maize varieties in the developing world|url=https://doi.org/10.1016/j.pbi.2018.05.004|journal=Current Opinion in Plant Biology|volume=45|pages=226–230|doi=10.1016/j.pbi.2018.05.004|issn=1369-5266}}</ref>
'''Ukubaluleka kwesikhwebu kubalimi nakuluntu'''
Kwiindawo ezininzi zasemaphandleni e[[Mzantsi Afrika]], umbona usisiseko sokutya kumakhaya amaninzi. Isikhwebu esivuthiweyo sivelisa iinkozo ezisetyenziswa ukwenza ukutya okufana nomgqusho, ipapa kunye nezinye iimveliso zombona. Ngoko ke, umgangatho wesikhwebu unxulumene ngqo nokhuseleko lokutya kumakhaya nakuluntu ngokubanzi (Stats SA, 2020).<ref>{{Cite journal|last=Dlamini|first=Moses|last2=Venter|first2=Hein|last3=Eloff|first3=Jan|last4=Eloff|first4=Mariki|date=2020-12-15|title=Digital deception in cybersecurity: an information behaviour lens|url=https://doi.org/10.47989/irisic2018|journal=Proceedings of ISIC: the information behaviour conference Pretoria, South Africa, 28th September to 1st October, 2020|publisher=University of Borås, Borås, Sweden|doi=10.47989/irisic2018}}</ref>
Ngaphandle kokusetyenziswa ekutyeni kwabantu, iinkozo zombona zisetyenziswa nasekondleni izilwanyana zasefama ezifana neenkukhu, iinkomo neehagu. Oku kwenza umbona ube sisityalo esibalulekileyo kuqoqosho lwezolimo, ngakumbi kubalimi abancinci nabamashishini (FAO, 2017).<ref name=":0" />
=== '''Ukuvunwa nokugcinwa kwezikhwebu''' ===
Ixesha lokuvuna libalulekile ekugcineni umgangatho wombona. Ukuba izikhwebu zivunwa zingekavuthwa ngokupheleleyo okanye zigcinwe kwindawo enobumanzi obuninzi, iinkozo zinokonakala okanye zihlaseleke zizifo ezifana nokungunda. Ukoma kakuhle kombona emva kokuvuna kunceda ekwandiseni ixesha lokugcina nokunciphisa ilahleko yesivuno (Cairns & Prasanna, 2018).<ref>{{Cite journal|last=Cairns|first=Jill E|last2=Prasanna|first2=BM|date=2018-10|title=Developing and deploying climate-resilient maize varieties in the developing world|url=https://doi.org/10.1016/j.pbi.2018.05.004|journal=Current Opinion in Plant Biology|volume=45|pages=226–230|doi=10.1016/j.pbi.2018.05.004|issn=1369-5266}}</ref>
Kwiinkcubeko ezininzi zasemaphandleni, izikhwebu ziye zibotshwe okanye zigcinwe ngendlela yesintu ukuze zome kakuhle phambi kokuba iinkozo zikhutshwe. Ezi ndlela zesiNtu zibonisa ulwazi lwabalimi bendawo malunga nokugcina isivuno kunye nokulawula ukusetyenziswa kombona.
Isikhwebu asiyonto nje ithwala iinkozo zombona, koko sisisimboli somsebenzi womlimi, ukhuseleko lokutya kunye nenkcubeko yezolimo. Ukuphucula ulwazi malunga nokukhuliswa, ukuvunwa nokugcinwa kwezikhwebu kunganceda abalimi ukuba bandise imveliso yabo baze baqinisekise ukufumaneka kokutya okusemgangathweni. Ngenxa yoko, isikhwebu sihlala siyinxalenye ebalulekileyo yobomi boluntu oluxhomekeke kwezolimo.
== '''Imithombo Yolwazi''' ==
1dps9858cp9k7b3ggr2kpieyzh85q5m
41196
41185
2026-07-09T12:16:44Z
Kusterico
16236
41196
wikitext
text/x-wiki
''' Isikhwebu'''
=== '''Isikhwebu sombona: Isiseko sesivuno nendima yaso kwezolimo lwaseMzantsi Afrika''' ===
'''Intshayelelo'''
[[Ngokweenkcukacha:Klagenfurt Wölfnitz Filialkirche St Peter am Bichl Kirchenportal Detail 03102015 1582.jpg|thumb|Izikhwebu zombona ]]
[[Umbona]] yenye yezona zityalo zibalulekileyo kwezolimo eMzantsi Afrika, njengoko usetyenziswa kakhulu njengokutya kwabantu, ukutya kwemfuyo kunye nesiseko semveliso ezahlukeneyo. Inxalenye ebalulekileyo [[yesityalo]] sombona [[sisikhwebu]][[Sisikhwebu,|,]] kuba kulapho kugcinwa khona iinkozo ezimele [[isivuno]] somlimi. Isikhwebu sibonisa impumelelo yomsebenzi womlimi ukusuka ekulungiseni umhlaba, ekutyaleni, ekukhathaleleni isityalo, ukuya kwixesha lokuvuna (FAO, 2017). <ref>{{Cite journal|last=Juhn|first=Daniel|last2=Grantham|first2=Hedley|date=2014-05-28|title=Sustainable Biofuel Crops Project, Final Report|url=https://doi.org/10.2172/1329289}}</ref>
'''Ukukhula nokwakheka kwesikhwebu'''
Isikhwebu sombona siqala ukuba khona emva kokuba isityalo sikhule safikelela kwinqanaba lokuzala. Iinkozo zombona zikhula kumqolo omninzi ngaphakathi kwesikhwebu, zikhuselwe ngamaxolo ombona. La maxolo anceda ukukhusela iinkozo kwizifo, izinambuzane kunye nokonakaliswa ziimeko zemozulu ngexesha lokukhula kwesityalo (Shiferaw et al., 2018). <ref>{{Cite journal|last=Shiferaw|first=Bekele|last2=Prasanna|first2=Boddupalli M.|last3=Hellin|first3=Jonathan|last4=Bänziger|first4=Marianne|date=2011-08-23|title=Crops that feed the world 6. Past successes and future challenges to the role played by maize in global food security|url=https://doi.org/10.1007/s12571-011-0140-5|journal=Food Security|volume=3|issue=3|pages=307–327|doi=10.1007/s12571-011-0140-5|issn=1876-4517}}</ref>
Ubungakanani besikhwebu kunye nomgangatho weenkozo uxhomekeke kwizinto ezininzi ezifana nobukho bamanzi, izondlo zomhlaba, iintlobo zembewu ezisetyenzisiweyo kunye neendlela zolawulo lwezityalo. Abalimi abasebenzisa iindlela eziphucukileyo zokulima, ezifana nokusebenzisa izichumiso ngokufanelekileyo nokulawula izitshabalalisi, banamathuba okufumana izikhwebu ezisemgangathweni ophezulu (Cairns & Prasanna, 2018). <ref name=":0">{{Cite journal|last=Cairns|first=Jill E|last2=Prasanna|first2=BM|date=2018-10|title=Developing and deploying climate-resilient maize varieties in the developing world|url=https://doi.org/10.1016/j.pbi.2018.05.004|journal=Current Opinion in Plant Biology|volume=45|pages=226–230|doi=10.1016/j.pbi.2018.05.004|issn=1369-5266}}</ref>
'''Ukubaluleka kwesikhwebu kubalimi nakuluntu'''
Kwiindawo ezininzi zasemaphandleni e[[Mzantsi Afrika]], umbona usisiseko sokutya kumakhaya amaninzi. Isikhwebu esivuthiweyo sivelisa iinkozo ezisetyenziswa ukwenza ukutya okufana nomgqusho, ipapa kunye nezinye iimveliso zombona. Ngoko ke, umgangatho wesikhwebu unxulumene ngqo nokhuseleko lokutya kumakhaya nakuluntu ngokubanzi (Stats SA, 2020).<ref>{{Cite journal|last=Dlamini|first=Moses|last2=Venter|first2=Hein|last3=Eloff|first3=Jan|last4=Eloff|first4=Mariki|date=2020-12-15|title=Digital deception in cybersecurity: an information behaviour lens|url=https://doi.org/10.47989/irisic2018|journal=Proceedings of ISIC: the information behaviour conference Pretoria, South Africa, 28th September to 1st October, 2020|publisher=University of Borås, Borås, Sweden|doi=10.47989/irisic2018}}</ref>
Ngaphandle kokusetyenziswa ekutyeni kwabantu, iinkozo zombona zisetyenziswa nasekondleni izilwanyana zasefama ezifana neenkukhu, iinkomo neehagu. Oku kwenza umbona ube sisityalo esibalulekileyo kuqoqosho lwezolimo, ngakumbi kubalimi abancinci nabamashishini (FAO, 2017).<ref name=":0" />
=== '''Ukuvunwa nokugcinwa kwezikhwebu''' ===
Ixesha lokuvuna libalulekile ekugcineni umgangatho wombona. Ukuba izikhwebu zivunwa zingekavuthwa ngokupheleleyo okanye zigcinwe kwindawo enobumanzi obuninzi, iinkozo zinokonakala okanye zihlaseleke zizifo ezifana nokungunda. Ukoma kakuhle kombona emva kokuvuna kunceda ekwandiseni ixesha lokugcina nokunciphisa ilahleko yesivuno (Cairns & Prasanna, 2018).<ref>{{Cite journal|last=Cairns|first=Jill E|last2=Prasanna|first2=BM|date=2018-10|title=Developing and deploying climate-resilient maize varieties in the developing world|url=https://doi.org/10.1016/j.pbi.2018.05.004|journal=Current Opinion in Plant Biology|volume=45|pages=226–230|doi=10.1016/j.pbi.2018.05.004|issn=1369-5266}}</ref>
Kwiinkcubeko ezininzi zasemaphandleni, izikhwebu ziye zibotshwe okanye zigcinwe ngendlela yesintu ukuze zome kakuhle phambi kokuba iinkozo zikhutshwe. Ezi ndlela zesiNtu zibonisa ulwazi lwabalimi bendawo malunga nokugcina isivuno kunye nokulawula ukusetyenziswa kombona.
Isikhwebu asiyonto nje ithwala iinkozo zombona, koko sisisimboli somsebenzi womlimi, ukhuseleko lokutya kunye nenkcubeko yezolimo. Ukuphucula ulwazi malunga nokukhuliswa, ukuvunwa nokugcinwa kwezikhwebu kunganceda abalimi ukuba bandise imveliso yabo baze baqinisekise ukufumaneka kokutya okusemgangathweni. Ngenxa yoko, isikhwebu sihlala siyinxalenye ebalulekileyo yobomi boluntu oluxhomekeke kwezolimo.
== '''Imithombo Yolwazi''' ==
pym29if2y0rniw3mm1tlkmysohpjr57
41200
41196
2026-07-09T12:18:37Z
Kusterico
16236
41200
wikitext
text/x-wiki
=== ''' Isikhwebu''' ===
=== '''Isikhwebu sombona: Isiseko sesivuno nendima yaso kwezolimo lwaseMzantsi Afrika''' ===
'''Intshayelelo'''
[[Ngokweenkcukacha:Klagenfurt Wölfnitz Filialkirche St Peter am Bichl Kirchenportal Detail 03102015 1582.jpg|thumb|Izikhwebu zombona ]]
[[Umbona]] yenye yezona zityalo zibalulekileyo kwezolimo eMzantsi Afrika, njengoko usetyenziswa kakhulu njengokutya kwabantu, ukutya kwemfuyo kunye nesiseko semveliso ezahlukeneyo. Inxalenye ebalulekileyo [[yesityalo]] sombona [[sisikhwebu]][[Sisikhwebu,|,]] kuba kulapho kugcinwa khona iinkozo ezimele [[isivuno]] somlimi. Isikhwebu sibonisa impumelelo yomsebenzi womlimi ukusuka ekulungiseni umhlaba, ekutyaleni, ekukhathaleleni isityalo, ukuya kwixesha lokuvuna (FAO, 2017). <ref>{{Cite journal|last=Juhn|first=Daniel|last2=Grantham|first2=Hedley|date=2014-05-28|title=Sustainable Biofuel Crops Project, Final Report|url=https://doi.org/10.2172/1329289}}</ref>
'''Ukukhula nokwakheka kwesikhwebu'''
Isikhwebu sombona siqala ukuba khona emva kokuba isityalo sikhule safikelela kwinqanaba lokuzala. Iinkozo zombona zikhula kumqolo omninzi ngaphakathi kwesikhwebu, zikhuselwe ngamaxolo ombona. La maxolo anceda ukukhusela iinkozo kwizifo, izinambuzane kunye nokonakaliswa ziimeko zemozulu ngexesha lokukhula kwesityalo (Shiferaw et al., 2018). <ref>{{Cite journal|last=Shiferaw|first=Bekele|last2=Prasanna|first2=Boddupalli M.|last3=Hellin|first3=Jonathan|last4=Bänziger|first4=Marianne|date=2011-08-23|title=Crops that feed the world 6. Past successes and future challenges to the role played by maize in global food security|url=https://doi.org/10.1007/s12571-011-0140-5|journal=Food Security|volume=3|issue=3|pages=307–327|doi=10.1007/s12571-011-0140-5|issn=1876-4517}}</ref>
Ubungakanani besikhwebu kunye nomgangatho weenkozo uxhomekeke kwizinto ezininzi ezifana nobukho bamanzi, izondlo zomhlaba, iintlobo zembewu ezisetyenzisiweyo kunye neendlela zolawulo lwezityalo. Abalimi abasebenzisa iindlela eziphucukileyo zokulima, ezifana nokusebenzisa izichumiso ngokufanelekileyo nokulawula izitshabalalisi, banamathuba okufumana izikhwebu ezisemgangathweni ophezulu (Cairns & Prasanna, 2018). <ref name=":0">{{Cite journal|last=Cairns|first=Jill E|last2=Prasanna|first2=BM|date=2018-10|title=Developing and deploying climate-resilient maize varieties in the developing world|url=https://doi.org/10.1016/j.pbi.2018.05.004|journal=Current Opinion in Plant Biology|volume=45|pages=226–230|doi=10.1016/j.pbi.2018.05.004|issn=1369-5266}}</ref>
'''Ukubaluleka kwesikhwebu kubalimi nakuluntu'''
Kwiindawo ezininzi zasemaphandleni e[[Mzantsi Afrika]], umbona usisiseko sokutya kumakhaya amaninzi. Isikhwebu esivuthiweyo sivelisa iinkozo ezisetyenziswa ukwenza ukutya okufana nomgqusho, ipapa kunye nezinye iimveliso zombona. Ngoko ke, umgangatho wesikhwebu unxulumene ngqo nokhuseleko lokutya kumakhaya nakuluntu ngokubanzi (Stats SA, 2020).<ref>{{Cite journal|last=Dlamini|first=Moses|last2=Venter|first2=Hein|last3=Eloff|first3=Jan|last4=Eloff|first4=Mariki|date=2020-12-15|title=Digital deception in cybersecurity: an information behaviour lens|url=https://doi.org/10.47989/irisic2018|journal=Proceedings of ISIC: the information behaviour conference Pretoria, South Africa, 28th September to 1st October, 2020|publisher=University of Borås, Borås, Sweden|doi=10.47989/irisic2018}}</ref>
Ngaphandle kokusetyenziswa ekutyeni kwabantu, iinkozo zombona zisetyenziswa nasekondleni izilwanyana zasefama ezifana neenkukhu, iinkomo neehagu. Oku kwenza umbona ube sisityalo esibalulekileyo kuqoqosho lwezolimo, ngakumbi kubalimi abancinci nabamashishini (FAO, 2017).<ref name=":0" />
=== '''Ukuvunwa nokugcinwa kwezikhwebu''' ===
Ixesha lokuvuna libalulekile ekugcineni umgangatho wombona. Ukuba izikhwebu zivunwa zingekavuthwa ngokupheleleyo okanye zigcinwe kwindawo enobumanzi obuninzi, iinkozo zinokonakala okanye zihlaseleke zizifo ezifana nokungunda. Ukoma kakuhle kombona emva kokuvuna kunceda ekwandiseni ixesha lokugcina nokunciphisa ilahleko yesivuno (Cairns & Prasanna, 2018).<ref>{{Cite journal|last=Cairns|first=Jill E|last2=Prasanna|first2=BM|date=2018-10|title=Developing and deploying climate-resilient maize varieties in the developing world|url=https://doi.org/10.1016/j.pbi.2018.05.004|journal=Current Opinion in Plant Biology|volume=45|pages=226–230|doi=10.1016/j.pbi.2018.05.004|issn=1369-5266}}</ref>
Kwiinkcubeko ezininzi zasemaphandleni, izikhwebu ziye zibotshwe okanye zigcinwe ngendlela yesintu ukuze zome kakuhle phambi kokuba iinkozo zikhutshwe. Ezi ndlela zesiNtu zibonisa ulwazi lwabalimi bendawo malunga nokugcina isivuno kunye nokulawula ukusetyenziswa kombona.
Isikhwebu asiyonto nje ithwala iinkozo zombona, koko sisisimboli somsebenzi womlimi, ukhuseleko lokutya kunye nenkcubeko yezolimo. Ukuphucula ulwazi malunga nokukhuliswa, ukuvunwa nokugcinwa kwezikhwebu kunganceda abalimi ukuba bandise imveliso yabo baze baqinisekise ukufumaneka kokutya okusemgangathweni. Ngenxa yoko, isikhwebu sihlala siyinxalenye ebalulekileyo yobomi boluntu oluxhomekeke kwezolimo.
== '''Imithombo Yolwazi''' ==
kcyfaqxrcg13wpv3zjjsidnm3y73drh
41202
41200
2026-07-09T12:25:08Z
Kusterico
16236
41202
wikitext
text/x-wiki
=== ''' Isikhwebu''' ===
=== '''Isikhwebu sombona: Isiseko sesivuno nendima yaso kwezolimo lwaseMzantsi Afrika''' ===
'''Intshayelelo'''
[[Ngokweenkcukacha:Klagenfurt Wölfnitz Filialkirche St Peter am Bichl Kirchenportal Detail 03102015 1582.jpg|thumb|Izikhwebu zombona ]]
[[Umbona]] yenye yezona zityalo zibalulekileyo kwezolimo eMzantsi Afrika, njengoko usetyenziswa kakhulu njengokutya kwabantu, ukutya kwemfuyo kunye nesiseko semveliso ezahlukeneyo. Inxalenye ebalulekileyo [[yesityalo]] sombona [[sisikhwebu]][[Sisikhwebu,|,]] kuba kulapho kugcinwa khona iinkozo ezimele [[isivuno]] somlimi. Isikhwebu sibonisa impumelelo yomsebenzi womlimi ukusuka ekulungiseni umhlaba, ekutyaleni, ekukhathaleleni isityalo, ukuya kwixesha lokuvuna (FAO, 2017). <ref>{{Cite journal|last=Juhn|first=Daniel|last2=Grantham|first2=Hedley|date=2014-05-28|title=Sustainable Biofuel Crops Project, Final Report|url=https://doi.org/10.2172/1329289}}</ref>
'''Ukukhula nokwakheka kwesikhwebu'''
Isikhwebu sombona siqala ukuba khona emva kokuba isityalo sikhule safikelela kwinqanaba lokuzala. Iinkozo zombona zikhula kumqolo omninzi ngaphakathi kwesikhwebu, zikhuselwe ngamaxolo ombona. La maxolo anceda ukukhusela iinkozo kwizifo, izinambuzane kunye nokonakaliswa ziimeko zemozulu ngexesha lokukhula kwesityalo (Shiferaw et al., 2018). <ref>{{Cite journal|last=Shiferaw|first=Bekele|last2=Prasanna|first2=Boddupalli M.|last3=Hellin|first3=Jonathan|last4=Bänziger|first4=Marianne|date=2011-08-23|title=Crops that feed the world 6. Past successes and future challenges to the role played by maize in global food security|url=https://doi.org/10.1007/s12571-011-0140-5|journal=Food Security|volume=3|issue=3|pages=307–327|doi=10.1007/s12571-011-0140-5|issn=1876-4517}}</ref>
Ubungakanani besikhwebu kunye nomgangatho weenkozo uxhomekeke kwizinto ezininzi ezifana nobukho bamanzi, izondlo zomhlaba, iintlobo zembewu ezisetyenzisiweyo kunye neendlela zolawulo lwezityalo. Abalimi abasebenzisa iindlela eziphucukileyo zokulima, ezifana nokusebenzisa izichumiso ngokufanelekileyo nokulawula izitshabalalisi, banamathuba okufumana izikhwebu ezisemgangathweni ophezulu (Cairns & Prasanna, 2018). <ref name=":0">{{Cite journal|last=Cairns|first=Jill E|last2=Prasanna|first2=BM|date=2018-10|title=Developing and deploying climate-resilient maize varieties in the developing world|url=https://doi.org/10.1016/j.pbi.2018.05.004|journal=Current Opinion in Plant Biology|volume=45|pages=226–230|doi=10.1016/j.pbi.2018.05.004|issn=1369-5266}}</ref>
'''Ukubaluleka kwesikhwebu kubalimi nakuluntu'''
Kwiindawo ezininzi zasemaphandleni e[[Mzantsi Afrika]], umbona usisiseko sokutya kumakhaya amaninzi. Isikhwebu esivuthiweyo sivelisa iinkozo ezisetyenziswa ukwenza ukutya okufana nomgqusho, ipapa kunye nezinye iimveliso zombona. Ngoko ke, umgangatho wesikhwebu unxulumene ngqo nokhuseleko lokutya kumakhaya nakuluntu ngokubanzi (Stats SA, 2020).<ref>{{Cite journal|last=Dlamini|first=Moses|last2=Venter|first2=Hein|last3=Eloff|first3=Jan|last4=Eloff|first4=Mariki|date=2020-12-15|title=Digital deception in cybersecurity: an information behaviour lens|url=https://doi.org/10.47989/irisic2018|journal=Proceedings of ISIC: the information behaviour conference Pretoria, South Africa, 28th September to 1st October, 2020|publisher=University of Borås, Borås, Sweden|doi=10.47989/irisic2018}}</ref>
Ngaphandle kokusetyenziswa ekutyeni kwabantu, iinkozo zombona zisetyenziswa nasekondleni izilwanyana zasefama ezifana neenkukhu, iinkomo neehagu. Oku kwenza umbona ube sisityalo esibalulekileyo kuqoqosho lwezolimo, ngakumbi kubalimi abancinci nabamashishini (FAO, 2017).<ref name=":0" />
=== '''Ukuvunwa nokugcinwa kwezikhwebu''' ===
Ixesha lokuvuna libalulekile ekugcineni umgangatho wombona. Ukuba izikhwebu zivunwa zingekavuthwa ngokupheleleyo okanye zigcinwe kwindawo enobumanzi obuninzi, iinkozo zinokonakala okanye zihlaseleke zizifo ezifana nokungunda. Ukoma kakuhle kombona emva kokuvuna kunceda ekwandiseni ixesha lokugcina nokunciphisa ilahleko yesivuno (Cairns & Prasanna, 2018).<ref>{{Cite journal|last=Cairns|first=Jill E|last2=Prasanna|first2=BM|date=2018-10|title=Developing and deploying climate-resilient maize varieties in the developing world|url=https://doi.org/10.1016/j.pbi.2018.05.004|journal=Current Opinion in Plant Biology|volume=45|pages=226–230|doi=10.1016/j.pbi.2018.05.004|issn=1369-5266}}</ref>
Kwiinkcubeko ezininzi zasemaphandleni, izikhwebu ziye zibotshwe okanye zigcinwe ngendlela yesintu ukuze zome kakuhle phambi kokuba iinkozo zikhutshwe. Ezi ndlela zesiNtu zibonisa ulwazi lwabalimi bendawo malunga nokugcina isivuno kunye nokulawula ukusetyenziswa kombona.
Isikhwebu asiyonto nje ithwala iinkozo zombona, koko sisisimboli somsebenzi womlimi, ukhuseleko lokutya kunye nenkcubeko yezolimo. Ukuphucula ulwazi malunga nokukhuliswa, ukuvunwa nokugcinwa kwezikhwebu kunganceda abalimi ukuba bandise imveliso yabo baze baqinisekise ukufumaneka kokutya okusemgangathweni. Ngenxa yoko, isikhwebu sihlala siyinxalenye ebalulekileyo yobomi boluntu oluxhomekeke kwezolimo.
== '''Imithombo Yolwazi''' ==
<references />
[[Uluhlu:Izityalo]]
e7uy4fn7wznbt4msuopry3femhctlef
Ilungu:ThamiRSA/Draft 1
2
9123
41219
41172
2026-07-09T12:37:49Z
ThamiRSA
16251
41219
wikitext
text/x-wiki
'''[https://books.google.co.za/books?hl=en&lr=&id=7ukhEQAAQBAJ&oi=fnd&pg=PA1&dq=imbongi+yomthonyama&ots=dleQBLTnbr&sig=cFDJ-vrlUDZ6Z- Imbongi]: uJongela Singatha Solomzi Nojozi.'''
Jongela Singatha Solomzi Nojozi (29 May 1959 - 16 December 2018)
'''Imvelaphi kaNojozi.'''
[[Ngokweenkcukacha:Jongela Nojozi imbongi.jpg|thumb|Jongela Singattha Solomzi Nojozi, imbongi yomthonyama.]]
u[https://uwcscholar.uwc.ac.za/items/42561a8b-6847-42ef-a389-b4c0507d03f5 Jongela Nojozi] wazalwa ngomhla we-29 kwinyanga kaNcanzibe ngo-1959 ezalelwa kwilali yaseKrwakrwa, e[https://emandulo.apc.uct.ac.za/collection/Mqhayi/Published/UMqhayi_waseNtabozuko_by_SEK_Mqhayi_1964ed.pdf Dikeni]. UNojozi wayengutitshala weMbali; ngexesha lokusweleka kwakhe , wayesebenza njengomncedisi nomcebisi weSekela-mphathiswa weSebe lezaBasebenzi <ref>{{Cite web|date=2026-07-09|title=SAnews {{!}} South African Government News Agency|url=https://www.sanews.gov.za/|accessdate=2026-07-09|website=www.sanews.gov.za|language=en}}</ref> . UNojozi waqala ukwenza iimibongo emncinane kakhulu, ekuqaleni kwminyaka yo-1960 xa wayefunda amabanga aphantsi kwisikolo saseKrwakrwa <ref>{{Cite web|date=2018-12-18|title=Tributes for praise-singer {{!}} SAnews|url=https://www.sanews.gov.za/south-africa/tributes-praise-singer|accessdate=2026-07-09|website=www.sanews.gov.za|language=en}}</ref> . UNojozi wasweleka ngentsasa yeCawa ngomhla we-16 kweyoMnga ngo-2018 <ref>{{Cite web|date=2018-12-17|title=ANC EC statement on the passing away of veteran poet Jongela Nojozi {{!}} ANC Eastern Cape|url=https://anceasterncape.org.za/anc-ec-statement-on-the-passing-away-of-veteran-poet-jongela-nojozi/|accessdate=2026-07-09|language=en-US}}</ref>, eswelekela esibhedlele emva kokugula ixesha elincinane <ref name=":0">{{Cite web|date=2018-12-20|title=Revered praise singer embedded in his roots leaves mark|url=https://www.dailydispatch.co.za/news/2018-12-20-revered-praise-singer-embedded-in-his-roots-leaves-mark/|accessdate=2026-07-09|website=Daily Dispatch|language=en}}</ref> .usweleka enimunyaka engama-59.
'''Umsebenzi wokubonga kaNojozi.'''
UNojozi waqala ukubonga ngokuthi abonge iinkokheli zeBantustan eziquka uLennox Sebe wase[[Ciskei]], kunye noKaiser Daliwonga ‘KD’ Matanzima wase[[Transkei]] waza kamva kwaba ngumntakwabo uGeorge Matanzima. Ukusukela ngo-1994, wabonga ooMongemeli boRhulumente wesininzi, onguquka uNelson Mandela ongasekhoyo, uThabo Mbeki noJacob Zuma kunye namagosa karhulumente atyeleleyo afana nowayesakuba ngumongameli waseZimbabwe uRobert Mugabe ongasekhoyo. Wabonga uMongameli uCyril Ramaphosa ngaphambi kokuba enze intetho yakhe yesizwe eyenziwa nguMongameli (Sona) yakhe ka-2018 <ref name=":0" />
== Imithombo yolwazi ==
<references />
dlzm9wom0sj1mfcjyeaiofae4d6pqy1
41221
41219
2026-07-09T12:39:55Z
ThamiRSA
16251
41221
wikitext
text/x-wiki
'''[https://books.google.co.za/books?hl=en&lr=&id=7ukhEQAAQBAJ&oi=fnd&pg=PA1&dq=imbongi+yomthonyama&ots=dleQBLTnbr&sig=cFDJ-vrlUDZ6Z- Imbongi]: uJongela Singatha Solomzi Nojozi.'''
Jongela Singatha Solomzi Nojozi (29 May 1959 - 16 December 2018)
'''Imvelaphi kaNojozi.'''
[[Ngokweenkcukacha:Jongela Nojozi imbongi.jpg|thumb|Jongela Singattha Solomzi Nojozi, imbongi yomthonyama.]]
u[https://uwcscholar.uwc.ac.za/items/42561a8b-6847-42ef-a389-b4c0507d03f5 Jongela Nojozi] wazalwa ngomhla we-29 kwinyanga kaNcanzibe ngo-1959 ezalelwa kwilali yaseKrwakrwa, e[https://emandulo.apc.uct.ac.za/collection/Mqhayi/Published/UMqhayi_waseNtabozuko_by_SEK_Mqhayi_1964ed.pdf Dikeni]. UNojozi wayengutitshala weMbali; ngexesha lokusweleka kwakhe , wayesebenza njengomncedisi nomcebisi weSekela-mphathiswa weSebe lezaBasebenzi <ref>{{Cite web|date=2026-07-09|title=SAnews {{!}} South African Government News Agency|url=https://www.sanews.gov.za/|accessdate=2026-07-09|website=www.sanews.gov.za|language=en}}</ref> . UNojozi waqala ukwenza iimibongo emncinane kakhulu, ekuqaleni kwminyaka yo-1960 xa wayefunda amabanga aphantsi kwisikolo saseKrwakrwa <ref>{{Cite web|date=2018-12-18|title=Tributes for praise-singer {{!}} SAnews|url=https://www.sanews.gov.za/south-africa/tributes-praise-singer|accessdate=2026-07-09|website=www.sanews.gov.za|language=en}}</ref> . UNojozi wasweleka ngentsasa yeCawa ngomhla we-16 kweyoMnga ngo-2018 <ref>{{Cite web|date=2018-12-17|title=ANC EC statement on the passing away of veteran poet Jongela Nojozi {{!}} ANC Eastern Cape|url=https://anceasterncape.org.za/anc-ec-statement-on-the-passing-away-of-veteran-poet-jongela-nojozi/|accessdate=2026-07-09|language=en-US}}</ref>, eswelekela esibhedlele emva kokugula ixesha elincinane <ref name=":0">{{Cite web|date=2018-12-20|title=Revered praise singer embedded in his roots leaves mark|url=https://www.dailydispatch.co.za/news/2018-12-20-revered-praise-singer-embedded-in-his-roots-leaves-mark/|accessdate=2026-07-09|website=Daily Dispatch|language=en}}</ref> .usweleka enimunyaka engama-59.
'''Umsebenzi wokubonga kaNojozi.'''
UNojozi waqala ukubonga ngokuthi abonge iinkokheli zeBantustan eziquka uLennox Sebe wase[[Ciskei]], kunye noKaiser Daliwonga ‘KD’ Matanzima wase[[Transkei]] waza kamva kwaba ngumntakwabo uGeorge Matanzima. Ukusukela ngo-1994, wabonga ooMongemeli boRhulumente wesininzi, onguquka uNelson Mandela ongasekhoyo, uThabo Mbeki noJacob Zuma kunye namagosa karhulumente atyeleleyo afana nowayesakuba ngumongameli waseZimbabwe uRobert Mugabe ongasekhoyo. Wabonga uMongameli uCyril Ramaphosa ngaphambi kokuba enze intetho yakhe yesizwe eyenziwa nguMongameli (Sona) yakhe ka-2018 <ref name=":0" />
== Imithombo yolwazi ==
<references />
[[Uluhlu:IOthobhayografi]]
f4asbtbiiituzzgeeqdxfjnjzhrlg7u
41235
41221
2026-07-09T12:55:38Z
ThamiRSA
16251
Replaced content with " == Imithombo yolwazi == <references />"
41235
wikitext
text/x-wiki
== Imithombo yolwazi ==
<references />
08t3e4fidlvgw55tixpq7u2lwc1q21k
Ilungu:Tetshi/
2
9124
41192
41171
2026-07-09T12:16:12Z
Tetshi
13311
41192
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Isikhwebu Layout Design (2).pdf|thumb|Incwadi yesiXhosa]]
[[Ilungu:Tetshi|Ulwimi]]
Isikhwebu - Amabali amafutshane nemibongo
Le yincwadi epapashwe ngonyaka we-2024 ebhalwe ngolwimi lwesiXhosa ngeenjongo zokukhuthaza uluntu ukufunda nokuthetha ulwimi lwabo lwenkobe. Ulwimi kaloku yindlela ethile ekunxityelelwana ngayo ngabantu; lungabhalwa okanye luthethwe. Ulwimi libhongo neqhayiya lesizwe ngasinye, kungoko kubalulekile ukuba mazibekhona iimbalo zolwimi ngalunye njengoko singekho isizwe esingenalo ulwimi. kananjalo ulwimi nenkcubeko ngumtya nethunga azikwazi kohlulwa. Le ncwadana ke izama ukuphuhlisa oku kubaluleka kolwimi ingakumbi kulutsha.
=== Inkcubeko yakwaNtu ===
Naluphi na ulwimi ukuze lukhule kwaye lungafi kufuneka lubhalwe phantsi, lushicilelwe, luphindwe lufundiswe ezikolweni. Njengoko ulwimi luqulathe ukuzazi. [[inkcubeko]], amasiko, imbali kwanezithethe zesizwe, kuthi kwakuba zonke ezi zinto zibhaliwe zashicilelwa zihlale zigcinekile ukuze olo lwazi ludluliselwe kwizizukulwana ngezizukulwana.
Le ncwadana ke ingumzekelo weenzame zokugcinwa [[Ulwimi|kolwim]]<nowiki/>i.
== Imithombo yolwazi ==
<ref>{{Cite journal|last=Leigh‐de Rapper|first=Stephanie|last2=van Vuuren|first2=Sandy F.|date=2020-06|title=Odoriferous Therapy: A Review Identifying Essential Oils against Pathogens of the Respiratory Tract|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cbdv.202000062|journal=Chemistry & Biodiversity|language=en|volume=17|issue=6|doi=10.1002/cbdv.202000062|issn=1612-1872}}</ref>
<references />
<ref>{{Cite journal |last=Leigh‐de Rapper|first=Stephanie|last2=van Vuuren|first2=Sandy F.|date=2020-06|title=Odoriferous Therapy: A Review Identifying Essential Oils against Pathogens of the Respiratory Tract|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cbdv.202000062|journal=Chemistry & Biodiversity|language=en|volume=17|issue=6|doi=10.1002/cbdv.202000062|issn=1612-1872}}</ref><ref>{{Cite book|last=Opland|first=Jeff|title=Xhosa poets and poetry|date=2017|publisher=University of KwaZulu-Natal Press|isbn=978-1-86914-321-3|edition=Second edition, updated and revised|series=Publications of the Opland Collection of Xhosa literature|location=Pietermaritzburg, South Africa}}</ref>
9424a047o5ie4l7agaucvutf5ooikhi
41214
41192
2026-07-09T12:27:31Z
Tetshi
13311
41214
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Isikhwebu Layout Design (2).pdf|thumb|Incwadi yesiXhosa]]
[[Ilungu:Tetshi|Ulwimi]]
Isikhwebu - Amabali amafutshane nemibongo
Le yincwadi epapashwe ngonyaka we-2024 ebhalwe ngolwimi lwesiXhosa ngeenjongo zokukhuthaza uluntu ukufunda nokuthetha ulwimi lwabo lwenkobe. Ulwimi kaloku yindlela ethile ekunxityelelwana ngayo ngabantu; lungabhalwa okanye luthethwe. Ulwimi libhongo neqhayiya lesizwe ngasinye, kungoko kubalulekile ukuba mazibekhona iimbalo zolwimi ngalunye njengoko singekho isizwe esingenalo ulwimi. kananjalo ulwimi nenkcubeko ngumtya nethunga azikwazi kohlulwa. Le ncwadana ke izama ukuphuhlisa oku kubaluleka kolwimi ingakumbi kulutsha.
=== Inkcubeko yakwaNtu ===
Naluphi na ulwimi ukuze lukhule kwaye lungafi kufuneka lubhalwe phantsi, lushicilelwe, luphindwe lufundiswe ezikolweni. Njengoko ulwimi luqulathe ukuzazi. [[inkcubeko]], amasiko, imbali kwanezithethe zesizwe, kuthi kwakuba zonke ezi zinto zibhaliwe zashicilelwa zihlale zigcinekile ukuze olo lwazi ludluliselwe kwizizukulwana ngezizukulwana.
Le ncwadana ke ingumzekelo weenzame zokugcinwa [[Ulwimi|kolwim]]<nowiki/>i.
== Imithombo yolwazi ==
<ref>{{Cite journal|last=Leigh‐de Rapper|first=Stephanie|last2=van Vuuren|first2=Sandy F.|date=2020-06|title=Odoriferous Therapy: A Review Identifying Essential Oils against Pathogens of the Respiratory Tract|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cbdv.202000062|journal=Chemistry & Biodiversity|language=en|volume=17|issue=6|doi=10.1002/cbdv.202000062|issn=1612-1872}}</ref>
<references />
<ref>{{Cite journal |last=Leigh‐de Rapper|first=Stephanie|last2=van Vuuren|first2=Sandy F.|date=2020-06|title=Odoriferous Therapy: A Review Identifying Essential Oils against Pathogens of the Respiratory Tract|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cbdv.202000062|journal=Chemistry & Biodiversity|language=en|volume=17|issue=6|doi=10.1002/cbdv.202000062|issn=1612-1872}}</ref><ref>{{Cite book|last=Opland|first=Jeff|title=Xhosa poets and poetry|date=2017|publisher=University of KwaZulu-Natal Press|isbn=978-1-86914-321-3|edition=Second edition, updated and revised|series=Publications of the Opland Collection of Xhosa literature|location=Pietermaritzburg, South Africa}}</ref>
<references />
[[Uluhlu:Languages]]
[[Uluhlu:Types of languages]]
[[Uluhlu:Inkcubeko yakwantu]]
[[Uluhlu:Iilwimi zesintu]]
p5b5haxlpyq4rcpocz7q8m7312jqkot
Ilungu:Gcini Jauza/Draft 1
2
9125
41193
41148
2026-07-09T12:16:15Z
Gcini Jauza
16246
41193
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Moestuin in september (vegetable garden).jpg|thumb|Lo ngumfanekiso weziQhamo]]
I'''ziQhamo:''' [[Isityalo|Iziqhamo]] zibalulekile emzimbeni kuba zinika iivithamini ezibalulekileyo, iiminerali, kunye nefayibha yokutya ethintela ukugula kwaye igcine impilo iyonke. Ukutya okutyebileyo kwiziqhamo kuxhasa inkqubo yokugaya ukutya okusempilweni, kulawula iswekile egazini, kwaye kunciphisa umngcipheko wezifo ezingapheliyo ezifana nesifo sentliziyo, isifo sohlangothi, kunye nomhlaza othile. Iziqhamo zizityalo zonyaka okanye ezihlala ixesha elide zezityalo, ezineendawo ezithile (iingcambu, iziqu, iintyatyambo, iziqhamo, amagqabi, njl.njl.) ezinokutyiwa ngokupheleleyo okanye ngokuyinxenye, ziphekiwe okanye zingaphekwanga <ref name=":0" />. Iziqhamo zibalulekile kwisondlo somntu ngokweemolekyuli zezakhamzimba ezisebenzayo njengefayibha yokutya, iivithamini neeminerali, kunye neephytochemicals ezingezizo ezondlo (iiphenolic compounds, iiflavonoids, iipeptides ezisebenzayo, njl.njl.). Ezi molekyuli zezakhamzimba nezingezizo ezondlo zinciphisa umngcipheko wezifo ezingapheliyo ezifana nezifo zentliziyo, isifo seswekile, umhlaza othile, kunye nokutyeba kakhulu [<ref name=":1" />, <ref name=":2" />]
=== '''Iintlobo zeziqhamo''' ===
Ukwahlulahlula olu hlobo lwezityalo kungenziwa ngokuqwalasela uluhlu oluqhelekileyo lweempawu. Kubalulekile ukuba abaphandi bokutya, iingcali zokutya, kunye nabafundisi bezondlo bahlukanise imifuno ngokweendidi ezahlukeneyo ngokuthathela ingqalelo impilo nesondlo. Olu luhlu luza kuba luncedo ngakumbi ukuba lusekelwe kufana kwindlela ukutya okudityaniswe ngayo [<ref name=":3">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>]. Iziqhamo inokwahlulwa ngokwenxalenye yesityalo esisetyenziselwa ukondla kunye nexabiso elithile lesondlo [.<ref name=":4">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>].
Umnqathe, ibeet, itheniphu, ifennel, ianyanisi, iradish, kunye netapile yimizekelo yeli qela lemifuno. Iindidi ezityheli kunye neorenji zityebile kwiβ-carotene, eyiprecursor yevitamin A. Itswele ngumzekelo ongaqhelekanga wemifuno yeengcambu kwaye inamanqanaba aphakathi kavithamini C.
Ibroccoli, icauliflower, kunye neartichoke zidla ngokutyiwa kwimifuno etyatyambileyo. Ibroccoli ngumthombo olungileyo weiron, iphosphorus, iivithamini A kunye noC, kunye neriboflavin. Icauliflower ikwangumthombo olungileyo wevitamin C. Ixabiso lesondlo lamagqabi angaphandle ecauliflower kunye nebroccoli liphezulu kakhulu kuneentyantyambo zentyatyambo. Zingatyiwa zingaphekwanga kwiisaladi okanye ziphekwe. IArtichoke ngumthombo olungileyo weeminerali, ngakumbi ipotassium, icalcium, kunye nephosphorus, kwaye inomxholo ophezulu wefayibha yokutya. Iitamati kunye nepepile zezona mifuno zixhaphakileyo zeziqhamo. Zombini zityebile kwivitamin C. Eminye imifuno yeziqhamo ibandakanya ikhukhamba, izucchini, kunye ne-eggplant. Umbala oluhlaza okanye otyheli ubonisa umxholo ophezulu weβ-carotene. Okukhona umbala otyheli umnyama, kokukhona umxholo ophezulu we-β-carotene.
== Imithombo yolwazi ==
1. Welbaum GE. Vegetable production and practices; IARC handbooks of cancer prevention: Fruit and vegetables. In: Vegetable History, Nomenclature, and Classification. 2015;8:1-15<ref name=":0">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
2. Pennington JAT, Fisher RA. Classification of fruits and vegetables. Journal of Food Composition and Analysis. 2009;22(1):23-31<ref name=":1">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
3. Septembre-Malaterreb A, Remizeb F, Pouchereta P. Fruits and vegetables, as a source of nutritional compounds and phytochemicals: Changes in bioactive compounds during lactic fermentation. Food Research International. 2018;104:86-99<ref name=":2">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
4. Pennington JAT, Fisher RA. Food component profiles for fruit and vegetable subgroups. Journal of Food Composition and Analysis. 2010;23:411-418<ref name=":3" />
5. Lintas C. Nutritional aspects of fruit and vegetable consumption. In: Lauret F, editor. Les fruits et légumes dans les économies méditerranéennes: actes du colloque de Chania. Montpellier: CIHEAM; 1992. pp. 79-87.<ref name=":4" />
6. A, Casuccio A, Butta C, Pecoraro R, Di Raimondo D, Della Corte V, Arnao V, Clemente G, Maida C, Simonetta I, Miceli G, Lucifora B, Cirrincione A, Di Bona D, Corpora F, Maugeri R, Iacopino DG, Pinto A. Mediterranean diet in patients with acute ischemic stroke: Relationships between Mediterranean diet score, diagnostic subtype, and stroke severity index. Atherosclerosis. 2015;243:260-267<ref>{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>.
7. Lintas C. Nutritional aspects of fruit and vegetable consumption. In: Lauret F, editor. Les fruits et légumes dans les économies méditerranéennes: actes du colloque de Chania. Montpellier: CIHEAM; 1992. pp. 79-87.<ref name=":4" />
fw0j1j6ch5erp714gtq9x0bqqdyarb9
41208
41193
2026-07-09T12:26:51Z
Gcini Jauza
16246
added category
41208
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Moestuin in september (vegetable garden).jpg|thumb|Lo ngumfanekiso weziQhamo]]
I'''ziQhamo:''' [[Isityalo|Iziqhamo]] zibalulekile emzimbeni kuba zinika iivithamini ezibalulekileyo, iiminerali, kunye nefayibha yokutya ethintela ukugula kwaye igcine impilo iyonke. Ukutya okutyebileyo kwiziqhamo kuxhasa inkqubo yokugaya ukutya okusempilweni, kulawula iswekile egazini, kwaye kunciphisa umngcipheko wezifo ezingapheliyo ezifana nesifo sentliziyo, isifo sohlangothi, kunye nomhlaza othile. Iziqhamo zizityalo zonyaka okanye ezihlala ixesha elide zezityalo, ezineendawo ezithile (iingcambu, iziqu, iintyatyambo, iziqhamo, amagqabi, njl.njl.) ezinokutyiwa ngokupheleleyo okanye ngokuyinxenye, ziphekiwe okanye zingaphekwanga <ref name=":0" />. Iziqhamo zibalulekile kwisondlo somntu ngokweemolekyuli zezakhamzimba ezisebenzayo njengefayibha yokutya, iivithamini neeminerali, kunye neephytochemicals ezingezizo ezondlo (iiphenolic compounds, iiflavonoids, iipeptides ezisebenzayo, njl.njl.). Ezi molekyuli zezakhamzimba nezingezizo ezondlo zinciphisa umngcipheko wezifo ezingapheliyo ezifana nezifo zentliziyo, isifo seswekile, umhlaza othile, kunye nokutyeba kakhulu [<ref name=":1" />, <ref name=":2" />]
=== '''Iintlobo zeziqhamo''' ===
Ukwahlulahlula olu hlobo lwezityalo kungenziwa ngokuqwalasela uluhlu oluqhelekileyo lweempawu. Kubalulekile ukuba abaphandi bokutya, iingcali zokutya, kunye nabafundisi bezondlo bahlukanise imifuno ngokweendidi ezahlukeneyo ngokuthathela ingqalelo impilo nesondlo. Olu luhlu luza kuba luncedo ngakumbi ukuba lusekelwe kufana kwindlela ukutya okudityaniswe ngayo [<ref name=":3">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>]. Iziqhamo inokwahlulwa ngokwenxalenye yesityalo esisetyenziselwa ukondla kunye nexabiso elithile lesondlo [.<ref name=":4">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>].
Umnqathe, ibeet, itheniphu, ifennel, ianyanisi, iradish, kunye netapile yimizekelo yeli qela lemifuno. Iindidi ezityheli kunye neorenji zityebile kwiβ-carotene, eyiprecursor yevitamin A. Itswele ngumzekelo ongaqhelekanga wemifuno yeengcambu kwaye inamanqanaba aphakathi kavithamini C.
Ibroccoli, icauliflower, kunye neartichoke zidla ngokutyiwa kwimifuno etyatyambileyo. Ibroccoli ngumthombo olungileyo weiron, iphosphorus, iivithamini A kunye noC, kunye neriboflavin. Icauliflower ikwangumthombo olungileyo wevitamin C. Ixabiso lesondlo lamagqabi angaphandle ecauliflower kunye nebroccoli liphezulu kakhulu kuneentyantyambo zentyatyambo. Zingatyiwa zingaphekwanga kwiisaladi okanye ziphekwe. IArtichoke ngumthombo olungileyo weeminerali, ngakumbi ipotassium, icalcium, kunye nephosphorus, kwaye inomxholo ophezulu wefayibha yokutya. Iitamati kunye nepepile zezona mifuno zixhaphakileyo zeziqhamo. Zombini zityebile kwivitamin C. Eminye imifuno yeziqhamo ibandakanya ikhukhamba, izucchini, kunye ne-eggplant. Umbala oluhlaza okanye otyheli ubonisa umxholo ophezulu weβ-carotene. Okukhona umbala otyheli umnyama, kokukhona umxholo ophezulu we-β-carotene.
== Imithombo yolwazi ==
1. Welbaum GE. Vegetable production and practices; IARC handbooks of cancer prevention: Fruit and vegetables. In: Vegetable History, Nomenclature, and Classification. 2015;8:1-15<ref name=":0">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
2. Pennington JAT, Fisher RA. Classification of fruits and vegetables. Journal of Food Composition and Analysis. 2009;22(1):23-31<ref name=":1">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
3. Septembre-Malaterreb A, Remizeb F, Pouchereta P. Fruits and vegetables, as a source of nutritional compounds and phytochemicals: Changes in bioactive compounds during lactic fermentation. Food Research International. 2018;104:86-99<ref name=":2">{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>
4. Pennington JAT, Fisher RA. Food component profiles for fruit and vegetable subgroups. Journal of Food Composition and Analysis. 2010;23:411-418<ref name=":3" />
5. Lintas C. Nutritional aspects of fruit and vegetable consumption. In: Lauret F, editor. Les fruits et légumes dans les économies méditerranéennes: actes du colloque de Chania. Montpellier: CIHEAM; 1992. pp. 79-87.<ref name=":4" />
6. A, Casuccio A, Butta C, Pecoraro R, Di Raimondo D, Della Corte V, Arnao V, Clemente G, Maida C, Simonetta I, Miceli G, Lucifora B, Cirrincione A, Di Bona D, Corpora F, Maugeri R, Iacopino DG, Pinto A. Mediterranean diet in patients with acute ischemic stroke: Relationships between Mediterranean diet score, diagnostic subtype, and stroke severity index. Atherosclerosis. 2015;243:260-267<ref>{{Cite web|title=|url=|url-status=live}}</ref>.
7. Lintas C. Nutritional aspects of fruit and vegetable consumption. In: Lauret F, editor. Les fruits et légumes dans les économies méditerranéennes: actes du colloque de Chania. Montpellier: CIHEAM; 1992. pp. 79-87.<ref name=":4" />
<references />
[[Uluhlu:Izityalo]]
[[Uluhlu:Imifuno]]
afqr881x81ymvuwxqtikja2i3876eln
Ilungu:Masawuti/Draft 1
2
9126
41213
41160
2026-07-09T12:27:22Z
Masawuti
16225
Izilwanyana eziziimfene
41213
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Olive baboon.jpg|thumb|Umfanekiso wemfene kaDudu.]]
'''Imfene'''
[[Imfene]] sisilwanyana esikwiqela lee-primate, ezizezohlobo (genus) olubizwa ngokuba yiPapio, olunye lweentlobo ezingama-23 zeenkawu zase-Old World, kwifamily ebizwa ngokuba yiCercopithecidae.<ref>{{Cite journal|last=Jolly|first=Clifford J.|date=1993|title=Species, Subspecies, and Baboon Systematics|url=https://doi.org/10.1007/978-1-4899-3745-2_4|journal=Species, Species Concepts and Primate Evolution|location=Boston, MA|publisher=Springer US|pages=67–107|isbn=978-1-4899-3747-6}}</ref> Kukho iintlobo ezintandathu zeemfene: ihamadryas baboon, iGuinea baboon, i-olive baboon, i-yellow baboon, iKinda baboon kunye ne-chacma baboon.<ref>{{Cite journal|last=Fischer|first=Julia|last2=Higham|first2=James P|last3=Alberts|first3=Susan C|last4=Barrett|first4=Louise|last5=Beehner|first5=Jacinta C|last6=Bergman|first6=Thore J|last7=Carter|first7=Alecia J|last8=Collins|first8=Anthony|last9=Elton|first9=Sarah|last10=Fagot|first10=Joël|last11=Ferreira da Silva|first11=Maria Joana|date=2019-11-12|title=Insights into the evolution of social systems and species from baboon studies|url=https://doi.org/10.7554/elife.50989|journal=eLife|volume=8|doi=10.7554/elife.50989|issn=2050-084X}}</ref>
== Imithombo yolwazi ==
<references />
[[Uluhlu:Izilwanyana]]
[[Uluhlu:Iimfene]]
gg540fj0r2jiktl2iji6ugp6csy1hqs
Ilungu:Neighbourhood Comrade/Draft 1
2
9127
41237
41135
2026-07-09T12:58:20Z
Neighbourhood Comrade
16241
41237
wikitext
text/x-wiki
== '''Amagcaleka''' ==
[[Ngokweenkcukacha:Makhanda.jpg|center]]
Makhanda.jpg
'''Isizwe sikaXhosa siphila ngendlela ethile emiliselwe ngokufanelekileyo kwiinkqubo zezithethe namasiko anzulu, apho iziduko ezininzi zisebenza njengemisebe ekhombisa iminombo eyahlukeneyo kwaye idibanisa abantu ngokwentsapho.'''
Ngokwexwebhu lophando lakutshanje lwe-The Sociocultural Significance of Naming Practices among the amaXhosa, isiduko asingo-fani nje eqhelekileyo, kodwa sisenzo soluntu nesithethe esikhombisa ukuba umntu ungowaphi, siphinde simanyanise iintsapho ezahlukeneyo phantsi kokhokho omnye<ref>{{Cite journal|last=Diko|first=Mlamli|date=2024-10|title=The sociocultural significance of naming practices among the amaXhosa|url=https://doi.org/10.2989/na.2024.38.1.1.1379|journal=Nomina Africana: Journal of African Onomastics|volume=38|issue=1|pages=1–2|doi=10.2989/na.2024.38.1.1.1379|issn=1012-0254}}</ref>. Oku kuxhaswa luphando lwe-Xhosa Onomastics as Part of Indigenous Knowledge Systems, olubonisa ukuba inkqubo yokuthatha iziduko iyinxalenye ebalulekileyo ye-Indigenous Knowledge Systems (IKS), nceda ekudaleni ubudlelwane nezalamane eziphilayo kunye nezinyanya (ancestors)<ref>{{Cite journal|last=Neethling|first=Bertie|date=2008-03-01|title=Xhosa First Names: A Dual Identity in Harmony or in Conflict?|url=http://ans-names.pitt.edu/ans/article/view/1828|journal=Names|volume=56|issue=1|pages=32–38|doi=10.1179/175622708X282938|issn=1756-2279}}</ref>.
== '''iimithombo yolwazi''' ==
<references />
<references />
3aqmmm787qhdok815orpdw816sy2y82
Ilungu:Lobby M/Draft 1
2
9128
41182
41173
2026-07-09T12:13:14Z
Lobby M
16224
41182
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Flame of Democracy, Constitution Hill, Johannesburg.jpg|thumb|Idangatye leDemokrasi ngumlilo okhanyayo ongapheliyo okwi-Constitution Hill eRhawutini. Lathungelwa nguNelson Mandela ngo-2011, limi ngqo ngaphesheya kwesango le-Nkundla yoMgaqo-siseko ukuze likhumbze abemi rhoqo ngamalungelo abo kunye nenkululeko abayizuze nzima.]]
Picture : Flame of [[Democracy]], Constitution Hill, Johannesburg.jpg
'''Ipolitiki emzantsi Afrika.'''
=== '''Intshayelelo''' ===
Ipolitiki emzantsi Afrika ivela kwimvelaphi [[yobandlululo]] nenkululeko.<ref>{{Cite journal|last=Graham|first=Victoria|date=2020-06-01|title=South Africa’s democracy: The Quality of Political Participation over 25 Years Victoria Graham|url=https://www.eisa.org.za/pdf/JAE19.1Graham.pdf|journal=Journal of African Elections|pages=28–51|doi=10.20940/JAE/2020/v19i1a2}}</ref>Eli lizwe lathatha inxalenye yezwe elithetha ngobu[[demokhrasi]] emva kweminyaka engama-300 yobandlululo.<ref>{{Cite journal|last=Robinson|first=Jason|date=2020-07-18|title=Fragile Gains: South Africa’s Democracy Under the Spotlight|url=https://doi.org/10.1080/03057070.2020.1787669|journal=Journal of Southern African Studies|volume=46|issue=4|pages=793–808|doi=10.1080/03057070.2020.1787669|issn=0305-7070}}</ref>
'''Imbonakalo'''
Inkululeko yalungiswa ngo-1994, xa i-ANC yahlula ukhetho lokuqala.<ref>{{Cite web|title=Bot Verification|url=https://techniumscience.com/index.php/socialsciences/article/view/5088|accessdate=2026-07-09|website=techniumscience.com|doi=10.47577/tssj.v26i1.5088}}</ref>Emva kobandlululo, eli lizwe lasebenzisa umgangatho wezopolitiko obonisa ukuba amalungu angafika kuzo zonke iindawo zolawulo.<ref>{{Cite journal|last=Makole|first=Dr Kaizer Raseane|last2=Ntshangase|first2=Dr Bhekabantu Alson|last3=Adewumi|first3=Samson Adeoluwa|last4=NULL|date=2022-12-31|title=Coalition Governance: Unchartered Waters in South African Political Landscape|url=https://armgpublishing.com/journals/bel/volume-6-issue-4/article-3/|journal=Business Ethics and Leadership|language=en|volume=6|issue=4|pages=23–37|doi=10.21272/bel.6(4).23-37.2022|issn=2520-6761}}</ref>I-ANC iyinkulu yezopolitiko, kodwa i-DA ne-[[EFF]] zifumana amalungu.<ref>{{Cite journal|last=Dlakavu|first=Ayabulela|date=2022-10-02|title=South African electoral trends: prospects for coalition governance at national and provincial spheres in 2024|url=https://doi.org/10.1080/02589346.2022.2151682|journal=Politikon|volume=49|issue=4|pages=476–490|doi=10.1080/02589346.2022.2151682|issn=0258-9346}}</ref> Ukhetho luka-2024 lwabonisa ukuba i-[[African National Congress|ANC]] ayinaso isibalo esaneleyo.<ref>{{Cite journal|last=Mongale|first=Collin Olebogeng|date=2022-05-11|title=Social Discontent or Criminality? Navigating the Nexus Between Urban Riots and Criminal Activities in Gauteng and KwaZulu-Natal Provinces, South Africa (2021)|url=https://www.frontiersin.org/journals/sustainable-cities/articles/10.3389/frsc.2022.865255/full|journal=Frontiers in Sustainable Cities|language=English|volume=4|doi=10.3389/frsc.2022.865255|issn=2624-9634}}</ref>Oku kuthetha ukuba kufuneka imibuthano yezopolitiko.<ref>{{Cite journal|last=Zondi|first=Lungile Prudence|last2=Ehiane|first2=Stanley Osezua|date=2025-04-30|title=The State of the South African Democracy and the Context of Service Delivery to the Citizens: Contributing Ubuntu as an Anchor of Good Governance|url=https://www.sdgsreview.org/LifestyleJournal/article/view/6512|journal=Journal of Lifestyle and SDGs Review|language=en|volume=5|issue=4|pages=e06512–e06512|doi=10.47172/2965-730X.SDGsReview.v5.n04.pe06512|issn=2965-730X}}</ref>
'''Inkcazo mfutshane'''
Iintsapho ezininzi zisafumana imfundo embi nempilo embi.<ref>{{Cite journal|last=Taruvinga|first=Gwinyai Regis|date=2025-04-30|title=Examining Governance and Institutions in South Africa: An Analysis of Post-Apartheid Institutions|url=https://unisapressjournals.co.za/index.php/SAPL/article/view/15648|journal=Southern African Public Law|volume=40|issue=1|doi=10.25159/2522-6800/15648|issn=2522-6800}}</ref>Iinkqubo zolawulo zifuna ukulungisa le meko.Ipolitiki emzantsi Afrika ifuna ukulungisa intlupheko nokulingana.<ref>{{Cite web|last=noadmin|date=2024-11-19|title=Social Discontent and Voting Behaviour in South Africa’s 2024 General Elections: The Transition from One-party Dominance to a Multi-party Coalition|url=https://noyam.org/ehass202451330/|accessdate=2026-07-09|website=Noyam Journals|language=en-US|doi=10.38159/ehass.202451330}}</ref>
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
aai91m38uq2j2swrns1sb0x5ypp7eba
41199
41182
2026-07-09T12:17:32Z
Lobby M
16224
ADDED SUBHEADINGS
41199
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Flame of Democracy, Constitution Hill, Johannesburg.jpg|thumb|Idangatye leDemokrasi ngumlilo okhanyayo ongapheliyo okwi-Constitution Hill eRhawutini. Lathungelwa nguNelson Mandela ngo-2011, limi ngqo ngaphesheya kwesango le-Nkundla yoMgaqo-siseko ukuze likhumbze abemi rhoqo ngamalungelo abo kunye nenkululeko abayizuze nzima.]]
Picture : Flame of [[Democracy]], Constitution Hill, Johannesburg.jpg
'''Ipolitiki emzantsi Afrika.'''
=== '''Intshayelelo''' ===
Ipolitiki emzantsi Afrika ivela kwimvelaphi [[yobandlululo]] nenkululeko.<ref>{{Cite journal|last=Graham|first=Victoria|date=2020-06-01|title=South Africa’s democracy: The Quality of Political Participation over 25 Years Victoria Graham|url=https://www.eisa.org.za/pdf/JAE19.1Graham.pdf|journal=Journal of African Elections|pages=28–51|doi=10.20940/JAE/2020/v19i1a2}}</ref>Eli lizwe lathatha inxalenye yezwe elithetha ngobu[[demokhrasi]] emva kweminyaka engama-300 yobandlululo.<ref>{{Cite journal|last=Robinson|first=Jason|date=2020-07-18|title=Fragile Gains: South Africa’s Democracy Under the Spotlight|url=https://doi.org/10.1080/03057070.2020.1787669|journal=Journal of Southern African Studies|volume=46|issue=4|pages=793–808|doi=10.1080/03057070.2020.1787669|issn=0305-7070}}</ref>
=== '''Imbonakalo''' ===
Inkululeko yalungiswa ngo-1994, xa i-ANC yahlula ukhetho lokuqala.<ref>{{Cite web|title=Bot Verification|url=https://techniumscience.com/index.php/socialsciences/article/view/5088|accessdate=2026-07-09|website=techniumscience.com|doi=10.47577/tssj.v26i1.5088}}</ref>Emva kobandlululo, eli lizwe lasebenzisa umgangatho wezopolitiko obonisa ukuba amalungu angafika kuzo zonke iindawo zolawulo.<ref>{{Cite journal|last=Makole|first=Dr Kaizer Raseane|last2=Ntshangase|first2=Dr Bhekabantu Alson|last3=Adewumi|first3=Samson Adeoluwa|last4=NULL|date=2022-12-31|title=Coalition Governance: Unchartered Waters in South African Political Landscape|url=https://armgpublishing.com/journals/bel/volume-6-issue-4/article-3/|journal=Business Ethics and Leadership|language=en|volume=6|issue=4|pages=23–37|doi=10.21272/bel.6(4).23-37.2022|issn=2520-6761}}</ref>I-ANC iyinkulu yezopolitiko, kodwa i-DA ne-[[EFF]] zifumana amalungu.<ref>{{Cite journal|last=Dlakavu|first=Ayabulela|date=2022-10-02|title=South African electoral trends: prospects for coalition governance at national and provincial spheres in 2024|url=https://doi.org/10.1080/02589346.2022.2151682|journal=Politikon|volume=49|issue=4|pages=476–490|doi=10.1080/02589346.2022.2151682|issn=0258-9346}}</ref> Ukhetho luka-2024 lwabonisa ukuba i-[[African National Congress|ANC]] ayinaso isibalo esaneleyo.<ref>{{Cite journal|last=Mongale|first=Collin Olebogeng|date=2022-05-11|title=Social Discontent or Criminality? Navigating the Nexus Between Urban Riots and Criminal Activities in Gauteng and KwaZulu-Natal Provinces, South Africa (2021)|url=https://www.frontiersin.org/journals/sustainable-cities/articles/10.3389/frsc.2022.865255/full|journal=Frontiers in Sustainable Cities|language=English|volume=4|doi=10.3389/frsc.2022.865255|issn=2624-9634}}</ref>Oku kuthetha ukuba kufuneka imibuthano yezopolitiko.<ref>{{Cite journal|last=Zondi|first=Lungile Prudence|last2=Ehiane|first2=Stanley Osezua|date=2025-04-30|title=The State of the South African Democracy and the Context of Service Delivery to the Citizens: Contributing Ubuntu as an Anchor of Good Governance|url=https://www.sdgsreview.org/LifestyleJournal/article/view/6512|journal=Journal of Lifestyle and SDGs Review|language=en|volume=5|issue=4|pages=e06512–e06512|doi=10.47172/2965-730X.SDGsReview.v5.n04.pe06512|issn=2965-730X}}</ref>
=== '''Inkcazo mfutshane''' ===
Iintsapho ezininzi zisafumana imfundo embi nempilo embi.<ref>{{Cite journal|last=Taruvinga|first=Gwinyai Regis|date=2025-04-30|title=Examining Governance and Institutions in South Africa: An Analysis of Post-Apartheid Institutions|url=https://unisapressjournals.co.za/index.php/SAPL/article/view/15648|journal=Southern African Public Law|volume=40|issue=1|doi=10.25159/2522-6800/15648|issn=2522-6800}}</ref>Iinkqubo zolawulo zifuna ukulungisa le meko.Ipolitiki emzantsi Afrika ifuna ukulungisa intlupheko nokulingana.<ref>{{Cite web|last=noadmin|date=2024-11-19|title=Social Discontent and Voting Behaviour in South Africa’s 2024 General Elections: The Transition from One-party Dominance to a Multi-party Coalition|url=https://noyam.org/ehass202451330/|accessdate=2026-07-09|website=Noyam Journals|language=en-US|doi=10.38159/ehass.202451330}}</ref>
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
kbd1t1ee7t3euhdkq96lxsvhoz7zagy
41201
41199
2026-07-09T12:19:06Z
Lobby M
16224
41201
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Flame of Democracy, Constitution Hill, Johannesburg.jpg|thumb|Idangatye leDemokrasi ngumlilo okhanyayo ongapheliyo okwi-Constitution Hill eRhawutini. Lathungelwa nguNelson Mandela ngo-2011, limi ngqo ngaphesheya kwesango le-Nkundla yoMgaqo-siseko ukuze likhumbze abemi rhoqo ngamalungelo abo kunye nenkululeko abayizuze nzima.]]
[[Ipolitiki|Picture]] : Flame of [[Democracy]], Constitution Hill, Johannesburg.jpg
'''Ipolitiki emzantsi Afrika.'''
=== '''Intshayelelo''' ===
Ipolitiki emzantsi Afrika ivela kwimvelaphi [[yobandlululo]] nenkululeko.<ref>{{Cite journal|last=Graham|first=Victoria|date=2020-06-01|title=South Africa’s democracy: The Quality of Political Participation over 25 Years Victoria Graham|url=https://www.eisa.org.za/pdf/JAE19.1Graham.pdf|journal=Journal of African Elections|pages=28–51|doi=10.20940/JAE/2020/v19i1a2}}</ref>Eli lizwe lathatha inxalenye yezwe elithetha ngobu[[demokhrasi]] emva kweminyaka engama-300 yobandlululo.<ref>{{Cite journal|last=Robinson|first=Jason|date=2020-07-18|title=Fragile Gains: South Africa’s Democracy Under the Spotlight|url=https://doi.org/10.1080/03057070.2020.1787669|journal=Journal of Southern African Studies|volume=46|issue=4|pages=793–808|doi=10.1080/03057070.2020.1787669|issn=0305-7070}}</ref>
=== '''Imbonakalo''' ===
Inkululeko yalungiswa ngo-1994, xa i-ANC yahlula ukhetho lokuqala.<ref>{{Cite web|title=Bot Verification|url=https://techniumscience.com/index.php/socialsciences/article/view/5088|accessdate=2026-07-09|website=techniumscience.com|doi=10.47577/tssj.v26i1.5088}}</ref>Emva kobandlululo, eli lizwe lasebenzisa umgangatho wezopolitiko obonisa ukuba amalungu angafika kuzo zonke iindawo zolawulo.<ref>{{Cite journal|last=Makole|first=Dr Kaizer Raseane|last2=Ntshangase|first2=Dr Bhekabantu Alson|last3=Adewumi|first3=Samson Adeoluwa|last4=NULL|date=2022-12-31|title=Coalition Governance: Unchartered Waters in South African Political Landscape|url=https://armgpublishing.com/journals/bel/volume-6-issue-4/article-3/|journal=Business Ethics and Leadership|language=en|volume=6|issue=4|pages=23–37|doi=10.21272/bel.6(4).23-37.2022|issn=2520-6761}}</ref>I-ANC iyinkulu yezopolitiko, kodwa i-DA ne-[[EFF]] zifumana amalungu.<ref>{{Cite journal|last=Dlakavu|first=Ayabulela|date=2022-10-02|title=South African electoral trends: prospects for coalition governance at national and provincial spheres in 2024|url=https://doi.org/10.1080/02589346.2022.2151682|journal=Politikon|volume=49|issue=4|pages=476–490|doi=10.1080/02589346.2022.2151682|issn=0258-9346}}</ref> Ukhetho luka-2024 lwabonisa ukuba i-[[African National Congress|ANC]] ayinaso isibalo esaneleyo.<ref>{{Cite journal|last=Mongale|first=Collin Olebogeng|date=2022-05-11|title=Social Discontent or Criminality? Navigating the Nexus Between Urban Riots and Criminal Activities in Gauteng and KwaZulu-Natal Provinces, South Africa (2021)|url=https://www.frontiersin.org/journals/sustainable-cities/articles/10.3389/frsc.2022.865255/full|journal=Frontiers in Sustainable Cities|language=English|volume=4|doi=10.3389/frsc.2022.865255|issn=2624-9634}}</ref>Oku kuthetha ukuba kufuneka imibuthano yezopolitiko.<ref>{{Cite journal|last=Zondi|first=Lungile Prudence|last2=Ehiane|first2=Stanley Osezua|date=2025-04-30|title=The State of the South African Democracy and the Context of Service Delivery to the Citizens: Contributing Ubuntu as an Anchor of Good Governance|url=https://www.sdgsreview.org/LifestyleJournal/article/view/6512|journal=Journal of Lifestyle and SDGs Review|language=en|volume=5|issue=4|pages=e06512–e06512|doi=10.47172/2965-730X.SDGsReview.v5.n04.pe06512|issn=2965-730X}}</ref>
=== '''Inkcazo mfutshane''' ===
Iintsapho ezininzi zisafumana imfundo embi nempilo embi.<ref>{{Cite journal|last=Taruvinga|first=Gwinyai Regis|date=2025-04-30|title=Examining Governance and Institutions in South Africa: An Analysis of Post-Apartheid Institutions|url=https://unisapressjournals.co.za/index.php/SAPL/article/view/15648|journal=Southern African Public Law|volume=40|issue=1|doi=10.25159/2522-6800/15648|issn=2522-6800}}</ref>Iinkqubo zolawulo zifuna ukulungisa le meko.[[Ipolitiki]] emzantsi Afrika ifuna ukulungisa intlupheko nokulingana.<ref>{{Cite web|last=noadmin|date=2024-11-19|title=Social Discontent and Voting Behaviour in South Africa’s 2024 General Elections: The Transition from One-party Dominance to a Multi-party Coalition|url=https://noyam.org/ehass202451330/|accessdate=2026-07-09|website=Noyam Journals|language=en-US|doi=10.38159/ehass.202451330}}</ref>
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
qag4bz72v48kmtjruwfn2514ja2rl84
41207
41201
2026-07-09T12:26:49Z
Lobby M
16224
41207
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Flame of Democracy, Constitution Hill, Johannesburg.jpg|thumb|Idangatye leDemokrasi ngumlilo okhanyayo ongapheliyo okwi-Constitution Hill eRhawutini. Lathungelwa nguNelson Mandela ngo-2011, limi ngqo ngaphesheya kwesango le-Nkundla yoMgaqo-siseko ukuze likhumbze abemi rhoqo ngamalungelo abo kunye nenkululeko abayizuze nzima.]]
[[Ipolitiki|Picture]] : Flame of [[Democracy]], Constitution Hill, Johannesburg.jpg
'''Ipolitiki emzantsi Afrika.'''
=== '''Intshayelelo''' ===
Ipolitiki emzantsi Afrika ivela kwimvelaphi [[yobandlululo]] nenkululeko.<ref>{{Cite journal|last=Graham|first=Victoria|date=2020-06-01|title=South Africa’s democracy: The Quality of Political Participation over 25 Years Victoria Graham|url=https://www.eisa.org.za/pdf/JAE19.1Graham.pdf|journal=Journal of African Elections|pages=28–51|doi=10.20940/JAE/2020/v19i1a2}}</ref>Eli lizwe lathatha inxalenye yezwe elithetha ngobu[[demokhrasi]] emva kweminyaka engama-300 yobandlululo.<ref>{{Cite journal|last=Robinson|first=Jason|date=2020-07-18|title=Fragile Gains: South Africa’s Democracy Under the Spotlight|url=https://doi.org/10.1080/03057070.2020.1787669|journal=Journal of Southern African Studies|volume=46|issue=4|pages=793–808|doi=10.1080/03057070.2020.1787669|issn=0305-7070}}</ref>
=== '''Imbonakalo''' ===
Inkululeko yalungiswa ngo-1994, xa i-ANC yahlula ukhetho lokuqala.<ref>{{Cite web|title=Bot Verification|url=https://techniumscience.com/index.php/socialsciences/article/view/5088|accessdate=2026-07-09|website=techniumscience.com|doi=10.47577/tssj.v26i1.5088}}</ref>Emva kobandlululo, eli lizwe lasebenzisa umgangatho wezopolitiko obonisa ukuba amalungu angafika kuzo zonke iindawo zolawulo.<ref>{{Cite journal|last=Makole|first=Dr Kaizer Raseane|last2=Ntshangase|first2=Dr Bhekabantu Alson|last3=Adewumi|first3=Samson Adeoluwa|last4=NULL|date=2022-12-31|title=Coalition Governance: Unchartered Waters in South African Political Landscape|url=https://armgpublishing.com/journals/bel/volume-6-issue-4/article-3/|journal=Business Ethics and Leadership|language=en|volume=6|issue=4|pages=23–37|doi=10.21272/bel.6(4).23-37.2022|issn=2520-6761}}</ref>I-ANC iyinkulu yezopolitiko, kodwa i-DA ne-[[EFF]] zifumana amalungu.<ref>{{Cite journal|last=Dlakavu|first=Ayabulela|date=2022-10-02|title=South African electoral trends: prospects for coalition governance at national and provincial spheres in 2024|url=https://doi.org/10.1080/02589346.2022.2151682|journal=Politikon|volume=49|issue=4|pages=476–490|doi=10.1080/02589346.2022.2151682|issn=0258-9346}}</ref> Ukhetho luka-2024 lwabonisa ukuba i-[[African National Congress|ANC]] ayinaso isibalo esaneleyo.<ref>{{Cite journal|last=Mongale|first=Collin Olebogeng|date=2022-05-11|title=Social Discontent or Criminality? Navigating the Nexus Between Urban Riots and Criminal Activities in Gauteng and KwaZulu-Natal Provinces, South Africa (2021)|url=https://www.frontiersin.org/journals/sustainable-cities/articles/10.3389/frsc.2022.865255/full|journal=Frontiers in Sustainable Cities|language=English|volume=4|doi=10.3389/frsc.2022.865255|issn=2624-9634}}</ref>Oku kuthetha ukuba kufuneka imibuthano yezopolitiko.<ref>{{Cite journal|last=Zondi|first=Lungile Prudence|last2=Ehiane|first2=Stanley Osezua|date=2025-04-30|title=The State of the South African Democracy and the Context of Service Delivery to the Citizens: Contributing Ubuntu as an Anchor of Good Governance|url=https://www.sdgsreview.org/LifestyleJournal/article/view/6512|journal=Journal of Lifestyle and SDGs Review|language=en|volume=5|issue=4|pages=e06512–e06512|doi=10.47172/2965-730X.SDGsReview.v5.n04.pe06512|issn=2965-730X}}</ref>
=== '''Inkcazo mfutshane''' ===
Iintsapho ezininzi zisafumana imfundo embi nempilo embi.<ref>{{Cite journal|last=Taruvinga|first=Gwinyai Regis|date=2025-04-30|title=Examining Governance and Institutions in South Africa: An Analysis of Post-Apartheid Institutions|url=https://unisapressjournals.co.za/index.php/SAPL/article/view/15648|journal=Southern African Public Law|volume=40|issue=1|doi=10.25159/2522-6800/15648|issn=2522-6800}}</ref>Iinkqubo zolawulo zifuna ukulungisa le meko.[[Ipolitiki]] emzantsi Afrika ifuna ukulungisa intlupheko nokulingana.<ref>{{Cite web|last=noadmin|date=2024-11-19|title=Social Discontent and Voting Behaviour in South Africa’s 2024 General Elections: The Transition from One-party Dominance to a Multi-party Coalition|url=https://noyam.org/ehass202451330/|accessdate=2026-07-09|website=Noyam Journals|language=en-US|doi=10.38159/ehass.202451330}}</ref>
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
[[Uluhlu:Iintlobo zedemokrasi]]
skp1b4q32usftlscuqc5mh8jg07vbb9
41257
41207
2026-07-10T10:22:56Z
Lobby M
16224
41257
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Flame of Democracy, Constitution Hill, Johannesburg.jpg|thumb|
[[Ngokweenkcukacha:Flame of Democracy, Constitution Hill, Johannesburg.jpg|thumb|Idangatye leDemokrasi ngumlilo okhanyayo ongapheliyo okwi-Constitution Hill eRhawutini. Lathungelwa nguNelson Mandela ngo-2011, limi ngqo ngaphesheya kwesango le-Nkundla yoMgaqo-siseko ukuze likhumbze abemi rhoqo ngamalungelo abo kunye nenkululeko abayizuze nzima.]]
'''Flame of [[Democracy]],''' Constitution Hill, Johannesburg.jpg
'''Flame of Democracy'''
[[Ngokweenkcukacha:Flame of Democracy, Constitution Hill, Johannesburg.jpg|thumb|Idangatye leDemokrasi ngumlilo okhanyayo ongapheliyo okwi-Constitution Hill eRhawutini. Lathungelwa nguNelson Mandela ngo-2011, limi ngqo ngaphesheya kwesango le-Nkundla yoMgaqo-siseko ukuze likhumbze abemi rhoqo ngamalungelo abo kunye nenkululeko abayizuze nzima.]]
[[Ipolitiki|Picture]] : Flame of [[Democracy]], Constitution Hill, Johannesburg.jpg
'''Ipolitiki emzantsi Afrika.'''
'''Ipolitiki emzantsi Afrika.'''
[[Ngokweenkcukacha:Flame of Democracy, Constitution Hill, Johannesburg.jpg|thumb|Idangatye leDemokrasi ngumlilo okhanyayo ongapheliyo okwi-Constitution Hill eRhawutini. Lathungelwa nguNelson Mandela ngo-2011, limi ngqo ngaphesheya kwesango le-Nkundla yoMgaqo-siseko ukuze likhumbze abemi rhoqo ngamalungelo abo kunye nenkululeko abayizuze nzima.]]
'''Flame of [[Democracy]],''' Constitution Hill, Johannesburg.jpg
'''Flame of Democracy'''
'''Ipolitiki emzantsi Afrika.'''
=== '''Intshayelelo''' ===
Ipolitiki emzantsi Afrika ivela kwimvelaphi [[yobandlululo]] nenkululeko.<ref>{{Cite journal|last=Graham|first=Victoria|date=2020-06-01|title=South Africa’s democracy: The Quality of Political Participation over 25 Years Victoria Graham|url=https://www.eisa.org.za/pdf/JAE19.1Graham.pdf|journal=Journal of African Elections|pages=28–51|doi=10.20940/JAE/2020/v19i1a2}}</ref>Eli lizwe lathatha inxalenye yezwe elithetha ngobu[[demokhrasi]] emva kweminyaka engama-300 yobandlululo.<ref>{{Cite journal|last=Robinson|first=Jason|date=2020-07-18|title=Fragile Gains: South Africa’s Democracy Under the Spotlight|url=https://doi.org/10.1080/03057070.2020.1787669|journal=Journal of Southern African Studies|volume=46|issue=4|pages=793–808|doi=10.1080/03057070.2020.1787669|issn=0305-7070}}</ref>
=== '''Imbonakalo''' ===
Inkululeko yalungiswa ngo-1994, xa i-ANC yahlula ukhetho lokuqala.<ref>{{Cite web|title=Bot Verification|url=https://techniumscience.com/index.php/socialsciences/article/view/5088|accessdate=2026-07-09|website=techniumscience.com|doi=10.47577/tssj.v26i1.5088}}</ref>Emva kobandlululo, eli lizwe lasebenzisa umgangatho wezopolitiko obonisa ukuba amalungu angafika kuzo zonke iindawo zolawulo.<ref>{{Cite journal|last=Makole|first=Dr Kaizer Raseane|last2=Ntshangase|first2=Dr Bhekabantu Alson|last3=Adewumi|first3=Samson Adeoluwa|last4=NULL|date=2022-12-31|title=Coalition Governance: Unchartered Waters in South African Political Landscape|url=https://armgpublishing.com/journals/bel/volume-6-issue-4/article-3/|journal=Business Ethics and Leadership|language=en|volume=6|issue=4|pages=23–37|doi=10.21272/bel.6(4).23-37.2022|issn=2520-6761}}</ref>I-ANC iyinkulu yezopolitiko, kodwa i-DA ne-[[EFF]] zifumana amalungu.<ref>{{Cite journal|last=Dlakavu|first=Ayabulela|date=2022-10-02|title=South African electoral trends: prospects for coalition governance at national and provincial spheres in 2024|url=https://doi.org/10.1080/02589346.2022.2151682|journal=Politikon|volume=49|issue=4|pages=476–490|doi=10.1080/02589346.2022.2151682|issn=0258-9346}}</ref> Ukhetho luka-2024 lwabonisa ukuba i-[[African National Congress|ANC]] ayinaso isibalo esaneleyo.<ref>{{Cite journal|last=Mongale|first=Collin Olebogeng|date=2022-05-11|title=Social Discontent or Criminality? Navigating the Nexus Between Urban Riots and Criminal Activities in Gauteng and KwaZulu-Natal Provinces, South Africa (2021)|url=https://www.frontiersin.org/journals/sustainable-cities/articles/10.3389/frsc.2022.865255/full|journal=Frontiers in Sustainable Cities|language=English|volume=4|doi=10.3389/frsc.2022.865255|issn=2624-9634}}</ref>Oku kuthetha ukuba kufuneka imibuthano yezopolitiko.<ref>{{Cite journal|last=Zondi|first=Lungile Prudence|last2=Ehiane|first2=Stanley Osezua|date=2025-04-30|title=The State of the South African Democracy and the Context of Service Delivery to the Citizens: Contributing Ubuntu as an Anchor of Good Governance|url=https://www.sdgsreview.org/LifestyleJournal/article/view/6512|journal=Journal of Lifestyle and SDGs Review|language=en|volume=5|issue=4|pages=e06512–e06512|doi=10.47172/2965-730X.SDGsReview.v5.n04.pe06512|issn=2965-730X}}</ref>
=== '''Inkcazo mfutshane''' ===
Iintsapho ezininzi zisafumana imfundo embi nempilo embi.<ref>{{Cite journal|last=Taruvinga|first=Gwinyai Regis|date=2025-04-30|title=Examining Governance and Institutions in South Africa: An Analysis of Post-Apartheid Institutions|url=https://unisapressjournals.co.za/index.php/SAPL/article/view/15648|journal=Southern African Public Law|volume=40|issue=1|doi=10.25159/2522-6800/15648|issn=2522-6800}}</ref>Iinkqubo zolawulo zifuna ukulungisa le meko.[[Ipolitiki]] emzantsi Afrika ifuna ukulungisa intlupheko nokulingana.<ref>{{Cite web|last=noadmin|date=2024-11-19|title=Social Discontent and Voting Behaviour in South Africa’s 2024 General Elections: The Transition from One-party Dominance to a Multi-party Coalition|url=https://noyam.org/ehass202451330/|accessdate=2026-07-09|website=Noyam Journals|language=en-US|doi=10.38159/ehass.202451330}}</ref>
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
[[Uluhlu:Iintlobo zedemokrasi]]
Umthetho wokugodl'ulwazi ngomntuLimalunga neWikipediaOo-asindim/abalanduliCode of ConductAbakhi/abaphuhlisiStatisticsCookie statementMobile view
Wikimedia Foundation
Powered by MediaWiki
]]
'''Flame of [[Democracy]],''' Constitution Hill, Johannesburg.jpg
'''Flame of Democracy'''
'''Ipolitiki emzantsi Afrika.'''
=== '''Intshayelelo''' ===
Ipolitiki emzantsi Afrika ivela kwimvelaphi [[yobandlululo]] nenkululeko.<ref>{{Cite journal|last=Graham|first=Victoria|date=2020-06-01|title=South Africa’s democracy: The Quality of Political Participation over 25 Years Victoria Graham|url=https://www.eisa.org.za/pdf/JAE19.1Graham.pdf|journal=Journal of African Elections|pages=28–51|doi=10.20940/JAE/2020/v19i1a2}}</ref>Eli lizwe lathatha inxalenye yezwe elithetha ngobu[[demokhrasi]] emva kweminyaka engama-300 yobandlululo.<ref>{{Cite journal|last=Robinson|first=Jason|date=2020-07-18|title=Fragile Gains: South Africa’s Democracy Under the Spotlight|url=https://doi.org/10.1080/03057070.2020.1787669|journal=Journal of Southern African Studies|volume=46|issue=4|pages=793–808|doi=10.1080/03057070.2020.1787669|issn=0305-7070}}</ref>
=== '''Imbonakalo''' ===
Inkululeko yalungiswa ngo-1994, xa i-ANC yahlula ukhetho lokuqala.<ref>{{Cite web|title=Bot Verification|url=https://techniumscience.com/index.php/socialsciences/article/view/5088|accessdate=2026-07-09|website=techniumscience.com|doi=10.47577/tssj.v26i1.5088}}</ref>Emva kobandlululo, eli lizwe lasebenzisa umgangatho wezopolitiko obonisa ukuba amalungu angafika kuzo zonke iindawo zolawulo.<ref>{{Cite journal|last=Makole|first=Dr Kaizer Raseane|last2=Ntshangase|first2=Dr Bhekabantu Alson|last3=Adewumi|first3=Samson Adeoluwa|last4=NULL|date=2022-12-31|title=Coalition Governance: Unchartered Waters in South African Political Landscape|url=https://armgpublishing.com/journals/bel/volume-6-issue-4/article-3/|journal=Business Ethics and Leadership|language=en|volume=6|issue=4|pages=23–37|doi=10.21272/bel.6(4).23-37.2022|issn=2520-6761}}</ref>I-ANC iyinkulu yezopolitiko, kodwa i-DA ne-[[EFF]] zifumana amalungu.<ref>{{Cite journal|last=Dlakavu|first=Ayabulela|date=2022-10-02|title=South African electoral trends: prospects for coalition governance at national and provincial spheres in 2024|url=https://doi.org/10.1080/02589346.2022.2151682|journal=Politikon|volume=49|issue=4|pages=476–490|doi=10.1080/02589346.2022.2151682|issn=0258-9346}}</ref> Ukhetho luka-2024 lwabonisa ukuba i-[[African National Congress|ANC]] ayinaso isibalo esaneleyo.<ref>{{Cite journal|last=Mongale|first=Collin Olebogeng|date=2022-05-11|title=Social Discontent or Criminality? Navigating the Nexus Between Urban Riots and Criminal Activities in Gauteng and KwaZulu-Natal Provinces, South Africa (2021)|url=https://www.frontiersin.org/journals/sustainable-cities/articles/10.3389/frsc.2022.865255/full|journal=Frontiers in Sustainable Cities|language=English|volume=4|doi=10.3389/frsc.2022.865255|issn=2624-9634}}</ref>Oku kuthetha ukuba kufuneka imibuthano yezopolitiko.<ref>{{Cite journal|last=Zondi|first=Lungile Prudence|last2=Ehiane|first2=Stanley Osezua|date=2025-04-30|title=The State of the South African Democracy and the Context of Service Delivery to the Citizens: Contributing Ubuntu as an Anchor of Good Governance|url=https://www.sdgsreview.org/LifestyleJournal/article/view/6512|journal=Journal of Lifestyle and SDGs Review|language=en|volume=5|issue=4|pages=e06512–e06512|doi=10.47172/2965-730X.SDGsReview.v5.n04.pe06512|issn=2965-730X}}</ref>
=== '''Inkcazo mfutshane''' ===
Iintsapho ezininzi zisafumana imfundo embi nempilo embi.<ref>{{Cite journal|last=Taruvinga|first=Gwinyai Regis|date=2025-04-30|title=Examining Governance and Institutions in South Africa: An Analysis of Post-Apartheid Institutions|url=https://unisapressjournals.co.za/index.php/SAPL/article/view/15648|journal=Southern African Public Law|volume=40|issue=1|doi=10.25159/2522-6800/15648|issn=2522-6800}}</ref>Iinkqubo zolawulo zifuna ukulungisa le meko.[[Ipolitiki]] emzantsi Afrika ifuna ukulungisa intlupheko nokulingana.<ref>{{Cite web|last=noadmin|date=2024-11-19|title=Social Discontent and Voting Behaviour in South Africa’s 2024 General Elections: The Transition from One-party Dominance to a Multi-party Coalition|url=https://noyam.org/ehass202451330/|accessdate=2026-07-09|website=Noyam Journals|language=en-US|doi=10.38159/ehass.202451330}}</ref>
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
[[Uluhlu:Iintlobo zedemokrasi]]
2cnefzivyj8hrlujej03yhje4mgs709
Ilungu:Mivuyo Mgandela/Draft 1
2
9129
41217
41146
2026-07-09T12:32:35Z
Mivuyo Mgandela
16231
changed subheading 1
41217
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Xhosa Family Dress.png|thumb|This is a picture of Xhosa youth attending umtshotsho]]
'''[[Umtshotsho]]''' luhlobo lwendibano yolutsha apho [[Intombi - Umbongo kaYako|intombi]] nabafana abasenqanabeni elithile lobudala abaye badibane khona. Imitshotsho yayisenziwa mandulo phaya apho abantu babesidla ngendeb' endala. singatsho sithi ukutshitsha kwezinto namaxesha kuyitshintshile indlela ezibizwa ngayo ezindibano kunye nendlela ezazisenziwa ngayo. ukuya emtshotshweni uyintombazana okanye umfana kwakuyindlela yokuzazisa eluntwini nakwabanye oontanga bakho <ref>{{Cite journal|last=Empey|first=Lamar T.|date=1958-05|title=Role Expectations of Young Women regarding Marriage and a Career|url=https://doi.org/10.2307/348362|journal=Marriage and Family Living|volume=20|issue=2|pages=152|doi=10.2307/348362|issn=0885-7059}}</ref> .
=== '''ukubaluleka komtshotsho eluntwini''' ===
Ngokuka Austen imitshotsho lwelamaNgesi ngeminyaka ye-1600s yayiyindawo apho ulutsha lwaludibana khona ukuze lukwazi ukwazana, ukumetsha kunye nokuphalazelana imbilini zabo <ref>{{Cite journal|date=1987-12-31|title=10. Epilogue: Court Culture and the Formation of a Royalist Tradition|url=https://doi.org/10.9783/9780812203127.285|journal=Court Culture and the Origins of a Royalist Tradition in Early Stuart England|publisher=University of Pennsylvania Press|pages=285–292}}</ref>. nakwisizwe samaXhosa imitshotsho ibiyindibano enjalo apho abantu abatsha babedibana ukuze bakwazi ukwazana kodwa bebekwe phantsi kwelihlo elibukhali labazali ukuze kungenzeki izinto ezingalunganga <ref>{{Cite journal|last=Austen|first=Jane|date=1995-03-30|title=Jane Austen's Letters|url=https://doi.org/10.1093/oseo/instance.00065231|journal=Jane Austen's Letters (Fourth Edition)|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-957607-4}}</ref>. Abafana emitshotshweni babeye babone iintombi abathi bafune ukuzitshata kanjalo neentombi. Ezindibano bezibaluleke kakhulu eluntwini nasekuhlaleni ngoba zaziyinxalenye yenkcubeko yamaXhosa <ref>{{Cite journal|last=MacFarlane|first=Alan|last2=Stone|first2=Lawrence|date=1979-02|title=The Family, Sex and Marriage in England 1500-1800.|url=https://doi.org/10.2307/2504675|journal=History and Theory|volume=18|issue=1|pages=103|doi=10.2307/2504675|issn=0018-2656}}</ref>.
== imithombo yolwazi ==
<references />
2am0j3mg0tu7lllo25qxrcieb40fz18
41220
41217
2026-07-09T12:39:23Z
Mivuyo Mgandela
16231
added category
41220
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Xhosa Family Dress.png|thumb|This is a picture of Xhosa youth attending umtshotsho]]
'''[[Umtshotsho]]''' luhlobo lwendibano yolutsha apho [[Intombi - Umbongo kaYako|intombi]] nabafana abasenqanabeni elithile lobudala abaye badibane khona. Imitshotsho yayisenziwa mandulo phaya apho abantu babesidla ngendeb' endala. singatsho sithi ukutshitsha kwezinto namaxesha kuyitshintshile indlela ezibizwa ngayo ezindibano kunye nendlela ezazisenziwa ngayo. ukuya emtshotshweni uyintombazana okanye umfana kwakuyindlela yokuzazisa eluntwini nakwabanye oontanga bakho <ref>{{Cite journal|last=Empey|first=Lamar T.|date=1958-05|title=Role Expectations of Young Women regarding Marriage and a Career|url=https://doi.org/10.2307/348362|journal=Marriage and Family Living|volume=20|issue=2|pages=152|doi=10.2307/348362|issn=0885-7059}}</ref> .
=== '''ukubaluleka komtshotsho eluntwini''' ===
Ngokuka Austen imitshotsho lwelamaNgesi ngeminyaka ye-1600s yayiyindawo apho ulutsha lwaludibana khona ukuze lukwazi ukwazana, ukumetsha kunye nokuphalazelana imbilini zabo <ref>{{Cite journal|date=1987-12-31|title=10. Epilogue: Court Culture and the Formation of a Royalist Tradition|url=https://doi.org/10.9783/9780812203127.285|journal=Court Culture and the Origins of a Royalist Tradition in Early Stuart England|publisher=University of Pennsylvania Press|pages=285–292}}</ref>. nakwisizwe samaXhosa imitshotsho ibiyindibano enjalo apho abantu abatsha babedibana ukuze bakwazi ukwazana kodwa bebekwe phantsi kwelihlo elibukhali labazali ukuze kungenzeki izinto ezingalunganga <ref>{{Cite journal|last=Austen|first=Jane|date=1995-03-30|title=Jane Austen's Letters|url=https://doi.org/10.1093/oseo/instance.00065231|journal=Jane Austen's Letters (Fourth Edition)|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-957607-4}}</ref>. Abafana emitshotshweni babeye babone iintombi abathi bafune ukuzitshata kanjalo neentombi. Ezindibano bezibaluleke kakhulu eluntwini nasekuhlaleni ngoba zaziyinxalenye yenkcubeko yamaXhosa <ref>{{Cite journal|last=MacFarlane|first=Alan|last2=Stone|first2=Lawrence|date=1979-02|title=The Family, Sex and Marriage in England 1500-1800.|url=https://doi.org/10.2307/2504675|journal=History and Theory|volume=18|issue=1|pages=103|doi=10.2307/2504675|issn=0018-2656}}</ref>.
== imithombo yolwazi ==
<references />
[[Uluhlu:Imidaniso]]
[[Uluhlu:Ulutsha]]
b9kzp9s1f24am4vo41zw2bxz6yfz7r3
41245
41220
2026-07-09T13:09:11Z
Mivuyo Mgandela
16231
deleted the draft
41245
wikitext
text/x-wiki
== imithombo yolwazi ==
<references />
hkbt4o8czvbz6nayoefayz9otp6j0my
Ilungu:PMbanya/Draft 1
2
9133
41177
41128
2026-07-09T12:02:15Z
PMbanya
16223
41177
wikitext
text/x-wiki
'''Isishwankathelo: Ubudoda Abukhulelwa'''
Isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sithetha ukuba ubudoda asiyonto umntu azalwa enayo, koko buyafundiswa, buyakhuliswa, yaye buyabonakaliswa ngezenzo zomntu. Ukukhuliswa kwenkwenkwe kuqala kwasekuzalweni, apho abazali nosapho beyifundisa imbeko, uxanduva, ukunyaniseka, ukusebenza nzima nokuhlonipha amasiko esizwe.
Kwisithethe samaXhosa, ulwaluko luluphawu lokungena kubomi bobudoda, kodwa alulwenzi umntu abe yindoda ngaphandle kokuba abonakalise isimilo esihle. Indoda yokwenene yileyo ithwala uxanduva, ikhathalela usapho, ihlonipha abantu, ikhusela uluntu, kwaye isebenzisa ubulumko ekwenzeni izigqibo.
Izaci namaqhalo afana nokuthi "Umthi ugotywa usemncinci "Inyathi ibuzwa kwabaphambili," "Isandla sihlamba esinye," kunye "Umntu ngumntu ngabantu" abonisa ukuba ubudoda bakhiwa ngemfundo, ngamava, nangokusebenzisana noluntu. Ezi mfundiso zikhuthaza ukuthobeka, intsebenziswano nokuhlonipha abanye.
Ngoko ke, ubudoda bokwenene abulinganiswa ngamandla omzimba, ubutyebi okanye isidima kuphela, koko bulinganiswa yisimilo, yintlonipho, kukunyaniseka, kukuzeyisa, nasekuthwaleni uxanduva. Yiyo loo nto amaXhosa esithi "ubudoda abukhulelwa''',"''' kuba indoda yakhiwa yindlela ekhuliswe ngayo nendlela ephila ngayo imihla ngemihla.
'''Ubudoda Abukhulelwa'''
'''"'''Ubudoda abukhulelwa." Esi sisaci samaXhosa esinentsingiselo enzulu nesifundisa ukuba ubudoda asiyonto umntu ayizalelwa nayo, koko yinto ayifundiswayo, ayikhuliswayo, aze ayibonakalise ngezenzo zakhe. Inkwenkwe ayivuki ngenye imini ibe yindoda. Ubudoda buqala kwakusazalwa umntwana, kwindlela abazali nosapho abamkhulisa ngayo, kwindlela afundiswa ngayo amasiko, imbeko, uxanduva, ukuzeyisa kunye nokuphila nabanye abantu.<ref name=":1" /><ref name=":2" />
AmaXhosa athi, "Umthi ugotywa usemncinci." Eli qhalo lisifundisa ukuba isimilo somntwana sakhiwa esemncinane. Ukuba inkwenkwe ikhuliswe ngembeko, inyaniso, ukusebenza nzima nokuhlonipha abantu, iya kukhula ibe yindoda enesidima. Kodwa ukuba ikhuliswe ngaphandle kwemfundiso nokuqeqeshwa, iya kuba nzima ukuyilungisa sele ikhulile.<ref name=":1" />
Ubawo kwinkcubeko yesiXhosa wayengutitshala wobudoda. Wayengafundisi ngentetho kuphela, kodwa nangomzekelo wobomi. Wayefundisa unyana wakhe indlela yokwamkela iindwendwe, ukuthetha nabadala, ukukhusela usapho, ukugcina ilizwi lakhe nokusebenza nzima. Umama naye wayenendima enkulu ekwakheni isimilo, efundisa imbeko, uthando, ucoceko nokukhathalela abanye. Ngaloo ndlela ubudoda babungumsebenzi wosapho luphela.<ref name=":3" />
AmaXhosa athi, "Inyathi ibuzwa kwabaphambili." Indoda ayizigwagwisi ngokwazi yonke into. Iyakwazi ukubuza kubadala, ifunde kubo, iphulaphule amacebiso kwaye ihloniphe amava abo. Oku kubonisa ukuthobeka, kuba umntu ozicingela ukuba wazi yonke into usoloko esengozini yokwenza iimpazamo.
Kwisizwe samaXhosa, ulwaluko alwenzi umntu abe yindoda ngokwalo. Lusisango lokungena kubomi bobudoda, kodwa indlela umntu aziphatha ngayo emva kolwaluko yeyona ibonisa ukuba uyifanele na loo ndima.<ref name=":1" /><ref name=":3" /> Abadala babesithi, "Inkomo ayincanci etholeni” oku kuthetha ukuba indoda kufuneka izimele, ithwale uxanduva, kwaye ingahlali ixhomekeke kwabanye kuyo yonke into.<ref name=":0" /><ref name=":4" />
Indoda yakwaXhosa yindoda enoxanduva. Iyakwazi ukubonelela ngokwamandla ayo, isebenze nzima, kwaye ingabaleki iingxaki. Xa kukho ubunzima, ayibufihli ubuso, koko ifuna izisombululo. Isaci esithi "Inkunzi isematholeni" sisikhumbuza ukuba iinkokeli zangomso ziqala ukukhuliswa namhlanje. Yiyo loo nto inkwenkwe ifanele iqeqeshwe ukuze ibe yindoda eza kukhokela usapho noluntu ngobulumko.<ref name=":3" />
Enye yezona mpawu zibalulekileyo zendoda yintlonipho. AmaXhosa athi''',''' "Intlonipho ayithengwa." Intlonipho ifunyanwa yindlela umntu aziphatha ngayo. Indoda ihlonipha abantu abadala, abafazi, abantwana, iinkokeli kunye noluntu ngokubanzi. Ayithethi kakubi ngabanye, ayisebenzisi amandla ukucinezela, kwaye ayizigwagwisi ngobutyebi okanye ngesikhundla sayo.<ref name=":3" />
Indoda ikwabizwa ngokuba ngumkhuseli. Ukukhusela akuthethi ukulwa kuphela, koko kuthetha ukukhusela isidima sosapho, amasiko, abantwana nabantu ababuthathaka. Isibindi sokwenene asibonakali ngomsindo okanye ngobundlobongela, sibonakala ngokunyamezela, ukuzeyisa nokwenza ubulungisa. AmaXhosa athi, "Ubuhle bendoda ziinkomo zayo," kodwa kule mihla le nkcazo mayiqondwe ngokubanzi. Ubuhle bendoda abupheleli kubutyebi, koko bubonakala kwisidima sayo, kwisimilo sayo, nakwindlela ebaphatha ngayo abantu.
Kudala amadoda ayedibana ezinkundleni efundisana ngemithetho yesizwe, esombulula iingxabano kwaye ekhokela uluntu. Inkundla yayisisikolo sobunkokeli, apho kwakufundwa khona ukuthetha ngentlonipho, ukumamela nokuthatha izigqibo ezinobulungisa. Oku kwakusenza indoda ibe ngumakhi woxolo hayi umdali wongquzulwano.
AmaXhosa athi, "Isandla sihlamba esinye." Eli qhalo lisifundisa ukuba indoda ayiphili yodwa. Iyasebenzisana nabanye, iyancedisana noluntu, kwaye iyazi ukuba impumelelo ifunyanwa ngokubambisana. Indoda enobudoda bokwenene ayikhangeli inzuzo yayo kuphela, koko ikhathalela impilo nempumelelo yabanye.
Nakule mihla, ubudoda kufuneka buhambelane notshintsho lwexesha ngaphandle kokulahla iingcambu zesintu.<ref name=":0" /> Indoda kufuneka ifunde, isebenze nzima, ihloniphe amalungelo abantu bonke, ilwe nobundlobongela obujoliswe kubafazi nabantwana, ikhuthaze uxolo, kwaye ibe ngumzekelo omhle kulutsha. Imfundo, ulwazi nobuchwepheshe mabusetyenziswe ukwakha uluntu olungcono, hayi ukulahla amasiko neenqobo ezakhayo.<ref name=":3" /><ref name=":0" />
Ngoko ke, isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sisifundisa ukuba ubudoda yindlela yokuphila. Asikho kwizihlunu zomzimba, asikho kumandla okanye kubutyebi, koko sikwisimilo, kubulumko, kwintlonipho, ekunyanisekeni nasekuthwaleni uxanduva. Indoda yokwenene yileyo iligcinayo ilizwi layo, ekhathalela usapho lwayo, ehlonipha uluntu, egcina amasiko amahle, aze abe ngumzekelo kubantwana nakwizizukulwana ezizayo.<ref name=":4" /><ref name=":1" />
Njengoko amaXhosa esitsho, "Umntu ngumntu ngabantu." Ubudoda bokwenene buhlala bubonakala kubudlelwane bomntu nabanye. Indoda ayizakheli udumo ngokuziphakamisa, kodwa ilufumana ngokuba sisibane, ngumkhuseli, ngumcebisi, ngumakhi wosapho noluntu. Ngaloo ndlela, ubudoda buyakhuliswa, buyafundiswa, yaye bubonakaliswa yimisebenzi emihle yomntu yonke imihla yobomi bakhe.<ref name=":3" />
== Imithombo yolwazi ==
<ref name=":1">{{Cite web|date=2011-07-21|title=Ubudoda Benyani: Rethinking Masculinity, Responsibility and Belonging at Rhodes University|url=https://www.ru.ac.za/latestnews/ubundoda_benyani.html|accessdate=2026-07-09|website=www.ru.ac.za|language=en-US}}</ref>
<ref name=":2">{{Cite web|last=Ust|first=Homeabout|last2=FunDza|first2=C'sCONTACTHELP © 2026|title=Ubudoda abukhulelwa {{!}} FunDza|url=https://live.fundza.mobi/home/unfiltered/poetry/ubudoda-abukhulelwa/|accessdate=2026-07-09|website=live.fundza.mobi|language=en-US}}</ref>
<ref name=":4">{{Cite journal|last=Gqeba|first=Nokuzola|date=26 July 2024|title=Leveraging on indigenous knowledge systems for leadership development in young men: discernable lessons from Ulwaluko amongst Xhosa speakers|url=https://www.ssbfnet.com/ojs/index.php/ijrbs|journal=Research in Business & Social Science|volume=13|pages=874}}</ref>
<ref name=":3">{{Cite journal|last=Manyaapelo|date=2019|title=Ubudoda Abukhulelwa – Responsible Manhood: Towards the development of a culturally tailored and contextually sensitive life skills programme for young men in South Africa|url=https://cris.maastrichtuniversity.nl/portal/en/publications/ubudoda-abukhulelwa--responsible-manhood(cbf7be37-7b71-4777-8be8-0369518ddf3e).html|doi=10.26481/dis.20191203tm}}</ref>
<ref name=":0">{{Cite web|title=Ngaba Kubalulekile Ukuba Nembeko? {{!}} Ulutsha Luyabuza|url=https://www.jw.org/xh/izinto-ezifundiswa-yibhayibhile/abasebatsha/luyabuza/kubalulekile-ukuba-nembeko/|accessdate=2026-07-09|website=JW.ORG|language=xh}}</ref>
<ref>{{Cite web|last=Ntabeni|first=Mphuthumi|date=2025-01-20|title=Imigidi and the (d)evolution of Xhosa culture - LitNet|url=https://www.litnet.co.za/imigidi-and-the-devolution-of-xhosa-culture/|accessdate=2026-07-09|website=LitNet - Die boekehuis met baie wonings}}</ref>
70omw4ababwjsr1dfrcyikl6eh81ed4
41179
41177
2026-07-09T12:09:40Z
PMbanya
16223
41179
wikitext
text/x-wiki
'''Isishwankathelo: Ubudoda Abukhulelwa'''
Isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sithetha ukuba ubudoda asiyonto umntu azalwa enayo, koko buyafundiswa, buyakhuliswa, yaye buyabonakaliswa ngezenzo zomntu. Ukukhuliswa kwenkwenkwe kuqala kwasekuzalweni, apho abazali nosapho beyifundisa imbeko, uxanduva, ukunyaniseka, ukusebenza nzima nokuhlonipha amasiko esizwe.
Kwisithethe samaXhosa, ulwaluko luluphawu lokungena kubomi bobudoda, kodwa alulwenzi umntu abe yindoda ngaphandle kokuba abonakalise isimilo esihle. Indoda yokwenene yileyo ithwala uxanduva, ikhathalela usapho, ihlonipha abantu, ikhusela uluntu, kwaye isebenzisa ubulumko ekwenzeni izigqibo.
Izaci namaqhalo afana nokuthi "Umthi ugotywa usemncinci "Inyathi ibuzwa kwabaphambili," "Isandla sihlamba esinye," kunye "Umntu ngumntu ngabantu" abonisa ukuba ubudoda bakhiwa ngemfundo, ngamava, nangokusebenzisana noluntu. Ezi mfundiso zikhuthaza ukuthobeka, intsebenziswano nokuhlonipha abanye.
Ngoko ke, ubudoda bokwenene abulinganiswa ngamandla omzimba, ubutyebi okanye isidima kuphela, koko bulinganiswa yisimilo, yintlonipho, kukunyaniseka, kukuzeyisa, nasekuthwaleni uxanduva. Yiyo loo nto amaXhosa esithi "ubudoda abukhulelwa''',"''' kuba indoda yakhiwa yindlela ekhuliswe ngayo nendlela ephila ngayo imihla ngemihla.
'''Ubudoda Abukhulelwa'''
'''"'''Ubudoda abukhulelwa." Esi sisaci samaXhosa esinentsingiselo enzulu nesifundisa ukuba ubudoda asiyonto umntu ayizalelwa nayo, koko yinto ayifundiswayo, ayikhuliswayo, aze ayibonakalise ngezenzo zakhe. Inkwenkwe ayivuki ngenye imini ibe yindoda. Ubudoda buqala kwakusazalwa umntwana, kwindlela abazali nosapho abamkhulisa ngayo, kwindlela afundiswa ngayo amasiko, imbeko, uxanduva, ukuzeyisa kunye nokuphila nabanye abantu.<ref name=":1" /><ref name=":2" />
AmaXhosa athi, "Umthi ugotywa usemncinci." Eli qhalo lisifundisa ukuba isimilo somntwana sakhiwa esemncinane. Ukuba inkwenkwe ikhuliswe ngembeko, inyaniso, ukusebenza nzima nokuhlonipha abantu, iya kukhula ibe yindoda enesidima. Kodwa ukuba ikhuliswe ngaphandle kwemfundiso nokuqeqeshwa, iya kuba nzima ukuyilungisa sele ikhulile.<ref name=":1" />
Ubawo kwinkcubeko yesiXhosa wayengutitshala wobudoda. Wayengafundisi ngentetho kuphela, kodwa nangomzekelo wobomi. Wayefundisa unyana wakhe indlela yokwamkela iindwendwe, ukuthetha nabadala, ukukhusela usapho, ukugcina ilizwi lakhe nokusebenza nzima. Umama naye wayenendima enkulu ekwakheni isimilo, efundisa imbeko, uthando, ucoceko nokukhathalela abanye. Ngaloo ndlela ubudoda babungumsebenzi wosapho luphela.<ref name=":3" />
AmaXhosa athi, "Inyathi ibuzwa kwabaphambili." Indoda ayizigwagwisi ngokwazi yonke into. Iyakwazi ukubuza kubadala, ifunde kubo, iphulaphule amacebiso kwaye ihloniphe amava abo. Oku kubonisa ukuthobeka, kuba umntu ozicingela ukuba wazi yonke into usoloko esengozini yokwenza iimpazamo.<ref name=":5" />
Kwisizwe samaXhosa, ulwaluko alwenzi umntu abe yindoda ngokwalo. Lusisango lokungena kubomi bobudoda, kodwa indlela umntu aziphatha ngayo emva kolwaluko yeyona ibonisa ukuba uyifanele na loo ndima.<ref name=":1" /><ref name=":3" /> Abadala babesithi, "Inkomo ayincanci etholeni” oku kuthetha ukuba indoda kufuneka izimele, ithwale uxanduva, kwaye ingahlali ixhomekeke kwabanye kuyo yonke into.<ref name=":0" /><ref name=":4" />
Indoda yakwaXhosa yindoda enoxanduva. Iyakwazi ukubonelela ngokwamandla ayo, isebenze nzima, kwaye ingabaleki iingxaki. Xa kukho ubunzima, ayibufihli ubuso, koko ifuna izisombululo. Isaci esithi "Inkunzi isematholeni" sisikhumbuza ukuba iinkokeli zangomso ziqala ukukhuliswa namhlanje. Yiyo loo nto inkwenkwe ifanele iqeqeshwe ukuze ibe yindoda eza kukhokela usapho noluntu ngobulumko.<ref name=":3" />
Enye yezona mpawu zibalulekileyo zendoda yintlonipho. AmaXhosa athi''',''' "Intlonipho ayithengwa." Intlonipho ifunyanwa yindlela umntu aziphatha ngayo. Indoda ihlonipha abantu abadala, abafazi, abantwana, iinkokeli kunye noluntu ngokubanzi. Ayithethi kakubi ngabanye, ayisebenzisi amandla ukucinezela, kwaye ayizigwagwisi ngobutyebi okanye ngesikhundla sayo.<ref name=":3" />
Indoda ikwabizwa ngokuba ngumkhuseli. Ukukhusela akuthethi ukulwa kuphela, koko kuthetha ukukhusela isidima sosapho, amasiko, abantwana nabantu ababuthathaka.<ref name=":5" /> Isibindi sokwenene asibonakali ngomsindo okanye ngobundlobongela, sibonakala ngokunyamezela, ukuzeyisa nokwenza ubulungisa. AmaXhosa athi, "Ubuhle bendoda ziinkomo zayo," kodwa kule mihla le nkcazo mayiqondwe ngokubanzi. Ubuhle bendoda abupheleli kubutyebi, koko bubonakala kwisidima sayo, kwisimilo sayo, nakwindlela ebaphatha ngayo abantu.
Kudala amadoda ayedibana ezinkundleni efundisana ngemithetho yesizwe, esombulula iingxabano kwaye ekhokela uluntu. Inkundla yayisisikolo sobunkokeli, apho kwakufundwa khona ukuthetha ngentlonipho, ukumamela nokuthatha izigqibo ezinobulungisa. Oku kwakusenza indoda ibe ngumakhi woxolo hayi umdali wongquzulwano.<ref name=":5" />
AmaXhosa athi, "Isandla sihlamba esinye." Eli qhalo lisifundisa ukuba indoda ayiphili yodwa. Iyasebenzisana nabanye, iyancedisana noluntu, kwaye iyazi ukuba impumelelo ifunyanwa ngokubambisana. Indoda enobudoda bokwenene ayikhangeli inzuzo yayo kuphela, koko ikhathalela impilo nempumelelo yabanye.<ref name=":5" />
Nakule mihla, ubudoda kufuneka buhambelane notshintsho lwexesha ngaphandle kokulahla iingcambu zesintu.<ref name=":0" /> Indoda kufuneka ifunde, isebenze nzima, ihloniphe amalungelo abantu bonke, ilwe nobundlobongela obujoliswe kubafazi nabantwana, ikhuthaze uxolo, kwaye ibe ngumzekelo omhle kulutsha. Imfundo, ulwazi nobuchwepheshe mabusetyenziswe ukwakha uluntu olungcono, hayi ukulahla amasiko neenqobo ezakhayo.<ref name=":3" /><ref name=":0" />
Ngoko ke, isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sisifundisa ukuba ubudoda yindlela yokuphila.<ref name=":5" /> Asikho kwizihlunu zomzimba, asikho kumandla okanye kubutyebi, koko sikwisimilo, kubulumko, kwintlonipho, ekunyanisekeni nasekuthwaleni uxanduva. Indoda yokwenene yileyo iligcinayo ilizwi layo, ekhathalela usapho lwayo, ehlonipha uluntu, egcina amasiko amahle, aze abe ngumzekelo kubantwana nakwizizukulwana ezizayo.<ref name=":4" /><ref name=":1" />
Njengoko amaXhosa esitsho, "Umntu ngumntu ngabantu." Ubudoda bokwenene buhlala bubonakala kubudlelwane bomntu nabanye. Indoda ayizakheli udumo ngokuziphakamisa, kodwa ilufumana ngokuba sisibane, ngumkhuseli, ngumcebisi, ngumakhi wosapho noluntu. Ngaloo ndlela, ubudoda buyakhuliswa, buyafundiswa, yaye bubonakaliswa yimisebenzi emihle yomntu yonke imihla yobomi bakhe.<ref name=":3" />
== Imithombo yolwazi ==
<ref name=":1">{{Cite web|date=2011-07-21|title=Ubudoda Benyani: Rethinking Masculinity, Responsibility and Belonging at Rhodes University|url=https://www.ru.ac.za/latestnews/ubundoda_benyani.html|accessdate=2026-07-09|website=www.ru.ac.za|language=en-US}}</ref>
<ref name=":2">{{Cite web|last=Ust|first=Homeabout|last2=FunDza|first2=C'sCONTACTHELP © 2026|title=Ubudoda abukhulelwa {{!}} FunDza|url=https://live.fundza.mobi/home/unfiltered/poetry/ubudoda-abukhulelwa/|accessdate=2026-07-09|website=live.fundza.mobi|language=en-US}}</ref>
<ref name=":4">{{Cite journal|last=Gqeba|first=Nokuzola|date=26 July 2024|title=Leveraging on indigenous knowledge systems for leadership development in young men: discernable lessons from Ulwaluko amongst Xhosa speakers|url=https://www.ssbfnet.com/ojs/index.php/ijrbs|journal=Research in Business & Social Science|volume=13|pages=874}}</ref>
<ref name=":3">{{Cite journal|last=Manyaapelo|date=2019|title=Ubudoda Abukhulelwa – Responsible Manhood: Towards the development of a culturally tailored and contextually sensitive life skills programme for young men in South Africa|url=https://cris.maastrichtuniversity.nl/portal/en/publications/ubudoda-abukhulelwa--responsible-manhood(cbf7be37-7b71-4777-8be8-0369518ddf3e).html|doi=10.26481/dis.20191203tm}}</ref>
<ref name=":0">{{Cite web|title=Ngaba Kubalulekile Ukuba Nembeko? {{!}} Ulutsha Luyabuza|url=https://www.jw.org/xh/izinto-ezifundiswa-yibhayibhile/abasebatsha/luyabuza/kubalulekile-ukuba-nembeko/|accessdate=2026-07-09|website=JW.ORG|language=xh}}</ref>
<ref name=":5">{{Cite web|last=Ntabeni|first=Mphuthumi|date=2025-01-20|title=Imigidi and the (d)evolution of Xhosa culture - LitNet|url=https://www.litnet.co.za/imigidi-and-the-devolution-of-xhosa-culture/|accessdate=2026-07-09|website=LitNet - Die boekehuis met baie wonings}}</ref>
iseh6dxf2o0iw5ar3o0x5m47e5xvsm1
41181
41179
2026-07-09T12:13:12Z
PMbanya
16223
41181
wikitext
text/x-wiki
'''Isishwankathelo: Ubudoda Abukhulelwa'''
Isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sithetha ukuba ubudoda asiyonto umntu azalwa enayo, koko buyafundiswa, buyakhuliswa, yaye buyabonakaliswa ngezenzo zomntu. Ukukhuliswa kwenkwenkwe kuqala kwasekuzalweni, apho abazali nosapho beyifundisa imbeko, uxanduva, ukunyaniseka, ukusebenza nzima nokuhlonipha amasiko esizwe.
Kwisithethe samaXhosa, ulwaluko luluphawu lokungena kubomi bobudoda, kodwa alulwenzi umntu abe yindoda ngaphandle kokuba abonakalise isimilo esihle. Indoda yokwenene yileyo ithwala uxanduva, ikhathalela usapho, ihlonipha abantu, ikhusela uluntu, kwaye isebenzisa ubulumko ekwenzeni izigqibo.
Izaci namaqhalo afana nokuthi "Umthi ugotywa usemncinci "Inyathi ibuzwa kwabaphambili," "Isandla sihlamba esinye," kunye "Umntu ngumntu ngabantu" abonisa ukuba ubudoda bakhiwa ngemfundo, ngamava, nangokusebenzisana noluntu. Ezi mfundiso zikhuthaza ukuthobeka, intsebenziswano nokuhlonipha abanye.
Ngoko ke, ubudoda bokwenene abulinganiswa ngamandla omzimba, ubutyebi okanye isidima kuphela, koko bulinganiswa yisimilo, yintlonipho, kukunyaniseka, kukuzeyisa, nasekuthwaleni uxanduva. Yiyo loo nto amaXhosa esithi "ubudoda abukhulelwa''',"''' kuba indoda yakhiwa yindlela ekhuliswe ngayo nendlela ephila ngayo imihla ngemihla.
=== '''Ubudoda Abukhulelwa''' ===
'''"'''Ubudoda abukhulelwa." Esi sisaci samaXhosa esinentsingiselo enzulu nesifundisa ukuba ubudoda asiyonto umntu ayizalelwa nayo, koko yinto ayifundiswayo, ayikhuliswayo, aze ayibonakalise ngezenzo zakhe. Inkwenkwe ayivuki ngenye imini ibe yindoda. Ubudoda buqala kwakusazalwa umntwana, kwindlela abazali nosapho abamkhulisa ngayo, kwindlela afundiswa ngayo amasiko, imbeko, uxanduva, ukuzeyisa kunye nokuphila nabanye abantu.<ref name=":1" /><ref name=":2" />
AmaXhosa athi, "Umthi ugotywa usemncinci." Eli qhalo lisifundisa ukuba isimilo somntwana sakhiwa esemncinane. Ukuba inkwenkwe ikhuliswe ngembeko, inyaniso, ukusebenza nzima nokuhlonipha abantu, iya kukhula ibe yindoda enesidima. Kodwa ukuba ikhuliswe ngaphandle kwemfundiso nokuqeqeshwa, iya kuba nzima ukuyilungisa sele ikhulile.<ref name=":1" />
Ubawo kwinkcubeko yesiXhosa wayengutitshala wobudoda. Wayengafundisi ngentetho kuphela, kodwa nangomzekelo wobomi. Wayefundisa unyana wakhe indlela yokwamkela iindwendwe, ukuthetha nabadala, ukukhusela usapho, ukugcina ilizwi lakhe nokusebenza nzima. Umama naye wayenendima enkulu ekwakheni isimilo, efundisa imbeko, uthando, ucoceko nokukhathalela abanye. Ngaloo ndlela ubudoda babungumsebenzi wosapho luphela.<ref name=":3" />
AmaXhosa athi, "Inyathi ibuzwa kwabaphambili." Indoda ayizigwagwisi ngokwazi yonke into. Iyakwazi ukubuza kubadala, ifunde kubo, iphulaphule amacebiso kwaye ihloniphe amava abo. Oku kubonisa ukuthobeka, kuba umntu ozicingela ukuba wazi yonke into usoloko esengozini yokwenza iimpazamo.<ref name=":5" />
Kwisizwe samaXhosa, ulwaluko alwenzi umntu abe yindoda ngokwalo. Lusisango lokungena kubomi bobudoda, kodwa indlela umntu aziphatha ngayo emva kolwaluko yeyona ibonisa ukuba uyifanele na loo ndima.<ref name=":1" /><ref name=":3" /> Abadala babesithi, "Inkomo ayincanci etholeni” oku kuthetha ukuba indoda kufuneka izimele, ithwale uxanduva, kwaye ingahlali ixhomekeke kwabanye kuyo yonke into.<ref name=":0" /><ref name=":4" />
Indoda yakwaXhosa yindoda enoxanduva. Iyakwazi ukubonelela ngokwamandla ayo, isebenze nzima, kwaye ingabaleki iingxaki. Xa kukho ubunzima, ayibufihli ubuso, koko ifuna izisombululo. Isaci esithi "Inkunzi isematholeni" sisikhumbuza ukuba iinkokeli zangomso ziqala ukukhuliswa namhlanje. Yiyo loo nto inkwenkwe ifanele iqeqeshwe ukuze ibe yindoda eza kukhokela usapho noluntu ngobulumko.<ref name=":3" />
Enye yezona mpawu zibalulekileyo zendoda yintlonipho. AmaXhosa athi''',''' "Intlonipho ayithengwa." Intlonipho ifunyanwa yindlela umntu aziphatha ngayo. Indoda ihlonipha abantu abadala, abafazi, abantwana, iinkokeli kunye noluntu ngokubanzi. Ayithethi kakubi ngabanye, ayisebenzisi amandla ukucinezela, kwaye ayizigwagwisi ngobutyebi okanye ngesikhundla sayo.<ref name=":3" />
Indoda ikwabizwa ngokuba ngumkhuseli. Ukukhusela akuthethi ukulwa kuphela, koko kuthetha ukukhusela isidima sosapho, amasiko, abantwana nabantu ababuthathaka.<ref name=":5" /> Isibindi sokwenene asibonakali ngomsindo okanye ngobundlobongela, sibonakala ngokunyamezela, ukuzeyisa nokwenza ubulungisa. AmaXhosa athi, "Ubuhle bendoda ziinkomo zayo," kodwa kule mihla le nkcazo mayiqondwe ngokubanzi. Ubuhle bendoda abupheleli kubutyebi, koko bubonakala kwisidima sayo, kwisimilo sayo, nakwindlela ebaphatha ngayo abantu.
Kudala amadoda ayedibana ezinkundleni efundisana ngemithetho yesizwe, esombulula iingxabano kwaye ekhokela uluntu. Inkundla yayisisikolo sobunkokeli, apho kwakufundwa khona ukuthetha ngentlonipho, ukumamela nokuthatha izigqibo ezinobulungisa. Oku kwakusenza indoda ibe ngumakhi woxolo hayi umdali wongquzulwano.<ref name=":5" />
AmaXhosa athi, "Isandla sihlamba esinye." Eli qhalo lisifundisa ukuba indoda ayiphili yodwa. Iyasebenzisana nabanye, iyancedisana noluntu, kwaye iyazi ukuba impumelelo ifunyanwa ngokubambisana. Indoda enobudoda bokwenene ayikhangeli inzuzo yayo kuphela, koko ikhathalela impilo nempumelelo yabanye.<ref name=":5" />
Nakule mihla, ubudoda kufuneka buhambelane notshintsho lwexesha ngaphandle kokulahla iingcambu zesintu.<ref name=":0" /> Indoda kufuneka ifunde, isebenze nzima, ihloniphe amalungelo abantu bonke, ilwe nobundlobongela obujoliswe kubafazi nabantwana, ikhuthaze uxolo, kwaye ibe ngumzekelo omhle kulutsha. Imfundo, ulwazi nobuchwepheshe mabusetyenziswe ukwakha uluntu olungcono, hayi ukulahla amasiko neenqobo ezakhayo.<ref name=":3" /><ref name=":0" />
Ngoko ke, isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sisifundisa ukuba ubudoda yindlela yokuphila.<ref name=":5" /> Asikho kwizihlunu zomzimba, asikho kumandla okanye kubutyebi, koko sikwisimilo, kubulumko, kwintlonipho, ekunyanisekeni nasekuthwaleni uxanduva. Indoda yokwenene yileyo iligcinayo ilizwi layo, ekhathalela usapho lwayo, ehlonipha uluntu, egcina amasiko amahle, aze abe ngumzekelo kubantwana nakwizizukulwana ezizayo.<ref name=":4" /><ref name=":1" />
Njengoko amaXhosa esitsho, "Umntu ngumntu ngabantu." Ubudoda bokwenene buhlala bubonakala kubudlelwane bomntu nabanye. Indoda ayizakheli udumo ngokuziphakamisa, kodwa ilufumana ngokuba sisibane, ngumkhuseli, ngumcebisi, ngumakhi wosapho noluntu. Ngaloo ndlela, ubudoda buyakhuliswa, buyafundiswa, yaye bubonakaliswa yimisebenzi emihle yomntu yonke imihla yobomi bakhe.<ref name=":3" />
== Imithombo yolwazi ==
<ref name=":1">{{Cite web|date=2011-07-21|title=Ubudoda Benyani: Rethinking Masculinity, Responsibility and Belonging at Rhodes University|url=https://www.ru.ac.za/latestnews/ubundoda_benyani.html|accessdate=2026-07-09|website=www.ru.ac.za|language=en-US}}</ref>
<ref name=":2">{{Cite web|last=Ust|first=Homeabout|last2=FunDza|first2=C'sCONTACTHELP © 2026|title=Ubudoda abukhulelwa {{!}} FunDza|url=https://live.fundza.mobi/home/unfiltered/poetry/ubudoda-abukhulelwa/|accessdate=2026-07-09|website=live.fundza.mobi|language=en-US}}</ref>
<ref name=":4">{{Cite journal|last=Gqeba|first=Nokuzola|date=26 July 2024|title=Leveraging on indigenous knowledge systems for leadership development in young men: discernable lessons from Ulwaluko amongst Xhosa speakers|url=https://www.ssbfnet.com/ojs/index.php/ijrbs|journal=Research in Business & Social Science|volume=13|pages=874}}</ref>
<ref name=":3">{{Cite journal|last=Manyaapelo|date=2019|title=Ubudoda Abukhulelwa – Responsible Manhood: Towards the development of a culturally tailored and contextually sensitive life skills programme for young men in South Africa|url=https://cris.maastrichtuniversity.nl/portal/en/publications/ubudoda-abukhulelwa--responsible-manhood(cbf7be37-7b71-4777-8be8-0369518ddf3e).html|doi=10.26481/dis.20191203tm}}</ref>
<ref name=":0">{{Cite web|title=Ngaba Kubalulekile Ukuba Nembeko? {{!}} Ulutsha Luyabuza|url=https://www.jw.org/xh/izinto-ezifundiswa-yibhayibhile/abasebatsha/luyabuza/kubalulekile-ukuba-nembeko/|accessdate=2026-07-09|website=JW.ORG|language=xh}}</ref>
<ref name=":5">{{Cite web|last=Ntabeni|first=Mphuthumi|date=2025-01-20|title=Imigidi and the (d)evolution of Xhosa culture - LitNet|url=https://www.litnet.co.za/imigidi-and-the-devolution-of-xhosa-culture/|accessdate=2026-07-09|website=LitNet - Die boekehuis met baie wonings}}</ref>
0f3xztm2vjq0duhaaked9syb61z40ue
41212
41181
2026-07-09T12:27:19Z
PMbanya
16223
41212
wikitext
text/x-wiki
'''Isishwankathelo: Ubudoda Abukhulelwa'''
Isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sithetha ukuba ubudoda asiyonto umntu azalwa enayo, koko buyafundiswa, buyakhuliswa, yaye buyabonakaliswa ngezenzo zomntu. Ukukhuliswa kwenkwenkwe kuqala kwasekuzalweni, apho abazali nosapho beyifundisa imbeko, uxanduva, ukunyaniseka, ukusebenza nzima nokuhlonipha amasiko esizwe.
Kwisithethe samaXhosa, ulwaluko luluphawu lokungena kubomi bobudoda, kodwa alulwenzi umntu abe yindoda ngaphandle kokuba abonakalise isimilo esihle. Indoda yokwenene yileyo ithwala uxanduva, ikhathalela usapho, ihlonipha abantu, ikhusela uluntu, kwaye isebenzisa ubulumko ekwenzeni izigqibo.
Izaci namaqhalo afana nokuthi "Umthi ugotywa usemncinci "Inyathi ibuzwa kwabaphambili," "Isandla sihlamba esinye," kunye "Umntu ngumntu ngabantu" abonisa ukuba ubudoda bakhiwa ngemfundo, ngamava, nangokusebenzisana noluntu. Ezi mfundiso zikhuthaza ukuthobeka, intsebenziswano nokuhlonipha abanye.
Ngoko ke, ubudoda bokwenene abulinganiswa ngamandla omzimba, ubutyebi okanye isidima kuphela, koko bulinganiswa yisimilo, yintlonipho, kukunyaniseka, kukuzeyisa, nasekuthwaleni uxanduva. Yiyo loo nto amaXhosa esithi "ubudoda abukhulelwa''',"''' kuba indoda yakhiwa yindlela ekhuliswe ngayo nendlela ephila ngayo imihla ngemihla.
=== '''Ubudoda Abukhulelwa''' ===
'''"'''Ubudoda abukhulelwa." Esi sisaci samaXhosa esinentsingiselo enzulu nesifundisa ukuba ubudoda asiyonto umntu ayizalelwa nayo, koko yinto ayifundiswayo, ayikhuliswayo, aze ayibonakalise ngezenzo zakhe. Inkwenkwe ayivuki ngenye imini ibe yindoda. Ubudoda buqala kwakusazalwa umntwana, kwindlela abazali nosapho abamkhulisa ngayo, kwindlela afundiswa ngayo amasiko, imbeko, uxanduva, ukuzeyisa kunye nokuphila nabanye abantu.<ref name=":1" /><ref name=":2" />
AmaXhosa athi, "Umthi ugotywa usemncinci." Eli qhalo lisifundisa ukuba isimilo somntwana sakhiwa esemncinane. Ukuba inkwenkwe ikhuliswe ngembeko, inyaniso, ukusebenza nzima nokuhlonipha abantu, iya kukhula ibe yindoda enesidima. Kodwa ukuba ikhuliswe ngaphandle kwemfundiso nokuqeqeshwa, iya kuba nzima ukuyilungisa sele ikhulile.<ref name=":1" />
Ubawo kwinkcubeko yesiXhosa wayengutitshala wobudoda. Wayengafundisi ngentetho kuphela, kodwa nangomzekelo wobomi. Wayefundisa unyana wakhe indlela yokwamkela iindwendwe, ukuthetha nabadala, ukukhusela usapho, ukugcina ilizwi lakhe nokusebenza nzima. Umama naye wayenendima enkulu ekwakheni isimilo, efundisa imbeko, uthando, ucoceko nokukhathalela abanye. Ngaloo ndlela ubudoda babungumsebenzi wosapho luphela.<ref name=":3" />
AmaXhosa athi, "Inyathi ibuzwa kwabaphambili." Indoda ayizigwagwisi ngokwazi yonke into. Iyakwazi ukubuza kubadala, ifunde kubo, iphulaphule amacebiso kwaye ihloniphe amava abo. Oku kubonisa ukuthobeka, kuba umntu ozicingela ukuba wazi yonke into usoloko esengozini yokwenza iimpazamo.<ref name=":5" />
Kwisizwe samaXhosa, ulwaluko alwenzi umntu abe yindoda ngokwalo. Lusisango lokungena kubomi bobudoda, kodwa indlela umntu aziphatha ngayo emva kolwaluko yeyona ibonisa ukuba uyifanele na loo ndima.<ref name=":1" /><ref name=":3" /> Abadala babesithi, "Inkomo ayincanci etholeni” oku kuthetha ukuba indoda kufuneka izimele, ithwale uxanduva, kwaye ingahlali ixhomekeke kwabanye kuyo yonke into.<ref name=":0" /><ref name=":4" />
Indoda yakwaXhosa yindoda enoxanduva. Iyakwazi ukubonelela ngokwamandla ayo, isebenze nzima, kwaye ingabaleki iingxaki. Xa kukho ubunzima, ayibufihli ubuso, koko ifuna izisombululo. Isaci esithi "Inkunzi isematholeni" sisikhumbuza ukuba iinkokeli zangomso ziqala ukukhuliswa namhlanje. Yiyo loo nto inkwenkwe ifanele iqeqeshwe ukuze ibe yindoda eza kukhokela usapho noluntu ngobulumko.<ref name=":3" />
Enye yezona mpawu zibalulekileyo zendoda yintlonipho. AmaXhosa athi''',''' "Intlonipho ayithengwa." Intlonipho ifunyanwa yindlela umntu aziphatha ngayo. Indoda ihlonipha abantu abadala, abafazi, abantwana, iinkokeli kunye noluntu ngokubanzi. Ayithethi kakubi ngabanye, ayisebenzisi amandla ukucinezela, kwaye ayizigwagwisi ngobutyebi okanye ngesikhundla sayo.<ref name=":3" />
Indoda ikwabizwa ngokuba ngumkhuseli. Ukukhusela akuthethi ukulwa kuphela, koko kuthetha ukukhusela isidima sosapho, amasiko, abantwana nabantu ababuthathaka.<ref name=":5" /> Isibindi sokwenene asibonakali ngomsindo okanye ngobundlobongela, sibonakala ngokunyamezela, ukuzeyisa nokwenza ubulungisa. AmaXhosa athi, "Ubuhle bendoda ziinkomo zayo," kodwa kule mihla le nkcazo mayiqondwe ngokubanzi. Ubuhle bendoda abupheleli kubutyebi, koko bubonakala kwisidima sayo, kwisimilo sayo, nakwindlela ebaphatha ngayo abantu.
Kudala amadoda ayedibana ezinkundleni efundisana ngemithetho yesizwe, esombulula iingxabano kwaye ekhokela uluntu. Inkundla yayisisikolo sobunkokeli, apho kwakufundwa khona ukuthetha ngentlonipho, ukumamela nokuthatha izigqibo ezinobulungisa. Oku kwakusenza indoda ibe ngumakhi woxolo hayi umdali wongquzulwano.<ref name=":5" />
AmaXhosa athi, "Isandla sihlamba esinye." Eli qhalo lisifundisa ukuba indoda ayiphili yodwa. Iyasebenzisana nabanye, iyancedisana noluntu, kwaye iyazi ukuba impumelelo ifunyanwa ngokubambisana. Indoda enobudoda bokwenene ayikhangeli inzuzo yayo kuphela, koko ikhathalela impilo nempumelelo yabanye.<ref name=":5" />
Nakule mihla, ubudoda kufuneka buhambelane notshintsho lwexesha ngaphandle kokulahla iingcambu zesintu.<ref name=":0" /> Indoda kufuneka ifunde, isebenze nzima, ihloniphe amalungelo abantu bonke, ilwe nobundlobongela obujoliswe kubafazi nabantwana, ikhuthaze uxolo, kwaye ibe ngumzekelo omhle kulutsha. Imfundo, ulwazi nobuchwepheshe mabusetyenziswe ukwakha uluntu olungcono, hayi ukulahla amasiko neenqobo ezakhayo.<ref name=":3" /><ref name=":0" />
Ngoko ke, isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sisifundisa ukuba ubudoda yindlela yokuphila.<ref name=":5" /> Asikho kwizihlunu zomzimba, asikho kumandla okanye kubutyebi, koko sikwisimilo, kubulumko, kwintlonipho, ekunyanisekeni nasekuthwaleni uxanduva. Indoda yokwenene yileyo iligcinayo ilizwi layo, ekhathalela usapho lwayo, ehlonipha uluntu, egcina amasiko amahle, aze abe ngumzekelo kubantwana nakwizizukulwana ezizayo.<ref name=":4" /><ref name=":1" />
Njengoko amaXhosa esitsho, "Umntu ngumntu ngabantu." Ubudoda bokwenene buhlala bubonakala kubudlelwane bomntu nabanye. Indoda ayizakheli udumo ngokuziphakamisa, kodwa ilufumana ngokuba sisibane, ngumkhuseli, ngumcebisi, ngumakhi wosapho noluntu. Ngaloo ndlela, ubudoda buyakhuliswa, buyafundiswa, yaye bubonakaliswa yimisebenzi emihle yomntu yonke imihla yobomi bakhe.<ref name=":3" />
== Imithombo yolwazi ==
<ref name=":1">{{Cite web|date=2011-07-21|title=Ubudoda Benyani: Rethinking Masculinity, Responsibility and Belonging at Rhodes University|url=https://www.ru.ac.za/latestnews/ubundoda_benyani.html|accessdate=2026-07-09|website=www.ru.ac.za|language=en-US}}</ref>
<ref name=":2">{{Cite web|last=Ust|first=Homeabout|last2=FunDza|first2=C'sCONTACTHELP © 2026|title=Ubudoda abukhulelwa {{!}} FunDza|url=https://live.fundza.mobi/home/unfiltered/poetry/ubudoda-abukhulelwa/|accessdate=2026-07-09|website=live.fundza.mobi|language=en-US}}</ref>
<ref name=":4">{{Cite journal|last=Gqeba|first=Nokuzola|date=26 July 2024|title=Leveraging on indigenous knowledge systems for leadership development in young men: discernable lessons from Ulwaluko amongst Xhosa speakers|url=https://www.ssbfnet.com/ojs/index.php/ijrbs|journal=Research in Business & Social Science|volume=13|pages=874}}</ref>
<ref name=":3">{{Cite journal|last=Manyaapelo|date=2019|title=Ubudoda Abukhulelwa – Responsible Manhood: Towards the development of a culturally tailored and contextually sensitive life skills programme for young men in South Africa|url=https://cris.maastrichtuniversity.nl/portal/en/publications/ubudoda-abukhulelwa--responsible-manhood(cbf7be37-7b71-4777-8be8-0369518ddf3e).html|doi=10.26481/dis.20191203tm}}</ref>
<ref name=":0">{{Cite web|title=Ngaba Kubalulekile Ukuba Nembeko? {{!}} Ulutsha Luyabuza|url=https://www.jw.org/xh/izinto-ezifundiswa-yibhayibhile/abasebatsha/luyabuza/kubalulekile-ukuba-nembeko/|accessdate=2026-07-09|website=JW.ORG|language=xh}}</ref>
<ref name=":5">{{Cite web|last=Ntabeni|first=Mphuthumi|date=2025-01-20|title=Imigidi and the (d)evolution of Xhosa culture - LitNet|url=https://www.litnet.co.za/imigidi-and-the-devolution-of-xhosa-culture/|accessdate=2026-07-09|website=LitNet - Die boekehuis met baie wonings}}</ref>
<references />
[[Uluhlu:Amasiko]]
[[Uluhlu:Izithethe zakwaNtu]]
[[Uluhlu:Amakhwenkwe]]
[[Uluhlu:Amadoda]]
0qfpnh41cwa1j7ckwmypvqoelgwyahd
41246
41212
2026-07-09T13:12:01Z
PMbanya
16223
41246
wikitext
text/x-wiki
Isaci esithi "'''ubudoda abukhulelwa'''" sithetha ukuba ubudoda asiyonto umntu azalwa enayo, koko buyafundiswa, buyakhuliswa, yaye buyabonakaliswa ngezenzo zomntu. Ukukhuliswa kwenkwenkwe kuqala kwasekuzalweni, apho abazali nosapho beyifundisa imbeko, uxanduva, ukunyaniseka, ukusebenza nzima nokuhlonipha amasiko esizwe.<ref name=":2" />
Kwisithethe samaXhosa, ulwaluko luluphawu lokungena kubomi bobudoda, kodwa alulwenzi umntu abe yindoda ngaphandle kokuba abonakalise isimilo esihle. Indoda yokwenene yileyo ithwala uxanduva, ikhathalela usapho, ihlonipha abantu, ikhusela uluntu, kwaye isebenzisa ubulumko ekwenzeni izigqibo.<ref name=":3" />
[https://emandulo.apc.uct.ac.za/collection/FHYA%20Depot/Books%20and%20Published%20Records/Mesatywa_E_W_M_Izaci_namaqhalo_esiXhosa.pdf Izaci namaqhalo] afana nokuthi "Umthi ugotywa usemncinci "Inyathi ibuzwa kwabaphambili," "Isandla sihlamba esinye," kunye "Umntu ngumntu ngabantu" abonisa ukuba ubudoda bakhiwa ngemfundo, ngamava, nangokusebenzisana noluntu. Ezi mfundiso zikhuthaza ukuthobeka, intsebenziswano nokuhlonipha abanye.<ref name=":1" />
Ngoko ke, ubudoda bokwenene abulinganiswa ngamandla omzimba, ubutyebi okanye isidima kuphela, koko bulinganiswa yisimilo, yintlonipho, kukunyaniseka, kukuzeyisa, nasekuthwaleni uxanduva.<ref name=":0" /> Yiyo loo nto amaXhosa esithi "ubudoda abukhulelwa''',"''' kuba indoda yakhiwa yindlela ekhuliswe ngayo nendlela ephila ngayo imihla ngemihla.
=== '''Ubudoda Abukhulelwa''' ===
'''"'''Ubudoda abukhulelwa." Esi sisaci samaXhosa esinentsingiselo enzulu nesifundisa ukuba ubudoda asiyonto umntu ayizalelwa nayo, koko yinto ayifundiswayo, ayikhuliswayo, aze ayibonakalise ngezenzo zakhe. Inkwenkwe ayivuki ngenye imini ibe yindoda. Ubudoda buqala kwakusazalwa umntwana, kwindlela abazali nosapho abamkhulisa ngayo, kwindlela afundiswa ngayo amasiko, imbeko, uxanduva, ukuzeyisa kunye nokuphila nabanye abantu.<ref name=":1" /><ref name=":2" />
[[AmaXhosa]] athi, "Umthi ugotywa usemncinci." Eli qhalo lisifundisa ukuba isimilo somntwana sakhiwa esemncinane. Ukuba inkwenkwe ikhuliswe ngembeko, inyaniso, ukusebenza nzima nokuhlonipha abantu, iya kukhula ibe yindoda enesidima. Kodwa ukuba ikhuliswe ngaphandle kwemfundiso nokuqeqeshwa, iya kuba nzima ukuyilungisa sele ikhulile.<ref name=":1" />
Ubawo kwinkcubeko yesiXhosa wayengutitshala wobudoda. Wayengafundisi ngentetho kuphela, kodwa nangomzekelo wobomi. Wayefundisa unyana wakhe indlela yokwamkela iindwendwe, ukuthetha nabadala, ukukhusela usapho, ukugcina ilizwi lakhe nokusebenza nzima. Umama naye wayenendima enkulu ekwakheni isimilo, efundisa imbeko, uthando, ucoceko nokukhathalela abanye. Ngaloo ndlela ubudoda babungumsebenzi wosapho luphela.<ref name=":3" />
AmaXhosa athi, "Inyathi ibuzwa kwabaphambili." Indoda ayizigwagwisi ngokwazi yonke into. Iyakwazi ukubuza kubadala, ifunde kubo, iphulaphule amacebiso kwaye ihloniphe amava abo. Oku kubonisa ukuthobeka, kuba umntu ozicingela ukuba wazi yonke into usoloko esengozini yokwenza iimpazamo.<ref name=":5" />
Kwisizwe samaXhosa, [[ulwaluko]] alwenzi umntu abe yindoda ngokwalo. Lusisango lokungena kubomi bobudoda, kodwa indlela umntu aziphatha ngayo emva kolwaluko yeyona ibonisa ukuba uyifanele na loo ndima.<ref name=":1" /><ref name=":3" /> Abadala babesithi, "Inkomo ayincanci etholeni” oku kuthetha ukuba indoda kufuneka izimele, ithwale uxanduva, kwaye ingahlali ixhomekeke kwabanye kuyo yonke into.<ref name=":0" /><ref name=":4" />
Indoda yakwaXhosa yindoda enoxanduva. Iyakwazi ukubonelela ngokwamandla ayo, isebenze nzima, kwaye ingabaleki iingxaki. Xa kukho ubunzima, ayibufihli ubuso, koko ifuna izisombululo. Isaci esithi "Inkunzi isematholeni" sisikhumbuza ukuba iinkokeli zangomso ziqala ukukhuliswa namhlanje. Yiyo loo nto inkwenkwe ifanele iqeqeshwe ukuze ibe yindoda eza kukhokela usapho noluntu ngobulumko.<ref name=":3" />
Enye yezona mpawu zibalulekileyo zendoda yintlonipho. AmaXhosa athi''',''' "Intlonipho ayithengwa." Intlonipho ifunyanwa yindlela umntu aziphatha ngayo. Indoda ihlonipha abantu abadala, abafazi, abantwana, iinkokeli kunye noluntu ngokubanzi. Ayithethi kakubi ngabanye, ayisebenzisi amandla ukucinezela, kwaye ayizigwagwisi ngobutyebi okanye ngesikhundla sayo.<ref name=":3" />
Indoda ikwabizwa ngokuba ngumkhuseli. Ukukhusela akuthethi ukulwa kuphela, koko kuthetha ukukhusela isidima sosapho, amasiko, abantwana nabantu ababuthathaka.<ref name=":5" /> Isibindi sokwenene asibonakali ngomsindo okanye ngobundlobongela, sibonakala ngokunyamezela, ukuzeyisa nokwenza ubulungisa. AmaXhosa athi, "Ubuhle bendoda ziinkomo zayo," kodwa kule mihla le nkcazo mayiqondwe ngokubanzi. Ubuhle bendoda abupheleli kubutyebi, koko bubonakala kwisidima sayo, kwisimilo sayo, nakwindlela ebaphatha ngayo abantu.
Kudala amadoda ayedibana ezinkundleni efundisana ngemithetho yesizwe, esombulula iingxabano kwaye ekhokela uluntu. Inkundla yayisisikolo sobunkokeli, apho kwakufundwa khona ukuthetha ngentlonipho, ukumamela nokuthatha izigqibo ezinobulungisa. Oku kwakusenza indoda ibe ngumakhi woxolo hayi umdali wongquzulwano.<ref name=":5" />
AmaXhosa athi, "Isandla sihlamba esinye." Eli qhalo lisifundisa ukuba indoda ayiphili yodwa. Iyasebenzisana nabanye, iyancedisana noluntu, kwaye iyazi ukuba impumelelo ifunyanwa ngokubambisana. Indoda enobudoda bokwenene ayikhangeli inzuzo yayo kuphela, koko ikhathalela impilo nempumelelo yabanye.<ref name=":5" />
Nakule mihla, ubudoda kufuneka buhambelane notshintsho lwexesha ngaphandle kokulahla iingcambu zesintu.<ref name=":0" /> Indoda kufuneka ifunde, isebenze nzima, ihloniphe amalungelo abantu bonke, ilwe nobundlobongela obujoliswe kubafazi nabantwana, ikhuthaze uxolo, kwaye ibe ngumzekelo omhle kulutsha. Imfundo, ulwazi nobuchwepheshe mabusetyenziswe ukwakha uluntu olungcono, hayi ukulahla amasiko neenqobo ezakhayo.<ref name=":3" /><ref name=":0" />
Ngoko ke, isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sisifundisa ukuba ubudoda yindlela yokuphila.<ref name=":5" /> Asikho kwizihlunu zomzimba, asikho kumandla okanye kubutyebi, koko sikwisimilo, kubulumko, kwintlonipho, ekunyanisekeni nasekuthwaleni uxanduva. Indoda yokwenene yileyo iligcinayo ilizwi layo, ekhathalela usapho lwayo, ehlonipha uluntu, egcina amasiko amahle, aze abe ngumzekelo kubantwana nakwizizukulwana ezizayo.<ref name=":4" /><ref name=":1" />
Njengoko amaXhosa esitsho, "Umntu ngumntu ngabantu." Ubudoda bokwenene buhlala bubonakala kubudlelwane bomntu nabanye. Indoda ayizakheli udumo ngokuziphakamisa, kodwa ilufumana ngokuba sisibane, ngumkhuseli, ngumcebisi, ngumakhi wosapho noluntu. Ngaloo ndlela, ubudoda buyakhuliswa, buyafundiswa, yaye bubonakaliswa yimisebenzi emihle yomntu yonke imihla yobomi bakhe.<ref name=":3" />
== Imithombo yolwazi ==
<ref name=":1">{{Cite web|date=2011-07-21|title=Ubudoda Benyani: Rethinking Masculinity, Responsibility and Belonging at Rhodes University|url=https://www.ru.ac.za/latestnews/ubundoda_benyani.html|accessdate=2026-07-09|website=www.ru.ac.za|language=en-US}}</ref>
<ref name=":2">{{Cite web|last=Ust|first=Homeabout|last2=FunDza|first2=C'sCONTACTHELP © 2026|title=Ubudoda abukhulelwa {{!}} FunDza|url=https://live.fundza.mobi/home/unfiltered/poetry/ubudoda-abukhulelwa/|accessdate=2026-07-09|website=live.fundza.mobi|language=en-US}}</ref>
<ref name=":4">{{Cite journal|last=Gqeba|first=Nokuzola|date=26 July 2024|title=Leveraging on indigenous knowledge systems for leadership development in young men: discernable lessons from Ulwaluko amongst Xhosa speakers|url=https://www.ssbfnet.com/ojs/index.php/ijrbs|journal=Research in Business & Social Science|volume=13|pages=874}}</ref>
<ref name=":3">{{Cite journal|last=Manyaapelo|date=2019|title=Ubudoda Abukhulelwa – Responsible Manhood: Towards the development of a culturally tailored and contextually sensitive life skills programme for young men in South Africa|url=https://cris.maastrichtuniversity.nl/portal/en/publications/ubudoda-abukhulelwa--responsible-manhood(cbf7be37-7b71-4777-8be8-0369518ddf3e).html|doi=10.26481/dis.20191203tm}}</ref>
<ref name=":0">{{Cite web|title=Ngaba Kubalulekile Ukuba Nembeko? {{!}} Ulutsha Luyabuza|url=https://www.jw.org/xh/izinto-ezifundiswa-yibhayibhile/abasebatsha/luyabuza/kubalulekile-ukuba-nembeko/|accessdate=2026-07-09|website=JW.ORG|language=xh}}</ref>
<ref name=":5">{{Cite web|last=Ntabeni|first=Mphuthumi|date=2025-01-20|title=Imigidi and the (d)evolution of Xhosa culture - LitNet|url=https://www.litnet.co.za/imigidi-and-the-devolution-of-xhosa-culture/|accessdate=2026-07-09|website=LitNet - Die boekehuis met baie wonings}}</ref>
<references />
[[Uluhlu:Amasiko]]
[[Uluhlu:Izithethe zakwaNtu]]
[[Uluhlu:Amakhwenkwe]]
[[Uluhlu:Amadoda]]
2ev7ut3ne8mi3lr7j3l5rl8vtzf9r43
Ilungu:Minkilili/Draft 1
2
9134
41194
41175
2026-07-09T12:16:21Z
Minkilili
16233
41194
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Typical Xhosa woman attire.jpg|thumb|Umamazala]]
'''Umamazala onothando'''
Umama womyeni ngu [[Mamazala|mamazala.]] Ngumsebenzi ka mamazala ukwamkela umakoti emzini wakhe. Mandulo kwa Xhosa, abazali bomfana bebeye bawubone umzi onentombi ekhuliswe yalulekwa ngendlela entle emphakathini. Kulapho bebembonisa unyana wabo ukuba eyona ntombi emfaneleyo yeyiphi.
Umamazala nguyena obonisa u molokazana ngezithethe namasiko ekhaya, nokuhlonitshwa kwezinyanya zekhaya. Uye amfundise indlela yokuziphatha nokuhlonela abantu belo khaya. Iimfihlo zekhaya ebethi amtyhilele zona embonisa ukubaluleka kwazo ekumakheni<ref>{{Cite journal|last=Rammutla, T. et al|date=2024|title=Social Media's Influence on Attitudes of Younger Daughters-in-Law Towards Mothers-in-Law|journal=International Journal of Social Science and Education Research.}}</ref>.
=== Umamazala ungumdibanisi wemihlambi eyalanayo. ===
Ungumqhagi phakathi kwamazwe amabini. Kwiindawo ezininzi zaseAfrika, umtshato uqondwa njengomanyano phakathi kweentsapho, hayi phakathi kwabantu ababini kuphela, kwaye oku kubumba kumanyanise bobabini umakoti nomamazala kwasekuqaleni.<ref>{{Cite journal |last=Omiyinka Olutola|first=Faloore|date=2012-08-31|title=Wife-Mother-in-Law Relationship and Violence among Yoruba Women of Southwestern Nigeria|url=http://article.sapub.org/10.5923.j.sociology.20120202.01.html|journal=American Journal of Sociological Research|volume=2|issue=2|pages=11–18|doi=10.5923/j.sociology.20120202.01|issn=2166-5443}}</ref>
Umtshato uthathwa njengomanyano phakathi kweentsapho zomtshakazi nomyeni, Kunjalo nje oomama badlulisela oku kwiintombi zabo njengoko zilungiselela ukudibana neentsapho zamadoda azo.(4)
Kweminye imizi kuye kudityaniswe ubuso nobuso xa kusenziwa amasiko afana nokwamkela umtshakazi kusapho<ref>{{Cite journal|last=Adebayo, A.A|date=2012|title=Wife-Mother-in-Law Relationship and Violence among Yoruba Women of Southwestern Nigeria|journal=Sociology and Anthropology, 2012.}}</ref>.
Uphando kwezoluntu lwaseAfrika lwanamhlanje luchaza ukuba ungquzulwano phakathi koomamazala nabatshakazi luhlala lubhuqa amakhaya. Xa amacala omabini ezama ukwakha, lona uloyiko nokungathembani lungalutshaba kulo mizamo.
Ukunika iingcebiso nenkxaso yokwenene. Ibali lezibhalo lithi uNahomi uchazwa njengonina wesoka owabonakalisa uthando nenkathalo ngomtshakazi wakhe, wamnika iingcebiso zokuziphatha ezamncedisa ukufumana umyeni ofanelekileyo.(4)
Omnye umbhali ucele ngokuthe ngqo ebatshakazini ukuba bacinge ngokuphatha unina wesoka njengomama wesibini kubudlelwane beentsapho obudibanisayo, kunokuba bacinge ngenkohliso kuqala.
1. Adebayo, A.A. (2012). Wife-Mother-in-Law Relationship and Violence among Yoruba Women of Southwestern Nigeria. ''Sociology and Anthropology'', 20(2).
2. Rammutla, T. et al. (2024). Social Media's Influence on Attitudes of Younger Daughters-in-Law Towards Mothers-in-Law: A South African Context. ''International Journal of Social Science and Education Research''.
3. Egwali, L.S. Mothers In-Law & Daughters In-Law in Contemporary African Family Life. Medium.
4. Marriage Missions International. From the African Context: In-Law Relationship Advice.
5. Nganase, T.R., & Basson, W.J. (2019). Makoti and mamazala: Dynamics of the relationship between mothers and daughters-in-law within a South African context.
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
gfi1d1shhxe83ka2ov804cnxgmaqdti
Ilungu:Lelowam
2
9137
41244
41143
2026-07-09T13:09:10Z
Lelowam
16253
41244
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Cascada Dynjandi, Vestfirðir, Islandia, 2014-08-14, DD 136-138 HDR.JPG|thumb|Lo ngumfanekiso wamanzi ]]
'''Amanzi'''
[[Amanzi]] lulwelo olungenambala, olungenavumba nolungenancasa, oluyimfuneko kubo bonke ubomi emhlabeni. Ngokutsho kwe-World Health Organization (2022), amanzi acocekileyo abalulekile ekugcineni impilo yabantu, ekuthinteleni izifo, nasekuphuculeni umgangatho wobomi. Amanzi asetyenziswa ekuseleni, ekuphekeni, ekuhlambeni, [[kwezolimo,]] kumashishini nakwimisebenzi emininzi yemihla ngemihla.<ref>{{Cite web|date=2015-12-31|title=Transforming governance for the 2030 agenda for sustainable development|url=https://doi.org/10.18356/e5a72957-en|website=doi.org|access-date=2026-07-09}}</ref>
Amanzi angomnye wemithombo yendalo ebaluleke kakhulu ekuxhaseni ubomi, uphuhliso loqoqosho kunye nokukhuselwa kokusingqongileyo. Nangona malunga ne-71% yomhlaba ugutyungelwe ngamanzi, kuphela malunga ne-2.5% angamanzi amatsha, kwaye yinxalenye encinci kuphela efumaneka lula ukuze isetyenziswe ngabantu (UNESCO, 2024).Ok<ref>{{Cite book|url=https://doi.org/10.18356/9789213589113|title=The United Nations World Water Development Report 2024|date=2024-03-22|publisher=United Nations|isbn=978-92-1-358911-3|series=The United Nations World Water Development Report}}</ref>u kubonisa ukubaluleka kokuwasebenzisa ngobulumko nokuwakhusela ekungcolisweni. genxa yoko, ulondolozo lwamanzi lubalulekile ukuze kuqinisekiswe ukuba izizukulwana zangoku nezizayo ziya kuqhubeka zifumana amanzi acocekileyo nawakhuselekileyo (United Nations, 2015).<ref>{{Cite book|url=https://doi.org/10.2471/b09270|title=Dracunculus: background document for the WHO guidelines for drinking-water quality|date=2025-03-04|publisher=World Health Organization}}</ref>
== Imithombo yoLwazi ==
<references />
<references />
[[Uluhlu:Amanzi]]
br88u9eqdp0rkb1f6g1mzv6boqfulv1
Ilungu:Phelie2024/Uhlelo lokuqala
2
9140
41178
41174
2026-07-09T12:08:36Z
Phelie2024
13302
41178
wikitext
text/x-wiki
IMVUMIKAZI EVUMELA INKOSI ULUSANDA MCINGA
Jabulani Langa, wazise uluntu ngokubanzi ukuba Lusanda Mcinga ulwenzile uqahaqho lomchachazo ngempumelelo enkulu kweyoMnga 2024<ref>{{Cite news|last=JANGAZA|first=S|date=17/11/2025|title=Gospel queen Lusanda explains why she's asking for financial help|work=SOWETAN|url-status=live|access-date=2026/07/09}}</ref>
Unondaba ogama linguChiraag Davenchand uthi uMcinga Lusanda [[oyimvumi]] yomculo wegospile ukhe wathiwa chiki sisinqe nomchachazo nto leyo emenze waphazamiseka emculweni wakhe, ukhe wafumaneka ethe xha waze waphindela kamva.<ref>{{Cite news |first=Chiraag Davechand|date=2025/11/24|title=Lusanda Mcinga Shines as She Accepts Her Lifetime Award in a Wheelchair|access-date=2026/07/09|url=https://www.bona.co.za/entertainment/lusanda-mcinga-lifetime-achievement-award/|archive-date=25/11/2025}}</ref> Kuxa kulapho apho athe wathi elande imbaza yempumelelo wasuka wagaleleka phakathi kwezihlwele ehleli kwisihlalo seziqhwala, esi simo siye sabakhuba abathandi bomculo wakhe kwanezinye iimvumi. Abaxhasi bakhe bamqhwabele izandla ngokubayimvumi enokholo eluphilayo ukholo nakubeni imeko yempilo ilandula. Le mini ibingeyiyo eyokuvuyela ixesha elidlulileyo, impilo khange ibe ngumqobo koko ibikukuvula indlela ephangaleleleyo ebheka phambili nangenkxaso yezinye iimvumi. Le mvumikazi iyala ukunikezela kuba ithi kubalandeli, abathandi nabaxhasi bomculo wakhe, uvakele ecela abantu ukuba bamthandazise ukuze abe namendu okuqhubekeka ethandaza kuThixo. Kangangendlela amthembe ngayo uThixo, uvakalise ukuba kuse kude engqinibeni ukuba angayeka ukuvuma evumela iNkosi. Kwaye kwabonakala ukuba ulila esimantshiyane ebona Ikamva lakhe lisityekelwa yinkungu ngenxa yokuswela ityhosha.<ref>{{Cite web|last=Langa|first=Jabulani|title=WATCH {{!}} Gospel legend back on stage after surgery!|url=https://www.snl24.com/dailysun/celebs/watch-legendary-gospel-singer-lusanda-mcinga-healed-and-back-in-the-game-20260204|accessdate=2026-07-09|website=Daily Sun|language=en-US}}</ref> Oku kucace emva kokuba intatheli yephephandaba iSowetan iye yahlangana naye ze wazityanda igila kuyo. Le yimvumikazi [[elikholwa]] engqiyame ngokholo kuyo yonke indlela yobomi. Le ntlupheko ibingasunguli ngaye ukuvela kuba kuyabonakala ukuba iimvumi zezwe lethu zizonke zitholosa phantsi kwengcinezelo yokungathabathelwa ngqalelo nangurhulumente wezwe lethu. Kwiminyaka engaphaya kwamashumi amabini ukuya kumashumi amathathu le mvumikazi iphumelele iimbasa zegolide neplatinam zentengiso yomculo wakhe ophuphuma kwintliziyo ekhangelana nekaBawo wethu osemaZulwini. Injongo yakhe ebomini kukukhanyisela abantu ngokholo aluphokoza ngomculo. Inene indlal’ inamanyala, emva kokusebenza nzima esithiwa nkwathatha lishwangusha lentswelo. Esi simo simkhumbuza imihla yakhe awayenentshisakalo yokurekhoda umculo wakhe mhlamnene, oku kwakungethuba awayesaxwebile, ngoku esi simo sasemva kweCovid 19 simbuyisele apho emva kokuba ebelixhoba lalo.
== Imithombo yolwazi ==
7y7uhwyoljszd66n9tnsbfbqy4ng8mt
41204
41178
2026-07-09T12:26:46Z
Phelie2024
13302
added categories
41204
wikitext
text/x-wiki
IMVUMIKAZI EVUMELA INKOSI ULUSANDA MCINGA
Jabulani Langa, wazise uluntu ngokubanzi ukuba Lusanda Mcinga ulwenzile uqahaqho lomchachazo ngempumelelo enkulu kweyoMnga 2024<ref>{{Cite news|last=JANGAZA|first=S|date=17/11/2025|title=Gospel queen Lusanda explains why she's asking for financial help|work=SOWETAN|url-status=live|access-date=2026/07/09}}</ref>
Unondaba ogama linguChiraag Davenchand uthi uMcinga Lusanda [[oyimvumi]] yomculo wegospile ukhe wathiwa chiki sisinqe nomchachazo nto leyo emenze waphazamiseka emculweni wakhe, ukhe wafumaneka ethe xha waze waphindela kamva.<ref>{{Cite news |first=Chiraag Davechand|date=2025/11/24|title=Lusanda Mcinga Shines as She Accepts Her Lifetime Award in a Wheelchair|access-date=2026/07/09|url=https://www.bona.co.za/entertainment/lusanda-mcinga-lifetime-achievement-award/|archive-date=25/11/2025}}</ref> Kuxa kulapho apho athe wathi elande imbaza yempumelelo wasuka wagaleleka phakathi kwezihlwele ehleli kwisihlalo seziqhwala, esi simo siye sabakhuba abathandi bomculo wakhe kwanezinye iimvumi. Abaxhasi bakhe bamqhwabele izandla ngokubayimvumi enokholo eluphilayo ukholo nakubeni imeko yempilo ilandula. Le mini ibingeyiyo eyokuvuyela ixesha elidlulileyo, impilo khange ibe ngumqobo koko ibikukuvula indlela ephangaleleleyo ebheka phambili nangenkxaso yezinye iimvumi. Le mvumikazi iyala ukunikezela kuba ithi kubalandeli, abathandi nabaxhasi bomculo wakhe, uvakele ecela abantu ukuba bamthandazise ukuze abe namendu okuqhubekeka ethandaza kuThixo. Kangangendlela amthembe ngayo uThixo, uvakalise ukuba kuse kude engqinibeni ukuba angayeka ukuvuma evumela iNkosi. Kwaye kwabonakala ukuba ulila esimantshiyane ebona Ikamva lakhe lisityekelwa yinkungu ngenxa yokuswela ityhosha.<ref>{{Cite web|last=Langa|first=Jabulani|title=WATCH {{!}} Gospel legend back on stage after surgery!|url=https://www.snl24.com/dailysun/celebs/watch-legendary-gospel-singer-lusanda-mcinga-healed-and-back-in-the-game-20260204|accessdate=2026-07-09|website=Daily Sun|language=en-US}}</ref> Oku kucace emva kokuba intatheli yephephandaba iSowetan iye yahlangana naye ze wazityanda igila kuyo. Le yimvumikazi [[elikholwa]] engqiyame ngokholo kuyo yonke indlela yobomi. Le ntlupheko ibingasunguli ngaye ukuvela kuba kuyabonakala ukuba iimvumi zezwe lethu zizonke zitholosa phantsi kwengcinezelo yokungathabathelwa ngqalelo nangurhulumente wezwe lethu. Kwiminyaka engaphaya kwamashumi amabini ukuya kumashumi amathathu le mvumikazi iphumelele iimbasa zegolide neplatinam zentengiso yomculo wakhe ophuphuma kwintliziyo ekhangelana nekaBawo wethu osemaZulwini. Injongo yakhe ebomini kukukhanyisela abantu ngokholo aluphokoza ngomculo. Inene indlal’ inamanyala, emva kokusebenza nzima esithiwa nkwathatha lishwangusha lentswelo. Esi simo simkhumbuza imihla yakhe awayenentshisakalo yokurekhoda umculo wakhe mhlamnene, oku kwakungethuba awayesaxwebile, ngoku esi simo sasemva kweCovid 19 simbuyisele apho emva kokuba ebelixhoba lalo.
== Imithombo yolwazi ==
<references />
[[Uluhlu:Umculo wegospile]]
[[Uluhlu:Isimo]]
[[Uluhlu:Imbasa]]
[[Uluhlu:Impumelelo]]
[[Uluhlu:Impilo]]
b5q6czou87ctct8wlg71zs06je2wf0s
Ilungu:Siyestor
2
9143
41225
41104
2026-07-09T12:47:39Z
Siyestor
16248
ndenza ipeyiji ngezilwanyane nabantu
41225
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Harnai Bullock cart.jpg|thumb|iinkomo nabantu]]
= Izilwanyana Zidibana Njani Kwaye Zibaluleke Njani =
Harnai Bullock cart.jpg
Imvelaphi
Izilwanyana ziyinxalenye ebalulekileyo yendalo kwaye zidlala indima enkulu ekugcineni ubomi emhlabeni. Ukususela kumaxesha amandulo, [[abantu]] bebesebenzisa izilwanyana ukufumana ukutya, impahla, kunye noncedo kwezolimo. Ngaphezu koko, izilwanyana zibalulekile ekugcineni ulungelelwano lwendalo nasekuqhubekiseni ubukho beentlobo ngeentlobo zezidalwa (Breed and Moore, 2015)<ref>{{Cite journal|last=Loreau|first=N.|last2=Lepreux|first2=C.|last3=Ardaillou|first3=R.|date=1975-09|title=Calcitonin-sensitive adenylate cyclase in rat renal tubular membranes|url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/2153|journal=The Biochemical Journal|volume=150|issue=3|pages=305–314|doi=10.1042/bj1500305|issn=0264-6021|pmc=1165744|pmid=2153}}</ref>
Izilwanyana Zidibana Njani?
Izilwanyana zidibana ngenjongo yokuzalana ukuze kuqhubeke iintlobo zazo. Kwiintlobo ezininzi, inkunzi nemazi ziyakhwelana, kuze kuveliswe inzala. Ezinye izilwanyana, ezifana neenkomo, iibhokhwe neengonyama, zizala amathole okanye amatakane aphilayo. Ezinye, ezifana neentaka neentlanzi, zibeka amaqanda aze aqanduselwe okanye achunyiswe de kuvele inzala entsha (Hafez and Hafez, 2013<ref>{{Cite book|title=Reproduction in farm animals|date=2000|publisher=Lippincott Williams & Wilkins|isbn=978-1-118-71070-8|editor-last=Hafez|editor-first=B.|edition=7th edition|location=Philadelphia|editor-last2=Hafez|editor-first2=E. S. E.}}</ref>).
Ngaphambi kokudibana, ezinye izilwanyana zibonisa ukuziphatha okukhethekileyo ukuze zitsale amaqabane azo. Oku kunokubandakanya ukucula, ukudanisa, ukukhupha ivumba okanye ukubonisa imibala eqaqambileyo. Ezi ndlela zinceda ekukhetheni amaqabane afanelekileyo kwaye zandisa amathuba okuvelisa inzala esempilweni (Wyatt, 2017<ref>{{Cite journal|date=2019-10-16|title=Corrigendum|url=https://doi.org/10.1093/jnci/djz171|journal=JNCI: Journal of the National Cancer Institute|doi=10.1093/jnci/djz171|issn=0027-8874}}</ref>).
Ukubaluleka Kwezilwanyana
Izilwanyana zibalulekile kuba zibonelela abantu ngokutya okufana nenyama, ubisi namaqanda. Zikwanegalelo kuqoqosho ngokuxhasa ezolimo nokhenketho. Ngaphezu koko, zisasaza imbewu yezityalo, zilawule izinambuzane kwaye zigcine ulungelelwano lwendalo. Xa iintlobo zezilwanyana zincipha okanye ziphela, oku kunokuchaphazela kakubi indalo yonke (Broom and Fraser, 2015<ref>{{Cite journal|date=2015-01|editor-last=Broom|editor-first=D. M.|editor2-last=Fraser|editor2-first=A. F.|title=Domestic animal behaviour and welfare|url=https://www.cabidigitallibrary.org/doi/book/10.1079/9781780645391.0000|journal=CABI Books|language=en|doi=10.1079/9781780645391.0000}}</ref>).
Isiphelo
Ngoko ke, izilwanyana zibalulekile kubomi babantu nakwindalo. Ukudibana kwazo kuqinisekisa ukuqhubeka kweentlobo zazo, logama indima yazo kwindalo nakubomi babantu inegalelo ekwakheni imeko-bume ezinzileyo. Kubalulekile ukuba abantu bazikhusele kwaye bazigcine ukuze izizukulwana ezizayo nazo zixhamle kuzo.
== umthombo wolwazi ==
<references />
[[Uluhlu:Izinto eziphilayo]]
[[Uluhlu:Abantu abaphilayo]]
[[Uluhlu:Izilwanyana]]
h76ly6jlef4dzw7s78yhi4kp3pg5vfx
Ilungu:Yolimado/Draft 1
2
9146
41187
41164
2026-07-09T12:14:30Z
Yolimado
13306
41187
wikitext
text/x-wiki
== Imbalo ==
[[Ngokweenkcukacha:Umnombo wamaNgxabane.png|thumb|Lo ngumfanekiso weekumkani zamaMpondomise, afumaneka phantsi kwawo amaNgxabane]]
== '''Imbali yamaNgxabane''' ==
AmaNgxabane sisizwana [[Mpondomise|samaMpondomise]] esasisuka ngaseThina. Afuduswa [[Kumkani Mhlontlo Local Municipality|nguMhlontlo]] wawabeka eNgwemnyama kuQumbu. Ngoko ke kwakungexesha leemfazwe, ewabekela ukuba agade amaMpondo aseLibode angezi kungena emaMpondomiseni.
La maNgxabane ndiza kuthetha ngawo ngalawo afumaneka kwezi lali zezi dolophu zombindi owawufudula uyiTranskayi:
ELIBODE: Mhlanganiso, Zinkumbini, Thembeni, Coza, Ntlaza, Sibangweni, Makhotyana, ''Rennie'';
[[KUQUMBU]]: Ngwemnyama (eLalini naseMncetyana), Gandana, Lothana;
KUTSOLO: Mjika, Goqwana;
KUNTABANKULU: Mphitshini.
Ngale mbali ke ndizama ukuphendula umbuzo obuhleli uzinga engqondweni yam, mhlawumbi nakwezabanye abantu othi: UJOLA lo noNGXABANE badibana ze bohluke ndawoni?<ref>{{Cite book |last=Madolo |first=Yolisa |title=NguNgxabane okanye uJola? Incwadi esisiqalo somnombo wamaNgxabane |date=09 July 2026 |publisher=Yolisa Madolo |year=2020 |isbn=0-620-33549-1 |edition=2nd |location=South African Library of South Africa |publication-date=2020 |pages=cover page and 1 |language=IsiXhosa |trans-title=Is it Ngxabane or Jola? The first issue of the Ngxabane lineage}}</ref>
=== Izibongo zamaNgxabane ===
Nazi izibongo zeziduko zamaNgxabane: Ngxabane, Meyiwa, Rhibela, Bhaba nomhlehlo, Tyotshana, Mdatshi, Bhodi kaNcokazi, Nontwenja yinkongolo, Amathol’omThwakazi, amaMpondomise omthonyama nozwane, Iziziba zeTsitsa zingenwa ngugqoloma weTsitsa neChulunca kuphela, ooMbambo zakheke njengezentaka. Bebal’iinkomo nje thina sibal’iinkwenkwezi<ref>{{Cite web |title=Ngxabane Archives |url=https://iafrika.org/xh/tag/ngxabane/ |access-date=2026-07-09 |website=iAfrika - isiXhosa |language=en-ZA}}</ref>
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
dbbk6m6ya1h29pwcrjg8jg1wddsgzmx
41205
41187
2026-07-09T12:26:48Z
Yolimado
13306
/* Imbalo */
41205
wikitext
text/x-wiki
== Imbalo ==
[[Ngokweenkcukacha:Umnombo wamaNgxabane.png|thumb|Lo ngumfanekiso weekumkani zamaMpondomise, afumaneka phantsi kwawo amaNgxabane]]
== '''Imbali yamaNgxabane''' ==
AmaNgxabane sisizwana [[Mpondomise|samaMpondomise]] esasisuka ngaseThina. Afuduswa [[Kumkani Mhlontlo Local Municipality|nguMhlontlo]] wawabeka eNgwemnyama kuQumbu. Ngoko ke kwakungexesha leemfazwe, ewabekela ukuba agade amaMpondo aseLibode angezi kungena emaMpondomiseni.
La maNgxabane ndiza kuthetha ngawo ngalawo afumaneka kwezi lali zezi dolophu zombindi owawufudula uyiTranskayi:
ELIBODE: Mhlanganiso, Zinkumbini, Thembeni, Coza, Ntlaza, Sibangweni, Makhotyana, ''Rennie'';
[[KUQUMBU]]: Ngwemnyama (eLalini naseMncetyana), Gandana, Lothana;
KUTSOLO: Mjika, Goqwana;
KUNTABANKULU: Mphitshini.
Ngale mbali ke ndizama ukuphendula umbuzo obuhleli uzinga engqondweni yam, mhlawumbi nakwezabanye abantu othi: UJOLA lo noNGXABANE badibana ze bohluke ndawoni?<ref>{{Cite book |last=Madolo |first=Yolisa |title=NguNgxabane okanye uJola? Incwadi esisiqalo somnombo wamaNgxabane |date=09 July 2026 |publisher=Yolisa Madolo |year=2020 |isbn=0-620-33549-1 |edition=2nd |location=South African Library of South Africa |publication-date=2020 |pages=cover page and 1 |language=IsiXhosa |trans-title=Is it Ngxabane or Jola? The first issue of the Ngxabane lineage}}</ref>
=== Izibongo zamaNgxabane ===
Nazi izibongo zeziduko zamaNgxabane: Ngxabane, Meyiwa, Rhibela, Bhaba nomhlehlo, Tyotshana, Mdatshi, Bhodi kaNcokazi, Nontwenja yinkongolo, Amathol’omThwakazi, amaMpondomise omthonyama nozwane, Iziziba zeTsitsa zingenwa ngugqoloma weTsitsa neChulunca kuphela, ooMbambo zakheke njengezentaka. Bebal’iinkomo nje thina sibal’iinkwenkwezi<ref>{{Cite web |title=Ngxabane Archives |url=https://iafrika.org/xh/tag/ngxabane/ |access-date=2026-07-09 |website=iAfrika - isiXhosa |language=en-ZA}}</ref>
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
[[Uluhlu:Imbali]]
[[Uluhlu:Iziduko]]
[[Uluhlu:AmaMpondomise]]
q46st3gchzewvcbo3b4yldbxn284xq3
Ilungu:Swayise1994
2
9150
41211
41170
2026-07-09T12:27:10Z
Swayise1994
16220
41211
wikitext
text/x-wiki
== Izidlalo zabafazi ==
[[Ngokweenkcukacha:Traditional women singing and dancing in the traditional way.jpg|thumb|Izidlalo zabafazi]]
[[Izidlalo zabafazi]] luhlobo lwengoma zakwaNtu olungaphelelang nje ekonwabiseni uluntu, ingakumbi abasetyhini, koko lubeka elubala [[Ingqondo|ingqiqo]] nobugorha babafazi. Kusizwe sikaXhosa, nalapho ubugogorha bujongwa calanye, kwicala lamadoda, izidlalo zabafazi sityhila ukuba nabafazi aba, banabo ubugorha babo, ingakumbi kwimiba echaphazela ukuphila kwabo.<ref>{{Cite journal|last=Maxwell|first=Christine|date=1996-04-01|title=Moss or Moss Imposter? An Investigative Bryophyte Exercise|url=https://doi.org/10.2307/4450134|journal=The American Biology Teacher|volume=58|issue=4|pages=240–241|doi=10.2307/4450134|issn=0002-7685}}</ref>
Kuxesha lamandulu phaya ubugorha bebujoliswe kakhulu kubantu abangamadoda. Ubugorha boyanyaniswa kakhulu nokoyisa, ingakumbi utshaba umntu lowe sukuhe ejongene nabo.<ref>{{Cite journal|last=Kaschula|first=Russel|date=2018-03-16|title=The Sacred Door and other Stories. Cameroon Folktales of the Beba|url=https://doi.org/10.17159/2309-9070/tvl.v.45i2.4743|journal=Tydskrif vir Letterkunde|volume=45|issue=2|pages=237–238|doi=10.17159/2309-9070/tvl.v.45i2.4743|issn=2309-9070}}</ref> Mandulo phaya besitolikwa ubugorha ngokoyisa ezimfazweni nokukwazi ukukhusela usapho. Ubugorha athi ubudoda banxulunyaniswa nenkalipho, ukuzincama, namandla omkhosi, nto leyo eyenza amadoda abonakale njengabakhuseli namagorha kwiinkcubeko ezininzi. Olu luvo luyibeka icace into yokuba ngaphandle kwamadoda asinako ukubanayo amagorha nabakhuseli<ref>{{Cite web|title=Sage Journals: Discover world-class research|url=https://journals.sagepub.com/action/cookieAbsent|accessdate=2026-07-09|website=Sage Journals|language=en|doi=10.1177/0095798415627917}}</ref>
== Imithombo yolwazi ==
<references />
[[Uluhlu:Songs]]
[[Uluhlu:Traditional songs]]
ks8wyjj4j04rurllb7q6lt48g3iodq7
Iphimpi
0
9153
41222
2026-07-09T12:46:41Z
Umzekelo
16222
Createing a page for Iphimpi
41222
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Indiancobra.jpg|thumb|Lo ngumfanekiso wephimpi laseIndiya]]
'''Iphimpi''' luhlobo [[Inyoka|lwenyoka]] enobuhlungu, eyaziwa ngokuthi iphakamise intloko yayo ize yenze uhlobo lwesigqubuthelo entanyeni xa isoyikiswa. Ezinye iinhlobo zamaphimbi, ziyaziwa ngokutshica ityhefu kunye nokuluma.<ref>{{Cite journal|last=Wallach|first=Van|last2=Wüster|first2=Wolfgang|last3=Broadley|first3=Donald G.|date=2009-12-31|title=In praise of subgenera: taxonomic status of cobras of the genus Naja Laurenti (Serpentes: Elapidae)|url=https://zenodo.org/doi/10.5281/zenodo.190422|doi=10.5281/ZENODO.190422}}</ref> Kukho iintlobo ezingaphezu kwamashumi amathathu<ref>{{Cite journal|last=Wüster|first=Wolfgang|last2=Chirio|first2=Laurent|last3=Trape|first3=Jean-François|last4=Ineich|first4=Ivan|last5=Jackson|first5=Kate|last6=Greenbaum|first6=Eli|last7=Barron|first7=Cesar|last8=Kusamba|first8=Chifundera|last9=Nagy|first9=Zoltán T.|last10=Storey|first10=Richard|last11=Hall|first11=Cara|date=2018-08-01|title=Integration of nuclear and mitochondrial gene sequences and morphology reveals unexpected diversity in the forest cobra (Naja melanoleuca) species complex in Central and West Africa (Serpentes: Elapidae)|url=https://www.mapress.com/zt/article/view/zootaxa.4455.1.3|journal=Zootaxa|language=en|volume=4455|issue=1|pages=68–98|doi=10.11646/zootaxa.4455.1.3|issn=1175-5334|last12=Wüster|first12=Catharine E.|last13=Barlow|first13=Axel|last14=Broadley|first14=Donald G.}}</ref> zolu hlobo lwenyoka ezifumaneka zifumaneka kulo lonke elase[[Afrika]], eMzantsi-ntshona Asia, nakuMzantsi-mpuma Asia.<ref name=":0">{{Cite book|last=Spawls|first=Stephen|title=The dangerous snakes of Africa: natural history, species directory, venoms, and snakebite|last2=Branch|first2=Bill|date=1995|publisher=Ralph Curtis-Books|isbn=978-0-88359-029-4|location=Sanibel Island, FL}}</ref><ref>{{Cite book|last=Zhao|first=Er-mi|title=Herpetology of China|last2=Adler|first2=Kraig|last3=Zhao|first3=Er-mi|date=1993|publisher=Soc. for the Study of Amphibians and Reptiles|isbn=978-0-916984-28-1|series=Contributions to herpetology|location=Oxford, Ohio}}</ref><ref>{{Cite book|title=Venomous snakes of Asia: = Giftschlangen Asiens|date=2006|publisher=Ed. Chimaira|isbn=978-3-936027-93-8|editor-last=Vogel|editor-first=Gernot|series=Terralog|location=Frankfurt am Main}}</ref>
=== '''Indlela yokuziphatha kunye nendalo''' ===
Iphimpi luhlobo lwenyoka edla ngokukhutheleyo imini yonke kwaye ayifane ibonwe ngexesha lobumnyama. Amaxesha amaninzi iyazifihla emingxunyeni okanye phantsi kwesigqubuthelo somhlaba, yaye ihlala ihleli kwindawo enye kangangexesha elithile.<ref>{{Cite journal|last=Layloo|first=Inshaaf|last2=Smith|first2=Caitlin|last3=Maritz|first3=Bryan|date=2017-07-03|title=Diet and feeding in the Cape Cobra, Naja nivea|url=https://doi.org/10.1080/21564574.2017.1388297|journal=African Journal of Herpetology|volume=66|issue=2|pages=147–153|doi=10.1080/21564574.2017.1388297|issn=2156-4574}}</ref> <ref name=":0" /> Luhlobo lwenyoka oluhamba ngokukhawuleza kwaye luphaphile.<ref>{{Cite book|last=Marais|first=Johan|title=A complete guide to the snakes of southern Africa|date=2004|publisher=Struik|isbn=978-1-86872-932-6|edition=1st ed.|location=[Cape Town}}</ref> Xa iphazamisekile iphakamisa umphambili wayo emhlabeni, ivule isigqubuthelo esibanzi, kwaye yenza umsondlo kakhulu. Yona iyakhawuleza ukubaleka, kodwa nangaluphi na uphawu lokushukuma, iphinda ithathe indawo yayo yokuzikhusela.<ref name=":0" />
== Imithombo yolwazi ==
<references />
[[Uluhlu:Izilwanyana]]
[[Uluhlu:Iinyoka]]
19lu1sauxtpbcspj5t318s0nwuzocen
Flame of Democracy
0
9154
41223
2026-07-09T12:47:06Z
Lobby M
16224
Idangatye leDemokrasi ngumlilo okhanyayo ongapheliyo okwi-Constitution Hill
41223
wikitext
text/x-wiki
Wikipedia
Khangela i-Wikipedia
Khangela
Lobby M
Main menu hide
Iphepha Elingundoqo
Community portal
Utshitsho olusandokwenziwa
Random page
Uncedo
Amaphepha Abalulekileyo
Amalizo
Editing Ilungu:Lobby M/Draft 1
Iqonga lakho lokuthetha
Ingxoxo
Funda
Tshintsha
Edit source
Khawujonge imbali yeli phepha
Unwatch
Latest revision Your text
[[Ngokweenkcukacha:Flame of Democracy, Constitution Hill, Johannesburg.jpg|thumb|Idangatye leDemokrasi ngumlilo okhanyayo ongapheliyo okwi-Constitution Hill eRhawutini. Lathungelwa nguNelson Mandela ngo-2011, limi ngqo ngaphesheya kwesango le-Nkundla yoMgaqo-siseko ukuze likhumbze abemi rhoqo ngamalungelo abo kunye nenkululeko abayizuze nzima.]]
'''Flame of [[Democracy]],''' Constitution Hill, Johannesburg.jpg
'''Flame of Democracy'''
[[Ngokweenkcukacha:Flame of Democracy, Constitution Hill, Johannesburg.jpg|thumb|Idangatye leDemokrasi ngumlilo okhanyayo ongapheliyo okwi-Constitution Hill eRhawutini. Lathungelwa nguNelson Mandela ngo-2011, limi ngqo ngaphesheya kwesango le-Nkundla yoMgaqo-siseko ukuze likhumbze abemi rhoqo ngamalungelo abo kunye nenkululeko abayizuze nzima.]]
[[Ipolitiki|Picture]] : Flame of [[Democracy]], Constitution Hill, Johannesburg.jpg
'''Ipolitiki emzantsi Afrika.'''
'''Ipolitiki emzantsi Afrika.'''
Advanced
Special characters
Help
[[Ngokweenkcukacha:Flame of Democracy, Constitution Hill, Johannesburg.jpg|thumb|Idangatye leDemokrasi ngumlilo okhanyayo ongapheliyo okwi-Constitution Hill eRhawutini. Lathungelwa nguNelson Mandela ngo-2011, limi ngqo ngaphesheya kwesango le-Nkundla yoMgaqo-siseko ukuze likhumbze abemi rhoqo ngamalungelo abo kunye nenkululeko abayizuze nzima.]]
'''Flame of [[Democracy]],''' Constitution Hill, Johannesburg.jpg
'''Flame of Democracy'''
'''Ipolitiki emzantsi Afrika.'''
=== '''Intshayelelo''' ===
Ipolitiki emzantsi Afrika ivela kwimvelaphi [[yobandlululo]] nenkululeko.<ref>{{Cite journal|last=Graham|first=Victoria|date=2020-06-01|title=South Africa’s democracy: The Quality of Political Participation over 25 Years Victoria Graham|url=https://www.eisa.org.za/pdf/JAE19.1Graham.pdf|journal=Journal of African Elections|pages=28–51|doi=10.20940/JAE/2020/v19i1a2}}</ref>Eli lizwe lathatha inxalenye yezwe elithetha ngobu[[demokhrasi]] emva kweminyaka engama-300 yobandlululo.<ref>{{Cite journal|last=Robinson|first=Jason|date=2020-07-18|title=Fragile Gains: South Africa’s Democracy Under the Spotlight|url=https://doi.org/10.1080/03057070.2020.1787669|journal=Journal of Southern African Studies|volume=46|issue=4|pages=793–808|doi=10.1080/03057070.2020.1787669|issn=0305-7070}}</ref>
=== '''Imbonakalo''' ===
Inkululeko yalungiswa ngo-1994, xa i-ANC yahlula ukhetho lokuqala.<ref>{{Cite web|title=Bot Verification|url=https://techniumscience.com/index.php/socialsciences/article/view/5088|accessdate=2026-07-09|website=techniumscience.com|doi=10.47577/tssj.v26i1.5088}}</ref>Emva kobandlululo, eli lizwe lasebenzisa umgangatho wezopolitiko obonisa ukuba amalungu angafika kuzo zonke iindawo zolawulo.<ref>{{Cite journal|last=Makole|first=Dr Kaizer Raseane|last2=Ntshangase|first2=Dr Bhekabantu Alson|last3=Adewumi|first3=Samson Adeoluwa|last4=NULL|date=2022-12-31|title=Coalition Governance: Unchartered Waters in South African Political Landscape|url=https://armgpublishing.com/journals/bel/volume-6-issue-4/article-3/|journal=Business Ethics and Leadership|language=en|volume=6|issue=4|pages=23–37|doi=10.21272/bel.6(4).23-37.2022|issn=2520-6761}}</ref>I-ANC iyinkulu yezopolitiko, kodwa i-DA ne-[[EFF]] zifumana amalungu.<ref>{{Cite journal|last=Dlakavu|first=Ayabulela|date=2022-10-02|title=South African electoral trends: prospects for coalition governance at national and provincial spheres in 2024|url=https://doi.org/10.1080/02589346.2022.2151682|journal=Politikon|volume=49|issue=4|pages=476–490|doi=10.1080/02589346.2022.2151682|issn=0258-9346}}</ref> Ukhetho luka-2024 lwabonisa ukuba i-[[African National Congress|ANC]] ayinaso isibalo esaneleyo.<ref>{{Cite journal|last=Mongale|first=Collin Olebogeng|date=2022-05-11|title=Social Discontent or Criminality? Navigating the Nexus Between Urban Riots and Criminal Activities in Gauteng and KwaZulu-Natal Provinces, South Africa (2021)|url=https://www.frontiersin.org/journals/sustainable-cities/articles/10.3389/frsc.2022.865255/full|journal=Frontiers in Sustainable Cities|language=English|volume=4|doi=10.3389/frsc.2022.865255|issn=2624-9634}}</ref>Oku kuthetha ukuba kufuneka imibuthano yezopolitiko.<ref>{{Cite journal|last=Zondi|first=Lungile Prudence|last2=Ehiane|first2=Stanley Osezua|date=2025-04-30|title=The State of the South African Democracy and the Context of Service Delivery to the Citizens: Contributing Ubuntu as an Anchor of Good Governance|url=https://www.sdgsreview.org/LifestyleJournal/article/view/6512|journal=Journal of Lifestyle and SDGs Review|language=en|volume=5|issue=4|pages=e06512–e06512|doi=10.47172/2965-730X.SDGsReview.v5.n04.pe06512|issn=2965-730X}}</ref>
=== '''Inkcazo mfutshane''' ===
Iintsapho ezininzi zisafumana imfundo embi nempilo embi.<ref>{{Cite journal|last=Taruvinga|first=Gwinyai Regis|date=2025-04-30|title=Examining Governance and Institutions in South Africa: An Analysis of Post-Apartheid Institutions|url=https://unisapressjournals.co.za/index.php/SAPL/article/view/15648|journal=Southern African Public Law|volume=40|issue=1|doi=10.25159/2522-6800/15648|issn=2522-6800}}</ref>Iinkqubo zolawulo zifuna ukulungisa le meko.[[Ipolitiki]] emzantsi Afrika ifuna ukulungisa intlupheko nokulingana.<ref>{{Cite web|last=noadmin|date=2024-11-19|title=Social Discontent and Voting Behaviour in South Africa’s 2024 General Elections: The Transition from One-party Dominance to a Multi-party Coalition|url=https://noyam.org/ehass202451330/|accessdate=2026-07-09|website=Noyam Journals|language=en-US|doi=10.38159/ehass.202451330}}</ref>
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
[[Uluhlu:Iintlobo zedemokrasi]]
Isishwankathelo:
Lutshitsho oluncinci olu
Bukela le Page
Watchlist time period:
You do not have any watchlist labels.
By saving changes, you agree to the Terms of Use, and you irrevocably agree to release your contribution under the CC BY-SA 4.0 License and the GFDL. You agree that a hyperlink or URL is sufficient attribution under the Creative Commons license.
This site is protected by hCaptcha and its Privacy Policy and Terms of Service apply.
Pages included on this page:
Umthetho wokugodl'ulwazi ngomntuLimalunga neWikipediaOo-asindim/abalanduliCode of ConductAbakhi/abaphuhlisiStatisticsCookie statementMobile view
Wikimedia Foundation
Powered by MediaWiki
Editing Ilungu:Lobby M/Draft 1
Add languages
aiap4gyr337wgq1vt12rj5egeyf25op
41227
41223
2026-07-09T12:50:29Z
Lobby M
16224
41227
wikitext
text/x-wiki
'''Flame of [[Democracy]],''' Constitution Hill, Johannesburg.jpg
'''Flame of Democracy'''
[[Ngokweenkcukacha:Flame of Democracy, Constitution Hill, Johannesburg.jpg|thumb|Idangatye leDemokrasi ngumlilo okhanyayo ongapheliyo okwi-Constitution Hill eRhawutini. Lathungelwa nguNelson Mandela ngo-2011, limi ngqo ngaphesheya kwesango le-Nkundla yoMgaqo-siseko ukuze likhumbze abemi rhoqo ngamalungelo abo kunye nenkululeko abayizuze nzima.]]
[[Ipolitiki|Picture]] : Flame of [[Democracy]], Constitution Hill, Johannesburg.jpg
'''Ipolitiki emzantsi Afrika.'''
'''Ipolitiki emzantsi Afrika.'''
Advanced
Special characters
Help
[[Ngokweenkcukacha:Flame of Democracy, Constitution Hill, Johannesburg.jpg|thumb|Idangatye leDemokrasi ngumlilo okhanyayo ongapheliyo okwi-Constitution Hill eRhawutini. Lathungelwa nguNelson Mandela ngo-2011, limi ngqo ngaphesheya kwesango le-Nkundla yoMgaqo-siseko ukuze likhumbze abemi rhoqo ngamalungelo abo kunye nenkululeko abayizuze nzima.]]
'''Flame of [[Democracy]],''' Constitution Hill, Johannesburg.jpg
'''Flame of Democracy'''
'''Ipolitiki emzantsi Afrika.'''
=== '''Intshayelelo''' ===
Ipolitiki emzantsi Afrika ivela kwimvelaphi [[yobandlululo]] nenkululeko.<ref>{{Cite journal|last=Graham|first=Victoria|date=2020-06-01|title=South Africa’s democracy: The Quality of Political Participation over 25 Years Victoria Graham|url=https://www.eisa.org.za/pdf/JAE19.1Graham.pdf|journal=Journal of African Elections|pages=28–51|doi=10.20940/JAE/2020/v19i1a2}}</ref>Eli lizwe lathatha inxalenye yezwe elithetha ngobu[[demokhrasi]] emva kweminyaka engama-300 yobandlululo.<ref>{{Cite journal|last=Robinson|first=Jason|date=2020-07-18|title=Fragile Gains: South Africa’s Democracy Under the Spotlight|url=https://doi.org/10.1080/03057070.2020.1787669|journal=Journal of Southern African Studies|volume=46|issue=4|pages=793–808|doi=10.1080/03057070.2020.1787669|issn=0305-7070}}</ref>
=== '''Imbonakalo''' ===
Inkululeko yalungiswa ngo-1994, xa i-ANC yahlula ukhetho lokuqala.<ref>{{Cite web|title=Bot Verification|url=https://techniumscience.com/index.php/socialsciences/article/view/5088|accessdate=2026-07-09|website=techniumscience.com|doi=10.47577/tssj.v26i1.5088}}</ref>Emva kobandlululo, eli lizwe lasebenzisa umgangatho wezopolitiko obonisa ukuba amalungu angafika kuzo zonke iindawo zolawulo.<ref>{{Cite journal|last=Makole|first=Dr Kaizer Raseane|last2=Ntshangase|first2=Dr Bhekabantu Alson|last3=Adewumi|first3=Samson Adeoluwa|last4=NULL|date=2022-12-31|title=Coalition Governance: Unchartered Waters in South African Political Landscape|url=https://armgpublishing.com/journals/bel/volume-6-issue-4/article-3/|journal=Business Ethics and Leadership|language=en|volume=6|issue=4|pages=23–37|doi=10.21272/bel.6(4).23-37.2022|issn=2520-6761}}</ref>I-ANC iyinkulu yezopolitiko, kodwa i-DA ne-[[EFF]] zifumana amalungu.<ref>{{Cite journal|last=Dlakavu|first=Ayabulela|date=2022-10-02|title=South African electoral trends: prospects for coalition governance at national and provincial spheres in 2024|url=https://doi.org/10.1080/02589346.2022.2151682|journal=Politikon|volume=49|issue=4|pages=476–490|doi=10.1080/02589346.2022.2151682|issn=0258-9346}}</ref> Ukhetho luka-2024 lwabonisa ukuba i-[[African National Congress|ANC]] ayinaso isibalo esaneleyo.<ref>{{Cite journal|last=Mongale|first=Collin Olebogeng|date=2022-05-11|title=Social Discontent or Criminality? Navigating the Nexus Between Urban Riots and Criminal Activities in Gauteng and KwaZulu-Natal Provinces, South Africa (2021)|url=https://www.frontiersin.org/journals/sustainable-cities/articles/10.3389/frsc.2022.865255/full|journal=Frontiers in Sustainable Cities|language=English|volume=4|doi=10.3389/frsc.2022.865255|issn=2624-9634}}</ref>Oku kuthetha ukuba kufuneka imibuthano yezopolitiko.<ref>{{Cite journal|last=Zondi|first=Lungile Prudence|last2=Ehiane|first2=Stanley Osezua|date=2025-04-30|title=The State of the South African Democracy and the Context of Service Delivery to the Citizens: Contributing Ubuntu as an Anchor of Good Governance|url=https://www.sdgsreview.org/LifestyleJournal/article/view/6512|journal=Journal of Lifestyle and SDGs Review|language=en|volume=5|issue=4|pages=e06512–e06512|doi=10.47172/2965-730X.SDGsReview.v5.n04.pe06512|issn=2965-730X}}</ref>
=== '''Inkcazo mfutshane''' ===
Iintsapho ezininzi zisafumana imfundo embi nempilo embi.<ref>{{Cite journal|last=Taruvinga|first=Gwinyai Regis|date=2025-04-30|title=Examining Governance and Institutions in South Africa: An Analysis of Post-Apartheid Institutions|url=https://unisapressjournals.co.za/index.php/SAPL/article/view/15648|journal=Southern African Public Law|volume=40|issue=1|doi=10.25159/2522-6800/15648|issn=2522-6800}}</ref>Iinkqubo zolawulo zifuna ukulungisa le meko.[[Ipolitiki]] emzantsi Afrika ifuna ukulungisa intlupheko nokulingana.<ref>{{Cite web|last=noadmin|date=2024-11-19|title=Social Discontent and Voting Behaviour in South Africa’s 2024 General Elections: The Transition from One-party Dominance to a Multi-party Coalition|url=https://noyam.org/ehass202451330/|accessdate=2026-07-09|website=Noyam Journals|language=en-US|doi=10.38159/ehass.202451330}}</ref>
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
[[Uluhlu:Iintlobo zedemokrasi]]
bqnk3ukelicnchlkt0fudr4hyoix4cd
41232
41227
2026-07-09T12:54:41Z
Lobby M
16224
41232
wikitext
text/x-wiki
'''Flame of [[Democracy]],''' Constitution Hill, Johannesburg.jpg
'''Flame of Democracy'''
[[Ngokweenkcukacha:Flame of Democracy, Constitution Hill, Johannesburg.jpg|thumb|Idangatye leDemokrasi ngumlilo okhanyayo ongapheliyo okwi-Constitution Hill eRhawutini. Lathungelwa nguNelson Mandela ngo-2011, limi ngqo ngaphesheya kwesango le-Nkundla yoMgaqo-siseko ukuze likhumbze abemi rhoqo ngamalungelo abo kunye nenkululeko abayizuze nzima.]]
[[Ipolitiki|Picture]] : Flame of [[Democracy]], Constitution Hill, Johannesburg.jpg
'''Ipolitiki emzantsi Afrika.'''
[[Ngokweenkcukacha:Flame of Democracy, Constitution Hill, Johannesburg.jpg|thumb|Idangatye leDemokrasi ngumlilo okhanyayo ongapheliyo okwi-Constitution Hill eRhawutini. Lathungelwa nguNelson Mandela ngo-2011, limi ngqo ngaphesheya kwesango le-Nkundla yoMgaqo-siseko ukuze likhumbze abemi rhoqo ngamalungelo abo kunye nenkululeko abayizuze nzima.]]
'''Flame of [[Democracy]],''' Constitution Hill, Johannesburg.jpg
'''Flame of Democracy'''
'''Ipolitiki emzantsi Afrika.'''
=== '''Intshayelelo''' ===
Ipolitiki emzantsi Afrika ivela kwimvelaphi [[yobandlululo]] nenkululeko.<ref>{{Cite journal|last=Graham|first=Victoria|date=2020-06-01|title=South Africa’s democracy: The Quality of Political Participation over 25 Years Victoria Graham|url=https://www.eisa.org.za/pdf/JAE19.1Graham.pdf|journal=Journal of African Elections|pages=28–51|doi=10.20940/JAE/2020/v19i1a2}}</ref>Eli lizwe lathatha inxalenye yezwe elithetha ngobu[[demokhrasi]] emva kweminyaka engama-300 yobandlululo.<ref>{{Cite journal|last=Robinson|first=Jason|date=2020-07-18|title=Fragile Gains: South Africa’s Democracy Under the Spotlight|url=https://doi.org/10.1080/03057070.2020.1787669|journal=Journal of Southern African Studies|volume=46|issue=4|pages=793–808|doi=10.1080/03057070.2020.1787669|issn=0305-7070}}</ref>
=== '''Imbonakalo''' ===
Inkululeko yalungiswa ngo-1994, xa i-ANC yahlula ukhetho lokuqala.<ref>{{Cite web|title=Bot Verification|url=https://techniumscience.com/index.php/socialsciences/article/view/5088|accessdate=2026-07-09|website=techniumscience.com|doi=10.47577/tssj.v26i1.5088}}</ref>Emva kobandlululo, eli lizwe lasebenzisa umgangatho wezopolitiko obonisa ukuba amalungu angafika kuzo zonke iindawo zolawulo.<ref>{{Cite journal|last=Makole|first=Dr Kaizer Raseane|last2=Ntshangase|first2=Dr Bhekabantu Alson|last3=Adewumi|first3=Samson Adeoluwa|last4=NULL|date=2022-12-31|title=Coalition Governance: Unchartered Waters in South African Political Landscape|url=https://armgpublishing.com/journals/bel/volume-6-issue-4/article-3/|journal=Business Ethics and Leadership|language=en|volume=6|issue=4|pages=23–37|doi=10.21272/bel.6(4).23-37.2022|issn=2520-6761}}</ref>I-ANC iyinkulu yezopolitiko, kodwa i-DA ne-[[EFF]] zifumana amalungu.<ref>{{Cite journal|last=Dlakavu|first=Ayabulela|date=2022-10-02|title=South African electoral trends: prospects for coalition governance at national and provincial spheres in 2024|url=https://doi.org/10.1080/02589346.2022.2151682|journal=Politikon|volume=49|issue=4|pages=476–490|doi=10.1080/02589346.2022.2151682|issn=0258-9346}}</ref> Ukhetho luka-2024 lwabonisa ukuba i-[[African National Congress|ANC]] ayinaso isibalo esaneleyo.<ref>{{Cite journal|last=Mongale|first=Collin Olebogeng|date=2022-05-11|title=Social Discontent or Criminality? Navigating the Nexus Between Urban Riots and Criminal Activities in Gauteng and KwaZulu-Natal Provinces, South Africa (2021)|url=https://www.frontiersin.org/journals/sustainable-cities/articles/10.3389/frsc.2022.865255/full|journal=Frontiers in Sustainable Cities|language=English|volume=4|doi=10.3389/frsc.2022.865255|issn=2624-9634}}</ref>Oku kuthetha ukuba kufuneka imibuthano yezopolitiko.<ref>{{Cite journal|last=Zondi|first=Lungile Prudence|last2=Ehiane|first2=Stanley Osezua|date=2025-04-30|title=The State of the South African Democracy and the Context of Service Delivery to the Citizens: Contributing Ubuntu as an Anchor of Good Governance|url=https://www.sdgsreview.org/LifestyleJournal/article/view/6512|journal=Journal of Lifestyle and SDGs Review|language=en|volume=5|issue=4|pages=e06512–e06512|doi=10.47172/2965-730X.SDGsReview.v5.n04.pe06512|issn=2965-730X}}</ref>
=== '''Inkcazo mfutshane''' ===
Iintsapho ezininzi zisafumana imfundo embi nempilo embi.<ref>{{Cite journal|last=Taruvinga|first=Gwinyai Regis|date=2025-04-30|title=Examining Governance and Institutions in South Africa: An Analysis of Post-Apartheid Institutions|url=https://unisapressjournals.co.za/index.php/SAPL/article/view/15648|journal=Southern African Public Law|volume=40|issue=1|doi=10.25159/2522-6800/15648|issn=2522-6800}}</ref>Iinkqubo zolawulo zifuna ukulungisa le meko.[[Ipolitiki]] emzantsi Afrika ifuna ukulungisa intlupheko nokulingana.<ref>{{Cite web|last=noadmin|date=2024-11-19|title=Social Discontent and Voting Behaviour in South Africa’s 2024 General Elections: The Transition from One-party Dominance to a Multi-party Coalition|url=https://noyam.org/ehass202451330/|accessdate=2026-07-09|website=Noyam Journals|language=en-US|doi=10.38159/ehass.202451330}}</ref>
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
[[Uluhlu:Iintlobo zedemokrasi]]
ngcdzkzbyupbjai2lz6fsaoxwgswcvi
Imfene
0
9155
41224
2026-07-09T12:47:25Z
Masawuti
16225
Creating a page for imfene
41224
wikitext
text/x-wiki
Wikipedia
Khangela i-Wikipedia
Khangela
Masawuti
Main menu hide
Iphepha Elingundoqo
Community portal
Utshitsho olusandokwenziwa
Random page
Uncedo
Amaphepha Abalulekileyo
Amalizo
Editing Ilungu:Masawuti/Draft 1
Iqonga lakho lokuthetha
Ingxoxo
Funda
Tshintsha
Edit source
Khawujonge imbali yeli phepha
Unwatch
Tools hide
Actions
General
Yintoni exhumene/edibene nalapha
Utsitsho olufana nolu
Imisebenzi ye lungu
Global contributions
Logs
Email this user
Mute preferences
View user groups
Faka Ifile
Iinkcukacha ngeli khasi
Get shortened URL
Switch to legacy parser
Report visual bug
Appearance hide
Text
Small
Standard
Large
Width
Standard
Wide
Color (beta)
Automatic
Light
Dark
Latest revision Your text
'''Imfene'''
'''Imfene'''
[[Imfene]] sisilwanyana esikwiqela lee-primate, ezizezohlobo (genus) olubizwa ngokuba yiPapio, olunye lweentlobo ezingama-23 zeenkawu zase-Old World, kwifamily ebizwa ngokuba yiCercopithecidae.<ref>{{Cite journal|last=Jolly|first=Clifford J.|date=1993|title=Species, Subspecies, and Baboon Systematics|url=https://doi.org/10.1007/978-1-4899-3745-2_4|journal=Species, Species Concepts and Primate Evolution|location=Boston, MA|publisher=Springer US|pages=67–107|isbn=978-1-4899-3747-6}}</ref> Kukho iintlobo ezintandathu zeemfene: ihamadryas baboon, iGuinea baboon, i-olive baboon, i-yellow baboon, iKinda baboon kunye ne-chacma baboon.<ref>{{Cite journal|last=Fischer|first=Julia|last2=Higham|first2=James P|last3=Alberts|first3=Susan C|last4=Barrett|first4=Louise|last5=Beehner|first5=Jacinta C|last6=Bergman|first6=Thore J|last7=Carter|first7=Alecia J|last8=Collins|first8=Anthony|last9=Elton|first9=Sarah|last10=Fagot|first10=Joël|last11=Ferreira da Silva|first11=Maria Joana|date=2019-11-12|title=Insights into the evolution of social systems and species from baboon studies|url=https://doi.org/10.7554/elife.50989|journal=eLife|volume=8|doi=10.7554/elife.50989|issn=2050-084X}}</ref>
[[Imfene]] sisilwanyana esikwiqela lee-primate, ezizezohlobo (genus) olubizwa ngokuba yiPapio, olunye lweentlobo ezingama-23 zeenkawu zase-Old World, kwifamily ebizwa ngokuba yiCercopithecidae.<ref>{{Cite journal|last=Jolly|first=Clifford J.|date=1993|title=Species, Subspecies, and Baboon Systematics|url=https://doi.org/10.1007/978-1-4899-3745-2_4|journal=Species, Species Concepts and Primate Evolution|location=Boston, MA|publisher=Springer US|pages=67–107|isbn=978-1-4899-3747-6}}</ref> Kukho iintlobo ezintandathu zeemfene: ihamadryas baboon, iGuinea baboon, i-olive baboon, i-yellow baboon, i[[Kinda baboon]] kunye ne-chacma baboon.<ref>{{Cite journal|last=Fischer|first=Julia|last2=Higham|first2=James P|last3=Alberts|first3=Susan C|last4=Barrett|first4=Louise|last5=Beehner|first5=Jacinta C|last6=Bergman|first6=Thore J|last7=Carter|first7=Alecia J|last8=Collins|first8=Anthony|last9=Elton|first9=Sarah|last10=Fagot|first10=Joël|last11=Ferreira da Silva|first11=Maria Joana|date=2019-11-12|title=Insights into the evolution of social systems and species from baboon studies|url=https://doi.org/10.7554/elife.50989|journal=eLife|volume=8|doi=10.7554/elife.50989|issn=2050-084X}}</ref>
== Imithombo yolwazi ==
== Imithombo yolwazi ==
Advanced
Special characters
Help
[[Ngokweenkcukacha:Olive baboon.jpg|thumb|Umfanekiso wemfene kaDudu.]]
'''Imfene'''
[[Imfene]] sisilwanyana esikwiqela lee-primate, ezizezohlobo (genus) olubizwa ngokuba yiPapio, olunye lweentlobo ezingama-23 zeenkawu zase-Old World, kwifamily ebizwa ngokuba yiCercopithecidae.<ref>{{Cite journal|last=Jolly|first=Clifford J.|date=1993|title=Species, Subspecies, and Baboon Systematics|url=https://doi.org/10.1007/978-1-4899-3745-2_4|journal=Species, Species Concepts and Primate Evolution|location=Boston, MA|publisher=Springer US|pages=67–107|isbn=978-1-4899-3747-6}}</ref> Kukho iintlobo ezintandathu zeemfene: ihamadryas baboon, iGuinea baboon, i-olive baboon, i-yellow baboon, i[[Kinda baboon]] kunye ne-chacma baboon.<ref>{{Cite journal|last=Fischer|first=Julia|last2=Higham|first2=James P|last3=Alberts|first3=Susan C|last4=Barrett|first4=Louise|last5=Beehner|first5=Jacinta C|last6=Bergman|first6=Thore J|last7=Carter|first7=Alecia J|last8=Collins|first8=Anthony|last9=Elton|first9=Sarah|last10=Fagot|first10=Joël|last11=Ferreira da Silva|first11=Maria Joana|date=2019-11-12|title=Insights into the evolution of social systems and species from baboon studies|url=https://doi.org/10.7554/elife.50989|journal=eLife|volume=8|doi=10.7554/elife.50989|issn=2050-084X}}</ref>
== Imithombo yolwazi ==
<references />
[[Uluhlu:Izilwanyana]]
[[Uluhlu:Iimfene]]
Isishwankathelo:
Lutshitsho oluncinci olu
Bukela le Page
Watchlist time period:
You do not have any watchlist labels.
By saving changes, you agree to the Terms of Use, and you irrevocably agree to release your contribution under the CC BY-SA 4.0 License and the GFDL. You agree that a hyperlink or URL is sufficient attribution under the Creative Commons license.
This site is protected by hCaptcha and its Privacy Policy and Terms of Service apply.
Pages included on this page:
Umthetho wokugodl'ulwazi ngomntuLimalunga neWikipediaOo-asindim/abalanduliCode of ConductAbakhi/abaphuhlisiStatisticsCookie statementMobile view
Wikimedia Foundation
Powered by MediaWiki
Editing Ilungu:Masawuti/Draft 1
Add languages
cxo09z6keuljovzdt63xme5fhbrpng0
Izidlalo zabafazi
0
9156
41226
2026-07-09T12:47:55Z
Swayise1994
16220
Creating page for izidlalo zabafazi
41226
wikitext
text/x-wiki
== Izidlalo zabafazi ==
[[Ngokweenkcukacha:Traditional women singing and dancing in the traditional way.jpg|thumb|Izidlalo zabafazi]]
[[Izidlalo zabafazi]] luhlobo lwengoma zakwaNtu olungaphelelang nje ekonwabiseni uluntu, ingakumbi abasetyhini, koko lubeka elubala [[Ingqondo|ingqiqo]] nobugorha babafazi. Kusizwe sikaXhosa, nalapho ubugogorha bujongwa calanye, kwicala lamadoda, izidlalo zabafazi sityhila ukuba nabafazi aba, banabo ubugorha babo, ingakumbi kwimiba echaphazela ukuphila kwabo.<ref>{{Cite journal|last=Maxwell|first=Christine|date=1996-04-01|title=Moss or Moss Imposter? An Investigative Bryophyte Exercise|url=https://doi.org/10.2307/4450134|journal=The American Biology Teacher|volume=58|issue=4|pages=240–241|doi=10.2307/4450134|issn=0002-7685}}</ref>
Kuxesha lamandulu phaya ubugorha bebujoliswe kakhulu kubantu abangamadoda. Ubugorha boyanyaniswa kakhulu nokoyisa, ingakumbi utshaba umntu lowe sukuhe ejongene nabo.<ref>{{Cite journal|last=Kaschula|first=Russel|date=2018-03-16|title=The Sacred Door and other Stories. Cameroon Folktales of the Beba|url=https://doi.org/10.17159/2309-9070/tvl.v.45i2.4743|journal=Tydskrif vir Letterkunde|volume=45|issue=2|pages=237–238|doi=10.17159/2309-9070/tvl.v.45i2.4743|issn=2309-9070}}</ref> Mandulo phaya besitolikwa ubugorha ngokoyisa ezimfazweni nokukwazi ukukhusela usapho. Ubugorha athi ubudoda banxulunyaniswa nenkalipho, ukuzincama, namandla omkhosi, nto leyo eyenza amadoda abonakale njengabakhuseli namagorha kwiinkcubeko ezininzi. Olu luvo luyibeka icace into yokuba ngaphandle kwamadoda asinako ukubanayo amagorha nabakhuseli<ref>{{Cite web|title=Sage Journals: Discover world-class research|url=https://journals.sagepub.com/action/cookieAbsent|accessdate=2026-07-09|website=Sage Journals|language=en|doi=10.1177/0095798415627917}}</ref>
== Imithombo yolwazi ==
<references />
[[Uluhlu:Songs]]
[[Uluhlu:Traditional songs]]
ks8wyjj4j04rurllb7q6lt48g3iodq7
Imbongi: uJongela Singatha Solomzi Nojozi.
0
9157
41228
2026-07-09T12:50:29Z
ThamiRSA
16251
Ibhali kaJongela Nojozi kunye nomsebenzi wokubonga
41228
wikitext
text/x-wiki
'''[https://books.google.co.za/books?hl=en&lr=&id=7ukhEQAAQBAJ&oi=fnd&pg=PA1&dq=imbongi+yomthonyama&ots=dleQBLTnbr&sig=cFDJ-vrlUDZ6Z- Imbongi]: uJongela Singatha Solomzi Nojozi.'''
Jongela Singatha Solomzi Nojozi (29 May 1959 - 16 December 2018)
'''Imvelaphi kaNojozi.'''
[[Ngokweenkcukacha:Jongela Nojozi imbongi.jpg|thumb|Jongela Singattha Solomzi Nojozi, imbongi yomthonyama.]]
u[https://uwcscholar.uwc.ac.za/items/42561a8b-6847-42ef-a389-b4c0507d03f5 Jongela Nojozi] wazalwa ngomhla we-29 kwinyanga kaNcanzibe ngo-1959 ezalelwa kwilali yaseKrwakrwa, e[https://emandulo.apc.uct.ac.za/collection/Mqhayi/Published/UMqhayi_waseNtabozuko_by_SEK_Mqhayi_1964ed.pdf Dikeni]. UNojozi wayengutitshala weMbali; ngexesha lokusweleka kwakhe , wayesebenza njengomncedisi nomcebisi weSekela-mphathiswa weSebe lezaBasebenzi <ref>{{Cite web|date=2026-07-09|title=SAnews {{!}} South African Government News Agency|url=https://www.sanews.gov.za/|accessdate=2026-07-09|website=www.sanews.gov.za|language=en}}</ref> . UNojozi waqala ukwenza iimibongo emncinane kakhulu, ekuqaleni kwminyaka yo-1960 xa wayefunda amabanga aphantsi kwisikolo saseKrwakrwa <ref>{{Cite web|date=2018-12-18|title=Tributes for praise-singer {{!}} SAnews|url=https://www.sanews.gov.za/south-africa/tributes-praise-singer|accessdate=2026-07-09|website=www.sanews.gov.za|language=en}}</ref> . UNojozi wasweleka ngentsasa yeCawa ngomhla we-16 kweyoMnga ngo-2018 <ref>{{Cite web|date=2018-12-17|title=ANC EC statement on the passing away of veteran poet Jongela Nojozi {{!}} ANC Eastern Cape|url=https://anceasterncape.org.za/anc-ec-statement-on-the-passing-away-of-veteran-poet-jongela-nojozi/|accessdate=2026-07-09|language=en-US}}</ref>, eswelekela esibhedlele emva kokugula ixesha elincinane <ref name=":0">{{Cite web|date=2018-12-20|title=Revered praise singer embedded in his roots leaves mark|url=https://www.dailydispatch.co.za/news/2018-12-20-revered-praise-singer-embedded-in-his-roots-leaves-mark/|accessdate=2026-07-09|website=Daily Dispatch|language=en}}</ref> .usweleka enimunyaka engama-59.
'''Umsebenzi wokubonga kaNojozi.'''
UNojozi waqala ukubonga ngokuthi abonge iinkokheli zeBantustan eziquka uLennox Sebe wase[[Ciskei]], kunye noKaiser Daliwonga ‘KD’ Matanzima wase[[Transkei]] waza kamva kwaba ngumntakwabo uGeorge Matanzima. Ukusukela ngo-1994, wabonga ooMongemeli boRhulumente wesininzi, onguquka uNelson Mandela ongasekhoyo, uThabo Mbeki noJacob Zuma kunye namagosa karhulumente atyeleleyo afana nowayesakuba ngumongameli waseZimbabwe uRobert Mugabe ongasekhoyo. Wabonga uMongameli uCyril Ramaphosa ngaphambi kokuba enze intetho yakhe yesizwe eyenziwa nguMongameli (Sona) yakhe ka-2018 <ref name=":0" />
== Imithombo yolwazi ==
<references />
[[Uluhlu:IOthobhayografi]]
f4asbtbiiituzzgeeqdxfjnjzhrlg7u
IMVUMIKAZI
0
9158
41229
2026-07-09T12:52:00Z
Phelie2024
13302
created page
41229
wikitext
text/x-wiki
IMVUMIKAZI EVUMELA INKOSI ULUSANDA MCINGA
Jabulani Langa, wazise uluntu ngokubanzi ukuba Lusanda Mcinga ulwenzile uqahaqho lomchachazo ngempumelelo enkulu kweyoMnga 2024<ref>{{Cite news|last=JANGAZA|first=S|date=17/11/2025|title=Gospel queen Lusanda explains why she's asking for financial help|work=SOWETAN|url-status=live|access-date=2026/07/09}}</ref>
Unondaba ogama linguChiraag Davenchand uthi uMcinga Lusanda [[oyimvumi]] yomculo wegospile ukhe wathiwa chiki sisinqe nomchachazo nto leyo emenze waphazamiseka emculweni wakhe, ukhe wafumaneka ethe xha waze waphindela kamva.<ref>{{Cite news |first=Chiraag Davechand|date=2025/11/24|title=Lusanda Mcinga Shines as She Accepts Her Lifetime Award in a Wheelchair|access-date=2026/07/09|url=https://www.bona.co.za/entertainment/lusanda-mcinga-lifetime-achievement-award/|archive-date=25/11/2025}}</ref> Kuxa kulapho apho athe wathi elande imbaza yempumelelo wasuka wagaleleka phakathi kwezihlwele ehleli kwisihlalo seziqhwala, esi simo siye sabakhuba abathandi bomculo wakhe kwanezinye iimvumi. Abaxhasi bakhe bamqhwabele izandla ngokubayimvumi enokholo eluphilayo ukholo nakubeni imeko yempilo ilandula. Le mini ibingeyiyo eyokuvuyela ixesha elidlulileyo, impilo khange ibe ngumqobo koko ibikukuvula indlela ephangaleleleyo ebheka phambili nangenkxaso yezinye iimvumi. Le mvumikazi iyala ukunikezela kuba ithi kubalandeli, abathandi nabaxhasi bomculo wakhe, uvakele ecela abantu ukuba bamthandazise ukuze abe namendu okuqhubekeka ethandaza kuThixo. Kangangendlela amthembe ngayo uThixo, uvakalise ukuba kuse kude engqinibeni ukuba angayeka ukuvuma evumela iNkosi. Kwaye kwabonakala ukuba ulila esimantshiyane ebona Ikamva lakhe lisityekelwa yinkungu ngenxa yokuswela ityhosha.<ref>{{Cite web|last=Langa|first=Jabulani|title=WATCH {{!}} Gospel legend back on stage after surgery!|url=https://www.snl24.com/dailysun/celebs/watch-legendary-gospel-singer-lusanda-mcinga-healed-and-back-in-the-game-20260204|accessdate=2026-07-09|website=Daily Sun|language=en-US}}</ref> Oku kucace emva kokuba intatheli yephephandaba iSowetan iye yahlangana naye ze wazityanda igila kuyo. Le yimvumikazi [[elikholwa]] engqiyame ngokholo kuyo yonke indlela yobomi. Le ntlupheko ibingasunguli ngaye ukuvela kuba kuyabonakala ukuba iimvumi zezwe lethu zizonke zitholosa phantsi kwengcinezelo yokungathabathelwa ngqalelo nangurhulumente wezwe lethu. Kwiminyaka engaphaya kwamashumi amabini ukuya kumashumi amathathu le mvumikazi iphumelele iimbasa zegolide neplatinam zentengiso yomculo wakhe ophuphuma kwintliziyo ekhangelana nekaBawo wethu osemaZulwini. Injongo yakhe ebomini kukukhanyisela abantu ngokholo aluphokoza ngomculo. Inene indlal’ inamanyala, emva kokusebenza nzima esithiwa nkwathatha lishwangusha lentswelo. Esi simo simkhumbuza imihla yakhe awayenentshisakalo yokurekhoda umculo wakhe mhlamnene, oku kwakungethuba awayesaxwebile, ngoku esi simo sasemva kweCovid 19 simbuyisele apho emva kokuba ebelixhoba lalo.
== Imithombo yolwazi ==
<references />
[[Uluhlu:Umculo wegospile]]
[[Uluhlu:Isimo]]
[[Uluhlu:Imbasa]]
[[Uluhlu:Impumelelo]]
[[Uluhlu:Impilo]]
b5q6czou87ctct8wlg71zs06je2wf0s
Imbali yamaNgxabane
0
9159
41230
2026-07-09T12:53:52Z
Yolimado
13306
Created page with "[[Ngokweenkcukacha:Umnombo wamaNgxabane.png|thumb|Lo ngumfanekiso weekumkani zamaMpondomise, afumaneka phantsi kwawo amaNgxabane]]'''Imbali yamaNgxabane:''' AmaNgxabane sisizwana [[Mpondomise|samaMpondomise]] esasisuka ngaseThina. Afuduswa [[Kumkani Mhlontlo Local Municipality|nguMhlontlo]] wawabeka eNgwemnyama kuQumbu. Ngoko ke kwakungexesha leemfazwe, ewabekela ukuba agade amaMpondo aseLibode angezi kungena emaMpondomiseni. La maNgxabane ndiza kuthetha ngawo ngalawo af..."
41230
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Umnombo wamaNgxabane.png|thumb|Lo ngumfanekiso weekumkani zamaMpondomise, afumaneka phantsi kwawo amaNgxabane]]'''Imbali yamaNgxabane:''' AmaNgxabane sisizwana [[Mpondomise|samaMpondomise]] esasisuka ngaseThina. Afuduswa [[Kumkani Mhlontlo Local Municipality|nguMhlontlo]] wawabeka eNgwemnyama kuQumbu. Ngoko ke kwakungexesha leemfazwe, ewabekela ukuba agade amaMpondo aseLibode angezi kungena emaMpondomiseni. La maNgxabane ndiza kuthetha ngawo ngalawo afumaneka kwezi lali zezi dolophu zombindi owawufudula uyi[[Transkei|Transkayi]]:
ELIBODE: Mhlanganiso, Zinkumbini, Thembeni, Coza, Ntlaza, Sibangweni, Makhotyana, ''Rennie'';
[[KUQUMBU]]: Ngwemnyama (eLalini naseMncetyana), Gandana, Lothana;
KUTSOLO: Mjika, Goqwana;
KUNTABANKULU: Mphitshini.
Ngale mbali ke ndizama ukuphendula umbuzo obuhleli uzinga engqondweni yam, mhlawumbi nakwezabanye abantu othi: UJOLA lo noNGXABANE badibana ze bohluke ndawoni?<ref>{{Cite book |last=Madolo |first=Yolisa |title=NguNgxabane okanye uJola? Incwadi esisiqalo somnombo wamaNgxabane |date=09 July 2026 |publisher=Yolisa Madolo |year=2020 |isbn=0-620-33549-1 |edition=2nd |location=South African Library of South Africa |publication-date=2020 |pages=cover page and 1 |language=IsiXhosa |trans-title=Is it Ngxabane or Jola? The first issue of the Ngxabane lineage}}</ref>
=== Izibongo zamaNgxabane ===
Nazi izibongo zeziduko zamaNgxabane: Ngxabane, Meyiwa, Rhibela, Bhaba nomhlehlo, Tyotshana, Mdatshi, Bhodi kaNcokazi, Nontwenja yinkongolo, Amathol’omThwakazi, amaMpondomise omthonyama nozwane, Iziziba zeTsitsa zingenwa ngugqoloma weTsitsa neChulunca kuphela, ooMbambo zakheke njengezentaka. Bebal’iinkomo nje thina sibal’iinkwenkwezi<ref>{{Cite web |title=Ngxabane Archives |url=https://iafrika.org/xh/tag/ngxabane/ |access-date=2026-07-09 |website=iAfrika - isiXhosa |language=en-ZA}}</ref>
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
[[Uluhlu:Imbali]]
[[Uluhlu:Iziduko]]
[[Uluhlu:AmaMpondomise]]
l96xy2b5hcttjl3bq7zrsz4mm9h9l14
Inyosi
0
9160
41231
2026-07-09T12:54:11Z
Moniecar
16240
Inyosi
41231
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Honeybee_landing_on_milkthistle02.jpg|thumb|Lo ngumfanekiso wenyosi ifika kwimilkthistle]]
'''Iinyosi Nokubaluleka Kwazo'''
====== Intshayelelo ======
[[Inyosi]] sisinambuzane esincinci esibhabhayo esikwiqela le-Hymenoptera, eliquka neembovane noonomeva. Iinyosi zaziwa kakhulu ngokuqokelela incindi yeentyatyambo nomgubo weentyatyambo (ipholeni), zize zivelise ubusi. Ehlabathini kukho ngaphezu kweentlobo ezingama20 000 weenyosi, kodwa eyona yaziwa kakhulu yinyosi yobusi ngenxa yokuhlala kwayo kwiikholoni kunye nokuvelisa ubusi<ref name=":0">{{Cite book|last=Michener|first=Charles|url=https://doi.org/10.56021/9780801885730|title=The Bees of the World|date=2007|publisher=Johns Hopkins University Press|isbn=978-0-8018-9220-2}}</ref>.
=== Imvelaphi ===
Iinyosi bezikho emhlabeni ngaphezu kweminyaka eyi100, zikhula kunye nezityalo ezineentyatyambo. Zihlala kwiindawo ezahlukeneyo ezifana namahlathi, amadlelo, izitiya nakwiindawo zokulima. Ezinye iintlobo zeenyosi ziphila zodwa noxa ezinye, iinyosi izezobusi, zihlala kwiikholoni ezinkulu. Iinyosi zifumaneka kuwo onke amazwekazi ngaphandle kweAntarctica, yaye zidlala indima ebalulekileyo ekugcineni indalo isempilweni<ref name=":0" />
==== Ukubaluleka Kweenyosi ====
Iinyosi ziphakathi kwezona zisasaza umgubo weentyatyambo ngokufanelekileyo emhlabeni. Xa ziqokelela incindi yeentyatyambo, zithwala umgubo weentyatyambo ukusuka kwenye intyatyambo ziwuse kwenye. Le nkqubo inceda izityalo ukuba zivelise iziqhamo, imifuno, amandongomane kunye nembewu<ref name=":1">{{Cite journal|last=Klein|first=Alexandra-Maria|last2=Vaissière|first2=Bernard E|last3=Cane|first3=James H|last4=Steffan-Dewenter|first4=Ingolf|last5=Cunningham|first5=Saul A|last6=Kremen|first6=Claire|last7=Tscharntke|first7=Teja|date=2006-10-27|title=Importance of pollinators in changing landscapes for world crops|url=https://doi.org/10.1098/rspb.2006.3721|journal=Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences|volume=274|issue=1608|pages=303–313|doi=10.1098/rspb.2006.3721|issn=0962-8452}}</ref>
Iinyosi zikwanceda ekwandiseni iyantlukwano yezinto eziphilayo ngokunceda izityalo zasendle zivelise. Oku kubonelela ngokutya nendawo yokuhlala kwezinye izilwanyana ezininzi. Zikwavelisa ubusi neweksi yeenyosi, ezixabiseke kakhulu ebantwini. Uphando lubonisa ukuba iinyosi zobusi ziyakwazi ukunxibelelana ukuze zifumane iindawo ezinokutya, nto leyo ezenza zibe ngabagqwesileyo ekusasazeni umgubo weentyatyambo <ref>{{Cite book|last=Frisch|first=Karl von|url=https://doi.org/10.4159/harvard.9780674418776|title=The Dance Language and Orientation of Bees|date=1993-12-31|publisher=Harvard University Press|isbn=978-0-674-41876-9}}</ref>. Indima yazo kwezolimo ibalulekile kuba zonyusa isivuno sezityalo kwaye zixhasa impilo noqoqosho lwamafama<ref name=":1" />
===== Izoyikiso Ezijongene Neenyosi =====
Nangona iinyosi zibaluleke kakhulu, inani lazo liyancipha ngenxa yokutshatyalaliswa kweendawo ezihlala kuzo, ukusetyenziswa kwezibulali-zinambuzane, izifo, ungcoliseko kunye nokutshintsha kwemozulu. Ezi ngxaki azichaphazeli kuphela iinyosi, kodwa zikwabeka emngciphekweni imveliso yokutya kunye nokugcinwa kweyantlukwano yezinto eziphilayo. Kubalulekile ukukhusela iinyosi ngokusebenzisa iindlela zolondolozo kunye nezolimo ezizinzileyo ukuze kugcinwe indalo isempilweni.<ref>{{Cite journal|last=Goulson|first=Dave|last2=Nicholls|first2=Elizabeth|last3=Botías|first3=Cristina|last4=Rotheray|first4=Ellen L.|date=2015-03-27|title=Bee declines driven by combined stress from parasites, pesticides, and lack of flowers|url=https://doi.org/10.1126/science.1255957|journal=Science|volume=347|issue=6229|doi=10.1126/science.1255957|issn=0036-8075}}</ref>
====== Isiphelo ======
Iinyosi zizizinambuzane ezibaluleke kakhulu kwindalo nakubomi babantu. Ngokunceda ekusasazeni umgubo weentyatyambo kwizityalo zokutya nakwizityalo zasendle, zixhasa ukuveliswa kokutya, zikhuthaza iyantlukwano yezinto eziphilayo, zize zivelise iimveliso ezixabisekileyo ezifana nobusi. Ngoko ke, ukukhusela iinyosi kubalulekile ukuze kuqinisekiswe ikamva elisempilweni nelizinzileyo kubantu nakwindalo<ref name=":0" />.
== Imithombo Yolwazi ==
<references />
ovrmlrdd6jqu2fmrvyw1gqbivooftlz
Umtshotsho
0
9161
41233
2026-07-09T12:55:03Z
Mivuyo Mgandela
16231
created a page umtshotsho
41233
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Xhosa_Family_Dress.png|thumb|This is a picture of Xhosa youth attending umtshotsho]]
'''[[Umtshotsho]]''' luhlobo lwendibano yolutsha apho [[Intombi - Umbongo kaYako|intombi]] nabafana abasenqanabeni elithile lobudala abaye badibane khona. Imitshotsho yayisenziwa mandulo phaya apho abantu babesidla ngendeb' endala. singatsho sithi ukutshitsha kwezinto namaxesha kuyitshintshile indlela ezibizwa ngayo ezindibano kunye nendlela ezazisenziwa ngayo. ukuya emtshotshweni uyintombazana okanye umfana kwakuyindlela yokuzazisa eluntwini nakwabanye oontanga bakho <ref>{{Cite journal|last=Empey|first=Lamar T.|date=1958-05|title=Role Expectations of Young Women regarding Marriage and a Career|url=https://doi.org/10.2307/348362|journal=Marriage and Family Living|volume=20|issue=2|pages=152|doi=10.2307/348362|issn=0885-7059}}</ref> .
=== '''ukubaluleka komtshotsho eluntwini''' ===
Ngokuka Austen imitshotsho lwelamaNgesi ngeminyaka ye-1600s yayiyindawo apho ulutsha lwaludibana khona ukuze lukwazi ukwazana, ukumetsha kunye nokuphalazelana imbilini zabo <ref>{{Cite journal|date=1987-12-31|title=10. Epilogue: Court Culture and the Formation of a Royalist Tradition|url=https://doi.org/10.9783/9780812203127.285|journal=Court Culture and the Origins of a Royalist Tradition in Early Stuart England|publisher=University of Pennsylvania Press|pages=285–292}}</ref>. nakwisizwe samaXhosa imitshotsho ibiyindibano enjalo apho abantu abatsha babedibana ukuze bakwazi ukwazana kodwa bebekwe phantsi kwelihlo elibukhali labazali ukuze kungenzeki izinto ezingalunganga <ref>{{Cite journal|last=Austen|first=Jane|date=1995-03-30|title=Jane Austen's Letters|url=https://doi.org/10.1093/oseo/instance.00065231|journal=Jane Austen's Letters (Fourth Edition)|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-957607-4}}</ref>. Abafana emitshotshweni babeye babone iintombi abathi bafune ukuzitshata kanjalo neentombi. Ezindibano bezibaluleke kakhulu eluntwini nasekuhlaleni ngoba zaziyinxalenye yenkcubeko yamaXhosa <ref>{{Cite journal|last=MacFarlane|first=Alan|last2=Stone|first2=Lawrence|date=1979-02|title=The Family, Sex and Marriage in England 1500-1800.|url=https://doi.org/10.2307/2504675|journal=History and Theory|volume=18|issue=1|pages=103|doi=10.2307/2504675|issn=0018-2656}}</ref>.
== imithombo yolwazi ==
<references />
[[Uluhlu:Umdaniso]]
[[Uluhlu:Ulutsha]]
jmn5ys21kn2ril28f1otsik6eekqrbo
Umamazala onothando
0
9162
41236
2026-07-09T12:57:57Z
Minkilili
16233
Ingcazelo
41236
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Typical Xhosa woman attire.jpg|thumb|Umamazala]]
'''Umamazala onothando'''
Umama womyeni ngu [[Mamazala|mamazala.]] Ngumsebenzi ka mamazala ukwamkela umakoti emzini wakhe. Mandulo kwa Xhosa, abazali bomfana bebeye bawubone umzi onentombi ekhuliswe yalulekwa ngendlela entle emphakathini. Kulapho bebembonisa unyana wabo ukuba eyona ntombi emfaneleyo yeyiphi.
Umamazala nguyena obonisa u molokazana ngezithethe namasiko ekhaya, nokuhlonitshwa kwezinyanya zekhaya. Uye amfundise indlela yokuziphatha nokuhlonela abantu belo khaya. Iimfihlo zekhaya ebethi amtyhilele zona embonisa ukubaluleka kwazo ekumakheni<ref>{{Cite journal|last=Rammutla, T. et al|date=2024|title=Social Media's Influence on Attitudes of Younger Daughters-in-Law Towards Mothers-in-Law|journal=International Journal of Social Science and Education Research.}}</ref>.
=== Umamazala ungumdibanisi wemihlambi eyalanayo. ===
Ungumqhagi phakathi kwamazwe amabini. Kwiindawo ezininzi zaseAfrika, umtshato uqondwa njengomanyano phakathi kweentsapho, hayi phakathi kwabantu ababini kuphela, kwaye oku kubumba kumanyanise bobabini umakoti nomamazala kwasekuqaleni.<ref>{{Cite journal |last=Omiyinka Olutola|first=Faloore|date=2012-08-31|title=Wife-Mother-in-Law Relationship and Violence among Yoruba Women of Southwestern Nigeria|url=http://article.sapub.org/10.5923.j.sociology.20120202.01.html|journal=American Journal of Sociological Research|volume=2|issue=2|pages=11–18|doi=10.5923/j.sociology.20120202.01|issn=2166-5443}}</ref>
Umtshato uthathwa njengomanyano phakathi kweentsapho zomtshakazi nomyeni, Kunjalo nje oomama badlulisela oku kwiintombi zabo njengoko zilungiselela ukudibana neentsapho zamadoda azo.(4)
Kweminye imizi kuye kudityaniswe ubuso nobuso xa kusenziwa amasiko afana nokwamkela umtshakazi kusapho<ref>{{Cite journal|last=Adebayo, A.A|date=2012|title=Wife-Mother-in-Law Relationship and Violence among Yoruba Women of Southwestern Nigeria|journal=Sociology and Anthropology, 2012.}}</ref>.
Uphando kwezoluntu lwaseAfrika lwanamhlanje luchaza ukuba ungquzulwano phakathi koomamazala nabatshakazi luhlala lubhuqa amakhaya. Xa amacala omabini ezama ukwakha, lona uloyiko nokungathembani lungalutshaba kulo mizamo.
Ukunika iingcebiso nenkxaso yokwenene. Ibali lezibhalo lithi uNahomi uchazwa njengonina wesoka owabonakalisa uthando nenkathalo ngomtshakazi wakhe, wamnika iingcebiso zokuziphatha ezamncedisa ukufumana umyeni ofanelekileyo.(4)
Omnye umbhali ucele ngokuthe ngqo ebatshakazini ukuba bacinge ngokuphatha unina wesoka njengomama wesibini kubudlelwane beentsapho obudibanisayo, kunokuba bacinge ngenkohliso kuqala.
1. Adebayo, A.A. (2012). Wife-Mother-in-Law Relationship and Violence among Yoruba Women of Southwestern Nigeria. ''Sociology and Anthropology'', 20(2).
2. Rammutla, T. et al. (2024). Social Media's Influence on Attitudes of Younger Daughters-in-Law Towards Mothers-in-Law: A South African Context. ''International Journal of Social Science and Education Research''.
3. Egwali, L.S. Mothers In-Law & Daughters In-Law in Contemporary African Family Life. Medium.
4. Marriage Missions International. From the African Context: In-Law Relationship Advice.
5. Nganase, T.R., & Basson, W.J. (2019). Makoti and mamazala: Dynamics of the relationship between mothers and daughters-in-law within a South African context.
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
[[Uluhlu:Mamazala]]
[[Uluhlu:Oomama]]
17i0yy6ltp934lfexfdo13mayv6ovrk
41249
41236
2026-07-09T13:31:33Z
Minkilili
16233
41249
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Typical Xhosa woman attire.jpg|thumb|Umamazala]]
'''Umamazala onothando'''
Umama womyeni ngu [[Mamazala|mamazala.]] Ngumsebenzi ka mamazala ukwamkela umakoti emzini wakhe. Mandulo kwa Xhosa, abazali bomfana bebeye bawubone umzi onentombi ekhuliswe yalulekwa ngendlela entle emphakathini. Kulapho bebembonisa unyana wabo ukuba eyona ntombi emfaneleyo yeyiphi.
Umamazala nguyena obonisa u molokazana ngezithethe namasiko ekhaya, nokuhlonitshwa kwezinyanya zekhaya. Uye amfundise indlela yokuziphatha nokuhlonela abantu belo khaya. Iimfihlo zekhaya ebethi amtyhilele zona embonisa ukubaluleka kwazo ekumakheni<ref>{{Cite journal|last=Rammutla, T. et al|date=2024|title=Social Media's Influence on Attitudes of Younger Daughters-in-Law Towards Mothers-in-Law|journal=International Journal of Social Science and Education Research.}}</ref>.
=== Umamazala ungumdibanisi wemihlambi eyalanayo. ===
Ungumqhagi phakathi kwamazwe amabini. Kwiindawo ezininzi zaseAfrika, umtshato uqondwa njengomanyano phakathi kweentsapho, hayi phakathi kwabantu ababini kuphela, kwaye oku kubumba kumanyanise bobabini umakoti nomamazala kwasekuqaleni.<ref>{{Cite journal |last=Omiyinka Olutola|first=Faloore|date=2012-08-31|title=Wife-Mother-in-Law Relationship and Violence among Yoruba Women of Southwestern Nigeria|url=http://article.sapub.org/10.5923.j.sociology.20120202.01.html|journal=American Journal of Sociological Research|volume=2|issue=2|pages=11–18|doi=10.5923/j.sociology.20120202.01|issn=2166-5443}}</ref>
Umtshato uthathwa njengomanyano phakathi kweentsapho zomtshakazi nomyeni, Kunjalo nje oomama badlulisela oku kwiintombi zabo njengoko zilungiselela ukudibana neentsapho zamadoda azo.(4)
Kweminye imizi kuye kudityaniswe ubuso nobuso xa kusenziwa amasiko afana nokwamkela umtshakazi kusapho<ref>{{Cite journal|last=Adebayo, A.A|date=2012|title=Wife-Mother-in-Law Relationship and Violence among Yoruba Women of Southwestern Nigeria|journal=Sociology and Anthropology, 2012.}}</ref>.
Uphando kwezoluntu lwaseAfrika lwanamhlanje luchaza ukuba ungquzulwano phakathi koomamazala nabatshakazi luhlala lubhuqa amakhaya. Xa amacala omabini ezama ukwakha, lona uloyiko nokungathembani lungalutshaba kulo mizamo.
Ukunika iingcebiso nenkxaso yokwenene. Ibali lezibhalo lithi uNahomi uchazwa njengonina wesoka owabonakalisa uthando nenkathalo ngomtshakazi wakhe, wamnika iingcebiso zokuziphatha ezamncedisa ukufumana umyeni ofanelekileyo.(4)
Omnye umbhali ucele ngokuthe ngqo ebatshakazini ukuba bacinge ngokuphatha unina wesoka njengomama wesibini kubudlelwane beentsapho obudibanisayo, kunokuba bacinge ngenkohliso kuqala.
== '''Imithombo yolwazi''' ==
<references />
[[Uluhlu:Mamazala]]
[[Uluhlu:Oomama]]
spynxcs0lpzvkoes0acxpm42jdz8on8
Isikhwebu
0
9163
41238
2026-07-09T12:59:42Z
Kusterico
16236
Created page with "[[Ngokweenkcukacha:Klagenfurt_Wölfnitz_Filialkirche_St_Peter_am_Bichl_Kirchenportal_Detail_03102015_1582.jpg|thumb|Izikhwebu zombona]] [[Umbona]] yenye yezona zityalo zibalulekileyo kwezolimo eMzantsi Afrika, njengoko usetyenziswa kakhulu njengokutya kwabantu, ukutya kwemfuyo kunye nesiseko semveliso ezahlukeneyo. Inxalenye ebalulekileyo [[yesityalo]] sombona [[sisikhwebu]][[Sisikhwebu,|,]] kuba kulapho kugcinwa khona iinkozo ezimele [[isivuno]] somlimi. Isikhwebu sibon..."
41238
wikitext
text/x-wiki
[[Ngokweenkcukacha:Klagenfurt_Wölfnitz_Filialkirche_St_Peter_am_Bichl_Kirchenportal_Detail_03102015_1582.jpg|thumb|Izikhwebu zombona]]
[[Umbona]] yenye yezona zityalo zibalulekileyo kwezolimo eMzantsi Afrika, njengoko usetyenziswa kakhulu njengokutya kwabantu, ukutya kwemfuyo kunye nesiseko semveliso ezahlukeneyo. Inxalenye ebalulekileyo [[yesityalo]] sombona [[sisikhwebu]][[Sisikhwebu,|,]] kuba kulapho kugcinwa khona iinkozo ezimele [[isivuno]] somlimi. Isikhwebu sibonisa impumelelo yomsebenzi womlimi ukusuka ekulungiseni umhlaba, ekutyaleni, ekukhathaleleni isityalo, ukuya kwixesha lokuvuna (FAO, 2017). <ref>{{Cite journal|last=Juhn|first=Daniel|last2=Grantham|first2=Hedley|date=2014-05-28|title=Sustainable Biofuel Crops Project, Final Report|url=https://doi.org/10.2172/1329289}}</ref>
'''Ukukhula nokwakheka kwesikhwebu'''
Isikhwebu sombona siqala ukuba khona emva kokuba isityalo sikhule safikelela kwinqanaba lokuzala. Iinkozo zombona zikhula kumqolo omninzi ngaphakathi kwesikhwebu, zikhuselwe ngamaxolo ombona. La maxolo anceda ukukhusela iinkozo kwizifo, izinambuzane kunye nokonakaliswa ziimeko zemozulu ngexesha lokukhula kwesityalo (Shiferaw et al., 2018). <ref>{{Cite journal|last=Shiferaw|first=Bekele|last2=Prasanna|first2=Boddupalli M.|last3=Hellin|first3=Jonathan|last4=Bänziger|first4=Marianne|date=2011-08-23|title=Crops that feed the world 6. Past successes and future challenges to the role played by maize in global food security|url=https://doi.org/10.1007/s12571-011-0140-5|journal=Food Security|volume=3|issue=3|pages=307–327|doi=10.1007/s12571-011-0140-5|issn=1876-4517}}</ref>
Ubungakanani besikhwebu kunye nomgangatho weenkozo uxhomekeke kwizinto ezininzi ezifana nobukho bamanzi, izondlo zomhlaba, iintlobo zembewu ezisetyenzisiweyo kunye neendlela zolawulo lwezityalo. Abalimi abasebenzisa iindlela eziphucukileyo zokulima, ezifana nokusebenzisa izichumiso ngokufanelekileyo nokulawula izitshabalalisi, banamathuba okufumana izikhwebu ezisemgangathweni ophezulu (Cairns & Prasanna, 2018). <ref name=":0">{{Cite journal|last=Cairns|first=Jill E|last2=Prasanna|first2=BM|date=2018-10|title=Developing and deploying climate-resilient maize varieties in the developing world|url=https://doi.org/10.1016/j.pbi.2018.05.004|journal=Current Opinion in Plant Biology|volume=45|pages=226–230|doi=10.1016/j.pbi.2018.05.004|issn=1369-5266}}</ref>
'''Ukubaluleka kwesikhwebu kubalimi nakuluntu'''
Kwiindawo ezininzi zasemaphandleni e[[Mzantsi Afrika]], umbona usisiseko sokutya kumakhaya amaninzi. Isikhwebu esivuthiweyo sivelisa iinkozo ezisetyenziswa ukwenza ukutya okufana nomgqusho, ipapa kunye nezinye iimveliso zombona. Ngoko ke, umgangatho wesikhwebu unxulumene ngqo nokhuseleko lokutya kumakhaya nakuluntu ngokubanzi (Stats SA, 2020).<ref>{{Cite journal|last=Dlamini|first=Moses|last2=Venter|first2=Hein|last3=Eloff|first3=Jan|last4=Eloff|first4=Mariki|date=2020-12-15|title=Digital deception in cybersecurity: an information behaviour lens|url=https://doi.org/10.47989/irisic2018|journal=Proceedings of ISIC: the information behaviour conference Pretoria, South Africa, 28th September to 1st October, 2020|publisher=University of Borås, Borås, Sweden|doi=10.47989/irisic2018}}</ref>
Ngaphandle kokusetyenziswa ekutyeni kwabantu, iinkozo zombona zisetyenziswa nasekondleni izilwanyana zasefama ezifana neenkukhu, iinkomo neehagu. Oku kwenza umbona ube sisityalo esibalulekileyo kuqoqosho lwezolimo, ngakumbi kubalimi abancinci nabamashishini (FAO, 2017).<ref name=":0" />
=== '''Ukuvunwa nokugcinwa kwezikhwebu''' ===
Ixesha lokuvuna libalulekile ekugcineni umgangatho wombona. Ukuba izikhwebu zivunwa zingekavuthwa ngokupheleleyo okanye zigcinwe kwindawo enobumanzi obuninzi, iinkozo zinokonakala okanye zihlaseleke zizifo ezifana nokungunda. Ukoma kakuhle kombona emva kokuvuna kunceda ekwandiseni ixesha lokugcina nokunciphisa ilahleko yesivuno (Cairns & Prasanna, 2018).<ref>{{Cite journal|last=Cairns|first=Jill E|last2=Prasanna|first2=BM|date=2018-10|title=Developing and deploying climate-resilient maize varieties in the developing world|url=https://doi.org/10.1016/j.pbi.2018.05.004|journal=Current Opinion in Plant Biology|volume=45|pages=226–230|doi=10.1016/j.pbi.2018.05.004|issn=1369-5266}}</ref>
Kwiinkcubeko ezininzi zasemaphandleni, izikhwebu ziye zibotshwe okanye zigcinwe ngendlela yesintu ukuze zome kakuhle phambi kokuba iinkozo zikhutshwe. Ezi ndlela zesiNtu zibonisa ulwazi lwabalimi bendawo malunga nokugcina isivuno kunye nokulawula ukusetyenziswa kombona.
Isikhwebu asiyonto nje ithwala iinkozo zombona, koko sisisimboli somsebenzi womlimi, ukhuseleko lokutya kunye nenkcubeko yezolimo. Ukuphucula ulwazi malunga nokukhuliswa, ukuvunwa nokugcinwa kwezikhwebu kunganceda abalimi ukuba bandise imveliso yabo baze baqinisekise ukufumaneka kokutya okusemgangathweni. Ngenxa yoko, isikhwebu sihlala siyinxalenye ebalulekileyo yobomi boluntu oluxhomekeke kwezolimo.
== '''Imithombo Yolwazi''' ==
<references />
i09p2kfopmt750uz50huc1wfv4rtcdg
Igusha
0
9164
41239
2026-07-09T13:00:14Z
KuyalungaYesu
16247
Created page with "''Igusha''' Igusha sisilwanyana esigqunywe buboya baso (iwulu) kwaye saziwa ngokuba sizolile, sithobekile kwaye kulula ukusiphatha. Oku kuthetha ukuba asiyongozi ebantwini. Igusha sisilwanyana sasekhaya esifuywayo. Sifuyelwa ikakhulu ukufumana inyama, ubisi, iwulu kunye nolusu lwaso. Iigusha zihlala ngokwamaqela (umhlambi) ukuze zikhuseleke kwiintshaba. Zitya ingca, amagqabi kunye nezityalo ezilinywayo (Encyclopaedia Britannica, 2023). '''Imvelaphi okanye Imbali Yegush..."
41239
wikitext
text/x-wiki
''Igusha'''
Igusha sisilwanyana esigqunywe buboya baso (iwulu) kwaye saziwa ngokuba sizolile, sithobekile kwaye kulula ukusiphatha. Oku kuthetha ukuba asiyongozi ebantwini. Igusha sisilwanyana sasekhaya esifuywayo. Sifuyelwa ikakhulu ukufumana inyama, ubisi, iwulu kunye nolusu lwaso. Iigusha zihlala ngokwamaqela (umhlambi) ukuze zikhuseleke kwiintshaba. Zitya ingca, amagqabi kunye nezityalo ezilinywayo (Encyclopaedia Britannica, 2023).
'''Imvelaphi okanye Imbali Yegusha'''
Iigusha zaqalwa ukufuywa ngabantu malunga neminyaka eyi-10 000 ukuya kwi-11 000 eyadlulayo kummandla owaziwa ngokuba yiFertile Crescent. Ukufuywa kweegusha kwaba negalelo elikhulu ekuphuhliseni ezolimo nasekuboneleleni abantu ngokutya, iimpahla ezenziwe ngewulu, kunye nezinye iimveliso ezibalulekileyo (Encyclopaedia Britannica, 2023).
'''Uluhlu Lweereferensi (APA 7th Edition)'''
Encyclopaedia Britannica. (2023). ''Sheep''. <nowiki>https://www.britannica.com/anim</nowiki>
== '''imithommbo yolwazi''' ==
<references />
i1tgv2pdodtef85z5exr893615mp852
41243
41239
2026-07-09T13:07:09Z
KuyalungaYesu
16247
41243
wikitext
text/x-wiki
''Igusha'''
[[Ngokweenkcukacha:Sheep in Iceland.jpg|thumb|ISILWANYANA SASEKHAYA: IGUSHA]]
Igusha sisilwanyana esigqunywe buboya baso (iwulu) kwaye saziwa ngokuba sizolile, sithobekile kwaye kulula ukusiphatha. Oku kuthetha ukuba asiyongozi ebantwini. Igusha sisilwanyana sasekhaya esifuywayo. Sifuyelwa ikakhulu ukufumana inyama, ubisi, iwulu kunye nolusu lwaso. Iigusha zihlala ngokwamaqela (umhlambi) ukuze zikhuseleke kwiintshaba. Zitya ingca, amagqabi kunye nezityalo ezilinywayo (Encyclopaedia Britannica, 2023).
'''Imvelaphi okanye Imbali Yegusha'''
Iigusha zaqalwa ukufuywa ngabantu malunga neminyaka eyi-10 000 ukuya kwi-11 000 eyadlulayo kummandla owaziwa ngokuba yiFertile Crescent. Ukufuywa kweegusha kwaba negalelo elikhulu ekuphuhliseni ezolimo nasekuboneleleni abantu ngokutya, iimpahla ezenziwe ngewulu, kunye nezinye iimveliso ezibalulekileyo (Encyclopaedia Britannica, 2023).
'''Uluhlu Lweereferensi (APA 7th Edition)'''
Encyclopaedia Britannica. (2023). ''Sheep''. <nowiki>https://www.britannica.com/anim</nowiki>
== '''imithommbo yolwazi''' ==
<references />
70jnlv3wfyttn768dwpmll33zy1fykg
Ukubaluleka kweBhokhwe kumzo'ntsundu
0
9165
41240
2026-07-09T13:00:16Z
Onblack206
16226
created a page
41240
wikitext
text/x-wiki
'''ukubaluleka kweBhokhwe kumzo'ntsundu'''
'''IBHOKHWE'''
[[Ngokweenkcukacha:Capra_domestica.jpg|thumb|lo ngumfanekiso weBhokhwe]]
[[Ibhokhwe|iBhokhwe]] sisilwanyana sasekhaya esinempondo ezimbini noboya esihlala ebuhlanti. olu hlobo lwesilwanyana lusondele kwisilwanyana ekuthiwa yiGusha. olu hlobo lwesilwanyana lunegalelo elikhulu ebantwini, umzekelo abanye abantu kwayifuna kuba ineNyama emnandi, uBisi, isikhumba saso esikwazi ukwenza izinto ezininzi eziquka impahla, imihlobiso. kwabanye abantu abaninzi iBhokhwe ibabuleke ngaphezulu kwenyama yayo umzekelo [[amaXhosa]], [[amaMpondo]] nabanye basebenzisa iBhokhwe ukuxhumana nezinyanya zabo. igazi le Bhokhwe liba ngumnika yokuxhumana nezinyanya umntu xa ebulela, ecela, esazisa izinyanya ngalomba othile, umzekelo imbeleko, xa umntwana engeniswa ebudodeni nezinye izizathu.
=== '''imvelaphi yeBhokhwe''' ===
isilwanyana sasekhaya iBhokwe sifumaneka kuwo onke amazwekazi, ubuninzi bazo buqikelelwa malunga ne-1 ibhiliyoni <ref name=":0">{{Cite journal|last=Amills|first=M.|last2=Capote|first2=J.|last3=Tosser‐Klopp|first3=G.|date=2017-12|title=Goat domestication and breeding: a jigsaw of historical, biological and molecular data with missing pieces|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/age.12598|journal=Animal Genetics|language=en|volume=48|issue=6|pages=631–644|doi=10.1111/age.12598|issn=0268-9146}}</ref> . iBhokhwe ziqhele okanye zifunde ukuhlala entlango, ezintabeni, kunye nakwiindawo ezishushu apho ezinye izilwanyana ezingakwaziyo ukuhlala khona <ref name=":0" />. isinyanya sesilwanyana sasekhaya iBhokhwe sibizwa ngokuba yiBezoars kunokwenzeka ukuba kukho omnye umxube wezilwanyana zasendle. esi silwanyana asinabungozi, sidlamkile kwaye siphila ngenca namanzi kuphela.kukho ubungqina obubonisa ukuba iiBhokhwe ngenene zisuka kwisinyanya iBezoars, ezazikade zithathwa njengezilwanyana zasekhaya e[[Fertile Crescent]] 10 000 YBP<ref>{{Cite journal|last=Zeder|first=Melinda A.|last2=Hesse|first2=Brian|date=2000-03-24|title=The Initial Domestication of Goats (Capra hircus) in the Zagros Mountains 10,000 Years Ago|url=https://www.science.org/doi/10.1126/science.287.5461.2254|journal=Science|volume=287|issue=5461|pages=2254–2257|doi=10.1126/science.287.5461.2254}}</ref> <ref>{{Cite journal|last=Naderi|first=Saeid|last2=Rezaei|first2=Hamid-Reza|last3=Taberlet|first3=Pierre|last4=Zundel|first4=Stéphanie|last5=Rafat|first5=Seyed-Abbas|last6=Naghash|first6=Hamid-Reza|last7=El-Barody|first7=Mohamed A. A.|last8=Ertugrul|first8=Okan|last9=Pompanon|first9=François|last10=Consortium|first10=for the Econogene|date=2007 Okt 10|title=Large-Scale Mitochondrial DNA Analysis of the Domestic Goat Reveals Six Haplogroups with High Diversity|url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0001012|journal=PLOS ONE|language=en|volume=2|issue=10|pages=e1012|doi=10.1371/journal.pone.0001012|issn=1932-6203|pmc=1995761|pmid=17925860}}</ref>.
== IMITHOMBO YOLWAZI ==
<references />
[[Uluhlu:Izilwanyana]]
qp02pq7xzccbcxhhvwzmqyrz3snv1l0
41242
41240
2026-07-09T13:03:56Z
Onblack206
16226
Replaced content with " == IMITHOMBO YOLWAZI == <references /> [[Uluhlu:Izilwanyana]]"
41242
wikitext
text/x-wiki
== IMITHOMBO YOLWAZI ==
<references />
[[Uluhlu:Izilwanyana]]
hlqq05hm0fi7njqyo656cvmv1u04406
Ama-xhosa/amagcaleka
0
9166
41241
2026-07-09T13:00:32Z
Neighbourhood Comrade
16241
Created page with " == '''Amagcaleka''' == [[Ngokweenkcukacha:Makhanda.jpg|center]] Makhanda.jpg '''Isizwe sikaXhosa siphila ngendlela ethile emiliselwe ngokufanelekileyo kwiinkqubo zezithethe namasiko anzulu, apho iziduko ezininzi zisebenza njengemisebe ekhombisa iminombo eyahlukeneyo kwaye idibanisa abantu ngokwentsapho.''' Ngokwexwebhu lophando lakutshanje lwe-The Sociocultural Significance of Naming Practices among the amaXhosa, isiduko asingo-fani nje eqhelekileyo, kodwa sisenzo sol..."
41241
wikitext
text/x-wiki
== '''Amagcaleka''' ==
[[Ngokweenkcukacha:Makhanda.jpg|center]]
Makhanda.jpg
'''Isizwe sikaXhosa siphila ngendlela ethile emiliselwe ngokufanelekileyo kwiinkqubo zezithethe namasiko anzulu, apho iziduko ezininzi zisebenza njengemisebe ekhombisa iminombo eyahlukeneyo kwaye idibanisa abantu ngokwentsapho.'''
Ngokwexwebhu lophando lakutshanje lwe-The Sociocultural Significance of Naming Practices among the amaXhosa, isiduko asingo-fani nje eqhelekileyo, kodwa sisenzo soluntu nesithethe esikhombisa ukuba umntu ungowaphi, siphinde simanyanise iintsapho ezahlukeneyo phantsi kokhokho omnye<ref>{{Cite journal|last=Diko|first=Mlamli|date=2024-10|title=The sociocultural significance of naming practices among the amaXhosa|url=https://doi.org/10.2989/na.2024.38.1.1.1379|journal=Nomina Africana: Journal of African Onomastics|volume=38|issue=1|pages=1–2|doi=10.2989/na.2024.38.1.1.1379|issn=1012-0254}}</ref>. Oku kuxhaswa luphando lwe-Xhosa Onomastics as Part of Indigenous Knowledge Systems, olubonisa ukuba inkqubo yokuthatha iziduko iyinxalenye ebalulekileyo ye-Indigenous Knowledge Systems (IKS), nceda ekudaleni ubudlelwane nezalamane eziphilayo kunye nezinyanya (ancestors)<ref>{{Cite journal|last=Neethling|first=Bertie|date=2008-03-01|title=Xhosa First Names: A Dual Identity in Harmony or in Conflict?|url=http://ans-names.pitt.edu/ans/article/view/1828|journal=Names|volume=56|issue=1|pages=32–38|doi=10.1179/175622708X282938|issn=1756-2279}}</ref>.
== '''iimithombo yolwazi''' ==
<references />
<references />
imy64t6b6x85skf5x1jtr54za5sggua
41256
41241
2026-07-10T07:43:08Z
Neighbourhood Comrade
16241
/* Amagcaleka */
41256
wikitext
text/x-wiki
== '''Amagcaleka''' ==
[[Ngokweenkcukacha:Makhanda.jpg|center]]
Makhanda.jpg
'''Isizwe sikaXhosa siphila ngendlela ethile emiliselwe ngokufanelekileyo kwiinkqubo zezithethe namasiko anzulu, apho iziduko ezininzi zisebenza njengemisebe ekhombisa iminombo eyahlukeneyo kwaye idibanisa abantu ngokwentsapho.'''
Ngokwexwebhu lophando lakutshanje lwe-The Sociocultural Significance of Naming Practices among the amaXhosa, isiduko asingo-fani nje eqhelekileyo, kodwa sisenzo soluntu nesithethe esikhombisa ukuba umntu ungowaphi, siphinde simanyanise iintsapho ezahlukeneyo phantsi kokhokho omnye<ref>{{Cite journal|last=Diko|first=Mlamli|date=2024-10|title=The sociocultural significance of naming practices among the amaXhosa|url=https://doi.org/10.2989/na.2024.38.1.1.1379|journal=Nomina Africana: Journal of African Onomastics|volume=38|issue=1|pages=1–2|doi=10.2989/na.2024.38.1.1.1379|issn=1012-0254}}</ref>. Oku kuxhaswa luphando lwe-Xhosa Onomastics as Part of Indigenous Knowledge Systems, olubonisa ukuba inkqubo yokuthatha iziduko iyinxalenye ebalulekileyo ye-Indigenous Knowledge Systems (IKS), nceda ekudaleni ubudlelwane nezalamane eziphilayo kunye nezinyanya (ancestors)<ref>{{Cite journal|last=Neethling|first=Bertie|date=2008-03-01|title=Xhosa First Names: A Dual Identity in Harmony or in Conflict?|url=http://ans-names.pitt.edu/ans/article/view/1828|journal=Names|volume=56|issue=1|pages=32–38|doi=10.1179/175622708X282938|issn=1756-2279}}</ref>.
== '''iimithombo yolwazi''' ==
<references />
<references />
gtay5b5i7a4plsm23mh628bc0h8mn8i
Ubudoda Abukhulelwa
0
9167
41247
2026-07-09T13:17:47Z
PMbanya
16223
Creating
41247
wikitext
text/x-wiki
Isaci esithi "'''ubudoda abukhulelwa'''" sithetha ukuba ubudoda asiyonto umntu azalwa enayo, koko buyafundiswa, buyakhuliswa, yaye buyabonakaliswa ngezenzo zomntu. Ukukhuliswa kwenkwenkwe kuqala kwasekuzalweni, apho abazali nosapho beyifundisa imbeko, uxanduva, ukunyaniseka, ukusebenza nzima nokuhlonipha amasiko esizwe.<ref name=":2" />
Kwisithethe samaXhosa, ulwaluko luluphawu lokungena kubomi bobudoda, kodwa alulwenzi umntu abe yindoda ngaphandle kokuba abonakalise isimilo esihle. Indoda yokwenene yileyo ithwala uxanduva, ikhathalela usapho, ihlonipha abantu, ikhusela uluntu, kwaye isebenzisa ubulumko ekwenzeni izigqibo.<ref name=":3" />
[https://emandulo.apc.uct.ac.za/collection/FHYA%20Depot/Books%20and%20Published%20Records/Mesatywa_E_W_M_Izaci_namaqhalo_esiXhosa.pdf Izaci namaqhalo] afana nokuthi "Umthi ugotywa usemncinci "Inyathi ibuzwa kwabaphambili," "Isandla sihlamba esinye," kunye "Umntu ngumntu ngabantu" abonisa ukuba ubudoda bakhiwa ngemfundo, ngamava, nangokusebenzisana noluntu. Ezi mfundiso zikhuthaza ukuthobeka, intsebenziswano nokuhlonipha abanye.<ref name=":1" />
Ngoko ke, ubudoda bokwenene abulinganiswa ngamandla omzimba, ubutyebi okanye isidima kuphela, koko bulinganiswa yisimilo, yintlonipho, kukunyaniseka, kukuzeyisa, nasekuthwaleni uxanduva.<ref name=":0" /> Yiyo loo nto amaXhosa esithi "ubudoda abukhulelwa''',"''' kuba indoda yakhiwa yindlela ekhuliswe ngayo nendlela ephila ngayo imihla ngemihla.
=== '''Ubudoda Abukhulelwa''' ===
'''"'''Ubudoda abukhulelwa." Esi sisaci samaXhosa esinentsingiselo enzulu nesifundisa ukuba ubudoda asiyonto umntu ayizalelwa nayo, koko yinto ayifundiswayo, ayikhuliswayo, aze ayibonakalise ngezenzo zakhe. Inkwenkwe ayivuki ngenye imini ibe yindoda. Ubudoda buqala kwakusazalwa umntwana, kwindlela abazali nosapho abamkhulisa ngayo, kwindlela afundiswa ngayo amasiko, imbeko, uxanduva, ukuzeyisa kunye nokuphila nabanye abantu.<ref name=":1" /><ref name=":2" />
[[AmaXhosa]] athi, "Umthi ugotywa usemncinci." Eli qhalo lisifundisa ukuba isimilo somntwana sakhiwa esemncinane. Ukuba inkwenkwe ikhuliswe ngembeko, inyaniso, ukusebenza nzima nokuhlonipha abantu, iya kukhula ibe yindoda enesidima. Kodwa ukuba ikhuliswe ngaphandle kwemfundiso nokuqeqeshwa, iya kuba nzima ukuyilungisa sele ikhulile.<ref name=":1" />
Ubawo kwinkcubeko yesiXhosa wayengutitshala wobudoda. Wayengafundisi ngentetho kuphela, kodwa nangomzekelo wobomi. Wayefundisa unyana wakhe indlela yokwamkela iindwendwe, ukuthetha nabadala, ukukhusela usapho, ukugcina ilizwi lakhe nokusebenza nzima. Umama naye wayenendima enkulu ekwakheni isimilo, efundisa imbeko, uthando, ucoceko nokukhathalela abanye. Ngaloo ndlela ubudoda babungumsebenzi wosapho luphela.<ref name=":3" />
AmaXhosa athi, "Inyathi ibuzwa kwabaphambili." Indoda ayizigwagwisi ngokwazi yonke into. Iyakwazi ukubuza kubadala, ifunde kubo, iphulaphule amacebiso kwaye ihloniphe amava abo. Oku kubonisa ukuthobeka, kuba umntu ozicingela ukuba wazi yonke into usoloko esengozini yokwenza iimpazamo.<ref name=":5" />
Kwisizwe samaXhosa, [[ulwaluko]] alwenzi umntu abe yindoda ngokwalo. Lusisango lokungena kubomi bobudoda, kodwa indlela umntu aziphatha ngayo emva kolwaluko yeyona ibonisa ukuba uyifanele na loo ndima.<ref name=":1" /><ref name=":3" /> Abadala babesithi, "Inkomo ayincanci etholeni” oku kuthetha ukuba indoda kufuneka izimele, ithwale uxanduva, kwaye ingahlali ixhomekeke kwabanye kuyo yonke into.<ref name=":0" /><ref name=":4" />
Indoda yakwaXhosa yindoda enoxanduva. Iyakwazi ukubonelela ngokwamandla ayo, isebenze nzima, kwaye ingabaleki iingxaki. Xa kukho ubunzima, ayibufihli ubuso, koko ifuna izisombululo. Isaci esithi "Inkunzi isematholeni" sisikhumbuza ukuba iinkokeli zangomso ziqala ukukhuliswa namhlanje. Yiyo loo nto inkwenkwe ifanele iqeqeshwe ukuze ibe yindoda eza kukhokela usapho noluntu ngobulumko.<ref name=":3" />
Enye yezona mpawu zibalulekileyo zendoda yintlonipho. AmaXhosa athi''',''' "Intlonipho ayithengwa." Intlonipho ifunyanwa yindlela umntu aziphatha ngayo. Indoda ihlonipha abantu abadala, abafazi, abantwana, iinkokeli kunye noluntu ngokubanzi. Ayithethi kakubi ngabanye, ayisebenzisi amandla ukucinezela, kwaye ayizigwagwisi ngobutyebi okanye ngesikhundla sayo.<ref name=":3" />
Indoda ikwabizwa ngokuba ngumkhuseli. Ukukhusela akuthethi ukulwa kuphela, koko kuthetha ukukhusela isidima sosapho, amasiko, abantwana nabantu ababuthathaka.<ref name=":5" /> Isibindi sokwenene asibonakali ngomsindo okanye ngobundlobongela, sibonakala ngokunyamezela, ukuzeyisa nokwenza ubulungisa. AmaXhosa athi, "Ubuhle bendoda ziinkomo zayo," kodwa kule mihla le nkcazo mayiqondwe ngokubanzi. Ubuhle bendoda abupheleli kubutyebi, koko bubonakala kwisidima sayo, kwisimilo sayo, nakwindlela ebaphatha ngayo abantu.
Kudala amadoda ayedibana ezinkundleni efundisana ngemithetho yesizwe, esombulula iingxabano kwaye ekhokela uluntu. Inkundla yayisisikolo sobunkokeli, apho kwakufundwa khona ukuthetha ngentlonipho, ukumamela nokuthatha izigqibo ezinobulungisa. Oku kwakusenza indoda ibe ngumakhi woxolo hayi umdali wongquzulwano.<ref name=":5" />
AmaXhosa athi, "Isandla sihlamba esinye." Eli qhalo lisifundisa ukuba indoda ayiphili yodwa. Iyasebenzisana nabanye, iyancedisana noluntu, kwaye iyazi ukuba impumelelo ifunyanwa ngokubambisana. Indoda enobudoda bokwenene ayikhangeli inzuzo yayo kuphela, koko ikhathalela impilo nempumelelo yabanye.<ref name=":5" />
Nakule mihla, ubudoda kufuneka buhambelane notshintsho lwexesha ngaphandle kokulahla iingcambu zesintu.<ref name=":0" /> Indoda kufuneka ifunde, isebenze nzima, ihloniphe amalungelo abantu bonke, ilwe nobundlobongela obujoliswe kubafazi nabantwana, ikhuthaze uxolo, kwaye ibe ngumzekelo omhle kulutsha. Imfundo, ulwazi nobuchwepheshe mabusetyenziswe ukwakha uluntu olungcono, hayi ukulahla amasiko neenqobo ezakhayo.<ref name=":3" /><ref name=":0" />
Ngoko ke, isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sisifundisa ukuba ubudoda yindlela yokuphila.<ref name=":5" /> Asikho kwizihlunu zomzimba, asikho kumandla okanye kubutyebi, koko sikwisimilo, kubulumko, kwintlonipho, ekunyanisekeni nasekuthwaleni uxanduva. Indoda yokwenene yileyo iligcinayo ilizwi layo, ekhathalela usapho lwayo, ehlonipha uluntu, egcina amasiko amahle, aze abe ngumzekelo kubantwana nakwizizukulwana ezizayo.<ref name=":4" /><ref name=":1" />
Njengoko amaXhosa esitsho, "Umntu ngumntu ngabantu." Ubudoda bokwenene buhlala bubonakala kubudlelwane bomntu nabanye. Indoda ayizakheli udumo ngokuziphakamisa, kodwa ilufumana ngokuba sisibane, ngumkhuseli, ngumcebisi, ngumakhi wosapho noluntu. Ngaloo ndlela, ubudoda buyakhuliswa, buyafundiswa, yaye bubonakaliswa yimisebenzi emihle yomntu yonke imihla yobomi bakhe.<ref name=":3" />
== Imithombo yolwazi ==
<ref name=":1">{{Cite web|date=2011-07-21|title=Ubudoda Benyani: Rethinking Masculinity, Responsibility and Belonging at Rhodes University|url=https://www.ru.ac.za/latestnews/ubundoda_benyani.html|accessdate=2026-07-09|website=www.ru.ac.za|language=en-US}}</ref>
<ref name=":2">{{Cite web|last=Ust|first=Homeabout|last2=FunDza|first2=C'sCONTACTHELP © 2026|title=Ubudoda abukhulelwa {{!}} FunDza|url=https://live.fundza.mobi/home/unfiltered/poetry/ubudoda-abukhulelwa/|accessdate=2026-07-09|website=live.fundza.mobi|language=en-US}}</ref>
<ref name=":4">{{Cite journal|last=Gqeba|first=Nokuzola|date=26 July 2024|title=Leveraging on indigenous knowledge systems for leadership development in young men: discernable lessons from Ulwaluko amongst Xhosa speakers|url=https://www.ssbfnet.com/ojs/index.php/ijrbs|journal=Research in Business & Social Science|volume=13|pages=874}}</ref>
<ref name=":3">{{Cite journal|last=Manyaapelo|date=2019|title=Ubudoda Abukhulelwa – Responsible Manhood: Towards the development of a culturally tailored and contextually sensitive life skills programme for young men in South Africa|url=https://cris.maastrichtuniversity.nl/portal/en/publications/ubudoda-abukhulelwa--responsible-manhood(cbf7be37-7b71-4777-8be8-0369518ddf3e).html|doi=10.26481/dis.20191203tm}}</ref>
<ref name=":0">{{Cite web|title=Ngaba Kubalulekile Ukuba Nembeko? {{!}} Ulutsha Luyabuza|url=https://www.jw.org/xh/izinto-ezifundiswa-yibhayibhile/abasebatsha/luyabuza/kubalulekile-ukuba-nembeko/|accessdate=2026-07-09|website=JW.ORG|language=xh}}</ref>
<ref name=":5">{{Cite web|last=Ntabeni|first=Mphuthumi|date=2025-01-20|title=Imigidi and the (d)evolution of Xhosa culture - LitNet|url=https://www.litnet.co.za/imigidi-and-the-devolution-of-xhosa-culture/|accessdate=2026-07-09|website=LitNet - Die boekehuis met baie wonings}}</ref>
<references />
[[Uluhlu:Amasiko]]
[[Uluhlu:Izithethe zakwaNtu]]
[[Uluhlu:Amakhwenkwe]]
[[Uluhlu:Amadoda]]
2ev7ut3ne8mi3lr7j3l5rl8vtzf9r43
41250
41247
2026-07-09T13:32:43Z
PMbanya
16223
41250
wikitext
text/x-wiki
Isaci esithi "'''ubudoda abukhulelwa'''" sithetha ukuba ubudoda asiyonto umntu azalwa enayo, koko buyafundiswa, buyakhuliswa, yaye buyabonakaliswa ngezenzo zomntu. Ukukhuliswa kwenkwenkwe kuqala kwasekuzalweni, apho abazali nosapho beyifundisa imbeko, uxanduva, ukunyaniseka, ukusebenza nzima nokuhlonipha amasiko esizwe.<ref name=":2">{{Cite web|last=Ust|first=Homeabout|last2=FunDza|first2=C'sCONTACTHELP © 2026|title=Ubudoda abukhulelwa {{!}} FunDza|url=https://live.fundza.mobi/home/unfiltered/poetry/ubudoda-abukhulelwa/|accessdate=2026-07-09|website=live.fundza.mobi|language=en-US}}</ref>
Kwisithethe samaXhosa, ulwaluko luluphawu lokungena kubomi bobudoda, kodwa alulwenzi umntu abe yindoda ngaphandle kokuba abonakalise isimilo esihle. Indoda yokwenene yileyo ithwala uxanduva, ikhathalela usapho, ihlonipha abantu, ikhusela uluntu, kwaye isebenzisa ubulumko ekwenzeni izigqibo.<ref name=":3">{{Cite journal|last=Manyaapelo|date=2019|title=Ubudoda Abukhulelwa – Responsible Manhood: Towards the development of a culturally tailored and contextually sensitive life skills programme for young men in South Africa|url=https://cris.maastrichtuniversity.nl/portal/en/publications/ubudoda-abukhulelwa--responsible-manhood(cbf7be37-7b71-4777-8be8-0369518ddf3e).html|doi=10.26481/dis.20191203tm}}</ref>
[https://emandulo.apc.uct.ac.za/collection/FHYA%20Depot/Books%20and%20Published%20Records/Mesatywa_E_W_M_Izaci_namaqhalo_esiXhosa.pdf Izaci namaqhalo] afana nokuthi "Umthi ugotywa usemncinci "Inyathi ibuzwa kwabaphambili," "Isandla sihlamba esinye," kunye "Umntu ngumntu ngabantu" abonisa ukuba ubudoda bakhiwa ngemfundo, ngamava, nangokusebenzisana noluntu. Ezi mfundiso zikhuthaza ukuthobeka, intsebenziswano nokuhlonipha abanye.<ref name=":1">{{Cite web|date=2011-07-21|title=Ubudoda Benyani: Rethinking Masculinity, Responsibility and Belonging at Rhodes University|url=https://www.ru.ac.za/latestnews/ubundoda_benyani.html|accessdate=2026-07-09|website=www.ru.ac.za|language=en-US}}</ref>
Ngoko ke, ubudoda bokwenene abulinganiswa ngamandla omzimba, ubutyebi okanye isidima kuphela, koko bulinganiswa yisimilo, yintlonipho, kukunyaniseka, kukuzeyisa, nasekuthwaleni uxanduva.<ref name=":0">{{Cite web|title=Ngaba Kubalulekile Ukuba Nembeko? {{!}} Ulutsha Luyabuza|url=https://www.jw.org/xh/izinto-ezifundiswa-yibhayibhile/abasebatsha/luyabuza/kubalulekile-ukuba-nembeko/|accessdate=2026-07-09|website=JW.ORG|language=xh}}</ref> Yiyo loo nto amaXhosa esithi "ubudoda abukhulelwa''',"''' kuba indoda yakhiwa yindlela ekhuliswe ngayo nendlela ephila ngayo imihla ngemihla.
=== '''Ubudoda Abukhulelwa''' ===
'''"'''Ubudoda abukhulelwa." Esi sisaci samaXhosa esinentsingiselo enzulu nesifundisa ukuba ubudoda asiyonto umntu ayizalelwa nayo, koko yinto ayifundiswayo, ayikhuliswayo, aze ayibonakalise ngezenzo zakhe. Inkwenkwe ayivuki ngenye imini ibe yindoda. Ubudoda buqala kwakusazalwa umntwana, kwindlela abazali nosapho abamkhulisa ngayo, kwindlela afundiswa ngayo amasiko, imbeko, uxanduva, ukuzeyisa kunye nokuphila nabanye abantu.<ref name=":1" /><ref name=":2" />
[[AmaXhosa]] athi, "Umthi ugotywa usemncinci." Eli qhalo lisifundisa ukuba isimilo somntwana sakhiwa esemncinane. Ukuba inkwenkwe ikhuliswe ngembeko, inyaniso, ukusebenza nzima nokuhlonipha abantu, iya kukhula ibe yindoda enesidima. Kodwa ukuba ikhuliswe ngaphandle kwemfundiso nokuqeqeshwa, iya kuba nzima ukuyilungisa sele ikhulile.<ref name=":1" />
Ubawo kwinkcubeko yesiXhosa wayengutitshala wobudoda. Wayengafundisi ngentetho kuphela, kodwa nangomzekelo wobomi. Wayefundisa unyana wakhe indlela yokwamkela iindwendwe, ukuthetha nabadala, ukukhusela usapho, ukugcina ilizwi lakhe nokusebenza nzima. Umama naye wayenendima enkulu ekwakheni isimilo, efundisa imbeko, uthando, ucoceko nokukhathalela abanye. Ngaloo ndlela ubudoda babungumsebenzi wosapho luphela.<ref name=":3" />
AmaXhosa athi, "Inyathi ibuzwa kwabaphambili." Indoda ayizigwagwisi ngokwazi yonke into. Iyakwazi ukubuza kubadala, ifunde kubo, iphulaphule amacebiso kwaye ihloniphe amava abo. Oku kubonisa ukuthobeka, kuba umntu ozicingela ukuba wazi yonke into usoloko esengozini yokwenza iimpazamo.<ref name=":5">{{Cite web|last=Ntabeni|first=Mphuthumi|date=2025-01-20|title=Imigidi and the (d)evolution of Xhosa culture - LitNet|url=https://www.litnet.co.za/imigidi-and-the-devolution-of-xhosa-culture/|accessdate=2026-07-09|website=LitNet - Die boekehuis met baie wonings}}</ref>
Kwisizwe samaXhosa, [[ulwaluko]] alwenzi umntu abe yindoda ngokwalo. Lusisango lokungena kubomi bobudoda, kodwa indlela umntu aziphatha ngayo emva kolwaluko yeyona ibonisa ukuba uyifanele na loo ndima.<ref name=":1" /><ref name=":3" /> Abadala babesithi, "Inkomo ayincanci etholeni” oku kuthetha ukuba indoda kufuneka izimele, ithwale uxanduva, kwaye ingahlali ixhomekeke kwabanye kuyo yonke into.<ref name=":0" /><ref name=":4">{{Cite journal|last=Gqeba|first=Nokuzola|date=26 July 2024|title=Leveraging on indigenous knowledge systems for leadership development in young men: discernable lessons from Ulwaluko amongst Xhosa speakers|url=https://www.ssbfnet.com/ojs/index.php/ijrbs|journal=Research in Business & Social Science|volume=13|pages=874}}</ref>
Indoda yakwaXhosa yindoda enoxanduva. Iyakwazi ukubonelela ngokwamandla ayo, isebenze nzima, kwaye ingabaleki iingxaki. Xa kukho ubunzima, ayibufihli ubuso, koko ifuna izisombululo. Isaci esithi "Inkunzi isematholeni" sisikhumbuza ukuba iinkokeli zangomso ziqala ukukhuliswa namhlanje. Yiyo loo nto inkwenkwe ifanele iqeqeshwe ukuze ibe yindoda eza kukhokela usapho noluntu ngobulumko.<ref name=":3" />
Enye yezona mpawu zibalulekileyo zendoda yintlonipho. AmaXhosa athi''',''' "Intlonipho ayithengwa." Intlonipho ifunyanwa yindlela umntu aziphatha ngayo. Indoda ihlonipha abantu abadala, abafazi, abantwana, iinkokeli kunye noluntu ngokubanzi. Ayithethi kakubi ngabanye, ayisebenzisi amandla ukucinezela, kwaye ayizigwagwisi ngobutyebi okanye ngesikhundla sayo.<ref name=":3" />
Indoda ikwabizwa ngokuba ngumkhuseli. Ukukhusela akuthethi ukulwa kuphela, koko kuthetha ukukhusela isidima sosapho, amasiko, abantwana nabantu ababuthathaka.<ref name=":5" /> Isibindi sokwenene asibonakali ngomsindo okanye ngobundlobongela, sibonakala ngokunyamezela, ukuzeyisa nokwenza ubulungisa. AmaXhosa athi, "Ubuhle bendoda ziinkomo zayo," kodwa kule mihla le nkcazo mayiqondwe ngokubanzi. Ubuhle bendoda abupheleli kubutyebi, koko bubonakala kwisidima sayo, kwisimilo sayo, nakwindlela ebaphatha ngayo abantu.
Kudala amadoda ayedibana ezinkundleni efundisana ngemithetho yesizwe, esombulula iingxabano kwaye ekhokela uluntu. Inkundla yayisisikolo sobunkokeli, apho kwakufundwa khona ukuthetha ngentlonipho, ukumamela nokuthatha izigqibo ezinobulungisa. Oku kwakusenza indoda ibe ngumakhi woxolo hayi umdali wongquzulwano.<ref name=":5" />
AmaXhosa athi, "Isandla sihlamba esinye." Eli qhalo lisifundisa ukuba indoda ayiphili yodwa. Iyasebenzisana nabanye, iyancedisana noluntu, kwaye iyazi ukuba impumelelo ifunyanwa ngokubambisana. Indoda enobudoda bokwenene ayikhangeli inzuzo yayo kuphela, koko ikhathalela impilo nempumelelo yabanye.<ref name=":5" />
Nakule mihla, ubudoda kufuneka buhambelane notshintsho lwexesha ngaphandle kokulahla iingcambu zesintu.<ref name=":0" /> Indoda kufuneka ifunde, isebenze nzima, ihloniphe amalungelo abantu bonke, ilwe nobundlobongela obujoliswe kubafazi nabantwana, ikhuthaze uxolo, kwaye ibe ngumzekelo omhle kulutsha. Imfundo, ulwazi nobuchwepheshe mabusetyenziswe ukwakha uluntu olungcono, hayi ukulahla amasiko neenqobo ezakhayo.<ref name=":3" /><ref name=":0" />
Ngoko ke, isaci esithi "ubudoda abukhulelwa" sisifundisa ukuba ubudoda yindlela yokuphila.<ref name=":5" /> Asikho kwizihlunu zomzimba, asikho kumandla okanye kubutyebi, koko sikwisimilo, kubulumko, kwintlonipho, ekunyanisekeni nasekuthwaleni uxanduva. Indoda yokwenene yileyo iligcinayo ilizwi layo, ekhathalela usapho lwayo, ehlonipha uluntu, egcina amasiko amahle, aze abe ngumzekelo kubantwana nakwizizukulwana ezizayo.<ref name=":4" /><ref name=":1" />
Njengoko amaXhosa esitsho, "Umntu ngumntu ngabantu." Ubudoda bokwenene buhlala bubonakala kubudlelwane bomntu nabanye. Indoda ayizakheli udumo ngokuziphakamisa, kodwa ilufumana ngokuba sisibane, ngumkhuseli, ngumcebisi, ngumakhi wosapho noluntu. Ngaloo ndlela, ubudoda buyakhuliswa, buyafundiswa, yaye bubonakaliswa yimisebenzi emihle yomntu yonke imihla yobomi bakhe.<ref name=":3" />
== Imithombo yolwazi ==
<references />
[[Uluhlu:Amasiko]]
[[Uluhlu:Izithethe zakwaNtu]]
[[Uluhlu:Amakhwenkwe]]
[[Uluhlu:Amadoda]]
5w0624yxqeedr0vjr593owgchvxkaj7
IMyuziyam yoBugcisa obuhle yaseNantes
0
9168
41251
2026-07-09T21:56:06Z
PMbanya
16223
Created by translating the page "[[:en:Special:Redirect/revision/1356162089|Fine Arts Museum of Nantes]]"
41251
wikitext
text/x-wiki
<templatestyles src="Module:Infobox/styles.css"></templatestyles>
'''Iziko Elinguvimba eligcina ubugcisa besandla yaseNantes''' (ngesiFrentshi: '''Musée d'Arts de Nantes''' ), kunye nemanye amaziko ovimba bephondo ebalishumi elinesine -14, yadalwa, ngomyalelo we-consular ngomhla we-14 Fructidor kunyaka we-IX (31 KweyeThupha 1801). <ref>{{Cite book|url=https://www.worldcat.org/title/ocm58568974|title=Le rôle de l'Etat dans la constitution des collections des musées de France et d'Europe: Colloque du bicentenaire de l'Arrêté consulaire dit Arrêté Chaptal (14 fructidor an IX-1er septembre 1801): Auditorium des Galeries nationales du Grand Palais, mardi 4 et mercredi 5 décembre 2001|date=2003|publisher=Ministère de la Culture et de la Communication, Direction des musées de France|isbn=978-2-11-094569-3|editor-last=Direction des musées de France|location=Paris?|oclc=ocm58568974}}</ref> Namhlanje eliziko linguvimba lelinye lamaziko amakhulu kulomandla.
Uphahla oluyi-façade, kunye nezitepusi zendlu ezigcine iingqokelela zobugcisa zibhaliswe njengezikhumbuzo zamafa embali ukususela ngo-EyeDwarha 29, 1975.
Ngomhla we-18 kweyoMnga ka-2011, Iziko elinguvimba lobugcisa namagugu emiboniso lwezandla lavala iingcango zalo kangangexesha ekwakulindeleke ukuba libe yiminyaka emibini kuphela, ukuze yenze umsebenzi wokwandisa ulwakhiwo lwalo. Ngenxa yeengxaki ezinxulumene nokufunyanwa kwamanzi angaphantsi komhlaba kwiziseko, ezafuna phantse iminyaka emine yomsebenzi owongezelelweyo, ukuvulwa kwakhona kwesakhiwo sonke (esabizwa ngokuba yi "Art Museum of Nantes") kwahlehliswa kwade kwaba ngumhla wama-23 kweyeSilimela ka-2017. <ref name=":0">{{Cite web|date=2017-05-19|title=Nantes: après 6 ans de fermeture, 900 oeuvres accueillies au Musée d'Arts de la ville|url=https://www.lepoint.fr/societe/nantes-apres-6-ans-de-fermeture-900-oeuvres-accueillies-au-musee-d-arts-de-la-ville-19-05-2017-2128739_23.php|accessdate=2024-09-11|website=Le Point|language=fr}}</ref>
== Isishwankathelo ==
Yasekwa phantsi kweConsulate nguNapoléon Bonaparte, Iziko lovimba lobugcisa bobugcisa besandla yaseNantes ifumana umsebenzi othengwe lilizwe kunye needipozithi zeziko lobugcisa olungaphezulu ( iLouvre ). Ithathe ukususela kwinkulungwane ye-19, apho yayiyindawo ebalulekileyo kwiingqokelela zikawonke-wonke zaseFransi ngokuthengwa sisixeko saseNantes kwingqokelela yabazala uPierre noFrançois Cacault . Ingxowa-mali, kunye nemisebenzi emikhulu, kamva yongezwa zezinye izipho ezininzi ezithe ngqo okanye ezisemthethweni, kunye nomgaqo-nkqubo wokuthenga oxhaswa ngabahlobo beziko'vimba. Ukudibanisa oku namhlanje kongeza kule ndibaniselwano ityebileyo yeedipozithi zomsebenzi wemali yobugcisa bemihla ngemihla yesithili saseLoire kunye neZiko lasePompidou .
Eliziko elinguvimba lobnugcisa lunika umbono opheleleyo weenkqubo zobugcisa eziphambili zaseFransi naseYurophu, nto leyo ebeka iingqokelela zayo phakathi kwezona ngqokelela zinkulu zikawonke-wonke zephondo kunye namanye amaziko anguvimba bobugcisa obuhle zaseValenciennes, eGrenoble, eLyon, eLille naseMontpellier.
=== Imvelaphi ===
Ixhamle ngo-1804 nango-1809 ukuthumela kwilizwe imifanekiso engama-43 ethathwe kwiindawo zokugcina kwiziko elinguvimba lwemigcisa yencubeko ePhakathi. Le misebenzi ivela kwingqokelela yasebukhosini yangaphambili, kwiicawa nakwiindawo zoonongendi zaseParis zoloyiso lwenguquko likaNapoleon. Kodwa kukuthengwa kwengqokelela ngabazalanayo bakwaCacault kwisixeko ngo-1810 okunika iziko lwembali nencubeko yemiboniso yesandla yaseNantes ubutyebi bayo kunye nohlobo lwayo. Ngokwesixa esenziwe ngo-1818, ingqokelela iCacault yayiyeyona ngqokelela ityebileyo yemizobo enemibala eyayikho ngaphandle kweParis, kuba yayinemizobo eli-1,155, imifanekiso eqingqiweyo engama-64, kunye neengqokelela ezili-134 zemifanekiso. <ref>{{Cite web|title=LE MUSÉE CACAULT|url=http://www.mairie-clisson.com/module-Contenus-viewpub-tid-2-pid-195.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20151208124022/www.mairie-clisson.com/module-Contenus-viewpub-tid-2-pid-195.html|archive-date=2015-12-08}}</ref>
Kwade kwaba ngu-1830 apho iingqokelela zemiboniso zaziswa kuluntu kumgangatho weholo kunye nemizobo wemibala (ekwisitalato saseFeltre xa ubona imakethi endala yaseFeltre). Le ndawo yabonakala incinci kakhulu. Ngo-1891, isixeko sagqiba ekubeni sakhe isakhiwo esiyilelwe ukugcina nokusibonisa kuluntu kwiimeko ezilungileyo. Isiza esisikwere kufutshane nesikolo kunye negadi yezityalo, sikhethwe ukuba sibambe iPalace of Fine Arts yexesha elizayo. Lo msebenzii yayikukhuphiswano loluntu njenge "Ziko yemizobo yemibala kunye nemifanekiso eqingqiweyo ngezandla."
=== Uyilo lwezakhiwo ===
==== Ukwakha ukususela ngo-1893 ====
[[Ngokweenkcukacha:Nantes_-_Musée_d'Arts_-_Façade_-_01.jpg|alt=Façade of the Musée d'Arts in Nantes.|left|frameless|I-Façade yeMusée d'Arts eNantes.]]
Ophumeleleyo, loyilo lwezakhiwo lokuqala iNantes uClement-Marie Josso, wayila izicwangciso sePalace of Fine Arts ngokwemigaqo lwamaziko akutshanje zaseLille naseAmiens . Isicwangciso sacwangciswa sijikeleze intendelezo ephakathi egqunywe ngophahla lweglasi. Iziko lokubonisa umsebenzi wezandla ezimbini zesekethe kunye negumbi zijikeleze yona kumanqanaba amabini ngasemva kwezitebhisi ezimbini ezinkulu kunye nevestibule ephahleni. Amagumbi akumgangatho osezantsi akhanyiswa ziifestile ezinkulu, lawo aphantsi anezibane zanamhlanje eziphezulu ezenziwe ukuba zisebenze ngenxa yesakhelo sesinyithi sayo yonke.
Ukwahlukana kwezakhiwo kuhlangabezana noloyiso lwabayili bezakhiwo kwimiboniso yehlabathi ka-1900 (unyaka wokuvulwa kweziko elinguvimba lwembali) kwaye baziphindezela kwiinjineli zonyaka ka-1889. Umngxuma omncinci phakathi kweekwemtsika zesinyithi ubambe imifanekiso yobugcisa kunye noyilo phakathi komnyango wokungena.
Esi sikhumbuzo senkulungwane ye-19 yeminyaka, lweziko lovimba lobugcisa yakwazi ukuhambelana nokuboniswa kweenkcukacha ezicebileyo. Okwangoku, umboniso wexeshana onomdla uvumela ukusasazeka kwelifa lemveli kunye nokudalwa kwanamhlanje. Ukususela ngo-1985 ukuya ku-1990, isakhiwo sasigcina uninzi lwemali evela kwithala leencwadi likamasipala wesixeko ngaphambi kokuba sifakwe kwithala leencwadi elitsha le-Jacques Demy-media elalikwi-Quai Quai de la Fosse [ fr ] .
==== Iziko elinguvumba lobugcisa nengcubeko yexesha elizayo ====
Ngonyaka ka-2011, iziko elinguviumba lavalwa ixesha elicwangcisiweyo leminyaka emi-2 ukuze kwenziwe umsebenzi omkhulu wokwandisa indawo yayo ukuya kwi-17,000 <sup>m2</sup>, xa kuthelekiswa ne-11,400 <sup>m2</sup>, kunye nokuvala icawa ye-Oratory (esebenza njengendawo yemiboniso yexeshana lweziko) ekufutshane, ukwakha izakhiwo ezintsha ngokwezicwangciso zomyili wezakhiwo, uStanton Williams waseBritane, endaweni yezakhiwo zorhwebo. Lo msebenzi uquka ukwandiswa kwe-2,500 <sup>m2</sup> yendawo yemiboniso (ngokuyintloko enikezelwe kubugcisa banamhlanje), uphuhliso lwe- auditorium enezihlalo ezili-180 kwipatio, ukuphucula ukufikelela kwisakhiwo sonke, uphahla olwaphukayo olwenziwe ngeglasi luhlaziywe ngokupheleleyo, ngenjongo yokusebenzisa ukukhanya kwendalo; kunye nabasebenzi bokwamkela iindwendwe kwiindawo ezifanelekileyo. Nangona kunjalo, ukufunyanwa kwemibhobho yamanzi ebalulekileyo kwindawo yokwakha kulibazise inkqubela phambili, kwanyanzela abakhi bezakhiwo ukuba batshintshe izicwangciso zabo kwaye kongezelelwa iindleko ezongezelelweyo ze-10 yezigidi zeerandi. Kuzo zonke iindawo zemiboniso, lweziko likavimba lobugcisa ivulwe ngokupheleleyo ngomhla wama-23 Kweyesilimela 2017. <ref>{{Cite web|title=Le nouveau musée de Nantes fait dialoguer les arts|url=https://www.culture.gouv.fr/Actualites/Sorties-expositions/Le-nouveau-musee-de-Nantes-fait-dialoguer-les-arts}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web|date=2017-05-19|title=Nantes: après 6 ans de fermeture, 900 oeuvres accueillies au Musée d'Arts de la ville|url=https://www.lepoint.fr/societe/nantes-apres-6-ans-de-fermeture-900-oeuvres-accueillies-au-musee-d-arts-de-la-ville-19-05-2017-2128739_23.php|accessdate=2024-09-11|website=Le Point|language=fr}}<cite class="citation web cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.lepoint.fr/societe/nantes-apres-6-ans-de-fermeture-900-oeuvres-accueillies-au-musee-d-arts-de-la-ville-19-05-2017-2128739_23.php "Nantes: après 6 ans de fermeture, 900 oeuvres accueillies au Musée d'Arts de la ville"]. ''Le Point'' (in French). 2017-05-19<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2024-09-11</span></span>.</cite>
[[Category:CS1 French-language sources (fr)]]</ref>
Ngenxa yotshintsho kuluntu lwasezidolophini kwisixeko esikhulu, Iziko yaba yi-Metropolitan ngomhla woku-1 kweyo-Mqungu ngo-2015. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">[ ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (May 2023)">isicatshulwa siyafuneka</span></nowiki>'' ]</sup>
==== Ngexesha likaJules Dupré ====
Indawo: 47 ° 13' 10" N 1° 32' 52" W
Umhlaba iJules-Dupré yindlela egangathiweyo edibanisa i-Georges Clemenceau St. ne-Gambetta St. ecaleni elingasentshona lweziko elinguvimba. Indawo yokungena iqale ekuqaleni, inqunyulwe ziheke kwicala ngalinye ukuze isetyenziswe liziko kuphela.
Igama lweziko elunguvimba nencubeko, elagqitywa ngowe-1899, yayiligama lokuhlonipha umzobi u-Jules Dupré (1811-1889).
Umda wendawo ekhuselweyo yase-Nantes udlula embindini wendlela. lweziko eliguvimba lobugcisa nencubeko lwezandla ayiyonxalenye yendawo ekhuselweyo.
== Ingqokelela ==
Imisebenzi yobugcisa eqokelelweyo ibandakanya imizobo ukususela kwinkulungwane ye-13 yeminyaka ukuya kwixesha lobugcisa banamhlanje, efana nale:
=== Imizobo yamandulo (kwinkulungwane ye-13 ukuya kweye-18) ===
=== Imizobo nemifanekiso eqingqiweyo yenkulungwane ye-19 neye-20 ===
<templatestyles src="Div col/styles.css" />
== Igalari ==
<gallery widths="200" heights="154" perrow="5">
Ngokweenkcukacha:Paul_Baudry_-_Charlotte_Corday_-_c_1860_-_Nantes_Museum_of_Art.jpg|alt=Charlotte Corday (1860) by Paul Baudry| ''UCharlotte Corday'' (1860) nguPaul Baudry
Ngokweenkcukacha:44_-Musée_d'Art_de_Nantes_-_Ulysse_et_les_sirènes_-_Victor_Mottez_-_Joconde07430004040.jpg|alt=Ulysse et les sirènes (before 1848) by Victor Mottez| Ulysse et les sirènes (ngaphambi kowe-1848) nguVictor Mottez
Ngokweenkcukacha:Auguste_Rodin,_The_three_shades_(Les_Trois_Ombres),_for_the_top_of_The_Gates_of_Hell,_before_1886,_plaster.jpg|alt="The Three Shades" (1886) by Auguste Rodin| " Iithunzi Ezintathu " (1886) ngu- Auguste Rodin
Ngokweenkcukacha:Musée_d'arts_de_Nantes_-_107_-_Les_Tricoteuses_ou_La_Pergola,_Henri_Martin,_1913.jpg|alt="Les Tricoteuses ou La Pergola" (1913) by Henri Martin.| "Les Tricoteuses ou La Pergola" (1913) nguHenri Martin .
</gallery>
== Iireferensi ==
{{Reflist}}
[[Uluhlu:Pages with unreviewed translations]]
s2r274x6fqghtpv6dgy9kpqfg49ufbh